Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.15 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Botswana 0 178 7217634 6884763 2026-08-19T03:00:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217634 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Riik | riiginimi = Botswana Vabariik | omastav = Botswana | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Botswana | nimi2_keel = tsvana | nimi2 = Lefatshe la Botswana | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Botswana.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Botswana in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] ja [[tsvana keel|tsvana]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Gaborone]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Duma Boko]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 30. september [[1966]] | valuuta = [[Botswana pula]] (BWP) | ajavöönd = [[UTC+2:00]] | hümn = [[Fatshe leno la rona]] <br>(Blessed Be This Noble Land) | usund = | üladomeen = [[.bw]] | telefonikood = +267 | riigikord = presidentaalne vabariik | SKT = 19,4 mld $ (2023) <ref> https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=BW </ref> | SKT_elaniku_kohta = 7820 $ (2023) <ref> https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD </ref> | rok-i_kood = BOT | märkused = }} [[Pilt:Botswana kaart.png|pisi|Kaart]] '''Botswana''' (ametlik nimi '''Botswana Vabariik''') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Lõuna-Aafrika]]s. Varasem [[Suurbritannia]] [[protektoraat]] Betšuaanamaa nimetati Botswanaks pärast riigi iseseisvumist 30. septembril 1966. Kuulub [[Rahvaste Ühendus]]se. Riigis on peetud vabasid ja demokraatlike [[valimised|valimisi]] alates iseseisvumisest. Riigi kodanikud kutsuvad ennast batswanadeks (ainsuses: motswana), eesti keeles nimetatakse sealseid elanikke tsvanadeks või botswanalasteks. Riik on nime saanud maa suurima etnose – [[tsvanad]]e järgi. Riigi pindala on 581 730&nbsp;km², millega on Botswana maailmas suuruselt 48. riik. Botswana on tasane maa, ligi 70% on kaetud [[Kalahari kõrb]]ega. Riigil puudub väljapääs merele ning maismaapiir on tal lõunas ja kagus [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigiga]], põhjas ja läänes [[Namiibia]]ga ning kirdes [[Zimbabwe]]ga. Põhjakirdes on väga väike (umbes 200 m) täpsustamata piirilõik [[Sambia]]ga. Botswana on üks hõredamalt asustatud riike maailmas. Tegemist oli ühe vaeseima riigiga Aafrikas, 1966. aastal oli [[SKP]] elaniku kohta umbes 70 USA dollarit. Pärast iseseisvumist on Botswana palju muutunud ning on üks kiiremini kasvava majandusega riike maailmas. SKP (sisemajanduse kogutoodang) elaniku kohta oli 2012. aastal umbes 17 000 dollarit.<ref name="cia" /> Majandus, kus domineerib [[mäetööstus]], on tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga. [[Turism]] on kiiresti kasvav majandusharu. Riigil on tugev [[esindusdemokraatia]] traditsioon. [[Botswana lipp|Botswana riigi lipul]] on samad värvid mis [[Eesti lipp|Eesti lipul]], kuid Botswana lipul on neid kasutatud teistsuguses proportsioonis ja järjekorras.<ref name="6vix8" /> ==Ajalugu== 19. sajandil puhkes sõjategevus Botswana tsvanade ja [[ndebele]] hõimu vahel, kes tungisid kirdest Botswana territooriumile. Pinged eskaleerusid ka [[Transvaal]]iast tulevate [[buurid]]ega idas. Pärast seda, kui tsvanade juhid Khama III, Bathoen ja Sebele pöördusid abipalvega Briti valitsuse poole, võttis viimane "Betšuaanamaa" 31. märtsil 1885 enda kaitse alla ([[Betšuaanamaa protektoraat]]).<ref name="9jEX7" /> Põhjapoolsest territooriumist sai tänapäeva Botswana, lõunapoolsed alad kuuluvad nüüd Lõuna-Aafrika koosseisu. Enamik [[tsvana keel]]t rääkivaid inimesi elab tänapäeval Lõuna-Aafrikas. 1964. aasta juunis kiitis Suurbritannia heaks ettepaneku demokraatliku isevalitseva Botswana asutamiseks. Valitsus kolis 1965. aastal [[Mafikeng]]i linnast Lõuna-Aafrika põhja provintsis värskelt asutatud [[Gaborone]]sse, mis asub Botswana piiri lähedal. 1965. aasta põhiseadus viis esimeste üldvalimiste ja iseseisvumiseni 30. septembril 1966. Vabadusliikumise juht [[Seretse Khama]] valiti esimeseks presidendiks. Tema valiti tagasi kaks korda. 1984 valiti presidendiks asepresidendina ametis olnud [[Quett Masire]]. Ka tema valiti ametisse tagasi kaks korda. Masire lahkus ametist 1998, tema järglaseks sai [[Festus Mogae]], kes valiti tagasi 2004. aastal. Presidendi ametikoht läks 2008. aastal üle [[Ian Khama]]le (esimese presidendi pojale), kes oli Mogae ajal asepresident ning varem töötas Botswana armee ülemana. == Riik == Botswanas on esindusdemokraatia, [[Botswana president]] on nii [[riigipea]] kui [[valitsuse juht]]. Valitsus teostab [[täidesaatev võim|täidesaatvat võimu]]. [[Seadusandlik võim]] kuulub nii valitsusele kui [[parlament|parlamendile]]. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist on riigi mitmeparteilises süsteemis domineerinud Botswana Demokraatlik Partei. [[Transparency International]]i andmetel on Botswana kõige vähem korrumpeerunud riik Aafrikas ning reastub sarnaselt Portugali ja Lõuna-Koreaga.<ref name="RULok" /> === Haldusjaotus === [[Fail:Botswana, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Botswana ringkonnad]] Botswana jaguneb kümneks ringkonnaks ja kuueks keskalluvusega linnaks: {| |-valign="top" | # [[Chobe ringkond]] # [[Ghanzi ringkond]] # [[Kaguringkond (Botswana)|Kaguringkond]] # [[Keskringkond (Botswana)|Keskringkond]] # [[Kgalagadi ringkond]] # [[Kgatlengi ringkond]] # [[Kirderingkond (Botswana)|Kirderingkond]] # [[Kwerengi ringkond]] # [[Looderingkond (Botswana)|Looderingkond]] # [[Lõunaringkond (Botswana)|Lõunaringkond]] | # [[Francistown]] # [[Gaborone]] # [[Jwaneng]] # [[Lobatse]] # [[Selibe Phikwe]] # [[Sowa Town]] |} [[2001]]. aastal liideti [[Ngamilandi ringkond]] ja Chobe ringkond Looderingkonnaks. 2006. aastast on Chobe ringkond taas eraldi haldusüksus. == Loodus == Riigi maastik on valdavalt lame, [[kiltmaa]]sarnane. [[Kalahari kõrb]] võtab enda alla 70% riigi maismaast. [[Okavango delta]], mis on üks maailma suurimaid sisemaa deltasid, asub loodes. [[Limpopo]] jõgikond, mis asub osaliselt Botswanas, annab ühe oma lisajõe Notwane kaudu läbi Gaborone paisu pealinnale vett. [[Chobe]] jõgi asub põhja pool ning on piiriks Botswana ja Namiibia vahel. Botswanas on mitmekülgne loodus. Lisaks deltale ja kõrbe piirkondadele on ka [[rohumaa]]d ja [[savann]]id, kus leidub [[gnuu]]sid, [[antiloop]]e ning teisi imetajaid ja lindusid. Põhja-Botswanas on üks vähestest ohustatud liigi [[hüäänkoer]]te alles jäänud suurtest populatsioonidest. [[Chobe rahvuspark|Chobe rahvuspargis]] on maailma suurim [[aafrika elevant]]ide kontsentratsioon. Pargi pindala on 11 000&nbsp;km<sup>2</sup> ja seal elutseb 350 linnuliiki. Chobe rahvuspark ja Moremi kaitseala (Okavango deltas) on suured turistiatraktsioonid. Leidub ka erakaitsealasid ning näiteks ninasarvikutele ja flamingodele spetsialiseerunud varjupaiku. == Maavarad == Valitsus omab 50% [[Debswana]]st, suurimast teemante kaevandavast firmast Botswanas.<ref name="botswana" /> Mineraalsed maavarad annavad umbes 40% riigituludest.<ref name="worldbankbotswana" /> Mitmed rahvusvahelised kaevanduskorporatsioonid on rajanud oma piirkondlikud peakorterid Botswanasse, otsides teemante, kulda, uraani, vaske ja isegi õli ning saanud positiivseid tulemusi. Valitsus teatas 2009. aasta alguses, et nad püüavad muuta oma majanduslikku sõltuvust teemantidest, kuna tõenäoliselt saavad teemandid Botswanas järgmise kahekümne aasta jooksul otsa. ==Rahvastik== [[Pilt:BushmenSan.jpg|pisi|Käsitsi tuld süütamas. Bušmanid Botswanas]] [[Tsvanad]], Botswana suurim rahvusgrupp, moodustab 79% rahvastikust. Suurimad vähemusrahvused on kalangad ning [[bušmanid]] ehk sanid. On ka veidi indialasi ja valgeid. Viimati mainitud räägivad inglise ja [[afrikaani keel]]t ning moodustavad umbes 3% rahvastikust. Halvenenud majandustingimuste tõttu [[Zimbabwe]]s hakkas alates 2000. aastast Zimbabwest pärit inimeste arv Botswanas kõvasti kasvama.<ref name="xoRpS" /> Vähem kui 10 000 bušmanit elavad ikka traditsiooniliselt kui kütid ja korilased. Alates 1990. aastate keskpaigast on Botswana valitsus üritanud bušmaneid nende aladelt välja kolida.<ref name="ww1iJ" /> ===HIV/AIDS=== AIDS-i [[pandeemia]] on Botswanat väga valusalt puudutanud. Nagu teisteski Aafrika riikides on AIDS-i majanduslik mõju olnud märkimisväärne. 2006. aasta hinnangul oli keskmine oodatav eluiga sünnihetkel langenud 65 eluaastalt 35-ni<ref name="Kallings" /> ning 24% täiskasvanutest on nakatunud HIV-ga/AIDS-i.<ref name="zNWEp" /> Valitsus on algatanud mitmeid programme nii tasuta ravimite jagamiseks kui ka teavitustööks. 2011. aasta UNAIDS-i aruande andmetel on Botswanas saavutatud üldine – st 80% või rohkem rahvastikust on kaetud – ravi kättesaadavus.<ref name="brRpu" /> Umbes iga kuues botswanalane on HIV-positiivne, see on naabruses asuva [[Svaasimaa]] järel suuruselt teine nakatumise protsent maailmas.<ref name="oPlYE" /> ===Haridus=== Botswana on suutnud viimase paarikümne aastaga suurendada täiskasvanute kirjaoskuse taset; 1991. aastal oli see 69% ja 2008. aastal 83%.<ref name="ref" /> Pärast teemandivaru avastamist ja tänu sellele riigi tulude suurenemist on suurendatud ka investeeringud haridusse. Õpilastele tagatakse 10 aastat põhiharidust. Umbes pooled õpilastest lähevad edasi õppima keskkooli. Riigis on mitu kolledžit ja kaks ülikooli: [[Botswana Ülikool]] (University of Botswana) Gaborones ja [[Botswana Rahvusvaheline Teadus- ja Tehnikaülikool]] (Botswana International University of Science and Technology) [[Palapye]]s. Pärast kahte aastakümmet tasuta riigiharidust teatas Botswana 2006. aasta jaanuaris koolitasude uuesti sisse seadmisest.<ref name="YMwpE" /> Siiski tasub valitsus täisstipendiumi ja elatuskulud igale ülikoolis õppivale Botswana kodanikule ning kui õpilane soovib omandada eriala, mida kohapeal ei õpetata, nagu näiteks meditsiin, saavad nad täisstipendiumi välismaal õppimiseks. ===Keel=== Botswana ametlik keel on inglise keel, kuigi [[tsvana keel]]t räägitakse laialdaselt kogu riigis. Tsvana keeles on eesliited olulisemad kui paljudes teistes keeltes. Näiteks "bo", mis viitab riigile; "ba", mis viitab inimestele; "mo" on üks inimene ja "se" on keel: peamine hõim Botswanas on tswana, aga riigi nimi on Botswana; kogu rahvastikku nimetatakse tsvana keeles batswana, üks inimene on motswana ja keel, mida räägitakse on setswana. Piirkonniti räägitakse ka teiste hõimude keeli ja mõnel pool ka [[afrikaani keel]]t. ===Religioon=== Umbes 70% riigi kodanikest peab ennast kristlaseks. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel on riigis 5000 moslemit (peamiselt Lõuna-Aasiast), 3000 [[hinduism|hindut]] ja 700 [[Baha'i usk|bahá’it]]. Umbes 20% kodanikest ei pea omaks ühtegi religiooni. [[Jumalateenistus]]test osavõtjaid on palju nii maapiirkondades kui linnades.<ref name="JQdZg" /> ===Sport=== [[Jalgpall]] on kõige populaarsem spordiala Botswanas. [[Botswana jalgpallikoondis]] on 2013. aasta aprilli seisuga [[FIFA edetabel]]is 125. kohal. Spordialadest on samuti levinud [[kriket]], [[tennis]], [[ragbi]], [[käsipall]] ja [[golf]].<ref name="6nRU6" /><ref name="qZgUQ" /> Botswana võitis esimese olümpiamedali [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aastal Londonis]], kus [[Nijel Amos]] sai meeste 800 meetri jooksus hõbemedali. 2011. aastal tuli [[Amantle Montsho]] maailmameistriks naiste 400 meetri jooksus. Tuntud Botswana sportlane on ka kõrgushüppaja [[Kabelo Kgosiemang]], kes on kolmekordne Aafrika meister. ==Vaata ka== *[[Air Botswana]] *[[UNESCO maailmapärand Botswanas]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="cia">{{Cite web |last=Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bc.html |title=Botswana |publisher=The World Factbook |access-date=22.04.2013 |authorlink=Central Intelligence Agency |archive-date=15.10.2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151015203531/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bc.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="6vix8">[http://arvamus.postimees.ee/1583559/ Lauri Vahtre: Veel üks sinimustvalge]. Postimees, 2. oktoober 2006.</ref> <ref name="9jEX7">{{Cite web |url=http://www.lonelyplanet.com/botswana/history |title=Botswana History |publisher=Lonely Planet |access-date=14.10.2012 |archive-date=6.11.2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232917/https://www.lonelyplanet.com/botswana/history |url-status=dead }}</ref> <ref name="RULok">Transparency International [http://www.transparency.org/research/cpi/cpi_2008 2008 Corruption Perception Index 2008]. Välja otsitud 23.07.2009.</ref> <ref name="botswana">{{Cite news |last=Joe Nocera |url=http://www.nytimes.com/2008/08/09/business/worldbusiness/09nocera.html?ref=business |title=Diamonds are Forever in Botswana |work=[[New York Times]] |date=8.08.2008 |accessdate=15.03.2010}}</ref> <ref name="worldbankbotswana">{{cite web | url=http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/BOTSWANAEXTN/0,,menuPK:322821~pagePK:141132~piPK:141107~theSitePK:322804,00.html | title=Botswana Country Brief | publisher=World Bank | access-date=2013-04-22 | archive-date=2009-04-27 | archive-url=https://web.archive.org/web/20090427113006/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/BOTSWANAEXTN/0,,menuPK:322821~pagePK:141132~piPK:141107~theSitePK:322804,00.html | url-status=dead }}</ref> <ref name="xoRpS">{{Cite web|title=National and international responses to the Zimbabwean exodus: implications for the refugee protection regime|publisher=Policy Development and Evaluation Service, United Nations High Commissioner for Refugees|series=Research Papers|volume=175|last=Betts|first=Alexander|last2=Kaytaz|first2=Ezra| year=2009|url=http://reliefweb.int/report/zimbabwe/national-and-international-responses-zimbabwean-exodus-implications-refugee}}</ref> <ref name="ww1iJ">Stefan Lovgren (14. september 2004) [http://news.nationalgeographic.com/news/2004/09/0914_040914_labushmen_2.html African Bushmen Tour U.S. to Fund Fight for Land]. National Geographic News.</ref> <ref name="Kallings">{{Cite journal|journal=J Intern Med|year=2008|volume=263|issue=3|pages=218–43|title=The first postmodern pandemic: 25 years of HIV/AIDS|author=Kallings LO|doi=10.1111/j.1365-2796.2007.01910.x|pmid=18205765|url=http://www.blackwell-synergy.com/doi/full/10.1111/j.1365-2796.2007.01910.x|access-date=2013-04-25|archive-date=2018-12-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20181208131122/http://www.blackwell-synergy.com/doi/full/10.1111/j.1365-2796.2007.01910.x|url-status=dead|issn=0954-6820 }}</ref> <ref name="zNWEp">{{cite web | publisher = UNAIDS | url = http://www.unaids.org/en/KnowledgeCentre/HIVData/GlobalReport/2006/ | title = Global Report | year = 2006}}</ref> <ref name="brRpu">[http://www.unaids.org/en/media/unaids/contentassets/documents/unaidspublication/2011/JC2216_WorldAIDSday_report_2011_en.pdf UNAIDS World AIDS Day Report 2011]. unaids.org</ref> <ref name="oPlYE">{{cite web | url = http://www.avert.org/aidsbotswana.htm | title = HIV and Aids in Botswana | publisher = Avert (International Aids Charity) | accessdate = 23.07.2009 | archive-date = 28.02.2009 | archive-url = https://web.archive.org/web/20090228211140/http://www.avert.org/aidsbotswana.htm | url-status = dead }}</ref> <ref name="ref">{{Cite web |url=http://stats.uis.unesco.org/ |title=UNESCO Institute for Statistics |publisher=Stats.uis.unesco.org |access-date=21.08.2011 |archive-date=25.07.2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080725065836/http://stats.uis.unesco.org/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="YMwpE">BBC News website, [http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/4601360.stm Botswana brings back school fees]. Välja otsitud 23.07.2009.</ref> <ref name="JQdZg">{{cite web|url=http://www.state.gov/g/drl/rls/irf/2007/90083.htm |work=U.S. Department of State |date=14. september 2007 |title=Botswana. International Religious Freedom Report 2007|accessdate=19.01.2010}}</ref> <ref name="6nRU6">{{cite web|url=http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20060126|title=Sparks to fly at Diamond|publisher=Botswana Press Agency (BOPA)|accessdate=18.01.2008|date=26. jaanuar 2006|archive-date=14.01.2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090114095524/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20060126|url-status=live}}</ref> <ref name="qZgUQ">{{cite web|url=http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20040813|title=Opinion the Academic World|publisher=Botswana Press Agency (BOPA)|accessdate=18.01.2008|archiveurl=https://web.archive.org/web/20061003050400/http://www.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20040813|archivedate=3.10.2006|url-status=live}}</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastik}} * [http://www.gov.bw/ Ametlik koduleht] (''inglise ja tsvana keeles'') {{Rahvaste Ühendus}} {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=BW}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Botswana| ]] hcowa4m0x6s5fltrdq46dggqlix8a0r Hiiumaa 0 478 7217400 7094711 2026-08-18T16:22:58Z Blahblahblah123333 227313 7217400 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Hiiumaa (täpsustus)]]}} {{Saar | nimi = Hiiumaa | pilt = Vaade tahkuna tuletornist4.jpg | pildiallkiri = Hiiumaa rannik Tahkuna tuletornist | ümbritseb = [[Läänemeri]] | pindala = 1018 | pindala viide = <ref>Pindala koos Kassariga. (Allikas: [https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=saar&obj_id=191651114 EELIS].) Ilma Kassarita on pindala 989 km². (Allikas: A ja O taskuteatmik 2003. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 45.)</ref> | rannajoone pikkus = 407,046 | kõrgus = 68 | kõrgeim koht = Tornimägi | rahvaarv = 9335 | rahvaarvu seis = 2017 | rahvaarvu viide = <ref>Elanike arv koos Kassariga. Ilma Kassarita oli elanikke 2017. aastal 8995. (Allikas: [https://www.stat.ee/et/uudised/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel Püsielanikud on 22 saarel]. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.)</ref> | asendikaardi pilt = EE_Hiiumaa.PNG | osm = pind | suum = 7 }} '''Hiiumaa''' (ka ''Hiiu saar'') on [[Eesti]] suuruselt teine saar, [[Lääne-Eesti saarestik]]u põhjapoolseim saar. Hiiumaa piirneb kagus [[Väinameri|Väinamerega]], põhjas ja läänes avamerega. Saart eraldab [[Saaremaa]]st [[Soela väin]] ja [[Vormsi]]st [[Hari kurk]]. Hiiumaast loodes asub laevasõiduks ohtlik [[Hiiu madal]]. Saare ida- ja kaguosas asub palju [[Hiiumaa laiud|laide ja saarekesi]], millest suurim on [[Vohilaid]]. Haldusjaotuse järgi kuulub Hiiumaa koos ümbritsevate saartega [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vall]]a koosseisu. Hiiumaa hakkas [[Läänemeri|Läänemerest]] kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkis merest välja [[Kõpu poolsaar]], seal asuv [[Tornimägi (Hiiumaa)|Tornimägi]] on [[Lääne-Eesti saarestik]]u kõrgeim punkt. Hiiumaa rannajoon on hästi liigestunud, mistõttu on saarel palju poolsaari ja lahti. Hiiumaa suurimad poolsaared on [[Tahkuna poolsaar]] saare põhjaosas ja [[Kõpu poolsaar]] saare lääneosas. Olulisimad lahed on [[Mardihansu laht|Mardihansu]], [[Kassari laht|Kassari]] ja [[Tareste laht]]. Hiiumaa taimestik on väga liigirikas. Saarel asuvad [[Baltikum|Baltimaile]] haruldased lookaasikud. Üle saare kulgevad olulised lindude rännuteed. [[Käina laht]] on Hiiumaa olulisim lindude pesitsus- ja peatumiskoht. Saarel elab paarkümmend taasasustatud [[Euroopa naarits]]at. 14. sajandil tekkis Hiiumaa põhjaossa [[hiiurootslased|rootsi]] asustus. 1628. aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. [[Põhjasõda|Põhjasõjaga]] läks saar [[Rootsi]]lt [[Vene impeerium]]i koosseisu. 1829. aastal rajati [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabrik]], mis oli saare olulisim tööstusettevõte [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel hakati Tahkuna poolsaarele rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni, et kaitsta [[Soome laht]]e sissetungi eest. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] vägede lahkudes 1918. aasta sügisel läks saarel võim [[Eesti]] riigile. 1939. aastal hakati Hiiumaale rajama vastavalt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingule]] [[NSVL|NSV Liidu]] sõjaväebaase. Teise maailmasõja tulemusena läks Hiiumaa NSV Liidu koosseisu, kuhu jäi Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. == Nimi == Rootsi ja saksa keeles on saare nimi ''Dagö'', taani keeles ''Dagø'', mis kõik tähendavad päeva saart. Tegemist on tõlkelaenuga saare vanalt soome nimelt ''Päivänsalo''. Tänapäeva soome keeles kannab saar nime ''Hiidenmaa'' ('[[hiis|hiite]] maa'). == Loodus == [[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|pisi|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]]]] Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus u 3,5 km² suurune [[laguun]]. Viimasel [[Weichseli jäätumine|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle. Hiiumaa hakkas [[Läänemeri|Läänemerest]] kerkima enam kui 10 000 aastat tagasi. Esimesena kerkisid üle merepinna Kõpu mäed, kus on ka Lääne-Eesti saarte kõrgeim punkt. Tänapäeval kerkib saare maapind u 2,5 mm aastas, mis on Eesti kõrgeim näitaja.<ref name="dn27l" /> Hiiumaaga on kokku kasvanud muu hulgas [[Luigerahu (neem)|Luigerahu]], [[Künnislaid]] ja [[Kassari]].<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=saar&obj_id=191651114 Hiiumaa]. EELIS, vaadatud 17.01.2022.</ref> [[Aluskord]] koosneb tugevasti kurdunud kristalsetest kivimitest, mis avanevad umbes 250 meetri sügavusel. [[Pealiskord]] koosneb [[Settekivim|settekivimeist]]. [[Paekivi]]st pealiskord tõuseb üle merepinna üksikutes kohtades, eriti hästi on pealiskorda näha [[Vahtrepa]], [[Aruküla]] ja [[Sarve]] ümbruses. [[Pinnakate]] asub pealiskorra paekividel ning koosneb kobedatest [[sete]]test. Ida-Hiiumaa [[loopealne|loopealsel]] on pinnakate ainult 30 sentimeetrit, [[Kõpu poolsaar]]el võib see küündida aga kuni 80 meetrini. Kolm neljandiku saarest on liivane.<ref name="DLxzf" /> 69,2 protsenti Hiiumaa pindalast on kaetud metsaga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti statistiline metsainventuur SMI {{!}} Keskkonnaportaal |url=https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/eesti-statistiline-metsainventuur-smi |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=keskkonnaportaal.ee |arhiivimisaeg=2024-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240221124517/https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets/eesti-statistiline-metsainventuur-smi |url-olek=ei tööta }}</ref>. Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud. Seal asuvad ka kolm [[Tihu järved|Tihu järve]], millest suurim on [[Tihu järv|Suurjärv]]. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Hiiumaa paikneb üleminekualal [[okasmets]]adelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väärtuslikud on Hiiumaa loopealsed ehk alvarid, kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Hiiumaal asuvad lookaasikud on haruldased kogu [[Baltikum]]is.<ref name="NbkxT" /><ref name="loodus" /> Hiiumaal on väga liigirikas taimestik. Saarel kasvab u 1000 liiki taimi, millest üle 50 on kaitse all. Teiste hulgas kasvavad saare loodusoludes [[harilik jugapuu]], [[rand-ogaputk]] ning Eestis haruldane [[pisilina]].<ref name="loodus" /> Suuremaist ulukeist võib Hiiumaal kohata [[metskits]]i, [[hirv]]i, [[põder|põtru]] ja [[metssiga|metssigu]]; väikeulukitest on tavalised [[kährikkoer]], [[ilves]] ja [[rebane]]. Saare vetes on kogu Läänemere ulatuses tähelepanuväärsed [[viigerhüljes|viiger]]- ja [[hallhüljes|hallhülgekarjad]]. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed, olulisim pesitsus- ja peatuspaik on [[Käina laht]].<ref name="loodus" /> === Looduskaitse === [[Pilt:Tahkuna looduskaitseala.jpg|pisi|Mets [[Tahkuna looduskaitseala]]l]] [[Pilt:European Mink.jpg|pisi| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at]] Hiiumaa kaitsealade valitseja on Keskkonnaamet. Saarel asub 16 [[kaitseala]], 17 [[hoiuala]], 30 püsielupaika kaitsealustele liikidele. Kaitse alla on võetud 4 parki, 21 põlispuud, 26 rändrahnu, 3 maastikuelementi ja 4 põlispuude gruppi.<ref name="t6qpz" /> Hiiumaal asub 7 [[looduskaitseala]] ja 10 [[maastikukaitseala]]: [[Tahkuna looduskaitseala]], [[Pihla-Kaibaldi looduskaitseala]], [[Leigri looduskaitseala]], [[Tihu looduskaitseala]], [[Kõrgessaare looduskaitseala]], [[Paope looduskaitseala]], [[Kõpu looduskaitseala]], [[Hiiumaa laidude maastikukaitseala|Hiiumaa Laidude maastikukaitseala]], [[Kukka maastikukaitseala]], [[Luidja maastikukaitseala]], [[Sepaste maastikukaitseala]], [[Tilga maastikukaitseala]], [[Tareste maastikukaitseala]], [[Sarve maastikukaitseala]], [[Vahtrepa maastikukaitseala]] ning [[Käina lahe – Kassari maastikukaitseala]].<ref name="b8gXl" /> Saarel asub 17 [[hoiuala]]: [[Hiiu madala hoiuala]], [[Hirmuste hoiuala]], [[Kuri-Hellamaa hoiuala]], [[Kõpu-Vaessoo hoiuala]], [[Kõrgessaare-Mudaste hoiuala]], [[Luhastu hoiuala]], [[Paope loo hoiuala]], [[Pihla-Kurisu hoiuala]], [[Prassi hoiuala]], [[Pühalepa hoiuala]], [[Suureranna hoiuala]], [[Undama soo hoiuala]], [[Vanajõe hoiuala]], [[Vanamõisa lahe hoiuala]], [[Viilupi hoiuala]], [[Vilivalla hoiuala]] ja [[Väinamere hoiuala]].<ref name="svOid" /> Kaitse all on ka 4 parki: [[Kärdla linnapark]], [[Kärdla rannapark]], [[Suuremõisa mõisa park]], [[Vaemla mõisa park]].<ref name="b8gXl" /> Hiiumaal on kaitse all 137 kaitsealust taime-, seene- ja samblikuliiki. Kõige haruldasemaks seeneks Hiiumaal on [[taiga-võrkpoorik]] ''(Ceriporia tarda)'', kelle ainus leiukoht terves Euroopas asub Kõpu poolsaarel. Saare haruldasimaks taimeks on [[pisilina]], keda leidub Eestis vaid kahes kohas Hiiumaal. Sammaltaimedest väärib tähelepanu [[roheline hiidkupar]], keda leidub ka Eestis peamiselt Hiiumaal. <ref>{{Viide |pealkiri=Roheline hiidkupar |kuupäev=2023-08-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Roheline_hiidkupar&oldid=6471478 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2025-12-22}}</ref> Loomadest on kaitse all 15 putukaliiki. Muudest selgrootutest on kaitse all [[apteegikaan]] ja [[viinamäetigu]]. Kaitsealused kalad on [[hink]], [[võldas]] ja [[jõesilm]]. Lindudest väärivad tähelepanu kaitsealused [[merikotkas]] ja [[must-toonekurg]], imetajatest [[viigerhüljes]] ja [[euroopa naarits]]. Saarel elab paarkümmend [[Euroopa naarits]]at, kes on [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] abiga saarele taasasustatud.<ref name="lOd8u" /><ref name="5aT7i" /> == Ajalugu == {{vaata|Hiiumaa ajalugu}} === Muinasajast varauusajani === [[Pilt:Käina Martin's Church ruins 12.jpg|pisi|13. sajandil rajati esialgne puidust [[Käina Martini kirik]]. Kivist pühakoda rajati 15. ja 16. sajandi vahetusel samale kohale<ref name="7tK1f" />]] [[Pilt:Kõpu tuletorn Hiiumaal.jpg|pisi|[[Kõpu tuletorn]] valmis esialgsel kujul 1531. aastal. Tegemist on vanima säilinud tuletorniga Baltikumis<ref name="DKcJ1" />]] [[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref name="j4kL9" /> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid on [[dateerimine|dateeritud]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="udIvs" /> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väike saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida. [[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|250px|vasakul|Hiiumaa keskajal: [[Liivi ordu|ordu]] alad moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus halduslikult [[Maasilinna foogtkond]]a; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] alad kuulusid [[Kuressaare foogtkond]]a. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus<ref name="AcXkr" />]] Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref name="tdkck" /> Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.<ref name="HX9W6" /> [[noorem pronksiaeg|Nooremal pronksiajal]] hakati surnuid [[kivikirstkalme]]tesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond.<ref name="giT8P" /> [[Rauaaeg|Rauaajast]] on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref name="QH5sj" /> Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli [[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref name="L5ave" /> [[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. Saart on esmamainitud 1228. aastal, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare, mida nimetatakse Dageidaks''.<ref name="Hiiumaa" /> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu]]le, [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse.<ref name="QH5sj" /> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem [[lään]]istati.<ref name="QH5sj" /> 14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="SZP9u" /> 16. sajandi alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe kindlustatud mõisa]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal.<ref name="QH5sj" /> [[Pilt:Portrait of count Jacob de la Gardie - Nationalmuseum - 19206.tif|pisi|püsti|Rootsi väejuhile [[Jakob De la Gardie]]le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasivabrik]]]] Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1560. aastal valiti [[hertsog Magnus]] [[Saare-Lääne piiskop]]iks 1561. aastal sõlmis viimane [[Liivimaa ordu]] [[Liivimaa ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Poolaga ning likvideeris Liivimaa orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. [[Maasilinna linnus|Maasilinna]] [[foogt]] [[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]] keeldus 1561. aastal [[Maasilinna foogtkond]]a käest andmast, väites, et see on tema isiklik valdus. Ta püüdis Maasilinna Taanile ([[hertsog Magnus]]ele) maha müüa ning nimetati [[1562]]. aasta lõpus Taani alade [[asehaldur]]iks Saare-, Lääne- ja Kuramaal. Reaalset võimu tal ilmselt polnud, sest ametist lahkunud [[Diedrich Behr]]i asemel saabus Taanist Saaremaale uueks asehalduriks [[Christoffer Valkendorf]]. [[1564]]. aastal läks Maasilinn lõplikult taanlastele. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastases sõjas]] (1563–1570) augusti algul [[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]] ja septembris kogu Hiiumaa (ka [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkon]]na, mis kuulus Maasilinna foogtile) ning saar vahetas järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. [[1568]]. aastaks langes Maasilinn rootslaste kätte. Pärast Maasilinna vallutamist sõlmiti Hiiumaal vaherahu taanlaste ja rootslaste vahel, mille põhjal [[Maasilinn]], [[Pöide kihelkond]] ja [[Muhu|Muhu saar]] jäid rootslaste hallata, Pajumõisa ametkond Loode-Saaremaal sai aga taanlastele vastutasuks hertsog Magnusele ostetud, kuid rootslaste poolt juba 1563. aastal vallutatud Hiiumaa [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na eest. [[1570]]. aastal lahkus Lüdinghausen-Wulff Saaremaalt. 1569. aasta juunis sai Berent Tittefer Pühalepa mõisa valitsejaks ja Hiiumaa foogtiks. Hiiumaa, mida valitses [[Hiiumaa foogt]]<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 12, 1 detsember 2012</ref>, hakkas Rootsi riigis kuulumaa [[Haapsalu lossilään]]i alla.<ref name="Hiiumaa" /> === Varauusajast 1914. aastani === [[Pilt:Suursadama ait Hiiumaal.jpg|pisi|[[Suursadam]]a ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehitusmaterjali<ref name="JLPc2" />]] [[Pilt:Kukka tuulik.jpg|pisi|200px|vasakul|Enamik saarel säilinud [[pukktuulik]]uid ehitati 19. sajandil. Pildil [[Kukka]] külas asuv [[Kukka tuulik|Kukka pukktuulik]]]] 1624. aastal sai väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile [[Jakob de la Gardie]] enda valdusse kolm neljandiku saarest. Samal aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu hakati pidama korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.<ref name="SZP9u" /> 1627. aastal eraldati Pühalepa kihelkonnast Loode-Hiiumaal asuv [[Reigi kihelkond]]. De la Gardie valduste põhjal loodi 1628. aastal [[Haapsalu krahvkond]], kuhu kuulus ka Hiiumaa.<ref name="Hiiumaa" /> Samal aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hütile]] de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="SZP9u" /> Peaaegu terve 17. sajandi oli Hiiumaa eravaldus. 1684–1691 toimus saarel mõisate reduktsioon, mille käigus saar riigistati.<ref name="Hiiumaa" /> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Hiiumaa 1710. aastal [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu. Pärast sõda kuulus saar [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i.<ref name="Hiiumaa" /> 1712. aastal anti saare riigimaad rendile.<ref name="Hiiumaa" /> 1755. aastal tagastati kolmveerand Hiiumaast De la Gardiede pärandina [[Stenbock]]idele.<ref name="Hiiumaa" /> 1755.–1772. aastal ehitati [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbocki]] eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruses elavate vabade rootsi talupoegade koormisi suurendama. See kutsus viimastes esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati [[Katariina II]] käsul üle 1000 [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Ukraina|Ukrainasse]].<ref name="SZP9u" /><ref name="2MIT9" /> 1781. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a ning juba 18. sajandi lõpus kuulus juba peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]idele.<ref name="8ypCp" /> [[1829]]. aastal asutati Ungern-Sternbergide eestvedamisel Suuremõisas kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]sse. [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabriku]] juurde kujunes töölisasula, millest sai Kärdla linn.<ref name="eDLKK" /> 1866. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]]. [[Emmaste kirik]] valmis 1867. aastal.<ref name="NgtbP" /> [[Talude päriseksostmine]] puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="0Utut" /> [[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi| 1912–1917 Hiiumaale rajatud [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsioon pidi koos [[Soome]] [[Hanko]]sse rajatud kaitserajatistega takistama sissesõitu Soome lahte. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogiliste kaitserajatiste ehitamist<ref name="milit" />]] 1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannapatarei]]sid rajati [[Tahkuna]]sse, [[Sõru]]le, [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmustesse]] ja [[Lehtma]]sse. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.<ref name="milit" /> === 1914. aastast teise Nõukogude okupatsioonini === [[File:Oest.jpg|pisi|vasakul|Hiiumaa 1926. aasta kaardil]] [[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|pisi|vasakul|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal.<ref name="ZdQbP" />]] Tsaariarmee lahkus Hiiumaalt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses. Oktoobrist 1917 kuni novembrini 1918 oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="yD6i6" /> Et [[Saksa keisririik|Saksamaa]] oli ammu enne seda läinud üle [[Gregoriuse kalender|uuele kalendrile]], siis tehti ka Hiiumaal ja [[Saaremaa]]l [[kalendrireform]] juba 1917. aasta sügisel.<ref name="BjN8p" /> Hiiumaa kuulus iseseisvunud Eesti Vabariigis [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest. Ainus suurtööstusettevõtte oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Oluline sissetulekuallikas oli purjelaevandus.<ref name="qzjBE" /> 1920. aastal muudeti Kärdla [[alev]]iks ja 1938. aastal [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="A99zl" /> 28. septembril 1939 sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside lepingu]] järgi hakati Hiiumaale, eelkõige Tahkuna poolsaarele, ehitama rannakaitsekindlustusi.<ref name="5c7Ew" /> 19. oktoobril 1939 saabusid saarele esimesed punaväelased.<ref name="Hiiumaa" /> Pärast 1940. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] asendati senine omavalitsuslik riigiaparaat uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.<ref name="5c7Ew" /> Juunis 1941 [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt üle 200 inimese.<ref name="gHmfM" /> Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril 1941 meredessandiga Saaremaalt üle [[Soela väin]]a. Saar langes 21. oktoobril täies ulatuses sakslaste kätte.<ref name="uMrDZ" /> Enne taganemist põletasid antifašistid [[Kärdla kalevivabrik]]u. 1944. aasta suvel ja hilissügisel põgenesid sajad hiidlased uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril ründas [[Punaarmee]] Hiiumaad. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueerisid sakslased kõik üksused ja kogu tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks oli saar vallutatud. Pärast saare vallutamist kuulutati kogu saar NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks ning jätkati enne sõda alustatud rannakindlustuste ehitamist.<ref name="IrZub" /> [[Teine maailmasõda]] ei toonud Hiiumaale suuri purustusi, peale [[Kärdla Kalevivabrik]]u hävis ka [[Käina kirik]]u hoone. Ent saare elanikkond vähenes langenute, läände pagenute ja küüditatute näol ligi 15%.<ref name="Hiiumaa" /> === Teine Nõukogude okupatsioon === {{vaata|Märtsiküüditamine Hiiumaal}} [[Pilt:Saare nina vahitorn.jpg|pisi|püsti|1960. aastatel asendati rannikul paiknevad puidust [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]] vaatetornid rauast tornidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Taavi Koppel|pealkiri=Hiiumaa piiritsoon 1940–1941 ja 1944–1991|aasta=2015|koht=|kirjastus=Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool|lehekülg=27|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48564/Taavi_Koppel_2015.pdf}}</ref> Pildil [[Sääre nina]]l asuv vaatetorn 2011. aastal]] 1946. aastal eraldati [[Läänemaa]]st [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="uzODd" /> 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid kaotati 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" /> 1947. aastal algas saarel sunniviisiline [[kollektiviseerimine]], mis hoogustus pärast 1949. aasta [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamist]]. Hiiumaalt küüditati vähemalt 286 inimest.<ref name="SXS0s" /> 1949. aastal oli saarel 82 kolhoosi, millest oli 1980. aastate keskpaigaks liitmiste tõttu järele jäänud kuus.<ref name="Hiiumaa" /> Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – [[AS Hiiu Kalur|Hiiu Kalur]], mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="IrZub" /> 1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa majapidamistesse elekter.<ref name="IrZub" /> 1989. aastal toimusid Hiiumaa rajooni rahvasaadikute nõukogu valimised esimest korda mitme kandidaadiga. Valitud saadikud otsustasid luua [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] alates 1. jaanuarist 1990.<ref name="Hiiumaa" /> === Pärast iseseisvuse taastamist === Pärast Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="psl75" /> [[Hiiumaa ringtee]] asfalteerimine lõppes 2000. aastal.<ref name="psl75" /> == Kultuur == === Muuseumid === [[Pilt:Mihkli talumuuseumi poordusega ait 4.jpg|pisi|püsti|[[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli Talumuuseumis]] saab tutvuda Põhja-Hiiumaa tüüpilise talukompleksga 19. sajandist]] [[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaris. 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref name="Ls27x" /> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ja muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref name="MTm4j" /> Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseumis [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeeritakse traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref name="BV4pQ" /> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja (Hiiumaa)|Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref name="d03Cr" /> Kassari ekspositsioonimajas Kassari mõisa valitsejamajas eksponeeritakse Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref name="spJ41" /> 1979 asutati [[Palade]] lähedale [[Soera Talumuuseum]], mis näitab külastajatele 19. sajandi Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga.<ref name="21Q6q" /> 1992. aastast tegutseb saarel [[Vaemla Villavabrik]], mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui saja-aastastel masinatel.<ref name="Tc1hB" /> 1999. aastal rajati [[Emmaste vald]]a [[Sõru muuseum]], mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele.<ref name="Nm4jZ" /> 2007. aastal asutati [[Tahkuna poolsaar]]ele [[Tahkuna]] külla [[Hiiumaa militaarmuuseum]]. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat.<ref name="XiXCy" /> === Raamatukogud === [[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|pisi|1894. aastal valminud Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu]] Esimene raamatukogu asutati Hiiumaal 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref name="Q2aga" /> Enne 1918. aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigis ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogud loodi muuhulgas ka Käinasse ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, see arv püsis enam-vähem stabiilne kogu Nõukogude perioodil.<ref name="faHCX" /> Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.<ref name="mA2eb" /> === Teater === 1998. aastast tegutseb saarel [[Kärdla Nukuteater]], kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldas 2000. aastatel iga-aastast nukufestivali "Suur sirmik".<ref name="hgQEU" /> Aasta läbi külastavad saart rändlavastused ja tegutsevad kohalikud harrastusteatrid. === Kino === Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Siis avati Kärdla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino.<ref name="TatZf" /> Tänapäeval näidatakse filme [[Kärdla kultuurikeskus]]es, mis asub linna Keskväljaku kõrval. Kuni 2014. aasta lõpuni puudus Hiiumaal aparatuur digifilmide näitamiseks.<ref name="krGUb" /> Seetõttu jõudsid uued filmid saarele sageli arvestatava ajanihkega. 2014. aasta lõpus paigaldati Kärdla Kultuurikeskusse uus digitaalne kinosüsteem, millega on võimalik näidata ka [[3D-film]]e.<ref name="D4RwN" /> [[Hiiumaa Kino]] eestvedamisel on filmide saarele jõudmine muutunud senisest tunduvalt kiiremaks.<ref name="qMju2" /> === Muusika === Hiiumaal korraldatakse eripalgelisi traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub [[Kõpu tuletorn]]i jalamil "Kõpu päikeseloojangumuusika" sari. Saarel korraldatakse kahte kammermuusikafestivali: 1999. aastast [[Hiiumaa kammermuusika päevad|Hiiumaa kammermuusika päevi]]<ref name="SHyct" /> ja 2006. aastast toimub "Hiiumaa homecoming".<ref name="SkZm1" /> 2005. aastast toimub "Hiiu folk" ja alates 2008. aastast "Sõru jazz".<ref name="gasmt" /> Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast [[Pühalepa kirik]]us toimuval [[Pühalepa muusikafestival|Pühalepa muusikafestivalil]].<ref name="IvGHq" /> === Sport === [[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|pisi|Endises [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõisa]] tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada.]] Hiiumaal on spordiklubisid koondav MTÜ Hiiumaa Spordiliit, mis on maakonnas tegutsevate spordiklubide maakondlik katusorganisatsioon. Spordiliitu kuulub 28 saarel tegutsevat spordiklubi. Spordiliidu juhatus on viieliikmeline ning selle tööd juhib Anton Kaljula. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref name="i45h4" /> Suuremates asulates saab mugavalt sporti harrastada olemasolevatel spordirajatistel. [[Emmaste]]s asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustikustaadion ja spordihall. [[Käina]]s asuvad väike jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, tenniseväljak, kergejõustikustaadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. [[Kärdla]]s asuvad täismõõtmetes jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljakud, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga, spordihall võrkpalli harrastajatele, jalgpalli kunstmuruväljak (1/4 tavamõõtmetest) ja Hiiu Valla Lasteaia õuealal nn kunstmuruga kaetud puur. [[Kõrgessaare]]s asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. [[Palade]]l asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. [[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisas]] asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal [[Linnumäe]]l sise- ja väliratsamaneež, Soo-Oru Tallis samuti väliratsamaneež [[Nurste]]s motokrossirada ning [[Leemeti]]s suusarajad. Pühalepas terviserajad.<ref name="WVVLi" /> Igal aastal korraldatakse saarel erinevate spordialade meistrivõistlusi. Kevadel toimuvad traditsiooniliselt Kärdla linna jooks ning Kassari jooks. Juuni kuus toimub jaanijooks ning algab terve suve kestev rannavolle karikasari. Augusti alguses toimuvad ratsupäevad. Sügisel algab pool aastat kestev "Isamaalise fitnessi" sari, mis põhineb kaitseväe ja NATO sõduritestidel. Aasta läbi toimuvad orienteerumisneljapäevakud. === Meedia === 1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiumaa. 1989. aastast kandis leht nime [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõpetas ilmumise 2004. aastal, kui Hiiu Lehe väljaandja OÜ Saaremaa Raadio ostis ära lehe nime ja kohustused.<ref name="EstKz" /> Aastatel 1995–1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref name="yimUq" /> 1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on praegu ainus saarel ilmuv ajaleht. Ajaleht ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. 2022. aastal omandas OÜ-lt Saaremaa Raadio ajalehe väljaandmise õigused kogukonna loodud Hiiu Meedia OÜ. Ajalehe peatoimetaja on Piret Eesmaa ning tema kohusetäitja on Raul Vinni<ref>{{Netiviide |pealkiri=Toimetus – Hiiu Leht |url=https://hiiuleht.ee/toimetus/ |vaadatud=2024-02-21 |keel=et}}</ref>. Lisaks ilmub omavalitsuse häälekandja Hiiumaa Teataja, mille toimetaja on Merilin Must<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hiiumaa Teataja - Hiiumaa vald |url=https://vald.hiiumaa.ee/hiiumaa-teataja |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=vald.hiiumaa.ee}}</ref>. Aastatel 2010–2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref name="rtLZH" /> == Transport == Laevaühendust mandriga peetakse [[Heltermaa sadam]]a ning [[Saaremaa]]ga [[Sõru sadam]]a kaudu. Tuntuimad navigatsioonirajatised on [[Kõpu tuletorn|Kõpu]], [[Tahkuna tuletorn|Tahkuna]] ja [[Ristna tuletorn]]. [[Kärdla lennujaam|Kärdla lennujaamast]] on lennuühendus Tallinnaga, mida alates 1. märtsist 2024 opereerib NyxAir<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kärdla lennuliinil lennupiletite müük märtsiks avatud - Uudised ja teated - Hiiumaa vald |url=https://vald.hiiumaa.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/yiqiEs81xelQ/content/id/39675861?redirect=https://vald.hiiumaa.ee |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=vald.hiiumaa.ee |arhiivimisaeg=2024-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240221124516/https://vald.hiiumaa.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/yiqiEs81xelQ/content/id/39675861?redirect=https://vald.hiiumaa.ee |url-olek=ei tööta }}</ref>. Sobivate jääolude korral saab talviti luua umbes 25&nbsp;km pikkuse Rohuküla-Heltermaa [[jäätee]] mandri ja Hiiumaa vahel ning umbes 15 km pikkuse Tärkma-Jõiste jäätee<ref>{{Netiviide |pealkiri=Laupäeval sõitis Saaremaa — Hiiumaa jääteel 180 autot |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/28873779/laupaeval-soitis-saaremaa-hiiumaa-jaateel-180-autot |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Viimati rajati [[Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee]] 2011. aastal. [[Saaremaa-Hiiumaa jäätee]] avati viimati 2018. aastal<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2018-03-09 |pealkiri=Hiiumaa ja Saaremaa vaheline jäätee avatud |url=https://hiiuleht.ee/hiiumaa-ja-saaremaa-vaheline-jaatee-avatud/ |vaadatud=2024-02-21 |keel=et}}</ref>. Esimene Hiiumaa ja mandrivaheline transpordivahend oli purjepaat. Sellega veeti posti ja inimesi.<ref name=":0" /> 19. sajandi lõpus avati Heltermaa-Haapsalu liin, kus reisijaid vedas [[Hiiumaa mõisnike laevaühing]]u ostetud [[aurupaat]] [[Progress (laev)|Progress]]. Varsti pärast seda osteti Rootsist uus aurulaev, mis kandis samuti nime [[Progress (laev)|Progress]]. Uus laev hakkas Heltermaa-Haapsalu liinil reisijaid peale võtma ka muudelt laevadelt.<ref name=":0" /> [[1910]]. aastal vahetati aurulaev välja [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Hiiu-Kärdla Kalevivabrikule]] kuulunud reisi- ja kaubaauriku [[Grenen (laev)|Grenen]] vastu. Grenen sõitis liinidel Heltermaa-Haapsalu ja Kärdla-Tallinn.<ref name=":0" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võttis laevaliikluse üle riik. Hiljem rentis riik laevaliiklust ettevõttele [[Balti Päästeselts]]. Balti Päästeselts avas aurulaev Greneniga liini Tallinn-Heltermaa-Kuivastu-Virtsu-Laimjala-Kuressaare. Aurulaev [[Endla (laev)|Endla]] läbis Hiiumaad liiniga Tallinn-Kärdla-Kuressaare-Pärnu.<ref name=":0" /> [[1930]]. aastal avas laevaomanik [[Gustav Sergo]] [[Taani]]st ostetud väikese aurikuga [[Gustav (laev)|Gustav]] Hiiumaa liini.<ref name=":0" /> <gallery> Ajatu.jpg|Mälestusmärk "[[Estonia (laev)|Estonia]] hukkunud lastele" Suuremõisa mõisa peahoone.JPG|[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]] Ristna tuletorn 2011.jpg|[[Ristna tuletorn]] Soera talu elamu Hiiumaal, 2014.jpg|[[Soera Talumuuseum]] Malvaste chapel, July 2009.jpg|[[Malvaste kabel]] </gallery> === 2 euro münt === See münt tuleb 2027. aastal kus on Kõpu tuletorn on mündi peal. [[Fail:Hiiumaa2027Münt.webp|pisi|Mündi peal on Kõpu tuletorn ja koordinaatid.]] == Vaata ka == * [[Hiidlased]] * [[Hiiu keel]] *[[Hiiumaa karu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="dn27l">Põllu 2005, lk 20–21</ref> <ref name="DLxzf">Põllu 2005, lk 21–22</ref> <ref name="NbkxT">Põllu 2005, lk 22</ref> <ref name="loodus">[http://www.hiiumaa.ee/turism-majutus/88&g=19 Hiiumaa.ee] Loodus. Vaadatud 3.12.2013</ref> <ref name="t6qpz">Keskkonnaamet 2012, lk 5</ref> <ref name="b8gXl">Keskkonnaamet 2012, lk 6</ref> <ref name="svOid">Keskkonnaamet 2012, lk 7</ref> <ref name="lOd8u">Keskkonnaamet 2012, lk 36–42</ref> <ref name="5aT7i">[http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-osoon-35287 ERR Arhiiv] Osoon,osa 651</ref> <ref name="7tK1f">{{kultuurimälestis|23540|Käina kiriku varemed}}. Vaadatud 2.12.2013</ref> <ref name="DKcJ1">{{kultuurimälestis|23453|Kõpu tuletorn}}. Vaadatud 1.12.2013</ref> <ref name="j4kL9">Kriiska 2004, lk 107</ref> <ref name="udIvs">Kriiska 2004, lk 114</ref> <ref name="AcXkr">Põllu 2005, lk 37</ref> <ref name="tdkck">Kriiska 2004, lk 122</ref> <ref name="HX9W6">Põllu 2005, lk 35</ref> <ref name="Hiiumaa">[http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/133&g=22 Hiiumaa.ee] Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013</ref> <ref name="giT8P">Kriiska 2004, lk 127</ref> <ref name="milit">[https://web.archive.org/web/20080327060827/http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Militaarne Hiiumaa] Peeter Suure merekindlus. Vaadatud 1.12.2013</ref> <ref name="QH5sj">Põllu 2005, lk 36</ref> <ref name=":0">[http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hiiumaa-ja-saaremaa-laevaliikluse-kadunud-kuldajad?id=75722479 Hiiumaa ja Saaremaa laevaliikluse kadunud kuldajad]</ref> <ref name="L5ave">Kriiska 2004, lk 126</ref> <ref name="SZP9u">Põllu 2005, lk 38</ref> <ref name="JLPc2">{{kultuurimälestis|23648|Suurssadama ait}}. Vaadatud 2.12.2013</ref> <ref name="2MIT9">Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref> <ref name="8ypCp">Põllu 2005, lk 33</ref> <ref name="eDLKK">Põllu 2005, lk 39</ref> <ref name="NgtbP">{{kultuurimälestis|23345|Emmaste kirik}}</ref> <ref name="0Utut">Põllu 2005, lk 41</ref> <ref name="yD6i6">Põllu 2005, lk 42</ref> <ref name="BjN8p">[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref> <ref name="ZdQbP">{{kultuurimälestis|23565|Kärdla tuletõrjemaja}}. Vaadatud 3.12.2013</ref> <ref name="qzjBE">Põllu 2005, lk 43</ref> <ref name="A99zl">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref> <ref name="5c7Ew">Põllu 2005, lk 45</ref> <ref name="gHmfM">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115.</ref> <ref name="uMrDZ">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref> <ref name="IrZub">Põllu 2005, lk 46</ref> <ref name="uzODd">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> <ref name="SXS0s">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref> <ref name="psl75">Põllu 2005, lk 48</ref> <ref name="Ls27x">[https://web.archive.org/web/20131203012840/http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=muuseumist Hiiumaa muuseum] Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="MTm4j">[https://web.archive.org/web/20131203012459/http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=pikk-maja Hiiumaa muuseum] Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="BV4pQ">[https://web.archive.org/web/20131203012456/http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=mihkli-talumuuseum Hiiumaa muuseum] Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="d03Cr">[https://web.archive.org/web/20131203012336/http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=rudolf-tobiase-majamuuseum Hiiumaa muuseum] Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="spJ41">[https://web.archive.org/web/20131203012843/http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=kassari-ekspositsioonimaja Hiiumaa muuseum] Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011</ref> <ref name="21Q6q">[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=70 Eesti Muuseumide Infokeskus] Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="Tc1hB">[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=517 Eesti Muuseumide Infokeskus] Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="Nm4jZ">[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=556 Eesti Muuseumide Infokeskus] Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="XiXCy">[https://web.archive.org/web/20131013132410/http://militaarmuuseum.ee/index.html Hiiumaa Militaarmuuseum] Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="Q2aga">[https://web.archive.org/web/20131205230640/http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5723& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="faHCX">[https://web.archive.org/web/20131205192309/http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5716& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="mA2eb">[https://web.archive.org/web/20131203191122/http://www.kardla.lib.ee/index.php/15-kasulikud-lingid/18-hiiumaa-raamatukogud Kärdla raamatukogu] Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="hgQEU">[http://nukuteater.weebly.com/ Kärdla Nukuteater] Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="TatZf">[https://web.archive.org/web/20131203020302/http://www.ra.ee/et/kuidas-hiiumaal-kino-tehti/ Rahvusarhiiv] Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="krGUb">[https://web.archive.org/web/20131203003240/http://www.hiiuelu.ee/artiklid/hiiumaa-kino-toob-v%C3%A4%C3%A4rtfilmid-kohale Hiiuelu] Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="D4RwN">[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nadalalopp20141205.2.8.1&e=-------et-10--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA---------- Meie Maa] 5.12.2014 DIGAR. Vaadatud 20.02.2015</ref> <ref name="qMju2">[https://www.facebook.com/hiiumaakino Hiiumaa Kino Facebooki lehekülg]. Vaadatud 20.02.2015</ref> <ref name="SHyct">[http://www.festivals.ee/?s=21 Eesti Muusikafestivalid] Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="SkZm1">[https://web.archive.org/web/20131203021517/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=810:kammerkontserdid-attacca&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3212 Sirp] Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="gasmt">[https://web.archive.org/web/20131203002930/http://www.hiiuelu.ee/syndmus/s%C3%B5ru-jazz-2913 Hiiuelu] Sõru Jazz 2013</ref> <ref name="IvGHq">[http://www.keremakultuurikoda.ee/ Keremaa kultuurikoda] Vaadatud 29.11.2013</ref> <ref name="i45h4">[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103605 Hiiumaa spordiliit] Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="WVVLi">[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103604 Hiiumaa spordiliit] Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="EstKz">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hiidlastele-jaab-uks-ajaleht?id=8699906 Defli] [[BNS]] "Hiidlastele jääb üks ajaleht". Vaadatud 24.02.2015</ref> <ref name="yimUq">[https://web.archive.org/web/20131203024227/http://erb.nlib.ee/?kid=10722312&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013</ref> <ref name="rtLZH">[https://web.archive.org/web/20131203025403/http://erb.nlib.ee/?kid=26128251&oid=c1862b75 Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013</ref> }} == Kirjandus == * Hiiumaa looduskaitseobjektid. Keskkonnaamet, 2012. * Kriiska, A., Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn 2004. * Põllu, K., Hiiumaa rahvapärane ehituskunst. Tartu: Ilmamaa 2005, lk 20–50. * Põllo jt, Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital 2015. == Välislingid == {{commonskat|Hiiumaa (island)}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.hiiumaa.ee/ Hiiumaa info] * [http://hiiumaa.eu/ Hiiumaa turismiinfo] [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Hiiu maakonna saared]] [[Kategooria:Hiiumaa| ]] t1c4ikajqvc3yl0w9kdwvnuz12hw6en Johannes Paulus II 0 590 7217793 7153872 2026-08-19T09:35:38Z Kuriuss 38125 7217793 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Johannes Paulus II |pilt = ADAMELLO - PAPA - Giovanni Paolo II - panoramio (cropped).jpg |pildiallkiri = Johannes Paulus II (1988) |pildisuurus = 240px |sünninimi = Karol Józef Wojtyła |valitsemisaja algus= 16. oktoober 1978 |valitsemisaja lõpp= 2. aprill 2005 |eelkäija = [[Johannes Paulus I]] |järeltulija = [[Benedictus XVI]] |vanemad = Karol Wojtyła,<br />Emilia Kaczorowska |sünnikuupäev = 18. mai 1920 |sünnikoht = [[Wadowice]], [[Poola]] |surmakuupäev = {{Surmaaeg ja vanus|2005|04|02|1920|05|18}} |surmakoht = [[Vatikan]] |deviis = ''Totus tuus'' |autogramm = Signature of John Paul II.svg |vapp = Coat of arms of Ioannes Paulus II.svg |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Johannes Paulus II''' (ladinapäraselt '''Ioannes Paulus II'''; [[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karol Józef Wojtyła''' [k'arol j'uzef voit'õua]; [[18. mai]] [[1920]] – [[2. aprill]] 2005) oli [[paavst]] aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus [[slaavlased|slaavlasest]] paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast [[Hadrianus VI]]-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas [[Eesti]]t. Ajakiri [[Time]] valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 [[Poola]]s [[Wadowice]]s ühele [[juudid|juudi]] perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi [[leitnant|1. leitnandi]] Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta [[ristimine|ristiti]] 20. juunil 1920 [[kaplan|sõjaväekaplani]] Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese [[armulaud|armulaua]] mais 1929 ja [[konfirmatsioon|konfirmeeriti]] 3. mail 1938 [[Krakovi peapiiskop]]i [[Adam Sapieha]] poolt, millega seoses võttis ta [[Karol Hubert Rostworowski]] järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice [[kirik (pühakoda)|kirikus]] [[altaripoiss|altaripoisina]]. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta [[palverännak]]utel [[Częstochowa]]s. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. [[Pilt:Geb-Haus_Papst.jpg|pisi|vasakul| Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices]] Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus [[ajateenistus]]e, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga [[Kraków]]isse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis [[üliõpilasselts]]i euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta [[Jan Tyranowski]]ga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses [[seminar]]is. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis [[haigla]]s 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale [[tonsuur]], 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad [[ordinatsioon|vaimulikupühitsused]]. 13. oktoobril 1946 ordineeris [[kardinal]] Adam Sapieha ta [[diakon|alamdiakoniks]], 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 [[preester|preestriks]]. 2. novembril 1946 pidas ta [[Krakov]]i katedraalis püha Leonardi [[krüpt]]is oma esimese [[missa]]. Nii [[piiskop]]i kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 [[Vatikani II kirikukogu]]l, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "[[Dignitatis Humanae]]" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "[[Gaudium et Spes]]" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]], [[Lähis-Ida]], [[Aafrika]]t, [[Aasia]]t ja [[Austraalia]]t. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide [[sinod]]il. Ta osales 1976 [[Philadelphia]]s toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele kaheksat võõrkeelt: [[hispaania keel|hispaania]], [[inglise keel|inglise]], [[itaalia keel|itaalia]], [[ladina keel|ladina]], [[portugali keel|portugali]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]t. Kardinal Wojtyła osales kahel [[konklaav]]il 1978. Enne teda osales viimase paavstina kahel konklaavil [[Gregorius XVI]]. [[Pilt:Karol_Wojtyla-1st_comunnion.jpg|pisi|püsti|Karol Wojtyła 1929. aastal]] == Hariduskäik == * 15. september 1926 – jaanuar 1931 Wadowice Marcin Wadowita-nimeline algkool * Jaanuar 1931 – 14. mai 1938 Wadowice Marcin Wadowita-nimeline poiste keskkool * 22. juuni 1938 – november 1939 Krakówi Jagellooni ülikooli filosoofiateaduskond, poola keel ja kirjandus * 1939 jätkas õpinguid põrandaalustel kursustel * 1942–1944 õpingud põrandaaluses seminaris * Jaanuar 1945 – august 1946 [[Krakówi ülikool]]i teoloogiateaduskond * 26. november 1946 – 19. juuni 1948 Roomas paavstlik Angelicum Athenaeum, õppis [[filosoofia]]t (kaitses 14.–19. juunil 1948 oma väitekirja [[Risti Johannes]]e usudoktriini teemal) * 16. detsember 1948 Krakówi ülikoolis [[magistrikraad|teoloogiamagister]] * 1957 Lublini katoliiklik ülikool, [[doktorikraad|filosoofiadoktor]], (kaitses tööd [[Max Scheler]]i vaadetest) == Ametid == * 1938–1939 vabatahtlik raamatukogutööline Krakówi ülikoolis * August 1940 [[Kraków]]i eeslinna [[restoran]]is toitude etteandja * September 1940 – 1941 [[Solvay]] vabrikule kuulunud Zakrzóweki paekarjääri tööline * 1941–1944 Borek Faleckis Solvay vabriku veepuhastusjaama tööline * 1948 – 17. märts 1949 Niegowici preester ([[ristimine|ristis]] 48 last ja sõlmis 13 abielu) * 1949 – 1. september 1951 Krakówi Święty Floriani koguduse preester * 1954–1958 õpetas [[Lublin]]i katoliiklikus ülikoolis; [[Częstochowa]], Krakówi ja [[Katowice]] seminarides ning Krakówi [[ursuliinid]]e konvendis [[eetika]]t. * 1. detsember 1956 – 15. november 1957 Lublini katoliikliku ülikooli eetikaprofessor * 15. november 1957 – märts 1958 Lublini katoliikliku ülikooli [[dotsent]] * 4. juuli 1958 – 13. jaanuar 1964 Ombi titulaarpiiskop ja Krakówi abipiiskop (pühitseti piiskopiks 28. septembril 1958) * 16. juuni 1962 – 13. jaanuar 1964 Krakówi kapitulaarvikaar * 13. jaanuar 1964 – 16. oktoober 1978 [[Krakówi peapiiskop]] * 26. juuni 1967 – 16. oktoober 1978 San Cesareo in Palatio kardinalpreester == 1978. aasta teine konklaav == Johannes Paulus II valiti paavstiks 16. oktoobril 1978 ja pühitseti ametisse 22. oktoobril, mil ta pidas [[jutlus]]e sõnumiga "Ärge kartke!" Ta on jäänud ainsaks paavstiks, kes oma ametissepühitsemisel võttis kardinalide õnnitlused vastu seistes, mitte istudes. Ta valis oma paavstinime [[Johannes Paulus I]] järgi. Johannes Paulus II sai paavstiks 58-aastaselt, olles noorim paavst pärast [[Pius IX]]-t. 14.–16. oktoobrini 1978 kestnud konklaavil osales 111 kardinali. Konklaavil olid peamised soosikud kardinal [[Giuseppe Siri]] ja kardinal [[Giovanni Benelli]]. Kui kumbki soosik ei saanud vajalikul arvul hääli, tegi kardinal [[Franz König]] ettepaneku valida paavstiks mitteitaallane. Vajalikku häältehulka ei saadud seni kokku, kuni kardinal [[Sebastiano Baggio]] asus toetama kardinal Wojtyłat. Ta osutus valituks konklaavi 8 voorus kompromisskandidaadina, saades 97 häält. 16. oktoobril kell 18:18 kohaliku aja järgi anti konklaavi otsusest [[Sixtuse kabel]]is teada valge suitsuga ja uus paavst ilmus paavstipalee [[palkon]]ile kell 19:15. == Välispoliitilised suhted == [[Pilt:Johannes_Paul_II_-_Bill_Clinton.jpg|pisi| [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Bill Clinton]] ja Johannes Paulus II]] [[File:Johannes Paulus II - Korskullen 7 sep 1993.jpg|thumb|Johannes Paulus II [[Ristimägi (Leedu)|Ristimäel]] Leedus, 1993]] {{Vaata|Johannes Paulus II välispoliitika}} {{Vaata|Johannes Paulus II suhted Eestiga}} == Vatikani riigisisesed otsused == Johannes Paulus II ajal oli suurim finantsskandaal [[Vatikan]]is 1981–1982 peapiiskop [[Paul Marcinkus]]e juhitud [[Vatikani pank]]a tabanud skandaal. 26. novembril 2000 kehtestati paavsti otsuse alusel Vatikani uus [[põhiseadus]], mis jõustus 22. veebruaril 2001. == Pastoraalsed visiidid == {{Vaata|Johannes Paulus II pastoraalsed visiidid|Johannes Paulus II suhted Eestiga}} Johannes Paulus II tegi 104 pastoraalset visiiti väljaspool [[Itaalia]]t, mille käigus ta külastas 129 [[riik]]i, sealhulgas [[Eesti]]t. Ta tegi Itaalias 146 pastoraalset visiiti ja [[Rooma]]s 748 pastoraalset visiiti. Seni polnud ükski paavst nii palju reisinud. Esimest korda mõnda riiki saabununa suudles paavst selle riigi maapinda, kuid alates 2000 ta seda toimingut terviseprobleemide tõttu enam ei teinud. == Atentaadid == === 1981. aasta atentaat === {{vaata|Paavst Johannes Paulus II atentaat}} Johannes Paulus II liikus enne Vatikanis peetavat üldaudientsi 13. mail 1981 [[Püha Peetruse väljak]]ul spetsiaalse [[auto]]ga missale kogunenud rahva hulgas, kui umbes kella 17.15 paiku kohaliku aja järgi tulistas [[Mehmet Ali Ağca]] 9&nbsp;mm [[Browning]]ist tema suunas kaks lasku, millest üks tabas paavsti kõhtu ja teine vasakusse [[käsi|kätte]]. Tulistamises said haavata ka [[turist]]id Ann Odre ja Rose Hall. Teine atentaadis osaleja Oran Celik pidi lõhkama [[pomm]]id, kuid ei teinud seda. Ağca taskust leiti varem valmiskirjutatud kiri, milles ta kinnitas oma teo motiivina, et tappis paavsti protestiks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[imperialism]]i vastu ning protestiks [[El Salvador]]is ja [[Afganistan]]is toimuva [[genotsiid]]i vastu. Paavsti opereeriti [[Gemelli haigla]]s mitu tundi ja ta viibis haiglas kolm nädalat. Ağcale mõisteti 22. juulil 1981 eluaegne vanglakaristus. 27. detsembril 1983 kohtus Johannes Paulus II Ağcaga ja andestas talle. Paavsti palvel anti 14. juunil 2000 Ağcale [[amnestia]] ja ta siirdus [[Türgi]]sse. 1985 toimus Itaalias atentaadi asjus uus kohtuprotsess, et uurida [[Bulgaaria]] eriteenistuse seotust atentaadiga, kuid süütõendite vähesuse tõttu ei suudetud seda kahtlustust tõestada. Atentaadi uurimise muutsid raskeks Ağca pakutud erinevad vastuolulised versioonid. Esmalt kinnitas ta, et on [[PVO]] liige, seejärel seostas oma tegevust Bulgaaria eriteenistusega, Itaalia salateenistusega ja [[CIA]]ga. Tema tegevust on seostatud ka Nõukogude Liidu poliitikaga ja [[Vatikani pank|Vatikani panga]] reformimispüüetega. === 1982. aasta atentaat === Johannes Paulus II viibis 12. mail 1982 [[palverännak]]ul [[Fatima]] basiilikas, kui teda ründas [[tääk|täägiga]] relvastatud endine preester [[Juan María Fernández y Krohn]], kes protesteeris [[Vatikani II kirikukogu|Vatikani teise oikumeenilise kirikukogu]] sätestatud muudatuste vastu. [[Turvamees|Turvamehed]] tõrjusid rünnaku, mistõttu paavst viga ei saanud. === Teised atentaadid === 16. veebruaril 1981 plahvatas [[Pakistan]]is [[Karachi]]s enne paavsti peetud missa algust [[pomm]] (teistel andmetel [[granaat (lõhkekeha)|granaat]]). Novembris 1982 hoiti [[Hispaania]]s ära [[Euskadi ta Askatasuna|ETA]] rünnak paavsti vastu. 1. veebruaril 1983 arreteeriti [[Itaalia]]s narkoäriga tegelenud türklane Mustafa Savas, kes oli kavatsenud [[mai]]s korraldada atentaati paavsti vastu. Märtsis 1983 avastati [[El Salvador]]is paavsti vastu suunatud vandenõu. Juulis 1983 taheti paavstile Poolas korraldada atentaati. 6. mail 1984 sihtis [[Sŏul]]i katedraali ees paavsti mängupüstoliga [[Lõuna-Korea]] [[Üliõpilane|õppur]]. Mais 1986 arreteeriti [[Amsterdam]]is türklane, kes kavatses paavsti tappa. 25. novembril 1986 vahistati [[Brisbane]]'is austraallane nelja [[Molotovi kokteil]]iga, kes kavatses paavsti üllatada. [[Al-Qā‘idah]] kavatses paavsti tappa jaanuaris 1995 [[Filipiinid]]el, kuid atentaadi ettevalmistuskohas puhkes 6. jaanuaril 1995 tulekahju. Seda atentaati seostati [[Ramzi Youssef]]iga, kes oli 1993 [[Maailma Kaubanduskeskus]]es toimunud plahvatuse korraldajaks. 12. aprillil 1997 avastati paavsti visiidil [[Bosnia ja Hertsegoviina]]sse 23 [[tankitõrjemürsk]]u [[sild|silla]] alt, mida paavsti autokolonn pidi ületama. 14. mail 1997 teatas [[Liibanon]]i julgeolekuteenistus, et avastati vandenõu, mille raames taheti paavsti [[lennuk]]it rünnata Liibanonis rakettidega. 10. novembril 2002 avaldas ajaleht [[The Sunday Times]] artikli "Mastermind of 9/11 plotted to kill Pope", mille väitel kavatseti paavsti tappa 1999 Filipiinidel, kuid see visiit jäi tookord paavsti viletsa tervise tõttu ära. Teistel andmetel oli tegu 1995 plaanitud katsega. Juunis 2003 ähvardasid islamiäärmuslased paavsti tappa [[Horvaatia]]s. Bosnias ja Hertsegoviinas tehti samal ajal mitmeid ähvardusi võltspommidega. == Suhted kirikuinstitutsioonidega == {| style="width: 25em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;" |- | style="text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;" | '''Kuuria''' |- | {| style="margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;" |- style="vertical-align: top;" |'''Kardinalide kolleegiumi dekaan''' |style="padding-left: 1em;" | [[Carlo Confalonieri]], [[Agnelo Rossi]], [[Bernardin Gantin]], [[Benedictus XVI|Joseph Ratzinger]] |- style="vertical-align: top;" |'''Riigisekretär''' |style="padding-left: 1em;" | [[Jean Villot]], [[Agostino Casaroli]], [[Angelo Sodano]] |- style="vertical-align: top;" |'''Camerlengo''' |style="padding-left: 1em;" | Jean Villot, [[Paolo Bertoli]], Sebastiano Baggio, [[Eduardo Martinez Somalo]] |- style="vertical-align: top;" |'''Rooma kardinalvikaar''' |style="padding-left: 1em;" | [[Ugo Poletti]], [[Camillo Ruini]] |} |} '''Üldkiriklikud sätted''' Johannes Paulus II taunis preestrite osalemist [[poliitika]]s. Ta rõhutas 25. märtsil 1992 avaldatud apostellikus üleskutses "Pastores dabo" preestrite koolitust. 27. märtsil 1980 saatis ta läkituse [[Ukraina]] piiskoppidele. 10. märtsil 1986 kohtus ta Itaalia sõjaväekaplanitega. '''Kuuria''' Johannes Paulus II erasekretär oli [[Stanisław Dziwisz]]. Johannes Paulus II reorganiseeris 26. juunil 1988 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga "Pastor bonus" [[kuuria]]. Ta määras [[kardinalide kolleegium]]i dekaaniks 19. detsembril 1986 [[Agnelo Rossi]], 5. juunil 1993 [[Bernardin Gantin]]i ja 30. novembril 2002 [[Benedictus XVI|Joseph Ratzingeri]]. Ta määras Vatikani riigisekretäriks 8. aprillil 1984 [[Agostino Casaroli]] ja 29. juunil 1991 [[Angelo Sodano]]. Ta määras [[camerlengo]]ks 5. mail 1979 [[Paolo Bertoli]], 25. märtsil 1985 Sebastiano Baggio ja 5. aprillil 1993 [[Eduardo Martinez Somalo]]. Ta määras Rooma kardinalvikaariks 1. juulil 1991 [[Camillo Ruini]]. Ta määras 25. novembril 1981 Joseph Ratzingeri [[Usudoktriini kongregatsioon]]i prefektiks. '''Aafriklaste Misjoni Selts''' Ta saatis 23. oktoobril 1986 ja 15. juunil 1991 läkituse Aafriklaste Misjoni Seltsi (S.M.A.) üldkapiitlil osalejatele. Ta saatis 19. mail 1995 läkituse misjonäridele. '''Anna ordu''' Paavst saatis 31. detsembril 1990 ja 19. detsembril 2002 läkituse Anna ordu nunnadele ning 20. jaanuaril 1997 ordu üldkapiitlil osalejatele. '''Augustiinlased''' Ta kohtus 28. aprillil 1979 [[augustiinlased|augustiinlastega]]. Ta saatis 7. mail 1982, 10. juulil 1984, 14. novembril 1987, 26. septembril 1989, 23. septembril 1995, 22. jaanuaril 2001, 7. septembril 2001 ja 11. oktoobril 2001 augustiinlastele läkitusi. '''Barnabiidid''' Ta saatis [[barnabiidid|barnabiitidele]] 8. juulil 2000 ja 6. juulil 2002 läkitusi. '''Basiliaanid''' Ta saatis 14. veebruaril 1980, 9. juulil 1982 ja 8. juulil 2000 läkitusi Josafati basiliaanide ordu üldkapiitlil osalejatele. Ta külastas 11. juunil 1999 [[Varssavi]]s basiliaanide kirikut. '''Benediktiinid''' Paavst kohtus 21. märtsil 1980 [[Monte Cassino]] kloostri [[abt]]iga, 23. märtsil 1980 [[Norcia]] ja [[Spoleto]] [[benediktiinid]]ega, 19. märtsil 1986 [[Prato]] benediktiinidega ja 8. mail 1986 [[Cesena]] benediktiinidega, Ta saatis 22. mail 1980 läkituse [[Itaalia]] benediktiinidele, 21. septembril 1980 benediktiini abtidele, 5. septembril 1982 Camaldoli [[munk]]adele, 2. septembril 1984 [[Alatri]] benediktiinidele, 15. juunil 1985 [[Vittoria Veneto]] benediktiinidele, 29. märtsil 1985 benediktiinidele, 26. septembril 1988 benediktiini abtidele, 14. juulil 1991 [[Aosta]] benediktiinidele, 19. märtsil 1993 [[Farfa]] benediktiinidele, vallombrosaanide benediktiini abtile 21. märtsil 1999, benediktiinide kongressile 8. septembril 2000, Itaalia benediktiinidele 7. septembril 2000, silvestriini benediktiinidele 8. septembril 2001, benediktiini konföderatsiooni kongressile 23. septembril 2004 ja Monte Cassino abtile 21. märtsil 2004. Paavst külastas 17. septembril 1993 Camaldoli kloostrit, Ta saatis 28. veebruaril 1979 läkituse Camaldolese nunnadele, 16. jaanuaril 1989 Itaalia benediktiinide abtissidele, 14. oktoobril 1999 ja 25. augustil 2000 benediktiini nunnadele. '''Bernardiinid''' Ta saatis 11. veebruaril 2003 läkituse bernardiinidele. '''Birgitiinid''' Ta saatis 5. veebruaril 1998 ja 3. oktoobril 2002 läkituse [[birgitiinid]]ele ning birgitiinide üldkapiitlil osalejatele 9. veebruaril 2004. '''Bosco salesiaanid''' Paavst saatis 1. mail 1990, 1. aprillil 1996, 13. novembril 2000 ja 12. aprillil 2002 läkitused Bosco salesiaanidele. '''Dominiiklased''' Paavst saatis 5. septembril 1983 läkituse [[dominiiklased|dominiiklaste]] üldkapiitlil osalejatele, 26. mail 1984 nunnadele, 19. märtsil 1986 Prato dominiiklastele, nunnadele 5. jaanuaril 2001 ja dominiiklastele 15. veebruaril 2002. '''Egidio liikumine''' Paavst saatis 6. veebruaril 1988, 25. märtsil 1989, 14. aprillil 1990, 18. aprillil 1992, 10. aprillil 1993 ja 8. veebruaril 2002 läkitused [[Egidio liikumine|Egidio liikumise]] liikmetele. '''Eliisabeti nunnaordu''' Paavst saatis 14. novembril 1998 läkituse Eliisabeti nunnaordule ja [[kapiitel|üldkapiitlil]] osalejatele 15. novembril 2004. '''Focolare''' Paavst saatis 21. veebruaril 1982, 19. augustil 1984, 6. veebruaril 1997 ja 30. detsembril 1998 läkituse [[Focolare]] liikumise liikmetele. Ta kohtus 11. veebruaril 1988 ja 13. veebruaril 2003 Focolare liikumise piiskoppidega. '''Frantsisklased''' Paavst saatis oma läkitused [[frantsisklased|frantsisklaste]] üldkapiitlil osalejatele 21. juunil 1979, 19. mail 1983, 14. juunil 1988 ja 7. juunil 2001. Ta saatis läkitused 8. märtsil 1982, 15. juunil 1989 ja 22. novembril 2002 frantsiskaanide kolmanda ordu assambleel osalejatele. Ta saatis 9. juulil 1983, 27. mail 1989 ja 12. juunil 1995 läkitused frantsiskaani konventuaalide üldkapiitlil osalejatele. Ta külastas 18. mail 1982 [[Portugal]]i frantsiskaane ja 22. veebruaril 1992 [[Senegal]]is frantsiskaanide nunnakloostrit, Ta saatis läkitused erinevatele frantsiskaanide kogudustele 29. märtsil 1980, 15. novembril 1980 29. oktoobril 1981, 2. jaanuaril 1983, 27. veebruaril 1986, 23. mail 1987, 31. detsembril 1990, 10. jaanuaril 1993, 17. septembril 1993, 17. juunil 1995, 24. juunil 1995, 2. mail 1997, 5. mail 1997, 9. mail 1998, 28. oktoobril 1999 ja 17. veebruaril 2001. Ta saatis 12. novembril 1986 läkitused frantsiskaani nunnadele, 11. juunil 1988 Montevergine klarisside kloostri nunnadele, 19. detsembril 1994 frantsiskaani Alcantarine nunnadele, 3. juunil 1995 [[Assisi]] klarissidele, teistele nunnadele 15. novembril 1999, 15. juunil 2000, 17. juunil 2000 ja 6. juulil 2001. Ta saatis 23. septembril 1991, 2. augustil 1999 ja 4. juunil 2003 läkitused frantsiskaanide generaalministrile ning konventuaalide generaalministrile 17. märtsil 2003. '''Gabrielliidid''' Paavst saatis 5. jaanuaril 1989 läkituse gabrielliitide üldkapiitlile ja gabrielliitidele 7. jaanuaril 1995. '''Halastuse misjonärid (Ema Teresa ordu)''' Paavst kohtus 13. detsembril 1979, 15. detsembril 1981 ja 3. veebruaril 1986 [[ema Teresa]]ga. Ta saatis 5. septembril 2000 läkituse orduliikmetele. '''Jesuiidid''' Johannes Paulus II nõudis 1979 [[jesuiidid|jesuiitide]] ülemkindralilt [[Pedro Arrupe]]lt [[sekularism]]i likvideerimist jesuiitide seast ja [[vabastusteoloogia]] toetamise lõpetamist. 21. septembril 1979 saatis paavst kirja jesuiitide juhtkonnale. 1981 sai Arrupe ajurabanduse, tema tegevus ülemkindralina peatati ning jesuiidid määrasid tema asemele kohusetäitjaks [[generaalvikaar]] Vincent O'Keefe. Paavst ei tunnustanud O'Keefe ametit, vaid määras oma esindajateks [[Paolo Dezza]] ja Joseph Pittau. Paavst saatis 27. veebruaril 1982 kirja jesuiitide provintsiaalidele. Märtsis 1982 peeti [[Frascati]]s jesuiitide kongregatsioon. Dezza otsustas kokku kutsuda üldkongregatsiooni, kus 13. septembril 1983 valiti uueks ülemkindraliks [[Peter Hans Kolvenbach]]. Paavsti tegevust taunisid mitmed [[teoloog]]id, nagu [[Karl Rahner]]. Paavst saatis 5. oktoobril 1986 kirja Kolvenbachile ja 5. jaanuaril 1995 jesuiitidele '''Joosepi kongregatsioon''' Paavst saatis 1. detsembril 1978 läkituse Püha Joosepi kongregatsioonile (C.S.J.). '''Jumala Johannese hospitaliidid''' Paavst saatis läkitused 7. mail 1987 ja 2. detsembril 1995 hospitaliitidele (O.H.), 25. novembril 1988 üldkapiitlil osalejatele ja 22. oktoobril 1997 ülempriorile. '''Kamilliaanid''' Paavst saatis läkitused kamilliaanidele (O.S.C.) 7. mail 1987, 20. mail 1989, 19. mail 1995, 15. mail 2000 ja nunnadele 15. juunil 2002. '''Kanossiaanid''' Paavst saatis 25. märtsil 1996 läkituse kanossiaanide üldkapiitlil osalejatele ja kanossiaanidele 16. veebruaril 2002. '''Kapitulaarid''' Paavst saatis läkitused kapitulaaridele 22. juunil 1985 ja 14. oktoobril 1988. '''Kaputsiinid''' Paavst saatis läkitused [[kaputsiinid]]e üldkapiitlil osalejatele 5. juulil 1982, 12. juulil 1988, 1. juulil 1994 ja 25. oktoobril 2004. Ta kohtus 1. märtsil 1984 kaputsiinide juhtidega ja 28. septembril 1984 kaputsiinide ordumeistriga. Ta saatis läkitused 31. oktoobril 1998 kaputsiini nunnadele, kaputsiinidele 7. juulil 2000 ja 7. veebruaril 2002 ning Itaalia kaputsiinidele 29. oktoobril 2003/ '''Karmeliidid''' Paavst saatis läkitused 2. juunil 1980 [[Lisieux]]' [[karmeliidid|karmeliitidele]], 29. septembril 2000 ja 26. märtsil 2001 karmeliitidele. Ta saatis läkitused 4. mail 1985, 29. septembril 1989, 22. aprillil 1991, 23. septembril 1995 ja 9. novembril 2004 karmeliitide üldkapiitlil osalejatele. Ta kohtus 7. mail 1980 [[Nairobi]] karmeliitidega, 20. juunil 1992 [[Lodi (Itaalia)|Lodis]] karmeliitidega ja paljasjalgsete karmeliitide ordukindrali Camillo Macisega 29. aprillil 2003. '''Kartuuslased''' Paavst saatis 5. oktoobril 1984 läkituse Calabria [[kartuuslased|kartuuslastele]] ja kartuuslaste ülemkindralile 15. mail 2001. '''Klaretaanid''' Paavst saatis 13. oktoobril 1979, 21. septembril 1985 ja 8. septembril 2003 läkitused klaretaanide üldkapiitlil osalejatele. Ta saatis 19. septembril 1991 ja 22. septembril 1997 läkitused klaretaanidele. '''Kolbe misjonärid''' Johannes Paulus II tunnustas Kolbe misjonäre 25. märtsil 1992. Ta saatis 19. juunil 2000 misjonäridele läkituse. '''Komboniaanid''' Paavst saatis läkitused 7. mail 1987, 20. septembril 1991, 30. oktoobril 1992 ja 9. oktoobril 1998 komboniaanidele. '''Kristuse Leegion''' Paavst saatis Kristuse Leegionile läkitused 4. jaanuaril 2001, 30. novembril 2004 ja 31. jaanuaril 2005. '''Kristlike Vendade kongregatsioon''' Paavst saatis läkitused 16. mail 1986 ja 22. märtsil 2002 Kristlike Vendade kongregatsiooni (''Congregatio Fratrum Christianorum'') üldkapiitlil osalejatele, 25. märtsil 1988 Ploërmeli kristlike vendade üldkapiitlil osalejatele. '''Loreto instituut''' Paavst saatis 8. septembril 1979 läkituse Loreto Francesco Baracca instituudile. '''Malta ordu''' Paavst kohtus 9. juulil 1979, 26. juunil 1984, 4. juulil 1988, 19. oktoobril 2000 ja 22. juunil 2004 [[Malta ordu suurmeister|Malta ordu suurmeistriga]]. Ta saatis [[Malta ordu]] liikmetele 24. juunil 1999 läkituse. '''Mariaanid''' Paavst saatis läkitused [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|mariaanidele]] 6. juulil 1984, 30. juunil 1987, 22. juunil 1993 ja 1. juulil 1999. '''Mariannhilli misjonärid''' Paavst saatis Mariannhilli misjonäridele 29. oktoobril 2002 läkituse. '''Maristid''' Paavst saatis 26. oktoobril 1985 läkituse [[maristid]]e üldkapiitlil osalejatele ja 15. oktoobril 1993 maristidele. '''Mertsedariaanid''' Paavst saatis 22. mail 1986 ja 25. mail 1998 läkitused mertsedariaanide (O. de M.) üldkapiitlil osalejatele. '''Minimi ordu''' Paavst saatis läkitused [[Minimi ordu]]le 24. mail 1996, 3. juulil 2000 ja 14. septembril 2002. Ta kohtus Minimi ordu ülemkindraliga [[Giuseppe Fiorini Morosini]]ga 1. aprillil 2003. '''Neokatehumenaalne Tee''' Johannes Paulus II tunnustas 30. augustil 1990 [[Neokatehumenaalne Tee|Neokatehumenaalse Tee]] liikumist ja kinnitas 29. juunil 2002 Neokatehumenaalse Tee liikumise esialgse põhikirja. 17. jaanuaril 1994 saatis paavst neokatehumeenidele eriläkituse. Ta kohtus 5. septembril 1979 ja 2. novembril 1980 liikumise rajajatega. Ta saatis 4. novembril 1979, 18. novembril 1979, veebruaris 1980, 2. novembril 1980, 14. detsembril 1980, 7. jaanuaril 1982, 7. märtsil 1982, 10. veebruaril 1983, 4. detsembril 1983, 23. märtsil 1984, 25. septembril 1984, 2. detsembril 1984, 3. märtsil 1985, 9. detsembril 1985, 4. mail 1986, 27. märtsil 1987, 26. aprillil 1987, 12. detsembril 1987, 27. jaanuaril 1988, 31. jaanuaril 1988, 10. aprillil 1988, 30. detsembril 1988, 3. jaanuaril 1991, 28. märtsil 1993, 20. juunil 1993, 12. detsembril 1994, 24. jaanuaril 1997 ja 21. septembril 2002 neokatehumeenide kogudustele läkitusi. '''Notre Dame'i institutsioonid''' Paavst saatis Notre Dame de Salette misjonäridele 5. novembril 1992 läkituse, 4. mail 2000 läkituse ja kongregatsiooni üldkapiitlil osalejatele 11. oktoobril 2004 läkituse. '''Olivetiaanid''' Paavst saatis 1. augustil 1998 läkituse olivetiaanidele. '''Opus Dei''' Paavst kinnitas 28. novembril 1982 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Ut sit validum" [[Opus Dei]] personaalprelatuuri. Ta alustas [[Josemaría Escrivá]] kanoniseerimisprotsessi ja kuulutas ta [[pühak]]uks 6. oktoobril 2002. Paavst [[ordinatsioon|ordineeris]] piiskopiks [[Álvaro del Portillo]] ja [[Javier Echevarria]]. Ta kohtus 16. augustil 1982 Opus Dei liikmetega, saatis 23. augustil 1990 läkituse Opus Dei naisliikmetele ja Opus Dei noortele 29. märtsil 1994. Ta saatis 12. jaanuaril 2002 läkituse Opus Dei rajaja Escrivá sünniaastapäeva puhul peetud kongressil osalejatele. '''Oratoorium''' Ta saatis läkituse Filippo Neri oratooriumile 5. oktoobril 2000. '''Pallottiinid''' Paavst saatis 6. oktoobril 1998 ja 14. oktoobril 2004 läkitused pallottiinidele. '''Passionistid''' Paavst saatis läkitused 1. oktoobril 1984 passionistidele, 17. detsembril 1999 passionistide nunnade üldkongregatsioonil osalejatele ja passionistide ülemkindralile 25. augustil 2000. '''Pauliinid''' Ta saatis läkitused pauliinidele 31. märtsil 1980, 21. märtsil 1983, 19. juunil 1983, 22. märtsil 1986, 13. aprillil 1992, 15. mail 1998 ja 13. septembril 2001. Ta saatis läkitused üldkapiitlil osalejatele 4. septembril 1995 ja 13. mail 2004. '''Peter Claveri misjonärid''' Ta saatis 14. oktoobril 1995 läkituse Peter Claveri misjonäride üldkapiitlil osalejatele ja kohtus misjonäridega 29. aprillil 1994. '''Piaristid''' Ta saatis 24. juunil 1997 kirja [[piaristid]]e ülemale ja 5. juulil 1997 piaristide üldkongregatsioonil osalejatele. '''Premonstratensiaanlased''' Ta saatis läkituse premonstratensiaanlaste üldkapiitlil osalejatele 29. septembril 2003. '''Providentsiaalid''' Ta saatis üldkapiitlil osalejatele 16. mail 1992, 30. mail 1992, 24. mail 1993 ja 18. mail 1998 läkitused. Ta saatis 7. oktoobril 1997 läkituse providentsiaalide ülemale. '''Püha Haua rüütliordu''' Ta saatis läkitused Püha Haua rüütliordule 26. märtsil 1981, 11. detsembril 1983, 24. aprillil 1993, 17. oktoobril 1998, 2. märtsil 2000 ja 16. oktoobril 2003. '''Püha Vaimu kongregatsioon''' Paavst saatis läkituse Püha Vaimu kongregatsiooni ülemkindralile 24. mail 2002 ja 26. mail 2003. Ta saatis 28. juunil 1996 läkituse Püha Vaimu kongregatsiooni misjonäridele. '''Pühima Perekonna kongregatsioonid''' Ta saatis 20. novembril 1987 läkitused Pühima Perekonna nunnaordu üldkapiitlil osalejatele ja Pühima Perekonna munkade ülemkindralile 22. juunil 2001. '''Pühima Südame institutsioonid''' Paavst kohtus 2. juunil 1991 Poolas ordu nunnadega ja 4. juunil 1995 [[Brüssel]]is kongregatsiooni liikmetega. Ta saatis läkituse 22. juunil 1979 üldkapiitlil osalejatele, 8. septembril 1987 misjonäridele; 31. mail 1991, 15. oktoobril 1994, 25. märtsil 1996 ja 30. mail 1997 kongregatsioonile; misjonäridele 2. detsembril 1999 ja 4. juulil 2002, üldkapiitlil osalejatele 10. juunil 2003 ja kongregatsioonile 21. septembril 2000. Ta saatis 15. septembril 2001 läkituse preestritele. '''Pühima Vere kongregatsioonid''' Ta saatis 19. oktoobril 1989 ja 5. juulil 1999 läkitused kongregatsioonidele. '''Redemptoristid''' Ta saatis läkitused redemptoristide üldkapiitlil osalejatele 6. detsembril 1979 ning redemptoristidele 18. novembril 1985, 24. mail 1987 ja 3. oktoobril 2003. '''Rogatsionistid''' Ta saatis 23. aprillil 1983, 26. juulil 1997, 6. detsembril 2001 ja 10. juulil 2004 läkitused rogatsionistidele. '''Rosminiaanid''' Ta saatis 26. septembril 1998] läkituse rosminiaanidele. '''Saksa ordu''' Ta saatis 11. veebruaril 1991 läkituse [[Saksa ordu]]le. '''Salesiaanid''' Paavst saatis läkitused [[salesiaanid]]ele 5. mail 1979, 3. aprillil 1984, 27. aprillil 1985, 24. augustil 1989, 9. novembril 1990, 24. jaanuaril 1991, 27. mail 2000 ja 26. veebruaril 2002. '''Schönstatti preestrid''' Paavst saatis 28. novembril 1980 läkituse Schönstatti preestrite üldkapiitlil osalejatele, 19. detsembril 1993 ja 17. aprillil 1998 preestritele. '''Serra Internazionale liikumine''' Paavst saatis 29. märtsil 1980 läkituse Serra Internazionale liikumisele '''Skalabriniaanid''' Paavst saatis 16. oktoobril 1986 läkituse skalabriniaanide üldkapiitlil osalejatele ja skalabriniaanidele 9. veebruaril 2001. '''Stigmatiini vennad''' Ta saatis läkituse stigmatiini vendadele 12. veebruaril 2000. '''Teatiinid''' Paavst saatis 23. oktoobril 1993 läkituse [[teatiinid]]ele. '''Trinitariaanid''' Paavst saatis 29. mail 1989 läkituse trinitariaanide üldkapiitlil osalejatele ja trinitariaanidele 15. juunil 2001. '''Tsistertslased''' Paavst saatis läkitused 17. detsembril 1987 [[tsistertslased|tsistertslastele]], 8. septembril 1995 tsistertslaste üldkapiitlil osalejatele, 18. augustil 1997 Itaalia tsistertslaste abtpresidendile, 6. märtsil 1998 tsistertslastele, 25. septembril 1998 tsistertslaste abtissidele ja tsistertslastele 19. septembril 2002. '''Ursuliinid''' Paavst külastas 22. mail 1983 [[ursuliinid]]e [[Konvent (klooster)|konventi]] [[Milano]]s ja 1. juulil 1995 [[Bratislava]]s ursuliinide kirikut. Ta saatis ursuliinidele läkitused 23. juunil 1980, 29. mail 1984, 12. oktoobril 1995, 18. juulil 2002 ja 27. augustil 2003. '''Vincenzo Pallotti apostolaat''' Ta saatis Vincenzo Pallotti apostolaadile 2. novembril 1985 läkituse. '''Vintsentiinid''' Ta saatis 11. jaanuaril 1980, 28. aprillil 1983, 20. juunil 1985, 27. mail 1991 ja 6. novembril 1995 läkitused [[Vincent de Paul]]i rajatud kongregatsiooni nunnadele, 30. juunil 1986 Vincent de Pauli institutsioonide kongressil osalejatele ja Vincent de Pauli Seltsi presidendile 14. veebruaril 2001. '''Vennaskonnad''' Paavst saatis 3. mail 1981 läkituse Famiglie Nuove liikumise esindajatele, 27. septembril 1986 läkituse [[Charles de Foucauld]]' rajatud institutsioonile (''Petits Frères de Jésus''), 12. juulil 1988 Halastuse Vendade kongregatsiooni [[kapiitel|üldkapiitlil]] osalejatele, 11. juulil 1988 San Viatore institutsiooni üldkapiitlil osalejatele, 9. novembril 1988 Marcellina kongregatsioonile, 5. jaanuaril 1989 Siena Katariina kongregatsioonile, 27. oktoobril 1989 Maarja Teenrite üldkapiitlil osalejatele, 14. mail 1993 [[Jean-Baptiste de La Salle]] rajatud kongregatsiooni (''Frères des Écoles chrétiennes'', F.E.C.) üldkapiitlil osalejatele, 19. juunil 1993 Consolata nunnade üldkapiitlil osalejatele, 2. juunil 1993 Kõige Pühima Sakramendi kongregatsioonile, 30. oktoobril 1993 ''Sources Chretiennes'' instituudi liikmetele, Joosepi oblaatidele 3. veebruaril 1994, 2. jaanuaril 1995 Siena Katariina misjonäride nunnadele, 19. mail 1995 Jeanne Antida Thouret kongregatsiooni nunnadele, Paul de Chartres nunnade üldkapiitlile 30. septembril 1995, 16. detsembril 1995 Carlo Borromeo misjoninunnadele, 5. jaanuaril 1998 Mantellate nunnadele, 30. aprillil 1999 Capitano ja Gerosa nunnaordudele, 30. juunil 1999 Caburlotto instituudile, 5. juulil 1999 Consolata misjonäride nunnadele, Joosepi oblaatidele 17. veebruaril 2000, Cantalice nunnadele 16. juunil 2000, Cottolengo institutsioonile 2. septembril 2002 ja Siena Katariina nunnadele 11. aprillil 2003. == Liturgilised otsused == Johannes Paulus II rõhutas 16. oktoobril 1979 avaldatud apostellikus üleskutses "Catechesi tradendae" [[katehhees]]i tähtsust. 25. jaanuaril 1983 avaldati uus [[kanoonilise õiguse koodeks]], mille puhul paavst avaldas 11. oktoobril 1992 apostelliku konstitutsiooni "Fidei depositum". 18. oktoobril 1990 välistas ta [[preestrite abielu]]. 7. detsembril 1992 ilmus [[katoliku kiriku katekismus]]. 30. mail 1994 taunis ta naiste ordineerimist. 19. oktoobril 1997 kuulutas ta [[Kiriku doktor|kirikudoktor]]iks [[Thérèse Lisieux'st]]. 1983–1984 tähistati Kristuse lunastuse [[juubeliaasta]]t. 2000. aastat tähistati juubeliaastana. Oktoobrist 2002 kuni oktoobrini 2003 peeti [[roosipärg|roosipärja-aastat]]. == Neitsi Maarja austamine == [[Pilt:JPII 29 09 2004 2.JPG|pisi|29. september 2004]] Johannes Paulus II seostas 1981. aasta atentaadist pääsemist [[neitsi Maarja]]ga. Ta käis [[palverännak]]utel neitsi Maarjaga seotud pühapaikades [[Fátima]]s, [[Lourdes]]is ja [[Loreto]]s. Ta nimetas [[Međugorje]] pühapaika maailma spirituaalseks südameks. 14. juunil 1993 kroonis ta [[Hispaania]]s La Rabbida neitsi Maarja pühakuju. Entsüklika "Redemptoris Mater" oli pühendatud neitsi Maarjale. == Ideoloogilised vaidlused == 1. mail 1991 avaldatud entsüklikas "Centessimus annus" mõistis Johannes Paulus II hukka [[marksism]]i ja tarbijaliku kapitalismi. == Teoloogilised vaidlused == Johannes Paulus II avaldas 2003 entsüklika "Ecclesia de Eucharistia", milles ta rõhutas [[armulaua sakrament|armulaua sakramendi]] tähtsust. === Vabastusteoloogia === 28. jaanuaril 1979 kritiseeris Johannes Paulus II [[CELAM]]i konverentsil [[vabastusteoloogia]]t. Ta taunis eelkõige vägivalla õigustamist vabastusteoloogide poolt. Soosiva suhtumise pärast vabastusteoloogiasse saatis ta 1979 tauniva kirja [[jesuiidid|jesuiitide]] ülemkindralile [[Pedro Arrupe]]le. Visiidil [[Nicaragua]]sse 28. aprillil 1983 mõistis paavst vabastusteoloogia hukka, kuid tema jutlust kippus katkestama rahvas. Samal visiidil noomis ta preester [[Ernesto Cardenal]]i. Paavst taunis [[Leonardo Boff]]i vaateid. === Teised vaidlused === Johannes Paulus II ajal olid [[Usudoktriini kongregatsioon]]i poolt hukka mõistetute või taunitud isikute seas peamiselt [[teoloog]]id ja [[vaimulik]]ud. Teoloog [[Hans Küng]] ei tunnustanud paavsti [[ilmeksimatus]]e dogmat ja jäi detsembris 1979 ilma õigusest õpetada [[teoloogia]]t. Dominikaan [[Jacques Pohier]] sattus kirikuga vastuollu, sest eiras dogmaatilist vaadet [[Kristus]]e ülestõusmisest. 1979 keelati tal õpetada teoloogiat ja pidada missat. [[Moraaliteoloogia]] professor [[Charles Curran]] oli vastu katoliku kiriku [[eetika]]le. Tal keelati 1986 õpetada teoloogiat. Teoloog [[Edward Schillebeeckx]] vaidlustas arusaama Kristuse loomusest ja neitsi Maarja neitsilikkuse. Tema teoloogilisi vaateid tauniti. Johannes Paulus II pani 2. jaanuaril 1997 kirikuvande alla [[Sri Lanka]] teoloogi [[Tissa Balasuriya]]. Järgmisel aastal loobus Balasuriya oma vaadetest ja tal lubati teoloogiat õpetada. Johannes Paulus II ajal tauniti veel [[Anthony Kosnik]]i, [[Bernhard Häring]]i, [[Matthew Fox (teoloog)|Matthew Foxi]], [[Mary Agnes Mansouri]], [[Elisabeth Morancy]], [[Arlene Violet]]i, [[Raymond Hunthausen]]i, [[Robert Nugent]]i, [[Jeannine Gramick]]i, [[John McNeill]]i, [[Barbara Ferraro]], [[Patricia Hussey]], [[Eugen Drewermann]]i, [[Ivone Gebara]] ja [[Jacques Gaillot]] vaateid. == Entsüklikad == # "Centesimus annus" 1. mai 1991 # "Dives in misericordia" 30. november 1980 # "Dominum et Vivificantem" 18. mai 1986 # "Ecclesia de Eucharistia" 17. aprill 2003 # "Evangelium vitae" 25. märts 1995; eestikeelne väljaanne: "Entsüklika "Elu Evangeelium" […] – inimelu väärtusest ja puutumatusest". Tlk [[Aive Haljand]]. Tallinn: [[Elukultuuri Instituut]], 2010, 176 lk. ISBN 978-9949-21-067-1 # "Fides et ratio" 14. september 1998 # "Laborem exercens" 14. september 1981 # "Redemptor hominis" 4. märts 1979 # "Redemptoris Mater" 25. märts 1987 # "Redemptoris missio" 7. detsember 1990 # "Slavorum apostoli" 2. juuni 1985 # "Sollicitudo rei socialis" 30. detsember 1987 # "Ut unum sint" 25. mai 1995 # "Veritatis splendor" 6. august 1993 == Katoliku kiriku sotsiaaldoktriin == Johannes Paulus II avaldas katoliku kiriku sotsiaaldoktriini kohta entsüklikad "Redemptor hominis", "Laborem exercens", "Sollicitudo rei socialis" ja "Centesimus annus". Ta rõhutas inimese väärikust seoses tööga. === Tööliste ja töötajate õiguste rõhutamine === Oma ametiajal kohtus Johannes Paulus II erinevate ettevõtete töötajatega ja mitmete töölisdelegatsioonidega. Ta saatis 30. jaanuaril 1979 ja 1. veebruaril 1979 läkituse [[Mehhiko]] töölistele ja [[talupoeg]]adele, kohtus 8. veebruaril 1979 [[Austria]] ajakirja Hörzu ajakirjanikega, 2. aprillil 1979 [[Genova]] töölistega, 6. juunil 1979 Poola töölistega, 22. detsembril 1979 lennufirma [[Alitalia]] töötajatega, 15. märtsil 1980 [[Carrara]] marmorikaevanduse töölistega, 31. mail 1980 [[Pariis]]i töölistega ja pidas neile missa, 30. juunil 1980 [[L'Aquila]] töölistega, 16. novembril 1980 [[Saksamaa]] töölistega, 26. oktoobril 1980 [[Itaalia]] raudteetöölistega, 12. novembril 1980 vabatahtlike tuletõrjujatega, 29. novembril 1980 Itaalia energeetikaettevõtte [[ENEL]] töötajatega, 4. detsembril 1980 [[kaevur]]itega, 21. veebruaril 1981 [[Filipiinid]]e suhkrurooistanduste töölistega, 3. aprillil 1981 Merloni tehase töölistega, pidas 19. märtsil 1982 missa [[Solvay]] vabriku töölistele, osales 15. juunil 1982 [[Genf]]is Rahvusvahelisel Töökonverentsil, kohtus 16. oktoobril 1982 USA sadamatöölistega, 20. novembril 1982 [[Palermo]] töölistega, 19. märtsil 1983 [[Chieti]] töölistega, 12. septembril 1983 [[Austria]] töölistega, 24. septembril 1983 [[Holland]]i mereväe ohvitseridega, 18. märtsil 1984 töölistega, pidas 12. augustil 1984 missa [[kalur]]ite ja meremeeste eest, 12. septembril 1984 missa Newfoundlandi kalurite eest, kohtus 7. oktoobril 1984 [[Crotone]] töölistega, 4. veebruaril 1985 [[Peruu]] töölistega, 24. märtsil 1985 [[Avezzano]] töölistega, 15. mail 1985 [[Luksemburg]]i töölistega, 17. juunil 1985 [[Porto Marghera]] töölistega, saatis 21. septembril 1985 läkituse [[Genova]] töölistele, külastas 18. oktoobril 1985 [[Sardiinia]]s Monteponi kaevandust ja kohtus kaevuritega, saatis 19. mail 1985 läkituse [[Belgia]] kristlike tööliste liikumisele, 1. oktoobril 1985 kohtus tuletõrjujatega, 17. jaanuaril 1986 [[Šveits]]i lennufirma [[Swissair]] esindajatega, 19. märtsil 1986 Prato töölistega, 26. aprillil 1986 Itaalia [[farmatseut]]ide föderatsioonile, 2. mail 1986 Belgia töölistega, 10. mail 1986 [[Faenza]] põllumeestega ja ANIC tehase töölistega, 19. mail 1986 briti meremeestega, 26. oktoobril 1986 [[Perugia]] töölistega, 26. novembril 1986 [[Sydney]] Transfieldi tehase töölistega, 6. detsembril 1986 katoliiklike töölistega, 19. märtsil 1987 energeetikaettevõtte ENEL töötajatega, 19. märtsil 1987 pidas missa [[Civitavecchia]] kaluritele ja meremeestele, palvetas 3. aprillil ja 5. aprillil 1987 [[Tšiili]] põllumeeste eest, 10. aprillil 1987 saatis läkituse [[Argentina]] töölistele, kohtus 2. mail 1987 Saksamaa töölistega, 25. mail 1987 [[Cerignola]] töölistega, 25. mail 1987 sõjaväelenduritega, 12. juunil 1987 [[Gdańsk]]i töölistega, 15. septembril 1987 [[Los Angeles]]e kommunikatsioonitöölistega, 17. septembril 1987 pidas missa põllumeestele, 4. jaanuaril 1988 USA meremeestega, 17. aprillil 1988 kohtus [[Verona]] raadiotöötajatega, 1. mail 1988 Civita Castellana töölistega, 11. mail 1988 [[Boliivia]] töölistega, 17. mail 1988 pidas missa [[Paraguay]] farmeritele, 9. oktoobril 1988 [[Strasbourg]]i [[sadam]]a töölistega, 6. märtsil 1989 [[Prantsusmaa]] tuletõrjujatega, 1. aprillil 1989 [[Vigevano]] kingavabriku töölistega, 21. mail 1989 [[Casone]] töölistega, 25. juunil 1989 kohtus [[Gaeta]] sadama töölistega, 29. oktoobril 1989 [[Taranto]] põllumeestega, 19. märtsil 1990 [[San Benigno Canavese]] töölistega, külastas [[Olivetti]] ja [[Lancia]] tööstust, 6. aprillil 1990 [[Jaapan]]i televisioonitöötajatega, 12. mail 1990 Mehhiko kaevurite ja põllumeestega, 26. mail 1990 [[Malta]] töölistega, 22. septembril 1990 [[Ferrara]] töölistega, 10. novembril 1990 [[Napoli]] töölistega, 13. novembril 1990 [[Aversa]] põllumeestega, 19. märtsil 1991 [[Merloni]] tehase töölistega ja [[Fabriano]] paberivabriku töölistega, 27. aprillil 1991 [[Basilicata]] töölistega, 15. juunil 1991 tuletõrjujatega, 23. juunil 1991 [[Mantova]] töölistega, 19. märtsil 1992 Castellammare di Stabia laevatehase töölistega, 1. mail 1992 [[Pordenone]]s [[Zanussi]] vabriku töölistega, 24. mail 1992 kohtus [[Caserta]]s telekommunikatsiooni töötajatega, 21. juunil 1992 töölistega, 19. märtsil 1993 [[Torri]] põllumeestega, 10. mail 1993 Sitsiilia töölistega, 10. jaanuaril 1995 [[Rooma]] tänavakoristajatega, 19. märtsil 1995 kohtus [[Agnone]] töölistega, 30. märtsil 1996 Itaalia töölistega, 5. mail 1996 [[Como]] töölistega, kohtus 21. märtsil 1998 [[Abidjan]]is nuntsiatuuri hoone ehitajatega, 13. juunil 1999 Poola lennufirma [[LOT]] töötajatega ja 1. märtsil 2003 [[Olivetti]] tehase töölistega. === Professorite ja üliõpilaste väärtustamine === Johannes Paulus II kohtus oma ametiajal üliõpilastega 30. jaanuaril 1979 [[Mehhiko]]s, 3. juunil 1979 ja 8. juunil 1979 Poolas, 3. oktoobril 1979 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], 1. juunil 1980 Prantsusmaal, 4. mail 1980 [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Sairis]], 9. mail 1980 [[Ghana]]s, 11. mail 1980 [[Abidjan]]is, 4. juunil ja 5. juunil 1980 [[Brasiilia]]s, 30. juunil 1980 [[L'Aquila]]s, 5. oktoobril 1980 [[Otranto]]s, 17. novembril 1980 [[Fulda]]s. Ta saatis 18. novembril 1980 läkituse [[professor]]itele, 15. mail 1982 kohtus [[Portugal]]i professoritega, 12. septembril 1982 [[Padova]] [[akadeemik]]utega, 1. novembril 1982 [[Salamanca]] professoritega, 20. novembril 1982 [[Palermo]] professoritega, 7. märtsil 1983 [[Guatemala]] professoritega, 22. mail 1983 [[Milano]] professoritega, 26. oktoobril 1986 [[Perugia ülikool]]i professoritega, 23. septembril 1990 [[Ferrara ülikool]]i professoritega ja 15. veebruaril 2001 professoritega. === Vaeste toetamine === Paavst saatis 18. veebruaril 1981 läkituse [[Pakistan]]i vaestele. 3. jaanuaril 1988 kohtus ta [[Rooma]] vaestega. === Kinnipeetavate ja korravalvurite õiguste rõhutamine === Paavst külastas 1. juulil 1980 Papadua vanglat [[Brasiilia]]s. Paavst saatis läkitused 27. detsembril 1983 Rooma Rebibbia vangla kinnipeetavatele, 27. mail 1984 [[Viterbo]] vangla kinnipeetavatele ja narkorehabilitatsioonikeskuse ametnikele, 7. oktoobril 1984 [[Reggio Calabria]] kinnipeetavatele, 16. mail 1985 [[Belgia]] kinnipeetavatele, 20. oktoobril 1985 [[Cagliari]] vangla kinnipeetavatele, 2. juulil 1986 [[Colombia]] kinnipeetavatele, 19. märtsil 1987 [[Civitavecchia]] vangla kinnipeetavatele, 6. aprillil 1987 [[Antafagosta]] vangla kinnipeetavatele, 10. aprillil 1987 [[Argentina]] kinnipeetavatele, 4. oktoobril 1988 Prantsusmaa kinnipeetavatele, 30. aprillil 1989 [[Madagaskar]]i kinnipeetavatele, 23. Septembril 1989 [[Volterra]] vangla kinnipeetavatele, 9. mail 1990 Mehhiko Durango vangla kinnipeetavatele, 17. juunil 1990 [[Orvieto]] vangla kinnipeetavatele, 11. novembril 1990 [[Napoli]] vangla kinnipeetavatele, 7. juunil 1991 [[Płock]]i vangla kinnipeetavatele, 10. mail 1993 [[Malaspina]] vangla kinnipeetavatele, 9. veebruaril 1996 [[Caracas]]e vangla kinnipeetavatele ja 22. augustil 1997 noortele kinnipeetavatele. Paavst saatis Itaalia [[liikluspolitsei]]le läkitused 18. aprillil 1981, 10. aprillil 1982, 2. aprillil 1983, 10. detsembril 1983, 20. jaanuaril 1984, 21. aprillil 1984, 6. aprillil 1985, 29. märtsil 1986, 28. septembril 1999 ja 20. jaanuaril 2000. Paavst saatis läkituse 24. novembril 1983 Itaalia [[kaplan|vanglakaplanitele]], 20. jaanuaril 2000 Itaalia [[munitsipaalpolitsei]]le ja 27. septembril 2004 Itaalia [[vangivalvur]]itele. == Uued [[piiskopkond|piiskopkonnad]] == {{Vaata|Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad}} == Kanoniseerimised == {{Vaata|Johannes Paulus II poolt kanoniseeritud pühakud|Johannes Paulus II poolt õndsaks kuulutatud isikud}} Johannes Paulus II kuulutas [[pühak]]uks 482 isikut ja õndsaks 1338 isikut. Ta sätestas 25. jaanuaril 1983 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Divinus perfectionis" kanoniseerimisprotseduurid. == Moraaliteoloogia == === Perekondlike väärtuste rõhutamine === Johannes Paulus II taunis entsüklikas "Evangelium vitae" [[rasedus]]e kontrolli ja mõistis hukka [[abort|abordi]]. 1982 asutati Vatikanis paavstlik abielu- ja perekonnaprobleemidega tegelev instituut. Ta saatis 30. oktoobril 1978 läkituse Rahvusvahelisele Perekondade Kongressi liikmetele, rõhutas 22. novembril 1981 avaldatud apostellikus üleskutses "Familiaris consortio" kristliku perekonna tähtsust ja käsitles 7. oktoobril 1982 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Magnum Matrimonii" abielusakramenti. Ta avaldas 24. novembril 1983 [[harta]] perekonnaõigustest ja 19. mail 1991 kirja abordi vastu. Ta osales 1997 [[Rio de Janeiro]]s II maailma perekondade kohtumisel. Ta saatis perekondadele läkitused 30. mail 1980 [[Kinshasa]]s, 1. juulil 1980 Rio de Janeiros, 19. veebruaril 1981 Filipiinidel, 19. märtsil 1981 [[Terni]]s, 13. mail 1982, 2. novembril 1982 Hispaanias, 3. veebruaril 1985, 10. mail 1986 [[Faenza]]s, 4. juulil 1986 [[Colombia]]s, 2. aprillil 1987 [[Tšiili]]s, 8. aprillil 1987 [[Argentina]]s ja 25. septembril 1993 [[Asti]]s. === Laste õiguste väärtustamine === Paavst kohtus lastega 5. märtsil 1980, 14. veebruaril 1983, 4. juulil 1986, 18. oktoobril 1986 [[Firenze]]s, 14. Septembril 1986 Roomas, 16. novembril 1986 Roomas, 7. detsembril 1986 Roomas, 1. veebruaril 1987 Roomas, 15. veebruaril 1987 Roomas, 13. mail 1988 [[Boliivia]]s, 20. oktoobril 1991 Roomas, 16. novembril 1991 kohtus [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] lastega, kohtus lastega 15. augustil 1993 [[Denver]]is, 18. septembril 1994 [[Lecce]]s, 6. novembril 1994 Syracuse'is, 10. septembril 1995 [[Loreto]]s, 5. oktoobril 1995 [[ÜRO]] peakorteris, 4. veebruaril 1996 Roomas, 18. veebruaril 1996 Roomas, 25. veebruaril 1996 Roomas ja kohtus 4. juunil 2001 vähihaigete Poola lastega. Ta kohtus 24. mail 1986 perekondadega, kes on adopteerinud lapsi. === Noorte õiguste väärtustamine === Johannes Paulus II ajal hakati pidama ülemaailmseid noortepäevi. Ta saatis läkitused noortele 3. juunil 1979 Poolas, 5. oktoobril 1979 [[Chicago]]s, 23. märtsil 1980 Roomas, 13. aprillil 1980 Roomas, 7. septembril 1980 [[Velletri]]s, 8. septembril 1980 [[Frascati]]s, 14. septembril 1980 [[Siena]]s, 20. septembril 1980 [[Cassino]]s, 5. oktoobril 1980 [[Otranto]]s, 19. novembril 1980 Baieris, 26. aprillil 1981 [[Bergamo]]s ja 13. veebruaril 1982 [[Onitsha]]s. Ta saatis 30. detsembril 1982 läkituse Euroopa noortele. === Homoseksuaalsuse taunimine === Paavst tegi 30. oktoobril 1986 avalduse ameeriklastele, milles ta taunis [[homoseksuaalsus]]t. Ta taunis 1992 tehtud pöördumises [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] piiskoppidele homoseksuaalsust. 31. juulil 2003 alustati kampaaniat [[samasooliste abielu]] vastu, mille paavst 18. detsembril 2004 mõistis hukka. === Eutanaasia taunimine === Paavst taunis [[eutanaasia]]t entsüklikas "Evangelium vitae" ja 19. mail 1991 avaldatud kirjas. === Haigete tunnustamine ja arstide tunnustamine === Paavst pidas mitmel korral oma avaldustes meeles haigeid ja puuetega inimesi. Ta saatis 9. detsembril 1978 läkituse pimedate liikumisele, 29. jaanuaril 1979 [[Mexico]] lastehaigla lastele, 23. detsembril 1979 Rooma haigla patsientidele, 14. juunil 1980 [[Siena]] haigla patsientidele, 7. juulil 1980 ja 8. juulil 1980 [[Brasiilia]] haigetele, 25. novembril 1980 [[Potenza]] haigla patsientidele, 29. jaanuaril 1981 Maailma Kurtide Föderatsiooni konverentsi liikmetele, 5. aprillil 1981 Fatebenefratelli haigla personalile, 13. veebruaril 1982 [[Onitsha]] haigla patsientidele, 26. septembril 1982 [[Brescia]] haigla patsientidele, 21. novembril 1982 [[Palermo]] haigla patsientidele, 22. mail 1983 [[Milano]] [[polikliinik]]u patsientidele, 24. septembril 1983 [[arst]]idele, 29. oktoobril 1983 maailma tervishoiu assotsiatsiooni assambleel osalejatele, 17. veebruaril 1984 Saksamaa haigetele, 25. veebruaril 1984 [[Vercelli]] haigla patsientidele, 4. mail 1984 [[Lõuna-Korea]] haigetele, 22. mail 1984 Rooma lastehaigla [[kardioloogia|kardioloogidele]], 11. juunil 1984 ülemaailmsest [[bronholoogia]] kongressist osavõtjatele, 8. septembril 1984 pimedatele, 6. oktoobril 1984 [[Catanzaro]] haigla patsientidele, 23. märtsil 1985 Rooma ortopeediakeskuse traumaosakonna patsientidele, 13. mail 1985 haigetele, 17. juunil 1985 [[Veneetsia]] haigla patsientidele ja tervishoiutöötajatele, 30. juunil 1985 [[Atri]] haigla patsientidele, 8. septembril 1985 haigetele, 22. septembril 1985 [[Genova]] haigla patsientidele, 7. oktoobril 1985 haigetele, 20. oktoobril 1985 [[Cagliari]] haigla patsientidele, 18. oktoobril 1985 tervishoiutöötajatele, 19. märtsil 1986 [[Prato]] haigla patsientidele, 12. aprillil 1986 ülemaailmsel [[neuropsühhaatria]] kongressil osalejatele, 9. mail 1986 [[Imola]] haigla patsientidele, 11. mail 1986 [[Ravenna]] haigla patsientidele, 7. juulil 1986 [[Saint Lucia]] haigetele, 6. septembril 1986 Aosta haigla patsientidele, 19. oktoobril 1986 [[Firenze]] haigla patsientidele, 23. novembril 1986 [[Wellington]]i haigla patsientidele, 25. novembril 1986 [[Brisbane]]'i haigla patsientidele, 28. novembril 1986 [[Melbourne]]'i haigla patsientidele, 19. veebruaril 1987 [[kirurg]]ide kongressil osalejatele, 21. veebruaril 1987 Maailma Kurtide Föderatsiooni liikmetele, 3. aprillil 1987 [[Santiago]] haigla patsientidele, 1. mail 1987 [[Münster]]i haigla patsientidele, 23. mail 1987 [[Puglia]] haigla personalile, 25. mail 1987 [[Foggia]] psühhaatriahaigla personalile, 14. juunil 1987 haigetele, 7. septembril 1987 [[Lourdes]]'i haigla patsientidele, kohtus 17. septembril 1987 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]] [[AIDS]]i-haigetega, 23. jaanuaril 1988 saatis läkituse Bambino Gesu lastehaigla vabatahtlikele, 12. märtsil 1988 haigetele, 17. aprillil 1988 [[Verona]] haigla personalile ja patsientidele, 12. mail 1988 [[Boliivia]] haigetele, 21. mail 1988 pimedate liikumise delegaatidele, 11. juunil 1988 [[Messina]] haigla patsientidele, 4. septembril 1988 [[Torino]] haigla patsientidele, 18. septembril 1988 [[Maputo]] haigla patsientidele, 30. aprillil 1989 [[nefroloogia|nefroloogidele]], 6. juunil 1989 [[Helsingi]] haigla patsientidele, 25. juunil 1989 [[Gaeta]] haigla patsientidele, 19. augustil 1989 haigetele, 22. septembril 1989 [[Cecina]] haigla patsientidele, 30. novembril 1989 [[Jaapan]]i haigetele, 27. jaanuaril 1990 [[Guinea-Bissau]] haigetele, 2. juulil 1990 [[Benevento]] haigla patsientidele, 3. septembril 1990 [[Tansaania]] haigetele, 23. septembril 1990 [[Ferrara]] haigla patsientidele, 11. novembril 1990 Napoli haigla patsientidele, 10. märtsil 1991 Rooma [[oftalmoloogia]]haigla patsientidele, 6. juunil 1991 Olsztyni haigla patsientidele, 22. juunil 1991 [[Mantova]] haigla personalile, 3. augustil 1991 haigetele, 17. oktoobril 1991 Brasiilia haigetele, 22. detsembril 1991 Rooma Sandro Petrini haigla patsientidele, 20. juunil 1992 [[Cremona]] haigla haigetele, 9. jaanuaril 1993 kohtus [[Assisi]]s pimedate [[Üliõpilane|üliõpilastega]], 7. veebruaril 1993 läkituse [[Uganda]] haigetele, 13. augustil 1993 Krakowi lastehaigla patsientidele, 19. detsembril 1993 Rooma Umberto I polikliiniku personalile, 9. detsembril 1994 pimedate apostelliku liikumisele, 10. detsembril 1994 [[Loreto]] haigla patsientidele, 18. jaanuaril 1995 [[Paapua Uus-Guinea]] haigetele, 6. septembril 1996 [[Ungari]] haigetele, 21. septembril 1996 [[Tours]]i haigla patsientidele, 26. aprillil 1997 [[Tšehhi]] haigetele, 24. jaanuaril 1998 [[Kuuba]] haigetele, 21. juunil 1998 [[Viin]]i haigetele, 24. jaanuaril 1999 Mehhiko Adolfo Lopez Mateos haigla patsientidele, 26. jaanuaril 1999 Ameerika Ühendriikide [[St. Louis]]e lastehaigla patsientidele ja 30. mail 1999 kohtus [[Ancona]]s haigetega. Ta palvetas 26. jaanuaril 2003 [[Hanseni tõbi|Hanseni tõbe]] põdejate eest. === Mea Culpa === Johannes Paulus II tunnistas 16. märtsil 1998 katoliku kiriku osalust [[holokaust]]i toimumises. 12. märtsil 2000 tunnistas ta katoliku kiriku süüd [[ristisõjad|ristisõdades]], [[juudid|juutide]] tagakiusamises ja [[inkvisitsioon]]is. === Inimröövide taunimine === Paavst tegi 26. detsembril 1982 ja 4. jaanuaril 1984 apellid röövitud inimeste eest. '''Johannes Paulus II palvetas avalikult järgmiste isikute eest:''' * 16. detsember 1979 Marco Forgione * 16. märts 1980 Annabel Schild * 25. jaanuar 1981 Francesco Coppola * 8. märts 1981 Gabriela Espositto ja Antonio Piarotto * 29. märts 1981 Luca Grimaldi * 25. aprill 1982 Giorgio Bortolotti * 20. märts 1983 Livio Bernardi * 24. veebruar 1985 [[Filipiinid]]e preester Filippo Escaler * 14. detsembril 1986 [[Mosambiik|Mosambiigis]] röövitud inimeste eest * 29. juuli 1990 Mirella Silocchi Nicoli * 17. märts 1991 Anna Maria Jeres * 30. novembril 1997 [[Colombia]]s röövitud piiskopi eest * 20. detsember 2001 Giuseppe Pierantoni * 18. aprill 2004 pantvangide eest [[Iraak|Iraagis]] === Muud põhimõtted === Paavst rõhutas entsüklikas "Redemptor hominis" inimväärikust ja entsüklikas "Veritatis splendor" südametunnistusvabadust. Ta saatis 22. märtsil 1979 läkituse Rahvusvahelisele Inimõiguste Instituudile. Ta saatis läkituse 2. oktoobril 1979 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] mustanahalistele. Ta saatis 12. novembril 1979 läkituse [[FAO]]-le. Ta saatis 17. novembril 1980 läkituse [[immigrant]]idele. Ta rõhutas 2. detsembril 1984 avaldatud läkituses "Reconciliatio" andeksandmist ja patukahetsust. Ta sätestas 21. aprillil 1986 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Spirituali militum" sõjaväelaste vaimulikku abi. Ta sätestas 30. detsembril 1988 avaldatud läkituses "Christifidelis laici" [[ilmik]]ute kutsumust kirikus. == Pedofiiliaskandaal == Johannes Paulus II vabandas 22. novembril 2001 preestrite poolt seksuaalselt väärkoheldud isikute ees. Ta pidas 23. aprillil 2002 istungi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimunud skandaali pärast. == Oikumeenia == Johannes Paulus II käsitles oikumeeniat entsüklikates "Slavorum apostoli" ja "Ut unum sint". Ta külastas 13. aprillil 1986 [[sünagoog]]i ja 6. mail 2001 [[mošee]]d. Ta pidas oikumeenilised teenistused 14. mail 1982 [[Lissabon]]is, 17. juunil 1983, 13. mail 1985 [[Haag]]is, 18. mail 1985 [[Mechelen]]is, 12. augustil 1985 [[Kamerun]]is, 2. veebruaril 1986 [[India]]s, 4. oktoobril 1986 [[Lyon]]is, 24. novembril 1986 [[Christchurch]]is, 4. mail 1987 [[Augsburg]]is, 2. juunil 1989 [[Trondheim]]is, 3. juunil 1989 [[Island]]il, 5. juunil 1989 [[Turu]]s, 10. oktoobril 1989, 6. septembril 1990 [[Burundi]]s, 5. juunil 1991 Poolas, 18. augustil 1991 [[Ungari]]s, 18. oktoobril 1991 [[Brasiilia]]s, 20. veebruaril 1992 Senegalis, 7. juunil 1992 [[Angola]]s, 9. jaanuaril 1993 [[Assisi]]s, 10. veebruaril 1993 [[Sudaan]]is, 10. augustil 1993 [[Jamaica]]s, 8. septembril 1993 [[Riia]]s, 10. septembril 1993 [[Tallinn]]as, 7. novembril 1999 [[New Delhi]]s, 25. veebruaril 2000 [[Kairo]]s, 25. märtsil 2000 [[Jeruusalemm]]as ja 23. mail 2002 [[Bakuu]]s. Ta saatis 12. juunil 1984 ja 11. aprillil 1986 läkituse kirikute oikumeenilisele kontsiilile, kohtus 24. märtsil 1986 [[Etioopia]] oikumeenilise delegatsiooniga. Ta kohtus [[Soome luteri kirik]]u delegatsioonidega oma valitsemisaja teisel poolel iga aasta [[jaanuar]]is. === Animistid === Paavst kohtus 9. augustil 1985 [[Togo]]s [[animistid]]ega ja 4. veebruaril 1993 [[Benin]]is [[voodoo]] järgijatega. === Budistid === Paavst kohtus [[XIV dalai-laama]]ga 9. oktoobril 1980, oktoobris 1982, 3. veebruaril 1986, 27. oktoobril 1986, 14. juunil 1988, 1. juunil 1990, 17. juunil 1994, 20. mail 1996, 28. oktoobril 1999 ja 25. novembril 2003. === Hinduistid === Paavst kohtus 7. mail 1980 ja 18. augustil 1985 [[Keenia]] hinduistidega. === Juudid === Paavst külastas 13. aprillil 1986 [[sünagoog]]i. [[Juudid]] taunisid 25. juunil 1987 paavsti kohtumist Austria presidendi [[Kurt Waldheim]]iga. Juudid taunisid 2000 toimunud [[Süüria]] visiidi ajal seda, et paavst ei kommenteerinud [[Bashār al-Asad]]i kõnet. Ta kohtus Rooma [[rabi|pearabiga]] 8. veebruaril 1980, 7. aprillil 1994, 15. aprillil 1996, 13. veebruaril 2003, 13. veebruaril 2004 ja 23. mail 2004. Ta kohtus 23. märtsil 2000 [[Iisrael]]i pearabidega. Ta saatis läkituse 12. märtsil 1979 ühele juudi organisatsiooni presidendile, 31. mail 1980 Prantsusmaa juutidele, 3. juunil 1980 [[Brasiilia]] juutidele, 17. novembril 1980 Saksamaa juutidele, 13. juunil 1984 [[Šveits]]i juutidele, 15. veebruaril 1985 USA Juudikomitee delegatsioonile, 13. aprillil 1986 Rooma juuditele, 7. oktoobril 1986 [[Lyon]]i juutidele, 26. novembril 1986 [[Sydney]] juutidele, 9. aprillil 1987 [[Argentina]] juutidele, 11. septembril 1987 USA juutidele, 9. oktoobril 1988 [[Strasbourg]]i juutidele, 9. juunil 1991 Poola juutidele, 15. oktoobril 1991 Brasiilia juutidele, 3. septembril 1998 Põhja-Ameerika Juutide Föderatsioonile, Maailma Juudikongressi delegatsioonile 22. mail 2003 ja USA Juudikomitee liikmetele 5. veebruaril 2004. === Muhameedlased === Paavst suudles 14. mail 1999 [[koraan]]i ja külastas 6. mail 2001 [[mošee]]d. Ta kohtus 26. augustil 1995 religioonidevahelist dialoogi edendava muhameedlaste grupiga. Ta kohtus 26. märtsil 2000 Jeruusalemma mufti [[Ekrima Sa'id Sabri]]ga. Ta saatis läkituse 7. mail 1980 [[Keenia]] muhameedlastele, 8. mail 1980 [[Ghana]] muhameedlastele, 31. mail 1980 Prantsusmaa muhameedlastele, 14. veebruaril 1982 [[Nigeeria]] muhameedlastele, 19. mail 1985 [[Belgia]] muhameedlastele, 18. augustil 1985 Keenia muhameedlastele, 11. aprillil 1987 [[Argentina]] muhameedlastele, 22. veebruaril 1992 [[Senegal]]i muhameedlastele, 25. veebruaril 1992 Guinea muhameedlastele, 4. veebruaril 1993 [[Benin]]i muhameedlastele, 7. veebruaril 1993 [[Uganda]] muhameedlastele, 13. aprillil 1997 [[Bosnia ja Hertsegoviina]] muhameedlastele, 22. märtsil 1998 Nigeeria muhameedlastele ja 25. mail 2002 Bulgaaria muhameedlastele. === Õigeusu kirikud === '''Konstantinoopoli Õigeusu kirik''' Paavst kohtus 30. novembril 1979 [[Ankara]]s [[Konstantinoopoli patriarh]]i [[Dimitrios I]]-ga. Alates 1985 saatis ta igal aastal 29. juuni paiku Konstantinoopoli patriarhile läkituse ja alates 1997 iga aasta [[november|novembri]] lõpus läkituse. Ta avaldas koos patriarhiga 7. detsembril 1987, 29. juunil 1995 ja 1. juulil 2004 ühisdeklaratsiooni. Ta kohtus 27. juunist 30. juunini 1995 ja 29. juunil 2004 Vatikanis [[Bartholomeos I]]-ga. Ta saatis läkitused Ateena õigeusu preestritele 19. septembril 2003 ja õigeusklikele 28. jaanuaril 2005. '''Vene Õigeusu kirik''' 10. juulil 1988 tähistati Vatikanis Kiievi-Vene ristiusustamise 1000. aastapäeva. '''Aleksandria Õigeusu kirik''' 24. septembril 1990 kohtus paavst [[Aleksandria Õigeusu kirik]]u patriarhi [[Parthenios III]]-ga. '''Antiookia Õigeusu kirik''' Ta kohtus 13. mail 1983 ja 22. oktoobril 2001 [[Antiookia Õigeusu kirik]]u patriarhi [[Ignatios IV]]-ga. '''Bulgaaria Õigeusu kirik''' Ta kohtus 24. mail 2002 [[Bulgaaria Õigeusu kirik]]u patriarhi Maximiga ja Bulgaaria õigeusu kiriku delegatsiooniga 26. mail 2003. '''Gruusia Õigeusu kirik''' Paavst kohtus 6. juunil 1980 Vatikanis ja 8. novembril 1999 [[Thbilisi]]s [[Gruusia Õigeusu kirik]]u patriarhi [[Ilia II]]-ga. '''Kreeka Õigeusu kirik''' Ta kohtus 28. juunil 1984 [[Kreeka Õigeusu kirik]]u Austraalia peapiiskopiga Stylianosega. Ta kohtus 4. mail 2000 ja 14. veebruaril 2003 Kreeka Õigeusu kiriku [[priimas]]e [[Christodoulos]]ega. Ta kohtus 11. märtsil 2002 Kreeka metropoliidi Panteleimoniga. '''Rumeenia Õigeusu kirik''' Ta kohtus 8. mail 1999 ja 12. oktoobril 2002 [[Rumeenia Õigeusu kirik]]u patriarhi [[Teoctist]]iga. '''Serbia Õigeusu kirik''' Ta saatis 13. aprillil 1997 läkituse Bosnia ja Hertsegoviinas olevatele [[Serbia Õigeusu kirik]]u juhtidele. '''Soome Õigeusu kirik''' Ta saatis 7. jaanuaril 1985 läkituse [[Soome Õigeusu kirik]]u piiskopile. === Vanad oriendikirikud === '''Armeenia Apostlik Kirik''' Paavst kohtus 29. novembril 1979 [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostliku Kiriku]] [[katoolikos]]e [[Vazgen]]iga, katoolikos [[Karekin I]]-ga detsembris 1996 25. märtsil 1999 ja 29. juunil 1999, 16. aprillil 1983 katoolikos [[Karekin II]]-ga, 2001 [[september|septembris]] toimunud visiidi käigus [[Armeenia]]s katoolikos Karekin II-ga. Ta tegi koos Karekin II-ga ühised avaldused 9. novembril 2000 ja 27. septembril 2001. Ta avaldas 25. jaanuaril 1997 ühisdeklaratsiooni koos katoolikos [[Aram I]]-ga. Ta kohtus 26. märtsil 2000 Jeruusalemma patriarhi [[Torkom Manoogian]]iga. '''Assüüria kirik''' Ta kohtus 8. novembril 1984 ja 11. novembril 1994 [[assüüria kirik]]u patriarhi [[Mar Dinkha IV]]-ga. '''Etioopia kirik''' Ta kohtus juulis 1980 [[etioopia kirik]]u delegatsiooniga. Ta kohtus 17. oktoobril 1981 patriarhi [[Tekle Haimanot]]iga ja patriarh Paulosega 11. juunil 1993. '''Kopti kirik''' Ta kohtus 23. juunil 1979 Roomas [[kopti kirik]]u delegatsiooniga. Ta kohtus 24. veebruaril ja 25. veebruaril 2000 [[Egiptus]]es paavst [[Shenouda III]]-ga. '''Süüria kirik''' Ta kohtus 14. mail 1980 [[Süüria kirik]]u Antiookia patriarhi Ignatios Yaqub III-ga ja 23. juunil 1984 Ignatios Zakka I-ga. Ta kohtus India süüria õigeusu kiriku katoolikosega Baselios Marthoma Mathews I-ga 3. juunil 1983, 7. veebruaril ja 8. veebruaril 1986. === Uniaadikirikud === '''Armeenia katoliku kirik''' Ta saatis 7. juulil 1984 läkituse [[Armeenia katoliku kirik]]u patriarhile [[Hovhannes Bedros XVIII]]-le ja 13. detsembril 1999 patriarhile [[Nerses Bedros XIX]]-le. '''Melkiidi katoliku kirik''' Ta kohtus Antiookia melkiidi patriarhi Gregorios III-ga 12. veebruaril 2001. === Evangeelsed kirikud === Paavst tegi 29. mail 1982 ühisavalduse [[Canterbury peapiiskop]]i [[Robert Runcie]]ga, avaldas 5. novembril 1983 kirja [[Martin Luther]]i 500. sünniaastapäeva puhul ja osales samal aastal [[luterlus|luterlikul]] jumalateenistusel. Ta palvetas 5. oktoobril 1991 koos kahe luteri piiskopiga, külastas 22. mail 1995 Poolas Skoczów luteri kirikut ja 7. veebruaril 1993 anglikaani pühapaika [[Kampala]]s. Ta kohtus 29. mail 1982 ja 30. septembril 1989 Canterbury peapiiskopi Robert Runciega. Ta kohtus 21. juunil 2002 ja 4. oktoobril 2003 Canterbury peapiiskopi [[Rowan Williams]]iga. Ta saatis 31. mail 1980 läkituse Prantsusmaa evangeelsetele kirikutele, 17. novembril 1980 evangeelsete kirikute kontsiilile, 30. oktoobril 1980 [[Itaalia]] luterlastele, 11. detsembril 1983 Rooma luterlastele, 14. juunil 1984 protestantlike kirikute föderatsioonile, 7. jaanuaril 1985 [[Soome]] luteri kiriku piiskoppidele, 29. aprillil 1985 USA luterlastele, 21. märtsil 1986 [[Holland]]i reformeeritud kiriku esindajatele, 27. aprillil 1989 Soome [[Oulu]] luteri kiriku esindajatele, 6. juunil 1989 [[Taani]] luterlastele, 9. mail 1990 [[Mehhiko]] evangeelsete kirikute esindajatele, 2. septembril 1990 [[Tansaania]] evangeelsete kirikute esindajatele, 9. juunil 1991 Poola luterlastele, Maailma Luterliku Föderatsiooni presidendile 23. aprillil 1992, 22. juunil 1996 Saksamaa evangeelsetele kirikutele, [[Suurbritannia]] metodistide konverentsi presidendile 6. mail 1999, Maailma Luterliku Föderatsiooni presidendile 9. detsembril 1999, USA presbüteri kiriku delegatsioonile 22. märtsil 2001, 25. mail 2002 [[Bulgaaria]] luterlastele ja 12. septembril 2003 [[Slovakkia]] luterlastele. === Äärmuslased === Johannes Paulus II taunis [[Vatikani II kirikukogu]] otsuseid mittetunnustava [[Pius X Vennaskond|Pius X Vennaskonna]] tegevust. 18. novembril 1978 kohtus ta [[Marcel Lefebvre]]'iga. 31. augustil 1985 saatis Lefebvre paavstile kirja. Kui Lefebvre pühitses 1988 ametisse uued piiskopid, mõistis paavst 2. juunil 1988 avaldatud apostellikus kirjas "Ecclesia Dei" tema tegevuse hukka ja Lefebvre oli [[kanoonilise õiguse koodeks]]i alusel [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeritud]]. Peapiiskop [[Emmanuel Milingo]] eiras [[tsölibaat]]i ja abiellus mais 2001. Ta kohtus 8. augustil 2001 Vatikanis paavstiga, esitas 25. augustil 2001 paavstile ametliku vabanduskirja ja siirdus [[klooster|kloostrisse]]. Milingol võimaldati taas kiriku teenistusse naasta. == Johannes Paulus II tervis == 29. veebruaril 1944 sai Wojtyła Krakowis löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. Tal opereeriti 15. juulil 1992 seedekulglast [[kasvaja]]. Tal ilmnesid [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] nähud 1992, kuid avalikult teatati sellest 17. mail 2003. Ta kukkus 11. novembril 1993 trepil ja nihestas paremat õlga. Ta kukkus 28. aprillil 1994 vannitoas ja murdis parema reieluu. Talle tehti 29. aprillil operatsioon. Ta kannatas 25. detsembril 1995 iivelduse käes, tal oli 13. märtsil 1996, 15. augustil 1996, veebruaris 1997 ja 15. juunil 1999 palavik. Tal eemaldati 8. oktoobril 1996 pimesool. Märtsis 2002 oli tal liigesepõletik. Tal olid 24. septembril 2003 seedeprobleemid. == Johannes Paulus II kultuuriloos == Johannes Paulus II tegeles nooruses ja ka hiljem paavstina [[sport|spordiga]]. Ta harrastas [[jalgpall]]i, [[ujumine (spordiala)|ujumist]], kanuusõitu, [[suusatamine|suusatamist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Ta oli enne vaimuliku seisusse asumist andekas tantsija. Ta tegeles [[luuletamine|luuletamisega]] ja liitus nooruses Krakówi ülikooli kirjandusseltsiga. Ta käsitles oma filosoofilistes uurimustes [[Martin Buber]]i, [[Gabriel Marcel]]i ja [[Max Scheler]]i vaateid. Ta rajas 11. veebruaril 1994 Paavstliku Eluakadeemia. Paavst andis välja [[CD (andmekandja)|CD]] vaimulike [[meditatsioon]]idega. Ta sätestas 15. aprillil 1979 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Sapienta Christiana" ning 15. augustil 1990 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Ex corde" katoliiklike [[ülikool]]ide ja [[teaduskond]]ade ümberkorralduse. Ta saatis 14. juunil 1979 läkituse [[Rotary]] klubi liikmetele, tähistas 10. novembril 1979 [[Albert Einstein]]i sünniaastapäeva, kohtus 24. novembril 1979 Itaalia floristide klubi liikmetega, saatis 2. juunil 1980 läkituse [[UNESCO]]-le, 24. mail 1982 kohtus UNESCO liikmetega, 10. detsembril 1982 [[Nobeli preemia|Nobeli auhinna]] laureaatidega, 16. juunil 1987 [[astronoom]]idega, paavstliku arheoloogiakomisjoni liikmetega 7. juunil 1996, 3. juulil 1997 saatis läkituse astrofüüsikute suvekoolile ja 26. novembril 1999 Itaalia panga juhtkonnale. '''Sportlaste tunnustamine''' Ta saatis 20. jaanuaril 1979 läkituse [[Monte Carlo ralli]]l osalejatele, kohtus 18. märtsil 1979 sportlaste grupiga, 21. juunil 1980 jalgrattasportlastega, 27. mail 1982 [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] liikmetega, 14. septembril 1985 pimedate Euroopa meistrivõistlustel osalejatele, 15. mail 1986 Itaalia tenniseföderatsiooni liikmetega, 2. septembril 1987 kergejõustiklastega. Johannes Paulus II kohtus oma valitsemisajal mitmete jalgpallimeeskondade liikmetega: * 9. detsember 1978 Bologna [[jalgpalliklubi]] * 12. mai 1979 Milano jalgpalliklubi * 25. mai 1979 Itaalia ja Argentina jalgpalliklubi * 9. veebruar 1980 Ascoli jalgpalliklubi * 13. detsember 1980 Pisa jalgpalliklubi * 28. märts 1981 Cagliari jalgpalliklubi * 4. aprill 1981 Ferrara jalgpalliklubi * 6. veebruar 1982 Sambenedettese jalgpalliklubi * 4. detsember 1982 Varese jalgpalliklubi * 3. veebruar 1984 Mehhiko jalgpallikoondis * 13. veebruar 1984 Torino FC jalgpalliklubi * 16. märts 1985 Atlanta jalgpalliklubi * 20. detsember 1986 Milano jalgpalliklubi * 19. veebruar 1987 Barcelona jalgpalliklubi * 19. märts 1987 Argentina jalgpallikoondis * 18. jaanuar 1988 Parma jalgpalliklubi * 26. märts 1988 Piacenza jalgpalliklubi * 23. märts 1991 [[Torino Juventus]]e jalgpalliklubi * 27. mai 1991 Sampdoria jalgpalliklubi * 2. mai 1991 Fiorentina jalgpalliklubi * 4. jaanuar 1992 Foggia jalgpalliklubi * 14. mai 1999 Barcelona jalgpalliklubi * 27. oktoober 2000 Lazio jalgpalliklubi * 30. november 2000 Rooma jalgpalliklubi * 16. september 2002 [[Madridi Real]] * 11. november 2003 Poola jalgpallikoondis ja Itaalia jalgpallikoondis == Johannes Paulus II looming == {{Vaata|Johannes Paulus II looming}} == Kardinalide nimetamised == {{Vaata|Johannes Paulus II ametisse nimetatud kardinalid}} Johannes Paulus II nimetas ametisse 231 [[kardinal]]i 9 [[konsistoorium]]il, sealhulgas hilisema paavsti [[Franciscus]]e. Seni polnud ükski paavst oma ametiajal ametisse nimetanud sedavõrd arvukalt kardinale. 22. veebruaril 1996 avaldas ta apostelliku konstitutsiooni "[[Universi Dominici Gregis]]", millega sätestati konklaavi tegevus. Selles dokumendis sätestati suurima muudatusena, et kui 30 hääletusvooruga ei suudeta paavsti valida 2/3 häälearvuga, otsustatakse järgmises voorus valik lihthäälteenamusega kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Vastava otsuse tühistas [[Benedictus XVI]]. Johannes Paulus II suurendas konklaavil osalemise õigust omavate kardinalide arvu 2001. aastal 135-ni, kuid Benedictus XVI vähendas selle taas 120-ni. 21. veebruaril 2001 nimetas ta kardinaliks 42 isikut. Seni polnud ükski paavst nimetanud nii palju kardinale ühel konsistooriumil. == Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud == {{Vaata|Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud}} Johannes Paulus II rajas kokku 53 [[titulaarkirik]]ut. == Johannes Paulus II ja Eesti == [[Pilt:Johannes Paulus II Tallinnas 1993.jpg|pisi|Johannes Paulus II Tallinnas 1993. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] {{Vaata|Johannes Paulus II suhted Eestiga}} == Viimased päevad ja surm == [[Pilt:Body_of_John_Paul_II_Daniel_Scioli.jpg|pisi|]] Paavst sattus 1. veebruaril 2005 [[gripp|gripi]] tõttu [[haigla]]sse, kust siirdus tagasi Vatikani 10. veebruaril. 24. veebruaril sattus ta taas haiglasse hingamisvaevuste ja palavikuga. Talle tehti trahheotoomiaoperatsioon, mille käigus paigaldati paavstile hingamise hõlbustamiseks hingetorusse hapnikutoru. 1. märtsil oli ta vestelnud kardinal [[Benedictus XVI|Ratzingeriga]]. 13. märtsil 2005 lahkus Johannes Paulus II haiglast ja esines avalikkuse ees, kuid ei osalenud enam liturgilistel toimingutel. 30. märtsil paigaldati paavsti ninna lisatoidu manustamiseks maosond. 31. märtsil kannatas ta kuseteede põletikust tekkinud palaviku käes. Samal õhtul andis peapiiskop [[Stanisław Dziwisz]], talle Püha Viaticumi. 1. aprillil paigaldati paavsti ninna teine maosond. Tal oli septiline šokk ja seejärel hinnati tema seisundit raskeks. Samal päeval sai ta südamerabanduse. Johannes Paulus II suri Vatikanis kohaliku aja järgi 2. aprillil 2005 kell 21:37 (Eesti aja järgi 22:37) septilise šoki ja südamepuudulikkuse tagajärjel. Tema viimaseks sõnaks oli "Aamen." Paavsti ruumis peeti eelnevalt [[missa]]t, seetõttu olid tema surma ajal paavsti juures peapiiskop Stanisław Dziwisz, [[Mieczysław Mokrzycki]], [[Marian Jaworski]], [[Stanisław Ryłko]], [[Tadeusz Styczeń]], ihuarst Renato Buzzonetti koos kahe arsti ja abilise Tobiana Sobodkaga ning kolm Jeesuse Pühima Südame ordu nunna. 4.–7. aprillil jättis paavstiga Vatikanis hüvasti hinnanguliselt 2 miljonit inimest. Johannes Paulus II maeti 8. aprillil Vatikani, millest kujunes katoliku kiriku rahvarohkeim üritus ajaloos. Johannes Paulus II valitses 26 aastat 5 kuud ja 17 päeva. See oli pikim valitsemisaeg pärast [[Pius IX]] ja arvestades [[Peetrus]]e traditsioonilist ametiaega Rooma piiskopina (25 aastat 4 kuud ja 7 päeva) võib Johannes Paulus II ametiaega pidada ajaloos pikkuselt Pius IX järel teiseks ametiajaks. Johannes Paulus II oli surres vanim paavst pärast [[Leo XIII]]. == Johannes Paulus II kanoniseerimine == Johannes Paulus II kuulutati õndsaks 1. mail 2011 paavst [[Benedictus XVI]] poolt ja pühakuks 27. aprillil 2014 [[Franciscus]]e poolt. Õndsaks kuulutamise aluseks sai nunn Marie-Simon-Pierre'i tervenemine 2. juunil 2005 [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõvest]]. Tema beatifikatsiooniprotsessi alustati 13. mail 2006 kardinal [[José Saraiva Martins]]i poolt 9. mail 2006 dateeritud dokumendi alusel. 28. juunil 2006 alustati protsessi ametlikku osa. Paavstiga on seotud veel mitmed imeteod. Jose Heron Badillo paranes 1990 kehvveresusest, [[Colombia]] nunn Ofelia Trespalacios paranes paavsti õnnistusel tasakaaluhäiretest. Benedictus XVI kuulutas Johannes Paulus II 19. detsembril 2009 austusväärseks (''venerabilis'') ja tunnustas 14. jaanuaril 2011 paavstile omistatud imetegu Marie-Simon-Pierre'i tervenemise osas. Paavst Franciscus kuulutas ta 27. aprillil 2014 pühakuks. == Teosed eesti keeles == * ''Üle lootuse läve''. Vittorio Messori intervjuu paavst Johannes Paulus II-ga (Giovanni Paolo II con Vittorio Messori. ''Varcare la soglia della speranza'', Mondadori, Milano 1994). Tõlkinud [[Ülar Ploom]], [[Jaanika Sild]], [[Anneli Kavald]]. [[Eesti Ekspressi Kirjastus]], Tallinn 2001, 224 lk. ISBN 9985-78-378-6. * Johannes Paulus II. ''Mälu ja identiteet. Isiklikud mõtisklused'' (Giovanni Paolo II. ''Memoria e identità. Conversazioni a cavallo dei millenni'', Rizzoli, Milano 2005). Tõlkinud [[Helve Trumann]]. [[Tänapäev]], Tallinn 2005, 176 lk. ISBN 9985-62-364-9. * Johannes Paulus II. (1) ''Pärast ränki aastaid on taas süttinud vabaduse valgus'': kõne Tallinna lennujaamas 10. sept 1993 (lk 48-50), (2) ''Jumal õnnistagu Eestimaad ja kõiki tema lapsi!'': kõne lahkumisel Eestis 10. sept 1993 (lk 57-60), (3) ''Paavst Johannes Paulus II testament'' (lk 255-262): ''Püha Isa: paavst Johannes Paulus II''. Koostanud [[Enno Tammer]], faktid kogunud ja tekstid tõlkinud [[Allan Espenberg]]. [[Tammerraamat]], Tallinn 2005. ISBN 9985-9604-0-8 * Johannes Paulus II. ''Entsüklika "Elu Evangeelium" – «Evangelium vitae» […] – inimelu väärtusest ja puutumatusest'' (''Lettera enciclica "Evangelium vitae" del […] Giovanni Paolo II […] – sul valore e l'inviolabilità della vita umana'', Libreria Editrice Vaticana, Città del Vaticano 1995). Tõlkinud [[Aive Haljand]]. [[Elukultuuri Instituut]], Tallinn 2010, 176 lk. ISBN 978-9949-21-067-1. * Karol Wojtyła/Johannes Paulus II. ''Kaldad täis vaikust: luulet, palveid ja mõtisklusi''. Koostanud [[Marge Paas]]. Järelsõna (''Elava sõna kunst'') autor [[Marge Paas]]. Tõlkinud [[Tiina Peterson]] ja [[Marge Paas]]. [[Maarja Gild]], Tallinn 2013, 64 lk. ISBN 978-9949-33-030-0. == Kirjandus == * ''Püha Isa: paavst Johannes Paulus II''. Koostanud [[Enno Tammer]], faktid kogunud ja tekstid tõlkinud [[Allan Espenberg]]. [[Tammerraamat]], Tallinn 2005. ISBN 9985-9604-0-8 * [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes'', 1996. (''inglise keeles'') * [[Tad Szulc]]: ''Pope John Paul II.: the biography.'' Pocket Books, New York 1996. ISBN 0-671-00047-0. (''inglise keeles'') == Välislingid == {{commons|Johannes Paulus II}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_ii/index.htm Johannes Paulus II tegevus paavstina] * [https://cardinals.fiu.edu/conclave-xx.htm#October 1978. aasta teine konklaav] (''inglise keeles'') * [http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1978-2005-_Ioannes_Paulus_II.html Johannes Paulus II dokumendid] * [https://trzeciapielgrzymka.ipn.gov.pl/jp2/introduction/676,Introduction.html Third pilgrimage of John Paul II to Poland], Institute of National Remembrance {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Johannes Paulus I]] | nimi=[[Paavst]] | aeg=1978–2005 | järgnev=[[Benedictus XVI]]}} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Näitekirjanikud]] [[Kategooria:Poola kirjanikud]] [[Kategooria:Poola luuletajad]] [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Professorid]] [[Kategooria:Kongressi kuldmedali kavalerid]] [[Kategooria:Johannes Paulus II| ]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 2005]] s3b7lm6smt6moy06pqoywuy6o3glt39 Konstantin Päts 0 621 7217731 7213452 2026-08-19T08:27:43Z ~2026-40402-33 233726 Tõenäoliselt on neid veel 7217731 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Konstantin Päts | pilt = Konstantin Päts.jpg | pildiallkiri = Konstantin Päts (1922/1923) | amet = [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 24. aprill 1938 | ametiajalõpp = 17. juuni 1940 | eelmine = | järgmine = [[Jüri Uluots]]<br /><small>[[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]</small> | amet2 = [[Riigihoidja]] | ametiajaalgus2 = 3. september 1937 | ametiajalõpp2 = 24. aprill 1938 | eelmine2 = | järgmine2 = ametikoht kaotati | amet3 = [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]] | ametiajaalgus3 = 24. jaanuar 1934 | ametiajalõpp3 = 3. september 1937 | eelmine3 = | järgmine3 = [[Kaarel Eenpalu]] | amet4 = [[Riigivanem]] | ametiajaalgus4 = 25. jaanuar 1921 | ametiajalõpp4 = 21. november 1922 | eelmine4 = [[Ants Piip]] | järgmine4 = [[Juhan Kukk]] | amet5 = [[Riigivanem]] | ametiajaalgus5 = 2. august 1923 | ametiajalõpp5 = 26. märts 1924 | eelmine5 = [[Juhan Kukk]] | järgmine5 = [[Friedrich Akel]] | amet6 = [[Riigivanem]] | ametiajaalgus6 = 12. veebruar 1931 | ametiajalõpp6 = 19. veebruar 1932 | eelmine6 = [[Otto Strandman]] | järgmine6 = [[Jaan Teemant]] | amet7 = [[Riigivanem]] | ametiajaalgus7 = 1. november 1932 | ametiajalõpp7 = 18. mai 1933 | eelmine7 = [[Karl August Einbund]] | järgmine7 = [[Jaan Tõnisson]] | amet8 = [[Riigivanem]] | ametiajaalgus8 = 21. oktoober 1933 | ametiajalõpp8 = 24. jaanuar 1934 | eelmine8 = [[Jaan Tõnisson]] | järgmine8 = [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]] | amet9 = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus9 = 24. veebruar 1918 | ametiajalõpp9 = 8. mai 1919 | eelmine9 = | järgmine9 = [[Otto Strandman]] | amet10 = [[Riigikogu esimees]] | ametiajaalgus10 = 20. november 1922 | ametiajalõpp10 = 7. juuni 1923 | eelmine10 = [[Otto Strandman]] | järgmine10 = [[Jaan Tõnisson]] | sünninimi = Konstantin Päts | sünniaeg = 10. veebruar ([[vkj]]) / 22. veebruar 1874 | sünnikoht = [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]], [[Vene keisririik]] | surmaaeg = 18. jaanuar 1956 | surmakoht = [[Buraševo]], [[Kalinini oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | partei = [[Eesti Maarahva Liit|Maarahva Liit]]<br />[[Põllumeeste Kogud]] | abikaasa = Wilhelma Ida Emilie Pedy | vanemad = Jakob Päts, Olga Päts | lapsed = [[Leo Päts]], [[Viktor Päts]] | sugulased = [[Nikolai Päts]], [[Peeter Päts]], Paul Päts ja [[Voldemar Päts]] (vennad), Marianne Pung (õde) | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = jurist | tegevusala = poliitika, ajakirjandus | autasud = [[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk, [[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk, [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]], [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]] | allkiri = Konstantin Päts signature.svg }} '''Konstantin Päts''' (10. veebruar ([[vkj]]) / [[22. veebruar]] [[1874]] – [[18. jaanuar]] [[1956]]) oli Eesti riigitegelane, jurist ja ajakirjanik. Ta oli [[Eestimaa Päästekomitee]] liige, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] juht, mitmekordne [[riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]], [[riigihoidja]] ning Eesti Vabariigi esimene [[Eesti president|president]].<ref name="President">{{netiviide |url=https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/426/ |pealkiri=Konstantin Päts |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref><ref name="Riigipead">{{netiviide |url=https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/riigipeade-loetelu/ |pealkiri=Eesti riigipead |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja [[Riigikogu]] I–V koosseisu. Ta juhtis Eesti valitsust [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] alguses ning oli 1920. ja 1930. aastatel üks mõjukamaid Eesti poliitikuid.<ref name="President" /><ref name="Ajaloomuuseum">{{netiviide |url=https://ajaloomuuseum.ee/ajaveeb/riigimees-konstantin-pats-1874-1956 |pealkiri=Ajaveeb. Riigimees Konstantin Päts (1874–1956) |väljaanne=Eesti Ajaloomuuseum |aeg=9. veebruar 2024 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 12. märtsil 1934 kehtestas Päts üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Selle järel lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised ning algas autoritaarse valitsemise periood, mida nimetatakse [[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]].<ref name="Riigipead" /><ref name="Pajur1914">{{netiviide |url=https://encyclopedia.1914-1918-online.net/article/pats-konstantin/ |pealkiri=Päts, Konstantin |autor=Ago Pajur |väljaanne=1914–1918 Online. International Encyclopedia of the First World War |aeg=8. oktoober 2014 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel allkirjastas Päts [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramise ja mitu uue võimu dekreeti. 30. juulil 1940 küüditasid Nõukogude võimud Pätsi koos perega Nõukogude Liitu. Päts suri 1956. aastal Buraševo psühhiaatriahaiglas. Tema säilmed maeti 1990. aastal ümber [[Metsakalmistu]]le.<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> Hinnangud Konstantin Pätsi rollile Eesti ajaloos on olnud poleemilised. Teda on väärtustatud Eesti riikluse ühe rajajana, Päästekomitee liikmena, Ajutise Valitsuse juhina ning Vabadussõja algusperioodi valitsusjuhina,<ref name="Ajaloomuuseum" /><ref name="Pajur1914" /> kuid teised on kritiseerinud teda 1934. aasta riigipöörde, autoritaarse valitsemise ja 1939.–1940. aasta Nõukogude Liiduga seotud välispoliitiliste otsuste eest.<ref name="KarjaharhmPajurRA" /> == Lapsepõlv ja päritolu == [[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|vasakul|Noor Konstantin Päts (paremal), tema õde, isa Jakob, ema Olga ja vennad (taga)]] Konstantin Päts sündis meetrikakirje järgi 10. veebruaril vana kalendri järgi ehk 22. veebruaril 1874 uue kalendri järgi Pärnumaal Tahkuranna vallas Tahku külas maaomanik Jakob Pätsi (1848–1909) ja Olga Pätsi, sündinud Tumanova, teise lapsena.<ref name="Meetrika">EAÕK Tahkuranna koguduse sünni-, abielu- ja surmameetrika 1868–1876. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1977.1.31.</ref><ref name="Puss2024">{{netiviide |autor=Fred Puss |url=https://arvamus.postimees.ee/7966426/fred-puss-tahistame-konstantin-patsi-sunnipaeva-ilmselt-valel-paeval |pealkiri=Tähistame Konstantin Pätsi sünnipäeva ilmselt valel päeval |väljaanne=Postimees |aeg=23. veebruar 2024 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Hilisemates teatmeteostes ja ametlikes elulookirjeldustes on Pätsi sünnikuupäevana sageli kasutatud 23. veebruari 1874.<ref name="President" /><ref name="Valitsus">{{netiviide |url=https://valitsus.ee/konstantin-pats |pealkiri=Konstantin Päts |väljaanne=Vabariigi Valitsus |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Pätside perekond oli õigeusklik. Konstantinil oli neli venda – [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]], Paul ja [[Voldemar Päts|Voldemar]] – ning õde oli Marianne, kelle hilisem abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik [[Mihkel Pung]].<ref name="President" />.<ref name="President" /><ref name="Ajaloomuuseum" /> Tema isa Jakob Päts oli pärit Holstre kandist ning ema Olga Päts oli sündinud Tumanova nime all.<ref name="Karjaharhm2018">[[Toomas Karjahärm]]. ''Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874–1916)''. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.</ref> Pätsi isa pidas Tahkurannas talu ning perekond kuulus kohaliku õigeusu koguduse liikmete hulka. 19. sajandi teisel poolel oli õigeusku minek Lõuna- ja Lääne-Eestis seotud nii usuliste kui ka sotsiaalsete teguritega, sealhulgas lootusega parandada talurahva majanduslikku olukorda. Pätsi lapsepõlve keskkond ühendas talupojatausta, õigeusu kirikliku kultuuri ja hariduse tähtsustamise.<ref name="Karjaharhm2018" /> == Haridus == Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Seejärel õppis ta Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="Ajaloomuuseum" /><ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]. Vaadatud 6. juulil 2026.</ref> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is.<ref name="Pajur1914" /> Aastatel 1894–1898 õppis Päts [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadiga.<ref name="President" /><ref name="Valitsus" /> Õigusharidus mõjutas tema hilisemat poliitilist tegevust, eriti tema huvi omavalitsuse, riigikorralduse ja põhiseaduslike küsimuste vastu.<ref name="Karjaharhm2018" /> Pärast ülikooli lõpetamist teenis Päts 1898–1899 Pihkvas Venemaa keisririigi sõjaväes ja lõpetas jalaväe nooremohvitseride kursused.<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> Sõjaväeteenistusest sai ta lipniku auastme.<ref name="President" /> == Ajakirjanik ja omavalitsustegelane == 1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as [[Jaan Poska]] büroos vandeadvokaadi abina.<ref name="President" /> Aastatel 1901–1905 andis ta välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]].<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> Teataja ümber koondus Tallinnas eestlastest haritlasi ja ettevõtjaid, kes pooldasid eestlaste osalemist omavalitsuses ning püüdsid vähendada baltisaksa eliidi mõju linna juhtimises.<ref name="Karjaharhm2018" /> 1901. aastal sai Pätsist Jalgrattasõitjate Seltsi „[[Eesti Spordiselts Kalev|Kalev]]” asutajaliige ja esimene aseesimees.<ref name="Karjaharhm2018" /> Seltsil oli lisaks spordilisele tegevusele tähtsus ka eestlaste organiseerumisel Tallinnas.<ref name="Karjaharhm2018" /> Päts abiellus 1902. aastal Wilhelma Ida Emilie Peediga, keda hüüti Helmaks.<ref name="Valitsus" /> Neil oli kaks poega: [[Leo Päts]] ja [[Viktor Päts]].<ref name="Valitsus" /> Helma Päts haigestus tuberkuloosi ja suri 1910. aastal Šveitsis.<ref name="Valitsus" /> [[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts, sündinud Peedi, abiellusid 1902. aastal]] [[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|püsti|Konstantin Päts 1917. aastal Venemaa jalaväe nooremohvitseri vormiriietuses]] [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta Tallinna linnavolikogu]] valimistel valiti Päts linnavolikokku. 1905. aastal oli ta Tallinna linnanõunik ja abilinnapea.<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> Samal ajal kuulus ta eestlaste ja venelaste valimisliidu organiseerijate hulka, mis saavutas valimistel edu baltisaksa poliitilise mõju vastu.<ref name="Karjaharhm2018" /> Päts toetas omavalitsusreformi ning käsitles linna- ja maaomavalitsust kui eesti ühiskonna poliitilise kasvamise vahendit.<ref name="Karjaharhm2018" /> Tema varasem poliitiline tegevus oli seotud ajakirjanduse, omavalitsuse ja rahvusliku organiseerumisega, mitte parlamendierakonnaga, sest Vene keisririigis puudus Eestis autonoomne rahvuslik parlamentaarne poliitika.<ref name="Pajur1914" /> == 1905. aasta revolutsioon, pagulus ja vangistus == [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsiooni]] ajal toetas Päts omavalitsusreformi ja oli seotud Teatajas avaldatud poliitiliste seisukohavõttudega. Pärast revolutsioonisündmusi pidi ta Eestist põgenema ning viibis aastatel 1905–1906 pagulasena Šveitsis ja aastatel 1906–1909 Soomes.<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> Tagaselja mõisteti Päts 1905. aasta sündmuste järel surma.<ref name="President" /> 1905. aastal põgenesid Eestist ka [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] ja teised. Päts peatus mõnda aega Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is ja siirdus 1906. aastal [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri nime all.<ref name="Karjaharhm2018" /> Soomes kirjutas ta omavalitsus- ja agraarküsimustest ning tegi kaastööd ajalehtedele.<ref name="Karjaharhm2018" /> Pätsi algatusel asutati 1907–1908 Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma ajalehte [[Peterburi Teataja]].<ref name="President" /> 1908. aastal ilmus Pätsi tõlkes [[Francis Lieber]]i raamat „[[Rahvavabadus ja omavalitsus]]”.<ref name="J0trq">Konstantin Päts. ''Eesti riik II''. Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 13.</ref> Lieberi käsitlus omavalitsusest ja kodanikuvabadustest mõjutas Pätsi hilisemaid poliitilisi vaateid, eriti tema arusaama riigi, omavalitsuse ja ühiskondliku korra seostest.<ref name="J0trq" /> 1909. aastal naasis Päts Eestisse. Ta ilmus Tallinna ringkonnakohtu uurija ette ja vabastati kautsjoni vastu.<ref name="Karjaharhm2018" /> 1910. aasta veebruaris mõisteti ta Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse. Hiljem muudeti karistus üheksakuuliseks üksikvangistuseks, mille ta kandis aastatel 1910–1911 [[Krestõ vangla]]s Peterburis.<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana.<ref name="President" /> == Esimene maailmasõda ja Eesti autonoomia == Aastatel 1911–1916 oli Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetaja.<ref name="President" /> 1916. aastal mobiliseeriti ta reservkohuslasena Vene sõjaväkke ning ta teenis Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es.<ref name="Pajur1914" /> 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i järel oli Päts Tallinna linnamiilitsa ülem ning osales Eesti autonoomia ja rahvusväeosade loomisega seotud tegevuses.<ref name="Pajur1914" /> Ta oli [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees ja kuulus [[Eesti Maapäev]]a koosseisu.<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> 1917. aastal valiti Päts [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks.<ref name="President" /> Eesti autonoomia kava toetus 1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse otsusele ühendada eestlaste asualad üheks haldusüksuseks. Päts oli üks nendest eesti poliitikutest, kes sidus autonoomia küsimuse rahvusliku omavalitsuse, rahvusväeosade ja hilisema riikliku iseseisvuse võimalusega.<ref name="Pajur1914" /> Pärast [[Oktoobripööre|bolševike riigipööret]] oli Päts lühikest aega vangis. Pärast vabanemist varjas ta end ning osales aruteludes Eesti iseseisvuse väljakuulutamise võimaluste üle.<ref name="Pajur1914" /> === Eesti rahvusväeosad ja sõjaline korraldus === 1917. aastal osales Päts Eesti rahvusväeosade loomisega seotud tegevuses. Ta oli [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees ning toetas eestlastest sõjaväelaste koondamist rahvuslikesse üksustesse. Rahvusväeosade loomine oli oluline samm Eesti poliitilise autonoomia ja hilisema iseseisvuse kindlustamisel, sest see andis eestlastele sõjalise organiseerumise kogemuse ja oma ohvitserkonna.<ref name="Pajur1914" /> Pätsi roll 1917. aasta sõjalises organiseerumises oli poliitiline ja korralduslik. Ta ei olnud kutseline sõjaväejuht, kuid oli seotud rahvusväeosade poliitilise kaitsmisega ja nende tegevuse ühendamisega Eesti autonoomia taotlusega.<ref name="Pajur1914" /> == Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Vabadussõda == 19. veebruaril 1918 moodustati [[Eestimaa Päästekomitee]], mille liikmeteks said Konstantin Päts, [[Konstantin Konik]] ja [[Jüri Vilms]].<ref name="Riigipead" /><ref name="Pajur1914" /> Päästekomitee juhtis Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja esimese [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] moodustamist.<ref name="Riigipead" /> Päts kuulus Ajutisse Valitsusse ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina.<ref name="Riigipead" /> [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal toetas Päts passiivset vastupanu, pidas sidet Eesti esindajatega välismaal ja avaldas vastuseisu [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]] kavale.<ref name="Pajur1914" /> Saksa okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1918. aastal ja ta viibis juunist novembrini 1918 vangistuses.<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja okupatsioonivõimu lõppu naasis Päts Eestisse. 27. novembril 1918 kinnitas Maanõukogu uue valitsuse, mille eesotsas oli Päts pea- ja sõjaministrina.<ref name="Pajur1914" /> Üks päev hiljem algas [[Eesti Vabadussõda]]. Ajutise Valitsuse juhina osales Päts sõjalise vastupanu alustamise, sõjaväe organiseerimise ja välisabi hankimise otsustes.<ref name="Pajur1914" /><ref name="Ajaloomuuseum" /> Vabadussõja alguskuudel oli Eesti riigi olukord ebakindel: noor riik pidi samaaegselt looma valitsusasutusi, moodustama sõjaväge ja otsima välisabi. Ajaloomuuseumi käsitluses on Pätsi rolli selles ajajärgus kirjeldatud kui Ajutise Valitsuse juhi rolli, kes seisis relvastatud vastupanu alustamise taga.<ref name="Ajaloomuuseum" /> 1919. aasta kevadel, pärast Asutava Kogu valimisi, jäi Päts valitsusest kõrvale. Asutava Kogu poliitiline ülekaal läks vasak- ja keskparteidele, Päts ning tema toetajad jäid opositsiooni.<ref name="Pajur1914" /> == Poliitik Eesti Vabariigis == Päts kuulus Asutavasse Kogusse [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]] nimekirjas ning hiljem [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu]] koosseisu [[Põllumeeste Kogud]]e poliitikuna.<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> Päts oli [[riigivanem]] viiel ametiajal: 25. jaanuarist 1921 kuni 21. novembrini 1922, 2. augustist 1923 kuni 26. märtsini 1924, 12. veebruarist 1931 kuni 19. veebruarini 1932, 1. novembrist 1932 kuni 18. maini 1933 ning 21. oktoobrist 1933 kuni 24. jaanuarini 1934.<ref name="Riigipead" /> Aastatel 1922–1923 oli ta [[I Riigikogu]] esimees.<ref name="President" /> Pätsi poliitiline toetuspind oli eeskätt maaomanike, põllumeeste ja konservatiivsemate rahvuslike ringkondade hulgas. Tema poliitikat iseloomustas omavalitsuse, eraomandi, põllumajanduse ning tugeva riikliku täitevvõimu rõhutamine.<ref name="Pajur1914" /><ref name="KarjaharhmPajurRA">{{netiviide |url=https://www.ra.ee/ilmus-kahekoiteline-monograafia-konstantin-patsist/ |pealkiri=Ilmus kaheköiteline monograafia Konstantin Pätsist |väljaanne=Rahvusarhiiv |aeg=23. veebruar 2018 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Alates 1920. aastatest toetas Päts tugevama täitevvõimu ja presidendi institutsiooni loomist. Põllumeeste Kogud esitasid tema algatusel 1926. ja 1929. aastal Riigikogus põhiseaduse muutmise eelnõusid ning osalesid põhiseaduse muutmise kampaaniates 1932. ja 1933. aastal.<ref name="Pajur1914" /> Pätsi valitsusperioodid 1920. ja 1930. aastatel olid seotud majandus-, põllumajandus- ja riigikorralduslike küsimustega. Tema juhitud valitsuste tegevus jäi sageli koalitsioonipoliitika, erakondadevaheliste vastuolude ja majanduslike pingete raamidesse.<ref name="Pajur2018" /> === Majanduslik ja ühiskondlik tegevus === Päts tegutses ka majanduses ja ühiskondlikes organisatsioonides. Ta oli aastatel 1919–1933 kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees, vaheaegadega, mil ta oli valitsuse liige.<ref name="President" /> Aastatel 1920–1921 ja 1925–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]].<ref name="Pajur1914" /> Päts oli seotud [[Harju Pank|Harju Pangaga]]. Harju Panga pankroti järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv">„Kah Harju panga ohvrid”. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1.</ref> Tema majandustegevust ja suhteid Nõukogude Liiduga on käsitlenud muu hulgas [[Magnus Ilmjärv]], [[Jaak Valge]], [[Toomas Karjahärm]] ja [[Ago Pajur]].<ref name="KarjaharhmPajurRA" /> Päts oli aastatel 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees ja aastast 1935 aunõunik.<ref name="President" /> Ta osales [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] loomises ning oli Põllutöökoja esimese koosseisu ja põllumajandusliku seisukorra uurimise eritoimkonna liige.<ref name="President" /> Aastatel 1925–1936 oli ta Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees ja aastast 1936 auesimees.<ref name="President" /> Aastatel 1927–1937 oli ta sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees.<ref name="President" /> Päts oli ka klubi [[Centum]] esimees.<ref name="sfGEo">„Centum – meie ülemkoda”. Rahvaleht, 26. september 1934, nr 113, lk 3.</ref> Tema osalemine majandus- ja seltsielus oli seotud arusaamaga, et riiklikku poliitikat, majandust ja ühiskondlikku organiseerumist tuleb käsitleda tervikuna.<ref name="Pajur2018" /> === Suhted Soomega ja soome-ugri koostöö === Päts pidas Soomet Eesti jaoks oluliseks eeskujuks ja koostööpartneriks. Tema Soome-sidemed ulatusid tagasi 1905. aasta revolutsiooni järgsesse pagulusaega, mil ta elas Soomes Ivan Mikuri nime all ja tegi kaastööd ajalehtedele.<ref name="Karjaharhm2018" /> 1918. aastal arutati Eesti poliitikute seas Eesti ja Soome tihedama koostöö võimalusi. Pätsile on omistatud mõte Eesti ja Soome riiklikust liidust või personaalunioonist, kuid Soome poliitilised ringkonnad ei näidanud selle vastu piisavat huvi ning idee ei jõudnud praktilise lahenduseni.<ref name="Pajur1914" /> 1922. aastal tegi Päts riigivanemana Eesti riigipea esimese ametliku visiidi Soome. Aastatel 1925–1936 oli ta Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees ja seejärel auesimees. Tema soome-ugri huvi väljendus ka sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] tegevuses, mille esimees ta oli aastatel 1927–1937.<ref name="President" /> 1923. aastal pakkus Päts Soome saatkonnale võimalust üürida ruumid talle kuulunud majas aadressil Kohtu 4, mille ta oli aasta varem ostnud Uexküllidelt.<ref name="Pekkarinen88">Jussi Pekkarinen. ''Kohtu tn 4''. Tallinn: Varrak, 2015, lk 88.</ref> Hiljem tegutses samas majas ka Ungari saatkond.<ref name="Pekkarinen90">Jussi Pekkarinen. ''Kohtu tn 4''. Tallinn: Varrak, 2015, lk 90.</ref> 1926. aastal tegi Päts Soomele ettepaneku maja ära osta. Soome riik ostis maja 30. novembril 1926 ning Päts jäi mõneks ajaks majja üürnikuna elama.<ref name="Pekkarinen96">Jussi Pekkarinen. ''Kohtu tn 4''. Tallinn: Varrak, 2015, lk 96.</ref> 1938. aastal kolis Päts elama Kadrioru lossi; Viktor Pätsi perekond elas Kohtu tänava majas 1940. aasta maini.<ref name="Pekkarinen176">Jussi Pekkarinen. ''Kohtu tn 4''. Tallinn: Varrak, 2015, lk 176.</ref> === Põhiseaduslikud vaidlused === 1920. aasta põhiseadus lõi Eestis tugevalt parlamentaarse riigikorra, kus valitsus sõltus suurel määral Riigikogu enamusest. Päts kuulus nende poliitikute hulka, kes nägid sellises süsteemis ebastabiilsuse allikat ja pooldasid tugevamat täitevvõimu.<ref name="Pajur2018" /> 1920. aastatel ja 1930. aastate alguses esitasid Põllumeeste Kogud põhiseaduse muutmise ettepanekuid, mis nägid ette riigipea institutsiooni tugevdamist. Pätsi poliitiline mõtlemine liikus järk-järgult suunas, kus presidendil või tugeval riigivanemal pidi olema suurem roll valitsuse moodustamisel ja poliitilise kriisi lahendamisel.<ref name="Pajur1914" /> 1933. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse muudatused lõid tugeva riigivanema institutsiooni. Need muudatused olid algselt seotud vabadussõjalaste poliitilise tõusuga, kuid 1934. aasta märtsis kasutas Päts uut põhiseaduslikku olukorda kaitseseisukorra kehtestamiseks ja valimiste edasilükkamiseks.<ref name="Riigipead" /><ref name="Pajur1914" /> === 1934. aasta riigipööre ja autoritaarne valitsemine === 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima 1933. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse muutmise seadus ning Pätsist sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]].<ref name="Riigipead" /> 1934. aastal toimuma pidanud riigivanema valimistel seati üles ka Pätsi kandidatuur, mille toetuseks koguti 18 501 allkirja.<ref name="tFA65">„Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi”. Postimees, 23. märts 1934, nr 81, lk 1.</ref> Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi-]] ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel.<ref name="5sHfO">„Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut”. Kaja, 27. veebruar 1934, nr 49, lk 3.</ref> 12. märtsil 1934 kehtestas Päts riigivanema otsusega nr 173 kuueks kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks.<ref name="Riigipead" /> Kaitseseisukorra ajal Riigikogu ja riigivanema valimisi ei korraldatud ning Päts täitis peaministrina riigivanema ülesandeid.<ref name="Riigipead" /> Seda perioodi nimetatakse [[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]].<ref name="Arjakas1990">[[Küllo Arjakas]]. ''Ausalt & avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts''. Tallinn: Perioodika, 1990, lk 49.</ref> 1935. aastal peatati erakondade tegevus ja poliitiline elu suunati riigi toetatud organisatsioonide kaudu. Pätsi, Laidoneri ja [[Kaarel Eenpalu]] juhtimisel suurenes riigi roll ühiskonna ja majanduse korraldamisel, piirati poliitilisi õigusi ja rakendati tsensuuri.<ref name="Pajur1914" /> 1934. aasta järel kujundati ametlik poliitiline ideoloogia, mis rõhutas rahvuslikku ühtsust, ühiskonna korporatiivset korraldust, kutsealaseid kodasid ja tugevat täitevvõimu. Valitsus toetas [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] tegevust ning riiklikku propagandat kasutati uue riigikorra selgitamiseks.<ref name="Pajur2018" /> 1937. aastal võeti vastu uus põhiseadus ja üleminekuaja seadus. 3. septembrist 1937 kuni 24. aprillini 1938 kandis Päts [[riigihoidja]] ametinimetust.<ref name="Riigipead" /> 24. aprillil 1938 sai temast Eesti Vabariigi president.<ref name="President" /><ref name="Riigipead" /> 1934. aastal kavandasid Rudolf Reha, Martin Sepp ja Joosep Meibaum Pätsi atentaati.<ref name="Ekspress2026">{{netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120428342/vandenou-patsi-taheti-koos-vabadussoja-sambaga-ohku-lasta |pealkiri=Vandenõu: Pätsi taheti koos Vabadussõja sambaga õhku lasta |väljaanne=Eesti Ekspress |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> ==== Vaikiva ajastu riiklik korraldus ==== 1934. aasta riigipöörde järel kujunes Eestis autoritaarne valitsemiskord. Poliitiline opositsioon ja erakondlik tegevus suruti kõrvale, ajakirjandust kontrolliti ning avalik poliitiline konkurents vähenes. 1935. aastal peatati erakondade tegevus ning valitsus toetas uue riigimeelse poliitilise organisatsiooni, [[Isamaaliit|Isamaaliidu]], kujundamist.<ref name="Pajur1914" /><ref name="Pajur2018" /> Vaikiva ajastu ametlik poliitiline ideoloogia rõhutas rahvuslikku ühtsust, sotsiaalset rahu ja korporatiivset ühiskonnakorraldust. Kutsealased kojad pidid esindama eri ühiskonnarühmi ja vähendama parteipoliitika rolli. Selle süsteemi kaudu püüti asendada erakondlikku konkurentsi riigi poolt juhitud kutse- ja esindusorganisatsioonidega.<ref name="Pajur2018" /> Pätsi valitsemisajal loodi või tugevdati mitut kutsealast ja ühiskondlikku institutsiooni. Riiklikus kõnepruugis rõhutati rahvusterviklust ja rahvuslikku kasvatust. Samal ajal piirati poliitilisi vabadusi, opositsiooni tegevust ja ajakirjanduse sõltumatust.<ref name="Pajur2018" /> 1930. aastate teisel poolel paranes Eesti majanduslik olukord võrreldes suure majanduskriisi aastatega. Riik sekkus majandusse aktiivsemalt ning rõhutas põllumajanduse, taristu ja kodumaise tootmise arendamist. Pätsi valitsemisaja ametlik ideoloogia sidus majanduspoliitika rahvusliku enesekindluse ja ühiskondliku korrastamisega.<ref name="Pajur2018" /> 1930. aastate lõpus rajati Harkusse töölaager, kuhu paigutati inimesi, keda ametlikult käsitleti ühiskonnale ohtlike või asotsiaalsete isikutena. Sellised meetmed sobitusid vaikiva ajastu laiemasse ühiskonnakorralduslikku mõttesse, mille järgi riik pidi aktiivselt sekkuma avaliku korra, tööharjumuse ja sotsiaalse distsipliini kujundamisse.<ref name="Pajur2018" /> Töölaagri loomist on hiljem käsitletud ühe näitena Pätsi autoritaarse riigikorra sotsiaalsest kontrollist. See ei olnud üksnes kriminaalpoliitiline meede, vaid väljendas ka tollast arusaama, et riik võib ühiskondliku korra nimel piirata teatud rühmade vabadusi.<ref name="Pajur2018" /> === Presidendina === 1938. aasta põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigi riigipea Vabariigi President.<ref name="Riigipead" /> Päts valiti presidendiks 1938. aastal ja astus ametisse 24. aprillil 1938.<ref name="President" /><ref name="Riigipead" /> Presidendi ametiajal jätkus kaitseseisukord ning poliitiline süsteem püsis valitsusmeelsete organisatsioonide ja presidendi tugeva rolli ümber koondatuna.<ref name="Pajur2018" /> 1938. aasta Riigivolikogu valimistel osalesid ka opositsiooni kandidaadid, kuid poliitiline konkurents toimus piiratud tingimustes.<ref name="Pajur2018" /> Pätsi presidendiajal kujundati Eesti riiklikku sümboolikat ja avalikku rituaali tugevama riigipea institutsiooni ümber. Presidenti kujutati ametlikus propagandas riigi ühtsuse ja stabiilsuse kandjana, kuid tema võim tugines endiselt 1934. aastast kujunenud piiratud poliitilisele korrale.<ref name="Pajur2018" /> === 1939. aasta valikud ja baaside leping === Pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i sõlmimist 1939. aasta augustis ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemist sattus Eesti Nõukogude Liidu tugeva surve alla. 28. septembril 1939 sõlmis Eesti Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise lepingu ehk [[Baaside leping]]u, mis lubas Nõukogude vägedel rajada Eestisse sõjaväebaase.<ref name="Pajur1914" /> Eesti riigijuhid põhjendasid lepingu sõlmimist sooviga vältida vahetut sõjalist konflikti Nõukogude Liiduga. Hilisemates hinnangutes on vaieldud, kas relvastatud vastupanu oleks olnud võimalik või mõttekas ning milline oli Pätsi, Laidoneri ja valitsuse vastutus Eesti riikliku iseseisvuse kaotamise eel.<ref name="KarjaharhmPajurRA" /> Ajaloolased on rõhutanud, et 1939.–1940. aasta otsuseid tuleb käsitleda nii rahvusvahelise olukorra, Eesti sõjalise võimekuse, diplomaatilise isolatsiooni kui ka autoritaarse riigikorra sisepoliitiliste tagajärgede kontekstis. Vaikiva ajastu tõttu oli poliitiline otsustamine koondunud kitsasse ringi ning ühiskonnal ja parlamendil puudus tegelik võimalus kriitilistes valikutes kaasa rääkida.<ref name="Pajur2018" /> === 1940. aasta okupatsioon === 17. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi.<ref name="Riigipead" /> Eesti riikliku järjepidevuse käsitluses loetakse Nõukogude surve all antud aktid õigustühiseks.<ref name="Riigikantselei2024">{{netiviide |url=https://www.riigikantselei.ee/uudised/tammsaare-pargis-avatud-naitus-konstantin-patsist |pealkiri=Tammsaare pargis on avatud näitus Konstantin Pätsist |väljaanne=Riigikantselei |aeg=2. veebruar 2024 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 21. juunil 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i surve all kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul mitu uue võimu dekreeti.<ref name="Pajur1914" /> Ta allkirjastas ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel korraldati ennetähtaegsed valimised.<ref name="Pajur1914" /> Pärast uue Riigivolikogu esimest istungit 21. juulil 1940 allkirjastas Päts lahkumiskäskkirja.<ref name="Pajur1914" /> 1940. aasta juunis muutus Pätsi roll järjest formaalsemaks. Nõukogude eriesindaja Ždanovi surve all kujundati uus valitsus ning Päts allkirjastas selle ametissemääramise. 21. juunil 1940 toimusid Tallinnas Nõukogude võimu toetatud meeleavaldused ning Päts esines Kadriorus avalikkuse ees. Seda on käsitletud tema ühe viimase avaliku esinemisena enne sisulist võimult kõrvaldamist ja hilisemat küüditamist.<ref>{{netiviide |url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/eesti-lugu-454-konstantin-pats-1918-ja-1940 |pealkiri=Eesti lugu 454. Konstantin Päts – 1918 ja 1940 |väljaanne=ERR arhiiv |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Vangistus Nõukogude Liidus == 30. juulil 1940 vahistati Päts oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti koos perega Nõukogude Liitu administratiivasumisele.<ref name="President" /><ref name="Pajur1914" /> [[Pilt:KPäts Ufa.jpg|pisi|Mälestustahvel Venemaal Ufas, kus Päts elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941]] 9. augustist 1940 elas Päts koos perekonnaga [[Ufa]]s selleks eraldatud korteris. Koos temaga olid väljasaadetuna [[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]] ja Henn Päts. Päts pidi end regulaarselt registreerimas käima ning teda kuulati üle.<ref name="Pold160">Tiiu Põld. ''Eesti kohtueksperdid''. Tallinn: Tammerraamat, 2008, lk 160.</ref> Konstantin Päts ja tema poeg Viktor Päts arreteeriti pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõja algust 26. juunil 1941.<ref name="Pold161">Tiiu Põld. ''Eesti kohtueksperdid''. Tallinn: Tammerraamat, 2008, lk 161.</ref> Pätsi süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, Saksamaa luure heaks tegutsemises ja Nõukogude Liidu vastases tegevuses.<ref name="Pold161" /> 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel.<ref name="Pold161" /> 1942. aastal saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse. 1943. aastal uurimine peatati ning Päts viibis Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas.<ref name="Pold161" /> Pärast Viktor Pätsi surma 1952. aastal eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi Viktor Pätsi omast ja lõpetati.<ref name="Pold161" /> 29. aprillil 1952 saadeti Päts [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamine|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise]] otsusega sundravile.<ref name="Pold161" /> 1954. aasta detsembris viibis ta [[Jämejala vaimuhaigla]]s. Tema Eestis viibimine äratas tähelepanu ja tõi kaasa külastusi, mistõttu viidi ta [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse.<ref name="Kutsar1990">[[Kuulo Kutsar]]. „Presidendi elu viimane lehekülg”. Vikerkaar, 1990, nr 3, lk 47–57.</ref> Päts suri 18. jaanuaril 1956 Buraševos.<ref name="President" /> == Surm ja ümbermatmine == 1988. aastal otsisid endised [[KGB]] töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Pätsi haua [[Tver|Kalinini]] lähedal [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille patsient Päts oli olnud. Nad kohtusid Pätsi viimase raviarsti Ksenija Gussevaga, kes kirjeldas matuseid ja näitas haua umbkaudset asukohta.<ref name="Videvik2010">[https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939 „Kuidas leiti K. Pätsi põrm”]. Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref> Pärast seda sõitis Matti Päts koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega Buraševosse. 22. juunil 1990 kaevati säilmed üles ja tehti kindlaks, et need kuuluvad Konstantin Pätsile.<ref name="Videvik2010" /> Pätsi säilmed maeti 21. oktoobril 1990 ümber Tallinna [[Metsakalmistu]]le.<ref name="President" /><ref name="Sakala2011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 „Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult”]. Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref> == Hinnangud ja pärand == Konstantin Pätsi roll Eesti ajaloos ja ühiskondlikus mälus on olnud vastuoluline ja leidnud erinevaid hinnanguid. Rahvusarhiivi välja antud kaheköitelise poliitilise biograafia autorid [[Toomas Karjahärm]] ja [[Ago Pajur]] on rõhutanud, et Pätsi tuleb käsitleda vastuolulise ajaloolise isikuna, kelle tegevuses olid nii riigi rajamisega seotud teened kui ka autoritaarse valitsemise ja 1940. aasta kriisi varjuküljed.<ref name="KarjaharhmPajurRA" /> Ajaloolises kirjanduses on Pätsi 1934. aasta tegevust nimetatud riigipöördeks ja sellele järgnenud perioodi autoritaarseks valitsemiseks.<ref name="Pajur1914" /> Samal ajal on rõhutatud, et 1940. aasta sündmuste puhul tuleb arvestada Nõukogude Liidu sõjalist survet ja Eesti riigi rahvusvahelise olukorra järsku halvenemist.<ref name="Pajur2018" /> Pätsi toetajad tõstavad samas esile tema rolli Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel, Ajutise Valitsuse juhtimisel, Vabadussõja alguse poliitilises korraldamises ja Eesti riigi institutsioonide rajamisel. Kriitikud rõhutavad 1934. aasta riigipööret, poliitiliste vabaduste piiramist ning asjaolu, et 1939.–1940. aasta otsused tehti kitsas võimuringis.<ref name="Ajaloomuuseum" /><ref name="Pajur1914" /><ref name="Kalmo2021" /> Pätsi monumentide ja mälestusmärkide rajamine on tekitanud arutelusid selle üle, kuidas mälestada inimest, kes oli ühtaegu Eesti riigi rajaja ja autoritaarse korra kehtestaja. 2022. aastal Tallinnas avatud Konstantin Pätsi mälestusmärk „Riigipea” kujutab teda Eesti riigipeana, kuid avalikud arutelud näitasid, et tema rolli hindamine ei ole Eesti ühiskonnas üheselt lahendatud.<ref name="riigipea">{{netiviide |url=https://kunstikaart.tallinn.ee/works/197-riigipea |pealkiri=Riigipea |väljaanne=Tallinna linnaruumikunsti kaart |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Päts ja Jaan Tõnisson === Konstantin Pätsi poliitilist tegevust on sageli käsitletud kõrvuti [[Jaan Tõnisson]]i tegevusega. Mõlemad kuulusid 20. sajandi alguse mõjukamate eesti poliitikute hulka, kuid nende taust, poliitiline stiil ja toetajaskond erinesid. Tõnisson kujunes eeskätt Tartu rahvusliku liberaalse ja haritlaskeskse poliitilise suuna juhiks, Päts aga Tallinna-põhise praktilisema, omavalitsust ja majandusringkondi rõhutava poliitika esindajaks.<ref name="Pajur1914" /><ref name="Karjaharhm2018" /> Pätsi ja Tõnissoni vastasseis sai alguse juba 20. sajandi alguses ajakirjanduses ja omavalitsuspoliitikas. Pätsi ajaleht [[Teataja]] esindas Tallinna eestlaste poliitilist organiseerumist, Tõnissoni [[Postimees]] aga Tartu rahvusliku liikumise mõjukat suunda. Hiljem kandus nende rivaalitsemine üle Eesti Vabariigi poliitikasse, kus nad esindasid eri arusaamu riigikorraldusest ja poliitilisest juhtimisest.<ref name="Karjaharhm2018" /> Tõnisson jäi parlamentaarsema riigikorra ja avaliku poliitilise konkurentsi pooldajaks, Päts aga toetas järk-järgult tugevama täitevvõimu ja presidendi institutsiooni loomist. See erinevus tuli eriti nähtavale 1930. aastate põhiseaduslikes vaidlustes ja 1934. aasta riigipöörde järel, kui Tõnisson kuulus Pätsi autoritaarse valitsemise kriitikute hulka.<ref name="Pajur2018">[[Ago Pajur]]. ''Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917–1956)''. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.</ref> === Historiograafia === Konstantin Pätsi käsitlemine on Eesti ajalookirjutuses muutunud ajastu ja poliitilise konteksti järgi. Eesti Vabariigi ajal kujutati teda sageli riigi rajaja ja riigimehena. Nõukogude ajal käsitleti teda ametlikus historiograafias klassivaenlase ja kodanliku poliitikuna. Taasiseseisvunud Eestis on Pätsi rolli hinnatud mitmekülgsemalt, tuues esile nii tema osa Eesti riigi rajamisel kui ka autoritaarse valitsemise ja 1940. aasta otsuste probleemid.<ref name="KarjaharhmPajurRA" /> 2018. aastal ilmus Rahvusarhiivi väljaandel Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri kaheköiteline poliitiline biograafia „Konstantin Päts”, mille esimene osa käsitleb aastaid 1874–1916 ja teine osa aastaid 1917–1956.<ref name="KarjaharhmPajurRA" /> Teost on peetud üheks põhjalikumaks Pätsi poliitilise eluloo käsitluseks.<ref>{{netiviide |url=https://tuna.ra.ee/konstantin-pats-algusest-lopuni-lk-138-142/ |pealkiri=Konstantin Päts — algusest lõpuni |väljaanne=Tuna |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Pätsi kohta on ilmunud ka mälestusi, artiklikogumikke, populaarseid käsitlusi ja kriitilisi uurimusi. Hent Kalmo käsitlus „Kadrioru aednik. Lugu Konstantin Pätsi muutumisest isevalitsejaks” keskendub Pätsi poliitilise mõtlemise ja autoritaarse valitsemise kujunemisele.<ref name="Kalmo2021">[[Hent Kalmo]]. [https://web.archive.org/web/20221021115854/https://aednik.vikerkaar.ee/ „Kadrioru aednik. Lugu Konstantin Pätsi muutumisest isevalitsejaks”]. Vikerkaar, 2021.</ref> === Elukohad ja kloostrimetsa talu === Riigivanemana elas Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris. Viimastel Eesti-aastatel elas ta [[Kloostrimetsa talu]]s ning kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal.<ref name="Nerman2008">Robert Nerman. [https://web.archive.org/web/20111130200554/http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ „President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud”]. Tallinna Postimees, 4. juuli 2008.</ref> 30. juulil 1940 küüditati Päts koos perega Kloostrimetsa talust.<ref name="Nerman2008" /> Pätsi koduks kujunes Tallinnas Kloostrimetsas asunud talu, mille alal tegutseb hiljem Tallinna Botaanikaaed.<ref name="Nerman2008" /> Kloostrimetsa talu seostus Pätsi isikliku huviga põllumajanduse, aianduse ja maaelu vastu. 1930. aastate lõpus oli talu kujundatud esinduslikuks majapidamiseks, millel oli park, viljapuuaed ja majandushooned.<ref>{{netiviide |url=https://ajakiripooning.ee/eesti-esiaed-kloostrimetsa-talus/ |pealkiri=Eesti esiaed Kloostrimetsa talus |väljaanne=Pööning |aeg=20. veebruar 2019 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Kloostrimetsa talu oli ka Pätsi vahistamise paik. 30. juulil 1940 tulid Nõukogude võimuesindajad tallu ning viisid Pätsi koos perekonnaga asumisele Nõukogude Liitu.<ref name="Nerman2008" /> Tallinna Botaanikaaed on hiljem Kloostrimetsa talu ajalugu tutvustanud näituste ja ekskursioonidega. 2024. aastal avati botaanikaaias Konstantin Pätsile pühendatud näitus ja mälestuspink.<ref name="tallinna-b">{{netiviide |url=https://botaanikaaed.ee/et/uudis/tallinna-botaanikaaias-avati-konstantin-patsile-puhendatud-naitus-ja-malestuspink/ |pealkiri=Tallinna Botaanikaaias avati Konstantin Pätsile pühendatud näitus ja mälestuspink |väljaanne=Tallinna Botaanikaaed |aeg=22. mai 2024 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Mälestuse jäädvustamine === Aastatel 1939–1940 kandis praegune [[Kentmanni tänav]] Tallinnas nime Konstantin Pätsi tänav.<ref>„Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava”. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr 167, lk 19.</ref> 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas]]. Ausammas lõhuti 1940. aastal ja taastati Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel. Taasavamine toimus 25. juunil 1989.<ref>{{netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/eesti-esimese-presidendi-konstantin-patsi-ausammas-ja-malestuspark |pealkiri=Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi ausammas ja mälestuspark |väljaanne=Puhka Eestis |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Alates 1989. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva [[Metsakalmistu]]l.<ref name="Videvik2010" /> 2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s Kommunistitšeskaja tänav 37 majal, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG">[https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ „В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным”]. mkset.ru, 21. oktoober 2014.</ref> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015.</ref> Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument, mille autor on skulptor [[Aivar Simson]].<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1056130/toilas-avati-pidulikult-konstantin-patsi-malestusmark |pealkiri=Toilas avati pidulikult Konstantin Pätsi mälestusmärk |väljaanne=ERR |aeg=23. veebruar 2020 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 2022. aastal avati Tallinnas Estonia teatri taga [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]], mille autorid on skulptor Vergo Vernik ja arhitekt Toivo Tammik.<ref name="riigipea" /> 2024. aastal avati Tallinna Botaanikaaias Kloostrimetsa talu rajajale Konstantin Pätsile pühendatud mälestuspink ja näitus „Konstantin Päts 150”.<ref name="tallinna-b" /> ==== Kujutavas kunstis ==== Konstantin Pätsi portreega [[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid|postmargid]] kehtisid Eestis aastatel 1936–1940. Margid kujundas [[Georg Westenberg]], kasutades [[Gabriel Kirillov]]i fotoportreed Pätsist, ning graveeris [[Karl Tael]].<ref>{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 |pealkiri=Konstantin Päts: bibliograafia |väljaanne=DIGAR |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Konstantin Pätsi on kehastanud filmis „[[Jõulud Vigalas]]” (1980) [[Peeter Simm]] ja draamasarjas „[[Tuulepealne maa]]” (2008) [[Indrek Taalmaa]].<ref>{{netiviide |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/246 |pealkiri=Jõulud Vigalas |väljaanne=Eesti filmi andmebaas |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tuulepealne-maa |pealkiri=Tuulepealne maa |väljaanne=ERR arhiiv |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Pätsi järgi on nimetatud Tallinna [[Tallinna trammiliiklus|retrotramm]] Konstantin.<ref>{{netiviide |url=https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile |pealkiri=Fotod ja video: esimene retrotramm läheb täna liinile |väljaanne=Postimees |aeg=18. oktoober 2017 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> <gallery> Statue of Päts in Tahkuranna3.jpg|Pätsi sünnikodu Tahkuranna mälestussamba bareljeefil Mees ordenitega (K. Päts), Andrus Johani, TKM TR 1767 M 361.jpg|K. Pätsi portree, [[Andrus Johani]], 1936 K. Päts`i mälestussamba avamine, ERM Fk 2813-374.jpg|Hetk president Pätsi ausamba avamiselt Tahkurannas 25. juunil 1939 Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus.jpg|Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus </gallery> == Konstantin Pätsi valitsused == Konstantin Päts juhtis Eesti Ajutise Valitsuse kolme koosseisu ja viit Eesti Vabariigi valitsust.<ref name="Riigikantselei2024" /> Need olid: # [[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]] # [[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] # [[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus]] # [[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] # [[Konstantin Pätsi teine valitsus]] # [[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] # [[Konstantin Pätsi neljas valitsus]] # [[Konstantin Pätsi viies valitsus]] == Kronoloogia == [[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts (1934)]] === Riigijuhina === * ministrite nõukogu esimees: 24. veebruar 1918 – 12. november 1918<ref name="Riigipead" /> * peaminister: 12. november 1918 – 8. mai 1919<ref name="Riigipead" /> * riigivanem: 25. jaanuar 1921 – 21. november 1922<ref name="Riigipead" /> * riigivanem: 2. august 1923 – 26. märts 1924<ref name="Riigipead" /> * riigivanem: 12. veebruar 1931 – 19. veebruar 1932<ref name="Riigipead" /> * riigivanem: 1. november 1932 – 18. mai 1933<ref name="Riigipead" /> * riigivanem: 21. oktoober 1933 – 24. jaanuar 1934<ref name="Riigipead" /> * peaminister riigivanema ülesannetes: 24. jaanuar 1934 – 3. september 1937<ref name="Riigipead" /> * riigihoidja: 3. september 1937 – 24. aprill 1938<ref name="Riigipead" /> * Vabariigi President: 24. aprill 1938 – 17. juuni 1940<ref name="Riigipead" /> === Muudes ametites === * 1900–1901 – vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi Tallinnas<ref name="President" /> * 1901–1905 – ajalehe [[Teataja]] toimetaja<ref name="President" /> * 1904–1905 – Tallinna linnanõunik<ref name="President" /> * 1905 – Tallinna abilinnapea<ref name="President" /> * 1908–1910 – ajalehe [[Peterburi Teataja]] tegevtoimetaja<ref name="President" /> * 1911–1916 – ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetaja<ref name="President" /> * 1917 – [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees<ref name="President" /> * 1917–1918 – [[Eesti Maavalitsus]]e esimees<ref name="President" /> * 1918 – [[Eestimaa Päästekomitee]] liige<ref name="Riigipead" /> * 1918 – Eesti Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister<ref name="Riigipead" /> * 1918–1919 – sõjaminister<ref name="President" /> * 1922–1923 – [[I Riigikogu]] esimees<ref name="President" /> * 1917–1919 – [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu]] liige<ref name="President" /> * 1919–1920 – [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige<ref name="President" /> * 1920–1937 – I–V Riigikogu liige<ref name="President" /> * 1919–1933 – kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees vaheaegadega, mil ta oli valitsuse liige<ref name="President" /> * 1925–1929 – [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik<ref name="President" /> * 1925–1936 – Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees<ref name="President" /> * 1927–1937 – sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees<ref name="President" /> * klubi [[Centum]] esimees<ref name="sfGEo" /> * [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees<ref name="Pajur1914" /> * [[Tallinna Börsikomitee]] esimees<ref name="Pajur1914" /> == Tunnustus == * 23. veebruar 1920 – [[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk<ref name="President" /> * 23. veebruar 1920 – [[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk<ref name="President" /> * 14. detsember 1925 – [[Püha Piiskop Platoni orden]]i I järk<ref>[[Hannes Walter]]. ''Eesti teenetemärgid. Estonian Orders and Decorations''. Tallinn: SE&JS, 1998, lk 236.</ref> * 1928 – [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]]<ref name="President" /><ref>{{netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid |pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> * 14. veebruar 1929 – [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]]<ref name="konstantin">{{netiviide |url=https://cfe.ee/liikmed/konstantin-pats/ |pealkiri=Konstantin Päts |väljaanne=Korp! Fraternitas Estica |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> * 1932 – [[korp! Fraternitas Estica]] auvilistlane<ref name="konstantin" /> * 1935 – Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud ordu suurrist<ref name="President" /> * 1937 – [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Soome Valge Roosi Rüütliordu]] suurrist ketiga<ref name="President" /> * 1938 – Prantsuse Auleegioni suurpael<ref name="President" /> * 1938 – [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor<ref name="President" /> * 1938 – [[Andhra ülikool]]i audoktor<ref name="lypP8">{{netiviide |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 |pealkiri=Andhra Research'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom |väljaanne=Rahvusarhiiv |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> * 1938 – [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige<ref name="President" /> * 1938 – [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige<ref name="President" /> * 1938 – Loodusuurijate Seltsi auliige<ref name="President" /> * 1938 – [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige<ref name="President" /> * 1938 – [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees<ref name="President" /> * 24. aprill 1938 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]]<ref name="Teenetemark">{{netiviide |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats |pealkiri=Konstantin Päts |väljaanne=Vabariigi President |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> * 24. aprill 1938 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref name="Teenetemark" /> * 22. veebruar 1939 – [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige<ref name="President" /> * [[Tallinna linna aukodanik]]<ref name="President" /> * 1939 – [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]]<ref name="President" /> * [[Pärnu linna aukodanik]]<ref name="President" /> * [[Narva linna aukodanik]]<ref>{{netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |pealkiri=Narva aukodanikud |vaadatud=20. septembril 2017 |arhiivimisaeg=21. september 2017 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna valla]] aukodanik<ref name="President" /> * Voka valla aukodanik<ref>{{netiviide |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 |pealkiri=Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta |väljaanne=Rahvusarhiiv |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> * [[Nehatu vald|Nehatu valla]] aukodanik<ref>{{netiviide |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.277:14 |pealkiri=Nehatu valla aukodaniku tunnistus |väljaanne=Rahvusarhiiv |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> * [[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige<ref name="President" /> * Sakala partisanide ühingu auliige<ref>„Sakala partisanid minevikku jälgimas”. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr 4, lk 4.</ref> * Eesti loomakaitse suurpatroon<ref>{{netiviide |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 |pealkiri=Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta |väljaanne=Rahvusarhiiv |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> * skautluse kõrgeima teenetemärgi „Hõbehunt” kavaler<ref name="President" /> Pätsi järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]'.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1134578/president-patsi-nimelise-roos-paasteti-valjasuremisest |pealkiri=President Pätsi nimeline roos päästeti väljasuremisest |väljaanne=ERR |aeg=13. september 2020 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium.<ref name="President" /> 31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu.<ref name="President" /> == Vaata ka == * [[Eesti kutsealased omavalitsused]] * [[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]] * [[Konstantin Pätsi muuseum]] * [[Vaikiv ajastu]] * [[Eesti okupeerimine 1940. aastal]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * „K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi”. Koostanud [[Artur Tupits]]. Tallinn, 1934. * [[Artur Tupits]]. „Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja”. Tallinn, 1936. * [[Friido Toomus]]. „K. Päts ja Eesti tulevik”. Tartu, 1937. * Friido Toomus. „Konstantin Päts ja riigireformi aastad”. Tartu–Tallinn, 1938. * [[Eduard Laaman]]. „Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees”. Tartu: [[Noor-Eesti]], 1940; 2. trükk Stockholm: [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], 1949. * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]]. „Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu”. Toronto: [[Eesti Kirjastus Orto]], 1953; 2. trükk Tallinn: [[Olion]], 1991. * Märt Raud. „Riigiehitaja Konstantin Päts”. Stockholm, 1977. * [[Küllo Arjakas]]. „Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts”. Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1990. * [[Elmar Tambek]]. „Tõus ja mõõn” I–II. Toronto: [[Eesti Kirjastus Orto]], 1964; 2. trükk Tallinn: [[Olion]], 1992–1993. * „President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees”. Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]]. Tallinn: [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993. * „Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost”. Koostanud ja eessõna kirjutanud [[Hando Runnel]]. Tartu: [[Ilmamaa]], 1999. * „Eesti riik” I osa. Koostanud [[Toomas Karjahärm]]. Tartu: [[Ilmamaa]], 1999. * „Eesti riik” II osa. Koostanud [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna [[Jüri Adams]]. Tartu: [[Ilmamaa]], 2001. * „Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik”. Koostanud [[Küllo Arjakas]]. Tallinn: Konstantin Pätsi Muuseum, 2002. * [[Martti Turtola]]. „President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed”. Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. Tallinn: [[Tänapäev]], 2003. * „Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist”. Koostanud [[Anne Velliste]]. Tallinn: Konstantin Pätsi Muuseum, 2007. * Kuulo Kutsar. „Presidendi elu viimane lehekülg”. Vikerkaar, 1990, nr 3, lk 47–57. * Ilmar Soomere. „Konstantin Päts Jämejala haiglas”. Vikerkaar, 1988, nr 12, lk 80–81. * Peeter Järvelaid. „Presidendi institutsioon Eesti kultuuris”. Pärnu Postimees, 30. aprill 2014, lk 19. * Olev Remsu. „Buraševo hullud”. Tallinn: Tänapäev, 2019. * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 „Konstantin Päts: bibliograafia”]. Koostajad Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra ja Mare Kurvet. Tallinn: Konstantin Pätsi Muuseum, Rein R, 2019. * [[Toomas Karjahärm]]. „Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874–1916)”. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Ago Pajur]]. „Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917–1956)”. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Hent Kalmo]]. [https://aednik.vikerkaar.ee/ „Kadrioru aednik. Lugu Konstantin Pätsi muutumisest isevalitsejaks”]. Vikerkaar, 2021. * [[Adolf Damaschke]]. „Kogukondliku omavalitsuse ülesanded”. Tallinn, 1908; 2. trükk Tartu–Tallinn, 1938. Tõlkinud Konstantin Päts. * [[Franz Lieber]]. „[[Rahvavabadus ja omavalitsus]]”. Peterburi, 1908. Tõlkinud Konstantin Päts. * [[Rudolf Diesel]]. „Solidarismus”. Tallinn, 1910. Tõlkinud Konstantin Päts. == Välislingid == {{Commonskat|Konstantin Päts}} {{Vikitsitaat}} {{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}} * {{ISIK|2863}} * {{Ohvitseride andmekogu|23611}} * [https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1918–1919 | järgnev=[[Otto Strandman]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1921–1922 | järgnev=[[Juhan Kukk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=1922–1923 | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1923–1924 | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1931–1932 | järgnev=[[Jaan Teemant]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1932–1933 | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=1933–1934 | järgnev=[[Peaminister Riigivanema ülesannetes]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Riigivanem]] | nimi=[[Eesti peaminister]]<br /><small>[[Peaminister Riigivanema ülesannetes]]</small> | aeg=1934–1937 | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=1938–1940 | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br /><small>[[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]</small>}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Konstantin Päts| ]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Seadusandliku Delegatsiooni liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud‎]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica auvilistlased]] [[Kategooria:Pärnumaa Üliõpilaskogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1956]] o5r07z7akjv0v034au11javddcal35o Lauri Liiv 0 736 7217441 7071174 2026-08-18T18:17:17Z Kuriuss 38125 7217441 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} '''Lauri Liiv''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1977]]) on eesti laulja, näitleja ja ansambli [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] solist. Lauri Liiv õppis 1996–2000 [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakool]]is,{{lisa viide}} olles varem laulnud kaheksa aastat [[Eesti Poistekoor]]is{{lisa viide}}. Ta osales 1993/1994. aastal [[Eesti Televisioon]]i lauluvõistlusel "[[Laulukarussell]]" ja 1994/1995. aastal võistlusel "[[Kaks takti ette]]". Sai tuntuks ansambli Black Velvet solistina lauluga "[[17 (Black Velvet)|17]]". On olnud ka ansambli [[Family (Eesti ansambel)|Family]] üks soliste. Ta on olnud koos [[Hanna-Liina Võsa]]ga 1997/1998. aasta ETV "[[Laulukarussell]]i" kaassaatejuht ja koos [[Katrin Viirpalu]]ga ETV noortesaate "Suve TV" kaassaatejuht. [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e Eesti eelvoorus esitas ta koos [[Kaire Vilgats]]iga [[Kalle Erm]]i kirjutatud dueti "Kristallid". [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e Eesti eelvoorus esitas ta [[Sven Lõhmus]]e laulu "[[Soolo (Black Velvet)|Soolo]]" ja 2000. aastal samal võistlusel esitas ta ansamblis [[White Satin]] [[Sven Lõhmus]]e laulu "Church Of Love". == Rolle == *Lun Tha ("[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]"; Muusikaliteater; 1998) *Phaedra ("[[Linnupuur]]"; Muusikaliteater; 1999) *Koukol ja Herbert ("[[Vampiiride tants]]"; Muusikaliteater; 2000) *Audrey2 ("[[Väike õuduste pood (muusikal)|Väike õuduste pood]]"; Eesti Draamateater; 2001) *Enjolras ja Combeferre ("[[Hüljatud (muusikal)|Les Miserablés]]"; Muusikaliteater; 2001) *[[Pinocchio]] ("[[Pinocchio (muusikal)|Pinocchio]]"; [[Bel-Etage]]; 2002) *"[[Evita]]" (Vanemuine 2003) *John ("[[Miss Saigon]]"; Muusikaliteater 2002; 2003. aastal andis samas rollis külalisetendusi Saksamaal ja Luksemburgis) *"[[Oliver!]]" (Muusikaliteater 2003) *Radames ("[[Aida (muusikal)|Aida]]"; Vanemuine; 2003) *John ("Miss Saigon"; Helsingi Linnateater 2004-2005) *[[Anatoli Sergijevski]] ("[[Chess]]"; Vanemuine; 2006) *Riff ("[[West Side'i lugu|West Side Story]]"; Vanemuine; 2005) *Munkustrap ("[[Kassid|Cats]]"; Vanemuine; 2005) *Annas ("[[Jeesus Kristus superstaar|Jesus Christ Superstar]]"; Vanemuine; 2004) *Chuckie ("Tutvumiskuulutus"; Muusikaliteater; 2007) *Collins ("Rent"; Georg Malvius productions; 2004) *Woof ("Hair"; Euroopa turnee Saksamaal, Austrias, Luksemburgis, Itaalias, Taanis, Rootsis ja Šveitsis – Arena Theater und Festspiel 2005–2008) *Feully ja Enjolras ("[[Hüljatud (muusikal)|Les Miserablés]]"; Theater Neuschwanstein Saksamaal; 2007) *Molina ("[[Ämbliknaise suudlus (muusikal)|Ämbliknaise suudlus]]"; Vanemuine; 2009–2011) *"Evita" (Vanemuine 2009) *Robertson Ay ("[[Mary Poppins (muusikal)|Mary Poppins]]"; Vanemuine 2011–2014) *Enjolras ("[[Hüljatud (muusikal)|Les Miserablés]]"; Tampere teater 2013–2014) *Monsieur Firmin ("Ooperifantoom"; Vanemuine 2014–2018) *Kenny Collins ("The Man Of The Moment" / "Miljonite lemmik" MTÜ Kell Kümme 2015-2016), draamaroll *Siga Helmut ja Lumemees Karl ("Lotte unenäomaailmas"; Vanemuine 2015–2018) *Wabash ("Armunud Shakespeare"; Eesti Draamateater 2016-2017), draamaroll *Monsieur Thenardiér ("Les Miserablés"; Vanemuine 2017-...) *Beadle Bamford ("Sweeney Todd"; Vanemuine 2018–2021) *Cogsworth ("Kaunitar ja koletis"; Vanemuine 2018–2020) *Monsieur Firmin ("Ooperifantoom"; Vanemuine 2020) *Oskar, Onu jt. ("Johnny"; Tartu Lauluväljak 2021) *Georg Schneider ("Uus peatükk; Vana Baskini Teater 2022 ), draamaroll *Mutt Joonatan ja Karu Mati ("Lotte ja vana õunapuu saladus"; Ekspress Meedia produktsioon Saku Suurhallis 2022) *Burnside ("Lightyear"; Disney/Pixari animatsioon 2022), eestikeelne dublaaž *Mauno ("Aabitsa kukk"; Vana Baskini Teater 2022–...), draamaroll monolavastuses *Jääpurikas ("Lotte ja kadunud jõuluvana"; Ekspress Meedia produktsioon Unibet Arenal 2023) *Dima ("Vanamehe muušikal"; Vana Baskini Teater 2024– 2025) *Alexander Krõpjanski ("Viimane vaba suvi"; Haapsalu Suveteater MTÜ 2025-...) *CatRat ("Gabby's Dollhouse - The Movie"; DreamWorks animatsioon 2025), eestikeelne dublaaž == Muud osatäitmised == Lauri Liiv mängis aastatel 2013–2014 Unot [[TV3]] telesarjas "[[Kartulid ja apelsinid]]". 2015. aastal osales ta briti koguperekomöödia "Paddingtoni seiklused" eesti keelde dubleerimisel, mängides peaosalist, karupoeg Paddingtoni. Sama rolli dubleeris ta ka 2017. aastal tehtud järjes "Paddington 2". Ja 2024 tehtud järjes "Paddingtoni seiklused Džunglis". TV3 meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" võitis ta 2014. aasta sügisel kolmanda koha ja 2018. aasta sügisel oli neljas. Ta on olnud korduvalt ka iga-aastase muusikaligala "[[Memory (muusikalikontsert)|Memory]]" solist ning osalenud muudes kontserdiprojektides, näiteks "Valge gospel", "Väike öömuusikal", "Olav Ehala laulud", "Kolm meest, naine ja kontsert"; "Unustamatu Mr. X - Georg Ots"; "Kolm meest, naine ja 90ndad"; "Sädelev Broadway"; "Frank Sinatra ja Marilyn Monroe laulud"; "Kolm meest, naine ja teater" jpt. Lauri Liiv on välja andnud{{lisa viide}} kaks albumit ansambliga Black Velvet ja ühe albumi ansambliga Family. Ta on laulnud [[Tallinna politseiorkester|Tallinna Politseiorkestri]] solistina [[Arne Oit|Arne Oidi]] lauludega plaadil "Kaks kuukiirt". Ta on ka Lauri Liiv Swing Bandi solist. Ansambli repertuaarist leiab [[Frank Sinatra]] ja [[Michael Bublé]] lugude paremiku. 2015. aastal oli ta saatesarja "Detektiivimäng" saatejuht [[Kanal 2]]-s. 2022. aastal osales ansambliga Black Velvet konkursil "Eesti Laul 2022", kus saavutati Sven Lõhmuse lauluga "Sandra" 5. koht. == Tunnustus == * 2024 – ETV "Ringvaate" Terasmikrofon<ref>{{Netiviide |kuupäev=25. märts 2024 |pealkiri="Ringvaate" Terasmikrofoni pälvis Lauri Liiv |url=https://menu.err.ee/1609293285/ringvaate-terasmikrofoni-palvis-lauri-liiv |väljaanne=menu.err.ee}}</ref> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[http://ohtuleht.ee/136228 Intervjuu, foto] *[http://ohtuleht.ee/113646 Lauri Liiv "Hüljatute" lavastusest] *[http://ohtuleht.ee/128745 Lauri Liiv lavastusest "Miss Saigon"] *[http://ohtuleht.ee/88600 Foto ansambliga White Satin, 2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor] *[http://ohtuleht.ee/85444 Lauri Liiv lavastuses "Linnupuur", foto] *[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/liiv_lauri3 Lauri Liiv Eesti Entsüklopeedias] *Anu Mõistlik. «Aidat» vaatasid jaheda ilmaga tuhanded. Tartu Postimees, 9. juuni 2003 *Berk Vaher. Juhhaidii-Aida. Tartu Postimees, 9. juuni 2003 {{JÄRJESTA:Liiv, Lauri}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] l4vb5yebmwmbyc4th6lyi3561yefx57 Paul-Eerik Rummo 0 948 7217624 7142857 2026-08-19T02:30:33Z Mathguy2718 220657 Link 7217624 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RE Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo (2011)]] [[Pilt:Rummo, Paul-Eerik.IMG_4500.JPG|pisi|Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011]] '''Paul-Eerik Rummo''' (sündinud [[19. jaanuar]]il [[1942]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[kirjanik]] ja [[poliitik]]. == Elulugu == Paul-Eerik Rummo on kirjanik [[Paul Rummo]] poeg. Ta õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkoolis]] ja lõpetas [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[1965]]. aastal eesti filoloogina. Seejärel töötas Rummo [[Teater Vanemuine|Vanemuise teatri]] dramaturgina, olles selleks ajaks juba kahe luulekogu autor ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. Aastatel 1966–1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. 1977. aastal asus ta tööle kirjandusala juhatajana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatrisse]]. Ühiskondlike olude liberaliseerumise järel pöördus Rummo 1988. aastal poliitikasse, olles [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaalidemokraatliku Partei]] asutajaliige ja esimees.<ref>[https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul--eerik-rummo.html 60-ndad eesti kirjanduses.] 60ndadeestikirjanduses.weebly.com</ref> ==Poliitiline tegevus== Aastal [[1980]] kirjutas Paul-Eerik Rummo alla [[40 kiri|40 kirjale]].<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/88956907/paul-eerik-rummo-40-kiri-oli-julge-samm-ent-piinlik-on-moelda-toonase-arevuse-ule Paul-Eerik Rummo: 40 kiri oli julge samm, ent piinlik on mõelda toonase ärevuse üle.] epl.delfi.ee, 21. veebruar 2020.</ref> Ta on olnud [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] liige 1987–1990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 1989–1992, [[Eesti Kongress]]i liige 1990–1992 ja tema juhtorgani [[Eesti Komitee]] liige 1990–1992<ref name="rummo" />, kultuuri- ja haridusminister 1992–1994, Tallinna linnavolikogu liige 1996–1999 ([[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|KOV valimistel]] 1133 häält) ja 1999–2000 (237 häält).<ref name="paul" /> [[Riigikogu]] liikmeks oli ta aastatel 1992–1995 (valimistel 5290 häält), 1995–1999 (4592 häält), 1999–2003 (1235 häält) ja 2007–2011 (916 häält)<ref name="paul" /> (Riigikogu VII–XI koosseisus). Ta kuulus 1989–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja ELDR liitumisel Reformierakonnaga sai temast 1994. aastal selle partei asutajaliige ja volikogu esimees.<ref>[https://www.postimees.ee/1977915/reformierakonna-fraktsiooni-uus-esimees-on-paul-eerik-rummo Reformierakonna fraktsiooni uus esimees on Paul-Eerik Rummo.] postimees.ee, 7. november 2002.</ref> [[1992]]. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta [[Eesti kultuuri- ja haridusminister]]. [[2003]]. aasta aprillist kuni [[5. aprill]]ini [[2007]] oli ta [[Eesti rahvastikuminister]]. Formaalselt oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi valitsuses]] [[portfellita minister]], rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 59</ref>. Rummo kandideeris [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] Reformierakonna nimekirjas ja sai 219 häält.<ref name="paul">[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Paul-Eerik%20Rummo Paul-Eerik Rummo.] Valimiste arhiiv.</ref> 16. aprillist 2007 oli Rummo Riigikogu Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist [[Soome-ugri toetusrühm]]a esimees.<ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-soome-ugri-toetusruhma-esimees-taunib-kremli-tegevust/ Riigikogu Soome-ugri toetusrühma esimees taunib Kremli tegevust.] riigikogu.ee, 10. juuli 2007.</ref> Rummo sai [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] 833 häält, kuid valituks ei osutunud. Pärast [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]] sotsiaalministriks [[Hanno Pevkur]]i asendusliikme [[Einar Vallbaum]]i tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt sai Riigikogu juhatuse otsusega Paul-Eerik Rummo asendusliikmena [[XII Riigikogu]] liikmeks alates [[7. aprill]]ist [[2011]]. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kogus ta 642 häält ja valituks ei osutunud.<ref name="paul" /> Paul-Eerik Rummo on olnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u Nõukogu esimees (1996–2000)<ref>[https://info.err.ee/981733/eesti-rahvusringhaalingu-noukogu-eelmised-koosseisud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu eelmised koosseisud.] info.err.ee, 16. veebruar 2024.</ref> ja [[Integratsiooni Sihtasutus|Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus]]e nõukogu esimees<ref>[https://www.postimees.ee/1511283/reps-tahab-integratsiooni-sihtasutust-oma-alluvusse Reps tahab integratsiooni sihtasutust oma alluvusse.] postimees.ee, 22. november 2005.</ref>. == Looming == [[Pilt:Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo (2006)]] Paul-Eerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane [[Rein Veidemann]].<ref>Rein Veidemann "Erakorraline luuletaja, korraline poliitik" Postimees, 19. jaanuar 2012, lk 15</ref> Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, sealhulgas mängufilmi "[[Viimne reliikvia]]" laulutekstid ja dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Tema esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes [[Säde (ajaleht)|Säde]] ja ajakirjas [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]]. Paul-Eerik Rummo poeetiline näidend "Tuhkatriinumäng" (1967, peetakse üheks eesti parimaks näidendiks) võtab teatraalses vormis kokku autori põlvkonna elu- ja tõeotsingute ängistuse, vürtsitades seda absurdihuumori ja iroonilise optimismiga. 1969. aastal esietendus näidend Vanemuise teatris (lavastaja [[Evald Hermaküla]]) ning sellest sai üks teatriuuenduse murrangulavastusi.<ref>[https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/tuhkatriinumang-mudi/ Tuhkatriinumäng.] Eesti Teatri Agentuur.</ref> Rummo lastelooming jaguneb kahte perioodi. Ta debüteeris lastekirjanduses 1970. aastail, kui ilmusid omas ajas novaatorlik luuleraamat "Lugemik – lugemiki" (1974) ning muinasjututravestiad "Kokku kolm juttu" (1975). Värsket loomingut avaldas ta uuel aastatuhandel, kui lisaks luule- ja proosaraamatutele nägi trüki- ja rambivalgust ka näidend "Aknalaua Juss ja sõbrad" (2008).<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/paul-eerik-rummo/ Paul-Eerik Rummo.] elk.ee.</ref> ===Teosed=== *"Ankruhiivaja" (1962) *"Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) *"Lumevalgus...lumepimedus" (1966; [[Loomingu Raamatukogu]] sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli [[Enn Vetemaa]]) *"Luulet 1960–1967" (valikkogu, 1968) *"Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) *"Saatja aadress" (1972, levis [[Omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastuslikult]]) *"Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) *"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) *"Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981) *"Saatja aadress ja teised luuletused 1968–1972" (1989) *"Ajapinde ajab" (1985) *"Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985) *"Kõrgemad kõrvad" (1985) *"Luuletused" (1999) *"Kohvikumuusikat" (2001) *"Vannituba" (2004) *"Kogutud luule" (2005) === Tõlked === *"[[Antillide luulet]]" (1966, koos teiste tõlkijatega) *"Surmad ja sisenemised" (Dylan Thomas, 1972) *"[[Charlotte koob võrku]]" ([[Elwyn Brooks White]], 1979) *"Luuletusi ja poeeme" ([[Aleksandr Puškin]], 1977) *"Näidendid ja lühiproosa" ([[Aleksandr Vampilov]], 1978) *"[[Omadega puntras]]" ([[Ronald David Laing]], 1978) *"Aastad" ([[Tuomas Anhava]], 1981) *värsside tõlge [[Lennart Meri]] raamatus "[[Hõbevalgem]]" (1984) *"Ajalaevad" ([[Stephen Baxter]], 1997) *"[[Ahermaa]] ja teisi luuletusi" ([[Thomas Stearns Eliot]], 1999) *"Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) *"Valitud luuletused" (Aleksandr Puškin, 2003) *"[[Ulysses]]" (James Joyce, 2024) === Näidendid === *"Kaksteist aastat hiljem" (1968) *"Kotkast-Prometheust" (1968) *"Tuhkatriinumäng" (1968) *"Kass! Kass! Kass!" (1979) *"Valguse põik" (1992) *"Körged, körged Köpu mäged" (1999) *"oc1.doc ehk Lillede keel" (2001) *"Tipus" (2001) *"Aknalaua Juss ja sõbrad" (2002) *"Taevast sajab kõikseaeg kive" (2016) *"L-hunt" (2021) *"Kõrgemad kõrvad" Dramatiseeringud: *"Ramilda Rimalda" (1977) *"Rakvere romanss" (1982) *Valtoniana (kompositsioon)<ref name="rummo">[https://teater.ee/autorioigused/autorid/paul-eerik-rummo/ Paul-Eesrik Rummo.] EEsti Teatri Agentuur.</ref> === Näidendite tõlked === * "Amhersti kaunitar" ([[William Luce]]) (1985) * "Biedermann ja tulesüütajad" ([[Max Frisch]]) * "Bingo: stseenid rahast ja surmast" ([[Edward Bond]]) * "Brand" ([[Henrik Ibsen]]) (2014) * "Hüvastijätt juunis" ([[Aleksandr Vampilov]]) * "Inimese el" ([[Leonid Andrejev]]) * "Kajakas 2" ([[Anton Tšehhov]]) (1978) * "Kolmest kuueni" ([[Aleksandr Tšhaidze]]) (1984) * "Lauluke armastusest ja nukrusest" (Leonid Žuhhovski) * "Lõvi talvel" ([[James Goldman]]) (1983) * "Me pommitasime New Havenit" ([[Joseph Heller]]) * "Naised" ([[Clare Boothe]]) (1985) * "Norman vallutaja" ([[Alan Ayckbourn]]) (1984) * "Näete, kes tuli?" (Vladimir Arro) * "[[Oliver ja Jennifer]]" ([[Erich Segal]]) (1972) * "[[Peer Gynt]]" (Henrik Ibsen) (2017) * "Piimmetsa vilus" ([[Dylan Marlais Thomas]]) (1970) * "Seersant Musgrave'i tants" ([[John Arden]]) (1974) * "Sein" ([[Ion Drutse]]) * "Ärge tulistage valgeid luiki" ([[Boriss Vassiljev]]) (1976)<ref name="rummo" /> == Tunnustus == *[[1966]] – [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Ikka Liivist mõteldes")<ref>[https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1966-paul-eerik-rummo-ikka-liivist-moteldes/ 1966 — Paul-Eerik Rummo “Ikka Liivist mõteldes.] juhanliiviluuleauhind.wordpress.com.</ref> *[[1986]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] *1986 – [[J. Smuuli nimeline kirjanduspreemia]] ("Оo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet") *1990 – [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] ("Saatja aadress") *1999 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: T. S. Elioti "Luuletused") *[[2001]] – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|997}}</ref> *2001 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("Tipus") *[[2005]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] ("Kogutud luule") *[[2006]] – [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4831}}</ref> *[[2007]] – [[Põhjatähe orden]] (Rootsi) *2015 – [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] (koos [[Sigrid Toomingas|Sigrid Toomingaga]]) *2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Taevast sajab kõikseaeg kive“) *[[2017]] – [[Jaan Krossi kirjandusauhind]] ("Taevast sajab kõikseaeg kive")<ref>{{Netiviide |URL=http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/2554ce80-387f-4a45-bc24-e8cb79ec3695/jaan-krossi-kirjandusauhinna-palvis-paul-eerik-rummo |Pealkiri=Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Paul-Eerik Rummo}}</ref> *[[2017]] – [[aasta liberaal]]<ref>{{netiviide | URL = https://www.postimees.ee/4314361/vabaduse-motte-hoidjaks-valiti-paul-eerik-rummo | Pealkiri = Vabaduse Mõtte Hoidjaks valiti Paul-Eerik Rummo | Autor = Nele-Mai Olup | Väljaanne = [[Postimees]] | Aeg = 17.11.2017 | Kasutatud = 14.08.2018 }}</ref> *2019 – Soome Erkki Wilho Ponkala Fondi elutööpreemia<ref>[https://www.facebook.com/notes/soome-instituut/kirjanik-paul-eerik-rummole-anti-soomes-elut%C3%B6%C3%B6preemia/2424438277621725/ Kirjanik Paul-Eerik Rummole anti Soomes elutööpreemia]. Soome Instituut Facebookis. 10.10.2019.</ref> *2020 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest<ref>[https://kultuur.err.ee/1031020/selgusid-riiklike-kultuuri-elutoo-ja-aastapreemiate-laureaadid Selgusid riiklike kultuuri elutöö- ja aastapreemiate laureaadid.] kultuur.err.ee, 6. veebruar 2020.</ref> *2022 – [[August Sanga nimeline luuletõlke auhind]]<ref>[https://www.looming.ee/luule/auhind-paul-eerik-rummole-loomingus-ilmunud-luuletolke-eest/ Auhind Paul-Eerik Rummole Loomingus ilmunud luuletõlke eest.] looming.ee, september 2022.</ref> *2023 – [[Loomingu aastapreemia]] (näidend "L-hunt. Pildikesi kohalikult taevakehalt")<ref>[https://teater.ee/uudised/paul-eerik-rummo-naidend-palvis-loomingu-auhinna/ Paul-Eerik Rummo näidend pälvis Loomingu auhinna.] teater.ee, 2. mai 2023.</ref> *2024 – Rahva Raamatu [[Aasta raamat|aasta raamatu]] auhind James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest<ref>{{Netiviide |kuupäev=21. november 2024 |pealkiri=2024. aasta parimad raamatud on selgunud! |url=https://blogi.rahvaraamat.ee/aasta-raamat/2024-aasta-parimad-raamatud-on-selgunud/ |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Rahva Raamatu raamatublogi}}</ref> *2025 – [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]] James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. veebruar 2025 |pealkiri=Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-6 |vaadatud= |väljaanne=Eesti Kultuurkapitali veebisait}}</ref> *2025 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest<ref>{{Netiviide |kuupäev=14. märts 2025 |pealkiri=Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-eesti-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-laureaadid |väljaanne=Eesti Kultuurkapitali veebisait}}</ref> *2025 – 2024. aasta [[Aasta keeletegu|keeleteo konkursi]] peaauhind James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest<ref>{{Netiviide |kuupäev=14. märts 2025 |pealkiri=Aasta keeleteoks valiti romaani tõlkimine, rahvahääletuse võitis Eesti laulu viipekeelne tõlge |url=https://hm.ee/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-romaani-tolkimine-rahvahaaletuse-voitis-eesti-laulu-viipekeelne |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait}}</ref> ==Isiklikku== Tal on kaks vanemat õde: [[Mall Johanson]] (sündinud [[17. aprill]]il [[1935]]) ja [[Lea Tormis]]. Tema isa oli [[Paul Rummo]] ja ema Tiio Rummo. Paul-Eerik Rummol on neli tütart: Ingrid, Lilit, Tiiu-Liisa, Viiu-Marie. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku [[Viiu Härm]]iga.<ref>http://www.estlit.ee/?id=10885&author=10885&c_tpl=1066</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Paul-Eerik Rummo}} {{vikitsitaat}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} * {{ISIK|3171}} * [[Jaak Rähesoo]]. [http://www.postimees.ee/?id=85356 Ilma loata tehtud teater] ''Postimees.ee'', 21. veebruar 2009 * [[Rein Veidemann]]. [http://www.postimees.ee/708892/paul-eerik-rummo-70-erakorraline-luuletaja-korraline-poliitik/ Paul-Eerik Rummo 70: erakorraline luuletaja, korraline poliitik] ''Postimees.ee'', 19. jaanuar 2012 * [[Märt Väljataga]]. [https://www.looming.ee/arhiiv/paul-eerik-rummo-omas-ajas-ja-valjaspool-seda/ Paul-Eerik Rummo omas ajas ja väljaspool seda.] looming.ee, jaanuar 2024. * [https://www.postimees.ee/8027481/paul-eerik-rummo-naidendid-said-kaante-vahele Paul-Eerik Rummo näidendid said kaante vahele.] postimees.ee, 24. mai 2024. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Eesti Reformierakonna volikogu]] esimees | aeg=– | järgnev=[[Rain Rosimannus]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Rummo, Paul-Eerik}} [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti rahvastikuministrid]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] 8fa5vtqksl3asuhjcik0rrol889s89a Soome 0 1118 7217604 7214334 2026-08-19T00:34:46Z Miskeskus 235641 /* Haldusjaotus */ 7217604 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; küla kohta Võrumaal vaata artiklit [[Soome (Antsla)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}{{keeletoimeta}} {{Riik | riiginimi = Soome Vabariik | omastav = Soome | nimi1_keel = soome | nimi1 = Suomen tasavalta | nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Republiken Finland | mis_lipp = lipp | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Finland 2.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Finland in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[soome keel|soome]] ja [[rootsi keel|rootsi]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Helsingi]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Alexander Stubb]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Petteri Orpo]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = | iseseisvus = 6. detsember 1917 | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Maamme (Vårt land)]]" | usund = [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik]], Soome Õigeusu Kirik | üladomeen = [[.fi]] | telefonikood = 358 | riigikord = [[Parlamentaarne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = FIN | märkused = }} '''Soome Vabariik''' on [[riik]] [[Põhja-Euroopa]]s [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel, üks [[Põhjamaad]]est. Soome piirneb idas Venemaaga (piiri pikkus 1313&nbsp;km), põhjas [[Norra]]ga (727&nbsp;km) ja läänes [[Rootsi]]ga (586&nbsp;km). Lõunas on teisel pool [[Soome laht]]e lähim riik [[Eesti]]. Soome pindala on 338 455&nbsp;km² (303 921&nbsp;km² maad, 34 534&nbsp;km² siseveekogusid).<ref name="maanmittauslaitos">{{netiviide| url = https://www.maanmittauslaitos.fi/sites/maanmittauslaitos.fi/files/attachments/2019/01/Suomen_pa_2019_kunta_maakunta.pdf| pealkiri = "SUOMEN PINTA-ALA KUNNITTAIN 1.1.2019"| failitüüp = XLS| täpsustus = koos siseveekogudega. Koos merealadega on pindala 390 908,56 km².| väljaanne = www.maanmittauslaitos.fi| aeg = 2019| väljaandja = | vaadatud = 27.06.2020| keel = soome| arhiivimisaeg = 19.06.2019| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20190619000701/https://www.maanmittauslaitos.fi/sites/maanmittauslaitos.fi/files/attachments/2019/01/Suomen_pa_2019_kunta_maakunta.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> Maakerke tagajärjel kasvab Soome pindala umbes 7&nbsp;km² aastas. Soome on pindala järgi Euroopa riikidest kaheksandal kohal.{{lisa viide}} Asustus on üpris hõre, rahvastiku tihedus on madalaim Euroopa Liidus. Rahvastiku enamik paikneb riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,6 miljonit, umbes üks miljon elab [[Suur-Helsingi]]s. Põhiseaduse järgi on riigikeeled [[soome keel|soome]] (2017. aastal rääkis seda emakeelena 87,9% elanikkonnast) ja [[rootsi keel]] (5,2%).<ref>{{Netiviide|autor=Tilastokeskus|url=https://www.tilastokeskus.fi/tup/suoluk/suoluk_vaesto.html|pealkiri=Väestö|aeg=27.7.2018|vaadatud=|arhiivimisaeg=6.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181206064403/http://www.tilastokeskus.fi/tup/suoluk/suoluk_vaesto.html|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Soome kaart.png|pisi|Soome kaart]] 1812. aastast on Soome pealinn [[Helsingi]]. Esimene pealinn oli [[Turu]] (1809–1812). Suuruselt teine linn Helsingi järel on [[Espoo]].<ref>https://www.kuntaliitto.fi/kuntaliitto/tietotuotteet-ja-palvelut/kaupunkien-ja-kuntien-lukumaarat-ja-vaestotiedot</ref> 12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome [[Rootsi]] kuningriigi alla. Seejärel [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigina]] Vene Keisririigi alla. 1917. aastal kuulutati välja iseseisvus.{{lisa viide}} Pärast iseseisvumist on peetud neli sõda: [[Soome kodusõda]] (1918), [[Talvesõda]] (1939–1940), [[Jätkusõda]] (1941–1944) ja [[Lapi sõda]] (1944–1945). Igas sõjas juhtis Soome Vabariigi armeed [[marssal]] [[C. G. E. Mannerheim]].{{lisa viide}} [[Ahvenamaa]] saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane [[autonoomia]].{{lisa viide}} Soome on [[ÜRO]] 2017. aasta [[inimarengu indeks]]i järgi maailma riikidest 15. kohal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Human Development Reports |url=http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/FIN |vaadatud=2019-05-11 |arhiivimisaeg=2018-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181004155530/http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/FIN |url-olek=ei tööta }}</ref> Soome liitus [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] 1995. aastal<ref>https://european-union.europa.eu/principles-countries-history/country-profiles/finland_fi</ref> ja NATO-ga 2023. aastal.<ref>https://www.nato.int/</ref> 2022. aasta 12. mail tehtud ühisavalduses teatasid Soome president [[Sauli Niinistö]] ja peaminister [[Sanna Marin]], et soovivad Soome astumist [[NATO]]-sse. Soome liidrite otsust tervitasid esimeste seas Taani ja Eesti peaminister.<ref name=ERR_NATO /> == Nimi == {{vaata|Soome nimi}} Nime ''Suomi'' päritolu ei ole kindel. Võimalikuks päritolusõnaks on peetud [[balti keeled|balti]] sõna ''zeme'' ('maa, pind'). Soome keeles tähendab ''suo'' '[[soo]]d', mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et muistsed soomlased kutsusid Soomet ''Suomaa''<nowiki/>'ks ('soomaa'). Nime kasutati 2. aastatuhande esimesel poolel edelapoolsete rannikualade ([[Päris-Soome]]) ja aastatuhande keskpaiku Lõuna-Soome kohta; lõpuks laienes see kogu tänapäevase riigi nimeks.{{lisa viide}} Eksonüüm ''Finland'' sarnaneb selliste [[Skandinaavia]] kohanimedega nagu [[Finnmark]], [[Finnveden]] ja [[Finnskogen]], mis tulevad [[germaani keeled|germaani]] sõnast ''finn'' küttide-korilaste kohta. On teadmata, miks ja millal hakkas see tähendama soomlasi.{{lisa viide}} == Asend == Soome on maailma põhjapoolseimaid riike. Riik asub laias laastus 60. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel. Veerand territooriumist asub [[põhjapolaarjoon]]e taga, kus esinevad [[polaarpäev]] ja [[polaaröö]]. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju [[päike]] suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva jooksul.{{lisa viide}} Soomel puudub juurdepääs [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerele]]. Lõuna- ([[Hanko]]) ja põhjapoolseima ([[Nuorgam]] [[Utsjoki vald|Utsjoki vallas]]) punkti vaheline kaugus on 1160 km. == Loodus == Soome on tuntud tuhande järve maana, seal on 187 888 [[järv]]e (pindalaga üle 500 m²). Suurim järv [[Saimaa]] on Euroopas neljandal kohal.{{lisa viide}} Soomele kuulub 179 584 [[saar]]t, neid on kõige tihedamini [[Saaristomeri|Saaristomeres]] mandri ja Ahvenamaa vahel.{{lisa viide}} Valdav osa maastikust on tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soome kõrgeim punkt [[Halti]] (1324&nbsp;m). Lõuna-Soomes võib täheldada mandrijää taandumisel tekkinud [[oos]]e ([[Salpausselkä]]).{{lisa viide}} Levinuim kivim on [[graniit]], mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades.{{lisa viide}} === Kliima === [[Põhja-Atlandi hoovus]]e ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]], on [[lähisarktiline kliima]], mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Lõuna-Soomes kestavad talved (ööpäeva keskmine temperatuur alla 0 °C) tavaliselt umbes 100 päeva, lumi on maas novembri lõpust kuni aprillini. Temperatuuri miinimum võib langeda –30 kraadini. Suvi (päeva keskmine temperatuur üle 10 °C) kestab Lõuna-Soomes tavaliselt mai lõpust septembrini ja sisemaal võib temperatuur tõusta 35 kraadini.<ref name="ilmatiede">[http://en.ilmatieteenlaitos.fi/seasons-in-finland "Seasons in Finland"] Finnish Meteorological Institute (vaadatud 19. juulil 2013)</ref> Põhja-Soomes, eriti [[Lapimaa]]l, on talved pikad ja külmad. Temperatuuri miinimum võib küündida –45 kraadini. Talv kestab umbes 200 päeva, lumi on maas oktoobri keskpaigast mai alguseni. Suved on lühikesed, kuid võrdlemisi soojad, maksimumtemperatuur võib tõusta ka üle 25 kraadi.<ref name="ilmatiede"/> === Taimestik ja loomastik === 86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi.<ref>[https://web.archive.org/web/20140209231457/http://www.forest.fi/smyforest/foresteng.nsf/allbyid/BE3C5576C911F822C2256F3100418AFD?Opendocument "Finland is the most forested country in Europe"] forest.fi (vaadatud 19. juulil 2013)</ref> Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab [[taiga]]. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on [[mänd]], [[kuusk]] ja [[kask]].{{lisa viide}} Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks [[pruunkaru]], [[hallhunt]], ilves, ahm ja [[põder]]), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind [[laululuik]], [[metsis]] ja [[kassikakk]]), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt [[haug]] ja [[ahven]]).{{lisa viide}} === Rahvuspargid === Soomes on 40 rahvusparki, mille kogupindala on 9892 ruutkilomeetrit, moodustades Soome pindalast 2,7%. {{vaata ka|Soome rahvusparkide loend}} {{Panoraampilt|Koli rotated.jpg|800px|Soome on tuntud tuhande järve maana}} == Riik == Soomemaa ajaloolised piirkonnad enne Rootsi kuningriigiga liitmist: [[Päris-Soome maakond]] ([[Turu linnalään]]), Ahvenamaa ([[Kastelholmi linnalään]]), [[Satakunna maakond]] ([[Kokemäenkartanon linnalään]]), [[Uusimaa maakond]] ([[Raasepori linnalään|Raasepori]] ja [[Porvoo linnalään]]), [[Karjala maakond]] ([[Viiburi linnalään]]), [[Häme maakond]] ([[Hämeenlinna linnalään]]), [[Pohjanmaa]] ([[Korsholmi linnalään]]) ja [[Savo]] ([[Savonlinna linnalään]]). {{Vaata ka|Soome ajaloolised maakonnad}} === Haldusjaotus === {{Vaata|Soome haldusjaotus}} [[Fail:Finland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Soome maakonnad]] Soomes on alates 2011. aastast 19 [[maakond (Soome)|maakonda]]. Need jagunevad 2026. aasta seisuga 308 [[vald (Soome)|vallaks]], millest 108 nimetatakse linnaks. [[Fail:Suurkirkko Helsinki maaliskuu 2002 IMG 0629.JPG|pisi|[[Helsingi]] turuplats ja [[Helsingi toomkirik|toomkirik]]]][[Fail:Downtown Tampere4.jpg|pisi|[[Tampere]]. Vasakul [[Näsinneula]], mis on Põhjamaade kõrgeim vaatetorn]] {{Staatilised rea numbrid}} {{Joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-2-right col-3-right col-4-right" |+ Elanike arv suuremates omavalitsusüksustes<br />(seisuga 30. aprill 2015)<ref name="ppe">{{Netiviide |url=http://vrk.fi/default.aspx?docid=8830&site=3&id=0 |pealkiri=Kuntien asukasluvut aakkosjärjestyksessä |vaadatud=2015-06-14 |arhiivimisaeg=2015-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150612185224/http://vrk.fi/default.aspx?docid=8830&site=3&id=0 |url-olek=ei tööta }}</ref> ! Omavalitsus-<br />üksus ! Rahvaarv ! Pindala<br />(km²) ! Rahvastiku-<br />tihedus<br />(in/km²) |- | [[Helsingi]] | 650 427{{efn|1,1 miljonit suurlinna piirkonnas}} | 214,61 | 2919,0 |- | [[Espoo]] | 266 791 | 330,20 | 854,6 |- | [[Tampere]] | 223 292 | 525,03 | 425,3 |- | [[Vantaa]] | 211 730 | 238,37 | 888,3 |- | [[Oulu]] | 196 956 | 3031,61 | 766,9 |- | [[Turu]] | 184 339 | 245,66 | 750,4 |- | [[Jyväskylä]] | 135 961 | 1170,99 | 116,1 |- | [[Kuopio linn|Kuopio]] | 111 198 | 2775,76 | 964,4 |- | [[Lahti]] | 103 882 | 135,05 | 769,2 |- | [[Kouvola]] | 86 283 | 2558,31 | 33,7 |- | [[Pori]] | 85 379 | 1155,66 | 73,9 |- | [[Joensuu linn|Joensuu]] | 75 071 | 2381,76 | 31,5 |- | [[Lappeenranta linn|Lappeenranta]] | 72 724 | 1433,36 | 50,7 |- | [[Hämeenlinna]] | 68 001 | 1785,76 | 38,1 |- | [[Vaasa]] | 66 954 | 364,26 | 183,7 |- | [[Rovaniemi]] | 61 570 | 7581,97 || 8,1 |- | [[Seinäjoki linn|Seinäjoki]] | 61 084 | 1431,64 | 42,7 |- | [[Mikkeli linn|Mikkeli]] | 54 655 | 2548,51 | 21,5 |- | [[Kotka linn|Kotka]] | 54 483 | 272,01 | 200,3 |- | [[Salo linn|Salo]] | 54 231 | 1986,55 | 27,3 |} {{märkused}} === Riigikord === Soome riigikorralduse põhialused määrab [[Soome põhiseadus]]. Soomes on parlamentaarne demokraatia, kõige suurema võimuga poliitik on peaminister. President on põhiseaduse järgi riigipea, kuid tegelikult on tal peamiselt esindusfunktsioon. President valitakse otsevalimistel kuueks aastaks. Alates 1. märtsist 2024 on presidendiks [[Alexander Stubb]].{{lisa viide}} Ühekojalises parlamendis on 200 liiget. Parlament valitakse neljaks aastaks. Valimiste järel moodustavad parlamendierakonnad valitsuse ja kinnitavad selle ametisse. Valitsust juhib peaminister (2024. aasta seisuga [[Petteri Orpo]]).{{lisa viide}} == Majandus == [[Fail:Nokia N900-2.jpg|pisi|[[Nokia (firma)|Nokia]] oli pikka aega Soome majanduse lipulaev.<ref name="Lane"/> Pildil [[Nokia N900]]]] Pärast [[II maailmasõda]] määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika suhted Nõukogude Liiduga ja Soome riigi [[Finlandiseerumine|ametlik neutraalsus]].<ref name="Tiido Diplomaat 2023">{{cite web|last=Tiido|first=Harri|url=https://www.err.ee/1608953339/harri-tiido-soome-jarelsoometumisest|title=Harri Tiido: Soome järelsoometumisest|website=ERR|date=20 April 2023|access-date=21 April 2023|language=et|last2=Diplomaat|first2=Ajakirjanik Ja Endine}}</ref> Kuigi sõjaliselt võimas naaberriik mõneti piiras Soome majanduse arengut, siis võrreldes [[Idablokk|idabloki]] riikidega võimaldas Soome säilitatud iseseisvus saada põhjanaabril lõpuks globaliseerunud riigiks; 1970. aastate alguseks jõudis Soome [[Sisemajanduse koguprodukt|SKT]] inimese kohta sarnasele tasemele [[Jaapan]]i ja [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigiga]]. Tänapäeval on Soome kõrgelt industrialiseeritud [[segamajandus]]ega riik, mille SKT ühe inimese kohta on peaaegu samal tasemel Prantsusmaaga.{{lisa viide}} Tähtsaimad majandusharud on [[puidutööstus|puidu-]] ja [[metallitööstus]],<ref>29.7.2016 [[YLE]], [http://yle.fi/uutiset/3-9057304 Suomipyssyt maailmalla – 6 ruudinkatkuista tarinaa suomalaisesta aseviennistä]</ref> [[telekommunikatsioon]] ja [[elektriseadmed]]. Eksport moodustab umbes kolmandiku [[SKT]]-st. Põhjamaise kliima tingimustes [[põllumajandus]] Lõuna-Soomest põhja poole palju ei laiene. Maaelanikkond leiab tööd [[metsandus]]es.{{lisa viide}} Soome oli üks üheteistkümnest riigist, mis liitusid [[euro]]tsooniga 1. jaanuaril 1999. Endine rahaühik [[Soome mark|mark]] asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.{{lisa viide}} Soome tunnistati kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003–2005). [[Nokia (ettevõte)|Nokia]] oli seejuures telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. Aastatel 1998–2007 aitas Nokia kaasa Soome majanduskasvule 25% ulatuses.<ref name="Lane"/> Viimatistel aastatel on rõhk olnud arendus- ja teadustööl, eriti [[infotehnoloogia]]s.{{lisa viide}} == Rahvastik == {{sektordiagramm |joondus = |allkiri = Kuuluvus <small>(2020)</small><ref name="auto">{{cite web |url=https://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__vrm__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rv.px/ |title=11rv -- Origin and background country by sex, by municipality, 1990-2020 |publisher=Tilastokeskus |access-date=21 August 2021 |archive-date=2022-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601225051/https://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__vrm__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rv.px/ |url-status=dead }}</ref><ref name="un">{{cite web|url=http://www.un.org/en/development/desa/population/migration/data/estimates2/estimates17.shtml|title=United Nations Population Division &#124; Department of Economic and Social Affairs|publisher=United Nations|access-date=29 June 2018}}</ref> |silt1 = soomlased |väärtus1 = 91.98 |värv1 = #003399 |silt2 = muud eurooplased |väärtus2 = 4.15 |värv2 = #4080bf |silt3 = aasialased |väärtus3 = 2.40 |värv3 = #ff471a |silt4 = aafriklased |väärtus4 = 1.04 |värv4 = #ffff00 |silt5 = muud |väärtus5 = 0.43 }} {{sektordiagramm |joondus = |allkiri = Usutunnistused <small>(2022)</small><ref name="stnin">{{cite web |title=Belonging to a religious community by age and sex, 2000-2022 |url=https://pxdata.stat.fi/PxWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rx.px/ |website=Tilastokeskuksen PX-Web tietokannat |publisher=Government |access-date=30 September 2023 |archive-date=2023-05-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230531103619/https://pxdata.stat.fi/PxWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rx.px/ |url-status=dead }}</ref> |silt1 = luterlased |väärtus1 = 65.15 |värv1 = DodgerBlue |silt2 = õigeusklikud |väärtus2 = 1.05 |värv2 = Orchid |silt3 = muu kristlus |väärtus3 = 0.94 |värv3 = DarkOrchid |silt4 = muud |väärtus4 = 0.84 |värv4 = Chartreuse |silt5 = määramata |väärtus5 = 32.02 |värv5 = #F0FFF0 }} Soomes on umbes 5,6 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus on 18 inimest maapindala ruutkilomeetri kohta. Soome on [[Venemaa]], [[Norra]] ja [[Island]]i järel üks kõige hõredamalt asustatud riike [[Euroopa]]s. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist [[20. sajand]]il. Soome tähtsaimad linnad on [[Helsingi]], [[Espoo]], [[Vantaa]], [[Tampere]], [[Turu]] ja [[Oulu]]. {{lisa viide}} Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast [[Karjala]] kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome.{{lisa viide}} Alates [[1970. aastad|1970. aastate]] algusest on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. {{lisa viide}} === Keel === {{vaata|Soome keeled}} Enamik Soome elanikke (87,64%) räägib emakeelena [[soome keel]]t, suurimaks vähemuskeeleks on [[rootsi keel]] (5,22%). Riigi põhjaosas räägitakse [[saami keeled|saami keeli]] (0,036%). Rootsi ja saami keeltel (Lapi maakonna mõnes vallas) on Soomes ametliku [[keel]]e staatus.{{lisa viide}} Enamik soomlasi oskab ka [[inglise keel]]t. {{lisa viide}} Sagedane on ka [[saksa keel|saksa]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja rootsi keele oskus, vähem osatakse [[eesti keel|eesti]], [[vene keel|vene]] ja [[norra keel]]t. {{lisa viide}} Sisserändajad moodustavad ligi 7% elanikkonnast. Suurimad rühmad on [[venelased]], [[eestlased]], [[rootslased]], [[somaallased]] ja mitme endise [[Jugoslaavia]] rahva esindajad. On ka inglise ja [[tatari keel]]t rääkivaid vähemusi. {{lisa viide}} Soome rahvastik emakeele järgi (31. detsembril 2018), 20 enim kõneldavat keelt: <ref>[http://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/fi/StatFin/StatFin__vrm__vaerak/statfin_vaerak_pxt_11rl.px/table/tableViewLayout1/ Päring Soome Statistikaameti andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:right" |- | 1. | align="left" | [[soome keel|soome]] | 4 835 778 | rowspan="10" | | 11. | align="left" | [[albaania keel|albaania]] | 10 990 |- | 2. | align="left" | [[rootsi keel|rootsi]] | 288 400 | 12. | align="left" | [[vietnami keel|vietnami]] | 10 440 |- | 3. | align="left" | [[vene keel|vene]] | 79 225 | 13. | align="left" | [[tai keel|tai]] | 9763 |- | 4. | align="left" | [[eesti keel|eesti]] | 49 691 | 14. | align="left" | [[türgi keel|türgi]] | 8127 |- | 5. | align="left" | [[araabia keel|araabia]] | 29 462 | 15. | align="left" | [[hispaania keel|hispaania]] | 8099 |- | 6. | align="left" | [[somaali keel|somaali]] | 20 944 | 16. | align="left" | [[saksa keel|saksa]] | 6317 |- | 7. | align="left" | [[inglise keel|inglise]] | 20 713 | 17. | align="left" | [[poola keel|poola]] | 5441 |- | 8. | align="left" | [[kurdi keel|kurdi]] | 14 054 | 18. | align="left" | [[rumeenia keel|rumeenia]] | 4416 |- | 9. | align="left" | [[Pärsia keel|pärsia]] | 13 017 | 19. | align="left" | [[ukraina keel|ukraina]] | 4411 |- | 10. | align="left" | [[hiina keel|hiina]] | 12 407 | 20. | align="left" | [[prantsuse keel|prantsuse]] | 4402 |- |} Soome keel on koos eesti, [[ungari keel|ungari]] ja [[malta keel]]ega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indoeuroopa päritolu.{{lisa viide}} === Usk === [[Fail:Turun tuomiokirkko.jpg|pisi|püsti|[[Turu toomkirik]]]] Enamik soomlasi (65,2%) kuulub [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik|Soome evangeelsesse luterlikku kirikusse]], 1,1% [[Soome Õigeusu Kirik|Soome õigeusu kirik]]usse.<ref>[https://web.archive.org/web/20171018134205/http://www.tilastokeskus.fi/tup/suoluk/suoluk_vaesto_en.html Population] Statistics Finland</ref> Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud [[protestantlus|protestandid]], [[katoliiklus|katoliiklased]], [[muslim]]id ja [[judaism|juudiusulised]].{{lisa viide}} == Ajalugu == {{vaata|Soome ajalugu}} === Esiaeg === Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esimest korda [[Kiviaeg|kiviajal]], 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-[[korilased]], kes elasid [[tundra]]- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr ([[kammkeraamika kultuur]]). [[Soome-ugri keeled|Soome-ugri keeli]] rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. [[Nöörkeraamika kultuur]]i esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka [[põllumajandus]]e algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.{{lisa viide}} [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] (1500–500 eKr) ja [[Rauaaeg|rauaajal]] (500 eKr – 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted [[Skandinaavia]]ga, Põhja-[[Venemaa]]ga ja [[Baltimaad]]ega.{{lisa viide}} Soome elanikke, näiteks [[kveenid|kveene]], ja nende [[kuningas|kuningaid]] mainitakse [[kroonika]]tes ja teistes kirjutistes, nagu [[Skandinaavia]] saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba [[13. sajand]]ist.{{lisa viide}} Rahvasterände ajal liikusid [[läänemeresoomlased]] tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud [[saamid]]. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes [[pärissoomlased]], Kesk-Soomes [[hämelased]] ja Ida-Soomes [[karjalased]].{{lisa viide}} [[Fail:Pähkinäsaaren rauha.png|pisi|Soome piirid pärast [[Pähkinäsaari rahu]] 1323. aastal]] === Soome ristiusku pööramine ning vallutamine Rootsi ja Taani poolt === Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid [[Kristlus|kristlikke]] mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted [[Novgorod]]iga).{{lisa viide}} Soome 700-aastane seotus [[Rootsi]]ga algas [[Rootsi riigipeade loend|Rootsi valitseja]] [[Erik Püha]] esimese ristiretkega, mis [[pärimus]]e järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk toimus alles 13. sajandi teisel veerandil, 1249. aastal vallutasid rootslased [[Häme]]. 9. jaanuaril 1275 kuulutas [[Rooma paavst]] [[Gregorius X]] välja [[ristisõda|ristisõja]] Soome [[pagan]]ate vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist [[Torgils Knutsson]]i ja Rootsi piiskopi [[Västeråsi Peter]]i juhtimisel Soome 1293. aastal, vallutati Äyräpää, [[Jääski]] ja [[Savo]] ning rajati [[Viiburi]] [[linnus]] [[Karjala]]s.{{lisa viide}} Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud Soome. 1209. aastal otsustas [[Rooma paavst]] anda Taani kuningale [[Knud Suur]]ele ja [[Lundi peapiiskop]]ile õiguse määrata Soome oma [[Soome piiskop|piiskop]] ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse [[Läänemeri|Läänemere]] põhjakalda rahvaid.{{lisa viide}} === Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) === Ajalooliselt loetakse Soome [[Rootsi Kuningriik|Rootsiga]] liidetuks [[Birger Jarl]]i juhitud Teise ristisõja tulemusel 1249–1250, mille käigus ta alistas hämelased, pani aluse [[Häme kindlus]]ele ning liitis [[Hämemaa]] ja [[Päris-Soome]] lõplikult Rootsiga. Idapoolse territooriumi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil ida poole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungil ida suunas]] toimus 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i juhitavate Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]]. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal [[Käkisalmi kindlus|kindluse]] ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid novgorodlaste väed rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta [[12. august]]il Orešekis/[[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhja pool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Põhjalaht|Põhjalaheni]].{{lisa viide}} === Soome keskaeg === {{vaata|Soome keskaeg}} [[Fail:Map of Sweden (1797).tif|pisi|Soome suurhertsogiriik, Rootsi kuningriigi koosseisu 1797. aastal]] === Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus === 1581. aastast oli Soome, Rootsi Kuningriigi koosseisu kuuluv [[Soome Suurvürstiriik]]. Rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas, mis viis sõdadeni [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] ja [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigiga]]. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus vallutas [[Venemaa Keisririik]] peaaegu kogu Soome. 1743. aasta [[Abo rahuleping]]u järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema [[Viiburi kubermang]]u.{{lisa viide}} 1807. aastal Venemaa keisri [[Aleksander I]] ja Prantsuse keisri [[Napoleon I]] vahel sõlmitud [[Tilsiti rahu]]lepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist [[Suurbritannia]]-vastase [[kontinentaalblokaad]]iga, millest keeldumise järel alustas Venemaa [[Vene-Rootsi sõda 1808-1809|Vene-Rootsi sõda]], mille tulemusena vallutas Venemaa 1808–1809 ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas [[Gustav IV Adolf]] ja uus Rootsi kuningas [[Karl XIV Johan]]i nime all [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]] valitud [[Jean-Baptiste Bernadotte]] ja [[Venemaa keiser]] Aleksander I sõlmisid 1810. aastal [[mõjusfääride leping]]u, mille kohaselt [[Rootsi]] tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni [[Taani]]le kuulunud [[Norra]] liitmiseks [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigiga]].{{lisa viide}} === Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) === [[29. märts]]il 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] Venemaa Keisririigi koosseisus. Keiser ei lõhkunud Soome haldus- ja valitsemissüsteemi ega võtnud aadelkonnalt ja vaimulikelt ära seniseid privileege. Soomel olid oma valitsus ehk senat, parlament (käis koos vaid korra ja siis oli 50 aastane paus), ametnikkond, õigussüsteem ja armee. Luteri kirik säilitas oma positsiooni ja rootsi keel jäi ametlikuks keeleks.<ref name=":0">"Pikk ootamine Lenini juures" - Imeline Ajalugu, 6/2017</ref> 1811. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917. Venemaa koosseisus algas rahvuslik ärkamisaeg. Esialgu küllaltki vabas õhkkonnas elanud soomlaste identiteeti ja vastuseisu keisrivõimule kasvatasid mitu venestamisperioodi.<ref name=":0" /> [[Pilt:Finland1932physical.jpg|pisi|300px|Soome 1920–1940]] === Iseseisvumine ja Soome Vabariik === Viimastel Venemaa keisririigi senati valimistel [[1. juuli|1.]]–2. juulil 1916 said Soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 203 kohast, Soome partei 33, [[Noor-Soome]] partei 23, Rootsi rahvapartei 21 ja Agraar- ehk Põllumeeste Liit 19 kohta. 6. detsembril 1917, pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i, kiitis Soome parlament heaks valitsuse poolt paar päeva varem koostatud iseseisvusmanifesti. Seda päeva hakati tähistama riigi [[Soome iseseisvuspäev|iseseisvuspäevana]].<ref name=":0" /> Soome iseseisvust tunnustas ka [[Vladimir Lenin]]i juhitav [[bolševikud|bolševike]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioonivalitsus]] [[24. detsember|24. detsembril]] 1917. Osade ajaloolaste hinnangul tegi Lenin seda seetõttu, et lootis, et see viib riigipöördeni ja Soome pöördumiseni Nõukogude Venemaa koosseisu.<ref name=":0" /> 18. jaanuaril 1918 asutati [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. Ametiühingud ja Punane kaardivägi ([[Soome Tööliste Täitevkomitee]]) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike [[Soome kodusõda]] valgete, keda toetas [[Saksamaa Keisririik]], ja punaste vahel, keda toetas [[Nõukogude Venemaa]].{{lisa viide}} Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava [[Soome Kuningriik|Soome Kuningriigi]]. Kuningaks valiti [[Hessen-Rumpenheim|Hesseni]] prints [[Kaarle I|Friedrich Karl]]. Pärast [[Saksamaa]] kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] loobus Friedrich Karl troonist.<ref name=":0" /> Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919 [[Kaarlo Juho Ståhlberg]]. Soome kodusõja lõpetas [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahulepinguga]] aastal 1920, millega määrati kindlaks ka Soome-Vene piir.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: [[Talvesõda|Talvesõjas]] (1939–1940) ja [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] (1941–1944), [[Operatsioon Barbarossa|Operatsiooni Barbarossa]] käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes [[Lapi sõda]] (1944–1945), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja-Soomest välja [[sakslased]].{{lisa viide}} Nõukogude Liiduga 1947 ja 1948 sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja [[reparatsioon]]i, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, [[Salla vald (Soome)|Salla]] ja [[Petsamo]]. Evakueeriti 400 000 inimest.{{lisa viide}} === Lähiajalugu === Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn [[finlandiseerumine]]. Soome säilitas [[demokraatia|demokraatliku]] valitsuse ja [[turumajandus]]e.{{lisa viide}} Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka [[sotsiaalhoolekanne|sotsiaalhoolekande]] süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega [[majanduskriis]]. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema.{{lisa viide}} == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Soome Demokraatlik Vabariik]] * [[Suur-Soome idee]] * [[2007. aasta Soome parlamendivalimised]] * [[Soome riigipeade loend]] * [[Soome valitsusjuhtide loend]] * [[Soome õhujõud]] * [[Suured soomlased]] * [[Soome välisminister]] * [[Soome meediasüsteem]] * [[2011. aasta Soome parlamendivalimised]] * [[Soome aasta sportlane]] * [[Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[2012. aasta Soome presidendivalimised]] * [[Soome jäähokikoondis]] * [[Soome politsei]] * [[Soome maakaitseüksused]] * [[Soome Teadusselts]] * [[Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Soome pensionisüsteem]] * [[Eestlased Soomes]] * [[Soome-neid]] * [[Eesti-Soome piir]] * [[Soome korvpallikoondis]] * [[Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Soome haridus]] * [[2019. aasta Soome parlamendivalimised]] * [[Soome Olümpiakomitee]] * [[Koroonapandeemia Soomes]] * [[2023. aasta Soome parlamendivalimised]] * [[Soome ooper]] * [[Looduskaitse all olevad seened Soomes]] *[[Soome seente punane nimestik]] *[[Soome siseminister]] *[[Soome siseministeerium]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Lane">Edwin Lane [http://www.bbc.com/news/business-35807556 Nokia: Life after the fall of a mobile phone giant] (18.03.2016).</ref> <ref name=ERR_NATO>{{cite web |title=Niinistö ja Marin: Soome peab NATO-sse astuma |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |url=https://www.err.ee/1608594619/niinisto-ja-marin-soome-peab-nato-sse-astuma |access-date=2022-05-12 | date=2022-05-12 }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Artur Vassar]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=466 Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist.] – [[Ajalooline Ajakiri]] nr 2/1938 * [http://www.visitfinland.com/ Visit Finland] (inglise keeles) * [[Jaanus Piirsalu]]. [https://epl.delfi.ee/d?id=51156432 Soome–Vene suhted: tõsiasjade tunnistamine on tarkuse algus] [[Eesti Päevaleht]], 24. jaanuar 2009 * [https://estofilia.finland.ee 100 lugu soomlastest Eesti sillal]. Estofilia, 2018, Soome suursaatkond. * [https://www.bbc.com/news/world-europe-61420185 Finland to apply for Nato membership 'without delay']. BBC News, 12. mai 2022 * [https://www.err.ee/1608604630/venemaa-peatas-gaasitarned-soome Venemaa peatas gaasitarned Soome]. ''[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]'', 21. mai 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61960122 Turkey agrees to support Finland and Sweden Nato bid]. BBC News, 28. juuni 2022 {{Euroopariigid}} {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{koord |type=country |region=FI}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Soome| ]] 7emo9qh3ig5dvtxp9hzq4lcinbhq3oa Ungari 0 1217 7217822 7214213 2026-08-19T10:00:32Z Martin Macha 2111 142215 /* */ 7217822 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Ungari | omastav = Ungari | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Magyarország | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Hungary.svg | vapi_laius = 60px | asendikaart = Hungary in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[ungari keel|ungari]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Budapest]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[András Baka]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Péter Magyar]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 31. oktoobril 1918 | valuuta = [[Forint|Ungari forint]] (HUF) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Himnusz]]" | usund = | üladomeen = [[.hu]] | telefonikood = 36 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = HUN | märkused = }} '''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]], mis asub [[Doonau]] [[keskjooks]]ul [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). See hõlmab suure osa [[Kesk-Doonau madalik]]ust ning piirneb põhjas [[Slovakkia]]ga, kirdes [[Ukraina]]ga, idas ja kagus [[Rumeenia]]ga, lõunas [[Serbia]]ga, edelas [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]]ga ning läänes [[Austria]]ga. Ungari asub Doonau jõe keskjooksul ning selle maastikku iseloomustavad suured madalikutasandikud. Riigis elab üle 9,5 miljoni inimese, kellest enamik on etnilised [[ungarlased]], lisaks on seal märkimisväärne romade vähemus. Ametlik keel on [[ungari keel]], mis on üks väheseid Euroopa keeli, mis ei kuulu [[indoeuroopa keelkond]]a. Riigi pealinn ja suurim linn on [[Budapest]], mis on ka riigi peamine kultuuri- ja majanduskeskus. Enne Ungari riigi tekkimist asustasid selle ala mitmesugused rahvad, sealhulgas [[keldid]], [[roomlased]], [[hunnid]], [[Germaanlased|germaani hõimud]], avaarid ja [[slaavlased]]. Ungari riiklus sai alguse 9. sajandi lõpus [[Ungari vürstiriik|Ungari vürstiriigi]] loomisega, mis kujunes aastal 1000 kuningas [[István I Püha]] ajal kristlikuks keskaegseks kuningriigiks. Pärast kaotust Osmanite riigile [[Mohácsi lahing]]us 1526. aastal jagunes maa enam kui 150 aastaks kolmeks osaks, kuni see 18. sajandi alguseks Habsburgide võimu all taas ühendati. Hoolimata hilisematest ülestõusudest Habsburgide vastu sõlmiti 1867. aastal kompromiss, mille tulemusena moodustati Austria-Ungari kaksikmonarhia. See tegutses Euroopa suurvõimuna kuni lagunemiseni pärast Esimest maailmasõda. Ungari tänapäevased piirid määrati kindlaks 1920. aasta [[Trianoni leping]]uga, mille tagajärjel kaotas riik 71% oma ajaloolisest territooriumist ning suure osa majandusest ja elanikkonnast, sealhulgas umbes kolmandiku etnilistest ungarlastest, kes jäid elama väljapoole uusi riigipiire. Sõjajärgsete raskuste tõttu koges Ungari sõdadevahelise perioodi alguses poliitilist ja ühiskondlikku ebastabiilsust, mis kulmineerus regendi [[Miklós Horthy]] rahvuslik-konservatiivse režiimiga. Teise maailmasõja ajal liitus Ungari [[Teljeriigid|Teljeriikidega]] ning kandis suuri purustusi ja inimkaotusi. Pärast lühiajalist Nõukogude okupatsiooni loodi 1949. aastal [[Ungari Rahvavabariik]], mis oli [[Varssavi Pakt]]i koosseisu kuuluv Nõukogude satelliitriik. Järgnenud poliitilised repressioonid ja majanduslik seisak viisid 1956. aastal [[Ungari ülestõus (1956)|ülestõusuni]], mis küll ebaõnnestus, kuid kommunistlik režiim muutus järgmistel kümnenditel mõnevõrra leebemaks. 1989. aasta revolutsiooniliste muutuste käigus läks Ungari rahumeelselt üle demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile. [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitus riik 2004. aastal ning [[Schengeni ala]]ga 2007. aastal. [[Viktor Orbán]]i ja erakonna [[Fidesz]] juhtimisel aastatel 2010–2026 koges riik demokraatia taandarengut. Euroopa ühe populaarse turismisihtkohana külastas Ungarit 2019. aastal 24,5 miljonit väliskülalist. Ungari kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas [[Euroopa Nõukogu]]sse, Euroopa Liitu, [[NATO]]sse, [[ÜRO]]sse, [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[Maailmapank]]a, [[Aasia Taristuinvesteeringute Pank]]a ja [[Visegrádi grupp]]i. == Riik == === Haldusjaotus === [[Pilt:Ungari-kaart.png|pisi|350px|Ungari üldkaart]] [[Pilt:Hungary, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|350px|Ungari komitaadid]] Ungari on jaotatud [[pealinn]]aks ([[Budapest]]), 19 [[komitaat|komitaadiks]] (''megye'') ja 24 [[komitaadi õigustega linn]]aks (''megyei jogú város''). Komitaadi õigustega linnad: {{veergude loend|laius=13em| * [[Békéscsaba]] * [[Debrecen]] * [[Dunaújváros]] * [[Eger]] * [[Érd]] * [[Győr]] * [[Hódmezővásárhely]] * [[Kaposvár]] * [[Kecskemét]] * [[Miskolc]] * [[Nagykanizsa]] * [[Nyíregyháza]] * [[Pécs]] * [[Salgótarján]] * [[Sopron]] * [[Szeged]] * [[Székesfehérvár]] * [[Szekszárd]] * [[Szolnok]] * [[Szombathely]] * [[Zalaegerszeg]] * [[Tatabánya]] * [[Veszprém]] }} Komitaadid: {{veergude loend|laius=20em| * [[Bács-Kiskuni komitaat]] * [[Baranya komitaat]] * [[Békési komitaat]] * [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat]] * [[Csongrád-Csanádi komitaat]] * [[Fejéri komitaat]] * [[Győr-Moson-Soproni komitaat]] * [[Hajdú-Bihari komitaat]] * [[Hevesi komitaat]] * [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat]] * [[Komárom-Esztergomi komitaat]] * [[Nógrádi komitaat]] * [[Pesti komitaat]] * [[Somogyi komitaat]] * [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat]] * [[Zala komitaat]] * [[Tolna komitaat]] * [[Vasi komitaat]] * [[Veszprémi komitaat]] }} ====Valitsused==== *[[József Antalli valitsus]] *[[Péter Borossi valitsus]] *[[Gyula Horni valitsus]] *[[Viktor Orbáni esimene valitsus]] *[[Péter Medgyessyi valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány esimene valitsus]] *[[Ferenc Gyurcsány teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni teine valitsus]] *[[Viktor Orbáni kolmas valitsus]] *[[Viktor Orbáni neljas valitsus]] == Majandus == Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20090610082839/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/HU.html cia factbook] välja otsitud 23.12.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> !Sektor !! SKT osakaal !! Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,8% || 4,5% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 34,7% || 32,1% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 62,5% || 63,4% |} === Väliskaubandus === Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad (61,1%), teised tooted (28,7%), toidukaubad (6,5%), toormaterjalid (2%) ning kütused ja elekter (1,6%).<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,54% eksporditud kaubast), [[Itaalia]] (5,67%), [[Suurbritannia]] (5,41%), [[Prantsusmaa]] (5,37%), [[Rumeenia]] (5,28%), [[Slovakkia]] (4,97%) ja [[Austria]] (4,52%) (2009). Ungari tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja varuosad (50%), kütused ja elekter (11%), toidukaubad ning toormaterjalid.<ref name="cia"/> Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,05% imporditud kaubast), [[Hiina]] (8,56%), [[Venemaa]] (7,3%), [[Austria]] (6,08%), [[Holland]] (4,73%), [[Prantsusmaa]] (4,51%), [[Slovakkia]] (4,14%), [[Itaalia]] (4,13%) ja [[Poola]] (4,07%) (2009). == Loodus == === Pinnamood === Ungari maastik koosneb enamikus [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]]. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik [[Kisalföld]]. Edela-Ungaris on [[Dunántúl]]i mäed. Läänepiiri ääres on väike osa [[Alpid]]est. Riigi põhjaosa on mägine. [[Slovakkia]] piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on [[Kékes]] (1015&nbsp;m üle merepinna), mis asub [[Mátra mäed|Mátra mägedes]]. === Veekogud === [[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410&nbsp;km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580&nbsp;km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]]. Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv [[Balaton]], mis on 70&nbsp;km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó''). === Kliima === [[Pilt:Kekesteto1.JPG|pisi|[[Kékes]], 1014 m]] [[Pilt:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|pisi|Esterháza]] Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7&nbsp;°C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30&nbsp;°C. Ungari pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6&nbsp;°C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2&nbsp;°C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635&nbsp;mm. === Mullad === Ungari [[muld|mullad]] on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid [[mustmullad|must-]] ja [[lammimullad|lammimuldi]], kohati ka vähem viljakaid [[liivased mullad|liivaseid muldi]]. Küngastel on keskmiselt viljakad [[pruunid metsamullad]]. === Taimestik === Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks: * [[Alföld]] oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas [[akaatsia]]id, [[tamm]]esid ja [[pöök]]e, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed; * [[Dunántúl]]i mägedes on pöögimetsi; * Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]]. === Loomastik === Ungaris elab palju [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[jänes]]eid ja [[orav]]iad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]]. [[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu [[Pürenee poolsaar]]el, on nende Lääne-Ungari [[populatsioon]]i jaoks korrastatud [[habitaat|habitaadi]] pindala juba üle 15&nbsp;km². Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisigi kalu. === Loodusvarad === [[Maavarad|Maavarasid]] on Ungaris vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub [[Kivisüsi|kivisütt]], kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka riigi idaosas on maagaasi[[maardla]]. Peamine [[mineraalsed maavarad|mineraalne maavara]] on [[boksiit]], mida ka [[eksport|eksporditakse]]. == Ajalugu == {{Vaata|Ungari ajalugu}} [[Pilt:A Szent Korona elölről 2.jpg|pisi|Ungari kroon]] [[Pilt:Esztergom Basilica.jpg|pisi|[[Esztergom]]]] 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajaist ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel ning rajasid [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning 1526. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult [[Habsburgid]]ele. Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes [[Pest]]is ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk [[Ülem-Ungari]], [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]]. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim ([[Ungari Nõukogude Vabariik]]) [[Béla Kun]]i juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.[[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. 1920. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmirali]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, 1939. aastal osa [[Taga-Karpaatia]]st ja 1940. aastal osa Rumeeniast ([[Põhja-Transilvaania]]). [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. 1956. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel taastati kommunistlik režiim. 1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|ELi]] liikmesriik. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Ungari valitsejate loend]] * [[Ungari riigipeade loend]] * [[Ungari muusika]] * [[Ungari Kultuuriselts]] * [[Ungari renessanss]] * [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Ungari kirjandus]] * [[Ungari meediasüsteem]] * [[Lõuna-Dunántúl]] * [[Ungari Kommunistlik Partei]] * [[Ungari veinipiirkondade loend]] * [[Ungari 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari 2018. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Ungari köök]] * [[Ungari sümboolika]] * [[Ungari parlamendihoone]] * [[Ungari kreiside loend]] * [[Ungari 2016. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Ungari näitlejate loend]] * [[Eesti-Ungari suhted]] * [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Jenö Fazekas]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=537 Ungarlus ja Euroopa kultuur], [[Varamu]] nr 10/1939 {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=HU}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Ungari| ]] p738198rh9ryxthv6otmv7hwmnv9os2 Saint Lucia 0 4402 7217305 7215558 2026-08-18T12:36:24Z Martin Macha 2111 142215 /* */ 7217305 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Kariibi meres asuvas saareriigist|Lõuna-Aafrika Vabariigi asula|St. Lucia (LAV)}} {{Riik | riiginimi = Saint Lucia | omastav = Saint Lucia | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Saint Lucia | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 125px | vapp = Coat of arms of Saint Lucia.svg | asendikaart = Saint Lucia in its region.svg | deviis = ''The Land, The People, The Light'' | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Castries]] | riigipea_ametinimi2 = Kuningas | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Felix Finisterre]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Philip J. Pierre]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 22. veebruar 1979 | valuuta = [[Ida-Kariibi dollar]] (XCD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] -4 | hümn = "[[Sons and Daughters of St. Lucia]]" | usund = 61,1% [[katoliiklus|katoliiklased]], 10,4% [[adventistid]], 8,8% [[nelipühilased]] | üladomeen = [[.lc]] | telefonikood = 1-758 | riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = LCA | märkused = }} '''Saint Lucia''' on saareriik [[Kariibi meri|Kariibi meres]] [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]]. Saar asub [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincent ja Grenadiinidest]] [[Põhi|põhja]] pool ja [[Martinique]]'ist [[lõuna]]s. Riik kuulub [[Briti Rahvaste Ühendus]]se. Riigist on pärit kaks [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaati, [[Arthur Lewis]] (majandus) ja [[Derek Walcott]] (kirjandus). Saint Lucia on maailma väikseim riik, kust on pärit Nobeli auhinna laureaadid. ==Nimi== Riigi nimi "Saint Lucia" tähendab püha Luciat. Nime andsid saarele prantsuse merehädalised, kes pärimuse järgi pääsesid [[pühak]]u nimepäeval, [[13. detsember|13. detsembril]] [[1502]] laevaõnnetusest. Põlisasukad kariibid nimetasid saart nimega "Hewanorra".<ref name="govt.lc">Government of Saint Lucia. [http://www.govt.lc/stluciahistory Lühiülevaade Saint Lucia ajaloost. Saint Lucia valitsuse koduleht.]</ref> Saint Lucia on tänapäeval ainus riik maailmas, mis on ametlikult nimetatud naise järgi. ==Asend== Saint Lucia asub [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]]. Riigist lõunas asuvad [[Saint Vincent ja Grenadiinid]], [[kagu]]s [[Barbados]] ja põhjas [[Prantsusmaa]]le kuuluv [[Martinique]]. Saar piirneb ühelt poolt [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ja teiselt [[Atlandi ookean|Atlandi ookeaniga]]. Riigi rannajoone kogupikkus on 158 kilomeetrit.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">Central Intelligence Agency. [https://web.archive.org/web/20160130185933/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/st.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Pikim vahemaa maismaal on 43 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 23 kilomeetrit idast läände.<ref name="Ülevaade Saint Lucia loodusest">Nations Encyclopedia. [http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Saint-Lucia.html Ülevaade Saint Lucia loodusest.]</ref> ==Loodus== [[Pilt:Pitons_offshore.jpg|pisi|Gros Pitoni ja Petit Pitoni mäed]] ===Pinnamood=== Saint Lucia hõlmab samanimelise saare ja ümbruskonna väikesaared. Riigi kaguosas asub Maria saarestik, mille suurima saare pindala on 0,1&nbsp;km². Riigi loodeosas asuv 0,18&nbsp;km² suurune Pigeoni saar on Saint Luciaga ühenduses 1972. aastal ehitatud [[tamm (ehitis)|tammiga]]. Saared on vulkaanilise tekkega. Saint Lucia saare keskosas kulgeb põhjast lõunasse mäeahelik.<ref name="Ülevaade Saint Lucia loodusest" /> Kõrgeim mägi on 950 meetri kõrgune [[Mount Gimie]]. Riigi tuntumad pinnavormid on endise vulkaanikraatri jäänukid, koonusekujulised mäed Gros Piton ja Petit Piton. Vulkaanilise tekke tõttu leidub saarel [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]]. ===Veestik=== Mägedest alguse saavad jõed on lühikesed, kuid moodustavad kokku 37 [[valgla]]t. Riigi pikim jõgi on 12,84 kilomeetri pikkune Roseau jõgi. Teised suuremad jõed on Cul de Sac, Canelles, Dennery, Fond, Piaye, Doree, Canaries ja Marquis.<ref name="Ülevaade Saint Lucia loodusest"/> Saartel puuduvad järved.<ref>Food and Agriculture Organization of the United Nations. [https://web.archive.org/web/20180823170404/http://www.fao.org/nr/water/aquastat/countries_regions/LCA/ Ülevaade Saint Lucia loodusest.]</ref> Riigis leidub 8 juga.<ref>Caribya! [https://web.archive.org/web/20170507063807/http://caribya.com/st.lucia/natural.attractions/ Ülevaade Saint Lucia loodusest.]</ref> ===Taimestik=== Kogu riigis on kirjeldatud 1300 kõrgemat taime ja 150 [[sõnajalgtaimed|sõnajalgtaime]].<ref>Plants of Saint Lucia. [http://saintlucianplants.com/ Saint Lucia taimestik.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Maria saarestikus leidub 80 liiki taimi.<ref name="Maria saarestiku loodusreservaat">Saint Lucia National Trust. [http://www.slunatrust.org/sites/maria-island-nature-reserve/ Maria saarestiku loodusreservaat.]</ref> Saint Lucia maismaast 77% on kaetud metsaga.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade" /> ===Loomastik=== [[Pilt:St._Lucia_Warbler_nEO.jpg|pisi|Saintlucia säälik (''Setophaga delicata'')]] Saint Lucias leidub neli liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]].<ref>AmphibiaWeb. [http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Saint Lucia.]</ref> Neist haruldasem ja ohustatum on ''Leptodactylus fallax''. Maria saarestikus elab viit liiki [[roomajad|roomajaid]]. ''Leptotyphlops bilineatus''{{'}}t peeti maailma lühimaks [[maod|maoks]], kuni [[Barbados]]elt leiti hiljuti veelgi lühem liik. Riigis on kohatud 185 linnuliiki,<ref>Avibase. [https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=LC Daniel Lepage. "Bird Checklists of the World Saint Lucia".]</ref> viis neist on [[endeem]]sed. Ametlikku liiginimestikku kuuluv endeemne [[tuhksäälik]] võib praeguseks olla välja surnud, kuna selle liigi viimane usaldusväärselt kinnitatud vaatlus toimus [[1961|1961. aastal]]. Endeemne saint lucia amatsoonpapagoi on riigi rahvuslind. Endeemsetest linnuliikidest elavad riigis veel võrkrästas, tuhk-pilalind ja saintlucia säälik. Riigis elab põliste imetajaliikidena üheksa liiki [[käsitiivalised|käsitiivalisi]].<ref>Biodevirsty Unit. [https://web.archive.org/web/20180302163433/http://biodiversity.govt.lc/Local-Species/Mammals Ülevaade Saint Lucia imetajatest.]</ref> Võõrliikidena on sisse toodud [[kodurott]], [[rändrott]], [[mangust]], opossum (''Didelphis marsupialis'') ja [[aguuti]]. ===Kaitsealad=== Maria saarestikus moodustati [[1982]]. aastal loodusreservaat.<ref name="Maria saarestiku loodusreservaat"/> Reservaadis kaitstakse endeemseid roomajate liike. Saared on ka olulised rändlindude peatuspaigana. [[2007]]. aastal moodustatud Pointe Sables' looduskaitsealal kaitstakse kitsal rannikuribal kasvavat mangroovimetsa. Kaitsealal leidub 17 kalaliiki.<ref>Saint Lucia National Trust. [http://www.slunatrust.org/sites/pointe-sables-environmental-protection-area Pointe Sables' kaitseala.]</ref> === Kliima === Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[mai]]st [[august]]ini, mil saari võivad tabada [[orkaan]]id. [[Jaanuar]]ist [[aprill]]ini on kuivem periood. Rannikul sajab aastas keskmiselt 1300&nbsp;mm sademeid, sisemaal on keskmine sademetehulk 3800&nbsp;mm. ==Riigikord== Saint Lucias valitseb [[parlamentaarne demokraatia]]. Riigipea on [[Suurbritannia]] kuningas [[Charles III]], kes määrab ametisse kindralkuberneri. Valitsust juhib peaminister. [[Seadusandlik võim]] kuulub kahekojalisele parlamendile. Ülemkotta ehk senatisse kuulub 11 liiget, kes määratakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. Alamkotta kuulub 17 liiget, kes saavad ametisse parlamendivalimiste järel 5 aastaks. [[2016]]. aastal peetud parlamendivalimiste järel sai Ühendatud Töölispartei alamkojas 11 ja Saint Lucia Töölispartei 6 kohta. Riigi [[põhiseadus]] jõustus [[1979]]. aastal. Riigi kõrgeim kohus on Ida-Kariibi ülemkohus. ==Haldusjaotus== [[Fail:Saint Lucia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saint Lucia ringkonnad]] Riik on jagatud kümneks ringkonnaks (''district''). # [[Anse-la-Raye ringkond]] # [[Canaries' ringkond]] # [[Castries' ringkond]] # [[Choiseuli ringkond]] # [[Dennery ringkond]] # [[Gros Isleti ringkond|Gros Islet' ringkond]] # [[Laborie ringkond]] # [[Micoud' ringkond]] # [[Soufrière'i ringkond]] # [[Vieux Forti ringkond]] 2010. aasta rahvaloendusel kasutati statistilisi ringkondi, mis ei lange kokku haldusüksustega. 11 statistilise ringkonna hulgas on asustamata Foresti ringkond saare keskel. == Rahvastik == [[Pilt:STLUC-soufriere-piton.jpg|pisi|Soufrière'i ringkond on riigi väikseima rahvastikutihedusega ringkond. Taamal mäed Gros Piton ja Petit Piton]] Riigi suurim linn on pealinn [[Castries]]. ===Rahvaarv=== Saint Lucia hinnanguline [[rahvaarv]] oli [[2012]]. aastal arvestuslikult 169 115 elanikku.<ref>The Central Statistics of St. Lucia. [https://web.archive.org/web/20161119182317/http://192.147.231.244:9090/stats/index.php/statistics/population Saint Lucia statistikaamet.]</ref> Viimane rahvaloendus toimus riigis [[2010|2010. aastal]]. Riigis registreeriti siis 166 526 resideerivat elanikku, neist 82 926 meest ja 83 600 naist. Mitteresideerivaid elanikke hõlmav rahvaarv oli kokku 173 720 inimest.<ref name="192.147.231.244">2010 Population and Housing Census. Preliminary Report. [https://web.archive.org/web/20170108162351/http://192.147.231.244:9090/stats/images/OtherPublications/StLuciaPreliminaryCensusReport2010.pdf 2010. aasta rahvaloenduse tulemused.]</ref> ===Demograafilised näitajad=== Saint Lucia rahvastik on valdavalt koondunud saare põhjaossa. Aastal 2010 oli riigi 10 ringkonna rahvastikutihedus 796 inimest ruutmiili kohta. Kõige tihedam asustus on Castries' ringkonnas, kus elab 2139 inimest ruutmiili kohta. Väikseim rahvastikutihedus on Soufrière'i ringkonnas, kus elab 434 inimest ruutmiili kohta. Foresti reservaadis asustus puudub ja reservaati pole seetõttu statistikasse kaasatud. [[2001|2001.]] ja 2010. aasta rahvastikuloenduste võrdluses oli suurim rahvastikukasv aga Gros Islet' ringkonnas, kus 2010. aastal elas 20,8% rohkem elanikke, kui eelmise loenduse ajal.<ref name="192.147.231.244"/> 2010. aasta rahvaloenduse seisuga elas 40% riigi rahvastikust Castries' ringkonnas. Samas näitas 2010. aasta rahvastikuloendus Castries' piirkonna elanikkonna koguhulga vähenemist võrreldes riigi elanikkonnaga, mis iseloomustas rahvastiku paiknemist riigi teistesse ringkondadesse. 2010. aastal oli sooline vahekord 101,5 naist 100 mehe kohta. Rahvaloenduse andmetel viibis samal aastal vanglas 498 meest ja 9 naist. ===Vanuseline struktuur=== 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike seas<ref name="192.147.231.244"/> *0–4-aastasi 11 810 *5–9-aastasi 13 150 *10–14-aastasi 14 918 *15–19-aastasi 15 921 *20–24-aastasi 13 620 *25–29-aastasi 13 289 *30–34-aastasi 12 253 *35–39-aastasi 12 285 *40–44-aastasi 12 218 *45–49-aastasi 10 963 *50–54-aastasi 8926 *55–59-aastasi 6490 *60–64-aastasi 5484 *65–69-aastasi 4380 *70–74-aastasi 3591 *75–79-aastasi 2565 *80–84-aastasi 1904 *85–89-aastasi 1170 *90–94-aastasi 445 *95–99-aastasi 176 *100–104-aastasi 21 *Vanemaid kui 105-aastasi 15 ===Keeled=== Saint Lucia ametlik riigikeel on [[inglise keel]], kuid mitteametliku keelena kasutatakse saint lucia kreoolikeelt. ===Religioon=== 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli 61,1% elanikkonnast [[katoliiklus|katoliiklased]], 10,4% [[adventistid]], 8,8% [[nelipühilased]], 2,2% evangeelsed kristlased ja 1,6% anglikaanid. Kui katoliiklaste ja anglikaanide osakaal on viimase 50 aasta jooksul vähenenud, siis adventistide ja nelipühilaste osakaal kasvab. Näiteks 1980. aastal tunnistas vaid 4,3% elanikkonnast oma kuuluvust adventistide ja 1,3% nelipühilaste hulka.<ref name="192.147.231.244"/> [[1974|1974. aastal]] moodustati Saint Lucia katoliiklik peapiiskopkond. [[2013|2013. aastal]] tegutses riigis 17 ilmikpreestrit ja 10 regulaarvaimulikku. Riigist on pärit [[kardinal]] [[Kelvin Edward Felix]]. == Riigikaitse == Saint Lucias puudub kaitsevägi ja riik kuulub [[1982|1982. aastal]] loodud regionaalsesse julgeolekusüsteemi. Riigis on politseiamet, mille koosseisu kuuluvad eriüksus ja rannavalve. == Majandus == ===Makromajandus=== Saint Lucia majanduse peamised valdkonnad on avamerepangandus ja [[turism]].<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> Riigi peamine tuluallikas on turism, mis hõlmab 65% riigi [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Riigi tööstussektor on Kariibi mere riikide seas kõige mitmekesisem. [[2016|2016. aastal]] hõlmas teenindussektor 83% riigi sisemajanduse kogutoodangust. ===Väliskaubandus=== Riigi peamised ekspordikaubad olid 2010. aastal banaanid, tekstiiltooted, kakao, [[avokaado]]d, [[mango]]d ja kookosõli. Peamised ekspordipartnerid olid [[2015]]. aastal 25,1% ulatuses [[Dominikaani Vabariik]], USA 15,9%, [[Suriname]] 9,1%, [[Antigua ja Barbuda]] 7% ja [[Dominica]] 6,8% ulatuses. Riigi peamised impordipartnerid olid aastal 2015 [[Brasiilia]] 34,9%, USA 25,7%, [[Trinidad ja Tobago]] 14,4% ning [[Colombia]] 10,9% ulatuses. Impordis on tähtsamad kütus, toit, tööstuskaubad ja seadmed. ===Ärikeskkond=== Saint Lucia majandust mõjutas oluliselt [[21. sajand]]i algul [[suur majandussurutis]], mis tõi kaasa riigi peamise sissetulekuallika ehk turismisektori kokkukuivamise. 2012. aastal kehtestas Saint Lucia viimase Kariibi mere riigina 15% [[käibemaks]]u. ===Põllumajandus=== Saint Lucia [[põllumajandus]]e peamine tegevusharu on banaanikasvatus. Lisaks on riigis oluline mango- ja avokaadokasvatus. Varem oli saare peamine põllumajandusartikkel [[suhkruroog]]. ===Energeetika=== 2012. aasta andmetel olid riigi peamiseks energiaallikaks [[fossiilkütus]]ed. 2014. aastal oli riigi elektritarbimine 300 miljonit kWh. Kuna riigis puuduvad fossiilsed maavarad, siis sõltutakse täielikult kütuse impordist.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> == Taristu == Riigi maanteede kogupikkus on 1210 kilomeetrit. Sellest 847 kilomeetrit on kattega teid. Riigis kehtib [[vasakpoolne liiklus]]. Riigis on kaks lennujaama: [[Hewanorra rahvusvaheline lennujaam]] ja [[George F. L. Charlesi lennujaam]]. Pigeoni ja Saint Lucia saari ühendab [[tamm (ehitis)|tamm]]. Riigi peamised [[sadam]]ad on [[Castries]], Cul-de-Sac ja Vieux-Fort. == Ajalugu == [[Pilt:Leopold_Layer_-_Sv._Lucija.jpg|pisi|püsti|"Püha Lucia". Leopold Layeri maal]] Saint Lucia esimesed teadaolevad asukad olid Lõuna-Ameerikast pärit [[aravakid]], kes saabusid saarele aastatel 200–400. Umbes aastal [[800]] saabusid saarele [[kariibid]]. Pärimuse järgi pääsesid [[13. detsember|13. detsembril]] [[1502]] saare lähistel laevahukust prantsuse meremehed. Ent loo muudab kahtlaseks fakt, et samast 1502. aastast on [[Vatikan]]is dateeritud [[gloobus]], millel on märgitud Santa Lucia saar. [[1511|1511. aastal]] on Santa Lucia märgitud [[Hispaania]] valdusena.<ref name="govt.lc"/> [[16. sajand]]i keskel kasutas Saint Luciat oma tugipunktina piraat François le Clerc. Umbes aastal [[1600]] rajasid [[hollandlased]] Vieux Forti lähistele asunduse. [[1605|1605. aastal]] asusid saarele inglise kolonistid, kuid haiguste ja kariibide vaenu tõttu lahkus 19 ellujäänut viis nädalat hiljem. [[17. sajand]]i jooksul ja [[18. sajand]]i alguses pidasid toonased Euroopa koloniaalvõimud [[Inglismaa]] ja [[Prantsusmaa]] Saint Lucia valdamise üle mitmeid sõdu. Kokku vahetus saarel [[koloniaalvõim]] 14 korral, enne kui [[1814]]. aastal sai saarest lõplikult [[Briti impeerium]]i osa. [[1635|1635. aastal]] kuulutas Prantsusmaa saare oma omandiks. [[1639|Aastal 1639]] üritasid inglased saarele rajada kolooniat, kuid kariibid ajasid nad taas minema. [[1643]]. aastal rajasid prantslased oma koloonia. Aastal [[1664]] üritas inglased taas saart oma valdusse hõivata, kuid [[1674|1674. aastal]] sai Saint Luciast Prantsusmaa kroonikoloonia. [[1723]]. aastal kuulutati saar [[Suurbritannia]] ja Prantsusmaa vaheliseks neutraalseks alaks. [[1743|Aastal 1743]] kuulutasid prantslased saare taas oma kolooniaks, kuid [[1748]]. aastal oli see taas kahe riigi vaheline neutraalne ala. Aastatel [[1756]]–[[1803]] kuulus Saint Lucia vaheaegadega Prantsusmaale. [[1794|1794. aastal]] keelustati [[orjus]]. [[1803|1803. aastal]] hõivasid britid Saint Lucia ja taastasid [[suhkruroog|suhkruroo]] istanduste omanike survel orjuse, mis [[1834]] uuesti kaotati. Osad endised orjad rajasid mägedes oma kommuunid. [[1924]]. aastal rajati põhiseadusega Saint Lucia esimene omavalitsus. [[1956]] loodi ministeeriumid. [[1958]]–[[1962]] kuulus Saint Lucia Lääne-India föderatsiooni. [[1967]]–[[1979]] omas Saint Lucia Suurbritanniaga assotsieerunud piirkonna staatust. Saint Lucia saavutas iseseisvuse [[22. veebruar]]il 1979. Tänapäeval võib alates [[1979]]. aastast iseseisva Saint Lucia külastaja leida jälgi koloniaalajastust – näiteks kohalike poolt sageli räägitav [[kreooli keel]] kõrvuti [[riigikeel]]e staatust omava [[inglise keel]]ega, valdavalt [[prantsuse keel|prantsuskeelsed]] kohanimed, kakaoistandus Prantsuse koloniaalstiili mõjutustega ja vasakpoolne liiklus. == Eesti ja Saint Lucia suhted == [[Eesti]] sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Saint Luciaga [[24. september|24. septembril]] [[2009]]. == Haridus == Saint Lucia varaseim haridussüsteem rajati [[1838|1838. aastal]] valdavalt kirikukoolide baasil. Riigi praegune haridussüsteem baseerub briti haridusmudelil.<ref>All About St. Lucia. [https://web.archive.org/web/20170507114518/http://allaboutstlucia.com/education/ Ülevaade Saint Lycia hariduspoliitikast.]</ref> Riigis tegutseb 75 [[põhikool]]i ja 24 [[keskkool]]i. [[Põhiharidus]] on kolmeastmeline.<ref>World Data on Education 2010-2011. [https://web.archive.org/web/20200724221450/http://www.ibe.unesco.org/sites/default/files/Saint_Lucia.pdf Saint Lucia hariduselu ülevaade 2010–2011.]</ref> Põhihariduse esimene aste on [[algharidus]], mida lapsed asuvad omandama alates 5. eluaastast ja mis hõlmab esimesed 3 aastat. Põhihariduse teine aste on 4-aastane põhikool. Põhihariduse kolmas aste on mõeldud õpiraskustega noortele ja võib kesta lisaks kuni 3 aastat. [[Pilt:Derek_Walcott,_VIII_Festival_Internacional.jpg|pisi|püsti|Nobeli kirjandusauhinna laureaat [[Derek Walcott]]]] Keskkoolis õpitakse 5 aastat. Kõrgharidust saab omandada 1985. aastal avatud Sir Arthur Lewise kolledžis. Riigis asub Monroe kolledži kampus. Lisaks tegutsevad riigis mitmed ''offshore'' meditsiini kõrgkoolid. == Kultuur == Saint Lucia kultuur on saanud mõjutusi [[Aafrika]]st, [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartelt, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Riigist on pärit kaks [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaati: [[1979]] sai majandusauhinna [[Arthur Lewis]] ja [[1992]] kirjandusauhinna [[Derek Walcott]]. [[Mai]]s toimub iga-aastane Saint Lucia džässifestival. Muusikastiilidest viljeldakse riigis [[kalüpso]]t, ''[[reggae]]''<nowiki>'</nowiki>t ja [[salsa]]t. Enne [[paast]]uaega peetakse suurt [[karneval]]i. Riigi elanike populaarseim spordiala on [[kriket]]. Daren Sammy nimeline kriketiväljak mahutab kuni 15 000 pealtvaatajat. Saint Lucia sportlased osalesid esmakordselt [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[Atlanta]]s. Sprinter [[Julien Alfred]] võitis [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is 1 kuldmedali ja 1 hõbemedali. Kergejõustiklane Levern Spencer sai [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s naiste kõrgushüppes 6. koha. == Viited == {{viited}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Ameerikariigid}} {{koord}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Kariibi mere saared]] [[Kategooria:Saint Lucia| ]] dbbuijydrnhnjqld7nmqjpfjoxhv3ur Ungari riigipeade loend 0 5348 7217819 7212436 2026-08-19T09:59:30Z Martin Macha 2111 142215 /* */ 7217819 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} '''[[Ungari]] riigipeade loend''' loetleb Ungari [[riigipea]]d pärast [[Austria]]st eraldumist [[1918]]. aastal. Ungari monarhid on toodud [[Ungari valitsejate loend]]is. [[Personaalunioon]]i [[1526]]–[[1867]] ja [[Austria-Ungari]] [[kaksikmonarhia]] (alates aastast [[1867]]) monarhid on toodud [[Austria-Ungari riigipeade loend]]is. {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |'''Rahvusnõukogu esimees''' |- |[[1918]], [[13. november]]||1918, 16. november||[[János Hock]]||([[1859]]–[[1936]]) |- |'''Ajutine president''' |- |[[1918]], [[16. november]]||1919, 21. märts||[[Mihály, krahv Károlyi de Nagykároly]]||([[1875]]–[[1955]]) |- |'''Ajutise valitsuskomitee esimees''' |- |[[1919]], [[21. märts]]||1919, 1. august||[[Sándor Garbai]]||([[1879]]–[[1947]]) |- |[[1919]], [[5. mai]]||[[1919]], [[12. august]]||'''Valitsusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Fülöp]]|| |- |||||[[Gyula Gömbös]] de Jákfa||([[1886]]–[[1936]]) |- |||||[[Károly Hencz]]|| |- |||||[[Lajos Varjassy]]|| |- |'''Riigipea kohusetäitja''' |- |[[1919]], [[1. august]]||1919, 6. august||[[Gyula Peidl]]||([[1873]]–[[1943]]) |- |'''Kuberner''' (regent) |- |[[1919]], [[6. august]]||1919, 23. august||[[József]], Ertshertsog ja Kuninglik hertsog||([[1872]]–[[1962]]) |- |'''Ajutised riigipead''' |- |[[1919]], [[23. august]]||1919, 24. november||[[István Friedrich]]||([[1883]]–[[1951]]) |- |[[1919]], [[24. november]]||1920, 1. märts||[[Károly Huszár]]||([[1882]]–[[1941]]) |- |'''Kuberner''' (alati kasutas tiitlit ''regent'') |- |[[1920]], [[1. märts]]||1944, 3. november||[[Miklós Horthy de Nagybánya]]||([[1868]]–[[1957]]) |- |[[1944]], [[4. november]]||1945, 28. märts||'''Regendinõukogu'''|| |- |||||[[Károly Beregffy]]||([[1878]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Rajniss]]||([[1893]]–[[1946]]) |- |||||[[Sándor Csia]]||([[1894]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Szálasi]]||([[1897]]–[[1946]]) |- |'''Ajutise rahvuskogu esimehed''' |- |[[1944]], [[21. detsember]]||||[[István Vásáry]] ''ajutine''||([[1887]]–[[1955]]) |- |1944, 21. detsember||1945, 26. jaanuar||[[Béla Zsedényi]]||([[1894]]–[[1955]]) |- |[[1945]], [[26. jaanuar]]||1945, 7. detsember||'''Rahvusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Zsedényi]]|| |- |||||[[Béla Miklós de Dálnok]]||([[1890]]–[[1948]]) |- |||||[[Ernö Gerö]]|| |- |||||[[József Révai]]||([[1898]]–[[1959]]) |- |||||[[Mátyás Rákosi]]|| |- |[[1945]], [[7. detsember]]||1946, 2. veebruar||'''Rahvuslik ülemnõukogu'''|| |- |||||[[Ferenc Nagy (peaminister)|Ferenc Nagy]]||([[1903]]–[[1979]]) |- |||||[[Zoltán Tildy]]||([[1889]]–[[1961]]) |- |||||[[László Rajk]]||([[1909]]–[[1949]]) |- |||||[[Béla Varga]]||([[1903]]–[[1995]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1946]], [[2. veebruar]]||1948, 2. august||[[Zoltán Tildy]]|| |- |[[1948]], [[2. august]]||1949, 23. august||[[Árpád Szákasits]]||([[1888]]–[[1965]]) |- |'''Ungari Rahvavabariigi Presiidiumi esimehed''' |- |[[1949]], [[23. august]]||1950, 26. aprill||[[Árpád Szákasits]]|| |- |[[1950]], [[26. aprill]]||1952, 14. august||[[Sándor Rónai]]||([[1892]]–[[1965]]) |- |[[1952]], [[14. august]]||1967, 13. aprill||[[István Dobi]]||([[1898]]–[[1968]]) |- |[[1967]], [[13. aprill]]||1987, 25. juuni||[[Pál Losonczi]]||([[1919]]–[[2005]]) |- |[[1987]], [[25. juuni]]||1988, 29. juuni||[[Károly Németh]]||([[1922]]–[[2008]]) |- |[[1988]], [[29. juuni]]||1989, 23. oktoober||[[Brunó Ferenc Straub]]||([[1914]]–[[1996]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1989]], [[23. oktoober]]||1990, 2. mai||[[Mátyás Szürös]] ''ajutine''||([[1933]]–) |- |[[1990]], [[2. mai]]||2000, 4. august||[[Árpád Göncz]]||([[1922]]–[[2015]]) |- |[[2000]], [[4. august]]||2005, 5. august||[[Ferenc Mádl]]||([[1931]]–[[2011]]) |- |[[2005]], [[5. august]]||2010, 6. august||[[László Sólyom]]||([[1942]]–[[2023]]) |- |[[2010]], [[6. august]]||2012, 2. aprill||[[Pál Schmitt]]||([[1942]]–) |- |[[2012]], [[2. aprill]]||2012, 10. mai||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2012]], [[10. mai]]||2022, 10. mai||[[János Áder]]||([[1959]]–) |- |[[2022]], [[10. mai]]||2024, 10. veebruar||[[Katalin Novák]]||([[1977]]–) |- |[[2024]], [[10. veebruar]]||2024, 5. märts||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2024]], [[5. märts]]||[[2026]], [[20. juuli]]|| [[Tamás Sulyok]] || ([[1956]]–) |- |[[2026]], [[20. juuli]]||[[2026]], [[19. august]]|| [[Ágnes Forsthoffer]] (kohusetäitja) || ([[1980]]–) |- |[[2026]], [[19. august]]||||[[András Baka]]|| ([[1956]]–) |- |} ==Ungari Kommunistliku Partei esimehed== {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |[[1945]], veebruar||1956, 18. juuli||[[Mátyás Rákosi]]||([[1892]]–[[1971]]) |- |[[1956]], [[18. juuli]]||1956, 25. oktoober||[[Ernö Gerö]]||([[1898]]–[[1980]]) |- |[[1956]], [[25. oktoober]]||1988, 22. mai||[[János Kádár]]||([[1912]]–[[1989]]) |- |[[1988]], [[22. mai]]||1989, 7. oktoober||[[Károly Grósz]]||([[1930]]–[[1996]]) |} [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Ungari loendid]] 9mvb24lurbad8suvk16j8cxzaalf5ba Islandi riigipeade loend 0 5524 7217794 6794939 2026-08-19T09:35:49Z ~2026-41978-03 234394 7217794 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''[[Island]]i riigipeade loend''' koosneb kahest tabelist, kus on loetletud riigi valitsejad iseseisvusperioodil [[930]]–[[1262]] ja alates [[Taani]]ga [[personaalunioon]]i loomisest [[1918]]. aastal. Aastatel [[1940]]–[[1944]] okupeerisid saart liitlasväed, mille komandörid on kirjas eraldi (tabeli all). {|class=wikitable !Alates !Kuni !Nimi !Eluaastad |- |'''Kuningas'''|||||| |- |[[1918]], [[1. detsember]]||1944, 16. juuni||[[Christian X|Kristján]]||([[1870]]–[[1947]]) |- |||||(''[[Taani riigipeade loend|Taani]] kuningas [[Christian X]]'')|| |- |[[1940]], [[9. aprill]]||1941, 17. juuni||'''Regendinõukogu'''|| |- |||||[[Hermann Jónasson]]||([[1896]]–[[1976]]) |- |||||[[Jakob Ragnar Valdimar Möller]]||([[1880]]–[[1955]]) |- |||||[[Stefán Jóhann Stefánsson]]||([[1894]]–[[1980]]) |- |[[1941]], [[17. juuni]]||1944, 16. juuni||[[Sveinn Björnsson]] ''regent''||([[1881]]–[[1952]]) |- |'''[[Islandi president|Presidendid]]'''|||||| |- |[[1944]], [[17. juuni]]||1952, 25. jaanuar||[[Sveinn Björnsson]]||([[1881]]–[[1952]]) |- |[[1952]], [[25. jaanuar]]||1952, 1. august||'''Ajutine triumviraat'''|| |- |||||[[Steingrímur Steinthórsson]]||([[1893]]–[[1966]]) |- |||||[[Jón Pálmason]]||([[1888]]–[[1973]]) |- |||||[[Jón Ásbjörnsson]]||([[1890]]–[[1966]]) |- |[[1952]], [[1. august]]||1968, 1. august||[[Ásgeir Ásgeirsson]]||([[1894]]–[[1972]]) |- |[[1968]], [[1. august]]||1980, 1. august||[[Kristján Eldjárn]]||([[1916]]–[[1982]]) |- |[[1980]], [[1. august]]||1996, 1. august||''pr.'' [[Vigdís Finnbogadóttir]]||([[1930]]–) |- |[[1996]], [[1. august]]||2016, 1. august||[[Ólafur Ragnar Grímsson]]||([[1943]]–) |- |[[2016]], [[1. august]]||2024, 1. august||[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]||([[1968]]–) |- |[[2024]], [[1. august]]||||[[Halla Tómasdóttir]]||( |} ==Liitlasvägede komandörid== *[[1940]]–1942 [[Henry O. Curtis]] ([[USA]]) ([[1888]]–[[1964]]) *[[1942]]–1943 [[Charles H. Bonesteel]] ([[USA]]) ([[1885]]–[[1964]]) *[[1943]]–1944 [[William S. Key]] ([[USA]]) ([[1889]]–[[1959]]) [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Islandi loendid]] hvhb7uph11czt1lsminiqwel0a06zta 7217795 7217794 2026-08-19T09:36:49Z ~2026-41978-03 234394 7217795 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''[[Island]]i riigipeade loend''' koosneb kahest tabelist, kus on loetletud riigi valitsejad iseseisvusperioodil [[930]]–[[1262]] ja alates [[Taani]]ga [[personaalunioon]]i loomisest [[1918]]. aastal. Aastatel [[1940]]–[[1944]] okupeerisid saart liitlasväed, mille komandörid on kirjas eraldi (tabeli all). {|class=wikitable !Alates !Kuni !Nimi !Eluaastad |- |'''Kuningas'''|||||| |- |[[1918]], [[1. detsember]]||1944, 16. juuni||[[Christian X|Kristján]]||([[1870]]–[[1947]]) |- |||||(''[[Taani riigipeade loend|Taani]] kuningas [[Christian X]]'')|| |- |[[1940]], [[9. aprill]]||1941, 17. juuni||'''Regendinõukogu'''|| |- |||||[[Hermann Jónasson]]||([[1896]]–[[1976]]) |- |||||[[Jakob Ragnar Valdimar Möller]]||([[1880]]–[[1955]]) |- |||||[[Stefán Jóhann Stefánsson]]||([[1894]]–[[1980]]) |- |[[1941]], [[17. juuni]]||1944, 16. juuni||[[Sveinn Björnsson]] ''regent''||([[1881]]–[[1952]]) |- |'''[[Islandi president|Presidendid]]'''|||||| |- |[[1944]], [[17. juuni]]||1952, 25. jaanuar||[[Sveinn Björnsson]]||([[1881]]–[[1952]]) |- |[[1952]], [[25. jaanuar]]||1952, 1. august||'''Ajutine triumviraat'''|| |- |||||[[Steingrímur Steinthórsson]]||([[1893]]–[[1966]]) |- |||||[[Jón Pálmason]]||([[1888]]–[[1973]]) |- |||||[[Jón Ásbjörnsson]]||([[1890]]–[[1966]]) |- |[[1952]], [[1. august]]||1968, 1. august||[[Ásgeir Ásgeirsson]]||([[1894]]–[[1972]]) |- |[[1968]], [[1. august]]||1980, 1. august||[[Kristján Eldjárn]]||([[1916]]–[[1982]]) |- |[[1980]], [[1. august]]||1996, 1. august||''pr.'' [[Vigdís Finnbogadóttir]]||([[1930]]–) |- |[[1996]], [[1. august]]||2016, 1. august||[[Ólafur Ragnar Grímsson]]||([[1943]]–) |- |[[2016]], [[1. august]]||2024, 1. august||[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]||([[1968]]–) |- |[[2024]], [[1. august]]||||''pr.'' [[Halla Tómasdóttir]]||([[1968]]–) |} ==Liitlasvägede komandörid== *[[1940]]–1942 [[Henry O. Curtis]] ([[USA]]) ([[1888]]–[[1964]]) *[[1942]]–1943 [[Charles H. Bonesteel]] ([[USA]]) ([[1885]]–[[1964]]) *[[1943]]–1944 [[William S. Key]] ([[USA]]) ([[1889]]–[[1959]]) [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Islandi loendid]] kixnoc801sevkrrxhj22scyrs7oxl6c Malta ordu 0 5779 7217791 7141326 2026-08-19T09:34:53Z Kuriuss 38125 7217791 wikitext text/x-wiki <table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300px"> <caption><font size="+1">'''Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu '''<br><small>''Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta''</small></font></caption> <tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2"> <table border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"> <tr><td align="center" width="140px">[[Pilt:Flag of the Order of St. John (various).svg|150px|Malta ordu lipp]]</td> <td align="center" width="140px" hight="30px">[[Pilt:Coat of arms of the Sovereign Military Order of Malta (variant).svg|ääris|150px|Malta ordu vapp]]</td></tr> <tr><td>[[Malta ordu lipp]]</td><td>[[Malta ordu vapp]]</td></tr> </table> <tr><td align=center colspan=2 style=border-bottom:3px solid gray;><font size=-1>deviis: ''Defensio fidei et obsequium pauperum''</font></td></tr> <tr><td align=center colspan=2> </td></tr> <tr><td>[[Malta ordu suurmeistrid|Suurmeister]]</td><td>[[John T. Dunlap]]</td></tr> <tr><td>Liikmeid</td><td>umbes 13 500</td></tr> <tr><td>Tekkis</td><td>[[1048]]</td></tr> <tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>''[[scudo]]''</td></tr></table> '''Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu''' (''Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta'') ehk''' Malta ordu''' on [[suveräänsus|suveräänne]] [[katoliiklus|katoliiklik]] [[ordu]]. Ordul on alalise vaatleja staatus [[ÜRO]] juures. Ordusse kuulub üle 13 500 [[rüütel|rüütli]] ja [[daam]]i üle kogu maailma. 2020. aasta märtsi seisuga oli Malta ordul [[diplomaatilised suhted]] 110 maailma riigiga ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Eesti Vabariik sõlmis diplomaatilised suhted Malta orduga 10. märtsil 2020.<ref>[https://vm.ee/et/uudised/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-malta-orduga Välisministeeriumi uudised, 11.03.2020. Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Malta orduga]</ref> [[Malta ordu suurmeister|Ordu suurmeister]] on alates 3. maist 2023 [[John T. Dunlap]]. ==Ajalugu== ===Hospitaliitide, Johanniitide ordu=== [[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|vasakul|[[Lähis-Ida]] [[ristisõdijate riigid]] 1135. aastal]] [[Pilt:Ritterorden-Outremer-bis-1291.png|pisi|[[Ordu]] kantsid [[ristisõdijate riigid|ristisõdijate riikides]]]] [[Pilt:Early Cross of the Knights Hospitaller.svg|pisi|100px|vasakul|Hospitaliitide, johanniitide ordu varajane vapp]] [[Pilt:Blason Ordre de Saint-Jean de Jérusalem.svg|pisi|100px|vasakul|Johanniitide ordu vapp]] [[Pilt:+Raymond du Puy, by Laurent Cars.jpg|pisi|[[Raymond du Puy]]]] [[Pilt:Marqab-crusader-castle-donjon.jpg|pisi|[[Margati kindlus]] Põhja-[[Süüria]]s]] [[Pilt:Krak des Chevaliers 01.jpg|pisi|[[Krak des Chevaliers]]' kindlus [[Süüria]]s]] Ordule eelnenud vennaskonna tegevuse algusaeg on ebaselge. Ühed allikad loevad selleks aastat [[1012]], teised aastat [[1048]]. Vennaskond tekkis [[Jeruusalemm]]as [[Benediktlased|benediktlaste]] Jeruusalemma Püha Maarja konvendi [[abt]]ile allutatud, esialgselt [[Aleksandria patriarhaat|Aleksandria]] [[Aleksandria patriarh|patriarhile]], pühale [[Johannes Almuseandja|Johannes]]ele pühitsetud hospidali juurde. Ordu kujunes välja Jeruusalemmas [[Amalfi]] (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. Palverändurite maja, [[hospidal]]i, pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliitideks või nende [[kaitsepühak]]u järgi johanniitideks. [[Jeruusalemma kuningas]] [[Balduin I]] tunnistas aastatel 1107–1107 hospitalieeride vennaskonda kui sõjalis-vaimulikku ordut ja eraldas ordu omandusse ka maatüki. Paavst [[Paschalis II]] tunnistas vennaskonda iseseisvana [[1113]]. aastal. [[Püha Tool]] võttis ordu oma kaitse alla, vabastas maksudest ja andis ordule samuti õiguse valida ilma mingisuguse kirikliku või maise vahelesegamiseta endale juhte. [[Pilt:Johanniterorden in Europa 1300.png|pisi|Johanniitide ordu Euroopas 1300]] Ordu varandus suurenes tänu vürstide ja valitsejate ohtratele annetustele ning ehitati ka Püha Johannese hospidali lähedale Ristija Johannesele pühitsetud tempel. Ordu kaitsepühakuks sai [[Johannes Almuseandja]] asemel [[Ristija Johannes]]. Hospidali esimese juhi Gerardi (−1120) ajal lahkus hospidal seotud olevast kirikust ja lõi kindlate ordureeglite ja sümboolikaga vennaskonna (must mantel lihtsa valge [[ladina rist]]iga; ka Püha Magdalena hospidal koos seal teenivate õdedega võttis endale vendade omaga üsna sarnase sümboolika ja riietuse). [[Pilt:Johanniterorden Mitteleuropa 1300.png|pisi|Johanniitide ordu [[Kesk-Euroopa]]s 1300]] Ordu teise juhi ehk meistri [[Raymond du Puy]] juhtimisel (1120–1160) kehtestati vendade riietusena must kaamelivillane mantel (kinnitati nööriga ümber kaela; sellel olid laiad, allapoole kitsenevad käised ning samuti tahapoole kitsenev [[kapuuts]] ja linasest riidest valmistatud kaheksaharuline rist) ning kehtestati ''Jeruusalemma Püha Johannese Hospidali Rüütliordu'' põhikiri. Raymond du Puy jagas orduvennad kolme klassi: #[[Rüütel|rüütlid]] ([[Aadel|aadlisoost]] sündinud) – võitlemiseks, usu ja palverändurite kaitseks; rahuajal palverändurite eest hoolitsemiseks #[[Preester|preestrid]] ([[kapellaan]]id) – kõikide jumalateenistuslike talituste läbiviimiseks nii rahu kui ka sõja ajal #teenijavennad – üheaegselt nii haigete hooldamiseks kui ka relvade kandmiseks ja hooldamiseks Esimesed reeglid kinnitas vennaskonnale paavst Honorius II [[1124]]. aastal. Vennaskond kujundati ''Johanniitide orduks'' [[1154]]. aastal, kui paavst [[Anastasius IV]] andis välja bulla "Christianae Fidei Religio", millega ühelt poolt viidi Püha Johannese vennaskond välja [[Jeruusalemma patriarh]]i ja kõigi teiste kohalike piiskoppide võimkonnast ning allutati otse [[Püha Tool|Pühale Toolile]], teisalt aga keelati vannutatud orduvendadel minna üle teistesse ordudesse või vennaskondadesse. Hiljemalt 1142. aastaks olid ordust eraldunud [[pidalitõbi]]ste eest hoolitsemisele pühendunud vennad, kelle esimene iseseisev põhikiri kinnitati samuti [[1154]]. aastal. Nemad valisid oma kaitsepühakuks [[püha Laatsarus]]e. Püha Laatsaruse vennaskonnast kujunes välja [[Jeruusalemma Püha Laatsaruse Sõja- ja Hospidalivendade Ordu|Püha Laatsaruse ordu]]. Raymond du Puy jagas ordu peale klasside veel ka keelteks ehk rahvusteks. Neid oli tema ajal seitse: esimene ja vanim [[Oksitaani keel|provansi]], siis overni, prantsuse, itaalia, [[Aragón|aragoni]], inglise, saksa, ning kolmesaja aasta pärast lisandus ka kaheksas keeleklass – [[kastiilia]]. Hospitalivendade ordu muutus [[12. sajand]]i teisel poolel järk-järgult sõjaliseks [[rüütliordu]]ks. Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu 6000 meheni. Ligemale 1000 neist olid rüütelvennad, ülejäänud teenijavennad. Ordu oli [[ristisõjad|ristisõdade]] ajal [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] tähtis sõjalis-poliitiline jõud. Ordu oli kiriklikult ja sõjaliselt iseseisev jõud ning omas ja valdas [[lääniõigus]]e alusel hulgaliselt kinnisvara. Et ordu oli tegev palverändurite kaitsja ning piiride valvaja rollis, anti talle üle või ehitati võimsaid kindlusi ja muid [[fortifikatsioon]]e üle terve [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]]: [[Beth Gibelin]] ([[Bayt Jibrin]]) (1136), [[Krak de Chevaliers]] (1144), [[Marqab]] ([[Margat]]) (1186). 12. sajandi keskel olid rüütlite tähtsaimad kantsid [[Krak des Chevaliers]] ning pikka aega ordu üks peamisi [[residents]]e, [[Margat]]. {{vaata|Margati kindlus}}, ''[[Krak des Chevaliers]], [[Montforti kindlus]]'' ===Ristisõjad=== {{vaata|Ristisõjad}} Johanniitide ordu osales sõjalistes operatsioonides alates [[Teine ristisõda|Teisest ristisõjast]]. Nad osalesid [[Ashkeloni lahing|Ashkeloni]] ja [[Kairo lahing]]utes, kui [[Saladin]] alustas sõjaretki ristisõdijate kontrolli all olevatele aladele [[1183]]. aastal, ja sai hävitava kaotuse osaliseks, kui kogu ristirüütlite armeed löödi [[1187]]. aasta juulis [[Hattini lahing|Hattini]] all; sama aasta oktoobris langes Egiptuse [[vesiir]]i Saladini kätte ka Jeruusalemm. [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] ajal [[1191]]. aastal vabastasid ristirüütlid johanniitide residentsi Akko, kuhu viidi üle ka [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] pealinn. [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] aitasid johanniidid vallutada [[1204]]. aasta aprillis [[Konstantinoopol]]i. [[Viies ristisõda|Viiendas ristisõjas]] osalesid johanniidid 1217. aastal Tabori ebaõnnestunud piiramisel ja Damista piiramisel ja vallutamisel. 1244. aastal osalesid Johanniidid [[Aijubiidide riik|Aijubiidide]] vahelises sõjas ning kandsid [[Baibars]]i juhitud [[Horezm]]i-Egiptuse ja Franki-Süüria armeede lahingus suuri kaotusi, nii et lahingus osalenutest johhaniitidest-rüütlitest jäi ellu ainult 27. {{vaata|Esimene ristisõda}}, ''[[Teine ristisõda]], [[Kolmas ristisõda]], [[Neljas ristisõda]], [[Viies ristisõda]]'' [[1271]]. aastal vallutas sultan Baibars Johanniitide ordu ja [[Templirüütlid|templirüütl]]ite tugipunktid [[Krak des Chevaliers]]'s ja [[Montfort]]is. [[1291]]. aastal langes [[Akko piiramine (1291)|Akko piiramise]] järel linn 18. mail [[Egiptuse ja Süüria sultan]]i (1290–1293) [[Al-Ashraf Khalil]]i vägede kätte. Kokku umbes üheksasada rüütlit mõlemast ordust koos ligikaudu 11 000 muu sõjamehega pidasid üle kuu aja vastu üle 200 000-lise [[muslim]]ite armee rünnakutele, kaitstes 1291. aastal [[Akko]]t. {{vaata|Jeruusalemma kuningriik#Akko langemine}} ===Ordu Rhodosel=== [[Pilt:Castle at Rhodes.jpg|pisi|Ordumeistri kindlus Rhodosel]] [[Palestiina]]st ja [[Süüria]]st tõrjuti ordu pärast viimase ristisõdijate kantsi langemist [[1291]]. aastal [[Küprose kuningriik|Küpros]]ele, kus [[Küprose kuningas]] kinkis rüütlitele tagasihoidliku [[Limisso]] linna. Küproselt liiguti [[1310]]. aastal [[Rhodos]]ele, kus kujunes välja sõltumatu ja iseseisev [[orduriik]], millele hiljem omistati suveräänne staatus. Aastal 1309 hõivasid Jeruusalemma Püha Johannese hospitaliitide rüütlid [[Bütsantsi ajalugu|Bütsantsilt]] [[Egeuse meri|Egeuse mer]]e [[Dodekaneesid]]e saarerühmas Rhodose kõrval asuva [[Kastellorizo]] saare. Neli aastat kestnud võitlused Rhodose saarel seni asunud türklaste ja saratseenidega lõppesid 1310. aastal, kui johanniidid tõid sinna oma peakorteri. Ordu lõi riikliku aluse oma sõjalisele võimsusele ning johanniite hakati kutsuma Rhodose rüütliteks. Kui [[Templirüütlite Ordu]] [[1312]]. aastal likvideeriti ja tolle enamik varasid paavsti [[Clemens V]] bullaga johanniitidele üle anti, tõusid viimased oma suuruse ja kuulsuse tipule, maise võimu [[kulminatsioon]]ipunkti. Ordu Rhodose ajastul kujunes välja ordu laevastiku võimsus ja ordu peamiseks ülesandeks saigi võitlus [[Osmanite riik|Osmanite türklaste]] ja [[Mamelukkide sultanaat|mameluk]]kide [[Egiptuse ajalugu#Mamelukkide Egiptus|Egiptusega]]; [[1320]]. aastal löödi oma 30 Rhodose saare all tagasi türklaste 80 alusest koosnev eskaader. [[1343]]. aastal vallutati paavst [[Clemens VI]] poolt välja kuulutatud [[Smyrna ristisõda]]des (1343–1351) koos [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]], [[Küprose kuningriik|Küprose]], [[Dauphiné]] liitlastega [[Smyrna]], [[Väike-Aasia]] läänerannikul. [[1365]]. aastal osalesid nad [[Küprose kuningriik|Küprose]] kuninga [[Pierre I (Küpros)|Pierre I]] korraldatud [[Mamelukkide sultanaat|Mamelukkide sultanaadi]] [[Aleksandria]] vallutamises koos Küprose ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] vägedega. Kreeka [[Ahhaia vürstiriik|Ahhaia vürstiriigi]] troonipärilustülide ajal (1307–1383) 1377. aastal rentis [[Napoli kuningriik|Napoli kuning]]anna [[Jeanne (Napoli)|Jeanne]], kes oli hõivatud keeruka poliitilise olukorraga Itaalias, Ahhaia viieks aastaks Hospitaliitide ordule, hinnaga 4000 [[tukat]]it aastas. Kuid Jeanne vangistati 1381. aastal ning Konstantinoopoli titulaarkeiser Jacques de Baux kasutas võimalust ning haaras Ahhaia endale. 1396. aastal kuulutas paavst [[Urbanus VI]] heakskiidul end uueks Ahhaia vürstiriigi vürstiks Hospitaliitide ordu palgatud [[Navarra kompanii]] sõjapealik [[Pedro de San Superano]]. Paavst pidas end vürstiriigi omanikuks, kuna Jacques de Baux pärijad olid loovutanud oma õigused paavstile. [[1396]]. aastal osalesid Hospitaliitide ordu väed Ungari ja Horvaatia kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] katses [[Ungari ajalugu|Ungari]] piiridelt tagasi tõrjuda [[Osmanite riik|Osmaneid]], isegi alustada [[Bütsants]]i abistamiseks [[ristisõda]], kuid said [[Nikopolise lahing]]us (1396) lüüa. Lahingus kaotasid Ungari-Prantsuse ([[Ungari kuningriik|Ungari]], [[Horvaatia liidus Ungariga|Horvaatia]], [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]], [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]], [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]], [[Burgundia]], [[Saksa-Rooma riik|Saksa]]) väed Sigismundi ja [[Philippe d’Artois]]' juhtimisel, [[Bayezid I]] vägedele. [[1397]]. aastal müüs [[Bütsantsi keiser]] [[Manuel II]] hospitaliitidele [[Kórinthos]]e [[Peloponnesos]]el ning hospitaliitid osalesid ka Manuel II vägede sõjakäigul [[1399]]. aastal osmanite Riva kindlustuste vastu [[Must meri|Musta mere]] ääres. Morea despoot [[Theodore I Palaiologos]] andis aladel kindlat kaitset korraldanud ordu valdusse ka [[Kalavryta]] (1400) ja [[Morea despootkond|Morea despootkonna]] keskuse [[Mystrás]]e ning järgnevalt kõik keisririigi alad Moreas, kuid kohalike vastuseisu tõttu loobusid nad valdustest ning lahkusid 1404. aastal [[Peloponnesos]]elt. Ordu võimu all olid ajutiselt: [[İzmir|Smyrna]] (nüüd [[İzmir]]; 1344–1402), [[Antalya|Attalia]] (nüüd Antalya; 1361–1373 ja [[Bodrum|Halikarnassos]] (nüüd Bodrum; 1412–14..), kõik kolm [[Anatoolia]]s; [[Kórinthos]] [[Peloponnesos]]el (1397–1404), [[Salona]] (iidne [[Ámfissa]]; 1407–1410) ning [[Ikaría]] (1424–1521) ja [[Kos]]i (1215–1522) saared. Egiptuse mamelukkidega rahu sõlmimise järel taastasid johanniidid [[1403]]. aastal oma Jeruusalemma hospidali. [[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|Osmanite impeerium, aastail 1481–1683. [[Türgi sultan]]ite (1481–1512) [[Bayezid II]], (1512–1520) [[Selim I]] Julma, (1520–1566) [[Suleiman I|Süleyman I]] Toreda jt. valitsusajal]] [[1440]]. aastal ja [[1444]]. aastal tõrjusid orduväed Rhodose alla vallutusplaanidega saabunud mamelukkide väed, sõjategevus lõppes [[1448]]. aastal alla kirjutatud rahulepinguga. Pärast [[1453]]. aastal Osmanite poolt [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli]] vallutamist, hakkasid nood ka johanniite kimbutama. Ordu asus oma valdusi kindlustama ja valmistus võitluseks suurmeister [[Pierre de Aubusson]] (1476–1505) juhtimisel. 1480. aastal ründasid osmanid Rhodose saart, kuid osmanid löödi tagasi. [[Selim I]] vallutas [[1517]]. aastal [[Mamelukkide sultanaat|Mamelukkide sultanaadi]] [[Egiptus#Mamelukkide Egiptus|Egiptuses]]. [[1522]]. aastal tuli Osmanite valitseja [[Suleiman I]] ise koos oma 200 000 armee ja 400 sõjalaevaga Rhodose 300 rüütli ja seitsme 7500 meremehe ja kohaliku elaniku vastu. Pärast pool aastat kestnud ülimalt ebavõrdset võitlust, lahkusid rüütlid auga sama aasta detsembri lõpul saarelt, sõlmides enne väärika kapituleerumislepingu ja võttes kaasa kõik relvad, lipud ja reliikviad. Osmanid muutusid [[Vahemeri|Vahemere]] tugevaimaks merevõimuks. ===Malta ordu=== [[Pilt:Territories of the Knights Hospitaller 1530-1798.png|pisi|Orduvaldused 1530–1798]] [[Pilt:Hospitaller colonization.png|pisi|]] 1530. aastal sai ordu Saksa-Rooma keisrilt [[Karl V]]-lt endale [[Malta]] saare. 24. märtsil 1530. aastal kirjutas Karl V alla lepingule (mille 25. aprillil paavst [[Clemens VII]] ka oma bullaga kinnitas) Malta, [[Comino]] ja [[Gozo]] saarte ning Tripoli linna igavesest ajast igaveseks üleminekule vaba-aadelliku lääni näol Johanniitide ordule. Keisri soov oli, et ordurüütlid kaitseksid tema laevu Vahemerel türklaste ja muude [[piraat]]ide eest ning takistaksid osmanitel avada Tripolis omi baase. 26. oktoobril 1530 randus ordu laevastik Maltal, mispeale johhaniidid end nüüd Malta rüütliteks kutsuma hakkasid. 1535. aastal tegi ordu laevastik koos liitlastega esimese võiduka retke piraatide vastu. Alanud [[reformatsioon]]iliikumine mõjutas ordu tegevust Euroopas, [[Inglise kuningas]] keelas ordu tegevuse tema võimu all oleval territooriumil kogu inglise hospitaliitide omanduse [[Rekvireerimine|rekvireeri]]des, [[luterlus]]est sai kantud ka [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] [[baljaaž]]i tegevus. [[1551]]. aastal ründasid osmanid arvukate jõududega Maltat, ent ei suutnud vallutada saart, kuid kaotati [[Tripoli]] linn [[Põhja-Aafrika]]s. [[Fail:The_Siege_of_Malta-_Valetta,_13_September_1565_RMG_BHC0259.tiff|pisi|Valetta kindlus 1565. aasta piiramise ajal]] [[1565]]. aasta kevadel ründas 30 000-meheline osmanite armee 600 Maltal asuvat rüütlit, kellel olid abiks veel umbes 7000 muud sõdurit. Suve lõpuks pidid osmanid edutult taganema. {{vaata|Malta piiramine}} [[1568]]. aastal hakkas suurmeister [[Jean de la Valette Parisot]] (1557–1568) rajama uut pealinna, mille nimeks pärast tema rajaja surma sai [[Valletta|La Valletta]]. [[Pilt:Malteser Galeere.jpg|pisi|vasakul|Malta ordulaevastiku galeer]] Ordulaevastik arenes Euroopa merekilbiks, kindlustades Euroopa kristlaste alustele kaitse ja rünnates vaenlaste laevu – ainuüksi [[17. sajand]]i esimesel poolel saavutasid ordurüütlid 18 suurt võitu vaenlaste üle, ordu laevastikku peeti parimaks Vahemerel. Orduväed osalesid ka sõjategevusel maismaal, ühendatud kristlike väeüksuste koosseisus löödi Viini all osmaneid [[1683]]. aastal. Viimast korda proovisid osmanid edutult Maltat vallutada [[1721]]. aastal. [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid [[Malta]] kõigepealt [[Prantsusmaa|prantslased]] (1798) ning seejärel [[Suurbritannia|britid]] ([[1800]]). Malta ordu minetas oma valdused. [[Napoleon I]] valitseval territooriumil oli Malta ordu tegevus keelatud. Alates [[1834]]. aastast asub Malta ordu [[Rooma]]s. Talle kuuluv [[Malta palee]] Roomas omab [[eksterritoriaalsus|eksterritoriaalset]] staatust, ordu on [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] subjekt, tegeleb [[meditsiin]]i ja [[humanitaarabi]]ga. ==Juhid ja organisatsioon== *kuni suveni [[1099]] – rektor *suvest [[1099]]–[[1489]] – asutaja ja direktor, pärast seda – magister *[[1489]]–[[1805]] – suurmeister *[[1805]] – [[28. märts]]ini [[1879]] – ''Luogotenente del magisterio'' *[[28. märts]]ist [[1879]] kuni tänapäevani – suurmeister [[Malta ordu suurmeister]] *-[[1120]] – [[Gerard Beatified]], *[[1120]]–[[1160]] – [[Raymond du Puy]] *[[Fulk de Villaret]] *[[de Lastic]] *[[Helion Villeneuve]] *[[Pierre d'Aubusson]] *[[1481]]–[[1534]] [[Philippe Villiers l'Isle]] *[[1557]]–[[1568]] – [[Jean Parisot de la Valette]] *[[1568]]–[[1572]] *[[1572]]–[[1582]] – [[Jean de la Cassiere]] *-[[1657]] – Lascaris *[[1657]]- – [[Martin de Redin]] *[[1697]]–[[1720]] * – [[Pinto de Fonseca]] *–[[1797]] – [[Emmanuel de Rohan]] *[[1797]]–[[1798]] -[[Ferdinand von Hompesch]] *[[1798]]–[[1801]] – keiser [[Paul I]] *1801–1803 suurmeistri ametikoht vakantne *[[1803]]–[[1805]] – [[Giovanni-Battista Tommasi]] ''Luogotenente del magisterio'' (1805–1872 suurmeistri ametikoht vakantne) *15.6.[[1805]]–17.6.[[1805]] – [[Innico-Maria Guevara-Suardo]] *17.6.[[1805]]–5.12.[[1805]] – [[Giuseppe Caracciolo]] *5.12.[[1805]]–[[1814]] – [[Innico-Maria Guevara-Suardo]] *[[1814]]–[[1821]] – [[Andrea di Giovanni e Centelles]] *[[1821]]–[[1834]] – [[Antonio Busca a Milanese]] *[[1834]]–[[1846]] – [[Carlo Candida]] *[[1846]]–[[1865]] – [[Philip von Colloredo]] *[[1865]]–[[1872]] – [[Alessandro Borgia]] Malta ordu suurmeister *[[1872]]–[[1905]] – [[Giovanni-Battista Ceschi a Santa Croce]] (alates [[28. märts]]ist [[1879]]) *[[1905]]–[[1931]] – [[Galeazzo von Thun und Hohenstein]] *[[1907]]–[[1931]] – ''de facto'' – [[Pio Franchi de' Cavalieri]] *[[1931]]–[[1951]] – [[Ludovico Chigi Albani della Rovere]] *[[1951]]–[[1955]] – [[Antonio Hercolani-Fava-Simonetti]] *[[1955]]–[[1962]] – [[Ernesto Paterno Castello di Carcaci]] *[[1962]]–[[1988]] – [[Angelo de Mojana]] *[[1988]]–[[2008]] – [[Andrew Bertie]] *[[2008]]–[[2017]] – [[Matthew Festing]] *[[2017]]–[[2020]] – [[Giacomo Dalla Torre del Tempio di Sanguinetto]]. *Alates 2020 [[Marco Luzzago]] ==Vaata ka== *[[Malta rist]] *[[Malta ordu pass]] *[[Püha Johannese Ordu klooster|Püha Johannese Ordu kloost]]ri [[Sirena]]s ja [[Beaulieu en Querch]] *[[Johhaniitide Ordu Allianss]]: **Balley Brandenburg **Johhaniitide Ordu Madalmaades **Johhaniitide Ordu Rootsis **Jeruusalemma Püha Johannese Hospitalieeride Üliaulise Ordu Suurprioraat, Suurbritannias ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *[[Jako Kull]], [https://www.terramariana.ee/Malta_Ordu_referaat_11.12.2017.pdf JOHHANIITIDE ORDU: AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE] ==Välislingid== {{commonskat|Palace of the Grand Master of the Knights of Rhodes|Ordumeistri kindlus Rhodosel}} {{commonskat|Order of Saint John of Jerusalem|Johaniitide ordu}} {{commonskat|Sovereign Military Order of Malta|Malta ordu}} {{commonskat|Knights of Malta|Malta ordu rüütlid}} *[https://www.orderofmalta.int Ordu koduleht] *[http://www.ritterhaus.ch/ Malta ordu muuseum] *[http://www.guidetomalta.net/knights_of_malta.htm Ingliskeelne artikkel] *[http://www.chivalricorders.org/orders/self-styled/selfsty1.htm Valed Malta ordud] *[https://www.youtube.com/watch?v=6WQHtkN5mA4 Palazzo Malta] [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Malta ordu| ]] [[Kategooria:Rhodos]] [[Kategooria:Jeruusalemma kuningriik]] [[Kategooria:Katoliku kirik]] nrqkh81v0xk3wjfj1rvk2wlml9la8v6 Eesti järvede loend 0 5917 7217622 7004686 2026-08-19T02:28:13Z Mathguy2718 220657 Link 7217622 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]] [[järv]]i (looduslikud järved, paisjärved, tehisjärved, basseinid, tiigid) ja [[järvestik]]ke.'' <br /> {{tähed}} ==A== *[[Aabra järv]] (Aabri järv, Peetra järv, Peetva järv, Raudjärv, Raudnurme järv) *[[Aakre Saeveski paisjärv]] (Saeveski paisjärv) *[[Aalupi järv]] (Paabo järv, Alopi järv, Alapea järv, Paabu järv) *[[Aardla järv]] (Ardla järv) *[[Aardla poldri järv]] (Pori järv, Reola bassein) *([[Aardla poldri veehoidla]]) (6 veehoidlat) *[[Aarike paisjärv]] *[[Aasa paisjärv]] *[[Aaspere tiik]] *[[Aastejärv]] (Aastajärv) *[[Aavoja veehoidla]] (Ülejõe veehoidla) *[[Abadeauk]] *[[Abajaloik]] *[[Abissaare karjäär]] (tehisjärv) *[[Abja paisjärv]] *[[Adra pais]] *[[Adra paisjärv]] *[[Aegviidu järved]] *[[Aeli järv]] (Aela järv, Aeljärv, Väike Kuimetsa järv) *[[Aenga laht]] (Aeng) *[[Agali järv]] (Akkali järv, Akali järv) *[[Agusalu järved]] *[[Agusalu järv]] (Agusalu Suurjärv, Soska järv, Sooski järv) *[[Aheru järv]] / [[Kandsi järv]] (Kansi järv, Suurjärv, Aherjärv) *[[Aheru Mudajärv]] *[[Küti Ahijärv]] *[[Lääniste Ahijärv]] *[[Piigandi Ahijärv]] *[[Ahimäe karjäär]] (tehisjärv) *[[Ahitsõ järv]] (Ahitse järv, Ahitsejärv) *([[Ahja tiigid]]) *[[Ahnejärv]] (Kurtna Ahnejärv) (Laugasjärv, Ahvenajärv) *[[Ahnõjärv]] (Karula Ahnõjärv) (Karula Ahnejärv) *[[Ahtriskeloik]] (Kõve lõugas, Adriska järv) *[[Ahula karjäär]] (tehisjärv) *[[Ahunajärv]] (Ahvenajärv) *[[Ahvenajärv]] (Nelijärve Ahvenajärv) (Aegviidu Ahvenjärv, Linaleo järv) *[[Kurtna Ahvenjärv|Ahvenjärv]] (Kurtna Ahvenjärv) (Särgjärv) *[[Ahvenjärv (Päidla)|Ahvenjärv]] (Päidla Ahvenjärv) (Vastsetare järv) *[[Aidu järv]] (Loodi Suurjärv) *[[Aidu järv (Jõgeva maakond)|Aidu järv]] (Kõpu tiik, Kõpu veehoidla, Aidu tehisjärv, Aidu veehoidla, Kivioja järv) *[[Aidu karjääri settebassein I]] *[[Aidu karjääri settebassein II]] *[[Aidu karjääri settebassein III]] *[[Aidu karjääri settebassein IV]] *[[Aidu karjääri settebassein V]] *[[Ainja järv]] (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv) *[[Ainja Sinijärv]] *[[Aknajärv]] *[[Akste järv]] *[[Aladi tiik]] *[[Alajõe paisjärv]] *[[Alakonnu järv]] (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv) *[[Alapikä järv]] (Alapika järv) *[[Ala-Puide järv]] *[[Alasjärv]] (Piipse järv) *[[Alastvere veehoidla]] (Allastvere veehoidla, Meeritsa veehoidla) *[[Alasulg]] (Trolla Alasulg) *[[Alatiik]] (Lakõssuu Alatiik) *[[Alatsi järv]] (Suuresilma järv) *[[Alatskivi Kaanjärv]] *[[Alatskivi järv]] (Alatskivi paisjärv) *[[Ala-Vadsa lump]] (Meliküla tiigid) *[[Alavere järv]] *[[Alavere tiigid]] *[[Küti Alaveski järv|Alaveski järv]] (Küti Alaveski järv) *[[Saru Alaveski järv|Alaveski järv]] (Saru Alaveski järv) (Mõniste paisjärv) *[[Sänna Alaveski järv|Alaveski järv]] (Sänna Alaveski järv) (Sänna Alaveski paisjärv) *[[Albre järv]] (Aiaste Albre järv) (Kriisa tiik) *[[Albri järv]] (Navi Albri järv) *[[Alesti järv]] (Alesti karjäärijärv) *[[Aleti järv]] (Aleti paisjärv) *[[Alevijärv]] (Kellamehe järv) *[[Aljava abajas]] *[[Jäneda Allikajärv|Allikajärv]] (Jäneda Allikajärv) (Jäneda mõisa tiigid) *[[Laomäe Allikajärv|Allikajärv]] (Laomäe Allikajärv) (Laomäe laksid, Nakamaa järv) *[[Peraküla Allikajärv|Allikajärv]] (Peraküla Allikajärv) (Allikjärv) *[[Roosna-Alliku Allikajärv|Allikajärv]] (Roosna-Alliku Allikajärv) *[[Allikalaht]] *[[Allikjärv]] *[[Alliku paisjärv]] *[[Altja Oandu paisjärv]] *[[Alumati järv]] *([[Alu tiigid]]) (2 tiiki) *[[Alumine paisjärv]] (Sillamäe Alumine paisjärv) (Sillamäe alumine paisjärv) *[[Aluste kruusakarjäär]] (tehisjärv) *[[Alustre-Päärna veehoidla]] *[[Amara järv]] *[[Andresjärv]] (Mustjärv) *[[Andri järv]] *[[Andsu järved]] *[[Andsu Edejärv]] *[[Andsu Perajärv]] *[[Anelema karjäär]] *[[Anija järv]] *[[Anne kanal]] (Anne kanal I) *[[Väike-Anne kanal|Anne kanal II]] (Väike-Anne kanal) *[[Annejärv]] *[[Annejärv]] *[[Annemõisa paisjärv]] *[[Annijärv]] *[[Annjärv]] (Annejärv) *[[Annuse paisjärv]] *[[Annõ järv]] (Tsolgo Annõ järv) (Annejärv, Plaado järv, Anne-Peetri järv) *[[Ansiauk]] (Maksameri) *[[Antsu kalatiik I]] *[[Antsu kalatiik II]] *[[Anutakse laugas]] *[[Ao järv]] *[[Ao paisjärv]] (Ao veehoidla) *[[Ao veskijärv]] *[[Apja järved]] *[[Arasoo järv]] *[[Aravuse järv]] (Tõnsu järv, Sõmeru järv) *[[Arbi järv]] (Arbijärv, Väike Elva järv, Elva Väikejärv) *[[Arkna paisjärv]] *[[Armise järv]] (4. Jõuküla järv) *[[Arujärv|Arojärv]] (Rasina Arujärv) *[[Aruküla Arujärv|Arujärv]] (Aruküla Arujärv) (Aruküla mädajärveke) *[[Aru paisjärv]] *[[Arula Perajärv]] *[[Arula Vahejärv]] *[[Arula Veskijärv]] *[[Arumetsa paisjärv]] *[[Aruoja veehoidla]] *[[Asema järv]] (Suur Asema järv, 2. Asema järv) *[[Aseri karjäär]] (Aseri tiik) *[[Aseri paisjärv]] *[[Aseri tiik]] (Aseri paisjärv) *[[Leevijõe Asu järv|Asu järv]] (Leevijõe Asu järv) *[[Taagepera Asu järv|Asu järv]] (Taagepera Asu järv) (Asu paisjärv) *[[Asuja paisjärv]] *[[Augjärv]] (Aukjärv) *[[Auksi järv]] ==B== *[[Balti SEJ settebasseinid]] (15 basseini) *[[Beresje Umbjärv]] (Peresi Umbjärv, Perese järv, 1. Võõpsu järv) *[[Bodän]] *[[Boose järved]] *[[Boose Suurjärv]] *[[Boose Väikejärv]] *[[Bäckesjoen]] *[[Bysholmsvike]] ==D== *[[Diby järv]] / [[Dibyträske]] (Träski järv, Dibö järv) ==E== *[[Edasi järv]] (Edasi järved, Langermaa veehoidla) *[[Andsu Edejärv|Edejärv]] (Andsu Edejärv) (Jaanijärv) *[[Hatiku Edejärv|Edejärv]] (Hatiku Edejärv) (Hatike Tagajärv, Hatiku järv, Hatiko järv) *[[Koloreino Edejärv|Edejärv]] (Koloreino Edejärv) (Koloreino Edejärv) *[[Edru Kaanjärv]] *[[Eedi lomp]] *[[Eera järved]] *[[Eerese järv]] (Ruskavere Nõmmejärv, Eresi järv) *[[Eerika tiik]] *[[Neeruti Eesjärv|Eesjärv]] (Neeruti Eesjärv) (Karisööda järv) *[[Tartussaare Eesjärv|Eesjärv]] (Tartussaare Eesjärv) (Tartusaare järv, Ratassaare järv) *[[Eesti SEJ settebassein I]] *[[Eesti SEJ settebassein II]] *[[Egeri järv]] *[[Eidapere järv]] (1. Eidapere järv) *[[Eistvere järv]] (Eistvere paisjärv) *([[EKSEKO tiigid]]) (2 tiiki) *[[Elistvere järv]] (Kuru järv) *[[Elsejärv]] (Nahe Mädajärv, Elsi järv) *[[Elujärv]] (Paliküla järv, Paluküla järv) *[[Emujärved]] *[[Elva paisjärv]] (Pulga veehoidla) *[[Endla järv]] *([[Endla raba laukad]]) (3 laugast) *[[Endu laht]] (Endulaht, Pahapilli järv) *[[Engi tiik]] *[[Engli järv]] (Tiklase järv, Tihklase järv, Tiglase järv, Tikliste järv) *[[Ennuse järv]] (Eenuse järv) *[[Erastvere järv]] *[[Ermeli lump]] *[[Ermistu järv]] (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv) *[[Erne järv]] (Padari paisjärv) *[[Essemäe järv]] *[[Essemäe Linajärv]] *[[Essu tiik]] (Essu järv, Jessu järv) *[[Estonia järv]] (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv) ==F== *[[Flyvae]] (Pikane järv, Pikanina järv) ==H== *[[Haabsaarõ järved]] (Haabsaare järv, Haavametsa järv) (Määrasto raba laugas) *[[Haage järv]] (Haage paisjärv, Loku veehoidla) *[[Haanja Kõverjärv]] *[[Haaslava kalatiigid]] (14 tiiki) *[[Haavakivi paisjärv]] *[[Haavapea Palojärv]] *[[Haavasoo järv]] (Haatasoo järv, Saunalaht, Sauna laht) *[[Haiba veehoidla]] *[[Hainjärv]] (Haanja järv) *[[Haki lomp]] (Taru tiigid) *[[Haki lump]] *[[Haljala paisjärv]] *[[Hanija järv]] *[[Hanijärv]] (Küünjärv, Ülemäejärv) *[[Hanitiik]] (Krootuse veehoidla) *[[Hanni järv]] (Annijärv, Hannijärv) *([[Hansi lombid]]) (2 lompi) *[[Hansuveske järv]] *[[Harakajärv]] *[[Harju karjäär]] *[[Harju laht]] *[[Harku järv]] *[[Hatiku järved]] **[[Hatiku Edejärv]] **[[Hatiku Tagajärv]] *[[Hatsikõ järv]] (Hatsike järv) *[[Aheru Haugjärv|Haugjärv]] (Aheru Haugjärv) *[[Kurtna Haugjärv|Haugjärv]] (Kurtna Haugjärv) (Havijärv) *[[Ämmassaare Haugjärv|Haugjärv]] (Ämmassaare Haugjärv) (Emmasaare Haugjärv, Emmusaare järv) *[[Haukajärv]] (Hauka järv) *([[Heinasoo järved]]) *[[Hellenurme järv]] (Hellenurme paisjärv) *[[Hellenurme Linajärv]] *[[Helme Suurjärv]] *[[Helmjärv]] (Kõverjärv) *[[Hendrikhansu järv]] (Hendrikhansu paisjärv) *[[Herrmani lomp]] (Valgjärve tiigid) *[[Hertsemaa silm]] *[[Hiieveski paisjärv]] (Hiieveski veehoidla) *[[Hilba järv]] *[[Hilibiniidü järv]] (Kurtjärv, Pikalombi järv) *[[Hilläkeste järv]] (Meremäe paisjärv, Tsirgu paisjärv) *[[Himmaste turbatiik]] *[[Hindaste järv]] (Indaste järv) *[[Hino järv]] (Hino järv Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv) *[[Hirmu järv]] *[[Hola lump]] (Võrumõisa tiik) *[[Holstre järv]] (Ollikoja järv) *[[Holstre järved]] *[[Holstre Linajärv]] *[[Holvandi Kivijärv]] *[[Hommiku paisjärv]] *[[Hoovi järv]] (Kikkaoja tiik) *[[Hopi järv]] *[[Horoski järv]] *[[Hummuli Järve järv]] *[[Hummuli keskuse veehoidla]] *[[Hundissaare järv]] (Hundisaare järv, Riisa järv, Kikepera järv) *[[Hurmi järv]] (Külajärv) *[[Hutita veskijärv]] (Utita veskijärv) *[[Härgesoo tiik]] *([[Härjanurme kalatiigid]]) (6 tiiki) *[[Härjanurme paisjärv]] (Härjanurme veskijärv) *[[Härjäsilm]] *[[Härmäjärv]] (Armojärv) *[[Häälijärv]] (Külma järv) *[[Hülgevõsu lomp]] (Valgjärve tiigid) *[[Hüüdre järv]] (Hüüdra järv) *[[Hüüdru järv]] ==I== *[[Idakarjäär]] (Rummu Idakarjäär) (Rummu lubjakivimaardla, Rummu karjäär) *[[Ida-Pikklaug]] *[[Idinä järv]] (Idina järv) *[[Iduste järv]] *[[Igevere paisjärv]] *[[Iheruse järv]] (Väike Rebasejärv) *([[Iidva raba laugas]]) *[[Ikeperä järv]] (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv) *[[Ikujärv]] *[[Illi järv]] *[[Illi järved]] *[[Illi Umbjärv]] *[[Illi veskijärv]] *[[Väike Umbjärv|Illi Väike Umbjärv]] *[[Ilmatsalu kalatiigid]] (9 tiiki) *[[Ilmatsalu paisjärv]] *[[Ilmjärv]] *[[Imastu allikas]] (Imastu järv) *[[Imastu järv]] *[[Imatu järv]] (Immatu järv) *[[Immaku järv]] (Immakjärv) *[[Immatu järv]] *[[Imsi järv]] *[[Imukvere tiik]] *[[Inahamne]] (In hamne) *[[Indaste järv]] *[[Inni järv]] (Hinni järv, Kahru järv) *[[Irda lomp]] (Maaritsa tiik nr.2) *[[Isakõnnu järv]] *[[Isandajärv]] (Isanda järv, Isana järv) *[[Isinovski tiigid]] (2 tiiki) *[[Issaku järv]] (Issaku paisjärv) *[[Ivaste Pikkjärv]] *[[Ivaste Savijärv]] ==J== *[[Jaagarahu järv]] *[[Jaagarahu karjäär]] (tehisjärv) *[[Jaagu järv]] *[[Jaagusuu lomp]] (Paistiik nr. 2) *[[Jaala järv]] (Jala järv) *[[Jaandi järv]] *[[Jaanimäe tiik]] (Aladi 6) *[[Jaanissaarõ järv]] (Jaanisaare järv, Jaanisjärv) *[[Jaanuse järv]] (Pikkjärv) *[[Jaanuse paisjärv]] *[[Jaanusjärv]] (Sinepijärv, Tahkri järv, Tohkri veskijärv) *[[Jaaska järv]] (Prangli Jaskajärv, Savikoja järv) *[[Jaha järv]] *[[Jahajärv]] *[[Jakapi järv]] (Jakobi järv, Jakopi järv) *[[Jalametsa järv]] *[[Jalase järv]] (Sõbessoo järv) *[[Janokjärv]] (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv) *[[Japsi järv]] *[[Karula Jaska järv|Jaska järv]] (Karula Jaska järv) (Jaaska järv) *[[Olustvere Jaska järv|Jaska järv]] (Olustvere Jaska järv) (Jaska paisjärv) *[[Jaskajärv]] *[[Jaugamõisa järv]] *[[Jauni järv]] *[[Jeruski lomp]] (Keebi järv) *[[Joandi järv]] *[[Juba järv]] (Jubu järv) *[[Jugu järv]] (Jubu järv) *[[Juhani lomp]] *[[Juhaniniidü lump]] *[[Juprijärv]] (Veskijärv) (Veskijärv) *[[Jursa järv]] (Kavandi Väikejärv, Kavandu järv, Kävandu Väikejärv, Kavandu Väikejärv) *[[Jussi järved]] *[[Jussi Linajärv]] *[[Jussi Pikkjärv]] *[[Jussi Väinjärv]] *[[Jussoni lomp]] (Kriisa tiik) *[[Juta järv]] (Viru-Tammiku paisjärv) *[[Juusa järv]] (Kuningajärv) *[[Jõempa järv]] *[[Jõemõisa järv]] *[[Jõemõisa-Kaiu järvestik]] *[[Jõepera karjäär]] (tehisjärv) *[[Jõepere järv]] (Jõepere allikajärv) *[[Jõgari järv]] (Kalatiik nr. 4) *[[Jõgeva veskijärv]] (Jõgeva paisjärv) *[[Jõksi järv]] *[[Jõnni järv]] (Väike Asema järv, 1. Asema järv) *[[Jõrõssuu järv]] *[[Jõuga järvestik]] *[[Jõuga Linajärv]] *[[Jämedasarve järv]] *[[Jändja paisjärv]] *[[Jäneda Allikajärv]] *[[Jäneda Allikajärv]] *[[Jäneda Kalijärv]] *[[Jäneda Veskijärv]] *[[Jänesse järv]] / [[Puura järv]] (Jänise järv) *[[Jänukjärv]] *[[Järaniku järv]] (Äntu paisjärv) *[[Järise järv]] *[[Järlepa järv]] (Suur Järlepa järv) *[[Järsi järv]] *[[Järva-Jaani järv]] *[[Järve järv]] *[[Hummuli Järve järv|Järve järv]] (Hummuli Järve järv) *([[Järveküla järved]]) (Järveküla järv, Ridamaa järv) *[[Järveküla järv]] (Viitina Järvekülä järv) (Mäejärv, Kähri järv) *[[Järvekülä järv]] *[[Järvemäe järv]] *[[Järveots]] (Saareküla Järveots) *[[Kambja Järveots|Järveots]] (Kambja Järveots) (Kambja paisjärv) *[[Jäärja Järveotsa järv|Järveotsa järv]] (Jäärja Järveotsa järv) *[[Turvaste Järveotsa järv|Järveotsa järv]] (Turvaste Järveotsa järv) (Järvetsa järv) *[[Järvepää järv]] (Järvepera järv, Kahkva järv) *([[Järvere kalatiigid]]) (Vagula kalatiigid) (16 kalatiiki ?) *([[Järvesoo laukad]]) (2 laugast) *[[Järvi järved]] *[[Järvi Pikkjärv]] *[[Järvots]] (Korijärve Järvots) *[[Jäärja Järveotsa järv]] *[[Jäätma järv]] *[[Jäävä järv]] (Jääva järv) *[[Jürijärv]] (Mallika järv) ==K== *[[Kaabna järv]] (Koplipee lõugas) *[[Kaadsaharo järv]] *[[Kaadsijärv]] (Kaatsi järv, Suur-Kaatsi järv, Karujärv) *[[Kaagataja järv]] *[[Kaagjärv]] *[[Kaagu lombid]] (3 lompi) *[[Kaali järv]] (Pühajärv) *[[Kaalupi laht]] (Kaalupea laht, Lindulaht) *[[Kaanda järv]] (Ranna järv) *[[Kaanjärv (Alatskivi)|Kaanjärv]] (Alatskivi Kaanjärv) (Kokora Kaanjärv) *[[Kaanjärv (Edru)|Kaanjärv]] (Edru Kaanjärv) *[[Kaanjärv (Kägari)|Kaanjärv]] (Kägari Kaanjärv) (Mälitsjärv, Mustjärv) *[[Kaanjärv (Matsimäe)|Kaanjärv]] (Matsimäe Kaanjärv) (Seli Pühajärv, Võõbu Kaanjärv) *[[Kaanjärv (Nõmme)|Kaanjärv]] (Nõmme Kaanjärv) *[[Kaanjärv (Peetsu)|Kaanjärv]] (Peetsu Kaanjärv) (Peetsu järv) *[[Kaanjärv (Äidu)|Kaanjärv]] (Äidu Kaanjärv) (Pekujärv) *[[Kaaramõisa lomp]] *[[Kaarasuu järv]] / [[Valli lomp]] (Kaarasoo järv) *[[Kaarepere Pikkjärv]] *[[Kaarlepa järv]] *[[Kaarmise järv]] (Karmise järv) *[[Kaarmise mõisa tiik]] *[[Kaarnajärv]] (Kaarna järv) *[[Kaarnajärv (Nursipalu)|Kaarnajärv]] (Nursipalu Kaarnajärv) *[[Kaarna järv]] *[[Kaarniidü lump]] *[[Kaasikjärv]] *[[Kaasikjärv (Metstoa)|Kaasikjärv]] (Metstoa Kaasikjärv) *[[Kaasjärv]] *[[Kaatsjärv]] (Kootsjärv, Tõnismäe järv) *[[Kabina järv]] *[[Kabina lombid]] *[[Kadajärv]] (Lossijärv, Kalajärv) *[[Kadasoo järv]] *[[Kadastiku järv]] (Katai järv) *[[Kadastiku järv (Narva)|Kadastiku järv]] (Narva Kadastiku järv) (Karjäär Kadastik-1) *[[Kadja järv]] / [[Põlliku järv]] (Kuimetsa järv, Kodja järv, Põllikese järv) *[[Kadrina paisjärv]] *[[Kaelajärv]] *[[Kaevandu järv]] / [[Storträske]] (Suur Kaevandu järv) *[[Kahala järv]] *[[Kahrila järv]] *[[Kahvatu laht]] (Kahvatulaht) *[[Kaiavere järv]] *[[Kaikjärv]] (Kaika järv) *[[Kaika Kogrejärv]] *[[Kaisma järv]] (Kaisma Suurjärv) *([[Kaisma raba laukad]]) (3 laugast) *[[Kaisma Suurjärv]] *[[Kaiu järv]] *[[Kaivandu järv]] *[[Kajakajärv]] (Leigo Kajakajärv) *[[Kajakalaugas]] (Pillapalu järv) *[[Kajumeri]] *[[Kakerdi järv]] (Kakerdaja järv) *([[Kakerdi raba laugas]]) (Kakerdaja raba laugas) *[[Kaku järv]] *[[Kakõnujärv]] *[[Kalajärv]] (Kastijärv, Mudajärv, Kolajärv) *[[Kalajärv (Nõmmoja)|Kalajärv]] (Nõmmoja Kalajärv) (Kanajärv, Suur Nõmmejärv) *[[Kalalomp]] (Kitseoja veehoidla) *[[Kalda järv]] *[[Kalijärv (Jäneda)|Kalijärv]] (Jäneda Kalijärv) (Kallijärv) *[[Kalijärv (Lasva)|Kalijärv]] (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv) *[[Kalina järv]] (Kallina järv) *[[Kallastõ järv]] (Lümatu Kallastõ järv) (Kuusiku tiik) *[[Kalle järv]] (Kalle veski pais) *[[Kalli järv]] (Pühajärv, Kaali järv) *[[Kallitiik]] *[[Kallõtõ järv]] (Kallete järv) *[[Kalmatjärv]] (Kalmetu järv, Kalmetjärv, Hurmi järv) *[[Kalmejärv]] (Kalajärv, Külmjärv) *[[Kalme veskijärv]] (Kalme paisjärv) *[[Kaloga järv]] *[[Kalporo järv]] *[[Kalsoni tiik]] *[[Kalvre järv]] (Kalvre veskijärv) *[[Kamali järv]] (Kamali paisjärv) *[[Kamari järv]] (Kamari paisjärv) *[[Kamari veskijärv]] *[[Kanariku järv]] *[[Kamariku karjääri järv]] (tehisjärv) *[[Kamarusjärv]] *[[Kambja järv]] *[[Kanariku järv]] (Kanariku Verijärv) *[[Kanarikumäe järv]] (Kalatiik nr. 8) *[[Kanassaare järv]] (Kanasaare järv) *[[Kanaveski järv]] *[[Kanepi Palojärv]] *[[Kangruaadu järv]] (Erepere Suurjärv) *[[Kangrujärv]] ([[Krüüdneri Kangrujärv]]) ([[Krüüdneri järv]]) *[[Kangrujärv (Otepää vald)|Kangrujärv]] ([[Rebasejärv]]) *[[Kantküla järved]] *[[Kappelkärre]] *[[Kapstoja lump]] (Kapstoja veehoidla) *[[Karijärv]] *[[Karijärv (Viitina)|Karijärv]] (Viitina Karijärv) *[[Kariste järv]] (Vana-Kariste, Suur Kariste järv, Väike Kariste järv) *[[Karitsa järv]] (Karitsa paisjärv, Salutaguse jäv) *[[Karjamaa veehoidla]] *[[Karjatse meri]] / [[Bäckesjoen]] (Karjatsimeri, Karjase järv) *[[Karksi järv]] (Nuia järv, Karksi paisjärv) *[[Karksi veehoidla]] (2 veehoidlat) *[[Karsna järv]] *[[Karu järv]] (Prangli Karujärv, Prangli järv, Pangli Karujärv) *[[Karujärv]] (Järumetsa järv, Järvemetsa järv) *[[Karula Jaska järv]] *[[Karula järv]] (Uue-Võidu järv) *[[Karula järved]] *[[Karula Pikkjärv]] *[[Karula Rebasejärv]] *[[Kasaritsa Valgjärv]] *[[Kaselaug]] (Anutakse laugas, 3. Rabivere järv, Anutakse laugas) *[[Kasetuka järv]] *[[Kasse laht]] (Kasselaht) *[[Kassepa järv]] (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv) *[[Kassiniidü järv]] *[[Kassioro järv]] *[[Kasti lahjuke]] (Kasti rannajärv) *[[Kastjärv (Kurtna)|Kastjärv]] (Kurtna Kastjärv) *[[Kastjärv]] (Uibo Linajärv) *[[Kasuli järv]] *[[Katri luht]] (Katre laht, Kotre laht, Kotri laht, Katra järv) *[[Kaugjärv]] (Kautsjärv) *[[Kauksi järv (Antsla)|Kauksi järv]] (Antsla Kauksi järv) (Kauksi paisjärv) *[[Kauksi järv]] / [[Vanaküla järv (Kauksi)|Vanaküla järv]] ([[Kauksi paisjärv]], Kiviotsa järv, Kauksi Kivijärv) *[[Kaunissaare veehoidla]] *[[Kaurijärv]] *[[Kauru järv]] *[[Kaussjärv]] (Rõuge Mõisajärv) *[[Kautla järv]] (Kautla Saarejärv, 1. Kantjala järv) *[[Kautla Mudajärv]] *[[Kavadi järv]] (Kavati järv, Uue-Saaluse järv, Mäejärv) *[[Kavasoo järv]] *([[Keava raba laugas]]) *[[Keebi järv]] *[[Keema järv]] (Keema Suurjärv, Suur-Keema järv) *[[Keema järved]] *[[Keeri järv]] (Keri järv, Härjanurme järv) *[[Kehklase järv]] (Kehklase paisjärv) *([[Kehtna tiigid]]) (2 tiiki) *[[Keldu järv]] (Keltu järv) *[[Kellamäe järved]] *[[Kellissaare karjäär]] (Kellisaare karjäär) (tehisjärv) *[[Kelläri järv]] (Kellari järv) *[[Kemba paisjärv]] *[[Kenni lomp]] *[[Kentsi järv]] (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv) *[[Keressaare Umbjärv]] *[[Kerita järv]] (Kerita paisjärv) *[[Kernu järv]] (Kõrveküla Kernu järv) (Kõrveküla järv) *[[Kernu paisjärv]] (Kirna järv) *[[Kersleti järv]] (Stor vike, Kepsleti järv, Kärssläti järv, Kärrslätti järv) *[[Keskmine järv]] (Tihu Keskmine järv) (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv) *[[Keskmine järv (Ahja)|Keskmine järv]] (Ahja Keskmine järv) (Ahja tiigid) *[[Keskmäne Suujärv]] (Meenikunnu Keskmäne Suujärv) (Nohipalu Soojärv, Nohipalo Soojärv) *[[Keskuse veehoidla]] *([[Kibena paistiigid]]) (4 tiiki) *([[Kihli karjääri järv]]) (5 järve) *[[Kihljärv]] *[[Kihujärv]] (Mäemõisa järv) *[[Kiiajärv]] (Kiia järv) *[[Kiidjärv]] *[[Kiidjärve veskijärv]] (Kiidjärve paisjärv) *[[Kiisa järv]] (Holvandi Kiisajärv) *[[Kiisjärv]] (Kiiskjärv, Emajärv) *[[Kiisla lomp]] *[[Kiisli paisjärv]] (Kiisli järv) (Kiisli paisjärv) *[[Kiissa järv]] (Kiissa laht) *[[Kiissa laht]] (Kiissa järv, Kissa veehoidla) *[[Kiiviti järv]] (Kiivite järv, Kivitu järv) *[[Kikati järv]] *[[Kikkajärv]] (Kika järv) *[[Kikri järv]] (Kikre järv, Kolijärv) *[[Kildu järv]] (Kildu veskijärv) *[[Killatu järv]] (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv) *[[Kille paisjärv]] *[[Kiltsi veskijärv]] *([[Kingli soo järved]]) (4 järve) *[[Kirbu järv]] *[[Kirdetiik]] *[[Kirgjärv]] *[[Kirikulaht]] *[[Kirikumõisa järv]] (Kirikumõisa tiik) *[[Kirikumäe järv]] (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv) *[[Kirisilm]] *[[Kirisilm (Nimeta silm)|Kirisilm]] (Nimeta silm, Maavee Abaja, Kiresilm) *[[Kirjakjärv]] (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) *[[Kiruvere järv]] *[[Kisejärv]] *[[Kisõjärv]] (Kisejärv, Kiisajärv, Kisi järv) *[[Kisejärve järvestik]] *[[Kitse-Aadu tiik]] *[[Kitsejärv]] *[[Kitseküla järv]] (Kitse järv) *[[Kivijärv (Kambja)|Kivijärv]] *[[Kivijärv (Mustjala)|Kivijärv]] *[[Kivijärv (Holvandi)|Kivijärv]] (Holvandi Kivijärv) (Holvandi Kivijärv) *[[Kivijärv (Kodijärve)|Kivijärv]] (Kodijärve Kivijärv) (Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv) *Kivijärv ([[Koitjärve Kivijärv]]) (Pillapalu Kivijärv) *[[Kivijärv (Laiuse)|Kivijärv]] (Laiuse Kivijärv) *[[Kivijärv (Osula)|Kivijärv]] (Osula Kivijärv) (Osula paisjärv) *[[Kivijärv (Rahtla)|Kivijärv]] (Rahtla Kivijärv) (Pisike Kaanda järv) *([[Kivijärve soo järv]]) *[[Kiviloo paisjärv]] *[[Kivilöövi paisjärv]] (Lamboja veehoidla, Löövi paisjärv, Leevi paisjärv) *[[Kivisilla Linajärv]] *[[Kivi-Vigala paisjärv]] *[[Klooga järv]] *([[Kobela tiigid]]) (Aladi 5) (Kalatiik nr. 13) (4 tiiki) *[[Kobruvere paisjärv]] (Kalju paisjärv) *[[Kodeste järv]] *[[Koese järv]] *[[Kogrejärv (Krüüdneri)|Kogrejärv]] (Krüüdneri Kogrejärv) *[[Kogrejärv (Vellavere)|Kogrejärv]] (Vellavere Kogrejärv) (Vellavere järv) *[[Kogri järv (1)|Kogri järv]] *[[Kogri järv (2)|Kogri järv]] *[[Kogrijärv]] (Ristimurru Kogrijärv) (Ristimuru Kogrijärv, Ristimuru järv) *[[Kogrõjärv (Hatiku)|Kogrõjärv]] (Hatiku Kogrõjärv) (Hatike Kogrejärv) *[[Kogrõjärv (Keema)|Kogrõjärv]] (Keema Kogrõjärv) (Väike Marujärv, Marujärv) *[[Kogrõjärv (Koigu)|Kogrõjärv]] (Koigu Kogrõjärv) (Koigu Kogrejärv) *[[Kogrõjärv (Korijärve)|Kogrõjärv]] (Korijärve Kogrõjärv) (Kuritse Kogrejärv) *[[Kogrõjärv (Kuura)|Kogrõjärv]] (Kuura Kogrõjärv) (Kuklase Kogrejärv) *[[Kogrõjärv (Mäe-Tilga)|Kogrõjärv]] (Mäe-Tilga Kogrõjärv) *[[Kogrõjärv (Piigandi)|Kogrõjärv]] (Piigandi Kogrõjärv) (Piigandi Kogrejärv, Mõntsiküla järv) *[[Kogrõjärv (Saaluse)|Kogrõjärv]] (Saaluse Kogrõjärv) (Saaluse Kogrejärv, Ansumäe järv) *[[Kogrõjärv (Saarjärve)|Kogrõjärv]] (Saarjärve Kogrõjärv) (Kaika Kogrejärv) *[[Kogrõjärv (Timpri)|Kogrõjärv]] (Timpri Kogrõjärv) (Timpre Kogrejärv) *[[Kogrõjärv (Tohvri)|Kogrõjärv]] (Tohvri Kogrõjärv) (Tohvri Kogrejärv, Kogrejärv, Karula Kogrejärv) *[[Kogrõjärv (Tsolgo)|Kogrõjärv]] (Tsolgo Kogrõjärv) *[[Kogrõjärv (Ähijärve)|Kogrõjärv]] (Ähijärve Kogrõjärv) (Kogrejärv) *[[Kogõrjärv (Tsopa)|Kogrõjärv]] (Tsopa Kogõrjärv) (Tsopa Kogrejärv, Kogerjärv, Navi järv) *[[Kohila paisjärv]] *([[Kohtla-Järve settebasseinid]]) (5 basseini) *[[Koigi järv]] *[[Koigi Ümmargune järv]] *[[Koitjärv]] *([[Koitjärve raba laugas]]) *[[Kokora Mustjärv]] *[[Kolga järv]] *[[Koljaku järv]] *[[Kolleri karjäär]] (Kolleri kruusakarjäär) (tehisjärv) *[[Kolmas järv]] (Tihu Kolmas järv) (Väikejärv) *[[Kolmjärv]] (Loodi järv, Kastolatsi Kolmjärv) *[[Kolmõpinijärv]] (Juraski tiigid) *[[Kolodsi järv]] (Kolutse järv, Kolotsi järv) *[[Koltse järv]] (Koltsi järv) *[[Kol'u järv]] (Ilmjärv) *[[Kolu tiik]] (Kõltsi karjääri järv) *[[Koluvere järv]] *[[Koluvere paisjärv]] (Kolovere paisjärv) *[[Kolviku järv]] *[[Kommõri järv]] *[[Konati järv]] *[[Kondi järv]] (Kondijärv) *[[Konksi järv]] (Urvaste paisjärv) *[[Konnajärv]] (Kurtna Konnajärv) *[[Konnaveski paisjärv]] *[[Konnumäe järv]] (Põrgujärv) *[[Konsa järv]] (Konsa paisjärv) *[[Konsu järv]] (Kontsu järv, Kontso järv, Konsa järv, Suur Kongojärv) *[[Kontserdijärv]] (Leigo Kontserdijärv) *[[Koogi järv]] (Koogi paisjärv) *[[Kooli paistiik]] (Murikatsi tiik) *[[Koonga järv]] *[[Koopsi järv]] (Rõikaoja paisjärv, Koopsi paisjärv, Kulli paisjärv) *[[Kooraste järved]] *[[Kooraste Kõverjärv]] *[[Kooraste Linajärv]] *[[Kooraste paisjärv]] *[[Kooraste Pikkjärv]] *[[Kooraste Suurjärv]] *[[Koordi veskijärv]] *[[Koorküla järvestik]] *[[Koorküla Mudajärv]] *[[Koorküla Valgjärv]] *[[Koorküla Virtsjärv]] *[[Kooru järv]] (Suur Kaanda järv) *[[Koosa järv]] *[[Koosa paisjärv]] *[[Kootsaare järv]] (Kootsra järv, Kootsre järv, Kootra järv, Kootse järv) *[[Kopsu järv]] (Kopsujärv) *[[Korgõmäe järv]] (Väike Mäeräima järv) *[[Korgõsaarõ järv]] (Kõrgessaare järv, Uibo järv, Kõrgejärv) *[[Korgõsilla sulg]] *[[Korijärv]] / [[Koosa järv]] (Korvi järv) *[[Korponi järv]] *[[Koruste Linajärv]] *[[Kose järv]] (Kose paisjärv, Koseveski paisjärv) *[[Kose Valgjärv]] *[[Kose veskijärv]] (Kose paisjärv) *[[Kosilase järv]] (Kangrumatsi järv) *([[Koska tiigid]]) (5 tiiki) *([[Koskla tiigid]]) *[[Kotka järv]] (Kotka paisjärv, Kotkaveski paisjärv) *[[Kovata järv]] *[[Kreo järved]] *[[Kreo Linajärv]] *[[Kriimani järv]] (Heiti järv) *[[Kriiva järv]] (Griva järv) *[[Krokatstaindappen]] *[[Kruna lump]] *[[Kruusaaugu järv]] *[[Krüüdneri järv]] (Mõisajärv, Kangru järv) *[[Kuasuu lump]] *[[Kubija järv]] (Kubja järv) *[[Kubija paisjärv]] *[[Kublitsa järv]] (Kublitsi järv) *[[Kudani järv]] / [[Nåtan]] (Güddnäs) *[[Kudina järv]] (Kudina paisjärv) *[[Kugalepa järv]] *[[Kuhamu järv]] *[[Kuigatsi paistiik]] *[[Kuikli järv]] (Kuigli järv, Kaarküla järv) *[[Kuimetsa järved]] *[[Kukejärv]] *[[Kukemäe järv]] (Kibatu järv, Saaremäe järv) *[[Kuksina järv]] (Nõoste järv, Neoste järv) *[[Kukulinna järv]] (Kukulinna paisjärv) *[[Kula järv]] (Kula tiigid) *[[Kulbi lomp]] (Valgjärve tiigid) *[[Kullamaa järv]] (Kullamaa tehisjärv) *[[Kullamaa paisjärv]] *[[Kulli järv]] (Holstre Kullijärv) *[[Kullijärv]] *[[Kulpjärv]] *[[Kulu järv]] *[[Kunda paisjärv]] *[[Kundsa järv]] *[[Kungjärv]] *([[Kungjärve soo laugas]]) (Väike Kungjärv) (2 laugast) *[[Kuningvere järv]] *[[Kunna järv]] (Tännassilma paisjärv) *[[Kunnaland (Misso)|Kunnaland]] (Misso Kunnaland) *[[Kunnaland (Plaani)|Kunnaland]] (Plaani Kunnaland) (Konnalaandus, Konnaland, Luhde järv) *[[Kunnaland (Sossi)|Kunnaland]] (Sossi Kunnaland) (Konnaland, Määsjärv) *[[Kunnjärv]] (Viitina Kungjärv) *[[Kura järv]] (Kura laht) *[[Kuradijärv]] *[[Kure järv]] Ülgasel *[[Kurejärv]] *[[Kurekivi Mudajärv]] *[[Kuremaa järv]] (Kurema järv) *[[Kureoja tiik]] *[[Kurepalu järv]] *[[Kuresoo laugas]] *[[Kuressaare linnuse vallikraav]] *[[Kurgjärv]] *([[Kurgla tiigid]]) (3 tiiki) *[[Kuritse järv]] (Palsi järv, Pelsi järv) *[[Kurkse järv]] *[[Kurnakese järv]] (Kurnakse järv) *[[Kurnuvere paisjärv]] *[[Kurtna Ahnejärv]] *[[Kurtna Ahvenjärv]] *[[Kurtna Haugjärv]] *[[Kurtna järv]] *[[Kurtna Kastjärv]] *[[Kurtna Liivjärv]] *[[Kurtna Linajärv]] (Suur Linajärv) (Suur Linajärv) *[[Kurtna Mustjärv]] *[[Kurtna Mätasjärv]] *[[Kurtna Nõmme järv]] *[[Kurtna Nõmmejärv]] *[[Kurtna paisjärv]] *[[Kurtna Ratasjärv]] *[[Kurtna Saarejärv]] *[[Kurtna settebassein]] *[[Kurtna Suurjärv]] *[[Kurtna Särgjärv]] *([[Kurtna tiigid]]) (2 tiiki) *[[Kurtna tiigid]] *[[Kurtna Valgejärv]] *[[Kurtna Väike Linajärv]] (Potrijärv, Kurtne Linajärv) *[[Kurtna Väike Laugasjärv]] *[[Kuru järv]] *[[Kurvitsa järv]] (Kurvitsa veskijärv) *[[Kurvitse järv]] *[[Kutniku järv]] (Kõrvenurga Soojärv) *[[Kutsika järv]] *[[Kutsiku järv]] *[[Kutsiku veehoidla]] *[[Kutskalomp]] *[[Kuuda järv]] *[[Kuulja järv]] (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv) *[[Kuulma järv]] (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv) *[[Kuuni järv]] (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv) *[[Kuura Kogrõjärv]] *[[Kuuritsasuut]] *[[Kuusikjärv]] *[[Kuusiku veehoidla]] *[[Kuussaarõ järv]] (Kuussaare järv) *[[Kuuste lomp]] *[[Kuustiguniidü lump]] *[[Kõidamaa tiik]] *([[Kõima raba laugas]]) *[[Kõivamäe lump]] (Tammõ lump) *[[Kõiviksuu lomp]] *[[Kõlli järv]] (Peitlemäe järv, Põiklema järv) *[[Kõlu järv]] (Kõlujärv, Hintsu järv, Milistvere järv) *[[Kõnnu järved]] *[[Kõnnujärv]] (Kadaka järv, Kõrgeraba järv) *[[Kõnnu Pikkjärv]] *[[Kõnnu Ümmargune järv]] *[[Kõomäe järv]] *[[Kõovarigu lump]] *[[Kõpsi tiik]] (Kaku paistiik) *[[Kõpu paisjärv]] (Kõpu keskuse 2 tiiki) *[[Kõrbjärv (Kärinä)|Kõrbjärv]] (Kärinä Kõrbjärv) (Kirbujärv, Mägialune järv) *[[Kõrbjärv (Pundsu)|Kõrbjärv]] (Pundsu Kõrbjärv) (Kirikumäe Kõrbjärv) *[[Kõrbjärv (Rõuge)|Kõrbjärv]] (Rõuge Kõrbjärv) *[[Kõrbjärv (Tilsi)|Kõrbjärv]] (Tilsi Kõrbjärv) *[[Kõrdsijärv (Partsi)|Kõrdsijärv]] (Partsi Kõrdsijärv) (Partsi järv, Koolimaja järv, Partsi Kõrtsijärv) *[[Kõrdsijärv (Saaluse)|Kõrdsijärv]] (Saaluse Kõrdsijärv) (Saaluse Kõrtsijärv) *[[Kõrdsijüri lump]] (Viilupi paisjärv, Nässmetsa järv) *([[Kõrgemäe raba laugas]]) *[[Kõrgessaare järv]] *[[Kõrkõnijärv]] *[[Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla]] *[[Kõrre lomp]] (Valgjärve tiigid) *[[Kõrtsilaugas]] (Palasi järv) *[[Kõrtsijärv]] *[[Kõrtsi veehoidla]] *[[Kõrveküla järv]] *[[Kõrveküla paisjärv]] *[[Kõrvi järv]] *[[Kõrvõ lomp]] (Naha tiik) *[[Kõssa paisjärv]] *[[Kõta järv]] (Kötajärv, Kotajärv, Võsu järv, Katuga järv) *[[Kõvera järv]] (Orava Kõverjärv) *[[Kõveri turbakarjäär]] (tehisjärv) *[[Kõverjärv (Jussi)|Kõverjärv]] (Jussi Kõverjärv) *[[Kõverjärv (Pulli)|Kõverjärv]] (Pulli Kõverjärv) (Viisu Kõverjärv, Kõverik, Pikkjärv) *[[Kõverjärv (Põlula)|Kõverjärv]] (Põlula Kõverjärv) (Lutika järv) *[[Kõverjärv (Päidla)|Kõverjärv]] (Päidla Kõverjärv) *[[Kõverjärv (Vatku)|Kõverjärv]] (Vatku Kõverjärv) (Vohnja Kõverjärv) *[[Kõvvõrjärv (Kooraste)|Kõvvõrjärv]] (Kooraste Kõvvõrjärv) (Kooraste Kõverjärv) *[[Kõvvõrjärv (Leevi)|Kõvvõrjärv]] (Leevi Kõvvõrjärv) (Alavere järv, Kõverjärv, Helmjärv) *[[Haanja Kõverjärv|Kõvvõrjärv]] (Tsiamäe Kõvvõrjärv) (Haanja Kõverjärv, Suur Tseamäe järv) *[[Kõvvõrjärv (Tsolgo)|Kõvvõrjärv]] (Tsolgo Kõvvõrjärv) (Tsolgo Kõverjärv) *[[Kõvvõrjärv (Vana-Antsla)|Kõvvõrjärv]] (Vana-Antsla Kõvvõrjärv) (Vana-Antsla tiik) *[[Kõõvomõtsa järv]] (Rookse paisjärv) *[[Kändrä järv]] (Kändra järv, Käänu karjäär) *[[Kängsepa järv]] (Kingsepa järv) *[[Kängämäe sulg]] *[[Käomardi laht]] (Kaumardi laht) *[[Käpajärv (Hellenurme)|Käpajärv]] (Hellenurme Käpajärv) *[[Käpajärv (Kõrvenurga)|Käpajärv]] (Kõrvenurga Käpajärv) *[[Käpämäe järv]] *[[Käpämäe land]] *[[Käravete järv]] (Käravete paisjärv) *[[Käravete paisjärv]] *[[Kärdu lõugas]] *[[Kärinä Kõrbjärv]] *[[Kärnjärv (Otepää)|Kärnjärv]] (Otepää Kärnjärv) *[[Kärnjärv (Pindi)|Kärnjärv]] (Pindi Kärnjärv) (Võru Kärnjärv) *[[Kärnälaane järv]] (Kassiratta paisjärv) *[[Kärrsläti järv]] *[[Käru järv]] *[[Käru paisjärv]] *[[Käsmu järv]] *[[Kääpa Palojärv]] *[[Kääriku järv]] (Käärike järv) *[[Kösti järv]] ([[Kösti Veskijärv]], [[Kösti paisjärv]], [[Kõsti veskijärv]]) *[[Köstrijärv]] (Köstrejärv) *[[Köönaauk]] (Künaauk) *[[Kükä järv]] (Kükajärv, Piirijärv, Kauksi Linnajärv) *[[Külajärv (Leevijõe)|Külajärv]] (Leevijõe Külajärv) (Leevijõe paisjärv) *[[Külajärv]] (Vellavere Külajärv) (Vellavere järv, Tootsi järv) *[[Külimitü järv]] *[[Külitse paisjärv]] (Nigula paisjärv, Kikka paisjärv) *[[Külmlätte lump]] *[[Küläjärv (Plaani)|Küläjärv]] (Plaani Küläjärv) (Plaani Külajärv, Plaani järv, Suurjärv) *[[Küläjärv (Vällämäe)|Küläjärv]] (Vällämäe Küläjärv) (Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv) *[[Küläoro järv]] *[[Küti Ahijärv]] *[[Küti järv]] (Sipe järv) *[[Küüdre järv]] *[[Küünimõtsa järv]] (Küünimetsa järv, Küünimetsa Ahnjärv, Konemetsa järv) ==L== *[[Laadsi järv]] *[[Laagna tiigid]] *[[Laagri paisjärv]] *[[Laagustõ soot]] *[[Laane järv (Kassiratta)|Laane järv]] (Kassiratta Laane järv) *[[Laane järv]] (Lendri järv) *[[Laanemaa järv]] *[[Laanemõtsa järv]] (Laanemetsa järv, Saarjärv) *[[Laanõperä lump]] *[[Laatrõjärv]] (Ruusa järv, Laatre järv) *[[Laeva järv]] (Laeva paisjärv) *[[Lahavere järv]] *[[Lahepera järv]] (Lahe järv) *[[Lahmuse järv]] (Lahmuse paisjärv) *[[Lahojärv]] (Lahujärv, Lohujärv) *[[Lahuksi järv]] (Lahukse järv) *[[Laialepa laht]] (Junkrulaht) *[[Laibu laht]] *[[Laihjärv]] / [[Luikjärv]] (Kõrbjärv) *[[Laijärv]] (Pühamäe Laijärv) (Pühameeste Laijärv, Pühameeste Suurjärv) *[[Laiksaare järv]] (Asuja paisjärv, Kaalu paisjärv) *([[Laisma raba laugas]]) *[[Laitse veehoidla]] *[[Laiuse Kivijärv]] *[[Lajassaarõ järv]] (Lajasaare järv, Laiasaare järv) *([[Lakesoo laugas]]) (Lagesoo laugas) *[[Lakõssuu järv]] (Antsu kalatiik, Linda kolhoosi kalatiigid) *([[Lalli raba laugas]]) *[[Lambahanna järv]] (Lambasaba järv, Truuta järv) *[[Lambalaht (Sigala)|Lambalaht]] *[[Lambalaht (Mudaste)|Lambalaht]] *[[Lambaniidü lomp]] *[[Lammaslaht]] *[[Lammassoo tiik]] *[[Lammastejärv]] (Lammaste järv, Nehatu järv, Suur Kõverjärv) *[[Langendlaugas]] *[[Lannu lomp]] *[[Laomäe Allikajärv]] *[[Laose-Andrese lomp]] (Korva karjäär) *[[Laose Valgjärv]] *[[Larvi järv]] *[[Lasa järv]] *[[Lasnamäe karjäär]] (tehisjärv) *[[Lasva järv]] *[[Lasva järved]] *[[Latõrna järv]] / [[Soe järv]] (Miiaste turbakarjäär) *[[Lasva mõisajärv]] *([[Lauavabriku soodid]]) *[[Laudissalu järv]] *[[Lauga järv]] *[[Laukabe järv]] *([[Laukasoo laugas]]) (3 laugast) *[[Laukasoo Suurlaugas]] *([[Laukesoo laugas]]) *[[Laustoja lump]] (Viitka veehoidla) *[[Lautri järv]] *[[Lavassaare järv]] *([[Lavassaare turbakarjäär]]) (24 järve) *[[Lavassaare veehoidla]] *[[Lavatsi järv]] (Lavaõue järv, Lavatse järv) *[[Laviku järv]] (Laviku paisjärv) *[[Leebiku paisjärv]] *[[Leego järv]] (Leegu järv) *[[Leegu järv]] *[[Leeli paisjärv]] (Pöögle 2. paisjärv) *[[Leevaku paisjärv]] *[[Leevi veskijärv]] (Leevi paisjärv) *[[Leevijõe Veskijärv]] *[[Leeväti järv]] (Leevati järv, Nohipalu järv, Nohipalojärv) *[[Lehmalaht]] *[[Lehtma Suurjärv]] *([[Lehtse turbakarjäär]]) (13 järve) *[[Lehu tiik]] *[[Leigo järv]] *[[Leigo järved]] *([[Lelle raba laugas]]) (2 laugast) *[[Lemküla järv]] (Lemmküla järv) *[[Lemmküla järved]] *[[Leoski järv]] *[[Lepaauk]] (Lepajõe auk) *[[Lepiku järv]] *[[Leppsilla Sillaotsa järv]] *[[Leva järv]] (Kirivalla järv, Mahtra Mudajärv) *[[Lihlhamne]] (Lilla hamne, Kapulkerre) *[[Lihlträske]] (Lihl-träske) *[[Lihlviki]] (Lihl-viki) *[[Liinamäe lump]] *[[Liinjärv]] *[[Liinu järv]] (Liinujärv, Liinajärv) *[[Liisagu järv]] (Kugalepa järv, Kruusmetsa järv) *[[Liise järv]] (Reidle paisjärv, Säre veehoidla) *[[Liitesaarõ lomp]] *[[Liivajärv]] (Paganamaa Liivajärv) (Trumbipalu Mudajärv, Radijärv) *[[Liivakse järv]] (Liivakese järv) *[[Liivaku järv]] (Liivakandi järv) *([[Liivamäe karjääri järv]]) (3 järve) *[[Liivi järv]] (Liivi paisjärv) *[[Liivjärv]] *[[Liivjärv (Jõuga)|Liivjärv]] (Jõuga Liivjärv) (Jõugu järv, 1. Jõuküla järv) *[[Liivjärv (Kurtna)|Liivjärv]] (Kurtna Liivjärv) (Liivajärv) *[[Liivoja veehoidla]] *[[Likõlaanõ karjäär]] (tehisjärv) *[[Lilli järv]] (Lilli paisjärv, Polli veehoidla) *[[Lilu järv]] (Lillu järv, Lillo järv, Heinjärv) *[[Limu järv]] *[[Linaauk]] *[[Linajärv (Saaremaa)|Linajärv]] Saaremaal *[[Linajärv (Koitjärve)|Linajärv]] Koitjärvel *[[Linajärv (Hellenurme)|Linajärv]] (Hellenurme Linajärv) *[[Linajärv (Holstre)|Linajärv]] (Holstre Linajärv) (Linaäärne järv) *[[Linajärv (Jussi)|Linajärv]] (Jussi Linajärv) *[[Linajärv (Jõuga)|Linajärv]] (Jõuga Linajärv) (Jõugu järv, 3. Jõuküla järv) *[[Linajärv (Kivisilla)|Linajärv]] (Kivisilla Linajärv) *[[Linajärv (Konguta vald)]] *[[Linajärv (Kooraste)|Linajärv]] (Kooraste Linajärv) (Väike järv) *[[Linajärv (Koruste)|Linajärv]] (Koruste Linajärv) (Salutõnni järv) *[[Linajärv (Kreo)|Linajärv]] (Kreo Linajärv) *[[Linajärv (Metstoa)|Linajärv]] (Metstoa Linajärv) (Liivjärv, Paukjärv) *[[Linajärv (Nelijärve)|Linajärv]] (Nelijärve Linajärv) *[[Linajärv (Nõmmoja)|Linajärv]] (Nõmmoja Linajärv) (Väike Nõmmejärv) *[[Linajärv (Orgi)|Linajärv]] (Orgi Linajärv) (Änni Linajärv) *[[Linajärv (Viitna)|Linajärv]] (Viitna Linajärv) (Väike Viitna järv) *[[Linajärved]] *[[Lina järv]] *[[Linaleoauk (järv)|Linaleoauk]] *[[Linaleojärv (Nõmmküla)|Linaleojärv]] / [[Linsänketräske]] (Nõmmküla Linaleojärv / Linsänketräske) (Nõmmküla järv, Väike Kutspaki järv) *[[Linaleojärv (Koorküla)|Linaleojärv]] (Koorküla Linaleojärv) (Koorküla Linajärv, Linaleotse järv) *[[Linaleojärv (Äntu)|Linaleojärv]] (Äntu Linaleojärv) (Äntu Linajärv, Moora järv) *[[Lindi kalatiik]] *[[Lindjärv]] (Tudre järv, Tudra järv) *[[Linnajärv (Essemäe)|Linnajärv]] (Essemäe Linnajärv) (Essemäe järv) *[[Linnajärv (Karula)|Linnajärv]] (Karula Linnajärv) *[[Linnajärv (Mooste)|Linnajärv]] (Mooste Linnajärv) *[[Linnamäe paisjärv]] (Linnamäe veehoidla) *[[Linnasjärv]] (Kirikumäe Linajärv) *[[Linnaveske järv]] (Linnaveski paisjärv) *[[Linnulaht]] (Väike laht) *([[Linnusaare raba laugas]]) *[[Linnutare paisjärv]] *[[Linnõjärv]] (Erastvere Linajärv) *[[Lodja tiik]] *[[Lohja järv]] *[[Lohmussaare järv]] *[[Lohu paisjärv]] *[[Loisu järv]] *([[Loksa tiigid]]) (5 tiiki) *[[Lokuta paisjärv]] *[[Loobu järv]] (Loobu paisjärv) *[[Loodevahe laht]] *[[Loodi paisjärv]] *[[Loo paistiik]] (2 tiiki) *[[Loosalu järv]] (Venepele järv) *[[Loosisuu turbalombid]] *[[Loosu järv]] *[[Lootvina Pikkjärv]] *[[Lossijärv]] *[[Lossi järv]] (Tuhalaane paisjärv, Kutsiku järv) *[[Lossimäe veehoidla]] *[[Lubjaahujärv]] (Lubjajärv) *[[Luhassuu järv]] (Luhasoo järv, Luassoo järv) *[[Luhte järv]] (Luhte paisjärv, Luhtõ paisjärv) *[[Luidja järv]] (Poama järv) *[[Luiga lump]] (Kündja tiik) *[[Luigetiik]] *[[Luiste paisjärv]] *[[Lundi paisjärv]] *[[Lungu paisjärv]] *[[Lusikajärv]] *[[Lutikajärv]] (Saare Lutikajärv) *[[Lutsu järv]] *[[Luukasõ järv]] (Luukese järv, Luukse järv) *[[Luunja järv]] *[[Lõhavere järv]] (Lõhavere paisjärv, Pähovere järv, Nigula järv) *[[Lõhtsuu järv]] *[[Lõilasmäe järv]] (Lõilaskme järv, Lõilasmaa järv, Lillasmäe järv) *[[Lõo järv]] *[[Lõokese lomp]] *[[Lõpe järv]] *[[Lõpejärv]] *[[Lõvaski järv]] *[[Lõõdla järv]] (Leedla järv) *[[Läibulaht]] *[[Lämmijärv]] *[[Läänekarjäär]] (Rummu Läänekarjäär) (Rummu lubjakivimaardla, Rummu karjäär) *[[Lääniste Ahijärv]] *[[Löwenruh' tiik]] *[[Lüllelaht]] (Lülle laht) *[[Lülle veskijärv]] *[[Lüübnitsa umbjärv]] (Lüügnitse Umbjärv, 2. Võõpsu järv) *[[Lüüsjärv]] (Järve järv) ==M== *[[Maajärv]] (Rammusaare järv) *[[Maalaht]] *[[Maanteejärv]] (Leigo Maanteejärv) *[[Maardu järv]] (Liivakandi järv) *[[Maaritsa Alajärv]] *[[Maaritsa järv]] (Maaritsa tiik nr.1) *([[Maaritsa lombid]]) (5 lompi) *([[Madissoo tiigid]]) (3 tiiki) *[[Madsa lump]] (Madsa lomp) *[[Magari järv]] (Magari paisjärv) *[[Maidla järv]] (Maidla paisjärv) *[[Maidla paisjärv]] *([[Maidla tiigid]]) (3 tiiki) *[[Mailaht]] (Soulaht, Soolaht) *[[Maiori järv]] (Majori järv, Tsiirjärv) *[[Majasoo tiik]] *[[Maksameri]] *[[Maksmeri (Jõgela)|Maksmeri]] *[[Mandle järv]] (Riiska paisjärv, 2. Riiska paisjärv, Handle paisjärv) *[[Marana lump]] *[[Mardihansu järv]] *[[Mareauk]] *[[Marguse järv]] (Marguse veehoidla) *([[Marimetsa raba laugas]]) (2 laugast) *([[Marjassoo turbaaugud]]) (Marjasoo karjäär) (2 järve) *[[Martiska järv]] (Kurtna Martiska järv) *[[Martiska järv (Puhatu)|Martiska järv]] (Puhatu Martiska järv) (Väike Puhatu järv) *[[Maru järv]] (Suur Marujärv, Marojärv) *([[Masila soo laugas]]) *[[Massi kruusakarjäär]] (tehisjärv) *[[Massilaht]] *[[Matsi järv]] (Kavandi Suurjärv, Kõvandu Suurjärv, Matsijärv, Kapajärv, Kävandu Suurjärv, Kavandu Suurjärv) *[[Matsimäe järved]] *[[Matsimäe Kaanjärv]] *[[Matu lomp]] *[[Matu veskijärv]] *[[Meelusmaa soo]] (järv) *[[Meelva järv]] (Mulva järv) *[[Meendrenina laht]] (Medrina laht) *[[Mehikoorma Umbjärv]] *[[Meleski]] (tehisjärv) *[[Melliste järv]] (Melliste paisjärv) *[[Metsakivi järv]] / [[Kirepi järv]] (Kirepi paisjärv, Koosa paisjärv) *[[Metste järv]] *[[Metstoa Mudajärv]] *[[Metstoa Linajärv]] *[[Miiaste järv]] (Miiaste turbakarjäärid) *[[Mikeli järv]] (Mikkeli järv, Suur Mikkeli järv) *[[Mikilä järv]] (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv) *[[Millimäe tiik]] (Milimäe tiik) *[[Minnika paisjärv]] *[[Misso Saarjärv]] *[[Moe paisjärv]] *[[Moldova karjäär]] (tehisjärv) *[[Mooste järv]] (Moisekatsi järv, Mõisajärv) *[[Mooste järved]] *[[Mudajärv (Karula)]] *[[Mudajärv (Kihelkonna)]] *[[Mudajärv (Koitjärve)]] *[[Mudajärv (Palupera)]] *[[Mudajärv (Aheru)|Mudajärv]] (Aheru Mudajärv) (Aheru Mustjärv) *[[Mudajärv (Kautla)|Mudajärv]] (Kautla Mudajärv) (Kungla järv, 2. Kantjala järv) *[[Mudajärv (Kiigamäe)|Mudajärv]] (Kiigamäe Mudajärv) *[[Mudajärv (Koorküla)|Mudajärv]] (Koorküla Mudajärv) (Rõksi järv, Mädajärv) *[[Mudajärv (Nõmme)|Mudajärv]] (Nõmme Mudajärv) (Nõmmjärv) *[[Mudajärv (Paganamaa)|Mudajärv]] (Paganamaa Mudajärv) (Väike Mudajärv) *[[Mudajärv (Plaani)|Mudajärv]] (Plaani Mudajärv) (Alakäraku järv) *[[Mudajärv (Pundsu)|Mudajärv]] (Pundsu Mudajärv) *[[Mudajärv (Päidla)|Mudajärv]] (Päidla Mudajärv) *[[Mudalaht]] (Muda laht) *[[Mudsina järv]] (Mutsina järv, Mugina järv) *[[Muike järv]] (Muike paisjärv, 3. Oruveski paisjärv) *[[Mullutu laht]] (Suur Mullutu laht) *[[Mullutu-Suurlaht]] *[[Munkülä järv]] (Munaküla järv) *[[Muraja lõpp]] *[[Muraka järv]] (Muraka paisjärv) *([[Muraka raba laugas]]) (8 laugast) *[[Murati järv]] *[[Murojärv]] (Külma järv, Mooru järv) *[[Murujärv]] (Laanemetsa Murujärv) *([[Mustanina tiigid]]) (15 tiiki) *[[Must-Jaala järv]] *[[Mustjärv]] *[[Mustjärv (Hino)|Mustjärv]] (Hino Mustjärv) *[[Mustjärv (Holstre)|Mustjärv]] (Holstre Mustjärv) (Liivausse järv) *[[Mustjärv (Jussi)|Mustjärv]] (Jussi Mustjärv) *[[Mustjärv (Kaadsi)|Mustjärv]] (Kaadsi Mustjärv) (Kaatsi Mustjärv, Väike-Katsi järv) *[[Mustjärv (Kantküla)|Mustjärv]] (Kantküla Mustjärv) (Pühajärv) *[[Mustjärv (Kokora)|Mustjärv]] (Kokora Mustjärv) (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv) *[[Mustjärv (Kurtna)|Mustjärv]] (Kurtna Mustjärv) (Kurtna Mustjärv) *[[Mustjärv (Laanemetsa)|Mustjärv]] (Laanemetsa Mustjärv) (Väike Savijärv, Kuussaare järv) *[[Mustjärv (Leevi)|Mustjärv]] (Leevi Mustjärv) *[[Mustjärv (Leppsilla)|Mustjärv]] (Leppsilla Mustjärv) (Leppsilla Ännijärv) *[[Mustjärv (Luhasuu)|Mustjärv]] (Luhasuu Mustjärv) (Kellamäe Mustjärv) *[[Mustjärv (Nohipalo)|Mustjärv]] (Nohipalo Mustjärv) (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv) *[[Mustjärv (Orava)|Mustjärv]] (Orava Mustjärv) *[[Mustjärv (Paunküla)|Mustjärv]] (Paunküla Mustjärv) (Seapilli järv) *[[Mustjärv (Peraküla)|Mustjärv]] (Peraküla Mustjärv) (Nõva Mustjärv) *[[Mustjärv (Piigandi)|Mustjärv]] (Piigandi Mustjärv) (Mustina järv, Kogrejärv) *[[Mustjärv (Rohussaare)|Mustjärv]] (Rohussaare Mustjärv) (Rohusaare Mustjärv) *[[Mustjärv (Timo)|Mustjärv]] (Timo Mustjärv) *[[Mustjärv (Tsolgo)|Mustjärv]] (Tsolgo Mustjärv) *[[Mustjärv (Turvaste)|Mustjärv]] (Turvaste Mustjärv) *[[Mustjärv (Valguta)|Mustjärv]] (Valguta Mustjärv) *[[Mustjärv (Vedama)|Mustjärv]] (Vedama Mustjärv) (Järvetaga Mustjärv, Naku järv) *[[Mustjärv (Võrumõisa)|Mustjärv]] (Võrumõisa Mustjärv) (Võru Mustjärv) *[[Mustlaugas]] (Kajaka-Mustlaugas) (Pillapalu järv) *[[Muti järv]] (Suur Mutijärv) *[[Muti Umbjärv]] *([[Muti tiigid]]) (3 tiiki) *[[Mutsina järv]] *[[Mutsu järv]] *[[Muuga tiik]] *[[Mõdriku järv]] (Rägavere paisjärv, Mõdriku Veskijärve allikajärv) *[[Mõdriku paisjärv]] *[[Mõisajärv]] (Päidla Mõisajärv) *[[Mõisajärv (Partsi)|Mõisajärv]] (Partsi Mõisajärv) (Partsi järv) *[[Mõisajärv (Harku)|Mõisajärv]] (Harku Mõisajärv) *[[Mõisalaht (järv)|Mõisalaht]] *[[Mõisa tiik]] *([[Mõksi raba laugas]]) (5 laugast) *[[Mõniste järv]] *([[Mõrdama raba laugas]]) *(Mõrdama raba laugas) ([[Viluvere järv]]) *[[Mõrtsuka järv]] *[[Mõtskonna järv]] (Antsla Mõtskonna järv) *[[Mõujärv]] *[[Mädajärv (Patika)|Mädajärv]] (Patika Mädajärv) *[[Mädajärv (Rõngu)|Mädajärv]] (Rõngu Mädajärv) (Mudajärv, Koruste järv, Retsniku järv) *[[Mädajärv (Udriku)|Mädajärv]] (Udriku Mädajärv) *[[Mädajärv (Uljaste)|Mädajärv]] (Uljaste Mädajärv) (Uljaste Soojärv, Väike Uljaste järv) *[[Mädajärv (Vana-Võidu)|Mädajärv]] (Vana-Võidu Mädajärv) *[[Mädäjärv]] (Saluala Mädäjärv) (Mädajärv) *[[Mäejärv (Paluküla)|Mäejärv]] (Paluküla Mäejärv) *[[Mäejärv]] (Väimela Mäejärv) (Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv) *[[Mäeküla järv]] (Samblajärv) *[[Mäeotsa järv]] (Mäetaguse järv) *[[Mäe-Puide järv]] *[[Mäestjärv]] (Sibula järv) *[[Mäesulg (Saaluse)|Mäesulg]] (Saaluse Mäesulg) (Vana-Saaluse veehoidla) *[[Mäesulg (Trolla)|Mäesulg]] (Trolla Mäesulg) (Trolla paisjärv) *[[Mäe-Tilga järv]] (Mäetilga järv, Valgejärv) *[[Mäe-Vadsa lump]] (Meliküla tiigid) *[[Mäeveski järv]] (Küti Mäeveski järv) *[[Mägede liivakarjäär]] (tehisjärv) *[[Mägialonõ järv]] (Mägialune järv, Madaljärv, Medaljärv) *[[Mägipõllu paisjärv]] *[[Mäha järv]] (Otepää Mäha järv) *[[Mähä järv]] (Valgjärve Mähä järv) *[[Mähkli järv]] *[[Mähuste järv]] (Mäuste järv) *[[Mäiste järv]] (Meiste järv) *[[Mällu veskijärv]] (Mällo paisjärv, Mällu paisjärv) *[[Männa tehisjärv]] (Rõõsa tehisjärv) *[[Männamaa karjäär]] *[[Männikjärv]] (Männikjärv, Männikujärv) *[[Männiku järv]] (Männiku veehoidla, Männiku karjäär) *[[Männiku lomp]] (Pilkuse tiigid) *[[Männiku-Väikejärv]] *[[Märdi järv]] (Lakesoo Märdi järv) (Lagesoo järv, Mardi järv) *[[Märdi järv (Otepää)|Märdi järv]] (Otepää Märdi järv) (Märdi paisjärv) *[[Märi lomp]] *[[Märä järv]] (Märajärv) *[[Mäsajärv]] *[[Mäsäjärv]] (Mäsajärv, Messe järv, Metsajärv) *[[Mätasjärv]] *[[Mätasjärv (Kurtna)|Mätasjärv]] (Kurtna Mätasjärv) *[[Mätäsniidü lomp]] *[[Määräjärv]] *([[Määranõmme tiigid]]) (2 tiiki) *([[Määrästü soo laugas (Määrasto raba laugas)]] *([[Määrästü soo laugas (Pado Umbjärv)]] *[[Määrästü turbatiik]] *[[Määsovitsa järv]] (Kuuleski) *[[Möksi veskijärv]] (Möksi paisjärv, Mõksi veskijärv) *[[Möldre londsik]] *[[Möldri meri]] / [[Menarsvae]] (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu) *[[Müüri järv]] (Müürijärv, Kograjärv, 2. Vardja veskijärv) ==N== *[[Naale laht]] (Naelelaht, Naelalaht) *[[Nabudi järv]] (Nasudi järv) *[[Naha järv]] (Nahajärv) *[[Nahijärv]] / [[Juksi järv]] *[[Naistejärv]] (Naestejärv) *[[Nakri järv]] (Nakrijärv) *([[Narva karjääri tiik]]) (2 tiiki) *[[Narva settebasseinid]] *[[Narva veehoidla]] *[[Nauska järv]] *[[Navajärv]] *[[Nedrema järv]] (Nedremaa järv) *[[Neeruti Eesjärv]] *[[Neeruti järved]] *[[Neeruti Orajärv]] *[[Neeruti Sinijärv]] *[[Neeruti Tagajärv]] *([[Nehatu soo laugas]]) (5 laugast) *[[Neitsijärv]] *[[Neitsijärv (Partsi)|Neitsijärv]] (Partsi Neitsijärv) *[[Nelijärve järved]] *[[Nelijärve Linajärv]] *[[Nigle järv]] *[[Nigu laht]] *[[Nigula järv]] (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv) *([[Nigula raba laugas]]) (5 laugast) *[[Nihujärv]] (Nihu järv) *[[Nihu Mädajärv]] *[[Niidijärv]] *[[Niinsaare järv]] *([[Niitvälja tiik]]) (2 tiiki) *[[Nikerjärv]] *nimetu (159 järve) *nimetu (8 järve) *nimetu (242 järve) *[[Nogu karjäärilump]] (Nogupalu karjäär, Nogopalu karjäär) *[[Nohipalu järved]] *[[Nohipalu Mustjärv]] *[[Nohipalu Valgjärv]] *[[Nonni järv]] (Teeri järv) *[[Noodasjärv]] (Nuudasjärv, Nadasi järv) *[[Nootjärv]] *[[Nopu järv]] *[[Norra allikajärv]] *[[Nurkjärv]] (Sootaga järv) *[[Nurme järv]] (Varese järv, Nurmse järv) *[[Nurme poldri veehoidla]] (tiik 1) *[[Nurme poldri veehoidla]] (tiik 2) *[[Nursi veskijärv]] (Nursi paisjärv) *[[Nuudsaku järv]] (Naadsaku järv, 1. Vardja veskijärv, Nuutsaku järv) *[[Nuutre-Kõpu paisjärv]] *[[Nõlvassoo järv]] (Isakõnnu järv) (2 järve) *[[Nõlvassoo järv (Nõlvasoo)|Nõlvassoo järv]] (Nõlvasoo järv, Isakõnnu järv) *[[Nõmme järv]] (Nõmme Liivajärv) *[[Nõmme järv (Kurtna)|Nõmme järv]] (Kurtna Nõmme järv) (Kurtna Nõmmejärv, Nõmmjärv) *[[Nõmme järv (Nõmmjärv)|Nõmme järv]] (Nõmmjärv, Järvesilla järv) *[[Nõmme Mudajärv]] *[[Nõmme paisjärv]] *[[Nõmmejärv]] *[[Nõmmeveski paisjärv]] *[[Nõmmoja Linajärv]] *[[Nõnova järv]] *[[Nõo veskijärv]] *[[Nõo Väike Karujärv]] *[[Nõuni järv]] *[[Nõvajärv]] *[[Nässmõisa järv]] (Nässmetsa järv, Nässmetsa paisjärv, Toku järv) *([[Nätsi raba laugas]]) (29 laugast) *[[Nüpli järv]] ==O== *[[Oandu järv]] (Altja Oandu paisjärv, Altja paisjärv) *[[Obinitsa järv]] (Obinitsa paisjärv, Tuhkvitsa veehoidla, Tääglova veehoidla) *[[Obõstõtsukõlus]] (Kaagjärve tiik, Rautina) *[[Odivere tiik]] *[[Oessaare laht]] (Põllumaa laht, Siiksaare laht) *[[Oha järv]] *[[Ohakvere veehoidla]] *[[Ohepalu järv]] (Ohepalu Suurjärv) *[[Ohepalu Suurjärv]] *[[Ohtja järv]] *[[Ojajärv]] *[[Ojasaare järv]] *[[Ojaäärse paisjärv]] *[[Oleski lump]] (Partsi Külajärv, Partsi paisjärv) *[[Olli järv]] (Olli paisjärv) *[[Olustvere Jaska järv]] *([[Omedu kalatiigid]]) (2 tiiki) *([[Ongassaare tiigid]]) (4 tiiki) *[[Oogilaht]] *[[Ooklema järv]] (Ooknapee järv) *[[Oostejärv]] *[[Oostriku allikajärv]] *[[Ora järv]] (Keema Ora järv) (Keema Orajärv) *[[Orajärv]] (Neeruti Orajärv) (Neeruti järv) *[[Orava järv]] (Orava Mõisajärv) *[[Orava järv (Saaluse)|Orava järv]] (Saaluse Orava järv) *[[Orava järved]] *[[Orava Mustjärv]] *[[Orava mõisajärv]] *[[Orgi Linajärv]] *[[Oroniidü Alalump]] (Oroniidü lump) *[[Oroniidü lump]] *([[Oru settebasseinid]]) (4 basseini) *[[Oruveski järv]] (Oruveski paisjärv, 2. Oruveski paisjärv) *[[Osõtsuu järv]] (Osetsoo järv, Otsesu järv) *[[Otepää Kärnjärv]] *[[Otepää Valgjärv]] *[[Otiaru paisjärv]] (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv) *[[Otipeipsi järv]] *[[Otitiik]] (Kärmase tiik, Oti tiik) ==P== *[[Paabu lomp]] (Meelva paisjärv) *[[Paadikõrdsi järv]] (Paadikärusi järv) *[[Paadla laht]] *[[Paala järv]] (Valuoja paisjärv) *[[Paali järv]] *[[Paatre järv]] (Laitse järv) *[[Paavli tiik]] *[[Paavõlka järv]] (Tsilgutaja Väikejärv, Paavelka järv) * [[Pabra järv]] (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv) *[[Padaoru paisjärv]] *[[Padojärv]] (Pado järv, Padu järv) *[[Padura järv]] *[[Padura loik]] (Padura järv, Padura soo) *[[Pae järv]] (Lasnamäe karjäär, Pae karjäär) *[[Paekna järv]] (Paekna paisjärv) *[[Paganamaa järved]] *[[Paganamaa Mudajärv]] *[[Pahasenja järv]] *Pahijärv ([[Lõuna-Pahijärv]]) *Pahijärv ([[Põhja-Pahijärv]]) (Paijärv) *[[Paide tehisjärv]] (Kirila veehoidla, Mündi paisjärv) *[[Paidra järv]] *[[Painküla paisjärv]] *[[Paista järv]] *[[Paistu järv]] (Paistu paisjärv) *[[Paiujärv]] (Kalatiik nr. 7) *[[Pakasjärv]] (Pakase järv, Suur Pakase järv) *([[Pakasjärve raba laugas]]) *[[Paklajärv]] (Kauksi Külajärv) *[[Palalinna järv]] *[[Palamuse paisjärv]] *[[Palandniidü lump]] *[[Palandulump]] *[[Palanujärv]] (Palanu järv, Väike Tseamäe järv) *[[Palasi järved]] *[[Paljassaare järv]] *([[Palmse tiigid]]) (2 tiiki) *[[Palojärv (Ando)|Palojärv]] (Ando Palojärv) (Saaluse Palojärv, Ando järv, Piirijärv, Paloveere järv) *[[Palojärv (Haavapää)|Palojärv]] (Haavapää Palojärv) (Haavapea Palujärv) *[[Palojärv (Ihamaru)|Palojärv]] (Ihamaru Palojärv) (Ihamaru Palujärv) *[[Palojärv (Kanepi)|Palojärv]] (Kanepi Palojärv) (Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv) *[[Palojärv (Kääpa)|Palojärv]] (Kääpa Palojärv) (Kääpa Palujärv, Linaleo järv) *[[Palojärv (Lutsu)|Palojärv]] (Lutsu Palojärv) *[[Palojärv (Preeksa)|Palojärv]] (Preeksa Palojärv) (Preeksa Palujärv, Misso Palujärv) *[[Palojüri järv]] (Palojüri järv) *[[Palo tiik]] / [[Härmä tiik]] *[[Palu järv]] (Palu paisjärv) *[[Palu paisjärv]] (Palu veehoidla) *[[Paluküla järv]] *[[Pangajärv]] *[[Panga luht]] (Panga tarn, Panga laht) *[[Pangodi järv]] *[[Pannjärv]] (Panijärv, Pannijärv) *[[Papijärv]] (Jõemõisa Papijärv) *[[Karula Papijärv]] *[[Papioru tiik]] (Papioja järv) *[[Pappjärv]] *[[Pardikael]] *[[Parditiik]] *[[Parika järv]] *[[Parika järv (Aimla)|Parika järv]] *[[Parika järv (Kuhjavere)|Parika järv]] *[[Parika Väikejärv]] *[[Parkali paisjärv]] *[[Parmu soot]] *[[Partsilomp]] (Kauru Partsilomp) *[[Patika Mädajärv]] *[[Patküla järv]] (Paatküla, Lõve järv) *[[Pattina järv]] (Saatse paisjärv) *[[Paukjärv]] *[[Paunküla järved]] *[[Paunküla Linajärv]] (Sipelga linajärv) *[[Paunküla veehoidla]] *[[Pautsaare järv]] *[[Pautsaare laht]] *[[Pautsjärv]] (Kogrejärv) *[[Pealmine laht]] *[[Pedaslaugas]] (Pädaslaugas) *[[Pedejä järv]] (Pedejärv, Pedeja järv) *[[Pedeli paisjärv]] (Pedeli esimene paisjärv) *[[Pedeli teine paisjärv]] *[[Pedäjämäe lump]] (Pedjamäe tiik, Kaagu tiigid) *[[Peeda järv]] (Peeda paisjärv, Peedu paisjärv) *[[Peenjärv]] *[[Peenjärv (Piisna)|Peenjärv]] (Piisna järv) *[[Peen-Kirjakjärv]] (Peen-Kirjakujärv, Kirjakujärv, Väike Kirjakujärv) *[[Peenkirjakjärv]] *[[Peetri tiik]] *[[Peetrimõisa paisjärv]] *[[Peipsi järv]] *[[Peipsi-Pihkva järv]] *[[Peku järv]] *[[Pelda järv]] (Pelda paisjärv) *[[Pelgu veehoidla]] *[[Penijärv]] *[[Peraküla Allikajärv]] *[[Peraküla Mustjärv]] *[[Peri järv]] (Tromsi veehoidla) *[[Perjatsi tiik]] *[[Persulaht]] *[[Peräjärv (Andsu)|Peräjärv]] (Andsu Peräjärv) (Andsu Perajärv) *[[Peräjärv (Arula)|Peräjärv]] (Arula Peräjärv) (Arula Perajärv, Päästjärv, Arula järv) *[[Peräjärv (Haanja)]] *[[Peräjärv (Plaani)|Peräjärv]] (Plaani Peräjärv) (Plaani Perajärv, Peratsjärv, Juhkajärv) *[[Peräjärv (Vastse-Roosa)|Peräjärv]] (Vastse-Roosa Peräjärv) *[[Peräjärv (Viigjärve)|Peräjärv]] (Viigjärve Peräjärv) *[[Peräjärv (Vällämäe)|Peräjärv]] (Vällämäe Peräjärv) (Vällamäe Perajärv, Väike Rauba järv) *[[Peräjärv (Ähijärve)|Peräjärv]] (Ähijärve Peräjärv) (Ähi Perajärv) *[[Peräjärv (Mõniste)]] *[[Peräjärv (Otepää)]] *[[Peräjärv (Võru)]] *[[Perätjärv]] *[[Perätsjärv]] (Peratsjärv, Peratjärv) *[[Pesujärv]] (Jõuga Pesujärv) (Jõugu järv, 2. Jõuküla järv) *[[Petäjärv]] (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv) *([[Pidula kalatiik]]) (3 tiiki) *[[Pidula veskitiik]] *[[Pihelpuuauk]] (Pihelpuu auk) *[[Pihkva järv]] *[[Piigandi Ahijärv]] *[[Piigandi järv]] (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv) *([[Piimakombinaadi tiigid]]) (3 tiiki) *[[Piirakajärv]] *[[Piirijõe soot]] *Piirijärv ([[Koorküla Piirijärv]]) *[[Piirimäe lump]] *([[Piiriotsa lombid]]) (Tsirguliina veehoidla) (3 lompi) *[[Piisupi järv]] *[[Pikaantsu järv]] (Pika-Antsu paisjärv, Pikahansu) *[[Pikajärv]] (Pikkjärv) *[[Pikane järv]] (Tuksi järv, Pikkana järv, Soonde järv, Peraküla järv) *[[Pikareinu lomp]] (Valgjärve tiigid) *[[Pikaveski järv]] (Pikaveski paisjärv) *[[Pikkjärv (Ivaste)|Pikkjärv]] (Ivaste Pikkjärv) (Lutika Pikkjärv) *[[Pikkjärv (Jussi)|Pikkjärv]] (Jussi Pikkjärv) *[[Pikkjärv (Järvi)|Pikkjärv]] (Järvi Pikkjärv) (Pühameeste Pikkjärv, Järvi Pikajärv) *[[Pikkjärv (Kaarepere)|Pikkjärv]] (Kaarepere Pikkjärv) *[[Pikkjärv (Karula)|Pikkjärv]] (Karula Pikkjärv) (Pikkeri järv) *[[Pikkjärv (Kooraste)|Pikkjärv]] (Kooraste Pikkjärv) *[[Pikkjärv (Kõnnu)|Pikkjärv]] (Kõnnu Pikkjärv) (Kõnnu järv) *[[Pikkjärv (Lootvina)|Pikkjärv]] (Lootvina Pikkjärv) (Lootsina Pikkjärv) *[[Pikkjärv (Palometsa)|Pikkjärv]] (Palometsa Pikkjärv) *[[Pikkjärv (Tilsi)|Pikkjärv]] (Tilsi Pikkjärv) *[[Pikkjärv (Tsolgo)|Pikkjärv]] (Tsolgo Pikkjärv) *[[Pikkjärv (Viitna)|Pikkjärv]] (Viitna Pikkjärv) (Suur Viitna järv, Suurjärv) *[[Pikkjärve paisjärv]] (Kaarepere paisjärv) *[[Pikklaug (Ida)|Pikklaug]] (Ida-Pikklaug) (Kaksiklaugas) *[[Pikklaug (Lääne)|Pikklaug]] (Lääne-Pikklaug) (Kaksiklaugas) *[[Pikklaugas (Järvi)|Pikklaugas]] (Järvi Pikklaugas) *[[Pikklaugas (Kajaka)|Pikklaugas]] (Kajaka-Pikklaugas) (Koitjärve Pikklaugas) *[[Pikklaugas (Koitjärve)|Pikklaugas]] (Koitjärve Pikklaugas) (Koitjärve raba laugas) *[[Pikknurme järv]] (Pikknurme paisjärv) *[[Pikre järv]] (Pikri järv) *[[Pikru paisjärv]] *[[Pikä järv]] (Rimmi veehoidla) *[[Pikämäe järv]] (Pikamäe järv, Partsi külajärv) *[[Pikässuu lump]] *[[Pilkuse järv]] *[[Pille järv]] *[[Pillejärv]] *[[Pilli järv]] (Soeotsa Mustjärv, Naku järv) *[[Pilliliina lomp]] (Tsirguliina bassein) *[[Pingu järv]] (Tingo järv) *[[Pirgu paisjärv]] *[[Pirmastu paisjärv]] *[[Pisike Nihujärv]] *[[Pitkjärv]] (Koigi Pitkjärv) (Koigi Pikkjärv) *[[Pitsalu tiik]] *[[Plaani Külajärv]] *[[Plaani Mudajärv]] *[[Plaani Peräjärv]] *[[Plessi järv]] *[[Ploomi lump]] *[[Plotina järv]] (Kahkva tiik) *[[Poama järv]] (Väike-Poama järv) *[[Poka järv]] *[[Poka veskijärv]] (Poka veehoidla) *[[Pokardi paisjärv]] *[[Poksi järv]] *[[Pombre karjäär]] *[[Poolaka järv]] (Poolaka paisjärv) *[[Porijärv]] (Pörja Porijärv, Põrja järv, Kulijärv, Kullijärv) *[[Porkuni järv]] *[[Pormeistri järv]] (Ehajärve) *[[Pornuse paisjärv]] *[[Postilaht]] (Pesti järv) *[[Postimäe lomp]] (Valgjärve tiigid) *[[Postkastijärv]] (Leigo Postkastijärv) *[[Potri järv]] *[[Potsepa karjäär]] *[[Prandi allikas]] (Prandi Allikajärv) *[[Prandi Allikajärv]] *[[Prandsumõtsa lump]] *[[Prassi järv]] *[[Prassi karjäär]] (tehisjärv) *[[Preediku järv]] (Mägise paisjärv) *[[Preeksa järv]] (Preeksa Suurjärv) *[[Preeksa Palojärv]] *[[Presnikovi järv]] (Tähejärv, Kuiksilla järv) *[[Priguldi paisjärv]] *[[Pringi järv]] (Pringi paisjärv) *[[Prossa järv]] (Luua järv) *[[Prästvike]] (Prestviik, Prest vike, Kirikuviik) *[[Pugu järv]] (Pugujärv, Iduste järv) *[[Puhatu järv]] (Puhato järv, Suur Pühatu järv) *[[Puhtaleiva]] (tehisjärv) *[[Puide järv]] (Puide paisjärv) *[[Puiga järv]] (Pulga järv) *[[Pulli järv]] (Pullijärv) *[[Pullijärv]] *[[Pumbajärv]] *[[Pumbuta järv]] (Väike järv) *[[Punamäe järv]] (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv) *[[Punane järv]] *[[Punapargi paisjärv]] *[[Punde järv]] (Visula kaksikjärv, Luiga järv, Punde paisjärv) *[[Pundsu järv]] (Punsujärv, Punso järv) *[[Pupastvere järv]] (tänaseks kadunud) *[[Pupastvere Umbjärv]] *[[Pupsi järv]] *[[Purde järv]] (Purde paisjärv, Jõku paisjärv) *[[Purdi järv]] (Koordi järv) *[[Purgatsi järv]] *[[Purgi järv]] (Purki järv) *[[Purila paisjärv]] *[[Purka järv]] *[[Purme abaja]] (Purme abajas, Purma abajas) *[[Purtsa järv]] *[[Purtsi veskijärv]] *[[Puujala järv]] (2. Sootaga järv) *[[Puurmani kalatiigid]] *[[Puurmani paisjärv]] *[[Puustusjärv]] (Kallaste järv, Kallase järv, Puustuse järv) *[[Puustuslump]] *[[Põdragu järv]] (Suur Pedre järv) *[[Põdramõtsa järv]] (Põdrametsa järv) *([[Põdraoja lombid]]) (4 lompi) *[[Põhjatu järv]] (Ümmargune järv) *[[Põhtjärv]] *[[Põhu järv]] (Rebaste järv, Põhu veskijärv) *[[Põhu Mädajärv]] (Turbasoo järv) *[[Põhujärv]] *[[Põksi veehoidla]] *[[Põldalotsõ järv]] (Põldalune järv, Soomäe järv, Põldealune järv) *[[Põldealune laht]] (Põldalune laht) *[[Põldeotsa paisjärv]] *[[Põlendiku tiik]] *[[Põlgastõ lump]] (Meremäe Põlgastõ lump) *[[Põlula alumine järv]] *([[Põlula kalakasvatustiigid]]) (7 tiiki) *[[Põlva järv]] (Põlva paisjärv, Plaki järv) *[[Põrgujärv]] *[[Põrmujärv]] *[[Põrstõ järv]] (Põrste järv, Puustusjärv) *[[Põrtusõ tiik]] (Aladi 4) *[[Pähni paisjärv]] *[[Päide järv]] (Päide paisjärv) *[[Päidla järved]] *[[Päidla Ahvenjärv]] *[[Päidla Uibujärv]] *[[Päidla Väikejärv]] *[[Päidre järv]] (Tagametsa järv) *[[Pältre järv]] (Vanamesjärv, Pärtli järv) *[[Pärdu järv]] *[[Pärgi lump]] *[[Pärivere paisjärv]] (Are veehoidla, Are paisjärv) *[[Pärlijõe veskijärv]] (Saarlase paisjärv, Saarlase ülemine paisjärv, Eiche paisjärv) *[[Pärnamäe veehoidla]] *[[Pärnjärv]] (Järvi järv, Suur Järvi järv) *[[Pärsikivi paisjärv]] *[[Pärsti järv]] *[[Pärsti paisjärv]] (Pärsti Veskijärv, Pärsti Väikejärv, Ajajärv) *[[Pärsti Riiska järv]] (Riiska järv, Riiska paisjärv, 1. Riiska paisjärv) *[[Pätsulaugas]] (Endla Suurlaugas) *[[Päästjärv]] (Perajärv) *[[Pöögle paisjärv]] *[[Pügeri järv]] (Pügare järv, Pügari järv) *[[Pühajärv]] *[[Pühajärv (Matsimäe)|Pühajärv]] (Matsimäe Pühajärv) (Seli Kaanjärv, Võõbu Pühajärv) *[[Pühajärv (Parika)|Pühajärv]] (Parika Pühajärv) *[[Pühamäe järv]] *[[Püksijärv]] (Kellamäe Väike järv) *[[Pülme järv]] (Põlme järv) *[[Püsku meri]] *[[Püssi paisjärv]] *[[Pütäljärv]] *[[Pütäljärv (Meegomäe)|Pütäljärv]] (Meegomäe Pütäljärv) (Meegumäe Pütaljärv, Melgumäe järv, Pütaljärv) ==R== *[[Raadi järv]] (Roodi järv) *[[Raani järv]] *[[Raavitsa järv]] *[[Rabajärv (Padise vald)]] *[[Rabavere tiik]] (Lõpe paisjärv) *[[Rae järv]] (Rae paisjärv) *[[Rahetsema järv]] (Rahetsema paisjärv, Koigu paisjärv) *[[Rahi tiik]] *[[Rahinge järv]] (Rahinge paisjärv) *[[Rahkjärv]] (Mustjärv) *[[Rahumeri]] (Rahujärv) *[[Rahvapargi tiik]] *[[Raidla kruusakarjäär]] (tehisjärv) *[[Raigastvere järv]] *[[Raka järv]] *[[Raku järv]] (Kivijärv) *[[Rammusaare laht]] (Rammusaare järv) (Rammusaare järv) *[[Ramsi tehisjärv]] *[[Rangela laht]] *[[Rannakodu järv]] *[[Ranna järv]] *[[Rannu paisjärv]] (Utu-Kolga paisjärv) *[[Ratasjärv]] *[[Ratasjärv (Kurtna)|Ratasjärv]] (Kurtna Ratasjärv) *[[Ratasjärv (Rõuge)|Ratasjärv]] (Rõuge Ratasjärv) *[[Ratva järv]] *[[Rauba järv]] *[[Raubatsi järv]] (Pärtli järv) *[[Aheru Raudjärv|Raudjärv]] (Aheru Raudjärv) *[[Karula Raudjärv|Raudjärv]] (Karula Raudjärv) *[[Korva Raudjärv|Raudjärv]] (Korva Raudjärv) *[[Raudna tehisjärv]] (Heimtali tehisjärv) *[[Raudoja veehoidla]] *[[Raudsepa järv]] (Tallijärv) *[[Raudsepa veskijärv]] (Raudsepa veehoidla) *[[Raudtee karjäär]] (tehisjärv) *[[Rautina järv]] (Kaagjärv) *[[Rava järv]] (Rava paisjärv) *([[Rebase raba turbakarjäär]]) *[[Rebäsejärv]] (Karula Rebasejärv) *[[Rebäsemäe lomp]] *[[Rehäjärv]] (Rihajärv) *[[Reinukese järv]] (Räimekese paisjärv, Kõngi järv) *[[Reinu tiigid]] *[[Reiu tiik]] *[[Reo karjäär]] (tehisjärv) *[[Reooja järv]] (Põhjakalda paisjärv, 1. Oruveski paisjärv) *[[Restu järv]] (Restu veskijärv) *[[Restu-Madissõ järv]] (Visela järv, Visula kaksikjärv, Luiga järv, Punde paisjärv, Restu paisjärv) *[[Revoja paisjärv]] *[[Ridalepa paisjärv]] (Jõõpre veehoidla) *[[Riidjärv]] (Soemõisa Linajärv) *[[Riisipere lõpp]] *[[Riisipere järv]] (Riisipere paisjärv) *[[Riiska järv]] Tõrvas *([[Riissali järved]]) (2 järve) *[[Riksu laht]] (Riksu järv) *[[Rimmi järv]] (Rimmi veehoidla) *[[Rindali paisjärv]] *[[Ristaia järv]] *[[Ristikerkujärv]] (Ristijärv, Ristikiriku järv, Pusa järv) *[[Ristilaiu abaja]] (Ristilaiu abajas) (2 abajat) *[[Ristinä luäs]] *[[Ristissoo]] (Ristisoo) (järv) *[[Rits'ka järv]] *[[Ritsu järv]] (Linnaküla paisjärv) *[[Robitiik]] (Antsu kalatiik, Linda kolhoosi kalatiigid) *[[Roela järv]] (Roela tiik, Ruila järv) *[[Roheline järv]] (Balti SEJ settebassein) *[[Roiu järv]] (Roiu paisjärv) *[[Roksi järv]] (Usseaia-alune järv, Niiduotsa, Krooksu järv) *([[Rongu raba laugas]]) (4 laugast) *[[Roobe järv]] (Roobe paisjärv) *[[Roobimaa järv]] (Roobimäe järv, Pangalaht) *[[Roobioru lump]] *[[Roobuka paistiik]] *[[Roodsi sulg]] *([[Roogense raba laugas]]) (Kõrgesoo laugas) *[[Roolaht]] (Kurevere Roolaht) (Kõrtsilaht) *[[Rooni järv]] *[[Rooni järved]] *[[Roopjärv]] *[[Roosna-Alliku Allikajärv]] *([[Roosna-Alliku kalakasvatustiik]]) *[[Roosna järv]] (Vanaveski järv, Vanaveski allikajärv) *[[Rootsiküla järv]] / [[Svenskbyträske]] (Väike Leide järv) *[[Ropka järv]] (Ropka paisjärv) *([[Rubina soo laugas]]) *[[Ruhijärv]] (Ruhja järv) *[[Ruila järv]] (Ruiljärv, Kernu Mädajärv) *[[Ruila paisjärv]] *[[Rummu järv]] *[[Ruskavere järv]] *[[Rutikvere I veehoidla]] *[[Rutikvere II veehoidla]] *[[Rutsniku Mädajärv]] *[[Ruusa järv]] *[[Ruusmetsa järv]] (Ruusjärv, Kruusmetsa järv, Kivijärv) *[[Ruusmäe järv (Haanja)|Ruusmäe]] (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv) *[[Ruusmäe järv (Karula)|Ruusmäe]] (Karula Ruusmäe järv) (Ruusjärv) *[[Rõhu paisjärv]] *[[Rõika järv]] (Rõikjärv) *[[Rõngasjärv]] *[[Rõngu Mädajärv]] *[[Rõuge järved]] *[[Rõuge Suurjärv]] *[[Rõuge Valgjärv]] *[[Rõõsa järv]] *[[Räbi järv]] *[[Räimi järv]] (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv) *[[Rämsi järv]] (Rämsi veskijärv) *[[Rängä järv]] *([[Rängä lombid]]) *[[Räpina järv]] (Räpina paisjärv) *[[Räpina paisjärv]] *[[Räpo järv]] (Hottejärv) *[[Rätsepa järv]] *[[Rääbise veehoidla]] *[[Räägu järv]] *[[Räägu paisjärv]] (Kehtna paisjärv, Räägu paisjärv) *[[Räägu veskijärv]] *[[Rääkjärv]] *[[Räätsma järv]] (Räästma järv) *[[Röamäe järv]] *[[Rüütle järv]] (Annemõisa paisjärv, Rüütle paisjärv) ==S== *[[Saadjärv]] *[[Saagjärv]] *[[Saaluse Alajärv]] (Saaluse järv, Kõverjärv) *[[Saaluse Kõrtsijärv]] *[[Saanalaht]] (Saare järv) *[[Saapasuut]] *([[Saara raba laugas]]) *[[Saardejärv]] *[[Saarde paisjärv]] (Kirikujärv, Kilingi-Nõmme paisjärv, Nõmme paisjärv) *[[Saarde paisjärv (Puujala)|Saarde paisjärv]] (Puujala paisjärv) *[[Saarde Sillaotsa järv]] *[[Saare järv]] (Saarjärv, Saaremõisa järv) *[[Saarejärv]] (Kurtna Saarejärv) (Saarjärv) *[[Saareküla järv]] *[[Saarelomp]] (Toru Saarelomp) (Valgjärve tiigid) *[[Saaremõisa laht]] *[[Saarepeedi karjäär]] *[[Saarjärv (Misso)|Saarjärv]] (Misso Saarjärv) *[[Saarjärv (Partsi)|Saarjärv]] (Partsi Saarjärv) *[[Saarjärv (Uljaste)|Saarjärv]] (Uljaste Saarjärv) *[[Saarlasõ veskijärv]] (Saarlase veskijärv, Saarlase paisjärv, Saarlase allikajärv) *[[Saartevahe järv]] *[[Saarõ sulg]] *[[Saarõniidü lump]] (Karatsimäe tiik) *[[Saarõpää järv]] (Värska Saareküla järv, Saareküla järv, Saarepää järv) *[[Saesaare paisjärv]] *[[Sae veskijärv]] (Saeveski paisjärv) *[[Saeveski järv]] (Vihula Saeveski järv) (Vihula veskijärv, Saeveski paisjärv) *[[Sagadi tiik]] *[[Sahkri järv]] *[[Saia järv]] (Põlgaste paisjärv) *[[Saimre paisjärv]] *[[Saka järv]] (Sokajärv) *[[Saka karjäär]] (Saka karjääri tiik) *[[Sakala tiigid]] (2 tiiki) *[[Saksaveske järv]] (Saksaveski paisjärv) *[[Saksi järv]] (2. Saksi mõisa järv) *[[Saku tiik]] *[[Salujärv]] *[[Karala Salujärv|Salujärv]] (Karala Salujärv) (Savijärv) *[[Salujärv (Tallikese)|Salujärv]] (Tallikese järv, Ala-Mahtja järv) *[[Samblajärv]] (Viisu Samblajärv) (Lohujärv, Laijärv, Lähkrujärv) *[[Sandissaare järv]] *([[Sangaste lossi tiigid]]) (2 tiiki) *[[Sanksaarõ järv]] (Suursoo Saarjärv, Suursoo järv, Sänksaare järv) *[[Santse lõpp]] (Saantse lõpp, Soanse lõpp) *[[Sarapiku järv]] (Kogrilaht, Suur Kogralaht) *[[Sarapuu järv]] (Raudsepa järv) *[[Sarapuujärv]] (Paganamaa Sarapuujärv) (Sarapuu järv, Sarapu järv, Väike Kikkajärv) *[[Sarikuniidü järv]] (Saarikuniidü järv) *[[Sarise järv]] (Saarise järv) *[[Saudikjärv]] *[[Saue keskuse tiik]] *[[Sauelaht]] *[[Saunakarjäär]] (Potsepa Saunakarjäär) (Potsepa karjäär) *[[Saunamäe tiik]] *[[Savalduma järv]] (Savaladmuma karstijärv) *[[Savalduma karstiala]] (järv) *[[Savastvere järv]] *[[Savi järv]] (Raguli alumine paisjärv) *[[Savijärv (Ivaste)|Savijärv]] (Ivaste Savijärv) (Lutika Savijärv, Müta järv) *[[Savijärv (Joosu)|Savijärv]] (Joosu Savijärv) *[[Savijärv (Karula)|Savijärv]] (Karula Savijärv) *[[Savijärv (Laanemetsa)|Savijärv]] (Laanemetsa Savijärv) *[[Savikoja paisjärv]] (Savikoja veehoidla, Erala paisjärv) *[[Savikoti paisjärv]] *[[Selgjärv]] (Järvselja järv, Järveselja järv) *[[Seli järv]] *([[Seli raba laugas]]) *[[Seli raba laugas]] (2. Kadaka järv) *[[Seljajärv]] *[[Selja järv]] *[[Selja tiik]] *[[Selja tiik (Kodesmaa)|Selja tiik]] (Kodesmaa Selja tiik) (Edasi järved, Langermaa veehoidla) *[[Sendri järv]] / [[Sändorträske]] (Sendre järv, Sendeki järv) *[[Sepa järv]] *[[Sibula järv]] (Karula Sibulajärv) *[[Sika järv]] *[[Sika sulg]] (Vineki paisjärv, Siksali paisjärv) *[[Sika lomp]] (Sikakurmu tiik) *[[Sikuti järv]] (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv) *[[Silgu järv]] (Veski paisjärv) *[[Silla järv]] *([[Sillamäe settebasseinid]]) (4 basseini) *[[Sillaotsa järv]] (Leppsilla Sillaotsa järv) *[[Sillaotsa järv (Saarde)|Sillaotsa järv]] (Saarde Sillaotsa järv) (Sillaotsa paisjärv) *[[Sillaotsa järv (Vihi)|Sillaotsa järv]] (Vihi Sillaotsa järv) (Sillaotsa paisjärv) *[[Silmi urgad]] *[[Simuna lomp]] *[[Sinejärv (Ainja)|Sinejärv]] (Ainja Sinejärv) (Ainja Sinijärv) *[[Sinejärv (Karula)|Sinejärv]] (Karula Sinejärv) *[[Sinialliku järv]] (Siniallika järv) *[[Sinialliku järv (Jõgeva)]] *[[Sinialliku kalatiigid]] (Raudna Sinialliku kalatiigid) *[[Sinijärv (Endla)|Sinijärv]] (Endla Sinijärv) *[[Sinijärv (Neeruti)|Sinijärv]] (Neeruti Sinijärv) *[[Sinijärv (Äntu)|Sinijärv]] (Äntu Sinijärv) *[[Sinikahja järv]] (Sinikajärv, Sinikaela järv, Soeoru järv) *[[Sinikejärv]] (Sinike järv, Sinikjärv, Sinika järv) *[[Sinilaugas]] (Väike Sinijärv, Väike Sindi järv) *[[Siplase järv]] *[[Sirkjärv]] (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv) *([[Sirtsi soo laugas]]) (7 laugast) *[[Sisaliku järv]] (Nelijärve Sisalikujärv) (Aegviidu Sisalikujärv) *[[Sisalikujärv]] *[[Sitisuu tiik]] (Kalatiik nr. 5) *[[Snelli tiik]] *[[Soe paisjärv]] *[[Soemõisa Linajärv]] *[[Soitsejärv]] (Suurjärv) *[[Soitsjärv]] *[[Solda järv]] *[[Solova järv]] (Vaaksaare tiik) *[[Soobkand]] *[[Soodajärv]] *[[Soodi järv]] / [[Vodi järv]] (Hodijärv, Söödijärv, Soodijärv, Vodijärv) *[[Soodla veehoidla]] *[[Soolikse järv]] *[[Soome järv]] (Soomejärv) *([[Sooniste karjäär]]) *[[Soontaga järv]] (Soontaga paisjärv) *[[Sooru järv]] (Piiri paisjärv, Sooru paisjärv) *[[Soosaare järv]] *[[Sopi järv]] (Sopi järvik) *[[Sopi järvik]] *[[Storträske]] (Stor-träske) *([[Suitsna raba laugas]]) (2 laugast) *[[Sulaoja lump]] (Oe tiigid) *[[Sulõndu järv]] (Piigandi tiik) *[[Sumbaku järv]] (Sumbaku paisjärv) *[[Supeljärv]] (Sangaste Supeljärv) *[[Supilinna tiik]] *[[Sur'a järv]] (Eensalu paisjärv, Eensalu veehoidla) *[[Surju järv]] (Surju paisjärv) *[[Surjupera järv]] (Surjupera paisjärv) *[[Sutlepa meri]] / [[Sutlepsjön]] (Sutlepa laht, Saaremõisa järv) *[[Sutõsaarõ lump]] (Lalli tiik) *[[Suujärv (Listaku)|Suujärv]] (Listaku Suujärv) (Listaku Soojärv, Metsajärv) *[[Suujärv (Selsi)|Suujärv]] (Selsi Suujärv) (Preeksa Soojärv, Savioja Suur-Soojärv) *[[Suujärv (Vana-Koiola)|Suujärv]] (Vana-Koiola Suujärv) (Vana-Koiola Soojärv) *[[Suukaala järv]] (Nihu Mädajärv *[[Suulätte lump]] (Pustuse järv) *[[Suur Kaanjärv]] (Esimene Kaanjärv) *[[Suur Kaksjärv]] (Kaksjärv) *[[Suur Kalajärv]] (Kreo Kalajärv, Suurjärv) *[[Suur Karujärv]] (Nõo Karujärv) *[[Suur Kasvandulump]] *[[Suur Kõrbjärv]] *[[Suur Linajärv]] (Tooma Suur Linajärv) (Tooma Linajärved, Linajärved, Prilljärved) *[[Suur Pehmejärv]] (Pehmejärv) *[[Suur Saarjärv]] *[[Suur Suujärv]] (Meenikunnu Suur Suujärv) (Nohipalu Soojärv, Nohipalo Soojärv) *[[Suur-Apja järv]] (Koobassaare järv) *[[Suur-Boose järv]] (Boose Suurjärv) *[[Suure-Jaani paisjärv]] *[[Suure-Kambja järv]] (Suur-Kambja paisjärv, Suure-Kambja paisjärv) *([[Suuremetsa raba laugas]]) (2 laugast) *[[Suuremõisa laht]] *[[Suuresoo lomp]] (Valgjärve tiigid) *[[Suurevälja järv]] *[[Suurjärv (Päidla)|Suurjärv]] / [[Näkijärv]] (Päidla Suurjärv / Näkijärv) (Silla-Suurjärv, Sillajärv) *[[Suurjärv (Jussi)|Suurjärv]] (Jussi Suurjärv) *[[Suurjärv (Karinu)|Suurjärv]] (Karinu Suurjärv) (Karinu kaksikjärv) *[[Suurjärv (Kooraste)|Suurjärv]] (Kooraste Suurjärv) *[[Suurjärv (Kurtna)|Suurjärv]] (Kurtna Suurjärv) (Kurtna järv) *[[Suurjärv (Lehtma)|Suurjärv]] (Lehtma Suurjärv) (Tahkuna Suurjärv, Lehtma järv, Põhjatu järv) *[[Suurjärv (Rõuge)|Suurjärv]] (Rõuge Suurjärv) *[[Suurjärv (Udriku)|Suurjärv]] (Udriku Suurjärv) (Suur Udrikjärv) *[[Suurjärv (Vetiku)|Suurjärv]] (Vetiku Suurjärv) (Suur Vetiki järv) *[[Suurjärv]] *[[Suur-Kirjakjärv]] *[[Suurlaht]] / [[Kellamäe laht]] *[[Suurlaugas (Endla)|Suurlaugas]] (Endla Suurlaugas) (Endla raba laugas) *[[Suurlaugas (Hiiessoo)|Suurlaugas]] (Hiiessoo Suurlaugas) *[[Suurlaugas (Lalli)|Suurlaugas]] (Lalli Suurlaugas) (Palasi järv) *[[Suurlaugas (Laukasoo)|Suurlaugas]] (Laukasoo Suurlaugas) (Laukasoo laugas) *[[Suurlaugas (Selisoo)|Suurlaugas]] (Selisoo Suurlaugas) (Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv) *[[Suur Linajärv]] *[[Suursilm]] *([[Suursoo laugas]]) (3 laugast)) *([[Suursoo turbakarjäär]]) (20 järve) *[[Suursoo Umbjärv]] *[[Suurtiik]] (Uue-Antsla Suurtiik) *[[Suur-Valmas]] *[[Sõdaalonõ järv]] (Sõdaalune järv, Söödialune järv, Sedaljärv, Sõdaaluse järv) *[[Sõerumäe paisjärv]] *[[Sõjatamme tiik]] *[[Sõmerpalu järv]] (Sõmerpalu veskijärv, Sõmerpalu veehoidla) *[[Sõmerpalu paisjärv]] *[[Sõtke paisjärv]] (Sillamäe ülemine paisjärv) *[[Säinaauk]] *[[Särevere paisjärv]] *[[Särgjärv]] *[[Särgjärv (Jõemõisa)|Särgjärv]] (Jõemõisa Särgjärv) *[[Särgjärv (Järvi)|Särgjärv]] (Järvi Särgjärv) (Järvi järv, Väike Järvi järv) *[[Särgjärv (Kurtna)|Särgjärv]] (Kurtna Särgjärv) (Ahnejärve) *[[Säärelaht]] *[[Sügavakatku soon]] *[[Süllalaht]] *[[Süsijärv]] *[[Süväjärv]] ==T== *[[Taagepera järv]] (Taagepera veskijärv) *[[Taagepera Asu järv]] *[[Tabina järv]] *[[Hatiku Tagajärv|Tagajärv]] (Hatiku Tagajärv) (Hatike Edejärv, Hatiku järv, Hatiko järv) *[[Tagajärv (Neeruti)|Tagajärv]] (Neeruti Tagajärv) (Lusthoone järv) *[[Tagajärv (Tartussaare)|Tagajärv]] (Tartussaare Tagajärv) (Kihmjärv, Kihmajärv) *[[Tagatiik]] *[[Tahojärv]] (Kõvera Väikejärv) *([[Taki tiigid]]) (2 tiiki) *[[Tallekesejärv]] (Tallekese järv) *[[Tallilomp]] (Aiaste Tallilomp) (Tallijärv) *[[Tallima sulg]] *[[Taltjärv]] (Tolkjärv, Suur Haanja järv) *[[Tambre järv]] *[[Tamme järv]] (Tammejärv, Tammiku järv, Tammjärv) *[[Tammelais]] (Metsiku järv) *[[Tammemäe järv]] (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär) *[[Tamme veskipaisjärv]] (Kabala) (Kabala järv) *[[Tammeveski järv]] (Tammeveski paisjärv) *[[Tammijärv]] *[[Tammiku järv]] (2. Tammiku mõisa järv, 2. Tammiste mõisa järv) *[[Tammiku veehoidla]] *[[Tammiskanna järv]] *[[Tammiste paisjärv]] (Altküla paisjärv) *[[Tammitiik]] *[[Tammsaarõ järv]] (Tammsaare järv) *[[Tamula järv]] *[[Tani järv]] (Tanijärv) *[[Tanijärv]] *[[Tanni tiik]] (Aladi 1) *[[Tapu paisjärv]] *[[Tapusuu lump]] *[[Tarakvere paisjärv]] *[[Tarbja järv]] (Tarbja paisjärv) *[[Tartu botaanikaaia tiik]] *[[Tatra veskijärv]] *[[Taugabe järv]] (Taugepää järv, Taugepää soo, Tohku järv) *[[Tedre järv]] *[[Tegova järv]] *[[Tehisjärv]] (Roosna-Alliku Tehisjärv) (Roosna-Alliku tehisjärv) *[[Tehumardi karjäär]] *([[Teilma turbatiigid]]) (19 tiiki) *[[Telli tiik]] (Kalatiik nr. 6) *[[Teorehe järv]] (Saastna järv) *[[Teotalli laht]] (Tentalli laht) *[[Tihemetsa paisjärv]] *[[Tihu järv]] (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Männamaa järv) *[[Tihu järved]] *[[Tihu Keskmine järv]] *[[Tiidujärv]] (Tiidu Väikejärv, Tiidu järv) *[[Tiidu järv]] (Toku paisjärv) *[[Tiigi järv (1)|Tiigi järv]] *[[Tiigi järv]] (Tiigijärv) *[[Tiisleri land]] *[[Tika järv]] (Misso Viisjärv) *[[Tikkjärv]] *[[Tiksijärv]] (Kellamäe Keskmine järv) *[[Tikste järv]] *[[Tikutaja järv]] (Tamme Palujärv) *[[Tilli järv]] (Pirmastu järv, Tillijärv, Subsi järv) *[[Tilsi järved]] *[[Tilsi Kõrbjärv]] *[[Tilsi Pikkjärv]] *[[Tinapuu järv]] *[[Tipilaht]] *[[Tipina veehoidla]] (2 veehoidlat) *[[Tirbitanni järv]] (Tirbi tann, Lubjaauk, Tirbi tamm) *[[Tirgu järv]] (Kuritse Veskijärv, Tirgu paisjärv) *[[Tiru paisjärv]] *[[Toatse järv]] (Tuatse järv, Tantsu järv) *[[Tobra alumine veehoidla]] *[[Tobra järv]] (Tobrajärv) *[[Tobra ülemine veehoidla]] *[[Tohvri järv]] (Valtina paistiik) *[[Toku järv]] (Vaabina järv) *([[Tolkuse raba laugas]]) (3 laugast) *[[Tollari järv]] (Käärikjärv) *[[Tolljärv]] (Loosu järv, Talljärv) *[[Tomba karjäär]] *[[Toodsi järv]] (Tootsi järv) *[[Tooma järv]] *[[Toomõ järv]] *[[Tooma Väike Linajärv]] *[[Torma järv]] (Torma paisjärv) *[[Tornijärv]] (Lükardi järv) *[[Toru lomp]] (Valgjärve tiigid) *[[Trepimäe järv]] (Porijärv) *[[Tseema järv]] *[[Tserebi järv]] (Tserepi järv, Viitka järv) *[[Tsianahajärv]] (Kolepi Mustjärv) *[[Tsilgutaja järv]] (Maurijärv, Tilgutaja järv) *[[Tsimmi järv]] (Raguli ülemine paisjärv, Tsimmi paisjärv) *[[Tsirkjärv]] (Ruusmäe Tsirkjärv) *[[Tsolgo järv]] *[[Tsolgo aheljärvestik]] *[[Tsolgo Mustjärv]] *[[Tsolgo Pikkjärv]] *[[Tsooru järv]] (Tsooru paisjärv) *[[Tsopa järv]] / [[Põrmu järv]] (Põrmujärv, Kogrejärv) *[[Tsuura lomp]] (Räpina poldri tiik) *[[Tsõõrikjärv (Lootvina)|Tsõõrikjärv]] (Lootvina Tsõõrikjärv) (Lootvina Särgjärv, Särikjärv, Virga järv, Sõrgjärv) *[[Tsõõrikjärv (Paluoti)|Tsõõrikjärv]] (Paluoti Tsõõrikjärv) (Kausijärv, Kansijärv) *[[Tsähknä veskijärv]] (Tsähkna paisjärv, Tsähkna järv) *[[Tsäpsi järv]] / [[Järvemäe järv]] (Järveoja järv) *[[Tsässonalump]] *[[Tudu järv]] *[[Tudulinna paisjärv]] *[[Tuha veskijärv]] *[[Tuhhino tiik]] *[[Tuhkana järv]] *[[Tuhkrijärv]] (Tuhkru järv, Väike Haanja järv) *[[Tuisu paisjärv]] *[[Tulba järv]] (Tulbajärv) *[[Tulba-Tõnise paisjärv]] (Lepaveski paisjärv) *[[Tulijärv]] (Tulejärv) *[[Turba karjäärid]] *[[Tursti paistiik]] *[[Turu järv]] (Turujärv) *[[Turva järv]] (Turvajärv, Turbajärv, Murrujärv) *[[Turva järv (Karksi)|Turva järv]] (Karksi Turva järv) (Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv) *[[Turva karjäär]] *[[Turvaste järved]] *[[Turvaste Mustjärv]] *[[Turvaste Valgejärv]] *[[Tusti paisjärv]] *[[Tuule järv]] (Sangaste Soojärv) *[[Tuulijärv]] *[[Tuuljärv]] (Tuulejärv, Suur Plaksi järv) *[[Tuulõmäe lump]] *[[Tõhela järv]] *[[Tõlinõmme järv]] *[[Tõlinõmme veehoidla]] *[[Tõlla järv]] (Tõlla paisjärv) *[[Tõllassaare karjäär]] *([[Tõrga raba laugas]]) (3 laugast) *[[Tõri järv]] (Tõrijärv, Teeri järv, Rodima järv) *[[Tõrise järv]] *[[Tõrva Vanamõisa järv]] *[[Tõrva veskijärv]] (Matsi paisjärv) *[[Tõrvalaht]] *[[Tõrve paisjärv]] *[[Tõstamaa järved]] *[[Tõstamaa paisjärv]] *[[Tõugjärv]] (Küünjärv) *[[Tõugujärv]] (Paljassaare raba laugas, Tõugu järv) *([[Tõugussaare raba laugas]]) *[[Tõukajärv]] *[[Tõukvere tiigid]] *[[Tänavjärv]] *[[Tääksi järv]] (Tääksi paisjärv) *[[Tündre järv]] (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv) *[[Türgi paisjärv]] *[[Türi järv]] (Türi paisjärv) *[[Türnä järv]] (Türna järv) *[[Türäjärv]] ==U== *[[Ubajärv]] *[[Ubasuu lump]] *[[Udila järv]] *[[Udriku järv]] (Udriku tiik, Udriku viinavabriku pais, Udriku pais) *[[Udriku järved]] *[[Udriku laugas]] *[[Udriku Mädajärv]] *[[Udriku Paisjärv]] *[[Udriku Suurjärv]] *[[Udriku Väikejärv]] *[[Udsu järv]] (Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv) *[[Udujärv]] (Kaanjärv, Kaarjärv) *[[Uhtjärv]] (Uhtijärv) *[[Uiakatsi järv]] (Väike-Kooraste järv) *[[Uibo järv]] *[[Uibujärv (Päidla)|Uibujärv]] (Päidla Uibujärv) (Uibojärv, Annijärv) *[[Uibujärv]] (Uibo järv, Uibo Mustjärv, Kõrgessaare järv) *[[Uibu Linajärv]] *[[Uibu Mustjärv]] *[[Uigumäe lump]] *[[Ulglaht]] (Ulgulaht, Ulklaht) *[[Uljaste Mädajärv]] *[[Uljaste järv]] (Uljastjärv, Suur Uljaste järv) *[[Uljaste Laukajärv]] *[[Ulli järv]] *[[Ulli järv (2)|Ulli järv]] (Lähkrujärv, Kõverjärv, Koplijärv) *[[Ulvi laugas]] (Ulvi laugasjärv) *[[Ulvi veskijärv]] *[[Umbjärv (Illi)|Umbjärv]] (Illi Umbjärv) (Suur Umbjärv, Illi Suur-Umbjärv) *[[Umbjärv (Keressaare)|Umbjärv]] (Keressaare Umbjärv) *[[Umbjärv (Kostkova)|Umbjärv]] (Kostkova Umbjärv) (Kastkova Umbjärv) *[[Umbjärv (Mehikoorma)|Umbjärv]] (Mehikoorma Umbjärv) *[[Umbjärv (Muti)|Umbjärv]] (Muti Umbjärv) (Väike Mutijärv) *[[Umbjärv (Pupastvere)|Umbjärv]] (Pupastvere Umbjärv) (Pupastvere Umbjärv, Suur Umbjärv) *[[Umbjärv (Rõhu)|Umbjärv]] (Rõhu Umbjärv) (Rehujärv) *[[Umbjärv (Suursoo)|Umbjärv]] (Suursoo Umbjärv) *[[Umbjärv (Vaiste)|Umbjärv]] (Vaiste Umbjärv) *[[Umbjärv (Vooru)|Umbjärv]] (Vooru Umbjärv) (Vooru Umbjärv, Umpjärv) *[[Undi veehoidla]] (Hundi veehoidla, Võibla paisjärv) (2 järve) *[[Undla veskijärv]] *[[Undu laht]] (Käärme laht) *[[Unguma lõpp]] (Ungumaa lõpp) *[[Unsajärv]] (Unsa järv, 1. Veskimõisa järv) *[[Urbuksejärv]] *[[Urbukse järv]] *([[Urita raba laugas]]) (4 laugast) *([[Urita raba laugas (Koodi raba)]]) ([[Koodi raba laugas]], [[Koodu raba laugas]]) *[[Urvaste järved]] *[[Utika lump]] *[[Utra lump]] *[[Uue-Kariste järv]] (Uue-Kariste paisjärv) *[[Uue-Olde järv]] (Uus-Olde paisjärv) *[[Uueveski järv]] (Uueveski paisjärv) *[[Uuri järv]] *[[Uus Udujärv]] (Uus-Udujärv) ==V== *[[Vaaba järv]] *[[Vagula järv]] *[[Vahakulmu järv]] (Vahakulmu paisjärv) *[[Vaharu järv]] *[[Vahejärv (Arula)|Vahejärv]] (Arula Vahejärv) *[[Vahejärv (Neeruti)|Vahejärv]] (Neeruti Vahejärv) (Kitsejärv) *[[Vahejärv (Nelijärve)|Vahejärv]] (Nelijärve Vahejärv) (Aegviidu Vahejärv) *[[Vahejärv (Paluküla)|Vahejärv]] (Paluküla Vahejärv) *[[Vahejärv (Vällämäe)|Vahejärv]] (Vällämäe Vahejärv) (Vällamäe Keskjärv) *[[Vahejärv (Ähijärve)|Vahejärv]] (Ähijärve Vahejärv) (Ähi Vahejärv, Keskmine järv, Keksine järv) *[[Vahejärv (Äntu)|Vahejärv]] (Äntu Vahejärv) (Roheline järv) *[[Vahe-Kaanjärv]] *[[Vahelaugas]] (Kajaka-Vahelaugas) (Pillapalu järv) *[[Vahemeri]] *[[Vaheru järv]] (Väheru järv, Mäejärv, Vaharu järv) *[[Vahessaare järv]] *[[Vahtsõjärv]] (Palometsa Vahtsõjärv) *[[Vahtsõkivi järv]] (Vastsekivi järv) *[[Vahtsõnõ järv]] (Verioramõisa Vahtsõnõ järv) *[[Vaiatu järv]] (Vaiatu paisjärv) *[[Vaikne järv]] (Illi järv) *[[Vaila I bassein]] *[[Vaiste järv]] *[[Vaiste lõunajärv]] (Vaistu Suurjärv, Lahtjärv) *[[Vaiste läänejärv]] (Vaistu Suurjärv, Lahtjärv) *[[Vaiste põhjajärv]] (Vaistu Suurjärv, Lahtjärv) *[[Vakari järv]] *[[Valdeku karjäär]] *[[Valgeanso paisjärv]] *[[Valgejärv (Kurtna)|Valgejärv]] (Kurtna Valgejärv) *[[Valgejärv (Turvaste)|Valgejärv]] (Turvaste Valgejärv) *[[Valgejärv (Äntu)|Valgejärv]] (Äntu Valgejärv) (Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv) *[[Valgeraba järv]] *([[Valgeraba laugas]]) (2 laqugast) *[[Valgjärv]] *[[Valgjärv (Kasaritsa)|Valgjärv]] (Kasaritsa Valgjärv) (Võru Valgjärv, Jaani järv) *[[Valgjärv (Koorküla)|Valgjärv]] (Koorküla Valgjärv) *[[Valgjärv (Laose)|Valgjärv]] (Laose Valgjärv) (Laose Valgejärv, Laose järv) *[[Valgjärv (Otepää)|Valgjärv]] (Otepää Valgjärv) *[[Valgjärv (Rõuge)|Valgjärv]] (Rõuge Valgjärv) (Jaanipeebu järv) *[[Valgma järv]] (Pundi järv) *[[Valguta Mustjärv]] *[[Valgõjärv]] (Nohipalo Valgõjärv) (Nohipalo Valgejärv, Nohipalu Valgejärv, Valgjärv) *[[Valistre tiik]] *[[Valli järv]] (Vallijärv, Sangaste järv) *[[Vanade järv]] *[[Vanajärv]] (Luke Vanajärv) *[[Vanajärv (Verioramõisa)|Vanajärv]] (Verioramõisa Vanajärv) *[[Vanajärv (Leigo)|Vanajärv]] (Leigo Vanajärv) *[[Vana-Koiola järv]] (Koiola järv) *[[Vanamatsi laugas]] (Palasi järv) *[[Vanamõisa järv]] *[[Vanamõisa järv (Laatre)|Vanamõisa järv]] (Laatre Vanamõisa järv) *Vanamõisa järv ([[Tõrva Vanamõisa järv]]) *[[Vanamõisa järv (Pärsti)|Vanamõisa järv]] (Pärsti Vanamõisa järv) (Vanamõisa Saadu paisjärv) *[[Vanamõisa karjäär]] *[[Vana-Roosa järv]] (Vana-Roosa tiik) *[[Vanaveski järv (Holdre)|Vanaveski järv]] (Holdre Vanaveski järv) (Vanaveski paisjärv, Vastseveski paisjärv) *[[Vanaveski järv (Roosna-Alliku)|Vanaveski järv]] (Roosna-Alliku Vanaveski järv) (Roosna-Alliku veskijärv, Vanaveski pais, Eipre paisjärv) *[[Kõpu Vanaveski paisjärv]] (ka Vanaveski paisjärv) *[[Vana-Võidu Mädajärv]] *[[Vandjala järv]] *[[Vanemuise tiik]] *[[Vanigõjärv]] (Savihoovi järv) *[[Vara paisjärv]] (Kuusiku-Papiaru paisjärv) *[[Varangu Allikajärv]] *[[Varangu järv]] (Varangu allikas) (paisjärv) *[[Varbola paisjärv]] (Sirgu paisjärv) *[[Vardja järv]] (Aleksandri järv) *[[Vare lombid]] *[[Varesemaa laht]] (Jaagarahu järv) *[[Varnja poldri tiik I]] *[[Varsangulump]] *[[Varstu järv]] (Varstu paisjärv) *[[Vartaauk]] (Pajuauk) *[[Varõsjärv]] (Nursipalu Varõsjärv) (Sõmerpalu Varesejärv) *([[Varõsjärved]]) (2 järve) *[[Varõssõ järv]] (Varese järv) *[[Vasavere Mustjärv]] *[[Vasavere veehaare]] *[[Vasila veehoidla]] *[[Vaskjala veehoidla]] (Vaskjala paisjärv) *[[Vaskna järv]] *[[Vasta tiik]] *[[Vastemõisa järv]] (Vastemõisa paisjärv) *[[Vastsekivi järv]] *[[Vastsekivi sulg]] (Vahtsõkivi sulg) *[[Vastsemõisa järv]] (Sangaste Vastsemõisa järv) (Sangaste veskijärv, Sangaste paisjärv) *[[Vastse-Roosa veskijärv]] (Vastse-Roosa paisjärv) *[[Vasula järv]] *[[Vedama Mustjärv]] *[[Vedu paisjärv]] (Vedu veehoidla) *[[Veelikse järv (Pärnumaa)]] (Veelikse paisjärv) *[[Veelikse järv (Viljandimaa)]] (Veelikse paisjärv) *[[Veesi järv]] (Plaani Valgejärv, Veesjärv) *[[Veevre paisjärv]] (Kassepa paisjärv, Viivre tiik) *[[Vehmerjärv]] *[[Veia paisjärv]] (Oolejärv) *[[Veisjärv]] (Veisejärv) *[[Venedelaht]] (Venede laht, Vanade laht) *[[Venejärv]] (Kullijärv) *[[Venelaht]] *[[Venevere tiik]] *[[Verevä lomp]] *[[Verevä tiik]] (Paistiik nr. 1) *[[Verevi järv]] (Elva järv) *[[Verijärv]] (Kasaritsa Verijärv) *[[Verilaske järv]] (Verilaske paisjärv) *[[Veriora järv]] (Veriora paisjärv) *[[Vesiloo järv]] (Mustanina tiigid) *[[Veskejärv]] (Koorküla Veskejärv) (Koorküla veskijärv) *[[Veskejärv]] (Õisu Veskejärv) (Õisu Veskijärv, Õisu paisjärv) *[[Veski järv (Võerdla)|Veski järv]] Võerdlas *[[Nõva Veskijärv|Veskijärv]] (Nõva Veskijärv) *[[Veskijärv (Arula)|Veskijärv]] (Arula Veskijärv) *[[Veskijärv (Jäneda)|Veskijärv]] (Jäneda Veskijärv) (Jäneda paisjärv) *[[Veskijärv (Krabi)|Veskijärv]] (Krabi Veskijärv) (Krabi paisjärv, Kirbu järv) *[[Veskijärv (Kubija)|Veskijärv]] (Kubija Veskijärv) *[[Veskijärv (Laatre)|Veskijärv]] (Laatre Veskijärv) *[[Veskijärv (Leevijõe)|Veskijärv]] (Leevijõe Veskijärv) *[[Veskijärv (Nõmme)|Veskijärv]] (Nõmme Veskijärv) (Nõmme järv, Nõmme veskijärv, Nõmmeveski paisjärv) *[[Veskijärv (Palamuse)|Veskijärv]] (Palamuse Veskijärv) *[[Veskijärv (Sokari)|Veskijärv]] (Sokari Veskijärv) *[[Veskilais]] (Suurdemetsa järv) *[[Veskimõisa järv]] *[[Vetla paisjärv]] *[[Vibujärv]] *[[Vidrike järv]] (Topano järv) *[[Vihatjärv]] *[[Vihi Sillaotsa järv]] *[[Vihkla järv]] *[[Vihmjärv]] / [[Tarupedäjä järv]] (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv) *[[Vihtjärv]] *[[Vihtla järv]] (Lutika järv, Kokemäe järv) *[[Vihula järv]] (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla) *[[Vihula veskijärv]] *[[Viigjärv]] (Viigijärv) *[[Viikjärv]] *[[Viinakuajärv]] (Leevi Viinakuajärv) (Viinakoja järv) *[[Viinakuajärv (Karula)|Viinakuajärv]] (Karula Viinakuajärv) (Karula paisjärv) *[[Viinamardi järv]] *[[Viinamärdi järv]] (Viinamärdi paisjärv) *[[Viinuti järv]] *[[Viira järv]] *([[Viiratsi paisjärved]]) (4 järve) *[[Viiruki järv]] (Möldri paisjärv, Viiruki paisjärv) *[[Viiruki tiik]] (Aladi 3) *[[Viisjaagu järv]] *[[Viisjärv]] (Tika Viisjärv) *[[Viitina Alajärv]] (Kose järv, Väike Viitina järv) *[[Viitina järv]] (Viitina järv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv) *[[Viitka järv]] (Veetka järv, Orejärv, Orgjärv, Viitkäjärv) *[[Viitna järved]] *[[Viitna Linajärv]] *[[Viitna Pikkjärv]] *[[Viivikonna karjääri settebassein]] *([[Viivikonna karjääri tiik]]) (7 tiiki) *[[Vilajärv]] *[[Vilgjärv]] (Valgjärv, Pikri järv) *[[Viljakse järv]] *[[Viljandi järv]] *[[Villa lump]] (Nässmetsa II) *[[Villapai]] *[[Villemi lomp]] *[[Vimbland]] *[[Vinegi järv]] (Vineki järv) *[[Vinnemäe lump]] (Tserepi paisjärv) *[[Vinnora järv]] (Külimitu järv) *[[Virna järv]] *[[Virna järved]] *[[Viro land]] *[[Virosi järv]] (Viroste järv, Viruste järv, Viiruste järv) *[[Viroste järv]] *[[Virtsika järv]] *[[Virtsiku järv]] (Virtsike järv) *[[Virtsjärv]] (Väike Võrtsjärv) *[[Viru järv]] (Viru paisjärv) *[[Viru kaevanduse settebassein]] (2 basseini) *[[Virve järv]] (Virvejärv) *([[Visnapuu lombid]]) (Tuulemäe tiigid) (2 lompi) *[[Vissi järv]] *[[Vissuvere järv]] (Tuulisilla järv, Tulisilla järv) *[[Viti järv]] *[[Vohioja järv]] (Vohioja järv, Vohisaare järv) (2 järve) *[[Vohnja järved]] *[[Vohnja tiigid]] (2 tiiki) *[[Voika järv]] (Voika paisjärv) *[[Voka paisjärv]] *[[Voki järv]] *[[Voki veskijärv]] (Kasemetsa paisjärv, Kassiratta paisjärv, Kasemetsa järv) *[[Voore paisjärv]] *[[Vooru Umbjärv]] *[[Voronkino järv]] *[[Vorstioru järv]] (Võõpste paisjärv) *[[Vuuhjärv]] (Vuhjärv, Laihjärv) *[[Võhma järv]] (Võhma järv, Voogamaa järv) *[[Võhmetu järv]] (Võhmetu suurjärv) *[[Võijärv]] *[[Võisiku järv]] (Võisiku paisjärv) *[[Võistre järv]] (Võistvere järv) *([[Võlla raba laugas]]) (4 laugast) *[[Võlli paisjärv]] *[[Võngjärv]] *[[Võnnu paisjärv]] *[[Võnnu tiik]] *[[Võrtsjärv]] (Virtsjärv) *[[Võru Kärnjärv]] *[[Vägara laht]] (Väike Mullutu laht, Kiisajärv) *[[Vähajärv]] *[[Vähkjärv (Kubija)|Vähkjärv]] (Kubija Vähkjärv) (Vähajärv, Kasaritsa Vähkjärv, Kubija Vähajärv) *[[Vähkjärv (Piigandi)|Vähkjärv]] (Piigandi Vähkjärv) (Kanepi Vähkjärv) *[[Väike Allikajärv]] *[[Väike Allikajärv (Jäneda)|Väike Allikajärv]] *[[Väike Kaanjärv]] (Väike Kaanjärv) *[[Väike Kaksjärv]] (Kaksjärv) *[[Väike Kalajärv]] (Kreo Väikejärv) *[[Väike Karujärv]] (Nõo Väike Karujärv) *[[Väike Kodijärv]] (Kodijärv, Viimakse järv, Kogrejärv) *[[Väike Linajärv]] (Linajärv, Aknajärv) *[[Väike Linajärv (Tooma)|Väike Linajärv]] (Tooma Väike Linajärv) (Tooma Linajärved, Linajärved, Prilljärved) *[[Väike Nihujärv]] *[[Väike Pakasjärv]] (Väike Pakase järv) *[[Väike Pehmejärv]] *[[Väike Sillaotsa järv]] *[[Väike Venelaht]] (Väike-Venelaht) *[[Väike viik]] *[[Väike-Aavoja veehoidla]] (Vikipalu veehoidla; Aavoja veehoidla) *[[Väike-Agusalu järv]] *[[Väike-Anne kanal]] (Anne kanal II) *[[Väike-Edasi järv]] (Edasi järved, Langermaa veehoidla) *[[Väike-Juusa järv]] (Olep-Juusa järv, II Juusa järv) *[[Väikejärv (Kaisma)|Väikejärv]] (Kaisma Väikejärv) *[[Väikejärv (Karinu)|Väikejärv]] (Karinu Väikejärv) *[[Väikejärv (Männiku)|Väikejärv]] (Männiku Väikejärv) *[[Väikejärv (Parika)|Väikejärv]] (Parika Väikejärv) *[[Väikejärv (Päidla)|Väikejärv]] (Päidla Väikejärv) (Toovere järv) *[[Väikejärv (Pühamäe)|Väikejärv]] (Pühamäe Väikejärv) (Pühajärv, Pühameeste Väikejärv) *[[Väikejärv (Udriku)|Väikejärv]] (Udriku Väikejärv) (Väike Udrikjärv) *[[Väikejärv (Vetiku)|Väikejärv]] (Vetiku Väikejärv) (Väike Vetiki järv) *[[Väike-Kadastiku järv]] (Karjäär Kadastik-2) *[[Väike-Keebi järv]] *[[Väike-Koopsi järv]] (Rõikaoja paisjärv) *[[Väike-Kõpu tiik]] *[[Väike-Loosalu järv]] (Väike Loosalu järv) *[[Väike-Lubjaahju järv]] *[[Väike-Muraja lõpp]] *[[Väikene Kasvandulump]] (Väike Kasvandulump) *[[Väikene Kõrbjärv]] (Väike Kõrbjärv, Ülemäe järv) *[[Väikene Linnajärv]] (Essemäe järv, Essemäe järveke) *[[Väikene Mustjärv]] (Kaatsi 2. Kogrejärv, Mudajärv) *[[Väikene Mäestjärv]] (Väike Mäestjärv) *[[Väikene Palojärv]] (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv, Väike Palojärv) *[[Väikene Pehmejärv]] (Väike Pehmejärv) *[[Väikene Saarjärv]] (Väike Saarjärv) *[[Väikene Suujärv]] (Väike Soojärv, Savioja Väike-Soojärv) *[[Väikene Tiidujärv]] (Väike Tiidujärv) *[[Väike-Nedrema järv]] *[[Väike-Niinsaare järv]] *[[Väike-Nonni järv]] *[[Väike-Nõuni järv]] (Väike Nõuni järv) *[[Väike-Palkna järv]] *[[Väike-Pilliliina lomp]] (Tsirguliina bassein) *[[Väike-Roobimaa järv]] *[[Väike-Suuremõisa laht]] *[[Väike-Tammiku järv]] *[[Väike-Toatse järv]] (Väikejärv) (Väike Toatse järv, Väikejärv) *[[Väike Umbjärv]] (Illi Väike Umbjärv) (Illi Väike-Umbjärv) *[[Väike-Valmas]] *[[Väike-Virna järv]] (Väike Virnajärv, Virna järv) *[[Väike-Õismäe tiik]] *[[Väikjärv]] (Väitjärv, 2. Kurgjärv) *[[Väiku-Apja järv]] *[[Väiku-Boose järv]] (Boose Väikejärv) *[[Väikujärv]] (Kõvera Väikujärv) (Kõvera Väikejärv, Mustajärv) *[[Väiku-Keema järv]] (Väike-Keema järv) *[[Väiku-Kuikli järv]] (Kuigli Kogrejärv) *[[Väiku-Mikeli järv]] *[[Väiku-Palkna järv]] (Väike-Palkna järv, Mazais Baltinz) *[[Väimela Alajärv]] (Väike Väimela järv) *[[Väimela Mäejärv]] *[[Väimela paisjärv]] (Väimela paisjärv) *[[Väinjärv (Jussi)|Väinjärv]] (Jussi Väinjärv) (Veinjärv) *[[Väinjärv]] (Veinjärv) *[[Välgita karjäär]] (tehisjärv) *[[Väljavahi tiik]] (Pardiaugu tiik) *[[Vällamäe järv]] *[[Vällämäe Peräjärv]] *[[Vängla paisjärv]] *[[Värska laht]] *[[Vääna mõisatiik]] *[[Väätsa paisjärv]] *[[Vööla meri]] (Bysholmsvike, Vööle meri, Võõla meri) ==Õ== *[[Õdri järv]] (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv) *[[Õisu järv]] *[[Õisu paisjärv]] *[[Õngu paisjärv]] *[[Õrsava järv]] (Värska järv, Ozerka järv, Ersava järv) *[[Õru järv]] ==Ä== *[[Ähijärv]] (Ahijärv) *[[Ähijärve Peräjärv]] *[[Äidu järv]] (Eidu järv) *[[Äijärv (Kalli)|Äijärv]] (Kalli Äijärv) (Umbjärv) *[[Äijärv (Kastolatsi)|Äijärv]] (Kastolatsi Äijärv) (Uska järv) *[[Ämmassaare Haugjärv]] *[[Äniniidü lump]] (Piiroja paisjärv) *[[Änni järv]] (Ännijärv) *[[Ännikse laht]] *[[Äntu järved]] *[[Äntu Linaleojärv]] *[[Äntu Sinijärv]] *[[Äntu Vahejärv]] (Vahejärv, Roheline järv, Äntu Roheline järv, Väikejärv, Äntu Väikejärv) *[[Äntu Valgejärv]] *[[Äpsi järv]] (Japsi järv) *[[Ärgessoo järv]] (Ärgesoo järv, Kõrtsisoo järv) *([[Ässi tiigid]]) (Ässi 1. tiik) *([[Ässi tiigid]]) (Ässi 2. tiik, Assi tiik) *[[Ääreperete laht]] ==Ö== *[[Ördi järv]] (Öördi järv) *[[Ööbiku järv]] *[[Ööbikujärv]] (Soona tiik) *[[Öökulli järv]] (Öökulli paisjärv) ==Ü== *[[Ülde tiik]] *[[Üldnä järv]] (Üldna järv) *[[Ülemine järv]] (Vana-Antsla Ülemine järv) (Vana-Antsla tiik) *[[Ülemine paisjärv]] (Sillamäe Ülemine paisjärv) (Sillamäe keskmine paisjärv) *[[Ülemiste järv]] *[[Ümarjärv]] (Metstoa Ümarjärv) (Ümerik järv, Ümmargune järv, Mädajärv, Umarikjärv) *[[Ümmargune järv (Koigi)|Ümmargune järv]] (Koigi Ümmargune järv) *[[Ümmargune järv (Kõnnu)|Ümmargune järv]] (Kõnnu Ümmargune järv) (2. Kõnnu järv) *[[Ümärikujärv]] *[[Üvajärv]] *[[Üvvärjärv]] (Üvarjärv) *[[Üüvjärv]] ==Vaata ka== Seisuveekogud (alam)vesikondade kaupa: * [[Ida-Eesti vesikond]] ** [[Võrtsjärve alamvesikond]] ** [[Peipsi alamvesikond]] ** [[Viru alamvesikond]] * [[Lääne-Eesti vesikond]] ** [[Harju alamvesikond]] ** [[Matsalu alamvesikond]] ** [[Pärnu alamvesikond]] ** [[Läänesaarte alamvesikond]] * [[Koiva vesikond]] ** [[Mustjõe alamvesikond]] == Välislingid == *[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main Keskkonnaregister] *[http://www.eki.ee/knab/knab.htm EKI kohanimeandmebaas] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti järved| Eesti järvede loend]] [[Kategooria:Eesti veekogude loendid|Järvede loend]] [[Kategooria:Järvede loendid]] 3vwpaiw3d56ytxvhkgxshhjbofirml2 Nõukogude Liit 0 6278 7217300 7217292 2026-08-18T12:13:36Z Kruusamägi 1530 /* Relvajõud ja julgeolek */ 7217300 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit |lipp = Flag of the Soviet Union.svg |lipp-tekst = [[Nõukogude Liidu lipp|NSV Liidu lipp]] |vapp = Coat of arms of the Soviet Union 1.svg |vapp-tekst = [[Nõukogude Liidu vapp|NSV Liidu vapp]] |asendikaart = LocationSovietUnion.png |asendikaart-tekst = Nõukogude Liidu territoorium 1991. aastal |algusaasta = 1922 |lõppaasta = 1991 |valitsusvorm = föderaalne sotsialistlik liitriik; ''de facto'' üheparteiriik kuni 1990. aastani |riigikeel = liiduülene ametlik keel puudus kuni 1990. aastani; [[vene keel]] (1990–1991) |peamised-keeled = vene keel ja liiduvabariikide keeled |pealinn = [[Moskva]] |religioon = riiklik [[ateism]]; [[õigeusk]], [[islam]], [[katoliiklus]], [[protestantism]], [[judaism]] jt |pindala = 22 402 200 km² |rahvaarv = 286 717 000 |rahvaarv-aasta = 1989 |rahvastikutihedus = 12,8 in/km² |rahaühik = [[Nõukogude rubla]] |hümn = [[Nõukogude Liidu hümn]] (1944–1991); varem „[[Internatsionaal (hümn)|Internatsionaal]]“ |deviis = [[Nõukogude Liidu deviis|„Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“]] }} '''Nõukogude Liit''' (ametlikult '''Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit''', lühendid '''NSV Liit''' ja '''NSVL'''; [[vene keel]]es ''Союз Советских Социалистических Республик'', ''Союз ССР'' ja ''СССР'') oli 30. detsembrist 1922 kuni 26. detsembrini 1991 eksisteerinud [[Euraasia]] sotsialistlik liitriik. Pindalaga ligikaudu 22,4 miljonit km² hõlmas see Ida-Euroopat ning suuremat osa Põhja- ja Kesk-Aasiast ja oli oma hilisemal eksisteerimisajal maailma suurim riik. 1989. aasta rahvaloendusel elas NSV Liidus 286,7 miljonit inimest.<ref name="LOC1991">Raymond E. Zickel (toim), [https://www.marines.mil/portals/1/Publications/Soviet%20Union%20Study_1.pdf ''Soviet Union: A Country Study''], 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, Washington, 1991, eriti lk xlv–xlix ning peatükid 2–19. Uurimistöö lõpetatud mais 1989; 1991. aasta väljaanne sisaldab ka hilisemaid täiendusi. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> NSV Liit kujunes [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonide]], bolševike võimuhaaramise ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] tulemusel. 30. detsembril 1922 ühinesid [[Vene SFNV|Vene NFSV]], [[Ukraina NSV]], [[Valgevene NSV]] ja [[Taga-Kaukaasia SFNV]] uueks liitriigiks.<ref name="Formation">Peter Roudik, [https://blogs.loc.gov/law/2013/01/treaty-on-the-creation-of-the-soviet-union-signed-sealed-and-delivered/ ''Treaty on the Creation of the Soviet Union – Signed, Sealed, and Delivered''], Library of Congress, 4. jaanuar 2013. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Põhiseaduse järgi koosnes riik liiduvabariikidest, millele oli muu hulgas ette nähtud õigus liidust välja astuda, kuid tegelik poliitiline ja majanduslik võim koondus suuresti Moskvasse. Kuni 1990. aastani valitses riiki sisuliselt [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] (NLKP); 1977. aasta põhiseaduse artikkel 6 nimetas parteid ühiskonna „juhtivaks ja suunavaks jõuks“.<ref name="LOCgov">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükid 7 „The Communist Party“ (lk 279–326) ja 8 „Government Structure and Functions“ (lk 327–366).</ref> 1920. aastate lõpus koondas [[Jossif Stalin]] enda kätte diktaatorliku võimu. Tema ajal viidi läbi kiire [[industrialiseerimine]] ja põllumajanduse sunniviisiline [[kollektiviseerimine]], millega kaasnesid suured ühiskondlikud vapustused, [[Nõukogude Liidu näljahäda 1932–1933|1932.–1933. aasta näljahäda]], massirepressioonid, [[Suur terror]] ja [[Gulag]]i sunnitöölaagrite süsteemi kiire laienemine.<ref name="LOCarchives">[https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives: Internal Workings of the Soviet Union''], Library of Congress. Jaotised „Repression and Terror“, „The Gulag“, „Collectivization and Industrialization“, „Ukrainian Famine“ ja „Deportations“. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1939. aastal sõlmis NSV Liit [[Natsi-Saksamaa]]ga [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i. Teise maailmasõja algfaasis tungis Punaarmee Poolasse, NSV Liit alustas sõda Soome vastu, okupeeris ja annekteeris 1940. aastal Eesti, Läti ja Leedu ning hõivas Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.<ref name="FRUS1939">[https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1939v01 ''Foreign Relations of the United States, Diplomatic Papers, 1939, General, Volume I''], jaotised Saksa-Nõukogude mittekallaletungilepingu, Poola ja Saksa-Nõukogude koostöö kohta. U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref><ref name="FRUS1940">[https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1940v01 ''Foreign Relations of the United States, Diplomatic Papers, 1940, General, Volume I''], jaotised „Relations between Finland and the Soviet Union“, „Forcible occupation of the Baltic States“, „The seizure of Bessarabia“ ja „Wartime cooperation between Germany and the Soviet Union“. U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Balti riikide sunniviisilist inkorporeerimist ei tunnustanud de jure muu hulgas Ameerika Ühendriigid; Eesti, Läti ja Leedu käsitlevad 1991. aastat oma riikliku iseseisvuse taastamisena, mitte uute riikide tekkimisena.<ref name="Welles">[https://vm.ee/en/news/joint-statement-us-secretary-state-and-ministers-foreign-affairs-estonia-latvia-lithuania ''Joint Statement by the U.S. Secretary of State and the Ministers of Foreign Affairs of Estonia, Latvia, and Lithuania''], Eesti Välisministeerium, 23. juuli 2020. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] sai Teise maailmasõja suurim ja ohvriterohkeim sõjatanner; pärast esialgseid katastroofilisi kaotusi peatas NSV Liit Saksa pealetungi, saavutas murrangu [[Stalingradi lahing|Stalingradi]] ja [[Kurski lahing|Kurski]] lahingutes ning vallutas 1945. aasta kevadel Berliini.<ref name="USHMMfront">[https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/the-soviet-union-and-the-eastern-front ''The Eastern Front: The German War against the Soviet Union''], United States Holocaust Memorial Museum. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> NSV Liidu inimkaotusi sõjas hinnatakse ligikaudu 26,6 miljonile inimesele, hõlmates nii sõjaväelasi kui ka tsiviilelanikke.<ref name="WW2losses">[https://www.nationalww2museum.org/war/articles/soviet-occupation-of-austria ''The Soviet Occupation of Austria''], The National WWII Museum, 20. september 2021. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Pärast sõda kujunes NSV Liidust üks kahest maailma peamisest [[üliriik|üliriigist]] ning koos Ameerika Ühendriikidega üks [[külm sõda|külma sõja]] keskseid osalisi. Moskva kontrolli või tugeva mõju alla sattus suur osa Kesk- ja Ida-Euroopast; 1955. aastal loodi [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]. NSV Liit arendas ulatusliku tuumarelvastuse, kosmoseprogrammi ja ülemaailmse sõjalise-poliitilise võrgustiku. 1980. aastateks aeglustus majanduskasv, süvenesid planeerimissüsteemi ebatõhusus ja tarbekaupade puudujäägid ning sõjaline koormus ja struktuursed probleemid raskendasid majanduse uuendamist.<ref name="LOCeco">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükid 11 „Economic Structure and Policy“ (lk 449–482), 12 „Industry“ (lk 483–518), 13 „Agriculture“ (lk 519–542) ja 15 „Foreign Trade“ (lk 589–620).</ref> 1985. aastal võimule tulnud [[Mihhail Gorbatšov]] käivitas [[perestroika]], [[glasnost]]i ja poliitilise demokratiseerimise, kuid reformid ei stabiliseerinud majandust ning vähendasid keskvõimu kontrolli. Liiduvabariikides tugevnesid rahvuslikud ja iseseisvusliikumised. 1991. aasta augustis ebaõnnestunud riigipöördekatse kiirendas liidu lagunemist.<ref name="Collapse">[https://history.state.gov/milestones/1989-1992/collapse-soviet-union ''The Collapse of the Soviet Union''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Gorbatšov astus 25. detsembril 1991 NSV Liidu presidendi ametist tagasi ning järgmisel päeval tunnistas NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu liidu eksistentsi lõppenuks. Venemaa Föderatsioon jätkas NSV Liidu liikmesust ÜRO-s ning võttis üle selle ÜRO põhikirjast ja ÜRO peasekretäri deponeeritud mitmepoolsetest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.<ref name="UNsuccession">[https://treaties.un.org/pages/HistoricalInfo.aspx ''Historical Information – Russian Federation''], United Nations Treaty Collection: Venemaa presidendi 24. detsembri 1991 teatis ÜRO peasekretärile. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Nimetus ja keel == Riigi ametlik eestikeelne nimetus oli „Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit“. Vene keeles oli täisnimetus ''Союз Советских Социалистических Республик'' (''Sojuz Sovetskih Sotsialistitšeskih Respublik''), lühend ''СССР''. Igapäevases kasutuses nimetati riiki Nõukogude Liiduks (vene ''Советский Союз'') ning selle elanikke koondnimetusega „nõukogude inimesed“ või „nõukogude kodanikud“. Sõna „nõukogu“ viitas tööliste, sõdurite ja talupoegade esinduskogudele ehk [[nõukogu (poliitika)|nõukogudele]] (vene ''совет'', ''sovet''). NSV Liidul ei olnud suurema osa eksisteerimisajast liidu tasandil õigusaktiga määratud ainsat riigikeelt. Vene keel oli siiski riigi keskvalitsuse, relvajõudude, suure osa kõrghariduse, teaduse ja vabariikidevahelise suhtluse peamine keel. Alles 24. aprilli 1990. aasta NSV Liidu keeleseadus andis vene keelele sõnaselgelt liidu ametliku keele staatuse, säilitades samal ajal liiduvabariikide õiguse määrata oma riigikeeled.<ref name="LanguageLaw">[https://base.garant.ru/6335701/ ''Закон СССР от 24.04.1990 N 1450-I «О языках народов СССР»''], Vedomosti Sjezda narodnõh deputatov SSSR i Verhovnogo Soveta SSSR, 1990, nr 19, art 327; vt ka J. F. Chevalier, [https://scholarsarchive.byu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1233&context=rlj ''An Overview of Language Planning in the Russian Federation''], ''Russian Language Journal'', 2006. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Nõukogude Liidu ajalugu}} === Revolutsioonid, kodusõda ja liidu moodustamine === [[Fail:Cover of the 1922 Declaration and Treaty on the Formation of the USSR.jpg|pisi|1922. aasta NSV Liidu moodustamise deklaratsiooni ja liidulepingu kaas]] [[Fail:19220900-lenin stalin gorky-02.jpg|pisi|[[Vladimir Lenin]] ja [[Jossif Stalin]] Gorkis 1922. aasta septembris]] 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]] kukutas Venemaa keisririigi monarhia. [[Venemaa Ajutine Valitsus]] jätkas osalemist Esimeses maailmasõjas ning jagas võimu tööliste ja sõdurite nõukogudega. Sama aasta sügisel haarasid [[Vladimir Lenin]]i juhitud [[bolševikud]] Petrogradis võimu. Uus valitsus sõlmis 1918. aasta märtsis Saksamaa ja tema liitlastega [[Brest-Litovski rahu]], millega Venemaa loobus ajutiselt ulatuslikest läänepoolsetest aladest. Bolševike võimu vastu puhkes mitme osapoolega kodusõda. Punaarmee võitles [[Valgekaartlased|valgete vägede]], piirkondlike iseseisvusliikumiste, talurahva ülestõusude ja välisriikide ekspeditsioonivägede vastu. Sõjaaegne [[sõjakommunism]] tähendas muu hulgas tööstuse laialdast riigistamist, teravilja sundrekvireerimist ja eraettevõtluse tugevat piiramist. Kodusõja, majandusliku kokkuvarisemise, epideemiate ja 1921.–1922. aasta näljahäda järel asendas Lenin sõjakommunismi osaliselt turumehhanisme taastanud [[uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitikaga]] (NEP).<ref name="LOChistory">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükk 2 „Historical Setting: 1917 to 1982“, lk 53–96.</ref> 1920.–1921. aastal sõlmisid Vene NFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Kaukaasia nõukogude vabariigid omavahel sõjalis-majanduslikke lepinguid. Vaieldi selle üle, kas vabariigid peaksid liituma Venemaaga autonoomsete üksustena või moodustama formaalselt võrdsete vabariikide föderatsiooni. Lenini toetatud föderatiivne lahendus jäi peale. 30. detsembril 1922 kiitis esimene üleliiduline nõukogude kongress heaks NSV Liidu moodustamise deklaratsiooni ja lepingu. Asutajateks olid Vene NFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Armeeniat, Aserbaidžaani ning Gruusiat ühendanud Taga-Kaukaasia SFNV.<ref name="Formation" /> 1924. aasta [[NSV Liidu konstitutsioon]] kinnistas uue liitriigi institutsioonid. Lenini tervis halvenes juba enne liidu moodustamist ja ta suri 21. jaanuaril 1924. Järgnenud võimuvõitluses tõrjus partei peasekretär Jossif Stalin järk-järgult kõrvale [[Lev Trotski]], [[Grigori Zinovjev]]i, [[Lev Kamenev]]i, [[Nikolai Buhharin]]i ja teised rivaalid. 1920. aastate lõpuks oli Stalinist saanud riigi domineeriv juht.<ref name="LOCarchives" /> === Stalinlik ümberkujundamine ja terror === [[Fail:Famine en URSS 1933.jpg|pisi|1932.–1933. aasta näljahädast puudutatud alad. Nälg tabas eriti raskelt Ukrainat, Kasahstani, Põhja-Kaukaasiat ja Volga piirkonda.]] 1928. aastal alanud esimene [[viisaastakuplaan]] seadis esikohale rasketööstuse, energeetika, masinaehituse ja kaitsetööstuse kiire laiendamise. Riik suunas investeeringuid uutesse tööstuskeskustesse Uuralites, Siberis, Ukrainas ja mujal. Suured ehitusprojektid, sealhulgas Dnepri hüdroelektrijaam, Magnitogorski metallurgiakombinaat ja uued traktori- ning masinatehased, muutsid majanduse struktuuri. Tööstustoodang ja linnarahvastik kasvasid kiiresti, kuid ametlikud plaaninäitajad olid sageli ebarealistlikud, tarbekaupade tootmine jäi tagaplaanile ning tööjõu mobiliseerimisega kaasnesid rasked sotsiaalsed kulud.<ref name="LOCarchives" /> Põllumajanduses käivitas juhtkond 1929. aastast ulatusliku sunniviisilise kollektiviseerimise. Talumajapidamised koondati [[kolhoos]]idesse ja [[sovhoos]]idesse; niinimetatud [[kulak]]ute vara konfiskeeriti ning miljoneid inimesi tabasid väljasaatmine, vangistus või muud repressioonid. Sundkollektiviseerimine, teravilja riiklikud kokkuostu- ja rekvireerimisnõuded, põllumajanduse segipaiskumine ning võimude repressiivne poliitika olid kesksed tegurid 1932.–1933. aasta katastroofilises näljahädas, mis tappis NSV Liidu eri piirkondades miljoneid inimesi.<ref name="LOCarchives" /><ref name="DaviesWheatcroft">R. W. Davies ja Stephen G. Wheatcroft, ''The Years of Hunger: Soviet Agriculture, 1931–1933'', Palgrave Macmillan, 2004.</ref> Ukrainas tuntakse seda näljahäda [[Holodomor]]ina; Eesti Riigikogu mõistis 1993. aastal Ukrainas toime pandud kommunistliku genotsiidipoliitika hukka ning Eesti oli esimene riik, mille parlament Holodomori genotsiidina tunnustas.<ref name="HolodomorEE">[https://www.riigikogu.ee/en/press-releases/board-of-the-riigikogu/hussar-accepted-the-highest-award-of-the-ukrainian-world-congress-on-behalf-of-the-riigikogu/ ''Hussar accepted the highest award of the Ukrainian World Congress on behalf of the Riigikogu''], Riigikogu, 20. juuni 2024. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1930. aastatel ehitas Stalin üles ulatusliku poliitilise terrori süsteemi. 1934. aastal anti siserepressioonides keskne roll [[NKVD]]-le. [[Suur terror|Suure terrori]] kõrgajal 1936–1938 toimusid näidisprotsessid, massilised arreteerimised, hukkamised ja küüditamised; repressioonid tabasid partei- ja riigiaparaati, Punaarmee ohvitsere, intelligentsi, vaimulikke, talupoegi ja paljusid rahvusgruppe. Miljonid inimesed saadeti Gulagi vangilaagritesse või asumisele. Sunnitööjõudu kasutati kaevandustes, metsanduses ning kanalite, raudteede ja tööstusobjektide rajamisel.<ref name="LOCarchives" /> Poliitilise kontrolliga kaasnes kultuuriline ja ideoloogiline ühtlustamine. 1932. aastast reorganiseeriti sõltumatud kunstiorganisatsioonid ning [[sotsialistlik realism]] muutus ametlikult soositud esteetiliseks normiks. Trükisõna, teater, film ja hiljem ringhääling allutati tsensuurile. Samal ajal laiendati ulatuslikult üldharidust, tehnilist väljaõpet ja kõrgharidust, mis toetas industrialiseerimist ja vähendas kirjaoskamatust.<ref name="LOCmedia">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükk 9 „Mass Media and the Arts“, lk 367–398; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], Library of Congress, jaotised „Censorship“ ja „Anti-religious Campaigns“.</ref> === Välispoliitika 1920.–1930. aastatel === 1920. aastatel püüdis NSV Liit ühtaegu murda diplomaatilisest isolatsioonist ja toetada [[Komintern]]i kaudu välisriikide kommunistlikke liikumisi. 1922. aasta [[Rapallo leping]] normaliseeris suhted Saksamaaga. 1934. aastal võeti NSV Liit [[Rahvasteliit]]u. Natsi-Saksamaa tugevnedes propageeris Moskva mõnda aega kollektiivset julgeolekut ja toetas [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] vabariiklasi, kuid 1939. aasta suvel ebaõnnestusid läbirääkimised Suurbritannia ja Prantsusmaaga võimaliku sõjalise liidu üle.<ref name="LOChistory" /> 23. augustil 1939 kirjutasid NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] Moskvas alla Saksa-Nõukogude mittekallaletungilepingule ehk Molotovi-Ribbentropi paktile. Salajane lisaprotokoll jagas osa Ida- ja Põhja-Euroopast Saksa ja Nõukogude mõjusfäärideks. 28. septembril sõlmitud Saksa-Nõukogude piiri- ja sõpruslepinguga korrigeeriti Poola jagamisel kujunenud piire ja mõjusfääre.<ref name="FRUS1939" /> [[Fail:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotov kirjutab 28. septembril 1939 alla Saksa-Nõukogude piiri- ja sõpruslepingule. Tema selja taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.]] === Teise maailmasõja algus ja territoriaalne laienemine 1939–1941 === 1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat. 17. septembril tungis Punaarmee Poolasse idast. Poola riigi jagamise järel liideti suurem osa NSV Liidu hõivatud aladest Ukraina NSV ja Valgevene NSV-ga; Vilniuse piirkond anti hiljem Leedule. Saksa ja Nõukogude julgeolekuorganid tegid piiratud koostööd okupeeritud Poola kontrollimisel, samal ajal rakendas Nõukogude võim oma hõivatud aladel riigistamist, arreteerimisi ja küüditamisi.<ref name="FRUS1939" /> 30. novembril 1939 ründas NSV Liit Soomet, alustades [[Talvesõda]]. Moskva toetas Terijoel loodud [[Soome Demokraatlik Vabariik|Soome Demokraatliku Vabariigi]] marionettvalitsust, kuid Soome vastupanu nurjas plaani riiki kiiresti allutada. Rahvasteliit heitis NSV Liidu 14. detsembril 1939 organisatsioonist välja. 12. märtsi 1940 [[Moskva rahuleping]]uga loovutas Soome NSV Liidule Karjala kannase ja teisi alasid. Soome Demokraatlikku Vabariiki ei liidetud NSV Liiduga: see lõpetas pärast rahulepet tegevuse. 31. märtsil muudeti Karjala ANSV [[Karjala-Soome NSV]]-ks ning sellesse arvati suur osa Soomelt saadud territooriumidest. Karjala-Soome NSV oli liiduvabariik kuni 1956. aastani.<ref name="FRUS1940" /> 1939. aasta sügisel sundis NSV Liit Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise lepingud, mis lubasid riikidesse Nõukogude sõjaväebaasid. 1940. aasta juunis esitas Moskva Balti riikidele ultimaatumid, tõi sisse täiendavad väed ning okupeeris riigid. Nõukogude kontrolli all moodustatud valitsused korraldasid ebavabad valimised, mille järel uued parlamendid taotlesid liitumist NSV Liiduga. Leedu inkorporeeriti 3., Läti 5. ja Eesti 6. augustil 1940. Ameerika Ühendriigid mõistsid 23. juuli [[Wellesi deklaratsioon]]iga Balti riikide iseseisvuse hävitamise hukka ega tunnustanud anneksiooni; mittetunnustamispoliitikat järgisid erinevas vormis ka mitmed teised riigid.<ref name="FRUS1940" /><ref name="Welles" /> Juunis 1940 sundis NSV Liit Rumeeniat loovutama [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]]. Bessaraabia keskosa ühendati osaga senisest Moldaavia ANSV-st ja moodustati [[Moldaavia NSV]]; teised vallutatud alad anti Ukraina NSV-le.<ref name="FRUS1940" /> 1944. aasta oktoobris võeti Nõukogude Liidu koosseisu seni osaliselt tunnustatud ja Moskvast tugevalt sõltunud [[Tuva Rahvavabariik]], millest moodustati Vene NFSV koosseisus Tuva autonoomne oblast.<ref name="Tuva">Mergen Mongush, [https://www.cambridge.org/core/journals/nationalities-papers/article/annexation-of-tannutuva-and-the-formation-of-the-tuvinskaya-assr/3FB87138E23C3B3355C4924874E1E69B ''The Annexation of Tannu-Tuva and the Formation of the Tuvinskaya ASSR''], ''Nationalities Papers'', 21 (1), 1993, lk 47–52. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahuldas Tuva liitumistaotluse 11. oktoobril 1944. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Saksa-Nõukogude sõda 1941–1945 === [[Fail:Raising a flag over the Reichstag.jpg|pisi|Jevgeni Haldei tuntud foto Nõukogude lipu heiskamisest [[Riigipäevahoone (Berliin)|Riigipäevahoone]] kohale Berliinis, 2. mai 1945]] [[Fail:Yalta Conference (Churchill, Roosevelt, Stalin) (B&W).jpg|pisi|[[Winston Churchill]], [[Franklin D. Roosevelt]] ja Jossif Stalin [[Jalta konverents]]il 1945. aasta veebruaris]] 22. juunil 1941 alustas Saksamaa koos liitlastega [[operatsioon Barbarossa|operatsiooni Barbarossa]]. Nõukogude juhtkond ja Punaarmee ei suutnud sissetungi esimestel nädalatel tõhusalt tõkestada. Punaarmee kaotas esimestel kuudel tohutuid alasid, isikkoosseisu ja varustust ning miljonid sõdurid langesid vangi. Saksa väed jõudsid Leningradi, Moskva ja Rostovi lähistele. Natsi-Saksamaa pidas vallutussõda ideoloogilise ja rassilise hävitussõjana: okupeeritud Nõukogude territooriumidel mõrvati juute, romasid, partei- ja riigiametnikke ning teisi tsiviilisikuid; nälja, hukkamiste ja ebainimlike tingimuste tõttu suri ka miljoneid Nõukogude sõjavange ja tsiviilelanikke.<ref name="USHMMfront" /> NSV Liit evakueeris 1941.–1942. aastal suure hulga tehaseid, töölisi ja seadmeid Uuralitesse, Volga piirkonda, Siberisse ning Kesk-Aasiasse. Sõjamajandus suutis seejärel toota väga suurtes kogustes tanke, suurtükke ja lennukeid. Olulise panuse andis ka Ameerika Ühendriikide [[Lend-Lease]]-abi, millest eriti tähtsad olid veoautod, vedurid, alumiinium, sidevahendid, toiduained ja muud logistilised ressursid. Moskva lahing talvel 1941–1942 lõpetas Saksamaa kiire pealetungi pealinnale. [[Leningradi blokaad]] kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta jaanuarini ja tõi kaasa massilise tsiviilsuremise. Sõja strateegiline murrang kujunes 1942.–1943. aasta [[Stalingradi lahing]]us, kus Saksa 6. armee kapituleerus. 1943. aasta [[Kurski lahing]]u järel läks strateegiline initsiatiiv üha enam Punaarmeele. 1944. aasta [[operatsioon Bagration]] purustas suure osa Saksa väegrupist Mitte ning viis Nõukogude väed taas Kesk-Euroopasse.<ref name="Bagration">[https://www.iwm.org.uk/history/second-world-war/eastern-front/operation-bagration ''Operation Bagration''], Imperial War Museums. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1944. aastal taastas NSV Liit kontrolli Eesti, Läti ja Leedu üle; Balti riikide seisukohast algas või jätkus Nõukogude okupatsioon. 1945. aasta alguses jõudis Punaarmee Oderi jõeni ning alustas aprillis [[Berliini lahing]]ut. Berliin kapituleerus 2. mail ja Saksamaa relvajõudude tingimusteta alistumine jõustus Euroopas 8. mail 1945 (Moskva aja järgi oli juba 9. mai).<ref name="Berlin">[https://www.iwm.org.uk/history/second-world-war/eastern-front/the-battle-of-berlin-germanys-downfall-on-the-eastern-front ''The Battle of Berlin: Germany's downfall on the Eastern Front''], Imperial War Museums. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Augustis 1945 kuulutas NSV Liit vastavalt liitlastega kokkulepitule sõja Jaapanile, purustas Mandžuurias [[Kwantungi armee]] ning hõivas Lõuna-Sahhalini ja Kuriilid. Sõda oli NSV Liidu ajaloos enneolematu demograafiline ja materiaalne katastroof. Ligikaudu 26,6 miljonit Nõukogude inimest hukkus; tuhanded linnad ja kümned tuhanded külad said kahjustada või hävisid ning eriti laastatud olid Ukraina, Valgevene, Venemaa lääneosa ja Baltimaad.<ref name="WW2losses" /> Sõjaline võit kujunes samal ajal hilisema Nõukogude riikliku identiteedi ja legitimatsiooni üheks keskseks aluseks. === Sõjajärgne stalinism ja külma sõja algus === Sõja lõpuks paiknes Punaarmee suures osas Kesk- ja Ida-Euroopast. Aastatel 1945–1949 kindlustasid kommunistlikud parteid Moskva toel võimu Poolas, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias, Tšehhoslovakkias ja Nõukogude okupatsioonitsoonist moodustatud Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Jugoslaavia ja Albaania kommunistid olid võimule tulnud suuresti oma relvastatud liikumiste toel; [[Jugoslaavia]] sattus 1948. aastal Staliniga teravasse konflikti ja jäi Nõukogude blokist väljapoole. Majandusliku koostöö koordineerimiseks loodi 1949. aastal [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] (VMN ehk Comecon). NSV Liit oli 1945. aastal üks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i asutajaliikmeid ning talle kuulus alaline koht [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s. Lisaks said eraldi ÜRO asutajaliikmeteks Ukraina NSV ja Valgevene NSV. 1949. aastal katsetas NSV Liit oma esimest aatomipommi, lõpetades Ameerika Ühendriikide tuumamonopoli. Külma sõja vastasseis väljendus Berliini kriisides, relvastumises, propagandas, luuretegevuses ja vastanduvate sõjaliste liitude kujunemises. Sõjajärgne taastamine eelistas taas rasketööstust ja kaitsesektorit. Samal ajal jätkusid poliitilised repressioonid: toimusid nn [[Leningradi afäär]], ideoloogiline [[ždanovlus|ždanovštšina]], kampaaniad „kosmopolitismi“ vastu ja 1952.–1953. aasta nn [[arstide vandenõu]]. Lääne-Ukrainas, Baltimaades ja mujal suruti maha relvastatud vastupanu ning korraldati kollektiviseerimist ja massiküüditamisi; Eestis oli suurim sõjajärgne küüditamine [[märtsiküüditamine|1949. aasta märtsiküüditamine]].<ref name="LOCarchives" /> NSV Liit toetas 1947. aastal ÜRO Palestiina jagamisplaani ja tunnustas 1948. aasta mais Iisraeli riiki; septembris avati Moskvas Iisraeli diplomaatiline esindus. Nõukogude poliitika kaldus 1950. aastate alguses üha enam araabia riikide toetamisele. 1953. aasta veebruaris katkestatud Nõukogude-Iisraeli diplomaatilised suhted taastati sama aasta juulis pärast Stalini surma.<ref name="Israel1953">[https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1952-54v09p1/d640 ''The Chargé in Israel (Russell) to the Department of State, 21 July 1953''], ''Foreign Relations of the United States, 1952–1954'', kd IX, osa 1, dokument 640, U.S. Department of State, Office of the Historian. Dokument käsitleb sama aasta veebruaris katkenud suhete taastamist. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Pikaajaline diplomaatiliste suhete katkestamine toimus pärast 1967. aasta kuuepäevast sõda ning suhted taastati 1991. aasta oktoobris.<ref name="Israel">[https://embassies.gov.il/russia/en/the-embassy/bilateral-relations ''Israel–Russia Bilateral Relations''], Embassy of Israel in Russia / Israel Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Hruštšovi ajajärk 1953–1964 === Stalin suri 5. märtsil 1953. Tema järel tekkis kollektiivne juhtkond, milles [[Lavrenti Beria]] vahistati ja hukati ning [[Georgi Malenkov]]i mõju vähenes. 1950. aastate keskpaigaks tõusis partei juhtivaks tegelaseks [[Nikita Hruštšov]]. 1956. aasta veebruaris pidas ta NLKP XX kongressi kinnisel istungil niinimetatud [[Hruštšovi salajane kõne|salajase kõne]], milles mõistis hukka Stalini isikukultuse, massilised parteipuhastused ja osa varasema terrori kuritegudest. Sellele järgnenud [[destaliniseerimine]] tõi kaasa suure hulga vangide vabastamise ja rehabiliteerimise ning mõningase kultuurilise leebumise ehk [[Hruštšovi sula]].<ref name="SecretSpeech">[https://history.state.gov/milestones/1953-1960/khrushchev-20th-congress ''Khrushchev and the Twentieth Congress of the Communist Party, 1956''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Reformid ei tähendanud üheparteisüsteemist loobumist. 1956. aasta sügisel sekkus Nõukogude armee [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] mahasurumiseks. Hruštšov püüdis majanduse juhtimist detsentraliseerida piirkondlike rahvamajandusnõukogude kaudu, suurendas elamuehitust ning suunas rohkem ressursse tarbekaupade ja põllumajanduse poole, kuid paljud ümberkorraldused olid heitlikud ja tulemused ebaühtlased. 1954. aastal anti Krimmi oblast Vene NFSV-st Ukraina NSV koosseisu. Välispoliitikas kuulutas Hruštšov eesmärgiks „rahumeelse kooseksisteerimise“ kapitalistlike riikidega, samal ajal kui tuuma- ja raketirelvastumine jätkus. 1957. aastal saatis NSV Liit orbiidile maailma esimese tehiskaaslase [[Sputnik 1]] ning 1961. aastal sai [[Juri Gagarin]]ist esimene inimene kosmoses. 1961. aasta Berliini kriis päädis [[Berliini müür]]i ehitamisega Saksa DV võimude poolt Nõukogude toetusel. 1962. aasta [[Kuuba raketikriis]] viis USA ja NSV Liidu tuumasõja äärele pärast Nõukogude keskmaarakettide salajast paigutamist Kuubale.<ref name="Cuba">[https://history.state.gov/milestones/1961-1968/cuban-missile-crisis ''The Cuban Missile Crisis, October 1962''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1960. aastate alguseks oli süvenenud ka [[Hiina-Nõukogude lõhe]], mis lõhestas rahvusvahelist kommunistlikku liikumist. 1964. aasta oktoobris tagandas NLKP juhtkond Hruštšovi. Partei esimeseks sekretäriks sai [[Leonid Brežnev]] ja valitsusjuhiks [[Aleksei Kossõgin]]. === Brežnevi ajajärk 1964–1982 === [[Fail:Kennedy and Khrushchev in Vienna 1961.png|pisi|USA president [[John F. Kennedy]] ja NSV Liidu valitsusjuht Nikita Hruštšov Viinis 1961. aastal. Külma sõja ajal vaheldusid teravad kriisid läbirääkimiste ja pingelõdvendusega.]] Brežnevi ajal stabiliseerus partei- ja riigiaparaat pärast Hruštšovi sagedasi ümberkorraldusi. 1965. aasta Kossõgini reform püüdis anda ettevõtetele rohkem otsustusruumi ja kasutada kasumlikkuse näitajaid, kuid reformi ulatus jäi piiratuks. 1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastatel paranes paljude kodanike elatustase, kasvas kodumasinate ja kestvuskaupade levik ning jätkus ulatuslik korteriehitus. Samal ajal kuhjusid majanduse struktuursed probleemid: tootlikkuse kasv aeglustus, innovatsiooni juurutamine oli vaevaline, põllumajandus vajas suuri subsiidiume ja teraviljaimporti ning administratiivne planeerimine tekitas kvaliteedi- ja tarneprobleeme.<ref name="LOCeco" /> 1968. aastal püüdis Tšehhoslovakkia kommunistlik juhtkond [[Praha kevad]]e ajal liberaliseerida poliitilist süsteemi. 20.–21. augustil tungisid Nõukogude Liidu juhitud Varssavi pakti väed Tšehhoslovakkiasse ja lõpetasid reformiprotsessi.<ref name="Prague">[https://history.state.gov/milestones/1961-1968/soviet-invasion-czechoslavkia ''Soviet Invasion of Czechoslovakia, 1968''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Sekkumist põhjendati hiljem [[Brežnevi doktriin]]iga, mille kohaselt võis Moskva sekkuda sotsialistliku korra ohustamise korral liitlasriigi siseasjadesse. 1970. aastatel kujunes USA ja NSV Liidu suhetes [[pingelõdvendus]] ehk ''détente''. Sõlmiti [[SALT I]] lepped ja ballistiliste rakettide vastase kaitse leping (1972), toimus USA-Nõukogude tippkohtumisi ning 1975. aasta [[Helsingi lepped|Helsingi lõppakt]] sidus Euroopa julgeoleku küsimused muu hulgas inimõiguste põhimõtetega.<ref name="Detente">[https://history.state.gov/milestones/1969-1976/detente ''Détente and Arms Control, 1969–1979''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> NSV Liidu sees tugevnes samal ajal dissidentlik inimõigusliikumine. Tuntud teisitimõtlejate hulka kuulusid [[Andrei Sahharov]], [[Aleksandr Solženitsõn]] ja paljud rahvuslike õiguste aktivistid. KGB jälgis, vallandas, vangistas, sundis emigratsiooni või paigutas psühhiaatriaasutustesse režiimi aktiivseid kriitikuid.<ref name="LOCarchives" /> 1979. aasta detsembris viis NSV Liit väed Afganistani, et toetada kriisis olevat Afganistani kommunistlikku valitsust. Alanud [[Nõukogude-Afganistani sõda]] kestis peaaegu kümme aastat, nõudis suuri inim- ja materiaalseid kulusid ning halvendas taas järsult suhteid lääneriikidega. USA Senat jättis [[SALT II]] lepingu ratifitseerimata ning võidurelvastumine hoogustus.<ref name="Afghanistan">[https://history.state.gov/milestones/1977-1980/soviet-invasion-afghanistan ''The Soviet Invasion of Afghanistan and the U.S. Response, 1978–1980''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Andropov ja Tšernenko 1982–1985 === Brežnev suri 10. novembril 1982. Tema järglaseks NLKP peasekretärina sai endine KGB esimees [[Juri Andropov]], kes alustas töö- ja parteidistsipliini kampaaniaid ning katsetas piiratud majanduslikke uuendusi. Andropovi tervis oli halb ja ta suri 1984. aasta veebruaris. Järgnenud [[Konstantin Tšernenko]] juhtimisperiood kestis vaid veidi üle aasta. Mõlema lühikese valitsusaja vältel jäid põhiküsimused – majanduse aeglustumine, tehnoloogiline mahajäämus mitmes tsiviilsektoris, Afganistani sõda ja pingeline suhe USA-ga – lahendamata. === Gorbatšov, perestroika ja glasnost 1985–1991 === [[Fail:Evstafiev-spetsnaz-prepare-for-mission.jpg|pisi|Nõukogude eriüksuslased Afganistanis 1988. aastal. Viimased Nõukogude väed lahkusid Afganistanist 1989. aasta veebruaris.]] [[Fail:IAEA 02790015 (5613115146).jpg|pisi|[[Tšornobõli katastroof]]is purunenud 4. reaktor 1986. aastal, mõni kuu pärast õnnetust]] Mihhail Gorbatšov valiti NLKP peasekretäriks 11. märtsil 1985. Ta päris aeglustuva majanduse, jäiga haldussüsteemi, ulatusliku sõjalise koormuse ning avalikkuse vähese usalduse ametliku teabe vastu. Gorbatšovi [[perestroika]] pidi majandust ja riigijuhtimist ümber korraldama, [[glasnost]] laiendama avalikku arutelu ja teabe kättesaadavust ning ''demokratizatsija'' tooma poliitikasse senisest konkurentsivõimelisemaid valimisi.<ref name="LOC1991" /><ref name="Collapse" /> Majandusreformidega anti riigiettevõtetele mõningast iseseisvust, lubati ühisettevõtteid välispartneritega ja 1988. aastast senisest laiemalt kooperatiivset eraettevõtlust. Reformid jäid aga poolele teele: riiklik hinnasüsteem, subsiidiumid, tellimused ja tarneahelad eksisteerisid kõrvuti uute turuelementidega. Tootmis- ja tarneraskused, eelarvepuudujääk, rahapakkumise kasv ja süvenev kaupade nappus muutsid 1980. aastate lõpu majandusolukorra järjest ebastabiilsemaks.<ref name="LOCeco" /> 26. aprillil 1986 toimunud [[Tšornobõli katastroof]] tõi esile tuumaenergeetika ohutusprobleemid ja riikliku infosüsteemi varjamiskultuuri. Ukraina NSV-s asuva elektrijaama neljas RBMK-reaktor plahvatas ebaõnnestunud madalvõimsuskatse käigus; õhku paiskus suur kogus radioaktiivseid aineid, Prõpjati linn evakueeriti ja hiljem asustati ümber sadu tuhandeid inimesi.<ref name="IAEA">[https://www.iaea.org/topics/chornobyl ''Chornobyl''], International Atomic Energy Agency; vt ka [https://www-pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/Pub1239_web.pdf ''Chernobyl's Legacy: Health, Environmental and Socio-Economic Impacts''], Chernobyl Forum / IAEA, 2006. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Katastroofi käsitlemine kiirendas glasnosti arengut ja kasvatas keskvõimu suhtes kriitikat. Välispoliitikas rääkis Gorbatšov „uuest mõtlemisest“. 1987. aastal sõlmisid USA ja NSV Liit [[INF-leping]]u, mis kõrvaldas terve klassi maismaal paiknevaid kesk- ja lühimaarakette. Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist lõpetati 1989. aasta veebruaris. Moskva loobus jõuga takistamast Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide kokkuvarisemist 1989. aastal ning nõustus 1990. aastal Saksamaa taasühinemisega. 1991. aasta juulis kirjutasid George H. W. Bush ja Gorbatšov alla [[START I]] lepingule strateegiliste tuumarelvade vähendamiseks.<ref name="Collapse" /> 1988. aasta põhiseadusmuudatustega loodi [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]], mille 1989. aasta valimistel võis paljudes ringkondades kandideerida mitu inimest. Valimised ei olnud veel täielikult mitmeparteisüsteemsed, kuid tõid parlamenti nähtava opositsioonilise tiiva ja muutsid televisioonis üle kantud kongresside debatid üleliiduliseks poliitiliseks sündmuseks.<ref name="LOCgov" /> 1990. aasta märtsis muudeti põhiseaduse artiklit 6, lõpetades NLKP põhiseadusliku võimumonopoli, ning loodi NSV Liidu presidendi amet. Kongress valis Gorbatšovi esimeseks ja ainsaks NSV Liidu presidendiks. Glasnost võimaldas avalikult käsitleda Stalini terrorit, Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolle, sõjalisi kaotusi, keskkonnakahjusid ja muid varem tsenseeritud teemasid. Ühtlasi tugevnesid rahvuslikud liikumised Balti riikides, Kaukaasias, Ukrainas, Moldovas ja mujal. Armeenlaste ja aserbaidžaanlaste konflikt Mägi-Karabahhi pärast muutus vägivaldseks; 1989. aastal kasutasid Nõukogude väed surmavat jõudu Tbilisis ning 1990. aastal Bakuus. Vabariikide ja liidu keskuse vahel arenes 1990.–1991. aastal nn seaduste sõda, milles vabariigid kuulutasid oma õigusaktid liidu omadest ülimuslikuks.<ref name="LOC1991" /> === Balti riikide iseseisvuse taastamine ja NSV Liidu lagunemine === {{Vaata|Nõukogude Liidu lagunemine}} [[Fail:Balti kett 22.jpg|pisi|[[Balti kett]] 23. augustil 1989. Ligikaudu 600 km pikkune inimkett ühendas Eesti, Läti ja Leedu pealinnad ning nõudis Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärgede likvideerimist.]] [[Fail:1991 coup attempt1.jpg|pisi|T-80UD tankid Moskvas 1991. aasta augustiputši ajal]] Balti riikides kujunesid 1987.–1988. aastal ulatuslikud rahvaliikumised, mis ühendasid keskkonna-, keele-, ajaloomälu- ja iseseisvusnõuded. 23. augustil 1989 korraldati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval [[Balti kett]]. Leedu Ülemnõukogu kuulutas 11. märtsil 1990 välja Leedu iseseisva riigi taastamise; Läti ja Eesti liikusid samal kevadel riikliku iseseisvuse taastamise üleminekuperioodi. Moskva püüdis protsessi majandusliku ja poliitilise survega peatada. 1991. aasta jaanuaris hukkus Vilniuses Nõukogude vägede tegevuse tagajärjel 14 tsiviilisikut; ohvreid oli ka Riias. Balti riikide anneksiooni järjepidevalt mitte tunnustanud riikide jaoks ei olnud küsimus uute riikide eraldumises, vaid varem eksisteerinud riikide iseseisvuse taastamises.<ref name="Welles" /><ref name="Collapse" /> 17. märtsil 1991 korraldati üheksas liiduvabariigis referendum uuendatud föderatsiooni säilitamise küsimuses. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova liidu referendumil ei osalenud. Läbirääkimistes töötati välja uus liiduleping, mis oleks muutnud liidu senisest lõdvemaks föderatsiooniks ning pidi allkirjastatama 20. augustil. 19. augustil 1991 kuulutas rühm NSV Liidu tippametnikke välja [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] ja püüdis Gorbatšovi võimult kõrvaldada. Gorbatšov isoleeriti Krimmis Foroses. Moskvas asus vastupanu keskmesse Venemaa NFSV president [[Boriss Jeltsin]], kes esines Venemaa parlamendihoone juures tanki pealt. Riigipöördekatse varises 21. augustiks kokku, sest putšistidel puudus piisav poliitiline ja sõjaline toetus.<ref name="Collapse" /> Putši ebaõnnestumine murdis NLKP üleliidulise võimu ja kiirendas vabariikide iseseisvumist. Eesti Ülemnõukogu võttis 20. augustil ja Läti Ülemnõukogu 21. augustil vastu otsused riikliku iseseisvuse taastamise kohta; Leedu oli seda teinud juba 1990. aastal. NSV Liidu riiginõukogu tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust 6. septembril 1991. Teised liiduvabariigid kuulutasid 1991. aasta jooksul samuti välja iseseisvuse; Ukraina 1. detsembri referendumil kinnitas iseseisvusdeklaratsiooni üle 90% hääletanutest. 8. detsembril 1991 kirjutasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid alla [[Belovežje leping]]ule, milles deklareeriti, et NSV Liit kui rahvusvahelise õiguse subjekt ja geopoliitiline reaalsus on oma eksistentsi lõpetanud, ning asutati [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] (SRÜ). 21. detsembri Alma-Ata protokolli ja deklaratsiooniga ühines SRÜ-ga veel kaheksa endist liiduvabariiki ning kinnitati liidu institutsioonide lõpetamise suund.<ref name="Collapse" /> 25. detsembril teatas Mihhail Gorbatšov televisioonikõnes oma tagasiastumisest NSV Liidu presidendi ametist. Samal õhtul langetati Kremli kohalt Nõukogude lipp ja heisati Venemaa trikoloor. 26. detsembril võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu vastu deklaratsiooni nr 142-Н, millega konstateeriti NSV Liidu kui riigi ja rahvusvahelise õiguse subjekti eksistentsi lõppu.<ref name="142N">[[wikisource:ru:Декларация Совета Республик ВС СССР от 26.12.1991 № 142-Н|NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu deklaratsioon nr 142-Н]], 26. detsember 1991 (algdokumendi tekst, vene keeles). Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Riigikord ja poliitiline süsteem == === Põhiseaduslik ülesehitus === NSV Liit määratles end põhiseadustes föderaalse sotsialistliku riigina. Liidu ajal kehtis kolm põhiseadust: [[1924. aasta NSV Liidu konstitutsioon|1924.]], [[1936. aasta NSV Liidu konstitutsioon|1936.]] ja [[1977. aasta NSV Liidu konstitutsioon|1977. aasta põhiseadus]]. 1918. aastal vastu võetud põhiseadus oli Vene NFSV, mitte NSV Liidu põhiseadus ning pärines ajast enne liitriigi moodustamist.<ref name="LOCgov" /> 1924. aasta süsteemis oli kõrgeimaks võimuorganiks üleliiduline nõukogude kongress; kongresside vahel tegutses NSV Liidu Kesktäitevkomitee. Täidesaatvaks organiks oli [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]]. 1936. aasta põhiseadus asendas selle ülesehituse kahekojalise [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]ga, mille kodad olid Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu. Ülemnõukogu Presiidium täitis istungjärkude vahel paljusid parlamendi ülesandeid ning selle esimeest käsitati protokolliliselt riigipeana. 1946. aastal nimetati Rahvakomissaride Nõukogu ümber [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]]ks. 1977. aasta põhiseadus loetles ulatuslikult kodanike sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi, kuid sidus nende teostamise sotsialistliku süsteemi ja riigi huvidega. Tegelikkuses piirasid sõna-, koosoleku-, usu- ja poliitilise organiseerumise vabadust parteiline monopol, tsensuur ja julgeolekuaparaat. Põhiseaduse artikkel 6 sätestas NLKP juhtrolli. 1990. aasta märtsis muudeti artiklit 6 ning loodi tugevate täidesaatvate volitustega NSV Liidu presidendi amet; Mihhail Gorbatšov jäi selle ameti ainsaks hoidjaks.<ref name="LOCgov" /> === Kommunistlik partei ja nomenklatuur === [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] oli suurema osa NSV Liidu ajaloost tegelik poliitilise võimu kese. Parteid nimetati kuni 1925. aastani Venemaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks, aastatel 1925–1952 Üleliiduliseks Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks ning alates 1952. aastast NLKP-ks. Partei organisatsioon lähtus [[demokraatlik tsentralism|demokraatliku tsentralismi]] põhimõttest: allorganid olid kõrgemate organite otsustega seotud ning fraktsiooniline organiseerumine oli 1921. aastast keelatud. Formaalselt oli partei kõrgeim organ kongress, mis valis [[NLKP Keskkomitee|Keskkomitee]]. Kongresside vahel koondus otsustamine tegelikult kitsale juhtkonnale: [[NLKP Keskkomitee Poliitbüroo|Poliitbüroole]] (1952–1966 Presiidium), Sekretariaadile ja partei peasekretärile või esimesele sekretärile. Partei kontrollis ametisse nimetamisi niinimetatud [[nomenklatuur]]i süsteemi kaudu. Tähtsate ametikohtade täitmine ministeeriumides, ettevõtetes, relvajõududes, ülikoolides, meedias ja ühiskondlikes organisatsioonides sõltus parteiorganite heakskiidust. 1987. aastal oli NLKP-l üle 19 miljoni liikme.<ref name="LOC1991" /> === Valimised ja esindusorganid === Enne Gorbatšovi reforme esitati valimistel tavaliselt üks ametlikult heaks kiidetud kandidaat ning poliitiline konkurents väljaspool partei kontrollitud struktuure puudus. Ametlikes valimisliitudes osalesid lisaks kommunistidele parteitud kandidaadid, kuid sõltumatut poliitilist opositsiooni ei lubatud. Ülemnõukogu kogunes tavaliselt lühikesteks istungjärkudeks ning kinnitas üldjuhul parteijuhtkonnas ette valmistatud otsused.<ref name="LOCgov" /> 1988.–1989. aasta reformid muutsid seda korda osaliselt. Uues 2250-liikmelises Rahvasaadikute Kongressis oli paljudes ringkondades võimalik valida mitme kandidaadi vahel. 1989. aasta valimised ei olnud veel täielikult mitmeparteivalimised ja umbes 87% valitud saadikutest olid NLKP liikmed või liikmekandidaadid, kuid mitmed juhtivad parteiametnikud said lüüa ning parlamentaarsed debatid muutusid sisuliseks ja avalikuks. Kongress valis enda seast 542-liikmelise alaliselt töötava Ülemnõukogu.<ref name="LOC1991" /> === Julgeolekuorganid, repressioonid ja Gulag === Bolševike poliitilise võimu kaitseks loodi detsembris 1917 [[Tšekaa]], mida juhtis [[Feliks Dzeržinski]]. Selle järglasteks olid GPU, OGPU, NKVD riikliku julgeoleku struktuurid ning 1954. aastast [[KGB]]. Organisatsioonide ülesanded hõlmasid vastuluuret, välisluuret, piirivalvet, riigijuhtide kaitset ja sisepoliitilise opositsiooni jälgimist ning mahasurumist. Stalini ajal omandas julgeolekuaparaat erakordselt ulatusliku karistusvõimu; Suure terrori ajal korraldas NKVD massilisi arreteerimisi, hukkamisi ja küüditamisi.<ref name="LOCarchives" /> [[Gulag]] oli sunnitöölaagrite administratiivne süsteem, mis kasvas eriti kiiresti 1930. aastatel. Laagrites viibisid nii kriminaalkurjategijad kui ka poliitvangid, usulistel põhjustel represseeritud, sõjavangid ja mitmesuguste kampaaniate ohvrid. Vangide tööjõudu kasutati muu hulgas Valge mere–Läänemere kanali, Moskva–Volga kanali, kaevanduste, metsavarumisettevõtete, raudteede ja tööstusobjektide rajamisel. Pärast Stalini surma vähendati laagrisüsteemi järsult ning suur osa poliitvange vabastati, kuid poliitilise teisitimõtlemise eest vangistamist, sisepagulust ja sundpsühhiaatriat kasutati ka hilisematel aastakümnetel.<ref name="LOCarchives" /> Stalini ajal deporteeriti kollektiivse karistuse või julgeolekupoliitika sildi all terveid rahvusrühmi. Nende hulka kuulusid Volga sakslased, tšetšeenid, ingušid, kalmõkid, karatšaid, balkaarid ja krimmitatarlased; massiküüditamisi korraldati ka okupeeritud ja annekteeritud aladel, sealhulgas Eestis, Lätis, Leedus, Lääne-Ukrainas ja Moldovas. Hruštšovi ajal rehabiliteeriti mitu deporteeritud rahvast ja taastati osa nende autonoomiatest, kuid näiteks krimmitatarlaste massiline tagasipöördumine kodumaale sai võimalikuks alles Nõukogude Liidu lõpuperioodil.<ref name="LOCarchives" /> === Poliitiline juhtkond === NSV Liidus ei olnud kuni 1990. aastani üht ametit, mis kogu riigi ajaloo vältel oleks vastanud presidendi ametile. Tegelik kõrgeim võim tulenes enamasti kommunistliku partei juhtimisest, kuid eri perioodidel ühendasid juhid partei- ja riigiameteid erinevalt. Lenini peamine riigiamet oli Rahvakomissaride Nõukogu esimehe koht. Stalin oli 1922. aastast partei peasekretär ning 1941. aastast ka valitsusjuht. Hruštšov oli partei esimene sekretär ja alates 1958. aastast samaaegselt Ministrite Nõukogu esimees. Brežnev oli partei esimene sekretär, hiljem peasekretär, ning 1977. aastast ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Andropov ja Tšernenko järgisid sama hilisbrežnevlikku ametite koondamise mudelit. Gorbatšov oli 1985–1991 partei peasekretär, 1988–1989 Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, 1989–1990 Ülemnõukogu esimees ja 1990–1991 NSV Liidu president. == Territoorium, haldusjaotus ja geograafia == [[Fail:Republics of the Soviet Union. LOC 2005626536.jpg|pisi|NSV Liidu liiduvabariigid. Liidu koosseis ja vabariikide piirid muutusid riigi ajaloo jooksul korduvalt.]] NSV Liit ulatus Läänemerest ja Mustast merest Vaikse ookeanini ning Põhja-Jäämerest Kesk-Aasia, Afganistani, Iraani, Hiina ja Mongoolia piirini. 1980. aastate lõpus oli riigi pindala ligikaudu 22,4 miljonit km², millest umbes kolm neljandikku asus Aasias ja üks neljandik Euroopas. Valdav osa elanikkonnast ja majanduslikust tegevusest koondus siiski Euroopa-ossa. Riigil oli 12 maismaanaabrit: Norra, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Türgi, Iraan, Afganistan, Hiina, Mongoolia ja Põhja-Korea; lisaks oli tal merepiir Rootsi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikidega.<ref name="LOCgeo">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 3 „Physical Environment and Population“, lk 97–132.</ref> Maastik oli erakordselt mitmekesine. Euroopa-osa ja Lääne-Siberit iseloomustasid suured tasandikud, mida eraldasid [[Uurali mäed]]. Lõunas asusid Kaukaasia, Pamiri ja Tjan-Šani kõrgmäestikud, idas ulatuslikud Siberi mäestikud ja platood. Põhjas valitsesid tundra ja taiga, lõunapoolsetes sisemaapiirkondades stepid ning Kesk-Aasias poolkõrbed ja kõrbed. Suured jõed – sealhulgas Volga, Ob, Jenissei, Leena ja Amuur – olid olulised transpordi, niisutuse ja hüdroenergia seisukohalt. NSV Liidu territooriumil paiknesid ka Baikali järv, Kaspia meri ning suurem osa Araali merest. Kliima ulatus arktilisest kuni subtroopiliseni, kuid suurt osa territooriumist iseloomustasid pikk külm talv, igikelts või põllumajandust piirav vähene sademete hulk.<ref name="LOCgeo" /> Riigil olid väga suured loodusvarad: nafta- ja maagaasivarud koondusid muu hulgas Lääne-Siberisse, Volga-Uurali piirkonda, Kaukaasiasse ja Kesk-Aasiasse; kivisütt kaevandati eriti Donbassis, Kuzbassis ja Karaganda basseinis. Samuti leidus suuri rauamaagi, värviliste metallide, fosfaatide, kaaliumsoolade, metsa ja hüdroenergia varusid. Ressursside geograafiline kaugus peamistest asustus- ja tööstuskeskustest muutis raudteed ja torujuhtmed Nõukogude majanduse jaoks strateegiliselt tähtsaks.<ref name="LOCgeo" /><ref name="LOCeco2">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükid 11–15, lk 449–620.</ref> === Liiduvabariigid === Põhiseaduslikult koosnes NSV Liit [[liiduvabariik]]idest. Vabariikidel olid oma põhiseadus, Ülemnõukogu, valitsus ja formaalselt ka õigus liidust välja astuda, kuid kuni Gorbatšovi ajani oli nende tegelik suveräänsus piiratud kommunistliku partei tsentraliseeritud juhtimisega. 1991. aasta lõpul kuulus liitu 15 liiduvabariiki. Aastatel 1940–1956 oli liiduvabariike 16, sest selline staatus oli ka [[Karjala-Soome NSV]]-l.<ref name="LOCgov2">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 8 „Government Structure and Functions“, lk 327–366.</ref> {| class="wikitable sortable" ! Liiduvabariik 1991. aastal ! Pealinn ! Riik pärast NSV Liidu lõppu |- | [[Vene SFNV|Vene NFSV]] || [[Moskva]] || [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]] |- | [[Ukraina NSV]] || [[Kiiev]] || [[Ukraina]] |- | [[Valgevene NSV]] || [[Minsk]] || [[Valgevene]] |- | [[Usbeki NSV]] || [[Taškent]] || [[Usbekistan]] |- | [[Kasahhi NSV]] || [[Almatõ|Alma-Ata]] || [[Kasahstan]] |- | [[Gruusia NSV]] || [[Thbilisi]] || [[Gruusia]] |- | [[Aserbaidžaani NSV]] || [[Bakuu]] || [[Aserbaidžaan]] |- | [[Leedu NSV]] || [[Vilnius]] || [[Leedu]] (taastatud vabariik) |- | [[Moldaavia NSV]] || [[Chișinău]] || [[Moldova]] |- | [[Läti NSV]] || [[Riia]] || [[Läti]] (taastatud vabariik) |- | [[Kirgiisi NSV]] || [[Biškek]] (kuni 1991 Frunze) || [[Kõrgõzstan]] |- | [[Tadžiki NSV]] || [[Dušanbe]] || [[Tadžikistan]] |- | [[Armeenia NSV]] || [[Jerevan]] || [[Armeenia]] |- | [[Turkmeeni NSV]] || [[Aşgabat]] || [[Türkmenistan]] |- | [[Eesti NSV]] || [[Tallinn]] || [[Eesti]] (taastatud vabariik) |} Liiduvabariikide sees paiknes arvukalt [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomseid vabariike]], autonoomseid oblasteid, autonoomseid ringkondi, oblasteid ja kraisid. Eriti keerukas oli Vene NFSV territoriaalne ülesehitus. Autonoomia piirid olid sageli seotud rahvuspoliitikaga, kuid autonoomsed üksused ei olnud liiduvabariikidega põhiseaduslikult võrdsed ega omanud liidust väljaastumise õigust. === Territoriaalsed muutused === 1920.–1930. aastatel kujundati Kesk-Aasia halduspiire ümber rahvus-territoriaalse piiritlemise käigus. 1924. aastal loodi Usbeki ja Turkmeeni NSV, 1929. aastal eraldati Usbeki NSV-st Tadžiki NSV ning 1936. aastal said Kasahhi ja Kirgiisi autonoomsetest vabariikidest liiduvabariigid. Samal aastal lõpetati Taga-Kaukaasia SFNV ja Armeenia, Aserbaidžaan ning Gruusia muutusid vahetult NSV Liitu kuuluvateks vabariikideks.<ref name="LOCgeo" /> Suurimad välispiiri muutused toimusid Teise maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda. 1939. aastal Poolalt hõivatud alad jagati peamiselt Ukraina ja Valgevene NSV vahel. 1940. aastal annekteeriti Eesti, Läti ja Leedu ning Rumeenialt võetud Bessaraabia suuremast osast ja Ukraina NSV-sse kuulunud Moldaavia ANSV osast moodustati Moldaavia NSV; Bessaraabia põhja- ja lõunaosa ning Põhja-Bukoviina liideti Ukraina NSV-ga. Talvesõja rahulepinguga Soomelt saadud alad jagati peamiselt Karjala-Soome NSV ja Leningradi oblasti vahel.<ref name="FRUS1940" /> [[Tuva Rahvavabariik]] inkorporeeriti NSV Liitu 1944. aasta oktoobris ja sellest moodustati Vene NFSV koosseisus Tuva autonoomne oblast; 1961. aastal sai sellest Tuva ANSV.<ref name="Tuva" /> 1945. aastal läks Tšehhoslovakkialt NSV Liidule Taga-Karpaatia, mis liideti Ukraina NSV-ga. Jaapani vastu peetud sõja tulemusel sai NSV Liit Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared; Saksamaa endise Ida-Preisimaa põhjaosast moodustati 1946. aastal Kaliningradi oblast. 1954. aastal anti Krimmi oblast Vene NFSV-st Ukraina NSV-le; see oli NSV Liidu sisene halduspiiri muudatus ega muutnud tol ajal liidu välispiiri. == Rahvastik ja ühiskond == === Rahvaarv, linnastumine ja rahvused === 1920. ja 1930. aastate näljahädad, repressioonid, küüditamised ja Teise maailmasõja tohutud inimkaotused mõjutasid NSV Liidu demograafilist arengut sügavalt. Sõjajärgsetel kümnenditel rahvaarv taas kasvas, kuid kasvutempo erines piirkonniti märgatavalt. Euroopa-osas langes sündimus varem ja elanikkond vananes kiiremini, samal ajal säilis Kesk-Aasias ja mitmes Kaukaasia piirkonnas kõrgem loomulik iive. 1989. aasta üleliidulisel rahvaloendusel registreeriti 286 717 000 elanikku.<ref name="LOCgeo" /> Industrialiseerimine muutis valdavalt maaelulise ühiskonna linnastunud tööstusühiskonnaks. Miljonid inimesed liikusid maapiirkondadest ja väiksematest asulatest uutesse tööstuslinnadesse ning vanadesse linnakeskustesse. Linnade kiire kasv tekitas kroonilise elamispinna puuduse; sõjajärgsetel aastakümnetel ehitati seda leevendama massiliselt standardiseeritud korterelamuid. Hruštšovi ajal rajatud lihtsaid viiekorruselisi maju hakati rahvapäraselt nimetama ''hruštšovkadeks''. NSV Liit oli rahvuslikult üks maailma mitmekesisemaid riike. 1989. aastal moodustasid venelased ligikaudu 51% elanikkonnast, ukrainlased umbes 15%, usbekid ligi 6% ja valgevenelased umbes 3,5%; ülejäänud elanikkond kuulus enam kui sajasse teise etnilisse ja rahvuslikku rühma. Suuremate hulka kuulusid muu hulgas kasahhid, tatarlased, aserbaidžaanlased, armeenlased, grusiinid, moldovlased, tadžikid, leedulased, türkmeenid, kirgiisid, lätlased ja eestlased.<ref name="LOCnat">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükid 3–5, lk 97–240.</ref> === Rahvuspoliitika ja rahvastiku ümberpaigutamine === 1920. aastatel rakendati [[korenisatsioon]]i poliitikat, millega edendati paljudes mittevene piirkondades kohalikke keeli ja haridust ning kohalike rahvuste esindajate kaasamist haldusasutustesse. Samal ajal lõi riik rahvuslikke territoriaalüksusi ja standardiseeris paljude rahvaste kirjakeeli. 1930. aastatel muutus poliitika tsentraliseeritumaks: vene keele ja üleliiduliste institutsioonide roll kasvas ning mitme rahvuse eliiti tabasid Stalini puhastused.<ref name="LOCnat" /> Teise maailmasõja eel ja ajal kasutas stalinlik juhtkond massiküüditamist nii annekteeritud alade kontrollimiseks kui ka tervete rahvaste kollektiivseks karistamiseks. Volga sakslased, tšetšeenid, ingušid, kalmõkid, karatšaid, balkaarid, krimmitatarlased ja teised rahvad saadeti sundkorras Siberisse, Kasahstani või Kesk-Aasiasse; küüditamistega kaasnes suur suremus. Samalaadseid massilisi väljasaatmisi korraldati Balti riikides, Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes ja Moldovas. Pärast Stalini surma rehabiliteeris Nõukogude juhtkond mitu küüditatud rahvast ja lubas neil naasta, kuid kõigi rühmade õigusi ei taastatud ühesuguses tempos.<ref name="LOCarchives" /> Sõjajärgsel ajal soodustasid tööstusprojektid, sõjaväeteenistus, kõrgkoolid ning üleliiduline tööjõu suunamine ulatuslikku vabariikidevahelist rännet. Selle tulemusena tekkisid paljudes liiduvabariikides suured venekeelsed kogukonnad. Nõukogude rahvuspoliitika ühendas seega kaks vastandlikku suunda: vabariikidel ja paljudel autonoomiatel olid territoriaalsed institutsioonid ning ametlikult toetatud rahvuskultuur, kuid poliitiline süsteem, üleliiduline majandus ja vene keele keskne roll soodustasid samal ajal tugevat integratsiooni ja mitmes valdkonnas venestumist.<ref name="LOCnat" /> === Keeled === NSV Liidus räägiti sadu keeli mitmest keelkonnast. Vene keel kujunes üleliiduliseks suhtluskeeleks ja oli keskvalitsuse, relvajõudude ning suure osa teaduse ja tehnilise kõrghariduse töökeel. Liiduvabariikide koolides, kultuuris ja asjaajamises kasutati erineval määral ka vabariikide põhirahvuste keeli. Keelepoliitika erines ajajärguti ja piirkonniti: 1920. aastate kohalike keelte aktiivsele edendamisele järgnes vene keele rolli kasv, eriti alates 1930. aastate lõpust. Vene keele õpe muudeti mittevene koolides kohustuslikuks 1938. aastal. Liiduülese ametliku keele staatuse sai vene keel õigusaktis alles 1990. aastal.<ref name="LanguageLaw" /><ref name="LOCnat" /> === Religioon ja riiklik ateism === Nõukogude riik lähtus marksistlik-leninlikust ateismist ning eraldas usuorganisatsioonid riigist ja koolist. 1920.–1930. aastatel konfiskeeriti kirikuvara, suleti või hävitati suur hulk pühakodasid ning vaimulikke ja aktiivseid usklikke represseeriti. Eriti rängaks muutus usuvastane kampaania Stalini suure terrori ajal. Teise maailmasõja ajal leevendas Stalin survet Vene Õigeusu Kirikule ning 1943. aastal lubati taastada Moskva patriarhaat, kuid usuühendused jäid range riikliku kontrolli alla.<ref name="LOCreligion">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükid 4–5; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], jaotis „Anti-religious Campaigns“, Library of Congress. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Hruštšovi ajal toimus uus ulatuslik usuvastane kampaania; Brežnevi perioodil oli poliitika mõnevõrra stabiilsem, kuid avalik usuelu jäi piiratud ja julgeolekuorganite jälgimise alla. Õigeusu kõrval säilisid islam Kesk-Aasias, Volga-Uurali piirkonnas ja Kaukaasias, katoliiklus eriti Leedus ja Lääne-Ukrainas, protestantlikud kogudused, Armeenia Apostlik Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ning juudi usukogukonnad. Palju religioosset tegevust toimus väljaspool ametlikult registreeritud kogudusi. Gorbatšovi [[glasnost]]i ajal hakati usuvabadust märgatavalt laiendama; 1988. aastal tähistati avalikult Kiievi-Vene ristiusustamise tuhandendat aastapäeva.<ref name="LOCreligion" /> === Haridus, tervishoid ja sotsiaalpoliitika === Nõukogude riik ehitas üles tsentraliseeritud ja suuresti tasuta haridussüsteemi, mis hõlmas üldhariduskoole, kutse- ja tehnikakoole ning kõrgkoole. Õppekavad olid standardiseeritud ja ideoloogiliselt kontrollitud, kuid eriti suurt rõhku pandi matemaatikale, loodusteadustele, inseneriõppele ja tehnilistele erialadele. Ametliku statistika järgi oli 1979. aastal 9–49-aastaste kirjaoskus 99,8%. 1980. aastate lõpus õppis ülikoolides ja teistes kõrgkoolides üle viie miljoni inimese.<ref name="LOCsocial">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 6 „Education, Health, and Welfare“, lk 241–278.</ref> Tervishoid põhines riiklikul, elanikkonnale tasuta teenuseid pakkunud nn [[Semashko süsteem]]il. Nõukogude perioodi esimestel aastakümnetel paranesid nakkushaiguste kontroll, emade ja laste tervishoid ning arstiabi geograafiline kättesaadavus märgatavalt. Hiljem ilmnesid süsteemis aga kroonilised puudused: haiglate ja seadmete kvaliteet oli ebaühtlane, ravimite ning kaasaegse tehnika kättesaadavus piiratud ning 1970.–1980. aastatel stagneerusid või halvenesid mitmed tervisenäitajad; muu hulgas kasvas meeste suremus ja pidurdus eeldatava eluea tõus.<ref name="LOCsocial" /> Põhiseadus ja tööõigus kuulutasid naiste ja meeste võrdsust ning naised osalesid väga suurel määral palgatöös ja hariduses. Riik lõi lasteaedade, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning muude sotsiaalteenuste süsteemi. Praktikas jäi koduse tasustamata töö koormus valdavalt naiste kanda ning naised olid partei ja riigi kõrgeimas juhtkonnas tugevalt alaesindatud. Sotsiaalpoliitika tagas tööhõive, pensionid ja subsideeritud põhiteenused, kuid teenuste kvaliteet ja kaupade kättesaadavus erinesid piirkonniti märkimisväärselt.<ref name="LOCsocial" /> == Majandus == [[Fail:Major Soviet Petroleum Deposits and Pipelines, 1982.png|pisi|NSV Liidu peamised nafta- ja gaasimaardlad ning torujuhtmed 1982. aastal]] NSV Liidu majandus põhines valdavalt tootmisvahendite riiklikul omandil ja tsentraliseeritud planeerimisel. Eraomand tootmisvahenditele oli pärast NEP-i lõppu rangelt piiratud; põllumajanduses eksisteeris riikliku omandi kõrval kollektiivne omand ning elanikel lubati pidada väikseid isiklikke aiamaid ja müüa osa toodangust turgudel. Hindade, investeeringute, põhiliste tootmismahtude ja suure osa ressursside jaotamise üle otsustasid riiklikud asutused, mitte vabalt kujunev turg.<ref name="LOCeco2" /> Kõrgemad poliitilised eesmärgid tõlgiti plaaninäitajateks [[Gosplan]]is ehk NSV Liidu Riiklikus Plaanikomitees. Ministeeriumid ja vabariiklikud planeerimisorganid jagasid ettevõtetele tootmisülesandeid, toorainet, tööjõu- ja palgafonde ning investeeringuid. Süsteem võimaldas ressursse kiiresti koondada suurprojektidele, rasketööstusele ja kaitsetööstusele, kuid tekitas ka püsivaid stiimuleid täita kvantitatiivseid plaane kvaliteedi, sortimendi ja kulutõhususe arvelt. Administratiivselt määratud hinnad ei väljendanud sageli nappust ning ettevõtted eelistasid varuda sisendeid, mistõttu tarneahelates tekkisid korduvad puudujäägid.<ref name="LOCplan">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 11 „Economic Structure and Policy“, lk 449–482.</ref> === Uus majanduspoliitika === 1921. aastal võeti sõjakommunismi asemel kasutusele [[uus majanduspoliitika]] (NEP). Teravilja sundrekvireerimine asendati maksuga, talupoegadel lubati ülejääki turul müüa ning väikeettevõtlus ja erakaubandus taastusid osaliselt. Riik säilitas siiski kontrolli panganduse, väliskaubanduse, transpordi ja suurettevõtete üle. Rahareform stabiliseeris valuutat ning 1920. aastate keskpaigaks oli sõjas laastatud majandus suurel määral taastunud. Alates 1928. aastast asendati NEP kiire industrialiseerimise ja põllumajanduse kollektiviseerimise poliitikaga.<ref name="LOChistory2">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 2 „Historical Setting: 1917 to 1982“, lk 53–96.</ref> === Viisaastakuplaanid ja industrialiseerimine === Esimene viisaastakuplaan algas 1928. aastal. Riik seadis esikohale söe, terase, elektrienergia, masinaehituse, keemiatööstuse ja sõjaliselt olulise tootmise. Uued tööstuskeskused rajati muu hulgas Uuralitesse, Kuzbassi ja Siberisse; tohutud hüdroelektri-, metallurgia- ja masinaehitusprojektid muutsid NSV Liidu mõne aastakümnega suureks tööstusriigiks. Investeeringute osakaal oli kõrge ning tarbimine allutati kapitalimahutuste vajadustele. Tööjõu liikuvust ja distsipliini reguleeriti administratiivselt ning vangide sunnitööd kasutati mitmes suures infrastruktuuri- ja kaevandusprojektis.<ref name="LOCarchives" /><ref name="LOCplan" /> Teise maailmasõja ajal evakueeriti Saksamaa pealetungi eest itta üle tuhande suure tööstusettevõtte koos seadmete ja tööjõuga. Uuralite, Volga piirkonna, Siberi ja Kesk-Aasia sõjatööstus kasvas kiiresti ning aitas varustada Punaarmeed tankide, suurtükkide, lennukite ja laskemoonaga. Sõjajärgne neljas viisaastakuplaan keskendus purustatud tööstuse, raudteede ja linnade taastamisele. 1950.–1960. aastatel jätkus suurte energiakomplekside, metallurgia, keemia- ja masinaehituse kasv ning arendati tuuma- ja kosmosetööstust. === Põllumajandus === 1929. aastast viidi valdav osa talumajapidamistest sunniviisiliselt [[kolhoos]]idesse ja riiklikesse [[sovhoos]]idesse. Kollektiviseerimisega kaasnes loomade massiline tapmine, tootmise segipaiskumine, „kulakuteks“ kuulutatud talupoegade sundvõõrandamine ja küüditamine ning 1932.–1933. aasta näljahäda. Hiljem mehhaniseeriti põllumajandust ulatuslikult ning riik investeeris traktoritesse, kombainidesse, väetistesse ja niisutusse, kuid saagikus ning tootlikkus jäid paljudes valdkondades võrreldes tööstusriikidega madalaks.<ref name="LOCagri">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükk 13 „Agriculture“, lk 519–542; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], Library of Congress, jaotised kollektiviseerimise ja näljahäda kohta.</ref> Hruštšovi ajal laiendati Kasahstanis ja Siberis [[uudismaade ülesharimine|uudismaade ülesharimist]]. Esimesed saagid olid suured, kuid mullastiku erosioon, ilmastik ja ebapiisav infrastruktuur piirasid pikaajalist tulemust. Brežnevi ajal suunati põllumajandusse üha rohkem investeeringuid ja tõsteti kokkuostuhindu. Sellegipoolest pidi NSV Liit alates 1970. aastatest regulaarselt importima suures koguses teravilja ja loomasööta. Isiklikud aiamaad ja talumajapidamised moodustasid vaid väikese osa põllumajandusmaast, kuid andsid ebaproportsionaalselt suure osa mitmest toiduaineliigist.<ref name="LOCagri" /> === Energeetika ja väliskaubandus === NSV Liit oli maailma üks suuremaid nafta, maagaasi, kivisöe ja elektrienergia tootjaid. 1960.–1980. aastatel nihkus nafta- ja gaasitootmise raskuskese üha enam Lääne-Siberisse. Rajati tuhandeid kilomeetreid torujuhtmeid, mis ühendasid Siberi maardlaid Euroopa-osa tööstuskeskuste ja eksporditurgudega. Nafta ja gaasi eksport tõi riigile olulist konverteeritava valuuta tulu, eriti pärast 1970. aastate maailmaturu hinnatõusu.<ref name="LOCindustry">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 12 „Industry“, lk 483–518.</ref> Väliskaubandust juhtis riik ning rubla ei olnud tavakorras vabalt konverteeritav. Suur osa kaubavahetusest toimus [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] (VMN ehk Comecon) liikmesriikidega arveldusmehhanismide kaudu. NSV Liit eksportis liitlastele energiat, toorainet ja tööstusseadmeid ning importis masinaid ja tarbekaupu. Lääneriikidega kauplemisel moodustasid tähtsa osa energia- ja tooraineeksport ning teravilja, tehnoloogia ja seadmete import. 1980. aastatel kasvas kaubandus ka Lääne-Euroopa riikidega, kuid kõrgtehnoloogia impordile seadsid piiranguid külma sõja aegsed ekspordikontrollid.<ref name="LOCtrade">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 15 „Foreign Trade“, lk 589–620.</ref> === Elatustase, tarbimine ja puudujäägid === Nõukogude süsteem tagas ametliku täistööhõive ning subsideeris eluaset, ühistransporti, põhitoiduaineid, haridust ja tervishoidu. Sõjajärgsetel aastakümnetel kasvas kodumajapidamiste käsutuses olevate televiisorite, külmikute, pesumasinate ja teiste kestvuskaupade arv ning miljonid pered kolisid kommunaalkorteritest eraldi korteritesse. Võrreldes rasketööstuse ja kaitsega oli tarbekaupade sektor siiski püsivalt madalama prioriteediga.<ref name="LOCsocial" /><ref name="LOCplan" /> Administratiivselt madalal hoitud hinnad koos piiratud pakkumisega tekitasid paljude kaupade puhul järjekordi, mitteametlikke ostuvõrgustikke ja musta turgu. Defitsiit ei olnud kõigis piirkondades ega kõigil kümnenditel ühesugune: Moskva, Leningrad ja teatud erivarustusega linnad olid sageli paremini varustatud kui perifeeria. Kaupade kvaliteet ja sortiment olid lääneriikidega võrreldes piiratud ning teenindussektor jäi suhteliselt väikeseks. Mitteametlik majandus – erateenused, vahetuskaubandus, tutvuste kasutamine (vene ''blat'') ja keelatud eraettevõtlus – täiendas ametlikku jaotussüsteemi.<ref name="LOCplan" /> === Majanduskasvu aeglustumine ja perestroika === Pärast sõjajärgseid kiire kasvu aastakümneid hakkas majanduskasv 1970. aastatel aeglustuma. Varasem „ekstensiivne“ kasv oli tuginenud uue tööjõu, tooraine ja kapitali järjest suuremale kasutamisele; demograafilised muutused ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumine muutsid selle mudeli vähem tõhusaks. Tootlikkuse ja tehnoloogilise uuendamise probleemid, ministeeriumide jäigad huvid, nõrgad kvaliteedistiimulid ja põllumajanduse kulukus muutusid üha nähtavamaks.<ref name="LOCplan" /> Gorbatšovi ajal püüti süsteemi muuta 1987. aasta riigiettevõtte seaduse, välisriikidega ühisettevõtete ja 1988. aasta kooperatiiviseadusega. Ettevõtetele anti rohkem otsustusõigust ning lubati varasemast märksa ulatuslikumat era- ja kooperatiivset tegevust. Reformid ei loonud siiski terviklikku turumajandust: reguleeritud hinnad, riiklikud tellimused ja vanad tarnevõrgud eksisteerisid kõrvuti uute stiimulitega. 1990.–1991. aastaks süvenesid kaupade puudus, eelarve- ja rahandustasakaalutus ning vabariikidevaheliste tarnete katkemine, mis omakorda nõrgestas liidukeskust.<ref name="LOCplan" /><ref name="Collapse" /> === Kaitsekulutuste mõõtmise probleem === Kaitsetööstus ja relvajõud said kogu külma sõja vältel väga suure osa teadus-, tööstus- ja investeerimisressurssidest. Täpset sõjaliste kulutuste osakaalu Nõukogude majanduses on siiski keeruline määrata: ametlik eelarverida ei hõlmanud kõiki sõjalisi programme, hinnad ei olnud turuhinnad ning suur osa andmetest oli salastatud. Seetõttu erinevad tagantjärele tehtud hinnangud sõltuvalt kasutatud hindadest, arvestusmeetodist ja sellest, millised kaitsetööstuse ning teadus- ja arendustegevuse kulud arvutusse kaasatakse.<ref name="LOCmil">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 17 „Armed Forces“, lk 651–752, eriti kaitse-eelarve ja sõjalise majanduse käsitlus.</ref> == Transport ja taristu == NSV Liidu tohutu territoorium ja tooraineallikate kaugus tööstuskeskustest muutsid transpordi majanduse üheks võtmesektoriks. Raudtee kandis suurema osa pikamaa-kaubaveost. Põhivõrk ühendas Euroopa-osa tööstuspiirkonnad Uurali, Siberi, Kesk-Aasia ja Kaug-Idaga; strateegiliselt tähtis oli [[Trans-Siberi raudtee]]. 1970.–1980. aastatel ehitati Baikali–Amuuri magistraal (BAM), mis lõi Trans-Siberi liinile põhjapoolse paralleelkoridori ja pidi toetama Ida-Siberi maavarade kasutuselevõttu.<ref name="LOCtransport">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 14 „Transportation and Communications“, lk 543–588.</ref> Maanteevõrk kasvas kiiresti, kuid teede kvaliteet ja tihedus jäid piirkonniti väga ebaühtlaseks. Suured jõed ja kanalid moodustasid Euroopa-osas ning Siberis tähtsa siseveeteede süsteemi. Volga–Doni kanal ühendas Kaspia mere Musta mere vesikonnaga ning Valge mere–Läänemere kanal, Moskva kanal ja Volga veetee moodustasid laiema ühendatud süsteemi. Jäävabad sadamad Läänemerel, Mustal merel ja Vaiksel ookeanil olid väliskaubanduse ja mereväe seisukohalt eriti tähtsad. Tsiviillennunduses domineeris riiklik [[Aeroflot]], mis ühendas tuhandeid linnu ja asulaid ning teenindas ka rahvusvahelisi liine. Moskva metroo avati 1935. aastal ja sellest sai koos Leningradi, Kiievi, Thbilisi, Bakuu, Taškendi, Harkivi, Jerevani, Minski, Gorki, Novosibirski, Kuibõševi ja Sverdlovski metroodega oluline linnatranspordi osa. Nafta- ja gaasitorustike võrk kasvas eriti kiiresti pärast Lääne-Siberi maardlate kasutuselevõttu.<ref name="LOCtransport" /> Side oli riiklikult kontrollitud. Telefonivõrgu tihedus jäi mitmes piirkonnas nõudlusele alla, kuid raadio ja televisioon jõudsid sõjajärgsetel aastakümnetel peaaegu kogu elanikkonnani. Satelliitsides kasutati muu hulgas [[Molnija (satelliit)|Molnija]] satelliite ja Orbita maajaamade võrku. Arvutivõrkude ja personaalarvutite levik jäi NSV Liidu lõpul lääneriikidest maha, kuigi sõjalises, teaduslikus ja tööstuslikus kasutuses oli arvutustehnika oluline.<ref name="LOCtransport" /> == Relvajõud ja julgeolek == {{Vaata|NSV Liidu relvajõud|Punaarmee|Nõukogude-Afganistani sõda}} [[Fail:RIAN archive 58833 Withdrawal of Soviet troops from Afghanistan.jpg|pisi|Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist 1989. aasta veebruaris]] Bolševike valitsus lõi [[Punaarmee]] 1918. aastal [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] ajal. Teise maailmasõja lõpuks oli sellest saanud üks maailma suurimaid ja lahingukogenumaid armeesid. 1946. aastal hakati Punaarmee asemel kasutama nimetust Nõukogude armee. Sõjajärgsed [[NSV Liidu relvajõud]] koosnesid [[NSV Liidu maavägi|maavägedest]], [[NSV Liidu merevägi|mereväest]], [[NSV Liidu õhuvägi|õhuväest]], [[NSV Liidu õhukaitsevägi|õhukaitsevägedest]] ja 1959. aastal loodud [[NSV Liidu strateegiline raketivägi|strateegilistest raketivägedest]]. Lisaks allusid [[Nõukogude Liidu Siseministeerium|siseministeeriumile]] [[NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed|siseväed]] ja [[KGB]]-le [[Nõukogude Liidu piirivalve|piirivalveväed]].<ref name="LOCmil" /> Sõjaväeteenistus põhines üldisel ajateenistusel. Relvajõududel oli suur roll hariduses, teaduses, tööstuses ja ühiskondlikus elus ning ohvitserkond moodustas olulise professionaalse eliidi. Kommunistlik partei säilitas poliitilise kontrolli sõjaväe üle poliitorganite ja parteiorganisatsioonide kaudu. Kõrgem strateegiline juhtimine koondus kaitseministeeriumi, kindralstaabi, partei Poliitbüroo ja Kaitsenõukogu kätte.<ref name="LOCmil" /> NSV Liit katsetas esimest [[aatomipomm]]i 1949. aastal ja [[termotuumarelv]]a 1953. aastal. Järgnenud kümnenditel arendati [[Mandritevaheline ballistiline rakett|mandritevahelisi ballistilisi rakette]], allveelaevadelt lastavaid rakette, [[Strateegiline pommitaja|strateegilisi pommitajaid]] ja [[Taktikaline tuumarelv|taktikalisi tuumarelvi]]. 1960. aastate lõpuks oli kujunenud USA ja NSV Liidu vaheline strateegiline vastastikuse heidutuse süsteem. [[Relvastuskontroll|Tuumarelvastuse piiramiseks]] sõlmiti muu hulgas 1963. aasta osalise tuumakatsetuste keelustamise leping, 1972. aasta [[ABM-leping]] ja SALT I kokkulepped, 1987. aasta [[INF-leping]] ning 1991. aasta START I leping.<ref name="SALT">[https://history.state.gov/milestones/1969-1976/salt ''Strategic Arms Limitation Talks (SALT I)''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Sõjajärgselt paiknesid suured Nõukogude väekoondised [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Ida-Saksamaal]], [[Poola Rahvavabariik|Poolas]], [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]] ja [[Ungari Rahvavabariik|Ungaris]]. 1955. aastal loodud [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]] koondas NSV Liidu ning suurema osa tema Kesk- ja Ida-Euroopa liitlaste relvajõud ühtse sõjalise juhtimise alla. Nõukogude vägesid kasutati [[Ungari ülestõus (1956)|1956. aastal Ungaris]] ja [[Praha kevad|1968. aastal Tšehhoslovakkias]]. Väljaspool Euroopat saatis NSV Liit relvi, nõunikke ja sõjalist abi paljudele liitlasriikidele ning 1979–1989 pidas ta ulatuslikku sõda Afganistanis.<ref name="Afghanistan" /><ref name="Prague" /> Sõjalise võimsuse ülalpidamine nõudis suurt osa kvalifitseeritud tööjõust, teadus- ja arendustegevusest ning tööstuskapitalist. Nõukogude kaitsetööstus tootis väga suurtes kogustes tanke, soomukeid, lennukeid, rakette, laevu ja suurtükisüsteeme ning NSV Liidust sai üks maailma suuremaid relvaeksportijaid. Samas muudavad salastatus ja administratiivsed hinnad Nõukogude kaitsekulude otsese võrdlemise lääneriikide SKP-põhiste näitajatega ebakindlaks.<ref name="LOCmil" /> == Välissuhted == {{Vaata|Nõukogude Liidu välispoliitika|Külm sõda}} Nõukogude välispoliitika ühendas riigi julgeolekuhuvid, kommunistliku ideoloogia, suurriikliku geopoliitika ja majanduslikud kaalutlused. 1920.–1930. aastatel toetas Moskva [[Komintern]]i kaudu välisriikide kommunistlikke parteisid, kuid sõlmis samal ajal tavapäraseid riikidevahelisi lepinguid ja püüdis diplomaatilisest isolatsioonist väljuda. NSV Liit liitus 1934. aastal Rahvasteliiduga, kust ta Talvesõja tõttu 1939. aasta detsembris välja heideti. Komintern saadeti 1943. aastal laiali, kui Stalin püüdis tugevdada koostööd sõjaaegsete lääneliitlastega.<ref name="LOChistory2" /> === ÜRO ja sõjajärgne maailmakord === 1945. aastal oli NSV Liit üks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i asutajaliikmeid ja sai ühe viiest alalisest kohast [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s koos vetoõigusega. Eraldi ÜRO asutajaliikmeteks said ka Ukraina NSV ja Valgevene NSV, kuigi nad kuulusid NSV Liitu. Jalta ja Potsdami konverentsidel osales NSV Liit koos USA ja Suurbritanniaga sõjajärgse Euroopa korralduse kujundamises. Saksamaa ja Austria jagati okupatsioonitsoonideks ning Moskva mõju all kujunes Kesk- ja Ida-Euroopas kommunistlike riikide blokk.<ref name="LOCforeign">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 10 „Foreign Relations“, lk 399–448.</ref> 1949. aastal loodi NSV Liidu juhitud majanduskoostööorganisatsioon [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] ning 1955. aastal sõjaline [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]. Samal ajal asutasid USA, Kanada ja Lääne-Euroopa riigid 1949. aastal [[NATO]]. Kahe bloki vastasseis hõlmas relvastusvõidujooksu, luuretegevust, propagandat, majanduslikku konkurentsi ja arvukaid kohalikke sõdu, kuid USA ja NSV Liidu relvajõud vältisid otsest täiemahulist sõda.<ref name="NATOhistory">[https://www.nato.int/en/about-us/nato-history/a-short-history-of-nato ''A short history of NATO''], NATO. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Suhted Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopaga === Sõjaaegne liit USA-ga lagunes kiiresti pärast Saksamaa kapituleerumist. Berliini blokaad 1948–1949, Saksamaa jagunemine, Korea sõda, tuumarelvastumine ja ideoloogiline vastasseis muutsid suhted 1950. aastate alguseks teravalt vaenulikuks. Hruštšovi „rahumeelse kooseksisteerimise“ poliitika tõi perioodilisi tippkohtumisi, kuid samaaegselt toimusid 1961. aasta Berliini kriis ja 1962. aasta Kuuba raketikriis.<ref name="Cuba" /> 1970. aastate pingelõdvenduse ajal laiendati kaubandust ja teaduskontakte ning sõlmiti relvastuskontrollileppeid. 1975. aasta Helsingi lõppakt kinnitas muu hulgas Euroopa piiride puutumatuse, riikide suveräänsuse ning inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtted. Afganistani sissetung 1979. aastal, Poola kriis ja uus raketirelvastumine lõpetasid suure osa varasemast pingelõdvendusest. Gorbatšovi ja USA presidendi Ronald Reagani kohtumised Genfis, Reykjavíkis, Washingtonis ja Moskvas aitasid aga 1980. aastate teisel poolel vastasseisu vähendada. 1989.–1990. aastal loobus Moskva jõuga säilitamast Ida-Euroopa kommunistlikke režiime ning külma sõja Euroopa keskne vastasseis lõppes.<ref name="Detente" /><ref name="Collapse" /> === Hiina ja Aasia === 1949. aastal loodud [[Hiina Rahvavabariik]] oli esialgu NSV Liidu tähtsaim kommunistlik liitlane. 1950. aasta sõprus-, liidu- ja vastastikuse abistamise lepinguga kaasnesid Nõukogude laenud, tehniline abi ja tööstuseksperdid. 1950.–1953. aasta Korea sõjas toetas NSV Liit Põhja-Koread ja Hiinat varustuse, lennuväe ning nõunikega, vältides seejuures avalikku otsest sõda USA-ga.<ref name="LOCforeign" /> 1950. aastate lõpul halvenesid suhted Hiinaga ideoloogiliste, strateegiliste ja territoriaalsete erimeelsuste tõttu. Nõukogude spetsialistid kutsuti Hiinast 1960. aastal tagasi ning 1969. aastal toimusid Ussuuri jõe piiril relvastatud kokkupõrked. [[Hiina-Nõukogude lõhe]] sundis mõlemat riiki oma välispoliitikat ümber hindama ja võimaldas 1970. aastatel USA-l suhteid Hiinaga parandada. NSV Liit hoidis samal ajal tihedaid suhteid Mongooliaga, toetas Põhja-Vietnami Vietnami sõjas ning sõlmis 1971. aastal sõpruslepingu Indiaga.<ref name="LOCforeign" /> === Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika === NSV Liit toetas 1947. aastal ÜRO Palestiina jagamise kava ning tunnustas Iisraeli 1948. aasta mais. Diplomaatilised suhted loodi samal aastal. Hiljem kaldus Nõukogude välispoliitika üha enam mitme Araabia riigi poole: Egiptus, Süüria ja Iraak said eri perioodidel ulatuslikku Nõukogude relva- ja majandusabi. Pärast 1967. aasta [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevast sõda]] katkestas NSV Liit Iisraeliga diplomaatilised suhted; need taastati alles 1991. aasta oktoobris, vahetult enne NSV Liidu lõppu.<ref name="Israel" /> 1959. aasta Kuuba revolutsiooni järel sai [[Kuuba]]st NSV Liidu lähim liitlane läänepoolkeral. Moskva toetas Kuubat ulatusliku majandusabi, soodushinnaga nafta ja relvadega ning ostis Kuuba suhkrut. 1960.–1980. aastatel toetas NSV Liit relvade, laenude, väljaõppe või nõunikega mitmesuguseid valitsusi ja vasakpoolseid liikumisi Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, muu hulgas Angolas, Etioopias ja Vietnamis. See globaalne tegevus oli osa konkurentsist USA ja Hiinaga, kuid Nõukogude suhted partneritega erinesid riigiti ega tähendanud alati otsest Moskva kontrolli.<ref name="LOCforeign" /> == Teadus ja tehnoloogia == {{Vaata|Nõukogude Liidu kosmoseprogramm}} [[Fail:Sputnik 191378-full.jpg|pisi|[[Sputnik 1]] oli 1957. aastal esimene Maa tehiskaaslane ja tähistas kosmoseajastu algust.]] [[Fail:Yuri Gagarin (1961).jpg|pisi|[[Juri Gagarin]] 1961. aastal. 12. aprillil 1961 sai temast esimene inimene kosmoses.]] Teadusel ja inseneriteadusel oli Nõukogude moderniseerimisprojektis keskne koht. Uurimissüsteemi tähtsaim institutsioon oli [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]], mille kõrval tegutsesid liiduvabariikide akadeemiad, ministeeriumide haruinstituudid, projekteerimisbürood ja kõrgkoolid. Teadusrahastuses olid eelisseisundis füüsika, matemaatika, keemia, geoloogia, energeetika, sõjatehnika ja kosmoseuuringud. Süsteem koolitas suure arvu teadlasi ja insenere, kuid teadusasutuste, ülikoolide ning tsiviiltööstuse eraldatus raskendas mõnikord uuenduste jõudmist masstootmisse.<ref name="LOCscience">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 16 „Science and Technology“, lk 621–650.</ref> Nõukogude matemaatika ja teoreetiline füüsika saavutasid rahvusvaheliselt kõrge taseme. Olulised koolkonnad kujunesid muu hulgas tuumafüüsikas, aerodünaamikas, raketitehnikas, materjaliteaduses ja kosmiliste kiirte uurimises. [[Igor Kurtšatov]] juhtis Nõukogude tuumaprogrammi; [[Sergei Koroljov]] oli varase kosmoseprogrammi peakonstruktor. Nõukogude teadlaste seas oli mitmeid Nobeli auhinna laureaate, sealhulgas füüsikud [[Lev Landau]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Nikolai Bassov]] ja [[Aleksandr Prohhorov]].<ref name="LOCscience" /> Arvutustehnikas loodi juba 1950. aastatel sellised süsteemid nagu MESM ja BESM ning arvuteid kasutati teaduses, sõjanduses ja tööstuses. 1960. aastate lõpust otsustati osa suurarvutite arhitektuure standardida lääne mudelitega ühilduvaks. NSV Liidu lõpuperioodil jäi mikroelektroonika, personaalarvutite masstootmine ja tsiviilotstarbelise infotehnoloogia levik mitme lääneriigi tasemest maha. Salastatus ning sõjalise ja tsiviilteaduse institutsionaalne eraldatus piirasid samuti tehnoloogia laiemat kasutuselevõttu.<ref name="LOCscience" /> === Kosmoseprogramm === 4. oktoobril 1957 saatis NSV Liit orbiidile maailma esimese tehiskaaslase [[Sputnik 1]]. Selle raadiosignaal ja ootamatu edu vallandasid Ameerika Ühendriikides nn Sputniku kriisi ning kiirendasid USA ja NSV Liidu kosmosevõidujooksu.<ref name="NASASputnik">[https://www.nasa.gov/history/dawn-of-the-space-age/ ''The Dawn of the Space Age''], NASA. Sputnik 1 startis 4. oktoobril 1957 ja oli esimene Maa tehiskaaslane. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1959. aastal jõudis Luna 2 esimese inimvalmistatud objektina Kuu pinnale ning Luna 3 edastas esimesed fotod Kuu Maalt nähtamatust küljest. 12. aprillil 1961 tegi [[Juri Gagarin]] kosmoselaevaga [[Vostok 1]] ühe tiiru ümber Maa ja sai esimeseks kosmoses käinud inimeseks; lend kestis ligikaudu 108 minutit.<ref name="NASAGagarin">[https://www.nasa.gov/image-article/april-1961-first-human-entered-space/ ''April 1961 – First Human Entered Space''], NASA. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1963. aastal sai [[Valentina Tereškova]]st esimene naine kosmoses ning 1965. aastal tegi [[Aleksei Leonov]] esimese avakosmoseskäigu.<ref name="NASApeople">[https://starchild.gsfc.nasa.gov/docs/StarChild/space_level2/travel.html ''Human Spaceflight''], NASA Goddard Space Flight Center, StarChild. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Kuigi Nõukogude mehitatud Kuu-programm ei suutnud USA Apollo-programmiga sammu pidada ja kanderaketi N1 katsed ebaõnnestusid, saavutas NSV Liit tähtsaid tulemusi automaatjaamadega. Luna 9 sooritas 1966. aastal esimese pehme maandumise Kuule, Lunohod 1 liikus 1970. aastal kaugjuhitava kulgurina Kuu pinnal ning Venera 7 edastas samal aastal esimesena andmeid teise planeedi pinnalt. 1971. aastal orbiidile viidud [[Saljut 1]] oli maailma esimene kosmosejaam. Hilisem Saljuti programm ja 1986. aastal rajama hakatud [[Mir (kosmosejaam)|Mir]] keskendusid inimese pikaajalisele viibimisele orbiidil. 1975. aasta [[Apollo–Sojuz]] ühislend oli sümboolne USA-Nõukogude kosmosekoostöö verstapost.<ref name="NASAspacehistory">Asif A. Siddiqi, [https://www.nasa.gov/wp-content/uploads/2023/06/sp-4408.pdf ''Challenge to Apollo: The Soviet Union and the Space Race, 1945–1974''], NASA SP-4408, Washington, 2000. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Kultuur ja meedia == === Kultuuripoliitika ja tsensuur === Nõukogude kultuurielu ühendas ulatuslikku riiklikku toetust haridusele, kirjastamisele, teatrile, filmile ja muuseumidele sama ulatusliku poliitilise kontrolliga. Kirjastused, stuudiod, teatrid ja suuremad kunstiorganisatsioonid olid riiklikud või riigi kontrolli all ning partei määras üldised ideoloogilised piirid. 1922. aastal loodud tsensuuriasutus [[Glavlit]] kontrollis trükiste avaldamist ja riigisaladuste kaitset; keelatud autorite teosed eemaldati raamatukogude avalikest kogudest või paigutati piiratud juurdepääsuga fondidesse.<ref name="LOCculture">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 9 „Mass Media and the Arts“, lk 367–398; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], jaotis „Censorship“, Library of Congress. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1930. aastatel kujunes [[sotsialistlik realism]] kirjanduse ja kunsti ametlikult nõutud põhisuunaks. Kunstilt oodati sotsialistliku ühiskonna, töö, partei ja ajaloolise progressi kujutamist ideoloogiliselt sobivas vormis. Autorid, kelle loomingut peeti „formalismiks“, „kosmopolitismiks“ või nõukogudevastaseks, võisid kaotada avaldamisvõimaluse ning raskematel repressiooniperioodidel ka vabaduse või elu. Kultuuripoliitika ei olnud siiski kogu perioodi jooksul ühetaoline: Hruštšovi [[sula (NSV Liit)|sula]] võimaldas 1950. aastate lõpust mõningast avatust, Brežnevi ajal kontroll taas jäigenes ning glasnost tõi 1980. aastate lõpul kaasa väga ulatusliku tsensuuri leevendamise.<ref name="LOCculture" /> Tsensuurist hoolimata kujunes rikkalik mitteametlik kultuur. Käsitsi või kirjutusmasinal paljundatud keelatud tekste levitati [[samizdat]]'ina; välismaal avaldatud ja salaja tagasi toodud tekste nimetati ''tamizdat''iks. Rockmuusika, kontseptuaalne kunst ja sõltumatud kirjanduslikud ringid lõid hilisnõukogude perioodil alternatiivseid avalikkusi. Glasnosti ajal hakati massiliselt avaldama varem keelatud või kärbitud teoseid ning arutama terrorit, sõda ja muid ajaloolisi tabuteemasid. === Kirjandus, film, muusika ja etenduskunst === Nõukogude kirjanduse ajalugu hõlmas nii süsteemiga koostööd teinud kui ka selle vastuollu sattunud autoreid. [[Maksim Gorki]]st kujunes ametliku kirjanduskultuuri keskne sümbol; [[Mihhail Šolohhov]] pälvis 1965. aastal [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. [[Boriss Pasternak]] oli sunnitud 1958. aastal võimude surve tõttu Nobeli auhinnast loobuma ning [[Aleksandr Solženitsõn]]i teosed [[Gulag]]ist tõid talle rahvusvahelise tuntuse ja 1974. aastal riigist väljasaatmise. Oluliste autorite hulka kuulusid ka [[Anna Ahmatova]], [[Mihhail Bulgakov]], [[Ossip Mandelštam]], [[Andrei Platonov]] ja paljude liiduvabariikide rahvuskirjanikud.<ref name="LOCculture" /> Nõukogude filmikunst saavutas juba 1920. aastatel rahvusvahelise mõju [[Sergei Eisenstein]]i, [[Vsevolod Pudovkin]]i ja [[Dziga Vertov]]i montaažiuuendustega. Hiljem lõid tuntud filme [[Mihhail Kalatozov]], [[Grigori Tšuhrai]], [[Andrei Tarkovski]], [[Sergei Paradžanov]], [[Elem Klimov]] ja teised. Suured stuudiod, sealhulgas Mosfilm ja Lenfilm, tootsid nii ideoloogilisi filme kui ka komöödiaid, kirjanduse ekraniseeringuid, sõjafilme ja lastefilme. Tsensuur võis valmis teoseid aastateks „riiulile“ jätta. Klassikalises muusikas olid rahvusvaheliselt tuntud [[Sergei Prokofjev]], [[Dmitri Šostakovitš]], [[Aram Hatšaturjan]], [[Mstislav Rostropovitš]], [[Svjatoslav Richter]] ja teised. [[Moskva Suur Teater]] ja [[Maria teater|Leningradi Kirovi teater]] (Maria teater) säilitasid balleti kõrge rahvusvahelise maine. Riik toetas professionaalset muusika- ja tantsuharidust, kuid looming oli ideoloogilise järelevalve all ning mitmed kunstnikud emigreerusid. Liiduvabariikides arendati paralleelselt nii kohalikke kultuuritraditsioone kui ka üleliidulist nõukogude kultuuri.<ref name="LOCculture" /> === Ajakirjandus ja ringhääling === Kõik tähtsamad ajalehed, ajakirjad, raadio- ja televisioonikanalid olid riigi või ühiskondlike massiorganisatsioonide kontrolli all. [[Pravda]] oli NLKP Keskkomitee häälekandja, [[Izvestija]] kajastas riigiorganite tegevust ning [[TASS]] oli keskne uudisteagentuur. Ajakirjanduse ülesandena ei käsitatud sõltumatut võimu kontrollimist, vaid partei poliitika selgitamist, ühiskonna mobiliseerimist ja ideoloogilist kasvatust. Välisraadiojaamade – näiteks [[BBC]], [[Voice of America]] ja [[Radio Liberty]] – saateid segati erineva intensiivsusega.<ref name="LOCculture" /> Televisioonist sai 1960.–1970. aastatel peamine massimeedium. Üleliiduliste saadete kõrval tegutsesid vabariiklikud stuudiod ja kanalid. Glasnosti ajal muutusid ajakirjandus ja televisioon mõne aastaga märksa kriitilisemaks: populaarseks said poliitilised debatid, uurivad lood ja ajaloolised dokumentaalprogrammid ning varem keelatud teemad jõudsid suurte auditooriumideni.<ref name="LOCculture" /> === Sport === Sport oli nii massilise kehakultuuri kui ka rahvusvahelise prestiiži vahend. NSV Liit osales suveolümpiamängudel esimest korda 1952. aastal Helsingis ja kujunes kiiresti üheks edukaimaks olümpiariigiks.<ref name="Olympics1952">[https://www.olympics.com/en/olympic-games/helsinki-1952 ''Helsinki 1952''], International Olympic Committee / Olympics.com. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Eriti tugevad olid Nõukogude sportlased võimlemises, tõstmises, maadluses, kergejõustikus, vehklemises, jäähokis ja iluuisutamises. Riiklik spordisüsteem sidus laste spordikoolid, ametiühingu- ja ametkondlikud klubid ning tippspordi teadusliku ettevalmistusega. NSV Liidu jäähokikoondis domineeris aastakümneid maailmameistrivõistlustel ja olümpiatel ning korvpallis, võrkpallis ja jalgpallis saavutati samuti rahvusvahelist edu. [[Male]] oli erakordselt prestiižne: alates 1948. aastast kuni NSV Liidu lõpuni oli peaaegu iga meeste maailmameister Nõukogude kodanik. [[1980. aasta suveolümpiamängud]] toimusid Moskvas, kuid neid varjutas USA juhitud boikott protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõja]] vastu; 1984. aastal boikoteeris NSV Liit koos mitme liitlasega [[1984. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese mänge]].<ref name="Olympics1980">[https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980 ''Moscow 1980''] ja [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984 ''Los Angeles 1984''], International Olympic Committee / Olympics.com. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Keskkond == [[Fail:AralSea1989 2014.jpg|pisi|Araali meri 1989. ja 2014. aastal. Selle kiire kahanemise peamine põhjus oli Amudarja ja Sõrdarja vee ulatuslik suunamine niisutuspõllumajandusse.]] Kiire industrialiseerimine, ulatuslik kaevandamine, suurte jõgede reguleerimine ja tootmisplaanide eelistamine keskkonnakuludele tekitasid NSV Liidus raskeid ökoloogilisi probleeme. Õhu- ja veereostus oli eriti suur mitmes metallurgia-, keemia- ja kaevanduskeskuses; keskkonnaandmeid käsitati sageli ametkondliku teabe või riigisaladusena ning avalik keskkonnakriitika oli kuni glasnostini piiratud. 1980. aastate lõpul muutusid keskkonnaküsimused mitmes vabariigis massiliikumiste ja poliitilise mobilisatsiooni oluliseks osaks.<ref name="LOCenvironment">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 3 „Physical Environment and Population“, lk 97–132, keskkonnaprobleeme käsitlevad osad.</ref> Kõige ulatuslikumate näidete hulka kuulus [[Araali meri]]. Alates 1960. aastatest suunati üha suurem osa [[Amudarja]] ja [[Sõrdarja]] veest Kesk-Aasia niisutuspõllumajandusse, eriti puuvillakasvatusse. Mere veetase ja pindala langesid järsult, soolsus suurenes, kalandus varises kokku ning paljastunud merepõhjast kandus tuulega soola ja saasteaineid. Araali katastroof kujunes üheks Nõukogude ressursikasutuse tuntumaks pärandiks.<ref name="Aral">[https://www.worldbank.org/en/news/feature/2019/06/28/no-more-business-as-usual-improving-water-usage-in-central-asia ''No More Business as Usual: Improving Water Usage in Central Asia''], World Bank, 28. juuni 2019; vt ka [https://wesr.unep.org/media/docs/assessments/global_assessment_of_sand_and_dust_stormsx.pdf ''Global Assessment of Sand and Dust Storms''], UNEP. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Tuumatehnoloogia tekitas teistsuguseid keskkonna- ja terviseriske. Semipalatinski polügoonil Kasahhi NSV-s ning [[Novaja Zemlja]] polügoonil tehti aastakümneid tuumakatsetusi. Mitmed sõjalise tuumatööstuse kompleksid saastasid ümbruskonda radioaktiivsete jäätmetega. Kõige tuntum tsiviiltuumaõnnetus oli 26. aprillil 1986 [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]as toimunud [[Tšornobõli katastroof|katastroof]], mille radioaktiivne saaste levis üle suure osa Euroopast, põhjustas ulatusliku evakueerimise ja tõi kaasa pikaajalised maakasutuspiirangud.<ref name="IAEA" /> Glasnost võimaldas 1980. aastate lõpus keskkonnakahjusid senisest avalikumalt uurida. Liikumised fosforiidikaevandamise vastu Eestis, tuumakatsetuste vastu Kasahstanis, tööstusreostuse vastu teistes vabariikides ning kampaaniad Baikali ja teiste loodusobjektide kaitseks ühendasid keskkonnaküsimused kodanikuaktiivsuse ja rahvusliku enesemääramise nõuetega. == Pärand ja õiguslik järjepidevus == NSV Liidu lagunemise tulemusel tegutsesid 1991. aasta lõpust selle endisel territooriumil 15 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki. Eesti, Läti ja Leedu käsitlevad end enne 1940. aasta okupatsiooni eksisteerinud vabariikide õigusliku järjepidevuse kandjatena; nende annekteerimist NSV Liitu ei tunnustanud ''de jure'' Ameerika Ühendriigid ning osa teisi lääneriike.<ref name="Welles" /> Teised endised liiduvabariigid kujunesid 1991. aastal iseseisvateks riikideks NSV Liidu põhiseadusliku territooriumi lagunemise käigus. Venemaa Föderatsioon teatas 24. detsembril 1991 [[ÜRO peasekretär]]ile, et NSV Liidu liikmesust ÜRO-s, sealhulgas Julgeolekunõukogus ja teistes organites, jätkab Venemaa Föderatsioon teiste SRÜ riikide toetusel. ÜRO praktikas ei esitatud Venemaale uut liikmeksastumise avaldust ning NSV Liidu koht, kaasa arvatud Julgeolekunõukogu alaline koht, jätkus Venemaa nime all. Venemaa teatas samuti, et säilitab täieliku vastutuse NSV Liidu ÜRO põhikirjast ning ÜRO peasekretäri juures deponeeritud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste eest.<ref name="UNsuccession" /> See jätkamise praktika ei tähenda, et kõik endiste liiduvabariikide õigusliku järjepidevuse küsimused oleksid rahvusvahelises õiguses ühesugused. [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] loodi 1991. aasta detsembris Venemaa, Ukraina ja Valgevene algatusel; Alma-Ata deklaratsiooniga ühinesid sellega veel kaheksa endist liiduvabariiki. Eesti, Läti ja Leedu SRÜ-ga ei ühinenud. Endise liidu vara, sõjaväe, piiride, kodakondsuse, välisvõla ja relvastuse jagamine kujunes 1990. aastatel mitmeks eraldi läbirääkimisprotsessiks. Ukraina, Valgevene ja Kasahstani territooriumile jäi pärast liidu lagunemist Nõukogude strateegilisi tuumarelvi, mis viidi 1990. aastatel Venemaale; kolm riiki ühinesid [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga tuumarelvavabade riikidena.<ref name="PostSovietNuclear">[https://treaties.un.org/doc/source/docs/A_RES_52_38-E.pdf ''United Nations General Assembly Resolution 52/38''], 9. detsember 1997, p-d 8–10: ÜRO tervitas tuumarelvade eemaldamist Kasahstanist 1995. aastaks ning Ukrainast ja Valgevenest 1996. aastaks ning nende osalemist tuumarelva leviku tõkestamise lepingus tuumarelvavabade riikidena. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Hinnangud Nõukogude perioodile on endistes liiduvabariikides ja nende sees olnud erinevad. Industrialiseerimise, Teise maailmasõja võidu, hariduse laienemise, teaduse saavutuste ja sotsiaalse mobiilsuse käsitluste kõrval on ajalookirjutuses kesksel kohal poliitiline terror, näljahädad, küüditamised, tsensuur, okupatsioonid, majanduslikud puudujäägid ja keskkonnakahjud. Need erinevad ajalookogemused on mõjutanud mälestusmärke, riigipühi, kooliõpikuid ja avalikku mälukultuuri kogu endise NSV Liidu alal.<ref name="Suny">Ronald Grigor Suny, ''The Soviet Experiment: Russia, the USSR, and the Successor States'', 2. tr, Oxford University Press, 2011.</ref> == Vaata ka == * [[Nõukogude Liidu ajalugu]] * [[Nõukogude Liidu lagunemine]] * [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] * [[NSV Liidu relvajõud]] * [[Nõukogude Liidu välispoliitika]] * [[Nõukogude Liidu kosmoseprogramm]] * [[Nõukogude rubla]] * [[Nõukogude Liidu kodakondsus]] * [[Nõukogude Liidu õigussüsteem]] * [[Nõukogude Liidu välisministrite loend]] * [[Nõukogude Liidu ja USA tippkohtumiste loend]] * [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis]] * [[Nõukogude Liidu jäähokikoondis]] * [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]] * [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] * [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Brown, Archie. ''The Rise and Fall of Communism''. London: Bodley Head, 2009. ISBN 978-0-224-07879-5. * Davies, R. W.; Wheatcroft, Stephen G. ''The Years of Hunger: Soviet Agriculture, 1931–1933''. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2004. ISBN 978-0-333-31107-3. * Fitzpatrick, Sheila. ''The Russian Revolution''. 4. tr. Oxford University Press, 2017. ISBN 978-0-19-880670-7. * Kotkin, Stephen. ''Stalin: Paradoxes of Power, 1878–1928''. New York: Penguin Press, 2014. ISBN 978-1-59420-379-4. * Kotkin, Stephen. ''Stalin: Waiting for Hitler, 1929–1941''. New York: Penguin Press, 2017. ISBN 978-1-59420-380-0. * Service, Robert. ''A History of Modern Russia: From Tsarism to the Twenty-First Century''. 3. tr. Harvard University Press, 2009. ISBN 978-0-674-03493-8. * Siddiqi, Asif A. ''Challenge to Apollo: The Soviet Union and the Space Race, 1945–1974''. NASA SP-4408. Washington: NASA, 2000. * Suny, Ronald Grigor. ''The Soviet Experiment: Russia, the USSR, and the Successor States''. 2. tr. Oxford University Press, 2011. ISBN 978-0-19-534055-6. * Taubman, William. ''Gorbachev: His Life and Times''. New York: W. W. Norton, 2017. ISBN 978-0-393-64701-3. * Zickel, Raymond E. (toim). ''Soviet Union: A Country Study''. 2. tr. Washington: Federal Research Division, Library of Congress, 1991. ISBN 0-8444-0727-5. * Zubok, Vladislav M. ''A Failed Empire: The Soviet Union in the Cold War from Stalin to Gorbachev''. Chapel Hill: University of North Carolina Press, 2007. ISBN 978-0-8078-3098-7. == Välislingid == {{commonskat|Soviet Union}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.loc.gov/exhibits/archives/ ''Revelations from the Russian Archives''] – Library of Congressi digitaalne näitus Nõukogude arhiividest. * [https://soviethistory.msu.edu/ ''Seventeen Moments in Soviet History''] – Michigani Riikliku Ülikooli dokumentide, piltide ja ajalooülevaadete kogu. * [https://history.state.gov/historicaldocuments ''Foreign Relations of the United States''] – USA välisministeeriumi ajaloodokumentide kogu, mis sisaldab mahukaid allikakogumikke NSV Liidu välissuhete kohta. * [https://www.marines.mil/portals/1/Publications/Soviet%20Union%20Study_1.pdf ''Soviet Union: A Country Study''] – Library of Congressi Federal Research Divisioni 1991. aasta ülevaateteos. [[Kategooria:Venemaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Aasia uusima aja ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Nõukogude Liit| ]] [[Kategooria:Sotsialistlikud riigid]] 6cuxe76yjot5i34ts4wnbde315r5xr1 7217308 7217300 2026-08-18T12:42:35Z Kruusamägi 1530 /* Transport ja taristu */ 7217308 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit |lipp = Flag of the Soviet Union.svg |lipp-tekst = [[Nõukogude Liidu lipp|NSV Liidu lipp]] |vapp = Coat of arms of the Soviet Union 1.svg |vapp-tekst = [[Nõukogude Liidu vapp|NSV Liidu vapp]] |asendikaart = LocationSovietUnion.png |asendikaart-tekst = Nõukogude Liidu territoorium 1991. aastal |algusaasta = 1922 |lõppaasta = 1991 |valitsusvorm = föderaalne sotsialistlik liitriik; ''de facto'' üheparteiriik kuni 1990. aastani |riigikeel = liiduülene ametlik keel puudus kuni 1990. aastani; [[vene keel]] (1990–1991) |peamised-keeled = vene keel ja liiduvabariikide keeled |pealinn = [[Moskva]] |religioon = riiklik [[ateism]]; [[õigeusk]], [[islam]], [[katoliiklus]], [[protestantism]], [[judaism]] jt |pindala = 22 402 200 km² |rahvaarv = 286 717 000 |rahvaarv-aasta = 1989 |rahvastikutihedus = 12,8 in/km² |rahaühik = [[Nõukogude rubla]] |hümn = [[Nõukogude Liidu hümn]] (1944–1991); varem „[[Internatsionaal (hümn)|Internatsionaal]]“ |deviis = [[Nõukogude Liidu deviis|„Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“]] }} '''Nõukogude Liit''' (ametlikult '''Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit''', lühendid '''NSV Liit''' ja '''NSVL'''; [[vene keel]]es ''Союз Советских Социалистических Республик'', ''Союз ССР'' ja ''СССР'') oli 30. detsembrist 1922 kuni 26. detsembrini 1991 eksisteerinud [[Euraasia]] sotsialistlik liitriik. Pindalaga ligikaudu 22,4 miljonit km² hõlmas see Ida-Euroopat ning suuremat osa Põhja- ja Kesk-Aasiast ja oli oma hilisemal eksisteerimisajal maailma suurim riik. 1989. aasta rahvaloendusel elas NSV Liidus 286,7 miljonit inimest.<ref name="LOC1991">Raymond E. Zickel (toim), [https://www.marines.mil/portals/1/Publications/Soviet%20Union%20Study_1.pdf ''Soviet Union: A Country Study''], 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, Washington, 1991, eriti lk xlv–xlix ning peatükid 2–19. Uurimistöö lõpetatud mais 1989; 1991. aasta väljaanne sisaldab ka hilisemaid täiendusi. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> NSV Liit kujunes [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonide]], bolševike võimuhaaramise ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] tulemusel. 30. detsembril 1922 ühinesid [[Vene SFNV|Vene NFSV]], [[Ukraina NSV]], [[Valgevene NSV]] ja [[Taga-Kaukaasia SFNV]] uueks liitriigiks.<ref name="Formation">Peter Roudik, [https://blogs.loc.gov/law/2013/01/treaty-on-the-creation-of-the-soviet-union-signed-sealed-and-delivered/ ''Treaty on the Creation of the Soviet Union – Signed, Sealed, and Delivered''], Library of Congress, 4. jaanuar 2013. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Põhiseaduse järgi koosnes riik liiduvabariikidest, millele oli muu hulgas ette nähtud õigus liidust välja astuda, kuid tegelik poliitiline ja majanduslik võim koondus suuresti Moskvasse. Kuni 1990. aastani valitses riiki sisuliselt [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] (NLKP); 1977. aasta põhiseaduse artikkel 6 nimetas parteid ühiskonna „juhtivaks ja suunavaks jõuks“.<ref name="LOCgov">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükid 7 „The Communist Party“ (lk 279–326) ja 8 „Government Structure and Functions“ (lk 327–366).</ref> 1920. aastate lõpus koondas [[Jossif Stalin]] enda kätte diktaatorliku võimu. Tema ajal viidi läbi kiire [[industrialiseerimine]] ja põllumajanduse sunniviisiline [[kollektiviseerimine]], millega kaasnesid suured ühiskondlikud vapustused, [[Nõukogude Liidu näljahäda 1932–1933|1932.–1933. aasta näljahäda]], massirepressioonid, [[Suur terror]] ja [[Gulag]]i sunnitöölaagrite süsteemi kiire laienemine.<ref name="LOCarchives">[https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives: Internal Workings of the Soviet Union''], Library of Congress. Jaotised „Repression and Terror“, „The Gulag“, „Collectivization and Industrialization“, „Ukrainian Famine“ ja „Deportations“. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1939. aastal sõlmis NSV Liit [[Natsi-Saksamaa]]ga [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i. Teise maailmasõja algfaasis tungis Punaarmee Poolasse, NSV Liit alustas sõda Soome vastu, okupeeris ja annekteeris 1940. aastal Eesti, Läti ja Leedu ning hõivas Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.<ref name="FRUS1939">[https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1939v01 ''Foreign Relations of the United States, Diplomatic Papers, 1939, General, Volume I''], jaotised Saksa-Nõukogude mittekallaletungilepingu, Poola ja Saksa-Nõukogude koostöö kohta. U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref><ref name="FRUS1940">[https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1940v01 ''Foreign Relations of the United States, Diplomatic Papers, 1940, General, Volume I''], jaotised „Relations between Finland and the Soviet Union“, „Forcible occupation of the Baltic States“, „The seizure of Bessarabia“ ja „Wartime cooperation between Germany and the Soviet Union“. U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Balti riikide sunniviisilist inkorporeerimist ei tunnustanud de jure muu hulgas Ameerika Ühendriigid; Eesti, Läti ja Leedu käsitlevad 1991. aastat oma riikliku iseseisvuse taastamisena, mitte uute riikide tekkimisena.<ref name="Welles">[https://vm.ee/en/news/joint-statement-us-secretary-state-and-ministers-foreign-affairs-estonia-latvia-lithuania ''Joint Statement by the U.S. Secretary of State and the Ministers of Foreign Affairs of Estonia, Latvia, and Lithuania''], Eesti Välisministeerium, 23. juuli 2020. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] sai Teise maailmasõja suurim ja ohvriterohkeim sõjatanner; pärast esialgseid katastroofilisi kaotusi peatas NSV Liit Saksa pealetungi, saavutas murrangu [[Stalingradi lahing|Stalingradi]] ja [[Kurski lahing|Kurski]] lahingutes ning vallutas 1945. aasta kevadel Berliini.<ref name="USHMMfront">[https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/the-soviet-union-and-the-eastern-front ''The Eastern Front: The German War against the Soviet Union''], United States Holocaust Memorial Museum. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> NSV Liidu inimkaotusi sõjas hinnatakse ligikaudu 26,6 miljonile inimesele, hõlmates nii sõjaväelasi kui ka tsiviilelanikke.<ref name="WW2losses">[https://www.nationalww2museum.org/war/articles/soviet-occupation-of-austria ''The Soviet Occupation of Austria''], The National WWII Museum, 20. september 2021. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Pärast sõda kujunes NSV Liidust üks kahest maailma peamisest [[üliriik|üliriigist]] ning koos Ameerika Ühendriikidega üks [[külm sõda|külma sõja]] keskseid osalisi. Moskva kontrolli või tugeva mõju alla sattus suur osa Kesk- ja Ida-Euroopast; 1955. aastal loodi [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]. NSV Liit arendas ulatusliku tuumarelvastuse, kosmoseprogrammi ja ülemaailmse sõjalise-poliitilise võrgustiku. 1980. aastateks aeglustus majanduskasv, süvenesid planeerimissüsteemi ebatõhusus ja tarbekaupade puudujäägid ning sõjaline koormus ja struktuursed probleemid raskendasid majanduse uuendamist.<ref name="LOCeco">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükid 11 „Economic Structure and Policy“ (lk 449–482), 12 „Industry“ (lk 483–518), 13 „Agriculture“ (lk 519–542) ja 15 „Foreign Trade“ (lk 589–620).</ref> 1985. aastal võimule tulnud [[Mihhail Gorbatšov]] käivitas [[perestroika]], [[glasnost]]i ja poliitilise demokratiseerimise, kuid reformid ei stabiliseerinud majandust ning vähendasid keskvõimu kontrolli. Liiduvabariikides tugevnesid rahvuslikud ja iseseisvusliikumised. 1991. aasta augustis ebaõnnestunud riigipöördekatse kiirendas liidu lagunemist.<ref name="Collapse">[https://history.state.gov/milestones/1989-1992/collapse-soviet-union ''The Collapse of the Soviet Union''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Gorbatšov astus 25. detsembril 1991 NSV Liidu presidendi ametist tagasi ning järgmisel päeval tunnistas NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu liidu eksistentsi lõppenuks. Venemaa Föderatsioon jätkas NSV Liidu liikmesust ÜRO-s ning võttis üle selle ÜRO põhikirjast ja ÜRO peasekretäri deponeeritud mitmepoolsetest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.<ref name="UNsuccession">[https://treaties.un.org/pages/HistoricalInfo.aspx ''Historical Information – Russian Federation''], United Nations Treaty Collection: Venemaa presidendi 24. detsembri 1991 teatis ÜRO peasekretärile. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Nimetus ja keel == Riigi ametlik eestikeelne nimetus oli „Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit“. Vene keeles oli täisnimetus ''Союз Советских Социалистических Республик'' (''Sojuz Sovetskih Sotsialistitšeskih Respublik''), lühend ''СССР''. Igapäevases kasutuses nimetati riiki Nõukogude Liiduks (vene ''Советский Союз'') ning selle elanikke koondnimetusega „nõukogude inimesed“ või „nõukogude kodanikud“. Sõna „nõukogu“ viitas tööliste, sõdurite ja talupoegade esinduskogudele ehk [[nõukogu (poliitika)|nõukogudele]] (vene ''совет'', ''sovet''). NSV Liidul ei olnud suurema osa eksisteerimisajast liidu tasandil õigusaktiga määratud ainsat riigikeelt. Vene keel oli siiski riigi keskvalitsuse, relvajõudude, suure osa kõrghariduse, teaduse ja vabariikidevahelise suhtluse peamine keel. Alles 24. aprilli 1990. aasta NSV Liidu keeleseadus andis vene keelele sõnaselgelt liidu ametliku keele staatuse, säilitades samal ajal liiduvabariikide õiguse määrata oma riigikeeled.<ref name="LanguageLaw">[https://base.garant.ru/6335701/ ''Закон СССР от 24.04.1990 N 1450-I «О языках народов СССР»''], Vedomosti Sjezda narodnõh deputatov SSSR i Verhovnogo Soveta SSSR, 1990, nr 19, art 327; vt ka J. F. Chevalier, [https://scholarsarchive.byu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1233&context=rlj ''An Overview of Language Planning in the Russian Federation''], ''Russian Language Journal'', 2006. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Nõukogude Liidu ajalugu}} === Revolutsioonid, kodusõda ja liidu moodustamine === [[Fail:Cover of the 1922 Declaration and Treaty on the Formation of the USSR.jpg|pisi|1922. aasta NSV Liidu moodustamise deklaratsiooni ja liidulepingu kaas]] [[Fail:19220900-lenin stalin gorky-02.jpg|pisi|[[Vladimir Lenin]] ja [[Jossif Stalin]] Gorkis 1922. aasta septembris]] 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]] kukutas Venemaa keisririigi monarhia. [[Venemaa Ajutine Valitsus]] jätkas osalemist Esimeses maailmasõjas ning jagas võimu tööliste ja sõdurite nõukogudega. Sama aasta sügisel haarasid [[Vladimir Lenin]]i juhitud [[bolševikud]] Petrogradis võimu. Uus valitsus sõlmis 1918. aasta märtsis Saksamaa ja tema liitlastega [[Brest-Litovski rahu]], millega Venemaa loobus ajutiselt ulatuslikest läänepoolsetest aladest. Bolševike võimu vastu puhkes mitme osapoolega kodusõda. Punaarmee võitles [[Valgekaartlased|valgete vägede]], piirkondlike iseseisvusliikumiste, talurahva ülestõusude ja välisriikide ekspeditsioonivägede vastu. Sõjaaegne [[sõjakommunism]] tähendas muu hulgas tööstuse laialdast riigistamist, teravilja sundrekvireerimist ja eraettevõtluse tugevat piiramist. Kodusõja, majandusliku kokkuvarisemise, epideemiate ja 1921.–1922. aasta näljahäda järel asendas Lenin sõjakommunismi osaliselt turumehhanisme taastanud [[uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitikaga]] (NEP).<ref name="LOChistory">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükk 2 „Historical Setting: 1917 to 1982“, lk 53–96.</ref> 1920.–1921. aastal sõlmisid Vene NFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Kaukaasia nõukogude vabariigid omavahel sõjalis-majanduslikke lepinguid. Vaieldi selle üle, kas vabariigid peaksid liituma Venemaaga autonoomsete üksustena või moodustama formaalselt võrdsete vabariikide föderatsiooni. Lenini toetatud föderatiivne lahendus jäi peale. 30. detsembril 1922 kiitis esimene üleliiduline nõukogude kongress heaks NSV Liidu moodustamise deklaratsiooni ja lepingu. Asutajateks olid Vene NFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Armeeniat, Aserbaidžaani ning Gruusiat ühendanud Taga-Kaukaasia SFNV.<ref name="Formation" /> 1924. aasta [[NSV Liidu konstitutsioon]] kinnistas uue liitriigi institutsioonid. Lenini tervis halvenes juba enne liidu moodustamist ja ta suri 21. jaanuaril 1924. Järgnenud võimuvõitluses tõrjus partei peasekretär Jossif Stalin järk-järgult kõrvale [[Lev Trotski]], [[Grigori Zinovjev]]i, [[Lev Kamenev]]i, [[Nikolai Buhharin]]i ja teised rivaalid. 1920. aastate lõpuks oli Stalinist saanud riigi domineeriv juht.<ref name="LOCarchives" /> === Stalinlik ümberkujundamine ja terror === [[Fail:Famine en URSS 1933.jpg|pisi|1932.–1933. aasta näljahädast puudutatud alad. Nälg tabas eriti raskelt Ukrainat, Kasahstani, Põhja-Kaukaasiat ja Volga piirkonda.]] 1928. aastal alanud esimene [[viisaastakuplaan]] seadis esikohale rasketööstuse, energeetika, masinaehituse ja kaitsetööstuse kiire laiendamise. Riik suunas investeeringuid uutesse tööstuskeskustesse Uuralites, Siberis, Ukrainas ja mujal. Suured ehitusprojektid, sealhulgas Dnepri hüdroelektrijaam, Magnitogorski metallurgiakombinaat ja uued traktori- ning masinatehased, muutsid majanduse struktuuri. Tööstustoodang ja linnarahvastik kasvasid kiiresti, kuid ametlikud plaaninäitajad olid sageli ebarealistlikud, tarbekaupade tootmine jäi tagaplaanile ning tööjõu mobiliseerimisega kaasnesid rasked sotsiaalsed kulud.<ref name="LOCarchives" /> Põllumajanduses käivitas juhtkond 1929. aastast ulatusliku sunniviisilise kollektiviseerimise. Talumajapidamised koondati [[kolhoos]]idesse ja [[sovhoos]]idesse; niinimetatud [[kulak]]ute vara konfiskeeriti ning miljoneid inimesi tabasid väljasaatmine, vangistus või muud repressioonid. Sundkollektiviseerimine, teravilja riiklikud kokkuostu- ja rekvireerimisnõuded, põllumajanduse segipaiskumine ning võimude repressiivne poliitika olid kesksed tegurid 1932.–1933. aasta katastroofilises näljahädas, mis tappis NSV Liidu eri piirkondades miljoneid inimesi.<ref name="LOCarchives" /><ref name="DaviesWheatcroft">R. W. Davies ja Stephen G. Wheatcroft, ''The Years of Hunger: Soviet Agriculture, 1931–1933'', Palgrave Macmillan, 2004.</ref> Ukrainas tuntakse seda näljahäda [[Holodomor]]ina; Eesti Riigikogu mõistis 1993. aastal Ukrainas toime pandud kommunistliku genotsiidipoliitika hukka ning Eesti oli esimene riik, mille parlament Holodomori genotsiidina tunnustas.<ref name="HolodomorEE">[https://www.riigikogu.ee/en/press-releases/board-of-the-riigikogu/hussar-accepted-the-highest-award-of-the-ukrainian-world-congress-on-behalf-of-the-riigikogu/ ''Hussar accepted the highest award of the Ukrainian World Congress on behalf of the Riigikogu''], Riigikogu, 20. juuni 2024. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1930. aastatel ehitas Stalin üles ulatusliku poliitilise terrori süsteemi. 1934. aastal anti siserepressioonides keskne roll [[NKVD]]-le. [[Suur terror|Suure terrori]] kõrgajal 1936–1938 toimusid näidisprotsessid, massilised arreteerimised, hukkamised ja küüditamised; repressioonid tabasid partei- ja riigiaparaati, Punaarmee ohvitsere, intelligentsi, vaimulikke, talupoegi ja paljusid rahvusgruppe. Miljonid inimesed saadeti Gulagi vangilaagritesse või asumisele. Sunnitööjõudu kasutati kaevandustes, metsanduses ning kanalite, raudteede ja tööstusobjektide rajamisel.<ref name="LOCarchives" /> Poliitilise kontrolliga kaasnes kultuuriline ja ideoloogiline ühtlustamine. 1932. aastast reorganiseeriti sõltumatud kunstiorganisatsioonid ning [[sotsialistlik realism]] muutus ametlikult soositud esteetiliseks normiks. Trükisõna, teater, film ja hiljem ringhääling allutati tsensuurile. Samal ajal laiendati ulatuslikult üldharidust, tehnilist väljaõpet ja kõrgharidust, mis toetas industrialiseerimist ja vähendas kirjaoskamatust.<ref name="LOCmedia">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükk 9 „Mass Media and the Arts“, lk 367–398; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], Library of Congress, jaotised „Censorship“ ja „Anti-religious Campaigns“.</ref> === Välispoliitika 1920.–1930. aastatel === 1920. aastatel püüdis NSV Liit ühtaegu murda diplomaatilisest isolatsioonist ja toetada [[Komintern]]i kaudu välisriikide kommunistlikke liikumisi. 1922. aasta [[Rapallo leping]] normaliseeris suhted Saksamaaga. 1934. aastal võeti NSV Liit [[Rahvasteliit]]u. Natsi-Saksamaa tugevnedes propageeris Moskva mõnda aega kollektiivset julgeolekut ja toetas [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] vabariiklasi, kuid 1939. aasta suvel ebaõnnestusid läbirääkimised Suurbritannia ja Prantsusmaaga võimaliku sõjalise liidu üle.<ref name="LOChistory" /> 23. augustil 1939 kirjutasid NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] Moskvas alla Saksa-Nõukogude mittekallaletungilepingule ehk Molotovi-Ribbentropi paktile. Salajane lisaprotokoll jagas osa Ida- ja Põhja-Euroopast Saksa ja Nõukogude mõjusfäärideks. 28. septembril sõlmitud Saksa-Nõukogude piiri- ja sõpruslepinguga korrigeeriti Poola jagamisel kujunenud piire ja mõjusfääre.<ref name="FRUS1939" /> [[Fail:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotov kirjutab 28. septembril 1939 alla Saksa-Nõukogude piiri- ja sõpruslepingule. Tema selja taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.]] === Teise maailmasõja algus ja territoriaalne laienemine 1939–1941 === 1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat. 17. septembril tungis Punaarmee Poolasse idast. Poola riigi jagamise järel liideti suurem osa NSV Liidu hõivatud aladest Ukraina NSV ja Valgevene NSV-ga; Vilniuse piirkond anti hiljem Leedule. Saksa ja Nõukogude julgeolekuorganid tegid piiratud koostööd okupeeritud Poola kontrollimisel, samal ajal rakendas Nõukogude võim oma hõivatud aladel riigistamist, arreteerimisi ja küüditamisi.<ref name="FRUS1939" /> 30. novembril 1939 ründas NSV Liit Soomet, alustades [[Talvesõda]]. Moskva toetas Terijoel loodud [[Soome Demokraatlik Vabariik|Soome Demokraatliku Vabariigi]] marionettvalitsust, kuid Soome vastupanu nurjas plaani riiki kiiresti allutada. Rahvasteliit heitis NSV Liidu 14. detsembril 1939 organisatsioonist välja. 12. märtsi 1940 [[Moskva rahuleping]]uga loovutas Soome NSV Liidule Karjala kannase ja teisi alasid. Soome Demokraatlikku Vabariiki ei liidetud NSV Liiduga: see lõpetas pärast rahulepet tegevuse. 31. märtsil muudeti Karjala ANSV [[Karjala-Soome NSV]]-ks ning sellesse arvati suur osa Soomelt saadud territooriumidest. Karjala-Soome NSV oli liiduvabariik kuni 1956. aastani.<ref name="FRUS1940" /> 1939. aasta sügisel sundis NSV Liit Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise lepingud, mis lubasid riikidesse Nõukogude sõjaväebaasid. 1940. aasta juunis esitas Moskva Balti riikidele ultimaatumid, tõi sisse täiendavad väed ning okupeeris riigid. Nõukogude kontrolli all moodustatud valitsused korraldasid ebavabad valimised, mille järel uued parlamendid taotlesid liitumist NSV Liiduga. Leedu inkorporeeriti 3., Läti 5. ja Eesti 6. augustil 1940. Ameerika Ühendriigid mõistsid 23. juuli [[Wellesi deklaratsioon]]iga Balti riikide iseseisvuse hävitamise hukka ega tunnustanud anneksiooni; mittetunnustamispoliitikat järgisid erinevas vormis ka mitmed teised riigid.<ref name="FRUS1940" /><ref name="Welles" /> Juunis 1940 sundis NSV Liit Rumeeniat loovutama [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]]. Bessaraabia keskosa ühendati osaga senisest Moldaavia ANSV-st ja moodustati [[Moldaavia NSV]]; teised vallutatud alad anti Ukraina NSV-le.<ref name="FRUS1940" /> 1944. aasta oktoobris võeti Nõukogude Liidu koosseisu seni osaliselt tunnustatud ja Moskvast tugevalt sõltunud [[Tuva Rahvavabariik]], millest moodustati Vene NFSV koosseisus Tuva autonoomne oblast.<ref name="Tuva">Mergen Mongush, [https://www.cambridge.org/core/journals/nationalities-papers/article/annexation-of-tannutuva-and-the-formation-of-the-tuvinskaya-assr/3FB87138E23C3B3355C4924874E1E69B ''The Annexation of Tannu-Tuva and the Formation of the Tuvinskaya ASSR''], ''Nationalities Papers'', 21 (1), 1993, lk 47–52. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahuldas Tuva liitumistaotluse 11. oktoobril 1944. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Saksa-Nõukogude sõda 1941–1945 === [[Fail:Raising a flag over the Reichstag.jpg|pisi|Jevgeni Haldei tuntud foto Nõukogude lipu heiskamisest [[Riigipäevahoone (Berliin)|Riigipäevahoone]] kohale Berliinis, 2. mai 1945]] [[Fail:Yalta Conference (Churchill, Roosevelt, Stalin) (B&W).jpg|pisi|[[Winston Churchill]], [[Franklin D. Roosevelt]] ja Jossif Stalin [[Jalta konverents]]il 1945. aasta veebruaris]] 22. juunil 1941 alustas Saksamaa koos liitlastega [[operatsioon Barbarossa|operatsiooni Barbarossa]]. Nõukogude juhtkond ja Punaarmee ei suutnud sissetungi esimestel nädalatel tõhusalt tõkestada. Punaarmee kaotas esimestel kuudel tohutuid alasid, isikkoosseisu ja varustust ning miljonid sõdurid langesid vangi. Saksa väed jõudsid Leningradi, Moskva ja Rostovi lähistele. Natsi-Saksamaa pidas vallutussõda ideoloogilise ja rassilise hävitussõjana: okupeeritud Nõukogude territooriumidel mõrvati juute, romasid, partei- ja riigiametnikke ning teisi tsiviilisikuid; nälja, hukkamiste ja ebainimlike tingimuste tõttu suri ka miljoneid Nõukogude sõjavange ja tsiviilelanikke.<ref name="USHMMfront" /> NSV Liit evakueeris 1941.–1942. aastal suure hulga tehaseid, töölisi ja seadmeid Uuralitesse, Volga piirkonda, Siberisse ning Kesk-Aasiasse. Sõjamajandus suutis seejärel toota väga suurtes kogustes tanke, suurtükke ja lennukeid. Olulise panuse andis ka Ameerika Ühendriikide [[Lend-Lease]]-abi, millest eriti tähtsad olid veoautod, vedurid, alumiinium, sidevahendid, toiduained ja muud logistilised ressursid. Moskva lahing talvel 1941–1942 lõpetas Saksamaa kiire pealetungi pealinnale. [[Leningradi blokaad]] kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta jaanuarini ja tõi kaasa massilise tsiviilsuremise. Sõja strateegiline murrang kujunes 1942.–1943. aasta [[Stalingradi lahing]]us, kus Saksa 6. armee kapituleerus. 1943. aasta [[Kurski lahing]]u järel läks strateegiline initsiatiiv üha enam Punaarmeele. 1944. aasta [[operatsioon Bagration]] purustas suure osa Saksa väegrupist Mitte ning viis Nõukogude väed taas Kesk-Euroopasse.<ref name="Bagration">[https://www.iwm.org.uk/history/second-world-war/eastern-front/operation-bagration ''Operation Bagration''], Imperial War Museums. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1944. aastal taastas NSV Liit kontrolli Eesti, Läti ja Leedu üle; Balti riikide seisukohast algas või jätkus Nõukogude okupatsioon. 1945. aasta alguses jõudis Punaarmee Oderi jõeni ning alustas aprillis [[Berliini lahing]]ut. Berliin kapituleerus 2. mail ja Saksamaa relvajõudude tingimusteta alistumine jõustus Euroopas 8. mail 1945 (Moskva aja järgi oli juba 9. mai).<ref name="Berlin">[https://www.iwm.org.uk/history/second-world-war/eastern-front/the-battle-of-berlin-germanys-downfall-on-the-eastern-front ''The Battle of Berlin: Germany's downfall on the Eastern Front''], Imperial War Museums. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Augustis 1945 kuulutas NSV Liit vastavalt liitlastega kokkulepitule sõja Jaapanile, purustas Mandžuurias [[Kwantungi armee]] ning hõivas Lõuna-Sahhalini ja Kuriilid. Sõda oli NSV Liidu ajaloos enneolematu demograafiline ja materiaalne katastroof. Ligikaudu 26,6 miljonit Nõukogude inimest hukkus; tuhanded linnad ja kümned tuhanded külad said kahjustada või hävisid ning eriti laastatud olid Ukraina, Valgevene, Venemaa lääneosa ja Baltimaad.<ref name="WW2losses" /> Sõjaline võit kujunes samal ajal hilisema Nõukogude riikliku identiteedi ja legitimatsiooni üheks keskseks aluseks. === Sõjajärgne stalinism ja külma sõja algus === Sõja lõpuks paiknes Punaarmee suures osas Kesk- ja Ida-Euroopast. Aastatel 1945–1949 kindlustasid kommunistlikud parteid Moskva toel võimu Poolas, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias, Tšehhoslovakkias ja Nõukogude okupatsioonitsoonist moodustatud Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Jugoslaavia ja Albaania kommunistid olid võimule tulnud suuresti oma relvastatud liikumiste toel; [[Jugoslaavia]] sattus 1948. aastal Staliniga teravasse konflikti ja jäi Nõukogude blokist väljapoole. Majandusliku koostöö koordineerimiseks loodi 1949. aastal [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] (VMN ehk Comecon). NSV Liit oli 1945. aastal üks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i asutajaliikmeid ning talle kuulus alaline koht [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s. Lisaks said eraldi ÜRO asutajaliikmeteks Ukraina NSV ja Valgevene NSV. 1949. aastal katsetas NSV Liit oma esimest aatomipommi, lõpetades Ameerika Ühendriikide tuumamonopoli. Külma sõja vastasseis väljendus Berliini kriisides, relvastumises, propagandas, luuretegevuses ja vastanduvate sõjaliste liitude kujunemises. Sõjajärgne taastamine eelistas taas rasketööstust ja kaitsesektorit. Samal ajal jätkusid poliitilised repressioonid: toimusid nn [[Leningradi afäär]], ideoloogiline [[ždanovlus|ždanovštšina]], kampaaniad „kosmopolitismi“ vastu ja 1952.–1953. aasta nn [[arstide vandenõu]]. Lääne-Ukrainas, Baltimaades ja mujal suruti maha relvastatud vastupanu ning korraldati kollektiviseerimist ja massiküüditamisi; Eestis oli suurim sõjajärgne küüditamine [[märtsiküüditamine|1949. aasta märtsiküüditamine]].<ref name="LOCarchives" /> NSV Liit toetas 1947. aastal ÜRO Palestiina jagamisplaani ja tunnustas 1948. aasta mais Iisraeli riiki; septembris avati Moskvas Iisraeli diplomaatiline esindus. Nõukogude poliitika kaldus 1950. aastate alguses üha enam araabia riikide toetamisele. 1953. aasta veebruaris katkestatud Nõukogude-Iisraeli diplomaatilised suhted taastati sama aasta juulis pärast Stalini surma.<ref name="Israel1953">[https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1952-54v09p1/d640 ''The Chargé in Israel (Russell) to the Department of State, 21 July 1953''], ''Foreign Relations of the United States, 1952–1954'', kd IX, osa 1, dokument 640, U.S. Department of State, Office of the Historian. Dokument käsitleb sama aasta veebruaris katkenud suhete taastamist. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Pikaajaline diplomaatiliste suhete katkestamine toimus pärast 1967. aasta kuuepäevast sõda ning suhted taastati 1991. aasta oktoobris.<ref name="Israel">[https://embassies.gov.il/russia/en/the-embassy/bilateral-relations ''Israel–Russia Bilateral Relations''], Embassy of Israel in Russia / Israel Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Hruštšovi ajajärk 1953–1964 === Stalin suri 5. märtsil 1953. Tema järel tekkis kollektiivne juhtkond, milles [[Lavrenti Beria]] vahistati ja hukati ning [[Georgi Malenkov]]i mõju vähenes. 1950. aastate keskpaigaks tõusis partei juhtivaks tegelaseks [[Nikita Hruštšov]]. 1956. aasta veebruaris pidas ta NLKP XX kongressi kinnisel istungil niinimetatud [[Hruštšovi salajane kõne|salajase kõne]], milles mõistis hukka Stalini isikukultuse, massilised parteipuhastused ja osa varasema terrori kuritegudest. Sellele järgnenud [[destaliniseerimine]] tõi kaasa suure hulga vangide vabastamise ja rehabiliteerimise ning mõningase kultuurilise leebumise ehk [[Hruštšovi sula]].<ref name="SecretSpeech">[https://history.state.gov/milestones/1953-1960/khrushchev-20th-congress ''Khrushchev and the Twentieth Congress of the Communist Party, 1956''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Reformid ei tähendanud üheparteisüsteemist loobumist. 1956. aasta sügisel sekkus Nõukogude armee [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] mahasurumiseks. Hruštšov püüdis majanduse juhtimist detsentraliseerida piirkondlike rahvamajandusnõukogude kaudu, suurendas elamuehitust ning suunas rohkem ressursse tarbekaupade ja põllumajanduse poole, kuid paljud ümberkorraldused olid heitlikud ja tulemused ebaühtlased. 1954. aastal anti Krimmi oblast Vene NFSV-st Ukraina NSV koosseisu. Välispoliitikas kuulutas Hruštšov eesmärgiks „rahumeelse kooseksisteerimise“ kapitalistlike riikidega, samal ajal kui tuuma- ja raketirelvastumine jätkus. 1957. aastal saatis NSV Liit orbiidile maailma esimese tehiskaaslase [[Sputnik 1]] ning 1961. aastal sai [[Juri Gagarin]]ist esimene inimene kosmoses. 1961. aasta Berliini kriis päädis [[Berliini müür]]i ehitamisega Saksa DV võimude poolt Nõukogude toetusel. 1962. aasta [[Kuuba raketikriis]] viis USA ja NSV Liidu tuumasõja äärele pärast Nõukogude keskmaarakettide salajast paigutamist Kuubale.<ref name="Cuba">[https://history.state.gov/milestones/1961-1968/cuban-missile-crisis ''The Cuban Missile Crisis, October 1962''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1960. aastate alguseks oli süvenenud ka [[Hiina-Nõukogude lõhe]], mis lõhestas rahvusvahelist kommunistlikku liikumist. 1964. aasta oktoobris tagandas NLKP juhtkond Hruštšovi. Partei esimeseks sekretäriks sai [[Leonid Brežnev]] ja valitsusjuhiks [[Aleksei Kossõgin]]. === Brežnevi ajajärk 1964–1982 === [[Fail:Kennedy and Khrushchev in Vienna 1961.png|pisi|USA president [[John F. Kennedy]] ja NSV Liidu valitsusjuht Nikita Hruštšov Viinis 1961. aastal. Külma sõja ajal vaheldusid teravad kriisid läbirääkimiste ja pingelõdvendusega.]] Brežnevi ajal stabiliseerus partei- ja riigiaparaat pärast Hruštšovi sagedasi ümberkorraldusi. 1965. aasta Kossõgini reform püüdis anda ettevõtetele rohkem otsustusruumi ja kasutada kasumlikkuse näitajaid, kuid reformi ulatus jäi piiratuks. 1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastatel paranes paljude kodanike elatustase, kasvas kodumasinate ja kestvuskaupade levik ning jätkus ulatuslik korteriehitus. Samal ajal kuhjusid majanduse struktuursed probleemid: tootlikkuse kasv aeglustus, innovatsiooni juurutamine oli vaevaline, põllumajandus vajas suuri subsiidiume ja teraviljaimporti ning administratiivne planeerimine tekitas kvaliteedi- ja tarneprobleeme.<ref name="LOCeco" /> 1968. aastal püüdis Tšehhoslovakkia kommunistlik juhtkond [[Praha kevad]]e ajal liberaliseerida poliitilist süsteemi. 20.–21. augustil tungisid Nõukogude Liidu juhitud Varssavi pakti väed Tšehhoslovakkiasse ja lõpetasid reformiprotsessi.<ref name="Prague">[https://history.state.gov/milestones/1961-1968/soviet-invasion-czechoslavkia ''Soviet Invasion of Czechoslovakia, 1968''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Sekkumist põhjendati hiljem [[Brežnevi doktriin]]iga, mille kohaselt võis Moskva sekkuda sotsialistliku korra ohustamise korral liitlasriigi siseasjadesse. 1970. aastatel kujunes USA ja NSV Liidu suhetes [[pingelõdvendus]] ehk ''détente''. Sõlmiti [[SALT I]] lepped ja ballistiliste rakettide vastase kaitse leping (1972), toimus USA-Nõukogude tippkohtumisi ning 1975. aasta [[Helsingi lepped|Helsingi lõppakt]] sidus Euroopa julgeoleku küsimused muu hulgas inimõiguste põhimõtetega.<ref name="Detente">[https://history.state.gov/milestones/1969-1976/detente ''Détente and Arms Control, 1969–1979''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> NSV Liidu sees tugevnes samal ajal dissidentlik inimõigusliikumine. Tuntud teisitimõtlejate hulka kuulusid [[Andrei Sahharov]], [[Aleksandr Solženitsõn]] ja paljud rahvuslike õiguste aktivistid. KGB jälgis, vallandas, vangistas, sundis emigratsiooni või paigutas psühhiaatriaasutustesse režiimi aktiivseid kriitikuid.<ref name="LOCarchives" /> 1979. aasta detsembris viis NSV Liit väed Afganistani, et toetada kriisis olevat Afganistani kommunistlikku valitsust. Alanud [[Nõukogude-Afganistani sõda]] kestis peaaegu kümme aastat, nõudis suuri inim- ja materiaalseid kulusid ning halvendas taas järsult suhteid lääneriikidega. USA Senat jättis [[SALT II]] lepingu ratifitseerimata ning võidurelvastumine hoogustus.<ref name="Afghanistan">[https://history.state.gov/milestones/1977-1980/soviet-invasion-afghanistan ''The Soviet Invasion of Afghanistan and the U.S. Response, 1978–1980''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Andropov ja Tšernenko 1982–1985 === Brežnev suri 10. novembril 1982. Tema järglaseks NLKP peasekretärina sai endine KGB esimees [[Juri Andropov]], kes alustas töö- ja parteidistsipliini kampaaniaid ning katsetas piiratud majanduslikke uuendusi. Andropovi tervis oli halb ja ta suri 1984. aasta veebruaris. Järgnenud [[Konstantin Tšernenko]] juhtimisperiood kestis vaid veidi üle aasta. Mõlema lühikese valitsusaja vältel jäid põhiküsimused – majanduse aeglustumine, tehnoloogiline mahajäämus mitmes tsiviilsektoris, Afganistani sõda ja pingeline suhe USA-ga – lahendamata. === Gorbatšov, perestroika ja glasnost 1985–1991 === [[Fail:Evstafiev-spetsnaz-prepare-for-mission.jpg|pisi|Nõukogude eriüksuslased Afganistanis 1988. aastal. Viimased Nõukogude väed lahkusid Afganistanist 1989. aasta veebruaris.]] [[Fail:IAEA 02790015 (5613115146).jpg|pisi|[[Tšornobõli katastroof]]is purunenud 4. reaktor 1986. aastal, mõni kuu pärast õnnetust]] Mihhail Gorbatšov valiti NLKP peasekretäriks 11. märtsil 1985. Ta päris aeglustuva majanduse, jäiga haldussüsteemi, ulatusliku sõjalise koormuse ning avalikkuse vähese usalduse ametliku teabe vastu. Gorbatšovi [[perestroika]] pidi majandust ja riigijuhtimist ümber korraldama, [[glasnost]] laiendama avalikku arutelu ja teabe kättesaadavust ning ''demokratizatsija'' tooma poliitikasse senisest konkurentsivõimelisemaid valimisi.<ref name="LOC1991" /><ref name="Collapse" /> Majandusreformidega anti riigiettevõtetele mõningast iseseisvust, lubati ühisettevõtteid välispartneritega ja 1988. aastast senisest laiemalt kooperatiivset eraettevõtlust. Reformid jäid aga poolele teele: riiklik hinnasüsteem, subsiidiumid, tellimused ja tarneahelad eksisteerisid kõrvuti uute turuelementidega. Tootmis- ja tarneraskused, eelarvepuudujääk, rahapakkumise kasv ja süvenev kaupade nappus muutsid 1980. aastate lõpu majandusolukorra järjest ebastabiilsemaks.<ref name="LOCeco" /> 26. aprillil 1986 toimunud [[Tšornobõli katastroof]] tõi esile tuumaenergeetika ohutusprobleemid ja riikliku infosüsteemi varjamiskultuuri. Ukraina NSV-s asuva elektrijaama neljas RBMK-reaktor plahvatas ebaõnnestunud madalvõimsuskatse käigus; õhku paiskus suur kogus radioaktiivseid aineid, Prõpjati linn evakueeriti ja hiljem asustati ümber sadu tuhandeid inimesi.<ref name="IAEA">[https://www.iaea.org/topics/chornobyl ''Chornobyl''], International Atomic Energy Agency; vt ka [https://www-pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/Pub1239_web.pdf ''Chernobyl's Legacy: Health, Environmental and Socio-Economic Impacts''], Chernobyl Forum / IAEA, 2006. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Katastroofi käsitlemine kiirendas glasnosti arengut ja kasvatas keskvõimu suhtes kriitikat. Välispoliitikas rääkis Gorbatšov „uuest mõtlemisest“. 1987. aastal sõlmisid USA ja NSV Liit [[INF-leping]]u, mis kõrvaldas terve klassi maismaal paiknevaid kesk- ja lühimaarakette. Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist lõpetati 1989. aasta veebruaris. Moskva loobus jõuga takistamast Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide kokkuvarisemist 1989. aastal ning nõustus 1990. aastal Saksamaa taasühinemisega. 1991. aasta juulis kirjutasid George H. W. Bush ja Gorbatšov alla [[START I]] lepingule strateegiliste tuumarelvade vähendamiseks.<ref name="Collapse" /> 1988. aasta põhiseadusmuudatustega loodi [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]], mille 1989. aasta valimistel võis paljudes ringkondades kandideerida mitu inimest. Valimised ei olnud veel täielikult mitmeparteisüsteemsed, kuid tõid parlamenti nähtava opositsioonilise tiiva ja muutsid televisioonis üle kantud kongresside debatid üleliiduliseks poliitiliseks sündmuseks.<ref name="LOCgov" /> 1990. aasta märtsis muudeti põhiseaduse artiklit 6, lõpetades NLKP põhiseadusliku võimumonopoli, ning loodi NSV Liidu presidendi amet. Kongress valis Gorbatšovi esimeseks ja ainsaks NSV Liidu presidendiks. Glasnost võimaldas avalikult käsitleda Stalini terrorit, Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolle, sõjalisi kaotusi, keskkonnakahjusid ja muid varem tsenseeritud teemasid. Ühtlasi tugevnesid rahvuslikud liikumised Balti riikides, Kaukaasias, Ukrainas, Moldovas ja mujal. Armeenlaste ja aserbaidžaanlaste konflikt Mägi-Karabahhi pärast muutus vägivaldseks; 1989. aastal kasutasid Nõukogude väed surmavat jõudu Tbilisis ning 1990. aastal Bakuus. Vabariikide ja liidu keskuse vahel arenes 1990.–1991. aastal nn seaduste sõda, milles vabariigid kuulutasid oma õigusaktid liidu omadest ülimuslikuks.<ref name="LOC1991" /> === Balti riikide iseseisvuse taastamine ja NSV Liidu lagunemine === {{Vaata|Nõukogude Liidu lagunemine}} [[Fail:Balti kett 22.jpg|pisi|[[Balti kett]] 23. augustil 1989. Ligikaudu 600 km pikkune inimkett ühendas Eesti, Läti ja Leedu pealinnad ning nõudis Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärgede likvideerimist.]] [[Fail:1991 coup attempt1.jpg|pisi|T-80UD tankid Moskvas 1991. aasta augustiputši ajal]] Balti riikides kujunesid 1987.–1988. aastal ulatuslikud rahvaliikumised, mis ühendasid keskkonna-, keele-, ajaloomälu- ja iseseisvusnõuded. 23. augustil 1989 korraldati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval [[Balti kett]]. Leedu Ülemnõukogu kuulutas 11. märtsil 1990 välja Leedu iseseisva riigi taastamise; Läti ja Eesti liikusid samal kevadel riikliku iseseisvuse taastamise üleminekuperioodi. Moskva püüdis protsessi majandusliku ja poliitilise survega peatada. 1991. aasta jaanuaris hukkus Vilniuses Nõukogude vägede tegevuse tagajärjel 14 tsiviilisikut; ohvreid oli ka Riias. Balti riikide anneksiooni järjepidevalt mitte tunnustanud riikide jaoks ei olnud küsimus uute riikide eraldumises, vaid varem eksisteerinud riikide iseseisvuse taastamises.<ref name="Welles" /><ref name="Collapse" /> 17. märtsil 1991 korraldati üheksas liiduvabariigis referendum uuendatud föderatsiooni säilitamise küsimuses. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova liidu referendumil ei osalenud. Läbirääkimistes töötati välja uus liiduleping, mis oleks muutnud liidu senisest lõdvemaks föderatsiooniks ning pidi allkirjastatama 20. augustil. 19. augustil 1991 kuulutas rühm NSV Liidu tippametnikke välja [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] ja püüdis Gorbatšovi võimult kõrvaldada. Gorbatšov isoleeriti Krimmis Foroses. Moskvas asus vastupanu keskmesse Venemaa NFSV president [[Boriss Jeltsin]], kes esines Venemaa parlamendihoone juures tanki pealt. Riigipöördekatse varises 21. augustiks kokku, sest putšistidel puudus piisav poliitiline ja sõjaline toetus.<ref name="Collapse" /> Putši ebaõnnestumine murdis NLKP üleliidulise võimu ja kiirendas vabariikide iseseisvumist. Eesti Ülemnõukogu võttis 20. augustil ja Läti Ülemnõukogu 21. augustil vastu otsused riikliku iseseisvuse taastamise kohta; Leedu oli seda teinud juba 1990. aastal. NSV Liidu riiginõukogu tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust 6. septembril 1991. Teised liiduvabariigid kuulutasid 1991. aasta jooksul samuti välja iseseisvuse; Ukraina 1. detsembri referendumil kinnitas iseseisvusdeklaratsiooni üle 90% hääletanutest. 8. detsembril 1991 kirjutasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid alla [[Belovežje leping]]ule, milles deklareeriti, et NSV Liit kui rahvusvahelise õiguse subjekt ja geopoliitiline reaalsus on oma eksistentsi lõpetanud, ning asutati [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] (SRÜ). 21. detsembri Alma-Ata protokolli ja deklaratsiooniga ühines SRÜ-ga veel kaheksa endist liiduvabariiki ning kinnitati liidu institutsioonide lõpetamise suund.<ref name="Collapse" /> 25. detsembril teatas Mihhail Gorbatšov televisioonikõnes oma tagasiastumisest NSV Liidu presidendi ametist. Samal õhtul langetati Kremli kohalt Nõukogude lipp ja heisati Venemaa trikoloor. 26. detsembril võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu vastu deklaratsiooni nr 142-Н, millega konstateeriti NSV Liidu kui riigi ja rahvusvahelise õiguse subjekti eksistentsi lõppu.<ref name="142N">[[wikisource:ru:Декларация Совета Республик ВС СССР от 26.12.1991 № 142-Н|NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu deklaratsioon nr 142-Н]], 26. detsember 1991 (algdokumendi tekst, vene keeles). Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Riigikord ja poliitiline süsteem == === Põhiseaduslik ülesehitus === NSV Liit määratles end põhiseadustes föderaalse sotsialistliku riigina. Liidu ajal kehtis kolm põhiseadust: [[1924. aasta NSV Liidu konstitutsioon|1924.]], [[1936. aasta NSV Liidu konstitutsioon|1936.]] ja [[1977. aasta NSV Liidu konstitutsioon|1977. aasta põhiseadus]]. 1918. aastal vastu võetud põhiseadus oli Vene NFSV, mitte NSV Liidu põhiseadus ning pärines ajast enne liitriigi moodustamist.<ref name="LOCgov" /> 1924. aasta süsteemis oli kõrgeimaks võimuorganiks üleliiduline nõukogude kongress; kongresside vahel tegutses NSV Liidu Kesktäitevkomitee. Täidesaatvaks organiks oli [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]]. 1936. aasta põhiseadus asendas selle ülesehituse kahekojalise [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]ga, mille kodad olid Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu. Ülemnõukogu Presiidium täitis istungjärkude vahel paljusid parlamendi ülesandeid ning selle esimeest käsitati protokolliliselt riigipeana. 1946. aastal nimetati Rahvakomissaride Nõukogu ümber [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]]ks. 1977. aasta põhiseadus loetles ulatuslikult kodanike sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi, kuid sidus nende teostamise sotsialistliku süsteemi ja riigi huvidega. Tegelikkuses piirasid sõna-, koosoleku-, usu- ja poliitilise organiseerumise vabadust parteiline monopol, tsensuur ja julgeolekuaparaat. Põhiseaduse artikkel 6 sätestas NLKP juhtrolli. 1990. aasta märtsis muudeti artiklit 6 ning loodi tugevate täidesaatvate volitustega NSV Liidu presidendi amet; Mihhail Gorbatšov jäi selle ameti ainsaks hoidjaks.<ref name="LOCgov" /> === Kommunistlik partei ja nomenklatuur === [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] oli suurema osa NSV Liidu ajaloost tegelik poliitilise võimu kese. Parteid nimetati kuni 1925. aastani Venemaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks, aastatel 1925–1952 Üleliiduliseks Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks ning alates 1952. aastast NLKP-ks. Partei organisatsioon lähtus [[demokraatlik tsentralism|demokraatliku tsentralismi]] põhimõttest: allorganid olid kõrgemate organite otsustega seotud ning fraktsiooniline organiseerumine oli 1921. aastast keelatud. Formaalselt oli partei kõrgeim organ kongress, mis valis [[NLKP Keskkomitee|Keskkomitee]]. Kongresside vahel koondus otsustamine tegelikult kitsale juhtkonnale: [[NLKP Keskkomitee Poliitbüroo|Poliitbüroole]] (1952–1966 Presiidium), Sekretariaadile ja partei peasekretärile või esimesele sekretärile. Partei kontrollis ametisse nimetamisi niinimetatud [[nomenklatuur]]i süsteemi kaudu. Tähtsate ametikohtade täitmine ministeeriumides, ettevõtetes, relvajõududes, ülikoolides, meedias ja ühiskondlikes organisatsioonides sõltus parteiorganite heakskiidust. 1987. aastal oli NLKP-l üle 19 miljoni liikme.<ref name="LOC1991" /> === Valimised ja esindusorganid === Enne Gorbatšovi reforme esitati valimistel tavaliselt üks ametlikult heaks kiidetud kandidaat ning poliitiline konkurents väljaspool partei kontrollitud struktuure puudus. Ametlikes valimisliitudes osalesid lisaks kommunistidele parteitud kandidaadid, kuid sõltumatut poliitilist opositsiooni ei lubatud. Ülemnõukogu kogunes tavaliselt lühikesteks istungjärkudeks ning kinnitas üldjuhul parteijuhtkonnas ette valmistatud otsused.<ref name="LOCgov" /> 1988.–1989. aasta reformid muutsid seda korda osaliselt. Uues 2250-liikmelises Rahvasaadikute Kongressis oli paljudes ringkondades võimalik valida mitme kandidaadi vahel. 1989. aasta valimised ei olnud veel täielikult mitmeparteivalimised ja umbes 87% valitud saadikutest olid NLKP liikmed või liikmekandidaadid, kuid mitmed juhtivad parteiametnikud said lüüa ning parlamentaarsed debatid muutusid sisuliseks ja avalikuks. Kongress valis enda seast 542-liikmelise alaliselt töötava Ülemnõukogu.<ref name="LOC1991" /> === Julgeolekuorganid, repressioonid ja Gulag === Bolševike poliitilise võimu kaitseks loodi detsembris 1917 [[Tšekaa]], mida juhtis [[Feliks Dzeržinski]]. Selle järglasteks olid GPU, OGPU, NKVD riikliku julgeoleku struktuurid ning 1954. aastast [[KGB]]. Organisatsioonide ülesanded hõlmasid vastuluuret, välisluuret, piirivalvet, riigijuhtide kaitset ja sisepoliitilise opositsiooni jälgimist ning mahasurumist. Stalini ajal omandas julgeolekuaparaat erakordselt ulatusliku karistusvõimu; Suure terrori ajal korraldas NKVD massilisi arreteerimisi, hukkamisi ja küüditamisi.<ref name="LOCarchives" /> [[Gulag]] oli sunnitöölaagrite administratiivne süsteem, mis kasvas eriti kiiresti 1930. aastatel. Laagrites viibisid nii kriminaalkurjategijad kui ka poliitvangid, usulistel põhjustel represseeritud, sõjavangid ja mitmesuguste kampaaniate ohvrid. Vangide tööjõudu kasutati muu hulgas Valge mere–Läänemere kanali, Moskva–Volga kanali, kaevanduste, metsavarumisettevõtete, raudteede ja tööstusobjektide rajamisel. Pärast Stalini surma vähendati laagrisüsteemi järsult ning suur osa poliitvange vabastati, kuid poliitilise teisitimõtlemise eest vangistamist, sisepagulust ja sundpsühhiaatriat kasutati ka hilisematel aastakümnetel.<ref name="LOCarchives" /> Stalini ajal deporteeriti kollektiivse karistuse või julgeolekupoliitika sildi all terveid rahvusrühmi. Nende hulka kuulusid Volga sakslased, tšetšeenid, ingušid, kalmõkid, karatšaid, balkaarid ja krimmitatarlased; massiküüditamisi korraldati ka okupeeritud ja annekteeritud aladel, sealhulgas Eestis, Lätis, Leedus, Lääne-Ukrainas ja Moldovas. Hruštšovi ajal rehabiliteeriti mitu deporteeritud rahvast ja taastati osa nende autonoomiatest, kuid näiteks krimmitatarlaste massiline tagasipöördumine kodumaale sai võimalikuks alles Nõukogude Liidu lõpuperioodil.<ref name="LOCarchives" /> === Poliitiline juhtkond === NSV Liidus ei olnud kuni 1990. aastani üht ametit, mis kogu riigi ajaloo vältel oleks vastanud presidendi ametile. Tegelik kõrgeim võim tulenes enamasti kommunistliku partei juhtimisest, kuid eri perioodidel ühendasid juhid partei- ja riigiameteid erinevalt. Lenini peamine riigiamet oli Rahvakomissaride Nõukogu esimehe koht. Stalin oli 1922. aastast partei peasekretär ning 1941. aastast ka valitsusjuht. Hruštšov oli partei esimene sekretär ja alates 1958. aastast samaaegselt Ministrite Nõukogu esimees. Brežnev oli partei esimene sekretär, hiljem peasekretär, ning 1977. aastast ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Andropov ja Tšernenko järgisid sama hilisbrežnevlikku ametite koondamise mudelit. Gorbatšov oli 1985–1991 partei peasekretär, 1988–1989 Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, 1989–1990 Ülemnõukogu esimees ja 1990–1991 NSV Liidu president. == Territoorium, haldusjaotus ja geograafia == [[Fail:Republics of the Soviet Union. LOC 2005626536.jpg|pisi|NSV Liidu liiduvabariigid. Liidu koosseis ja vabariikide piirid muutusid riigi ajaloo jooksul korduvalt.]] NSV Liit ulatus Läänemerest ja Mustast merest Vaikse ookeanini ning Põhja-Jäämerest Kesk-Aasia, Afganistani, Iraani, Hiina ja Mongoolia piirini. 1980. aastate lõpus oli riigi pindala ligikaudu 22,4 miljonit km², millest umbes kolm neljandikku asus Aasias ja üks neljandik Euroopas. Valdav osa elanikkonnast ja majanduslikust tegevusest koondus siiski Euroopa-ossa. Riigil oli 12 maismaanaabrit: Norra, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Türgi, Iraan, Afganistan, Hiina, Mongoolia ja Põhja-Korea; lisaks oli tal merepiir Rootsi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikidega.<ref name="LOCgeo">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 3 „Physical Environment and Population“, lk 97–132.</ref> Maastik oli erakordselt mitmekesine. Euroopa-osa ja Lääne-Siberit iseloomustasid suured tasandikud, mida eraldasid [[Uurali mäed]]. Lõunas asusid Kaukaasia, Pamiri ja Tjan-Šani kõrgmäestikud, idas ulatuslikud Siberi mäestikud ja platood. Põhjas valitsesid tundra ja taiga, lõunapoolsetes sisemaapiirkondades stepid ning Kesk-Aasias poolkõrbed ja kõrbed. Suured jõed – sealhulgas Volga, Ob, Jenissei, Leena ja Amuur – olid olulised transpordi, niisutuse ja hüdroenergia seisukohalt. NSV Liidu territooriumil paiknesid ka Baikali järv, Kaspia meri ning suurem osa Araali merest. Kliima ulatus arktilisest kuni subtroopiliseni, kuid suurt osa territooriumist iseloomustasid pikk külm talv, igikelts või põllumajandust piirav vähene sademete hulk.<ref name="LOCgeo" /> Riigil olid väga suured loodusvarad: nafta- ja maagaasivarud koondusid muu hulgas Lääne-Siberisse, Volga-Uurali piirkonda, Kaukaasiasse ja Kesk-Aasiasse; kivisütt kaevandati eriti Donbassis, Kuzbassis ja Karaganda basseinis. Samuti leidus suuri rauamaagi, värviliste metallide, fosfaatide, kaaliumsoolade, metsa ja hüdroenergia varusid. Ressursside geograafiline kaugus peamistest asustus- ja tööstuskeskustest muutis raudteed ja torujuhtmed Nõukogude majanduse jaoks strateegiliselt tähtsaks.<ref name="LOCgeo" /><ref name="LOCeco2">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükid 11–15, lk 449–620.</ref> === Liiduvabariigid === Põhiseaduslikult koosnes NSV Liit [[liiduvabariik]]idest. Vabariikidel olid oma põhiseadus, Ülemnõukogu, valitsus ja formaalselt ka õigus liidust välja astuda, kuid kuni Gorbatšovi ajani oli nende tegelik suveräänsus piiratud kommunistliku partei tsentraliseeritud juhtimisega. 1991. aasta lõpul kuulus liitu 15 liiduvabariiki. Aastatel 1940–1956 oli liiduvabariike 16, sest selline staatus oli ka [[Karjala-Soome NSV]]-l.<ref name="LOCgov2">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 8 „Government Structure and Functions“, lk 327–366.</ref> {| class="wikitable sortable" ! Liiduvabariik 1991. aastal ! Pealinn ! Riik pärast NSV Liidu lõppu |- | [[Vene SFNV|Vene NFSV]] || [[Moskva]] || [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]] |- | [[Ukraina NSV]] || [[Kiiev]] || [[Ukraina]] |- | [[Valgevene NSV]] || [[Minsk]] || [[Valgevene]] |- | [[Usbeki NSV]] || [[Taškent]] || [[Usbekistan]] |- | [[Kasahhi NSV]] || [[Almatõ|Alma-Ata]] || [[Kasahstan]] |- | [[Gruusia NSV]] || [[Thbilisi]] || [[Gruusia]] |- | [[Aserbaidžaani NSV]] || [[Bakuu]] || [[Aserbaidžaan]] |- | [[Leedu NSV]] || [[Vilnius]] || [[Leedu]] (taastatud vabariik) |- | [[Moldaavia NSV]] || [[Chișinău]] || [[Moldova]] |- | [[Läti NSV]] || [[Riia]] || [[Läti]] (taastatud vabariik) |- | [[Kirgiisi NSV]] || [[Biškek]] (kuni 1991 Frunze) || [[Kõrgõzstan]] |- | [[Tadžiki NSV]] || [[Dušanbe]] || [[Tadžikistan]] |- | [[Armeenia NSV]] || [[Jerevan]] || [[Armeenia]] |- | [[Turkmeeni NSV]] || [[Aşgabat]] || [[Türkmenistan]] |- | [[Eesti NSV]] || [[Tallinn]] || [[Eesti]] (taastatud vabariik) |} Liiduvabariikide sees paiknes arvukalt [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomseid vabariike]], autonoomseid oblasteid, autonoomseid ringkondi, oblasteid ja kraisid. Eriti keerukas oli Vene NFSV territoriaalne ülesehitus. Autonoomia piirid olid sageli seotud rahvuspoliitikaga, kuid autonoomsed üksused ei olnud liiduvabariikidega põhiseaduslikult võrdsed ega omanud liidust väljaastumise õigust. === Territoriaalsed muutused === 1920.–1930. aastatel kujundati Kesk-Aasia halduspiire ümber rahvus-territoriaalse piiritlemise käigus. 1924. aastal loodi Usbeki ja Turkmeeni NSV, 1929. aastal eraldati Usbeki NSV-st Tadžiki NSV ning 1936. aastal said Kasahhi ja Kirgiisi autonoomsetest vabariikidest liiduvabariigid. Samal aastal lõpetati Taga-Kaukaasia SFNV ja Armeenia, Aserbaidžaan ning Gruusia muutusid vahetult NSV Liitu kuuluvateks vabariikideks.<ref name="LOCgeo" /> Suurimad välispiiri muutused toimusid Teise maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda. 1939. aastal Poolalt hõivatud alad jagati peamiselt Ukraina ja Valgevene NSV vahel. 1940. aastal annekteeriti Eesti, Läti ja Leedu ning Rumeenialt võetud Bessaraabia suuremast osast ja Ukraina NSV-sse kuulunud Moldaavia ANSV osast moodustati Moldaavia NSV; Bessaraabia põhja- ja lõunaosa ning Põhja-Bukoviina liideti Ukraina NSV-ga. Talvesõja rahulepinguga Soomelt saadud alad jagati peamiselt Karjala-Soome NSV ja Leningradi oblasti vahel.<ref name="FRUS1940" /> [[Tuva Rahvavabariik]] inkorporeeriti NSV Liitu 1944. aasta oktoobris ja sellest moodustati Vene NFSV koosseisus Tuva autonoomne oblast; 1961. aastal sai sellest Tuva ANSV.<ref name="Tuva" /> 1945. aastal läks Tšehhoslovakkialt NSV Liidule Taga-Karpaatia, mis liideti Ukraina NSV-ga. Jaapani vastu peetud sõja tulemusel sai NSV Liit Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared; Saksamaa endise Ida-Preisimaa põhjaosast moodustati 1946. aastal Kaliningradi oblast. 1954. aastal anti Krimmi oblast Vene NFSV-st Ukraina NSV-le; see oli NSV Liidu sisene halduspiiri muudatus ega muutnud tol ajal liidu välispiiri. == Rahvastik ja ühiskond == === Rahvaarv, linnastumine ja rahvused === 1920. ja 1930. aastate näljahädad, repressioonid, küüditamised ja Teise maailmasõja tohutud inimkaotused mõjutasid NSV Liidu demograafilist arengut sügavalt. Sõjajärgsetel kümnenditel rahvaarv taas kasvas, kuid kasvutempo erines piirkonniti märgatavalt. Euroopa-osas langes sündimus varem ja elanikkond vananes kiiremini, samal ajal säilis Kesk-Aasias ja mitmes Kaukaasia piirkonnas kõrgem loomulik iive. 1989. aasta üleliidulisel rahvaloendusel registreeriti 286 717 000 elanikku.<ref name="LOCgeo" /> Industrialiseerimine muutis valdavalt maaelulise ühiskonna linnastunud tööstusühiskonnaks. Miljonid inimesed liikusid maapiirkondadest ja väiksematest asulatest uutesse tööstuslinnadesse ning vanadesse linnakeskustesse. Linnade kiire kasv tekitas kroonilise elamispinna puuduse; sõjajärgsetel aastakümnetel ehitati seda leevendama massiliselt standardiseeritud korterelamuid. Hruštšovi ajal rajatud lihtsaid viiekorruselisi maju hakati rahvapäraselt nimetama ''hruštšovkadeks''. NSV Liit oli rahvuslikult üks maailma mitmekesisemaid riike. 1989. aastal moodustasid venelased ligikaudu 51% elanikkonnast, ukrainlased umbes 15%, usbekid ligi 6% ja valgevenelased umbes 3,5%; ülejäänud elanikkond kuulus enam kui sajasse teise etnilisse ja rahvuslikku rühma. Suuremate hulka kuulusid muu hulgas kasahhid, tatarlased, aserbaidžaanlased, armeenlased, grusiinid, moldovlased, tadžikid, leedulased, türkmeenid, kirgiisid, lätlased ja eestlased.<ref name="LOCnat">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükid 3–5, lk 97–240.</ref> === Rahvuspoliitika ja rahvastiku ümberpaigutamine === 1920. aastatel rakendati [[korenisatsioon]]i poliitikat, millega edendati paljudes mittevene piirkondades kohalikke keeli ja haridust ning kohalike rahvuste esindajate kaasamist haldusasutustesse. Samal ajal lõi riik rahvuslikke territoriaalüksusi ja standardiseeris paljude rahvaste kirjakeeli. 1930. aastatel muutus poliitika tsentraliseeritumaks: vene keele ja üleliiduliste institutsioonide roll kasvas ning mitme rahvuse eliiti tabasid Stalini puhastused.<ref name="LOCnat" /> Teise maailmasõja eel ja ajal kasutas stalinlik juhtkond massiküüditamist nii annekteeritud alade kontrollimiseks kui ka tervete rahvaste kollektiivseks karistamiseks. Volga sakslased, tšetšeenid, ingušid, kalmõkid, karatšaid, balkaarid, krimmitatarlased ja teised rahvad saadeti sundkorras Siberisse, Kasahstani või Kesk-Aasiasse; küüditamistega kaasnes suur suremus. Samalaadseid massilisi väljasaatmisi korraldati Balti riikides, Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes ja Moldovas. Pärast Stalini surma rehabiliteeris Nõukogude juhtkond mitu küüditatud rahvast ja lubas neil naasta, kuid kõigi rühmade õigusi ei taastatud ühesuguses tempos.<ref name="LOCarchives" /> Sõjajärgsel ajal soodustasid tööstusprojektid, sõjaväeteenistus, kõrgkoolid ning üleliiduline tööjõu suunamine ulatuslikku vabariikidevahelist rännet. Selle tulemusena tekkisid paljudes liiduvabariikides suured venekeelsed kogukonnad. Nõukogude rahvuspoliitika ühendas seega kaks vastandlikku suunda: vabariikidel ja paljudel autonoomiatel olid territoriaalsed institutsioonid ning ametlikult toetatud rahvuskultuur, kuid poliitiline süsteem, üleliiduline majandus ja vene keele keskne roll soodustasid samal ajal tugevat integratsiooni ja mitmes valdkonnas venestumist.<ref name="LOCnat" /> === Keeled === NSV Liidus räägiti sadu keeli mitmest keelkonnast. Vene keel kujunes üleliiduliseks suhtluskeeleks ja oli keskvalitsuse, relvajõudude ning suure osa teaduse ja tehnilise kõrghariduse töökeel. Liiduvabariikide koolides, kultuuris ja asjaajamises kasutati erineval määral ka vabariikide põhirahvuste keeli. Keelepoliitika erines ajajärguti ja piirkonniti: 1920. aastate kohalike keelte aktiivsele edendamisele järgnes vene keele rolli kasv, eriti alates 1930. aastate lõpust. Vene keele õpe muudeti mittevene koolides kohustuslikuks 1938. aastal. Liiduülese ametliku keele staatuse sai vene keel õigusaktis alles 1990. aastal.<ref name="LanguageLaw" /><ref name="LOCnat" /> === Religioon ja riiklik ateism === Nõukogude riik lähtus marksistlik-leninlikust ateismist ning eraldas usuorganisatsioonid riigist ja koolist. 1920.–1930. aastatel konfiskeeriti kirikuvara, suleti või hävitati suur hulk pühakodasid ning vaimulikke ja aktiivseid usklikke represseeriti. Eriti rängaks muutus usuvastane kampaania Stalini suure terrori ajal. Teise maailmasõja ajal leevendas Stalin survet Vene Õigeusu Kirikule ning 1943. aastal lubati taastada Moskva patriarhaat, kuid usuühendused jäid range riikliku kontrolli alla.<ref name="LOCreligion">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükid 4–5; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], jaotis „Anti-religious Campaigns“, Library of Congress. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Hruštšovi ajal toimus uus ulatuslik usuvastane kampaania; Brežnevi perioodil oli poliitika mõnevõrra stabiilsem, kuid avalik usuelu jäi piiratud ja julgeolekuorganite jälgimise alla. Õigeusu kõrval säilisid islam Kesk-Aasias, Volga-Uurali piirkonnas ja Kaukaasias, katoliiklus eriti Leedus ja Lääne-Ukrainas, protestantlikud kogudused, Armeenia Apostlik Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ning juudi usukogukonnad. Palju religioosset tegevust toimus väljaspool ametlikult registreeritud kogudusi. Gorbatšovi [[glasnost]]i ajal hakati usuvabadust märgatavalt laiendama; 1988. aastal tähistati avalikult Kiievi-Vene ristiusustamise tuhandendat aastapäeva.<ref name="LOCreligion" /> === Haridus, tervishoid ja sotsiaalpoliitika === Nõukogude riik ehitas üles tsentraliseeritud ja suuresti tasuta haridussüsteemi, mis hõlmas üldhariduskoole, kutse- ja tehnikakoole ning kõrgkoole. Õppekavad olid standardiseeritud ja ideoloogiliselt kontrollitud, kuid eriti suurt rõhku pandi matemaatikale, loodusteadustele, inseneriõppele ja tehnilistele erialadele. Ametliku statistika järgi oli 1979. aastal 9–49-aastaste kirjaoskus 99,8%. 1980. aastate lõpus õppis ülikoolides ja teistes kõrgkoolides üle viie miljoni inimese.<ref name="LOCsocial">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 6 „Education, Health, and Welfare“, lk 241–278.</ref> Tervishoid põhines riiklikul, elanikkonnale tasuta teenuseid pakkunud nn [[Semashko süsteem]]il. Nõukogude perioodi esimestel aastakümnetel paranesid nakkushaiguste kontroll, emade ja laste tervishoid ning arstiabi geograafiline kättesaadavus märgatavalt. Hiljem ilmnesid süsteemis aga kroonilised puudused: haiglate ja seadmete kvaliteet oli ebaühtlane, ravimite ning kaasaegse tehnika kättesaadavus piiratud ning 1970.–1980. aastatel stagneerusid või halvenesid mitmed tervisenäitajad; muu hulgas kasvas meeste suremus ja pidurdus eeldatava eluea tõus.<ref name="LOCsocial" /> Põhiseadus ja tööõigus kuulutasid naiste ja meeste võrdsust ning naised osalesid väga suurel määral palgatöös ja hariduses. Riik lõi lasteaedade, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning muude sotsiaalteenuste süsteemi. Praktikas jäi koduse tasustamata töö koormus valdavalt naiste kanda ning naised olid partei ja riigi kõrgeimas juhtkonnas tugevalt alaesindatud. Sotsiaalpoliitika tagas tööhõive, pensionid ja subsideeritud põhiteenused, kuid teenuste kvaliteet ja kaupade kättesaadavus erinesid piirkonniti märkimisväärselt.<ref name="LOCsocial" /> == Majandus == [[Fail:Major Soviet Petroleum Deposits and Pipelines, 1982.png|pisi|NSV Liidu peamised nafta- ja gaasimaardlad ning torujuhtmed 1982. aastal]] NSV Liidu majandus põhines valdavalt tootmisvahendite riiklikul omandil ja tsentraliseeritud planeerimisel. Eraomand tootmisvahenditele oli pärast NEP-i lõppu rangelt piiratud; põllumajanduses eksisteeris riikliku omandi kõrval kollektiivne omand ning elanikel lubati pidada väikseid isiklikke aiamaid ja müüa osa toodangust turgudel. Hindade, investeeringute, põhiliste tootmismahtude ja suure osa ressursside jaotamise üle otsustasid riiklikud asutused, mitte vabalt kujunev turg.<ref name="LOCeco2" /> Kõrgemad poliitilised eesmärgid tõlgiti plaaninäitajateks [[Gosplan]]is ehk NSV Liidu Riiklikus Plaanikomitees. Ministeeriumid ja vabariiklikud planeerimisorganid jagasid ettevõtetele tootmisülesandeid, toorainet, tööjõu- ja palgafonde ning investeeringuid. Süsteem võimaldas ressursse kiiresti koondada suurprojektidele, rasketööstusele ja kaitsetööstusele, kuid tekitas ka püsivaid stiimuleid täita kvantitatiivseid plaane kvaliteedi, sortimendi ja kulutõhususe arvelt. Administratiivselt määratud hinnad ei väljendanud sageli nappust ning ettevõtted eelistasid varuda sisendeid, mistõttu tarneahelates tekkisid korduvad puudujäägid.<ref name="LOCplan">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 11 „Economic Structure and Policy“, lk 449–482.</ref> === Uus majanduspoliitika === 1921. aastal võeti sõjakommunismi asemel kasutusele [[uus majanduspoliitika]] (NEP). Teravilja sundrekvireerimine asendati maksuga, talupoegadel lubati ülejääki turul müüa ning väikeettevõtlus ja erakaubandus taastusid osaliselt. Riik säilitas siiski kontrolli panganduse, väliskaubanduse, transpordi ja suurettevõtete üle. Rahareform stabiliseeris valuutat ning 1920. aastate keskpaigaks oli sõjas laastatud majandus suurel määral taastunud. Alates 1928. aastast asendati NEP kiire industrialiseerimise ja põllumajanduse kollektiviseerimise poliitikaga.<ref name="LOChistory2">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 2 „Historical Setting: 1917 to 1982“, lk 53–96.</ref> === Viisaastakuplaanid ja industrialiseerimine === Esimene viisaastakuplaan algas 1928. aastal. Riik seadis esikohale söe, terase, elektrienergia, masinaehituse, keemiatööstuse ja sõjaliselt olulise tootmise. Uued tööstuskeskused rajati muu hulgas Uuralitesse, Kuzbassi ja Siberisse; tohutud hüdroelektri-, metallurgia- ja masinaehitusprojektid muutsid NSV Liidu mõne aastakümnega suureks tööstusriigiks. Investeeringute osakaal oli kõrge ning tarbimine allutati kapitalimahutuste vajadustele. Tööjõu liikuvust ja distsipliini reguleeriti administratiivselt ning vangide sunnitööd kasutati mitmes suures infrastruktuuri- ja kaevandusprojektis.<ref name="LOCarchives" /><ref name="LOCplan" /> Teise maailmasõja ajal evakueeriti Saksamaa pealetungi eest itta üle tuhande suure tööstusettevõtte koos seadmete ja tööjõuga. Uuralite, Volga piirkonna, Siberi ja Kesk-Aasia sõjatööstus kasvas kiiresti ning aitas varustada Punaarmeed tankide, suurtükkide, lennukite ja laskemoonaga. Sõjajärgne neljas viisaastakuplaan keskendus purustatud tööstuse, raudteede ja linnade taastamisele. 1950.–1960. aastatel jätkus suurte energiakomplekside, metallurgia, keemia- ja masinaehituse kasv ning arendati tuuma- ja kosmosetööstust. === Põllumajandus === 1929. aastast viidi valdav osa talumajapidamistest sunniviisiliselt [[kolhoos]]idesse ja riiklikesse [[sovhoos]]idesse. Kollektiviseerimisega kaasnes loomade massiline tapmine, tootmise segipaiskumine, „kulakuteks“ kuulutatud talupoegade sundvõõrandamine ja küüditamine ning 1932.–1933. aasta näljahäda. Hiljem mehhaniseeriti põllumajandust ulatuslikult ning riik investeeris traktoritesse, kombainidesse, väetistesse ja niisutusse, kuid saagikus ning tootlikkus jäid paljudes valdkondades võrreldes tööstusriikidega madalaks.<ref name="LOCagri">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükk 13 „Agriculture“, lk 519–542; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], Library of Congress, jaotised kollektiviseerimise ja näljahäda kohta.</ref> Hruštšovi ajal laiendati Kasahstanis ja Siberis [[uudismaade ülesharimine|uudismaade ülesharimist]]. Esimesed saagid olid suured, kuid mullastiku erosioon, ilmastik ja ebapiisav infrastruktuur piirasid pikaajalist tulemust. Brežnevi ajal suunati põllumajandusse üha rohkem investeeringuid ja tõsteti kokkuostuhindu. Sellegipoolest pidi NSV Liit alates 1970. aastatest regulaarselt importima suures koguses teravilja ja loomasööta. Isiklikud aiamaad ja talumajapidamised moodustasid vaid väikese osa põllumajandusmaast, kuid andsid ebaproportsionaalselt suure osa mitmest toiduaineliigist.<ref name="LOCagri" /> === Energeetika ja väliskaubandus === NSV Liit oli maailma üks suuremaid nafta, maagaasi, kivisöe ja elektrienergia tootjaid. 1960.–1980. aastatel nihkus nafta- ja gaasitootmise raskuskese üha enam Lääne-Siberisse. Rajati tuhandeid kilomeetreid torujuhtmeid, mis ühendasid Siberi maardlaid Euroopa-osa tööstuskeskuste ja eksporditurgudega. Nafta ja gaasi eksport tõi riigile olulist konverteeritava valuuta tulu, eriti pärast 1970. aastate maailmaturu hinnatõusu.<ref name="LOCindustry">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 12 „Industry“, lk 483–518.</ref> Väliskaubandust juhtis riik ning rubla ei olnud tavakorras vabalt konverteeritav. Suur osa kaubavahetusest toimus [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] (VMN ehk Comecon) liikmesriikidega arveldusmehhanismide kaudu. NSV Liit eksportis liitlastele energiat, toorainet ja tööstusseadmeid ning importis masinaid ja tarbekaupu. Lääneriikidega kauplemisel moodustasid tähtsa osa energia- ja tooraineeksport ning teravilja, tehnoloogia ja seadmete import. 1980. aastatel kasvas kaubandus ka Lääne-Euroopa riikidega, kuid kõrgtehnoloogia impordile seadsid piiranguid külma sõja aegsed ekspordikontrollid.<ref name="LOCtrade">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 15 „Foreign Trade“, lk 589–620.</ref> === Elatustase, tarbimine ja puudujäägid === Nõukogude süsteem tagas ametliku täistööhõive ning subsideeris eluaset, ühistransporti, põhitoiduaineid, haridust ja tervishoidu. Sõjajärgsetel aastakümnetel kasvas kodumajapidamiste käsutuses olevate televiisorite, külmikute, pesumasinate ja teiste kestvuskaupade arv ning miljonid pered kolisid kommunaalkorteritest eraldi korteritesse. Võrreldes rasketööstuse ja kaitsega oli tarbekaupade sektor siiski püsivalt madalama prioriteediga.<ref name="LOCsocial" /><ref name="LOCplan" /> Administratiivselt madalal hoitud hinnad koos piiratud pakkumisega tekitasid paljude kaupade puhul järjekordi, mitteametlikke ostuvõrgustikke ja musta turgu. Defitsiit ei olnud kõigis piirkondades ega kõigil kümnenditel ühesugune: Moskva, Leningrad ja teatud erivarustusega linnad olid sageli paremini varustatud kui perifeeria. Kaupade kvaliteet ja sortiment olid lääneriikidega võrreldes piiratud ning teenindussektor jäi suhteliselt väikeseks. Mitteametlik majandus – erateenused, vahetuskaubandus, tutvuste kasutamine (vene ''blat'') ja keelatud eraettevõtlus – täiendas ametlikku jaotussüsteemi.<ref name="LOCplan" /> === Majanduskasvu aeglustumine ja perestroika === Pärast sõjajärgseid kiire kasvu aastakümneid hakkas majanduskasv 1970. aastatel aeglustuma. Varasem „ekstensiivne“ kasv oli tuginenud uue tööjõu, tooraine ja kapitali järjest suuremale kasutamisele; demograafilised muutused ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumine muutsid selle mudeli vähem tõhusaks. Tootlikkuse ja tehnoloogilise uuendamise probleemid, ministeeriumide jäigad huvid, nõrgad kvaliteedistiimulid ja põllumajanduse kulukus muutusid üha nähtavamaks.<ref name="LOCplan" /> Gorbatšovi ajal püüti süsteemi muuta 1987. aasta riigiettevõtte seaduse, välisriikidega ühisettevõtete ja 1988. aasta kooperatiiviseadusega. Ettevõtetele anti rohkem otsustusõigust ning lubati varasemast märksa ulatuslikumat era- ja kooperatiivset tegevust. Reformid ei loonud siiski terviklikku turumajandust: reguleeritud hinnad, riiklikud tellimused ja vanad tarnevõrgud eksisteerisid kõrvuti uute stiimulitega. 1990.–1991. aastaks süvenesid kaupade puudus, eelarve- ja rahandustasakaalutus ning vabariikidevaheliste tarnete katkemine, mis omakorda nõrgestas liidukeskust.<ref name="LOCplan" /><ref name="Collapse" /> === Kaitsekulutuste mõõtmise probleem === Kaitsetööstus ja relvajõud said kogu külma sõja vältel väga suure osa teadus-, tööstus- ja investeerimisressurssidest. Täpset sõjaliste kulutuste osakaalu Nõukogude majanduses on siiski keeruline määrata: ametlik eelarverida ei hõlmanud kõiki sõjalisi programme, hinnad ei olnud turuhinnad ning suur osa andmetest oli salastatud. Seetõttu erinevad tagantjärele tehtud hinnangud sõltuvalt kasutatud hindadest, arvestusmeetodist ja sellest, millised kaitsetööstuse ning teadus- ja arendustegevuse kulud arvutusse kaasatakse.<ref name="LOCmil">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 17 „Armed Forces“, lk 651–752, eriti kaitse-eelarve ja sõjalise majanduse käsitlus.</ref> == Transport ja taristu == NSV Liidu tohutu territoorium ja tooraineallikate kaugus tööstuskeskustest muutsid transpordi majanduse üheks võtmesektoriks. Raudtee kandis suurema osa pikamaa-kaubaveost. Põhivõrk ühendas Euroopa-osa tööstuspiirkonnad Uurali, Siberi, Kesk-Aasia ja Kaug-Idaga; strateegiliselt tähtis oli [[Trans-Siberi raudtee]]. 1970.–1980. aastatel ehitati [[Baikali-Amuuri magistraalraudtee]] (BAM), mis lõi Trans-Siberi liinile põhjapoolse paralleelkoridori ja pidi toetama Ida-Siberi maavarade kasutuselevõttu.<ref name="LOCtransport">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 14 „Transportation and Communications“, lk 543–588.</ref> Maanteevõrk kasvas kiiresti, kuid teede kvaliteet ja tihedus jäid piirkonniti väga ebaühtlaseks. Suured jõed ja kanalid moodustasid Euroopa-osas ning Siberis tähtsa siseveeteede süsteemi. [[Volga–Doni kanal]] ühendas Kaspia mere Musta mere vesikonnaga ning [[Valge mere – Läänemere kanal]], [[Moskva kanal]] ja [[Volga veetee]] moodustasid laiema ühendatud süsteemi. Jäävabad sadamad Läänemerel, Mustal merel ja Vaiksel ookeanil olid väliskaubanduse ja mereväe seisukohalt eriti tähtsad. Tsiviillennunduses domineeris riiklik [[Aeroflot]], mis ühendas tuhandeid linnu ja asulaid ning teenindas ka rahvusvahelisi liine. [[Moskva metroo]] avati 1935. aastal ja sellest sai koos [[Leningradi metroo|Leningradi]] (1955), [[Kiievi metroo|Kiievi]] (1960), [[Thbilisi metroo|Thbilisi]] (1966), [[Bakuu metroo|Bakuu]] (1967), [[Taškendi metroo|Taškendi]] (1977), [[Harkivi metroo|Harkivi]] (1975), [[Jerevani metroo|Jerevani]] (1981), [[Minski metroo|Minski]] (1984), [[Gorki metroo|Gorki]] (1985), [[Novosibirski metroo|Novosibirski]] (19785), [[Samara metroo|Kuibõševi]] (1987) ja [[Jekaterinburgi metroo|Sverdlovski metroo]]dega (1991) oluline linnatranspordi osa. Nafta- ja gaasitorustike võrk kasvas eriti kiiresti pärast Lääne-Siberi maardlate kasutuselevõttu.<ref name="LOCtransport" /> Side oli riiklikult kontrollitud. Telefonivõrgu tihedus jäi mitmes piirkonnas nõudlusele alla, kuid raadio ja televisioon jõudsid sõjajärgsetel aastakümnetel peaaegu kogu elanikkonnani. Satelliitsides kasutati muu hulgas [[Molnija (satelliit)|Molnija]] satelliite ja Orbita maajaamade võrku. Arvutivõrkude ja personaalarvutite levik jäi NSV Liidu lõpul lääneriikidest maha, kuigi sõjalises, teaduslikus ja tööstuslikus kasutuses oli arvutustehnika oluline.<ref name="LOCtransport" /> == Relvajõud ja julgeolek == {{Vaata|NSV Liidu relvajõud|Punaarmee|Nõukogude-Afganistani sõda}} [[Fail:RIAN archive 58833 Withdrawal of Soviet troops from Afghanistan.jpg|pisi|Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist 1989. aasta veebruaris]] Bolševike valitsus lõi [[Punaarmee]] 1918. aastal [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] ajal. Teise maailmasõja lõpuks oli sellest saanud üks maailma suurimaid ja lahingukogenumaid armeesid. 1946. aastal hakati Punaarmee asemel kasutama nimetust Nõukogude armee. Sõjajärgsed [[NSV Liidu relvajõud]] koosnesid [[NSV Liidu maavägi|maavägedest]], [[NSV Liidu merevägi|mereväest]], [[NSV Liidu õhuvägi|õhuväest]], [[NSV Liidu õhukaitsevägi|õhukaitsevägedest]] ja 1959. aastal loodud [[NSV Liidu strateegiline raketivägi|strateegilistest raketivägedest]]. Lisaks allusid [[Nõukogude Liidu Siseministeerium|siseministeeriumile]] [[NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed|siseväed]] ja [[KGB]]-le [[Nõukogude Liidu piirivalve|piirivalveväed]].<ref name="LOCmil" /> Sõjaväeteenistus põhines üldisel ajateenistusel. Relvajõududel oli suur roll hariduses, teaduses, tööstuses ja ühiskondlikus elus ning ohvitserkond moodustas olulise professionaalse eliidi. Kommunistlik partei säilitas poliitilise kontrolli sõjaväe üle poliitorganite ja parteiorganisatsioonide kaudu. Kõrgem strateegiline juhtimine koondus kaitseministeeriumi, kindralstaabi, partei Poliitbüroo ja Kaitsenõukogu kätte.<ref name="LOCmil" /> NSV Liit katsetas esimest [[aatomipomm]]i 1949. aastal ja [[termotuumarelv]]a 1953. aastal. Järgnenud kümnenditel arendati [[Mandritevaheline ballistiline rakett|mandritevahelisi ballistilisi rakette]], allveelaevadelt lastavaid rakette, [[Strateegiline pommitaja|strateegilisi pommitajaid]] ja [[Taktikaline tuumarelv|taktikalisi tuumarelvi]]. 1960. aastate lõpuks oli kujunenud USA ja NSV Liidu vaheline strateegiline vastastikuse heidutuse süsteem. [[Relvastuskontroll|Tuumarelvastuse piiramiseks]] sõlmiti muu hulgas 1963. aasta osalise tuumakatsetuste keelustamise leping, 1972. aasta [[ABM-leping]] ja SALT I kokkulepped, 1987. aasta [[INF-leping]] ning 1991. aasta START I leping.<ref name="SALT">[https://history.state.gov/milestones/1969-1976/salt ''Strategic Arms Limitation Talks (SALT I)''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Sõjajärgselt paiknesid suured Nõukogude väekoondised [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Ida-Saksamaal]], [[Poola Rahvavabariik|Poolas]], [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]] ja [[Ungari Rahvavabariik|Ungaris]]. 1955. aastal loodud [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]] koondas NSV Liidu ning suurema osa tema Kesk- ja Ida-Euroopa liitlaste relvajõud ühtse sõjalise juhtimise alla. Nõukogude vägesid kasutati [[Ungari ülestõus (1956)|1956. aastal Ungaris]] ja [[Praha kevad|1968. aastal Tšehhoslovakkias]]. Väljaspool Euroopat saatis NSV Liit relvi, nõunikke ja sõjalist abi paljudele liitlasriikidele ning 1979–1989 pidas ta ulatuslikku sõda Afganistanis.<ref name="Afghanistan" /><ref name="Prague" /> Sõjalise võimsuse ülalpidamine nõudis suurt osa kvalifitseeritud tööjõust, teadus- ja arendustegevusest ning tööstuskapitalist. Nõukogude kaitsetööstus tootis väga suurtes kogustes tanke, soomukeid, lennukeid, rakette, laevu ja suurtükisüsteeme ning NSV Liidust sai üks maailma suuremaid relvaeksportijaid. Samas muudavad salastatus ja administratiivsed hinnad Nõukogude kaitsekulude otsese võrdlemise lääneriikide SKP-põhiste näitajatega ebakindlaks.<ref name="LOCmil" /> == Välissuhted == {{Vaata|Nõukogude Liidu välispoliitika|Külm sõda}} Nõukogude välispoliitika ühendas riigi julgeolekuhuvid, kommunistliku ideoloogia, suurriikliku geopoliitika ja majanduslikud kaalutlused. 1920.–1930. aastatel toetas Moskva [[Komintern]]i kaudu välisriikide kommunistlikke parteisid, kuid sõlmis samal ajal tavapäraseid riikidevahelisi lepinguid ja püüdis diplomaatilisest isolatsioonist väljuda. NSV Liit liitus 1934. aastal Rahvasteliiduga, kust ta Talvesõja tõttu 1939. aasta detsembris välja heideti. Komintern saadeti 1943. aastal laiali, kui Stalin püüdis tugevdada koostööd sõjaaegsete lääneliitlastega.<ref name="LOChistory2" /> === ÜRO ja sõjajärgne maailmakord === 1945. aastal oli NSV Liit üks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i asutajaliikmeid ja sai ühe viiest alalisest kohast [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s koos vetoõigusega. Eraldi ÜRO asutajaliikmeteks said ka Ukraina NSV ja Valgevene NSV, kuigi nad kuulusid NSV Liitu. Jalta ja Potsdami konverentsidel osales NSV Liit koos USA ja Suurbritanniaga sõjajärgse Euroopa korralduse kujundamises. Saksamaa ja Austria jagati okupatsioonitsoonideks ning Moskva mõju all kujunes Kesk- ja Ida-Euroopas kommunistlike riikide blokk.<ref name="LOCforeign">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 10 „Foreign Relations“, lk 399–448.</ref> 1949. aastal loodi NSV Liidu juhitud majanduskoostööorganisatsioon [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] ning 1955. aastal sõjaline [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]. Samal ajal asutasid USA, Kanada ja Lääne-Euroopa riigid 1949. aastal [[NATO]]. Kahe bloki vastasseis hõlmas relvastusvõidujooksu, luuretegevust, propagandat, majanduslikku konkurentsi ja arvukaid kohalikke sõdu, kuid USA ja NSV Liidu relvajõud vältisid otsest täiemahulist sõda.<ref name="NATOhistory">[https://www.nato.int/en/about-us/nato-history/a-short-history-of-nato ''A short history of NATO''], NATO. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Suhted Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopaga === Sõjaaegne liit USA-ga lagunes kiiresti pärast Saksamaa kapituleerumist. Berliini blokaad 1948–1949, Saksamaa jagunemine, Korea sõda, tuumarelvastumine ja ideoloogiline vastasseis muutsid suhted 1950. aastate alguseks teravalt vaenulikuks. Hruštšovi „rahumeelse kooseksisteerimise“ poliitika tõi perioodilisi tippkohtumisi, kuid samaaegselt toimusid 1961. aasta Berliini kriis ja 1962. aasta Kuuba raketikriis.<ref name="Cuba" /> 1970. aastate pingelõdvenduse ajal laiendati kaubandust ja teaduskontakte ning sõlmiti relvastuskontrollileppeid. 1975. aasta Helsingi lõppakt kinnitas muu hulgas Euroopa piiride puutumatuse, riikide suveräänsuse ning inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtted. Afganistani sissetung 1979. aastal, Poola kriis ja uus raketirelvastumine lõpetasid suure osa varasemast pingelõdvendusest. Gorbatšovi ja USA presidendi Ronald Reagani kohtumised Genfis, Reykjavíkis, Washingtonis ja Moskvas aitasid aga 1980. aastate teisel poolel vastasseisu vähendada. 1989.–1990. aastal loobus Moskva jõuga säilitamast Ida-Euroopa kommunistlikke režiime ning külma sõja Euroopa keskne vastasseis lõppes.<ref name="Detente" /><ref name="Collapse" /> === Hiina ja Aasia === 1949. aastal loodud [[Hiina Rahvavabariik]] oli esialgu NSV Liidu tähtsaim kommunistlik liitlane. 1950. aasta sõprus-, liidu- ja vastastikuse abistamise lepinguga kaasnesid Nõukogude laenud, tehniline abi ja tööstuseksperdid. 1950.–1953. aasta Korea sõjas toetas NSV Liit Põhja-Koread ja Hiinat varustuse, lennuväe ning nõunikega, vältides seejuures avalikku otsest sõda USA-ga.<ref name="LOCforeign" /> 1950. aastate lõpul halvenesid suhted Hiinaga ideoloogiliste, strateegiliste ja territoriaalsete erimeelsuste tõttu. Nõukogude spetsialistid kutsuti Hiinast 1960. aastal tagasi ning 1969. aastal toimusid Ussuuri jõe piiril relvastatud kokkupõrked. [[Hiina-Nõukogude lõhe]] sundis mõlemat riiki oma välispoliitikat ümber hindama ja võimaldas 1970. aastatel USA-l suhteid Hiinaga parandada. NSV Liit hoidis samal ajal tihedaid suhteid Mongooliaga, toetas Põhja-Vietnami Vietnami sõjas ning sõlmis 1971. aastal sõpruslepingu Indiaga.<ref name="LOCforeign" /> === Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika === NSV Liit toetas 1947. aastal ÜRO Palestiina jagamise kava ning tunnustas Iisraeli 1948. aasta mais. Diplomaatilised suhted loodi samal aastal. Hiljem kaldus Nõukogude välispoliitika üha enam mitme Araabia riigi poole: Egiptus, Süüria ja Iraak said eri perioodidel ulatuslikku Nõukogude relva- ja majandusabi. Pärast 1967. aasta [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevast sõda]] katkestas NSV Liit Iisraeliga diplomaatilised suhted; need taastati alles 1991. aasta oktoobris, vahetult enne NSV Liidu lõppu.<ref name="Israel" /> 1959. aasta Kuuba revolutsiooni järel sai [[Kuuba]]st NSV Liidu lähim liitlane läänepoolkeral. Moskva toetas Kuubat ulatusliku majandusabi, soodushinnaga nafta ja relvadega ning ostis Kuuba suhkrut. 1960.–1980. aastatel toetas NSV Liit relvade, laenude, väljaõppe või nõunikega mitmesuguseid valitsusi ja vasakpoolseid liikumisi Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, muu hulgas Angolas, Etioopias ja Vietnamis. See globaalne tegevus oli osa konkurentsist USA ja Hiinaga, kuid Nõukogude suhted partneritega erinesid riigiti ega tähendanud alati otsest Moskva kontrolli.<ref name="LOCforeign" /> == Teadus ja tehnoloogia == {{Vaata|Nõukogude Liidu kosmoseprogramm}} [[Fail:Sputnik 191378-full.jpg|pisi|[[Sputnik 1]] oli 1957. aastal esimene Maa tehiskaaslane ja tähistas kosmoseajastu algust.]] [[Fail:Yuri Gagarin (1961).jpg|pisi|[[Juri Gagarin]] 1961. aastal. 12. aprillil 1961 sai temast esimene inimene kosmoses.]] Teadusel ja inseneriteadusel oli Nõukogude moderniseerimisprojektis keskne koht. Uurimissüsteemi tähtsaim institutsioon oli [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]], mille kõrval tegutsesid liiduvabariikide akadeemiad, ministeeriumide haruinstituudid, projekteerimisbürood ja kõrgkoolid. Teadusrahastuses olid eelisseisundis füüsika, matemaatika, keemia, geoloogia, energeetika, sõjatehnika ja kosmoseuuringud. Süsteem koolitas suure arvu teadlasi ja insenere, kuid teadusasutuste, ülikoolide ning tsiviiltööstuse eraldatus raskendas mõnikord uuenduste jõudmist masstootmisse.<ref name="LOCscience">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 16 „Science and Technology“, lk 621–650.</ref> Nõukogude matemaatika ja teoreetiline füüsika saavutasid rahvusvaheliselt kõrge taseme. Olulised koolkonnad kujunesid muu hulgas tuumafüüsikas, aerodünaamikas, raketitehnikas, materjaliteaduses ja kosmiliste kiirte uurimises. [[Igor Kurtšatov]] juhtis Nõukogude tuumaprogrammi; [[Sergei Koroljov]] oli varase kosmoseprogrammi peakonstruktor. Nõukogude teadlaste seas oli mitmeid Nobeli auhinna laureaate, sealhulgas füüsikud [[Lev Landau]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Nikolai Bassov]] ja [[Aleksandr Prohhorov]].<ref name="LOCscience" /> Arvutustehnikas loodi juba 1950. aastatel sellised süsteemid nagu MESM ja BESM ning arvuteid kasutati teaduses, sõjanduses ja tööstuses. 1960. aastate lõpust otsustati osa suurarvutite arhitektuure standardida lääne mudelitega ühilduvaks. NSV Liidu lõpuperioodil jäi mikroelektroonika, personaalarvutite masstootmine ja tsiviilotstarbelise infotehnoloogia levik mitme lääneriigi tasemest maha. Salastatus ning sõjalise ja tsiviilteaduse institutsionaalne eraldatus piirasid samuti tehnoloogia laiemat kasutuselevõttu.<ref name="LOCscience" /> === Kosmoseprogramm === 4. oktoobril 1957 saatis NSV Liit orbiidile maailma esimese tehiskaaslase [[Sputnik 1]]. Selle raadiosignaal ja ootamatu edu vallandasid Ameerika Ühendriikides nn Sputniku kriisi ning kiirendasid USA ja NSV Liidu kosmosevõidujooksu.<ref name="NASASputnik">[https://www.nasa.gov/history/dawn-of-the-space-age/ ''The Dawn of the Space Age''], NASA. Sputnik 1 startis 4. oktoobril 1957 ja oli esimene Maa tehiskaaslane. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1959. aastal jõudis Luna 2 esimese inimvalmistatud objektina Kuu pinnale ning Luna 3 edastas esimesed fotod Kuu Maalt nähtamatust küljest. 12. aprillil 1961 tegi [[Juri Gagarin]] kosmoselaevaga [[Vostok 1]] ühe tiiru ümber Maa ja sai esimeseks kosmoses käinud inimeseks; lend kestis ligikaudu 108 minutit.<ref name="NASAGagarin">[https://www.nasa.gov/image-article/april-1961-first-human-entered-space/ ''April 1961 – First Human Entered Space''], NASA. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1963. aastal sai [[Valentina Tereškova]]st esimene naine kosmoses ning 1965. aastal tegi [[Aleksei Leonov]] esimese avakosmoseskäigu.<ref name="NASApeople">[https://starchild.gsfc.nasa.gov/docs/StarChild/space_level2/travel.html ''Human Spaceflight''], NASA Goddard Space Flight Center, StarChild. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Kuigi Nõukogude mehitatud Kuu-programm ei suutnud USA Apollo-programmiga sammu pidada ja kanderaketi N1 katsed ebaõnnestusid, saavutas NSV Liit tähtsaid tulemusi automaatjaamadega. Luna 9 sooritas 1966. aastal esimese pehme maandumise Kuule, Lunohod 1 liikus 1970. aastal kaugjuhitava kulgurina Kuu pinnal ning Venera 7 edastas samal aastal esimesena andmeid teise planeedi pinnalt. 1971. aastal orbiidile viidud [[Saljut 1]] oli maailma esimene kosmosejaam. Hilisem Saljuti programm ja 1986. aastal rajama hakatud [[Mir (kosmosejaam)|Mir]] keskendusid inimese pikaajalisele viibimisele orbiidil. 1975. aasta [[Apollo–Sojuz]] ühislend oli sümboolne USA-Nõukogude kosmosekoostöö verstapost.<ref name="NASAspacehistory">Asif A. Siddiqi, [https://www.nasa.gov/wp-content/uploads/2023/06/sp-4408.pdf ''Challenge to Apollo: The Soviet Union and the Space Race, 1945–1974''], NASA SP-4408, Washington, 2000. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Kultuur ja meedia == === Kultuuripoliitika ja tsensuur === Nõukogude kultuurielu ühendas ulatuslikku riiklikku toetust haridusele, kirjastamisele, teatrile, filmile ja muuseumidele sama ulatusliku poliitilise kontrolliga. Kirjastused, stuudiod, teatrid ja suuremad kunstiorganisatsioonid olid riiklikud või riigi kontrolli all ning partei määras üldised ideoloogilised piirid. 1922. aastal loodud tsensuuriasutus [[Glavlit]] kontrollis trükiste avaldamist ja riigisaladuste kaitset; keelatud autorite teosed eemaldati raamatukogude avalikest kogudest või paigutati piiratud juurdepääsuga fondidesse.<ref name="LOCculture">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 9 „Mass Media and the Arts“, lk 367–398; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], jaotis „Censorship“, Library of Congress. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1930. aastatel kujunes [[sotsialistlik realism]] kirjanduse ja kunsti ametlikult nõutud põhisuunaks. Kunstilt oodati sotsialistliku ühiskonna, töö, partei ja ajaloolise progressi kujutamist ideoloogiliselt sobivas vormis. Autorid, kelle loomingut peeti „formalismiks“, „kosmopolitismiks“ või nõukogudevastaseks, võisid kaotada avaldamisvõimaluse ning raskematel repressiooniperioodidel ka vabaduse või elu. Kultuuripoliitika ei olnud siiski kogu perioodi jooksul ühetaoline: Hruštšovi [[sula (NSV Liit)|sula]] võimaldas 1950. aastate lõpust mõningast avatust, Brežnevi ajal kontroll taas jäigenes ning glasnost tõi 1980. aastate lõpul kaasa väga ulatusliku tsensuuri leevendamise.<ref name="LOCculture" /> Tsensuurist hoolimata kujunes rikkalik mitteametlik kultuur. Käsitsi või kirjutusmasinal paljundatud keelatud tekste levitati [[samizdat]]'ina; välismaal avaldatud ja salaja tagasi toodud tekste nimetati ''tamizdat''iks. Rockmuusika, kontseptuaalne kunst ja sõltumatud kirjanduslikud ringid lõid hilisnõukogude perioodil alternatiivseid avalikkusi. Glasnosti ajal hakati massiliselt avaldama varem keelatud või kärbitud teoseid ning arutama terrorit, sõda ja muid ajaloolisi tabuteemasid. === Kirjandus, film, muusika ja etenduskunst === Nõukogude kirjanduse ajalugu hõlmas nii süsteemiga koostööd teinud kui ka selle vastuollu sattunud autoreid. [[Maksim Gorki]]st kujunes ametliku kirjanduskultuuri keskne sümbol; [[Mihhail Šolohhov]] pälvis 1965. aastal [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. [[Boriss Pasternak]] oli sunnitud 1958. aastal võimude surve tõttu Nobeli auhinnast loobuma ning [[Aleksandr Solženitsõn]]i teosed [[Gulag]]ist tõid talle rahvusvahelise tuntuse ja 1974. aastal riigist väljasaatmise. Oluliste autorite hulka kuulusid ka [[Anna Ahmatova]], [[Mihhail Bulgakov]], [[Ossip Mandelštam]], [[Andrei Platonov]] ja paljude liiduvabariikide rahvuskirjanikud.<ref name="LOCculture" /> Nõukogude filmikunst saavutas juba 1920. aastatel rahvusvahelise mõju [[Sergei Eisenstein]]i, [[Vsevolod Pudovkin]]i ja [[Dziga Vertov]]i montaažiuuendustega. Hiljem lõid tuntud filme [[Mihhail Kalatozov]], [[Grigori Tšuhrai]], [[Andrei Tarkovski]], [[Sergei Paradžanov]], [[Elem Klimov]] ja teised. Suured stuudiod, sealhulgas Mosfilm ja Lenfilm, tootsid nii ideoloogilisi filme kui ka komöödiaid, kirjanduse ekraniseeringuid, sõjafilme ja lastefilme. Tsensuur võis valmis teoseid aastateks „riiulile“ jätta. Klassikalises muusikas olid rahvusvaheliselt tuntud [[Sergei Prokofjev]], [[Dmitri Šostakovitš]], [[Aram Hatšaturjan]], [[Mstislav Rostropovitš]], [[Svjatoslav Richter]] ja teised. [[Moskva Suur Teater]] ja [[Maria teater|Leningradi Kirovi teater]] (Maria teater) säilitasid balleti kõrge rahvusvahelise maine. Riik toetas professionaalset muusika- ja tantsuharidust, kuid looming oli ideoloogilise järelevalve all ning mitmed kunstnikud emigreerusid. Liiduvabariikides arendati paralleelselt nii kohalikke kultuuritraditsioone kui ka üleliidulist nõukogude kultuuri.<ref name="LOCculture" /> === Ajakirjandus ja ringhääling === Kõik tähtsamad ajalehed, ajakirjad, raadio- ja televisioonikanalid olid riigi või ühiskondlike massiorganisatsioonide kontrolli all. [[Pravda]] oli NLKP Keskkomitee häälekandja, [[Izvestija]] kajastas riigiorganite tegevust ning [[TASS]] oli keskne uudisteagentuur. Ajakirjanduse ülesandena ei käsitatud sõltumatut võimu kontrollimist, vaid partei poliitika selgitamist, ühiskonna mobiliseerimist ja ideoloogilist kasvatust. Välisraadiojaamade – näiteks [[BBC]], [[Voice of America]] ja [[Radio Liberty]] – saateid segati erineva intensiivsusega.<ref name="LOCculture" /> Televisioonist sai 1960.–1970. aastatel peamine massimeedium. Üleliiduliste saadete kõrval tegutsesid vabariiklikud stuudiod ja kanalid. Glasnosti ajal muutusid ajakirjandus ja televisioon mõne aastaga märksa kriitilisemaks: populaarseks said poliitilised debatid, uurivad lood ja ajaloolised dokumentaalprogrammid ning varem keelatud teemad jõudsid suurte auditooriumideni.<ref name="LOCculture" /> === Sport === Sport oli nii massilise kehakultuuri kui ka rahvusvahelise prestiiži vahend. NSV Liit osales suveolümpiamängudel esimest korda 1952. aastal Helsingis ja kujunes kiiresti üheks edukaimaks olümpiariigiks.<ref name="Olympics1952">[https://www.olympics.com/en/olympic-games/helsinki-1952 ''Helsinki 1952''], International Olympic Committee / Olympics.com. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Eriti tugevad olid Nõukogude sportlased võimlemises, tõstmises, maadluses, kergejõustikus, vehklemises, jäähokis ja iluuisutamises. Riiklik spordisüsteem sidus laste spordikoolid, ametiühingu- ja ametkondlikud klubid ning tippspordi teadusliku ettevalmistusega. NSV Liidu jäähokikoondis domineeris aastakümneid maailmameistrivõistlustel ja olümpiatel ning korvpallis, võrkpallis ja jalgpallis saavutati samuti rahvusvahelist edu. [[Male]] oli erakordselt prestiižne: alates 1948. aastast kuni NSV Liidu lõpuni oli peaaegu iga meeste maailmameister Nõukogude kodanik. [[1980. aasta suveolümpiamängud]] toimusid Moskvas, kuid neid varjutas USA juhitud boikott protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõja]] vastu; 1984. aastal boikoteeris NSV Liit koos mitme liitlasega [[1984. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese mänge]].<ref name="Olympics1980">[https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980 ''Moscow 1980''] ja [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984 ''Los Angeles 1984''], International Olympic Committee / Olympics.com. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Keskkond == [[Fail:AralSea1989 2014.jpg|pisi|Araali meri 1989. ja 2014. aastal. Selle kiire kahanemise peamine põhjus oli Amudarja ja Sõrdarja vee ulatuslik suunamine niisutuspõllumajandusse.]] Kiire industrialiseerimine, ulatuslik kaevandamine, suurte jõgede reguleerimine ja tootmisplaanide eelistamine keskkonnakuludele tekitasid NSV Liidus raskeid ökoloogilisi probleeme. Õhu- ja veereostus oli eriti suur mitmes metallurgia-, keemia- ja kaevanduskeskuses; keskkonnaandmeid käsitati sageli ametkondliku teabe või riigisaladusena ning avalik keskkonnakriitika oli kuni glasnostini piiratud. 1980. aastate lõpul muutusid keskkonnaküsimused mitmes vabariigis massiliikumiste ja poliitilise mobilisatsiooni oluliseks osaks.<ref name="LOCenvironment">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 3 „Physical Environment and Population“, lk 97–132, keskkonnaprobleeme käsitlevad osad.</ref> Kõige ulatuslikumate näidete hulka kuulus [[Araali meri]]. Alates 1960. aastatest suunati üha suurem osa [[Amudarja]] ja [[Sõrdarja]] veest Kesk-Aasia niisutuspõllumajandusse, eriti puuvillakasvatusse. Mere veetase ja pindala langesid järsult, soolsus suurenes, kalandus varises kokku ning paljastunud merepõhjast kandus tuulega soola ja saasteaineid. Araali katastroof kujunes üheks Nõukogude ressursikasutuse tuntumaks pärandiks.<ref name="Aral">[https://www.worldbank.org/en/news/feature/2019/06/28/no-more-business-as-usual-improving-water-usage-in-central-asia ''No More Business as Usual: Improving Water Usage in Central Asia''], World Bank, 28. juuni 2019; vt ka [https://wesr.unep.org/media/docs/assessments/global_assessment_of_sand_and_dust_stormsx.pdf ''Global Assessment of Sand and Dust Storms''], UNEP. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Tuumatehnoloogia tekitas teistsuguseid keskkonna- ja terviseriske. Semipalatinski polügoonil Kasahhi NSV-s ning [[Novaja Zemlja]] polügoonil tehti aastakümneid tuumakatsetusi. Mitmed sõjalise tuumatööstuse kompleksid saastasid ümbruskonda radioaktiivsete jäätmetega. Kõige tuntum tsiviiltuumaõnnetus oli 26. aprillil 1986 [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]as toimunud [[Tšornobõli katastroof|katastroof]], mille radioaktiivne saaste levis üle suure osa Euroopast, põhjustas ulatusliku evakueerimise ja tõi kaasa pikaajalised maakasutuspiirangud.<ref name="IAEA" /> Glasnost võimaldas 1980. aastate lõpus keskkonnakahjusid senisest avalikumalt uurida. Liikumised fosforiidikaevandamise vastu Eestis, tuumakatsetuste vastu Kasahstanis, tööstusreostuse vastu teistes vabariikides ning kampaaniad Baikali ja teiste loodusobjektide kaitseks ühendasid keskkonnaküsimused kodanikuaktiivsuse ja rahvusliku enesemääramise nõuetega. == Pärand ja õiguslik järjepidevus == NSV Liidu lagunemise tulemusel tegutsesid 1991. aasta lõpust selle endisel territooriumil 15 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki. Eesti, Läti ja Leedu käsitlevad end enne 1940. aasta okupatsiooni eksisteerinud vabariikide õigusliku järjepidevuse kandjatena; nende annekteerimist NSV Liitu ei tunnustanud ''de jure'' Ameerika Ühendriigid ning osa teisi lääneriike.<ref name="Welles" /> Teised endised liiduvabariigid kujunesid 1991. aastal iseseisvateks riikideks NSV Liidu põhiseadusliku territooriumi lagunemise käigus. Venemaa Föderatsioon teatas 24. detsembril 1991 [[ÜRO peasekretär]]ile, et NSV Liidu liikmesust ÜRO-s, sealhulgas Julgeolekunõukogus ja teistes organites, jätkab Venemaa Föderatsioon teiste SRÜ riikide toetusel. ÜRO praktikas ei esitatud Venemaale uut liikmeksastumise avaldust ning NSV Liidu koht, kaasa arvatud Julgeolekunõukogu alaline koht, jätkus Venemaa nime all. Venemaa teatas samuti, et säilitab täieliku vastutuse NSV Liidu ÜRO põhikirjast ning ÜRO peasekretäri juures deponeeritud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste eest.<ref name="UNsuccession" /> See jätkamise praktika ei tähenda, et kõik endiste liiduvabariikide õigusliku järjepidevuse küsimused oleksid rahvusvahelises õiguses ühesugused. [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] loodi 1991. aasta detsembris Venemaa, Ukraina ja Valgevene algatusel; Alma-Ata deklaratsiooniga ühinesid sellega veel kaheksa endist liiduvabariiki. Eesti, Läti ja Leedu SRÜ-ga ei ühinenud. Endise liidu vara, sõjaväe, piiride, kodakondsuse, välisvõla ja relvastuse jagamine kujunes 1990. aastatel mitmeks eraldi läbirääkimisprotsessiks. Ukraina, Valgevene ja Kasahstani territooriumile jäi pärast liidu lagunemist Nõukogude strateegilisi tuumarelvi, mis viidi 1990. aastatel Venemaale; kolm riiki ühinesid [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga tuumarelvavabade riikidena.<ref name="PostSovietNuclear">[https://treaties.un.org/doc/source/docs/A_RES_52_38-E.pdf ''United Nations General Assembly Resolution 52/38''], 9. detsember 1997, p-d 8–10: ÜRO tervitas tuumarelvade eemaldamist Kasahstanist 1995. aastaks ning Ukrainast ja Valgevenest 1996. aastaks ning nende osalemist tuumarelva leviku tõkestamise lepingus tuumarelvavabade riikidena. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Hinnangud Nõukogude perioodile on endistes liiduvabariikides ja nende sees olnud erinevad. Industrialiseerimise, Teise maailmasõja võidu, hariduse laienemise, teaduse saavutuste ja sotsiaalse mobiilsuse käsitluste kõrval on ajalookirjutuses kesksel kohal poliitiline terror, näljahädad, küüditamised, tsensuur, okupatsioonid, majanduslikud puudujäägid ja keskkonnakahjud. Need erinevad ajalookogemused on mõjutanud mälestusmärke, riigipühi, kooliõpikuid ja avalikku mälukultuuri kogu endise NSV Liidu alal.<ref name="Suny">Ronald Grigor Suny, ''The Soviet Experiment: Russia, the USSR, and the Successor States'', 2. tr, Oxford University Press, 2011.</ref> == Vaata ka == * [[Nõukogude Liidu ajalugu]] * [[Nõukogude Liidu lagunemine]] * [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] * [[NSV Liidu relvajõud]] * [[Nõukogude Liidu välispoliitika]] * [[Nõukogude Liidu kosmoseprogramm]] * [[Nõukogude rubla]] * [[Nõukogude Liidu kodakondsus]] * [[Nõukogude Liidu õigussüsteem]] * [[Nõukogude Liidu välisministrite loend]] * [[Nõukogude Liidu ja USA tippkohtumiste loend]] * [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis]] * [[Nõukogude Liidu jäähokikoondis]] * [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]] * [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] * [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Brown, Archie. ''The Rise and Fall of Communism''. London: Bodley Head, 2009. ISBN 978-0-224-07879-5. * Davies, R. W.; Wheatcroft, Stephen G. ''The Years of Hunger: Soviet Agriculture, 1931–1933''. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2004. ISBN 978-0-333-31107-3. * Fitzpatrick, Sheila. ''The Russian Revolution''. 4. tr. Oxford University Press, 2017. ISBN 978-0-19-880670-7. * Kotkin, Stephen. ''Stalin: Paradoxes of Power, 1878–1928''. New York: Penguin Press, 2014. ISBN 978-1-59420-379-4. * Kotkin, Stephen. ''Stalin: Waiting for Hitler, 1929–1941''. New York: Penguin Press, 2017. ISBN 978-1-59420-380-0. * Service, Robert. ''A History of Modern Russia: From Tsarism to the Twenty-First Century''. 3. tr. Harvard University Press, 2009. ISBN 978-0-674-03493-8. * Siddiqi, Asif A. ''Challenge to Apollo: The Soviet Union and the Space Race, 1945–1974''. NASA SP-4408. Washington: NASA, 2000. * Suny, Ronald Grigor. ''The Soviet Experiment: Russia, the USSR, and the Successor States''. 2. tr. Oxford University Press, 2011. ISBN 978-0-19-534055-6. * Taubman, William. ''Gorbachev: His Life and Times''. New York: W. W. Norton, 2017. ISBN 978-0-393-64701-3. * Zickel, Raymond E. (toim). ''Soviet Union: A Country Study''. 2. tr. Washington: Federal Research Division, Library of Congress, 1991. ISBN 0-8444-0727-5. * Zubok, Vladislav M. ''A Failed Empire: The Soviet Union in the Cold War from Stalin to Gorbachev''. Chapel Hill: University of North Carolina Press, 2007. ISBN 978-0-8078-3098-7. == Välislingid == {{commonskat|Soviet Union}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.loc.gov/exhibits/archives/ ''Revelations from the Russian Archives''] – Library of Congressi digitaalne näitus Nõukogude arhiividest. * [https://soviethistory.msu.edu/ ''Seventeen Moments in Soviet History''] – Michigani Riikliku Ülikooli dokumentide, piltide ja ajalooülevaadete kogu. * [https://history.state.gov/historicaldocuments ''Foreign Relations of the United States''] – USA välisministeeriumi ajaloodokumentide kogu, mis sisaldab mahukaid allikakogumikke NSV Liidu välissuhete kohta. * [https://www.marines.mil/portals/1/Publications/Soviet%20Union%20Study_1.pdf ''Soviet Union: A Country Study''] – Library of Congressi Federal Research Divisioni 1991. aasta ülevaateteos. [[Kategooria:Venemaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Aasia uusima aja ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Nõukogude Liit| ]] [[Kategooria:Sotsialistlikud riigid]] mjtkger9jw5zya25e8egijf8bmji8u7 7217326 7217308 2026-08-18T13:05:30Z Kruusamägi 1530 /* Ajalugu */ 7217326 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit |lipp = Flag of the Soviet Union.svg |lipp-tekst = [[Nõukogude Liidu lipp|NSV Liidu lipp]] |vapp = Coat of arms of the Soviet Union 1.svg |vapp-tekst = [[Nõukogude Liidu vapp|NSV Liidu vapp]] |asendikaart = LocationSovietUnion.png |asendikaart-tekst = Nõukogude Liidu territoorium 1991. aastal |algusaasta = 1922 |lõppaasta = 1991 |valitsusvorm = föderaalne sotsialistlik liitriik; ''de facto'' üheparteiriik kuni 1990. aastani |riigikeel = liiduülene ametlik keel puudus kuni 1990. aastani; [[vene keel]] (1990–1991) |peamised-keeled = vene keel ja liiduvabariikide keeled |pealinn = [[Moskva]] |religioon = riiklik [[ateism]]; [[õigeusk]], [[islam]], [[katoliiklus]], [[protestantism]], [[judaism]] jt |pindala = 22 402 200 km² |rahvaarv = 286 717 000 |rahvaarv-aasta = 1989 |rahvastikutihedus = 12,8 in/km² |rahaühik = [[Nõukogude rubla]] |hümn = [[Nõukogude Liidu hümn]] (1944–1991); varem „[[Internatsionaal (hümn)|Internatsionaal]]“ |deviis = [[Nõukogude Liidu deviis|„Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“]] }} '''Nõukogude Liit''' (ametlikult '''Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit''', lühendid '''NSV Liit''' ja '''NSVL'''; [[vene keel]]es ''Союз Советских Социалистических Республик'', ''Союз ССР'' ja ''СССР'') oli 30. detsembrist 1922 kuni 26. detsembrini 1991 eksisteerinud [[Euraasia]] sotsialistlik liitriik. Pindalaga ligikaudu 22,4 miljonit km² hõlmas see Ida-Euroopat ning suuremat osa Põhja- ja Kesk-Aasiast ja oli oma hilisemal eksisteerimisajal maailma suurim riik. 1989. aasta rahvaloendusel elas NSV Liidus 286,7 miljonit inimest.<ref name="LOC1991">Raymond E. Zickel (toim), [https://www.marines.mil/portals/1/Publications/Soviet%20Union%20Study_1.pdf ''Soviet Union: A Country Study''], 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, Washington, 1991, eriti lk xlv–xlix ning peatükid 2–19. Uurimistöö lõpetatud mais 1989; 1991. aasta väljaanne sisaldab ka hilisemaid täiendusi. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> NSV Liit kujunes [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonide]], bolševike võimuhaaramise ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] tulemusel. 30. detsembril 1922 ühinesid [[Vene SFNV|Vene NFSV]], [[Ukraina NSV]], [[Valgevene NSV]] ja [[Taga-Kaukaasia SFNV]] uueks liitriigiks.<ref name="Formation">Peter Roudik, [https://blogs.loc.gov/law/2013/01/treaty-on-the-creation-of-the-soviet-union-signed-sealed-and-delivered/ ''Treaty on the Creation of the Soviet Union – Signed, Sealed, and Delivered''], Library of Congress, 4. jaanuar 2013. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Põhiseaduse järgi koosnes riik liiduvabariikidest, millele oli muu hulgas ette nähtud õigus liidust välja astuda, kuid tegelik poliitiline ja majanduslik võim koondus suuresti Moskvasse. Kuni 1990. aastani valitses riiki sisuliselt [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] (NLKP); 1977. aasta põhiseaduse artikkel 6 nimetas parteid ühiskonna „juhtivaks ja suunavaks jõuks“.<ref name="LOCgov">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükid 7 „The Communist Party“ (lk 279–326) ja 8 „Government Structure and Functions“ (lk 327–366).</ref> 1920. aastate lõpus koondas [[Jossif Stalin]] enda kätte diktaatorliku võimu. Tema ajal viidi läbi kiire [[industrialiseerimine]] ja põllumajanduse sunniviisiline [[kollektiviseerimine]], millega kaasnesid suured ühiskondlikud vapustused, [[Nõukogude Liidu näljahäda 1932–1933|1932.–1933. aasta näljahäda]], massirepressioonid, [[Suur terror]] ja [[Gulag]]i sunnitöölaagrite süsteemi kiire laienemine.<ref name="LOCarchives">[https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives: Internal Workings of the Soviet Union''], Library of Congress. Jaotised „Repression and Terror“, „The Gulag“, „Collectivization and Industrialization“, „Ukrainian Famine“ ja „Deportations“. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1939. aastal sõlmis NSV Liit [[Natsi-Saksamaa]]ga [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i. Teise maailmasõja algfaasis tungis Punaarmee Poolasse, NSV Liit alustas sõda Soome vastu, okupeeris ja annekteeris 1940. aastal Eesti, Läti ja Leedu ning hõivas Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.<ref name="FRUS1939">[https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1939v01 ''Foreign Relations of the United States, Diplomatic Papers, 1939, General, Volume I''], jaotised Saksa-Nõukogude mittekallaletungilepingu, Poola ja Saksa-Nõukogude koostöö kohta. U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref><ref name="FRUS1940">[https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1940v01 ''Foreign Relations of the United States, Diplomatic Papers, 1940, General, Volume I''], jaotised „Relations between Finland and the Soviet Union“, „Forcible occupation of the Baltic States“, „The seizure of Bessarabia“ ja „Wartime cooperation between Germany and the Soviet Union“. U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Balti riikide sunniviisilist inkorporeerimist ei tunnustanud de jure muu hulgas Ameerika Ühendriigid; Eesti, Läti ja Leedu käsitlevad 1991. aastat oma riikliku iseseisvuse taastamisena, mitte uute riikide tekkimisena.<ref name="Welles">[https://vm.ee/en/news/joint-statement-us-secretary-state-and-ministers-foreign-affairs-estonia-latvia-lithuania ''Joint Statement by the U.S. Secretary of State and the Ministers of Foreign Affairs of Estonia, Latvia, and Lithuania''], Eesti Välisministeerium, 23. juuli 2020. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] sai Teise maailmasõja suurim ja ohvriterohkeim sõjatanner; pärast esialgseid katastroofilisi kaotusi peatas NSV Liit Saksa pealetungi, saavutas murrangu [[Stalingradi lahing|Stalingradi]] ja [[Kurski lahing|Kurski]] lahingutes ning vallutas 1945. aasta kevadel Berliini.<ref name="USHMMfront">[https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/the-soviet-union-and-the-eastern-front ''The Eastern Front: The German War against the Soviet Union''], United States Holocaust Memorial Museum. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> NSV Liidu inimkaotusi sõjas hinnatakse ligikaudu 26,6 miljonile inimesele, hõlmates nii sõjaväelasi kui ka tsiviilelanikke.<ref name="WW2losses">[https://www.nationalww2museum.org/war/articles/soviet-occupation-of-austria ''The Soviet Occupation of Austria''], The National WWII Museum, 20. september 2021. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Pärast sõda kujunes NSV Liidust üks kahest maailma peamisest [[üliriik|üliriigist]] ning koos Ameerika Ühendriikidega üks [[külm sõda|külma sõja]] keskseid osalisi. Moskva kontrolli või tugeva mõju alla sattus suur osa Kesk- ja Ida-Euroopast; 1955. aastal loodi [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]. NSV Liit arendas ulatusliku tuumarelvastuse, kosmoseprogrammi ja ülemaailmse sõjalise-poliitilise võrgustiku. 1980. aastateks aeglustus majanduskasv, süvenesid planeerimissüsteemi ebatõhusus ja tarbekaupade puudujäägid ning sõjaline koormus ja struktuursed probleemid raskendasid majanduse uuendamist.<ref name="LOCeco">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükid 11 „Economic Structure and Policy“ (lk 449–482), 12 „Industry“ (lk 483–518), 13 „Agriculture“ (lk 519–542) ja 15 „Foreign Trade“ (lk 589–620).</ref> 1985. aastal võimule tulnud [[Mihhail Gorbatšov]] käivitas [[perestroika]], [[glasnost]]i ja poliitilise demokratiseerimise, kuid reformid ei stabiliseerinud majandust ning vähendasid keskvõimu kontrolli. Liiduvabariikides tugevnesid rahvuslikud ja iseseisvusliikumised. 1991. aasta augustis ebaõnnestunud riigipöördekatse kiirendas liidu lagunemist.<ref name="Collapse">[https://history.state.gov/milestones/1989-1992/collapse-soviet-union ''The Collapse of the Soviet Union''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Gorbatšov astus 25. detsembril 1991 NSV Liidu presidendi ametist tagasi ning järgmisel päeval tunnistas NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu liidu eksistentsi lõppenuks. Venemaa Föderatsioon jätkas NSV Liidu liikmesust ÜRO-s ning võttis üle selle ÜRO põhikirjast ja ÜRO peasekretäri deponeeritud mitmepoolsetest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.<ref name="UNsuccession">[https://treaties.un.org/pages/HistoricalInfo.aspx ''Historical Information – Russian Federation''], United Nations Treaty Collection: Venemaa presidendi 24. detsembri 1991 teatis ÜRO peasekretärile. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Nimetus ja keel == Riigi ametlik eestikeelne nimetus oli „Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit“. Vene keeles oli täisnimetus ''Союз Советских Социалистических Республик'' (''Sojuz Sovetskih Sotsialistitšeskih Respublik''), lühend ''СССР''. Igapäevases kasutuses nimetati riiki Nõukogude Liiduks (vene ''Советский Союз'') ning selle elanikke koondnimetusega „nõukogude inimesed“ või „nõukogude kodanikud“. Sõna „nõukogu“ viitas tööliste, sõdurite ja talupoegade esinduskogudele ehk [[nõukogu (poliitika)|nõukogudele]] (vene ''совет'', ''sovet''). NSV Liidul ei olnud suurema osa eksisteerimisajast liidu tasandil õigusaktiga määratud ainsat riigikeelt. Vene keel oli siiski riigi keskvalitsuse, relvajõudude, suure osa kõrghariduse, teaduse ja vabariikidevahelise suhtluse peamine keel. Alles 24. aprilli 1990. aasta NSV Liidu keeleseadus andis vene keelele sõnaselgelt liidu ametliku keele staatuse, säilitades samal ajal liiduvabariikide õiguse määrata oma riigikeeled.<ref name="LanguageLaw">[https://base.garant.ru/6335701/ ''Закон СССР от 24.04.1990 N 1450-I «О языках народов СССР»''], Vedomosti Sjezda narodnõh deputatov SSSR i Verhovnogo Soveta SSSR, 1990, nr 19, art 327; vt ka J. F. Chevalier, [https://scholarsarchive.byu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1233&context=rlj ''An Overview of Language Planning in the Russian Federation''], ''Russian Language Journal'', 2006. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Nõukogude Liidu ajalugu}} === Revolutsioonid ja kodusõda === {{Vaata|Venemaa kodusõda}} 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]] kukutas Venemaa keisririigi monarhia. [[Venemaa Ajutine Valitsus]] jätkas osalemist Esimeses maailmasõjas ning jagas võimu tööliste ja sõdurite nõukogudega. Sama aasta sügisel haarasid [[Vladimir Lenin]]i juhitud [[bolševikud]] Petrogradis võimu. Uus valitsus sõlmis 1918. aasta märtsis Saksamaa ja tema liitlastega [[Brest-Litovski rahu]], millega Venemaa loobus ajutiselt ulatuslikest läänepoolsetest aladest. Bolševike võimu vastu puhkes mitme osapoolega kodusõda. Punaarmee võitles [[Valgekaartlased|valgete vägede]], piirkondlike iseseisvusliikumiste, talurahva ülestõusude ja välisriikide ekspeditsioonivägede vastu. Sõjaaegne [[sõjakommunism]] tähendas muu hulgas tööstuse laialdast riigistamist, teravilja sundrekvireerimist ja eraettevõtluse tugevat piiramist. Kodusõja, majandusliku kokkuvarisemise, epideemiate ja 1921.–1922. aasta näljahäda järel asendas Lenin sõjakommunismi osaliselt turumehhanisme taastanud [[uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitikaga]] (NEP).<ref name="LOChistory">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükk 2 „Historical Setting: 1917 to 1982“, lk 53–96.</ref> [[Fail:Cover of the 1922 Declaration and Treaty on the Formation of the USSR.jpg|pisi|1922. aasta NSV Liidu moodustamise deklaratsiooni ja liidulepingu kaas]] === Nõukogude Liidu moodustamine === 1920.–1921. aastal sõlmisid [[Vene SFNV]], [[Ukraina NSV]], [[Valgevene NSV]] ja [[Taga-Kaukaasia SFNV]] (ühendas Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani) omavahel sõjalis-majanduslikke lepinguid. 1922. aasta veebruaris Moskvas toimunud nõupidamisel otsustati, et [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidžaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921) rahvusvahelisel [[Genova konverents]]il (aprillis 1922). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Aserbaidžaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel. Vaieldi selle üle, kas vabariigid peaksid liituma Venemaaga autonoomsete üksustena või moodustama formaalselt võrdsete vabariikide föderatsiooni. Lenini toetatud föderatiivne lahendus jäi peale. [[30. detsember|30. detsembril]] [[1922]] kiitis esimene üleliiduline nõukogude kongress heaks NSV Liidu moodustamise deklaratsiooni ja lepingu. Asutajateks olid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV.<ref name="Formation" /> 1924. aasta [[NSV Liidu konstitutsioon]] kinnistas uue liitriigi institutsioonid. [[Fail:19220900-lenin stalin gorky-02.jpg|pisi|left|[[Vladimir Lenin]] ja [[Jossif Stalin]] Gorkis 1922. aasta septembris]] Lenini tervis halvenes juba enne liidu moodustamist ja ta suri 21. jaanuaril 1924. Järgnenud võimuvõitluses tõrjus partei peasekretär Jossif Stalin järk-järgult kõrvale [[Lev Trotski]], [[Grigori Zinovjev]]i, [[Lev Kamenev]]i, [[Nikolai Buhharin]]i ja teised rivaalid. 1920. aastate lõpuks oli Stalinist saanud riigi domineeriv juht.<ref name="LOCarchives" /> === Stalinlik ümberkujundamine ja terror === [[Fail:Famine en URSS 1933.jpg|pisi|1932.–1933. aasta näljahädast puudutatud alad. Nälg tabas eriti raskelt Ukrainat, Kasahstani, Põhja-Kaukaasiat ja Volga piirkonda.]] 1928. aastal alanud esimene [[viisaastakuplaan]] seadis esikohale rasketööstuse, energeetika, masinaehituse ja kaitsetööstuse kiire laiendamise. Riik suunas investeeringuid uutesse tööstuskeskustesse Uuralites, Siberis, Ukrainas ja mujal. Suured ehitusprojektid, sealhulgas [[Dnepri hüdroelektrijaam]], [[Magnitogorsk]]i metallurgiakombinaat ja uued traktori- ning masinatehased, muutsid majanduse struktuuri. Tööstustoodang ja linnarahvastik kasvasid kiiresti, kuid ametlikud plaaninäitajad olid sageli ebarealistlikud, tarbekaupade tootmine jäi tagaplaanile ning tööjõu mobiliseerimisega kaasnesid rasked sotsiaalsed kulud.<ref name="LOCarchives" /> Põllumajanduses käivitas juhtkond 1929. aastast ulatusliku sunniviisilise kollektiviseerimise. Talumajapidamised koondati [[kolhoos]]idesse ja [[sovhoos]]idesse; niinimetatud [[kulak]]ute vara konfiskeeriti ning miljoneid inimesi tabasid väljasaatmine, vangistus või muud repressioonid. Sundkollektiviseerimine, teravilja riiklikud kokkuostu- ja rekvireerimisnõuded, põllumajanduse segipaiskumine ning võimude repressiivne poliitika olid kesksed tegurid 1932.–1933. aasta katastroofilises näljahädas, mis tappis NSV Liidu eri piirkondades miljoneid inimesi.<ref name="LOCarchives" /><ref name="DaviesWheatcroft">R. W. Davies ja Stephen G. Wheatcroft, ''The Years of Hunger: Soviet Agriculture, 1931–1933'', Palgrave Macmillan, 2004.</ref> Ukrainas tuntakse seda näljahäda [[Holodomor]]ina; Eesti Riigikogu mõistis 1993. aastal Ukrainas toime pandud kommunistliku genotsiidipoliitika hukka ning Eesti oli esimene riik, mille parlament Holodomori genotsiidina tunnustas.<ref name="HolodomorEE">[https://www.riigikogu.ee/en/press-releases/board-of-the-riigikogu/hussar-accepted-the-highest-award-of-the-ukrainian-world-congress-on-behalf-of-the-riigikogu/ ''Hussar accepted the highest award of the Ukrainian World Congress on behalf of the Riigikogu''], Riigikogu, 20. juuni 2024. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1930. aastatel ehitas Stalin üles ulatusliku poliitilise terrori süsteemi. 1934. aastal anti siserepressioonides keskne roll [[NKVD]]-le. [[Suur terror|Suure terrori]] kõrgajal 1936–1938 toimusid näidisprotsessid, massilised arreteerimised, hukkamised ja küüditamised; repressioonid tabasid partei- ja riigiaparaati, Punaarmee ohvitsere, intelligentsi, vaimulikke, talupoegi ja paljusid rahvusgruppe. Miljonid inimesed saadeti [[Gulag]]i vangilaagritesse või asumisele. Sunnitööjõudu kasutati kaevandustes, metsanduses ning kanalite, raudteede ja tööstusobjektide rajamisel.<ref name="LOCarchives" /> Poliitilise kontrolliga kaasnes kultuuriline ja ideoloogiline ühtlustamine. 1932. aastast reorganiseeriti sõltumatud kunstiorganisatsioonid ning [[sotsialistlik realism]] muutus ametlikult soositud esteetiliseks normiks. Trükisõna, teater, film ja hiljem ringhääling allutati tsensuurile. Samal ajal laiendati ulatuslikult üldharidust, tehnilist väljaõpet ja kõrgharidust, mis toetas industrialiseerimist ja vähendas kirjaoskamatust.<ref name="LOCmedia">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükk 9 „Mass Media and the Arts“, lk 367–398; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], Library of Congress, jaotised „Censorship“ ja „Anti-religious Campaigns“.</ref> === Välispoliitika 1920.–1930. aastatel === 1920. aastatel püüdis NSV Liit ühtaegu murda diplomaatilisest isolatsioonist ja toetada [[Komintern]]i kaudu välisriikide kommunistlikke liikumisi. 1922. aasta [[Rapallo leping]] normaliseeris suhted Saksamaaga. 1934. aastal võeti NSV Liit [[Rahvasteliit]]u. Natsi-Saksamaa tugevnedes propageeris Moskva mõnda aega kollektiivset julgeolekut ja toetas [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] vabariiklasi, kuid 1939. aasta suvel ebaõnnestusid läbirääkimised Suurbritannia ja Prantsusmaaga võimaliku sõjalise liidu üle.<ref name="LOChistory" /> 23. augustil 1939 kirjutasid NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] Moskvas alla Saksa-Nõukogude mittekallaletungilepingule ehk Molotovi-Ribbentropi paktile. Salajane lisaprotokoll jagas osa Ida- ja Põhja-Euroopast Saksa ja Nõukogude mõjusfäärideks. 28. septembril sõlmitud Saksa-Nõukogude piiri- ja sõpruslepinguga korrigeeriti Poola jagamisel kujunenud piire ja mõjusfääre.<ref name="FRUS1939" /> [[Fail:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotov kirjutab 28. septembril 1939 alla Saksa-Nõukogude piiri- ja sõpruslepingule. Tema selja taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.]] === Teise maailmasõja algus ja territoriaalne laienemine 1939–1941 === 1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat. 17. septembril tungis Punaarmee Poolasse idast. Poola riigi jagamise järel liideti suurem osa NSV Liidu hõivatud aladest Ukraina NSV ja Valgevene NSV-ga; Vilniuse piirkond anti hiljem Leedule. Saksa ja Nõukogude julgeolekuorganid tegid piiratud koostööd okupeeritud Poola kontrollimisel, samal ajal rakendas Nõukogude võim oma hõivatud aladel riigistamist, arreteerimisi ja küüditamisi.<ref name="FRUS1939" /> 30. novembril 1939 ründas NSV Liit Soomet, alustades [[Talvesõda]]. Moskva toetas [[Terijoki|Terijoel]] loodud [[Soome Demokraatlik Vabariik|Soome Demokraatliku Vabariigi]] marionettvalitsust, kuid Soome vastupanu nurjas plaani riiki kiiresti allutada. Rahvasteliit heitis NSV Liidu 14. detsembril 1939 organisatsioonist välja. 12. märtsi 1940 [[Moskva rahuleping]]uga loovutas Soome NSV Liidule [[Karjala kannas]]e ja teisi alasid. Soome Demokraatlikku Vabariiki ei liidetud NSV Liiduga: see lõpetas pärast rahulepet tegevuse. 31. märtsil muudeti [[Karjala ANSV]] [[Karjala-Soome NSV]]-ks ning sellesse arvati suur osa Soomelt saadud territooriumidest. Karjala-Soome NSV oli liiduvabariik kuni 1956. aastani.<ref name="FRUS1940" /> 1939. aasta sügisel sundis NSV Liit Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise lepingud nagu [[baaside leping]], mis lubasid riikidesse Nõukogude sõjaväebaasid. 1940. aasta juunis esitas Moskva Balti riikidele ultimaatumid, tõi sisse täiendavad väed ning okupeeris riigid. Nõukogude kontrolli all moodustatud valitsused korraldasid ebavabad valimised, mille järel uued parlamendid taotlesid liitumist NSV Liiduga. Leedu inkorporeeriti 3., Läti 5. ja Eesti 6. augustil 1940. Ameerika Ühendriigid mõistsid 23. juuli [[Wellesi deklaratsioon]]iga Balti riikide iseseisvuse hävitamise hukka ega tunnustanud anneksiooni; mittetunnustamispoliitikat järgisid erinevas vormis ka mitmed teised riigid.<ref name="FRUS1940" /><ref name="Welles" /> Juunis 1940 sundis NSV Liit Rumeeniat loovutama [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]]. Bessaraabia keskosa ühendati osaga senisest Moldaavia ANSV-st ja moodustati [[Moldaavia NSV]]; teised vallutatud alad anti Ukraina NSV-le.<ref name="FRUS1940" /> 1944. aasta oktoobris võeti Nõukogude Liidu koosseisu seni osaliselt tunnustatud ja Moskvast tugevalt sõltunud [[Tuva Rahvavabariik]], millest moodustati Vene NFSV koosseisus [[Tuva autonoomne oblast]].<ref name="Tuva">Mergen Mongush, [https://www.cambridge.org/core/journals/nationalities-papers/article/annexation-of-tannutuva-and-the-formation-of-the-tuvinskaya-assr/3FB87138E23C3B3355C4924874E1E69B ''The Annexation of Tannu-Tuva and the Formation of the Tuvinskaya ASSR''], ''Nationalities Papers'', 21 (1), 1993, lk 47–52. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahuldas Tuva liitumistaotluse 11. oktoobril 1944. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Saksa-Nõukogude sõda 1941–1945 === [[Fail:Raising a flag over the Reichstag.jpg|pisi|Jevgeni Haldei tuntud foto Nõukogude lipu heiskamisest [[Riigipäevahoone]] kohale Berliinis, 2. mai 1945]] [[Fail:Yalta Conference (Churchill, Roosevelt, Stalin) (B&W).jpg|pisi|[[Winston Churchill]], [[Franklin D. Roosevelt]] ja Jossif Stalin [[Jalta konverents]]il 1945. aasta veebruaris]] 22. juunil 1941 alustas Saksamaa koos liitlastega [[operatsioon Barbarossa|operatsiooni Barbarossa]]. Nõukogude juhtkond ja Punaarmee ei suutnud sissetungi esimestel nädalatel tõhusalt tõkestada. Punaarmee kaotas esimestel kuudel tohutuid alasid, isikkoosseisu ja varustust ning miljonid sõdurid langesid vangi. Saksa väed jõudsid Leningradi, Moskva ja Rostovi lähistele. Natsi-Saksamaa pidas vallutussõda ideoloogilise ja rassilise hävitussõjana: okupeeritud Nõukogude territooriumidel mõrvati juute, romasid, partei- ja riigiametnikke ning teisi tsiviilisikuid; nälja, hukkamiste ja ebainimlike tingimuste tõttu suri ka miljoneid Nõukogude sõjavange ja tsiviilelanikke.<ref name="USHMMfront" /> NSV Liit evakueeris 1941.–1942. aastal suure hulga tehaseid, töölisi ja seadmeid Uuralitesse, Volga piirkonda, Siberisse ning Kesk-Aasiasse. Sõjamajandus suutis seejärel toota väga suurtes kogustes tanke, suurtükke ja lennukeid. Olulise panuse andis ka Ameerika Ühendriikide [[Lend-Lease]]-abi, millest eriti tähtsad olid veoautod, vedurid, alumiinium, sidevahendid, toiduained ja muud logistilised ressursid. Moskva lahing talvel 1941–1942 lõpetas Saksamaa kiire pealetungi pealinnale. [[Leningradi blokaad]] kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta jaanuarini ja tõi kaasa massilise tsiviilsuremise. Sõja strateegiline murrang kujunes 1942.–1943. aasta [[Stalingradi lahing]]us, kus Saksa 6. armee kapituleerus. 1943. aasta [[Kurski lahing]]u järel läks strateegiline initsiatiiv üha enam Punaarmeele. 1944. aasta [[operatsioon Bagration]] purustas suure osa Saksa väegrupist Mitte ning viis Nõukogude väed taas Kesk-Euroopasse.<ref name="Bagration">[https://www.iwm.org.uk/history/second-world-war/eastern-front/operation-bagration ''Operation Bagration''], Imperial War Museums. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1944. aastal taastas NSV Liit kontrolli Eesti, Läti ja Leedu üle; Balti riikide seisukohast algas või jätkus Nõukogude okupatsioon. 1945. aasta alguses jõudis Punaarmee Oderi jõeni ning alustas aprillis [[Berliini lahing]]ut. Berliin kapituleerus 2. mail ja Saksamaa relvajõudude tingimusteta alistumine jõustus Euroopas 8. mail 1945 (Moskva aja järgi oli juba 9. mai).<ref name="Berlin">[https://www.iwm.org.uk/history/second-world-war/eastern-front/the-battle-of-berlin-germanys-downfall-on-the-eastern-front ''The Battle of Berlin: Germany's downfall on the Eastern Front''], Imperial War Museums. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Augustis 1945 kuulutas NSV Liit vastavalt liitlastega kokkulepitule sõja Jaapanile, purustas Mandžuurias [[Kwantungi armee]] ning hõivas Lõuna-Sahhalini ja Kuriilid. Sõda oli NSV Liidu ajaloos enneolematu demograafiline ja materiaalne katastroof. Ligikaudu 26,6 miljonit Nõukogude inimest hukkus; tuhanded linnad ja kümned tuhanded külad said kahjustada või hävisid ning eriti laastatud olid Ukraina, Valgevene, Venemaa lääneosa ja Baltimaad.<ref name="WW2losses" /> Sõjaline võit kujunes samal ajal hilisema Nõukogude riikliku identiteedi ja legitimatsiooni üheks keskseks aluseks. === Sõjajärgne stalinism ja külma sõja algus === {{Vaata|Külm sõda}} Sõja lõpuks paiknes Punaarmee suures osas Kesk- ja Ida-Euroopast. Aastatel 1945–1949 kindlustasid kommunistlikud parteid Moskva toel võimu Poolas, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias, Tšehhoslovakkias ja Nõukogude okupatsioonitsoonist moodustatud Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Jugoslaavia ja Albaania kommunistid olid võimule tulnud suuresti oma relvastatud liikumiste toel; [[Jugoslaavia]] sattus 1948. aastal Staliniga teravasse konflikti ja jäi Nõukogude blokist väljapoole. Majandusliku koostöö koordineerimiseks loodi 1949. aastal [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] (VMN ehk Comecon). NSV Liit oli 1945. aastal üks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i asutajaliikmeid ning talle kuulus alaline koht [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s. Lisaks said eraldi ÜRO asutajaliikmeteks Ukraina NSV ja Valgevene NSV. 1949. aastal katsetas NSV Liit oma esimest aatomipommi, lõpetades Ameerika Ühendriikide tuumamonopoli. Külma sõja vastasseis väljendus Berliini kriisides, relvastumises, propagandas, luuretegevuses ja vastanduvate sõjaliste liitude kujunemises. Sõjajärgne taastamine eelistas taas rasketööstust ja kaitsesektorit. Samal ajal jätkusid poliitilised repressioonid: toimusid nn [[Leningradi afäär]], ideoloogiline [[ždanovlus|ždanovštšina]], kampaaniad „kosmopolitismi“ vastu ja 1952.–1953. aasta nn [[arstide vandenõu]]. Lääne-Ukrainas, Baltimaades ja mujal suruti maha relvastatud vastupanu ning korraldati kollektiviseerimist ja massiküüditamisi; Eestis oli suurim sõjajärgne küüditamine [[märtsiküüditamine|1949. aasta märtsiküüditamine]].<ref name="LOCarchives" /> NSV Liit toetas 1947. aastal ÜRO Palestiina jagamisplaani ja tunnustas 1948. aasta mais Iisraeli riiki; septembris avati Moskvas Iisraeli diplomaatiline esindus. Nõukogude poliitika kaldus 1950. aastate alguses üha enam araabia riikide toetamisele. 1953. aasta veebruaris katkestatud Nõukogude-Iisraeli diplomaatilised suhted taastati sama aasta juulis pärast Stalini surma.<ref name="Israel1953">[https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1952-54v09p1/d640 ''The Chargé in Israel (Russell) to the Department of State, 21 July 1953''], ''Foreign Relations of the United States, 1952–1954'', kd IX, osa 1, dokument 640, U.S. Department of State, Office of the Historian. Dokument käsitleb sama aasta veebruaris katkenud suhete taastamist. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Pikaajaline diplomaatiliste suhete katkestamine toimus pärast 1967. aasta kuuepäevast sõda ning suhted taastati 1991. aasta oktoobris.<ref name="Israel">[https://embassies.gov.il/russia/en/the-embassy/bilateral-relations ''Israel–Russia Bilateral Relations''], Embassy of Israel in Russia / Israel Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Hruštšovi ajajärk 1953–1964 === Stalin suri 5. märtsil 1953. Tema järel tekkis kollektiivne juhtkond, milles [[Lavrenti Beria]] vahistati ja hukati ning [[Georgi Malenkov]]i mõju vähenes. 1950. aastate keskpaigaks tõusis partei juhtivaks tegelaseks [[Nikita Hruštšov]]. 1956. aasta veebruaris pidas ta NLKP XX kongressi kinnisel istungil niinimetatud [[Hruštšovi salajane kõne|salajase kõne]], milles mõistis hukka Stalini isikukultuse, massilised parteipuhastused ja osa varasema terrori kuritegudest. Sellele järgnenud [[destaliniseerimine]] tõi kaasa suure hulga vangide vabastamise ja rehabiliteerimise ning mõningase kultuurilise leebumise ehk [[Hruštšovi sula]].<ref name="SecretSpeech">[https://history.state.gov/milestones/1953-1960/khrushchev-20th-congress ''Khrushchev and the Twentieth Congress of the Communist Party, 1956''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Reformid ei tähendanud üheparteisüsteemist loobumist. 1956. aasta sügisel sekkus Nõukogude armee [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] mahasurumiseks. Hruštšov püüdis majanduse juhtimist detsentraliseerida piirkondlike rahvamajandusnõukogude kaudu, suurendas elamuehitust ning suunas rohkem ressursse tarbekaupade ja põllumajanduse poole, kuid paljud ümberkorraldused olid heitlikud ja tulemused ebaühtlased. 1954. aastal anti Krimmi oblast Vene NFSV-st Ukraina NSV koosseisu. Välispoliitikas kuulutas Hruštšov eesmärgiks „rahumeelse kooseksisteerimise“ kapitalistlike riikidega, samal ajal kui tuuma- ja raketirelvastumine jätkus. 1957. aastal saatis NSV Liit orbiidile maailma esimese tehiskaaslase [[Sputnik 1]] ning 1961. aastal sai [[Juri Gagarin]]ist esimene inimene kosmoses. 1961. aasta Berliini kriis päädis [[Berliini müür]]i ehitamisega Saksa DV võimude poolt Nõukogude toetusel. 1962. aasta [[Kuuba raketikriis]] viis USA ja NSV Liidu tuumasõja äärele pärast Nõukogude keskmaarakettide salajast paigutamist Kuubale.<ref name="Cuba">[https://history.state.gov/milestones/1961-1968/cuban-missile-crisis ''The Cuban Missile Crisis, October 1962''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1960. aastate alguseks oli süvenenud ka [[Hiina-Nõukogude lõhe]], mis lõhestas rahvusvahelist kommunistlikku liikumist. 1964. aasta oktoobris tagandas NLKP juhtkond Hruštšovi. Partei esimeseks sekretäriks sai [[Leonid Brežnev]] ja valitsusjuhiks [[Aleksei Kossõgin]]. === Brežnevi ajajärk 1964–1982 === [[Fail:Kennedy and Khrushchev in Vienna 1961.png|pisi|USA president [[John F. Kennedy]] ja NSV Liidu valitsusjuht Nikita Hruštšov Viinis 1961. aastal. Külma sõja ajal vaheldusid teravad kriisid läbirääkimiste ja pingelõdvendusega.]] Brežnevi ajal stabiliseerus partei- ja riigiaparaat pärast Hruštšovi sagedasi ümberkorraldusi. 1965. aasta Kossõgini reform püüdis anda ettevõtetele rohkem otsustusruumi ja kasutada kasumlikkuse näitajaid, kuid reformi ulatus jäi piiratuks. 1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastatel paranes paljude kodanike elatustase, kasvas kodumasinate ja kestvuskaupade levik ning jätkus ulatuslik korteriehitus. Samal ajal kuhjusid majanduse struktuursed probleemid: tootlikkuse kasv aeglustus, innovatsiooni juurutamine oli vaevaline, põllumajandus vajas suuri subsiidiume ja teraviljaimporti ning administratiivne planeerimine tekitas kvaliteedi- ja tarneprobleeme.<ref name="LOCeco" /> 1968. aastal püüdis Tšehhoslovakkia kommunistlik juhtkond [[Praha kevad]]e ajal liberaliseerida poliitilist süsteemi. 20.–21. augustil tungisid Nõukogude Liidu juhitud Varssavi pakti väed Tšehhoslovakkiasse ja lõpetasid reformiprotsessi.<ref name="Prague">[https://history.state.gov/milestones/1961-1968/soviet-invasion-czechoslavkia ''Soviet Invasion of Czechoslovakia, 1968''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Sekkumist põhjendati hiljem [[Brežnevi doktriin]]iga, mille kohaselt võis Moskva sekkuda sotsialistliku korra ohustamise korral liitlasriigi siseasjadesse. 1970. aastatel kujunes USA ja NSV Liidu suhetes [[pingelõdvendus]] ehk ''détente''. Sõlmiti [[SALT I]] lepped ja ballistiliste rakettide vastase kaitse leping (1972), toimus USA-Nõukogude tippkohtumisi ning 1975. aasta [[Helsingi lepped|Helsingi lõppakt]] sidus Euroopa julgeoleku küsimused muu hulgas inimõiguste põhimõtetega.<ref name="Detente">[https://history.state.gov/milestones/1969-1976/detente ''Détente and Arms Control, 1969–1979''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> NSV Liidu sees tugevnes samal ajal dissidentlik inimõigusliikumine. Tuntud teisitimõtlejate hulka kuulusid [[Andrei Sahharov]], [[Aleksandr Solženitsõn]] ja paljud rahvuslike õiguste aktivistid. KGB jälgis, vallandas, vangistas, sundis emigratsiooni või paigutas psühhiaatriaasutustesse režiimi aktiivseid kriitikuid.<ref name="LOCarchives" /> 1979. aasta detsembris viis NSV Liit väed Afganistani, et toetada kriisis olevat Afganistani kommunistlikku valitsust. Alanud [[Nõukogude-Afganistani sõda]] kestis peaaegu kümme aastat, nõudis suuri inim- ja materiaalseid kulusid ning halvendas taas järsult suhteid lääneriikidega. USA Senat jättis [[SALT II]] lepingu ratifitseerimata ning võidurelvastumine hoogustus.<ref name="Afghanistan">[https://history.state.gov/milestones/1977-1980/soviet-invasion-afghanistan ''The Soviet Invasion of Afghanistan and the U.S. Response, 1978–1980''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Andropov ja Tšernenko 1982–1985 === Brežnev suri 10. novembril 1982. Tema järglaseks NLKP peasekretärina sai endine KGB esimees [[Juri Andropov]], kes alustas töö- ja parteidistsipliini kampaaniaid ning katsetas piiratud majanduslikke uuendusi. Andropovi tervis oli halb ja ta suri 1984. aasta veebruaris. Järgnenud [[Konstantin Tšernenko]] juhtimisperiood kestis vaid veidi üle aasta. Mõlema lühikese valitsusaja vältel jäid põhiküsimused – majanduse aeglustumine, tehnoloogiline mahajäämus mitmes tsiviilsektoris, Afganistani sõda ja pingeline suhe USA-ga – lahendamata. === Gorbatšov, perestroika ja glasnost 1985–1991 === [[Fail:Evstafiev-spetsnaz-prepare-for-mission.jpg|pisi|Nõukogude eriüksuslased Afganistanis 1988. aastal. Viimased Nõukogude väed lahkusid Afganistanist 1989. aasta veebruaris.]] [[Fail:IAEA 02790015 (5613115146).jpg|pisi|[[Tšornobõli katastroof]]is purunenud 4. reaktor 1986. aastal, mõni kuu pärast õnnetust]] Mihhail Gorbatšov valiti NLKP peasekretäriks 11. märtsil 1985. Ta päris aeglustuva majanduse, jäiga haldussüsteemi, ulatusliku sõjalise koormuse ning avalikkuse vähese usalduse ametliku teabe vastu. Gorbatšovi [[perestroika]] pidi majandust ja riigijuhtimist ümber korraldama, [[glasnost]] laiendama avalikku arutelu ja teabe kättesaadavust ning ''demokratizatsija'' tooma poliitikasse senisest konkurentsivõimelisemaid valimisi.<ref name="LOC1991" /><ref name="Collapse" /> Majandusreformidega anti riigiettevõtetele mõningast iseseisvust, lubati ühisettevõtteid välispartneritega ja 1988. aastast senisest laiemalt kooperatiivset eraettevõtlust. Reformid jäid aga poolele teele: riiklik hinnasüsteem, subsiidiumid, tellimused ja tarneahelad eksisteerisid kõrvuti uute turuelementidega. Tootmis- ja tarneraskused, eelarvepuudujääk, rahapakkumise kasv ja süvenev kaupade nappus muutsid 1980. aastate lõpu majandusolukorra järjest ebastabiilsemaks.<ref name="LOCeco" /> 26. aprillil 1986 toimunud [[Tšornobõli katastroof]] tõi esile tuumaenergeetika ohutusprobleemid ja riikliku infosüsteemi varjamiskultuuri. Ukraina NSV-s asuva elektrijaama neljas RBMK-reaktor plahvatas ebaõnnestunud madalvõimsuskatse käigus; õhku paiskus suur kogus radioaktiivseid aineid, Prõpjati linn evakueeriti ja hiljem asustati ümber sadu tuhandeid inimesi.<ref name="IAEA">[https://www.iaea.org/topics/chornobyl ''Chornobyl''], International Atomic Energy Agency; vt ka [https://www-pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/Pub1239_web.pdf ''Chernobyl's Legacy: Health, Environmental and Socio-Economic Impacts''], Chernobyl Forum / IAEA, 2006. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Katastroofi käsitlemine kiirendas glasnosti arengut ja kasvatas keskvõimu suhtes kriitikat. Välispoliitikas rääkis Gorbatšov „uuest mõtlemisest“. 1987. aastal sõlmisid USA ja NSV Liit [[INF-leping]]u, mis kõrvaldas terve klassi maismaal paiknevaid kesk- ja lühimaarakette. Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist lõpetati 1989. aasta veebruaris. Moskva loobus jõuga takistamast Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide kokkuvarisemist 1989. aastal ning nõustus 1990. aastal Saksamaa taasühinemisega. 1991. aasta juulis kirjutasid George H. W. Bush ja Gorbatšov alla [[START I]] lepingule strateegiliste tuumarelvade vähendamiseks.<ref name="Collapse" /> 1988. aasta põhiseadusmuudatustega loodi [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]], mille 1989. aasta valimistel võis paljudes ringkondades kandideerida mitu inimest. Valimised ei olnud veel täielikult mitmeparteisüsteemsed, kuid tõid parlamenti nähtava opositsioonilise tiiva ja muutsid televisioonis üle kantud kongresside debatid üleliiduliseks poliitiliseks sündmuseks.<ref name="LOCgov" /> 1990. aasta märtsis muudeti põhiseaduse artiklit 6, lõpetades NLKP põhiseadusliku võimumonopoli, ning loodi NSV Liidu presidendi amet. Kongress valis Gorbatšovi esimeseks ja ainsaks NSV Liidu presidendiks. Glasnost võimaldas avalikult käsitleda Stalini terrorit, Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolle, sõjalisi kaotusi, keskkonnakahjusid ja muid varem tsenseeritud teemasid. Ühtlasi tugevnesid rahvuslikud liikumised Balti riikides, Kaukaasias, Ukrainas, Moldovas ja mujal. Armeenlaste ja aserbaidžaanlaste konflikt Mägi-Karabahhi pärast muutus vägivaldseks; 1989. aastal kasutasid Nõukogude väed surmavat jõudu Tbilisis ning 1990. aastal Bakuus. Vabariikide ja liidu keskuse vahel arenes 1990.–1991. aastal nn seaduste sõda, milles vabariigid kuulutasid oma õigusaktid liidu omadest ülimuslikuks.<ref name="LOC1991" /> === Balti riikide iseseisvuse taastamine ja NSV Liidu lagunemine === {{Vaata|Nõukogude Liidu lagunemine}} [[Fail:Balti kett 22.jpg|pisi|[[Balti kett]] 23. augustil 1989. Ligikaudu 600 km pikkune inimkett ühendas Eesti, Läti ja Leedu pealinnad ning nõudis Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärgede likvideerimist.]] [[Fail:1991 coup attempt1.jpg|pisi|T-80UD tankid Moskvas 1991. aasta augustiputši ajal]] Balti riikides kujunesid 1987.–1988. aastal ulatuslikud rahvaliikumised, mis ühendasid keskkonna-, keele-, ajaloomälu- ja iseseisvusnõuded. 23. augustil 1989 korraldati Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval [[Balti kett]]. Leedu Ülemnõukogu kuulutas 11. märtsil 1990 välja Leedu iseseisva riigi taastamise; Läti ja Eesti liikusid samal kevadel riikliku iseseisvuse taastamise üleminekuperioodi. Moskva püüdis protsessi majandusliku ja poliitilise survega peatada. 1991. aasta jaanuaris hukkus Vilniuses Nõukogude vägede tegevuse tagajärjel 14 tsiviilisikut; ohvreid oli ka Riias. Balti riikide anneksiooni järjepidevalt mitte tunnustanud riikide jaoks ei olnud küsimus uute riikide eraldumises, vaid varem eksisteerinud riikide iseseisvuse taastamises.<ref name="Welles" /><ref name="Collapse" /> 17. märtsil 1991 korraldati üheksas liiduvabariigis referendum uuendatud föderatsiooni säilitamise küsimuses. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova liidu referendumil ei osalenud. Läbirääkimistes töötati välja uus liiduleping, mis oleks muutnud liidu senisest lõdvemaks föderatsiooniks ning pidi allkirjastatama 20. augustil. 19. augustil 1991 kuulutas rühm NSV Liidu tippametnikke välja [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] ja püüdis Gorbatšovi võimult kõrvaldada. Gorbatšov isoleeriti Krimmis Foroses. Moskvas asus vastupanu keskmesse Venemaa NFSV president [[Boriss Jeltsin]], kes esines Venemaa parlamendihoone juures tanki pealt. Riigipöördekatse varises 21. augustiks kokku, sest putšistidel puudus piisav poliitiline ja sõjaline toetus.<ref name="Collapse" /> Putši ebaõnnestumine murdis NLKP üleliidulise võimu ja kiirendas vabariikide iseseisvumist. Eesti Ülemnõukogu võttis 20. augustil ja Läti Ülemnõukogu 21. augustil vastu otsused riikliku iseseisvuse taastamise kohta; Leedu oli seda teinud juba 1990. aastal. NSV Liidu riiginõukogu tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust 6. septembril 1991. Teised liiduvabariigid kuulutasid 1991. aasta jooksul samuti välja iseseisvuse; Ukraina 1. detsembri referendumil kinnitas iseseisvusdeklaratsiooni üle 90% hääletanutest. 8. detsembril 1991 kirjutasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid alla [[Belovežje leping]]ule, milles deklareeriti, et NSV Liit kui rahvusvahelise õiguse subjekt ja geopoliitiline reaalsus on oma eksistentsi lõpetanud, ning asutati [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] (SRÜ). 21. detsembri Alma-Ata protokolli ja deklaratsiooniga ühines SRÜ-ga veel kaheksa endist liiduvabariiki ning kinnitati liidu institutsioonide lõpetamise suund.<ref name="Collapse" /> 25. detsembril teatas Mihhail Gorbatšov televisioonikõnes oma tagasiastumisest NSV Liidu presidendi ametist. Samal õhtul langetati Kremli kohalt Nõukogude lipp ja heisati Venemaa trikoloor. 26. detsembril võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu vastu deklaratsiooni nr 142-Н, millega konstateeriti NSV Liidu kui riigi ja rahvusvahelise õiguse subjekti eksistentsi lõppu.<ref name="142N">[[wikisource:ru:Декларация Совета Республик ВС СССР от 26.12.1991 № 142-Н|NSV Liidu Ülemnõukogu Vabariikide Nõukogu deklaratsioon nr 142-Н]], 26. detsember 1991 (algdokumendi tekst, vene keeles). Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Riigikord ja poliitiline süsteem == === Põhiseaduslik ülesehitus === NSV Liit määratles end põhiseadustes föderaalse sotsialistliku riigina. Liidu ajal kehtis kolm põhiseadust: [[1924. aasta NSV Liidu konstitutsioon|1924.]], [[1936. aasta NSV Liidu konstitutsioon|1936.]] ja [[1977. aasta NSV Liidu konstitutsioon|1977. aasta põhiseadus]]. 1918. aastal vastu võetud põhiseadus oli Vene NFSV, mitte NSV Liidu põhiseadus ning pärines ajast enne liitriigi moodustamist.<ref name="LOCgov" /> 1924. aasta süsteemis oli kõrgeimaks võimuorganiks üleliiduline nõukogude kongress; kongresside vahel tegutses NSV Liidu Kesktäitevkomitee. Täidesaatvaks organiks oli [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]]. 1936. aasta põhiseadus asendas selle ülesehituse kahekojalise [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]ga, mille kodad olid Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu. Ülemnõukogu Presiidium täitis istungjärkude vahel paljusid parlamendi ülesandeid ning selle esimeest käsitati protokolliliselt riigipeana. 1946. aastal nimetati Rahvakomissaride Nõukogu ümber [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]]ks. 1977. aasta põhiseadus loetles ulatuslikult kodanike sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi, kuid sidus nende teostamise sotsialistliku süsteemi ja riigi huvidega. Tegelikkuses piirasid sõna-, koosoleku-, usu- ja poliitilise organiseerumise vabadust parteiline monopol, tsensuur ja julgeolekuaparaat. Põhiseaduse artikkel 6 sätestas NLKP juhtrolli. 1990. aasta märtsis muudeti artiklit 6 ning loodi tugevate täidesaatvate volitustega NSV Liidu presidendi amet; Mihhail Gorbatšov jäi selle ameti ainsaks hoidjaks.<ref name="LOCgov" /> === Kommunistlik partei ja nomenklatuur === [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] oli suurema osa NSV Liidu ajaloost tegelik poliitilise võimu kese. Parteid nimetati kuni 1925. aastani Venemaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks, aastatel 1925–1952 Üleliiduliseks Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks ning alates 1952. aastast NLKP-ks. Partei organisatsioon lähtus [[demokraatlik tsentralism|demokraatliku tsentralismi]] põhimõttest: allorganid olid kõrgemate organite otsustega seotud ning fraktsiooniline organiseerumine oli 1921. aastast keelatud. Formaalselt oli partei kõrgeim organ kongress, mis valis [[NLKP Keskkomitee|Keskkomitee]]. Kongresside vahel koondus otsustamine tegelikult kitsale juhtkonnale: [[NLKP Keskkomitee Poliitbüroo|Poliitbüroole]] (1952–1966 Presiidium), Sekretariaadile ja partei peasekretärile või esimesele sekretärile. Partei kontrollis ametisse nimetamisi niinimetatud [[nomenklatuur]]i süsteemi kaudu. Tähtsate ametikohtade täitmine ministeeriumides, ettevõtetes, relvajõududes, ülikoolides, meedias ja ühiskondlikes organisatsioonides sõltus parteiorganite heakskiidust. 1987. aastal oli NLKP-l üle 19 miljoni liikme.<ref name="LOC1991" /> === Valimised ja esindusorganid === Enne Gorbatšovi reforme esitati valimistel tavaliselt üks ametlikult heaks kiidetud kandidaat ning poliitiline konkurents väljaspool partei kontrollitud struktuure puudus. Ametlikes valimisliitudes osalesid lisaks kommunistidele parteitud kandidaadid, kuid sõltumatut poliitilist opositsiooni ei lubatud. Ülemnõukogu kogunes tavaliselt lühikesteks istungjärkudeks ning kinnitas üldjuhul parteijuhtkonnas ette valmistatud otsused.<ref name="LOCgov" /> 1988.–1989. aasta reformid muutsid seda korda osaliselt. Uues 2250-liikmelises Rahvasaadikute Kongressis oli paljudes ringkondades võimalik valida mitme kandidaadi vahel. 1989. aasta valimised ei olnud veel täielikult mitmeparteivalimised ja umbes 87% valitud saadikutest olid NLKP liikmed või liikmekandidaadid, kuid mitmed juhtivad parteiametnikud said lüüa ning parlamentaarsed debatid muutusid sisuliseks ja avalikuks. Kongress valis enda seast 542-liikmelise alaliselt töötava Ülemnõukogu.<ref name="LOC1991" /> === Julgeolekuorganid, repressioonid ja Gulag === Bolševike poliitilise võimu kaitseks loodi detsembris 1917 [[Tšekaa]], mida juhtis [[Feliks Dzeržinski]]. Selle järglasteks olid GPU, OGPU, NKVD riikliku julgeoleku struktuurid ning 1954. aastast [[KGB]]. Organisatsioonide ülesanded hõlmasid vastuluuret, välisluuret, piirivalvet, riigijuhtide kaitset ja sisepoliitilise opositsiooni jälgimist ning mahasurumist. Stalini ajal omandas julgeolekuaparaat erakordselt ulatusliku karistusvõimu; Suure terrori ajal korraldas NKVD massilisi arreteerimisi, hukkamisi ja küüditamisi.<ref name="LOCarchives" /> [[Gulag]] oli sunnitöölaagrite administratiivne süsteem, mis kasvas eriti kiiresti 1930. aastatel. Laagrites viibisid nii kriminaalkurjategijad kui ka poliitvangid, usulistel põhjustel represseeritud, sõjavangid ja mitmesuguste kampaaniate ohvrid. Vangide tööjõudu kasutati muu hulgas Valge mere–Läänemere kanali, Moskva–Volga kanali, kaevanduste, metsavarumisettevõtete, raudteede ja tööstusobjektide rajamisel. Pärast Stalini surma vähendati laagrisüsteemi järsult ning suur osa poliitvange vabastati, kuid poliitilise teisitimõtlemise eest vangistamist, sisepagulust ja sundpsühhiaatriat kasutati ka hilisematel aastakümnetel.<ref name="LOCarchives" /> Stalini ajal deporteeriti kollektiivse karistuse või julgeolekupoliitika sildi all terveid rahvusrühmi. Nende hulka kuulusid Volga sakslased, tšetšeenid, ingušid, kalmõkid, karatšaid, balkaarid ja krimmitatarlased; massiküüditamisi korraldati ka okupeeritud ja annekteeritud aladel, sealhulgas Eestis, Lätis, Leedus, Lääne-Ukrainas ja Moldovas. Hruštšovi ajal rehabiliteeriti mitu deporteeritud rahvast ja taastati osa nende autonoomiatest, kuid näiteks krimmitatarlaste massiline tagasipöördumine kodumaale sai võimalikuks alles Nõukogude Liidu lõpuperioodil.<ref name="LOCarchives" /> === Poliitiline juhtkond === NSV Liidus ei olnud kuni 1990. aastani üht ametit, mis kogu riigi ajaloo vältel oleks vastanud presidendi ametile. Tegelik kõrgeim võim tulenes enamasti kommunistliku partei juhtimisest, kuid eri perioodidel ühendasid juhid partei- ja riigiameteid erinevalt. Lenini peamine riigiamet oli Rahvakomissaride Nõukogu esimehe koht. Stalin oli 1922. aastast partei peasekretär ning 1941. aastast ka valitsusjuht. Hruštšov oli partei esimene sekretär ja alates 1958. aastast samaaegselt Ministrite Nõukogu esimees. Brežnev oli partei esimene sekretär, hiljem peasekretär, ning 1977. aastast ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Andropov ja Tšernenko järgisid sama hilisbrežnevlikku ametite koondamise mudelit. Gorbatšov oli 1985–1991 partei peasekretär, 1988–1989 Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, 1989–1990 Ülemnõukogu esimees ja 1990–1991 NSV Liidu president. == Territoorium, haldusjaotus ja geograafia == [[Fail:Republics of the Soviet Union. LOC 2005626536.jpg|pisi|NSV Liidu liiduvabariigid. Liidu koosseis ja vabariikide piirid muutusid riigi ajaloo jooksul korduvalt.]] NSV Liit ulatus Läänemerest ja Mustast merest Vaikse ookeanini ning Põhja-Jäämerest Kesk-Aasia, Afganistani, Iraani, Hiina ja Mongoolia piirini. 1980. aastate lõpus oli riigi pindala ligikaudu 22,4 miljonit km², millest umbes kolm neljandikku asus Aasias ja üks neljandik Euroopas. Valdav osa elanikkonnast ja majanduslikust tegevusest koondus siiski Euroopa-ossa. Riigil oli 12 maismaanaabrit: Norra, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Türgi, Iraan, Afganistan, Hiina, Mongoolia ja Põhja-Korea; lisaks oli tal merepiir Rootsi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikidega.<ref name="LOCgeo">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 3 „Physical Environment and Population“, lk 97–132.</ref> Maastik oli erakordselt mitmekesine. Euroopa-osa ja Lääne-Siberit iseloomustasid suured tasandikud, mida eraldasid [[Uurali mäed]]. Lõunas asusid Kaukaasia, Pamiri ja Tjan-Šani kõrgmäestikud, idas ulatuslikud Siberi mäestikud ja platood. Põhjas valitsesid tundra ja taiga, lõunapoolsetes sisemaapiirkondades stepid ning Kesk-Aasias poolkõrbed ja kõrbed. Suured jõed – sealhulgas Volga, Ob, Jenissei, Leena ja Amuur – olid olulised transpordi, niisutuse ja hüdroenergia seisukohalt. NSV Liidu territooriumil paiknesid ka Baikali järv, Kaspia meri ning suurem osa Araali merest. Kliima ulatus arktilisest kuni subtroopiliseni, kuid suurt osa territooriumist iseloomustasid pikk külm talv, igikelts või põllumajandust piirav vähene sademete hulk.<ref name="LOCgeo" /> Riigil olid väga suured loodusvarad: nafta- ja maagaasivarud koondusid muu hulgas Lääne-Siberisse, Volga-Uurali piirkonda, Kaukaasiasse ja Kesk-Aasiasse; kivisütt kaevandati eriti Donbassis, Kuzbassis ja Karaganda basseinis. Samuti leidus suuri rauamaagi, värviliste metallide, fosfaatide, kaaliumsoolade, metsa ja hüdroenergia varusid. Ressursside geograafiline kaugus peamistest asustus- ja tööstuskeskustest muutis raudteed ja torujuhtmed Nõukogude majanduse jaoks strateegiliselt tähtsaks.<ref name="LOCgeo" /><ref name="LOCeco2">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükid 11–15, lk 449–620.</ref> === Liiduvabariigid === Põhiseaduslikult koosnes NSV Liit [[liiduvabariik]]idest. Vabariikidel olid oma põhiseadus, Ülemnõukogu, valitsus ja formaalselt ka õigus liidust välja astuda, kuid kuni Gorbatšovi ajani oli nende tegelik suveräänsus piiratud kommunistliku partei tsentraliseeritud juhtimisega. 1991. aasta lõpul kuulus liitu 15 liiduvabariiki. Aastatel 1940–1956 oli liiduvabariike 16, sest selline staatus oli ka [[Karjala-Soome NSV]]-l.<ref name="LOCgov2">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 8 „Government Structure and Functions“, lk 327–366.</ref> {| class="wikitable sortable" ! Liiduvabariik 1991. aastal ! Pealinn ! Riik pärast NSV Liidu lõppu |- | [[Vene SFNV|Vene NFSV]] || [[Moskva]] || [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]] |- | [[Ukraina NSV]] || [[Kiiev]] || [[Ukraina]] |- | [[Valgevene NSV]] || [[Minsk]] || [[Valgevene]] |- | [[Usbeki NSV]] || [[Taškent]] || [[Usbekistan]] |- | [[Kasahhi NSV]] || [[Almatõ|Alma-Ata]] || [[Kasahstan]] |- | [[Gruusia NSV]] || [[Thbilisi]] || [[Gruusia]] |- | [[Aserbaidžaani NSV]] || [[Bakuu]] || [[Aserbaidžaan]] |- | [[Leedu NSV]] || [[Vilnius]] || [[Leedu]] (taastatud vabariik) |- | [[Moldaavia NSV]] || [[Chișinău]] || [[Moldova]] |- | [[Läti NSV]] || [[Riia]] || [[Läti]] (taastatud vabariik) |- | [[Kirgiisi NSV]] || [[Biškek]] (kuni 1991 Frunze) || [[Kõrgõzstan]] |- | [[Tadžiki NSV]] || [[Dušanbe]] || [[Tadžikistan]] |- | [[Armeenia NSV]] || [[Jerevan]] || [[Armeenia]] |- | [[Turkmeeni NSV]] || [[Aşgabat]] || [[Türkmenistan]] |- | [[Eesti NSV]] || [[Tallinn]] || [[Eesti]] (taastatud vabariik) |} Liiduvabariikide sees paiknes arvukalt [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomseid vabariike]], autonoomseid oblasteid, autonoomseid ringkondi, oblasteid ja kraisid. Eriti keerukas oli Vene NFSV territoriaalne ülesehitus. Autonoomia piirid olid sageli seotud rahvuspoliitikaga, kuid autonoomsed üksused ei olnud liiduvabariikidega põhiseaduslikult võrdsed ega omanud liidust väljaastumise õigust. === Territoriaalsed muutused === 1920.–1930. aastatel kujundati Kesk-Aasia halduspiire ümber rahvus-territoriaalse piiritlemise käigus. 1924. aastal loodi Usbeki ja Turkmeeni NSV, 1929. aastal eraldati Usbeki NSV-st Tadžiki NSV ning 1936. aastal said Kasahhi ja Kirgiisi autonoomsetest vabariikidest liiduvabariigid. Samal aastal lõpetati Taga-Kaukaasia SFNV ja Armeenia, Aserbaidžaan ning Gruusia muutusid vahetult NSV Liitu kuuluvateks vabariikideks.<ref name="LOCgeo" /> Suurimad välispiiri muutused toimusid Teise maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda. 1939. aastal Poolalt hõivatud alad jagati peamiselt Ukraina ja Valgevene NSV vahel. 1940. aastal annekteeriti Eesti, Läti ja Leedu ning Rumeenialt võetud Bessaraabia suuremast osast ja Ukraina NSV-sse kuulunud Moldaavia ANSV osast moodustati Moldaavia NSV; Bessaraabia põhja- ja lõunaosa ning Põhja-Bukoviina liideti Ukraina NSV-ga. Talvesõja rahulepinguga Soomelt saadud alad jagati peamiselt Karjala-Soome NSV ja Leningradi oblasti vahel.<ref name="FRUS1940" /> [[Tuva Rahvavabariik]] inkorporeeriti NSV Liitu 1944. aasta oktoobris ja sellest moodustati Vene NFSV koosseisus Tuva autonoomne oblast; 1961. aastal sai sellest Tuva ANSV.<ref name="Tuva" /> 1945. aastal läks Tšehhoslovakkialt NSV Liidule Taga-Karpaatia, mis liideti Ukraina NSV-ga. Jaapani vastu peetud sõja tulemusel sai NSV Liit Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared; Saksamaa endise Ida-Preisimaa põhjaosast moodustati 1946. aastal Kaliningradi oblast. 1954. aastal anti Krimmi oblast Vene NFSV-st Ukraina NSV-le; see oli NSV Liidu sisene halduspiiri muudatus ega muutnud tol ajal liidu välispiiri. == Rahvastik ja ühiskond == === Rahvaarv, linnastumine ja rahvused === 1920. ja 1930. aastate näljahädad, repressioonid, küüditamised ja Teise maailmasõja tohutud inimkaotused mõjutasid NSV Liidu demograafilist arengut sügavalt. Sõjajärgsetel kümnenditel rahvaarv taas kasvas, kuid kasvutempo erines piirkonniti märgatavalt. Euroopa-osas langes sündimus varem ja elanikkond vananes kiiremini, samal ajal säilis Kesk-Aasias ja mitmes Kaukaasia piirkonnas kõrgem loomulik iive. 1989. aasta üleliidulisel rahvaloendusel registreeriti 286 717 000 elanikku.<ref name="LOCgeo" /> Industrialiseerimine muutis valdavalt maaelulise ühiskonna linnastunud tööstusühiskonnaks. Miljonid inimesed liikusid maapiirkondadest ja väiksematest asulatest uutesse tööstuslinnadesse ning vanadesse linnakeskustesse. Linnade kiire kasv tekitas kroonilise elamispinna puuduse; sõjajärgsetel aastakümnetel ehitati seda leevendama massiliselt standardiseeritud korterelamuid. Hruštšovi ajal rajatud lihtsaid viiekorruselisi maju hakati rahvapäraselt nimetama ''hruštšovkadeks''. NSV Liit oli rahvuslikult üks maailma mitmekesisemaid riike. 1989. aastal moodustasid venelased ligikaudu 51% elanikkonnast, ukrainlased umbes 15%, usbekid ligi 6% ja valgevenelased umbes 3,5%; ülejäänud elanikkond kuulus enam kui sajasse teise etnilisse ja rahvuslikku rühma. Suuremate hulka kuulusid muu hulgas kasahhid, tatarlased, aserbaidžaanlased, armeenlased, grusiinid, moldovlased, tadžikid, leedulased, türkmeenid, kirgiisid, lätlased ja eestlased.<ref name="LOCnat">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükid 3–5, lk 97–240.</ref> === Rahvuspoliitika ja rahvastiku ümberpaigutamine === 1920. aastatel rakendati [[korenisatsioon]]i poliitikat, millega edendati paljudes mittevene piirkondades kohalikke keeli ja haridust ning kohalike rahvuste esindajate kaasamist haldusasutustesse. Samal ajal lõi riik rahvuslikke territoriaalüksusi ja standardiseeris paljude rahvaste kirjakeeli. 1930. aastatel muutus poliitika tsentraliseeritumaks: vene keele ja üleliiduliste institutsioonide roll kasvas ning mitme rahvuse eliiti tabasid Stalini puhastused.<ref name="LOCnat" /> Teise maailmasõja eel ja ajal kasutas stalinlik juhtkond massiküüditamist nii annekteeritud alade kontrollimiseks kui ka tervete rahvaste kollektiivseks karistamiseks. Volga sakslased, tšetšeenid, ingušid, kalmõkid, karatšaid, balkaarid, krimmitatarlased ja teised rahvad saadeti sundkorras Siberisse, Kasahstani või Kesk-Aasiasse; küüditamistega kaasnes suur suremus. Samalaadseid massilisi väljasaatmisi korraldati Balti riikides, Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes ja Moldovas. Pärast Stalini surma rehabiliteeris Nõukogude juhtkond mitu küüditatud rahvast ja lubas neil naasta, kuid kõigi rühmade õigusi ei taastatud ühesuguses tempos.<ref name="LOCarchives" /> Sõjajärgsel ajal soodustasid tööstusprojektid, sõjaväeteenistus, kõrgkoolid ning üleliiduline tööjõu suunamine ulatuslikku vabariikidevahelist rännet. Selle tulemusena tekkisid paljudes liiduvabariikides suured venekeelsed kogukonnad. Nõukogude rahvuspoliitika ühendas seega kaks vastandlikku suunda: vabariikidel ja paljudel autonoomiatel olid territoriaalsed institutsioonid ning ametlikult toetatud rahvuskultuur, kuid poliitiline süsteem, üleliiduline majandus ja vene keele keskne roll soodustasid samal ajal tugevat integratsiooni ja mitmes valdkonnas venestumist.<ref name="LOCnat" /> === Keeled === NSV Liidus räägiti sadu keeli mitmest keelkonnast. Vene keel kujunes üleliiduliseks suhtluskeeleks ja oli keskvalitsuse, relvajõudude ning suure osa teaduse ja tehnilise kõrghariduse töökeel. Liiduvabariikide koolides, kultuuris ja asjaajamises kasutati erineval määral ka vabariikide põhirahvuste keeli. Keelepoliitika erines ajajärguti ja piirkonniti: 1920. aastate kohalike keelte aktiivsele edendamisele järgnes vene keele rolli kasv, eriti alates 1930. aastate lõpust. Vene keele õpe muudeti mittevene koolides kohustuslikuks 1938. aastal. Liiduülese ametliku keele staatuse sai vene keel õigusaktis alles 1990. aastal.<ref name="LanguageLaw" /><ref name="LOCnat" /> === Religioon ja riiklik ateism === Nõukogude riik lähtus marksistlik-leninlikust ateismist ning eraldas usuorganisatsioonid riigist ja koolist. 1920.–1930. aastatel konfiskeeriti kirikuvara, suleti või hävitati suur hulk pühakodasid ning vaimulikke ja aktiivseid usklikke represseeriti. Eriti rängaks muutus usuvastane kampaania Stalini suure terrori ajal. Teise maailmasõja ajal leevendas Stalin survet Vene Õigeusu Kirikule ning 1943. aastal lubati taastada Moskva patriarhaat, kuid usuühendused jäid range riikliku kontrolli alla.<ref name="LOCreligion">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükid 4–5; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], jaotis „Anti-religious Campaigns“, Library of Congress. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Hruštšovi ajal toimus uus ulatuslik usuvastane kampaania; Brežnevi perioodil oli poliitika mõnevõrra stabiilsem, kuid avalik usuelu jäi piiratud ja julgeolekuorganite jälgimise alla. Õigeusu kõrval säilisid islam Kesk-Aasias, Volga-Uurali piirkonnas ja Kaukaasias, katoliiklus eriti Leedus ja Lääne-Ukrainas, protestantlikud kogudused, Armeenia Apostlik Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ning juudi usukogukonnad. Palju religioosset tegevust toimus väljaspool ametlikult registreeritud kogudusi. Gorbatšovi [[glasnost]]i ajal hakati usuvabadust märgatavalt laiendama; 1988. aastal tähistati avalikult Kiievi-Vene ristiusustamise tuhandendat aastapäeva.<ref name="LOCreligion" /> === Haridus, tervishoid ja sotsiaalpoliitika === Nõukogude riik ehitas üles tsentraliseeritud ja suuresti tasuta haridussüsteemi, mis hõlmas üldhariduskoole, kutse- ja tehnikakoole ning kõrgkoole. Õppekavad olid standardiseeritud ja ideoloogiliselt kontrollitud, kuid eriti suurt rõhku pandi matemaatikale, loodusteadustele, inseneriõppele ja tehnilistele erialadele. Ametliku statistika järgi oli 1979. aastal 9–49-aastaste kirjaoskus 99,8%. 1980. aastate lõpus õppis ülikoolides ja teistes kõrgkoolides üle viie miljoni inimese.<ref name="LOCsocial">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 6 „Education, Health, and Welfare“, lk 241–278.</ref> Tervishoid põhines riiklikul, elanikkonnale tasuta teenuseid pakkunud nn [[Semashko süsteem]]il. Nõukogude perioodi esimestel aastakümnetel paranesid nakkushaiguste kontroll, emade ja laste tervishoid ning arstiabi geograafiline kättesaadavus märgatavalt. Hiljem ilmnesid süsteemis aga kroonilised puudused: haiglate ja seadmete kvaliteet oli ebaühtlane, ravimite ning kaasaegse tehnika kättesaadavus piiratud ning 1970.–1980. aastatel stagneerusid või halvenesid mitmed tervisenäitajad; muu hulgas kasvas meeste suremus ja pidurdus eeldatava eluea tõus.<ref name="LOCsocial" /> Põhiseadus ja tööõigus kuulutasid naiste ja meeste võrdsust ning naised osalesid väga suurel määral palgatöös ja hariduses. Riik lõi lasteaedade, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning muude sotsiaalteenuste süsteemi. Praktikas jäi koduse tasustamata töö koormus valdavalt naiste kanda ning naised olid partei ja riigi kõrgeimas juhtkonnas tugevalt alaesindatud. Sotsiaalpoliitika tagas tööhõive, pensionid ja subsideeritud põhiteenused, kuid teenuste kvaliteet ja kaupade kättesaadavus erinesid piirkonniti märkimisväärselt.<ref name="LOCsocial" /> == Majandus == [[Fail:Major Soviet Petroleum Deposits and Pipelines, 1982.png|pisi|NSV Liidu peamised nafta- ja gaasimaardlad ning torujuhtmed 1982. aastal]] NSV Liidu majandus põhines valdavalt tootmisvahendite riiklikul omandil ja tsentraliseeritud planeerimisel. Eraomand tootmisvahenditele oli pärast NEP-i lõppu rangelt piiratud; põllumajanduses eksisteeris riikliku omandi kõrval kollektiivne omand ning elanikel lubati pidada väikseid isiklikke aiamaid ja müüa osa toodangust turgudel. Hindade, investeeringute, põhiliste tootmismahtude ja suure osa ressursside jaotamise üle otsustasid riiklikud asutused, mitte vabalt kujunev turg.<ref name="LOCeco2" /> Kõrgemad poliitilised eesmärgid tõlgiti plaaninäitajateks [[Gosplan]]is ehk NSV Liidu Riiklikus Plaanikomitees. Ministeeriumid ja vabariiklikud planeerimisorganid jagasid ettevõtetele tootmisülesandeid, toorainet, tööjõu- ja palgafonde ning investeeringuid. Süsteem võimaldas ressursse kiiresti koondada suurprojektidele, rasketööstusele ja kaitsetööstusele, kuid tekitas ka püsivaid stiimuleid täita kvantitatiivseid plaane kvaliteedi, sortimendi ja kulutõhususe arvelt. Administratiivselt määratud hinnad ei väljendanud sageli nappust ning ettevõtted eelistasid varuda sisendeid, mistõttu tarneahelates tekkisid korduvad puudujäägid.<ref name="LOCplan">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 11 „Economic Structure and Policy“, lk 449–482.</ref> === Uus majanduspoliitika === 1921. aastal võeti sõjakommunismi asemel kasutusele [[uus majanduspoliitika]] (NEP). Teravilja sundrekvireerimine asendati maksuga, talupoegadel lubati ülejääki turul müüa ning väikeettevõtlus ja erakaubandus taastusid osaliselt. Riik säilitas siiski kontrolli panganduse, väliskaubanduse, transpordi ja suurettevõtete üle. Rahareform stabiliseeris valuutat ning 1920. aastate keskpaigaks oli sõjas laastatud majandus suurel määral taastunud. Alates 1928. aastast asendati NEP kiire industrialiseerimise ja põllumajanduse kollektiviseerimise poliitikaga.<ref name="LOChistory2">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 2 „Historical Setting: 1917 to 1982“, lk 53–96.</ref> === Viisaastakuplaanid ja industrialiseerimine === Esimene viisaastakuplaan algas 1928. aastal. Riik seadis esikohale söe, terase, elektrienergia, masinaehituse, keemiatööstuse ja sõjaliselt olulise tootmise. Uued tööstuskeskused rajati muu hulgas Uuralitesse, Kuzbassi ja Siberisse; tohutud hüdroelektri-, metallurgia- ja masinaehitusprojektid muutsid NSV Liidu mõne aastakümnega suureks tööstusriigiks. Investeeringute osakaal oli kõrge ning tarbimine allutati kapitalimahutuste vajadustele. Tööjõu liikuvust ja distsipliini reguleeriti administratiivselt ning vangide sunnitööd kasutati mitmes suures infrastruktuuri- ja kaevandusprojektis.<ref name="LOCarchives" /><ref name="LOCplan" /> Teise maailmasõja ajal evakueeriti Saksamaa pealetungi eest itta üle tuhande suure tööstusettevõtte koos seadmete ja tööjõuga. Uuralite, Volga piirkonna, Siberi ja Kesk-Aasia sõjatööstus kasvas kiiresti ning aitas varustada Punaarmeed tankide, suurtükkide, lennukite ja laskemoonaga. Sõjajärgne neljas viisaastakuplaan keskendus purustatud tööstuse, raudteede ja linnade taastamisele. 1950.–1960. aastatel jätkus suurte energiakomplekside, metallurgia, keemia- ja masinaehituse kasv ning arendati tuuma- ja kosmosetööstust. === Põllumajandus === 1929. aastast viidi valdav osa talumajapidamistest sunniviisiliselt [[kolhoos]]idesse ja riiklikesse [[sovhoos]]idesse. Kollektiviseerimisega kaasnes loomade massiline tapmine, tootmise segipaiskumine, „kulakuteks“ kuulutatud talupoegade sundvõõrandamine ja küüditamine ning 1932.–1933. aasta näljahäda. Hiljem mehhaniseeriti põllumajandust ulatuslikult ning riik investeeris traktoritesse, kombainidesse, väetistesse ja niisutusse, kuid saagikus ning tootlikkus jäid paljudes valdkondades võrreldes tööstusriikidega madalaks.<ref name="LOCagri">Raymond E. Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', 2. tr, Federal Research Division, Library of Congress, 1991, peatükk 13 „Agriculture“, lk 519–542; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], Library of Congress, jaotised kollektiviseerimise ja näljahäda kohta.</ref> Hruštšovi ajal laiendati Kasahstanis ja Siberis [[uudismaade ülesharimine|uudismaade ülesharimist]]. Esimesed saagid olid suured, kuid mullastiku erosioon, ilmastik ja ebapiisav infrastruktuur piirasid pikaajalist tulemust. Brežnevi ajal suunati põllumajandusse üha rohkem investeeringuid ja tõsteti kokkuostuhindu. Sellegipoolest pidi NSV Liit alates 1970. aastatest regulaarselt importima suures koguses teravilja ja loomasööta. Isiklikud aiamaad ja talumajapidamised moodustasid vaid väikese osa põllumajandusmaast, kuid andsid ebaproportsionaalselt suure osa mitmest toiduaineliigist.<ref name="LOCagri" /> === Energeetika ja väliskaubandus === NSV Liit oli maailma üks suuremaid nafta, maagaasi, kivisöe ja elektrienergia tootjaid. 1960.–1980. aastatel nihkus nafta- ja gaasitootmise raskuskese üha enam Lääne-Siberisse. Rajati tuhandeid kilomeetreid torujuhtmeid, mis ühendasid Siberi maardlaid Euroopa-osa tööstuskeskuste ja eksporditurgudega. Nafta ja gaasi eksport tõi riigile olulist konverteeritava valuuta tulu, eriti pärast 1970. aastate maailmaturu hinnatõusu.<ref name="LOCindustry">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 12 „Industry“, lk 483–518.</ref> Väliskaubandust juhtis riik ning rubla ei olnud tavakorras vabalt konverteeritav. Suur osa kaubavahetusest toimus [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] (VMN ehk Comecon) liikmesriikidega arveldusmehhanismide kaudu. NSV Liit eksportis liitlastele energiat, toorainet ja tööstusseadmeid ning importis masinaid ja tarbekaupu. Lääneriikidega kauplemisel moodustasid tähtsa osa energia- ja tooraineeksport ning teravilja, tehnoloogia ja seadmete import. 1980. aastatel kasvas kaubandus ka Lääne-Euroopa riikidega, kuid kõrgtehnoloogia impordile seadsid piiranguid külma sõja aegsed ekspordikontrollid.<ref name="LOCtrade">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 15 „Foreign Trade“, lk 589–620.</ref> === Elatustase, tarbimine ja puudujäägid === Nõukogude süsteem tagas ametliku täistööhõive ning subsideeris eluaset, ühistransporti, põhitoiduaineid, haridust ja tervishoidu. Sõjajärgsetel aastakümnetel kasvas kodumajapidamiste käsutuses olevate televiisorite, külmikute, pesumasinate ja teiste kestvuskaupade arv ning miljonid pered kolisid kommunaalkorteritest eraldi korteritesse. Võrreldes rasketööstuse ja kaitsega oli tarbekaupade sektor siiski püsivalt madalama prioriteediga.<ref name="LOCsocial" /><ref name="LOCplan" /> Administratiivselt madalal hoitud hinnad koos piiratud pakkumisega tekitasid paljude kaupade puhul järjekordi, mitteametlikke ostuvõrgustikke ja musta turgu. Defitsiit ei olnud kõigis piirkondades ega kõigil kümnenditel ühesugune: Moskva, Leningrad ja teatud erivarustusega linnad olid sageli paremini varustatud kui perifeeria. Kaupade kvaliteet ja sortiment olid lääneriikidega võrreldes piiratud ning teenindussektor jäi suhteliselt väikeseks. Mitteametlik majandus – erateenused, vahetuskaubandus, tutvuste kasutamine (vene ''blat'') ja keelatud eraettevõtlus – täiendas ametlikku jaotussüsteemi.<ref name="LOCplan" /> === Majanduskasvu aeglustumine ja perestroika === Pärast sõjajärgseid kiire kasvu aastakümneid hakkas majanduskasv 1970. aastatel aeglustuma. Varasem „ekstensiivne“ kasv oli tuginenud uue tööjõu, tooraine ja kapitali järjest suuremale kasutamisele; demograafilised muutused ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumine muutsid selle mudeli vähem tõhusaks. Tootlikkuse ja tehnoloogilise uuendamise probleemid, ministeeriumide jäigad huvid, nõrgad kvaliteedistiimulid ja põllumajanduse kulukus muutusid üha nähtavamaks.<ref name="LOCplan" /> Gorbatšovi ajal püüti süsteemi muuta 1987. aasta riigiettevõtte seaduse, välisriikidega ühisettevõtete ja 1988. aasta kooperatiiviseadusega. Ettevõtetele anti rohkem otsustusõigust ning lubati varasemast märksa ulatuslikumat era- ja kooperatiivset tegevust. Reformid ei loonud siiski terviklikku turumajandust: reguleeritud hinnad, riiklikud tellimused ja vanad tarnevõrgud eksisteerisid kõrvuti uute stiimulitega. 1990.–1991. aastaks süvenesid kaupade puudus, eelarve- ja rahandustasakaalutus ning vabariikidevaheliste tarnete katkemine, mis omakorda nõrgestas liidukeskust.<ref name="LOCplan" /><ref name="Collapse" /> === Kaitsekulutuste mõõtmise probleem === Kaitsetööstus ja relvajõud said kogu külma sõja vältel väga suure osa teadus-, tööstus- ja investeerimisressurssidest. Täpset sõjaliste kulutuste osakaalu Nõukogude majanduses on siiski keeruline määrata: ametlik eelarverida ei hõlmanud kõiki sõjalisi programme, hinnad ei olnud turuhinnad ning suur osa andmetest oli salastatud. Seetõttu erinevad tagantjärele tehtud hinnangud sõltuvalt kasutatud hindadest, arvestusmeetodist ja sellest, millised kaitsetööstuse ning teadus- ja arendustegevuse kulud arvutusse kaasatakse.<ref name="LOCmil">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 17 „Armed Forces“, lk 651–752, eriti kaitse-eelarve ja sõjalise majanduse käsitlus.</ref> == Transport ja taristu == NSV Liidu tohutu territoorium ja tooraineallikate kaugus tööstuskeskustest muutsid transpordi majanduse üheks võtmesektoriks. Raudtee kandis suurema osa pikamaa-kaubaveost. Põhivõrk ühendas Euroopa-osa tööstuspiirkonnad Uurali, Siberi, Kesk-Aasia ja Kaug-Idaga; strateegiliselt tähtis oli [[Trans-Siberi raudtee]]. 1970.–1980. aastatel ehitati [[Baikali-Amuuri magistraalraudtee]] (BAM), mis lõi Trans-Siberi liinile põhjapoolse paralleelkoridori ja pidi toetama Ida-Siberi maavarade kasutuselevõttu.<ref name="LOCtransport">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 14 „Transportation and Communications“, lk 543–588.</ref> Maanteevõrk kasvas kiiresti, kuid teede kvaliteet ja tihedus jäid piirkonniti väga ebaühtlaseks. Suured jõed ja kanalid moodustasid Euroopa-osas ning Siberis tähtsa siseveeteede süsteemi. [[Volga–Doni kanal]] ühendas Kaspia mere Musta mere vesikonnaga ning [[Valge mere – Läänemere kanal]], [[Moskva kanal]] ja [[Volga veetee]] moodustasid laiema ühendatud süsteemi. Jäävabad sadamad Läänemerel, Mustal merel ja Vaiksel ookeanil olid väliskaubanduse ja mereväe seisukohalt eriti tähtsad. Tsiviillennunduses domineeris riiklik [[Aeroflot]], mis ühendas tuhandeid linnu ja asulaid ning teenindas ka rahvusvahelisi liine. [[Moskva metroo]] avati 1935. aastal ja sellest sai koos [[Leningradi metroo|Leningradi]] (1955), [[Kiievi metroo|Kiievi]] (1960), [[Thbilisi metroo|Thbilisi]] (1966), [[Bakuu metroo|Bakuu]] (1967), [[Taškendi metroo|Taškendi]] (1977), [[Harkivi metroo|Harkivi]] (1975), [[Jerevani metroo|Jerevani]] (1981), [[Minski metroo|Minski]] (1984), [[Gorki metroo|Gorki]] (1985), [[Novosibirski metroo|Novosibirski]] (19785), [[Samara metroo|Kuibõševi]] (1987) ja [[Jekaterinburgi metroo|Sverdlovski metroo]]dega (1991) oluline linnatranspordi osa. Nafta- ja gaasitorustike võrk kasvas eriti kiiresti pärast Lääne-Siberi maardlate kasutuselevõttu.<ref name="LOCtransport" /> Side oli riiklikult kontrollitud. Telefonivõrgu tihedus jäi mitmes piirkonnas nõudlusele alla, kuid raadio ja televisioon jõudsid sõjajärgsetel aastakümnetel peaaegu kogu elanikkonnani. Satelliitsides kasutati muu hulgas [[Molnija (satelliit)|Molnija]] satelliite ja Orbita maajaamade võrku. Arvutivõrkude ja personaalarvutite levik jäi NSV Liidu lõpul lääneriikidest maha, kuigi sõjalises, teaduslikus ja tööstuslikus kasutuses oli arvutustehnika oluline.<ref name="LOCtransport" /> == Relvajõud ja julgeolek == {{Vaata|NSV Liidu relvajõud|Punaarmee|Nõukogude-Afganistani sõda}} [[Fail:RIAN archive 58833 Withdrawal of Soviet troops from Afghanistan.jpg|pisi|Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist 1989. aasta veebruaris]] Bolševike valitsus lõi [[Punaarmee]] 1918. aastal [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] ajal. Teise maailmasõja lõpuks oli sellest saanud üks maailma suurimaid ja lahingukogenumaid armeesid. 1946. aastal hakati Punaarmee asemel kasutama nimetust Nõukogude armee. Sõjajärgsed [[NSV Liidu relvajõud]] koosnesid [[NSV Liidu maavägi|maavägedest]], [[NSV Liidu merevägi|mereväest]], [[NSV Liidu õhuvägi|õhuväest]], [[NSV Liidu õhukaitsevägi|õhukaitsevägedest]] ja 1959. aastal loodud [[NSV Liidu strateegiline raketivägi|strateegilistest raketivägedest]]. Lisaks allusid [[Nõukogude Liidu Siseministeerium|siseministeeriumile]] [[NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed|siseväed]] ja [[KGB]]-le [[Nõukogude Liidu piirivalve|piirivalveväed]].<ref name="LOCmil" /> Sõjaväeteenistus põhines üldisel ajateenistusel. Relvajõududel oli suur roll hariduses, teaduses, tööstuses ja ühiskondlikus elus ning ohvitserkond moodustas olulise professionaalse eliidi. Kommunistlik partei säilitas poliitilise kontrolli sõjaväe üle poliitorganite ja parteiorganisatsioonide kaudu. Kõrgem strateegiline juhtimine koondus kaitseministeeriumi, kindralstaabi, partei Poliitbüroo ja Kaitsenõukogu kätte.<ref name="LOCmil" /> NSV Liit katsetas esimest [[aatomipomm]]i 1949. aastal ja [[termotuumarelv]]a 1953. aastal. Järgnenud kümnenditel arendati [[Mandritevaheline ballistiline rakett|mandritevahelisi ballistilisi rakette]], allveelaevadelt lastavaid rakette, [[Strateegiline pommitaja|strateegilisi pommitajaid]] ja [[Taktikaline tuumarelv|taktikalisi tuumarelvi]]. 1960. aastate lõpuks oli kujunenud USA ja NSV Liidu vaheline strateegiline vastastikuse heidutuse süsteem. [[Relvastuskontroll|Tuumarelvastuse piiramiseks]] sõlmiti muu hulgas 1963. aasta osalise tuumakatsetuste keelustamise leping, 1972. aasta [[ABM-leping]] ja SALT I kokkulepped, 1987. aasta [[INF-leping]] ning 1991. aasta START I leping.<ref name="SALT">[https://history.state.gov/milestones/1969-1976/salt ''Strategic Arms Limitation Talks (SALT I)''], U.S. Department of State, Office of the Historian. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Sõjajärgselt paiknesid suured Nõukogude väekoondised [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Ida-Saksamaal]], [[Poola Rahvavabariik|Poolas]], [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]] ja [[Ungari Rahvavabariik|Ungaris]]. 1955. aastal loodud [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]] koondas NSV Liidu ning suurema osa tema Kesk- ja Ida-Euroopa liitlaste relvajõud ühtse sõjalise juhtimise alla. Nõukogude vägesid kasutati [[Ungari ülestõus (1956)|1956. aastal Ungaris]] ja [[Praha kevad|1968. aastal Tšehhoslovakkias]]. Väljaspool Euroopat saatis NSV Liit relvi, nõunikke ja sõjalist abi paljudele liitlasriikidele ning 1979–1989 pidas ta ulatuslikku sõda Afganistanis.<ref name="Afghanistan" /><ref name="Prague" /> Sõjalise võimsuse ülalpidamine nõudis suurt osa kvalifitseeritud tööjõust, teadus- ja arendustegevusest ning tööstuskapitalist. Nõukogude kaitsetööstus tootis väga suurtes kogustes tanke, soomukeid, lennukeid, rakette, laevu ja suurtükisüsteeme ning NSV Liidust sai üks maailma suuremaid relvaeksportijaid. Samas muudavad salastatus ja administratiivsed hinnad Nõukogude kaitsekulude otsese võrdlemise lääneriikide SKP-põhiste näitajatega ebakindlaks.<ref name="LOCmil" /> == Välissuhted == {{Vaata|Nõukogude Liidu välispoliitika|Külm sõda}} Nõukogude välispoliitika ühendas riigi julgeolekuhuvid, kommunistliku ideoloogia, suurriikliku geopoliitika ja majanduslikud kaalutlused. 1920.–1930. aastatel toetas Moskva [[Komintern]]i kaudu välisriikide kommunistlikke parteisid, kuid sõlmis samal ajal tavapäraseid riikidevahelisi lepinguid ja püüdis diplomaatilisest isolatsioonist väljuda. NSV Liit liitus 1934. aastal Rahvasteliiduga, kust ta Talvesõja tõttu 1939. aasta detsembris välja heideti. Komintern saadeti 1943. aastal laiali, kui Stalin püüdis tugevdada koostööd sõjaaegsete lääneliitlastega.<ref name="LOChistory2" /> === ÜRO ja sõjajärgne maailmakord === 1945. aastal oli NSV Liit üks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i asutajaliikmeid ja sai ühe viiest alalisest kohast [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s koos vetoõigusega. Eraldi ÜRO asutajaliikmeteks said ka Ukraina NSV ja Valgevene NSV, kuigi nad kuulusid NSV Liitu. Jalta ja Potsdami konverentsidel osales NSV Liit koos USA ja Suurbritanniaga sõjajärgse Euroopa korralduse kujundamises. Saksamaa ja Austria jagati okupatsioonitsoonideks ning Moskva mõju all kujunes Kesk- ja Ida-Euroopas kommunistlike riikide blokk.<ref name="LOCforeign">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 10 „Foreign Relations“, lk 399–448.</ref> 1949. aastal loodi NSV Liidu juhitud majanduskoostööorganisatsioon [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] ning 1955. aastal sõjaline [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]. Samal ajal asutasid USA, Kanada ja Lääne-Euroopa riigid 1949. aastal [[NATO]]. Kahe bloki vastasseis hõlmas relvastusvõidujooksu, luuretegevust, propagandat, majanduslikku konkurentsi ja arvukaid kohalikke sõdu, kuid USA ja NSV Liidu relvajõud vältisid otsest täiemahulist sõda.<ref name="NATOhistory">[https://www.nato.int/en/about-us/nato-history/a-short-history-of-nato ''A short history of NATO''], NATO. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> === Suhted Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopaga === Sõjaaegne liit USA-ga lagunes kiiresti pärast Saksamaa kapituleerumist. Berliini blokaad 1948–1949, Saksamaa jagunemine, Korea sõda, tuumarelvastumine ja ideoloogiline vastasseis muutsid suhted 1950. aastate alguseks teravalt vaenulikuks. Hruštšovi „rahumeelse kooseksisteerimise“ poliitika tõi perioodilisi tippkohtumisi, kuid samaaegselt toimusid 1961. aasta Berliini kriis ja 1962. aasta Kuuba raketikriis.<ref name="Cuba" /> 1970. aastate pingelõdvenduse ajal laiendati kaubandust ja teaduskontakte ning sõlmiti relvastuskontrollileppeid. 1975. aasta Helsingi lõppakt kinnitas muu hulgas Euroopa piiride puutumatuse, riikide suveräänsuse ning inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtted. Afganistani sissetung 1979. aastal, Poola kriis ja uus raketirelvastumine lõpetasid suure osa varasemast pingelõdvendusest. Gorbatšovi ja USA presidendi Ronald Reagani kohtumised Genfis, Reykjavíkis, Washingtonis ja Moskvas aitasid aga 1980. aastate teisel poolel vastasseisu vähendada. 1989.–1990. aastal loobus Moskva jõuga säilitamast Ida-Euroopa kommunistlikke režiime ning külma sõja Euroopa keskne vastasseis lõppes.<ref name="Detente" /><ref name="Collapse" /> === Hiina ja Aasia === 1949. aastal loodud [[Hiina Rahvavabariik]] oli esialgu NSV Liidu tähtsaim kommunistlik liitlane. 1950. aasta sõprus-, liidu- ja vastastikuse abistamise lepinguga kaasnesid Nõukogude laenud, tehniline abi ja tööstuseksperdid. 1950.–1953. aasta Korea sõjas toetas NSV Liit Põhja-Koread ja Hiinat varustuse, lennuväe ning nõunikega, vältides seejuures avalikku otsest sõda USA-ga.<ref name="LOCforeign" /> 1950. aastate lõpul halvenesid suhted Hiinaga ideoloogiliste, strateegiliste ja territoriaalsete erimeelsuste tõttu. Nõukogude spetsialistid kutsuti Hiinast 1960. aastal tagasi ning 1969. aastal toimusid Ussuuri jõe piiril relvastatud kokkupõrked. [[Hiina-Nõukogude lõhe]] sundis mõlemat riiki oma välispoliitikat ümber hindama ja võimaldas 1970. aastatel USA-l suhteid Hiinaga parandada. NSV Liit hoidis samal ajal tihedaid suhteid Mongooliaga, toetas Põhja-Vietnami Vietnami sõjas ning sõlmis 1971. aastal sõpruslepingu Indiaga.<ref name="LOCforeign" /> === Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika === NSV Liit toetas 1947. aastal ÜRO Palestiina jagamise kava ning tunnustas Iisraeli 1948. aasta mais. Diplomaatilised suhted loodi samal aastal. Hiljem kaldus Nõukogude välispoliitika üha enam mitme Araabia riigi poole: Egiptus, Süüria ja Iraak said eri perioodidel ulatuslikku Nõukogude relva- ja majandusabi. Pärast 1967. aasta [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevast sõda]] katkestas NSV Liit Iisraeliga diplomaatilised suhted; need taastati alles 1991. aasta oktoobris, vahetult enne NSV Liidu lõppu.<ref name="Israel" /> 1959. aasta Kuuba revolutsiooni järel sai [[Kuuba]]st NSV Liidu lähim liitlane läänepoolkeral. Moskva toetas Kuubat ulatusliku majandusabi, soodushinnaga nafta ja relvadega ning ostis Kuuba suhkrut. 1960.–1980. aastatel toetas NSV Liit relvade, laenude, väljaõppe või nõunikega mitmesuguseid valitsusi ja vasakpoolseid liikumisi Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, muu hulgas Angolas, Etioopias ja Vietnamis. See globaalne tegevus oli osa konkurentsist USA ja Hiinaga, kuid Nõukogude suhted partneritega erinesid riigiti ega tähendanud alati otsest Moskva kontrolli.<ref name="LOCforeign" /> == Teadus ja tehnoloogia == {{Vaata|Nõukogude Liidu kosmoseprogramm}} [[Fail:Sputnik 191378-full.jpg|pisi|[[Sputnik 1]] oli 1957. aastal esimene Maa tehiskaaslane ja tähistas kosmoseajastu algust.]] [[Fail:Yuri Gagarin (1961).jpg|pisi|[[Juri Gagarin]] 1961. aastal. 12. aprillil 1961 sai temast esimene inimene kosmoses.]] Teadusel ja inseneriteadusel oli Nõukogude moderniseerimisprojektis keskne koht. Uurimissüsteemi tähtsaim institutsioon oli [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]], mille kõrval tegutsesid liiduvabariikide akadeemiad, ministeeriumide haruinstituudid, projekteerimisbürood ja kõrgkoolid. Teadusrahastuses olid eelisseisundis füüsika, matemaatika, keemia, geoloogia, energeetika, sõjatehnika ja kosmoseuuringud. Süsteem koolitas suure arvu teadlasi ja insenere, kuid teadusasutuste, ülikoolide ning tsiviiltööstuse eraldatus raskendas mõnikord uuenduste jõudmist masstootmisse.<ref name="LOCscience">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 16 „Science and Technology“, lk 621–650.</ref> Nõukogude matemaatika ja teoreetiline füüsika saavutasid rahvusvaheliselt kõrge taseme. Olulised koolkonnad kujunesid muu hulgas tuumafüüsikas, aerodünaamikas, raketitehnikas, materjaliteaduses ja kosmiliste kiirte uurimises. [[Igor Kurtšatov]] juhtis Nõukogude tuumaprogrammi; [[Sergei Koroljov]] oli varase kosmoseprogrammi peakonstruktor. Nõukogude teadlaste seas oli mitmeid Nobeli auhinna laureaate, sealhulgas füüsikud [[Lev Landau]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Nikolai Bassov]] ja [[Aleksandr Prohhorov]].<ref name="LOCscience" /> Arvutustehnikas loodi juba 1950. aastatel sellised süsteemid nagu MESM ja BESM ning arvuteid kasutati teaduses, sõjanduses ja tööstuses. 1960. aastate lõpust otsustati osa suurarvutite arhitektuure standardida lääne mudelitega ühilduvaks. NSV Liidu lõpuperioodil jäi mikroelektroonika, personaalarvutite masstootmine ja tsiviilotstarbelise infotehnoloogia levik mitme lääneriigi tasemest maha. Salastatus ning sõjalise ja tsiviilteaduse institutsionaalne eraldatus piirasid samuti tehnoloogia laiemat kasutuselevõttu.<ref name="LOCscience" /> === Kosmoseprogramm === 4. oktoobril 1957 saatis NSV Liit orbiidile maailma esimese tehiskaaslase [[Sputnik 1]]. Selle raadiosignaal ja ootamatu edu vallandasid Ameerika Ühendriikides nn Sputniku kriisi ning kiirendasid USA ja NSV Liidu kosmosevõidujooksu.<ref name="NASASputnik">[https://www.nasa.gov/history/dawn-of-the-space-age/ ''The Dawn of the Space Age''], NASA. Sputnik 1 startis 4. oktoobril 1957 ja oli esimene Maa tehiskaaslane. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1959. aastal jõudis Luna 2 esimese inimvalmistatud objektina Kuu pinnale ning Luna 3 edastas esimesed fotod Kuu Maalt nähtamatust küljest. 12. aprillil 1961 tegi [[Juri Gagarin]] kosmoselaevaga [[Vostok 1]] ühe tiiru ümber Maa ja sai esimeseks kosmoses käinud inimeseks; lend kestis ligikaudu 108 minutit.<ref name="NASAGagarin">[https://www.nasa.gov/image-article/april-1961-first-human-entered-space/ ''April 1961 – First Human Entered Space''], NASA. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1963. aastal sai [[Valentina Tereškova]]st esimene naine kosmoses ning 1965. aastal tegi [[Aleksei Leonov]] esimese avakosmoseskäigu.<ref name="NASApeople">[https://starchild.gsfc.nasa.gov/docs/StarChild/space_level2/travel.html ''Human Spaceflight''], NASA Goddard Space Flight Center, StarChild. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Kuigi Nõukogude mehitatud Kuu-programm ei suutnud USA Apollo-programmiga sammu pidada ja kanderaketi N1 katsed ebaõnnestusid, saavutas NSV Liit tähtsaid tulemusi automaatjaamadega. Luna 9 sooritas 1966. aastal esimese pehme maandumise Kuule, Lunohod 1 liikus 1970. aastal kaugjuhitava kulgurina Kuu pinnal ning Venera 7 edastas samal aastal esimesena andmeid teise planeedi pinnalt. 1971. aastal orbiidile viidud [[Saljut 1]] oli maailma esimene kosmosejaam. Hilisem Saljuti programm ja 1986. aastal rajama hakatud [[Mir (kosmosejaam)|Mir]] keskendusid inimese pikaajalisele viibimisele orbiidil. 1975. aasta [[Apollo–Sojuz]] ühislend oli sümboolne USA-Nõukogude kosmosekoostöö verstapost.<ref name="NASAspacehistory">Asif A. Siddiqi, [https://www.nasa.gov/wp-content/uploads/2023/06/sp-4408.pdf ''Challenge to Apollo: The Soviet Union and the Space Race, 1945–1974''], NASA SP-4408, Washington, 2000. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Kultuur ja meedia == === Kultuuripoliitika ja tsensuur === Nõukogude kultuurielu ühendas ulatuslikku riiklikku toetust haridusele, kirjastamisele, teatrile, filmile ja muuseumidele sama ulatusliku poliitilise kontrolliga. Kirjastused, stuudiod, teatrid ja suuremad kunstiorganisatsioonid olid riiklikud või riigi kontrolli all ning partei määras üldised ideoloogilised piirid. 1922. aastal loodud tsensuuriasutus [[Glavlit]] kontrollis trükiste avaldamist ja riigisaladuste kaitset; keelatud autorite teosed eemaldati raamatukogude avalikest kogudest või paigutati piiratud juurdepääsuga fondidesse.<ref name="LOCculture">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 9 „Mass Media and the Arts“, lk 367–398; vt ka [https://www.loc.gov/exhibits/archives/intn.html ''Revelations from the Russian Archives''], jaotis „Censorship“, Library of Congress. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> 1930. aastatel kujunes [[sotsialistlik realism]] kirjanduse ja kunsti ametlikult nõutud põhisuunaks. Kunstilt oodati sotsialistliku ühiskonna, töö, partei ja ajaloolise progressi kujutamist ideoloogiliselt sobivas vormis. Autorid, kelle loomingut peeti „formalismiks“, „kosmopolitismiks“ või nõukogudevastaseks, võisid kaotada avaldamisvõimaluse ning raskematel repressiooniperioodidel ka vabaduse või elu. Kultuuripoliitika ei olnud siiski kogu perioodi jooksul ühetaoline: Hruštšovi [[sula (NSV Liit)|sula]] võimaldas 1950. aastate lõpust mõningast avatust, Brežnevi ajal kontroll taas jäigenes ning glasnost tõi 1980. aastate lõpul kaasa väga ulatusliku tsensuuri leevendamise.<ref name="LOCculture" /> Tsensuurist hoolimata kujunes rikkalik mitteametlik kultuur. Käsitsi või kirjutusmasinal paljundatud keelatud tekste levitati [[samizdat]]'ina; välismaal avaldatud ja salaja tagasi toodud tekste nimetati ''tamizdat''iks. Rockmuusika, kontseptuaalne kunst ja sõltumatud kirjanduslikud ringid lõid hilisnõukogude perioodil alternatiivseid avalikkusi. Glasnosti ajal hakati massiliselt avaldama varem keelatud või kärbitud teoseid ning arutama terrorit, sõda ja muid ajaloolisi tabuteemasid. === Kirjandus, film, muusika ja etenduskunst === Nõukogude kirjanduse ajalugu hõlmas nii süsteemiga koostööd teinud kui ka selle vastuollu sattunud autoreid. [[Maksim Gorki]]st kujunes ametliku kirjanduskultuuri keskne sümbol; [[Mihhail Šolohhov]] pälvis 1965. aastal [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. [[Boriss Pasternak]] oli sunnitud 1958. aastal võimude surve tõttu Nobeli auhinnast loobuma ning [[Aleksandr Solženitsõn]]i teosed [[Gulag]]ist tõid talle rahvusvahelise tuntuse ja 1974. aastal riigist väljasaatmise. Oluliste autorite hulka kuulusid ka [[Anna Ahmatova]], [[Mihhail Bulgakov]], [[Ossip Mandelštam]], [[Andrei Platonov]] ja paljude liiduvabariikide rahvuskirjanikud.<ref name="LOCculture" /> Nõukogude filmikunst saavutas juba 1920. aastatel rahvusvahelise mõju [[Sergei Eisenstein]]i, [[Vsevolod Pudovkin]]i ja [[Dziga Vertov]]i montaažiuuendustega. Hiljem lõid tuntud filme [[Mihhail Kalatozov]], [[Grigori Tšuhrai]], [[Andrei Tarkovski]], [[Sergei Paradžanov]], [[Elem Klimov]] ja teised. Suured stuudiod, sealhulgas Mosfilm ja Lenfilm, tootsid nii ideoloogilisi filme kui ka komöödiaid, kirjanduse ekraniseeringuid, sõjafilme ja lastefilme. Tsensuur võis valmis teoseid aastateks „riiulile“ jätta. Klassikalises muusikas olid rahvusvaheliselt tuntud [[Sergei Prokofjev]], [[Dmitri Šostakovitš]], [[Aram Hatšaturjan]], [[Mstislav Rostropovitš]], [[Svjatoslav Richter]] ja teised. [[Moskva Suur Teater]] ja [[Maria teater|Leningradi Kirovi teater]] (Maria teater) säilitasid balleti kõrge rahvusvahelise maine. Riik toetas professionaalset muusika- ja tantsuharidust, kuid looming oli ideoloogilise järelevalve all ning mitmed kunstnikud emigreerusid. Liiduvabariikides arendati paralleelselt nii kohalikke kultuuritraditsioone kui ka üleliidulist nõukogude kultuuri.<ref name="LOCculture" /> === Ajakirjandus ja ringhääling === Kõik tähtsamad ajalehed, ajakirjad, raadio- ja televisioonikanalid olid riigi või ühiskondlike massiorganisatsioonide kontrolli all. [[Pravda]] oli NLKP Keskkomitee häälekandja, [[Izvestija]] kajastas riigiorganite tegevust ning [[TASS]] oli keskne uudisteagentuur. Ajakirjanduse ülesandena ei käsitatud sõltumatut võimu kontrollimist, vaid partei poliitika selgitamist, ühiskonna mobiliseerimist ja ideoloogilist kasvatust. Välisraadiojaamade – näiteks [[BBC]], [[Voice of America]] ja [[Radio Liberty]] – saateid segati erineva intensiivsusega.<ref name="LOCculture" /> Televisioonist sai 1960.–1970. aastatel peamine massimeedium. Üleliiduliste saadete kõrval tegutsesid vabariiklikud stuudiod ja kanalid. Glasnosti ajal muutusid ajakirjandus ja televisioon mõne aastaga märksa kriitilisemaks: populaarseks said poliitilised debatid, uurivad lood ja ajaloolised dokumentaalprogrammid ning varem keelatud teemad jõudsid suurte auditooriumideni.<ref name="LOCculture" /> === Sport === Sport oli nii massilise kehakultuuri kui ka rahvusvahelise prestiiži vahend. NSV Liit osales suveolümpiamängudel esimest korda 1952. aastal Helsingis ja kujunes kiiresti üheks edukaimaks olümpiariigiks.<ref name="Olympics1952">[https://www.olympics.com/en/olympic-games/helsinki-1952 ''Helsinki 1952''], International Olympic Committee / Olympics.com. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Eriti tugevad olid Nõukogude sportlased võimlemises, tõstmises, maadluses, kergejõustikus, vehklemises, jäähokis ja iluuisutamises. Riiklik spordisüsteem sidus laste spordikoolid, ametiühingu- ja ametkondlikud klubid ning tippspordi teadusliku ettevalmistusega. NSV Liidu jäähokikoondis domineeris aastakümneid maailmameistrivõistlustel ja olümpiatel ning korvpallis, võrkpallis ja jalgpallis saavutati samuti rahvusvahelist edu. [[Male]] oli erakordselt prestiižne: alates 1948. aastast kuni NSV Liidu lõpuni oli peaaegu iga meeste maailmameister Nõukogude kodanik. [[1980. aasta suveolümpiamängud]] toimusid Moskvas, kuid neid varjutas USA juhitud boikott protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõja]] vastu; 1984. aastal boikoteeris NSV Liit koos mitme liitlasega [[1984. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese mänge]].<ref name="Olympics1980">[https://www.olympics.com/en/olympic-games/moscow-1980 ''Moscow 1980''] ja [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984 ''Los Angeles 1984''], International Olympic Committee / Olympics.com. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> == Keskkond == [[Fail:AralSea1989 2014.jpg|pisi|Araali meri 1989. ja 2014. aastal. Selle kiire kahanemise peamine põhjus oli Amudarja ja Sõrdarja vee ulatuslik suunamine niisutuspõllumajandusse.]] Kiire industrialiseerimine, ulatuslik kaevandamine, suurte jõgede reguleerimine ja tootmisplaanide eelistamine keskkonnakuludele tekitasid NSV Liidus raskeid ökoloogilisi probleeme. Õhu- ja veereostus oli eriti suur mitmes metallurgia-, keemia- ja kaevanduskeskuses; keskkonnaandmeid käsitati sageli ametkondliku teabe või riigisaladusena ning avalik keskkonnakriitika oli kuni glasnostini piiratud. 1980. aastate lõpul muutusid keskkonnaküsimused mitmes vabariigis massiliikumiste ja poliitilise mobilisatsiooni oluliseks osaks.<ref name="LOCenvironment">Zickel (toim), ''Soviet Union: A Country Study'', peatükk 3 „Physical Environment and Population“, lk 97–132, keskkonnaprobleeme käsitlevad osad.</ref> Kõige ulatuslikumate näidete hulka kuulus [[Araali meri]]. Alates 1960. aastatest suunati üha suurem osa [[Amudarja]] ja [[Sõrdarja]] veest Kesk-Aasia niisutuspõllumajandusse, eriti puuvillakasvatusse. Mere veetase ja pindala langesid järsult, soolsus suurenes, kalandus varises kokku ning paljastunud merepõhjast kandus tuulega soola ja saasteaineid. Araali katastroof kujunes üheks Nõukogude ressursikasutuse tuntumaks pärandiks.<ref name="Aral">[https://www.worldbank.org/en/news/feature/2019/06/28/no-more-business-as-usual-improving-water-usage-in-central-asia ''No More Business as Usual: Improving Water Usage in Central Asia''], World Bank, 28. juuni 2019; vt ka [https://wesr.unep.org/media/docs/assessments/global_assessment_of_sand_and_dust_stormsx.pdf ''Global Assessment of Sand and Dust Storms''], UNEP. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Tuumatehnoloogia tekitas teistsuguseid keskkonna- ja terviseriske. Semipalatinski polügoonil Kasahhi NSV-s ning [[Novaja Zemlja]] polügoonil tehti aastakümneid tuumakatsetusi. Mitmed sõjalise tuumatööstuse kompleksid saastasid ümbruskonda radioaktiivsete jäätmetega. Kõige tuntum tsiviiltuumaõnnetus oli 26. aprillil 1986 [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]as toimunud [[Tšornobõli katastroof|katastroof]], mille radioaktiivne saaste levis üle suure osa Euroopast, põhjustas ulatusliku evakueerimise ja tõi kaasa pikaajalised maakasutuspiirangud.<ref name="IAEA" /> Glasnost võimaldas 1980. aastate lõpus keskkonnakahjusid senisest avalikumalt uurida. Liikumised fosforiidikaevandamise vastu Eestis, tuumakatsetuste vastu Kasahstanis, tööstusreostuse vastu teistes vabariikides ning kampaaniad Baikali ja teiste loodusobjektide kaitseks ühendasid keskkonnaküsimused kodanikuaktiivsuse ja rahvusliku enesemääramise nõuetega. == Pärand ja õiguslik järjepidevus == NSV Liidu lagunemise tulemusel tegutsesid 1991. aasta lõpust selle endisel territooriumil 15 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki. Eesti, Läti ja Leedu käsitlevad end enne 1940. aasta okupatsiooni eksisteerinud vabariikide õigusliku järjepidevuse kandjatena; nende annekteerimist NSV Liitu ei tunnustanud ''de jure'' Ameerika Ühendriigid ning osa teisi lääneriike.<ref name="Welles" /> Teised endised liiduvabariigid kujunesid 1991. aastal iseseisvateks riikideks NSV Liidu põhiseadusliku territooriumi lagunemise käigus. Venemaa Föderatsioon teatas 24. detsembril 1991 [[ÜRO peasekretär]]ile, et NSV Liidu liikmesust ÜRO-s, sealhulgas Julgeolekunõukogus ja teistes organites, jätkab Venemaa Föderatsioon teiste SRÜ riikide toetusel. ÜRO praktikas ei esitatud Venemaale uut liikmeksastumise avaldust ning NSV Liidu koht, kaasa arvatud Julgeolekunõukogu alaline koht, jätkus Venemaa nime all. Venemaa teatas samuti, et säilitab täieliku vastutuse NSV Liidu ÜRO põhikirjast ning ÜRO peasekretäri juures deponeeritud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste eest.<ref name="UNsuccession" /> See jätkamise praktika ei tähenda, et kõik endiste liiduvabariikide õigusliku järjepidevuse küsimused oleksid rahvusvahelises õiguses ühesugused. [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] loodi 1991. aasta detsembris Venemaa, Ukraina ja Valgevene algatusel; Alma-Ata deklaratsiooniga ühinesid sellega veel kaheksa endist liiduvabariiki. Eesti, Läti ja Leedu SRÜ-ga ei ühinenud. Endise liidu vara, sõjaväe, piiride, kodakondsuse, välisvõla ja relvastuse jagamine kujunes 1990. aastatel mitmeks eraldi läbirääkimisprotsessiks. Ukraina, Valgevene ja Kasahstani territooriumile jäi pärast liidu lagunemist Nõukogude strateegilisi tuumarelvi, mis viidi 1990. aastatel Venemaale; kolm riiki ühinesid [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga tuumarelvavabade riikidena.<ref name="PostSovietNuclear">[https://treaties.un.org/doc/source/docs/A_RES_52_38-E.pdf ''United Nations General Assembly Resolution 52/38''], 9. detsember 1997, p-d 8–10: ÜRO tervitas tuumarelvade eemaldamist Kasahstanist 1995. aastaks ning Ukrainast ja Valgevenest 1996. aastaks ning nende osalemist tuumarelva leviku tõkestamise lepingus tuumarelvavabade riikidena. Vaadatud 6. augustil 2026.</ref> Hinnangud Nõukogude perioodile on endistes liiduvabariikides ja nende sees olnud erinevad. Industrialiseerimise, Teise maailmasõja võidu, hariduse laienemise, teaduse saavutuste ja sotsiaalse mobiilsuse käsitluste kõrval on ajalookirjutuses kesksel kohal poliitiline terror, näljahädad, küüditamised, tsensuur, okupatsioonid, majanduslikud puudujäägid ja keskkonnakahjud. Need erinevad ajalookogemused on mõjutanud mälestusmärke, riigipühi, kooliõpikuid ja avalikku mälukultuuri kogu endise NSV Liidu alal.<ref name="Suny">Ronald Grigor Suny, ''The Soviet Experiment: Russia, the USSR, and the Successor States'', 2. tr, Oxford University Press, 2011.</ref> == Vaata ka == * [[Nõukogude Liidu ajalugu]] * [[Nõukogude Liidu lagunemine]] * [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] * [[NSV Liidu relvajõud]] * [[Nõukogude Liidu välispoliitika]] * [[Nõukogude Liidu kosmoseprogramm]] * [[Nõukogude rubla]] * [[Nõukogude Liidu kodakondsus]] * [[Nõukogude Liidu õigussüsteem]] * [[Nõukogude Liidu välisministrite loend]] * [[Nõukogude Liidu ja USA tippkohtumiste loend]] * [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis]] * [[Nõukogude Liidu jäähokikoondis]] * [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]] * [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] * [[Sõltumatute Riikide Ühendus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Brown, Archie. ''The Rise and Fall of Communism''. London: Bodley Head, 2009. ISBN 978-0-224-07879-5. * Davies, R. W.; Wheatcroft, Stephen G. ''The Years of Hunger: Soviet Agriculture, 1931–1933''. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2004. ISBN 978-0-333-31107-3. * Fitzpatrick, Sheila. ''The Russian Revolution''. 4. tr. Oxford University Press, 2017. ISBN 978-0-19-880670-7. * Kotkin, Stephen. ''Stalin: Paradoxes of Power, 1878–1928''. New York: Penguin Press, 2014. ISBN 978-1-59420-379-4. * Kotkin, Stephen. ''Stalin: Waiting for Hitler, 1929–1941''. New York: Penguin Press, 2017. ISBN 978-1-59420-380-0. * Service, Robert. ''A History of Modern Russia: From Tsarism to the Twenty-First Century''. 3. tr. Harvard University Press, 2009. ISBN 978-0-674-03493-8. * Siddiqi, Asif A. ''Challenge to Apollo: The Soviet Union and the Space Race, 1945–1974''. NASA SP-4408. Washington: NASA, 2000. * Suny, Ronald Grigor. ''The Soviet Experiment: Russia, the USSR, and the Successor States''. 2. tr. Oxford University Press, 2011. ISBN 978-0-19-534055-6. * Taubman, William. ''Gorbachev: His Life and Times''. New York: W. W. Norton, 2017. ISBN 978-0-393-64701-3. * Zickel, Raymond E. (toim). ''Soviet Union: A Country Study''. 2. tr. Washington: Federal Research Division, Library of Congress, 1991. ISBN 0-8444-0727-5. * Zubok, Vladislav M. ''A Failed Empire: The Soviet Union in the Cold War from Stalin to Gorbachev''. Chapel Hill: University of North Carolina Press, 2007. ISBN 978-0-8078-3098-7. == Välislingid == {{commonskat|Soviet Union}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.loc.gov/exhibits/archives/ ''Revelations from the Russian Archives''] – Library of Congressi digitaalne näitus Nõukogude arhiividest. * [https://soviethistory.msu.edu/ ''Seventeen Moments in Soviet History''] – Michigani Riikliku Ülikooli dokumentide, piltide ja ajalooülevaadete kogu. * [https://history.state.gov/historicaldocuments ''Foreign Relations of the United States''] – USA välisministeeriumi ajaloodokumentide kogu, mis sisaldab mahukaid allikakogumikke NSV Liidu välissuhete kohta. * [https://www.marines.mil/portals/1/Publications/Soviet%20Union%20Study_1.pdf ''Soviet Union: A Country Study''] – Library of Congressi Federal Research Divisioni 1991. aasta ülevaateteos. [[Kategooria:Venemaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Aasia uusima aja ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Nõukogude Liit| ]] [[Kategooria:Sotsialistlikud riigid]] rujgaaxnmmozs8tax5tcf8oxx8lfbv5 Arutelu:Kõpu tuletorn 1 7531 7217398 5647127 2026-08-18T16:13:16Z Blahblahblah123333 227313 /* Kõpu teletorn on Eesti 2 eurose mündil */ uus alaosa 7217398 wikitext text/x-wiki Mulle meeldiks suurem pilt artiklilehel ikkagi rohkem, aga see on maitse asi. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 21:10, 1 May 2004 (UTC +3) : Minu maitse on samasugune nagu Jaanil. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:16, 1 May 2004 (UTC) ---- tore, ma kirjutasin pika uue teksti juurde aga keegi oli vahepeal seda juba muutnud. Võiks kuidagi teha nii, et kui keegi midagi kirjuab siis teine ei pea kohe seda muutma hakkama vaid ootan kuni teine on lõpetanud, ;(( [[Kasutaja:Naine|naine]] 17:18, 2 May 2004 (UTC) :Vabandust, järgmine kord ootan su muutmised ära. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 20:21, 2 May 2004 (UTC +3) :: Alati ei tea ju, millal teine on lõpetanud. :: Ma hakkasin Kõpu tuletorni artiklit toimetama, kui polnud näha, et keegi sellega parajasti tegeleb, ja sattusin mitu korda redigeerimiskonflikti. Ma ei pannud üldse tähele, et Jaan oli seda vahepeal toimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17:25, 2 May 2004 (UTC) :: Kui keegi teeb pikka aega mingit juttu, siis võib algusse panna ajutise hoiatuse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17:27, 2 May 2004 (UTC) Asi oli selles, et ma muutsin vahepeal natuke algust ja siis avastasin, et need faktid on ikka valed, esimesed sada aastat oli ikka paak ilma tuleta ja vahepeal oli veel nimetus tulepaak. ;P [[Kasutaja:Naine|naine]] 17:30, 2 May 2004 (UTC) : Kas Eesti Telefoni veebiaadressi mittetöötamine on ajutine nähtus? Kas Kõpu tuletorni margi ilmumine peaks ka äkki artiklis mainitud olema? [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 26. juuli 2006, kell 18.17 (UTC) :: Margi ilmumist tuleks mainida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. juuli 2006, kell 18.25 (UTC) ---- Koordinaadid oleks nagu natuke mööda. Kust need pärinevad?--[[Kasutaja:Boy|Boy]] 26. juuli 2006, kell 22.24 (UTC) :Tõepoolest, eelmiste koordinaatide puhul oli põhjalaius 5&prime; võrra vale. Tuletorn oleks justkui asunud meres. Nüüd on koordinaadid Veeteede ameti lehelt (kui ma ei eksi) ja palju reaalsemad. Idapikkus oli juba varem õige. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 27. juuli 2006, kell 05.25 (UTC) ---- Mulle tundub, et seda artiklit on tänases "Saarte Suvenädalas" tsiteerinud Kadri Pulk. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 18. august 2006, kell 09:36 (UTC) == Ajalugu == Millel põhineb väide, et "selline tulepaak oli Rootsis Falsterbos juba 1229. aastal"? Rootsi ega ingliskeelne Wikipedia ei tea sellest midagi. "In 1230 the Dominikans from Lübeck sent a letter to the Danish king Valdemar with a request that a "mark" should be built to warn seafarers. There is no evidence that it was ever built. Most likely is that a prominent house at Falsterbo and The Church of Santa Maria were used as seamarks." [[Kasutaja:P2rtel|P2rtel]] ([[Kasutaja arutelu:P2rtel|arutelu]]) 2. juuni 2020, kell 14:02 (EEST) == Kõpu teletorn on Eesti 2 eurose mündil == Hiiumaa mündil tuleb 2027 aastal ehk järgmisel aastal. [[Kasutaja:Blahblahblah123333|Blahblahblah123333]] ([[Kasutaja arutelu:Blahblahblah123333|arutelu]]) 18. august 2026, kell 19:13 (EEST) bnab9w4f54z7i4ag2e43hotj0l6z1v1 Sportlaste loend 0 7827 7217405 7217163 2026-08-18T16:32:21Z Velirand 67997 /* K */ 7217405 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] l342fdhqxpc8scyglbvnfa4drlfn79n Odüsseia 0 7830 7217359 7215323 2026-08-18T13:57:45Z Andres 5 /* Esimene laul. Jumalate koosolek. Athena nõuanne */ 7217359 wikitext text/x-wiki [[Pilt:John William Waterhouse - Ulysses and the Sirens (1891).jpg|pisi|[[John William Waterhouse]]. ''Odysseus ja sireenid''. 1891]] '''"Odüsseia"''' ([[vanakreeka keel]]es ἡ Ὀδύσσεια ''hē Odýsseia'') on [[Homeros]]ele omistatav [[vanakreeka kirjandus|vanakreeka]] [[eepos]], mis koos "[[Ilias]]ega" kuulub lääne kirjanduse vanimate kirjalikult säilinud ja mõjukaimate teoste hulka. Traditsiooniliselt peetakse seda "[[Iliase]]" järel teiseks Homerose eeposeks. Teos kuulub [[Läänemaailm|lääne]] kirjanduse alustekstide hulka ning on mõjutanud tugevalt hilisemat kirjandust, teatrit, ooperit ja filmi. "Odüsseia" kujunes tõenäoliselt [[Joonia]]s 8. või 7. sajandil eKr ning kuulus hiljemalt 6. sajandi keskpaigaks eKr [[hariduskaanon]]i hulka [[Vana-Kreeka]]s ja hiljem ka [[Rooma riik|Rooma]] kultuuris. Eepose lõplik kuju võis kujuneda pika suulise pärimuse tulemusena ja on võimalik, et selle loomisel osales mitu laulikut ehk [[aoidid|aoidi]]. Alates 1795. aastast, kui klassikaline filoloog [[Friedrich August Wolf]] tõstatas teoses "[[Prolegomena ad Homerum]]" [[Homerose küsimus]]e, on "Odüsseia" ja "Iliase" autorlus olnud vaidluse all. Antiikajal ei seatud Homerost mõlema eepose ainsa autorina peaaegu kunagi kahtluse alla, kuid tänapäeval omistavad paljud uurijad need eri autoritele. Seda põhjendatakse eelkõige eeposte algselt [[suuline pärimus|suulise pärimusega]], milles võis osaleda palju lauljaid ja luuletajaid. Teised klassikalised filoloogid, näiteks [[Wolfgang Schadewaldt]] ja [[Joachim Latacz]], peavad endiselt mõlemat teost sama autori loominguks.<ref>Joachim Latacz. ''Homer. Der erste Dichter des Abendlandes'', 4. trükk, Duden: Düsseldorf ja Zürich 2003, lk 88.</ref> "Odüsseia" tegevustik põhineb tõenäoliselt [[Mükeene kultuur|Mükeene ajastu]] pärimusel, kuigi eepos ise kujunes tänapäevasel kujul arvatavasti 8.–7. sajandil eKr. Selles kajastuv ühiskond kujutab aega, mil sugukondlik kord oli lagunemas, kuid orjanduslik ühiskonnakord ei olnud veel täielikult välja kujunenud. Mükeene ajastu valitsejad muutusid hilisemas pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu [[Herakles]], [[Theseus]], [[Agamemnon]] ja [[Menelaos]]. Eepos koosneb 24 laulust ja sisaldab 12 110 [[heksameeter|daktülilises heksameetris]] kirjutatud värssi. See kirjeldab [[Ithaka]] kuninga [[Odysseus]]e eksirännakuid pärast kümme aastat kestnud [[Trooja sõda|Trooja sõja]] lõppu. Tema kojureis kestab veel kümme aastat ja selle jooksul kaotab ta kõik oma kaaslased, enne kui jõuab lõpuks tagasi kodumaale. Nende pikkade merereiside ja katsumuste tõttu on sõna "odüsseia" paljudes keeltes saanud pika ja vaevalise [[eksirännak]]u sünonüümiks. Eepose peamist süžeeliini raamivad kaks täiendavat tegevusliini. Ühelt poolt jutustatakse Odysseuse poja [[Telemachos]]e otsingutest oma isa leidmiseks, teiselt poolt Odysseuse lõplikust kojutulekust ja kättemaksust kosilastele, kes tema äraolekul olid tema naist [[Penelope]]t ahistanud ja tema vara raisanud. "Odüsseia" on mõjutanud põhjalikult kõiki vanakreeka kirjanduse põhiliike – [[eepos]]t, [[lüürika]]t ja [[draama]]t.<ref>Peter Riemer: ''Menschenbilder in Homers Ilias und Odyssee.'' – Peter Riemer, Sikander Singh (toim): ''Homer und Homer-Rezeption''. Wehrhahn, Hannover 2023, lk 11–28.</ref> Selle motiive, sealhulgas kangelase eksirännakut, koletistega kohtumisi ja tagasipöördumist kodumaale, on kasutatud paljude rahvaste pärimustes ning hilisemas kirjanduses. [[Pilt:Polyphemus Eleusis 2630.jpg|pisi|Odysseus ja tema kaaslased pimestavad Polyphemost. Detail [[protoatika keraamika|protoatiliselt]] [[amfora]]lt, mille valmistas [[Polyphemose-maalija]], umbes 650 eKr, [[Eleusise muuseum]], inv 2630]] == Sisu == "Odüsseiat" sissejuhatav [[prooimion]] on [[muusa]] poole pöördumine ja kirjeldab mõne värsiga, mida kuulaja või lugeja ees ootab.<ref>Tsiteeritud teosest: ''Homeri Odyssea recensuit [[Arthur Ludwich|Arthurus Ludwich]]. volumen prius. editio stereotypa editionis primae (MDCCCLXXXIX), Stuttgart/Leipzig 1998''.</ref> Algusvärsid on siin esitatud vanakreeka keeles ja sõnasõnalises tõlkes: {| |- | :Ἄνδρα μοι ἔννεπε, Μοῦσα, πολύτροπον, ὃς μάλα πολλὰ :πλάγχθη, ἐπεὶ Τροίης ἱερὸν πτολίεθρον ἔπερσε· :πολλῶν δ’ ἀνθρώπων ἴδεν ἄστεα καὶ νόον ἔγνω, :πολλὰ δ’ ὅ γ’ ἐν πόντῳ πάθεν ἄλγεα ὃν κάτα θυμόν, :ἀρνύμενος ἥν τε ψυχὴν καὶ νόστον ἑταίρων. :ἀλλ’ οὔδ’ ὣς ἑτάρους ἐρρύσατο ἱέμενός περ· :αὐτῶν γὰρ σφετέρῃσιν ἀτασθαλίῃσιν ὄλοντο, :νήπιοι, οἳ κατὰ βοῦς Ὑπερίονος Ἠελίοιο :ἤσθιον· αὐτὰρ ὃ τοῖσιν ἀφείλετο νόστιμον ἦμαρ. :τῶν ἁμόθεν γε, θεά, θύγατερ Διός, εἶπε καὶ ἡμῖν. | :Meest mulle jutusta, Muusa, paljupöördelist, kes väga palju :eksles, kui Trooja püha linna oli hävitanud; :paljude inimeste linnu nägi ja tundma õppis nende aru, :palju aga ta merel kannatas valusid oma südames, :püüdes päästa nii oma elu kui ka kaaslaste tagasitulekut. :Kuid ka nõnda ta kaaslasi ei päästnud, kuigi ta väga soovis; :sest nad ise hukkusid omaenda meeletute tegude tõttu, :rumalad, kes [[Hyperion]]i poja [[Helios]]e veiseid :sõid; aga too võttis neilt ära kojutuleku päeva. :Neist, kuskilt alates, jumalanna, Zeusi tütar, räägi ka meile. |} ==Sisu== 24 laulust koosnev "Odüsseia" sisaldab 12 110 [[heksameeter|heksameetrilist]] värssi.<ref>Laulude värsside arv kreeka väiketähtedega märgituna: α: 444; β: 434; γ: 497; – δ: 847; ε: 493; ζ: 331; – η: 347; θ: 586; ι: 566; – κ: 574; λ: 640; μ: 453; – ν: 440; ξ: 533; ο: 557; – π: 481; ρ: 606; σ: 428; – τ: 604; υ: 394; φ: 434; – χ: 501; ψ: 372; ω: 548.</ref> Eepos jutustab, kuidas Ithaka kuningas pärast kümme aastat kestnud [[Trooja sõda]] satub koduteel ebasoodsate tuulte tõttu eksiteele, rändab veel kümme aastat ringi ja jõuab pärast paljusid seiklusi lõpuks tundmatu [[kerjus]]ena koju tagasi. Esimeste lauludega paralleelselt kulgev süžeeliin, mida nimetatakse Telemahhiaks, jutustab sellest, kuidas Odysseuse poeg [[Telemachos]] asub otsima kadunud isa. Kui Odysseus lõpuks Ithakale jõuab, leiab ta oma maja täis aristokraatlikke kosilasi, kes kulutavad tema vara, püüavad veenda tema naist [[Penelope]]t selles, et Odysseus on surnud, ja sunnivad teda abielluma ühega neist. Viimases seikluses, kosilaste tapmises (''[[Mnesterophonia]]''), astub Odysseus koos Telemachose ja ustava karjuse [[Eumaios]]ega kosilaste vastu võitlusse. ==24 laulu== [[Pilt:Römischer Meister um 125 v. Chr. 001.jpg|pisi|Rooma fresko "Odüsseia" ainel (praegu [[Vatikani Apostlik Raamatukogu|Vatikani Apostlikus Raamatukogus]]). Umbes 150–100 eKr]] [[Pilt:Odysseus and Nausicaa.jpg|pisi|[[Pieter Lastman]]. Odysseus ja Nausikaa. Õli. 1619. [[Alte Pinakothek]], [[München]]]] Et hoida pinget kogu aeg üleval, kasutab Homeros väga keerulist jutustamisviisi. Ta rakendab näiteks paralleelseid tegevusliine, tagasivaateid, vahejutustusi ning vaatenurga ja jutustaja vahetusi. Sündmusi ei esitata kronoloogilises järjekorras, vaid jutustus algab veidi enne Odysseuse tagasipöördumist Ithakale. Tegevus jaguneb järgmiselt. ===1.–4. laul=== Jumalad otsustavad teha võimalikuks Odysseusele kojutuleku. Nad saadavad jumalate käskjala [[Hermes]]e nümf [[Kalypso]] juurde, kes on Odysseust oma saarel [[Ogygia]]l juba seitse aastat kinni hoidnud. Samal ajal läheb jumalanna [[Athena]] Odysseuse kodusaarele [[Ithaka]]le, kus tema naist Penelopet survestavad arvukad kosilased, kes nõuavad, et ta abielluks ühega neist. Athena ilmub Odysseuse poja Telemachose ette tema isa sõbra [[Mentes]]e kujul ja õhutab teda asuma kadunud isa otsima. Lootes saada vihjeid isa saatuse kohta, sõidab Telemachos kahe endise Trooja sõjavõitleja juurde: esmalt [[Nestor]], [[Pylos]]e valitseja juurde, seejärel [[Sparta]] kuninga [[Menelaos]]e juurde. Samal ajal kavandavad kosilased Telemachose tapmist tema tagasitulekul ning korraldavad talle varitsuse Ithaka ja [[Samos]]e vahel asuval [[Asteria]] saarel. ===5.–8. laul=== Hermes veenab Kalypso Odysseust vabaks laskma. Odysseus lahkub Ogygialt enda valmistatud parvel. Kuid 18. päeval, kui [[Scheria]], Ithaka naabersaar ja [[faiaagid|faiaakid]]e kodu, on juba nähtaval, kutsub Odysseuse vastane, merejumal [[Poseidon]], esile tormi, mis purustab parve. Nümf [[Leukothea|Ino Leukothea]] abiga suudab Odysseus viimaste jõuvarudega ujudes Scheria rannikule jõuda. Athena abiga kohtab ta rannal kuningatütar [[Nausikaa]]d, kes juhatab talle teed oma vanemate paleesse. Seal võtavad kuningas ja tema pere Odysseuse külalislahkelt vastu. ===9.–12. laul=== Eepose keskosas tutvustab Odysseus end faiaakide kuningale [[Alkinoos]]ele ja jutustab tema külalistele oma eksirännakute loo. ===13.–16. laul=== Kaks tegevusliini – Telemahhia ja tegelik Odüsseia – ühinevad. Faiaakide abiga jõuab Odysseus tagasi Ithakale. Ustav seakarjus [[Eumaios]] võtab ta vastu ja kirjeldab talle olukorda kuningapalees. Seetõttu peidab Odysseus end karjuse majas, kuni saab asuda võitlusse kosilastega. Tema kaitsmiseks muudab Athena ta kerjuse välimusega meheks. Samal ajal lahkub Telemachos Spartast. Õhtul jõuab ta Pylosesse, kuid ei jää Nestori juurde ööbima, vaid läheb kohe laevale ja pöördub Ithakale tagasi. Ta pääseb tänu Athena hoiatusele kosilaste varitsusest ning läheb Eumaiose juurde, kus kohtub oma isaga. Pärast Odysseuse endiseks muutumist tunneb ta isa ära.<ref>Homeros. ''Odüsseia'' 16, 188–214.</ref> [[Pilt:Odysseus from Schwab book 1.jpg|pisi|Odysseus tapab kosilased. Gustav Schwabi muistendikogumiku väljaandest, 1892]] ===17.–20. laul=== Kerjuseks maskeerununa tuleb Odysseus pärast 20 aastat oma majja tagasi. Algul tunneb teda ära ainult vana surev koer [[Argos]], hiljem ka vana teenija [[Eurykleia]]. Salaja valmistub Odysseus võitluseks kosilastega, lastes kõik relvad ühte kambrisse ära viia. Kosilased pilkavad oletatavat kerjust ning naeravad ennustaja [[Theoklymenos]]e üle, kes hoiatab neid ähvardava hukatuse eest. ===21.–22. laul=== Penelope lubab kosilastele, et ei lükka enam otsust edasi, vaid abiellub mehega, kes võidab võistluse Odysseuse [[vibu]]ga. Keegi neist ei suuda vibu pingutada – välja arvatud Odysseus ise. Pärast edukat lasku paljastab ta oma tegeliku isiku ning tapab koos Telemachose ja Eumaiosega kosilased ning need teenijad ja sulased, kes olid talle truudusetuks osutunud. ===23.–24. laul=== Pärast 20 aastat näeb Odysseus jälle oma naist Penelopet. Alles pärast seda, kui naine paneb ta kavalusega proovile, tunneb ta oma mehe ära. Seejärel külastab Odysseus oma vana isa [[Laertes]]t. Allilmas kiidavad [[Achilleus]] ja [[Agamemnon]], Odysseuse kaasvõitlejad Trooja sõjas, tema võidukat kojutulekut. Jumalanna Athena lepitab lõpuks konflikti Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste vahel. == Tegevustik == [[Pilt:Beginning Odyssey.svg|pisi|"Odüsseia" avalõik [[vanakreeka keel]]es]] {{Tsitaat2|''Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast,'' ''kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles!''|"Odüsseia" avaread.<ref>Homeros. Odüsseia. 2006. Tlk [[August Annist]]. Tallinn: Varrak.</ref>}} === Esimene laul. ''Jumalate koosolek. Athena nõuanne'' === Laulik pöördub [[Muusa]] poole, et too jutustaks mehest, kes pärast [[Trooja]] rüüstamist, palju eksles ja nägi paljude inimeste linnu ning õppis tundma nende meelt, ja kannatas merel oma hinges, püüdes päästa oma elu ja kaaslaste kojutulekut. Tal ei õnnestunud kaaslasi päästa, kuigi ta püüdis, sest need hukkusid omaenda rumaluste tõttu, süües [[Helios]]e veiseid. Kõik teised, kes sõjas ja merereisist olid pääsenud, olid juba kodus. Ainult teda, kes igatses kojutulekut ja naist, hoidis [[nümf]] [[Kalypso]] avarates koobastes, soovides teda abikaasaks. Kui aga saabus aeg, mille jumalad talle saatuse poolt olid määranud koju Ithakasse tagasi minemiseks ei olnud ta sealgi veel katsumustest pääsenud ega omastega koos. Kõik jumalad tundsid talle kaasa peale [[Poseidon]]i, kes oli jumalasarnase [[Odysseus]]e vastu lakkamatult vaenulik, laskmata tal oma maale jõuda. Poseidon oli läinud etiooplaste juurde, kes asuvad inimeste seas kõige kaugemal, ühed loojuva, teised tõusva Päikese poolel, et saada osa pullide ja lammaste ohvrist. Seal istus ta söömaaega nautides, teised aga olid kõik kogunenud [[Zeus]]i [[Olümpos]]e saalidesse. Zeus meenutas [[Aigisthos]]t, kelle [[Agamemnon]]i poeg [[Orestes]] oli tapnud. Ta kõneles surematutele: Surelikud süüdistavad jumalaid, öeldes, et halb tuleb meist, nemad aga kannatavad omaenda rumaluste tõttu üle saatuse määra. Aigisthos abiellus üle saatuse määra [[Atreus]]e poja [Agamemnoni] naise [ [[Klytaimnestra]]ga] ja tappis Agamemnoni, kui too oli koju tagasi tulnud, kuigi ta teadis hirmsat hukatust, sest meie olime talle sellest rääkinud, saates [[Hermes]]e ütlema, et [Aigisthos] ei tapaks Agamemnonit ega kosiks tema naist, sest [[Orestes]]e kaudu tuleb kättemaks, kui too saab täiskasvanuks ja jõuab oma igatsetud kodumaale. Aigisthos ei võtnud Hermese head nõuannet kuulda, aga nüüd on Aigisthosele kõige eest korraga tasutud. [[Athena]] vastas: Jah, [Aigisthos] sai teenitud karistuse hukkugu nõnda ka iga teine, kes sääraseid tegusid teeb. Kuid minu süda on lõhestatud õnnetu saatusega Odysseuse pärast, kes juba kaua kannatab lähedastest eemal saarel, kus on mere naba. Sellel metsasel saarel elab oma kojas hävitava meelega jumalanna, kelle isa on [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]], kes tunneb kogu mere sügavusi ja hoiab suuri sambaid, mis hoiavad maad ja taevast lahus. Tema tütar hoiab õnnetut, kurvastavat Odysseust kinni, võrgutades teda alati mahedate ja meelitavate sõnadega, et ta unustaks Ithaka. Kuid Odysseus igatseb näha kas või oma maa suitsu kerkimas, kas või surra. Kas sinu süda ei tunne sellest hoolimata kaasa? Kas Odysseus ei olnud sulle meelepärane [[argiivid]]e laevade juures Troojas, pühi ohvreid tulles? Miks sa siis oled tema peale nii vihane? Zeus vastas: Kuidas võiksin mina unustada jumalasarnast Odysseust, kes on surelike seas üle teiste mõistuse poolest ja ohvrite helduse poolest surematutele? Kuid Poseidon on alati järeleandmatult vihane [[kükloop]] [[Polyphemos]]e pärast, kelle jõud on kõigi kükloopide seas suurim ja kelle silma [Odysseus] pimestas. Tema ema on nümf [[Thoosa]], mere valitseja [[Phorkysos]]e tütar. Sellest ajast Poseidon mitte ei tapa, Odysseust, vaid ajab teda kodumaast eemale. Kuid mõelgem nüüd kõik läbi, kuidas ta koju jõuaks; Poseidon aga loobub oma vihast, sest ta ei suuda üksinda kõigi jumalate vastu võidelda. Athena vastas: Kui jumalatele on meelepärane, et Odysseus jõuaks tagasi koju, siis saadame kõigepealt Hermese [[Ogygia]] saarele, et ta teataks nümfile [Kalypsole] jumalate tahte, et Odysseus saaks koju tagasi minna. Aga mina lähen Ithakale, et tema poega [ [[Telemachos]]t] veel rohkem innustada ja panna talle hinge vaprust, et ta kutsuks [[ahhailased]] rahvakoosolekule ja keelaks kõiki [ [[Penelope]] ] kosilasi, kes tal pidevalt lambaid ja veiseid tapavad. Saadan ta ka [[Sparta]]sse ja [[Pylos]]esse, et ta otsiks teateid isa kojutuleku kohta ja et tal oleks hea kuulsus. Athena sidus jalgadele kuldsed sandaalid, mis kandsid teda tuulepuhanguga üle mere ja maa. Ta võttis ka võimsa oda, millega ta alistab kangelaste ridu, kui ta nende peale vihastab. Ta sööstis Olümposelt alla ja jõudis Ithakal Odysseuse koja välisukse juurde, õuepoolsele lävele. Käes hoidis ta pronksist oda, olles võtnud külalise, [[taphos]]laste valitseja [[Mentes]]e kuju. Ta leidis sealt jultunud kosilased, kes lõbustasid end uste ees mängunuppudega, istudes enda tapetud veiste nahkadel. Nende juures olid käskjalad ja teenrid: ühed segasid veini ja vett, teised puhastasid käsnadega laudu ja katsid neid; kosilased jagasid endale palju liha. Teda märkas Telemachos teistest palju varem, sest ta istus kosilaste seas, süda kurb, ja kujutles, kuidas isa tuleb tagasi ja ajab kosilased kojast laiali, saab au ja valitseb oma vara üle. Athenat nähes läks ta otse välisukse juurde, sest talle tundus häbiväärne, et külaline peaks kaua ukse juures seisma. Lähedale astudes võttis ta tal paremast käest, võttis oda vastu ja ütles: "Tere, külaline! Meie juures oled teretulnud; kui oled söönud, siis räägid, mida sul tarvis on." Ta läks ees ja Pallas Athena järgnes talle. Kui nad olid jõudnud kõrge koja sisse, pani ta oda pika samba juurde odahoidlasse, kus seisid ka paljud Odysseuse odad. Athena enda juhatas ta istuma aujärjele kosilastest eemale, et külaline ei peaks söögilaua ääres nende ülbete meeste lärmi taluma ja et ta saaks temalt oma isa kohta küsida. Aujäje alla laotas ta ilusa katte, jalgade all oli jalatugi. Endale pani ta istme külalise kõrvale. Teenijanna valas Athenale kätepesuks kuldsest kannust vett hõbedase kausi kohal ja seadis selle juurde poleeritud laua. Majapidanna tõi toitu, pannes ette rohkesti roogasid, lahkelt sellest, mis käepärast oli. Lihajagaja tõi ja pani ette vaagnad igasuguse lihaga ja asetas nende kõrvale kuldsed peekrid; käskjalg käis nende juures ühtelugu ringi ja valas veini. Sisse tulid häbematud kosilased, nad istusid järjest istmetele ja aujärgedele. Heeroldid valasid nende kätele vett, teenijad tõid korvides toitu ja noormehed täitsid segamisnõud joogiga. Kosilased sirutasid käed roogade järele. Kui nad olid isu täis söönud ja janu täis joonud isu rahuldanud, oli neil meeles juba muu – laulmine ja tantsimine, sest need kuuluvad pidusöögi juurde. Käskjalg pani ilusa kitara [[Phemios]]e kätte, kes kosilaste juures sunniviisil laulis. Ta alustas kitarat mängides ilusat laulu. Telemachos kõnetas Athenat, hoides pead tema lähedal, et teised ei kuuleks: Kallis külaline, ega sa ometi pahanda, kui ma midagi ütlen? Neile lähevad kergesti korda kitara ja laul, sest nad söövad karistamatult selle võõra mehe vara, kelle luud kuskil vihma käes mädanevad. Kui nad vaid näeksid teda Ithakale tagasi tulemas, sooviksid nad kõik pigem kergeid jalgu kui kulda ja rõivaid. Nüüd aga on ta haleda saatuse läbi hukkunud ja meil pole mingit lootust, isegi kui keegi maapealsetest inimestest ütleb, et ta tuleb. Tema kojutuleku päev on kadunud. Kes sa oled ja kust sa pärit oled? Mis laevaga sa tulid? Kuidas tõid meremehed sind Ithakale ja kes nad enda sõnul olid? Ma ju ei arva, et sa oleksid siia jalgsi tulnud. Ja räägi mulle tõtt, kas sa oled uus või isa ajast pärit külaline? Sest paljud teised mehed käisid meie kojas, sest ka tema suhtles paljudega. Athena vastas: Ütlen, et olen Mentes, [[Anchialos]]e poeg, ja valitsen taphoslasi, osavaid aerutajaid. Tulin koos oma laeva ja kaaslastega, sõites [[Temese]]sse vaske hankima, toon sealt läikivat rauda. Minu laev seisab linnast eemal [[Rheithros]]e sadamas [[Neion]]i jalamil. Oleme [Odysseusega] teineteise isade ajast saadik pärandunud külalised, kui sa oled käinud vana [[Laertes]]e juures, kellest räägitakse, et ta ei käi enam linnas, vaid vaevleb maal koos vana teenijaga, kes talle süüa ja juua ette paneb, kui väsimus ta liikmetesse tuleb, kui ta vaevaliselt mööda viinamarjaistanduse nõlva liigub. Nüüd tulin, sest öeldi, et sinu isa on siinmail, aga jumalad takistavad teda teel. Sest Odysseus ei ole veel maa peal surnud, vaid teda hoitakse veel kuskil elusana saarel. Metsikud mehed hoiavad teda seal vastu tahtmist kinni. Aga nüüd ennustan sulle, nagu mulle hinges tundub, mida surematud kavandavad ja kuidas see minu arvates täide läheb, ehkki ma ei ole ennustaja ega tunne lindude endeid kindlalt. Ta ei jää enam kauaks oma armsast kodumaast eemale, isegi kui tal oleksid raudsed köidikud; ta leiab viisi, kuidas koju tulla, sest ta on väga leidlik. Aga ütle, kas sa tõesti oled Odysseuse poeg. Sa sarnaned talle väga nii pea kui ka ilusate silmade poolest, sest me kohtusime sageli enne, kui ta Troojasse läks. Sestsaadik ei ole mina Odysseust näinud ega tema mind. Telemachos vastas: Ema ütleb, et olen [Odysseuse] poeg, aga mina ei tea, sest keegi pole ju kunagi ise oma last ära tundnud. Küll oleksin ma tahtnud olla mõne õnneliku mehe poeg, kelle vanadus oleks saabunud tema enda vara keskel. Nüüd aga öeldakse, et olen selle mehe poeg, kes on saanud surelikest kõige õnnetuma saatuse. Athena vastas: Jumalad ei jätnud sinu suguvõsa edaspidi nimeta, sest Penelopeia sünnitas sinu, niisuguse mehe. Aga ütle, mis pidusöök see on ja mis seltskond siin koos on. Miks sul seda tarvis on? Kas see on pidu või pulm? Sest see pole küll ühine söömaaeg, vaid mulle tundub, et need ülbed mehed pidutsevad sinu kojas häbematult. Iga mõistlik mees, kes seda näeks, oleks sellist häbiväärset käitumist nähes pahane. Telemachos vastas: Kunagi pidi see koda olema jõukas ja laitmatu, seni kuni see mees veel kodumaal oli. Nüüd aga otsustasid kurja sepitsevavad jumalad teisiti: nad tegid ta kõigi inimeste seas teadmata kadunuks. Sest isegi tema surma korral ei kurvastaks ma niimoodi, kui ta oleks hukkunud koos kaaslastega Troojas või sõprade käte vahel pärast sõja lõppu. Siis oleksid kõik ahhailased talle hauakünka rajanud ja ta oleks ka oma pojale toonud suure kuulsuse tulevikuks. Nüüd aga on [[harpüiad]] ta kuulsusetult ära viinud: ta on kadunud, temast pole midagi kuulda, ja ta jättis mulle valud ja leinad. Aga ma ei kurvasta mitte ainult teda leinates, sest jumalad on mulle valmistanud ka muid raskeid muresid. Kõik ülikud, kes valitsevad [[Dulichion]]il, Samoel ja Zakynthosel ning Ithakal, kosivad minu ema ja laastavad minu koda. Tema aga ei keeldu vihatud abielust ega suuda seda sõlmida, nemad aga söövad ja kahandavad minu vara. Varsti nad hävitavad ka minu enda. Nördinud Pallas Athena ütles: Oh, kuidas sa tunned puudust Odysseusest, kes võiks neile häbitutele kosilastele kallale minna. Kui ta vaid nüüd tuleks ja seisaks koja välisukse juures, kiiver peas, kilp ja kaks oda käes, nii nagu ma teda esimest korda nägin meie kojas joomas ja rõõmu tundmas... kui ta sellisena tuleks kosilaste sekka! Ta oli just tulnud [[Ephyre]]st [[Mermerides]]e poja [[Ilos]]e juurest kuhu ta oli läinud otsima surmavat mürki, mida oma nooleotstele määrida. Ilos ei andnud talle seda, sest ta oli jumalakartlik. Minu isa aga andis selle talle, sest ta armastas teda väga. Nii saaksid kõik kosilased kiire surma ja kibeda abielu osaliseks. Aga see, kas ta tuleb ja maksab neile oma kodus kätte, on jumalate teha. Sina aga pead mõtlema, kuidas saaksid kosilased kojast välja tõrjuda. Kutsu homme ahhailaste kangelased rahvakoosolekule ja räägi neile oma nõudmisest, jumalad olgu tunnistajateks. Käsi kosilastel oma koju laiali minna. Aga kui ema soovib abielluda, lase tal minna oma isa kotta. Seal korraldatakse pulmad ja valmistatakse rikkalikult pruudiraha. Varusta laev ja võta kakskümmend aerutajat, ja mine uurima, kas mõni surelik sulle isa kohta midagi ütleb või kuuled mõnda Zeusi saadetud kuuldust. Kõigepealt mine Pylosesse ja küsi [[Nestor]]i käest, edasi mine [[Sparta]]sse [[Menelaos]]e juurde, sest tema tuli ahhailastest viimasena koju. Kui kuuled, et isa on elus ja tagasi tulemas, võiksid veel aasta kannatada. Kui aga kuuled, et ta on surnud, siis raja talle kodumaal hauatähis ja korralda rikkalikud matused ja anna ema mõnele mehele. Kui oled kõik selle teinud, siis mõtle, kuidas saaksid kosilased omaenda kojas tappa, kas salaja või avalikult. Sa ei tohi enam poisikese kombel käituda, sest sa ei ole enam nii noor. Kas sa siis ei kuule, kui kuulsaks sai jumalik Orestes kõigi inimeste seas, kui ta tappis oma isa tapja Aigisthose? Oled ilus ja suur, ole vapper, et ka hilisemad põlved sinust head räägiksid. Mina aga lähen nüüd laeva ja kaaslaste juurde tagasi. Telemachos vastas: Sa räägid seda tõesti heatahtlikult nagu isa pojale, ja ma ei unusta seda kunagi. Aga jää veel, et end pesta ja oma hinge kosutada ja et võtta mälestuseks kaasa kallis ja ilus kingitus, nagu sõbralikud võõrustajad külalistele kingitusi annavad. Athena vastas: Ära pea mind enam kinni. Kingitus, mida su süda soovib mulle anda, anna siis, kui ma tagasi tulen, et saaksin selle koju viia, ja vali midagi väga ilusat, saad väärilise vastukingi. Athena lahkus ja lendas üles nagu lind. Telemachose hinge pani ta väge ja julgust ning tuletas talle isa meelde veel rohkem kui enne. Telemachos taipas seda ja hämmastus, sest ta sai aru, et külaline oli jumal. Kohe läks ta kosilaste juurde, jumalaga võrdse mehena. Neile laulis kuulus laulik, nemad aga istusid vaikides ja kuulasid. Ta laulis ahhailaste kurvast Troojast kojutulekust, mille Pallas Athena neile peale oli saatnud. Ülevalt mõistis [[Penelope|Penelopeia]], [[Ikarios]]e tütar, jumalikku laulu. Ta laskus kõrget treppi mööda koos kahe teenijaga alla. Kui tajõudis kosilaste juurde, jäi ta seisma katusesamba juurde, läikiv loor näo ees, ustav teenija kummalgi pool. Nuttes kõnetas ta jumalikku laulikut: Phemios, sa tead palju muid surelikke kütkestavaid meeste ja jumalate tegusid, mida laulikud ülistavad. Laula neile mõnda, nemad aga joogu vaikides veini. Aga lõpeta see kurb laul, mis alati mu rinnas kallist südant kurnab, sest mind on tabanud kõige rohkem unustamatu lein. Sest ma igatsen ja meenutan alati oma meest, kelle kuulsus ulatub üle kogu Hellase. Telemachos vastas: Ema, miks sa keelad hinnatud laulikul rõõmustada nii, nagu meel teda juhib? Laulikud ei ole süüdi, vaid Zeus, kes annab vaevanägevatele meestele igaühele nii, nagu ta tahab. Sellepärast pole põhjust pahandada, kui ta laulab daanaoslaste halvast saatusest. Sest inimesed kiidavad laulu seda rohkem, mida uuemana see kõlab. Aga sinu süda ja hing olgu julged seda kuulama, sest Odysseus ei olnud ainus, kes Troojas kojutuleku kaotas. Mine kotta ja hoolitse oma tööde eest kangastelgede ja värtnaga ning käsi teenijatel tööd teha. Kõnelemine on meeste asi, kõige enam minu asi, sest minu käes on kojas võim. [Penelope] läks hämmastunult kotta tagasi, sest võttis poja targa sõna südamesse. Ta läks koos teenijatega ülemisse ruumi, nuttis Odysseust taga, kuni Athena heitis talle une laugudele. Kosilased lärmitsesid mööda hämarat koda, kõik soovisid asemele heita. Telemachos hakkas neile kõnelema: === Teine laul. ''Rahvakoosolek Ithakal. Telemachose ärasõit'' === Järgmisel päeval kutsub Telemachos ithakalased rahvakoosolekule. Teda tänatakse selle eest, sest see on esimene koosolek pärast Odysseuse lahkumist. Telemachos peab kõnet ja heidab kosilastele ette, et need on tema isa majja elama asunud, kuid pole palunud Penelope kätt [[Ikarios]]elt, Penelope isalt. Kosilaste juht [[Antinoos]] süüdistab Penelopet selles, et viimane on kasutanud Odysseuse isa [[Laertes]]e [[surilina]] kudumist ettekäändena vastusega viivitamiseks. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Antinoos teeb ettepaneku saata Penelope Ikariose juurde, et ta valiks endale uue abikaasa, kuid Telemachos ütleb, et ei ajaks iialgi ema kodust välja ning ähvardab kosilasi jumala karistusega. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat [[kotkas]]t. Ennustaja [[Alitherses]] loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapab kõik kosilased. Athena hangib Telemachosele laeva. Telemachos hakkab vana hoidja [[Eurykleia]] abiga reisiks valmistuma. === Kolmas laul. ''Telemachos Nestori juures'' === Athena soovitab Telemachosel isa otsimiseks purjetada [[Pylos]]ele [[Nestor]]i juurde. Koos asuvad nad teele, Athena on võtnud [[Mentor]]i kuju. Pylosele jõudes kohtuvad nad Nestoriga, kel pole uudiseid Odysseusest, kuid ta jutustab Telemachosele sellest, mis sai Agamemnonist ja Menelaosest pärast Trooja langemist. Nestor oli sõjast lahkunud üheskoos Menelaose, Odysseus aga Agamemnoniga. Agamemnoni äraolekul oli tema naine [[Klytaimnestra]] abiellunud [[Aigisthos]]ega, kes tappis sõjast naasnud Agamemnoni. Kättemaksuks surmas Agamemnoni ja Klytaimnestra poeg [[Orestes]] nii ema kui ka Aigisthose. Nestor leiab, et Telemachose olukord on Orestese omaga sarnane, ja saadab oma poja [[Peisistratos]]e koos Telemachosega Spartasse Menelaose juurde Odysseuse kohta täpsemaid teateid saama. Telemachos ööbib Nestori juures ja sõidab järgmisel päeval koos tema pojaga [[Lakedaimon]]i suunas. === Neljas laul. ''Telemachos Lakedaimonis'' === [[Pilt:Jean-Jacques Lagrenée - Helen Recognising Telemachus, Son of Odysseus - WGA12378.jpg|pisi|[[Jean-Jacques Lagrenée]]. ''Helena tunneb Telemachose ära''. 1795]] Telemachos ja Peisistratos saabuvad Spartasse, kus Menelaos ja tema naine [[Helena]] peavad korraga poja ja tütre pulmi. Helena tunneb Telemachose ära. Helena ja Menelaos jutustavad Telemachosele Odysseuse sõjaseiklustest. Helena räägib, kuidas Odysseus riietus kerjuseks ja pääses nii Troojasse sisse. Menelaos kirjeldab [[Trooja hobune|Trooja hobuse]] abil saadud võitu, mis saavutati tänu Odysseusele. Järgmisel päeval räägib Telemachos Menelaosele oma murest. Menelaos jutustab, kuidas ta Troojast tagasi tulles Egiptusesse sattus ja meretaat [[Proteus]]e juhiste abil tagasi Spartasse jõudis. Proteuselt kuulis ta ka Agamemnoni ja [[Aias]]e saatusest. Ka Aias oli sõjast naastes surma saanud. Proteus paljastab Menelaosele, et Odysseus on juba aastaid [[Kalypso]] juures vangis. Telemachos saab kingitusi ja hakkab koos Peisistratosega tagasi Ithakale sõitma. Ithakal kavandavad Penelope kosilased Telemachose tapmist. Penelope saab sellest teada ja langeb ahastusse. Unenäos ilmub talle Athena, kes lubab Telemachost kaitsta. === Viies laul. ''Odysseus lahkub Kalypso juurest'' === Jumalad kogunevad jälle Olümpose mäele Odysseuse saatust arutama. Athena palvel saadab Zeus [[Hermes]]e Kalypso juurde ning käsib tal Odysseuse vabastada. Kalypso on õnnetu ja süüdistab olümplasi, kuid teeb lõpuks jumalate tahtmist. Ta aitab Odysseusel parve ehitada ning annab talle kaasa rohkelt toitu, veini ja vett. Odysseus veedab merel 18 päeva, enne kui märkab [[faiaagid|faiaakide]] kodusaart [[Scheria]]t. Samal ajal on aga Poseidon [[Etioopia]]st tagasi jõudnud ning jumalate plaanist teada saanud. Ta saadab merele tormi ning Odysseus paiskub merre. [[Kadmos]]e tütar [[Leukothea]] annab Odysseusele nõu riided seljast heita ja ujuma hakata. Ta annab Odysseusele loori, mis aitab tal ellu jääda. Odysseus jõuab Scheria randa ja jääb magama. === Kuues laul. ''Odysseus jõuab faiaakide maale. Nausikaa'' === [[Pilt:William McGregor Paxton Nausicaa.jpg|pisi|[[William McGregor Paxton]]. ''Nausikaa''. 1937]] Athena saadab faiaakide kuninga tütre [[Nausikaa]] rannale pesu pesema. Pärast pesemist heidavad Nausikaa ja teenijatüdrukud endalt riided ning hakkavad palli mängima. Neidude kiljete peale ärkab Odysseus ja tüdrukud jooksevad laiali, ainult Nausikaa julgeb Odysseuse juurde jääda. Odysseus palub Nausikaalt abi ja see soovitab tal üksi linna minna ja otsida üles Nausikaa ema [[Arete (faiaakide kuninganna)|Arete]]. === Seitsmes laul. ''Odysseus Alkinoose lossis'' === Teel [[Alkinoos]]e lossi kohtub Odysseus nooreks neitsiks maskeerunud Athenaga, kes samuti soovitab tal linna jõudes kõigepealt Arete poole pöörduda. Athena saadab Odysseuse lossini, peites ta paksu udupilve. Seejärel pöördub Athena tagasi [[Ateena]]sse. Odysseus jõuab paleesse, kus peetakse parajasti Poseidonile pühendatud pidu. Ta kohtub Alkinoose ja Aretega ning langeb viimase jalgade ette, paludes abi kojusõiduks. Alkinoos küsib, kas Odysseus on jumal, kuid see ütleb, et on surelik ja soovib vaid koju tagasi pöörduda. Odysseus kirjeldab oma olukorda, kuid ei ütle, kes ta on. Alkinoos ja Arete lubavad, et aitavad tal järgmisel päeval teele asuda. Arete paneb tähele, et Odysseusel on seljas tema tütrelt saadud riided, ning uurib, kes võõras ikkagi on. Odysseus jutustab, kuidas ta Kalypso juurest [[Ogygia]] saarelt tulles Scheria saarele sattus ja Nausikaad kohtas. Ta jätab aga ütlemata, kes ta on ja mida Nausikaa tegi. Alkinoos lubab Nausikaa Odysseusele naiseks, kuid Odysseus soovib siiski koju minna. === Kaheksas laul. ''Pidusööming faiaakide juures'' === [[Pilt:Francesco Hayez 028.jpg|pisi|[[Francesco Hayez]]. ''Odüsseus Alkinoose juures''. 1814–1815]] Järgmisel päeval peavad faiaagid rahvakoosolekut. Alkinoos annab teada, et on pakkunud Odysseusele kojusõiduks oma laeva. Lossis korraldatakse Odysseuse auks pidusööming ja võistlusmängud. Pime [[aoid]] [[Demodokos]] laulab [[Trooja hobune|Trooja hobusest]], Odysseusest ja [[Achilleus]]est. Odysseusele tulevad sõda meenutamisel pisarad silma. Odysseus osaleb [[kettaheide|kettaheite]]võistlusel ja võidab kõik vastased. Pidu jätkub ja Demodokos esitab laulu [[Ares]]e ja [[Aphrodite]] armuloost. Tantsitakse ja tehakse Odysseusele kingitusi. Hiljem palub Odysseus Demodokosel uuesti laulda [[Trooja hobune|Trooja hobusest]] ja linna vallutamisest. Alkinoos näeb Odysseuse pisaraid ja pärib, kes ta on. === Üheksas laul. ''Odysseuse jutustus. Lootosesööjad. Kükloop'' === Odysseus avaldab oma nime ja hakkab jutustama enda ja oma kaaslaste seiklustest pärast Trooja sõja lõppu. Ta on käinud [[kiikonid|kiikonite]] maal, lootosesööjate ehk [[lotofaagid]]e juures ja [[kükloop]]ide saarel. Kiikonite juures röövivad Odysseuse mehed [[Ismaros]]e linna, kuid lõpuks tapavad kiikonid kuus meest igast Odysseuse laevast. Üheksa päeva kestnud tormi järel jõuavad mehed lootosesööjate juurde, kus neile pakutakse [[lootos]]evilju, mille söömise järel nad enam kojuminekust midagi kuulda ei taha. Odysseus viib nad väevõimuga laeva ja seob kinni, et teekonda jätkata. Seejärel jõutakse kükloopide maale. Seal leiavad mehed eest palju lambaid, piima ja juustu ning suure koopa. Mehed jäävad koopasse liiga kauaks ning kükloop [[Polyphemos]] saabub koju enne, kui nad jõuavad lahkuda. Kükloop sööb kaks Odysseuse meest õhtueineks ja vangistab ülejäänud koopasse, veeretades väljapääsu ette suure kivi. Odysseus sepitseb põgenemisplaani. Kui Polyphemos käib koopast väljas oma karja juures ja koju tagasi tuleb, joodavad mehed talle kaasa toodud veini. Joobnuna küsib Polyphemos Odysseuse nime ning see ütleb, et ta nimi on Eikeegi. Kui kükloop on juba nii purjus, et kukub pikali, torkab Odysseus tal tulise oraga silma välja. Kui Polyphemos tahab appi karjuda, on ta sunnitud hüüdma, et teda ründab eikeegi. Seepärast jätavad teised kükloobid tema appikarjed tähelepanuta. Järgmisel päeval peidavad mehed end oinaste villa sisse ning põgenevad sedaviisi koopast, mille ukseavas seisab pimedaks jäänud kükloop. Minema purjetades avaldab Odysseus kükloobile oma nime, kuid see on viga, sest Polyphemos palub oma isal Poseidonil Odysseuse kodutee ära needa. === Kümnes laul. ''Aiolos. Laistrügoonid. Kirke'' === [[Pilt:Circe Offering the Cup to Odysseus.jpg|pisi|[[John William Waterhouse]]. ''Kirke ulatab Odysseusele võlujoogi''. 1891]] Kui Odysseuse laevastik on [[kükloop]]ide maalt lahkunud, jõuavad nad tuulte valitseja [[Aiolos]]e juurde. Aiolos annab Odysseusele kingituseks koti kõigi tuultega ning paneb puhuma läänetuule, mis mehed koju viiks. Kõigest kümne päevaga jõuavadki mehed [[Ithaka]] lähedale. Uudishimu saab aga neist võitu ja nad avavad Aiolose antud koti, lootes sealt aardeid leida. Vabadusse pääsenud tuultest tekib võimas torm, mis paiskab mehed tagasi Aiolose juurde, kes aga keeldub neid veel kord aitamast, sest arvab, et jumalad on nad ära neednud. Ilma pärituuleta satub laevastik inimsööjatest hiiglaste [[laistrügoonid]]e maale. Laistrügoonid söövad osa Odysseuse meestest ning uputavad kõik laevad peale Odysseuse oma. Alles jäänud meestega põgenedes jõuab Odysseus [[Aiaie]] saarele, kus elab nõiatar [[Kirke]]. Odysseus saadab oma saadikud Kirke juurde, kuid see muudab need sigadeks. Hermes annab Odysseusele nõu süüa [[moolüks]]i-nimelist taime, mis kaitseb teda nõiduse eest. Odysseus magab Kirkega ja veenab teda, et see muudaks mehed tagasi inimesteks. Odysseus jääb koos meestega Kirke juurde, kõik elavad külluslikult terve aasta. Mehed aga igatsevad koju ja Kirke soovitab Odysseusel kõigepealt minna allmaariiki [[Hades]]esse, et küsida teed pimedalt [[prohvet]]ilt [[Teiresias]]elt. Enne lahkumist kukub üks meestest õnnetult katuselt alla ja sureb. Teadmine, et koju pöördumise asemel tuleb hoopis Hadesesse minna, muudab mehed rahulolematuks. === Üheteistkümnes laul. ''Odysseus Hadeses'' === [[Pilt:Johann Heinrich Füssli 063.jpg|pisi|[[Henry Fuseli]]. ''Teiresias ilmub Odysseusele ohverdamise ajal''. 1780–1785]] Odysseus jõuab koos kaaslastega [[Kimmeeria]]sse, kus toob [[Kirke]] õpetuste järgi ohvrid, mida on tarvis [[Hades]]esse pääsemiseks. Kõigepealt kohtab ta Kirke juures [[Aiaie]] saarel hukkunud kaaslast, kes palub, et ta korralikult maha maetaks. Seejärel näeb Odysseus oma ema [[Antikleia]]t, kes on teda koju oodates kurvastusest surnud. Pärast seda ilmubki [[Teiresias]], kes paljastab meestele nende halva õnne põhjuse. [[Poseidon]] on pahane oma poja [[Polyphemos]]e silma väljatorkamise pärast ja püüab Odysseust igal võimalikul moel takistada. Teiresias ennustab aga, et Odysseus jõuab ikkagi koju oma naise ja poja juurde. Ta hoiatab Odysseust ja tema kaaslasi, et need ei puutuks [[Helios]]e karja [[Thrinakia]]s, sest see tooks hukatust ja veel suuremat ebaõnne. Odysseus vestleb ka oma emaga, kes jutustab talle olukorrast Ithakal. Seejärel kohtub Odysseus paljude kuulsate kangelaste surnud naistega. Odysseus tahaks oma reisiseikluste jutustamise lõpetada, kuid [[faiaagid]] küsivad, kas ta nägi Hadeses ka [[Trooja sõda|Trooja sõja]] kangelasi. Odysseus jutustab kohtumisest [[Agamemnon]]iga, kes suri oma naise [[Klytaimnestra]] armukese [[Aigisthos]]e käe läbi. Ta nägi ka [[Achilleus]]t, kes küsis oma poja [[Neoptolemos]]e järele. Odysseus proovis rääkida ka [[Aias]]ega, kes oli endalt elu võtnud pärast seda, kui kaotas Odysseusele võistluses Achilleuse sõjavarustuse pärast. Veel nägi ta Hadeses [[Minos]]t, [[Orion]]i, [[Tantalos]]t, [[Sisyphos]]t, [[Herakles]]t ja teisi kangelasi. Lõpuks oli Odysseus sunnitud lahkuma, sest nii paljud surnud tahtsid temalt teateid elavate inimeste kohta. === Kaheteistkümnes laul. ''Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad'' === [[Pilt:Odysseus Sirens BM E440 n2.jpg|pisi|Odysseus ja sireenid. Vaasimaal. Umbes 480–470 eKr]] [[Hades]]est tulles läheb Odysseus tagasi Kirke juurde [[Aiaie]] saarele, et matta seal varem surnud kaaslane. Kirke annab talle nõu, kuidas läbida eesootavad katsumused, millest esimene on kohtumine [[Sireenid (mütoloogia)|sireen]]idega. Odysseus täidab meeste kõrvad [[mesilasvaha]]ga ja laseb ennast laevamasti külge kinni siduda, et mitte järele anda sireenide võluvale lauluhäälele. Teiseks katsumuseks on möödasõit merekoletistest [[Skylla]]st ja [[Charybdis]]est. Kirke soovituse kohaselt hoiavad nad pigem Skylla lähedale, kelle saagiks langevad küll kuus Odysseuse kaaslast, kuid [[Charybdis]]e veekeerised oleksid tähendanud kõigile kindlat surma. Seejärel jõuavad mehed [[Thrinakia]]sse, kus leiavad eest päikesejumala [[Helios]]e karja. Odysseuse kaaslased nõuavad, et neil lastaks saarel puhata. Nad jäävad saarele kuuks ajaks ja hakkavad Odysseuse keelust hoolimata Heliose veiseid küttima. Päikesejumal vihastab ning palub [[Zeus]]ilt abi Odysseuse ja tema meeskonna karistamiseks. Kui mehed taas laevale asuvad, saadab Zeus merele tormi ning laev upub ja kõik peale Odysseuse hukkuvad. Odysseus triivib merel üheksa päeva ja jõuab viimaks [[Ogygia]] saarele, kus elab [[nümf]] [[Kalypso]]. Ta jääb saarele seitsmeks aastaks. Sellega lõppeb Odysseuse lugu oma seiklustest enne faiaakide juurde sattumist. === Kolmeteistkümnes laul. ''Tagasi Ithakal'' === Järgmisel päeval valmistub Odysseus faiaakide juurest lahkuma. Alkinoos laseb Odysseusele kaasa antud kingitused tema laeva viia ja päev pärast seda purjetab Odysseus faiaakidest meeskonnaga kodu poole. Ithakale jõudnud, tõstavad faiaagid magava Odysseuse koos kingitustega kaldale ja hakkavad koju tagasi sõitma. [[Poseidon]] on aga pahane, et nad Odysseust aitasid, ja muudab laeva kiviks, mispeale see merepõhja vajub. Faiaagid otsustavad, et edaspidi nad enam võõraid ei aita. Odysseus ärkab kodusaarel. Et ta on viidud sinna magavana, ei tea ta, kus ta on. Ilmub [[Athena]], kes ütleb Odysseusele, et too on koju jõudnud. Ta jutustab talle kosilastest, kes külalislahkust kuritarvitades tema majas elavad. Athena muudab Odysseuse kerjuseks ja saadab ta seakarjus [[Eumaios]]e majja varjule. Seejärel läheb ta [[Sparta]]sse [[Telemachos]]t tagasi kutsuma. === Neljateistkümnes laul. ''Odysseus Eumaiose juures'' === Kerjuseks riietatud Odysseus läheb Eumaiose majja. Vana karjus ei tunne oma isandat ära, vaid jutustab talle tema hiilgeaegadest. Ta ütleb end kartvat, et Odysseus on surnud, ja sarjab kosilasi, kes on rüvetanud tema uhke lossi. Odysseus ennustab enda tagasipöördumist, kuid Eumaios on ettevaatlik, sest paljud kerjused on samuti käinud toomas Penelopele uudised Odysseusest, lootes sellega toidukorda ära teenida. Odysseus ütleb, et on pärit [[Kreeta]]lt ja et enne Troojast lahkumist oli ta koos Odysseusega. Hiljem aga olevat ebaõnnestunud retk Egiptusesse teinud temast kerjuse. Siiski olevat ta seal olles kuulnud, et Odysseus on veel elus. === Viieteistkümnes laul. ''Telemachos jõuab Ithakale'' === [[Athena]] läheb [[Sparta]]sse [[Telemachos]]t koju kutsuma. Ta leiab Telemachose ja [[Peisistratos]]e magavana [[Menelaos]]e majast. Athena innustab Telemachost kiiresti koju tagasi pöörduma ja hoiatab teda kosilaste mõrvaplaani eest. Ta soovitab Telemachosel Eumaiose juurde minna. Lahkudes märkab Telemachos taevas kotkast, kes hoiab küünte vahel hane. Helena tõlgendab seda märgina Odysseuse võidukast tagasitulekust. Telemachos läheb Pylosesse, et laevale asuda. Tema loal tuleb kaasa ka ennustaja järeltulija [[Theoklymenos]], keda otsitakse taga [[Argos]]es toime pandud kuriteo pärast. Eumaios ja Odysseus jätkavad üksteisele lugude jutustamist. Eumaios räägib, kuidas ta Ithakale sattus. Mereröövlid olid ta [[Laertes]]ele müünud, kuid Odysseuse ema kasvatas teda nagu oma poega. Järgmisel päeval jõuab Telemachos Ithakale. Theoklymenos näeb taevas [[haugas]]t, tuvi küünte vahel. Ta ennustab head õnne Odysseusele ja tema perekonnale. === Kuueteistkümnes laul. ''Telemachos tunneb ära oma isa'' === Telemachos jõuab Eumaiose majja, kus Odysseus ja Eumaios vestlevad. Eumaios teeb Telemachosele ettepaneku võõras lossi viia, kuid Telemachos kardab kosilasi ning palub Eumaiosel ees Penelope juurde minna ja Telemachose tulekust teada anda. Athena muudab Odysseuse kerjusest tagasi kuningaks ja Telemachos tunneb oma isa ära. Odysseus jutustab talle, kuidas ta tagasi Ithakale jõudis. Odysseus ja Telemachos ühendavad jõud ja hakkavad Penelope kosijatele kättemaksu kavandama. Odysseuse plaan on muuta ennast taas kerjuseks ning siis lossi minna. Telemachose ülesandeks jääb kosilaste relvad ära peita, et isa ja poeg saaksid need ise õigel hetkel kosilaste vastu suunata. Samal ajal hauvad kosilased omakorda mõrvaplaani, jõudmata kokkuleppele, kuidas Telemachos tappa. Amphinomos teeb ettepaneku oodata märguannet jumalatelt. === Seitsmeteistkümnes laul. ''Telemachos ja Odysseus saabuvad Ithaka linna'' === Telemachos läheb Ithaka linna oma kodupaleesse, kus kohtab ema ja vana hoidjat [[Eurykleia]]t. Ta jutustab uudistest, mida kuulis Pylosel ja Spartas Odysseuse kohta, kuid ei ütle, et Odysseus on Eumaiose juures. Theoklymenos aga räägib, et Odysseus on juba Ithakal. Samal ajal suunduvad Odysseus ja Eumaios lossi poole. Teel ründab kerjuseks riietatud Odysseust üks kosilastest. Ka lossis võetakse teda halvasti vastu. Odysseuse truu koer Argos on ainus, kes ta ära tunneb, kuid koer on juba nii vana, et ei suuda enam peremeest tervitama joosta, vaid sureb. Odysseus ei saa midagi teha, sest see reedaks ta. Penelope soovib kerjusega kohtuda, lootuses kuulda teateid Odysseusest. Odysseus aga peab paremaks veel veidi oodata. === Kaheksateistkümnes laul. ''Odysseuse võitlus Irosega. Kosilaste kaklus'' === Lossi saabub teinegi kerjus, kelle nimi on Iros. Ta kutsub Odysseuse kahevõitlusele. [[Athena]] abiga Odysseus võidab ja kosilased kiidavad tema vaprust. Amphinomos toob Odysseusele süüa ja viimane ennustab Odysseuse peatset tagasitulekut ning soovitab Amphinomosel linnast lahkuda. Amphinomos aga keeldub, sest Athena on juba määranud tema saatuseks surma Telemachose käe läbi. Saabub Penelope, kelle Athena on muutnud ebamaiselt kauniks. Ta ütleb, et Odysseus oli käskinud tal uuesti abielluda, kui Telemachose habe hakkab enne kasvama, kui ta abikaasa sõjast tagasi jõuab. Ta küsib kosilastelt kingitusi ja talle tuuakse neid ohtralt. Athena õhutab kosilaste vahel vihavaenu ning need hakkavad Odysseusele ja üksteisele solvanguid hüüdma. Puhkemas on riid, kui saabub Telemachos ja rahustab mehed maha. === Üheksateistkümnes laul. ''Odysseus kohtub Penelopega. Jalgade pesemine'' === Öösel peidavad Telemachos ja Odysseus kosilaste relvad. Seejärel uurib Penelope kerjuserõivastes Odysseuselt, kas too teab midagi ta abikaasa kohta. Odysseus jutustab üksikasjaliku luiskeloo ja Penelope puhkeb nutma. Odysseus ütleb Penelopele, et ta mees on elus ja jõuab kuu aja jooksul koju. Penelope käsib Odysseuse vanal hoidjal Eurykleial kerjuse jalgu pesta ja Erykleia tunneb Odysseuse ära armi järgi, mille too oli noorena jahil käies saanud. Athena aga hoolitseb selle eest, et Penelope veel midagi teada ei saaks. Odysseus sunnib ka Eurykleia vaikima ja hoidja lubab saladust pidada. Penelope räägib, et nägi unes, kuidas kotkas tappis kakskümmend tema lemmikhane. Odysseus ütleb, et unenägu ennustab kosilastele surma. Ta annab Penelopele nõu korraldada võistlus, mille tulemusel läheks Penelope naiseks kosilasele, kes suudab lasta vibunoole läbi kaheteistkümne kirveaugu, nagu Odysseus varem teinud oli. === Kahekümnes laul. ''Öö ja hommik enne võitlust kosilastega'' === Odysseus ei suuda uinuda, sest kardab, et tal ei õnnestu kosilasi võita. Penelope on endast väljas, sest Odysseus pole ikka veel tulnud ja ta on äsja lubanud uuesti mehele minna. Palvetades anub ta surma Artemise käe läbi, Odysseus aga ootab ennet Zeusilt. Zeus vastab pikselöögiga samal ajal, kui üks teenijatüdrukutest kosilasi kirub. Järgmisel hommikul kohtuvad Telemachos ja Odysseus kosilaste kambaga. Athena ässitab neid Odysseust solvama, et mehe viha ei raugeks. Üks kosilastest viskab Odysseust lehmakoodiga, kuid see lendab napilt Odysseuse peast mööda. Kosilased lõbutsevad lärmakalt edasi. === Kahekümne esimene laul. ''Vibulaskmisvõistlus'' === Penelope teatab, et läheb naiseks mehele, kes suudab Odysseuse vibu vinna tõmmata ja noole läbi kaheteistkümne kõrvuti asetatud kirve lasta. Telemachos paneb kirved ritta, kuid ei suuda vibunööri piisavalt pingule tõmmata. Ka kosilased on sunnitud üksteise järel oma võimetust tunnistama. Odysseus tõmbub eemale ning paljastab Eumaiosele ja lehmakarjusele, kes ta on. Võistlevate kosilaste juurde tagasi minnes näevad nad, et kellelgi pole õnnestunud vibu vinna tõmmata. Antinoos teeb ettepaneku lükata võistluse jätkamine edasi järgmisesse päeva, et mehed saaksid Apollonile ohverdada. Eumaios viib aga vibu Odysseusele, kes vinnastab vibu ja laseb noole puhtalt läbi kirveaukude. === Kahekümne teine laul. ''Kosilaste tapmine'' === Järgmise noole saadab Odysseus veini joova Antinoose kurku ning ütleb kohalviibijatele, et on Ithaka kadunud kuningas. Kosilased on hirmust rabatud ja üritavad põgeneda. Palveist hoolimata lubab Odysseus nad kõik tappa. Amphinomos sureb Telemachose piigihoobist. Telemachos toob Eumaiosele ja Odysseuse liitlastele relvad, üks reeturitest aga hangib odad ja kilbid kosilastele. Algab võitlus, mis Athena abiga aga kiiresti lõpeb. Odysseus tapab kõik kosilaste poolel olnud mehed peale mõne süütuks osutunud majalise. Eurykleia hõiskab kosilaste laipu nähes, kuid Odysseus keelab tal surma üle rõõmustada. Äraandjaiks osutunud teenijatüdrukutele tehakse ülesandeks laipade koristamine ja seejärel tapetakse ka nemad. Seejärel jagab Odysseus korraldusi maja puhastamiseks. === Kahekümne kolmas laul. ''Penelope tunneb Odysseuse ära'' === === Kahekümne neljas laul. ''Kosilased Hadeses. Leppimine'' === == Eestikeelsed väljaanded == * Homerose Odüsseia. Esimene osa (Laulud 1-12). Kreeka keelest tõlkinud Anna Öpik, Tartu 1938 * Odüsseia. Kreeka keelest tõlkinud ja järelsõna A. Annist. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963 * Odüsseia. Tõlkinud August Annist. Teine trükk, Varrak, Tallinn 2006; järelsõna: Mait Kõiv, ""Ilias", "Odüsseia" ja Homerose küsimus" ==Sekundaarkirjandus== * [[Ervin Roos|Roos, Ervin]], Odüsseia. Sisuline, kunstikriitiline ja tekkelooline analüüs. RK "Teaduslik Kirjandus" Tartu 1941 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.uttv.ee/naita?id=11663 "Odüsseia" eestikeelse tõlke maratonlugemine] 10.–11. mail 2012 Tartus (audiosalvestis) {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Eeposed]] [[Kategooria:Vana-Kreeka kirjandus]] 2z7thp6aij3ea9u2k6gjy8jqf9nt4f7 7217370 7217359 2026-08-18T14:42:36Z Andres 5 /* Esimene laul. Jumalate koosolek. Athena nõuanne */ 7217370 wikitext text/x-wiki [[Pilt:John William Waterhouse - Ulysses and the Sirens (1891).jpg|pisi|[[John William Waterhouse]]. ''Odysseus ja sireenid''. 1891]] '''"Odüsseia"''' ([[vanakreeka keel]]es ἡ Ὀδύσσεια ''hē Odýsseia'') on [[Homeros]]ele omistatav [[vanakreeka kirjandus|vanakreeka]] [[eepos]], mis koos "[[Ilias]]ega" kuulub lääne kirjanduse vanimate kirjalikult säilinud ja mõjukaimate teoste hulka. Traditsiooniliselt peetakse seda "[[Iliase]]" järel teiseks Homerose eeposeks. Teos kuulub [[Läänemaailm|lääne]] kirjanduse alustekstide hulka ning on mõjutanud tugevalt hilisemat kirjandust, teatrit, ooperit ja filmi. "Odüsseia" kujunes tõenäoliselt [[Joonia]]s 8. või 7. sajandil eKr ning kuulus hiljemalt 6. sajandi keskpaigaks eKr [[hariduskaanon]]i hulka [[Vana-Kreeka]]s ja hiljem ka [[Rooma riik|Rooma]] kultuuris. Eepose lõplik kuju võis kujuneda pika suulise pärimuse tulemusena ja on võimalik, et selle loomisel osales mitu laulikut ehk [[aoidid|aoidi]]. Alates 1795. aastast, kui klassikaline filoloog [[Friedrich August Wolf]] tõstatas teoses "[[Prolegomena ad Homerum]]" [[Homerose küsimus]]e, on "Odüsseia" ja "Iliase" autorlus olnud vaidluse all. Antiikajal ei seatud Homerost mõlema eepose ainsa autorina peaaegu kunagi kahtluse alla, kuid tänapäeval omistavad paljud uurijad need eri autoritele. Seda põhjendatakse eelkõige eeposte algselt [[suuline pärimus|suulise pärimusega]], milles võis osaleda palju lauljaid ja luuletajaid. Teised klassikalised filoloogid, näiteks [[Wolfgang Schadewaldt]] ja [[Joachim Latacz]], peavad endiselt mõlemat teost sama autori loominguks.<ref>Joachim Latacz. ''Homer. Der erste Dichter des Abendlandes'', 4. trükk, Duden: Düsseldorf ja Zürich 2003, lk 88.</ref> "Odüsseia" tegevustik põhineb tõenäoliselt [[Mükeene kultuur|Mükeene ajastu]] pärimusel, kuigi eepos ise kujunes tänapäevasel kujul arvatavasti 8.–7. sajandil eKr. Selles kajastuv ühiskond kujutab aega, mil sugukondlik kord oli lagunemas, kuid orjanduslik ühiskonnakord ei olnud veel täielikult välja kujunenud. Mükeene ajastu valitsejad muutusid hilisemas pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu [[Herakles]], [[Theseus]], [[Agamemnon]] ja [[Menelaos]]. Eepos koosneb 24 laulust ja sisaldab 12 110 [[heksameeter|daktülilises heksameetris]] kirjutatud värssi. See kirjeldab [[Ithaka]] kuninga [[Odysseus]]e eksirännakuid pärast kümme aastat kestnud [[Trooja sõda|Trooja sõja]] lõppu. Tema kojureis kestab veel kümme aastat ja selle jooksul kaotab ta kõik oma kaaslased, enne kui jõuab lõpuks tagasi kodumaale. Nende pikkade merereiside ja katsumuste tõttu on sõna "odüsseia" paljudes keeltes saanud pika ja vaevalise [[eksirännak]]u sünonüümiks. Eepose peamist süžeeliini raamivad kaks täiendavat tegevusliini. Ühelt poolt jutustatakse Odysseuse poja [[Telemachos]]e otsingutest oma isa leidmiseks, teiselt poolt Odysseuse lõplikust kojutulekust ja kättemaksust kosilastele, kes tema äraolekul olid tema naist [[Penelope]]t ahistanud ja tema vara raisanud. "Odüsseia" on mõjutanud põhjalikult kõiki vanakreeka kirjanduse põhiliike – [[eepos]]t, [[lüürika]]t ja [[draama]]t.<ref>Peter Riemer: ''Menschenbilder in Homers Ilias und Odyssee.'' – Peter Riemer, Sikander Singh (toim): ''Homer und Homer-Rezeption''. Wehrhahn, Hannover 2023, lk 11–28.</ref> Selle motiive, sealhulgas kangelase eksirännakut, koletistega kohtumisi ja tagasipöördumist kodumaale, on kasutatud paljude rahvaste pärimustes ning hilisemas kirjanduses. [[Pilt:Polyphemus Eleusis 2630.jpg|pisi|Odysseus ja tema kaaslased pimestavad Polyphemost. Detail [[protoatika keraamika|protoatiliselt]] [[amfora]]lt, mille valmistas [[Polyphemose-maalija]], umbes 650 eKr, [[Eleusise muuseum]], inv 2630]] == Sisu == "Odüsseiat" sissejuhatav [[prooimion]] on [[muusa]] poole pöördumine ja kirjeldab mõne värsiga, mida kuulaja või lugeja ees ootab.<ref>Tsiteeritud teosest: ''Homeri Odyssea recensuit [[Arthur Ludwich|Arthurus Ludwich]]. volumen prius. editio stereotypa editionis primae (MDCCCLXXXIX), Stuttgart/Leipzig 1998''.</ref> Algusvärsid on siin esitatud vanakreeka keeles ja sõnasõnalises tõlkes: {| |- | :Ἄνδρα μοι ἔννεπε, Μοῦσα, πολύτροπον, ὃς μάλα πολλὰ :πλάγχθη, ἐπεὶ Τροίης ἱερὸν πτολίεθρον ἔπερσε· :πολλῶν δ’ ἀνθρώπων ἴδεν ἄστεα καὶ νόον ἔγνω, :πολλὰ δ’ ὅ γ’ ἐν πόντῳ πάθεν ἄλγεα ὃν κάτα θυμόν, :ἀρνύμενος ἥν τε ψυχὴν καὶ νόστον ἑταίρων. :ἀλλ’ οὔδ’ ὣς ἑτάρους ἐρρύσατο ἱέμενός περ· :αὐτῶν γὰρ σφετέρῃσιν ἀτασθαλίῃσιν ὄλοντο, :νήπιοι, οἳ κατὰ βοῦς Ὑπερίονος Ἠελίοιο :ἤσθιον· αὐτὰρ ὃ τοῖσιν ἀφείλετο νόστιμον ἦμαρ. :τῶν ἁμόθεν γε, θεά, θύγατερ Διός, εἶπε καὶ ἡμῖν. | :Meest mulle jutusta, Muusa, paljupöördelist, kes väga palju :eksles, kui Trooja püha linna oli hävitanud; :paljude inimeste linnu nägi ja tundma õppis nende aru, :palju aga ta merel kannatas valusid oma südames, :püüdes päästa nii oma elu kui ka kaaslaste tagasitulekut. :Kuid ka nõnda ta kaaslasi ei päästnud, kuigi ta väga soovis; :sest nad ise hukkusid omaenda meeletute tegude tõttu, :rumalad, kes [[Hyperion]]i poja [[Helios]]e veiseid :sõid; aga too võttis neilt ära kojutuleku päeva. :Neist, kuskilt alates, jumalanna, Zeusi tütar, räägi ka meile. |} ==Sisu== 24 laulust koosnev "Odüsseia" sisaldab 12 110 [[heksameeter|heksameetrilist]] värssi.<ref>Laulude värsside arv kreeka väiketähtedega märgituna: α: 444; β: 434; γ: 497; – δ: 847; ε: 493; ζ: 331; – η: 347; θ: 586; ι: 566; – κ: 574; λ: 640; μ: 453; – ν: 440; ξ: 533; ο: 557; – π: 481; ρ: 606; σ: 428; – τ: 604; υ: 394; φ: 434; – χ: 501; ψ: 372; ω: 548.</ref> Eepos jutustab, kuidas Ithaka kuningas pärast kümme aastat kestnud [[Trooja sõda]] satub koduteel ebasoodsate tuulte tõttu eksiteele, rändab veel kümme aastat ringi ja jõuab pärast paljusid seiklusi lõpuks tundmatu [[kerjus]]ena koju tagasi. Esimeste lauludega paralleelselt kulgev süžeeliin, mida nimetatakse Telemahhiaks, jutustab sellest, kuidas Odysseuse poeg [[Telemachos]] asub otsima kadunud isa. Kui Odysseus lõpuks Ithakale jõuab, leiab ta oma maja täis aristokraatlikke kosilasi, kes kulutavad tema vara, püüavad veenda tema naist [[Penelope]]t selles, et Odysseus on surnud, ja sunnivad teda abielluma ühega neist. Viimases seikluses, kosilaste tapmises (''[[Mnesterophonia]]''), astub Odysseus koos Telemachose ja ustava karjuse [[Eumaios]]ega kosilaste vastu võitlusse. ==24 laulu== [[Pilt:Römischer Meister um 125 v. Chr. 001.jpg|pisi|Rooma fresko "Odüsseia" ainel (praegu [[Vatikani Apostlik Raamatukogu|Vatikani Apostlikus Raamatukogus]]). Umbes 150–100 eKr]] [[Pilt:Odysseus and Nausicaa.jpg|pisi|[[Pieter Lastman]]. Odysseus ja Nausikaa. Õli. 1619. [[Alte Pinakothek]], [[München]]]] Et hoida pinget kogu aeg üleval, kasutab Homeros väga keerulist jutustamisviisi. Ta rakendab näiteks paralleelseid tegevusliine, tagasivaateid, vahejutustusi ning vaatenurga ja jutustaja vahetusi. Sündmusi ei esitata kronoloogilises järjekorras, vaid jutustus algab veidi enne Odysseuse tagasipöördumist Ithakale. Tegevus jaguneb järgmiselt. ===1.–4. laul=== Jumalad otsustavad teha võimalikuks Odysseusele kojutuleku. Nad saadavad jumalate käskjala [[Hermes]]e nümf [[Kalypso]] juurde, kes on Odysseust oma saarel [[Ogygia]]l juba seitse aastat kinni hoidnud. Samal ajal läheb jumalanna [[Athena]] Odysseuse kodusaarele [[Ithaka]]le, kus tema naist Penelopet survestavad arvukad kosilased, kes nõuavad, et ta abielluks ühega neist. Athena ilmub Odysseuse poja Telemachose ette tema isa sõbra [[Mentes]]e kujul ja õhutab teda asuma kadunud isa otsima. Lootes saada vihjeid isa saatuse kohta, sõidab Telemachos kahe endise Trooja sõjavõitleja juurde: esmalt [[Nestor]], [[Pylos]]e valitseja juurde, seejärel [[Sparta]] kuninga [[Menelaos]]e juurde. Samal ajal kavandavad kosilased Telemachose tapmist tema tagasitulekul ning korraldavad talle varitsuse Ithaka ja [[Samos]]e vahel asuval [[Asteria]] saarel. ===5.–8. laul=== Hermes veenab Kalypso Odysseust vabaks laskma. Odysseus lahkub Ogygialt enda valmistatud parvel. Kuid 18. päeval, kui [[Scheria]], Ithaka naabersaar ja [[faiaagid|faiaakid]]e kodu, on juba nähtaval, kutsub Odysseuse vastane, merejumal [[Poseidon]], esile tormi, mis purustab parve. Nümf [[Leukothea|Ino Leukothea]] abiga suudab Odysseus viimaste jõuvarudega ujudes Scheria rannikule jõuda. Athena abiga kohtab ta rannal kuningatütar [[Nausikaa]]d, kes juhatab talle teed oma vanemate paleesse. Seal võtavad kuningas ja tema pere Odysseuse külalislahkelt vastu. ===9.–12. laul=== Eepose keskosas tutvustab Odysseus end faiaakide kuningale [[Alkinoos]]ele ja jutustab tema külalistele oma eksirännakute loo. ===13.–16. laul=== Kaks tegevusliini – Telemahhia ja tegelik Odüsseia – ühinevad. Faiaakide abiga jõuab Odysseus tagasi Ithakale. Ustav seakarjus [[Eumaios]] võtab ta vastu ja kirjeldab talle olukorda kuningapalees. Seetõttu peidab Odysseus end karjuse majas, kuni saab asuda võitlusse kosilastega. Tema kaitsmiseks muudab Athena ta kerjuse välimusega meheks. Samal ajal lahkub Telemachos Spartast. Õhtul jõuab ta Pylosesse, kuid ei jää Nestori juurde ööbima, vaid läheb kohe laevale ja pöördub Ithakale tagasi. Ta pääseb tänu Athena hoiatusele kosilaste varitsusest ning läheb Eumaiose juurde, kus kohtub oma isaga. Pärast Odysseuse endiseks muutumist tunneb ta isa ära.<ref>Homeros. ''Odüsseia'' 16, 188–214.</ref> [[Pilt:Odysseus from Schwab book 1.jpg|pisi|Odysseus tapab kosilased. Gustav Schwabi muistendikogumiku väljaandest, 1892]] ===17.–20. laul=== Kerjuseks maskeerununa tuleb Odysseus pärast 20 aastat oma majja tagasi. Algul tunneb teda ära ainult vana surev koer [[Argos]], hiljem ka vana teenija [[Eurykleia]]. Salaja valmistub Odysseus võitluseks kosilastega, lastes kõik relvad ühte kambrisse ära viia. Kosilased pilkavad oletatavat kerjust ning naeravad ennustaja [[Theoklymenos]]e üle, kes hoiatab neid ähvardava hukatuse eest. ===21.–22. laul=== Penelope lubab kosilastele, et ei lükka enam otsust edasi, vaid abiellub mehega, kes võidab võistluse Odysseuse [[vibu]]ga. Keegi neist ei suuda vibu pingutada – välja arvatud Odysseus ise. Pärast edukat lasku paljastab ta oma tegeliku isiku ning tapab koos Telemachose ja Eumaiosega kosilased ning need teenijad ja sulased, kes olid talle truudusetuks osutunud. ===23.–24. laul=== Pärast 20 aastat näeb Odysseus jälle oma naist Penelopet. Alles pärast seda, kui naine paneb ta kavalusega proovile, tunneb ta oma mehe ära. Seejärel külastab Odysseus oma vana isa [[Laertes]]t. Allilmas kiidavad [[Achilleus]] ja [[Agamemnon]], Odysseuse kaasvõitlejad Trooja sõjas, tema võidukat kojutulekut. Jumalanna Athena lepitab lõpuks konflikti Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste vahel. == Tegevustik == [[Pilt:Beginning Odyssey.svg|pisi|"Odüsseia" avalõik [[vanakreeka keel]]es]] {{Tsitaat2|''Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast,'' ''kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles!''|"Odüsseia" avaread.<ref>Homeros. Odüsseia. 2006. Tlk [[August Annist]]. Tallinn: Varrak.</ref>}} === Esimene laul. ''Jumalate koosolek. Athena nõuanne'' === Laulik pöördub [[Muusa]] poole, et too jutustaks mehest, kes pärast [[Trooja]] rüüstamist, palju eksles ja nägi paljude inimeste linnu ning õppis tundma nende meelt, ja kannatas merel oma hinges, püüdes päästa oma elu ja kaaslaste kojutulekut. Tal ei õnnestunud kaaslasi päästa, kuigi ta püüdis, sest need hukkusid omaenda rumaluste tõttu, süües [[Helios]]e veiseid. Kõik teised, kes sõjas ja merereisist olid pääsenud, olid juba kodus. Ainult teda, kes igatses kojutulekut ja naist, hoidis [[nümf]] [[Kalypso]] avarates koobastes, soovides teda abikaasaks. Kui aga saabus aeg, mille jumalad talle saatuse poolt olid määranud koju Ithakasse tagasi minemiseks ei olnud ta sealgi veel katsumustest pääsenud ega omastega koos. Kõik jumalad tundsid talle kaasa peale [[Poseidon]]i, kes oli jumalasarnase [[Odysseus]]e vastu lakkamatult vaenulik, laskmata tal oma maale jõuda. Poseidon oli läinud etiooplaste juurde, kes asuvad inimeste seas kõige kaugemal, ühed loojuva, teised tõusva Päikese poolel, et saada osa pullide ja lammaste ohvrist. Seal istus ta söömaaega nautides, teised aga olid kõik kogunenud [[Zeus]]i [[Olümpos]]e saalidesse. Zeus meenutas [[Aigisthos]]t, kelle [[Agamemnon]]i poeg [[Orestes]] oli tapnud. Ta kõneles surematutele: Surelikud süüdistavad jumalaid, öeldes, et halb tuleb meist, nemad aga kannatavad omaenda rumaluste tõttu üle saatuse määra. Aigisthos abiellus üle saatuse määra [[Atreus]]e poja [Agamemnoni] naise [ [[Klytaimnestra]]ga] ja tappis Agamemnoni, kui too oli koju tagasi tulnud, kuigi ta teadis hirmsat hukatust, sest meie olime talle sellest rääkinud, saates [[Hermes]]e ütlema, et [Aigisthos] ei tapaks Agamemnonit ega kosiks tema naist, sest [[Orestes]]e kaudu tuleb kättemaks, kui too saab täiskasvanuks ja jõuab oma igatsetud kodumaale. Aigisthos ei võtnud Hermese head nõuannet kuulda, aga nüüd on Aigisthosele kõige eest korraga tasutud. [[Athena]] vastas: Jah, [Aigisthos] sai teenitud karistuse hukkugu nõnda ka iga teine, kes sääraseid tegusid teeb. Kuid minu süda on lõhestatud õnnetu saatusega Odysseuse pärast, kes juba kaua kannatab lähedastest eemal saarel, kus on mere naba. Sellel metsasel saarel elab oma kojas hävitava meelega jumalanna, kelle isa on [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]], kes tunneb kogu mere sügavusi ja hoiab suuri sambaid, mis hoiavad maad ja taevast lahus. Tema tütar hoiab õnnetut, kurvastavat Odysseust kinni, võrgutades teda alati mahedate ja meelitavate sõnadega, et ta unustaks Ithaka. Kuid Odysseus igatseb näha kas või oma maa suitsu kerkimas, kas või surra. Kas sinu süda ei tunne sellest hoolimata kaasa? Kas Odysseus ei olnud sulle meelepärane [[argiivid]]e laevade juures Troojas, pühi ohvreid tulles? Miks sa siis oled tema peale nii vihane? Zeus vastas: Kuidas võiksin mina unustada jumalasarnast Odysseust, kes on surelike seas üle teiste mõistuse poolest ja ohvrite helduse poolest surematutele? Kuid Poseidon on alati järeleandmatult vihane [[kükloop]] [[Polyphemos]]e pärast, kelle jõud on kõigi kükloopide seas suurim ja kelle silma [Odysseus] pimestas. Tema ema on nümf [[Thoosa]], mere valitseja [[Phorkysos]]e tütar. Sellest ajast Poseidon mitte ei tapa, Odysseust, vaid ajab teda kodumaast eemale. Kuid mõelgem nüüd kõik läbi, kuidas ta koju jõuaks; Poseidon aga loobub oma vihast, sest ta ei suuda üksinda kõigi jumalate vastu võidelda. Athena vastas: Kui jumalatele on meelepärane, et Odysseus jõuaks tagasi koju, siis saadame kõigepealt Hermese [[Ogygia]] saarele, et ta teataks nümfile [Kalypsole] jumalate tahte, et Odysseus saaks koju tagasi minna. Aga mina lähen Ithakale, et tema poega [ [[Telemachos]]t] veel rohkem innustada ja panna talle hinge vaprust, et ta kutsuks [[ahhailased]] rahvakoosolekule ja keelaks kõiki [ [[Penelope]] ] kosilasi, kes tal pidevalt lambaid ja veiseid tapavad. Saadan ta ka [[Sparta]]sse ja [[Pylos]]esse, et ta otsiks teateid isa kojutuleku kohta ja et tal oleks hea kuulsus. Athena sidus jalgadele kuldsed sandaalid, mis kandsid teda tuulepuhanguga üle mere ja maa. Ta võttis ka võimsa oda, millega ta alistab kangelaste ridu, kui ta nende peale vihastab. Ta sööstis Olümposelt alla ja jõudis Ithakal Odysseuse koja välisukse juurde, õuepoolsele lävele. Käes hoidis ta pronksist oda, olles võtnud külalise, [[taphos]]laste valitseja [[Mentes]]e kuju. Ta leidis sealt jultunud kosilased, kes lõbustasid end uste ees mängunuppudega, istudes enda tapetud veiste nahkadel. Nende juures olid käskjalad ja teenrid: ühed segasid veini ja vett, teised puhastasid käsnadega laudu ja katsid neid; kosilased jagasid endale palju liha. Teda märkas Telemachos teistest palju varem, sest ta istus kosilaste seas, süda kurb, ja kujutles, kuidas isa tuleb tagasi ja ajab kosilased kojast laiali, saab au ja valitseb oma vara üle. Athenat nähes läks ta otse välisukse juurde, sest talle tundus häbiväärne, et külaline peaks kaua ukse juures seisma. Lähedale astudes võttis ta tal paremast käest, võttis oda vastu ja ütles: "Tere, külaline! Meie juures oled teretulnud; kui oled söönud, siis räägid, mida sul tarvis on." Ta läks ees ja Pallas Athena järgnes talle. Kui nad olid jõudnud kõrge koja sisse, pani ta oda pika samba juurde odahoidlasse, kus seisid ka paljud Odysseuse odad. Athena enda juhatas ta istuma aujärjele kosilastest eemale, et külaline ei peaks söögilaua ääres nende ülbete meeste lärmi taluma ja et ta saaks temalt oma isa kohta küsida. Aujäje alla laotas ta ilusa katte, jalgade all oli jalatugi. Endale pani ta istme külalise kõrvale. Teenijanna valas Athenale kätepesuks kuldsest kannust vett hõbedase kausi kohal ja seadis selle juurde poleeritud laua. Majapidanna tõi toitu, pannes ette rohkesti roogasid, lahkelt sellest, mis käepärast oli. Lihajagaja tõi ja pani ette vaagnad igasuguse lihaga ja asetas nende kõrvale kuldsed peekrid; käskjalg käis nende juures ühtelugu ringi ja valas veini. Sisse tulid häbematud kosilased, nad istusid järjest istmetele ja aujärgedele. Heeroldid valasid nende kätele vett, teenijad tõid korvides toitu ja noormehed täitsid segamisnõud joogiga. Kosilased sirutasid käed roogade järele. Kui nad olid isu täis söönud ja janu täis joonud isu rahuldanud, oli neil meeles juba muu – laulmine ja tantsimine, sest need kuuluvad pidusöögi juurde. Käskjalg pani ilusa kitara [[Phemios]]e kätte, kes kosilaste juures sunniviisil laulis. Ta alustas kitarat mängides ilusat laulu. Telemachos kõnetas Athenat, hoides pead tema lähedal, et teised ei kuuleks: Kallis külaline, ega sa ometi pahanda, kui ma midagi ütlen? Neile lähevad kergesti korda kitara ja laul, sest nad söövad karistamatult selle võõra mehe vara, kelle luud kuskil vihma käes mädanevad. Kui nad vaid näeksid teda Ithakale tagasi tulemas, sooviksid nad kõik pigem kergeid jalgu kui kulda ja rõivaid. Nüüd aga on ta haleda saatuse läbi hukkunud ja meil pole mingit lootust, isegi kui keegi maapealsetest inimestest ütleb, et ta tuleb. Tema kojutuleku päev on kadunud. Kes sa oled ja kust sa pärit oled? Mis laevaga sa tulid? Kuidas tõid meremehed sind Ithakale ja kes nad enda sõnul olid? Ma ju ei arva, et sa oleksid siia jalgsi tulnud. Ja räägi mulle tõtt, kas sa oled uus või isa ajast pärit külaline? Sest paljud teised mehed käisid meie kojas, sest ka tema suhtles paljudega. Athena vastas: Ütlen, et olen Mentes, [[Anchialos]]e poeg, ja valitsen taphoslasi, osavaid aerutajaid. Tulin koos oma laeva ja kaaslastega, sõites [[Temese]]sse vaske hankima, toon sealt läikivat rauda. Minu laev seisab linnast eemal [[Rheithros]]e sadamas [[Neion]]i jalamil. Oleme [Odysseusega] teineteise isade ajast saadik pärandunud külalised, kui sa oled käinud vana [[Laertes]]e juures, kellest räägitakse, et ta ei käi enam linnas, vaid vaevleb maal koos vana teenijaga, kes talle süüa ja juua ette paneb, kui väsimus ta liikmetesse tuleb, kui ta vaevaliselt mööda viinamarjaistanduse nõlva liigub. Nüüd tulin, sest öeldi, et sinu isa on siinmail, aga jumalad takistavad teda teel. Sest Odysseus ei ole veel maa peal surnud, vaid teda hoitakse veel kuskil elusana saarel. Metsikud mehed hoiavad teda seal vastu tahtmist kinni. Aga nüüd ennustan sulle, nagu mulle hinges tundub, mida surematud kavandavad ja kuidas see minu arvates täide läheb, ehkki ma ei ole ennustaja ega tunne lindude endeid kindlalt. Ta ei jää enam kauaks oma armsast kodumaast eemale, isegi kui tal oleksid raudsed köidikud; ta leiab viisi, kuidas koju tulla, sest ta on väga leidlik. Aga ütle, kas sa tõesti oled Odysseuse poeg. Sa sarnaned talle väga nii pea kui ka ilusate silmade poolest, sest me kohtusime sageli enne, kui ta Troojasse läks. Sestsaadik ei ole mina Odysseust näinud ega tema mind. Telemachos vastas: Ema ütleb, et olen [Odysseuse] poeg, aga mina ei tea, sest keegi pole ju kunagi ise oma last ära tundnud. Küll oleksin ma tahtnud olla mõne õnneliku mehe poeg, kelle vanadus oleks saabunud tema enda vara keskel. Nüüd aga öeldakse, et olen selle mehe poeg, kes on saanud surelikest kõige õnnetuma saatuse. Athena vastas: Jumalad ei jätnud sinu suguvõsa edaspidi nimeta, sest Penelopeia sünnitas sinu, niisuguse mehe. Aga ütle, mis pidusöök see on ja mis seltskond siin koos on. Miks sul seda tarvis on? Kas see on pidu või pulm? Sest see pole küll ühine söömaaeg, vaid mulle tundub, et need ülbed mehed pidutsevad sinu kojas häbematult. Iga mõistlik mees, kes seda näeks, oleks sellist häbiväärset käitumist nähes pahane. Telemachos vastas: Kunagi pidi see koda olema jõukas ja laitmatu, seni kuni see mees veel kodumaal oli. Nüüd aga otsustasid kurja sepitsevavad jumalad teisiti: nad tegid ta kõigi inimeste seas teadmata kadunuks. Sest isegi tema surma korral ei kurvastaks ma niimoodi, kui ta oleks hukkunud koos kaaslastega Troojas või sõprade käte vahel pärast sõja lõppu. Siis oleksid kõik ahhailased talle hauakünka rajanud ja ta oleks ka oma pojale toonud suure kuulsuse tulevikuks. Nüüd aga on [[harpüiad]] ta kuulsusetult ära viinud: ta on kadunud, temast pole midagi kuulda, ja ta jättis mulle valud ja leinad. Aga ma ei kurvasta mitte ainult teda leinates, sest jumalad on mulle valmistanud ka muid raskeid muresid. Kõik ülikud, kes valitsevad [[Dulichion]]il, Samoel ja Zakynthosel ning Ithakal, kosivad minu ema ja laastavad minu koda. Tema aga ei keeldu vihatud abielust ega suuda seda sõlmida, nemad aga söövad ja kahandavad minu vara. Varsti nad hävitavad ka minu enda. Nördinud Pallas Athena ütles: Oh, kuidas sa tunned puudust Odysseusest, kes võiks neile häbitutele kosilastele kallale minna. Kui ta vaid nüüd tuleks ja seisaks koja välisukse juures, kiiver peas, kilp ja kaks oda käes, nii nagu ma teda esimest korda nägin meie kojas joomas ja rõõmu tundmas... kui ta sellisena tuleks kosilaste sekka! Ta oli just tulnud [[Ephyre]]st [[Mermerides]]e poja [[Ilos]]e juurest kuhu ta oli läinud otsima surmavat mürki, mida oma nooleotstele määrida. Ilos ei andnud talle seda, sest ta oli jumalakartlik. Minu isa aga andis selle talle, sest ta armastas teda väga. Nii saaksid kõik kosilased kiire surma ja kibeda abielu osaliseks. Aga see, kas ta tuleb ja maksab neile oma kodus kätte, on jumalate teha. Sina aga pead mõtlema, kuidas saaksid kosilased kojast välja tõrjuda. Kutsu homme ahhailaste kangelased rahvakoosolekule ja räägi neile oma nõudmisest, jumalad olgu tunnistajateks. Käsi kosilastel oma koju laiali minna. Aga kui ema soovib abielluda, lase tal minna oma isa kotta. Seal korraldatakse pulmad ja valmistatakse rikkalikult pruudiraha. Varusta laev ja võta kakskümmend aerutajat, ja mine uurima, kas mõni surelik sulle isa kohta midagi ütleb või kuuled mõnda Zeusi saadetud kuuldust. Kõigepealt mine Pylosesse ja küsi [[Nestor]]i käest, edasi mine [[Sparta]]sse [[Menelaos]]e juurde, sest tema tuli ahhailastest viimasena koju. Kui kuuled, et isa on elus ja tagasi tulemas, võiksid veel aasta kannatada. Kui aga kuuled, et ta on surnud, siis raja talle kodumaal hauatähis ja korralda rikkalikud matused ja anna ema mõnele mehele. Kui oled kõik selle teinud, siis mõtle, kuidas saaksid kosilased omaenda kojas tappa, kas salaja või avalikult. Sa ei tohi enam poisikese kombel käituda, sest sa ei ole enam nii noor. Kas sa siis ei kuule, kui kuulsaks sai jumalik Orestes kõigi inimeste seas, kui ta tappis oma isa tapja Aigisthose? Oled ilus ja suur, ole vapper, et ka hilisemad põlved sinust head räägiksid. Mina aga lähen nüüd laeva ja kaaslaste juurde tagasi. Telemachos vastas: Sa räägid seda tõesti heatahtlikult nagu isa pojale, ja ma ei unusta seda kunagi. Aga jää veel, et end pesta ja oma hinge kosutada ja et võtta mälestuseks kaasa kallis ja ilus kingitus, nagu sõbralikud võõrustajad külalistele kingitusi annavad. Athena vastas: Ära pea mind enam kinni. Kingitus, mida su süda soovib mulle anda, anna siis, kui ma tagasi tulen, et saaksin selle koju viia, ja vali midagi väga ilusat, saad väärilise vastukingi. Athena lahkus ja lendas üles nagu lind. Telemachose hinge pani ta väge ja julgust ning tuletas talle isa meelde veel rohkem kui enne. Telemachos taipas seda ja hämmastus, sest ta sai aru, et külaline oli jumal. Kohe läks ta kosilaste juurde, jumalaga võrdse mehena. Neile laulis kuulus laulik, nemad aga istusid vaikides ja kuulasid. Ta laulis ahhailaste kurvast Troojast kojutulekust, mille Pallas Athena neile peale oli saatnud. Ülevalt mõistis [[Penelope|Penelopeia]], [[Ikarios]]e tütar, jumalikku laulu. Ta laskus kõrget treppi mööda koos kahe teenijaga alla. Kui tajõudis kosilaste juurde, jäi ta seisma katusesamba juurde, läikiv loor näo ees, ustav teenija kummalgi pool. Nuttes kõnetas ta jumalikku laulikut: Phemios, sa tead palju muid surelikke kütkestavaid meeste ja jumalate tegusid, mida laulikud ülistavad. Laula neile mõnda, nemad aga joogu vaikides veini. Aga lõpeta see kurb laul, mis alati mu rinnas kallist südant kurnab, sest mind on tabanud kõige rohkem unustamatu lein. Sest ma igatsen ja meenutan alati oma meest, kelle kuulsus ulatub üle kogu Hellase. Telemachos vastas: Ema, miks sa keelad hinnatud laulikul rõõmustada nii, nagu meel teda juhib? Laulikud ei ole süüdi, vaid Zeus, kes annab vaevanägevatele meestele igaühele nii, nagu ta tahab. Sellepärast pole põhjust pahandada, kui ta laulab daanaoslaste halvast saatusest. Sest inimesed kiidavad laulu seda rohkem, mida uuemana see kõlab. Aga sinu süda ja hing olgu julged seda kuulama, sest Odysseus ei olnud ainus, kes Troojas kojutuleku kaotas. Mine kotta ja hoolitse oma tööde eest kangastelgede ja värtnaga ning käsi teenijatel tööd teha. Kõnelemine on meeste asi, kõige enam minu asi, sest minu käes on kojas võim. [Penelope] läks hämmastunult kotta tagasi, sest võttis poja targa sõna südamesse. Ta läks koos teenijatega ülemisse ruumi, nuttis Odysseust taga, kuni Athena heitis talle une laugudele. Kosilased lärmitsesid mööda hämarat koda, kõik soovisid asemele heita. Telemachos hakkas neile kõnelema: Minu ema kosilased, ülemääraselt ülbused! Praegu lõbutsegem ja ärgu olgu kära, sest on meeldiv kuulata laulikut, kelle hääl on jumalatega võrdne. Aga hommikul läheme kõik rahvakoosolekule ja istume maha, et ma ütleksin teile otsekoheselt, et te lahkuksite kojast. Korraldage endale edaspidi teisi pidusööke, süües omaenda vara ja käies majast majja. Kui teile aga tundub, et kasulikum on ühe mehe vara karistamatult hävitada, siis raisake seda! Mina kutsun appi jumalad, lootes, et Zeus laseb kunagi tehtu eest tasuda. Siis hukkute minu kojas karistuseta. Kõik nad hammustasid huuli ja imestasid, et Telemachos nii julgelt kõneles. [[Antinoos]], [[Eupeithes]]e poeg, vastas: Telemachos, küllap õpetavad sind jumalad ise olema suure jutuga ja julgelt kõnelema. Ärgu [[Kronos]]e poeg [Zeus] sind küll Ithakal kuningaks tehku, kuigi see on sul isalt päritud õigus. === Teine laul. ''Rahvakoosolek Ithakal. Telemachose ärasõit'' === Järgmisel päeval kutsub Telemachos ithakalased rahvakoosolekule. Teda tänatakse selle eest, sest see on esimene koosolek pärast Odysseuse lahkumist. Telemachos peab kõnet ja heidab kosilastele ette, et need on tema isa majja elama asunud, kuid pole palunud Penelope kätt [[Ikarios]]elt, Penelope isalt. Kosilaste juht [[Antinoos]] süüdistab Penelopet selles, et viimane on kasutanud Odysseuse isa [[Laertes]]e [[surilina]] kudumist ettekäändena vastusega viivitamiseks. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Antinoos teeb ettepaneku saata Penelope Ikariose juurde, et ta valiks endale uue abikaasa, kuid Telemachos ütleb, et ei ajaks iialgi ema kodust välja ning ähvardab kosilasi jumala karistusega. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat [[kotkas]]t. Ennustaja [[Alitherses]] loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapab kõik kosilased. Athena hangib Telemachosele laeva. Telemachos hakkab vana hoidja [[Eurykleia]] abiga reisiks valmistuma. === Kolmas laul. ''Telemachos Nestori juures'' === Athena soovitab Telemachosel isa otsimiseks purjetada [[Pylos]]ele [[Nestor]]i juurde. Koos asuvad nad teele, Athena on võtnud [[Mentor]]i kuju. Pylosele jõudes kohtuvad nad Nestoriga, kel pole uudiseid Odysseusest, kuid ta jutustab Telemachosele sellest, mis sai Agamemnonist ja Menelaosest pärast Trooja langemist. Nestor oli sõjast lahkunud üheskoos Menelaose, Odysseus aga Agamemnoniga. Agamemnoni äraolekul oli tema naine [[Klytaimnestra]] abiellunud [[Aigisthos]]ega, kes tappis sõjast naasnud Agamemnoni. Kättemaksuks surmas Agamemnoni ja Klytaimnestra poeg [[Orestes]] nii ema kui ka Aigisthose. Nestor leiab, et Telemachose olukord on Orestese omaga sarnane, ja saadab oma poja [[Peisistratos]]e koos Telemachosega Spartasse Menelaose juurde Odysseuse kohta täpsemaid teateid saama. Telemachos ööbib Nestori juures ja sõidab järgmisel päeval koos tema pojaga [[Lakedaimon]]i suunas. === Neljas laul. ''Telemachos Lakedaimonis'' === [[Pilt:Jean-Jacques Lagrenée - Helen Recognising Telemachus, Son of Odysseus - WGA12378.jpg|pisi|[[Jean-Jacques Lagrenée]]. ''Helena tunneb Telemachose ära''. 1795]] Telemachos ja Peisistratos saabuvad Spartasse, kus Menelaos ja tema naine [[Helena]] peavad korraga poja ja tütre pulmi. Helena tunneb Telemachose ära. Helena ja Menelaos jutustavad Telemachosele Odysseuse sõjaseiklustest. Helena räägib, kuidas Odysseus riietus kerjuseks ja pääses nii Troojasse sisse. Menelaos kirjeldab [[Trooja hobune|Trooja hobuse]] abil saadud võitu, mis saavutati tänu Odysseusele. Järgmisel päeval räägib Telemachos Menelaosele oma murest. Menelaos jutustab, kuidas ta Troojast tagasi tulles Egiptusesse sattus ja meretaat [[Proteus]]e juhiste abil tagasi Spartasse jõudis. Proteuselt kuulis ta ka Agamemnoni ja [[Aias]]e saatusest. Ka Aias oli sõjast naastes surma saanud. Proteus paljastab Menelaosele, et Odysseus on juba aastaid [[Kalypso]] juures vangis. Telemachos saab kingitusi ja hakkab koos Peisistratosega tagasi Ithakale sõitma. Ithakal kavandavad Penelope kosilased Telemachose tapmist. Penelope saab sellest teada ja langeb ahastusse. Unenäos ilmub talle Athena, kes lubab Telemachost kaitsta. === Viies laul. ''Odysseus lahkub Kalypso juurest'' === Jumalad kogunevad jälle Olümpose mäele Odysseuse saatust arutama. Athena palvel saadab Zeus [[Hermes]]e Kalypso juurde ning käsib tal Odysseuse vabastada. Kalypso on õnnetu ja süüdistab olümplasi, kuid teeb lõpuks jumalate tahtmist. Ta aitab Odysseusel parve ehitada ning annab talle kaasa rohkelt toitu, veini ja vett. Odysseus veedab merel 18 päeva, enne kui märkab [[faiaagid|faiaakide]] kodusaart [[Scheria]]t. Samal ajal on aga Poseidon [[Etioopia]]st tagasi jõudnud ning jumalate plaanist teada saanud. Ta saadab merele tormi ning Odysseus paiskub merre. [[Kadmos]]e tütar [[Leukothea]] annab Odysseusele nõu riided seljast heita ja ujuma hakata. Ta annab Odysseusele loori, mis aitab tal ellu jääda. Odysseus jõuab Scheria randa ja jääb magama. === Kuues laul. ''Odysseus jõuab faiaakide maale. Nausikaa'' === [[Pilt:William McGregor Paxton Nausicaa.jpg|pisi|[[William McGregor Paxton]]. ''Nausikaa''. 1937]] Athena saadab faiaakide kuninga tütre [[Nausikaa]] rannale pesu pesema. Pärast pesemist heidavad Nausikaa ja teenijatüdrukud endalt riided ning hakkavad palli mängima. Neidude kiljete peale ärkab Odysseus ja tüdrukud jooksevad laiali, ainult Nausikaa julgeb Odysseuse juurde jääda. Odysseus palub Nausikaalt abi ja see soovitab tal üksi linna minna ja otsida üles Nausikaa ema [[Arete (faiaakide kuninganna)|Arete]]. === Seitsmes laul. ''Odysseus Alkinoose lossis'' === Teel [[Alkinoos]]e lossi kohtub Odysseus nooreks neitsiks maskeerunud Athenaga, kes samuti soovitab tal linna jõudes kõigepealt Arete poole pöörduda. Athena saadab Odysseuse lossini, peites ta paksu udupilve. Seejärel pöördub Athena tagasi [[Ateena]]sse. Odysseus jõuab paleesse, kus peetakse parajasti Poseidonile pühendatud pidu. Ta kohtub Alkinoose ja Aretega ning langeb viimase jalgade ette, paludes abi kojusõiduks. Alkinoos küsib, kas Odysseus on jumal, kuid see ütleb, et on surelik ja soovib vaid koju tagasi pöörduda. Odysseus kirjeldab oma olukorda, kuid ei ütle, kes ta on. Alkinoos ja Arete lubavad, et aitavad tal järgmisel päeval teele asuda. Arete paneb tähele, et Odysseusel on seljas tema tütrelt saadud riided, ning uurib, kes võõras ikkagi on. Odysseus jutustab, kuidas ta Kalypso juurest [[Ogygia]] saarelt tulles Scheria saarele sattus ja Nausikaad kohtas. Ta jätab aga ütlemata, kes ta on ja mida Nausikaa tegi. Alkinoos lubab Nausikaa Odysseusele naiseks, kuid Odysseus soovib siiski koju minna. === Kaheksas laul. ''Pidusööming faiaakide juures'' === [[Pilt:Francesco Hayez 028.jpg|pisi|[[Francesco Hayez]]. ''Odüsseus Alkinoose juures''. 1814–1815]] Järgmisel päeval peavad faiaagid rahvakoosolekut. Alkinoos annab teada, et on pakkunud Odysseusele kojusõiduks oma laeva. Lossis korraldatakse Odysseuse auks pidusööming ja võistlusmängud. Pime [[aoid]] [[Demodokos]] laulab [[Trooja hobune|Trooja hobusest]], Odysseusest ja [[Achilleus]]est. Odysseusele tulevad sõda meenutamisel pisarad silma. Odysseus osaleb [[kettaheide|kettaheite]]võistlusel ja võidab kõik vastased. Pidu jätkub ja Demodokos esitab laulu [[Ares]]e ja [[Aphrodite]] armuloost. Tantsitakse ja tehakse Odysseusele kingitusi. Hiljem palub Odysseus Demodokosel uuesti laulda [[Trooja hobune|Trooja hobusest]] ja linna vallutamisest. Alkinoos näeb Odysseuse pisaraid ja pärib, kes ta on. === Üheksas laul. ''Odysseuse jutustus. Lootosesööjad. Kükloop'' === Odysseus avaldab oma nime ja hakkab jutustama enda ja oma kaaslaste seiklustest pärast Trooja sõja lõppu. Ta on käinud [[kiikonid|kiikonite]] maal, lootosesööjate ehk [[lotofaagid]]e juures ja [[kükloop]]ide saarel. Kiikonite juures röövivad Odysseuse mehed [[Ismaros]]e linna, kuid lõpuks tapavad kiikonid kuus meest igast Odysseuse laevast. Üheksa päeva kestnud tormi järel jõuavad mehed lootosesööjate juurde, kus neile pakutakse [[lootos]]evilju, mille söömise järel nad enam kojuminekust midagi kuulda ei taha. Odysseus viib nad väevõimuga laeva ja seob kinni, et teekonda jätkata. Seejärel jõutakse kükloopide maale. Seal leiavad mehed eest palju lambaid, piima ja juustu ning suure koopa. Mehed jäävad koopasse liiga kauaks ning kükloop [[Polyphemos]] saabub koju enne, kui nad jõuavad lahkuda. Kükloop sööb kaks Odysseuse meest õhtueineks ja vangistab ülejäänud koopasse, veeretades väljapääsu ette suure kivi. Odysseus sepitseb põgenemisplaani. Kui Polyphemos käib koopast väljas oma karja juures ja koju tagasi tuleb, joodavad mehed talle kaasa toodud veini. Joobnuna küsib Polyphemos Odysseuse nime ning see ütleb, et ta nimi on Eikeegi. Kui kükloop on juba nii purjus, et kukub pikali, torkab Odysseus tal tulise oraga silma välja. Kui Polyphemos tahab appi karjuda, on ta sunnitud hüüdma, et teda ründab eikeegi. Seepärast jätavad teised kükloobid tema appikarjed tähelepanuta. Järgmisel päeval peidavad mehed end oinaste villa sisse ning põgenevad sedaviisi koopast, mille ukseavas seisab pimedaks jäänud kükloop. Minema purjetades avaldab Odysseus kükloobile oma nime, kuid see on viga, sest Polyphemos palub oma isal Poseidonil Odysseuse kodutee ära needa. === Kümnes laul. ''Aiolos. Laistrügoonid. Kirke'' === [[Pilt:Circe Offering the Cup to Odysseus.jpg|pisi|[[John William Waterhouse]]. ''Kirke ulatab Odysseusele võlujoogi''. 1891]] Kui Odysseuse laevastik on [[kükloop]]ide maalt lahkunud, jõuavad nad tuulte valitseja [[Aiolos]]e juurde. Aiolos annab Odysseusele kingituseks koti kõigi tuultega ning paneb puhuma läänetuule, mis mehed koju viiks. Kõigest kümne päevaga jõuavadki mehed [[Ithaka]] lähedale. Uudishimu saab aga neist võitu ja nad avavad Aiolose antud koti, lootes sealt aardeid leida. Vabadusse pääsenud tuultest tekib võimas torm, mis paiskab mehed tagasi Aiolose juurde, kes aga keeldub neid veel kord aitamast, sest arvab, et jumalad on nad ära neednud. Ilma pärituuleta satub laevastik inimsööjatest hiiglaste [[laistrügoonid]]e maale. Laistrügoonid söövad osa Odysseuse meestest ning uputavad kõik laevad peale Odysseuse oma. Alles jäänud meestega põgenedes jõuab Odysseus [[Aiaie]] saarele, kus elab nõiatar [[Kirke]]. Odysseus saadab oma saadikud Kirke juurde, kuid see muudab need sigadeks. Hermes annab Odysseusele nõu süüa [[moolüks]]i-nimelist taime, mis kaitseb teda nõiduse eest. Odysseus magab Kirkega ja veenab teda, et see muudaks mehed tagasi inimesteks. Odysseus jääb koos meestega Kirke juurde, kõik elavad külluslikult terve aasta. Mehed aga igatsevad koju ja Kirke soovitab Odysseusel kõigepealt minna allmaariiki [[Hades]]esse, et küsida teed pimedalt [[prohvet]]ilt [[Teiresias]]elt. Enne lahkumist kukub üks meestest õnnetult katuselt alla ja sureb. Teadmine, et koju pöördumise asemel tuleb hoopis Hadesesse minna, muudab mehed rahulolematuks. === Üheteistkümnes laul. ''Odysseus Hadeses'' === [[Pilt:Johann Heinrich Füssli 063.jpg|pisi|[[Henry Fuseli]]. ''Teiresias ilmub Odysseusele ohverdamise ajal''. 1780–1785]] Odysseus jõuab koos kaaslastega [[Kimmeeria]]sse, kus toob [[Kirke]] õpetuste järgi ohvrid, mida on tarvis [[Hades]]esse pääsemiseks. Kõigepealt kohtab ta Kirke juures [[Aiaie]] saarel hukkunud kaaslast, kes palub, et ta korralikult maha maetaks. Seejärel näeb Odysseus oma ema [[Antikleia]]t, kes on teda koju oodates kurvastusest surnud. Pärast seda ilmubki [[Teiresias]], kes paljastab meestele nende halva õnne põhjuse. [[Poseidon]] on pahane oma poja [[Polyphemos]]e silma väljatorkamise pärast ja püüab Odysseust igal võimalikul moel takistada. Teiresias ennustab aga, et Odysseus jõuab ikkagi koju oma naise ja poja juurde. Ta hoiatab Odysseust ja tema kaaslasi, et need ei puutuks [[Helios]]e karja [[Thrinakia]]s, sest see tooks hukatust ja veel suuremat ebaõnne. Odysseus vestleb ka oma emaga, kes jutustab talle olukorrast Ithakal. Seejärel kohtub Odysseus paljude kuulsate kangelaste surnud naistega. Odysseus tahaks oma reisiseikluste jutustamise lõpetada, kuid [[faiaagid]] küsivad, kas ta nägi Hadeses ka [[Trooja sõda|Trooja sõja]] kangelasi. Odysseus jutustab kohtumisest [[Agamemnon]]iga, kes suri oma naise [[Klytaimnestra]] armukese [[Aigisthos]]e käe läbi. Ta nägi ka [[Achilleus]]t, kes küsis oma poja [[Neoptolemos]]e järele. Odysseus proovis rääkida ka [[Aias]]ega, kes oli endalt elu võtnud pärast seda, kui kaotas Odysseusele võistluses Achilleuse sõjavarustuse pärast. Veel nägi ta Hadeses [[Minos]]t, [[Orion]]i, [[Tantalos]]t, [[Sisyphos]]t, [[Herakles]]t ja teisi kangelasi. Lõpuks oli Odysseus sunnitud lahkuma, sest nii paljud surnud tahtsid temalt teateid elavate inimeste kohta. === Kaheteistkümnes laul. ''Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad'' === [[Pilt:Odysseus Sirens BM E440 n2.jpg|pisi|Odysseus ja sireenid. Vaasimaal. Umbes 480–470 eKr]] [[Hades]]est tulles läheb Odysseus tagasi Kirke juurde [[Aiaie]] saarele, et matta seal varem surnud kaaslane. Kirke annab talle nõu, kuidas läbida eesootavad katsumused, millest esimene on kohtumine [[Sireenid (mütoloogia)|sireen]]idega. Odysseus täidab meeste kõrvad [[mesilasvaha]]ga ja laseb ennast laevamasti külge kinni siduda, et mitte järele anda sireenide võluvale lauluhäälele. Teiseks katsumuseks on möödasõit merekoletistest [[Skylla]]st ja [[Charybdis]]est. Kirke soovituse kohaselt hoiavad nad pigem Skylla lähedale, kelle saagiks langevad küll kuus Odysseuse kaaslast, kuid [[Charybdis]]e veekeerised oleksid tähendanud kõigile kindlat surma. Seejärel jõuavad mehed [[Thrinakia]]sse, kus leiavad eest päikesejumala [[Helios]]e karja. Odysseuse kaaslased nõuavad, et neil lastaks saarel puhata. Nad jäävad saarele kuuks ajaks ja hakkavad Odysseuse keelust hoolimata Heliose veiseid küttima. Päikesejumal vihastab ning palub [[Zeus]]ilt abi Odysseuse ja tema meeskonna karistamiseks. Kui mehed taas laevale asuvad, saadab Zeus merele tormi ning laev upub ja kõik peale Odysseuse hukkuvad. Odysseus triivib merel üheksa päeva ja jõuab viimaks [[Ogygia]] saarele, kus elab [[nümf]] [[Kalypso]]. Ta jääb saarele seitsmeks aastaks. Sellega lõppeb Odysseuse lugu oma seiklustest enne faiaakide juurde sattumist. === Kolmeteistkümnes laul. ''Tagasi Ithakal'' === Järgmisel päeval valmistub Odysseus faiaakide juurest lahkuma. Alkinoos laseb Odysseusele kaasa antud kingitused tema laeva viia ja päev pärast seda purjetab Odysseus faiaakidest meeskonnaga kodu poole. Ithakale jõudnud, tõstavad faiaagid magava Odysseuse koos kingitustega kaldale ja hakkavad koju tagasi sõitma. [[Poseidon]] on aga pahane, et nad Odysseust aitasid, ja muudab laeva kiviks, mispeale see merepõhja vajub. Faiaagid otsustavad, et edaspidi nad enam võõraid ei aita. Odysseus ärkab kodusaarel. Et ta on viidud sinna magavana, ei tea ta, kus ta on. Ilmub [[Athena]], kes ütleb Odysseusele, et too on koju jõudnud. Ta jutustab talle kosilastest, kes külalislahkust kuritarvitades tema majas elavad. Athena muudab Odysseuse kerjuseks ja saadab ta seakarjus [[Eumaios]]e majja varjule. Seejärel läheb ta [[Sparta]]sse [[Telemachos]]t tagasi kutsuma. === Neljateistkümnes laul. ''Odysseus Eumaiose juures'' === Kerjuseks riietatud Odysseus läheb Eumaiose majja. Vana karjus ei tunne oma isandat ära, vaid jutustab talle tema hiilgeaegadest. Ta ütleb end kartvat, et Odysseus on surnud, ja sarjab kosilasi, kes on rüvetanud tema uhke lossi. Odysseus ennustab enda tagasipöördumist, kuid Eumaios on ettevaatlik, sest paljud kerjused on samuti käinud toomas Penelopele uudised Odysseusest, lootes sellega toidukorda ära teenida. Odysseus ütleb, et on pärit [[Kreeta]]lt ja et enne Troojast lahkumist oli ta koos Odysseusega. Hiljem aga olevat ebaõnnestunud retk Egiptusesse teinud temast kerjuse. Siiski olevat ta seal olles kuulnud, et Odysseus on veel elus. === Viieteistkümnes laul. ''Telemachos jõuab Ithakale'' === [[Athena]] läheb [[Sparta]]sse [[Telemachos]]t koju kutsuma. Ta leiab Telemachose ja [[Peisistratos]]e magavana [[Menelaos]]e majast. Athena innustab Telemachost kiiresti koju tagasi pöörduma ja hoiatab teda kosilaste mõrvaplaani eest. Ta soovitab Telemachosel Eumaiose juurde minna. Lahkudes märkab Telemachos taevas kotkast, kes hoiab küünte vahel hane. Helena tõlgendab seda märgina Odysseuse võidukast tagasitulekust. Telemachos läheb Pylosesse, et laevale asuda. Tema loal tuleb kaasa ka ennustaja järeltulija [[Theoklymenos]], keda otsitakse taga [[Argos]]es toime pandud kuriteo pärast. Eumaios ja Odysseus jätkavad üksteisele lugude jutustamist. Eumaios räägib, kuidas ta Ithakale sattus. Mereröövlid olid ta [[Laertes]]ele müünud, kuid Odysseuse ema kasvatas teda nagu oma poega. Järgmisel päeval jõuab Telemachos Ithakale. Theoklymenos näeb taevas [[haugas]]t, tuvi küünte vahel. Ta ennustab head õnne Odysseusele ja tema perekonnale. === Kuueteistkümnes laul. ''Telemachos tunneb ära oma isa'' === Telemachos jõuab Eumaiose majja, kus Odysseus ja Eumaios vestlevad. Eumaios teeb Telemachosele ettepaneku võõras lossi viia, kuid Telemachos kardab kosilasi ning palub Eumaiosel ees Penelope juurde minna ja Telemachose tulekust teada anda. Athena muudab Odysseuse kerjusest tagasi kuningaks ja Telemachos tunneb oma isa ära. Odysseus jutustab talle, kuidas ta tagasi Ithakale jõudis. Odysseus ja Telemachos ühendavad jõud ja hakkavad Penelope kosijatele kättemaksu kavandama. Odysseuse plaan on muuta ennast taas kerjuseks ning siis lossi minna. Telemachose ülesandeks jääb kosilaste relvad ära peita, et isa ja poeg saaksid need ise õigel hetkel kosilaste vastu suunata. Samal ajal hauvad kosilased omakorda mõrvaplaani, jõudmata kokkuleppele, kuidas Telemachos tappa. Amphinomos teeb ettepaneku oodata märguannet jumalatelt. === Seitsmeteistkümnes laul. ''Telemachos ja Odysseus saabuvad Ithaka linna'' === Telemachos läheb Ithaka linna oma kodupaleesse, kus kohtab ema ja vana hoidjat [[Eurykleia]]t. Ta jutustab uudistest, mida kuulis Pylosel ja Spartas Odysseuse kohta, kuid ei ütle, et Odysseus on Eumaiose juures. Theoklymenos aga räägib, et Odysseus on juba Ithakal. Samal ajal suunduvad Odysseus ja Eumaios lossi poole. Teel ründab kerjuseks riietatud Odysseust üks kosilastest. Ka lossis võetakse teda halvasti vastu. Odysseuse truu koer Argos on ainus, kes ta ära tunneb, kuid koer on juba nii vana, et ei suuda enam peremeest tervitama joosta, vaid sureb. Odysseus ei saa midagi teha, sest see reedaks ta. Penelope soovib kerjusega kohtuda, lootuses kuulda teateid Odysseusest. Odysseus aga peab paremaks veel veidi oodata. === Kaheksateistkümnes laul. ''Odysseuse võitlus Irosega. Kosilaste kaklus'' === Lossi saabub teinegi kerjus, kelle nimi on Iros. Ta kutsub Odysseuse kahevõitlusele. [[Athena]] abiga Odysseus võidab ja kosilased kiidavad tema vaprust. Amphinomos toob Odysseusele süüa ja viimane ennustab Odysseuse peatset tagasitulekut ning soovitab Amphinomosel linnast lahkuda. Amphinomos aga keeldub, sest Athena on juba määranud tema saatuseks surma Telemachose käe läbi. Saabub Penelope, kelle Athena on muutnud ebamaiselt kauniks. Ta ütleb, et Odysseus oli käskinud tal uuesti abielluda, kui Telemachose habe hakkab enne kasvama, kui ta abikaasa sõjast tagasi jõuab. Ta küsib kosilastelt kingitusi ja talle tuuakse neid ohtralt. Athena õhutab kosilaste vahel vihavaenu ning need hakkavad Odysseusele ja üksteisele solvanguid hüüdma. Puhkemas on riid, kui saabub Telemachos ja rahustab mehed maha. === Üheksateistkümnes laul. ''Odysseus kohtub Penelopega. Jalgade pesemine'' === Öösel peidavad Telemachos ja Odysseus kosilaste relvad. Seejärel uurib Penelope kerjuserõivastes Odysseuselt, kas too teab midagi ta abikaasa kohta. Odysseus jutustab üksikasjaliku luiskeloo ja Penelope puhkeb nutma. Odysseus ütleb Penelopele, et ta mees on elus ja jõuab kuu aja jooksul koju. Penelope käsib Odysseuse vanal hoidjal Eurykleial kerjuse jalgu pesta ja Erykleia tunneb Odysseuse ära armi järgi, mille too oli noorena jahil käies saanud. Athena aga hoolitseb selle eest, et Penelope veel midagi teada ei saaks. Odysseus sunnib ka Eurykleia vaikima ja hoidja lubab saladust pidada. Penelope räägib, et nägi unes, kuidas kotkas tappis kakskümmend tema lemmikhane. Odysseus ütleb, et unenägu ennustab kosilastele surma. Ta annab Penelopele nõu korraldada võistlus, mille tulemusel läheks Penelope naiseks kosilasele, kes suudab lasta vibunoole läbi kaheteistkümne kirveaugu, nagu Odysseus varem teinud oli. === Kahekümnes laul. ''Öö ja hommik enne võitlust kosilastega'' === Odysseus ei suuda uinuda, sest kardab, et tal ei õnnestu kosilasi võita. Penelope on endast väljas, sest Odysseus pole ikka veel tulnud ja ta on äsja lubanud uuesti mehele minna. Palvetades anub ta surma Artemise käe läbi, Odysseus aga ootab ennet Zeusilt. Zeus vastab pikselöögiga samal ajal, kui üks teenijatüdrukutest kosilasi kirub. Järgmisel hommikul kohtuvad Telemachos ja Odysseus kosilaste kambaga. Athena ässitab neid Odysseust solvama, et mehe viha ei raugeks. Üks kosilastest viskab Odysseust lehmakoodiga, kuid see lendab napilt Odysseuse peast mööda. Kosilased lõbutsevad lärmakalt edasi. === Kahekümne esimene laul. ''Vibulaskmisvõistlus'' === Penelope teatab, et läheb naiseks mehele, kes suudab Odysseuse vibu vinna tõmmata ja noole läbi kaheteistkümne kõrvuti asetatud kirve lasta. Telemachos paneb kirved ritta, kuid ei suuda vibunööri piisavalt pingule tõmmata. Ka kosilased on sunnitud üksteise järel oma võimetust tunnistama. Odysseus tõmbub eemale ning paljastab Eumaiosele ja lehmakarjusele, kes ta on. Võistlevate kosilaste juurde tagasi minnes näevad nad, et kellelgi pole õnnestunud vibu vinna tõmmata. Antinoos teeb ettepaneku lükata võistluse jätkamine edasi järgmisesse päeva, et mehed saaksid Apollonile ohverdada. Eumaios viib aga vibu Odysseusele, kes vinnastab vibu ja laseb noole puhtalt läbi kirveaukude. === Kahekümne teine laul. ''Kosilaste tapmine'' === Järgmise noole saadab Odysseus veini joova Antinoose kurku ning ütleb kohalviibijatele, et on Ithaka kadunud kuningas. Kosilased on hirmust rabatud ja üritavad põgeneda. Palveist hoolimata lubab Odysseus nad kõik tappa. Amphinomos sureb Telemachose piigihoobist. Telemachos toob Eumaiosele ja Odysseuse liitlastele relvad, üks reeturitest aga hangib odad ja kilbid kosilastele. Algab võitlus, mis Athena abiga aga kiiresti lõpeb. Odysseus tapab kõik kosilaste poolel olnud mehed peale mõne süütuks osutunud majalise. Eurykleia hõiskab kosilaste laipu nähes, kuid Odysseus keelab tal surma üle rõõmustada. Äraandjaiks osutunud teenijatüdrukutele tehakse ülesandeks laipade koristamine ja seejärel tapetakse ka nemad. Seejärel jagab Odysseus korraldusi maja puhastamiseks. === Kahekümne kolmas laul. ''Penelope tunneb Odysseuse ära'' === === Kahekümne neljas laul. ''Kosilased Hadeses. Leppimine'' === == Eestikeelsed väljaanded == * Homerose Odüsseia. Esimene osa (Laulud 1-12). Kreeka keelest tõlkinud Anna Öpik, Tartu 1938 * Odüsseia. Kreeka keelest tõlkinud ja järelsõna A. Annist. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963 * Odüsseia. Tõlkinud August Annist. Teine trükk, Varrak, Tallinn 2006; järelsõna: Mait Kõiv, ""Ilias", "Odüsseia" ja Homerose küsimus" ==Sekundaarkirjandus== * [[Ervin Roos|Roos, Ervin]], Odüsseia. Sisuline, kunstikriitiline ja tekkelooline analüüs. RK "Teaduslik Kirjandus" Tartu 1941 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.uttv.ee/naita?id=11663 "Odüsseia" eestikeelse tõlke maratonlugemine] 10.–11. mail 2012 Tartus (audiosalvestis) {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Eeposed]] [[Kategooria:Vana-Kreeka kirjandus]] kz9x0qi3b1f08vmg7c57l77mvqekdrw 7217416 7217370 2026-08-18T17:03:09Z Andres 5 /* Esimene laul. Jumalate koosolek. Athena nõuanne */ 7217416 wikitext text/x-wiki [[Pilt:John William Waterhouse - Ulysses and the Sirens (1891).jpg|pisi|[[John William Waterhouse]]. ''Odysseus ja sireenid''. 1891]] '''"Odüsseia"''' ([[vanakreeka keel]]es ἡ Ὀδύσσεια ''hē Odýsseia'') on [[Homeros]]ele omistatav [[vanakreeka kirjandus|vanakreeka]] [[eepos]], mis koos "[[Ilias]]ega" kuulub lääne kirjanduse vanimate kirjalikult säilinud ja mõjukaimate teoste hulka. Traditsiooniliselt peetakse seda "[[Iliase]]" järel teiseks Homerose eeposeks. Teos kuulub [[Läänemaailm|lääne]] kirjanduse alustekstide hulka ning on mõjutanud tugevalt hilisemat kirjandust, teatrit, ooperit ja filmi. "Odüsseia" kujunes tõenäoliselt [[Joonia]]s 8. või 7. sajandil eKr ning kuulus hiljemalt 6. sajandi keskpaigaks eKr [[hariduskaanon]]i hulka [[Vana-Kreeka]]s ja hiljem ka [[Rooma riik|Rooma]] kultuuris. Eepose lõplik kuju võis kujuneda pika suulise pärimuse tulemusena ja on võimalik, et selle loomisel osales mitu laulikut ehk [[aoidid|aoidi]]. Alates 1795. aastast, kui klassikaline filoloog [[Friedrich August Wolf]] tõstatas teoses "[[Prolegomena ad Homerum]]" [[Homerose küsimus]]e, on "Odüsseia" ja "Iliase" autorlus olnud vaidluse all. Antiikajal ei seatud Homerost mõlema eepose ainsa autorina peaaegu kunagi kahtluse alla, kuid tänapäeval omistavad paljud uurijad need eri autoritele. Seda põhjendatakse eelkõige eeposte algselt [[suuline pärimus|suulise pärimusega]], milles võis osaleda palju lauljaid ja luuletajaid. Teised klassikalised filoloogid, näiteks [[Wolfgang Schadewaldt]] ja [[Joachim Latacz]], peavad endiselt mõlemat teost sama autori loominguks.<ref>Joachim Latacz. ''Homer. Der erste Dichter des Abendlandes'', 4. trükk, Duden: Düsseldorf ja Zürich 2003, lk 88.</ref> "Odüsseia" tegevustik põhineb tõenäoliselt [[Mükeene kultuur|Mükeene ajastu]] pärimusel, kuigi eepos ise kujunes tänapäevasel kujul arvatavasti 8.–7. sajandil eKr. Selles kajastuv ühiskond kujutab aega, mil sugukondlik kord oli lagunemas, kuid orjanduslik ühiskonnakord ei olnud veel täielikult välja kujunenud. Mükeene ajastu valitsejad muutusid hilisemas pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu [[Herakles]], [[Theseus]], [[Agamemnon]] ja [[Menelaos]]. Eepos koosneb 24 laulust ja sisaldab 12 110 [[heksameeter|daktülilises heksameetris]] kirjutatud värssi. See kirjeldab [[Ithaka]] kuninga [[Odysseus]]e eksirännakuid pärast kümme aastat kestnud [[Trooja sõda|Trooja sõja]] lõppu. Tema kojureis kestab veel kümme aastat ja selle jooksul kaotab ta kõik oma kaaslased, enne kui jõuab lõpuks tagasi kodumaale. Nende pikkade merereiside ja katsumuste tõttu on sõna "odüsseia" paljudes keeltes saanud pika ja vaevalise [[eksirännak]]u sünonüümiks. Eepose peamist süžeeliini raamivad kaks täiendavat tegevusliini. Ühelt poolt jutustatakse Odysseuse poja [[Telemachos]]e otsingutest oma isa leidmiseks, teiselt poolt Odysseuse lõplikust kojutulekust ja kättemaksust kosilastele, kes tema äraolekul olid tema naist [[Penelope]]t ahistanud ja tema vara raisanud. "Odüsseia" on mõjutanud põhjalikult kõiki vanakreeka kirjanduse põhiliike – [[eepos]]t, [[lüürika]]t ja [[draama]]t.<ref>Peter Riemer: ''Menschenbilder in Homers Ilias und Odyssee.'' – Peter Riemer, Sikander Singh (toim): ''Homer und Homer-Rezeption''. Wehrhahn, Hannover 2023, lk 11–28.</ref> Selle motiive, sealhulgas kangelase eksirännakut, koletistega kohtumisi ja tagasipöördumist kodumaale, on kasutatud paljude rahvaste pärimustes ning hilisemas kirjanduses. [[Pilt:Polyphemus Eleusis 2630.jpg|pisi|Odysseus ja tema kaaslased pimestavad Polyphemost. Detail [[protoatika keraamika|protoatiliselt]] [[amfora]]lt, mille valmistas [[Polyphemose-maalija]], umbes 650 eKr, [[Eleusise muuseum]], inv 2630]] == Sisu == "Odüsseiat" sissejuhatav [[prooimion]] on [[muusa]] poole pöördumine ja kirjeldab mõne värsiga, mida kuulaja või lugeja ees ootab.<ref>Tsiteeritud teosest: ''Homeri Odyssea recensuit [[Arthur Ludwich|Arthurus Ludwich]]. volumen prius. editio stereotypa editionis primae (MDCCCLXXXIX), Stuttgart/Leipzig 1998''.</ref> Algusvärsid on siin esitatud vanakreeka keeles ja sõnasõnalises tõlkes: {| |- | :Ἄνδρα μοι ἔννεπε, Μοῦσα, πολύτροπον, ὃς μάλα πολλὰ :πλάγχθη, ἐπεὶ Τροίης ἱερὸν πτολίεθρον ἔπερσε· :πολλῶν δ’ ἀνθρώπων ἴδεν ἄστεα καὶ νόον ἔγνω, :πολλὰ δ’ ὅ γ’ ἐν πόντῳ πάθεν ἄλγεα ὃν κάτα θυμόν, :ἀρνύμενος ἥν τε ψυχὴν καὶ νόστον ἑταίρων. :ἀλλ’ οὔδ’ ὣς ἑτάρους ἐρρύσατο ἱέμενός περ· :αὐτῶν γὰρ σφετέρῃσιν ἀτασθαλίῃσιν ὄλοντο, :νήπιοι, οἳ κατὰ βοῦς Ὑπερίονος Ἠελίοιο :ἤσθιον· αὐτὰρ ὃ τοῖσιν ἀφείλετο νόστιμον ἦμαρ. :τῶν ἁμόθεν γε, θεά, θύγατερ Διός, εἶπε καὶ ἡμῖν. | :Meest mulle jutusta, Muusa, paljupöördelist, kes väga palju :eksles, kui Trooja püha linna oli hävitanud; :paljude inimeste linnu nägi ja tundma õppis nende aru, :palju aga ta merel kannatas valusid oma südames, :püüdes päästa nii oma elu kui ka kaaslaste tagasitulekut. :Kuid ka nõnda ta kaaslasi ei päästnud, kuigi ta väga soovis; :sest nad ise hukkusid omaenda meeletute tegude tõttu, :rumalad, kes [[Hyperion]]i poja [[Helios]]e veiseid :sõid; aga too võttis neilt ära kojutuleku päeva. :Neist, kuskilt alates, jumalanna, Zeusi tütar, räägi ka meile. |} ==Sisu== 24 laulust koosnev "Odüsseia" sisaldab 12 110 [[heksameeter|heksameetrilist]] värssi.<ref>Laulude värsside arv kreeka väiketähtedega märgituna: α: 444; β: 434; γ: 497; – δ: 847; ε: 493; ζ: 331; – η: 347; θ: 586; ι: 566; – κ: 574; λ: 640; μ: 453; – ν: 440; ξ: 533; ο: 557; – π: 481; ρ: 606; σ: 428; – τ: 604; υ: 394; φ: 434; – χ: 501; ψ: 372; ω: 548.</ref> Eepos jutustab, kuidas Ithaka kuningas pärast kümme aastat kestnud [[Trooja sõda]] satub koduteel ebasoodsate tuulte tõttu eksiteele, rändab veel kümme aastat ringi ja jõuab pärast paljusid seiklusi lõpuks tundmatu [[kerjus]]ena koju tagasi. Esimeste lauludega paralleelselt kulgev süžeeliin, mida nimetatakse Telemahhiaks, jutustab sellest, kuidas Odysseuse poeg [[Telemachos]] asub otsima kadunud isa. Kui Odysseus lõpuks Ithakale jõuab, leiab ta oma maja täis aristokraatlikke kosilasi, kes kulutavad tema vara, püüavad veenda tema naist [[Penelope]]t selles, et Odysseus on surnud, ja sunnivad teda abielluma ühega neist. Viimases seikluses, kosilaste tapmises (''[[Mnesterophonia]]''), astub Odysseus koos Telemachose ja ustava karjuse [[Eumaios]]ega kosilaste vastu võitlusse. ==24 laulu== [[Pilt:Römischer Meister um 125 v. Chr. 001.jpg|pisi|Rooma fresko "Odüsseia" ainel (praegu [[Vatikani Apostlik Raamatukogu|Vatikani Apostlikus Raamatukogus]]). Umbes 150–100 eKr]] [[Pilt:Odysseus and Nausicaa.jpg|pisi|[[Pieter Lastman]]. Odysseus ja Nausikaa. Õli. 1619. [[Alte Pinakothek]], [[München]]]] Et hoida pinget kogu aeg üleval, kasutab Homeros väga keerulist jutustamisviisi. Ta rakendab näiteks paralleelseid tegevusliine, tagasivaateid, vahejutustusi ning vaatenurga ja jutustaja vahetusi. Sündmusi ei esitata kronoloogilises järjekorras, vaid jutustus algab veidi enne Odysseuse tagasipöördumist Ithakale. Tegevus jaguneb järgmiselt. ===1.–4. laul=== Jumalad otsustavad teha võimalikuks Odysseusele kojutuleku. Nad saadavad jumalate käskjala [[Hermes]]e nümf [[Kalypso]] juurde, kes on Odysseust oma saarel [[Ogygia]]l juba seitse aastat kinni hoidnud. Samal ajal läheb jumalanna [[Athena]] Odysseuse kodusaarele [[Ithaka]]le, kus tema naist Penelopet survestavad arvukad kosilased, kes nõuavad, et ta abielluks ühega neist. Athena ilmub Odysseuse poja Telemachose ette tema isa sõbra [[Mentes]]e kujul ja õhutab teda asuma kadunud isa otsima. Lootes saada vihjeid isa saatuse kohta, sõidab Telemachos kahe endise Trooja sõjavõitleja juurde: esmalt [[Nestor]], [[Pylos]]e valitseja juurde, seejärel [[Sparta]] kuninga [[Menelaos]]e juurde. Samal ajal kavandavad kosilased Telemachose tapmist tema tagasitulekul ning korraldavad talle varitsuse Ithaka ja [[Samos]]e vahel asuval [[Asteria]] saarel. ===5.–8. laul=== Hermes veenab Kalypso Odysseust vabaks laskma. Odysseus lahkub Ogygialt enda valmistatud parvel. Kuid 18. päeval, kui [[Scheria]], Ithaka naabersaar ja [[faiaagid|faiaakid]]e kodu, on juba nähtaval, kutsub Odysseuse vastane, merejumal [[Poseidon]], esile tormi, mis purustab parve. Nümf [[Leukothea|Ino Leukothea]] abiga suudab Odysseus viimaste jõuvarudega ujudes Scheria rannikule jõuda. Athena abiga kohtab ta rannal kuningatütar [[Nausikaa]]d, kes juhatab talle teed oma vanemate paleesse. Seal võtavad kuningas ja tema pere Odysseuse külalislahkelt vastu. ===9.–12. laul=== Eepose keskosas tutvustab Odysseus end faiaakide kuningale [[Alkinoos]]ele ja jutustab tema külalistele oma eksirännakute loo. ===13.–16. laul=== Kaks tegevusliini – Telemahhia ja tegelik Odüsseia – ühinevad. Faiaakide abiga jõuab Odysseus tagasi Ithakale. Ustav seakarjus [[Eumaios]] võtab ta vastu ja kirjeldab talle olukorda kuningapalees. Seetõttu peidab Odysseus end karjuse majas, kuni saab asuda võitlusse kosilastega. Tema kaitsmiseks muudab Athena ta kerjuse välimusega meheks. Samal ajal lahkub Telemachos Spartast. Õhtul jõuab ta Pylosesse, kuid ei jää Nestori juurde ööbima, vaid läheb kohe laevale ja pöördub Ithakale tagasi. Ta pääseb tänu Athena hoiatusele kosilaste varitsusest ning läheb Eumaiose juurde, kus kohtub oma isaga. Pärast Odysseuse endiseks muutumist tunneb ta isa ära.<ref>Homeros. ''Odüsseia'' 16, 188–214.</ref> [[Pilt:Odysseus from Schwab book 1.jpg|pisi|Odysseus tapab kosilased. Gustav Schwabi muistendikogumiku väljaandest, 1892]] ===17.–20. laul=== Kerjuseks maskeerununa tuleb Odysseus pärast 20 aastat oma majja tagasi. Algul tunneb teda ära ainult vana surev koer [[Argos]], hiljem ka vana teenija [[Eurykleia]]. Salaja valmistub Odysseus võitluseks kosilastega, lastes kõik relvad ühte kambrisse ära viia. Kosilased pilkavad oletatavat kerjust ning naeravad ennustaja [[Theoklymenos]]e üle, kes hoiatab neid ähvardava hukatuse eest. ===21.–22. laul=== Penelope lubab kosilastele, et ei lükka enam otsust edasi, vaid abiellub mehega, kes võidab võistluse Odysseuse [[vibu]]ga. Keegi neist ei suuda vibu pingutada – välja arvatud Odysseus ise. Pärast edukat lasku paljastab ta oma tegeliku isiku ning tapab koos Telemachose ja Eumaiosega kosilased ning need teenijad ja sulased, kes olid talle truudusetuks osutunud. ===23.–24. laul=== Pärast 20 aastat näeb Odysseus jälle oma naist Penelopet. Alles pärast seda, kui naine paneb ta kavalusega proovile, tunneb ta oma mehe ära. Seejärel külastab Odysseus oma vana isa [[Laertes]]t. Allilmas kiidavad [[Achilleus]] ja [[Agamemnon]], Odysseuse kaasvõitlejad Trooja sõjas, tema võidukat kojutulekut. Jumalanna Athena lepitab lõpuks konflikti Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste vahel. == Tegevustik == [[Pilt:Beginning Odyssey.svg|pisi|"Odüsseia" avalõik [[vanakreeka keel]]es]] {{Tsitaat2|''Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast,'' ''kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles!''|"Odüsseia" avaread.<ref>Homeros. Odüsseia. 2006. Tlk [[August Annist]]. Tallinn: Varrak.</ref>}} === Esimene laul. ''Jumalate koosolek. Athena nõuanne'' === Laulik pöördub [[Muusa]] poole, et too jutustaks mehest, kes pärast [[Trooja]] rüüstamist, palju eksles ja nägi paljude inimeste linnu ning õppis tundma nende meelt, ja kannatas merel oma hinges, püüdes päästa oma elu ja kaaslaste kojutulekut. Tal ei õnnestunud kaaslasi päästa, kuigi ta püüdis, sest need hukkusid omaenda rumaluste tõttu, süües [[Helios]]e veiseid. Kõik teised, kes sõjas ja merereisist olid pääsenud, olid juba kodus. Ainult teda, kes igatses kojutulekut ja naist, hoidis [[nümf]] [[Kalypso]] avarates koobastes, soovides teda abikaasaks. Kui aga saabus aeg, mille jumalad talle saatuse poolt olid määranud koju Ithakasse tagasi minemiseks ei olnud ta sealgi veel katsumustest pääsenud ega omastega koos. Kõik jumalad tundsid talle kaasa peale [[Poseidon]]i, kes oli jumalasarnase [[Odysseus]]e vastu lakkamatult vaenulik, laskmata tal oma maale jõuda. Poseidon oli läinud etiooplaste juurde, kes asuvad inimeste seas kõige kaugemal, ühed loojuva, teised tõusva Päikese poolel, et saada osa pullide ja lammaste ohvrist. Seal istus ta söömaaega nautides, teised aga olid kõik kogunenud [[Zeus]]i [[Olümpos]]e saalidesse. Zeus meenutas [[Aigisthos]]t, kelle [[Agamemnon]]i poeg [[Orestes]] oli tapnud. Ta kõneles surematutele: Surelikud süüdistavad jumalaid, öeldes, et halb tuleb meist, nemad aga kannatavad omaenda rumaluste tõttu üle saatuse määra. Aigisthos abiellus üle saatuse määra [[Atreus]]e poja [Agamemnoni] naise [ [[Klytaimnestra]]ga] ja tappis Agamemnoni, kui too oli koju tagasi tulnud, kuigi ta teadis hirmsat hukatust, sest meie olime talle sellest rääkinud, saates [[Hermes]]e ütlema, et [Aigisthos] ei tapaks Agamemnonit ega kosiks tema naist, sest [[Orestes]]e kaudu tuleb kättemaks, kui too saab täiskasvanuks ja jõuab oma igatsetud kodumaale. Aigisthos ei võtnud Hermese head nõuannet kuulda, aga nüüd on Aigisthosele kõige eest korraga tasutud. [[Athena]] vastas: Jah, [Aigisthos] sai teenitud karistuse hukkugu nõnda ka iga teine, kes sääraseid tegusid teeb. Kuid minu süda on lõhestatud õnnetu saatusega Odysseuse pärast, kes juba kaua kannatab lähedastest eemal saarel, kus on mere naba. Sellel metsasel saarel elab oma kojas hävitava meelega jumalanna, kelle isa on [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]], kes tunneb kogu mere sügavusi ja hoiab suuri sambaid, mis hoiavad maad ja taevast lahus. Tema tütar hoiab õnnetut, kurvastavat Odysseust kinni, võrgutades teda alati mahedate ja meelitavate sõnadega, et ta unustaks Ithaka. Kuid Odysseus igatseb näha kas või oma maa suitsu kerkimas, kas või surra. Kas sinu süda ei tunne sellest hoolimata kaasa? Kas Odysseus ei olnud sulle meelepärane [[argiivid]]e laevade juures Troojas, pühi ohvreid tulles? Miks sa siis oled tema peale nii vihane? Zeus vastas: Kuidas võiksin mina unustada jumalasarnast Odysseust, kes on surelike seas üle teiste mõistuse poolest ja ohvrite helduse poolest surematutele? Kuid Poseidon on alati järeleandmatult vihane [[kükloop]] [[Polyphemos]]e pärast, kelle jõud on kõigi kükloopide seas suurim ja kelle silma [Odysseus] pimestas. Tema ema on nümf [[Thoosa]], mere valitseja [[Phorkysos]]e tütar. Sellest ajast Poseidon mitte ei tapa, Odysseust, vaid ajab teda kodumaast eemale. Kuid mõelgem nüüd kõik läbi, kuidas ta koju jõuaks; Poseidon aga loobub oma vihast, sest ta ei suuda üksinda kõigi jumalate vastu võidelda. Athena vastas: Kui jumalatele on meelepärane, et Odysseus jõuaks tagasi koju, siis saadame kõigepealt Hermese [[Ogygia]] saarele, et ta teataks nümfile [Kalypsole] jumalate tahte, et Odysseus saaks koju tagasi minna. Aga mina lähen Ithakale, et tema poega [ [[Telemachos]]t] veel rohkem innustada ja panna talle hinge vaprust, et ta kutsuks [[ahhailased]] rahvakoosolekule ja keelaks kõiki [ [[Penelope]] ] kosilasi, kes tal pidevalt lambaid ja veiseid tapavad. Saadan ta ka [[Sparta]]sse ja [[Pylos]]esse, et ta otsiks teateid isa kojutuleku kohta ja et tal oleks hea kuulsus. Athena sidus jalgadele kuldsed sandaalid, mis kandsid teda tuulepuhanguga üle mere ja maa. Ta võttis ka võimsa oda, millega ta alistab kangelaste ridu, kui ta nende peale vihastab. Ta sööstis Olümposelt alla ja jõudis Ithakal Odysseuse koja välisukse juurde, õuepoolsele lävele. Käes hoidis ta pronksist oda, olles võtnud külalise, [[taphos]]laste valitseja [[Mentes]]e kuju. Ta leidis sealt jultunud kosilased, kes lõbustasid end uste ees mängunuppudega, istudes enda tapetud veiste nahkadel. Nende juures olid käskjalad ja teenrid: ühed segasid veini ja vett, teised puhastasid käsnadega laudu ja katsid neid; kosilased jagasid endale palju liha. Teda märkas Telemachos teistest palju varem, sest ta istus kosilaste seas, süda kurb, ja kujutles, kuidas isa tuleb tagasi ja ajab kosilased kojast laiali, saab au ja valitseb oma vara üle. Athenat nähes läks ta otse välisukse juurde, sest talle tundus häbiväärne, et külaline peaks kaua ukse juures seisma. Lähedale astudes võttis ta tal paremast käest, võttis oda vastu ja ütles: "Tere, külaline! Meie juures oled teretulnud; kui oled söönud, siis räägid, mida sul tarvis on." Ta läks ees ja Pallas Athena järgnes talle. Kui nad olid jõudnud kõrge koja sisse, pani ta oda pika samba juurde odahoidlasse, kus seisid ka paljud Odysseuse odad. Athena enda juhatas ta istuma aujärjele kosilastest eemale, et külaline ei peaks söögilaua ääres nende ülbete meeste lärmi taluma ja et ta saaks temalt oma isa kohta küsida. Aujäje alla laotas ta ilusa katte, jalgade all oli jalatugi. Endale pani ta istme külalise kõrvale. Teenijanna valas Athenale kätepesuks kuldsest kannust vett hõbedase kausi kohal ja seadis selle juurde poleeritud laua. Majapidanna tõi toitu, pannes ette rohkesti roogasid, lahkelt sellest, mis käepärast oli. Lihajagaja tõi ja pani ette vaagnad igasuguse lihaga ja asetas nende kõrvale kuldsed peekrid; käskjalg käis nende juures ühtelugu ringi ja valas veini. Sisse tulid häbematud kosilased, nad istusid järjest istmetele ja aujärgedele. Heeroldid valasid nende kätele vett, teenijad tõid korvides toitu ja noormehed täitsid segamisnõud joogiga. Kosilased sirutasid käed roogade järele. Kui nad olid isu täis söönud ja janu täis joonud isu rahuldanud, oli neil meeles juba muu – laulmine ja tantsimine, sest need kuuluvad pidusöögi juurde. Käskjalg pani ilusa kitara [[Phemios]]e kätte, kes kosilaste juures sunniviisil laulis. Ta alustas kitarat mängides ilusat laulu. Telemachos kõnetas Athenat, hoides pead tema lähedal, et teised ei kuuleks: Kallis külaline, ega sa ometi pahanda, kui ma midagi ütlen? Neile lähevad kergesti korda kitara ja laul, sest nad söövad karistamatult selle võõra mehe vara, kelle luud kuskil vihma käes mädanevad. Kui nad vaid näeksid teda Ithakale tagasi tulemas, sooviksid nad kõik pigem kergeid jalgu kui kulda ja rõivaid. Nüüd aga on ta haleda saatuse läbi hukkunud ja meil pole mingit lootust, isegi kui keegi maapealsetest inimestest ütleb, et ta tuleb. Tema kojutuleku päev on kadunud. Kes sa oled ja kust sa pärit oled? Mis laevaga sa tulid? Kuidas tõid meremehed sind Ithakale ja kes nad enda sõnul olid? Ma ju ei arva, et sa oleksid siia jalgsi tulnud. Ja räägi mulle tõtt, kas sa oled uus või isa ajast pärit külaline? Sest paljud teised mehed käisid meie kojas, sest ka tema suhtles paljudega. Athena vastas: Ütlen, et olen Mentes, [[Anchialos]]e poeg, ja valitsen taphoslasi, osavaid aerutajaid. Tulin koos oma laeva ja kaaslastega, sõites [[Temese]]sse vaske hankima, toon sealt läikivat rauda. Minu laev seisab linnast eemal [[Rheithros]]e sadamas [[Neion]]i jalamil. Oleme [Odysseusega] teineteise isade ajast saadik pärandunud külalised, kui sa oled käinud vana [[Laertes]]e juures, kellest räägitakse, et ta ei käi enam linnas, vaid vaevleb maal koos vana teenijaga, kes talle süüa ja juua ette paneb, kui väsimus ta liikmetesse tuleb, kui ta vaevaliselt mööda viinamarjaistanduse nõlva liigub. Nüüd tulin, sest öeldi, et sinu isa on siinmail, aga jumalad takistavad teda teel. Sest Odysseus ei ole veel maa peal surnud, vaid teda hoitakse veel kuskil elusana saarel. Metsikud mehed hoiavad teda seal vastu tahtmist kinni. Aga nüüd ennustan sulle, nagu mulle hinges tundub, mida surematud kavandavad ja kuidas see minu arvates täide läheb, ehkki ma ei ole ennustaja ega tunne lindude endeid kindlalt. Ta ei jää enam kauaks oma armsast kodumaast eemale, isegi kui tal oleksid raudsed köidikud; ta leiab viisi, kuidas koju tulla, sest ta on väga leidlik. Aga ütle, kas sa tõesti oled Odysseuse poeg. Sa sarnaned talle väga nii pea kui ka ilusate silmade poolest, sest me kohtusime sageli enne, kui ta Troojasse läks. Sestsaadik ei ole mina Odysseust näinud ega tema mind. Telemachos vastas: Ema ütleb, et olen [Odysseuse] poeg, aga mina ei tea, sest keegi pole ju kunagi ise oma last ära tundnud. Küll oleksin ma tahtnud olla mõne õnneliku mehe poeg, kelle vanadus oleks saabunud tema enda vara keskel. Nüüd aga öeldakse, et olen selle mehe poeg, kes on saanud surelikest kõige õnnetuma saatuse. Athena vastas: Jumalad ei jätnud sinu suguvõsa edaspidi nimeta, sest Penelopeia sünnitas sinu, niisuguse mehe. Aga ütle, mis pidusöök see on ja mis seltskond siin koos on. Miks sul seda tarvis on? Kas see on pidu või pulm? Sest see pole küll ühine söömaaeg, vaid mulle tundub, et need ülbed mehed pidutsevad sinu kojas häbematult. Iga mõistlik mees, kes seda näeks, oleks sellist häbiväärset käitumist nähes pahane. Telemachos vastas: Kunagi pidi see koda olema jõukas ja laitmatu, seni kuni see mees veel kodumaal oli. Nüüd aga otsustasid kurja sepitsevavad jumalad teisiti: nad tegid ta kõigi inimeste seas teadmata kadunuks. Sest isegi tema surma korral ei kurvastaks ma niimoodi, kui ta oleks hukkunud koos kaaslastega Troojas või sõprade käte vahel pärast sõja lõppu. Siis oleksid kõik ahhailased talle hauakünka rajanud ja ta oleks ka oma pojale toonud suure kuulsuse tulevikuks. Nüüd aga on [[harpüiad]] ta kuulsusetult ära viinud: ta on kadunud, temast pole midagi kuulda, ja ta jättis mulle valud ja leinad. Aga ma ei kurvasta mitte ainult teda leinates, sest jumalad on mulle valmistanud ka muid raskeid muresid. Kõik ülikud, kes valitsevad [[Dulichion]]il, Samoel ja Zakynthosel ning Ithakal, kosivad minu ema ja laastavad minu koda. Tema aga ei keeldu vihatud abielust ega suuda seda sõlmida, nemad aga söövad ja kahandavad minu vara. Varsti nad hävitavad ka minu enda. Nördinud Pallas Athena ütles: Oh, kuidas sa tunned puudust Odysseusest, kes võiks neile häbitutele kosilastele kallale minna. Kui ta vaid nüüd tuleks ja seisaks koja välisukse juures, kiiver peas, kilp ja kaks oda käes, nii nagu ma teda esimest korda nägin meie kojas joomas ja rõõmu tundmas... kui ta sellisena tuleks kosilaste sekka! Ta oli just tulnud [[Ephyre]]st [[Mermerides]]e poja [[Ilos]]e juurest kuhu ta oli läinud otsima surmavat mürki, mida oma nooleotstele määrida. Ilos ei andnud talle seda, sest ta oli jumalakartlik. Minu isa aga andis selle talle, sest ta armastas teda väga. Nii saaksid kõik kosilased kiire surma ja kibeda abielu osaliseks. Aga see, kas ta tuleb ja maksab neile oma kodus kätte, on jumalate teha. Sina aga pead mõtlema, kuidas saaksid kosilased kojast välja tõrjuda. Kutsu homme ahhailaste kangelased rahvakoosolekule ja räägi neile oma nõudmisest, jumalad olgu tunnistajateks. Käsi kosilastel oma koju laiali minna. Aga kui ema soovib abielluda, lase tal minna oma isa kotta. Seal korraldatakse pulmad ja valmistatakse rikkalikult pruudiraha. Varusta laev ja võta kakskümmend aerutajat, ja mine uurima, kas mõni surelik sulle isa kohta midagi ütleb või kuuled mõnda Zeusi saadetud kuuldust. Kõigepealt mine Pylosesse ja küsi [[Nestor]]i käest, edasi mine [[Sparta]]sse [[Menelaos]]e juurde, sest tema tuli ahhailastest viimasena koju. Kui kuuled, et isa on elus ja tagasi tulemas, võiksid veel aasta kannatada. Kui aga kuuled, et ta on surnud, siis raja talle kodumaal hauatähis ja korralda rikkalikud matused ja anna ema mõnele mehele. Kui oled kõik selle teinud, siis mõtle, kuidas saaksid kosilased omaenda kojas tappa, kas salaja või avalikult. Sa ei tohi enam poisikese kombel käituda, sest sa ei ole enam nii noor. Kas sa siis ei kuule, kui kuulsaks sai jumalik Orestes kõigi inimeste seas, kui ta tappis oma isa tapja Aigisthose? Oled ilus ja suur, ole vapper, et ka hilisemad põlved sinust head räägiksid. Mina aga lähen nüüd laeva ja kaaslaste juurde tagasi. Telemachos vastas: Sa räägid seda tõesti heatahtlikult nagu isa pojale, ja ma ei unusta seda kunagi. Aga jää veel, et end pesta ja oma hinge kosutada ja et võtta mälestuseks kaasa kallis ja ilus kingitus, nagu sõbralikud võõrustajad külalistele kingitusi annavad. Athena vastas: Ära pea mind enam kinni. Kingitus, mida su süda soovib mulle anda, anna siis, kui ma tagasi tulen, et saaksin selle koju viia, ja vali midagi väga ilusat, saad väärilise vastukingi. Athena lahkus ja lendas üles nagu lind. Telemachose hinge pani ta väge ja julgust ning tuletas talle isa meelde veel rohkem kui enne. Telemachos taipas seda ja hämmastus, sest ta sai aru, et külaline oli jumal. Kohe läks ta kosilaste juurde, jumalaga võrdse mehena. Neile laulis kuulus laulik, nemad aga istusid vaikides ja kuulasid. Ta laulis ahhailaste kurvast Troojast kojutulekust, mille Pallas Athena neile peale oli saatnud. Ülevalt mõistis [[Penelope|Penelopeia]], [[Ikarios]]e tütar, jumalikku laulu. Ta laskus kõrget treppi mööda koos kahe teenijaga alla. Kui tajõudis kosilaste juurde, jäi ta seisma katusesamba juurde, läikiv loor näo ees, ustav teenija kummalgi pool. Nuttes kõnetas ta jumalikku laulikut: Phemios, sa tead palju muid surelikke kütkestavaid meeste ja jumalate tegusid, mida laulikud ülistavad. Laula neile mõnda, nemad aga joogu vaikides veini. Aga lõpeta see kurb laul, mis alati mu rinnas kallist südant kurnab, sest mind on tabanud kõige rohkem unustamatu lein. Sest ma igatsen ja meenutan alati oma meest, kelle kuulsus ulatub üle kogu Hellase. Telemachos vastas: Ema, miks sa keelad hinnatud laulikul rõõmustada nii, nagu meel teda juhib? Laulikud ei ole süüdi, vaid Zeus, kes annab vaevanägevatele meestele igaühele nii, nagu ta tahab. Sellepärast pole põhjust pahandada, kui ta laulab daanaoslaste halvast saatusest. Sest inimesed kiidavad laulu seda rohkem, mida uuemana see kõlab. Aga sinu süda ja hing olgu julged seda kuulama, sest Odysseus ei olnud ainus, kes Troojas kojutuleku kaotas. Mine kotta ja hoolitse oma tööde eest kangastelgede ja värtnaga ning käsi teenijatel tööd teha. Kõnelemine on meeste asi, kõige enam minu asi, sest minu käes on kojas võim. [Penelope] läks hämmastunult kotta tagasi, sest võttis poja targa sõna südamesse. Ta läks koos teenijatega ülemisse ruumi, nuttis Odysseust taga, kuni Athena heitis talle une laugudele. Kosilased lärmitsesid mööda hämarat koda, kõik soovisid asemele heita. Telemachos hakkas neile kõnelema: Minu ema kosilased, ülemääraselt ülbused! Praegu lõbutsegem ja ärgu olgu kära, sest on meeldiv kuulata laulikut, kelle hääl on jumalatega võrdne. Aga hommikul läheme kõik rahvakoosolekule ja istume maha, et ma ütleksin teile otsekoheselt, et te lahkuksite kojast. Korraldage endale edaspidi teisi pidusööke, süües omaenda vara ja käies majast majja. Kui teile aga tundub, et kasulikum on ühe mehe vara karistamatult hävitada, siis raisake seda! Mina kutsun appi jumalad, lootes, et Zeus laseb kunagi tehtu eest tasuda. Siis hukkute minu kojas karistuseta. Kõik nad hammustasid huuli ja imestasid, et Telemachos nii julgelt kõneles. [[Antinoos]], [[Eupeithes]]e poeg, vastas: Telemachos, küllap õpetavad sind jumalad ise olema suure jutuga ja julgelt kõnelema. Ärgu [[Kronos]]e poeg [Zeus] sind küll Ithakal kuningaks tehku, kuigi see on sul isalt päritud õigus. Telemachos vastas: Antinoos, isegi kui sa pahandad selle peale, mida ma ütlen – tahaksin küll seda, kui Zeus annaks. Kas sa tõesti pead kuningaks olemist kõige halvemaks, mis inimesele võib osaks saada? Tema maja saab ju kiiresti jõukaks ja ta ise saab auväärsemaks. Pealegi on Ithakal palju teisigi ahhailaste ülikuid. Üks neist võib kuningaks saada, nüüd kui Odysseus on surnud. Mina aga saan meie koja ja nende teenijate isandaks, kelle Odysseus mulle sõjasaagina hankis. Eurymachos, Polybose poeg vastas: Telemachos, see on tõesti jumalate otsustada, kes hakkab Ithakal ahhailaste üle valitsema. Sina aga oma oma vara ja valitse oma kojas. Ärgu tulgu meest, kes vägisi sinu vara ära võtaks, kuni Ithaka veel elatakse. Kust see külaline pärit on? Mis maalt ta väidab end olevat? Kus on tema suguvõsa ja isamaa? Kas ta toob mingit teadet sinu isa tagasituleku kohta või tuli ta omaenda asja päras? Ta hüppas nii järsku püsti ja läks kohe minema ega jäänud ootama, et me saaksime teda tundma õppida. Välimuselt ei paistnud ta sugugi kehv mees. Telemachos vastas: Eurymachos, minu isa kojutulek on tõesti kadunud. Ma ei usu ega hooli ennustustest, mida ema võib kotta kutsutud ennustajalt saada. See külaline on minu isa vana külalissõber Taphosest. Ta ütleb end olevat Mentes, Anchialose poeg, ja valitseb taphoslasi. Nõnda ütles Telemachos, kuid mõttes tundis ta ära jumalanna. Nad pöördusid tantsu ja laulu poole ning lõbutsesid, oodates õhtu. Õhtul läks igaüks magama. Telemachos läks oma magamiskambrisse kõrges hoones imekauni õue ääres avaras ja hästi nähtavas paigas, ja juurdles paljude asjade üle. Talle järgnes põlevaid tõrvikuid kandes [[Eurykleia]], [[Peisenoros]]e tütre [[Ops]]i tütar, kelle Laertes oli noorena kahekümne härja väärtuse eest ostnud. Laertes austas teda oma kojas võrdselt abikaasaga, kuid ei olnud temaga kunagi abieluvoodit jaganud, vältides oma naise viha. Tema kandis põlevaid tõrvikuid ning armastas [Telemachost] kõigist teenijatest kõige rohkem ja kasvatas Telemachost, kui too oli väike. Telemachos tegi magamiskambri ukse lahti, istus voodile, võttis kitooni seljast ja andis selle vanaeide kätte. Too voltis ja korrastas kitooni ning riputas selle voodi kõrvale pulgale. Siis läks ta magamiskambrist välja, pani ukse hõbedase riiviga kinni ja tõmbas selle üle rihma. Seal kavandas lambavillaga kaetuna Telemachos kogu öö teekonda, mille Athena oli talle juhatanud. === Teine laul. ''Rahvakoosolek Ithakal. Telemachose ärasõit'' === Järgmisel päeval kutsub Telemachos ithakalased rahvakoosolekule. Teda tänatakse selle eest, sest see on esimene koosolek pärast Odysseuse lahkumist. Telemachos peab kõnet ja heidab kosilastele ette, et need on tema isa majja elama asunud, kuid pole palunud Penelope kätt [[Ikarios]]elt, Penelope isalt. Kosilaste juht [[Antinoos]] süüdistab Penelopet selles, et viimane on kasutanud Odysseuse isa [[Laertes]]e [[surilina]] kudumist ettekäändena vastusega viivitamiseks. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Antinoos teeb ettepaneku saata Penelope Ikariose juurde, et ta valiks endale uue abikaasa, kuid Telemachos ütleb, et ei ajaks iialgi ema kodust välja ning ähvardab kosilasi jumala karistusega. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat [[kotkas]]t. Ennustaja [[Alitherses]] loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapab kõik kosilased. Athena hangib Telemachosele laeva. Telemachos hakkab vana hoidja [[Eurykleia]] abiga reisiks valmistuma. === Kolmas laul. ''Telemachos Nestori juures'' === Athena soovitab Telemachosel isa otsimiseks purjetada [[Pylos]]ele [[Nestor]]i juurde. Koos asuvad nad teele, Athena on võtnud [[Mentor]]i kuju. Pylosele jõudes kohtuvad nad Nestoriga, kel pole uudiseid Odysseusest, kuid ta jutustab Telemachosele sellest, mis sai Agamemnonist ja Menelaosest pärast Trooja langemist. Nestor oli sõjast lahkunud üheskoos Menelaose, Odysseus aga Agamemnoniga. Agamemnoni äraolekul oli tema naine [[Klytaimnestra]] abiellunud [[Aigisthos]]ega, kes tappis sõjast naasnud Agamemnoni. Kättemaksuks surmas Agamemnoni ja Klytaimnestra poeg [[Orestes]] nii ema kui ka Aigisthose. Nestor leiab, et Telemachose olukord on Orestese omaga sarnane, ja saadab oma poja [[Peisistratos]]e koos Telemachosega Spartasse Menelaose juurde Odysseuse kohta täpsemaid teateid saama. Telemachos ööbib Nestori juures ja sõidab järgmisel päeval koos tema pojaga [[Lakedaimon]]i suunas. === Neljas laul. ''Telemachos Lakedaimonis'' === [[Pilt:Jean-Jacques Lagrenée - Helen Recognising Telemachus, Son of Odysseus - WGA12378.jpg|pisi|[[Jean-Jacques Lagrenée]]. ''Helena tunneb Telemachose ära''. 1795]] Telemachos ja Peisistratos saabuvad Spartasse, kus Menelaos ja tema naine [[Helena]] peavad korraga poja ja tütre pulmi. Helena tunneb Telemachose ära. Helena ja Menelaos jutustavad Telemachosele Odysseuse sõjaseiklustest. Helena räägib, kuidas Odysseus riietus kerjuseks ja pääses nii Troojasse sisse. Menelaos kirjeldab [[Trooja hobune|Trooja hobuse]] abil saadud võitu, mis saavutati tänu Odysseusele. Järgmisel päeval räägib Telemachos Menelaosele oma murest. Menelaos jutustab, kuidas ta Troojast tagasi tulles Egiptusesse sattus ja meretaat [[Proteus]]e juhiste abil tagasi Spartasse jõudis. Proteuselt kuulis ta ka Agamemnoni ja [[Aias]]e saatusest. Ka Aias oli sõjast naastes surma saanud. Proteus paljastab Menelaosele, et Odysseus on juba aastaid [[Kalypso]] juures vangis. Telemachos saab kingitusi ja hakkab koos Peisistratosega tagasi Ithakale sõitma. Ithakal kavandavad Penelope kosilased Telemachose tapmist. Penelope saab sellest teada ja langeb ahastusse. Unenäos ilmub talle Athena, kes lubab Telemachost kaitsta. === Viies laul. ''Odysseus lahkub Kalypso juurest'' === Jumalad kogunevad jälle Olümpose mäele Odysseuse saatust arutama. Athena palvel saadab Zeus [[Hermes]]e Kalypso juurde ning käsib tal Odysseuse vabastada. Kalypso on õnnetu ja süüdistab olümplasi, kuid teeb lõpuks jumalate tahtmist. Ta aitab Odysseusel parve ehitada ning annab talle kaasa rohkelt toitu, veini ja vett. Odysseus veedab merel 18 päeva, enne kui märkab [[faiaagid|faiaakide]] kodusaart [[Scheria]]t. Samal ajal on aga Poseidon [[Etioopia]]st tagasi jõudnud ning jumalate plaanist teada saanud. Ta saadab merele tormi ning Odysseus paiskub merre. [[Kadmos]]e tütar [[Leukothea]] annab Odysseusele nõu riided seljast heita ja ujuma hakata. Ta annab Odysseusele loori, mis aitab tal ellu jääda. Odysseus jõuab Scheria randa ja jääb magama. === Kuues laul. ''Odysseus jõuab faiaakide maale. Nausikaa'' === [[Pilt:William McGregor Paxton Nausicaa.jpg|pisi|[[William McGregor Paxton]]. ''Nausikaa''. 1937]] Athena saadab faiaakide kuninga tütre [[Nausikaa]] rannale pesu pesema. Pärast pesemist heidavad Nausikaa ja teenijatüdrukud endalt riided ning hakkavad palli mängima. Neidude kiljete peale ärkab Odysseus ja tüdrukud jooksevad laiali, ainult Nausikaa julgeb Odysseuse juurde jääda. Odysseus palub Nausikaalt abi ja see soovitab tal üksi linna minna ja otsida üles Nausikaa ema [[Arete (faiaakide kuninganna)|Arete]]. === Seitsmes laul. ''Odysseus Alkinoose lossis'' === Teel [[Alkinoos]]e lossi kohtub Odysseus nooreks neitsiks maskeerunud Athenaga, kes samuti soovitab tal linna jõudes kõigepealt Arete poole pöörduda. Athena saadab Odysseuse lossini, peites ta paksu udupilve. Seejärel pöördub Athena tagasi [[Ateena]]sse. Odysseus jõuab paleesse, kus peetakse parajasti Poseidonile pühendatud pidu. Ta kohtub Alkinoose ja Aretega ning langeb viimase jalgade ette, paludes abi kojusõiduks. Alkinoos küsib, kas Odysseus on jumal, kuid see ütleb, et on surelik ja soovib vaid koju tagasi pöörduda. Odysseus kirjeldab oma olukorda, kuid ei ütle, kes ta on. Alkinoos ja Arete lubavad, et aitavad tal järgmisel päeval teele asuda. Arete paneb tähele, et Odysseusel on seljas tema tütrelt saadud riided, ning uurib, kes võõras ikkagi on. Odysseus jutustab, kuidas ta Kalypso juurest [[Ogygia]] saarelt tulles Scheria saarele sattus ja Nausikaad kohtas. Ta jätab aga ütlemata, kes ta on ja mida Nausikaa tegi. Alkinoos lubab Nausikaa Odysseusele naiseks, kuid Odysseus soovib siiski koju minna. === Kaheksas laul. ''Pidusööming faiaakide juures'' === [[Pilt:Francesco Hayez 028.jpg|pisi|[[Francesco Hayez]]. ''Odüsseus Alkinoose juures''. 1814–1815]] Järgmisel päeval peavad faiaagid rahvakoosolekut. Alkinoos annab teada, et on pakkunud Odysseusele kojusõiduks oma laeva. Lossis korraldatakse Odysseuse auks pidusööming ja võistlusmängud. Pime [[aoid]] [[Demodokos]] laulab [[Trooja hobune|Trooja hobusest]], Odysseusest ja [[Achilleus]]est. Odysseusele tulevad sõda meenutamisel pisarad silma. Odysseus osaleb [[kettaheide|kettaheite]]võistlusel ja võidab kõik vastased. Pidu jätkub ja Demodokos esitab laulu [[Ares]]e ja [[Aphrodite]] armuloost. Tantsitakse ja tehakse Odysseusele kingitusi. Hiljem palub Odysseus Demodokosel uuesti laulda [[Trooja hobune|Trooja hobusest]] ja linna vallutamisest. Alkinoos näeb Odysseuse pisaraid ja pärib, kes ta on. === Üheksas laul. ''Odysseuse jutustus. Lootosesööjad. Kükloop'' === Odysseus avaldab oma nime ja hakkab jutustama enda ja oma kaaslaste seiklustest pärast Trooja sõja lõppu. Ta on käinud [[kiikonid|kiikonite]] maal, lootosesööjate ehk [[lotofaagid]]e juures ja [[kükloop]]ide saarel. Kiikonite juures röövivad Odysseuse mehed [[Ismaros]]e linna, kuid lõpuks tapavad kiikonid kuus meest igast Odysseuse laevast. Üheksa päeva kestnud tormi järel jõuavad mehed lootosesööjate juurde, kus neile pakutakse [[lootos]]evilju, mille söömise järel nad enam kojuminekust midagi kuulda ei taha. Odysseus viib nad väevõimuga laeva ja seob kinni, et teekonda jätkata. Seejärel jõutakse kükloopide maale. Seal leiavad mehed eest palju lambaid, piima ja juustu ning suure koopa. Mehed jäävad koopasse liiga kauaks ning kükloop [[Polyphemos]] saabub koju enne, kui nad jõuavad lahkuda. Kükloop sööb kaks Odysseuse meest õhtueineks ja vangistab ülejäänud koopasse, veeretades väljapääsu ette suure kivi. Odysseus sepitseb põgenemisplaani. Kui Polyphemos käib koopast väljas oma karja juures ja koju tagasi tuleb, joodavad mehed talle kaasa toodud veini. Joobnuna küsib Polyphemos Odysseuse nime ning see ütleb, et ta nimi on Eikeegi. Kui kükloop on juba nii purjus, et kukub pikali, torkab Odysseus tal tulise oraga silma välja. Kui Polyphemos tahab appi karjuda, on ta sunnitud hüüdma, et teda ründab eikeegi. Seepärast jätavad teised kükloobid tema appikarjed tähelepanuta. Järgmisel päeval peidavad mehed end oinaste villa sisse ning põgenevad sedaviisi koopast, mille ukseavas seisab pimedaks jäänud kükloop. Minema purjetades avaldab Odysseus kükloobile oma nime, kuid see on viga, sest Polyphemos palub oma isal Poseidonil Odysseuse kodutee ära needa. === Kümnes laul. ''Aiolos. Laistrügoonid. Kirke'' === [[Pilt:Circe Offering the Cup to Odysseus.jpg|pisi|[[John William Waterhouse]]. ''Kirke ulatab Odysseusele võlujoogi''. 1891]] Kui Odysseuse laevastik on [[kükloop]]ide maalt lahkunud, jõuavad nad tuulte valitseja [[Aiolos]]e juurde. Aiolos annab Odysseusele kingituseks koti kõigi tuultega ning paneb puhuma läänetuule, mis mehed koju viiks. Kõigest kümne päevaga jõuavadki mehed [[Ithaka]] lähedale. Uudishimu saab aga neist võitu ja nad avavad Aiolose antud koti, lootes sealt aardeid leida. Vabadusse pääsenud tuultest tekib võimas torm, mis paiskab mehed tagasi Aiolose juurde, kes aga keeldub neid veel kord aitamast, sest arvab, et jumalad on nad ära neednud. Ilma pärituuleta satub laevastik inimsööjatest hiiglaste [[laistrügoonid]]e maale. Laistrügoonid söövad osa Odysseuse meestest ning uputavad kõik laevad peale Odysseuse oma. Alles jäänud meestega põgenedes jõuab Odysseus [[Aiaie]] saarele, kus elab nõiatar [[Kirke]]. Odysseus saadab oma saadikud Kirke juurde, kuid see muudab need sigadeks. Hermes annab Odysseusele nõu süüa [[moolüks]]i-nimelist taime, mis kaitseb teda nõiduse eest. Odysseus magab Kirkega ja veenab teda, et see muudaks mehed tagasi inimesteks. Odysseus jääb koos meestega Kirke juurde, kõik elavad külluslikult terve aasta. Mehed aga igatsevad koju ja Kirke soovitab Odysseusel kõigepealt minna allmaariiki [[Hades]]esse, et küsida teed pimedalt [[prohvet]]ilt [[Teiresias]]elt. Enne lahkumist kukub üks meestest õnnetult katuselt alla ja sureb. Teadmine, et koju pöördumise asemel tuleb hoopis Hadesesse minna, muudab mehed rahulolematuks. === Üheteistkümnes laul. ''Odysseus Hadeses'' === [[Pilt:Johann Heinrich Füssli 063.jpg|pisi|[[Henry Fuseli]]. ''Teiresias ilmub Odysseusele ohverdamise ajal''. 1780–1785]] Odysseus jõuab koos kaaslastega [[Kimmeeria]]sse, kus toob [[Kirke]] õpetuste järgi ohvrid, mida on tarvis [[Hades]]esse pääsemiseks. Kõigepealt kohtab ta Kirke juures [[Aiaie]] saarel hukkunud kaaslast, kes palub, et ta korralikult maha maetaks. Seejärel näeb Odysseus oma ema [[Antikleia]]t, kes on teda koju oodates kurvastusest surnud. Pärast seda ilmubki [[Teiresias]], kes paljastab meestele nende halva õnne põhjuse. [[Poseidon]] on pahane oma poja [[Polyphemos]]e silma väljatorkamise pärast ja püüab Odysseust igal võimalikul moel takistada. Teiresias ennustab aga, et Odysseus jõuab ikkagi koju oma naise ja poja juurde. Ta hoiatab Odysseust ja tema kaaslasi, et need ei puutuks [[Helios]]e karja [[Thrinakia]]s, sest see tooks hukatust ja veel suuremat ebaõnne. Odysseus vestleb ka oma emaga, kes jutustab talle olukorrast Ithakal. Seejärel kohtub Odysseus paljude kuulsate kangelaste surnud naistega. Odysseus tahaks oma reisiseikluste jutustamise lõpetada, kuid [[faiaagid]] küsivad, kas ta nägi Hadeses ka [[Trooja sõda|Trooja sõja]] kangelasi. Odysseus jutustab kohtumisest [[Agamemnon]]iga, kes suri oma naise [[Klytaimnestra]] armukese [[Aigisthos]]e käe läbi. Ta nägi ka [[Achilleus]]t, kes küsis oma poja [[Neoptolemos]]e järele. Odysseus proovis rääkida ka [[Aias]]ega, kes oli endalt elu võtnud pärast seda, kui kaotas Odysseusele võistluses Achilleuse sõjavarustuse pärast. Veel nägi ta Hadeses [[Minos]]t, [[Orion]]i, [[Tantalos]]t, [[Sisyphos]]t, [[Herakles]]t ja teisi kangelasi. Lõpuks oli Odysseus sunnitud lahkuma, sest nii paljud surnud tahtsid temalt teateid elavate inimeste kohta. === Kaheteistkümnes laul. ''Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad'' === [[Pilt:Odysseus Sirens BM E440 n2.jpg|pisi|Odysseus ja sireenid. Vaasimaal. Umbes 480–470 eKr]] [[Hades]]est tulles läheb Odysseus tagasi Kirke juurde [[Aiaie]] saarele, et matta seal varem surnud kaaslane. Kirke annab talle nõu, kuidas läbida eesootavad katsumused, millest esimene on kohtumine [[Sireenid (mütoloogia)|sireen]]idega. Odysseus täidab meeste kõrvad [[mesilasvaha]]ga ja laseb ennast laevamasti külge kinni siduda, et mitte järele anda sireenide võluvale lauluhäälele. Teiseks katsumuseks on möödasõit merekoletistest [[Skylla]]st ja [[Charybdis]]est. Kirke soovituse kohaselt hoiavad nad pigem Skylla lähedale, kelle saagiks langevad küll kuus Odysseuse kaaslast, kuid [[Charybdis]]e veekeerised oleksid tähendanud kõigile kindlat surma. Seejärel jõuavad mehed [[Thrinakia]]sse, kus leiavad eest päikesejumala [[Helios]]e karja. Odysseuse kaaslased nõuavad, et neil lastaks saarel puhata. Nad jäävad saarele kuuks ajaks ja hakkavad Odysseuse keelust hoolimata Heliose veiseid küttima. Päikesejumal vihastab ning palub [[Zeus]]ilt abi Odysseuse ja tema meeskonna karistamiseks. Kui mehed taas laevale asuvad, saadab Zeus merele tormi ning laev upub ja kõik peale Odysseuse hukkuvad. Odysseus triivib merel üheksa päeva ja jõuab viimaks [[Ogygia]] saarele, kus elab [[nümf]] [[Kalypso]]. Ta jääb saarele seitsmeks aastaks. Sellega lõppeb Odysseuse lugu oma seiklustest enne faiaakide juurde sattumist. === Kolmeteistkümnes laul. ''Tagasi Ithakal'' === Järgmisel päeval valmistub Odysseus faiaakide juurest lahkuma. Alkinoos laseb Odysseusele kaasa antud kingitused tema laeva viia ja päev pärast seda purjetab Odysseus faiaakidest meeskonnaga kodu poole. Ithakale jõudnud, tõstavad faiaagid magava Odysseuse koos kingitustega kaldale ja hakkavad koju tagasi sõitma. [[Poseidon]] on aga pahane, et nad Odysseust aitasid, ja muudab laeva kiviks, mispeale see merepõhja vajub. Faiaagid otsustavad, et edaspidi nad enam võõraid ei aita. Odysseus ärkab kodusaarel. Et ta on viidud sinna magavana, ei tea ta, kus ta on. Ilmub [[Athena]], kes ütleb Odysseusele, et too on koju jõudnud. Ta jutustab talle kosilastest, kes külalislahkust kuritarvitades tema majas elavad. Athena muudab Odysseuse kerjuseks ja saadab ta seakarjus [[Eumaios]]e majja varjule. Seejärel läheb ta [[Sparta]]sse [[Telemachos]]t tagasi kutsuma. === Neljateistkümnes laul. ''Odysseus Eumaiose juures'' === Kerjuseks riietatud Odysseus läheb Eumaiose majja. Vana karjus ei tunne oma isandat ära, vaid jutustab talle tema hiilgeaegadest. Ta ütleb end kartvat, et Odysseus on surnud, ja sarjab kosilasi, kes on rüvetanud tema uhke lossi. Odysseus ennustab enda tagasipöördumist, kuid Eumaios on ettevaatlik, sest paljud kerjused on samuti käinud toomas Penelopele uudised Odysseusest, lootes sellega toidukorda ära teenida. Odysseus ütleb, et on pärit [[Kreeta]]lt ja et enne Troojast lahkumist oli ta koos Odysseusega. Hiljem aga olevat ebaõnnestunud retk Egiptusesse teinud temast kerjuse. Siiski olevat ta seal olles kuulnud, et Odysseus on veel elus. === Viieteistkümnes laul. ''Telemachos jõuab Ithakale'' === [[Athena]] läheb [[Sparta]]sse [[Telemachos]]t koju kutsuma. Ta leiab Telemachose ja [[Peisistratos]]e magavana [[Menelaos]]e majast. Athena innustab Telemachost kiiresti koju tagasi pöörduma ja hoiatab teda kosilaste mõrvaplaani eest. Ta soovitab Telemachosel Eumaiose juurde minna. Lahkudes märkab Telemachos taevas kotkast, kes hoiab küünte vahel hane. Helena tõlgendab seda märgina Odysseuse võidukast tagasitulekust. Telemachos läheb Pylosesse, et laevale asuda. Tema loal tuleb kaasa ka ennustaja järeltulija [[Theoklymenos]], keda otsitakse taga [[Argos]]es toime pandud kuriteo pärast. Eumaios ja Odysseus jätkavad üksteisele lugude jutustamist. Eumaios räägib, kuidas ta Ithakale sattus. Mereröövlid olid ta [[Laertes]]ele müünud, kuid Odysseuse ema kasvatas teda nagu oma poega. Järgmisel päeval jõuab Telemachos Ithakale. Theoklymenos näeb taevas [[haugas]]t, tuvi küünte vahel. Ta ennustab head õnne Odysseusele ja tema perekonnale. === Kuueteistkümnes laul. ''Telemachos tunneb ära oma isa'' === Telemachos jõuab Eumaiose majja, kus Odysseus ja Eumaios vestlevad. Eumaios teeb Telemachosele ettepaneku võõras lossi viia, kuid Telemachos kardab kosilasi ning palub Eumaiosel ees Penelope juurde minna ja Telemachose tulekust teada anda. Athena muudab Odysseuse kerjusest tagasi kuningaks ja Telemachos tunneb oma isa ära. Odysseus jutustab talle, kuidas ta tagasi Ithakale jõudis. Odysseus ja Telemachos ühendavad jõud ja hakkavad Penelope kosijatele kättemaksu kavandama. Odysseuse plaan on muuta ennast taas kerjuseks ning siis lossi minna. Telemachose ülesandeks jääb kosilaste relvad ära peita, et isa ja poeg saaksid need ise õigel hetkel kosilaste vastu suunata. Samal ajal hauvad kosilased omakorda mõrvaplaani, jõudmata kokkuleppele, kuidas Telemachos tappa. Amphinomos teeb ettepaneku oodata märguannet jumalatelt. === Seitsmeteistkümnes laul. ''Telemachos ja Odysseus saabuvad Ithaka linna'' === Telemachos läheb Ithaka linna oma kodupaleesse, kus kohtab ema ja vana hoidjat [[Eurykleia]]t. Ta jutustab uudistest, mida kuulis Pylosel ja Spartas Odysseuse kohta, kuid ei ütle, et Odysseus on Eumaiose juures. Theoklymenos aga räägib, et Odysseus on juba Ithakal. Samal ajal suunduvad Odysseus ja Eumaios lossi poole. Teel ründab kerjuseks riietatud Odysseust üks kosilastest. Ka lossis võetakse teda halvasti vastu. Odysseuse truu koer Argos on ainus, kes ta ära tunneb, kuid koer on juba nii vana, et ei suuda enam peremeest tervitama joosta, vaid sureb. Odysseus ei saa midagi teha, sest see reedaks ta. Penelope soovib kerjusega kohtuda, lootuses kuulda teateid Odysseusest. Odysseus aga peab paremaks veel veidi oodata. === Kaheksateistkümnes laul. ''Odysseuse võitlus Irosega. Kosilaste kaklus'' === Lossi saabub teinegi kerjus, kelle nimi on Iros. Ta kutsub Odysseuse kahevõitlusele. [[Athena]] abiga Odysseus võidab ja kosilased kiidavad tema vaprust. Amphinomos toob Odysseusele süüa ja viimane ennustab Odysseuse peatset tagasitulekut ning soovitab Amphinomosel linnast lahkuda. Amphinomos aga keeldub, sest Athena on juba määranud tema saatuseks surma Telemachose käe läbi. Saabub Penelope, kelle Athena on muutnud ebamaiselt kauniks. Ta ütleb, et Odysseus oli käskinud tal uuesti abielluda, kui Telemachose habe hakkab enne kasvama, kui ta abikaasa sõjast tagasi jõuab. Ta küsib kosilastelt kingitusi ja talle tuuakse neid ohtralt. Athena õhutab kosilaste vahel vihavaenu ning need hakkavad Odysseusele ja üksteisele solvanguid hüüdma. Puhkemas on riid, kui saabub Telemachos ja rahustab mehed maha. === Üheksateistkümnes laul. ''Odysseus kohtub Penelopega. Jalgade pesemine'' === Öösel peidavad Telemachos ja Odysseus kosilaste relvad. Seejärel uurib Penelope kerjuserõivastes Odysseuselt, kas too teab midagi ta abikaasa kohta. Odysseus jutustab üksikasjaliku luiskeloo ja Penelope puhkeb nutma. Odysseus ütleb Penelopele, et ta mees on elus ja jõuab kuu aja jooksul koju. Penelope käsib Odysseuse vanal hoidjal Eurykleial kerjuse jalgu pesta ja Erykleia tunneb Odysseuse ära armi järgi, mille too oli noorena jahil käies saanud. Athena aga hoolitseb selle eest, et Penelope veel midagi teada ei saaks. Odysseus sunnib ka Eurykleia vaikima ja hoidja lubab saladust pidada. Penelope räägib, et nägi unes, kuidas kotkas tappis kakskümmend tema lemmikhane. Odysseus ütleb, et unenägu ennustab kosilastele surma. Ta annab Penelopele nõu korraldada võistlus, mille tulemusel läheks Penelope naiseks kosilasele, kes suudab lasta vibunoole läbi kaheteistkümne kirveaugu, nagu Odysseus varem teinud oli. === Kahekümnes laul. ''Öö ja hommik enne võitlust kosilastega'' === Odysseus ei suuda uinuda, sest kardab, et tal ei õnnestu kosilasi võita. Penelope on endast väljas, sest Odysseus pole ikka veel tulnud ja ta on äsja lubanud uuesti mehele minna. Palvetades anub ta surma Artemise käe läbi, Odysseus aga ootab ennet Zeusilt. Zeus vastab pikselöögiga samal ajal, kui üks teenijatüdrukutest kosilasi kirub. Järgmisel hommikul kohtuvad Telemachos ja Odysseus kosilaste kambaga. Athena ässitab neid Odysseust solvama, et mehe viha ei raugeks. Üks kosilastest viskab Odysseust lehmakoodiga, kuid see lendab napilt Odysseuse peast mööda. Kosilased lõbutsevad lärmakalt edasi. === Kahekümne esimene laul. ''Vibulaskmisvõistlus'' === Penelope teatab, et läheb naiseks mehele, kes suudab Odysseuse vibu vinna tõmmata ja noole läbi kaheteistkümne kõrvuti asetatud kirve lasta. Telemachos paneb kirved ritta, kuid ei suuda vibunööri piisavalt pingule tõmmata. Ka kosilased on sunnitud üksteise järel oma võimetust tunnistama. Odysseus tõmbub eemale ning paljastab Eumaiosele ja lehmakarjusele, kes ta on. Võistlevate kosilaste juurde tagasi minnes näevad nad, et kellelgi pole õnnestunud vibu vinna tõmmata. Antinoos teeb ettepaneku lükata võistluse jätkamine edasi järgmisesse päeva, et mehed saaksid Apollonile ohverdada. Eumaios viib aga vibu Odysseusele, kes vinnastab vibu ja laseb noole puhtalt läbi kirveaukude. === Kahekümne teine laul. ''Kosilaste tapmine'' === Järgmise noole saadab Odysseus veini joova Antinoose kurku ning ütleb kohalviibijatele, et on Ithaka kadunud kuningas. Kosilased on hirmust rabatud ja üritavad põgeneda. Palveist hoolimata lubab Odysseus nad kõik tappa. Amphinomos sureb Telemachose piigihoobist. Telemachos toob Eumaiosele ja Odysseuse liitlastele relvad, üks reeturitest aga hangib odad ja kilbid kosilastele. Algab võitlus, mis Athena abiga aga kiiresti lõpeb. Odysseus tapab kõik kosilaste poolel olnud mehed peale mõne süütuks osutunud majalise. Eurykleia hõiskab kosilaste laipu nähes, kuid Odysseus keelab tal surma üle rõõmustada. Äraandjaiks osutunud teenijatüdrukutele tehakse ülesandeks laipade koristamine ja seejärel tapetakse ka nemad. Seejärel jagab Odysseus korraldusi maja puhastamiseks. === Kahekümne kolmas laul. ''Penelope tunneb Odysseuse ära'' === === Kahekümne neljas laul. ''Kosilased Hadeses. Leppimine'' === == Eestikeelsed väljaanded == * Homerose Odüsseia. Esimene osa (Laulud 1-12). Kreeka keelest tõlkinud Anna Öpik, Tartu 1938 * Odüsseia. Kreeka keelest tõlkinud ja järelsõna A. Annist. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963 * Odüsseia. Tõlkinud August Annist. Teine trükk, Varrak, Tallinn 2006; järelsõna: Mait Kõiv, ""Ilias", "Odüsseia" ja Homerose küsimus" ==Sekundaarkirjandus== * [[Ervin Roos|Roos, Ervin]], Odüsseia. Sisuline, kunstikriitiline ja tekkelooline analüüs. RK "Teaduslik Kirjandus" Tartu 1941 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.uttv.ee/naita?id=11663 "Odüsseia" eestikeelse tõlke maratonlugemine] 10.–11. mail 2012 Tartus (audiosalvestis) {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Eeposed]] [[Kategooria:Vana-Kreeka kirjandus]] 8w6tec7tore5nf68q3uhrvykuvcdsql Tšehhi jalgpallikoondis 0 9056 7217336 7171802 2026-08-18T13:14:15Z Kuriuss 38125 7217336 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Tšehhi jalgpalliliit|Fotbalová asociace České republiky]] | liit_asutatud = 1901 | konföderatsioon = [[UEFA]] | peatreener = {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Miroslav Koubek]] | abitreener = | kapten = [[Ladislav Krejčí]] | rekordinternatsionaal = [[Petr Čech]] | rekord_mänge = 124 | parim väravakütt = [[Jan Koller]] | parim_väravaid = 55 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 40. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 2. | FIFA kõrgeima aeg = märts 1994 | FIFA madalaim koht = 67. | FIFA madalaima aeg = september 1999 | muster_la1=_cze26h|muster_b1=_cze26h|muster_ra1=_cze26h|muster_sh1=_cze26h| muster_so1=_cze26h1 | vasakkäsi1=F6090F|kere1=F6090F|paremkäsi1=F6090F|püksid1=0000EC|sokid1=000000 | muster_la2=_cze26a|muster_b2=_cze26a|muster_ra2=_cze26a|muster_sh2=_cze26a| muster_so2=_cze26a1 | vasakkäsi2=e9e9e9|kere2=e9e9e9|paremkäsi2=e9e9e9|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | esimene kohtumine = {{jp|Türgi}} – Tšehhi 1:4 | esimene koht- ja aeg = [[İstanbul]], 23. veebruar 1994 | suurim võit = Tšehhi – {{jp|Andorra}} 8:1 | suurim võit koht- ja aeg = [[Liberec]], 4. juuni 2005 | suurim kaotus = {{nowrap|{{jp|Inglismaa}} – Tšehhi 5:0}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[London]], 22. märts 2019 | MM-ile kvalifitseerunud = 1 kord | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 2006 | parim tulemus MM-il = alagrupiturniir (2006) | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]] | MV-le kvalifitseerunud = 7 korda | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1996 | parim tulemus MV-l = 2. koht (1996) | OM_saavutused = }} [[Pilt:14-06-03-Česko-Rakousko-Olomouc-053.jpg|pisi|2014]] '''Tšehhi jalgpallikoondis''' on [[Tšehhi jalgpalliliit|Tšehhi jalgpalliliidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Tšehhi Vabariik]]i rahvusvahelistel [[jalgpall|jalgpallivõistlustel]]. == Ajalugu== Tšehhi Vabariigi koondis loodi küll alles [[1993]]. aastal, kuid tšehhi jalgpall sai alguse juba [[Austria-Ungari]] keisririigi aegadel. Jalgpalliliit astus FIFA-sse 1907. aastal. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] jõuti ka esimese tiitlivõistluste medalini. Tšehhid üllatasid maailma [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el, kui turniiri avavoorus võideti Jugoslaavia 7:0. Edukalt jätkates jõuti finaali, kus jäädi [[Belgia]] vastu 0:2 taha ning 35. minutil lahkuti protestiks inglasest kohtuniku erapoolikuse vastu platsilt. Seejärel tühistas [[ROK]] kõik tšehhide tulemused ning loomulikult jäädi ilma ka medalist. Esimesel Euroopa pinnal peetud MM-turniiril [[FIFA Woruld Cup|1934]]. aastal [[Itaalia]]s jõudis [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] välja finaali ning kaotas võõrustajate meeskonnale lisaajal 1:2. Suured tegijad olid andekas väravavaht [[František Planicka]] ning kaks ohtlikku ründajat [[Oldrich Nejedly]] (MM-turniiri edukaim väravakütt) ja [[Antonin Puc]]. [[UEFA Euro 1960|1960]]. aastal kaotas Tšehhoslovakkia esimeste EM-võistluste poolfinaalis [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|NSV Liidule]] 0:3, kuid pronksimängus oldi üle [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]st 2:0. [[1962]]. aastal oli Tšehhoslovakkial koondis, mis võis kõrgeid tippe vallutada. [[Tšiili]]s peetud [[FIFA World Cup 1962|MM-turniiril]] alistati veerandfinaalis [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] 1:0 ja poolfinaalis Jugoslaavia 3:1. Finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu viis tookordse koondise üks paremaid mängumehi [[Josef Masopust]] eurooplased 1:0 juhtima, kuid brasiillased viigistasid ja võitsid lõpuks 3:1. Tšehhoslovakkia jalgpalli suurpäev oli [[20. juuni]]l [[1976]] [[Belgrad]]is, kui [[UEFA Euro 1976|viiendate EM-võistluste]] finaalis kohtuti valitseva maailmameistri [[Saksamaa LV jalgpallikoondis|Saksamaa LV]]-ga. Peamiselt slovakkidest koosnenud meeskond juhtis sakslaste vastu veel lõpu eel 2:1, kuid siis õnnestus [[Bernd Hölzenbein]]il viigistada. Lisaaeg väravaid ei toonud ja nii löödi võitja selgitamiseks penalteid. Tšehhoslovakkia võitis 5:3. Edukas aasta oli [[1980]], kui [[UEFA Euro 1980|EM-il]] saadi kolmas koht ja [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängudel]] kuldmedal. Tšehhi ja [[Slovakkia]] eraldusid kaheks iseseisvaks riigiks [[1993]]. aastal ning tšehhid lõikasid eraldumisest rohkem tulu. Uus põlvkond tippmängijaid ([[Patrik Berger]], [[Karel Poborsky]], [[Pavel Nedvěd]], [[Vladimir Šmicer]]) näitas klassi [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996. aasta EM-il]], kus alles finaali lisaajal tuli tunnistada sakslaste 1:2 paremust. [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistluste]] järel valis Tšehhi jalgpalliliit uueks peatreeneriks [[Petr Rada]]. {{puhasta}} == Praegune koosseis == {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuni}} Tšehhi koondis [[UEFA Euro 2020|2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. {{nat fs g start}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Tomáš Vaclík]]|sorteerinimi=Vaclik, Tomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|3|29}}|mänge=36|väravaid=0|klubi=[[Sevilla FC|Sevilla]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Pavel Kadeřábek]]|sorteerinimi=Kaderabek, Pavel|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|4|25}}|mänge=47|väravaid=3|klubi=[[TSG 1899 Hoffenheim|1899 Hoffenheim]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Ondřej Čelůstka]]|sorteerinimi=Celustka, Ondrej|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|6|18}}|mänge=24|väravaid=2|klubi=[[Praha Sparta]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Jakub Brabec]]|sorteerinimi=Brabec, Jakub|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|8|6}}|mänge=20|väravaid=1|klubi=[[Plzeňi Viktoria]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[Vladimír Coufal]]|sorteerinimi=Coufal, Vladimir|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|8|22}}|mänge=14|väravaid=1|klubi=[[West Ham United F.C.|West Ham United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=6|pos=KA|nimi=[[Tomáš Kalas]]|sorteerinimi=Kalas, Tomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|5|15}}|mänge=22|väravaid=2|klubi=[[Bristol City F.C.|Bristol City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=7|pos=PK|nimi=[[Antonín Barák]]|sorteerinimi=Barak, Antonin|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1994|12|3}}|mänge=18|väravaid=6|klubi=[[Hellas Verona F.C.|Hellas Verona]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Vladimír Darida]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]'')|sorteerinimi=Darida, Vladimir|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1990|8|8}}|mänge=70|väravaid=8|klubi=[[Hertha BSC]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=9|pos=KA|nimi=[[Tomáš Holeš]]|sorteerinimi=Holes, Tomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|3|31}}|mänge=7|väravaid=1|klubi=[[Praha Slavia]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=10|pos=RÜ|nimi=[[Patrik Schick]]|sorteerinimi=Schick, Patrik|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|1|24}}|mänge=24|väravaid=10|klubi=[[Bayer 04 Leverkusen|Bayer Leverkusen]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Michael Krmenčík]]|sorteerinimi=Krmencik, Michael|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|3|15}}|mänge=28|väravaid=9|klubi=[[PAOK FC|PAOK]]|klubirah=GRE}} {{nat fs g player|nr=12|pos=PK|nimi=[[Lukáš Masopust]]|sorteerinimi=Masopust, Lukas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|2|12}}|mänge=20|väravaid=1|klubi=[[Praha Slavia]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=13|pos=PK|nimi=[[Petr Ševčík]]|sorteerinimi=Sevcik, Petr|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1994|5|4}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Praha Slavia]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=14|pos=PK|nimi=[[Jakub Jankto]]|sorteerinimi=Jankto, Jakub|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|1|19}}|mänge=33|väravaid=4|klubi=[[U.C. Sampdoria|Sampdoria]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=15|pos=PK|nimi=[[Tomáš Souček]]|sorteerinimi=Soucek, Tomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|2|27}}|mänge=33|väravaid=7|klubi=[[West Ham United F.C.|West Ham United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=16|pos=VV|nimi=[[Aleš Mandous]]|sorteerinimi=Mandous, Ales|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|4|21}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Olomouci Sigma]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=17|pos=KA|nimi=[[David Zima]]|sorteerinimi=Zima, David|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|2000|11|8}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Praha Slavia]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=18|pos=KA|nimi=[[Jan Bořil]]|sorteerinimi=Boril, Jan|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1991|1|11}}|mänge=21|väravaid=0|klubi=[[Praha Slavia]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Adam Hložek]]|sorteerinimi=Hlozek, Adam|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|2002|7|25}}|mänge=2|väravaid=0|klubi=[[Praha Sparta]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Matěj Vydra]]|sorteerinimi=Vydra, Matej|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|5|1}}|mänge=35|väravaid=6|klubi=[[Burnley F.C.|Burnley]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=PK|nimi=[[Alex Král]]|sorteerinimi=Kral, Alex|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1998|5|19}}|mänge=16|väravaid=2|klubi=[[Moskva Spartak]]|klubirah=RUS}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Aleš Matějů]]|sorteerinimi=Mateju, Ales|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|6|3}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Brescia Calcio|Brescia]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Tomáš Koubek]]|sorteerinimi=Koubek, Tomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1992|8|26}}|mänge=11|väravaid=0|klubi=[[ FC Augsburg|Augsburg]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=24|pos=RÜ|nimi=[[Tomáš Pekhart]]|sorteerinimi=Pekhart, Tomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|5|26}}|mänge=21|väravaid=2|klubi=[[Varssavi Legia]]|klubirah=POL}} {{nat fs g player|nr=25|pos=PK|nimi=[[Jakub Pešek]]|sorteerinimi=Pesek, Jakub|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|6|24}}|mänge=1|väravaid=1|klubi=[[Libereci Slovan]]|klubirah=CZE}} {{nat fs g player|nr=26|pos=PK|nimi=[[Michal Sadílek]]|sorteerinimi=Sadilek, Michal|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1999|5|31}}|mänge=0|väravaid=0|klubi=[[Libereci Slovan]]|klubirah=CZE}} {{nat fs end}} == Endisi mängijaid == *[[Milan Baroš]] *[[Petr Čech]] *[[Marek Heinz]] *[[Jan Koller]] *[[Pavel Nedvěd]] *[[Karel Poborský]] *[[Tomáš Rosický]] *[[Vladimír Šmicer]] == Peatreenerid == {{veerud}} * [[Dušan Uhrin]] (1994–1997) * [[Jozef Chovanec]] (1998–2001) * [[Karel Brückner]] (2001–2008) * [[Petr Rada]] (2008–2009) * [[František Straka]] (2009) * [[Ivan Hašek]] (2009) {{veerud-piir}} * [[Michal Bílek]] (2009–2013) * [[Josef Pešice]] (2013) * [[Pavel Vrb]] (2014–2016) * [[Karel Jarolím]] (2016–2018) * [[Jaroslav Šilhavý]] (2018–) {{veerud-lõpp}} == Vaata ka == *[[Tšehhi jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] *[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Tšehhi|Tšehhi jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == *[https://facr.fotbal.cz/ Koondise koduleht] {{UEFA Euro 2016 Tšehhi koondis}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Tšehhi jalgpall|Koondis]] mppn9lb27lggj6lema70z8jbfvkyuqa Multiversum 0 9656 7217447 7199383 2026-08-18T18:32:24Z Kuriuss 38125 7217447 wikitext text/x-wiki '''Multiversum''' on [[hüpotees|hüpoteetiline]] kõigi [[universum]]ite kogum.<ref>Miriam Frankel. [https://www.newscientist.com/article/mg26234971-300-we-are-closer-than-ever-to-finally-proving-the-multiverse-exists/ We are closer than ever to finally proving the multiverse exists], New Scientist, newscientist.com, 18.7.2024.</ref> Universumeid mõeldakse sageli, kuid mitte alati üksteisest kausaalselt isoleeritud piirkondadena.<ref>Mõnede mudelite, näiteks [[braanikosmoloogia]] järgi võib samas kõrgemamõõtmelises struktuuris eksisteerida palju paralleelseid kolmemõõtmelisi struktuure.</ref> Multiversumi teisi universumeid võidakse nimetada '''paralleeluniversumiteks'''. Koos moodustavad need universumid eeldatavalt kõik, mis on olemas: kogu [[ruum]]i, [[aeg|aja]], [[aine (füüsika)|aine]] ja [[energia]], samuti [[informatsioon]]i. Üks tavaline eeldus on see, et multiversum on "lapitekk eraldi universumitest, mida kõiki seovad samad füüsikaseadused".<ref>Frank Swain. ''The Universe Next Door: A Journey Through 55 Alternative Realities, Parallel Worlds and Possible Futures'', New Scientist: London 2017, ISBN 978-1-4736-5867-7, lk 12.</ref> Mõne mudeli järgi on seadused samad, aga konstandid võivad erineda. Mõne mudeli järgi võivad ka seadused erineda. Mõned füüsikud on väitnud, et teatud multiversumiteooriad ei ole teaduslikud hüpoteesid, vaid sest neid ei saa empiiriliselt ümber lükata (need ei ole [[falsifitseeritavus|falsifitseeritavad]]). Füüsikute seas on nii multiversumiteooriate pooldajaid kui ka skeptikuid. Kuigi mõned teadlased on analüüsinud andmeid, otsides tõendeid teiste universumite kohta, ei ole leitud [[statistiline olulisus|statistiliselt olulisi]] tõendeid. [[Max Tegmark]] ja [[Brian Greene]] on pakkunud välja erinevaid multiversumite ja universumite klassifikatsiooniskeeme. Tegmarki neljatasandilises klassifikatsioonis on järgmised tasandid: I tasand – meie universumi jätk, II tasand – universumid, mille füüsikalised konstandid on erinevad, III tasand – kvantmehaanika [[paljude maailmade interpretatsioon]] ja IV tasand – [[matemaatilise universumi hüpotees]]. Brian Greene'i üheksat tüüpi multiversumite hulka kuuluvad: lapitekkmultiversum, inflatsiooniline multiversum, braanmultiversum, tsükliline multiversum, maastikumultiversum, kvantmultiversum, holograafiline multiversum, simuleeritud multiversum ja lõplik multiversum. Need käsitlused uurivad aegruumi struktuuri, loodusseaduste varieeruvust ja matemaatiliste struktuuride ontoloogilist staatust, et selgitada mitme universumi olemasolu ja võimalikke vastastikmõjusid. On veel teisi multiversumikäsitlusi – kaksikmaailma mudelid, tsüklilised teooriad, M-teooriat ja [[mustade aukude kosmoloogia]]. [[Antroopsusprintsiip]] ütleb, et vaadelda saab ainult sellist universumit, mille omadused võimaldavad vaatleja olemasolu. See, et on olemas palju universumeid, milles on igaühes erinevad loodusseadused, võib olla seletuseks näilisele [[peenhäälestatud universum|peenhäälestatusele teadvusega elu tekkeks meie universumis]]. [[Nõrk antroopsusprintsiip]] ütleb, et me saame vaadelda ainult sellist universumit, milles vaatlejate olemasolu on võimalik, ja sellepärast peavad universumi omadused olema sobivad vaatleja tekkeks. Multiversumi kontekstis tähendab see, et me eksisteerime ühes nendest universumitest, mis võimaldavad teadvusega elu. Vaieldakse ka selle üle, kas [[Occami habemenuga|Occami habemenoaga]] ja lihtsuse printsiibiga on paremas kooskõlas multiversum või üksainus universum. Multiversumi pooldajad, näiteks Max Tegmark, on väitnud, et multiversumi kontseptsioon on lihtsam ja elegantsem. Antroopsusprintsiibi kontekstis ei ole vaidluse all mitte ainult kosmoloogiline multiversum, vaid ka kvantmehaanika [[paljude maailmade interpretatsioon]] ja [[modaalne realism]], mille kohaselt kõik võimalikud maailmad eksisteerivad ja on sama reaalsed nagu meie maailm. == Idee ajalugu == On arvatud, et lõpmatu paljude maailmade idee esitas esimesena [[Anaximandros]] 6. sajandil eKr.<ref>Leonardo Tarán. The Text of Simplicius' Commentary on Aristotle's Physics. – ''Simplicius. Sa vie, son oeuvre, sa survie'', Berlin: De Gruyter 1987, ISBN 978-3-11-086204-1.</ref> On siiski vaidluse all, kas ta tõepoolest uskus mitme maailma olemasolusse ja kui uskus, siis kas need maailmad eksisteerisid tema arvates korraga või järjest.<ref>Radim Kočandrle. Infinite Worlds in the Thought of Anaximander. – ''The Classical Quarterly'', 2019, kd 69, nr 2, lk 483–500. [https://www.cambridge.org/core/journals/classical-quarterly/article/abs/infinite-worlds-in-the-thought-of-anaximander/0E4CF0405DE65F4B425FDD6A893640DD Resümee.] </ref><ref>Andrew Gregory. ''Anaximander: A Re-assessment'', Bloomsbury Publishing 2016, ISBN 978-1-4725-0625-2, lk 121. </ref><ref>Patricia Curd, Daniel W. Graham. ''The Oxford Handbook of Presocratic Philosophy'', Oxford University Press 2008, ISBN 978-0-19-972244-0, lk 239–241.</ref><ref name="Hatleback2014"> Eric Nelson Hatleback. ''Chimera of the Cosmos'', University of Pittsburgh, doktoritöö, 2014.</ref> Esimesed mõtlejad, kellele ajaloolased saavad kindlalt omistada lugematute maailmade idee, on Vana-Kreeka [[atomistid]] [[Leukippos]] ja [[Demokritos]] ning hiljem [[Epikuros]] ja [[Lucretius]].<ref name="Siegfried2019">Tom Siegfried. ''The Number of the Heavens: A History of the Multiverse and the Quest to Understand the Cosmos'', Harvard University Press 2019, ISBN 978-0-674-97588-0, lk 51–61. ""Mõnedes maailmas ei ole päikest ega kuud, teistes on need suuremad kui meie maailmas ja teistes jälle on neid rohkem. Maailmade vahekaugused ei ole võrdsed; mõnedes kohtades on maailmu rohkem, teistes vähem; mõned on kasvamas, mõned kõrgpunktis, mõned kahanemas; mõnedes kohtades on need tõusmas, teistes hääbumas. Need hävivad üksteisega kokku põrgates. On ka maailmu, kus ei ole loomi, taimi ega mingit niiskust.” … Ainult lõpmata palju aatomeid sai oma juhuslike liikumistega luua meile tuntud maailma keerukuse … Selles mõttes pakub antiikaja atomistlik multiversumiteooria silmatorkava paralleeli olukorraga tänapäeva teaduses. Kreeka atomistide õpetus aine alusloomusest kõige väiksemas mastaabis tõi kaasa paljude universumite olemasolu kosmose mastaabis. Tuleb välja, et ka tänapäeva teaduse kõige populaarseim katse kirjeldada aine alusloomust – superstringiteooria – toob (teoreetikute endi üllatuseks) kaasa tohutu hulga vaakumolekuid, mis sisuliselt tähendab multiversumi olemasolu ennustamist."</ref><ref>Steven J. Dick. ''Plurality of Words: The Extraterrestrial Life Debate from Democritus to Kant'', Cambridge University Press 1984, ISBN 978-0-521-31985-0, lk 6–10. "Miks pidi teistest maailmadest saama teadusliku arutelu aine, kui need ei olnud ka seletust vajavate nähtuste seas? … See tulenes antiikaja atomismi kosmogoonilisest eeldusest: arvamusest, et kosmosesse kuuluvad kehad moodustuvad liikuvate aatomite – sama tüüpi jagamatute osakeste, nagu need, millest koosneb Maa aine – juhuslikust kokkukleepumisest… Arvestades nende looduslike protsesside esinemist ja ilmset näidet potentsiaalsest stabiilsusest meie enda lõpliku maailma näol, ei olnud ebamõistlik oletada teiste stabiilsete kogumite olemasolu. Atomistid rakendasid nüüd printsiipi, et kui põhjused, on kohal, peavad esinemama ka tagajärjed. Aatomid olid põhjuslikkuse agendid ja nende arv oli lõpmatu. Tagajärjeks olid lugematud maailmad, mis patajasti kujunesid, põrkusid ja lagunesid."</ref><ref name="Hatleback2014"/><ref name="Rubenstein2014">Mary-Jane Rubenstein. ''Worlds Without End: The Many Lives of the Multiverse'', Columbia University Press 2014, ISBN 978-0-231-15662-2, ptk Ancient Openings of Multiplicity, lk 40–69. </ref><ref name="Sedacca2017">Matthew Sedacca. [https://nautil.us/the-multiverse-is-an-ancient-idea-236401/ The Multiverse Is an Ancient Idea], nautil.us, 30.1.2017. "Kõige varajasemad vihjed multiversumile leiduvad kahes Vana-Kreeka filosoofiakoolkonnas – atomistidel ja stoikutel. Atomistid, kelle filosoofia pärineb 5. sajandist eKr, väitsid, et meie maailma kord ja ilu on aatomite kokkupõrgetest lõpmatus tühjuses juhuslikult tekkinud. Need aatomite põrkumised tekitavad ka lõpmata palju teisi, paralleelseid maailmu, mis on meie maailmast vähem täiuslikud."</ref><ref>Tom Siegfried. [https://blogs.scientificamerican.com/observations/long-live-the-multiverse/ Long Live the Multiverse!], Scientific American Blog Network, blogs.scientificamerican.com, 2019. "Leukippos ja Demokritos uskusid, et nende aatomiteooria nõuaab lõpmata palju maailmu… Ka nende hilisem järgija Epikuros Samoselt tunnistas paljude maailmade olemasolu. "On lõpmata palju maailmu, nii meie maailmaga sarnaseid kui ka sellest erinevaid"…"</ref> 3. sajandil eKr pakkus [[Chrysippos]] välja, et maailm igavesti hääbub ja taastub, mis sisuliselt tähendab, et on olemas mitu universumit järjest.<ref name=Sedacca2017/>[[Aquino Thomas]] põhjendas maailma ainsust sellega, et [[Jumal]] ei saa luua mitut maailma, sest [[maa (element)|maa]] on suunatud [[maailma kese|maailma keskmele]] ja mitme maailma puhul ei oleks see suund määratletud. [[Étienne Tempier]] mõistis selle teesi hukka kui [[Jumala kõikvõimsus]]ega vastuolus oleva. [[Richard Middletonist]] leidis, et Jumal võib luua teise universumi, kus elemendid on orienteeritud oma maailma keskpunktile. [[William Ware'ist]] täpsustas, et need universumid peavad olema üksteisest täielikult eraldatud.<ref>Sarah Laskow. [https://www./articles/medieval-multiverse-theory Medieval Scholars Believed in the Possibility of Parallel Universes], atlasobscura.com, 20.6.2017.</ref><ref>J. Christopher Clemens. [https://www.youtube.com/watch?v=yE93hO9dXaQ Medieval Ideas of the Multiverse], 2017.</ref> Renessansiajal väljendas lõpmata paljude maailmade kontseptsiooni [[Giordano Bruno]].<ref>Marco Sgarbi (toim). ''Encyclopedia of Renaissance Philosophy'', 2022, New York: Springer Nature, ISBN, 978-3-319-14169-5, lk 255.</ref> [[William James]] kasutas 1895. aastal sõna ''multiverse'', kuid teises tähenduses.<ref>Is Life Worth Living? – ''Int. J. Ethics'', 6 (1): 10. Aastal 1897 ilmus see kogumikus "[[The Will to Believe]]". "Nähtav loodus on üleni plastilisus ja ükskõiksus, multiversum, nagu seda võiks nimetada, mitte universum."</ref> Multiversumi idee eelkäija (mitte veel sõna) ilmus tänapäevases teaduses esimest korda 1895. aastal [[Ludwig Boltzmann]]i ja [[Ernst Zermelo]] vahelise vaidluse käigus.<ref> Milan M. Ćirković. Stranger things: multiverse, string cosmology, physical eschatology. – Helge Kragh, Malcolm Longair (toim). ''The Oxford Handbook of the History of Modern Cosmology'', Oxford University Press 2019, ISBN 978-0-19-254997-6.</ref> [[Termodünaamika teine seadus]] ütleb, et [[isoleeritud süsteem]]is [[entroopia]] kasvab, kuid [[klassikaline mehaanika|klassikalises mehaanikas]] on protsessid [[pööratavus|pööratavad]]. Boltzmanni järgi ei ole entroopia kasv absoluutne seadus, vaid äärmiselt tõenäoline protsess. Teoreetiliselt on võimalik, et entroopia mõnes piirkonnas väheneb. Zermelo viitas [[Poincaré tagasipöördumisteoreem]]ile, mille järgi tuleb mehaaniline süsteem piisavalt pika aja jooksul oma varasemale olekule lähedale. Seega peab entroopia mõnikord vähenema. Boltzmann vastas, et universum võib olla väga suur või lõpmatu ja seal võivad enamasti valitseda kõrge entroopiaga seisundid, vaadeldav maailm aga võib olla madala entroopiaga [[fluktuatsioon]] selles. Mõtet, et meie universum on üks eriline piirkond palju suuremas tervikus, ongi tõlgendatud multiversumi idee eelkäijana. 1952. aastal pidas [[Erwin Schrödinger]] [[Dublin]]is loengu, milles ta naljatamisi hoiatas kuulajaid, et see, mida ta tahab öelda, võib näida hullumeelne. Ta ütles, et kui tema võrrandid näivad kirjeldavat mitut erinevat ajalugu, siis need ei ole "alternatiivid, vaid kõik toimuvad tegelikult korraga".<ref>Nicholas Blincoe. [https://www.telegraph.co.uk/culture/books/bookreviews/9188438/Erwin-Schrodinger-and-the-Quantum-Revolution-by-John-Gribbin-review.html Erwin Schrödinger and the Quantum Revolution by John Gribbin: review], telegraph.co.uk, 5.4.2012.</ref> Sellist olukorda nimetatakse [[kvantmehaanika]]s [[superpositsioon]]iks. == Tõendite otsimine == 1990ndatel jõudis multiversum populaarsetest ulmeteostest teadusajakirjadesse.<ref>Jess Romeo. [https://daily.jstor.org/the-real-science-of-the-multiverse/ The Real Science of the Multiverse], JSTOR Daily, daily.jstor.org, 7.1.2022.</ref> 2010. aasta paiku analüüsisid Stephen M. Feeney ja teised teadlased [[WMAP]]i andmeid ning väitsid, et on leidnud tõendeid selle kohta, et meie universum põrkas kauges minevikus kokku teiste [[mulluniversum]]itega.<ref>[https://www.technologyreview.com/s/421999/astronomers-find-first-evidence-of-other-universes/ Astronomers Find First Evidence Of Other Universe], technologyreview.com, 13.12.2010.</ref><ref>Max Tegmark, Alexander Vilenkin. [https://www.scientificamerican.com/article/multiverse-the-case-for-parallel-universe/ The Case for Parallel Universes], scientificamerican.com, 12.10.2013.</ref><ref>[https://www.sciencedaily.com/releases/2011/08/110803102844.htm Is Our Universe Inside a Bubble? First Observational Test of the 'Multiverse'], sciencedaily.com, 3.8.2011.</ref> Ent WMA-i ja kolm korda suurema lahutusvõimega [[Planck]]i andmete põhjalikum analüüs, ei näidanud [[statistiline olulisus|statistiliselt olulisi]] tõendeid [[mulluniversum]]ite kokkupõrke kohta.<ref name="Feeney">Stephen M. Feeney, Matthew C. Johnson, Daniel J. Mortlock, Hiranya V. Peiris. First observational tests of eternal inflation: Analysis methods and WMAP 7-year results. ''Physical Review D'', 2011, kd 84, nr 4, 43507. [https://arxiv.org/pdf/1012.3667 Täistekst.]</ref><ref>Stephen M. Feeney, Matthew C. Johnson, Daniel J. Mortlock, Hiranya V. Peiris. First observational tests of eternal inflation. – ''Physical Review Letters'', 2011, kd 107, nr 7, 071301. [https://arxiv.org/pdf/1012.1995 Täistekst.] Raphael Bousso, Daniel Harlow, Leonardo Senatore. Inflation after False Vacuum Decay: Observational Prospects after Planck. – ''Physical Review D'', 2015, 91 (8), 083527. [https://arxiv.org/pdf/1309.4060 Täistekst.]</ref> Samuti ei leitud mingeid tõendeid teiste universumit ja meie universumi gravitatsioonilisest tõmbest.<ref>Collaboration, Planck; Ade, P. A. R.; Aghanim, N.; Arnaud, M.; Ashdown, M.; Aumont, J.; Baccigalupi, C.; Balbi, A.; Banday, A. J.; Barreiro, R. B.; Battaner, E.; Benabed, K.; Benoit-Levy, A.; Bernard, J. -P.; Bersanelli, M.; Bielewicz, P.; Bikmaev, I.; Bobin, J.; Bock, J. J.; Bonaldi, A.; Bond, J. R.; Borrill, J.; Bouchet, F. R.; Burigana, C.; Butler, R. C.; Cabella, P.; Cardoso, J. -F.; Catalano, A.; Chamballu, A.; et al. Planck intermediate results. XIII. Constraints on peculiar velocities. – ''Astronomy & Astrophysics'', 2013, 561: A97. [https://arxiv.org/pdf/1303.5090 Täistekst.]</ref><ref>[https://www.newscientist.com/article/dn23340-blow-for-dark-flow-in-plancks-new-view-of-the-cosmos/ Blow for 'dark flow' in Planck's new view of the cosmos], newscientist.com, 3.4.2013.</ref> Aastal 2015 leidis üks astrofüüsik, vaadates ajas tagasi perioodi kohe pärast [[Suur Pauk|Suurt Pauku]], anomaalse spektrisignaali, mis võiks olla kooskõlas stsenaariumiga, kus toimub universumite vastastikmõju. Selle tõlgendus on füüsikute seas endiselt vaidluse all.<ref name="www.usatoday.com">Doyle Rice.[http://www.usatoday.com/story/tech/2015/11/03/alternate-universes-discovered/75102502/ Study may have found evidence of alternate, parallel universes], usatoday.com, 2015.</ref> Ranga-Ram Chary leidis pärast [[Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus|reliktkiirgus]]e spektri analüüsimist signaali, mis oli 4500 korda tugevam, kui eeldab [[kosmoloogia standardmudel]]. See signaal – emissioonijoon, mis tekkis aatomite moodustumisel rekombinatsiooni ajastul – sobiks universumiga, kus aineosakeste ja footonite suhe on umbes 65 korda suurem kui meie universumis. Reliktkiirgus pärineb ajast umbes 380 000 aastat pärast Suurt Pauku, kui universum jahtus piisavalt, et elektronid ja prootonid said ühineda aatomiteks (rekombinatsioon). Standardmudel ütleb, kui palju prootoneid ja elektrone varajases universumis oli, kui palju aatomeid pidi tekkima ja kui tugev pidi olema vastav spektrijoon. On 30% tõenäosus, et see signaal on tegelikult müra; siiski on ka võimalik, et asi on selles, et paralleeluniversum andis osa oma aineosakestest meie universumisse. Kui rekombinatsiooni käigus lisati meie universumisse prootoneid ja elektrone, siis moodustus rohkem aatomeid, nende moodustumise käigus eraldus rohkem footoneid ja kõigist neist emissioonidest tekkiv signatuurjoon tugevnes oluliselt. Chary ütles: "Väljaspool meie vaadeldavat universumit võib olla palju teisi piirkondi, millest igaühte valitseb teistsugune füüsikaliste parameetrite komplekt kui see, mille me oleme mõõtnud oma universumi puhul."<ref name="www.usatoday.com"/> Chary märkis ka:<ref name="phys.org">Vanessa Janek. [http://phys.org/news/2015-11-cosmologist-strange-evidence-parallel-universe.html#jCp Cosmologist thinks a strange signal may be evidence of a parallel universe], phys.org, 2015.</ref> "Ebatavalised väited, näiteks tõendid teiste universumite kohta, nõuavad väga kõrget tõendamiskoormust."<ref name="phys.org"/> Signatuur, mille Chary on leidnud, võib olla tingitud kaugetest [[galaktika]]test saabuvast valgusest või isegi meie enda galaktikat ümbritsevatest tolmupilvedest.<ref name="phys.org"/> == Pooldajad ja skeptikud == Ühe või mitme multiversumihüpoteesi pooldajate seas on [[Lee Smolin]],<ref>Smolin, Lee. ''The Life of the Cosmos'',' Oxford University Press, ISBN 978-0195126648.</ref> [[Don Page]], [[Brian Greene]],<ref name="C4WDefault-4326764">[https://www.npr.org/2011/01/24/132932268/a-physicist-explains-why-parallel-universes-may-exist A Physicist Explains Why Parallel Universes May Exist], Brian Greene'i intervjuu Terry Grossile, npr.org, 24.1.2011.</ref><ref name="C4WDefault-379179">[https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=132932268 Transcript:A Physicist Explains Why Parallel Universes May Exist], Brian Greene'i intervjuu Terry Grossile, npr.org, 24.1.2011.</ref> [[Max Tegmark]],<ref name="X0302131" /> [[Alan Guth]],<ref>Alan Guth. [https://www.youtube.com/watch?v=d1bImPhPw9c Inflationary Cosmology: Is Our Universe Part of a Multiverse?].</ref> [[Andrei Linde]],<ref name="C4WDefault-6178546"> Andrei Linde. [http://www.ctc.cam.ac.uk/stephen70/talks/swh70_linde.pdf Inflation in Supergravity and String Theory: Brief History of the Multiverse], 27.1.2012,=ctc.cam.ac.uk.</ref> [[Michio Kaku]], [[David Deutsch]].<ref>David Deutsch. The Ends of the Universe. – ''The Fabric of Reality: The Science of Parallel Universes—and Its Implications'', London: Penguin Press 1997, ISBN 0-7139-9061-9.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=veebruar}} == Argumendid multiversumihüpoteeside vastu == Oma 2003. aasta [[New York Times]]i arvamusartiklis "A Brief History of the Multiverse" 'Multiversumi lühiajalugu' esitas [[Paul Davies]] mitmesuguseid argumente selle kasuks, et multiversumihüpoteesid ei ole teaduslikud:<ref>Paul Davies. [https://www.nytimes.com/2003/04/12/opinion/a-brief-history-of-the-multiverse.html?pagewanted=all A Brief History of the Multiverse], nytimes.com, 12.4.2003.</ref> "Alustuseks: kuidas teiste universumite olemasolu testida? Tõsi küll, kõik kosmoloogid möönavad, et universumis on piirkondi, mis jäävad meie teleskoopide nägemisulatusest välja, kuid kusagil libedal nõlval selle nendingu ja idee vahel, et universumeid on lõpmata palju, jõuab usutavus piirini. Mida allapoole mööda seda libedat nõlva liikuda, seda rohkem tuleb usu peale omaks võtta ja seda vähem jääb teaduslikult verifitseeritavaks. Sellepärast meenutavad äärmuslikud multiversumiseletused teoloogilisi arutlusi. Tõepoolest, apelleerida lõpmata paljudele nähtamatutele universumitele, et seletada selle universumi ebatavalisi omadusi, mida me näeme, on sama ''ad hoc'' nagu apelleerida nähtamatule Loojale. Kuigi multiversumiteooria on rüütatud teaduslikku keelde, nõuab see sisuliselt samasugust usuhüpet." [[George Ellis]] kritiseeris 2011. aasta augustis multiversumit ja märkis, et see ei ole traditsiooniline teaduslik teooria. Ta aktsepteerib, et multiversum arvatakse eksisteerivat kaugel teispool [[kosmoloogiline horisont|kosmoloogilist horisonti]]. Ta rõhutas, et teooria järgi on multiversum nii kaugel, et pole tõenäoline, et selle kohta kunagi tõendeid leitakse. Ellis selgitas ka, et mõned teoreetikud ei pea [[empiiriline testitavus|empiirilise testitavuse]] ja [[falsifitseeritavus]]e puudumist suureks probleemiks, kuid tema on sellise mõtteviisi vastu: "Paljud füüsikud, kes räägivad multiversumist, eriti [[stringiteooria maastik|stringimaastiku pooldajad]], ei hooli eriti [[paralleeluniversum]]itest kui niisugustest. Nende silmis on vastuväited multiversumile kui mõistele ebaolulised. Nende teooriad püsivad või langevad sisemise kooskõla ning loodetavasti lõpuks laboratoorse testimise põhjal." Ellis ütleb, et teadlased on pakkunud multiversumi idee välja viisina, kuidas seletada [[eksistents]]i loomust. Ta osutab, et see jätab need küsimused lõpuks siiski lahendamata, sest tegu on [[metafüüsika|metafüüsilise]] probleemiga, mida ei saa lahendada empiirilise teaduse abil. Ta väidab, et vaatluslik testimine on teaduse keskmes ja seda ei tohiks hüljata:<ref>George F. R. Ellis. Does the Multiverse Really Exist?. – ''Scientific American'', 2011, kd 305, nr. 2. lk 38–43.</ref> "Kogu oma skepsise juures arvan, et multiversumi üle mõtisklemine on suurepärane võimalus juurelda teaduse loomuse üle ja eksistentsi viimse loomuse üle: miks me siin oleme. … Seda mõistet vaadates vajame avatud meelt, mis ei ole siiski liiga avatud. See on delikaatne tee. Paralleeluniversumid on võib-olla olemas, võib-olla mitte; asi ei ole tõestatud. Meil tuleb selle ebakindlusega elada. Teaduspõhisel filosoofilisel spekulatsioonil – ja just seda multiversumi ettepanekud on – pole midagi viga. Kuid me peame nimetama seda selleks, mis see on." [[Philip Goff]] väidab, et multiversumi järeldamine universumi näilise peenhäälestatuse seletamiseks on näide [[õnnemängija eksituse pöördeksitus]]est.<ref> Philip Goff, Our Improbable Existence Is No Evidence for a Multiverse. – ''Scientific American''.</ref> Stoeger, Ellis ja Kircher<ref>W. R. Stoeger, G. F. R. Ellis, U. Kirchner. Multiverses and Cosmology: Philosophical Issues, 2006, ptk 7. [https://arxiv.org/pdf/astro-ph/0407329 Täistekst.]</ref> märgivad, et tõelise multiversumiteooria puhul "on universumid siis täiesti eraldatud ja mitte miski, mis toimub ühes neist, ei ole põhjuslikus seoses sellega, mis toimub mõnes teises. Selline igasuguse põhjusliku seose puudumine niisugustes multiversumites jätab need tegelikult ilma igasugusest võimalusest saada teaduslikku toetust." 2020. aasta mais väitis [[Ethan Siegel]] ühes Forbesi blogipostituses, et praegu olemasolevate teaduslike tõendite poolest peavad paralleeluniversumid esialgu jääma ulmekirjanduse unistuseks.<ref>[https://www.forbes.com/sites/startswithabang/2020/05/22/ask-ethan-have-we-finally-found-evidence-for-a-parallel-universe/ Ask Ethan: Have We Finally Found Evidence For A Parallel Universe?], forbes.com, 22.5.2020.</ref> Ka [[Scientific American]]i kaastööline [[John Horgan]] kritiseerib multiversumi ideed, väites, et see on "teadusele kahjulik." Teadlased ei peaks tema arvates aega raiskama mittetestitavatele fantaasiatele ja tegelema kasulike asjadega.<ref>[https://www.scientificamerican.com/blog/cross-check/multiverse-theories-are-bad-for-science/ Multiverse Theories Are Bad for Science], scientificamerican.com, 25.11.2019.</ref> == Tüübid == [[Max Tegmark]] ja [[Brian Greene]] on töötanud välja multiversumite neid moodustavate universumite teoreetiliste tüüpide klassifikatsiooniskeemid. === Max Tegmarki neli taset === [[Max Tegmark]] on esitanud [[vaadeldav universum|vaadeldavast universumist]] väljapoole jäävate universumite taksonoomia. Tegmarki klassifikatsiooni neli taset on paigutatud nii, et järgnevaid tasemeid saab mõista eelnevaid tasemeid hõlmavate ja laiendavatena. Need on lühidalt kirjeldatud allpool.<ref name="TegmarkPUstaple">Max Tegmark. Parallel Universes. – ''Scientific American'', 2003. 288 (5): 40–51. [https://arxiv.org/pdf/astro-ph/0302131 Täistekst.]</ref> ==== Tase I: meie universumi laiendus ==== [[Kosmiline inflatsioon|Kosmilise inflatsiooni]] teooria ennustus on lõpmatu [[ergoodiline universum]], mis on lõpmatu ja peab seetõttu sisaldama [[Hubble'i sfäär]]e, kus realiseeruvad kõik algtingimused. Seega sisaldab lõpmatu universum lõpmata palju Hubble'i sfääre, milles kõik [[füüsikaseadus]]ed ja [[füüsikakonstant|füüsikakonstandid]] on samad. Niisuguste konfiguratsioonide poolest, nagu näiteks [[aine (füüsika)|aine]] jaotus, erineb enamik neist meie Hubble'i sfäärist. Et aga neid on lõpmata palju ja need on kaugel [[kosmoloogiline horisont|kosmoloogilise horisondi]] taga, tekivad lõpuks Hubble’i sfäärid, mille konfiguratsioonid on sarnased või isegi identsed. Tegmarki hinnangul peaks meie omaga identne sfäär asuma umbes 10<sup>10<sup>115</sup></sup> (vt [[kahekordne eksponentfunktsioon|kahekordne eksponentfunktsioon]]) m kaugusel.<ref name="TegmarkPUstaple" /> Lõpmatu ruumi korral oleks universumis lõpmata palju meie omaga identseid Hubble'i sfääre.<ref name="TegmarkPUstaple" /> See järeldub otseselt [[kosmoloogiline printsiip|kosmoloogilisest printsiibist]], milles eeldatakse, et meie Hubble'i sfäär ei ole eriline ega ainulaadne. ==== Tase II: Teistsuguste füüsikakonstantidega universumid ==== [[Kaootilise inflatsiooni teooria]]s, mis on [[kosmiline inflatsioon|Kosmilise inflatsiooni]] teooria variatsioon, multiversum ehk kogu kosmos laieneb pidevalt ja jääb igavesti laienema,<ref>''[[How the Universe Works]]'', 3. hooaeg, osa "First Second of the Big Bang", 2014, [[Science Channel]].</ref> kuid mõned piirkonnad lõpetavad laienemise ja moodustavad eraldatud mullikesi (nagu gaasimullid kerkivas leivas). Sellised mullikesed on embrüonaalsed I taseme multiversumid. Eri mullides võivad toimuda erinevad [[spontaanne sümmeetriarikkumine|spontaansed sümmeetriarikkumised]], mille tagajärjel kujunevad erinevad omadused, näiteks erinevad füüsikakonstandid. <ref name="TegmarkPUstaple"/> II tasemele kuuluvad ka [[John Archibald Wheeler]]i ostsilleeriva universumi teooria ([[tsükliline mudel]]) ja [[Lee Smolin]]i viljakate universumite teooria ([[kosmoloogiline looduslik valik]]). {{Pooleli|aasta=2026|kuu=veebruar}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Füüsika]] [[Kategooria:Metafüüsika]] idyuvrbj38jl7a7javkzbrupd6eco65 Ithaka 0 9782 7217545 6586257 2026-08-18T21:22:48Z Andres 5 7217545 wikitext text/x-wiki {{asendikaart|Kreeka|lat=38.367|long=20.7188|loodus=1|seletus=Asukoht Kreekas}} [[Pilt:GR_Ithaca.PNG|pisi|Asend Kreekas]] [[Pilt:North_ithaca.jpg|pisi|Vaade Ithaka põhjaosale]] [[Pilt:Μενίρ Ιθάκη.jpg|pisi|[[Menhir]]ilaadne geoloogiline nähtus [[Anogí]] Ithaka saarel]] '''Ithaka''' (kreeka keeles Ιθάκη (''Itháki'') või Θιάκι (''Thiáki'')<ref>[https://www.kefaloniapress.gr/tourismos/article/301427/to-thiaki-ypodechetai-toys-episkeptes-toy-kalokairioy-ti-lene-estiatores-gia-ti-fetini-sezon/ Το Θιάκι υποδέχεται τους επισκέπτες του καλοκαιριού – Τι λένε εστιάτορες για τη φετινή σεζον], kefaloniapress.gr, 26.7.2020</ref> on saar [[Kreeka]]s [[Joonia saared|Joonia saarestik]]us [[Lefkáda saar]]est lõunas ja [[Kefaloniá]] saarest kirdes. Viimasest on ta eraldatud [[Ithaka väin]]aga. Saare keskasula on [[Vathý]]. Ithaka on pikliku kujuga saar, mille pindala on 96 km² ja rahvaarv [[2021. aasta Kreeka rahvaloendus]]e andmetel 2862 (2011. aasta Kreeka rahvaloenduse andmetel 3231). Saare kõrgeim punkt on [[Niríto Óros]] (806 m). Saar kuulub [[Joonia saarte piirkond]]a [[Ithaka piirkonnaüksus]]esse [[Ithaka vald]]a. Kuni 2011. aastani moodustas Ithaka koos mitme väiksema saarega [[Ithaka eparhia]], mis kuulus [[Kefallinía maakond]]. Alates 2011. aastast, [[Kallikratese programm]]i rakendamisega, moodustab see eraldi [[piirkonnaüksus]]e. Vastavalt programmi artikli 1 § 2.25.B sätetele [[Ithaka vald|Ithaka valla]] osas muudatusi ei tehtud. Ithakal on igapäevane laevaühendus [[Kefaloniá]] saare, [[Lefkáda saar]]ega, [[Pátra]] linna ja [[Astakós]]i linnaga. Saarel on kaks sadamat – [[Vathý]] ja [[Aetós]] ehk [[Píso Aetós]]. Mõlemal on Kefaloniá saare sadama [[Sámi]] kaudu ühendus Pátraga. Píso Aetósil on ühendus ka [[Fiskárdo]]ga Kefaloniá saarel, [[Vasilikí]] Lefkáda saarel ja Astakósiga. Laevaühendus on ka [[Fríkes]]est Fiskárdoga ning Vasilikí ja [[Nydrí]]ga Lefkáda saarel. See koosneb varasemast [[Vathý kommuun]]ist) ja seitsmest mägisest või mereäärsest vallaosast. Vathý on maaliline linn, mille omapärane laht ümbritseb [[Lazaréto]] väikesaart ja selle kahte Veneetsia-aegset kindlust. Suvise kõrghooaja kuudel rahvaarv enam kui kahekordistub. Saare nime on seostatud [[Ithakos]]ega, keda mütoloogias peetakse saare esimeseks elanikuks. Ta oli [[Pterelaos]]e poeg ning [[Polyktor]]i ja [[Neritos]]e vend või teise pärimuse järgi [[Poseidon]]i ja [[Amphimele]] poeg. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=august}} ==Välislingid== *[https://ithaki.gr/ Ithaka valla koduleht] {{koord|type=isle|dim=20000}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Joonia saarte saared]] [[Kategooria:Joonia saarte piirkond]] g7wj1nw750pi81nzzdza1ygjmrs9vln 7217605 7217545 2026-08-19T00:58:57Z Andres 5 7217605 wikitext text/x-wiki {{asendikaart|Kreeka|lat=38.367|long=20.7188|loodus=1|seletus=Asukoht Kreekas}} [[Pilt:GR_Ithaca.PNG|pisi|Asend Kreekas]] [[Pilt:North_ithaca.jpg|pisi|Vaade Ithaka põhjaosale]] [[Pilt:Μενίρ Ιθάκη.jpg|pisi|[[Menhir]]ilaadne geoloogiline nähtus [[Anogí]] Ithaka saarel]] '''Ithaka''' (kreeka keeles Ιθάκη (''Itháki'') või Θιάκι (''Thiáki''), <ref>[https://www.kefaloniapress.gr/tourismos/article/301427/to-thiaki-ypodechetai-toys-episkeptes-toy-kalokairioy-ti-lene-estiatores-gia-ti-fetini-sezon/ Το Θιάκι υποδέχεται τους επισκέπτες του καλοκαιριού – Τι λένε εστιάτορες για τη φετινή σεζον], kefaloniapress.gr, 26.7.2020</ref> vanakreeka keeles Ἰθάκη (Ithake)) on saar [[Kreeka]]s [[Joonia saared|Joonia saarestik]]us [[Lefkáda saar]]est lõunas ja [[Kefaloniá]] saarest kirdes. Viimasest on ta eraldatud [[Ithaka väin]]aga. Saare keskasula on [[Vathý]]. Ithaka on pikliku kujuga saar, mille pindala on 96 km² ja rahvaarv [[2021. aasta Kreeka rahvaloendus]]e andmetel 2862 ([[2011. aasta Kreeka rahvaloendus]]e andmetel 3231). Saare kõrgeim punkt on [[Niríto Óros]] (806 m). Saar kuulub [[Joonia saarte piirkond]]a [[Ithaka piirkonnaüksus]]esse [[Ithaka vald]]a. Kuni 2011. aastani moodustas Ithaka koos mitme väiksema saarega [[Ithaka eparhia]], mis kuulus [[Kefallinía maakond]]. Alates 2011. aastast, [[Kallikratese programm]]i rakendamisega, moodustab see eraldi [[piirkonnaüksus]]e. Vastavalt programmi artikli 1 § 2.25.B sätetele [[Ithaka vald|Ithaka valla]] osas muudatusi ei tehtud. Enne Kapodistriase programmi (1997/1999) olid Ithaka valla asemel [[Vathý kommuun]], [[Anogí kommuun]], [[Exogí kommuun]], [[Kióni kommuun]], [[Lefkí kommuun]], [[Perachóri kommuun]], [[Platrithiási kommuun]] ja [[Stavrósi kommuun]]. Ithakal on igapäevane laevaühendus [[Kefaloniá]] saare, [[Lefkáda saar]]ega, [[Pátra]] linna ja [[Astakós]]i linnaga. Saarel on kaks sadamat – [[Vathý]] ja [[Aetós]] ehk [[Píso Aetós]]. Mõlemal on Kefaloniá saare sadama [[Sámi]] kaudu ühendus Pátraga. Píso Aetósil on ühendus ka [[Fiskárdo]]ga Kefaloniá saarel, [[Vasilikí]] Lefkáda saarel ja Astakósiga. Laevaühendus on ka [[Fríkes]]est Fiskárdoga ning Vasilikí ja [[Nydrí]]ga Lefkáda saarel. Vathý on maaliline linn, mille omapärane sadam ([[Vathý laht]]) ümbritseb [[Lazaréto]] väikesaart, kus asub 1668. aastal ehitatud Päästja Kristuse Muutmise kabel. Sadama sissepääsu valvab [[Loútsa küngas|Loútsa künkal]] kindlustus, mille rajasid 1807. aastal prantslased. Suvise kõrghooaja kuudel rahvaarv enam kui kahekordistub. Saare nime on seostatud [[Ithakos]]ega, keda mütoloogias peetakse saare esimeseks elanikuks. Ta oli [[Pterelaos]]e poeg ning [[Polyktor]]i ja [[Neritos]]e vend<ref>[[Eustathios]], [[Hesychios]], Homerose [[Odüsseia]] XVII.207.</ref> või teise pärimuse järgi [[Poseidon]]i ja [[Amphimele]] poeg. Nime seostakse ka sõnadega ἰθύς (''ithys'') 'sirge' (kui nimi tuleb sellest juurest, on saar nime saanud pikliku kuju järgi) ja ἰθή (''ithē'') 'rõõmsameelne'. ==Välislingid== *[https://ithaki.gr/ Ithaka valla koduleht] {{koord|type=isle|dim=20000}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Joonia saarte saared]] [[Kategooria:Joonia saarte piirkond]] 5jqtqtxh6yo3hk3nw3tax34o87jrccw 7217621 7217605 2026-08-19T02:21:18Z Kruusamägi 1530 7217621 wikitext text/x-wiki {{asendikaart|Kreeka|lat=38.367|long=20.7188|loodus=1|seletus=Asukoht Kreekas}} [[Pilt:GR_Ithaca.PNG|pisi|Asend Kreekas]] [[Pilt:North_ithaca.jpg|pisi|Vaade Ithaka põhjaosale]] [[Pilt:Μενίρ Ιθάκη.jpg|pisi|[[Menhir]]ilaadne geoloogiline nähtus [[Anogí]] Ithaka saarel]] '''Ithaka''' (kreeka keeles Ιθάκη (''Itháki'') või Θιάκι (''Thiáki''),<ref>[https://www.kefaloniapress.gr/tourismos/article/301427/to-thiaki-ypodechetai-toys-episkeptes-toy-kalokairioy-ti-lene-estiatores-gia-ti-fetini-sezon/ Το Θιάκι υποδέχεται τους επισκέπτες του καλοκαιριού – Τι λένε εστιάτορες για τη φετινή σεζον], kefaloniapress.gr, 26.7.2020</ref> vanakreeka keeles Ἰθάκη (Ithake)) on saar [[Kreeka]]s [[Joonia saared|Joonia saarestik]]us [[Lefkáda saar]]est lõunas ja [[Kefaloniá]] saarest kirdes. Viimasest on ta eraldatud [[Ithaka väin]]aga. Saare keskasula on [[Vathý]]. Ithaka on pikliku kujuga saar, mille pindala on 96 km² ja rahvaarv [[2021. aasta Kreeka rahvaloendus]]e andmetel 2862 ([[2011. aasta Kreeka rahvaloendus]]e andmetel 3231). Saare kõrgeim punkt on [[Niríto Óros]] (806 m). Saar kuulub [[Joonia saarte piirkond]]a [[Ithaka piirkonnaüksus]]esse [[Ithaka vald]]a. Kuni 2011. aastani moodustas Ithaka koos mitme väiksema saarega [[Ithaka eparhia]], mis kuulus [[Kefallinía maakond]]. Alates 2011. aastast, [[Kallikratese programm]]i rakendamisega, moodustab see eraldi [[piirkonnaüksus]]e. Vastavalt programmi artikli 1 § 2.25.B sätetele [[Ithaka vald|Ithaka valla]] osas muudatusi ei tehtud. Enne Kapodistriase programmi (1997/1999) olid Ithaka valla asemel [[Vathý kommuun]], [[Anogí kommuun]], [[Exogí kommuun]], [[Kióni kommuun]], [[Lefkí kommuun]], [[Perachóri kommuun]], [[Platrithiási kommuun]] ja [[Stavrósi kommuun]]. Ithakal on igapäevane laevaühendus [[Kefaloniá]] saare, [[Lefkáda saar]]ega, [[Pátra]] linna ja [[Astakós]]i linnaga. Saarel on kaks sadamat – [[Vathý]] ja [[Aetós]] ehk [[Píso Aetós]]. Mõlemal on Kefaloniá saare sadama [[Sámi]] kaudu ühendus Pátraga. Píso Aetósil on ühendus ka [[Fiskárdo]]ga Kefaloniá saarel, [[Vasilikí]] Lefkáda saarel ja Astakósiga. Laevaühendus on ka [[Fríkes]]est Fiskárdoga ning Vasilikí ja [[Nydrí]]ga Lefkáda saarel. Vathý on maaliline linn, mille omapärane sadam ([[Vathý laht]]) ümbritseb [[Lazaréto]] väikesaart, kus asub 1668. aastal ehitatud Päästja Kristuse Muutmise kabel. Sadama sissepääsu valvab [[Loútsa küngas|Loútsa künkal]] kindlustus, mille rajasid 1807. aastal prantslased. Suvise kõrghooaja kuudel rahvaarv enam kui kahekordistub. Saare nime on seostatud [[Ithakos]]ega, keda mütoloogias peetakse saare esimeseks elanikuks. Ta oli [[Pterelaos]]e poeg ning [[Polyktor]]i ja [[Neritos]]e vend<ref>[[Eustathios]], [[Hesychios]], Homerose [[Odüsseia]] XVII.207.</ref> või teise pärimuse järgi [[Poseidon]]i ja [[Amphimele]] poeg. Nime seostakse ka sõnadega ἰθύς (''ithys'') 'sirge' (kui nimi tuleb sellest juurest, on saar nime saanud pikliku kuju järgi) ja ἰθή (''ithē'') 'rõõmsameelne'. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://ithaki.gr/ Ithaka valla koduleht] {{koord|type=isle|dim=20000}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Joonia saarte saared]] [[Kategooria:Joonia saarte piirkond]] m7lptd2jbgili7zjtium921lhq4qq5o 7217784 7217621 2026-08-19T09:28:26Z Andres 5 7217784 wikitext text/x-wiki {{asendikaart|Kreeka|lat=38.367|long=20.7188|loodus=1|seletus=Asukoht Kreekas}} [[Pilt:GR_Ithaca.PNG|pisi|Asend Kreekas]] [[Pilt:North_ithaca.jpg|pisi|Vaade Ithaka põhjaosale]] [[Pilt:Μενίρ Ιθάκη.jpg|pisi|[[Menhir]]ilaadne geoloogiline nähtus [[Anogí]] Ithaka saarel]] '''Ithaka''' (kreeka keeles Ιθάκη (''Itháki'') või Θιάκι (''Thiáki''),<ref>[https://www.kefaloniapress.gr/tourismos/article/301427/to-thiaki-ypodechetai-toys-episkeptes-toy-kalokairioy-ti-lene-estiatores-gia-ti-fetini-sezon/ Το Θιάκι υποδέχεται τους επισκέπτες του καλοκαιριού – Τι λένε εστιάτορες για τη φετινή σεζον], kefaloniapress.gr, 26.7.2020</ref> vanakreeka keeles Ἰθάκη (Ithake)) on saar [[Kreeka]]s [[Joonia saared|Joonia saarestik]]us [[Lefkáda saar]]est lõunas ja [[Kefaloniá]] saarest kirdes. Viimasest on ta eraldatud [[Ithaka väin]]aga. Saare keskasula on [[Vathý]]. Ithaka on pikliku kujuga saar, mille pindala on 96 km² ja rahvaarv [[2021. aasta Kreeka rahvaloendus]]e andmetel 2862 ([[2011. aasta Kreeka rahvaloendus]]e andmetel 3231). Saare kõrgeim punkt on [[Niríto Óros]] (806 m). Saar kuulub [[Joonia saarte piirkond]]a [[Ithaka piirkonnaüksus]]esse [[Ithaka vald]]a. Kuni 2011. aastani moodustas Ithaka koos mitme väiksema saarega [[Ithaka eparhia]], mis kuulus [[Kefallinía maakond]]. Alates 2011. aastast, [[Kallikratese programm]]i rakendamisega, moodustab see eraldi [[piirkonnaüksus]]e. Vastavalt programmi artikli 1 § 2.25.B sätetele [[Ithaka vald|Ithaka valla]] osas muudatusi ei tehtud. Enne Kapodistriase programmi (1997/1999) olid Ithaka valla asemel [[Vathý kommuun]], [[Anogí kommuun]], [[Exogí kommuun]], [[Kióni kommuun]], [[Lefkí kommuun]], [[Perachóri kommuun]], [[Platrithiási kommuun]] ja [[Stavrósi kommuun]]. Ithakal on igapäevane laevaühendus [[Kefaloniá]] saare, [[Lefkáda saar]]ega, [[Pátra]] linna ja [[Astakós]]i linnaga. Saarel on kaks sadamat – [[Vathý]] ja [[Aetós]] ehk [[Píso Aetós]]. Mõlemal on Kefaloniá saare sadama [[Sámi]] kaudu ühendus Pátraga. Píso Aetósil on ühendus ka [[Fiskárdo]]ga Kefaloniá saarel, [[Vasilikí]] Lefkáda saarel ja Astakósiga. Laevaühendus on ka [[Fríkes]]est Fiskárdoga ning Vasilikí ja [[Nydrí]]ga Lefkáda saarel. Vathý on maaliline linn, mille omapärane sadam ([[Vathý laht]]) ümbritseb [[Lazaréto]] väikesaart, kus asub 1668. aastal ehitatud Päästja Kristuse Muutmise kabel. Sadama sissepääsu valvab [[Loútsa küngas|Loútsa künkal]] kindlustus, mille rajasid 1807. aastal prantslased. Suvise kõrghooaja kuudel rahvaarv enam kui kahekordistub. Saare nime on seostatud [[Ithakos]]ega, keda mütoloogias peetakse saare esimeseks elanikuks. Ta oli [[Pterelaos]]e poeg ning [[Polyktor]]i ja [[Neritos]]e vend<ref>[[Eustathios]], [[Hesychios]], Homerose [[Odüsseia]] XVII.207.</ref> või teise pärimuse järgi [[Poseidon]]i ja [[Amphimele]] poeg. Nime seostakse ka sõnadega ἰθύς (''ithys'') 'sirge' (kui nimi tuleb sellest juurest, on saar nime saanud pikliku kuju järgi) ja ἰθή (''ithē'') 'rõõmsameelne'. Vathý ning [[Anogí]], [[Stavrós]]i ja [[Kióni]] asula on tunnistatud [[traditsiooniline asula|traditsioonilisteks asulateks]], kogu saar aga [[erilise loodusliku iluga maastik]]uks. Ithaka idarannik on tugevalt liigestatud, seal on palju [[laht]]esid ja [[neem]]i. Saare põhjapoolseim punkt on [[Mélissa neem]], lõunapoolseim [[Ágios Andréase neem]]. Nende vahele jäävad [[Fríkese abajas]], [[Mavronási neem]], [[Ágios Elíase neem]], [[Mólose laht]], [[Schoínose neem]] ja veel mitu neeme. Rannajoone kogupikkus on 101 km. Saarel asuvad mäetipud [[Niríto Oros]] ehk [[Níritos]]e mägi ehk [[Neritos]]e mägi (806 m) ja [[Merovígli]] (669 m). Saarel on erakordselt kauneid randu, näiteks [[Gidáki rand]]. Saarele on iseloomulikud viljatud mullad ja [[veepuudus]], mis takistavad [[põllumajandus]]e arengut. Saare majandus tugineb peamiselt [[turism]]ile ja merendusele. Saare nimi on tuntud juba antiikajast, sest seda mainitakse "[[Odüsseia]]s". Asjatundjate üldine arvamus samastab tänapäeva Ithaka [[Homeros]]e Ithakaga. "Odüsseias" kirjeldatud topograafia erinevusi tänapäeva saarest on seletatud kas sellega, et poeet ei tundnud saare topograafiat, või "poeetilise vabadusega". == Ajalugu == === Esiaeg === [[Fail:Odysseus_-01.jpg|pisi|[[Odysseus]]e kujutis Ithaka mündil, umbes 3.–2. sajand eKr]] Ithakalt on leitud inimtegevuse jälgi juba [[noorem paleoliitikum|nooremast paleoliitikumist]] ja [[mesoliitikum]]ist. Püsivam [[neoliitikum]]iaegne asustus on teada hiljemalt 5.–4. aastatuhandest eKr. 1930ndatel uurimisasutuse [[British School at Athens]] korraldatud kaevamistel avastati [[Pilikáta]]s [[varajane Hellase periood|varajase Hellase perioodi]] asula jäänused, sealhulgas kindlustusmüür, hoonete jäänused ja keraamikat. Leiud annavad tunnistust asustusest hiljemalt alates 3. aastatuhandest eKr. Asustus jätkus ka [[Mükeene ajajärk|Mükeene ajajärgul]]. Pilikátat on arheoloogilises uurimustöös peetud üheks võimalikuks Homerose Odysseuse palee asukohaks. [[Mükeene tsivilisatsioon|Mükeene ajajärgul]] (umbes 1600–1100 eKr) kujunes Ithaki kultuuriline areng märkimisväärseks. Saarel on sellest ajast rohkesti arheoloogilisi jälgi. Ithaka arheoloogilised leiud pärinevad Mükeene ajajärgust ja sellele järgnenud [[protogeomeetriline periood|protogeomeetrilisest perioodist]]. Ithaka eripära Joonia saarte seas on nende perioodide leidude rohkus. 2025. aastal avaldas [[Kreeka kultuuriministeerium]] uusi tulemusi [[Ioánnina Ülikool]]i uurimisprogrammist, mida juhib ([[Giánnos G. Lólos]]) ja milles osaleb olulise panusega arheoloog Christína Marampéa. Programm tegeleb aastatel 1994–2011 [[Ágios Athanásios – Homerose kool|Ágios Athanásioses – Homerose koolis]] (Άγιος Αθανάσιος–Σχολή Ομήρου) toimunud süstemaatiliste kaevamiste leidude uurimise ja dokumenteerimisega. [[Exogí]] idapoolsetel jalamil paikneva [[Homerose kooli]] (Σχολή Ομήρου) leiukoha vanimad inimtegevuse jäljed pärinevad [[hilisneoliitikum]]ist, 5. ja 4. aastatuhande vahetusest eKr. Leidude seas on mitukümmend tulekivist tööriista ning mitusada keraamikakildu. Pronksiajast on seni leitud umbes 30 eri anumast pärinevaid katkeid, mis pärinevad 14. sajandi lõpust ja 13. sajandist eKr. Leiukoha hilisema ajaloo seisukohalt on eriti olulised hellenistliku ja varajase Rooma ajajärgu leiud. Tuhandete katusekivide hulgast on tuvastatud 14 templiga katusekivi, millel on kreeka- ja ladinakeelsed sissekirjutused. Nende seas on kaks uut Odysseuse nime sisaldavat teksti: ühel katusekivil on nimi ΟΔΥΣΣΕΟΣ (omastavas) ja teisel tõenäoliselt [[daativ]]is (ΟΔΥΣΣΕΙ). Need leiud lisanduvad varem teada olnud sissekirjutusele ΕΥΧΗΝ ΟΔΥΣΣΕΙ 'palvet Odysseusele', mis on leitud [[Loízose koobas|Loízose koopast]] ja on samuti seotud Odysseuse kultusega. Nende ja varasemate leidude põhjal samastas Kreeka kultuuriministeerium leiukoha hellenistliku monumentaalkompleksi kindlalt Ithaka [[Odysseion]]iga (Οδύσσειον), Odysseusele pühendatud kultusepaigaga ([[heroon]]iga). Odysseionit ja sellega seotud mänge [[odüsseiad|odüsseiasid]] (Οδύσσεια), mainitakse umbes 207. aastast eKr pärinevas Ithaka rahvakoosoleku määruses, mis leiti Väike-Aasiast [[Magnesia]]st. Uued leiud annavad seega otseseid arheoloogilisi ja epigraafilisi tõendeid selle kohta, et hellenismiajal ja varajasel Rooma ajal Odysseust Ithakal austati.<ref>[https://www.culture.gov.gr/el/Information/SitePages/view.aspx?nID=5360&utm Το Οδύσσειον της Ιθάκης], Kreeka kultuurimisteerium, culture.gov.gr, 9.6.2025</ref> Odysseusega seotud suulised pärimused kujutavad Ithakat suure riigi keskusena [[Joonia meri|Joonia merel]] ja ithakalasi silmapaistvate meresõitjatena. [[Homeros]]e eeposed "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]". sisaldavad Ithaka kohta arvukalt andmeid, mida on seostatud Mükeene ajajärgu ühiskonna ja kultuuriga. Eeposed kujunesid suulise pärimuse põhjal ja pandi kirjalikku vormi tõenäoliselt 8. sajandil eKr. Müütilist kangelast [[Odysseus]]t kujutatakse Ithaka kuningana. Eeposed sisaldavad kirjeldusi elanike eluviisist ja tavadest, kuid nende põhjal ei saa otseselt järeldada, et kirjeldatud sündmused või tegelased kuulusid ajaloolisse Mükeene ajajärku.<ref>John Vella. Homer's Ogygia: An Imaginary or a Historiography? – ''ATINER Conference Paper Series'', No. MDT2016-2007, 2016. [https://www.atiner.gr/papers/MDT2016-2007.pdf?utm Täistekst.] </ref> Seda, kas Ithaka on sama mis Homerose eepostes kirjeldatud Ithaka, on käsitletud pikka aega ja selle üle on on arheoloogid ja ajaloolased palju vaielnud. Küsimuses tuleb eristada kahte aspekti. Esiteks, kas nimi Ithaka on antiikajast tänapäevani käinud samale saare kohta. Selle kasuks räägivad muu hulgas tänapäeva Ithakalt leitud antiikaegsed mündid, millel on pealdis "ΙΘΑΚΩΝ" ja Odysseuse kujutis. Teiseks, kas Homerose eepostes esitatud Ithaka topograafiline kirjeldus vastab tänapäeva saarele. Mitmed kirjeldused, näiteks saare nimetamine madalaks ja selle paiknemine teiste saarte ja mandri suhtes, ei sobi tänapäeva Ithaka geograafiaga. Seda on seletatud näiteks poeedi ebatäpse topograafiakirjeldusega või võimalusega, et suuline pärimus ühendas eri saarte tunnuseid. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://ithaki.gr/ Ithaka valla koduleht] {{koord|type=isle|dim=20000}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Joonia saarte saared]] [[Kategooria:Joonia saarte piirkond]] 8t5ehji0pjrnrepb4kro3le5zka60oa 7217826 7217784 2026-08-19T10:08:35Z Kruusamägi 1530 7217826 wikitext text/x-wiki {{asendikaart|Kreeka|lat=38.367|long=20.7188|loodus=1|seletus=Asukoht Kreekas}} [[Pilt:GR_Ithaca.PNG|pisi|Asend Kreekas]] [[Pilt:North_ithaca.jpg|pisi|Vaade Ithaka põhjaosale]] [[Pilt:Μενίρ Ιθάκη.jpg|pisi|[[Menhir]]ilaadne geoloogiline nähtus [[Anogí]] Ithaka saarel]] '''Ithaka''' (kreeka keeles Ιθάκη (''Itháki'') või Θιάκι (''Thiáki''),<ref>[https://www.kefaloniapress.gr/tourismos/article/301427/to-thiaki-ypodechetai-toys-episkeptes-toy-kalokairioy-ti-lene-estiatores-gia-ti-fetini-sezon/ Το Θιάκι υποδέχεται τους επισκέπτες του καλοκαιριού – Τι λένε εστιάτορες για τη φετινή σεζον], kefaloniapress.gr, 26.7.2020</ref> vanakreeka keeles Ἰθάκη (Ithake)) on saar [[Kreeka]]s [[Joonia saared|Joonia saarestik]]us [[Lefkáda saar]]est lõunas ja [[Kefaloniá]] saarest kirdes. Viimasest on ta eraldatud [[Ithaka väin]]aga. Saare keskasula on [[Vathý]]. Ithaka on pikliku kujuga saar, mille pindala on 96 km² ja rahvaarv [[2021. aasta Kreeka rahvaloendus]]e andmetel 2862 ([[2011. aasta Kreeka rahvaloendus]]e andmetel 3231). Saare kõrgeim punkt on [[Niríto Óros]] (806 m). Saar kuulub [[Joonia saarte piirkond]]a [[Ithaka piirkonnaüksus]]esse [[Ithaka vald]]a. Kuni 2011. aastani moodustas Ithaka koos mitme väiksema saarega [[Ithaka eparhia]], mis kuulus [[Kefallinía maakond]]. Alates 2011. aastast, [[Kallikratese programm]]i rakendamisega, moodustab see eraldi [[piirkonnaüksus]]e. Vastavalt programmi artikli 1 § 2.25.B sätetele [[Ithaka vald|Ithaka valla]] osas muudatusi ei tehtud. Enne Kapodistriase programmi (1997/1999) olid Ithaka valla asemel [[Vathý kommuun]], [[Anogí kommuun]], [[Exogí kommuun]], [[Kióni kommuun]], [[Lefkí kommuun]], [[Perachóri kommuun]], [[Platrithiási kommuun]] ja [[Stavrósi kommuun]]. Ithakal on igapäevane laevaühendus [[Kefaloniá]] saare, [[Lefkáda saar]]ega, [[Pátra]] linna ja [[Astakós]]i linnaga. Saarel on kaks sadamat – [[Vathý]] ja [[Aetós]] ehk [[Píso Aetós]]. Mõlemal on Kefaloniá saare sadama [[Sámi]] kaudu ühendus Pátraga. Píso Aetósil on ühendus ka [[Fiskárdo]]ga Kefaloniá saarel, [[Vasilikí]] Lefkáda saarel ja Astakósiga. Laevaühendus on ka [[Fríkes]]est Fiskárdoga ning Vasilikí ja [[Nydrí]]ga Lefkáda saarel. Vathý on maaliline linn, mille omapärane sadam ([[Vathý laht]]) ümbritseb [[Lazaréto]] väikesaart, kus asub 1668. aastal ehitatud Päästja Kristuse Muutmise kabel. Sadama sissepääsu valvab [[Loútsa küngas|Loútsa künkal]] kindlustus, mille rajasid 1807. aastal prantslased. Suvise kõrghooaja kuudel rahvaarv enam kui kahekordistub. Saare nime on seostatud [[Ithakos]]ega, keda mütoloogias peetakse saare esimeseks elanikuks. Ta oli [[Pterelaos]]e poeg ning [[Polyktor]]i ja [[Neritos]]e vend<ref>[[Eustathios]], [[Hesychios]], Homerose [[Odüsseia]] XVII.207.</ref> või teise pärimuse järgi [[Poseidon]]i ja [[Amphimele]] poeg. Nime seostakse ka sõnadega ἰθύς (''ithys'') 'sirge' (kui nimi tuleb sellest juurest, on saar nime saanud pikliku kuju järgi) ja ἰθή (''ithē'') 'rõõmsameelne'. Vathý ning [[Anogí]], [[Stavrós]]i ja [[Kióni]] asula on tunnistatud [[traditsiooniline asula|traditsioonilisteks asulateks]], kogu saar aga [[erilise loodusliku iluga maastik]]uks. Ithaka idarannik on tugevalt liigestatud, seal on palju [[laht]]esid ja [[neem]]i. Saare põhjapoolseim punkt on [[Mélissa neem]], lõunapoolseim [[Ágios Andréase neem]]. Nende vahele jäävad [[Fríkese abajas]], [[Mavronási neem]], [[Ágios Elíase neem]], [[Mólose laht]], [[Schoínose neem]] ja veel mitu neeme. Rannajoone kogupikkus on 101 km. Saarel asuvad mäetipud [[Niríto Oros]] ehk [[Níritos]]e mägi ehk [[Neritos]]e mägi (806 m) ja [[Merovígli]] (669 m). Saarel on erakordselt kauneid randu, näiteks [[Gidáki rand]]. Saarele on iseloomulikud viljatud mullad ja [[veepuudus]], mis takistavad [[põllumajandus]]e arengut. Saare majandus tugineb peamiselt [[turism]]ile ja merendusele. Saare nimi on tuntud juba antiikajast, sest seda mainitakse "[[Odüsseia]]s". Asjatundjate üldine arvamus samastab tänapäeva Ithaka [[Homeros]]e Ithakaga. "Odüsseias" kirjeldatud topograafia erinevusi tänapäeva saarest on seletatud kas sellega, et poeet ei tundnud saare topograafiat, või "poeetilise vabadusega". == Ajalugu == === Esiaeg === [[Fail:Odysseus_-01.jpg|pisi|[[Odysseus]]e kujutis Ithaka mündil, umbes 3.–2. sajand eKr]] Ithakalt on leitud inimtegevuse jälgi juba [[noorem paleoliitikum|nooremast paleoliitikumist]] ja [[mesoliitikum]]ist. Püsivam [[neoliitikum]]iaegne asustus on teada hiljemalt 5.–4. aastatuhandest eKr. 1930ndatel uurimisasutuse [[British School at Athens]] korraldatud kaevamistel avastati [[Pilikáta]]s [[varajane Hellase periood|varajase Hellase perioodi]] asula jäänused, sealhulgas kindlustusmüür, hoonete jäänused ja keraamikat. Leiud annavad tunnistust asustusest hiljemalt alates 3. aastatuhandest eKr. Asustus jätkus ka [[Mükeene ajajärk|Mükeene ajajärgul]]. Pilikátat on arheoloogilises uurimustöös peetud üheks võimalikuks Homerose Odysseuse palee asukohaks. [[Mükeene tsivilisatsioon|Mükeene ajajärgul]] (umbes 1600–1100 eKr) kujunes Ithaki kultuuriline areng märkimisväärseks. Saarel on sellest ajast rohkesti arheoloogilisi jälgi. Ithaka arheoloogilised leiud pärinevad Mükeene ajajärgust ja sellele järgnenud [[protogeomeetriline periood|protogeomeetrilisest perioodist]]. Ithaka eripära Joonia saarte seas on nende perioodide leidude rohkus. 2025. aastal avaldas [[Kreeka kultuuriministeerium]] uusi tulemusi [[Ioánnina Ülikool]]i uurimisprogrammist, mida juhib ([[Giánnos G. Lólos]]) ja milles osaleb olulise panusega arheoloog Christína Marampéa. Programm tegeleb aastatel 1994–2011 [[Ágios Athanásios – Homerose kool|Ágios Athanásioses – Homerose koolis]] (Άγιος Αθανάσιος–Σχολή Ομήρου) toimunud süstemaatiliste kaevamiste leidude uurimise ja dokumenteerimisega. [[Exogí]] idapoolsetel jalamil paikneva [[Homerose kooli]] (Σχολή Ομήρου) leiukoha vanimad inimtegevuse jäljed pärinevad [[hilisneoliitikum]]ist, 5. ja 4. aastatuhande vahetusest eKr. Leidude seas on mitukümmend tulekivist tööriista ning mitusada keraamikakildu. Pronksiajast on seni leitud umbes 30 eri anumast pärinevaid katkeid, mis pärinevad 14. sajandi lõpust ja 13. sajandist eKr. Leiukoha hilisema ajaloo seisukohalt on eriti olulised hellenistliku ja varajase Rooma ajajärgu leiud. Tuhandete katusekivide hulgast on tuvastatud 14 templiga katusekivi, millel on kreeka- ja ladinakeelsed sissekirjutused. Nende seas on kaks uut Odysseuse nime sisaldavat teksti: ühel katusekivil on nimi ΟΔΥΣΣΕΟΣ (omastavas) ja teisel tõenäoliselt [[daativ]]is (ΟΔΥΣΣΕΙ). Need leiud lisanduvad varem teada olnud sissekirjutusele ΕΥΧΗΝ ΟΔΥΣΣΕΙ 'palvet Odysseusele', mis on leitud [[Loízose koobas|Loízose koopast]] ja on samuti seotud Odysseuse kultusega. Nende ja varasemate leidude põhjal samastas Kreeka kultuuriministeerium leiukoha hellenistliku monumentaalkompleksi kindlalt Ithaka [[Odysseion]]iga (Οδύσσειον), Odysseusele pühendatud kultusepaigaga ([[heroon]]iga). Odysseionit ja sellega seotud mänge [[odüsseiad|odüsseiasid]] (Οδύσσεια), mainitakse umbes 207. aastast eKr pärinevas Ithaka rahvakoosoleku määruses, mis leiti Väike-Aasiast [[Magnesia]]st. Uued leiud annavad seega otseseid arheoloogilisi ja epigraafilisi tõendeid selle kohta, et hellenismiajal ja varajasel Rooma ajal Odysseust Ithakal austati.<ref>[https://www.culture.gov.gr/el/Information/SitePages/view.aspx?nID=5360&utm Το Οδύσσειον της Ιθάκης], Kreeka kultuurimisteerium, culture.gov.gr, 9.6.2025</ref> Odysseusega seotud suulised pärimused kujutavad Ithakat suure riigi keskusena [[Joonia meri|Joonia merel]] ja ithakalasi silmapaistvate meresõitjatena. [[Homeros]]e eeposed "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" sisaldavad Ithaka kohta arvukalt andmeid, mida on seostatud Mükeene ajajärgu ühiskonna ja kultuuriga. Eeposed kujunesid suulise pärimuse põhjal ja pandi kirjalikku vormi tõenäoliselt 8. sajandil eKr. Müütilist kangelast [[Odysseus]]t kujutatakse Ithaka kuningana. Eeposed sisaldavad kirjeldusi elanike eluviisist ja tavadest, kuid nende põhjal ei saa otseselt järeldada, et kirjeldatud sündmused või tegelased kuulusid ajaloolisse Mükeene ajajärku.<ref>John Vella. Homer's Ogygia: An Imaginary or a Historiography? – ''ATINER Conference Paper Series'', No. MDT2016-2007, 2016. [https://www.atiner.gr/papers/MDT2016-2007.pdf?utm Täistekst.] </ref> Seda, kas Ithaka on sama mis Homerose eepostes kirjeldatud Ithaka, on käsitletud pikka aega ja selle üle on on arheoloogid ja ajaloolased palju vaielnud. Küsimuses tuleb eristada kahte aspekti. Esiteks, kas nimi Ithaka on antiikajast tänapäevani käinud samale saare kohta. Selle kasuks räägivad muu hulgas tänapäeva Ithakalt leitud antiikaegsed mündid, millel on pealdis "ΙΘΑΚΩΝ" ja Odysseuse kujutis. Teiseks, kas Homerose eepostes esitatud Ithaka topograafiline kirjeldus vastab tänapäeva saarele. Mitmed kirjeldused, näiteks saare nimetamine madalaks ja selle paiknemine teiste saarte ja mandri suhtes, ei sobi tänapäeva Ithaka geograafiaga. Seda on seletatud näiteks poeedi ebatäpse topograafiakirjeldusega või võimalusega, et suuline pärimus ühendas eri saarte tunnuseid. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://ithaki.gr/ Ithaka valla koduleht] {{koord|type=isle|dim=20000}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Joonia saarte saared]] [[Kategooria:Joonia saarte piirkond]] cc9mak6ipbw8rctoo3ida12xr3qqixa Jalgpallurite loend 0 9804 7217549 7217160 2026-08-18T21:34:30Z Velirand 67997 /* H */ 7217549 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. {{tähed}} ==A== [[Hans Aabech]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Kim Aabech]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Carlos Aalbers]] - [[Mika Aaltonen]] - [[Gert Aandewiel]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Max Aarons]] - [[Kees Aarts]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Liel Abada]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Besart Abdurahimi]] - [[Éric Abidal]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Aleksandrs Abramenko]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Alberto Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Ché Adams]] - [[Tyler Adams]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Karim Adeyemi]] - [[Simon Adingra]] - [[Dominic Adiyiah]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Sergio Agüero]] - [[Ernest Agyiri]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Kassim Aidara]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[David Alaba]] - [[Richard Aland]] - [[Oswaldo Alanís]] - [[Lucas Alario]] - [[Jordi Alba]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Raúl Albiol]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] – [[Toby Alderweireld]] - [[Uota Ale]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]] - [[Pavel Aleksejev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Rejal Alijev]] - [[Rene Aljas]] - [[Teet Allas]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Joe Allen]] - [[Martin Allik]] - [[Rauno Alliku]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] - [[Manuel Almunia]] - [[Kevin Aloe]] - [[Viktor Alonen]] - [[Júnior Alonso]] - [[Marcos Alonso]] - [[Xabier Alonso]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Guido Alvarenga]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Sammy Ameobi]] - [[Shola Ameobi]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Sofyan Amrabat]] - [[Carlo Ancelotti]] - [[Joachim Andersen]] - [[Peter Ankersen]] - [[Chris Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[Benjamin André]] - [[Kirill Andrejev]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Robert Andrich]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Wilker Ángel]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Tambet Anso]] - [[Michail Antonio]] - [[Ilja Antonov]] - [[Houssem Aouar]] - [[Alberto Aquilani]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Eduardo Aranda]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Néstor Araujo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Francisco Arce]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Joe Aribo]] - [[Anton Aristov]] - [[Franco Armani]] - [[Ionel Armean]] - [[Pablo Armero]] - [[Marko Arnautović]] - [[Graham Arnold]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Alan Arruda]] - [[Axel Rodrigues de Arruda]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Artjom Artjunin]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Taavi Azarov]] - [[Márcio Azevedo]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Charlie Austin]] - [[Alen Avdić]] - [[Vlada Avramov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Luke Ayling]] ==B== [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Ryan Babel]] - [[Srđan Babić]] - [[Boban Babunski]] - [[Carlos Bacca]] - [[Irfan Bachdim]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Daniel Bachmann]] - [[Hans Backe]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Richart Báez]] - [[Roberto Baggio]] - [[Karim Bagheri]] - [[Alexander Bah]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Tiémoué Bakayoko]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Michael Ballack]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Abudramae Bamba]] - [[Jonathan Bamba]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Patrick Bamford]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nikita Baranov]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Danilo Barbosa]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Keidi Bare]] - [[Franco Baresi]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Bismarck Barreto Faria]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marco van Basten]] - [[Alessandro Bastoni]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Gabriel Batistuta]] – [[Michy Batshuayi]] - [[Ivans Baturins]] - [[Frank Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Éric Bauthéac]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Patrick Beach]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Alisson Becker]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Zakaria Beglarišvili]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Uwe Bein]] - [[Younès Belhanda]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Jude Bellingham]] - [[Andrea Belotti]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Hatem Ben Arfa]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Wissam Ben Yedder]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Medhi Benatia]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[Darío Benedetto]] - [[László Bénes]] - [[Pierre Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Henning Berg]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Jo Inge Berget]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Giuseppe Bergomi]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Orlando Berrío]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Ryan Bertrand]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Jordan Beyer]] - [[Claudio Biaggio]] - [[Marco Bianchi]] - [[Giulian Biancone]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Slaven Bilić]] - [[Philip Billing]] - [[Matthew Bingley]] - [[Dragiša Binić]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[David Bisconti]] - [[Leonardo Bittencourt]] – [[Birkir Bjarnason]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Álex Blanco]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Miha Blažič]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Daley Blind]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Eduard Blossfeldt]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Bobô]] - [[Frank de Boer]] - [[Niels Bohr]] - [[Dmitri Boiko]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Dante Bonfim Costa Santos]] - [[Zbigniew Boniek]] - [[Giampiero Boniperti]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Dmitrijs Borisovs]] - [[Andrei Borissov]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Rafael Santos Borré]] - [[Marco Borriello]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Mauro Boselli]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Jay Bothroyd]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Mark Bowen]] - [[Dedryck Boyata]] - [[Lucas Boyé]] - [[Jakub Brabec]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Robbie Brady]] - [[Sergei Bragin]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Julian Brandt]] - [[Berle Brant]] - [[David Braz]] - [[Elton Brauer]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Paul Breitner]] - [[Filipp Breitveit]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Jimmy Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Miguel Britos]] - [[Brian Brobbey]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Carl Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Karlo Bručić]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Joe Bryan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Ante Budimir]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Andrei Burcă]] - [[Dan Burn]] - [[Nathan Burns]] - [[Igor Burzanović]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Hans-Jörg Butt]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Daniel Van Buyten]] - [[‎Alo Bärengrub]] ==C== [[Roberto Cabañas]] - [[Willy Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Arthur Cabral]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Jens Cajuste]] - [[Davide Calabria]] - [[Riccardo Calafiori]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Alessandro Cambalhota]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Mauro Camoranesi]] - [[Sol Campbell]] - [[Djalma Campos]] - [[Emre Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Éric Cantona]] - [[Todd Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[Joan Capdevila]] - [[Fabio Capello]] - [[John Carew]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Jamie Carragher]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Santi Cazorla]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Emanuel Cecchini]] - [[Alvin Ceccoli]] - [[Petr Čech]] - [[Yankuba Ceesay]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Pavel Černý]] - [[Murilo Cerqueira]] - [[Franco Cervi]] - [[Nacer Chadli]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Yimmi Chará]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Bobby Charlton]] - [[Edvaldo Oliveira Chaves]] - [[Mateo Chávez]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Ben Chilwell]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Andreas Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Anders Christiansen]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Alexandru Cicâldău]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Viktor Claesson]] - [[Ciaran Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Conor Coady]] - [[Phillip Cocu]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Maxime Colin]] - [[Omar Colley]] - [[Nathan Collins]] - [[Fabricio Coloccini]] – [[Kingsley Coman]] – [[Sérgio Conceição]] - [[Kévin Constant]] - [[Antonio Conte]] - [[Diego Contento]] - [[Lewis Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Jonathan Copete]] - [[Francis Coquelin]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Jesús Manuel Corona]] - [[Ángel Correa]] - [[Joaquín Correa]] - [[Christian Corrêa Dionisio]] - [[Bruno Cortez]] - [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] - [[Nuno da Costa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Manuel Rui Costa]] – [[Benoît Costil]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] – [[Vladimír Coufal]] – [[Lassana Coulibaly]] - [[Thibaut Courtois]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Alessio Cragno]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Peter Crouch]] - [[Johan Cruijff]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Eray Cömert]] ==D== [[Damien Da Silva]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Mats Møller Dæhli]] - [[Johan Dahlin]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Stuart Dallas]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Leandro Damião]] - [[Claude Dambury]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Kevin Danso]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Vladimír Darida]] - [[Matteo Darmian]] - [[David Luiz]] - [[Jonathan David]] - [[Promise David]] - [[Edgar Davids]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Steven Davis]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Michael Dawson]] - [[Kevin De Bruyne]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Ciprian Deac]] - [[Deco]] (Anderson Luis De Souza) - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Andy Delort]] - [[Casiano Delvalle]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Diego Demme]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Marcel Desailly]] - [[Didier Deschamps]] - [[Kiril Despodov]] - [[Ranko Despotović]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Ángel Di María]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Abdou Diallo]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Brahim Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Ramón Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Dida]] – [[Lucas Digne]] - [[Kevin Diks]] - [[Federico Dimarco]] – [[Stole Dimitrievski]] – [[Arley Dinas]] – [[Ousmane Diomande]] – [[Yan Diomande]] - [[Issa Diop]] - [[Mame Biram Diouf]] - [[Axel Disasi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Landon Donovan]] - [[Allan Dorbek]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Bas Dost]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Guéla Doué]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Julian Draxler]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Royston Drenthe]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Anto Drobnjak]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Balázs Dzsudzsák]] - [[Edin Džeko]] - [[Georgi Džikija]] - [[Du Wei]] - [[Deroy Duarte]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Léo Dubois]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Kevin Dubrovski]] - [[Marvin Ducksch]] – [[Ondrej Duda]] - [[Igor Dudarev]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Mitchell Duke]] - [[Denzel Dumfries]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Richard Dunne]] - [[‎Alo Dupikov]] - [[Jhon Durán]] - [[Filip Đuričić]] - [[Pavel Dõmov]] - [[Paulo Dybala]] ==E== [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Richard Eckersley]] - [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Mark Edur]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Johannes Eggestein]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Albin Ekdal]] - [[Verner Eklöf]] - [[Emmanuel Mbia Ekobena]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Trevor Elhi]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Lauri Ellram]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Irié Bi Séhi Elysée]] - [[Breel Embolo]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Orlando Engelaar]] - [[Stanislav Engovatov]] - [[Robert Enke]] - [[Tomislav Erceg]] - [[Roman Eremenko]] - [[Christian Eriksen]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Fabian Ernst]] - [[Sergio Escudero]] - [[Triinu Esken]] - [[Michael Essien]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Abde Ezzalzouli]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Tengiz Eteria]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Evair]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Jonny Evans]] - [[Patrice Évra]] ==F== [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Giacinto Facchetti]] - [[Emerse Faé]] - [[Collins Fai]] - [[Fayçal Fajr]] - [[Radamel Falcao]] - [[Jefferson Farfán]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Ansu Fati]] - [[Adam Federici]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Miklós Fehér]] - [[Nabil Fekir]] - [[Felipe Felicio]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Gatito Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Victor Ferreyra]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Luís Figo]] - [[Roberto Firmino]] - [[Junior Firpo]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Vladislav Fjodorov]] - [[Mathieu Flamini]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Edison Flores]] - [[Franco Foda]] - [[Phil Foden]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Daniil Fomin]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[Just Fontaine]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Pablo Fornals]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Vegard Forren]] - [[Emil Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Ben Foster]] - [[Dimitri Foulquier]] - [[Robbie Fowler]] - [[Hayden Foxe]] - [[França]] - [[Enzo Francescoli]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Ryan Fraser]] - [[Fred]] - [[Alex Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Marlon Freitas]] - [[Remo Freuler]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Victor Froholdt]] - [[Andre Frolov]] - [[Ray Fränkel]] - [[Christian Fuchs]] - [[Argel Fucks]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Ramiro Funes Mori]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] ==G== [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Fernando Gago]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Conor Gallagher]] - [[Jesús Gallardo]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Kevin Gameiro]] - [[Luke Garbutt]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Raúl García]] - [[Rudi Garcia]] - [[Rubén García]] - [[Garrincha]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Johannes Geis]] - [[Giórgios Georgiádis]] - [[Vladimir Gerassimov]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Gervinho]] - [[Rudy Gestede]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Ben Gibson]] - [[Ryan Giggs]] – [[André-Pierre Gignac]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Hans Gillhaus]] - [[Matthias Ginter]] – [[Olivier Giroud]] - [[Shay Given]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Kamil Glik]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Diego Godín]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Stanislav Goldberg]] - [[Connor Goldson]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Gustavo Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Papu Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[Nico González]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Robin Gosens]] - [[Dan Gosling]] - [[Amine Gouiri]] - [[Lewis Grabban]] - [[Jevgeni Grafski]] - [[Esteban Granero]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Mason Greenwood]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Clément Grenier]] – [[Antoine Griezmann]] - [[Joel Griffiths]] - [[Erik Grigorjev]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Pascal Groß]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Josep Guardiola]] - [[Fredy Guarín]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Raphaël Guerreiro]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Mihkel Gull]] - [[Ruud Gullit]] - [[Aleksandr Gultjajev]] - [[Angus Gunn]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Malo Gusto]] - [[Nahuel Guzmán]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Teófilo Gutiérrez]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Şenol Güneş]] - [[Emre Güngör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] ==H== [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Gheorghe Hagi]] - [[Ianis Hagi]] - [[Amadou Haidara]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Erling Braut Håland]] - [[Lewis Hall]] - [[Ben Halloran]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Mia Hamm]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Henri Hang]] - [[Grant Hanley]] - [[André Hansen]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Martin Harnik]] - [[Joe Hart]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Jimmy Floyd Hasselbaink]] - [[Eden Hazard]] - [[Thorgan Hazard]] - [[Hans Hateboer]] - [[Ando Hausenberg]] - [[Kai Havertz]] - [[Isaac Hayden]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Marek Heinz]] - [[Gabriel Heinze]] - [[John Heitinga]] - [[Filip Helander]] - [[Tomer Hemed]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Jürgen Henn]] - [[Markus Henriksen]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Thierry Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Mads Hermansen]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Geir André Herrem]] - [[Ander Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Santiago Hezze]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Guus Hiddink]] - [[Josef Rudolf Hiden]] - [[Fernando Hierro]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Piero Hincapié]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[George Hirst]] - [[Marwin Hitz]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Aliaksandr Hleb]] - [[Adam Hložek]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Junior Hoilett]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rob Holding]] - [[José Holebas]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Markus Holst]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Timo Horn]] - [[Ricardo Horta]] - [[Pavel Horváth]] - [[Majīd Ḩoseynī]] - [[Gérard Houllier]] - [[Even Hovland]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Pieter Huistra]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Mats Hummels]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Hwang Ui-jo]] - [[Oskar Hõim]] - [[Dominic Hyam]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Renato Ibarra]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Matvei Igonen]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Baže Ilijoski]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Andre Ilves]] - [[Indrek Ilves]] - [[Ciro Immobile]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Jackson Irvine]] - [[Alexander Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Mauricio Isla]] - [[Juan Iturbe]] - [[Georgi Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Odd Iversen]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Alex Iwobi]] ==J== [[Aleksei Jablotškin]] - [[Ryan Jack]] - [[Phil Jagielka]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Michael Jakobsen]] - [[Joan Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Christophe Jallet]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Jakub Jankto]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Lev Jašin]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Aleksandr Jelisejenok]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Ignat Jepifanov]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jorge Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Ott Joala]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Frode Johnsen]] - [[Adam Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Phil Jones]] - [[Luuk de Jong]] – [[Nigel de Jong]] – [[Siem de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Joan Jordán]] - [[Mathias Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Diogo Jota]] - [[Luka Jović]] - [[Jakub Jugas]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Erkki Junolainen]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] - [[Deniss Jõgiste]] - [[Endrik Jäger]] - [[Stefan Järv]] - [[Andre Järva]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Oliver Jürgens]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Janno Jürisson]] ==K== [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Kaarel Kaarlimäe]] - [[Harald Kaarman]] - [[Rene Kaas]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Elbasan Kabashi]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Oliver Kahn]] - [[Kahraba]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Florian Kainz]] - [[Carlos Kaiser]] - [[Kaká]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Rauno Kald]] - [[Janek Kalda]] - [[Sten Kaldma]] - [[Sören Kaldma]] - [[Toomas Kaldma]] - [[Kaspar Kaldoja]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Julius Kaljo]] - [[Elmar Kaljot]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Salomon Kalou]] - [[Michael Kaltenhauser]] - [[Samuel Kalu]] - [[Pierre Kalulu]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Harry Kane]] – [[N'Golo Kanté]] – [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Amir Karić]] - [[Ali Karimi]] - [[Ramiz Karitšev]] - [[Loris Karius]] - [[Jesper Karlström]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Edmund Karp]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Aleksandr Karpõtšev]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Martin Kase]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Sergei Kazakov]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Tõnis Kaukvere]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Kevin Keegan]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Naby Keïta]] - [[Seydou Keita]] - [[Jaan Kekišev]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Olivier Kemen]] - [[Mario Kempes]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Andy Keogh]] - [[Milos Kerkez]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Vladimir Kessarev]] - [[Franck Kessié]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Kaarel Kiidron]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Janek Kiisman]] - [[Volodõmõr Kilikevitš]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Presnel Kimpembe]] - [[Arawa Kimura]] - [[Andy King]] - [[Joshua King]] - [[Tarmo Kink]] - [[Helmuth Kippar]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Urmas Kirs]] - [[Robert Kirss]] - [[Filip Kiss]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Sami-Sander Kivi]] - [[Kaur Kivila]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Simon Kjær]] - [[Davy Klaassen]] - [[Elmar Klaos]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Bert Klemmer]] - [[Mateusz Klich]] - [[Jan Kliment]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Vladimir Klotškov]] - [[Märt Kluge]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Anthony Knockaert]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Sergei Kobjakov]] - [[Robin Koch]] - [[Ronald Koeman]] - [[Hervé Koffi]] - [[Nikita Koger]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Jan Kokla]] - [[Aleksandar Kolarov]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Jan Koller]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Vincent Kompany]] - [[Ibrahima Konaté]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Terence Kongolo]] - [[Otto Konrad]] - [[Emmelie Konradsson]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Raymond Kopa]] - [[Kaido Koppel]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Igor Koroljov]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Sergei Korsunov]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Tristan Koskor]] - [[Kopel Koslovski]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Filip Kostić]] - [[Artur Kotenko]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Kalidou Koulibaly]] - [[Jules Koundé]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[Mateo Kovačić]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Arvo Kraam]] - [[Emil Krafth]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Dario Krešić]] - [[Rene Krhin]] - [[Eron Krillo]] - [[Roy Krishna]] - [[Marko Kristal]] - [[Rasmus Kristensen]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Bojan Krkić]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[‎Dmitri Kruglov]] - [[Tim Krul]] - [[Rade Krunić]] - [[Robbie Kruse]] - [[Toomas Krõm]] - [[Maksim Krõtšanov]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Juraj Kucka]] - [[Masato Kudō]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Andre Kukk]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Aleksandr Kulikov]] - [[Aleksandr Kulinitš]] - [[Sergei Kulitšenko]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Pierre Kunde]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Ats Kutter]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Timo Kuus]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Ervin Kõll]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Risto Kägo]] - [[Kristen Kähr]] - [[Mattias Käit]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[Martin Käos]] - [[Siim Kärson]] - [[Greger Könninge]] - [[Karel Kübar]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Karli Kütt]] ==L== [[Reio Laabus]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Mikk Laas]] - [[Arnold Laasner]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Stefan Lainer]] - [[Tauno Laja]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Adam Lallana]] - [[Thomas Lam]] - [[Rickie Lambert]] - [[Daniela Mona Lambin]] - [[Érik Lamela]] - [[Frank Lampard]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Kristen Lapa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Andrei Lapuškin]] - [[Cyle Larin]] - [[Glen Atle Larsen]] - [[Jørgen Strand Larsen]] - [[Henrik Larsson]] - [[Sam Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Jamaal Lascelles]] - [[August Lass]] - [[Darko Lazović]] - [[Brian Laudrup]] - [[Michael Laudrup]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Rafael Leão]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Mathew Leckie]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Liivo Leetma]] - [[Adam Legzdins]] - [[Jens Lehmann]] - [[Richard Leht]] - [[Jaan Leimann]] - [[Fabiano Leismann]] - [[Vitali Leitan]] - [[Moritz Leitner]] - [[Lucas Leiva]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Mario Lemina]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Sergei Leontovitš]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Jefferson Lerma]] - [[Artem Levizi]] - [[Joleon Lescott]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Philipp Lienhart]] - [[Frank Liivak]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Robin Limberg]] - [[Nikolai Linberg]] - [[Andreas Linde]] - [[Anders Lindegaard]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gary Lineker]] - [[Karol Linetty]] - [[Jesse Lingard]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Marko Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Érik Lira]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Adem Ljajić]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Hugo Lloris]] - [[Ivan Lobai]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Tom Lockyer]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Timo Lomp]] - [[Pavel Londak]] - [[Shane Long]] - [[Sean Longstaff]] - [[Katrin Loo]] - [[Ademola Lookman]] - [[Alexandre Lopes]] - [[Anthony Lopes]] - [[Diego López]] - [[Javi López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Imran Louza]] - [[Vágner Love]] - [[Dejan Lovren]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Lúcio]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Ľubomír Luhový]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrus Lukjanov]] - [[Marco Lukka]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Adam Lundqvist]] - [[Massimo Luongo]] - [[Siim Luts]] - [[Amor Luup]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Silver Lätt]] - [[Jonas Lössl]] - [[Joachim Löw]] - [[Chris Löwe]] ==M== [[Awer Mabil]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Kōki Machida]] - [[Jamie Maclaren]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[James Maddison]] - [[Reimo Madissoo]] - [[Noni Madueke]] - [[Daizen Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Darius Magdišauskas]] - [[Josh Magennis]] - [[Christian Maggio]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Thiago Maia]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Sepp Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Josh Maja]] - [[Róbert Mak]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Paolo Maldini]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Vladimir Malinin]] - [[Vladimir Malkov]] - [[Hugo Mallo]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Rameš Mamedov]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] – [[Steve Mandanda]] – [[Aïssa Mandi]] - [[Mario Mandžukić]] – [[Eliaquim Mangala]] - [[Orel Mangala]] - [[Maniche]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[İlhan Mansız]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Carlos Marchena]] - [[Fernando Marçal]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Emiliano Marcondes]] - [[Moussa Marega]] - [[Pablo Marí]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Tomislav Marić]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Reno Mark]] - [[Eero Markkanen]] - [[Andri Markovitš]] - [[Kristian Marmor]] - [[Rafael Márquez]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Roger Martí]] – [[Anthony Martial]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Jackson Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Osvaldo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[André Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Josef Masopust]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Arthur Masuaku]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Nikolai Mašitšev]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Walter Mazzarri‎]] - [[Andrei Mazurkevitš]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Joël Matip]] - [[Léo Matos]] - [[Alessandro Matri]] - [[Aleksei Matrossov]] - [[Juho Matsalu]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Borja Mayoral]] - [[Emmanuel Mayuka]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Patrick M'Boma]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Oliver McBurnie]] - [[Alex McCarthy]] - [[Sean McDermott]] - [[Josh McEachran]] - [[Aiden McGeady]] - [[John McGinn]] - [[Niall McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Weston McKennie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Kenny McLean]] - [[Paddy McNair]] - [[Dwight McNeil]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Dmitrijs Medeckis]] - [[Gary Medel]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Ben Mee]] - [[Marko Meerits]] - [[Rihard Meesit]] - [[Janek Meet]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Meelis Meisalu]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Birger Meling]] - [[Olof Mellberg]] - [[Felipe Melo]] - [[Tanel Melts]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Gideon Mensah]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Alex Meret]] - [[Mikel Merino]] - [[Dries Mertens]] - [[Per Mertesacker]] - [[Illan Meslier]] - [[Lionel Messi]] - [[Junior Messias]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mikk Metsa]] - [[Christoph Metzelder]] - [[Thomas Meunier]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Erik Midtgarden]] - [[Fredrik Midtsjø]] - [[Simon Mignolet]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Mairo Miil]] - [[Markus Miiter]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Evald Mikson]] - [[Nikola Milenković]] - [[Arkadiusz Milik]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Željko Milinovič]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Liam Millar]] - [[Martin Miller]] - [[Mark Milligan]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Ignasi Miquel]] - [[Mirandinha]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Hiroyuki Mitsuyama]] - [[Andrus Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Atsuhiro Miura]] - [[Johan Mjällby]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Nacho Monreal]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Martín Montoya]] - [[Bobby Moore]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Baltazar Maria de Morais Júnior]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Jonathan Moreira]] - [[Alberto Moreno]] - [[Álex Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Fernando Morientes]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Sam Morsy]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Victor Moses]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Thiago Motta]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Lucas Moura]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Youssef Msakni]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[Deniss Muhametdinov]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Álex Mula]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Rasmus Munskind]] - [[Luis Muriel]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Jamal Musiala]] - [[Juan Musso]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Momodu Mutairu]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Roman Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]] - [[Andre Mägi]] - [[Valter Mäng]] - [[Karl Mööl]] - [[Mert Müldür]] - [[Gerd Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Thomas Müller]] - [[Marten Mütt]] ==N== [[Andrew Nabbout]] - [[Antônio Naelson]] - [[Akihiro Nagashima]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Akira Narahashi]] - [[Armand Naris]] - [[Gilberto Carlos Nascimento]] - [[Samir Nasri]] - [[Matija Nastasić]] - [[Atsushi Natori]] - [[Kyle Naughton]] - [[Aleksei Naumov]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Mike Trésor Ndayishimiye]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Dan Ndoye]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Tarmo Neemelo]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Lucas Neill]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[David Neres]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Pedro Neto]] - [[Igor Netto]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Phil Neumann]] - [[Oliver Neuville]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]] - [[Håvard Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Mart-Mattis Niinepuu]] - [[Henry Niinlaub]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Antonis Nikopolidis]] - [[Johannes Niks]] - [[Alexander Nimo]] - [[Daigo Nishi]] - [[Akihiro Nishimura]] - [[Akira Nishino]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Florin Niță]] - [[Daiki Niwa]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Christopher Nkunku]] - [[Christian Noboa]] - [[Craig Noone]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Håvard Nordtveit]] - [[Martin Normann]] - [[Jade North]] - [[Oliver Norwood]] - [[Akira Nozawa]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Olivier Ntcham]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Ott Nõmm]] - [[Mait Nõmme]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Alexander Nübel]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Allan Nyom]] ==O== [[Gabriel Obertan]] - [[John Mikel Obi]] - [[Michael Obiku]] - [[Jan Oblak]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Massimo Oddo]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Timur Odinajev]] - [[Denis Odoi]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Janne Oinas]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Noah Okafor]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Daisuke Oku]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Michael Olise]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Sérgio Oliveira]] - [[John Sidney Oliver]] - [[Mathías Olivera]] - [[Ervin Ollik]] - [[Robin Olsen]] - [[Kristoffer Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Amadou Onana]] - [[André Onana]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Håkon Opdal]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Jerome Opoku]] - [[Willi Orbán]] - [[Frank Ordenewitz]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[‎Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Andrei Ornat]] - [[Karl Orren]] - [[Lale Orta]] - [[Mislav Oršić]] - [[José Ortigoza]] - [[Ángel Ortiz]] - [[Celso Ortiz]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[John O'Shea]] - [[Victor Osimhen]] - [[Yordan Osorio]] - [[David Ospina]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Leo Østigård]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Ott Ottis]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Marc Overmars]] - [[Bryan Oviedo]] - [[Igor Ovsjannikov]] - [[Michael Owen]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Ander Paabut]] - [[Heinrich Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Sergio Padt]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Connor Pain]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Maido Pakk]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Karl Palatu]] - [[João Palhinha]] - [[Siim-Sten Palm]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Emerson Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Kevor Palumets]] - [[Andrej Panadić]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Antonín Panenka]] - [[Marko Pantelić]] – [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Avraám Papadópoulos]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Jean-Pierre Papin]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Egon Parbo]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Scott Parker]] - [[Petri Pasanen]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Maksim Paskotši]] - [[Gérald Passi]] - [[Javier Pastore]] - [[Mario Pašalić]] - [[Alexandre Pato]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Anete Paulus]] - [[Benjamin Pavard]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] – [[Dimitri Payet]] - [[Andero Pebre]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Tore Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Albin Pelak]] - [[Pelé]] – [[Graziano Pellè]] – [[Lorenzo Pellegrini]] – [[Facundo Pellistri]] – [[Sergio Peña]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Michel Pensée]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Oribe Peralta]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Andrejs Perepļotkins]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Hernán Pérez]] - [[Rubén Pérez]] - [[Mattia Perin]] - [[Ivan Perišić]] - [[Romain Perraud]] - [[Simone Perrotta]] - [[Robin van Persie]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Nils Petersen]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Vladimir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Martin Petrov]] - [[Vladimir Pettai]] - [[Matt Phillips]] - [[Jordan Pickford]] - [[Fernando Picún]] - [[Erik Pieters]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Kristofer Piht]] - [[Uno Piir]] - [[Raio Piiroja]] - [[Artur Pikk]] - [[Priit Pikker]] - [[Václav Pilař]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Javier Pinola]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Robert Pirès]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Andri Pjatov]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Gintas Podelis]] - [[Maksim Podholjuzin]] - [[Lukas Podolski]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Pelle Pohlak]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Tony Popovic]] - [[Alexandra Popp]] - [[Pedro Porro]] - [[Francisco Portillo]] - [[Portu]] - [[Stefan Posch]] - [[‎Sander Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Danijel Pranjić]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Aivar Priidel]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Alex Pritchard]] - [[Quincy Promes]] - [[Albert Prosa]] - [[Dado Pršo]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Grischa Prömel]] - [[Davy Pröpper]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Rene Puhke]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Christian Pulisic]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Kristofer Põldme]] ==Q== [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] ==R== [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Lukas Raeder]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Rafinha]] - [[Rafinha (sündinud 1993)]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Jukka Raitala]] - [[Lembit Rajala]] - [[Margus Rajaver]] - [[Predrag Rajković]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Benito Raman]] – [[Adil Rami]] - [[Ramires]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Krister-Kaspar Rannamaa]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Marcus Rashford]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Svajūnas Rauckis]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[David Raya]] - [[Rayan]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ante Rebić]] - [[Harry Redknapp]] - [[Nathan Redmond]] - [[Darius Regelskis]] - [[Walid Regragui]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Martin Reim]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Raido Reinsalu]] - [[Eerik Reinsoo]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Michael Reiziger]] - [[Karim Rekik]] - [[Loïc Rémy]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Giovanni Reyna]] - [[Chadi Riad]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Declan Rice]] - [[Chris Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Herol Riiberg]] - [[John Arne Riise]] - [[Boris Riisik]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Arjen Robben]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Joel Robles]] - [[Bobby Robson]] - [[Hal Robson-Kanu]] - [[Marcos Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Sebastian Rode]] - [[Joe Rodon]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Mads Roerslev]] - [[Morgan Rogers]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Simon Rolfes]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Romário]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Wayne Rooney]] - [[Roberto Rosales]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Serhi Rožok]] - [[Joe Rothwell]] - [[Alessandro Rottoli]] - [[James Michael Rowe]] - [[Emerson Royal]] - [[Mark Rudan]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Karl-Heinz Rummenigge]] - [[Lukas Rupp]] - [[Miguel Ángel Russo]] - [[Sander Rõivassepp]] - [[Artur Rättel]] - [[Kevin Rääbis]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Mathew Ryan]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Julian Ryerson]] ==S== [[Kaimar Saag]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Youssouf Sabaly]] – [[Simão Sabrosa]] – [[Armando Sadiku]] – [[Michal Sadílek]] – [[Alexis Saelemaekers]] – [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Ismael Saibari]] - [[Trent Sainsbury]] - [[Allan Saint-Maximin]] - [[Romain Saïss]] - [[Bukayo Saka]] - [[Daisuke Sakata]] - [[Janno Saks]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Anton Salétros]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[Brice Samba]] - [[Albert Sambi Lokonga]] - [[César Sampaio]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Alex Sandro]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Federico Santander]] - [[Andrey Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Josh Sargent]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Aljona Sasova]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Maarja Saulep]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Aleksei Savitski]] - [[Daniil Savitski]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Gianluca Scamacca]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Louis Schaub]] - [[Patrik Schick]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Christopher Schindler]] - [[Alexander Schlager]] - [[Nico Schlotterbeck]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Romano Schmid]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]] - [[Morgan Schneiderlin]] - [[Paul Scholes]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Nico Schulz]] - [[Stefan Schwab]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Luiz Felipe Scolari]] - [[Goce Sedloski]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Sander Seeman]] - [[Haris Seferović]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Marcos Senna]] - [[Stefano Sensi]] - [[Markkus Seppik]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Salva Sevilla]] - [[Lawrence Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Luke Shaw]] - [[Alan Shearer]] - [[Rocco Robert Shein]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Donald-Olivier Sié]] - [[Viktor Sieger]] - [[Kolbeinn Sigþórsson]] - [[Georg Siimenson]] - [[Paulo Silas]] - [[August Martin Silber]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Joonas Sild]] - [[Kaspar Sillamaa]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Fernandes da Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Gilberto Silva]] - [[Lucas Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Mohamed Simakan]] - [[René Simões]] - [[Matt Simon]] - [[Moses Simon]] - [[Xavi Simons]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Dmitri Skiperski]] - [[Robert Skov]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Naïm Sliti]] - [[Chris Smalling]] - [[Valeri Smelkov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Roman Smiško]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[Evald Smitt]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Cédric Soares]] - [[Everton Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Sócrates]] - [[Roberto Soldado]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Ole Gunnar Solskjær]] - [[Yann Sommer]] - [[Alex Song]] - [[Erik Sorga]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Alexander Sørloth]] - [[Vadim Sorokin]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Yeferson Soteldo]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Gary Speed]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Matthew Spiranovic]] - [[Stefan Spirovski]] - [[Ron Springett]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[Darijo Srna]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Jack Stacey]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Nicolae Stanciu]] – [[Bogdan Stancu]] – [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Carl Starfelt]] - [[Niklas Stark]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Renato Steffen]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Alen Stepanjan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Jack Stephens]] - [[Raheem Sterling]] - [[Enda Stevens]] - [[Lars Stindl]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Modestas Stonys]] - [[Ilian Stoyanov]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Sander van de Streek]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Ivan Strinić]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Edwin Stüf]] - [[Ervin Stüf]] - [[Damián Suárez]] - [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Igor Subbotin]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Daisuke Suzuki]] - [[Kristjan Suurjärv]] - [[Maarek Suursaar]] - [[Mattias Svanberg]] - [[Jonas Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Karol Świderski]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Issiaga Sylla]] ==Š== [[Bojan Šaranov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Ilja Šesterkov]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Roman Širokov]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[German Šlein]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Michael Špaček]] - [[Marek Špilár]] - [[Andraž Šporar]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Davor Šuker]] - [[Pavel Šulc]] - [[Anton Šunin]] - [[Josip Šutalo]] - [[Mark Švets]] ==Z== [[Pablo Zabaleta]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Mário Zagallo]] - [[Antônio Carlos Zago]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Miha Zajc]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Iván Zamorano]] - [[Javier Zanetti]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Gustavo Zapata]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Mauro Zárate]] - [[Zé Roberto]] - [[Zeca]] - [[Ned Zelić]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Roman Zobnin]] - [[Dino Zoff]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Marcin Zomerski]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Konstantin Zõrjanov]] ==Ž== [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Aleksandar Živković]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] ==T== [[Albert Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Josip Tadič]] - [[Adam Taggart]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Jonathan Tah]] - [[Teemu Tainio]] - [[Taie Taiwo]] - [[Taye Taiwo]] - [[Daiki Takamatsu]] - [[Hideaki Takeda]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Alex Matthias Tamm]] - [[Heiko Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Annika Tammela]] - [[Lisette Tammik]] - [[Ao Tanaka]] - [[Renato Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Martin Taska]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Greg Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Ryan Taylor]] - [[‎Ingemar Teever]] - [[Sten Teino]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Vitali Teleš]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Siim Tenno]] - [[Simo Tenno]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Simon Terodde]] - [[John Terry]] - [[Robert Tesche]] - [[William Tesillo]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Tetê]] - [[Kenny Tete]] - [[Benjamin Tetteh]] - [[Alexander Tettey]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Igor Thiago]] - [[Malick Thiaw]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Kieran Tierney]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Tiit Tikenberg]] - [[Annika Tikk]] - [[Guus Til]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Deniss Tjapkin]] - [[Ziad Tlemçani]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Ola Toivonen]] - [[Stanislav Tokarev]] - [[Rafael Tolói]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Rasmus Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Ivan Toney]] - [[Luca Toni]] - [[Mait Toom]] - [[Janar Toomet]] - [[Jens Toornstra]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Kaarel Torop]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Roberto Torres]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[Francesco Totti]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Aleksandar Trajkovski]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Taavi Trasberg]] - [[Gernot Trauner]] - [[Emma Treiberg]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[Marius Trésor]] - [[David Trézéguet]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Martin Tšegodajev]] - [[Igor Tšeminava]] - [[Marek Tšernjavski]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Anton Tšuikov]] - [[Georgi Tšutšelov]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Carl Tubarik]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Sven Tumba]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Evald Tupits]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Almir Turković]] - [[Ross Turnbull]] - [[Matt Turner]] - [[Rauno Tutk]] - [[Anatoli Tõmoštšuk]] - [[Erko Jonne Tõugjas]] - [[Raiko Tähhe]] - [[Rain Tölpus]] - [[Janar Tükk]] - [[Przemysław Tytoń]] ==U== [[Atsuto Uchida]] - [[Masao Uchino]] - [[Atsushi Uchiyama]] - [[Destiny Udogie]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] – [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] – [[Dayot Upamecano]] – [[Kacper Urbański]] – [[Marco Ureña]] - [[Mateus Uribe]] – [[Jere Uronen]] - [[Martin Ustaal]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Anatoli Ušanov]] - [[Peter Utaka]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Rauno Uusküla]] ==V== [[Rafael van der Vaart]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Andreas Vaher]] - [[Reelika Vaher]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Georg Vain]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Victor Valdes]] - [[Bruno Valdez]] - [[Nelson Haedo Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Virgo Vallik]] - [[Karl Andre Vallner]] - [[Elari Valmas]] - [[Oleg Valov]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Hans Vanaken]] - [[André Vandeweyer]] - [[Gerald Vanenburg]] - [[Andris Vaņins]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Nikola Vasilj]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Jan Važinski]] - [[Rudi Vata]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Jaanus Veensalu]] - [[Robert Veering]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Andrei Veis]] - [[Carlos Vela]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Micky van de Ven]] - [[Stylianós Venetídis]] - [[Alan Ventsel]] - [[Fausto Vera]] - [[Bart Verbruggen]] - [[Jordan Veretout]] - [[Lucas Veríssimo]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Gabriel Veron]] - [[Juan Sebastián Verón]] - [[Māris Verpakovskis]] - [[Marco Verratti]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Martin Vetkal]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Aurelio Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Christian Vieri]] - [[Luciano Vietto]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Taavi Viikna]] - [[Sander Viira]] - [[Tito Vilanova]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Anett Vilipuu]] - [[David Villa]] - [[Mathias Villota]] - [[Matías Viña]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Kevin Vogt]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Karel Voolaid]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Michel Vorm]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Denis Vnukov]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Martin Vunk]] - [[Tanel Võtti]] - [[Leo Väisänen]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Rudi Völler]] ==W== [[Hidetoshi Wakui]] - [[Theo Walcott]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Kyle Walker]] - [[Jonathan Walters]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Paul Wanner]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Adílson Warken]] - [[Daniel Wass]] - [[Ronald Waterreus]] - [[George Weah]] - [[Wout Weghorst]] - [[Julian Weigl]] - [[Patrick Weihrauch]] - [[Mitchell Weiser]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]] - [[Danny Welbeck]] - [[Nahki Wells]] - [[Wendell]] - [[Timo Werner]] - [[Sander Westerveld]] - [[Sean Tremaine Whalen]] - [[Connor Wickham]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[Alex Wilkinson]] - [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Callum Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Axel Witsel]] - [[Marius Wolf]] - [[Joe Worrall]] – [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Christian Wörns]] ==Õ== [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Kethy Õunpuu]] ==Ä== [[Mika Ääritalo]] ==Ö== [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] ==Ü== [[Enes Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Oskar Üpraus]] ==X== [[Granit Xhaka]] ==Y== [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]] == Vaata ka == *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] [[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] d1o4g8xcrpu7k2hpwt0z4duytz6iljs Viin 0 10240 7217531 7200921 2026-08-18T20:58:48Z Kuuskinen 33651 7217531 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit [[Viin (jook)]]; Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit [[Viini jõgi]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Viin (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Viin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Wien | pilt = Montage_of_Vienna.jpg | pildiallkiri = Paremalt ülevalt: [[Viini raekoda|raekoda]], [[Püha Stefanuse katedraal|toomkirik]], [[Viini Riigiooper|ooperimaja]], [[Austria parlamendihoone|parlament]], [[Viini loodusmuuseum|loodusmuuseum]] ja [[Maria Theresia mälestusmärk]] | lipp = Flag of Wien.svg | lipu_link = [[Viini lipp]] | vapp = Wien 3 Wappen.svg | vapi_link = [[Viini vapp]] | pindala = 414,90 | elanikke = }} '''Viin''' ([[saksa keel]]es ''Wien'', [[baieri keel]]es ''Wean'') on [[Austria]] [[pealinn]], suurim [[linn]] ning üks Austria üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaast]]. Viinis elab veidi üle kahe miljoni inimese ning selle eeslinnades elab ligi 2,9 miljonit inimest, mis moodustab peaaegu kolmandiku kogu riigi elanikkonnast.<ref name="Facts" /><ref name="EDU" /> Viin on Austria kultuuri-, majandus- ja poliitiline keskus, rahvaarvult [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suuruselt viies linn ning [[Doonau]] jõe ääres asuvatest linnadest kõige suurema rahvaarvuga. Linn paikneb [[Wienerwald|Viini metsa]] (''Wienerwald'') idaserval. Suurem osa Viinist asub [[Doonau]] jõe paremkaldal, ositi [[Alpide mäestik]]u kirdepoolseima jalami lõunaküljel, mis eraldab Viini Austria läänepoolsematest piirkondadest ning tähistab üleminekut [[Kesk-Doonau madalik]]ule. Linn asub Doonau ääres ning seda läbib tugevalt kindlustatud ja kanalitesse suunatud [[Viini jõgi]] (''Wienfluss''). Viin on täielikult ümbritsetud [[Alam-Austria]] liidumaaga. [[Bratislava]] ja [[Slovakkia]] asuvad umbes 50 km Viinist idas, [[Ungari]] umbes 50 km kagus ning [[Moraavia]] ([[Tšehhi]]) umbes 60 km põhjas. Roomlased rajasid Viini alale [[1. sajand]]il kindluslaagri (''[[castra]]''), mida nad nimetasid [[Vindobona]]ks. Sel ajal kuulus piirkond [[Pannoonia]] provintsi. Aastal 212 sai asula [[munitsiipium]]i staatuse ja Rooma linnaõigused. Sellele järgnes periood, mil piirkond kuulus [[langobardid]]e ning hiljem Pannoonia avaaride mõjusfääri. Sel ajal moodustasid piirkonna elanikkonnast enamuse slaavlased. Alates 8. sajandist asusid piirkonda elama [[bajuvaarid]]. 1155. aastal sai Viinist Babenbergide residents. Babenbergid valitsesid Austriat aastatel 976–1246. 1221. aastal sai Viin linnaõigused. [[16. sajand]]il kujundasid Viini oma residentsiks [[Habsburgid]], kes olid Babenbergide järglased. Viinist sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrite residents ning seda positsiooni hoidis linn kuni keisririigi lagunemiseni 1806. aastal. 1804. aastal loodi [[Austria keisririik]], misjärel sai Viin selle ning kõigi sellele järgnenud Austria riiklike moodustiste pealinnaks. [[Uusaeg|uusajal]] on Viin kuulunud maailma suurimate saksakeelsete linnade hulka. 18. ja 19. sajandil oli see saksakeelsetest linnadest suurim kuni 20. sajandi alguses sai suurimaks saksakeelseks linnaks [[Berliin]]. Viinis asuvad mitmed olulised rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas [[ÜRO keskus Viinis|ÜRO keskus]], [[OPEC]] ning [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] (OSCE). [[Doonau kanal]]i ja [[Viini jõgi|Viini jõe]] äärne [[Viini vanalinn]] (''[[Innere Stadt]]'' 'siselinn') esindab [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungari impeeriumi]] hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates [[2001]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. 2017. aasta juulist kuni 2026. aasta juulini oli see maailmapärandi nimekirjas ohustatud paigana.<ref name="UNESCO" /> == Haldusjaotus == [[Pilt:Vienna, administrative divisions - Nmbrs.svg|pisi|Viini ringkondade jaotuse kaart]] Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks. {{Veergude loend|laius=15em| #[[Innere Stadt]] #[[Leopoldstadt]] #[[Landstraße]] #[[Wieden]] #[[Margareten]] #[[Mariahilf]] #[[Neubau]] #[[Josefstadt]] #[[Alsergrund]] #[[Favoriten]] #[[Simmering]] #[[Meidling]] #[[Hietzing]] #[[Penzing]] #[[Rudolfsheim-Fünfhaus]] #[[Ottakring]] #[[Hernals]] #[[Währing]] #[[Döbling]] #[[Brigittenau]] #[[Floridsdorf]] ([[Transdanubien]]) #[[Donaustadt]] ([[Transdanubien]]) #[[Liesing]]}} == Ajalugu == === Pronksiaeg (1200–800 eKr) === Tänapäeva Viini linna alad on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid [[keldid]]. === Rooma impeerium === [[Roomlased]] hõivasid asula pärast [[Noricum]]i kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat '''Vindobonaks''' (sõna ''vindo'' tähendab [[keldi keel]]es 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid [[sõjaväelaager|sõjaväelaagriks]], et kaitsta [[Rooma riik]]i põhja pool elavate [[germaanlased|germaanlaste]] eest. Vindobonas paiknes algul [[aala]], hiljem terve [[leegion]]. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau [[laevastik]]u peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager [[Carnuntum]].<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 271</ref> [[Pannoonia]] provintsiga liideti Carnuntum juba [[Tiberius]]e ajal, aga Vindobona mitte enne [[Claudius]]e aega. [[Markomanni sõda|Markomanni sõja]] ajal [[180]] suri Vindobonas keiser [[Marcus Aurelius]].<ref name=Antiigileksikon/> Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist [[kaubatee]]d: Doonau ja [[merevaigutee]]. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. [[3. sajand]]il sai see [[munitsiipium]]iks. [[5. sajand]]il lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.<ref name=Antiigileksikon/> === Keskaeg (9. sajand – 1529)=== Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas [[iirlased|iirlastega]]. Näiteks [[Melk]]i kloostrisse on maetud iiri [[munk]] [[Püha Colman]] (Koloman). [[Salzburg]]i piiskopiks oli 40 aastat iirlane [[Püha Vergilius]] ehk Vergilius Maamõõtja. [[12. sajand]]il asutasid iiri päritolu [[benediktiinid]] siiakanti [[klooster|kloostri]]. Keskajal oli Viin [[Babenbergid]]e dünastia kodu. [[1246]] suri Babenbergide pealiin välja. [[1440]] sai Viin [[Habsburgid]]e dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni [[1918]]. Nende võimu all sai Viin [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] pealinnaks ning [[kultuur]]ikeskuseks, eriti [[kunst]]i ja [[muusika]] keskuseks. [[1485]]–[[1490]] okupeeris linna [[Ungari]]. Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. [[13. sajand]]il jõudis Viini lähedale [[Mongoli impeerium]]i sõjavägi, kuid pöördus väejuhi [[Ugedei-khaan]]i surma tõttu tagasi. Ka [[Osmanite riik]] ei suutnud Viini vallutada ([[Viini piiramine (1529)|Viini piiramine]] [[1529]] ja [[Viini lahing]] [[1683]]). Küll aga tabas linna [[1689]] [[muhkkatk]], millesse suri kolmandik linnaelanikest. ===Uusaeg (1529–1918)=== [[Fail:Vienna austriae detail.jpg|pisi|Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1640)]] [[Fail:Bernardo Bellotto, il Canaletto - View of Vienna from the Belvedere.jpg|pisi|Viini vaade [[Belvedere (Viin)|Belvederest]] ([[Bernardo Bellotto]] maaling umbes aastatest 1758–1761)]] ====Austria keisririigi pealinn==== [[1804]]. aastal kuulutati välja [[Austria keisririik]] ja Viin sai selle pealinnaks. [[1815]] toimus linnas [[Viini kongress]]. ====Austria-Ungari esipealinn==== [[1867]]. aasta veebruaris dirigeeris [[Johann Strauss II]] oma heliteose "[[Ilusal sinisel Doonaul]]" esmaettekannet linna esinduspargis [[Volksgarten]]is. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga [[Budapest]]is. [[1873]]. aastal korraldati linnas [[1873. aasta Viini maailmanäitus|V maailmanäitus]]. Järgnenud aastatel kujunes [[Alam-Austria]] halduskeskusest [[Mandri-Euroopa]] raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena [[Idaekspress]]i raudteeliin. [[1913]]. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses [[Metropol|metropolis]] ühteaegu [[Hitler]], [[Lev Trotski|Trotski]], [[Tito]], [[Freud]] ja [[Stalin]]<ref>https://www.bbc.com/news/magazine-21859771</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales Austria-Ungari [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%. ===Uusim aeg (1918 kuni tänapäev)=== [[Fail:Volksgarten from Palace of Justice, Vienna.jpg|pisi|[[Justizpalast]]ist avanenud vaade üle [[Volksgarten]]i otse [[Innere Stadt]]ile]] ====Austria Vabariigi pealinn==== Pärast esimest maailmasõda valiti Jakob Reumann 1919. aastal esimeseks Viini [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraadist]] linnapeaks, tema vahetas 13. novembril 1923 välja Karl Seitz, kes oli linnapeaks kuni [[Austria Liitriik|Austria Liitriigi]] loomiseni 1934. aastal. Nende järgi saigi Viin esimeses Austria vabariigis hüüdnime "Punane Viin" (''Rotes Wien''). Pärast Austria-Ungari lagunemist oli Austria jäänud ilma toitvast maast, Austria maast oli vaid ligi 18 protsenti haritav, arvati, et Austria ei ole enam elujõuline ilma Saksamaaga liitumata. Uues Austrias peeti ligi kahe miljoni elanikuga Viini liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks ja seda kutsuti riigi teistes osades tihti "Vesipea-Viiniks" (''"Wasserkopf"''). Optimistid nägid aga sõjajärgseid raskeid olusid hea võimalusena suurte sotsiaalpoliitiliste muudatuste elluviimiseks. Austria vabariigi põhiseaduse isa Hans Kelsen ja psühholoog Karl Bühler leidsid Viinis palju tegevust. 1920, aasta pärast valimisi, lagunes Austrias valitsev sotsiaaldemokraatide ja konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Partei (CS) koalitsioon ja kuni 1945. aastani jäid sotsiaaldemokraadid riiklikul tasandil valitsusest kõrvale või põranda alla. Viinis aga jäid sotsiaaldemokraadid võimule kuni austrofašismi tekkeni. 1922. aastal sai Viin seoses Viini sotsiaaldemokraatide ja linna ümbritseva Alam-Austria konservatiivide vastuoludega eraldi liidumaaks. Pärast devalveeritud krooni vahetamist [[Austria šilling|šillingi]] vastu 1925. aastal ehitati aastatel 1925–1934 Viinis palju sotsiaalmaju (''Gemeindebau'') kokku ligi 64 000 korteriga, neist kõige kuulsam on arvatavasti [[Döbling|Döblingi]] linnajaos 1927–1930 ehitatud [[Karl-Marx-Hof]], mis on 1,1 kilomeetrit pikk ja mille ääres on neli trammipeatust. Kortereid jagati punktisüsteemide alusel, rohkem punkte said perekonnad ning madalama sissetulekuga ja puudega inimesed. Majade ehitust rahastati otse avalikust kassast, mis aitas korteriüüre hoida madalana. Näiteks töölismajapidamise sissetulekust moodustas korterirent ainult 4 protsenti, varem oli see eramajades olnud ligi 30 protsenti. Kui üürnik haigestus või kaotas töö, sai rendimakseid edasi lükata. Lapsevanematele jagati iga sündinud lapse kohta riidekomplekte, et "ühtki last Viinis ei peaks mässima ajalehe sisse". Ehitati palju lasteaedu, lastepäevakodusid ja lastesanatooriume, et emad saaksid võimalikult ruttu pärast lapse sündi tööle tagasi tulla ja et lapsi tänavailt eemal hoida. Tervishoiuteenuseid pakuti tasuta, loodi ka puhkealasid, avalikke saunu, sanatooriume ja spordiasutusi. Linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik Julius Tandler märkis: "Raha, mis me kulutame noortekodudele, saame hiljem kokku hoida vanglate pealt. Mis me kulutame rasedate naiste ja noorte eest hoolitsemisele, saame kokku hoida psühhiaatriahaiglate pealt." Linna sotsiaalhoolekande eelarvet pea kolmekordistati võrreldes sõjaeelsega. Viinis tõi see kaasa imikusuremuse langemise alla Austria keskmise ja [[tuberkuloos]]ijuhtumite langemise alla 50 protsendi. Elutingimused paranesid ka odavate gaasi-, elektri- ja prügiveomaksude tõttu. 1922. aastal avati [[Simmering|Simmeringi]] linnajaos Austria esimene krematoorium. Kõige selle eest maksti lisaks riiklikele maksudele ka linna finantsnõunik Hugo Breitneri loodud luksusmaksudega, mida tema järgi nimetati ka Breitneri maksudeks. Luksusmakse tuli maksta näiteks hobusega ratsutamise, suurte eraautode, isiklikes majapidamistes teenrite omamise ja hotellitubade eest. Lisaks loodi ka astmeline nn majaehitusmaks (''Wohnbausteuer''). Linna investeeringute tõttu langes tööpuudus Viinis madalamale kui mujal Austrias või isegi Saksamaal. Kõiki investeeringuid rahastati otse maksudest, mistõttu Viini linnavalitsus suutis jääda võlausaldajatest sõltumatuks ega pidanud maksma intresse võlakirjadelt.{{Pooleli|kuu=mai|aasta=2019}} ====Teine maailmasõda==== [[Fail:Runder Flakturm Augarten.jpg|pisi|Teise maailmasõja aegne õhutõrje platvorm [[Augarten]]is]] [[1938]]. aasta märtsis toimus [[anšluss]]. Austria liideti [[Saksamaa]]ga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes [[teine maailmasõda]], mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega. [[Punaarmee]] vallutas Viini [[1945]]. aasta aprillis. Nagu [[Berliin]], nii jagati ka Viin nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. [[Lääne-Berliin]]i hakkasid lääneriigid seepeale varustama [[lennuk]]ite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Viini lääneossa ei jäänud häid [[lennuväli|lennuvälju]]. Kriis lahenes [[1955]]. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks. ====Külm sõda==== Pärast [[Tšehhoslovakkia]] lagunemist, kui [[Bratislava]] sai [[Slovakkia]] pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80&nbsp;km ja nad mõlemad asuvad [[Doonau]] kaldal. ====Euroopa Liit==== Austria ühines [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[1995]]. ==Rahvastik== [[Pilt:Rathaus_Vienna_Eistraum_2005_Nightshot.JPG|pisi|[[Viini raekoda]] öösel]] [[Pilt:Simmering (Wien) - Gasometer (1).JPG|pisi|Gasometer]] Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult kümnes linn. ===Hiilgeaeg=== 1910. aastal oli Viin [[Austria-Ungari]] impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Mitte kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma kümne suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid [[slaavlased]] või [[ungarlased]]. [[Tšehhid]]e arvult oli Viin maailma teine linn [[Praha]] järel. Pärast esimest maailmasõda pöördus neist enamik neist oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. 1910. aasta rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud. ===Juudid=== {{vaata|Aškenazi juudid}} 1923. aastal elas Viinis 201 513 [[juudid|juuti]]. Juutide arvult oli Viin kolmas linn [[Euroopa]]s. Enamik nendest hukati [[holokaust]]is. ===Tänapäev=== 2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled neist olid pärit [[Jugoslaavia]]st, peamiselt [[serblased]]. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% [[türklased|türklasi]], 0,9% [[poolakad|poolakaid]] ja 0,8% [[sakslased|sakslasi]]. {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1754 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1800 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1850 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1900 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1910 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1923 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1939 |- ! Elanike arv | 175 460 || 271 800 || 551 300 || 1 769 137 || 2 083 630 || 1 918 720 || 1 770 938 |- ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1951 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1961 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1971 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1981 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1991 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2001 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2008 |- ! Elanike arv | 1 616 125 || 1 627 566 || 1 619 885 || 1 531 346 || 1 539 848 || 1 550 123 || 1 678 435 |} ==Kliima== Viinis on [[parasvööde|parasvöötme]] kliima. Aastas sajab keskmiselt 621&nbsp;mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on [[jaanuar]] (37&nbsp;mm) ja [[veebruar]] (39&nbsp;mm), kõige sajusemad [[juuni]] (70&nbsp;mm) ja [[juuli]] (68&nbsp;mm). ==Kõrgehitised== [[Fail:2014-09-29 - Reichsbrücke-Donau City-Sunken City.jpg|pisi|Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk [[Donau City]]s]] Linna kõrgeimad ehitised on teletorn [[Donauturm]], [[DC Tower 1]] ja [[Millennium Tower (Viin)|Millennium Tower]]. [[Fail:Vienna by Sentinel-2.jpg|pisi|Satelliidifoto]] ==Üritused== ===Life Ball=== {{vaata|Life Ball}} Kord aastas toimub Viini raekoja platsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival või ball kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust sellest [[HIV-epideemia|epideemiast]]. ===Eurovisioon=== Viinis on peetud kaks lauluvõistlust: *[[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] *[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] ==Koostöölinnad== [[Pilt:United Nations, vienna - panoramio.jpg|pisi|[[ÜRO Viini keskus]] (UNOV)]] {{veergude loend|laius=12em| *{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasilia]], [[Brasiilia]] *{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Bratislava]], [[Slovakkia]] *{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Brno]], [[Tšehhi]] *{{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] *{{riigi ikoon|Hiina}} [[Chengdu]], [[Hiina]] *{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], [[Ukraina]] *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]], [[Poola]] *{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Ljubljana]], [[Sloveenia]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] *{{riigi ikoon|Iraan}} [[Teheran]], [[Iraan]] *{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Trieste]], [[Itaalia]] }} ==Vaata ka== *[[Austria parlamendihoone]] *[[Druk Yul Park]] *[[Josefstadti teater]] *[[Püha Karl Borromäuse kalmistukirik]] *[[Püha Karl Borromäuse rektoraadikirik]] *[[Schönbrunni loss]] *[[Schmetterlinghaus]] *[[Viini keskkalmistu]] *[[Viini Lauluühing]] *[[Viini Riigiooper]] *[[Viini Setsessioon]] *[[Viini Ülikool]] *[[Viini nõgu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Historic Centre of Vienna |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/pg.cfm?cid=31&id_site=1033 |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="Facts">{{netiviide |pealkiri=Vienna’s Population 2025 - Facts and Figures on Migration and Integration |väljaanne=City of Vienna |url=https://www.wien.gv.at/en/living-together/population-migration-fact-figures |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="EDU">{{netiviide |pealkiri=Vienna |väljaanne=EDU-LAB |url=https://www.edu-lab-project.eu/case-studies/vienna/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat}} *http://www.wien.gv.at *http://www.wien.info {{AUT}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Austria liidumaad]] [[Kategooria:Viin| ]] ta1hs60vnau71jofb7kp82mg7wnjk5v 7217599 7217531 2026-08-19T00:05:19Z Kruusamägi 1530 7217599 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit [[Viin (jook)]]; Viinist läbi voolava Doonau lisajõe kohta vaata artiklit [[Viini jõgi]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Viin (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Viin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Wien | pilt = Montage_of_Vienna.jpg | pildiallkiri = Paremalt ülevalt: [[Viini raekoda|raekoda]], [[Püha Stefanuse katedraal|toomkirik]], [[Viini Riigiooper|ooperimaja]], [[Austria parlamendihoone|parlament]], [[Viini loodusmuuseum|loodusmuuseum]] ja [[Maria Theresia mälestusmärk]] | lipp = Flag of Wien.svg | lipu_link = [[Viini lipp]] | vapp = Wien 3 Wappen.svg | vapi_link = [[Viini vapp]] | pindala = 414,90 | elanikke = }} '''Viin''' ([[saksa keel]]es ''Wien'', [[baieri keel]]es ''Wean'') on [[Austria]] [[pealinn]], suurim [[linn]] ning üks Austria üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaast]]. Viinis elab veidi üle kahe miljoni inimese ning koos eeslinnadega elab terves linnastus ligi 2,9 miljonit inimest, mis moodustab peaaegu kolmandiku kogu riigi elanikkonnast.<ref name="Facts" /><ref name="EDU" /> Viin on Austria kultuuriline-, majanduslik- ja poliitiline keskus, rahvaarvult [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suuruselt viies linn ning [[Doonau]] jõe ääres asuvatest linnadest kõige suurema rahvaarvuga. Linn paikneb [[Wienerwald|Viini metsa]] (''Wienerwald'') idaserval. Suurem osa Viinist asub [[Doonau]] jõe paremkaldal, ositi [[Alpide mäestik]]u kirdepoolseima jalami lõunaküljel, mis eraldab Viini Austria läänepoolsematest piirkondadest ning tähistab üleminekut [[Kesk-Doonau madalik]]ule. Linn asub Doonau ääres ning seda läbib tugevalt kindlustatud ja kanalitesse suunatud [[Viini jõgi]] (''Wienfluss''). Viin on täielikult ümbritsetud [[Alam-Austria]] liidumaaga. [[Bratislava]] ja [[Slovakkia]] asuvad umbes 50 km Viinist idas, [[Ungari]] umbes 50 km kagus ning [[Moraavia]] ([[Tšehhi]]) umbes 60 km põhjas. Roomlased rajasid Viini alale [[1. sajand]]il kindluslaagri (''[[castra]]''), mida nad nimetasid [[Vindobona]]ks. Sel ajal kuulus piirkond [[Pannoonia]] provintsi. Aastal 212 sai asula [[munitsiipium]]i staatuse ja Rooma linnaõigused. Sellele järgnes periood, mil piirkond kuulus [[langobardid]]e ning hiljem [[Pannoonia avaarid]]e mõjusfääri. Sel ajal moodustasid piirkonna elanikkonnast enamuse [[slaavlased]]. Alates 8. sajandist asusid piirkonda elama [[bajuvaarid]]. 1155. aastal sai Viinist Babenbergide residents. Babenbergid valitsesid Austriat aastatel 976–1246. 1221. aastal sai Viin linnaõigused. [[16. sajand]]il kujundasid Viini oma residentsiks [[Habsburgid]], kes olid Babenbergide järglased. Viinist sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisrite residents ning seda positsiooni hoidis linn kuni keisririigi lagunemiseni 1806. aastal. 1804. aastal loodi [[Austria keisririik]], misjärel sai Viin selle ning kõigi sellele järgnenud Austria riiklike moodustiste pealinnaks. [[Uusaeg|Uusajal]] on Viin kuulunud maailma suurimate saksakeelsete linnade hulka. 18. ja 19. sajandil oli see saksakeelsetest linnadest suurim kuni 20. sajandi alguses sai suurimaks saksakeelseks linnaks [[Berliin]]. Viinis asuvad mitmed olulised rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas [[ÜRO keskus Viinis|ÜRO keskus]], [[OPEC]] ning [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]] (OSCE). [[Doonau kanal]]i ja [[Viini jõgi|Viini jõe]] äärne [[Viini vanalinn]] (''[[Innere Stadt]]'' 'siselinn') esindab [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungari impeeriumi]] hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates [[2001]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. 2017. aasta juulist kuni 2026. aasta juulini oli see maailmapärandi nimekirjas ohustatud paigana.<ref name="UNESCO" /> == Haldusjaotus == [[Pilt:Vienna, administrative divisions - Nmbrs.svg|pisi|Viini ringkondade jaotuse kaart]] Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks. {{Veergude loend|laius=15em| #[[Innere Stadt]] #[[Leopoldstadt]] #[[Landstraße]] #[[Wieden]] #[[Margareten]] #[[Mariahilf]] #[[Neubau]] #[[Josefstadt]] #[[Alsergrund]] #[[Favoriten]] #[[Simmering]] #[[Meidling]] #[[Hietzing]] #[[Penzing]] #[[Rudolfsheim-Fünfhaus]] #[[Ottakring]] #[[Hernals]] #[[Währing]] #[[Döbling]] #[[Brigittenau]] #[[Floridsdorf]] ([[Transdanubien]]) #[[Donaustadt]] ([[Transdanubien]]) #[[Liesing]]}} == Ajalugu == === Pronksiaeg (1200–800 eKr) === Tänapäeva Viini linna alad on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid [[keldid]]. === Rooma impeerium === [[Roomlased]] hõivasid asula pärast [[Noricum]]i kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat '''Vindobonaks''' (sõna ''vindo'' tähendab [[keldi keel]]es 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid [[sõjaväelaager|sõjaväelaagriks]], et kaitsta [[Rooma riik]]i põhja pool elavate [[germaanlased|germaanlaste]] eest. Vindobonas paiknes algul [[aala]], hiljem terve [[leegion]]. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau [[laevastik]]u peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager [[Carnuntum]].<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 271</ref> [[Pannoonia]] provintsiga liideti Carnuntum juba [[Tiberius]]e ajal, aga Vindobona mitte enne [[Claudius]]e aega. [[Markomanni sõda|Markomanni sõja]] ajal [[180]] suri Vindobonas keiser [[Marcus Aurelius]].<ref name=Antiigileksikon/> Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus ristusid kaks olulist [[kaubatee]]d: Doonau ja [[merevaigutee]]. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. [[3. sajand]]il sai see [[munitsiipium]]iks. [[5. sajand]]il lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused.<ref name=Antiigileksikon/> === Keskaeg (9. sajand – 1529)=== Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas [[iirlased|iirlastega]]. Näiteks [[Melk]]i kloostrisse on maetud iiri [[munk]] [[Püha Colman]] (Koloman). [[Salzburg]]i piiskopiks oli 40 aastat iirlane [[Püha Vergilius]] ehk Vergilius Maamõõtja. [[12. sajand]]il asutasid iiri päritolu [[benediktiinid]] siiakanti [[klooster|kloostri]]. Keskajal oli Viin [[Babenbergid]]e dünastia kodu. [[1246]] suri Babenbergide pealiin välja. [[1440]] sai Viin [[Habsburgid]]e dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni [[1918]]. Nende võimu all sai Viin [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] pealinnaks ning [[kultuur]]ikeskuseks, eriti [[kunst]]i ja [[muusika]] keskuseks. [[1485]]–[[1490]] okupeeris linna [[Ungari]]. Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. [[13. sajand]]il jõudis Viini lähedale [[Mongoli impeerium]]i sõjavägi, kuid pöördus väejuhi [[Ugedei-khaan]]i surma tõttu tagasi. Ka [[Osmanite riik]] ei suutnud Viini vallutada ([[Viini piiramine (1529)|Viini piiramine]] [[1529]] ja [[Viini lahing]] [[1683]]). Küll aga tabas linna [[1689]] [[muhkkatk]], millesse suri kolmandik linnaelanikest. ===Uusaeg (1529–1918)=== [[Fail:Vienna austriae detail.jpg|pisi|Tuletatud linnulennu vaade üle Viini (joonis umbes aastast 1640)]] [[Fail:Bernardo Bellotto, il Canaletto - View of Vienna from the Belvedere.jpg|pisi|Viini vaade [[Belvedere (Viin)|Belvederest]] ([[Bernardo Bellotto]] maaling umbes aastatest 1758–1761)]] ====Austria keisririigi pealinn==== [[1804]]. aastal kuulutati välja [[Austria keisririik]] ja Viin sai selle pealinnaks. [[1815]] toimus linnas [[Viini kongress]]. ====Austria-Ungari esipealinn==== [[1867]]. aasta veebruaris dirigeeris [[Johann Strauss II]] oma heliteose "[[Ilusal sinisel Doonaul]]" esmaettekannet linna esinduspargis [[Volksgarten]]is. Sama aasta 8. juunil krooniti keiser [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] kuningaks. See tähendas keisririigi reorganiseerimist [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaga impeeriumiks teisese pealinnaga [[Budapest]]is. [[1873]]. aastal korraldati linnas [[1873. aasta Viini maailmanäitus|V maailmanäitus]]. Järgnenud aastatel kujunes [[Alam-Austria]] halduskeskusest [[Mandri-Euroopa]] raudteeühenduste üks sõlmpunkte, mida läbis näitena [[Idaekspress]]i raudteeliin. [[1913]]. aastal elasid üle kahe miljoni elanikuga suuresti saksakeelses [[Metropol|metropolis]] ühteaegu [[Hitler]], [[Lev Trotski|Trotski]], [[Tito]], [[Freud]] ja [[Stalin]]<ref>https://www.bbc.com/news/magazine-21859771</ref>. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales Austria-Ungari [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%. ===Uusim aeg (1918 kuni tänapäev)=== [[Fail:Volksgarten from Palace of Justice, Vienna.jpg|pisi|[[Justizpalast]]ist avanenud vaade üle [[Volksgarten]]i otse [[Innere Stadt]]ile]] ====Austria Vabariigi pealinn==== Pärast esimest maailmasõda valiti Jakob Reumann 1919. aastal esimeseks Viini [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraadist]] linnapeaks, tema vahetas 13. novembril 1923 välja Karl Seitz, kes oli linnapeaks kuni [[Austria Liitriik|Austria Liitriigi]] loomiseni 1934. aastal. Nende järgi saigi Viin esimeses Austria vabariigis hüüdnime "Punane Viin" (''Rotes Wien''). Pärast Austria-Ungari lagunemist oli Austria jäänud ilma toitvast maast, Austria maast oli vaid ligi 18 protsenti haritav, arvati, et Austria ei ole enam elujõuline ilma Saksamaaga liitumata. Uues Austrias peeti ligi kahe miljoni elanikuga Viini liiga suureks pealinnaks liiga väikese riigi jaoks ja seda kutsuti riigi teistes osades tihti "Vesipea-Viiniks" (''"Wasserkopf"''). Optimistid nägid aga sõjajärgseid raskeid olusid hea võimalusena suurte sotsiaalpoliitiliste muudatuste elluviimiseks. Austria vabariigi põhiseaduse isa Hans Kelsen ja psühholoog Karl Bühler leidsid Viinis palju tegevust. 1920, aasta pärast valimisi, lagunes Austrias valitsev sotsiaaldemokraatide ja konservatiivse Kristlik-Sotsiaalse Partei (CS) koalitsioon ja kuni 1945. aastani jäid sotsiaaldemokraadid riiklikul tasandil valitsusest kõrvale või põranda alla. Viinis aga jäid sotsiaaldemokraadid võimule kuni austrofašismi tekkeni. 1922. aastal sai Viin seoses Viini sotsiaaldemokraatide ja linna ümbritseva Alam-Austria konservatiivide vastuoludega eraldi liidumaaks. Pärast devalveeritud krooni vahetamist [[Austria šilling|šillingi]] vastu 1925. aastal ehitati aastatel 1925–1934 Viinis palju sotsiaalmaju (''Gemeindebau'') kokku ligi 64 000 korteriga, neist kõige kuulsam on arvatavasti [[Döbling|Döblingi]] linnajaos 1927–1930 ehitatud [[Karl-Marx-Hof]], mis on 1,1 kilomeetrit pikk ja mille ääres on neli trammipeatust. Kortereid jagati punktisüsteemide alusel, rohkem punkte said perekonnad ning madalama sissetulekuga ja puudega inimesed. Majade ehitust rahastati otse avalikust kassast, mis aitas korteriüüre hoida madalana. Näiteks töölismajapidamise sissetulekust moodustas korterirent ainult 4 protsenti, varem oli see eramajades olnud ligi 30 protsenti. Kui üürnik haigestus või kaotas töö, sai rendimakseid edasi lükata. Lapsevanematele jagati iga sündinud lapse kohta riidekomplekte, et "ühtki last Viinis ei peaks mässima ajalehe sisse". Ehitati palju lasteaedu, lastepäevakodusid ja lastesanatooriume, et emad saaksid võimalikult ruttu pärast lapse sündi tööle tagasi tulla ja et lapsi tänavailt eemal hoida. Tervishoiuteenuseid pakuti tasuta, loodi ka puhkealasid, avalikke saunu, sanatooriume ja spordiasutusi. Linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik Julius Tandler märkis: "Raha, mis me kulutame noortekodudele, saame hiljem kokku hoida vanglate pealt. Mis me kulutame rasedate naiste ja noorte eest hoolitsemisele, saame kokku hoida psühhiaatriahaiglate pealt." Linna sotsiaalhoolekande eelarvet pea kolmekordistati võrreldes sõjaeelsega. Viinis tõi see kaasa imikusuremuse langemise alla Austria keskmise ja [[tuberkuloos]]ijuhtumite langemise alla 50 protsendi. Elutingimused paranesid ka odavate gaasi-, elektri- ja prügiveomaksude tõttu. 1922. aastal avati [[Simmering|Simmeringi]] linnajaos Austria esimene krematoorium. Kõige selle eest maksti lisaks riiklikele maksudele ka linna finantsnõunik Hugo Breitneri loodud luksusmaksudega, mida tema järgi nimetati ka Breitneri maksudeks. Luksusmakse tuli maksta näiteks hobusega ratsutamise, suurte eraautode, isiklikes majapidamistes teenrite omamise ja hotellitubade eest. Lisaks loodi ka astmeline nn majaehitusmaks (''Wohnbausteuer''). Linna investeeringute tõttu langes tööpuudus Viinis madalamale kui mujal Austrias või isegi Saksamaal. Kõiki investeeringuid rahastati otse maksudest, mistõttu Viini linnavalitsus suutis jääda võlausaldajatest sõltumatuks ega pidanud maksma intresse võlakirjadelt.{{Pooleli|kuu=mai|aasta=2019}} ====Teine maailmasõda==== [[Fail:Runder Flakturm Augarten.jpg|pisi|Teise maailmasõja aegne õhutõrje platvorm [[Augarten]]is]] [[1938]]. aasta märtsis toimus [[anšluss]]. Austria liideti [[Saksamaa]]ga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes [[teine maailmasõda]], mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega. [[Punaarmee]] vallutas Viini [[1945]]. aasta aprillis. Nagu [[Berliin]], nii jagati ka Viin nelja okupatsioonivõimu vahel ning linn oli ümbritsetud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. [[Lääne-Berliin]]i hakkasid lääneriigid seepeale varustama [[lennuk]]ite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Viini lääneossa ei jäänud häid [[lennuväli|lennuvälju]]. Kriis lahenes [[1955]]. aastal nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist ja Austriast välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks. ====Külm sõda==== Pärast [[Tšehhoslovakkia]] lagunemist, kui [[Bratislava]] sai [[Slovakkia]] pealinnaks, on Viin ja Bratislava Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80&nbsp;km ja nad mõlemad asuvad [[Doonau]] kaldal. ====Euroopa Liit==== Austria ühines [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[1995]]. ==Rahvastik== [[Pilt:Rathaus_Vienna_Eistraum_2005_Nightshot.JPG|pisi|[[Viini raekoda]] öösel]] [[Pilt:Simmering (Wien) - Gasometer (1).JPG|pisi|Gasometer]] Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult kümnes linn. ===Hiilgeaeg=== 1910. aastal oli Viin [[Austria-Ungari]] impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Mitte kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma kümne suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid [[slaavlased]] või [[ungarlased]]. [[Tšehhid]]e arvult oli Viin maailma teine linn [[Praha]] järel. Pärast esimest maailmasõda pöördus neist enamik neist oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. 1910. aasta rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud. ===Juudid=== {{vaata|Aškenazi juudid}} 1923. aastal elas Viinis 201 513 [[juudid|juuti]]. Juutide arvult oli Viin kolmas linn [[Euroopa]]s. Enamik nendest hukati [[holokaust]]is. ===Tänapäev=== 2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled neist olid pärit [[Jugoslaavia]]st, peamiselt [[serblased]]. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% [[türklased|türklasi]], 0,9% [[poolakad|poolakaid]] ja 0,8% [[sakslased|sakslasi]]. {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1754 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1800 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1850 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1900 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1910 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1923 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1939 |- ! Elanike arv | 175 460 || 271 800 || 551 300 || 1 769 137 || 2 083 630 || 1 918 720 || 1 770 938 |- ! Aasta | align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1951 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1961 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1971 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1981 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 1991 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2001 || align="center" bgcolor="#F5F5F5" | 2008 |- ! Elanike arv | 1 616 125 || 1 627 566 || 1 619 885 || 1 531 346 || 1 539 848 || 1 550 123 || 1 678 435 |} ==Kliima== Viinis on [[parasvööde|parasvöötme]] kliima. Aastas sajab keskmiselt 621&nbsp;mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on [[jaanuar]] (37&nbsp;mm) ja [[veebruar]] (39&nbsp;mm), kõige sajusemad [[juuni]] (70&nbsp;mm) ja [[juuli]] (68&nbsp;mm). ==Kõrgehitised== [[Fail:2014-09-29 - Reichsbrücke-Donau City-Sunken City.jpg|pisi|Viini kõrghooned Doonau vastaskaldal linna ärikeskuses ehk [[Donau City]]s]] Linna kõrgeimad ehitised on teletorn [[Donauturm]], [[DC Tower 1]] ja [[Millennium Tower (Viin)|Millennium Tower]]. [[Fail:Vienna by Sentinel-2.jpg|pisi|Satelliidifoto]] ==Üritused== ===Life Ball=== {{vaata|Life Ball}} Kord aastas toimub Viini raekoja platsil Euroopa suurim heategevusüritus. See paljude kuulsuste ja patroonide osalusega pidulik festival või ball kogub raha ja toetab HIVi nakatunud või AIDSi haigestunud inimesi. Üritust korraldab mittetulundusühing AIDS LIFE, mis asutati 1992. aastal. Lisaks on organisatsiooni selge eesmärk tõsta üldsuse teadlikkust sellest [[HIV-epideemia|epideemiast]]. ===Eurovisioon=== Viinis on peetud kaks lauluvõistlust: *[[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] *[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] ==Koostöölinnad== [[Pilt:United Nations, vienna - panoramio.jpg|pisi|[[ÜRO Viini keskus]] (UNOV)]] {{veergude loend|laius=12em| *{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasilia]], [[Brasiilia]] *{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Bratislava]], [[Slovakkia]] *{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Brno]], [[Tšehhi]] *{{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] *{{riigi ikoon|Hiina}} [[Chengdu]], [[Hiina]] *{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], [[Ukraina]] *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]], [[Poola]] *{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Ljubljana]], [[Sloveenia]] *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] *{{riigi ikoon|Iraan}} [[Teheran]], [[Iraan]] *{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Trieste]], [[Itaalia]] }} ==Vaata ka== *[[Austria parlamendihoone]] *[[Druk Yul Park]] *[[Josefstadti teater]] *[[Püha Karl Borromäuse kalmistukirik]] *[[Püha Karl Borromäuse rektoraadikirik]] *[[Schönbrunni loss]] *[[Schmetterlinghaus]] *[[Viini keskkalmistu]] *[[Viini Lauluühing]] *[[Viini Riigiooper]] *[[Viini Setsessioon]] *[[Viini Ülikool]] *[[Viini nõgu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Historic Centre of Vienna |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/pg.cfm?cid=31&id_site=1033 |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="Facts">{{netiviide |pealkiri=Vienna’s Population 2025 - Facts and Figures on Migration and Integration |väljaanne=City of Vienna |url=https://www.wien.gv.at/en/living-together/population-migration-fact-figures |vaadatud=2026-08-18}}</ref> <ref name="EDU">{{netiviide |pealkiri=Vienna |väljaanne=EDU-LAB |url=https://www.edu-lab-project.eu/case-studies/vienna/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus}} {{commonskat}} *http://www.wien.gv.at *http://www.wien.info {{AUT}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Austria liidumaad]] [[Kategooria:Viin| ]] 8bpqihov1w00lnwqvmlg2aesz2mfvgx Eesti poliitikute loend 0 10275 7217552 7217014 2026-08-18T21:37:09Z Velirand 67997 /* K */ 7217552 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud praegusi ja varasemaid [[Eesti]] [[poliitik]]uid. __NOTOC__{{tähed}} == A == *[[Jaak Aab]] *[[Leo Aadel]] *[[Maile Aale]] *[[Raimu Aardam]] *[[Juhan Aare]] *[[Merry Aart]] *[[Arto Aas]] *[[Taavi Aas]] *[[Taira Aasa]] *[[Ülle Aaskivi]] *[[Hardo Aasmäe]] *[[Henrik Aavik]] *[[Jaak Aaviksoo]] *[[Georg Abels]] *[[Aleksander Aben]] *[[Oskar Abori]] *[[Paul Abramson]] *[[Jüri Adams]] *[[Raivo Aeg]] *[[Jaan Aiaots]] *[[Rein Aidma]] *[[Juhan Ainson]] *[[Friedrich Akel]] *[[Annely Akkermann]] *[[Toomas Alatalu]] *[[Yoko Alender]] *[[Georgi Aljošin]] *[[Anti Allas]] *[[Arvo Aller]] *[[Hendrik Allik]] *[[Jaak Allik]] *[[Annika Altmäe]] *[[Hans Alver]] *[[Oskar Amberg]] *[[Ado Anderkopp]] *[[Viktor Andrejev]] *[[Nigol Andresen]] *[[Oskar Angelus]] *[[Jüri Annusson]] *[[Aleksander Ansberg]] *[[Andrus Ansip]] *[[Olav Anton]] *[[Tõnu Anton]] *[[Robert Antropov]] *[[Jaan Anvelt]] *[[Aleksandr Apolinsky]] *[[Aleksander Arak]] *[[Küllo Arjakas]] *[[Eduard Arnover]] *[[Tiiu Aro]] *[[Konrad Arras]] *[[Christjan Arro]] *[[Peep Aru]] *[[Urmas Arumäe]] *[[Toivo Asmer]] *[[Emma Asson]] *[[Albert Assor]] *[[Gottlieb Ast]] *[[Karl Ast]] *[[Hannes Astok]] *[[Robert Astrem]] *[[Meelis Atonen]] *[[Jaan Audru]] *[[Eduard Aule]] *[[Siim Avi]] == B == *[[Karl August Baars]] *[[Karl Juhan Bahovski]] *[[Peeter Baranin]] *[[Jaanus Barkala]] *[[Vadim Belobrovtsev]] *[[Maimu Berg]] *[[Jaanus Betlem]] *[[Ado Birk]] *[[Tõnis Bittman]] *[[Gerttu Blank]] *[[Andrus Blok]] *[[Deniss Boroditš]] *[[Riho Breivel]] *[[Christian Brüller]] *[[Georgi Bõstrov]] == C == *[[Oskar Cher]] == D == *[[Aleksander Danilevski]] *[[Evelyn Danilov]] *[[Lea Danilson-Järg]] *[[Andres Dido]] *[[Dmitri Dmitrijev]] *[[Karen Drambjan]] == E == *[[Ivi Eenmaa]] *[[Anne Eenpalu]] *[[Kaarel Eenpalu]] *[[Endel Eero]] *[[Enn Eesmaa]] *[[Eldar Efendijev]] *[[Linda Eichler]] *[[Jaan Eigo]] *[[Margi Ein]] *[[Aleksander Einseln]] *[[Hendrik Elisson]] *[[Andres Ellamaa]] *[[Hillar Eller]] *[[Kaljo Ellik]] *[[Karl Ellis]] *[[Sirje Endre]] *[[Rain Epler]] *[[Ene Ergma]] *[[Ants Erm]] *[[Peeter Ernits]] *[[Villem Ernits]] *[[Urmas Espenberg]] *[[Jüri Estam]] == F == *[[Vitali Faktulin]] *[[Eduard Fedotov]] *[[Ignar Fjuk]] *[[Karl Oskar Freiberg]] == G == *[[Anna-Maria Galojan]] *[[Nikolai Ganjušov]] *[[Vahur Glaase]] *[[Arnold Green]] *[[Vassili Grigorjev]] *[[Arnold Grimpel]] *[[Igor Gräzin]] *[[Kalle Grünthal]] *[[Oskar Gustavson]] *[[Veigo Gutmann]] == H == *[[Ernst Haabpiht]] *[[Harald Haberman]] *[[Lehte Hainsalu]] *[[Illar Hallaste]] *[[Helmut Hallemaa]] *[[Urmas Hallika]] *[[Väino Hallikmägi]] *[[Voldemar Hammer]] *[[Andre Hanimägi]] *[[August Hanko]] *[[August Hansen]] *[[Mihkel Hansen]] *[[Vootele Hansen]] *[[Johan Hansing]] *[[Hannes Hanso]] *[[Margus Hanson]] *[[Piret Hartman]] *[[Anti Haugas]] *[[Monika Haukanõmm]] *[[Hans Heidemann]] *[[Aare Heinvee]] *[[Aleksander Hellat]] *[[Helle-Moonika Helme]] *[[Mart Helme]] *[[Martin Helme]] *[[Harri Henn]] *[[Heiki Hepner]] *[[Andres Herkel]] *[[Jaak Herodes]] *[[Karoli Hindriks]] *[[Mati Hint]] *[[Friedrich Hist]] *[[Johan Holberg]] *[[Remo Holsmer]] *[[Igor Hopp]] *[[Arvo Horm]] *[[Priit Humal]] *[[Lauri Hussar]] *[[Liia Hänni]] *[[Kalev Härk]] *[[Jaanus Härms]] *[[Jaan Hünerson‎]] == I == *[[Toomas Hendrik Ilves]] *[[Viktor Imala]] *[[Endel Inglist]] *[[Karl Ipsberg]] *[[Sergei Issakov]] *[[Kaia Iva]] *[[Olga Ivanova]] == J == *[[Andres Jaadla]] *[[Jüri Jaakson]] *[[Viljar Jaamu]] *[[Karin Jaani]] *[[Raigo Jahu]] *[[August Jakobson]] *[[Karl-Arnold Jalakas]] *[[Johan Jans]] *[[August Janson]] *[[Aleksei Jašin]] *[[Alma Jeets]] *[[Kalle Jents]] *[[Aleksei Jevgrafov]] *[[Leopold Johanson]] *[[Erich Joonas]] *[[Mihkel Juhkam]] *[[Arvo Junti]] *[[Jossiv Jurovski]] *[[Jaak Juske]] *[[Tõnu Juul]] *[[Matti Jõe]] *[[Jaak Jõerüüt]] *[[Aleksander Jõeäär]] * [[Helmer Jõgi]] *[[Aadu Jõgiaas]] *[[Kaia Jäppinen]] *[[Rein Järlik]] *[[Jaan Järve]] *[[Rein Järvelill]] *[[Toomas Järveoja]] *[[Ants Järvesaar]] *[[Elmar Järvesoo]] *[[Raivo Järvi]] *[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]] *[[Kalle Jürgenson]] *[[Marek Jürgenson]] *[[Toivo Jürgenson]] *[[Anton Jürgenstein]] *[[Toomas Jürgenstein]] *[[August Jürima]] *[[August Jürima (Järvamaalt)]] *[[Mihkel Jüris]] *[[Oskar Jüriväli]] *[[Johannes Jürna]] == K == *[[Aleksander Kaal]] *[[Vambo Kaal]] *[[Ruuben Kaalep]] *[[Aleksander Kaar]] *[[Juhan Kaarlimäe]] *[[Christian Kaarna]] *[[Kaido Kaasik]] *[[Renate Kaasik]] *[[Siim Kabrits]] *[[Mario Kadastik]] *[[Etti Kagarov]] *[[Tiit Kala]] *[[Valeri Kalabugin]] *[[Tõnis Kalbus]] *[[Valev Kald]] *[[Helle Kalda]] *[[Nelli Kalikova]] *[[Nigul Kaliste]] *[[Jakob Kalju]] *[[Kersti Kaljulaid]] *[[Raimond Kaljulaid]] *[[Kalev Kaljuste]] *[[Lembit Kaljuvee]] *[[Kaja Kallas]] *[[Kristina Kallas]] *[[Madis Kallas]] *[[Mart Kallas]] *[[Siim Kallas]] *[[Teet Kallasvee]] *[[Jakob Kalle]] *[[Kalev Kallemets]] *[[Ivar Kallion]] *[[Kalev Kallo]] *[[Tõnu Kalvet]] *[[Kaido Kama]] *[[Eva Kams]] *[[Gea Kangilaski]] *[[Nikolai Kann]] *[[Indrek Kannik]] *[[Sulev Kannimäe]] *[[Anneli Kannus]] *[[Lemmit Kaplinski]] *[[Jaanus Karilaid]] *[[Alo Karineel]] *[[Katrin Karisma-Krumm]] *[[Karl Kark]] *[[Karl Ferdinand Karlson]] *[[Nikolai Karotamm]] *[[Juhan Kartau]] *[[Ester Karuse]] *[[Henri Kaselo]] *[[Maria Kasepalu]] *[[Aleksander Kask]] *[[Oskar Kask]] *[[Peet Kask]] *[[Risto Kask]] *[[Uno Kaskpeit]] *[[Johannes Kass]] *[[Marko Kass]] *[[Artur Kasterpalu]] *[[Tõnu Kauba]] *[[Ene Kaups]] *[[Karl Kaups]] *[[Max Kaur]] *[[Hans Kauri]] *[[Jüri Kaver]] *[[Mari-Ann Kelam]] *[[Tunne Kelam]] *[[Erkki Keldo]] *[[Anne Keldremaa]] *[[Vahur Keldrima]] *[[Albert Kendra]] *[[August Kerem]] *[[Liina Kersna]] *[[Kalju Kertsmik]] *[[Aleksander Kesküla]] *[[Johan Kesküll]] *[[Edgar Kigaste]] *[[Tanel Kiik]] *[[Mart Kiirats]] *[[Kaljo Kiisk]] *[[Robert Kiisler]] *[[Siim Valmar Kiisler]] *[[Elo Kiivet]] *[[Katre Kikkas]] *[[Krista Kilvet]] *[[Arnold Kimber]] *[[Viktor Kingissepp]] *[[Kert Kingo]] *[[Sirje Kingsepp]] *[[Tõnis Kint]] *[[Ernst Kirs]] *[[Georg Kirsberg]] *[[Raul Kirsel]] *[[Valve Kirsipuu]] *[[Argo Kirss]] *[[Jüri Kirss]] *[[Karl Kirt]] *[[Meelis Kitsing]] *[[Signe Kivi]] *[[Toomas Kivimägi]] *[[Robert Kiviselg]] *[[Sven Kivisildnik]] *[[Loit Kivistik]] *[[Mario Kivistik]] *[[Liis Klaar]] *[[Urmas Klaas]] *[[Mait Klaassen]] *[[Kalle Klandorf]] *[[Valter Klauson]] *[[Dimitri Klenski]] *[[Johannes Klesment]] *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]] *[[Hermann Koch]] *[[Arno Kodu]] *[[Karl Koemets]] *[[Peeter Koemets]] *[[August Kohver]] *[[Aivar Koitla]] *[[Aivar Kokk]] *[[Jaan Kokk]] *[[Rene Kokk]] *[[Kaarel Eduard Kompus]] *[[Konstantin Konik]] *[[Evald Konno]] *[[Jaanus Koorep]] *[[Virgo Koppel]] *[[Mihhail Korb]] *[[Valeri Korb]] *[[Andres Kork]] *[[Jüri Kork]] *[[Toomas Kork]] *[[Karl Kornel]] *[[Mait Kornet]] *[[Maria Korotkova]] *[[Heino Kostabi]] *[[Siret Kotka]] *[[Kalev Kotkas]] *[[Andres Kraas]] *[[Heiki Kranich]] *[[Kaja Kreisman]] *[[Peeter Kreitzberg]] *[[Jaan Kriisa]] *[[Valter Krimm]] *[[Toivo Kroon]] *[[Eerik-Niiles Kross]] *[[Urmas Kruuse]] *[[Juhan Kukk]] *[[Kalev Kukk]] *[[Martin Kukk]] *[[Hugo Kukke‎]] *[[Jaan-Hans Kuks]] *[[Kalle Kulbok]] *[[Elle Kull]] *[[Väino Kull]] *[[Tiit Kulu]] *[[Boris Kumm]] *[[Martin Kummets]] *[[Jaan Kundla]] *[[Leo Kunnas]] *[[Helmi Kurba]] *[[Kustav Kurg]] *[[Karmo Kuri]] *[[Kaspar Kurve]] *[[Johannes Kurvits]] *[[Peeter Kurvits]] *[[Filimon Kuznetsov]] *[[Vladimir Kuznetsov]] *[[Rainer Kuuba]] *[[Ants Kuul]] *[[Marti Kuusik]] *[[Silver Kuusik]] *[[Tiit Kuusmik]] *[[Hugo Kuusner]] *[[Andres Kõiv]] *[[Daniel Kõiv]] *[[Tõnis Kõiv]] *[[Tõnu Kõiv]] *[[Ahti Kõo]] *[[Tarmo Kõuts]] *[[Kalvi Kõva]] *[[Ivan Käbin]] *[[Tiit Käbin]] *[[Maigi Käige]] *[[Vladimir Käo]] *[[Orest Kärm]] *[[Aleksander Kärner]] *[[Priit Kärsna]] *[[Leonhard Käär]] *[[Ants Käärma]] *[[Kristjan Kõljalg]] *[[Mihhail Kõlvart]] *[[Jüri Kõre]] *[[Oskar Köster]] *[[Nikolai Köstner]] *[[Ott Köstner]] *[[Külliki Kübarsepp]] *[[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]] *[[Helmen Kütt]] *[[Raivo Kütt]] == L == *[[Eduard Laaman]] *[[Aleksander Laane]] *[[Eduard Laanemäe]] *[[Kalle Laanet]] *[[Olev Laanjärv]] *[[Mart Laar]] *[[Eino-Jüri Laarmann]] *[[Mats Laarmann]] *[[Jaan Laas]] *[[Lauri Laasi]] *[[Lauri Laats]] *[[Roman Laes]] *[[Hanah Lahe]] *[[Urmas Laht]] *[[Rasmus Lahtvee]] *[[Valdur Lahtvee]] *[[Reno Laidre]] *[[Kalmer Lain]] *[[Andres Laisk]] *[[Joonas Laks]] *[[Leho Lamus]] *[[Alar Laneman]] *[[Rein Lang]] *[[Heinrich Laretei]] *[[Andres Larka]] *[[Jaan Lattik]] *[[August Laur]] *[[Jarno Laur]] *[[Sandra Laur]] *[[Heinrich Lauri]] *[[Maris Lauri]] *[[Johannes Lauristin]] *[[Marju Lauristin]] *[[Peeter Laurson]] *[[Tarmo Lausing]] *[[Peeter Lemming]] *[[Mihkel Lees]] *[[Kadri Leetmaa]] *[[Jaan Leetsar]] *[[Anna Leetsmann]] *[[Johannes Lehman]] *[[Elmar-Aleksander Lehtmets]] *[[Jaak Leimann]] *[[Tarmo Leinatamm]] *[[Kuldar Leis]] *[[Paul Leis]] *[[Vello Leito]] *[[Margus Leivo]] *[[Kajar Lember]] *[[Voldemar Lender]] *[[Heimar Lenk]] *[[Margus Lepik]] *[[Robert Lepikson]] *[[Kristjan-Olari Leping]] *[[Jaan J. Leppik]] *[[Kalju Leppik]] *[[Ando Leps]] *[[August Julius Leps]] *[[Ilona Lepsalu]] *[[Lennart Liba]] *[[Jürgen Ligi]] *[[Kaarel Liidak]] *[[Oskar Karl Johann Liigand]] *[[Jüri Liim]] *[[Eva-Maria Liimets]] *[[Tõnis Liinat]] *[[Margus Liiva]] *[[Karl Liivak]] *[[Jüri Liivas]] *[[Anto Liivat]] *[[Efim Liivik]] *[[Heiki Lill]] *[[Julius Lill]] *[[Kalev Lillo]] *[[Väino Linde]] *[[Johannes Lindemann]] *[[Voldemar Linnamägi]] *[[Elmar Lipping]] *[[Jaan Lippmaa]] *[[Madle Lippus]] *[[Andres Lipstok]] *[[Andrei Lobov]] *[[Rein Loik]] *[[Priit Lomp]] *[[Tarmo Loodus]] *[[Siimu Loogma]] *[[Jüri Loosme]] *[[Värner Lootsmann]] *[[Peeter Lorents]] *[[Aleksei Lotman]] *[[Mihhail Lotman]] *[[August Lubi]] *[[Juhan Luiga]] *[[Inara Luigas]] *[[Jüri Luik]] *[[Lauri Luik]] *[[Tõnis Lukas]] *[[Alfred Lukin]] *[[Renata Lukk]] *[[Peeter Luksep]] *[[Aivar Lumi]] *[[Ott Lumi]] *[[Jaan Luts]] *[[Oskar Lõvi (ajakirjanik)|Oskar Lõvi]] *[[Randel Länts]] *[[Lauri Läänemets]] == M == *[[Villem Maaker]] *[[Helmut Maandi]] *[[Alar Maarend]] *[[Hannes Maasel]] *[[Tiit Made]] *[[Jaak Madison]] *[[Peeter Madissoo]] *[[Mart Madissoon]] *[[Toivo Maimets]] *[[Natalia Malleus]] *[[Külvar Mand]] *[[Andres Mandre]] *[[Jaan Manitski]] *[[August Maramaa]] *[[Peep Mardiste]] *[[Peeter Mardna]] *[[Maret Maripuu]] *[[Aksel Mark]] *[[Heinrich Mark]] *[[Jüri Marksoo]] *[[Jaanus Marrandi]] *[[Rein Marrandi]] *[[Jüri Martin]] *[[Hans Martinson]] *[[Merike Martinson]] *[[Hans Martna]] *[[Mihkel Martna]] *[[Jaan Masing]] *[[Mait Mihkel Mathiesen]] *[[Mihkel Mathiesen]] *[[Tiit Matsulevitš]] *[[Dagmar Mattiisen]] *[[Hanno Matto]] *[[Alfred Maurer]] *[[Indrek Meelak]] *[[Märt Meesak]] *[[Silver Meikar]] *[[Aleksander Mekkart]] *[[Toomas Mendelson]] *[[Mati Meos]] *[[Uno Mereste]] *[[Enn Meri]] *[[Lennart Meri]] *[[Mart Meri]] *[[Maret Merisaar]] *[[Martin Mets]] *[[Natalie Mets]] *[[Andres Metsoja]] *[[Kristen Michal]] *[[Kalle Mihkels]] *[[Johannes Mihkelson]] *[[Marko Mihkelson]] *[[Marianne Mikko]] *[[Johannes Mikkola]] *[[Sven Mikser]] *[[Margo Miljand]] *[[Juri Mišin]] *[[Jaan Moks]] *[[Roman Mugur]] *[[Tatjana Muravjova]] *[[Raivo Murd]] *[[Enn Murdmaa]] *[[Aadu Must]] *[[Jaanus Mutli]] *[[Paul Muuli]] *[[Jüri Mõis]] *[[Alfred Mõttus]] *[[Jaan Mõttus]] *[[Hjalmar Mäe]] *[[Innar Mäesalu]] *[[Mati Mäetalu]] *[[Leino Mägi]] *[[Meelis Mälberg]] *[[Raul Mälk]] *[[Ahti Mänd]] *[[Ilmar Mändmets]] *[[Jaanus Männik]] *[[Johannes Märtson]] *[[Tõnis Mölder]] *[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]] *[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]] *[[Viktor von zur Mühlen]] *[[Johan Müller]] *[[Johannes Mürk]] *[[Johannes-August Müürman]] == N == *[[Ago Naarits]] *[[Aleksander Naeres]] *[[Jaak Nanilson]] *[[Maris Neeno]] *[[Victor Neggo]] *[[Eiki Nestor]] *[[Juhan Nihtig]] *[[Mart Niklus]] *[[Toivo Ninnas]] *[[Andrei Novikov]] *[[Ülo Nugis]] *[[Hans Nurm]] *[[Kaul Nurm]] *[[Enn Nurmiste]] *[[Mart Nutt]] *[[Ilmar Nuut]] *[[Kati Nõlvak]] *[[Ervin Jüri Nõmmera]] *[[Kaido Nõmmik]] *[[Robert Närska]] *[[Alar Nääme]] == O == *[[Ants Oidermaa]] *[[Aleksander Oinas]] *[[Tasuja Oja]] *[[Aleksander Ojamäe]] *[[Ardo Ojasalu]] *[[Ludvig Ojaveski]] *[[Kristiina Ojuland]] *[[Lui Olesk]] *[[Peeter Olesk]] *[[Andri Ollema]] *[[Aleksander Onno]] *[[Mart Opmann]] *[[Johannes Orasmaa]] *[[Tiina Oraste]] *[[Georgi Orlov]] *[[Margus Oro]] *[[Jevgeni Ossinovski]] *[[Aleksander Ossipov]] *[[Alma Ostra-Oinas]] *[[Kalev Ots]] *[[Tanel Ots]] *[[Anneli Ott]] *[[Jüri Ott]] *[[Jüri Ottas]] *[[Martin Ottas]] *[[Liisa Oviir]] *[[Siiri Oviir]] == P == *[[Anatoli Paal]] *[[Endel Paap]] *[[Kadri Paas]] *[[Eevi Paasmäe]] *[[Meelis Paavel]] *[[Raivo Paavo]] *[[Ivari Padar]] *[[Maris Padjus]] *[[Jaana Padrik]] *[[Peeter Paemurru]] *[[Urmas Paet]] *[[Aleksander Paikre]] *[[Maido Pajo]] *[[Karl-Eduard Pajos]] *[[Ants Paju]] *[[Harry Pajundi]] *[[Liisa Pakosta]] *[[Ilmar Palias]] *[[Ivar Paljak]] *[[Kalle Palling]] *[[Ants Pallop]] *[[Erich Palm]] *[[Viktor Palm]] *[[Urve Palo]] *[[Tõnis Palts]] *[[Bruno Pao]] *[[Eldur Parder]] *[[Lagle Parek]] *[[Jüri Parik]] *[[Juhan Parts]] *[[Ralf R. Parve]] *[[Eduard Peedosk]] *[[August Peet]] *[[Georg Pelisaar]] *[[Enno Penno]] *[[Rudolf Penno]] *[[Keit Pentus-Rosimannus]] *[[Johannes Perens]] *[[Kirke Perillus]] *[[Eduard Pesur]] *[[Ferdinand Petersen]] *[[Aivo Peterson]] *[[Peep Peterson]] *[[Hanno Pevkur]] *[[Jüri Pihl]] *[[Ants Piip]] *[[Tarmo Piirmann]] *[[Jaan Piiskar]] *[[Heljo Pikhof]] *[[Mikk Pikkmets]] *[[Juhan Pikkov]] *[[Õnne Pillak]] *[[Kalle Pilt]] *[[Barbi Pilvre]] *[[Taavi Pirk]] *[[Vello Pohla]] *[[Siim Pohlak]] *[[Marko Pomerants]] *[[Theodor Pool]] *[[Anti Poolamets]] *[[Evelin Poolamets]] *[[Jaan Poska]] *[[Peep Pree]] *[[Nikolai Preiman]] *[[Priidu Priks]] *[[Nelli Privalova]] *[[Toivo Promm]] *[[Tiit Pruuli]] *[[Joakim Puhk]] *[[Otto Pukk]] *[[Mihkel Pung]] *[[Heidy Purga]] *[[Karl Puusemp]] *[[Peeter Puusep]] *[[Paul Puustusmaa]] *[[Aigar Põder]] *[[Vambola Põder]] *[[Nikolai Põdramägi]] *[[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]] *[[Peeter Siegfried Põld]] *[[Raivo Põldaru]] *[[Kalju Põldvere]] *[[Henn Põlluaas]] *[[Rein Põllumaa]] *[[Terje Põvvat]] *[[Eduard Päll]] *[[Ingvar Pärnamäe]] *[[Kadi Pärnits]] *[[Mihkel Pärnoja]] *[[Hugo Pärtelpoeg]] *[[Ilmar Pärtelpoeg]] *[[Konstantin Päts]] *[[Viktor Päts]] *[[Hans Pöögelmann]] *[[Aleksander Pürge]] *[[Mait Püümets]] == R == *[[Algus Raadik]] *[[Jaan Raamot]] *[[Ernst Raatma]] *[[Kalev Raave]] *[[Peeter Rahnel]] *[[Tauno Rahnu]] *[[Jaanus Rahumägi]] *[[Johan Raid]] *[[Jaanus Raidal]] *[[Mati Raidma]] *[[Ivar Raig]] *[[Ülle Rajasalu]] *[[Olev Raju]] *[[Monica Rand]] *[[Reili Rand]] *[[Adam Randalu]] *[[Laine Randjärv]] *[[Rein Randver]] *[[Märt Rask]] *[[Jüri Ratas]] *[[Rein Ratas]] *[[Kuno Raude]] *[[Leopold Raudkepp]] *[[Heiki Raudla]] *[[Valve Raudnask]] *[[Indrek Raudne]] *[[Merle Raun]] *[[Hain Rebas]] *[[Aleksander Rei]] *[[August Rei]] *[[Jaak Reichmann]] *[[Janno Reiljan]] *[[Villu Reiljan]] *[[Vallo Reimaa]] *[[Mihkel Reimann]] *[[Marek Reinaas]] *[[Urmas Reinsalu]] *[[Marie Reisik]] *[[Jaanus Reisner]] *[[Urmas Reitelmann]] *[[Kairet Remmak-Grassmann]] *[[Martin Repinski]] *[[Mailis Reps]] *[[Jaanus Riibe]] *[[Signe Riisalo]] *[[Aivar Riisalu]] *[[August Riismann]] *[[Eduard Riisna]] *[[Rudolf Riives]] *[[Kai Rimmel]] *[[Andrus Ristkok]] *[[Rein Ristlaan]] *[[Monika Rogenbaum]] *[[Jaan Roht]] *[[Karl Roomet]] *[[Vladimir Roopere]] *[[Andro Roos]] *[[Reet Roos]] *[[Margot Roose]] *[[Ado Roosiorg]] *[[Bernhard Roostfeld]] *[[Aivar Rosenberg]] *[[Viive Rosenberg]] *[[Mati Rosenstein]] *[[Rain Rosimannus]] *[[Vardo Rumessen]] *[[Hannes Rumm]] *[[Paul-Eerik Rummo]] *[[Aino Runge]] *[[Karl Robert Ruus]] *[[Neeme Ruus]] *[[Rainis Ruusamäe]] *[[Ants Ruusmann]] *[[Maido Ruusmann]] *[[Taavi Rõivas]] *[[Mihkel Rõuk]] *[[Alfred Rästas]] *[[Jüri Rätsep]] *[[Arnold Rüütel]] *[[Karel Rüütli]] == S == *[[Ernst Saar]] *[[Indrek Saar]] *[[Jüri Saar]] *[[Marika Saar]] *[[Andrus Saare]] *[[Erki Saarman]] *[[Tõnu Saarman]] *[[Jaak Saarniit]] *[[Vello Saatpalu]] *[[Kalju Sakk]] *[[Edgar Valter Saks]] *[[Katrin Saks]] *[[Priit Saksing]] *[[Edgar Salin]] *[[Vello Salum]] *[[Jaak Salumets]] *[[Erika Salumäe]] *[[Malle Salupere]] *[[Karl Saral]] *[[Arvo Sarapuu]] *[[Kersti Sarapuu]] *[[Friedrich Sauer]] *[[Erik Salumäe]] *[[Erik Sandla]] *[[Jüri Sasi]] *[[Voldemar Sassi]] *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]] *[[Toomas Savi]] *[[Ain Saviauk]] *[[Edgar Savisaar]] *[[Erki Savisaar]] *[[Maria Savisaar]] *[[Vilja Savisaar-Toomast]] *[[Aavo Savitsch]] *[[Hanno Schotter]] *[[Helir-Valdor Seeder]] *[[Andrus Seeme]] *[[Neinar Seli]] *[[Julius Seljamaa]] *[[Karl Selter]] *[[Valvo Semilarski]] *[[Andre Sepp]] *[[Boris Sepp]] *[[Kaja Sepp]] *[[Leo Sepp]] *[[Ain Seppik]] *[[Sven Sester]] *[[Priit Sibul]] *[[Raul Siem]] *[[Pipi-Liis Siemann]] *[[Mart Siimann]] *[[Riina Sikkut]] *[[Arno Sild]] *[[Oskar Silde]] *[[Toomas Sildmäe]] *[[Enn-Arno Sillari]] *[[Kadri Simson]] *[[Riivo Sinijärv]] *[[Tiit Sinissaar]] *[[Arvo Sirendi]] *[[Artur Sirk]] *[[Siiri Sisask]] *[[Jaan Sitska]] *[[Julia Smoli]] *[[Riina Solman]] *[[Jevgeni Solovjov]] *[[Julia Sommer]] *[[Mark Soosaar]] *[[Jaan Soots]] *[[Imre Sooäär]] *[[Aleksei Sorokin]] *[[Edgar Spriit]] *[[Mihhail Stalnuhhin]] *[[Pavel Starostin]] *[[Nikolai Stelmach]] *[[Aleksander Stern]] *[[Otto Sternbeck]] *[[Marek Strandberg]] *[[Otto Strandman]] *[[Priit Suit]] *[[Urmas Sukles]] *[[Voldemar Sumberg]] *[[Timo Suslov]] *[[Andres Sutt]] *[[Neeme Suur]] *[[Rein Suurkask]] *[[Albert Suurkivi]] *[[Siim Suursild]] *[[Oskar Suursööt]] *[[Priit Suve]] *[[Artjom Suvorov]] *[[Aivar Sõerd]] *[[Jakob Sõnajalg]] *[[Märt Sõrra]] *[[Olga Sõtnik]] *[[Eduard Säkk]] *[[Karl Säre]] *[[Ernst Särgava]] ==Š== *[[Semjon Školnikov]] *[[Vladimir Šokman]] *[[Marko Šorin]] *[[Leo Štarkov]] ==Z== *[[Nikolai Zolin]] == T == *[[Rein Taagepera]] *[[Olari Taal]] *[[Andres Taimla]] *[[Peeter Tali]] *[[Theodor Tallmeister]] *[[Ivar Tallo]] *[[Nikolai Talts]] *[[Artur Talvik]] *[[Irina Talviste]] *[[Peep Tambet]] *[[Jaanus Tamkivi]] *[[Aldo Tamm]] *[[Enno Tamm]] *[[Jaak Tamm]] *[[Jüri Tamm]] *[[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] (sündinud 1953) *[[Paul Tammert]] *[[Leo Tammiksaar]] *[[Rene Tammist]] *[[Tarmo Tammiste]] *[[Tiit Tammsaar]] *[[Külli Tammur]] *[[Raivo Tammus]] *[[Tonio Tamra]] *[[Järvo Tandre]] *[[Andres Tarand]] *[[Indrek Tarand]] *[[Kaarel Tarand]] *[[Viktor Tarmas]] *[[Enn Tarto]] *[[Arnold Tartu]] *[[Laine Tarvis]] *[[Hergo Tasuja]] *[[Jaanus Tasuja]] *[[Jaan Teemant]] *[[Risto Teinonen]] *[[Kirill Teiter]] *[[Hans Teiv]] *[[Juhan Telgmaa]] *[[Tõnu Tepandi]] *[[Tiia Teppan]] *[[Tiit Terik]] *[[Hendrik Johannes Terras]] *[[Otto Tief]] *[[Urve Tiidus]] *[[Madis Timpson]] *[[Andres Tinno]] *[[Aleksander Tois]] *[[Mati Tolmoff]] *[[Ene Tomberg]] *[[Jevgeni Tomberg]] *[[Pille Tomson]] *[[Kustas Tonkman]] *[[Jana Toom]] *[[Valdis Toomast]] *[[Indrek Toome]] *[[Innari Toome]] *[[Jüri Toomepuu]] *[[Tiit Toomsalu]] *[[Toivo Tootsen]] *[[Ülo Tootsen]] *[[Oskar Tork]] *[[Marko Torm]] *[[Toomas Trapido]] *[[Jan Trei]] *[[Terje Trei]] *[[Henn Treial]] *[[Mai Treial]] *[[Urmas Treiel]] *[[Voldemar Trumm]] *[[Mihkel Truusööt]] *[[Anders Tsahkna]] *[[Margus Tsahkna]] *[[Aleksis Tsänk]] *[[Margarita Tšernogorova]] *[[Ingvar Tšižikov]] *[[Iraida Tšubenko]] *[[Ester Tuiksoo]] *[[Siim Tuisk]] *[[Ülo Tulik]] *[[Aleksander Tulp]] *[[Peeter Tulviste]] *[[Artur Tupits]] *[[Enn Tupp]] *[[Marika Tuus]] *[[Aleksander Tõnisson]] *[[Ilmar Tõnisson]] *[[Jaan Tõnisson]] *[[Liina Tõnisson]] *[[Toomas Tõniste]] *[[Toivo Tõnson]] *[[Lauri Tõnspoeg]] *[[Johanna Maria Tõugu]] *[[Ain Tähiste]] *[[Ülo Tärno]] == U == *[[Anton Uesson]] *[[Jüri Uluots]] *[[Ülo Uluots]] *[[Feliks Undusk]] *[[Johan Ungerson]] *[[Ivar Unt]] *[[Maksim Unt]] *[[Jaak Uudmäe]] *[[Juhan Uuemaa]] *[[Raivo Uukkivi]] == V == *[[Urbo Vaarmann]] *[[Artur Vader]] *[[Kristo Enn Vaga]] *[[Ken-Marti Vaher]] *[[Leonhard Vahter]] *[[Aado Vahtra]] *[[Lauri Vahtre]] *[[Karl Vaino]] *[[Rainer Vakra]] *[[Kalju Valdmann]] *[[Uno Valdmets]] *[[Jaak Valge]] *[[Einar Vallbaum]] *[[Orm Valtson]] *[[Johannes Vanja]] *[[Meta Vannas]] *[[Raivo Vare]] *[[Sulev Vare]] *[[Toomas Varek]] *[[Triin Varek]] *[[Johannes Vares]] *[[Andres Varik]] *[[Paul Varul]] *[[Rannar Vassiljev]] *[[Viktor Vassiljev]] *[[Triin Veber]] *[[Aarne Veedla]] *[[Juhan Veel]] *[[Toivo Veenre]] *[[Ants Veetõusme]] *[[Richard Veermaa]] *[[Andra Veidemann]] *[[Rein Veidemann]] *[[Aleksander Veiderma]] *[[Arnold Veimer]] *[[Marja-Liisa Veiser]] *[[Udo Vellend]] *[[Trivimi Velliste]] *[[Vladimir Velman]] *[[Värdi Velner]] *[[Taavi Veskimägi]] *[[Valmar Veste]] *[[Georg Vestel]] *[[Sten-Hans Vihmar]] *[[Aivar Viidik]] *[[Helgi Viirelaid]] *[[Ants Viirmaa]] *[[Mart Viisitamm]] *[[Nikolai Viitak]] *[[Priit Vilba]] *[[Andrus Villem]] *[[Georg Villenberg]] *[[Jüri Vilms]] *[[Toomas Vilosius]] *[[Joosep Vimm]] *[[Aldo Vinkel]] *[[Heido Vitsur]] *[[Lauri Vitsut]] *[[Toomas Vitsut]] *[[Nikolai Vojeikin]] *[[Kristel Voltenberg]] *[[Ülo Vooglaid]] *[[Julius Voolaid]] *[[Tauno Võhmar]] *[[Mart Võrklaev]] *[[Hannes Võrno]] *[[Peeter Võsa]] *[[Tiit Vähi]] *[[Toomas Väinaste]] *[[Arder Väli]] *[[Vaino Väljas]] ==Ä== *[[Margus Ääremaa]] == Õ == *[[Aivar Õun]] *[[Harri Õunapuu]] *[[Jaan Õunapuu]] ==Ö== *[[Andrus Öövel]] == Ü == *[[Raoul Üksvärav]] *[[Jaak Ümarik]] *[[Avo Üprus]] [[Kategooria:Eesti poliitikud| Eesti poliitikute loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Poliitikud]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Poliitikute loend]] jgk9lshg5vjrzfytiu39q55v81cxpit Nizariidid 0 11229 7217309 6815138 2026-08-18T12:44:06Z Kuriuss 38125 7217309 wikitext text/x-wiki '''Nizariidid''' on [[islam]]iusuliste kogukond, [[šiiidid|šiiitide]] hulka kuuluvate [[ismailiidid|ismailiitide]] suurim rühm. Neid on umbes 20 miljonit. Nad elavad põhiliselt [[India]]s, [[Pakistan]]is, [[Tadžikistan]]is, [[Süüria]]s ja paljudes lääneriikides. Erinevalt kõikidest teistest šiiitide harudest tunnevad nizariidid tänini elavat [[imamaat]]i, mida antakse saadik ([[prohvet]]) [[Muhammad]]i suguvõsas edasi tema tütre [[Fatima]] ja tema õepoja [[‘Alī ibn Abī Tālib|‘Alī]] kaudu. Praegune ja 50. nizariitide [[imaam]] on Karim [[Aga Khan V]]. Esimesed seitse on loetletud artiklis "[[Imaam]]". Enamik nizariite (umbes 75%) elab praegu Pakistanis ja neid kiusatakse rängalt taga. Halvasti käis käsi ka miljonitel [[Afganistan]]i nizariitidel, kes elavad peamiselt keskprovintsides ja keda [[Taliban]] pitsitas. Pärast lühikest pausi tagasikiusamises on taas tugevnevad konservatiivsed jõud Afganistanis hakanud jälle nizariite diskrimineerima. Süürias elab umbes 200 000 nizariiti, kellesse suhtutakse suure [[sallivus]]ega. Ka Tadžikistanis on umbes 200 000 nizariiti, kelle olukord on pärast kodusõda stabiliseerunud. Ida-Aafrikas on nad majanduslikus viletsuses ning Indias tunnevad nad ohtu [[hinduism|hinduistliku]] [[fundamentalism]]i poolt, kuigi nad on seal seni saanud rahus elada. Ajaloost on nizariidid tuntud peamiselt [[assassiinid]]e rühmituse kaudu, mis rajati pärast [[Fatimiidid]]e kaliifi [[al-Mustassim]]i poja Nizari surma. Rühmituse rajaja [[Hassan as-Sabbah]] kuulutas end imaamiks ning alustas võitlust kõigi teiste moslemite vastu. Ta vallutas mitu Lääne-Iraani mägikindlust ning hakkas moslemiülikuid mürgipistodadega tapma. Oma jüngritele andis ta [[hašiš]]it, millest usutakse ka rühmituse nimi olevat tulnud. Assassiinid purustati mongolite poolt [[1258]]. aastal. [[Kategooria:Islam]] apd1kicjontcrrtsq2slcc6g78u1rlj Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel 0 13472 7217847 7214212 2026-08-19T10:37:18Z Andres 5 /* U */ 7217847 wikitext text/x-wiki ''See on koondtabel praegu võimul olevatest [[riik]]ide [[riigipea]]dest ja [[valitsusjuht]]idest. __NOTOC__{{tähed}} ==A== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Maulawī Hibat-Allāh-i Āḩūndzāda]] ''(de facto)'' | [[Abdul Kabir]] |- | [[Albaania]] | [[Bajram Begaj]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | [[Sifi Ghrieb]] (''kohusetäitja'') |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Donald Trump]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Andorra]] | [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja [[Emmanuel Macron]] | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Rodney Williams]]) | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | šeik [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahyān]] | šeik [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Javier Milei]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšhaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov]] |- | [[Austraalia]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Sam Mostyn]]) | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen]] | [[Christian Stocker]] |} ==B== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Bahama]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cornelius A. Smith]]) | [[Philip Davis]] |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | [[Mohammed Shahabuddin]] | [[Tarique Rahman]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | [[Surangel Whipps noorem]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] | [[Bart De Wever]] |- | [[Belize]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Colville Young]]) | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | [[Patrice Talon]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Tshering Tobgay]] |- | [[Boliivia]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Denis Bećirović]] (presidentuuri esimees), [[Željko Komšić]], [[Željka Cvijanović]] | [[Borjana Krišto]] |- | [[Botswana]] | [[Duma Boko]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brasiilia]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah|Hassanal Bolkiah Muizzadin Waddaulah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bulgaaria]] | [[Ilijana Iotova]] | [[Rumen Radev]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Ibrahim Traoré]] | [[Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]] |- | [[Burundi]] | [[Évariste Ndayishimiye]] | [[Nestor Ntahontuye]] |} ==C== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Colombia]] | [[Abelardo de la Espriella]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Costa Rica]] | [[Rodrigo Chaves]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==D== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | [[Sylvanie Burton]] | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==E== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ecuador]] | [[Daniel Noboa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kristen Michal]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | [[Manuela Roka Botey]] |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | [[Robert Beugré Mambé]] |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Etioopia]] | [[Taye Atske Selassie]] | [[Abiy Ahmed]] |} ==F== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Fidži]] | ''ratu'' [[Naiqama Lalabalavu]] | [[Sitiveni Rabuka]] |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==G== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Gabon]] | [[Brice Clotaire Oligui Nguema|Brice Oligui]] | [[Alain Claude Bilie By Nze|Alain Claude Nze]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Ghana]] | [[John Dramani Mahama]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Grenada]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cécile La Grenade]]) | [[Dickon Mitchell]] |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili]] | [[Irakli Kobahhidze]] |- | [[Guatemala]] | [[Bernardo Arévalo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Guinea]] | [[Mamady Doumbouya]] | [[Bah Oury]] |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Braima Camará]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | [[Mark Phillips]] |} ==H== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Haiti]] | Üleminekunõukogu: [[Laurent Saint-Cyr]] (esimees), [[Fritz Jean]], [[Edgard Leblanc Fils]], [[Smith Augustin]], [[Leslie Voltaire]], [[Louis Gérald Gilles]], [[Emmanuel Vertilaire]] | [[Alix Didier Fils-Aimé]] |- | [[Hiina Rahvavabariik]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Qiang]] |- | [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) | [[Lai Ching-te]] | [[Cho Jung-tai]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez]] |- | [[Madalmaade Kuningriik|Holland]] | [[Willem-Alexander]] | [[Rob Jetten]] |- | [[Honduras]] | [[Nasry Asfura]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |} ==I== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ida-Timor]] | [[José Ramos-Horta]] | [[Xanana Gusmão]] |- | [[Iirimaa]] | [[Catherine Connolly]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog]] | [[Binyamin Netanyahu]] |- | [[India]] | [[Draupadi Murmu]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Prabowo Subianto]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Iraak]] | [[Nizar Amidi]] | [[Muḩammad Shiyā‘ as-Sūdānī]] |- | [[Iraan]] | [[Mojtabá Khāmene'ī]] | [[Mas‘ūd Pezeshkīān]] |- | [[Island]] | [[Halla Tómasdóttir]] | [[Kristrún Frostadóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Giorgia Meloni]] |} ==J== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Sanae Takaichi]] |- | [[Jamaica]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Patrick Allen]]) | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | [[Rashād Muḩammad al-‘Alīmī]] ''(de iure)'' | [[Aḩmad ‘Awaḑ ibn Mubārak]] |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | [[Jafar Hassan]] |} ==K== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Manet]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Mary Simon]]) | [[Mark Carney]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev]] | [[Olžas Bektenov]] |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | [[Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī]] |- | [[Keenia]] | [[William Ruto]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | [[Félix Moloua]] |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kongo DV]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Judith Suminwa Tuluka]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | [[Anatole Collinet Makosso]] |- | [[Põhja-Korea|Korea RDV]] | [[Kim Il-sŏng]] (igavene president, surnud 1994)<br>[[Jo Yong-won]], [[Kim Chŏng-un]] ("[[Ülim Juht (Põhja-Korea)|Ülim Juht]]", ''de facto'' riigipea) | [[Pak Thae-song]] |- | [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]] | [[Lee Jae-myung]] | [[Lee Ju-ho]] |- | [[Kosovo]] | [[Albulena Haxhiu]] ''(kohusetäitja)'' | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | [[Konstantínos Tasoúlas]] | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Muḩammad Şabāḩ as-Sālim aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Adõlbek Kasõmalijev]] |- | [[Küpros]] | [[Níkos Christodoulides]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==L== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | [[Sonexay Siphandone]] |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Inga Ruginienė]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | [[Sam Matekane]] |- | [[Libeeria]] | [[Joseph Boakai]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | [[Brigitte Haas]] |- | [[Liibanon]] | [[Jūzīf ʻAwn]] | [[Nawāf Salām]] |- | [[Liibüa]] | [[Mohamed al-Menfi]] | [[Fathi Bashagha]] |- | [[Luksemburg]] | [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]] | [[Luc Frieden]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Läti]] | [[Edgars Rinkēvičs]] | [[Andris Kulbergs]] |} ==M== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Madagaskar]] | [[Michael Randrianirina]] | [[Mamitiana Rajaonarison]] |- | [[Malaisia]] | [[Ibrahim Ismail]] | [[Anwar Ibrahim]] |- | [[Malawi]] | [[Peter Mutharika]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Maldiivid]] | [[Mohamed Muizzu]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mali]] | [[Assimi Goïta]] | [[Abdoulaye Maïga]] |- | [[Malta]] | [[Myriam Spiteri Debono]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | [[Aziz Akhannouch]] |- | [[Marshalli Saared]] | [[Hilda Heine]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]] | [[Moctar Ould Diay]] |- | [[Mauritius]] | [[Prithvirajsing Roopun]] | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Claudia Sheinbaum]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | [[Wesley Simina]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Alexandru Munteanu]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco)|Albert II]] | [[Isabelle Berro-Amadeï]] (kt) |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | [[Njam-Osorõn Utšral]] |- | [[Montenegro]] | [[Jakov Milatović]] | [[Milojko Spajić]] |- | [[Mosambiik]] | [[Daniel Chapo]] | [[Maria Benvinda Delfina Levi]] |- | [[Myanmar]] | [[Min Aung Hlaing]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} == N == {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Namiibia]] | [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]] | [[Elijah Ngurare]] |- | [[Nauru]] | [[David Adeang]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nepal]] | [[Ram Chandra Poudel]] | [[Sushila Karki]] |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]], [[Rosario Murillo]] (kaaspresidendid) | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nigeeria]] | [[Bola Tinubu]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Niger]] | [[Abdourahamane Tchiani]] <!--[[Mohamed Bazoum]] --> | [[Ali Lamine Zeine]] <!-- [[Ouhoumoudou Mahamadou]]--> |- | [[Norra]] | [[Harald V]] | [[Jonas Gahr Støre]] |} ==O== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==P== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Bob Dadae]]) | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Arif Alvi]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Panama]] | [[José Raúl Mulino]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Paraguay]] | [[Santiago Peña]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Peruu]] | [[José María Balcázar]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht, ministrite nõukogu esimees on'' [[Luis Galarreta]] |- | [[Poola]] | [[Karol Nawrocki]] | [[Donald Tusk]] |- | [[Portugal]] | [[António José Seguro]] | [[Luís Montenegro]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Sébastien Lecornu]] |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Gordana Siljanovska-Davkova]] | [[Talat Xhaferi]] |} ==R== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | [[Francisco Carvalho]] |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Ulf Kristersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Nicușor Dan]] | [[Ilie Bolojan]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | [[Justin Nsengiyumva]] |} ==S== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[David Tiva Kapu]]) | [[Jeremiah Manele]] |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Marcella Liburd]]) | [[Terrance Drew]] |- | [[Saint Lucia]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Neville Cenac]]) | [[Philip J. Pierre]] |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Susan Dougan]]) | [[Ralph Gonsalves]] |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Friedrich Merz]] |- | [[Sambia]] | [[Hakainde Hichilema]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Laʻauli Leuatea Schmidt]] |- | [[San Marino]] | [[Alice Mina]] ja [[Vladimiro Selva]] | ''riigipead on ühtlasi valitsusjuhid'' |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | [[Carlos Vila Nova]] | [[Américo d'Oliveira dos Ramos]] |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] | [[Muḩammad bin Salmān]] |- | [[Seišellid]] | [[Patrick Herminie]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Senegal]] | [[Bassirou Diomaye Faye]] | [[Ousmane Sonko]] |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | [[Đuro Macut]] |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | [[David Moinina Sengeh]] |- | [[Singapur]] | [[Tharman Shanmugaratnam]] | [[Lawrence Wong]] |- | [[Slovakkia]] | [[Peter Pellegrini]] | [[Robert Fico]] |- | [[Sloveenia]] | [[Nataša Pirc Musar]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Xasan Sheekh Maxamuud]] | [[Xamse Cabdi Barre]] |- | [[Soome]] | [[Alexander Stubb]] | [[Petteri Orpo]] |- | [[Sri Lanka]] | [[Ranil Wickremesinghe]] | [[Harini Amarasuriya]] |- | [[Sudaan]] | Iseseisvusnõukogu (11 liiget, esimees [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]) | [[Kamil Idris]] |- | [[Suriname]] | [[Jennifer Simons]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Charles III]] | [[Andy Burnham]] |- | [[Svaasimaa]] | [[Mswati III]] | [[Cleopas Dlamini]] |- | [[Süüria]] | '''[[Aḩmad ash-Sharʻ]]''' | Mohammed al-Bashir |} ==Š== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Šveits]] | Kollektiivne riigipea on [[Liidunõukogu (Šveits)|Liidunõukogu]]: ([[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Guy Parmelin]]), [[Ignazio Cassis]], [[Viola Amherd]], [[Beat Jans]], [[Elisabeth Baume-Schneider]], [[Karin Keller-Sutter]], [[Albert Rösti]] | ''Liidunõukogu on ka valitsus'' |} ==Z== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==T== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Taani]] | [[Frederik X]] | [[Mette Frederiksen]] |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]] | [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Anutin Charnvirakul]] |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Kassim Majaliwa]] |- | [[Togo]] | [[Faure Gnassingbé]] | [[Victoire Tomegah Dogbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | [[Siaosi Sovaleni]] |- | [[Trinidad ja Tobago]] | [[Christine Kangaloo]] | [[Kamla Persad-Bissessar]] |- | [[Tšaad]] | [[Mahamat Idriss Déby Itno]] | [[Allamaye Halina]] |- | [[Tšehhi]] | [[Petr Pavel]] | [[Andrej Babiš]] |- | [[Tšiili]] | [[José Antonio Kast]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tuneesia]] | [[Kaïs Saïed]] | [[Kamel Madouri]] |- | [[Tuvalu]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Iakoba Italeli]]) | [[Feleti Teo]] |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==U== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | [[Robinah Nabbanja]] |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Serhi Koretskõi]] |- | [[Ungari]] | [[András Baka]] | [[Péter Magyar]] |- | [[Uruguay]] | [[Yamandú Orsi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Jerry Mateparae]]) | [[Christopher Luxon]] |} ==V== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Valgevene]] | [[Alaksandr Łukašenka]] | [[Alaksandr Turčyn]] |- | [[Vanuatu]] | [[Nikenike Vurobaravu]] | [[Jotham Napat]] |- | [[Vatikan]] | [[Leo XIV]] | [[Pietro Parolin]] |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Delcy Rodríguez]] (''kohusetäitja'') | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Vietnam]] | [[Lương Cường]] | [[Lê Minh Hưng]] |} == Vaata ka == *[[Riigipeade loendid riigiti]] *[[Valitsusjuhtide loendid riigiti]] *[[Riigipeade loend 1938]] [[Kategooria:Riigipead| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Peaministrid| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Riigipeade loendid| ]] [[hu:Államok vezetőinek listája 2023-ban]] 712wb6xsxkliyzs0esgs8m8ffystnc6 Jan Mayen 0 13611 7217817 7109561 2026-08-19T09:57:08Z Kuriuss 38125 7217817 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{viita}} {{Saar | nimi = Jan Mayen | pilt = JanMayen.jpg | pildiallkiri = [[NASA]] satelliidifoto Jan Mayenist, [[Beerenberg]] on kaetud lumega | asendikaardi pilt = Jan Mayen in Nordland, Norway and Europe.png | kaardi seletus = Jan Mayeni asukoht Norra suhtes | pindala = 377 | kõrgus = 2277 | kõrgeim koht = [[Beerenberg]] | rannajoone pikkus = 124,1 | rahvaarv = 18 | rahvaarvu seis = ajutiselt | rahvaarvu viide = <ref>18 ajutist elanikku talvel ja kuni 35 suvel.</ref> | keskus = [[Olonkinbyen]] | saarestik = }} [[Fail:Jan_Mayen-CIA_WFB_Map_Estonian.png|pisi|Jan Mayen]] '''Jan Mayen''' on Norrale kuuluv [[vulkaaniline saar]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]]. Saarel ei ole püsielanikke. Saare pikkus on 55 km (edela-kirde suunal) ja pindala 373 km². [[Liustik]]ega on kaetud 114,2 km² suurune ala [[Beerenberg]]i vulkaani ümbruses. Saarel on kaks osa: suurem kirdeosa Nord-Jan (Põhja-Jan) ja väiksem Sør-Jan (Lõuna-Jan), neid ühendab 2,5 km lai [[maakitsus]]. Saar asub 600 km [[Island]]ist kirdes, 500 km ida pool paiknevast [[Gröönimaa]]st ja 1000 km läänes [[Nordkapp|Nordkapist Norras]]. Saar on mägine, kõrgeim tipp on Beerenbergi vulkaan. Maakitsusel asub saare kaks suurimat järve: [[Sørlaguna]] (Lõuna-laguun) ja [[Nordlaguna]] (Põhja-laguun). Saare kolmas järv kannab nime Ullerenglaguna (Ullerengi laguun). Kuigi Jan Mayenit ja [[Svalbard|Svalbardi]] hallatakse eraldi, on neil [[ISO maakoodide loend|ISO 3166-1]] standardis ühine nimi [[Svalbard ja Jan Mayen]] tähisega "SJ". == Poliitiline staatus == [[Fail:Beerenberg_JanMayen.JPG|pisi| Lumega kaetud [[Beerenberg]]i vulkaan rannikumägedest kaugemal ]] Jan Mayeni saar on Norra Kuningriigi lahutamatu osa. Alates 1995. aastast on Jan Mayen [[Põhja-Norra]] [[Nordlandi maakond|Nordlandi maakonna]] vanema (''fylkesmann'') valitsemisalas. Osaline vastutus on määratud ka [[Norra kaitsevägi|Norra kaitseväe]] logistikaorganisatsiooni jaamaülemale. == Loodus == === Looduskaitseala === 2010. aasta määrusega on saar Norra jurisdiktsiooni alla kuuluv looduskaitseala.<ref> {{Cite web|url=http://www.lovdata.no/for/sf/md/xd-20101119-1456.html|title=FOR 2010-11-19 nr 1456: Forskrift om fredning av Jan Mayen naturreservat|accessdate=11.07.2012|language=norra|archive-url=https://archive.today/20120804194515/http://www.lovdata.no/for/sf/md/xd-20101119-1456.html|archivedate=4.08.2012}}</ref> Selle määruse eesmärk on tagada põlist Arktika saare ja läheduses asuvat mereelu, sealhulgas ookeani põhja säilimist. Jan Mayenis saab maabuda laevaga. See on aga lubatud ainult saare väikeses osas, Båtvikas ('paadi laht'). Kuna saarel ei sõida ühtegi kommertslennukit, ei pääse sinna lennukiga, välja arvatud vaid siis, kui [[Tšarterlennufirma|rentida terve lennuk]]. Tšarterlennukiga maandumiseks tuleb eelnevalt luba taotleda. Saarel viibimiseks tuleb eelnevalt samuti luba saada, enamasti saadakse see mõne päevaga (või isegi mõne tunniga). Telgi ülespanek või laagri üles seadmine on keelatud. Välismaalaste riigis viibimise kohta on eraldi määrus.<ref>{{Cite web|url=http://www.lovdata.no/for/sf/jd/xd-19620601-0001.html|title=FOR 1962-06-01 nr 01: Forskrifter om utlendingers adgang til Jan Mayen|accessdate=11.07.2012|language=norra|archive-url=https://archive.today/20120804180318/http://www.lovdata.no/for/sf/jd/xd-19620601-0001.html|archivedate=4.08.2012}}</ref> {{Panoraam|Northwest coast of Jan Mayen.png|700px|Panoraamfoto Jan Mayeni looderannikust}} === Pinnamood ja geoloogiline ehitus === [[Fail:R-29-IX-X-XI_200-K_1967_Jan_Mayen.jpg|pisi| [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] topograafiline kaart ]] Jan Mayen koosneb kahest geograafiliselt eraldiseisvast osast. Nord-Jan on ümara kujuga ja on domineeritud 2277 m kõrge [[Beerenberg]]i vulkaaniga ja selle suure liustikuga (114,2 km²). Sør-Jan on kitsas, suhteliselt tasane ja liustikuta. Selle kõrgeim tipp on Rudolftoppen 769 m. Ilmajaam ja eluruumid asuvad Sør-Janil. Saar asub Jan Mayeni mikrokontinendi põhjapoolses otsas. Mikrokontinent kuulus algselt Gröönimaa laamale, kuid nüüd on see osa [[Euraasia laam]]ast. === Loomastik === [[BirdLife International]] tunnistas saare [[IBA|oluliseks linnualaks]] (IBA), kuna see on suure hulga [[merelind]]ude pesitsuspaik, mis toetab [[jää-tormilind]]ude (78 000 – 160 000 paari), [[väikealk]]ide (10 000 – 100 000 paari), [[põhjatirk]]ude (74 000 – 147 000 paari) ja [[Krüüsel|krüüslite]] (100–1000 paari) populatsioone.<ref name="bli">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.birdlife.org|title=Jan Mayen island|publisher=BirdLife International|website=Important Bird Areas factsheet|accessdate=22.08.2013|year=2013}}</ref> === Kliima === Jan Mayenil on Gröönimaa ja Svalbardiga sarnane hüperokeaaniline [[Arktiline kliima|polaarkliima]], mille [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]] on ''ET''. [[Golfi hoovus]]e tugevad mõjud muudavad hooajalised temperatuuride kõikumise saare laiuskraadidel väga väikeseks, ulatudes umbes 6 °C juurde augustis kuni −6 °C juurde veebruaris, kuid muudab saare ka pilviseks vähese päikesepaistega alaks isegi pideva polaarpäeva ajal. Sügav lumikate hoiab ära [[igikelts]]a tekkimise, hoolimata aasta keskmisest temperatuurist, mis on pisut alla nulli. == Elanikkond == [[Fail:Jan_mayen-station_hg.jpg|pisi| [[Olonkinbyen]] augustis ]] Ainsad saare elanikud on Norra kaitseväe ja Norra meteoroloogia instituudi töötajad. Saarel veedab talve 18 inimest, kuid suvel võib elanike arv umbes kahekordistuda (35), kui tehakse suuri hooldustöid. Töötajad töötavad kas kuus kuud või ühe aasta saarel ning neid vahetatakse kaks korda aastas aprillis ja oktoobris. Tugimeeskonnad, sealhulgas mehaanikud, kokad ja õde, kuuluvad sõjaväelaste hulka. Sõjaväelased opereerisid Loran-C baasis kuni selle sulgemiseni 2015. aasta lõpus.<ref>{{Cite news|last=|first=|url=http://www.blv.no/bo/nyheter/vitenskap-og-teknologi/loran-c-er-historie/s/5-9-87539|title=Loran C er historie|work=|date=|access-date=|language=norra|archive-url=https://web.archive.org/web/20160306225149/http://www.blv.no/bo/nyheter/vitenskap-og-teknologi/loran-c-er-historie/s/5-9-87539|archivedate=6.03.2016|via=}}</ref> Nii LORAN-saatja kui ka [[Ilmajaam|meteoroloogiajaam]] asuvad mõne kilomeetri kaugusel [[Olonkinbyen]]i asulast (Olonkini linn), kus kogu personal elab. == Majandus == === Transport === Transport saartele käib sõjaväe transpordilennukitega [[Lockheed C-130 Hercules|C-130 Hercules]], millega sõidavad [[Norra kuninglik õhuvägi|Norra kuninglikud õhujõud,]] mis maanduvad [[Jan Mayensfield]]i kruusaga kaetud lennurajal. Lennukid lendavad Bodø pealennujaamast saarele kaheksa korda aastas. Kuna lennuväljal puuduvad instrumendid maandumise abistamiseks, on vaja head nähtavust ning pole harvad juhud, kui lennukid peavad naasma kahe tunni kaugusel asuvasse [[Bodø]]sse maandumata. Raskeveoste jaoks külastavad saart kaubalaevad suve jooksul, kuid kuna sadamaid pole, peavad laevad ankrusse jääma. === Side === Saarel pole põliselanikke, kuid sellele on antud ISO 3166-1 alfa-2 riigikood SJ (koos [[Svalbard]]iga). See kasutab internetidomeeni [[.no]] ([[.sj]] on eraldatud, kuid ei kasutata) <ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.norid.no/domenenavnbaser/bv-sj.html|title=The .bv and .sj top level domains|publisher=|website=|date=|accessdate=11.07.2012|language=inglise|archive-url=https://web.archive.org/web/20090207215311/http://www.norid.no/domenenavnbaser/bv-sj.html|archivedate=7.02.2009}}</ref> ja andmekoodi JN. Jan Mayenil on telefoni ja internetiühendus satelliidi kaudu, kasutades Norra telefoninumbreid (riigikood 47). Selle [[amatöörraadio]] [[kutsung]]ite eesliide on JX. Sellel on postikood NO-8099 JAN MAYEN, kuid tarneaeg varieerub, eriti talvel. === Loodusvarad === Jan Mayeni saarel on Trongskareti leiukohas üks kaevandatav loodusvara – [[kruus]]. Peale selle piirdub majandustegevus saarel asuvate [[Norra]] [[raadio]]side ja [[meteoroloogia]]jaamade töötajatele teenuste pakkumisega. Jan Mayenil on üks sillutamata [[lennuväli]] – [[Jan Mayensfield]], mille lennurada on umbes 1585 m pikk. 124,1 km pikkusel rannikul ei ole ühtegi [[sadam]]at ega [[kai]]d, vaid ainult ankrukohad. Saare ümber on rohked kalavarud ja saare valdamine annab suure eksklusiivse [[majandusvöönd]]i selle ümber. Norra ja [[Taani]] vaheline vaidlus Jan Mayeni ja [[Gröönimaa]] vahelise kalapüügikeelu tsooni üle lahendati 1988. aastal, andes Taanile suurema suveräänsuspiirkonna. Geoloogid kahtlustavad, et Jan Mayeni ümber [[Ookeanipõhi|ookeanipõhjas]] asuvad märkimisväärsed nafta- ja maagaasivarud.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.reuters.com/article/2013/08/21/oil-norway-arctic-idUSL6N0GM16S20130821|title=Oil majors eye oil, gas off Arctic Jan Mayen island|publisher=reuters|website=|date=|accessdate=25.08.2013|language=inglise|archive-date=24.08.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130824134134/http://www.reuters.com/article/2013/08/21/oil-norway-arctic-idUSL6N0GM16S20130821|url-status=dead}}</ref> == Ajalugu == === ''Terra nulliuse'' kontrollimata "avastused" === [[Fail:Jan_mayen_egg-oeja_hg.jpg|pisi| Jan Mayeni rand ]] 5.–9. sajandil liikusid arvukad Iirimaalt pärit munkade kogukonnad kogu Põhja-Atlandil nahkpaatides, uurides ja elades mõnikord kaugetel saartel, kus nende kloostrikogukonda oli võimalik eraldada tihedast kokkupuutest teistega. Nende esinemise kohta [[Fääri saared|Fääri saartel]] ja [[Island]]il on enne [[Viikingid|viikingite]] saabumist olemas kindlad tõendid ning keskaegsed kroonikad, nagu näiteks kuulus ''Abbotti Püha Brendani reis,'' annavad tunnistust toonasest ulatuslikust huvist maadeuurimise vastu. Tänapäevane Atlandi-ülene teekond tõestas varajaste navigaatorite võimet jõuda Põhja-Atlandi kõikidele maadele, Iirimaast veelgi kaugemale kui Jan Mayen, ja soodsate tuulte korral kiirusega, mis on umbes võrdne tänapäevaste jahtide omaga.<ref>{{Citation|title=The Brendan Voyage|language=inglise}}</ref> Ehkki see on üsna teostatav, puudub Jan Mayeni keskaegsete maandumiste või asulakohtade kohta otsest füüsilist jälge. Varase keskaja raamatus [[Landnámabók]] viikingite poolt kirja pandud ''Svalbarð'' ("külm rannik") võis olla hoopis Jan Mayen ([[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägede (''Spitsbergen'')]] asemel, mille norralased nimetasid tänapäeval ümber [[Svalbard]]iks). Selles raamatus mainitud vahemaa Islandilt ''Svalbarðini'' on kahepäevane purjetamine (soodsa tuulega), mis vastab umbkaudsele 550 kilomeetrile Jan Mayenile ja mitte minimaalsele 1550 km Svalbardile.<ref name="Wordie">J. M. Wordie (1922), "Jan Mayen Island", (inglise keeles) ''The Geographical Journal'' Vol 59 (3), pp. 180–194.</ref> Isegi kui Jan Mayen võis toona Euroopas avastatud olla, unustati see hiljem mõneks sajandiks. 17. sajandil esitati saare taasavastamise kohta palju pretensioone, mida õhutas Arktika vaalapüügipiirkondade võitlus, ja saar sai palju erinevaid nimesid. 17. sajandi alguses tegutsenud vaalapüügi kapteni [[Thomas Edge]]'i sõnul, kes eksis tihti, avastas William Hudson saare 1608. aastal ja nimetas selle "Hudsoni puudutusteks ". Henry Hudson võis aga selle saareni jõuda ainult 1607. aastal, kui ta oleks teinud ebaloogilise ümberpõike oma marsruudil. Kahtlust äratab veel ka see, et ta ei märkinud seda üles oma logis.<ref name="Wordie" /> Douglas Hunter ajakirjas Half Moon (2009) usub, et Hudson ei maininud oma oletatavat saare avastust, kuna ta oli "ennetanud meeskonna vastuhakku, mis võis sel ajal puhkeda, kui mehed mõistaksid, kuhu ta üritas neid viia". See on aga Hunteri poolt üksnes spekulatsioon. Sellise väite toetuseks pole ühtegi tõendit. === Jan Mayen Hollandi maadeuurimise ja -avastamise kuldajal === ==== Esimesed kontrollitud avastused: kaardistamine ja nimetamine ==== [[Fail:C.G._Zorgdragers_Bloeyende_opkomst_der_aloude_en_hedendaagsche_Groenlandsche_visschery_-_no-nb_digibok_2014010724007-V5.jpg|pisi|200x200px| Jan Mayeni kaart Hollandi maadeuurimise ja -avastamise kuldajal (u 1590–1720). See on tolle aja tüüpiline kaart, mille on koostanud Hollandi kartograafid ]] Jan Mayeni esimesed kontrollitud avastused kolme eraldiseisva ekspeditsiooni poolt toimusid 1614. aasta suvel, arvatavasti paari kuu jooksul. Inglismaa John Clarke'i poolt [[Dunkerque|Dunkirkist]] saadetud vaalapüügiekspeditsiooni juhtinud hollandlane Fopp Gerritsz (1631. aastal) väitis, et avastas saare 28. juunil ja nimetas selle Isabellaks.<ref name="Hacq">Louwrens Hacquebord, "The Jan Mayen Whaling Industry" in ''Jan Mayen Island in Scientific Focus'', Stig Skreslet, editor, Springer Verlag 2004</ref><ref name="Holland"> {{Cite book|last=Holland|first=Clive|year=1994|title=Arctic Exploration and Development, c. 500 B.C. to 1915: an encyclopedia|publisher=Garland|location=New York|page=|url=}}</ref><ref>Hart, S. ''De eerste Nederlandse tochten ter walvisvaart'' (1957), p. 50. Hart says it occurred in 1613.</ref> Jaanuaris loodi [[Hollandi Ida-India Kompanii|Hollandi Ida-India kompanii]] eeskujul Noordsche Compagnie ('põhjakompanii'), mis toetas Hollandi vaalapüüki Arktikas. Kaks selle laeva, mida finantseerisid kaupmehed [[Amsterdam]]ist ja [[Enkhuizen]]ist, jõudsid Jan Mayenini juulis 1614. Nende laevade kaptenid – Jan Jacobszoon mai van Schellinkhout laeval Gouden Cath ('kuldne kass') ja Jacob de Gouwenaer laeval Orangienboom ('apelsinipuu') – nimetasid saare Mr Joris Eylantiks Hollandi kartograafi Joris Caroluse auks, kes oli pardal ja kaardistas saari. Kaptenid tunnistasid, et kolmas Hollandi laev, kapten Jan Jansz Kerckhoffi Cleyn Swaentgen ('väike luik'), mida finantseerisid [[Delft]]ist pärit Noordsche Compagnie aktsionärid, oli saarel juba saabumisel. Nad olid arvanud, et viimane, kes pani saare nimeks ''Maurits Eylandt'' (või Mauritius) Orange'i prints Maurice Nassaust auks, teatab oma avastusest [[Hollandi parlament|riigile]]. Delfti kaupmehed otsustasid aga avastuse saladuses hoida ja naasid 1615. aastal oma kasumit jahtima. Järgnenud vaidlus lahendati alles 1617. aastal, ehkki mõlemal ettevõttel lubati vahepeal Jan Mayeni juures vaalu püüda. 1615. aastal läks inglise vaalapüüdja Robert Fotherby kaldale. Ilmselt mõeldes, et ta on teinud uue avastuse, nimetas ta saare Sir Thomas Smithi saareks ja vulkaanile pani nime Mount Hakluyt.<ref name="Wordie" /><ref>Alexander King, J. N. Jennings: The Imperial College Expedition to Jan Mayen Island. ''The Geographical Journal'', (inglise keeles) Vol. 94, No. 2 (Aug 1939), pp. 115-131</ref> Jean Vrolicq nimetas 1634. aasta kaardil saare ''Île de Richelieu'''ks.<ref>Among others: Henrat, P. 1984. ''French Naval Operations in Spitsbergen During Louis XIV's Reign''. Arctic 37: 544-551, p.544. Conway, William Martin (1906). ''[[iarchive:nomanslandahist00conwgoog|No Man's Land: A History of Spitsbergen from Its Discovery in 1596 to the Beginning of the Scientific Exploration of the Country]]''. (inglise keeles) Cambridge, At the University Press, p. 79. He called it "Pico" according to Dalgård, Sune (1962). ''Dansk-Norsk Hvalfangst 1615-1660: En Studie over Danmark-Norges Stilling i Europæisk Merkantil Expansion.'' G.E.C Gads Forlag, p.160</ref> Jan Mayen ilmus esmakordselt [[Willem Blaeu|Willem Jansz Blaeu]] 1620. aasta kaardil, mille algselt avaldas Cornelis Doedz 1606. aastal. Blaeu, kes elas Amsterdamis, nimetas selle Jan Mayeniks kapten Jan Jacobszoon May Amsterdamist rahastatud Gouden Cathi auks. Blaeu koostas oma esimese üksikasjaliku kaardi saarest oma kuulsas "Zeespiegelis", 1623. aasta atlases, kinnitades saare praeguse nime.<ref name="Hacq" /> ==== Hollandi vaalapüügibaas ==== [[Fail:Jan_mayen_coast_hg.jpg|vasakul|pisi| Tee mööda läänerannikut, jaamast umbes 500 m kaugusel ]] Aastatel 1615–1638 kasutas Jan Mayenit vaalapüügibaasina Hollandi Noordsche Compagnie, kellele 1614. aastal anti Arktika piirkondades vaalapüügi monopol. Ainult kaks laeva, üks Noordsche Compagnielt ja teine Delfti kaupmeestelt, püüdsid Jan Mayeni juurest 1615. aastal. Järgmisel aastal saadeti saarele mitu laeva. Noordsche Compagnie saatis Jan Jacobszi juhtimisel kaheksa laeva, keda saatis kolm sõjalaeva. Samal ajal saatsid Delfti kaupmehed Adriaen Dirckszi nime all viis laeva. Samuti oli Dunkirkist pärit kaks laeva, mille saatis John Clarke, Lisaks üks laev Londonist ja [[Kingston upon Hull|Hullist]]. Kapten Heertje Jansz laeval Hope Enkhuizenist kirjutas iga päev kokkuvõtted hooajast. Jan Mayenile jõudmiseks kulus laevadel kaks nädalat, kohale jõuti juuni alguses. 15. juunil kohtusid nad kahe Inglise laevaga, millel lubati jääda, tingimusel et nad annavad poole saagist hollandlastele.<ref name="Dalgård">Sune Dalgård. 1962. ''Dansk-Norsk Hvalfangst 1615-1660: En Studie over Danmark-Norges Stilling i Europæisk Merkantil Expansion''. G.E.C Gads Forlag.</ref> Dunkirki laevadele seati samad tingimused. Juuli lõpuks oli esimene laev väljunud vaalarasva täislastiga; ülejäänud lahkusid augusti alguses, mitmed olid samuti rasvaga täidetud.<ref>{{Cite web|url=http://www.geuzebroek.info/walvisvaart_1616.htm|title=Journaal van schipper Heertgen Jansz d anno 1616|accessdate=11.07.2012|language=hollandi|archive-date=3.04.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120403022501/http://www.geuzebroek.info/walvisvaart_1616.htm|url-status=dead}}</ref> Sel aastal elas ja töötas saarel hooajaliselt 200 meest kuues ajutises vaalapüügijaamas (mis paiknesid looderannikul). Vaalapüügi esimesel kümnendil külastas Jan Mayenit igal aastal üle kümne laeva, teisel perioodil (1624 ja hiljem) saadeti viis kuni kümme laeva. Kui välja arvata mõned Dunkirki laevad, mis tulid saarele 1617. aastal ja olid kas minema aetud või sunnitud andma kolmandiku saagist hollandlastele,<ref name="Dalgård" /><ref name="appleby-jo">Appleby, John C. "Conflict, cooperation and competition: The rise and fall of the Hull whaling trade during the seventeenth century". ''The Northern Mariner'', XVIII No. 2, (April 2008), 23-59.</ref> saadeti 1616. aastast Jan Mayenile ainult hollandlased ja Hulli kaupmehed.<ref name="appleby-jo" /> 1624. aastal ehitati lõunalahele kümme puumaja. Umbes sel ajal näisid hollandlased olevat loobunud ajutistest jaamadest, mis koosnevad purje- ja toornahkade telkidest, ja olid need asendanud kahe poolpüsiva jaamaga, kus asuvad puidust laod ja eluruumid ning suured tellistest ahjud, üks ülalnimetatud lõunalahes ja teine põhjalahes. 1628. aastal ehitati jaamade kaitseks kaks kindlust.<ref name="Hacq" /> Jan Mayeni juures tegutsevate meremeeste seas oli hilisem admiral [[Michiel Adriaensz de Ruyter]]. 1633. aastal, 26-aastaselt, kuulutati ta esimest korda ''de Groene Leeuw''<nowiki/>'i ('rohelise lõvi') ohvitseriks. Ta läks sama laeva pardal uuesti 1635. aastal Jan Mayeni juurde. [[Fail:Altes_Grabkreuz_für_einen_tapferen_Holländer.png|pisi| Vana rist seitsme hollandlase haual tekstiga "Siin puhkavad vaprad Hollandi mehed"]] 1632. aastal saatis Noordsche Compagnie Taanis töötavad Baski vaalapüüdjad Svalbardist välja. Kättemaksuks purjetasid viimased Jan Mayenile, kust hollandlased olid talveks lahkunud, et rüüstata hollandlaste tööriistad ja põletada elamud ja tehased. Grootebroeki kapten Outger Jacobszil paluti saare kaitsmiseks jääda järgmisel talvel (1633/34) Jan Mayenile koos kuue laevakaaslasega. Kui sama ülesandega rühm elas Spitsbergenil talve üle, surid Jan Mayenil kõik seitse inimest [[skorbuut]]i või [[trihhinelloos]]i (toore jääkaruliha söömisest). Vaalapüügi esimeses etapis oli saak üldiselt hea, mõnikord ülihea. Näiteks Mathijs Jansz. Hoepstock püüdis 1619. aastal Hoepstockbuktas 44 vaala, millest saadi 2300 tünni vaalarasva. Teises etapis oli saagikus palju madalam. Kui 1631. aasta osutus väga heaks hooajaks, siis järgmisel aastal püüti ilma ja jää tõttu vaid kaheksa vaala. 1633. aastal õnnestus 11 laeval tabada vaid 47 vaala; kui 1635. aastal tabas sama arv inimesi napi 42.<ref name="Hacq" /> [[Grööni vaal|Grööni vaala]] üleküttimise tõttu (saarel tapeti ja töödeldi umbes 1000 vaala) oli see liik seal 1640. aasta paiku väljasuremise äärel, sel ajal hüljati Jan Mayen ning ta oli kahe ja poole sajandi jooksul asustamata. === 19. ja 20. sajand === [[Fail:Jan_Mayen-Stations-en1_1.svg|pisi| Jan Mayeni asulate kaart ]] Rahvusvahelisel polaaraastal 1882&#x2013;1883 Austria-Ungari põhjapooluse ekspeditsioon jäi üheks aastaks Jan Mayenile. Ekspeditsioon tegi ala ulatusliku kaardistamise, nende kaardid olid nii kvaliteetsed, et neid kasutati kuni 1950. aastateni. Jan Mayeni saarel asuv [[Austria-Ungari|Austria]] polaarjaam ehitati ja varustati 1882. aastal täielikult krahv Wilczeki omal kulul. [[Jääkaru]]sid Jan Mayenil esineb, ehkki varasemate aegadega võrreldes on nende arv vähenenud. Aastatel 1900–2020 elasid paljud Norra mõrrapüüdjad Jan Mayenil talvel, jahtides lisaks mõnele jääkarule ka [[Polaarrebane|polaarrebaseid]]. Kuid peagi pani liigpüüdmine kasumi langema ja jaht lõppes. Jääkarud on selles Arktika piirkonnas geneetiliselt eristatavad mujal elavatest.<ref> {{Cite web|last=Hogan|first=C. Michael|url=http://globaltwitcher.auderis.se/artspec_information.asp?thingid=36084|title=Polar Bear: Ursus maritimus|publisher=globaltwitcher.com|accessdate=11.07.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20081224205716/http://globaltwitcher.auderis.se/artspec_information.asp?thingid=36084|archivedate=24.12.2008|year=2008|editor-last=Stromberg|editor-first=N}}</ref> [[Rahvasteliit]] andis saarele Norra jurisdiktsiooni ja 1921. aastal avas Norra esimese meteoroloogiajaama.<ref name="Rigge">Rigge, Simon (1980), ''War in the Outposts'', pp. 24–25. Alexandria, Virginia: Time-Life Books.</ref> Norra meteoroloogiainstituut vallutas saare keskosa Norra jaoks 1922. aastal ja kogu saare 1926. aastal, kui Hallvard Devold oli saare ilmavaatluste baasi juhataja. 27. veebruaril 1930 tehti saar ''[[De iure|de jure]]'' osaks Norra Kuningriigist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tungis Saksamaa 1940. aasta kevadel Mandri-Norrasse ja okupeeris selle ([[Operatsioon Weserübung]]). Jan Mayeni neljameheline meeskond viibis oma ametikohtadel ja protestiks hakkasid oma ilmateateid saatma Norra asemel [[Suurbritannia|Ühendkuningriigile]]. Britid andsid Jan Mayenile "Saar X" ja üritasid seda tugevdada oma vägedega, et neutraliseerida iga [[Kolmas riik|Saksamaa]] rünnak. Norra patrullpaat HNoMS Fridtjof Nansen sõitis karile Nansenflua kaldal, mis oli üks saarte paljudest laevadele kaardistamata aladest. 68-meheline meeskond hülgas laeva ning liitus kaldal Norra meeskonnaga. Briti ekspeditsiooni ülem, kes olid ajendatud sõjalaeva kaotusest, otsustas Jan Mayenist loobuda järgmise kevadeni ja tegi kutsungi päästelaeva jaoks. Mõne päeva jooksul saabus laev, mis evakueeris neli norralast ja nende võimalikud kindlustused pärast ilmajaama lammutamist, et see ei satuks sakslaste kätte. Sakslased üritasid 16. novembril 1940 saarele viia ilmameeskonna. Meeskonda vedav Saksa mereväe traaler jooksis karile Jan Mayeni kaldal pärast seda, kui patrulliv Briti [[hävitaja]] oli neid radaril märganud See ei olnud juhus, kuna Saksamaa plaan oli algusest peale teada olnud, sest Briti lutikad olid pealt kuulanud operatsiooni infot algusest peale, ning hävitaja oli sakslasi juba oodanud.<ref><nowiki>TNA HW 19/37~~~~</nowiki></ref> Suurem osa meeskonnast jõudis kaldale ja hävitajalt maabunud sõjaväelased võtsid nad vangi.<ref name="Rigge" /> [[Fail:Jan_mayen_sign_hg.jpg|vasakul|pisi| Traditsiooniline teeviit tsivilisatsiooni suunas Jan Mayeni jaamas ]] [[Teise maailmasõja liitlased|Liitlased]] naasid saarele 10. märtsil 1941, kui patrullpaadi Honningsvaag saatel maabunud Norra laev Veslekari viis saarele 12 Norra ilmajaama töötajat. Meeskonna raadiosignaalid reetsid kiiresti nende viibimise saarel [[Teljeriigid|teljeriikidele]] ja Saksa lennukid Norrast hakkasid pommitama Jan Mayenit alati, kui ilm seda võimaldas, kuigi nad ei teinud palju kahju. Varsti saabusid varustus ja kindlustused ning isegi mõned õhutõrjerelvad, andes saarele mõnekümne ilmajaama töötaja ja sõdurite näol kaitse. 1941. aastaks oli Saksamaa loobunud liitlaste saarelt väljatõrjumise lootusest ja pidevad õhurünnakud peatusid. 7. augustil 1942 purunes Saksa [[Focke-Wulf Fw 200]] Condor, kes oli tõenäoliselt jaama pommitamise ülesandega, lähedal udus vastu Danielssenkratereti mäenõlva, kõik üheksa meeskonnaliiget said surma.<ref> {{Cite web|url=http://home.online.no/~vteigen/planecrash.html|title=The crash site at Danielssenkrateret|accessdate=11.07.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121004043357/http://home.online.no/~vteigen/planecrash.html|archivedate=4.10.2012}}</ref> 1950. aastal avastati saare edelapoolsel küljel veel ühe nelja meeskonnaliikmega saksa lennumasina vrakk.<ref>{{Cite web|url=http://www.jan-mayen.no/history.htm|title=Jan Mayen History|accessdate=29.05.2014|archive-date=6.03.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150306230118/http://www.jan-mayen.no/history.htm|url-status=dead}}</ref> 1943. aastal rajasid ameeriklased põhjaosas Atlantic City nimelise raadiosaatejaama, et proovida leida Gröönimaal Saksa raadiobaase. Pärast sõda asus meteoroloogiajaam Atlantic Citys, kuid kolis 1949. aastal uude asukohta. Raadio Jan Mayen oli ka [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] laevaliiklusele oluline raadiojaam. 1959. aastal otsustas [[NATO]] rajada LORAN-C võrgu Atlandi ookeani ja üks saatja pidi olema Jan Mayenil. 1961. aastaks olid uued sõjaväerajatised, sealhulgas uus lennuväli, töövalmis. Mõnda aega kahtlesid teadlased, kas Beerenbergi vulkaanis võiks mingit tegevust olla, kuid 1970. aastal purskas vulkaan ja lisas veel 3 km² maad saarele kolme kuni nelja nädala jooksul. Vulkaanil oli veel purskeid 1973. ja 1985. aastal. Purske ajal võib saare ümbruse meretemperatuur tõusta külmumistemperatuurist kõrgemale, umbes 30 °C juurde. Saarel asuvad ajaloolised jaamad ja hooned on Hoyberg, Vera, Olsbu, Puppebu (palkmaja), Gamlemetten või Gamlestasjonen (vana ilmajaam), Jan Mayeni raadio, Helenehytta, Margarethhytta ja Ulla (palkmaja Beerenbergi jalamil). == Vaata ka == * [[Svalbard ja Jan Mayen]] * [[Svalbard]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Põhja-Jäämere saared]] [[Kategooria:Norra saared]] dyouwn1avi1uis5syv7iurflrvhiy8m Tartu rahu 0 14697 7217764 7173267 2026-08-19T08:59:05Z Kuriuss 38125 7217764 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingust; Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu kohta vaata artiklit [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)]]; Liivi sõjas 1564 sõlmitud leppe kohta vaata [[Tartu rahuleping (1564)]]}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=september}} {{infokast dokument | nimetus = Tartu rahuleping | pilt = Eesti delegatsiooni liikmed Tartu rahu sõlmimisel. Vasakult - Jaan Poska, kindral Jaan Soots, kolonel Victor Mutt. Fotograaf Armin Lomp (1883-1936).jpg | pildiallkiri = Eesti delegatsiooni liikmed Tartu rahu sõlmimisel. Vasakult: [[Jaan Poska]], kindral [[Jaan Soots]], kolonel [[Victor Mutt]]. Taga väikese laua ääres allkirjastab lepingut [[Ants Piip]] | tüüp = rahuleping | koostatud = | allkirjastatud = 2. veebruaril 1920 | ratifitseerinud = {{lihtne loend| * 4. veebruaril 1920 (Venemaa) * 13. veebruaril 1920 (Eesti) }} | kehtivus_lõppenud = | koht = Tartu | tingimused = | alla_kirjutanud = | osapooled = {{lihtne loend| * [[Eesti]] * [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] }} | keeled = eesti, vene }} '''Tartu rahuleping''' on [[2. veebruar]]il 1920 [[Eesti]] ja [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik|Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu]]s sõlmitud [[rahvusvaheline leping]], millega lõpetati [[Eesti vabadussõda|vabadussõda]], määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. [[File:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu|thumb|page=1|left|Tartu rahu tiitelleht]] Tartu rahuleping on koostatud [[eesti keel|eesti]] ja [[vene keel]]es, registreeritud [[Rahvasteliit|Rahvasteliidus]] ning avaldatud koos [[prantsuse keel|prantsus-]] ja [[inglise keel|ingliskeelse]] tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr XI [[1922]]. aastal. Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja [[Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati [[Moskva]]s [[30. märts]]il 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu rahu, 2. veebruar 1920 {{!}} Välisministeerium |url=https://vm.ee/tartu-rahu |vaadatud=2025-02-02 |väljaanne=vm.ee |keel=et}}</ref> Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. == Läbirääkimiste osapooled == [[File:Tartu rahulepingu sõlmimine. Delegaadid ja eksperdid nõupidamisel. Ees keskel Eesti delegatsiooni juht J.Poska, paremal , AM F 23531-1.jpg|thumb|Ees keskel Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska, paremal kindral Jaan Soots, Victor Mutt, Ants Piip, Rudolf Paabo ja Rein Eliaser. Vasakul laua otsas Aleksander Oinas, Mait Püüman ja Julius Seljamaa, nende taga istub Ado Birk]] Eesti esindajad läbirääkimistel olid [[Jaan Poska]] ja kindral [[Jaan Soots]]. Eesti esindajate juures olid eksperdid [[kindralstaap|kindralstaabi]] polkovnik [[Victor Mutt]], majandusteadlane [[Aleksander Oinas]], insener [[Karl Ast]] ja kaubanduseksperdina [[Joakim Puhk]]. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat [[Rein Eliaser (vanem)|Rein Eliaser]] ning sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant [[William Tomingas]]. [[File:Tartu rahulepingu sõlmimine. Vene delegaadid ja eksperdid. Keskel püsiseisva Eesti ohvitseri ees vene delegatsiooni juht, AM F 23531-2.jpg|thumb|Venemaa delegaadid ja eksperdid. Keskel püstiseisva Eesti ohvitseri ees Venemaa delegatsiooni juht Adolf Joffe. Vasakul Leonid Krassin ja Fjodor Kostjajev, paremal Issidor Gukovski.]] Venemaa esindajad olid [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Kesktäidesaatva komitee]] liige [[Adolf Joffe]], Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar [[Leonid Krassin]], Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige [[Maksim Litvinov]], [[VK(b)P KK]] liige [[Karl Radek]] ja [[Vene SFNV]] Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige [[Issidor Gukovski]]. Venemaa delegatsiooni sekretär oli [[Nikolai Klõško]], sõjalised eksperdid kindralstaabi kindralid [[Fjodor Kostjajev]] ja Mihailov, mereväe ekspert [[krahv]] [[Konstantin Benckendorff]], kantseleiülem V. Rasolts.<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke495_tartu_rahu.htm Ajakirja Kaitse Kodu Tartu rahu erinumbrist. 1. veebruar 1930]</ref> Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad. Läbirääkimised toimusid Tartus [[Vanemuise tänav|Aia tänava]] majas nr 35{{lisa viide}}. == Rahuläbirääkimiste protsess == Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. [[Loodearmee]] [[Operatsioon Valge Mõõk|II pealetungi ajal]] Petrogradile 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja [[Maksim Litvinov]] [[Irboska]] all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku [[vaherahu]] üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Loodearmee Petrogradi pealetungi luhtumisel aga rahusõlmimise protsessi Nõukogude Venemaa poolt ei jätkatud. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud J. Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena L. Krassin. Läbirääkimised toimusid tolleaegses [[2. Diviis|2. diviisi]] staabimajas, [[Aia tänav (Tartu)|Aia tänav]] 39.<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke495_tartu_rahu.htm Kuidas saabus RAHU], Kultuur ja Elu 1/2009</ref> Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa [[Punaarmee]] väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma.<ref name="ents301">{{cite book|chapter=Iseseisvuse aeg 1941–44|title= Eesti. Üld. |publisher=[[Eesti entsüklopeedia]]|volume= 11|year=2002|pages=301}}</ref> Eesti vägede ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] oli sunnitud suunama [[Narva rinne (Eesti Vabadussõda)|Narva rindele]] [[3. Diviis]]i väed Lätist, [[2. Diviis]]i kaks polku, [[Soomusrongide Divisjon]]i kaks [[polk]]u ja kolm [[soomusrong]]i ning ka [[Scoutspataljon|Skautide]] ja [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi polgu]] üksikud [[rood]]ud. == Rahulepingule allakirjutanud == [[File:Tartu rahuleping täiendavate artiklitega 1920.djvu|thumb|page=16|Tartu rahulepingu allkirjad]] ;Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad: * [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige – [[Jaan Poska]], * Asutava Kogu liige – [[Ants Piip]], * Asutava Kogu liige – [[Mait Püüman]] * Asutava Kogu liige – [[Julius Seljamaa]] * [[Kindralstaap|Kindralstaabi]] [[kindralmajor]] [[Jaan Soots]]. ;Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi esindajad: * [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] liige – [[Adolf Joffe]] * Venemaa SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige – [[Issidor Gukovski]] <gallery> Poska signing the Treaty of Tartu.jpg| Jaan Poska allkirjastamas lepingut Joffe signing the Treaty of Tartu.jpg| Adolf Joffe allkirjastamas lepingut </gallery> == Lepingu tagajärjed == [[Pilt:Tartu asv2022-04 img37 Vanemuise 35.jpg|pisi|vasakul|Hoone [[Vanemuise tänav]] 35, kus allkirjastati Tartu rahuleping]] Lepingu kohaselt [[riigi tunnustamine|tunnustas]] Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti ''[[de jure]]'', loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Lepingu kohaselt ei laienenud Eestile endise [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] võlgade tasumise kohustus. Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestile ka Narva-tagused vallad ja [[Petserimaa]]. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni [[kuld]]a. Rahulepingu alusel [[opteerumine|opteerus]] Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis likvideeriti [[Loodearmee]]). Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste [[opteerumine|opteerumist]], suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas [[Voronež]]isse evakueeritud [[Tartu Ülikool]]i varad, jäid tagastamata, lubatud [[kontsessioon]]id (näiteks [[mets]]a osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust. === Rahvusvahelised suhted === Tartu rahuleping oli Eesti Vabariigile esimene rahvusvaheline leping, Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping silus mõlemale riigile teed rahvusvahelisse poliitikasse. Kuna [[Ukraina]] oli Tartu rahulepingu sõlmimise ajal, enne Nõukogude Liidu moodustamist, formaalselt iseseisev sotsialistlik nõukogude vabariik, tuli ka temaga opteerumisküsimuste lahendamiseks sõlmida vastav [[Leping Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Ukraina Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi vahel|leping]]. Mõned [[Antant|Antandi]] riigid olid rahulepingu sõlmimise vastu. Nõukogude Venemaa oli pärast [[bolševism|bolševike]] võimuletulekut jäänud poliitilisse isolatsiooni. Ka Eestil nappis rahvusvahelist tunnustust. Ükski lääneriik ega Vene valgete võimukandja ei olnud 1920. aasta algul nõus tunnustama Eesti Vabariigi sõltumatust, kuna Eestit peeti enesestmõistetavalt Venemaa osaks. === Vaenulike sõjavägede desarmeerimine === Lepingu kohaselt kohustusid lepingupooled mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis likvideeriti [[Loodearmee]] ja [[Nõukogude Venemaa]]l, [[Eesti kütiväed]]). === Opteerumine === Lepingu kohaselt oli Eesti territooriumil elavate mitte Eesti soost isikutel, kes üle 18 aasta vanad, õigus Venemaa kodakondsust [[opteerumine|opteerida]] ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates. Venemaa kodakondsuse opteerijad pidid optatsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest lahkuma. Samuti võisid Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul ja neilsamadel tingimustel Eesti kodakondsust. === Eesti ja Venemaa vahelised majandussuhted === [[Pilt:Gold convoy in Komarovka 1920.jpg|pisi|Nõukogude Venemaalt vastavalt Tartu rahulepingule riigipiiril Eestile üleandmiseks saabunud kullalaadung ja voor [[Komarovka]] külas (1920)]] Tartu rahulepingu lisas I olid järgmised punktid: "Kaubad, mida veetakse läbi ühe lepinguosalise territooriumi, ei kuulu tollimaksu ega transiidimaksuga maksustamisele. Lastimise tariifid transiitkaupadele ei tohi olla kõrgemad prahtimise hinnast siseturule määratud samasugustele kaupadele. Tallinnas ja teistes Eesti sadamates avatavates vabasadamates võimaldab Eesti Venemaale piirkonnad ja kohad ümberlaadimiseks, hoiustamiseks... Venemaalt saabuvale või temale määratud kaubale... kusjuures maksud sääraste piirkondade ja kohtade eest ei tohi ületada makse, mida kogutakse enese kodanikelt transiitkaupade puhul." Üks lepingu lisapunktide tagajärgi oli, et Nõukogude Venemaa müüs 1920. aastate alguses suure osa [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ning elanikkonnalt ja kirikutelt äravõetud tohututest kulla- ja väärismetallide varudest Läänele maha just Eesti panga [[G. Scheel & Co]] kaudu. Nendes tehingutes rikastusid vahendajatena nii paljud Eesti ärimehed kui ka Eesti riik. Mõningate uurijate arvates aitas just nendest tehingutest saadud kasu Nõukogude võimul 1920. aastatel Venemaal majanduslikult püsima jääda. === Tartu rahuläbirääkimiste rahvusvaheline mõõde === Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud [[Leedu]]ga [[12. juuli]]l 1920, [[Läti]]ga [[11. august]]il 1920, [[Soome]]ga [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1920 ja [[Poola]]ga [[18. märts]]il [[1921]]. [[Pilt:Tartu rahu kaart 1920.jpg|pisi|Lõplik rahulepingu alusel sõlmitud riigipiiri kulgemine Eesti ja Venemaa vahel]] == Reaktsioonid == Enn Tarveli hinnangul nägid Vene bolševikud Tartu rahu üldiselt vaid ajutise takistusena millele pidi lõpu tegema peatselt Eestis ja läänes laiemalt algav revolutsioon. Lenin on Tartu rahu kohta öelnud "[...] see järeleandmine ei ole tehtud igaveseks", olles kindel, et kohalikud töölised kukutavad siiski Eesti valitsuse ja loovad Nõukogude Eesti. <!--Tarveli andmetel soovitas ta üheksa kuud hiljem [[Venemaa Revolutsiooniline Sõjanõukogu|Venemaa Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] aseesimehel karistada Eestit ja Lätilt sõjaliselt, tungides kusagil kas või versta võrra üle piiri ja puua seal üles 100–1000 kohalikku ametnikku ja rikkurit.--><ref name="Tarvel208" /> Jaan Poska ütles rahu kohta Asutavas Kogus: "maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu!"<ref name="Tarvel208" /> [[Hans Pöögelmann]], üks Eesti enamlaste juhtfiguure, kirjutas Tartu rahu kohta: "rahu on tehtud, elagu võitlus!"<ref name="Tarvel208" /> == Ajaloolaste hinnangud == Ajaloolane [[Enn Tarvel]] on Tartu rahu kohta kirjutanud, et tegu oli Eesti Vabariigi poolt vaadatuna ülimalt õigeaegse ja oskuslikult sõlmitud lepinguga. Ta toob põhjendusena välja, et Eesti sai endale rahulepinguga etnilised ja ajaloolised piirid, mis olid ühtlasi ka strateegiliselt Eestile kasulikud (osutades ka asjaolule, et Nõukogude Liit ei jätnud samu riigipiire [[Eesti NSV]]-le). Samuti põhjendab ta lepingu kasulikkust asjaoluga, et Eesti sai lepingu tingimuste järgi Venemaa keisririigi kullafondi jagamisel 15 miljonit rubla (3%). Õigeaegsuse osas viitab ta asjaoludele, et nii rahvas kui sõjavägi olid rahuks küpsed, ja ka Jaan Poska arvamusele [[Pariisi rahukonverents]]i järel (jaanuari lõpp 1920), et "enamlastega tuleb rahu teha - muidu me ei jaksa aasta pärast enam sõdida Vene valgetega, kui need kallale tuleksid".<ref name="Tarvel208">Tarvel 2018, lk 208.</ref> == Rahuleping kultuuris == Tartu rahulepingu sõlmimise teemadel on loodud mitu näidendit: * [[Juhan Saar]]; näidend "Tartu rahu", Vanemuine, 1990 * [[Loone Ots]]; näidend "Jaan Poska saaga", Vana Baskini teater, 2011 == Vaata ka == * [[Eesti-Venemaa piirileping]] * [[Pihkva rahukonverents]] * [[Tartu Rahu Põlistamise Selts]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Enn Tarvel (2018). ''Eesti rahva lugu''. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. ISBN 9789985343142. == Välislingid == {{Commonscat}} {{Vikitekstid|Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel (Tartu rahu)}} {{vikitsitaadid}} * [[Alo Lõhmus]]: [https://www.postimees.ee/1396447 "Tartu rahu tegi Eestist bolševike kullapesula"] Postimees, 2. veebruar 2004 * [[Lauri Mälksoo]]: [https://epl.delfi.ee/a/51003272 "Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu?"] Eesti Päevaleht, 7. veebruar 2005 * [http://www.tartupostimees.ee/?id=87849 "Tartu Linnamuuseumis näeb Tartu rahulepingut"] Tartu Postimees, 27. veebruar 2009 * Peeter Järvelaid. Monoloog: Tartu rahu Euroopa õigusajaloos. // Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn, 2010, lk 511–512.(ISBN 978-9949-21-171-5) * Peeter Järvelaid. Monoloog: Jaan Poska ja tema õpetaja Carl M.Bergbohm. // Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn, 2010, lk 394–398.(ISBN 978-9949-21-171-5) * [https://omariikomaseadus.nlib.ee Eesti Rahvusraamatukogu virtuaalnäitus "Oma riik, oma seadus"] * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120352299/vabadussoda-opetas-venelastega-on-voimalik-rahu-teha-ainult-joupositsioonilt Vabadussõda õpetas: venelastega on võimalik rahu teha ainult jõupositsioonilt] ekspress.delfi.ee, 2.veebruar 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120353840/esimesena-raakis-sellest-ants-piip-kas-moskva-ihaldas-toesti-virumaa-loodusrikkusi-juba-1919-aastal-endale „Esimesena rääkis sellest Ants Piip.“ Kas Moskva ihaldas tõesti Virumaa loodusrikkusi juba 1919. aastal endale?] ekspress.delfi.ee, 2.veebruar 2025 [[Kategooria:1920. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]] [[Kategooria:Rahulepingud]] [[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]] [[Kategooria:1920. aasta Venemaal]] [[Kategooria:Eesti välislepingud]] 538uk6a6hchwmsgoaljwuu1486mgarb Amandus Adamson 0 15788 7217353 7196691 2026-08-18T13:46:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217353 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Amandus Heinrich Adamson | Pilt = Amandus Adamson 1914.jpeg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1855|11|12}} | Sünnikoht = Uuga-Rätsepa talu, [[Pakri poolsaar]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1929|06|26|1855|11|12}} | Surmakoht = [[Paldiski]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[skulptor]] | Kunsti õppinud = [[Peterburi Kunstiakadeemia]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Mõjutatud = }} '''Amandus Heinrich Adamson''' (31. oktoober (vkj)/ [[12. november]] [[1855]] Uuga-Rätsepa talu, [[Paldiski]] linna külje all<ref>EELK Paldiski koguduse sündinute ja ristitute nimekiri 1843-19.10.1892. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1209.1.136</ref> – [[26. juuni]] [[1929]] [[Paldiski]]) oli [[eesti]] [[skulptor]], akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson oli [[1907]]. aastast [[Peterburi Kunstiakadeemia]] [[akadeemik]] ning [[1922]]. aastast [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]u ja [[1924]]. aastast [[Eesti Kunstnikkude Liit|Eesti Kunstnikkude Liidu]] liige. ==Elulugu== [[Pilt:Paldiski, maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson.jpg|pisi|vasakul|Maja Paldiskis, kus elas ja töötas Amandus Adamson]] Amandus Adamson sündis meremehe peres. Tema isa oli kaubalaeva [[Rannarootslased|rootsi soost]] kapten, kes purjetas 1860. aastal Ameerikasse. 1869. aastani oli ta perega kirjavahetuses ja kirjutas muu hulgas, et võttis osa [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjast]] ning ülendati koloneliks, kuid tagasi kodumaale ta enam ei jõudnud.<ref name="Teataja" /> Amanduse ema jäi kolme lapsega üksi. Vend Alexander Friedrich Wilhelm Adamson sündis 3. oktoobril 1858. Üldhariduse omandas Adamson [[Leetse mõis]]a omaniku parun [[Ungern-Sternberg]]i vastutusel ja soovitusel [[1862]]–[[1869]] [[Tallinn]]a [[Toom-Vaestekool]]is ja [[1870]] [[Tallinna kreiskool|kreiskool]]is.<ref name="PM,1924" /> Nikerdamine meeldis Adamsonile juba varases lapsepõlves ja oma esimese "puust inimese" olevat ta vennale valmistanud veel enne lugema õppimist.<ref name="PM,1924" /> Poisi andekust märganud Toom-Vaestekooli õpetaja Bergmann vabastas ta koolikorras kohustuslikest aia- ja majapidamistöödest ning kinkis talle noa.<ref name="PM,1924" /> Lisaks lubas ta Adamsonil oma teoseid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. 14-aastaselt põgenes Adamson koolist, et sõita Peterburi ja minna [[Peterburi Kunstide Akadeemia]]sse katsetele. Esimene katse lõppes siiski tulutult, nooruk pidi pöörduma tagasi ja sai ränga füüsilise karistuse, mis põhjustas talle eluaegse neeruhäda.<ref name="AAA" /> Ema loal tuli poiss koolist ära ja hakkas otsima huvikohast tööd. [[1870]]. aasta sügisel asus tulevane skulptor õppima Bergi puutöökotta Tallinnas. Järgmiseks kolmeks aastaks sai temast tisleriõpilane.<ref name="AAA" /> ===Peterburis=== Ka [[1873]]. aastal ei võetud Adamsoni kunstiakadeemiasse vastu.<ref name="AAA" /> Kuid ta jäi Peterburi elama ning töötas Bollhageni kunstilise mööbli töökojas ja hiljem akadeemik Šutovi puunikerdusateljees.<ref name="AAA" /> Venemaa pealinnast suundus Adamson vahepeal toetajaid otsides Riiga, kus valmis tema esimene tähelepanuvääriv teos: puidust "Kristuse pea" (osteti 150 rubla eest).<ref name="PM,1924" /> Pärast lühemat peatust Paldiskis, kus kujur valmistas büsti "Muusa", sõitis ta uuesti Peterburi, kus esitas sisseastumiseksamitel kaks puust pead "Apollo" ja "Niobe".<ref name="PM,1924" /> [[1875]]. aastal õnnestuski tal tänu Peterburi Teaduste Akadeemia esimehe krahv Lüdtke soovitusele saada [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] sisseastumiseksamitele.<ref name="AAA" /> Adamson läbis need edukalt ja alustas 1876. aastal õpinguid vabakuulajana. Temast sai Tartumaal sündinud tuntud skulptori [[Aleksander Friedrich von Bock]]i õpilane.<ref name="AAA" /> Esimesed nädalad toitus ta vaid magusast teest ja magas akadeemia kantselei katusekambri põrandal.<ref name="Olion,1931" /> Edaspidi õnnestus tal saada tellimusi, millega end elatada. Mõne aja pärast äratasid tema vahareljeefid professorite ja kaasõpilaste tähelepanu. Kindraliproua Durnova abiga sai ta tellimuse portreteerida suurvürste Kirilli ja Borissi.<ref name="Olion,1931" /> Keiser [[Aleksander II]] vaatas seda tööd pealt.<ref name="Olion,1931" /> Nüüd olid losside ja paleede uksed noore skulptori ees avatud. Adamson lõpetas kooli 26. veebruaril [[1879]] esimese järgu klassikalise kunstniku kutsega ja sai bareljeefi "Ristija Johannes" eest suure hõbemedali.<ref name="Teataja" /> Pärast kooli lõpetamist tegutses ta Peterburis eduka vabakutselise kunstnikuna. Esimese suurema tööna valmis pirnipuust nikerdatud raam [[Johann Köler]]i maalile "Andke keisrile, mis keisri kohus ja Jumalale, mis Jumala kohus".<ref name=":0" /> Selle tellisid temalt eesti seltsid eesotsas [[Eesti Kirjameeste Selts]]iga. Kahe eestlasest kunstniku ühistöö kingiti 1883. aastal keiser [[Aleksander III]]-le kroonimise puhul<ref name=":0" />. Alates [[1886]]. aasta septembrist töötas Adamson mõnda aega [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]]i kursustel ja [[Stieglitzi kunstikool|A. Stieglitzi kunsttööstuskool]]is [[puunikerdus]]e õppejõuna.<ref name="PM,1924" /> Esimese isikunäituse avas ta 8. aprillil 1887 Peterburis.<ref name="AAA" /> ===Pariisis=== 1886. aastal valmistas ta pirnipuust [[Aleksander III]] portree-medaljoni, mille eest saadud 1000 rubla võimaldasid tal täita ammuse unistuse. Sama aasta mais siirdus noor kunstnik [[Pariis]]i end täiendama, kuhu ta jäi viieks aastaks.<ref name="SA7ME" /> Ta võttis osa Pariisi Salongi näitustest ja pälvis kunstnik [[Jean-Louis-Ernest Meissonier]] tähelepanu.<ref name="PL,1925" /> [[1889]]. aastal esitas Adamson [[Exposition Universelle (1889)|Pariisi maailmanäitusele]] oma teosed "Esimene piip" ja "Laine"<ref name="AAA" /> (teistel andmetel "Laine" ja "L'amour, la mort et la science")<ref name="PM,1924" /> ja võitis auhinna.<ref name="Teataja" /> Pariisi periood oli suure tähtsusega tema kunstnikuisiksuse kujunemisel ja ka küllaltki viljakas, kuid nüüdisajal on suur osa selle aja loomingust teada vaid pealkirjade järgi.<ref name="SV,1945" /> ===Tagasi Peterburis=== [[Pilt:85-366-0017 004 Sebastopol.jpg|pisi|[[Uputatud laevade monument]]. Sevastopol, 1905]] [[Pilt:AdamsonAmandus.jpg|pisi|Amandus Adamsoni loodud [[Romanovite dünastia 300-aastapäeva monument|Romanovite dünastia 300-aastapäeva monumendi]] kava [[Kostroma]]s, mis teostus osaliselt]] [[1891]]. aastal naasis Adamson Peterburi, kus jätkas intensiivset loomingulist tegevust vabakutselise kunstnikuna. Ka selle perioodi teostest on enamus teada vaid nimede järgi. Selle aja ulatuslikem töö oli dekoratiivne friis Aleksander III muuseumi tiibhoone jaoks.<ref name="SV,1945" /> Loomingu suurema osa moodustasid väikeseformaadilised figuurid ja grupid. [[1896]]. aastal ostis Amandus Adamson [[Paldiski]]sse elumaja ja suveateljee ehituseks krundi ning asus sinna kohe rajama ateljeehoonet.<ref name="AAA" /> Suviti töötas ta [[Pakri]] ja [[Muhu]] saarel. [[1907]]. aastal sai temast Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik, kelle käe all õppisid teiste seas ka [[Nikolai Triik]] ja [[Konrad Mägi]].{{lisa viide}} [[1901]]. aastal võttis Amandus Adamson oma töödes uue suuna monumentidele. Tema esimeseks tellitud tööks sai [[soomuslaev]]a [[Russalka]] hukkumisele pühendatud [[Russalka (monument)|mälestusmärk]] [[Kadriorg|Kadriorus]] [[Tallinn]]as (1902) – esimene eesti skulptori loodud monument mitte ainult Tallinnas, vaid üldse Eestis.<ref name="register" /> [[1907]] sai Adamson ülesandeks ehitada monument "Vene 1000 aasta sõjaajaloo" tähistamiseks Vene Ajaloomuuseumi jaoks.<ref name="SV,1945" /> Monument pidi tulema 12 meetrit kõrge.<ref name="SV,1945" /> Adamson valmistas teatraalse, figuuririkka kompositsiooni, kuid muuseum jäi ehitamata ja mudel teostamata.<ref name="SV,1945" /> [[1912]]. aastal valmistas Adamson keisri kaardiväerügemendi 100. juubeliks pronksgrupi.<ref name="SV,1945" /> Suurimaks ja figuuririkkaimaks ettevõtmiseks kujunes "[[Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument]]" [[Kostroma]]s.<ref name="SV,1945" /> Adamson valmistas plaanitud 25 ajaloolistes kostüümides figuurist 21, kuid puhkenud [[Veebruarirevolutsioon|revolutsioon]] tõmbas kriipsu peale nii monumendile kui ka [[Romanovite dünastia]]le.<ref name="SV,1945" /> ===Paldiskis=== Revolutsiooni puhkedes oli endine keisri lemmik sunnitud oma pealinnaelust loobuma ja kolima suvemajja Paldiskis. Ta võttis kaasa vaid tööriistad ja mõned poolikud pirnipuuskulptuurid.<ref name="Olion,1931" /> Paldiskis oli perekonda ootamas vahepeal valminud kahekorruseline elamu.{{lisa viide}} 6. juulil 1920 tegi Eesti valitsus Amandus Adamsonile ettepaneku valmistada Eesti Vabariigi vapi ja lipu joonistus.<ref name="R5ouD" /> Paldiskis elamise ajal valmisid Adamsoni käe all [[Vabadussõda|Vabadussõja]] monument [[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnus]], [[Valga Vabadussõja mälestussammas|Valgas]], [[Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas|Suure-Jaanis]], [[Viljandi Vabadussõja mälestussammas|Viljandis]], [[Kuressaare Vabadussõja mälestussammas|Kuressaares]] ja [[Tartu Vabadussõja mälestussammas|Tartus]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Kreutzwaldi mälestusmärk]] [[Võru]]s ning [[Villem Reimani monument]] Tartus.<ref name="PL,1925" /> [[1922]]. aastal töötas kunstnik pikemat aega Itaalias.<ref name="AAA" /> Tema kolme meetri kõrgune marmorist skulptuurigrupp "Kristus, pime ja Maarja Magdaleena" [[Tartu Pauluse kirik]]ule sai [[paavst]]i õnnistuse. Grupp sai kannatada sõjatules 1944. aastal, kuid on tänapäeval eksponeeritud Pauluse kiriku krüptis.<ref name="Olion,1931" /> [[Pilt:Amandus Adamson, EKM j 57631 FK 1755.jpg|pisi|vasakul|Amandus Adamson viimistlemas oma teost "Sõjaviletsused"]] Veel aasta enne surma saatis kunstnik Eesti saatkonna vahendusel Pariisi Salongi näitusele neli pirnipuust skulptuuri: "Rahu", "Sõjaviletsused", "Alfa et Omega", "Lorelei".<ref name="PL,1928" /> Kunstnik ise reisis perega [[Viin]]i, kus asus ravile tema poeg Peeter, kes põdes suhkurtõbe. Tütar astus Rooma akadeemiasse maalikunsti õppima ning sakslannast filosoofiadoktori haridusega abikaasa hakkas tegema ettevalmistusi Adamsoni memuaaride väljaandmiseks.<ref name="PL,1928" /> 26. juunil [[1929]] varises vanameister oma Paldiski kodu hommikulauas südameataki tagajärjel kokku ja suri.<ref name="AAA" /> Oma viimseks puhkepaigaks oli kunstnik valinud [[Pärnu Alevi kalmistu]]. Adamson maeti tema loodud [[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnu Vabadussõja mälestussamba]] tagaküljel oleva skulptuuri lähedale, mille [[modell]]id olid olnud talle kallid pereliikmed.<ref name="ES,1942" /><ref name="d2FZI" /> Paldiskisse on maetud vaid ta esimene naine Franziska Frangen, kes hukkus linna pommitamisel Saksa keiserlike vägede poolt 1916. Kui Teise maailmasõja puhkedes viidi 1939. aasta hilissügisel tsiviilelanikud seoses Eestile NSV Liidu poolt peale surutud nn [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt#Lepingu tagajärjed|baaside lepingu]] täitmisega Paldiskist välja, seisis Adamsoni perekond küsimuse ees, mida teha kunstniku loominguga. [[Pärnu muuseum]]i direktor [[Elsbet Parek]] võttis kaks vagunitäit kunstniku teoseid enda hoole alla ning Pärnu muuseumis avati Amandus Adamsoni saal.<ref name="PP" /> Saal kujundati proua Adamsoni ja tütarde näpunäidete järgi täpselt selline, nagu oli skulptori ateljee Paldiskis.<ref name="PL,1940" /> Osa teostest seati suvekuudeks rannahotelli, kus nad olid suuremale publikule ligipääsetavad.<ref name="PL,1940" /> Saalis oli välja pandud peamiselt sõjamonumentide skitse, tütarde marmorkujud ja kunstniku viimane lõpetamata jäänud teos "Surnud laine" ("Lainete ohver" 1929).<ref name="ES,1942" /> Pärnu Linnamuuseum sai aga 1944. aastal Pärnu pommitamisel pihta ja koos hoonega hävis ka hulk Adamsoni teoseid.<ref name="PP" /> 2005. aastal kinkis Amandus Adamsoni tütar Maria Maddalena Carlsson suveateljee maja Eesti riigile ning sellest sai [[Harjumaa Muuseum]]i filiaal – [[Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum]]. Euroopa Liidu toel restaureeritud maja on muuseumina külastajatele avatud alates 13. novembrist 2010.{{lisa viide}} ==Teoseid== [[Pilt:1914 postkaart amandus adamson kalewipoeg ja sarwik.jpg|pisi|Amandus Adamsoni skulptuur &bdquo;Kalevipoeg ja Sarvik&rdquo; 1914. aastal saadetud fotopostkaardil]] * "Niobe pea" (arvatavasti [[1875]]) * "Külataat Keilast" ([[1893]]) * "Autoportree" (1893), pirnipuu, [[Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum]] * "Koit ja Hämarik" ([[1895]]), pirnipuu, [[Eesti Kunstimuuseum]] * "[[Kalevipoeg ja Sarvik]]" ([[1896]]), vaha, Eesti Kunstimuuseum * "Hülgekütt Pakri saarelt" ([[1898]]), [[pronks]], Eesti Kunstimuuseum * "[[Laeva viimne ohe]]" ([[1899]]) * [[Russalka (monument)|Russalka mälestussammas]] ([[1902]]) [[Kadriorg|Kadriorus]], pronks, [[malm]], [[graniit]] (on pühendatud Vene [[soomuslaev]]a [[Russalka]] hukkumisele [[1893]]. aastal [[Soome laht|Soome lahes]]; kõrgel sambal seisva pronksist inglifiguuri modelliks oli kunstniku juures koduabilisena teeninud 17-aastane Paldiski neiu Julie-Lisette Rootsi) * "Champion" ([[1904]]) (sai [[1904. aasta suveolümpiamängud|Saint Louise olümpiamängud]]e kunstiolümpialt kuldmedali; sellel oli kujutanud [[Georg Lurich]]it; see on esimene eestlase võidetud kunstiolümpiamedal) * [[Uputatud laevade monument]] [[Sevastopol]]is (1905) * "Krimmi motiiv" ([[1906]]) (müüdi [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1998]] [[Haus Galerii]] oksjonil [[Burmani Villa]]s 79 500 krooni eest) * Johann Köleri büst ([[1911]]), kips, Eesti Kunstimuuseum * "[[Via Appia (maal)|Via Appia]]" ([[1914]]) õli, lõuend, 63,2&nbsp;cm × 102,3&nbsp;cm (müüdi [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[2000]] Haus Galerii oksjonil Vanalinna Muusikamaja saalis 94 500 krooni eest) * "Noorus kaob" ([[1919]]), pirnipuu, Eesti Kunstimuuseum * "Nälg" ([[1920]]), pirnpuu, [[Tallinna Linnamuuseum]] * "Kalevipoeg Põrgu väravas" ([[1922]]), kips, Eesti Kunstimuuseum * [[Pärnu Vabadussõja mälestussammas]] 1922 (hävitatud [[1945]], taastatud [[1993]]; mälestussammas kujutab leinajatena Adamsoni abikaasat ja tütart; poisike, kes trepil istudes pärga punub, oli kunstniku poeg) * "[[Alfa ja Omega]]" (1923), pirnipuu, [[Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum]] * Etüüd [[Johan Laidoner]]i ratsamonumendile ([[1924]]) * [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas]] [[Võru]]s ([[1926]]) * [[Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas]], [[1926]] (purustatud [[1941]], taastatud [[1990]], katkine originaal asub [[Suure-Jaani]] vallamajas) * "Äreval ootel" [[1926]], pronks, Eesti Kunstimuuseum * [[Ausammas Eesti vabadussõjas langenud saarlastele]] Kuressaares [[1928]] (hävitatud 1945, taastatud [[Matti Varik]]u poolt esialgsele lähedasel kujul [[1989]]) * [[Lydia Koidula mälestussammas]] Pärnus (1929) ==Tunnustus== * [[1879]] – Peterburi Kunstiakadeemia suur hõbemedal * [[1907]] – Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik == Viited == {{viited|allikad= <ref name="yzv3b">[[Uuga pank|Uuga paekalda]] kohal Rätsepa talus sündis 1855. aastal ja veetis oma varajase lapsepõlve kunstnik A. Adamson.[https://web.archive.org/web/20130927135257/http://www.hot.ee/pakri/matkarada.htm]</ref> <ref name="Teataja">Amandus Adamson. Teataja, 1.03.1904</ref> <ref name="PM,1924">Kunstnik Amandus Adamsoni 50. aastase tegevuse juubel. Postimees, 1924</ref> <ref name="AAA">[http://www.amandusadamson.eu/elu Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum] www.amandusadamson.eu</ref> <ref name="Olion,1931">Amandus Adamson. Olion, 1931</ref> <ref name=":0">Heini Paas, Amandus Adamson 1855–1929, EKM, 2006</ref> <ref name="SA7ME">Amandus Adamson (1855–1929) Rahva Hääl, 13.11.1945</ref> <ref name="PL,1925">Paul Sepp. Adamsoni isik ja looming. Päewaleht, 26.09.1925</ref> <ref name="SV,1945">Amandus Adamson. 90-nda sünnipäeva puhul. Sirp ja Vasar, 17.11.1945</ref> <ref name="register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1307 Mälestised • 1307 Russalka mälestussammas] register.muinas.ee (vaadatud 21.09.2013)</ref> <ref name="R5ouD">[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00129_t.jpg&tbn=1&pgn=7&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=8c2d5688e06cb17aa19b848d5a9e9ba9] www.ra.ee</ref> <ref name="PL,1928">Prof. A. Adamson Pariisi kevadesalongis. Päewaleht, 20.03.1928</ref> <ref name="ES,1942">Merehingega kunstnik. Pärnu muuseumis avati professor A. Adamsoni saal. Eesti Sõna, 1.09.1942</ref> <ref name="d2FZI">Anu Villmann. [https://web.archive.org/web/20130927211614/http://www.parnupostimees.ee/1001206/skulptor-amandus-adamsoni-tutar-sangitatakse-alevi-kalmistule/ "Skulptor Amandus Adamsoni tütar sängitatakse Alevi kalmistule]. Pärnu Postimees, 10. oktoober 2012</ref> <ref name="PP">{{Netiviide |url=http://www.parnupostimees.ee/1001206/skulptor-amandus-adamsoni-tutar-sangitatakse-alevi-kalmistule |pealkiri=Skulptor Amandus Adamsoni tütar sängitatakse Alevi kalmistule |vaadatud=2012-10-30 |arhiivimisaeg=2013-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130927211614/http://www.parnupostimees.ee/1001206/skulptor-amandus-adamsoni-tutar-sangitatakse-alevi-kalmistule/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="PL,1940">Prof. A. Adamsoni tööd kolivad. Päewaleht, 1940</ref> }} ==Kirjandus== * [[Tiina Nurk]]. Amandus Adamson 1855–1929. Tallinn: Kunst, 1960 * [http://tv.postimees.ee/141105/esileht/kultuur/182931.php Maria Carlsson: mul oli hea meel, et päästsin isa töö]. Postimees, 14. november 2005 * [http://tv.postimees.ee/141105/esileht/kultuur/182932.php Amandus Adamson kui eesti kunsti märk]. Postimees, 14. november 2005 *Anu Villmann. [http://www.parnupostimees.ee/1001206/skulptor-amandus-adamsoni-tutar-sangitatakse-alevi-kalmistule Skulptor Amandus Adamsoni tütar sängitatakse Alevi kalmistule]. Pärnu Postimees, 10. oktoober 2012 == Välislingid == {{commons|Category:Amandus Adamson}} * [http://www.amandusadamson.eu/elu Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum] * [http://www.post.ee/?id=1595&prod_id=816 Eesti Posti postmark Amandus Adamson 150/ 331-12.10.05] {{JÄRJESTA:Adamson, Amandus}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] [[Kategooria:Venemaa skulptorid]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eestlased Prantsusmaal]] [[Kategooria:Eestlased Itaalias]] [[Kategooria:Peterburi Kunstide Akadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Pärnu Alevi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1855]] [[Kategooria:Surnud 1929]] fu44zjbgivxm1nfclvicd9kqgxlbbc4 Korjaki keel 0 17211 7217383 7217221 2026-08-18T15:14:41Z Koidutar 212587 ajavormid ja kõneviisid lisatud 7217383 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=korjaki keel|originaalnimi=чавʼчывэн; чавʼчываелыел | keelkonnavärv = paleosiberi | riigid=[[Venemaa]]<br> [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR]] | rääkijad = 1700 | keelkond = [[tšuktši-kamtšadali keeled]] | riik = | kiri = [[kirillitsa]] | keelehoole = | kood 1 = - | kood 2 = - | kood 3 = kpy |kaart=Chukotko-Kamchatkan map.svg}} '''Korjaki keel''' (korjaki keeles ''чавʼчываелыел'') on [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keelte]] hulka kuuluv [[Paleoaasia keeled|paleoaasia keel]], mida kõnelevad [[korjakid]] [[Kamtšatka poolsaar]]e põhjaosas ([[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR-s]]). Tarvitatakse ka nimetust ''nõmõlani'' - paiksete korjakide kohta. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel valdas [[Venemaa]]l korjaki keelt 1665 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |vaadatud=2013-06-21 |arhiivimisaeg=2021-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127192904/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Sõnastik Корсаков Г. М. Нымыланско-русский словарь. — Л., 1939. == Foneetika == Korjaki keele standardiks võetud Tšavtšuveni murdes on 7 täishäälikut ja 17 kaashäälikut. Muudes murretes on kaashäälikuid 18. Korjaki keeles esineb ka [[vokaalharmoonia]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |lehekülg=885 |keel=inglise}}</ref> ==== Täishäälikud ==== Korjaki keeles on 7 täishäälikut<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" | !Eesvokaal ! rowspan="2" |Keskvokaal ! colspan="2" |Tagavokaal |- !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümar</small> |- !Kõrge | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge eesvokaal|i]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge tagavokaal|ɯ]] | style="text-align: center;" |[[Ümardatud kõrge tagavokaal|u]] |- !Keskkõrge | | rowspan="2" style="text-align: center;" ; |[[Keskmine keskvokaal|ə]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardatud keskkõrge tagavokaal|o]] |- !Keskmadal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata keskmadal eesvokaal|ɛ]] | | |- !Madal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata madal eesvokaal|a]] | | | |} ==== Kaashäälikud ==== All võib näha kaashäälikute tabelit. Standardmurdes on /r/ muutunud /j/-iks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |keel=en}}</ref> {| class="wikitable" ! rowspan="2" | ![[Huulhäälik|Bilabiaal]] ![[Labio-dentaal|Labio-velaar]] ! colspan="2" |[[Hambasombuhäälik|Alveolaar]] ![[Kõrihäälik]] ! rowspan="2" |[[Palataal]] ! rowspan="2" |[[Kurgunibuhäälik|Uvulaar]] |- !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>[[Postalveolaar|Post.]]</small> !<small>Tavaline</small> |- ![[Ninahäälik|Nasaal]] |[[Bilabiaalne nasaal|m]] |[[Velaarne nasaal|ŋ]] |[[Heliline alveolaarne nasaal|n]] | | |[[Heliline palataalne nasaal|ɲ]] | |- ![[Sulghäälik]] |[[Helitu bilabiaalne sulghäälik|p]] |[[Helitu velaarne klusiil|k]] |[[Helitu alveolaarne klusiil|t]] | |[[Kõrisulghäälik|ʔ]] |[[Helitu palataalne sulghäälik|c]] |[[Helitu uvulaarne klusiil|q]] |- ![[Tremulant]] | | |([[Heliline alveolaarne tremulant|r]]) | | | | |- ![[Ahtushäälik|Frikatiiv]] |[[Heliline bilabiaalne frikatiiv|β]] |[[Heliline velaarne frikatiiv|ɣ]] | | | | | |- ![[Afrikaat]] | | | |[[Helitu postalveolaarne afrikaat|tʃ]] | | | |- ![[Lateraal]] | | |[[Heliline alveolaarne lateraal|l]] | | |[[Heliline palataalne külghäälik|ʎ]] | |- ![[Poolvokaal]] | |[[Heliline labiovelaarne poolvokaal|w]] | | | |[[Heliline palataalne poolvokaal|j]] | |} == Grammatika == ==== Tegusõnad ==== Korjaki keeles on 5 [[Ajavorm|ajavormi]] ja 3 [[Kõneviis|kõneviisi]]:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> * olevik; * enneminevik; * minevik I; * tulevik I; * tulevik II; Kõneviisideks on [[Käskiv kõneviis|käskiv]], [[Kindel kõneviis|kindel]] ja [[Tingiv kõneviis|tingiv]]. {| class="wikitable" |+Pöörded<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Korsakov |eesnimi=G. M. |url=https://books.google.ee/books/about/%D0%A1%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D1%83%D1%87%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C_%D0%BD%D1%8B%D0%BC%D1%8B%D0%BB%D0%B0%D0%BD%D1%81.html?id=62mXzwEACAAJ&redir_esc=y |pealkiri=Самоучитель нымыланского (корякского) языка |kuupäev=1940 |kirjastus=Учпедгиз, Ленинградское отд-ние |keel=ru}}</ref> | colspan="2" ; text-align:center; |{{Keskele|Вэтатык - Töötama}} |- |(Mina) töötan - Тыко-вэтат-ыӈ |(Meie) töötame - Мытко-вэтал-лаӈ |- |(Sina) töötad - Ко-вэтат-ыӈ |(Teie) töötate - Ко-вэтал-лаӈтык |- |(Tema) töötab - Ко-вэтат-ыӈ |(Nemad) töötavad - Ко-вэтал-лаӈ |} == Sõnavara == ==== Asesõnad ==== Korjaki keeles, nagu ka teistes [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keeltes]], pole grammatilist sugu. {| class="wikitable" |+Isikulised asesõnad<ref>{{Viide |pealkiri=Категория:Корякские местоимения |kuupäev=2025-11-19 |url=https://ru.wiktionary.org/w/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%9A%D0%BE%D1%80%D1%8F%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B8%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F&oldid=13900211 |väljaanne=Викисловарь |keel=ru |vaadatud=2026-08-18}}</ref><ref name=":0" /> ! !Ainsus !Kaksus !Mitmus |- |1. |гыммо (ɣәmmo) |муйи (muyi) |мую (muyu) |- |2. |гыччи (ɣәčči) |туйи (tuyi) |тую (tuyu) |- |3. |ынно (әnno) |ыччи (әčči) |ыччу (әčču) |} ==== Pere ==== * ema - г'ылла * isa - эньпич * laps - кымиӈын == Ortograafia == Korjaki keelest sai [[kirjakeel]] [[1932|1932.]] aastal. Algselt kasutati Peterburi keeleteadlaste pakutud laiendatud [[ladina kiri|ladina kirja]], kuid [[1937|1937.]] aastast võeti kasutusele [[kirillitsa]]. Praegune tähestik sai oma kuju 1960ndatel, T. A. Molli korjaki-vene sõnaraamatu avaldamisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Корякский язык — все самое интересное на ПостНауке |url=https://postnauka.org/longreads/155727 |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=postnauka.org |keel=ru}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> ==== Korjaki tähestik ==== {| style="font-family:Arial Unicode MS; font-size:1.4em; border-color:#000000; border-width:1px; border-style:solid; border-collapse:collapse; background-color:#F8F8EF" | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | А а | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Б б | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В в | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В' в' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г г | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г' г' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Д д | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Е е |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ё ё | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ж ж | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | З з | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | И и | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Й й | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | К к | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӄ ӄ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Л л |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | М м | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Н н | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӈ ӈ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | О о | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | П п | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Р р | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | С с | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Т т |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | У у | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ф ф | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Х х | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ц ц | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ч ч | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ш ш | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Щ щ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ъ ъ |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ы ы | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ь ь | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Э э | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ю ю | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Я я |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšuktši-kamtšadali keeled]] [[Kategooria:Venemaa keeled]] pzqmdh5m4rizxszw0tbocajzqbscn1i 7217449 7217383 2026-08-18T18:33:49Z Koidutar 212587 7217449 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=korjaki keel|originaalnimi=чавʼчывэн; чавʼчываелыел | keelkonnavärv = paleosiberi | riigid=[[Venemaa]]<br> [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR]] | rääkijad = 1700 | keelkond = [[tšuktši-kamtšadali keeled]] | riik = | kiri = [[kirillitsa]] | keelehoole = | kood 1 = - | kood 2 = - | kood 3 = kpy |kaart=Chukotko-Kamchatkan map.svg}} '''Korjaki keel''' (''korjaki keeles чавʼчываелыел'') on [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keelte]] hulka kuuluv [[Paleoaasia keeled|paleoaasia keel]], mida kõnelevad [[korjakid]] [[Kamtšatka poolsaar]]e põhjaosas ([[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR-s]]). Keelest rääkides tarvitatakse ka nimetust ''nõmõlani'' - paiksete korjakide kirjeldamisel. Keelt valdab tänavu peamiselt vanem põlvkond. Keelekasutus igapäevases kõnes on üldiselt nooremate seas langenud, kui välja arvata korjaki keele kasutust traditsiooniliste tööde (sh kalapüügi, põhjapõdrakasvatuse jms) kollektiivides.<ref name=":2" /> [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel valdas [[Venemaa]]l korjaki keelt 1665 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |vaadatud=2013-06-21 |arhiivimisaeg=2021-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127192904/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Sõnastik Корсаков Г. М. Нымыланско-русский словарь. — Л., 1939. == Murded == Korjaki keelel on 12 murret. == Foneetika == Korjaki keele standardiks võetud Tšavtšuveni murdes on 7 täishäälikut ja 17 kaashäälikut. Muudes murretes on kaashäälikuid 18. Korjaki keeles esineb ka [[vokaalharmoonia]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |lehekülg=885 |keel=inglise}}</ref> ==== Täishäälikud ==== Korjaki keeles on 7 täishäälikut<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" | !Eesvokaal ! rowspan="2" |Keskvokaal ! colspan="2" |Tagavokaal |- !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümar</small> |- !Kõrge | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge eesvokaal|i]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge tagavokaal|ɯ]] | style="text-align: center;" |[[Ümardatud kõrge tagavokaal|u]] |- !Keskkõrge | | rowspan="2" style="text-align: center;" ; |[[Keskmine keskvokaal|ə]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardatud keskkõrge tagavokaal|o]] |- !Keskmadal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata keskmadal eesvokaal|ɛ]] | | |- !Madal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata madal eesvokaal|a]] | | | |} ==== Kaashäälikud ==== All võib näha kaashäälikute tabelit. Standardmurdes on /r/ muutunud /j/-iks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |keel=en}}</ref> {| class="wikitable" ! rowspan="2" | ![[Huulhäälik|Bilabiaal]] ![[Labio-dentaal|Labio-velaar]] ! colspan="2" |[[Hambasombuhäälik|Alveolaar]] ![[Kõrihäälik]] ! rowspan="2" |[[Palataal]] ! rowspan="2" |[[Kurgunibuhäälik|Uvulaar]] |- !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>[[Postalveolaar|Post.]]</small> !<small>Tavaline</small> |- ![[Ninahäälik|Nasaal]] |[[Bilabiaalne nasaal|m]] |[[Velaarne nasaal|ŋ]] |[[Heliline alveolaarne nasaal|n]] | | |[[Heliline palataalne nasaal|ɲ]] | |- ![[Sulghäälik]] |[[Helitu bilabiaalne sulghäälik|p]] |[[Helitu velaarne klusiil|k]] |[[Helitu alveolaarne klusiil|t]] | |[[Kõrisulghäälik|ʔ]] |[[Helitu palataalne sulghäälik|c]] |[[Helitu uvulaarne klusiil|q]] |- ![[Tremulant]] | | |([[Heliline alveolaarne tremulant|r]]) | | | | |- ![[Ahtushäälik|Frikatiiv]] |[[Heliline bilabiaalne frikatiiv|β]] |[[Heliline velaarne frikatiiv|ɣ]] | | | | | |- ![[Afrikaat]] | | | |[[Helitu postalveolaarne afrikaat|tʃ]] | | | |- ![[Lateraal]] | | |[[Heliline alveolaarne lateraal|l]] | | |[[Heliline palataalne külghäälik|ʎ]] | |- ![[Poolvokaal]] | |[[Heliline labiovelaarne poolvokaal|w]] | | | |[[Heliline palataalne poolvokaal|j]] | |} == Grammatika == ==== Tegusõnad ==== Korjaki keeles on 5 [[Ajavorm|ajavormi]] ja 3 [[Kõneviis|kõneviisi]]:<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> * olevik; * enneminevik; * minevik I; * tulevik I; * tulevik II; Kõneviisideks on [[Käskiv kõneviis|käskiv]], [[Kindel kõneviis|kindel]] ja [[Tingiv kõneviis|tingiv]]. {| class="wikitable" |+Pöörded<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Korsakov |eesnimi=G. M. |url=https://books.google.ee/books/about/%D0%A1%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D1%83%D1%87%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C_%D0%BD%D1%8B%D0%BC%D1%8B%D0%BB%D0%B0%D0%BD%D1%81.html?id=62mXzwEACAAJ&redir_esc=y |pealkiri=Самоучитель нымыланского (корякского) языка |kuupäev=1940 |kirjastus=Учпедгиз, Ленинградское отд-ние |keel=ru}}</ref> | colspan="2" ; text-align:center; |{{Keskele|Вэтатык - Töötama}} |- |(Mina) töötan - Тыко-вэтат-ыӈ |(Meie) töötame - Мытко-вэтал-лаӈ |- |(Sina) töötad - Ко-вэтат-ыӈ |(Teie) töötate - Ко-вэтал-лаӈтык |- |(Tema) töötab - Ко-вэтат-ыӈ |(Nemad) töötavad - Ко-вэтал-лаӈ |} == Sõnavara == ==== Asesõnad ==== Korjaki keeles, nagu ka teistes [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keeltes]], pole grammatilist sugu. {| class="wikitable" |+Isikulised asesõnad<ref>{{Viide |pealkiri=Категория:Корякские местоимения |kuupäev=2025-11-19 |url=https://ru.wiktionary.org/w/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%9A%D0%BE%D1%80%D1%8F%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B8%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F&oldid=13900211 |väljaanne=Викисловарь |keel=ru |vaadatud=2026-08-18}}</ref><ref name=":0" /> ! !Ainsus !Kaksus !Mitmus |- |1. |гыммо (ɣәmmo) |муйи (muyi) |мую (muyu) |- |2. |гыччи (ɣәčči) |туйи (tuyi) |тую (tuyu) |- |3. |ынно (әnno) |ыччи (әčči) |ыччу (әčču) |} ==== Pere ==== * ema - г'ылла * isa - эньпич * laps - кымиӈын == Ortograafia == Korjaki keelest sai [[kirjakeel]] [[1932|1932.]] aastal. Algselt kasutati Peterburi keeleteadlaste pakutud laiendatud [[ladina kiri|ladina kirja]], kuid [[1937|1937.]] aastast võeti kasutusele [[kirillitsa]]. Praegune tähestik sai oma kuju 1960ndatel, T. A. Molli korjaki-vene sõnaraamatu avaldamisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Корякский язык — все самое интересное на ПостНауке |url=https://postnauka.org/longreads/155727 |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=postnauka.org |keel=ru}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> ==== Korjaki tähestik ==== {| style="font-family:Arial Unicode MS; font-size:1.4em; border-color:#000000; border-width:1px; border-style:solid; border-collapse:collapse; background-color:#F8F8EF" | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | А а | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Б б | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В в | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В' в' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г г | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г' г' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Д д | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Е е |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ё ё | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ж ж | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | З з | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | И и | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Й й | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | К к | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӄ ӄ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Л л |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | М м | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Н н | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӈ ӈ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | О о | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | П п | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Р р | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | С с | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Т т |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | У у | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ф ф | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Х х | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ц ц | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ч ч | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ш ш | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Щ щ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ъ ъ |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ы ы | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ь ь | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Э э | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ю ю | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Я я |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšuktši-kamtšadali keeled]] [[Kategooria:Venemaa keeled]] n7rsemww78vp0v93qhfxmptgfskgxgp Vend Vahindra 0 19108 7217678 7200116 2026-08-19T06:40:53Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti mungad]] 7217678 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2025}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2025}} [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennison—Brother Vahindra.png|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tenisson—Vend Vahindra, 1928]] [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.png|alt=Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.|pisi|Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Buddha munk]] '''Vend Vahindra''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karl Tõnisson''', [[Läti]]s '''Kārlis Tennisons'''; hüüdnimega '''Paljasjalgne Tõnisson'''; [[20. august]] ([[vkj]] 8. august) [[1883]]<ref name="geni" /> [[Umbusi]] – [[5. mai]] [[1962]] [[Yangon|Ranguun]], [[Myanmar|Birma]]) oli esimene [[eestlased|eestlasest]] [[Budism|budistlik]] [[bhikkhu|munk]] ja [[bodhisattva|pühak]]. ==Elulugu== Karl Tõnisson sündis [[Põltsamaa]] lähedal Umbusi külas Odratsi talus, [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] kaldal Liivimaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg – Vikipeedia |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Karl_A.M._T%C3%B5nisson_ja_%22Laul_tormilinnust_ehk_minu_elust%22._(ERM_Fk_532-102);_Eesti_Rahva_Muuseum;_097818_ERM_Fk532_102_097818_pisipilt.jpg |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=commons.wikimedia.org |keel=et}}</ref> [[Fail:"Laul Tormilinnist ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.wav|pisi|Heli fail: "Laul Tormilinnust ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.]] Põltsamaa luteriusu koguduse kirikuraamatusse on ta märgitud kui ''Karel August Tönnison, Mihkli ja Eva poeg''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sünd: Tema sünnikoht ja -kuupäev on fikseeritud Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.144:15?106,1007,817,191,0}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemad ja õed-vennad: Võib leida teavet tema perekonna kohta Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.211:184?321,367,626,437,0}}</ref> {{kas|1892.aastal|kuupäev=aprill 2024|}} asus Tõnisson õppima [[Peterburi Keiserlik Ülikool|Peterburi Keiserliku Ülikooli]] filosoofiateaduskonda. Ülikooli ajal elas ta [[Uhtomski|E. E. Uhtomski]] pool, kes oli [[budist]] ning {{kas|Karli isa sõber juba noorusest}}. Tõnissoni isa Mihkel (Mihhail) ja Uhtomski tundsid mõlemad huvi [[etnograafia]] vastu; Mihhail oli isiklikult tuttav [[Nikolai II]]-ga. Uhtomskite majas puutus Tõnisson kokku ka õpingute ajal [[Peterburi]]s õppiva parun [[Roman Ungern von Sternberg]]iga, kes käis Uhtomskite pool korduvalt koos [[Tundutov]]iga; seda mainivad enda mälestustes [[Roman Ungern von Sternberg]]i kooli- ja sõjakaaslased. [[Image:Buddha in 1895 art, from- Voelker Europas (cropped).jpg|200px|thumb|[[Buda]], [[Hermann Knackfüß]]<nowiki/>i ning Wilhelm II kustiteosel (1895) vend Vahindra raamatust "Mina ja mu jüngrid usume nõnda" (1930) [https://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n/6][https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buddha_Hermann_Knackfu%C3%9Fi_tr%C3%BCkisel_(1895)_vend_Vahindra_raamatust_%22Mina_ja_mu_j%C3%BCngrid_usume_n%C3%B5nda%22_(1930).jpg] ]] 1893. aastal reisis Tõnisson esimest korda [[Burjaatia]]sse [[budism]]i uurima. Aastal 1897 oli [[Peterburi]] linnas ametlikult kirjas juba 75 budalast. 1900. aastal käis Karl Tõnisson [[Kamtšatka]]l, Burjaatias, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. 1903. aasta aprillist augustini viibis Tõnisson Kamtšatkal [[Petropavlovsk-Kamtšatski|Petropavlovsk]]is, 1. septembril sõitis ta [[Vladivostok]]ki. 1905. aasta suveni tegutses Tõnisson [[Gobi]] [[kõrb]]e piirkonnas, käis Sise-Mongoolias, [[Karakorum]]i kõrbes ja [[Urgaa]]s. Samal aastal tutvustas [[Agvan Doržijev]] teda XIII [[Dalai-laama]] [[Thupten Gyatso]]ga. 1906. aasta võttis Tõnisson vastu Mongoolias [[Erdenedzuu hijd]]is ehk kloostris, kus ta kohtus [[Dža-laama]]ga. Erdenedzuu hijdis elas üle 3000 munga, enamik neist elas [[jurta]]des. Mongoolias oli tollal 750 kloostrit ja 1800 templit. [[Urgaa]]s peatus Tõnisson tema pühaduse [[Jebtsun Damba Khutukhtu|Djebtsung Damba Hutukhta]] pool. 1907. aasta veebruaris sõitis Tõnisson [[Tuva]]st [[Orenburg]]i linna, kus ta pidas märtsis terve sarja [[budism]]i loenguid. [[Friedrich Lustig|Lustig]]i kirjapandud Tõnissoni mälestuste järgi esitasid kuulajad palju küsimusi ja ilmutasid huvi [[Siddhārtha Gautama|Siddharta]] õpetuse vastu. Orenburgist rändas Tõnisson [[Samara]]sse, kus püüdis samuti [[Buddha]] õpetuse vastu huvi äratada, kuid suurema eduta. [[Samara]] elanikes pettunud, suundus Tõnisson [[Saratov]]isse, kus tudengid tundsid huvi budismi ja [[Tiibet]]i vastu. Kuus üliõpilast olevat olnud taimetoitlased ja linnas tegutsenud koguni taimetoitlaste restoran. Saratovis kohtas tulevane [[Baltimaad]]e buda usu [[peapiiskop]] paljusid väljarändajaid [[Eesti]]st ja [[Läti]]st, kes olid põgenenud [[Volga]] äärde [[Baltikum]]is valitseva vaesuse ja rõhumise eest. Edasi liikus ta [[Astrahan]]i, mille ümbruses oli arvukalt [[Kalmõkid|kalmõkkide]] buda usu kloostreid ja templeid. Kohalik pea[[laama]] võttis rändaja sõbralikult vastu. Tõnissoni mainis hiljem sõbralikult ka [[Agvan Doržijev]], kes väljendas [[Potala]] poolt rahulolu Karli tegevusega Tiibeti asjade ajamisel. [[Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg|vasakul|pisi|Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson, [[Riia]]|alt=Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson]] 1909. aastal andis Tõnisson [[Riia]]s välja oma esimese venekeelse raamatu "Õpetus sellest, kuidas inimene saab surematuks". Trükkija oli G. Budbergi trükikoda. 1912. aastal ilmus [[Tartu]]s tema värsikogumik. Enda väitel oli ta suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i poja [[Oleg Konstantinovitš|Olegi]] lähem sõber ja õpetaja, kellega koos ta töötas revolutsiooni heaks ja plaanitses Venemaa külge aheldatud rahvaste vabastamist. Oleg Konstantinovitš sai Augustowi metsade all surmavalt haavata ning Vahindra kandis teda seljas seitse versta liini taha.<ref name="16uch" /> 1914. aastal kutsuti Tõnisson sõjaväkke; ta teenis 4. Kaukaasia polgus ning osales lahingutes [[Ida-Preisimaa]]l. 1915. aastal osales Tõnisson buda usu vaimulikuna sõjaväes [[Przemysl]]i kindluse piiramisel ja vallutamisel. Lahingus osalemise eest autasustati teda [[Georgi Rist]]iga. 1915. aasta märtsis lahkus Karl Tõnisson sõjaväest ja suundus Burjaatiasse, sealt [[Urgaa]]sse Mongoolias ning edasi [[Bogdogeegen|bogdoo]] lähetusega Tiibetisse. Seal palvetanud Tõnissoni ettepanekul tema väitel 10 000 buda preestrit söömata ja joomata järjest 48 tundi Eesti ja Läti eest, mis Tõnissoni enda kindla arvamise järgi oligi Eesti iseseisvuse alus<ref name="iHiun" />. 1920. aastal määras Doržijev oma käskkirjaga Tiibetist tagasi saabunud Vend Vahindra Peterburi [[datsan]]i eestseisjaks ja sõitis [[Bakuu]]sse, kus toimuval Ida rahvaste [[kongress]]il otsustati taotleda [[autonoomia]]t kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele. Peterburi templi ajalooga tegelenud A. Kozlovi [[muuseum]]i direktor A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub 1920. aastal Burjaatiast [[revolutsioon]]ilisse [[Petrograd]]i ja leiab eest [[bolševik]]e poolt rüüstatud templi ja kohtub ka [[akadeemik]] [[Fjodor Štšerbatskoi]]ga, kes vaatas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi. 1922. aastal keeldus Eesti esindus Karl Tõnissonile viisat väljastamast [[Eesti]]sse tulekuks. Põhjenduseks toodi, et Tõnisson kavatses Eestimaal hakata kuulutama [[budism]]i ehk [[buda]] usku, mida peeti [[luterlus|luterliku]] idealoogia mõju all olnud riigis kohatuks. Küll aga nõustus Tõnissonile sissesõiduluba ja kodakondsust andma [[Läti]] saatkond – Karl Tõnissonist sai Kārlis Tennisons. 1923. aastal lahkus Tennisons [[Petrograd]]ist, kus viibimie Doržijevi sõnul kogukonna. [[Mait Talts]]i järgi omistas Tõnisson endale ise "Baltimaade budistliku peapiiskopi" tiitli. Tema hilisemal Birma perioodil võeti Birma budistide seas see tiitel siiski omaks.<ref name="Talts 2015" /> [[File:Vahindra, Gori 1930.png|thumb|Vend Vahindra ([[Gori (karikaturist)|Gori]] 1930)]] [[Fail:Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.jpg|alt=Karl Tõnisson (also known as Vend Vahindra or Karlis Tenison) at the start of the Tähtvere marathon in Tartu in 1927.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratoni stardis Tartus 1926. aastal]] [[Fail:Karl Tõnisson Tartus Tähtvere maratonil 1926-1927.png|alt=Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratonil Tartus 1926. aastal]] 1926. aastal osales Tennisons [[Tartu]]s [[Tartu Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] korraldatud [[maraton]]il ja saavutas kolmanda koha. 1927. aastal külastas ta viimast korda [[Leningrad]]i ja kohtus viimast korda Agvan Doržijeviga. Samal aastal kohtus Tennisons isiklikult [[Läti]] presidendi [[Gustavs Zemgals]]iga. 1928. aastal ilmus Vend Vahindra sulest raamat "Tulevane ilmariik Pan-Baltoonia". 1930. aastal andis ta Tartus välja raamatu "Mina ja minu jüngrid usume nõnda" (Tartu, Eduard Bergmanni trükikoda). 1930. aasta suvel pidas Tennisons budismi loenguid [[Narva]]s, kus kohtas ka esimest korda teist Eesti budismi hilisemat suurkuju [[Friedrich Voldemar Lustig]]it, kellest sama aasta novembris sai juba budalane ja [[munk]]. 1931. aastal rändasid Tennisons ja Lustig, teel [[Aasia]]sse, kerjakott õlal, läbi Euroopa, lootusega jõuda välja [[Tiibet]]isse. [[Pariis]]is oli Tennisons venelane, kes on alati armastanud Venemaad kui tõsine isamaalane ja võidelnud vaprasti maailmasõjas, kus saanud hulgaliselt aumärke.<ref name="lwDwQ" /> Aastatel 1935–1936 viibisid nad poolteist aastat [[Hiina]]s, seejärel Tais. 1949. aastal saatis Tai valitsus Eestist pärit mungad maalt välja, toimetades nad [[Birma]] piirile. [[File:SteinkeMartin Lustig TennissonKarlis inRangoon 1954.jpg|thumb|Lustig (vasakult kolmas) ja Vahindra budismikonverentsil'': [[:en:Sixth_Buddhist_council|"Sixth Buddhist Council"]]'' ([[Inglise keel|ingl]]) Rangoonis (1954)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Professor U Ko Lay, Vipassana Department, Faculty of Pattipatti, Yangon. |kuupäev=1998 |pealkiri=The Myanmar Contribution to the Spread of Theravada Buddhism throughout the World. |url=https://www.buddhismtoday.com/english/world/country/007-burma3.htm |väljaanne=buddhismtoday.com}}</ref>]] 1956. aastal käisid nad [[Nepal]]i kuningriigis [[Kathmandu]]s IV ülemaailmsel budismikonverentsil, kus puutusid kokku ja suhtlesid ka [[Burjaatia]] laamadega, kes olid esimest korda väljaspool [[Burjaatia]]t pärast [[Venemaa]] [[oktoobrirevolutsioon]]i, mis hävitas kõik kloostrid ja enamiku laamadest. [[Fail:Võru poeglaste gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927.jpg|alt=[[Võru]] gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927|pisi|Võru gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927]] Vend Vahindra oli üks esimesi [[budism]]i propageerijaid [[Ida-Euroopa]]s ning üldse üks esimesi lääne inimesi, kes valis buda munga eluviisi. Aastatel [[1917]]–[[1923]] rändas Vend Vahindra [[Aasia]]s. Ise väitis ta, et käis [[Burjaatia]]s ja [[Tiibet]]is, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923. aastal Baltimaadesse naasnud, võttis ta [[Läti]] kodakondsuse ja muutus sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta aastatel [[1927]]–[[1930]] ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga [[Ranguun]]i. Ta avaldas kolm [[eesti keel|eestikeelset]] ja ühe [[läti keel|lätikeelse]] raamatu, milles tutvustas oma vaateid. [[Baltimaad]]es viibitud aja jooksul ilmnes tal teatud lähenemine [[uuspaganlus]]ele ja äge [[kristlus|ristiusu]] vastasus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas [[evolutsiooniteooria]]t, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi [[balti rahvad|balti]] ja [[soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvakultuuri kokkupuuteid budismiga, sealhulgas meie [[rahvuseepos]]test, mis on [[kunsteepos]]ed. Vend Vahindra suri 1962. aastal [[Birma]]s [[pühak]]una. == Tõnissoni vaated == [[Fail:The Hai Hui pagoda where the monks' remains are placed on the territory of the Chinese Mahayana monastery Kwan Yin Shan at 136, Shwegondaing Road, Yangon, Burma.jpg|pisi|Karlis Tennisonsi ja [[Friedrich Lustig|Friedrich Lustigu]] säilmed asuvad Hiina [[Mahajaana|Mahajaana]] kloostris [[Yangoni piirkond|Yangonis]], [[Myanmar|Myanmaris]]]] Tõnissoni vaated olid [[eklektika|eklektilised]] ja ajas muutuvad, liikudes [[teosoofia]]st, [[uuspaganlus]]est talle isikupärase budismini. 1909. aastal kirjutab ta oma raamatus nii: "Sa pead hoidma seda õiget õpetust, mille on meile andnud [[Buddha]], [[Konfutsius]], [[Jesaja]] ning [[Jeesus]]. Nende suurte meistrite õpetustel põhinebki minu usk ja igavene elu”<ref name="Pgfzo" />. Septembri lõpus 1930 Viljandis [[Ugala]] saalis esinedes teatas Tõnisson, et "vahet ei ole, kas Budda või vana eestlaste usk, sellepärast nimetavat ta ennast ka paganausu preestriks"<ref name="zJjD4" />. Oma raamatus-trükisel, ilmunud aastal 1927, "Hom-Mani-Patme-Hung", kirjutab, et on ''neonatsionalist ja neoantisemiit''.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tennisons |eesnimi=Karlis |url=https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-17156-54999-14400 |pealkiri=Hom-Mani-Patme-Hung |kirjastus=Varrak |aasta=1927 |isbn=978-9949-618-75-0 |koht=Tartu |lehekülg=2 |keel=eesti}}</ref> Tema ustava õpilase Lustigi tuhastamise tseremoonial olid nii Saksa kui ka Isreali saadikud lisaks teistele. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="16uch">Kõnelus punases mantlis mehega. Esmaspäev, 15. august 1927, nr 33, lk 3.</ref> <ref name="iHiun">"Paljasjalgse Tõnissoni" juures. Esmaspäev, 15. veebruar 1926, nr 7, lk 7.</ref> <ref name="lwDwQ">Pariis imetleb Karlis Tennissonsi. Rahvaleht, 12. mai 1931, nr 55, lk 1.</ref> <ref name="Pgfzo">K. Tennison. "Учение о том, как человек сделать бессмертным" 1909.</ref> <ref name="zJjD4">Sakala (1878–1940), nr 114, 30. september 1930, lk 5.</ref> <ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Karl-T%C3%B5nisson-Vend-Vahindra/6000000039650091976 geni.com: Karl Tõnisson / Vend Vahindra] Seal on ka viide sünnimeetrikale Saagas.</ref> <ref name="Talts 2015">[[Mait Talts]], [https://www.eao.ee/wp-content/uploads/2015/07/Mait-Talts.-Vend-Vahindra-ja-tema-%C3%B5pilase-Friedrich-V.-Lustigi-%C3%BChisest-teekonnast.pdf Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast], 2015</ref> }} == Kirjandus == *[http://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n Karl Tõnisson. "Mina ja minu jüngrid usume nõnda". Riia, 1930.] *[[Gennadi Gerodnik]]. "Vend Vahindra : satiiriline dokumentaaljutustus". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1973]] (112 lk). *Mait Talts. "Esimene buda preester Baltimere rannikul...": Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga – [[Akadeemia]] 2003, nr 7, lk 1421–1443 ja nr 8, lk 1618–1645. * Mihkel Seeder ja Taago Tubin. "Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast" – näidend ja lavastus 2014. == Välislingid == *[http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=627 Vend Vahindra, Ashin Ananda ja loomad] *[http://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm Kristlikud ja mittekristlikud usuühendused Eestis 1990. aastatel] *[http://www.estonica.org/eng/lugu.html?kateg=41&menyy_id=101&alam=56&leht=12 Buddhism in Estonia] www.estonica.org *[http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Mait Talts. "Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus"] muuseum.viljandimaa.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/290773 Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle] www.epl.ee *[https://web.archive.org/web/20070927221717/https://web.ukonline.co.uk/buddhism/kolay01.htm Buddhism Throughout The World: The Myanmar Contribution To The Spread Of Theravada] web.ukonline.co.uk *[http://www.sirp.ee/archive/2003/09.05.03/Kirjand/kirjand1-2.html Olev Remsu Draamakilpkonnad ja vend Vahindra] Sirp, 9. mai 2003. *[http://kosmogoonia.blogspot.com/2005/03/legendaarne-vend-vahindra-shwedagon.html Legendaarne vend Vahindra Shwedagon Paya munk] kosmogoonia.blogspot.com *[https://www.ohtuleht.ee/14665 Mait Talts. Ungern-Sternbergist, vend Vahindrast ja müütidest] www.sloleht.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/55573 Mait Talts. Mälestuseks] www.epl.ee *[http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] www.payer.de *[https://www.youtube.com/watch?v=FWgXwgmHhhc Video: Paljasjagse Tõnissoni haikut tutvustab Hannes.] Metslased *[https://www.youtube.com/watch?v=EvY1wFS-62Y Lavastuse video tutvustus: "VAGA VEND VAHINDRA".] R.A.A.A.M ja EESTI MAANTEEMUUSEUM *[https://arhiiv.err.ee/guid/105434 Audioteatri katkend "Vend Vahindrast" Valmar Adamsi esseeromaanist "Esta astub ellu"] - ERR Arhiiv <nowiki></nowiki> *[https://vikerraadio.err.ee/801264 Eesti lugu. Paljasjalgne Tõnisson (27.02.2016)] www.vikerraadio.err.ee *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-vend-vahindra-ehk-karl-tonisson AJALOOTUND R2-S. Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson 17. august 1998] www.r2.ee *[https://valgalinn.ee/wiki/8950-eesti-buddha-preester-karlis-tennisons-ehk-wahindra-korraldas-k%C3%B5ne%C3%B5htu-juba/?isik=4190 "Eesti buddha preester Karlis Tennisons ehk Wahindra korraldas kõneõhtu 28. oktoober 1927] Valga linna kroonika *[https://www.facebook.com/1445972822372409/photos/foto-ja-postkaardikogustvend-vahindra-karl-t%C3%B5nisson-l%C3%A4tis-karlis-tennisons-tartu/1478635145772843/?locale=ro_RO&_rdr "Vend Vahindra Tartu spordiseltsi Kalev korraldatud maratonil.] <nowiki></nowiki> {{JÄRJESTA:Tõnisson, Karl}} [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1962]] [[Kategooria:Eesti mungad]] ls0fp6q1haz224wsxiu6lnn8nto1xh3 Eesti Maapäev 0 19314 7217303 7216936 2026-08-18T12:30:49Z AstroTasku 123864 /* Liikmed */ 7217303 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|1917−1919 Eestis tegutsenud valitud rahvaesindusest ja valitsusasutusest|Maakondades asutatud maanõukogu kohta|maakonna maanõukogu|Põhja-Eestis tegutsenud haldus- ja kohtuorgani|Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2019}} {{Asutus |Nimi = Eesti Maapäev (Eestimaa Kubermangu Maanõukogu) |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 12. aprill [[1917]] |likvideeritud = 23. aprill [[1919]] |tüüp = Esinduskogu |eesmärk = [[Seadusandlik võim]] |peakorter = |asukoht = [[Toompea loss]], Tallinn |piirkond = [[Autonoomne Eestimaa kubermang]] (1917−1918) ja [[Eesti Vabariik]] (1918−1919) |juhtkond = Maanõukogu juhatus, Maapäeva vanemate nõukogu |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = [[Eesti Maavalitsus]], [[Eesti Ajutine Valitsus]] |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eestimaa Kubermangu Maanõukogu'''<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/3 Eestimaa kubermangu maanõukogu awamine.], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917</ref> ehk '''Eesti (Ajutine) Maanõukogu''', veebruarist 1918 ametliku nimega '''Eesti Maapäev''' ehk lihtsalt '''Maapäev''', oli algselt 1917. aastal [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomses Eestimaa kubermangus]] demokraatlikult valitud [[esindusdemokraatia|rahvaesindus]] ja [[omavalitsus]]organ. Alates iseseisva [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomisest 1918. aastal kuni [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutava Kogu]] kokkutulekuni aprillis 1919 tegutses Maapäev iseseisva Eesti riigi esimese rahvaesindusena. === Autonoomse Kubermangu Maanõukogu loomine === [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska]] Alates [[5. märts]]ist [[1917]] kuni sama aasta oktoobrini oli [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise valitsuse]] poolt ametisse nimetatud komissar [[Eestimaa kubermang]]us [[Jaan Poska]]. [[12. aprill]]il [[1917]] kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eestile suhtelise [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomia]] andnud otsuse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", mille alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senise [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Viljandimaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) ning loodi kubermangu komissari (siis Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu ''Ajutine'' Maanõukogu. Kubermangu Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti [[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Alustuseks valisid 23. mail kõik vallad oma esindajad (valijamehed), kes astusid 24.–25. juunil kokku maakondlikeks valimiskogudeks ning valisid endi seast saadikud nii kubermangu maanõukogusse kui ka kohalikku, maakondlikku [[maanõukogu]]sse. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat. Maanõukogu avakoosoleku ajaks oli selle liikmeks valitud 42 rahvaesindajat, oktoobris 1917 kasvas nende koguarv 62ni. Maanõukogu koosnes 62 liikmest. 7.–8. juulil (24.–25. juuni vkj) valiti [[Eesti haldusjaotus#Autonoomne Eestimaa kubermang|maakondade]] valijatekogude koosolekul valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta. 7. juunil 1917 valiti maakondades ja Paide linnas maa- ja linnanõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja [[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] rühmaks. === Kubermangu Maanõukogu tegevus (1917) === Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta [[14. juuli]]l ([[1. juuli]]l [[vkj]]) [[Toompea lossi Valge saal|Toompea lossi Valges saal]]is. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja [[erakond]]likud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[Maaliit|maaliitlast]], 11 [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseeri]], 7 [[Eesti Demokraatlik Erakond|demokraati]], 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|radikaaldemokraat]]i, 1 [[Baltisakslased|baltisaksla]]ne, 1 [[Eestirootslane|eestirootslane]] ning 3 parteitut. Augustis–septembris 1917. aastal saatsid uued valitud Eesti linnade [[linnavolikogu]]d oma esindajad Eesti Maanõukokku, kus saadikute arv tõusis 62-le. Maanõukogu ülesanded olid: * Eestimaa kubermangu omavalitsusasjade ja majanduse juhtimine, * üldine administratiivne juhtimine, * maksvate seaduste põhjal maamaksude määramine ja jaotamine * muude kohalike ajutiste maksude määramine, * Maakassa ja rüütelkonna varade valitsemine, * kubermangu administratiivse juhtimise omavalitsuste tegevuse esialgsete määruste väljatöötamine. Kui Maanõukogu tuli esimest korda kokku 14. juulil 1917, valiti selle esimeseks ajutisks esimeheks [[Artur Vallner]] (hiljem olid Eesti Maapäeva esimehed [[Otto Strandman]], [[Ado Birk]] ja [[Kaarel Parts]]). Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maapäeva Vanemate nõukogu, mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 [[Konstantin Päts]]. Kubermangu Ajutise Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]); Tehnikaosakond ([[Ferdinand Petersen]]) jt. === Poliitiline võimuvõitlus Eestis (1917) === {{vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}} Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, mil kumbki osapool, ei iseseisva Eesti rahvusriigi soovijad ega Vene (nõukogude) valitsuse pooldajad omanud otsustavat ülekaalu, et kindlustada oma ainuvõimu. Eestis oli kaks poliitilist peavoolu: Eesti [[autonoomia]]t ja seejärel [[riiklik iseseisvus|iseseisvus]]t toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Eesti sotsialistid ning [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa SDTP]] [[Bolševikud|bolševikkude]] loodava ühise sotsialistliku riigi pooldajad [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Eesti kommunistid 1917. aasta kaksikvõimu aegu|eesti kommunistid]]. Algetapil toetasid Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseerid]]. Rahvuslikud poliitilised erakonnad, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]], [[Mihkel Martna|Martna]], [[August Rei|Rei]] jt jagunesid omavahel mitmesse voolu või erakonda. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna-Eesti rühm [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse eest võideldes ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik rahvuslikud poliitilised erakonnad koos. Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse rühma, mõlemal olid oma häälekandjad. Ühe rühma juhtivad tegelased olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Otto Rästas]], [[Valter Klein]], [[Karl Rimm]] ja [[Rudolf Vakman]]. Teise rühma kuulusid [[Jakob Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann]] ja [[Peterson]]. 15. juulil (2. juuli vkj) 1917 toimus Tallinnas Estonia teatrisaalis "[[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]]" ja "[[Eesti Keskliit|Eesti Keskliidu]]" korraldatud{{lisa viide}} "[[Rahvakongress (1917)|Eestimaa kubermangu rahvakongress]]",<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1917/07/05/4 Eestimaa kubermangu rahwakongress], Sakala (1878-1940), nr. 75, 5 juuli 1917</ref> millel osalesid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu valijamehed ning linnavolikogude, ühiskondlike organisatsioonidening tööliste ja soldatite nõukogude esindajad. Üldpoliitilistes küsimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused ning vasakpoolsema ja revolutsioonilisema meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole (sh sotsialistid-[[enamlased]], sotsialistid-vähemlased, [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseerid]] [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|sotsialistid-revolutsionäärid]], [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|radikaal-sotsialistid]] ja [[Eesti Tööerakond|tööerakond]]lased) lahkusid saalist. Kohalejäänud väljendasid soovi kindlustada õiguskorda ja vastustada võimu taotlevaid [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|tööliste ja soldatite nõukogu]]sid. 16.–17. juulil (3.–4. juulil vkj) toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis "Eesti rahvuskongressi" kogunemine. Kongressil võeti vastu otsus „Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti [[Rahvaste enesemääramise õigus|rahvastele enesemääramisõigus]]t, [[Venemaa Vabariik|Venemaal demokraatliku]] [[Föderatsioon|föderatiivse vabariigi]] loomist. [[Rahvuskongress (1917)|Rahvuskongress]]i juhatusse kuulusid: [[Villem Tomingas]], [[Juhan Kukk]], [[Ado Birk]], [[Peeter Põld]], [[Konstantin Päts]] (esimees), [[Jüri Vilms]], [[Mihkel Juhkam]], [[Julius Seljamaa]], [[Theodor Käärik]], [[Juhan Kalm]], [[Julius Tarmisto|Julius Tarmisto (Grünberg)]], [[Adam Randalu|Adam Randalu (Bachmann)]]. Juunis 1917 otsustas Venemaa Ajutine Valitsus viia läbi [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimised sama aasta 17. septembril ja kutsuda valitud saadikud kokku 30. septembril 1917. Valimisnimekirjade koostamise kohustus pandi kohalikele omavalitsustele, milleks autonoomses Eestimaa kubermangus oli Maanõukogu (Maapäev). 17. septembri 1917 valimistel valiti Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmeteks Eestimaa kubermangust [[Jaan Anvelt]] – [[VSDTP]] ja "maata- ning väiketalupoegade Keskkomitee", [[Rudolf Vakmann]] – VSDTP ja "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee", [[Jüri Vilms]] – [[Eesti Tööerakond]], [[Hans Pöögelmann]] – VSDTP ja "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee", [[Jaan Poska]] – Eesti Demokraatlik Blokk, [[Ivan Rabtšinski]] – VSDTP ja "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee", [[Julius Seljamaa]] – Eesti Tööerakond ja [[Jaan Tõnisson]] – [[Eesti Demokraatlik Erakond]]. 23.–26. oktoober 1917 toimus Petrogradis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning võimu haaranud enamlaste ja esseeride valitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. 5. november (23. okt.) võtsid [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhitud salgad Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]]. Tallinnas ja Eesti suuremates linnades tekkis mõneks ajaks "kaksikvõim", mida jagasid Venemaa eelmise, Ajutise valitsuse võimu ajal valitud Kubermangu Maanõukogu (Eesti Maapäev) ühelt poolt ning uut Nõukogude Venemaa valitsust toetav [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] koos [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]ga teiselt poolt. 9. novembril (27. oktoobril vkj) võttis Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja [[Viktor Kingissepp]] Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle. === Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis === [[28. november|28. novembril]] (15. nov. [[vkj]]) 1917 otsusega kuulutas Maanõukogu (Maapäev) ennast kõrgeimaks võimuks Eestis<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/27/3 Maanõukogu otsus kõrgemast wõimust], Riigi Teataja, nr. 1, 27 november 1918</ref> kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali, kuid [[Eesti Maanõukogu Vanematekogu]] ja [[Eesti Maavalitsus|Maavalitsus]] jätkasid tegevust põranda all. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kuulutas [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutava Kogu]] valimised välja 25. (12. vkj) novembril 1917 koos senise Eesti rahvaesinduskogu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsusega. Kandidaatide esitamise lõpptähtajaks määrati 4. jaanuar (22. detsember vkj) ning valimiste läbiviimise kuupäevadeks 3. ja 4. veebruar (21. ja 22. jaanuar vkj) 1918, mil üldise, otsese ja salajase hääletuse teel pidavat valitama Eesti kodanike poolt 100-liikmeline esinduskogu. Enamikus valimisjaoskondades viidi valimised läbi ettenähtud ajal 3. ja 4. veebruaril (21. ja 22. jaanuaril vkj), ent valimiseelsete ettevalmistustega mitte valmis jõudnud kohtades lükati see edasi 9. ja 10. veebruarile (27. ja 28. jaanuarile vkj). Nõukogude võimu vastase relvastatud väljaastumise vandenõu avastamisele viidates kehtestas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee aga ööl vastu 10. veebruari (28. jaanuari vkj) linnades sõjaseisukorra ja katkestas ka valimised, mistõttu jäid need täielikult ära Tartus, Narvas, mitmes väiksemas kohas ja enamikus sõjaväeosades ning Asutava Kogu moodustamine peatati. == Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (1918) == {{Vaata|Eesti iseseisvuse manifest|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustas [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi veebruaris 1918 sõjategevust Petrogradi suunal läbi Läti ja Eesti. [[19. veebruar]]il [[1918]] valis Maapäeva Vanemate Nõukogu kolmeliikmelise [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]. Samal päeval võttis Maapäeva Vanemate nõukogu vastu otsuse avaldada [[Eesti iseseisvuse manifest]]. [[24. veebruar]]il [[1918]] avaldas Maapäeva Vanemate Nõukogu Tallinnas [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele]], millega kuulutati välja iseseisev [[Eesti Vabariik]]. Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse esimese, 13-liikmelise [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Valitsus]]e eesotsas Konstantin Pätsiga, [[Eesti välisministrite loend|välisministri]] kohuseid täitis Jaan Poska. Ajavahemikus [[3. mai|3.]]–[[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maapäeva moodustatud valitsust ''de facto'' iseseisva [[Eesti valitsus|valitsusena Eestis]]. [[19. november|19. novembril]] 1918 võttis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle. 20. novembril 1918 alanud Maapäeva istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] fraktsioon. [[5. aprill|5.]]–[[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised ning Eesti Maapäev lõpetas oma tegevuse seoses Asutava Kogu kokkutulemisega [[23. aprill]]il [[1919]]. Eesti Maapäeva koosolekute protokollid avaldati trükis 1935. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka Nõukogude ajal. == Juhatus ja liikmed == === Juhatus === <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Staatus</th><th>Aeg</th><th>Nimi</th></tr> <tr><td>Esimees</td><td>[[14. juuli]] – 25. oktoober 1917</td><td>{{center|[[Artur Vallner]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>[[25. oktoober]] 1917 – 27. november 1918</td><td>{{center|[[Otto Strandman]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>[[27. november]] [[1918]] – 3. veebruar 1919</td><td>{{center|[[Ado Birk]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>[[3. veebruar]] – 23. aprill 1919</td><td>{{center|[[Kaarel Parts]]}}</td></tr> <tr><td>I abiesimees</td><td>[[27. juuli]] – 25. oktoober 1917</td><td>{{center|[[Jaan Teemant]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td><td>{{center|[[Jüri Jaakson]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>27. november 1918 – 3. veebruar 1919</td><td>{{center|[[Karl August Baars]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>3. veebruar – 23. aprill 1919</td><td>{{center|[[Julius Seljamaa]]}}</td></tr> <tr><td>II abiesimees</td><td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td><td>{{center|[[Jüri Vilms]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td><td>{{center|[[Nikolai Köstner]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>27. november 1918 – 3. veebruar 1919</td><td>{{center|[[Karl Saral]]}}</td></tr> <tr><td></td><td>3. veebruar – 23. aprill 1919</td><td>{{center|[[Peeter Siegfried Põld]]}}</td></tr> <tr><td>Ajutine sekretär</td><td>14. juuli – 27. juuli 1917</td><td>{{center|[[Ado Birk]]}}</td></tr><tr> <td></td> <td>14. juuli – 27. juuli 1917</td> <td>{{center|[[Julius Seljamaa]]}}</td> </tr> <tr> <td>Sekretär</td> <td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td> <td>{{center|[[Mart Kiirats]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>25. oktoober 1917 – 16. veebruar 1918</td> <td>{{center|[[Herman Kask]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>27. november 1918 – 23. aprill 1919</td> <td>{{center|[[Karl Ast]]}}</td> </tr> <tr> <td>Sekretäri I abi</td> <td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td> <td>{{center|[[Rudolf Jaska]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td> <td>{{center|[[Hugo Raudsepp]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>27. november 1918 – 3. veebruar 1919</td> <td>{{center|[[Victor Neggo]]}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>3. veebruar – 23. aprill 1919</td> <td>{{center|[[Jüri Parik]]}}</td> </tr> <tr> <td>Sekretäri II abi</td> <td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td> <td>{{center|Herman Kask}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td> <td>{{center|Victor Neggo}}</td> </tr> <tr> <td></td> <td>27. november 1918 – 23. aprill 1919</td> <td>{{center|Hugo Raudsepp}}</td> </tr> </table> === Liikmed === {{div col|3}} #[[Juhan Mihkel Ainson]] ([[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Kursessaare linnavolikogu saadik ((demokraatide) nimekiri) #[[Jaan Anvelt]] ([[VSDTP]]) – Tallinna linnavolikogu saadik ([[VSDTP|enamlaste]] (sotsialistide) nimekiri 3), heideti välja [[5. veebruar]]il [[1919]] #[[Alma Ostra-Oinas|Alma Ostra-Anvelt]] ([[ESDTP]]) – Tartu linnavolikogu saadik (sotsialistide nimekiri 2), asendas [[20. november|20. novembril]] [[1918]] [[Jaan Treial]]it #[[Christjan Arro]] ([[Eesti Maarahva Liit|maaliitlane]]) – Pärnumaa valijakogu saadik ([[Maaliit|maaomanike]] (demokraatide) nimekiri 3) #[[Karl Ast|Karl Ast (Rumor)]] ([[ESDTP]]) – Võrumaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 1), (oli ka sekretär) #[[Eduard Aule]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Tartu linnavolikogu saadik ([[Eesti Demokraatlik Blokk|demokraatlike valijate ühenduse]] nimekiri 1), astus tagasi, teda asendas [[20. november|20. novembrist]] [[1918]] [[Jüri Parik]] #[[Karl August Baars|Karl (Kaarel) August Baars]] ([[Eesti Töö-Rahvasotsialistlik Partei|ETRSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Viljandimaa valijakogu saadik ([[Eesti Maarahva Liit|maaomanike]] (demokraatide) nimekiri 2), (oli ka I abiesimees) #[[Ado Birk|Ado (Aadu) Birk]] ([[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|ERDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Harjumaa valijakogu saadik ([[Eesti Talurahva Liit|taluomanike]] (demokraatide) nimekiri 1), (oli ka esimees ja ajutine sekretär) #[[Max Woldemar Bock]] ([[Saksa-Balti Erakond|SBE]]) – Tallinna linnavolikogu saadik ([[Saksa-Balti Erakond|baltisaksa]] (demokraatide) nimekiri 6) #[[Aleksander Ennemuist]] ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]) – Viljandimaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 1) #[[Karl Grau|Karl Theodor Grau]] ([[ESDTP]]) – Viljandimaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 1) #[[Jüri Jaakson]] ([[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|ERDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Haapsalu linnavolikogu saadik ((demokraatide) nimekiri), (oli ka I abiesimees) #[[Juhan Jaanuson]] ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]) – Pärnumaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 2) #[[Rudolf Jaska]] ([[ESDTP]]) – Tartumaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 1), (oli ka sekretäri I abi) #[[Peet Johanson]] ([[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|ERSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Järvamaa valijakogu saadik (maakonna (erapooletu) nimekiri 1) #[[Juhan Kalm]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Läänemaa valijakogu saadik (maakonna (demokraatide) nimekiri 1) #[[Eduard Kansmann]] ([[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|ERSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Paldiski linnavolikogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri) #[[Herman Kask]] ([[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|ERDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Virumaa valijakogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri 1), (oli ka sekretär ja sekretäri II abi), suri [[16. veebruar|16. veebruaril]] 1918, teda asendas [[Mart Meos]] #[[Mart Kiirats]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Tartumaa valijakogu saadik ([[Eesti Demokraatlik Blokk|demokraatlike valijate ühenduse]] nimekiri 2), (oli ka sekretär) #[[August Kohver]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Võrumaa valijakogu saadik ([[Maaliit|maaomanike]] (demokraatide) nimekiri 2) #[[Ivan Koort]] ([[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|ERSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Saaremaa valijakogu saadik (sotsialistide nimekiri 1) #[[Hans Kruus]] ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]) – Tartumaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 1) #[[Juhan Kukk]] ([[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|ERSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Rakvere linnavolikogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri) #[[Andres Kurrikoff]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Viljandimaa valijakogu saadik ([[Eesti Maarahva Liit|maaomanike]] (demokraatide) nimekiri 2) #[[Juhan Kurvits]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Võrumaa valijakogu saadik ([[Maaliit|maaomanike]] (demokraatide) nimekiri 2) #[[Timotheus Kuusik|Timofei Kuusik]] ([[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]/[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]]) – Saaremaa valijakogu saadik ((demokraatide) nimekiri 3) #[[Hugo Jakob Kuusner]] ([[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Pärnu linnavolikogu saadik ((demokraatide) nimekiri), alates [[13. september|13. septembrist]] [[1917]] #[[Jaan Kärner]] ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]) – Viljandi linnavolikogu saadik ((sotsialistide) nimekiri) #[[Nikolai Köstner]] ([[ESDTP]]) – Harjumaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 3), (oli ka II abiesimees) #[[Juhan Lasn]] (erakonnatu) – Pärnumaa valijakogu saadik (rahvameelsete (erapooletu) nimekiri 1) #[[Tiido Laur]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Virumaa valijakogu saadik ([[Eesti Talurahva Liit|taluomanike]] (demokraatlik) nimekiri 3) #[[Anna Leetsmann]] ([[VSDTP]]) – Virumaa valijakogu saadik ([[VSDTP|enamlaste]] (sotsialistide) nimekiri 2), välja heidetud 5. veebruaril 1919 #[[Johannes Lehman|Juhan Lehman]] ([[VSDTP]]/[[ESDTP]]) – Tartu linnavolikogu saadik (sotsialistide nimekiri 2) #[[Villem Maasik]] ([[ESDTP]]) – Võrumaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialisitide) nimekiri 1) #[[Mihkel Martna]] ([[ESDTP]]) – Tallinna linnavolikogu saadik ([[ESDTP|vähemlaste]] (sotsialistide) nimekiri 5), alates 26. novembrist 1918 asendas [[Aleksander Oinas]] #[[Mart Meos]] (erakonnatu) – Virumaa valijakogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri 1), asendas [[27. november|27. novembril]] 1918 [[Herman Kask]]e #[[Friedrich Volrad Mikkelsaar]] ([[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|ERDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Võrumaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 1) #[[Victor Neggo]] ([[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|ERSP]]/[[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Saaremaa valijakogu saadik (sotsialistide nimekiri 1), (oli ka sekretäri I ja II abi) #[[Aleksander Oinas]] ([[ESDTP]]) – Tartu linnavolikogu (asendas [[Karl Hugo Reiman]]it) ja Tallinna linnavolikogu saadik ([[ESDTP|vähemlaste]] (sotsialistide) nimekiri 5), asendas [[Mihkel Martna]]t #[[Aleksei Palm]] (erakonnatu) – Läänemaa valijakogu saadik (maakonna (demokraatide) nimekiri 1) #[[Jüri Parik]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Tartu linnavolikogu saadik ([[Eesti Demokraatlik Blokk|demokraatlike valijate ühenduse]] nimekiri 1), asendas 26. novembril 1918 [[Georg Eduard Aule]]t #[[Kaarel Parts]] ([[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Võru linnavolikogu saadik ((demokraatide) nimekiri), (oli ka esimees) #[[Ants Piip]] ([[Eesti Töö-Rahvasotsialistlik Partei|ETRSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Viljandimaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 1) #[[Aleksander Podrätšik]] ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]) – Tartumaa valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 1) #[[Peeter Siegfried Põld]] ([[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Tartu linnavolikogu saadik ([[Eesti Demokraatlik Blokk|demokraatlike valijate ühenduse]] nimekiri 1), (oli ka abiesimees) #[[Konstantin Päts]] (erakonnatu/[[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Järvamaa valijakogu saadik (maakonna (erapooletu) nimekiri 1) #[[Hans Pöhl]] ([[Rootsi Rahvaliit|RRL]]) – Läänemaa valijakogu saadik (maakonna (demokraatide) nimekiri 1) #[[Hans Pöögelmann]] ([[VSDTP]]) – Tallinna linnavolikogu saadik ([[VSDTP|enamlaste]] (sotsialistide) nimekiri 3), välja heidetud 5. veebruaril 1919 #[[Jaan Raamot]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Tartumaa valijakogu saadik ([[Eesti Demokraatlik Blokk|demokraatlike valijate ühenduse]] nimekiri 2) #[[Hugo Raudsepp]] ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]) – Tallinna linnavolikogu saadik ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseeride]] (sotsialistide) nimekiri 1) (ka sekretäri I ja II abi) #[[Hugo Reiman|Hugo Karl Ferdinand Reiman]] ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]) – Tartu valijakogu saadik (maatameeste (sotsialistide) nimekiri 1), astus tagasi, teda asendas [[Aleksander Oinas]] (sest [[Konrad Toom]] keeldus kohast) #[[Julius Reintam]] ([[Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond|ERDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Harjumaa valijakogu saadik ([[Eesti Talurahva Liit|taluomanike]] (demokraatide) nimekiri 1) #[[Hans Riiberg (Maanõukogu liige)|Hans Riiberg]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Läänemaa valijakogu saadik (maakonna (demokraatide) nimekiri 1) #[[Hans Reinhold Roos]] ([[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|ERSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Pärnumaa valijakogu saadik (rahvameelsete (erapooletu) nimekiri 1) #[[Karl Saral]] ([[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Virumaa valijakogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri 1), (oli ka abiesimees) #[[Julius Seljamaa]] ([[Eesti Töö-Rahvasotsialistlik Partei|ETRSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Virumaa valijakogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri 1), (oli ka I abiesimees ja ajutine sekretär) #[[Jaan Sihver]] ([[VSDTP]]) – Tallinna linnavolikogu saadik ([[VSDTP|enamlaste]] (sotsialistide) nimekiri 3), heideti pärast hukkumist [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]] 28. novembril 1918 välja (5. veebruaril 1919) #[[Otto Strandman|Otto August Strandman]] ([[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|ERSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Tallinna linnavolikogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri 4), (oli ka esimees) #[[Jaan Teemant]] ([[Eesti Maarahva Liit|EMRL]]) – Harjumaa valijakogu saadik ([[Eesti Talurahva Liit|taluomanike]] (demokraatide) nimekiri 1), (oli ka I abiesimees) #[[Jaan Treial]] ([[ESDTP]] – Tartu linnavolikogu saadik (sotsialistide nimekiri 2), suri [[11. jaanuar]]il 1918, asendas [[Alma Ostra-Anvelt]] #[[Jaan Tõnisson]] ([[Eesti Demokraatlik Erakond|EDE]]/[[Eesti Rahvaerakond|ERE]]) – Tartumaa valijakogu saadik ([[Eesti Demokraatlik Blokk|demokraatilike valijate ühenduse]] nimekiri 2) #[[Artur Vallner]] ([[Eesti Töö-Rahvasotsialistlik Partei|ETRSP]]/[[VSDTP]]) – Virumaa valijakogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri 1), (oli ka esimees) heideti välja 5. veebruaril 1919 #[[Aleksander Veiler]] ([[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|ERSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Paide linnavolikogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri) #[[Jüri Vilms]] ([[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|ERSP]]/[[Eesti Tööerakond|ETE]]) – Harjumaa valijakogu saadik ([[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] nimekiri 2), (oli ka II abiesimees) #[[Karl Johannes Virma]] ([[ESDTP]]) – Tallinna linnavolikogu saadik (üürnike (sotsialistide nimekiri 2) #[[Jaak Ümarik]] ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|ESRP]]) – Tallinna linnavolikogu saadik ([[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseeride]] (sotsialistide) nimekiri 1) {{div col end}} == Vaata ka == *[[Eesti iseseisvuspäev]] *[[Riigikogu]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} *[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000009277 Eesti Ajutine Maanõukogu (1917 – 1919)], The National Archives of Estonia * [http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed/em_liikmed.html Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed] piltidega {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu | aeg=[[1917]]–[[1919]] | järgnev=[[Asutav Kogu]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Riigikogu]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] 2tenypcedlbelkwsas29vllm9d5ib83 Eesti Kirjanduse Selts 0 22624 7217419 6565587 2026-08-18T17:13:18Z Dewdrop14 215311 Lisatud: pilt 7217419 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartu asv2022-04 img36 Vanemuise 19.jpg|pisi|[[Tartu Kirjanduse Maja]] [[Vanemuise tänav]] 19, kus tegutsevad Eesti Kirjanduse Selts ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] Tartu osakond]] '''Eesti Kirjanduse Selts''' ([[lühend]] '''EKS''') on [[organisatsioon]], mille eesmärk on [[kirjandus]]e, [[teadus]]e ja [[kunst]]i edendamine [[Eesti]]s, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub [[Tartu]]s. Selts asutati [[6. august]]il [[1907]]. Loomise järel kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Seltsi tegevus lõpetati ja seltsi varad riigistati [[1940]]. aastal. Eesti Kirjanduse Selts taastati ametlikult [[18. detsember|18. detsembril]] [[1992]] ja tegevus jätkus õigusliku järjepidevuse alusel ning [[16. juuni]]l 1940 kehtinud ja redigeeritud [[põhikiri|põhikirja]] järgi. Selts annab välja [[Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat|oma aastaraamatut]]. [[File:Jaan Roos ja Friedebert Tuglas Eesti Kirjanduse Seltsi jõuluõhtul 1936.jpg|thumb|Eesti Kirjanduse Seltsi esimees [[Friedebert Tuglas]] (keskel) ja abiesimees [[Jaan Roos]] (vasakul) seltsi jõuluõhtul Tartus (1936)]] [[Fail:EKS embleem.jpg|pisi|EKS embleem kõvaköitelise raamatu ümbrispaberi seljal]] ==Eesti Kirjanduse Seltsi esimehed== * [[Villem Reiman]] (1907-1914) * [[Johan Kõpp]] (1914-1922) * [[Jaan Jõgever]] (1922-1924) * [[Anton Jürgenstein]] (1924-1928) * [[Friedebert Tuglas]] (1929-1940) * [[Hans Kruus]] (1940) == Vaata ka == *[[Eesti Kirjameeste Selts]] *[[Eestimaa Kirjanduse Ühing]] *[[Elav Teadus]] *[[Tartu Kirjanduse Maja]] == Kirjandus == * "Eesti Kirjanduse Selts: 1907–1932". Koostanud August Palm. [[Tartu]], EKS, [[1932]], 94 lk * [[August Palm]], "[[Friedebert Tuglas]] ja Eesti Kirjanduse Selts" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1966]], nr 2, lk 297–310 * Valik August Palmi ja Friedebert Tuglase kirju. Koostanud, kommenteerinud ja eessõna: [[Merike Kiipus]] – [[Keel ja Kirjandus]] [[2002]], nr 2, lk 124–131 * [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], [[2007]], nr 11, artiklid: [[Johan Kõpp]], "Eesti Kirjanduse Seltsi asutamise lugu"; [[Julius Mägiste]], "Eesti Kirjanduse Selts"; [[Herman Evert]], "Eesti Kirjanduse Selts 1940. aastast edasi" * [[Marin Laak]], [[Krista Ojasaar]], "Sada aastat ajalugu: Eesti Kirjanduse Selts 1907–2007". EKS, Tartu, [[2007]], 48 lk == Välislingid == * [http://www.kirjandus.ee/ Eesti Kirjanduse Seltsi koduleht] * [[Krista Aru]]: [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/08/04/olnust.htm "Eesti vaimuelu keskkoht. Eesti Kirjanduse Selts 90"] [[Postimees]], 4. august 1997, lk 14 [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Eesti seltsid]] 97yk8z3bcrxrwbhngrgy72iyslmaj8b Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) 0 26692 7217788 7191719 2026-08-19T09:31:31Z Kuriuss 38125 7217788 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2017}}{{Toimeta|lisaja=82.131.111.56|aasta=2017|kuu=mai}} {{Sõjaline konflikt |konflikt = [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] okupatsioon Eestis teise maailmasõja ajal |osa = [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa vägede okupatsioonist Euroopas ja NSV Liidu territooriumil]] [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal |pilt = |pildiallkiri = |aeg = [[7. juuli]] [[1941]] – [[19. detsember]] [[1944]] |koht = [[Eesti]] |tulemus = Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) |osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Kolmas riik|Saksa Riigi]]<br />[[Eesti kindralkomissariaat]] <br />[[Väegrupp Nord]] |osaline2 = [[Eesti Omavalitsus]] |väejuht1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] Eesti kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]]<br /> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] ''Generalfeldmarschall'' [[Georg von Küchler]] |väejuht2 = [[Hjalmar Mäe]] }} '''Saksa okupatsioon Eestis''' oli [[Eesti]] ala [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]] vägede poolt [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis [[1941]]. aasta septembrist [[1944]]. aasta oktoobrini. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri [[5. juuli]]l [[1941]] ning viimasena lahkusid Saksa väed [[Ruhnu]] saarelt [[15. detsember|15. detsembril]] [[1944]]. Välja arvatud [[Eesti Ingeri]], mis jäi [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] sõjalisse haldusse, liideti Eesti alad [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] nime all [[Ostland|Ida-alade Riigikomissariaadi]] koosseisu. ==Suvesõda== {{vaata|Suvesõda}} [[8. juuli]]l 1941 jõudsid Saksa üksused Pärnusse. Kõrgeim Eesti sõjaväelane kolonel [[Viktor Koern]] moodustas ajutise maavalitsuse ja määras ametisse politseiülema. Viimase korraldusega määrati kohale linnapead ja vallavanemad. Korrakaitseks loodi Pärnumaa Omakaitse. [[16. juuli]]l [[1941]] organiseeris [[Hjalmar Mäe]] [[Riia]]s tulevast Eesti omavalitsust. [[6. detsember]] [[1941]] hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud. ==Okupatsiooniaegne elukorraldus<ref name="Q1Yiz" />== === Eesti kindralkomissariaat === {{vaata|Eesti kindralkomissariaat}} ===Saksa sisejulgeolekuasutused=== 1941. aasta suvel-sügisel SS-Sturmbannführer [[Martin Sandberger]]i juhtimisel tegutsenud erikomando [[Sonderkommando 1a]] osakomandod (''Teilkommando'') asutati kõigis Eesti piirkondades: [[12. juuli]]l [[1941]] [[Pärnu]]s, [[15. juuli]]l [[Tartu]]s, [[17. august]]il [[Narva]], [[28. august]] [[Tallinn]]as ja [[21. september|21. septembril]] Kuressaares. Seoses Eesti alade üleminekuga sõjaväevõimudele alluvast rindepiirkonnast tsiviilvõimu alluvusse 5. detsembril 1941 reorganiseeriti ka territooriumi sisejulgeolekuasutused. Ümberkorralduste aluseks kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadis Ostlandis]] oli Saksa politsei juhi [[Heinrich Himmler]]i ja Ida-alade riigikomissari [[Alfred Rosenberg]]i ühine korraldus 19. novembrist 1941: "Zuständigkeit der Polizeidienststellen in den neu besetzten Ostgebieten". Saksa politsei allus SS-Reichsführer Heinrich Himmlerile. Riigikomissariaatides juhtisid politseivaldkonda kõrgemad SS-i ja politseijuhid (''Höherer SS- und Polizeiführer''), kellele kindralkomissariaatides allusid SS-i ja politseijuhid. Nii riigi- kui ka kindralkomissariaatides olid oma ülemad ka julgeolekupolitsei ja SD valdkonna ning korrapolitsei jaoks. Eesti korrapolitsei ülem (''Kommandeur der Ordnungspolizei beim SS- und Polizeiführer Estland'') allus paralleelselt SS-i ja politseijuhile Eestis ja Ostlandi korrapolitsei ülemale. ''Ordnungspolitzei Estland'' staap asus Tallinnas [[Toompea]]l [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6. 1941. aasta lõpust tegutsesid tsiviilvalitsuse ([[Eesti kindralkomissariaat]]) kõrval Eestis [[Saksa Riigi Siseministeerium]]i SS-i Korrapolitsei Peaameti [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ostlandi riigikomissariaadi]] korrapolitsei ülema (''Befehlshaber der Ordnungspolizei für das Ostland'') politseiasutused, mis allusid [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] aladel kõrgemale SS-i ja politseijuhile Eestis: ''[[SS]]-[[Brigadeführer]]'' [[Hinrich Möller]]ile (1941–1943) ja hiljem (aastal 1944) ''SS-[[Brigadeführer]]'' [[Walther Schröder]]ile (26. november 1902 – [[1973]] [[Lübeck]]),<ref name="XWBJ7" />. Kõrgemale SS-i ja politseijuhile Eestis allusid mõlemad Saksa politseiteenistusharud: * [[Saksa Korrapolitsei]], mille ülemad olid [[Hermann Schallert]] (1941–1942) ja [[Wilhelm von Thaden]] (1943–1944) ja ka *[[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] Eestis, mille ülemad olid [[Martin Sandberger]] (1941–1943) ja [[Bernhard Baatz]] (1943–1944). Formaalselt allus 1941/42. aastal Eesti Omavalitsusele EO Sisedirektooriumi [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]] ja Sisedir. [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] – [[omakaitse]]malevate ja [[Piiriomakaitse|piiriomakaitse]]üksustega, mis aga faktiliselt täitsid Saksa Julgeolekupolitsei ja SD, Saksa Korrapolitsei ja tagalajulgestusdiviiside juhtide korraldusi. {{Vaata|Politsei ja Omakaitse Valitsus}}, ''[[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]]'', ''[[Politseipataljonid]]'', ''[[Eesti kaitsepataljonid]]'', ''[[Omakaitse#Omakaitse 1941–1944|Omakaitse]]'' 1942/43 läbi viidud reorganiseerimise tulemusel allutati Eesti Julgeolekupolitsei ja SD täielikult Saksa [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]ile, läbi [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaadi]] riigikomissari aparaadi. ===Saksa okupatsiooniväed=== ====Tagalajulgestus==== Eestis paiknes Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagalapiirkonna]] staap, mis asus 1941. aasta juuli lõpust 1944. aasta märtsi lõpuni [[Võru]]s. {{Vaata|Väegrupi Nord tagalapiirkond}} Tagalaülem teostas talle alluva territooriumi üle kontrolli läbi armeegrupile Põhi ja armeegruppi kuuluvate [[16. armee (Wehrmacht)|16.]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]]de tagalateenistuste (''Korück (Kommandeur rückwärtiges Armeegebiet)'' ''[[Korück 584]]'' ja ''[[Korück 586]]'' ning neile alluvate julgestusväeosadega (julgestusdiviiside - ''Sicherungs-Division'' ja julgestusrügementidega ''Sicherungs-Regiment''). [[File:Välikomandantuur Tartu Ülikoolis 1941,.tif|thumb|Välikomandantuur Tartu ülikooli peahoones (1941)]] [[File:Preisi riiginõunik Litzmann ja Eesti Omavalitsuse juht haridusdirektor H. Mäe.jpg|thumb|Kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]] ja Eesti Omavalitsuse juht [[Hjalmar Mäe]] (detsember 1941)]] [[Väegrupp Nord|Väegrupp Põhi]] tagalastaabile allusid [[Tartu]]s asunud [[207. julgestusdiviis]], [[Põltsamaa]]l asunud [[281. julgestusdiviis]] ja [[Viljandi]]s asunud [[285. julgestusdiviis]] ning piirkondlikud [[välikomandantuur]]id. ====Rannakaitse==== Eesti rannakaitse juhataja oli [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi Nord tagalapiirkonna]] [[207. julgestusdiviis]]i ülem, 1942. aastast oli Eesti rannakaitse jaotatud 4 rannakaitselõiguks (''Abschnitt''), mis omakorda jagunesid alalõikudeks (''Unterabschnitt''): :1. Rakvere välikomandantuuri (nr. 238) lõik: * [[Vainupea|Vainupää]] alalõik allus [[Eesti Omakaitse#Omakaitse aastail 1942–1943|Eesti Omakaitse]]le, käsutuses 2 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti (''Küstenaufsichtsstelle''); * [[Kunda]] alalõik, Saksa üksused ja poolteist kompaniid Omakaitse mehi ning 2 rannavalvepunkti; * [[Aseri]] alalõik, Saksa üksused ja Omakaitse kompanii ja 1 rannavalvepunkt; * [[Toila]] alalõik, Saksa üksused ja 3 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti. :2. Pärnu asulakomandantuuri (nr. 858) lõik. Pärnu asulakomandantuur allus Viljandi välikomandantuurile (nr. 182), asulakomandandile allus rannakaitses Pärnu piirkonna tollikomissar ja 7 rannavalvepunkti, mis olid tugevdatud Eesti Omakaitse meestega. Pärnu asulakomandantuuri rannakaitselõigu reserviks oli 1 Eesti Omakaitse kompanii. :3. Haapsalu välikomandantuuri (nr. 819) lõik, * Mandril oli rannakaitse ülem Haapsalu piirkonna tollikomissar, kellele allusid 10 rannavalvepunkti Põõsaspeast Varblani; * Saaremaal oli rannakaitse ülem Kuressaare asulakomandant (nr. 859). Talle allusid Orissaare, Kihelkonna ja Kuressaare ringkonna tollikomissarid vastavalt 8, 6 ja 7 rannavalvepunktiga. * Hiiumaa rannakaitse ülemale allus Kärdla ringkonna tollikomissar ja 8 rannavalvepunkti. Rannavalvepunktid olid tugevdatud Omakaitse üksustega. :4. Tallinna linnakomandantuuri (nr. 192) piirkond: * Rannakaitse alalõigud olid jaotatud [[Tallinna-Nõmme omakaitse]] pataljonide nr. 2, 1, Tallinna linna pataljoni, 5, 6, ja 10 vahel. Alalõikude ülemad olid pataljoniülemad, keda juhtis omakorda linnakomandandile alluv Tallinna-Nõmme omakaitse ülem. 2. pataljoni alalõik ulatus Harju maakonna läänepiirist [[Lohusalu]]ni, 1. pataljoni alalõik [[Vasalemma]]st [[Naissaare]]ni (mandril [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]]), Tallinna Omakaitse alalõik Naissaarest [[Aegna]]ni (mandril Kakumäest [[Pirita]]ni), 5. pataljoni alalõik Aegnast [[Keri]]ni (mandril Piritalt [[Kroodi]]ni), 6. pataljoni alalõik Kerist [[Malusi]]ni (mandril Kroodist [[Kuusalu]]ni) ja 10. pataljoni alalõik Malusist [[Mohni|Mohn]]ni (mandril Kuusalust Harju maakonna idapiirini). :Rannakaitses allus linnakomandantuurile [[Tallinna Tolliamet]] (''Zollbefehlstelle''), mille alluvuses olid Tallinna ja Paldiski ringkonna tollikomissarid kumbki 8 rannavalvepunktiga. :1942. aastal oli [[Juminda neem]]el: kolm 150 mm ja neli 105 mm, [[Aegna]]l kolm 130 mm, [[Naissaar]]el kaks 105 mm, [[Paldiski]]s kaks 100 mm, [[Osmussaar]]el kolm 100 mm, [[Tahkuna]]s kolm 130 mm ja [[Sõrve]]s kolm 130 mm rannakaitsepatareid. Rannakaitsepatareid viidi hiljem [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|Läänerindele]] ja asendati 1944. aasta alguseks [[Haljala]]s asunud ''Seekommandant Estland''ile<ref>[https://www.axishistory.com/books/361-germany-kriegsmarine/kriegsmarine-kommandobehoerden/6209-seekommandant-reval Seekommandant Reval/Seekommandant Estland], www.axishistory.com (vaadatud 29. juuni 2020)</ref>,<ref>[http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Gliederungen/Marinekommandanten/KommandantEstland-R.htm Kommandant der Seeverteidigung Estland], www.lexikon-der-wehrmacht.de (vaadatud 29. juuni 2020)</ref> allunud [[Kriegsmarine|Saksa mereväe]] rannakaitse suurtükipataljonide divisjonidega (''Marine-Artillerie-Abteilung'') 530, 531<ref>[https://www.axishistory.com/books/370-germany-kriegsmarine/kriegsmarine-kuestenartillerieeinheiten/7192-marineartillerieabteilung-531 Marineartillerieabteilung 531], www.axishistory.com (vaadatud 29. juuni 2020)</ref>, 532<ref>[https://www.axishistory.com/books/370-germany-kriegsmarine/kriegsmarine-kuestenartillerieeinheiten/7193-marineartillerieabteilung-532 Marineartillerieabteilung 532], www.axishistory.com (vaadatud 29. juuni 2020)</ref> ([[Aseri]] piirkonnas)<ref>Bernd Bölscher, [https://books.google.ee/books?id=-4PGCgAAQBAJ&pg=PA63&lpg=PA63&dq=Marine-Artillerie-Abteilung+estland&source=bl&ots=A1bT4pm4oV&sig=ACfU3U3Gkk35oupyWNYYP20kye_rMJFQAw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiUrrzW26fqAhXMy6YKHcxDBCQQ6AEwAHoECAkQAQ#v=onepage&q=Marine-Artillerie-Abteilung%20estland&f=false Hitlers Marine im Landkriegseinsatz: Eine Dokumentation, seite 63]</ref>, mereväe õhutõrjepataljoni 239<ref>[https://www.axishistory.com/books/371-germany-kriegsmarine/kriegsmarine-flakeinheiten/7320-marineflakabteilung-239 Marineflakabteilung 239], www.axishistory.com, (vaadatud 8. juuli 2020)</ref> patareidega, 711 ja armeesuurtükiväega<ref>[[Toomas Hiio]], EESTI KUI WEHRMACHT’I OPERATSIOONIPIIRKOND 1941–1944. VÄEGRUPI „NORD” TAGALAPIIRKOND JA 207. JULGESTUSDIVIIS. lk 141-143 LAIDONERI MUUSEUMI AASTARAAMAT, 2005, 5. ISSN 1406-7625</ref>. 1944. aasta suveks rajati Eesti põhjarannikule rannikukaitse süsteem, mille keskseks osaks olid statsionaarsed rannapatareid. Rannapatareide suurtükid paiknesid avatult raudbetoonalustel, kaitseks pinnasevallid, meeskondi ja laskemoona kaitsesid kaevikud ja puit-muldpunkrid, võimaliku rünnaku vastu maismaalt okastraattõkked ja miiniväljad. [[Sõjategevus Eestis (1944)|1944. aasta mai alguseks]] oli [[Narva-Jõesuu]]st [[Pärispea poolsaar]]eni kokku 13 suurtükipatareid. [[Suurtükipatarei]]de relvastuses kasutati nii Saksa kui ka Nõukogude päritolu [[trofee]]suurtükke. [[Meriküla|Merekülas]] mereväe 532. suurtükipataljoni 2. suurtükipatarei (''2./532'') (130 mm suurtükid), Mereküla [[Mereküla Jumalaema Kaasani ikooni kirik|kiriku]] juures 921. maaväe rannikusuurtükiväepatarei (''H.K.B.921'') IV-105 mm suurtükipatarei, [[Mummassaare]]s 509. maaväe rannikusuurtükiväepatarei (''H.K.B.509'') suurtükipatarei, [[Sillamäe]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 5. suurtükipatarei (''5./532'') suurtükid, [[Künnapõhja|Künnapuu]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 11. suurtükipatarei (''11./532'') (150 mm suurtükid), [[Valaste]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 3. [[Valaste patarei|suurtükipatarei]]<ref>[https://register.muinas.ee/file/militaryheritage/168.pdf Valaste 10,5 cm patarei], „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“, Koostajad: [[Ain Tähiste]], [[Mart Mõniste]]. November 2017 </ref>, ({{Koord dms|59|26|37|N|27|19|37|E}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=168 Valaste 10,5 cm patarei], Kultuurimälestiste register</ref>) (''3./532'') (III-105 mm suurtükipatarei ja Würzburg-Riese radar), [[Moldova (Lüganuse)|Moldova]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 12. suurtükipatarei (''12./532'') (105 mm K18 suurtükipatarei), [[Aseri]]s I mereväe 532. suurtükipataljoni 6. suurtükipatarei (''6./532'') (105 mm UT suurtükipatarei) ja II mereväe 239. õhutõrjepataljoni (''Marine-Flak-Abteilung 239'') 4. õhutõrjepatarei (''4./239'') (105 mm õhutõrjepatarei), [[Kunda]]s mereväe 532. suurtükipataljoni 7. suurtükipatarei (''7./532'') (152mm suurtükipatarei), [[Natturi]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 10. suurtükipatarei (''10./532'') (88 mm suurtükipatarei), [[Pärispea]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 8. suurtükipatarei (''8./532'') (7,62 mm suurtükipatarei), [[Loksa]]l mereväe 532. suurtükipataljoni 8. suurtükipatarei (''8./532'') poolpatarei. ====Merevägi==== Tallinnas asus [[Kriegsmarine]] Ostlandi mereväe juhataja viitseadmiral [[Theodor Burchard]]i peakorter, kellele allusid mereväe kaldaüksused, aga ka 9. mereväe julgestusdiviis, mille väikesed laevad julgestasid Läänemere idaosa. ===Saksa tsiviilhaldusasutused=== Algselt teostas kõrgeimat sõjaväelist ja tsiviilvõimu Eestis [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] tagalaülem [[kindral]] [[Franz von Roques]]. 5. detsembril 1941 loeti Eesti alad rindetsoonist väljas olevaiks ning võim läks armeelt üle [[Eesti kindralkomissariaat|tsiviilvõimule]]. Tsiviilvõimu teostas kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]]i juhitud [[Eesti kindralkomissariaat]], mis tegutses [[6. detsember|6. detsembrist]] 1941 [[17. september|17. septembrini]] 1944. ===Eesti Omavalitsus=== {{Vaata|Eesti Omavalitsus}} 15. septembrist 1941 asutas tegevust kindralkomissariaadi loal tööle hakanud [[Eesti Omavalitsus]], mille juhiks sai 1941. aastal ''Nach[[umsiedlung]]i'' käigus Saksamaale ümber asunud ja Saksa okupatsioonivägedega Eestisse naasnud [[Hjalmar Mäe]]. 18. septembril määras Eesti Omavalitsuse sisedirektor [[Oskar Angelus]] politsei- ja omakaitse ülemaks [[Johannes Soodla]]. Politsei ja omakaitse loomisel püüti võimalikult palju aluseks võtta enne Nõukogude anneksiooni Eestis kehtinud riiklike struktuure. [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] sai kindla organisatsioonilise struktuuri 28. oktoobriks 1941, misjärel kuulusid sellesse Poliitilise politsei inspektuur, Kriminaalpolitsei inspektuur, Eesti Omakaitse, Eesti Välipolitsei, Tuletõrje ja Piiriomakaitse. ===Riigikaitseasutused=== Eesti tsiviilvõimudele allus formaalselt 1944. aastal moodustatud [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur]], mille juhiks määrati kõrgeima sõjaväelise auastmega eestlane [[Johannes Soodla]]. Kuna aga kogu sõjaline võim Eestis asuvate [[Relva SS]] üksuste üle oli Saksa vägede ülemjuhatusel, siis oli Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri pädevuses vaid tugiteenused: kutsealuste üle arvepidamine ja nende registreerimine, värbamine-mobiliseerimine, kutsealuste tervisekontrolli teostamine, igasuguste vabastuste ja ajapikenduste andmine ning [[propaganda]]aktsioonide läbiviimine. Eesti SS-leegioni Kindralinspektuur, mis asus [[Toompea]]l Riigikogu hoones [[Toompea loss]]is<ref name="vjFTv" />. Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri ülemaks – kindralinspektoriks määrati [[Johannes Soodla]]. ===Punaarmeesse mobiliseeritud=== 1941. aastal Punaarmee koosseisus NSV Liitu taganenud [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Territoriaalse Laskurkorpuse]], [[Eesti kaitsevägi|endised Eesti kaitseväelased]] kasutasid 1941. aasta sügisel võimalust Punaarmee kaitselahingute ajal [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus#Korpus sõjategevuses|Porhovi, Hilovo ja Dno]] ja 1942. aasta lahingutes [[Velikije Luki]] [[Velikije Luki operatsioon|piirkonnas]] põgeneda Punaarmeest ning üle minna Saksa vägede poole. Ületulnud eesti sõjaväelased viidi esmaselt sõjavangilaagritesse<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1941/10/15/18 Eesti sõjaväelasi Saksa vangilaagrites], Sakala, nr 46, 15. oktoober 1941</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1941/10/18/13 Eesti sõjaväelasi Saksa vangilaagrites], Sakala, nr 48, 18. oktoober 1941</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1941/10/20/7 Eesti sõjaväelasi Saksa vangilaagrites], Sakala, nr. 49, 20. oktoober 1941</ref> [[Ida-Preisimaa]]l [[Stalag I-A]] harulaagrisse [[Ebenrode]]s ning 1941. aasta novembrist vabastati<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1941/12/19/5 Saabub eestlasi-sõjavange], Sakala (1878-1940), nr. 82, 19 detsember 1941</ref> vangistusest 2400 meest, kes olid andnud nõusoleku [[Idapataljonid|vabatahtlikult]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindele]] bolševike vastu sõdima minekuks ja suunati tagasi Eestisse. Ülejäänud 500 eestlast viidi Ebenrodest üle [[Königsberg]]ist 40 kilomeetrit lõuna pool asuvasse [[Stablack (1941–1944)|Stablack]]i Stalag I-A sõjavangilaagrisse, kus nad viibisid kuni 1942. aasta veebruarini, mil nad ({{kas|600–672}} meest) [[ZEV]]i kaasabil toodi tagasi Eestisse ja vabastati. ===Nõukogude okupatsioonieelse elukorralduse taastamine === Saksa okupatsioonivõimude loal taastati Eestis tsiviil- ja omandisuhteid, mis olid [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]]iga segi paisatud, võttes aluseks enne Eesti Vabariigis kehtinud struktuure ja korraldust. 14. oktoobril 1941. aastal kehtestas Sisedirektor [[Oskar Angelus]], [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Põhja Tagala Sõjavägede]] Juhataja nimel ja nõusolekul, et Eestis kehtivad seadused ja määrused, mis olid kehtivusel kuni 21. juunini 1940, kuivõrd nad ei ole vastuolus kehtiva korraga või kuivõrd neid ei muudeta erimäärustega. Kõik enamlaste võimu ajal rajatud õigussuhted ja omandatud õigused jäävad püsima, kuivõrd neid sõnaselgelt ei kaotata või ei piirata määruste või korraldustega<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383025/329639/page/2 Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil; 2 1941-10-18, Art. 8—9 14 Nr. 2.</ref> ===Nõukogude okupatsiooni kahjude tuvastamine=== 4. septembril 1941 loodi Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus, saksakeelse lühendi järgi tuntud ka kui ''[[ZEV]]'', mis kogus ja korrastas andmeid [[juuniküüditamine|küüditatute]] kohta; anti välja kaheköiteline koguteos "[[Eesti rahva kannatuste aasta]]", kus dokumentaalselt kirjeldati Nõukogude okupatsiooni kuritegusid Eesti rahva vastu ning moodustati linnade, maakondade ja valdade [[Sõjakahjude Hindamise Amet|sõjakahjude hindamise amet]]id. ===Saksa sõjaväeteenistus=== Saksa okupatsiooni ajal Eestis moodustatud väeosad komplekteeriti erinevatel alusel: *'''vabatahtlikkuse alusel moodustatud''' **[[julgestusgrupp|julgestusgrupid]] (1941), [[Wehrmacht]]i [[16. armee (Wehrmacht)|16.]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] tagalavahiteenistus ning võitluseks partisanidega Ukrainas ja Venemaal; **[[658. Eesti Pataljon|658.]], [[659. Eesti Pataljon|659.]] ja [[660. Eesti Pataljon|660.]] [[idapataljonid]] (1942), kes osalesid lahingutegevuses [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] ([[Leningrad]]i – [[Novgorod]]i – [[Staraja Russa]] – Neveli rinde liinil) – [[Leningradi rinne|Leningradi]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] vägede vastu; **[[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon Narva]], võitles [[Izjumi lahing]]us ja hiljem [[Tšerkassõ kott|Tšerkassõ kotis]]; **[[Eesti SS-leegion]], kes osalesid lahingutegevuses Idarindel – [[Ukraina]]s, [[Neveli rinne|Neveli rindel]] ja võitluses partisanidega Valgevenes; *'''kohalikest korrakaitselistest [[omakaitse]]malevatest moodustatud palgalised''' **Eesti [[politseipataljonid]] (1941) (pataljonid Dorpat (Tartu), Fellin (Viljandi), Põltsamaa ja Pleskau (Pihkva)); **[[Kaitse Vahipataljonid]] (1942) ja **[[Politseipataljonid]] (1943) [[sisejulgeolek]]u tagamiseks Eestis; :1944. aastal läbi viidud mobilisatsiooni käigus oli 14. veebruariks Saksa sõjaväkke kutsutud 28 000 meest, kellest 2000 saadeti [[III Germaani Soomuskorpus|III Germaani soomuskorpus]]ele, 7500 kindral [[Kuno-Hans von Both]]ile kolme esimese piirikaitserügemendi formeerimiseks, 9000 anti [[20. Eesti SS-diviis]]ile ja ülejäänud kavatseti formeerida 2500-mehelisteks SS-[[Piirikaitserügemendid|piirikaitserügementideks]]. [[Saksa Riik|Saksa Kolmanda Riigi]] juhtkonna poolt [[20. eesti diviis|20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti)]] lisaks vastavalt [[Heinrich Himmler]]i poolt [[14. mai]]l 1944 välja antud käskkirja<ref>{{Netiviide |url=http://veart.tlulib.ee/index2.php?kid=174714 |pealkiri=Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12 |vaadatud=2020-04-11 |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023073210/http://veart.tlulib.ee/index2.php?kid=174714 |url-olek=ei tööta }}</ref> alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta maikuus piirikaitserügemendid SS-piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviisi formeerimine jäi aga teostamata. *'''1944. aasta mobiliseeritutest moodustatud [[Piirikaitserügemendid]]''' (1.-[[6. Eesti Piirikaitserügement]]); *'''1944. aasta sund[[mobilisatsioon]]iga moodustatud [[Relva-SS]]i koosseisu kuulunud [[20. eesti diviis]]'''; *'''1944. aasta [[Saksa tööteenistus]]se võetud noored, kes said hea õnne korral valida teenistuse sõjaväes ja [[lennuväe abiteenistus]]es<ref name="Pjdzr" />.''' *'''aastatel 1942–1944 Saksa mobilisatsiooni eest Soome põgenenud''' ja seal Soome sõjaväkke [[JR200]] koosseisu asunud umbes 1700 meest, kes pärast Nõukogude vägede pealetungi algust Eestisse naasid ning liideti [[20. eesti diviis]]i [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] ja väljaõpperügemendi koosseisu [[Klooga]]l. {{vaata|Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎}} ===Saksa tööteenistus=== * '''1942. aasta jaanuaris''' avati vabatahtlik Saksamaale [[Saksa tööteenistus]]se astumise võimalus, 1920–1922. aastatel sündinud noormeestele<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1942/01/15/7 Tööteenistus Saksamaal], Järva Teataja (1926-1944), nr. 6, 15 jaanuar 1942</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1942/01/18/9 Registreerige end Riigi tööteenistuseks Saksa riigis!], Postimees (1886-1946), nr. 16, 18 jaanuar 1942</ref> * '''1943. aasta 16. veebruaril''' kuulutas [[Ida-alade Riigikomissariaat|Ida-alade Riigikomissariaa]]di riigikomissar [[Hinrich Lohse]] välja töömobilisatsioon aastatel 1919–1924 sündinud meestele<ref>Triin Tark, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/36c5b245-08ad-43bd-8c42-e139a7790d80/content Eesti elanikkonna reaktsioonid Saksa propagandale 1941–1944], TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond, Tartu 2013, lk 58</ref>. *'''1944. aasta 3. maist''' Saksa tööteenistusse võetud noored, 1944. aastal alas (pool)sunniviisilist vabatahtlike värbamist 3. mail, kui [[Eesti Noored|Eesti Noorte]] peastaabi ülem [[Gustav Kalkun]] saatis ringkirja noortemalevate juhtidele, milles teatas, et [[Lennuväe abiteenistus|lennuväe abiteenistusse]] on vaja 3000 poissi ja 200 tüdrukut aastakäikudest 1927 ja 1928. *'''1944. aasta 3. augustil''' andis [[Eesti Omavalitsus]]e juht [[Hjalmar Mäe]] määruse «1927. aastakäigu lennuväe abiteenistusse kutsumisest»<ref>[[Peeter Kaasik]], [https://www.postimees.ee/8029748/80-aastat-tagasi-1944-aasta-mais-algas-eesti-poiste-varbamine-lennuvae-abiteenistusse 1944. aasta mais algas eesti poiste värbamine lennuväe abiteenistusse], Postimees, 29. mai 2024</ref>. [[Reichsarbeitsdienst]] oli ühendus, milles pidi pooleaastase riigitööteenistuse läbima iga Saksa noor enne sõjaväkke astumist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal täitis RAD peamiselt Saksa [[Wehrmacht]]i tööjõuvajadusi. 1942. aastal andis Adolf Hitlerkäsu alustada noorte värbamist lennuväe abiteenistusse. Meeskonnad värvati Saksamaal kesk- ja tööstuskoolidest ning paigutati kodulinnas õhutõrjepatareidesse. 1944. aastast hakati tööteenistustuslastest moodustama ka [[tankitõrje]]üksusi. Ülesannete hulka kuulusid ka pommirünnakute tagajärgede likvideerimine, blindaažide ehitamine ja kaevikute kaevamised ning nendele ülesannetele lisandusid ka [[õhutõrje]]ülesanded. 1941–1944 läbis töömobilisatsiooniga Saksa Riigitööteenistuse umbes 1000 noormeest ja 100 neidu.<ref>Jüri Kotšinev, [http://kultuur.elu.ee/ke517_Reich.htm Naised Reichi teenistuses], Kultuur ja Elu 3/2014</ref> Saksa noortele oli Riigitööteenistuse läbimine kohustuslik. Okupeeritud Eesti abiturientidel tuli enne ülikooli astumist läbida kas pooleaastane sõjaväeteenistus või aastane riigitööteenistus<ref>[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/raul-paabo-16-xi-1923-27-ix-2023/ Raul Paabo 16. XI 1923 – 27. IX 2023], Sirp, 06.10.2023</ref>. Okupeeritud alade noortele (sh eestlastele) oli see formaalselt vabatahtlik, kuid ilma Riigitööteenistust läbimata oli võimatu edasi ülikooli astuda. 31. märtsil 1944 sõlmisid Saksamaa Idaalade riigiminister [[Alfred Rosenberg]], SS-riigifüürer [[Heinrich Himmler]], õhujõudude ülemjuhataja [[Hermann Göring]] ja Saksa riigi noortejuht [[Artur Axmann]] kokkuleppe, mille kohaselt tuli eesti, läti, leedu, vene, ukraina, valgevene ja tatari noorukitele vanuses 15–20 leida rakendus sõjalises abiteenistuses. Eestis toimetas värbamist organisatsioon [[Eesti Noored]]<ref>[http://www.eesti.ca/ilmus-koguteos-eestlastest-saksa-riigitooteenistuses/article13072 Ilmus koguteos eestlastest Saksa riigitööteenistuses], www.eesti.ca, 21 Apr 2006</ref><ref>Labida ja relvaga. Eestlastest tööl ja võitluses II maailmasõjas. Esto RADi Ajaloo toimkond, 2005, 487 lk, ISBN 9949406501</ref>. Riigitööteenistuse 1943. ja 1944. aastakäigu poisid viidi automaatselt üle sõjaväkke; tüdrukud peamiselt õppima sõjaõdedeks. ===Majanduspoliitika=== Majanduslikult ajas Saksa okupatsioonivõim Eestis kurnamise poliitikat, nagu ka Nõukogude Liidu okupatsioonivõim<ref>[[Olaf Mertelsmann]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/enne-naelg-siis-viletsus-70-aastat/ "Enne nälg – siis viletsus" – 70 aastat], [[Sirp]], 14.10.2010</ref>. Eesti territooriumi majandusettevõtete ülevõtmiseks ja valitsemiseks loodi juba augusti algul 1941 Berliinis asunud Ida Majandusstaabi (''Wirtschaftsstab Ost'') alluvuses [[Tallinna Majanduskomando]] (saksa keeles ''Wirtschaftskommando Reval''). Esialgu asus see Viljandis, komando ülesanne oli Saksamaa majanduslike huvide esindamine Eestis. 1941. aasta septembrist töötas see Tallinnas, majanduskomandot juhtis [[Fregatikapten|fregatikapten]] ja komandör, dr, Alfred Kunath.<ref>[https://dea.digar.ee/page/linnateataja/1941/09/20/1 Tallinna Majanduskomando KORRALDUS], Linna Teataja, 20 september 1941</ref> Tegeles varustusküsimustega, jälgis [[maareform]]i tühistamist ja tööstuse re[[Privatiseerimine|privatiseerimist]], kooskõlastas sellealaseid teiste ametkondade otsuseid. Kindralkomissari ametissenimetamise järel kooskõlastas oma tegevust selle ametkonnaga. Tallinna Majanduskomando lõpetas tegevuse 1944. aastal. === Ühiskondlikud organisatsioonid === {{Vaata|Eesti Noored}}, ''[[Eesti Rahva Ühisabi]]'', ''[[Eesti Kutsekogude Keskliit]]'', ''[[Põllumajanduslike Ühistute Keskliit]]'', ==Nürnbergi kohtu hinnang koostööle Saksa armeega== [[1946]]. aastal tunnistas [[Nürnbergi sõjakuritegude protsess]] [[SS]]-i kuritegelikuks organisatsiooniks, kuid ühe olulise erandiga: kohtu otsuse kohaselt ei saa selle kuritegeliku organisatsiooni liikmeks pidada isikuid, keda riigiorganid kutsusid [[Relva-SS]] teenistusse ilma kutsutuile valikuõigust andmata. Kõik [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. SS-diviisis]] teeninud sõdurid ja ohvitserid vabanesid lääneriikides sõjavangistusest 1946. aastal, pärast seda kui Nürnbergi Tribunal vabastas vastutusest relva-SS-i koosseisus võidelnud, kes sinna olid määratud riigi poolt ega ei olnud toime pannud [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]]. Neil põhjustel vabastati pärast Teise maailmasõja lõppu kümned tuhanded läände jäänud eesti sõjamehed fašismisüüdistustest{{lisa viide}}. ==Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944== {{vaata|Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944}} {{vaata|Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis}} ==Okupatsioonivõimu kuriteod== {{vaata|Holokaust Eestis}} [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal hukati paljud Nõukogude võimu kehtestamisele, repressioonidele ja küüditamistele kaasa aidanud ilma kohtuta.{{lisa viide}} See toimus ka pärast okupatsiooni algust Saksa okupatsioonivõimude vaikival nõusolekul, kuna võimaldas vabaneda ka Saksa võimu potentsiaalsetest vastastest kohalike elanike käe läbi. Okupatsioonivõimude korraldusel mõrvati Eestis tuhandeid eraisikuid, sealhulgas palju mujalt tooduid ja [[sõjavang]]e.{{lisa viide}} Eesti alal paiknesid mitmed [[koonduslaager|koonduslaagrid]]. Holokaustis mõrvati 960 Eesti juuti.https://museum.jewish.ee/history/Holocaust/Holo.pdf 1941. aasta sügisel ja talvel hukati [[Sonderkommando 1a]] / [[Einsatzgruppe A]] korraldusel väidetavalt veerand Eesti juudi kogukonnast. On võimalik, et ligi pooled neist hukati väljaspool Eestit: pärast sõda Saksamaal tunnistas julgeolekupolitsei ja SD ülem Eestis Martin Sandberger, et umbes 400 Eestist pärit juudi naist ja last viidi Pihkvasse ja lasti seal maha 1941. ja 1942. aasta talvel.{{lisa viide}} Teadaolevalt hukati 207 juudi meest Tallinna keskvanglas, 53 juuti Tartus, 137 Pärnus. Esimesed Pärnu juudid hukati 13. juulil, neli päeva pärast Saksa vägede tulekut.{{lisa viide}} 11. septembril 1941 andis [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD|Saksa Julgeolekupolitsei]] korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis". [[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni]] ehk nn [[Max Jakobson]]i komisjoni esindajad märgivad, et andmed ešelonide koosseisu kohta on jälgitavad Saksamaa arhiivimaterjalides. "Kokku saabus 2100–2200 vangi, kellest 1600–1700 hukati Kalevi-Liiva polügoonil juba saabumise päeval. Ülejäänud rakendati tööle. Haigeid või laagri juhtkonnaga konflikti sattunuid hukati [[Kalevi-Liiva]]l ka järgnevate kuude jooksul. Kokku hukati Kalevi-Liival umbes 2000 inimest, mis on enamik Eestisse toodutest. Lisaks hukati sealsamas ka umbes 100 mustlast. Laager suleti 1943. aasta septembris, allesjäänud vangid viidi Tallinna keskvanglasse." 1943. aasta sügisel toodi Eestisse umbes 10 000 juuti [[Kaunase geto|Kaunase]] ja [[Vilniuse geto]]dest, mõnedel andmetel ka [[Riia geto|Riia]]st<ref name="qpnxb" /> ja [[Bystritza]]st [[Transilvaania]]st, neid rakendati peamiselt põlevkivitööstuses, kuid ka muudel töödel. Kõik juudi vangid koondati [[Vaivara koonduslaager|Vaivara koonduslaagrisse]] (tegevusaeg sügis 1942 kuni kevad 1944)<ref name="JGhEh" />, mille komandantuurile alluvaid töölaagreid avati ja suleti Kloogalt Petseri ja Narvani ja Kiviõlist Põhja-Lätini vastavalt tööjõuvajadusele ja rinde liikumisele kokku vähemalt 20 kohas. 1944. aasta suvel alustati Vaivara laagri evakueerimist Saksamaale, evakueerimise ajal osa vange hukati, kuid komisjon tunnistas, et täpsed arvud puuduvad<ref name="XeTA9" />. Ajaloouurija [[Riho Västrik]]u hinnangul hukati või suri ligikaudu pool 10 000-st 1943. aastal Eestisse toodud vangist, nende hulgas 1800–2000 Kloogal 19. septembril maha lastud vangi. Ülejäänud evakueeriti komisjoni andmetel Saksamaale, enamasti [[Stutthofi koonduslaager|Stutthofi koonduslaag]]risse. Komisjoni uurimisrühma käsutuses on materjalid 1944. aasta 6. augustist kuni novembri lõpuni Eesti ja Läti sadamatest välja sõitnud laevadele pandud isikute arvu kohta. Vangide puhul ei ole alati eristatud juudi vange teistest vangidest. Erandina on 14. augusti kohta märgitud, et siis oli Tallinna sadamas laevadele laadimiseks valmis 5000 juudi vangi. 1944. aastal toodi Tallinna [[keskvangla]]sse umbes pooled 878 juudi mehest, kes 1944. aasta mais [[Prantsusmaa]]lt küüditati ja lõpuks Ida-Euroopasse jõudsid.{{lisa viide}} Osa nendest lasti maha Leedus.{{lisa viide}} [[Keskvangla]]sse paigutatud prantsuse juudid lasti maha Tallinna lähedal.{{lisa viide}} ===Hukkunute arv=== 1944. aastal lasti Eesti uuesti vallutanud Nõukogude võimuorganite poolt käibele versioon Eestis 125 000 (61 000 tsiviilisikut ja 64 000 sõjavangi) Saksa okupatsioonivõimude tapetust, et varjata selle arvu sisse ka enda toime pandud kuriteod.<ref name="zkAAJ" /> Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti komisjoni (nn [[Max Jakobson]]i komisjoni) andmeil tapeti okupatsioonivõimude poolt või suri vangistuses ligi 20 000 eraisikut (sh Eesti kodanikke 8000–9000) ja ligi 15 000 sõjavangi. ==Kaitserajatised== [[Pilt:Narva July 44.gif|pisi|[[Tannenbergi liin]] (vasakul) ja rinne 1944. aasta juulis Narva all]] 12. augustil 1943 alustati [[Panther-liin]]i (''Pantherstellung'') ehitust, mida juhtis [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] kõrgem pioneeriüksuste ülem [[kindralmajor]] [[Erich Abberger]]. Panther-liin oli Saksa riikliku organisatsiooni [[Organisation Todt]] ja [[Wehrmacht]]i pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune [[Soome laht|Soome lahest]] [[Must meri|Musta mereni]] ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist. Liin algas Mustalt merelt [[Krimmi poolsaar]]elt [[Kertš]]ist. Väegrupi Nord põhjaosas jätkus liin Velikaja jõe vasakul (lääne-) kaldal kuni [[Pihkva järv]]eni, sealt Pihkva, [[Lämmijärv|Lämmi-]] ja [[Peipsi järv]]e läänekallast pidi kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]] ja selle vasakut (lääne-) kallast pidi kuni [[Soome laht|Soome laheni]]. 1944. aasta jaanuaris alanud Punaarmee suurpealetungiks kaitseliin valmis ei saanud. Saksa sõjaväe ehitusorganisatsioon [[Organisation Todt]] ehitas aastatel [[1943]]–[[1944]] [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliini]]. Liini võti olid soode ja lagendike üle valitsevad [[Sinimäed]]. [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Peipsi järv]]eni olid täisprofiilis [[kaevik]]ud, mis vooderdati palkide ja lattidega. Madalamates kohtades, kus täisprofiilis kaevikuid ei olnud võimalikud, püstitati muldvallid ja palkidest tarad ehk [[palissaad]]id. Tannenbergi liinil olid ka relsside ja 4–8 palgikihiga kaetud [[punker|punkrid]], lahtised, poolkinnised ja kinnised terasesest [[tulepunkt]]id ("krabid"), kaevikute taga omakorda meeskonna[[varjend]]id. Liini ette paigutati miini-, tanki- ja traattõkked. Kaitseliinil ja eriti Sinimägedes oli ehitatud üles sügavuti. Esimene kaitseliin asus ida pool Sinimägede ees ja [[Lastekodumägi|Lastekodumäel]], teine kaevikuteliin asus Lastekodumäe ja [[Grenaderimägi|Grenaderimäe]] vahel ja Grenaderimäel ning kolmas kaitseliin [[Tornimägi|Tornimäe]] ees. {{Vaata|Panther-liin|Narva-2|Tannenbergi liin}} Kagu-Eesti kaitseliini ehitamist alustati 1944. aasta juuni algul, selles rakendati vene sõjavange, vene naistest sundrakendatud tsiviilelanikkonda ja poola naisi, kes olid palgatöölised. [[Väike Emajõgi|Väike Emajõe]] – [[Koiva]] jõe joonele rajatud kaitseliin Walki põhjapoolne osa toetus [[Võrtsjärv]]ele ja kulges [[Pikasilla (Võru)|Pikasilla]]lt kuni peaaegu [[Iigaste mõis]]ani Väike Emajõe vasakkaldal. Kaitseliin Walk koosnes kahest kaitsevööndist kohati sügavusega 10–12 kilomeetrit, peakaitseliin koosnes kahest kaevikute liinist, tähtsamates kaitsesuundades aga kolmest kuni neljast liinist. Sillad Väikesel Emajõel ja Koiva jõel olid purustatud ([[Pikasilla sild]] ja [[Jõgeveste sild]] õhiti aga alles 26. augusti keskpäeval), sillad kaitse sügavuses olid ette valmistatud õhkimiseks. Kaitseliini teine liin kulges piki [[Õhne jõgi|Õhne jõge]] ja [[Pedeli jõgi|Pedeli jõge]] ning hõlmas vastupanupunktideks muudetud [[Tõrva]] ja [[Valga]] linna. {{Vaata|Valga liin}} ==Okupatsiooni lõpp== {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}} 1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused uuesti Eesti piiridele. 2. veebruaril ületasid punased mitmes kohas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja moodustasid sinna sillapead. [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti SS-Diviis]] hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal. 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. [[III Germaani Soomuskorpus]] jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele 18 kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. [[Sinimägede lahing]]us, mis kujunes eesti ajaloo ohvrirohkeimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. 22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna. Viimased Saksa väeosad evakueeriti Saaremaalt 25. novembril. 19. detsembril vallutas Punaarmee [[Ruhnu]] saare. == Okupatsioonivõimude vahetus == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1941–1944|järgnev=[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941|Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis]]|nimi=[[Inimsusevastased kuriteod ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Inimsusvastased kuriteod ja Saksa okupatsioon Eestis]]|aeg= |järgnev=[[Vastupanutegevus Eesti NSVs]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == *[[Saksa okupatsioon Eestis (1918)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Q1Yiz">Tiit Noormets, [https://web.archive.org/web/20160311015449/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Tiit_Noormets_lk59-66.pdf Eesti elust-olust Saksa okupatsiooni all Teises maailmasõjas], Tuna 2002 nr 4, lk 59–66</ref> <ref name="XWBJ7">[http://territorial.de/person/persons.htm Territoriale Veränderungen in Deutschland und deutsch verwalteten Gebieten 1874–1945]</ref> <ref name="vjFTv">[http://kultuur.elu.ee/ke477_eesti_lipp.htm Kes oli Eesti lipu viimane heiskaja?] Kultuur ja Elu</ref> <ref name="Pjdzr">{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/lvppaint/lennu-1x.html |pealkiri=EESTI "LENNUVÄEPOISID" – KES NAD OLID? |vaadatud=2009-08-30 |arhiivimisaeg=2007-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070607022128/http://www.hot.ee/lvppaint/lennu-1x.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qpnxb">[http://www.buero-schwimmer.de/kuldiga/introduction.html Symposium Kuldiga introduction]</ref> <ref name="JGhEh">[http://www.netinfo.ee/smi/show/?rid=32081&dd=2007-06-06&query= Камень скорби]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="XeTA9">{{Netiviide |url=http://www.volksbund.de/schon_gelesen/spektrum/riga/deportation.asp |pealkiri=Zur Geschichte der Deportation jüdischer Bürger nach Riga 1941/1942 |vaadatud=2009-01-30 |arhiivimisaeg=2009-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090624135653/http://www.volksbund.de/schon_gelesen/spektrum/riga/deportation.asp |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zkAAJ">[https://web.archive.org/web/20110718204332/http://www.buero-schwimmer.de/kuldiga/Hoffmann_lecture_english Operation 1005< in Riga] by Jens Hoffmann</ref> }} == Kirjandus == :Eestist *Jaak Haud, Anto Raukas, Vello Salo, Peep Varju. [https://eraf.ee/images/eraf/raamatud/Eesti%20Okupatsioonikahjud%20ja%20Inimkaotused.pdf Eesti Okupatsioonikahjud ja Inimkaotused], Valge Raamat, Tallinn 2018 * [[Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991]]. Koostaja [[Vello Salo]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/12312 Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991], Kirjastaja Riigikogu kantselei, 2005, ISBN: 9985701941, 155lk * [https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/10197 Eesti vaimuhaigete saatus Saksa okupatsiooni aastail (1941–1944)], [[Eesti Arst]], nr 3, märts 2007 * KISTLER–RITSO EESTI SIHTASUTUS, ÜLEVAATEID OKUPATSIOONIAJAST. TALLINN 2004. Koostanud Heiki Ahonen. Tänu EV Kaitseministeeriumile. © Kistler–Ritso Eesti Sihtasutus, 2004 ISBN 9949-10-697-4 *[https://www.delfi.ee/artikkel/8646883/20-000-juudi-hukkamine-pole-toendatud Komisjon: 20 000 juudi hukkamine Eestis pole tõendatud], 21.09.2004 *[[Meelis Maripuu]], Eesti juutide holokaust ja eestlased. Eesti [https://muuseum.jewish.ee/history/Holocaust/Maripuu.pdf], Vikerkaar 8-9/2001 :Väliseesti * Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. Koguteos. I–X osa. Toimetanud [[Richard Maasing]].Kirjastus EMP, Stockholm 1954–1962 * [[Oskar Angelus]]. [[Tuhande valitseja maa]]. Stockholm 1956; * [[Ants Oras]]. Viron kohtalonvuodet.. Viron kansan vaiheet vv. 1939–1944. Jyväskylä 1958 (Baltic Eclipse London 1948; * [[Johannes Klesment]]. The Estonian Soldiers in the Second World War. The Estonian National Council, Stockholm 1948; :Eesti NSV * [[Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945]]. [[EKP Keskkomitee]] [[Partei Ajaloo Instituut]], Tallinn, osa I: 1971, osa II: 1977, Osa Dokumente ja materjale: 1975 * [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]], Koguteos. XI–XV osa. Ajalehe [[Kodumaa (ajaleht)]] Väljaanne (KGB), Tallinn 1964–1972 * [[Ants Saar]], Vaikne suvi vaikses linnas. Kirjastus Eesti Raamat. 1971; * [[Ervin Martinson]]. Elukutse – reetmine. Eesti Raamat 1970; * Pruun katk. Dokumentide kogumik fašistide kuritegude kohta okupeeritud Eesti NSV territooriumil. Koostanud [[Ervin Martinson]] ja A. Matsulevitš. Eesti Raamat 1969; * SS tegutseb. Dokumentide kogumik SS-kuritegude kohta. Eesti Riiklik Kirjastus 1963; * 12 000. Tartus 16.-20. jaanuaril 1962 massimõrvarite Juhan Jüriste, Karl Linnase ja Ervin Viksi üle peetud kohtuprotsessi materjale. Koostanud [[Karl Lemmik]] ja [[Ervin Martinson]]. Eesti Riiklik Kirjastus 1962; * [[Ervin Martinson]]. Haakristi teenrid. Eesti Riiklik Kirjastus 1962; * Inimesed olge valvsad. Koostanud Vladimir Raudsepp. Eesti Riiklik Kirjastus 1961; * Saksa fašistlik okupatsioon Eestis aastail 1941–1944. Tallinn 1947 Välismaalt * [http://muse.jhu.edu/journals/holocaust_and_genocide_studies/v017/17.1weiss-wendt.html#FOOT3, Extermination of the Gypsies in Estonia during World War II], Holocaust and Genocide Studies, Volume 17, Number 1, Spring 2003, Oxford University Press; :Saksa okupatsiooniaegne kirjandus *"Eesti vabastamise käik 1941". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 1, 3. jaanuar 1942, lk 4. *Dr. Friedrich Klau, "Ein Führer für deutsche Soldaten durch Reval mit Stadtplan, Strassenverzeichnis, 10 Bildern und kleinem deutsch-estnischen Wörterbuch", 1942 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * Madis Järvekülg. [http://uudised.err.ee/v/eesti/e8f943d2-d800-4190-98fd-700c340c848c "Ajaloodoktor: Saksa okupatsiooni hukkamiste läbiviijad Eestis olid enamikus eestlased"] ERR, 25. aprill 2015 * [http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/03577d0b-bd27-423a-a0da-69a291d3e4c1 "Meelis Maripuu. Repressioonidest Saksa okupatsiooni aegses Eestis"] ETV saatesari "Uudis+", 23. aprill 2015 {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)| ]] [[Kategooria:Holokaust Eestis]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] mnudo8ocv3ewek21k5dgvchs1mnvuk3 Vikipeedia:Oluliste artiklite loend 4 26820 7217340 7209827 2026-08-18T13:17:38Z Kruusamägi 1530 7217340 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Oluliste artiklite loend''' on tõlge leheküljest ''[[meta:List of articles every Wikipedia should have|List of articles every Wikipedia should have]]'' ('loend artiklitest, mis peaks igas Vikipeedia keeleversioonis olemas olema') [[meta:Main Page|meta-vikis]] (viimati sünkroonitud 24.02.2026). Siin on loetletud 1000 artiklit, mida on arvatud kõige olulisemaks ning mis peaksid kõigis Vikipeediates esindatud olema. Siiski ei tasu seda nimekirja võtta kui loendit kõige tähtsamatest artiklitest, vaid ainult kui subjektiivset arvamust. Eri valdkondade esindatus ei rõhuta nende tähtsust või tähtsuse puudumist. Soovitused teemade lisamise asjus tehke inglise keeles [[:meta:Talk:List of articles every Wikipedia should have|tolle lehekülje arutelulehele]] ja märkused vigade kohta kirjutage eesti keeles [[Vikipeedia arutelu:Artiklid, mis peaksid igas keeles olemas olema|siinse lehekülje arutelulehele]]. Kui mõni link on sinine, siis ei tähenda see tingimata, et vastav artikkel olemas on; kontrolli, kas link viitab õige sisuga artiklile. Samuti võib mõni artikkel esineda teistsugusel nimekujul, kui siin esitatud. Artiklid, mis on juba üsna pikad (mahuga üle 30&nbsp;000 baidi), on märgitud '''rasvaselt'''. Selles nimekirjas olevate artiklite alusel on koostatud ka erikeelsete Vikipeediate pingerida: [[:meta:List of Wikipedias by sample of articles|''List of Wikipedias by sample of articles'']]. Eeskujulikud ja head artiklid olulistel teemadel teistes vikipeediates on loetletud lehel [[Vikipeedia:Oluliste artiklite eeskujud]]. Konkreetsete riikidega seotud olulistest artiklitest koostatud samalaadsed nimekirjad nagu näiteks [[Vikipeedia:Eesti 100|Eesti 100]], [[Vikipeedia:Eesti 200|Eesti 200]], '''[[Vikipeedia:Eesti 1000|Eesti 1000]]''', [[Vikipeedia:Läti 100|Läti 100]], [[Vikipeedia:Armeenia 100|Armeenia 100]], [[Vikipeedia:Iirimaa 100|Iirimaa 100]]. {| class="wikitable" |- !Valdkond!!Artiklite arv!!Häid artikleid!!A-klassi artikleid |- |Biograafiad||204||3||3 |- |Filosoofia||13|| || |- |Religioon||22|| || |- |Sotsiaalvaldkond||77|| || |- |Keel ja kirjandus||46|| || |- |Mõõtmine ja ühikud||12|| || |- |Loodusteadus ja matemaatika||256+2||4 || 1 |- |* Astronoomia||22||2 || 1 |- |* Bioloogia||84|| || |- |* Tervis ja meditsiin||38|| || |- |* Keemia||26|| || |- |* Maateadused ||21||2 || |- |* Füüsika||39|| || |- |* Matemaatika||26|| || |- |Toit ja põllumajandus||34|| || |- |Tehnoloogia||67|| || |- |Ajalugu||46|| || 3 |- |Geograafia||146||3 || 1 |- |Kunst ja puhkus||75|| || |- |'''Kokku''' || '''1000'''||10 ||8 |}<small>Viimati võrreldud: 24. veebruar 2026</small> == Biograafiad (204)== {{veerud}} === Kirjanikud === # [[Abū Nuwās]] # [[Hans Christian Andersen]] # [[Jane Austen]] # [[Matsuo Bashō]] # [[Jorge Luis Borges]] # [[George Gordon Byron]] # [[Miguel de Cervantes Saavedra]] # [[Geoffrey Chaucer]] # [[Dante Alighieri]] # [[Charles Dickens]] # [[Fjodor Dostojevski]] # [[Gabriel García Márquez]] # [[Johann Wolfgang von Goethe]] # [[Ḩāfez̧]] # [[Homeros]] # [[Victor Hugo]] # [[James Joyce]] # [[Franz Kafka]] # [[Kālidāsa]] # [[Li Bo]] # [[Nagib Mahfuz]] # [[Molière]] # [[Ovidius]] # [[Marcel Proust]] # [[Aleksandr Puškin]] # [[William Shakespeare]] # [[Sophokles]] # [[Rabindranath Tagore]] # [[Lev Tolstoi]] # '''[[Anton Tšehhov]]''' {{HA}} # [[Mark Twain]] # [[Vergilius]] === Filmilavastajad, stsenaristid ja näitlejad === # [[Ingmar Bergman]] # [[Sarah Bernhardt]] # [[Charlie Chaplin]] # [[Marlene Dietrich]] # [[Walt Disney]] # [[Sergei Eisenstein]] # [[Federico Fellini]] # [[Alfred Hitchcock]] # '''[[Stanley Kubrick]]''' # [[Akira Kurosawa]] # [[Marilyn Monroe]] # [[Satyajit Ray]] === Filosoofid ja sotsiaalteadlased === # [[Aristoteles]] # [[Simone de Beauvoir]] # [[René Descartes]] # '''[[Sigmund Freud]]''' # [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] # [[Martin Heidegger]] # [[Ibn Khaldūn]] # '''[[Immanuel Kant]]''' # [[John Maynard Keynes]] # [[Kong Fuzi]] # [[Laozi]] # [[John Locke]] # '''[[Niccolò Machiavelli]]''' # [[Karl Marx]] # [[Friedrich Nietzsche]] # '''[[Platon]]''' # [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[Jean-Paul Sartre]] # [[Sima Qian]] # [[Adam Smith]] # [[Sokrates]] # [[Tšānakja]] # [[Voltaire]] # [[Max Weber]] # '''[[Ludwig Wittgenstein]]''' # [[Zhu Xi]] === Heliloojad ja muusikud === # [[Louis Armstrong]] # '''[[Johann Sebastian Bach]]''' {{HA}} # [[The Beatles]] # '''[[Ludwig van Beethoven]]''' {{HA}} # [[Johannes Brahms]] # [[Frédéric Chopin]] # [[Antonín Dvořák]] # [[Georg Friedrich Händel]] # '''[[Joseph Haydn]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # '''[[Michael Jackson]]''' # [[Umm Kulthum]] # '''[[Gustav Mahler]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # [[Wolfgang Amadeus Mozart]] # [[Giovanni Pierluigi da Palestrina]] # '''[[Giacomo Puccini]]''' # [[Franz Schubert]] # [[Igor Stravinski]] # [[Pjotr Tšaikovski]] # [[Giuseppe Verdi]] # '''[[Antonio Vivaldi]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # [[Richard Wagner]] === Kunstnikud ja arhitektid === # [[Le Corbusier]] # [[Salvador Dalí]] # [[Albrecht Dürer]] # [[Vincent van Gogh]] # [[Francisco de Goya]] # [[Katsushika Hokusai]] # [[Frida Kahlo]] # [[Leonardo da Vinci]] # [[Henri Matisse]] # [[Michelangelo]] # [[Pablo Picasso]] # [[Raffael]] # [[Rembrandt]] # [[Peter Paul Rubens]] # [[Mimar Sinan]] # [[Diego Velázquez]] # [[Andy Warhol]] # [[Frank Lloyd Wright]] {{veerud-piir}} === Leiutajad, loodusteadlased ja matemaatikud === # [[Archimedes]] # [[Avicenna]] # [[Tim Berners-Lee]] # [[Brahmagupta]] # [[Marie Curie]] # '''[[Charles Darwin]]''' # [[Thomas Alva Edison]] # [[Albert Einstein]] # [[Eukleides]] # [[Leonhard Euler]] # [[Michael Faraday]] # [[Enrico Fermi]] # [[Henry Ford]] # [[Galenos]] # [[Galileo Galilei]] # [[Carl Friedrich Gauss]] # [[Johannes Gutenberg]] # [[David Hilbert]] # [[James Prescott Joule]] # '''[[Johannes Kepler]]''' # [[Mikołaj Kopernik]] # [[Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī]] # '''[[Gottfried Leibniz]]''' # [[Carl von Linné]] # [[James Clerk Maxwell]] # [[Dmitri Mendelejev]] # [[Isaac Newton]] # [[Louis Pasteur]] # '''[[Max Planck]]''' # [[Ernest Rutherford]] # [[Erwin Schrödinger]] # [[Nikola Tesla]] # '''[[Alan Turing]]''' # [[James Watt]] === Maadeavastajad === # [[Roald Amundsen]] # [[Neil Armstrong]] # [[Jacques Cartier]] # [[Christoph Kolumbus]] # [[James Cook]] # [[Hernán Cortés]] # [[Juri Gagarin]] # [[Vasco da Gama]] # [[Ibn Baţţūţah]] # [[Fernão de Magalhães]] # [[Marco Polo]] # [[Zheng He]] === Poliitikud ja valitsejad === # [[Akbar]] # [[Aleksander Suur]] # [[Ašoka]] # [[Mustafa Kemal Atatürk]] # [[Augustus]] # [[Otto von Bismarck]] # [[Simón Bolívar]] # [[Napoleon I]] # [[Julius Caesar]] # [[Winston Churchill]] # [[Constantinus Suur]] # [[Charles de Gaulle]] # '''[[Elizabeth I]]''' # [[Mahatma Gandhi]] # [[Che Guevara]] # '''[[Adolf Hitler]]''' # [[Jeanne d'Arc]] # [[Karl Suur]] # [[Martin Luther King]] # [[Kyros II]] # [[Vladimir Lenin]] # [[Abraham Lincoln]] # [[Louis XIV]] # [[Rosa Luxemburg]] # [[Nelson Mandela]] # [[Mao Zedong]] # [[Jawaharlal Nehru]] # [[Kwame Nkrumah]] # [[Peeter I]] # [[Qin Shi Huangdi]] # [[Franklin Delano Roosevelt]] # [[Saladin]] # '''[[Jossif Stalin]]''' # [[Suleiman I]] # [[Sun Zhongshan]] # [[Timur]] # [[Tšingis-khaan]] # [[‘Umar ibn al-Khaţţāb]] # [[George Washington]] === Usutegelased === # [[Aabraham]] # [[Aquino Thomas]] # '''[[Augustinus]]''' # [[Siddhārtha Gautama]] # [[Abū Hāmid al-Ghazālī]] # '''[[Jeesus]]''' # [[Martin Luther]] # [[Mooses]] # [[Muḩammad]] # [[Nāgārdžuna]] {{veerud-lõpp}} == Filosoofia (13)== {{veerud}} === Filosoofia === # '''[[Ateism]]''' # [[Dialektika]] # [[Eetika]] # [[Epistemoloogia]] # [[Filosoofia]] # [[Ilu]] # [[Konfutsianism]] # [[Loogika]] # [[Materialism]] # [[Reaalsus]] # [[Teadmine]] # [[Tõde]] # [[Vaba tahe]] {{veerud-piir}} {{veerud-lõpp}} == Religioon (22)== {{veerud}} # [[Fundamentalism]] # [[Jumal]] ## [[Monoteism]] ## [[Polüteism]] # [[Mütoloogia]] # [[Reinkarnatsioon]] # [[Religioon]] # '''[[Hing]]''' {{veerud-piir}} # Konkreetsed uskumused ## '''[[Budism]]''' ## [[Kristlus]] ### [[Katoliku kirik]] ### [[Protestantism]] ## [[Hinduism]] ## [[Islam]] ### [[Šiiidid]] ### [[Sunniidid]] ## [[Džainism]] ## [[Judaism]] ## '''[[Šintoism]]''' ## [[Sikhism]] ## [[Taoism]] ## [[Zoroastrism]] {{veerud-lõpp}} == Sotsiaalvaldkond (77)== {{veerud}} # [[Haridus]] # [[Tsivilisatsioon]] # [[Ühiskond]] === Psühholoogia === # [[Käitumine]] # '''[[Emotsioon]]''' # '''[[Armastus]]''' # [[Psühholoogia]] # [[Mõtlemine]] #[[Vaim (mens)]] === Perekond ja suhted === # [[Abielu]] # [[Laps]] # [[Mees]] # [[Naine]] # [[Perekond]] === Poliitika === # [[Poliitika]] # [[Kolonialism]] # [[Diplomaatia]] # [[Valitsus]] ## [[Demokraatia]] ## [[Diktatuur]] ## [[Monarhia]] ## [[Vabariik]] # [[Ideoloogia]] ## [[Anarhia]] ## [[Kapitalism]] ## [[Kommunism]] ## [[Konservatism]] ## [[Fašism]] ## [[Liberalism]] ## '''[[Marksism]]''' ## [[Rahvuslus]] ## [[Sotsialism]] # [[Erakond]] # [[Imperialism]] # '''[[Propaganda]]''' # [[Riik]] === Majandus ja äri === # [[Majandus]] # [[Maksud]] # [[Kapital]] # [[Kapitalism]] # [[Tööstus]] # [[Raha]] # [[Valuuta]] ## [[Euro]] ## [[USA dollar]] {{veerud-piir}} === Rahvusvahelised organisatsioonid === # [[Aafrika Liit]] # [[Araabia Liiga]] # '''[[Euroopa Liit]]''' # [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]] # '''[[NATO]]''' # [[Nobeli auhind]] # [[OPEC]] # [[Maailmapank]] # [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] # [[Rahvaste Ühendus]] # [[Rahvusvaheline Punane Rist]] # [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] ## [[Maailma Terviseorganisatsioon]] ## [[Rahvusvaheline Kohus]] ## [[Rahvusvaheline Valuutafond]] ## [[UNESCO]] === Õigusteadus=== # [[Õigus]] # [[Põhiseadus]] === Sotsiaalsed teemad === # '''[[Abort]]''' # [[Surmanuhtlus]] # [[Diskrimineerimine]] ## [[Rassism]] # [[Feminism]] # [[Globaliseerumine]] # [[Inimõigused]] # [[Vaesus]] # [[Orjus]] === Sõda ja sõjavägi === # [[Sõjavägi]] # [[Rahu]] # [[Sõda]] ## [[Kodusõda]] # [[Terrorism]] {{veerud-lõpp}} == Keel ja kirjandus (46)== {{veerud}} # [[Keel]] # Eri keeled ## [[Araabia keel]] ## [[Bengali keel]] ## [[Heebrea keel]] ## [[Hiina keel]] ## [[Hindustani keel]] ## [[Hispaania keel]] ## [[Inglise keel]] ## [[Jaapani keel]] ## [[Korea keel]] ## [[Kreeka keel]] ## [[Ladina keel]] ## [[Portugali keel]] ## [[Prantsuse keel]] ## [[Pärsia keel]] ## [[Saksa keel]] ## [[Sanskriti keel]] ## [[Suahiili keel]] ## [[Türgi keel]] ## '''[[Vene keel]]''' # [[Keeleteadus]] # [[Grammatika]] # [[Sõna]] ## [[Foneem]] ## [[Silp]] {{veerud-piir}} # [[Kiri (keeleteadus)|Kiri]] ## [[Araabia kiri]] ## [[Hiina kiri]] ## [[Kreeka tähestik]] ## [[Kirillitsa]] ## [[Ladina tähestik]] # [[Kirjaoskus]] # [[Tõlge]] # [[Kirjandus]] ## [[Proosa]] ### [[Sõja seadused]] ## [[Väljamõeldis]] ### [[Tuhat ja üks ööd]] ## [[Romaan]] ### [[Genji monogatari]] ## [[Luule]] ### [[Gilgameši eepos]] ### [[Ilias]] ### [[Shāhnāmeh]] ## Religioossed tekstid ### [[Piibel]] ### [[Mahābhārata]] {{veerud-lõpp}} == Mõõtmine ja ühikud (12) == {{veerud}} # [[Mõõtmine]] # [[SI]] === Kaal, ruumala ja kaugus === # [[Kilogramm]] # [[Liiter]] # [[Meeter]] {{veerud-piir}} === Ajaarvamine === # [[Kalender]] ## [[Gregoriuse kalender]] # [[Kell]] # [[Sekund]] # [[Ööpäev]] # [[Ajavöönd]] # [[Aasta]] {{veerud-lõpp}} == Loodusteadus ja matemaatika (258)== {{veerud}} # [[Teadus]] # [[Loodus]] === Astronoomia (22)=== # [[Astronoomia]] # [[Asteroid]] # [[Suur Pauk]] # [[Must auk]] # [[Komeet]] # [[Galaktika]] ## [[Linnutee]] # '''[[Kuu]]''' # [[Planeet]] ## '''[[Jupiter]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] ## [[Marss]] ## '''[[Maa]]''' ## '''[[Merkuur]]''' ## '''[[Neptuun]]''' {{HA}} ## '''[[Saturn]]''' ## '''[[Uraan (planeet)|Uraan]]''' {{HA}} ## '''[[Veenus]]''' # '''[[Päikesesüsteem]]''' # [[Kosmoselend]] # [[Täht (astronoomia)|Täht]] ## [[Päike]] # [[Universum]] === Bioloogia (84)=== # [[Bioloogia]] # Bioloogilised materjalid ## [[DNA]] ## [[Ensüüm]] ## [[Hormoonid]] ## [[Valgud]] # [[Botaanika]] # '''[[Surm]]''' ## [[Enesetapp]] # [[Ökoloogia]] ## [[Ohustatud liik]] # [[Elu]] # [[Taksonoomia]] ## [[Liik (bioloogia)|Liik]] ==== Bioloogilised protsessid ==== # [[Metabolism]] ## [[Seedimine]] ## [[Fotosüntees]] ## [[Hingamine]] # [[Evolutsioon]] # [[Paljunemine]] ## [[Rasedus]] ## [[Sugu (bioloogia)]] ([[:en:Sex|Sex]]) ==== Organismid ==== # [[Organism]] # '''[[Loomad]]''' ## [[Ümarussid]] ## [[Limused]] ## [[Lülijalgsed]] ### [[Putukad]] #### [[Sipelglased]] #### ''[[Anthophila]]'' ? ([[:en:Bee|''Bee'']]) #### [[Pistesääsklased]] ### [[Ämblikulised]] ## [[Keelikloomad]] ### [[Kahepaiksed]] ### [[Linnud]] #### [[Kana]] #### [[Tuvilased]] ### [[Kalad]] #### [[Hailaadsed]] ### [[Imetajad]] #### [[Kaamel]] #### [[Kass]] #### [[Veis]] #### '''[[Koer]]''' #### [[Hobune]] #### [[Lammas]] #### [[Närilised]] #### [[Siga]] #### [[Vaalalised]] #### [[Esikloomalised]] ##### '''[[Inimene]]''' ### [[Roomajad]] #### [[Dinosaurused]] #### '''[[Maolised]]''' # [[Arhed]] # '''[[Bakterid]]''' # '''[[Seened]]''' # '''[[Taimed]]''' ## [[Puu]] ## [[Õis]] # [[Protistid]] # [[Vetikad]] ==== Anatoomia ==== # [[Anatoomia]] # '''[[Rakk]]''' # [[Südame-veresoonkond]] ## [[Veri]] ## '''[[Süda]]''' # [[Endokriinsüsteem]] # [[Inimese seedeelundkond]] ## [[Jämesool]] ## [[Peensool]] ## [[Maks]] # [[Lihas]] # [[Närvisüsteem]] ## [[Peaaju]] ## [[Meeleelundkond]] (''[[:en:Sensory nervous system]]'') ### [[Kõrv]] ### [[Maitsmine]] ### [[Nina]] ### [[Silm]] # [[Sigimiselundkond]] (''[[:en:Reproductive system]]'') # [[Hingamiselundkond]] # [[Skelett]] # [[Nahk]] ==== Tervis ja meditsiin (38)==== # [[Meditsiin]] # [[Sõltuvushäire]] ##[[Etanool]] ## [[Tubakas (aine)|Tubakas]] # '''[[Alzheimeri tõbi]]''' # [[Vähk (haigus)]] #[[Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus]] # '''[[Tavaline nohu]]''' # [[Hambaravi]] # [[Puue]] ## [[Pimesus]] ## [[Kurtus]] # [[Psüühikahäire]] # [[Haigus]] #[[Epilepsia]] # [[Ravim]] ##[[Antibiootikumid]] # [[Tervis]] #[[Gastroenteriit]] # [[Peavalu]] # [[Müokardi infarkt]] # [[Immuunsüsteem]] # '''[[Malaaria]]''' # [[Alatoitumine]] # [[Menstruatsioon]] # [[Rasvumus]] # [[Pandeemia]] # [[Kopsupõletik]] # [[Lastehalvatus]] # [[Suguhaigused]] ## [[AIDS]] # [[Insult]] # '''[[Tuberkuloos]]''' # [[Suhkurtõbi]] # [[Vaktsiin]] # [[Viirused]] ## [[Gripp]] ## [[Rõuged]] {{veerud-piir}} === Füüsika (39)=== # [[Füüsika]] # [[Kiirendus]] # [[Aatom]] # [[Energia]] ## [[Energia jäävuse seadus]] # '''[[Elektromagnetiline kiirgus]]''' ## [[Infrapunakiirgus]] ## '''[[Ultraviolettkiirgus]]''' ## [[Valgus]] ### [[Värvus]] # '''[[Klassikaline mehaanika]]''' # [[Jõud]] ## [[Elektromagnetism]] ### [[Magnetväli]] ## [[Gravitatsioon]] ## [[Nõrk vastastikmõju]] ## [[Tugev vastastikmõju]] # [[Magnet]] # [[Mass]] # [[Metallid]] ## [[Teras]] # [[Tuumalõhustumine]] # [[Agregaatolek]] ## [[Gaas]] ## '''[[Plasma]]''' ## [[Tahkis]] ## [[Vedelik]] # [[Kvantmehaanika]] # [[Radioaktiivsus]] # '''[[Üldrelatiivsusteooria]]''' # [[Erirelatiivsusteooria]] # [[Pooljuht]] # '''[[Heli]]''' # [[Kiirus]] ## [[Valguse kiirus]] # [[Temperatuur]] # [[Aeg]] # [[Termodünaamika]] # [[Vaakum]] === Maateadused (21)=== # [[Kliima]] # [[Veeringe]] # [[El Niño]] # [[Globaalne soojenemine]] # [[Maavärin]] # [[Geoloogia]] ## [[Mineraal]] ### '''[[Teemant]]''' {{HA}} ## [[Laamtektoonika]] ## [[Kivim]] # [[Loodusõnnetus]] ## [[Üleujutus]] ## [[Tsunami]] # '''[[Vulkaan]]''' {{HA}} # [[Ilm]] ## [[Pilv]] ## [[Vihm]] ## [[Lumi]] ## [[Tromb]] ## [[Orkaan]] ## [[Tuul]] === Keemia (26)=== # [[Keemia]] # [[Anorgaaniline keemia]] # [[Biokeemia]] # [[Keemiline ühend]] ## [[Alus (keemia)|Alus]] ## [[Hape]] ## [[Soolad]] # [[Keemiline element]] ## '''[[Keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]''' ## [[Alumiinium]] ## '''[[Kuld]]''' ## [[Hapnik]] ## [[Hõbe]] ## [[Lämmastik]] ## [[Raud]] ## [[Süsinik]] ## [[Tina]] ## [[Vask]] ## [[Vesinik]] # [[Orgaaniline keemia]] ## '''[[Alkoholid]]''' ## [[Lipiidid]] ## [[Sahhariidid]] # [[Molekul]] # [[Analüütiline keemia]] # [[Füüsikaline keemia]] === Matemaatika (26)=== # [[Matemaatika]] # [[Aritmeetika]] ## [[Logaritm]] ## [[Arv]] ## [[Arvuteooria]] # [[Algebra]] ## [[Kompleksarv]] ## [[Võrrand]] ## [[Lineaaralgebra]] # [[Geomeetria]] ## [[Nurk]] ## [[Pindala]] ## [[Koordinaadisüsteem]] ## [[Pii]] ## [[Pythagorase teoreem]] ## [[Sümmeetria]] ## [[Trigonomeetria]] # [[Matemaatiline analüüs]] ## [[Diferentsiaalvõrrand]] ## [[Arvutusmatemaatika]] # Tõenäosus ja statistika ## [[Tõenäosus]] ## [[Statistika]] # Loogika ja alused ## [[Funktsioon (matemaatika)]] ## [[Tõestus]] ## [[Lõpmatus]] ## [[Hulgateooria]] {{veerud-lõpp}} == Toit ja põllumajandus (34)== {{veerud}} ==== Toit ==== # [[Toit]] # [[Leib]] # [[Teravili]] ## [[Oder]] ## [[Mais]] ## [[Riis]] ## [[Harilik sorgo]] ## [[Nisu]] # [[Juust]] # [[Šokolaad]] # [[Mesi]] # [[Õun]] # [[Banaan]] # [[Viinamari]] # [[Sojauba]] # [[Sidrun]] # [[Pähkel]] # [[Liha]] # [[Suhkrud]] # [[Vürtsid]] # [[Söögisool]] # [[Köögivili]] ## [[Kartul]] {{veerud-piir}} ==== Joogid ==== # [[Kohv]] # [[Mahl]] # [[Piim]] # [[Tee (jook)|Tee]] # [[Vein]] # '''[[Vesi]]''' # [[Õlu]] ==== Põllumajandus ==== # [[Põllumajandus]] ## [[Niisutus]] ## [[Ader]] ## [[Kodustamine]] {{veerud-lõpp}} == Ajalugu (46)== <div style="float:left; width:50%;"> # [[Ajalugu]] ==== Esiajalugu ja iidsed tsivilisatsioonid ==== # [[Esiaeg]] # [[Kiviaeg]] # [[Pronksiaeg]] # [[Rauaaeg]] # [[Mesopotaamia]] # [[Sumer]] # [[Vana-Egiptus]] # '''[[Maiade tsivilisatsioon]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # '''[[Vana-Kreeka]]''' # [[Rooma riik]] # [[Hani dünastia]] # [[Guptade riik]] # [[Tangi dünastia]] ==== Keskaeg ja varauusaeg ==== # [[Abbassiidid]] # [[Asteegid]] # '''[[Bütsants]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # [[Inkade riik]] # [[Keskaeg]] # [[Mali riik]] # [[Mingi dünastia]] # '''[[Mongolite riik]]''' # '''[[Osmanite riik]]''' # [[Renessanss]] # [[Ristisõjad]] # '''[[Saksa-Rooma riik]]''' # [[Viikingid]] </div> <div style="float:right; width:50%;"> ==== Uusaeg ==== # [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal]] # [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]] # [[Apartheid]] # '''[[Araabia-Iisraeli konflikt]]''' # '''[[Briti impeerium]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # '''[[Esimene maailmasõda]]''' # [[Holokaust]] # [[Kolmas riik]] # [[Külm sõda]] # [[Meiji restauratsioon]] # '''[[Nõukogude Liit]]''' # [[Qingi dünastia]] # [[Reformatsioon]] # [[Ülemaailmne majanduskriis]] # '''[[Prantsuse revolutsioon]]''' # '''[[Teine maailmasõda]]''' # [[Tööstuslik pööre]] # '''[[Vietnami sõda]]''' # [[Valgustusajastu]] </div> {{Puhasta}} == Geograafia (146) == {{veerud}} # [[Geograafia]] # [[Jõgi]] # [[Kõrb]] # [[Linn]] # [[Lõunapoolus]] # [[Maailmajagu]] # [[Meri]] # [[Mets]] #[[Mägi]] # [[Ookean]] # [[Põhjapoolus]] ==== Kontinendid ja muud regioonid ==== # [[Aafrika]] # [[Aasia]] # '''[[Antarktis]]''' {{HA}} # [[Euroopa]] # [[Lõuna-Ameerika manner]] # [[Lähis-Ida]] # [[Okeaania]] # [[Põhja-Ameerika manner]] ==== Veekogud ==== # [[Amazonas]] # [[Atlandi ookean]] # [[Baikali järv]] # [[Doonau]] # [[Ganges]] # [[India ookean]] # [[Indus]] # [[Jangtse]] # [[Kariibi meri]] # [[Kaspia meri]] # [[Kollane jõgi]] # [[Kongo jõgi]] # [[Lõuna-Hiina meri]] # [[Lõuna-Jäämeri]] # [[Läänemeri]] # [[Mississippi]] # [[Must meri]] # [[Nigeri jõgi]] # [[Niilus]] # [[Panama kanal]] # [[Põhja-Jäämeri]] # [[Põhjameri]] # [[Rein]] # [[Suessi kanal]] # [[Suur järvistu]] # '''[[Suur Vallrahu]]''' # [[Vahemeri]] # [[Vaikne ookean]] # [[Victoria järv]] # [[Volga]] ==== Riigid ==== Eestikeelse Vikipeedia olulisimaks riigiartikliks võib pidada artiklit '''[[Eesti]]'''. Kuigi kõigi riikide kohta peaks igas Vikipeedias artikkel olema, on olulisematena välja toodud: # '''[[Afganistan]]''' # [[Alžeeria]] # '''[[Ameerika Ühendriigid]]''' # '''[[Argentina]]''' # [[Austraalia]] # '''[[Austria]]''' # [[Bangladesh]] # [[Brasiilia]] # [[Colombia]] # '''[[Egiptus]]''' # [[Etioopia]] # [[Filipiinid]] # [[Hiina]] # '''[[Hispaania]]''' # [[Holland]] # '''[[Iisrael]]''' # '''[[India]]''' # '''[[Indoneesia]]''' {{HA}} {{veerud-piir}} # [[Iraak]] # '''[[Iraan]]''' # '''[[Itaalia]]''' {{HA}} # '''[[Jaapan]]''' # '''[[Kanada]]''' # [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] # [[Kuuba]] # [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] # [[Lõuna-Korea]] # [[Mehhiko]] # [[Nigeeria]] # [[Pakistan]] # [[Poola]] # '''[[Portugal]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # [[Prantsusmaa]] # '''[[Saksamaa]]''' # [[Saudi Araabia]] # [[Sudaan]] # [[Suurbritannia]] # [[Šveits]] # [[Tai]] # [[Tansaania]] # [[Türgi]] # '''[[Ukraina]]''' # [[Vatikan]] # '''[[Venemaa]]''' # [[Vietnam]] ==== Linnad ==== # [[Amsterdam]] # [[Ateena]] # [[Bagdad]] # [[Bangkok]] # [[Berliin]] # [[Bogotá]] # [[Brüssel]] # [[Buenos Aires]] # [[Damaskus]] # [[Delhi]] # [[Dhaka]] # '''[[Dubai]]''' # [[Hongkong]] # [[İstanbul]] # [[Jakarta]] # [[Jeruusalemm]] # [[Kairo]] # [[Kaplinn]] # [[Karachi]] # [[Kinshasa]] # [[Kolkata]] # [[Lagos]] # [[Los Angeles]] # [[London]] # [[Madrid]] # [[Meka]] # [[México]] # [[Moskva]] # [[Mumbai]] # [[Nairobi]] # '''[[New York]]''' # [[Pariis]] # [[Peking]] # [[Peterburi]] # [[Rio de Janeiro]] # [[Rooma]] # [[São Paulo]] # [[Soul]] # [[Shanghai]] # '''[[Singapur]]''' # [[Sydney]] # [[Teheran]] # [[Tokyo prefektuur]] # [[Viin]] # [[Washington]] ==== Mäed ja kõrbed ==== # [[Alpid]] # [[Andid]] # [[Himaalaja]] ## [[Džomolungma]] # [[Kaljumäestik]] # [[Kilimanjaro]] # [[Sahara]] {{veerud-lõpp}} {{Puhasta}} == Tehnoloogia (67)== {{veerud}} # [[Tehnoloogia]] # [[Biotehnoloogia]] # [[Riietus]] ## [[Puuvill]] #[[Inseneriteadused]] ## [[Masin]] ## [[Robot]] ## [[Kruvi]] ## [[Ratas]] # [[Metallurgia]] # [[Nanotehnoloogia]] === Elektroonika === # [[Elektroonika]] ## [[Elektrivool]] ## [[Sagedus]] # Komponendid ## [[Kondensaator]] ## [[Induktiivpool]] ## [[Transistor]] ## [[Diood]] ## [[Takisti]] ## [[Transformaator]] ==== Arvutid ja Internet ==== # [[Arvuti]] ## [[Kõvaketas]] ## [[Protsessor]] # [[Tehisintellekt]] # [[Infotehnoloogia]] ## [[Algoritm]] # [[Internet]] ## [[E-kiri]] ## [[Veeb]] # [[Operatsioonisüsteem]] # [[Programmeerimiskeel]] # [[Tarkvara]] {{veerud-piir}} === Energia ja kütused === # [[Taastuvenergia]] # [[Elekter]] ## [[Tuumaenergia]] # [[Fossiilkütus]] # Mootor ## [[Sisepõlemismootor]] ## [[Aurumasin]] # [[Tuli]] === Kommunikatsioon === # [[Kommunikatsioon]] # [[Informatsioon]] ## [[Entsüklopeedia]] # [[Ajakirjandus]] ## [[Ajaleht]] # [[Raamatukogu]] ## [[Raamat]] # [[Trükikunst]] # [[Telefon]] === Materjalid === # [[Klaas]] # [[Paber]] # [[Plastid]] # [[Puit]] === Relvad === # [[Relv]] ## [[Mõõk]] ## [[Tulirelv]] ### [[Kuulipilduja]] ## [[Tuumarelv]] # [[Tank]] # [[Lõhkeaine]] ## [[Püssirohi]] === Transport === # [[Transport]] # [[Õhusõiduk]] # [[Auto]] # [[Jalgratas]] # [[Allveelaev]] # [[Laev]] # [[Rong]] {{veerud-lõpp}} == Kunst ja puhkus (75)== {{veerud}} # [[Kultuur]] # [[Kunst]] ## [[Koomiks]] ## [[Maalikunst]] ## [[Fotograafia]] ## [[Skulptuur]] ## [[Savinõu]] # [[Tants]] # [[Mood]] # [[Teater]] # [[Kalligraafia]] === Arhitektuur ja ehitus === # [[Arhitektuur]] # [[Kaar (arhitektuur)|Kaar]] # [[Sild]] # [[Kanal]] # [[Pais]] # [[Kuppel]] # [[Maja]] # Konkreetsed struktuurid ## [[Angkor Wat]] ## [[Colosseum]] ## [[Suur Hiina müür]] ## [[Eiffeli torn]] ## [[Empire State Building]] ## [[Hagia Sophia]] ## [[Parthenon]] ## [[Giza püramiidid]] ## '''[[Rooma Peetri kirik]]''' ## [[Vabadussammas]] ## [[Tāj Mahal]] ##[[Kolme Kuristiku pais]] # [[Püramiid]] # [[Torn]] === Film, raadio ja televisioon === # [[Film]] ## [[Animatsioon]] # [[Raadio]] # [[Televisioon]] {{veerud-piir}} === Muusika === # '''[[Muusika]]''' # [[Laul]] # Konkreetsed muusikažanrid ## [[Bluus]] ## [[Džäss]] ## [[Elektronmuusika]] ## '''[[Flamenko]]''' ## [[Hiphop]] ## [[Klassikaline muusika]] ### [[Ooper]] ### [[Sümfoonia]] ## [[Reggae]] ## [[Rokkmuusika]] ## [[Samba]] # Konkreetsed muusikainstrumendid ## [[Flööt]] ## [[Kitarr]] ## [[Klaver]] ## [[Trompet]] ## [[Trumm]] ## [[Viiul]] === Meelelahutus === # [[Mäng]] ## [[Triktrak]] ## [[Go]] ## '''[[Male]]''' ## [[Videomäng]] # [[Hasartmäng]] # [[Võitluskunstid]] ## [[Judo]] # '''[[Nüüdisaegsed olümpiamängud]]''' # [[Sport]] ## [[Kergejõustik]] ## Pallimängud ### [[Golf]] ### '''[[Jalgpall]]''' ### '''[[Korvpall]]''' ### '''[[Kriket]]''' ### [[Pesapall]] ### [[Ragbi]] ### [[Tennis]] ##[[Ujumine]] # [[Mänguasi]] {{veerud-lõpp}} [[Kategooria:Tähelepanu ootavad leheküljed|Oluliste artiklite loend]] ezzvpc9qr3uppvmr0yn5e5ekiha5xlr 7217342 7217340 2026-08-18T13:19:04Z Kruusamägi 1530 /* Linnad */ 7217342 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Oluliste artiklite loend''' on tõlge leheküljest ''[[meta:List of articles every Wikipedia should have|List of articles every Wikipedia should have]]'' ('loend artiklitest, mis peaks igas Vikipeedia keeleversioonis olemas olema') [[meta:Main Page|meta-vikis]] (viimati sünkroonitud 24.02.2026). Siin on loetletud 1000 artiklit, mida on arvatud kõige olulisemaks ning mis peaksid kõigis Vikipeediates esindatud olema. Siiski ei tasu seda nimekirja võtta kui loendit kõige tähtsamatest artiklitest, vaid ainult kui subjektiivset arvamust. Eri valdkondade esindatus ei rõhuta nende tähtsust või tähtsuse puudumist. Soovitused teemade lisamise asjus tehke inglise keeles [[:meta:Talk:List of articles every Wikipedia should have|tolle lehekülje arutelulehele]] ja märkused vigade kohta kirjutage eesti keeles [[Vikipeedia arutelu:Artiklid, mis peaksid igas keeles olemas olema|siinse lehekülje arutelulehele]]. Kui mõni link on sinine, siis ei tähenda see tingimata, et vastav artikkel olemas on; kontrolli, kas link viitab õige sisuga artiklile. Samuti võib mõni artikkel esineda teistsugusel nimekujul, kui siin esitatud. Artiklid, mis on juba üsna pikad (mahuga üle 30&nbsp;000 baidi), on märgitud '''rasvaselt'''. Selles nimekirjas olevate artiklite alusel on koostatud ka erikeelsete Vikipeediate pingerida: [[:meta:List of Wikipedias by sample of articles|''List of Wikipedias by sample of articles'']]. Eeskujulikud ja head artiklid olulistel teemadel teistes vikipeediates on loetletud lehel [[Vikipeedia:Oluliste artiklite eeskujud]]. Konkreetsete riikidega seotud olulistest artiklitest koostatud samalaadsed nimekirjad nagu näiteks [[Vikipeedia:Eesti 100|Eesti 100]], [[Vikipeedia:Eesti 200|Eesti 200]], '''[[Vikipeedia:Eesti 1000|Eesti 1000]]''', [[Vikipeedia:Läti 100|Läti 100]], [[Vikipeedia:Armeenia 100|Armeenia 100]], [[Vikipeedia:Iirimaa 100|Iirimaa 100]]. {| class="wikitable" |- !Valdkond!!Artiklite arv!!Häid artikleid!!A-klassi artikleid |- |Biograafiad||204||3||3 |- |Filosoofia||13|| || |- |Religioon||22|| || |- |Sotsiaalvaldkond||77|| || |- |Keel ja kirjandus||46|| || |- |Mõõtmine ja ühikud||12|| || |- |Loodusteadus ja matemaatika||256+2||4 || 1 |- |* Astronoomia||22||2 || 1 |- |* Bioloogia||84|| || |- |* Tervis ja meditsiin||38|| || |- |* Keemia||26|| || |- |* Maateadused ||21||2 || |- |* Füüsika||39|| || |- |* Matemaatika||26|| || |- |Toit ja põllumajandus||34|| || |- |Tehnoloogia||67|| || |- |Ajalugu||46|| || 3 |- |Geograafia||146||3 || 1 |- |Kunst ja puhkus||75|| || |- |'''Kokku''' || '''1000'''||10 ||8 |}<small>Viimati võrreldud: 24. veebruar 2026</small> == Biograafiad (204)== {{veerud}} === Kirjanikud === # [[Abū Nuwās]] # [[Hans Christian Andersen]] # [[Jane Austen]] # [[Matsuo Bashō]] # [[Jorge Luis Borges]] # [[George Gordon Byron]] # [[Miguel de Cervantes Saavedra]] # [[Geoffrey Chaucer]] # [[Dante Alighieri]] # [[Charles Dickens]] # [[Fjodor Dostojevski]] # [[Gabriel García Márquez]] # [[Johann Wolfgang von Goethe]] # [[Ḩāfez̧]] # [[Homeros]] # [[Victor Hugo]] # [[James Joyce]] # [[Franz Kafka]] # [[Kālidāsa]] # [[Li Bo]] # [[Nagib Mahfuz]] # [[Molière]] # [[Ovidius]] # [[Marcel Proust]] # [[Aleksandr Puškin]] # [[William Shakespeare]] # [[Sophokles]] # [[Rabindranath Tagore]] # [[Lev Tolstoi]] # '''[[Anton Tšehhov]]''' {{HA}} # [[Mark Twain]] # [[Vergilius]] === Filmilavastajad, stsenaristid ja näitlejad === # [[Ingmar Bergman]] # [[Sarah Bernhardt]] # [[Charlie Chaplin]] # [[Marlene Dietrich]] # [[Walt Disney]] # [[Sergei Eisenstein]] # [[Federico Fellini]] # [[Alfred Hitchcock]] # '''[[Stanley Kubrick]]''' # [[Akira Kurosawa]] # [[Marilyn Monroe]] # [[Satyajit Ray]] === Filosoofid ja sotsiaalteadlased === # [[Aristoteles]] # [[Simone de Beauvoir]] # [[René Descartes]] # '''[[Sigmund Freud]]''' # [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] # [[Martin Heidegger]] # [[Ibn Khaldūn]] # '''[[Immanuel Kant]]''' # [[John Maynard Keynes]] # [[Kong Fuzi]] # [[Laozi]] # [[John Locke]] # '''[[Niccolò Machiavelli]]''' # [[Karl Marx]] # [[Friedrich Nietzsche]] # '''[[Platon]]''' # [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[Jean-Paul Sartre]] # [[Sima Qian]] # [[Adam Smith]] # [[Sokrates]] # [[Tšānakja]] # [[Voltaire]] # [[Max Weber]] # '''[[Ludwig Wittgenstein]]''' # [[Zhu Xi]] === Heliloojad ja muusikud === # [[Louis Armstrong]] # '''[[Johann Sebastian Bach]]''' {{HA}} # [[The Beatles]] # '''[[Ludwig van Beethoven]]''' {{HA}} # [[Johannes Brahms]] # [[Frédéric Chopin]] # [[Antonín Dvořák]] # [[Georg Friedrich Händel]] # '''[[Joseph Haydn]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # '''[[Michael Jackson]]''' # [[Umm Kulthum]] # '''[[Gustav Mahler]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # [[Wolfgang Amadeus Mozart]] # [[Giovanni Pierluigi da Palestrina]] # '''[[Giacomo Puccini]]''' # [[Franz Schubert]] # [[Igor Stravinski]] # [[Pjotr Tšaikovski]] # [[Giuseppe Verdi]] # '''[[Antonio Vivaldi]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # [[Richard Wagner]] === Kunstnikud ja arhitektid === # [[Le Corbusier]] # [[Salvador Dalí]] # [[Albrecht Dürer]] # [[Vincent van Gogh]] # [[Francisco de Goya]] # [[Katsushika Hokusai]] # [[Frida Kahlo]] # [[Leonardo da Vinci]] # [[Henri Matisse]] # [[Michelangelo]] # [[Pablo Picasso]] # [[Raffael]] # [[Rembrandt]] # [[Peter Paul Rubens]] # [[Mimar Sinan]] # [[Diego Velázquez]] # [[Andy Warhol]] # [[Frank Lloyd Wright]] {{veerud-piir}} === Leiutajad, loodusteadlased ja matemaatikud === # [[Archimedes]] # [[Avicenna]] # [[Tim Berners-Lee]] # [[Brahmagupta]] # [[Marie Curie]] # '''[[Charles Darwin]]''' # [[Thomas Alva Edison]] # [[Albert Einstein]] # [[Eukleides]] # [[Leonhard Euler]] # [[Michael Faraday]] # [[Enrico Fermi]] # [[Henry Ford]] # [[Galenos]] # [[Galileo Galilei]] # [[Carl Friedrich Gauss]] # [[Johannes Gutenberg]] # [[David Hilbert]] # [[James Prescott Joule]] # '''[[Johannes Kepler]]''' # [[Mikołaj Kopernik]] # [[Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī]] # '''[[Gottfried Leibniz]]''' # [[Carl von Linné]] # [[James Clerk Maxwell]] # [[Dmitri Mendelejev]] # [[Isaac Newton]] # [[Louis Pasteur]] # '''[[Max Planck]]''' # [[Ernest Rutherford]] # [[Erwin Schrödinger]] # [[Nikola Tesla]] # '''[[Alan Turing]]''' # [[James Watt]] === Maadeavastajad === # [[Roald Amundsen]] # [[Neil Armstrong]] # [[Jacques Cartier]] # [[Christoph Kolumbus]] # [[James Cook]] # [[Hernán Cortés]] # [[Juri Gagarin]] # [[Vasco da Gama]] # [[Ibn Baţţūţah]] # [[Fernão de Magalhães]] # [[Marco Polo]] # [[Zheng He]] === Poliitikud ja valitsejad === # [[Akbar]] # [[Aleksander Suur]] # [[Ašoka]] # [[Mustafa Kemal Atatürk]] # [[Augustus]] # [[Otto von Bismarck]] # [[Simón Bolívar]] # [[Napoleon I]] # [[Julius Caesar]] # [[Winston Churchill]] # [[Constantinus Suur]] # [[Charles de Gaulle]] # '''[[Elizabeth I]]''' # [[Mahatma Gandhi]] # [[Che Guevara]] # '''[[Adolf Hitler]]''' # [[Jeanne d'Arc]] # [[Karl Suur]] # [[Martin Luther King]] # [[Kyros II]] # [[Vladimir Lenin]] # [[Abraham Lincoln]] # [[Louis XIV]] # [[Rosa Luxemburg]] # [[Nelson Mandela]] # [[Mao Zedong]] # [[Jawaharlal Nehru]] # [[Kwame Nkrumah]] # [[Peeter I]] # [[Qin Shi Huangdi]] # [[Franklin Delano Roosevelt]] # [[Saladin]] # '''[[Jossif Stalin]]''' # [[Suleiman I]] # [[Sun Zhongshan]] # [[Timur]] # [[Tšingis-khaan]] # [[‘Umar ibn al-Khaţţāb]] # [[George Washington]] === Usutegelased === # [[Aabraham]] # [[Aquino Thomas]] # '''[[Augustinus]]''' # [[Siddhārtha Gautama]] # [[Abū Hāmid al-Ghazālī]] # '''[[Jeesus]]''' # [[Martin Luther]] # [[Mooses]] # [[Muḩammad]] # [[Nāgārdžuna]] {{veerud-lõpp}} == Filosoofia (13)== {{veerud}} === Filosoofia === # '''[[Ateism]]''' # [[Dialektika]] # [[Eetika]] # [[Epistemoloogia]] # [[Filosoofia]] # [[Ilu]] # [[Konfutsianism]] # [[Loogika]] # [[Materialism]] # [[Reaalsus]] # [[Teadmine]] # [[Tõde]] # [[Vaba tahe]] {{veerud-piir}} {{veerud-lõpp}} == Religioon (22)== {{veerud}} # [[Fundamentalism]] # [[Jumal]] ## [[Monoteism]] ## [[Polüteism]] # [[Mütoloogia]] # [[Reinkarnatsioon]] # [[Religioon]] # '''[[Hing]]''' {{veerud-piir}} # Konkreetsed uskumused ## '''[[Budism]]''' ## [[Kristlus]] ### [[Katoliku kirik]] ### [[Protestantism]] ## [[Hinduism]] ## [[Islam]] ### [[Šiiidid]] ### [[Sunniidid]] ## [[Džainism]] ## [[Judaism]] ## '''[[Šintoism]]''' ## [[Sikhism]] ## [[Taoism]] ## [[Zoroastrism]] {{veerud-lõpp}} == Sotsiaalvaldkond (77)== {{veerud}} # [[Haridus]] # [[Tsivilisatsioon]] # [[Ühiskond]] === Psühholoogia === # [[Käitumine]] # '''[[Emotsioon]]''' # '''[[Armastus]]''' # [[Psühholoogia]] # [[Mõtlemine]] #[[Vaim (mens)]] === Perekond ja suhted === # [[Abielu]] # [[Laps]] # [[Mees]] # [[Naine]] # [[Perekond]] === Poliitika === # [[Poliitika]] # [[Kolonialism]] # [[Diplomaatia]] # [[Valitsus]] ## [[Demokraatia]] ## [[Diktatuur]] ## [[Monarhia]] ## [[Vabariik]] # [[Ideoloogia]] ## [[Anarhia]] ## [[Kapitalism]] ## [[Kommunism]] ## [[Konservatism]] ## [[Fašism]] ## [[Liberalism]] ## '''[[Marksism]]''' ## [[Rahvuslus]] ## [[Sotsialism]] # [[Erakond]] # [[Imperialism]] # '''[[Propaganda]]''' # [[Riik]] === Majandus ja äri === # [[Majandus]] # [[Maksud]] # [[Kapital]] # [[Kapitalism]] # [[Tööstus]] # [[Raha]] # [[Valuuta]] ## [[Euro]] ## [[USA dollar]] {{veerud-piir}} === Rahvusvahelised organisatsioonid === # [[Aafrika Liit]] # [[Araabia Liiga]] # '''[[Euroopa Liit]]''' # [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]] # '''[[NATO]]''' # [[Nobeli auhind]] # [[OPEC]] # [[Maailmapank]] # [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] # [[Rahvaste Ühendus]] # [[Rahvusvaheline Punane Rist]] # [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] ## [[Maailma Terviseorganisatsioon]] ## [[Rahvusvaheline Kohus]] ## [[Rahvusvaheline Valuutafond]] ## [[UNESCO]] === Õigusteadus=== # [[Õigus]] # [[Põhiseadus]] === Sotsiaalsed teemad === # '''[[Abort]]''' # [[Surmanuhtlus]] # [[Diskrimineerimine]] ## [[Rassism]] # [[Feminism]] # [[Globaliseerumine]] # [[Inimõigused]] # [[Vaesus]] # [[Orjus]] === Sõda ja sõjavägi === # [[Sõjavägi]] # [[Rahu]] # [[Sõda]] ## [[Kodusõda]] # [[Terrorism]] {{veerud-lõpp}} == Keel ja kirjandus (46)== {{veerud}} # [[Keel]] # Eri keeled ## [[Araabia keel]] ## [[Bengali keel]] ## [[Heebrea keel]] ## [[Hiina keel]] ## [[Hindustani keel]] ## [[Hispaania keel]] ## [[Inglise keel]] ## [[Jaapani keel]] ## [[Korea keel]] ## [[Kreeka keel]] ## [[Ladina keel]] ## [[Portugali keel]] ## [[Prantsuse keel]] ## [[Pärsia keel]] ## [[Saksa keel]] ## [[Sanskriti keel]] ## [[Suahiili keel]] ## [[Türgi keel]] ## '''[[Vene keel]]''' # [[Keeleteadus]] # [[Grammatika]] # [[Sõna]] ## [[Foneem]] ## [[Silp]] {{veerud-piir}} # [[Kiri (keeleteadus)|Kiri]] ## [[Araabia kiri]] ## [[Hiina kiri]] ## [[Kreeka tähestik]] ## [[Kirillitsa]] ## [[Ladina tähestik]] # [[Kirjaoskus]] # [[Tõlge]] # [[Kirjandus]] ## [[Proosa]] ### [[Sõja seadused]] ## [[Väljamõeldis]] ### [[Tuhat ja üks ööd]] ## [[Romaan]] ### [[Genji monogatari]] ## [[Luule]] ### [[Gilgameši eepos]] ### [[Ilias]] ### [[Shāhnāmeh]] ## Religioossed tekstid ### [[Piibel]] ### [[Mahābhārata]] {{veerud-lõpp}} == Mõõtmine ja ühikud (12) == {{veerud}} # [[Mõõtmine]] # [[SI]] === Kaal, ruumala ja kaugus === # [[Kilogramm]] # [[Liiter]] # [[Meeter]] {{veerud-piir}} === Ajaarvamine === # [[Kalender]] ## [[Gregoriuse kalender]] # [[Kell]] # [[Sekund]] # [[Ööpäev]] # [[Ajavöönd]] # [[Aasta]] {{veerud-lõpp}} == Loodusteadus ja matemaatika (258)== {{veerud}} # [[Teadus]] # [[Loodus]] === Astronoomia (22)=== # [[Astronoomia]] # [[Asteroid]] # [[Suur Pauk]] # [[Must auk]] # [[Komeet]] # [[Galaktika]] ## [[Linnutee]] # '''[[Kuu]]''' # [[Planeet]] ## '''[[Jupiter]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] ## [[Marss]] ## '''[[Maa]]''' ## '''[[Merkuur]]''' ## '''[[Neptuun]]''' {{HA}} ## '''[[Saturn]]''' ## '''[[Uraan (planeet)|Uraan]]''' {{HA}} ## '''[[Veenus]]''' # '''[[Päikesesüsteem]]''' # [[Kosmoselend]] # [[Täht (astronoomia)|Täht]] ## [[Päike]] # [[Universum]] === Bioloogia (84)=== # [[Bioloogia]] # Bioloogilised materjalid ## [[DNA]] ## [[Ensüüm]] ## [[Hormoonid]] ## [[Valgud]] # [[Botaanika]] # '''[[Surm]]''' ## [[Enesetapp]] # [[Ökoloogia]] ## [[Ohustatud liik]] # [[Elu]] # [[Taksonoomia]] ## [[Liik (bioloogia)|Liik]] ==== Bioloogilised protsessid ==== # [[Metabolism]] ## [[Seedimine]] ## [[Fotosüntees]] ## [[Hingamine]] # [[Evolutsioon]] # [[Paljunemine]] ## [[Rasedus]] ## [[Sugu (bioloogia)]] ([[:en:Sex|Sex]]) ==== Organismid ==== # [[Organism]] # '''[[Loomad]]''' ## [[Ümarussid]] ## [[Limused]] ## [[Lülijalgsed]] ### [[Putukad]] #### [[Sipelglased]] #### ''[[Anthophila]]'' ? ([[:en:Bee|''Bee'']]) #### [[Pistesääsklased]] ### [[Ämblikulised]] ## [[Keelikloomad]] ### [[Kahepaiksed]] ### [[Linnud]] #### [[Kana]] #### [[Tuvilased]] ### [[Kalad]] #### [[Hailaadsed]] ### [[Imetajad]] #### [[Kaamel]] #### [[Kass]] #### [[Veis]] #### '''[[Koer]]''' #### [[Hobune]] #### [[Lammas]] #### [[Närilised]] #### [[Siga]] #### [[Vaalalised]] #### [[Esikloomalised]] ##### '''[[Inimene]]''' ### [[Roomajad]] #### [[Dinosaurused]] #### '''[[Maolised]]''' # [[Arhed]] # '''[[Bakterid]]''' # '''[[Seened]]''' # '''[[Taimed]]''' ## [[Puu]] ## [[Õis]] # [[Protistid]] # [[Vetikad]] ==== Anatoomia ==== # [[Anatoomia]] # '''[[Rakk]]''' # [[Südame-veresoonkond]] ## [[Veri]] ## '''[[Süda]]''' # [[Endokriinsüsteem]] # [[Inimese seedeelundkond]] ## [[Jämesool]] ## [[Peensool]] ## [[Maks]] # [[Lihas]] # [[Närvisüsteem]] ## [[Peaaju]] ## [[Meeleelundkond]] (''[[:en:Sensory nervous system]]'') ### [[Kõrv]] ### [[Maitsmine]] ### [[Nina]] ### [[Silm]] # [[Sigimiselundkond]] (''[[:en:Reproductive system]]'') # [[Hingamiselundkond]] # [[Skelett]] # [[Nahk]] ==== Tervis ja meditsiin (38)==== # [[Meditsiin]] # [[Sõltuvushäire]] ##[[Etanool]] ## [[Tubakas (aine)|Tubakas]] # '''[[Alzheimeri tõbi]]''' # [[Vähk (haigus)]] #[[Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus]] # '''[[Tavaline nohu]]''' # [[Hambaravi]] # [[Puue]] ## [[Pimesus]] ## [[Kurtus]] # [[Psüühikahäire]] # [[Haigus]] #[[Epilepsia]] # [[Ravim]] ##[[Antibiootikumid]] # [[Tervis]] #[[Gastroenteriit]] # [[Peavalu]] # [[Müokardi infarkt]] # [[Immuunsüsteem]] # '''[[Malaaria]]''' # [[Alatoitumine]] # [[Menstruatsioon]] # [[Rasvumus]] # [[Pandeemia]] # [[Kopsupõletik]] # [[Lastehalvatus]] # [[Suguhaigused]] ## [[AIDS]] # [[Insult]] # '''[[Tuberkuloos]]''' # [[Suhkurtõbi]] # [[Vaktsiin]] # [[Viirused]] ## [[Gripp]] ## [[Rõuged]] {{veerud-piir}} === Füüsika (39)=== # [[Füüsika]] # [[Kiirendus]] # [[Aatom]] # [[Energia]] ## [[Energia jäävuse seadus]] # '''[[Elektromagnetiline kiirgus]]''' ## [[Infrapunakiirgus]] ## '''[[Ultraviolettkiirgus]]''' ## [[Valgus]] ### [[Värvus]] # '''[[Klassikaline mehaanika]]''' # [[Jõud]] ## [[Elektromagnetism]] ### [[Magnetväli]] ## [[Gravitatsioon]] ## [[Nõrk vastastikmõju]] ## [[Tugev vastastikmõju]] # [[Magnet]] # [[Mass]] # [[Metallid]] ## [[Teras]] # [[Tuumalõhustumine]] # [[Agregaatolek]] ## [[Gaas]] ## '''[[Plasma]]''' ## [[Tahkis]] ## [[Vedelik]] # [[Kvantmehaanika]] # [[Radioaktiivsus]] # '''[[Üldrelatiivsusteooria]]''' # [[Erirelatiivsusteooria]] # [[Pooljuht]] # '''[[Heli]]''' # [[Kiirus]] ## [[Valguse kiirus]] # [[Temperatuur]] # [[Aeg]] # [[Termodünaamika]] # [[Vaakum]] === Maateadused (21)=== # [[Kliima]] # [[Veeringe]] # [[El Niño]] # [[Globaalne soojenemine]] # [[Maavärin]] # [[Geoloogia]] ## [[Mineraal]] ### '''[[Teemant]]''' {{HA}} ## [[Laamtektoonika]] ## [[Kivim]] # [[Loodusõnnetus]] ## [[Üleujutus]] ## [[Tsunami]] # '''[[Vulkaan]]''' {{HA}} # [[Ilm]] ## [[Pilv]] ## [[Vihm]] ## [[Lumi]] ## [[Tromb]] ## [[Orkaan]] ## [[Tuul]] === Keemia (26)=== # [[Keemia]] # [[Anorgaaniline keemia]] # [[Biokeemia]] # [[Keemiline ühend]] ## [[Alus (keemia)|Alus]] ## [[Hape]] ## [[Soolad]] # [[Keemiline element]] ## '''[[Keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]''' ## [[Alumiinium]] ## '''[[Kuld]]''' ## [[Hapnik]] ## [[Hõbe]] ## [[Lämmastik]] ## [[Raud]] ## [[Süsinik]] ## [[Tina]] ## [[Vask]] ## [[Vesinik]] # [[Orgaaniline keemia]] ## '''[[Alkoholid]]''' ## [[Lipiidid]] ## [[Sahhariidid]] # [[Molekul]] # [[Analüütiline keemia]] # [[Füüsikaline keemia]] === Matemaatika (26)=== # [[Matemaatika]] # [[Aritmeetika]] ## [[Logaritm]] ## [[Arv]] ## [[Arvuteooria]] # [[Algebra]] ## [[Kompleksarv]] ## [[Võrrand]] ## [[Lineaaralgebra]] # [[Geomeetria]] ## [[Nurk]] ## [[Pindala]] ## [[Koordinaadisüsteem]] ## [[Pii]] ## [[Pythagorase teoreem]] ## [[Sümmeetria]] ## [[Trigonomeetria]] # [[Matemaatiline analüüs]] ## [[Diferentsiaalvõrrand]] ## [[Arvutusmatemaatika]] # Tõenäosus ja statistika ## [[Tõenäosus]] ## [[Statistika]] # Loogika ja alused ## [[Funktsioon (matemaatika)]] ## [[Tõestus]] ## [[Lõpmatus]] ## [[Hulgateooria]] {{veerud-lõpp}} == Toit ja põllumajandus (34)== {{veerud}} ==== Toit ==== # [[Toit]] # [[Leib]] # [[Teravili]] ## [[Oder]] ## [[Mais]] ## [[Riis]] ## [[Harilik sorgo]] ## [[Nisu]] # [[Juust]] # [[Šokolaad]] # [[Mesi]] # [[Õun]] # [[Banaan]] # [[Viinamari]] # [[Sojauba]] # [[Sidrun]] # [[Pähkel]] # [[Liha]] # [[Suhkrud]] # [[Vürtsid]] # [[Söögisool]] # [[Köögivili]] ## [[Kartul]] {{veerud-piir}} ==== Joogid ==== # [[Kohv]] # [[Mahl]] # [[Piim]] # [[Tee (jook)|Tee]] # [[Vein]] # '''[[Vesi]]''' # [[Õlu]] ==== Põllumajandus ==== # [[Põllumajandus]] ## [[Niisutus]] ## [[Ader]] ## [[Kodustamine]] {{veerud-lõpp}} == Ajalugu (46)== <div style="float:left; width:50%;"> # [[Ajalugu]] ==== Esiajalugu ja iidsed tsivilisatsioonid ==== # [[Esiaeg]] # [[Kiviaeg]] # [[Pronksiaeg]] # [[Rauaaeg]] # [[Mesopotaamia]] # [[Sumer]] # [[Vana-Egiptus]] # '''[[Maiade tsivilisatsioon]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # '''[[Vana-Kreeka]]''' # [[Rooma riik]] # [[Hani dünastia]] # [[Guptade riik]] # [[Tangi dünastia]] ==== Keskaeg ja varauusaeg ==== # [[Abbassiidid]] # [[Asteegid]] # '''[[Bütsants]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # [[Inkade riik]] # [[Keskaeg]] # [[Mali riik]] # [[Mingi dünastia]] # '''[[Mongolite riik]]''' # '''[[Osmanite riik]]''' # [[Renessanss]] # [[Ristisõjad]] # '''[[Saksa-Rooma riik]]''' # [[Viikingid]] </div> <div style="float:right; width:50%;"> ==== Uusaeg ==== # [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal]] # [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]] # [[Apartheid]] # '''[[Araabia-Iisraeli konflikt]]''' # '''[[Briti impeerium]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # '''[[Esimene maailmasõda]]''' # [[Holokaust]] # [[Kolmas riik]] # [[Külm sõda]] # [[Meiji restauratsioon]] # '''[[Nõukogude Liit]]''' # [[Qingi dünastia]] # [[Reformatsioon]] # [[Ülemaailmne majanduskriis]] # '''[[Prantsuse revolutsioon]]''' # '''[[Teine maailmasõda]]''' # [[Tööstuslik pööre]] # '''[[Vietnami sõda]]''' # [[Valgustusajastu]] </div> {{Puhasta}} == Geograafia (146) == {{veerud}} # [[Geograafia]] # [[Jõgi]] # [[Kõrb]] # [[Linn]] # [[Lõunapoolus]] # [[Maailmajagu]] # [[Meri]] # [[Mets]] #[[Mägi]] # [[Ookean]] # [[Põhjapoolus]] ==== Kontinendid ja muud regioonid ==== # [[Aafrika]] # [[Aasia]] # '''[[Antarktis]]''' {{HA}} # [[Euroopa]] # [[Lõuna-Ameerika manner]] # [[Lähis-Ida]] # [[Okeaania]] # [[Põhja-Ameerika manner]] ==== Veekogud ==== # [[Amazonas]] # [[Atlandi ookean]] # [[Baikali järv]] # [[Doonau]] # [[Ganges]] # [[India ookean]] # [[Indus]] # [[Jangtse]] # [[Kariibi meri]] # [[Kaspia meri]] # [[Kollane jõgi]] # [[Kongo jõgi]] # [[Lõuna-Hiina meri]] # [[Lõuna-Jäämeri]] # [[Läänemeri]] # [[Mississippi]] # [[Must meri]] # [[Nigeri jõgi]] # [[Niilus]] # [[Panama kanal]] # [[Põhja-Jäämeri]] # [[Põhjameri]] # [[Rein]] # [[Suessi kanal]] # [[Suur järvistu]] # '''[[Suur Vallrahu]]''' # [[Vahemeri]] # [[Vaikne ookean]] # [[Victoria järv]] # [[Volga]] ==== Riigid ==== Eestikeelse Vikipeedia olulisimaks riigiartikliks võib pidada artiklit '''[[Eesti]]'''. Kuigi kõigi riikide kohta peaks igas Vikipeedias artikkel olema, on olulisematena välja toodud: # '''[[Afganistan]]''' # [[Alžeeria]] # '''[[Ameerika Ühendriigid]]''' # '''[[Argentina]]''' # [[Austraalia]] # '''[[Austria]]''' # [[Bangladesh]] # [[Brasiilia]] # [[Colombia]] # '''[[Egiptus]]''' # [[Etioopia]] # [[Filipiinid]] # [[Hiina]] # '''[[Hispaania]]''' # [[Holland]] # '''[[Iisrael]]''' # '''[[India]]''' # '''[[Indoneesia]]''' {{HA}} {{veerud-piir}} # [[Iraak]] # '''[[Iraan]]''' # '''[[Itaalia]]''' {{HA}} # '''[[Jaapan]]''' # '''[[Kanada]]''' # [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] # [[Kuuba]] # [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] # [[Lõuna-Korea]] # [[Mehhiko]] # [[Nigeeria]] # [[Pakistan]] # [[Poola]] # '''[[Portugal]]''' [[Pilt:Acap.svg|15px|A-klassi artikli ikoon|link=Vikipeedia:A-klassi artiklid]] # [[Prantsusmaa]] # '''[[Saksamaa]]''' # [[Saudi Araabia]] # [[Sudaan]] # [[Suurbritannia]] # [[Šveits]] # [[Tai]] # [[Tansaania]] # [[Türgi]] # '''[[Ukraina]]''' # [[Vatikan]] # '''[[Venemaa]]''' # [[Vietnam]] ==== Linnad ==== # [[Amsterdam]] # [[Ateena]] # [[Bagdad]] # [[Bangkok]] # [[Berliin]] # [[Bogotá]] # [[Brüssel]] # [[Buenos Aires]] # [[Damaskus]] # [[Delhi]] # [[Dhaka]] # '''[[Dubai]]''' # [[Hongkong]] # [[İstanbul]] # [[Jakarta]] # [[Jeruusalemm]] # [[Kairo]] # [[Kaplinn]] # [[Karachi]] # [[Kinshasa]] # [[Kolkata]] # [[Lagos]] # [[Los Angeles]] # [[London]] # '''[[Madrid]]''' # [[Meka]] # [[México]] # [[Moskva]] # [[Mumbai]] # [[Nairobi]] # '''[[New York]]''' # [[Pariis]] # [[Peking]] # [[Peterburi]] # [[Rio de Janeiro]] # [[Rooma]] # [[São Paulo]] # [[Soul]] # [[Shanghai]] # '''[[Singapur]]''' # [[Sydney]] # [[Teheran]] # [[Tokyo prefektuur]] # [[Viin]] # [[Washington]] ==== Mäed ja kõrbed ==== # [[Alpid]] # [[Andid]] # [[Himaalaja]] ## [[Džomolungma]] # [[Kaljumäestik]] # [[Kilimanjaro]] # [[Sahara]] {{veerud-lõpp}} {{Puhasta}} == Tehnoloogia (67)== {{veerud}} # [[Tehnoloogia]] # [[Biotehnoloogia]] # [[Riietus]] ## [[Puuvill]] #[[Inseneriteadused]] ## [[Masin]] ## [[Robot]] ## [[Kruvi]] ## [[Ratas]] # [[Metallurgia]] # [[Nanotehnoloogia]] === Elektroonika === # [[Elektroonika]] ## [[Elektrivool]] ## [[Sagedus]] # Komponendid ## [[Kondensaator]] ## [[Induktiivpool]] ## [[Transistor]] ## [[Diood]] ## [[Takisti]] ## [[Transformaator]] ==== Arvutid ja Internet ==== # [[Arvuti]] ## [[Kõvaketas]] ## [[Protsessor]] # [[Tehisintellekt]] # [[Infotehnoloogia]] ## [[Algoritm]] # [[Internet]] ## [[E-kiri]] ## [[Veeb]] # [[Operatsioonisüsteem]] # [[Programmeerimiskeel]] # [[Tarkvara]] {{veerud-piir}} === Energia ja kütused === # [[Taastuvenergia]] # [[Elekter]] ## [[Tuumaenergia]] # [[Fossiilkütus]] # Mootor ## [[Sisepõlemismootor]] ## [[Aurumasin]] # [[Tuli]] === Kommunikatsioon === # [[Kommunikatsioon]] # [[Informatsioon]] ## [[Entsüklopeedia]] # [[Ajakirjandus]] ## [[Ajaleht]] # [[Raamatukogu]] ## [[Raamat]] # [[Trükikunst]] # [[Telefon]] === Materjalid === # [[Klaas]] # [[Paber]] # [[Plastid]] # [[Puit]] === Relvad === # [[Relv]] ## [[Mõõk]] ## [[Tulirelv]] ### [[Kuulipilduja]] ## [[Tuumarelv]] # [[Tank]] # [[Lõhkeaine]] ## [[Püssirohi]] === Transport === # [[Transport]] # [[Õhusõiduk]] # [[Auto]] # [[Jalgratas]] # [[Allveelaev]] # [[Laev]] # [[Rong]] {{veerud-lõpp}} == Kunst ja puhkus (75)== {{veerud}} # [[Kultuur]] # [[Kunst]] ## [[Koomiks]] ## [[Maalikunst]] ## [[Fotograafia]] ## [[Skulptuur]] ## [[Savinõu]] # [[Tants]] # [[Mood]] # [[Teater]] # [[Kalligraafia]] === Arhitektuur ja ehitus === # [[Arhitektuur]] # [[Kaar (arhitektuur)|Kaar]] # [[Sild]] # [[Kanal]] # [[Pais]] # [[Kuppel]] # [[Maja]] # Konkreetsed struktuurid ## [[Angkor Wat]] ## [[Colosseum]] ## [[Suur Hiina müür]] ## [[Eiffeli torn]] ## [[Empire State Building]] ## [[Hagia Sophia]] ## [[Parthenon]] ## [[Giza püramiidid]] ## '''[[Rooma Peetri kirik]]''' ## [[Vabadussammas]] ## [[Tāj Mahal]] ##[[Kolme Kuristiku pais]] # [[Püramiid]] # [[Torn]] === Film, raadio ja televisioon === # [[Film]] ## [[Animatsioon]] # [[Raadio]] # [[Televisioon]] {{veerud-piir}} === Muusika === # '''[[Muusika]]''' # [[Laul]] # Konkreetsed muusikažanrid ## [[Bluus]] ## [[Džäss]] ## [[Elektronmuusika]] ## '''[[Flamenko]]''' ## [[Hiphop]] ## [[Klassikaline muusika]] ### [[Ooper]] ### [[Sümfoonia]] ## [[Reggae]] ## [[Rokkmuusika]] ## [[Samba]] # Konkreetsed muusikainstrumendid ## [[Flööt]] ## [[Kitarr]] ## [[Klaver]] ## [[Trompet]] ## [[Trumm]] ## [[Viiul]] === Meelelahutus === # [[Mäng]] ## [[Triktrak]] ## [[Go]] ## '''[[Male]]''' ## [[Videomäng]] # [[Hasartmäng]] # [[Võitluskunstid]] ## [[Judo]] # '''[[Nüüdisaegsed olümpiamängud]]''' # [[Sport]] ## [[Kergejõustik]] ## Pallimängud ### [[Golf]] ### '''[[Jalgpall]]''' ### '''[[Korvpall]]''' ### '''[[Kriket]]''' ### [[Pesapall]] ### [[Ragbi]] ### [[Tennis]] ##[[Ujumine]] # [[Mänguasi]] {{veerud-lõpp}} [[Kategooria:Tähelepanu ootavad leheküljed|Oluliste artiklite loend]] ae7sy0p0fpt1m14y2tho1oi1k39lgqd Wimbledoni turniir 0 30265 7217703 6478841 2026-08-19T07:56:44Z Kuriuss 38125 7217703 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wimbledon Court 1.jpg|pisi|Esimene väljak]] '''Wimbledoni tenniseturniir''' ([[inglise keel|inglise]] '''The Championships Wimbledon''') on igal aastal [[juuni]]s-[[juuli]]s [[Suurbritannia]]s toimuv [[tennis|tennisevõistlus]]. Wimbledoni turniir kuulub tipptennise [[suure slämmi turniirid]]e hulka. Wimbledon tenniseturniir toimub [[All England Lawn Tennis and Croquet Club]]i ülikiiretel muruväljakutel. Kaks nädalat kestev tenniseturniir viiakse läbi 18 väljakul, mängude arv on ligi 800. Vastavalt turniiri reeglitele peavad Wimbledoni turniiril kõik tennisistid kandma platsil valget tenniseriietust. == Ajalugu == [[1875]]. aastal otsustas All-England Croquet Club rajada [[London]]i lähedal paiknevasse [[Wimbledon]]i tenniseväljaku. Tennis sai selles klubis peagi populaarseks ning klubi nimele tuli lisada sõna "tennis". [[1877]]. aastal korraldas klubi sellel väljakul esimese turniiri harrastajatele, pannes võitjale välja ajakirja [[The Field]] hõbedase rändkarika. Võisteldi vaid meesüksikmängus ning osavõtjaid oli 22. Tennisistide riietus koosnes tol ajal flanellsärgist, [[lips]]ust, pikkadest pükstest ja [[müts]]ist, mis kõik olid valged. Esimese turniiri võitis [[Spencer Gore]], kes kasutas mängus tugevalt lõigatud altpallingut (ülaltservi veel ei tuntud) ja pahandas paljusid võrgu juurde jooksmisega, sest üldiselt mängiti tollal ainult tagajoonel. Finaalkohtumist jälgis 200 vaatajat, kes olid pileti eest maksnud ühe šillingi. [[1884]]. aastal korraldati esimesed võistlused [[meespaarismäng]]us ja naiste üksikmängu turniir, mille võitis [[Maud Watson]]. [[Naispaarismäng]] võeti kavva [[1913]]. aastal, sest varem arvati, et see mänguliik pole pealtvaatajate jaoks küllalt huvitav. Elukutselistele avati turniir [[1968]]. aastal ja sestpeale loetakse Wimbledoni võistlust mitteametlikeks muruväljaku maailmameistrivõistlusteks. ==Wimbledoni tenniseturniiri võitjad== ''Wimbledoni tenniseturniiri võitjad võistluste kaupa:'' * [[Wimbledoni tenniseturniiri meeste üksikmängu võitjate nimekiri|Meeste üksikmäng]] * [[Wimbledoni tenniseturniiri naiste üksikmängu võitjate nimekiri|Naiste üksikmäng]] * [[Wimbledoni tenniseturniiri meeste paarismängu võitjate nimekiri|Meeste paarismäng]] * [[Wimbledoni tenniseturniiri naiste paarismängu võitjate nimekiri|Naiste paarismäng]] * [[Wimbledoni tenniseturniiri segapaarismängu võitjate nimekiri|Segapaarismäng]] == Eestlaste saavutusi Wimbledonis == Eestlastest on [[Kaia Kanepi]] jõudnud 2010. ja 2013. aastal veerandfinaali ning [[Toomas Leius]] kolmel korral kolmandasse ringi. Kolmandasse ringi jõudis ka [[Anett Kontaveit]] 2017., 2018. ja 2019. aastal. Wimbledoni noorteturniiri on võitnud üksikmängus (1959. aastal) Toomas Leius ja paarismängus (2016. aastal) [[Kenneth Raisma]].<ref>[http://sport.delfi.ee/news/tennis/eesti/kenneth-raisma-voitis-paarismangus-wimbledoni-noorteturniiri?id=75028651 Kenneth Raisma võitis paarismängus Wimbledoni noorteturniiri!] Delfi Sport, 10. juuli 2016</ref> ==Galerii== <gallery> File:The Royal Gallery at Centre Court, Wimbledon.jpg|1. väljak File:The Crowd at Centre Court, Wimbledon.jpg|Publik 1. väljakul File:The Centre Court, Wimbledon.jpg|1. väljak File:The decision of In or Out with the help of Technology at Wimbledon.jpg|Kotkasilmatehnoloogia File:The Wimbledon Shop.jpg|Wimbledoni pood File:Wimbledon scoreboard.jpg|Punktitabloo File:Wimbledon court No. 1.JPG|1. väljak File:Court 4 Wimbledon.JPG|4. väljak File:Court 15 Wimbledon.JPG|15. väljak File:Court 17 Wimbledon.JPG|17. väljak File:Court 19 Wimbledon.JPG|19. väljak File:Wimbledon Queue Bridge.JPG|Sild pääsemaks Wimbledoni File:Score board Wimbledon.jpg|Punktitabloo 12. väljakul File:Cmglee London Wimbledon Championships venue aerial.jpg|Pealtvaade kompleksile File:Wimbledon trophies.jpg|Auhinnatrofeed File:Woodbridge Wimbledon 2004.jpg|2004. aasta auhinnatrofee </gallery> ==Vaata ka== * [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises]] * [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises]] * [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.wimbledon.com/ Wimbledoni turniiri koduleht] {{Coordinate |NS=51.433755 |EW=-0.21407194 |type=landmark |region=GB-MRT |dim=400}} [[Kategooria:Tennisevõistlused]] [[Kategooria:Suurbritannia sport]] [[Kategooria:Meistrivõistlused]] 7dk8sffgin9owpnlv3twyqf9z2m3w4z Marit Bjørgen 0 30643 7217758 6593624 2026-08-19T08:51:03Z Kuriuss 38125 7217758 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Marit Bjørgen 2009.jpg|200px]]<br>Marit Bjørgen 2009. aastal |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || klassikasprint |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2010 || 7,5+7,5 km <br>suusavahetusega sõit |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2010 || 4×5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]] || 7,5+7,5 km <br>suusavahetusega sõit |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]] || [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#Sprinditeatesõit klassikastiilis 2|Sprinditeade]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]] || [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#30 km ühisstardis vabastiilis|30 km vabalt]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]] || [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#4×5 km teatesõit (kl.+vaba)|teatesõit]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2018 || 30 km klassikas |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] || 4×5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || 10 km klassikas |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2010 || 30 km klassikas |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2018 || 7,5+7,5 km sõit suusavahetusega |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2010 || 10 km vabalt |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2018 || 10 km vabalt |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2018 || sprinditeade |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]] || sprint |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2005]] || paarissprint |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2005 || 30 km klassikat |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2005 || 4×5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 1,3 km sprint (vaba)|sprindi vabasõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] ||[[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)|15 km suusavahetusega sõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] ||[[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km klassikat)|10 km klassikasõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] ||[[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 1,3 km sprint (vaba)|sprindi vabasõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] ||[[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)|15 km suusavahetusega sõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] ||[[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] ||[[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km klassikat|30 km klassikat]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2015]] || klassikasprint |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2015 || teatesõidus |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2017]] || suusavahetusegasõit |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2003 || 4×5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2005 || 7,5+7,5 km jälitussõit |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2011 || 30 km vabalt |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2013 || 10 km vabalt |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2015 || 30 km klassikas |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2005 || 10 km vabalt |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissprint |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2007 || 4×5 km teatesõit |} '''Marit Bjørgen''' (sündinud [[21. märts]]il [[1980]] [[Trondheim]]is) on [[Norra]] [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusataja]], 8-kordne [[olümpiavõitja]] ja 18-kordne maailmameister. Juunioride maailmameistrivõistlustel jäi Bjørgeni parimaks kohaks [[3. veebruar]]il [[1999]] [[Austria]]s [[Saalfelden]]is saadud 8. koht 5 km klassikatehnikadistantsil. Bjørgen debüteeris maailma karikasarjas [[27. detsember|27. detsembril]] 1999 [[Šveits]]is [[Engelberg]]is klassikasprindis, kus ta jäi 39. kohale. Esimest korda sõitis ta MK-punktidele aasta hiljem, [[29. detsember|29. detsembril]] [[2000]] jällegi Engelbergis, kus oli 1 km klassikasprindis 17. ja [[30. detsember|järgmisel päeval]] 1 km vabasprindis 29. [[21. jaanuar]]il [[2001]] tuli ta esimest korda Norra meistrivõistlustel medalile, sõites 5 km klassikas välja pronksmedali. [[31. märts]]il 2001 sai ta pronksmedali ka 1 km vabatehnikasprindis. Esimest korda osales Bjørgen suurvõistlustel [[2001. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2001. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Soome]]s [[Lahti]]s, kus tema parimaks tulemuseks jäi 19. koht 10 km jälitussõidus. 10 km klassikasõidus oli ta 24. Ta pääses Norra koondisse sellest hoolimata, et oli Norra meistrivõistlustelt seni ainult ühe pronksmedali saanud ega olnud kordagi MK-sarjas esikümnesse pääsenud. [[2002]]. aastal ei tulnud Bjørgen Norra meistrivõistlustel üldse medalikohale, kuid parandas oma parimat kohta MK-sarjas. [[24. november|24. novembril]] 2001 oli ta [[Kuopio]]s 5 km klassikasõidus 14. ja [[8. detsember|8. detsembril]] [[Itaalia]]s [[Cogne]]s 5 km klassikadistantsil samuti. Tulemused ei olnud muljetavaldavad, kuid ta arvati [[Salt Lake City]]s toimunud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]e koondisse. Ta sõitis 30 km klassikasõidus välja 14. koha, aga teatesõidus saavutas hõbemedali. Ühisstardiga 15 km vabastiilis sõidus oli ta 50. Pärast olümpiamänge paranesid tema tulemused märgatavalt. [[10. märts]]il saavutas ta MK-etapil Norra naiskonnas [[Rootsi]]s [[Falun]]is taas 2. koha, [[23. märts]]il Norras [[Lillehammer]]is ühisstardiga 58 km klassikastiilis sõidus 13. koha ja [[26. oktoober|26. oktoobril]] võitis ta [[Saksamaa]]l [[Düsseldorf]]is oma elu esimese MK-etapi. See sõideti 2 km distantsil vabastiilis sprindina. [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Itaalia]]s [[Val di Fiemme]]s tuli ta [[26. veebruar]]il 1,5 km sprindi vabasõidus maailmameistriks. Enne seda oli ta [[18. veebruar]]il tulnud ühisstardist 15 km klassikasõidus 24. kohale ja võitnud [[24. veebruar]]il teatenaiskonnaga hõbemedali Saksamaa järel ja [[Venemaa]] ees. Kaks aastat hiljem, [[28. jaanuar]]il [[2005]] tuli Bjørgen esimest korda Norra meistriks. See toimus 1 km klassikasprindis. 7,5+7,5 km jälitussõidus tuli hõbemedal. [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2005. aasta MM-il]] Saksamaal [[Oberstdorf]]is jäi Bjørgen üllatuslikult 16. kohale, kuid tuli maailmameistriks 30 km ühisstardiga klassikasõidus, teatesprindi vabasõidus koos [[Hilde Pedersen]]iga ja 4×5 km teatesõidus Venemaa ja Itaalia ees, sõites viimast vahetust. Veel sai ta neilt võistlustelt hõbemedali 2×7,5 km jälitussõidus [[Julia Tšepalova]] järel ning pronksmedali 10 km vabasõidus [[Kateřina Neumannová]] ja Tšepalova järel, olles nende võistluste edukaim sportlane. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Pragelato]]s tegi Bjørgen viis starti. [[12. veebruar]]il katkestas ta 7,5+7,5 km jälitussõidu ([[Kristina Šmigun]] võitis), [[14. veebruar]]il oli naiskondlikus klassikasprindis 6×1,2 km distantsil 4., [[16. veebruar]]il tuli 10 km klassikatehnikas sõidul Kristina Šmiguni järel hõbemedalile, [[18. veebruar]]il saavutas teatenaiskonnas 5. koha, sõites viimast vahetust, ja [[22. veebruar]]il tuli 1,2 km vabastiilis sprindis 18. kohale. [[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Jaapan]]is [[Sapporo]]s startis ta kõigil kuuel distantsil. 22. veebruaril oli ta klassikasprindis B-finaali 4. ja kokku 10., [[23. veebruar]]il võitis ta koos [[Astrid Jacobsen]]iga pronksmedali sprinditeates Soome ja Saksamaa järel, [[25. veebruar]]il oli ta 7,5+7,5 km jälitussõidus 12., [[27. veebruar]]il oli 10 km vabastiilis sõidus 22., [[1. märts]]il võitis Norra naiskonnas 4×5 km teatesõidus pronksmedali Soome ja Saksamaa järel (Bjørgen sõitis teist vahetust) ning [[3. märts]]il tuli ühisstardist 30 km klassikatehnikas sõidus 9. kohale. [[2009. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2009. aasta MM-il]] [[Liberec]]is startis ta neljal distantsil. [[19. veebruar]]il oli ta 10 km klassikasõidus 16., [[21. veebruar]]il 7,5+7,5 km jälitussõidus 19., 24. veebruaril 1,3 km vabastiilis sprindis 9. ja [[26. veebruar]]il 4×5 km teatesõidus 4. [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Kanada]]s [[Vancouver]]is startis ta viiel distantsil. [[15. veebruar]]il tuli ta 10 km vabatehnikasõidus [[Charlotte Kalla]] ja Kristina Šmiguni järel pronksmedalile, [[17. veebruar]]il võitis 1,5 km klassikasprindi, 19. veebruaril võitis 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidu, 25. veebruaril võitis 4×5 km teatenaiskonnaga juba kolmanda kuldmedali ja 27. veebruaril tuli ta ühisstardist 30 km klassikasõidus [[Justyna Kowalczyk]]i järel hõbemedalile, kaotades kõigest 0,3 sekundiga. 2015. aastal võitis ta esimest korda [[2015. aasta Tour de Ski|Tour de Ski]]. Bjørgen on võitnud neli [[maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|maailma karikat]] (2005, 2006, 2012 ja 2015), kolm tavadistantside karikat (2005, 2012 ja 2015) ning viis sprindikarikat (2003, 2004, 2005, 2006 ja 2015). Bjørgen lõpetas sportlaskarjääri pärast hooaega 2017–18, kuid 2020. aasta mais teatas ta, et hakkab võistlema suusamaratonidel. [[Pilt:Marit Bjoergen.jpg|pisi|Bjørgen [[Otepää]] MK-etapil (2006).]] ==Saavutused== ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängudel]] === *[[Murdmaasuusatamine 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] {{Riigi ikoon|USA}} [[Salt Lake City]]s **[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2002. aasta taliolümpiamängudel#4 x 5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] *[[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s **[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#10 km (klassika)|10 km klassikasõidus]] *[[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]is **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#Sprint klassikastiilis 2|individuaalsprindis klassikatehnikas]] **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#15 km jälitussõit (7,5 km kl.+7,5 km vaba)|7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus]] **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#4×5 km teatesõit (kl.+vaba)|4×5 km teatesõidus]] **[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#30 km klassikastiilis ühisstardist|30 km]] **[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] pronksmedal [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#10 km vabastiilis|10 km vabatehnikasõidus]] *[[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]]s **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#15 km jälitussõit (7,5 km kl.+7,5 km vaba)|7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus]] **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#Sprinditeatesõit klassikastiilis|sprinditeates]] **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#30 km ühisstardis vabastiilis|30 km vabastiilis ühisstardist]] *[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]]is **{{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#30 km ühisstardis klassikastiilis|30 km klassikas]] **{{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#4×5 km teatesõit (kl.+vaba)|teatesõidus]] **{{HõbeOlümpia}} hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega sõit|7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus]] **{{PronksOlümpia}} hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#10 km vabatehnikas|10 km vabatehnikas]] **{{PronksOlümpia}} hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#Sprinditeatesõit vabatehnikas 2|sprinditeates]] (koos [[Maiken Caspersen Falla]]ga) === [[Suusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] === *[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Val di Fiemme]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#1,5 km sprint vabastiilis|1,5 km sprindis vabatehnikas]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] *[[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Oberstdorf]]is: ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Sprinditeade 6×0,9 km vabastiilis|6×0,9 km teatesprindis vabatehnikas]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km ühisstart (klassika)|30 km ühisstardiga klassikasõidus ]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit (2×5 klassika + 2×5 vaba)|4×5 km teatesõidus]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5 klassika + 7,5 vaba)|2×7,5 km jälitussõidus]] ** {{Pronks}} pronksmedal [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km (vaba)|10 km vabatehnikas]] *[[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]]s ** {{Pronks}} pronksmedal [[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Sprinditeade (vaba)|teatesprindis vabatehnikas]] ** {{Pronks}} pronksmedal [[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km (klassika/vaba)|4×5 km teatesõidus]] *[[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 1,3 km sprint (vaba)|sprindi vabasõidus ]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)|15 km suusavahetusega sõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 10 km klassikat|10 km klassikasõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km (klassika/vaba)|4×5 km teatesõidus]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km ühisstart(vaba)|30 km ühisstart (vaba)]] *[[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Val di Fiemme]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 1,3 km sprint (vaba)|sprindi vabasõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)|15 km suusavahetusega sõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km (klassika/vaba)|4×5 km teatesõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km ühisstart(vaba)|30 km ühisstart (vaba)]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km klassikat|10 km eraldistart (klassika)]] *[[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2015]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Falun]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Klassikasprint 2|klassikasprindis]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km ühisstart (klassika)|30 km ühisstardiga sõidus]] *[[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2017]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km klassikat|10 km klassikas]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika+vaba)|suusavahetusega sõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km vabatehnikasõit|30 km vabatehnikasõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] === [[Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|Maailma karikasarjas]] === Marit Bjørgen osales karjääri jooksul individuaalarvestuses osalenud 303 maailma karikasarja etapil ja jõudis esikolmikusse 184 korda, neist 114 korda ta võitis. Esialgu oli Bjørgen peamiselt sprinter ja ta võitis oma 11 esimest MK-etappi sprindis. Hiljem hakkas ta pikemaidki distantse hästi sõitma. [[Otepää]] MK-etapi võitis Bjørgen kolm korda, kõik 10 km klassikas (2005, 2011 ja 2017). *'''Üldkarikas''' **'''1. koht''': '''2005, 2006, 2012, 2015''' ** 2. koht 2004, 2007, 2010, 2011, 2014 *'''Tavadistantside karikas''' **'''1. koht''': '''2005, 2012, 2015''' ** 2. koht 2010, 2011, 2017 ** 3. koht 2014 *'''Sprindikarikas''' ** '''1. koht''': '''2003, 2004, 2005, 2006, 2015''' ** 2. koht 2010 ** 3. koht 2012, 2014 ==== Maailma karikasarja etapivõidud==== {| class="wikitable" |- !Jrk-nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |- |align="center"|'''1.''' |[[2002]] |[[26. oktoober]] |[[Düsseldorf]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |2 km vabasprint |- |align="center"|'''2.''' | [[2002]] |[[11. detsember]] |[[Clusone]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |1,4 km vabasprint |- |align="center"|'''3.''' |[[2003]] |[[12. veebruar]] |[[Reit im Winkl]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''4.''' |[[2003]] |[[16. detsember]] |[[Val di Fiemme]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |1,2 km klassikasprint |- |align="center"|'''5.''' |[[2004]] |[[18. jaanuar]] |[[Nové Město]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |1,2 km vabasprint |- |align="center"|'''6.''' |[[2004]] |[[18. veebruar]] |[[Stockholm]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |1,1 km klassikasprint |- |align="center"|'''7.''' |[[2004]] |[[24. veebruar]] |[[Trondheim]] |{{PisiLipp|Norra}} |1,5 km vabasprint |- |align="center"|'''8.''' |[[2004]] |[[26. veebruar]] |[[Drammen]] |{{PisiLipp|Norra}} |1,2 km klassikasprint |- |align="center"|'''9.''' |[[2004]] |[[5. märts]] |[[Lahti]] |{{PisiLipp|Soome}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''10.''' |[[2004]] |[[12. märts]] |[[Pragelato]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''11.''' |[[2004]] |[[23. oktoober]] |[[Düsseldorf]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |0,8 km vabasprint |- |align="center"|'''12.''' |[[2004]] |[[20. november]] |[[Gällivare]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |10 km klassikat |- |align="center"|'''13.''' |[[2004]] |[[4. detsember]] |[[Bern]] |{{PisiLipp|Šveits}} |0,8 km vabasprint |- |align="center"|'''14.''' |[[2004]] |[[11. detsember]] |[[Lago di Tesero]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |2×7,5 km jälitussõit |- |align="center"|'''15.''' |[[2004]] |[[14. detsember]] |[[Asiago]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |1,2 km klassikasprint |- |align="center"|'''16.''' |[[2005]] |[[8. jaanuar]] |[[Otepää]] |{{PisiLipp|Eesti}} |10 km klassikat |- |align="center"|'''17.''' |[[2005]] |[[16. jaanuar]] |[[Nové Město]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |1,2 km vabasprint |- |align="center"|'''18.''' |[[2005]] |[[12. märts]] |[[Holmenkollen]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 km klassikat |- |align="center"|'''19.''' |[[2005]] |[[16. märts]] |[[Göteborg]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''20.''' |[[2005]] |[[19. märts]] |[[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |2×7,5 km jälitussõit |- |align="center"|'''21.''' |[[2005]] |[[22. oktoober]] |[[Düsseldorf]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |0,8 km vabasprint |- |align="center"|'''22.''' |[[2005]] |[[19. november]] |[[Beitostølen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km klassikat |- |align="center"|'''23.''' |[[2005]] |[[26. november]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} |10 km klassika |- |align="center"|'''24.''' |[[2005]] |[[10. detsember]] |[[Vernon]] |{{PisiLipp|Kanada}} |2×7,5 km jälitussõit |- |align="center"|'''25.''' |[[2006]] |[[4. märts]] |[[Mora]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |45 km klassikat ühisstardist |- |align="center"|'''26.''' |[[2006]] |[[15. märts]] |[[Changchun]] |{{PisiLipp|Hiina}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''27.''' |[[2006]] |[[28. oktoober]] |[[Düsseldorf]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |0,8 km vabasprint |- |align="center"|'''28.''' |[[2007]] |[[24. märts]] |[[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |2×7,5 km jälitussõit |- |align="center"|'''29.''' |[[2007]] |[[24. november]] |[[Beitostølen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km vabalt |- |align="center"|'''30.''' |[[2007]] |[[2. detsember]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} |10 km klassikat |- |align="center"|'''31.''' |[[2009]] |[[21. november]] |[[Beitostølen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km vabalt |- |align="center"|'''32.''' |[[2009]] |[[19. detsember]] |[[Rogla]] |{{PisiLipp|Sloveenia}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''33.''' |[[2010]] |[[6. märts]] |[[Lahti]] |{{PisiLipp|Soome}} |15 km jälitussõit |- |align="center"|'''34.''' |[[2010]] |[[11. märts]] |[[Drammen]] |{{PisiLipp|Norra}} |1 km klassikasprint |- |align="center"|'''35.''' |[[2010]] |[[13. märts]] |[[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 vabalt ühisstardist |- |align="center"|'''36.''' |[[2010]] |[[14. märts]] |[[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''37.''' |[[2010]] |[[21. märts]] |[[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |25 km (MK-finaal) |- |align="center"|'''38.''' |[[2010]] |[[20. november]] |[[ Gällivare]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |10 km vabalt |- |align="center"|'''39.''' |[[2010]] |[[28. november]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} |15 km |- |align="center"|'''40.''' |[[2010]] |[[11. detsember]] |[[Davos]] |{{PisiLipp|Šveits}} |10 km klassika |- |align="center"|'''41.''' |[[2010]] |[[12. detsember]] |[[Davos]] |{{PisiLipp|Šveits}} |vabasprint |- |align="center"|'''42.''' |[[2010]] |[[18. detsember]] |[[La Clusaz]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |15 km vabatehnikas ühisstardist |- |align="center"|'''43.''' |[[2011]] |[[22. jaanuar]] |[[Otepää]] |{{PisiLipp|Eesti}} |10 km klassika |- |align="center"|'''44.''' |[[2011]] |[[19. veebruar]] |[[Drammen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km klassika |- |align="center"|'''45.''' |[[2011]] |[[13. märts]] |[[Lahti]] |{{PisiLipp|Soome}} |klassikasprint |- |align="center"|'''46.''' |[[2011]] |[[20. märts]] |[[Falun ]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |MK-finaal |- |align="center"|'''47.''' |[[2011]] |[[19. november]] |[[Sjusjoen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km vaba |- |align="center"|'''48.''' |[[2011]] |[[27. november]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} | MK-v. avamine |- |align="center"|'''49.''' |[[2011]] |[[10. detsember]] |[[Davos]] |{{PisiLipp|Šveits}} |15 km vaba |- |align="center"|'''50.''' |[[2012]] |[[4. veebruar]] |[[Rõbinsk]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |10 km vaba |- |align="center"|'''51.''' |[[2012]] |[[11. veebruar]] |[[Nové Město]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |15 km klassika |- |align="center"|'''52.''' |[[2012]] |[[4. märts]] |[[Lahti]] |{{PisiLipp|Soome}} |klassikasprint |- |align="center"|'''53.''' |[[2012]] |[[7. märts]] |[[Drammen]] |{{PisiLipp|Norra}} |klassikasprint |- |align="center"|'''54.''' |[[2012]] |[[11. märts]] |[[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 km klassika |- |align="center"|'''55.''' |[[2012]] |[[18. märts]] |[[Falun ]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |MK-finaal |- |align="center"|'''56.''' |[[2012]] |[[24. november]] |[[Gällivare]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |10 km vaba |- |align="center"|'''57.''' |[[2012]] |[[2. detsember]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} | MiniTour |- |align="center"|'''58.''' |[[2013]] |[[19. jaanuar]] |[[La Clusaz]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |10 km klassika |- |align="center"|'''.''' |colspan=5|... |- |align="center"|'''103.''' |[[2016]] |[[27. november]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} |10 km klassika |- |align="center"|'''104.''' |[[2017]] |[[21. jaanuar]] |[[Ulricehamn]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |10 km vaba |- |align="center"|'''105.''' |[[2017]] |[[29. jaanuar]] |[[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |15 km klassika ühisstart |- |align="center"|'''106.''' |[[2017]] |[[19. veebruar]] |[[Otepää]] |{{PisiLipp|Eesti}} |10 km klassika |- |align="center"|'''107.''' |[[2017]] |[[12. märts]] |[[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 km klassika |- |align="center"|'''108.''' |[[2017]] |[[18. märts]] | [[Québec (linn)|Québec]] |{{PisiLipp|Kanada}} |15 km klassika |- |align="center"|'''109.''' |[[2017]] |[[18. märts]] | [[Québec (linn)|Québec]] |{{PisiLipp|Kanada}} |15 km vabalt |- |align="center"|'''110.''' |[[2017]] |[[17. märts|17.]]–[[19. märts]] | [[Québec (linn)|Québec]] |{{PisiLipp|Kanada}} |MK-sarja finaal |- |align="center"|'''111.''' |[[2017]] |[[25. november]] | [[Kuusamo|Ruka]] |{{PisiLipp|Soome}} |10 km kl. |- |align="center"|'''112.''' |[[2017]] |[[17. detsember]] | [[Dobbiaco]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |10 km kl. jälitussõit |- |align="center"|'''113.''' |[[2018]] |[[12. märts]] | [[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 km vabatehnikas |- |align="center"|'''114.''' |[[2018]] |[[18. märts]] | [[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |MK-sarja finaal |} == Isiklikku == Marit Bjørgen on 168 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 64 kg. Tema elukaaslane on [[Fred Børre Lundberg]]. Neil on kaks poega (sündinud 2015 ja 2019).<ref>[https://sport.err.ee/923391/suusakuninganna-marit-bjorgen-sai-teist-korda-emaks Suusakuninganna Marit Björgen sai teist korda emaks]</ref> == Viited == {{viited}} == Tunnustus == *2005 – [[Aftenposteni kuldmedal]] – parimale Norra sportlasele; selle võib saada korra elus ==Välislingid== {{Commonskat}} * {{FIS|CC|5223}} *[http://www.maritbjoergen.no/ Marit Bjørgeni koduleht] *[http://www.maritbjorgen.narod.ru/ Rahvusvaheline Marit Bjørgeni fänniklubi] (vene keeles) {{JÄRJESTA:Bjørgen, Marit}} [[Kategooria:Norra murdmaasuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] gd6zmycx36wrd2p2helciwc6msaogkd 7217763 7217758 2026-08-19T08:56:33Z Kuriuss 38125 7217763 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Marit Bjørgen 2009.jpg|200px]]<br>Marit Bjørgen 2009. aastal |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || klassikasprint |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2010 || 7,5+7,5 km <br>suusavahetusega sõit |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2010 || 4×5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]] || 7,5+7,5 km <br>suusavahetusega sõit |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]] || [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#Sprinditeatesõit klassikastiilis 2|sprinditeade]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]] || [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#30 km ühisstardis vabastiilis|30 km vabalt]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]] || [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#4×5 km teatesõit (kl + vaba)|teatesõit]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2018 || 30 km klassikas |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] || 4×5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || 10 km klassikas |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2010 || 30 km klassikas |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2018 || 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2010 || 10 km vabalt |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2018 || 10 km vabalt |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2018 || sprinditeade |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]] || sprint |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2005]] || paarissprint |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2005 || 30 km klassikat |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2005 || 4×5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 1,3 km sprint (vaba)|sprindi vabasõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] ||[[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)|15 km suusavahetusega sõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] ||[[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km klassikat)|10 km klassikasõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] ||[[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 1,3 km sprint (vaba)|sprindi vabasõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] ||[[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)|15 km suusavahetusega sõidus ]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] ||[[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] ||[[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km klassikat|30 km klassikat]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2015]] || klassikasprint |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || 2015 || teatesõidus |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2017]] || suusavahetusegasõit |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2003 || 4×5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2005 || 7,5+7,5 km jälitussõit |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2011 || 30 km vabalt |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2013 || 10 km vabalt |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || 2015 || 30 km klassikas |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2005 || 10 km vabalt |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissprint |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || 2007 || 4×5 km teatesõit |} '''Marit Bjørgen''' (sündinud [[21. märts]]il [[1980]] [[Trondheim]]is) on [[Norra]] [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusataja]], 8-kordne [[olümpiavõitja]] ja 18-kordne maailmameister. Juunioride maailmameistrivõistlustel jäi Bjørgeni parimaks kohaks [[3. veebruar]]il [[1999]] [[Austria]]s [[Saalfelden]]is saadud 8. koht 5 km klassikatehnikadistantsil. Bjørgen debüteeris maailma karikasarjas [[27. detsember|27. detsembril]] 1999 [[Šveits]]is [[Engelberg]]is klassikasprindis, kus ta jäi 39. kohale. Esimest korda sõitis ta MK-punktidele aasta hiljem, [[29. detsember|29. detsembril]] [[2000]] jällegi Engelbergis, kus oli 1 km klassikasprindis 17. ja [[30. detsember|järgmisel päeval]] 1 km vabasprindis 29. [[21. jaanuar]]il [[2001]] tuli ta esimest korda Norra meistrivõistlustel medalikohale, sõites 5 km klassikas välja pronksmedali. [[31. märts]]il 2001 sai ta pronksmedali ka 1 km vabatehnikasprindis. Esimest korda osales Bjørgen suurvõistlustel [[2001. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2001. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Soome]]s [[Lahti]]s, kus saavutas 19. koha 10 km jälitussõidus. 10 km klassikasõidus oli ta 24. Ta pääses Norra koondisse sellest hoolimata, et oli Norra meistrivõistlustelt seni ainult ühe pronksmedali saanud ega olnud kordagi MK-sarjas esikümnesse pääsenud. [[2002]]. aastal ei jõudnud Bjørgen Norra meistrivõistlustel üldse medalikohale, kuid parandas oma saavutusi MK-sarjas. [[24. november|24. novembril]] 2001 oli ta [[Kuopio]]s 5 km klassikasõidus 14. ja [[8. detsember|8. detsembril]] [[Itaalia]]s [[Cogne]]s 5 km klassikadistantsil samuti. Tulemused ei olnud muljetavaldavad, kuid ta arvati [[Salt Lake City]]s toimunud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]e koondisse. Ta sõitis 30 km klassikasõidus välja 14. koha, aga teatesõidus saavutas hõbemedali. Ühisstardiga 15 km vabastiilis sõidus oli ta 50. Pärast olümpiamänge paranesid tema tulemused märgatavalt. [[10. märts]]il saavutas ta MK-etapil Norra naiskonnas [[Rootsi]]s [[Falun]]is taas 2. koha, [[23. märts]]il Norras [[Lillehammer]]is ühisstardiga 58 km klassikastiilis sõidus 13. koha ja [[26. oktoober|26. oktoobril]] võitis ta [[Saksamaa]]l [[Düsseldorf]]is esimese MK-etapi. See sõideti 2 km distantsil vabastiilis sprindina. [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Itaalia]]s [[Val di Fiemme]]s tuli ta [[26. veebruar]]il 1,5 km sprindi vabasõidus maailmameistriks. Enne seda oli ta [[18. veebruar]]il tulnud ühisstardist 15 km klassikasõidus 24. kohale ja võitnud [[24. veebruar]]il teatenaiskonnaga hõbemedali Saksamaa järel ja [[Venemaa]] ees. [[28. jaanuar]]il [[2005]] tuli Bjørgen esimest korda Norra meistriks. See toimus 1 km klassikasprindis. 7,5+7,5 km jälitussõidus tuli hõbemedal. [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2005. aasta MM-il]] Saksamaal [[Oberstdorf]]is jäi Bjørgen üllatuslikult 16. kohale, kuid tuli maailmameistriks 30 km ühisstardiga klassikasõidus, teatesprindi vabasõidus koos [[Hilde Pedersen]]iga ja 4×5 km teatesõidus Venemaa ja Itaalia ees, sõites viimast vahetust. Veel sai ta neilt võistlustelt hõbemedali 2×7,5 km jälitussõidus [[Julia Tšepalova]] järel ning pronksmedali 10 km vabasõidus [[Kateřina Neumannová]] ja Tšepalova järel, olles nende võistluste edukaim sportlane. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Pragelato]]s tegi Bjørgen viis starti. [[12. veebruar]]il katkestas ta 7,5+7,5 km jälitussõidu ([[Kristina Šmigun]] võitis), [[14. veebruar]]il oli naiskondlikus klassikasprindis 6×1,2 km distantsil 4., [[16. veebruar]]il tuli 10 km klassikatehnikas sõidul Kristina Šmiguni järel hõbemedalile, [[18. veebruar]]il saavutas teatenaiskonnas 5. koha, sõites viimast vahetust, ja [[22. veebruar]]il tuli 1,2 km vabastiilis sprindis 18. kohale. [[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Jaapan]]is [[Sapporo]]s startis ta kõigil kuuel distantsil. 22. veebruaril oli ta klassikasprindis B-finaali 4. ja kokku 10., [[23. veebruar]]il võitis ta koos [[Astrid Jacobsen]]iga pronksmedali sprinditeates Soome ja Saksamaa järel, [[25. veebruar]]il oli ta 7,5+7,5 km jälitussõidus 12., [[27. veebruar]]il oli 10 km vabastiilis sõidus 22., [[1. märts]]il võitis Norra naiskonnas 4×5 km teatesõidus pronksmedali Soome ja Saksamaa järel (Bjørgen sõitis teist vahetust) ning [[3. märts]]il tuli ühisstardist 30 km klassikatehnikas sõidus 9. kohale. [[2009. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2009. aasta MM-il]] [[Liberec]]is startis ta neljal distantsil. [[19. veebruar]]il oli ta 10 km klassikasõidus 16., [[21. veebruar]]il 7,5+7,5 km jälitussõidus 19., 24. veebruaril 1,3 km vabastiilis sprindis 9. ja [[26. veebruar]]il 4×5 km teatesõidus 4. [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Kanada]]s [[Vancouver]]is startis ta viiel distantsil. [[15. veebruar]]il tuli ta 10 km vabatehnikasõidus [[Charlotte Kalla]] ja Kristina Šmiguni järel pronksmedalile, [[17. veebruar]]il võitis 1,5 km klassikasprindi, 19. veebruaril võitis 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidu, 25. veebruaril võitis 4×5 km teatenaiskonnaga juba kolmanda kuldmedali ja 27. veebruaril tuli ta ühisstardist 30 km klassikasõidus [[Justyna Kowalczyk]]i järel hõbemedalile, kaotades kõigest 0,3 sekundiga. 2015. aastal võitis ta esimest korda [[2015. aasta Tour de Ski|Tour de Ski]]. Bjørgen on võitnud neli [[maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|maailma karikat]] (2005, 2006, 2012 ja 2015), kolm tavadistantside karikat (2005, 2012 ja 2015) ning viis sprindikarikat (2003, 2004, 2005, 2006 ja 2015). Bjørgen lõpetas sportlaskarjääri pärast hooaega 2017–18, kuid 2020. aasta mais teatas ta, et hakkab võistlema suusamaratonidel. [[Pilt:Marit Bjoergen.jpg|pisi|Bjørgen [[Otepää]] MK-etapil (2006).]] ==Saavutused== ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängudel]] === *[[Murdmaasuusatamine 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] {{Riigi ikoon|USA}} [[Salt Lake City]]s **[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2002. aasta taliolümpiamängudel#4 x 5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] *[[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s **[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#10 km (klassika)|10 km klassikasõidus]] *[[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]is **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#Sprint klassikastiilis 2|individuaalsprindis klassikatehnikas]] **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#15 km jälitussõit (7,5 km kl.+7,5 km vaba)|7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus]] **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#4×5 km teatesõit (kl.+vaba)|4×5 km teatesõidus]] **[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#30 km klassikastiilis ühisstardist|30 km]] **[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] pronksmedal [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#10 km vabastiilis|10 km vabatehnikasõidus]] *[[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]]s **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#15 km jälitussõit (7,5 km kl.+7,5 km vaba)|7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus]] **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#Sprinditeatesõit klassikastiilis|sprinditeates]] **[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''kuldmedal''' [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#30 km ühisstardis vabastiilis|30 km vabastiilis ühisstardist]] *[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]]is **{{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#30 km ühisstardis klassikastiilis|30 km klassikas]] **{{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#4×5 km teatesõit (kl.+vaba)|teatesõidus]] **{{HõbeOlümpia}} hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega sõit|7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus]] **{{PronksOlümpia}} hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#10 km vabatehnikas|10 km vabatehnikas]] **{{PronksOlümpia}} hõbemedal [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#Sprinditeatesõit vabatehnikas 2|sprinditeates]] (koos [[Maiken Caspersen Falla]]ga) === [[Suusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] === *[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Val di Fiemme]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#1,5 km sprint vabastiilis|1,5 km sprindis vabatehnikas]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] *[[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Oberstdorf]]is: ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Sprinditeade 6×0,9 km vabastiilis|6×0,9 km teatesprindis vabatehnikas]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km ühisstart (klassika)|30 km ühisstardiga klassikasõidus ]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit (2×5 klassika + 2×5 vaba)|4×5 km teatesõidus]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5 klassika + 7,5 vaba)|2×7,5 km jälitussõidus]] ** {{Pronks}} pronksmedal [[2005. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km (vaba)|10 km vabatehnikas]] *[[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]]s ** {{Pronks}} pronksmedal [[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Sprinditeade (vaba)|teatesprindis vabatehnikas]] ** {{Pronks}} pronksmedal [[2007. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km (klassika/vaba)|4×5 km teatesõidus]] *[[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 1,3 km sprint (vaba)|sprindi vabasõidus ]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)|15 km suusavahetusega sõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 10 km klassikat|10 km klassikasõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km (klassika/vaba)|4×5 km teatesõidus]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km ühisstart(vaba)|30 km ühisstart (vaba)]] *[[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Val di Fiemme]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused# 1,3 km sprint (vaba)|sprindi vabasõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika + vaba)|15 km suusavahetusega sõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km (klassika/vaba)|4×5 km teatesõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km ühisstart(vaba)|30 km ühisstart (vaba)]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km klassikat|10 km eraldistart (klassika)]] *[[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2015]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Falun]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Klassikasprint 2|klassikasprindis]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km ühisstart (klassika)|30 km ühisstardiga sõidus]] *[[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2017]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#10 km klassikat|10 km klassikas]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km suusavahetusega sõit (7,5+7,5/klassika+vaba)|suusavahetusega sõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km vabatehnikasõit|30 km vabatehnikasõidus]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×5 km teatesõit|4×5 km teatesõidus]] === [[Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|Maailma karikasarjas]] === Marit Bjørgen on individuaalarvestuses osalenud 303 maailma karikasarja etapil ja jõudnud esikolmikusse 184 korda, neist 114 korda võitjana. Esialgu oli Bjørgen peamiselt sprinter ja ta võitis oma 11 esimest MK-etappi sprindis. Hiljem hakkas ta pikemaidki distantse hästi sõitma. [[Otepää]] MK-etapi võitis Bjørgen kolm korda, kõik 10 km klassikas (2005, 2011 ja 2017). *'''Üldkarikas''' **'''1. koht''': '''2005, 2006, 2012, 2015''' ** 2. koht 2004, 2007, 2010, 2011, 2014 *'''Tavadistantside karikas''' **'''1. koht''': '''2005, 2012, 2015''' ** 2. koht 2010, 2011, 2017 ** 3. koht 2014 *'''Sprindikarikas''' ** '''1. koht''': '''2003, 2004, 2005, 2006, 2015''' ** 2. koht 2010 ** 3. koht 2012, 2014 ==== Maailma karikasarja etapivõidud==== {| class="wikitable" |- !Jrk-nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |- |align="center"|'''1.''' |[[2002]] |[[26. oktoober]] |[[Düsseldorf]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |2 km vabasprint |- |align="center"|'''2.''' | [[2002]] |[[11. detsember]] |[[Clusone]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |1,4 km vabasprint |- |align="center"|'''3.''' |[[2003]] |[[12. veebruar]] |[[Reit im Winkl]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''4.''' |[[2003]] |[[16. detsember]] |[[Val di Fiemme]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |1,2 km klassikasprint |- |align="center"|'''5.''' |[[2004]] |[[18. jaanuar]] |[[Nové Město]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |1,2 km vabasprint |- |align="center"|'''6.''' |[[2004]] |[[18. veebruar]] |[[Stockholm]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |1,1 km klassikasprint |- |align="center"|'''7.''' |[[2004]] |[[24. veebruar]] |[[Trondheim]] |{{PisiLipp|Norra}} |1,5 km vabasprint |- |align="center"|'''8.''' |[[2004]] |[[26. veebruar]] |[[Drammen]] |{{PisiLipp|Norra}} |1,2 km klassikasprint |- |align="center"|'''9.''' |[[2004]] |[[5. märts]] |[[Lahti]] |{{PisiLipp|Soome}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''10.''' |[[2004]] |[[12. märts]] |[[Pragelato]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''11.''' |[[2004]] |[[23. oktoober]] |[[Düsseldorf]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |0,8 km vabasprint |- |align="center"|'''12.''' |[[2004]] |[[20. november]] |[[Gällivare]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |10 km klassikat |- |align="center"|'''13.''' |[[2004]] |[[4. detsember]] |[[Bern]] |{{PisiLipp|Šveits}} |0,8 km vabasprint |- |align="center"|'''14.''' |[[2004]] |[[11. detsember]] |[[Lago di Tesero]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |2×7,5 km jälitussõit |- |align="center"|'''15.''' |[[2004]] |[[14. detsember]] |[[Asiago]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |1,2 km klassikasprint |- |align="center"|'''16.''' |[[2005]] |[[8. jaanuar]] |[[Otepää]] |{{PisiLipp|Eesti}} |10 km klassikat |- |align="center"|'''17.''' |[[2005]] |[[16. jaanuar]] |[[Nové Město]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |1,2 km vabasprint |- |align="center"|'''18.''' |[[2005]] |[[12. märts]] |[[Holmenkollen]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 km klassikat |- |align="center"|'''19.''' |[[2005]] |[[16. märts]] |[[Göteborg]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''20.''' |[[2005]] |[[19. märts]] |[[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |2×7,5 km jälitussõit |- |align="center"|'''21.''' |[[2005]] |[[22. oktoober]] |[[Düsseldorf]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |0,8 km vabasprint |- |align="center"|'''22.''' |[[2005]] |[[19. november]] |[[Beitostølen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km klassikat |- |align="center"|'''23.''' |[[2005]] |[[26. november]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} |10 km klassika |- |align="center"|'''24.''' |[[2005]] |[[10. detsember]] |[[Vernon]] |{{PisiLipp|Kanada}} |2×7,5 km jälitussõit |- |align="center"|'''25.''' |[[2006]] |[[4. märts]] |[[Mora]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |45 km klassikat ühisstardist |- |align="center"|'''26.''' |[[2006]] |[[15. märts]] |[[Changchun]] |{{PisiLipp|Hiina}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''27.''' |[[2006]] |[[28. oktoober]] |[[Düsseldorf]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |0,8 km vabasprint |- |align="center"|'''28.''' |[[2007]] |[[24. märts]] |[[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |2×7,5 km jälitussõit |- |align="center"|'''29.''' |[[2007]] |[[24. november]] |[[Beitostølen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km vabalt |- |align="center"|'''30.''' |[[2007]] |[[2. detsember]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} |10 km klassikat |- |align="center"|'''31.''' |[[2009]] |[[21. november]] |[[Beitostølen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km vabalt |- |align="center"|'''32.''' |[[2009]] |[[19. detsember]] |[[Rogla]] |{{PisiLipp|Sloveenia}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''33.''' |[[2010]] |[[6. märts]] |[[Lahti]] |{{PisiLipp|Soome}} |15 km jälitussõit |- |align="center"|'''34.''' |[[2010]] |[[11. märts]] |[[Drammen]] |{{PisiLipp|Norra}} |1 km klassikasprint |- |align="center"|'''35.''' |[[2010]] |[[13. märts]] |[[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 vabalt ühisstardist |- |align="center"|'''36.''' |[[2010]] |[[14. märts]] |[[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |1 km vabasprint |- |align="center"|'''37.''' |[[2010]] |[[21. märts]] |[[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |25 km (MK-finaal) |- |align="center"|'''38.''' |[[2010]] |[[20. november]] |[[ Gällivare]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |10 km vabalt |- |align="center"|'''39.''' |[[2010]] |[[28. november]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} |15 km |- |align="center"|'''40.''' |[[2010]] |[[11. detsember]] |[[Davos]] |{{PisiLipp|Šveits}} |10 km klassika |- |align="center"|'''41.''' |[[2010]] |[[12. detsember]] |[[Davos]] |{{PisiLipp|Šveits}} |vabasprint |- |align="center"|'''42.''' |[[2010]] |[[18. detsember]] |[[La Clusaz]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |15 km vabatehnikas ühisstardist |- |align="center"|'''43.''' |[[2011]] |[[22. jaanuar]] |[[Otepää]] |{{PisiLipp|Eesti}} |10 km klassika |- |align="center"|'''44.''' |[[2011]] |[[19. veebruar]] |[[Drammen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km klassika |- |align="center"|'''45.''' |[[2011]] |[[13. märts]] |[[Lahti]] |{{PisiLipp|Soome}} |klassikasprint |- |align="center"|'''46.''' |[[2011]] |[[20. märts]] |[[Falun ]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |MK-finaal |- |align="center"|'''47.''' |[[2011]] |[[19. november]] |[[Sjusjoen]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km vaba |- |align="center"|'''48.''' |[[2011]] |[[27. november]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} | MK-v. avamine |- |align="center"|'''49.''' |[[2011]] |[[10. detsember]] |[[Davos]] |{{PisiLipp|Šveits}} |15 km vaba |- |align="center"|'''50.''' |[[2012]] |[[4. veebruar]] |[[Rõbinsk]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |10 km vaba |- |align="center"|'''51.''' |[[2012]] |[[11. veebruar]] |[[Nové Město]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |15 km klassika |- |align="center"|'''52.''' |[[2012]] |[[4. märts]] |[[Lahti]] |{{PisiLipp|Soome}} |klassikasprint |- |align="center"|'''53.''' |[[2012]] |[[7. märts]] |[[Drammen]] |{{PisiLipp|Norra}} |klassikasprint |- |align="center"|'''54.''' |[[2012]] |[[11. märts]] |[[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 km klassika |- |align="center"|'''55.''' |[[2012]] |[[18. märts]] |[[Falun ]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |MK-finaal |- |align="center"|'''56.''' |[[2012]] |[[24. november]] |[[Gällivare]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |10 km vaba |- |align="center"|'''57.''' |[[2012]] |[[2. detsember]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} | MiniTour |- |align="center"|'''58.''' |[[2013]] |[[19. jaanuar]] |[[La Clusaz]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |10 km klassika |- |align="center"|'''.''' |colspan=5|... |- |align="center"|'''103.''' |[[2016]] |[[27. november]] |[[Kuusamo]] |{{PisiLipp|Soome}} |10 km klassika |- |align="center"|'''104.''' |[[2017]] |[[21. jaanuar]] |[[Ulricehamn]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |10 km vaba |- |align="center"|'''105.''' |[[2017]] |[[29. jaanuar]] |[[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |15 km klassika ühisstart |- |align="center"|'''106.''' |[[2017]] |[[19. veebruar]] |[[Otepää]] |{{PisiLipp|Eesti}} |10 km klassika |- |align="center"|'''107.''' |[[2017]] |[[12. märts]] |[[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 km klassika |- |align="center"|'''108.''' |[[2017]] |[[18. märts]] | [[Québec (linn)|Québec]] |{{PisiLipp|Kanada}} |15 km klassika |- |align="center"|'''109.''' |[[2017]] |[[18. märts]] | [[Québec (linn)|Québec]] |{{PisiLipp|Kanada}} |15 km vabalt |- |align="center"|'''110.''' |[[2017]] |[[17. märts|17.]]–[[19. märts]] | [[Québec (linn)|Québec]] |{{PisiLipp|Kanada}} |MK-sarja finaal |- |align="center"|'''111.''' |[[2017]] |[[25. november]] | [[Kuusamo|Ruka]] |{{PisiLipp|Soome}} |10 km kl. |- |align="center"|'''112.''' |[[2017]] |[[17. detsember]] | [[Dobbiaco]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |10 km kl. jälitussõit |- |align="center"|'''113.''' |[[2018]] |[[12. märts]] | [[Oslo]] |{{PisiLipp|Norra}} |30 km vabatehnikas |- |align="center"|'''114.''' |[[2018]] |[[18. märts]] | [[Falun]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |MK-sarja finaal |} == Isiklikku == Marit Bjørgen on 168 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 64 kg. Tema elukaaslane on [[Fred Børre Lundberg]]. Neil on kaks poega (sündinud 2015 ja 2019).<ref>[https://sport.err.ee/923391/suusakuninganna-marit-bjorgen-sai-teist-korda-emaks Suusakuninganna Marit Björgen sai teist korda emaks]</ref> == Viited == {{viited}} == Tunnustus == *2005 – [[Aftenposteni kuldmedal]] – parimale Norra sportlasele; selle võib saada korra elus ==Välislingid== {{Commonskat}} * {{FIS|CC|5223}} *[http://www.maritbjoergen.no/ Marit Bjørgeni koduleht] *[http://www.maritbjorgen.narod.ru/ Rahvusvaheline Marit Bjørgeni fänniklubi] (vene keeles) {{JÄRJESTA:Bjørgen, Marit}} [[Kategooria:Norra murdmaasuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 8sy0hu8spwmq0m2toanpqpyjpcwawqy Matti Nykänen 0 36263 7217511 7084752 2026-08-18T20:13:16Z Miskeskus 235641 /* Tegevus meelelahutajana */ 7217511 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[File:Matti Nykänen 2014-01-30 001.jpg|200px|Matti Nykänen (2014)]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Ski jumping pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Suusahüpped]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Finland.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Soome]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[1984. aasta taliolümpiamängud|1984]] || normaalmägi |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1984. aasta taliolümpiamängud|1984]] || suur mägi |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || normaalmägi |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || suur mägi |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || meeskondlik suur mägi |} {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2026}} '''Matti Ensio Nykänen''' ([[17. juuli]]l [[1963]] [[Jyväskylä]] – [[4. veebruar]] [[2019]] [[Lappeenranta]]) oli [[soome]] [[suusahüpped|suusahüppaja]], mitmekordne [[olümpiavõitja]] ja maailmameister. Pärast sportlaskarjääri esines ta lauljana. Ta oli neljakordne olümpiavõitja ([[1984. aasta taliolümpiamängud|1984]] ja [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]]) ja kuuekordne maailmameister ([[1982. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1982]], [[1985. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1985]], [[1987. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1987]] ja [[1989. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1989]]). Aastatel [[1996]]–[[1999]] kandis ta perekonnanime '''Paanala'''. == Sportlaskarjäär == Matti Nykänen alustas süstemaatilisi suusahüppetreeninguid 12-aastaselt, kuid esimese hüppe tegi ta juba 10-aastaselt. Noorena tegi ta aastas kuni 2000 treeninghüpet, hiljem aga kuni 3000. 1976. aastal sooritas ta esimese hüppe 60 meetri mäelt, aasta hiljem jõudis 90 meetri mäele. 1979. aastal 15-aastase poisina julges ta juba minna [[Lahti]] suurele mäele. 30. märtsil 1980 tuli Matti 17-aastaselt esimest korda Soome meistriks. 1981. aastal tuli ta juba noorte maailmameistriks. [[1982. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1982. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Oslo]]s võitis Nykänen täiskasvanute võistlustel oma esimese maailmameistritiitli suurelt mäelt. [[1984. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sarajevo]]s oli Matti alles 20-aastane, kuid näitas suurel mäel suurt ülekaalu. Esimeses voorus hüppas ta mäerekordi 116 m. Ka teises voorus hüpatud 111 m oli vooru pikim ja nii tuli suusahüpete ülekaalukaim olümpiavõit. Vahe teiseks jäänud [[Jens Weissflog]]iga oli 17,5 punkti. 1985. aastal tegi Matti [[Planica]] [[Lennumägi|lennumäel]] uue [[maailmarekord]]i 191 m. Sama aasta detsembris tuli tal esimene ebameeldiv vahejuhtum. Ta saadeti maailma karikasarja etapilt [[Lake Placid]]ist koju alkoholi tarvitamine ja ebasportliku käitumise tõttu. 1986. aasta suvel, olles ülemäära tarvitanud alkoholi, osales ta kioski röövimises. 1987. aasta jaanuaris saadeti Nykänen [[Kesk-Euroopa]] [[nelja hüppemäe turnee]]lt jälle alkoholi liigtarvitamise ja sportlasele sobimatu käitumise pärast koju. [[1988. aasta taliolümpiamängud]]el [[Calgary]]s võitis ta kõigepealt normaalmäel. 23. veebruaril hüppas Matti suure mäe võistluste esimeses voorus mäerekordi 118,5 meetrit, teises voorus tegi 107-meetrise hüppe ja võitis teise kuldmedali. Nii nagu suure mäe võit, tuli ka normaalmäe võit ülekaalukalt. Järgmisel päeval toimus suure mäe meeskondlik võistlus. Ka selles tegi Matti päeva pikimad hüpped 115,5 ja 114,5 meetrit. Kolme kuldmedaliga oli Matti Nykänen Calgary olümpiamängude edukaim sportlane. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] Olümpiamängudel === * 1984 Sarajevos **{{Kuld}} '''olümpiavõitja''' suurel mäel (K120) ** [[Pilt:Med_2.png|Or]] hõbemedal normaalmäel (K90) * 1988 Calgarys **{{Kuld}} '''olümpiavõitja''' normaalmäel (K90) ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' suurel mäel (K120) ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''', meeskondlik, suurel mäel (K120) === Maailmameistrivõistlustel === * 1982 [[Holmenkollen]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''' suurel mäel (K120) ** {{Pronks}} pronksmedal, meeskondlik, suurel mäel (K120) * [[1984. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1984]] [[Engelberg]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''', meeskondlik, suurel mäel (K120) * [[1985. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1985]] [[Seefeld]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''', meeskondlik, suurel mäel (K120) ** {{Pronks}} pronksmedal suurel mäel (K120) * [[1987. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1987]] [[Oberstdorf]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''', meeskondlik, suurel mäel (K120) ** {{Hõbe}} hõbemedal normaalmäel (K90) * [[1989. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1989]] [[Lahti]]s **{{Kuld}} '''maailmameister''', meeskondlik, suurel mäel (K120) ** {{Pronks}} pronksmedal normaalmäel (K90) === [[Suusalennu maailmameistrivõistlused]] === * [[1983. aasta suusalennu maailmameistrivõistlused|1983]] [[Harrachov]]is ** {{Pronks}} pronksmedal *[[1985. aasta suusalennu maailmameistrivõistlused|1985]] [[Planica]]s ** {{Kuld}} maailmameister *[[1986. aasta suusalennu maailmameistrivõistlused|1986]] [[Kulm]]is ** {{Pronks}} pronksmedal *[[1988. aasta suusalennu maailmameistrivõistlused|1988]] Oberstdorfis ** {{Pronks}} pronksmedal *[[1990. aasta suusalennu maailmameistrivõistlused|1990]] [[Vikersund]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal === [[Suusahüpete maailmakarikavõistlused|Maailma karikasarjas]] === * 1. koht: 1983, 1985, 1986, 1988 * 2. koht: 1984 === [[Nelja hüppemäe turnee]] === *[[1982/1983. aasta nelja hüppemäe turniir|1982/1983]] '''võitja''' *[[1983/1984. aasta nelja hüppemäe turnee|1983/1984]] III koht *[[1984/1985. aasta nelja hüppemäe turnee|1984/1985]] II koht *[[1987/1988. aasta nelja hüppemäe turnee|1987/1988]] '''võitja''' *[[1988/1989. aasta nelja hüppemäe turnee|1988/1989]] II koht == Tegevus meelelahutajana == "Olen tihti soovinud olla tavaline inimene. Kuid kuna seadsin endale sportlasena eesmärgiks olla eriline, pean selle rolli ka tavaelus lõpuni vedama," on ta öelnud. Tema tunnuslauseks sai "Elämä on laiffii!"<ref>Marko Lempinen, Jussi Niemi. [https://web.archive.org/web/20200929043540/https://otava.fi/kirjat/elama-oli-laiffii/ Elämä oli LAIFFI. Matti Nykänen. Otava 2020]</ref> Matti Nykänen on teine Soome sportlane, kellel on olümpiamedalite kõrval välja teenitud ka kuldplaadid<ref>{{Netiviide |autor=Piret Kooli |url=https://www.postimees.ee/3438843/matti-nykanen-maailm-ongi-hullumeelne-et-seda-taluda-tuleb-osata-enese-ule-naerda |pealkiri=Matti Nykänen: Maailm ongi hullumeelne. Et seda taluda, tuleb osata enese üle naerda |väljaanne=Postimees Arter |aeg=20. detsember 2015 |vaadatud=}}</ref>. Esimene neist tuli 1992. aastal, mil ilmusid kassett ja CD "Yllätysten Yö", mida osteti 25 000 eksemplari. Üks plaatidest tuli ansambli [[Sleepy Sleepers|Sleepy Sleepersi]] kuulsaks lauldud hittloo "Lennä Nykäsen Matti" eest. 1993. aastal treenis Matti jälle suusahüppeid, kuid erilise eduta. Ilmus teine heliplaat "Samurai". 2005. aastal ilmus plaat "Ehkä otin, ehkä en". 5. jaanuaril 2006 linastus Soomes režissööri [[Aleksi Mäkelä]] mängufilm [[Matti (film)|"Matti"]]. 27. novembril 2009 alustas Matti Nykänen oma kokasaadet "Mattihan se sopan keitti" Sub-telekanali veebilehel.<ref name="mphaB" /> ===Elulooraamatud=== * 2020 Marko Lempinen, Jussi Niemi. "Elu oli LAIF. Matti Nykänen" – [[Tänapäev|Kirjastus Tänapäev]], tõlkijad [[Piret Kooli]], [[Rain Kooli]]. ISBN: 9789949859405 * 2020 Marko Lempinen, Jussi Niemi. "Elämä oli LAIFFI. Matti Nykänen", kirjastus Otava.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elämä oli laiffii |url=https://otava.fi/kirjat/elama-oli-laiffii/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Otava |keel=fi}}</ref> * 2004 [[Egon Theiner]]. ''Matti Nykänen – huipulla ja montussa'' * 1999 [[Matti Pulli]]. ''Voittohyppy'' * 1988 [[Antti Arve]]. ''Matti Nykänen maailman paras'' == Isiklikku == Pärast edukaid olümpiamänge hakkas Matti üha rohkem jõudma ajalehtede esikülgedele, kuid mitte oma sportlike tulemuste poolest. Ajalehtede huviorbiiti jõudsid Matti skandaalid eraelus. 1988. aastal läks ta lahku abikaasa Tiina Hassinenist (abielu 1986–1988). Selle lahutuse võttis ta ajakirjas Seura kokku sõnadega: "Armastus on kui lõngakera. See algab ja lõpeb." Sama aasta algas tal uus suhe Pia Hynnineniga (abielu 1989–1991). 1989. aasta jaanuaris tunnistas kohus Matti enne esimest abielu olnud suhtest 1985. aastal sündinud Anniina isaks ja Mattil tuli talle hakata maksma 800 marka elatusraha kuus. 1990. aastal sai ta suusalennu MM-il oma viimase, hõbemedali. Sama aasta suvel sündis tütar Eveliina. 1991. aasta jaanuaris lahutati Matti teine abielu. 1996. abiellus kolmandat korda Sari Paanalaga (abielu 1996–1998) ja võttis abikaasa perekonnanime. Ta valiti Uuraneni kohaliku omavalitsuse volikokku. 1998. aastal lahutas Matti Sari Paanalast ja leidis tööd stripparina. Samal aastal kihlus ta tunnise tutvuse järel kellegi eestlasest üliõpilase Jaanaga, kuid nädala pärast katkestas kihluse. 1998. aasta lõpus kihlus ta Mervi Tapolaga (abielu 2001–2003 ja 2004–2010), kellega abiellus 2001. aastal. Aastatel 2011–2013 oli ta kihlatud Susanna Ruotsalaineniga ja 2014. aastal abiellus Pia Talonpoikaga. Juba 1996. aastast oli Matti Nykänenil probleem südamega. 5. novembril 2003 sai ta Tallinnas rabanduse. 28. oktoobril 2004 mõistis [[Tampere]] kohus Matti Nykäsele kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistuse perekonnatuttava pussitamise eest. Täitmisele läks ka varem määratud tingimisi vanglakaristus. Ta vabanes pärast poole karistuse kandmist 2005. aastal, ent vahistati juba nelja päeva pärast, süüdistatuna abikaasa peksmises. 25. detsembril 2009 ähvardas Nykänen naist noaga ja püüdis teda kägistada.<ref name="gl8qj" /> 24. augustil 2010 mõisteti talle abikaasale kehavigastuste tekitamise eest aasta ja nelja kuu pikkune vanglakaristus.<ref name="5FXzr" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mphaB">[http://www.sub.fi/matti/ Mattihan se sopan keitti]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="gl8qj">{{Netiviide |url=http://www.iltalehti.fi/uutiset/2009122710839222_uu.shtml |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-12-27 |arhiivimisaeg=2009-12-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091230113912/http://www.iltalehti.fi/uutiset/2009122710839222_uu.shtml |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5FXzr">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://yle.fi/alueet/tampere/2010/08/matti_nykaselle_yli_vuosi_vankeutta_1926210.html |vaadatud=2010-08-24 |arhiivimisaeg=2010-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100827061939/http://yle.fi/alueet/tampere/2010/08/matti_nykaselle_yli_vuosi_vankeutta_1926210.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} * [https://sport.err.ee/907272/suri-legendaarne-soome-suusahuppaja-matti-nykanen Suri legendaarne Soome suusahüppaja Matti Nykänen] ERR, 4. veebruar 2019 * [[Tauno Vahter]]. [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 4. veebruar 2019 * [[Grete Lõbu]]. [https://sport.err.ee/907474/levandi-supertalent-on-nykaneni-kohta-vahe-oeldud-ta-oli-geenius Levandi: supertalent on Nykäneni kohta vähe öeldud - ta oli geenius] ERR, 4. veebruar 2019 * [[Piret Kooli]]. [https://www.err.ee/907350/piret-kooli-matti-nykanenist-elu-on-inimese-parim-aeg Matti Nykänenist: elu on inimese parim aeg] ERR, 4. veebruar 2019 * [https://menu.err.ee/907308/videod-matti-nykanen-ringvaates Videod: Matti Nykänen "Ringvaates"] ERR, 4. veebruar 2019 * [[Tarmo Tiisler]] [https://sport.err.ee/907303/tarmo-tiisler-nykanenist-mees-kes-aitas-meil-olla-vigadega Nykänenist: mees, kes aitas meil olla vigadega] ERR, 4. veebruar 2019 * [https://sport.err.ee/907289/tiit-karuks-nykanenist-legendaarne-mees-laks-liiga-vara Tiit Karuks Nykänenist: legendaarne mees läks liiga vara] ERR, 4. veebruar 2019 * [https://kultuur.err.ee/647426/kultuuriportaal-soovitab-matti-etv-s Kultuuriportaal soovitab: "Matti" ETV-s] ERR, 8. detsember 2017 * [[Piret Kooli]] [https://www.postimees.ee/3438843/matti-nykanen-maailm-ongi-hullumeelne-et-seda-taluda-tuleb-osata-enese-ule-naerda Matti Nykänen: Maailm ongi hullumeelne. Et seda taluda, tuleb osata enese üle naerda] Postimees, 20. detsember 2015 * [https://sport.ohtuleht.ee/182068/matti-nykanen-nautis-vabadust-103-5-tundi Matti Nykänen nautis vabadust 103,5 tundi] SLÕL, 27. september 2005 * [[Kaivo Kopli]]. [http://www.epl.ee/artikkel_277457.html Suusahüppekangelane Nykänen maandus vangis] Eesti Päevaleht, 29. oktoober 2004 {{JÄRJESTA:Nykanen, Matti}} [[Kategooria:Soome suusahüppajad]] [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 7cyaaaij6ybok1c8lw1htmb18vnv0dw Vladimir Bill-Belotserkovski 0 36299 7217406 7063123 2026-08-18T16:34:29Z Robert Treufeldt 9117 7217406 wikitext text/x-wiki '''Vladimir''' Naumovitš '''Bill-Belotserkovski''' (Владимир Наумович Билль-Белоцерковский; 28. detsember 1884 (vkj)/ [[9. jaanuar]] [[1885]] [[Oleksandrija]], [[Oleksandrija maakond]], [[Hersoni kubermang]] (praegu [[Ukraina]]) – [[1. märts]] [[1970]] [[Moskva]], [[Vene NFSV]]) oli vene nõukogude kirjanik. Ta oli pärit töölisperekonnast. Ta oli kaheksa aastat [[madrus]] Vene ja Briti purje[[kuunar]]itel ja [[aurik]]utel. Töötas laevapoisina ja laadijana ka [[Belgia]]s, [[Holland]]is ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. USA-s oli ta umbes seitse aastat [[mustatööline]] ja [[aknapesija]]. [[1917]]. aastal naasis Venemaale ja astus [[NLKP|kommunistlikku parteisse]]. Ta võttis osa kodusõjast ja tegeles kirjandusliku agitatsiooniga. Alates [[1918]]. aastast hakati tema loomingut avaldama. [[1921]]. aastast oli kutseline kirjanik. Ta kirjutas peamiselt [[näidend]]eid ja [[jutustus]]i. Tema loomingus oli keskne koht töölisliikumisel, revolutsioonil, kodusõjal ja "sotsialistlikul ülesehitustööl". Nõukogude kriitikud paigutasid tema loomingu [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] alla ning tõstsid esteetiliste kvaliteetide poolest eriti esile tema näidendit "[[Torm (Bill-Belotserkovski)|Torm]]". Näidend räägib esimestest revolutsiooniaastatest. ==Teosed== *"Смех сквозь слёзы" ("Naer läbi pisarate", jutustuste kogu, [[1920]]) *"Бифштекс с кровью" ("Biifsteek verega", näidend, 1920) *"Эхо" ("Kaja", näidend, [[1924]]) *"Лево руля" (näidend, [[1925]]) *"Шторм" ("[[Torm (Bill-Belotserkovski)|Torm]]", näidend, [[1926]]; ekraniseeritud [[1957]]) *"Штиль" ("Tuulevaikus", näidend, [[1927]]) *"Луна слева" ("Kuu vasakul", näidend, [[1928]]) *"Голос недр" (näidend, [[1929]]) *"Жизнь зовёт" ("Elu kutsub", näidend, [[1934]]) *"Цвет кожи" ("Nahavärv", näidend, [[1948]]; lavastati [[1949]] pealkirjaga "Вокруг ринга") *''Избранное'' (teoste valimik, [[Moskva]]: [[1954]]) *''Пьесы'' (näidendid, Moskva: [[1955]]) *''Путь жизни. Рассказы'' (jutustused, Moskva: "1959") *Аutobiograafia raamatus: ''Советские писатели'': 1. köide, Moskva: 1959 Eesti keeles on ilmunud tema jutustuste kogu "Bismarck ja neeger" ([[1960]]; tõlkinud [[Hans Luik]]). ==Tunnustus== *[[1935]] [[Vene SFNV teeneline kunstitegelane]] *kolm ordenit ja arvukalt medaleid ==Kirjandus== *Рудницкий К. Билль-Белоцерковский. – ''Портреты драматургов''. Moskva 1961 ==Välislingid== *[http://www.booksite.ru/fulltext/1/001/010/001/266802809.jpg Foto] {{JÄRJESTA:Bill-Belotserkovski, Vladimir}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Vvedenskoje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1970]] 1ugisjstpoypi2bp8kkmhwxsbnaz3hp Elisabet Reinsalu 0 38870 7217626 7203769 2026-08-19T02:32:30Z Mathguy2718 220657 Link 7217626 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Elisabet Reinsalu | pilt = Reinsalu, Elisabet.IMG_0523.JPG | pildi suurus = 250px | pildi allkiri = Elisabet Reinsalu Tallinna Linnateatri 48. hooaja avamisel | sünninimi = Elisabet Tamm | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|4|21}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja | tegev = 2002– | abikaasa = [[Ardo Reinsalu]] }} '''Elisabet Reinsalu''' (neiupõlvenimi '''Elisabet Tamm'''; [[21. aprill]]il [[1976]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]]. ==Haridus== Ta on õppinud aastatel 1985–1990 [[Tallinna Balletikool|Tallinna Koreograafiakoolis]]. Reinsalu on lõpetanud 1994. aastal [[Tallinna Õismäe Gümnaasium|Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi]], õppinud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is kolm aastat [[meedia ja reklaam]]i erialal ning 2002. aastal lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (20. lend).<ref name="liisa" /> Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas ta ühe aasta [[Põllumajandusministeerium]]is tollase asekantsleri [[Ruve Šank]]i sekretärina ja aastatel 1995–97 Microlinkis reklaamispetsialistina.<ref name="liisa">[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tamm_elisabet1#:~:text=Elisabet%20Reinsalu%20(aastani%202012%20Tamm,T%C3%B5nu%20Tamm%2C%20ema%20Mari%20Lill. Elisabet Reinsalu] Eesti Teatriliit. Vaadatud 17. aprill 2026</ref> 2002. aastast töötab näitlejana [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]. ==Rollid== ===Tallinna Linnateatris=== <table><tr valign=top><td> * Edith Hendon ([[Mark Twain]] ja [[Peeter Sauter]], "Prints ja kerjus", 2000) * Võlur, Politseiülem, unistuste Malvina ([[Aleksei Tolstoi]] ja [[Elmo Nüganen]], "Burattino", diplomilavastus 2000) * Lilli Ellert ([[Eduard Vilde]] "Tabamata ime", diplomilavastus 2001) * Casey ([[Jane Martin]], "TŠEHHOV & show-bisnis", diplomilavastus 2001) * Catherine ([[David Auburn]], "[[Tõestus (näidend)|Tõestus]]", 2002) * Madelaine ([[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]] ja Elmo Nüganen, "Musketärid – kakskümmend aastat hiljem", 2002) * Génevieve ([[Claude Magnier]], "Vaene kunstnik!", 2003) * Marina ([[Jaan Tätte]], "Kaotajad", 2003) * Ramilda ([[A. H. Tammsaare]] ja Elmo Nüganen, "Tõde ja õigus. Teine osa", 2005) * Osatäitja ([[William Butler Yeats]] ja [[Jaanus Rohumaa]], "Impro 3 – Punane Hanrahan", 2005) * Saara ([[Jaanus Rohumaa]] ja [[Triin Sinissaar]], "Genoom", 2006) * Etenduse juht ja sinjoora Ponza ([[Luigi Pirandello]], "Nii see on (kui teile nii näib)", 2006) * Jennaro ([[Carlo Gozzi]], "Ronk", 2007) * Tüdruk ([[Jón Atli Jónasson]], "Murdlainetus", 2008) * Osatäitja ([[Arthur Valdes]] ja [[Anu Lamp]], "Keskööpäike", 2010) * Osatäitja ("Tallinna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu", 2010) * Madge Conway ([[J. B. Priestley]], "Aeg ja perekond Conway", 2011) <td> * Proua Horst (A. H. Tammsaare / Elmo Nüganen, "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." (esietendus 2006, rollis alates 2011) * Naine ja Jänes ([[Paavo Piik]], "Keti lõpp", 2012) * Hester Swane ([[Marina Carr]], "Kassirabal", 2013) * Sofja Ivanovna ([[Nikolai Gogol]], "Surnud hinged", 2014) * Kleopatra Viktorovna ([[William Boyd]], "Igatsus", 2014) * Vera ([[Rodney Ackland]], "Veider orkester", 2015) * Naine ([[Jon Fosse]], "Sügise unenägu", 2015) * Teine ([[Jean-Luc Lagarce]], "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama", 2016) * Titania ([[William Shakespeare]], "Suveöö unenägu", 2016) * Becca ([[David Lindsay-Abaire]], "Jäneseurg", 2017) * Anne ([[Florian Zeller]], "Mineku eel", 2018) * Kristin ([[August Strindberg]], "Preili Julie", 2018) * Phobie ([[Marius Ivaškevičius]], "Kant", 2019) * Jenny ([[Siegfried von Vegesack]] / [[Kertu Moppel]] "Balti tragöödia", 2021) * Linnapealiku naine ([[Nikolai Gogol]] "Revident", 2022) * osaline ([[Priit Võigemast]] / [[Laura Võigemast]] ja trupp "Suur veeuputus", 2023) * Marleen Kordnik ([[John Cassavetes]] / [[Diana Leesalu]] / [[Kaarel Väljamäe]] "Esietendus", 2023) * proua Smith ([[Eugène Ionesco]] "Kiilaspäine lauljanna", 2024) * Tsvitsi [[(Hanoh Levin]] "Krum", 2025) * Mari Mõõtpalu ([[Uku Uusberg]] "Vaikus", 2026)<ref name="rein" /> </table> === Muudes teatrites === * Natalie Herzen, [[Tom Stoppard]], "Utoopia rannik. II osa. Laevahukk", esietendus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] 2013 * M. Betsuyaku, "Krahv Dracula sügis", esietendus [[PolygonTeater|PolygonTeatris]] 2011 === Filmides ja telesarjades === Elisabet Reinsalu on mänginud filmides "[[Rahu tänav (film)|Rahu tänav]]" ([[Tallinnfilm]], 1991, Rita), "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" ([[Taska Film]], 2002, tüdruk mõisas), "Merevaigust tiivad / Янтарные крыля" ([[Mosfilm]], 2003), "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (Exitfilm, 2006, Ottilie), "[[Pilvede all. Neljas õde]]" (Kartulid ja apelsinid, 2018, Mari), "[[Mind on kaks]]" ([[Tallifornia]], 2024, klassijuhataja). {| class="wikitable" |+Sarjad !Aasta !Roll !Sari |- |2006–2007 |Rita Leidpalu |[[Ohtlik lend]] |- |2008 |Helmi Reiman |[[Tuulepealne maa]] |- |2009 |Merlin |[[Kättemaksukontor]] |- |2010–2022 |Mari Murakas |[[Pilvede all]] |- |2013–2014 |Vivian Volkonski |[[Kartulid ja apelsinid]] |- |2024–2026 |Barbara Laando |[[Kättemaksukontor]] |} == Tunnustus == * 2001 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2002 – [[Kristallkingakese auhind]] (Catherine’i rolli eest lavastuses "Tõestus") * 2007 – "Hää film" 2007 auhind – parim naishääl ("[[Ratatouille (film)|Ratatouille]]") * 2014, 2015, 2016 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhind]] – parim teleseriaali naisnäitleja<ref>[https://elu24.postimees.ee/3719139/suur-pildigalerii-aasta-meelelahutusauhinnad-on-jagatud Aasta meelelahutusauhinnad on jagatud!] Elu24. Postimees, 3. juuni 2016</ref> * 2023 – Eesti teatrirändauhinna [[Velda Otsus]]e [[Velda Otsuse hõbepeeker|hõbepeekri]] laureaat<ref>[https://kultuur.err.ee/1609178623/elisabet-reinsalu-palvis-velda-otsuse-hobepeekri Elisabet Reinsalu pälvis Velda Otsuse hõbepeekri] Kultuur. ERR, 28. november 2023</ref> ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2005, 2014, 2020 – Linnateatri kolleegipreemia – parim naisnäitleja * 2008, 2015 – Linnateatri publikupreemia * 2013 – Eesti Draamateatri kolleegipreemia naispeaosatäitja Suur Ants (Natalie Herzeni rolli eest lavastuses „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk") * 2020 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale<ref name="rein">[https://linnateater.ee/person/elisabet-reinsalu/ Elisabet Reinsalu] Tallinna Linnateater</ref> == Isiklikku == Ta on näitlejate [[Mari Lill]]e ja [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamme]] tütar<ref>[https://web.archive.org/web/20170831175108/http://annestiil.ohtuleht.ee/804718/elisabet-reinsalu-mari-lillest-emal-on-alati-oigus Elisabet Reinsalu Mari Lillest: "Emal on alati õigus!"], Anne & Stiil, 14. mai 2017</ref>. Elisabet Reinsalu abikaasa on ettevõtja [[Ardo Reinsalu]]. Peres kasvavad tütar Nora (sündinud 2004) ja poeg Felix (sündinud 2008).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609023470/elisabet-reinsalu-natukene-oleme-ka-sundinud-oma-lapsi-muusikaga-tegelema Elisabet Reinsalu: natukene oleme ka sundinud oma lapsi muusikaga tegelema] Kultuur. ERR, 2. juuli 2023</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://www.imdb.com/name/nm1717822/ Elisabet Reinsalu IMDb andmebaasis] * [https://www.efis.ee/person/28709 Elisabet Reinsalu] Eesti filmi andmebaasis * [https://linnateater.ee/person/elisabet-reinsalu/ Elisabet Reinsalu näitlejakaart Tallinna Linnateatri veebisaidil] * [https://menu.err.ee/1609183531/reinsalu-rasketel-aegadel-tuleb-ka-akna-taha-lennanud-tihase-ule-roomustada Elisabet Reinsalu: rasketel aegadel tuleb kasvõi akna taha lennanud tihase üle rõõmustada] "[[Vikerhommik]]u" intervjuu [[Piret Kooli]], 3. detsember 2023 ERR Menu / Vikerraadio * [https://www.youtube.com/watch?v=sBauLPMRMBU Elisabet Reinsalu parodeerimas – ETV aastavahetuskava 2014]. ERR YouTube'is, 2. jaanuar 2015 * [https://www.youtube.com/watch?v=AjnKXIU4Sok Elisabet Reinsalu tervitus Soomele Soome 100. aastapäeva puhul]. ERR YouTube'is, 30. november 2017 * [https://kultuur.err.ee/957638/eki-keelekild-kungla EKI keelekild. Kungla]. Esitab Elisabet Reinsalu. ERR Kultuur. 2. juulil 2019 * [https://kultuur.err.ee/957962/eki-keelekild-arm EKI keelekild. Arm]. Esitab Elisabet Reinsalu. ERR Kultuur. 3. juulil 2019 * [https://kultuur.err.ee/958171/eki-keelekild-maarjamaa EKI keelekild. Maarjamaa]. Esitab Elisabet Reinsalu. ERR Kultuur. 4. juulil 2019 {{JÄRJESTA:Reinsalu, Elisabet}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] tjd5rkos2lh4cxbvd1s9oc48zv7prs4 Kernu vald 0 38885 7217675 6454543 2026-08-19T06:36:53Z ~2026-45422-09 235759 7217675 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib 1993. aastal loodud vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit [[Kernu vald (1939)]], veel varasema valla kohta [[Kernu vald (Hageri kihelkond)]].}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} {{EestiVald | nimi = Kernu vald | lipp = Kernu vald.gif | lipu_link = [[Kernu valla lipp]] | vapp = Kernu volost coa.gif | vapi_link = [[Kernu valla vapp]] | pindala = 174,7 | elanikke = | keskus = [[Haiba]] | kaart = Kernu vald location.png }} '''Kernu vald''' oli [[Eesti valdade loend|kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonna]] edelaosas, mis piirnes läänes [[Nissi vald|Nissi vallaga]], põhjas [[Vasalemma vald|Vasalemma vallaga]] ja [[Keila vald|Keila vallaga]], idas [[Saue vald|Saue vallaga]] ja lõunas [[Rapla maakond|Rapla maakonnaga]] (sealhulgas [[Kohila vald|Kohila]], [[Rapla vald|Rapla]] ja [[Märjamaa vald|Märjamaa vallaga]]). Valla piiri pikkus oli 76,9 km. Kernu vald oli üks hõredamini asustatud valdu Harjumaal.{{lisa viide}} Seisuga 1. jaanuar 2014 elas Kernu vallas 2022 elanikku.<ref name="5EEeM" /> Kernu ainus vallavanem oli [[Enn Karu]].<ref name="HBJ8B" /> 2017. aasta haldusreformi tulemusel ühines Kernu vald [[Saue vald|Saue vallaga]]. == Ajalugu == Mõisavallad olid maa-alalt väikesed ja koondati 1889 vallakohtute seadusega suuremateks. Ruila, Haiba, Kirna-Kohatu, Maidla, Adila, Kelba ja Ohulepa vald moodustasid [[Kirna-Kohatu vald|Kirna-Kohatu valla]]. Vallamaja ehitati 1890 [[Kirna-Kohatu]]sse. Kuid peagi leiti, et nii suure valla juhtimine ei ole otstarbekas, ja valitsuse otsusega moodustati juurde [[Hageri vald]]. Kirna-Kohatu vald jäi endiste [[Ruila vald|Ruila]], [[Haiba vald|Haiba]] ja Kirna-Kohatu valla piiridesse. (Nime Kernu kasutatakse alates 1920). [[Kernu vald (1939)|Kernu vald]] kujunes välja pärast 1939. aasta vallareformi, mil Kernuga ühendati 2/3 likvideeritud [[Laitse vald|Laitse vallast]]. Kernu vald likvideeriti 1950, kui moodustati [[Keila rajoon]]. Aastatel 1954–1960 oli Kernu vald iseseisev [[külanõukogu]], seejärel liideti ta [[Nissi külanõukogu]]ga. Kernu vald eraldati Nissi vallast augustis 1993.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/24499 RT I 1993, 58, 805]</ref> Iseseisva vallana alustas ta tööd 1. novembril 1993 pärast [[1993. aasta Eesti kohalike omavalitsuste valimised|kohalike omavalitsuste valimisi]]. == Transport ja liiklus == Valda läbivad [[Keila–Riisipere raudtee]], [[põhimaantee]]dest [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] ja [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]]. [[Kõrvalmaantee]]d on [[Ruila–Laitse tee]], [[Kernu–Kohila tee]], [[Riisipere–Kernu tee]], [[Munalaskme-Laitse tee]] ja [[Ääsmäe–Kernu tee]]. Raudteel jääb valla piirkonda kolm raudteepeatust: [[Kibuna raudteepeatus|Kibuna]], [[Laitse raudteepeatus|Laitse]] ja [[Jaanika raudteepeatus|Jaanika]].<ref name="yM3Aw" /> == Loodus == === Allikad === Valla territooriumile jäi kümme keskkonnaregistris registreeritud nimeta allikat: * VEE4102000 Muusika külas * VEE4503800 Allika külas * VEE4503900 Laitse külas * VEE4504000 Laitse külas * VEE4504100 Laitse külas * VEE4504200 Kaasiku külas * VEE4504300 Kibuna külas * VEE4504900 Pohla külas * VEE4505000 Kustja külas * VEE4505100 Kustja külas. === Jõed === Tähtsaim vooluveekogu on [[Vasalemma jõgi]], mis voolab kagu-loode suunas läbi valla. Teised: [[Hingu oja]], [[Haiba peakraav]], [[Jutapere oja]]. Loodepiiril voolab [[Munalaskme oja]], lõunapiiril [[Kasari jõgi]]. === Järved === Suurim järv on [[Ruiljärv]] (ka Ruila järv või Kernu Mädajärv) Mõnuste külas (16,6 ha). Teised järved on [[Kernu paisjärv]] (ka Kirna järv) Kohatu külas, [[Paatre järv]] (ka Laitse järv) Pohla külas, [[Ruila paisjärv]] Ruila külas, [[Haiba veehoidla]] Haiba külas, [[Härgesoo tiik]] Allika külas ja [[Laitse veehoidla]] (ka Töökmani paisjärv) Laitse külas. === Sood ja rabad === Valla põhjaossa jääb [[Suure-Aru soo]], Ruiljärvest lõunasse [[Ruila raba]]. Soostunud on ka valla kagunurk, Kasari jõe kaldad. === Looduskaitse === Ruiljärv ja Ruila raba koos ümbritsevate aladega moodustavad [[Ruila looduskaitseala]]. Kaitse alla on võetud veel [[Kernu mõisa park]], [[Haiba mõisa park]] ja [[Laitse park]]. Valla kagunurka ulatub Kasari jõe äärne [[Linnuraba looduskaitseala]]. Vasalemma jõe ülemjooksu piirkonnas on loodud [[Lümandu maastikukaitseala]], mis ulatub osaliselt Kernu valla territooriumile. Üksikobjektidest on kaitse alla võetud [[Ukukivi]] ja [[Kernu kadakas]]. == Haridus ja kultuur == === Arheoloogiamälestised === Arheoloogiamälestiste hulka kuuluvad ja on kaitse alla võetud * asulakohad Haiba, Kaasiku, Kohatu, Kustja, Laitse ja Mõnuste külas, * kultusekivid Haiba, Laitse ja Ruila külas, * kalmistud Hingu, Laitse ja Muusika külas (Kääbastemägi), * kivikalme Kustja külas ([[Ristiema mägi]]), * ohvriallikas Laitse külas, * ohvrikivi Muusika külas ([[Ukukivi]]). === Arhitektuurimälestised === Arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad ja on kaitse alla võetud * Kernu mõisa peahoone * Kernu mõisa park Kohatu külas * [[Laitse_m%C3%B5is|Laitse mõisa]] peahoone * Laitse mõisa park Laitse külas. === Ajaloomälestised === Ajaloomälestiste hulka kuuluvad ja on kaitse alla võetud * Laitse kalmistu Laitse külas * II maailmasõjas hukkunute ühishaud Ruila külas. === Kultuuri- ja spordirajatised === * Kernu valla rahvamaja Kohatu külas * [[Laitse Seltsimaja]] Kaasiku külas * Kernu raamatukogu Haiba külas * Laitse raamatukogu Laitse külas * Ruila raamatukogu Ruila külas * Kernu staadion Kernu külas * [[Spordiklubi Villu autokrossirada]] Kibuna külas * Ratsaklubi Ruila külas * [[Kernu põhikool]] Kernu külas * Ruila põhikool Ruila külas * [[LaitseRallyPark]] Hingu külas * [[Laitse Graniitvilla]] Laitse külas === Mõisad === Kernu valla territooriumil on olnud järgmised mõisad: * [[Haiba mõis]] (''Haiba''), rüütlimõis * [[Kernu mõis]] (''Kirna''), rüütlimõis * [[Kohatu mõis]] (''Kohhat''), Kernu kõrvalmõis * [[Laitse mõis]] (''Laitz''), rüütlimõis * [[Ruila mõis]] (''Ruil''), rüütlimõis == Asustus == Vallas oli 17 küla. {| class="wikitable" |+ Kernu valla külad !Küla !Pindala (km²) !Rahvaarv<br />(31.12.2011)<ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/RL003 Rahva ja eluruumide loendus 2011. Rahvastik elukoha (asula), soo ja vanuse järgi, 31. detsember 2011]</ref> |- |[[Allika (Kernu)|Allika]] |7,1 |52 |- |[[Haiba]] |4,5 |362 |- |[[Hingu]] |7,2 |30 |- |[[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]] |9,9 |487 |- |[[Kabila (Kernu)|Kabila]] |12,0 |60 |- |[[Kernu]] |5,7 |93 |- |[[Kibuna]] |11,0 |156 |- |[[Kirikla küla|Kirikla]] |5,1 |17 |- |[[Kohatu (Kernu)|Kohatu]] |10,9/ |187 |- |[[Kustja]] |24,6 |36 |- |[[Laitse]] |16,5 |412 |- |[[Metsanurga (Kernu)|Metsanurga]] |4,7 |32 |- |[[Muusika küla|Muusika]] |8,1 |131 |- |[[Mõnuste]] |24,9 |74 |- |[[Pohla]] |9,5 |17 |- |[[Ruila]] |8,5 |161 |- |[[Vansi]] |3,7 |97 |} == Rahvastik == {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik<br/>rahvaarv<br><small>1. jaanuari seisuga</small><ref name="sZkne" /> |- |2001 |1760 |- |2002 |1910 |- |2003 |2000 |- |2004 |2010 |- |2005 |2160 |- |2006 |2190 |- |2007 |2260 |- |2008 |2300 |} == Inimesed == Kustja külast Sipalt on pärit kahe Vene tsaari ihuarsti ning Eesti rahvusliku liikumise tegelase [[Philipp Karell]]i pärisorised vanemad, Kirikla külas on olnud maailmakuulsa paleobotaaniku [[Paul William Thomson]]i kodukoht. Allika külas on tuntud arstiteadlase professor [[Lembit Allikmets]]a kodu, Laitsest pärineb loomakasvatusteadlane professor [[Elmar Rätsep]], Metsanurgas elas mullateadlane ja ökoloog akadeemik professor [[Loit Reintam]], Ruilas luuletaja [[Leelo Tungal]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="5EEeM">{{Netiviide |url=http://kernu.kovtp.ee/statistika1 |pealkiri=Rahvaarv Kernu valla asustusüksustes seisuga 1.01.2014 |väljaanne=kernu.kovtp.ee |vaadatud=24. veebruaril 2017 |arhiivimisaeg=12.09.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140912164241/http://kernu.kovtp.ee/statistika1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HBJ8B">[https://web.archive.org/web/20141017211637/https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref> <ref name="yM3Aw">Jaanika raudteepeatus jääb Nissi valla territooriumile, kuid Kernu valla piir kulgeb raudtee kõrval ja Hingu külast tuleb raudteepeatusesse kohalik tee.</ref> <ref name="sZkne">[https://andmed.stat.ee/et/stat/RV0282 Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar (2000–2017)]</ref> }} {{Geograafiline asukoht | Keskel = Kernu vald | Põhi = [[Keila vald]] | Kirre = [[Saue vald]] | Ida = [[Kohila vald]] | Kagu = [[Rapla vald]] | Lõuna = [[Märjamaa vald]] | Edel = | Lääs = [[Nissi vald]] | Loe = [[Vasalemma vald]] }} {{koord |NS=59.16851 |EW=24.41582 |type=adm2nd |region=EE-37}} [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Kernu vald| ]] 2ye15bzmfs5n9tzctwknoj2g6wylcmb Cluj-Napoca 0 38934 7217385 6326620 2026-08-18T15:22:43Z Kuuskinen 33651 7217385 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cluj-Napoca | hääldus = kluuž nap'ooka | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Cluj-Napoca | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Kolozsvár | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Klausenburg | pilt = Romania-2382_-_View_from_Hotel_(7794313314).jpg | pildiallkiri = Cluj-Napoca kesklinn | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_CJ_Cluj-Napoca_CoA.png | vapi_link = [[Cluj-Napoca vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Rumeenia }} '''Cluj-Napoca''', mida kutsutakse ka lihtsalt Clujiks (ungari keeles '''Kolozsvár'''; saksa keeles '''Klausenburg'''), on linn [[Rumeenia]] loodeosas [[Transilvaania]]s, [[Cluji maakond|Cluji maakonna]] keskus. See on Rumeenias elanike arvult teine linn [[Bukarest]]i järel.<ref>[https://travelaway.me/most-beautiful-cities-romania/ 8 Most Beautiful Cities in Romania] Trawel Away</ref> Geograafiliselt asub see enam-vähem võrdsel kaugusel Bukarestist (445 km), [[Budapest]]ist (461 km) ja [[Belgrad]]ist (483 km). [[Someșul Mic]]i jõe orus paiknevat linna peetakse ajaloolise Transilvaania piirkonna mitteametlikuks pealinnaks. Mõnikümmend aastat enne [[Austria-Ungari kompromiss|1867. aasta Austria-Ungari kompromissi]] oli see [[Transilvaania vürstkond (1711–1867)|Transilvaania vürstkonna]] pealinn. 2021. aasta seisuga elas linnas 286 598 inimest. 2007. aasta hinnangu kohaselt viibis linnas aastatel 2004–2007 igal aastal keskmiselt üle 20 000 üliõpilase ja muu mitteresidendi. Linn koondub [[Unirii väljak (Cluj-Napoca)|Unirii väljakul]] asuva [[Cluj-Napoca Püha Miikaeli kirik|Püha Miikaeli kiriku]] ümber.<ref name="Unirii" /> See 14. sajandil ehitatud kirik on pühendatud peaingel [[Miikael]]ile, Cluji [[kaitsepühak]]ule. Cluj-Napoca omavalitsuse pindala on 179,52 km². 21. sajandi alguseks oli linnast saanud üks Rumeenia tähtsamaid akadeemilisi, kultuuri-, tööstus- ja ärikeskusi. Seal asub muu hulgas riigi suurim ülikool, [[Babeș-Bolyai Ülikool]], riiklikult tuntud kultuuriasutused, nagu [[Cluj-Napoca Rahvusteater|rahvusteater]] ja [[Rumeenia Rahvusooper (Cluj-Napoca)|-ooper]] ning Rumeenia suurim kodumaisel kapitalil põhinev kommertspank. == Ajalugu == Linnas sündis 1443. aastal Ungari kuningas [[Mátyás I]]. Oli [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigis]] suuruselt teine linn [[Budapest]]i järel. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] läks koos Transilvaaniaga Rumeeniale. [[1974]]. aastani kandis nime ''Cluj''. Aastatel 2004–2008 oli Cluj-Napoca linnapea [[Emil Boc]], kes oli Rumeenia peaminister 2008–2012. == Rahvuslik koosseis == [[Rumeenia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli linna elanikest 81,5% [[rumeenlased|rumeenlasi]] ja 16,4% [[ungarlased|ungarlasi]]. == Ülikoolid Cluj-Napocas == Linnas asuvad [[Babeș-Bolyai Ülikool]], [[Cluj-Napoca Tehnikaülikool]], [[Cluj-Napoca Põllumajandusteaduse ja Veterinaariaülikool]] ning [[Iuliu Hațieganu Meditsiini- ja Farmakoloogiaülikool]]. == Vaata ka == * [[Cluj-Napoca metroo]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Unirii">{{netiviide |pealkiri=Unirii Square |väljaanne=Cluj-Napoca concierge service |url=https://clujnapoca.com.ua/unirii-square/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Category:Cluj-Napoca}} * [http://www.clujnapoca.ro/ Cluj-Napoca koduleht rumeenia keeles] * [http://www.kolozsvar.ro/ Cluj-Napoca koduleht ungari keeles] [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Cluj-Napoca| ]] 0ti9au6m1s7me7ubmth0n981dfgl7jm Andrei Korobeinik 0 39755 7217377 7197513 2026-08-18T15:05:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217377 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Andrei Korobeinik | pilt = RE Andrei Korobeinik.jpg | pildiallkiri = Andrei Korobeinik 2011. aastal | amet = [[Pärnu Linnavolikogu]] esimees | ametiajaalgus = 3. detsember 2025 | ametiajalõpp = | amet2 = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 1. aprill 2023 | ametiajalõpp2 = | amet3 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 25. aprill 2019 | ametiajalõpp3 = 21. november 2020 | amet4 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 26. november 2020 | ametiajalõpp4 = 6. juuni 2022 | amet5 = [[XII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 6. aprill 2011 | ametiajalõpp5 = 5. detsember 2013 | amet6 = [[Pärnu Linnavolikogu]] esimees | ametiajaalgus6 = 2020 | ametiajalõpp6 = 2022 | amet7 = [[Pärnu Linnavolikogu]] esimees | ametiajaalgus7 = 2015 | ametiajalõpp7 = 2017 | sünniaeg = {{sünniaeg|1980|11|5}} | sünnikoht = [[Pärnu]] | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2011–2018)<br />[[Eesti Keskerakond]] (2019–) | lapsed = 2 | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = [[programmeerija]], [[ettevõtja]] | tegevusala = [[poliitika]], [[infotehnoloogia]] }} '''Andrei Korobeinik''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1980]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[programmeerija]], [[investor]] ja [[ettevõtja]]. Ta on suhtlusportaali [[rate.ee]] looja, [[XV Riigikogu]] liige ning alates 3. detsembrist 2025 [[Pärnu Linnavolikogu]] esimees.<ref name="riigikogu">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/a62b7530-a1fb-4c0b-b041-f10c2cfaa31a/Andrei-Korobeinik/ Andrei Korobeinik.] Riigikogu. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref><ref name="volikogu2025">[https://www.err.ee/1609875072/parnu-linnavolikogu-esimeheks-sai-andrei-korobeinik Pärnu linnavolikogu esimeheks sai Andrei Korobeinik.] ERR, 3. detsember 2025. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> Ta on varem kuulunud [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. == Haridus == Korobeinik lõpetas 1998. aastal [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i. Aastatel 1998–2000 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is [[informaatika]]t.<ref name="riigikogu" /> == Ettevõtlus == Korobeinik töötas aastatel 2001–2002 OÜ Casino Vegas Club tehnilise direktorina, aastatel 2003–2005 Rate Solutions OÜ tegevjuhina ja aastatel 2005–2008 Serenda Invest OÜ tegevjuhina.<ref name="riigikogu" /> Ta lõi 2002. aastal suhtlusportaali [[rate.ee]].<ref name="riigikogu" /> 2006. aasta aprillis müüs Korobeinik portaali haldava Serenda Investi enamusosaluse 39 miljoni krooni eest mobiilsideoperaatorile [[EMT]].<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2009/06/24/Rate_ee_teenis_8_miljonit_krooni_kasumit Rate.ee teenis 8 miljonit krooni kasumit.] Äripäev, 24. juuni 2009. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> 2012. aastal ostis tema osalusega Rate Solutions OÜ Serenda Investi EMT-lt tagasi.<ref>[https://www.err.ee/369620/korobeinik-ostis-rate-ee-emt-lt-tagasi Korobeinik ostis Rate.ee EMT-lt tagasi.] ERR, 20. aprill 2012. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> 2010. aastal käivitas ta internetipõhise investeerimisprojekti CuteFund. Ta on olnud [[Eesti Äriinglite Assotsiatsioon]]i asutajaliige, äriideede konkursi „[[Ajujaht]]“ žürii liige ja [[Kuku Raadio]] tehnoloogiasaate „Restart“ saatejuht.<ref name="riigikogu" /> Aastatel 2011–2017 oli Korobeinik [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] president ja üks Eesti koolimale projekti käivitajaid.<ref name="riigikogu" /> == Poliitiline tegevus == Korobeinik kuulus aastatel 2011–2018 [[Eesti Reformierakond]]a.<ref>Anna Põld. [https://www.postimees.ee/6452838/reformierakonnast-lahkunud-korobeinik-ja-sooaar-kandideerivad-riigikogu-valimistel-keskerakonna-nimekirjas Reformierakonnast lahkunud Korobeinik ja Sooäär kandideerivad Riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas.] Postimees, 14. november 2018. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> Alates 26. aprillist 2019 on ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige.<ref name="erakond">[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/9000010561?return_page=search&person_name=korobeinik&page=1 Andrei Korobeiniku erakondliku kuuluvuse ajalugu.] E-äriregister. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> === Riigikogu === [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Korobeinik Pärnu maakonnas ja sai 2057 häält. Ta ei saanud valimistel isikumandaati, kuid asus 6. aprillil 2011 [[XII Riigikogu]] liikmeks kultuuriministriks nimetatud [[Rein Lang]]i asendusliikmena.<ref>[https://web.archive.org/web/20260715193925/http://www.vvk.ee/varasemad/rk2011/election_result.html 2011. aasta Riigikogu valimiste tulemused.] Vabariigi Valimiskomisjon.</ref><ref name="riigikogu" /> Tema volitused lõppesid 5. detsembril 2013, kui Langi Riigikogu liikme volitused taastusid. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ja sai 1133 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-1-voting-result.html Valimisringkonna nr 1 hääletamistulemus.] Vabariigi Valimiskomisjon. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> Ta asus 25. aprillil 2019 [[XIV Riigikogu]] liikmeks haridus- ja teadusministriks nimetatud [[Mailis Reps]]i asendusliikmena. Korobeiniku volitused lõppesid 21. novembril 2020 seoses Repsi Riigikogu liikme volituste taastumisega.<ref name="RT-24112020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/324112020004 Riigikogu juhatuse 21. novembri 2020. aasta otsus nr 127 „Asendusliikme volituste lõpetamine“.] Riigi Teataja.</ref> Ta asus 26. novembril 2020 uuesti Riigikogu liikmeks, kui [[Anneli Ott]] nimetati valitsuse liikmeks.<ref name="RT-26112020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/326112020004 Riigikogu juhatuse 25. novembri 2020. aasta otsus nr 132 „Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks“.] Riigi Teataja.</ref> Tema volitused lõppesid 6. juunil 2022 pärast Keskerakonna ministrite ametist vabastamist ja mitme põhiliikme Riigikokku naasmist.<ref>Barbara Oja. [https://www.err.ee/1608619054/aab-aas-ja-savisaar-lahevad-tagasi-riigikokku Aab, Aas ja Savisaar lähevad tagasi Riigikokku.] ERR, 3. juuni 2022. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Korobeinik Pärnumaa valimisringkonnas, sai 1973 häält ja osutus valituks.<ref>[https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates Valitud Riigikogu liikmed.] Vabariigi Valimisteenistus, 2023. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> Tema volitused [[XV Riigikogu]] liikmena algasid 1. aprillil 2023. XV Riigikogus oli Korobeinik aastatel 2023–2024 Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees. Alates 2024. aastast on ta olnud Riigikogu [[Riigikogu rahanduskomisjon|rahanduskomisjoni]] aseesimees.<ref name="riigikogu" /> === Pärnu linnavolikogu === Korobeinik kandideeris [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Pärnu linnas Eesti Reformierakonna nimekirjas, sai 719 häält ja osutus valituks.<ref name="kovvarasemad">[https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised Kandidaatide ja valimistulemuste arhiiv.]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vabariigi Valimisteenistus. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> Aastatel 2015–2017 oli ta [[Pärnu Linnavolikogu]] esimees.<ref name="riigikogu" /> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] sai ta Eesti Reformierakonna nimekirjas 237 häält ja osutus valituks.<ref name="kovvarasemad" /> 28. mail 2020 valiti Korobeinik uuesti Pärnu Linnavolikogu esimeheks.<ref>[https://www.err.ee/1095407/korobeinik-sai-parnu-linnavolikogu-esimeheks Korobeinik sai Pärnu linnavolikogu esimeheks.] ERR, 28. mai 2020. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> Pärast [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] valiti ta 16. novembril 2021 uuesti volikogu esimeheks.<ref>[https://www.err.ee/1608404846/parnu-volikogu-esimehena-jatkab-korobeinik Pärnu volikogu esimehena jätkab Korobeinik.] ERR, 16. november 2021. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> Ta oli volikogu esimees 2022. aastani.<ref name="riigikogu" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Korobeinik Keskerakonna esinumbrina Pärnu linnas ja sai 1450 häält.<ref>[https://www.err.ee/1609836375/parnu-voimukonelejad-uhisosa-on-suurem-kui-paistab Pärnu võimukõnelejad: ühisosa on suurem kui paistab.] ERR, 22. oktoober 2025. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> Pärnu Linnavolikogu uus koosseis valis ta 3. detsembril 2025 volikogu esimeheks. Tema kandidatuuri toetas 34 kohal olnud volinikust 20.<ref name="volikogu2025" /> == Tunnustus == * 2008 – [[Briti Nõukogu]] rahvusvahelise noore loovettevõtja auhind interaktiivse meedia valdkonnas * 2012 – Teenusmajanduse Koja parima seaduse auhind avaliku teabe seaduse muudatuste eest koos [[Andrus Aaslaid]]iga<ref name="riigikogu" /> == Isiklikku == Korobeinikul on kaks last. Tema huvialade hulka kuuluvad [[male]], [[mälumäng]], reisimine ja kirjandus.<ref name="riigikogu" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/a62b7530-a1fb-4c0b-b041-f10c2cfaa31a/Andrei-Korobeinik/ Andrei Korobeinik Riigikogu veebilehel] * [https://www.korobeinik.ee/ Andrei Korobeiniku veebileht] {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Korobeinik, Andrei}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti programmeerijad]] [[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] lw0nor98cid1bcht6lt7codqr8hs1bs Aaspere mõis 0 41360 7217625 7007561 2026-08-19T02:31:40Z Mathguy2718 220657 Link 7217625 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aaspere mois.JPG|pisi|Aaspere mõisa peahoone]] [[Pilt:Aaspere mõisa peahoone 2012.jpg|pisi|Peahoone]] '''Aaspere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kattentack'' või ''Kattentaken'') oli [[Virumaa]]l [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonnas]] asunud [[rüütlimõis]]. Nüüdisajal jääb [[mõisasüda]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaale]] [[Haljala vald]]a [[Aaspere]] külla. Aaspere mõisa on kirjalikes allikates esmamainitud [[1511]]. aastal. Mõis tekkis põlise [[küla]] kohale, mida nimega Katkantagus on mainitud juba [[1241]]. aastal.<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 23</ref> Mõisa eestikeelne nimi on tulnud mõisaomanike [[Hastfer]]ite nimest. See suguvõsa pärineb [[Vestfaal]]ist ja selle nimi viitab kohale Haversvörde, kus ''vörde'' tähendab [[koole]]t.<ref name=Kohanimeraamat/> ==Mõisaomanikud== 1511. aastast kuulus mõis Hans Hastferile, kes sai selle Diedrich Treidenilt. Aastatel [[1625]]–[[1641]] kuulus mõis Berend Hastferi lesele Dorothea [[Asserien]]ile ja alates [[1649]]. aastast nende pojale Johann Hastferile (suri [[1674]]. aastal), alates [[1675]]. aastast viimase pojale Adam Bernhard Hastferile (suri [[1676]]. aastal), seejärel tema vennale, maanõunik [[Wilhelm Heinrich Hastfer]]ile. [[Pilt:Aaspere mõisa tuuleveski2.jpg|pisi|Mõisa tuuleveski<ref name="KRR_15646 ">{{kultuurimälestis|15646|Aaspere mõisa tuuleveski}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>]] [[Pilt:Aaspere mõisa allee.jpg|pisi|Mõisa allee]] [[Pilt:Aaspere mõisa sõiduhobuste tall 2013-10-04 17-10-28.jpg|pisi|Mõisa sõiduhobuste tall]] Mõisa [[Pärushärra|pärushärra]] Wilhelm Heinrich Hastfer pantis [[1686]]. aastal Aaspere mõisa üheksaks aastaks Herman Cahlile ja pärast lepingu lõppemist [[1695]]. aastal pikendas ta seda [[Tallinn]]a kaupmehe [[Elias Meyer]]iga, kes oli Herman Cahli pärija. [[1700]]. aastal pantis ta mõisa [[Tallinna rae liikmete loend#Bürgermeistrid ehk konsulid|Tallinna]] [[bürgermeister|bürgermeistrile]] [[Thomas von zur Mühlen]]ile. [[1687]]. aastal eraldati Aaspere mõisast selle juurde kuulunud rannaküla [[Käsmu]]. Omanikuks sai [[Liivimaa maamarssal]] [[Georg Conrad von Ungern-Sternberg]], kes [[pant]]is selle [[meeskohtunik]]ule [[Fabian von Öhrten]]ile. [[1729]]. aastal müüs Wilhelm Heinrich von [[Hastfer]] Aaspere pärusmõisa [[Arend Dietrich von der Pahlen]]ile. [[1740]]. aastal pantis [[Kihlevere mõis]]nik Hans von Rosen poole Käsmu rannas asunud ja [[Kihlevere mõis]]ale kuulunud, maanõunik von Roseni poolt ooberst Hastferile päruseks müüdud ja seniajani [[Hulja mõis|Hulja mõisa]] kasutuses olnud [[Käsmu]] rannakülast hinnaga 1000 rubla parun Arend Dietrich von der Pahlenile 30 aastaks. [[1760]]. aastal müüs Arend Dietrich von der Pahleni (suri [[1753]]) lesk ja pärija Magdalena Elisabeth von der Pahlen (sündinud [[Derfelden]]) Aaspere mõisa ja terve Käsmu rannaküla oma poja [[Gustav Friedrich von der Pahlen]]i nõusolekul [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]] [[Georg Johann von Stackelberg]]ile (1697–1766) hinnaga 30 000 rubla. [[Georg Johann von Stackelberg|Georg (Jürgen) Johann von Stackelberg]]i surma järel oli mõisaomanik tema poeg Berend Gustav von Stackelberg (1727–1793). [[1785]]. aastal müüs [[Berend Georg von Stackelberg]] mõisa koos Käsmu rannakülaga [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]] [[Georg Friedrich von Veldten]]ile, hinnaks 60 000 rubla. Georg Friedrich von Veldteni omanduses oli mõis [[1798]]. aastani, mil ta pantis selle 80 aastaks [[Liivimaa maanõunik|Liivimaa rüütelkonna maanõunik]] [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]ile (1769−1839), 1807. aastal pandilepingu muudeti ostulepinguks ja [[Dellingshausen]]ite järglaste kätte jäi mõis [[1919. aasta maareform|riigistamiseni 1919. aastal]]. Friedrich Adolph von Dellingshausen laiendas oma valdusi [[Eesti Maakrediitselts|Mõisnike Krediitkassa]] krediitidega ja omandas kokku 14 mõisat. [[1840]]. aastal päris Liivimaa maanõunik vabahärra Friedrich Adolph von Dellingshauseni ja tema abikaasa Karoline Elisabeth von Dellingshauseni (sünd [[Krusenstiern]]) surma järel Aaspere mõisa nende poeg vabahärra [[kindralleitnant]] [[Johann Eduard von Dellingshausen]] (1795–1845), kellele kinnistati peale Aaspere ka [[Loobu mõis|Loobu]], [[Sauste mõis|Sauste]], [[Hõbeda mõis|Hõbeda]], [[Hulja mõis|Hulja]], [[Undla mõis|Undla]], [[Essu mõis|Essu]], [[Räsna mõis|Räsna]] ja [[Vatku mõis]] koos Käsmu ja [[Liiguste]] külaga. [[Pilt:Aaspere mõisa aednikumaja 2013-10-04 17-07-30.jpg|pisi|[[Aaspere mõisa aednikumaja]]<ref name="KRR_15644 ">{{kultuurimälestis|15644|Aaspere mõisa aednikumaja}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>]] [[Pilt:Aaspere mõisa karjalaut 2013-10-04 17-13-25.jpg|pisi|[[Aaspere mõisa karjalaut]]<ref name="KRR_15641">{{kultuurimälestis|15641|Aaspere mõisa karjalaut}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>]] [[Pilt:Aaspere mõisa kuivati 2013-10-04 17-17-10.jpg|pisi|[[Aaspere mõisa kuivati]]<ref name="KRR_15642">{{kultuurimälestis|15642|Aaspere mõisa kuivati}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>]] [[Pilt:Aaspere mõisa tõllakuur 2013-10-04 17-10-50.jpg|pisi|[[Aaspere mõisa tõllakuur]]]] [[1856]]. aastal päris Johann Eduard von Dellingshauseni surma järel tema poeg [[Preobraženski kaardiväepolk|Preobraženski kaardiväepolgu]] kaardiväe[[lipnik]] [[Nikolai von Dellingshausen]](1827–1896) Aaspere mõisa, Käsmu ja Liiguste küla, Sauste mõisa koos {{kas|[[Sibi küla]]ga}}, [[Läsna mõis|Läsna]] ja Loobu mõisa, Hõbeda koos Viitna ja Vatkuga ning majad Tallinnas. Sõjaväeteenistuse lõpetanud Nikolai von Dellingshausen õppis Tartu ülikoolis loodusteadust ja täiendas end Saksamaal ning 1854. aastast tegutses mõisa valitsemise ja majandamisega. [[Eestimaa talurahvaseadused#1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus|1856]] [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseadus]]e ja 1866. aasta [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseaduste]] vastuvõtmise järel toetas N. von Dellingshausen, koos [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]]te (1857–1862) krahv [[Alexander von Keyserling]]i (1862–1868) ja [[Alexander von der Pahlen]]iga [[Talude päriseksostmine|talude päriseksostuga]] mitteaadlikest maavaldajate [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa Maapäev]]a liikmeteks lubamist, kuid ettepanek ei saanud teiste aadlike heakskiitu<ref>[http://www.monument.ee/lv/haljala-vald/aaspere-dellingshausen/artiklid/aaspere-dellingshausen-punane-taht-23-10-1971.pdf Aaspere mõis ja Dellingshausenid], Punane Täht, 23.10.1971</ref>. [[1895]]. aastal kinkis parun Nikolai von Dellingshausen Aaspere ja Sauste mõisa ning mõisamaatüki Kavastu-Kermo Haljala kihelkonnas oma pojale [[Eduard von Dellingshausen]]ile, kes oli ka [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] viimane [[Eestimaa rüütelkonna peamees|peamees]] ja viimane Aaspere mõisnik.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16924 Kinnistute register. Aaspere mõis (Haljala khk)]</ref> [[1911]]. aastal oli mõisas käibel oma raha, millega maksti palka mõisateenijatele ning mis kehtisid kõrtsis ja poes.<ref>Omatehtud rahad. [[Rahvaleht]], 16. mai 1931, nr 57, lk 4</ref> Mõisale kuulus 1914. aastal 2582,7 hektarit mõisamaad, 53 lahutatud üksust 1859,4 hektariga, 2 kõrvalmõisat, 3 küla ja üks villa. Aaspere mõisale kuulusid [[Kärmu mõis|Kärmu]], [[Aru mõis|Aru]], [[Tõikvere mõis (Haljala)|Tõikvere]] ja [[Holsta mõis]] (Annenhof) ning [[Käsmu mõis]] ([[suvemõis]]). [[1919]]. aastal mõis [[1919. aasta maareform|riigistati]]. [[1920. aastad|1920. aastatel]] rajati mõisa aladele [[Aaspere asundus]] ja 1921. aastal [[Eesti Punase Risti Selts|Eesti Punase Rist]]i [[Aaspere lastekodu]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/virumaavana/1939/06/12/4 Perekond 300 lapsega.], Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 67, 12 juuni 1939</ref><ref>Andres Pulver,[https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2021/09/01/saja-aasta-eest-alustas-aaspere-moisas-tegevust-lastekodu Saja aasta eest alustas Aaspere mõisas tegevust lastekodu], Lääne-Virumaa uudised, 1. september 2021</ref>, mille juhataja oli Marta Bollmann. Lastekodu tegutses mõisakompleksis kuni 1977. aastani<ref name=Kohanimeraamat/>, mis siis kolis [[Rakvere Lastekodu|Rakverre]]. 1970. aastate algul ehitati peahoone paremale tiivale kolmekorruseline [[Aaspere Põhikool|Aaspere koolimaja]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15626|pealkiri=15626 Aaspere mõisa peahoone|väljaanne=Kultuurimälestiste register|aeg=|vaadatud=02.02.2021}}</ref> Kool suleti 2007. aastal. Enne 2000. aastat oli mõisa omanikuks [[Rahvusvaheline Punane Rist]]. [[2000]]. aastal ostis peahoone koos 39 hektari maaga [[Vello Sillam]] 100 000 krooni eest. Sillam alustas koos teiste lastekodus olnutega peahoone ümberehitamist hotelliks, ent kohalik muinsuskaitse peatas ehitamise vajalike projektide puudumise tõttu. Sillam vaidlustas edutult muinsuskaitse otsuse kohtus. 2003. aasta lõpus müüs Sillam mõisa 3,1 miljoni krooni eest maha.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arileht.delfi.ee/news/uudised/ensv-rikkad-fotolabori-omanik-vello-sillam-ilmutas-kuni-1000-filmi-paevas-ja-kasutas-aeg-ajalt-keelatud-toojoudu?id=90167807|pealkiri=ENSV rikkad: fotolabori omanik Vello Sillam ilmutas kuni 1000 filmi päevas ja kasutas aeg-ajalt keelatud tööjõudu|väljaanne=[[Delfi (portaal)]]|aeg=14.06.2020|vaadatud=|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200614215406/https://arileht.delfi.ee/news/uudised/ensv-rikkad-fotolabori-omanik-vello-sillam-ilmutas-kuni-1000-filmi-paevas-ja-kasutas-aeg-ajalt-keelatud-toojoudu?id=90167807|arhiivimisaeg=2020-06-14}}</ref> ==Mõisakompleks== ===Peahoone=== Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline [[Aaspere mõisa peahoone]] valmis [[1770. aastad|1770.]]–[[1780. aastad|1780. aastatel]]. Dellingshausenid lisasid [[ampiir]]stiilis [[portikus]]e ja eenduvad tiivad, mis mõlemas otsas pikendasid maja. Hoonet kaunistab [[fassaad]]i keskosas paiknev suursugune kuue [[dooria sammas|dooria sambaga]] [[portaal (arhitektuur)|portaal]]. Portaalil on suur [[astmikviil]], väiksemad astmikviilud kroonivad külg[[risaliit]]e. Tagafassaadi keskosa kaunistab nelja dooria sambaga [[kolmnurkviil]]uga portikus. [[Aaspere mõisa valitsejamaja]] varemed on [[kultuurimälestis]]ena arvele võetud.<ref name="KRR_15636">{{kultuurimälestis|15636|Aaspere mõisa valitsejamaja varemed}} (vaadatud 04.05.2015)</ref><ref name="KRR_15626 ">{{kultuurimälestis|15626 |Aaspere mõisa peahoone}} (vaadatud 04.05.2015)</ref> [[1966]]. aastal mõisa peahoone põles, kuid taastati. Peahoones on Eestis ainulaadne hiina stiilis tuba (1893. aastal valminud).<ref name=":0" /> Peahoones on korraldatud kunstinäitusi ning teisi kultuuriüritusi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.mois.ee/viru/aaspere.shtml|pealkiri=Aaspere mõis. Kattentack in Kirchspiel Haljall, Wierland|väljaanne=Eesti mõisaportaal|aeg=|vaadatud=02.02.2021}}</ref> Mõisasüdamesse viib [[Tallinna–Narva maantee]]lt 1,7 km [[Aaspere mõisa alleed|lehiseallee]].<ref name="KRR_15628 ">{{kultuurimälestis|15628 |Aaspere mõisa alleed}} (vaadatud 04.05.2015)</ref> ===Kõrvalhooned=== [[Pilt:Aaspere mõisa kasvuhoone 2013-10-04 17-07-08.jpg|pisi|Mõisa kasvuhoone<ref name="KRR_15643">{{kultuurimälestis|15643|Aaspere mõisa kasvuhoone}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>]] [[Pilt:Aaspere mõisa moonakatemaja 1 2013-10-04 17-17-33.jpg|pisi|Mõisa moonakatemaja]] [[Pilt:Aaspere mõisa moonakatemaja 2 2013-10-04 17-13-06.jpg|pisi|Mõisa moonakatemaja]] [[Pilt:Aaspere mõisa kaev 2013-10-04 17-18-16.jpg|pisi|[[Aaspere mõisa kaev]]<ref name="KRR_15645 ">{{kultuurimälestis|15645 |Aaspere mõisa kaev}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>]] Peahoovi ümbritsevad [[Aaspere mõisa ait]]<ref name="KRR_15632">{{kultuurimälestis|15632| Aaspere mõisa ait}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>, [[Aaspere mõisa sõiduhobuste tall]]<ref name="KRR_15634 ">{{kultuurimälestis|15634 |Aaspere mõisa sõiduhobuste tall}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>, [[Aaspere mõisa tall]]<ref name="KRR_15638">{{kultuurimälestis|15638 |Aaspere mõisa tall}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>, [[Aaspere mõisa tõllakuur]]<ref name="KRR_15635 ">{{kultuurimälestis|15635 |Aaspere mõisa tõllakuur}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>, [[Aaspere mõisa vankrikuur]]<ref name="KRR_15640">{{kultuurimälestis|15640|Aaspere mõisa vankrikuur}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>, [[Aaspere mõisa sepikoda]]<ref name="KRR_15639 ">{{kultuurimälestis|15639 |Aaspere mõisa sepikoda}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>, valitsejamaja ja tööliste maja, kuid neid on ehitatud ümber. Mõisakompleksi kuulusid ka Aaspere mõisa [[Moonakas|moonakatemajad]]<ref name"k8rr_15633"="">{{kultuurimälestis|15633| Aaspere mõisa moonakatemaja 1}} (vaadatud 04.05.2015)</ref><ref name="K8RR_15637">{{kultuurimälestis|15637|Aaspere mõisa moonakatemaja 2}} (vaadatud 04.05.2015)</ref>. ===Park=== {{Vaata|Aaspere mõisa park}} Pargi suurus on 24,1 ha. Pargis asub Aaspere mõisa pargi[[rotund]]i vundament. [[Aaspere mõisa pargirotundi vundament]], [[Aaspere mõisa pargi piirdemüürid]] ja [[Aaspere mõisa Dellingshausenite mälestussammas]] on kultuurimälestisena arvele võetud.<ref name="KRR_15630">{{kultuurimälestis|15630|Aaspere mõisa pargirotundi vundament}} (vaadatud 04.05.2015)</ref><ref name="KRR_15631 ">{{kultuurimälestis|15631 |Aaspere mõisa pargirotundi vundament}} (vaadatud 04.05.2015)</ref><ref name="KRR_15629 ">{{kultuurimälestis|15629 |Aaspere mõisa Dellingshausenite mälestussammas}} (vaadatud 04.05.2015)</ref> == Aaspere raha == Dellinghauseni eesmärk oli 1911. aastal loodud Aaspere rahaga kohalik [[Tarbijate ühistu|tarvitajate ühisus]] välja tõrjuda. Raha kujutas endast papitükke, kuhu oli mõisast [[tempel]] peale löödud, ja nendega ei saanud ühisuse poodides maksta, küll aga mõisaomanikule sümpaatsetes [[Kõrts|kõrtsis]] ja [[Kauplus|kaupluses]]. Aaspere raha kõrvaldati käibelt siis, kui selgus, et üks [[Karjane|karjapoiss]] on seda edukalt [[Võltsimine|võltsima]] hakanud.<ref>{{Netiviide|autor=Erilaid, Tõnis|url=https://ajalugu.ohtuleht.ee/1000938/sufloori-kadunud-amet-nahtamatu-sosistaja-peal-pusis-vahel-terve-teater|pealkiri=Tõnis Erilaiu lehesaba {{!}} Kuidas karjapoiss Aaspere mõisa raha võltsis|väljaanne=Õhtuleht|aeg=18. mai 2020|vaadatud=02.02.2021}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Aaspere manor}} *{{Mõisaportaal|viru|aaspere}} * [http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3141 Aaspere mõis] muinsuskaitseameti arhiivis {{Coordinate|NS=59.4225|EW=26.138889|type=landmark|region=EE}} {{Haljala kihelkond}} [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Pahlenite mõisad]] [[Kategooria:Haljala kihelkond]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Haljala vald]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] jpoq77m4byp5l51nngzbjqg69ir0c8x Inimkaubandus 0 48302 7217705 7151882 2026-08-19T07:58:47Z Kuriuss 38125 7217705 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} '''Inimkaubandus''' on [[ÜRO]] rahvusvahelise organiseeritud [[kuritegevus]]e vastase konventsiooni [[Palermo protokoll]]is sätestatud [[definitsioon]]i järgi inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist. Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo tõsidust juhul, kui tegu on toime pandud esimeses punktis nimetatud viisil. Laps on alla 18-aastane isik ja tema värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, võimu kuritarvitamist jms (vt esimest punkti).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond |url=http://gender.sm.ee/index.php?097943185 |vaadatud=2010-09-06 |arhiivimisaeg=2011-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110722055017/http://gender.sm.ee/index.php?097943185 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Juhtumid Eestis == 2026. aastal esitati 60-aastasele mehele ja tema kolmele pojale süüdistuse inimkaubanduses, kuna väidetavalt sundisid nad süüdistatava Viljandi- ja Pärnumaa kinnistutel ligi nelja aasta jooksul 70-aastast naist ning 60-aastast meest tegema rasket füüsilist tööd (palkidest [[Küttepuit|küttepuude]] tegemine ja hobusesõnniku pakendamine) ilma tasu maksmata, teenides ise sellelt 150 000 eurot. Süüdistuse kohaselt võeti kannatanutelt nende dokumendid ja piirati suhtlust lähedastega. Ühelt kannatanult võeti ka [[pangakaart]], millega võeti tema kontolt välja sinna laekunud [[Pension|pensioni]]. Töö kõrvalt pidid kannatanud elama elamiskõlbmatutes ruumides ja ei saanud süüa täisväärtuslikku toitu. Neil ei olnud võimalust kasutada telefoni ega oma sissetulekut, seega ei saanud nad küsida abi ega oma olukorda muuta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-30 |pealkiri=Isa koos kolme pojaga sai süüdistuse inimkaubanduses |url=https://www.err.ee/1609981539/isa-koos-kolme-pojaga-sai-suudistuse-inimkaubanduses |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2026. aasta kevadel mõisteti inimkaubanduses süüdi Oleg Krištali, kes sundis kaht 20- ja 19-aastast noormeest majandusliku kasu saamise eesmärgil füüsilise ja vaimse [[Vägivald|vägivalla]] ning pettusega elama äärmuslikes tingimustes, tegema [[Bolt|Bolti]] rattakulleritena kuni 15-tunniseid tööpäevi. Krištalile määrati 3,5 aastat vangistust ja kannatanute hüvitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=15tunnised tööpäevad ja vägivald. Kohus saatis inimkaubitseja vangi |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/05/11/15tunnised-toopaevad-ja-vagivald-kohus-saatis-inimkaubitseja-vangi |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== * [[organiseeritud kuritegevus]] * [[Sekt|sektid]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/ProtocolTraffickingInPersons.aspx Palermo protokolli tekst (inglise k)] [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]] khlq3moiubwgm14ond9ywpm4jl44w4w Serie A 0 50486 7217331 7088506 2026-08-18T13:10:32Z Kuriuss 38125 7217331 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel||Brasiilia liiga|Campeonato Brasileiro Série A}} {{Jalgpalliliiga | nimi = Serie A | pilt = [[Pilt:Serie A logo 2022.svg|120px|]] | riik = [[Itaalia]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1898 | lõpetatud = | võistkondi = 20 | tsoone = | meister = [[Milano Internazionale]] (20. tiitel)<br>([[Serie A hooaeg 2023–2024|2023–2024]]) | enim_meistritiitleid = [[Juventus]] (36) | enim_mänge = [[Gianluigi Buffon]] (657) | parim_väravakütt = [[Silvio Piola]] (274) | veebileht = [http://www.legaseriea.it/en Koduleht] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Serie B]] | praegune_liigahooaeg = [[Serie A hooaeg 2025–2026]] }} '''Serie A''' on [[Itaalia]] klubi[[jalgpall]]i kõrgeim liiga. Seda peetakse üldiselt üheks maailma kõrgema tasemega liigaks. Liigas mängib alates 2004–2005 hooajast 20 meeskonda. Iga meeskond kohtub teise võistkonnaga kaks korda, nii kodus kui ka võõrsil. Iga meeskond saab seega mängida 38 korda. Hooaja lõpul langeb liiga kolm viimast [[Serie B]]-sse. Ajalooliselt on edukam klubi olnud [[Torino Juventus]], kes on meistriks tulnud 36 korda. [[Milano]] klubidest on [[Milano Internazionale]] tulnud meistriks 20 korda ja [[AC Milan]] 19 korda. Kokku on Itaalia meistriks tulnud 16 klubi. == Klubid 2024–2025 hooajal== {| |- | style="vertical-align: top; width: 200px;" | *[[Atalanta B.C.|Atalanta]] *[[Bologna F.C. 1909|Bologna]] *[[Cagliari Calcio|Cagliari]] *[[Como 1907|Como]] *[[Empoli FC|Empoli]] *[[ACF Fiorentina|Fiorentina]] *[[Genoa CFC|Genoa]] *[[Hellas Verona F.C.|Hellas Verona]] *[[Inter Milan|Internazionale]] *[[Juventus F.C.|Juventus]] | style="vertical-align: top; width: 200px;" | *[[S.S. Lazio|Lazio]] *[[US Lecce|Lecce]] *[[A.C. Milan|Milan]] *[[AC Monza|Monza]] *[[S.S.C. Napoli|Napoli]] *[[Parma Calcio 1913|Parma]] *[[A.S. Roma|Roma]] *[[Torino F.C.|Torino]] *[[Udinese Calcio|Udinese]] *[[Venezia FC|Venezia]] |} ==Itaalia meistrid== ===Itaalia jalgpalli meistrivõistlused=== {{veerud}} * [[1898]] [[Genova Cricket & Athletic Club]] * [[1899]] Genova Cricket & Athletic Club * [[1900]] [[Genova Cricket & Football Club]] * [[1901]] [[AC Milan|Milan Cricket & FC]] * [[1902]] Genova CFC * [[1903]] Genova CFC * [[1904]] Genova CFC * [[1905]] [[Torino Juventus]] * [[1906]] [[AC Milan]] * [[1907]] AC Milan * [[1908]] [[US Pro Vercelli Calcio|Pro Vercelli]] {{veerud-piir}} * [[1909]] Pro Vercelli * [[1910]] [[Milano Internazionale]] * [[1911]] Pro Vercelli * [[1912]] Pro Vercelli * [[1913]] Pro Vercelli * [[1914]] [[AS Casale Calcio|Casale]] * [[1915]] Genova CFC (Itaalia jalgpalliliidu otsusel) * 1916–19 [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] tõttu ei mängitud * [[1920]] Milano Internazionale {{veerud-piir}} * [[1921]] Pro Vercelli * [[1922]] ''CCI:'' Pro Vercelli; ''FIGC:'' [[US Novese]] * [[1923]] Genova CFC * [[1924]] Genova CFC * [[1925]] [[Bologna FC 1909|Bologna FC]] * [[1926]] Torino Juventus * 1927 [[Torino FC]] (meistritiitel tühistati Itaalia jalgpalliliidu otsusel) * 1928 Torino FC * 1929 Bologna FC {{veerud-lõpp}} ===Serie A=== {{veerud}} * 1929–30 [[Milano Internazionale|Ambrosiana SS]] * 1930–31 Torino Juventus * 1931–32 Torino Juventus * 1932–33 Torino Juventus * 1933–34 Torino Juventus * 1934–35 Torino Juventus * 1935–36 Bologna FC * 1936–37 Bologna FC * 1937–38 [[Milano Internazionale|Ambrosiana-Internazionale]] * 1938–39 Bologna FC * 1939–40 Ambrosiana-Internazionale * 1940–41 Bologna FC * 1941–42 [[AS Roma]] * 1942–43 Torino FC * 1944–45 [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] tõttu liiga mängud peatati * 1945–46 Torino FC * 1946–47 Torino FC * 1947–48 Torino FC * 1948–49 Torino FC * 1949–50 Torino Juventus * 1950–51 AC Milan * 1951–52 Torino Juventus * 1952–53 Milano Internazionale * 1953–54 Milano Internazionale * 1954–55 AC Milan * 1955–56 [[Firenze Fiorentina|AC Fiorentina]] * 1956–57 AC Milan * 1957–58 Torino Juventus * 1958–59 AC Milan * 1959–60 Torino Juventus * 1960–61 Torino Juventus * 1961–62 AC Milan {{veerud-piir}} * 1962–63 Milano Internazionale * 1963–64 Bologna FC * 1964–65 Milano Internazionale * 1965–66 Milano Internazionale * 1966–67 Torino Juventus * 1967–68 AC Milan * 1968–69 AC Fiorentina * 1969–70 [[Cagliari Calcio|Cagliari]] * 1970–71 Milano Internazionale * 1971–72 Torino Juventus * 1972–73 Torino Juventus * 1973–74 [[Rooma Lazio|SS Lazio]] * 1974–75 Torino Juventus * 1975–76 [[Torino FC|Torino]] * 1976–77 Torino Juventus * 1977–78 Torino Juventus * 1978–79 AC Milan * 1979–80 Milano Internazionale * 1980–81 Torino Juventus * 1981–82 Torino Juventus * 1982–83 AS Roma * 1983–84 Torino Juventus * 1984–85 [[Verona Hellas]] * 1985–86 Torino Juventus * 1986–87 [[SSC Napoli]] * 1987–88 AC Milan * 1988–89 Milano Internazionale * 1989–90 SSC Napoli * 1990–91 [[Genua Sampdoria|UC Sampdoria]] * 1991–92 AC Milan * 1992–93 AC Milan {{veerud-piir}} * 1993–94 AC Milan * 1994–95 Torino Juventus * 1995–96 AC Milan * 1996–97 Torino Juventus * 1997–98 Torino Juventus * 1998–99 AC Milan * 1999–2000 SS Lazio * 2000–01 AS Roma * 2001–02 Torino Juventus * 2002–03 Torino Juventus * 2003–04 AC Milan * 2004–05 <s>Torino Juventus</s>* * 2005–06 <s>Torino Juventus</s> Milano Internazionale* * 2006–07 Milano Internazionale * 2007–08 Milano Internazionale * 2008–09 Milano Internazionale * 2009–10 Milano Internazionale * 2010–11 [[AC Milan]] * 2011–12 Torino Juventus * 2012–13 Torino Juventus * 2013–14 Torino Juventus * 2014–15 Torino Juventus * 2015–16 Torino Juventus * 2016–17 Torino Juventus * [[Serie A hooaeg 2017–2018|2017–18]] Torino Juventus * [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] Torino Juventus * [[Serie A hooaeg 2019–2020|2019–20]] Torino Juventus * [[Serie A hooaeg 2020–2021|2020–21]] Milano Internazionale * [[Serie A hooaeg 2021–2022|2021–22]] AC Milan * [[Serie A hooaeg 2022–2023|2022–23]] SSC Napoli * [[Serie A hooaeg 2023–2024|2023–24]] Milano Internazionale {{veerud-lõpp}} <nowiki>*</nowiki>2004–05 ja 2005–06 meistritiitlid võeti Torino Juventuselt korruptsiooni{{lisa viide}} tõttu ära. == Eesti mängijad== *[[Ragnar Klavan]] – [[Cagliari Calcio|Cagliari]] – 2018–21 *[[Georgi Tunjov]] – [[SPAL]] – 2019–20 == Välislingid == * [http://www.legaseriea.it/en Liiga koduleht] * [http://www.sportnet.ee/artikkel/83772 Itaalia Serie A saab iseseisvaks] (Sportnet.ee 1. mai 2009) {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Serie A| ]] mfzki4ymjxrw85gujg7rarqinwcqil0 Roberto Bolaño Ávalos 0 56275 7217384 5761713 2026-08-18T15:17:22Z CommonsDelinker 1930 Fail Roberto_bolaño.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Roberto bolaño.jpg|]]. 7217384 wikitext text/x-wiki '''Roberto Bolaño Ávalos''' [rov'erto bol'anjo 'aavalos] ([[28. aprill]] [[1953]] [[Santiago]] – [[15. juuli]] [[2003]] [[Barcelona]]) oli [[Tšiili]] kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid "Metsikud detektiivid" ("Los detectives salvajes", Tallinn: Koolibri, 2013, tõlkinud [[Klaarika Kaldjärv]]), "Tšiili nokturn" ("Nocturno de Chile", Tallinn: Kultuurileht, 2013, tõlkinud [[Kai Aareleid]]) ja "Liuväli" ("La pista de hielo", Tallinn: Kultuurileht, 2015, tõlkinud [[Ruth Sepp]]). ==Tunnustus== *1999 [[Rómulo Gallegose auhind]] {{JÄRJESTA:Bolano Avalos, Roberto}} [[Kategooria:Tšiili kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2003]] ihfgjsheopf7yvs8774ja7rj4bkva0v Muusika küla 0 56885 7217683 6113981 2026-08-19T06:43:34Z ~2026-45422-09 235759 7217683 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Muusika | pindala = 8,1 | elanikke = | maakond = Harju }} '''Muusika''' on [[küla]] [[Harju_maakond|Harjumaal]] [[Saue vald|Saue vallas]] [[Ääsmäe–Kernu tee]] ääres. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Kernu vald]]a. Küla piirneb loodes [[Kabila (Kernu)|Kabila]] külaga, edelas ja kagus [[Ruila]] külaga. Küla piiri pikkus on 13,7 km. Muusika külaga liideti 1977 (?) kõrvalasunud [[Maarja (Kernu)|Maarja]] küla. Külas asuvad [[Ukukivi]] ja [[Ramla allikas]]. Külas asub teise maailmasõja mälestussammas.<ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=314142920 Pärandkultuuri objekt: II maailmasõja mälestussammas (726:MAL:007)] EELIS</ref> Külast on pärit laulja Pearu Paulus. ==Vaata ka== *[[Ruila–Laitse tee]] == Viited == {{viited}} {{Saue vald}} [[Kategooria:Saue valla külad]] 9pkvf49t36ilcfdk6icirormqlwhd7m Arne Mikk 0 62028 7217475 7198743 2026-08-18T19:15:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217475 wikitext text/x-wiki [[Fail:Arne Mikk, 2008.jpg|pisi|Arne Mikk 2008. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Arne Mikk''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1934]] [[Viljandi]]s) on eesti lavastaja ja teatritegelane. == Elukäik == Arne Mikk on sündinud [[Mulgimaa]]l [[Tuhalaane]] külas suure Ritsu talu perepojana.<ref>[https://mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/list/kuulsad-mulgid/arne-mikk/ Kuulsad mulgid] Mulgi Kultuuri Instituudi koduleht. Vaadatud 30.04.2026.</ref> [[1952]]. aastal lõpetas ta [[Viljandi 2. Keskkool]]i ning alustas lauluõpinguid [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]] professor [[Aleksander Arder]]i klassis. Aastatel [[1956]]–[[1961]] õppis ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] laulja ja laulupedagoogi erialal. Lavastajana stažeeris ta [[1972]]. aastal [[Komische Oper Berlin|Berliini Komische Operis]] Walter Felsensteini ja [[1974]]–[[1975]] [[Moskva]]s [[Moskva Suur Teater|Suures Teatris]] [[Boriss Pokrovski]] käe all. Aastatel [[1952]]–[[1955]] ja [[1961]]–[[1963]] laulis Mikk [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] ooperikooris. [[1963]]–[[1966]] oli ta teatri muusika- ja kirjandusala juhataja ning 1966–[[1970]] lavastaja assistent. Sel perioodil esines ta mitmes soolorollis, sealhulgas [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] "[[Võluflööt|Võluflöödis]]", [[Giacomo Puccini|Puccini]] "[[Boheem]]is" jm. 1970. aastal sai Arne Mikust Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperilavastaja, [[1977]]. aastal peanäitejuhi kohusetäitja ning aastatel [[1978]]–[[1995]] Estonia teatri peanäitejuht. Aastatel oli ta [[2002]]–2004 oli ta Estonia teatri loominguline juht ja alates 2005. aastast nõunik. Aastatel 2016–2020 oli ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] nõukogu esimees.<ref>[https://www.err.ee/1108772/arne-mikk-taandub-estonia-noukogu-esimehe-kohalt Arne Mikk taandub Estonia nõukogu esimehe kohalt] ERR Uudised, 02.07.2020.</ref> Aastatel [[2008]]–2024 oli ta [[Saaremaa ooperipäevad]]e kunstiline juht.<ref name="kuressaare">[https://web.archive.org/web/20210423113804/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/16/kuressaare-pargas-arne-miku-aukodaniku-tiitliga/ Kuressaare pärgas Arne Miku aukodaniku tiitliga.] Saarte Hääl, 16.06.2017.</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/1609409041/saaremaa-ooperipaevade-uus-kunstiline-juht-on-ain-anger Saaremaa ooperipäevade uus kunstiline juht on Ain Anger], err.ee, 27.07.2024.</ref> [[1969]]. aastast on ta töötanud ka [[Eesti Muusikaakadeemia]] ooperistuudio õppejõuna (1988. aastast dotsent, 1996–1999 stuudio juhataja, 2014. aastast emeriitdotsent).<ref>[https://eamt.ee/uldinfo/ulikoolist/emeriitprofessorid-ja-dotsendid/ Emeriitprofessorid ja -dotsendid] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. Vaadatud 27.04.2026.</ref> Külalisena on ta lavastanud Moskva [[Suur Teater|Suures Teatris]] ja Kammermuusikateatris, [[Buenos Aires]]e Teatro Colónis, [[Schwerin]]is, [[Krasnojarsk]]is, [[Tampere]]s, [[Lahti]]s, [[Helsingi]]s ning [[Turu]]s. Ta on Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige. ===Estonia Selts=== Elupõlise estoonlase ja kauaaegse Estonia teatri juhina on ta andnud suure panuse selleks, et taasiseseisvunud Eestis taastada 1865. aastal alguse saanud ja Nõukogude ajaks suletud [[Estonia (selts)|Estonia Selts]]. Ametlikult alustas selts uuesti tegevust 27. märtsil 1990. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} ==Looming== Arne Mikk on toonud lavale sadakond muusikalavastust. Ta enda sõnul on tema lemmikheliloojaks [[Giuseppe Verdi]], kelle kõik olulisemad ooperid on ta ka Estonias lavastanud.<ref name="auvaarse-a">Sirje Vihma-Normet. [https://eestielu.ca/et/auvaarse-arne-miku-juubeliks/ Auväärse Arne Miku juubeliks] Eesti Elu, 09.05.2024.</ref> Tema esimene lavastus Estonias oli aga [[Evald Aav]]a "[[Vikerlased]]", mis valmis 1969. aastal ja kus peategelast Olavit laulis tollal tippvormis [[Georg Ots]]. Arne Miku lavastuses toodi Estonia teatris lavale ka [[Eduard Tubin]]a ooperid "[[Reigi õpetaja (ooper)|Reigi õpetaja]]" (1988) ja "[[Barbara von Tisenhusen]]" (1990) ning [[Alo Põldmäe]] "Raeooper" (1986); nende kolme ooperi [[libreto]] autor oli [[Jaan Kross]].<ref name="auvaarse-a" /> Ühena väga vähestest maailma muusikateatri lavastajatest on ta lavastanud [[Modest Mussorgski]] ooperi "[[Boriss Godunov (ooper)|Boriss Godunov]]" algversiooni, mis esietendus Estonia teatris 1980. aastal. Tolle ajani oli maailmas seda ooperit etendatud peamiselt [[Nikolai Rimski-Korsakov|Rimski-Korsakov]]i või [[Dmitri Šostakovitš|Šostakovitši]] redaktsioonis. 1988. aastal vaimustasid estoonlased Mussorgski algversiooniga ka [[Pariis]]i ooperipublikut. Arne Miku lavastus läks Pariisis täismajale lausa üheksal etendusel, kus maailmakuulsa [[Jevgeni Nesterenko]] kõrval laulsid kandvaid rolle eesti bassilauljad [[Mati Palm]] ja [[Teo Maiste]]. Etendusi dirigeeris [[Eri Klas]].<ref name="auvaarse-a" /> Lisaks on ta koostanud ja lavastanud suurejoonelisi galasid, kontsertetendusi ja muusikapõimikuid, näiteks ooperigala "[[Tiit Kuusik]] 100" (2011), operetigala "Ah, ilma naisteta..." (2004 Vanemuises), kontsertetendus "Viini valss, Viini laul" (1972), "Õhtu Paul Hindemithi muusikaga" (1992), "Poolteist tundi Pucciniga" (1995 Estonia talveaias), "Maiuspalu Mozartilt" (1998) jm. 2013. aastal lavastas ta Estonia teatri juubelilavastuse "Kord saja aasta pärast. Estonia awamise pidu". === Lavastusi === *[[Giuseppe Verdi]] "[[Aida]]" (2007 Tampere Ooperimajas), "[[Attila (ooper)|Attila]]" (1976), "Rigoletto" (1989 Suures Teatris), "Luisa Miller" (1981), "[[Traviata]]" (1974), "Kuningas üheks päevaks" (1992), "[[Nabucco]]" (1996), "Macbeth" (2001), "[[Ernani]]" (2002) *[[Modest Mussorgski]] "Boriss Godunov" (1980, algversioon; 1983 Krasnojarski ooperiteatris Dmitri Šostakovitši versioon) *[[Arrigo Boito]] "Mefistofeles" (1988) *[[Wolfgang Amadeus Mozart]]i "Võluflööt" (1991), "Don Giovanni ehk Karistatud patune" (1975), "Figaro pulm" (1976) *[[Eduard Tubin]]a "Reigi õpetaja" (1988) ja "Barbara von Tisenhusen" (1990) *[[Giacomo Puccini]] "Boheem" (1993 [[Sibeliuse Akadeemia]]s 1996), "Triptühhon": "Mantel", "Õde Angelica", "Gianni Schicchi" (1972) *[[Gioachino Rossini]] "Itaallanna Alžiiris" (1990 Turus), "Abieluveksel" (1992 Ooperistuudios) *[[Georg Friedrich Händel]]i "Alcina" (1985) *[[Richard Wagner]]i "Lendav hollandlane" (1997 Tamperes) *[[Dmitri Šostakovitš]]i "Katerina Izmailova" (1977) *[[Benjamin Britten]]i "Me teeme ooperit" ja "Väike korstnapühkija" (1981) *[[Gaetano Donizetti]] "Rügemendi tütar" (1979) ja "Lucia di Lammermoor" (1984) *[[Pjotr Tšaikovski]] "Jevgeni Onegin" (1985 Mecklenburgi riigiteatris [[Schwerin]]is ja 1997 Buenos Airese Teatro Colónis), "Jolanthe" (1990 Buenos Airese Teatro Colónis), "Padaemand" (2004) *[[Gian Carlo Menotti]] "Jõuluöö külalised" (1997 Estonia talveaias), "Vanatüdruk ja varas" (2002 Estonia talveaias) *[[Paul Hindemith]] "Pikk jõulueine" (2014) *[[Raimo Kangro]] "Ohver" (1981) *[[Imre Kálmán]]i "Bajadeer" (2001 Vanemuises) *[[Georg Philipp Telemann]]i "Pimpinone" (1983 Moskva Kammermuusikateatris) *[[Nikolai Rimski-Korsakov]]i "Mozart ja Salieri" (2002 Estonia talveaias) ===Raamatuid=== * Malev Kits, Arne Mikk. "Aleksander Arder". Eesti Raamat, 1969 * Arne Mikk. "Katkenud laulukaar. Estoonlaste muusikalavastused Stockholmis 1946–1958 (kõrvalepõigetega ette- ja tahapoole)". [[Estonia (selts)|Estonia Selts]], 2000 * Arne Mikk. ""Estonia" tõusmine tuhast. Peatükk teatri ajaloost (1944–1956)". [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2013 * "Üks mõtet kandev maja : sada aastat Estoniat". Koostaja Arne Mikk. Rahvusooper Estonia, 2014 * Arne Mikk, Mart Mikk. "Estonia Seltsile antud aeg". Helios, 2023 * Tiiu Randviir, Arne Mikk. "Dialoogid Tiiu Randviiruga". Varrak, 2025 ===Tõlkeid=== * "Vanatüdruk ja varas". Menotti ooper ühes vaatuses. Inglise keelest tõlkinud Arne Mikk. (DVD-l: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010) ===Muusikafilme=== * "Ooperiball" (1974) – konsultant * "Igihaljas bel canto" (1976) – [[režissöör]] * "Vabaõhukontsert" (1977) – režissöör * "Laulab Mati Palm" (1978) – režissöör * "Maestro Tiit Kuusik Estonia teatris" (1979) – režissöör * "[[Hendrik Krumm]] ooperilaval" (1981) – [[stsenarist]] ja režissöör * "Kolmveerand sajandit Estonia teatrit" (1982) – stsenarist ja režissöör ====Esineja või kommentaatorina==== * "Georg Ots ja ooper" (1975) – Georg Otsast ja tema ooperirollidest * "Kõik, millest unistasin" (1977) – portreefilm muusikapedagoog [[Linda Saul]]ist * "Muusikarüütel" (1980) – dokumentaalfilm Georg Otsa loominguvaramust * "Kallis Mart" (1983) – helilooja [[Mart Saar]]e 100. sünniaastapäeva tähistamisest * "Peadirigent" (1985) – muusikaline filmiportree Estonia peadirigendist Eri Klasist * "Oksjon" (1988) – kunstnikust ja karikaturistist [[Heinz Valk|Heinz Valgust]] * "Georg Otsa muusikapäevad 1990" (1990) – ülevaade Georg Otsa VI muusikapäevadest * "Estonia" (2006) – ülevaatefilm 2006. aastal 100-aastaseks saanud Estonia teatrist ja teatrimajast * "Dirigendi kõla" (2007) – portreefilm legendaarsest Eesti muusikust Eri Klasist * "Vastutuulesaal" (2007) – dirigent [[Tõnu Kaljuste]]st ja tema pöörasest ideest rajada [[Naissaar]]ele ooperisaal * "Kirjad Islandilt" (2015) – ooperilaulja [[Annika Tõnuri]] traagilisest loome- ja elusaatusest * "Urve Tauts. Muusika on kõiges süüdi" (2020) – ooperilaulja [[Urve Tauts|Urve Tautsist]] ja tema esitatud muusikast ===Arne Miku juhitud telesaateid=== * "Kontsertpalad. Aleksander Arderit meenutades" (ETV, 1970) * "Laulab Mati Palm" (ETV, 1976) * "Kolleegid kolleegidest. Aleksander Arder" (ETV, 1984) * "Kui lõpeb suvepäev. Tiit Kuusik" (ETV, 1986) * "Eri Klas ja tema sõbrad" (2 osa, ETV, 1999) * "Ooperitund" (saatesari, ETV, 1999) – kaassaatejuht koos poeg Mart Mikuga * "Uusaastakontsert. ERSO, dirigent Eri Klas" (ETV, 2001) * "Nii laulis Georg Ots" (ETV, 2005) ===Reet ja Arne Miku fond=== Arne Mikk algatas 2011. aastal [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i allfondina Reet ja Arne Miku fondi, mis toetab noori Eesti lauljaid. Fondi seniste stipendiaatide hulgas on [[Oliver Kuusik]], [[Kristel Pärtna]], [[Mehis Tiits]], [[Heldur Harry Põlda]], Kadri Kõrvek ja Kairis Trass.<ref>[https://www.erkf.ee/allfondid/reet-ja-arne-miku-fond Reet ja Arne Miku fondi tutvustus] Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleht. Vaadatud 28.04.2026.</ref> ==Tunnustus== * 1979 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * 1985 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 1994 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] <ref>{{EVkavaler|3425}}</ref> * 2002 – [[Aasta isa]] * 2003 – Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi rüütlirist * 2004 – Itaalia Vabariigi Solidaarsuse Tähe ordeni rüütlirist * 2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö auhind]] * 2007 – [[Tallinna teenetemärk]] * 2008 – [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Meredivisjon]]i teenetemärk <ref>{{Netiviide |url=http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-03 |arhiivimisaeg=2019-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190907141413/http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2010 – [[Harjumaa teatripreemia]] * 2013 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (suurejoonelise ja mitmekülgse tegevuse eest Eesti muusikakultuuri edendamisel) * 2015 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] * 2015 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] * 2016 – [[Estonia (selts)|Estonia Seltsi]] auliige * 2017 – [[Kuressaare linna aukodanik]] <ref name="kuressaare" /> * 2023 – Hiiumaa [[Kultuuripärl]] * 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia]] * 2024 – Hiiumaa saadik (Hiiumaa muusika-aasta suurürituse "Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150" eest) * 2025 – [[Harju maakonna aukodanik]] * 2025 – [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] (erakordse panuse eest Eesti ooperikunsti arengusse) ==Isiklikku== Ta oli abielus Reet Mikuga (1933–2011); nende pojad on Jaak Mikk, [[Mart Mikk]] ja Rein Mikk.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82298449/arne-mikk-leidis-uue-kaaslanna Arne Mikk leidis uue kaaslanna] Kroonika/Delfi, 05.09.2013.</ref> Tema pojatütar on Ingel Marlen Mikk, esinejanimega [[An-Marlen]]. [[Eesti Asenduskodu Töötajate Liit]] kuulutas mitme põlvkonna jooksul muusikaarmastust edasi kandnud Mikkude pere 2013. aastal aasta pereks ning andis toona nelja põlvkonda esindanud 22-liikmelisele Arne Miku perele üle tunnustusauhinna "Lastele ja lastega".<ref>[https://www.eatl.ee/lastega-ja-lastele/aasta-pere-perekond-mikk/ Aasta pere: perekond Mikk]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu koduleht. Vaadatud 27.04.2026.</ref> Raadioajakirjanik [[Vello Mikk]] (1938–2018) oli Arne Miku vend.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/902117/dunastia-estoonlased-ja-dzassimees-ehk-perekond-mikk Dünastia: Estoonlased ja džässimees ehk perekond Mikk] ERR Klassikaraadio, 27.01.2019.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Arne Mikk}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/mikkude-motisklusi "Mikkude mõtisklusi"]. Arne Miku 50. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja [[Mikk Mikiver]]. ETV, 19. aprill 1984 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teatrimees-arne-mikk "Teatrimees Arne Mikk"]. Arne Miku 60. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja Vello Mikk. ETV, 16. aprill 1994 * [[Heili Vaus-Tamm]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/isalik-lavastaja-arne-mikk/ Isalik lavastaja Arne Mikk] Sirp, 16. aprill 2004 * [[Sakarias Leppik]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/maskide-langemise-aeg/ Maskide langemise aeg] Sirp, 12. veebruar 2009 * [[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/593843/arne-mikk-vaikus-eriti-hommikuti-ja-ohtuti-on-siin-hiiumaal-lausa-uskumatu Arne Mikk: "Vaikus – eriti hommikuti ja õhtuti – on siin Hiiumaal lausa uskumatu!"] Õhtuleht, 5. september 2014 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/arne-mikk-rahvuselt-estoonlane Portreesaade "Arne Mikk. Rahvuselt estoonlane"]. Autor Margit Kilumets. ETV, 14. jaanuar 2020 * [[Piret Kooli]]. [https://menu.err.ee/1609314573/arne-mikk-inimene-pole-nagu-hea-vein-mis-ajas-paremaks-laheb "Arne Mikk: inimene pole nagu hea vein, mis ajas paremaks läheb"] [[Vikerraadio]], 13. aprill 2024 {{JÄRJESTA:Mikk, Arne}} [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti vabamüürlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] en2ot3en6e4757rgudfdmsk0a2d932h Tšamorro keel 0 62692 7217832 6519304 2026-08-19T10:14:01Z Kuriuss 38125 7217832 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} {{keeled | nimi = Tšamorro keel | originaalnimi = | keelkonnavärv = austroneesia | hääldus = | riigid = [[Põhja-Mariaanid]], [[USA]] | piirkond = | rääkijad = 95 000 (1990-2010) <ref name="Ethnologue">http://www.ethnologue.com/country_index.asp </ref> | keelkond = austroneesia | riik = | keelehoole = | kood 1 = ISO 639-3 | kood 2 = CHA | kood 3 = | kaart = Map of Military Installations on Guam.jpg | kaardi allkiri = Map of Military Installations on Guam | kaardi legend = }} '''Tšamorro keel''' on [[austroneesia keelkond]]a kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt [[Guam]]il ja [[Põhja-Mariaanid]]el. Tšamorro keelt räägib üle 60 000 inimese. Seda on tugevasti mõjutanud [[hispaania keel]], tänapäeval ka [[inglise keel]]. Näiteks kasutatakse hispaaniakeelseid arvsõnu.<ref name="Ethnologue"/> ==Keel== Tšamorro keelt kõneldakse peamiselt Guami piirkonnas. Samuti kõneldakse seda keelt ka Põhja-Mariaani saartel ja USA-s. Tšamorro keel sisaldab väga palju hispaaniakeelseid väljendeid ning inimesed kalduvad arvama, et seal kõneldakse ka hispaania keelt. Viimastel aastakümnetel{{millal}} on tšamorro keele kõnelejate arv vähenenud, kuid on üritatud kampaaniatega selle vastu võidelda, et selle areng jääks edaspidi püsima. ==Foneetika== '''Konsonandid''' Tšamorro keeles on 18 konsonanti ja üks poolkonsonant /w/. See esineb ainult kaashäälikuühendites, nt /pwenge/ 'öö'. {| class="wikitable" |- ! ! Bilabiaal ! Labio-dentaal ! Alveolaarne ! Palataal ! Velaarne ! Kõrihäälik |- ! Klusiil | {{IPA| p b }} | | {{IPA| t d }} | | {{IPA| k g }} | |- ! Afrikaadid | | | {{IPA| c ʒ }} | | | |- ! Frikatiivid | | {{IPA| f }} | | {{IPA| s }} | | {{IPA| h }} |- ! Nasaalid | {{IPA| m }} | | {{IPA| n }} | {{IPA| ñ }} | {{IPA| ŋ }} | |- ! Liikvidad | | | {{IPA| l,r }} | | | |- ! Poolkonsonant | {{IPA| w }} | | | | | |- |} Hispaania keel mõjutas tšamorro keelt väga palju, seepärast eksisteeris alguses ainult neli vokaali u, æ a, [e] ja [o]. Need vokaalid olid allofoneemid i ja u kinnistes silpides. Kuna kõrged vokaalid i ja u esinesid ainult kinnistes silpides ning e ja o lahtistes silpides, muutus nende kõrgus ning tšamorro keel sarnanes rohkem hispaania keelega. {| class="wikitable" |- ! ! Ees ! Taga |- ! Kõrge | {{IPA| i }} | {{IPA| u }} |- ! Keskmine | {{IPA| e }} | {{IPA| o }} |- ! Madal | {{IPA| æ }} | {{IPA| a }} |- |} '''Diftongid''' Tšamorro keeles kasutatakse diftonge /ai/ ja /ao/, nagu ka /taitai/ (lugema) ja /taotao/ (isik). Alltoodud tabelis on kõige tihedamini kasutatavad diftongiga sõnad.<ref name="guampedia">{{Netiviide |url=http://guampedia.com/chamorro-orthography-rules/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-11-25 |arhiivimisaeg=2013-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131202223103/http://guampedia.com/chamorro-orthography-rules/ |url-olek=ei tööta }}</ref> {| class="wikitable" ! Diftongid ! Tšamorro keeles ! Eesti keeles |- | {{IPA| ao }} | taotao | isik |- | {{IPA| ai }} | taitai | lugema |- | {{IPA| oi }} | boi | poiss |- | {{IPA| io }} |baksion | puhkus |- | {{IPA| ie}} | siette | seitse |- | {{IPA| ia }} | estoria | jutt |- | {{IPA| iu }} | presiu | hinnad |- |} ==Grammatika == Konsonandi moodustamine Järgnevad konsonandid ei esine tšamorro keeles sõna lõpus. Nendeks on b, ch, d, g, h, l, ñ, r, y. Konsonandid – b, d, g ja l võivad esineda silbi lõpus siis kui konsonant esineb paaris.<ref name="guampedia"/> {| class="wikitable" ! Tšamorro keeles ! Eesti keeles |- | yabboa | raiuma |- | godde | siduma |- | hålle | tõmba |- | meggai | palju |- |} Rõhuline täishäälik Kõiki täishäälikuid kasutatakse, et esindada rõhulist täishäälikut mõlemal viisil nii kinnistes kui ka lahtistes silpides.<ref name="guampedia"/> {| class="wikitable" ! Tšamorro keeles ! Eesti keeles |- | asut | sinine |- | tisu | tihke |- | hatdin | aed |- | tubu | tore |- | leche | piim |- | hotno | ahi |- | boti | paar |- | tåta | isa |- |} Possessiivsufiks {| class="wikitable" ! Tšamorro keeles ! Eesti keeles |- | rilos–hu | minu kell |- | rilos–mu | sinu kell |- | rilos–ña | tema kell |- | rilos-ta | meie kell |- | rilos-mami | nende kell |- | rilus miyu | meie kellad |- | rilos–niña | nende kellad |- |} ==Tšamorro tähestik ja hääldus== {| class="wikitable" |- | ’ | (kõrisulghäälik) |- | A | [æ] |- | Å | [ɑ] |- | B | [b] |- | Ch | [ts] |- | D | [d] |- | E | [e] |- | F | [f] |- | G | [ɡ] |- | Gu | [ɡʷ] |- | H | [h] |- | I | [i] |- | K | [k] |- | L | [l] |- | M | [m] |- | N | [n] |- | Ñ | [ ɲ] |- | Ng | [ŋ] |- | O | [o] |- | P | [p] |- | R | [ɾ] ~ [ɻ ] |- | S | [s] |- | T | [t] |- | U | [u] |- | Y | [dz] |- |} == Keelenäited == {| class="wikitable" |- | Håfa Adai! | Tere! |- | Memorias | Tervitused. |- | Kao mamaolek ha' hao? | Kuidas teil läheb? (viisakusvorm) |- | Håfa tatatmånu hao? | Kuidas sul läheb? |- | Håyi nå'ån-mu? | Mis su nimi on? |- | Nå'ån-hu si Chris. | Minu nimi on Chris. |- |} ===Arvsõnad=== Tšamorro keel on aastate jooksul väga palju muutunud. Praegused tšamorro arvsõnad on tulnud hispaaniakeelsetest arvsõnadest, kuid vanasti jagunesid tšamorro arvsõnad erinevatesse käände vormidesse ja neid arvsõnu sai jagada nii: tavalised numbrid (kuupäev, kellaaeg jne), elusorganismid, elutaorganismid ja pikad objektid. {| class="wikitable" !Eesti keeles !! Tänapäeva tšamorro !! Põhiarvsõnad !! Elusad objektid !! Eluta objektid !! Pikad objektid |- | üks || unu/una (time) || hacha || maisa || hachiyai || takhachun |- | kaks || dos || hugua || hugua || hugiyai || takhuguan |- | kolm || tres || tulu || tato || to'giyai || taktulun |- | neli || kuåttro' || fatfat || fatfat || fatfatai || takfatun |- | viis || singko' || lima || lalima || limiyai || takliman |- | kuus || sais || gunum || guagunum || gonmiyai || ta'gunum |- | seitse || sietti || fiti || fafiti || fitgiyai ||takfitun |- | kaheksa || ocho' || gualu || guagualu || guatgiyai || ta'gualun |- | üheksa || nuebi || sigua || sasigua || sigiyai || taksiguan |- | kümme || dies || manot || maonot || manutai || takmaonton |- | sada || siento || gatus || gatus || gatus || gatus/manapo |} ==Kirjaviis== Ladina tähestik. <ref name="Ethnologue"/> == Viited == {{Viited}} ===Välislingid=== *[http://ch.wikipedia.org/ '''Vikipeedia tšamorro keeles'''] *[http://www.websters-online-dictionary.org/definition/Chamorro-english/ Tšamorro-inglise sõnastik] *[http://www.offisland.com/cham.html Tšamorro keele õppetunnid] ''(inglise keeles)'' *[http://www.cram.com/cards/test/chamorro-321204] *[http://guampedia.com/chamorro-orthography-rules/] [[Kategooria:Austroneesia keeled]] [[Kategooria:Guam]] [[Kategooria:Põhja-Mariaanid]] 770yl0nt4czw9vzunphufwubsxznobi Linnumäe 0 63653 7217439 6986022 2026-08-18T18:05:13Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisasin 2 allikat juurde 7217439 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Linnumäe | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Linnumäe''' on [[küla]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]], [[Kärdla]]st lõunas. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Pühalepa vald]]a. Linnumäe küla piirneb põhjas ja läänes Kärdlaga, lõunas [[Prählamäe]] ning idas [[Hausma]] külaga. ==Nimi== Kohanimi tuletub [[eesti keel|eestikeelsetest]] sõnadest [[lind]] ja [[mägi]].<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Linnumäe}}</ref> ==Loodus== Linnumäe küla läbib [[Nuutri jõgi]]. ==Elanike arv== Linnumäe külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 29 inimest. Kõik elanikud olid [[eestlased]].<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-09-04 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas külas 28 elanikku. <ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku_paiknemine__elukoht-ja-soo-vanusjaotus/RL21003/table/tableViewLayout2 2021. aasta rahvaloendus RL21003: RAHVASTIK, 31. DETSEMBER 2021 | Aasta, Sugu, Elukoht ning Vanus. Statistikaamet. Vaadatud 17. juuni 2022 kl 17]</ref> ==Ajalugu== Linnumäe küla moodustati [[1997]]. aastal. Varem kuulus ala Kärdla asunduse, seejärel [[Hausma]] ja [[Tubala]] küla koosseisu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saar |eesnimi=Endel |kuupäev=8. september 2001 |pealkiri=Ajaleht Hiiumaa Nr 102, Hiiumaa kiviajast tänapäevani 29. |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ajalehthiiumaa20010908.2.25&srpos=14&e=------200-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-linnum%C3%A4e+k%C3%BCla------------ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Ajaleht Hiiumaa (Digar) |lehekülg=7}}</ref> ==Taristu== Linnumäe küla keskosa läbib [[Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee]]. Küla idaosa piirneb [[Rehemäe tee]]ga. Küla lääneosas lõpeb Kärdla Ümarmäe tänav ja asub Padu-Alato tänav. ==Kultuur== Linnumäel peeti [[2002]]–[[2018]] Kärdla ratsupäevi. ==Ettevõtlus== Linnumäe külas asuvad Hiiumaa [[Selver]]<ref>{{Netiviide |aasta=20 juuni 2008 |pealkiri=Linnaleht : [Pärnu] 20 juuni 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=linnalehtp20080620.1.1&srpos=26&e=------200-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-linnum%C3%A4e+k%C3%BCla------------ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=dea.digar.ee |lehekülg=1}}</ref> ja söögikoht Linnumäe kohvik-resto. Selveri juures asub [[Neste]] tankla. ==Viited== {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] jr2xy5c1arfhzzvirqdykknqb25bmir Friedrich Lustig 0 64041 7217680 6996288 2026-08-19T06:41:43Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti mungad]] 7217680 wikitext text/x-wiki [[Fail:SteinkeMartin_Lustig_TennissonKarlis_inRangoon_1954.jpg|pisi|Friedrich Lustig (vasakult kolmas) ja [[Vend Vahindra]] budismikonverentsil [[Rangoon]]is (1954)]] '''Friedrich Voldemar Lustig''' (munganimega '''Ashin Ananda'''; [[26. aprill]] [[1912]] [[Narva]] – [[4. aprill]] [[1989]] [[Yangon]]) oli [[eesti]] [[Budism|budistlik]] [[munk]], [[luuletaja]], [[luule]][[tõlkija]] ja [[publitsist]]. 1952. aastal kirjutas ajaleht [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] tema, et "tõsise budalasena ja veel tõsisema [[Kārlis Tennisons|Tennisonsi]] jüngrina järgneb ta (s.t Lustig) talle kõikjale ja on ustavaks toeks ja asjaajajaks kõigis viimaste aastate raskustes". Üheskoos rändasid nad 1931. aastal [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasiasse]], elasid algul [[Tai|Tais]] ja seejärel 1949. aastast [[Birma|Birmas]], mis jäi nende viimaseks elupaigaks. Lustig teenis ustavalt Tennisonsi kuni viimase surmani 1962. aastal. Tennisonsi eluajal nimetas ta end "[[Läti]] budistliku [[Peapiiskop|peapiiskopi]] õpilaseks ja [[Sekretär|sekretäriks]]", harvem ka "[[Piiskop|piiskoplikuks]] [[Vikaar|vikaariks]] Eesti kohta". [[Vend Vahindra]] surma järel päris ta oma õpetaja poolametliku piiskopitiitli. Tegevust [[Publitsist|publitsistina]] alustas ta juba Tennisonsi eluajal, ent tuntuks sai ta sel alal pärast oma [[Mentor|mentori]] surma. Alles pärast Tennisonsi surma hakkas Lustig avaldama oma luulet ja luuletõlkeid. ==Elulugu== === Lapsepõlv ja haridus === Friedrich Voldemar Lustig sündis 1912. aastal Narvas. Tema isa Friedrich Adam Lustig pidas samas juveliiri-kullassepa ametit, ema Emilie oli rahvuselt lätlane ja pärit [[Jelgava|Jelgavast]]. Tema vanemad sõlmisid abielu pärast esikpoeg Friedrich Voldemari sündi. Poolteise aasta pärast sündis pere teine poeg Bruno Paul, kellest sai hiljem arst. 1939. aastal siirdusid ema Emilie ja vend Bruno elama [[Kolmas Riik|Saksamaale]], tema isa oli surnud juba 1935. aastal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eelõhtul kolis perekond [[Peterburi|Peterburisse]], kus isa töötas mõnda aega ka kuulsa [[Peter Carl Fabergé]] heaks, kuid [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobrirevolutsiooni]] puhkedes kaotas töö ja varanduse ning pöördus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] järel perekonnaga [[Narva|Narvasse]] tagasi, kus jätkas veidi tagasihoidlikumates oludes tööd [[Kullassepp|kullassepa]] ja [[Juveliir|juveliirina]]. Tema kullassepatöökoda asus aadressil [[Suur tänav (Narva)|Suur tänav]] 3. Noor Friedrich Voldemar Lustig omandas hariduse [[Narva Vene Ühisgümnaasium|Narva Vene Ühisgümnaasiumis]], mille lõpetas 1930. aastal. Samal ajal õppis ta ka kohalikus muusikakoolis [[Jüri Välbe (pedagoog)|Jüri Välbe]] käe all [[Klaver|klaverimängu]]. Pere kodune keel oli lätlasest ema pärast saksa keel ja Friedrich Voldemar omandas juba noores eas mitu keelt. Ka hilisemas elus ei valmistanud keelte õppimine talle kuigi suuri raskusi. Vanemas eas loetles ta 13–17 keelt, mille oskust pidas vähemalt rahuldavaks. Klassikaaslaste mälestuste kohaselt oli Friedrich Voldemar Lustig kooli ajal üsna vaikne ja enesessetõmbunud noormees, kes teistega palju ei suhelnud. Nagu ta ise meenutab, teenis ta tol ajal taskuraha klaverimängijana kinos Illusioon. === Budistina === Lustigi huvi budismi vastu sai alguse kooliajast. Vanemas eas on ta meenutanud, et 15-aastaselt sattus ta kätte poola kirjaniku [[Ferdynand Antoni Ossendowski|Ferdinand Ossendowski]] raamat "Loomad, inimesed ja jumalad", mis oli tema jaoks elumuutev. Umbes samal ajal hakkas ta külastama ka [[Narva|Narvas]] elanud [[Teosoofia|teosoofiahuvilise]] prantslanna [[Lucie Guernet]]’ maja. Murranguliseks kujunes 1930. aasta, mil Narvasse saabus jutlustama kuulus "[[paljasjalgne Tõnisson]]". Äsja gümnaasiumi lõpetanud Lustig liitus kõhklematult viimasega ja, hoolimata vanemate keelitustest, lahkus jäädavalt kodulinnast. Esialgu elasid Vahindra ja tema noor jünger mõnda aega [[Tartu|Tartus]] [[Kloostri tänav|Kloostri tänaval]]. Kaasaegsete meenutuste kohaselt olevat ta ema sõitnud üsna mitmel korral Narvast Tartusse, keelitamaks poega ilmalikku ellu tagasi pöörduma, kuid noore Lustigi otsus oli kindel. Kui 1930. aasta novembris saabusid Eestisse [[Siiam|Siiami]] [[prints Aditya Jumbhor]] ja [[printsess Kobkoen]], üritasid nendega ühendust võtta ka Tennisons ja Lustig. Tolleaegsetes lehtedes leidub fotosid [[Tallinna Raekoda|Tallinna Raekojast]] väljuvast kuninglikust paarist, kellel on vastas "paljasjalgne Tõnisson" ja viimase moe järgi riietatud noor Lustig. Kirjutatakse, et just Lustig oli see, kes samas kohas luges laitmatus prantsuse keeles ette Tennisonsi pöördumise. Reisiraha Siiamisse jäi neil tookord saamata. Veel sama aasta lõpul siirdusid Tennisons ja Lustig [[Riia|Riiga]], kus Lustig 27. novembril 1930 kohalikus budistlikus Imanta templis mungaseisusse pühitseti. Detsembris 1930 lahkusid budistlik "peapiiskop" Tennisons ja tema ustav jünger Lustig lõplikult [[Baltikum|Baltikumist]]. Sõites rongiga läbi [[Saksamaa]] ja [[Belgia]] jõudsid nad [[Pariis|Pariisi]], kus Lustig hakkas [[Sorbonne]]'is kuulama idakeelte loenguid. Kuid juba 1931. aasta lõpul jätsid Tennisons ja Lustig väidetavalt [[dalai-laama]] kutsel maha [[Euroopa]] ning asusid teele [[Aasia|Aasiasse]]. Nende reisisihiks oli [[Tiibet]]. Õpingute katkestamine oli noore Lustigi jaoks raske põhimõtteline küsimus, ent lõpuks otsustas ta ikkagi oma [[Guru|gurule]] järgneda. 1931. aasta detsembris asusid Tennisons ja Lustig [[Marseille|Marseilles]] Prantsuse liinilaeva Desirade pardale, mis viis nad aasta lõpuks [[Singapur|Singapuri]]. Meretee kulges läbi [[Suessi kanal|Suessi kanali]], [[Djibouti]] ja [[Tseilon|Tseiloni]], kus tehti ka pikem peatus. Singapuris asusid munkadest rännumehed ümber inglise aurikule Ducat, mille pardal jõudsid nad 31. detsembril 1931 [[Tai]] (tol ajal veel Siiami) pealinna [[Bangkok|Bangkokki]]. Seal selgus, et mingil põhjusel ei anta neile viisat läbisõiduks tollal [[Suurbritannia]] võimu all olnud [[India|Indiast]] ja [[Birma|Birmast]], ning kui veidi hiljem suri [[XIII dalai-laama]], siis otsustasidki nad jääda esialgu kohapeale. Nende esimeseks peatuspaigaks Bangkokis oli Wat Yannava klooster. Nii jäidki Vahindra ja tema õpilane Lustig (tollal vaimuliku nimega [[Ananda]] [[Maitreya]]) peaaegu 18 aastaks Tai pealinna Bangkokki, peatudes mitmes buda usu kloostris, mõnda aega ka kuulsas [[What Po]]’s. 12. detsembril 1933 võeti tollal 21-aastane Friedrich V. Lustig vastu kõrgemasse budistlikku seisusse (budausu ülempreestriks). Vahepeal, aastatel 1935–1936 viibisid Tennisons ja Lustig poolteist aastat [[Hiina|Hiinas]]. Hiljem pidas Lustig just seda perioodi helgeimaks oma elus. Samast ajast pärineb ka Lustigi küllaltki ladus [[Hiina keel|hiina keele]] oskus. Hiljemgi suhtles ta tihti just hiina päritolu munkadega. Lustig oli tol ajal veel üsna noor, ega osanud piisavalt tähelepanu pöörata samal ajal toimunud sündmustele, mis tõid ka selles ilmanurgas lähemale sõja, mille järelmõjud muutsid oluliselt kahe Baltimaadest pärit munga elu. Vahepeal oli muutunud olukord ka [[Tai]] riigis. Tennisons ja Lustig pöördusid Hiinast tagasi Hollandi liinilaeval Houtman, mis tegi paar põgusamat peatust ka [[Vietnam|Vietnamis]] ja [[Filipiinid|Filipiinidel]]. 1948. aastal Tais toimunud riigipööre tõi teist korda võimule [[Phibun Songkhram|Phibun Songkhrami]] sõjaväelise valitsuse. Teiste seas sattusid kahtlaste isikute nimekirja ka Baltimaade budistlik "peapiiskop" Tennisons ning tema õpilane ja sekretär Lustig. Sõja ajal olid mõlemad mungad tõepoolest väljendanud seisukohti, mis ei langenud kuigi hästi kokku tollase valitsuse jaapanimeelse poliitikaga. Esimene katse neid Taist välja saata olevat tehtud juba 1939. aastal, kui nad protesteerisid maa ametliku nime Siiamist Taiks muutmise vastu. Igal juhul oli nende väljasaatmine sõja ajal mitmelgi korral "õhus". 4. septembri 1949 varahommikul vahistati nad oma tollases Bangkoki asupaigas ja toimetati paar päeva hiljem politseieskordi saatel Tai põhjaossa. Seal pandi nad parvele ja saadeti öö varjus üle piirijõe Birmasse, kus parajasti möllas [[kodusõda]]. Muidugi vahistasid Birma piirivalvurid nad kohe ja toimetasid provintsilinna [[Kentung|Kentungi]]. Seal vabastati nad kui auväärsed mungad üsna pea otsese valve alt. Kentungis peatusid Baltimaade mungad kohalikus [[Wat Hawkong|Wat Hawkongi]] kloostris, mille ülem rääkis ladusalt [[Tai keel|tai keelt]]. 1948. aasta lõpul oli Lustig Bangkokis sattunud õpetama äsja iseseisvunud Birma diplomaatidele [[Prantsuse keel|prantsuse keelt]], teadmata, et vaevalt aasta hiljem saab just see maa järgmiseks 40 aastaks tema elukohaks. Oma viimasesse peatuspaika Bangkokis olid Tennisons ja Lustig kirjelduse järgi suutnud koguda terve muuseumi jagu igasuguseid huvitavaid ja väärtuslikke esemeid ja materjale (raamatuid, käsikirju, väärtesemeid, kunstiteoseid, margi- ja mündikogusid, aga ka näiteks 10 kassi ja 2 koera). See varandus jäi neil pagendamisel muidugi maha ning järgnenud aastate jooksul üritasid nad kasutada kõiki diplomaatilisi kanaleid, et arestitud vara kätte saada. See aga ei õnnestunud. Näib, et mõlemale mehele jäi juhtunust elupäevade lõpuni okas hinge. 30. detsembril 1949 jõudsid Tennisons ja Lustig lõpuks Birma pealinna [[Rangoon|Rangooni]]. Nende esimeseks peatuspaigaks Rangoonis sai Zeyatheingi klooster. Birma pealinna üheks tähtsamaks vaatamisväärsuseks on ligi 120 meetri kõrgune (umbes Oleviste kirikuga võrreldav) kuldplaatidega pealistatud [[Shwedagoni Pagood]], mida olevat pärimuse järgi hakatud ehitama juba [[Buddha]] eluajal. Shwedagoni ümber paikneb Birma suurim ja tähtsaim klooster. 1953. aastal asusid Tennisons ja Lustig lõplikult elama [[Shwedagon|Shwedagoni]] kloostrisse. Aja jooksul omandasid kaks Baltimaadelt pärit, teistest munkadest juba väliselt erinevat ja kohalike elanike jaoks eksootilise välimusega (mõlemad kandsid tollal pikka habet) budistlikku vaimulikku birmalaste seas üpris auväärse positsiooni. Juba Tais elades olid mõlemad alustanud publitsistlikku tegevust kohalikes budistlikes väljaannetes, mida nad jätkasid Birmaski. 1950. aastatel kirjutasid nad üheskoos ka rea kapitaalseid teoseid budismist. Tänu neile teati Birmas lõpuks üsnagi hästi Baltimaid ja olukorda, mis seal [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal valitses. Kui 1954. aastal peeti Rangoonis Ülemaailmse Budistliku Kogukonna III kongress, esindasid Tennisons ja Lustig seal vastavalt Lätit ja Eestit, samuti nagu kaks aastat hiljem [[Nepal|Nepali]] pealinnas [[Kathmandu|Kathmandus]] peetud neljandal kongressil. Pärast neljandat kongressi käisid Baltimaade mungad palverännakul [[India|Indias]], kus esinesid muuseas ka kõnega üleindialises raadios. Kuna [[Birma]] oli üks maailma totalitaarsemaid, ent samas ka väga ebastabiilne riik, siis tuli nii Tennisonsil kui ka Lustigil tihti ette suuremaid või väiksemaid ebameeldivusi. Halvimast päästis neid nende pühamehestaatus ja asjaolu, et paljude kohalike suurnikega õnnestus neil sisse seada päris head suhted. Oma hommikustel toidukerjamiskäikudel (mida näeb ette budistlik kaanon) olevat nad tihti peatunud Birma eliidi kodudes, kus Friedrich V. Lustig saanud mõnikord isegi klaverit mängida (mis on budistliku kaanoniga vastuolus). Lustig oli muide tuttav ka omaaegse [[ÜRO]] birmalasest peasekretäri [[U Thant|U Thantiga]]. Kui 9. mail 1962 suri Rangoonis Kārlis A.M. Tennisons, elas Friedrich V. Lustig seda sügavalt läbi. Kuid samas päris ta oma õpetajalt kõik ta vaimulikud tiitlid ja suur osa Tennisonsile osaks saanud austusest siirdus nüüd üle Lustigile. Oma õpetajalt ja mentorilt päris Lustig ka Läti Budistliku Peapiiskopi ja Eesti ning Leedu budausuliste Sangharaja (vaimse juhi) poolametliku tiitli. 1980. aastate teisel poolel hakkas halvenema Friedrich V. Lustigi tervis, mis seni oli olnud suhteliselt hea. Aastatel 1967–1968 Birmas komandeeringus viibinud [[Heiti Haldre]] sõnul oli Lustig suutnud üsna hästi kohaneda Birma raskesti talutava kliimaga, vahepealsel vihmaperioodil pidi ta isegi oma raamatukogu veekindlalt sisse pakkima. Ent keeruline sisepoliitiline olukord, mil Lustig pikemat aega vahistamist või isegi mõrvamist kartis, ning juba küllaltki soliidne vanus olid teinud oma töö. Tal avastati mitmeid haigusi, alates [[Diabeet|suhkurtõvest]] ja lõpetades [[Tuberkuloos|tuberkuloosiga]]. Samuti nõrgenes ta nägemine. 4. aprillil 1989 suri Friedrich V. Lustig [[Rangoon|Rangoonis]] buda munkade haiglas. Tema surnukeha põletati budistliku kombel kohaselt ja tuhk maeti väikesesse pagoodi hiina budistliku [[Kwan Yin Shan|Kwan Yin Shani]] kloostri territooriumile, kuhu 27 aastat varem oli maetud tema mentor ja õpetaja Kārlis Tennisons. ==Looming== Just pärast Tennisonsi surma hakkas Lustig avaldama senisest enam luulet. Tema esimene teadaolev luuletus oli kirjutatud vene keeles ja nägi ilmavalgust 1927. aasta algul ajalehes [[Novõi Narvski Listok]] ("Новый Нарвский листок"), kui autor oli alles 14-aastane. Uuesti hakkas ta luulet kirjutama 1960. aastate keskel. Umbes samal ajal hakkas ta birma luulet [[Inglise keel|inglise keelde]] tõlkima. Nii nägid esmalt ilmavalgust tõlkekogumikud "Burmese Classical Poems" (1967, mõnedel andmetel ka 1966), "A Glimpse of Contemporary Burmese Poetry" (1968) ja "Burmese Poems through the Ages" (1969). 1968. aastal Californias peetud luulefestivalil anti Lustigile [[Lilac Laureate for Poetry]] tiitel just teenete eest budistliku luule viljelemisel. Vahepeal ei ilmunud peaaegu ühtki Birma kultuuriajakirja The Guardian Magazine'i numbrit, milles poleks leidunud mõni Lustigi luuletus või artikkel. Lustigi üks lähedasemaid sõpru Birmas elavate välismaalaste seas oli proua [[Margaret Kardell]], kelle innustamisel julges ta 1970. aastal välja anda oma esikluulekogu "Fluttering Leaves". 1972. aastal järgnes sellele kogu "[[Winking Candles and Blazing Trails]]". Hiljem sattus ta aga põlu alla ja pikki aastaid ei avaldatud tema luuleloomingut ega artikleid. Tema kolmas luulekogu "50 Selected Poems" ilmus alles 1986. aastal. Tema luule motiivid on valitud peamiselt budistlikust maailmast, leidub ka Birma maad ja rahvast ülistavaid värsse, aga ka üksikuid tagasivaateid läbikäidud eluteele. Ja kuigi Lustigi luule on sisult enamasti lihtsakoeline, on vormiga kõvasti tööd tehtud. Friedrich Voldemar Lustig on kirjutanud ka oma kuulsa õpetaja eluloo "The Mahatma of the Baltic. The Remarkable Life of the most Rev. Karlis A. M. Tennisons, the Buddhist Archbishop of Latvia." ==Mälestuse jäädvustamine== 1956. aastal külastas [[Rangoon|Rangooni]] väliseesti keele- ja kirjamees [[Henno Jänes]], kes on kirjutanud kohtumisest Lustigi ja Tennisonsiga reisiraamatus "Päikese tõusu poole" (kirjanikunime [[Harald Merelaid]] all). 1967–1968 viibisid poolteist aastat Birmas komandeeringus [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] õppejõud Heiti ja [[Ella Haldre]] koos toona kolmeaastase poja Herkkiga. Haldrete vahendusel olevat Lustig saanud võimaluse seada sisse kirjavahetus [[Uku Masing|Uku Masinguga]]. 1986. aasta märtsis külastas Birmat tollane kirjanik [[Lennart Meri]], kes kohtus ka Lustigiga. Hiljem jagas ta selle reisi muljeid [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] saates. Just sellest saatest said paljud kodueestlased teada, et kaugel [[Birma|Birmas]] elab nende kunagine kaasmaalane. Muuseas just tänu Lennart Meri vahendusele sai Lustigi kunagine klassiõde Narva gümnaasiumi päevilt Veera Ruuber sisse seada kirjavahetuse oma kaugel elava klassivennaga, mis vältas viimase surmani. Friedrich Voldemar Lustigi (ja Karl Tõnissoni) elulugu on Eestis uurinud [[Vello Väärtnõu]] ja ajaloolane [[Mait Talts]]. == Välislingid == * [https://vikerraadio.err.ee/801401/eesti-lugu-friedrich-lustig Eesti lugu. Friedrich Lustig (05.03.2016) Vikerraadio]{{JÄRJESTA:Lustig, Friedrich}} * [https://web.archive.org/web/20030727080206/www.gi.ee/~talts/lustig/index1.html Ashin Ananda] * Talts, Mait. [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Veidi valgust hämardustes: Vend Vahindra elus] * [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kuldne-maa-birma?id=50955431 Kuldne maa Birma] * [http://www2.irrawaddy.org/article.php?art_id=2275 The Refugee Who Fled to Burma] * [http://archives.eesti.org.au/holdings.php Estonian Archives in Australia Friedrich Lustig Ashin Ananda] * [http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] * [https://www.geni.com/people/Ashin-Ananda-munk/6000000213765976826 Ashin Ananda—Friedrich V. Lustig - www.geni.com] * [https://www.geni.com/photo/view/6000000039650091976?album_type=photos_of_me&photo_id=6000000198769574849 Veel pilte Ashin Anandast—Friedrich V. Lustigust - www.geni.com ] {{JÄRJESTA:Lustig, Friedrich}} [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1989]] [[Kategooria:Eesti mungad]] 6i34hrv6jfex3ywwio9nexeg8i0sfxs Anna Raudkats 0 70247 7217402 7097133 2026-08-18T16:25:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217402 wikitext text/x-wiki '''Anna Raudkats''' (sünninimi '''Johanna Natalie Elisabet Raudkats'''; [[23. veebruar]] [[1886]] {{kas|[[Külitse]]}}, [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka vald]], [[Tartumaa]] – [[12. aprill]] [[1965]] [[Tapa]]) oli eesti võimlemisõpetaja ja [[rahvatants]]upedagoog, eesti esimene rahvatantsukoguja ja üks rahvatantsuterminoloogia rajajaid, tantsu [[Tuljak (tants)|"Tuljak"]] autor. == Elulugu == Anna Raudkats oli pärit Tartu lähedalt [[Piiskopi mõis]]ast. Tema isa oli raudtee vanemkonduktor ja ema mõisa piimamajanduse juhataja.<ref name="PärnuPM">[https://web.archive.org/web/20150402234803/http://www.parnupostimees.ee/392218/eesti-rahvatantsu-sarav-legend-anna-raudkats-ja-parnu "Eesti rahvatantsu särav legend Anna Raudkats ja Pärnu"] Pärnu Postimees, 22. veebruar 2011</ref> Haridusteed alustas ta [[Ropka ministeeriumikool]]is. [[1901]]. aastal lõpetas ta Tartu [[A. Grassi saksa eragümnaasium|A. Grassi Saksa eragümnaasium]]i ja sooritas kaks aastat hiljem saksa keele koduõpetaja eksami. Paar aastat töötas Raudkats koduõpetajana [[Viiburi]]s ja [[Peterburi]]s. 1905. aastal jätkas Tartus tööd koduõpetajana ning sooritas peagi lisakatsed prantsuse keeles.<ref name="PärnuPM" /> Edasi suundus Raudkats Pärnusse, kus Pärnu Eesti kooliseltsi progümnaasium otsis saksa ja prantsuse keele õpetajat. Ajutiselt täitis ta seal ka gümnastika ettevalmistusklassi õpetaja rolli. Samuti õpetas Raudkats mänge ja tantse ning pani kokku esinemiskavu koolipidudele. Lisaks astus ta [[Pärnu kooliselts|Pärnu kooliseltsi]], kus laulis segakooris, kuulus kõnekomisjoni, oli peotoimkonna kirjatoimetaja, seltsi lasteaia juhatuse liige ja eelgümnaasiumi vaesematele õpilastele abiandmise toimkonna liige.<ref name="PärnuPM" /> Alates 1908. aastast osales ta karskusseltsi [[Valgus (karskusselts)|Valgus]] tegevuses ning asutas seltsi juurde naissektsiooni. Seal õpetas Raudkats koos instruktoriga Soomest ujumist ning korraldas naistele turnimist ja mänge.<ref name="PärnuPM" /> 1911. aastal osales Raudkats Soomes [[Tampere]] lähedal naiste võimlemise, mängu ja ujumise kursustel. Sügisel 1912 astus ta [[Helsingi Ülikool]]i. Õpingud sealses Alexandri-nimelise ülikooli võimlemisinstituudis lõppesid 29. mail 1915.<ref name="PärnuPM" /> Nõnda sai Raudkatsist üks Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemisõpetajaid. Raudkatsi Helsingi ülikooli lõpusõrmusest tegi kunstnik [[Albert Hansen]] [[1970]]. aastal [[sõlg|sõle]], millest sai rahvatantsijate [[talisman]]. Sõle südamikuks on sõrmus, selle ümber on kiri ''Oma tantsu hoidageme''. Seda on hoidnud [[Helju Mikkel]], [[Kristjan Torop]] ja [[Mait Agu]]. Praegu on talisman hoiul [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]is. Edasi suundus Raudkats Tartusse ja hiljem Tallinna. Ta jätkas töötamist kooliõpetajana kuni [[1952]]. aastani. Seejuures jõudis ta olla ametis ka Tallinna koolides, [[Tallinna Ülikool#Tallinna Õpetajate Seminar ja Tallinna Pedagoogium|Tallinna Õpetajate Seminaris]] ja [[Tallinna Ülikool#Tallinna Õpetajate Seminar ja Tallinna Pedagoogium|Tallinna Pedagoogiumis]]. 1944–1957 oli ta [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Viktor Kingissepa nimelises Kingissepa Keskkoolis]] algul kehalise kasvatuse ja rahvatantsuõpetajana ning hiljem raamatukoguhoidja. Aastatel 1916–1918 oli Raudkats [[Tallinna linnavolikogu]] liige. Anna Raudkats kogus ja avaldas tantsu- ja mängukirjeldusi – ühtekokku kaheksa raamatut. Materjali kogumiseks võttis ta ette kogumisretki, näiteks sõidud [[Setumaa]]le (1913), [[Kuusalu kihelkond]]a (1913) ja Saaremaale (1924). Ta on seadnud tantsudeks eesti rahvaviise, näiteks "[[Tuljak]]u", "[[Kaera-Jaan]]i", "[[Pulgatants]]u" ja muid. [[Pilt:Anna raudkatsi haud Aegviidu kalmistul.jpg|pisi|Anna Raudkatsi haud [[Aegviidu vana kalmistu|Aegviidu vanal kalmistu]]l]] Anna Raudkats oli Eesti [[II üldtantsupidu|II]], [[V üldtantsupidu|V]], [[VI üldtantsupidu|VI]] ja [[VII üldtantsupidu|VII üldtantsupeo]] aujuht. Raudkats oli ka [[suusatamine|suusatamise]] populariseerija ning korraldas mitmekümne osalejaga suusaretke Tartu külje alt [[Haaslava|Haaslavalt]] [[Sinimäed|Sinimägedesse]]. Anna Raudkats suri 12. aprillil 1965 Tapal. Tema haud on [[Aegviidu]]s. ==Teosed== *''Mängud I'' (1924) *''Eesti rahvatantsud'' (1926) *''Valik Põhjamaade rahvatantse'' (1927) *''Mängud V: Laulumängud noorsoole – ringmängud'' (1927) *''Mängud VI. Seltskondlikud mängud'' (1927) *''Tervis ja ilu. Naiste koduvõimlemise juht'' (1929) *''Mängud IV. Laulumängud lastele'' (1929) *''Tütarlaste mänguraamat'' (1933) == Tunnustus == *[[1938]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] *[[1957]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ==Mälestuse jäädvustamine== *Mälestustahvel Pärnus Aia 28. *Mälestustahvel Aegviidus Kastani tänav 17. *Mälestustahvel Kuressaares. *Mälestuskivi Tartus Forseliuse pargis.<ref>[https://tartu.postimees.ee/8420168/rahvatantsuopetaja-anna-raudkatsi-malestuskivi-avamisel-naeb-tema-tuntumat-loomingut "Rahvatantsuõpetaja Anna Raudkatsi mälestuskivi avamisel näeb tema tuntumat loomingut"] Tartu Postimees, 20. veebruar 2026</ref> *1994. aastast antakse välja [[Anna Raudkatsi rahvatantsustipendium]]i. [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts]] koos [[Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus|Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse]], Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja [[Eesti Folkloori Selts]]iga kuulutas [[2006]]. aasta Anna Raudkatsi aastaks. == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== *"Kes on Eesti rahvatantsude autor?" – ''Kaja'', 27. mai 1934, nr. 122, lk. 3. *[[Richard Tõnnus]]. ''Anna Raudkats oma ajas''. Tallinn: Eesti Raamat, [1991]. ISBN 5450016271 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ESBL|Anna_Raudkats}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/rahvatantsumemme-juubel-anna-raudkats-75 Rahvatantsumemme juubel. Anna Raudkats 75] Eesti Raadio, 1961 * Heili Reinart: [https://sobranna.postimees.ee/4158757/tantsumemm-anna-raudkats-loi-tuljaku-noorte-tarkavate-tunnete-auks "Tantsumemm Anna Raudkats lõi «Tuljaku» noorte tärkavate tunnete auks"] sobranna.postimees.ee, 27. juuni 2017 {{JÄRJESTA:Raudkats, Anna}} [[Kategooria:Eesti tantsupedagoogid]] [[Kategooria:Eesti võimlemisõpetajad]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Aegviidu vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1965]] imhfazpo4dnichjpec2cnf2029qq6i3 Viluvere 0 70783 7217304 5705878 2026-08-18T12:32:04Z ~2026-45280-69 235709 7217304 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Viluvere | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu }} '''Viluvere''' on küla [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Vändra vald]]a. Külas oli [[Viluvere raudteepeatus]]. 1969. aastani algas sealt 10 kilomeetrit pikk Vändra harutee. Viluveres on sündinud [[Avdy Andresson]] (1899–1990), Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]), [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuse eksiilis]] sõjaminister ning [[Hans Remm]] (1929–1986), zooloog, bioloogiadoktor ja Tartu Ülikooli professor. 1977. aastal liideti Viluvere külaga [[Teearu]].<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Viluvere}}</ref> ==Vaata ka== *[[Viluvere mõis]] ==Viited== {{viited}} {{Põhja-Pärnumaa vald}} [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald]] hm8kypclqqbxswltxphlozdwfcw3fbi Emily Blunt 0 74986 7217575 7147145 2026-08-18T22:33:48Z Ana-papana 235595 Pilt 7217575 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Emily Blunt | pilt = Emily Blunt at WWD Style Awards 2026-02.jpg | sünninimi = Emily Olivia Laura Blunt | sünniaeg = 23. veebruar, 1983 | sünnikoht = [[London]], [[Suurbritannia]] | tegev = 2001. aastast | abikaasa = [[John Krasinski]] }} [[File:Emily Blunt at TIFF 2025 01 (cropped).jpg|thumb|upright|Blunt ja Krasinski (2025).]] '''Emily Olivia Laura Blunt '''(sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[1983]] [[London]]is) on [[Kuldgloobus]]ega pärjatud [[Suurbritannia]] filminäitleja. Blunti esimene ekraaniroll oli [[Catherine Howard|Catherine Howardi]] kehastamine [[2003]]. aastal ilmunud kaheosalises telefilmis "Henry VIII". Blunti läbimurderollid olid 2006. aasta filmides "[[Saatan kannab Pradat]]" ja "[[Gideon's Daughter]]", viimase eest sai ta [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] parima naiskõrvalosatäitja kategoorias. Ta jätkas peaosadega filmides "Noor Victoria" (2009), "Lõhepüük Jeemenis" (2011), "Saatuse büroo" (2011), "Ajasõlm" (2012), "Homse piiril" (2014) ja "Sügavasse laande" (2014). Blunt on pälvinud [[Kriitik|kriitikute]] tunnustust oma ülesastumise eest idealistliku [[Föderaalne Juurdlusbüroo|FBI]]-agendina krimifilmis "[[Sicario]]" (2015), [[Alkohoolik|alkohoolikuna]] [[Draamafilm|draamafilmis]] "[[Tüdruk rongis]]" (2016) ja ellujääjast emana oma abikaasa [[John Krasinski]] [[Õudusfilm|õudusfilmis]] "[[Kena vaikne kohake]]" (2018). Samuti on ta mänginud jätkufilmides "[[Mary Poppins tuleb tagasi]]" (2018) ja "[[Kena vaikne kohake 2]]" (2021), komöödiafilmis "Džungliseiklus" (2021), [[BBC]] minisarjas "The English" (2022) ning kehastanud [[Katherine Oppenheimer|Katherine Oppenheimerit]] [[Christopher Nolan|Christopher Nolani]] [[Biograafia|biograafilises]] filmis "[[Oppenheimer]]" (2023). == Lapsepõlv == Lapena kannatas ta [[Kogelus|kogeluse]] all.<ref name="HSC">{{cite podcast|url=https://www.youtube.com/watch?v=KO2uXZWwaeQ|title=Emily Blunt talks Oppenheimer, The Rock, superheroes, Edge of Tomorrow sequel|website=Happy Sad Confused|host=Josh Horowitz|date=3 August 2023|access-date=2 January 2024}}</ref><ref name="Variety 23"/> Kõige hullem oli tal see seitsme- kuni neljateistaastaselt. Blunt avastas armastuse näitlemise vastu tänu oma põhikooliõpetaja julgustamisele proovida näitlemist ja erinevate häälte etendamist, mis kasvatas ta enesekindlust ja taandas kogelust.<ref name="stutteringhelp">{{cite web |title=Emily Blunt Talks About Stuttering |url=http://www.stutteringhelp.org/emily-blunt-talks-about-stuttering |website=stutteringhelp.org |date=6 May 2011 |publisher=Stuttering Foundation of America |access-date=15 July 2015 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150715054328/http://www.stutteringhelp.org/emily-blunt-talks-about-stuttering |archive-date=15 July 2015}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.vulture.com/2011/06/emily_blunt_stuttering.html |title=Emily Blunt on How She Overcame Her Stutter |work=vulture.com |date=8 June 2011 |access-date=15 October 2012 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20120331050624/http://www.vulture.com/2011/06/emily_blunt_stuttering.html |archive-date=31 March 2012}}</ref> Blunt on väitnud, et kogelemine pole tal täiskasvanueas siiski täielikult kadunud ja [[Stress|stressirohketes]] olukordades lööb see aeg-ajalt välja.<ref>{{cite episode|title=Helen Mirren, Emily Blunt, Ed Byrne, The Wanted|url=https://www.comedy.co.uk/tv/graham_norton_show/episodes/8/15/|series=[[The Graham Norton Show]]|network=[[BBC One]]|season=8|number=15|date=4 February 2011|access-date=2 January 2024}}</ref><ref name="HSC"/><ref name="Variety 23">{{cite web|url=https://variety.com/2023/scene/news/emily-blunt-stutter-power-of-women-1235792102/|title=Emily Blunt Says Living With a Stutter Is Like Having an ‘Imposter’ in Your Body ‘Who Doesn’t Pay Rent’|work=Variety|date=16 November 2023|access-date=2 January 2023}}</ref> == Isiklikku == Blunt oli aastatel 2005–2008 suhtes kanada laulja [[Michael Bublé]]<nowiki/>ga.<ref>{{cite news |last=Mascia |first=Kristen |title=Emily Blunt and Michael Bublé Split |url=http://www.people.com/people/article/0,,20211997,00.html |work=People |access-date=1 November 2011 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110811154744/http://www.people.com/people/article/0,,20211997,00.html |archive-date=11 August 2011}}</ref> [[2008]]. aasta novembrist oli Blunt lähisuhtes [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] näitleja [[John Krasinski|John Krasinskiga]],<ref>{{cite web |last=Oh |first=Eunice |title=Emily Blunt & John Krasinski Are Engaged |url=https://people.com/celebrity/emily-blunt-john-krasinski-are-engaged/ |work=[[People]] |date=28 August 2009 |access-date=8 January 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121013082047/http://www.people.com/people/article/0,,20301117,00.html |archive-date=13 October 2012}}</ref> kellega ta 2010. aastal abiellus. Paaril on kaks tütart.<ref>{{cite web |title=Emily Blunt, John Krasinski Wed in Italy! |url=https://www.usmagazine.com/celebrity-body/news/emily-blunt-john-krasinski-wed-in-italy-2010107/ |work=[[Us Weekly]] |date=11 July 2010 |access-date=8 January 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110831151917/http://www.usmagazine.com/healthylifestyle/news/emily-blunt-john-krasinski-wed-in-italy-2010107 |archive-date=31 August 2011}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.usmagazine.com/celebrity-moms/news/emily-blunt-gives-birth-welcomes-baby-with-husband-john-krasinski-2014162 |title=Emily Blunt Gives Birth, Welcomes Daughter Hazel With Husband John Krasinski |first=Nicole |last=Eggenberger |date=16 February 2014 |work=Us Weekly |access-date=16 February 2014 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141129023158/http://www.usmagazine.com/celebrity-moms/news/emily-blunt-gives-birth-welcomes-baby-with-husband-john-krasinski-2014162 |archive-date=29 November 2014}}</ref><ref>{{cite tweet |user=johnkrasinski |number=750002523935617024 |title=What better way to celebrate the 4th... than to announce our 4th family member!!! 2 weeks ago we met our beautiful daughter Violet |date=4 July 2016 |access-date=4 July 2016}}</ref> [[2015]]. aastal sai Blunt [[Naturalisatsioon|naturalisatsiooni]] korras [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Kodakondsus|kodakondsuse]]; tal on sestpeale [[topeltkodakondsus]].<ref>{{cite news |last1=Fisher |first1=Luchina |title=What Happened When Emily Blunt Became a US Citizen |url=https://abcnews.go.com/Entertainment/happened-emily-blunt-us-citizen/story?id=33626044 |access-date=23 October 2016 |work=[[ABC News]] |date=9 September 2015 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160818214554/http://abcnews.go.com/Entertainment/happened-emily-blunt-us-citizen/story?id=33626044 |archive-date=18 August 2016}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.contactmusic.com/emily-blunt/news/emily-blunt-becomes-a-u-s-citizen_4857446 |title=Emily Blunt Becomes A U.s. Citizen |website=[[Contactmusic.com]] |date=6 August 2015 |access-date=16 September 2015 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150919164303/http://www.contactmusic.com/emily-blunt/news/emily-blunt-becomes-a-u-s-citizen_4857446 |archive-date=19 September 2015}}</ref> == Osaline filmograafia == {| class=wikitable ! Aasta !! Pealkiri !! Eestikeelne pealkiri |- | 2003 || "Henry VIII" || "[[Henry VIII (film 2003)|Henry VIII]]" |- | 2004 || "[[My Summer of Love]]" || "[[Minu armastuse suvi]]" |- | 2006 || "[[Irresistible]]" || "[[Vastupandamatu (film 2006)|Vastupandamatu]]" |- | 2006 || "The Devil Wears Prada" || "[[Saatan kannab Pradat]]" |- | 2007 || "[[Charlie Wilson's War]]" || "[[Charlie Wilsoni sõda]]" |- | 2007 || "Dan in Real Life" || "[[Minu venna tüdruksõber]]" |- | 2008 || "[[The Great Buck Howard]]" || "[[Suur Buck Howard]]" |- |2009 |"Young Victoria" |"Noor Victoria" |- | 2010 || "Gulliver's Travels" || "[[Gulliveri reisid (film 2010)|Gulliveri reisid]]" |- | 2010 || "[[Wild Target]]" || "[[Pöörane sihtmärk]]" |- | 2010 || "[[The Wolfman]]" || "[[Huntmees (film 2010)|Huntmees]]" |- | 2011 || "[[Salmon Fishing in Yemen]]" || "[[Lõhepüük Jeemenis]]" |- | 2011 || "[[The Adjustment Bureau]]" || "[[Saatuse büroo]]" |- | 2012 || "Looper" || "[[Ajasõlm]]" |- |2014 |"Into the Woods" |"Sügavasse laande" |- |2014 |"Edge of Tomorrow" |"Homse piiril" |- |2015 |"Sicario" |"Sicario" |- |2016 |"The Girl on the Train" |"Tüdruk rongis" |- |2018 |"A Quiet Place" |"Kena vaikne kohake" |- |2018 |"Mary Poppins Returns" |"Mary Poppins tuleb tagasi" |- |2021 |"A Quiet Place Part II" |"Kena vaikne kohake 2" |- |2021 |"Jungle Cruise" |"Džungliseiklus" |- |2023 |"Oppenheimer" |"[[Oppenheimer]]" |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Emily Blunt}} * {{imdb nimi|id=1289434|nimi=Emily Blunt}} {{DEFAULTSORT:Blunt, Emily}} [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] monlgnaukjdahyujdbzhvlhbaeosegq 7217576 7217575 2026-08-18T22:34:33Z Ana-papana 235595 7217576 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Emily Blunt | pilt = Emily Blunt at WWD Style Awards 2026-02.jpg | sünninimi = Emily Olivia Laura Blunt | sünniaeg = 23. veebruar, 1983 | sünnikoht = [[London]], [[Suurbritannia]] | tegev = 2001. aastast | abikaasa = [[John Krasinski]] }} [[File:Emily Blunt at TIFF 2025 01 (cropped).jpg|thumb|upright|Blunt (2025)]] '''Emily Olivia Laura Blunt '''(sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[1983]] [[London]]is) on [[Kuldgloobus]]ega pärjatud [[Suurbritannia]] filminäitleja. Blunti esimene ekraaniroll oli [[Catherine Howard|Catherine Howardi]] kehastamine [[2003]]. aastal ilmunud kaheosalises telefilmis "Henry VIII". Blunti läbimurderollid olid 2006. aasta filmides "[[Saatan kannab Pradat]]" ja "[[Gideon's Daughter]]", viimase eest sai ta [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] parima naiskõrvalosatäitja kategoorias. Ta jätkas peaosadega filmides "Noor Victoria" (2009), "Lõhepüük Jeemenis" (2011), "Saatuse büroo" (2011), "Ajasõlm" (2012), "Homse piiril" (2014) ja "Sügavasse laande" (2014). Blunt on pälvinud [[Kriitik|kriitikute]] tunnustust oma ülesastumise eest idealistliku [[Föderaalne Juurdlusbüroo|FBI]]-agendina krimifilmis "[[Sicario]]" (2015), [[Alkohoolik|alkohoolikuna]] [[Draamafilm|draamafilmis]] "[[Tüdruk rongis]]" (2016) ja ellujääjast emana oma abikaasa [[John Krasinski]] [[Õudusfilm|õudusfilmis]] "[[Kena vaikne kohake]]" (2018). Samuti on ta mänginud jätkufilmides "[[Mary Poppins tuleb tagasi]]" (2018) ja "[[Kena vaikne kohake 2]]" (2021), komöödiafilmis "Džungliseiklus" (2021), [[BBC]] minisarjas "The English" (2022) ning kehastanud [[Katherine Oppenheimer|Katherine Oppenheimerit]] [[Christopher Nolan|Christopher Nolani]] [[Biograafia|biograafilises]] filmis "[[Oppenheimer]]" (2023). == Lapsepõlv == Lapena kannatas ta [[Kogelus|kogeluse]] all.<ref name="HSC">{{cite podcast|url=https://www.youtube.com/watch?v=KO2uXZWwaeQ|title=Emily Blunt talks Oppenheimer, The Rock, superheroes, Edge of Tomorrow sequel|website=Happy Sad Confused|host=Josh Horowitz|date=3 August 2023|access-date=2 January 2024}}</ref><ref name="Variety 23"/> Kõige hullem oli tal see seitsme- kuni neljateistaastaselt. Blunt avastas armastuse näitlemise vastu tänu oma põhikooliõpetaja julgustamisele proovida näitlemist ja erinevate häälte etendamist, mis kasvatas ta enesekindlust ja taandas kogelust.<ref name="stutteringhelp">{{cite web |title=Emily Blunt Talks About Stuttering |url=http://www.stutteringhelp.org/emily-blunt-talks-about-stuttering |website=stutteringhelp.org |date=6 May 2011 |publisher=Stuttering Foundation of America |access-date=15 July 2015 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150715054328/http://www.stutteringhelp.org/emily-blunt-talks-about-stuttering |archive-date=15 July 2015}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.vulture.com/2011/06/emily_blunt_stuttering.html |title=Emily Blunt on How She Overcame Her Stutter |work=vulture.com |date=8 June 2011 |access-date=15 October 2012 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20120331050624/http://www.vulture.com/2011/06/emily_blunt_stuttering.html |archive-date=31 March 2012}}</ref> Blunt on väitnud, et kogelemine pole tal täiskasvanueas siiski täielikult kadunud ja [[Stress|stressirohketes]] olukordades lööb see aeg-ajalt välja.<ref>{{cite episode|title=Helen Mirren, Emily Blunt, Ed Byrne, The Wanted|url=https://www.comedy.co.uk/tv/graham_norton_show/episodes/8/15/|series=[[The Graham Norton Show]]|network=[[BBC One]]|season=8|number=15|date=4 February 2011|access-date=2 January 2024}}</ref><ref name="HSC"/><ref name="Variety 23">{{cite web|url=https://variety.com/2023/scene/news/emily-blunt-stutter-power-of-women-1235792102/|title=Emily Blunt Says Living With a Stutter Is Like Having an ‘Imposter’ in Your Body ‘Who Doesn’t Pay Rent’|work=Variety|date=16 November 2023|access-date=2 January 2023}}</ref> == Isiklikku == Blunt oli aastatel 2005–2008 suhtes kanada laulja [[Michael Bublé]]<nowiki/>ga.<ref>{{cite news |last=Mascia |first=Kristen |title=Emily Blunt and Michael Bublé Split |url=http://www.people.com/people/article/0,,20211997,00.html |work=People |access-date=1 November 2011 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110811154744/http://www.people.com/people/article/0,,20211997,00.html |archive-date=11 August 2011}}</ref> [[2008]]. aasta novembrist oli Blunt lähisuhtes [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] näitleja [[John Krasinski|John Krasinskiga]],<ref>{{cite web |last=Oh |first=Eunice |title=Emily Blunt & John Krasinski Are Engaged |url=https://people.com/celebrity/emily-blunt-john-krasinski-are-engaged/ |work=[[People]] |date=28 August 2009 |access-date=8 January 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121013082047/http://www.people.com/people/article/0,,20301117,00.html |archive-date=13 October 2012}}</ref> kellega ta 2010. aastal abiellus. Paaril on kaks tütart.<ref>{{cite web |title=Emily Blunt, John Krasinski Wed in Italy! |url=https://www.usmagazine.com/celebrity-body/news/emily-blunt-john-krasinski-wed-in-italy-2010107/ |work=[[Us Weekly]] |date=11 July 2010 |access-date=8 January 2022 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110831151917/http://www.usmagazine.com/healthylifestyle/news/emily-blunt-john-krasinski-wed-in-italy-2010107 |archive-date=31 August 2011}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.usmagazine.com/celebrity-moms/news/emily-blunt-gives-birth-welcomes-baby-with-husband-john-krasinski-2014162 |title=Emily Blunt Gives Birth, Welcomes Daughter Hazel With Husband John Krasinski |first=Nicole |last=Eggenberger |date=16 February 2014 |work=Us Weekly |access-date=16 February 2014 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141129023158/http://www.usmagazine.com/celebrity-moms/news/emily-blunt-gives-birth-welcomes-baby-with-husband-john-krasinski-2014162 |archive-date=29 November 2014}}</ref><ref>{{cite tweet |user=johnkrasinski |number=750002523935617024 |title=What better way to celebrate the 4th... than to announce our 4th family member!!! 2 weeks ago we met our beautiful daughter Violet |date=4 July 2016 |access-date=4 July 2016}}</ref> [[2015]]. aastal sai Blunt [[Naturalisatsioon|naturalisatsiooni]] korras [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Kodakondsus|kodakondsuse]]; tal on sestpeale [[topeltkodakondsus]].<ref>{{cite news |last1=Fisher |first1=Luchina |title=What Happened When Emily Blunt Became a US Citizen |url=https://abcnews.go.com/Entertainment/happened-emily-blunt-us-citizen/story?id=33626044 |access-date=23 October 2016 |work=[[ABC News]] |date=9 September 2015 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160818214554/http://abcnews.go.com/Entertainment/happened-emily-blunt-us-citizen/story?id=33626044 |archive-date=18 August 2016}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.contactmusic.com/emily-blunt/news/emily-blunt-becomes-a-u-s-citizen_4857446 |title=Emily Blunt Becomes A U.s. Citizen |website=[[Contactmusic.com]] |date=6 August 2015 |access-date=16 September 2015 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150919164303/http://www.contactmusic.com/emily-blunt/news/emily-blunt-becomes-a-u-s-citizen_4857446 |archive-date=19 September 2015}}</ref> == Osaline filmograafia == {| class=wikitable ! Aasta !! Pealkiri !! Eestikeelne pealkiri |- | 2003 || "Henry VIII" || "[[Henry VIII (film 2003)|Henry VIII]]" |- | 2004 || "[[My Summer of Love]]" || "[[Minu armastuse suvi]]" |- | 2006 || "[[Irresistible]]" || "[[Vastupandamatu (film 2006)|Vastupandamatu]]" |- | 2006 || "The Devil Wears Prada" || "[[Saatan kannab Pradat]]" |- | 2007 || "[[Charlie Wilson's War]]" || "[[Charlie Wilsoni sõda]]" |- | 2007 || "Dan in Real Life" || "[[Minu venna tüdruksõber]]" |- | 2008 || "[[The Great Buck Howard]]" || "[[Suur Buck Howard]]" |- |2009 |"Young Victoria" |"Noor Victoria" |- | 2010 || "Gulliver's Travels" || "[[Gulliveri reisid (film 2010)|Gulliveri reisid]]" |- | 2010 || "[[Wild Target]]" || "[[Pöörane sihtmärk]]" |- | 2010 || "[[The Wolfman]]" || "[[Huntmees (film 2010)|Huntmees]]" |- | 2011 || "[[Salmon Fishing in Yemen]]" || "[[Lõhepüük Jeemenis]]" |- | 2011 || "[[The Adjustment Bureau]]" || "[[Saatuse büroo]]" |- | 2012 || "Looper" || "[[Ajasõlm]]" |- |2014 |"Into the Woods" |"Sügavasse laande" |- |2014 |"Edge of Tomorrow" |"Homse piiril" |- |2015 |"Sicario" |"Sicario" |- |2016 |"The Girl on the Train" |"Tüdruk rongis" |- |2018 |"A Quiet Place" |"Kena vaikne kohake" |- |2018 |"Mary Poppins Returns" |"Mary Poppins tuleb tagasi" |- |2021 |"A Quiet Place Part II" |"Kena vaikne kohake 2" |- |2021 |"Jungle Cruise" |"Džungliseiklus" |- |2023 |"Oppenheimer" |"[[Oppenheimer]]" |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Emily Blunt}} * {{imdb nimi|id=1289434|nimi=Emily Blunt}} {{DEFAULTSORT:Blunt, Emily}} [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 2gpopnvyy6m8rr4452z6mz1u1xcklpc Arvutilingvistika 0 77137 7217509 6484398 2026-08-18T20:07:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 8 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217509 wikitext text/x-wiki '''Arvutilingvistika''' ehk '''arvutuslingvistika''' on teadusharu, mis ühendab [[Keeleteadus|keeleteaduse]] ja [[Arvutiteadus|arvutiteaduse]]. Arvutuslingvistika põhiülesanded võib jagada kaheks: keele analüüs ja keele genereerimine ehk süntees. Arvutilingvistika erineb keeletehnoloogiast ja masintõlkest, kuid on mõlema valdkonnaga seotud.<ref>{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?]|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 35}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 67-68|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Arvutilingvistika rakendused hõlmavad keeleressursse ja -töötlusvahendeid ning kõik rakendused koos on [[keeletehnoloogia]].<ref name=":0" /> [[Keeletehnoloogia]] ja arvutilingvistika tegelevad mõlemad [[Loomuliku keele töötlus|loomuliku keele automaattöötlusega]], kuid arvutilingvistika läheneb probleemidele teoreetilisema ja keeletehnoloogia rakenduslikuma nurga alt. [[Masintõlge]] on üks arvutilingvistika kasutusaladest. == Teadusharu küljed == Arvutilingvistika jaguneb teoreetiliseks ja rakenduslikuks valdkonnaks. Teoreetises arvutilingvistikas uuritakse inimese keelelisi võimeid. Rakenduslikus arvutilingvistikas tehkase tööd keeleressurssidega, luuakse ja arendatakse keele automaattöötluseks vajalikku tarkvara.<ref name=":9" /> Keeleressursside alla kuuluvad keelekorpused, leksikaalsed andmebaasid ja formaalsed grammatikad.<ref name=":3" /> ==Ajalugu== Arvutilingvistika kui üks [[tehisintellekt]]i suundadest tekkis XX sajandi 50. aastatel. Selle arengu põhietapid on suures osas samad mis tehisintellekti arenguetapid. === Uurimismeetodite ajalugu === Teadusharu algfaasis ehk 50. aastate keskpaigast 70. aastateni keskenduti peamiselt praktilistele rakendustele nagu masintõlge ja kvaliteeditagamine (QA).<ref name=":12">{{Netiviide|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/#SenAna|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=01.06.2022|täpsustus=ptk 1.2}}</ref> 60. aastate keskel hakati looma loomuliku keele mõistmisele ja dialoogile suunatud süsteeme. Parim näide sellest on Joseph Weizenbaumi ELIZA, mille eesmärk oli jäljendada Carl Rogersi kliendikeskset lähenemist rakendavat psühholoogi. ELIZA luges kasutajalt sisendi, otsis sellele salvestatud mustrite hulgast vaste ja tagastas sobiva väljundmalli koos sisendinfoga. Samuti tekkisid 60. aastatel tehisintellektil põhinevad lähenemised. <ref name=":12" /> 70. aastatel hakati keeletöötlust siduma psühholoogiaga, misläbi kujunes välja mitu lähenemist. M. Ross Quilliani "Semantilise mälu" mudelit (1968), mis tuvastab sõna tähenduse mõistevõrgus "aktiveerimise levitamise" teel, uurisid edasi Rumelhart, Lindsay ja Norman (1972) ning see on üks arvutilingvistika uurimissundadest tänapäevani. Samuti kujunes välja Roger Schanki kontseptuaalse sõltuvuse teooria, mida uuriti mitu aastakümmet ja mille läbi jõuti järeldusele, et keel mõistmine ja selle põhjal järelduste tegemine põhineb taustteadmistel.<ref name=":12" /> Teoreetilisele poolele hakati tähelepanu pöörama 70. aastatel. <ref name=":12" /> 80. aastate lõpust 1995. aastani mindi üle korpuspõhisele statistisele lähenemisele. <ref name=":12" /> === Masintõlke ajalugu === Tehisintellekti ja arvutilingvistika arengu tõukeks oli [[arvuti]]te ilmumine 1940. aastatel ja nende edukas kasutamine [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Usutakse, et tehisintellekti ülesannete mõistmise esimeseks etapiks on [[Alan Turing|Alan Turingi]] artikkel "Kas masinad suudavad mõelda?" ("Can machines think?"). Selles klassikalises artiklis oletab Turing, et tehisintellektist saab rääkida siis, kui inimene ei suuda arvuti ja inimkõne vahel vahet teha. Sellest ideest on kujunenud üldtuntud [[Turingi test]], mis on kirjeldatud artiklis "Arvutusmasinad ja intellekt" <ref>{{Netiviide |url=http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=775 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-11-17 |arhiivimisaeg=2018-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181117192908/http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=775 |url-olek=ei tööta }}</ref> ("Computing machinery and intelligence"), mis ilmus aastal 1950 filosoofiaajakirjas [[Vaim (mens)|Vaim]] (ingl Mind). Uue arvutite põlvkonna ja [[programmeerimiskeel]]te ilmumisega hakati tegelema [[Masintõlge|masintõlkega]]. Tegelikult olid esimesed ideed masintõlke kohta väljendatud juba 1947. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kohe pärast esimeste arvutite ilmumist. Esimene masintõlke avalik demonstratsioon toimus aga 7. jaanuaril 1954 ja seda nimetati "Georgetowni eksperimendiks" (ingl Georgetown-IBM experiment), sest seda korraldas Georgetowni ülikool ja [[IBM]]. Eksperiment koosnes sellest, et masin tõlkis automaatselt üle 60 [[Vene keel|venekeelse]] [[lause]] [[inglise keel]]de. ===Masintõlke näited Georgetowni eksperimendist=== {| class="wikitable" |- ! Vene keel (lause tõlkimiseks) !! Inglise keel (masintõlge) !! Eesti keel (inimtõlge) |- | Мы передаем мысли посредством речи. || We transmit thoughts by means of speech. || Meie edastame mõtteid kõne abil. |- | Величина угла определяется отношением длины дуги к радиусу. || Magnitude of angle is determined by the relation of length of arc to radius. || Nurga suurus määratakse kaare pikkuse ja raadiuse suhtega. |- | Международное понимание является важным фактором в решении политических вопросов. || International understanding constitutes an important factor in decision of political questions. || Rahvusvaheline mõistmine on oluline faktor poliitiliste küsimuste lahendamises. |} ===ALPAC 1966. aasta aruanne=== 1964. aastal loodi Ameerika Ühendriikides komitee ALPAC ehk loomulike keelte automaattöötluse konsultatiivkomitee (ingl Automatic Language Processing Advisory Committee), et hinnata arvutuslingvistika ja masintõlke senist edu ja saavutusi. 1966. aastal avaldatud aruandes väljendas komitee tugevat skeptilisust masintõlke uuringute edu kohta ja rõhutas arvutuslingvistika algtõdedel põhineva teadustöö olulisust. Peagi pärast aruande ilmumist vähendas valitsus drastiliselt masintõlke kui teadusharu rahastamist, aeglustades masintõlke uurimise edasist arengut. ALPAC-i 1966. aasta aruande puhul on oluline, et see käsitles ainult üht masintõlke kasutamise eesmärki: Ameerika Ühendriikide valitsuse ja sõjaväe võimalusi venekeelsete dokumentide analüüsimisel. Aruanne jättis kõrvale masintõlke ja masintõlkesüsteemide muud funktsioonid ning imelikul kombel ei käsitletud ka ühtki teist võõrkeelt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALPAC: the (in)famous report |url=http://www.hutchinsweb.me.uk/MTNI-14-1996.pdf |vaadatud=2011-11-23 |arhiivimisaeg=2012-02-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120223173949/http://www.hutchinsweb.me.uk/MTNI-14-1996.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Aruande avaldamise tagajärjel langes masintõlge Ameerikas ligemale kümneks aastaks arvutilingvistika üheks vähem tähtsaks aspektiks. Seevastu Kanadas, Prantsusmaal ja Saksamaal uuringud jätkusid.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_machine_translation History of machine translation]</ref> Olgugi et ALPAC 1966. aasta aruanne andis tugeva löögi masintõlke arengule, ei tähendanud see arvutilingvistika olulisuse vähenemist teaduses – rohkem rõhku hakati lihtsalt panema teistele, teoreetilisematele, külgedele. ===Keelemudeli hindamine=== Arvutuslingvistika rakendusena arendatakse loomuliku keele mudeleid. Iga sellise mudeli arendusel on oluline seada paika hinnangumeetod, mis sätestaks arenduse suuna. Hinnangumeetodit võib koostada mitmel viisil; näiteks võib hinnangumeetod olla sisemine või välimine. Sisemise hinnangumeetodi puhul defineeritakse eelnevalt etalontulemus ja võrreldakse keelemudelite tulemusi selle etaloniga; välimise hinnangumeetodi puhul ei ole etaloni ja erinevate keelemudelite tulemusi võrreldakse otse üksteisega. Sisemist hindamist on lihtsam automatiseerida, kuid keerukamate eesmärkide korral pole etaloni defineerimine triviaalne. Näiteks kui eesmärgiks on luua programm dialoogilausete automaatseks semantilise "eesmärgiga" märgendamiseks, saaks etaloni defineerida käsitsi dialoogikatkendeid märgendades, sest arvuti keeleoskustaseme lähendamine inimese omale on üks arvutuslingvistika põhiülesandeid – ent ka erinevad inimesed võivad parima võimaliku märgenduse suhtes eriarvamustele jääda. == Kasutusalad == Tänapäeval on rakendatakse arvutilingvistikat teadus- ja riigiasutustes, kuid selle abil loodu on iga päev kasutatav ja kättesaadav ka tavatarbijale. Eriala saab Eestis õppida Tartu Ülikoolis bakalaureuse- ja magistriõppes.<ref>{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 45|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Eesti keele jaoks on loodud Microsoft Office’i speller, poolitaja ja tesaurus. Samuti on loodud optiline tekstituvastus, kõnesüntees, kaks masintõlkeprogrammi (eesti ja vene) ja kümme elektroonilist sõnaraamatut.<ref name=":9">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 35-36, 43|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>Korpuste kasutusmugavuse suurendamiseks on Eestis loodud mitmeid märgendusprogramme.<ref name=":9" /> === Suulise keele töötlus ehk kõnetehnoloogia === Suulise keele töötlusega tegelevad valdkonnad on kõnesüntees, kõnetuvastus ja kõnelejatuvastus. Kõnesünteesi abil teisendatakse ortograafiline tekst loomuliku kõlaga kõneks. Kõnesüntesaatori loomiseks uuritakse suulist suhtlust, tehakse arvutile selgeks kõnelemise eripärad, genereeritakse meloodiakontuur ja kõnesignaal. Kõnetuvastuse abil teisendatakse arvutisse sisestatud kõnesignaal tekstiks. Selle rakendused on näiteks kontoritarkvara, infootsing ja dikteerimine. Kõnelejatuvastuse abil tehakse kindlaks kõneleja isik. Identifitseerimisel otsitakse võrdlusmaterjali hulgast sobivaim vaste. Verifitseerimisel võrreldakse registreeritud isiku kõnenäidet varem salvestatud mudeliga. Kõnelejatuvastust kasutatakse politseis ning turvameetmena. Eesti keele jaoks on loodud kõnesüntesaator ning väikesemahulisi sõnastikke sisaldavaid kõnetuvastussüsteeme. Tallinna Tehnikaülikooli keeletehnoloogia laboratooriumis uurimitakse ja töödeldakse suulist kõnet.<ref>{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina.|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?].|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 35-38}}</ref> === Keeleanalüüs === Keeleanalüüs hõlmab morfoloogilist analüüsi ja sünteesi, süntaksianalüüsi ehk [[Parsimine|parsimist]], semantilist analüüsi ja pragmaatilist analüüsi.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina.|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?].|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 38-43}}</ref> Arvutimorfoloogia on arvutilingvistika allharu, milles uuritakse arvuti abil morfoloogiat ning loob sõnavorme analüüsivaid ja sünteesivaid töövahendeid. Töövahendeid kasutatakse sõnastike loomisel ja uuendamisel, õpikute sõnavara analüüsimisel, tekstituvastuses ja korpuste märgendamisel.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina.|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?].|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 38}}</ref> Eestis on loodud ja kasutusel morfoloogiline süntesaator ja analüsaator Etmrf (varem tuntud kui Estmorf) koos statistilise ühestajaga Esthymm.<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 68|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":10" /> Eestis tegelevad morfoloogilise analüüsi ja sünteesiga Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut (EKI). Tartu Ülikool töötas Lisaks Etmrfile välja ka kahetasemelise mudeli rakenduse eesti keele jaoks. EKI arendab avatud morfoloogiamudelit:  kirjeldatakse ja lahendatakse nähtusi aktiivsete morfoloogiareeglite abil ning analüüsitakse tundmatuid sõnu tüübituvastusreeglite abil.<ref name=":2" /><ref name=":10">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 71|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Morfoloogilise ühestamise abil leitakse morfoloogiaanalüsaatori pakutavate morfoloogiliste tõlgenduste hulgast konteksti sobivad. Arvutilingvistika abil on protsessi automatiseeritud ning kasutusele võetud statistikal põhinevad (T3mesta, TreeTagger, TnT) ja reeglipõhised (kitsenduste grammatika programm ESTKG) morfoloogilised ühestajad.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Morfoloogilise ühestaja töö lihtsustamiseks loodi 2001. aastal Tartu Ülikoolis loomulikku keelekasutust kajastav ühestatud sõnatähendustega korpus.<ref name=":4" /> Süntaktiline analüüs on eesti keele kontekstis lauseliikmete funktsiooni kindlaks määramine. Selle jaoks on loodud eesti keele automaatne süntaksianalüsaator.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 83|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Semantilise analüüsi hõlbustamiseks on loodud leksikaal-semantiline andmebaas ehk tesaurus Eesti Wordnet. Sõnatähenduste ühestamise lihtsustamiseks on kirjutatud andmebaasile toetuv automaatne ühestamisprogramm Semyhe.<ref name=":4" /> Pragmaatilises analüüsis on Eestis peamiselt pööratud tähelepanu dialoogi modelleerimisele, mille eesmärk on arvutiga suhtlemine loomulikus keeles ja inimestevahelise suhtluse reeglite kohaselt.<ref name=":11" /> Tartu Ülikoolis uuritakse dialooge suulise kõne baasil Eesti dialoogikorpuse abil. Eesti dialoogikorpus loodi Tartu Ülikoolis välja töötatud dialoogiteooria ja eksperimentaalsete algoritmide põhjal.<ref>{{Netiviide|autor=Ariva, Lilian, Eskor, Liina.|url=https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_1/Ariva.pdf|pealkiri=Mis on arvutilingvistika? [What is computational linguistics?].|väljaanne=Oma Keel|aeg=2004|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=lk 42}}</ref><ref name=":11">{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 87-88|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> === [[Masintõlge]] === Masintõlkega hakati Eestis tegelema 1950. aastatel, mil Tartu Ülikooli uurimisrühm hakkas matemaatilisi tekste vene keelest eesti keelde tõlkima, kuid varsti töö seiskus. 2004. aastal võeti Tartu Ülikoolis uurimisaluseks statistiline masintõlge ning õppimisandmeteks loodi Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlike aktide alusel paralleelkorpus. 2007. aastal dokumenteeriti esimesed tõlkimise katsed. Uuritakse ka õppimisandmeid ja nende kvaliteeti.<ref>{{Netiviide|autor=Muischnek, Kadri, Fišel, Mark, Kaalep, Heiki-Jaan, Koit, Mare, Müürisep, Kaili, Orav, Heili, Vare, Kadri, Õim, Haldur, Erelt, Mati (ed), Mäearu, Sirje (ed).|url=https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|pealkiri=Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Tartu Ülikoolis. [Computational linguistics and language technologies in the University of Tartu].|väljaanne=Emakeele Seltsi aastaraamat|aeg=2012|vaadatud=17.02.2022|täpsustus=lk 90-93|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183305/https://www.cl.ut.ee/yllitised/Muischnekjt_ESA2011_66-102.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Üks laialt kasutatavaid masintõlkesüsteeme on 1960. alguses loodud reeglipõhist morfoloogiat kasutav SYSTRAN, mis ühendati 2010. aastate alguses statistiliste masintõlke tehnikatega. Masintõlget kasutavad masintõlke teenused Google Translate ja Microsofti Bing Translator, samuti paljud USA ja Euroopa riigiametid. On olemas ka väikeste keelegruppide jaoks mõeldud masintõlkevahendid.<ref>{{Netiviide|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=ptk 10.1}}</ref> === Andmeotsing === Andmeotsingut kasutatakse arvutlingvistika kontekstis peamiselt dokumendihalduses. Dokumendiotsing ja -rühmitamine on andmeanalüüsis kasulikud ja tihti andmete ekstraheerimise (ingl ''data extraction'') või tekstikaeve eelsammud. <ref name=":5">{{Netiviide|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=ptk 10.2-10.3}}</ref> Dokumendiotsing on üks andmeotsingu alaliik, mis võimaldab dokumente seotud sõnade või fraaside abil kiiresti leida. Dokumendirühmitamine toetab mitmeid masintöötlusprotsesse ning lihtsustab suurte andmehulkade töötlemist. Seda kasutatakse andmeanalüüsis, bioloogilistes ja meditsiinilistes uuringutes, epidemioloogias, turu-uuringutes ja ostusoovitustes, haridusuuringutes, sotsiaalsete võrgustike analüüsis, geoloogilises analüüsis jms.<ref name=":5" /> === Loomulikus keeles kasutajaliidesed === Loomulikus keeles kasutajaliideste alla kuuluvad dialoogsüsteemid ja rakendustarkvara.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Treumuth, Margus.|pealkiri=Asünkroonsete dialoogsüsteemide raamistik: mõisted, probleemid ja kavandamise aspektid [A Framework for Asynchronous Dialogue Systems: Concepts, issues and Design Aspects].|aasta=2011|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus}}</ref> Dialoogsüsteemid jagunevad ekspertsüsteemideks ja vestlusprogrammideks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Koit, Mare, Roosmaa, Tiit.|pealkiri=Tehisintellekt [Artificial Intelligence].|aasta=2011|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=183}}</ref>Andmebaaside ''front-end'' kasutajaliidesed kasutavad samuti masintöötlustehnoloogiaid. Kuna kõik andmebaasipäringud toimuvad kokkulepitud reeglite alusel, tagab kindel küsimussüntaks kasutusmugavuse.<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|täpsustus=ptk 10.7|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=20.02.2022}}</ref> Ekspertsüsteemid klassifitseerivad küsimuse, ekstraheerivad andmed tekstikorpustest ja muudest allikatest ning kitsendavad vastuse lõikudeks ja lauseteks. Sarnaselt töötavad ka teadmistepõhistele (kvantitatiivsetele) küsimustele vastavad liidesed, näiteks arvutuslik teadusmootor WolframAlpha ning IBMi superarvuti ja tehisintellekt Watson. Watson kasutab vastuste otsimiseks Wordneti, Vikipeediat, tesauruseid, uudisartikleid ja ilukirjanduslikke tekste.<ref name=":7" /> Vestlusprogrammid on loodud ''chatbot''’idega samadel põhimõtetel ja kasutavad inimsuhtlusele omaseid tunnuseid.<ref name=":6" /> <ref name=":8">{{Netiviide|autor=Schubert, Lenhart, Edward N. Zalta (ed).|url=https://plato.stanford.edu/archives/spr2020/entries/computational-linguistics/|pealkiri=Computational Linguistics [Arvutilingvistika].|väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Spring 2020 Edition)|aeg=2020|vaadatud=20.02.2022|täpsustus=ptk 10.5}}</ref> Tulevikus on eesmärk luua semantilise ja episoodilise mäluga emotsionaalseid, empaatilisi dialoogsüsteeme, kes omandavad infot inimese kohta ja on kasulikud nõuandjana eri eluvaldkondades.<ref name=":8" /> Rakendustarkvaras kasutatakse dialoogsüsteeme videomängudes ja virtuaalmaailmades. Õppeabivahenditena on dialoogi modelleerimise abil loodud kollaboratiivsed probleemilahendus-, õpetlikud dialoog- ja tuutorsüsteemid. Häälepõhised veebiteenused ja -assistendid põhinevad keeletuvastusel ning neid kasutatakse näiteks auto juhisüsteemides, telefonidiktsiooni kasutavates rakendustes, klienditoeteenustes ja tervisenõustamises. Olemas on ka häälassistendid nagu Apple’i Siri ja Androidi Iris.<ref name=":8" /> ==Vaata ka== *[[Keeletehnoloogia]] *[[Korpuslingvistika]] *[[Kõnesüntesaator]] *[[Masintõlge]] *[[Tehisintellekt]] *[[Arvutifonoloogia]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Arvutilingvistika| ]] t5twnjmgixzp26ne6xah117raelar59 Märts 2007 0 77616 7217807 7200990 2026-08-19T09:49:42Z Kuriuss 38125 7217807 wikitext text/x-wiki '''Märts [[2007]]''', kroonika {{KuupäevadIndeks31|märts}} ==[[1. märts]]== *[[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is kuulutati välja kaheaastane rahvusvaheline teadusprogramm [[põhjapoolus|põhja-]] ja [[lõunapoolus]]e uurimiseks. Programmi "Rahvusvaheline polaaraasta" (International Polar Year, IPY) eelarve on 1,5 miljardit [[USA dollar]]it ja selles osaleb tuhandeid teadlasi üle maailma. *[[Saksamaa]] lõunaosas [[Laupheim]]is peatasid töö lennukitootja [[Airbus]] tehase tuhat töölist, protesteerides nii firma kava vastu koondada [[2010]]. aastaks 10 000 töökohta. *[[Šveits]]i armee koosseisu kuuluv 171-meheline kompanii tungis öiste õppuste käigus eksimuse tõttu kahe kilomeetri sügavusele [[Liechtenstein]]i territooriumile. *[[2007. aasta Kopenhaageni noorterahutused]]: [[Taani]] pealinna [[Kopenhaagen]]i [[Nørrebro]] linnaosas korraldas politsei operatsiooni noortekeskuse hoone vabastamiseks, mida kasutasid ebaseaduslikult vasakpoolsed noorteorganisatsioonid. Operatsiooni tulemusel puhkesid ulatuslikud kokkupõrked politseinike ja noorte vahel, vahistati 190 meeleavaldajat. Üks politseinik ja kaks meeleavaldajat said ka vigastada. *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] nimetas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] presidendiks [[Ramzan Kadõrov]]i. Seni oli Kadõrov Tšetšeenia peaminister ja presidendi kohusetäitja. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] said [[tornaado]]de tõttu ulatuslikke kahjustusi [[Alabama]], [[Georgia]] ja [[Missouri osariik|Missouri]] osariik. Alabama osariigis [[Enterprise (Alabama)|Enterprise]]'i linnas varises kokku koolimaja, mille käigus hukkus viis inimest. Georgia lõunaosas [[Americus]]es sai kannatada kohalik haigla, kus hukkus kaks inimest. Kokku hukkus kolmes osariigis tornaadode tegevuse tagajärjel 17 inimest. *[[Haiti]] rannikul süttis põlema ja vajus põhja kaubalaev 54 inimesega pardal. Leitud on kaheksa hukkunut, kaks inimest on päästetud. *[[Mehhiko]]s avalikustas popansambli [[RBD]] laulja [[Christian Chávez]] esimese mehhiko tippartistina oma [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsuse]], tekitades Mehhiko meedias ulatusliku diskussiooni seksuaalse sättumuse ja sallivuse teemadel. *[[Uruguay]]s astus tagasi siseminister [[José Díaz]]. Tema järglaseks nimetati [[Daisy Tourné]]. *[[Ida-Timor]]il piirasid [[Austraalia]] väed sisse kohalike mässuliste juhi major [[Alfredo Reinado]] ja tema toetajate varjupaiga [[Same]] linna. Austraalia välisminister [[Alexander Downer]] kutsus Reinadot üles vastupanuta alistuma, kuid viimane keeldus. *[[India]]s [[Chhattisgarh]]i osariigis sõitis maamiini otsa inimesi vedanud veoauto. Plahvatuses hukkus kaheksa inimest, kellest kuus olid politseinikud. Maamiini paigaldamises kahtlustatakse [[maoism|maoistlikke]] mässulisi. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i lähistel rööviti peatselt pärast oma baasist lahkumist 18 siseministeeriumi politseiametnikku. [[Märts 2007#2. märts|2. märtsil]] leiti neist 14 tapetuna [[Diyālá]] kubernerkonnas. *[[Etioopia]] kirdeosas [[Afari osariik|Afari osariigis]] rööviti neli [[Suurbritannia]] ja üks [[Prantsusmaa]] kodanik. Koos turistidega rööviti ka nende kaheksa etiooplastest saatjat. *[[Guinea]]s vannutati ametisse peaminister [[Lansana Kouyaté]]. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] ajutise valitsuse residentsi [[Baydhabo]]sse saabusid [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] esimesed kolmkümmend rahuvalvesõdurit [[Uganda]]st. *[[Eesti]]s teatas kasiinoettevõte [[Olympic Entertainment Group]] lepingu sõlmimisest sajaprotsendilise osaluse omandamiseks seni firmale [[KC Grupp]] kuulunud kasiinoketis [[Kristiine Kasiino]]. Tehingu väärtus on 250,2 miljonit [[Eesti kroon]]i. ==[[2. märts]]== *[[Itaalia]] peaminister [[Romano Prodi]] võitis usaldushääletuse Esindajatekojas, kus tema valitsuse ametis jätkamist toetas 342 ja vastu oli 253 liiget. *[[2007. aasta Kopenhaageni noorterahutused]]: [[Taani]] pealinnas [[Kopenhaagen]]is jätkusid [[Märts 2007#1. märts|1. märtsil]] alanud vasakpoolsete noorte meeleavaldused [[Nørrebro]] linnaosas asuva noortemaja hõivamise ja lammutamise vastu. 18 meeleavaldajat vallutasid [[Taani Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] peakorteri ja keeldusid sealt lahkumast. Peaminister [[Anders Fogh Rasmussen]] mõistis politsei tegevuse noortekeskuse hõivamisel ja rahutuste ohjeldamisel hukka. *[[Venemaa]] koosseisu kuuluva [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] parlament kinnitas [[Ramzan Kadõrov]]i riigi presidendiks. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus tagasi [[USA armeesekretär|armeesekretär]] [[Francis Harvey]]. Tema ametist lahkumise põhjuseks said meedias ilmunud süüdistused [[Afganistan]]i ja [[Iraak|Iraagi]] missioonidelt tagasi pöördunud haavatud sõdurite halvast kohtlemisest [[Washington]]i Walter Reedi haiglas. Armeesekretäri kohusetäitjaks nimetati [[Peter Geren]]. *Ameerika Ühendriikides [[Georgia]] osariigis sõitis kiirteelt välja [[Ohio]]st [[Florida]]sse teel olnud ja Blufftoni Ülikooli korvpallimeeskonda transportinud buss. Õnnetuses hukkus kuus inimest. *[[Bahama]] pealinnas [[Nassau]]s toimusid [[Veebruar 2007#8. veebruar|8. veebruaril]] surnud tippmodelli ja näitleja [[Anna Nicole Smith]]i matused. *[[Colombia]]s andsid prokurörid välja korralduse riigi endise välisministri [[María Consuelo Araújo]] isa, endise poliitiku [[Álvaro Araújo Noguera]] vahistamiseks, keda kahtlustatakse poliitilise konkurendi röövimise korraldamises. *[[Hiina]]s teatas riiklik uudisteagentuur [[Xinhua]] üheksa [[Shanghai]] ametniku ja ärijuhi väljaheitmisest [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistlikust Parteist]]. Kõik üheksa olid seotud raha kõrvaldamisega riiklikest pensionifondidest. *[[Põhja-Korea]] ja [[Lõuna-Korea]] esindajad jõudsid omavahelistel läbirääkimistel kokkuleppele kahel pool demarkatsioonijoont elavate perekonnaliikmete kohtumiste taasalustamises. Esimesed kohtumised peaksid toimuma [[Mai 2007|mais 2007]]. *[[Maroko]] kuningas [[Mohammed VI]] andis tütre sünni puhul amnestia 9000 vangile. 24 000 vangi karistusi lühendati. Kokku oli amnestia andmise ajal Maroko ülerahvastatud vanglates umbes 55 000 vangi. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinna [[Muqdisho]]t tulistati granaadiheitjatest. Kuues plahvatuses sai raskelt vigastada kuus tsiviilisikut, sealhulgas kaks last. *[[Eesti]]s [[Läänemaa]]l [[Ridala vald|Ridala vallas]] [[Kiltsi (Haapsalu)|Kiltsi külas]] avati 7,2 miljonit [[Eesti kroon]]i maksma läinud jäätmekäitlusjaam. ==[[3. märts]]== *[[Paavst]] [[Benedictus XVI]] nimetas [[Varssavi]] peapiiskopiks 57-aastase [[Kazimierz Nycz]]i. Tema eelkäija [[Stanisław Wiełgus]] astus tagasi veel enne ametisse pühitsemist [[Jaanuar 2007#7. jaanuar|7. jaanuaril]], sest selgusid tema sidemed [[Poola]] kommunistliku julgeolekuteenistusega. *[[Serbia]] koosseisu kuuluva [[Kosovo]] pealinnas [[Priština]]s avaldas meelt umbes 4000 albaanlast, kes nõudsid Kosovo iseseisvuse kohest väljakuulutamist. *[[2007. aasta Kopenhaageni noorterahutused]]: [[Taani]] pealinnas [[Kopenhaagen]]is jätkusid öösel ja varahommikul [[Märts 2007#1. märts|1. märtsil]] alanud vasakpoolsete noorte meeleavaldused [[Nørrebro]] linnaosas asuva noortemaja hõivamise ja lammutamise vastu. Meeleavaldajad barrikadeerisid tänavaid ja loopisid politseinikke süütepudelitega, politsei vastas neile [[pisargaas]]i kasutamisega. Vahistati sadakond meeleavaldustel osalenud isikut. *[[Venemaa]]l [[Peterburi]]s [[Nevski prospekt]]il toimus opositsiooniliste jõudude meeleavaldus, kus osales umbes 3000–4000 inimest. Muuhulgas nõuti president [[Vladimir Putin]]i ja Peterburi kuberneri [[Valentina Matvijenko]] tagasiastumist. Miilits vahistas mitusada inimest, teiste seas ka [[natsionaalbolševism|natsionaalbolševike]] liidri [[Eduard Limonov]]i ja liikumise [[Ühendatud Kodanikerinne]] juhi [[Garri Kasparov]]i. *Venemaa pealinnas [[Moskva]]s Kamennaja Sloboda põiktänaval varises õhtul kokku renoveeritav viiekorruseline tellistest maja. Õnnetuses hukkus üks inimene, päästeti kolm varemete alla lõksu jäänud ehitustöölist. *Venemaa koosseisu kuuluva [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] president [[Ramzan Kadõrov]] teatas, et [[Groznõi]]s on leitud [[Gruusia]] endise presidendi [[Zviad Gamsahhurdia]] haud koos tema säilmetega. *Venemaa koosseisu kuuluvas Tšetšeeni Vabariigis arvati Venemaa võimupartei [[Ühtne Venemaa]] kohaliku organisatsiooni poliitilisest nõukogust välja Tšetšeenia endine president [[Alu Alhanov]]. Tema asemel nimetati nõukogu liikmeks Tšetšeenia asepeaminister [[Hussein Džabrailov]]. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] väljendas raadioesinemises muret sõjaveteranide kohtlemise pärast [[Washington]]i Walter Reedi haiglas ja lubas moodustada parteidevahelise komisjoni toimunu uurimiseks. *[[Hiina]] pealinnas [[Peking]]is suleti seoses remondiga kuueks kuuks [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] kauaaegse juhi [[Mao Zedong]]i mausoleum. *[[Indoneesia]]le kuuluvat [[Flores]]e saart tabasid paduvihmade tagajärjel ulatuslikud maalihked ja mudavoolud. Vähemalt 20 inimest hukkus, kümned majad hävinesid ja maismaaühendus [[Ruteng]]i linnaga katkes. *[[Pakistan]]i armee teatas 200-kilomeetrilise laskeulatusega ballistilise lühimaaraketi [[Haft-II Abdali]] edukast katsetamisest. *[[Saudi Araabia]] pealinnas [[Ar-Riyāḑ]]is kohtusid Saudi Araabia kuningas [[‘Abdullāh (Saudi Araabia)|‘Abdullāh]] ja [[Iraan]]i president [[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]. Kohtumisel arutati võimalikke lahendusi probleemidele [[Iraak|Iraagis]], [[Liibanon]]is ja [[Palestiina]]s ning lubati koos võidelda usulise vägivalla vastu. *[[Burkina Faso]] pealinnas [[Ouagadougou]]s lõppes [[Ouagadougou Pan-Aafrika Filmi- ja Televisioonifestival]] (FESPACO). Parimaks filmiks tunnistati [[Nigeeria]] lavastaja [[Newton Aduaka]] teos "[[Ezra (film)|Ezra]]". *[[Eesti]]s avastati [[Narva jõgi|Narva jõel]] hommikul kella 7.30 ajal kütusereostus, mis pärastlõunaks jõudis ka [[Soome laht]]e. Keskkonnainspektsiooni hinnangul oli tegu Venemaalt [[Jaanilinn]]a hüdroelektrijaamast pärineva reostusega, mis olulisi keskkonnakahjustusi ei tekitanud. *Eestile kuuluval [[Ruhnu]] saarel kukkus metsa [[Pärnu]]st Ruhnule teel olnud liinilennuk. Õnnetus juhtus kakssada meetrit maandumisrajast eemal, keegi kannatada ei saanud. Tõenäoliselt põhjustas valemaandumise udune ilm. ==[[4. märts]]== *[[Abhaasia]]s toimusid [[2007. aasta Abhaasia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. *[[2007. aasta Kopenhaageni noorterahutused]]: [[Taani]] pealinnas [[Kopenhaagen]]is jätkusid kolmandat ööd vasakpoolsete noorte rahutused, millega protesteeriti [[Nørrebro]] linnaosas asuva noortekeskuse hõivamise ja kavandatava lammutamise vastu. [[Christiania (Kopenhaagen)|Christiania]] linnaosas rajasid meeleavaldajad barrikaade ja süütasid need hiljem põlema. Politsei vahistas umbes 60 noort. *[[Afganistan]]is [[Jalālābād]]i linna lähistel [[Pakistan]]i suunduval maanteel ründas enesetaputerrorist lõhkeainega täidetud minibussiga Ameerika Ühendriikide sõjaväekonvoid. Rünnakus sai üks sõdur vigastada. Rünnaku järel puhkenud tulevahetuses sõdurite ja mässuliste vahel hukkus eri andmetel 10–16 tsiviilisikut. *[[Hiina]] Üleriigilise Rahvaesindajate Kongressi pressiesindaja [[Jiang Enzhu]] tutvustas Hiina [[2008]]. aasta riigieelarvet, teatades sõjaliste kulutuste suurendamisest 17,8 protsendi võrra. *[[Ida-Timor]]is vallutasid [[Austraalia]] väed major [[Alfredo Reinado]] juhitavate mässuliste valduses olnud [[Same]] linna. Lahingus hukkus neli mässulist, major ise pääses põgenema. *[[India]]s [[Jharkhand]]i osariigis lasid maoistlikud mässulised õhtuse jalgpallimatši ajal maha India parlamendi liikme [[Sunil Mahato]]. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i kesklinnas plahvatas mürsk. Plahvatuses hukkus kolm [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõdurit. *Iraagi lääneosas [[Ar-Ramādī]] linnas õhkis enesetaputerrorist politsei kontrollpunkti lähistel lõhkeainega täidetud auto. Hukkus 12 ja sai vigastada 22 inimest. *[[Kuveit|Kuveidis]] astus tagasi peaminister [[Nāşir Muḩammad al-Aḩmad aş-Şabāḩ]]i valitsus. Emiir tegi talle kohe ettepaneku moodustada uus valitsus. *[[Burkina Faso]] pealinnas [[Ouagadougou]]s kirjutasid [[Elevandiluurannik]]u president [[Laurent Gbagbo]] ja Elevandiluuranniku mässuliste liider [[Guillaume Soro]] alla rahulepingule, mis näeb ette viie nädala kestel ühisvalitsuse ning ühise väejuhatuse moodustamise. *[[Tšaad]]is tehti teatavaks peaminister [[Delwa Kassiré Koumakoye]] uue valitsuse koosseis. *[[Eesti]]s toimusid [[2007. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]]. Valimised võitis 27,8 protsendi häältega [[Eesti Reformierakond]], saavutades 31 kohta Riigikogus. Teiseks jäi 26,1 protsendi häälte ja 29 mandaadiga [[Eesti Keskerakond]]. Kokku osales valimistel 61 protsenti hääleõiguslikust elanikkonnast. ==[[5. märts]]== *[[Euroopa Komisjon]] keelustas turvakaalutlustel [[Pakistan]]i [[lennufirma]] [[Pakistan International Airlines]] lennud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikidesse. Lennukeelu sai 35 lennukit ettevõtte 42 reisilennukist. *[[Põhjamaade Nõukogu]] kuulutas välja 2007. aasta Põhjamaade kirjandusauhinna laureaadi. Auhind määrati [[Rootsi]] kirjanikule [[Sara Stridsberg]]ile romaani "[[Drömfakulteten]]" eest. *[[Austria]] keskosas [[Zell am See]] suusakuurordi lähistel põrkasid hilishommikul kokku transpordihelikopter ja väikelennuk. Õnnetuses hukkusid kõik helikopteri pardal olnud seitse inimest ja väikelennuki piloot. *[[Holland]]is [[Haag]]is algas kohus [[Kosovo]] endise peaministri [[Ramush Haradinaj]]i üle, keda süüdistatakse [[serblased|serblaste]] vastu suunatud inimsusvastastes ja sõjakuritegudes. *[[2007. aasta Kopenhaageni noorterahutused]]: [[Taani]] pealinna [[Kopenhaagen]]i [[Nørrebro]] linnaosas lammutati noorterahutuste põhjuseks olnud noortekeskuse maja. *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] nimetas senise [[Tomski oblast]]i kuberneri [[Viktor Kress]]i uuesti samasse ametisse. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] algasid kõnelused Ameerika Ühendriikide ja [[Põhja-Korea]] vahel, mis on suunatud kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimisele. *[[Afganistan]]is [[Kāpīsā provints]]is korraldas Ameerika Ühendriikide lennuvägi rünnaku väidetavatele mässuliste positsioonidele. Rünnakus hukkus aga kohalike võimude teadetel ka üheksa tsiviilisikut, sealhulgas viis naist ja kolm last. *[[Iraak|Iraagis]] [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonnas]] plahvatas lahingoperatsioonil viibinud Ameerika Ühendriikide sõdurite sõiduki juures pomm. Rünnakus hukkus kuus ja sai vigastada kolm sõjaväelast. *Iraagis [[Diyālá]] provintsis hukkus teeäärse pommi plahvatuses kolm Ameerika Ühendriikide sõdurit. *[[Ghana]]s algasid ulatuslikud pidustused, millega tähistati riigi iseseisvumise 50. aastapäeva. Pidustused kestavad terve aasta ja riik on nendeks eraldanud 20 miljonit [[USA dollar]]it. *[[Tallinn]]as alustas aktsiaselts [[Uus Sakala]] [[Sakala keskus]]e lammutamist. *Eestis teatas valimised võitnud [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimees [[Andrus Ansip]], et alustab kõnelusi valitsuskoalitsiooni moodustamiseks [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]. *[[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] juhatuse koosolekul teatas erakonna esimees [[Villu Reiljan]], et astub parteijuhi ametist tagasi. *[[Eesti Vasakpartei]] esimees [[Sirje Kingsepp]] teatas, et ei kandideeri uuesti erakonna juhiks, põhjuseks erakonna halb valimistulemus. *Eesti justiitsminister [[Rein Lang]] nimetas [[Tartu Vangla]] direktoriks [[Kalev Ilves]]e. Uus direktor astub ametisse [[Märts 2007#19. märts|19. märtsil]]. ==[[6. märts]]== *[[Prantsusmaa]]l toimus lennukifirma [[Airbus]] tööliste üldstreik, millega avaldati meelt juhtkonna kavandatavate ulatuslike koondamiste vastu. Kõige ulatuslikum meeleavaldus toimus [[Toulouse]]'is, kus tänavatel marssis umbes 15 000 inimest. *[[Türgi]]s keelustas [[İstanbul]]i esimene kriminaalkohus veebiportaali [[YouTube]] kasutamise, sest portaalis oli avaldatud kaasaegse Türgi riigi asutajat [[Mustafa Kemal Atatürk]]i solvav video. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tunnistas kohus asepresident [[Dick Cheney]] endise personaliülema [[Lewis Libby]] süüdi valetamises [[FBI|FBI-]]le ja vandemeeste kogule, millega ta takistas [[CIA]] agendi [[Valerie Plame]]'i identiteedi ebaseadusliku paljastamise uurimist. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Esindajatekoda kiitis heaks [[NATO]] edasise laienemise, nõustudes [[Albaania]], [[Gruusia]], [[Horvaatia]], [[Põhja-Makedoonia]] ja [[Ukraina]] liikmeks võtmisega. *[[Bangladesh]]i sadamalinna [[Chittagong]]i vaeste linnaosas puhkes ulatuslik tulekahju, mille käigus hävis sadakond tellistest ja plekist elamut. Neli tundi lõõmanud tulekahjus hukkus vähemalt 21 inimest ja veel 10 sai vigastada. *[[Indoneesia]]le kuuluvat [[Sumatra]] saart tabas kohaliku aja järgi kell 10.49 hommikul 6,3-magnituudine [[maavärin]], mille epitsenter asus [[Padang]]i linna lähistel. Esialgsetel andmetel hukkus vähemalt 30 inimest. Kokku varisesid sajad hooned. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinna [[Muqdisho]] lennuvälja tulistati granaadiheitjatest. Rünnak leidis aset ajal, mil lennuväljal toimus tervitustseremoonia 400 riiki saabunud [[Uganda]] rahuvalvesõduri auks. Rünnakus sai vigastada üks inimene. *[[Dārfūri konflikt]]: [[Sudaan]]is [[Dārfūr]]i piirkonnas [[Gereida]] linnas rööviti ja lasti mässuliste poolt maha kaks [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] rahuvalvesõdurit, kolmas sõdur sai raskelt haavata. *[[Zimbabwe]] pealinnas [[Harare]]s põrkasid hommikuse tipptunni ajal raudteeülesõidul kokku kaubarong ja reisijaid vedanud buss. Õnnetuses hukkus vähemalt 34 inimest. *[[Eesti]] riigiprokuratuur algatas kaitseministeeriumi avalduse alusel uurimise sõjaväeluure võimaliku ebaseadusliku jälitustegevuse osas. Uurimist asus teostama [[Kaitsepolitsei]]. *Eestis esitas [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] ülem [[Alar Laneman]] kaitseväe juhatajale [[Ants Laaneots]]ale taotluse ametist lahkumiseks seoses jätkuvate õpingutega [[Suurbritannia]]s. *Eestis teatas peamiselt venekeelsete valijate huve esindava [[Konstitutsioonierakond|Konstitutsioonierakonna]] esimees [[Andrei Zarenkov]], et kavatseb halva valimistulemuse tõttu ametist lahkuda. ==[[7. märts]]== *[[Holland]]is toimusid [[2007. aasta Hollandi kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]]. Kolmest parteist koosnev vasaktsentristlik valitsuskoalitsioon sai valimistel kaotuse osaliseks. *[[Põhja-Iirimaa]]l toimusid [[2007. aasta Põhja-Iirimaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis 30,1 protsendi häältega Briti-meelne [[Demokraatlik Unionistlik Partei]], saades 36 kohta 108-liikmelises parlamendis. Teiseks jäi 26,2 protsendi häälte ja 28 kohaga parlamendis Iiri-meelne [[Sinn Féin]]. *[[Venemaa]] koosseisu kuuluva [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] president [[Ramzan Kadõrov]] vabastas ametist [[Groznõi]] linnapea [[Movsar Temirbajev]]i ja nimetas tema asemele senise presidendi administratsiooni ülema asetäitja [[Muslim Hutšijev]]i. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] [[Bronx]]i linnaosas puhkes kohaliku aja järgi kell 23.00 tulekahju, milles hävis kolmekorruseline tellistest elumaja. Tulekahjus hukkus üks täiskasvanu ja kaheksa last. Tegu oli viimaste aastakümnete ühe suurema tuleõnnetusega New Yorgi linnas. *[[Iisrael]]i armee korraldas reidi [[Palestiina]] sõjaväeluure hoonesse [[Rām Allāh]]' linnas, vahistades operatsiooni käigus umbes 50 palestiinlast. *[[Garuda Indonesia lend 200]]: [[Indoneesia]]s [[Yogyakarta]] lennuväljal süttis maandumisel riiklikule lennufirmale [[Garuda]] kuuluv [[Boeing 737|Boeing 737-400]] tüüpi reisilennuk 140 inimesega pardal. Õnnetuses hukkus 22 inimest, nende seas ka neli austraallast, kes kuulusid [[Austraalia]] välisministri [[Alexander Downer]]i saatjaskonda. *[[Iraak|Iraagis]] [[Balad Rūz]]i linnas lasi enesetaputerrorist ennast kohalikus kohvikus õhku. Rünnakus hukkus vähemalt 30 [[šiiidid|šiiitidest]] palverändurit. *[[Jordaania]] kuningas [[‘Abdullāh II]] esines [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i ees, kutsudes USA-d üles kiiresti tegutsema rahu kehtestamiseks [[Lähis-Ida]]s. Esmatähtsaks pidas ta [[Palestiina]]–[[Iisrael]]i konflikti lahendamist. *[[Lõuna-Korea]]s esitas tagasiastumispalve peaminister [[Han Myung-sook]]. Peaministri kohusetäitjaks nimetati rahandusminister [[Kwon O-kyu]]. *[[Eesti]]s valiti investeerimispanga [[SBM Pank]] nõukogu esimeheks [[Michalakis Louis]]. ==[[8. märts]]== *[[Euroopa Inimõiguste Kohus]] hakkas arutama rühma [[Norra]] kodanike kaebust Norra riigi vastu. 150 inimest, kelle isadeks olid [[Saksamaa|Saksa]] sõdurid, süüdistavad Norra riiki suutmatuses kaitsta neid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel neile osaks saanud diskrimineerimise eest. *[[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ülemkogu, kus osales ka [[Eesti]] peaminister [[Andrus Ansip]]. Esimesel päeval jõuti kokkuleppele [[süsihappegaas]]i emissiooni vähendamises 20 protsendi võrra aastaks [[2020]] (võrreldes [[1990]]. aasta kogustega). *[[Venemaa]] koosseisu kuuluvas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] taastati regulaarne lennuühendus [[Moskva]]ga, mis sai teoks tänu pealinna [[Groznõi]] lähistel asuva [[Severnõi lennujaam]]a taasavamisele. *Venemaa koosseisu kuuluva Tšetšeeni Vabariigi president [[Ramzan Kadõrov]] nimetas peaministri kandidaadiks peaministri esimese asetäitja [[Odes Baisultanov]]i. *Venemaal [[Sotši]]s toimus [[Missis Maailm]]a valimine. Esikoha sai missis Ameerika [[Diane Tucker]], esimeseks printsessiks sai missis Guatemala Vanesa Pešte de Alvares ja teiseks printsessiks tuli Eesti esindaja [[Natalja Porh]]. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] saabus [[Brasiilia]]sse, alustades nädal aega kestvat visiiti [[Lõuna-Ameerika]] riikidesse. Brasiilia suurimas linna [[São Paulo]]s avaldasid Bushi vastu meelt umbes 10 000 inimest, kokkupõrgetes politseiga sai vigastada 20 meeleavaldajat. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] rannavalve alustas [[Florida]] osariigi rannikul kahepäevast operatsiooni, mille raames harjutatakse [[Kuuba]]st lähtuva võimaliku massilise immigratsioonilainega toimetulekut. Operatsioonis osaleb umbes 300 agenti 85 ametkonnast. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Senat kinnitas Ameerika Ühendriikide suursaadikuks Eestis [[Stanley Davis Phillips]]i. *[[Iisrael]]i inimõiguste organisatsioon [[B'Tselem]] esines süüdistustega Iisraeli kaitsejõudude vastu, mille kohaselt on Iisraeli üksused kasutanud [[Palestiina]] aladel läbi viidud operatsioonides seadusvastaselt inimkilpe. *[[Lõuna-Korea]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid kaubandusläbirääkimisi, mille eesmärgiks oli ühtlustada tollipoliitikat, kaotada imporditollid Lõuna-Korea autodele ja sisseveopiirangud Ameerika Ühendriikide veiselihale. *[[Malawi]]s [[Dowa]] linna lähistel kukkus alla väikelennuk kaheksa [[Austraalia]] inseneriga pardal. Õnnetuses hukkus üks [[Perth (Austraalia)|Perth]]i uraani kaevandava ettevõtte [[Paladin Resources]] töötaja. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s tulistati [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] rahuvalvesõdureid granaadiga, mis tabas konvoi asemel restorani. Rünnakus hukkus üheksa tsiviilisikut. *[[Eesti]] valitsus esitas [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]ele taotluse vabastada [[brigaadikindral]] [[Alar Laneman]] Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametist ja nimetada tema asemele [[kolonel]] [[Neeme Väli]]. ==[[9. märts]]== *[[Gruusia]] võimud teatasid kavast enam kui kahekordistada [[Iraak|Iraagis]] teenivate vägede hulka, saates lisaks senisele 850 sõdurile missioonile veel 1150 sõdurit. *[[Küpros]]e pealinnas [[Nikosia]]s alustasid kreeklased öösel [[Küpros#Küprose Vabariik (alates 1974. aastast)|Küprose Vabariiki]] ja [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariiki]] eraldava "[[roheline joon|rohelise joone]]" barrikaadide lammutamist, mille tulemusel taastatakse liiklus kahe riigi vahel mööda Ledra tänavat. *[[Portugal]]i parlament kiitis heaks seaduseelnõu, mis laiendab [[abort]]ide sooritamise õigust kuni kümnenda rasedusnädalani. Veebruaris kukkus sama eelnõu inimeste vähese osaluse tõttu rahvahääletusel läbi. *[[Saksamaa]] parlamendi alamkoda [[Bundestag]] kiitis heaks pensioniea tõstmise 65. eluaastalt 67. eluaastale. Uus kord laieneb kõigile elanikele, kes on sündinud [[1964]]. aastal või hiljem. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] jätkas visiiti [[Lõuna-Ameerika]] riikides. [[Brasiilia]]s kirjutas ta alla kahepoolse lepingu alternatiivsete kütuseallikate arendamiseks ja suundus sealt edasi [[Uruguay]] pealinna [[Montevideo]]sse. *[[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] viibis ametlikul visiidil [[Argentina]]s. [[Buenos Aires]]es peetud kõnes kritiseeris ta Ameerika Ühendriikide presidenti George W. Bushi imperialistliku välispoliitika pärast ja nimetas teda "poliitiliseks laibaks". *[[Hiina]]s [[Hunan]]i provintsis puhkesid ulatuslikud meeleavaldused ühistranspordi piletihindade tõusu vastu. Meeleavaldused viisid kokkupõrgeteni umbes 20 000 põllutöölise ja 1000 politseiniku vahel. Mitmed inimesed said kergeid vigastusi, süüdati üheksa politseiautot. *[[Nepal]]i parlament kiitis häältega 278:5 heaks põhiseaduse muudatuse, mille kohaselt sai Nepalist [[unitaarriik|unitaarriigi]] asemel [[föderatsioon]]. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinna [[Muqdisho]] lennuväljal süttis maandumisel põlema [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] rahuvalvesõdureid vedanud transpordilennuk. Islamistlikud mässulised väitsid, et lennukit tulistasid nemad; [[Uganda]] armee esindaja sõnul oli tegu tehnilise rikkega. *[[Eesti]] kaubalaev [[Kurkse (laev)|Kurkse]] põrkas manööverdamisel [[Saksamaa]]l [[Hamburg]]i sadamas kokku [[Bulgaaria]] kaubalaevaga. Mõlemad laevad said väikeseid vigastusi, inimesed õnnetuses kannatada ei saanud. *Eestis [[Tallinn]]as [[Viru keskus]]es toimunud moeetendusel "[[Kuldnõel]]" valiti Eesti [[2006]]. aasta parimaks moekunstnikuks [[Katrin Kuldma]] kollektsiooniga "Chocolat". ==[[10. märts]]== *[[Austria]] pealinnas [[Viin]]is toimus [[Serbia]] riigijuhtide ja [[Kosovo]] albaanlaste esindajate lõppkohtumine Kosovo regiooni tuleviku küsimuses. Kohtumist juhatas [[ÜRO]] eriesindaja Kosovos [[Martti Ahtisaari]]. Serbia president [[Boris Tadić]] kutsus kohtumisel ÜROd üles Ahtisaari koostatud Kosovo rahuplaanist loobuma. *[[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s toimus meeleavaldus, mille ligi 50 000 osalejat avaldasid toetust valitsuse ettepanekule anda geipaaridele suuremad õigused. *[[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is toimus rahvusvaheline kohtumine, kus osalesid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Iraan]]i ja [[Süüria]] esindajad. Kohtumine keskendus kolme riigi koostööle vägivalla ohjeldamiseks Iraagis. *Iraagi pealinna Bagdadi peamiselt [[šiiidid|šiiitidega]] asustatud Sadri linnaosas lasi enesetaputerrorist õhku lõhkeinega täidetud auto. Rünnakus hukkus 18 inimest. *[[Malaisia]] endine asepeaminister [[Anwar Ibrahim]] teatas kavatsusest kandideerida juunis 2007 opositsioonilise [[Rahva Õigluse Partei]] esimehe ametikohale, kuigi talle on kehtestatud poliitilise tegevuse keeld aprillini [[2008]]. *[[Taiwan]]i peamine opositsioonipartei [[Kuomintang]] heitis oma liikmeskonnast välja kaitseminister [[Lee Jye]], kes täitis valitsuse korralduse eemaldada sõjaväelistelt objektidelt kunagise presidendi [[Jiang Jieshi]] kujud. *[[Nigeeria]]sse jõudis nädal aega [[Saksamaa]]l ravil viibinud [[Umaru Yar'Adua]], valitseva [[Rahvademokraatlik Partei (Nigeeria)|Rahvademokraatliku Partei]] presidendikandidaat. Ta lubas kohe jätkata oma valimiskampaaniat. *[[Eesti Reformierakond]] esitas ametliku ettepaneku koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidule]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale]] ja [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonnale Eestimaa Rohelised]]. *[[Eesti]] koreograaf [[Triin Reemann]] pälvis [[Saksamaa]]l [[Ludwigshafen]]is toimunud teisel rahvusvahelisel koreograafiavõistlusel lavastuse "Hea kuudis" eest kolmanda preemia. ==[[11. märts]]== *[[Hispaania]] pealinnas [[Madrid]]is avati 11 meetri kõrgune klaasmonument kolm aastat varem reisirongides toime pandud terrorirünnakutes hukkunud 191 inimese mälestuseks. Monumendi avamisel osalesid teiste seas ka kuningas [[Juan Carlos I]] ja peaminister [[José Luis Rodríguez Zapatero]]. *[[Prantsusmaa]] president [[Jacques Chirac]] teatas teleesinemises, et ei kandideeri kolmandaks ametiajaks riigi presidendiks. *[[Soome]] pealinna [[Helsingi]] Heikinlaakso linnaosas tõi vanglaametniku peretüli kaasa neli tundi kestnud politseihaarangu, mille käigus tulistas oma korterisse sulgunud mees politseinike pihta kümneid laske. Politseinikud tulevahetuses vigastada ei saanud, jalga sai haavata vanglaametnik ise, kes seejärel ka vahistati. *[[Šveits]]is toimus rahvahääletus tervisekindlustusreformi küsimuses. Uue kava kohaselt oleks senised 87 kindlustusfirmat ühendatud ühtsesse tervisekindlustussüsteemi ja inimesed hakanud kindlustusmakseid tasuma vastavalt oma sissetulekutele. 71 protsenti hääletanutest oli siiski reformi vastu. *[[Venemaa]] 14 regioonis, sealhulgas [[Peterburi]]s, toimusid [[2007. aasta Venemaa kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]]. Kõigis regioonides võitis valimised võimupartei [[Ühtne Venemaa]]. *Venemaa piirivalve korraldas operatsiooni kalurite päästmiseks [[Soome laht|Soome lahele]] triivima läinud jääpangalt. Kokku toodi merelt ära 176 inimest. *Venemaa tervisekaitse ja sotsiaalse arengu föderaalse järelevalveteenistuse juhiks nimetati [[Nikolai Jurgel]]. Tema eelkäija [[Ramil Habrijev]] vallandati [[Märts 2007#5. märts|5. märtsil]] seoses probleemidega elanikkonna varustatuse tagamisel soodusravimitega. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] jätkas visiiti [[Lõuna-Ameerika]] riikides, külastades [[Colombia]]t ja kohtudes Colombia presidendi [[Álvaro Uribe Vélez]]iga. *[[Ameerika Ühendriigid]] läksid üle [[suveaeg|suveajale]]. Esimest korda riigi ajaloos mindi suveajale üle märtsis. Muudatuse kellakeeramise korras tingis valitsuse soov soodustada energia säästmist. *Ameerika Ühendriikides esitas erruminekupalve USA armee peaarst, [[kindralleitnant]] [[Kevin Kiley]]. Tagasiastumise põhjuseks sai sõjaveteranide halb kohtlemine [[Washington]]i Walter Reedi nimelises sõjaväehaiglas. *[[Austraalia]] peaminister [[John Howard]] alustas neljapäevast ametlikku visiiti [[Jaapan]]is. * Kolm [[Mil Mi-24|Mi-24]] ründekopterit pommitasid [[Abhaasia]]s [[Kodori kuru]]s asuvat [[Tšhkalta]] küla, mis oli Abhaasia eksiilvalitsuse ajutine peakorter. Hoone sai kahjustusi, kuid vigastatuid ei olnud. Gruusia süüdistas rünnaku toimepanemises Venemaad. Venemaa eitas ametlikult rünnaku toimepanemist.<ref>{{Cite web|url=https://reliefweb.int/report/georgia/georgia-kodori-attack-fresh-cause-conflict|title=Georgia: Kodori attack - fresh cause for conflict - Georgia|website=ReliefWeb|date=March 19, 2007|access-date=October 12, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211027182317/https://reliefweb.int/report/georgia/georgia-kodori-attack-fresh-cause-conflict|archive-date=October 27, 2021}}</ref> *[[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is plahvatas kaks pommi. Karrada linnaosas õhkis enesetaputerrorist auto [[šiiidid|šiiidi]] palverändurite veoki juures; rünnakus hukkus vähemalt 30 inimest. Linna idaosas lasi enesetaputerrorist ennast õhku minibussis, tappes veel kümme inimest. *[[Maroko]]s [[Casablanca]] linnas ründas enesetaputerrorist internetikohvikut Sidi Moumeni linnaosas. Plahvatuses hukkus terrorist ise ja sai vigastada veel kolm inimest. *[[Mauritaania]]s toimusid [[2007. aasta Mauritaania presidendivalimised|presidendivalimised]]. Ükski kandidaat ei kogunud võitmiseks vajalikku häälteenamust, seega pääsesid teise valimisvooru [[Sidi Mohamed Ould Cheikh Abdellahi]], keda toetas 24,8% valijatest, ja [[Ahmed Ould Daddah]], keda toetas 20,7% valijatest. Kokku osales presidendivalimiste esimeses voorus 70,1% hääleõiguslikest kodanikest. *[[Senegal]]i ülemkohus kuulutas ametlikult [[2007. aasta Senegali presidendivalimised|presidendivalimiste]] võitjaks senise riigipea [[Abdoulaye Wade]]. *[[Zimbabwe]] pealinnas [[Harare]]s ajas politsei laiali opositsiooniliste jõudude meeleavalduse ja arreteeris opositsioonilise [[Liikumine Demokraatliku Muutuse Eest|Liikumise Demokraatliku Muutuse Eest]] juhi [[Morgan Tsvangirai]]. Teda ja teisi opositsioonijuhte süüdistati poliitiliste meeleavalduste keelu rikkumises. *[[Tallinn]]as hotellis [[Radisson SAS]] algasid kohaliku aja järgi kell 14.00 koalitsiooniläbirääkimised [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ja [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] vahel. ==[[12. märts]]== *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välispoliitika juht [[Javier Solana]] alustas kolmepäevast visiiti [[Lähis-Ida]] riikidesse. Esimesel päeval kohtus ta [[Beirut]]is [[Liibanon]]i peaministri [[Fouad Siniora]] ja parlamendi esimehe [[Nabih Berri]]ga. *[[Albaania]] peaminister [[Sali Berisha]] tegi muudatusi valitsuse koosseisus. Uueks siseministriks nimetati [[Bujar Nishani]]. *[[Gruusia]] idaosas [[Bazaleti järv]]e piirkonnas kukkus öösel alla Gruusia õhujõududele kuulunud helikopter [[Mi-24]]. Hukkusid kõik pardal olnud kolm meeskonnaliiget. *[[Suurbritannia]]s astus ametist tagasi parlamendi alamkoja aseesimees [[Nigel Griffiths]], protesteerides nii valitsuse kava vastu kulutada 20 miljardit [[Suurbritannia naelsterling|Suurbritannia naelsterlingit]] tuumarelvade süsteemi [[Trident]] uuendamisele. *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] allkirjastas määruse, mille kohaselt lühendatakse alates [[1. jaanuar]]ist [[2008]] ajateenistuse kestust kahelt aastalt ühele aastale. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] jätkas oma ringsõitu [[Lõuna-Ameerika]] riikides, viibides ühepäevasel visiidil [[Guatemala]]s ja saabudes õhtul [[Mehhiko]]sse. *[[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] jätkas ringsõitu Lõuna-Ameerika riikides, käis kiirvisiidil [[Jamaica|Jamaical]] ja jõudis pärastlõunal [[Haiti]]le. *[[Nepal]]i peaminister [[Girijā Prasād Koīrālā]] esines avaldusega, milles soovitas kuningas [[Gyanendra]]l loobuda troonist ja kroonprints [[Paras]]il troonipärimisõigusest. *[[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is röövisid relvastatud isikud telekanali [[BBC]] korrespondendi [[Alan Johnston]]i. *[[Somaalia]] parlament kiitis ühehäälselt heaks valitsuse kolimise [[Baydhabo]]st pealinna [[Muqdisho]]sse. *[[Zimbabwe]] vahistatud opositsioonijuhi [[Morgan Tsvangirai]] advokaadid teatasid oma kliendi jõhkrast peksmisest politsei poolt. Zimbabwe ülemkohus andis õiguskaitseorganitele korralduse Tsvangirai hiljemalt [[Märts 2007#13. märts|13. märtsil]] kohtu ette toimetada või vabastada. *[[Uganda]]s algas juristide üldstreik, millega protesteeritakse valitsuse sekkumise vastu kohtute töösse. *[[Eesti]]s valiti [[Eesti Arengufond]]i juhatuse esimeheks ökonomist [[Ott Pärna]]. Tema ametiaeg algab [[Aprill 2007#2. aprill|2. aprillil]]. *Eestis astus ametisse [[Tallinna Ülikool]]i [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] uus direktor [[Hannes Palang]]. *Eestis teatas aktsiaselts [[AS Kalev|Kalev]] 100-protsendilise osaluse omandamisest ajakirja [[Avenüü (ajakiri)|Avenüü]] välja andvas ettevõttes [[Eksklusiiv]]. Aktsiad lähevad uuele omanikule üle [[Märts 2007#14. märts|14. märtsil]]. *Eestis tunnistas kohtuekspertiis [[September 2006|septembris 2006]] [[Tallinn]]a [[Haabersti linnaosa]] sotsiaalosakonna juhataja [[Tatjana Sarzanova]] mõrvanud 74-aastase [[Vladimir Mahhov]]i süüdimatuks. *Eestis teatas telekanal [[MTV Eesti]] töölepingu lõpetamisest saatejuhi [[Kadri Bussov]]iga. *[[Eesti Kirjanike Liit]] kuulutas 2006. aasta romaanivõistluse võitjaks [[Tiina Laanem]]i romaani "[[Väikesed vanamehed]]". Võitja pälvis 50 000 [[Eesti kroon]]i auhinnaraha. *Eestis alustas [[Tallinna Keskraamatukogu]] üritustesarja "Sajand raamatukogus, sajand muusikas" raames toimunud esimese kontsertetendusega oma sajanda tegevusaasta tähistamist. ==[[13. märts]]== *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] kohtus [[Vatikan]]is [[paavst]] [[Benedictus XVI]]. Kohtumisel arutati suhteid [[roomakatoliku kirik]]u ja [[Vene Õigeusu Kirik]]u vahel. Õhtul kohtus Vladimir Putin [[Rooma]]s ka [[Itaalia]] peaministri [[Romano Prodi]]ga. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] lõpetas ringsõidu [[Lõuna-Ameerika]] riikides, kohtudes [[Mehhiko]] pealinnas [[México]]s presidendi [[Felipe Calderón]]iga. Samal ajal toimus Méxicos Ameerika Ühendriikide suursaatkonna ees sadade osavõtjatega meeleavaldus, millel põletati Ühendriikide lippe ja loobiti hoonet valvavaid politseinikke kividega. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] meediakontsern [[Viacom Media]] teatas, et esitab internetiotsingufirma [[Google]] ja selle tütarettevõtte [[YouTube]] vastu kohtusse ühe miljardi [[USA dollar]]i suuruse hagi. Viacom süüdistab YouTube'i endale kuuluvate telekanalite [[MTV]] ja [[Nickelodeon]] videomaterjalide näitamises autoriõigusi rikkudes. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Senat võttis vastu seaduse, mis võimaldab leevendada viisaprogrammi kaasamise nõudeid riikidele, kes toetavad Ühendriike terrorivastases võitluses. *[[Ecuador]]i pealinnas [[Quito]]s puhkesid kokkupõrked politsei ja 20 korruptsioonisüüdistuse alusel vallandatud parlamendiliikme vahel, kes üritasid tungida parlamendihoonesse. Kokkupõrke käigus said haavata kaks parlamendiliikmete toetajat. *[[India]] põhjaosas [[Uttarakhand]]i osariigis kukkus pulmalisi vedanud reisibuss mägitee varingu tõttu 600 meetri sügavusele kuristikku. Hukkus 18 ja vigastada sai 28 inimest. *[[Jaapan]]i peaminister [[Shinzō Abe]] ja [[Austraalia]] peaminister [[John Howard]] allkirjastasid [[Tōkyō]]s julgeolekualase koostöö lepingu, millega nähakse ette ühistegevus rahumissioonidel, terrorismivastases võitluses ja katastroofide tagajärgede likvideerimisel. *[[Vietnam]]is algas kohtuprotsess endise kaubandusministri asetäitja [[Mai Van Dau]] üle, keda süüdistatakse tekstiilifirmadelt tuhandete [[USA dollar]]ite ulatuses altkäemaksu võtmises. Koos juba [[2004]]. aastal vahistatud aseministriga anti kohtu alla veel 12 ametnikku. *[[Eritrea]] võimudele anti üle [[Märts 2007#1. märts|1. märtsil]] [[Etioopia]]s röövitud neli [[Suurbritannia]] ja üks [[Prantsusmaa]] kodanik. Nendega koos röövitud kaheksat etiooplast ei vabastatud. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s tulistasid mässulised granaadiheitjatest president [[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]i residentsi. Maja sai kaks tabamust, kuid president kannatada ei saanud. Ülejäänud neli granaati tabasid läheduses asuvat elumaja, tappes ühe poisi. *[[Zimbabwe]] politsei vabastas vahi alt [[Märts 2007#11. märts|11. märtsil]] arreteeritud opositsioonijuhi [[Morgan Tsvangirai]] ja tema 12 kaaslast. *[[Eesti]]s teatasid koalitsioonikõnelusi pidanud [[Eesti Reformierakond]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Eestimaa Rohelised]] kokkuleppe saavutamisest maksureformi küsimuses. Vastavalt saavutatud kokkuleppele alandatakse üksikisiku tulumaks nelja aasta jooksul 18 protsendini ja tõstetakse tulumaksuvaba miinimum 3000 kroonini. *[[Eesti Advokatuur]]i üldkogu valis teiseks ametiajaks advokatuuri esimeheks tagasi vandeadvokaat [[Aivar Pilv]]e. *Eestis kuulutas [[Tartu Kultuurkapital]] [[Gustav Suits]]u nimelise stipendiumi laureaadiks luuletaja [[Hando Runnel]]i luulekogu "[[Viru veri ei värise]]" eest. 25 000 krooni suurune stipendium anti üle [[emakeelepäev]]al, [[Märts 2007#14. märts|14. märtsil]]. ==[[14. märts]]== *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välispoliitikajuht [[Javier Solana]] lõpetas oma [[Lähis-Ida]] ringsõidu visiidiga [[Süüria]]sse, pidades [[Damaskus]]es kõnelusi president [[Bashār al-Asad]]i ja peaminister [[Muhammad Naji al-Otari]]ga. *[[Prantsusmaa]] paremäärmuslik erakond [[Rahvusrinne (Prantsusmaa)|Rahvusrinne]] esitas konstitutsioonikohtule viiesaja ametniku allkirjad, mis olid vajalikud nende presidendikandidaadi [[Jean-Marie Le Pen]]i osalemiseks [[2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|presidendivalimistel]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s algas kohtuprotsess [[Suurbritannia]] meediaettevõtja lord [[Conrad Black]]i üle, keda süüdistatakse pettustes ja väljapressimises. Süüdistuse kohaselt kõrvaldas Black ühest enda juhitavast firmast 84 miljonit [[USA dollar]]it oma luksuslikku elustiili rahastamiseks. *[[Boliivia]] parlamendi alamkoda kiitis heaks seaduseelnõu, mis kehtestab välismaistele naftafirmadele kodumaistest firmadest kõrgemad maksud. Seaduse jõustumiseks peab selle heaks kiitma ka parlamendi ülemkoda. *[[Afganistan]]i pealinna [[Kabul]]i relvaturul toimus kohaliku aja järgi kell 6.30 ühes kaupluses plahvatus, milles hävisid mitmed ümbruskaudsed majad ja hukkus vähemalt neli inimest. Võimude hinnangul ei olnud tegu terrorirünnakuga. *[[India]] idaosas [[Lääne-Bengal]]i osariigis [[Nandigram]]i linnas toimusid kokkupõrked politsei ja keemiatehase ehitamise vastu meelt avaldavate talunike vahel. Politsei avas meeleavaldajate pihta tule, kaks inimest sai kohe surma ja veel viis suri hiljem haavadesse. *[[Tai]] lõunaosas [[Yala provints]]is ründasid islamistlikud mässulised [[Hat Yai]] linna teel olnud minibussi, tappes üheksa selles viibinud inimest. *[[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] kuulutati välja uus viieaastane riiklik strateegia võitluseks [[HIV]]-nakkuse ja [[AIDS|AIDS-]]iga, mille eesmärgiks on vähendada aastaks [[2011]] uusi nakkusjuhtumeid poole võrra. *[[Nigeeria]] keskvalimiskomisjon otsustas, et opositsiooni presidendikandidaadil, senisel asepresidendil [[Atiku Abubakar|Atiku Abubakaril]] ei lubata kandideerida [[Aprill 2007|aprillis 2007]] toimuvatel [[2007. aasta Nigeeria presidendivalimised|presidendivalimistel]]. Valimistelt eemaldati lisaks Abubakarile ka teised kandidaadid, kes on süüdi mõistetud pistise andmise eest. *[[Zimbabwe]]s rünnati süütepudelitega politseijaoskondi [[Harare]]s ja [[Gweru]]s. Harares sai kaks naispolitseinikku vigastada ja viidi haiglaravile. Politsei süüdistas rünnakutes opositsioonilise [[Liikumine Demokraatliku Muutuse Eest|Liikumise Demokraatliku Muutuse Eest]] sõjalist tiiba ja lubas kasutada nende vastu jõudu. *[[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] koos abikaasa [[Evelin Ilves]]ega alustas kolmepäevast riigivisiiti [[Soome]]s, suundudes visiidile mereväe lipulaeval [[Admiral Pitka]]. [[Helsingi]]s kohtus president [[Soome president|Soome presidendi]] [[Tarja Halonen]]i, peaminister [[Matti Vanhanen]]i ja [[Eduskunta]] esimehe [[Paavo Lipponen]]iga. *[[Eesti]]s tähistati mitmete üritustega [[emakeelepäev]]a. *Eestis kuulutas kaitseministeerium välja [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestussamba ideekonkursi. Kavandeid saab konkursile esitada [[2. juuli]]ni [[2007]]. *Eestis [[Ida-Virumaa]]l vabastas vallavolikogu ametist [[Lüganuse vald|Lüganuse]] vallavanema, [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]] kuuluva [[Indrek Saluvee]] ja valis vallavanemaks senise maanõuniku, parteitu [[Anne Liinak]]u. ==[[15. märts]]== *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Montenegro]] esindajad allkirjastasid stabilisatsiooni- ja koostöölepingu, mis tagab Montenegrole kaubanduspiirangute leevendamise ja majandusabi vastutasuks läbi viidavate reformide eest. *[[Poola]]s jõustus lustratsiooniseadus, mille kohaselt on teadlased, ajakirjanikud, riigiettevõtete juhid ja koolidirektorid sunnitud allkirjastama tunnistuse, et nad ei teinud koostööd kommunistlike repressiivorganitega. Tunnistuse esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa riigiametis töötamise keelu kümneks aastaks. Varem kehtisid sellised nõuded ainult kõrgematele riigiametnikele. *[[Prantsusmaa]]l avati liikluseks uus raudteeliin [[Pariis]]i ja [[Strasbourg]]i vahel. [[2002]]. aastal alanud projekti [[LGV-Est]] tulemusel loodi riigi kiireim raudteeühendus, mis võimaldab rongidel arendada kiirust kuni 320 kilomeetrit tunnis. Liini pikkuseks on 300 kilomeetrit. *[[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimus paremjõudude marss iseseisvuspäeva tähistamiseks ja sotsialistliku valitsuse vastu protesteerimiseks. Kui politsei arreteeris tagaotsitava rahvuslaste juhi [[György Budaházy]], puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel. *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]], [[Kreeka]] peaminister [[Kóstas Karamanlís]] ja [[Bulgaaria]] peaminister [[Sergej Stanišev]] allkirjastasid [[Ateena]]s lepingu, mis näeb ette [[Burgas]]e linnast Bulgaarias [[Alexandroúpoli]] linna Kreekas 285 kilomeetri pikkuse naftajuhtme rajamise Venemaalt pärineva nafta transiidiks. 51 protsenti naftajuhtmest hakkab kuuluma Vene konsortsiumile, mille moodustavad firmad [[Rosneft]], [[Transneft]] ja [[Gazprom]]. *[[India]] keskosas [[Chhattisgarh]]i osariigis [[Dandewada]] piirkonnas ründasid [[maoism|maoistlikud]] mässulised enne koidikut politsei tugipunkti, tappes 55 politseinikku. Mässulised röövisid politseinike relvad ja põgenesid seejärel džunglisse. *[[Palestiina]] peaminister [[Ismā‘īl Haniyyah]] esitas president [[Maḩmūd ‘Abbās]]ile kinnitamiseks rahvusliku ühtsuse valitsuse koosseisu. *[[Benin]]is [[Parakou]] linna lähistel ründasid relvastatud isikud president [[Yayi Boni]] autokonvoid. President pääses rünnakust vigastusteta, kuid mitmed tema kaaskondlased said haavata. *[[Eesti]]s otsustas valitsus ühehäälselt riigile kuuluvast aktsiaseltsist [[Eesti Raudtee]] välja võtta [[2005]]. aasta eest [[dividendid]] summas 77,24 miljonit [[Eesti kroon]]i, lükates tagasi majandusministeeriumi ettepaneku kanda need jaotamata kasumi hulka ja kasutada investeeringuteks. *Eestis [[Tallinn]]as kinos [[Coca-Cola Plaza]] esilinastus [[Ilmar Raag]]i lavastatud noortefilm "[[Klass (film)|Klass]]". *Eestis Tallinnas [[Lasnamäe]] linnaosas toimus kella 19.20 paiku kaabliühenduse rike, mis jättis elektrivooluta terve Lasnamäe teise mikrorajooni – kokku umbes 7000 inimest. Vooluga varustamine taastati kell 21.10. Elektrikatkestus tõi kaasa kaabeltelevisioonifirmade [[STV]] ja [[Telset AS|Telset]] saatejaama töö katkemise ning häired [[Hansapank|Hansapanga]] sularahaautomaatide töös. *Eesti poliitik [[Mart Laar]] lahkus [[Rootsi]] panga [[Swedbank]] nõukogu liikme ametikohalt. *[[Eesti Kirikute Nõukogu]] valis organisatsiooni presidendiks tagasi [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] piiskopi [[Einar Soone]]. Asepresidentideks valiti tagasi [[Philippe Jourdan]] ja [[Joosep Tammo]]. ==[[16. märts]]== *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kommunikatsiooniministrid jõudsid [[Hannover]]is peetud mitteametlikul kohtumisel kokkuleppele kehtestada piirhind välisriikide võrkudes tehtavatele mobiilikõnedele. Ministrite kava kohaselt peaks [[rändlus]]teenuse raames tehtud kõnede piirhinnaks kujunema 50 [[euro|eurosent]]i minutis, millele lisanduvad kohalikud maksud. *[[Hispaania]] parlament võttis vastu võrdõiguslikkuse seaduse, mis kehtestab muuhulgas isapuhkuse ja nõude poliitilistele parteidele kaasata oma valimisnimekirjadesse vähemalt 40 protsendi ulatuses naiskandidaate. *[[Leedu]] pealinnas [[Vilnius]]es kehtestati suurenenud [[marutõbi|marutõveohu]] tõttu koduloomadele [[karantiin]]. *[[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Hispaania]]s toimus lennukitootja [[Airbus]] tööliste üldstreik, millega avaldati meelt firma kava vastu koondada 10 000 töökohta. *[[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] saabus ametlikule visiidile [[Poola]]sse. [[Varssavi]]s peetud kõnes kutsus ta Poola võime üles avaldama toetust Saksamaa jõupingutustele, saavutamaks [[Euroopa põhiseaduse leping]]u vastuvõtmine aastaks [[2009]]. *[[Suurbritannia]] pealinna [[London]]i idaosas raudtee lähistel puhkenud tulekahju tõttu katkes [[Eurostar]]i rongide liiklus Mandri-Euroopaga, sest tekkis reaalne oht gaasimahutite plahvatamiseks. Põlengukolde ümber loodi kahesaja meetrine turvatsoon, mitmed inimesed evakueeriti kodudest ja kontoritest, suleti Victoria raudteejaam. *[[Mehhiko]] politsei avastas pealinnas [[México]]s korraldatud narkovastase operatsiooni käigus ühest eliitlinnaosa majast lisaks relvadele, narkootikumidele ja narkootikumide tootmise tehnoloogiale ka raha 205 miljoni [[USA dollar]]i väärtuses. *Mehhiko pealinnas Méxicos jõustus uus tsiviilpartnerluse seadus, mis andis samasoolistele paaridele võimaluse oma kooselu seaduslikuks registreerimiseks. *[[Hiina]] parlament võttis vastu uue omandiseaduse, millega suurenes eraomandi õiguslik kaitse. Vastu võeti ka uus ettevõtte tulumaksu seadus, millega lõpetati maksusoodustuste tegemine välisfirmadele ja kehtestati ühtseks maksumääraks 25 protsenti. *[[Iraak|Iraagis]] pandi toime kolm gaasirünnakut, milleks kasutati [[kloor]]iga täidetud veokeid. Kaks rünnakut toimusid [[Al-Fallūjah]]' linna ja üks [[Ar-Ramādī]] linna lähistel. Kokku sai gaasimürgistuse umbes 350 inimest, 8 inimest hukkus. *[[Lõuna-Korea]] [[Punane Rist]] teatas kavatsusest taastada alates [[Märts 2007#27. märts|27. märtsist]] väetiseabi saatmine [[Põhja-Korea]]le. *[[Elevandiluurannik]]u president [[Laurent Gbagbo]] andis välja määruse, millega moodustati valitsusvägede ja mässuliste esindajatest koosnev ühendatud väejuhatus. Tegu oli esimese sammuga mässulistega sõlmitud rahulepingu tingimuste rakendamisel. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinna [[Muqdisho]] lähedal [[Afgoye]] linnas toimunud pommiplahvatuses hukkus seitse inimest, sealhulgas neli last. *[[Zimbabwe]] president [[Robert Mugabe]] ähvardas riigist välja saata lääneriikide diplomaadid, kes kritiseerisid valitsuse tegevust opositsiooni meeleavalduste laiali ajamisel ja opositsioonijuhtide kallal vägivalla tarvitamises. *[[Eesti]]s teatasid koalitsioonikõnelusi pidanud [[Eesti Reformierakond]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Eestimaa Rohelised]] kokkuleppe saavutamisest energeetikaküsimustes. Seni tuumaenergiajaama rajamisele vastu seisnud Eestimaa Rohelised nõustusid jaama rajamiseks vajalike uuringute jätkamisega. *Eestis [[Tallinn]]as [[Eesti Näitused|Eesti Näituste]] messikeskuses algas kolmepäevane [[Mere- ja vabaajamess|mere- ja vabaajamess 2007]]. Mess toimus seitsmendat korda. ==[[17. märts]]== *[[Küpros]]el [[Limassol]]i linna lähedal [[Suurbritannia]]le kuuluvas [[Akrotiri]] õhujõudude baasis puhkes õhtul tulekahju. Põlengus hukkus kolm Suurbritannia kodanikku. *[[Poola]] pealinnas [[Varssavi]]s toimus õpetajate protestimarss parempoolse valitsuse hariduspoliitika vastu. Meeleavaldusel osales enam kui 10 000 haridustöötajat, kes nõudsid haridusminister [[Roman Giertych]]i tagasiastumist, palkade ja pensionite tõstmist ning loobumist kavast avalikult homoseksuaalsete õpetajate vallandamiseks. *[[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] esimeheks valiti ühehäälselt [[Mona Sahlin]], kellest sai esimene naisjuht partei ajaloos. *[[Venemaa]]l [[Samara]] linna lennuväljal sooritas kohaliku aja järgi kell 10.45 hädamaandumise lennufirmale [[UTair]] kuuluv reisilennuk [[Tu-134]]. Maandumisel purunes lennuki telik, õnnetuses hukkus seitse ja sai vigastada viiskümmend inimest. *Venemaal [[Peterburi]]s toimus liikumise "Antifašistlik Initsiatiiv" organiseeritud meeleavaldus [[rassism]]i vastu. Bakunini tänaval toimunud meeleavaldusel osales viiskümmend inimest. Eelnevalt vahistas miilits 11 inimest, kes kavandasid üritusel provokatsioonide korraldamist. *[[Austraalia]] peaminister [[John Howard]] tegi üllatusvisiidi [[Iraak|Iraaki]], kus külastas Iraagis teenivaid Austraalia sõdureid ja kohtus [[Bagdad]]is Iraagi peaministri [[Nūrī al-Mālikī]]ga. Teel Lõuna-Iraagist Bagdadi oli Howardi lennuk sunnitud lastiruumi tunginud suitsu tõttu sooritama hädamaandumise, keegi vahejuhtumis vigastada ei saanud. *[[Mehhiko]] [[Tabasco]] osariigi pealinnas [[Villahermosa]]s korraldas sõjavägi operatsiooni kohaliku politsei peakorteris. Konfiskeeriti politsei relvad ja vahistati kolm politsei juhtkonda kuulunud isikut, keda kahtlustati koostöös narkomaffiaga. *[[Hiina]] ranniku lähistel [[Ida-Hiina meri|Ida-Hiina meres]] põrkas kokku kaks kaubalaeva. Hukkus vähemalt kaheksa inimest ja tekkis naftareostus. *[[Palestiina]] omavalitsuse parlament kiitis heaks peaminister [[Ismā‘īl Haniyyah]]' valitsuse uue koosseisu. [[Iisrael]]i peaminister [[Ehud Olmert]] teatas, et välistab igasuguse koostöö ja kontaktid Palestiina valitsusega, kuni sellesse kuuluvad islamiliikumise [[Ḩamās]] esindajad. *[[Tai]] lõunaosas [[Songkhla]] provintsis rünnati õhtul kooli. Koolihoonesse heideti lõhkekehi ja seejärel avati tuli õpilaste ühiselamu pihta. Rünnakus hukkus kolm õpilast ja veel seitse sai vigastada. Koolis õppisid peamiselt [[muslim]]itest õpilased. *[[Eesti]]s algas esimene [[Jaapan]]i joonisfilmide festival ehk [[anime]]<nowiki/>festival. Festivali filmiprogrammi näidatakse [[Tallinn]]a kinos [[Sõprus (kino)|Sõprus]], [[Rakvere]]s ja [[Narva]]s. ==[[18. märts]]== *[[Abhaasia]]s toimus [[2007. aasta Abhaasia parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. *[[Soome]]s toimusid [[2007. aasta Soome parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. [[Soome Keskerakond]] kogus 23,1 protsendi valijate toetuse ja saavutas [[Eduskunta|parlamendis]] 51 kohta, kaotades võrreldes eelmiste valimistega 4 kohta. [[Rahvuslik Koonderakond]] saavutas 22,3 protsendi valijate toetuse ja suurendas oma esindatust parlamendis 10 mandaadi võrra 50 kohani. Kolmandaks jäi [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]] 21,4 protsendi häälte ja 45 kohaga, kaotades võrreldes eelmiste valimistega 8 mandaati. Kokku osales valimistel 67,8 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] välisministeeriumi esindajad teatasid valmidusest taastada kontaktid nende ministritega [[Palestiina]] uues rahvusliku ühtsuse valitsuses, kes ei kuulu islamiliikumisse [[Ḩamās]]. *Ameerika Ühendriikides osalesid kümned tuhanded inimesed [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] neljanda aastapäeva puhul meeleavaldustel, millel nõuti Ühendriikide vägede väljatoomist Iraagist. Suuremad meeleavaldused leidsid aset [[New York|New Yorgis]], [[San Francisco]]s, [[Portland]]is ja [[Seattle]]'is. *[[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro]]s vahistati Brasiilia ja [[Prantsusmaa]] politsei koostöös endine [[Itaalia]] vasakterrorist ja kriminaalkirjanik [[Cesare Battisti]], kes mõisteti mõrvade eest [[1979]]. aastal 12 aastaks vangi, kuid põgenes [[1981]]. aastal. *[[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] teatas oma valitsuskoalitsiooni kuuluvatele vasakparteidele, et nad kas nõustuvad tema plaaniga ühineda üheks sotsialistlikuks parteiks või arvatakse valitsuse koosseisust välja. *[[Austraalia]]s [[Sydney]]s tähistati ulatuslike pidustustega maailma suurima teraskaarsilla [[Sydney Harbour Bridge|Harbour Bridge'i]] avamise 75. aastapäeva. Pidustuste tõttu oli sild liiklusele suletud ja enam kui 200 000 inimest sai võimaluse see jalgsi ületada. *[[Hiina]] põhjaosas [[Shanxi]] provintsis [[Jincheng]]i kivisöekaevanduses toimus gaasiplahvatus. Õnnetuses hukkus 20, üks jäi kadunuks. *[[Eesti]]s [[Tartu]] ööklubis [[Illusioon (ööklubi)|Illusioon]] kuulutati välja [[2006]]. aasta Eesti muusikaauhinnad. Aasta albumi auhinna sai [[Tanel Padar]]i ja ansambli [[The Sun]] album "100% rock'n'roll", sama kollektiiv sai ka aasta ansambli auhinna. Parim meeseartist oli [[Allan Vainola]] ja parim naisartist [[Maarja-Liis Ilus|Maarja]]. *Eestis [[Kuressaare]] lennuväljal süttis õhtul kell 18.45 stardirajal põlema lennufirmale [[Avies]] kuuluva reisilennuki [[BAe JetStream 31]] mootorisse jäänud kütus. Tulekahjus keegi kannatada ei saanud, kuid reisijate toimetamiseks [[Tallinn|Tallinna]] pidi ettevõte kasutama asenduslennukit. ==[[19. märts]]== *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välispoliitika juht [[Javier Solana]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Condoleezza Rice]] teatasid, et ei tunnusta [[Palestiina]] uut rahvusliku ühtsuse valitsust, kuid jätkavad kontakte selle valitsuse mõõdukate esindajatega. Valitsuse tunnustamise eelduseks seati jätkuvalt [[Iisrael]]i riigi tunnustamine valitsusse kuuluva islamiliikumise [[Ḩamās]] poolt. *[[Armeenia]] president [[Robert Khotšharjan]] ja [[Iraan]]i president [[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] avasid esimese lõigu Iraani-Armeenia gaasijuhtmest, mis vähendab Armeenia sõltuvust Venemaa tarnitavast [[maagaas]]ist. Esialgu võimaldab torujuhe Iraanil tarnida nelisada kuupmeetrit gaasi aastas. *[[Gruusia]] pealinnas [[Thbilisi]]s algas kohtuprotsess 12 opositsioonipoliitiku üle, keda süüdistatakse riigireetmises ja riigipöördekatse ettevalmistamises [[September 2006|septembris 2006]]. *[[Prantsusmaa]]lt [[Toulouse]]'i lennuväljalt ja [[Saksamaa]]lt [[Frankfurt|Frankfurd]]i lennuväljalt startisid esimestele katselendudele maailma suurimad reisilennukid [[Airbus A380]]. Mõlemad lennud kulgesid edukalt. Neist esimene maandus [[Los Angeles]]es ja teine [[New York|New Yorgis]]. *[[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is ajas miilits laiali opositsioonijõudude meeleavalduse. Mõnekümne osavõtjaga sanktsioneerimata meeleavaldusel avaldati toetust poliitvangidele. Miilits kedagi ei vahistanud. *[[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is Uljanovskaja kivisöekaevanduses toimus Moskva aja järgi kell 10.30 [[metaan]]iplahvatus. Maa alla jäi lõksu kakssada kuus kaevurit, neist sada seitse hukkus. Hukkunute seas oli ka kaevandusfirmat auditeerima tulnud [[Suurbritannia]] kodanik. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] välisministeerium kiitis heaks viisa väljastamise Iraani presidendile Maḩmūd Aḩmadīnezhādile. Viisa võimaldab tal osaleda New Yorgis [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] istungil, kus hääletatakse Iraanile majandussanktsioonide kehtestamise üle. *[[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is ründas enesetaputerrorist lõhkeainega täidetud autoga [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] saatkonna kolmest masinast autokonvoid. Rünnakus hävis kaks USA veokit, hukkus terrorist, mitmed inimesed said vigastada. *[[Pakistan]]i [[Hõimualad|hõimualadel]] [[Waziristan]]i piirkonna lõunaosas [[Wana]] linna lähistel puhkesid relvastatud kokkupõrked kohalike hõimude ja välismaiste islamistidest mässuliste vahel. Kolm päeva kestnud tulevahetuses hukkus umbes sada inimest, kellest suure osa moodustasid [[Usbekistan]]ist pärit islamistid. *[[Türkmenistan]]i president [[Gurbanguly Berdimuhammedow]] allkirjastas uue sotsiaalsete garantiide seaduse, millega taastati pensionite väljamaksmine sajale tuhandele vanurile. Tema eelkäija [[Saparmyrat Nyýazow]] oli lõpetanud pensionite maksmise [[Veebruar 2006|veebruaris 2006]]. *[[Guinea]] kaguosas [[Gueckedou]] linna lähistel sõitis maanteelt välja järve inimesi vedanud veoauto. Õnnetuses hukkus 65 inimest. *[[Lesotho]] ametiühingud kuulutasid välja kolmepäevase üldstreigi, millega avaldati meelt veebruaris toimunud [[2007. aasta Lesotho parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] tulemuste väidetava võltsimise vastu. Üldstreigi tõttu katkes pealinnas [[Maseru]]s ühistranspordiliiklus ja suleti enamus kauplusi. *[[Eesti]]s algas meediaettevõtte [[Ekspress Grupp]] aktsiate avalik eelmärkimine. *Eestis [[Tallinn]]as toimus [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] volikogu, kus nimetati erakonna esimehe kohusetäitjaks [[Ester Tuiksoo]] ja määrati erakonna kongressi toimumise ajaks [[Aprill 2007#29. aprill|29. aprill]]. *Eestis otsustas [[Pärnu]] linnavalitsus müüa oma ainsa B-aktsia ehk niinimetatud [[kuldaktsia]] firmas [[Pärnu Soojus]], mis andis linnale ettevõtte arengu suunamisel eriõigused. Tehinguga sai Pärnu Soojuse ainuomanikuks osaühing [[Fortum Pärnu]]. ==[[20. märts]]== *[[Prantsusmaa]] ja [[Hiina]] allkirjastasid kurjategijate väljaandmise lepingu. Prantsusmaa kohustub lepingu kohaselt Hiinale välja andma kurjategijaid ainult juhul kui Hiina võimud garanteerivad, et neile ei rakendata [[surmanuhtlus]]t. *[[Ukraina]] parlamendis kukkus läbi [[Volodõmõr Orgõzko]] kinnitamine välisministriks. Vajaliku 226 toetushääle asemel kogus Ohrõžko vaid 195 liikme toetuse. *[[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s Kamõševatskaja külas süttis varahommikul vanadekodu, kus viibis põlengu ajal 93 inimest. Vanadekodu elamukorpus hävis tules täielikult, hukkus 63 inimest. *Venemaa president [[Vladimir Putin]] ja [[Ukraina]] president [[Viktor Juštšenko]] ei jõudnud kokkuleppele Juštšenko Venemaa-visiidi tingimustes ja vormis, mistõttu otsustati [[Märts 2007#21. märts|21. märtsil]] algama pidanud kahepäevane ametlik visiit ära jätta. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] avati [[Suur kanjon|Suure kanjon]]i klaasist vaateplatvorm. Grand Canyon Skywalk asub kanjoni põhjast 1220 meetri kõrgusel ja ulatub 20 meetrit üle kanjoni serva. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i põhjaosa vanglas hukati kohaliku aja järgi varahommikul kell 3.05 poomise läbi riigi endine asepresident [[Taha Yassin Ramadan]]. *[[Eesti]]sse saabus kahepäevasele visiidile [[Austria]] kaitseväe juhataja [[kindral]] [[Roland Ertl]]. Esimesel visiidipäeval kohtus ta Eesti kaitseväe juhataja [[kindralmajor]] [[Ants Laaneots]]aga. *Eestis esitas [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] [[Võrumaa]] piirkonna juhatus [[Võru]] linnapea kandidaadiks senise sotsiaaltöö abilinnapea [[Kersti Kõosaar]]e. Uue linnapea leidmise vajaduse tingis eelmise linnapea [[Ivi Eenmaa]] valituks osutumine [[Riigikogu]]sse. *Eestis [[Tallinna Kirjanike Maja]]s algas kahepäevane rahvusvaheline kirjanduskonverents "Kirjanik ja massid". Ürituse korraldab [[Eesti Kirjanike Liit]]. *Eestis lõppes kuues Tallinna koolinoorte teatrifestival [[Kanutiaia Kann]]. Auhinnad pälvisid [[Rocca al Mare Kool]] lavastusega "Teistmoodi muinaslood ehk lugude mängimise öö" (1.–4. klass), [[Kanutiaia Noortemaja]] lavastusega "Vikerkaar" (5.–9. klass) ja [[Tallinna Noorsootöö Keskus]]e teatristuudio [[Impro]] lavastusega "Face Off" (10.–12. klass). ==[[21. märts]]== *[[Euroopa Liit]] keelustas luksuskaupade ekspordi [[Põhja-Korea]]sse. *[[Hispaania]] prokurörid loobusid süüdistustest [[baskid]]e vasakpoolse terroriorganisatsiooni [[Euskadi ta Askatasuna|ETA]] poliitilise tiiva [[Batasuna]] juhi [[Arnaldo Otegi]] vastu. Algselt süüdistati teda [[terrorism]]i ülistamises. *[[Prantsusmaa]] president [[Jacques Chirac]] esines avaldusega oma partei presidendikandidaadi [[Nicolas Sarkozy]] toetuseks. *[[Rootsi]]s tehti [[Forsmarki tuumaelektrijaam]]ale pommiähvardus. Politsei otsis elektrijaama läbi, kuid pommi ei leitud. *[[Rumeenia]]s esitas parlamendikomisjon president [[Traian Băsescu]]le süüdistuse [[korruptsioon]]is ja taotles parlamendilt presidendi ametist vabastamist. *Rumeenia peaminister [[Călin Popescu-Tăriceanu]] võttis üle välisministri kohustused. Tema sammu tingis välisministri kandidaadiks nimetatud [[Adrian Cioroianu]] blokeerimine president Traian Băsescu poolt. *[[Suurbritannia]] allveelaeval Tireless toimus [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]] õppuste ajal õhupuhastusseadme rike, mis tõi kaasa kahe madruse surma. Veel üks madrus sai vigastada ja toimetati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõjaväehaiglasse. *[[Šveits]]i liidupresident [[Micheline Calmy-Rey]] viibis ametlikul visiidil [[Liechtenstein]]is, kus kohtus [[Vaduz]]is Liechtensteini valitsusjuhi [[Otmar Hasler]]iga. *[[Ukraina]] parlament kiitis 426 poolthäälega heaks presidendi administratsiooni ülema [[Arseni Jatsenjuk]]i nimetamise riigi välisministriks. *[[Venemaa]]l oli rahvuslik leinapäev, millega mälestati [[Samara]] lennuõnnetuse, [[Kemerovo oblast]]i Uljanovskaja kaevanduses aset leidnud plahvatuse ja [[Krasnodari krai]]s toimunud vanadekodu põlengu ohvreid. *Venemaal [[Rostovi oblast]]is [[Millerovo]] õhuväebaasi lähistel põrkasid kokku kaks hävitajat [[MiG-29]]. Mõlemad piloodi katapulteerusid, neist üks sai kergeid vigastusi näopiirkonda. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i komitee kiitis heaks otsuse kohustada president [[George W. Bush]]i abisid andma vande all tunnistusi kaheksa föderaalprokuröri vallandamise kohta. President teatas, et ta lubab oma abidel anda tunnistusi ainult eraviisiliselt ja mitte vande all. *[[Alžeeria]]s mõistis kohus süüdi 15 [[El Khalifa Bank|El Khalifa]] panga ametnikku, kes olid seotud 45 miljoni [[USA dollar]]i suuruse summa kõrvaldamisega pangast enne selle pankrotistumist [[2003]]. aastal. Nende karistused küündisid 8–15 aastani vanglas. *[[Nigeeria]] Senati komitee esitas riigi presidendile [[Olusegun Obasanjo]]le ja asepresidendile [[Atiku Abubakar]]ile süüdistuse korruptsioonis, soovitades algatada nende suhtes kohtumenetlus. *Nigeerias [[Gombe]] linnas peksid õpilased kooli territooriumil surnuks kristlasest naisõpetaja, keda nad süüdistasid [[koraan]]i teotamises. Vahejuhtumi tulemusel lasid võimud ajutiselt sulgeda kõik linna koolid. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s ründasid valitsusväed koidiku eel kohaliku Hawiye klanni tugipunkte. Kokkupõrked levisid peatselt üle terve linna, hukkus 16 inimest. Raevunud elanikud vedasid langenud sõdurite surnukehi mööda tänavaid ja süütasid need põlema. *[[Eesti]]s teatasid [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] [[Narva]] piirkonna juhatuse üheksa liiget, et lahkuvad ametist. Teiste seas pani ameti maha ka piirkonna juhatuse esimees [[Mihhail Stalnuhhin]]. Otsuse tingis vastuseis juhatuse liikme [[Nadežda Sinjakova]]ga ja erakonna soovimatus otsustada Sinjakova erakonnast väljaheitmise küsimus. *[[Eesti]]s esitas koalitsioonikõnelusi juhtinud [[Eesti Reformierakond]] esialgse ministrikohtade jaotuse kava, mis ei osutunud vastuvõetavaks [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidule]] ja [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonnale Eestimaa Rohelised]]. Esimene oleks kava kohaselt jäänud ilma soovitud välisministri ja teine soovitud keskkonnaministri kohast. *Eestis alustasid kindlustusettevõtte [[If Eesti Kindlustus]] juhatuse uute liikmetena tööd finantsdirektor [[Tanel Taime]] ja müügidirektor [[Artur Praun]]. ==[[22. märts]]== *[[ÜRO]] [[ÜRO peasekretär|peasekretär]] [[Ban Ki-moon]] sooritas üllatusvisiidi [[Iraak]]i, kus andis pealinnas [[Bagdad]]is pressikonverentsi ja kohtus Iraagi peaministri [[Nūrī al-Mālikī]]ga. Pressikonverentsi ajal plahvatas kõrvalmajas pomm, kuid rünnakus keegi kannatada ei saanud. *[[Euroopa Komisjon]] otsustas alustada õiguslikku menetlust kuue [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigi suhtes, kes ei ole esitanud piisavaid andmeid kasvuhoonegaaside hulga piiramise kohta. Otsus puudutab [[Bulgaaria]]t, [[Eesti]]t, [[Itaalia]]t, [[Kreeka]]t, [[Luksemburg]]i ja [[Malta]]t. *[[Bosnia ja Hertsegoviina]] koosseisu kuuluvas [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]is vannutati ametisse peaminister [[Nedžad Branković]]i valitsus. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Senati komitee kiitis heaks kava Ühendriikide vägede väljaviimiseks Iraagist nelja kuu jooksul. Vägede lahkumise lõpptähtajaks kinnitati [[31. märts]] [[2008]]. Samas kiideti heaks ka 121,6 miljardi [[USA dollar]]i eraldamine sõjategevuse jätkamiseks Iraagis ja [[Afganistan]]is. *[[Hiina]] pealinnas [[Peking]]is lõppesid tulemusteta kuuepoolsed läbirääkimised [[Põhja-Korea]] tuumaprogrammi lõpetamise küsimuses, sest [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] nõudel ühes [[Macau]] pangas külmutatud summade tagastamisel Põhja-Korea valitsusele tekkis viivitus. [[Venemaa]] ja Põhja-Korea esindajad lahkusid seejärel kõnelustelt. *[[Pakistan]]i armee teatas kaugmaaraketi [[Hatf-VII]] ehk "Babar" edukast katsetamisest. Hatf-VII on mõeldud tuumalõhkepea kandmiseks ja selle laskeulatus on 2000 kilomeetrit. *[[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] pealinnas [[Kinshasa]]s puhkesid kokkupõrked valitsusvägede ja mässuliste juhi [[Jean-Pierre Bemba]] toetajate vahel. Tulevahetus jätkus ka järgmisel päeval vaatamata Bemba üleskutsetele kinni pidada vaherahust; Bemba ise varjus õhtul [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] saatkonda. *[[Mosambiik|Mosambiigi]] pealinnas [[Maputo]]s toimus õhtul kuumuse tõttu sõjaväe relvalaos seeria plahvatusi. Vana sõjaväevarustuse säilitamiseks mõeldud ladudest lendas Malhazine elamurajooni mitmeid mürske ja rakette. Kahe päeva jooksul hukkus plahvatuste tagajärjel kaheksakümmend kolm ja sai vigastada üle kahesaja inimese. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s avasid [[Etioopia]] tankid tule valitsusvägede baasi rünnanud mässuliste pihta. *[[Tšaad]]i võimud süüdistasid [[Sudaan]]i mittekallaletungilepingute rikkumises Tšaadile kuuluvate [[Kariari]] ja [[Gregui]] linnade väidetava pommitamise tõttu. *[[Eesti]]s esitas koalitsioonikõnelusi juhtinud [[Eesti Reformierakond]] uue kava ametikohtade jaotamiseks valitsuses, mille kohaselt jäi välisministri ametikohta endiselt Reformierakonnale. *Eestis valis [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] [[Riigikogu]] fraktsioon oma uueks esimeheks [[Vilja Savisaar]]e, aseesimeesteks [[Ain Seppik]]u ja [[Toomas Varek]]i. Uue juhatuse volitused jõustuvad pärast valimistulemuste ametlikku kinnitamist. *Eestis [[Haapsalu]] kultuurikeskuses algas teine [[Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival]] (HÕFF). *[[Eesti Luuleklubide Liit]] kuulutas välja konkursi "[[Luulekevad]] 2007". ==[[23. märts]]== *[[ÜRO]] kõrgem esindaja [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[Christian Schwarz-Schilling]] tühistas [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]i parlamendi otsuse kinnitada ametisse [[Nedžad Branković]]i valitsus ja ennistas võimule eelmise peaministri [[Ahmet Hadžipašić]]i valitsuse. *[[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] esimees [[Hans-Gert Pöttering]] kohtus [[Vatikan]]is [[paavst]] [[Benedictus XVI]]. Ta andis Vatikani riigisekretärile [[Tarcisio Bertone]]le üle kutse, milles kutsus paavsti külastama Euroopa Parlamenti. *[[Norra]]s [[Trondheim]]ist põhja pool [[Namsos]]i lähedal toimus ennelõunal maalihe, mis hävitas saja meetri ulatuses maanteed. Inimesed ega autod õnnetuses kannatada ei saanud. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Esindajatekoda kiitis häältega 218:212 heaks [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraatide]] seaduseelnõu, mille kohaselt eraldatakse sõjategevuseks [[Iraak|Iraagis]] ja [[Afganistan]]is lisaraha ainult juhul kui Ühendriikide väed tuuakse Iraagist ära hiljemalt [[31. august]]il [[2008]]. *[[Ida-Timor]]il algas [[2007. aasta Ida-Timori presidendivalimised|presidendivalimiste]] kampaania. *[[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is üritati kahe pommiplahvatusega tappa mošeest väljunud asepeaminister [[Salam Zaubai]]d. Asepeaminister ja veel 15 inimest sai vigastada, tema kaks ihukaitsjat hukkusid. *[[Iraan]]i merevägi vahistas kohaliku aja järgi kell 10.30 [[Pärsia laht|Pärsia lahel]] 15 [[Suurbritannia]] mereväelast, kes teostasid kontrolli autode ebaseaduslikus transpordis kahtlustatud laeval. Iraan süüdistas neid oma territoriaalvetesse tungimises. Suurbritannia armee sõnul viibisid sõjaväelased Iraagi territoriaalvetes. *[[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] riigiprokurör andis välja määruse mässuliste juhi [[Jean-Pierre Bemba]] vahistamiseks, esitades talle süüdistuse riigireetmises. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinna [[Muqdisho]] põhjaosas sai raketitabamuse õhku tõusnud reisilennuk. Alla kukkunud lennukis oli koos meeskonnaliikmetega kokku 11 inimest, tõenäoliselt [[Venemaa]] või [[Valgevene]] kodanikud. *[[Eesti]] peaminister [[Andrus Ansip]], [[Riigikogu]] esimees [[Toomas Varek]], Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees [[Kristiina Ojuland]] ja Riigikogu kantselei direktor [[Heiki Sibul]] alustasid visiiti [[Saksamaa]]l, et osaleda [[Berliin]]is [[Rooma leping]]u sõlmimise 50. aastapäeva pidustustel. *Eestis toimus [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] volikogu, millel anti peaminister Andrus Ansipile volitused koalitsioonikõneluste jätkamiseks ja valitsuskabineti moodustamiseks. Reformierakond jäi oma soovi juurde säilitada uues valitsuses välisministri portfell. *Eestis kuulutasid sotsiaalministeerium ja [[Avatud Eesti Fond]] välja projektikonkursi "Mehed ja võrdõiguslikkus". Tegu on esimese meestele suunatud võrdõiguslikkuse temaatilise projektikonkursiga Eestis ja selle eesmärk on juhtida tähelepanu alternatiivsetele meherollidele. ==[[24. märts]]== *[[ÜRO]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] kiitis heaks majandussanktsioonide kehtestamise [[Iraan]]i vastu, kes on keeldunud lõpetamast oma tuumaprogrammi. *[[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s algas [[Rooma leping]]u sõlmimise 50. aastapäeva puhul kahepäevane Euroopa Liidu noorte tippkohtumine "Sinu Euroopa – sinu tulevik", millest võtab osa enam kui kakssada noort 27 [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigist. *[[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide juhtide kahepäevane tippkohtumine, millega tähistati Rooma lepingu sõlmimise 50. aastapäeva. *[[Venemaa]]l [[Nižni Novgorod]]is ajasid miilits ja [[OMON]] laiali opositsioonijõudude meeleavalduse. Juba enne meeleavalduse algust vahistati sadakond inimest, teiste seas ka opositsioonijuhi [[Garri Kasparov]]i nõunik [[Marina Litvinovitš]]. Kümme minutit kestnud meeleavalduse järel arreteeriti veel umbes 50 inimest. Meeleavalduse laialiajamisel kasutati pealtnägijate sõnul ohtralt vägivalda. *[[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Condoleezza Rice]] alustas ametlikku visiiti [[Lähis-Ida]] riikides, saabudes [[Egiptus|Egiptusse]]. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i peamiselt [[sunniidid|sunniitidega]] asustatud lõunapoolses Doura linnaosas ründas enesetaputerrorist lõhkeainega täidetud veomasinaga politseijaoskonda. Jaoskonna ees toimunud plahvatuses hukkus 11 inimest. *[[Eesti]]s kinnitas [[Vabariigi Valimiskomisjon]] [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimiste]] tulemused. *Eestis [[Tallinn]]as [[A. Le Coq Arena]]l toimus õhtul [[Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused|jalgpalli Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri E-alagrupi kohtumine [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] ja [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] rahvusmeeskondade vahel. Kohtumine lõppes 2:0 Venemaa kasuks. Mängu olid sõitnud vaatama umbes tuhat jalgpallifänni Venemaalt, kardetud kokkupõrkeid kahe riigi fännide vahel ei puhkenud. ==[[25. märts]]== *[[Armeenia]] pealinnas [[Jerevan]]is suri 56. eluaastal infarkti riigi peaminister [[Andranik Margarjan]]. *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid, kaasa arvatud [[Eesti]], läksid öösel üle [[suveaeg|suveajale]]. Eesti aja järgi kell 3.00 öösel nihutati kellaosuteid ühe tunni võrra edasi. *[[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s avati külastajatele pärast pikaajalisi restaureerimistöid kunagise peaministri [[Benito Mussolini]] residents [[Villa Torlonia]]. *[[Saksamaa]]l [[Berliin]]is kiitsid Euroopa Liidu 27 liikmesriigi juhid heaks niinimetatud [[Berliini deklaratsioon]]i, milles rõhutati vajadust Euroopa ühiste alusprintsiipide uuendamiseks enne [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi]]. Deklaratsiooni allkirjastasid [[Euroopa Komisjoni president]] [[José Manuel Durão Barroso]], [[Euroopa Parlamendi president]] [[Hans-Gert Pöttering]] ja liikmesriikide nimel [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa liidukantsler]] [[Angela Merkel]]. *Saksamaal vabastati [[Aichach]]i vanglast [[Punase Armee Fraktsioon]]i üks juhte, 57-aastane [[Brigitte Mohnhaupt]], kes oli istunud 24 aastat vangis [[1970. aastad|1970. aastatel]] toime pandud poliitiliste mõrvade ja inimröövide eest. *[[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is toimusid kokkupõrked miilitsa ja opositsionääridest meeleavaldajate vahel. Meeleavaldusega tähistati [[Valgevene Rahvavabariik|Valgevene Rahvavabariigi]] väljakuulutamise 89. aastapäeva. Selles osales 10 000 – 15 000 inimest. *[[Venemaa]] pealinna [[Moskva]] ööklubis 911 puhkes öösel kohaliku aja järgi kell 3.10 tulekahju. Kümme inimest suri vingumürgistusse, veel mitmeid said tules kannatada. Hukkunute seas oli ka kaks [[Bulgaaria]] kodanikku. Tulekahju sai alguse ebaõnnestunud tuleetendusest. *[[Hongkong]]i erihalduspiirkonna valimiskomitee valis häältega 649:123 viieks aastaks ametisse tagasi piirkonna senise täitevjuhi [[Donald Tsang]]i. *[[Jaapan]]i suurima saare [[Honshū]] läänerannikut tabas kohaliku aja järgi kell 9.42 hommikul 6,9-magnituudine [[2007. aasta Noto poolsaare maavärin|maavärin]], mille epitsenter asus pealinnast [[Tōkyō]]st kolmsada kilomeetrit loode pool. Põhilised purustused leidsid aset [[Ishikawa prefektuur]]is, hukkus üks ja sai vigastada enam kui 350 inimest. Umbes 2600 inimest kaotas kodu. Järeltõuked jätkusid veel järgmise päevani, neist tugevamad ulatusid üle viie magnituudi. *[[Jeemen]]is [[Şa‘dah]]' kubernerkonnas ründasid [[šiiidid|šiiidi]] mässulised [[sunniidid|sunniitlikku]] usuinstituuti, tappes kaks ja vigastades ühte üliõpilast. Üks hukkunu oli [[Prantsusmaa]] ja teine [[Suurbritannia]] kodanik. *[[Kuveit|Kuveidis]] kiitis [[Kuveidi emiir|emiir]] [[Şabāḩ al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] heaks peaminister [[Nāşir Muḩammad al-Aḩmad aş-Şabāḩ]]i valitsuse uue koosseisu. Esmakordselt riigi ajaloos nimetati valitsuse liikmeteks kaks naist. *[[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is taasavati kuue kuu eest lendudele suletud Don Muangi lennujaam. Vana lennujaama taasavamine aitas vähendada uue Suvarnabhumi rahvusvahelise lennujaama koormust, hakates teenindama päevas kuni 140 kodumaist lendu. *[[Egiptus]]es [[Aswān]]is andsid pressikonverentsi [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Condoleezza Rice]] ja Egiptuse välisminister [[Ahmed Abul Gheit]]. Riigisekretär avaldas muret Egiptuse kavandatava põhiseadusreformi pärast, millega piiratakse poliitilisi vabadusi. *Egiptuse pealinnas [[Kairo]]s ajas politsei laiali meeleavalduse, millel osalejad protesteerisid valitsuse kavandatavate põhiseadusmuudatuste vastu. *[[Mauritaania]]s toimus [[2007. aasta Mauritaania presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis 53 protsendi valijate toetusel 68-aastane endine minister [[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]]. *[[Eesti]]s [[Tallinn]]as toimus [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] volikogu, kus kiideti heaks kavandatava koalitsioonilepingu tekst ja otsustati jätkata valitsusläbirääkimisi [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ning [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonnaga Eestimaa Rohelised]]. *Eestis Tallinnas kogunes [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] eestseisus, mis kiitis heaks koalitsioonikõneluste jätkamise Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Erakonnaga Eestimaa Rohelised. Eestseisus kinnitas erakonna püsivat huvi välisministri ametikoha vastu kavandatavas valitsuses. *Eesti territoriaalvetes [[Soome laht|Soome lahes]] [[Osmussaar]]e lähistel sõitis [[Neugrundi madalik]]ule Venemaa kaubalaev Baltiiski 102. Tallinnast Suurbritanniasse teel olnud palke vedanud laev sattus madalikule kohaliku aja järgi umbes kell 1 öösel. Inimesed õnnetuses vigastada ei saanud ja ulatuslikku kütusereostust ei tekkinud. *[[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] esietendus [[Andrus Kivirähk]]i näidend "Voldemar". [[Voldemar Panso]] elust rääkiva näidendi lavastas [[Merle Karusoo]]. ==[[26. märts]]== *[[Armeenia]] peaministri kohusetäitjaks nimetati kaitseminister [[Serž Sargsjan]]. *[[Prantsusmaa]]l astus seoses kandideerimisega [[2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] ametist tagasi siseminister [[Nicolas Sarkozy]]. Siseministri kohusetäitjaks nimetati meretaguste alade minister [[François Baroin]]. *[[Põhja-Iirimaa]] pealinnas [[Belfast]]is sõlmisid protestantliku [[Demokraatlik Unionistlik Partei|Demokraatliku Unionistliku Partei]] esimees [[Ian Paisley (vanem)|Ian Paisley]] ja katoliikliku partei [[Sinn Féin]] esimees [[Gerry Adams]] kokkuleppe ühisvalitsuse moodustamiseks. *[[Rumeenia]] peaminister [[Călin Popescu-Tăriceanu]] teatas, et kavatseb 605 Rumeenia sõdurit hiljemalt jõuludeks 2007 Iraagi missioonilt tagasi tuua. *[[Ukraina]]s eemaldasid [[Donetsk]]i linnavõimud tänavatelt kohaliku energiafirma plakatid, millel manitses elanikke kommunaalmakseid tasuma [[Jossif Stalin]]. Plakatite kasutamise vastu olid meelt avaldanud mitmed inimõiguslaste rühmitused. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Esindajatekoda kiitis lõplikult heaks seaduseelnõu, milles avaldatakse toetust [[Albaania]], [[Gruusia]], [[Horvaatia]], [[Põhja-Makedoonia]] ja [[Ukraina]] liitumisele [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]iga. *[[Guatemala]]s astus seoses viimastel kuudel riigis toimunud poliitiliste mõrvadega ametist tagasi siseminister [[Carlos Vielman]]. *[[Kanada]] prantsuskeelses [[Québeci provints]]is toimusid [[2007. aasta Québeci parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel said kaotuse osaliseks nii provintsi iseseisvumist taotlev [[Parti Québécois]] kui ka senine valitsev [[Québeci Liberaalne Partei]]. Varasemaga võrreldes võitis kohti juurde paremtsentristlik [[Action démocratique du Québec]]. Kokku osales valimistel 71,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. *[[Hiina]] president [[Hu Jintao]] alustas kolmepäevast riigivisiiti [[Venemaa]]l, kus kohtus [[Moskva]]s Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga. *[[Indoneesia]] [[Sulawesi]] saart tabas 5,5-magnituudine [[maavärin]], mille epitsenter asus umbes 130 kilomeetri kaugusel [[Manado]] linnast. Esialgsetel andmetel inimohvreid ega olulisi purustusi ei olnud. *[[Jaapan]]i peaminister [[Shinzō Abe]] esines avaliku vabandusega okupeeritud alade naiste kasutamise eest prostituutidena Jaapani armee bordellides [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] päevil. *[[Pakistan]]i võimude ja islamiliikumise [[Taliban]] esindajad allkirjastasid [[Hõimualad|hõimualasid]] puudutava uue rahulepingu, millega islamiorganisatsioon kohustus loobuma võõrvõitlejate saatmisest piirkonda, valitsus aga kohustus oma tegevust piirkonnas kooskõlastama kohalike hõimupealikega. *[[Sri Lanka]] mässuline relvarühmitus [[Tamili Tiigrid]] korraldas õhurünnaku pealinna [[Colombo]] rahvusvahelise lennujaama läheduses asuvale Sri Lanka lennuväe baasile. Rünnakus hukkus kaks ja sai haavata 17 õhuväelast. *[[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is esitas kriminaalkohus endise peaministri [[Thaksin Shinawatra]] abikaasale [[Pojaman Shinawatra]]le süüdistuse maksudest kõrvalehoidmises. Kohtu alla anti ka naise vend ja sekretär. *[[Egiptus]]es toimus rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. *[[Eesti]]s avaldati [[Riigi Teataja]]s [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimiste]] ametlikud tulemused, mille avaldamise järel jõustusid [[Riigikogu]] uue koosseisu volitused. *Eesti endine peaminister ja ettevõtja [[Tiit Vähi]] kutsus [[Mart Laar]]i üles loobuma välisministri koha taotlemisest kavandatavas valitsuses. *[[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]] kohtunikuks [[Paavo Randma]], kelle volitused jõustuvad [[Mai 2007#1. mai|1. mail 2007]]. *Eestis [[Ida-Virumaa]]l [[Sirgala]] karjääris algasid kaitsejõudude õppused [[BAM-2]]. [[4. aprill]]ini kestvatel õppustel osaleb umbes 300 kaitseväelast [[Scouts-pataljon]]ist, [[Viru üksik-jalaväepataljon]]ist ning [[Tagalapataljon]]ist. ==[[27. märts]]== *[[Europol]] korraldas [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjon]]i ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] hoonetes läbiotsimise. [[Korruptsioon]]is kahtlustatuna vahistati kolm Itaalia kodanikku, kellest üks oli [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] ametnik. Väidetavalt olid nad seotud kümne aasta jooksul ehitushangete eest altkäemaksu võtmisega. *[[Itaalia]] parlamendi ülemkojas toimus hääletus [[Afganistan]]i rahutagamismissiooni jätkamise küsimuses. Häältega 180:2 kiideti heaks peaminister [[Romano Prodi]] valitsuse kava missiooni jätkata. *[[Leedu]]s astus ametist tagasi rahandusminister [[Zigmantas Balčytis]]. *[[Läti]] välisminister [[Artis Pabriks]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Liechtenstein]]is, mille käigus keskenduti kahepoolse koostöö tihendamisele ja Euroopa integratsiooni küsimustele. *[[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s allkirjastasid Venemaa peaminister [[Mihhail Fradkov]] ja [[Läti]] peaminister [[Aigars Kalvītis]] kahe riigi vahelise piirilepingu. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Senat kiitis heaks seaduseelnõu, mis kehtestas täiendavate rahaliste vahendite eraldamise tingimuseks [[Iraak|Iraagi]] ja [[Afganistan]]i sõjaliste missioonide jaoks Ühendriikide vägede väljatoomise Iraagist märtsiks [[2008]]. *[[Argentina]] tühistas ühepoolselt lepingu [[Suurbritannia]]ga, mille kohaselt pidid riigid hakkama omavahel jagama [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] territoriaalvete naftavarusid. Argentina valitsus nõudis lepingu sidumist kõneluste taasalustamisega saarte staatuse üle. *[[Guatemala]] siseministriks sai [[Adela de Torrebiarte]]. *[[Tšiili]]s nimetati [[Vivianne Blanlot]]i asemel kaitseministriks [[José Goñi Carrasco]]. *[[Iraak|Iraagi]] loodeosas [[Talafar]]i linnas lasid terroristid õhku kaks lõhkeainega täidetud veokit. Hukkus 55 ja vigastada sai 25 inimest, peamiselt [[šiiidid]]. *[[Saudi Araabia]] pealinnas [[Ar-Riyāḑ]]is kohtusid [[ÜRO peasekretär]] [[Ban Ki-moon]] ja [[Sudaan]]i president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]. Kohtumisel keskenduti [[Dārfūri konflikt]]iga seotud küsimustele. *[[Sri Lanka]] [[Idaprovints (Sri Lanka)|Idaprovintsis]] [[Batticaloa]] linna lähistel ründas mässulise relvarühmituse [[Tamili Tiigrid]] liige lõhkeainetega täidetud traktoriga sõjaväeosa. Lisaks terroristile hukkus rünnakus vähemalt kaks sõdurit, vigastatute arvu ei ole teatatud. *[[Sri Lanka]] [[Idaprovints (Sri Lanka)|Idaprovintsis]] [[Batticaloa]] linna lähistel [[Kokkadicholai]]s vallutasid valitsusväed Tamili Tiigrite tugipunkti, saades saagiks hulga mässuliste relvastust. *[[Eesti]]s jätkusid koalitsioonikõnelused [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] vahel. [[Erakond Eestimaa Rohelised]] kutset läbirääkimiste jätkamiseks ei saanud. *Eestis lahkus seoses [[Riigikogu]]sse valituks osutumisega ja vastavalt [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] otsusele ametist [[Tallinn]]a linnapea [[Jüri Ratas]]. Kuni [[Edgar Savisaar]]e nimetamiseni linnapeaks asus linnapea kohuseid täitma abilinnapea [[Taavi Aas]]. *[[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] [[Eesti teatri aastaauhinnad|aastaauhindade]] tseremoonial [[Saaremaa]]l [[Kuressaare Linnateater|Kuressaare Linnateatris]] pälvis parima lavastuse preemia [[Elmo Nüganen]]i etendus "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.", parimaks naispeaosatäitjaks tunnistati [[Hele Kõre]] rolli eest samas lavastuses ja parimaks meespeaosatäitjaks [[Lembit Ulfsak]] Willy Lomani rolli eest lavastuses "Müügimehe surm". ==[[28. märts]]== *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikide suursaadikud Euroopa Liidu juures kiitsid heaks liitumisläbirääkimiste osalise taasalustamise [[Türgi]]ga. *[[Poola]] pealinnas [[Varssavi]]s avaldas meelt umbes 3000 inimest, nõudes [[abort]]ide täielikku keelustamist. Meeleavaldajate arvates ei tohiks erandeid teha ka vägistamise, [[intsest]]i või ohu korral ema elule. *[[Portugal]]i lõunaosas [[Alentejo]] ringkonnas avati üks maailma suurimaid päikeseelektrijaamu, mille paneelid katavad 60 hektari suuruse maa-ala. *[[Suurbritannia]] valitsus külmutas ärisuhtluse [[Iraan]]iga ja lõpetas viisade väljastamise Iraani ametnikele, avaldades nii protesti [[Märts 2007#23. märts|23. märtsil]] toimunud 15 Briti sõduri vahistamise vastu Iraani mereväe poolt. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] teatas, et paneb [[veto]] igale seaduseelnõule, millega üritatakse kehtestada ajakava Ühendriikide vägede väljatoomiseks [[Iraak|Iraagist]]. *[[Uus-Meremaa]] pealinnas [[Wellington]]is avaldas umbes 400 inimest parlamendihoone ees meelt seaduseelnõu vastu, millega soovitakse keelustada laste füüsiline karistamine lastevanemate poolt. Veel tuhat inimest osales analoogsel meeleavaldusel [[Christchurch]]i linnas. *[[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is keskturu lähistel üritas enesetaputerrorist hommikuse tipptunni ajal tappa kõrget julgeolekuteenistuse ametnikku. Lisaks terroristile hukkus rünnakus neli inimest, sihtmärgiks olnud ametnik pääses vigastusteta. *[[Filipiinid]]e pealinnas [[Manila]]s võttis lastepäevakodu omanik [[Jun Ducat]] pantvangi bussitäie lapsi, põhjendades oma tegu paremate tingimuste taotlemisega lastele. 2 õpetajat ja 32 last vabanesid pärast kümme tundi kestnud pantvangikriisi, kui Ducat ja tema kaasosaline nõustusid politseile alla andma. *[[Hiina]] [[Shanxi]] provintsis Yujialingi kivisöekaevanduses toimus õhtul gaasiplahvatus. Maa all viibinud 106 kaevurist hukkus 26, ülejäänud pääsesid põgenema. *[[Iraak|Iraagi]] loodeosas [[Talafar]]i piirilinnas tapsid relvastatud isikud 70 [[sunniidid|sunniiti]]. Kõik tapetud olid mehed ja lasti maha oma kodus. *[[Saudi Araabia]] pealinnas [[Ar-Riyāḑ]]is kohtusid [[Araabia Liiga]] riikide juhid. Kohtumisel võeti vastu avaldus, millega innustati [[Iisrael]]i heaks kiitma Araabia Liiga poolt [[2002]]. aastal vastu võetud [[Beiruti deklaratsioon]]i. Deklaratsiooni kohaselt peaks Iisrael välja tõmbuma kõigilt pärast [[1967]]. aastat okupeeritud aladelt ja tunnistama [[Palestiina]] iseseisvust; Araabia maad kohustuvad vastusena sõlmima Iisraeliga normaalsed diplomaatilised suhted. *[[Nigeeria]] lääneosas [[Kaduna]] osariigis kaldus küljeli maanteel sõitnud kütuseveok. Toimunud plahvatuses hukkus 98 inimest, kes üritasid kokku koguda veokist välja voolanud bensiini. *[[Zimbabwe]] pealinnas [[Harare]]s korraldas politsei läbiotsimise peamise opositsioonipartei [[Liikumine Demokraatliku Muutuse Eest]] büroos ja vahistas liikumise juhi [[Morgan Tsvangirai]]. Sama päeva õhtuks Tsvangirai vabastati. *[[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] allkirjastas otsuse [[Riigikogu]] uue koosseisu kokku kutsumiseks [[Aprill 2007#2. aprill|2. aprillil]] kell 15.00. *[[Eesti]]s [[Tallinn]]as kinnitasid valitsusläbirääkimisi pidanud [[Eesti Reformierakond]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] koalitsioonileppe. *[[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] juhatus võttis president [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] vastu erakonna liikmeks ja nimetas ta ühtlasi erakonna auesimeheks. *Eestis valis [[Tallinna linnavolikogu]] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon oma uueks esimeheks kirjanik [[Maimu Berg]]i. *Eestisse saabus ametlikule visiidile [[Gruusia]] euro-atlantilise integratsiooni minister [[Giorgi Baramidze]]. Tallinnas kohtus ta Eesti peaministri [[Andrus Ansip]]iga. *Eestis [[Tartu]]s [[Vanemuise kontserdimaja|Vanemuise kontserdimajas]] toimus [[Euroopa Komisjon]]i, [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] ning [[Sihtasutus Archimedes|sihtasutuse Archimedes]] koostöös korraldatud [[7. raamprogramm]]i avakonverents. *Eesti kaitsejõudude inspektsioonigrupp eesotsas [[major]] [[Peeter Tali]]ga alustas vastavalt [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i mandaadile kahepäevast väeosade inspekteerimist [[Moldova]] lõuna- ja keskosas. ==[[29. märts]]== *[[Euroopa Liit]] taasalustas osaliselt liitumisläbirääkimisi [[Türgi]]ga. *[[Saksamaa]]l tehti öösel pommiähvardus [[Berliin]]i keskraudteejaamale. Politsei sulges jaama ja otsis selle läbi, kuid kohaliku aja järgi kell 2.15 lõhkema pidanud pommi ei leitud. *[[Türgi]] lõunaosas [[Antalya]] linna lähistel [[Belek]]i kuurordi luksushotelli köögis plahvatas kohaliku aja järgi kell 4.30 hommikul gaasiballoon. Surma sai üks hotelli töötaja ja vigastada veel kümme inimest, kelle seas oli ka välismaa turiste. *[[Iisrael]]i asepeaminister [[Shimon Peres]] lükkas tagasi [[Araabia Liiga]] pakutud rahuplaani ehk niinimetatud [[Beiruti deklaratsioon]]i ja rõhutas edasiste läbirääkimiste vajadust [[Palestiina]] küsimuse lahendamiseks. *[[Iraak|Iraagi]] peamiselt [[šiiidid|šiiitidega]] asustatud [[Al-Khāliş]]i linnas sai neljas üheaegses autopommiplahvatuses surma üle 50 ja vigastada umbes 80 inimest. *Iraagi pealinna [[Bagdad]]i peamiselt šiiitidega asustatud Al-Shaabi linnaosa turul lasid ennast õhku kaks enesetaputerroristi. Rünnakutes hukkus umbes 60 ja sai vigastada 25 inimest. *[[Kõrgõzstan]]is astus ametist tagasi peaminister [[Azim Isabekov]]. Peaministri kohusetäitjaks nimetati opositsiooni esindaja [[Almazbek Atambajev]]. *[[Tai]] peaminister [[Surayud Chulanont]] määras [[2007. aasta Tai parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] toimumiste ajaks detsembri 2007. *[[Elevandiluurannik]]u president [[Laurent Gbagbo]] nimetas mässuliste liidri [[Guillaume Soro]] peaministriks. *[[Guinea]] president [[Lansana Conté]] kiitis heaks peaminister [[Lansana Kouyaté]] valitsuskabineti koosseisu. *[[Nigeeria]]s suri üks opositsiooni kandidaate [[2007. aasta Nigeeria presidendivalimised|presidendivalimistel]] [[Adebayo Adefarati]]. Keskvalimiskomisjon andis tema parteile loa määrata uus kandidaat ja teatas, et valimiste toimumise ajas see muudatusi kaasa ei too. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinna [[Muqdisho]] lõunaosas alustasid [[Etioopia]] ja Somaalia väed sõjalist operatsiooni mässuliste vastu. *[[Eesti]]s [[Tallinn]]as algas president [[Lennart Meri]] 78. sünniaastapäeva puhul kolmepäevane rahvusvaheline mälestuskonverents, mille patrooniks oli [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. Konverentsil esinesid ka [[Soome president]] [[Tarja Halonen]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] erukindral [[Wesley Clark]] ja [[Taani]] endine välisminister [[Uffe Ellemann-Jensen]]. *Eesti president Toomas Hendrik Ilves võttis vastu [[Horvaatia]] uue suursaadiku Damir Kušeni ja [[Iraan]]i uue suursaadiku Reza Nazarahari volikirjad. *Eestis ametlikul visiidil viibinud [[Gruusia]] euro-atlantilise integratsiooni minister [[Giorgi Baramidze]] kohtus kaitseminister [[Jürgen Ligi]] ja välisminister [[Urmas Paet]]iga. *Eestis valis [[Tartu]] linnavolikogu Tartu abilinnapeaks [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liikme [[Margus Hanson]]i. Tema eelkäija [[Georg Aher]] astus tagasi tervislikel põhjustel. *Eesti valitsus vabastas [[Põlvamaa]] maavanema [[Urmas Klaas]]i ametist seoses tema valituks osutumisega [[Riigikogu]] liikmeks. Maavanema kohusetäitjaks nimetati maasekretär [[Kristina Krantsman]]. *Eestis keelas [[Harju Maakohus]] [[Kadri Kõusaar]]e debüütfilmi "[[Magnus (film)|Magnus]]" näitamise ja levitamise, sest kohtu hinnangul kahjustab see peategelase prototüübiks oleva inimese huve. ==[[30. märts]]== *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumisel [[Saksamaa]]l [[Bremen]]is avaldati [[Suurbritannia]]le tingimusteta toetust [[Iraan]]ilt 15 Briti mereväelase vabastamise nõudmisel. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõjaväekohus langetas süüdimõistva kohtuotsuse esimesele [[Guantánamo laht|Guantánamo lahe]] vangilaagris kinni peetud välismaalasele. 31-aastane austraallane [[David Hicks]] mõisteti terrorismi toetamises süüdistatuna seitsmeks aastaks vangi; sellest karistusest oli tal kandmata veel üheksa kuud, milleks ta viiakse üle [[Austraalia]] vanglasse. *[[Brasiilia]]s pealinnas [[Brasília]]s toimus lennujuhtide näljastreik. Päeva jooksul ühinesid streigiga ka teised lennujuhid, mille tõttu katkes lennuliiklus riigi kõigis 49 lennujaamas. Õhtuks streik siiski lõpetati. *[[Bangladesh]]i pealinnas [[Dhaka]]s poodi üles kuus islamistlikku mässulist, kes olid mõistetud süüdi kahe kohtuniku tapmises novembris [[2005]]. *[[Kõrgõzstan]]i parlament kinnitas häältega 48:3 riigi peaministriks [[Almaz Atambajev]]i. *[[Sri Lanka]] [[Idaprovints (Sri Lanka)|Idaprovintsis]] [[Batticaloa]] linna lähedal külades hukkus mürsuplahvatustes kaheksa ja sai vigastada 18 inimest. Armee ja mässuline relvarühmitus [[Tamili Tiigrid]] süüdistasid teineteist mürskude tulistamises. *[[Türkmenistan]]i parlamendi esimeheks valiti riigi president [[Gurbanguly Berdimuhammedow]]. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinna [[Muqdisho]] lõunaosas jätkus [[Etioopia]] ja Somaalia vägede sõjaline operatsioon islamistlike mässuliste vastu. Operatsiooni käigus tulistasid mässulised alla ühe Etioopia armee helikopteri. *[[Zimbabwe]] valitsev partei [[ZANU-PF]] valis oma kandidaadiks [[2008. aasta Zimbabwe presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] president [[Robert Mugabe]]. *[[Eesti]]s avalikustas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] juhatus siseministri kandidaadina senise justiitsministeeriumi kantsleri [[Jüri Pihl]]i, kes esitas samal päeval ka erakonda astumise avalduse. *Eestis esitas avalduse [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidust]] lahkumiseks ettevõtja ja poliitik [[Olari Taal]]. *[[Eesti Riigiarhiiv]]i hoones [[Tallinn]]as [[Madara tänav]]al anti üle [[2006]]. aasta Eesti parima ajalookirjutise preemia. 11. korda välja antud preemia pälvis seekord postuumselt sõjaajaloolane [[Rein Helme]] teose "Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly" eest. ==[[31. märts]]== *[[Gruusia]] pealinnas [[Thbilisi]]s algas ekspresident [[Zviad Gamsahhurdia]] ümbermatmistseremoonia. *[[Hispaania]] kohus keelas uue [[baskid|baski]] partei [[Abertzale Sozialisten Batasuna]] moodustamise. Kohtu hinnangul on tegu baskide vasakpoolse terroriorganisatsiooni [[Euskadi ta Askatasuna|ETA]] keelustatud poliitilise tiiva [[Batasuna]] taaselustamisega uue nime all. *Hispaania politsei teatas baskide vasakpoolse terroriorganisatsiooni ETA relvaüksuse kahjutuks tegemisest. Politsei andmetel vahistati kaheksa inimest ja konfiskeeriti pommide valmistamiseks kasutatud materjal. *[[Prantsusmaa]]l [[Marseille]]s lõppes kaheksateist päeva kestnud sadamatööliste streik. Tööandjate ja ametiühingu saavutatud kokkuleppe kohaselt jäi õigus tankeritelt naftat maha laadida sadamatöölistele, mitte gaasikontserni [[Gaz de France]] töölistele. *[[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is kogunesid kohtu korraldust eirates tänavatele kümned tuhanded president [[Viktor Juštšenko]] ja peaminister [[Viktor Janukovõtš]]i toetajad. *[[Venemaa]] pealinna [[Moskva]] Teatri väljakul toimus kohaliku aja järgi keskpäeval opositsiooniliste jõudude meeleavaldus president [[Vladimir Putin]]i ja Moskva linnavalitsuse vastu. Meeleavaldusest võttis osa umbes kakssada inimest. Miilits vahistas [[Natsionaalbolševistlik Partei|Natsionaalbolševistliku Partei]] Moskva organisatsiooni juhi [[Juri Tšervintšuk]]i. *Venemaa pealinnas Moskvas toimus noorte marss, millega avaldati meelt sõjaväekohustuse vastu. Miilits ja [[OMON]] ajasid meeleavalduse laiali, paarkümmend osalejat arreteeriti. *[[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] mõistis [[Camp David]]is antud pressikonverentsil hukka [[Iraan]]i käitumise 15 [[Suurbritannia]] mereväelase kinnipidamisel, nimetades seda andestamatuks. *[[Austraalia]] suurimas linnas [[Sydney]]s kustutati kohaliku aja järgi kell 19.30 õhtul tunniks ajaks valgus, et juhtida sellega elanikkonna tähelepanu globaalsest soojenemisest tulenevatele probleemidele. Aktsiooni korraldas [[Maailma Looduse Fond]]. *[[Iraak|Iraagis]] astus tagasi justiitsminister [[Hashem ash-Shibli]]. *[[Malaisia]] peaminister [[Datuk Seri Abdullah Ahmad Badawi]] jättis uuendamata korruptsioonivastase võitluse agentuuri juhi [[Zulkipli Mat Noor]]i töölepingu. Politsei kahtlustab Noori pistise andmises. *[[Eesti]]s taasavas raudteefirma [[Go Rail]] [[Tallinn|Tallinna]]–[[Peterburi]] reisirongiliikluse. Esimene rong väljus [[Balti jaam]]ast liinile kohaliku aja järgi kell 15.25. Uue rongiliini avamisel osales ka majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Edgar Savisaar]]. *Eestis Tallinnas lõppenud esimesel rahvusvahelisel [[Lennart Meri]] mälestuskonverentsil andis presidendi poeg [[Mart Meri]] esimese [[Lennart Meri stipendium (Lennart Meri Euroopa Sihtasutus)|Lennart Meri stipendiumi]] üle [[Tartu Ülikooli Eurokolledž]]i politoloogia üliõpilasele [[Lela Rehviašvili]]le [[Gruusia]]st. {{Mall:Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2007| 2007-03]] jqn8sjww4h1howh8uslrbk6s2m7t48g Sinimägede lahing 0 86463 7217321 7216741 2026-08-18T12:57:22Z Kuriuss 38125 7217321 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2017}} {{keeletoimeta}} {{Sõjaline konflikt |konflikt = Sinimägede lahing |osa = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] ja<br>[[Sõjategevus Eestis (1944)|sõjategevusest Eestis 1944. aastal]] |pilt = Tannenberg1944.jpg |pildiallkiri = Sinimägede lahingu skeem |aeg = [[25. juuli]] – [[10. august]] [[1944]] |koht = [[Sinimäed]], [[Eesti]] |tulemus = Saksa poole taktikaline võit |osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]] *[[Armeegrupp Narwa]] |osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] *[[Leningradi rinne]] |väejuht1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Obergruppenführer ja [[Relva-SS]] kindral [[Felix Steiner]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Anton Grasser]] <br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Brigadeführer [[Franz Augsberger]] <br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Sturmbannführer [[Conrad Schellong]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Brigadeführer ja [[Relva-SS]] kindralmajor [[Jürgen Wagner]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Standartenfuhrer [[Wolfgang Jörchel]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Obersturmbannführer [[Hans Collani]] †<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Gruppenführer ja [[Relva-SS]] kindralleitnant [[Fritz Scholz]] †<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Brigadeführer ja [[Relva-SS]] kindralmajor [[Joachim Ziegler]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Sturmbannführer Rodolf Ternedde<ref>[http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Gliederungen/PanzergrenadierregimenterSS/PGRSS24.htm SS-Panzergrenadier-Regiment 24 "Danmark"], http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/</ref> <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]]] SS-Obersturmbannführer Fritz Knöchlein<ref>[http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Gliederungen/PanzergrenadierregimenterSS/PGRSS23.htm SS-Panzergrenadier-Regiment 23 "Norge"], http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/</ref><br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] SS-Sturmbannführer [[Léon Degrelle]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralleitnant [[Hellmuth Reymann]]<br> |väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liidu marssal]] [[Leonid Govorov]] <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Filipp Starikov]] <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralleitnant [[Ivan Alferov]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor Martõnjuk<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor Trubašov |väeüksused1 = [[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|27px]] [[III Germaani Soomuskorpus]]<br>[[Pilt:Balkenkreuz.svg|25px]] XXVI armeekorpus<ref>[http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Gliederungen/Korps/XXVIKorps.htm XXVI. Armeekorps (26.)], http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/</ref><br>[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|25px]] [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)]]<br>[[Pilt:20th SS Division Logo.svg|25px]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendi]] üksused<br>[[File:27. SS-Freiwilligen-Grenadier-Division „Langemarck“ (1. flämische).svg|27px]] 6. SS-ründebrigaad Langemarck üksused<br>[[File:23rd SS Division Logo "Nederland".svg|25px]] 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad “Nederland”i<br>[[File:23rd SS Division Logo "Nederland".svg|25px]] [[48. SS-rügement "General Seyffardt"]] <br> [[File:23rd SS Division Logo "Nederland".svg|25px]] [[49. SS-rügement "De Ruyter"]]<br>[[File:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|27px]] [[11. SS-soomusgrenaderide diviis “Nordland”]]<br>[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|27px]] [[24. SS-rügement Danmark]] üksused<br>[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|27px]] [[23. SS-rügement Norge]] II ja III pataljon<br>[[File:28. SS-Freiwilligen-Grenadier-Division, „Wallonien”.svg|25px]] SS-pataljon Wallonien<br>[[Pilt:Balkenkreuz.svg|25px]] 11. Ida-Preisi jalaväediviisi väeosad: <br>[[Pilt:Balkenkreuz.svg|25px]] [[285. julgestusdiviis]]i [[288. Kaitsepataljon|288.]], [[292. Politsei Jalaväepataljon|292. politseipataljon]] ja [[113. julgestusrügement]])<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[300. Eriotstarbeline Diviis]] |väeüksused2 = {{Lihtloend| *[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[2. löögiarmee]] *[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] *[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 109. laskurkorpus *[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 122. laskurkorpus *[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 124. laskurkorpus *[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 117. laskurkorpuse väeosad *[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[8. Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväeosad *[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 31. tankipolk *[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 82. tankipolk }} |jõud1 = {{Lihtloend| * 22 250 meest<ref name="newton" /> * 50 soomusmasinat<ref name="narwa" /> * 70–80 suurtükki<ref name="laar261" /> * 49 lennukit<ref name="paulman" /><ref name="hiio" /> }} |jõud2 = {{Lihtloend| * 136 830 meest<ref name="losses" /> * 150 soomusmasinat<ref name="laar" /> * 1680 suurtükki<ref name="laar" /> * 546 lennukit<ref name="paulman" /><ref name="hiio" /> }} |kaotused1 = {{Lihtloend| * '''Hinnanguliselt:''' * 3500<ref name=Astafjev /> / 2500<ref name="laar326" /> langenut või teadmata kadunut<br /> * 6600<ref name=Astafjev /> / 7500<ref name="laar326" /> haavatut või haiget<br> * '''Kokku: 10 100<ref name=Astafjev />/10 000<ref name="laar326" />''' * 6 tanki<ref name="laar" /><br> }} |kaotused2 = {{Lihtloend| * '''Hinnanguliselt:''' * 7700–7800<ref name=Astafjev >[[Artjom Astafjev]], [[Andrus Kütt]], [[Reigo Rosenthal]] (2015). [http://www.ra.ee/ajakiri/vastaspoolte-inimkaotustest-narva-rindel-1944-aasta-24-juulist-kuni-7-augustini-narva-ja-sinimagede-lahingud Vastaspoolte inimkaotustest Narva rindel 1944. aasta 24. juulist kuni 7. augustini (Narva ja Sinimägede lahingud)]. ''[[Tuna]]'', nr 4, lk 67–73</ref> / 35 000<ref name="laar326" /> langenut või teadmata kadunut<br> * 28 000<ref name=Astafjev /> / 135 000<ref name="laar326" /> haavatut või haiget<br/> * '''Kokku: 35 700–35 800<ref name=Astafjev />/170 000<ref name="laar326" />''' * 157–164 tanki<ref name="laar" /><br> }} }} '''Sinimägede lahing''' ehk '''lahing Tannenbergi liinil''' ([[saksa keel]]es ''Die Schlacht um die Tannenbergstellung''; [[vene keel]]es ''Битва за линию «Танненберг»'') oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge [[Saksamaa]] [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narva]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] vägede vahel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]]. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma [[Termopüülid]]eks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944<ref name="x2LWg" /> ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. [[Relva-SS]]-i ja [[Wehrmacht]]i üksused lõid otsustavalt tagasi kõik [[Punaarmee]] rünnakud [[Sinimäed|Sinimägede]] vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest [[Narva jõgi|Narva jõel]] asunud [[Panther-liin]]ilt 25. juulil 1944 [[Tannenbergi liin]]ile, mille kaitsepositsioonide osad olid [[Sinimäed|Sinimägedes]], ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa [[Verduni lahing|Verdun]]iks. ==Taust== 1943. aastal lõid soomlased Eestis salajase [[raadioluure]]grupi [[Haukka]], mis hakkas Soomele ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Liitlasväed|lääneliitlastele]] edastama infot Saksa vägede liikumiste kohta Eestis. 14. jaanuaril 1944 alanud Leningradi-Novgorodi suurpealetungiga sundis Punaarmee Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] taganema. 2. veebruaril jõudsid Punaarmee üksused Narva jõeni. [[Narva lahing (1944)|Narva lahingus]] peatati veebruari Narva pealetung, märtsi Narva pealetungid nurjusid samuti. Mai alguseks olid võitlevad pooled end Narva rindel välja kurnanud. Rinne jäi mitmeks kuuks rahulikuks. {{Vaata|Narva lahing (1944)}} Juulis valmistus Punaarmee uueks rünnakuks Narvale. Narva ja seejärel kogu Eesti vallutamine pidi sõjast välja lülitama ka Soome. Narva jõele koondati Karjala rindelt toodud löögiüksused. Rünnakuks valmistuvad 2. Löögiarmee ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] olid suures ülekaalus nii elavjõus kui ka lahingutehnikas. 24. juulil alustasid kaks Nõukogude [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] eliitdiviisi, tugevdatud tankide ning 1648 kahuri ja miinipildujaga rünnakut [[Auvere]]s. Kogu päeva kestnud [[Auvere lahingud|Auvere lahingu]] tulemusena löödi Punaarmee tagasi.<ref name="Efam5" /> Narva jõe idakaldal asunud [[Narva sillapea]]lt taandusid viimastena uutele kaitsepositsioonidele Tannenbergi liinil hollandlaste 48. SS-rügement General Seyffard ja 49. SS-rügemendi De Ruyter II pataljon ja taanlaste 24. SS-rügemendi Danmark 7. kompanii, kes katsid teiste üksuste tagasitõmbumist. Keskööl jäeti sillapea maha, misjärel õhiti rippsild, [[Kreenholm]]i raudtee- ja peasild. 25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid [[marssal]] [[Leonid Govorov]]i juhitud Leningradi rinde väed pärast tunniajalist turmtuld pealetungi Narva rindel. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse lõuna pool Auveret. [[Narva jõgi|Narva jõe]] ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. Tule-ettevalmistuse käigus andis Nõukogude suurtükivägi [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti Relva-SS diviisi]] 46. rügemendi kaitsepositsioonide pihta raske tulelöögi, hävitades suurema osa kaitserajatistest ning läbimurdelõiku kaitsnud üksustest. See võimaldas Punaarmee ülekaalukatel jõududel lühikese ajaga jõgi ületada ning jõuda keskpäevaks Tallinna–Narva maanteeni, kus nende edasitung peatati Eesti ja Saksa üksuste poolt, mis võimaldas Narvast välja tõmbuvatel üksustel linnast lahkuda. Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres [[Jaanilinn]]as, et asuda taas kaitsele 18 kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. Eesti-Saksa väeosad paiknesid Narva–Tallinna maanteega risti üle maantee Mummassaare–Sooküla–Metsküla–Putki joonele. ==Vastased== ===Nõukogude vägede plaanid=== [[1944]]. aastal ründasid Sinimägesid ja Tannenbergi liini [[marssal]] [[Leonid Govorov]]i juhitud Leningradi rinde väed, kuhu kuulusid [[Ivan Fedjuninski]] 2. löögiarmee ja [[kindralleitnant]] [[Filipp Starikov]]i [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]. 2. löögiarmee sõjanõukogu püstitas vägedele ülesandeks murda läbi [[III Germaani Soomuskorpus|III. Germaani Soomuskorpuse]] kaitseliinid Lastekoloonia mäel (Lastekodumäel), tungida läbi [[Oru]]–[[Kurtna]] suunas, vallutada [[Jõhvi]] ja jõuda 1. augustiks 1944 [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] joonele. Selleks kästi ka 8. armeel ajutiselt lõpetada rünnakud Tannenbergi liini lõunaosas ja suunata oma rünnakud Sinimägede vastu. Rünnaku põhiraskust pidi kandma 109. laskurkorpus [[kindralleitnant]] Alferovi juhtimisel, kuid 2. löögiarmeele allutati veel 29. juulil rünnaku tõhustamiseks 122. ([[kindralmajor]] Martõnjuk) ja 124. laskurkorpus ning 117. laskurkorpuse väeosad kindralmajor Trubašovi juhtimisel. Peale nende üksuste ründasid kaitseliini veel 110., 112. ja 120. laskurkorpus ning [[8. Eesti laskurkorpus]]e suurtükivägi ja kaks tankipolku. ===Saksa vägede ettevalmistused=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1973-138-14A, Felix Steiner.jpg|pisi|[[Felix Steiner]]]] Nõukogude kahe armee laskurdiviiside vastas seisid [[kindral]] [[Anton Grasser]]i [[Armeegrupp Narwa|armeegrupile Narva]] alluvad ''[[Gruppenführer]]'' [[Felix Steiner]]i [[III Germaani Soomuskorpus]]e väeosad, mille koosseisu kuulusid peale sakslaste veel eestlastest, taanlastest, norralastest, rootslastest, flaamidest ja valloonidest koosnevad väeosad: [[20. Eesti SS-diviis]] (45., 46. ja 47. grenaderirügemendid [[Pataljon "Narva"|20. Üksik Jalaväepataljon]]i 20. suurtükidivisjon), [[11. SS-Diviis "Nordland"|11. SS-Diviis Nordland]] 8788 meest ([[23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge"|23. SS-soomusgrenaderirügement Norge]], [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"|24. SS-soomusgrenaderirügement Danmark]], 11. SS-pioneeripataljon, [[11. SS-tankipataljon "Herman von Salza"|11. SS-tankipataljon Herman von Salza]], 11. SS-rünnakkahurite pataljon, 11. SS-õhutõrjekompanii, 11. välisuurtükiväe kompanii, 11. SS-tankitõrjekompanii), [[4. SS-Brigaad "Langemarck"|4. SS-Brigaad Langemarck]] (67. grenaderirügement Langemarck I pataljon 450 meest), [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"|4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad Nederland]] 5175 meest koos [[48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement "General Seyffardt"|48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement General Seyffardt]]iga (48. grenaderirügementhävis täielikult 25. juulil 1944, [[49. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement "De Ruyter"]], 54. pioneerirügement ja 54. suurtükirügement). ====Rinne lahingu alguses==== Alates 25. juulist kulges rinde eesliin põhjast lõunasse [[Narva laht|Narva lahe]] rannalt Mummassaarest lõunasse üle [[Tallinna–Narva maantee]] Sinimägedest idas enne [[Lastekodumägi|Lastekodumäge]] ja Lastekodumäel ja sealt üle raudtee, paralleelselt [[Tallinna–Narva raudtee]]ga [[Reidepõllu]] külani, sealt pööras rinne läbi [[Sirgala (Vaivara)|Sirgala]] küla [[Peipsi järv|Peipsi]] suunas lõunasse. Saksa kaitsepositsioonide võtmeks Tannenbergi liinil olid [[Sinimäed]] – kõrgendik 84,6 ehk [[Lastekodumägi]] Vene kaartidel Lastekoloonia idas, läänes kõrgendik 69,9 ehk [[Tornimägi]], kõrgendik 83,2 ehk [[Põrguaugumägi]] või [[Grenaderimägi]] nende vahel. Sinna suunati ka Punaarmee rünnakute põhiraskus. ====Vägede paigutus Sinimägedes==== 26. juuli hommikuks taandus Narva alt [[III Germaani Soomuskorpus|III SS-soomuskorpus]]: [[20. Eesti SS-diviis]], [[11. SS-soomusgrenaderide diviis “Nordland”|Nordlandi diviis]] ja [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad “Nederland”|Nederlandi]] [[49. SS-rügement "De Ruyter"|49. SS-rügement De Ruyter]] Tannenbergi liinile [[Vaivara]] Sinimägedesse. [[25. juuli]]st kuni [[26. juuli]]ni paigutati Saksa väed Tannenbergi liinile järgmiselt: rannikul alates [[Mummassaare]]st asus ''[[Sturmbannführer]]'' [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] juhitud 47. rügemendi II pataljon, edasi maantee suunas 23. SS-diviisi Nederland 54. pioneerpataljon, kellele operatiivselt allutati ka Rebase pataljon, edasi sama brigaadi 49. SS-rügemendi De Ruyter I pataljon ja kuni maanteeni 49. SS-rügemendi De Ruyter II pataljon. Maanteel [[kaptenleitnant]] Dittscheri juhitud üksik merejalaväe kompanii M.E.A.Ostland (''Marine Ersatz Abteilung Ostland''). Lastekodumäe ees ja edasi lõuna suunas kuni raudteeni, ''[[Sturmbannführer]]'' [[Hans Kappus]]e juhitud 24. SS-rügemendi Danmarki III pataljoni kolm kompaniid, kellele operatiivselt allusid ka mereväelased, edasi 24. SS-rügemendi Danmark ''[[Hauptsturmführer]]'' [[Heintz Hämel]]i (pärast Hämeli haavatasaamist juhtis pataljoni ''Hauptsturmführer'' Albert Bergfelt) juhitud II pataljoni 5. ja 6. kompanii. Lõuna pool raudteed edasi [[Vaivara kirik]]u juurest 23. SS-rügemendi Norge kapten ''Hauptsturmführer'' [[Martin Gürz]]i juhitud III pataljon kuni rinde pöördumiseni lõunasse [[Reidepõllu]] juures. III pataljoni taga asus ka 23. Norge rügemendi komandopunkt (rügemendiülem ''[[Oberststurmbannführer]]'' [[Fritz Knöchlein]]). Edasi kulges rinne [[Sirgala]] ja [[Putki]] ees 11. Ida-Preisi diviisi ja talle allutatud väeosadega ([[285. julgestusdiviis]]i 288. ning 292. politseipataljon ja 113. julgestusrügement), sealt edasi kuni Peipsini oli [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. Eriotstarbelise Diviisi]] vastutusala. 300. diviis koosnes põhiliselt Eesti [[Piirikaitserügemendid|piirikaitserügemen]]tidest (2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügement). Esimese kaitseliini taga [[Lastekodumägi|Lastekodumäel]] asus flaami [[6. SS-ründebrigaad Langemarck|6. SS-ründebrigaadi Langemarck]] I pataljon ''Hauptsturmführer'' Wilhelm Rehmanni juhtimisel (alates 26.07.1944 ''[[Untersturmführer]]'' [[Georg D'Haese]] juhtimisel). [[Grenaderimägi|Grenaderimäel]] asus 23. SS-rügemendi "Norge" II pataljon, kelle vastutusalasse mägi ka kuulus ja tema operatiivjuhtimise all 47. rügemendi III pataljon ''Hauptsturmführer'' [[Eduard Hints]]i juhtimisel. 1. kompanii paigutati Lastekodu- ja Grenaderimäe vahele, 2. ja 3. kompanii Grenaderimäele. Alates 27. juuli õhtust paiknes kirikukülas ja Vaivara surnuaial 47. rügemendi I pataljon ''[[Obersturmführer]]'' [[Georg Sooden]]i juhtimisel, nende ja Tornimäe vahel Vaivara uuel surnuaial 24. SS-rügemendi "Danmark" III pataljon ning nende taga kohe 24. SS-rügemendi Danmark komandopunkt. [[Rootsi vall]]i taga asusid 54. SS-suurtükirügemendi üksused ja komandopunkt. Surnuaiast läänes asusid 11. SS-tankipataljon ([[võitlusgrupp Kausch]]) ja nende ja 23. SS-rügemendi Norge III pataljoni vahel Sturmbannführer [[Fritz Bunse]] 11. SS-pioneeripataljon, edasi lääne poole 11. SS-suurtükirügemendi II divisjon ning nende kõrval 11. SS-suurtükirügemendi [[õhutõrjepatarei]]. Auvere lahingutes märgatavaid kaotusi kandnud [[Pataljon "Narva"|20. Üksik Jalaväe SS-pataljon]] ja 47. rügemendi II pataljonile, kes taanduvatele vägedele [[Peeterristi]] juures rinnet (Tallinna–Narva maanteed) lahti hoidis, taheti anda korpuse reservis pisut hingetõmbeaega oma ridade korrastamiseks, koondades nad sel eesmärgil [[Sillamäe]]-[[Vaivara]] piirkonda. Paraku, seoses Nederlandi diviisi 48. rügemendi General Seyffart täieliku hävinguga taandumisel Narvast (rügemendiülema ''[[Obersturmbannführer]]'' [[Rudolf Benner]]i valede otsuste pärast), paisati 47. rügemendi II pataljon kohe 26. juulil [[Mummassaare]]st mereni ulatuvale rindelõigule, kuhu algselt oli planeeritud Nederlandi 48. rügement. Sinimägede lahingutes osalesid 20. Eesti SS-diviisi pataljonid ja kompaniid Nordlandi diviisile ja Nederlandi brigaadile või nende rügementidele allutatutena. 20. füsiljeepataljon sõdis Sinimägedes „Nordlandi“ alluvuses võitles 47. rügemendi I pataljon. 28. juulil saadeti Nederlandi diviisi alluvuses rindele 47. rügemendi II pataljon. 29. juulil saadeti 11. jalaväediviisi lõigus rindele 45. rügement. ==Sinimägede lahing== Nõukogude Liidu suurtükivägi alustas Sinimägede pommitamist 25. juulil 1944. Esimene rünnak Sinimägedele algas [[26. juuli]]l, kui Nõukogude väed olid järele jõudnud taganevatele Saksa väeüksustele, ja suuremad rünnakud kestsid kuni [[12. august]]ini. ===26. juuli 1944=== [[File:Tannenberg1944.jpg|300px|pisi|Sinimägede lahingu skeem]] [[26. juuli]] õhtul langesid kõik kolm Sinimägede kõrgendikku mitmetunnise raskesuurtükiväe, reaktiivmiinipildujate ja miinipildujate tule alla. Eriti pommitati Lastekodumäge ja selle ümbrust, mille tagajärjel flaamlaste 6. SS-ründebrigaadi Langemarcki I pataljon pea täielikult hävis. Mürsu otsetabamuse sai ka Langemarcki staap [[Vaivara mõis]]ahoones, jättes pataljoni [[ohvitser]]ideta. Kergelt sai teiste seas haavata pataljoniülem Rehmann, kuid lahkus sellele vaatamata rindelt. Kindral Steiner määras uueks pataljoniülemaks D'Haese. Tulelöögis said rängalt kannatada ka [[Rootsi vall]]i taga olevad suurtükiüksused. Täistabamuse sai Danmarki raskerelvade 13. kompanii tulejuhtimispunkt Lastekodumäel, hukkus ka kompaniiülem ''Haupsturmführer'' Meggel. Suurtükiväe lahinguvõime ja tulejõu taastamine võttis aega paar päeva. Seepärast oli Saksa suurtükiväe tuletoetus lahingu esimestel päevadel nõrk. Turmtulele järgnenud segaduses asus 98. tankipolgu tankide [[T-34]], mille külgedel olid kirjad "Nõukogude Eesti eest", toetusel rünnakule 201. ja 256. laskurdiviis. Ühisrünnakuga murti läbi mereväelaste kaitseliin [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva maanteel]] Lastekodumäe jalamil. Nordlandi diviisi peakorteris moodustati seepeale 24. rügemendi 11. kompanii reservijäetud tankitõrjerühmast löögirühm ning saadeti läbimurret likvideerima. Öö pimeduses toimunud vasturünnaku käigus hävitati armeegrupi Narva lahingupäeviku andmeil 6 venelaste tanki ja võideti tagasi kaotatud positsioonid Lastekodumäe jalamil. [[Pilt:Pak40 parola 1.jpg|pisi|200px|Saksa [[tankitõrjekahur]] [[Pak 40]]]] [[File:PanzerV Ausf.G 1 sk.jpg|pisi|left|Saksa rasketank [[Panzer V]]]] Nõukogude tankide katse käigult läbi murda Langemacki brigaadi 3. kompanii positsioonidest ebaõnnestus. Nende kaks [[tankitõrjekahur]]it lasksid puruks 5 tanki ja mitu otsesihtimisele seatud vastase tankitõrjekahurit, mis ehmatas ära jalaväe ning rünnakust ei tulnud midagi välja. Selle karistuseks said Langemarcki positsioonid aga uue tugeva tulelöögi osaliseks. Tajudes üliohtlikku olukorda, tegi kindral Steiner öösel vägede paigutuses järgmised muudatused. [[Paul Albert Kausch]]i võitlusgruppi soomusjõud (7 tanki, neist kolm rasketanki [[Panzer V]] ja 22 [[rünnakkahur]]it (teistel andmetel 24) ja [[raketiheitja]]d [[Nebelwerfer]] koondati [[Tornimägi|Tornimäe]] taha nõgudesse, osa [[ründesuurtükk]]e ja [[tank]]e jäi Tornimäe merepoolse nuka taha Tornimäe sees olevate maa-aluste komandopuntide kaitseks. Sinna paigutati ka Saksa [[Nebelwerfer|uduheitjate]] [[kompanii]]. ===27. juuli 1944=== 27. juulil kell 6.00 algas Nõukogude vägede maruline kahurituli, misjärel pommitas positsioone edasi ründelennuvägi. Kell 9 algas uus tanki- ja jalaväerünnak. Lahingu ajal katkes side enamiku väeosadega. Esimesena rünnati taanlaste III pataljoni kaitselõiku. Ründajatel õnnestus 30 tankiga Danmarki positsioonidesse sisse murda, kuna taanlaste käsutuses olevad PAK-id olid rasketankide IS vastu ebaefektiivsed, kuid tankid õnnestus tõrjuda tankirusikatega ning peagi põles 14 tanki taanlaste kaevikute ees. [[File:Tannenberg1944.jpg|300px|pisi|Sinimägede lahingu skeem]] [[Pilt:Iosif Stalin IS-2 Kyiv 1.jpg|pisi|left|Nõukogude rasketank [[IS-2]]]] [[Hundinurk]]a kaitsev 24. SS-rügement Danmarki III pataljoni 9. kompanii oli rünnaku tagajärjel kandnud suuri kaotusi ning ei suutnud enam läbitungi takistada ning vene tankid murdsid [[Hundinurga]] küla juures kahelt poolt küla läbi, kuid küla ise jäi kaitsjate valdusse. Võitlus kandus lõuna pool Lastekodumäest mööda. Kuna Danmark pidas vastu, suunati Nõukogude vägede uus suurte jõududega rünnak Lastekodumäele, mis ka suurte kaotuste hinnaga peaaegu tervenisti venelaste poolt õhtuks vallutati. Ometi jäi osa Lastekodumäe kaevikuid eestlaste, sakslaste ja taanlaste valdusse. Suurte jõududega rünnati ka põhja pool [[Lastekodumägi|Lastekodumäge]] Langemarcki brigaadi 3. kompanii ja 49. De Ruyteri rügemendi II pataljoni lõiku. Rünnak oli nii võimas, et kindralleitnant [[Fritz von Scholz]] oli rünnaku peatamiseks sunnitud appi saatma 12 [[rünnakkahur]]it, mis kandsid selles lahingus ka kaotusi. Vapralt tegutses selle rünnaku tõrjumisel II pataljoni käskjalg Stefan Strapatin, kes hävitas [[Tankirusikas|tankirusika]]ga mitu tanki ja teenis selle eest [[Raudristi Rüütlirist]]i. Olukord Hundinurga küla juures muutus aga järjest halvemaks. Ümber piirati III pataljoni staap, mis asus Hundinurgas. 19 veel rivis olnud võitlejat koos pataljoniülema kapten (''Haupsturmführer'') Meyeriga ei lootnud enam piiramisrõngast välja pääseda, kuid 23. rügemendi Norge II pataljoni 7. kompanii rünnakrühm suutis nendeni läbi murda ja nad piiramisrõngast välja tuua. Peagi murdsid Nõukogude väeüksused läbi ka raudtee ääres. Selles olukorras saadeti kella 6 paiku õhtul 24. SS-rügement Danmarki II pataljonile appi seni reservis olnud [[pataljon "Narva"|pataljon Narva]] ning allutati operatiivselt Danmarki II pataljoni ülemale ''hauptsturmführer'' [[Heinz Hämel]]ile. Koos pataljon Narvaga asuti vasturünnakule, mis kestis kuni Hämeli haavatasaamiseni, keda asendas [[major]] (''Sturmbannführer'') Albert Bergfeld. See kõik ei päästnud aga Lastekodumäe saatust, mis Armeegrupi Narva rindepäeviku kohaselt loovutati 27. juulil kell 19.15, kuid tegelikult käis võitlus seal siiski edasi. Saksa kaitse Sinimägedes ähvardas kokku variseda. Olukord muutus niivõrd tõsiseks, et tekitas muret ka väegrupi Nord staabis. 27. juulil armeegrupile Narva antud käsus nõudis ülemjuhataja [[kindralooberst]] [[Ferdinand Schörner]], et armeegrupp peab peatama vastase sissevõetud positsioonidel. Taandumine polnud lubatav ja Lastekodumägi tuli tagasi vallutada. See otsus sai saatuslikuks paljudele võitlejatele ja seal lõppes ka [[20. Eesti diviis]]i numbritega [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendi]] I pataljoni eksisteerimine üksusena. Grenaderimäe põhjaküljel hävitas flaam Remi Schrijnen, olles ise haavatud, [[tankitõrjekahur]]ist 11 Nõukogude tanki, nurjates sellega suurema tankirünnaku. Punaarmee üritas ööpäeva jooksul tankide toetusel läbi murda ka [[Mummassaare]]st, kuid löödi Alfons Rebase [[47. Relva-SS Grenaderirügement#II Pataljon|47/II]] pataljoni võitlejate poolt tagasi. Sel päeval ja ka edaspidi kasutas Saksa kahurvägi edukalt liikuva koondtule taktikat, oma lakkamatu tõkketulega, purustades rünnakule koonduvaid Nõukogude üksusi ja tehes tõkketuld kaitsjate kaevikute ette. Tornimäel 24. SS-rügement Danmarki komandopunktist pärast nõupidamise lõppu välja tulles sai mürsukillust surmavalt haavata Nordlandi diviisi ülem [[kindralleitnant]] (''[[Gruppenführer]]'') [[Fritz von Scholz]], kes suri teel Rakvere haiglasse. Teda asendas [[kindralmajor]] (''[[Brigadeführer]]'') [[Joachim Ziegler]]. Von Scholz maeti [[Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistu|Tallinna Maarjamäe kangelaskalmistule]]. Ta sai Sinimägede lahingu juhtimise eest 8. augustil postuumselt [[Rüütlirist|Mõõgad]] [[Rüütlirist|Tammelehtede]] ja [[Rüütlirist]]i juurde. Von Scholz sai "mõõgad" 85. sõdurina Saksamaa ajaloos. 86. sõdurina sai Mõõgad Sinimägede kaitsmise eest [[Felix Steiner]], vastavalt VG Nord ülemjuhataja [[kindralkolonel]] [[Ferdinand Schörner]]i esildisele, aga seda veidi hiljem. 27. juuli sai ka lahingutes miinikillust raskelt haavata ja suri 29. kp sõjaväehospidalis, 49. SS-vabatahtlike Relvagrenaderirügemendi ülem [[SS-Obersturmbannführer]] [[Hans Collani]], keda autasustati postuumselt [[Raudristi rüütlirist]]i ja [[SS-Standartenführer]]i auastmega. Hans Collani maeti samuti Tallinna [[Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistu]]le. 25. juuli 1944 öösel oli [[Georg Sooden|Soodeni]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement#I Pataljon|47/I]] pataljon koos Eesti diviisi [[tankitõrjekompanii]]dega asunud ettevalmistatud positsioonidele kahel pool [[Tallinna-Narva maantee]]d [[Konju]] juures [[Narva-2 kaitseliin]]il, et tõkestada juhuslikke läbimurdeid ja pidada rinne vajaduse korral kinni. Üks Soodeni punkris olnud võitleja on meenutanud: ''Punkriuks pahvatas lahti – käskjalg major Soodenile. Vaikides astus sõnaaher Sooden punkriesisele, luges teate, siis lubas käskjalal minna. Viivu pärast tegi korralduse kompaniiülemate kokkukutsumiseks, jäi ise liikumatult seisma. Seisime adjutandiga ta selja taga, oodates korraldusi. Tükk aega seisis Sooden nii, siis lausus: "Nüüd on siis lõpp. Meie ei suuda venelast enam peatada. Kui ta läbi murrab, on kolme päevaga Tallinnas. Ning läbi ta murrab."'' <ref name="G24E1" /> 27. juuli õhtuks toodi [[Voka]]st veoautodel kohale 47. rügemendi I pataljoni 450 meest [[major]] [[Georg Sooden]]i juhtimisel. [[Vaivara surnuaed|Vaivara surnuaiale]] positsioonidele asumisel sattus pataljon tule alla ja kaotas neljandiku oma koosseisust. Major Soodeni pataljon koos Norge 11. pioneeripataljoniga ja Danmarkiga sai kell 10 õhtul käsu asuda rünnakule Lastekodumäel olevate punaarmeelaste vastu. Rünnakule minnes sattus pataljon venelaste kahuri, miinipildujate ja [[BM14|reaktiivmiinipildujate BM14]] ("Stalini oreli") tule alla, mille tagajärjel kaotas enamiku oma koosseisust mõnekümne minutiga. Miinipilduja rühma rünnakule asunud 75 võitlejast jõudis Grenaderimäe idapoolsetesse kaevikutesse 17 võitlejat ja kaks miinipildujat Jüri Estami juhtimisel. Peagi jõudsid sinna ka pataljoni ülejäänud võitlejad, keda oli kokku ligi 60 [[nooremleitnant]] (''[[Untersturmführer]]'')) [[Raul Jüriado]] juhtimisel, kes mehed ka pärast südaööd Lastekodumäe vastu rünnakule viis. Mere poolt ründas Lastekodumäge 11. pioneeripataljon ''Untersturmführer'' Herward Arera juhtimisel. Selle löögirühmad kaotasid pimeduses üksteisega kontakti ja põrkasid ka omavahel tuld avades kokku ning kandsid kaotusi. Raskelt sai venelaste poolt tagasivisatud granaadist kõhust haavata ka Arera, kelle ta pioneerid tagalasse toimetasid ja kus arstid ta päästsid. Rünnaku vältel hõivatigi osa Lastekodumäge. Kuid pärast Jüriado haavatasaamist tõmbuti Grenaderimäele tagasi ja positsioonid jäid venelastele. 28. juuli hommikul oli Grenaderimäe idakaevikus kaitsel 30 rünnakule asunud 450 mehest 47. rügemendi I pataljonist. Saksa rindedokumentides võeti Soodeni pataljoni saatus üheselt kokku – seda polnud enam olemas. 47. rügemendi I pataljoni käputäis võitlejaid jäi positsioonidele Grenaderimäe taha Vaivara surnuaiale kuni 8. augustini 1944. ===28. juuli 1944=== [[File:Tannenberg1944.jpg|300px|pisi|Sinimägede lahingu skeem]] [[Pilt:Mummassaarekaevikud 5.JPG|pisi|Säilinud vana tulepesa Mummassaares]] [[Pilt:Mummassaare kaevikud 1.JPG|pisi]] [[Pilt:Mummassaare kaevikud 2.JPG|pisi]] [[28. juuli]] hommikul osutasid Lastekodumäele jäänud eestlased, taanlased ja sakslased seal ikka veel vastupanu. Päeva jooksul koondati Punaarmee poolt Sinimägede ründamiseks suured jõud, et puhastada Lastekodumägi vastasest ja murda rinne lõplikult läbi. [[11. SS-soomusgrenaderide diviis Nordland|Diviisi Nordland]] II/23 pataljon püüdis Lastekodumäel olevaid võitlejaid omapoolse rünnakuga päästa, kuid jäi Nõukogude raskerelvade tule alla ja rünnak varises kokku. Rünnakus sai haavata pataljoniülem Scheibe, kelle asemele määrati hauptsturmführer Josef Bachmeier, kes määrati ühtlasi ka Grenaderimäe komandandiks. Uue venelaste rünnaku käigus langes enamik Lastekodumäel veel vastu pidanud võitlejaid. Võitlusrühmade riismed tõrjuti lõplikult välja Grenaderimäele. Seejärel vallutasid punaväelased ka Grenaderimäe idanõlva, kust nad küll hiljem vasturünnakuga uuesti välja löödi. Selles rünnakus langes oma punkris Tornimäe läänenõlval mürsukillust tabatuna pataljoniülem [[Georg Sooden]]. Sooden maeti ta kodulinna [[Jõhvi kirik]]u ette [[Jõhvi Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussamba]] kõrvale. Kell 10 hommikul alustasid Nõukogude väed tankide toetusel pealetungi [[Hundinurga]] ümbruses, et Lastekodumäest mööda minnes rünnata Grenaderimäge. Kuigi Punaarmee ründas vaatamata suurtele kaotustele edasi ning venelaste üksikud läbimurded õnnestusid, likvideeriti need vasturünnakutega. Pataljon Narva osad tegid Hundinurgast isegi vasturünnaku, parandades sellega oma positsioone. Taanlased vallutasid tagasi [[Tirtsu]] talu, kuid pidev rindejoon Hundinurgani jäi taastamata. Taanlased lõid tagasi ka Punaarmee rünnaku Lembitu talu suunalt ja proovisid koos flaamlastega rünnata Lastekodumäge, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. [[6. SS-ründebrigaad Langemarck|SS-ründebrigaad Langemarck]] I pataljon Lastekodu- ja Grenaderimäe idanõlval oli selleks ajaks kaotanud enamuse oma koosseisust, kuid jätkas vastupanu. Kusjuures Punaarmee rünnaku tõrjumisel tegi väga head tööd Langemarcki viimane [[PAK]] oma komandöri flaam Remi Schrijeni juhtimisel, mis hävitas vaenlase soomusjõude, tõrjus jalaväge ja võitles Nõukogude tankitõrjepatareidega. See mees oli oma kahuriga kuni 29. juuli suurrünnakuni ja ka seal Punaarmeele tõeline peavalu, hävitades 29. juulil veel üksi tegutsedes 3 rasketanki [[JS-2]] ja neli [[T-34]] ning sai raskesti haavata, kuid jäi ellu. Remi Schrijenile anti nende lahingusaavutuste eest [[Raudristi Rüütlirist]].<ref name="wr2zc" /> SS-ründebrigaad Langemarck I pataljoni meeleheitliku vastupanu tagajärjel raskeid kaotusi kandnud Punavägi tellis appi ründelennuväe, et see kahur Grenaderimäe nõlval hävitada. Sellele järgnes ka Saksa kaitse sügavusse ülekanduv suurtükiväe ja reaktiivmiinipildujate ("[[Stalini orel]]ite") tulelöök. Kuid kaitsjad olid selleks ajaks aru saanud, et suurtükiväe tulelöögi ajal oli kõige ohutum olla eikellegimaal ja tagasitõmbumise asemel, nagu arvestasid Vene suurtükiväelased, liikusid kaitsjad hoopis eikellegimaale, mistõttu tulelöögi edasikandumisel, kui venelased rünnakule asusid, rabati nad kohe rünnaku alguses lähivõitluses maha. Reaktiivmiinipilduja tulelööki kirjeldab Nigol Jurma järgmiselt: ''Selle relva tule all ei ole mitte midagi peale hakata. Lõhkemised on nii tihedad, et pinnasest lahti kistud kivid, kännud ja muu praht ei saa maha langeda. Õhus põleb ära hapnik, hingata on raske. Tolmust ja mullast paks õhk ei lase valgust läbi, oleks nagu täielik päikesevarjutus. Lõhkemiste tõttu on kõrvad lukus. Aeg läheb teosammul. Ega muud teha polegi kui oodata, millal see pidu ükskord lõpeb. Äkitselt lõhkemisi enam pole, aga ülevalt sajab igasugust kraami. Ilm muutub valgemaks.'' <ref name="8IyeQ" /> Ebaõnnestus ka vene soomusjõudude rünnak üle Hundinurga Vaivara vana kalmistu suunas. Selle peatas Hundinurga juures varitsusse asunud Nederlandi kaks [[rünnakkahur]]it, kes, süüdates varitsusest tulistades, mitu tanki peatasid ja paiskasid tankirünnaku tagasi. Õhtul üritasid sakslased, taanlased ja [[Pataljon "Narva"|20. Füsiljeerpataljon]] 3. kompanii riismed veel kord rünnata Lastekodumäge lõunast. Ehkki jõuti mäe jalamile ja puhastati "rullimisega" mäealused [[kaevik]]ud vaenlastest, ei suudetud mäelt tuleva käsirelvade ja [[snaiper|snaiprite]] tule tõttu edasi tungida. Kui Narva poolt jõudis lahinguväljale järjekordne venelaste tankikolonn, peatati rünnak. [[III Germaani Soomuskorpus]]e olukorra Sinimägedes muutis eriti raskeks see, et ka Tannenbergi liini keskosas toimus jätkuvalt [[Sirgala lahing]] [[Sirgala]]s ja [[Viivikonna]] ümbruses, mida kaitses [[11. Ida-Preisi jalaväediviis]]. Toimusid pidevad rünnakud, kuna Punaarmee lootis sealt ikka veel läbi murda. 24.–28. juulini 1944 oli seal tagasi löödud 26 Punaarmee rünnakut ja hävitatud 12 tanki. [[Felix Steiner]]ile sai selgeks, et ta ei suuda Lastekodumäge tagasi võtta (puudusid igasugused reservid) ega ka rinnet peakaitseliinil, mille kaevikud koosnesid 28. juuli õhtuks ainult mürsu- ja pommilehtritest, hoida. Õhtul anti peavõitlusliinil olevatele üksustele korraldus tagasi tõmbuda Grenaderimäe joonele. Kõigi meesteni, kes asusid peakaitseliinil, see käsk aga ei jõudnud ja nad jätkasid võitlust seal, kus olid. Õhtuks saabus kaitseliinile suhteline vaikus, mis võis tähendada ainult uut suurt rünnakut. Selle tõrjumiseks tundusid Saksa väejuhatusel puuduvat igasugused vahendid. Eriti raske oli kaitset organiseerida venelaste tohutu ülekaalu tõttu õhus. Ainsad väeosad, mida võis veel reservideks nimetada, olid [[20. Eesti diviis]]i 46. rügemendi pataljonid, mis polnud veel Narva lahingutest toibunud, ja nõrk [[SS-pataljon Wallonien]]. [[Armeegrupp Narwa|Armeegrupi Narwa]] ülem kindral [[Anton Grasser]] teatas väegrupi Nord staapi kindral [[Ferdinand Schörner]]ile, et kui abivägesid viivitamatult ei saada, murtakse rinne Tannenbergi liinil läbi. Schörner oli korduvalt Hitleri tähelepanu juhtinud olukorrale Narva rindel ja et sinna ei olnud jäänud enam peaaegu ühtegi sakslastest koosnevat diviisi. Nendel abipalvetel polnud aga mingeid tagajärgi. ===29. juuli 1944=== [[File:Tannenberg1944.jpg|300px|pisi|Sinimägede lahingu skeem]] [[29. juuli]] kujunes otsustavaks päevaks Sinimägede lahingus, kuna Leningradi rinde sõjanõukogu oli veendunud, et läbimurde saavutamiseks 29. juulil oli kõik tehtud. Rindetsooni oli veetud uut rasketehnikat ja komplekteeriti täielikult meestega kaotusi kandnud üksused, mis võimaldas tugevdada rünnakule minevaid 109. ([[kindralleitnant]] Ivan Alferov), 117. ([[kindralmajor]] Trubašov), ja 122. laskurkorpust (kindralmajor Martõnjuk). Seega täiendati [[2. löögiarmee]]d Leningradi rinde reservist terve armee arvulise koosseisuga (3 [[laskurkorpus]]t võrdus Punaarmee rinde[[armee]]ga). Kohal oli ka kaks värsket [[tankipolk]]u (31. ja 82. tankipolk) lisaks olemasolevale neljale ja kolm mehhaniseeritud brigaadi ning täiendavad 150 [[soomusmasin]]at ja üheksa suurtükipolku. Läbimurdelõiku oli koondatud 1680 suurtükki ja miinipildujat (Vene andmetel 2900 toru 300 kilomeetri kohta). Marssal Govorov (Leningradi rinde juhataja) paiskas lahingusse kõik oma käsutuses olnud reservid. Seega ründas Govorov 29. juulil Sinimägesid 109., 117. oli operatiivselt 109. laskurkorpuse alluvuses ja 11. Ida-Preisi jalaväediviisi positsioone 112. laskurkorpusega, seega 11 [[diviis]]i, 6 tankipolgu ja 3. mehhaniseeritud brigaadi jõududega ja kokku mitte vähem kui 35 000 mehega. Lisaks oli venelaste käsutuses suured õhujõud, mille arvu oli ka veel enne rünnakut suurendatud.<ref name="W0uNt" /> Hommik algas nagu tavaliselt vastase massiivse kahuritulega (armeegrupi rindepäeviku andmetel 25 000 plahvatust). Venelased ründasid suurte jõududega – ahelik tuli aheliku järel. Kaitsjad ei jõudnud neid kuulipildujatest maha niita. Vene kindralite rünnakuloogika oli, et üheksa kümnest langeb, aga iga kümnes jõuab vastase kaevikutesse ja neid 10-ndaid peab olema palju. Ründajaid toetasid rasketankid ([[JS-2]]) ja tankid [[T-34]], kokku umbes 100 tanki. Esimene kaitseliin Grenaderimäel purustati ja venelaste tankikiilud murdsid lõuna pool Sinimägesid ja mööda Narva maanteed Tornimäeni, sealt jagunes tankikiil kaheks osaks, murdis läbi Grenaderi- ja Tornimäe vahelt kuni surnuaiani, kohtudes lõuna poolt Sinimägesid ründavate tankidega ning piirasid Grenaderimäe sisse, tulistades kõike, mis tundus kahtlane. Tankid ei julgenud Grenaderimäele tõusta, kuna mitu seda üritanud tanki lasti mäel oleva õhutõrjepatarei, mis oli oma torud alla keeranud, poolt põlema. Tankid keerutasid ümber mäe. Teine osa tankidest pöördus enne Tornimäge külavaheteele ja tulistas otsesihtimisega Tornimäe merepoolses küljes olevaid staapide punkreid. Seal sees olevad inimesed olid lõksus, kuna joosta polnud kuhugi. Tankidel õnnestus hävitada peaaegu kõik mäe põhjaküljel olevad punkrid. Kapten Ekkehard Wangemanni 27. tankitõrjedivisjon tulistas puruks mitu tanki, kuid vaenlane läks ikka läbi ja üksus oli sunnitud ringkaitsesse võtma. Wangemann oli nädal tagasi juhtinud [[Normandia]]s [[2. SS-Diviis Das Reich|Diviisi Das Reich]] tankitõrjedivisjoni liitlaste dessandi vastu, mis tema sõnul oli Sinimägedes toimuvaga võrreldes olnud lapsemäng. Samuti prooviti tankide toetusel läbi murda ka [[Mummassaare]]st 54. pioneeripataljoni ja mere vahelt, kuid [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] pataljoni võitlejad lõid nad tagasi. Legendi kohaselt murdis üks T-34 välja isegi [[Vaivara seltsimaja]]ni, kus asus rindelaatsaret (rindehaigla) ja tulistas hoonet. Mürsujälg seinas on tänini näha. Rünnaküksused piirasid Grenaderimäe sisse ja vallutasid selle osaliselt (lõunapoolne platoo jäi eestlaste ja norrakate kätte) ning heiskasid mäel punase lipu. Esimesena Grenaderimäele jõudnud 117. laskurkorpuse 201. laskurdiviisi 191. polgu seersant Georgi Amjagale anti selle eest [[Nõukogude Liidu Kangelase kuldtäht]]. G. Amjaga langes 3. augustil 1944. Tankide järel liikuvad ründajad jõudsid välja Tornimäe idanõlvale. Hollandi rügemendi De Ruyter ülem [[kolonelleitnant]] (''[[Obersturbannführer]]'') Hans Collani viis oma staabikompanii isiklikult Tornimäel vasturünnakule, kuid sai haavata ja viidi kaasvõitlejate poolt punkrisse tagasi (sai postuumselt Sinimägede lahingu eest [[Rüütlirist]]i). Nähes oma punkri ees T-34, laskis ta endale kuuli pähe, et mitte vangi langeda. 49. rügemendi De Ruyter juhtimise võttis üle Collani adjutant Karl-Heintz Ertel, kes viis järelejäänud mehed vasturünnakule ja tõrjus venelased Tornimäelt välja ning sai selle rünnaku juhtimise eest [[Raudristi Rüütlirist]]i. 29. juuli 1944 keskpäevaks oli 109. laskurkorpus Sinimäe praktiliselt hõivanud. Näis, et päästa ei saa enam midagi ja punavägede tee [[Tallinn]]a on vaba ja lahingu saatus on otsustatud. Kuna olukord oli üliohtlik, paiskas kindral Steiner vasturünnakule kõik oma soomusjõud, nn Kauschi võitlusgrupi [[kolonelleitnant]] [[Paul-Albert Kausch]]i juhtimisel (sai Sinimägede lahingu eest [[Rüütlirist]]i). Nõukogude tankid, kellel oli suur arvuline ülekaal, olid sattunud oma purustusihast joovastusse ning olid kulutanud peaaegu kogu oma laskemoona. Kausch, saades käsu, tegutses oma soomusmasinatega kiirelt ja täpselt. Jagades soomusmasinad kolmeks, ründas ta väiksema osaga lõuna poolt Tornimäge. Suurema soomusmasinate grupiga murdis ta aga Vaivara surnuaialt mööda Narva maanteed Grenaderi- ja Tornimäe vahelt läbi, lastes lähivõitluses puruks ühe tanki teise järel ning surudes järelejäänud Nõukogude tankid lähtepositsioonidele tagasi. Kas Saksa soomusvägede vastupealetungi algus või sellega viivitamine oli tingitud Sinimägede ümberpiiramise ohust või kainest arvestusest, jääb kindral Steineri saladuseks. Saksa III Germani Soomuskorpuse ülema Felix Steineri reservis oli sel ajal veel vaid üks võitlusüksus, mis oli kandnud küll suuri kaotusi, kuid oli võitlusvõimeline. See oli 45. rügemendi I. pataljon kapten [[Paul Maitla]] juhtimisel. Maitlale antigi käsk vallutada Grenaderimägi tagasi. Mehi selleks oli aga enam kui napilt ja kapten Maitla läks sidumispunkti ning palus mehi rünnakule tulla. Sõnagi lausumata tuli üle paarikümne kergemalt haavatud mehe. Lisa saadi ka teistest purustatud üksustest. Koos norralastega [[Bachmeier]]i juhtimisel ja paljude teiste üksuste riismetega asuti lähtepositsioonile Tornimäe idanõlvale ning kohe pärast Nõukogude tankirünnaku peatamist rünnati Grenaderimäge. Enne mäetippu jõudmist kõlas eestlaste ja norrakate võimas hurraa, mis viis vaenlased segadusse. Järgnes verine käsitsivõitlus ja vaenlane löödi taganema. 29. juuli õhtuks ei olnud Grenaderimäel enam ühtegi venelast. Rünnakuhooga püüti tagasi vallutada ka Lastekodumäge, kuid nad löödi kaotustega Grenaderimäele tagasi. [[Paul Maitla]] sai Grenaderimäe tagasi vallutamise juhtimise eest neljanda eestlasena [[Raudristi Rüütlirist]]i. Kõrgelt hinnatakse ka tema katset Lastekodumägi tagasi vallutada. Nõukogude allikad väidavad, et Punaarmee oli sunnitud Grenaderimäelt taanduma alles 30. juulil, kuid see on püüd näidata olukorda [[STAVKA]] eest paremas valguses, kui see tegelikult Sinimägedes oli. Ilmselt mängis oma osa ka lootus mägi kiiresti tagasi vallutada. Richard Säägi <ref name="IKevB" /> andmetel ründasid venelased samal päeval mäge veel kaheksa korda, kuid edutult. Päeva lõpuks oli Maitla pataljonist rivvi jäänud vaid 26 meest, kes kõik teenisid Sinimägede lahingu eest [[Raudrist]]i. Richard Säägi sai teise eestlasena I ja II kl Raudristi korraga. 29. juulil kirjutab III. Germaani soomuskorpuse ülem kindral Felix Steiner oma päevikusse: "''Usuti, et on jälle saabunud Esimese maailmasõja päevad Verduni all Somme'il. Kolme päeva jooksul oli peale tuhandete sõdurite langenud neli rügemendiülemat ja Nordlandi diviisi ülem kindral Fritz Scholz.''" <ref name="Q7NDN" /> [[File:Ruined Panzer IV Tannenberg line.jpg|pisi|left|[[PzKpfw IV#PzKpfw%20IV%20Ausf.%20G%20(Sdkfz%20161/1%20ja%20Sdkfz%20161/2)|PzKpfw IV Ausf. G]] Sinimägedel]] Kolme lahingupäeva jooksul olid langenud rügemendiülemad [[Hans Collani]] De Ruyter, Stoffers Norge, Von Westphalen zu Fürstenberg "Danmark" ja hävitatud 113 (120) Nõukogude tanki ning tuhanded sõdurid. Pärast lahingut oli Kauschi grupis alles veel üks [[PzKpfw V Panther|Panther]] (see tank hävis alles Berliini tänavalahinguis [[1945]]. aastal) ja 23 rünnakkahurit. Pärast rünnakut oli vastavalt Nõukogude andmetele 109. laskurkorpuses (kolm diviisi) rivis 225 võitlejat ja 120. laskurdiviisi kaotused olid aga 1808 meest. [[STAVKA]] nõudis Leningradi rinde vägedelt [[Rakvere]] vallutamist hiljemalt 7. augustiks 1944. 29. juulil 1944 saavutatud tõrjevõit Sinimägedes äratas ka väegrupis Nord tähelepanu. Väegrupi juhataja [[kindralooberst]] [[Ferdinand Schörner]] pidas vajalikuks isiklikult pöörduda armeegrupi Narva juhataja kindral Grasseri poole õnnitlustega ja paludes eraldi õnnitlused üle anda III. Germaani Soomuskorpuse ülemale. {{tsitaat|Tundus, et elame uuesti läbi I maailmasõja Verduni ja Somme'i lahingud... Vastase tankivrakid seisid suitsevatena meie positsioonide ees... Neis lahinguis langes neli rügemendiülemat: Norge ülem Relva-SS major Stoffers, 47. rügemendi (de Ruyter) ülem Relva-SS-i ooberstleitnant Collani, Danmarki rügemendi ülem Graf v. Westphalen zu Fürstenberg, Nordlandi diviisi ülem Relva-SS kindralleitnant Fritz v. Scholtz.|[[Kindral]] [[Felix Steiner]]}} ===30. juuli 1944=== [[Pilt:Mummassaare kaevikud 3.JPG|pisi|Vaated Rebase pataljoni taastatud kaevikutele Mummassaares]] [[30. juuli]]l oli suurtükitule ettevalmistus veel tugevam kui 29. juulil (30 000 plahvatust). Punaüksused ründasid taas Grenaderimäge, kuid Maitla pataljon (45/I) koos norrakate ja teiste üksuste riismetega pidas vastu. Selle päeva lahingu kohta on raske väita, kes millisel ajahetkel mingit positsiooni kontrollis, kuna mõlema poole suurtükiväe tõkketuli oli nii tihe, et enamik ründavaid võitlejaid löödi enne rivist välja, kui ründesihini jõuti. Grenaderimäe selle päeva lahingus osalesid seetõttu paarikümnemehelised grupid, kes vastavalt suurtükitule liikumisele, kas taandusid või tulid endistele positsioonidele tagasi. Nõukogude tankidel õnnestus sel päeval sisse murda Hollandi 49. rügemendi De Ruyteri II pataljoni positsioonidesse mere pool Sinimägesid, haavata sai pataljoniülem Carl-Heinz Frühauf. Pataljoni võttis üle [[Jaanilinn]]a kangelane ''[[Obersturmführer]]'' Helmut Scholz, kelle juhtimisel likvideeriti läbimurre. Scholz juhtis pataljoni Sinimägede lahingu lõpuni ning teenis selle eest [[Rüütlirist#R.C3.BC.C3.BCtlirist tammelehtedega .28mit Eichenlaub.29|Tammelehed Rüütliristi]] juurde, olles ainus kompaniiülema auastmes ohvitser [[Waffen-SS]]-is, kes oli tolleks ajaks saanud nii kõrge autasu. Hollandi pataljonid olid aga selleks ajaks kuivanud kokku 33–35 meheni ja selleks, et jätta muljet kaevikutes olevatest meestest, tuli järelejäänutel joosta ühe kuulipilduja juurde, lasta see punaseks ja joosta järgmise juurde. E. Saumets kirjutab oma mälestusteraamatus "Sinimäed – kangelaste surmamäed": "''Vapralt võitlesid [[Vaivara vana kalmistu|Vaivara vanal kalmistu]]l kaitset hoidva Soodeni pataljoni jäänused." "Igal hommikul, vahel ka pealelõunal, oli meie positsioonidel turmtuli, mille kirjeldamine on võimatu. Alguses vastas sellele meie kahurvägi võrdlemisi tüsedalt, kuid sunniti paari päeva jooksul peaaegu täielikult vaikima. Tumedal pilgul jälgisime, kuidas venelane materdas rinde otseses läheduses olevat jalaväe suurtükiväge, kuni see oli maatasa. Pärast seda, kui venelane 30. juulil oli 90 lennukiga pommitanud suurtükiväge ja meie positsioone, jooksid ellujäänud kahurväelased meie terveksjäänud kaevikuisse, nende tardunud silmades peegeldus läbielatu – räbalateks kistud ja langenud kaassõdurite saatus. Samaaegselt tambiti ülivõimsas kahuritules segamini eestlaste kaevikud. Mets, mis kaunistas meie läheduses olevat surnuaeda, muutus läbipääsmatuks tõkkeks purukslastud puudest, ning vastik, imal lõhn tunnistas, et surnuaed oli segamini küntud. Kaitsekraavidest läbiminek polnud enam võimalik, need olid täidetud langenud eestlastega. Venelased aga ei rünnanud suuremate jalaväejõududega, mis pärast neid turmtule lööke oleks arvatavasti õnnestunud. Või hoidsid nad jalaväge? Tõenäoliselt oli nendel suur respekt eestlaste ees, mistõttu nad ei tahtnud enam suuremate jalaväeüksustega riskeerida enne, kui rünnaku tulemus oli kindlustatud seeläbi, et eestlaste poolt kaitstav maa-ala oli tule ja raua abil muudetud põrguks, milles elaval olevusel pole kohta."'' Punaarmee üritas tankide toetusel läbi murda ka Eesti diviisi 47. rügemendi II pataljoni lõigus, kuid löödi Rebase pataljoni võitlejate poolt tagasi. Edasi toimus ainult Nõukogude suurtükkide turmtuli Saksa positsioonidele, mille tagajärjel paremal tiival olnud paar üksust kaotas pea ja taganes omavoliliselt, kuid sunniti tagapool olevate üksuste poolt oma kohale tagasi minema. Nõukogude poolel hakkas tunda andma elavjõu puudus ja ilmselt olid mõlemad pooled lahingust kurnatud. ===31. juuli 1944=== [[31. juuli]]l Nõukogude suurtükkide tõkketuli pandi seekord Grenaderimäge kaitsvate üksuste selja taha, lõigates nad tagalast ära ning selles situatsioonis toimus järjekordne suurrünnak Grenaderimäele. Mäge kaitsvatel eesti ja norra üksustel hakkas laskemoon lõppema, kuid Danmarki abirühma kohalejõudmine päästis olukorra ja rünnak löödi tagasi. Õhtune punaväe uus rünnak löödi tagasi Norge pataljoni poolt ning pataljoniülem kapten (''Hauptsturmführer'') Josef Bachmeier teenis selle eest [[Rüütlirist]]i. Pärast mitu tundi kestnud laustuld kaotas osa paremal tiival olnud sakslasi ning osa eestlasi närvid ning nad katsusid pääseda rindelt lahkumisega, mis aga ei õnnestunud. Saksa üksused tagapool, arvestades vist vanu kogemusi, olid moodustanud aheliku mõni kilomeeter rindest eemal ja sundisid mehi tagasi minema. Punaarmee aktiivsus oli siiski langenud – sellel päeval tulistas nende suurtükivägi Sinimägede kaitsjate pihta ainult 9000 mürsku. ===1. august 1944=== Marssal Govorovi ettekanne peakorterile ajas Punaarmee juhtkonna (STAVKA) marru, kuna küsimus polnud Stalini jaoks Eesti vallutamine, vaid surve avaldamine Soomele, et see sõjast välja astuks. Seetõttu sai marssal Govorov korralduse Tannenbergi liin läbi murda, maksku see, mis maksab. Govorov tegi rünnaku eest vastutavaks 2. löögiarmee komandöri Fedjuninski. 8. löögiarmees läksid rünnakule täiendatud 112. ja 117. laskurkorpus. [[1. august]]il saatis Fedjuninski 2. löögiarmee purustatud 109. ja 122. laskurkorpuse asemel lahingusse 110. ja 124. laskurkorpuse, kusjuures purustatud korpuste suurtükiväeüksused jäid positsioonidele ning lisati uute üksuste kahurvägi: kokku 1913 toru. Grenaderimäele oli suunatud 365 raskekahurit ja Sirgalale 200, lisaks peenemad torud. Läbimurde kindlustamiseks eraldati neile laskemoona 200 000 mürsku ja miini. Suurendati ka lennuväge. Tundus võimatu, et Tannenbergi liini kaitsjad, olles nii suures vähemuses, suudavad positsioone säilitada ja vastu panna. Konjust toodi kohale 45. rügemendi II. pataljoni osad kapten Erik Kiiski juhtimisel, osa pataljonist juba võitles Sinimägedes, kes pandi positsioonidele sama rügemendi I. pataljoni riismete täienduseks. ===2. august 1944=== [[2. august]]il asusid esimestena oma surmatoovat lasti kaitsjatele kaela kallama sajad pommitus- ja ründelennukid. Siis järgnes suurtükiväe turmtuli. Punaarmee kinnitusel oli tulelöök nii võimas, et näis, et see oleks nagu vastase kaitse maa pealt pühkinud. Nüüd rünnati Grenaderimäge uuesti, ja tulelöögis ellujäänud sõdurid valgusid Grenaderimäest alla ja nende järgi tungisid sinna venelased. Kuid vasturünnakutega paisati kohati läbimurdnud venelased tagasi. Grenaderimäe oma valdusse võtnud eestlased hakkasid puhastama kaevikuid langenutest, kes seekord kandsid enamus Nederlandi diviisi käepaela. Teine Nõukogude vägede rünnakusuund Hundinurgale ei toonud samuti ründajatele edu, kuigi kiilusid Saksa kaitsesse, kuid appikutsutud eestlaste vasturünnak lõi nad tagasi. Tegemist oli pataljoni Narva löögiüksusega, mida ilmselt juhtis ''Obersturmführer'' [[Oskar Ruut]]. Üksus hävitas tankirusikatega ühe "Nõukogude Eesti eest" tanki teise järel. Pataljon Narva kaotused olid samuti rängad, rivvi oli jäänud ainult 30 meest. Tankid kirjadega "Nõukogude Eesti eest" või "Stalini suure asja eest" kuulusid 8. Eesti Laskurkorpuse 45. ja 221. tankipolku, mis Sinimägede lahingutest osa võtsid, olles küll mehitatud venelastega. Kirjad nende külgedel tegid nad eesti võitlejate seas erilise tähelepanu objektiks. 45. tankipolgu roodukomandöri Belkini mälestuste kohaselt tuli tal Sinimägede lahingus tankipark kolm korda nädalas välja vahetada.<ref name="UrdR5" /> Selle päeva lahingut meenutab Karl Sulger 46/II. pataljonist: ''Lõpuks tundsin, et tuli jäi hõredamaks. Tõstsin pead ja vaatan ettepoole. "Kurat ja põrgu, juba tulevad! Kuslap, ava lindikast!" pühkisin varrukaga kuulipildujalt mullasodi, tõstsin positsioonile, lükkasin lindi sisse ja avasin rünnakule tormava aheliku pihta tule. Kogu meie rindelõik, mis mõni minut tagasi näis vastase turmtulest olevat pihuks ja põrmuks trambitud, ärkas nagu imeväel ja kõikjalt avati ründajatele tuli. See oli tabav. Ükski vaenlase sõdur ei jõudnud üle maantee. Enamus jäi maha lamama, vaid üksikuil õnnestus tagasi joosta.''<ref name="7rz3a" /> Ainus koht, kus Leningradi rinde juhataja Govorov Tannenbergi liinil edu saavutas, on läbimurre [[Putki]] küla juures suunaga [[Kurtna järv]]ele ja [[Kuremäe]]le. Seal olid kaitsel 170. ja 225. diviis. Selle läbimurde sulgemiseks moodustati Steineri korraldusel [[kolonelleitnant]] Harald Riipalu juhtimisel [[Võitlusgrupp Riipalu]], mille koosseisu kuulusid 45/I. pataljon, 113. julgestusrügement ning Eesti diviisi [[rünnakkahur]]id. Saksa rindedokumentides kannab võitlusgrupp nime ''Lahingugrupp Reymann'' [[11. jalaväediviis]]i ülema [[Hellmuth Reymann]]i järgi. [[Putki lahing]]us see Punaarmee läbimurre ka Riipalu võitlusgrupi poolt suleti. ===3. august 1944=== [[3. august]]il nurjati Grenaderimäe rünnak Saksa suurükiväe poolt eos. Tuli avati Lastekodumäel rünnakuks koonduvate väeosade pihta enne rünnakut ja kuna kaotused olid suured (mitu tuhat), seda rünnakut ei toimunud. Seda tulelööki kirjeldab Harald Rägo: ''Jäin maanteele auto kõrvale ootama. Niipea kui minu kaaslane oli punkrisse kadunud, läks mere pool põrgu lahti. Hakkas hirmus möirgamine ja undamine ja ikka viuh-viuh-viuh, enne kui arugi sain, olin maanteekraavi põhjas kõhuli maas. Kui üles vaatasin, seisid minu kaaslane ja veel paar uudishimulikku punkrist minu ligiduses ja naersid, küsides: kas võttis vedelaks...? Tuli välja, et need olid meie omad viis uduheitja (kogupaugu rakettkahur) patareid, mis asusid sealsamas maanteest merepoole ja tulistasid kõik korraga kolmandat mäge, mis oli eikellegimaal ja kuhu venelased öösiti koondasid oma mitme tuhande mehe suuruseid löögiüksuseid, et vara hommikul meie hõredalt mehitatud kaitsepositsioonidele rünnakut alustada. Mulle selgitati, et iga kahur tulistas välja 36 suure lõhkejõuga mürsku ja seda ainult mõne minutiga. Järgmine, mida nägin oli, et kolmas mägi oli nagu suur tulekera. Kogu mägi nagu kerkis oma jalamilt. Järgmine, mida nägin oli see, et kogu taevaalune selle mäe kohal oli täis mulda, puukändusid ja igat sorti prahti, mis hakkas aegluubis maa peale tagasi vajuma. Kõnesoleva punkri meestel oli heameel, et täna pole vankal millegagi rünnata. Selle mõne minuti jooksul hävis mitu tuhat venelast ... ja seda juhtus korduvalt...''<ref name="vOaQI" /> Punaarmee ülekaal on nii suur, et võis rünnata vaatamata kaotustele ja ega Grenaderimägi veel kaotuste pärast ründamata ei jäänud. Uues rünnakus, mis toimus tankide toetusel Grenaderimäele, oli rünnanute ülekaal nii suur, et mäe kaitsjad ei jõudnud neid maha niita. Neli tanki tõusid Grenaderimäele ja tungisid siit edasi surnuaia poole, kuid nad ei jõudnud kaugele. Kaks tanki lasti puruks tankitõrjekahurite poolt, kaks leidsid lõpu tankirusikate kaudu. Neid saatnud jalavägi jäi mäel vastupanu jätkavate meeste ja 46. rügemendi II pataljoni risttule alla ning löödi raskeid kaotusi kandes tagasi. Kui vasturünnanud eestlased Grenaderimäe tippu jõudsid, polnud seal enam ühtegi venelast. Venelased kaotasid selles lahingus 20 tanki ja 7 lennukit, rääkimata langenutest. Sel päeval kordus rünnak Grenaderimäele veel kolmel korral, kuid õhtuks olid kõik samadel positsioonidel, kus hommikul. Toimus ka tankide toetusel rünnak lõuna pool Sinimägesid. Tankiroomikute all sai surma pataljon Narva pataljoniülema kohusetäitja Sinimägedes [[leitnant]] [[Oskar Ruut]] (maetud [[Toila Saksa sõdurite kalmistu]]le). Pataljon ise ja pataljoni staap [[Hando Ruus]]i juhtimisel oli viidud juba tagalasse Toila metsavahi tallu, et koondada haiglast tulevad mehed ja saada täiendust. Rindel oli vaid umbes pooleteise rühma meeste ja 4. kompanii miinipildujate rühmaga Oskar Ruut. Pärast Ruudu langemist tuli pataljoniülem Ruus, kes oli pataljoniülemaks saanud 23. juulil, rindele tagasi ja jäi siia koos pataljoniga 6 augustini. ===4.–10. august=== 4. augustil rünnati Grenaderimäge kerge suurtükitule ettevalmistusega (6000 mürsku), millele lisandus pommitajate poolt külvatud pommivaip mäele. Kuigi venelastel õnnestus järjekordselt korraks mäele tungida, löödi nad sealt kiiresti välja. Ründajad kaotasid seejuures 11 tanki ja 6 lennukit. 5. augustil toimus järjekordne maruline mitme lainega rünnak Grenaderimäele, mille käigus õnnestus venelastel jälle Grenaderimägi suures osas vallutada. Mäe kaitsmisel sai Norge rügemendi ülem Bachmeier raskelt haavata. Arvati, et Grenaderimägi on jäädavalt kaotatud, kuid 103. karistuskompanii eesotsas major (''sturmbannführer'') Kleuckeriga vallutasid mäe tagasi. Selle eest said kompanii sõdurid kõik tagasi oma auastmed, autasud ja lõkmed. Rehabiliteeritud kompanii viidi Danmarki rügemendi koosseisu. Pärast seda rünnakut tundus, et [[Punaarmee]] oli lõplikult kaotanud initsiatiivi ja ründavad väeosad verest tühjaks jooksnud ning lahing Sinimägedes on nende jaoks kaotatud. Kuigi see ei tähendanud veel rünnakute lõpetamist. Saksa väejuhatus korraldas kaitse Grenaderimäe lõunaosas ümber. Hundinurga küla jäeti maha. Tee ja Grenaderimäe vahel olev majaderühm ehitati Danmarki poolt tugevaks bastioniks. Rindelõiku [[Vaivara surnuaed|Vaivara surnuaia]] ja kiriku vahel kaitsesid 20. Eesti diviisi ja Danmarki 24. rügemendi väeosad. [[Vaivara kirik]]ust lõunasse kuni 11. jalaväediviisi positsioonideni kaitses Norge 23. rügement. Grenaderimäel olid kaitsel norralased ja taanlased. Narva maantee põhjaküljel, kuni pöördumiseni põhja De Ruyteri 49. rügement. 6. augustil rünnati Grenaderimäge ja Saksa positsioone suurtükitulega umbes 3000 mürsku. 7. augustil rünnati Grenaderimäge kerge suurtükitule ettevalmistusega (2000 mürsku). Venelastel õnnestus korraks mäele tungida, kuid nad löödi sealt kiiresti välja. 10. augustil anti [[Punaarmee]]le käsk rünnakud Tannenbergi liinil lõpetada. Edasi toimus tavaline positsioonisõda ja üksteise häirimine kuni 18. septembrini 1944. Sinimäed jäid murdmatuks. ==Tagajärjed== ===Väeosade väljaviimine Sinimägedelt=== Kaotanud igasuguse lootuse Tannenbergi liinist ja Sinimägedest läbi murda, anti Leningradi rinde staabist 10. augustil 1944 käsk rünnakud lõpetada. 3. augustil andis [[III Germaani Soomuskorpus]]e ülem [[Felix Steiner]] korralduse moodustada löögiüksus Putkis Punaarmee poolt läbi murtud rinde sulgemiseks. Lahingugrupi juhiks määras ta [[kolonelleitnant]] [[Harald Riipalu]]. Lahingugrupi moodustasid 45. rügemendi I pataljon, 113. julgestusrügemendi ning 20. Eesti diviisi rünnakkahurid. Lisaks anti veel 47. rügemendi osasid. Saksa dokumentides kandis löögiüksus nime Lahingugrupp Reymann [[11. Ida-Preisi Jalaväediviis]]i ülema Helmut Reymanni järgi. Riipalu lahingugrupp jäi pärast läbimurde likvideerimist [[Kurtna (Illuka)|Kurtna]] ja [[Konsu]] ümbrusse. Verest tühjaks jooksnud Punaarmee 2. löögiarmee viidi alates 4. augustist 1944 rindelt ära, täiendati ning suunati jalgsimarsil ümber [[Peipsi järv]]e [[Pihkva]]sse, et alustada sealt 10. augustil pealetungi [[Tartu lahing (1944)|Tartu suunal]]. Sinimägede rinnet jäid ründama [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] diviisid. 5. ja 6. augustil 1944 tõmmati Sinimägedest välja [[Pataljon "Narva"|pataljon Narva]] ning suunati [[Kuremäe]] piirkonda. Pärast puhkust ja täienduse saamist paigutati Tannenbergi liini keskossa [[Krivasoo]]s. 18. augustil 1944 alustati sealt taandumist sisemaale vastavalt [[Plaan "Aster"|plaanile "Aster"]]. 8. augustil saadeti täiendust saanud 46. rügemendi I pataljon koos 47. rügemendi II pataljoniga [[Kurtna laager|Kurtna laagrisse]] puhkusele. 13. augustil moodustati nende üksuste baasil [[Võitlusgrupp Rebane|Lahingugrupp Rebane]] (47/II, 5. piirikatserügemendi osad, 11. füsiljeerpataljon) ning saadeti koos lahingugrupiga liidetud väeosadega [[Tartu lahing (1944)|Tartu rindele]]. 47/II hävis seal peaaegu täielikult. Samal päeval tõmmati Vaivara vanalt kalmistult välja ka täiendust saanud 47. rügemendi I pataljon ning suunati rindele [[Krivasoo]]sse. Pataljon taandus hiljem Läti kaudu Saksamaale. 12. augustil jättis omad positsioonid Sinimägedes 45. rügemendi I pataljon ja saadeti Kurtna laagrisse puhkusele. 18. augustil saadeti pataljon Lahingugrupp Vendi (45/I, 46/I, 46/II) koosseisus Tartu rindele. [[20. Eesti diviis]]is oli pärast täienduste saamist 15. septembri 1944 seisuga kõigis üksustes kokku 15 382 võitlejat. 15. augustil alustasid lahkumist III Germaani Soomuskorpuse voorid. Sinimägedes hävis peaaegu täielikult 47. rügemendi III pataljon, millest jäi järgi kaks pisikompaniid. Leningradi rinde sõjanõukogu oli andnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] juhtkonnale korralduse 18.–22. septembril suurendada vastase jõudude lahingsidumist, et mitte anda võimalust nende äraviimiseks rindelt või ümberpaigutamiseks, 20. septembril aga olla valmis vastase rinde läbimurdmiseks. Tegelikult magas aga 8. armee sakslaste lahkumise maha. Aukartus liini kaitsjate ees oli nii suur, et ei juletud teha isegi korraliku luuret luurepatrullidega. 18. septembril tampis Saksa suurtükivägi terve päeva Punaarmee positsioone, et lasta välja üleliigne laskemoon. Viimane kontsentreeritud tulelöök anti kell 20.30. Plaan "Aster" käivitus 18. septembril kell 13. 00 ning algas üldine Tannenbergi liini positsioonide mahajätmine. III Germaani Soomuskorpuse osad alustasid lahkumist pimeduse saabudes. Tannenbergi kaitseliin jäeti maha, kuna Punaarmee läbimurre [[Riia]] alla ja [[Emajõgi|Emajõel]] ohustas Tannenbergi liinil kaitsel olevaid Saksa väeosi kottijäämisega. Kell 20.00 alustas lahkumist Denmark, mille katteüksus (6. kompanii) pidi märkamatult lahkuma pärast kella 23. Kell 20.30 alustasid lahkumist Nordland, Nederland, seejärel 11. Ida-Preisi diviis [[288. Politsei Jalaväepataljon|288.]], [[292. Politsei Jalaväepataljon]] ja Langemarck (järgi 50 meest). Viimasena taandus 300. eriotstarbeline diviis, mille taandumine oli kõige halvemini mõeldud läbi ja valmistatud ette ning 286. politseipataljon. Viimaste Eesti üksustena lahkus Sinimägedest 45. rügemendi II pataljon 18. augusti 1944 hilisõhtul, mis Porkuni all lagunes kojujääjateks ja Saksamaale minejateks ning 46. rügemendi I pataljon, kes tegutses katteüksusena Meyeri võitlusgrupile allutatuna kapten [[Peet Leola]] juhtimisel. Üldist [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narva]] taandumist kattis lahingugrupp Riipalu kolonelleitnant [[Harald Riipalu]] juhtimisel. Viimased katteüksused pidid lahkuma Tannenbergi liini positsioonidelt enne kella kuut 19. septembri 1944 hommikul, kuid tegelikult toimus lahinguüksuste äraviimine palju kiiremini ning katteüksused lahkusid juba öösel pärast taanduvatele üksustele piisava edumaa andmist. Taandumine toimus vastavalt plaanile ja enamus väeosi jõudis määratud kogunemiskohtadesse. Välja arvatud väike osa taandujatest, kes langesid [[Avinurme lahing|Avinurme]] ja [[Porkuni lahing]]us. Punaarmee luure avastas vastase kadumise alles 5–6 tundi hiljem ja siis korraldati 8. armee poolt "suur rünnak" Sinimägedele ja kuna rünnak arenes "edukalt", siis muidugi Sinimäed "vallutati". Punaarmee alustas vastase jälitamist pärast "edukat" rünnakut, kuid siis oli lahkujatel juba peaaegu päevane edumaa. ===Vägede inimkaotused Sinimägedes=== Punaarmee aruannete põhjal 2015. aastal avaldatud analüüsi kohaselt oli lahingu käigus hukkunud ja teadmata kadunud punaarmeelaste arv 7700–7800 inimest, koos haavatute ja haigestunutega kaotati aga umbes 35 000 meest. Saksa poole kogukaotused olid dokumentide järgi umbes 10 100 inimest, neist umbes 1500 surnut ja 2000 teadmata kadunut (nende hulgas võis olla ka [[desertöör]]e).<ref name=Astafjev /> Varasemad uurimused on oletanud tunduvalt suuremaid kaotusi: 100 000 – 200 000 Nõukogude poolel ja mitukümmend tuhat Saksa poolel.<ref name=Astafjev /><ref>Eesti ajalugu, VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. 2005. Tartu. Lk 220</ref> Näiteks on oletanud, et Tannenbergi liini rünnanud 11 Nõukogude [[diviis]]i ja 2 [[brigaad]]i lakkasid seal olemast ja kaotused olid tohutud. Kahe nädalaga langes selle arvamuse järgi Punaarmee poolel rivist välja 160 000 – 170 000 meest ja üle 200 tanki. Sinimägede ühishauda maeti Nõukogude andmetel 12 000 punaarmeelast. Seda pärast 19. septembrit 1944, kui langenuid matma hakati. Hilisemate juurdematmistega on see arv kasvanud 22 000 punaarmeelaseni.{{lisa viide}} Väikesed polnud ka eestlaste, taanlaste, flaamide, norrakate ja sakslaste kaotused – umbes 10 000, neist umbes 2500 eestlast. 1709 neist maeti sõjaväekalmistutele ajavahemikus 24.07–10.08.1944. Neile lisanduvad teadmata kadunud või venelaste kätte läinud kaevikutes olnud hukkunud.{{lisa viide}} [[20. Relvagrenaderide SS-diviis]]i pataljoniülematest langesid [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I pataljoni ülem Waffen-Sturmbannführer [[Georg Sooden]] ja [[Pataljon "Narva"|20. füsiljeepataljon]]i ülema kt SS-Obersturmführer [[Oskar Ruut]]. Saksa sõjaväevormis langenud jäid pärast Tannenbergi liini üleminekut Punaarmeele sinna lamama, kus nad langenud olid, neid punaväelased ei matnud.{{lisa viide}} ===Mälestamine=== [[Pilt:Grenaderimäel.jpg|pisi|Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel]] [[Pilt:1944. aasta kaitselahinguis langenute memoriaal Sinimägedes Grenaderimäel, 21. juuli 2011.jpg|pisi|Memoriaal]] 8. juulil 1994 püstitati Eesti Vabadusvõitlejate Virumaa ühenduse eestvedamisel Grenaderimäele 6,5 meetri kõrgune puurist. Järgmisel päeval peeti selle risti juures II Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate kokkutulek, kus osales inimesi 17 riigist. [[Kindral]] [[Aleksander Einseln]] luges ette president [[Lennart Meri]] tervituse. {{Vaata| Sinimägede memoriaal}} ====20. eesti diviisi veteranide kokkutulek==== {{Vaata| 20. eesti diviisi veteranide kokkutulek}} Alates 1994. aastast toimub iga aasta juuli viimasel nädalal Grenaderimäe läänenõlval [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi]] veteranide kokkutulek. Arhitekt [[Tiit Kaljundi]] valmistas 1996. aastal esimesed alalise mälestusmärgi kavandid, milleks saadi tuge ka [[Eesti Kultuurkapital]]ilt. Mäge korrastati ja memoriaali rajati suuremas mahus aastatel 1997–2000. Mälestusväli on ligi hektariline ala, mille keskel asub 12 meetri kõrgune terasest ratasrist (metallikunstnik [[Heino Müller]]). Selle keskel on plahvatust sümboliseeriv kompositsioon. Rist, rünnakuteravikku (ida-lääs) sümboliseeriv graniitkividest ääristus ning autentne, vooderdatud põhjaga kaevikulõik, mis liitub puhastatud algse kaevikuliiniga, moodustavad monumendirühma. Hiljem on jätkuvalt hooldatud memoriaali juurde viivat treppi, infotahvleid, parklat, vihmavarjuks on mäe jalamile püstitatud lihtne katusealune. Lahingu 60. aastapäeval 31. juulil 2004 avati memoriaali koosseisus eraldi mälestuskivi [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi]] võitlejatele. Kaks aastat hiljem toimunud kokkutulekul avati mälestuskivid flaami ja vallooni vabatahtlikele, kes võitlesid kõrvuti eestlastega. 2007. aasta [[pronksiöö]] järel purustati (kättemaksuks) osaliselt mitmed Sinimägedes Eesti/Saksa poolel võidelnutele püstitatud mälestusmärgid. Mälestusplaatide murdmisjäljed ja mälestustahvlitesse pekstud täkked on endiselt näha.{{lisa viide}}<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kalda |eesnimi=Erik |kuupäev=9. mai 2023 |pealkiri=Sinimäel rüüstati Eesti sõdurite mälestusmärke |väljaanne=Postimees |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7770688/sinimael-ruustati-eesti-sodurite-malestusmarke |vaadatud=}}</ref> [[Pilt:Vaivara Sinimägede muuseum, 21. juuli 2011.jpg|pisi|Vaivara Sinimägede muuseum, suvi 2011.]] ==Sinimägede lahingu eest saadud kõrged autasud== ===Saksamaa=== *[[Rüütlirist|Mõõgad Rüütliristi juurde]] **[[Fritz von Scholz]] – [[kindralleitnant]] (''[[Obergruppenführer]]'') – 11. SS-Diviis Nordland – langes Sinimägedes **[[Felix Steiner]] – [[kindral]] (''[[Oberstgruppenführer]]'') – III Germaani Soomuskorpus *[[Rüütlirist|Tammelehed Rüütliristi juurde]] **[[Helmut Scholz]] – [[leitnant]] (''[[Obersturmführer]]'') *[[Rüütlirist]] **[[Remi Schrijnen]] – 67. grenaderirügement Langemarck 1. pataljon **[[Stefan Strapatin]] – käskjalg – 23. SS-diviis Nederland 49. grenaderirügement De Ruyteri 2. pataljon **[[Paul Maitla]] – [[major]] (''[[Sturmbannführer]]'') – 20. Eesti SS-diviis 45. rügemendi 1. pataljon **[[Karl-Heintz Ertel]] – 49. grenaderirügement De Ruyter **[[Paul-Albert Kausch]] – [[kolonelleitnant]] (''[[Obersturmbannführer]]'') – 11. tankipataljon Herman von Salza, **[[Josef Bachmeier]] – [[kapten]] (''[[Hauptsturmführer]]'') – 11. SS-diviis Nordland 23. grenaderirügemendi 2. pataljon *[[Saksa Rist Kullas]] **[[Hando Ruus]] – leitnant (''Obersturmführer'') – 20. Eesti SS-diviis 20. Üksik SS-jalaväepataljon ===Nõukogude Liidu Kangelase kuldtäht=== *[[Georgi Amjaga]] – [[seersant]] – 117. laskurkorpus 201. laskurdiviis 191. polk – langes Sinimägedes 3. augustil 1944. == Vaata ka == * [[Auvere lahingud]] * [[Avinurme lahing]] * [[Haukka|Haukka grupp]] * [[Krivasoo kott]] * [[Meerapalu lahing]] * [[Narva lahing (1944)|Narva operatsioon]] * [[Porkuni lahing]] * [[Tannenbergi liin]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="newton">{{cite book|author=Steven H. Newton|title=Retreat from Leningrad: Army Group North, 1944/1945|publisher=Schiffer Books|location=Atglen, Philadelphia|year=1995}}</ref> <ref name="narwa">Armeegrupp Narwa lahingupäevikud</ref> <ref name="laar261">{{cite book|page=261|language=Estonian|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher=Varrak|year=2006|location=Tallinn}}</ref> <ref name="paulman">{{cite book|language=Russian|author =F.I.Paulman|title=Ot Narvõ do Sõrve|publisher=Eesti Raamat|location=Tallinn|year=1980|pages=7–119|chapter=Natšalo osvoboždenija Sovetskoj Estonij}}</ref> <ref name="hiio">{{cite book|author=Toomas Hiio|year=2006|pages=1035–1094|chapter=Combat in Estonia in 1944|editor=Toomas Hiio, Meelis Maripuu, & Indrek Paavle |title=Estonia 1940–1945: Reports of the [[Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity]]|location=Tallinn}}</ref> <ref name="losses">{{cite book|url=http://lib.ru/MEMUARY/1939-1945/KRIWOSHEEW/poteri.txt#w06.htm-_Toc536603390|author= G.F.Krivosheev|title=Soviet casualties and combat losses in the twentieth century|year=1997|location=London|publisher=Greenhill Books}}</ref> <ref name="laar">{{cite book|language=Estonian|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher= Varrak|location=Tallinn|year=2006}}</ref> <ref name="laar326">{{cite book|language=Estonian|page=326|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis |publisher= Tallinn: Varrak|year=2006}}</ref> <ref name="x2LWg">{{EE|8|514}}</ref> <ref name="Efam5">[[Mart Laar]]. ''Emajõgi 1944: II maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis''. Tallinn 2005. Lk. 23.</ref> <ref name="G24E1">[[Mart Laar]]. ''Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis''. [[Tallinn]]: Varrak, [[2006]] lk 269</ref> <ref name="wr2zc">[[Mart Laar]]. ''Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis''. [[Tallinn]]: Varrak, [[2006]] lk 287</ref> <ref name="8IyeQ">[[Mart Laar]]. ''Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis''. [[Tallinn]]: Varrak, [[2006]] lk 297</ref> <ref name="W0uNt">Mihhail Bendt. ''Edukas algus, väärikas lõpp''. Tartu, Põltsamaa. Vali Press OÜ, 2007, lk 333</ref> <ref name="IKevB">[[Richard Säägi]]. ''Minu sõjamälestused''. Tallinn, [[Grenader]]. [[2007]]</ref> <ref name="Q7NDN">[[Sergei Soldatov]]. ''Sinimägede taustal''. West-Ost Reinaissance, [[2003]]</ref> <ref name="UrdR5">[[Mart Laar]]. ''Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis''. Tallinn: Varrak, 2006. Lk. 312.</ref> <ref name="7rz3a">Karl Sulger. ''Sõjakäik pealuu märgi all''. Tallinn, Võitluste teedel. Nr.1, 2002.</ref> <ref name="vOaQI">[[Mart Laar]]. ''Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis''. [[Tallinn]]: Varrak, [[2006]] lk 310</ref> }} {{SS diviisid}} {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] 9ffez5gpaicnntgmu3auq9uauvdysjv Narva lahing (1944) 0 89516 7217810 7211266 2026-08-19T09:53:58Z Kuriuss 38125 7217810 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Teise maailmasõja ajal toimunud Narva lahingutest; teiste Narvas toimunud lahingute kohta vaata lehekülge [[Narva lahing]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}{{keeletoimeta}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Narva lahing (1944) |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] <br>[[Sõjategevus Eestis (1944)|sõjategevusest Eestis]] 1944. aastal |pilt=Narva_jõgi_1999.jpg |pildiallkiri=Narva jõgi: [[Narva Hermanni linnus]] jõe vasakul kaldal [[Jaanilinna linnus]]e vastas (paremal) |aeg=2. veebruar<ref name="laar" /> &ndash; 25. juuli 1944 |koht= [[Narva]] |tulemus= Nõukogude võit |ala=Narva-taguse, Narva ja [[Vaivara vald|Vaivara valla]] idaosa langemine Nõukogude valdusse |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]<br> |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Johannes Frießner]] ([[Armeegrupp Narwa]])<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Felix Steiner]] ([[III Germaani Soomuskorpus]]) |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leonid Govorov]] ([[Leningradi rinne]])<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Ivan Fedjuninski]] (2. löögiarmee)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nikanor Zahvatajev]] (12. kv laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nikolai Simonjak]] (30. kv laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Anatoli Andrejev]] (43. laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Grigori Šerstnev]] (90. laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Pjotr Kotelkov]] (106. laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Ivan Alferov]] (109. laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Vassili Trubatšev]] (117. laskurkorpus) |väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Väegrupp Nord]]i: [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Armeegrupp Narva]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[III Germaani Soomuskorpus]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|20px]] [[11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide diviis "Nordland"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|20px]] [[23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|20px]] [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[4. SS-brigaad "Langemarck"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Pilt:23rd SS Division Logo "Nederland".svg|20px]] [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"]]<br> [[File:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[20. Eesti SS-diviis]]i:<br> [[File:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement]]<br> [[File:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[9. Luftwaffe välidiviis]] |väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]]: [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[2. löögiarmee]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[14. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[98. laskurdiviis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 4. laskurpolk<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 166. laskurpolk<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[131. laskurdiviis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[30. kaardiväe laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[43. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[109. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[122. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 4. üksik merejalaväe brigaad <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[59. armee]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[6. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[43. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[117. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[124. laskurkorpus]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]<ref name="JYhkF" /><br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 13. õhuarmee osad |jõud1=123 541 meest<ref name="hiio" /><br /> 32 tanki<ref name="laar" /><br />137 lennukit<ref name="hiio" /> |jõud2=200 000 meest<ref name="laar" /><ref name="walter" /><br />2500 suurtükki<br />100 tanki<ref name="paulman" /><br />800 lennukit<ref name="hiio" /> |kaotused1=11 500 langenut või teadmata kadunut<br>46 500 haavatut või haiget<ref name="laar" /> |kaotused2=70 000 langenut või teadmata kadunut<br>250 000 haavatut või haiget<br>150 tanki<br>200 lennukit<ref name="laar" /> }} '''Narva lahing''' ([[Saksa keel|saksa]] ''Schlacht bei Narva''; [[vene keel|vene]] ''Битва за Нарву)'' oli Nõukogude [[Leningradi blokaad|Leningradi rinde]] ja Saksa [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwa]] vaheline [[lahing]] [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[2. veebruar]]ist kuni [[26. juuli]]ni [[1944]], mis peeti strateegiliselt olulise [[Narva]] linna pärast. Nõukogude vägede [[Kingissepa-Gdovi pealetungioperatsioon]], veebruari [[Narva pealetung]], [[Putki lahing]] ja märtsi lõpu Narva pealetung olid osa Punaarmee talvis-kevadisest sõjakäigust.<ref name="glantz2" /> [[File:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|300px|right|Nõukogude vägede [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]i ning [[Novgorod]]i-suunalised pealetungisuunad, 1944. aasta jaanuaris-veebruaris]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]i jätkuna surus Punaarmee [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[Narva jõgi|Narva jõeni]] eesmärgiga purustada armeegrupp Narwa ning tungida [[Tallinn]]a ja [[Pärnu]]ni. Nõukogude 2. löögiarmee eelväed lõid veebruaris jõe läänekaldale Riigiküla, Siivertsi-Vepsküla ja Krivasoo sillapead. Järgnenud pealetungid ebaõnnestusid Saksa ja [[20. eesti diviis]]i üksuste visa vastupanu tõttu, kellest viimased olid motiveeritud Eesti Vabariigi taassünni võimalusest. Armeegrupi Narwa vasturünnakud hävitasid linnast põhjas paiknevad sillapead ja surusid lõunapoolse Krivasoo sillapea koomale, stabiliseerides rinde suve keskpaigani. Nõukogude vägede [[suvine Narva pealetung]] viis linna vallutamiseni 25. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]].<ref name="laar" /><ref name="ents" /> ==Olukord enne lahingut== [[14. jaanuar]]il 1944 alustasid Leningradi rinde väed [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]i [[Leningrad]]i blokaadi läbimurdmiseks ja [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] purustamiseks. Lahingut alustas [[Oranienbaum]]i [[platsdarm]]ilt 2. löögiarmee [[kindralpolkovnik]] [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[III Germaani Soomuskorpus]]e positsioonidele. Samal päeval alustasid [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]i ka [[armeekindral]] [[Kirill Meretskov]]i juhitud [[Volhovi rinne|Volhovi rin]]de väed. Volhovi rinde 59. armee [[kindralleitnant]] [[Ivan Korovnikov]]i juhtimisel suutis [[Novgorod]]ist kahelt poolt möödudes Novgorodis paiknenud [[Wehrmacht]]i väegrupi peaaegu ümber piirata, [[21. jaanuar]]il hõivasid Punaarmee väed [[Novgorod]]i. 15. jaanuaril alustas [[Pulkovo kõrgendik]]ult rünnakut kindralpolkovnik [[Ivan Maslennikov]]i [[42. armee]]. Lootes Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ümber piirata, suunas Leningradi rinde juhataja armeekindral [[Leonid Govorov]] 42. armee lõunasse. [[III Germaani Soomuskorpus]] taandus Saksa vägede [[arjergard]]is. Nendes Punaarmee vastastes tõrjelahingutes paistsid silma, Saksa vägede taganemist katnud [[658. Eesti Pataljon|658.]] ja [[659. Eesti Pataljon|659. Eesti Idapataljon]]id. [[Major]] [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] juhitud 658. pataljon kaitses armee ainust taganemisteed [[Novgorodi–Luuga maantee]]l [[Sürkovo]] küla juures ja hiljem Luuga all [[Vaškovo]] küla juures edukalt. Eestlastest üksused liikusid pidevalt armee[[arjergard]]is katteüksustena. Nende lahingute eest anti Rebasele esimese eestlasena [[Raudristi Rüütlirist]]. [[Väegrupp Nord|Väegrupil Nord]] puudusid reservid nii ulatusliku rünnaku tõrjumiseks Leningradi ja Novgorodi all ning kuna 11. ''[[Luftwaffe]]'' [[välidiviis]] Leningradi all ei suutnud oma positsioone hoida ja jooksis laiali, ähvardas ümberpiiramine oma positsioone hoidvaid väeosasid. Üksused olid sunnitud tagasi tõmbuma ning kogu kaitse varises kokku. Kuna väeosadel puudus taganemisplaan ja nad ei teadnud, mida teha, muutus taandumine kohati paaniliseks põgenemiseks ja kaoseks. Punaarmee 42. armee lõunasse pööramine kergendas küll Narva suunal taanduvate vägede olukorda, kuid rinnet peatada ei suudetud. Punaarmeele oli antud korraldus murda vaenlase kaitse käigult ja tungida Wehrmachti järel kohe üle Narva jõe. Vähestena suutsid [[III Germaani Soomuskorpus]]ele allutatud väeosad ja mõned Wehrmachti üksused enam-vähem korrapäraselt taandudes säilitada võitlusvõime ja osutada ründajatele vastupanu ning jõuda uutele positsioonidele. ==Kaitseliini moodustamine== Kuna Leningradi alt taganema sunnitud ''[[Wehrmacht]]i'' [[18. armee]] [[LIV armeekorpus]] ja [[III Germaani Soomuskorpus]] taandusid [[Narva]] suunas ning ülejäänud armee [[Pihkva]] suunas oli Narva suunas taanduvate vägede juhtimine [[armee]] staabist võimatu. Seepärast moodustati Narva suunas taanduvatest vägedest [[jalaväekindral]] [[Otto Sponheimer]]i juhtimisel [[Sponheimeri grupp]]. Vastavalt Sponheimeri päevakäsule 31. jaanuarist 1944 pidi Peipsi järvest [[Krivasoo]] külani kaitse sisse võtma LIV armeekorpus ja sealt edasi kuni [[Narva laht|Narva laheni]] III Germaani Soomuskorpus. Seni markeerisid uut kaitseliini [[207. julgestusdiviis]]ile allunud julgestus- ja alarmüksused. [[Luuga jõgi|Luuga jõel]] [[Jamburg]]i ([[Kingissepp]]) lähedal panid [[diviis Nordland]] ja [[10. lennuväe välidiviis]]i riismed kindralmajor [[Hermann von Wedel]]i juhtimisel Punaarmee edasitungi mitmeks päevaks seisma. Võimaldades [[Panther-liin]]i lahingukorda seada ja taandunud vägedel ridu kohendada. Narva jõest idas võitlesid Punaarmee pidurdamisel ka teised eestlastest komplekteeritud üksused, nagu [[Fischeri pataljon]] [[kapten]] Georg Fischeri juhtimisel ([[Eesti Põhiüksus Narvas|Eesti Põhiüksusest Narvast]]). Neile lisandusid kohalikud omakaitseformeeringud. Jaanuari lõpuks oli Sponheimeril selge, et LIV armeekorpuse lõiku pole Luuga alt suuremaid võitlusvõimelisi üksusi saabumas. Saabuvatest üksustest sai arvestada [[227. jalaväediviis]]iga kellele allutati ka [[225. jalaväediviis]]i riismed. 170. jalaväediviis tõmmati aga täiendamiseks Luftwaffe 10. välidiviisi riismetega rindelt üldse välja. [[25. jaanuar]]il algas Narva evakueerimine, mis kestis kuni 2.-[[3. veebruar]]ini. [[1. veebruar]]il [[Eesti Omavalitsus#Eesti Omavalitsuse tegevus|kuulutas välja]] Saksa okupatsioonivõimude loal [[Eesti Omavalitsus]]e juht [[Hjalmar Mäe]] 1904–1923. aastal sündinud meeste [[üldmobilisatsioon]]i. Seega oli teatud perioodil rinde hoidmine Narvast lõunas põhiliselt [[94. julgestusrügemet|94. julgestusrügeme]]ndi I ja III pataljon ja Eestist mobiliseeritud [[29. Eesti Politseipataljon]]i 3. ja 4. kompanii ning [[30. Eesti Politseipataljon]]i ja alarmpataljoni Tartu ülesandeks. 10. veebruariks lisandus LIV armeekorpuse piirkonnas 477. tankihävitajate divisjon ja 388. väli-väljaõppediviisi ja 477. väli-väljaõppediviisi staabid ja üks pataljon. Alates 13. veebruarist juhatas Sponheimeri gruppi [[227. jalaväediviis]]i ülem [[kindralleitnant]] [[Wilhelm Berlin]]. 13. veebruaril jõudis Narva rindele kolmepataljoniline [[Eesti Piirikaitserügement Tallinn]], veebruari alguses mobiliseeritud eestlastest, nad määrati pataljonide kaupa Saksa diviiside alluvusse. Alates 14. veebruarist 1944 saadeti Narva rindele ka ([[brigaad]]ikoosseisuline, kaks kahe jalaväe[[pataljon]]iga [[rügement]]i, lisaks [[20. väli-tagavarapataljon|väli-tagavarapataljon]]i ja [[20. suurtükidivisjon|suurtükidivisjon]]iga) [[20. Eesti SS-diviis]]. Eesti SS-diviis vahetas välja 227. jalaväediviisi. 14. veebruaril alustati aastast 1940 Norras asunud [[214. jalaväediviis]]i toomist Narva alla. Diviis oli ilma [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] kogemuseta ja kõrgem väejuhatus nõudis selle kasutamist vähem pingelistes rindelõikudes. Diviis jõudis täies koosseisus kohale 25. veebruariks ja paigutati 61. ja 225. jalaväediviisi vahele Narvast lõunas. 23. veebruaril 1944 moodustas [[Armeegrupp Nord|armeegrupi Nord]] uus ülemjuhataja [[Walter Model]] Sponheimeri grupi asemele [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narva]], mida juhtis jalaväekindral [[Johannes Friessner]] ja mis allus otse [[Armeegrupp Nord|armeegrupile Nord]]. Narvast lõunas koordineeris kaitset [[XXVI armeekorpus]], kellele allusid 225., 214. ja 170. jalaväediviisid. Narvast lõunas ümber [[Auvere]] tugiala koordineeris kaitset kindral [[Wilhelm Berlini grupp]], kellele allusid 61., 227. ja 58. jalaväediviisi osad. [[Narva sillapea]]l Narva jõe idakaldal ja Narvast põhjas paiknes [[III Germaani Soomuskorpus]], millele allusid [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"|soomusgrenaderibrigaad Nederland]] ja [[11. soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|SS-diviis Nordland]] ning [[20. Eesti SS-diviis]]. [[Soomusgrenaderidiviis "Feldherrnhalle"|Soomusgrenaderidiviis Feldherrnhalle]] oli [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narva]] peakorteri otsealluvuses, rannakaitset koordineeris 2. õhutõrjediviisi staap. Veebruari lõpus komandeeriti armeegrupi Narva juurde [[Armeegrupp Nord|armeegrupi Nord]] tankiüksuste juhataja kolonel krahv [[Hyazinth von Strachwitz]], kelle käsutuses oli peamise löögijõuna major [[Willy Jähde]] rasketankide Tiger [[502. rasketankipataljon]]. 26. veebruaril 1944 oli armeegrupi Narwa käsutuses 22 [[PzKpfw VI Tiger]], 5 [[PzKpfw V Panther]] ja 5 [[PzKpfw IV]] tanki. ===Väeosade paigutus Jaanilinna kaitseliinil lahingu algul=== [[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|left]] Rannikul [[Meriküla]]s paiknes [[31. Politseipataljon]], [[Auga]]l mereväepataljon Hohenschildt, [[Narva-Jõesuu]]s mereväepataljon Schneider. Kõik kolm kuulusid ''Kampfgruppe Küstesse'', mille staap asus [[Auga]]l. Veebruari esimestel päevadel paigutati mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgrupid Kausch, Gehrman ja Wengler. [[Siivertsi]]st Narva linna piirini Nederlandi 54. pioneeripataljon. [[Fail:Narva 1944.jpg|pisi|]] [[Jaanilinna sillapea]]l [[Relva-SS]] [[III Germaani Soomuskorpus]] 11. SS-diviisi Nordland ülem [[SS-Brigadeführer|''SS-Brigadeführer'']] [[Fritz von Scholz]]i juhtimisel. Narva linna lõunaosas Nordlandi [[23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge"|23. SS-soomusgrenaderirügement Norge]] (''SS-Panzergrenadier-Regiment 23 „Norge“'') ja [[Omakaitse#Eesti kaitselahingud 1944. aastal|Omakaitse Narva üksus]], edasi [[29. Eesti Politseipataljon]] [[Krivasoo]]st mööda, sealt 61., 225. ja 170. diviisist moodustatud lahingugrupp, edasi kuni Peipsini [[30. Eesti Politseipataljon]]. [[File:Bundesarchiv Bild 101I-461-0213-34, Russland, Panzer VI (Tiger I) wird aufmunitioniert.jpg|pisi|left|Saksa [[Tiger I]] rasketank]] Narva toodi ka 23 [[Tiger I|Tiiger]] rasketankist koosnev [[502. rasketankipataljon]]i (''[[:de:Schwere SS-Panzer-Abteilung 102|Schwere SS-Panzer-Abteilung 502]]'')<ref>[[Jüri Kotšinev]], [http://kultuur.elu.ee/ke510_wermachti_soomusrusikas.htm Wehrmacht II maailmasõjas. Wehrmachti soomusrusikas], [[Kultuur ja Elu]], 4/2012</ref> 1. kompanii. Pataljon anti Nordland ülema SS-''Brigadeführer'' [[Fritz von Scholz]] käsutusse ja paigutati Narva linna ja [[Jaanilinna sillapea]]le. Operatiivsete ülesannete täitmiseks jäi Nordlandi 11. soomustatud luurepataljon (''SS-Panzer Aufklärung Abtelung 11'') ''[[SS-Hauptsturmführer]]'' [[Rudolf Saalbach]]i juhtimisel ja [[11. SS-tankipataljon "Hermann von Salza"|11. SS-tankipataljon Hermann von Salza]] [[SS-Obersturmbannführer|SS-''Obersturmbannführer'']] [[Paul Albert Kausch]]i juhtimisel. [[Fail:Feste Plätze Ostfront 1944.png|pisi|250px|right|Rindejoon Idarindel 1944. aasta 1. märtsil]] Punaarmee Leningradi rinde 2. löögiarmee väeosad asusid Jaanilinna-Narva ruumis. 14. laskurkorpuse ja 30. kaardiväe laskurkorpuse väed asusid Narva-Jõesuu ja Narva vahelisel alal: [[48. üksik merejalaväebrigaad]] ([[Narva-Jõesuu]]), 98. laskurdiviis ([[Tõrvala]]), 131. laskurdiviis ([[Popovka]]) Narvast põhja pool. 2. löögiarmee 30. kv laskurkorpuse, 71. üksiku merejalaväebrigaadi, 43., 109. ja 122. laskurkorpuse väeosad Narvast lõunas, [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]] ruumis Narva jõest idas. 2. löögiarmee 314. laskurdiviis asus [[Ust-Žerdjanka]] ruumis. Punaarmee 11. laskurdiviis asus Narva jõe keskjooksul [[Omuti]] ruumis ning 43. laskurdiviis [[Permisküla]] ruumis Narva jõe ülemjooksul Peipsi järve ja Vasknarva juures. [[Fail:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|250px|right|Lahinguskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist 23. aprillini]] ==Veebruari-märtsi lahingud== 1. veebruaril 1944 jõudsid Punaarmee 2. löögiarmee üksused [[Tõrvala]] juures Narva jõeni. Eelüksused asusid seda käigult ületama, mis aga ei õnnestunud. Järgnevalt lõid nad aga sillapead [[Narva jõgi|Narva jõ]]e läänekaldal [[Narva-Jõesuu]] ja [[Narva]] vahelisel alal, [[armeegrupp Narwa]] rannikukaitse võitlusgrupi kaitselõigus. ===Kudruküla sillapea=== 2. veebruaril avastasid kindralmajor [[Anatoli Andrejev]]i juhitud 43. laskurkorpuse 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu üksused Saksa rindes hõreda koha ja lõid Narva jõe alamjooksu suudmes [[Kudruküla]] juures Narva jõe läänekaldale [[sillapea]] ([[Kudruküla]], [[Riigiküla]] ja [[Pähklimäe|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures). 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu võitlejad mehitasid sillapea probleemideta. Peagi täiendasid neid 166. laskurpolgu võitlejad [[Vepsküla]] ruumis. [[Narva-Jõesuu]]sse tegid dessandi ka 48. üksiku merejalaväebrigaadi allüksused. Lõigu eest vastutav Rannikukaitse võitlusgrupi juhataja ''[[SS-Brigadeführer]]'' [[Christian Poul Kryssing]] suutis vasturünnakut juhtides kolme tanki kaasabil koos jalaväega 166. laskurpolgu [[Vepsküla sillapea]] puruks lüüa ja Nõukogude väeüksused Narva jõe idakaldale tagasi suruda. Likvideeriti ka 4. laskurpolgu sillapea ning merejalaväelaste dessant. [[File:Narva terrain.png|pisi|250px|right|Narva piirkonna looduslik kaart]] ===Lahingud Narva jõe joonel=== [[29. Eesti Politseipataljon]]i allüksused asusid Narva jõe liinil [[Uusna]]-[[Vääska]] lõigul – 1. kompanii [[Ust-Žerdjanka]] küla juures, 2. kompanii [[Uusna]] küla juures, 3. kompanii reservis. Narvast edelas [[Ust-Žerdjanka]] ruumis tungisid 122. laskurkorpuse 314. laskurdiviisi 1078. laskurpolgu osad 2. veebruaril [[Vääska]] ning [[Aa|Männiku]]ni ja murdsid Krivasoos ja Vääska jõe ääres 29. Eesti Politseipataljoni kaitsest läbi ja raskeid kaotusi kandes (eriti 1. kompanii) oli pataljon sunnitud oma positsioonidelt taganema. Vääska juures üle jõe, seisis nende vastas üks rühm 29. politseipataljonist. Üks rühm ei suutnud Punaarmee masse tagasi hoida, need tungisid edasi nii lõuna kui põhja poole. Politseipataljoni riismed taandusid Auvere jaama suunas, major [[Karl Ant]]i juhitud 29. politseipataljoni I kompanii taganes võitlustega [[Putki]] suunas ja reservis olnud III kompanii sattus segadusse ning tõmbus omavoliliselt tagasi. Krivasoos kaitsel olnud II kompanii tõrjus aga, raskeid kaotusi kandes, nii üle jõe kui piki jõge tehtud rünnakud ja lahkus positsioonidelt alles käsu peale. Sissetungilahinguid pidavale 314. ld suunati 5. veebruaril toetuseks 125. laskurdiviisi kaks [[polk]]u. Uusna- Krivasoo- Väätsa juurest suundusid nad läände ja põhja, jõudes välja peaaegu [[Vaivara]]ni, [[Sirgala]]ni, [[Putki]]ni ja [[Auvere raudteejaam]]ani. 4. veebruaril asetsesid Narva jõe keskjooksu piirkonnas: [[Kivinõmme]]l ([[225. jalaväediviis]]) – [[Stepanovštšina (Leningradi oblast)|Stepanovštšina]] (225. jalaväediviis) – [[Zagrivje]] ([[61. jalaväediviis]]). [[Permisküla]]-[[Vasknarva]] piirkonda mehitas [[30. Eesti Politseipataljon]] major [[Julius Ellandi]] juhtimisel. 5. ja 6. veebruaril tegid Punaarmee 11. laskurkorpuse väeosad katse forsseerida Narva jõge [[Omut]]i juures, [[30. Eesti Politseipataljon|30. Eesti Politseipataljoni]] kaitselõigus ning 219. ja 320. laskurpolgu osad moodustasid ka seal sillapead. Jaanilinna-Narva suunal kulgenud 109. laskurkorpuse rünnak peatati [[Popovka]] – [[Lilienbach]]i – [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]] joonel, Narva jõest idakaldal. Idakaldal, Narva linnast edelasuunal jäi veel ka Saksa vägede Jaanilinna sillapea, mida piiritlesid [[Krivasoo]] – [[Dolgaja Niva (Slantsõ rajoon)|Dolgaja Niva]] – [[Pustoi Konets]]i asulad. [[Jaanilinn]]a hõivamise katsed lõppesid edutult. [[11. veebruar]]il alustasid [[Permisküla]] juures tungisid 11. laskurdiviisi väeosad üle jõe ning moodustasid uue sillapea. Narvast põhjas tungisid 43. laskurkorpuse 98. ld ja 131. ld väeosad Vepsküla ja Siivertsi suunal, kuni 2 km kaitsesse. 109. lk väeosad tungisid peale Narvast lõunas ja edelas [[Soldino]] suunal, saavutamata edu. [[Vasknarva]] ruumis [[Karol]]i juures teostas 43. ld 147. lp dessandi ning moodustas sillapea. ===Lahingud Krivasoo sillapeal=== Pärast Punaarmee vägede ümbergrupeerimist alustasid väed [[11. veebruar]]il uuesti pealetungikatseid. Narvast lõunas pealetungi 30. kv lk 63. ja 64. kv laskurdiviis [[Krivasoo küla|Krivasoo]] Saksa vägede kindralleitnant [[Wilhelm Berlin]]i [[227. jalaväediviis]]i ja kindralleitnant [[Walther Krause]] [[170. jalaväediviis]]i kaitseliinile ning jõudsid välja jõe läänekaldal sillapead kaitsnud 314. ld väeosadeni. 13. veebruaril alustasid pealetungi teise [[Ešelon (sõjandus)|ešelon]]i väeosad, 30 kv lk 45. kaardiväe laskurdiviisi väed ning laiendasid pealetungiga Narvast edelas olnud [[Krivasoo sillapea]] piirkonnas 13 km võrra kaitse sügavusse. 15. veebruaril toimus veel [[2. löögiarmee]] ja 30. kv lk vägede rünnakud Krivasoo suunal, 64. ja 45. kv ld väeosadel õnnestus tungida [[Auvere platsdarm]]il mõnes kohas üle [[Tallinna–Narva raudtee]] [[Auvere jaam]]a piirkonnas. 191. kaardiväepolk jõudis 2 km kaugusele [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva maanteest]], kuid tõrjuti 170. jalaväediviisi ja [[502. rasketankipataljon]]i [[Tiger I|Tiiger]] rasketankidega. 15. veebruari varahommikul alanud 2. löögiarmee üksuste rünnakud toimusid viie järgneva päeva jooksul. Krivasoo sillapea vastu võitlesid Feldherrnhalle diviis ja rügement Gnesen, Auvere juures 20. veebruaril alanud ja tankide toetusel kolme päeva jooksul sooritatud Punaarmee rünnakud ei toonud edu. Auvere platsdarmi vasakul küljel asunud [[Sirgala]] piirkonnas kaitsel asunud 23. soomusgrenaderirügement Norge rügemendiülem Relva-SS Obersturmbannführer [[Arnold Stoffers]] langes 25. veebruaril Punaarmee Auvere platsdarmi vasaku (läänepoolse) kotiosa likvideerimisel ja tema vaprust hinnati [[Postumus|postuum]]selt 12. märtsil [[Raudristi Rüütlirist]]iga. {{Vaata|Auvere platsdarm}} ''([[:en:Battle for Narva Bridgehead|en]])'', ka [[Narva sillapea]] lahingud ===Meriküla dessant=== [[Narva laht|Narva lahelt]] teostas BPL 260. üksik mereväe laskurbrigaadi pataljon 14. veebruaril [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]]. Merejalaväe brigaadi [[dessant]] korraldati [[Krivasoo kott|Krivasoo kotist]] [[Auvere]]st põhja poole ründavate Punaarmee üksuste toetamiseks. Merikülas maabus 517 Nõukogude võitlejat [[major]] [[Stepan Maslov]]i juhatusel, kellel oli ülesanne murda läbi [[Auvere raudteejaam]]a ja ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega ning läbi lõigata [[Narva jõgi|Narva jõe]] joonel võitlevate Saksa vägede taganemistee. {{Vaata|Meriküla dessant}} 19. veebruaril anti 43. laskurkorpusele korraldus üle minna kaitsele Narvast põhjas. Narva piirkonda koondati veebruari lõpus kolm armeed, lisaks 2. löögiarmeele ka [[8. armee (NSV Liit)|8.]] ja [[56. armee]], nende seas [[8. Eesti laskurkorpus]]. 21. veebruaril 1944 vahetasid 20. eesti vabatahtlike SS-diviisi üksused välja Narva jõe ääres viimased [[227. jalaväediviis]]i osad. [[20. eesti vabatahtlike SS-diviis]]i [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljon]]i positsioonid kulgesid [[Pähklamäe]]st [[Vepsküla]]ni. [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] asus [[Vepsküla]]s, [[46. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II/46 pataljon]] [[Riigiküla]]s. 20. veebruaril diviisi asupaika jõudnud [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] paigutati [[Peeterristi]]le. ===[[Riigiküla]] sillapea=== [[File:Possible locations of the Teusina village along the Narva river.jpg|pisi|300px|[[Narva jõe alamjooks]] Narvast [[Narva-Jõesuu]]ni, [[Kudruküla]], [[Tõrvala]], [[Riigiküla|Riigi]], [[Vepsküla]]]] [[6. veebruar]]il ründasid Nõukogude väeosad, mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgruppide Kausch ja Wengler positsioone, kuid paisati tagasi. [[11. veebruar]]il tungisid Nõukogude väeosad uute rünnakukatsega, kuid paisati tagasi idakaldale. [[12. veebruar]]il uuesti alanud rünnakutega suutsid Nõukogude väeosad [[Riigiküla]] ja [[Siivertsi]] vahel luua [[sillapea]]d. 21. veebruaril võttis [[20. Eesti SS-diviis]] üksused üle [[227. jalaväediviis]]i lõigu Narvast põhjas. Eesti SS-diviisi pataljonid rakendati Punaarmee sillapeade likvideerimisele Narvast põhjas. 21. veebruariks suutsid nad Narva jõeni välja murdes eraldada Riigi sillapea [[Siivertsi]]st. [[24. veebruar]]il ründasid [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] osad SS-Haupsturmführer [[Rudolf Bruus]]i juhtimisel [[Riigiküla]] sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Lahing kestis üle kümne tunni, 6. kompanii 20-meheline löögirühm, [[Rühm (sõjandus)|rühm]]aülem SS-[[Oberscharführer]] [[Rein Männik]]u juhtimisel rullis vastaste kaevikud üle ning sillapea likvideeriti. Rein Männikut autasustati korraga nii II kui I klassi [[Raudrist]]iga. Rügemendi ametlike andmete kohaselt kaotas venelane neis lahingutes langenutena üle 300 mehe. Vangi andis end vaid 12 meest ja 2 naist. Rügemendi enda kaotused olid langenuid 13 meest ja haavatuid 32. Narvast edelas olid eestlaste vasturünnakud vaenlase visast vastupanust hoolimata edukad. 29. veebruaril alustati [[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] sillapea likvideerimist. [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i pataljonid ''SS-Oberführer'' Augsbergeri juhtimisel purustas koos ühe germaani [[III SS-tankikorpus]]e vabatahtlikega mitu päeva kestnud ründeheitlustes, [[5. märts]]iks vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi. {{Vaata|Riigiküla sillapea}} ===Vepsküla sillapea=== 28. veebruarist 3. märtsini 1944 ründasid 11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviisile allutatud [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] Nõukogude tugiala Narva jõe vasakul kaldal [[Vepsküla]] piirkonnas ja surusid vastase lõpuks lähivõitluses üle jõe. Vepsküla-Siivertsi sillapead ründasid läänest 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi mõlemad pataljonid ja 45. rügemendi I pataljon. Rünnakut juhtis 45. rügemendi ülem [[Paul Vent]]. Lõunast, Narva suunalt, ründas sillapead [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"|24. SS-soomusgrenaderirügement Danmark]]. Vepsküla-[[Siivertsi]] sillapea oli tegelikult õige väike: piki Narva-Jõesuu maanteed umbes 3-4 km, sügavuti paar kilomeetrit. Lahingud selle likvideerimiseks kestsid vahelduva eduga kaks nädalat. {{Vaata|Vepsküla sillapea}} ===Vaasa sillapea=== 1. märtsil vallutasid [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] raskes käsivõitluses [[Vepsküla]] ja [[Vaasa küla|Vaasa]] sillapea. Rivist välja langenud rünnaku juhtide<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/2068129/endine-saksa-sodur-ordeneid-ei-oota Endine saksa sõdur ordeneid ei oota], 16. detsember 2006</ref> [[Helmut Rõõmussaar]]e ja [[Jaan Lumera]] asemel võttis juhtimise enda peale SS-Unterscharführer [[Harald Nugiseks]], kes sai selle rünnaku eest [[Rüütlirist]]i. {{Vaata|Vaasa sillapea}} ===Jaanilinna sillapea=== Saksa väed hoidsid Narva jõe idakaldal sillapead [[Jaanilinn]]ast idas, mida Punaarmee maruliselt ründas 3.-4. märtsil tungides linna agulisse. See sundis sakslasi osa vägesid Siivertsi piirkonnast üle jõe paiskama. {{Vaata|Jaanilinna sillapea}} ===Siivertsi sillapea === [[Siivertsi]] piirkonnas [[Siivertsi kalmistu]] juures kaitsele asunud [[11. soomusgrenaderide SS-diviis Nordland|11. soomusgrenaderide SS-diviisi Nordland]] [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"|24. SS-soomusgrenaderirügemendi Danmark]] 16. kompanii lõigus tegid Punaarmee väeosad Narva jõe forsseerimise katse 13. veebruaril, kuid Saksa väeosad SS-Hauptsturmführer Günther Wanhöfer juhtimisel ja ooberst [[Maximilian Wengler]]i Saksa 336. grenaderirügemendi ja leitnant [[Otto Carius]]e [[502. rasketankipataljon]]i 2. kompanii [[Tiger I|Tiiger]] rasketankide toetusel vähendati Punaarmee sillapead piirkonnas. Narva jõe idakalda [[Jaanilinna sillapea]] hoidmiseks suunati osa sakslaste vägesid [[Siivertsi]] piirkonnast, Narva linna põhjaosas, üle jõe. Siivertsi kaitselõigu täiteks suunati reservist eestlaste üksused. 29. veebruaril alustati Vepsküla-Siivertsi sillapea likvideerimist. 20. Eesti diviisi mõlemad rügemendid ([[45. Relva-SS Grenaderirügement|45.]] ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46.]]) surusid läänesuunalt rasketes heitlustes vastast järjest väiksemale maa-alale kokku seda peamiselt tiibadest. Rünnakut juhtis 45. rügemendi ülem [[Paul Vent]]. Kogu Narva jõgi võeti flankeeriva tule alla mis välistas abijõudude ja laskemoona täiendava ületoomise. Vastase maha surumiseks lasti käiku leegiheitjad, millega suruti vastupanu maha kaevikuis ja punkreis. Lõunast, Narva suunalt, ründas sillapead 24. SS-rügement Denmark Nordlandi diviisi ülema SS-Gruppenführer [[Fritz von Scholtz]]i juhtimisel. 4. märtsi õhtuks oli vastase käes veel vaid paarisaja meetripikkune lõik Narva jõe läänekaldal. 5. märtsi hommikul moodustati rünnakrühmad [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] meestest eesotsas leitnant Mägi ja 45. rügemendi meestest leitnant Palmi juhtimisel. 5. märtsil murdis SS-[[Obersturmführer]] [[Martin Mägi]] rünnakgrupp lõpuks [[Siivertsi]] sillapea vastupanu. 5. märtsi hommikul kella seitsmeks oli lahing lõppenud ja Narva jõe läänekallas linnast põhja poole kogu ulatuses puhastatud Nõukogude dessandi vägedest. Samal hommikul kella 9-10 vahel üritas vastane veel kord ülejõe tulla, Punaarmee üksused jõudsid jõe keskjoonele ja siis avati maruline tuli kõigist relvaliikidest ning venelasi kostitati ka nende endi relvadest, sealhulgas trofeeks saadud Maximi kuulipildujast. Ükski punaarmeelane Narva jõe läänekaldale ei jõudnud. {{Vaata|Siivertsi sillapea}} ==Märtsilahingud == [[Fail:Narva area.png|pisi|300px|right|Rindejoon ja vägede [[diskolatsioon]] Narva piirkonnas 1944. aasta märtsis]] Märtsi alguses Narva rinne stabiliseerus, Narvast mere pool suruti Punaarmee Narva jõe idakaldale tagasi. Narva linnas hoidis [[III Germaani Soomuskorpus]] enda käes ka jõe idakaldal olevat [[Jaanilinn]]a linnaosa. Narvast edelas oli Punaarmeel veerandsaja kilomeetri laiune ja kuni 12 km sügavune [[Auvere platsdarm]] jõe läänekaldal, kuid see takerdus sealses metsa- ja soomaastikus. Auvere platsdarmi loodenurgalt jäi Soome laheni vaid 5–6 km. Auvere platsdarm ohustas III Germaani Soomuskorpus ja muid Saksa ning Eesti väeosi Narva, Narva-Jõesuu ning Auvere vahelisel alal, mis oleks Punaarmee läbitungimisel Soome laheni kotti jäänud. Narva jõe ülemjooksu idakaldale koondati 59. armee kindralleitnant [[Ivan Korovnikov]]i juhtimisel, mis asus Narva jõe läänekaldal olevale platsdarmile, et planeeritud läbimurre mereni teoks teha. 59. armee rünnak Saksa Narva grupeeringu äralõikamiseks algas [[1. märts]]il ning oli suunatud üle tänapäevase Sinimäe aleviku [[Mummassaare]] rannikule. 59. armee rünnakut toetas 2. löögiarmee rünnak Narvale ning Narva jõe läänekaldale, et siduda sealseid Saksa-Eesti väeosi. [[8. märts]]il alustas Narva lähistel pealetungioperatsioone venelaste 2. löögiarmee. Jaanilinna sillapead ründavad Punaarmee väeosad löödi Nordlandi ja Nederlandi jõududega esimese kolme päeva jooksul tagasi. Nordland ja Nederland jäid oma kohtadele püsima aprilli kuu keskpaigani. 14. märtsil läks Narva jõe ülemjooksul Punaarmee 8. armee vastu rünnakule Saksa 122. jalaväediviis, 16. märtsil tegi Punaarmee viimase ja suurema katse ületada Narva jõgi. Punaarmee pealetung Vaivara–Auvere positsioonide läbimurdmiseks lõunasuunalt kestsid 59. armee poolt vahetpidamata kuni 8. aprillini. Selleks ajaks oli venelaste 59. armee kandnud selliseid kaotusi, et ta 10. aprillist vahetati välja kindralleitnant [[Filipp Starikov]]i juhitud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]. Saksa armee positsioonid [[Vaivara]]–[[Auvere]] ruumis ja [[Narva jõe alamjooks]]ul jäid püsima. Pealetungi tulipunkti Vaivara–Auvere lõigus kaitses [[XXXXIII armeekorpus]], [[Narva jõe ülemjooks]]u kaitsepositsioonidel asus Saksa [[XXVI armeekorpus]]. {{Vaata|Putki lahing}} ===Märtsipommitamised=== {{Vaata|Märtsipommitamine}} {{vaata|Märtsipommitamine Narvas}} 6.–7. märtsil 1944, ''[[Märtsipommitamine Tallinnas]] 9. ja 10. märtsil 1944 '' 8. märtsil algas Punaarmee 30. kaardiväe laskurkorpuse üksuste edasitung [[Jaanilinna sillapea]]le Narva all, 11. märtsil tungisid Punaarmee väeosad läbi Saksa kaitseliinist [[Lilienbachi mõis]]a juures, kuid kohtasid [[Narva sild|Narva silla]] juures Saksa tankiüksuse visa vastupanu ja olid suurte kaotuste tõttu sunnitud pealetungi lõpetama. 9. märtsi alustasid Punaarmee 4 diviisi pealetungi ka Auvere tugialalt põhja suunas, et murda Berlini Grupi („Feldherrnhalle“, 227., 170., 58. ja 61. jalaväediviisi pataljonid) vastupanu ning III SS-soomuskorpuse jõud Narva-Jaanilinna ruumis sisse piirata. 9. ja 10. märtsil anti [[III Germaani Soomuskorpus]]e alluvusse veel 122. jalaväediviis. 11. märtsi hommikul ründas Punaarmee 20. Eesti SS-diviisi lõigus [[Siivertsi]]st [[Vepsküla]]ni, õhtuks rünnak tõrjuti, kuid Eesti diviis kandis tõsiseid kaotusi. 2. löögiarmee väed hõivasid [[Lilienbachi mõis]]a. 12. märtsi ööl tuli üle Peipsi jää ja tungis [[Mustvee]] lähedal [[Omedu jõgi|Omedu jõesuusse]] Saksa vägede tagalasse 400-meheline [[Esimene Eesti Partisanide Brigaadi|Esimese Eesti Partisanide Brigaadi]] Dmitri Makarovi III partisanibrigaad, mis purustati 94. julgestusrügemendi III pataljoni ülema major Bernhardi, [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Eesti piirikaitserügemendi]] III pataljoni 12. kompanii ja omakaitseüksuste poolt mõne päeva jooksul, [[Tarakvere lahing|Tarakvere]] ja [[Kangroveski]] ümbruses<ref>[[Meinhard Leetmaa]], Sõjas ja ikestatud Eestis, Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1979. Stockholm: Spånga Tryckeri</ref>. Brigaad jõudis [[Tudu]], [[Virunurme]] ja [[Mäetaguse (Vinni)|Mäetaguse]] jooneni, seejärel peatati [[Oandu (Lüganuse)|Oandu]] ja [[Virunurme]] vahelises ruumis ja suruti tagasi [[Murakasoo]] saartele. Väikesel osal õnnestus pääseda läbi metsade Peipsi äärde ja üle jää tagasi, mõni väiksem grupp jäi [[Sirtsu soo]] ümbruse metsadesse, kus neile terve järgneva kevade ja suve veel jahti peeti. {{Vaata|Tarakvere lahing}} ===Krivasoo kott=== {{Vaata|Krivasoo kott}} ''/platsdarm, Krivasoo läänesillapea ja Krivasoo idasillapea'' [[Fail:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarind]]e lahingud Narva ruumis jätkusid 16. märtsil, siis õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] positsioonidesse sisse murda. [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I/45]] pataljon ning ''Standartenführer'' Tuulingu juhitud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] osad suutsid vastase tagasi lüüa. 17. märtsil kandus võitlus Krivasoo sillapea sisemusest Vaivara-Sinimägede ümbrusse, kus Punaarmeel õnnestus edasi liikuda vaid pool kilomeetrit. 19. märtsil hõivas Punaarmee 2. LA 256. LD [[Auvere raudteejaam]]a, [[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]], [[Hundinurga|Huntaugu]] ja [[Tagapere]]. Auvere raudteejaama ja [[Vaivara]] vahelisse lõiku koondati Saksa 11., 61., 170. ja 227. diviisid ja krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i tankid. ===Auvere platsdarmi lahingud=== :Auvere platsdarm (saksa kirjanduses ''[[:de:Schlacht um den Brückenkopf von Narva|Brückenkopf von Narva]]'', vene kirjanduses ''[[:ru:Нарвский плацдарм|Нарвский плацдарм]]'') Märtsi lõpus ja aprilli alguses peeti lahingud Punaarmee Auvere tugiala lääne- ja idakõrva tagasitõrjumiseks Narvast läänes ja edelas. Auvere platsdarmi rindejoonest väljaulatuvad [[platsdarm]]id, ohustasid Tallinna–Narva raudteed ja neid saanuks kasutada tugialadena mereni tungimiseks ning Narva jõel olevate väekoondiste sissepiiramiseks. 19. märtsil alustati vastupealetungi Punaarmee Auvere platsdarmile [[III Germaani Soomuskorpus]]e ja [[LIV armeekorpus]]e väeosadega. Operatsiooni juhtis selleks armeegrupile Narwa juurde antud [[XXXXIII armeekorpus]]. XXXXIII armeekorpusele allutati 227. ja 122. jalaväediviis, soomusgrenaderidiviis Feldherrnhalle ja 61. ning 170. jalaväediviisi osad, kolonel krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i tankikoondis ning armee- ja korpuseüksused. Saksa 61. ja 170. diviisi väeosad ja krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i ning Feldherrnhalle tankid ründasid sillapead [[Auvere]]s [[Tallinna-Narva raudtee|Narva–Tallinna raudtee]]l, kuuekilomeetrisel rindelõigul Vanamõisa-[[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]] vahelisel alal, piki [[Auvere]]-[[Kärekonna (Vaivara)|Kärekonna]] ja [[Haava]]-[[Pustoška]] teid. Narvast lõunas ümber [[Auvere]] tugiala kaitset koordineerinud kindral Wilhelm Berlini grupi senise rindelõigu juhtimise võttis üle 20. märtsil 1944 kindralleitnant Ehrenfried Boege [[XXXXIII armeekorpus]]. 26. märtsil algas vastupealetung ja Tagapere ja [[Kirikuküla (Vaivara)|Kirikuküla]] juures. Kolm ööd-päeva kestnud lahingute järel oli Punaarmee 72. ja 109. laskurkorpuse väed sunnitud taanduma teisele poole [[Tallinna–Narva raudtee|Narva–Tapa]] raudtee lõiku. Krivasoo sillapea „läänekõrv“ oli likvideeritud. 19. aprillil jätkas XXXXIII armeekorpus rünnakut Auvere tugiala lääneküljel, kuid ilma suurema eduta ja 23. aprillil lõpetati XXXXIII armeekorpuse pealetung. Punaarmee pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus ja valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. Maist juulini peeti Narva rindel positsioonisõda. 1944. aasta märtsi lõpus anti suunati Narva rindele jaanuaris Saksamaal formeeritud jalaväediviisi Mielau kaks grenaderirügementi, mis vahetasid välja mõned kaotusi kandnud üksused. Märtsi lõpus alustati 214. jalaväediviisi ümberpaigutamist Põhja-Ukrainasse [[4. tankiarmee]] alluvusse. Jalaväediviisi Mielau kaks rügementi kasutati ära [[214. jalaväediviis]]i kaotuste korvamiseks. Veidi enne 1944 alanud [[Pealetungioperatsioon Bagration|Nõukogude vägede suvist pealetungi]] jõudis [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] Kehrast Narva rindele. Selle II pataljon võttis üle [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] positsioonid. Koos 20. SS-diviisi [[20. Waffen-SS Füsilier Battalion|füsiljeerpataljoniga]] vahetas viimane omakorda välja [[Auvere|Auveres]]t lõunas kaitsel olnud 126. Jalaväediviisi osad. Samuti Auverest lõunasse paigutatud [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendi]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] allutati [[11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviisile Nordland]]. 46. rügement asus kaitsele 47. rügemendi [[47. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] vasakult tiivalt [[Narva laht|Narva laheni]]. Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida Peipsi järvest läänes teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Ülejäänud mehed pidi võetama [[piirikaitserügement]]idest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati ''SS-Oberführer'' Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) [[Eesti Relva-SS korpus|Relva-SS-i armeekorpuse]] juhtkonna komplekteerimist. Uue [[diviis]]i ja [[armeekorpus]]e moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord. Lahingutegevuse vaibumisel viis Saksa väejuhatus Narva rindelt maist juulini 1944 ära: [[Soomusgrenaderidiviis Feldherrnhalle|soomusgrenaderidiviisi Feldherrnhalle]] Valgevenesse; 16. ja 17. mail diviisi Großdeutschland V pataljoni; [[122. jalaväediviis]]i Soome; 170. jalaväediviisi Leedusse; [[225. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[61. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[58. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[XXVI armeekorpus]] ja korpuseüksused Leedusse ja [[XXXXIII armeekorpus]] ja korpuseüksused Lätisse. 26. mail 1944 paigutati armeegrupi Narwa alluvuses rindele [[1. Eesti Politseirügement]] ([[286. Politsei Jalaväepataljon|286.]], [[288. Politsei Jalaväepataljon|288.]], [[291. Politsei Jalaväepataljon|291.]], [[292. Politsei Jalaväepataljon]]), vahetades välja eesti politseipataljonid nr 29–32. 5. juulil 1944 aga nimetati 1. eesti politseirügemendi staap 2. eesti politseirügemendi staabiks, viidi armeegrupi Narwa alluvusest välja, ja määrati juhtima [[37. Eesti Politseipataljon|37.]], [[38. Eesti Politseipataljon|38.]] ja [[40. Eesti Politseipataljon|40. politseipataljoni]], mis saadeti [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindele]] [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] [[Rēzekne-Daugavpilsi pealetungioperatsioon]]i tõrjelahingutesse. ==Taganemine Tannenbergi liinile== [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] väed alustasid pealetungi [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] löögiga [[Dünaburg]]i suunas. Lahingutegevus Põhja-Läti aladel mõjutasid Narva rinnet oluliselt, Narva rinde püsimine sõltus lahingutegevuse arengust Pihkva ning hiljem Lõuna-Eesti aladel. Põhjasuunaline löök Tartu piirkonnast tinginuks Narva rinde kokkuvarisemise ja ohu likvideerimiseks lõunas eraldas [[Armeegrupp Narwa]] väeüksusi. Vägede äratõmbamise tõttu Narva piirkonnast tuli aga vähendada Narva rindelõigu pikkust. Rindejoone viimine Sinimägede positsioonile vähendanuks rinnet 20 km võrra. Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 2. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda [[Sinimägede lahing|taas kaitsele 18 kilomeetrit]] [[Sinimäed|Narvast]] läänes, nn [[Tannenbergi liin]]il. Allüksuseid teavitati taandumise algusest viimasel hetkel. Tegelikult oli luba taandumiseks väegrupi Nord staabist saadud juba 22. juulil.<ref name=":0" /> Eesti diviisi suurtükirügement pidi tosinjagu suurtükki maha jätma, sest nende minemaveoks puudusid vahendid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mati Õun, Hanno Ojalo|pealkiri=Võidukad Eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Ajakirjade Kirjastus|lehekülg=}}</ref> Saksa väeosad paiknesid [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maantee]]ga risti üle maantee [[Mummassaare]]–[[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]]–[[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]]–[[Putki]] joonele. ===Juulilahingud=== {{Vaata|Narva pealetungioperatsioon}} ''(24.07.1944–10.08.1944)'' [[Fail:Narva July 44.gif|pisi|]] [[File:Memoriaal Narva vallutajatele 1944.jpg|thumb|Memoriaal 26. juulil Narva hõivanud Nõukogude vägedele]] 25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad [[Leningradi rinne|Leningradi rin]]de väed – [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] [[Auvere platsdarm]]ilt ja positsioonidelt Narva jõest lõuna pool pärast tunniajast turmtuld [[Auvere]] – [[Sirgala]] ruumis [[Narva pealetungioperatsioon|pealetungi väegrupile Narva]] Eesti 20. Eesti SS-diviisi [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] ja Saksa 11. jalaväediviisi 44. jalaväerügementide, Kauschi lahinggrupi positsioonidele. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse [[Auvere]]st lõunas. Saavutamata edu Auvere juures, asus Punaarmee ründama Narva jõe ääres [[Vaasa küla|Vaasa]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s. {{Vaata|Auvere lahingud}} [[2. löögiarmee]] asus rünnakule [[Narva-Jõesuu]]-[[Narva]] joonelt Narvast põhjas ja Nõukogude poolele olid 20. Eesti diviisi positsioonid peensusteni teada, neid võis selles abistada mõni päev varem üle Narva jõe ujunud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendis]] teeninud venelane.<ref name="laar" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Paulman F. I|pealkiri=Tuli ja manööver|aasta=1974|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> 2. löögiarmee 131. LD ja 191. LD väeosad ületasid [[Kudruküla]] juures Narva jõest põhja pool Narva linna. Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni [[Peeterristi]] ja [[Puhkova]] juures kus Saksa väed nad peatuma sundisid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti diviis.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Ammukaar|lehekülg=}}</ref> Sissemurre riivistati [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad "Nederland"|4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaadi Nederland]] abiga [[Auga]]-[[Puhkova]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). [[Riigiküla]] piirkonnas jõe ületanud 191. LD väeosad jõudsid 25. juunil 24:00 [[Tallinna–Narva maantee]] äärde ja vallutasid [[Olgina]] ning [[Pähklimäe]] külad ning jõudsid 26. juulil Saksa vägede poolt maha jäetud Narva lääneservale. III SS-soomuskorpuse üksused alustasid taganemist Sinimägedesse. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] juhtimisel. 25. juulil saabus Narva rindele 6. SS-ründebrigaadi Langemarck üks pataljon. 25. juuli varahommikul lasti õhku Narva sild, 25. juuli õhtu eel alustatigi Nederlandi SS-tankibrigaadi üksuste väljaviimist Narvast. 26. juuli hommikuks taandus III SS-soomuskorpus: 20. Eesti SS-diviis, [[11. SS-soomusgrenaderide diviis “Nordland”|Nordlandi diviis]] ja [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad “Nederland”|Nederlandi]] [[49. SS-rügement De Ruyter]] [[Tannenbergi liin]]ile [[Vaivara]] [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Ööl vastu 26. juulit ületas Punaarmee [[16. kindlustatud rajoon]]i võitlejate esimene rühm Narva jõe [[Hermanni kindlus]]e juures. Umbes samal ajal alustati Punaarmee dessandiga [[Kreenholmi saar]]elt, mis oli hõivatud juba 25. juuli päeval. 26. ja 27. juulil jätkasid Punaarmee üksused pealetungi kuni jõudsid [[Mummassaare]]-[[Tambi]]-[[Kirikuküla]] joonele, kus kohtasid Saksa vägede organiseeritud vastupanu. 27. juulil saabus Narva rindele ka 5. SS-ründebrigaadi Wallonien üks pataljon. 27. juulil olid 2. löögiarmee üksused sunnitud peatuma Mummassaare-[[Lastekodumägi|Lastekoloonia]] joonel, ka 8. armee ründetegevus rauges. == Sinimägede lahing == {{Vaata|Sinimägede lahing}} ==Augustilahingud == Punaarmee [[Krivasoo platsdarm]]ist lõuna pool, Narva jõe ülemjooksul jätkasid kaitseliini hoidmist [[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]]-[[Putki]] liinil Saksa 11. jalaväediviisi ja [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. Eriotstarbelise Diviisi]] [[3. Eesti Piirikaitserügement|3.]] ja [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Eesti piirikaitserügementide]] üksused. [[Gorodenko]] juures oli kaitsel [[4. Eesti Piirikaitserügement]], sellest lõuna poole [[Kuningaküla]] juures [[288. Kaitsepataljon|288. Politsei Jalaväepataljon]], [[Permisküla]] juures [[6. Eesti Piirikaitserügement]] ja [[Vasknarva]]-[[Smolnitsa]] juures [[3. Eesti Piirikaitserügement]]. {{commonskat|Battle of Narva (1944)}} 14. septembril läksid Balti rinnete väed pealetungile Riia suunal. 17. septembril algas [[Punaarmee]] [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal|pealetung]] [[Emajõgi|Emajõel]], milles osales [[8. Eesti Laskurkorpus]]. 18. septembril läksid ka Narva rindel pealetungile kindralleitnant [[Filipp Starikov]]i [[8. armee (Nõukogude Liit)|8. armee]] väed. == Vaata ka == * [[Sõjategevus Eestis (1944)]] * [[Krivasoo kott]] * [[Meriküla dessant]] * [[Sinimägede lahing]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hiio">{{cite book|author=Toomas Hiio|year=2006|pages=1035–1094|chapter=Combat in Estonia in 1944|editor=Toomas Hiio, Meelis Maripuu, & Indrek Paavle |title=Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity|location=Tallinn}}</ref> <ref name="walter">{{cite web|url=http://historicaltextarchive.com/sections.php?op=viewarticle&artid=383|author=Hannes Walter|publisher=Historical Text Archive|location=Mississippi|title=Estonia in World War II|access-date=2013-08-18|archive-date=2012-05-23|archive-url=https://archive.today/20120523231619/http://historicaltextarchive.com/sections.php?op=viewarticle&artid=383|url-status=bot: unknown}}</ref> <ref name="paulman">{{cite book|language=Russian|author =F.I.Paulman|title=Ot Narvõ do Sõrve|publisher=Eesti Raamat|location=Tallinn|year=1980|pages=7–119|chapter=Natšalo osvoboždenia Sovetskoi Estonii}}</ref> <ref name="glantz2">{{cite book|author=David M. Glantz|location=Glemson, Lõuna-Carolina|url=http://www.strom.clemson.edu/publications/sg-war41-45.pdf|publisher=Clemsoni Ülikool, Strom Thurmondi avaliku halduse instituut|year=2001|title=The Soviet-German War 1941–1945: Myths and Realities|access-date=2010-12-02|archive-date=2011-06-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20110617094931/http://www.strom.clemson.edu/publications/sg-war41-45.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="laar">{{cite book|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher= Tallinn: Varrak|year= 2006|language=Estonian}}</ref> <ref name="ents">{{cite book|chapter=Saksa okupatsioon (1941–44)|title= Eesti. Üld. |publisher=[[Eesti entsüklopeedia]]|volume= 11|year=2002|pages=312–315}}</ref> <ref name="JYhkF">http://vif2ne.ru:2003/nvk/forum/arhprint/1448156{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Kirjandus== *Kurowski, Franz (2007), "SS-Obersturmbannführer Paul-Albert Kausch. Kommandant der Waffen-SS-Panzerabteilung "Hermann von Salza"". Würzburg: Weidlich u. Flechsig, ISBN 9783881897327 *Tiecke, Wilhelm (2007), "An den Brennpunkten der Ostfront. 1. Die Geschichte des SS-Infanterie-Regiments 4 (mot.) "Langemarck" und des "Freikorps Danmark""., [Dresden]: Winkelried Vlg, ISBN / EAN 3938392157 *Pruett, Michael H. (2009), "Panzerkampfgruppe Strachwitz. Der Kampf um den "Ostsack" und "Westsack", Narwa 1944. Eine Bilddokumentation mit vielen bisher unveröffentlichten Originalfotos". Zweibrücken: VDMedien Nickel, ISBN 9783866190382 *[[Reigo Rosenthal]], [[Andrus Kütt]]. Veebruar 1944. Võitlused Narva rindel. Kirjastus: Argo, 2024, 976 lk, ISBN 978-9916-704-49-3 ==Välislingid== *[[Wilhelm Tieke]], [http://www.sno.no/files/documents/100692.pdf Rückzug aus Narwa und Untergang des Regiments 48 "General Seyffardt"], Stiftelsen norsk Okkupasjonshistorie, 2014 * Armeegrupp Narva lahingpäevik. http://wehrmacht.rindeleht.ee/ktb/1/1.html {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna ajalugu]] [[Kategooria:20. sajand Narvas]] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] 83ua375zve7mgdx2e51dyquvy61n3fw Juuli 2007 0 91199 7217825 6954252 2026-08-19T10:06:41Z Kuriuss 38125 7217825 wikitext text/x-wiki '''Juuli [[2007]]''', kroonika {{KuupäevadIndeks31|juuli}} ==[[1. juuli]]== *[[Maailmapank|Maailmapanga]] presidendina alustas tööd [[Robert Zoellick]]. *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistujamaaks sai [[Portugal]]. *[[Venemaa]]l moodustati [[Kamtšatka oblast]]i ja [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki autonoomse ringkonna]] liitmise teel [[Kamtšatka krai]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Maine]]'i osariigis [[Kennenbunkport]]is algas õhtul Ameerika Ühendriikide presidendi [[George W. Bush]]i ja Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i kohtumine. *[[Gröönimaa]] välis- ja rahandusministrina alustas tööd [[Aleqa Hammond]]. *[[Hongkong]]is vannutas [[Hiina]] president [[Hu Jintao]] ametisse [[Donald Tsang]]i valitsuse. *[[Iisrael]]is lahkus ametist president [[Moshe Katsav]]. Presidendi kohusetäitjaks vannutati [[Knesset]]i esimees [[Daliyya Itsik]]. *Iisraelis astus ametist tagasi rahandusminister [[Avraham Hirchson]]. *Iisrael alustas 17 kuu jooksul kinni peetud maksurahade väljamaksmist [[Palestiina]] omavalitsusele. Esimese ülekandega said palestiinlased enda käsutusse 500 miljonit [[Iisraeli seekel|Iisraeli seeklit]] ehk umbes 117 miljonit [[USA dollar]]it. *[[Ghana]] pealinnas [[Accra]]s algas [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumine. Kohtumise keskseks teemaks on arutelud üleaafrikalise valitsuse moodustamise kava üle. *[[Mali]]s toimus [[2007. aasta Mali parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor. Valimistel osales 33,4 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, kõik jagamisele läinud kümme kohta võitis [[Liit Demokraatia ja Progressi Eest]]. *[[Eesti]]s peeti X noorte laulupidu "[[X noorte laulu- ja tantsupidu#Laulupidu|Ilmapuu]]". *[[Tallinn]]as vahistati Venemaa noorteliikumise [[Naši]] liige Marina Poddubnaja, kes üritas [[pronkssõdur]]i mälestusmärgi endises asukohas [[Tõnismäe]]l korraldada sanktsioneerimata meeleavaldust. *Eestis astus ametisse [[Tartu Ülikool]]i uus rektor [[Alar Karis]]. *[[Eesti Maaülikool]]i rektori kohuseid asus täitma senine õppeprorektor [[Hardi Tullus]]. ==[[2. juuli]]== *[[ÜRO]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] kinnitas rahvusvahelise kogukonna kõrgema esindajana [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviina]]s ametisse [[Slovakkia]] diplomaadi [[Miroslav Lajcák]]i. *[[Prantsusmaa]] pealinna [[Pariis]]i Courbevoie linnaosas leiti oma korteri lähistelt parkimisplatsilt mõrvatuna [[Tšaad]]i presidendi [[Idriss Déby]] 27-aastane poeg [[Brahim Déby]]. *[[Venemaa]]l astus ametisse [[Kamtšatka krai]] kuberner [[Aleksei Kuzmitski]]. *[[Hiina]] välisminister [[Yang Jiechi]] alustas ametlikku visiiti [[Põhja-Korea]]s. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i lähistel tulistati alla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] armee [[AH-64 Apache]] tüüpi helikopter. Helikopteri pardal viibinud kaks pilooti pääsesid kergete vigastustega. *[[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is kohtusid [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] ja Iraani president [[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]. Riigipead avasid ka kahe riigi ühistööna nelja aasta jooksul valmiva naftatöötlemistehase ehituse. *[[Jeemen]]i idaosas [[Marib]]i vanas templikompleksis toimus autopommi plahvatus. Plahvatuses hukkus üks jeemenlane ja kuus [[Hispaania]]st pärit turisti. Vigastada sai veel seitse inimest. *[[Eesti]]sse naasis [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosniast ja Hertsegoviinast]] jalaväekompanii [[Estguard-3]], lõpetades sellega [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] üksteist aastat kestnud rahutagamismissiooni selles riigis. *Eesti välisminister [[Urmas Paet]] kinnitas ligi 1,9 miljoni [[Eesti kroon]]i eraldamise [[Gruusia]], [[Moldova]] ja [[Ukraina]] ülikoolide kaasamiseks siirdeuuringute võrgustikku. Rahaga kaetakse nende ülikoolide osalemiskulud [[Tartu Ülikool]]i Euroopa kolledži kolmeaastases projektis. *Eesti ärimehe [[Heiti Hääl]]ega seotud valdusfirma [[Alexela Logistics]] omandas sajaprotsendilise osaluse kütuseettevõttes [[Sillamäe Oil Terminal]]. ==[[3. juuli]]== *[[Holland]]is [[Haag]]is osales esimest korda [[ÜRO]] [[Sierra Leone]] sõjakuritegude eritribunali istungil [[Libeeria]] ekspresident [[Charles Ghankay Taylor]], kes seni oli protsessi boikoteerinud. *[[Läti]] pealinnas [[Riia]]s kohtusid [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Leedu]] president [[Valdas Adamkus]] ja Läti president [[Vaira Vīķe-Freiberga]]. Kohtumisel käsitleti Balti riikide suhteid [[Venemaa]]ga ja energiajulgeoleku küsimusi. Pärast kohtumist osalesid presidendid kolmekeelse veebisõnastiku esitlusel, võtsid vastu [[Läti Teaduste Akadeemia]] [[Cicero (auhind)|Cicero]]-auhinnad ja osalesid koos Läti tulevase presidendi [[Valdis Zatlers]]iga pidulikul lõunasöögil [[Jūrmala]]s. *[[Prantsusmaa]]l võitis peaminister [[François Fillon]]i valitsus häältega 321:224 usaldushääletuse parlamendi alamkojas. *[[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Melchin]]i linnas toimus raudteeülesõidul turismibussi ja reisirongi kokkupõrge. Hukkus üks ja vigastada sai 12 inimest, neist kuus raskelt. *[[Venemaa]]l [[Nižni Novgorod]]is toimus endise peaministri [[Mihhail Kasjanov]]i toetajate koosolek, millel tehti otsus asutada uus partei esialgse nimega [[Rahvas demokraatia ja õigluse eest]]. Ühtlasi kinnitas Kasjanov ise, et lahkub opositsiooniliste poliitiliste jõudude ühendusest [[Teistsugune Venemaa]]. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i peamiselt [[šiiidid|šiiitidega]] asustatud Shaabi linnaosas plahvatas turu juures autopomm. Rünnakus hukkus 18 ja sai vigastada 35 inimest. *[[Jaapan]]i kaitseminister [[Fumio Kyuma]] teatas oma tagasiastumisest. Ministri tagasiastumise tingis avalikkuse pahameele põhjustanud märkus, mille kohaselt olid tuumarünnakud Jaapani linnadele [[Hiroshima]]le ja [[Nagasaki]]le [[1945]]. aastal sõja lõpetamiseks paratamatud. *[[Põhja-Korea]] pealinnas [[P'yŏngyang]]is kohtusid [[Hiina]] välisminister [[Yang Jiechi]] ja Põhja-Korea riigikaitsekomisjoni esimees [[Kim Chŏng-il]]. *[[Tallinn]]as [[Kaitseväe kalmistu]]l toimus kell 11 [[Tõnismäe]]lt [[pronkssõdur]]i endisest asukohast välja kaevatud [[Punaarmee]] kaheksa võitleja ümbermatmistseremoonia. Üritusel osalesid kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]], rahvastikuminister [[Urve Palo]], [[Riigikogu]] riigikaitsekomisjoni esimees [[Mati Raidma]], arvukate organisatsioonide ja välisriikide saatkondade esindajad. Palvuse pidasid Eesti kaitseväe kaplanid [[Taavi Laanepere]] ja [[Aivar Sarapik]]. *Tallinnas Kaitseväe kalmistul toimus kell 14 [[õigeusk|õigeusu]] jumalateenistus Tõnismäelt pronkssõduri endisest asukohast välja kaevatud Punaarmee kaheksa võitleja mälestuseks, mille viis läbi [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u metropoliit [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]]. Teenistusel osales teiste seas [[Venemaa]] suursaadik [[Nikolai Uspenski]] ja Punaarmees võidelnud sõjaveteranide esindajad. *Eestis [[Tartu Ülikool]]is andis senine rektori kohusetäitja [[Tõnu Lehtsaar]] ülikooli varad ja asjaajamise üle uuele rektorile [[Alar Karis]]ele. ==[[4. juuli]]== *[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] valis [[Guatemala]]s peetud koosolekul [[2014. aasta taliolümpiamängud]]e toimumise kohaks [[Venemaa]] linna [[Sotši]]. *[[Gruusia]] idaosas toimus kohaliku aja järgi kell 22.35 ulatuslik elektrikatkestus, mis jättis vooluta umbes kaks ja pool miljonit elanikku. *[[Leedu]] parlament ratifitseeris kolmepoolse lepingu [[Eesti]] ja [[Läti]]ga Baltimaade õhuruumi jälgimis- ja kontrollsüsteemi laiendamise kohta ning kolme valitsuse protokolli õhuruumi juhtimis- ja kontrollkeskuse ühise juhtimise kohta. *[[Prantsusmaa]]l võitis peaminister [[François Fillon]]i valitsus häältega 195:125 usaldushääletuse parlamendi ülemkojas. *[[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Lämmijärv]]e lähistel kukkus alla Vene piirivalve helikopter [[Mi-8]]. Seitsmest helikopteri pardal viibinud isikust sai surma meeskonna komandör; teine piloot sai vigastada, ülejäänud inimesed pääsesid vigastusteta. *[[Brasiilia]] tervishoiuministeerium ja ravimifirma [[Abbott Laboratories]] saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt nõustus viimane alandama Brasiiliale tarnitava [[HIV|HI-viirus]]e inhibiitori [[Kaletra]] hinda 30 protsenti. *[[Mehhiko]]s [[Puebla osariik|Puebla osariigis]] jäi varahommikul mudalaviini alla reisijaid vedanud buss. Tõenäoliselt hukkus vähemalt 40 bussis viibinud inimest. *[[Afganistan]]is [[Kandahāri provints]]is toimunud teeäärse pommi plahvatuses hukkus kuus [[Kanada]] sõdurit ja nende kohalikku päritolu tõlk. *[[Hiina]]s [[Liaoning]]i provintsis [[Tianshifu]] linnas toimus karaokebaaris plahvatus. Hukkus 25 ja sai vigastada 33 inimest. *[[Iisrael]]i peaminister [[Ehud Olmert]] tegi muudatusi valitsuse koosseisus. Uueks rahandusministriks nimetati [[Roni Bar-On]] ja siseministriks [[Me'ir Shitrit]]. *[[Jaapan]]is astus ametisse kaitseminister [[Yuriko Koike]], kellest sai Jaapani esimene naiskaitseminister. *[[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is andsid islamivõitlejad varahommikul islamiliikumise [[Ḩamās]] esindajatele üle nende poolt [[Märts 2007#12. märts|12. märtsil]] röövitud [[BBC]] ajakirjaniku [[Alan Johnston]]i. *[[Eesti]] kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Rumeenia]]s. *Eestis [[Tapa]]l kaitseväe väljaõppekeskuses toimus [[Juuni 2007#23. juuni|23. juunil]] [[Afganistan]]is langenud kaitseväelaste [[Jako Karuks]]i ja [[Kalle Torn]]i ärasaatmistseremoonia. Tseremoonial osalesid president [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Riigikogu]] esimees [[Ene Ergma]], peaminister [[Andrus Ansip]] ja kaitseväe juhataja [[Ants Laaneots]]. Pärast tseremooniat maeti Torn [[Mõisaküla]] kalmistule [[Viljandimaa]]l ja Karuks [[Tõrma (Rakvere)|Tõrma]] kalmistule [[Lääne-Virumaa]]l. *Eesti pealinna [[Tallinn]]a [[Tallinna Lauluväljak|Lauluväljakul]] algas viis päeva kestev festival [[Õllesummer]]. ==[[5. juuli]]== *[[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is toimunud oksjonil müüdi 18 miljoni [[Suurbritannia naelsterling]]i eest [[Itaalia]] kunstniku [[Raffael]]i maalitud [[Lorenzo de' Medici]] portree [[16. sajand]]ist. *[[Türgi]] ülemkohus tunnistas seaduslikuks parlamendis vastu võetud seadusemuudatused, millega anti presidendi otsevalimise õigus rahvale. President [[Ahmet Necdet Sezer]] oli varem mainitud seadusemuudatused vetostanud. *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] esitas [[Viktor Išajev]]i kandidatuuri [[Habarovski krai]] kuberneri ametikohale ja [[Dmitri Zelenin]]i kandidatuuri [[Tveri oblast]]i kuberneri ametikohale. *[[Colombia]] linnades toimusid sadade tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, kus protesteeriti 44 aastat riigis kestnud relvakonfliktide ja inimeste röövimise vastu vasakpoolse relvarühmituse [[FARC]] poolt. *[[Mehhiko]] loodeosas [[Sinaloa]] osariigis [[Culiacan]]i lennuväljal sõitis rehvi purunemise tõttu maandumisrajalt välja maanteele transpordilennuk, põrgates seal kokku mitme autoga. Hukkusid kõik lennukis viibinud kolm meeskonnaliiget; lisaks said lennuväljal surma kaks sõdurit ja neli tsiviilisikut. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i peamiselt [[šiiidid|šiiitidega]] asustatud lõunaosas õhkis õhtul enesetaputerrorist autopommi fotosalongi ees, kuhu oli kogunenud pilti tegema pulmaliste seltskond. Hukkus 17 ja sai vigastada 27 inimest. *[[Andrus Ansipi teine valitsus|Eesti valitsus]] eraldas siseministeeriumile [[Aprillirahutused Tallinnas|aprillirahutuste]] käigus tekitatud kahjude hüvitamiseks ligi 31 miljonit [[Eesti kroon]]i. *Eesti valitsus kinnitas kultuuriministeeriumi muudetud põhimääruse, millega nähakse ette kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhetega tegeleva asekantsleri ametikoha loomine ministeeriumis. *[[Eesti]]sse saabus kahepäevasele visiidile [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i delegatsioon. Delegatsiooni liikmed kohtusid president [[Toomas Hendrik Ilves]]e, peaminister [[Andrus Ansip]]i ning majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]]iga. *Eesti kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]] jätkas ametlikku visiiti [[Rumeenia]]s, kohtudes Rumeenia kaitseministri [[Teodor Viorel Meleşcanu]]ga. Kohtumisel arutati küberkaitse ja Baltimaade õhuraami kaitse küsimusi. *Eestis [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] [[Pilistvere]]s algas neli päeva kestev [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] laste- ja noortetöö ühenduse korraldatud noortefestival [[Second Hand]]. ==[[6. juuli]]== *[[Bosnia ja Hertsegoviina]] presidentuuri esimeheks sai [[Željko Komšić]]. *[[Leedu]] pealinnas [[Vilnius]]es toimus [[Eesti]], [[Läti]] ja Leedu valitsusjuhtide kohtumine, kus keskseks teemaks on energeetika-alane koostöö. Eestit esindas kohtumisel peaminister [[Andrus Ansip]]. Kohtumisel osalema pidanud [[Poola]] peaminister [[Jarosław Kaczyński]] jättis tulemata väidetavalt riigisiseste probleemide tõttu. *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] nimetas [[Valeri Serdjukov]]i [[Leningradi oblast]]i kuberneri kandidaadiks ja [[Viktor Tolokonski]] [[Novosibirski oblast]]i kuberneri kandidaadiks. *[[Colombia]]s vahistati uuesti riikliku julgeolekuteenistuse endine ülem [[Jorge Noguera]], keda kahtlustatakse koostöös parempoolsete ebaseaduslike relvarühmitustega. Noguera vahistati sama süüdistuse alusel juba veebruaris, kuid vabastati märtsis vigase vahistamismääruse tõttu. *[[Venezuela]] uueks kaitseministriks nimetati kindral [[Gustavo Rangel Briceño]]. *[[Eesti]]s jätkus [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i delegatsiooni visiit. Delegatsiooni liikmed kohtusid kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]] ja välisminister [[Urmas Paet]]iga. ==[[7. juuli]]== *[[Paavst]] [[Benedictus XVI]] avaldas ''[[motu proprio]]'' dekreedi "[[Summorum Pontificum]]", millega andis kõigile preestritele õiguse pühitseda [[missa]]t vastavalt [[1962]]. aasta missaraamatule ning soovitas piiskoppidel ja preestritel vastu tulla usklike soovidele vanema liturgilise vormi kasutamiseks. *[[Portugal]]i pealinnas [[Lissabon]]is toimunud üritusel tehti teatavaks [[Šveits]]i sihtasutuse [[The New Open World Corporation]] korraldatud interneti- ja telefonihääletuse teel valitud [[seitse uut maailmaimet]]: [[Suur Hiina müür]], muistne [[Machu Picchu]] linn [[Peruu]]s, Kristus Lunastaja kuju [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro]]s, [[Rooma]] [[Colosseum]], muistne [[Petra]] linn [[Jordaania]]s, [[maiad]]e [[Chichen Itza]] linna varemed [[Mehhiko]]s ja [[Tadž Mahal]]i mausoleum [[India]]s. *[[Tšehhi]]s lõppes [[Karlovy Vary]] [[Karlovy Vary rahvusvaheline filmifestival|42. rahvusvaheline filmifestival]]. [[Ilmar Raag]]i lavastatud Eesti film "[[Klass (film)|Klass]]" võitis festivalil kaks mainekat auhinda: Euroopa kinoomanike peaauhinna [[Europa Cinemas Label]] ja võistlusprogrammi "East of the West" žürii eripreemia. *[[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s toimus opositsiooniliste poliitiliste jõudude ühenduse [[Teistsugune Venemaa]] korraldatud samanimeline konverents. Konverentsil otsustati, et opositsiooni ühiskandidaat [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimisteks]] selgitatakse välja eelvoorudega. *Venemaa pealinna Moskva kesklinnas Tveri tänava maja number 4 juures peksti kohaliku aja järgi kell 13.20 julmalt läbi tuntud teatrilavastaja [[Roman Viktjuk]], kes sai rünnaku tagajärjel raske koljutrauma. *[[Iraak|Iraagi]] põhjaosas [[Tuz Khormato]] linnas õhkis enesetaputerrorist linna turul lõhkeainega täidetud veoauto. Rünnakus hukkus 115 ja sai vigastada umbes 240 inimest. *[[Nepal]]i pealinnas [[Katmandu]]s puhkesid kuningas [[Gyanendra]] sünnipäeval kokkupõrked monarhistide ja kommunistide vahel. Palee lähistel opositsiooni meeleavaldusele järgnenud rüseluses sai vigastada üheksa inimest, teiste seas ka kaks politseinikku. *[[Eesti]]s alustas tööd uus telekanal [[Seitse (telekanal)|Seitse]]. Esialgu hakati kanalit edastama kaabeltelevisiooniettevõtete [[STV]], [[Telset AS|Telset]] ja [[Elion]] võrkudes. ==[[8. juuli]]== *[[ÜRO]] kultuuriorganisatsioon [[UNESCO]] kritiseeris [[Juuli 2007#7. juuli|eelmisel päeval]] [[Lissabon]]is teatavaks tehtud [[seitse uut maailmaimet|seitset uut maailmaimet]]. UNESCO pressiesindajate Sue Williamsi ja Christian Manharti sõnul ei olnud ainult seitsme objekti esiletõstmine maailma märkimisväärsete kultuurimälestiste hulga juures piisav ega õigustatud. *[[Albaania]] parlamendis kukkus läbi [[2007. aasta Albaania presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor, sest valitsuskoalitsiooni kandidaat [[Bamir Topi]] ei kogunud võitmiseks vajalikku häälteenamust. *[[Läti]]s astus ametisse riigi uus president [[Valdis Zatlers]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Seattle]]'is esitles lennukitootja [[Boeing]] oma uut reisilennukit [[Boeing 787|Boeing 787 Dreamliner]]. Uue lennukimudeli esimene katselend on kavandatud [[September 2007|septembrisse]]. Väidetavalt on tegu maailma kõige keskkonnasõbralikuma lennukiga. *[[Iisrael]]is kiitis peaminister [[Ehud Olmert]]i valitsus heaks kava, mis näeb ette hea tahte märgina 250 [[Palestiina]] vangi vabastamise. Vabastatavad vangid valitakse välja mõõduka poliitilise liikumise [[Al-Fatah]]iga seotud isikute hulgast. *[[India]] ja [[Bangladesh]]i vahel taastati 42 aastat tagasi katkenud rongiühendus. Esimene rong väljus [[Kolkata]]st varahommikul ja jõudis [[Dhaka]]sse kahetunnise hilinemisega kohaliku aja järgi pärast kella kuut õhtul. *[[Iraak|Iraagi]] pealinnast [[Bagdad]]ist lõuna pool [[Haswa]] linna lähistel kihutas enesetaputerrorist lõhkeainega täidetud veoautoga sisse armee veokile. Rünnakus hukkus 23 samal päeval tegevteenistusse värvatud noormeest; veel 27 noorsõdurit said haavata. *[[Poola]] [[Poola president|president]] [[Lech Kaczyński]] vabastas ametist spordiminister [[Tomasz Lipiec]]i. *[[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] koos abikaasa [[Evelin Ilves]]ega alustas neli päeva kestvat riigivisiiti [[Hispaania]]s. Neid saatis 25-liikmeline Eesti äridelegatsioon. ==[[9. juuli]]== *[[Austria]] pealinnas [[Viin]]is toimunud [[Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri]] juhatuse koosolekul kiideti heaks agentuuri inspektorite tagasipöördumine [[Põhja-Korea]]sse, et alustada [[Nyŏngbyŏni tuumaelektrijaam|Nyŏngbyŏni tuumaelektrijaama]] sulgemist. *[[Holland]]is [[Haag]]is [[ÜRO]] [[Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal|Endise Jugoslaavia Rahvusvahelises Kriminaaltribunalis]] algas kohtuprotsess [[Bosnia ja Hertsegoviina]] muslimite armee endise staabiülema [[Rasim Delić]]i üle. *[[Itaalia]] peaminister [[Romano Prodi]] läks ametlikule visiidile [[Iisrael]]i. Esimesena kohtus ta [[Jeruusalemm]]as Iisraeli opositsiooniliidri [[Benjamin Netanyahu]]ga. *[[Poola]]s vabastas peaminister [[Jarosław Kaczyński]] ametist oma asetäitja [[Andrzej Lepper]]i, süüdistades viimase erakonda korruptsioonis. *[[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is mõistis [[Woolwichi kroonikohus]] süüdi kolm meest, kes valmistasid ette enesetapurünnakuid Londoni ühistranspordivõrgule [[21. juuli]]l [[2005]]. *[[Venemaa]]l kinnitas [[Habarovski krai]] duuma häältega 24:2 kuberneriks [[Viktor Išajev]]i. *Venemaal kinnitas [[Leningradi oblast]]i seadusandlik kogu häältega 38:1 oblasti kuberneriks [[Valeri Serdjukov]]i. *[[Argentina]] pealinna [[Buenos Aires]]t tabas linna teadaoleva ajaloo kestel teist korda lumesadu. Viimati sadas Buenos Aireses lund 89 aastat varem. *[[Indoneesia]] prokurörid esitasid süüdistuse riigi endisele presidendile [[Suharto]]le, et selgitada välja tema valitsusajal 440 miljoni [[USA dollar]]i ulatuses kaduma läinud riigi raha saatus. *[[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kohtus [[Hispaania]]-visiidi raames kuningas [[Juan Carlos I]]. Kohtumise keskseks teemaks kujunes küberkaitse keskuse kavandatav rajamine Eestisse. ==[[10. juuli]]== *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahandusministrid kiitsid heaks [[Küpros]]e ja [[Malta]] liitumise [[euro|eurotsooniga]] [[1. jaanuar]]ist [[2008]]. *Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrid jõudsid kokkuleppele [[Prantsusmaa]] sotsialisti [[Dominique Strauss-Kahn]]i kandidatuuri esitamises [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] tegevdirektori ametikohale. Ainsana hääletas Strauss-Kahni kandidatuuri vastu [[Suurbritannia]]. *[[Euroopa Parlament]] kiitis heaks eelnõu, millega keelati kõigi elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete müük Euroopa Liidu territooriumil. *[[Itaalia]]s [[Calabria|Calabria maakonnas]] vahistas politsei umbes 60 isikut, keda kahtlustati seotuses [[maffia|maffiarühmitusega]] [['Ndrangheta]]. *[[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] koosseisu kuuluva [[Burjaatia|Burjaatia Vabariigi]] presidendina astus ametisse [[Vjatšeslav Nagovitsõn]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Orlando]] äärelinnas Sanfordis kukkus alla kahemootoriline [[Cessna 310]] väikelennuk. Lennuk purustas kaks maja. Hukkusid kaks lennukis viibinud inimest ja kolm ühe maja elanikku. *[[Kuuba]] pealinnas [[Havanna]]s algas [[Ladina-Ameerika Piiskoppide Konverents]]i neli päeva kestev koosolek. *[[Hiina]]s hukati riikliku toidu ja ravimite administratsiooni endine juht [[Zheng Xiaoyu]]. Ta mõisteti mais 2007 süüdi korruptsioonis, mille tulemusel oli Hiina turule lubatud mürgiseid toiduaineid. *[[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]] riigiprokuröriks nimetati [[Austraalia]]s laste seksuaalse ahistamise eest tagaotsitav [[Julian Moti]]. *[[Eesti]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] [[Linna (Jõhvi)|Linna]] külas põrkasid kella 8.50 ajal kokku kaubarong ja veoauto Scania. Õnnetuse käigus sõitis teelt välja vedur ja kahjustada sai umbes kolmsada meetrit raudteed. ==[[11. juuli]]== *[[Küpros]]el lahkusid valitsusest erakonna [[AKEL]] liikmed, teiste seas ka välisminister [[Giórgos Lillíkas]] ja siseminister [[Neoklis Silikiotis]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kinodes esilinastus film "[[Harry Potter and the Order of the Phoenix]]". *[[Tšiili]] kohtunik [[Orlando Alvarez]] otsustas, et [[Peruu]] ekspresidenti [[Alberto Fujimori]]t ei tohi Peruu võimudele välja anda, sest viimased ei ole esitanud piisavalt tõendusmaterjali tema seotuse kohta korruptsiooni ja inimõiguste rikkumistega. *[[Filipiinid]]e lõunaosas [[Basilan]]i saarel toimunud islamistlike mässuliste ja sõdurite kokkupõrkes sai surma neliteist ja haavata üheksa Filipiinide merejalaväelast. Hukkunutest kümme olid langenud mässuliste kätte vangi ja hukati pea maharaiumise läbi. *[[Liibüa]] ülemkohus kinnitas viiele [[Bulgaaria]]st pärit meditsiiniõele ja ühele [[Palestiina]]st pärit arstile madalama astme kohtus määratud surmanuhtluse. Meedikud mõisteti süüdi Liibüa laste nakatamises [[HIV|HI-viirusega]]. *[[Eesti]]sse saabus ametlikule kahepäevasele visiidile [[Saksamaa]] välisminister [[Frank-Walter Steinmeier]]. Visiidi raames kohtus Steinmeier president [[Toomas Hendrik Ilves]]e, peaminister [[Andrus Ansip]]iga ja välisminister [[Urmas Paet]]iga. ==[[12. juuli]]== *[[2007. aasta 12. juuli õhurünnak Bagdadis]]: Kaks Ameerika Ühendriikide armee [[Boeing AH-64 Apache]]'i helikopterit korraldasid [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is õhurünnaku. *[[Kreeka]]s [[Skiathos]]e saarel puhkes kohaliku aja järgi kell 6.30 ulatuslik metsatulekahju, mis tõi kaasa sadade turistide evakueerimise populaarsest puhkusepiirkonnast. *[[Šveits]]i keskosas [[Alpid]]es [[Jungfrau]] mäe põhjaküljel hukkus kohaliku aja järgi kella 10 paiku lumelaviinis kuus sõdurit. Veel samal õppusel viibinud kaheksa sõdurit pääsesid vigastusteta. *[[Venemaa]]l rahuldas [[Peterburi]] linnakohus prokuratuuri taotluse sulgeda kohalik [[saientoloogia]] keskus, sest keskuse tegevus ei vastanud selle põhikirjalistele eesmärkidele. *Venemaal kinnitas [[Novosibirski oblast]]i nõukogu erakorralisel istungil häältega 74:3 oblasti kuberneriks uueks ametiajaks [[Viktor Tolokonski]]. *[[Brasiilia]] föderaalkohtunik andis välja määruse [[Venemaa]] ettevõtja [[Boriss Berezovski]] vahistamiseks. Berezovskit kahtlustatakse [[São Paulo]] jalgpalliklubi kasutamises rahapesu eesmärkidel. *[[Jaapan]]is algas [[2007. aasta Jaapani parlamendivalimised|parlamendi ülemkoja valimiste]] ametlik kampaania. *[[Lõuna-Korea]]st asus teele esimene laev, mille pardal oli 6200 tonni [[nafta]]t humanitaarabina [[Põhja-Korea]]le. *[[Sri Lanka]] armee vallutas [[Thoppigala]] provintsis mässulise relvarühmituse [[Tamili Tiigrid]] viimase tugipunkti riigi idaosas, saavutades esimest korda viimase 14 aasta jooksul kontrolli mässulise provintsi üle. *[[Libeeria]] valitsus esitas parlamendile seaduseelnõu, mille vastuvõtmine võimaldaks rekvireerida sõjakuritegudes süüdistatava ekspresidendi [[Charles Ghankay Taylor]]i, tema perekonnaliikmete, sugulaste ja lähikondlaste vara. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s tulistati mürskudega presidendipaleed, keskturgu ja tulevaste rahukõneluste toimumispaika. Rünnakutes hukkus kaks inimest, kelle elumaja üks mürskudest tabas. Rünnakute eest keegi vastutust ei võtnud. *[[Eesti]]sse saabus oma esimesele välisvisiidile presidendina [[Läti]] riigipea [[Valdis Zatlers]]. Ta kohtus president [[Toomas Hendrik Ilves]]e, peaminister [[Andrus Ansip]]i ja välisminister [[Urmas Paet]]iga. ==[[13. juuli]]== *[[Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur]] ja [[Iraan]] jõudsid kokkuleppele uute inspektsioonide korraldamises Iraani tuumarajatistesse. Kokkuleppe kohaselt lubab Iraan inspektorid [[Arak]]i raskevee tehasesse ja [[Natanz]]i uraani rikastamise tehasesse. *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] allkirjastas määruse, millega peatati Venemaa osalemine [[Euroopa tavarelvastuse piiramise leping]]us. Määrus jõustub 150 päeva pärast teiste osapoolte teavitamist Venemaa välisministeeriumi poolt. *[[Venemaa Olümpiakomitee]] esimees [[Leonid Tjagatšev]] pakkus välja president Vladimir Putini kandidatuuri [[2014. aasta taliolümpiamängud]]e korralduskomitee esimehe ametikohale. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s mõistis kohus kolmes pettusejuhtumis ja õigusemõistmise takistamises süüdi [[Suurbritannia]] meediamagnaadi [[Conrad Black]]i. *Ameerika Ühendriikides [[Florida]] osariigis [[Miami]]s algas kahepäevane kõrgetasemeline kliimakonverents. Konverentsil allkirjastas Florida kuberner [[Charlie Crist]] uued seadused, mis kehtestavad senisest rangemad piirangud õhku paisatavale saasteainete hulgale. Konverentsil esines ka [[California]] osariigi kuberner [[Arnold Schwarzenegger]]. *[[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro]] [[Maracana staadion]]il algasid 15. [[Pan-Ameerika mängud]]. Mängud avas Brasiilia president [[Luís Inácio Lula da Silva]]. *[[Eesti]] suursaadik [[Prantsusmaa]]l [[Margus Rava]] ja [[Gabon]]i suursaadik Prantsusmaal [[Jean-Marie Adze]] allkirjastasid [[Pariis]]is ühiskommünikee, millega sõlmiti Eesti ja Gaboni vahel diplomaatilised suhted. *[[Eesti Politsei]] ostis ettevõttelt [[Bell-Marine]] ilmastikukindla kaatri [[Bella 572c]], mis anti veepolitsei käsutusse [[Tallinna laht|Tallinna lahel]] patrullreidide korraldamiseks. *Eestis [[Tartu]]s avati [[Tartu Hansapäevad]] 2007. *Eestis [[Ruhnu]] saarel taasavati [[Ringsu sadam]]. ==[[14. juuli]]== *[[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is toimus rahvuspüha sõjaväeparaad, kus esimest korda osalesid sõdurid kõigist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikidest. [[Eesti]]t esindas paraadil 16 kaitseväelast, nende seas ka 12-liikmeline [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] delegatsioon. Paraadi vastuvõtjate hulgas viibis Eesti kaitseväe juhataja [[Ants Laaneots]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]es jõudsid [[roomakatoliku kirik]]u [[Los Angelese peapiiskopkond|Los Angelese peapiiskopkonna]] ja katoliku preestrite poolt väidetavalt seksuaalselt ahistatud katoliiklaste advokaadid kohtuvälise kokkuleppeni, mille kohaselt tasub piiskopkond preestrite ohvritele 660 miljonit [[USA dollar]]it kahjutasu. *[[Austraalia]] suurima linna [[Sydney]] lääneosas ründas endine telekommunikatsioonifirma [[Telstra]] töötaja [[John Robert Patterson]] röövitud soomukiga mobiilsidemaste ja purustas neist kuus. Politseil õnnestus kurjategija peatada [[pipragaas]]i abil ajal, kui ta üritas purustada seitsmendat masti. *[[Jaapan]]i edelaosa tabas võimas [[orkaan]] [[Man-yi]]. Peamiselt sai kahjustada [[Kyūshū]] saar. Orkaan põhjustas elektrikatkestusi, hukkus üks ja sai vigastada 58 inimest. *[[Palestiina]]s astus ametist tagasi peaminister [[Salam Fayyad]], kuid sai kohe ülesandeks moodustada uus valitsus. *[[Põhja-Korea]] võimud teatasid, et on sulgenud [[Nyŏngbyŏni tuumaelektrijaam|Nyŏngbyŏni tuumaelektrijaama]] reaktori. *[[Tansaania]]s algas üleriigiline kampaania eesmärgiga mõjutada elanikkonda vabatahtlikult ennast testima [[HIV|HI-viiruse]] ja [[AIDS]]i osas. Kampaania algas president [[Jakaya Kikwete]] ja opositsioonijuhtide avaliku testimisega riigi suurimas linnas [[Dar es Salaam]]is. *[[Tallinn]]as [[pronkssõdur]]i monumendi endises asukohas [[Tõnismäe]]l pidas politsei kinni [[Venemaa]] poliitilise noorteliikumise [[Naši]] liikme Artjom Kobzevi, kes üritas seal korraldada sanktsioneerimata meeleavaldust. Turistiviisaga Eestisse saabunud mees saadeti juba samal päeval riigist välja. ==[[15. juuli]]== *[[Belgia]] kuningas [[Albert II (Belgia)|Albert II]] tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks erakonna [[Christen-Democratisch en Vlaams]] liikmele, senisele [[Flandria]] peaministrile [[Yves Leterme]]'ile. *[[Filipiinid]]el jõustus uus terrorismivastase võitluse seadus, inimjulgeoleku akt, mis andis õiguskaitseorganitele õiguse terrorismis kahtlustatavaid isikuid kinni pidada kuni kolm päeva ilma süüdistust esitamata, kuulata pealt telefonikõnesid ja rekvireerida kahtlusaluste vara. *[[Iisrael]]is vannutati ametisse president [[Shimon Peres]]. *[[Somaalia kodusõda]]: [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s toimus rahvusliku leppimise konverents, millel osales tuhatkond hõimuvanemat kõikjalt üle Somaalia. *[[Tšiili]] pealinnas [[Santiago]]s Suurbritannia suursaatkonna lähedal plahvatas kella 22 paiku pomm. Hooned said väiksemaid kahjustusi. *[[Eesti]]s selgusid südaööl [[Pärnu filmifestival|XXI Pärnu filmifestivali]] võitjad. Esikoha pälvis [[Poola]] režissööri [[Wojciech Kasperski]] film "[[Seemned]]"; parimaks Eesti filmiks tunnistati [[Andres Maimik]]u ja [[Jaak Kilmi]] lavastatud "[[Müümise kunst]]". ==[[16. juuli]]== *[[Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]i inspektorid kinnitasid [[Põhja-Korea]]s asuva [[Nyŏngbyŏni tuumaelektrijaam|Nyŏngbyŏni tuumaelektrijaama]] reaktori sulgemist, millest Põhja-Korea võimud olid teatanud kaks päeva varem. *[[Küpros]]el vannutati ametisse siseminister [[Christos Patsalidis]] ja välisminister [[Erato Kozakou-Marcoullis]]. *[[Moldova]] uueks kaitseministriks nimetati [[Vitalie Vrabie]]. *[[Suurbritannia]] saatis riigist välja neli [[Venemaa]] diplomaati ja külmutas viisakõnelused Venemaaga. Vastavad otsused langetati pärast Venemaa keeldumist anda välja [[Aleksandr Litvinenko]] mõrvamises kahtlustatud [[Andrei Lugovoi]]. *[[Ukraina]]s [[Lviv]]i linna lähistel sõitis hilisõhtul teelt välja [[Kasahstan]]ist [[Poola]]sse teel olnud kaubarong. 15 vagunit 58 tsisternvagunist läks ümber. Õnnetuse tõttu toimunud kollase [[fosfor]]gaasi lekkes sai kannatada umbes kakssada inimest; sajad inimesed evakueeriti piirkonnast. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is kohtusid [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] ja [[Poola]] president [[Lech Kaczyński]]. Kohtumisel lepiti kokku Ühendriikide raketitõrjekilbi rajamises Poola territooriumile vaatamata Venemaa vastuseisule. *[[Argentina]]s astus seoses tema suhtes algatatud uurimisega ametist tagasi majandusminister [[Felica Miceli]]. Uurimine puudutas eelmisel kuul tema büroo vannitoast leitud 60 000 [[USA dollar]]i päritolu. *[[Bangladesh]]i pealinnas [[Dhaka]]s vahistas politsei riigi endise peaministri [[Sheikh Hasina]], kellele esitati ametlik süüdistus ärimehelt raha väljapressimises. *[[Iraak|Iraagi]] põhjaosas [[Kirkūk]]i linnas plahvatas kolm autopommi. Rünnakud toimusid [[Kurdistani Patriootlik Liit|Kurdistani Patriootliku Liidu]] peakorteri, bussijaama ja kohaliku politseijaoskonna juures; nendes hukkus 86 ja sai vigastada umbes 180 inimest. *[[Jaapan]]is [[Niigata]] ja [[Kashiwazaki]] piirkonnas oli kell 10.13 kohaliku aja järgi 6,8-[[Maavärina magnituud|magnituud]]ine [[2007 Chūetsu ranniku maavärin|maavärin]] epitsentriga [[Jaapani meri|Jaapani merel]]. Kaks naist sai surma ja vähemalt 320 inimest vigastada. Palju maju purunes, umbes 35 000 majapidamist jäi vee ja gaasita. Niigatas jäi ka 27 000 majapidamist elektrita ja seal anti [[tsunami]]hoiatus, mis hiljem tühistati. [[Kashiwazaki tuumaelektrijaam|Kashiwazaki tuumaelektrijaamas]] oli tulekahju. *[[Eesti]]sse saabus hommikul kahepäevasele visiidile [[NATO Sõjaline Komitee|NATO Sõjalise Komitee]] esimees kindral [[Raymond Henault]]. ==[[17. juuli]]== *[[Antigua ja Barbuda]] kindralkubernerina asus ametisse [[Louise Lake-Tack]]. *[[TAM Airlinesi lend 3054]]: [[Brasiilia]]s [[São Paulo]] [[Congonhase rahvusvaheline lennujaam|Congonhase lennuväljal]] sõitis maandumisrajalt välja maanteele ja seejärel laohoonesse [[lennufirma]]le [[TAM Linhas Aéreas]] kuulunud reisilennuk [[Airbus A320]]. Kokkupõrke tagajärjel lennuk plahvatas; hukkusid kõik pardal viibinud 181 reisijat ja kuus meeskonnaliiget. Koos maapinnal hukkunutega sai [[Lõuna-Ameerika]] seni suurimas lennuõnnetuses surma umbes kakssada inimest. *[[Liibüa]] kõrgeim kohtukolleegium tühistas viiele [[Bulgaaria]] päritolu meditsiiniõele ja ühele [[Palestiina]] päritolu arstile määratud surmanuhtluse ning asendas selle eluaegse vanglakaristusega. Meedikuid süüdistati Liibüa laste nakatamises [[HIV|HI-viirusega]]. ==[[18. juuli]]== *[[Bulgaaria]] parlament kinnitas häältega 157:57 ametisse riigi uue keskkonna- ja energeetikaministri [[Petar Dimitrov]]i ja uue justiitsministri [[Miglena Tatševa]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgi]] kesklinnas [[Grand Central Terminal|keskraudteejaama]] juures plahvatas kohaliku aja järgi kell 18 aurutoru. Õnnetuses sai vigastada 44 inimest; üks inimene suri ehmatusest saadud südamerabandusse. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Senatis kukkus läbi [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] senaatorite esitatud seaduseelnõu, mis nägi ette Ühendriikide vägede väljatoomise [[Iraak|Iraagist]] [[2008]]. aasta aprilli lõpuks. *[[Hiina]] pealinnas [[Peking]]is algasid kuuepoolsed läbirääkimised [[Põhja-Korea]] tuumaprogrammi piiramise teise faasi elluviimiseks. Kõnelustel osalesid Hiina, Põhja-Korea, [[Lõuna-Korea]], [[Jaapan]]i, [[Venemaa]] ja Ameerika Ühendriikide esindajad. *[[Tai]] ajutine seadusandlik kogu tühistas seni riigis kehtinud uute parteide moodustamise keelu. ==[[19. juuli]]== *[[Bulgaaria]] esitas [[Liibüa]]le ametliku taotluse [[Juuli 2007#17. juuli|17. juulil]] eluks ajaks vangi mõistetud kuue meditsiinitöötaja väljaandmiseks vastavalt [[1980]]. aastal kahe riigi vahel sõlmitud vangide vahetuse leppele. *Bulgaaria lähiajaloo uurimisega tegelev komisjon teatas, et president [[Georgi Pǎrvanov]] oli kommunistliku režiimi ajal julgeolekuteenistuse agent. President ise oli kuni komisjoni vastava avalduseni kõiki taolisi süüdistusi eitanud. *[[Mägi-Karabahh|Mägi-Karabahhi Vabariigis]] toimusid [[2007. aasta Mägi-Karabahhi presidendivalimised|presidendivalimised]]. 85 protsendi valijate toetusel valiti uueks riigipeaks endine julgeolekuülem [[Bako Sahakjan]]. Kokku osales valimistel 77 protsenti hääleõiguslikust elanikkonnast. *[[India]]s toimusid [[2007. aasta India presidendivalimised|presidendivalimised]]. 638 116 valijamehe häältega võitis valimised [[Pratibha Patil]], tema vastaskandidaat [[Bhairon Singh Shekhawat]] kogus 331 306 valijamehe toetuse. Patil astus ametisse [[Juuli 2007#25. juuli|25. juulil]] ja temast sai riigi esimene naispresident. *[[ÜRO]] juures tegutsev [[Sierra Leone]] sõjakuritegude tribunal langetas esimesed süüdimõistvad kohtuotsused. Endised relvaüksuste juhid [[Alex Tamba Brima]] ja [[Santigie Borbor Kanu]] mõisteti 50 aastaks vangi, [[Brima Kamara]] aga 45 aastaks. Kõik kolm tunnistati süüdi mõrvade, vägistamiste ja tsiviilisikute invaliidistamise organiseerimises. *[[Eesti]]s [[Türi]]l toimus [[õigeusk|õigeusu]] [[Türi Püha Kolmainu kirik|Püha Kolmainu kiriku]] nurgakivi panemise tseremoonia. Tseremoonia viis läbi [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u Tallinna ja kogu Eesti metropoliit [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]]. ==[[20. juuli]]== *[[Albaania]] parlamendis toimusid [[2007. aasta Albaania presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimiste neljandas voorus valiti 85 poolthäälega uueks riigipeaks [[Bamir Topi]]. *[[Sloveenia]] parlament määras [[2007. aasta Sloveenia presidendivalimised|presidendivalimiste]] toimumise ajaks [[Oktoober 2007#21. oktoober|21. oktoobri]]. *[[Suurbritannia]]s tabasid [[Inglismaa]] keskosa tugevad paduvihmad, mis tõid kaasa ulatuslikke üleujutusi. Päeva jooksul sadas maha enam kui 140 mm sademeid. Suurematest linnadest mõjutasid üleujutused esimesel päeval kõige enam [[Birmingham]]i. Sajad veevangi jäänud inimesed evakueeriti piirkonnast helikopterite abil. Üleujutused ja päästetööd jätkusid ka kogu nädalavahetuse ning järgmise nädala. *[[Boliivia]] pealinnas [[La Paz]]is toimus riigi ajaloo suurim meeleavaldus, millel sajad tuhanded inimesed protesteerisid president [[Evo Morales]]e ettepaneku vastu viia täidesaatva ja seadusandliku võimu organid üle riigi teise pealinna [[Sucre]]sse. *[[Pakistan]]is ennistas ülemkohus ametisse president [[Pervez Musharraf]]i poolt [[Märts 2007#9. märts|9. märtsil]] tagandatud ülemkohtuniku [[Iftikhar Muhammad Chaudhry]], tunnistades presidendi süüdistused kohtuniku aadressil alusetuteks. *[[Tadžikistan]]i parlament võttis vastu seaduse, millega muudeti laimava materjali või valeinformatsiooni avaldamine [[Internet]]is kriminaalkorras karistatavaks. *[[Taiwan]] esitas [[ÜRO]] peasekretärile [[Ban Ki-moon]]ile ametliku avalduse organisatsiooniga liitumiseks. *[[Etioopia]]s vabastati amnestia alusel vanglast seal eluaegset karistust kandnud opositsiooniliider [[Hailu Shawel]] koos 37 mõttekaaslasega. *[[Libeeria]]s esitati endisele kaitseväe ülemale [[Charles Juju]]le ja endisele parlamendi alamkoja esimehele [[George Koukou]]le ametlik süüdistus väidetava riigipöördekatse kavandamises. *[[Tansaania]]s hakkas purskama riigi ainus [[vulkaan]] [[Oldonyo Lengai]]. *[[Eesti]]s vabanes [[Tartu Vangla]]st seal narkokuriteo eest karistust kandnud neegerlaulja [[Mike Emelai]], kodanikunimega [[Michael Patrickson Olisah]]. *[[Tallinn]]as aadressil [[Ravi tänav]] 9 leiti ehitustööde käigus keskaegne ühishaud. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=16466984 1] ==[[21. juuli]]== *[[Itaalia]] politsei vahistas riigi keskosas [[Perugia]] linna [[mošee]]sse korraldatud reidi käigus ühe [[imaam]]i ja tema kaks kaaslast, keda kahtlustati islamiterroristide koolitamises. Kõik kolm meest olid [[Maroko]] päritolu. *[[Suurbritannia]]s ja veel paljudes riikides, kaasa arvatud [[Eesti]]s, tuli keskööl müügile [[J. K. Rowling]]u teos "[[Harry Potter ja surma vägised]]" ("Harry Potter and the Deathly Hallows"). [[Harry Potter (romaanisari)|Harry Potteri]] sarja seitsmes ja eeldatavalt viimane raamat püstitas esialgsetel andmetel kõige kiiremini läbi müüdud raamatu rekordi. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendile [[George W. Bush]]ile sooritati [[Maryland]]i osariigis [[Camp David]]is [[kolonoskoopia]]. Meditsiinilise protseduuri käigus eemaldati presidendi [[jämesool]]est viis [[polüüp (kasvaja)|polüüp]]i. Kahetunnise protseduuri ajal täitis riigipea kohuseid asepresident [[Richard Cheney]]. *[[Brasiilia]] põhjaosas [[Manaus]]e linnas toimunud radaririkke tõttu katkes neljaks tunniks lennuühendus Brasiilia ja Ameerika Ühendriikide vahel; viis lendu olid sunnitud tagasi pöörduma ja kaks lendu sooritama vahemaandumise Manause lennuväljal. *[[Tallinn]]as avati liikluseks [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] ja [[E. Vilde tee]] renoveeritud ristmik. Ristmiku ehitustööd läksid maksma 44 miljonit [[Eesti kroon]]i. *Eestist pärit 62 alpinisti jõudsid [[Euroopa]] kõrgeima mäe [[Elbrus]]e läänetippu 5642 meetri kõrgusele. Tegu oli rekordarvu selle mäe tippu tõusnud eesti alpinistidega. ==[[22. juuli]]== *[[Euroopa Komisjon]]i välisasjade volinik [[Benita Ferrero-Waldner]] ja [[Prantsusmaa]] presidendi [[Nicolas Sarkozy]] abikaasa [[Cecilia Sarkozy]] alustasid visiiti [[Liibüa]]s, et pidada läbirääkimisi [[Juuli 2007#17. juuli|17. juulil]] eluks ajaks vangi mõistetud kuue meditsiinitöötaja vabastamise üle. *Prantsusmaa kaguosas [[Alpid]]es [[Grenoble]]'i linna lähistel sõitis mägiteelt välja [[Poola]] palverändureid vedanud reisibuss. Buss kukkus 15 meetri sügavusele mägijõe kaldale ja plahvatas. Kokku hukkus õnnetuses 26 inimest; veel 20 inimest sai vigastada. *[[Rumeenia]] lõunaosas [[Targoviște]] linna lähistel põrkasid raudteeülesõidukohal kokku rong ja buss. Õnnetuses hukkus 8 ja sai vigastada 24 inimest. *[[Türgi]]s toimusid ennetähtaegsed [[2007. aasta Türgi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Edu saatis valitsevat islamistlikku [[Õigluse ja Arengu Partei]]d, mis kogus 46,66 protsendi valijate toetuse ja saavutas 340 kohta 550-liikmelises parlamendis. Opositsioonilised [[Vabariiklik Rahvapartei]] ja [[Rahvusliku Liikumise Partei]] kogusid vastavalt 112 ja 71 kohta parlamendis. *[[Austraalia]] suurimas linnas [[Sydney]]s algas rahvusvaheline [[AIDS|AIDSi-]] ja [[HIV]]-teemaline foorum, kus osaleb 5000 delegaati üle maailma. *[[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is toimusid ulatuslikud meeleavaldused sõjaväelise režiimi ja endise peaministri, kuninga nõuniku kindral [[Prem Tinsulanonda]] vastu, keda opositsioon peab üheks peamiseks [[2006]]. aasta riigipöörde ettevalmistajaks. Meeleavaldus kasvas üle vägivaldseteks kokkupõrgeteks politseiga, mille käigus sai vigastada enam kui sada inimest. *[[Kamerun]]is toimusid [[2007. aasta Kameruni parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel saatis edu valitsevat [[Kameruni Rahva Demokraatlik Liikumine|Kameruni Rahva Demokraatlikku Liikumist]], mis sai 152 mandaati 180-kohalises parlamendis. *[[Mali]]s toimus [[2007. aasta Mali parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. *[[Eesti]]s [[Tallinn]]a [[Kadrioru park|Kadrioru pargis]] avati lastepark. *Eestis [[Rapla]] [[Rapla Maarja Magdaleena kirik|Maarja Magdaleena kirikus]] algas 15. [[Rapla kirikumuusika festival]]. ==[[23. juuli]]== *[[Hispaania]]s tabas [[Barcelona]] linna ulatuslik elektrikatkestus, mis jättis elektrita mitmed haiglad ja linna metroovõrgu. Elektriga varustamine õnnestus taastada alles järgmisel päeval. Katkestuse põhjustasid energiafirma [[Endesa]] kahes ülekandejaamas puhkenud tulekahjud. *[[Prantsusmaa]] meretaguse ala [[Uus-Kaledoonia]] valitsuse president [[Marie-Noëlle Thémereau]] astus tagasi. *[[Suurbritannia]] endine peaminister ja [[ÜRO]] rahusaadik [[Lähis-Ida]]s [[Tony Blair]] alustas visiiti Lähis-Ida riikidesse. Visiidi esimesel päeval külastas ta [[Jordaania]] pealinna [[‘Ammān]]i ja kohtus [[Jeruusalemm]]as [[Iisrael]]i välisministri [[Tzipi Livni]]ga. *[[Venemaa]] transpordiminister [[Juri Levitin]] teatas esimest korda avalikult Venemaa poliitilisest otsusest peatada naftasaaduste transiit läbi [[Baltimaad]]e. *Venemaa pealinnas [[Moskva]]s lõppes 39. rahvusvaheline keemiaolümpiaad. Võistlusel pälvisid [[Eesti]] osavõtjatest hõbemedali [[Tallinna Reaalkool]]i õpilased [[Andres Laan]] ja [[Andi Kipper]], pronksmedali Tallinna Reaalkooli õpilane [[Taavi Pungas]] ja [[Tallinna 53. Keskkool]]i lõpetanud [[Ivan Ogibalov]]. Venemaa ja [[Hiina]] võistkondade kõik liikmed pälvisid kuldmedali. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] telekanalis [[CNN]] toimus [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks pürgijate uuelaadne teledebatt, kus vastati valijate videoküsimustele, mis olid laekunud internetiportaali [[YouTube]] kaudu. Saade läks eetrisse [[Charleston (Lõuna-Carolina)|Charlestonist]] [[Lõuna-Carolina]] osariigis. ==[[24. juuli]]== *[[Albaania]]s vannutati ametisse [[Juuli 2007#20. juuli|20. juulil]] presidendiks valitud [[Bamir Topi]]. *[[Bulgaaria]]sse saabusid [[Liibüa]]s laste väidetava [[HIV|HI-viirusega]] nakatamise eest süüdi mõistetud kuus meditsiinitöötajat. Meedikud toimetati [[Sofia]] lennuväljale [[Prantsusmaa]] presidendi [[Nicolas Sarkozy]] lennukiga, mille pardal viibis ka presidendi abikaasa [[Cecilia Sarkozy]]. Kohe saabumisel andis Bulgaaria president [[Georgi Pǎrvanov]] kõigile kuuele süüdimõistetule armu. *[[Serbia]] parlament võttis häältega 217:12 vastu resolutsiooni, milles rõhutatakse, et Serbia käsitleb nii nüüd kui ka tulevikus [[Kosovo]]t Serbia lahutamatu osana. Samal ajal näeb resolutsioon ette Kosovo piirkonnale võimalikult laialdase autonoomia andmise. *[[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s toimunud kohtumisel noorteorganisatsioonide esindajatega esines president [[Vladimir Putin]] sõnavõtuga, milles süüdistas [[Suurbritannia]] võime "kolonialistlikus mõtteviisis" ja austuse puudumises Venemaa vastu. Etteheidete põhjuseks oli [[Aleksandr Litvinenko]] oletatava mõrvari [[Andrei Lugovoi]] väljaandmise taotlemine Suurbritannia võimude poolt. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[California]] osariigis [[San Francisco]] linnas toimus päeval ulatuslik elektrikatkestus, mis jättis mitmeks tunniks vooluta 51 000 majapidamist. *[[Iraak|Iraagi]] parlament võttis vastu naftatööstuste seaduse, millega kõrvaldati välisfirmade teelt õiguslikud takistused riiki naftatöötlemistehaste rajamiseks. *[[Liibüa]] ja [[Euroopa Liit]] sõlmisid leppe vastastikuse koostöö arendamiseks ja laiendamiseks. Sõlmitud leping oli väidetavalt üheks [[Juuli 2007#17. juuli|17. juulil]] eluks ajaks vangi mõistetud kuue Bulgaaria meediku kodumaale saatmise eeltingimuseks. *[[Vietnam]]i rahvusassamblees toimusid [[2007. aasta Vietnami presidendivalimised|presidendivalimised]]. 99 protsendi parlamendiliikmete toetusel valiti presidendiks tagasi [[Vietnami Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] liige [[Nguyễn Minh Triết]]. *[[Eesti]]s [[Tallinn]]as avati pidulikult [[Aadu Luukase Sihtasutus]] ja kuulutati välja konkurss [[Aadu Luukas]]e missioonipreemiale suuruses üks miljon [[Eesti kroon]]i. *Eestis saatis [[Riigikogu]] liige [[Taavi Rõivas]] majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning rahandusministrile kirjaliku pöördumise, milles tegi ettepaneku keelata kõrge intressiga [[SMS-laen]]ud. ==[[25. juuli]]== *[[Prantsusmaa]] president [[Nicolas Sarkozy]] alustas ametlikku visiiti [[Liibüa]]s. Visiidi esimesel päeval kohtus ta [[Tripoli]]s Liibüa tegeliku liidri [[Muammar al-Qaddafi]]ga. Kohtumisel allkirjastati kokkulepped julgeoleku-, tervishoiu-, immigratsiooni- ja energiaalase koostöö tõhustamiseks kahe riigi vahel. *[[Brasiilia]]s vabastas president [[Luís Inácio Lula da Silva]] ametist riigi kaitseministri [[Waldir Pires]]e ja nimetas uueks kaitseministriks [[Nelson Jobim]]i. *[[Iisrael]]is alustasid riigi suurima ametiühinguorganisatsiooni [[Histadrut]] liikmed üldstreiki, nõudes avaliku sektori töötajatele kümneprotsendilist palgatõusu. *[[India]]s vannutati ametisse [[Juuli 2007#19. juuli|19. juulil]] riigi esimeseks naispresidendiks valitud [[Pratibha Patil]]. *[[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is toimus kaks enesetaputerroristide korraldatud autopommi plahvatust, milles sai kokku surma vähemalt 50 ja vigastada 135 inimest. *[[Svaasimaa]]l algas ametiühingute liidu korraldatud üldstreik, millega nõuti [[absolutism|absoluutse monarhia]] likvideerimist ja mitmeparteiliste valimiste korraldamist. *[[Eesti]]s pühitses [[EELK]] peapiiskop [[Andres Põder]] sisse [[Viimsi]] [[Viimsi Püha Jaakobi kirik|Püha Jaakobi kiriku]]. ==[[26. juuli]]== *[[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Peterburi]] lähistel plahvatas kesköö paiku gaasijuhe. Õnnetuses keegi vigastada ei saanud, sest plahvatus toimus asulatest eemal. Plahvatuses purunes 30 meetrit gaasitrassi, plahvatuse kohas puhkes metsatulekahju. Põleng saadi kontrolli alla kohaliku aja järgi umbes kell kaks öösel. *[[Bhutan]]is esitas tagasiastumispalve peaminister ''lyonpo'' [[Khandu Wangchuk]]. Tema ametijärglaseks nimetati ''lyonpo'' [[Kinzang Dorji]]. Uue peaministri volitused jõustuvad [[August 2007#6. august|6. augustil]]. *[[Iisrael]]is lõpetas ametiühinguorganisatsioon [[Histadrut]] eelmisel päeval alanud üldstreigi, sest jõudis rahandusministeeriumiga kokkuleppeni avaliku sektori töötajate viieprotsendilise palgatõusu osas [[2009]]. aasta lõpuks. *[[Indoneesia]]s [[Maluku saared|Maluku saarte]] lähistel meres toimus 6,6-[[Maavärina magnituud|magnituud]]ine [[maavärin]]. Maavärina epitsenter asus 28 kilomeetri sügavuses. *[[Lõuna-Korea]]s [[P'anmunjŏm]]is katkesid kolm päeva kestnud kõrgetasemelised läbirääkimised [[Põhja-Korea]] ja Lõuna-Korea sõjaväe esindajate vahel. Kõnelused katkestas Põhja-Korea, väljendades nii rahulolematust Lõuna-Korea keeldumisega muuta kahe riigi vahelist merepiiri. *[[Süüria]] põhjaosas, kümne kilomeetri kaugusel [[Ḩalab]]i linnast toimus sõjaväebaasis plahvatus. Õnnetuses hukkus 15 ja sai vigastada umbes 50 sõdurit. Ametiisikute teatel põhjustas plahvatuse laskemoonalao süttimine kõrge õhutemperatuuri tõttu. *[[Nigeeria]] president [[Umaru Yar'Adua]] nimetas ametisse oma valitsuskabineti. Välisministriks sai [[Ojo Maduekwe]], kaitseministriks [[Yayale Ahmed]] ja rahandusministriks [[Shamsuddeen Usman]]. *[[Andrus Ansipi teine valitsus|Eesti valitsus]] eraldas [[Aprillirahutused Tallinnas|aprillirahutuste]] käigus tekitatud kahjude hüvitamiseks valitsuse reservfondist kaheksa miljonit [[Eesti kroon]]i. *[[Eesti]]s kinnitas [[Pärnu]] linnavolikogu uueks abilinnapeaks senise linnavalitsuse majandusosakonna juhataja [[Olav Avarsalu]]. Tema volitused jõustuvad [[August 2007#3. august|3. augustil]]. *Eestis [[Viljandi]]s algas XV [[Viljandi pärimusmuusika festival]]. *Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster|Kuremäe kloostris]] toimus [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u kirikukogu, kus muuhulgas otsustati jätta senise kolme praostkonna asemel Eesti aladele alles kaks praostkonda. ==[[27. juuli]]== *[[Prantsusmaa]]l esitasid uurijad endisele peaministrile [[Dominique de Villepin]]ile süüdistuse laimukampaania korraldamises aastatel [[2003]]–[[2004]], mille eesmärk oli väidetavalt diskrediteerida Villepini poliitilist rivaali, tollast siseministrit [[Nicolas Sarkozy]]d. *[[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]]i koosseisu kuuluva [[Inguši Vabariik|Inguši Vabariigi]] pealinnas [[Magass]]is tulistati hilisõhtul automaatrelvadest ja granaadiheitjatest presidendi administratsiooni ja [[FSB]] kohaliku peavalitsuse hoonet. Hooned tulistamises kahjustada ei saanud, hukkus üks ja sai haavata veel üks territooriumit valvanud sõdur. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Phoenix]]is põrkasid kokku kaks auto tagaajamist kajastanud televisiooni helikopterit. Õnnetuses hukkusid mõlemas kopteris viibinud, kokku neli inimest.<ref>{{cite news|title=4 Dead As 2 Helicopters Tracking Police Pursuit Collide |date=July 27, 2007 |url=http://www.kpho.com/news/13770683/detail.html |work=KPHO-TV |access-date=July 27, 2025 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927030213/http://www.kpho.com/news/13770683/detail.html |archive-date=September 27, 2007}}</ref> *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Esindajatekoda kiitis häältega 371:40 lõplikult heaks [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] esitatud terrorivastase võitluse seaduseelnõu, mis näeb ette senisest suuremad finantseeringud sisejulgeolekule ning täiendavate meetmete rakendamise õhu- ja meretranspordi turvalisuse tagamiseks. *[[Austraalia]]s astusid tagasi [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] osariigi peaminister [[Stephen Bracks]] ja asepeaminister [[John Thwaites]]. *[[Indoneesia]]s [[Bali]] saarel kohtusid Indoneesia president [[Susilo Bambang Yudhoyono]] ja Austraalia peaminister [[John Howard]]. Kõnelustel keskenduti julgeolekualasele koostööle ja kahepoolse vabakaubanduse võimalustele. [[Denpasar]]i linnas avas peaminister Howard uue silmakliiniku. *[[Uus-Meremaa]]l astus ametist tagasi keskkonna-, sotsiaalse arengu ja tööminister [[David Benson-Pope]]. ==[[28. juuli]]== *[[Prantsusmaa]] välisminister [[Bernard Kouchner]] alustas ametlikku visiiti [[Liibanon]]is, et aidata kaasa sealse sisepoliitilise konflikti lahendamisele. *[[Eesti]]s [[Jäneda]]l algasid 16. [[Eesti talupäevad]]. Ürituse avapäeval andis põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] üle parima isamaalise talu auhinna, mille pälvis [[Virula talu]] [[Pärnu maakond|Pärnumaalt]] [[Tori vald|Tori vallast]] [[Randivälja]] külast. Välja kuulutati ka [[Eestimaa Talupidajate Keskliit|Eestimaa Talupidajate Keskliidu]] konkursi võitjad, mille raames tunnistati parimaks Eesti taluks [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] [[Ahekõnnu]] külas asuv [[Oja-Andrese talu]]. ==[[29. juuli]]== *[[Prantsusmaa]]l lõppes [[Tour de France]] 2007. Võistluse üldvõit läks [[Hispaania]] jalgratturile [[Alberto Contador]]ile, teiseks tuli [[Austraalia]] esindaja [[Cadel Evans]] ja kolmandaks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] esindaja [[Levi Leipheimer]]. *Prantsusmaa pealinna [[Pariis]]i metroos toimus hommikul põleng. Invalide'i ja Varenne'i jaama vahel kuumenesid üle rongi pidurid, millest süttis üks vagun. Kannatada sai 35 inimest, neist 15 vajasid sissehingatud suitsu tõttu haiglaravi. *[[Rootsi]]s [[Härjedalen]]i maakonnas sadas lund. [[Vemdalen]]i linna juures oli umbes kahe ruutkilomeetrine ala kaetud mitmesentimeetrise lumekihiga, õhutemperatuur oli samal ajal viis soojakraadi Celsiuse järgi. *[[Suurbritannia]] peaminister [[Gordon Brown]] alustas ametlikku visiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. *[[Venemaa]]l [[Moskva]] [[Domodedovo lennujaam]]a lähistel kukkus alla [[Bratsk]]isse teel olnud kaubalennuk [[An-12]]. Lennuk plahvatas ja süttis põlema, kõik pardal viibinud seitse meeskonnaliiget hukkusid. *[[Jaapan]]is toimusid [[2007. aasta Jaapani parlamendivalimised|parlamendi ülemkoja valimised]]. *[[Jordaania]] peaminister [[Ma‘rūf al-Bakhīt]] vabastas ametist veeministri [[Thafer al-Alem]]i ja tervishoiuministri [[Saad Kharabsheh]]i. Ministrid kaotasid koha ühe Jordaania põhjaosa küla joogiveesüsteemi puuduliku hoolduse tõttu, mis tõi kaasa joogivee saastumise ja sadade inimeste sattumise haiglaravile. ==[[30. juuli]]== *[[Läti]] pealinnas [[Riia]]s süttis ja põles hommikul kella 10 paiku peaaegu täielikult maha liinil [[Tartu]]–Riia sõitnud buss. Inimesed õnnetuses vigastada ei saanud, sest lahkusid bussist suitsu märgates. *[[Rootsi]] laevafirma [[GP Line]] avas Rootsi–[[Eesti]] konteinervedude liini. [[Gävle]] sadamast hakkab kaubalaev Barbara väljuma esmaspäeviti ja neljapäeviti, [[Paldiski]] sadamast kolmapäeviti ja laupäeviti. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] viidi haiglasse oma suvekodus [[Maine]]'i osariigis südamerabanduse saanud ülemkohtu esimees [[John Roberts (kohtunik)|John Roberts]]. *[[Jaapan]]i peaminister [[Shinzō Abe]] teatas, et ei kavatse vaatamata oma erakonna kaotusele eelmisel päeval toimunud parlamendivalimistel ametist tagasi astuda. *[[Libeeria]]s kaotas vastavalt valitsuse otsusele kehtivuse [[moratoorium]], mille kohaselt oli riigis keelatud [[teemant]]ide kaevandamine, müük ja eksport. *[[Eesti]]s asus keskkonnaministeeriumi asekantslerina tööle [[Jaanus Kala]], kes töötas selle ajani [[Põlva maakond|Põlvamaa]] keskkonnateenistuse juhatajana. ==[[31. juuli]]== *[[ÜRO]] Julgeolekunõukogu kiitis heaks kuni 26 000 rahuvalvajast koosneva väekontingendi moodustamise, mille ülesandeks saab turvalisuse tagamine [[Sudaan]]i [[Dārfūr]]i piirkonnas. *[[Baltimaad]]e õhuruumi turvamise võttis [[NATO]] missiooni raames [[Prantsusmaa]]lt üle [[Rumeenia]]. Missioonil osaleb 67 Rumeenia õhuväelast nelja hävituslennukiga [[Mikojan-Gurevitš MiG-21|MiG-21]]. *[[Suurbritannia]] armee alustas [[Põhja-Iirimaa]]l töid sõjalise missiooni lõpetamiseks ja vägede väljaviimiseks. *[[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s kohtusid Venemaa president [[Vladimir Putin]] ja [[Palestiina]] omavalitsuse president [[Maḩmūd ‘Abbās]]. Kohtumisel avaldas Putin toetust Palestiina riigi loomisele ja ‘Abbāsile kui Palestiina seaduslikule riigipeale. *Venemaa president Vladimir Putin nimetas oma nõunikuks organisatsioonilistes küsimustes [[Sergei Ušakov]]i, gaasiettevõtte [[Gazprom]] juhatuse endise aseesimehe. *[[Austraalia]] päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] meediaärimehe [[Rupert Murdoch]]i ettevõtte [[News Corporation]] nõukogu kiitis heaks mainekat majandusajalehte [[The Wall Street Journal]] kirjastava ettevõtte [[Dow Jones & Company]] ostu. Tehingu väärtus oli viis miljardit [[USA dollar]]it. *Ameerika Ühendriikide välisminister [[Condoleezza Rice]] ja kaitseminister [[Robert Gates]] saabusid [[Egiptus|Egiptusse]], alustades ametlikku visiiti [[Lähis-Ida]] riikides. *[[Eesti]] välisministeerium kuulutas välja ideekonkursi Eesti suursaatkonnale [[Riia]]s arhitektuurilise lahenduse leidmiseks. *Eesti peaministrile [[Andrus Ansip]]ile anti [[Kanada]]s [[Toronto]] [[Toronto Eesti Maja|Eesti Majas]] üle [[Kanada Eestlaste Kesknõukogu]] teenetemärk valitsuse otsustava tegevuse eest [[pronkssõdur]]i mälestusmärgi ümberpaigutamisel [[Tallinn]]as. == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2007| 2007-07]] 2oj0qgkha4rrxn13rxbrtrkl289rsxc Richmond (täpsustus) 0 91360 7217568 5181448 2026-08-18T22:20:14Z Raamaturott 56450 7217568 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Richmond''' on mitme koha nimi: '''Ameerika Ühendriikides''' * [[Richmond (California)]] * [[Richmond (Indiana)]] * [[Richmond (Kentucky)]], [[Madisoni maakond (Kentucky)|Madisoni maakonna]] halduskeskus * [[Richmond (Massachusetts)]] * [[Richmond (Michigan)]] * [[Richmond (Minnesota)]] * [[Richmond (Missouri)]] * [[Richmond (Texas)]], [[Fort Bendi maakond|Fort Bendi maakonna]] halduskeskus * [[Richmond (Utah)]] * [[Richmond]], linn [[USA]]-s, [[Virginia]] osariigi pealinn '''Austraalias''' * [[Richmond (Uus-Lõuna-Wales)]] * [[Richmond (Tasmaania)]] * [[Richmond (Victoria)]] '''Kanadas''' * [[Richmond (Briti Columbia)]] * [[Richmond (Québec)]] '''Suurbritannias''' * [[Richmond (London)]] * [[Richmond (North Yorkshire)]] '''Uus-Meremaal''' * [[Richmond (Uus-Meremaa)]] '''Lõuna-Aafrika Vabariigis''' * [[Richmond (KwaZulu-Natal)]] * [[Richmond (Põhja-Kapimaa)]] c3kb4283t9to6r2a0j4h91n208wv7hu ZZ Top 0 103806 7217533 6695910 2026-08-18T21:00:13Z Juhan242 213253 /* */ 7217533 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = ZZ Top | pilt = ZZ Top Live.jpg | pildiallkiri = ZZ Top 2008. aastal | pildi_suurus = 250px | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Houston]], [[Texas]], [[Ameerika Ühendriigid]] | stiil = ''[[blues rock]]'', ''[[hard rock]]'' | tegev = 1969– | plaadifirma = [[Warner Bros.]] | seotud_esitajad = | URL = [http://www.zztop.com www.zztop.com] | koosseis = [[Billy Gibbons]]<br>Elwood Francis<br>[[Frank Beard]] | endised_liikmed = [[Dusty Hill]]<br>Lanier Greig <br> Dan Mitchell <br> Billy Ethridge }} '''ZZ Top''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ''[[blues rock]]''<nowiki>'</nowiki>i ansambel. Selle moodustasid [[1969]]. aastal [[Texas|Texase osariigis]] [[Billy Gibbons]] ([[kitarr]], laul), Lanier Greig ([[basskitarr]], klahvpillid) ja Dan Mitchell ([[trummid]]). Bändi tegevuse esimesel aastal vahetusid basskitarrist ja trummar ning [[1970]]. aastaks moodustus koosseis, kus lisaks Gibbonsile olid [[Dusty Hill]] (basskitarr, laul) ja [[Frank Beard]] ([[löökpillid]]). Selles koosseisus tegutses ansambel 51 aastat, kuni Hilli surmani 2021. aasta 28. juulil. Beard suri 17. augustil 2026. Ansambel esitas algul [[bluus]]ilaule, hiljem hakkas mängima oma muusikat, mis põimib ''[[texas blues]]''<nowiki>'</nowiki>i, [[kantri]]t, ''[[boogie]]'''<nowiki>'</nowiki>t ja ''[[hard rock]]''<nowiki>'</nowiki>i. Eriti populaarne oli ta [[1970. aastad|1970.]] ja [[1980. aastad|1980. aastatel]]. Nad on teinud väga menukaid turneesid üle maailma. Hoolimata populaarsuse langusest teevad nad seniajani ringreise ning annavad välja uusi albumeid. Pärast Hilli surma sai ZZ Topi basskitarristiks Hilli endine kitarritehnik Elwood Francis. Ansambli liikmed on tuntud kõige pikemate [[habe]]metega muusikutena. Gibbonsi habe ulatub ja Hilli habe ulatus kõhuni, Beardil olid ainult vuntsid või lühike habe. Ka Francisel on üsna pikk habe. ZZ Topi kitarristid on enamasti esinenud pikkades kaherealistes vihmamantlites, [[päikeseprillid]]es ja [[kübar]]ates. Nad on osalenud ka filmides, sealhulgas [[Robert Zemeckis]]e "[[Back to the Future Part III]]". ==Koosseis== *[[Billy Gibbons]] (kitarr, laul) – alates 1969 *[[Elwood Francis]] (basskitarr, laul) – alates 2021 *[[Frank Beard]] (löökpillid) – alates 1969 ===Endised liikmed=== *[[Dusty Hill]] (basskitarr, klahvpillid, laul), 1970–2021 (suri 2021) *Lainier Greig (basskitarr, klahvpillid), 1969 (suri 2013) *Dan Mitchell (trummid), 1969 *Billy Etheridge (basskitarr), 1969 ==Stuudioalbumid== *"[[ZZ Top's First Album]]" ([[1970]]) *"[[Rio Grande Mud]]" ([[1972]]) *"[[Tres Hombres]]" ([[1973]]) *"[[Fandango!]]" ([[1975]]) *"[[Tejas]]" ([[1976]]) *"[[Degüello]]" ([[1979]]) *"[[El Loco]]" ([[1981]]) *"[[Eliminator]]" ([[1983]]) *"[[Afterburner]]" ([[1985]]) *"[[Recycler]]" ([[1990]]) *"[[Antenna (ZZ Top)|Antenna]]" ([[1994]]) *"[[Rhythmeen]]" ([[1996]]) *"[[XXX]]" ([[1999]]) *"[[Mescalero]]" ([[2003]]) *"[[La Futura]]" ([[2012]]) ==Tuntud laule== [[Pilt:CadZZilla - Flickr - Supermac1961.jpg|pisi|CadZZilla, kohandatud 1948 [[Cadillac]] Sedanette]] *"[[Francine]]" *"[[Gimme All Your Lovin]]" *"[[La Grange]]" *"[[Legs]]" *"[[Rough Boy]]" *"[[Sharp Dressed Man]]" *"[[Sleeping Bag]]" *"[[Tush]]" *"[[Velcro Fly]]" *"[[Viva! Las Vegas]]" [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] [[Kategooria:Hard rock'i ansamblid]] rv4tyk8evcj9z1hfg1pvfkzzzav2qhf 7217534 7217533 2026-08-18T21:01:49Z Juhan242 213253 /* */ 7217534 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = ZZ Top | pilt = ZZ Top Live.jpg | pildiallkiri = ZZ Top 2008. aastal | pildi_suurus = 250px | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Houston]], [[Texas]], [[Ameerika Ühendriigid]] | stiil = ''[[blues rock]]'', ''[[hard rock]]'' | tegev = 1969– | plaadifirma = [[Warner Bros.]] | seotud_esitajad = | URL = [http://www.zztop.com www.zztop.com] | koosseis = [[Billy Gibbons]]<br>Elwood Francis<br> | endised_liikmed = [[Dusty Hill]]<br>Lanier Greig <br> Dan Mitchell <br> Billy Ethridge <br> [[Frank Beard]] }} '''ZZ Top''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ''[[blues rock]]''<nowiki>'</nowiki>i ansambel. Selle moodustasid [[1969]]. aastal [[Texas|Texase osariigis]] [[Billy Gibbons]] ([[kitarr]], laul), Lanier Greig ([[basskitarr]], klahvpillid) ja Dan Mitchell ([[trummid]]). Bändi tegevuse esimesel aastal vahetusid basskitarrist ja trummar ning [[1970]]. aastaks moodustus koosseis, kus lisaks Gibbonsile olid [[Dusty Hill]] (basskitarr, laul) ja [[Frank Beard]] ([[löökpillid]]). Selles koosseisus tegutses ansambel 51 aastat, kuni Hilli surmani 2021. aasta 28. juulil. Beard suri 17. augustil 2026. Ansambel esitas algul [[bluus]]ilaule, hiljem hakkas mängima oma muusikat, mis põimib ''[[texas blues]]''<nowiki>'</nowiki>i, [[kantri]]t, ''[[boogie]]'''<nowiki>'</nowiki>t ja ''[[hard rock]]''<nowiki>'</nowiki>i. Eriti populaarne oli ta [[1970. aastad|1970.]] ja [[1980. aastad|1980. aastatel]]. Nad on teinud väga menukaid turneesid üle maailma. Hoolimata populaarsuse langusest teevad nad seniajani ringreise ning annavad välja uusi albumeid. Pärast Hilli surma sai ZZ Topi basskitarristiks Hilli endine kitarritehnik Elwood Francis. Ansambli liikmed on tuntud kõige pikemate [[habe]]metega muusikutena. Gibbonsi habe ulatub ja Hilli habe ulatus kõhuni, Beardil olid ainult vuntsid või lühike habe. Ka Francisel on üsna pikk habe. ZZ Topi kitarristid on enamasti esinenud pikkades kaherealistes vihmamantlites, [[päikeseprillid]]es ja [[kübar]]ates. Nad on osalenud ka filmides, sealhulgas [[Robert Zemeckis]]e "[[Back to the Future Part III]]". ==Koosseis== *[[Billy Gibbons]] (kitarr, laul) – alates 1969 *[[Elwood Francis]] (basskitarr, laul) – alates 2021 *[[Frank Beard]] (löökpillid) – alates 1969 ===Endised liikmed=== *[[Dusty Hill]] (basskitarr, klahvpillid, laul), 1970–2021 (suri 2021) *Lainier Greig (basskitarr, klahvpillid), 1969 (suri 2013) *Dan Mitchell (trummid), 1969 *Billy Etheridge (basskitarr), 1969 ==Stuudioalbumid== *"[[ZZ Top's First Album]]" ([[1970]]) *"[[Rio Grande Mud]]" ([[1972]]) *"[[Tres Hombres]]" ([[1973]]) *"[[Fandango!]]" ([[1975]]) *"[[Tejas]]" ([[1976]]) *"[[Degüello]]" ([[1979]]) *"[[El Loco]]" ([[1981]]) *"[[Eliminator]]" ([[1983]]) *"[[Afterburner]]" ([[1985]]) *"[[Recycler]]" ([[1990]]) *"[[Antenna (ZZ Top)|Antenna]]" ([[1994]]) *"[[Rhythmeen]]" ([[1996]]) *"[[XXX]]" ([[1999]]) *"[[Mescalero]]" ([[2003]]) *"[[La Futura]]" ([[2012]]) ==Tuntud laule== [[Pilt:CadZZilla - Flickr - Supermac1961.jpg|pisi|CadZZilla, kohandatud 1948 [[Cadillac]] Sedanette]] *"[[Francine]]" *"[[Gimme All Your Lovin]]" *"[[La Grange]]" *"[[Legs]]" *"[[Rough Boy]]" *"[[Sharp Dressed Man]]" *"[[Sleeping Bag]]" *"[[Tush]]" *"[[Velcro Fly]]" *"[[Viva! Las Vegas]]" [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] [[Kategooria:Hard rock'i ansamblid]] h68td7wumyw6luoqnli8z5r6zhynzu5 Audi A5 0 105813 7217539 6311486 2026-08-18T21:11:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217539 wikitext text/x-wiki '''Audi A5''' on luksuslik sportkupee, mida toodab saksa autotootja [[Audi]]. Auto esmaesitlus toimus [[6. märts]]il [[2007]] paralleelselt [[Genfi autonäitus|Genfi]] ja [[Melbourne'i autonäitus|Melbourne'i autonäitusel]]. Keretüüpidest on A5 olnud nii kaheukseline kupee, kabriolett kui ka neljaukseline kupeeliku kerega luukpära, mis kannab nime Sportback. Audi A5 peamisteks konkurentideks on [[BMW 3. seeria]] kupee ja [[Mercedes-Benz CLK]]. == Esimene põlvkond (2007–2016) == {{Mall:Auto | pilt = Audi A5 front 20080129.JPG | nimi = Audi A5 | tootja = [[Audi]] | emafirma = [[Volkswagen AG]] | tootmine = 2007–2016 | klass = | keretüüp = [[Kupee (keretüüp)|kupee]] | paigutus = eesmootor, esi- või nelikvedu | platvorm = Volkswagen MLB | mootor = 1,8l TFSI 168 hj <br>3,2l V6 FSI 261 hj <br>2,7l V6 TDI 187 hj <br>3.0 V6 TDI 237 hj | teljevahe = 2751 mm | pikkus = 4630 mm | laius = 1854 mm | kõrgus = 1374 mm | kaal = 1610 kg | max kiirus = | kütusepaak = 64 l | seotud = [[Audi A4]] | disainer = [[Walter Maria de'Silva]] }} Audi A5 on põhiolemuselt kolmanda põlvkonna [[Audi A4]] kupeeversioon. A5 on Audi esimene keskmise suurusega sportauto pärast aastat [[1996]], mil lõpetati mudeli [[Audi Coupe]] tootmine. A5 näol on tegemist esimese mudeliga, mis on ehitatud Volkswagen grupi MLB (Modulare Längsbaukasten) platvormile. Mootorivalikusse kuuluvad * 1,8l TFSI 168 hj (125 kW) * 3,2l V6 [[FSI]] 261 hj (195 kW) * 2,7l V6 [[TDI]] 187 hj (140 kW) * 3.0l V6 TDI 237 hj (177 kW) ===Audi S5=== Koos Audi A5-ga esitleti ka mudelit S5. Autol on agressiivsem välimus ja kupeemudelid varustati 4,2 l 260 kW (349 hj) võimsusega V8-mootoriga. == Teine põlvkond (2016–tänapäev) == Teise põlvkonna A5 on ehitatud Volkswagen grupi MLB platvormile ning seda esitleti 2016. aasta juunis<ref>{{Netiviide|autor=Sagar Parikh|url=https://indianautosblog.com/2016-audi-a5-coupe-unveil-june-2-p230080|pealkiri=2016 Audi A5 Coupe to be unveiled on June 2|aeg=3. mai 2016|vaadatud=2021-03-25|arhiivimisaeg=2021-01-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210125190714/https://indianautosblog.com/2016-audi-a5-coupe-unveil-june-2-p230080|url-olek=ei tööta}}</ref>. === Audi S5 === Teise põlvkonna S5 varustati 3,0-liitrise TFSI turbomootoriga ning sellel on 260 kW (354 hj) ja 8-käiguline automaatkäigukast. === Audi RS5 === RS 5 Coupé mootor on 2,9-liitrine V6 TFSI turbomootor, millel 331 kW (450 hj), 600 N⋅m ning sama mootorit kasutab ka [[Porsche Panamera|Porsche Panamera 4S]]. Autol on 8-käiguline automaatkäigukast ning 0-100 km/h kiirendus võtab aega 3,9 sekundit ja tippkiiruseks on 280 km/h. <gallery> Fail:Audi A5 Sportback 45 TFSI Quattro B9.png|Audi A5 Sportback Fail:Audi RS5 Coupe IMG 0912.jpg|Audi RS5 Coupe Fail:Audi A5 Cabriolet facelift (48782165561).jpg|Audi A5 Cabriolet </gallery> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.audi.com/en/experience-audi/models-and-technology/production-models/a5.html Audi A5 koduleht] [[Kategooria:Audi|A5]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] [[Kategooria:Sportautod]] dzdtab7yv3vb9249ey5mnkae1zl8d9e Ujumise maailmarekordid 0 107344 7217602 7216300 2026-08-19T00:22:55Z Артем Загребельный 128483 /* Naised */ 7217602 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ujumise maailmarekordid''' on [[FINA|Rahvusvahelise Ujumisföderatsioon]]i (FINA) registreeritud maailma tipptulemused [[ujumine (spordiala)|ujumises]]. Ujumise maailmarekordid on kinnitanud rahvusvaheline ujumise juhtorgan FINA. Rekordid saab püstitada pika raja (50 meetrit) või lühiraja (25 meetrit) basseinides. FINA tunnistab järgmiste võistluste maailmarekordeid nii meeste kui naiste osas, välja arvatud segavõistlused, kus võistkonnad koosnevad suvalises järjekorras kahest mehest ja kahest naisest. * Vabaujumine: 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m * Seliliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Rinnauliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Liblikujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Kompleksujumine: 100 m (ainult lühirajal), 200 m, 400 m * Teateujumine: 4 × 50 m vabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m vabaujumine, 4 × 200 m vabaujumine, 4 × 50 m kompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m kompleksujumine * Segateateujumine: 4 × 50 m segavabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segavabaujumine (ainult pikk rada), 4 × 50 m segakompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segakompleksujumine (ainult pikk rada). ==Ajalugu== Pika raja (50 m bassein) rekordid on oluliselt vanemad kui lühikese raja (25 m bassein) rekordid ja neid peetakse üldiselt kahest prestiižikamaks. 50 m basseini rekordid pärinevad juba 1900. aastate alguses (hiljem lisandus liblikujumine, kui arenes välja rinnuliujumisest). Mis puutub 25 m basseini rekordeid, siis FINA alustas nende rekordite tunnustamisprotsessi märtsis 1991, kehtestades/määrates igaks võistluseks standardse aja (mis oli üldjuhul seotud tollal tuntud maailma parima ajaga), mida tuli paremaks muuta selleks, et saada FINA algselt tunnustatud "maailmarekord" lühiraja võistlusel. Ratifitseerimisprotsessi on kirjeldatud FINA reeglis SW12, ja see hõlmab paberimaterjali esitamist, mis tõendab ajavõtusüsteemi täpsust ja basseini pikkust, FINA reeglite järgimist ujumisriietuse osas ning negatiivset dopinguproovi asjaomaste ujujate poolt. Rekordid saab püstitada vahemaade vahel individuaalvõistlusel ja teateujumises esimese etapi ajal. Paljud allpool toodud rekordid püstitasid ujujad, kes kandsid polüuretaanist või muudest mittetekstiilmaterjalidest valmistatud ujumispükse või ülikonda võistlusbasseinis veebruarist 2008 kuni detsembrini 2009. [[Rooma]]s toimunud [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009. aasta FINA maailmameistrivõistluste]] eelõhtul hääletas rahvusvaheline veespordi juhtorgan mittetekstiilsetest materjalidest ujumispükste ja kostüümide kasutamise keelustamise poolt, otsus jõustus 1. jaanuaril 2010. Näis, et varem kasutusel olnud ülikonnad parandasid suurema füüsisega inimeste sooritusvõimet, suurendades mõnede sportlaste sooritusvõimet rohkem kui teiste puhul, sõltuvalt [[Morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiast]] ja füsioloogiast. Pärast seda on tekstiilmaterjale kandvate ujujate ujutud parimad ajad ületatud taas enam kui pooled FINA tunnustatud maailmarekorditest. FINA kongress hääletas 25. juulil 2013 maailmarekordite registreerimise poolt segateateujumises (50 m bassein) 4 x 100 m vabaujumises ja 4 x 100 m kompleksujumises, samuti kuuel lühiraja arvestuses toimuval võistlusel: segateateujumises 4 x 50 m vabaujumine ja 4 x 50 m kompleksujumine, meeste ja naiste 4 x 50 m vabaujumises ning meeste ja naiste 4 x 50 m kompleksujumises. Oktoobris 2013 otsustas FINA kehtestada "standardid", enne kui midagi saab nende võistlusalade puhul pidada esimeseks maailmarekordiks. Kuid hiljem, 13. märtsil 2014, on FINA ametlikult ratifitseerinud Indiana ülikooli ujujate püstitatud kaheksa maailmarekordit 26. septembril 2013 Bloomingtonis toimunud Indiana ülikooli teatevõistlustel. == Suur bassein (50 meetrit)== <small><FONT COLOR=Purple>'''Seisuga 30. oktoober 2025'''</FONT></small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''20,88''' |[[Cameron McEvoy]] |{{PisiLipp| Austraalia }} |[[20. märts]] [[2026]] |[[Shenzhen]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=81i-TH1Tyz4&t=3s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''46,40''' |[[Pan Zhanle]] |{{PisiLipp|Hiina }} |[[31. juuli]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/video/playlist/142497057_-4?z=video142497057_456239296%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.42,00''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[28. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=MeOw35fsltE &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.40,07''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[26. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=D9IJpZgKCd0 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.32,12''' |[[Zhang Lin]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[29. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 800m freestyle final results|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|publisher=[[Omega SA|Omega Timing]]|date=30. juuli 2009|accessdate=16. novembril 2011|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090806180641/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|archivedate=6. august 2009|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news|first=Craig|last=Lord|title=WR: Zhang Zips Up For 7:32.12 800 Free|url=http://www.swimnews.com/news/view/7134|work=swimnews.com|date=29. juuli 2009|accessdate=16. novembril 2011|archive-date=2009-07-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20090731013653/http://www.swimnews.com/News/view/7134|url-status=dead}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''14:30.67''' |[[Bobby Finke]] |{{PisiLipp|USA}} |[[4. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239302%2F18267956fca05817bc%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''23,55''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|RUS}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/991529502048168/?notif_id=1690488602285388&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''51,60''' |[[Thomas Ceccon]] |{{PisiLipp|ITA}} |[[20. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=dG0oJHqX3UM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''1.51,92''' |[[ Aaron Peirsol]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=DRjmB4LOCWo &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''25,95''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GOAfl4Pnwns &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''56,88''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[21. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], [[Lõuna-Korea]] |[https://www.youtube.com/watch?v=KP7CAxrnSQ4 &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.05,48''' |[[Qin Haiyang]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[28. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=-3mYrnBZFKg &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''22,27''' |[[Andrii Govorov]] |{{PisiLipp|Ukraina}} |[[1. juuli]] [[2018]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=JHAFNMDYZPo &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''49,45''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[ Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=Mu7ZmJduQPI &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.50,34''' |[[Kristóf Milák]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[21. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5QcHeadOqMA &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,69''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[30. juuli]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Meeste 200 m kompleksujumise poolfinaalide tulemused|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010105EE0102FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=30 July 2025|access-date=31 July 2025}}</ref> |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.02,50''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=7xz7VkulHYU&t &#8203;] |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.08,24''' |[[Michael Phelps]] (47,51)<br/>[[Garrett Weber-Gale]] (47,02)<br/>[[Cullen Jones]] (47,65)<br/>[[Jason Lezak]] (46,06) |{{PisiLipp|USA}} |[[11. august]] [[2008]] |[[Peking]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=IIm32eEVW98 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''6.58,55''' |[[Michael Phelps]] (1.44,49)<br>[[Ricky Berens]] (1.44,13)<br>[[David Walters]] (1.45,47)<br>[[Ryan Lochte]] (1.44,46) |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4×200m freestyle relay final results |url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20090806181800/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |url-status=dead |archive-date=6. august 2009 |publisher=[[Omega SA|Omega Timing]] |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. novembril 2009 }}</ref><ref>{{cite news|first=Craig |last=Lord |title=WR: USA Takes 4x200m In 6:58.55 |url=http://www.swimnews.com/news/view/7164 |work=swimnews.com |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. novembril 2011 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090803092140/http://www.swimnews.com/News/view/7164 |archivedate=3. august 2009 |df= }}</ref> |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.26,78''' |[[Ryan Murphy]] (52,19) <br>[[Michael Andrew]] (58,49) <br>[[Caeleb Dressel]] (49,03) <br>[[ Zach Apple]] (46,95) |{{PisiLipp|USA}} |[[1. august]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[Jaapan ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=B5iTftbDHuw&t=10s &#8203;] |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''23.19''' |[[Kate Douglass]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. august ]] [[2026]] |[[Irvine]], [[USA]] |[https://vk.ru/artemzagrebelny?z=clip142497057_456239398 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''51,68''' | [[Marrit Steenbergen]] |{{PisiLipp|Holland}} |[[27. juuni]] [[2026]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.nbcsports.com/olympics/news/marrit-steenbergen-world-record-100-meter-freestyle &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,23''' |[[Ariarne Titmus]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[12. juuni]] [[2024]] |[[Brisbane]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Freestyle Final Results|url=https://liveresults.swimming.org.au/sal/2024Trials/240610F010.htm|publisher=swimming.org.au|date=10. juuni 2024|access-date=13. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-27087137_456244189 &#x200B;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.54,18''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[7. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m Freestyle Final Results|url=https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_5F.pdf|publisher=swimming.ca|date=8. mai 2025|access-date=16. mail 2025|archive-date=2025-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20250608205538/https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_5F.pdf|url-status=dead}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=dptNMofhiNs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.04,12''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[3. mai]] [[2025]] |[[Fort Lauderdale]], [[USA]] | [https://www.youtube.com/watch?v=UHRbHxeEexM&t=515s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''15.20,48''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[16. mai]] [[2018]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=v0_uvorHBA4 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''26.56''' |[[Sara Curtis]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[ 13. august]] [[2026]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=gNzJPSyCfCQ &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''57,13''' |[[Regan Smith]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. juuni]] [[2024]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=38Lk9nM3B_g &#x200B;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|''' 2.03,14 ''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[10. märts]] [[2023]] |[[Sydney]], [[Austraalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=LPcVzdZ-_Fg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''29,16''' |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] | [https://www.youtube.com/watch?v=Yl0eN1UsW7Q &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.04,13''' ||[[Lilly King]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v= &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.17,55''' |[[Evgeniya Chikunova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[21. aprill]], [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=hw5VVmptlDg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''24,43''' |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[5. juuli]] [[2014]] |[[Borås]], [[Rootsi]] |[https://www.youtube.com/watch?v=AXbWtW5al2o &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''54,33''' |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[3. mai]] [[2026]] |[[Fort Lauderdale]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.theguardian.com/sport/2026/may/03/gretchen-walsh-sets-100m-butterfly-world-record-for-third-time-in-12-months|publisher=theguardian.com|date=3 May 2026|accessdate=4 May 2026}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=koUeGqq7mro &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.01,65''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[5. juuli]] [[2026]] |[[Kanada]], [[Montreal]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5uE7Psy6lO0 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.05,70''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[9. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |[https://www.youtube.com/watch?v=zOWS_GBJue0 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4:23.65''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[11. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m IM Final Results|url=https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_25F.pdf|publisher=swimming.ca|date=11. juuni 2025|access-date=17. juunil 2025|archive-date=2025-06-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20250617221404/https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_25F.pdf|url-status=dead}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=IMpq_B4d24M &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.27,96''' |[[Mollie O'Callaghan ]] (52.04)<br>[[Shayna Jack]] (51,69)<br>[[Meg Harris]] (52,29)<br>[[Emma McKeon]] (51.90) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=23. juuli 2023|accessdate=26. juulil 2023}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/1147680679734909 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.37,50''' | [[Mollie O'Callaghan]](1:53.66)<br />[[Shayna Jack]](1:55.63)<br /> [[Brianna Throssell]](1:55.80)<br /> [[Ariarne Titmus]](1:52.41) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201F80104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=27. juuli 2023|accessdate=29. juulil 2023}}</ref> [https://www.youtube.com/watch?v=QI8_90Rv5Ac &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3:49,34''' |[[Regan Smith]] (57.57)<br/>[[Kate Douglass]] (1:04.27)<br/>[[Gretchen Walsh]] (54.98)<br/>[[Torri Huske ]] (52.52) |{{PisiLipp|USA}} |[[3. august]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web |title=Women's 4x100m Medley Relay |url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010205F70104FFFFFFFFFF01.pdf |website=Omega Timing |access-date=7 August 2025 }}</ref>[https://vkvideo.ru/video142497057_456239364 &#8203;] |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.18,48''' |[[Jack Alexy]] (46.91)<br />[[Patrick Sammon]] (46.70)<br />[[Kate Douglass]] (52.43)<br />[[Torri Huske]] (52.44) |{{PisiLipp|USA}} |[[2. august]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010301F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=2 August 2025|access-date=6 August 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239363%2F67478b06282824ff4b &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.38,43''' |[[Ryan Murphy]] (52.08)<br /> [[Nic Fink]] (58,29)<br /> [[Gretchen Walsh]] (55,18)<br /> [[Torri Huske]] (51,88) |{{PisiLipp|USA}} |[[3. august]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×100m Medley Relay Results|url= https://olympics.com/ru/paris-2024/results/swimming/mixed-4-x-100m-medley-relay/fnl-000100--|publisher=olympics.com|date=3. august 2024|accessdate=4. augustil 2024}}</ref>[https://vk.com/video/@artemzagrebelny?z=video142497057_456239297%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |} == Väike bassein (25 meetrit) == <small style="color:purple;">'''Seisuga 30. oktoober 2025'''</small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !!Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="7"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''19.90''' |[[Jordan Crooks]] |{{PisiLipp|Kaimanisaared}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239337%2F835e28de64f6558bb1 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''44,84''' |[[Kyle Chalmers]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[29. oktoober]] [[2021]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://rutube.ru/video/0bc45890c14e987c200441494833c1c2/ &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1.38,61''' |[[Luke Hobson]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=23. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/im/convo/839726003?entrypoint=list_all&tab=all&z=video142497057_456239341%2F42ba318c8c52791d9b &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3.32,25''' |[[Yannick Agnel]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[15. november]] [[2012]] |[[Angers]], [[Prantsusmaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=q_WOH0X9JKU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" 2023 Euroopa meistrivõistlused , |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7:20.46''' |[[Daniel Wiffen]] |{{PisiLipp|Iirimaa}} |[[10. detsember]] [[2023]] |[[Otopeni]], [[Rumeenia]] |<ref>{{cite news|title=Men's 800m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600090101F10104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=omegatiming.com|date=10.12.2023|accessdate=12. 12. 2023}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=582caZZSaHs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''14:06.88 ''' |[[Florian Wellbrock]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[21. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], [[Araabia Ühendemiraadid]] |<ref>{{cite web|title=Men's 1500m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011500190101F30104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=21. detsember 2021|accessdate=22.01.2025}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=0hgLT3IulaA &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''22,11''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[23. november]] [[2022]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/465037289100724 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''48,16''' |[[Hubert Kós]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 100m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080102EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=25 October 2025|access-date=28 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.45,12''' |[[Hubert Kós]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[23. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080102EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=23 October 2025|access-date=30 October 2025}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''24,95''' |[[Emre Sakçı]] |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi|TUR]] |[[27. detsember]] [[2021]] |[[Gaziantep]], [[Türgi]] |<ref>{{cite web|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2021/Turkish_Championships/Book_All_Results.pdf|title=Turkish Swimming Championships 2021: Full Results Book|publisher=Omega Timing|date=27. detsember 2021|accessdate=27. detsembril 2021|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20220101123456/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2021/Turkish_Championships/Book_All_Results.pdf|archivedate=1. jaanuar 2022}}</ref> |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''55,34''' |[[Ilja Šimanovitš]] |{{PisiLipp|Valgevene}} |[[19. detsember]] [[2020]] |[[Brest]], [[Valgevene]] |[https://www.youtube.com/watch?v=eQ7QILATKNw &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''1:59.52''' |[[Caspar Corbeau]] |{{PisiLipp|NED}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080103EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date= 2025-10-25|access-date=2025-10-29|}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''21,32''' |[[Noè Ponti ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[11. detsember ]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title= Men's 50m Butterfly Final. Results |url=https://www.worldaquatics.com/competitions/3433/world-aquatics-swimming-championships-25m-2024/results?event=3d9d1963-af7e-4e9e-9c96-eb6c15e6f643 |publisher=worldaquatics.com |date=11. detsember 2024|access-date=16. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239335%2Ff4223416b279b8f632%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''47,71''' |[[Noè Ponti ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[14. detsember ]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080104EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=14. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239339%2F14a4c959febe4abba8 &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1.46,85''' | [[Tomoru Honda]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[22. oktoober]] [[2022]] |[[Tōkyō prefektuur|Tokyos]], [[Jaapan]] |[https://www.facebook.com/100007561117363/videos/1151467825795134 &#8203;​] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''49,28''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[22. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=bfZAZO30oTk &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[ 200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''1.48,88''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[1. november]] [[2024]] |[[Singapur]], [[Singapur]] | <ref>{{cite web|title=Men's 200m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800070105EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=1. november 2024|access-date=11. novembril 2024}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Men's 200m IM Final|url= https://www.youtube.com/watch?v=Fc-i1YbvAHU|publisher=World Aquatics |date=1. november 2024|access-date=2025-01-14}}</ref> |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''3.54,81''' |[[Daiya Seto]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[20. detsember]] [[2019]] |[[Las Vegas]], [[Ameerika Ühendriigid]] |<ref>{{cite web|title=Men's 400m Individual Medley Results|page=6|url=https://cdn.swimswam.com/wp-content/uploads/2019/12/ISL-Vegas-Day-1-Complete-Result.pdf|date=20. detsember 2019|access-date=20. detsembril 2019}}</ref><ref>{{cite AV media |date=20. detsember 2019 |url=https://www.youtube.com/watch?v=m1x5rHvuLLY |title=WORLD RECORD {{!}} Daiya Seto Men's 400m Individual Medley {{!}} ISL {{!}} FULL RACE {{!}} Las Vegas |publisher=[[International Swimming League]] |via=[[YouTube]] |access-date=10. augustil 2021 }}</ref> |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.01,66''' |[[Jack Alexy]] (45.05)<br> [[Luke Hobson]] (45.18)<br> [[Kieran Smith]] (46.01)<br> [[Chris Guiliano]] (45.42) |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=10. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239037 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''6.40,51''' |[[Luke Hobson]] (1:38.91)<br>[[Carson Foster]] (1:40.77)<br>[[Shaine Casas]] (1:40.34)<br>[[Kieran Smith]] (1:40.49) |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x200m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101F80104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=2. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239345%2F53a5485a3b1e5a4c21%2Fpl_post_142497057_1511 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3.18,68''' |[[Miron Lifintsev]] (49.31)<br>[[Kirill Prigoda]] (55.15)<br>[[Andrei Minakov]] (48.80)<br>[[Egor Kornev]] (45.42) |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080105F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=29. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239344%2F8f5d17d54d3cf9e655 &#8203;] |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''22,83''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=25. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239033 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''49.93 ''' |[[Kate Douglass]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080103EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=25 October 2025|access-date=27 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1:49.36''' |[[Mollie O'Callaghan]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[24. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080201EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=24 October 2025|access-date=26 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3:50.25''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=13. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239021 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7.54,00''' |[[Lani Pallister ]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5BDTgaQiMv4&t=4s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''15.08,24''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[29. oktoober]] [[2022]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 1500m Freestyle Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700080201F30104FFFFFFFFFF01.pdf|work=omegatiming.com|date=29. oktoober 2022|accessdate=30. oktoobril 2022}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=p20kZqUAd0k &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''25,23''' |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080202EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=18. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239026 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,02''' r |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=26. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239034 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,02''' = |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. oktoober]] [[2025]] |Westmont, [[USA ]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900070202EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=19 October 2025|access-date=24 October 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239372%2F95216bcdf9baad493b%2Fpl_post_142497057_1589 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.57,33''' |[[Kaylee McKeown ]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[24. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080202EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=2025-10-25|access-date= 2025-11-07}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=irLveoaAuNA&t=3s &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''28,37''' sf |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[17. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Breaststroke Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030203EB0102FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=18. detsember 2022|accessdate= 18. detsembril 2022}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/529222178935246/?notif_id=1671320917357622&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''1.02,36''' |[[Rūta Meilutytė]]<br>[[Alia Atkinson]] |{{PisiLipp|Leedu}}<br>{{PisiLipp|Jamaica}} |[[12. oktoober]] [[2013]]<br>[[6. detsember]] [[2014]] |[[Moskva]], [[Venemaa]]<br>[[Doha]], [[Katar]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Breaststroke Result|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=00010D020701021E02FFFFFFFFFFFF02|publisher=Omega Timing|date=12. oktoober 2013|accessdate=12. oktoobril 2013}}</ref><br>[https://www.youtube.com/watch?v=0-ADSzjH8jY &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''2.12.50''' |[[Kate Douglass ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080203EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=19. detsembril 2024}}</ref> [https://vkvideo.ru/video-228643357_456239027 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''23,72''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[11. oktoober]] [[2025]] |Carmelis, [[USA]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900060204EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=11 October 2025|access-date=15 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''52,71''' |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080204EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://vk.com/club228643357?z=video-228643357_456239030%2Fvideos-228643357%2Fpl_-228643357_-2|publisher=|date=14. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1:59,32''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada }} |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 200m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080204EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=12. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Women's 200m Butterfly Final |url=https://vkvideo.ru/video-228643357_456239025|publisher=|date=12. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''55,98''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. oktoober ]] [[2024]] |[[Charlottesville ]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m IM TT WR|url= https://storage.googleapis.com/virginiasports-com/2024/10/UVA-vs-Florida-Full-Results.pdf|publisher= virginiasports-com|date=18. oktoober 2024|access-date=12 Nobember 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239326%2F4946df7d75239061b2%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''2.01,63''' |[[Kate Douglas]] |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 200m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=10. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239023 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''4.15,48''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205EF0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=23. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239031 &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.25,01''' |[[Kate Douglass]] (50.95)<br />[[Katharine Berkoff]] (51.38)<br />[[Alex Shackell]] (52.01)<br />[[Gretchen Walsh]] (50.67) |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=1. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239039 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''7.30,13''' |[[Alex Walsh]] (1:53,25)<br>[[Paige Madden]] (1:53.18)<br>[[Katie Grimes]] (1:53.39)<br>[[Claire Weinstein]] (1:50.31) |{{PisiLipp|USA}} |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x200m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201F80104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=12. detsember 2024|access-date=1. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239038 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3:40,41''' |[[Regan Smith]] (54,02)<br/>[[Lilly King]] (1:03,02)<br/>[[Gretchen Walsh]] (52,84)<br/>[[Kate Douglass]] (50,53) |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|accessdate=31 January 2025}}</ref><ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://vkvideo.ru/video-228643357_456239040|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|accessdate=31 January 2025}}</ref> |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.27.26''' |[[Leonardo Deplano ]] (20.97) <br />[[Lorenzo Zazzeri ]] (20.51)<br />[[Silvia Di Pietro ]] (23.07) <br />[[Sara Curtis ]](22.71) |{{PisiLipp|ITA}} |[[4. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], [[Poola]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×50m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/000119000A0301F60104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=4 December 2025|access-date=6 December 2025}}</ref> |-bgcolor="#cebdff"Euroopa meistrivõistlused |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.35,15''' |[[Ryan Murphy]] (22.37)<br/>[[Nic Fink]] (24.96) <br/>[[Kate Douglass]] (24.09) <br/>[[Torri Huske]] (23.73) |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne]], [[Austraalia ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ul7oas7Zcy4 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.30,47''' |[[Miron Lifintsev]] (48,90)<br>[[Kirill Prigoda]] (54,86)<br>[[Arina Surkova]] (55,63)<br>[[Daria Klepikova ]] (51,08) |{{PisiLipp|RUS}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239036 &#8203;] |} ==Vaata ka== *[[Ujumine olümpiamängudel]] *[[Ujumise olümpiarekordid]] *[[Ujumise Eesti rekordid]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (mehed)]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (naised)]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (naised).]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (mehed)]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldaquatics.com/swimming/records?recordCode=WR&eventTypeId=&region=&countryId=&gender=M&pool=LCM Maailmarekordid FINA kodulehel] [[Kategooria:Ujumine]] [[Kategooria:Rekordid]] [[Kategooria:Spordi loendid]] 5vy2tj3abayzm4zr7ngdqi5actqdkmy Henrik Karlsson Horn 0 108037 7217630 6925291 2026-08-19T02:40:15Z Mathguy2718 220657 Link 7217630 wikitext text/x-wiki [[File:Henrik Karlsson Horn 1609.jpeg|thumb|Henrik Karlsson Horni portree admiral [[Jacob Gottberg]]i sõbraalbumis (''album amicorum''; 1609)]] '''Henrik Karlsson Horn''' ([[2. september]] [[1578]] [[Haapaniemi mõis]], [[Rantasalmi]] kihelkond – [[20. mai]] [[1618]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] riigi- ja õukonnategelane ning diplomaat. 1611. aastal nimetati ta riigimarssaliks ehk kuningliku õukonna ülemaks (''riksmarskalk'', mitte segi ajada samuti riigimarssali (''riksmarsk'') nime kandnud sõjaväe ülemjuhataja ametikohaga). Samuti oli ta [[Võnnu mõis]]a omanik [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.<ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16689 Kinnistute register: Võnnu mõis (Ridala khk)]</ref> ==Lapsepõlv ja haridustee== [[File:Haapaniemen linna 01.jpg|pisi|Henrik Karlsson Horni sünnikodu, [[Haapaniemi linnus|Haapaniemi kindlusmõisa]] varemed]] [[File:Juleum_Helmstedt_Collegium.jpg|thumb|[[Helmstedti ülikool]] 17. sajandil]] Henrik Karlsson Horn sündis Rootsi riigitegelase ja väejuhi [[Karl Henriksson Horn]]i ja Agnes von Delwigi pojana. Ta oli [[Gustaf Horn]]i, [[Klas Horn (1583–1632)|Klas Horn]]i ja [[Evert Horn]]i vend. Tema lapsepõlv möödus peamiselt Eestimaal, kus tema isa pidas mitmeid sõjalisi ja administratiivseid ametikohti. Tõenäoliselt alles 1590. aasta augustis, mil Karl Henriksson Horn viidi Stockholmi vangistusse, kolis tema pere Soome ning asus elama suguvõsale kuulunud [[Kankaisteni mõis]]a.<ref name="Tham"/> Välismaa ülikoolides õppinud isa eeskujul sai ka Henrik Karlsson Horn hea hariduse. Esmalt näib ta olevat õppinud [[Mecklenburg]]i päritolu koduõpetaja Johannes Tutingiuse käe all, misjärel saadeti ta juba Euroopasse haridust omandama. 30. oktoobril 1593 immatrikuleeriti ta koos soome aadliku [[Herman Fleming]]iga [[Königsbergi ülikool]]i. Samas on ajaloolased oletanud, et Königsbergi ülikoolis võis õppida hoopis Henrik Karlsson Horni eakaaslasest nõbu [[Henrik Göransson Horn]]. Igatahes 4. märtsil 1596 immatrikuleeriti Henrik Karlsson Horn [[Helmstedti ülikool]]i [[Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogiriik|Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogiriigis]]. Tänapäevani on säilinud Henrik Karlsson Horni ''[[album amicorum]]'' – varauusajal moes olnud üliõpilasalbum, kuhu õppurid lasid oma sõpradel, kaasõpilastel, sugulastel ja teistel kirjutada luuletusi, autogramme, joonistusi ja muud säärast. Horni album näib olevat soetatud kohe Helmstedti õppima asudes ning ühtede esimestena on sinna oma nimed kirjutanud ringirändavad rootsi üliõpilased [[Johannes Schroderus]] (1577–1645; hilisem tuntud riigimees Johan Skytte) ja [[Nicolaus Chesnecoperus]]. Albumi sissekanded oma dateeringutega on oluliseks allikaks Horni elukäigu jälgimisel.<ref name="Tham"/> Helmstedti ülikooli nimekaimate õppejõudude hulka kuulus toona professor [[Johan Borckholt]], kes tegutses muuhulgas Braunschweig-Wolffenbütteli hertsogi poegade eraõpetajana. Borckholti kodu oli mitme aastakümne jooksul vürstipoegade ja aadlike kogunemispaigaks, ning näib, et sellesse ringi kuulus ka noor Horn. Ülikooliajal sattus Horn ka pahandustesse - kord lõhkus ta koos kaasüliõpilastega ühe Helmstedti linnakodaniku maja aknad ja ukse, murdis maja raudvõtme ning tekitas kodanikule kehavigastusi. Selle vägivallateo eest pidi ta 13.–14. jaanuaril 1597 ülikooli juhtkonna ees aru andma. Milline karistus Hornile määrati, ei ole teada. 19. juuli 1597 lahkus Horn Helmstedtist ning suundus [[Lübeck]]isse, kust sõitis laevaga [[Tallinn|Tallinna]].<ref name="Tham"/> Järgnenud aastad veetis ta nähtavasti Tallinnas, ning kui tema isa 1600. aastal [[Linköpingi riigipäev]]ale sõitis, läks ka Henrik Karlsson Horn Rootsi. On teada, et 20. augustil 1600 viibis ta Stockholmist. Rootsi pealinnast reisis ta uuesti Saksamaale ning 29. detsembril 1600 oli ta juba [[Köln]]is, kus asus õppima [[Kölni ülikool|sealsesse ülikooli]]. Kuigi Kölni ülikool oli katoliiklik, oli 1590. aastatel sinna õppima asunud arvukalt Madalmaade ja Saksamaa protestante. Ka Horn näib olevat Kölnis lävinud peamiselt protestantidega. Siiski kuulus Kölnis tema sõprade hulka ka Liivimaa aadlik, hilisem [[Tartu staarost]] [[Magnus Ernst Dönhoff]] (1581–1642). Kölnist lahkus Horn millalgi pärast 5. jaanuari 1602. Horni õpingud katoliiklikus ülikoolis pakkusid kõneainet Rootsis, kus alates 1590. aastatest oli käinud võimuvõitlus katoliikliku [[Sigismund]]i ning luterliku [[hertsog Karl]]i vahel. Kölnist suundus Horn põhja poole, ning 3. märtsil oli ta [[Osnabrück]]is, 15. märtsil aga juba [[Hamburg]]is. Sealt reisis Horn koju, kuid pole selge, kas Eestisse või Soome.<ref name="Tham"/> Umbes sel ajal abiellus Henrik Karlsson Horn hertsoginna Kristiina õuepreili Anna Jönsdotter (Snakenborgiga), ning laulatus toimus hertsogipaari õnnistusel [[Nyköping]]i linnuses. Mõnes allikas on pulmade ajaks märgitud 28. jaanuar 1602, kuid see ei saa tõele vastata, kuna Horn oli toona alles Saksamaal. Kindel on aga see, et 1602. aasta augustis saabus Henrik Karlsson Horn koos oma venna [[Evert Horn]]iga hertsog Karli õukonda. Evert lahkus sealt küll välismaale, kuid Henrik jäi hertsogi õukonda kogu sügiseks. Võimalik, et samal ajal astus ta ka väeteenistusse. Novembris 1602 läänistati talle ka mõned mõisad Soomes.<ref name="Tham"/> ==Diplomaadikarjäär== ===Lähetus Pommerisse=== [[Fail:BogislawXIII.1750.JPG|thumb|Pommeri hertsog [[Bogislaw XIII]], kelle õukonda saadeti Horn oma esimesele diplomaatilisele lähetusele.]] 1603. aasta sügisel andis parasjagu Kalmaris viibinud hertsog Karl Henrik Karlsson Hornile esimese diplomaatilise ülesande. Nimelt pidi Horn koos [[Olof Stråle]]ga reisima [[Pommeri hertsog]]i [[Bogislaw XIII]] juurde, et selgitada asjaolusid seoses Rootsis vangistatud itaalia päritolu palgasõduri krahv [[Hieronymus Strozzi]]ga. Reisi peamiseks eesmärgiks oli aga hoopis Poola kätte vangi langenud Rootsi ohvitseride, kelle hulgas olid tähelepanuväärseimad hertsog Karli vallaspoeg [[Carl Carlsson Gyllenhielm]] ja [[Jakob De la Gardie]], sõjavangist vabastamine. Nimelt olid poolakad nõus vangide vahetusega, kui see toimuks Pommeris, sealse hertsogi vahendusel. Horn ja Stråle said korralduse endaga [[Stralsund]]i kaasa võtta Poola sõjavangid, olulisimana neist Võnnu kastellaan ja Tartu ökonoom [[Georg Schenking]]i, et vahetada nad Pommeri hertsogi abiga Rootsi sõjavangide vastu. Saadikud jõudsid Pommeri pealinna novembri keskpaigaks, ning uudis Strozzi vangistamisest näib olevat rõõmustanud pommerlasi, kel oli itaallasse osas mitmeid pretensioone. Keerulisem oli lugu vangide vahetusega ning saadikud jäid Stralsundi vähemalt aastaks, suutmata poolakatega vangide vahetuse osas kokku leppida. Vahepeal kuningaks saanud Karl avaldas olukorra osas ärritust, eriti hulluks läks olukord siis, kui Schenking suutis nõrga valve tõttu Horni juurest ära põgeneda. Novembris 1604 oli Horn tagasi Kalmaris. Just seal sai Horn kätte kuninga korralduse Schenking uuesti kinni võtta, või tema eest määratud kautsjon omaenda taskust kinni maksta. Horn viibis nähtavasti Pommeris kogu 1605. aasta, kuid Schenkingit tal tabada ei õnnestunud ning ta naasis Rootsi.<ref name="Tham"/> Hoolimata kuninga pahameelest ei langenud Horn täielikult ebasoosingusse, vaid saadeti juba 1607. aasta sügisel Hollandisse palgasõdureid värbama. 15. septembril 1607 on teda mainitud kamandamas kaht laeva, mille pardal toodi Amsterdamist prantsuse sõjamehi.<ref name="Zettersten"/> Kui ta oli sealt naasnud, määras kuningas ta oma noorema poja [[Karl Filip]]i kasvatajaks ning Karl IX tõsise haiguse ajal nimetas [[Gustav II Adolf|Gustav Adolf]] ta [[Riiginõukogu (Rootsi)|Riiginõukogu]] liikmeks.<ref name="Tham"/> ===Knäredi ja Ulfsbäcki rahukõnelused=== Rootsi saatkonda juhtinud Axel Oxenstierna päevaraamatud võimaldavad saada ülevaate Henrik Karlsson Horni liikumistest rahuläbirääkimiste ajal. 27. novembril 1612, päev enne [[Gustav Stenbock]]i ja Oxenstiernat ennast, saabusid [[Nils Bielke (1569–1639)|Nils Bielke]] ja Horn Ulfsbäcki. 13. detsembril andsid Horn ja Oxenstierna kahele lesknaisele tõendi maksuvabastuse kohta. 15. detsembril sõitis Horn kuningas Gustav II Adolfi juurde [[Värnamo]]sse, kus ta oli veel 17. detsembril. ===Stolbovo rahukõnelused=== [[1613]]. aastal osales Horn [[Knäredi rahu]]läbirääkimistel ja aastatel [[1616]]–[[1617]] juhtis ta [[Stolbovo rahu]]läbirääkimisi. [[Masku]] kirikhärra [[Hemminki Maskulainen]] pühendas 1616. aastal trükis ilmunud keskaegsete kirikulaulude kogumiku "[[Piae Cantiones]]" soomekeelse tõlke oma patroonile Henrik Karlsson Hornile.<ref name="Lehtonen"/> [[1618]]. aastal sai ta [[Norrland]]i ''[[lagman]]''<nowiki/>'iks (ülemkohtunikuks). Horn suri 20. mail 1618, ning maeti 21. juunil [[Stockholmi Jakobi kirik]]usse. Tema matusekõne kirjutas [[Västeråsi piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]].<ref name="Tham"/> ==Perekond== [[File:Horn vaakuna.png|pisi|Horn af Kanckase suguvõsa aadlivapp]] Henrik Klasson Horn abiellus [[1602]]. aastal [[Nyköpingi loss]]is Anna Jönsdotter Snakenborgiga, kes oli [[Stegeborg]]i asehalduri [[Jöns Ulfsson Snakenborg]]i (1535–1600) ja Kristina Joensdotter Gyllenhorni tütar. Anna vanaisad [[Ulf Henriksson (Snakenborg)]] ja [[Joen Olofsson]] olid Rootsi riiginõunikud ning tädi oli [[Elizabeth I]] õuedaam [[Helena Snakenborg, Northamptoni markiis]] (1548–1635). Henriku ja Anna abielust sündis vähemalt kaks last: *[[Henrik Horn (1618–1693)|Henrik]] (1618–1693), Rootsi [[feldmarssal]] ja [[Bremen-Verden]]i kindralkuberner (1666–1693); *Helena, oli abielus ooberstleitnant [[Joachim Friedrich von Zöge]]ga ja pärast tema surma [[Magnus von Nieroth]]iga. ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri=Henrik Karlsson Horni esivanemad |nimi=Riigimarssal ja riiginõunik<br>Henrik Karlsson Horn<br>(1578–1618) |isa= [[Eestimaa kuberner]],<br>[[Riiginõunik (Rootsi)|riiginõunik]] ja feldmarssal<br>[[Karl Henriksson Horn]]<br>(u.1550–1601) |isaisa= [[Soome kuberner|Soome]] ja [[Eestimaa kuberner]]<br>[[Henrik Klasson Horn]]<br>(1512–1595) |isaisaisa=Riiginõunik<br>[[Klas Henriksson (Horn)]]<br>(suri enne 1525) |isaisaisaisa=[[Henrik Olofsson (Horn)]]<br>[[Joensuu mõis|Joensuu]] ja Kankaisteni mõisnik |isaisaisaema=... Klasdotter Djäkn |isaisaema=Kristina Jakobsdotter |isaisaemaisa=Jakob Pedersson |isaisaemaema=Magdalena Poitz |isaema= Elin Arvidsdotter (Stålarm) |isaemaisa=[[Karjala]] [[seadusekuulutaja|laaman]] ja [[Häme linnus|Hämeenlinna asehaldur]]<br>[[Arvid Eriksson (Stålarm)]]<br>(suri 1529)<br>[[Sydänmaa]] ja [[Boegård]]i mõisnik |isaemaisaisa= [[Porvoo lään]]i kihelkonnakohtunik<br>[[Erik Botvidsson (Stålarm)]] |isaemaisaema= Karin Olofsdotter (Fleming) |isaemaema= Kristina Knutsdotter (Kurck) |isaemaemaisa= Riiginõunik<br>[[Knut Eriksson (till Nääs)]]<br>(suri 1535 või 1539)<br>Kaakkila, Tondura ja kogu [[Närpe kihelkond|Närpe kihelkonna]] omanik |isaemaemaema= Elin Klasdotter (Kurck) |ema= Agnes von Delwig |emaisa= [[Eestimaa maanõunik]]<br>[[Ewert von Delwig (suri 1560)|Ewert von Delwig]]<br>(suri 1560)<br>[[Tuhala mõis]]nik |emaisaisa= [[Eestimaa maanõunik]]<br>[[Ewert von Delwig (suri 1554)|Ewert von Delwig]]<br>(suri 1554)<br>Tuhala mõisnik |emaisaisaisa= [[Melchior von Delwig]]<br>Bodde mõisnik Vestfaalis |emaisaisaema= Anna Fuchs von Rautenberg |emaisaema= Anna von Tödwen<br>Tuhala pärijanna |emaisaemaisa= [[Ewert von Tödwen]]<br>Tuhala ja Rõngu mõisnik |emaisaemaema= Luitgard von Mecks |emaema= Helena von Fahrensbach |emaemaisa= [[Eestimaa maanõunik]]<br>[[Winrich von Fahrensbach]]<br>[[Valgu mõis]]nik |emaemaisaisa= [[Wolmar von Fahrensbach]] |emaemaisaema= Barbara von Anrep |emaemaema= Elisabeth von Uexküll |emaemaemaisa= ... von Uexküll |emaemaemaema= ... }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tham">[[Wilhelm Tham]] "Riksrådet Henrik Carlsson Horn. Anteckningar kring en Stambok." [[Personhistorisk Tidskrift]]. Trettiosjunde Årgång. Stockholm, 1937, lk. 1-26</ref> <ref name="Zettersten">[[Axel Zettersten]]. [https://www.google.ee/books/edition/Svenska_flottans_historia/UbNCAAAAYAAJ?hl=et&gbpv=1&dq=%22Henrik%20Karlsson%22%20horn&pg=PA97&printsec=frontcover "Svenska flottans historia"]. Stockholm, 1890, lk. 97</ref> <ref name="Lehtonen">[[Tuomas Lehtonen]]. [https://brill.com/edcollchap-oa/book/9789004429772/BP000014.xml "Catholic Heritage, Lutheran Networks and Family Reputation: the Case of the Piae Cantiones Collection (1582–1625)"]. Kogumikust "Networks, Poetics and Multilingual Society in the Early Modern Baltic Sea Region", 2024</ref> }} == Välislingid == *[http://runeberg.org/sbh/a0517.html Väljavõte Svensk Biografiskt Handlexikonist (rootsi keeles)] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Göran Claesson Stiernsköld]] | nimi= [[Rootsi riigimarssal]] | aeg= (1611–1618) | järgnev= Ametikoht oli vakantne }} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Horn, Henrik Karlsson}} [[Kategooria:Hornid|Henrik Karlsson]] [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rootsi diplomaadid]] [[Kategooria:Helmstedti ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kölni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1578]] [[Kategooria:Surnud 1618]] ci0y9pb9wxztxcwexi7hjxgsbkb64q8 Dorian Gray portree 0 109510 7217830 6843528 2026-08-19T10:12:01Z Kuriuss 38125 7217830 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} {{Raamatu info | nimi = "Dorian Gray portree" | orig_tiitel = "The Picture of Dorian Gray" | tõlge = [[A. H. Tammsaare]] | kaane_pilt = Lippincott doriangray.jpg|pildisuurus=150px | alltekst = Kuukiri, kus teos esmalt ilmus | autor = [[Oscar Wilde]] | kaane_kujun = [[Richard Kivit]] | riik = [[Suurbritannia]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | žanr = [[romaan]] | kirjastaja = Lippincott | ee_kirjastaja = [[Eesti Kirjanduse Selts]] | avald_kuup = 1890 | ee_avald_kuup = 1929 | lehekülgi = 272 }} '''"Dorian Gray portree"''' on [[Oscar Wilde]]'i romaan rikka, ilusa ja esialgu rikkumata noormehe elust. Kõigepealt ilmus lugu 13-peatükilisena 1890. aastal [[Lippincott's Monthly Magazine|kuukirjas Lippincott]]. Aasta hiljem ilmunud trükis oli seitse peatükki rohkem ning osa varasematest peatükkidest oli väidetavalt algse väljaande liiga homoerootilise sisu tõttu ümber tehtud.{{lisa viide}} Teos langes tollases [[puritaanlik]]us [[Suurbritannia]]s moraalse kriitika alla. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus teda süüdistati homoseksuaalsuses (hoolimata otseste homoseksuaalsuse viidete puudumisele teoses).{{lisa viide}} == Sisu == Kunstnik Basil Hallward, kes [[Dorian Gray (tegelane)|Doriani]] maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaade teda sügavalt paelub. Lord Henry sõnul tasub elus püüelda vaid ilu ja meeleliste kogemuste poole. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutvub näitleja Sibyliga, kes räpases teatris [[Shakespeare]]'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abielu suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama, selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhjendades seda tema näitlejameisterlikkuse, mida ta tegelikult armastas, kadumisega. Dorian murrab neiu südame ning Sibyl võtab endalt elu. Dorian avastab, et ta soov on täide läinud – tema portree vananeb. Maal vananeb iga Doriani patuga, samal ajal kui tema enda välimus püsib muutumatuna. Dorian elab järgmised 18 aastat ilma vähimagi vananemise märgita ebamoraalset elu. Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks. Ta šantažeerib keemik Alan Campbelli, oma vana sõbra, Basili laipa hävitama. Dorian põgeneb oma kuriteo eest oopiumiurgastesse. Nende läheduses kohtab ta Sibyli venda Jamesi, kes arvab Doriani ära tundvat ja üritab teda tappa. Dorian aga pääseb, väites, et nii noore mehena ei saanud ta 18 aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla. Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegipoolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor. == Tegelased == * Alan Campbell – keemik, Doriani vana sõber * Basil Hallward – kinnine ja omaettehoidev kunstnik, kes maalis Dorian Gray portree * Dorian Gray – ilus, rikas, hingeliselt puhas ja rikkumata noormees * James Vane – näitleja Sibyli vend * Lea – Doriani majapidaja * Lord George Fermon – sõbralik, kuid laisk ja lõbumaias aadlik * Lord Henry Wotton e Harry – paradoksaalse kõneviisiga, aforisme armastav ja küüniline aadlik * Margaret Devereux – romantiline iludus, kes suri aasta pärast peigmehe surma * Mr Hubbard – punase põskhabemega väike raamimeister * Parker – Basili teener * Sibyl Vane – näitleja, kes Dorian Graysse armus * Teatri direktor – paks ja kileda häälega juut * Victor – Doriani teener == Eestikeelsed väljaanded == * "Dorian Gray portree". [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[1929]]. Tõlkinud A. H. Tammsaare. * "Dorian Gray portree". [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]], [[1957]]. Tõlkinud A. H. Tammsaare. * "Dorian Gray portree". [[Eesti Raamat]], [[1972]]. Tõlkinud A. H. Tammsaare. [[Varamu (raamatusari)|Varamu]] sari. * "Dorian Gray portree". [[Eesti Raamat]], [[1996]]. Tõlkinud A. H. Tammsaare, redigeerinud [[Henno Rajandi]]. ISBN 9985650824 * "Dorian Gray portree". [[Eesti Raamat]], [[1972]]. Adapteerinud Fern Segel, tõlkinud [[Jana Linnart]]. ISBN 9985764552 * "Dorian Gray portree". [[Tänapäev]], [[2004]], 2007, 2015. Tõlkinud A. H. Tammsaare, redigeerinud Henno Rajandi. ISBN 9985622359, 9789949277322 (2015) * "Dorian Gray portree". [[Eesti Päevaleht]], [[2007]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2021. Tõlkinud [[Krista Kaer]]. ISBN 9788498198881 (2007), 9789985352953 (2021) * "Dorian Gray portree". FUTU Print, [[2013]]. Tõlkinud A. H. Tammsaare. ISBN 9789949515240 == Välislingid == {{vikitekstid|Dorian Gray portree}} {{vikitsitaat|Dorian Gray portree}} *[[Jüri Talvet]], "[http://www.epl.ee/artikkel/401809 Romaaniülikool: Oscar Wilde "Dorian Gray portree"]". [[Eesti Päevaleht]], [[28. september]] [[2007]] [[Kategooria:Inglise romaanid]] [[Kategooria:1890. aasta kirjandusteosed]] os5gidtwdnj70691qyz8hx4yf0a3ni9 DefRage 0 110898 7217716 6918796 2026-08-19T08:11:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217716 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}{{viita}}{{NPOV}} [[Pilt:DefRage1.jpeg|pisi|]] '''DefRage''' oli [[Eesti]] ''[[new age]] [[post-grunge]]'' muusikakollektiiv, mis loodi [[2007]]. aastal [[Pärnu]]s. 2014. aastal lõpetas ansambel tegutsemise DefRage nime all. Samas koosseisus loodi uus bänd [[Illumenium]]. <ref>http://elu24.postimees.ee/3019965/hotellitubade-hirmu-defrage-i-liikmed-loid-uue-bandi</ref> Bändi asutas 2007. aasta jaanuaris kitarristi ja produtsendi [[Kari Kärner]]i poolt, kes kutsus bändi metal.ee kuulutuse kaudu teise kitarristi Mikk Künnapase. Kaks nädalat pärast ühiste plaanide paikapanemist liitus bändiga bassist Daniel Leppsoo. Esialgu tegutses bänd ilma laulja ega nimeta. Sel ajal harjutati kokkumängu erinevates laohoonetes. Aprillis 2007 lindistati esimest korda stuudios [[Tallinn]]as, kus mängiti sisse instrumentaalid nagu näiteks "Broken Anus" ja "Do Us, Parts". Mais 2007 kohtus Kari Kärner [[Sindi]]st pärit laulja Argo Ollepiga, kes kohe bändi kutsuti. DefRage ametlikuks sünnikuupäevaks võib pidada [[30. mai]] 2007, kuna sellest ajast tegutsetakse täiskoosseisus. 2007. aasta augustis ja septembris lindistasid Kari Kärner ja Argo Ollep lugude demosid eelseisva albumi jaoks. Lisaks sellele käidi ühiselt harjutamas Pärnus Che noortekeskuses. [[8. september|8. septembril]] 2007 astuti üles esimest korda ''live''-üritusel CHE Rock 2007, mille eripreemiana sai DefRage presidendi vastuvõtu osaliseks. [[15. oktoober|15. oktoobril]] astuti üles üritusel [[Sindi Rock]] 2007. [[17. oktoober|17. oktoobril]] sõitis bänd Tallinna ''post-grunge'' produtsent Kari Kärneri eestvedamisel esimest albumit koostama. Vokaali lindistamiseks pidid bändi lauljad hääleulatust arendama, mille tulemusel suutis Kari Kärner laulda kolmanda oktavi do-dieesi. Loo "The Truth Seeker" lindistamisel, pärast 35 tundi tööd, avastati, et laulja mikrofon on teisel pool tuba ja kogu lugu tuli uuesti salvestada. Laulja hääl pidas siiski vastu. Pärast edukat stuudiokülastust Tallinnas astuti üles [[1. detsember|1. detsembril]] Pärnu Kaubamajakas toimunud heategevusüritusel "Stop Aids", mis tutvustas ''post-grunge'' bändi DefRage suurematele ringkondadele. [[26. detsember|26. detsembril]] esineti Che jõulurocki nimelisel üritusel, mida võib siiamaani pidada parima vastuvõtuga New Age'i bändi DefRage esinemiseks. Alates 2009. aastast on DefRage uues koosseisus. 2010. aasta alguse pidasid nad meeleolukalt parkimisplatsidel plaate müües vastu – eesmärgiks on neil minna Euroopa-USA turneele. 2011. aastal jõudis müügile album "Jackal". Ansambel on meediatähelepanu pälvinud hotellides märatsemisega.<ref>{{cite web |url=http://www.elu24.ee/632000/video-defrage-peksis-kulalistemaja-segi/ |title=DefRage peksis külalistemaja segi |date=12. november 2011 |publisher=elu24.ee |accessdate=12.02.2012}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.parnupostimees.ee/632938/puhkemaja-omanik-defrage-i-liige-lasi-voodisse/ |title=Puhkemaja omanik: DefRage’i liige lasi voodisse! |publisher=parnupostimees.ee |date=14. november 2011 |accessdate=12.02.2012 |archive-date=17.12.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111217175320/http://www.parnupostimees.ee/632938/puhkemaja-omanik-defrage-i-liige-lasi-voodisse |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.parnupostimees.ee/638368/defrage-i-hotellipidudel-tegutseks-nagu-ukseuraskid/ |title=DefRage’i hotellipidudel tegutseks nagu ukseüraskid |publisher=parnupostimees.ee |date=18. november 2011 |accessdate=12.02.2012 |archive-date=28.12.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111228101521/http://www.parnupostimees.ee/638368/defrage-i-hotellipidudel-tegutseks-nagu-ukseuraskid/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.elu24.ee/736198/defrage-maratses-viini-hotellis-sieg-heil-ja-heil-hitler/ |title=Defrage märatses Viini hotellis «Sieg heil!» ja «Heil Hitler!» |publisher=elu24.ee |date=11. veebruar 2012 |accessdate=12.02.2012}}</ref><ref>{{cite web |url = http://elu24.postimees.ee/2685704/austria-politsei-eesti-band-lagastas-kulalistemaja-toa-ara-ja-lahkus-maksmata|title = Austria politsei: Eesti bänd lagastas külalistemaja toa ära ja lahkus maksmata|publisher = elu24.postimees.ee|date = 4. veebruar 2014|accessdate = 4.02.2014}}</ref> == Koosseis == *Fred Suup – beatboxer *[[Argo Ollep]] – [[solist]] *[[Andre Kaldas]] – [[scream]] *[[Kari Kärner]] – [[rütmikitarrist]] *[[Joonas Uus]] – [[basskitarrist]] *[[Kevin Presmann]] – [[trummar]] ===Endised liikmed=== *[[Mikk Künnapas]] – [[kitarrist]] *[[Artjom Jevstafjev]] – [[solist]] *[[Daniel Leppsoo]] – [[soolokitarrist]] *[[Andres Arens]] – [[trummar]] *[[Kaspar Peterson]] – [[basskitarrist]] *[[Aleks Ohaka]] – [[soolokitarrist]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.elu24.ee/?id=56471 Whitesnake'i toetab Eesti postgrunge bänd DefRage] elu24, 9. detsember 2008 * Kais Allkivi. [https://www.ohtuleht.ee/melu/398526/solisti-ootamatu-lahkumine-nurjas-defragei-euroopa-tuuri Solisti ootamatu lahkumine nurjas Defrage’i Euroopa tuuri] Õhtuleht.ee, 15. oktoober 2010 * Andris Tammela. [https://parnu.postimees.ee/710074/parklamuusikud-defrage-ist-suunduvad-maailma-vallutama Parklamuusikud DefRage’ist suunduvad maailma vallutama] Pärnu Postimees, 20. jaanuar 2012 * [http://www.facebook.com/home.php#!/pages/Defrage/136119069781444 DefRage Facebookis] * [http://www.facebook.com/illumenium Illumenium Facebookis] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] bpmed5aj405kdvjbuef387os1rannv5 Surnud 2008 0 112585 7217526 7124331 2026-08-18T20:52:02Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7217526 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[2008]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2008}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Erich Kästner (veteran)|Erich Kästner]], saksa jurist, viimane Saksamaa esimese maailmasõja veteran (107) *1. jaanuar – [[Irena Górska-Damięcka]], poola näitleja (97) *1. jaanuar – [[Ralph Emmerson]], Briti vaimulik (94) *1. jaanuar – [[Pratap Chandra Chunder]], India poliitik (88, südameinfarkt) *1. jaanuar – [[Harold Corsini]], USA fotograaf (88) *1. jaanuar – [[Oleg Tolmatšov]], vene jäähokimängija ja -treener (88) *1. jaanuar – [[Harald Deilmann]], saksa arhitekt (87) *1. jaanuar – [[Len Dockett]], Austraalia jalgpallur (87) *1. jaanuar – [[Witold Papużyński]], poola tehnikateadlane (87) *1. jaanuar – [[Robert L'Herbier]], Kanada laulja (86) *1. jaanuar – [[Wanda Sieradzka de Ruig]], poola kirjanik (85) *1. jaanuar – [[Salvatore Bonanno]], USA mafiooso (75, südamerabandus) *1. jaanuar – [[Peter Caffrey]], iiri näitleja (58) *1. jaanuar – [[Dennis Clifton]], USA muusik ja stuudioinsener (54, vähk) *1. jaanuar – [[Thiyagarajah Maheswaran]], [[Sri Lanka]] poliitik (47, mõrvati) *1. jaanuar – [[Lucas Sang]], Keenia jooksja (46, mõrvati) *1. jaanuar – [[Philip Hogarthy]], iiri maletaja (autoõnnetus, 19) *1. jaanuar – [[John Granville]], USA diplomaat (mõrvati) *[[2. jaanuar]] – [[Galyani Vadhana]], Tai printsess, kuningas [[Bhumibol Adulyadej]]' vanem õde (84) *2. jaanuar – [[George MacDonald Fraser]], Briti kirjanik (82, vähk) *2. jaanuar – [[Lee S. Dreyfus]], USA poliitik, Wisconsini kuberner 1979–1983 (81) *2. jaanuar – [[Simon Levin]], juudi päritolu Eesti advokaat (79) *[[3. jaanuar]] – [[Werner Dollinger]], Saksamaa poliitik, mitmekordne minister (89) *3. jaanuar – [[Aleksandr Abdulov]], vene näitleja (54, kopsuvähk) *[[4. jaanuar]] – [[Mary Marques]], USA pikaealine (111) *4. jaanuar – [[Aleksandr Žuk]], vene arhitekt (90) *4. jaanuar – [[Stig Claesson]], rootsi kirjanik (79) *4. jaanuar – [[Marianne Kiefer]], saksa näitleja (79) *4. jaanuar – [[Vjatšeslav Ambartsumjan]], NSV Liidu jalgpallur (67, autoõnnetus) *[[5. jaanuar]] – [[Giovanni Rinaldo Coronas]], Itaalia poliitik, siseminister 1995–1996 (88) *5. jaanuar – [[Raymond Forni]], Prantsusmaa poliitik, parlamendi alamkoja esimees 2000–2002 (66, leukeemia) *5. jaanuar – [[Edward Kłosiński]], poola filmioperaator (65) *[[6. jaanuar]] – [[Alekos Michaelides]], Küprose poliitik, parlamendi esimees 1977–1981, välisminister 1993–1997 (74) *6. jaanuar – [[Arafan Camara]], Guinea sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister aastal 2007 (60) *[[7. jaanuar]] – [[Marcel Mouly]], prantsuse maalikunstnik, [[Pablo Picasso]] viimane elusolev õpilane (89) *7. jaanuar – [[Detlef Kraus]], saksa pianist (88, südamepuudulikkus) *7. jaanuar – [[Raffaello de Banfield]], Briti helilooja (85) *7. jaanuar – [[Maryvonne Dupureur]], prantsuse kergejõustiklane (70) *7. jaanuar – [[Hans Monderman]], Hollandi liikluskorralduse planeerija (62) *[[8. jaanuar]] – [[Moshe Levi]], Iisraeli sõjaväelane, staabiülem 1983–1987 (71, insult) *8. jaanuar – [[Dassanayake Mudiyanselage Dassanayake]], Sri Lanka poliitik (54, pommiplahvatus) *8. jaanuar – [[Lembit Avesson]], eesti helilooja ja organist (82) *[[9. jaanuar]] – [[Adam Butler]], Suurbritannia poliitik (76) *[[10. jaanuar]] – [[Andrés Henestrosa]], Mehhiko kirjanik ja poliitik (101) *10. jaanuar – [[Maila Nurmi]], USA modell, näitleja ja saatejuht (86) *10. jaanuar – [[Mihhail Minin]], Nõukogude Liidu kangelane, sõdur, kes heiskas [[1945]]. aastal [[Riigipäevahoone|Reichstagi hoonel]] NSV Liidu lipu (85) *10. jaanuar – [[Manuk Gasparjan]], Armeenia poliitik ja ettevõtja (59) *10. jaanuar – [[Christopher Bowman]], USA iluuisutaja (40, narkootikumide üledoos) *[[11. jaanuar]] – [[Edmund Hillary]], Uus-Meremaa alpinist, [[Džomolungma]] vallutaja (88, südamerabandus) *11. jaanuar – [[Arnold Talistu]], riikliku hoolekande töötaja Ameerikas ja väliseesti vaimulik (90) *[[12. jaanuar]] – [[Alexandre de Paris]], prantsuse tippjuuksur (85) *12. jaanuar – [[Ángel González Muñiz]], hispaania luuletaja (82) *12. jaanuar – [[Gennadi Batšinski]], vene raadio- ja teleajakirjanik (36, autoõnnetus) *[[13. jaanuar]] – [[Gedrius Mackevičius]], leedu päritolu Venemaa teatrilavastaja (62) *13. jaanuar – [[Sergejus Larinas]], vene päritolu Leedu ooperilaulja (51) *[[14. jaanuar]] – [[Aleksandr Maiorov]], NSV Liidu sõjaväelane (87) *14. jaanuar – [[Wu Jin]], Taiwani poliitik, haridusminister 1996–1998 (74, vähk) *14. jaanuar – [[Tommy Limby]], rootsi murdmaasuusataja (60) *[[15. jaanuar]] – [[Artjom Sergejev]], NSV Liidu sõjaväelane, [[Jossif Stalin]]i kasupoeg (86) *15. jaanuar – [[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (83) *15. jaanuar – [[K. M. Adimoolam]], India abstraktsionistlik kunstnik (69) *15. jaanuar – [[Brad Renfro]], USA näitleja (25, uimastite üledoos) *[[16. jaanuar]] – [[Pierre Lambert]], Prantsusmaa kommunistlik poliitik, presidendikandidaat 1988. aastal (87) *16. jaanuar – [[Nikola Kljusev]], Makedoonia poliitik, peaminister 1991–1992 (80) *16. jaanuar – [[Jorge de Bagration]], gruusia päritolu Hispaania autovõidusõitja ja Gruusia troonipretendent (63) *[[17. jaanuar]] – [[Herta Laipaik]], eesti kirjanik (86) *17. jaanuar – [[Allan Melvin]], USA näitleja (84) *17. jaanuar – [[Robert Fischer]], 11. malemaailmameister (64) *[[18. jaanuar]] – [[Ugo Pirro]], itaalia stsenarist (87) *18. jaanuar – [[Frank Lewin]], juudi päritolu USA helilooja ja muusikateoreetik (82) *18. jaanuar – [[Lois Nettleton]], USA näitleja (78) *[[19. jaanuar]] – [[Frances Lewine]], USA ajakirjanik (86, insult) *19. jaanuar – [[Suzanne Pleshette]], USA näitleja (70, kopsupuudulikkus) *[[20. jaanuar]] – [[Louis de Cazenave]], prantsuse pikaealine, Esimese maailmasõja veteran (110) *20. jaanuar – [[Dulio Loi]], itaalia poksija (78, Alzheimeri tõbi) *[[21. jaanuar]] – [[Jiří Sequens]], tšehhi filmilavastaja (85) *[[22. jaanuar]] – [[Ştefan Niculescu]], rumeenia helilooja (80) *22. jaanuar – [[Heath Ledger]], Austraalia ja USA filminäitleja (28, ravimite üledoos) *[[23. jaanuar]] – [[Andrzej Andrzejewski]], Poola brigaadikindral (47, lennuõnnetus) *[[24. jaanuar]] – [[Dorothy Hennessey]], USA roomakatoliku nunn ja rahuaktivist (94) *24. jaanuar – [[Veera Neverdinova]], vene päritolu Eesti kirjandusteadlane (83) *[[25. jaanuar]] – [[Andreas Hönisch]], roomakatoliku kongregatsiooni [[Jeesuse ja Maarja Teenrid]] kindralülem (77) *[[26. jaanuar]] – [[George Habash]], Palestiina arst ja poliitik, [[Palestiina Vabastamise Rahvarinne|Palestiina Vabastamise Rahvarinde]] asutaja (81, südamerabandus) *26. jaanuar – [[Jevgeni Tamm]], Venemaa füüsik ja alpinist (81) *26. jaanuar – [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]], vene näitleja (80) *26. jaanuar – [[Christian Brando]], USA seltskonnategelane ja näitleja, [[Marlon Brando]] poeg (49, kopsupõletik) *[[27. jaanuar]] – [[Gordon Hinckley]], [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]]u (mormoonide) president 1995–2008 (97) *27. jaanuar – [[Eric Soovere]], USAs elanud eesti fotograaf (91) *27. jaanuar – [[Suharto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik, president 1967–1998 (86) *27. jaanuar – [[Helge Wasenius]], soome sukelduja (80) *27. jaanuar – [[Priit Raik]], eesti helilooja, dirigent ja pedagoog (59) *27. jaanuar – [[Reet Montonen]], eesti lapsepsühholoog (49) *[[28. jaanuar]] – [[Bengt Lindström]], rootsi maalikunstnik (82) *28. jaanuar – [[Christódoulos]], Kreeka õigeusu kiriku peapiiskop 1998–2008 (69, vähk) *28. jaanuar – [[Ado Eigi]], eesti arhitekt (69) *[[29. jaanuar]] – [[Margaret Truman Daniel]], USA laulja ja kirjanik, president [[Harry Truman]]i tütar (83) *29. jaanuar – [[Philippe Khorsand]], prantsuse-iraani näitleja (59) *29. jaanuar – [[Robert Rebas]], väliseesti kunstiajaloolane ja kunstikriitik (91) *[[30. jaanuar]] – [[Marcial Maciel]], mehhiko päritolu roomakatoliku vaimulik, kongregatsiooni [[Kristuse Leegionärid]] asutaja (87) *30. jaanuar – [[Roland Selmeczi]], ungari näitleja (38, autoõnnetus) *[[31. jaanuar]] – [[František Čapek]], tšehhi kanuusõitja, olümpiavõitja (1948) (93) *31. jaanuar – [[Kaljo West]], eesti muusikapedagoog ja sõjaveteran (83) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Robert Tetsu]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *1. veebruar – [[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (61) *[[2. veebruar]] – [[Earl Butz]], USA poliitik, põllumajandusminister 1971–1976 (98) *2. veebruar – [[Barry Morse]], inglise päritolu Kanada näitleja (89) *2. veebruar – [[Sofia Nikolajeva]], vene päritolu Vene ja Eesti keemik (83) *2. veebruar – [[Joshua Lederberg]], juudi päritolu USA molekulaarbioloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]] laureaat 1958 (82) *[[3. veebruar]] – [[Ernesto Illy]], itaalia toiduainekeemik, [[Illy]] kohvi tootva ettevõtte juhatuse esimees 1963–2004 (82) *3. veebruar – [[Enn Haabsaar]], eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane (64) *[[4. veebruar]] – [[Nikolai Sergejevitš Popov]], vene relvakonstruktor, tanki [[T-80]] looja (76) *4. veebruar – [[Boriss Nebieridze]], gruusia päritolu Ukraina filmilavastaja (66) *4. veebruar – [[Stefan Meller]], Poola diplomaat ja poliitik, välisminister 2005–2006 (65) *4. veebruar – [[Endel Aruja]], eesti füüsik ja bibliograaf (96) *[[5. veebruar]] – [[Maharishi Mahesh Yogi]], india müstik (91) *[[6. veebruar]] – [[Dieter Noll]], saksa kirjanik (80) *6. veebruar – [[John Alvin]], USA plakatikunstnik (60, südamerabandus) *[[7. veebruar]] – [[Gai Severin]], vene kosmoseinsener ja akadeemik (81) *7. veebruar – [[Andrew Bertie]], Suurbritanniast pärit [[Malta ordu]] suurmeister (78) *7. veebruar – [[Ralf R. Parve]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (61) *7. veebruar – [[Alberto Bustamante Belaúnde]], Peruu poliitik, peaminister 1999–2000 (57, südamerabandus) *7. veebruar – [[Veiko Jürisson]], eesti lavastaja, näitleja, poliitik ja turvaspetsialist (52) *7. veebruar – [[Bernhard Holberg]], eesti pikaealine (104) *[[8. veebruar]] – [[Eva Dahlbeck]], rootsi näitleja ja kirjanik (87, nakkushaigus) *8. veebruar – [[Robert Jastrow]], USA astronoom ja füüsik (82) *[[9. veebruar]] – [[Robert DoQui]], USA näitleja (73) *9. veebruar – [[Scot Halpin]], USA trummar, ansambli [[The Who]] kunagine liige (54) *[[10. veebruar]] – [[Roy Scheider]], iiri-saksa päritolu USA filminäitleja (75) *10. veebruar – [[Ron Leavitt]], USA telestsenarist, sarja "[[Tuvikesed]]" kaasautor (60, kopsuvähk) *[[11. veebruar]] – [[Aleksandr Samarski]], vene matemaatik (87) *11. veebruar – [[Emilio Carballido]], mehhiko näitekirjanik (82, südamerabandus) *11. veebruar – [[Tom Lantos]], ungari-juudi päritolu USA poliitik (80) *[[12. veebruar]] – [[Anatoli Gribkov]], NSV Liidu sõjaväelane, [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i vägede staabiülem 1976–1989 (88) *12. veebruar – [[David Groh]], USA näitleja (68, neeruvähk) *12. veebruar – [[Badri Patarkatsišvili]], juudi päritolu Gruusia ettevõtja ja poliitik (52) *[[13. veebruar]] – [[Henri Salvador]], prantsuse džässmuusik (90) *13. veebruar – [[Kon Ichikawa]], jaapani filmilavastaja (92, kopsupõletik) *13. veebruar – [[Michele Greco]], itaalia mafiooso, kauaaegne [[Sitsiilia maffia]] juht (83, kopsuvähk) *[[14. veebruar]] – [[Vladimir Kornejev]], vene kristallikunstnik (81) *14. veebruar – [[Perry Lopez]], USA näitleja (76, kopsuvähk) *14. veebruar – [[Steven Kazmierczak]], USA massimõrvar (27, enesetapp) *[[15. veebruar]] – [[Mihhail Solomentsev]], NSV Liidu poliitik, Vene NFSV Ministrite Nõukogu esimees 1971–1983 (94) *15. veebruar – [[Antoni Heda]], Poola vabadusvõitleja ja sõjaväelane (91) *15. veebruar – [[Inge Thun]], endine norra jalgpallur (62, insult) *[[16. veebruar]] – [[Bobby Lord]], USA kantrimuusik (74) *16. veebruar – [[Boriss Hmelnitski]], vene näitleja (67) *[[18. veebruar]] – [[Alain Robbe-Grillet]], prantsuse kirjanik (85, südamepuudulikkus) *18. veebruar – [[Jelena Sabitova]], vene naispoksija, maailmameister (28) *[[19. veebruar]] – [[Natalja Bessmertnova]], vene baleriin (66, vähk) *19. veebruar – [[Maie Raitar]], eesti kunstiteadlane, keeleteadlane, toimetaja ja tõlkija (64) *19. veebruar – [[Jegor Letov]], vene rokkmuusik (43, alkoholimürgitus) *[[20. veebruar]] – [[Mari Must]], eesti keeleteadlane (87) *20. veebruar – [[Aleksandra Birjukova]], Nõukogude riigitegelane (78) *[[21. veebruar]] – [[Elisabet Pärkson]], eesti pikaealine (108) *21. veebruar – [[Şūfī Abū Ţālib]], Egiptuse poliitik, parlamendi esimees 1978–1983, presidendi kohusetäitja aastal 1981 (83) *21. veebruar – [[Robin Moore]], USA kirjanik (82) *21. veebruar – [[Ben Chapman]], USA filminäitleja (79) *[[22. veebruar]] – [[Tsuneyo Toyonaga]], jaapani pikaealine (113) *22. veebruar – [[Nunzio Gallo]], itaalia laulja (79) *22. veebruar – [[Stephen Marlowe]], USA kirjanik (79) *[[23. veebruar]] – [[Josep Palau i Fabre]], katalaani luuletaja ja proosakirjanik (90) *23. veebruar – [[Aida Kersna]], eesti tarbegraafik (85) *23. veebruar – [[Janez Drnovšek]], Sloveenia poliitik, peaminister 1992–2002, president 2002–2007 (57, vähk) *23. veebruar – [[René-Erich Tasmuth]], eesti vaimulik (80) *[[25. veebruar]] – [[Vladimir Trošin]], vene näitleja (81) *[[26. veebruar]] – [[Maiju Kuusoja]], soome ooperilaulja (82) *26. veebruar – [[Artur Eizen]], juudi-ukraina päritolu NSV Liidu ja Venemaa ooperilaulja (80) *26. veebruar – [[Dan Shomron]], Iisraeli sõjaväelane, kaitsejõudude staabiülem 1987–1991 (70) *26. veebruar – [[Tyronne Fernando]], Sri Lanka poliitik, välisminister 2001–2004 (66) *26. veebruar – [[Buddy Miles]], USA trummar (60, südamepuudulikkus) *26. veebruar – [[Tiit Talpsep]], eesti molekulaarbioloog (54, südame seiskumine) *[[27. veebruar]] – [[Samuil Aljošin]], vene näitekirjanik (95) *27. veebruar – [[William Frank Buckley juunior]], USA publitsist ja ajakirjanik (82) *27. veebruar – [[Ivan Rebroff]], vene päritolu Saksamaa ooperilaulja (76) *27. veebruar – [[Mandi Lampi]], soome laulja ja näitleja (19) *[[28. veebruar]] – [[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (93) *28. veebruar – [[Aharon Amir]], Iisraeli luuletaja ja tõlkija (85) *28. veebruar – [[Mike Smith]], Briti laulja ja muusikaprodutsent (64) *28. veebruar – [[Salme Raatma]], eesti lastekirjanik (92) *[[29. veebruar]] – [[Vitali Fedortšuk]], ukraina päritolu NSV Liidu sõjaväelane ja poliitik, [[KGB]] esimehe kohusetäitja aastal 1982 ja siseminister 1982–1986 (89) == Märts == *[[1. märts]] – [[Raúl Reyes]], Colombia vasakpoolse relvarühmituse FARC sekretariaadi liige (59, õhurünnak) *[[2. märts]] – [[Paul Raymond]], Briti erootikaajakirjade kirjastaja ja meelelahutusettevõtja (82) *2. märts – [[Sofiko Tšiaureli]], Gruusia ja NSV Liidu näitleja (70) *2. märts – [[Jeff Healey]], Kanada džäss- ja bluusroki kitarrist ja laulja, (41, vähk) *[[3. märts]] – [[Annemarie Renger]], Saksamaa poliitik, [[Bundestag]]i president 1972–1976 ja asepresident 1976–1990 (88) *3. märts – [[Giuseppe Di Stefano]], itaalia ooperitenor (86) *[[4. märts]] – [[Leonard Rosenman]], juudi päritolu USA helilooja (83) *4. märts – [[Meinhard Laks]], eesti õpetaja, aktivist ja luuletaja (80) *4. märts – [[Harry Buddel]], eesti poksija ja poksitreener (78) *4. märts – [[George Walter]], Antigua ja Barbuda poliitik, peaminister 1971–1976 (79, südamerabandus) *4. märts – [[Gary Gygax]], USA kirjanik, arvutimängude autor (69) *[[5. märts]] – [[Elfriede Kaun]], saksa kõrgushüppaja (93) *5. märts – [[Jaan Ellen]], eesti publitsist ja ajakirjanik (70) *[[6. märts]] – [[Malvin Wald]], USA stsenarist (90) *6. märts – [[Gustaw Holoubek]], Poola näitleja, lavastaja ja poliitik (84) *[[7. märts]] – [[Francis Pym]], Suurbritannia poliitik, välisminister 1982–1983 (86) *7. märts – [[Dick Durrell]], USA kirjastaja, üks ajakirja [[People]] asutajaid (82, kopsuvähk) *7. märts – [[Nikolai Kalinin]], NSV Liidu sõjaväelane, Moskva sõjaväeringkonna ülem 1989–1991 (70) *7. märts – [[Valeri Smirnov]], vene telerežissöör (60) *[[9. märts]] – [[Varvara Semennikova]], evengi pikaealine, väidetavalt Venemaa ja maailma vanim inimene (117) *9. märts – [[Gus Giordano]], USA tantsija (84) *[[10. märts]] – [[Radovan Lukavský]], tšehhi näitleja (88) *10. märts – [[Rogério Ribeiro]], portugali maalikunstnik (78) *10. märts – [[Richard Biegenwald]], USA sarimõrvar (67) *10. märts – [[Madis Tammert]], eesti ihtüoloog (67) *[[11. märts]] – [[Edoardo Luciani]], Itaalia poliitik, paavst [[Johannes Paulus I]] vend (91) *11. märts – [[Nils Otto Taube]], eesti päritolu Suurbritannia fondihaldur (79) *11. märts – [[Mauri Kuosmanen]], soome näitleja (62) *[[12. märts]] – [[Lazare Ponticelli]], Prantsusmaa viimane elusolev [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran (110) *12. märts – [[Erwin Geschonneck]], saksa näitleja (101) *12. märts – [[Károly Németh]], Ungari poliitik, presidendinõukogu esimees 1987–1988 (85) *12. märts – [[Alun Hoddinott]], Briti helilooja (78) *[[13. märts]] – [[Jossif Bojarski]], NSV Liidu animaator (90) *[[14. märts]] – [[Chiara Lubich]], juudi-itaalia päritolu katoliiklik aktivist, [[Focolare]] liikumise asutaja (88) *14. märts – [[Merike Pau]], eesti tõlkija (67) *[[15. märts]] – [[Vytautas Kernagis]], leedu laulja ja telesaatejuht (56, maovähk) *15. märts – [[Mikey Dread]], Jamaica muusik (53, ajukasvaja) *15. märts – [[G. David Low]], USA astronaut ja [[NASA]] ametnik (52, jämesoolevähk) *[[16. märts]] – [[Laurus (Skurla)]], tšehhi päritolu õigeusu vaimulik, [[Vene Õigeusu Kirik Väljaspool Venemaad|Vene Õigeusu Kiriku Väljaspool Venemaad]] kirikupea 2001–2008 (80) *16. märts – [[Jonathan Williams]], USA luuletaja ja fotograaf (79) *16. märts – [[Ivan Dixon]], USA näitleja (76) *16. märts – [[Ola Brunkert]], rootsi muusik, ansambli [[ABBA]] endine trummar (61, kukkumisel saadud vigastused) *16. märts – [[Anura Bandaranaike]], Sri Lanka poliitik, [[Solomon Bandaranaike|Solomon]] ja [[Sirimavo Bandaranaike]] poeg (59) *[[17. märts]] – [[Frank Ayd]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater (87) *[[18. märts]] – [[Harri Pudersell]], eesti kunstnik (85) *[[18. märts]] – [[Jyrki Hämäläinen]], soome ajakirjanik, ajakirja Suosikki toimetaja (65) *18. märts – [[Anthony Minghella]], Briti filmilavastaja (54, operatsioonijärgne verejooks) *[[19. märts]] – [[Arthur C. Clarke]], Briti ulmekirjanik (90, südamerabandus) *19. märts – [[Paul Scofield]], Briti näitleja (86, leukeemia) *19. märts – [[Hugo Claus]], flaami rahvusest Belgia kirjanik (78, eutanaasia) *[[20. märts]] – [[Carlos Galvão de Melo]], Portugali sõjaväelane, Rahvusliku Päästekomitee liige aastal 1974 (86) *20. märts – [[Brian Wilde]], inglise näitleja (80) *20. märts – [[Ferdinando, Castro hertsog]], Mõlema Sitsiilia kuningliku perekonna pea (81) *[[21. märts]] – [[Gabriel París Gordillo]], Colombia sõjaväelane, president 1957–1958 (98) *21. märts – [[Klaus Dinger]], saksa muusik (61) *21. märts – [[Gadži Abašilov]], Dagestani ajakirjanik (58, mõrvati) *21. märts – [[Mari Murdvee]], eesti antiigiteadlane, tõlkija, näitleja ja laulja (48) *21. märts – [[Iljass Šurpajev]], Dagestani päritolu Venemaa ajakirjanik (32, mõrvati) *[[22. märts]] – [[Arbella Ewing]], USA pikaealine (114) *22. märts – [[Enn Sarv]], eesti vabadusvõitleja (86) *22. märts – [[Ants Vähejaus]], eesti tantsija ja koreograaf (69) *22. märts – [[Denis Cosgrove]], Briti päritolu USA geograaf (59, vähk) *[[23. märts]] – [[Georgi Gatšev]], vene filosoof (78) *23. märts – [[Vaino Vahing]], eesti kirjanik ja psühhiaater (68) *[[24. märts]] – [[Richard Widmark]], USA näitleja (93) *24. märts – [[Rafael Azcona]], hispaania stsenarist (81, kopsuvähk) *24. märts – [[Boris Dvornik]], horvaadi näitleja (68, insult) *[[25. märts]] – [[Karl Peterson (loomaarstiteadlane)|Karl Peterson]], eesti loomaarstiteadlane, mikrobioloog ja epizootoloog (81) *25. märts – [[Abby Mann]], juudi päritolu USA filmistsenarist ja -produtsent (80) *25. märts – [[Tony Church]], Briti näitleja (77) *25. märts – [[Sergei Kramarenko]], endine NSV Liidu jalgpallur (61) *[[26. märts]] – [[Robert Fagles]], USA kirjandusteadlane, tõlkija ja luuletaja (74, eesnäärmevähk) *26. märts – [[Christian Bergelin]], Prantsusmaa poliitik (62) *[[27. märts]] – [[Valeri Prohhorov]], vene näitleja (66) *[[29. märts]] – [[Ralph Rapson]], USA arhitekt (93, südamerabandus) *29. märts – [[Ando Keskküla]], eesti kunstnik (58) *[[30. märts]] – [[Dith Pran]], Kambodža ajakirjanik (65, kõhunäärmevähk) *[[31. märts]] – [[Nikolai Baibakov]], NSV Liidu poliitik, Riikliku Plaanikomitee esimees 1955–1957 ja 1965–1985 (97, kopsupõletik) *31. märts – [[Jules Dassin]], USA ja Prantsusmaa filmilavastaja (96, gripp) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Sabin Bălaşa]], rumeenia maalikunstnik (75, südamerabandus) *1. aprill – [[Péter Baczakó]], ungari tõstja, olümpiavõitja (1980) (56, vähk) *1. aprill – [[Anri Rulkov]], eesti filmirežissöör (36) *[[2. aprill]] – [[Yakup Satar]], Türgi pikaealine, Türgi viimane elusolev I maailmasõja veteran (110) *2. aprill – [[Heinar Tedrema]], eesti meditsiinipedagoog (73) *[[3. aprill]] – [[Johnny Byrne]], iiri päritolu Briti kirjanik (73) *[[4. aprill]] – [[Wu Xueqian]], Hiina poliitik, välisminister 1982–1988 (87) *[[5. aprill]] – [[Kaku Yamanaka]], Jaapani vanim inimene (113) *5. aprill – [[Charlton Heston]], USA näitleja (83) *5. aprill – [[Tuuli Toomere]], eesti sotsioloog (32) *[[6. aprill]] – [[Jeyaraj Fernandopulle]], Sri Lanka poliitik ja riigitegelane (55, pommiplahvatus) *[[7. aprill]] – [[Vitali Borovoi]], vene õigeusu vaimulik ja teoloog (92) *7. aprill – [[Phil Urso]], USA džässmuusik (82) *7. aprill – [[Esko Tommola]], soome telediktor (77) *7. aprill – [[Andrei Tolubejev]], vene näitleja (63) *[[8. aprill]] – [[Nadežda Rumjantseva]], vene näitleja (77) *8. aprill – [[John Button]], Austraalia poliitik, tööstusminister 1983–1993 (74, kõhunäärmevähk) *8. aprill – [[Stanley Kamel]], USA näitleja (65, südamerabandus) *[[9. aprill]] – [[Elizabeth Stefan]], USA pikaealine (112) *9. aprill – [[Jacques Morel]], prantsuse näitleja (85) *9. aprill – [[Erkki Junkkarinen]], soome laulja (78) *[[10. aprill]] – [[Ernesto Corripio y Ahumada]], roomakatoliku kardinal, Mehhiko peapiiskop 1977–1994 (88) *[[11. aprill]] – [[Willoughby Goddard]], Briti näitleja (81) *[[12. aprill]] – [[Abbas Katouzian]], Iraani maalikunstnik (86) *12. aprill – [[Patrick Hillery]], Iiri ja Euroopa Liidu poliitik, Iirimaa president 1976–1990 (84) *12. aprill – [[Dieter Eppler]], saksa näitleja ja kuuldemängude lavastaja (81) *[[13. aprill]] – [[Augusts Milts]], läti filosoof (79) *13. aprill – [[Ignazio Fabra]], Itaalia kurttumm maadleja (77) *13. aprill – [[Valentina Pugatšova]], vene näitleja (73) *13. aprill – [[Mart Kull (1956)|Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (51) *13. aprill – [[Hassan Jandijev]], inguši jurist, Inguššia Ülemkohtu aseesimees (50, mõrvati) *[[14. aprill]] – [[June Travis]], USA näitleja (93) *14. aprill – [[Horst Bingel]], saksa kirjanik (74) *[[15. aprill]] – [[Krister Stendahl]], rootsi teoloog ja luterlik vaimulik (86) *15. aprill – [[Hazel Court]], Briti näitleja (82, südamerabandus) *15. aprill – [[David Cass]], USA majandusteadlane (71) *15. aprill – [[Benoît Lamy]], Belgia filmilavastaja ja stsenarist (62) *[[16. aprill]] – [[Meinhard Laurmaa]], eesti ajakirjanik (102) *16. aprill – [[Joseph Solman]], juudi päritolu USA maalikunstnik (99) *16. aprill – [[Edward Norton Lorenz]], USA matemaatik ja meteoroloog, [[kaoseteooria]] looja (90) *16. aprill – [[Joe Feeney]], USA tenor (76) *[[17. aprill]] – [[Aimé Césaire]], Martinique'i luuletaja ja poliitik (94) *17. aprill – [[Mihhail Tanitš]], vene luuletaja ja laulusõnade autor (84) *17. aprill – [[Viktor Nossov]], ukraina päritolu NSV Liidu jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *[[18. aprill]] – [[Zoja Krahmalnikova]], vene kirjanik (79) *[[19. aprill]] – [[Germaine Tillion]], prantsuse antropoloog (100) *19. aprill – [[Maila Rästas]], eesti näitleja (71) *19. aprill – [[Heikki Pentti]], soome ettevõtja, kontserni [[Lemminkäinen]] suuromanik (61) *[[20. aprill]] – [[Gazanfer Bilge]], türgi maadleja, olümpiavõitja (1948) (83) *20. aprill – [[Bebe Barron]], USA helilooja, üks elektroonilise muusika rajajaid (82) *[[21. aprill]] – [[Al Wilson]], USA soulilaulja (68, neerupuudulikkus) *[[22. aprill]] – [[Eduard Raska]], eesti õigusteadlane (63) *22. aprill – [[Paul Davis]], USA laulja (60, südamerabandus) *[[23. aprill]] – [[William H. Stewart]], USA pediaater, Ühendriikide peaarst 1965–1969 (86, neerupuudulikkus) *23. aprill – [[Anatoli Mitjajev]], vene lastekirjanik, ajakirja Murzilka toimetaja 1960–1972 (83) *23. aprill – [[Jean Daniel Cadinot]], prantsuse fotograaf, filmilavastaja ja -produtsent (64, südamerabandus) *[[24. aprill]] – [[Tristram Cary]], Briti helilooja (82) *[[25. aprill]] – [[Enrico Donati]], itaalia päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (99) *[[26. aprill]] – [[Moissei Feigin]], juudi päritolu Venemaa kunstnik (103) *26. aprill – [[Henry Brant]], kanada päritolu USA helilooja (94) *[[27. aprill]] – [[Mários Tókas]], kreeka-küprose helilooja (53, vähk) *[[28. aprill]] – [[Pieter van Klaveren]], Hollandi poksija (77) *28. aprill – [[Jack Hanrahan]], USA telestsenarist (75) *28. aprill – [[Eenok Kornel]], eesti jurist ja riigiametnik (67) *[[29. aprill]] – [[Albert Hofmann]], šveitsi keemik, narkootikumi [[LSD]] looja (102) *29. aprill – [[Bo Yang]], hiina kirjanik (88) *29. aprill – [[Charles Tilly]], USA sotsiaalteadlane (78) *29. aprill – [[Rein Pikver]], eesti füüsik ja keemik (68) *29. aprill – [[Julie Ege]], norra näitleja ja modell (64, rinnavähk) *[[30. aprill]] – [[Indrek Martis]], eesti muusik *30. aprill – [[Elli Riikoja]], eesti filoloog == Mai == *[[1. mai]] – [[Anthony Mamo]], Malta poliitik, riigi esimene president 1974–1976 (99) *1. mai – [[Mary Berry]], Briti nunn, muusikateadlane ja dirigent (90) *1. mai – [[Philipp Freiherr von Boeselager]], endine Saksa sõjaväelane, viimane elusolev [[20. juuli vandenõu]]s osalenu (90) *1. mai – [[Jim Hager]], USA näitleja (61, südamerabandus) *[[2. mai]] – [[Izold Pustõlnik]], ukraina päritolu Eesti astronoom (70) *2. mai – [[Carole Dekeijser]], belgia maalikunstnik (48, kopsuvähk) *[[3. mai]] – [[Morgan Sparks]], USA insener ja tehnikateadlane (91) *3. mai – [[Rulon Wells]], USA keeleteadlane ja semiootik (89) *3. mai – [[Leopoldo Calvo Sotelo]], Hispaania poliitik, peaminister 1981–1982 (82) *[[4. mai]] – [[Alvin Colt]], USA kostüümikunstnik (92) *[[5. mai]] – [[Park Kyung-ni]], korea naiskirjanik (82, kopsuvähk) *5. mai – [[Jerry Wallace]], USA laulja (79) *5. mai – [[Witold Wojda]], poola vehkleja, olümpiavõitja (1972) (68, kopsuvähk) *[[6. mai]] – [[Franz Jackson]], USA saksofonimängija (95) *[[7. mai]] – [[Leili Kuldkepp]], eesti ehtekunstnik (77) *[[8. mai]] – [[Eddy Arnold]], USA kantrilaulja (89) *8. mai – [[Murray Jarvik]], USA teadlane, üks nikotiiniplaastri väljatöötajatest (84) *8. mai – [[Luigi Malerba]], itaalia proosa- ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[François Sterchele]], belgia jalgpallur (26, autoõnnetus) *[[9. mai]] – [[Shmuel Katz]], Iisraeli kirjanik, ajaloolane ja ajakirjanik (93) *9. mai – [[Ronald A. Parise]], USA füüsik ja kosmonaut (56, ajukasvaja) *[[10. mai]] – [[Paul Haeberlin]], prantsuse tippkokk (84) *10. mai – [[Leyla Gencer]], türgi ooperilaulja (79) *10. mai – [[Liao Feng-Teh]], Taiwani poliitik ja riigitegelane (57, südamerabandus) *[[12. mai]] – [[Irena Sendler]], poola sotsiaaltöötaja (98) *12. mai – [[Oakley Hall]], USA kirjanik (87, vähk ja neeruhaigus) *12. mai – [[Robert Rauschenberg]], USA maalikunstnik (82, südamepuudulikkus) *12. mai – [[Nikolai Guli]], ingeri päritolu Eesti maalikunstnik (71) *[[13. mai]] – [[Bernardin Gantin]], Benini päritolu roomakatoliku kardinal (86) *13. mai – [[Sa‘d al-‘Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]], Kuveidi peaminister ja emiir (78) *13. mai – [[John Phillip Law]], USA näitleja (70) *[[14. mai]] – [[Arthur Burks]], USA matemaatik, üks esimese arvuti [[ENIAC]] loojatest (95) *14. mai – [[Juri Rõtheu]], tšuktši päritolu Venemaa kirjanik (78) *[[15. mai]] – [[Astrid Zachrison]], rootsi pikaealine, vanim eales elanud rootslane (113) *15. mai – [[Willis Lamb]], USA füüsik (94) *15. mai – [[Tommy Burns (jalgpallur)|Tommy Burns]], Šotimaa jalgpallur (51) *[[16. mai]] – [[Pavel Gromuškin]], vene kunstnik ja luuraja (94) *16. mai – [[Robert Mondavi]], USA veinitööstur (94) *[[17. mai]] – [[Wilfrid Mellers]], Briti helilooja ja muusikakriitik (94) *17. mai – [[Zélia Gattai]], Brasiilia kirjanik, [[Jorge Amado]] lesk (91) *17. mai – [[Sylvia Lieberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik (74) *[[18. mai]] – [[Joseph Pevney]], USA filmilavastaja (96) *18. mai – [[Elemore Morgan jun.]], USA maalikunstnik ja fotograaf (76) *[[19. mai]] – [[Eduard Leppik]], eesti kodu-uurija ja õpetaja (83) *19. mai – [[Vijay Tendulkar]], India näitekirjanik (80) *19. mai – [[Rimma Kazakova]], vene luuletaja (76) *[[20. mai]] – [[Margot Boyd]], Briti näitleja (94) *20. mai – [[Viktor Bortsov]], vene näitleja (73, soolevähk) *20. mai – [[Hamilton Jordan]], USA politoloog ja riigitegelane (63, mesotelioom) *[[21. mai]] – [[Daniel Guzmán-García]], pikaealine, Colombia vanim elanik (111) *21. mai – [[Lembit Pedak]], eesti majandusteadlane (84) *21. mai – [[Brian Keenan]], iiri poliitaktivist, [[IRA]] endine komandör (66, vähk) *[[22. mai]] – [[Robert Asprin]], USA ulmekirjanik (61, südamerabandus) *22. mai – [[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (58) *[[23. mai]] – [[Cornell Capa]], ungari-juudi päritolu USA fotograaf (90) *23. mai – [[Utah Phillips]], USA folklaulja ja poliitaktivist (73, südamepuudulikkus) *[[24. mai]] – [[Elmar Pettai]], eesti kirjanik (95) *24. mai – [[Tano Cimarosa]], itaalia filminäitleja, -lavastaja ja -stsenarist (86) *24. mai – [[Dick Martin]], USA koomik (86) *24. mai – [[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (77) *[[25. mai]] – [[Marie-Clémentine Solignac]], prantsuse pikaealine (113) *25. mai – [[Ernst Stuhlinger]], saksa päritolu USA aatomifüüsik (94) *25. mai – [[Veikko Uusimäki]], soome näitleja (87) *25. mai – [[Buhhuti Gurgenidze]], gruusia maletaja (74) *[[26. mai]] – [[Kaarel Tarandi]], eesti mullateadlane (100) *26. mai – [[Sydney Pollack]], juudi päritolu USA filmilavastaja ja -produtsent (73, vähk) *[[27. mai]] – [[Franz Künstler]], saksa pikaealine, viimane elus olnud Esimese maailmasõja veteran, kes võitles Austria-Ungari armees (107) *27. mai – [[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane (77) *[[28. mai]] – [[Beryl Cook]], Briti maalikunstnik (81) *28. mai – [[Robert H. Justman]], USA filmirežissöör ja -produtsent (81, Parkinsoni tõbi) *28. mai – [[Sven Davidson]], rootsi tennisist (79) *[[29. mai]] – [[Harvey Koman]], juudi päritolu USA näitleja ja koomik (81, kõhuaordi aneurüsm) *[[30. mai]] – [[Nat Temple]], USA muusik (94) *[[30. mai]] – [[Harlan Cleveland]], USA diplomaat (90) *30. mai – [[Boriss Šahlin]], NSV Liidu sportvõimleja, seitsmekordne olümpiavõitja (76, südame seiskumine) *30. mai – [[William Eldridge Odom]], USA sõjaväelane ja riigiametnik, [[NSA]] direktor 1985–1988 (75) *[[Campbell Burnap]], Briti džässtrombonist (68) *[[30. mai]] – [[Harry Brautigam]], Nicaragua pangandustegelane (59) *[[30. mai]] – [[Chris Morgan]], USA ajakirjanik (55) *[[Lorenzo Odone]], USA [[adrenoleukodüstroofia]]haige (30) *[[30. mai]] – [[Mike Scott]], USA televisioonitegelane (75) *[[31. mai]] – [[Nelly Láinez]], Argentina näitleja (88) *31. mai – [[Joe Axelson]], USA korvpallitegelane (80) *31. mai – [[Per-Erik Larsson]], rootsi suusataja (79) *31. mai – [[Charles Moskos]], USA sotsioloog (74) *31. mai – [[Detlef Gromoll]], USA matemaatik (70) *31. mai – [[Carlos Alhinho]], portugali jalgpallur (59) *31. mai – [[Paul Thomson (pomoloog)|Paul Thomson]], Ameerika Ühendriikide botaanik (92) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Tommy Lapid]], Iisraeli poliitik ja ajakirjanik, justiitsminister 2003–2004 (76, vähk) *1. juuni – [[Yves Saint Laurent]], prantsuse moekunstnik (71) *[[2. juuni]] – [[Mel Ferrer]], USA filminäitleja, -režissöör ja -produtsent (90) *2. juuni – [[Paul Sills]], USA teatrilavastaja (80, kopsupõletik) *2. juuni – [[Bo Diddley]], USA rokkmuusik (79, südamepuudulikkus) *2. juuni – [[Sheriff Mustapha Dibba]], Gambia poliitik, riigi esimene asepresident 1965–1975 (71, südamerabandus) *[[3. juuni]] – [[Grigori Romanov]], NSV Liidu poliitik, NLKP KK Poliitbüroo liige 1976–1985 (85) *[[4. juuni]] – [[Koit Lääts]], eesti keemik (80) *4. juuni – [[James Young]], USA meedik, presidentide [[John F. Kennedy]] ja [[Lyndon B. Johnson]]i arst (78) *4. juuni – [[Nikos Sergianópoulos]], kreeka näitleja (55, mõrvati) *[[5. juuni]] – [[Wilhelmina Hol]], hollandi pikaealine (110) *5. juuni – [[Eugenio Montejo]], Venezuela luuletaja ja esseist (70, maovähk) *[[6. juuni]] – [[Ferenc Sánta]], ungari kirjanik (81) *6. juuni – [[Robert J. Anderson]], USA näitleja ja teleprodutsent (75, vähk) *6. juuni – [[Saeko Himuro]], jaapani kirjanik (51, kopsuvähk) *[[7. juuni]] – [[Dino Risi]], itaalia filmilavastaja (91) *7. juuni – [[Mustafa Khalil]], Egiptuse poliitik, peaminister 1978–1980 (88) *7. juuni – [[Rudy Fernandez]], Filipiinide filminäitleja ja -produtsent (56, vähk) *[[8. juuni]] – [[Edith Derby Williams]], USA ajaloolane, [[Theodore Roosevelt]]i lapselaps (90) *8. juuni – [[Peter Rühmkorf]], saksa kirjanik (78, vähk) *[[9. juuni]] – [[Algis Budrys]], leedu päritolu USA ulmekirjanik (77, vähk) *9. juuni – [[Karen Asrian]], armeenia maletaja (28, südamerabandus) *[[10. juuni]] – [[Tšõngõz Ajtmatov]], kirgiisi kirjanik (79) *10. juuni – [[Eero Mäkelä]], soome tippkokk (65) *10. juuni – [[Kipkalya Kones]], Keenia poliitik, mitmekordne minister (56, lennuõnnetus) *[[11. juuni]] – [[Jean Desailly]], prantsuse näitleja (87) *11. juuni – [[Võ Văn Kiệt]], Vietnami poliitik, peaminister 1991–1997 (85) *11. juuni – [[Taras Kermauner]], sloveeni filosoof, kirjandusloolane ja näitekirjanik (78) *11. juuni – [[Kalev Katus]], eesti demograaf (53) *[[12. juuni]] – [[Anatoli Kalinin]], vene kirjanik (91) *12. juuni – [[Danny Davis]], USA kantrimuusik (83, südame seiskumine) *[[13. juuni]] – [[Tim Russert]], USA teleajakirjanik (58, tromboos) *[[14. juuni]] – [[Chu Fu-Sung]], Taiwani poliitik ja diplomaat, välisminister 1979–1987 (93) *14. juuni – [[Rafael del Pino]], hispaania miljardär ja ehitusettevõtja, üks maailma rikkamaid inimesi (87) *14. juuni – [[Emilio Óscar Rabasa]], Mehhiko poliitik ja diplomaat, välisminister 1970–1975 (84, südamepuudulikkus) *14. juuni – [[Lazar Kravets]], NSV Liidu jalgpallur (83) *14. juuni – [[Esbjörn Svensson]], rootsi džässmuusik (44, hukkus sukeldumisel) *[[15. juuni]] – [[Walter Netsch]], USA arhitekt (88, kopsupõletik) *15. juuni – [[Ole-Jørgen Nilsen]], norra näitleja ja teatrilavastaja (72, Behterevi tõbi) *15. juuni – [[Stan Winston]], USA filmitegija, eriefektide lavastaja (62, hulgimüeloom) *[[17. juuni]] – [[Cyd Charisse]], USA näitleja ja tantsija (86, südamerabandus) *17. juuni – [[Jüri Stepanov]], [[EELK Otepää Maarja kogudus]]e [[kirikuõpetaja|õpetaja]] (56) *[[22. juuni]] – [[George Carlin]], Ameerika Ühendriikide teletegija ja näitleja (71) *[[25. juuni]] – [[Gerard Batliner]], Liechtensteini poliitik ja jurist, peaminister 1962–1970 (79) *[[29. juuni]] – [[Kalju Kirde]], eesti füüsik ja kirjandusloolane (87) *29. juuni – [[Don S. Davis]], Ameerika karakternäitleja, pedagoog, maalikunstnik (65) *[[30. juuni]] – [[Annemarie Lorentzen]], norra poliitik (86) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Robert Harling]], Briti tüpograaf, graafikadisainer, ajakirjanik ja kirjanik *1. juuli – [[Erich Witte]], saksa tenor (97) *1. juuli – [[Jacques Roussel]], prantsuse dirigent (96) *1. juuli – [[Susanne Miller]], saksa ajaloolane (93) *1. juuli – [[Dejan Medaković]], serbia kirjanik ja ajaloolane (85) *1. juuli – [[Clay Felker]], USA ajakirjanik (82) *1. juuli – [[Mogens Glistrup]], Taani poliitik (82) *1. juuli – [[John Pont]], USA jalgpallitreener (80) *1. juuli – [[Leonardo Pennario]], USA pianist *1. juuli – [[Mel Galley]], Briti kitarrist (60) *1. juuli – [[Jules Tygiel]], USA pesapalliajaloolane (59) *1. juuli – [[Mati Rebane]], eesti näitleja (51) *1. juuli – [[Mark Dean Schwab]], USA surmamõistetud mõrvar (39) *[[2. juuli]] – [[Elizabeth Spriggs]], Briti näitleja (78) *2. juuli – [[Joe Nhlanhla]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (71) *2. juuli – [[Wolfhard Liegmann]], saksa ajakirjanik (68) *[[3. juuli]] – [[Karl Haager]], Saksamaa kohtunik (97) *3. juuli – [[Tvrtko Švob]], horvaadi bioloog (90) *3. juuli – [[Wilhelm Jung]], saksa ajaloolane (85) *3. juuli – [[Larry Harmon]], USA koomik (83) *3. juuli – [[Hans Zwiefelhofer]], saksa sotsiaalteadlane (76) *3. juuli – [[Colin Cooper]], Briti muusik (68) *3. juuli – [[Harald Heide-Steen juunior]], norra näitleja (68) *3. juuli – [[Georg Batz]], saksa intellektuaal (55) *[[4. juuli]] – [[Evelyn Keyes]], USA näitleja (91) *4. juuli – [[Agneta Prytz]], rootsi näitleja (91) *4. juuli – [[Jesse Helms]], USA poliitik (86) *4. juuli – [[Siegfried Baske]], saksa haridusajaloolane (82) *4. juuli – [[Dan Cook]], USA ajakirjanik (81) *4. juuli – [[Thomas M. Disch]], USA ulmekirjanik (68) *[[5. juuli]] – [[René Harris]], Nauru poliitik, mitmekordne president (61) *5. juuli – [[Frigyes Puja]], Ungari riigitegelane ja diplomaat (87) *[[6. juuli]] – [[Ambuya Mlambo]], Zimbabwe raadio ja televisiooni saatejuht (84) *6. juuli – [[Rafael Bello Ruiz]], Acapulco piiskop Mehhikos (82) *6. juuli – [[Nonna Mordjukova]], vene näitleja (82) *6. juuli – [[Pierre Haab]], Šveitsi psühholoog (80) *6. juuli – [[Ethne Rudd]], Suurbritannia jurist (79) *6. juuli – [[Jack C. Collins]], Austraalia jalgpallur (78) *6. juuli – [[Karel Hála]], tšehhi laulja (74) *6. juuli – [[George Tibbits]], Austraalia arhitekt ja helilooja (74) *6. juuli – [[Bobby Durham]], USA muusik (71) *6. juuli – [[Bob Ackles]], Kanada jalgpallijuht (69) *6. juuli – [[Guy Lardreau]], prantsuse filosoof (61) *6. juuli – [[Mando Ramos]], USA poksija (59) *6. juuli – [[Cynthia Owen]], USA näitleja (44) *6. juuli – [[Diana O'Brien]], Kanada modell (22) *[[7. juuli]] – [[Dorian Leigh]], USA modell (91) *7. juuli – [[Hugh Mendl]], Suurbritannia muusikaprodutsent (88) *7. juuli – [[Richard Angarola]], USA näitleja (87) *7. juuli – [[Fred Yates]], Suurbritannia kunstnik (85) *7. juuli – [[Fjodor Morgun]], Nõukogude liidu parteitegelane ja põllumajandusteadlane (84) *7. juuli – [[Yitzchok Dovid Groner]], Austraalia usutegelane (83) *7. juuli – [[Clem McSpadden]], USA poliitik (82) *7. juuli – [[Giovanni Viola]], Itaalia jalgpallur (82) *7. juuli – [[Sultana bint Abdualaziz Al-Saud]], Saudi Araabia printsess (80) *7. juuli – [[Bruce Conner]], USA kunstnik (74) *7. juuli – [[Bruce Dalling]], Lõuna-Aafrika Vabariigi purjesportlane (69) *7. juuli – [[João Isidro]], Portugali ajakirjanik (58) *[[8. juuli]] – [[John Templeton]], Suurbritannia ärimees ja filantroop (95) *8. juuli – [[Erling Rønneberg]], Norra poliitik ([[Norra Tööerakond]]) (84) *8. juuli – [[Alex d'Arbeloff]], USA ettevõtja (80) *[[9. juuli]] – [[Sherman Lee]], USA kunstitegelane, Clevelandi kunstimuuseumi direktor 1958–1983 (90) *9. juuli – [[Kåre Rodahl]], Norra arstiteadlane (90) *9. juuli – [[Joseph Murdoch Ritchie]], USA biofüüsik (87) *9. juuli – [[Charles H. Joffe]], USA filmiprodutsent ("[[Annie Hall]]", Oscar) (78) *9. juuli – [[Séamus Brennan]], Iirimaa poliitik (60) *9. juuli – [[Ramesh Singh Munda]], India poliitik, Jharkhandi osariigi sotsiaalminister (53) *[[10. juuli]] – [[Bernard Cahier]], Prantsusmaa Vormel 1 fotoajakirjanik (81) *10. juuli – [[Ayub K. Ommaya]], Pakistani neurokirurg (78) *10. juuli – [[Hiroaki Aoki]], Jaapanis sündinud USA Benihana restoranide asutaja (69) *10. juuli – [[Yoji Totsuka]], jaapani elementaarosakeste füüsik (66) *10. juuli – [[Jakob Ejersbo]], taani kirjanik (40) *[[11. juuli]] – [[Michael E. DeBakey]], USA kardiotorokaalkirurg, meditsiinipioneer (99) *11. juuli – [[Roy M. Huffington]], USA diplomaat ja filantroop (90) *11. juuli – [[Lidija Dranovskaja]], vene näitleja (85) *11. juuli – [[Anatoli Pristavkin]], vene kirjanik (76) *11. juuli – [[Joe Barr]], USA toimetaja ja kirjanik (63) *[[12. juuli]] – [[Vili Kazasjan]], bulgaaria helilooja, dirigent ja pianist (74) *12. juuli – [[Tsai Chao-yang]], Taiwani poliitik, transpordi- ja sideminister (67) *12. juuli – [[Jevgeni Artjuhhin]], vene Kreeka-Rooma maadleja, maailmameister (58) *12. juuli – [[Sergei Sai]], Venemaa riigiametnik (55) *[[13. juuli]] – [[Gerald Wiggins]], USA džässpianist (86) *13. juuli – [[Peter Durack]], Austraalia senaator ja kindralkuberner 1977–1983 (81) *13. juuli – [[Bronisław Geremek]], Poola sotsiaalajaloolane ja poliitik, välisminister 1997–2000 (76) *[[14. juuli]] – [[Henki Kolstad]], norra näitleja (93) *14. juuli – [[Björn Berg]], rootsi graafikadisainer, [[Astrid Lindgren]]i raamatute illustraator (84) *14. juuli – [[Peet Horma]], eesti tehnikateadlane (78) *14. juuli – [[Richard Mills]], Põhja-Iirimaa fotograaf (41) *[[15. juuli]] – [[Heino Kulvere]], eesti näitleja ja lavastaja (87) *15. juuli – [[Gennadi Volnov]], vene korvpallimängija, olümpiavõitja (1972) (68) *15. juuli – [[György Kolonics]], ungari kanuusportlane, olümpiavõitja (1996, 2000) (36) *15. juuli – [[Gionata Mingozzi]], itaalia jalgpallur (23) *[[16. juuli]] – [[Paul Michalke]], saksa päritolu Austria filosoof (99) *16. juuli – [[Rut Berggren]], rootsi kirjanik (90) *16. juuli – [[Jo Stafford]], USA poplaulja ("You Belong to Me") (90) *[[17. juuli]] – [[Creig Flessel]], USA koomiksilooja (96) *17. juuli – [[Larry Haines]], USA näitleja (89) *17. juuli – [[John Hunt, parun Hunt of Tanworth]], Briti poliitik ja riigiametnik (88) *17. juuli – [[Paul Sorensen]], USA näitleja (82) *[[18. juuli]] – [[Yardley Chittick]], USA patendijurist (107) *18. juuli – [[Tauno Marttinen]], soome helilooja (95) *18. juuli – [[Edouard Fachleitner]], prantsuse jalgrattur (87) *18. juuli – [[Hildy Beyeler]], Šveitsi kunstikoguja (86) *18. juuli – [[Rudi Hoffmann]], saksa mängutegija (83) *18. juuli – [[Venancio Celestino Orbe Uriarte]], katoliku piiskop Peruus (81) *18. juuli – [[George Niven]], Šotimaa jalgpallur (79) *18. juuli – [[Heinz Dieter Kittsteiner]], saksa ajaloolane (65) *18. juuli – [[Khosro Shakībā'ī]], Iraani näitleja (64) *18. juuli – [[Michael Aichhorn]], Austria näitleja ja kunstnik (59) *18. juuli – [[Peter J. Welsh]], Austraalia jalgpallur (54) *18. juuli – [[Terry Gibson]], USA autovõidusõitja (46) *18. juuli – [[Vital Škraba]], valgevene poksija (38) *[[19. juuli]] – [[Dercy Gonçalves]], Brasiilia näitleja (101) *19. juuli – [[Karl Liedtke]], Saksamaa poliitik (93) *19. juuli – [[Monika Schwalm]], Saksamaa poliitik (61) *[[20. juuli]] – [[Heinz Hoffmann]], saksa ujumistreener (94) *20. juuli – [[Dinko Šakić]], horvaadi koonduslaagrikomandant (86) *20. juuli – [[Yann Richter]], Šveitsi poliitik, Šveitsi Vaba Demokraatliku Erakonna esimees 1978–1984 (80) *20. juuli – [[Célio de Castro]], Brasiilia poliitik, [[Belo Horizonte]] linnapea 1997–2001 (76) *20. juuli – [[Artie Traum]], USA folklaulja ja kitarrist (65) *20. juuli – [[Uwe Claussen]], saksa arstiteadlane (63) *20. juuli – [[Matti Heikkilä]], soome sotsiaalpoliitika spetsialist *[[21. juuli]] – [[Donald Stokes]], Briti ettevõtja (94) *21. juuli – [[Fritz Steinmetz]], saksa jooksja ja spordiametnik (91) *21. juuli – [[Adil Zulfikarpašić]], bosnia ärimees ja filantroop (86) *21. juuli – [[Antoni Jaszczak]], Poola politoloog ja poliitik (62) *21. juuli – [[El Kazovszkij]], Vene päritolu Ungari naismaalikunstnik (58) *21. juuli – [[Rudolf Wilhelm]], saksa majandusteadlane (49) *21. juuli – [[Khia Edgerton]], USA diskor (28) *[[22. juuli]] – [[Helen Brockman]], USA moedisainer (105) *22. juuli – [[Victor McKusick]], USA geneetik (86) *22. juuli – [[Estelle Getty]], [[USA]] näitleja ("Kullakesed") (84) *[[23. juuli]] – [[Kurt Furgler]], Šveitsi poliitik, Kantonite Nõukogu liige (1972–1986) (84) *23. juuli – [[Olindo Natale Spagnolo Martellozzo]], itaalia Rooma-Katoliku kiriku piiskop Ecuadoris (82) *23. juuli – [[Frank Schweihs]], USA palgamõrvar (78) *23. juuli – [[Friedel Elting]], saksa jalgpallitreener (71) *23. juuli – [[Ahmet Hadžipašić]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] poliitik, [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]i peaminister 2003–2007 (56) *[[24. juuli]] – [[Norman Dello Joio]], USA helilooja (95) *24. juuli – [[Zezé Gonzaga]], Brasiilia laulja (81) *24. juuli – [[Edward Davidson]], USA rämpsupostitaja (35) *[[25. juuli]] – [[Fernanda Baptista]], portugali näitleja (89) *25. juuli – [[Tracy Hall]], USA füsikokeemik (88) *25. juuli – [[Mihhail Pugovkin]], vene näitleja (85) *25. juuli – [[Johnny Griffin]], USA saksofonist (80) *25. juuli – [[Enzo Moser]], itaalia jalgrattur *25. juuli – [[Bruce Adler]], USA näitleja (63) *25. juuli – [[Jamiel Chagra]], USA narkokaupmees (63) *25. juuli – [[Hiram Bullock]], USA džässkitarrist (52) *25. juuli – [[Randy Pausch]], USA informaatik (47) *[[26. juuli]] – [[Grace Hoffman]], USA ooperilaulja (87) *26. juuli – [[Wojciech Zieliński]], Poola spordikommentaator (64) *26. juuli – [[Mullah Usman]], Afganistani Talibani pealik *[[27. juuli]] – [[Marisa Merlini]], itaalia näitleja (84) *27. juuli – [[Isaac Saba Raffoul]], Mehhiko miljardär (84) *27. juuli – [[Yūsuf Shāhīn]], Egiptuse filmilavastaja (82) *27. juuli – [[Horst Stein]], saksa dirigent (80) *27. juuli – [[Bob Crampsey]], Suurbritannia spordiajakirjanik (78) *27. juuli – [[Russell Johnston, parun Russell-Johnston]], Suurbritannia poliitik (75) *27. juuli – [[Álvaro Rana]], Portugali poliitik ja ametiühingutegelane (75) *27. juuli – [[Russ Gibson]], USA pesapallimängija (69) *27. juuli – [[Osvaldo Álvarez Guerrero]], Argentina poliitik (67) *27. juuli – [[Peeter Palu]], eesti majandustegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Adrianus van der Vaart]], Hollandi kindlustusagent (106) *28. juuli – [[Margaret Ringenberg]], USA lendur (87) *28. juuli – [[Wendo Kolosoy]] (Papa Wendo) , Kongo DV muusik (83) *28. juuli – [[Lorentz Engström]], rootsi keemik, Tartu Ülikooli audoktor (77) *28. juuli – [[Hari Šveits]], Venemaa filminäitleja (72) *28. juuli – [[Valeri Mironov]] vene näitleja (71) *28. juuli – [[Igor Kossuhhin]], vene näitleja (68) *28. juuli – [[Anatoli Tjažlov]], Venemaa poliitik (66) *28. juuli – [[Reet Neimar]], eesti teatriteadlane, -kriitik ja õppejõud (62) *28. juuli – [[Carlos Trápaga Barrientos]], Mehhiko spordiajakirjanik (57) *28. juuli – [[Midḩat Mursī]], Egiptuse keemiarelvaekspert (55) *28. juuli – [[Oleg Sevostjanov]], Nõukogude näitleja (51) *28. juuli – [[Jelena Vesselkova]], Venemaa ajakirjanik (44) *28. juuli – [[Suzanne Tamim]], Liibanoni laulja (30) *[[29. juuli]] – [[Eric Varley]], Suurbritannia poliitik (75) *29. juuli – [[Viktor Popov]], vene muusik (73) *29. juuli – [[Edie Huggins]], USA ajakirjanik (72) *29. juuli – [[Timo Laaksonen]], Soome poliitik (63) *29. juuli – [[Óscar Golden]], Colombia laulja (62) *29. juuli – [[Mate Parlov]], Horvaatia poksija (59) *29. juuli – [[Ishmeet Singh Sodhi]], India laulja (18) *29. juuli – [[Voldemar Öövel]], Eesti Kodukaitse komandör ja agronoom *[[30. juuli]] – [[Peter Coke]], Suurbritannia näitleja (95) *30. juuli – [[Anne Armstrong]], USA diplomaat ja poliitik (80) *30. juuli – [[Vittorio Fiorucci]], Kanada kunstnik (76) *[[31. juuli]] – [[Paul Kees]], eesti kasvatusteadlane (91) *31. juuli – [[Athos Bulcão]], Brasiilia maalikunstnik ja kujur (90) *31. juuli – [[Heinz Hunger]], Saksamaa poliitik (70) *31. juuli – [[Lee Cheong-joon]], Lõuna-Korea kirjanik (68) *31. juuli – [[Alfonso Dantés]], Mehhiko maadleja (65) *31. juuli – [[Leif Pettersen]], Kanada jalgpallur (57) ==August== *[[1. august]] – [[Harkishan Singh Surjeet]], India poliitik (92) *1. august – [[Pauline Baynes]], Briti illustraator (85) *1. august – [[Veikko Takala]], Soome kunstnik (85) *1. august – [[Louise Ruys]], Hollandi näitleja (83) *1. august – [[Peter Jackson (moelooja)|Peter Jackson]], Austraalia moedisainer (80) *1. august – [[Butch White]], Briti kriketimängija (73) *1. august – [[Ashok Mankad]], India kriketimängija (61) *1. august – [[Ivan Sautov]], Tsarskoje Selo muuseumi direktor (60) *1. august – [[Gerard Legebeke]], Hollandi ajakirjanik (54) *1. august – [[Leopoldo Alas Mínguez]], Hispaania kirjanik (46) *1. august – [[Ray Underhill]], USA rulasportlane (41) *[[2. august]] – [[John F. Seiberling]], USA poliitik (89) *2. august – [[Helga Gitmark]], Norra poliitik (78) *2. august – [[Fujio Akatsuka]], jaapani mangakunstnik (72) *2. august – [[Pérez Celis]], Argentina kujur (69) *2. august – [[Gerard McDonnell]], iiri kaljuronija (37) *2. august – [[Rolf Bae]], Norra kaljuronija (33) *[[3. august]] – [[Jürgen Seydel]], saksa karateõpetaja (90) *3. august – [[Aleksandr Solženitsõn]], vene kirjanik (89) *3. august – [[Anton Allemann]], Šveitsi jalgpallur (72) *3. august – [[Skip Caray]], USA pesa- ja korvpallikommentaator (68) *3. august – [[Klaus Schöch]], Austria näitleja (61) *[[4. august]] – [[Nicola Rescigno]], USA dirigent (92) *4. august – [[Robert Maheu]], USA ärimees (91) *4. august – [[Joe Yonto]], USA jalgpalli abitreener (83) *4. august – [[Greg Weld]], USA võidusõitja ja ärimees (64) *4. august – [[Johnny Thio]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *4. august – [[Eri Kawai]], jaapani laulja (43) *4. august – [[Craig Jones (mootorrattur)|Craig Jones]], Briti mootorrattasportlane (23) *[[5. august]] – [[Eva Pflug]], saksa näitleja (79) *5. august – [[Reg Lindsay]], Austraalia laulja (78) *5. august – [[Joseph Das]], Berhampuri piiskop Indias (78) *5. august – [[Daniel L. Norris]], Kanada Loodealade komissar (73) *5. august – [[Ursula Kamizuru]], saksa lauatennisist (54) *5. august – [[José Medellín]], USA-s surma mõistetud Mehhiko mõrvar (33) *[[6. august]] – [[Affonso Felippe Gregory]], Imperatrizi piiskop Brasiilias (78) *6. august – [[Jud Taylor]], USA telerežissöör (76) *6. august – [[Anthony Russo]], USA Pentagoni info lekitaja (71) *6. august – [[Karl Kuehl]], USA pesapallur ja pesapallitreener (70) *6. august – [[Jennifer Hilary]], Suurbritannia näitleja (65) *6. august – [[Francine, Montenegro printsess|Montenegro printsess Francine]] , moekunstnik (58) *[[7. august]] – [[Jon Miller]], Suurbritannia telesaatejuht (87) *7. august – [[Bernie Brillstein]], USA filmiprodutsent (77) *7. august – [[Ralph Klein]], Iisraeli korvpallur ja treener (77) *7. august – [[Wiesław Gwiżdż]], Poola poliitik (74) *7. august – [[Juan Bustos]], Hiina poliitik, (72) *7. august – [[Simon Gray]], Suurbritannia näitekirjanik (71) *7. august – [[Andrea Pininfarina]], Itaalia ärimees (51) *[[8. august]] – [[Henryk Jacenciuk]], Poola preester (84) *8. august – [[Antonio Gava]], Itaalia poliitik (78) *8. august – [[Orville Moody]], USA golfimängija (74) *8. august – [[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas *[[9. august]] – [[Heinrich Aasamaa]], eesti botaanik ja harrastuskunstnik (99) *9. august – [[Wu Shuen-wen]], Taiwani ärimees (96) *9. august – [[Peter Coe]], Briti kergejõustikutreener, [[Sebastian Coe]] isa (88) *9. august – [[Hippolytus Anthony Kunnunkal]], Jammu-Srinagari piiskop Indias (87) *9. august – [[Bob Cunis]], Uus-Meremaa kriketimängija (67) *9. august – [[Mahmoud Darwish]], Palestiina luuletaja (67) *9. august – [[Todd Bachman]], USA ärimees, [[Elisabeth Bachman]]i isa, mõrvati Pekingis (62) *9. august – [[Igor Apasjan]], Nõukogude Liidu, Ukraina ja Venemaa filmirežissöör (55) *9. august – [[Bernie Mac]], USA näitleja (50) *9. august – [[Deniss Vetšinov]], Venemaa sõjalane (32) *[[10. august]] – [[Howard G. Minsky]], USA filmiprodutsent (94) *10. august – [[František Tikal]], tšehhi jäähokimängija (75) *10. august – [[Eila Lahti-Argutina]], soome ajakirjanik (71) *10. august – [[Terence Rigby]], Briti näitleja (71) *10. august – [[Felisberto Duarte]], Brasiilia televisiooniesineja (70) *10. august – [[Aleksandr Slobodjanik]], vene klaverimängija (66) *10. august – [[Isaac Hayes]], USA laulja ja näitleja (65) *[[11. august]] – [[Elmar Gustaf Nyman]], eestirootsi politoloog (89) *11. august – [[Hendrik de Waard]], hollandi füüsik (86) *11. august – [[Günther Schifter]], Austria ajakirjanik ja raadiosaatejuht (84) *11. august – [[Stanley Bailey]], Briti ülemkonstaabel (81) *11. august – [[Don Helms]], USA kitarrist (81) *11. august – [[Bill Cotton]], Briti televisioonijuht (80) *11. august – [[Fred Sinowatz]], Austria poliitik (79) *11. august – [[George Furth]], USA näitekirjanik, näitleja ja libretist (75) *11. august – [[Agneta Bolme Börjefors]], Rootsi teleajakirjanik (67) *11. august – [[Anatoli Hrapatõi]], Kasahstani tõstja (45) *[[12. august]] – [[Mick Clough]], Austraalia poliitik (80) *12. august – [[Francis Lacassin]], Prantsusmaa ajakirjanik (76) *12. august – [[Abdessadek Rabiî]], Maroko poliitik (63) *12. august – [[Halina Wyrodek]], poola näitleja (62) *12. august – [[Ivonice Satie]], Brasiilia tantsija ja koreograaf (57) *12. august – [[Christie Allen]], Austraalia laulja (53) *12. august – [[Stan Storimans]], hollandi filmioperaator (39) *[[13. august]] – [[Jack Weil]], USA Rockmount Ranch Weari looja (107) *13. august – [[Henri Cartan]], prantsuse matemaatik (104) *13. august – [[Aleksei Skavronski]], Nõukogude Liidu ja Venemaa klaverimängija (76) *13. august – [[John MacDougall]], Briti poliitik (60) *13. august – [[Günther Friedrich Nolting]], Saksamaa poliitik (58) *13. august – [[Sandy Allen]], USA päritolu väidetav maailma pikim naine (53) *13. august – [[Bill Gwatney]], USA poliitik (48) *13. august – [[Dino Toso]], itaalia insener (39) *13. august – [[Maris Pajo]], eesti koolitüdruk, vasaraheite abikohtunik, spordiõnnetuse ohver (15) *[[14. august]] – [[Marius Maziers]], Bordeaux' peapiiskop (93) *14. august – [[Lita Roza]], Briti laulja (82) *14. august – [[Rupert Gmoser]], Austria poliitik (77) *14. august – [[Seiji Aochi]], jaapani suusahüppaja (66) *14. august – [[Sandy Bruce-Lockhart, parun Bruce-Lockhart]], Suurbritannia poliitik (66) *14. august – [[Michael Anthony Rodriguez]], USA mõrvar (45) *14. august – [[Davy McCall]], Suurbritannia jalgrattur (46) *14. august – [[Percy Irausquin]], Hollandi moekunstnik (39, autoõnnetus) *[[15. august]] – [[Jerry Wexler]], USA muusikaprodutsent (91) *15. august – [[Helena Bossis]], prantsuse näitleja (89) *15. august – [[Victor Toweel]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (80) *15. august – [[Leroy Sievers]], USA ajakirjanik (53) *[[16. august]] – [[Dorival Caymmi]], Brasiilia helilooja ja laulja (94) *16. august – [[James Orthwein]], USA ärimees (84) *16. august – [[Anna Świderkówna]], poola kirjandusajaloolane (83) *16. august – [[Fanny Mickey]], Argentinas sündinud Colombia teatrinäitleja (78) *16. august – [[Ronnie Drew]], Iirimaa laulja (73) *16. august – [[Elena Leuşteanu]], rumeenia võimleja (73) *16. august – [[Helge Uuetoa]], eesti lavastuskunstnik (72) *16. august – [[Johnny Moore]], Jamaica trompetist (70) *16. august – [[Wilhelm Egger]], Bozen-Brixeni piiskop (68) *16. august – [[Alfred Rainer]], Austria kahevõistleja (20) *[[17. august]] – [[Maudie Hopkins]], viimane teadaolev Ameerika Ühendriikide kodusõja veterani lesk (93) *17. august – [[Manny Farber]], USA filmikriitik ja maalikunstnik (91) *17. august – [[Vincent Kehoe]], USA jumestuskunstnik (86) *17. august – [[Franco Sensi]], Itaalia ärimees (82) *17. august – [[Frits Rademacher]], Hollandi laulja (80) *17. august – [[Fārūq al-‘Ubaydī]], Iraagi poliitik (59) *[[18. august]] – [[James Chiona]], Blantyre' piiskop Malawis (84) *18. august – [[Henry Djanik]], prantsuse näitleja (82) *18. august – [[Pervis Jackson]], USA laulja (70) *18. august – [[Joe Shikany]], USA kitarrist (58) *[[19. august]] – [[Habib Miyan]], väidetav maailma vanim inimene Indias (130?) *19. august – [[Mihhail Mukassei]], vene luuraja (101) *19. august – [[Binyamin Gibli]], Iisraeli poliitik (89) *19. august – [[Algimantas Masiulis]], leedu näitleja (77) *19. august – [[Levy Mwanawasa]], Sambia poliitik (59) *19. august – [[Bob Humphrys]], Briti spordiajakirjanik (56) *19. august – [[Paul Starr]], USA jumestuskunstnik (48) *19. august – [[LeRoi Moore]], USA saksofonist (46) *19. august – [[John Challis]], USA fondirajaja (18) *19. august – [[Levy Mwanawasa]], Sambia kolmas president (59) *[[20. august]] – [[Chao Yao-dong]], Taiwani poliitik (92) *20. august – [[Leo Abse]], Briti poliitik (91) *20. august – [[Hua Guofeng]], Hiina poliitik (87) *20. august – [[Mario Bertok]], Horvaatia maletaja ja ajakirjanik (79) *20. august – [[Larry Hennessy]], USA korvpallur (79) *20. august – [[Pierre-André Boutang]], prantsuse režissöör (71) *20. august – [[Phil Guy]], USA kitarrist (68) *20. august – [[Gene Upshaw]], USA jalgpallur (63) *20. august – [[Stephanie Tubbs Jones]], USA poliitik (58) *20. august – [[Adrian Sudbury]], Briti ajakirjanik (27) *20. august – [[Leopoldo Serran]], Brasiilia stsenarist *[[21. august]] – [[Iosif Constantin Drăgan]], Rumeenia ärimees ja ajaloolane (91) *21. august – [[Fred Crane]], USA näitleja (90) *21. august – [[Eerik Heine]], eesti metsavend (88) *21. august – [[Wolfgang Vogel]], saksa advokaat (82) *21. august – [[Buddy Harman]], USA muusik (79) *21. august – [[Don Fox]], Briti ragbimängija (73) *21. august – [[Jerry Finn]], USA muusikaprodutsent (39) *[[22. august]] – [[Gladys Powers]], viimane Kanada Esimese maailmasõja veteran (109) *22. august – [[Ralph Young]], USA laulja (90) *22. august – [[Bogusław Stachura]], poola politseikindral (81) *22. august – [[Heino Lind]], eesti purjetaja ja spordijuht (77) *22. august – [[Robert Pintenat]], prantsuse jalgpallur (60) *22. august – [[Jeff MacKay]], USA näitleja (59) *22. august – [[Frank Cornish]], USA jalgpallur (40) *22. august – [[Waldemar Graj]], poola alpinist (37) *[[23. august]] – [[Thomas Huckle Weller]], USA arst (93) *23. august – [[John Russell]], Suurbritannias sündinud USA kunstikriitik (89) *23. august – [[Lasse Wiklöf]], Soome poliitik (63) *23. august – [[Wayne Stewart]], USA ajakirjanik (57) *23. august – [[Andreas Sonntag]], Saksamaa poliitik (55) *[[24. august]] – [[Riitta Immonen]], soome moekunstnik (90) *24. august – [[Wei Wei]], hiina luuletaja ja proosakirjanik (88) *24. august – [[Tad Mosel]], USA näitekirjanik (86) *24. august – [[Gerard Ford]], USA moekunstnik (83) *24. august – [[Jacques Krier]], prantsuse filmilooja (81) *24. august – [[Paul Schruers]], Hasselti piiskop Belgias (78) *24. august – [[Hansi Lang]], Austria muusik (53) *24. august – [[Heino Lind]], eesti purjetaja (77) *[[25. august]] – [[Joseph Tal]], Poolas sündinud Iisraeli helilooja (97) *25. august – [[Guy Ducoloné]], Prantsusmaa poliitik (88) *25. august – [[Jabir Herbert Muhammad]], USA ärimees (79) *25. august – [[Friedhelm Deis]], saksa muusik (78) *25. august – [[Paul Schruers]], Belgia piiskop (78) *25. august – [[Aḩmed Farāz]], Pakistani luuletaja (77) *25. august – [[Pehr Henrik Nordgren]], Soome helilooja (64) *25. august – [[Mario Peña]], Peruu poliitik (56) *25. august – [[Jean-Marc Renard]], Belgia poksija (54) *25. august – [[Randa Chahal Sabbag]], Liibanoni filmirežissöör (54) *25. august – [[Mihhali Sirota]], Ukraina poliitik (52) *25. august – [[Roza Lallemand]], Venemaa ja Prantsusmaa maletaja (47) *25. august – [[Kevin Duckworth]], USA korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Hazel Warp]], USA naiskaskadöör (93) *26. august – [[Mieczysław Klimowicz]], poola kirjanduse ajaloolane (89) *26. august – [[Fernand Icart]], Prantsusmaa poliitik (86) *26. august – [[Michael Kuchmiak]], Briti piiskop (85) *26. august – [[Christian Geissler]], saksa kirjanik (79) *26. august – [[Tom Voûte]], hollandi arst (72) *26. august – [[Barbara Warren]], USA triatleet(65) *26. august – [[Dori Edson]], Brasiilia laulja (62) *26. august – [[Moisés Matias de Andrade]], Brasiilia jalgpallur (60) *26. august – [[Bob Mountford]], Briti jalgpallur (56) *26. august – [[Edip Sekowitsch]], Austria poksija (50) *26. august – [[Roza Lallemand]], prantsuse maletaja (47) *26. august – [[Pierre Colas]], saksa antropoloog (32) *[[27. august]] – [[Manuel Simões]], portugali muusikaprodutsent (91) *27. august – [[Del Martin]], USA poliitik (87) *27. august – [[Stella Maris (laulja)|Stella Maris]], [[Dorival Caymm]]i lesk (86) *27. august – [[Olavo Egídio Setúbal]], Brasiilia poliitik ja pankur (85) *27. august – [[Abie Nathan]], Iisraeli poliitik (81) *27. august – [[Janusz Przedpełski]], Poola sportlane (81) *27. august – [[Lennart Swahn]], Rootsi ajakirjanik ja televisiooni esineja (81) *27. august – [[Peter Blecher]], saksa laskja (74) *27. august – [[Isa Meireles]], Portugali ajakirjanik (76) *27. august – [[Jean-Marc Renard]], Belgia poksija (52) *27. august – [[Mark Priestley]], Austraalia näitleja (32) *27. august – [[Rahmat Wali]], Afganistani kriketimängija (28) *[[28. august]] – [[Paul Albert Teder]], Eesti sõjaväelane (102) *28. august – [[Sigurbjörn Einarsson]], Islandi vaimulik (97) *28. august – [[Swami Chidananda Saraswati]], india vaimne juht (91) *28. august – [[İlhan Berk]], Türgi luuletaja (89) *28. august – [[Phil Hill]], USA autovõidusõitja (81) *28. august – [[Othmar Pickl]], Austria ajaloolane (80) *28. august – [[Michel Vastel]], Kanada ajakirjanik (68) *28. august – [[Gilbert Moorer]], USA laulja (67) *28. august – [[Gerd Schröder]], saksa ettevõtja (49) *28. august – [[Bert Riether]], Hollandi võrkpallur (47) *[[29. august]] – [[Wilson Hurley]], USA maalikunstnik (84) *29. august – Cheikh [[Mohamed Ben Ahmed Younsi]], Maroko laulja (81) *29. august – [[Heinz Wewers]], saksa jalgpallur (81) *29. august – [[Bridget Cracroft-Eley]], Briti poliitik (74) *29. august – [[S. Gale Denley]], USA kirjastaja (72) *29. august – [[Jayshree Gadkar]], India näitleja (66) *29. august – [[Geoffrey Perkins]], Briti teleprodutsent (55) *29. august – [[Alcir Portela]], Brasiilia jalgpallur (44) *29. august – [[Alois Krchňák]], Tšehhi vaimulik *29. august – [[Szymon Wypych]], Poola kujur *[[30. august]] – [[Albert Omta]], Hollandi linnapea (93) *30. august – [[Tommy Bolt]], USA golfimängija (92) *30. august – [[Eldon Rathburn]], Kanada helilooja (92) *30. august – [[Krishna Kumar Birla]], India poliitik (90) *30. august – [[Alain Griotteray]], prantsuse poliitik ja ajakirjanik (85) *30. august – [[Raymond L. Danner]], USA ärimees (83) *30. august – [[Elmar Jenny]], Austria Flugrettungspionier und Höhenmediziner (81) *30. august – [[Killer Kowalski]], Kanada maadleja (81) *30. august – [[Brian Hambly]], Austraalia ragbimängija (71) *30. august – [[Gilberto Rincón Gallardo]], Mehhiko poliitik (69) *[[31. august]] – [[Albert Sing]], saksa jalgpallur ja treener (91) *31. august – [[Ed Guthman]], USA ajakirjanik (89) *31. august – [[Ike Pappas]], USA ajakirjanik (75) *31. august – [[Jerry Reed]], USA laulja (71) *31. august – [[Ken Campbell]], Briti näitleja (66) *31. august – [[Daniel Chanet]], prantsuse poliitik (56) *31. august – [[Jean-Marie Berckmans]], Belgia kirjanik (54) *31. august – [[Hanna Lemańska-Węgrzecka]], poola psühholoog ja kirjanik (49) *31. august – [[Jamie Dolan]], Briti jalgpallur (39) *31. august – [[Lembit Mägedi]], eesti näitleja (85) *31. august – [[Magomed Jevlojev]], inguši ajakirjanik (37) *31. august – [[Jerzy Wardęga]], poola õpetaja ==September== *[[1. september]] – [[Thomas J. Bata]], Tšehhis sündinud Kanada ärimees (93) *1. september – [[Michael Pate]], Austraalia näitleja ja kirjanik (88) *1. september – [[Ian Edward Fraser]], Briti tuuker (87) *1. september – [[Henry Wako Muloki]], Uganda rahvajuht (87) *1. september – [[Jorio Vivarelli]], itaalia skulptor ja graafik (86) *1. september – [[Sheldon Keller]], USA stsenarist (85) *1. september – [[Calvin Beale]], USA demograaf (85) *1. september – [[Helen Galland]], USA ärijuht (83) *1. september – [[Kevin Heinze]], Austraalia telesaatejuht (80) *1. september – [[Carl Kaufmann]], saksa kergejõustiklane (72) *1. september – [[Jerry Reed]], USA laulja ja näitleja (71) *1. september – [[Mel Ignatow]], USA mõrvar (70) *1. september – [[Don LaFontaine]], USA näitleja (68) *1. september – [[Oded Schramm]], Iisraelis sündinud USA matemaatik (46) *1. september – [[Svetlana Kušu]], Venemaa akrobaat (35) *1. september – [[Anna Marjina]], Venemaa akrobaat (18) *1. september – [[Olga Gofman]], Venemaa akrobaat (16) *1. september – [[Anastassija Golovizina]], Venemaa akrobaat (14) *[[2. september]] – [[‘Abdullāh al-Hararī]], Liibanoni õpetlane ja usujuht (98) *2. september – [[Andreas Zeier Cappelen]], Norra poliitik ja jurist (93) *2. september – [[Bill Meléndez]], Mehhiko päritolu USA animaator (91) *2. september – [[Denis Rooke]], Briti tööstur (84) *2. september – [[Arne Domnérus]], rootsi džässmuusik (83) *2. september – [[Paula Padrik]], eesti ooperilaulja (82) *2. september – [[Joey Giardello]], USA poksija (78) *2. september – [[André Garrigue]], prantsuse ragbimängija (76) *2. september – [[Waldick Soriano]], Brasiilia laulja (75) *2. september – [[Alain Jacquet]], prantsuse kunstnik (69) *2. september – [[Pierre Van Dormael]], Belgia kitarrist (56) *2. september – [[Todd Cruz]], USA pesapallur (52) *2. september – [[Mark Guardado]], mootorrattaklubi president USA-s (46) *[[3. september]] – [[Herbert Alois Kraus]], Austria ajakirjanik ja poliitik (96) *3. september – [[Geo Voumard]], Šveitsi helilooja (87) *3. september – [[Roman Polt]], austria muusik (82) *3. september – [[Earl Lunsford]], USA päritolu Kanada jalgpallur (74) *3. september – [[Françoise Demulder]], prantsuse fotograaf (61) *3. september – [[Michael Hammer]], USA majandusteadlane (60) *3. september – [[Abdulla Ališajev]], Dagestani ajakirjanik *[[4. september]] – [[Mila Schon]], itaalia moekunstnik (91) *4. september – [[Abdul Samad Ismail]], Malaisia ajakirjanik (84) *4. september – [[Erik Nielsen]], Kanada poliitik (84) *4. september – [[Colin Egar]], Austraalia kriketikohtunik (81) *4. september – [[Tommy Johnston]], Briti jalgpallur (81) *4. september – [[Fernando Torres (näitleja)|Fernando Torres]], Brasiilia näitleja ja lavastaja (80) *4. september – [[Waldick Soriano]], Brasiilia helilooja ja laulja (75) *4. september – [[Dan Bar-On]], Iisraeli psühholoog ja kirjanik (69) *4. september – [[Eduard Paukson]], eesti astroloog (72) *4. september – [[Dick Enderle]], USA jalgpallur (60) *[[5. september]] – [[Robert Giroux]], USA toimetaja ja kirjastaja (94) *5. september – [[Thupten Jigme Norbu]], Tiibeti laama (86) *5. september – [[Doyle Parrack]], USA korvpallitreener (86) *5. september – [[Béla Németh]], ungari ajaloolane (83) *5. september – [[Fernando Barbosa Lima]], Brasiilia ajakirjanik (74) *5. september – [[Luis Santibáñez]], Tšiili jalgpallijuht ja treener (72) *5. september – [[Fausto Wolff]], Brasiilia ajakirjanik (67) *5. september – [[Jan Smutný]], tšehhi vaimulik *[[6. september]] – [[Anita Page]], USA näitleja (98) *6. september – [[Antonio Innocenti]], itaalia kardinal (93) *6. september – [[Sören Nordin]], rootsi traavisportlane ja treener (91) *6. september – [['Abd al-Ḩalīm Abū Ghazālah]], Egiptuse poliitik ja sõjaväelane (78) *6. september – [[Aril Edvardsen]], norra jutlustaja (69) *6. september – [[Mike Swoboda]], USA poliitik (69) *6. september – [[Dino Dvornik]], horvaadi näitleja ja laulja (44) *[[7. september]] – [[Don Gutteridge]], USA pesapallur ja treener (96) *7. september – [[George Kahn-Ackermann]], Saksamaa ajakirjanik ja poliitik (90) *7. september – [[Peter Glossop]], Briti ooperilaulja (80) *7. september – [[Don Haskins]], USA korvpallitreener (78) *7. september – [[Ilarion Ciobanu]], rumeenia näitleja (76) *7. september – [[Larry Shaben]], Kanada poliitik (73) *7. september – [[Wendelin Schmidt-Dengler]], Austria keele- ja kirjandusteadlane (66) *7. september – [[Chris Dudek]], saksa trummar *7. september – [[Steve Norbury]], Briti mootorisportlane (37) *[[8. september]] – [[Hjördis Schymberg]], rootsi ooperilaulja (99) *8. september – [[Nathan Green Gordon]], USA poliitik (92) *8. september – [[Ralph Plaisted]], USA polaaruurija (80) *8. september – [[Kunnakudi Vaidyanathan]], India viiuldaja (75) *8. september – [[Hector Zazou]], prantsuse helilooja ja muusikaprodutsent (60) *8. september – [[Evan Tanner]], USA võitluskunstimeister (37) *[[9. september]] – [[Maria Edenhofer]], rootsi ooperilaulja (97) *9. september – [[Nouhak Phoumsavanh]], Laose poliitik (94) *9. september – [[Ruth Paimre]], eesti neuroloog ja neurokirurg (87) *9. september – [[P. N. Menon]], India filmilavastaja (80) *9. september – [[Eddie Crowder]], USA ameerika jalgpallur ja treener (77) *9. september – [[Warith Deen Mohammed]], USA moslemite usujuht (74) *9. september – [[Jacob Lekgetho]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (34) *[[10. september]] – [[Paul Williams]], Briti poliitik (85) *10. september – [[David Chipp]], Briti ajakirjanik (81) *10. september – [[Vernon Handley]], Briti dirigent (77) *10. september – [[Sherrill Headrick]], USA ameerika jalgpallur (71) *10. september – [[Richard Monette]], Kanada näitleja ja lavastaja (64) *10. september – [[Şalāḩ al-'Arīḍī]], Liibanoni poliitik (50) *10. september – [[Reginald Shepherd]], USA luuletaja (44) *[[11. september]] – [[Nikolai Kuznetsov (suurtükiväelane)|Nikolai Kuznetsov]], Nõukogude Liidu suurtükiväelane (85) *11. september – [[Lev Gitelman]], Venemaa teatrikriitik (81) *11. september – [[Dave Hanner]], USA ameerika jalgpallur (78) *11. september – [[Klaus Johann Jacobs]], saksa päritolu Šveitsi tööstur (71) *11. september – [[Bennett Campbell]], Kanada poliitik (65) *11. september – [[Nils Johan Ringdal]], norra kirjanik ja ajaloolane (56) *[[12. september]] – [[George Putnam]], USA telesaatejuht (94) *12. september – [[Bob Quinn]], Austraalia austraalia jalgpallur (93) *12. september – [[Simon Hantaï]], ungari päritolu Prantsusmaa kunstnik (85) *12. september – [[Charlie Walker]], USA kantrilaulja (81) *12. september – [[David Foster Wallace]], USA kirjanik (46) *12. september – [[Siyabonga Mkhwanazi]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur *[[13. september]] – [[Olin Stephens]], USA laevadisainer (100) *13. september – [[Duncan Laing]], Uus-Meremaa ujumistreener (77) *13. september – [[Peter Camejo]], USA poliitik (68) *13. september – [['Abdullāh Wardak]], Afganistani Lowgari provintsi kuberner *13. september – [[Oliver Kingonzila]], Briti jalgpallur (19) *[[14. september]] – [[Walter H. Seward]], USA ülipikaealine (111) *14. september – [[Arno Joala]], eesti sensitiiv (81) *14. september – [[Jörgen Cederberg]], Rootsi raadioajakirjanik (77) *14. september – [[Ştefan Iordache]], rumeenia näitleja (67) *14. september – [[Georgi Kitov]], bulgaaria arheoloog (65) *14. september – [[Lynn Kohlman]], USA modell ja fotograaf (62) *14. september – [[Gennadi Trošev]], Venemaa kindral (61) *14. september – [[Mu Tiezhu]], hiina korvpallur (59) *14. september – [[Oscar Suárez]], USA poksitreener (47) *[[15. september]] – [[Gangadhar Gadgil]], India kirjanik (85) *15. september – [[Elmer Dills]], USA ajakirjanik (82) *15. september – [[Marion Dewar]], Kanada poliitik (80) *15. september – [[J. Patrick Rooney]], USA inimõiguslane (80) *15. september – [[Dean Hoge]], USA sotsioloog (71) *15. september – [[Juraj Njavro]], Horvaatia arst ja poliitik (70) *15. september – [[Richard Wright]], Briti muusik (65) *[[16. september]] – [[Elizabeth Douglas-Hamilton, Hamiltoni ja Brandoni hertsoginna]] (92) *16. september – [[Andrei Volkonski]], vene helilooja (75) *16. september – [[Satya Ranjan Roy]], India kergejõustikutreener (67) *16. september – [[Juha Virkkunen]], soome raadioajakirjanik, eesti kirjanduse tõlkija (67) *16. september – [[Charles Whitebread]], USA õigusteadlane (65) *16. september – [[Norman Whitfield]], USA laulukirjutaja (65) *16. september – [[Jack Alderman]], USA mõrvar (57) *[[17. september]] – [[José María Cirarda Lachiondo]], hispaania piiskop (91) *17. september – printsess [[Lū'lū'wah bint ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuninga õde (80) *17. september – [[Fausto Gardini]], itaalia tennisist (78) *17. september – [[Ron Lancaster]], Kanada jalgpallur (69) *17. september – [[James Crumley]], USA kirjanik (68) *17. september – [[Humberto Solás]], Kuuba filmirežissöör (67) *17. september – [[Didier Dagueneau]], prantsuse veinitööstur (52) *17. september – [[Michael Omondi]], Keenia maahokimängija (46) *17. september – [[Fabiola Salazar]], Peruu poliitik (42) *[[18. september]] – [[Henry Z. Steinway]], USA klaveritööstur (93) *18. september – [[Don Ultang]], USA fotograaf (91) *18. september – [[Florestano Vancini]], itaalia filmilavastaja (82) *18. september – [[John Webb]], USA jurist (82) *18. september – [[Mauricio Kagel]], Argentina helilooja (76) *18. september – [[Humberto Solás]], Kuuba filmilavastaja (66) *18. september – [[Sherman Parker]], USA poliitik (37) *[[19. september]] – [[Ernie Andres]], USA pesapallur (90) *19. september – [[Robert Royston]], USA maastikuarhitekt (90) *19. september – [[Ned Harkness]], USA jäähokitreener (89) *19. september – [[Earl Palmer]], USA trummar (83) *19. september – [[David Jones]], Briti lavastaja (74) *19. september – [[Dick Sudhalter]], USA trompetist (69) *19. september – [[Jun Ichikawa]], jaapani filmilavastaja (59) *19. september – [[Dave Needham]], Briti poksija (57) *19. september – [[Hain Tankler]], eesti teadusajaloolane (63) *[[20. september]] – [[William Fox (näitleja)|William Fox]], Briti näitleja (97) *20. september – [[Nappy Brown]], USA laulja (78) *20. september – [[Paul Howell]], Briti europarlamendi liige (57) *20. september – [[Ivo Žďárek]], Tšehhi diplomaat (47) *20. september – [[Ken Harris]], USA poliitik (45) *20. september – [[Henry Waldén]], soome kitarrist *[[21. september]] – [[Mary Garber]], USA spordiajakirjanik (92) *21. september – [[Dingiri Banda Wijetunga]], Sri Lanka poliitik (92) *21. september – [[Brian Pippard]], Briti füüsik (88) *21. september – [[Carlos González Cruchaga]], Tšiili piiskop (87) *21. september – [[Barefoot Sanders]], USA jurist (83) *21. september – [[Olov Svedelid]], rootsi kirjanik (76) *21. september – [[Mati Mark]], eesti spordijuht (67) *21. september – [[Paul Tansey]], Briti ajakirjanik (59) *[[22. september]] – [[Plato Andros]], USA jalgpallur (86) *22. september – [[H. Dale Cook]], USA kohtunik (84) *22. september – [[Thomas Dörflein]], jääkaru Knuti hooldaja (44) *[[23. september]] – [[Maria Esther Figueiredo Ferraz]], Brasiilia poliitik (93) *23. september – [[William Woodruff]], Briti ajaloolane (92) *23. september – [[Brock McElheran]], Kanada dirigent ja helilooja (90) *23. september – [[Rudolf Illovszky]], ungari jalgpallur (86) *23. september – [[Arne Haugestad]], norra jurist (73) *23. september – [[Kirsten Holst]], taani kirjanik (72) *23. september – [[Wally Hilgenberg]], USA jalgpallur (66) *23. september – [[Peter Leonard]], Austraalia ajakirjanik (66) *23. september – [[Lazar Gadajev]], Venemaa skulptor (60) *23. september – [[Richard Henyard]], USA mõrvar (34) *23. september – [[Matti Juhani Saari]], soome koolitulistaja (22) *[[24. september]] – [[Mickey Vernon]], USA pesapallur (90) *24. september – [[Uno Laht]], eesti kirjanik (84) *24. september – [[Peter Derham]], Austraalia ärimees ja filantroop (83) *24. september – [[Dick Lynch]], USA jalgpallur (72) *24. september – [[Vice Vukov]], Horvaatia laulja ja poliitik (72) *24. september – [[Kwadwo Baah Wiredu]], Ghana poliitik (56) *24. september – [[Ruslan Jamadajev]], tšetšeeni sõjaväelane (47) *24. september – [[Maurits van Nierop]], hollandi kriketimängija (25) *24. september – [[Thiago Jotta da Silva]], Brasiilia jalgpallur (24) *[[25. september]] – [[Glenn Andrews]], USA poliitik (99) *25. september – [[Ralph Sazio]], Kanada jalgpallitreener (86) *25. september – [[Jimmy Sirrel]], Briti jalgpallur ja mänedžer (86) *25. september – [[Marpessa Dawn]], USA näitleja (74) *25. september – [[Brian Donnelly]], Uus-Meremaa diplomaat ja poliitik (59) *[[26. september]] – [[Alexina Calvert]], Briti ülipikaealine (110) *26. september – [[Raymond Macherot]], Belgia koomiksikunstnik (84) *26. september – [[Paul Newman]], USA näitleja ja filmilavastaja (83) *26. september – [[Cirio H. Santiago]], Filipiinide filmilavastaja ja -produtsent (72) *26. september – [[Bernadette Greevy]], iiri ooperilaulja (68) *[[27. september]] – [[Sanny Day]], hollandi laulja (87) *27. september – [[Mahendra Kapoor]], India laulja (74) *27. september – [[Henri Pachard]], USA pornofilmide lavastaja (69) *[[28. september]] – [[Adolf Branald]], tšehhi kirjanik (97) *28. september – [[Osborn Elliott]], USA ajakirjanik (83) *28. september – [[Jack Faulkner]], USA jalgpallitreener (82) *28. september – [[Vladimir Mihhailov]], vene kirjanik (79) *28. september – [[Thomas Thewes]], USA ärimees (76) *28. september – [[Malalaï Kakar]], Afganistani naispolitseinik (40) *[[29. september]] – [[Jock Wilson]], Briti sõjaveteran (105) *29. september – [[Stan Kann]], USA organist (83) *29. september – [[Antonio Sarto]], Brasiilia piiskop (82) *29. september – [[Sultan Salahuddin Owaisi]], India poliitik (72) *29. september – [[Relus ter Beek]], Hollandi poliitik (64) *[[30. september]] – [[Tim Fortescue]], Briti poliitik (92) *30. september – [[Joshua Benjamin Jeyaretnam]], Singapuri poliitik (82) *30. september – [[Endel Lippus]], eesti viiuliõppejõud (81) *30. september – [[J. L. Chestnut]], USA jurist (77) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Boriss Jefimov]], Venemaa graafik ja karikaturist (108) *1. oktoober – [[Audrey Blignault]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (92) *1. oktoober – [[House Peters]], USA näitleja (92) *1. oktoober – [[Vassili Grjazev]], vene relvakonstruktor (80) *1. oktoober – [[Nick Reynolds]], USA folkmuusik (75) *1. oktoober – [[Detlef Lewe]], saksa aerutaja (69) *1. oktoober – [[Baitullah Meḩsūd]], Pakistani Talibani juht (34) *[[2. oktoober]] – [[Shaharom Husain]], Malaisia ajaloolane (88) *2. oktoober – [[Arnold Klayman]], USA leiutaja (82) *2. oktoober – [[Rob Guest]], Briti päritolu Uus-Meremaa näitleja ja laulja (58) *2. oktoober – [[Choi Jin-sil]], Lõuna-Korea näitlejanna (39) *[[3. oktoober]] – [[George Thomson, Monifiethi parun Thomson]], Briti poliitik, ärimees ja ajakirjanik (87) *3. oktoober – [[Ted Briggs]], Briti mereväelane (85) *3. oktoober – [[Zulfiqar Ahmed]], Pakistani kriketimängija (82) *3. oktoober – [[Rajendra Singh Lodha]], India ärimees (66) *3. oktoober – [[László Csiki]], ungari luuletaja (64) *3. oktoober – [[Györgyi Albert]], ungari ajakirjanik (44) *3. oktoober – [[Johnny "J"]], USA muusikaprodutsent (39) *3. oktoober – [[Māhir Aḩmad Maḩmūd az-Zubaydī]], Iraagi Al-Qā'idah' liider *[[4. oktoober]] – [[Saul Laskin]], Kanada poliitik (90) *4. oktoober – [[Harry Bath]], Austraalia ragbimängija (83) *4. oktoober – [[Craig Fertig]], USA jalgpallur (66) *[[5. oktoober]] – [[Hans Richter (näitleja)|Hans Richter]], saksa näitleja ja lavastaja (89) *5. oktoober – [[Leopoldo Elia]], Itaalia jurist ja poliitik (82) *5. oktoober – [[Lloyd Thaxton]], USA telesaatejuht (81) *5. oktoober – [[Ernest Beutler]], USA arstiteadlane (80) *5. oktoober – [[Ken Ogata]], jaapani näitleja (71) *[[6. oktoober]] – [[Anne Margrethe Strømsheim]], norra vastupanuliikumise tegelane (95) *6. oktoober – [[Peter Avery]], Briti orientalist (85) *6. oktoober – [[Nadia Nerina]], Lõuna-Aafrika Vabariigi baleriin (80) *6. oktoober – [[Glenister Sheil]], Austraalia poliitik (78) *6. oktoober – [[Paavo Haavikko]], soome kirjanik (77) *6. oktoober – [[Janaka Perera]], Sri Lanka sõjaväelane ja poliitik (62) *6. oktoober – [[Larry Belcher]], USA poliitik (61) *[[7. oktoober]] – [[George Kissell]], USA pesapallitreener (88) *7. oktoober – [[Eduard Baltin]], Venemaa sõjaväelane (71) *[[8. oktoober]] – [[George Emil Palade]], rumeenia bioloog (95) *8. oktoober – [[Peter Copley]], Briti näitleja (93) *8. oktoober – [[Eileen Herlie]], USA näitleja (90) *8. oktoober – [[Marcel Chevalier]], viimane Pariisi timukas (87) *8. oktoober – [[Bob Friend]], Briti teleajakirjanik (70) *8. oktoober – [[Norman Hogg, Cumbernauldi parun Hogg]], Briti poliitik (70) *[[9. oktoober]] – [[Bert Loxley]], Briti jalgpallur (74) *9. oktoober – [[Ardeshīr Moḩases]], Iraani kunstnik (70) *9. oktoober – [[Francisco Ibáñez San Pedro]], Mehhiko näitleja (60) *9. oktoober – [[Şālih al-Ukaylī]], Iraagi poliitik *9. oktoober – [[Gidget Gein]], USA muusik (39) *[[10. oktoober]] – [[Muḩammad Aslām Khān Khattak]], Pakistani poliitik ja diplomaat (100) *10. oktoober – [[Sid Hudson]], USA pesapallur (93) *10. oktoober – [[Javād Nūrbakhsh]], Iraani spirituaalne liider (81) *10. oktoober – [[James Benson]], USA ettevõtja (63) *10. oktoober – [[Kazuyoshi Miura (ärimees)|Kazuyoshi Miura]], jaapani ärimees (61) *10. oktoober – [[Aleksei Prokurorov]], vene suusataja (44) *[[11. oktoober]] – [[Gil Stratton]], USA spordiajakirjanik (86) *11. oktoober – [[William Claxton]], USA fotograaf (80) *11. oktoober – [[Vija Artmane]], läti näitleja (79) *11. oktoober – [[Allan Spear]], USA poliitik (71) *11. oktoober – [[Badar Munīr]], Pakistani näitleja (68) *11. oktoober – [[Alton Ellis]], Jamaica laulja (64) *11. oktoober – [[Jörg Haider]], Austria poliitik (58) *11. oktoober – [[Ernst-Paul Hasselbach]], hollandi teleprodutsent (42) *[[12. oktoober]] – [[Níkos Oikonomákos]], kreeka kirjanik (85) *12. oktoober – [[John R. Reilly]], USA jurist (80) *[[13. oktoober]] – [[Pablo Barrachina Estevan]], hispaania piiskop (95) *13. oktoober – [[Paul Rogers]], USA poliitik (87) *13. oktoober – [[Antonio José González Zumárraga]], Ecuadori kardinal (83) *13. oktoober – [[Françoise Seigner]], prantsuse näitleja (80) *13. oktoober – [[Frank Rosenthal]], USA kasiinoärimees (79) *13. oktoober – [[Matthew John Rinaldo]], USA poliitik (77) *13. oktoober – [[Eduardus Sangsun]], indoneesia piiskop (65) *13. oktoober – [[Hendrik Toompere seenior]], eesti näitleja ja lavastaja (62) *13. oktoober – [[Guillaume Depardieu]], prantsuse näitleja (37) *13. oktoober – [[Aleksei Tšerepanov]], vene jäähokimängija (19) *[[14. oktoober]] – [[Antonio Iannucci]], itaalia piiskop (94) *14. oktoober – [[Ray Lowry]], Briti karikaturist (64) *14. oktoober – [[Richard Cooey]], USA mõrvar (41) *[[15. oktoober]] – [[Fazıl Hüsnü Dağlarca]], türgi luuletaja (94) *15. oktoober – [[Wang Yung-ching]], Taiwani tööstur (91) *15. oktoober – [[Jack Narz]], USA telesaatejuht (85) *15. oktoober – [[Edie Adams]], USA näitleja ja laulja (81) *15. oktoober – [[Eddie Thompson]], Briti ärimees (67) *15. oktoober – [[Frankie Venom]], Kanada laulja (51) *15. oktoober – [[Chris Mims]], USA jalgpallur (38) *[[16. oktoober]] – [[Nathan Davis]], USA näitleja (91) *16. oktoober – [[Dagmar Normet]], eesti kirjanik ja tõlkija (87) *16. oktoober – [[Ülo Rooma]], eesti majandusteadlane (78) *16. oktoober – [[Ere Kokkonen]], soome lavastaja, stsenarist ja näitleja (70) *[[17. oktoober]] – [[Santo Bartolomeo Quadri]], itaalia piiskop (88) *17. oktoober – [[George M. Keller]], USA naftatööstur (84) *17. oktoober – [[Levi Stubbs]], USA laulja (72) *17. oktoober – [[Nick Weatherspoon]], USA korvpallur (58) *17. oktoober – [[Urmas Ott]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (53) *[[18. oktoober]] – [[Charley Fox]], Kanada sõjalendur (88) *18. oktoober – [[Rudolf Pangsepp]], eesti raamatukujundaja ja irjastustegelane (87) *18. oktoober – [[Xie Jin]], hiina filmilavastaja (84) *18. oktoober – [[Alfredo Evangelista]], Filipiinide arheoloog (82) *18. oktoober – [[Dave McKenna]], USA džässpianist (78) *18. oktoober – [[Salvatore Boccaccio]], itaalia piiskop (70) *18. oktoober – [[James J. Rhoades]], USA poliitik (66) *18. oktoober – [[Tormod Haugen]], norra lastekirjanik (63) *18. oktoober – [[Dee Dee Warwick]], USA laulja (63) *[[19. oktoober]] – [[Richard Blackwell]], USA moekriitik (86) *19. oktoober – [[Robert Nett]], USA sõjaväelane (86) *19. oktoober – [[Rudy Ray Moore]], USA koomik ja näitleja (81) *19. oktoober – [[Doreen Wilber]], USA vibulaskja (78) *19. oktoober – [[Nigel Plews]], Briti kriketikohtunik (74) *19. oktoober – [[Arthur Sendas]], Brasiilia jaekaubandusmagnaat (72) *19. oktoober – [[Rein Tomingas]], eesti arhitekt (63) *19. oktoober – [[Gail Robinson]], USA ooperilaulja (62) *[[20. oktoober]] – [[õde Emmanuelle]], Belgia päritolu Prantsuse nunn (99) *20. oktoober – [[Vittorio Foa]], Itaalia poliitik ja kirjamees (98) *20. oktoober – [[James Gleeson]], Austraalia kunstnik ja kriitik (92) *20. oktoober – [[Shamsiah Fakeh]], Malaisia rahvuslane (84) *20. oktoober – [[Gene Hickerson]], USA jalgpallur (73) *20. oktoober – [[C. V. Sridhar]], India stsenarist ja lavastaja (73) *20. oktoober – [[Kustas Kikerpuu]], eesti muusik (71) *20. oktoober – [[Pat Kavanagh]], Briti kirjastusagent (69) *20. oktoober – [[Krzysztof Zaleski]], poola näitleja (60) *[[21. oktoober]] – [[Sonja Bernadotte, Wisborgi krahvinna]], saksa päritolu Rootsi krahvinna (64) *21. oktoober – [[Lembit Valt]], eesti filosoof (74) *[[22. oktoober]] – [[Paritosh Sen]], India kunstnik (90) *22. oktoober – [[William Warren Conolly]], Kaimanisaarte poliitik (87) *22. oktoober – [[David Evans]], Suurbritannia poliitik (73) *22. oktoober – [[Vladimir Štšegolkov]], vene jalgpallur (71) *22. oktoober – [[Ernest Kombo]], Kongo piiskop (67) *[[23. oktoober]] – [[Ivo Pukanić]], Horvaatia ajakirjanik ja poliitik (47) *[[24. oktoober]] – [[Xiao Ke]], Hiina kindral (101) *24. oktoober – [[Helmut Zilk]], Austria poliitik (81) *24. oktoober – [[Merl Saunders]], USA organist (74) *24. oktoober – [[Premasiri Khemadasa]], Sri Lanka helilooja (71) *24. oktoober – [[David Karnosky]], ameerika metsaökoloog (59) *[[25. oktoober]] – [[Estelle Reiner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *25. oktoober – [[[[Amos E. Joel]], USA leiutaja (90) *25. oktoober – [[Ian McColl]], Briti jalgpallur (81) *25. oktoober – [[Gerard Damiano]], USA pornofilmilavastaja (80) *25. oktoober – [[Per Sjöstrand]], rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (78) *25. oktoober – [[Ţāhereh Şafārzādeh]], Iraani luuletaja (72) *25. oktoober – [[Muslim Magomajev]], aserbaidžaani laulja (66) *25. oktoober – [[Federico Luzzi]], itaalia tennisist (28) *25. oktoober – [[Anne Pressly]], USA telesaatejuht (26) *[[26. oktoober]] – [[Delfino Borroni]], Itaalia viimane teadaolev Esimese maailmasõja veteran (110) *26. oktoober – [[Tony Hillerman]], USA kirjanik (83) *26. oktoober – [[Delmar Watson]], USA lapsnäitleja (82) *26. oktoober – [[Pablo Montes]], Kuuba jooksja (62) *[[27. oktoober]] – [[Es'kia Mphahlele]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (88) *27. oktoober – [[Charles Dubin]], Kanada kohtunik (87) *27. oktoober – [[Dean Barnett]], USA ajakirjanik (41) *[[28. oktoober]] – [[Dina Cocea]], rumeenia näitleja (95) *28. oktoober – [[Park Sung-chul]], Põhja-Korea poliitik (95) *28. oktoober – [[Augusto Petró]], Brasiilia piiskop (90) *28. oktoober – [[Kung Te-cheng]], Kong Fuzi 77. põlve otseliinis järeltulija (88) *28. oktoober – [[Allan Scott]], Austraalia ärimees (80) *28. oktoober – [[Buck Adams]], USA pornonäitleja (52) *[[29. oktoober]] – [[Gerald Arpino]], USA tantsija ja koreograaf (85) *29. oktoober – [[Cor Brom,]] hollandi jalgpallur ja treener (76) *29. oktoober – [[Blair MacLean]], Kanada koomik *[[30. oktoober]] – [[Edith Evans Asbury]], USA ajakirjanik (98) *[[30. oktoober]] – [[Robert H. Barrow]], USA sõjaväelane (86) *30. oktoober – [[John Graham Cuckney, Cuckney parun]], Briti tööstur (83) *30. oktoober – [[Eduard Hunt]], eesti kapten (77) *30. oktoober – [[David Jeaffreson]], Hongkongi poliitik (77) *30. oktoober – [[Valentin Bubukin]], vene jalgpallur (75) *30. oktoober – [[Fred Baron]], USA jurist (61) *30. oktoober – [[Pedro Pompilio]], Argentina jalgpallijuht (55) *[[31. oktoober]] – [[Studs Terkel]], USA kirjanik (96) *31. oktoober – [[John Daly]], Briti filmiprodutsent (71) ==November== *[[1. november]] – [[Tan Jiazhen]], hiina geneetik (99) *1. november – [[Jacques Piccard]], Šveitsi süvamereuurija ja insener (86) *1. november – [[Yma Sumac]], Peruu laulja (86) *1. november – [[Dermot Curtis]], iiri jalgpallur (76) *1. november – [[Badaró]], portugali koomik (75) *1. november – [[Jimmy Carl Black]], USA muusik (70) *1. november – [[Tiffany Sloan]], USA modell, ''Playboy Playmate'' (35) *1. november – [[Shakir Stewart]], USA muusikaprodutsent (34) *[[2. november]] – [[George F. Grant]], USA kalamees ja publitsist (102) *2. november – [[Bill Stall]], USA ajakirjanik (71) *2. november – [[Aḩmad al-Mīrghanī]], Sudaani poliitik (67) *2. november – [[Hannes Valdma]], eesti helirežissöör (64) *2. november – [[Jossif Morozov]] (Allilujev), vene kardioloog, Stalini lapselaps (63) *2. november – [[Oscar Lathlin]], Kanada poliitik (61) *[[3. november]] – [[Cecil W. Stoughton]], USA fotograaf (88) *3. november – [[Lalit Mohan Sharma]], India jurist (80) *3. november – [[Brooks Mileson]], Briti jalgpallijuht (60) *[[4. november]] – [[Sydney Lucas]], Briti Esimese maailmasõja veteran (108) *4. november – [[Hertek Antšimaa-Toka]], Tõva poliitik (96) *4. november – [[Rosella Hightower]], USA baleriin (88) *4. november – [[Lennart Bergelin]], rootsi tennisist (83) *4. november – [[Byron Lee]], Jamaica muusik (73) *4. november – [[Michael Crichton]], USA kirjanik ja stsenarist (66) *4. november – [[Marshall Fritz]], USA libertaarne ühiskonnategelane (65) *4. november – [[Jheryl Busby]], USA muusikaprodutsent (59) *4. november – [[Juan Camilo Mouriño]], Mehhiko poliitik (37) *[[5. november]] – [[Baldev Raj Chopra]], India filmilavastaja (94) *5. november – [[Sofron Dmõterko]], ukraina piiskop (91) *5. november – [[Norm Marshall]], Kanada raadio- ja telekommentaator (89) *5. november – [[Milú]], portugali näitleja ja laulja (82) *5. november – [[Clark Miller]], USA jalgpallur (70) *5. november – [[John Leonard]], USA meediakriitik (69) *[[6. november]] – [[John Hermon]], Briti politseinik (79) *6. november – [[Anders Agell]], rootsi õigusteadlane (78) *6. november – [[Carmelo Echenagusia Uribe]], hispaania piiskop (76) *6. november – [[Joe Wendryhoski]], USA jalgpallur (69) *6. november – [[Michael Hinz]], saksa näitleja (68) *6. november – [[Larry James]], USA kergejõustiklane (61) *6. november – [[Elkie Taylor]], USA mõrvar (46) *6. november – [[Riho Luik]], eesti autosportlane (41) *6. november – [[Rute Cruz]], portugali teleajakirjanik (28) *[[7. november]] – [[José Bezerra Coutinho]], Brasiilia piiskop (98) *7. november – [[Abraham Woods]], USA inimõiguslane (80) *7. november – [[Heiko Engelkes]], saksa teleajakirjanik (75) *7. november – [[Lyle Williams]], USA poliitik (66) *7. november – [[Wik Jongsma]], hollandi näitleja (65) *[[8. november]] – [[Arne Argus]], rootsi ajakirjanik ja spordijuht (83) *8. november – [[Mieczysław Rakowski]], Poola poliitik (81) *8. november – [[Hedley Howarth]], Uus-Meremaa kriketimängija (64) *8. november – [[Régis Genaux]], Belgia jalgpallur (35) *8. november – [[Amy Leigh Barnes]], briti modell (19; mõrvatud) *[[9. november]] – [[Preacher Roe]], USA pesapallur (93) *9. november – [[Hok Lundy]], Kambodža politseiülem (58) *9. november – [[Huda bin Abdul Haq]], Indoneesia terrorist (48) *9. november – [[Amrozi bin Nurhasyim]], Indoneesia terrorist (46) *9. november – [[Imam Samudra]], Indoneesia terrorist (38) *[[10. november]] – [[Pavel Marikovski]], Kasahstani bioloog (96) *10. november – [[Kiyoshi Itō]], jaapani matemaatik (93) *10. november – [[Brita Polttila]], soome kirjanik ja tõlkija (88) *10. november – [[Nikola Kavaja]], serbia antikommunist (76) *10. november – [[Miriam Makeba]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja (76) *10. november – [[Ana Lagoa]], portugali laulja (75) *10. november – [[Sarah Blacher Cohen]], USA kirjanik ja kirjandusteadlane (72) *10. november – [[Wannes Van de Velde]], Belgia laulja (71) *10. november – [[Arthur Shawcross]], USA sarimõrvar (63) *10. november – [[Vladimir Gontšarov]], vene jalgpallur (61) *10. november – [[Kristi Burman]], eesti kunstnik ja kunstiajaloolane (50) *10. november – [[Vello Rand]], Eesti laskur *[[11. november]] – [[Mustafa Sekip Birgol]], türgi viimane iseseisvussõja veteran (105) *11. november – [[Tom Hunt]], USA ärimees (85) *11. november – [[Jack Scott]], Briti meteoroloog (85) *11. november – [[Lasse Sandberg]], rootsi lastekirjanik ja illustraator (84) *11. november – [[Alessandro Maggiolini]], itaalia piiskop (77) *11. november – [[Herb Score]], USA pesapallur (75) *[[12. november]] – [[Howard Reig]], USA raadio- ja telediktor (87) *12. november – [[Catherine Baker Knoll]], USA poliitik (78) *12. november – [[Mitch Mitchell]], Suurbritannia trummar (61) *[[13. november]] – [[Nikolai Vereštšagin]], vene bioloog (99) *13. november – [[François Caradec]], prantsuse kirjanik (84) *13. november – [[Marcello Fondato]], itaalia stsenarist ja lavastaja (84) *13. november – [[Paco Ignacio Taibo I]], Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik (84) *13. november – [[Mustapha Oukacha]], Maroko poliitik (75) *13. november – [[Ian Ridley]], Austraalia jalgpallur (74) *13. november – [[Sergei Behterev]], vene näitleja (50) *[[14. november]] – [[Norbert Schmelzer]], Hollandi poliitik (87) *14. november – [[Sven Lokka]], koolasoome kirjanik (84) *14. november – [[Knut Bjørnsen]], norra spordiajakirjanik (76) *14. november – [[Ajit Kumar Panja]], India poliitik (72) *14. november – [[Sardār Shaukat Ḩusayn Khān Mazāri]], Pakistani poliitik (60) *14. november – [[Tsvetanka Hristova]], bulgaaria kettaheitja (46) *[[15. november]] – [[Christel Goltz]], saksa ooperilaulja (96) *15. november – [[Ivan Southall]], Austraalia lastekirjanik (87) *15. november – [[Grace Hartigan]], USA maalikunstnik (86) *15. november – [[Glen Brand]], USA maadleja (85) *15. november – [[Ants Ilus (loomakasvatusteadlane)|Ants Ilus]], eesti loomakasvatusteadlane *[[16. november]] – [[Reg Varney]], inglise näitleja (92) *16. november – [[Wolfgang Schmitz]], Austria poliitik (85) *16. november – [[Bruno Maldaner]], Brasiilia piiskop (84) *16. november – [[Şalāh ad-Dīn Ḩāfiẓ]], Egiptuse kirjanik (70) *[[17. november]] – [[Irving Brecher]], USA stsenarist (94) *17. november – [[Pete Newell]], USA korvpallitreener (93) *17. november – [[Ennio de Concini]], itaalia stsenarist (84) *17. november – [[Guy Peellaert]], Belgia kunstnik (74) *17. november – [[Jean-Marie Demange]], Prantsusmaa poliitik (65) *17. november – [[Yaakov Alperon]], Iisraeli mafiooso (54) *17. november – [[Debby]], jääkaru (42) *[[18. november]] – [[Manuel Castro Ruiz]], Mehhiko piiskop (90) *18. november – [[Paul Alvre]], eesti keeleteadlane (87) *18. november – [[Paul H. Todd]], USA poliitik (87) *18. november – [[Miguel Delgado Avila]], Venezuela piiskop (79) *[[19. november]] – [[M. N. Nambiar]], India näitleja (89) *19. november – [[Clive Barnes]], USA teatrikriitik (81) *19. november – [[Farah Weheliye Addo]], Somaalia spordijuht (73) *19. november – [[Carole Caldwell Graebner]], USA tennisist (65) *[[20. november]] – [[Gyula Takáts]], ungari luuletaja (97) *20. november – [[Robert M. White II]], USA ajakirjanik (93) *20. november – [[Salme Raunam]], eesti metallikunstnik (87) *20. november – [[Jan Machulski]], poola näitleja, režissöör ja pedagoog (80) *20. november – [[Bob Jeter]], USA jalgpallur (71) *20. november – [[Jim Mattox]], USA poliitik (65) *20. november – [[Boriss Fjodorov]], Venemaa poliitik ja pankur (50) *20. november – [[Janekit Kratsakhon]], Tai valitsusvastane aktivist (48) *20. november – [[Robert Jean Hudson]], USA mõrvar (45) *[[21. november]] – [[Tom Gish]], USA ajakirjanik (82) *21. november – [[Marco Allen Chapman]], USA mõrvar (37) *21. november – [[Mihail Velsvebel]], Eesti kergejõustiklane *[[22. november]] – [[Ibrahim Nasir]], Maldiivide poliitik (82) *22. november – [[‘Abd al-Nabī Aḩmad]], Sudaani poliitik (58) *22. november – [[Sandro Curzi]], itaalia ajakirjanik (78) *22. november – [[MC Breed]], USA räppar (37) *22. november – [[Rashid Rauf]], Briti-Pakistani väidetav terrorist (27) *[[23. november]] – [[Richard Hickox]], Briti dirigent (60) *23. november – [[Jón Sveinbjørn Jónsson]], islandi-norra kirjanik ja tõlkija (53) *23. november – [[Robert Lucas]], USA muusik (46) *23. november – [[Mario Fernando Hernández]], Hondurase poliitik (41) *[[24. november]] – [[Francis Grevemberg]], USA politseijuht (94) *24. november – [[Cecil H. Underwood]], USA poliitik (86) *24. november – [[Bep Guidolin]], Kanada jäähokimängija (82) *24. november – [[Ray Perrault]], Kanada poliitik (82) *24. november – [[Goran Simić (laulja)|Goran Simić]], serbia ooperilaulja (55) *24. november – [[Kenny MacLean]], Kanada muusik (52) *24. november – [[Stefan Schörghuber]], saksa õlletööstur (47) *24. november – [[Michael Lee]], Briti trummar (39) *[[25. november]] – [[William Gibson (näitekirjandus)|William Gibson]], USA näitekirjanik (94) *25. november – [[Dudley Savage]], Briti raadioajakirjanik (88) *25. november – [[Gerald Schoenfeld]], USA teatrijuht (84) *25. november – [[Antanas Vaičius]], leedu piiskop (82) *25. november – [[Antti Papinaho]], soome korvpallitreener (31) *[[26. november]] – [[Edna Parker]], USA pikaealine (115) *26. november – [[Eeva Kauppi]], Soome poliitik ja psühhiaater (87) *26. november – [[Andreas Liveras]], Briti ärimees (73) *26. november – [[Christian Fechner]], prantsuse filmiprodutsent (64) *26. november – [[Hemant Karkare]], India politseijuht (54) *26. november – [[Ralph Burkei]], saksa teleprodutsent (51) *26. november – [[Vitali Karajev]], Venemaa poliitik (46) *[[27. november]] – [[Verne Orr]], USA poliitik (92) *27. november – [[Leena Peltola]], soome kunstiteadlane (87) *27. november – [[Mike Minogue]], Uus-Meremaa poliitik (85) *27. november – [[Vishwanath Pratap Singh]], India poliitik (77) *27. november – [[Andrew McKelvey]], USA ettevõtja (74) *27. november – [[Gideon Gechtman]], Iisraeli kunstnik (66) *27. november – [[Paul Hibbert]], Austraalia kriketimängija (56) *27. november – [[Pekka Pohjola]], soome muusik (56) *[[28. november]] – [[Patricia Marand]], USA näitleja (74) *28. november – [[Wo Weihan]], hiina biokeemik (59) *[[29. november]] – [[Sten Rudholm]], rootsi jurist (90) *29. november – [[Jørn Utzon]], taani arhitekt (90) *29. november – [[Robert Wade]], Uus-Meremaa päritolu Briti maletaja (87) *29. november – [[Bill Drake]], USA raadiojuht (71) *29. november – [[Hugh Laddie]], Briti jurist (62) *[[30. november]] – [[Béatrix Beck]], Belgia kirjanik (94) *30. november – [[Pit Martin]], Kanada jäähokimängija (64) *30. november – [[Munetaka Higuchi]], jaapani trummar (49) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Joseph B. Wirthlin]], USA mormooni apostel (91) *1. detsember – [[Betty Goodwin]], Kanada kunstnik (85) *1. detsember – [[Mikel Laboa]], baski laulja ja laulukirjutaja (74) *1. detsember – [[Paul Benedict]], USA näitleja (70) *1. detsember – [[Raymond F. Lederer]], USA poliitik (70) *1. detsember – [[Tom Kirby]], Briti noolemängur (61) *1. detsember – [[Beth Hoffman]], USA ajakirjanik (58) *1. detsember – [[H. Sridhar]], India helirežissöör (50) *[[2. detsember]] – [[Frank Crean]], Austraalia poliitik (92) *2. detsember – [[Henry Molaison]], USA mäluhäirega patsient (82) *2. detsember – [[Elizabeth Warnock Fernea]], USA antropoloog (81) *2. detsember – [[Odetta]], USA laulja ja inimõiguslane (77) *2. detsember – [[Ted Rogers]], Kanada ärimees (75) *2. detsember – [[Margaríta Karapánou]], kreeka kirjanik (62) *2. detsember – [[Pjotr Latõšev]], Venemaa poliitik (60) *2. detsember – [[Carlos María Abascal Carranza]], Mehhiko poliitik (59) *2. detsember – [[Gennadi Žukov]], vene luuletaja (53) *2. detsember – [[Konstantínos Papachrónis]], kreeka näitleja (31) *[[3. detsember]] – [[William Spoelhof]], USA ühiskonnateadlane ja haridustegelane (98) *3. detsember – [[Oliver Selfridge]], Briti päritolu USA tehisintellekti uurija (82) *3. detsember – [[Ignacio Uria Mendizabal]], hispaania ärimees (71) *3. detsember – [[Anastassija Habenskaja]], vene näitleja (35) *[[4. detsember]] – [[Donna Stewart-Hardaway]], USA näitleja (75) *4. detsember – [[Seppo Nevala]], soome politseijuht (61) *4. detsember – [[Steve Bradley]], USA maadleja (32) *4. detsember – [[Alex Widmer]], Šveitsi pangajuht (52) *[[5. detsember]] – [[Basil Kelly]], Suurbritannia poliitik (87) *5. detsember – [[Nina Foch]], hollandi päritolu USA näitleja (84) *5. detsember – [[George Brecht]], USA kunstnik (82) *5. detsember – [[Constantin-Grigore Dumitrescu]], Rumeenia poliitik (80) *5. detsember – [[Aleksius II]], Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh (79) *5. detsember – [[Rúnar Júlíusson]], islandi muusik (63) *5. detsember – [[Martyn Crook]], Austraalia jalgpallur (52) *5. detsember – [[Anca Parghel]], rumeenia laulja (51) *[[6. detsember]] – [[Catherine Hagel]], USA ülipikaealine (114) *6. detsember – [[Sunny von Bülow]], USA seltskonnategelane ja filantroop (76) *6. detsember – [[Elliot Manyika]], Zimbabwe poliitik (53) *6. detsember – [[Richard Marsland]], Austraalia koomik ja raadioajakirjanik (32) *[[7. detsember]] – [[Roger Sonnabend]], USA ärimees (83) *7. detsember – [[António Alçada Baptista]], portugali kirjanik (81) *7. detsember – [[Gérard Lauzier]], prantsuse joonisfilmide tegija (76) *7. detsember – [[Georges Nguyen Van Loc]], Prantsuse politseinik, kirjanik ja näitleja (75) *7. detsember – [[Abul Ahsan]], Bangladeshi diplomaat ja poliitik (71) *7. detsember – [[Dennis Yost]], USA laulja (65) *7. detsember – [[Lido Salonen]], soome muusik (58) *[[8. detsember]] – [[Ludmilla Raudtits]], eesti tõlkija ja kirjastaja (84) *8. detsember – [[Oliver Postgate]], Briti animaator (83) *8. detsember – [[John Cumming]], Briti jalgpallur (78) *8. detsember – [[Bob Spiers]], Briti telerežissöör (63) *8. detsember – [[Kerryn McCann]], Austraalia kergejõustiklane (41) *8. detsember – [[Moḩammad Bobī]], Afganistani Ţālebāni juht *[[9. detsember]] – [[José María Larrauri Lafuente]], hispaania piiskop (90) *9. detsember – [[Dražan Jerković]], horvaadi jalgpallur (72) *9. detsember – [[Juri Glazkov]], vene kosmonaut (69) *9. detsember – [[Pekka Ojamaa]], soome teatrikunstnik (61) *9. detsember – [[Ibrahim Dossey]], Ghana jalgpallur (36) *[[10. detsember]] – [[Sal Yvars]], USA pesapallur (84) *10. detsember – [[Didith Reyes]], Filipiinide laulja (60) *10. detsember – [[Dorothy Porter]], Austraalia luuletaja (54) *10. detsember – [[Munawwar Hasan]], India poliitik (44) *10. detsember – [[Chris Richardson]], USA korvpallur (28) *[[11. detsember]] – [[Bettie Page]], USA modell (85) *11. detsember – [[Yeh Shih-tao]], Taiwani kirjanik (83) *11. detsember – [[Robert Chandler]], USA telejuht (80) *11. detsember – [[Ali Alatas]], Indoneesia poliitik (76) *[[12. detsember]] – [[Van Johnson]], USA näitleja (92) *12. detsember – [[Avery Dulles]], USA teoloog (90) *12. detsember – [[Daniel Carleton Gajdusek]], USA arstiteadlane (85) *12. detsember – [[Tássos Papadópoulos]], Küprose poliitik (74) *12. detsember – [[Ron Carey]], USA ametiühingujuht (72) *12. detsember – [[Sigitas Geda]], Leedu luuletaja (65) *12. detsember – [[Robin Toner]], USA ajakirjanik (54) *12. detsember – [[Maksim Pašajev]], Ukraina jalgpallur (20) *[[13. detsember]] – [[Salme Nigol]], eesti keeleteadlane, murdeuurija (88) *13. detsember – [[Horst Tappert]], saksa näitleja (85) *13. detsember – [[Eva Aaver]], eesti tekstoloog (83) *13. detsember – [[Kathy Staff]], Briti näitleja (80) *13. detsember – [[Vince Karalius]], Briti ragbimängija (76) *13. detsember – [[Kjartan Slettemark]], norra kunstnik (76) *13. detsember – [[John Drake]], Uus-Meremaa ragbimängija (49) *[[14. detsember]] – [[Ramón Barce]], hispaania helilooja (80) *14. detsember – [[Claude Olievenstein]], prantsuse psühhiaater (75) *14. detsember – [[Mike Bell]], USA maadleja (37) *[[15. detsember]] – [[Anne-Catharina Vestly]], norra kirjanik ja näitleja (88) *15. detsember – [[Valentin Berlinski]], vene muusik (83) *15. detsember – [[Jay E. Welch]], USA muusik (83) *15. detsember – [[León Febres Cordero]], Ecuadori poliitik (77) *15. detsember – [[Peeter Ulas]], eesti graafik (74) *15. detsember – [[Davey Graham]], Briti kitarrist (68) *[[16. detsember]] – [[Joe Krol]], Kanada jalgpallur (89) *16. detsember – [[David Lieber]], USA rabi (83) *16. detsember – [[John E. Sprizzo]], USA kohtunik (73) *16. detsember – [[Sam Bottoms]], USA näitleja (53) *16. detsember – [[Celine Cawley]], iiri näitleja (46) *16. detsember – [[Toomas Torop]], eesti muusik (37) *16. detsember – [[Edwin Legarda]], Colombia indiaaniliider (34) *[[17. detsember]] – [[Sammy Baugh]], USA jalgpallur (94) *17. detsember – [[Ved Prakash Goyal]], India poliitik (82) *17. detsember – [[Freddy Breck]], saksa laulja (66) *17. detsember – [[Nina Varlamova]], Venemaa poliitik (54) *17. detsember – [[Dave Smith]], USA pesapallur (53) *17. detsember – [[Jennifer Gale]], USA poliitik (47) *17. detsember – [[Francisco Casavella]], hispaania kirjanik (45) *17. detsember – [[Ismet Bajramović]], Bosnia allilmategelane ja sõjaväelane (42) *17. detsember – [[Justin Levens]], USA sportlik vabavõitleja (28) *[[18. detsember]] – [[Amanda Jones]], USA pikaealine (110) *18. detsember – [[Hannah Frank]], Briti skulptor (100) *18. detsember – [[W. Mark Felt]] (Deep Throat), USA riigiametnik, (95) *18. detsember – [[Conor Cruise O'Brien]], Iirimaa poliitik ja kirjanik (91) *18. detsember – [[Peter Malam Brothers]], Briti sõjaväelendur (91) *18. detsember – [[Hans Henning Lüdig]], eesti vaimulik Austraalias (89) *18. detsember – [[Ivan Rabuzin]], horvaadi kunstnik (87) *18. detsember – [[Robert Jonquet]], prantsuse jalgpallur (83) *18. detsember – [[Jack Douglas]], Briti näitleja (81) *18. detsember – [[Majel Barrett]], USA näitleja (76) *18. detsember – [[Pete Case]], USA jalgpallur (67) *18. detsember – [[Paul Weyrich]], USA poliitik (66) *18. detsember – [[John Costelloe]], USA filminäitleja (47) *18. detsember – [[Nahlah Ḩusayn ash-Shalī]], Iraagi naisõiguslane (37) *[[19. detsember]] – [[Sam Tingle]], Zimbabwe rallisõitja (87) *19. detsember – [[Tana Schanzara]], saksa näitleja (83) *19. detsember – [[Bernard Crick]], Briti politoloog (79) *19. detsember – [[Carol Chomsky]], USA keeleteadlane, Noam Chomsky abikaasa (78) *19. detsember – [[James Bevel]], USA inimõiguslane (72) *19. detsember – [[Dock Ellis]], USA pesapallur (63) *19. detsember – [[Matt Kofler]], USA jalgpallur (49) *[[20. detsember]] – [[Olga Lepešinskaja]], vene balletitantsija (92) *20. detsember – [[Joseph Conombo]], Burkina Faso poliitik (91) *20. detsember – [[Robert Mulligan]], USA filmirežissöör (83) *20. detsember – [[Adrian Mitchell]], Briti luuletaja (76) *20. detsember – [[Samuele Bacchiocchi]], itaalia teoloog (70) *[[21. detsember]] – [[James Fulton]], Kanada poliitik (58) *21. detsember – [[Niina Sepp]], eesti pedagoog (59) *[[22. detsember]] – [[Peter Steiner]], saksa näitleja (81) *22. detsember – [[Lansana Conté]], Guinea poliitik (74) *22. detsember – [[Coy Bacon]], USA jalgpallur (66) *22. detsember – [[Hillar Nahkmann]], eesti ajakirjanik (44) *22. detsember – [[Konstanten Grogorjev]], vene luuletaja (40) *[[23. detsember]] – [[Valentina Kropivnitskaja]], vene kunstnik (84) *23. detsember – [[Thomas Congdon]], USA toimetaja (77) *23. detsember – [[Narciso Bernardo]], Filipiinide korvpallur (71) *23. detsember – [[Thierry de la Villehuchet]], prantsuse ärimees (65) *23. detsember – [[Frank Krog]], norra näitleja (54) *23. detsember – [[Manuel Benitez]], USA lapsnäitleja ja kurjategija (39) *[[24. detsember]] – [[Gordon Fairweather]], Kanada poliitik (85) *24. detsember – [[Samuel Huntington]], USA politoloog (81) *24. detsember – [[Giuli Tšohhonelidze]], gruusia näitleja ja režissöör (79) *24. detsember – [[Harold Pinter]], Briti näitekirjanik (78) *24. detsember – [[Hugh Myers]], USA maletaja (78) *24. detsember – [[Urmas Rattus]], eesti tõlkija (72) *24. detsember – [[Ray Deakin]], Briti jalgpallur (49) *24. detsember – [[Ai Iijima]], jaapani meediategelane (36) *24. detsember – [[Alf Robertson]], rootsi laulja ja helilooja (67) *[[25. detsember]] – [[Eartha Kitt]], USA laulja ja näitleja (81) *25. detsember – [[Robert Ward]], USA laulja (70) *25. detsember – [[Leo Frankowski]], USA kirjanik (65) *25. detsember – [[Maciej Kuroń]], poola kokk (48) *[[26. detsember]] – [[Dale Wasserman]], USA näitekirjanik (91) *26. detsember – [[Gösta Krantz]], rootsi näitleja (83) *26. detsember – [[Rollin' Hard]], USA profimaadleja (34) *26. detsember – [[Andrus Ausmees]], eesti füüsik (48) *[[27. detsember]] – [[George Francis]], USA pikaealine (112) *27. detsember – [[Roque Cordero]], USA helilooja (91) *27. detsember – [[Tuanku Jaafar]], Malaisia kuningas (86) *27. detsember – [[Sahu Mewalal]], India jalgpallur (82) *27. detsember – [[Arild Andresen]], norra jalgpallur ja jäähokimängija (80) *27. detsember – [[Hardi-Erik Roosve]], eesti loomakasvatusteadlane (76) *27. detsember – [[Ian Harland]], Briti vaimulik (76) *27. detsember – [[Robert Graham]], USA skulptor (70) *27. detsember – [[Delaney Bramlett]], USA laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (69) *27. detsember – [[George Miller (jalgpallur)|George Miller]], Briti jalgpallur (69) *27. detsember – [[Lars Hollmer]], rootsi muusik (60) *[[28. detsember]] – [[Quentin C. Aanenson]], USA sõjaväelendur (87) *28. detsember – [[Alfred Pfaff]], saksa jalgpallur (82) *28. detsember – [[Michael Levey]], Briti kunstiajaloolane (81) *[[29. detsember]] – [[William Ellis Green]], Austraalia illustraator (85) *29. detsember – [[Ted Lapidus]], prantsuse moekunstnik (79) *29. detsember – [[Freddie Hubbard]], USA trompetist (70) *29. detsember – [[Manjit Bawa]], India kunstnik (67) *29. detsember – [[Carlos Camilo]], Portugali sõjaväelane (64) *29. detsember – [[Valeri Lipinski]], Venemaa sõjaväelane *[[30. detsember]] – [[Santee Cleveland Cureton]], USA vaimulik (78) *30. detsember – [[Riita Lind]]-Karu, eesti kergejõustiklane, võrkpallur, treener ja ajakirjanik (78) *30. detsember – [[Claudio Vitalone]], Itaalia poliitik ja jurist (72) *[[31. detsember]] – [[Premjit Lall]], India tennisist (68) *31. detsember – [[Kazbek Pagijev]], Venemaa poliitik (49) == Vaata ka == *[[Surnud 2007]] *[[Surnud 2009]] [[Kategooria:2008]] 7l4u5ugfx3krupic9ceu7w14xkszj1t Determinism 0 114122 7217749 6147008 2026-08-19T08:43:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217749 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2018|kuu=detsember}}{{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2018|kuu=detsember}} '''Determinism''' on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha. Determinism ja [[vaba tahe]] välistavad teineteist [[Inkompatibilism|inkompatibilistlikus]] käsitluses, [[Kompatibilism|kompatibilistlikus]] käsitluses vastuolu ei esine ning nende koos esinemine on realistlik.<ref name=":0" /> Filosoofilisest ja teaduslikust seisukohast peetakse determinismi mõiste all silmas kausaalset determinismi, mis väidab, et [[universum]]i hetkeseis ei saa erineda reaalsest hetkeseisust, kui arvestada kõikide [[loodusseadus]]te ja kogu universumi ajalooga. Deterministliku maailmapildi paikapidavuse üle ei ole konsensust saavutatud, kuna see on tihedalt seotud meie arusaamaga [[füüsikaseadus]]test ning inimeste tegutsemisvabadusest.<ref name="6OSW5" /> Deterministlikule maailmavaatele panid aluse [[6. sajand eKr|6.]]–[[7. sajand eKr|7. sajandil]] [[eKr]] [[Vana-Kreeka]] filosoofid [[Herakleitos]], [[Leucippus]], [[Aristoteles]] ja [[Stoitsism|stoikud]].<ref name="KsxPW" /> Tuntumate determinismi käsitlejate hulka kuuluvad [[Marcus Aurelius]], [[Thomas Hobbes]], [[Baruch Spinoza]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz|Gottfried Leibniz]], [[David Hume]], [[Pierre-Simon Laplace]], [[Arthur Schopenhauer]], [[William James]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Albert Einstein]], [[Niels Bohr]], [[Sam Harris]], [[Ted Honderich]] ja [[Daniel Dennett]]. == Determinism ja moraal == Determinismi inkompatibilistliku käsitluse kohaselt ei saa [[vaba tahe]] ja determinism koos esineda. See seisukoht on tõstatanud arutelu [[moraalne vastutus|moraalse vastutuse]] olemasolu üle deterministlikus universumis.<ref name="ZpRDS" /> Moraalse vastutuse eelduseks on vaba tahe. Kui deterministlikus universumis inimestel vaba tahe puudub, siis ei saa nad olla ka moraalselt millegi eest vastutavad. Selles käsitluses on oluline eristada vaba tahet moraalsest vastutusest. Näiteks on võimalik uskumus, et vaba tahe on deterministlikus universumis olemas, kuid inimesed ei ole enda tegude ja otsuste eest moraalselt vastutavad. Või uskumus, et vaba tahe puudub, kuid siiski on inimesed enda tegude eest moraalselt vastutavad. Seega sõltub determinismi ja moraalse vastutuse seos hoopis [[eetika]]st ning moraalse vastutuse mõiste erinevatest tõlgendustest.<ref name=":0" /> == Determinism ja prognoositavus == Sageli arvatakse ekslikult, et [[prognoos]]itavus ja determinism on omavahel seotud, kuid tegemist on kahe erineva mõistega. Deterministliku käsitluse kohaselt on põhimõtteliselt võimalik kõiki sündmusi ja otsuseid ette näha, arvestades minevikusündmusi ning loodusseadusi. Prognoositavus on kvalitatiivne või kvantitatiivne tase süsteemi võimalike seisundite või tulemuste ennustamiseks. Determinism on [[Ontoloogia|ontoloogiline]] ehk olemuslik mõiste, kuid prognoositavus on [[Epistemoloogia|epistemoloogiline]] ehk teadmisteooria mõiste.<ref name="wbBsD" /> Erinevalt prognoositavusest ei ole determinism reaalselt vaadeldav ega mõõdetav, vaid abstraktsem ja kindlate tõenditeta printsiip. Prognoositavus sõltub konkreetsest vaadeldavast situatsioonist ning võrrandi tulemus ei ole peaaegu kunagi täielik.<ref name=":1" /> Prognoositavust rakendatakse mitmetes valdkondades, näiteks [[statistiline füüsika|statistilises füüsikas]], [[matemaatika]]s, [[psühholoogia]]s inimese kõne prognoosimisel, inimese ja masina vahelisel suhtlemisel (isesõitvad autod), [[geneetika]]s, [[meteoroloogia]]s ning kliima ennustamisel ja [[makroökonoomika]]s. == Laplace'i deemon ja kaoseteooria == [[Laplace'i deemon]] tähistab ülimalt intelligentset [[entiteet]]i, kes oskab täielikult ennustada ainsat võimalikku tulevikku, kui tal on teadmised füüsikaseadustest ja informatsioon kõikide universumi [[aatom]]ite asukoha ja kiiruse kohta. Kui on olemas kõik andmed kõikide aatomite kohta läbi [[Aeg|aja]], siis on teoreetiliselt võimalik ennustada ka kõikide aatomite seisu tulevikus. Laplace'i deemoni kontseptsioon põhineb üldistel filosoofilistel põhimõtetel ning Laplace ei ole matemaatiliselt tõestanud teooria vastavust determinismile.<ref name=":1" /><ref name="gpL3J" /> [[Kaoseteooria]] kohaselt saab ka deterministlikus süsteemis esineda prognoosimatuid sündmusi. Teooria keskendub süsteemidele, mis sõltuvad algtingimustest. Tuntuim näide kaoseteooriast on [[liblikaefekt]], milles väiksed erinevused algtingimustes võivad viia suurte erinevusteni kahes mittelineaarses süsteemis.<ref name="n9Wmj" /> Kaose teooria kehtib, kui teadmised süsteemist ei ole täielikud, kuid Laplace'i Deemon eeldab terviklikku teadmist süsteemist. == Determinismi käsitlused == Lisaks kausaalsele determinismile esineb mitmeid kitsamaid deterministlikke käsitlusi. Mitmed nendest seisukohtadest võivad olla omavahel seotud. Alljärgnev on loetelu põhilistest filosoofilisest determinismi distsipliinidest: *[[Indeterminism|Indeterministliku]] maailmavaate kohaselt on süsteemis igal ajahetkel mitmeid erinevaid võimalusi sündmuste edasiseks kulgemiseks. Üheks tuntumaks näiteks on kulli ja kirja viskamine, milles nii kull kui ka kiri on mündiviske tagajärg ning mõlemad ei saa korraga samal ajal juhtuda.<ref name="kbdaL" /> *[[Fatalism]] tähistab seisukohta, mille kohaselt juhtuvad asjad universumis iseenesest ning meil ei ole võimalik neid kontrollida.<ref name="OxDAN" /> * Jäik determinism. Jäiga determinismi teooria järgi on moraalne vastutus ja determinism teineteist välistavad.<ref name="qtugc" /> * Nõrk determinism. Nõrga determinismi teooria väidab, et inimesel on võimalik käituda teisiti kui tema ajalugu ja loodusseadused seda eeldaksid.<ref name="IpMZq" /> * Bioloogilise determinismi ehk bioloogilise predeterminismi (ka geneetiline determinism, biologism) teooria kohaselt on inimeste käitumine kontrollitud tema geenide või mõne tema füsioloogilise komponendi poolt.<ref name="oekti" /> * Sotsiaalse ja psühholoogilise determinismi ideel on tugevad seosed bioloogilise determinismiga, kuna inimese [[fenotüüp]] ja omadused kujunevad [[geen]]ide ja keskkonna koosmõjul. * Majanduslik determinism oli [[19. sajand]]il levinud käsitlus, milles majandus kujundab poliitikat ning seeläbi ajalugu. Majanduslik determinism on seotud mitmete teiste deterministlike käsitlustega, näiteks tehnoloogilise ja geograafilise determinismiga. * Tehnoloogilise determinismi seisukohast mõjutab [[tehnoloogia]] kõiki aspekte ning on tugevalt seotud majandusliku determinismiga.<ref name="ZPnQG" /> * [[Keskkonnadeterminism]] ehk keskkondlik determinism ehk geograafiline determinism. Looduslike ressursside olemasolu ja geograafiline paiknemine on seotud sotsiaalmajanduslike aspektidega ja see määrab omakorda ajaloo kulgu.<ref name="IdjkJ" /> * Ajalooline determinism tähistab ükskõik missugust teleoloogilist ehk eesmärgipärast ajaloo tekkimise käsitlust. * Teoloogilise determinismi seisukohast on [[Jumal]] maailma looja ning hoidja.<ref name="wdF61" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Kadri Vihvelin|URL=https://plato.stanford.edu/archives/fall2018/entries/incompatibilism-arguments|Pealkiri=Arguments for Incompatibilism|Väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy|Aeg=2003|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="6OSW5">{{Netiviide|Autor=Carl Hoefer|URL=https://plato.stanford.edu/archives/spr2016/entries/determinism-causal/|Pealkiri=Causal Determinism|Väljaanne=The Stanford Encyclopedia of Philosophy|Aeg=2016|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="KsxPW">{{Netiviide|Autor=Susanne Bobzien|URL=https://philpapers.org/archive/BOBSCO|Pealkiri=Stoic conceptions of freedom and their relation to ethics|Väljaanne=Bulletin of the Institute of Classical Studies|Aeg=1997|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="ZpRDS">{{Netiviide|Autor=Derek Pereboom|URL=http://www.stafforini.com/docs/pereboom_-_living_without_free_will.pdf|Pealkiri=Living Without Free Will|Väljaanne=Cambridge University Press|Aeg=2001|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="wbBsD">{{Netiviide|Autor=Meghan Griffith, Neil Levy, Kevin Timpe|URL=http://philsci-archive.pitt.edu/12166/1/DeterminismIndeterminismWordPittsburghArchiveWithF.pdf|Pealkiri=Determinism|Väljaanne=Routledge Companion to Free Will|Aeg=2014|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=N. G. van Kampen|URL=https://link.springer.com/content/pdf/10.1007/BF00413908.pdf|Pealkiri=Determinism and Predictability|Väljaanne=Synthese, Vol. 89, No. 2 pp. 273-281|Aeg=1991|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="gpL3J">{{Netiviide|Autor=Marij Van Strien|URL=https://hal.archives-ouvertes.fr/hal-01610331/document|Pealkiri=On the origins and foundations of Laplacian determinism|Väljaanne=Studies in History and Philosophy of Science Part A, 2014, 45, pp.24-31|Aeg=2014|Kasutatud=24.10.2018}}</ref> <ref name="n9Wmj">{{Netiviide|Autor=David Levy|URL=https://pdfs.semanticscholar.org/9c37/9c1b136a4331db0c4f9aedba868610c5a712.pdf|Pealkiri=Chaos theory and strategy: Theory, application, and managerial implications|Väljaanne=Strategic Management Journal, Vol. 15, pp. 167-178|Aeg=1994|Kasutatud=24.10.2018}}</ref> <ref name="kbdaL">{{Netiviide|Autor=Nuel Belnap & Mitchell Green|URL=https://www.jstor.org/stable/pdf/2214178.pdf|Pealkiri=Indeterminism and the Thin Red Line|Väljaanne=Philosophical Perspectives, Vol. 8, Logic and Language, pp. 365-388|Aeg=1994|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="OxDAN">{{Netiviide|Autor=Paul Licker|URL=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1002/j.1681-4835.2002.tb00037.x|Pealkiri=A Gift from the Gods? Components of Information Technological Fatalism, Determinism in Several Cultures|Väljaanne=he Electronic Journal of Information Systems in Developing Countries, Vol. 7, pp. 1-11|Aeg=2002|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="qtugc">{{Netiviide|Autor=Ben Vilhauer|URL=https://philarchive.org/archive/VILHDH-2|Pealkiri=Hard Determinism, Humeanism, and Virtue Ethics|Väljaanne=he Southern Journal of Philosophy, 46: 121-144|Aeg=2008|Kasutatud=24.10.2018}}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="IpMZq">{{Netiviide|Autor=David Lewis|URL=http://www.informationphilosopher.com/solutions/philosophers/lewis/Are_we_free_to_break_laws.pdf|Pealkiri=Are we free to break the laws|Väljaanne=The Information Philosopher|Aeg=2000|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="oekti">{{Netiviide|Autor=Louis J. Notkin|URL=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1831164/pdf/canmedaj00810-0047.pdf|Pealkiri=The theory of biologic predeterminism: its questionable usefulness and validity as a medical tool|Väljaanne=The Canadian Medical Association Journal, Vol. 81|Aeg=1959|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="ZPnQG">{{Netiviide|Autor=Robert Heilbroner|URL=http://www.f.waseda.jp/sidoli/Heilbroner_1994.pdf|Pealkiri=Technological determinism revisited|Väljaanne=Does Technology Drive History? MIT Press: Cambridge, MA, pp 67-78|Aeg=1994|Kasutatud=23.10.2018}}</ref> <ref name="IdjkJ">{{Netiviide|Autor=Richard Peet|URL=http://homepages.neiu.edu/~dgrammen/1985PEET.pdf|Pealkiri=The Social Origins of Environmental Determinism|Väljaanne=Annals of the Association of American Geographers, Vol. 75, pp. 309-333|Aeg=1985|Kasutatud=24.10.2018|arhiivimisaeg=20.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181220230457/http://homepages.neiu.edu/~dgrammen/1985PEET.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="wdF61">{{Netiviide|Autor=Neal Judisch|URL=https://pdfs.semanticscholar.org/eb99/b1b0c1d1b1679de06e99a2397b9dca645c85.pdf|Pealkiri=Theological determinism and the problem of evil|Väljaanne=Religious Studies, Vol. 44, pp. 165–184|Aeg=2008|Kasutatud=24.10.2018}}</ref> }} ==Välislingid== *[[Ted Honderich]]. [https://www.ucl.ac.uk/~uctytho/dfwIntroIndex.htm THE DETERMINISM AND FREEDOM PHILOSOPHY WEBSITE] [[Kategooria:Metafüüsika]] [[Kategooria:Determinism| ]] a72e2okj5dpc62qx59efoj6icw070o9 Arnold Soom 0 114876 7217487 6893690 2026-08-18T19:25:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217487 wikitext text/x-wiki '''Arnold Soom''' ([[3. juuni]] [[1900]] [[Nõmme (Väike-Maarja)|Nõmme]], [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]], Virumaa – [[28. juuli]] [[1977]] [[Steinach]], [[Austria]]) oli [[eesti]] [[ajaloolane]]. 1922. aastast töötas ta [[Eesti Riigi Keskarhiiv]]is, Keskarhiivis olid tema korraldada Saaremaa vanemad arhiivid: [[Saaremaa rüütelkond|rüütelkon]]na, [[Saaremaa majandusvalitsus|majandusvalitsus]]e, [[Saaremaa revisjonikomisjon|revisjonikomisjon]]ide, [[Saaremaa konsistoorium|konsistoorium]]i, ülem-kirikueestseisja ameti arhiiv jmt. 1930. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ja asus senise linnaarhivaari [[Eduard Dieckhoff]]i (1863–1933) asemel tööle Narva linna arhiivi ja [[Narva Muuseum|muuseum]]i juhataja kohusetäitjana ja 1931. aastal kinnitati Soom mõlema asutuse juhatajaks ning aastatel 1931–1940 töötas ta ühinenud [[Lavretsovide nimeline Narva linnamuuseum|Narva linnamuuseumi]] ja [[Narva linnaarhiiv]]i juhatajana.<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1671 Narva linna muuseum ja arhiiv - 3180]</ref>. Soom uuris põhiliselt [[Narva]] linna majandusajalugu, eriti [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]]. A. Soom asutas koos teiste Narva ajaloo huvilistega 1931 [[Narva Ajaloo Selts]]i, mille olulisim saavutus oli [[Arnold Süvalep]]a kirjutatud „Narva ajaloo“ I köite avaldamine 1936. aastal, mille toimetaja<ref>[[Arnold Süvalep]], [https://web.archive.org/web/20250224105014/https://dspace.ut.ee/items/c3922a6a-551d-4407-9fc9-73035e037539 Narva ajalugu. I, Taani- ja orduaeg], toimetaja Arnold Soom, Narva, 1936, [[Narva Ajaloo Selts]]i toimetised nr 1</ref> oli A. Soom. 1939. aastal anti välja ka [[Carl Sarap]]i fotoalbum „Vana Narva“, mille ajaloolise ülevaate kirjutas A. Soom. Narva Ajaloo Seltsi soovitusel korrastati [[Narva bastionid|Narva bastion]]e ja teisi kaitserajatisi ning puhastati ja parandati rootsiaegsed [[Victoria bastion|Victoria]], [[Honori bastion|Honor]], [[Gloria bastion|Gloria]] ja [[Fama bastion|Fama]] bastionid ning need avati turistidele vaatamiseks. 1937. aastal võeti [[Narva vanalinn]] [[muinsuskaitse]] alla. [[1940]]. aastal sai ta viienda eestlasena ajaloodoktoriks, doktorikraadiga Eesti ja Põhjamaade ajaloo alal. 1940. aastal pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist]] ja annekteerimist nimetati A. Soom 1. septembril 1940 [[Eesti NSV Riiklik Keskarhiiv|Eesti NSV Riikliku Keskarhiiv]]i direktori asetäitja (abijuhataja) kohale, Keskarhiivi juhataja [[Gottlieb Ney]], abiks. 17. veebruaril 1941, pärast direktor Ney ümberasumist Saksamaale, määrati Soom Eesti NSV Riikliku Keskarhiivi direktori kohusetäitjaks. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal oli Arnold Soom septembrist [[1941]] septembrini [[1944]] [[Eesti Riigiarhiiv|Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiivi]] ja sellega ühendatud [[Eesti Rahvusraamatukogu|Riigiraamatukogu]] direktor. 1944. aastal põgenes ta [[Rootsi]], kus töötas Rootsi Riigiarhiivis, kuni pensionile jäämiseni 1966. aastal. Arhiivitöö kõrvalt tegi Soom teadustööd majandus- ja sotsiaalajaloo alal. Soomi tööd on hiljem jätkanud [[Enn Küng]]. Arnold Soomi suurimaks tööks Rootsi Riigiarhiivis oli Rootsi [[Läänemereprovintsid]]e Eesti-, Ingeri-, Liivi- ja Saaremaa 16. ja 17. sajandi arhivaale sisaldava Livonica II kogu ümberkorraldamine ja uute nimistutega varustamine<ref>[[Enn Küng]], [https://tuna.ra.ee/arhiiviajaloolane-arnold-soom-3-juuni-1900-28-juuli-1977/ Arhiiviajaloolane Arnold Soom (3. juuni 1900 – 28. juuli 1977)], Tuna nr 2, 2016</ref>. Arnold Soom kirjutas viis [[monograafia]]t, üle saja teadusartikli ja retsensiooni ning rohkesti [[publitsistika]]t. A. Soom oli Rootsis 1945. aastal üks [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] asutajaliikmeid ja kuulus 1975. aastani seltsi juhatusse. Samuti oli ta tegev [[Akadeemiline Rootsi-Eesti Selts|Akadeemilises Rootsi-Eesti Selts]]is, [[Eesti Teaduslik Instituut|Eesti Teaduslikus Instituu]]dis, [[Rootsi Balti Instituut|Rootsi Balti Instituu]]dis ja [[Balti Ajaloo Komisjon]]is (Saksamaal Göttingenis). 1966. aastal valiti ta [[Turu Ajalooselts]]i (Turun Historiallinen Yhdistys) ja Skandinaavia Ajalooliste Käsikirjade Väljaandmise Kuningliku Seltsi liikmeks. == Teoseid ja publikatsioone == *doktoriväitekiri „Vene transiitkaubanduse probleem ja Eesti linnad 1636–1656“, [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] (1940) *„Eesti ajaloo“ II ja III köite peatükid ning koguteose „Eesti“ Saare- ja Viljandimaa maakondlike köidete peatükid *„Mõis Eestimaal 17. sajandil“ - Der Herrenhof in Estland im 17. Jahrhundert. Lund 1954.[https://rahvaraamat.ee/p/der-herrenhof-in-estland/820778/et?ean=2220000004288] *Der baltische Getreidehandel im 17. Jahrhundert. (Kungl. Vitterhets historie och antikvitets akademiens handlingar. Historiska serien, 8.) Stockholm, 1961. *Varutransporterna mellan Sverige och de svenskägda baltiska gårdarna under 1600-talet, Svio-Estonica, 1967, vol. 18, Lund, Rootsi 1967 *„Tallinna kaubandus 17. sajandil“ - Der Handel Revals im 17. Jahrhundert. (Marburger Ostforschungen, 29.) Wiesbaden, 1969. *„Tallinna tsunftikäsitöölised 17. sajandil“ - Die Zunfthandwerker in Reval im siebzehnten Jahrhundert. Stockholm, 1971. *kaastööd koguteosele „[[Eesti riik ja rahvas II Maailmasõjas]]“ *Arnold Soom, MÄLESTUSI ARTIKLEID. Eesti ajalooarhiiv, 1996, ISBN 998585800X, 9789985858004, 352 lk; EAN 2220000006045, 2016[https://rahvaraamat.ee/p/m%C3%A4lestusi-artikleid/518532/et?ean=2220000006045] ==Tunnustus== *Kuninglik [[Vasa orden]], 1936 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3510}} *[https://blog.ra.ee/martsipommitamine-maneezi-tanaval/ Märtsipommitamine Maneeži tänaval], Katkendeid omaaegse Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiivi direktori Arnold Soomi koostatud ülevaatest 9/10. märtsil toimunud õhurünnakust. ERA.1265.1.316. *[[Leida Loone]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1957-3-4-337-342%2020240425142824.pdf?v=a57b8491d1d8 Mõningaist Eesti ajalugu käsitlevatest uurimustest Rootsis] [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]] Ühiskonnateaduste seeria, 6 kd, 1957, nr. 3-4, lk 337–342 *[https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/1980/01/0/15 ARNOLD SOOM 3.6.1900-28.7.1977 IN MEMORIAM], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 8, jaanuar 1980 *[[Enn Küng]], [https://tuna.ra.ee/arhiiviajaloolane-arnold-soom-3-juuni-1900-28-juuli-1977/ Arhiiviajaloolane Arnold Soom (3. juuni 1900 – 28. juuli 1977)] Tuna nr 2, 2016 *[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/eb86993f-93e3-405c-8cc3-3c53b7ab87b8/content SOOM, ARNOLD. Inventarinimistu Fond 152], Tartu Ülikooli Raamatukogu {{JÄRJESTA:Soom, Arnold}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Rootsi ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1977]] suk9jeerdl9nstfe0vwygzmc4qz0n5d Eesti Teises maailmasõjas 0 115084 7217789 7213926 2026-08-19T09:33:02Z Kuriuss 38125 7217789 wikitext text/x-wiki {{liita|Sõjategevus Eestis (1944)}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}} [[Eesti Vabariik]] oli [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] ja [[Karjala rinne|Karjala rindel]]. == Molotovi-Ribbentropi pakt == {{vaata|Molotovi-Ribbentropi pakt}} 23. augustil 1939 allkirjastasid NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] Mittekallaletungilepingu [[Saksa Riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu]] vahel ning selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid, mis [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] eirates jaotas [[Vahe-Euroopa]] NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. == Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) == {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}} Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] neutraalseks. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev [[Orzel]]. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]], mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis [[Talvesõda]], sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president [[Konstantin Päts]] Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna [[Johannes Vares]]e. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 viidi läbi [[juuniküüditamine]] Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. == Sõjategevus idarindel == {{vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)}} 22. juunil 1941 alustas [[Saksa Riik|Saksamaa]] sõjategevust Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] rünnakuga Nõukogude Liidule. [[Pilt:Eastern Front 1941-06 to 1941-09.png|pisi|Sõjategevus idarindel, juuni 1941 – detsember 1941. aastal]] [[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|Sõjategevus Eestis ja Leningradi rindel, juuni 1941 – detsember 1941. aastal]] 1941. aasta 23. juunil andis [[NSV Liidu SARK]]i rahvakomissari asetäitja [[Ivan Maslennikov]] korraldus piiriäärsetes piirkondades, kus moodustati rahuaegsete [[sõjaväeringkond]]ade asemel rinded ([[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|põhjarinne]], [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinne]], [[Läänerinne (Idarinne)|läänerinne]], [[edelarinne]]), moodustada piiriäärsete piirkondade piirivalvevägede ülematel, piirkondades asunud SARKi sisevägede, konvoi- ja raudtee-ehitiste valve, ehitusvägede, miilitsaasutustest ning piirivalvevägedest Punaarmee Tegevarmee tagalajulgestuse juhatajale alluvad väeosad, mis tagaks "korra vägede tagalas, tagala puhastamise sõjapõgenikest, ning kindlustaks vägede varustamise". Ehkki sõjaliselt allus [[Eesti NSV]] territoorium [[Balti Erisõjaväeringkond|Balti Erisõjaväeringkonnale]], allutati Eestis asuvad siseväed SARKi Leningradi ringkonna piirivalvevägede juhatajale – kindralleitnant Stepanovile. 26. juunil moodustati vastavalt NSV Liidu SARKi korraldusele Eesti [[hävituspataljonide operatiivgrupp]], mille juhtkonna moodustasid: Balti Piirivalveringkonna ülem [[personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kindralmajor]] [[Konstantin Rakutin]], ülema asetäitjad: [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant [[Aleksei Škurkin]] ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja riikliku julgeoleku polkovnik Lobanovitš,<ref name="h71Ml" /> kuid Rakutin siirdus oma grupiga Riias asuvasse [[Looderinne|looderinde]] (endise [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] staapi, kust ta taganes varsti koos Nõukogude vägedega [[Pihkva oblast]]isse) ning Põhja-Eestis puudus reaalne koordineeritud hävituspataljonide tegevuse juhtimine. Segadust tekitas ka asjaolu, et vastavalt Nõukogude väejuhatuse sõjaplaanidele kuulus [[Põhja-Eesti]]maa [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] alluvusse, [[Lõuna-Eesti]] ja [[Läti]] aga [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinde]] alluvusse. == Sõjategevus Eestis ja idarindel == {{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal}} 22. juunil 1941 alustas [[Saksa Riik|Saksamaa]] sõjategevust Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] rünnakuga Nõukogude Liidule. === Sõjategevus juulis === Eesti suunas tungis peale Saksa [[Wehrmacht]]i [[Väegrupp Nord]] [[kindralfeldmarssal]] [[Wilhelm Ritter von Leeb]]i juhtimisel. [[Punaarmee]]l oli Balti riikides [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinde]] (ülem [[marssal]] [[Kliment Vorošilov]]) ning Eestis ka täiendavalt [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinne]] ja [[NSV Liidu sõjamerelaevastik]]u [[Punalipuline Balti laevastik#Punalipuline Balti laevastik Teises maailmasõjas|Punalipulise Balti laevastiku]] [[väekoondis]]ed. Pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus [[18. armee (Wehrmacht)|Wehrmachti 18. armee]] kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. Sõjategevuse alguses asusid 8. armee: 10. laskurkorpus Pärnu–Võrtsjärve kaitseliinil ning 11. laskurkorpus Emajõe kaitseliinil. 3. juulil sai 8. armeele käsu asuda kaitsele looduslikele tõketele – Pärnu jõgikonna soodele, Võrtsjärve ja Emajõe põhjakaldale. 6. juulil andis 8. armee juhataja lahingukäsu kaitse organiseerimiseks Pärnu-Võrtsjärve-Tartu joonele. [[Punalipuline Balti Laevastik|PBL]]-i sõjanõukogu otsusel alustati ka Tallinna ümber kolme kaitseliini rajamist. Lätis asunud Nõukogude [[8. Armee (NSV Liit)|8. armee]] ([[kindralmajor]] [[Ilja Ljubovtsev|I. Ljubovtsevi]] juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa [[armeekorpus]]e ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. Tallinna ümber 30 km raadiuses rajati kaitseliinid, kuhu sundkorras aeti linnaelanikke. Välimine kaitseliin rajati Tallinnast 35–40 km kaugusele [[Paldiski]]-[[Rapla]]-[[Kose]]-[[Salmistu]] joonele, keskmine 9–12 km kaugusele [[Tiskre]]-[[Harku]]-[[Pääsküla]]-[[Lehmja]]-[[Lagedi]]-[[Iru]]-[[Muuga (Viimsi)|Muuga]] joonele ja sisemine kaitseliin linna tolleaegsele piirile [[Kopli laht|Kopli lahest]] läbi [[Tondi]]-[[Ülemiste]] ja [[Lasnamäe]]. Kaitseliinide rajamiseks Tallinna ümber kehtestati üldine töökohustus ja kaitsetöödele, sealhulgas tankitõkkekraave saadeti rajama tallinlased, kellel ei olnud vastavat paberit vabastuse kohta. Mehi võeti vanuses 16–60 aastat, naisi 16–55 aastat. Planeeritud kaitseliinid keskendusid eelkõige Saksa tankide peatamisele ([[tankitõke|tankitõkked]] ehitati ka linna tänavatele) ja koosnesid [[tankitõrjekraav]]ide, [[kaevik]]ute ja [[tulepunkt]]ide liinidest, [[traattõke]]test, betoonpostidest, rööbastest ja palkidest valmistatud [[vaitõke]]test, [[raidtõke]]test, jõgede kallastele rajatud [[eskarp]]idest jne. Tallinna ümbruse kaitseliinidel oli [[tankitõrjekraav]]e üle 30 kilomeetri, betoonpüramiide 8000, metall- ja puitvaiu 5000, [[tankitõrjemiin]]e 3000, traattõkkeid kokku 70 kilomeetrit ja raidtõkkeid 6,5 km.<ref>Hanno Ojalo, [http://kultuur.elu.ee/ke530_Ojalo.htm Tallinna lahing 1941], [[Kultuur ja Elu]] 4/2017 </ref> == Suvesõda == {{vaata|Suvesõda}} Suvel 1941 moodustus [[Metsavennad|metsavendadest]] [[Omakaitse]], enne Saksa vägede Eestisse jõudmist vabastas Omakaitse suure osa [[Lõuna-Eesti]]st. Suvesõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini toimunud relvastatud võitluses Eesti iseseisvuslaste ([[metsavennad|metsavendade]] ja [[Omakaitse]]) ning Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] NSV Liidu [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] ja [[NKVD]] vägede vastu taastati [[Eesti haldusjaotus|omavalitsusorganid]] kuni Eesti täieliku [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|okupeerimiseni Saksa armee poolt]]. 3. juulil Pärnumaal võtsid küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud meestegrupid nõukogudelt võimu üle [[Tali vald|Tali]], [[Saarde vald|Saarde]], [[Tihemetsa vald|Tihemetsa]] ja [[Laiksaare vald|Laiksaare]] vallas ning [[Kilingi-Nõmme linn]]as. 4. juulil Pärnumaal võeti võim üle [[Abja vald|Abja]], [[Orajõe vald|Orajõe]] ja [[Häädemeeste vald|Häädemeeste]] vallas. 4. juuli 1941 – Kilingi-Nõmme lähedal toimus major [[Paul Lilleleht|Paul Lillelehe]] (V.R.II/3) juhtimisel [[Liivamäe lahing]], kus metsavennad võitlesid [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD]] ja [[hävituspataljon]]i umbes 150-mehelise üksusega. 5. juulil võeti [[Mõisaküla]]s ja [[Tõrva]]s võim üle Nõukogude esindajatelt. Pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus Saksa armee [[Väegrupp Nord]]i 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil Eesti lõunapiiri. Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne [[Soome laht|Soome laheni]], et ära lõigata Eestis asunud [[Punaarmee]] ja Punalipulise Balti laevastiku grupeeringu taganemistee. [[Loode-Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is väegrupp Nordi [[4. tankiarmee]] väeosad vallutasid 4. juulil [[Ostrov]]i, sisenesid 8. juulil ja hõivasid 9. juulil lõplikult tähtsa raudtee ja maanteede ristumiskoha [[Pihkva]]. Pihkva vallutamise järel jätkasid 4. tankiarmee XXXXI motoriseeritud korpuse 1. tanki- ja 26. motoriseeritud diviis pealetungi Leningradile, 6. tankidiviis suundus aga [[Porhov]]i suunas, kus [[Erich von Manstein]]i XXXXXVI motoriseeritud korpuse vastu Punaarmee [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinde]] 11. armee koosseisus asusid kaitsel [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] väeosad. == Nõukogude võimu taandumine Eestist == === Nõukogude mobilisatsioon Eestis 1941 === Sõja alguse järel viidi Eestis läbi sund[[mobilisatsioon]]: 2.–4. juuli 1941: Eestis 1919–1922 sündinud meeste sundmobilisatsioon, 22.–27. juuli 1941: 1907–1919 sündinud Eesti armee [[Reservväelane|reservväelaste]] mobilisatsioon, 1.–3. august 1941: Saaremaal 1907–1922 sündinud meeste sundmobilisatsioon, 8.–16. august 1941: mobiliseeriti endised Eesti armee ohvitserid ning sõjaväeametnikud,<ref>[https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1943/03/27/3 Bolševike poolt mobiliseeritud eestlaste käekäik Venemaal], [[Meie Maa]] (1919-1944), 27 märts 1943, lk 3</ref> reservohvitserid ja sõjaväeametnikud saadeti laevadega "Tõnu" ja "Sibir" Leningradi. Baltimere laevastiku sõjanõukogu otsusega 20. augustil 1941: mobiliseeriti 1896–1907 sündinud reservväelased ja seni veel mobiliseerimata 1919–1922 sündinud mehed, 21. augustil 1941: mobiliseeriti 1896–1907 aastatel sündinud sõjaväekohuslased, 24. august 1941: võeti väeteenistusse 462 raudteetöölist, kes olid seni värbamisest pääsenud. Kokku mobiliseeriti umbes 50 000 meest, kellest NSV Liidu tagalasse toimetati 32 000 – 33 000 meest, osa mobiliseerituid põgenes transpordil ning ligi 3000 hukkus teel NSV Liitu.<ref name="historycommission.ee" /> [[Harju maakond|Harjumaalt]] mobiliseeriti 20 935, [[Viru maakond|Virumaalt]] 3 371, [[Järva maakond|Järvamaalt]] 1 138, [[Lääne maakond|Läänemaalt]] 3 014 [[Saare maakond|Saaremaalt]] 3 087, [[Pärnu maakond|Pärnumaalt]] 989, [[Viljandi maakond|Viljandimaalt]] 707, [[Tartu maakond|Tartumaalt]] 1 677, [[Valga maakond|Valgamaalt]] 171, [[Võru maakond|Võrumaalt]] 183, [[Petseri maakond|Petserimaalt]] 310 meest. Mobilisatsioonid kukkusid läbi Valga- ja Võrumaal, ka Pärnu- ja Viljandimaal, kuhu Saksa väed jõudsid varsti pärast sõja puhkemist. Eesti mehed allusid [[Punaarmee]] mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada ([[juuniküüditamine|14. juuni küüditamine]] oli värskelt meeles). Oma osa oli ka lootusel sõja kiirele lõpule ning ka üldisel riigitruudusel ja Saksa-vaenulikkusel. Eestlaste traditsiooniline saksa-viha ei olnud esimese Nõukogude aastaga veel kuhugi kadunud. Mobilisatsioon tabas peamiselt linnades elunenud mehi, sest linnades oli raskem end mobilisatsioonist kõrvale hoida. 67 protsenti äraviidud meestest olid pärit linnadest ja 33 protsenti maalt, Tallinn mobiliseeriti ümmarguselt 20 000 meest. Osa mobiliseerituist rakendati kohe teenistusse Lääne-Eestis, saartel, Valgamaal ja [[Hanko]]s, 10 000 meest aga põgenes peagi koju tagasi. Viimaks veeti 35 000 meest Nõukogude tagalasse, ent mitte üksustesse formeerimiseks, vaid [[tööpataljon]]idesse. Nälja, kurnatuse ja haiguste tõttu hukkus mõttetult 7000 – 12 000 parimas eas eesti meest. Mitmed võtsid laagreist ette põgenemiskatseid ning vähestel, nagu näiteks [[Kristjan Palusalu]]l, see ka õnnestus.<ref name="4OT7C" /><ref name="PB2Ny" /> {{Tsitaat|ÕIEND Eesti NSV 1918-1907 sündinud sõjaväekohuslastest ja nende edasisaatmisest teistesse ringkondadesse. # Eesti vabariikliku sõjakomissariaadi poolt mobiliseeritud ja Leningradi SR saabunud – 14078 inim. # Saadetud: ## 25. juuli 41 raudteed mööda [[Kotlas]]e raudteejaama Arhangelski SR- 2756 inim. ## 26. juuli 41 veeteed mööda [[Tšerepovets]]i jaama [[Arhangelski sõjaväeringkond|Arhangelski SR]] – 1146 inim. ## Alates 28. juuli 41 kuni 07. august 41 [[Uurali sõjaväeringkond|Uurali SR]] saadetud 8 ehituspataljoni – 10176 inim. Kokku: 14078 inim. Leningradi SR org.mobilisatsioonilise osakonna ülem alampolkovnik Jermitšev. |Andmete allikas: KMKA LenR. f. k.1244, kd.13, lk.303 (ЦАМО, ф.ЛенФ (217), оп.1244, д.13, л.303.)}} 1941. aasta sõjasuvel mobiliseeriti Eestist ja viidi Venemaale tööpataljonidesse umbes 32 600 Eesti meest. Arhangelski sõjaväeringkonna tööpataljonides oli kokku 10 956 eestlast ning Uurali sõjaväeringkonna tööpataljonides 12 341 eestlast ehk 79% selle sõjaväeringkonna tööpataljonide koosseisust. Kokku oli nende kahe sõjaväeringkonna tööpataljonides 23 297 Eesti meest, seega 75% kõigist Eestist mobiliseeritutest. Peale Arhangelski ja Sverdlovski oblasti oli eestlastest koosnevaid tööpataljone [[Gorki oblast|Gorki]] ja [[Habarovski oblast]]ites, [[Karjala ANSV]]-s, [[Kemerovo oblast|Kemerovo]], [[Kirovi oblast|Kirovi]], [[Kurgani oblast|Kurgani]], [[Leningradi oblast|Leningradi]], [[Novosibirski oblast|Novosibirski]], [[Omski oblast|Omski]], [[Orenburgi oblast|Orenburgi]], [[Pensa oblast|Pensa]] ja [[Permi oblast]]ites, [[Primorski krai]]s, [[Saratovi oblast]]is, [[Tatari ANSV]]-s, [[Tjumeni oblast|Tjumeni]] ja [[Tseljabinski oblast]]ites, [[Udmurdi ANSV]]-s, [[Usbeki NSV]]-s, [[Vladimiri oblast|Vladimiri]], [[Volgogradi oblast|Volgogradi]] ja [[Vologda oblast]]ites.<ref name="UBWgC" /> === Nõukogude aktiivi evakueerimine === Enne Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt evakueeriti vabatahtlikult ning kohustuslikus korras väärtuslik tööjõud NSV Liidu tagalasse – umbes 25 000 inimest ja tööstusettevõtete vara, samuti evakueeriti õppeasutused.<ref name="4kbbK" /> === Varade evakueerimine === Varade äravedamise juhiks määrati eesti kommunist [[Arnold Veimer]], kes oma "mälestustes" märgib selle kohta: "Saanud parteisekretärilt [[Karl Säre]]lt korralduse alustada ettevõtete ja ladude evakueerimist, asusin kohe seda täitma. Alustasime tähtsamate materjalide, toorainete ja valmistoodangu evakueerimist Leningradi. Tegime seda tõhustades ja kiirendades kogu aeg. Kuna juba augusti alul katkes raudteeühendus Leningradiga, siis jäi ainumaks võimaluseks seda teha merd kaudu. Tavalisi laeva laadimise nõudmisi ei saanud säärases olukorras loomulikult täita, vaid tuli määrata käitiste ja laadungite järjekord ja kindlustada pidev töö sadamas. Peab ütlema, et tänu erakorraliste abinõude rakendamisele õnnestuski suur osa materjalidest ja toorainetest evakueerida Leningradi, millega ei sattunud need fašistide kätte." Eesti omariiklusaegseid arhiive loeti aga niivõrd tähtsaiks, et nende evakueerimist alustati juba juuni lõpul. 1. juulil anti asutustele nimestik dokumentide kohta, mis tulid kastides saata Kirovi. Pakkimist juhtis venelane, sest ilmselt eestlasi sellele tööle ei usaldatud. Äraviidud dokumentidest tuleb märkida olulisemaid: Vabariigi valitsuste koosolekute protokollid (originaalid), [[Loodearmee]] arhiiv, sõjakohtu ja diviisikohtute materjalid ning osa [[Poliitiline Politsei|Poliitilise Politsei]] dokumente. Kaasa viidi ka eesti kommunistide armuandmise palveid, mis näisid moskvalasi eriti huvitavat. Kokku sai evakueeritavaid dokumente 120 suurt kasti, mis mahutati ühte kaubavagunisse. [[Tartu Keskarhiiv]] jäi täiesti puutumata, sest venelastel polnud selle evakueerimiseks küllalt aega. [[Eesti Kunstimuuseum]]ist Tallinnas pakiti kokku 70 kunstiteost, mis pandi [[Eestirand|Eestirannale]]. Kuid laev jooksis [[Prangli saar]]e lähedal madalikule ning sealt pääses ka ligi 3000 mobiliseeritut, kes olid teel Leningradi. === Repressioonid lõpuni === Sõjategevuse alguses moodustati Nõukogude vägede tagala julgestamiseks Nõukogude aktiivist [[hävituspataljonid]], kes ei osalenud lahingutes Saksa regulaararmeega, vaid teostasid tagalapiirkondades terrorit tsiviilelanikkonna ja stiihiliselt tekkinud Nõukogude-vastaste isikute ja gruppide ([[Omakaitse]]) suhtes<ref name="sa6tS" /> * 8. juulil 1941 viidi Nõukogude võimuesindajate poolt läbi kinnipeetute hukkamine ENSV SARKi [[Viljandi vangla]]s; * 8.–9. juulil pandi toime ENSV SARKi poolt kinnipeetute [[massimõrv Tartu vanglas]]; * 9. juulil viidi Nõukogude võimuesindajate poolt läbi hukkamised Lihulas ja Haapsalus, hukati vastavalt 6 ja 11 inimest; * 30. juulil panid regulaarvägedest mahajäänud punaarmeelased toime tsiviilisikute tapmised [[Kuremäe vald|Kuremäe vallas]] ja [[Palamuse vald|Palamuse vallas]],<ref name="A3GG0" />; * 2. augustil lasid taganevad punaarmeelased [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] [[Uduküla]]s maha 17 relvitut meest<ref name="VyZwg" />; * 18. septembril 1941 hukati Balti rajooni Rannakaitse Staabi [[Sõjatribunal]]i otsusega Saaremaal [[Kuressaare piiskopilinnus|Kuressaare Lossihoovil]] ca 100 inimest.<ref name="historycommission.ee" /> === Põletatud maa taktika === 14. juulil 1941 sai [[Balti laevastiku sõjanõukogu]] sõjamerelaevastiku rahvakomissarilt admiral [[Ivan Issakov]]ilt direktiivi nr 16, kus oli määratletud PBL baasi [[Põletatud maa taktika|objektide hävitamise kord Tallinna mahajätmise puhuks. Kohapeal koostati detailne plaan linna ja baasi objektide purustamiseks]], mis kooskõlastati linnavõimudega. Pärast Nõukogude vägede evakueerumist tehtud kokkuvõtted hävitustöödest maanteede alal näitasid, et taandumisel oli osaliselt või täielikult purustanud 120 silda ning ära viidud või lõhutud ligi 70% ehitusmasinate, veokite ja maanteede korrashoiu pargist.<ref name="MzFQ1" /> === Sõjategevus augustis Eestis === Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati ära täielikult 7. augustil. 7. augustil 1941 jõudis Saksa XXVI. armeekorpuse [[254. jalaväediviis (Saksamaa)|254. jalaväediviis]] Põhja-Eestis [[Kunda]] juures [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates sellega Eestit kaitsnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kaheks. Nõukogude 10. laskurkorpuse 8. augustil korraldatud vasturünnak olukorra taastamiseks ebaõnnestus ja Kunda-Paide joonest lääne poole jäänud [[Punaarmee]] väeosad tõmbusid Tallinna kaitsele. 13. augustil 1941, jõudis Saksa 1. tankidiviis ka Peipsi taga Moloskovitsõ juures välja [[Narva-Jamburgi-Leningradi raudtee]]le ning hõivas Jamburgist 26 kilomeetrit Leningradi poole jääva [[Moloskovitsõ raudteejaam]]a. 14. augustil 1941, lõigati sama raudtee Saksa vägede poolt läbi ka teises kohas, [[Jamburg]]i ning [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõ]] vahele jäävad [[Veimarni raudteejaam]]as. Sellega oli Kirde-Eestis Narvat ja Vaivara-Sillamäe kanti veel enda käes hoidvatel Punaarmeel võetud võimalus raudteed pidi Leningradi taganeda. Saksa väed tõid juurde veel ühe korpuse Lõuna-Eestis ning rünnates [[Omedu]] juurest ristuvate löökidega Emajõe joonelt põhja ning kirde suunas, piirasid sisse Emajõe joont kaitsnud Punaarmee väeosad ning umbes 10 000 punaarmeelast võeti vangi. 28. augustil vallutasid Saksa väed ja eestlased Tallinna. == Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast == {{Vaata|Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast}} 28. augustil koondus Tallinna lahele üle 180 laeva, mis jagati neljaks [[konvoi]]ks, peajõududeks, kattesalgaks ja [[arjergard]]iks. Balti laevastiku staabi valearvestuste tõttu läksid konvoid merele 10–14 tundi plaanitust hiljem (hilisõhtul), mistõttu ei jõutud Juminda miinivälja päevavalguses ületada. Kuna 2. ja 3. konvoi olid miiniväljade öiseks läbimiseks liiga nõrga [[miinitraaler]]ite kaitsega, ei pääsetud ohvriteta. Õhtul kell viis sõitis [[Meremiin|miinile]] aurik [[Ella (laev)|Ella]], mis vajus põhja mõne minutiga, viies endaga kaasa 856 inimest. Kell 20:11 uppus miinitabamusest esimene sõjalaev, allveelaev [[S-5 (allveelaev)|S-5]].<ref name="UT2Xo" /> Samal õhtul kell kolmveerand üheksa hukkus miinil ka hävitaja [[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Jakov Sverdlov]]. Sellel laeval olevat olnud nii [[Sergei Kingissepp]] kui ka [[Eesti NSV]] Rahvakomissaride Nõukogu esimees [[Johannes Lauristin]] (andmed, tema hukkumisest laeval on vaieldavad).<ref name="ft03W" /> 29. augusti hommikul jättis [[Vladimir Tributs]] konvoid saatuse hoolde. Ta istus [[Kirov (laev)|Kirovilt]] ümber [[torpeedokaater|torpeedokaatrile]] ja kihutas [[Leningrad]]i. Selleks ajaks olid [[transpordilaev]]ad jäänud [[sõjalaev]]ade kaitseta, sest need sõitsid ees ära [[Kroonlinn]]a. Konvoid aga vajanuks hädasti [[ristleja]]te ja teiste sõjalaevade kaitset, sest valgenedes algasid Saksa [[pommituslennuk]]ite rünnakud, mis viisid merepõhja veel hulga laevu ([[Vironia (aurulaev)|Vironia]], jäälõhkuja [[Krišjānis Valdemārs (laev)|Krišjānis Valdemārs]]) ja tuhandeid inimesi. Suurim ohvrite arv (1760) oli aurik [[Kalpaks (laev)|Kalpaksil]]. Kroonlinna jõudsid 32 transpordilaeva 75st. Konvoides kokku olnud 27 800 inimesest hukkus umbes 11 000, neist üle 3000 tsiviilisikud. Nõukogude ajaloolased ja laevastikujuhid nimetasid hukkunute arvuks 4000–5000 inimest ehk rohkem kui poole võrra vähem. Eesti mereajaloolastest on läbimurde kaotusi analüüsinud [[Mati Õun]], kes jõudis tulemusele 13 500 – 14 000. Niisiis leidis sel retkel märja haua umbes 11 000 – 14 000 inimest. == Lahingud Lääne-Eestis ja saartel == 1. septembril vallutasid sakslased [[Haapsalu]] ja [[Virtsu]], viies seega lõpule kogu Eesti mandriosa puhastamise Punaarmeest. 14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 5. oktoobril 1941 alistusid viimased punavägede riismed [[Sõrve]]s Saksa ja vabatahtlikest [[ERNA II]] üksustele, keda toetasid merelt kergeristlejad [[Leipzig (laev)|Leipzig]] ja [[Emden (laev, 1925)|Emden]]. Saarte Nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest [[Mõntu sadam]]asse, et poolsaarelt põgeneda. Maha jäänud punaüksustes võttis maad peataolek ning korralagedus ja need andsid end sakslastele vangi. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. [[Operatsioon Siegfried]] Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle Soela väina. Evakuatsioonile lootvad punaväelased võitlesid kohati suure ägedusega. Sellele vaatamata langes saar 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte. Viimase Eesti maa-alana jäi Punaarmee kontrolli alla [[Osmussaar]], mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. === Eestlaste üksused Saksa Riigi relvajõududes === [[Wehrmacht]]i koosseisus olid eestlastest väeüksused 1941/1942: Wehrmachti [[Väegrupp Nord]] [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagalapiirkonna]] [[Julgestusgrupp]]ides, 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse [[Idapataljonid]]es Ukraina Riigikomissariaadis: [[idapataljonid]]es ja [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagalapiirkonna]] Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale [[Saksa Korrapolitsei|korrapolitsei]] ülemale alluva [[207. julgestusdiviis|julgestusdiviisi]] [[kaitsepataljonid|kaitse]]- ja [[politseipataljon]]ides. Eestis moodustati siseturvalisuse tagamiseks, [[Eesti Omavalitsus]]e [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e [[Piiriomakaitse]] (1941. aasta sügisest) ja [[Omakaitse]] (1942. aasta jaanuarist) üksused. 28. augustil 1942 teatas kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]], et Saksa kõrgema juhtkonna poolt on antud luba moodustada [[Relva-SS]]i alluvuses [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]. Mehi värvati sinna algul ida- ja politseipataljonidest. Leegion pidi olema [[rügement|rügemendisuurune]] ja koosnema kolmest [[pataljon]]ist. Esimese pataljonina formeeriti [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon Narva]]. 24. veebruaril 1943 kuulutati välja 1919–1924. aastal sündinud meeste mobilisatsioon [[Reichsarbeitsdienst|Saksa tööteenistusse]], mobiliseeritutele anti valida tööteenistuse ja Leegioni astumise vahel. [[Eesti SS-leegion]]i baasil moodustati mais 1943 [[Eesti SS-vabatahtlike brigaad]], oktoobrist 1943 kandis üksus nime [[3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]] seoses Relva-SSi brigaadide numbriliste tähiste andmisega. 26. oktoobril 1943 kuulutas [[Eesti Omavalitsus]]e juht dr. [[Hjalmar Mäe]] välja 1925. aastal sündinud Eesti Vabariigi kodanike mobilisatsiooni [[Eesti SS-leegion]]i. 24. jaanuaril 1944 moodustati 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadist 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis. 26. mail 1944 nimetati [[diviis]] ümber 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisiks. 1944. aasta kaitselahingute eel moodustati [[Ostland]]i Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud [[Armeegrupp Narwa]] [[207. julgestusdiviis|207. JD]] ning [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. EoD]]-le allunud [[Piirikaitserügemendid]]. 1. veebruaril kuulutas [[Eesti Omavalitsus]]e juht dr. [[Hjalmar Mäe]] välja 1904–1923. aastal sündinud meeste [[üldmobilisatsioon]]i. 7. veebruaril 1944 esines [[Jüri Uluots]] raadiokõnega rahva poole üleskutsega – minna kaasa mobilisatsiooniga, et takistada kogu jõuga [[Punaarmee]] uut sissetungi Eestisse. Selle üleskutsega kuulutas [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] koos Saksa relvajõududega võitlevate eesti väeosade tegevuse vabadusvõitluseks, kus kaitsti oma kodumaa piire NSV Liidu agressiooni eest. [[Üldmobilisatsioon]]iga kutsuti sõjaväkke 1904–1923 aastatel sündinud mehed, seega 20 aastakäiku. Neile lisandusid veel varem mobiliseeritud. [[Omakaitse]]sse kutsuti 22 aastakäiku üle 40 aasta vanuseid mehi. 2. augustil ilmus Omavalitsuse juhi dr. [[Hjalmar Mäe]] määrus 1926. aastal sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta ja 3. augustil määrus 1927. aastal sündinud noorte [[lennuväe abiteenistus]]se kutsumise kohta. Eestlaste osakaal oli kõigi Saksamaa relvajõududes võidelnud rahvaste hulgas suhtarvult kõige suurem.<ref name="6Zrd5" /> == Sõjategevus Eestis ja idarindel 1944 == {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}} 1944. aasta jaanuaris tungisid Punaarmee üksused uuesti Eesti piiridele. 2. veebruaril ületasid punased mitmes kohas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja moodustasid sinna sillapead. [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti SS-Diviisi]] üksused hävitasid mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal. 11. juulil 1944 andis [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] ülemjuhataja jalaväekindral [[Johannes Frießner]], Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eestis]], [[Saksa okupatsioon Lätis (1941–1944)|Lätis]] ja [[Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944)]] anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele: [[Põhja-Läti]]s ja [[Lõuna-Eesti]]s [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ülemjuhataja [[suurtükiväekindral]] [[Herbert Loch]]ile. [[Põhja-Eesti]]s, [[Viru maakond|Viru-]], [[Järva maakond|Järva-]] ja [[Harju maakond|Harju maakonnas]] ning [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] põhjaosas esindas kõrgemat [[Täidesaatev võim|täidesaatvat võimu]] [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwa]] ülemjuhataja [[jalaväekindral]] [[Anton Grasser]]. [[Eestimaa kindralkomissar]] [[Karl-Siegmund Litzmann]] allutati otse väegrupi Nord ülemjuhatajale, [[Eesti Omavalitsus]] aga [[Hjalmar Mäe]] juhtimisel jäi kindralkomissar Litzmanni alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi Narwa ülemjuhatajatele. Armeegrupi Narwa tagalapiirkonnast Tallinnas ja ülejäänud Harjumaa osas moodustati "Komandantuuripiirkond Tallinn" senise Tallinna linnakomandandi (nr. 192) kindralmajor [[Artur Bisle]] juhtimisel. Rannakaitse eest Virumaa rannikul vastutas [[Ida rannakaitsepiirkond]] (''Küstenverteidigung Ost'', hiljem ''Küstenabschnitt Narwa''), mille ülem oli [[kindralleitnant]] [[Kurt Gerock]]. 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. [[III Germaani Soomuskorpus]] jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele 18 kilomeetrit lääne pool Sinimägedes. [[Sinimägede lahing]]us, mis kujunes eesti ajaloo ohvrirohkeimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal Saksa rindest läbi jõudes [[Pihkva-Ostrovi operatsioon]]i tulemusel, [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] – [[Pankjavitsa]] – [[Laura]] joonele. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. 22. septembril hõivasid Nõukogude väed sakslastest mahajäetud Tallinna. Nõmmel ja Hiiul panid väikesed Eesti võitlusrühmad Punaarmee tankide edasitungi seisma, võimaldades tuhandetel põgenikel pääseda. 25. septembril hakkasid [[Pärnu]]-[[Mõisaküla]]-[[Tõrva]] rindel asunud Saksa väed taanduma [[Limbaži|Lemsalu]] suunas ning 28. septembril oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala. 29.–30. septembril hõivas [[8. Eesti Laskurkorpus]]e dessant [[Muhu]], kus ei olnud suuremaid Saksa üksusi. 2. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut [[Hiiumaa]]le. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le, kust ööl vastu 3. oktoobrit kõik üksused ja tehnika Saaremaale evakueeriti. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt 25. novembril. 19. detsembril vallutas Punaarmee [[Ruhnu]] saare. == Otto Tiefi valitsus == {{Vaata|Otto Tiefi valitsus}} 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tief]]i valitsuse. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni torni]] tõmmati sinimustvalge lipp ning valitsus püüdis korraldada pealinna kaitset. == Saksa võimu taandumine Eestist == 18. septembril alustasid Saksa väed taandumist Narva rindelt ja seejärel ka Emajõe rindelt Läti suunas. Tallinnas ei olnud taanduvatel Saksa üksustel Punaarmeega lahinguid. Tallinnast ja Paldiskist evakueeriti laevadega 19. septembril Ida-Virumaalt evakueeritud BaltÖl G.m.b.H. töölised ja personal, [[Kriegsmarine]] ja [[Wehrmacht]]i sõdurid ja ohvitserid. 20. septembril pandi laevadele 330 vangi, 3800 organisatsiooni Todt meest, 2000 [[Eesti kindralkomissariaat|Eestimaa kindralkomissariaadi]] ja [[Eesti Omavalitsus]]e teenistuses olnud isikut (viimased laeval [[Wartheland]]), 1800 [[Relva-SS]]i sõjaväelast (sh 1000 laeval Mimi Horn), 690 lennuväelast, 300 mereväelast, 3360 Wehrmacht’i sõdurit ja ohvitseri, 2080 haavatut ja 6906 tsiviilisikut. 21. ja 22. septembril pandi laevadele 3050 inimest Lapplandile, 1200 inimest [[Moero]]le, 2500 inimest laevale RO-1, 2100 laevale RO-22, 4500 Eberhard Essbergerile, 1200 Peter Wesselile, 1000 laevale RO-24 ja 1445 Tangale. Viimase Saksa üksusena lahkus Tallinnast 22. septembri hommikul 531. meresuurtükiväedivisjon. Osa Saksa sõjaväeasutusi lahkus Tallinnast ja Paldiskist autodel, osa sõjaväelasi, sõjavange ja tsiviilisikuid evakueeriti [[Rohuküla sadam|Rohuküla]] ja [[Virtsu sadam]]ate kaudu saartele ja sealt edasi [[Kuramaa]]le või Saksamaale. Tallinnast evakueerimise käigus rünnati Punaarmee lennuväe poolt laevu: 21. septembril Nettelbeck ja Vp 1611, mõlemad jõudsid kodusadamasse, hukkus 8 ja haavata sai 29 inimest. 22. septembri öösel sai pommitabamuse [[RO-22]], surma sai umbes 100 inimest, ka see laev jõudis kodusadamasse. 22. septembril lasti ainsana [[Gotland]]i ja [[Ventspils]]i vahel põhja laatsaretlaev [[Moero]]: laeval oli 1155 põgenikku, haavatut ja meeskonnaliiget, neist hukkus 637 ja päästeti 518. Evakueeriti ka Lääne-Eesti saartele, alates 24. septembrist saartele ligi 25 000 isikut, hiljem saadeti nad edasi Saksamaale: 29. septembril, 3. ja 4. oktoobril viidi Saksamaale sõjavangid, 6. ja 8. oktoobril järelejäänud turkmeenid, 1. oktoobril 2000 eesti sõjaväelast ja tsiviilisikut. Lõuna-Eesti, Pärnu kaudu evakueeriti peamiselt sõjaväelasi ja haavatuid, sealhulgas näiteks ka [[Eesti 1. Tagavararügement]]. Saksamaale põgenes kokku umbes 40 000 eestlast. == Suur põgenemine == {{vaata|Suur põgenemine}} Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%. Suuremad eestlaste kogukonnad kujunesid välja [[Rootsi]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Suurbritannia]]s ja [[Austraalia]]s. 1944. aasta jooksul jõudis Rootsi vähemalt 22 000 eestlast, sh umbes 5000, kes toimetati Soomest. 1943. ja 1944. aastal olid juba evakueerunud [[rannarootslased]] ning ka võimaluse korral muudest Eesti piirkondades elavad rootsi päritolu elanikud organiseeritult [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] eest neutraalsesse [[Rootsi]]sse, milleks anti ka ametlikult [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimude]] luba. 8. juunil 1945 oli Rootsis 28 369 Eesti kodanikku, nendest 21 815 eestlast ja 6554 eestirootslast. == Vaata ka == * [[Tallinn Teise maailmasõja ajal]] * [[Eesti Teise maailmasõja mälestusmärkide loend]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="h71Ml">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10108/1/Pungaolavi.pdf NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal]</ref> <ref name="historycommission.ee">{{Netiviide |url=http://www.historycommission.ee/temp/pdf/conclusions_ee.pdf |pealkiri=Max Jakobsoni Inimsusevastaste tegude uurimise komisjon |vaadatud=2012-08-10 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609223111/http://www.historycommission.ee/temp/pdf/conclusions_ee.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="4OT7C">{{Netiviide |pealkiri=EESTLASED VENE SÕJAVÄES 1940–1945.SUNDMOBILISEERITUD TÖÖPATALJONIDES.Esimene osa (A–L). Koostanud &#91;&#91;Leo Õispuu&#93;&#93;. Memento Raamatud nr. 9, Tallinn |url=http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_9.pdf |vaadatud=2012-08-10 |arhiivimisaeg=2016-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160307043516/http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_9.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="PB2Ny">{{Netiviide |url=http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_10.pdf |pealkiri=EESTLASED VENE SÕJAVÄES 1940–1945. Teine osa(M–Sel). Koostanud Leo Õispuu. Memento Raamatud nr. 10, Tallinn |vaadatud=2012-08-10 |arhiivimisaeg=2016-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160307031835/http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_10.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UBWgC">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/kondoja/eessona.html |pealkiri=1941–1942. aasta tööpataljonid – surmapataljonid |vaadatud=2001-03-09 |arhiivimisaeg=2001-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010309210131/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/kondoja/eessona.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="4kbbK">[http://lood.wordpress.com/2007/01/26/laste-kuuditamine/#more-28 Laste küüditamine]</ref> <ref name="sa6tS">[http://www.hot.ee/ajalugu08/terror1941.htm 70 AASTAT TAGASI MÄRATSES EESTIS PUNANE TERROR]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="A3GG0">[http://www.vooremaa.ee/eerikvere-kula-tragoodia-1941-aasta-suvel/ Eerikvere küla tragöödia 1941. aasta suvel], Vooremaa.ee, 13.08.2011</ref> <ref name="VyZwg">[http://www.vooremaa.ee/seitsekummend-aastat-udukula-tragoodiast/ Seitsekümmend aastat Uduküla tragöödiast], Vooremaa.ee, 6.08.2011</ref> <ref name="MzFQ1">[http://kultuur.elu.ee/ke491_1941.htm Need teod süüdistavad.Kommunistid varandusi hävitamas]</ref> <ref name="UT2Xo">Мирослав Морозов, Константин Кулагин: "Эски" в бою. Подводные лодки Маринеско, Щедрина, Лисина. lk. 48</ref> <ref name="ft03W">[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vallutajate-armetu-pagemine?id=69075095 Vallutajate armetu pagemine], Eesti Ekspress, 01. september 2005</ref> <ref name="6Zrd5">Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944. 2002</ref> }} == Kirjandus == * Сборник документов. — Составители: Еылинин B.K.I. Крысин М. Ю., Кучков Г. Э., Ямпольский В. П. , [http://www.fedy-diary.ru/?p=5354 "Прибалтика. Под знаком свастики (1941–1945)" / Сборник документов] == Välislingid == {{Commonskat|Estonia in World War II}} * [https://www.postimees.ee/1807347/voora-soja-ohvrid-tagalas Võõra sõja ohvrid tagalas] {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas| ]] tqzs3xjc39f3exsjgkpxkn89ypbnhl8 Somme'i lahing 0 118301 7217472 7163545 2026-08-18T19:13:42Z Hannesvalk 176021 /* Kirjandus */ 7217472 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{See artikkel| räägib 1916. aasta Briti-Prantsuse ühispealetungist Esimeses maailmasõjas; samanimeliste kohta vaata lehekülge [[Somme'i lahing (täpsustus)]].}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Somme'i lahing | osa = [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Esimese maailmasõja läänerindest]] | pilt = Map of the Battle of the Somme, 1916.svg | pildiallkiri = | aeg = 1. juuli – 18. november 1916 | koht = Somme'i jõgi, [[Somme'i departemang|Somme]], [[Prantsusmaa]] | kaart = | laiuskoord = 50/1 | pikkuskoord = 2/41 | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = kumbki pool ei saavutanud märkimisväärset edu | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Briti Impeerium]]<br> * [[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Austraalia]] * [[Pilt:Flag of Bermuda.svg|25px]] [[Bermuda]] * [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|25px]] [[Kanada]] * [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India|India]] * [[Pilt:Flag of Newfoundland (1904–1949).svg|25px]] [[Newfoundlandi dominioon|Newfoundland]] * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|25px]] [[Uus-Meremaa]] * [[Pilt:Red Ensign of South Africa (1912-1928).svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Unioon|Lõuna-Aafrika]] * [[Pilt:Flag of the Governor of Southern Rhodesia (1924–1951).svg|25px]] [[Lõuna-Rodeesia]] * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]] [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Saksa Keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Douglas Haig]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Ferdinand Foch]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Henry Rawlinson, esimene parun Rawlinson|Henry Rawlinson]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Émile Fayolle]]<br> [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Hubert Gough]]<br> [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Joseph Alfred Micheler]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Rupprecht, Baieri kroonprints|Baieri kroonprints Rupprecht]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Max von Gallwitz]]<br> [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Fritz von Below]] | väejuht3 = | jõud1 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 390 000 (13 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 330 000 (11 diviisi) * '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] 1 530 000 (50 diviisi) * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] 1 440 000 (48 diviisi) }} | jõud2 = {{Lihtloend| * '''1. juuli''' * {{nowrap|[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 315 000 (10 1⁄2 diviisi)}} '''juuli – november''' * [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] 1 500 000 (50 diviisi) }} | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] ''ca'' 420 000<ref name="sheldon1">Sheldon 2005, lk. 398.</ref><ref name="sheffield1">Sheffield 2011, lk. 194, 197.</ref><ref name="philpott1">Philpott 2009, lk. 602–603.</ref> * [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] ''ca'' 200 000<ref name="doughty1">Doughty 2005, lk. 309.</ref><ref name="harris1">Harris 2008, lk. 271.</ref><ref name="philpott1" /> }} | kaotused2 = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] ''ca'' 434 000–<br>500 000<ref name="wendt1">Wendt 1931, lk. 246.</ref><ref name="philpott1" /><ref name="harris1" /> | kaotused3 = | märkused = }} {{Läänerinne (Esimene maailmasõda)}} [[Pilt:Cheshire Regiment trench Somme 1916.jpg|thumb|Inglased kaevikus Somme'i lahingus]] '''Somme'i lahing''' toimus [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[1916]]. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti [[1. juuli]]st [[18. november|18. novembrini]] [[Somme'i jõgi|Somme'i jõe]] kallastel Põhja-[[Prantsusmaa]]l. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. [[15. september|15. septembril]] kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda [[tank]]e. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000 meest ning sakslased 538 000 (nende hulgas on nii hukkunud, haavatud, vangivõetud kui ka teadmata kadunuks jäänud). Kumbki pool ei saavutanud edu. See oli suurima võitlejate arvu ja kõige suuremate inimkaotustega lahing esimeses maailmasõjas. == Tank Mark I == [[Fail:British prototype tank of 1915, nicknamed "Mother".jpg|pisi|Tank Mark I]] Tankid töötati välja salaja. Nimetust tank kasutati julgeolekukaalutlustel (tank tähendab inglise keeles paaki, tsisterni), et petta vastase luuret ja mitte paljastada masina peamist eesmärki. Ametlikes dokumentides räägiti ainult aparaadist, mis transpordib Vene vägedele vett. Esimene tankimudel oli Mark I ning esimest korda kasutati seda Somme'i lahingus 15. septembril 1916. aastal. Vägedel 49 olemasolevast Mark I tüüpi tankist oli liikvel vaid 18 ja lahingus osales neist ainult viis. Mark I avaldas vastastele psühholoogilist mõju ja kui masinad jõudsid sakslaste kaevikuliinini, siis olid need juba tühjad, kuna sakslased ei teadnud, kuidas neid tõrjuda. Masina peal olid kuulipildujad ja 2 x 57 millimeetrine kahur. Masina soomus pidas vastu ainult käsitulirelvadele ning sakslased said üsna varsti aru, et tanke saab kahjustada kaudtule ja käsigranaatidega. Tankide vähesuse tõttu ei saavutatud rindel täielikku läbimurret. Sellegipoolest ilmnesid uue tehnika võimalused ja oli selge, et tankidel on sõjapidamises suur tulevik. Seega tuli hakata mõtlema, kuidas neid arendada ja efektiivselt kasutada. == Planeerimine ja ettevalmistused == Operatsioon Somme'i jõel oli 1916. aastal Antanti plaani üks element. Toimuma pidid koordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sõjatandril. Chantilly konverentsil otsustati, et Vene ja Itaalia väed alustavad pealetungi 15. juunil ning Prantsuse ja Briti väed 1. juulil. Plaan oli vastu võetud 10. veebruariks ning kolme Prantsuse ja kahe Briti armeega alustati pealetungi eesmärgiga purustada sakslaste väed Põhja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tõttu kaotas Prantsusmaa kümneid diviise ning Somme'i plaani hakati korrigeerima. Pealetungirinde pikkus lühendati 70 kilomeetrilt 40 kilomeetrile ning peamine roll oli Briti 4. armeel ja 6. Prantsuse armeel, kelle ülesanne oli saavutada toetuslöök. Üldise juhtimisega tegeles kindral Foch. Operatsiooni plaan oli nagu raske ja veniv lahing. Mõte oli murda sakslaste kaitset aste astme kaupa ühest piirist teiseni sellise printsiibiga, et kaudtule üksused puhastavad ja jalavägi pressib peale. Ettevalmistused toimusid viis kuud: mehitati vajalik infostruktuur ja iga suurtüki kohta saadi 1700–3000 mürsku. Kaudtule relvade läbimurde ajal oli mürske ligikaudu 3500. Üle 300 lennuki läbis üksustega paralleelselt taktikalisi ettevalmistusi, kuidas rünnata kaudtule toetusega. Sakslaste kaitseliini valvasid 2. armee mehed, keda juhtis kindral von Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Nad jõudsid ehitada betoonpunkreid ja tugipunktide süsteeme, kus positsioon oli kaetud 30–40-meetrise lõiketraadiga ja suur rõhk oli pandud kuulipilduja pesadele. == Lahingu käik == 1. juuli alustasid liitlased pealetungi sakslaste kaitseliinile pärast viiepäevast kaudtule ettevalmistust (umbes 1,6 miljonit mürsku). Liitlaste kaudtule eesmärk oli hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja suruda maha sakslaste kaitse eesliin, et liitlased saaksid kerge vaevaga sakslaste kaitseliinile ligi. Lisaks sellele pidi Briti armee 46. ja 56. pataljon põhjatiival korraldama diversioonirünnakuid eesmärgiga hävitada Saksa vägede tagalat ja seeläbi kurnata vastast. Sakslaste eesmise liini peal plaaniti kasutada ka suitsukatet, et neid pimestada ja lihtsustada oma pealetungi veelgi rohkem. Pealetungi ajal pidi kaudtuli toetama liitlasi üks etapp eespool ja kui sakslaste eesliinile on sisse rünnatud, siis kannab suurtükk oma kaudtule järgmise liini peale (üks samm edasi). Juba esimesel päeval kaotasid Briti väed umbes 21 000 sõdurit ja 35 000 haavatut, eriti suur number oli ohvitseride seas, kuna nende vorm oli hästi eristatav tavalisest sõdurist ja seersandi koosseisust. Liitlaste plaan ei õnnestunud ootuspäraselt ja tagajärg oli täielik häving. Plaan toetus liiga palju kaudtule üksustele, mis ei olnud piisav, ja kasutusel olid ebakvaliteetsed mürsud. Suurtükk ei suutnud hävitada sakslaste kaitsetõkkeid ja paljud mürsud, mis maha lasti, ei plahvatanud. Lisaks sai saatuslikuks jalaväe ja kaudtule üksuste vaheline põhimõtteliselt olematu sidevõimekus ja kommunikatsioon. Planeeritud suitsukate, mis pidi toetama liitlaste pealetungi ja pimestama vastast, ei olnud sakslaste eesliini peal, vaid eesliini ees ja oli liitlasvägedele pigem takistuseks. Britid olid ise pimestatud ja kaotasid suunataju, paljud eksisid suitsu sisse ära. Lisaks sellele kartsid liitlasväed anda käsitulirelvadest kattetuld, sest kardeti lasta oma üksusi. Saades aru, et rünnak on ebaõnnestunud, sest sakslaste tõkked on endiselt heas korras ja oodatud tulemust ei saavutatud, olid liitlasväed sunnitud taanduma oma positsioonidele. See info ei jõudnud suurtükivägedele ja kaudtuli kandus sakslaste järgmisele liinile, jättes eesmise liini maha suruva tuleta. Sakslastel oma üksusi ees ei olnud ja nad said vabalt tulistada liitlasi, kelle sõduritest tapeti kokku umbes 57 000. Pealetung edenes väga aeglaselt ja suurte kaotustega. Juuli lõpus viisid britid sisse neli uut diviisi ja prantslased viis. Sakslased hakkasid samuti enda vägesid tugevdama. Osa vägedest toodi Verdunist ära, et peatada liitlaste pealetung. Augusti operatsioonis osales juba 51 liitlaste diviisi ja 31 sakslaste diviisi ning 500 liitlaste ja 300 sakslaste lennukit. Juulist kuni septembrini edenes venelaste läbimurre kagu-rindes Austria vägede vastu (Brussilovi läbimurre). Saksamaa pidi tulema appi Austria armeele, mis tegi sakslaste võimaluse manööverdada kahe rinde vahel piiratuks. Augustis oli sakslaste reservis alles üks diviis. Saksamaa ei olnud suutlik kahel operatsioonil lahinguid pidama, seega pealetung Verdunis peatati 2. septembril. Lahing kestis 18. novembrini, kuid kumbki poolsõjalist edu ei saavutanud. Lisaks kasutasid liitlased esimest korda ajaloos tanke, kuid halva kvaliteedi ja vähese kogemuse pärast need suurt edu lahingus ei toonud. == Lahingu tulemused == Prantslaste ja brittide pealetungi operatsioon Somme'i jõel oli üks kõige suurematest operatsioonidest esimeses maailmasõjas. Seda tuntakse kui kogu sõja veriseimat lahingut, Briti armeele on see lausa häbistav. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi: prantslased 204 253 inimest, britid 419 654 inimest. Kokku kaotati kahepeale 623 907 inimest, nendest 146 631 inimest hukkus või kadus lahingus. Sakslaste kaotust hinnatakse 465 000 – 650 000 inimeseni, nendest 165 055 hukkus või kadus lahingus. Nelja kuu jooksul võttis lahingust osa 51 brittide, 32 prantslaste ja 67 sakslaste diviisi, kuni 10 000 kaudtule relva ja umbes 1000 lennukit. Briti diviisidel oli enamik sõdureid suhteliselt vähe välja õpetatud ning sakslaste diviisides sõdis kaadri koosseis. Sakslaste jaoks olid need kaotused nii suured, et peale Somme'i ja Verduni lahinguid ei suutnud nad enam endist lahinguvõimekust ja vägede moraali taastada. Taktikaline ettevalmistus operatsiooni alguses oli prantslastel sobilikum kui brittidel. Kui prantslased suutsid kiiresti liikuda koos kaudtule toetusega sakslaste positsioonidele, siis britid olid samal ajal aeglasemad, sest igal võitlejal oli kaasas liiga kohmakas ja raske varustus, mis kaalus umbes 30 kilogrammi. Nende üksusi tõrjuti väga hästi kuulipildujaga. Liitlaste vägedel õnnestus tungida sakslase alale 10 kilomeetri laiusel lõigul. 17. veebruaril 1917. aastal olid sakslaste väed viidud Hinderburgi liinile, mistõttu said liitlased endale suure ala. === Strateegiline tähtsus === Ajaloolaste arvates seisneb lahingu tähtsus selles, et see viis sakslased otsusele tugevdada allveelaevade rünnakuid Atlandi laevaliikluse vastu, mis ajendas USA-d liituma Atantiga. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Sheldon, J. (2006) [2005]. The German Army on the Somme 1914–1916 (Pen & Sword Military ed.). London: Leo Cooper. ISBN 1-84415-269-3. * Sheffield, G. (2011). The Chief: Douglas Haig and the British Army. London: Aurum Press. ISBN 978-1-84513-691-8. * Philpott, W. (2009). Bloody Victory: The Sacrifice on the Somme and the Making of the Twentieth Century. London: Little, Brown. ISBN 978-1-4087-0108-9. * Doughty, R. A. (2005). Pyrrhic Victory: French Strategy and Operation in the Great War. Cambridge, MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-67401-880-X. * Harris, J. P. (2009) [2008]. Douglas Haig and the First World War (repr. ed.). Cambridge: CUP. ISBN 978-0-521-89802-7. * Wendt, H. L. (1931). Verdun 1916 Die Angriffe Falkenhayns im Maasgebiet mit Richtung auf Verdun als strategisches Problem [Verdun 1916 The attacks by Falkenhayn in the Meuse area towards Verdun as a strategic question] (in German). Berlin: Mittler. OCLC 503838028. * Andrew Robertshaw (2006) Somme 1 July 1916: Tragedy and triumph (Campaign) ISBN 978-1846030383 * [https://paris1814.com/somme А. И. Дерябин. Первый танковый бой на Сомме.] Описание действий танков и схема ТБД. 2016, сборник статей. [ First tank battle in Somme. Description of tank actions and schemes] (In Russian) * Apocalypse, World War I. TV series made up of 5 French documentaries created by Isabelle Clarke and Daniel Costelle, and narrated by Mathieu Kassovitz. * [http://www.bbc.co.uk/timelines/ztngxsg The Battle of the Somme]. BBC. * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120603285/110-aastat-briti-armee-susimustast-paevast-kumnetele-tuhandetele-loppes-soda-monekumne-minutiga |pealkiri=110 aastat Briti armee „süsimustast päevast“. Kümnetele tuhandetele lõppes sõda mõnekümne minutiga |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-08-18 |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et}} [[Kategooria:Esimese maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Prantsusmaa Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1916]] 237duf6hy68049n10y3sk9brq5y1do6 Kirdalu–Kiisa tee 0 129027 7217766 6323819 2026-08-19T08:59:51Z Kuriuss 38125 7217766 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Kirdalu–Kiisa tee''' (riiklik registreerimisnumber 11152) on kõrvalmaantee [[Saku vald|Saku]] vallas. Tee pikkus on 5,0 km. Tee saab alguse [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]] 18. kilomeetril [[Kirdalu]] külas. Tee läbib Kirdalu ja [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] küla ning [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] alevikku. Tee lõpeb [[Kiisa jaama tee]] esimesel kilomeetril Kiisa alevikus. Tee ei ületa ühtegi silda, küll aga nelja truupi. Teele jääb kaks bussipeatust: Kurtna ja Kiisa. Teega ristub neljandal kilomeetril [[Tagadi–Kurtna tee]]. Tee on esimesed 2,8 km põlevkivituhkbetoonkattega, edasi mustkattega. Tee on klassita. Tee esimesel kilomeetril on liiklussagedus 200–500 autot ööpäevas, edasi 500–1000 autot ööpäevas. Kurtna küla ja Kiisa aleviku tiheasustuse alal on kiiruspiirangud (40, 50, 60, 70 km/h). Samal alal on ka teevalgustus. [[Kategooria:Eesti kõrvalmaanteed]] [[Kategooria:Saku vald]] 7dz4usn4s2aqdi5lb95973a18prs8lm Mõrd 0 129313 7217701 6414176 2026-08-19T07:52:23Z Kuriuss 38125 7217701 wikitext text/x-wiki '''Mõrd''' on [[kask|kase-]], [[paju|paju-]] või [[sarapuu]]vitstest punutud [[kalapüünis]].<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 120.</ref> ==Valmistamine== Mõrd valmistatakse sirgetest jämedatest vitstest, mis ühendatakse peenematest vitstest ringpunutisega. See on pika koonilise tagaosaga ja võib olla tihe nagu korv. Mõrra suuosas on all sirge ja ülal loogakujuline varb ehk suulook. Suulooga külge kinnitatakse lehterjas vitstest [[pujus]] ehk neel, mille lõpus on kitsas läbipääsuava. [[20. sajand]]il oli Eestis kasutusel mõrd, mis koosnes suuloogast, mõnest võrust, raami moodustavatest hõredalt paigutatud pikivitstest ja raamile tõmmatud [[võrgulina]]st; ka pujus tehti võrgulinast. Meremõrral on kaks või rohkem pujust ning võrgulinast mõrratiivad ehk vesiaed, mis suunab kalad mõrrasuu juurde.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 169.</ref> Mõrrad jagunevad suuruse ja kasutusviisi järgi [[jõemõrd|jõe-]], [[ääremõrd|ääre-]] ja [[avaveemõrd]]adeks. ==Mõrra osad== Mõrd kinnitatakse [[veekogu]] põhja pikkade teivastega, enamasti [[kalatõke|kalatõkke]] silmadesse või kalade liikumisteedele. Mõrra osad on järgmised: * Juhtaed – põhjast pinnani ulatuv võrksein, mis pannakse risti kala liikumisteega. * Tiivad – kala mõrrasuu poole suunavad nurga alla paigutatud vahendid. * Kariaed – teravate tagasikeeratud nurkadega, mis ei lase juba sisenenud, kuid ettevaatlikuks muutunud kalal väljapääsu leida ja suunab ta edasi mõrrakaela poole. * Kael – lehtrikujuline mõrrakere esiosa, kus mõrra kõrgus hakkab vähenema. * Pujus – ahenev lehtrikujuline mõrrakere osa, mis raskendab kalal mõrrast väljuda. * Pära – lehtrikujuliste pujustega varustatud mõrrakere osa, mis suunab kala edasi kalakoti poole ja teeb sealt väljumise raskeks. * Vitsad – rõngad või raamid, mis hoiavad mõrrakeret lahti. * Kalakott – viimasele pujusele järgnev osa, kuhu koguneb peamine saak. Kalakoti lõpp tõmmatakse sulgevtropiga kokku ja avatakse saagi nõudmisel. * Mõrrasopp – kalakoti viimase vitsa tagune kahanev osa. ==Tänapäev== Vastavalt kalapüügieeskirjadele defineeritakse mõrd kui lõkspüünis, mis koosneb juhtaiast, vajaduse korral tiivast või tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest.<ref name="Kalapüügieeskiri">[[Kalapüügieeskiri]]. Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määrus nr 65, § 7 lg 2 p 1.</ref> Levinumad mõrratüübid on [[kastmõrd]] ehk seisevnoot, [[ääremõrd]], [[rivimõrd]], [[juhtaiata mõrd]], [[jõemõrd]] ja [[mõrrajada]], liigiti ka [[Tindimõrd|tindi]]-, [[Jõevähk|vähi]]- ja [[Silmumõrd|silmumõrrad]] ning [[Angerjas|angerja]] valguspüünismõrd. ==Vaata ka== * [[rüsa]] * [[noot (kalandus)|noot]] * [[sääs]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.muis.ee/museaalview/481971 Mõrd, Eesti Rahva Muuseum] *[http://rannakalurematerjalid.ut.ee/morraosad/ Lõkspüünised] [[Kategooria:Kalapüügivahendid]] [[Kategooria:Etnograafia]] ne6qhfkabltvhug0xp8e5xhebvn3cpr 7217859 7217701 2026-08-19T11:00:13Z Andres 5 7217859 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Mõrd (perekonnanimi)]]}} '''Mõrd''' on [[kask|kase-]], [[paju|paju-]] või [[sarapuu]]vitstest punutud [[kalapüünis]].<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 120.</ref> ==Valmistamine== Mõrd valmistatakse sirgetest jämedatest vitstest, mis ühendatakse peenematest vitstest ringpunutisega. See on pika koonilise tagaosaga ja võib olla tihe nagu korv. Mõrra suuosas on all sirge ja ülal loogakujuline varb ehk suulook. Suulooga külge kinnitatakse lehterjas vitstest [[pujus]] ehk neel, mille lõpus on kitsas läbipääsuava. [[20. sajand]]il oli Eestis kasutusel mõrd, mis koosnes suuloogast, mõnest võrust, raami moodustavatest hõredalt paigutatud pikivitstest ja raamile tõmmatud [[võrgulina]]st; ka pujus tehti võrgulinast. Meremõrral on kaks või rohkem pujust ning võrgulinast mõrratiivad ehk vesiaed, mis suunab kalad mõrrasuu juurde.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 169.</ref> Mõrrad jagunevad suuruse ja kasutusviisi järgi [[jõemõrd|jõe-]], [[ääremõrd|ääre-]] ja [[avaveemõrd]]adeks. ==Mõrra osad== Mõrd kinnitatakse [[veekogu]] põhja pikkade teivastega, enamasti [[kalatõke|kalatõkke]] silmadesse või kalade liikumisteedele. Mõrra osad on järgmised: * Juhtaed – põhjast pinnani ulatuv võrksein, mis pannakse risti kala liikumisteega. * Tiivad – kala mõrrasuu poole suunavad nurga alla paigutatud vahendid. * Kariaed – teravate tagasikeeratud nurkadega, mis ei lase juba sisenenud, kuid ettevaatlikuks muutunud kalal väljapääsu leida ja suunab ta edasi mõrrakaela poole. * Kael – lehtrikujuline mõrrakere esiosa, kus mõrra kõrgus hakkab vähenema. * Pujus – ahenev lehtrikujuline mõrrakere osa, mis raskendab kalal mõrrast väljuda. * Pära – lehtrikujuliste pujustega varustatud mõrrakere osa, mis suunab kala edasi kalakoti poole ja teeb sealt väljumise raskeks. * Vitsad – rõngad või raamid, mis hoiavad mõrrakeret lahti. * Kalakott – viimasele pujusele järgnev osa, kuhu koguneb peamine saak. Kalakoti lõpp tõmmatakse sulgevtropiga kokku ja avatakse saagi nõudmisel. * Mõrrasopp – kalakoti viimase vitsa tagune kahanev osa. ==Tänapäev== Vastavalt kalapüügieeskirjadele defineeritakse mõrd kui lõkspüünis, mis koosneb juhtaiast, vajaduse korral tiivast või tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest.<ref name="Kalapüügieeskiri">[[Kalapüügieeskiri]]. Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määrus nr 65, § 7 lg 2 p 1.</ref> Levinumad mõrratüübid on [[kastmõrd]] ehk seisevnoot, [[ääremõrd]], [[rivimõrd]], [[juhtaiata mõrd]], [[jõemõrd]] ja [[mõrrajada]], liigiti ka [[Tindimõrd|tindi]]-, [[Jõevähk|vähi]]- ja [[Silmumõrd|silmumõrrad]] ning [[Angerjas|angerja]] valguspüünismõrd. ==Vaata ka== * [[rüsa]] * [[noot (kalandus)|noot]] * [[sääs]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.muis.ee/museaalview/481971 Mõrd, Eesti Rahva Muuseum] *[http://rannakalurematerjalid.ut.ee/morraosad/ Lõkspüünised] [[Kategooria:Kalapüügivahendid]] [[Kategooria:Etnograafia]] 50cadrzy6qngb91ak1vb2i9id5l1zjc Püha–Alliku tee 0 129986 7217718 6323821 2026-08-19T08:13:50Z Kuriuss 38125 7217718 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Püha–Alliku tee''' (varem ''Hüüru–Saue tee'', registrinumber 11192) on 4,2 km pikkune [[kõrvalmaantee]] [[Saue vald|Saue vallas]]. Tee saab alguse [[Tallinna–Paldiski maantee]] 18. kilomeetril [[Püha (Saue)|Püha]] külas. Tee kulgeb läbi Püha ja [[Alliku (Saue)|Alliku]] küla. Tee lõpeb ristumisel [[Hüüru–Alliku–Saue tee]]ga. Tee ei ületa ühtegi silda, küll aga kuut truupi. Teele jääb kolm bussipeatust. Tee on pinnatud kruusatee, selle [[maantee klass|klass]] on V. Liiklussagedus teel on 200–499 autot ööpäevas. Esimesel kolmel kilomeetril on kiiruspiirang 60 km/h. Lõpus on tee valgustatud. 2010. aastani ulatus tee Allikult edasi [[Saue]]le. Tee kandis varem nime ''Hüüru–Saue tee'' ja selle pikkus oli 6,5 km.<ref>[https://teeregister.riik.ee/mnt/index/report/road/show.do?resultID=b9f80ebe954f0ebe00bd93cd00020b&resultsOnPage=50&tableNum=1&pageNum=2 Kõrvalmaanteede nimekiri seisuga 01.01.2010]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Teeregister, vaadatud 19.05.2019.</ref> Maanteevõrgu ümberkorraldamise järel kuulub Alliku ja Saue vaheline teelõik Hüüru–Alliku–Saue tee koosseisu. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrvalmaanteed]] [[Kategooria:Saue vald]] 30zbhrc1m3eg4ch0rz1035u91ukih3o Banksy 0 130212 7217595 7118820 2026-08-18T23:45:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217595 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Banksy | Pilt = Banksytruck.jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = | Sünninimi = teadmata<ref name="identiteet" /> | Sünniaeg = arvatavasti [[1974]]. aastal<ref name="aasta" /> | Sünnikoht = [[Bristol]]i lähedal<ref name="tabatud" /><ref name="BBC" /> | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = | Tegevusala = grafiti | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Banksy''' on üks tuntumaid [[Inglismaa]] [[grafiti]]kunstnikke, kes on silma paistnud ka poliitilise aktivismiga. Tema isik on teadmata.<ref name="paljastada">[https://www.err.ee/1609794120/briti-politsei-algatatud-juurdlus-voib-paljastada-banksy-isiku "Briti politsei algatatud juurdlus võib paljastada Banksy isiku"] ERR, 9. september 2025</ref> Tema [[šabloontehnika]]s valmistatud teosed on leidnud rahvusvahelist tähelepanu ning temalt on ilmunud mitu raamatut. Film "Exit Through the Gift Shop" jõudis 2011. aasta [[parima dokumentaalfilmi Oscar]]i lühivalikusse. Banksy valiti [[Time 100]] nimekirja 2010. aastal<ref>[https://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1984685_1984940_1984945,00.html Banksy: The 2010 TIME 100]</ref> ning 2014. aastal tunnustati teda auhinnaga Webby Person of the Year.<ref name="diIZI" /> == Identiteet == Banksy identiteeti on hoitud tugeva saladuskatte all ning mõnel üksikul ajakirjanikul on õnnestunud teda näost näkku näha ja intervjueerida. On väidetud, et Banksy tegelik nimi on Robert või Robin Banks<ref name="tabatud" /><ref name="BBC" /> ja et ta sünniaasta on 1974<ref name="aasta" />, kuid need väited ei ole leidnud kindlat tõestust. On spekuleeritud, et Šveitsi kunstnik Maître de Casson võib olla Banksy, mida kunstnik oma veebisaidil eitas.<ref>{{Netiviide |url=https://trendkraft.io/kunst-kultur-und-religion/ist-banksy-der-leipziger-maler-maitre-de-casson/ |pealkiri=Ist Banksy der Leipziger Maler Maître de Casson? |vaadatud=2020-11-25 |arhiivimisaeg=2020-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201026154857/https://trendkraft.io/kunst-kultur-und-religion/ist-banksy-der-leipziger-maler-maitre-de-casson/ |url-olek=ei tööta }}</ref> On ka arvatud, et see võiks olla [[Bristol]]ist pärit ansambli [[Massive Attack]] laulja [[Robert Del Naja]] (sündinud [[21. jaanuar]]il [[1965]]).<ref>[http://kultuur.err.ee/603903/arvatakse-et-goldie-paljastas-tanavakunstnik-banksy-identiteedi "Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi"] kultuur.err.ee, 24. juuni 2017</ref> Ajakirjanik Simon Hattenstone, üks väheseid, kes on Banksyt intervjueerinud, on tema välimust iseloomustanud järgmiselt (2003. aasta artiklis "Something to spray"): ''Banksy on valgenahaline, 28-aastane, lohaka väljanägemisega – teksased, T-särk, hõbedast hammas, hõbekett ja -kõrvarõngas. Ta näeb välja nagu [[Jimmy Nail]]i ja [[The Streets|Mike Skinneri]] ristsugutis.''<ref name="p9wfK" /> Samas intervjuus mainis Banksy, et isegi ta vanemad ei tea, et ta on grafitikunstnik, vaid nad arvavad, et ta töötab maalri ja dekoraatorina. 2007. aasta oktoobris jõudsid [[meedia]]sse [[foto]]d, millel oli väidetavalt kujutatud Banksyt. Banksyks peetud mees sattus tänaval liikunud inimese kaamera ette [[Bethnal Greene]]'is ([[London]]i idaosas).<ref name="tV1Vl" /><ref name="WRPsA" /> 2025. aastal algatas Londoni politsei uurimise Banksy teose suhtes, mis oli tehtud kuningliku kohtuhoone seinale ja kujutab kohtunikku ründamas protestijat haamriga. On peetud võimalikuks, et see uurimine võib grafitikunstniku isiku paljastada.<ref name="paljastada" /> ==Tehnika== Banksy on oma raamatutes meenutanud,<ref name="Banksy" /> et kui ta oli 18-aastane ja üritas ühel ööl [[rong|reisirongile]] suurte mullilaadsete hõbedaste tähtedega teksti kirjutada, ilmus välja [[politsei]]. Tema kaaslastel õnnestus autoga kaduda, kuid tema oli sunnitud end rohkem kui tund aega ühe veoki all peitma ning seda nõnda õnnetult, et [[mootoriõli]] tilkus talle pidevalt peale. Siis olevat ta otsustanud, et kui tal ei õnnestu oma grafitipilte vähemalt poole kiiremini valmis saada, peaks ta üldse sellest tegevusest loobuma. Veoki all kükitades ja kütusepaagile [[šabloon]]i abil kantud kujutist vahtides olevat ta tulnud mõttele, et see olekski lahendus tema probleemidele. Sestpeale on selle tehnika kasutamine üks Banksy loomingu põhitunnuseid. Banksy salatseva loomuse tõttu ei ole siiski päris selge, mis tehnikat ta kasutab, et kujutisi šabloonidele saada. Tõenäoliselt teeb ta seda [[arvuti]] abil, kuna paljud tema loodud pildid paistavad silma väga realistliku kujutusviisi poolest. ==Teosed== === Grafiti === {{Pooleli}} === Maalid === === Raamatud === Banksy on ise välja andnud raamatuid, mis sisaldavad pildimaterjali tema teostest koos tema kirjutatud või tsiteeritud vahetekstide ja vaimukate märkustega. * "Banging Your Head Against A Brick Wall" (2001). ISBN 978-0-9541704-0-0 * "Existencilism" (2002). ISBN 978-0-9541704-1-7 * "Cut it Out" (2004). ISBN 978-0-9544960-0-5 * "Pictures of Walls" (2005). ISBN 978-0-9551946-0-3 * "Wall and Piece" (2005). ISBN 978-1-84413-786-2 Banksy taieseid on käsitletud ka teiste autorite raamatutes: *Martin Bull, "Banksy Locations and Tours: A Collection of Graffiti Locations and Photographs in London" (2007). *Steve Wright, "Banksy's Bristol: Home Sweet Home" (2007). === Filmid === 2010. aastal tegi Banksy dokumentaalfilmi "[[Exit Through the Gift Shop]]".<ref name="dQXjg" /> See leidis sooja vastuvõttu kriitikutelt ja oli [[parima dokumentaalfilmi Oscar]]i nominent.<ref name="VycRg" /><ref name="3NNLo" /> === Teosed muuseumides === 2005. aasta mais riputas Banksy enda versiooni varasest [[koopamaal]]ingust [[Briti Muuseum]]i Londonis. Pärast selle pildi avastamist lisas muuseum selle oma püsikollektsiooni. Teos kujutas inimfiguuri ostukäru lükkamas ja selle juurde oli lisatud kirjeldus, mis väitis näiteks, et tegu on Londoni idaosast pärineva hästisäilinud primitiivkunsti näitega ning et selle autor on Banksymus Maximus.<ref name="aasta" /> Sama on Banksy proovinud ka paljude teiste muuseumide juures. Näiteks [[New York|New Yorgis]] [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|moodsa kunsti muuseumis]] rippus [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[popkunst]]niku [[Andy Warhol]]i ühe tuntuma teose eeskujul loodud [[Tesco]] supipurgi kujutis kuus päeva ning samas linnas asuvas loodusmuuseumis õnnestus tema poolt modifitseeritud [[põrniklased|põrnikal]] 12 päeva eksponaatide seas vedeleda, enne kui see seast ära korjati. Alati ei ole tal aga nõnda palju õnne olnud ning näiteks [[Tate Gallery]]sse üles riputatud maal, mis kujutas politseilindiga ümbritsetud rahulikku Inglise maamaastikku, kukkus vähese liimi tõttu juba kahe ja poole tunni pärast alla. Mitmed teosed on aga ära korjatud juba paar tundi pärast nende ilmumist muuseumiseintele.<ref name="Banksy" /> ===Teosed oksjonitel=== Banksy teosed lähevad hästi müügiks paljudel oksjonitel. Näiteks müüdi 2007. aasta alguses tema [[akrüülvärv]]iga [[lõuend]]ile kantud teos "Bombing Middle England" anonüümsele ostjale 102&nbsp;000 Inglise naela eest (hind ületas tunduvalt kunstniku eelmist müügirekordit, mis oli 57&nbsp;600 naela), kuigi oksjonimaja oli varem teose väärtuseks hinnanud 30&nbsp;000 – 50&nbsp;000 naela.<ref name="sj0pK" /> Kõrge hinnaga ja hinnangulist väärtust tugevalt ületades on müüki läinud ka paljud teised kunstniku teosed, näiteks "Avon and Somerset Constabulary" (96 000 naela; oksjonimaja hinnang oli 60&nbsp;000 – 80&nbsp;000), "Lenin on Rollerskates (Who Put the Revolution on Ice?)" (48&nbsp;000; hinnang 20&nbsp;000–30&nbsp;000), "Attack of the Badly Drawn Boy" (78&nbsp;000; hinnang 20&nbsp;000–30&nbsp;000)<ref name="eL2yF" /> ja Andy Warholi kuulsa [[Marilyn Monroe]] portreega sarnanenud [[Kate Moss]]i portree, mis müüdi 96 000 naela eest.<ref name="Gs0wM" /> Tema loomingut on saatnud märkimisväärne müügiedu ka [[eBay]] oksjonitel.<ref name="6BXgf" /> 2018. aastal pälvis tähelepanu vahejuhtum, kus oksjonil müüdi enam kui miljoni naela eest Banksy teos "tüdruk õhupalliga" ning vahetult pärast müüki käivitus raami sees olev mehhanism, mis lõikas teose ribadeks.<ref>[https://www.bbc.com/news/uk-england-bristol-45770028 "Banksy posts video of £1m painting shredding stunt at Sotheby's"] BBC News, 6. oktoober 2018</ref><ref>[https://menu.err.ee/867526/kirke-kangro-banksy-havinud-maalist-kunstnik-voib-materjalina-kasutada-koike-ka-ostjat "Kirke Kangro Banksy hävinud maalist: kunstnik võib materjalina kasutada kõike, ka ostjat"] ERR menu, 8. oktoober 2018</ref> Seesugust teose hävitamist on omakorda nimetatud ka Banksy suurimaks teoseks.<ref>Jonathan Jones: [https://www.theguardian.com/artanddesign/2018/oct/08/why-shredder-is-banksy-greatest-work "Why putting £1m through the shredder is Banksy’s greatest work"] The Guardian, 8. oktoober 2018</ref> ===Muu looming=== Banksy on jätnud mitmetesse populaarsetesse vaatamisväärsuste äärsetesse kohtadesse kirja "''This is not a photo opportunity''" ('see ei ole võimalus pildi tegemiseks'). Samuti on Banksy märgistanud teatud müüre ja seinu, väites, et need on legaalsed grafitialad. Kui linnavalitsus neid kirju kiiresti seintelt kustutada pole märganud, on märgistatud pinnad õige pea rohke grafitiga täidetud. Need teated olid tehtud šablooni abil [[must]]a värviga, sisaldades tavaliselt [[vapp]]i ja teksti, et selle seina katmine grafitiga on lubatud linnavõimude poolt ja veel mõnda lisamärget nagu näiteks soovitust enda järel mitte prügi maha jätta. Banksy katsetas ka [[grammatika|grammatiliselt]] ebakorrektse tekstiga, kuid tulemus jäi endiseks. Sama tegevust [[San Francisco]]s proovides juhtus aga nõnda, et mõni päev hiljem olid grafitit lubavad osad kaetud valge värviga, kuid muud hoiatused (tol puhul keeld seinale teateid lisada ja muidu logeleda) olid jäetud alles.<ref name="Banksy" /> ==Tunnustus== 2014. aastal pälvis ta [[Webby auhind|Webby auhinna]] kategoorias "Aasta inimene".<ref name="diIZI" /> ==Tsitaate == {{Tsitaat2|Mõned inimesed hakkavad politseinikeks, sest tahavad muuta maailma paremaks kohaks. Mõned inimesed hakkavad vandaalideks, sest tahavad muuta maailma paremini ''välja nägevaks'' kohaks.|Banksy. "Wall and Piece"}} {{Tsitaat2|Vaatamata sellele, mida mõned ütlevad, ei ole grafiti madalaim kunstivorm. Ehkki peate võib-olla öösel hiilima ja oma emale valetama, on see tegelikult üks ausamaid saadaolevaid kunstivorme. Puudub elitaarsus ja haip, teoseid eksponeeritakse linna parimatel seintel ja kedagi ei diskrimineerita piletiraha küsimisega.|Banksy. "Wall and Piece"}} {{Tsitaat2|Televiisor on muutnud teatriskäimise justkui mõttetuks, fotograafia on maalikunsti üsnagi tapnud, kuid grafiti on jäänud progressist hiilgavalt rikkumata.|Banksy. "Wall and Piece"}} == Banksy Eestis == [[Eesti]]s on Banksy loomingut eksponeeritud 24. veebruaril 2024, kui [[Tallinn]]as [[Rotermanni väljak]]ul näidati tema [[Ukraina]]sse loodud seinamaalingutel põhinevat videoinstallatsiooni "Murals".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609259790/poco-galerii-toob-rotermanni-valjakul-publiku-ette-banksy-videoinstallatsiooni "Poco galerii toob Rotermanni väljakul publiku ette Banksy videoinstallatsiooni"] ERR kultuur, 21. veebruar 2024</ref> 5. juulist kuni 27. oktoobrini 2024 oli Tallinnas Telliskivi M-hoones üleval näitus "The Mystery of Banksy – A Genius Mind".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609354134/juuli-alguses-avatakse-telliskivis-banksy-suurnaitus "Juuli alguses avatakse Telliskivis Banksy suurnäitus"] ERR kultuur, 28. mai 2024</ref> == Galerii == <gallery> Pilt:Underpass security camera near Hyde Park in London.jpg| Pilt:Bansky one nation under cctv.jpg|"One Nation Under CCTV" </gallery> == Vaata ka == *[[grafiti]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="identiteet">Fiona Pryor: [http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/6343197.stm "On the trail of artist Banksy"] BBC News, 8. veebruar 2007</ref> <ref name="aasta">Jeff Howe: [http://www.wired.com/wired/archive/13.08/bansky.html "Art Attack"] Wired, august 2005</ref> <ref name="tabatud">Patrick Foster: [https://web.archive.org/web/20090702144807/http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article2774359.ece "Banksy, the celebrated graffiti artist, is caught in the act for first time"] Times Online, 31. oktoober 2007</ref> <ref name="BBC">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/5346822.stm "Faces of the week"] BBC News, 15. september 2006</ref> <ref name="Banksy">Banksy. ''Wall and Piece'', Random House UK [[2005]], ISBN 1844137872</ref> <ref name="p9wfK">Simon Hattenstone: [http://arts.guardian.co.uk/features/story/0,,999712,00.html "Something to spray"] Guardian, 17. juuli 2003</ref> <ref name="tV1Vl">[http://www.elu24.ee/?id=5108 "Banksy jäi vahele?"] Elu24, 31. oktoober 2007</ref> <ref name="WRPsA">Alex Altman: [https://web.archive.org/web/20080913100342/http://www.time.com/time/arts/article/0,8599,1679794,00.html "Banksy Unmasked? A Graffiti Mystery"] Time, 2. november 2007</ref> <ref name="OkYkf">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/bristol/somerset/5103306.stm "Artist's saucy stencil for city"] BBC News, 21. juuni 2006</ref> <ref name="dQXjg">Roger Ebert: [http://www.rogerebert.com/reviews/exit-through-the-gift-shop-2010 "EXIT THROUGH THE GIFT SHOP"] rogerebert.com, 28. aprill 2010</ref> <ref name="VycRg">Daisy Bowie-Sell: [http://www.telegraph.co.uk/culture/film/oscars/8352475/Banksy-has-been-up-to-mischief-in-the-lead-up-to-Oscars.html "Banksy has been up to mischief in the lead up to Oscars"] The Telegraph, 28. veebruar 2011</ref> <ref name="3NNLo">[http://news.bbc.co.uk/local/bristol/hi/people_and_places/arts_and_culture/newsid_9373000/9373020.stm "Banksy's Exit Through the Gift Shop up for Oscar award"] BBC, 25. jaanuar 2011</ref> <ref name="sj0pK">Dalya Alberge: [http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article1350246.ece "Banksy’s bombers fetch decent price"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Times Online, 8. veebruar 2007</ref> <ref name="eL2yF">Lucy Bannerman: [http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article2734018.ece "Banksy street art makes him a very respectable £500,000"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Times Online, 25. oktoober 2007</ref> <ref name="Gs0wM">Simon Crerar: [https://web.archive.org/web/20081013165254/http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article3318618.ece "Kate Moss Banksy print fetches £96k"] Times Online, 6. veebruar 2008</ref> <ref name="6BXgf">Simon Crerar: [http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/visual_arts/article3185983.ece "Banksy wall art could top £200k on eBay internet auction"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Times Online, 14. jaanuar 2008</ref> <ref name="diIZI">[https://web.archive.org/web/20160807001256/http://webbyawards.com/winners/2014/special-achievement/webby-person-of-the-year/banksy/ Banksy : Webby Person of the Year] Webby Awards</ref> <ref name="UNfbI">[http://www.postimees.ee/080805/online_uudised/173618.php "Grafitikunstnik Banksy joonistas Läänekalda turvatarale karikatuurid"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 8. august 2005</ref> }} == Välislingid == {{commons|Banksy}} *[https://www.banksy.co.uk/ Banksy koduleht] (''inglise keeles'') *[http://banksyforum.proboards82.com/ Banksy foorum] *[http://visitbristol.co.uk/site/guide-book/banksy-graffiti-artist VisitBristol.co.uk: Banksy – Bristol's Graffiti Artist] *[http://arts.guardian.co.uk/features/story/0,,999712,00.html Guardian.co.uk: Simon Hattenstone meets Britain's No 1 graffiti artist] *[http://www.time.com/time/photogallery/0,29307,1678584,00.html Time. Photos: The World According to Banksy] *Mele Pesti [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/01F10A9DB82B88DDC2257056005DD568 "Banksy – kõrgel tasemel kunstipätt"] Eesti Ekspress, 7. september 2005 * [https://www.theguardian.com/artanddesign/2020/sep/17/banksy-trademark-risk-street-artist-loses-legal-battle-flower-thrower-graffiti Banksy trademark 'at risk' after street artist loses legal battle]. Guardian, 17. september 2020 * [https://www.bbc.com/news/av/world-europe-63686223 Banksy uses Ukraine as a canvas]. BBC News, 19. november 2022 (video 00:50) * [https://www.bbc.com/news/world-europe-64774717 Ukraine's Banksy stamps feature art of Putin in judo match]. BBC News, 26. veebruar 2023 [[Kategooria:Suurbritannia kunstnikud]] [[Kategooria:Grafitikunstnikud]] bdnv52yr6rd7v88d3uf5zl3fyg1xsap Képler Laveran Lima Ferreira 0 130904 7217571 6676772 2026-08-18T22:22:31Z Ana-papana 235595 Pilt 7217571 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Russia-Portugal CC2017 (11 (cropped).jpg|200px]]<br> |- |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] || jalgpall |- align=center |bgcolor="bronze"| Pronks || [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]] || jalgpall |} [[File:Képler Laveran Lima Ferreira 01.jpg|thumb|Pepe Portos (2019)]] '''Képler Laveran Lima Ferreira''' ehk '''Pepe''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1983]] [[Maceió]]s, [[Alagoase osariik|Alagoase osariigis]], [[Brasiilia]]s) on [[Portugal]]i [[jalgpallur]] ([[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]), kes mängib [[Portugali jalgpallikoondis]]es. Pepe tugevamateks külgedeks on hea tehnika ja asetumine väljakul ning oskuslik peaga mängimine. Pepe on sündinud küll Brasiilias, kuid elab [[2001]]. aastast Portugalis ja sai [[2007]]. aastast selle riigi kodakondsuse. Samast aastast on ta [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali jalgpallikoondise]] mängija (ta ei ole kuulunud Brasiilia noorte- ega ka täiskasvanute koondisse). == Karjäär == Pepe mängis juuniorina sünnilinna klubis [[Sport Club Corinthians Alagoano|Corinthians Alagoanosas]]. 2001. aastal siirdus ta Portugali [[Madeira]] klubisse [[C.S. Marítimo|Marítimo]], kus ta mängis kolm aastat. Selles klubis oli tema areng edukas ja hooajal 2004–2005 läks ta Portugali suurklubisse [[FC Porto]]. Algselt pidi ta siirduma [[Sporting Clube de Portugal|Sportingisse]], kuid klubid ei jõudnud kokkuleppele üleminekutingimustes. Portos tõusis ta üheks põhitegijaks kaitses ning oli osaline Portugali Superliiga meistriks tulekul [[2006]]. ja 2007. aastal ning Portugali karika võidus 2006. aastal. Madridi Real teatas [[16. juuli]]l 2007, et on ostnud oma klubisse Pepe viieaastase lepingu alusel 30 miljoni [[euro]] eest. Ajakirjanduse andmetel oli ka [[FC Barcelona|Barcelona]] huvitatud tema hankimisest. Hispaania põhisarjas mängis ta oma esimese mängu [[25. august]]il [[Madridi Atlético]] vastu. Leping Madridi Realiga lõppes 2017. aastal. Pepe sai [[22. november|22. novembril]] 2007 Portugali kodakondsuse, mis lubas tal nüüd esindada riiki rahvusvahelistel võistlustel. Peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] valis ta rahvusmeeskonna rivistusse 2007. aasta oktoobris, kuid jalavigastus segas tal koondises osalemast. Debüüt koondise toimus [[21. november|21. novembril]] 2007 [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] valikmängu otsustavas kohtumises [[Soome jalgpallikoondis|Soome koondisega]]. Tulemusega 0:0 lõppenud kohtumine tähendas seda, et Portugal oli pääsenud edasi EM-i finaalturniirile. [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] alagrupi esimeses mängus 7. juunil [[Türgi jalgpallikoondis|Türgiga]] lõi Pepe 61. minutil värava. Mängu lõpptulemuseks jäi 2:0. [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] teises alagrupimängus 13. juunil lõi ta värava [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] vastu. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ta on valitud Euroopa meistrivõistluste sümboolsesse koosseisu 2008., 2012. ja 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel. [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikavõistluste]] kolmanda koha mängus 2. juulil lõi ta värava [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] kaheksandikfinaalis lõi ta värava [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu, kuid Portugal kaotas lõpuks mängu 1:2 ja langes konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/843297/cavani-duubel-kukutas-ronaldo-ja-portugali-konkurentsist "Cavani duubel kukutas Ronaldo ja Portugali konkurentsist"]. sport.err.ee. 30.6.2018. Vaadatud 1.7.2018</ref> Aastatel 2019–2024 mängis ta taas FC Porto eest ning lõi 132 mänguga 7 väravat. == Saavutused == === Porto === * [[Primeira Liga|Portugali superliiga]] meister: 2006, 2007, [[Primeira Liga hooaeg 2019–2020|2019–20]] * [[Taça de Portugal|Portugali karika]] võit: 2006, 2020 * [[Supertaça Cândido de Oliveira|Portugali superkarika]] võit: 2004, 2006 * [[Intercontinental Cup]]i võit: 2004 === Madridi Real === * [[UEFA Meistrite Liiga]] võit: [[UEFA Meistrite Liiga|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga|2016–17]] * [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarika]] võit: 2014 * [[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|Maailma klubide karika]] võit: 2014, 2016 * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2008, 2012, 2017 * [[Copa del Rey|Hispaania karika]] võit: 2011, 2014 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võit: 2008, 2012 == Isiklikku == Pepe on 188 cm pikk ja kaalub 81 kg. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.pepeklf.com/ Pepe koduleht] *[http://www.realmadrid.com/en/football/squad/kepler-laveran-lima-ferreira Profiil Madridi Reali kodulehel] {{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}} {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | bordercolor = | loend1 = {{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}} }} {{JÄRJESTA:Ferreira, Kepler Laveran Lima}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Porto mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] p3if3jb951rqnnm15rufqbdwcl3cy2a Kartograafia 0 131606 7217307 7178205 2026-08-18T12:41:49Z Kuriuss 38125 7217307 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} [[Pilt:Mediterranean chart fourteenth century2.jpg|pisi|[[Vahemeri|Vahemere]] merekaart 14. sajandi II poolest]] '''Kartograafia''' on [[teadus]]e ja [[tehnika]] haru, mis tegeleb [[Kaart (kartograafia)|kaartide]] (sealhulgas [[gloobus]]te) valmistamise, uurimise ja kasutamisega. Kartograafiaga tegelevat isikut nimetatakse [[kartograaf]]iks. Kaardi valmistamisel on põhilised ülesanded enamasti: *valida kaardistatavad objektid. Need võivad olla füüsilised (näiteks maanteed või maatükid) või abstraktsed (näiteks riigipiirid või kohanimed); *vahendada kaardistatava objekti pinnamoodi tasapinnal; *eemaldada kaardistatava objekti omadused, mis ei ole loodava kaardi eesmärgist olulised ([[Kaardi üldistamine|generaliseerimine]]); *vähendada kaardistatava objekti keerukust; *väljendada kaardielemente viisil, mis aitab kaardi eesmärki kõige paremini täita. Nüüdisaegne kartograafia on tihedasti seotud [[geoinformaatika]]ga ning on [[geoinfosüsteem]]ide ehk GIS-i teoreetilisi ja praktilisi aluseid. ==Ajalugu== Vanimat teadaolevat kaarti ei ole õnnestunud kindlaks määrata, sest mõistet "kaart" võib mitmeti tõlgendada. Mõni arheoloogiline leid, mida on peetud kaardiks, võib olla ka midagi muud. Vanim leid, mida võib kaardiks pidada, on [[Anatoolia]] piirkonna [[Çatalhöyük]]i linnast leitud seinamaal, mille arvatav sünniaeg on 7. aastatuhande lõpp [[eKr]].<ref name="aBnIb" /><ref name="RSMVQ" /> Iidse maailma tuntud kaartide hulka kuuluvad ka 1600. aastast eKr pärit seinamaal "Admirali koda", kus on kujutatud mereäärset kogukonda, ning Kassiitide perioodist (12.–14. sajand eKr) pärit [[Babülon]]i linna [[Nippur]]i graveeritud kaart.<ref name="KLJwF" /> Vanimad tänapäevani säilinud kaardid on [[Babüloonia|Babüloni]] maailmakaardid 9. sajandist eKr.<ref name="raaflaub" /> Ühel neist on kujutatud Babüloonia riiki, mida ümbritseb ümar maa-ala [[Assüüria]], [[Urartu]]<ref name="5LzRX" /> ja mõne linnaga; seda maa-ala ümbritseb omakorda Oceanuse jõgi ja seda ümbritsevad seitse saart.<ref name="zDN3d" /> Teisel kujutatakse Babüloonia riiki ülejäänud maailma keskmest oluliselt põhja pool.<ref name="raaflaub" /> Vanima teadaoleva maailmakaardi koostas [[Anaximandros]] 6. sajandil eKr.<ref name="wRTcc" /> Kreeka teadlane [[Ptolemaios]] avaldas 2. sajandil pKr kartograafia uurimuse "[[Geographia]]"<ref name="nmaJA" />. Uurimuses oli ka tema koostatud maailmakaart, mis kujutas tollasele Lääne ühiskonnale teada olevat maailma. Araabia õpetlased tõlkisid 8. sajandil kreeka geograafide töid araabia keelde.<ref name="wnlI3" /> Esimesed säilinud [[Vana-Hiina]] kaardid on pärit 4. sajandist eKr, [[Zhanguo|sõdivate riikide ajastust]]. Xin Yi Xiang Fa Yao raamatus, mille avaldas 1092. aastal hiina teadlane [[Su Song]], on õigepikkuselised silindrilises projektsioonis tähekaardid.<ref name="wvbq3" /><ref name="dkAPD" /> See kaardistamismeetod oli Hiinas ka varem tuntud, kuid selles raamatus on vanimad teadaolevad paberformaadis tähekaardid. Varased [[India]] kartograafilised teosed sisaldasid [[Põhjanael]]a ja teiste tähtkujude asukohti.<ref name="sircar" /> Neid kaarte võidi nüüdisaja alguses kasutada [[navigatsioon]]i eesmärgil.<ref name="sircar" /> [[Pilt:TabulaRogeriana upside-down.jpg|pisi|[[Muḩammad al-Idrīsī]] 1154. aastal joonistatud "[[Tabula Rogeriana]]"]] Keskaegses Euroopas valminud kaartide üldnimetus on ''[[mappa mundi]]'' (mungakaart). [[Keskaeg|Keskajast]] on teada umbes 1100 mungakaarti, millest umbes 900 on käsikirjade illustratsioonid. Ülejäänud on loodud eraldi dokumentidena.<ref name="GZoJ8" /> Araabia geograaf [[Muḩammad al-Idrīsī]] koostas 1154. aastal keskaja atlase "[[Tabula Rogeriana]]". Ta võttis aluseks Araabia maadeavastajate ja kaupmeeste kogutud teadmised India ookeanist, Aafrikast ja Kaug-Idast ning klassikaliste geograafide käest päritud info. Nende teadmiste põhjal koostas ta kaardi, mis püsis järgmised kolm sajandit täpseima maailmakaardina.<ref name="ZPCEY" /> 15.–17. sajandil, [[suured maadeavastused|suurte maadeavastuste ajal]], koostasid eurooplased maadeavastajate kogutud info ja uute maamõõtmistehnikate põhjal uusi ning kopeerisid ka varasemaid, läbi põlvkondade säilinud kaarte. [[Magnetkompass]]i, [[teleskoop|teleskoobi]] ja [[sekstant|sekstandi]] leiutamine parandas oluliselt kaardistamise täpsust. Saksa kartograaf [[Martin Behaim]] on valmistanud 1492. aastal esimese tänini säilinud [[gloobus]]e.<ref name="SHxjQ" /> ==Tehnoloogia areng== [[Fail:1794 Samuel Dunn Wall Map of the World in Hemispheres - Geographicus - World2-dunn-1794.jpg|pisi|Samuel Dunni maailmakaart 1794. aastast]] Kaartide valmistamise meetodid on arenenud kogu aeg, et rahuldada järgmiste põlvkondade vajadusi. Esimesed kaardid joonistati pintsliga pärgamendile, mistõttu olid nad raskesti kopeeritavad ja üpris kõikuva kvaliteediga. Magnetiliste seadmete, nagu kompassi ja hiljem magnetiliste andmetalletusseadmete kasutuselevõtt aitas oluliselt kaartide kvaliteeti parandada ning andis võimaluse kaarte magnetiliselt säilitada ja paljundada. Mehaanilised leiutised, nagu [[trükipress]], [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]] ja [[Noonius|vernjee]], võimaldasid kaartide masstootmise ja andmete täpsema esituse. Optilised riistad, nagu [[teleskoop]] ja sekstant, võimaldasid täpsemat maamõõtmist ning päeval [[Päike]]se ja öösel [[Põhjanael|Põhjanaela]] abil täpset geograafilist laiust määrata. [[Fotokeemia|Fotokeemiliste]] ja [[litograafia|litograafiliste]] protsesside areng aitas luua kaarte, mis olid oluliselt detailsemad kui varasemad, säilitasid paremini oma algse kuju ning talusid niiskust ja muid keskkonnamõjusid. See vähendas ka graveerimise vajadust ja kiirendas seega kaardi valmimise ja kopeerimise protsesse. 20. sajandi alguses toimunud kiire [[elektroonika]] areng viis kartograafia uue revolutsioonini. [[Arvuti]]te, [[printer]]ite, [[plotter]]ite, [[kuvar]]ite, [[skanner]]ite ning visualiseerimis- ja analüüsitarkvara kasutuselevõtt on laiendanud väga palju kaarditootmist. Võimalus luua samale aluskaardile mitu infokihti on laiendanud kaartide kasutusvõimalusi ning tekitanud uusi tehnoloogiaid, mis hakkasid neid võimalusi avastama ja arendama. Tänapäeval on enamik laias kasutuses olevaid kaarte toodetud [[tarkvara]]ga, mis langeb ühte neist kolmest põhitüübist: [[CAD]], GIS ja spetsiaalne illustratsioonitarkvara. Ruumilist infot saab pakkida [[andmebaas]]i, kust saab info vajadusel kiiresti kätte. Sellise tarkvara abil saab toota järjest dünaamilisemaid ja interaktiivsemaid kaarte, mida saab digitaalselt manipuleerida. Ilmastikukindlate arvutite, [[GPS|GPS-]]ide ja lasermõõdikutega on võimalik kaardistada otse maastikul. Reaalajaline kaardistamine, näiteks [[Field-Map]]i tehnoloogia abil, suurendab töö kasutegurit ja annab parema kvaliteediga tulemuse. ==Kaarditüübid== ===Üld- ''vs.'' erikaardid=== Kaartide mõistmiseks võib kartograafia jagada kaheks: üldine ja teemaline kartograafia. Üldkaardid on koostatud kõigile üldkasutatavaks ning need sisaldavad mitmeotstarbelist infot. Neis on kasutatud mitmeid viite- ja positsioneerimissüsteeme ning neid toodetakse tihti seeriatena. Näiteks 1:20 000 mõõtkavas Eesti põhikaart on üldfüüsiline kaart. [[Pilt:Structureforet.jpg|pisi|[[GPS]]i ja lasermõõdiku abil saab kaardistustöid teha otse maastikul. Reaalajas koostatud kaardi kvaliteet on oluliselt parem vananenud infoga kaardi omast. Pildil on kaart metsastruktuuridest: puude asukoht, ümberkukkunud puud]] Erikaardid sisaldavad spetsiifilisemat teemainfot, mis on suunatud spetsiifilisemale tarbijale. Sinna alla kuuluvad näiteks rahvastikuprotsesse, haiguste levikut või muud teemainfot sisaldavad kaardid. Viimasel sajandil on teemakaartide tähtsus tänu geograafilise info mahu järsule kasvule oluliselt suurenenud. Orienteerumiskaart seob mõlemat kartograafiatüüpi ning on välja töötatud väga spetsiifilisele kasutajaskonnale. Kõige esiletõusvam temaatiline element orienteerumiskaardil on varjustus, mis näitab maastikul liikumise keerukust, mida põhjustab taimestik. Taimeliigid ei ole kaardil määratud, kuid taimestiku läbitavus maastikul on raskusastmete kaupa klassidesse kantud. [[Pilt:Orienteringskort bygholm 2005 detail.jpg|pisi|Väljavõte orienteerumiskaardist]] [[Pilt:Easter Island map-en.svg|pisi|[[Lihavõttesaar]]e üldgeograafiline kaart]] ===Topograafiline ''vs.'' topoloogiline=== [[topograafia|Topograafilise]] kaardi põhieesmärk on kirjeldada mingit kohta topograafiliselt. Maastikku või reljeefi võib kaardil kirjeldada mitmeti. 20.–21. sajandil on topograafilisele kaardile iseloomulikuks saanud kontuurjooned, mis tähistavad kõrgusi ([[samakõrgusjoon]]ed). [[Topoloogia|Topoloogiline]] kaart on väga üldine kaart. Tihti eirab selline kaart mõõtkava või detaile, et tuua esile mõni konkreetne marsruut või suhteline informatsioon, näiteks linna vaatamisväärsuste umbmäärane asukoht või metroopeatuste paiknemine üksteise suhtes. Sellistel kaartidel ei ole mõõtkava või pisidetailid olulised, sest tüüpilisel reisijal või turistil on vaja teada vaid objektide omavahelist suhtelist paiknemist. ==Kaardidisain== ===Kaardi eesmärk ja andmevalik=== Temaatilises kartograafias tuntud ameerika kartograaf [[Arthur H. Robinson]] väitis, et kaart, mis ei ole õigesti välja töötatud, on "kartograafiline läbikukkumine". Ta lisas, et arvestades kõiki kaarditegemise aspekte, on kaardidisain kõige keerulisem.<ref name="8yOZ0" /> Robinson kodifitseeris kaarditegija arusaama, et kaarti disainides peab arvestama eelkõige tarbijate ja nende vajadustega. Kaarte on alati koostatud "kindlal eesmärgil või kindlatel eesmärkidel".<ref name="STsRz" /> Kaardi eesmärk peaks olema joonistatud viisil, millest lugeja mõistliku aja jooksul aru saab. Heal kaardil puudub igasugune kahemõttelisus. Ühemõtteliselt esitatud pilt parandab kasutaja arusaama kaardist ja hoiab tema tähelepanu vajalikul infol. Kui kasutaja ei suuda kaardi eesmärgist mõistliku aja jooksul aru saada, võib kaarti kasutuks pidada. Ülim eesmärk on luua tähendusrikas kaart. Ameerika geograaf [[Alan MacEachren]] seletas, et hästi disainitud kaart on veenev, sest see peegeldab autentsust (1994, pp.&nbsp;9). Huvitav kaart tõmbab igal juhul lugeja tähelepanu. Infotihedus kaardil või kaart, millel on mitu muutujat, näitab kaardisiseseid suhteid. Mitme muutuja näitamine toob kaardile võrdlusmomendi, suurendab kaardi tähendusrikkust, aitab luua uusi hüpoteese ja võimaldab teha kaardi abil edasist uurimistööd. Kaardi sõnumi edastamiseks peab valmistaja ta disainima viisil, mis aitaks lugejal selle sisust aru saada. Kaardi pealkiri võib luua vajaliku seose sõnumi edasiandmiseks, kuid üldine disain loob viisi, kuidas lugeja seda mõistab.<ref name="6eU8l" /> 21. sajandil on kõike võimalik kaardistada, alustades inimese sisemusest ja lõpetades avakosmosega. Seega on tänapäeval olemas hiiglaslik valik kaarditüüpe ja -stiile. ===Nimepanekutavad=== Enamikul kaartidel kasutatakse kohanimede ja üldiste kaardikirjade, nagu legendi, [[mõõtkava]] jms märkimiseks teksti. Enamasti tehakse kaart ühes kindlas keeles, aga tihti juhtub, et kohanimede keel on varieeruv, näiteks ingliskeelne kaart võib kasutada [[Saksamaa]] kohta nime Germany, prantsuskeelne Allemagne või saksakeelne Deutschland. Sõna, mis kirjeldab mingit kohta, kasutades võõrkeelt, nimetatakse eksonüümiks. Mõnel juhul ei ole selge, milline kohanimi on õige. Näiteks [[Birma]] riik muutis oma nime ametlikult Myanmariks, kuid mõned riigid ei tunnista praegust valitsust (huntat) ning nimetavad Myanmari endiselt Birmaks. Mõnikord ei tunnistata võõrkeeltes kohanime muutust ning vana nimi võib endiselt üldkasutusse jääda. Näiteks Ho Chi Minh on laiemalt tuntud kui [[Saigon]], Krung Thep kui [[Bangkok]] ja Côte d’Ivoire kui Ivory Coast ([[Elevandiluurannik]]). Raskused tekivad, kui tekib vajadus [[transliteratsioon]]i või [[transkriptsioon]]i järele. Mõned tuntud kohad on võõrkeeltesse üsna hästi tõlgitud, näiteks Russia või Rußland [[Venemaa]] jaoks (originaalkeeles Росси́я), aga mõnel juhul on korralik transkriptsiooni- või transliteratsioonisüsteem vajalik. Isegi hea tõlke puhul võib eksonüümi kasutamine kaardikasutajas segadust tekitada, näiteks ingliskeelse [[Itaalia]] kaardi kasutajale ei ole kasu, kui märkida [[Livorno]] linn ainult ingliskeelselt (Leghorn), sest maanteesiltidel ja rongide sõiduplaanidel on kirjas Livorno. Transliteratsiooni korral esitatakse ühes tähestikus olevad tähed teise tähestiku tähtedena, näiteks [[kirillitsa]] "P" on ladina tähestikus "R", aga tihti ei ole see samaväärsus nii lihtne. Araabia keele transliteratsiooniks on loodud mitu süsteemi, mille tulemused võivad erineda, näiteks [[Jeemen]]i linna Mocha nimi kirjutatakse inglise keeles süsteemist sõltuvalt Mocha, Al Mukha, al-Mukhā, Mocca või Moka. Lisaraskused tekivad, kui riikides, näiteks endistes [[koloniaalmaa]]des, ei ole tugevat geograafilist nimetamisstandardit välja kujunenud. Sellistel juhtudel peavad kartograafid valima, kas kasutada kaardil kohalike kehtestatud või vanemaid, emamaa poolt peale surutud ja vahel halvustavaid nimesid. Mõnes riigis on mitu ametlikku keelt, seega võib ühel kohal olla mitu ametlikku nime. Näiteks [[Belgia]] pealinna nime ametlikud kujud on nii Brussel kui ka Bruxelles. Kohanimeteadust nimetatakse [[toponüümika]]ks, kohanimede kui sõnade päritolu uurib [[etümoloogia]]. ===Kujutusviis=== [[Pilt:Southwest Ireland Thornton.jpg|pisi|[[Iirimaa]] edelaranniku kaart 18. sajandi algusest. Kaardi allservas on näha põhja suunatud nool. Eri alade tähistamiseks on kasutatud erinevaid värvitoone]] Kaardidisaini kvaliteet mõjutab lugeja võimet kaardilt informatsiooni omandada. Maailma täpseks kujutamiseks ja informatsiooni efektiivseks edastamiseks on välja töötatud kindel sümboolika. Kaardi legend seletab lahti kaardil kasutatavad leppemärgid, pealkiri näitab regiooni, mida kaart kujutab, kaardipilt kujutab regiooni ja nii edasi. Kaardi elemendid on näiteks [[kaardiraam]], [[kompass]], [[mõõtkava]], [[projektsioon]] ning lisainfo kaardi valmimise ja täpsuse kohta. Maastikku uurides võib mõõtkava määrata puude, autode ja majade abil, kaardil see aga nii ei ole. Isegi kõige lihtsamad elemendid, näiteks põhjasuunda näitav nool, on üliolulised. Võib tunduda loomulik, et põhjasuund on kaardi ülemises servas, kuid reaalsuses ei pruugi see nii olla. Kaardi värvikasutus on samuti ülioluline. Info esitamine eri värvitoonides võib kaardi loetavust või tunnetust oluliselt parandada. Erinevused värvitoonide intensiivsuses kujutavad erinevaid eesmärke, mida kaardi valmistaja lugejatele edastada üritab. Tänapäevased arvutid kujutavad korraga kuni 16 miljonit värvitooni. See võimaldab ka kõige nõudlikumatel kaartidel mitmeid värvivalikuid kasutada. Lisaks suudavad arvutid värvidest kergesti mustreid genereerida, lisades veel võimalusi. Kvantitatiivsed sümbolid võimaldavad edastatava nähtuse suhtelist suurust või tähtsust mõõta. Sellise info edastamiseks on kaks suurt sümbolite klassi. Proportsionaalsed sümbolid muudavad vastavalt esitatava info kvantiteedile oma visuaalset kaalu. [[Horopleetkaart|Horopleetkaardid]] esitavad andmete kogumisalasid, nagu riigid või rahvaloendusalad, erinevates värvitoonides. Värvitooni heledust ja intensiivsust kasutatakse sellistel kaartidel andmete kontsentratsiooni või intensiivsuse väljendamiseks. ===Generaliseerimine (üldistamine)=== Kaardi koostamisel tuleb tihti valida, kas esitada objektid kaardil õiges kohas või kasutada leppemärki, mis võtab ruumi ja võib muu teabe paigast nihutada. Kartograafi ülesanne on otsustada, mida kaardile panna, kaardilt välja jätta ja geograafilises mõttes väikese veaga esitada. Probleem teravneb kaardi mõõtkava vähenemisel; sel juhul kujutatakse kaardi sama suurel pinnal suuremat maapinda ning suureneb kaardile kantava teabe hulk. ===Kaardiprojektsioonid=== Maa sfäärilisuse tõttu tekitab igasugune tasapinnaline esitus moonutusi, mistõttu ei saa kujundeid, pikkusi ja pindalasid korraga vigadeta esitada.<ref name="rXxII" /> Kartograaf peab vastavalt kaardi eesmärgile ja kaardistatavale alale valima sobiva projektsiooni. == Kartograafilised vead == Moonutus või viga kaardil võib olla ka tahtlik. Selle eesmärk võib olla [[propaganda]] või soov panna kaardile unikaalne märk, et aidata kaardi koostajal tabada [[autoriõigus|autoriõigust]]e rikkumist, kui mõne konkurendi kaardil peaks samasugune viga esinema. Need märgid on linnakaartidel näiteks valesti kirjutatud või olematud tänavanimed. Tahtliku vea põhjus võib olla ka "kartograafiline vandalism", mis on tingitud kartograafi soovist jätta oma tööle endast jälg. Näiteks [[Boulder County]] (maakond USA [[Colorado]] osariigis) kaardil, mis valmis 1970. aastate alguses, oli [[Kaljumäestik]]us väljamõeldud mäetipp Mount Richard, mis arvatakse olevat joonestaja [[Richard Ciacci]] töö. See väljamõeldis avastati alles kaks aastat pärast kaardi valmimist. == Vaata ka == *[[Gerardus Mercator]] *[[Kartograaf]] *[[Geoinfosüsteem]] *[[Fra Mauro]] *[[Tasanduv pind]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="aBnIb">Robert Kunzig (May 1999). [http://discovermagazine.com/1999/may/archeologist "A Tale of two obsessed archeologists, one ancient city, and nagging doubts about whether science can ever hope to reveal the past".] Discover Magazine.</ref> <ref name="RSMVQ">Stephanie Meece (2006). "A bird's eye view – of a leopard's spots. The Çatalhöyük 'map' and the development of cartographic representation in prehistory". Anatolian Studies 56: 1–16. [http://en.wikipedia.org/wiki/JSTOR JSTOR][http://www.jstor.org/pss/20065543 20065543].</ref> <ref name="KLJwF">[http://oi.uchicago.edu/OI/PROJ/NIP/PUB93/NSC/NSCFIG7.html Uchicago.edu] The Nippur Expedition</ref> <ref name="raaflaub">Kurt A. Raaflaub & Richard J. A. Talbert (2009). Geography and Ethnography: Perceptions of the World in Pre-Modern Societies. John Wiley & Sons. p. 147. {{ISBN|1405191465}}.</ref> <ref name="5LzRX">Catherine Delano Smith (1996). "Imago Mundi's Logo the Babylonian Map of the World". Imago Mundi 48: 209–211. doi:10.1080/03085699608592846. [http://en.wikipedia.org/wiki/JSTOR JSTOR] [http://www.jstor.org/pss/1151277 1151277].</ref> <ref name="zDN3d">Finel, Irving (1995). "A join to the map of the world: A notable discovery". British Museum Magazine 23: 26–27.</ref> <ref name="wRTcc">[https://web.archive.org/web/20060502013409/http://au.encarta.msn.com/encyclopedia_781534525/Cartography_History_of.html "History of Cartography"]. Archived from the original on 2009-10-31.</ref> <ref name="nmaJA">J. L. Berggren, Alexander Jones; Ptolemy's Geography By Ptolemy, [http://en.wikipedia.org/wiki/Princeton_University_Press Princeton University Press, 2001] ISBN 0691092591</ref> <ref name="wnlI3">^ [https://web.archive.org/web/20091030172727/http://encarta.msn.com/encyclopedia_761552030_3/Geography.html "Geography"]. Archived from the original on 2009-10-31.</ref> <ref name="wvbq3">Miyajima, Kazuhiko (1997). "Projection methods in Chinese, Korean and Japanese star maps". In Johannes Andersen. Highlights of Astronomy. 11B. Norwell: [http://en.wikipedia.org/wiki/Kluwer_Academic_Publishers Kluwer Academic Publishers]. lk 714. ISBN 9780792355564.</ref> <ref name="dkAPD">Needham, Joseph (1971). Part 3: Civil Engineering and Nautics. Science and Civilization in China. 4. [http://en.wikipedia.org/wiki/Cambridge_University_Press Cambridge University Press]. p. 569. ISBN 9780521070607.</ref> <ref name="sircar">Sircar, D. C. C. (1990). Studies in the Geography of Ancient and Medieval India. Motilal Banarsidass Publishers. p. 330. ISBN 8120806905.</ref> <ref name="GZoJ8">Woodward, lk 286</ref> <ref name="ZPCEY">S. P. Scott (1904), History of the Moorish Empire, lk 461–462</ref> <ref name="SHxjQ">[http://www.loc.gov/rr/geogmap/guide/gmillgtm.html Globes and Terrain Models – Geography and Maps: An Illustrated Guide], Library of Congress</ref> <ref name="8yOZ0">Robinson, A.H. (1953). Elements of Cartography. New York: John Wiley & Sons. ISBN 0471728055.</ref> <ref name="STsRz">Robinson, A.H. (1982). Early Thematic Mapping: In the History of Cartography. Chicago: The University of Chicago Press. ISBN 0226722856.</ref> <ref name="6eU8l">Monmonier, 1993, pp. 93</ref> <ref name="rXxII">Albrecht, Jochen. [https://web.archive.org/web/20241207034147/http://www.geo.hunter.cuny.edu/~jochen/gtech201/lectures/lec6concepts/map%20coordinate%20systems/how%20to%20choose%20a%20projection.htm "Maps projections"]</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Cartography}} *[http://www.lib.utexas.edu/maps/ University of Texas. maps] [[Kategooria:Kartograafia| ]] av3pehot0zgp20k3pglexq1yqkwpbt6 Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) 0 137973 7217550 7020186 2026-08-18T21:35:01Z Kaaluja 5564 Mitmus eesti grammatikale kohaseks. Vt . https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=148 7217550 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}} '''Saksa okupatsioon Eestis''' on hilisema [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] maa-ala osaline või täielik [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede poolt [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] käigus. Juba [[1915]]. aastal hõivasid Saksa väed [[Ruhnu]], mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga [[Liivimaa kubermang]]u koosseisu. [[1917]]. aastal okupeerisid sakslased [[Hiiumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Muhu]]. 1918. aastal juba terve Eesti. {{Sisukord paremale}} [[File:Saksa väeosade ülevaatus Kuressaares. 1918.jpg|pisi|Saksa väeosade ülevaatus okupeeritud [[Kuressaare]]s (1918)]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1970-074-34, Besetzung der Insel Ösel, Truppenanlandung.jpg|pisi|300px|Saksa vägede dessant Saaremaale (1917)]] ===Kronoloogia=== *[[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa Keisririigi vägede [[operatsioon Albion]] [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamiseks; *20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa väed [[Hiiumaa]]; *13. novembril 1917 kuulutas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] komitee [[Eestimaa]] Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigilt kaitset; *30. detsembril 1917 kuulutas [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] maapäev [[Liivimaa]] Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigi valitsusel võtta Liivimaa Saksa riigi kaitse alla; *[[18. veebruar]]i keskpäeval 1918 lõppes [[Brest-Litovski rahuleping|vaherahu]] Saksa ja Vene vägede vahel ning sakslased alustasid pealetungi ka Eesti suunas *[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]s [[Virtsu]]s; *[[22. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa väed [[Valga]]sse *[[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa väed Tartusse ja [[Pärnu]]sse; *[[25. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa väed Viljandisse ja Tallinna, 26. veebruaril Paidesse; *[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa Keisririigi väed Narva. [[Fail:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] == Lääne-Eesti saarte okupeerimine == Septembris 1917 otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared. [[29. september|29. septembril]] [[1917]] algas Saksa vägede [[dessant]] [[Tagalaht|Tagalahes]]. Operatsiooni koodnimeks sai [[Operatsioon Albion|Albion]]. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse ([[Liepāja]]sse) umbes 25 000 meest, 5000 hobust, 1400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit ning varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud Saksa okupatsioon. {{Vaata|Operatsioon Albion}} {{Vaata|Balti Hertsogiriik}} ==Ajutine Brest-Litovski vaherahu== 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaa valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]]) [[1917]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (venelaste läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. Vene delegatsiooni juht [[Lev Trotski]] teatas seepeale, et Venemaa lahkub läbirääkimistelt jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Vastavalt ultimaatumis määratud päevale läks [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa rinne idasuunas liikuma ja venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. 18. veebruaril alustasid Saksa väed pealetungi ja vallutasid [[Pihkva]] ning [[Narva ajalugu#Narva esimeses maailmasõjas|Narva]]. Rinde keskosas Saksa 10. armee ja XLI armeekorpus tungis [[Smolensk]]i suunas ja rinde lõunaosas Saksa väed hõivasid 1. märtsiks Kiievi, okupeerides lühikese ajaga Ukraina, Valgevene ja seni hõivamata alad Baltimail. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2005-0159, Besetzung der Insel Oesel, Truppeneinschiffung.jpg|pisi|]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|pisi|]] == Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon == {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}} [[20. veebruar]]il [[1918. aasta Eestis|1918]] maabusid Virtsus 68. armeekorpuse Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="7MvyS" /> 60. armeekorpus liikus [[Väina jõgi|Väina jõe]] joonelt põhja suunas (24. veebruaril vallutati Tartu), 6. armeekorpus Pihkva peale. [[21. veebruar]]i 1918. aastal lähenesid Tallinnale esimesed Saksa eelväed ning 22. veebruaril andis [[Tsentrobalt]] üldise evakueerimiskorralduse kogu allesjäänud [[Balti laevastik#Balti laevastiku tegevus 1917–1920|Balti laevastik]]ule. {{vaata|Jääretk}} [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|left|Eesti okupeerimine Saksa okupatsioonivägede poolt 1918]] ===Punakaardi vastupanu=== [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele. 22. veebruaril suundusid punakaartlased raudteed mööda Riisiperesse, kus kohtasid esmakordselt Saksa regulaararmee võitlejaid ning taganesid lahinguta õhtu kella 9-ks Keilasse. Kui Saksa Keisririigi regulaarväed lähenesid Tallinnale, läks Tallinna [[punakaart]]laste salk (umbes 400 võitlejat) [[staabikapten]] [[Andrei Põld]]i juhtimisel tõkestama sakslaste edasitungi. [[23. veebruar]]il 1918 toimus [[Keila mõis]]a lähedal kokkupõrge punakaartlaste ja Saksa sõjaväeüksuste vahel ([[Keila lahing (1918)|Keila lahing]]). Punakaartlased olid sunnitud taanduma. Lahingus langes 45 punakaartlast, nende seas ka [[Alice Tisler]], E.Tiitsen, H.Telliskivi, K.Rundstück<ref>Leninliku komsomoli sünd. [[Karl Martinson|K. Martinson]]. Kalender 1968, lk 64</ref>. Veebruaris 1918 lahkus Tallinnast Helsingi kaudu koos [[Balti laevastiku Jääretk|Balti laevastik]]uga Petrogradi umbes 4000 eestlast. [[25. veebruar]]il jõudsid Saksa väed ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]]. Rakvere, Narva, Aseri, Jõhvi ja Petrogradi Tartu-Putilovi punakaardi salgad osutasid vastupanu ja seejärel taandusid [[Narva]] alla. 27. veebruaril osutasid Virumaa ja Narva punakaardi salgad vastupanu [[Sompa raudteejaam]]a juures<ref>[[Viktor Maamägi|Маамяги В. А.]] [https://archive.org/details/inter_rkka_1/%D0%9C%D0%B0%D0%B0%D0%BC%D1%8F%D0%B3%D0%B8%20-%20%D0%AD%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5%20%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B5%D0%BB%D0%BA%D0%B8/page/n33/mode/2up?view=theater В огне борьбы (Красные эстонские стрелки)]. М.: Мысль, 1987. стр 34</ref>, 12 vangilangenud punakaartlast toimetati Saksa vägede poolt Rakverre ning poodi seal. 28. veebruaril osutasid punakaardi salgad vastupanu [[Jõhvi]] lähedal, kust taandusid 1. märtsil ning 2. märtsil Vaivara ja [[Auvere raudteejaam]]a juures<ref>Mälestuskilde 1918. aastast. R. Majak. Kalender 1968, lk 58</ref> ning seejärel taandusid [[Narva]] alla, pidades 3. märtsil kaitselahingud. Saksa vägede survel taganesid Punakaardi salgad [[Jamburg]]i, kus neist moodustati esimesed [[Eesti kütiväed|Eesti kütivägede]] väeosad. ===Eesti rahvusväeosad=== Saksa kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] andis [[28. veebruar]]il 1918 korralduse, mille põhjal [[Eesti rahvusväeosad]] võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks. [[1. Eesti Diviis]]i Staap reorganiseeriti Eesti Sõjavägede Staabiks. [[1. märts]]ist 1918 määrati Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks kindralmajor [[Andres Larka]]. Staabiülemaks määrati alampolkovnik [[Nikolai Reek]], Kuid juba [[27. aprill]]il 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks. Vastavalt kindral von Seckendorffi käsule 20. märtsist 1918 määrati Eesti diviis likvideerimisele [[5. aprill]]ist 1918. aastast. Eesti sõjaväe laialisaatmist põhjendati [[Bresti rahuleping]]u tingimuste täitmisega, millega keelati Saksa vägede hõivatud territooriumil asutada relvastatud organisatsioone, mis varem olid kuulunud endise Vene armee koosseisu. 20. märtsil 1918 ilmus Saksa kindrali [[Adolf von Seckendorff]]i käsk Eesti sõjavägi likvideerida, mille käigus langes sakslaste kätte 12 500 püssi, 1,6 miljonit püssipadrunit, 69 kuulipildujat, 28 suurtükki ja muud varustust. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. Seadusandlikku, kohtu- ja täidesaatvat riigivõimu [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] hertsogiriigis peale [[Riia kubermang|Riia]] ja [[Saaremaa kubermang|Saaremaa]] keiserlike kubermangude teostas Saksa vägede ülemjuhataja<ref>[[Verwaltungsordnung für Liv- und Estland]], 28. mai 1918, § 1 ([[Verordnungsblatt für Liv- und Estland]], 1918, 24, 269, 7. juuni 1918): "Die gesetzgebende, richterliche und vollziehende Staatsgewalt in den Herzogtümern Livland und Estland mit Ausnahme der zu den Kaiserlichen Gouvernements Riga und Oesel gehörigen Gebiete wird vom Oberbefehlshaber ausgeübt."</ref>. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]]. Osa baltisakslaste plaanitava Balti Hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endisi [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist tundsid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkond end olevat õigustatud taastama kohalike hertsogiriikide sõltumatust ja ühinema [[Balti Hertsogiriik]]i. ===Okupatsioonivõimud=== [[File:Ostfront Livland 1918 Dragoner Regiment Nr. 17.jpg|pisi|Saksa okupatsiooniväed Baltimaades 1918]] Eesti ala kuulus [[Saksa keisririik|Saksa Keisririigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatus määras vana haldusjaotuse kohaselt Eesti ala valitsema: *[[Eestimaa]] piires [[68. kindralkomando]] ''(''Oberkommando 68'')'', kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]], staabiülem major Hermann Ritter von Pfistermeister, Tallinnas *[[Liivimaa]] piires (kaasa arvatud Lõuna-Eestis) [[60. kindralkomando]] ''(''Oberkommando 60'')'', kindralleitnant [[Günther von Pappritz]] ja hiljem kindralleitnant [[Ludwig von Estorf]], Tartus **Lääne-Eesti saartel – [[Keiserlik Saaremaa kubermang|Saaremaa]] [[sõjakuberner]]i kindralleitnant [[William Balck]]i juhtimisel. [[Pilt:OberOstMap.png|pisi|[[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[I maailmasõda|I maailmasõja]] aegne sõjaväelise valitsuse [[Ober Ost]] haldusala]] Võim okupeeritud idaaladel kuulus Saksa sõjaväelastele – Saksa relvajõudude ülemjuhatusele idas ([[Ober Ost|Ober-Ost]] kindralfeldmarssal [[Leopold, Baieri prints|Baieri prints Leopold]]i ja endistes [[Balti kubermangud]]es – [[8. armee (Saksa keisririik)|8. armee]] ülemjuhatusele Riias, jalaväekindral [[Hugo von Kathen]]i juhtimisel. 27. augustil 1918 loobus [[Nõukogude Venemaa]] [[Brest-Litovski rahuleping]]uga vormilisest suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle ja Saksa okupatsioonivõimud hakkasid sõjaväelise haldusaparaadi kõrvale kujundama tsiviiladministratsiooni. Moodustati Baltimaade sõjaväeline valitsus (''Militärverwaltung im Baltenland''), keskusega Riias, mille eesotsas seisis riigipäevasaadik [[Alfred von Gossler]]. Põhja-Eesti koos saartega allutati Eestimaa provintsivalitsusele. Gossler ja talle allunud Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa provintsivalitsused (''Provinzialverwaltung'') said korraldusi osalt 8. armee ülemjuhatuselt. Eestimaa provintsivalitsus lõpetas tegevuse 11. novembril 1918 ja 13. novembril võeti Põhja-Eestimaa provintsiaalvalitsus okupatsioonivõimudelt üle. {{vaata|Eestimaa provintsivalitsus|Ober Ost}} Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkomandode käskkirjade alusel ohvitserist kreisipealik (''Kreishauptmann''). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ja sai juhtnöörid sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (''Beirat''), mille liikmed kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kui palju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (''Amtsbezirk''), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (''Amtsvorsteher''), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus. Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (''Ortsbezirk''). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (''Ortsvorsteher''), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale. === Saksa okupatsioonivõimude tegevus Eestis === ==== Tallinn ==== Pärast linna vallutamist ilmusid Saksa sõjaväed Tallinna liha külmutamise ruumidesse ja võtsid ruumid üle. Ülevõtmise juures viidi umbes 200 puuda linna päralt olevat sealiha ära. Samuti oli Saksa sõjavägi linnalt ära võtnud piimameierei ja 600 [[puud]]a linna heinu. Sakslased olid kinni pannud ka trükikojad, mistõttu oli võimatu trükkida [[leivakaart]]e. Venekeelsed tänava- ja linnaasutuste sildid vahetati kiirkorras eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimedega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimed on vaja sinise värviga kinni katta.<ref name="QPSNz" /> Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]], ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Jaan Poska]], kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi. [[4. märts]]il [[1918]] võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918. Märtsis 1918 külastas Tallinna ja Tartut Saksa idarinde ülemjuhataja [[Baieri kuningriik|Baieri]] prints [[Leopold, Baieri prints|Leopold]], kes juhtis ka Saksa okupatsioonivägesid Eestis 1917–1918. Märtsi lõpul külastas Tallinna [[Saksa keiser|Saksa keisri]] vend suuradmiral, Preisi prints [[Heinrich, Preisi prints|Albert Wilhelm Heinrich]] ja veidi hiljem Saksa keisri mereväeohvitserist poeg prints Albert. Juunis 1918 võeti kinni [[Konstantin Päts]] ja saadeti Leedusse vangilaagrisse, sama saatus tabas mitmeid teisigi Eesti juhtivaid tegelasi. ==== Tartu ==== [[Fail:Saksa vägede paraad Tartus 1918.jpg|pisi|Saksa vägede paraad Tartus [[Raatuse tänav]]al (1918)]] Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri kindral vabahärra [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ja uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele [[tsensuur]]ile, et see ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama saksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati [[saksa keel]] ning valla- ja linna[[ametnik]]ud pidid Saksa võimudele [[ustavus]]t vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali. [[Tartu linnavolikogu]] esimees [[Lui Olesk]] ja veel 49 eestlast vangistati ja saadeti Riiga. ==== Pärnu ==== [[23. veebruar]]i õhtul kuulutati Pärnus välja Eesti vabariik. 24. veebruari keskpäeval toimus [[2. Eesti jalaväepolk|2. Eesti jalaväepolgu]] pataljoniülem staabikapten [[Feliks Tanner|Felix Johannes Tannebaum]]i käsul Eesti Vabariigi esimene sõjaväeparaad. 25. veebruari varahommikul jõudsid linna Saksa sõdurid. Okupatsioonivõimude korraldusel pidid nii omakaitse kui 2. Eesti jalaväepolgu Pärnu pataljon relvad loovutama ja oma tegevuse lõpetama. ===Okupatsioonivõimude repressiivtegevus=== Oma tegevuses toetusid okupatsioonivõimud Eestis baltisakslastele, kelle huvides toimusid 1917. aastal ka arveteõiendamised [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]ga, kelle juhtimisel algas baltisakslastele kuulunud suurmaaomandite [[natsionaliseerimine]] ja maatameestele jaotamine. Selle tegevuse eest hukati: *[[1. märts]]il 1918 [[Orina mõis]]as, [[Järva-Jaani]] [[VSDT(b)P]] organisatsiooni esimees [[Jakob Pallok]]; *3. märtsil 1918 [[Paide]]s, Järvamaa Töörahva Nõukogu Täidesaatva Komitee esimees Jaan Järvekülg, komitee sekretär Johannes Raudsepp, [[Eesti punakaart|punakaartlased]] Johannes Allmann, Johannes Jätsa, Villem Koppelmann, Hans Nook, August Steinbok, Johannes Urb ja üks tundmatu;<ref name="WLsIk" /> *6. märtsil 1918 poodi Võrus üles maakonna täitevkomitee esimees ja Võru [[Sõja-Revolutsioonikomitee|Sõja-Revolutsioonilise Komitee]] esimees [[Friedrich Leegen]], [[revolutsiooniline tribunal|revolutsioonilise tribunali]] esimees [[Oskar Leegen]] ja kohaliku punakaardi üks juhte [[Kristjan Kalmus]]. Samal päeval lasti maha Arnold Seeder ja Oskar Turb;<ref name="XM68F" /><ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvaelu/1967/11/16/12 Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Võrumaal], Töörahva Elu: EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 135, 16. november 1967, lk 2</ref> *[[Jõhvi]]s, [[Iisaku vald (Iisaku kihelkond)|Iisaku valla]] täitevkomitee esimees Paul-Eduard Peep; *samuti hukati inimesi Räpinas, Rakveres, Tapal.{{lisa viide}} Mittesobivate isikute kinnipidamiseks moodustati vangilaagreid – näiteks [[koonduslaager|koonduslaagrid]] [[Naissaar]]el (novembris [[1918]] oli seal 300 kinnipeetavat) ja [[Pääsküla küla|Pääskülas]]. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] ministrite nõukogu esimees [[Konstantin Päts]] arreteeriti [[11. juuni]]l, vangistati ka kohtuminister [[Otto Strandman]], põllutöö- ja toitlusminister [[Jaan Raamot]] ja Päästekomitee liige [[Konstantin Konik]]. ===Balti Hertsogiriik=== Saksa vägede kaitse all asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkonnad taastama euroopalikke hertsogiriike ja nende alusel looma ühendatud Balti Hertsogiriiki. 9. aprillil 1918 toimus [[Toompea loss]]is [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] initsiatiivil ja Saksa okupatsioonivõimude toetusel kokku kutsutud Eestimaa seisuslik maakogu (Landesversammlung). Sellele olid kutsutud ka valdade, linnade ja vaimulikkonna esindajad (51 liikmest oli eestlasi vaid 16 vallavanemat), kes pidid valima esindajad ühtse [[Balti Maapäev]]ale. Põranda all tegutsenud [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] juht [[Konstantin Päts]] andis aga Eesti vallavanematele kaasa deklaratsiooni, mille [[Vana-Antsla]] vallavanem [[Peeter Koemets]] 10. aprillil Riias ka ette luges. Balti Ühendatud Maanõukogul valitud 11-liikmelisse eestseisusse kuulus Tallinna esindajana ka [[Tallinna linnapea|Tallinna ülembürgermeister]] [[Erhard Arnold Julius Dehio]]. [[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Balti Maanõukogu]] (Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) Riias Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa valdade, vaimulikkonna ja valdade esindajad välja [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]]. {{Vaata|Balti Hertsogiriik}} ==Brest-Litovski vaherahu== [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|left|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal. Brest-Litovski 3. märtsi rahulepingu Artikkel VI kohaselt "Eesti- ja Liivimaa puhastatakse samuti kohe vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eestimaa idapiiriks saab üldjuhul Narva jõgi, Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle Peipsi ja Pihkva järve, selle edelanurgast, sealt üle Lubani järve, Lievenhofi ja Lääne-Dvina suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politseivõimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik julgeolek. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestimaalaste ja liivimaalaste ohutu tagasipöördumise." Rahulepingu alusel vabastati Venemaalt, sinna küüditatud baltisakslased ja eesti rahvuslased, sh parun [[Schilling]] — [[Särevere mõis|Särevere]]st, parun [[Arvid Claus Botho von Hoyningen-Huene|Arved]] [[Hoyningen-Huene]], õpet. [[Johannes Theodor Willberg|Joh. Wilberg]] — [[Ambla Maarja kogudus|Ambla]]st, Karl Feldmann — Tallinnast, Arved [[Knüpffer|Knüpfer]], [[Nikolai Riesenkampff]]-(poeg) — Tallinnast, Eduard Reisberg — [[Püssi]]st, Harald Walter — [[Lüganuse Ristija Johannese kogudus|Lüganuse]] [[Carl Ferdinand Sigismund Walther|õpetaja]] poeg, Kurt Hunnius ja Woldemar [[Hunnius]] — Läänemaalt [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]]st, Ernst von Lilienfeldt, parun [[Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg|Georg von Traubenberg]], parun [[Eduard von Dellingshausen]] — [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]], [[Eduard Hasselblatt (advokaat)|Eduard Hasselblatt]], Karl Walden — [[Püssi mõis|Püssi]] valitseja, krahv [[Nikolai Hans Heinrich von Tiesenhausen|Hans Tiesenhausen]] — [[Seli mõis|Seli]]st, [[Andreas von Antropoff]] [[Üksnurme mõis|Üksnurme]]st, Hans von Schulmann — rüütelkonna sekretär, [[von zur Mühlen]] — [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] õpetaja, Herbert Klöppel, prl. Bergfeld — Haapsalust, Jakob Reitel — [[Paunküla mõis|Paunküla]] valitseja, Ruben Õöpik — Paidest, [[Gustav Kütt]] — Rakvere linna miilitsaülem, Oskar Jakoby. end. postiametnik, Tallinnast, Michael Wenda — raudteeametnik, Tallinnast, August Senno — [[Risti raudteejaam|Risti jaama]]ülem, [[Mart Martinson]] — Viljandi linna miilitsaülem, [[Eduard Birkenberg]] — [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue valla]]vanem, Gustav Seen — Viljandi notar, [[Andreas Loorits]] — [[Viljandi maavalitsus|Viljandi maakonnavalitsus]]e liige, Hans Johani — Viljandi maakonna agronoom, Dr. [[Mats Nõges]] — [[Viljandi linnapea]] ja Viljandi maakonnavalitsuse liige, Johann Animägi — üliõpilane Viljandist, [[Karl August Baars|Karl Baars]] — Viljandi advokaat, August Pitka — kapteni poeg Tallinnast, [[Leo Sepp]] — Viljandi maakonnavalitsus esimees, Johann Milder — kirjakandja Ristilt, [[Aleksander Tõnisson]] — polkovnik, [[Johannes Poopuu]] — [[staabikapten]], [[Gustav Jonson]] — Viljandi Eesti ratsaväe ohvitser, Jakob Sõnajalg — [[Järva maavalitsus|Järva maakonnavalitsus]]e sekretär, August Hansschmidt — notari abiline Pärnust, August Klem — kapten Pärnust, Paul Erna ja Arved Leiberg — Rakvere gümnaasiumi õpilased, Paul Paios ja Egon Eldring — Rakverest, [[Julius Ellandi|Julius Eilandt]] ja [[Roman Laas]] — Eesti sõjaväelased, [[Jaan Kapsta]] — kaupmees ja seltskonnategelane Narvast, Arnold Müürisepp, Karl Hindus, Heinrich Wetter, Rudolf Saar, Paul Lutzoff, Jaan Leppik, Otto Aal, Gustaw Muuk, Joosep Rosin ja Aleksander Karol — Eesti polkude soldatid, Ewald Pihlakas — Tallinna tööline, Nikolai Suhow — end. Tallinna salapolitsei ülem, Oskar Lund, Nikolai Fedin, August Koikan, Karl Rimm, Karl Kihulane, Jaan Naris, Aleksander Juris, Karl Anderson, Karla Lääts, Hindrik Ermann, Karl Luik — Narvast, Karla Silberg, Richard Schwalbe, August Lochmann, Aleksander Wisnapuu, Johannes Wider, Anton Schek, Gustaw Norman, Woldemar Klossen, Waabu Weraks, Peeter Lõhmus, J. Dering<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30. märts 1918</ref>. == Saksa okupatsiooni lõpp Eestis == Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] tunnustamine ''[[de facto]]'' [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. 7. novembrist peale olid eestlased Tallinnas leivanormide vähendamise tõttu hakanud meeleavaldamiseks kogunema. Mitmed vabrikud sh [[Dvigatel]], [[AS Franz Krull|Krull]], [[Lutheri vabrik|Luther]], [[Mayeri vabrik|Mayer]], [[Noblessneri laevatehas|Noblessner]], [[Balti Puuvillavabrik|Balti manufaktuur]], [[Tallinna Sadamatehased]], [[tallinna tselluloosivabrik]] pandi seisma. 8. novembril koostati [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] [[Karl Ast]]i, [[Aleksander Oinas]]e, [[Otto Sternbeck]]i, [[Aleksander Tulp]]i juhtimisel üleskutse, milles nõuti toiduainete väljaveo lõpetamist, Saksa vägede lahkumist ja võimu üleandmist demokraatlikult valitud omavalitsusasutustele. 9. novembril kogunesid töölisesindajad Valvaja seltsimajja ja koostati kirjalik pöördumine, mis sisaldas lisaks toitlusolukorra parandamise soovile ka poliitilisi nõudmisi. Muuhulgas nõuti Saksa vägede lahkumist, võimu loovutamist Eesti asutustele ([[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|maanõukogu]] ning maakondade, linnade ja valdade esinduskogud), kodanikuõiguste taastamist, poliitiliste vangide vabastamist, [[Balti maanõukogu]] laialisaatmist, 8-tunnise tööpäeva sisseseadmist ning ka toiduainete väljaveo keelustamist. Tööliste 13-liikmeline delegatsioon delegatsioon käis Eestimaa sõjakubernerile [[Adolf von Seckendorff]]ile nõudmisi esitamas. Eestlased esitasid 7-punktilise nõudmiste loetelu: tagada streigi- ja sõnavabadus, sh õigus esitada poliitilisi nõudmisi; loovutada võim Eesti maanõukogule ja valitsusele; keelata Saksa vägede sekkumine Eesti asjadesse ja viia väed võimalikult kiiresti välja; mitte tunnustada Baltimaade ühendatud maanõukogu, mis esindab üksnes balti aadlit; vabastada kõik poliitvangid; kutsuda uuesti kokku Eesti sõjavägi; anda luba rahvakoosolekute pidamiseks. 9. novembril jõudsid ka Saksa [[Novembrirevolutsioon]]i sündmused Eestisse ja Saksa sõjalaevadele heisati punased lipud. Tallinna asus vaid üks [[Kriegsmarine|Saksa mereväe]] mereväekompanii (Marinekompagnie), [[Kergeristleja|kergeristleja]] Stralsund ja miinipanija Nautilus. 10. novembril toimunud koosolekul moodustati Tallinna garnisoni Saksa soldatite nõukogu, mis tegutses [[Toompea loss]]is ja ilma tema kaasallkirjata ei kehtinud ükski kindralkomando korraldus. 10. novembril nõustus Seckendorff endise [[Eestimaa kubermangukomissar]]i [[Jaan Poska]]ga kohtuma, et olukorda lahendada. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad [[Riia]]s kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid Saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]] Eesti Vabariiki ''de facto'' kuni rahukonverentsini. [[11. november]] [[1918]] alustas [[Tallinn]]as tööd Eesti Ajutine Valitsus, mille esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus [[Jaan Poska]], [[Ferdinand Peterson]], [[Jaan Raamot]] ja [[Juhan Kukk]]. 12. november 1918 täpsustasid Ajutise Valitsuse ja [[Maanõukogu]] Vanematenõukogu ühisistungil Ajutise valitsuse koosseis ja jagati ministriportfellid. 13. novembril võtsid [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise valitsuse]] volinikud [[Jüri Jaakson]] ja [[Peeter Põld]] üle Tallinnas, parun [[Tolli maja]]s ([[Toompuiestee]] 3) tegutsenud [[Eestimaa provintsivalitsus]]e. Provintsivalitsusest olid kohal vaid kaks Saksa poole esindajat – [[Eestimaa maapealik]] (''Landeshauptmann'') rittmeister von Zahn ja [[Eestimaa maadirektor]] (''Landesdirektor'') vabahärra [[Robert Karl Fürchtegott von Zedlitz und Neukirch]]. Mõlemad pooled allkirjastasid dokumendi, milles konstateeriti, et Eestimaa valitsemine on läinud provintsivalitsuselt [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutisele valitsuse]]le. Lõuna-Eesti, [[Liivimaa]] halduskeskuses Riias okupatsioonivõimud keeldusid veel võimu üle andmast. Lõuna-Eesti küsimust sai hakata lahendama pärast seda, kui Saksa valitsus määras 14. novembril ametisse Baltimaade peavoliniku, kelleks sai Saksa Riigipäeva liige [[August Winnig]]. Läbirääkimised Riias, kus [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist valitsust]] esindasid [[Johan Jans]], [[Ferdinand Petersen|Ferdinand Peterson]], [[Konstantin Konik]], [[Ado Birk]], [[Jaan Kriisa]] ja [[Voldemar Puhk]], kestsid 16.-19. novembrini. 18. novembriks oli Baltimaade peavolinik A. Winnig valmis tingimisi Eesti Ajutist Valitsust tunnustama ja lepingu järgi pidi võim Eesti etnilistes piirdes minema hiljemalt 21. novembriks Eesti Ajutise Valitsuse kätte. 12. novembril rajati Tallinnas ja 13. novembril Tartus Saksa sõjaväelaste [[nõukogu]]d, mis hakkasid Saksa okupatsioonivõimudest erinevat poliitikat ajama, neis domineerisid parempoolsed sotsiaaldemokraadid. Tallinna nõukogu koosnes 35 mehest ja jagunes kaheks: mereväelaste nõukogu ja maaväelaste nõukogu. Nõukogu, mille määrused olid sõduritele käskudeks, otsustas kohalikku valitsust tunnustada ja selle tegevusse mitte sekkuda. Nõukogu peamiseks sihiks sai demobilisatsioon ja Eestist lahkumine. Tartu nõukogu koosnes 50 inimesest ja Tartu nõukogu teatas ka, et on üheskoos kindralkomandoga kõrgema sõjaväelise võimu esindaja, ei kavatse sekkuda poliitilisse ellu ning hoolitseb kuni lahkumiseni maa julgeoleku eest. [[Konstantin Päts]] ja [[Aleksander Saar]] vabastati [[Albertyn]]i interneeritute laagrist 17. novembril ning [[August Peet]] Dünamünde ([[Daugavgrīva]]) vanglast kas 18. või 19. novembril 1918. aastal. Saksa väed hakkasid taganema [[Narva]]st [[28. november|28. novembril]], Punaarmee alustas pealetungi ja vallutas Narva ning [[29. november|29. novembril]] kuulutati Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]. Baltikumi idast tungida ähvardava [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] peatamiseks, Eesti rahvuslikud väeosad tuli alles reorganiseerida. == Muu == [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] esimeses lahingus – [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]] – sõdisid üheskoos Saksa okupatsiooniväed ja Eesti vabatahtlikud rahvaväelased. Seal said Vabadussõjas oma esimesed autasud – Saksa II klassi [[Raudrist]]id – ka mõned eestlased. == Vaata ka == * [[Eesti Esimeses maailmasõjas]] *[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] *[[Saksa okupatsioon]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7MvyS">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2008-08-30 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QPSNz">{{Netiviide |url=http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 |pealkiri=Tallinn ja 24. veebruar 1918. " Tallinna linnavalitsuse 28. veebruari istungi protokoll |vaadatud=2009-04-08 |arhiivimisaeg=2014-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140727135920/http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WLsIk">[[Tiiu Saarist]], [[Evald Tõnisson]]. "Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised". // Kaitstavad mälestised. Tallinn 1986. Lk 74–76</ref> <ref name="XM68F">[[Vaino Kenk]], [[Elmo Ploom]]. "Võru rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1972. Lk 11</ref> }} == Välislingid == *[https://vikerraadio.err.ee/v/eesti_lugu/saated/8221524b-0f46-407f-953f-5bfe0eec93f1/eesti-lugu-must-suvi-saksa-okupatsioon-1 Saksa okupatsioonist] [[Vikerraadio]] saates "[[Eesti lugu]]" {{commonskat|Estonia in World War I|Eesti Esimeses maailmasõjas}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1917–1918|järgnev=[[Eesti Vabariik]] (1918–1940)<br> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)| ]] 0rrshqhqp4z3y27rdfjl55y31th4twx RCD Espanyol 0 144502 7217357 6672542 2026-08-18T13:56:17Z Makenzis 95198 7217357 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = RCD Espanyol | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Reial Club Deportiu Espanyol de Barcelona S.A.D. | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 28. oktoobril 1900 | lõpp = | väljak = [[RCDE staadion]] (Estadi Cornellà-El Prat) | mahutavus = 40 000 | ametinimetus1 = President | esimees = {{riigi ikoon|Hiina}} Chen Yansheng | omanik = Rastar Group | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[Primera División]] | hooaeg = 2025–26 | positsioon = 11. koht | muster_la1=_espanyol1617h|muster_b1=_espanyol1617h|muster_ra1=_espanyol1617h|muster_sh1 = _rcde1617h |muster_so1 = _espanyol1617h | vasakkäsi1=0000CC|kere1=ffffff|paremkäsi1=0000CC|püksid1=1951FF|sokid1=FFFFFF | muster_la2=_espanyol1617a|muster_b2=_espanyol1617a|muster_ra2=_espanyol1617a|muster_sh2 = _rcde1617a |muster_so2 = _espanyol1617a | vasakkäsi2=111111|kere2=ffcccc|paremkäsi2=111111|püksid2=DE141A|sokid2=DE141A | veeb = https://www.rcdespanyol.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''RCD Espanyol de Barcelona''' (täisnimega ''Reial Club Deportiu Espanyol de Barcelona '' <small>katalaani hääldus: [rəˈjaɫ ˈkɫub dəpurˈtiw əspəˈɲɔɫ də βərsəˈɫonə]</small> – 'Barcelona Kuninglik Hispaania Spordiklubi') on [[Hispaania]] [[spordiklubi]], mis on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest. RCD Espanyoli esindusmeeskond mängib Hispaania jalgpalli kõrgliigas [[La Liga]]. 2021. aastal langes Espanyol pärast 26 aastat Hispaania kõrgliigast välja, kuid kindlustas järgmisel hooajal pääsu tagasi kõrgliigasse. RCD Espanyol oli 1928. aastal üks La Liga asutajaliikmeid. Parim koht Hispaania kõrgliigas on kolmas, mis on saavutanud neljal korral, viimati hooajal 1986–1987. Klubi on neljal korral võitnud Hispaania karika (1929, 1940, 2000, 2006). Klubi koduväljakuks on [[RCDE staadion]] (varem tuntud ka nimedega Cornellà-El Prati staadion aastail 2009–2014 ja Power8 staadion aastail 2014–2016). See on klubi ajaloo kaheksas staadion. Aastail 1997–2009 mängiti [[Montjuïci olümpiastaadion|Montjuïci olümpiastaadionil]]. Aastail 1923–1997 oli kodustaadioniks nüüdseks lammutatud [[Sarrià staadion]], mille klubi oli sunnitud raske finantsolukorra tõttu kinnisvaraarendajatele maha müüma. RCDE staadion ei asu Barcelona linnas, vaid [[Baix Llobregat]]is [[Cornellà de Llobregat|Cornellà]] ja [[El Prat de Llobregat|El Prat]]i piiril. RCD Espanyoli ja [[FC Barcelona]] vahelised mängud on tuntud ''[[Derbi barceloní]]''{{'}}dena. == Praegune meeskond == ''Seisuga 18. jaanuar 2022''<ref>{{cite web|url=https://www.rcdespanyol.com/en/teams/|title=First Team - RCD Espanyol|first=RCD Espanyol -|last=www.rcdespanyol.com|website=www.rcdespanyol.com}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|pos=VV|rah=ESP|nimi=[[Oier Olazábal|Oier]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Miguelón|Miguelón]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Adrià Pedrosa]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|pos=KA|rah=URU|nimi=[[Leandro Cabrera]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Fernando Calero]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Manu Morlanes]]|märkus=laenul [[Villarreal CF|Villarreal]]ist}} {{JK koosseis mängija|no= 7|pos=RÜ|rah=CHN|nimi=[[Wu Lei]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Fran Mérida]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9|pos=RÜ|rah=ESP|nimi=[[Javi Puado]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Sergi Darder]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|pos=RÜ|rah=ESP|nimi=[[Raúl de Tomás]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Óscar Gil|Óscar Gil]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|pos=VV|rah=ESP|nimi=[[Diego López]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=14|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Óscar Melendo]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[David López|David López]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|pos=RÜ|rah=ESP|nimi=[[Loren Morón|Loren Morón]]|märkus=laenul [[Real Betis|Betis]]est}} {{JK koosseis mängija|no=17|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Dídac Vilà]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|pos=RÜ|rah=BEL|nimi=[[Landry Dimata]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|pos=PK|rah=NED|nimi=[[Tonny Vilhena]]|märkus=laenul [[FK Krasnodar|Krasnodar]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=20|pos=PK|rah=ALB|nimi=[[Keidi Bare]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Nico Melamed]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Aleix Vidal]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|pos=PK|rah=ESP|nimi=[[Adri Embarba]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|pos=KA|rah=ESP|nimi=[[Sergi Gómez]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|pos=PK|rah=VEN|nimi=[[Yangel Herrera]]|märkus=laenul [[Manchester City F.C.|Manchester City]]st}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *'''[[Copa del Rey]]''' **Võidud (4): 1929, 1940, 2000, 2006 *'''[[Segunda División]]''' **Võidud (1): 1993–94 *'''[[UEFA karikas]]''' **Teised kohad (2): 1987–88, 2006–07 *'''[[UEFA Intertoto Cup|Intertoto Cup]]''' **Võidud (1): 1968 == Peatreenerid == * ... * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[ Ernesto Valverde]] (2006–2008) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Tintín Márquez]] (2008) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mané]] (2008–2009) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Mauricio Pochettino]] (2009–2012) * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Javier Aguirre]] (2012–2014) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sergio González]] (2014–2015) * {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Constantin Gâlcă]] (2015–2016) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Quique Sánchez Flores]] (2016–2018) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joan Francesc Ferrer Sicilia|Rubi]] (2018–2019) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[David Gallego]] (2019) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pablo Machín]] (2019) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Abelardo]] (2019–2020) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Francisco Rufete]] (2020) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Vicente Moreno]] (2020–) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.rcdespanyol.com/ Koduleht] {{La Liga}} {{JÄRJESTA:Espanyol}} [[Kategooria:RCD Espanyol| ]] [[Kategooria:Barcelona]] [[Kategooria:Hispaania jalgpalliklubid]] qrxgnii25vc7gqgajbwk0368i7jmtdq Athletic Bilbao 0 144511 7217316 7184253 2026-08-18T12:52:06Z Kuriuss 38125 7217316 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Athletic Bilbao | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Athletic Club | hüüdnimi = Los Leones ('lõvid') | lühend = | asutatud = 1898. 07. 18 | lõpp = | väljak = [[San Mamés]]<br />[[Bilbao]], [[Biskaia]], [[Baskimaa]], [[Hispaania]] | mahutavus = 53 289 | ametinimetus1 = President | esimees = Aitor Elizegi | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Ernesto Valverde]] | liiga = [[La Liga]] | hooaeg = [[La Liga hooaeg 2024–2025|2024–2025]] | positsioon = 4. koht | muster_la1=_athletic1718h |muster_b1=_athletic1718h |muster_ra1=_athletic1718h |muster_sh1=_athletic1718h |muster_so1=_athletic1718h | vasakkäsi1=FF0000 |kere1=FF0000 |paremkäsi1=FF0000 |püksid1=000000 |sokid1=FF0000 | muster_la2=_athletic1718a |muster_b2=_athletic1718a |muster_ra2=_athletic1718a |muster_sh2=_athletic1718a|muster_so2=_negro | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF|sokid2=000000 | veeb = http://www.athletic-club.eus/en/home.html | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Athletic Club''' on [[Hispaania]] linna [[Bilbao]] [[jalgpall]]iklubi. Athletic Club tegutseb Hispaanias [[Biskaia|Biskaia provintsis]] Bilbaos. Klubi on asutatud 1898 ja on sellest 1911 ajast saadik järginud põhimõtet, et võistkond koosneb ainult mängijaist, kes on pärit klubi oma noortesüsteemist või teistest Baskimaa provintside klubidest, nagu näiteks Bizkaia, Gipuzkoa, Araba, Nafarroa, Lapurdi, Zuberoa ja Nafarroa Behera või on sündinud neis provintsides. Klubi asutasid 1898. aastal 33 noort meest, kes käisid jalgpalli mängimas ja jalgpalli teemadel vestlemas Zamacoisi Gümnaasiumis. Ametlikult vormistati Athletic Club Bilbao klubina 5. aprillil 1901 Café Garcias Bilbao linnas. == Sümboolika == === Hümn ja tuntumad laulud === Esimene kiituslaul, mis võeti mitteametlikult kasutusele kui Athletic Clubi hümn, oli "Alirón". Algselt oli tegemist varieteelauluga, mille lõid 1913. aastal Aquino ja Retana. Selle tõi [[Bilbao]]sse varieteelauljatar Teresita Zazá ja selle refrääni muutsid [[Athletic Club|Athleticu]] toetajad järgmiselt: "Alirón, alirón, tšempion Athletic" ("Alirón, alirón, el Athletic campeón"). {| width="50%" |----- {{tsitaat| :Terves Hispaanias triumfeerib „aliróni“ laul :ja pole spordipoissi, kes ei teaks seda laulu. :Ja uhked neiud nüüd annavad oma südame :ühele üheteistkümnest tšempionite Athleticust. /---/ }} |} 1950. aastatel muutus populaarseks hoopiski teine laul, Timoteo Urrengoechea (muusika) ja Goyo Nadali (sõnad) looming, mida laulis Los Cinco Bilbaínos ("Viis bilbaolast") ja mille refrään kõlas nii: {| width="50%" |----- {{tsitaat| :Athletic, puhta traditsiooniga Athletic Club :keegi peale sinu ei kanna vappi paremini. :Jalgpallis oled seaduseks, sind kutsutakse lõviks. :Ja sinu toetajaskond on hispaania jalgpalli kuninganna.}} |} 1982. aastal tegi klubi Carmelo Bernaolale ülesandeks luua uus hümn. Bernaola, tunnustatud Athleticu toetaja, põhines "Aliróni" refräänil ja ühel maestro Feliciano Beobide 1928. aastal loodud hoogsal marsil, mis kandis nime "Altza Gaztiak. ''Mendigoizales''telt <ref name="EwE6X" /> Athletic Clubile pühendatud hümn" ("Altza Gaztiak. Himno de los mendigoizales dedicado al Athletic Club"). Bernaola tõi sisse muusikalisi parandusi, nende hulka kuulus ka kahe baski folkloori kuuluva instrumendi lisamine: ''txistu'' ja trumm (väike ja pikliku kujuga). Samuti tehti ettepanek, et sõnad koostaks Juan Antón Zubikarai. Uutes baskikeelsetes sõnades, kirjutatud pigemini biskaia murdes, kaotati ära viited [[Hispaania]]le ja mainiti hoopiski [[Baskimaa|Euskal Herriat]] ja [[Guernica Puu]]d. Alles jäeti fraas "Altza gaztiak" ("elagu noored"), millest kujunes Beobide loomingu pealkiri, ja mille refrään kõlab nii: {| width="90%" |----- |Zabaldu daigun guztiok irrintzi alaia: || Propaguemos todos el alegre irrintzi: || Propageerigem kõik rõõmsat ''irrintzi'<ref name="iL96x" /> |----- |Athletic, Athletic zu zara nagusia. || Athletic, Athletic, eres grande. || "Athletic, Athletic, sa oled ülim". |} Hümn salvestati 1983. aastal ABAO kooride ja [[Bilbao]] omavalitsuse ansambli esituses. Esimest korda kõlas hümn 30. märtsil 1983 [[San Mamési staadion]]il [[Copa del Rey]] veerandfinaali mängu eel, mis peeti [[FC Barcelona]] vastu<ref name="DXlqu" />. 1998. aastal avaldas ajaleht El Correo seoses klubi saja-aastaseks saamisega heliplaadi, millel oli kolm laulu. Esimene neist, uus ja täiustatud versioon Athleticu hümnist, milles ei oldud originaali eriti muudetud, küll aga parandati muusikat ja helikvaliteeti. Teiseks oli plaadil bilbaolik "Athletic Txapeldun", loodud ja linti võetud [[Los txikis]]e poolt. Kolmandana ja viimasena sisaldas CD rokilikku versiooni hümnist, mida saatsid pillidel bänd M.C.D. (võetud bändi albumilt "Inoxidable" ja mis oli salvestatud ühel kontserdil [[Bilborock de Bilbao]] saalis).<ref name="z6lOb" /> 2004. aastal avaldas Athleticu Fond kogumiku "Athletic Bihotzez", mis koosnes ühest 13 lauluga CD-st, raamatust ja DVD-st, millel oli albumi ''making of''. Laulud lõi Bilbaost pärit muusik Kepa Junkera ja sõnad kirjutasid Francis de Doctor Deseo, Tontxu Ipiña ja Mikel. Need on folgilikud laulud, millest enamik on [[baski keel|baskikeelsed]].<ref name="aYBl9" /> 2011. aasta augustis avaldas baski ansambel Blues 'N' Breakers singli “We are the lions” – briti folgi sarnase lauluga, mille nad olid mõelnud ette kanda [[San Mamési staadion]]il enne euroopa rivaalide vastu võistlustulle astumist.<ref name="Cygn6" /><ref name="5XBFa" /> === Logo === [[Pilt:Athletic Club crest 1903.png|pisi|150px|Athletic Clubi esimene logo aastast 1902.<ref name="sTjU2" />]] Athleticu logos on ühendatud [[Bilbao]] linna ja Biskaia provintsi vapid. [[Bilbao]] vapilt on võetud sild, Püha Antoniuse kirik ja perekond Haro vapi hundid. Harod olid [[Biskaia]] senjöörid, kes asutasid 1300. aastal [[Bilbao]]. [[Biskaia]] vapilt on võetud Guernica Puu ja Püha Andrease Rist. Esimesed andmed neist pärinevad aastast 1922.<ref name="Deia2" /> Ajaloo vältel on klubi logo edasi arenenud ja muutnud oma kuju. Esimene ametlik logo, millest on säilinud kirjalikud andmed, oli ümmargune ja seda ääristas midagi vöö- või rõngataolist ning keskel paiknesid klubi initsiaalid „A“ ja „C“, mis olid asetatud üksteise peale. Teine logo pärineb aastast 1910, milleks on punavalgetriibuline lipp, mille ülemises vasakus servas on valge kastike, milles võib näha klubi nime initsiaale. Kolmas, pärit aastast 1913, koosnes samuti valgete ja punaste triipudega lipust, kuid seekord ümbritses see palli. Esimene versioon tänapäevasest logost pärineb aastast 1922, mis oli siiski veel üpriski lihtne, kuid selle kuju aastate jooksul muudeti ja sellest loodi kolm versiooni. 1941. aastal loodi logo lõplik variant, mis on kasutusel tänini, kuid mida täiustati 1972. aastal, andes sellele juurde värve ja taastades klubi algupärase nime.<ref name="Deia2" /> == Mängija riietus == Alates 2009. aastast on inglise brändi [[Umbro]] ülesanne on varustada mängijaid riietusega ja see pikk leping lõpeb alles 2017. aastal. Kodumängude riietus koosneb punavalgetriibulisest särgist ning mustadest pükstest ja sokkidest. Triipude arv ja laius varieeruvad aastate lõikes, kuid tavaliselt on särgil neli kuni viis keskmise laiusega punast triipu, mis asetsevad valgel taustal.<ref name="Indumentarias" /> Vahel on kasutatud ka kolme jämedat triipu.<ref name="Presentacion" /> Algrivistuse väravavahi riietus, olgugi et varieeruv, on traditsiooniliselt musta värvi.<ref name="Indumentarias" />. Samuti kasutatakse tihti teisi värve nagu roheline, mis oli domineerivaim värv 1980. aastatel, ja sinine, mis on peamine värv alates 2000. aastast.<ref name="Presentacion" /> Alternatiivsete värvidena on vahel kasutatud halli, harva ka [[Granaatpunane|granaatpunast]] või [[oranž]]i. Kõige kuulsamat väravavahi riietust kasutas mäletatavasti Iribar 1960.–1970. aastatel, mis koosnes mustast särgist ja pükstest ning punavalgetest sokkidest. Võõrsil on riietus traditsiooniliselt koosnenud Bilbao-sinisest särgist, samavärvilistest pükstest ja sokkidest. Teine laialdaselt kasutatud variant on kahevärviline särk (sinine ja valge), millega mälestatakse klubi ajaloo esimest mängijariietust. Valikuvõimalustena on teise ja kolmanda riietuse juures kasutatud ka muid värve, millest korduvamad on valge ja must, kuid harvemini on kasutatud ka halli (hooaegadel 1999/2000 ja 2000/2001), [[taevasinine|taevasinist]] (2004/2005 hooajal) või rohelist (2011/2012 hooajal).<ref name="Eus0u" /> Teisalt on Athleticul ajaloo vältel olnud mitmeid varustajaid. Peamine neist oli [[Adidas]], kes riietas mängijaid kümnel hooajal ja millele järgnes üheksa hooajaga [[Kappa (ettevõte)|Kappa]]. Aastatel 2001–2009 kasutas Athletic omaenda riietusbrändi [[100% Athletic]] tooteid. Bränd lõpetas riietuse tootmise vähese tulususe tõttu, kuid jätkas klubi nime all väliriiete tootmist.<ref name="Camisetas" /> === Mängija riietuse ajalugu === {| border=1 align=center cellpadding="2" cellspacing="0" style="background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%; text-align: center;" |- align=center bgcolor=D30B16 style="color:white;" !width=100px|'''1903''' !width=100px|'''1910''' !width=100px|'''1913''' !width=100px|'''1950''' !width=100px|'''1970''' !width=100px|'''1982''' !width=100px|'''1996''' !width=100px|'''2004''' !width=100px|'''2009''' |- align=center |[[Pilt:Athletic kit1903.png]] |[[Pilt:Athletic kit1910.png]] |[[Pilt:Athletic kit1913.png]] |[[Pilt:Athletic kit1950.png]] |[[Pilt:Athletic kit1975.png]] |[[Pilt:Athletic kit1980.png]] |[[Pilt:Athletic kit1990s.png]] |[[Pilt:Athletic kit2000s.png]] |[[Pilt:Athletic kit2010.png]] |}<ref name="3Hw0y" /> === Varustuse partnerid ja sponsorid === {| class="wikitable" style="text-align: center" |- !Periood !Varustaja !Peamine toetaja !Kaastoetaja |- |1982–1990 |[[Adidas]] |rowspan=4|<small>''puudub''</small> |rowspan=7|<small>''puudub''</small> |- |1990–1999 |[[Kappa (ettevõte)|Kappa]] |- |1999–2001 |[[Adidas]] |- |2001–2004 |rowspan=4|<small>[[100% Athletic]]</small> |- |2004–2005 |Baski omavalitsus <small><sup>1</sup></small> |- |2005–2008 |<small>''puudub''</small> |- |2008–2009 |[[Petronor]] |- |2009–2010 |rowspan=2|[[Umbro]] |Petronor<br />Baski omavalitsus <small><sup>1</sup></small> |Biskaia provintsi nõukogu<br />Baski omavalitsus<ref name="afdzi" /> |- |2010–2013 |Petronor |Biskaia provintsi nõukogu |- |2013–... |rowspan=1|[[Nike (ettevõte)|Nike]] | | |} <small>''Märkus''<sup>1</sup>: Peatoetaja ainult Euroopas toimuvatel võistlustel. </small><br /> == Taristu == === Staadion === [[Pilt:San mames uefa.png|pisi|San Mamési staadion UEFA Euroopa Liigas peetud mängu ajal.]] Athletic peab oma mänge [[San Mamési staadion]]il (tõlkes Püha Mamase staadion), mis on üks vanemaid [[Hispaania]]s, ja tuntud ka kui La catedral ('katedraal'). See nimi on tulnud kõrvalasuvast San Mamési ehk Püha Mamase hooldekodust, millele kuulusid maatükid, millele hiljem rajati staadion. San Mamésist on tuletatud hüüdnimi Lõvid („Los leones“) ja nõnda kutsutakse Athleticu mängijaid sellepärast, et laps-Mamasi ehk [[püha Mamas]]i kujutatakse lõvi turjal, sest ta oli kristlik märter, kelle roomlased viskasid lõvide ette.<ref name="aD9MU" /> {{tsitaat3|Püha Mamasi legend: Legendi järgi sündis Püha Mamas („see, keda imetati“) ühe tagasihoidliku perekonna rüppe. Mõnede ajaloolaste arvates sündis ta aastal 259 ja märtriks sai ta aastal 275. Püha Mamas, Teodoto ja Rufina poeg, sündis vanglas, kuhu tema vanemad olid pandud, sest nad olid kristlased. Varsti pärast lapse sündi mõlemad vanemad surid ning nad kuulutati õndsaks. Sellest ajast peale tegeles Mamasi kasvatamisega rikas lesknaine Ammia, kes oli samuti pühak, kuid kes suri, kui Mamas oli 15-aastane, jättes noormehele päranduseks kogu oma maise vara. Kapadookia (Väike-Aasia, tänapäeva Türgi) valitseja määras Püha Mamase hukatusse, kuid ei suutnud teda usust lahti vanduma panna. Pärast saatis Kapadookia valitseja poisi imperaator Aurelianuse juurde, kes käskis ta uude hukatusse määrata. Legendi järgi aga üks ingel vabastas poisi ja saatis ta pagulusse ühele Kapadookia mäele. Nähtavasti Püha Mamas suutis kodustada lõvid, kes talle tsirkusest kaasa anti, ja selle kordasaadetud ime tõttu otsustati lõpetada tema elupäevad lüües talle kolmikhargiga kõhtu. Kuigi ta oli verest tühjaks jooksmas suutis noor Mamas minna teatri lähistel asuva koopani, kus ta suri seejärel, kui inglid ta taevasse kutsusid. | <ref name="jwpTO" /> }} Staadioni pidulik avamine toimus 21. augustil 1913. Sellest ajast peale on seda laiendatud ja ümber ehitatud mitu korda, viimati 1982. aastal seoses jalgpalli maailmameistrivõistlustega, mis peeti Hispaanias samal aastal ja mille üks toimumispaiku oli Bilbao. 1997. aastal kaotati UEFA normatiivide tõttu ära seisukohad, mistõttu staadioni tribüünide mahutavus vähenes 45 000-lt 39 670 vaatajakohani. See on ainus staadion Hispaanias, mis on võõrustanud kõiki Hispaania Primera Divisióni meeskondi. Mänguväljaku mõõtmed on 103×68 meetrit. Uue staadioni ehitamise tõttu lammutatakse San Mamés 2014. aasta suvel.<ref name="Deia" /> === Tulevane staadion === [[File:San Mames, Euskal Herria.jpg|thumb|Uus staadion.]] 26. juunil 2010 alustati uue staadioni ehitust praeguse staadioni naabruses ehk samas kohas, kus asus endine Bilbao Näituste messikeskus. Uus staadioni tribüünidel on 52 332 istekohta ja klubi sõnul vastab uus staadion neljanda kategooria nõuetele, mis on UEFA maksimaalne tunnustus.<ref name="GgcR0" /> Athletic hakkab uuel staadionil mängima 2014/2015 hooajal, kuigi ehitus, täpsemini ühe küljetribüüni ehitus, lõpetatakse alles mõni aasta hiljem, kui lammutatakse vana staadion, mis jääb uue ehitusel ette.<ref name="Deia" /> === Spordirajatised === [[Lezama]] spordikompleksis, mis asub Bilbaost 15 kilomeetri kaugusel, treenivad Athleticu kõigi kategooriate pallurid ja see avati 1971. aastal. Sinna kuuluvad mitmete muude rajatiste seas neli naturaalmuruväljakut (käesoleval ajal projekteeritakse veel kahte). Kõik väljakud on korraldatud nõuetekohaselt. Samuti on seal üks kunstmurukattega sisehall, jõusaal, palliväljak, arstiabikeskus ja elamu mängijate tarvis.<ref name="mSqSd" /> ==Praegune meeskond== ''Seisuga 26. august 2022''<ref>{{cite web|url=https://www.athletic-club.eus/en/teams/athletic-club/2020-21|title=Team 2020-21|publisher=Athletic Club}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Unai Simón]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Jon Morcillo]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Daniel Vivian]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Iñigo Martínez]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Yeray Álvarez]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Mikel Vesga]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Álex Berenguer]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Oihan Sancet]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=GHA|pos=RÜ|nimi=[[Iñaki Williams]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Iker Muniain]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Nico Williams]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Gorka Guruzeta]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Julen Agirrezabala]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Dani García]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Iñigo Lekue]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Unai Vencedor]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Yuri Berchiche]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Óscar de Marcos]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|2. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Oier Zarraga]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Asier Villalibre]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Ander Capa]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Raúl García]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Ander Herrera]]|märkus=laenul [[Paris Saint-Germain]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Mikel Balenziaga]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Álex Padilla]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Luis Bilbao]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Adu Ares]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Aitor Paredes]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Ander Iru]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == * '''[[La Liga]]''' (8): 1929–30, 1930–31, 1933–34, 1935–36, 1942–43, 1955–56, 1982–83, 1983–84 * '''[[Copa del Rey]]''' (24): 1903, 1904, 1910, 1911, 1914, 1915, 1916, 1921, 1923, 1930, 1931, 1932, 1933, 1943, 1944, 1944–45, 1949–50, 1955, 1956, 1958, 1969, 1972–73, 1983–84, 2023–24 * '''[[Supercopa de España]]''' (3): 1984, 2015, 2021 * '''[[Copa Eva Duarte]]''' (1): 1950 * Copa de la Coronación (1): 1902 == Peatreenerid == * ... * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Luis Mendilibar]] (2005) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Javier Clemente]] (2005–2006) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Félix Sarriugarte]] (2006) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mané]] (2006–2007) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joaquín Caparrós]] (2007–2011) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Marcelo Bielsa]] (2011–2013) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Ernesto Valverde]] (2013–2017) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Ángel Ziganda]] (2017–2018) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Eduardo Berizzo]] (2018) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Gaizka Garitano]] (2018–2021) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Marcelino García Toral]] (2021–2022) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Ernesto Valverde]] (2022–) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Deia2">{{netiviide | URL = http://www.deia.com/2011/10/22/athletic/un-escudo-envuelto-en-el-misterio | Pealkiri = Un escudo envuelto en el misterio | Autor = José L. Artetxe | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 28.12.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111228163317/http://deia.com/2011/10/22/athletic/un-escudo-envuelto-en-el-misterio | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Indumentarias">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=12239&idi=1| Pealkiri = Presentación de las nuevas indumentarias| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 03.07.2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 29.12.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121229050928/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Presentacion">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=5716&foto=15&idi=1#fotos| Pealkiri = Presentación de la nueva camiseta y del primer equipo| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 30.07.2007| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 29.12.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121229050928/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0#fotos| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Camisetas">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/pdfsrevista/234.pdf| Pealkiri = Camisetas inglesas| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 5.12.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101205110837/http://www.athletic-club.net/pdfsrevista/234.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Deia">{{netiviide | URL = http://www.deia.com/2012/03/22/athletic/las-obras-de-san-mames-a-velocidad-de-crucero | Pealkiri = Las obras de San Mamés, a velocidad de crucero | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 22.03.2012 | Koht = Baskimaa | Väljaandja = Ajaleht "Deia" | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 24.04.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120424150938/http://www.deia.com/2012/03/22/athletic/las-obras-de-san-mames-a-velocidad-de-crucero | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="EwE6X">Mendigoizal ehk mägilane</ref> <ref name="iL96x">{{netiviide | URL = https://sites.google.com/site/curiosidadesdenavarra/vocabulario/pequeno-diccionario-navarro | Pealkiri = Irrintzi ehk ulgumise ja naerulagina laadne hüüe või heli, kuulub baski mägirahva traditsiooni | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = | arhiivimisaeg = 2015-02-14 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150214032610/https://sites.google.com/site/curiosidadesdenavarra/vocabulario/pequeno-diccionario-navarro | url-olek = ei tööta }}:</ref> <ref name="DXlqu">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/pdfsrevista/132.pdf| Pealkiri = El Himno del Athletic Club| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 24.01.2009| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090124141028/http://www.athletic-club.net/pdfsrevista/132.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="z6lOb">{{netiviide | URL = http://www.elcorreo.com/vizcaya/20080404/deportes/athletic/musica-athletic-20080404.html | Pealkiri = La música del Athletic | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 04.04.2008 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 14.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131014052854/http://www.elcorreo.com/vizcaya/20080404/deportes/athletic/musica-athletic-20080404.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="aYBl9">{{netiviide | URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=2000&idi=1 | Pealkiri = La Fundación Athletic Club Fundazioa y Kepa Junkera presentan "Athletic Bihotzez" | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 14.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131014065408/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=2000&idi=1 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Cygn6">{{netiviide | URL = http://www.deia.com/2011/08/06/ocio-y-cultura/que-mundo/para-que-ruja-europa-con-el-athletic | Pealkiri = ¿Te gusta este himno para animar al Athletic en Europa? | Autor = I.Gorriti | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 06.08.2011 | Koht = | Väljaandja = Ajaleht "Deia" | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 22.11.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111122203434/http://www.deia.com/2011/08/06/ocio-y-cultura/que-mundo/para-que-ruja-europa-con-el-athletic | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="5XBFa">{{netiviide | URL = http://www.canalathletic.com/noticias/2011-08-06/lions-201108061146.html| Pealkiri = "We are the lions!"| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 06.08.2011| Koht = | Väljaandja = Ajaleht "El Correo"| Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania}}</ref> <ref name="sTjU2">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=4491&foto=2&idi=1#fotos| Pealkiri = Presentación de la nueva tercera equipación| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 10.08.2006| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 22.03.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120322030518/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0#fotos| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Eus0u">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=4491&foto=18&idi=1#fotos| Pealkiri = Presentación de la nueva tercera equipación| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 10.08.2006| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 22.03.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120322030518/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0#fotos| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="3Hw0y">Sáiz Valdivieso, Alfonso Carlos (1998). «1 (pág. 27)». En Athletic Club. Crónicas de una leyenda. Everest. ISBN 84-241-9528-0.</ref> <ref name="afdzi">{{Netiviide |url=http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=1&d=1000&berria=9247&idi=1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-11 |arhiivimisaeg=2010-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100217060840/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=1&d=1000&berria=9247&idi=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="aD9MU">{{netiviide | URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=2&b=4&c=0&d=0&idi=1 | Pealkiri = La Catedral | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 18.04.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120418130048/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=2&b=4&c=0&d=0&idi=1 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="jwpTO">http://www.madresdedesamparados.org/index.php?option=com_content&view=article&id=1108%3A1708-mames-o-mamante-o-mameto-santo&catid=139&Itemid=57</ref> <ref name="GgcR0">{{netiviide | URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=1&d=1000&berria=8812&idi=1 | Pealkiri = San Mamés Barria en el Museo del Athletic Club | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 04.11.2009 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 9.02.2010 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100209073741/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=1&d=1000&berria=8812&idi=1 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="mSqSd">{{netiviide | URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=4&b=1&c=2&d=0&idi=1 | Pealkiri = Instalaciones Athletic Club | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 27.11.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111127143441/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=4&b=1&c=2&d=0&idi=1 | url-olek = ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.athletic-club.eus/prehome.html Ametlik koduleht] {{La Liga}} [[Kategooria:Hispaania jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Bilbao]] [[Kategooria:Athletic Bilbao| ]] r0i1bxbc0w046jvegju24d88zskt8j8 7217367 7217316 2026-08-18T14:36:13Z Makenzis 95198 7217367 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Athletic Bilbao | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Athletic Club | hüüdnimi = Los Leones ('lõvid') | lühend = | asutatud = 1898. 07. 18 | lõpp = | väljak = [[San Mamés]]<br />[[Bilbao]], [[Biskaia]], [[Baskimaa]], [[Hispaania]] | mahutavus = 53 289 | ametinimetus1 = President | esimees = Aitor Elizegi | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Ernesto Valverde]] | liiga = [[La Liga]] | hooaeg = [[La Liga hooaeg 2025–2026|2025–2026]] | positsioon = 12. koht | muster_la1=_athletic1718h |muster_b1=_athletic1718h |muster_ra1=_athletic1718h |muster_sh1=_athletic1718h |muster_so1=_athletic1718h | vasakkäsi1=FF0000 |kere1=FF0000 |paremkäsi1=FF0000 |püksid1=000000 |sokid1=FF0000 | muster_la2=_athletic1718a |muster_b2=_athletic1718a |muster_ra2=_athletic1718a |muster_sh2=_athletic1718a|muster_so2=_negro | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF|sokid2=000000 | veeb = http://www.athletic-club.eus/en/home.html | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Athletic Club''' on [[Hispaania]] linna [[Bilbao]] [[jalgpall]]iklubi. Athletic Club tegutseb Hispaanias [[Biskaia|Biskaia provintsis]] Bilbaos. Klubi on asutatud 1898 ja on sellest 1911 ajast saadik järginud põhimõtet, et võistkond koosneb ainult mängijaist, kes on pärit klubi oma noortesüsteemist või teistest Baskimaa provintside klubidest, nagu näiteks Bizkaia, Gipuzkoa, Araba, Nafarroa, Lapurdi, Zuberoa ja Nafarroa Behera või on sündinud neis provintsides. Klubi asutasid 1898. aastal 33 noort meest, kes käisid jalgpalli mängimas ja jalgpalli teemadel vestlemas Zamacoisi Gümnaasiumis. Ametlikult vormistati Athletic Club Bilbao klubina 5. aprillil 1901 Café Garcias Bilbao linnas. == Sümboolika == === Hümn ja tuntumad laulud === Esimene kiituslaul, mis võeti mitteametlikult kasutusele kui Athletic Clubi hümn, oli "Alirón". Algselt oli tegemist varieteelauluga, mille lõid 1913. aastal Aquino ja Retana. Selle tõi [[Bilbao]]sse varieteelauljatar Teresita Zazá ja selle refrääni muutsid [[Athletic Club|Athleticu]] toetajad järgmiselt: "Alirón, alirón, tšempion Athletic" ("Alirón, alirón, el Athletic campeón"). {| width="50%" |----- {{tsitaat| :Terves Hispaanias triumfeerib „aliróni“ laul :ja pole spordipoissi, kes ei teaks seda laulu. :Ja uhked neiud nüüd annavad oma südame :ühele üheteistkümnest tšempionite Athleticust. /---/ }} |} 1950. aastatel muutus populaarseks hoopiski teine laul, Timoteo Urrengoechea (muusika) ja Goyo Nadali (sõnad) looming, mida laulis Los Cinco Bilbaínos ("Viis bilbaolast") ja mille refrään kõlas nii: {| width="50%" |----- {{tsitaat| :Athletic, puhta traditsiooniga Athletic Club :keegi peale sinu ei kanna vappi paremini. :Jalgpallis oled seaduseks, sind kutsutakse lõviks. :Ja sinu toetajaskond on hispaania jalgpalli kuninganna.}} |} 1982. aastal tegi klubi Carmelo Bernaolale ülesandeks luua uus hümn. Bernaola, tunnustatud Athleticu toetaja, põhines "Aliróni" refräänil ja ühel maestro Feliciano Beobide 1928. aastal loodud hoogsal marsil, mis kandis nime "Altza Gaztiak. ''Mendigoizales''telt <ref name="EwE6X" /> Athletic Clubile pühendatud hümn" ("Altza Gaztiak. Himno de los mendigoizales dedicado al Athletic Club"). Bernaola tõi sisse muusikalisi parandusi, nende hulka kuulus ka kahe baski folkloori kuuluva instrumendi lisamine: ''txistu'' ja trumm (väike ja pikliku kujuga). Samuti tehti ettepanek, et sõnad koostaks Juan Antón Zubikarai. Uutes baskikeelsetes sõnades, kirjutatud pigemini biskaia murdes, kaotati ära viited [[Hispaania]]le ja mainiti hoopiski [[Baskimaa|Euskal Herriat]] ja [[Guernica Puu]]d. Alles jäeti fraas "Altza gaztiak" ("elagu noored"), millest kujunes Beobide loomingu pealkiri, ja mille refrään kõlab nii: {| width="90%" |----- |Zabaldu daigun guztiok irrintzi alaia: || Propaguemos todos el alegre irrintzi: || Propageerigem kõik rõõmsat ''irrintzi'<ref name="iL96x" /> |----- |Athletic, Athletic zu zara nagusia. || Athletic, Athletic, eres grande. || "Athletic, Athletic, sa oled ülim". |} Hümn salvestati 1983. aastal ABAO kooride ja [[Bilbao]] omavalitsuse ansambli esituses. Esimest korda kõlas hümn 30. märtsil 1983 [[San Mamési staadion]]il [[Copa del Rey]] veerandfinaali mängu eel, mis peeti [[FC Barcelona]] vastu<ref name="DXlqu" />. 1998. aastal avaldas ajaleht El Correo seoses klubi saja-aastaseks saamisega heliplaadi, millel oli kolm laulu. Esimene neist, uus ja täiustatud versioon Athleticu hümnist, milles ei oldud originaali eriti muudetud, küll aga parandati muusikat ja helikvaliteeti. Teiseks oli plaadil bilbaolik "Athletic Txapeldun", loodud ja linti võetud [[Los txikis]]e poolt. Kolmandana ja viimasena sisaldas CD rokilikku versiooni hümnist, mida saatsid pillidel bänd M.C.D. (võetud bändi albumilt "Inoxidable" ja mis oli salvestatud ühel kontserdil [[Bilborock de Bilbao]] saalis).<ref name="z6lOb" /> 2004. aastal avaldas Athleticu Fond kogumiku "Athletic Bihotzez", mis koosnes ühest 13 lauluga CD-st, raamatust ja DVD-st, millel oli albumi ''making of''. Laulud lõi Bilbaost pärit muusik Kepa Junkera ja sõnad kirjutasid Francis de Doctor Deseo, Tontxu Ipiña ja Mikel. Need on folgilikud laulud, millest enamik on [[baski keel|baskikeelsed]].<ref name="aYBl9" /> 2011. aasta augustis avaldas baski ansambel Blues 'N' Breakers singli “We are the lions” – briti folgi sarnase lauluga, mille nad olid mõelnud ette kanda [[San Mamési staadion]]il enne euroopa rivaalide vastu võistlustulle astumist.<ref name="Cygn6" /><ref name="5XBFa" /> === Logo === [[Pilt:Athletic Club crest 1903.png|pisi|150px|Athletic Clubi esimene logo aastast 1902.<ref name="sTjU2" />]] Athleticu logos on ühendatud [[Bilbao]] linna ja Biskaia provintsi vapid. [[Bilbao]] vapilt on võetud sild, Püha Antoniuse kirik ja perekond Haro vapi hundid. Harod olid [[Biskaia]] senjöörid, kes asutasid 1300. aastal [[Bilbao]]. [[Biskaia]] vapilt on võetud Guernica Puu ja Püha Andrease Rist. Esimesed andmed neist pärinevad aastast 1922.<ref name="Deia2" /> Ajaloo vältel on klubi logo edasi arenenud ja muutnud oma kuju. Esimene ametlik logo, millest on säilinud kirjalikud andmed, oli ümmargune ja seda ääristas midagi vöö- või rõngataolist ning keskel paiknesid klubi initsiaalid „A“ ja „C“, mis olid asetatud üksteise peale. Teine logo pärineb aastast 1910, milleks on punavalgetriibuline lipp, mille ülemises vasakus servas on valge kastike, milles võib näha klubi nime initsiaale. Kolmas, pärit aastast 1913, koosnes samuti valgete ja punaste triipudega lipust, kuid seekord ümbritses see palli. Esimene versioon tänapäevasest logost pärineb aastast 1922, mis oli siiski veel üpriski lihtne, kuid selle kuju aastate jooksul muudeti ja sellest loodi kolm versiooni. 1941. aastal loodi logo lõplik variant, mis on kasutusel tänini, kuid mida täiustati 1972. aastal, andes sellele juurde värve ja taastades klubi algupärase nime.<ref name="Deia2" /> == Mängija riietus == Alates 2009. aastast on inglise brändi [[Umbro]] ülesanne on varustada mängijaid riietusega ja see pikk leping lõpeb alles 2017. aastal. Kodumängude riietus koosneb punavalgetriibulisest särgist ning mustadest pükstest ja sokkidest. Triipude arv ja laius varieeruvad aastate lõikes, kuid tavaliselt on särgil neli kuni viis keskmise laiusega punast triipu, mis asetsevad valgel taustal.<ref name="Indumentarias" /> Vahel on kasutatud ka kolme jämedat triipu.<ref name="Presentacion" /> Algrivistuse väravavahi riietus, olgugi et varieeruv, on traditsiooniliselt musta värvi.<ref name="Indumentarias" />. Samuti kasutatakse tihti teisi värve nagu roheline, mis oli domineerivaim värv 1980. aastatel, ja sinine, mis on peamine värv alates 2000. aastast.<ref name="Presentacion" /> Alternatiivsete värvidena on vahel kasutatud halli, harva ka [[Granaatpunane|granaatpunast]] või [[oranž]]i. Kõige kuulsamat väravavahi riietust kasutas mäletatavasti Iribar 1960.–1970. aastatel, mis koosnes mustast särgist ja pükstest ning punavalgetest sokkidest. Võõrsil on riietus traditsiooniliselt koosnenud Bilbao-sinisest särgist, samavärvilistest pükstest ja sokkidest. Teine laialdaselt kasutatud variant on kahevärviline särk (sinine ja valge), millega mälestatakse klubi ajaloo esimest mängijariietust. Valikuvõimalustena on teise ja kolmanda riietuse juures kasutatud ka muid värve, millest korduvamad on valge ja must, kuid harvemini on kasutatud ka halli (hooaegadel 1999/2000 ja 2000/2001), [[taevasinine|taevasinist]] (2004/2005 hooajal) või rohelist (2011/2012 hooajal).<ref name="Eus0u" /> Teisalt on Athleticul ajaloo vältel olnud mitmeid varustajaid. Peamine neist oli [[Adidas]], kes riietas mängijaid kümnel hooajal ja millele järgnes üheksa hooajaga [[Kappa (ettevõte)|Kappa]]. Aastatel 2001–2009 kasutas Athletic omaenda riietusbrändi [[100% Athletic]] tooteid. Bränd lõpetas riietuse tootmise vähese tulususe tõttu, kuid jätkas klubi nime all väliriiete tootmist.<ref name="Camisetas" /> === Mängija riietuse ajalugu === {| border=1 align=center cellpadding="2" cellspacing="0" style="background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%; text-align: center;" |- align=center bgcolor=D30B16 style="color:white;" !width=100px|'''1903''' !width=100px|'''1910''' !width=100px|'''1913''' !width=100px|'''1950''' !width=100px|'''1970''' !width=100px|'''1982''' !width=100px|'''1996''' !width=100px|'''2004''' !width=100px|'''2009''' |- align=center |[[Pilt:Athletic kit1903.png]] |[[Pilt:Athletic kit1910.png]] |[[Pilt:Athletic kit1913.png]] |[[Pilt:Athletic kit1950.png]] |[[Pilt:Athletic kit1975.png]] |[[Pilt:Athletic kit1980.png]] |[[Pilt:Athletic kit1990s.png]] |[[Pilt:Athletic kit2000s.png]] |[[Pilt:Athletic kit2010.png]] |}<ref name="3Hw0y" /> === Varustuse partnerid ja sponsorid === {| class="wikitable" style="text-align: center" |- !Periood !Varustaja !Peamine toetaja !Kaastoetaja |- |1982–1990 |[[Adidas]] |rowspan=4|<small>''puudub''</small> |rowspan=7|<small>''puudub''</small> |- |1990–1999 |[[Kappa (ettevõte)|Kappa]] |- |1999–2001 |[[Adidas]] |- |2001–2004 |rowspan=4|<small>[[100% Athletic]]</small> |- |2004–2005 |Baski omavalitsus <small><sup>1</sup></small> |- |2005–2008 |<small>''puudub''</small> |- |2008–2009 |[[Petronor]] |- |2009–2010 |rowspan=2|[[Umbro]] |Petronor<br />Baski omavalitsus <small><sup>1</sup></small> |Biskaia provintsi nõukogu<br />Baski omavalitsus<ref name="afdzi" /> |- |2010–2013 |Petronor |Biskaia provintsi nõukogu |- |2013–... |rowspan=1|[[Nike (ettevõte)|Nike]] | | |} <small>''Märkus''<sup>1</sup>: Peatoetaja ainult Euroopas toimuvatel võistlustel. </small><br /> == Taristu == === Staadion === [[Pilt:San mames uefa.png|pisi|San Mamési staadion UEFA Euroopa Liigas peetud mängu ajal.]] Athletic peab oma mänge [[San Mamési staadion]]il (tõlkes Püha Mamase staadion), mis on üks vanemaid [[Hispaania]]s, ja tuntud ka kui La catedral ('katedraal'). See nimi on tulnud kõrvalasuvast San Mamési ehk Püha Mamase hooldekodust, millele kuulusid maatükid, millele hiljem rajati staadion. San Mamésist on tuletatud hüüdnimi Lõvid („Los leones“) ja nõnda kutsutakse Athleticu mängijaid sellepärast, et laps-Mamasi ehk [[püha Mamas]]i kujutatakse lõvi turjal, sest ta oli kristlik märter, kelle roomlased viskasid lõvide ette.<ref name="aD9MU" /> {{tsitaat3|Püha Mamasi legend: Legendi järgi sündis Püha Mamas („see, keda imetati“) ühe tagasihoidliku perekonna rüppe. Mõnede ajaloolaste arvates sündis ta aastal 259 ja märtriks sai ta aastal 275. Püha Mamas, Teodoto ja Rufina poeg, sündis vanglas, kuhu tema vanemad olid pandud, sest nad olid kristlased. Varsti pärast lapse sündi mõlemad vanemad surid ning nad kuulutati õndsaks. Sellest ajast peale tegeles Mamasi kasvatamisega rikas lesknaine Ammia, kes oli samuti pühak, kuid kes suri, kui Mamas oli 15-aastane, jättes noormehele päranduseks kogu oma maise vara. Kapadookia (Väike-Aasia, tänapäeva Türgi) valitseja määras Püha Mamase hukatusse, kuid ei suutnud teda usust lahti vanduma panna. Pärast saatis Kapadookia valitseja poisi imperaator Aurelianuse juurde, kes käskis ta uude hukatusse määrata. Legendi järgi aga üks ingel vabastas poisi ja saatis ta pagulusse ühele Kapadookia mäele. Nähtavasti Püha Mamas suutis kodustada lõvid, kes talle tsirkusest kaasa anti, ja selle kordasaadetud ime tõttu otsustati lõpetada tema elupäevad lüües talle kolmikhargiga kõhtu. Kuigi ta oli verest tühjaks jooksmas suutis noor Mamas minna teatri lähistel asuva koopani, kus ta suri seejärel, kui inglid ta taevasse kutsusid. | <ref name="jwpTO" /> }} Staadioni pidulik avamine toimus 21. augustil 1913. Sellest ajast peale on seda laiendatud ja ümber ehitatud mitu korda, viimati 1982. aastal seoses jalgpalli maailmameistrivõistlustega, mis peeti Hispaanias samal aastal ja mille üks toimumispaiku oli Bilbao. 1997. aastal kaotati UEFA normatiivide tõttu ära seisukohad, mistõttu staadioni tribüünide mahutavus vähenes 45 000-lt 39 670 vaatajakohani. See on ainus staadion Hispaanias, mis on võõrustanud kõiki Hispaania Primera Divisióni meeskondi. Mänguväljaku mõõtmed on 103×68 meetrit. Uue staadioni ehitamise tõttu lammutatakse San Mamés 2014. aasta suvel.<ref name="Deia" /> === Tulevane staadion === [[File:San Mames, Euskal Herria.jpg|thumb|Uus staadion.]] 26. juunil 2010 alustati uue staadioni ehitust praeguse staadioni naabruses ehk samas kohas, kus asus endine Bilbao Näituste messikeskus. Uus staadioni tribüünidel on 52 332 istekohta ja klubi sõnul vastab uus staadion neljanda kategooria nõuetele, mis on UEFA maksimaalne tunnustus.<ref name="GgcR0" /> Athletic hakkab uuel staadionil mängima 2014/2015 hooajal, kuigi ehitus, täpsemini ühe küljetribüüni ehitus, lõpetatakse alles mõni aasta hiljem, kui lammutatakse vana staadion, mis jääb uue ehitusel ette.<ref name="Deia" /> === Spordirajatised === [[Lezama]] spordikompleksis, mis asub Bilbaost 15 kilomeetri kaugusel, treenivad Athleticu kõigi kategooriate pallurid ja see avati 1971. aastal. Sinna kuuluvad mitmete muude rajatiste seas neli naturaalmuruväljakut (käesoleval ajal projekteeritakse veel kahte). Kõik väljakud on korraldatud nõuetekohaselt. Samuti on seal üks kunstmurukattega sisehall, jõusaal, palliväljak, arstiabikeskus ja elamu mängijate tarvis.<ref name="mSqSd" /> ==Praegune meeskond== ''Seisuga 26. august 2022''<ref>{{cite web|url=https://www.athletic-club.eus/en/teams/athletic-club/2020-21|title=Team 2020-21|publisher=Athletic Club}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Unai Simón]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Jon Morcillo]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Daniel Vivian]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Iñigo Martínez]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Yeray Álvarez]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Mikel Vesga]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Álex Berenguer]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Oihan Sancet]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=GHA|pos=RÜ|nimi=[[Iñaki Williams]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Iker Muniain]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Nico Williams]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Gorka Guruzeta]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Julen Agirrezabala]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Dani García]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Iñigo Lekue]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Unai Vencedor]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Yuri Berchiche]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Óscar de Marcos]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|2. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Oier Zarraga]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Asier Villalibre]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Ander Capa]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Raúl García]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Ander Herrera]]|märkus=laenul [[Paris Saint-Germain]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Mikel Balenziaga]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Álex Padilla]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Luis Bilbao]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Adu Ares]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Aitor Paredes]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Ander Iru]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == * '''[[La Liga]]''' (8): 1929–30, 1930–31, 1933–34, 1935–36, 1942–43, 1955–56, 1982–83, 1983–84 * '''[[Copa del Rey]]''' (24): 1903, 1904, 1910, 1911, 1914, 1915, 1916, 1921, 1923, 1930, 1931, 1932, 1933, 1943, 1944, 1944–45, 1949–50, 1955, 1956, 1958, 1969, 1972–73, 1983–84, 2023–24 * '''[[Supercopa de España]]''' (3): 1984, 2015, 2021 * '''[[Copa Eva Duarte]]''' (1): 1950 * Copa de la Coronación (1): 1902 == Peatreenerid == * ... * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Luis Mendilibar]] (2005) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Javier Clemente]] (2005–2006) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Félix Sarriugarte]] (2006) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mané]] (2006–2007) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Joaquín Caparrós]] (2007–2011) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Marcelo Bielsa]] (2011–2013) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Ernesto Valverde]] (2013–2017) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Ángel Ziganda]] (2017–2018) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Eduardo Berizzo]] (2018) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Gaizka Garitano]] (2018–2021) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Marcelino García Toral]] (2021–2022) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Ernesto Valverde]] (2022–) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Deia2">{{netiviide | URL = http://www.deia.com/2011/10/22/athletic/un-escudo-envuelto-en-el-misterio | Pealkiri = Un escudo envuelto en el misterio | Autor = José L. Artetxe | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 28.12.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111228163317/http://deia.com/2011/10/22/athletic/un-escudo-envuelto-en-el-misterio | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Indumentarias">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=12239&idi=1| Pealkiri = Presentación de las nuevas indumentarias| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 03.07.2012| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 29.12.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121229050928/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Presentacion">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=5716&foto=15&idi=1#fotos| Pealkiri = Presentación de la nueva camiseta y del primer equipo| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 30.07.2007| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 29.12.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121229050928/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0#fotos| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Camisetas">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/pdfsrevista/234.pdf| Pealkiri = Camisetas inglesas| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 5.12.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101205110837/http://www.athletic-club.net/pdfsrevista/234.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Deia">{{netiviide | URL = http://www.deia.com/2012/03/22/athletic/las-obras-de-san-mames-a-velocidad-de-crucero | Pealkiri = Las obras de San Mamés, a velocidad de crucero | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 22.03.2012 | Koht = Baskimaa | Väljaandja = Ajaleht "Deia" | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 24.04.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120424150938/http://www.deia.com/2012/03/22/athletic/las-obras-de-san-mames-a-velocidad-de-crucero | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="EwE6X">Mendigoizal ehk mägilane</ref> <ref name="iL96x">{{netiviide | URL = https://sites.google.com/site/curiosidadesdenavarra/vocabulario/pequeno-diccionario-navarro | Pealkiri = Irrintzi ehk ulgumise ja naerulagina laadne hüüe või heli, kuulub baski mägirahva traditsiooni | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = | arhiivimisaeg = 2015-02-14 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150214032610/https://sites.google.com/site/curiosidadesdenavarra/vocabulario/pequeno-diccionario-navarro | url-olek = ei tööta }}:</ref> <ref name="DXlqu">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/pdfsrevista/132.pdf| Pealkiri = El Himno del Athletic Club| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 24.01.2009| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090124141028/http://www.athletic-club.net/pdfsrevista/132.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="z6lOb">{{netiviide | URL = http://www.elcorreo.com/vizcaya/20080404/deportes/athletic/musica-athletic-20080404.html | Pealkiri = La música del Athletic | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 04.04.2008 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 14.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131014052854/http://www.elcorreo.com/vizcaya/20080404/deportes/athletic/musica-athletic-20080404.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="aYBl9">{{netiviide | URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=2000&idi=1 | Pealkiri = La Fundación Athletic Club Fundazioa y Kepa Junkera presentan "Athletic Bihotzez" | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 14.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131014065408/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=2000&idi=1 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Cygn6">{{netiviide | URL = http://www.deia.com/2011/08/06/ocio-y-cultura/que-mundo/para-que-ruja-europa-con-el-athletic | Pealkiri = ¿Te gusta este himno para animar al Athletic en Europa? | Autor = I.Gorriti | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 06.08.2011 | Koht = | Väljaandja = Ajaleht "Deia" | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 22.11.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111122203434/http://www.deia.com/2011/08/06/ocio-y-cultura/que-mundo/para-que-ruja-europa-con-el-athletic | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="5XBFa">{{netiviide | URL = http://www.canalathletic.com/noticias/2011-08-06/lions-201108061146.html| Pealkiri = "We are the lions!"| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 06.08.2011| Koht = | Väljaandja = Ajaleht "El Correo"| Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania}}</ref> <ref name="sTjU2">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=4491&foto=2&idi=1#fotos| Pealkiri = Presentación de la nueva tercera equipación| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 10.08.2006| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 22.03.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120322030518/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0#fotos| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Eus0u">{{netiviide| URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=2&d=1000&berria=4491&foto=18&idi=1#fotos| Pealkiri = Presentación de la nueva tercera equipación| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 10.08.2006| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013| Keel = Hispaania| arhiivimisaeg = 22.03.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120322030518/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0#fotos| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="3Hw0y">Sáiz Valdivieso, Alfonso Carlos (1998). «1 (pág. 27)». En Athletic Club. Crónicas de una leyenda. Everest. ISBN 84-241-9528-0.</ref> <ref name="afdzi">{{Netiviide |url=http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=1&d=1000&berria=9247&idi=1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-11 |arhiivimisaeg=2010-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100217060840/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=1&d=1000&berria=9247&idi=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="aD9MU">{{netiviide | URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=2&b=4&c=0&d=0&idi=1 | Pealkiri = La Catedral | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 18.04.2012 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120418130048/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=2&b=4&c=0&d=0&idi=1 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="jwpTO">http://www.madresdedesamparados.org/index.php?option=com_content&view=article&id=1108%3A1708-mames-o-mamante-o-mameto-santo&catid=139&Itemid=57</ref> <ref name="GgcR0">{{netiviide | URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=1&d=1000&berria=8812&idi=1 | Pealkiri = San Mamés Barria en el Museo del Athletic Club | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 04.11.2009 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 9.02.2010 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100209073741/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=0&b=1&c=1&d=1000&berria=8812&idi=1 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="mSqSd">{{netiviide | URL = http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=4&b=1&c=2&d=0&idi=1 | Pealkiri = Instalaciones Athletic Club | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 11.03.2013 | Keel = Hispaania | arhiivimisaeg = 27.11.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111127143441/http://www.athletic-club.net/web/main.asp?a=4&b=1&c=2&d=0&idi=1 | url-olek = ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.athletic-club.eus/prehome.html Ametlik koduleht] {{La Liga}} [[Kategooria:Hispaania jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Bilbao]] [[Kategooria:Athletic Bilbao| ]] 3m2l9mgsmp4hru1od8l3nrwmjjmri81 Daakia 0 146039 7217382 7016221 2026-08-18T15:14:01Z CommonsDelinker 1930 Fail Dacian-Territory-Map.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Dacian-Territory-Map.jpg|]]. 7217382 wikitext text/x-wiki '''Daakia''' ([[ladina keel]]es ''Dacia''<ref name="cqvnO" />) oli [[vanaaeg|vanaaja]] maa, mis [[Rooma riik|Rooma keisririigi]] ajal piirnes [[Tisza]] jõega läänes, [[Doonau]] [[alamjooks]]uga lõunas, [[Dnestr]]i (või [[Prut]]i) jõega idas ning [[Karpaadid|Karpaatidega]] põhjas. Karpaadid ulatusid Daakia sisemusse, jaotades selle kaheks pooleks. {{Sisukord paremale}} Maa paiknes suuremalt jaolt praeguse [[Rumeenia]] ja [[Moldova]], osalt [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Ukraina]] alal. Daakias elasid [[daaklased]] ja [[geedid]], keda arvatakse kuuluvat [[traaklased|traaklaste]] hulka. Nad kõnelesid tõenäoliselt keelt, mis oli suguluses kaugemal lõunas elanud [[traaklased|traaklaste]] keelega. Põhjatraaklastest daaklased asusid piirkonda elama umbes 300 eKr. Daakia oli tihedas kokkupuutes [[sküüdid|sküütide]], [[sarmaadid|sarmaatide]], [[keldid|keltide]] ja [[germaanlased|germaanlastega]]. Suurt mõju avaldasid ka [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]]. Daakia elanike usundis oli tähtsaimal kohal usk jumal [[Zalmoxis]]esse, kes tõotas neile surematust. Daakia elanikud tegelesid eelkõige põllumajandusega ja maavarade kaevandamisega. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] ühendas Daakia kuningas (82/61–44 ekr) [[Burebista]], kes oma vallutustega märgatavalt suurendas selle territooriumi ning tegi maa poliitiliseks keskuseks [[Sarmizegetusa]]. Pärast tema surma [[Daakia kuningriik]] lagunes, kuid [[1. sajand]]i lõpus pKr saabus uus õitseng [[Decebalus]]e valitsemisajal (87–106). Tal oli korduvalt kokkupõrkeid [[Rooma keisririik|roomlastega]], kellele ta pärast [[Daakia sõjad|Daakia sõdu]] pidi [[106]] alistuma. Aastatel 101/102 ja 105/[[106]] alistas [[Traianus]] Daakia [[Rooma riik|Rooma riigile]]. Aastal [[106]]–[[271]] oli Daakia [[Rooma provintsid|Rooma provints]] '''Dacia'''. [[Aurelianus]] loobus 270/[[271]] Daakiast, loovutades selle [[goodid|gootidele]] ja [[gepiidid]]ele. ==Nimi, jaotus, pealinn ja piirid== Daakia on saanud nime Daakia provintsis koos [[geedid|geetidega]] elanud rahva [[daaklased|daaklaste]] järgi. Pärast maa vallutamist [[Traianus]]e poolt [[106]] sai see ametlikuks nimeks Dacia. Keiser [[Hadrianus]] jaotas Daakia provintsi [[118]] kaheks eraldi provintsiks: [[Dacia superior]] (põhjas) ja [[Dacia inferior]] (lõunas). Aastal [[123]] eraldas Hadrianus omakorda Dacia superiorist provintsi, mis sai nimeks [[Dacia Porolissensis]]. Aastatel 167–169 struktureeris [[Marcus Aurelius]] Daakia halduse ümber: nüüd olid ühtse Daakia provintsi osad [[Dacia Apulensis]], Dacia Porolissensis ja [[Dacia Malvensis]]. See struktuur jäi püsima Rooma ülemvõimu lõpuni. Nominaalne pealinn oli [[Colonia Ulpia Traiana Augusta Dacia]], tegelikult aga valitseti provintsi põhiliselt [[Sarmizegetusa]]st. Provints piirnes kõikjalt [[barbarid|barbarite]] maadega, ainult lõunasse jäi Rooma provints [[Möösia]]. Hiljem oli Daakia provintsil lühike piir ka [[Pannoonia]]ga. Piirid olid põhiliselt jõed: lõunas Doonau, läänes Tisza, [[Mureș]] ja [[Körös]]. Daakia provints paiknes põhiliselt tänapäeva Rumeenia ja Moldova alal. == Ajalugu == [[Pilt:Dacia around 60-44 BC during Burebista, including campaigns - Czech.png|pisi|Kuningas [[Burebista]] riik 50. aasta paiku eKr]] Daaklased elatusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, õppisid keltidest sisserändajatelt mäendust ning olid umbes 300. aastast eKr kreeklaste ja itaalikutega kaubavahetuses. Juba enne Kristust tegid nad kõrgetasemelist käsitööd, eriti silmapaistev oli maalitud keraamika. Samuti töötlesid nad rauda, hõbedat ja kulda. Mündileiud ning algul kreeka ja hiljem ladina keele omandamine lubavad järeldada, et oldi Kreeka ja Rooma kultuuriga tihedas kokkupuutes. [[Transilvaania]] mägedes [[Orăștie]] lähedal oli varakult kujunenud võimukeskus, mis mõjutas kogu Daakiat. On vaidluse all, kui kaugele oli arenenud riiklik korraldus.<ref name="Christ_1995_271" /> ===Daaklased ja kuningas Burebista=== [[Pilt:Dacia 82 BC.png|pisi|Daakia riik kuningas [[Burebista]] võimu all 82 eKr]] [[Julius Caesar]]i ajal laienes daaklaste kuninga [[Burebista]] mõjuvõim ajutiselt ka teistele [[traaklased|traaklastele]] ning [[geedid|geetidele]]. 50. aasta paiku eKr ühendas kuningas Burebista paljud väikesed daaklaste riigid üheks suureks Daakia riigiks, mille keskus oli tänapäeva [[Transilvaania]]s. Läänes jõudis ta välja [[Morava]]ni, kus ta alistas mõned [[keldid|keldi]] hõimud, idas Musta mereni ja [[Lõuna-Bug]]ini ning lõunas [[Balkani mäed|Balkani mägedeni]]. Aastal [[44 eKr]] Burebista mõrvati ja tema riik lagunes viieks osaks. Kuigi pärast Burebista surma see võim kaotati, paistis Daakia [[Rooma riik|Rooma riigi]] esindajatele lõuna pool Doonaud nii ohtlik, et korduvalt kavandati ennetavaid lööke Daakiale.<ref name="Christ_1995_271" /> [[Pilt:AtlBalk0.jpg|pisi|]] Aastal [[29 eKr]] kaotasid daaklased [[Marcus Antonius]]e liitlastena Octavianusele, hilisemale keiser [[Augustus]]ele. Nad olid teinud rüüsteretke lõuna poole Doonaud. Pärast Burebistat Daakial enam tükil ajal keskvõimu ei olnud. Iseseisvad suuremad daaklaste ja geetide rühmad võtsid ühtelugu ette rüüste- ja purustusretki Möösia provintsi piirialadele ning Rooma väed olid sunnitud kohati massiivsete vastulöökidega korra jalule seadma. Vastuseks roomlaste kohalolule naabruses ehitasid Daakia ülikud välja strateegiliselt tähtsa pealinna [[Sarmizegetusa|Sarmizegetusa Regia]] koos usukeskusega mägedes [[Apuseni mäed|Apuseni mägede]] ja [[Transilvaania Alpid]]e vahel. Ka roomlased kindlustasid oma piire: nii näiteks soodustasid nad 20. aasta paiku pKr sisserändavate [[sarmaadid|sarmaadi]] ratsasõdalaste [[jazõõgid]]e asumist [[Alföld]]i, et vähendada [[Pannoonia]] provintsi idatiiva koormust.<ref name="Christ_1995_271" /> Roomlased lootsid, et jazõõgid ning hiljem ka [[Banaat]]i asustatud [[roksolaanid]] daaklaste idanaabritena tõkestavad nende võimalikku ekspansiooni ning rüüsteretki Rooma riigi territooriumile. Ent sarmaadid osutusid väga truudusetuteks liitlasteks, kes mõnikord võitlesid vihaselt roomlaste vastu ning koguni sõlmisid liite daaklastega. Keiser [[Vespasianus]] (69–79) tugevdas Möösia vägesid ja laskis ehitada Doonau laevastiku.<ref name="Christ_1995_271" /> ===Kuningas Decebalus ja Doonau sõjad (85–89)=== {{vaata|Doonau sõjad}} Aastal [[80]] ühendas kuningas (87–106) [[Decebalus]] daaklaste hõimud viimast korda. [[Pilt:Traj col battle 5.jpg|pisi|Daaklaste ja roomlaste vahelise lahingu stseen [[Traianuse sammas|Traianuse sambal]]]] Keiser [[Domitianus]]e ajal talvel [[85]]/86 tungisid tugevad daaklaste väed Rooma provintsi [[Möösia]]sse. Nad tabasid roomlasi täiesti ootamatult. Roomlaste asevalitseja [[Gaius Oppius Sabinus]] langes lahingus ning daaklased said peaaegu takistamatult rüüstata ja laastada. Keiser Domitianusele (81–96) oli nüüd saabunud paras hetk kõigepealt vaenlane riigist välja ajada ning seejärel Daakiasse karistusekspeditsioon saata. Domitianus isiklikult saabus värskete jõududega 2000&nbsp;km kauguselt [[Rein]]i äärest Möösiasse, kuid sõda kangekaelse vastasega kestis kogu 86. aasta. Samal ajal alustasid roomlased Colonia (praeguse [[Köln]]i) juures sõda [[hatid|hattide]] vastu. Et Daakia vana kuningas [[Diupaneus]] kartis roomlaste sissetungi tagajärgi, loobus ta [[Decebalus]]e kasuks troonist. Decebalus oli poliitiliselt ja sõjaliselt väga võimekas, ta oli osav läbirääkija ning karismaatiline isiksus. Vahepeal oli roomlaste poolel sõjategevuse juhtimise üle võtnud [[pretoriaanide prefekt]] [[Cornelius Fuscus]]. Ent tema väed said Decebaluselt hävitavalt lüüa. Aasta hiljem proovis [[legaat]] [[Tettius Julianus]] tungida Banaadist Sarmizegetusa peale, kuid suurte kaotuste tõttu oli ta sunnitud rünnaku katkestama. Ebaõnnestusid ka järgmise keisri [[Nerva]] (96–98) katsed Decebalust põlvili suruda.<ref name="Christ_1995_272" /> === Daakiast saab Rooma provints === [[Pilt:Roman_Empire_Map.png|pisi|300px|Rooma keisririigi provintsid, keiser Traianuse valitsusaja lõpul]] {{vaata|Daakia sõjad}}, ''[[Daakia (Rooma provints)]]'' Alles keiser [[Traianus]]el (98–117) õnnestus pärast verist sõda (101–102) Daakia väed puruks lüüa. Daakia kaotuste tõttu 98 oli Daakia muutunud Rooma klientriigiks. Decebalus püüdis koguda vägesid kättemaksuks. Traianus vastas ägeda rünnakuga (105–106), mille lõpus sooritas põgenev Decebalus enesetapu, et vangilangemist vältida, ning Rooma riik vallutas Daakia alad ([[Daakia sõjad]]). Ühel 11. augustiga 106 dateeritud ([[Porolissum]]ist leitud) [[sõjadiplom]]il nimetatakse Daakiat Rooma provintsiks. Daakia ('''Dacia''') sai [[107]] Rooma provintsiks ning jäi Rooma võimu alla [[276]]. aastani. Daaklased romaniseeriti ruttu. [[Pilt:Costantino nord-limes png.PNG|pisi|300px|[[Rooma keisririik]] ja klientriigid [[Constantinus Suur]]e valitsusajal (306–337)]] Traianus olevat võtnud Daakiast kaasa 331 tonni [[kuld]]a, 165 tonni [[hõbe]]dat ja 50 000 vangi. Sellega sai ta lahendada Rooma finantsraskused. Selle sõjasaagiga finantseeriti muu hulgas [[Traianuse foorum]]i rajamist. Pärast Daakia liitmist Rooma riigiga kestsid pidustused [[Rooma]]s kolm kuud. Traianuse võitu daaklaste üle kujutati Roomas teiste saavutuste kõrval [[Traianuse sammas|Traianuse sambal]]. Peale selle laskis ta kirjutada Daakia sõdade kohta raamatu, mis aga läks kaduma. Daaklaste pealinn oli [[Sarmizegetusa]], mis asetses tänapäeva [[Transilvaania]] äärmises kaguosas tänapäeva [[Banaat|Banaadi]] lähedal. Kui roomlased Daakia vallutasid, purustasid nad Sarmizegetusa ning ehitasid Daakia provintsi pealinna Apulumi ([[Alba Iulia]]) 40&nbsp;km kaugusele. Pärast Daakia alistamist Traianuse poolt hõlmas [[Rooma provints]] Daakia (''Dacia'') põhiliselt daaklaste asuala, sealhulgas veerandi tänapäeva Rumeeniast, kuid ulatus üle tänapäeva [[Rumeenia]] piiride, hõlmates läänes [[Alföld]]i osi (tänapäeva [[Ungari]]s ja [[Vojvodina]]s) ning idas [[Moldova]] ja [[Bulgaaria]] osi. ===Roomlased loovutavad Daakia=== [[Pilt:Balkans 200AD.png|pisi|Balkani (Daakia) alad [[2. sajand]]il]] [[Pilt:Barbarian invasions from 3rd century.png|pisi|[[Rooma provintsid|Rooma provints]] Daakia alad [[3. sajand]]il]] Kuni [[Marcus Aurelius]]e [[markomannide sõjad|markomannide sõdadeni]] jäi provints üsna rahulikuks. Aastal [[235]] kogunesid Daakiat ründama suured barbarite väed. Pärast nende rünnakut [[238]] käisid peaaegu katkematult ägedad lahingud. [[Pilt:Ancient balkans 4thcentury.png|pisi|Balkani (Daakia, [[Traakia]]) alad [[4. sajand]]il]] Lõpuks oli keiser [[Aurelianus]] [[271]] sunnitud Rooma väed ja võimud tagasi tõmbama Doonaust lõuna poole. Et Aurelianus ja tema eelkäija [[Claudius II]] olid varem saavutanud mõned võidud [[goodid|gootide]] üle, kes olid [[3. sajandi kriis]]i ajal Rooma Doonau-provintside peamised ohustajad, sai keiser taganemise korraldada suhtelise tugevuse positsioonilt. Tagasitõmbumisega Doonau taha lõhuti ka [[Traianuse sild]], mis oli olnud antiikmaailma pikim sild. Roomlaste tagasitõmbumine oli oletatavasti teadlik otsus, sest see toimus ajal, mil Rooma oli olukorra Daakias mõne võidu järel jälle kontrolli alla saanud: vägede tagasitõmbamisega tahtis Aurelianus nähtavasti luua puhvertsooni, ja gootidel ning teistel germaanlastel läks tõesti mitukümmend aastat aega, et Daakia oma võimu alla saada; ühtlasi moodustasid nad seejärel Rooma riigile teatava kaitse pealetungivate "barbarite" eest. [[Constantinus I]] ajal vallutati mõned Daakia osad ajutiselt tagasi, aga need kas kaotati varsti jälle või tuldi tagasi Aurelianuse taktika juurde ning tehti alast, mida ei suudetud enda käes hoida, puhvertsoon. Siiski oli ka hiljem lõuna pool Doonaud olemas Daakia nime kandev provints [[Dacia Mediterranea]], millel aga peale nime polnud Daakiaga midagi ühist. Et pärast Traianust asustati Daakia inimestega Rooma riigi eri osadest, kes pidid omavahel ladina keeles suhtlema, muutus see keel seal kiiresti valdavaks. Pole aga selge, kas ka pärast roomlaste tagasitõmbumist põhja pool Doonaud ikka veel ladina keelt kõneldi ning kuidas seletada hilisema [[rumeenia keel]]e tõendatud olemasolu seal alates 13. sajandist. Paljud uurijad arvavad, et suur osa täielikult või osaliselt romaniseeritud koloniste jäi Daakiasse ka pärast 271. aastat, teised asjatundjad aga eitavad seda. Aastal [[382]] asusid osasse Daakiast elama [[läänegoodid]]. ==Haldus ja sõjavägi== Pärast esimese Daakia sõja lõppu 102 valitseti vallutatud alasid algul sõjaväeliselt. Alates 106. aastast tunnistati Daakia [[keiserlik provints|keiserlikuks provintsiks]]. See tähendas, et [[Vana-Rooma keiser|keiser]] ise värbas [[asevalitseja]]id [[senat]]ist. Daakiasse dislotseeritud väed allusid nii keisrile kui ka asevalitsejale. 117. ja 118. aasta barbarite pealetungi ajal kaaluti Roomas Daakia loovutamist ning tagasitõmbumist lõuna poole Doonaud, kus oli end kergem kaitsta. [[Hadrianus]] oli aga selle vastu, sest ta pidas Daakia [[maavarad|maavarasid]] ja strateegilist positsiooni liiga olulisteks. Ent ta korraldas provintsi halduse ümber, sest senine struktuur ei vastanud ägedate lahingute nõuetele: lõuna pool Doonaud paiknevad maad koondati [[Dacia inferior]] (Alam-Daakia) provintsiks, päris Daakia aladest sai aga [[Dacia superior]] (Ülem-Daakia). Kui hiljem tekkis ka veel [[Dacia Porolissensis]], oli kolm üksteisest sõltumatut provintsi eesotsas Ülem-Daakiaga, mis aga tegid tihedat sõjalist koostööd. Kui Daakia 168 jälle germaanlaste ägeda pealetungi all kannatas, nägi keiser [[Marcus Aurelius]] ühise väejuhatuse hädavajalikkust. Sellepärast moodustas ta uued piirkonnad ([[Dacia Apulensis]], Dacia Porolissensis ja [[Dacia Malvensis]]) ning koondas need jälle ühte Daakia provintsi ühe asevalitseja võimu alla. Nende piirkondade tähtsus oli peamiselt maksutehniline. Sõjaliselt kindlustasid Daakiat kaks [[leegion]]i, [[Legio V Macedonica]] (peakorter [[Potaissa]], praegune [[Turda]]) ja [[Legio XIII Gemina]] (peakorter [[Apulum]], praegune [[Alba Iulia]]. Lisandusid arvukad abiväed barbarite alade piiridel. Daakias viibis kokku hinnanguliselt 30 000 sõdurit. ==Majandus== Rooma provintsina oli Daakia tähtis eelkõige arvukate maavarade ja õitsva põllumajanduse tõttu. Arvukatest [[kaevandus]]test saadi peale [[kuld|kulla]] ja [[hõbe]]da, mis olid hiljem Rooma müntide vermimise seisukohast väga tähtsad, ka [[plii]]d, [[vask]]e, [[raud]]a, [[marmor]]it ja [[keedusool|sool]]a. Daakiast viidi välja palju [[puit]]u, [[vill]]a, veiseid, nahku ning muid põllumajandus- ja metsandussaadusi. Sisse toodi peamiselt [[oliiviõli]], [[vein]]i ja luksuskaupu. Kaupu vahetati enamasti üle Doonau. Kaupmehed olid oletatavasti pärit peamiselt Idamaadest. Eelkõige väärismetallide tootmine tegi provintsi ka poliitiliselt väga tähtsaks. Oletatavasti oli roomlaste tagasitõmbumisel aastal 271 suur osa ressurssidest juba ammendatud, muidu poleks Aurelianus neid iial ära andnud. ==Daakia pärand== [[Daaklaste linnused Orăștie mägedes]] on [[1999]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s. {{Coordinate |NS=45.7 |EW=26.5 |type=country |region=RO/BG/MD}} ==Vaata ka== *[[Daakia asevalitsejate loend]] {{commonskat|Dacia}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="cqvnO">Keskajal kandis Dacia nime ka [[Taani]]. Grumeza (2009), lk 86.</ref> <ref name="Christ_1995_271">Karl Christ: ''Geschichte der römischen Kaiserzeit.'' C.H. Beck Verlag, München 1995. ISBN 3-406-36316-4. S.&nbsp;271.</ref> <ref name="Christ_1995_272">Karl Christ: ''Geschichte der römischen Kaiserzeit.'' C.H. Beck Verlag, München 1995. ISBN 3-406-36316-4. S.&nbsp;272.</ref> }} ==Kirjandus== * BENNETT, Julian. ''Trajan: Optimus Princeps''. London: Routledge, 1997. ISBN 0-203-36056-7 * BOARDMAN, John; EDWARDS, I. E. S.; HAMMOND, N. G. L.; SOLLBERGER, E. ''The Cambridge Ancient History III, Part 1''. Cambridge: Cambridge University Press, 1982. ISBN 0-521-22496-9 * BOWMAN, Alan K.; GARNSEY, Peter; RATHBONE, Dominic. ''The Cambridge Ancient History XI''. Cambridge: Cambridge University Press, 2000. ISBN 978-0-521-26335-1 * BOWMAN, Alan K.; GARNSEY, Peter; CAMERON, Averil. ''The Cambridge Ancient History XII''. Cambridge: Cambridge University Press, 2005. ISBN 978-0-521-85073-5 * BUNSON, Matthew. ''Encyclopedia of the Roman Empire''. New York: Infobase Publishing, 2002. ISBN 0-8160-4562-3 * ELIADE, Mircea. ''Od Zalmoxida k Čingischánovi : srovnávací studie o náboženstvích a folkloru Dácie a východní Evropy''. Praha: Argo, 1997, překladatel Oldřich Kalfiřt. ISBN 80-7203-132-5 * GRUMEZA, Ion. ''Dacia: Land of Transylvania, Cornerstone of Ancient Eastern Europe''. Lanham: Hamilton Books, 2009. ISBN 978-0-7618-4465-5 * GUDEA, Nicolae; LOBÜSCHER, Thomas. ''Dacia. Eine Römische Provinz zwischen Karpaten und Schwarzem Meer''. Mainz am Rhein: Philipp von Zabern Verlag, 2006. ISBN 3-8053-3415-X * OLTEAN, Ioana Adina. ''Dacia: Landscape, Colonisation and Romanisation''. London: Routledge, 2007. ISBN 978-0-415-41252-0 * SCHMITZ, Michael. ''The Dacian Threat, 106-106 AD''. Armidale, N. S. W.: Cearos Publishing, 2005. ISBN 978-0-9758-4450-2 * SOUTHERN, Pat. ''The Roman Empire from Severus to Constantine''. London: Routledge, 2001. ISBN 0-203-45159-7 * TREPTOW. Kurt W. ''Dějiny Rumunska''. Praha: NLN, Nakladatelství Lidové noviny, 2000. ISBN 80-7106-348-7 * WILCOX, Peter; EMBLETON, G. A. ''Rome's Enemies: Germanics and Dacians''. London: Osprey, 1982. ISBN 0-85045-473-5 ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus}} [[Kategooria:Euroopa ajaloolised piirkonnad]] [[Kategooria:Euroopa vanaaeg‎]] [[Kategooria:Rumeenia ajalugu]] [[Kategooria:Bulgaaria ajalugu]] [[Kategooria:Moldova ajalugu]] [[Kategooria:Ukraina ajalugu]] [[Kategooria:Ungari ajalugu]] [[Kategooria:Vana-Rooma]] 00ek72srd1endcc38yb3b8cy3sbytno Terpeenid 0 147777 7217759 5067386 2026-08-19T08:53:06Z Ehitaja 63547 7217759 wikitext text/x-wiki '''Terpeenid''' on looduslike [[süsivesinik]]e klass üldvalemiga (C<sub>5</sub>H<sub>8</sub>)<sub>n</sub>, mille [[molekul]]is sisaldub 2 või enam [[isopreen]]i molekulist tulenevat lüli: n=2, 3, 4 ... Vahel nimetatakse neid ühendeid ka isopreenideks. Terpeene eristab muudest [[looduslikud ühendid|looduslikest ühenditest]] ''isopreeniühiku'' olemasolu. Isopreenile vastavad lülid on tihti seotud nn pea-saba suunas ja võivad olla molekulis otsmised või keskel, enamasti järgmised: :СН<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>– või :СН<sub>2</sub>=С(СН<sub>3</sub>)-СН<sub>2</sub>–СH<sub>2</sub>– või :[–CH<sub>2</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>]<sub>n</sub>– , kus n=1, 2, 3 jne. Terpeenide keemilisel modifitseerimisel (näiteks [[oksüdatsioon]], süsinikskeleti [[ümberrühmitamine]] jm) moodustuvaid saadusi nimetatakse [[terpenoid]]ideks. Isopreenile vastavate lülide ehk [[elementaarlüli]]de arvust tulenevalt võib terpeene (analoogselt ka [[terpenoid]]e) klassifitseerida järgmiselt: * monoterpeenid, 2 isopreenilüli – C<sub>10</sub> ([[limoneen]], [[mürtseen]], [[pineenid]]); * seskviterpeenid, 3 isopreenilüli – C<sub>15;</sub> * diterpeenid, 4 isopreenilüli – C<sub>20;</sub> * sesterterpeenid, 5 isopreenilüli – C<sub>25;</sub> * triterpeenid, 6 isopreenilüli – C<sub>30</sub> ([[skvaleen]]); * tetraterpeenid, 8 isopreenilüli – C<sub>40</sub> ([[karoteenid]], [[lükopeen]]); * polüterpeenid, molekulis on suurem arv isopreenilülisid – C<sub>n</sub> ([[kautšuk]]). Tsüklilisi terpeene klassifitseeritakse ka vastavalt molekulis sisalduvate tsüklite arvule. Näiteks [[pineen]]i biosüntees [[geranüülpürofosfaat|geranüülpürofosfaadist]]: [[Pilt:Pinene_biosynthesis_en.svg|600px|center|[[pineen]]i biosüntees [[geranüülpürofosfaat|geranüülpürofosfaadist]]]] Termin "terpeenid" loodi küll ainult süsivesinike kirjeldamiseks, kuid selle termini kasutus on laienenud ka vastavatele [[funktsionaalrühm]]i sisaldavatele ühenditele. Isopreeni kui sellist looduses ei esine. Isoprenoidide [[biosüntees]] algab [[äädikhape|äädikhappe]] molekulidest, millest mitme etapi jooksul moodustub bioloogiline isopreeniühik – [[isopentenüüldifosfaat]]. ==Vaata ka== *[[Terpenoidid]] *[[Lõhnaained]] [[Kategooria:Süsivesinikud]] 1ke2id6k39ez6ardnkek1xube791kae 7217760 7217759 2026-08-19T08:54:03Z Ehitaja 63547 7217760 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} '''Terpeenid''' (ka '''isopreenid''') on looduslike [[süsivesinik]]e klass üldvalemiga (C<sub>5</sub>H<sub>8</sub>)<sub>n</sub>, mille [[molekul]]is sisaldub 2 või enam [[isopreen]]i molekulist tulenevat lüli: n=2, 3, 4 ... Terpeene eristab muudest [[looduslikud ühendid|looduslikest ühenditest]] ''isopreeniühiku'' olemasolu. Isopreenile vastavad lülid on tihti seotud nn pea-saba suunas ja võivad olla molekulis otsmised või keskel, enamasti järgmised: :СН<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>– või :СН<sub>2</sub>=С(СН<sub>3</sub>)-СН<sub>2</sub>–СH<sub>2</sub>– või :[–CH<sub>2</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–СH<sub>2</sub>]<sub>n</sub>– , kus n=1, 2, 3 jne. Terpeenide keemilisel modifitseerimisel (näiteks [[oksüdatsioon]], süsinikskeleti [[ümberrühmitamine]] jm) moodustuvaid saadusi nimetatakse [[terpenoid]]ideks. Isopreenile vastavate lülide ehk [[elementaarlüli]]de arvust tulenevalt võib terpeene (analoogselt ka [[terpenoid]]e) klassifitseerida järgmiselt: * monoterpeenid, 2 isopreenilüli – C<sub>10</sub> ([[limoneen]], [[mürtseen]], [[pineenid]]); * seskviterpeenid, 3 isopreenilüli – C<sub>15;</sub> * diterpeenid, 4 isopreenilüli – C<sub>20;</sub> * sesterterpeenid, 5 isopreenilüli – C<sub>25;</sub> * triterpeenid, 6 isopreenilüli – C<sub>30</sub> ([[skvaleen]]); * tetraterpeenid, 8 isopreenilüli – C<sub>40</sub> ([[karoteenid]], [[lükopeen]]); * polüterpeenid, molekulis on suurem arv isopreenilülisid – C<sub>n</sub> ([[kautšuk]]). Tsüklilisi terpeene klassifitseeritakse ka vastavalt molekulis sisalduvate tsüklite arvule. Näiteks [[pineen]]i biosüntees [[geranüülpürofosfaat|geranüülpürofosfaadist]]: [[Pilt:Pinene_biosynthesis_en.svg|600px|center|[[pineen]]i biosüntees [[geranüülpürofosfaat|geranüülpürofosfaadist]]]] Termin "terpeenid" loodi küll ainult süsivesinike kirjeldamiseks, kuid selle termini kasutus on laienenud ka vastavatele [[funktsionaalrühm]]i sisaldavatele ühenditele. Isopreeni kui sellist looduses ei esine. Isoprenoidide [[biosüntees]] algab [[äädikhape|äädikhappe]] molekulidest, millest mitme etapi jooksul moodustub bioloogiline isopreeniühik – [[isopentenüüldifosfaat]]. ==Vaata ka== *[[Terpenoidid]] *[[Lõhnaained]] [[Kategooria:Süsivesinikud]] p62n104druju6oo5oscr3fymri8zmc6 Arutelu:Terpeenid 1 147779 7217762 1261752 2026-08-19T08:55:31Z Ehitaja 63547 7217762 wikitext text/x-wiki Ehitust tuleb täpsemalt selgitada. Ka lauseehitus lonkab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2008, kell 11:29 (UTC) Pole arusaadav, mille poolest terpeniodid terpeenidest erinevad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2008, kell 11:32 (UTC) "Tsüklilisi terpeene klassifitseeritakse ka vastavalt molekulis sisalduvate tsüklite arvule. Näiteks pineeni biosüntees geranüülpürofosfaadist" - Kõik on väga kaunis, aga kuidas see süntees illustreerib klassifikatsiooni tsüklite arvu alusel? "Gallia jaguneb kolme ossa. Näiteks varestel on tiivad ja nad munevad." Möh? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. august 2026, kell 11:55 (EEST) 5o4xjhgiet92nqp178ox88ef9cla1b3 Lään (Soome) 0 148634 7217519 7114567 2026-08-18T20:34:27Z Miskeskus 235641 /* Läänid 1917–1997 */ 7217519 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Soomehaldusjaotus}} [[Soome]] jagunes 2009. aasta lõpuni kuueks '''lääniks''' ([[soome keel]]es ''lääni'', [[rootsi keel]]es ''län''; [[1. järgu haldusüksus]]ed). Enne [[1997]]. aastat oli Soomes 12 lääni. Läänid jagunesid 20 [[maakond (Soome)|maakonnaks]] ([[2. järgu haldusüksus]]ed). == Läänid 1997–2009 == [[Pilt:FI-provinces-numbered.svg|pisi|150px|Soome läänid]] {| class="wikitable" |- bgcolor=efefef !Nr.||Läänid||[[Soome keel|Soome]] ja<br>[[Rootsi keel|rootsi]] nimi||Keskus||Suurim linn||Rahvaarv||Pindala (km²)||Liidetud läänid (1997) |- valign=top |align=center|1.||[[Lõuna-Soome lään]]||Etelä-Suomen lääni<br>Södra Finlands län |[[Hämeenlinna]]<br>rootsi ''Tavastehus''||[[Helsingi]]||align=right|2 095 400||align=right|34 378||[[Uusimaa lään]], [[Kymi lään]], [[Häme lään]] |- valign=top |align=center|2.||[[Lääne-Soome lään]]||Länsi-Suomen lääni<br>Västra Finlands län |[[Turu]]<br>soome ''Turku''<br>rootsi ''Åbo''||[[Tampere]]||align=right|1 869 600||align=right|74 185||[[Vaasa lään]], [[Turu ja Pori lään]], [[Kesk-Soome lään]], [[Häme lään]]<!-- ([[Pirkanmaa]])--> |- valign=top |align=center|3.||[[Ida-Soome lään]]||Itä-Suomen lääni<br>Östra Finlands län |[[Mikkeli]]<br>rootsi ''S:t&nbsp;Michel''||[[Kuopio]]||align=right|588 100||align=right|48 726||[[Kuopio lään]], [[Põhja-Karjala lään]], [[Mikkeli lään]] |- valign=top |align=center|4.||[[Oulu lään]]||Oulun lääni<br>Uleåborgs län |[[Oulu]]<br>rootsi ''Uleåborg''||Oulu||align=right|458 04||align=right|57 000|| |- valign=top |align=center|5.||[[Lapimaa lään]]||Lapin lääni<br>Lapplands län |[[Rovaniemi]]||Rovaniemi||align=right|186 900||align=right|98 946|| |- valign=top |align=center|6.||[[Ahvenamaa lään]]¹||Ahvenanmaan lääni<br>Ålands län² |[[Mariehamn]]<br>soome ''Maarianhamina''||Mariehamn||align=right|26 500||align=right|6784|| |} <small>1/ Ahvenamaa lään oli [[rootsi keel|rootsikeelne]].</small> ==Ajalugu== === Läänid 1634–1917 === [[File:Finnish_counties_1831.jpg|thumb|upright|right|Läänid [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigis]] 1831: 1: [[Turu ja Pori lään]], 2: [[Uusimaa lään]], 3: [[Häme lään]], 4: [[Vaasa lään]], 6: [[Mikkeli lään]], 8: [[Kuopio lään]], 10: [[Oulu lään]], 13: [[Viiburi lään]]]] [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l viidi [[Axel Oxenstierna]] eestvedamisel läbi Rootsi [[Riigihaldus|riigihaldus]]e ja [[haldusreform]], ja [[1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldus]]ega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel [[keskaeg]]setest ajaloolisest maakonnapõhisest [[haldusjaotus]]est ja maakondade asemel said [[1. järgu haldusüksus|1. järgu]] [[haldusüksus]]teks [[Lään (Rootsi)|lään]]id<ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], lk 12</ref> Rootsi kuningriigi ajalooliste maakondade asemel moodustati [[haldusüksus]]tena: [[Käkisalmi lään]], [[Uusimaa ja Häme lään]], [[Põhjanmaa lään]], [[Turu ja Pori lään]], [[Viiburi ja Savonlinna lään]]<ref>Matti Walta, [https://www.academia.edu/145685208/Virkamiehi%C3%A4_1600_luvulla_Suomen_hallintovirkamiehet_1634_1714 Virkamiehiä 1600-luvulla. Suomen hallintovirkamiehet 1634–1714], s. 181-198, ISBN 9789529342082</ref>. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel moodustati Rootsi kuningriigi kontrolli alla jäänud idaaladest [[Savonlinna ja Kymenkartanon lään]] (1721–1747). Venemaa keisririigi aladest moodustati [[Viiburi kubermang|Viiburi lään ehk kubermang]]. 1775. aastal moodustati Rootsi kuningriigi kontrolli alla jäänud aladest [[Kymenkartano lään]] (1775–1831), [[Oulu lään]] (1775–2009), [[Savo ja Karjala lään]] (1775–1831), [[Vaasa lään]] (1775–1997). 1831. aastal jagati Venemaa keisririigi [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] alad 8 lääniks: moodustati täiendavalt [[Mikkeli lään]] (1831–1997) ja [[Uusimaa ja Häme lään]] (1634–1831) jagati [[Uusimaa lääni]]ks (1831–1997) ja [[Hämeen lään]]iks (1831–1997) ning [[Turu ja Pori lään]] (1634–1997), [[Viiburi lään]] (1721...1944), [[Kuopio lään]] (1831–1997), [[Vaasa lään]] (1775–1997), [[Oulu lään]] (1775–2009). === Läänid 1917–1940 === Pärast Teist maailmasõda anti suur osa [[Viiburi lään]]ist ära Nõukogude Liidule. Alles jäänud osast moodustus [[Kymi lään]]. Viimased muudatused Soome läänidesse tehti aastal 1997, kui 13 läänist jäi alles 6. === Läänid 1917–1997 === *[[Ahvenamaa lään]] ([[soome keel|soome]] ''Ahvenanmaan lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Ålands län'') *[[Häme lään]] ([[soome keel|soome]] ''Hämeen lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Tavastehus län'') *[[Kesk-Soome lään]] ([[soome keel|soome]] ''Keski-Suomen lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Mellersta Finlands län''), [[1960]]–1997 *[[Kuopio lään]] ([[soome keel|soome]] ''Kuopion lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Kuopio län'') *[[Kymi lään]] ([[soome keel|soome]] ''Kymen lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Kymmene län''), [[1947]]–1997 *[[Lapimaa lään]] ([[soome keel|soome]] ''Lapin lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Lapplands län'') *[[Mikkeli lään]] ([[soome keel|soome]] ''Mikkelin lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''St. Michels län'') *[[Oulu lään]] ([[soome keel|soome]] ''Oulun lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Uleåborgs län'') *[[Põhja-Karjala lään]] ([[soome keel|soome]] ''Pohjois-Karjalan lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Norra Karelens län''), 1960–1997 *[[Turu ja Pori lään]] ([[soome keel|soome]] ''Turun ja Porin lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Åbo och Björneborgs län'') *[[Uusimaa lään]] ([[soome keel|soome]] ''Uudenmaan lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Nylands län'') *[[Vaasa lään]] ([[soome keel|soome]] ''Vaasan lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Vasa län'') *[[Viiburi lään]] ([[soome keel|soome]] ''Viipurin lääni'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Viborgs län''), 1917–1947 [[File:Finnish counties 1635.jpg|thumb|upright|right|Läänid Rootsi kuningriigis 1635: 1. [[Turu ja Pori lään]] (1634–1997), 14. [[Uusimaa ja Häme lään]] (1634–1831), 18. [[Põhjamaa lään]] (1634–1775), 20. [[Viiburi ja Savonlinna lään]] (1634–1721), 21. [[Käkisalmi lään]]]] ==Vaata ka== * [[Soome haldusjaotus]] * [[Maakond (Soome)]] *[[Lään (Rootsi)]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soome läänid| ]] [[Kategooria:Soome Suurvürstiriik]] ofl9zqldnpu594cxb7sqs3p1a8vpl9y Pihtipudase vald 0 149371 7217513 5653851 2026-08-18T20:18:08Z Miskeskus 235641 /* */ 7217513 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pihtipudase vald | nimi1_keel = soome | nimi1 = Pihtipudas | vapp = Pihtipudas.vaakuna.svg | vapi_link = [[Pihtipudase valla vapp]] | pindala = 1247,65 | elanikke = | keskuse_nimi = | haldusüksuse tüüp = Q856076 | asendikaart = Soome/Kesk-Soome }} '''Pihtipudas''' on [[vald (Soome)|vald]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome maakond|Kesk-Soome maakonnas]]. Pihtipudase naabervallad on [[Haapajärvi linn]], [[Keitele vald|Keitele]], [[Kinnula vald|Kinnula]], [[Pielavesi vald|Pielavesi]], [[Pyhäjärvi linn]], [[Reisjärvi vald|Reisjärvi]] ja [[Viitasaari linn]]. Vallas räägitakse [[soome keel]]t. == Külad == [[Alvajärvi]], [[Elämäjärvi]], [[Ilosjoki]], [[Kärväskylä]], [[Muurasjärvi]], [[Pihtipudas]], [[Peninki]], [[Rönny]], [[Saani]] ja [[Seläntaus]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.pihtipudas.fi/ Pihtipudase valla koduleht] {{Kesk-Soome}} {{koord |type=adm2nd |region=FI-LS}} [[Kategooria:Kesk-Soome maakonna vallad]] [[Kategooria:Pihtipudase vald| ]] ek91i9ql3bgx6ejd4fv1ne6lvz93a6i Sündinud 16. novembril 0 150210 7217470 7214495 2026-08-18T19:12:12Z Sjur 66496 7217470 wikitext text/x-wiki {{sündinud novembris}} ''Siin loetletakse [[16. november|16. novembril]] sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}{{tühik}}[[42 eKr]] – [[Tiberius]], Vana-Rooma keiser *[[1673]] – [[Aleksandr Menšikov]], Vene riigitegelane, generalissimus *[[1717]] – [[Jean le Rond d'Alembert]], prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof *[[1766]] – [[Rodolphe Kreutzer]], Prantsuse helilooja ja viiuldaja *[[1835]] – [[Eugenio Beltrami]], Itaalia matemaatik *[[1861]] – [[Arvid Järnefelt]], Soome kirjanik *[[1863]] – [[Tõnis Grenzstein]], eesti maalikunstnik *[[1864]] – [[Ferdinand Mühlhausen]], eesti muusikategelane *[[1865]] – [[Mihhail Rostovtsev]], vene kirurg *[[1869]] – [[Hermann Oncken]], Saksa ajaloolane *[[1872]] – [[Enn Kiilaspea]], eesti orkestri- ja koorijuht *[[1874]] – [[Aleksandr Koltšak]], Vene kodusõja väejuht, admiral *[[1878]] – [[Aadu Lüüs]], eesti arstiteadlane *[[1880]] – [[Robert Wiene]], Saksa filmilavastaja * 1880 – [[Osvald Jungberg-Noormägi]], eesti maalikunstnik *[[1881]] – [[Hugo Meisl]], Austria jalgpallitreener *[[1882]] – [[Thomas Ince]], USA filmilavastaja *[[1888]] – [[August Lukin]] (pseud. [[Kusta Ükspere]]), eesti ajakirjanik ja luuletaja *[[1889]] – [[Johan Sooman]], Eesti riigiametnik *[[1890]] – [[Elpidio Quirino]], Filipiinide poliitik *[[1892]] – [[Helmi Neggo]], eesti etnograaf ja ajaloolane *[[1894]] – [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], Austria poliitik ja kirjanik *[[1895]] – [[Paul Hindemith]], saksa helilooja *[[1896]] – [[Oswald Mosley]], briti poliitik *1896 – [[Made Päts]], eesti laulja *[[1898]] – [[Vincent Hadleŭski]], valgevene katoliku preester, publitsist ja poliitik *[[1901]] – [[Juozas Grušas]], leedu kirjanik, tõlkija, esseist ja kultuuritegelane *[[1902]] – [[Wilhelm Stuckart]], Saksa poliitik *[[1903]] – [[Mihkel Kask]], eesti hügieenik *1903 – [[Pauline Leps]], eesti graafik *[[1906]] – [[Roman Karmen]], Vene dokumentaalfilmilavastaja *[[1907]] – [[Burgess Meredith]], USA näitleja *[[1910]] – [[Irene Maaroos]], eesti jurist *[[1911]] – [[Eduard Voitra]], Eesti sporditegelane *[[1914]] – [[Lída Baarová]], Tšehhi-Saksa filminäitleja *[[1919]] – [[Udo Kasemets]], eesti helilooja * 1919 – [[Heino Remma]], eesti tehnikateadlane *[[1920]] – [[Uudus Gerhard Randmer]], eesti elektrotehnikateadlane *[[1921]] – [[Ben Weisman]], USA helilooja ja pianist *[[1922]] – [[Leo Kerge]], eesti ajakirjanik ja följetonist * 1922 – [[J. C. P. Williams]], Uus-Meremaa kardioloog * 1922 – [[José de Sousa Saramago]], portugali kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhind]] [[1998]] *[[1924]] – [[Mel Patton]], USA kergejõustiklane * 1924 – [[Erika Mahringer]], Austria mäesuusataja *[[1926]] – [[Aleksei Suetin]], Venemaa maletaja * 1926 – [[Jevgeni Tamm]], Venemaa füüsik ja alpinist *[[1928]] – [[Rein Kask]], eesti mullateadlane *[[1929]] – [[Endel Parijõgi]], eesti majandusteadlane *1929 – [[Josette Rey-Debove]], prantsuse leksikograaf ja semiootik *[[1930]] – [[Chinua Achebe]], Nigeeria kirjanik *[[1933]] – [[Aare-Heldur Rüütel]], eesti pianist *[[1935]] – [[France-Albert René]], Seišellide president 1977–2004 *[[1936]] – [[Antonio Gades]] (Esteve), Hispaania tantsija ja koreograaf * 1936 – [[Denis Noble]], inglise bioloog, füsioloog ja evolutsioonibioloog *[[1937]] – [[Viktor Jakušev]], Nõukogude Liidu jäähokimängija * 1937 – [[Igor Krugljakov]], Eesti maadleja ja maadlustreener * 1937 – [[Indrek Tuul]], Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane * 1937 – [[Jaan Simisker]], eesti bioloog *[[1938]] – [[Robert Nozick]], USA filosoof *[[1939]] – [[Tor Åge Bringsværd]], norra näite- ja proosakirjanik ning tõlkija * 1939 – [[Tiit Nilson]], eesti biogeofüüsik * 1939 – [[Arvo Orupõld]], Eesti kergejõustiklane ja suusataja *[[1941]] – [[Toivo Kivisalu]], väliseesti lendur ja lennuõpetaja *[[1942]] – [[William Fisher Hunter Carson]], Šoti džoki * 1942 – [[Liidia Hallik]], Eesti jalgrattur * 1942 – [[Ellen Kolk]], Eesti skulptor * 1942 – [[Roberto Thieme]], Tšiili poliitik ja harrastuskunstnik * 1942 – [[Arvet-Imand Kompus]], Eesti allveesportlane *[[1943]] – [[Raili Vinn]], eesti metallikunstnik *[[1944]] – [[Enn Tõnisson]], Eesti maadlustreener ja -kohtunik ning spordipedagoog *[[1945]] – [[Aili Kivioja]], eesti tekstiilikunstnik * 1945 – [[Alar Neiland]], eesti vandeadvokaat *[[1946]] – [[Wolfgang Kleff]], Saksamaa jalgpallur, väravavaht * 1946 – [[Terence McKenna]], ameerika etnobotaanik, filosoof, psühhonaut, teadlane, õpetaja, lektor ja kirjanik *[[1948]] – [[Adrianus Haan]], Hollandi jalgpallur (poolkaitsja) ja treener * 1948 – [[Mate Parlov]], Horvaatia ja Jugoslaavia poksija *1948 – [[Jimmy Young]], USA poksija *1948 – [[Norbert Lammert]], Saksa poliitik *[[1950]] – [[Vladimir Kondra]], Nõukogude Liidu võrkpallur, Kasahstani koondise peatreener *1950 – [[Janno Põldme]], Eesti arhitekt *1950 – [[Heikki Talving]], eesti ajakirjanik *1950 – [[Toomas Trummer]], Eesti ratsutaja ja treener *[[1953]] – [[Zigmantas Balčytis]], Leedu majandustegelane ja sotsiaaldemokraatlik poliitik *1953 – [[Susan Kiger]], modell, ''Playboy Playmate'' *1953 – [[Ivan Maštakov]], Kasahhi-Eesti aerutamistreener ja sporditegelane *1953 – [[Brigitte Zypries]], Saksamaa poliitik *[[1954]] – [[Viktor Kaasik]], eesti vandeadvokaat *1954 – [[Bruce Edwards]], USA golficaddy *[[1955]] – [[Sirje Aal]], eesti majandustegelane *1955 – [[Héctor Raúl Cúper]], Argentina jalgpallur (kaitsja) ja treener *[[1956]] – [[Peeter Koval]], Eesti motosportlane *1956 – [[Terrance Lee Labonte]], USA autovõidusõitja *[[1957]] – [[Riho Hütt]], eesti klaasikunstnik *1957 – [[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik *[[1958]] – [[Marg Helgenberger]], USA näitleja *1958 – [[Tim Robbins]], USA filminäitleja ja -lavastaja *1958 – [[Jaan Veeranna]], Eesti jalgrattur ja jalgrattasporditreener *1958 – [[Sooronbaj Džeenbekov]], Kõrgõzstani poliitik *[[1959]] – [[Bert Cameron]], Jamaica kergejõustiklane *1959 – [[Ursula Gregg-Konzett]], Liechtensteini mäesuusataja *[[1960]] – [[Elina Zvierava]], valgevene kettaheitja *[[1961]] – [[Frank Bruno]], Inglise poksija *1961 – [[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik *[[1962]] – [[Stephen Andrew Bould]], Inglismaa jalgpallur (kaitsja) *1962 – [[Halliki Harro-Loit]], eesti ajakirjandusteadlane *1962 – [[Margus Kangur]], Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja *1962 – [[Indrek Salis]], Eesti insener, mälumängur ja sporditegelane *[[1963]] – [[Zina Garrison]], USA tennisist *[[1964]] – [[Valeria Bruni Tedeschi]], itaalia näitleja *1964 – [[Luciano Floridi]], itaalia filosoof *1964 – [[Diana Krall]], Kanada džässipianist ja laulja *1964 – [[Janno Põldme]], eesti arhitekt *1964 – [[Priit Tasane]], Eesti sõudja *[[1965]] – [[Jüri Käo]], Eesti majandus- ja sporditegelane * 1965 – [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja *[[1966]] – [[Christian Lorenz]], saksa muusik ([[Rammstein]]) *1966 – [[Tammo Otsasoo]], Eesti purjetaja *[[1967]] – [[Lisa Bonet]], USA näitleja *[[1968]] – [[Marek Kiisa]], Eesti kardi- ja vormelisõitja *1968 – [[Tammy Lauren]], USA näitleja *1968 – [[Suzi Simpson]], USA modell, ''Playboy Playmate'' *1968 – [[Melvin Stewart]], USA ujuja *1968 – [[David Casa]], Malta poliitik *[[1971]] – [[Tanja Damaske]], Saksamaa kergejõustiklane *1971 – [[Mustapha Hadji]], Maroko jalgpallur (ründaja) *1971 – [[Annely Peebo]], eesti ooperilaulja *1971 – [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], vene ujuja *1971 – [[Tiina Sarapu]], eesti klaasikunstnik *[[1972]] – [[Andrus Prikk]], eesti režissöör *1972 – [[Missi Pyle]], USA näitleja *[[1973]] – [[Christian Horner]], Suurbritannia võidusõitja ja tiimiomanik *1973 – [[Joseph Bernard Hudepohl]], USA ujuja *[[1974]] – [[Kalvi Kõva]], Eesti poliitik *1974 – [[Maurizio Margaglio]], Itaalia iluuisutaja *1974 – [[Paul Scholes]], inglise jalgpallur *[[1975]] – [[Tuuli Toomere]], eesti sotsioloog *[[1976]] – [[Janar Filippov]], eesti ajakirjanik *1976 – [[Boris Lalovac]], Horvaatia ökonomist ja poliitik *[[1977]] – [[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja *1977 – [[Maggie Gyllenhaal]], USA näitleja *1977 – [[Renna Järvalt]], Eesti jooksja *1977 – [[Mauricio Ochmann]], Mehhiko näitleja *1977 – [[Raivis Melnis]], Läti sõjaväelane *[[1979]] – [[Heleri Saar]], Eesti jalgpallur *[[1980]] – [[Alari Toome]], Eesti sõudja *1980 – [[Silver Kübar]], eesti krossisõitja *[[1981]] – [[Kate Miller-Heidke]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja *[[1982]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane *1982 – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur *[[1983]] – [[Natalia Hissamutdinova]], Eesti ujuja *1983 – [[Kari Lehtonen]], Soome jäähokimängija (väravavaht) *1983 – [[Britta Steffen]], Saksamaa ujuja *[[1984]] – [[Gemma Atkinson]], Inglise modell ja näitleja *1984 – [[Kimberly J. Brown]], USA näitleja *[[1985]] – [[Kristina Kuusk]], Eesti vehkleja *1985 – [[Sanna Marin]], Soome poliitik *[[1987]] – [[Siim Seedre]], Eesti viievõistleja *1987 – [[Mari Poll]], eesti viiuldaja *[[1988]] – [[Helly Luv]], kurdi rahvusest laulja, tantsija, näitleja ja modell * 1988 – [[Sander Raudsepp]], eesti kunstnik ja keraamik *[[1989]] – [[Evgeni Saleev]], Eesti judoka ja sambomaadleja *[[1991]] – [[Nemanja Gudelj]], serbia jalgpallur *[[1992]] – [[Sulev Paalo]], Eesti lumelaudur * 1992 – [[Shane Prince]], USA jäähokimängija * 1992 – [[Viktor Lööv]], rootsi jäähokimängija *[[1993]] – [[Nélson Semedo]], Portugali jalgpallur *[[1996]] – [[Boulaye Dia]], Senegali jalgpallur *[[1997]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 1997 – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[2003]] – [[Demi Heinsoo]], eesti laskesuusataja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 16.]] elen3bdi5hw30fz2jviphgaxyv0k1qm Eesti Matemaatika Selts 0 151974 7217732 6776843 2026-08-19T08:31:45Z Valdis 1686 7217732 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems-members>{{citation|url=https://euromathsoc.org/corporate-members/full|title=Full members of the EMS|website=[[European Mathematical Society]]|access-date=2024-08-20}}</ref> <ref name=imu>{{citation|url=https://www.mathunion.org/imu-members/estonia |title=Members: Estonia |website=[[International Mathematical Union]] |access-date=2024-08-20}}</ref> <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=malksoo>{{cite book |author=Lauri Mälksoo |year=2003 |title=Illegal Annexation and State Continuity: The Case of the Incorporation of the Baltic States by the USSR |location= Leiden – Boston |publisher=Brill |isbn=90-411-2177-3}}</ref> <ref name=student-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/uliopilaspreemia/ |title=Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia |trans-title=Student prize of the EMS |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Humal-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/humal/ |website=Estonian Mathematical Society |title=A. Humala preemia |trans-title=A. Humala prize |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Prinitsa-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/olaf-prinitsa-nimeline-preemia/ |website=Estonian Mathematical Society |title=Olaf Prinitsa nimeline preemia |trans-title=Olaf Prinitsa prize |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=pub-award>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/genniauhind/ |website=Estonian Mathematical Society |title=EMS Publikatsiooniauhind |trans-title=EMS Publication Award |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Rago-medal>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/rago/ |website=Estonian Mathematical Society |title=Professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal |trans-title=Professor Gerhard Rägo Memorial Medal |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] masz062r8kmzzbhuanupptiagnmx7lz 7217733 7217732 2026-08-19T08:34:08Z Valdis 1686 7217733 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{r|ems2001}} {{div col}} *{{ill|Gerhard Rägo|et}} (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *{{ill|Hermann Jaakson|et}} (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *{{ill|Mati Abel|et}} (1994–2003){{r|Abel}} *{{ill|Kalle Kaarli|et}} (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *Raul Kangro (elected 2009){{r|activities-2009}} *Valdis Laan (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *{{ill|Rainis Haller|et}} (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *Jüri Lember (2021–present){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems-members>{{citation|url=https://euromathsoc.org/corporate-members/full|title=Full members of the EMS|website=[[European Mathematical Society]]|access-date=2024-08-20}}</ref> <ref name=imu>{{citation|url=https://www.mathunion.org/imu-members/estonia |title=Members: Estonia |website=[[International Mathematical Union]] |access-date=2024-08-20}}</ref> <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=malksoo>{{cite book |author=Lauri Mälksoo |year=2003 |title=Illegal Annexation and State Continuity: The Case of the Incorporation of the Baltic States by the USSR |location= Leiden – Boston |publisher=Brill |isbn=90-411-2177-3}}</ref> <ref name=student-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/uliopilaspreemia/ |title=Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia |trans-title=Student prize of the EMS |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Humal-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/humal/ |website=Estonian Mathematical Society |title=A. Humala preemia |trans-title=A. Humala prize |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Prinitsa-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/olaf-prinitsa-nimeline-preemia/ |website=Estonian Mathematical Society |title=Olaf Prinitsa nimeline preemia |trans-title=Olaf Prinitsa prize |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=pub-award>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/genniauhind/ |website=Estonian Mathematical Society |title=EMS Publikatsiooniauhind |trans-title=EMS Publication Award |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Rago-medal>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/rago/ |website=Estonian Mathematical Society |title=Professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal |trans-title=Professor Gerhard Rägo Memorial Medal |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] 78g8j6xuq3si8p24fd2j249mwea9n4g 7217734 7217733 2026-08-19T08:35:03Z Valdis 1686 /* Viited */ 7217734 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{r|ems2001}} {{div col}} *{{ill|Gerhard Rägo|et}} (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *{{ill|Hermann Jaakson|et}} (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *{{ill|Mati Abel|et}} (1994–2003){{r|Abel}} *{{ill|Kalle Kaarli|et}} (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *Raul Kangro (elected 2009){{r|activities-2009}} *Valdis Laan (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *{{ill|Rainis Haller|et}} (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *Jüri Lember (2021–present){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=malksoo>{{cite book |author=Lauri Mälksoo |year=2003 |title=Illegal Annexation and State Continuity: The Case of the Incorporation of the Baltic States by the USSR |location= Leiden – Boston |publisher=Brill |isbn=90-411-2177-3}}</ref> <ref name=student-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/uliopilaspreemia/ |title=Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia |trans-title=Student prize of the EMS |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Humal-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/humal/ |website=Estonian Mathematical Society |title=A. Humala preemia |trans-title=A. Humala prize |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Prinitsa-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/olaf-prinitsa-nimeline-preemia/ |website=Estonian Mathematical Society |title=Olaf Prinitsa nimeline preemia |trans-title=Olaf Prinitsa prize |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=pub-award>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/genniauhind/ |website=Estonian Mathematical Society |title=EMS Publikatsiooniauhind |trans-title=EMS Publication Award |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Rago-medal>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/rago/ |website=Estonian Mathematical Society |title=Professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal |trans-title=Professor Gerhard Rägo Memorial Medal |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] qqep0s3gcy7muxlc8nvtlkxx0543pdj 7217736 7217734 2026-08-19T08:35:29Z Valdis 1686 /* Viited */ 7217736 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{r|ems2001}} {{div col}} *{{ill|Gerhard Rägo|et}} (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *{{ill|Hermann Jaakson|et}} (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *{{ill|Mati Abel|et}} (1994–2003){{r|Abel}} *{{ill|Kalle Kaarli|et}} (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *Raul Kangro (elected 2009){{r|activities-2009}} *Valdis Laan (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *{{ill|Rainis Haller|et}} (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *Jüri Lember (2021–present){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Humal-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/humal/ |website=Estonian Mathematical Society |title=A. Humala preemia |trans-title=A. Humala prize |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Prinitsa-prize>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/olaf-prinitsa-nimeline-preemia/ |website=Estonian Mathematical Society |title=Olaf Prinitsa nimeline preemia |trans-title=Olaf Prinitsa prize |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=pub-award>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/genniauhind/ |website=Estonian Mathematical Society |title=EMS Publikatsiooniauhind |trans-title=EMS Publication Award |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Rago-medal>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/rago/ |website=Estonian Mathematical Society |title=Professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal |trans-title=Professor Gerhard Rägo Memorial Medal |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] 51cff4tgxx91ajfka1maehu2e76itsr 7217737 7217736 2026-08-19T08:35:50Z Valdis 1686 /* Viited */ 7217737 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{r|ems2001}} {{div col}} *{{ill|Gerhard Rägo|et}} (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *{{ill|Hermann Jaakson|et}} (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *{{ill|Mati Abel|et}} (1994–2003){{r|Abel}} *{{ill|Kalle Kaarli|et}} (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *Raul Kangro (elected 2009){{r|activities-2009}} *Valdis Laan (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *{{ill|Rainis Haller|et}} (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *Jüri Lember (2021–present){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=pub-award>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/genniauhind/ |website=Estonian Mathematical Society |title=EMS Publikatsiooniauhind |trans-title=EMS Publication Award |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Rago-medal>{{citation |url=https://matemaatika.eu/preemiad/rago/ |website=Estonian Mathematical Society |title=Professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal |trans-title=Professor Gerhard Rägo Memorial Medal |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] 23vg8zsj9iqrn7apuzpv7jqrpdqo612 7217740 7217737 2026-08-19T08:37:34Z Valdis 1686 /* Viited */ 7217740 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{r|ems2001}} {{div col}} *{{ill|Gerhard Rägo|et}} (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *{{ill|Hermann Jaakson|et}} (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *{{ill|Mati Abel|et}} (1994–2003){{r|Abel}} *{{ill|Kalle Kaarli|et}} (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *Raul Kangro (elected 2009){{r|activities-2009}} *Valdis Laan (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *{{ill|Rainis Haller|et}} (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *Jüri Lember (2021–present){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] qt72z3191jn5kupzpmakiv1a2jgsxa8 7217742 7217740 2026-08-19T08:38:17Z Valdis 1686 /* Viited */ 7217742 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{r|ems2001}} {{div col}} *{{ill|Gerhard Rägo|et}} (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *{{ill|Hermann Jaakson|et}} (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *{{ill|Mati Abel|et}} (1994–2003){{r|Abel}} *{{ill|Kalle Kaarli|et}} (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *Raul Kangro (elected 2009){{r|activities-2009}} *Valdis Laan (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *{{ill|Rainis Haller|et}} (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *Jüri Lember (2021–present){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] 50krqfzjvs6lbz3ugwdzq2utaniq4v3 7217743 7217742 2026-08-19T08:40:42Z Valdis 1686 /* Juhid */ 7217743 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{r|ems2001}} {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (elected 2009){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] m6pejpufgs14y95oycp1mkz7cv9ps0s 7217745 7217743 2026-08-19T08:41:11Z Valdis 1686 /* Juhid */ 7217745 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{r|ems2001}} {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] g9s7gesq635femo90u7dc3d3rsr5rdc 7217748 7217745 2026-08-19T08:43:03Z Valdis 1686 /* Juhid */ 7217748 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |trans-title=Yearbook 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |trans-title=Yearbook 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |trans-title=Yearbook 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |trans-title=Yearbook 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |trans-title=Brief information about the society |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade |trans-title=Activities of the Estonian Mathematical Society through the ages |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] r7dqm1xufenh4dbvj2xucbvf7kb0g07 7217751 7217748 2026-08-19T08:45:12Z Valdis 1686 /* Viited */ 7217751 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] 24hugv638rtn1crryvlqoefc5xkzsbx 7217752 7217751 2026-08-19T08:46:13Z Valdis 1686 /* Viited */ 7217752 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Estonian Research Information System]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] 1l5zy3e6ilukefymkxt39b8fmdzh1lx 7217754 7217752 2026-08-19T08:47:04Z Valdis 1686 /* Viited */ 7217754 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] ifhlptgnvdwhubax9grs8zmqv1b0khn 7217755 7217754 2026-08-19T08:48:03Z Valdis 1686 /* Viited */ 7217755 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Eesti Matemaatika Selts |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] p0e5fo7jjmjxag1ai1l6b0z0jmre5gs 7217756 7217755 2026-08-19T08:48:47Z Valdis 1686 7217756 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== {{div col}} # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) {{div col end}} ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Eesti Matemaatika Selts |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] 39utsz1f55qmt2ft3hjhrrqv11ag0w0 7217767 7217756 2026-08-19T08:59:52Z Valdis 1686 7217767 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Tegevus== Seltsi põhilised tegevused on järgmised: *ürituste korraldamine, *auhindade väljaandmine, *trükiste väljaandmine, *matemaatikahariduse probleemidega tegelemine, *matemaatikavõistluste korraldamisele kaasa aitamine. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== {{div col}} # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) {{div col end}} ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Eesti Matemaatika Selts |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] p1t6aqe4qgphz80494yzzvmwbnrp02t 7217768 7217767 2026-08-19T09:02:36Z Valdis 1686 /* Tegevus */ 7217768 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Tegevus== Seltsi põhilised tegevused on järgmised: *ürituste korraldamine (Eesti Matemaatika Päevad, Matemaatikaõpetajate päevad, konverentsid, seminarid), *auhindade väljaandmine, *trükiste väljaandmine (seltsi aastaraamat jt), *matemaatikahariduse probleemidega tegelemine, *matemaatikavõistluste korraldamisele kaasa aitamine. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== {{div col}} # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) {{div col end}} ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Eesti Matemaatika Selts |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] ngyrfa6z7nghw6dg6t4jx4nrx65ej8u 7217770 7217768 2026-08-19T09:04:49Z Valdis 1686 /* Tegevus */ 7217770 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Tegevus== Seltsi põhilised tegevused on järgmised: *ürituste korraldamine ([[Eesti Matemaatika Päevad]], Matemaatikaõpetajate päevad, konverentsid, seminarid), *auhindade väljaandmine, *trükiste väljaandmine (seltsi aastaraamat jt), *matemaatikahariduse probleemidega tegelemine, *matemaatikavõistluste korraldamisele kaasa aitamine. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== {{div col}} # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) {{div col end}} ==Vaata ka== *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *[[Arnold Humala preemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]] *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]] *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]] *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]] *[[Eesti Matemaatika Päevad]] ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Eesti Matemaatika Selts |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] mf9h7nau0hne9l5jxpbkmf70ys8wabv 7217771 7217770 2026-08-19T09:06:02Z Valdis 1686 /* Vaata ka */ 7217771 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Tegevus== Seltsi põhilised tegevused on järgmised: *ürituste korraldamine ([[Eesti Matemaatika Päevad]], Matemaatikaõpetajate päevad, konverentsid, seminarid), *auhindade väljaandmine, *trükiste väljaandmine (seltsi aastaraamat jt), *matemaatikahariduse probleemidega tegelemine, *matemaatikavõistluste korraldamisele kaasa aitamine. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== {{div col}} # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) {{div col end}} ==Auhinnad== Selts annab välja järgmisi auhindu: *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]], *[[Arnold Humala preemia]], *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]], *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]], *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]], *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]]. ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Eesti Matemaatika Selts |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] iklx5t6q68zqldck6kzom34swmmyfig 7217773 7217771 2026-08-19T09:07:57Z Valdis 1686 /* Auhinnad */ 7217773 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Tegevus== Seltsi põhilised tegevused on järgmised: *ürituste korraldamine ([[Eesti Matemaatika Päevad]], Matemaatikaõpetajate päevad, konverentsid, seminarid), *auhindade väljaandmine, *trükiste väljaandmine (seltsi aastaraamat jt), *matemaatikahariduse probleemidega tegelemine, *matemaatikavõistluste korraldamisele kaasa aitamine. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== {{div col}} # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) {{div col end}} ==Auhinnad== Selts annab välja järgmisi auhindu: *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]], *[[Arnold Humala preemia]], *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]], *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]], *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]], *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]], *[[Olaf Prinitsa nimeline preemia]]. ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Eesti Matemaatika Selts |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] fwok1egw26ygjqcfafiqxokbcugd655 7217779 7217773 2026-08-19T09:13:46Z Valdis 1686 7217779 wikitext text/x-wiki '''Eesti Matemaatika Selts''' on [[Tartu]]s resideeriv ühendus, mis püüab kaasa aidata matemaatiliste teaduste ja matemaatilise hariduse arengule Eestis, samuti [[matemaatika]] rakendamisele eri valdkondades. Seltsi liikmeskonnast (2026. a. umbes 400 liiget) põhiosa moodustavad matemaatikaõpetajad ja ülikoolides töötavad matemaatikaõppejõud. Selts on asutatud 23. veebruaril [[1926]] '''Akadeemilise Matemaatika Seltsina''', mille esimene esimees oli [[Gerhard Rägo]]. Aastatel 1941–1987 selts ei tegutsenud. Selts alustas taas tegevust 17. septembril [[1987]] Eesti Matemaatika Seltsina. ==Tegevus== Seltsi põhilised tegevused on järgmised: *ürituste korraldamine ([[Eesti Matemaatika Päevad]], Matemaatikaõpetajate päevad, konverentsid, seminarid), *auhindade väljaandmine, *trükiste väljaandmine (seltsi aastaraamat jt), *matemaatikahariduse probleemidega tegelemine, *matemaatikavõistluste korraldamisele kaasa aitamine. ==Juhid== Eesti Matemaatika Seltsi on juhtinud järgmised matemaatikud{{r|ems2001}} (alates 1995. a. on juhti kutsustud seltsi presidendiks): {{div col}} *[[Gerhard Rägo]] (1926–1927) *[[Jüri Nuut]] (1927–1932) *[[Edgar Krahn]] (1932–1936) *[[Hermann Jaakson]] (1936–1940) *[[Ülo Lumiste]] (1987–1993) *[[Mati Abel]] (1994–2003){{r|Abel}} *[[Kalle Kaarli]] (2003–2009){{r|activities-2002-3|Kaarli-cv}} *[[Raul Kangro]] (2009-2015){{r|activities-2009}} *[[Valdis Laan]] (2015–2018){{r|activities-2013-6|Laan-cv}} *[[Rainis Haller]] (2018−2022){{r|activities-2018|Haller-cv}} *[[Jüri Lember]] (alates 2021){{r|ems-info|Lember-cv}} {{div col end}} ==Auliikmed== {{div col}} # [[Jaak Peetre]] (1994) # [[Ülo Kaasik]] (2003) # [[Ülo Lumiste]] (2003) # [[Olaf Prinits]] (2003) # [[Enn Tamme]] (2003) # [[Rein Kolde]] (2006) # [[Aavo Lind]] (2006) # [[Ene-Margit Tiit]] (2006) # [[Gennadi Vainikko]] (2006) # [[Õie-Marta Tuisk]] (2009) # [[Otu Vaarmann]] (2009) # [[Aksel Telgmaa]] (2009) # [[Maido Rahula]] (2009) # [[Mati Abel]] (2012) # [[Elts Abel]] (2015) # [[Kalle Kaarli]] (2015) # [[Andi Kivinukk]] (2015) # [[Erna Laanpere]] (2015) # [[Aita Raudsepp]] (2015) # [[Hele Kiisel]] (2018) # [[Lea Lepmann]] (2018) # [[Tiit Lepmann]] (2018) # [[Peeter Puusemp]] (2018) {{div col end}} ==Auhinnad== Selts annab välja järgmisi auhindu: *[[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]], *[[Arnold Humala preemia]], *[[Eesti Matemaatika Seltsi üliõpilaspreemia]], *[[Eesti Matemaatika Seltsi publikatsiooniauhind]], *[[Gunnar Kangro kõrgkooliõpiku preemia]], *[[Stipendium Benoit Mandelbrot'i jälgedes]], *[[Olaf Prinitsa nimeline preemia]]. ==Välislingid== *[http://matemaatika.eu Eesti Matemaatika Seltsi koduleht] *[https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ Mati Abel (1997). Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade] ==Viited== {{Reflist|refs= <ref name=ems2001>{{citation |title=75 Years of the Estonian Mathematical Society |author=Mati Abel |journal=Newsletter of the European Mathematical Society |publisher=European Mathematical Society |issue=41 |pages=18{{ndash}}19 |date=September 2001 |url=https://ems.press/journals/mag/issues/1590 |issn=1027-488X |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2002-3>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2002-2003/ |title=Aastaraamat 2002-2003 |language=et |chapter=EMS 2002/2003 tegevused |page=178 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa21.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2009>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2009/ |title=Aastaraamat 2009 |language=et |chapter=EMSi üritused |page=315 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk314.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2013-6>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2013-2016/ |title=Aastaraamat 2013-2016 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi üritused |page=303 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2013/ar2013lk300.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=activities-2018>{{citation |url=https://matemaatika.eu/aastaraamatud/aastaraamat-2018/ |title=Aastaraamat 2018 |language=et |chapter=Eesti Matemaatika Seltsi tegevusest 2018. a |page=163 |chapter-url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2018/ar2018lk163.pdf |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Kaarli-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Kalle_Kaarli/eng/ |title=Kalle Kaarli Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Laan-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Valdis_Laan/eng |title=Valdis Laan Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Haller-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/Rainis_Haller/eng |title=Rainis Haller Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Lember-cv>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Jüri Lember Curriculum Vitae |website=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=Abel>{{citation| url=https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Lember/eng/ |title=Mati Abel – 75 |language=et |website=Universitas Tartuensis |access-date=2024-08-24}}</ref> <ref name=ems-info>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/ |title=Lühiinfo seltsi kohta |website=Eesti Matemaatika Selts |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref> <!--<ref name=history>{{citation |url=https://matemaatika.eu/ems/matemaatikaseltsi-tegevus-eestis-labi-aegade/ |title=Matemaatikaseltsi tegevus Eestis läbi aegade ||website=Estonian Mathematical Society |language=et |access-date=2024-08-24}}</ref>--> }} [[Kategooria:Eesti teadusseltsid|Matemaatika Selts]] [[Kategooria:Matemaatika]] oodm29ews9yc6u0o1ff9dqi8pfrmh83 Sündinud 18. augustil 0 153310 7217355 7193972 2026-08-18T13:47:30Z ~2026-45382-72 235718 7217355 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin artiklis loetletakse [[18. august]]il sündinud tuntud inimesi. * [[1748]] – [[Pierre Sonnerat]], Prantsusmaa loodusteadlane ja maadeuurija * [[1750]] – [[Antonio Salieri]], [[itaalia]] helilooja * [[1770]] – [[Luís Vaz Pereira Pinto Guedes]], Portugali sõjaväelane * [[1815]] – [[Alexander Theodor von Middendorff]], eesti loodusteadlane ja maadeuurija * [[1830]] – [[Franz Joseph I]], [[Austria]] keiser * [[1859]] – [[Anna Ancher]], taani kunstnik * [[1872]] – [[Hans Kuusik]], eesti kunstipedagoog ja klaasimaalija * 1872 – [[Adolf Schmal]], Austria juudist jalgrattasportlane ja vehkleja * [[1882]] – [[Karl Ots]], eesti ooperilaulja * [[1890]] – [[Walther Funk]], Saksamaa ajakirjanik ja poliitik * [[1901]] – [[Johannes Taperson]], eesti koolijuht * [[1902]] – [[Adamson-Eric]], eesti maali- ja tarbekunstnik * 1902 – [[Eduard Ausmees]], Eesti sõjaväelane * [[1906]] – [[Marcel Carné]], prantsuse filmilavastaja * [[1907]] – [[Annes Varjun]], eesti keraamik * 1907 – [[Johannes Kiirend]], eesti metsavend * [[1909]] – [[Miliza Korjus]], eesti laulja * [[1910]] – [[Alexej Čepička]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane ja sõjaväelane * [[1912]] – [[Otto Ernst Remer]], Saksamaa sõjaväelane * 1912 – [[Elsa Morante]], itaalia kirjanik ja tõlkija * [[1916]] – [[Ants Aasmaa]], eesti laulja * [[1918]] – [[Aleksandr Šelepin]], Nõukogude Liidu poliitik * [[1919]] – [[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja eesti vabadusvõitleja * [[1920]] – [[Shelley Winters]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[1922]] – [[Alain Robbe-Grillet]], prantsuse kirjanik * [[1923]] – [[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane * [[1924]] – [[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea * [[1925]] – [[Alfred Käsper]], eesti tšellist * 1925 – [[Brian Aldiss]], inglise kirjanik * [[1927]] – [[Virve Kiple]], eesti baleriin, näitleja ja telerežissöör * 1927 – [[Harry Ello]], eesti malekohtunik * [[1928]] – [[Theodore Millon]], USA psühholoog * 1928 – [[Meeta Murd]], eesti majandusteadlane * [[1930]] – [[Dieter Wemhöner]], Saksamaa poksija * [[1932]] – [[Poigo Nuuma]], eesti õigusteadlane * [[1933]] – [[Roman Polański]], [[poola]] filmirežissöör * [[1936]] – [[Robert Redford]], [[USA|ameerika]] näitleja, režissöör * [[1938]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane * [[1939]] – [[Johnny Preston]], Ameerika Ühendriikide laulja * [[1941]] – [[Agustín Zaragoza]], Mehhiko endine poksija * [[1942]] – [[Ülo Leppik]], eesti arstiteadlane * [[1943]] – [[Hannu Mäkelä]], soome kirjanik * [[1944]] – [[Urmas-Jüri Orgusaar]], eesti nahakunstnik * 1944 – [[Evi Padu]], eesti taimefüsioloog * [[1945]] – [[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik, IX Riigikogu liige * [[1947]] – [[Reet Siimer]], Eesti Puuetega inimeste Koja tegevdirektor * [[1949]] – [[Peter Shilton]], [[Inglismaa|inglise]] [[jalgpall]]ur * 1949 – [[Toivo Haimi]], eesti sõudja * [[1950]] – [[Hellekai Põldra]], eesti sisearhitekt ja kunstnik * [[1952]] – [[Patrick Swayze]], [[USA|ameerika]] näitleja * 1952 – [[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog * [[1953]] – [[Viiu Kõrvits]], eesti nukunäitleja * 1953 – [[Lembit Peterson]], eesti lavastaja ja näitleja * 1953 – [[Katre Ligi]] (Runnel), eesti luuletaja * [[1955]] – [[Tõnis Palm]], eesti arhitekt * 1955 – [[Vello Rand]], eesti raadioajakirjanik * 1955 – [[Endel Põldsalu]]. Eesti tõstja ja jõutõstja * [[1956]] – [[Peep Aaviksoo]], Eesti tippjuht ja poliitik * [[1958]] – [[Madeleine Stowe]], [[USA|ameerika]] näitleja * [[1960]] – [[Aime Aarmaa]], Kohtla-Järve Keskraamatukogu direktor * [[1961]] – [[Ivari Vee]], eesti ajakirjanik, russofiil ja esoteerik * [[1962]] – [[Margus Heek]], eesti vandeadvokaat * 1962 – [[Felipe Calderón]], Mehhiko president * [[1963]] – [[Arne Ader]], eesti bioloog, loodusfotograaf ja looduskaitsja * [[1964]] – [[Kristjan Moora]], Eesti sõjaväelane * 1964 – [[Věra Jourová]], Tšehhi poliitik, ettevõtja ja jurist * [[1965]] – [[Rain Simmul]], eesti näitleja * 1965 – [[Nikólaos Panagiotópoulos]], Kreeka poliitik * [[1966]] – [[Daimar Liiv]], eesti jurist ja poliitik * 1966 – [[Jevgeni Zinitšev]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane * [[1968]] – [[Alges Maasikmets]], eesti jalgrattur * 1968 – [[Olivier Faure]], Prantsusmaa poliitik * [[1969]] – [[Christian Slater]], [[USA|ameerika]] näitleja * 1969 – [[Edward Norton]], USA näitleja * 1969 – [[Timothy Snyder]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane * [[1970]] – [[Zbigniew Ziobro]], Poola poliitik * 1970 – [[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik * [[1971]] – [[Taniel Kirikal]], eesti laulja * 1971 – [[Aphex Twin]], Suurbritannia elektroonilise muusika artist * [[1972]] – [[Adda Djørup]], taani luuletaja ja proosakirjanik * [[1973]] – [[Henno Kelp]], eesti basskitarrist * [[1974]] – [[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja * [[1975]] – [[Kirsti Akkermann]], eesti psühholoog * [[1976]] – [[Michael Greis]], Saksamaa laskesuusataja * [[1977]] – [[Lukáš Bauer]], Tšehhi suusataja * 1977 – [[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja * [[1979]] – [[Anton Vill]], eesti kunstnik * [[1980]] – [[Esteban Cambiasso]], argentina jalgpallur * [[1981]] – [[Sinikka Kuula]], soome pianist * 1981 – [[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane * [[1984]] – [[Robert Huth]], Saksamaa jalgpallur * [[1985]] – [[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik * 1985 – [[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja ja publitsist * [[1986]] – [[Ismaël Traoré]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[1987]] – [[Martin Järveoja]], endine eesti judoka ja autoralli kaardilugeja * [[1988]] – [[Wilfried Domoraud]], Prantsusmaa jalgpallur * [[1989]] – [[Priit Strandberg]], eesti näitleja * [[1991]] – [[Brianna McNeal]], USA tõkkejooksja * [[1995]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur * [[1998]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja * [[2000]] – [[Andreas Hiiemägi]], eesti motokrossisõitja * [[2002]] – [[Amar Dedić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 18.]] kl82w2jrrgsckpxtt0ae295kyt46tvl Kaire Vilgats 0 157992 7217386 7208060 2026-08-18T15:25:08Z Kuriuss 38125 7217386 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaire Vilgats Alexela Kontserdimajas 2022.jpg|pisi|Kaire Vilgats Alexela Kontserdimajas 2022. aastal]] '''Kaire Vilgats''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1976]] [[Pärnu]]s) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[Muusikapedagoogika|muusikapedagoog]]. [[Pilt:Vilgats,_Kaire.IMG_20190820_150928.jpg|pisi|Kaire Vilgats esinemas [[Harjumägi|Harjumäel]] [[20. Augusti väljak]]ul 20. augustil 2019]] ==Haridus== Kaire Vilgats on lõpetanud 1994. aastal [[Pärnu 4. Keskkool|Pärnu 4. keskkooli]]. Aastatel 1984–1991 õppis ta lastemuusikakoolis [[akordion]]imängu. Aastatel 1994–1995 õppis ta Georg Otsa nimelise Muusikakooli Pärnu filiaalis klassikalist laulu (õpetaja Kai Parmas) ja 1995–1998 [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] ''pop-jazz''-laulu (õpetaja [[Silvi Vrait]]), ühtlasi laulis [[Mare Väljataga]] juhendatavas kvintetis. Ta on läbinud [[WAF-i laulukool]]is Sadolini vokaaltehnika ja selle õpetamise kursused (2004 [[Cathrine Sadolin]]i ning 2007 [[Kadri Koppel]]i ja [[Bert Pringi]] juhendamisel).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95651997/klops-kaire-vilgatsi-jaoks-toi-uus-aasta-ka-poneva-karjaarihuppe Kaire Vilgatsi jaoks tõi uus aasta ka põneva karjäärihüppe] Kroonika/Delfi, 16.01.2022.</ref> 2017. aastast õppis ta [[Tallinna Ülikool]]is sotsiaaltööd<ref>[https://menu.err.ee/651146/kaire-vilgats-miks-mitte-abi-paluda-kui-ise-pariselt-hakkama-ei-saa Kaire Vilgats: miks mitte abi paluda, kui ise päriselt hakkama ei saa] ERR Menu, 31.12.2017.</ref> ning 2024. aasta sügisest õpib [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]s koolimuusikat<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1118173/naistelehe-kaanelugu-voitlus-rinnavahiga-jatkub-kaire-vilgats-tundub-et-asi-laheb-paremaks Naistelehe kaanelugu | Võitlus rinnavähiga jätkub! Kaire Vilgats: "Tundub, et asi läheb paremaks!"] Naisteleht. 13.11.2024.</ref>. ==Töö ja looming== Kaire Vilgats on töötanud aastatel 1999–2000 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis kontsertmeistrina ning 2008–2015 [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] muusikalise juhina. 2022. aastast on ta WAF-i laulukooli vokaalpedagoog<ref>[https://waf.ee/inimesed/kaire/ Kaire Vilgats] WAF Laulukooli kodulehel. Vaadatud 14.02.2024.</ref> ja alates 2023. aastast ka Rae valla [[Kindluse Kool]]i muusika-/valikaineõpetaja<ref>[https://kindlusekool.ee/meie-koolipere/ Meie koolipere] Kindluse Kooli koduleht. Vaadatud 14.02.2024.</ref>. Teismeeas esines Kaire Vilgats solistina [[Endla (teater)|Endla teatri]] laval oma kooli vilistlaste kokkutuleku aktusel. Esimesed suuremad avalikud ülesastumised olid tal 1997. aastal [[Anneli Tõevere]] taustalauljana ja 1998. aastal konkursil "Eurolaul 1998". [[1999]]. aastal võitis ta [[Eesti Televisioon]]i lauluvõistluse "[[Kaks takti ette]]" finaalis 3. koha ([[Tanel Padar]]i ja [[Eda-Ines Etti]] järel) lauluga "Ain't No Sunshine". Teatridebüüdi tegi Vilgats koorilauljana [[Tallinna Linnahall]]is 1999. aastal etendunud muusikalis "[[La Cage aux Folles]]" ("Linnupuur"), millele on järgnenud rollid paljudes muusikalides ja sõnalavastustes. Draamanäitlejana on ta kõrvalosi ja pisirolle teinud ka telesarjades (nt "[[Kättemaksukontor]]", "[[Piloot (telesari)|Piloot]]", "[[Naised vormis]]", "[[Valetamisklubi]]"). Soolokontserte on ta andnud eeskätt džässlauljana ja salongilikumat džässi esitanud [[Eesti Televisioon|ETV]] "[[Jüri Üdi klubi]]" saadetes. Koos [[Airi Allvee]]ga soleeris ta 2000. aastal Haapsalus peetud naistebändide festivali jaoks loodud ansamblis Henhouse.<ref>Valdo Jahilo. [https://www.ohtuleht.ee/elu/99823/naised-tegid-kanamaja Naised tegid Kanamaja] Õhtuleht.ee, 08.12.2000.</ref> Ta on olnud mitme instrumentaalmuusikakollektiivi (nt [[Estraadiraadio]], Waigla Bros, [[Pärnu Linnaorkester]], [[Politsei- ja Piirivalveorkester]], [[Estonian Dream Big Band]], [[Raivo Tafenau kvartett]] jpt) solist. Kaire Vilgats on üks hinnatumaid Eesti taustalauljaid ja Eestit enim arv kordi Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud esineja. Ta on laulnud tausta [[Anne Veski]]le, [[Ivo Linna]]le ja teistele rahva lemmiksolistidele, esinenud nii suurtel kontsertidel kui ka stuudiokoosseisudes ning kuulunud taustalauljana mitmesse ansamblisse (nt [[Kollane Allveelaev G]]). Alates 1998. aasta saatest "Kaks takti ette" on Kaire Vilgatsi sage paariline taustalauljana olnud [[Dagmar Oja]].<ref>Krista Kiin. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82326906/sunnipaevalaps-kaire-vilgats-taustalaulmisest-ega-meid-olegi-voimalik-solisti-varju-paigutada-tavaliselt-on-nad-poole-pisemad Sünnipäevalaps Kaire Vilgats taustalaulmisest: "Ega meid olegi võimalik solisti varju paigutada, tavaliselt on nad poole pisemad!"] Eesti Naine / Delfi, 11.01.2018.</ref> Ta on loonud ja kohandanud muusikat kümnetele teatrilavastustele ("12 kinki jõuluvanale" (2010), "Rapuntsel“ (2011)), olnud paljude lavastuste muusikajuht ("Romeo & Julia" (2006), "High School Musical" (2010), "Libahunt" (2011), "Kevadine ärkamine" (2012), "Billy Elliot" (2015)) ning kirjutanud ka mõne poplaulu (nt [[Maiken]]i esitatud "Sinule"). Kaire Vilgats on õpetanud laulmist ja avalikku esinemist mitme muusikalise saatesarja ja lavateose osalejatele. Ta on juhendanud ja juhatanud [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] segakoori, mis jõudis 2008. aastal ETV popkooride saatesarjas "[[Laululahing]]" finaali; koor on andnud iseseisvaid kontserte ning salvestanud CD "Nukkude laulud" (2013).<ref>Silver Saluri. [https://www.ohtuleht.ee/275282/laululahingust-said-edasi-nuku-ja-noorsooteatri-ning-konguta-segakoorid "Laululahingust" said edasi Nuku- ja Noorsooteatri ning Konguta segakoorid] Õhtuleht.ee, 12.04.2008.</ref><ref>[https://elu24.postimees.ee/15156/laululahingu-voitis-suisapaisa Laululahingu võitis Suisapäisa] Postimees.ee/Elu24, 17.05.2008.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/laste-lood-nukkude-laulud Laste lood. Nukkude laulud] ERR Arhiiv, 26.02.2014.</ref> Vilgats on juhtinud [[Eesti Televisioon]]i sarisaateid "Pühapäevitaja" (2003) ja "Tähelepanu, start!" (2013). Ta on osalenud [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" nii võistlejana (sh võitnud 2013. aastal hooaja avasaate bravuurika [[Sabrina Salerno|Sabrina]]-paroodiaga "Boys"<ref>Piret Parik. [https://www.ohtuleht.ee/melu/548859/kaire-vilgats-sain-aru-et-delikaatselt-ei-tule-mul-sabrina-paroodia-kuidagi-valja Kaire Vilgats: sain aru, et delikaatselt ei tule mul Sabrina paroodia kuidagi välja] Õhtuleht, 07.19.2013.</ref>) kui ka juhendanud saates esinejaid vokaalpedagoogina. 2020. aastal võitis ta TV3 meelelahutussaate "[[Maskis laulja]]" avahooajal (Lille tegelaskujuna) teise koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/89745299/blogi-fotod-ja-videod-koik-maskid-on-langenud-voidukalt-valjus-aasta-salaparaseimast-lahingust-jaar Kõik maskid on langenud! Võidukalt väljus aasta salapäraseimast lahingust Jäär] Kroonika/Delfi, 03.05.2020.</ref> 2021. aastal olid Kaire Vilgats ja Dagmar Oja [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] gala õhtujuhid.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92399099/fotod-ja-blogi-koik-muusikaauhinnad-jagatud-nublu-voidutses-kuues-kategoorias-anett-ja-tradattack-said-kaks-auhinda Kõik muusikaauhinnad jagatud: nublu võidutses kuues kategoorias, Anett ja Trad.Attack! said kaks auhinda] Kroonika/Delfi, 28.01.2021.</ref> 2025. aasta augustis oli Kaire Vilgats Põhja-Euroopas üsna ainulaadse rahvusvahelise basskitarrifestivali "Eesti Bassioaas 2025" galakontserdi vokaalsolist.<ref>[https://vorukannel.ee/sundmused/eesti-bassioaas-2025-galakontsert/ Eesti Bassioaas 2025: Galakontsert] Kultuurikeskuse Võru Kannel koduleht. Vaadatud 10.10.2025.</ref> ===Muusika=== ====Muusikastiilid==== Kaire Vilgatsile on väga südamelähedane [[džäss]] ja hinnatud taustalauljana<ref>[https://menu.err.ee/994007/eesti-parimad-taustalauljad-me-ei-ole-insta-modellid Eesti parimad taustalauljad: me ei ole insta-modellid] ERR Menu, 20.10.2019.</ref> on ta laulnud palju [[popmuusika]]t. [[Viive Ernesaks]]a hinnangul on ta lauljana aga hoopis Eesti varasema [[muusikal]]itähe [[Helgi Sallo]] mantlipärija: {{Tsitaat|Aga tema [Helgi Sallo] on Eestis naistest ainukene sündinud muusikalilaulja. Nüüd on Kaire Vilgats läbinisti muusikalilaulja. Ta oleks ideaalne Yentl, sobiks tüübilt ja mõtle, kuidas ta veel laulaks!|Viive Ernesaks (Teater. Muusika. Kino, aprill 2023)<ref>Kiti Põld. [https://www.temuki.ee/archives/7459 Vastab Viive Ernesaks] Teater. Muusika. Kino, aprill 2023.</ref>}} ====Eurovisiooni lauluvõistlus==== Kaire Vilgats on [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el osalenud taustalauljana. 2026. aasta seisuga oli ta kokku kaheksa esitusega kõige rohkem kordi võistlusel osalenud Eesti taustalaulja, edestades [[Dagmar Oja]] (seitse osalemist) ja [[Jelena Juzvik]]ki (neli osalemist) ning [[Marilin Kongo]]t ja [[Kaido Põldma]]d (kolm osalemist). *[[Eda-Ines Etti]] "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" (2000, finaalis 4. koht) *[[Ira Losco]] "7th Wonder" (2002, finaalis 2. koht) *[[Tatjana Mihhailova|Tanja]] "[[Amazing]]" (2014, I poolfinaalis 12. koht) *[[Jüri Pootsmann]] "[[Play]]" (2016, I poolfinaalis 18. koht) *[[Koit Toome]] ja [[Laura Põldvere]] "Verona" (2017, II poolfinaalis 14. koht) *[[Victor Crone]] "[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" (2019, I poolfinaalis 4. ja finaalis 20. koht) *[[Uku Suviste]] "[[What Love Is (Uku Suviste laul)|What Love Is]]" (2020, [[Rotterdam]]is toimuma pidanud lauluvõistlus jäi ära) *[[Vanilla Ninja]] "[[Too Epic to Be true]]" (2026, II poolfinaalis, TBD) [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]udes on Kaire Vilgats alates 1998. aastast laulnud tausta rohkem kui 30 võistluslaulule; lisaks eelvoorude võidulugudele ka näiteks [[Maian Kärmas]]e, [[Hedvig Hanson]]i, [[Lauri Liiv]]i, [[Maiken]]i, [[Rolf Roosalu]], [[Vanilla Ninja]] ja paljude teiste esitatud lauludele. Solistina on Vilgats Eurovisiooni Eesti eelvõistlustel astunud üles kolmel korral: 1998. aastal duetis [[Lauri Liiv]]iga, esitades laulu "Kristallid"; 2009. aastal ansambliga [[Köök (ansambel)|Köök]], esitades laulu "Üürnik", ning 2021. aastal duetis [[Dagmar Oja]]ga (Suured Tüdrukud), esitades laulu "Heaven's Not That Far Tonight". [[Family (Eesti ansambel)|Ansambli Family]] liikmena ja laulu "Don't Ever Change" ühe kaasautorina oli ta laval 2003. aasta Eurolaulu konkursil. 2002. aastal esindas ta [[Ira Losco]] taustalauljana (koos Dagmar Oja, [[Liisi Koikson]]i, [[Airi Allvee]] ja Jelena Juzvikiga) Eurovisioonil ka [[Malta]]t, kes sai lauluga “7th Wonder” Läti järel teise koha.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/123315/malta-viib-taustalauljad-reisile Malta viib taustalauljad reisile] ETA/Õhtuleht.ee, 28.05.2002.</ref> 2024. aastal kuulus ta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti žüriisse.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120292234/just-nendest-ekspertidest-koosnes-eesti-eurovisioni-zurii-punkte-anti-ka-iisraelile Just nendest ekspertidest koosnes Eesti Eurovisioni žürii: punkte anti ka Iisraelile] Kroonika/Delfi, 12.05.2024.</ref> ===Teater ja film=== Kaire Vilgats on näitlejana teinud mitu värvikat karakterrolli, mistõttu teatrikriitik [[Pille-Riin Purje]] on teda rahvusooperi Estonia lavastuse "Karlsson katuselt" arvustuses nimetanud Eesti groteskikuningannaks.<ref>Pille-Riin Purje. [https://aire.opera.ee/uploads/documents/ff1a84a10b84d5df62a0898f6a122f276817cffd.pdf Väikevend taltsutab Karlssonit] Estonia teatri koduleht / Sirp, 13.11.2015.</ref> Üks Vilgatsi kaalukamaid teatrirolle on olnud peaosa [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] muusikalis "[[Viiuldaja katusel]]" (Golde). 2006. aastal oli ta nomineeritud [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] aastapreemiale kõrvalosa kategoorias Ampsi rolli eest muusikalis "[[Romeo ja Julia (muusikal)|Romeo ja Julia]]". Eesti Nukuteatris on ta pälvinud kolleegipreemiaid peamiselt muusikajuhi töö eest (sh suurima üllataja kategoorias 2009. aastal)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/340825/nukuteater-jagas-kolleegipreemiaid Nukuteater jagas kolleegipreemiaid] Õhtuleht.ee, 07.08.2009.</ref>. ====Rolle lavateostes==== *"[[La Cage aux Folles]]" ("Linnupuur") (Angelique; Tallinna Linnahall 1999) *"Zorbas" (jutustaja; Eesti Draamateater 2000) *"[[Väike õuduste pood (muusikal)|Väike õuduste pood]]" (Crystal; [[Eesti Draamateater]] 2000) *"[[Vampiiride tants]]" (Magda; [[Tallinna Linnahall]] 2000) * Louis Andriesseni lühiooper "M – see on Mees, Muusika, Mozart" (solist; Von Krahli Teater ja ETV, 2000) *"[[Mort – surma õpipoiss]]" (Kurikael; Eesti Draamateater 2001) *"[[No, No Nanette|Ei, ei, Nanette!]]" (Betty Bostonist; Tallinna Linnahall 2001) *"[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]" (Madam Thénardier' dublant, koori liige; Tallinna Linnahall 2001) *"[[Miss Saigon]]" (Gigi; Tallinna Linnahall 2002) *"[[Viiuldaja katusel]]" (Golde; [[Teater Vanemuine|Vanemuine]] 2003) *"[[Hull sinu järele]]" (Irene Roth; Tallinna Linnahall 2004) *"[[Mees La Manchast]]" (majaperenaine; Tallinna Linnahall 2005) *"[[Võluflööt]]" (eri rollides; NUKU 2005) *"[[Georg (muusikal)|Georg]]" (haiglaõde, koori liige, Tallinna Linnahall 2005) *"[[Romeo ja Julia (muusikal)|Romeo ja Julia]]" (Amps; [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]] 2006) *"[[Fame!]]" (Esther Sherman; Tallinna Linnahall 2006) *"[[Lumekuninganna (muusikal)|Lumekuninganna]]" (vanaema/Lumekuninganna; Vanemuine 2006) *"[[Fantoom]]" (Carlotta; Tallinna Linnahall 2007) *"[[Nii on meil moes]]" (Reno Sweeney; Tallinna Linnahall 2008) *"[[Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused]]" (Malviina; Eesti Nuku- ja Noorsooteater 2008) *"Lauluväe rahvas" (Esiema; [[Ajakeskus Wittenstein]] 2010) *"[[Libahunt]]" (vanaema; [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]] 2011) *"[[Väikevend ja Karlsson katuselt]]" (preili Sokk; [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]] 2011) *"Valge laev" (Viktor Siilatsi muusikal, IN Teater 2011) *"[[Seljatas 100 meest]]" (Maria Loorberg; [[Endla (teater)|Endla]] 2012) *"[[Shrek]]" (draakon, lavatagune hääl; [[NUKU]] 2013) *"Thriller" (laulja; Vanemuine 2013) *"[[Koerhaldjas Mia]]" (jõulumemm; [[Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool]] 2014) *"[[Billy Elliot]]" (Mrs Wilkinson; Noor Teater 2015) *"[[Karlsson katuselt]]" (Majasokk; Rahvusooper Estonia 2015) *"[[Mamma Mia!]]" (Rosie Mulligan / Tanya Chesham-Leigh; Vanemuine 2016) *"[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]" (Madam Thénardier; Vanemuine 2017) *"[[Romeo ja Julia (muusikal)|Romeo ja Julia]]" (Amps; 2026) 2005. aastal osales Vilgats Nukuteatris lavastatud "[[Võluflööt|Võluflöödis]]" ainsa lauljana, esitades kõiki partiisid peale Papageno oma. Koorilauljana on ta kaasa teinud ka muusikalides "[[La Cage aux Folles]]", "[[Evita]]" ja "[[Cabaret (muusikal)|Cabaret]]" ning mitmes kohaliku tähtsusega muusikaprojektis. Ta oli 2019. aasta juunis huumorifestivali [[Luige Nokk]] raames etendunud libamuusikali “Kaire Vilgats ja seitse kosilast” peategelane.<ref>[https://www.piletilevi.ee/est/uudised/uudised/verivarske-muusikal-kaire-vilgats-ja-seitse-kosilast-29-05-2019/ Verivärske muusikal "Kaire Vilgats ja seitse kosilast"] Piletilevi.ee, 29.05.2019.</ref> ====Kabareekavad==== Kaire Vilgats on [[kabaree]]<nowiki/>kavade "Teid kutsub kabaree!" (esietendunud 2017) ja "[[Kaire kreisi kabaree]]" (2023) tähtesineja. 2023. aastal esines ta koos [[Lauri Liiv]]i ja [[Tantsutrupp|tantsutrupiga]] [[Showstoppers]] revüükavas "Paroodiarevüü", kus parodeeriti selliseid lavatähti nagu [[Anne Veski]], [[Rammstein]], [[Valeri Leontjev]], [[Tarkan Tevetoğlu|Tarkan]], [[Sabrina Salerno|Sabrina]], [[ABBA]], [[Ivo Linna]], [[Maarja-Liis Ilus]], [[Georg Ots]], [[Silvi Vrait]] ja [[Beyoncé Knowles|Beyonce]].<ref>[https://www.eestiaa.ee/kataloog/artistid/paroodiarevuu Lavastuse "Paroodiarevüü" tutvustus] Eesti Artistide Agentuuri kodulehel. Vaadatud 14.02.2024.</ref> ====Filmirolle==== *2004 – dirigendi abikaasa, "30 minutit vaikust" (režissöör [[Ove Musting]]) *2008 – Kukumäe sõsar, "[[Taarka (film)|Taarka]]" (režissöör [[Ain Mäeots]]) *2011 – taksojuht, "[[Kirjad Inglile]]" (režissöör [[Sulev Keedus]]) *2015 – [[Leida Peips]], "Imelise ajastu lõpp" (''Конец прекрасной эпохи''; režissöör [[Stanislav Govoruhhin]]) *2021 – klassijuhataja, "[[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]]" (režissöör [[Ergo Kuld]]) *2023 – [[Sohvia Veski]], "[[Suvitajad]]" (režissöör Ergo Kuld)<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. jaanuar 2023 |pealkiri=TREILER {{!}} Kummardus kultuskomöödiale „Siin me oleme“! Film „Suvitajad“ esilinastub veebruaris |url=https://kroonika.delfi.ee/a/120134676 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230127192944/https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120134676/treiler-kummardus-kultuskomoodiale-siin-me-oleme-film-suvitajad-esilinastub-veebruaris |arhiivimisaeg=2023-01-27 |vaadatud=2023-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Ta on ka [[animafilm]]ide [[dublaažinäitleja]] ning on juhendanud dublaaži tegevaid lauljaid.<ref name="kes-siis-e">Tiina Kruus. [https://e.issuu.com/embed.html?d=naerata_talv_2022_koondfail&hideIssuuLogo=true&showOtherPublicationsAsSuggestions=true&u=apothekaapteegid Kes siis ei armastaks Kaire Vilgatsit] Ajakiri Naerata, talv 2022.</ref> ===Helisalvestised=== Kaire Vilgats laulab albumil "Family. We are Family" (2003) koos [[Nele-Liis Vaiksoo]], [[Maiken]]i, [[Lauri Liiv]]i, [[Lauri Pihlap]]i ja teiste 2001. aastal asutatud ansambli Family liikmetega. Kaire Vilgats on vokaalsolistina laule salvestanud paljude [[Ansambel (muusika)|ansamblite]] ja [[Orkester|orkestritega]], nende seas [[Eesti Politseiorkester|Eesti Politseiorkestri]] ja [[Estraadiraadio]]ga, [[Kukerpillid]]ega jne. Tema hääl kõlab mitme muusikali (nt "Romeo ja Julia" ning "Libahunt") stuudioplaadil. Ka on tema esitatud laule mitmel kogumikplaadil. ===Raamatud=== * Kaire Vilgats, [[Dagmar Oja]]. "Ilusad suured tüdrukud". Koostanud [[Anneli Urge]]. [[Pilgrim]]. Tallinn 2020 ==Muu tegevus== Kaire Vilgats on olnud üks [[Tartu Maraton]]i esindusisikuid ning osalenud avatud raja suusasõidul. 2025. aasta mais läbis ta koos tütrega esimest korda võistlusoludes mittesuusa-[[poolmaraton]]i (21 km, [[Tartu maastikumaraton]]). Eesmärk oli jõuda finišisse 3,5 tunniga, et propageerida liikumist rahulikus tempos.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120376891/fotod-tutar-oli-ka-kaasas-kaire-vilgats-labis-elu-esimese-poolmaratoni-voimas-tunne Fotod | Tütar oli ka kaasas! Kaire Vilgats läbis elu esimese poolmaratoni: võimas tunne] Kroonika/Delfi, 13.05.2025.</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120367695/kaire-vilgats-paneb-ennast-poolmaratonil-proovile-propageerin-liikumist-rahulikus-tempos Kaire Vilgats paneb ennast poolmaratonil proovile: propageerin liikumist rahulikus tempos] Delfi Sport, 02.04.2025.</ref> Ta on avameelselt rääkinud oma kehakaaluprobleemidest, mistõttu on teda kaasatud teavitustööd tegema ka muudele spordivõistlustele. Koos Dagmar Ojaga on ta kirjutanud raamatu "Ilusad suured tüdrukud", milles käsitletakse (isiklike kogemuste varal) kaaluprobleemidega naiste hakkamasaamist nii laval kui ka argielus. 2008. aasta detsembris esines ta [[Tallinna Jaani kirik]]us [[heategevus]]kontserdil "Oska elada", millega tähistati [[Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev|ülemaailmset aidsi vastu võitlemise päeva]] ja mida kanti üle ka [[Eesti Televisioon|ETV-s]].<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69208133/tasuta-kontsert-ulemaailmse-aidsi-vastu-voitlemise-paeva-tahistamiseks Tasuta kontsert ülemaailmse aidsi vastu võitlemise päeva tähistamiseks] Eesti Ekspress, 28.11.2008.</ref> Mitmel aastal (2009, 2014 jm) on ta esinenud [[Eesti Vähiliit|Eesti Vähiliidu]] korraldatud heategevuskontsertidel,<ref>Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/tervis/606568/heategevus-mojub-organismile-tervendavalt Heategevus mõjub organismile tervendavalt] Õhtuleht.ee, 04.12.2014.</ref> aga ka sellistel heategevuskontsertidel nagu "[[Laulud sõdurile]]", "Minu unistuste Eesti", "[[Inglite aeg]]", "[[Maalides head]]" jm. ===Stockholm Dieti reklaamnägu=== 2019. aastal oli ta üks kaalulangetajate programmi Stockhkolm Diet reklaamnägusid Eestis. Varem 10 kilo maha võtnud Vilgats võttis nn Stockholmi dieediga maha veel 13 kilo.<ref>Stockholm Diet. [https://tervis.ohtuleht.ee/958747/kaire-vilgats-avaldab-nipi-millega-ta-kaotas-23-kilo Kaire Vilgats avaldab nipi, millega ta kaotas 23 kilo!] (Sisuturundus.) Õhtuleht/Tervis, 29.04.2019.</ref> Toitumisnõustajad ja treenerid on seda dieeti karmilt kritiseerinud, kuna sellega propageeritakse nälgimist: organismile normaalseks talitluseks vajalikest kaloritest endale vaid neljandiku lubamist. "Isegi koomas inimene vajab rohkem kaloreid – enamik energiast kulub meie kehal ju organite tööle. Selliste näljadieetide koht on ajaloo prügikastis," on öelnud personaaltreener Kristjan-Johannes Konsap.<ref>[https://web.archive.org/web/20201031225415/https://buduaar.tv3.ee/eesti-elu/personaaltreener-hoiatab-kaire-vilgatsi-dieedi-eest-naljadieetide-koht-on-prugikastis/ Personaaltreener hoiatab Kaire Vilgatsi dieedi eest: näljadieetide koht on prügikastis] Buduaar/TV3, 23.08.2019.</ref> ==Isiklikku== Tema ema on ajakirjanik [[Ester Vilgats]]. Kaire Vilgats oli aastatel 2009–2015 abielus muusikaprodutsent [[Johannes Lõhmus]]ega, neil on pojad [[Alfred Vilgats|Alfred]] ja [[Mihkel Vilgats|Mihkel]] ning tütar [[Karin Vilgats|Karin]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Milline hurmur! Kaire Vilgatsi poeg sai täisealiseks: kui kiiresti see saabus |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120257833/fotod-milline-hurmur-kaire-vilgatsi-poeg-sai-taisealiseks-kui-kiiresti-see-saabus |vaadatud=2023-12-25 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> 2023. aastal diagnoositi tal [[rinnavähk]].<ref>Silja Felt. [https://web.archive.org/web/20240214160815/https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/38644/sunnipaevalaps-kaire-vilgats-andis-paides-oma-elu-esimese-loengu-sama-paeva-hommikul-raakis-ta-rinnavahi-seljatamisest Sünnipäevalaps Kaire Vilgats andis Paides oma elu esimese loengu, sama päeva hommikul teatas ta rinnavähi seljatamisest] Kesk-Eesti TRE raadio koduleht. 12.01.2024.</ref><ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/elu/1099204/eksklusiivintervjuu-kaire-vilgats-hiljutisest-vahidiagnoosist-mul-oli-kaks-rasket-hetke-tundsin-end-nagu-vaike-mutukas-ja-meeleolu-oli-rusuv Eksklusiivintervjuu | Kaire Vilgats hiljutisest vähidiagnoosist: mul oli kaks rasket hetke, tundsin end nagu väike mutukas ja meeleolu oli rusuv] Õhtuleht.ee, 11.01.2024.</ref> Pärast seda on ta juba enda kogemusi jagades osalenud vähiteavitustöös.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1118173/naistelehe-kaanelugu-voitlus-rinnavahiga-jatkub-kaire-vilgats-tundub-et-asi-laheb-paremaks Naistelehe kaanelugu | Võitlus rinnavähiga jätkub! Kaire Vilgats: „Tundub, et asi läheb paremaks!“] Naisteleht. 13.11.2024.</ref> Tema hea füüsilise vormi pandiks on tervisekõnd, iganädalased [[jõusaal]]itreeningud ja vahel ka [[sulgpall]].<ref name="kes-siis-e" /><ref>[https://tartumaraton.ee/et/kaire-vilgats-stardib-tartu-maastikumaratonil Kaire Vilgats stardib Tartu Maastikumaratonil] Tartu Maratoni koduleht. 02.04.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{MusicBrainz nimi|id=4e09503a-c17d-4230-983f-dbdc083100b6|nimi=Kaire Vilgats}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-kaire-vilgats ETV saade "Tähelaev. Kaire Vilgats"] Saatejuht Meelis Kompus. 23. november 2008 * [[Eveli Rebane]]. [https://www.ohtuleht.ee/312889 Kaire Vilgats abiellub täna!] Õhtuleht, 22. jaanuar 2009 * {{veebi viide |pealkiri= Kaire Vilgats on vaid esinemisnimi!|url= http://buduaar.ee/Article/article/6403|väljaanne=Buduaar |aeg=2. veebruar 2009}} * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/lood-ja-laulud-kaire-vilgats Raadiosaade "Lood ja laulud. Kaire Vilgats"] ERR Arhiiv, 4. juuli 2015 * [https://www.ohtuleht.ee/1148384/galerii-palju-onne-50-fotot-kaire-vilgatsist-labi-aastate-uks-lihtne-viktoriin-pealekauba 50 fotot Kaire Vilgatsist läbi aastate ] Õhtuleht, 11. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Vilgats, Kaire}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] rmqg2gfrfzfinn49snpzez3t6usvka2 7217390 7217386 2026-08-18T15:39:40Z Kuriuss 38125 7217390 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaire Vilgats Alexela Kontserdimajas 2022.jpg|pisi|Kaire Vilgats Alexela Kontserdimajas 2022. aastal]] '''Kaire Vilgats''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1976]] [[Pärnu]]s) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[Muusikapedagoogika|muusikapedagoog]]. [[Pilt:Vilgats,_Kaire.IMG_20190820_150928.jpg|pisi|Kaire Vilgats esinemas [[Harjumägi|Harjumäel]] [[20. Augusti väljak]]ul 20. augustil 2019]] ==Haridus== Kaire Vilgats on lõpetanud 1994. aastal [[Pärnu 4. Keskkool|Pärnu 4. keskkooli]]. Aastatel 1984–1991 õppis ta lastemuusikakoolis [[akordion]]imängu. Aastatel 1994–1995 õppis ta Georg Otsa nimelise Muusikakooli Pärnu filiaalis klassikalist laulu (õpetaja Kai Parmas) ja 1995–1998 [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] ''pop-jazz''-laulu (õpetaja [[Silvi Vrait]]), ühtlasi laulis [[Mare Väljataga]] juhendatavas kvintetis. Ta on läbinud [[WAF-i laulukool]]is Sadolini vokaaltehnika ja selle õpetamise kursused (2004 [[Cathrine Sadolin]]i ning 2007 [[Kadri Koppel]]i ja [[Bert Pringi]] juhendamisel).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95651997/klops-kaire-vilgatsi-jaoks-toi-uus-aasta-ka-poneva-karjaarihuppe Kaire Vilgatsi jaoks tõi uus aasta ka põneva karjäärihüppe] Kroonika/Delfi, 16.01.2022.</ref> 2017. aastast õppis ta [[Tallinna Ülikool]]is sotsiaaltööd<ref>[https://menu.err.ee/651146/kaire-vilgats-miks-mitte-abi-paluda-kui-ise-pariselt-hakkama-ei-saa Kaire Vilgats: miks mitte abi paluda, kui ise päriselt hakkama ei saa] ERR Menu, 31.12.2017.</ref> ning 2024. aasta sügisest õpib [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]s koolimuusikat<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1118173/naistelehe-kaanelugu-voitlus-rinnavahiga-jatkub-kaire-vilgats-tundub-et-asi-laheb-paremaks Naistelehe kaanelugu | Võitlus rinnavähiga jätkub! Kaire Vilgats: "Tundub, et asi läheb paremaks!"] Naisteleht. 13.11.2024.</ref>. ==Töö ja looming== Kaire Vilgats on töötanud aastatel 1999–2000 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis kontsertmeistrina ning 2008–2015 [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] muusikalise juhina. 2022. aastast on ta WAF-i laulukooli vokaalpedagoog<ref>[https://waf.ee/inimesed/kaire/ Kaire Vilgats] WAF Laulukooli kodulehel. Vaadatud 14.02.2024.</ref> ja alates 2023. aastast ka Rae valla [[Kindluse Kool]]i muusika-/valikaineõpetaja<ref>[https://kindlusekool.ee/meie-koolipere/ Meie koolipere] Kindluse Kooli koduleht. Vaadatud 14.02.2024.</ref>. Teismeeas esines Kaire Vilgats solistina [[Endla (teater)|Endla teatri]] laval oma kooli vilistlaste kokkutuleku aktusel. Esimesed suuremad avalikud ülesastumised olid tal 1997. aastal [[Anneli Tõevere]] taustalauljana ja 1998. aastal konkursil "Eurolaul 1998". [[1999]]. aastal võitis ta [[Eesti Televisioon]]i lauluvõistluse "[[Kaks takti ette]]" finaalis 3. koha ([[Tanel Padar]]i ja [[Eda-Ines Etti]] järel) lauluga "Ain't No Sunshine". Teatridebüüdi tegi Vilgats koorilauljana [[Tallinna Linnahall]]is 1999. aastal etendunud muusikalis "[[La Cage aux Folles]]" ("Linnupuur"), millele on järgnenud rollid paljudes muusikalides ja sõnalavastustes. Draamanäitlejana on ta kõrvalosi ja pisirolle teinud ka telesarjades (nt "[[Kättemaksukontor]]", "[[Piloot (telesari)|Piloot]]", "[[Naised vormis]]", "[[Valetamisklubi]]"). Soolokontserte on ta andnud eeskätt džässlauljana ja salongilikumat džässi esitanud [[Eesti Televisioon|ETV]] "[[Jüri Üdi klubi]]" saadetes. Koos [[Airi Allvee]]ga soleeris ta 2000. aastal Haapsalus peetud naistebändide festivali jaoks loodud ansamblis Henhouse.<ref>Valdo Jahilo. [https://www.ohtuleht.ee/elu/99823/naised-tegid-kanamaja Naised tegid Kanamaja] Õhtuleht.ee, 08.12.2000.</ref> Ta on olnud mitme instrumentaalmuusikakollektiivi (nt [[Estraadiraadio]], Waigla Bros, [[Pärnu Linnaorkester]], [[Politsei- ja Piirivalveorkester]], [[Estonian Dream Big Band]], [[Raivo Tafenau kvartett]] jpt) solist. Kaire Vilgats on üks hinnatumaid Eesti taustalauljaid ja Eestit enim arv kordi Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud esineja. Ta on laulnud tausta [[Anne Veski]]le, [[Ivo Linna]]le ja teistele rahva lemmiksolistidele, esinenud nii suurtel kontsertidel kui ka stuudiokoosseisudes ning kuulunud taustalauljana mitmesse ansamblisse (nt [[Kollane Allveelaev G]]). Alates 1998. aasta saatest "Kaks takti ette" on Kaire Vilgatsi sage paariline taustalauljana olnud [[Dagmar Oja]].<ref>Krista Kiin. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82326906/sunnipaevalaps-kaire-vilgats-taustalaulmisest-ega-meid-olegi-voimalik-solisti-varju-paigutada-tavaliselt-on-nad-poole-pisemad Sünnipäevalaps Kaire Vilgats taustalaulmisest: "Ega meid olegi võimalik solisti varju paigutada, tavaliselt on nad poole pisemad!"] Eesti Naine / Delfi, 11.01.2018.</ref> Ta on loonud ja kohandanud muusikat kümnetele teatrilavastustele ("12 kinki jõuluvanale" (2010), "Rapuntsel“ (2011)), olnud paljude lavastuste muusikajuht ("Romeo & Julia" (2006), "High School Musical" (2010), "Libahunt" (2011), "Kevadine ärkamine" (2012), "Billy Elliot" (2015)) ning kirjutanud ka mõne poplaulu (nt [[Maiken]]i esitatud "Sinule"). Kaire Vilgats on õpetanud laulmist ja avalikku esinemist mitme muusikalise saatesarja ja lavateose osalejatele. Ta on juhendanud ja juhatanud [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] segakoori, mis jõudis 2008. aastal ETV popkooride saatesarjas "[[Laululahing]]" finaali; koor on andnud iseseisvaid kontserte ning salvestanud CD "Nukkude laulud" (2013).<ref>Silver Saluri. [https://www.ohtuleht.ee/275282/laululahingust-said-edasi-nuku-ja-noorsooteatri-ning-konguta-segakoorid "Laululahingust" said edasi Nuku- ja Noorsooteatri ning Konguta segakoorid] Õhtuleht.ee, 12.04.2008.</ref><ref>[https://elu24.postimees.ee/15156/laululahingu-voitis-suisapaisa Laululahingu võitis Suisapäisa] Postimees.ee/Elu24, 17.05.2008.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/laste-lood-nukkude-laulud Laste lood. Nukkude laulud] ERR Arhiiv, 26.02.2014.</ref> Vilgats on juhtinud [[Eesti Televisioon]]i sarisaateid "Pühapäevitaja" (2003) ja "Tähelepanu, start!" (2013). Ta on osalenud [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" nii võistlejana (sh võitnud 2013. aastal hooaja avasaate bravuurika [[Sabrina Salerno|Sabrina]]-paroodiaga "Boys"<ref>Piret Parik. [https://www.ohtuleht.ee/melu/548859/kaire-vilgats-sain-aru-et-delikaatselt-ei-tule-mul-sabrina-paroodia-kuidagi-valja Kaire Vilgats: sain aru, et delikaatselt ei tule mul Sabrina paroodia kuidagi välja] Õhtuleht, 07.19.2013.</ref>) kui ka juhendanud saates esinejaid vokaalpedagoogina. 2020. aastal võitis ta TV3 meelelahutussaate "[[Maskis laulja]]" avahooajal (Lille tegelaskujuna) teise koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/89745299/blogi-fotod-ja-videod-koik-maskid-on-langenud-voidukalt-valjus-aasta-salaparaseimast-lahingust-jaar Kõik maskid on langenud! Võidukalt väljus aasta salapäraseimast lahingust Jäär] Kroonika/Delfi, 03.05.2020.</ref> 2021. aastal olid Kaire Vilgats ja Dagmar Oja [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] gala õhtujuhid.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92399099/fotod-ja-blogi-koik-muusikaauhinnad-jagatud-nublu-voidutses-kuues-kategoorias-anett-ja-tradattack-said-kaks-auhinda Kõik muusikaauhinnad jagatud: nublu võidutses kuues kategoorias, Anett ja Trad.Attack! said kaks auhinda] Kroonika/Delfi, 28.01.2021.</ref> 2025. aasta augustis oli Kaire Vilgats Põhja-Euroopas üsna ainulaadse rahvusvahelise basskitarrifestivali "Eesti Bassioaas 2025" galakontserdi vokaalsolist.<ref>[https://vorukannel.ee/sundmused/eesti-bassioaas-2025-galakontsert/ Eesti Bassioaas 2025: Galakontsert] Kultuurikeskuse Võru Kannel koduleht. Vaadatud 10.10.2025.</ref> ===Muusika=== ====Muusikastiilid==== Kaire Vilgatsile on väga südamelähedane [[džäss]] ja hinnatud taustalauljana<ref>[https://menu.err.ee/994007/eesti-parimad-taustalauljad-me-ei-ole-insta-modellid Eesti parimad taustalauljad: me ei ole insta-modellid] ERR Menu, 20.10.2019.</ref> on ta laulnud palju [[popmuusika]]t. [[Viive Ernesaks]]a hinnangul on ta lauljana aga hoopis Eesti varasema [[muusikal]]itähe [[Helgi Sallo]] mantlipärija: {{Tsitaat|Aga tema [Helgi Sallo] on Eestis naistest ainukene sündinud muusikalilaulja. Nüüd on Kaire Vilgats läbinisti muusikalilaulja. Ta oleks ideaalne Yentl, sobiks tüübilt ja mõtle, kuidas ta veel laulaks!|Viive Ernesaks (Teater. Muusika. Kino, aprill 2023)<ref>Kiti Põld. [https://www.temuki.ee/archives/7459 Vastab Viive Ernesaks] Teater. Muusika. Kino, aprill 2023.</ref>}} ====Eurovisiooni lauluvõistlus==== Kaire Vilgats on [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el osalenud taustalauljana. 2026. aasta seisuga oli ta kokku kaheksa esitusega kõige rohkem kordi võistlusel osalenud Eesti taustalaulja, edestades [[Dagmar Oja]] (seitse osalemist) ja [[Jelena Juzvik]]ki (neli osalemist) ning [[Marilin Kongo]]t ja [[Kaido Põldma]]d (kolm osalemist). *[[Eda-Ines Etti]] "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" (2000, finaalis 4. koht) *[[Ira Losco]] "7th Wonder" (2002, finaalis 2. koht) *[[Tatjana Mihhailova|Tanja]] "[[Amazing]]" (2014, I poolfinaalis 12. koht) *[[Jüri Pootsmann]] "[[Play]]" (2016, I poolfinaalis 18. koht) *[[Koit Toome]] ja [[Laura Põldvere]] "Verona" (2017, II poolfinaalis 14. koht) *[[Victor Crone]] "[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" (2019, I poolfinaalis 4. ja finaalis 20. koht) *[[Uku Suviste]] "[[What Love Is (Uku Suviste laul)|What Love Is]]" (2020, [[Rotterdam]]is toimuma pidanud lauluvõistlus jäi ära) *[[Vanilla Ninja]] "[[Too Epic to Be true]]" (2026, II poolfinaalis, TBD) [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]udes on Kaire Vilgats alates 1998. aastast laulnud tausta rohkem kui 30 võistluslaulule; lisaks eelvoorude võidulugudele ka näiteks [[Maian Kärmas]]e, [[Hedvig Hanson]]i, [[Lauri Liiv]]i, [[Maiken]]i, [[Rolf Roosalu]], [[Vanilla Ninja]] ja paljude teiste esitatud lauludele. Solistina on Vilgats Eurovisiooni Eesti eelvõistlustel astunud üles kolmel korral: 1998. aastal duetis [[Lauri Liiv]]iga, esitades laulu "Kristallid"; 2009. aastal ansambliga [[Köök (ansambel)|Köök]], esitades laulu "Üürnik", ning 2021. aastal duetis [[Dagmar Oja]]ga (Suured Tüdrukud), esitades laulu "Heaven's Not That Far Tonight". [[Family (Eesti ansambel)|Ansambli Family]] liikmena ja laulu "Don't Ever Change" ühe kaasautorina oli ta laval 2003. aasta Eurolaulu konkursil. 2002. aastal esindas ta [[Ira Losco]] taustalauljana (koos Dagmar Oja, [[Liisi Koikson]]i, [[Airi Allvee]] ja Jelena Juzvikiga) Eurovisioonil ka [[Malta]]t, kes sai lauluga “7th Wonder” Läti järel teise koha.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/123315/malta-viib-taustalauljad-reisile Malta viib taustalauljad reisile] ETA/Õhtuleht.ee, 28.05.2002.</ref> 2024. aastal kuulus ta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti žüriisse.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120292234/just-nendest-ekspertidest-koosnes-eesti-eurovisioni-zurii-punkte-anti-ka-iisraelile Just nendest ekspertidest koosnes Eesti Eurovisioni žürii: punkte anti ka Iisraelile] Kroonika/Delfi, 12.05.2024.</ref> ===Teater ja film=== Kaire Vilgats on näitlejana teinud mitu värvikat karakterrolli, mistõttu teatrikriitik [[Pille-Riin Purje]] on teda rahvusooperi Estonia lavastuse "Karlsson katuselt" arvustuses nimetanud Eesti groteskikuningannaks.<ref>Pille-Riin Purje. [https://aire.opera.ee/uploads/documents/ff1a84a10b84d5df62a0898f6a122f276817cffd.pdf Väikevend taltsutab Karlssonit] Estonia teatri koduleht / Sirp, 13.11.2015.</ref> Üks Vilgatsi kaalukamaid teatrirolle on olnud peaosa [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] muusikalis "[[Viiuldaja katusel]]" (Golde). 2006. aastal oli ta nomineeritud [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] aastapreemiale kõrvalosa kategoorias Ampsi rolli eest muusikalis "[[Romeo ja Julia (muusikal)|Romeo ja Julia]]". Nuku- ja Noorsooteatris on ta pälvinud kolleegipreemiaid peamiselt muusikajuhi töö eest (sh suurima üllataja kategoorias 2009. aastal)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/340825/nukuteater-jagas-kolleegipreemiaid Nukuteater jagas kolleegipreemiaid] Õhtuleht.ee, 07.08.2009.</ref>. ====Rolle lavateostes==== *"[[La Cage aux Folles]]" ("Linnupuur") (Angelique; Tallinna Linnahall 1999) *"Zorbas" (jutustaja; Eesti Draamateater 2000) *"[[Väike õuduste pood (muusikal)|Väike õuduste pood]]" (Crystal; [[Eesti Draamateater]] 2000) *"[[Vampiiride tants]]" (Magda; [[Tallinna Linnahall]] 2000) * Louis Andriesseni lühiooper "M – see on Mees, Muusika, Mozart" (solist; Von Krahli Teater ja ETV, 2000) *"[[Mort – surma õpipoiss]]" (Kurikael; Eesti Draamateater 2001) *"[[No, No Nanette|Ei, ei, Nanette!]]" (Betty Bostonist; Tallinna Linnahall 2001) *"[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]" (Madam Thénardier' dublant, koori liige; Tallinna Linnahall 2001) *"[[Miss Saigon]]" (Gigi; Tallinna Linnahall 2002) *"[[Viiuldaja katusel]]" (Golde; [[Teater Vanemuine|Vanemuine]] 2003) *"[[Hull sinu järele]]" (Irene Roth; Tallinna Linnahall 2004) *"[[Mees La Manchast]]" (majaperenaine; Tallinna Linnahall 2005) *"[[Võluflööt]]" (eri rollides; NUKU 2005) *"[[Georg (muusikal)|Georg]]" (haiglaõde, koori liige, Tallinna Linnahall 2005) *"[[Romeo ja Julia (muusikal)|Romeo ja Julia]]" (Amps; [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]] 2006) *"[[Fame!]]" (Esther Sherman; Tallinna Linnahall 2006) *"[[Lumekuninganna (muusikal)|Lumekuninganna]]" (vanaema/Lumekuninganna; Vanemuine 2006) *"[[Fantoom]]" (Carlotta; Tallinna Linnahall 2007) *"[[Nii on meil moes]]" (Reno Sweeney; Tallinna Linnahall 2008) *"[[Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused]]" (Malviina; Eesti Nuku- ja Noorsooteater 2008) *"Lauluväe rahvas" (Esiema; [[Ajakeskus Wittenstein]] 2010) *"[[Libahunt]]" (vanaema; [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]] 2011) *"[[Väikevend ja Karlsson katuselt]]" (preili Sokk; [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]] 2011) *"Valge laev" (Viktor Siilatsi muusikal, IN Teater 2011) *"[[Seljatas 100 meest]]" (Maria Loorberg; [[Endla (teater)|Endla]] 2012) *"[[Shrek]]" (draakon, lavatagune hääl; [[NUKU]] 2013) *"Thriller" (laulja; Vanemuine 2013) *"[[Koerhaldjas Mia]]" (jõulumemm; [[Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool]] 2014) *"[[Billy Elliot]]" (Mrs Wilkinson; Noor Teater 2015) *"[[Karlsson katuselt]]" (Majasokk; Rahvusooper Estonia 2015) *"[[Mamma Mia!]]" (Rosie Mulligan / Tanya Chesham-Leigh; Vanemuine 2016) *"[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]" (Madam Thénardier; Vanemuine 2017) *"[[Romeo ja Julia (muusikal)|Romeo ja Julia]]" (Amps; 2026) 2005. aastal osales Vilgats Nukuteatris lavastatud "[[Võluflööt|Võluflöödis]]" ainsa lauljana, esitades kõiki partiisid peale Papageno oma. Koorilauljana on ta kaasa teinud ka muusikalides "[[La Cage aux Folles]]", "[[Evita]]" ja "[[Cabaret (muusikal)|Cabaret]]" ning mitmes kohaliku tähtsusega muusikaprojektis. Ta oli 2019. aasta juunis huumorifestivali [[Luige Nokk]] raames etendunud libamuusikali “Kaire Vilgats ja seitse kosilast” peategelane.<ref>[https://www.piletilevi.ee/est/uudised/uudised/verivarske-muusikal-kaire-vilgats-ja-seitse-kosilast-29-05-2019/ Verivärske muusikal "Kaire Vilgats ja seitse kosilast"] Piletilevi.ee, 29.05.2019.</ref> ====Kabareekavad==== Kaire Vilgats on [[kabaree]]<nowiki/>kavade "Teid kutsub kabaree!" (esietendunud 2017) ja "[[Kaire kreisi kabaree]]" (2023) tähtesineja. 2023. aastal esines ta koos [[Lauri Liiv]]i ja [[Tantsutrupp|tantsutrupiga]] [[Showstoppers]] revüükavas "Paroodiarevüü", kus parodeeriti selliseid lavatähti nagu [[Anne Veski]], [[Rammstein]], [[Valeri Leontjev]], [[Tarkan Tevetoğlu|Tarkan]], [[Sabrina Salerno|Sabrina]], [[ABBA]], [[Ivo Linna]], [[Maarja-Liis Ilus]], [[Georg Ots]], [[Silvi Vrait]] ja [[Beyoncé Knowles|Beyonce]].<ref>[https://www.eestiaa.ee/kataloog/artistid/paroodiarevuu Lavastuse "Paroodiarevüü" tutvustus] Eesti Artistide Agentuuri kodulehel. Vaadatud 14.02.2024.</ref> ====Filmirolle==== *2004 – dirigendi abikaasa, "30 minutit vaikust" (režissöör [[Ove Musting]]) *2008 – Kukumäe sõsar, "[[Taarka (film)|Taarka]]" (režissöör [[Ain Mäeots]]) *2011 – taksojuht, "[[Kirjad Inglile]]" (režissöör [[Sulev Keedus]]) *2015 – [[Leida Peips]], "Imelise ajastu lõpp" (''Конец прекрасной эпохи''; režissöör [[Stanislav Govoruhhin]]) *2021 – klassijuhataja, "[[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]]" (režissöör [[Ergo Kuld]]) *2023 – [[Sohvia Veski]], "[[Suvitajad]]" (režissöör Ergo Kuld)<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. jaanuar 2023 |pealkiri=TREILER {{!}} Kummardus kultuskomöödiale „Siin me oleme“! Film „Suvitajad“ esilinastub veebruaris |url=https://kroonika.delfi.ee/a/120134676 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230127192944/https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120134676/treiler-kummardus-kultuskomoodiale-siin-me-oleme-film-suvitajad-esilinastub-veebruaris |arhiivimisaeg=2023-01-27 |vaadatud=2023-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Ta on ka [[animafilm]]ide [[dublaažinäitleja]] ning on juhendanud dublaaži tegevaid lauljaid.<ref name="kes-siis-e">Tiina Kruus. [https://e.issuu.com/embed.html?d=naerata_talv_2022_koondfail&hideIssuuLogo=true&showOtherPublicationsAsSuggestions=true&u=apothekaapteegid Kes siis ei armastaks Kaire Vilgatsit] Ajakiri Naerata, talv 2022.</ref> ===Helisalvestised=== Kaire Vilgats laulab albumil "Family. We are Family" (2003) koos [[Nele-Liis Vaiksoo]], [[Maiken]]i, [[Lauri Liiv]]i, [[Lauri Pihlap]]i ja teiste 2001. aastal asutatud ansambli Family liikmetega. Kaire Vilgats on vokaalsolistina laule salvestanud paljude [[Ansambel (muusika)|ansamblite]] ja [[Orkester|orkestritega]], nende seas [[Eesti Politseiorkester|Eesti Politseiorkestri]] ja [[Estraadiraadio]]ga, [[Kukerpillid]]ega jne. Tema hääl kõlab mitme muusikali (nt "Romeo ja Julia" ning "Libahunt") stuudioplaadil. Ka on tema esitatud laule mitmel kogumikplaadil. ===Raamatud=== * Kaire Vilgats, [[Dagmar Oja]]. "Ilusad suured tüdrukud". Koostanud [[Anneli Urge]]. [[Pilgrim]]. Tallinn 2020 ==Muu tegevus== Kaire Vilgats on olnud üks [[Tartu Maraton]]i esindusisikuid ning osalenud avatud raja suusasõidul (2014, 2015). 2025. aasta mais läbis ta koos tütrega esimest korda võistlusoludes mittesuusa-[[poolmaraton]]i (21 km, [[Tartu maastikumaraton]]). Eesmärk oli jõuda finišisse 3,5 tunniga, et propageerida liikumist rahulikus tempos.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120376891/fotod-tutar-oli-ka-kaasas-kaire-vilgats-labis-elu-esimese-poolmaratoni-voimas-tunne Fotod | Tütar oli ka kaasas! Kaire Vilgats läbis elu esimese poolmaratoni: võimas tunne] Kroonika/Delfi, 13.05.2025.</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120367695/kaire-vilgats-paneb-ennast-poolmaratonil-proovile-propageerin-liikumist-rahulikus-tempos Kaire Vilgats paneb ennast poolmaratonil proovile: propageerin liikumist rahulikus tempos] Delfi Sport, 02.04.2025.</ref> Ta on avameelselt rääkinud oma kehakaaluprobleemidest, mistõttu on teda kaasatud teavitustööd tegema ka muudele spordivõistlustele. Koos Dagmar Ojaga on ta kirjutanud raamatu "Ilusad suured tüdrukud", milles käsitletakse (isiklike kogemuste varal) kaaluprobleemidega naiste hakkamasaamist nii laval kui ka argielus. 2008. aasta detsembris esines ta [[Tallinna Jaani kirik]]us [[heategevus]]kontserdil "Oska elada", millega tähistati [[Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev|ülemaailmset aidsi vastu võitlemise päeva]] ja mida kanti üle ka [[Eesti Televisioon|ETV-s]].<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69208133/tasuta-kontsert-ulemaailmse-aidsi-vastu-voitlemise-paeva-tahistamiseks Tasuta kontsert ülemaailmse aidsi vastu võitlemise päeva tähistamiseks] Eesti Ekspress, 28.11.2008.</ref> Mitmel aastal (2009, 2014 jm) on ta esinenud [[Eesti Vähiliit|Eesti Vähiliidu]] korraldatud heategevuskontsertidel<ref>Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/tervis/606568/heategevus-mojub-organismile-tervendavalt Heategevus mõjub organismile tervendavalt] Õhtuleht.ee, 04.12.2014.</ref> ning ka sellistel heategevuskontsertidel nagu "[[Laulud sõdurile]]", "Minu unistuste Eesti", "[[Inglite aeg]]", "[[Maalides head]]" jm. ===Stockholm Dieti reklaamnägu=== 2019. aastal oli ta üks kaalulangetajate programmi Stockhkolm Diet reklaamnägusid Eestis. Varem 10 kilo maha võtnud Vilgats võttis nn Stockholmi dieediga maha veel 13 kilo.<ref>Stockholm Diet. [https://tervis.ohtuleht.ee/958747/kaire-vilgats-avaldab-nipi-millega-ta-kaotas-23-kilo Kaire Vilgats avaldab nipi, millega ta kaotas 23 kilo!] (Sisuturundus.) Õhtuleht/Tervis, 29.04.2019.</ref> Toitumisnõustajad ja treenerid on seda dieeti karmilt kritiseerinud, kuna sellega propageeritakse nälgimist: organismile normaalseks talitluseks vajalikest kaloritest endale vaid neljandiku lubamist. "Isegi koomas inimene vajab rohkem kaloreid – enamik energiast kulub meie kehal ju organite tööle. Selliste näljadieetide koht on ajaloo prügikastis," on öelnud personaaltreener Kristjan-Johannes Konsap.<ref>[https://web.archive.org/web/20201031225415/https://buduaar.tv3.ee/eesti-elu/personaaltreener-hoiatab-kaire-vilgatsi-dieedi-eest-naljadieetide-koht-on-prugikastis/ Personaaltreener hoiatab Kaire Vilgatsi dieedi eest: näljadieetide koht on prügikastis] Buduaar/TV3, 23.08.2019.</ref> ==Isiklikku== Tema ema on ajakirjanik [[Ester Vilgats]]. Kaire Vilgats oli aastatel 2009–2015 abielus muusikaprodutsent [[Johannes Lõhmus]]ega, neil on pojad [[Alfred Vilgats|Alfred]] ja [[Mihkel Vilgats|Mihkel]] ning tütar [[Karin Vilgats|Karin]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Milline hurmur! Kaire Vilgatsi poeg sai täisealiseks: kui kiiresti see saabus |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120257833/fotod-milline-hurmur-kaire-vilgatsi-poeg-sai-taisealiseks-kui-kiiresti-see-saabus |vaadatud=2023-12-25 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> 2023. aastal diagnoositi tal [[rinnavähk]].<ref>Silja Felt. [https://web.archive.org/web/20240214160815/https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/38644/sunnipaevalaps-kaire-vilgats-andis-paides-oma-elu-esimese-loengu-sama-paeva-hommikul-raakis-ta-rinnavahi-seljatamisest Sünnipäevalaps Kaire Vilgats andis Paides oma elu esimese loengu, sama päeva hommikul teatas ta rinnavähi seljatamisest] Kesk-Eesti TRE raadio koduleht. 12.01.2024.</ref><ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/elu/1099204/eksklusiivintervjuu-kaire-vilgats-hiljutisest-vahidiagnoosist-mul-oli-kaks-rasket-hetke-tundsin-end-nagu-vaike-mutukas-ja-meeleolu-oli-rusuv Eksklusiivintervjuu | Kaire Vilgats hiljutisest vähidiagnoosist: mul oli kaks rasket hetke, tundsin end nagu väike mutukas ja meeleolu oli rusuv] Õhtuleht.ee, 11.01.2024.</ref> Pärast seda on ta juba enda kogemusi jagades osalenud vähiteavitustöös.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1118173/naistelehe-kaanelugu-voitlus-rinnavahiga-jatkub-kaire-vilgats-tundub-et-asi-laheb-paremaks Naistelehe kaanelugu | Võitlus rinnavähiga jätkub! Kaire Vilgats: „Tundub, et asi läheb paremaks!“] Naisteleht. 13.11.2024.</ref> Tema hea füüsilise vormi pandiks on tervisekõnd, iganädalased [[jõusaal]]itreeningud ja vahel ka [[sulgpall]].<ref name="kes-siis-e" /><ref>[https://tartumaraton.ee/et/kaire-vilgats-stardib-tartu-maastikumaratonil Kaire Vilgats stardib Tartu Maastikumaratonil] Tartu Maratoni koduleht. 02.04.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{MusicBrainz nimi|id=4e09503a-c17d-4230-983f-dbdc083100b6|nimi=Kaire Vilgats}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-kaire-vilgats ETV saade "Tähelaev. Kaire Vilgats"] Saatejuht Meelis Kompus. 23. november 2008 * [[Eveli Rebane]]. [https://www.ohtuleht.ee/312889 Kaire Vilgats abiellub täna!] Õhtuleht, 22. jaanuar 2009 * {{veebi viide |pealkiri= Kaire Vilgats on vaid esinemisnimi!|url= http://buduaar.ee/Article/article/6403|väljaanne=Buduaar |aeg=2. veebruar 2009}} * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/lood-ja-laulud-kaire-vilgats Raadiosaade "Lood ja laulud. Kaire Vilgats"] ERR Arhiiv, 4. juuli 2015 * [https://www.ohtuleht.ee/1148384/galerii-palju-onne-50-fotot-kaire-vilgatsist-labi-aastate-uks-lihtne-viktoriin-pealekauba 50 fotot Kaire Vilgatsist läbi aastate ] Õhtuleht, 11. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Vilgats, Kaire}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] l9e0cupo0h44zc9i80a88mbj633ak5g 7217434 7217390 2026-08-18T17:50:45Z Kuriuss 38125 Laste nimetäpsustused, multikate koguarv, surnud linkide eemaldamine 7217434 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaire Vilgats Alexela Kontserdimajas 2022.jpg|pisi|Kaire Vilgats Alexela Kontserdimajas 2022. aastal]] '''Kaire Vilgats''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1976]] [[Pärnu]]s) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[Muusikapedagoogika|muusikapedagoog]]. [[Pilt:Vilgats,_Kaire.IMG_20190820_150928.jpg|pisi|Kaire Vilgats esinemas [[Harjumägi|Harjumäel]] [[20. Augusti väljak]]ul 20. augustil 2019]] ==Haridus== Kaire Vilgats on lõpetanud 1994. aastal [[Pärnu 4. Keskkool]]i. Aastatel 1984–1991 õppis ta lastemuusikakoolis [[akordion]]i. Aastatel 1994–1995 õppis ta Georg Otsa nimelise Muusikakooli Pärnu filiaalis klassikalist laulu (õpetaja Kai Parmas) ja 1995–1998 [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] ''pop-jazz''-laulu (õpetaja [[Silvi Vrait]]), ühtlasi laulis [[Mare Väljataga]] juhendatavas kvintetis. Ta on läbinud [[WAF-i laulukool]]is Sadolini vokaaltehnika ja selle õpetamise kursused (2004 [[Cathrine Sadolin]]i ning 2007 [[Kadri Koppel]]i ja [[Bert Pringi]] juhendamisel).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95651997/klops-kaire-vilgatsi-jaoks-toi-uus-aasta-ka-poneva-karjaarihuppe Kaire Vilgatsi jaoks tõi uus aasta ka põneva karjäärihüppe] Kroonika/Delfi, 16.01.2022.</ref> 2017. aastast õppis ta [[Tallinna Ülikool]]is sotsiaaltööd<ref>[https://eeter.err.ee/651146/kaire-vilgats-miks-mitte-abi-paluda-kui-ise-pariselt-hakkama-ei-saa Kaire Vilgats: miks mitte abi paluda, kui ise päriselt hakkama ei saa] ERR Eeter, 31.12.2017.</ref> ning 2024. aasta sügisest õpib [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]]s koolimuusikat<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1118173/naistelehe-kaanelugu-voitlus-rinnavahiga-jatkub-kaire-vilgats-tundub-et-asi-laheb-paremaks Naistelehe kaanelugu | Võitlus rinnavähiga jätkub! Kaire Vilgats: "Tundub, et asi läheb paremaks!"] Õhtuleht/Naisteleht. 13.11.2024.</ref>. ==Töö ja looming== Kaire Vilgats on töötanud aastatel 1999–2000 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis kontsertmeistrina ning 2008–2015 [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] muusikalise juhina. 2022. aastast on ta WAF-i laulukooli vokaalpedagoog<ref>[https://waf.ee/inimesed/kaire/ Kaire Vilgats] WAF Laulukooli kodulehel. Vaadatud 14.02.2024.</ref> ja alates 2023. aastast ka Rae valla [[Kindluse Kool]]i muusika-/valikaineõpetaja<ref>[https://kindlusekool.ee/meie-koolipere/ Meie koolipere] Kindluse Kooli koduleht. Vaadatud 14.02.2024.</ref>. Teismeeas esines Kaire Vilgats solistina [[Endla (teater)|Endla teatri]] laval oma kooli vilistlaste kokkutuleku aktusel. Esimesed suuremad avalikud ülesastumised olid tal 1997. aastal [[Anneli Tõevere]] taustalauljana ja 1998. aastal konkursil "Eurolaul 1998". [[1999]]. aastal võitis ta [[Eesti Televisioon]]i lauluvõistluse "[[Kaks takti ette]]" finaalis 3. koha ([[Tanel Padar]]i ja [[Eda-Ines Etti]] järel) lauluga "Ain't No Sunshine". Teatridebüüdi tegi Vilgats koorilauljana [[Tallinna Linnahall]]is 1999. aastal etendunud muusikalis "[[La Cage aux Folles]]" ("Linnupuur"), millele on järgnenud rollid paljudes muusikalides ja sõnalavastustes. Draamanäitlejana on ta kõrvalosi ja pisirolle teinud ka telesarjades (nt "[[Kättemaksukontor]]", "[[Piloot (telesari)|Piloot]]", "[[Naised vormis]]", "[[Valetamisklubi]]"). Soolokontserte on ta andnud eeskätt džässlauljana ja salongilikumat džässi esitanud [[Eesti Televisioon|ETV]] "[[Jüri Üdi klubi]]" saadetes. Koos [[Airi Allvee]]ga soleeris ta 2000. aastal Haapsalus peetud naistebändide festivali jaoks loodud ansamblis Henhouse.<ref>Valdo Jahilo. [https://www.ohtuleht.ee/elu/99823/naised-tegid-kanamaja Naised tegid Kanamaja] Õhtuleht.ee, 08.12.2000.</ref> Ta on olnud mitme instrumentaalmuusikakollektiivi (nt [[Estraadiraadio]], Waigla Bros, [[Pärnu Linnaorkester]], [[Politsei- ja Piirivalveorkester]], [[Estonian Dream Big Band]], [[Raivo Tafenau kvartett]] jpt) solist. Kaire Vilgats on üks hinnatumaid Eesti taustalauljaid ja Eestit enim arv kordi Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud esineja. Ta on laulnud tausta [[Anne Veski]]le, [[Ivo Linna]]le ja teistele rahva lemmiksolistidele, esinenud nii suurtel kontsertidel kui ka stuudiokoosseisudes ning kuulunud taustalauljana mitmesse ansamblisse (nt [[Kollane Allveelaev G]]). Alates 1998. aasta saatest "Kaks takti ette" on Kaire Vilgatsi sage paariline taustalauljana olnud [[Dagmar Oja]].<ref>Krista Kiin. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82326906/sunnipaevalaps-kaire-vilgats-taustalaulmisest-ega-meid-olegi-voimalik-solisti-varju-paigutada-tavaliselt-on-nad-poole-pisemad Sünnipäevalaps Kaire Vilgats taustalaulmisest: "Ega meid olegi võimalik solisti varju paigutada, tavaliselt on nad poole pisemad!"] Eesti Naine / Delfi, 11.01.2018.</ref> Ta on loonud ja kohandanud muusikat kümnetele teatrilavastustele, olnud paljude lavastuste muusikajuht ("Romeo & Julia" (2006), "High School Musical" (2010), "Libahunt" (2011), "Kevadine ärkamine" (2012), "Billy Elliot" (2015)) ning kirjutanud ka mõne poplaulu (nt [[Maiken]]i esitatud "Sinule"). Kaire Vilgats on õpetanud laulmist ja avalikku esinemist mitme muusikalise saatesarja ja lavateose osalejatele. Ta on juhendanud ja juhatanud [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] segakoori, mis jõudis 2008. aastal ETV popkooride saatesarjas "[[Laululahing]]" finaali; koor on andnud iseseisvaid kontserte ning salvestanud CD "Nukkude laulud" (2013).<ref>Silver Saluri. [https://www.ohtuleht.ee/275282/laululahingust-said-edasi-nuku-ja-noorsooteatri-ning-konguta-segakoorid "Laululahingust" said edasi Nuku- ja Noorsooteatri ning Konguta segakoorid] Õhtuleht.ee, 12.04.2008.</ref><ref>[https://elu24.postimees.ee/15156/laululahingu-voitis-suisapaisa Laululahingu võitis Suisapäisa] Postimees.ee/Elu24, 17.05.2008.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/laste-lood-nukkude-laulud Laste lood. Nukkude laulud] ERR Arhiiv, 26.02.2014.</ref> Vilgats on juhtinud [[Eesti Televisioon]]i sarisaateid "Pühapäevitaja" (2003) ja "Tähelepanu, start!" (2013). Ta on osalenud [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" nii võistlejana (sh võitnud 2013. aastal hooaja avasaate bravuurika [[Sabrina Salerno|Sabrina]]-paroodiaga "Boys"<ref>Piret Parik. [https://www.ohtuleht.ee/melu/548859/kaire-vilgats-sain-aru-et-delikaatselt-ei-tule-mul-sabrina-paroodia-kuidagi-valja Kaire Vilgats: sain aru, et delikaatselt ei tule mul Sabrina paroodia kuidagi välja] Õhtuleht, 07.19.2013.</ref>) kui ka juhendanud saates esinejaid vokaalpedagoogina. 2020. aastal võitis ta TV3 meelelahutussaate "[[Maskis laulja]]" avahooajal (Lille tegelaskujuna) teise koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/89745299/blogi-fotod-ja-videod-koik-maskid-on-langenud-voidukalt-valjus-aasta-salaparaseimast-lahingust-jaar Kõik maskid on langenud! Võidukalt väljus aasta salapäraseimast lahingust Jäär] Kroonika/Delfi, 03.05.2020.</ref> 2021. aastal olid Kaire Vilgats ja Dagmar Oja [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] gala õhtujuhid.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92399099/fotod-ja-blogi-koik-muusikaauhinnad-jagatud-nublu-voidutses-kuues-kategoorias-anett-ja-tradattack-said-kaks-auhinda Kõik muusikaauhinnad jagatud: nublu võidutses kuues kategoorias, Anett ja Trad.Attack! said kaks auhinda] Kroonika/Delfi, 28.01.2021.</ref> 2025. aasta augustis oli Kaire Vilgats Põhja-Euroopas üsna ainulaadse rahvusvahelise basskitarrifestivali "Eesti Bassioaas 2025" galakontserdi vokaalsolist.<ref>[https://vorukannel.ee/sundmused/eesti-bassioaas-2025-galakontsert/ Eesti Bassioaas 2025: Galakontsert] Kultuurikeskuse Võru Kannel koduleht. Vaadatud 10.10.2025.</ref> ===Muusika=== ====Muusikastiilid==== Kaire Vilgatsile on väga südamelähedane [[džäss]] ja hinnatud taustalauljana<ref>[https://eeter.err.ee/994007/eesti-parimad-taustalauljad-me-ei-ole-insta-modellid Eesti parimad taustalauljad: me ei ole insta-modellid] ERR Eeter, 20.10.2019.</ref> on ta laulnud palju [[popmuusika]]t. [[Viive Ernesaks]]a hinnangul on ta lauljana aga hoopis Eesti varasema põlve [[muusikal]]itähe [[Helgi Sallo]] mantlipärija: {{Tsitaat|Aga tema [Helgi Sallo] on Eestis naistest ainukene sündinud muusikalilaulja. Nüüd on Kaire Vilgats läbinisti muusikalilaulja. Ta oleks ideaalne Yentl, sobiks tüübilt ja mõtle, kuidas ta veel laulaks!|Viive Ernesaks (Teater. Muusika. Kino, aprill 2023)<ref>Kiti Põld. [https://www.temuki.ee/archives/7459 Vastab Viive Ernesaks] Teater. Muusika. Kino, aprill 2023.</ref>}} ====Eurovisiooni lauluvõistlus==== Kaire Vilgats on [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el osalenud taustalauljana. 2026. aasta seisuga oli ta kokku kaheksa esitusega kõige rohkem kordi võistlusel osalenud Eesti taustalaulja, edestades [[Dagmar Oja]] (seitse osalemist) ja [[Jelena Juzvik]]ki (neli osalemist) ning [[Marilin Kongo]]t ja [[Kaido Põldma]]d (kolm osalemist). *[[Eda-Ines Etti]] "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" (2000, finaalis 4. koht) *[[Ira Losco]] "7th Wonder" (2002, finaalis 2. koht) *[[Tatjana Mihhailova|Tanja]] "[[Amazing]]" (2014, I poolfinaalis 12. koht) *[[Jüri Pootsmann]] "[[Play]]" (2016, I poolfinaalis 18. koht) *[[Koit Toome]] ja [[Laura Põldvere]] "Verona" (2017, II poolfinaalis 14. koht) *[[Victor Crone]] "[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" (2019, I poolfinaalis 4. ja finaalis 20. koht) *[[Uku Suviste]] "[[What Love Is (Uku Suviste laul)|What Love Is]]" (2020, [[Rotterdam]]is toimuma pidanud lauluvõistlus jäi ära) *[[Vanilla Ninja]] "[[Too Epic to Be true]]" (2026, II poolfinaalis, TBD) [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor]]udes on Kaire Vilgats alates 1998. aastast laulnud tausta rohkem kui 30 võistluslaulule; lisaks eelvoorude võidulugudele ka näiteks [[Maian Kärmas]]e, [[Hedvig Hanson]]i, [[Lauri Liiv]]i, [[Maiken]]i, [[Rolf Roosalu]], [[Vanilla Ninja]] ja paljude teiste esitatud lauludele. Solistina on Vilgats Eurovisiooni Eesti eelvõistlustel astunud üles kolmel korral: 1998. aastal duetis [[Lauri Liiv]]iga, esitades laulu "Kristallid"; 2009. aastal ansambliga [[Köök (ansambel)|Köök]], esitades laulu "Üürnik", ning 2021. aastal duetis [[Dagmar Oja]]ga (Suured Tüdrukud), esitades laulu "Heaven's Not That Far Tonight". [[Family (Eesti ansambel)|Ansambli Family]] liikmena ja laulu "Don't Ever Change" ühe kaasautorina oli ta laval 2003. aasta Eurolaulu konkursil. 2002. aastal esindas ta [[Ira Losco]] taustalauljana (koos Dagmar Oja, [[Liisi Koikson]]i, [[Airi Allvee]] ja Jelena Juzvikiga) Eurovisioonil ka [[Malta]]t, kes sai lauluga “7th Wonder” Läti järel teise koha.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/123315/malta-viib-taustalauljad-reisile Malta viib taustalauljad reisile] ETA/Õhtuleht.ee, 28.05.2002.</ref> 2024. aastal kuulus ta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti žüriisse.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120292234/just-nendest-ekspertidest-koosnes-eesti-eurovisioni-zurii-punkte-anti-ka-iisraelile Just nendest ekspertidest koosnes Eesti Eurovisioni žürii: punkte anti ka Iisraelile] Kroonika/Delfi, 12.05.2024.</ref> ===Teater ja film=== Kaire Vilgats on näitlejana teinud mitu värvikat karakterrolli, mistõttu teatrikriitik [[Pille-Riin Purje]] on teda rahvusooperi Estonia lavastuse "Karlsson katuselt" arvustuses nimetanud Eesti groteskikuningannaks.<ref>Pille-Riin Purje. [https://aire.opera.ee/uploads/documents/ff1a84a10b84d5df62a0898f6a122f276817cffd.pdf Väikevend taltsutab Karlssonit] Estonia teatri koduleht / Sirp, 13.11.2015.</ref> Üks Vilgatsi kaalukamaid teatrirolle on olnud peaosa [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] muusikalis "[[Viiuldaja katusel]]" (Golde). 2006. aastal oli ta nomineeritud [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] aastapreemiale kõrvalosa kategoorias Ampsi rolli eest muusikalis "[[Romeo & Julia]]". Nuku- ja Noorsooteatris on ta pälvinud kolleegipreemiaid peamiselt muusikajuhi töö eest (sh suurima üllataja kategoorias 2009. aastal)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/340825/nukuteater-jagas-kolleegipreemiaid Nukuteater jagas kolleegipreemiaid] Õhtuleht.ee, 07.08.2009.</ref>. ====Rolle lavateostes==== *"[[La Cage aux Folles]]" ("Linnupuur") (Angelique; Tallinna Linnahall 1999) *"Zorbas" (jutustaja; Eesti Draamateater 2000) *"[[Väike õuduste pood (muusikal)|Väike õuduste pood]]" (Crystal; [[Eesti Draamateater]] 2000) *"[[Vampiiride tants]]" (Magda; [[Tallinna Linnahall]] 2000) * Louis Andriesseni lühiooper "M – see on Mees, Muusika, Mozart" (solist; Von Krahli Teater ja ETV, 2000) *"[[Mort – surma õpipoiss]]" (Kurikael; Eesti Draamateater 2001) *"[[No, No Nanette|Ei, ei, Nanette!]]" (Betty Bostonist; Tallinna Linnahall 2001) *"[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]" (Madam Thénardier' dublant, koori liige; Tallinna Linnahall 2001) *"[[Miss Saigon]]" (Gigi; Tallinna Linnahall 2002) *"[[Viiuldaja katusel]]" (Golde; [[Teater Vanemuine|Vanemuine]] 2003) *"[[Hull sinu järele]]" (Irene Roth; Tallinna Linnahall 2004) *"[[Mees La Manchast]]" (majaperenaine; Tallinna Linnahall 2005) *"[[Võluflööt]]" (eri rollides; NUKU 2005) *"[[Georg (muusikal)|Georg]]" (haiglaõde, koori liige, Tallinna Linnahall 2005) *"[[Romeo & Julia]]" (Amps; [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]] 2006) *"[[Fame!]]" (Esther Sherman; Tallinna Linnahall 2006) *"[[Lumekuninganna (muusikal)|Lumekuninganna]]" (vanaema/Lumekuninganna; Vanemuine 2006) *"[[Fantoom]]" (Carlotta; Tallinna Linnahall 2007) *"[[Nii on meil moes]]" (Reno Sweeney; Tallinna Linnahall 2008) *"[[Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused]]" (Malviina; Eesti Nuku- ja Noorsooteater 2008) *"Lauluväe rahvas" (Esiema; [[Ajakeskus Wittenstein]] 2010) *"[[Libahunt]]" (vanaema; [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]] 2011) *"[[Väikevend ja Karlsson katuselt]]" (preili Sokk; [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater]] 2011) *"Valge laev" (Viktor Siilatsi muusikal, IN Teater 2011) *"[[Seljatas 100 meest]]" (Maria Loorberg; [[Endla (teater)|Endla]] 2012) *"[[Shrek]]" (draakon, lavatagune hääl; [[NUKU]] 2013) *"Thriller" (laulja; Vanemuine 2013) *"[[Koerhaldjas Mia]]" (jõulumemm; [[Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool]] 2014) *"[[Billy Elliot]]" (Mrs Wilkinson; Noor Teater 2015) *"[[Karlsson katuselt]]" (Majasokk; Rahvusooper Estonia 2015) *"[[Mamma Mia!]]" (Rosie Mulligan / Tanya Chesham-Leigh; Vanemuine 2016) *"[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]" (Madam Thénardier; Vanemuine 2017) *"[[Romeo & Julia]]" (Amps; 2026) 2005. aastal osales Vilgats Nukuteatris lavastatud "[[Võluflööt|Võluflöödis]]" ainsa lauljana, esitades kõiki partiisid peale Papageno oma. Koorilauljana on ta kaasa teinud ka muusikalides "[[La Cage aux Folles]]", "[[Evita]]" ja "[[Cabaret (muusikal)|Cabaret]]" ning mitmes kohaliku tähtsusega muusikaprojektis. Ta oli 2019. aasta juunis huumorifestivali [[Luige Nokk]] raames etendunud libamuusikali “Kaire Vilgats ja seitse kosilast” peategelane.<ref>[https://www.piletilevi.ee/est/uudised/uudised/verivarske-muusikal-kaire-vilgats-ja-seitse-kosilast-29-05-2019/ Verivärske muusikal "Kaire Vilgats ja seitse kosilast"] Piletilevi.ee, 29.05.2019.</ref> ====Kabareekavad==== Kaire Vilgats on olnud aastaid [[kabaree]]<nowiki/>kavade "Teid kutsub kabaree!" (esietendunud 2017) ja "[[Kaire kreisi kabaree]]" (2023) tähtesineja. 2023. aastal esines ta koos [[Lauri Liiv]]i ja [[Tantsutrupp|tantsutrupiga]] [[Showstoppers]] revüükavas "Paroodiarevüü", kus parodeeriti selliseid lavatähti nagu [[Anne Veski]], [[Rammstein]], [[Valeri Leontjev]], [[Tarkan Tevetoğlu|Tarkan]], [[Sabrina Salerno|Sabrina]], [[ABBA]], [[Ivo Linna]], [[Maarja-Liis Ilus]], [[Georg Ots]], [[Silvi Vrait]] ja [[Beyoncé Knowles|Beyonce]].<ref>[https://www.eestiaa.ee/kataloog/artistid/paroodiarevuu Lavastuse "Paroodiarevüü" tutvustus] Eesti Artistide Agentuuri kodulehel. Vaadatud 14.02.2024.</ref> ====Filmirolle==== *2004 – dirigendi abikaasa, "30 minutit vaikust" (režissöör [[Ove Musting]]) *2008 – Kukumäe sõsar, "[[Taarka (film)|Taarka]]" (režissöör [[Ain Mäeots]]) *2011 – taksojuht, "[[Kirjad Inglile]]" (režissöör [[Sulev Keedus]]) *2015 – [[Leida Peips]], "Imelise ajastu lõpp" (''Конец прекрасной эпохи''; režissöör [[Stanislav Govoruhhin]]) *2021 – klassijuhataja, "[[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]]" (režissöör [[Ergo Kuld]]) *2023 – [[Sohvia Veski]], "[[Suvitajad]]" (režissöör Ergo Kuld)<ref>Kaspar Viilup. [https://www.temuki.ee/2023/04/suvitajad-uritab-halba-pohjuseta-heaks-muuta/ "Suvitajad" üritab halba põhjuseta heaks muuta]. Teater. Muusika. Kino, aprill 2023.</ref> Ta on ka [[animafilm]]ide [[dublaažinäitleja]] ning on juhendanud dublaaži tegevaid lauljaid.<ref name="kes-siis-e">Tiina Kruus. [https://e.issuu.com/embed.html?d=naerata_talv_2022_koondfail&hideIssuuLogo=true&showOtherPublicationsAsSuggestions=true&u=apothekaapteegid Kes siis ei armastaks Kaire Vilgatsit] Ajakiri Naerata, talv 2022.</ref> 2025. aasta seisuga on ta aidanud eestindada umbes 70 animafilmi, millest peab tänini kõige südamelähedasemaks 2011. aastal helindatud "Rapuntslit".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609667474/opetajaks-oppiv-kaire-vilgats-elu-toob-teele-igasugu-ponevaid-asju Õpetajaks õppiv Kaire Vilgats: elu toob teele igasugu põnevaid asju] ERR Kultuur, 17.04.2025.</ref> ===Helisalvestised=== Kaire Vilgats laulab albumil "Family. We are Family" (2003) koos [[Nele-Liis Vaiksoo]], [[Maiken]]i, [[Lauri Liiv]]i, [[Lauri Pihlap]]i ja teiste 2001. aastal asutatud ansambli Family liikmetega. Vilgats on vokaalsolistina laule salvestanud paljude [[Ansambel (muusika)|ansamblite]] ja [[Orkester|orkestritega]], nende seas [[Eesti Politseiorkester|Eesti Politseiorkestri]] ja [[Estraadiraadio]]ga, [[Kukerpillid]]ega jne. Tema hääl kõlab mitme muusikali (nt "Romeo & Julia" ning "Libahunt") stuudioplaadil. Ka on tema esitatud laule mitmel kogumikplaadil. ===Raamatud=== * Kaire Vilgats, [[Dagmar Oja]]. "Ilusad suured tüdrukud". Koostanud [[Anneli Urge]]. [[Pilgrim]]. Tallinn 2020 ==Muu tegevus== Kaire Vilgats on olnud üks [[Tartu Maraton]]i esindusisikuid ning osalenud avatud raja suusasõidul (2014, 2015). 2025. aasta mais läbis ta koos tütrega esimest korda võistlusoludes mittesuusa-[[poolmaraton]]i (21 km, [[Tartu maastikumaraton]]). Eesmärk oli jõuda finišisse 3,5 tunniga, et propageerida liikumist rahulikus tempos.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120376891/fotod-tutar-oli-ka-kaasas-kaire-vilgats-labis-elu-esimese-poolmaratoni-voimas-tunne Fotod | Tütar oli ka kaasas! Kaire Vilgats läbis elu esimese poolmaratoni: võimas tunne] Kroonika/Delfi, 13.05.2025.</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120367695/kaire-vilgats-paneb-ennast-poolmaratonil-proovile-propageerin-liikumist-rahulikus-tempos Kaire Vilgats paneb ennast poolmaratonil proovile: propageerin liikumist rahulikus tempos] Delfi Sport, 02.04.2025.</ref> Ta on avameelselt rääkinud oma kehakaaluprobleemidest, mistõttu on teda kaasatud teavitustööd tegema ka muudele spordivõistlustele. Koos Dagmar Ojaga on ta kirjutanud raamatu "Ilusad suured tüdrukud", milles käsitletakse (isiklike kogemuste varal) kaaluprobleemidega naiste hakkamasaamist nii laval kui ka argielus. 2008. aasta detsembris esines ta [[Tallinna Jaani kirik]]us [[heategevus]]kontserdil "Oska elada", millega tähistati [[Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev|ülemaailmset aidsi vastu võitlemise päeva]] ja mida kanti üle ka [[Eesti Televisioon|ETV-s]].<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69208133/tasuta-kontsert-ulemaailmse-aidsi-vastu-voitlemise-paeva-tahistamiseks Tasuta kontsert ülemaailmse aidsi vastu võitlemise päeva tähistamiseks] Eesti Ekspress, 28.11.2008.</ref> Mitmel aastal (2009, 2014 jm) on ta esinenud [[Eesti Vähiliit|Eesti Vähiliidu]] korraldatud heategevuskontsertidel<ref>Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/tervis/606568/heategevus-mojub-organismile-tervendavalt Heategevus mõjub organismile tervendavalt] Õhtuleht.ee, 04.12.2014.</ref> ning ka sellistel heategevuskontsertidel nagu "[[Laulud sõdurile]]", "Minu unistuste Eesti", "[[Inglite aeg]]", "[[Maalides head]]" jm. ===Stockholm Dieti reklaamnägu=== 2019. aastal oli ta üks kaalulangetajate programmi Stockhkolm Diet reklaamnägusid Eestis. Varem 10 kilo maha võtnud Vilgats võttis nn Stockholmi dieediga maha veel 13 kilo.<ref>Stockholm Diet. [https://tervis.ohtuleht.ee/958747/kaire-vilgats-avaldab-nipi-millega-ta-kaotas-23-kilo Kaire Vilgats avaldab nipi, millega ta kaotas 23 kilo!] (Sisuturundus.) Õhtuleht/Tervis, 29.04.2019.</ref> Toitumisnõustajad ja treenerid on seda dieeti karmilt kritiseerinud, kuna sellega propageeritakse nälgimist: organismile normaalseks talitluseks vajalikest kaloritest endale vaid neljandiku lubamist. "Isegi koomas inimene vajab rohkem kaloreid – enamik energiast kulub meie kehal ju organite tööle. Selliste näljadieetide koht on ajaloo prügikastis," on öelnud personaaltreener Kristjan-Johannes Konsap.<ref>[https://web.archive.org/web/20201031225415/https://buduaar.tv3.ee/eesti-elu/personaaltreener-hoiatab-kaire-vilgatsi-dieedi-eest-naljadieetide-koht-on-prugikastis/ Personaaltreener hoiatab Kaire Vilgatsi dieedi eest: näljadieetide koht on prügikastis] Buduaar/TV3, 23.08.2019.</ref> ==Isiklikku== Tema ema on ajakirjanik [[Ester Vilgats]]. Kaire Vilgats oli aastatel 2009–2015 abielus muusikaprodutsent [[Johannes Lõhmus]]ega, neil on pojad [[Alfred Aleksander Lõhmus|Alfred]] ja [[Mihkel Mattias Lõhmus|Mihkel]] (2005) ning tütar [[Karin Kerti Lõhmus|Karin]].<ref>Leemet Prits. [https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/valismaa-uudised/kaire-vilgats-on-vaid-esinemisnimi Kaire Vilgats on vaid esinemisnimi!] Buduaar, 02.92.2009.</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120153512/kaire-vilgatsi-poeg-alfred-minu-ema-on-kuulus-mitte-mina Kaire Vilgatsi poeg Alfred: minu ema on kuulus, mitte mina] Kroonika/Delfi, 07.03.2023.</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120096464/armsad-fotod-kaire-vilgatsi-tutrest-on-sirgunud-toeline-kaunitar-armastan-sind-kuuni Armsad fotod | Kaire Vilgatsi tütrest on sirgunud tõeline kaunitar: armastan sind kuuni] Kroonika/Delfi, 10.11.2022.</ref> 2023. aastal diagnoositi tal [[rinnavähk]].<ref>Anna-Maria Veidemann-Makko. [https://www.ohtuleht.ee/elu/1099204/eksklusiivintervjuu-kaire-vilgats-hiljutisest-vahidiagnoosist-mul-oli-kaks-rasket-hetke-tundsin-end-nagu-vaike-mutukas-ja-meeleolu-oli-rusuv Eksklusiivintervjuu | Kaire Vilgats hiljutisest vähidiagnoosist: mul oli kaks rasket hetke, tundsin end nagu väike mutukas ja meeleolu oli rusuv] Õhtuleht.ee, 11.01.2024.</ref> Pärast seda on ta juba enda kogemusi jagades osalenud vähiteavitustöös.<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1118173/naistelehe-kaanelugu-voitlus-rinnavahiga-jatkub-kaire-vilgats-tundub-et-asi-laheb-paremaks Naistelehe kaanelugu | Võitlus rinnavähiga jätkub! Kaire Vilgats: "Tundub, et asi läheb paremaks!"] Naisteleht. 13.11.2024.</ref> Tema füüsilise vormi pandiks on tervisekõnd, iganädalased [[jõusaal]]itreeningud ja vahel ka [[sulgpall]].<ref name="kes-siis-e" /><ref>[https://tartumaraton.ee/et/kaire-vilgats-stardib-tartu-maastikumaratonil Kaire Vilgats stardib Tartu Maastikumaratonil] Tartu Maratoni koduleht. 02.04.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{MusicBrainz nimi|id=4e09503a-c17d-4230-983f-dbdc083100b6|nimi=Kaire Vilgats}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-kaire-vilgats ETV saade "Tähelaev. Kaire Vilgats"] Saatejuht [[Meelis Kompus]]. 23. november 2008 * [[Eveli Rebane]]. [https://www.ohtuleht.ee/312889 Kaire Vilgats abiellub täna!] Õhtuleht, 22. jaanuar 2009 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/lood-ja-laulud-kaire-vilgats Raadiosaade "Lood ja laulud. Kaire Vilgats"] ERR Arhiiv, 4. juuli 2015 * [https://www.ohtuleht.ee/1148384/galerii-palju-onne-50-fotot-kaire-vilgatsist-labi-aastate-uks-lihtne-viktoriin-pealekauba 50 fotot Kaire Vilgatsist läbi aastate] Õhtuleht, 11. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Vilgats, Kaire}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] p8ygjhmfqlw5q5yvb5zcazzq12wa5ej Nele-Liis Vaiksoo 0 157996 7217445 7217022 2026-08-18T18:26:42Z Kuriuss 38125 7217445 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nele-Liis Vaiksoo 06.jpg|pisi|Nele-Liis Vaiksoo (2006)]] '''Nele-Liis Nukka''' (sünninimi '''Nele-Liis Vaiksoo'''; sündinud [[16. märts]]il [[1984]] [[Tallinn]]as) on eesti [[laulja]] ja muusikali[[näitleja]]. ==Lapsepõlv ja haridus== Nele-Liis Vaiksoo on õppinud aastatel 1990–2002 [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi gümnaasium]]is muusika süvaõppega klassis ja lõpetanud 2005. aastal [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]i. Ta on lõpetanud 1999. aastal [[Tallinna Muusikakool]]i [[klaver]]i erialal (õpetaja Kaja Frischer). Õppinud laulmist [[Aarne Saluveer]]i, [[Ester Lepa]], [[Ludmilla Issakova]], [[Zoja Hertz]]i ja [[Maiken]]i juhendamisel. Kuueaastaselt hakkas ta laulma ETV laste laulustuudios [[Ave Kumpas]]e käe all. [[ETV tütarlastekoor]]iga esines ta 1990. aastatel paljudes [[Eesti Televisioon|ETV]] telesaadetes ning konkurssidel ja kontsertidel nii [[Euroopa]] riikides kui ka [[Iisrael]]is, [[USA|USA-s]] ja mujal. Soololauljana saavutas Nele-Liis Vaiksoo [[2000]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i lauluvõistlusel "[[Laulukarussell]]" neljanda koha, esitades finaalis [[Olav Ehala]] "Näkilaulu". ==Töö ja looming== Enne teatritöö algust 1998. aastal osales Nele-Liis Vaiksoo eeskätt lavastuslikes ETV laste- ja muusikasaadetes. Tema [[muusikal]]idebüüt oli Rodgersi/Hammersteini "[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]" ([[1998]]), kus ta kehastas haaremis üht kuninga naist. Suurem roll, naispeaosa Sarah, järgnes [[2000]]. aastal Steinmani/Kuntze muusikalis "[[Vampiiride tants]]". Sestsaadik on Vaiksoo mänginud paljudes muusikalides pea- või kõrvalosi, aga näidelnud ka mitmes draamalavastuses. [[Pilt:Vaiksoo, Nele-Liis.IMG 8061.JPG|pisi|Nele-Liis Vaiksoo Pipi Pikksuka rollis (2013)]] [[2008]]. aasta sügisest kuni 2010. aasta kevadeni töötas Vaiksoo [[Saksamaa]]l [[Oberhausen]]i muusikateatris. Seal laulis ta Sarah' rolli muusikalis "Vampiiride tants" igapäevatööna kuni kaheksa etendust nädalas. Eestisse naasmise järel järgnesid peaosad [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] muusikalis "Pipi Pikksukk" ja Vanemuise teatri lavastuses "Mary Poppins" jm. Muusikalis "[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]" on Vaiksool õnnestunud mängida nii 2001. aastal [[Georg Malvius]]e lavastuses [[Tallinna Linnahall]]is (Cosette'i rollis) kui ka alates 2017. aastast [[Samuel Harjanne]] lavastuses [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] ([[Fantine|Fantine'i]] rollis) ning selle värskendatud koosseisuga versioonis alates 2023. aastast.<ref>[https://web.archive.org/web/20250118094849/https://www.vanemuine.ee/uudista/muusikal-huljatud-naaseb-viieks-etenduseks-lavale/ Muusikal „Hüljatud“ naaseb viieks etenduseks lavale] Vanemuise teatri koduleht. 13.11.2023.</ref><ref>[https://www.vanemuine.ee/uudista/muusikal-huljatud-naaseb-kolmeks-etenduseks-lavale/ Muusikal "Hüljatud" naaseb kolmeks etenduseks lavale] Vanemuise teatri koduleht. 05.09.2024.</ref> Solistina on Vaiksoo esinenud koos nii suurte orkestrite kui ka kammerlike ansamblitega. 2007. aastal alanud koostööst [[Mart Sander]]i ja tema [[Swing Swindlers|Bel-Etage Svingorkestriga]] on sündinud nii rahvusvahelisi sõukavasid ja kontserte kui ka kodumaiseid telesaateid ja heliplaadistusi. [[2012]]. aastast tänini teeb ta koostööd helilooja ja pianisti [[Olav Ehala]]ga, nad on andnud üle saja ühise kontserdi. Nende 2014. aasta kontserdikavas "Väike suvemuusikal", kus tegi kaasa ka näitlev laulja [[Lauri Liiv]], võis kuulda nii eesti kui ka maailma filmi- ja teatrimuusika paremikku. 2025.-2026. aastal esitasid Vaiksoo ja Ehala maestro Olav Ehala 75. sünnipäeva puhul peamiselt tema heliloomingust koosnevat kontserdikava "Vaid see on armastus". Alates 2019. aastast on Nele-Liis Vaiksoo koos Lauri Liivi, [[Johan Randvere]] ja [[Märt Avandi]]ga esinenud temaatilistes kontserdikavades "Kolm meest, naine ja kontsert", millega anti ajastute kaupa läbilõikeid Eesti teatri- ja kontserdilavadel kõlanud muusikahittidest.<ref>[https://eeter.err.ee/1609249470/lauri-liiv-lobusaid-lugusid-on-ajapikku-kogunenud-paris-varvikaid Lauri Liiv: lõbusaid lugusid on ajapikku kogunenud päris värvikaid] ERR Eeter, 10.02.2024.</ref> 2024. ja 2025. aastal esitati samas koosseisus kontserdikava "Kolm meest, naine ja Eurovisioon". [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Tartu kui Euroopa kultuuripealinna]] ürituste raames oli ta üks soliste veebruaris 2024 Otepääl toimunud "Talveöö laulupeol"<ref>[https://eeter.err.ee/1609260519/vabariigi-aastapaeva-sundmused-jouavad-kodudesse-err-i-kanalite-vahendusel Vabariigi aastapäeva sündmused jõuavad kodudesse ERR-i kanalite vahendusel] ERR Eeter, 22.02.2024.</ref> ning esines ka 2024. aasta augustis kontsertlavastuses "Ellujäämise kunstid ristteel".<ref>[https://eeter.err.ee/1609414774/pildid-peaproovist-kontsertlavastus-ellujaamise-kunstid-ristteel Pildid peaproovist: kontsertlavastus "Ellujäämise kunstid ristteel"] ERR Eeter, 03.08.2024.</ref> 2025. aasta märtsis oli Vaiksoo Helsingi ja Tallinna politseiorkestrite ühiskontserdi "Sild üle Läänemere" solist Vene Kultuurikeskuses, esitati nii Soome kui Eesti heliloojate teoseid.<ref>[https://merekeskus.ee/event/helsingi-ja-tallinna-politseiorkestrid-sild-ule-laanemere/ Sild üle Läänemere / Helsingi ja Tallinna politseiorkestrid]. Merekeskuse koduleht, 06.03.2025.</ref> Ta on osalenud muusikalistes meelelahutussaadetes "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ([[TV3]], 2013 – 4. koht ja 2018 – 3. koht) ning "[[Maskis laulja]]" (TV3, 2024; Kiisu roll, 4. koht). 2002. aastal oli ta ETV "Laulukarusselli" saatejuht. Tema esituses on lauluvõistlustel kõlanud ka selliseid laule, mille kaasautor ta on. Näiteks * lauluvõistlusel "[[Uus laul 2023]]" esitas ta laulu "Lubadus" (autorid [[Peter Põder]], [[Raul Krebs]], Nele-Liis Vaiksoo, [[Allan Kasuk]]), mis jõudis poolfinaali<ref>[https://web.archive.org/web/20241106211601/https://fenixadventure.ee/uus-laul-2023/viimased-poolfinaali-edasipaasejad/ Uus laul 2023. Viimased poolfinaali edasipääsejad] Agentuuri Fenix Adventure koduleht. 01.05.2023.</ref>; * konkursil "[[Eesti Laul 2024|Eesti laul 2024]]" esitas ta laulu "Käte ümber jää" (autorid Peter Põder, Allan Kasuk, Nele-Liis Vaiksoo ja [[Marek Sadam]]), mis saavutas kolmanda koha. Vaiksoo on lugenud või laulnud dublaaži Disney Stuudio animafilmidele "Rapuntsel" (nimiosa), “Lõvikuningas” (Nala), "Lammutaja Ralf", "Lumekuninganna 2" jm. ===Helisalvestised=== * [[2002]]. aastal välja antud plaadil "Family. We Are Family" laulab ta koos [[Kaire Vilgats]]i, [[Maiken]]i, Bert Pringi, Lauri Liivi ja [[Lauri Pihlap]]iga. * [[2008]]. aastal ilmus tema ja [[Rolf Roosalu]] jõulualbum. * Detsembris [[2013]] ilmunud sooloalbumiga "Mina" tähistas Vaiksoo oma muusikalikarjääri 15. aastapäeva. * [[2021]]. aastal ilmus Vaiksoo ja tema poja album "[[Valguses ja varjus (album)|Valguses ja varjus]]", mis on pühendatud laulutekstide autorile [[Leelo Tungal|Leelo Tunglale]].<ref>[https://elmar.pleier.ee/uudised/nele-liis-vaiksoo-oma-uuest-albumist-avaldamise-idee-sundis-tanu-kahele-vaga-olulisele-laulule Nele-Liis Vaiksoo oma uuest albumist: avaldamise idee sündis tänu kahele väga olulisele laulule] Raadio Elmar koduleht, 15.12.2021.</ref><ref>Anu Saagim. [https://elu.ohtuleht.ee/1075641/hommikusook-staariga-nele-liis-vaiksoo-kui-sa-tead-raskusi-millest-su-laps-on-ule-saanud-ja-siis-ta-teeb-midagi-vapustavat-loob-see-sind-taiesti-pahviks Hommikusöök staariga. Nele-Liis Vaiksoo: kui sa tead raskusi, millest su laps on üle saanud, ja siis ta teeb midagi vapustavat, lööb see sind täiesti pahviks] Õhtuleht.ee, 20.12.2022.</ref> ===Mullaketrajad=== Nele-Liis Vaiksoo ja [[Lauri Liiv]]i algatusel asutati 2023. aasta suvel peamiselt poplauljatest ja muusikalinäitlejatest sõpruskonna rahvatantsurühm [[Mullaketrajad]], mille eesmärk on koos tantsides saavutada tantsupeokõlblik tase ning osaleda 2025. aasta tantsupeol. Rühma juhendab Nele-Liisi vend [[Raul Markus Vaiksoo]]. Tantsijate seas on peale rühma loojate veel näiteks [[Kalle Sepp]], [[Tanja Mihhailova-Saar]], [[Mikk Saar]], [[Bert Pringi]], [[Susan Lilleväli]], [[Anne Veesaar]], [[Silver Laas]], [[Reigo Tamm]], [[Piret Krumm]] jt.<ref>[https://eeter.err.ee/1609150126/tuntud-eestlased-purgivad-oma-loodud-rahvatantsuruhmaga-tantsupeole Tuntud eestlased pürgivad oma loodud rahvatantsurühmaga tantsupeole] ERR Eeter, 31.10.2023.</ref><ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1113793/kamp-taienes-tahtede-rahvatantsutrupiga-mullaketrajad-liitus-ooperitenor-reigo-tamm Kamp täienes! Tähtede rahvatantsutrupiga Mullaketrajad liitus ooperitenor Reigo Tamm!] Õhtuleht.ee, 02.09.2024.</ref> Eesmärk täideti: tantsupeol osales Mullaketrajate rühm kaheksa paariga. Tantsurühma liikmeks soovijaid olevat aga nii palju, et järgmisele tantsupeole plaanitakse minna juba mitme Mullaketrajate rühmaga.<ref>[https://eeter.err.ee/1609741476/nele-liis-vaiksoo-jargmisel-tantsupeol-on-mullaketrajad-juba-mitme-ruhmaga Nele-Liis Vaiksoo: järgmisel tantsupeol on Mullaketrajad juba mitme rühmaga] ERR Eeter, 09.07.2025.</ref> ==Isiklikku== Tema isa [[Raul Vaiksoo]] oli arhitekt ja ema [[Liia Vaiksoo]] on olnud [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] kostüümiala töötaja. Tema vend [[Raul-Markus Vaiksoo]] on tantsuõpetaja. [[Filipiinid]]elt pärit näitleja [[Rommel Singson]]iga on tal poeg Ron Jonathan (sündinud 2004). Alates 2017. aastast on Vaiksoo elukaaslane olnud jurist Mihkel Nukka, neil on ühine tütar Loore Maria (sündinud 2020).<ref>Katariina Ratasepp. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91556903/nele-liis-vaiksoo-viis-kihlatuga-kokku-onnelik-juhus-mihkli-tulek-minu-ellu-opetas-et-alati-ei-pea-uksi-kangelast-mangima Nele-Liis Vaiksoo viis kihlatuga kokku õnnelik juhus: Mihkli tulek minu ellu õpetas, et alati ei pea üksi kangelast mängima] Pere ja Kodu, 05.11.2020.</ref> 2026. aasta juulis paar abiellus ja Nele-Liis kannab sestpeale perekonnanime Nukka.<ref>Grete Kaio. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120598861/pulm-kestis-kolm-paeva-nele-liis-vaiksoo-tahtsal-paeval-oli-eriline-koht-tema-lahkunud-isal Pulm kestis kolm päeva! Nele-Liis Vaiksoo tähtsal päeval oli eriline koht tema lahkunud isal] Kroonika/Delfi, 24.07.2026.</ref><ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/12235369/Osa%C3%BChing-Pipila OÜ Pipila] Äriregister. Vaadatud 17.08.2026.</ref> ===Ironmani hea eeskuju saadik=== Nele-Liis Vaiksoo oli 2022. aastal Ironman Estonia hea eeskuju saadik.<ref>[https://web.archive.org/web/20250212015314/https://triatloniakadeemia.ee/vlog-2022 Raudne teekond 2022] Ironman Estonia koduleht. Vaadatud 10.03.2025.</ref> Selle ettevõtmise raames läbis ta juunis 2022 Paides [[triatlon]]i sprindiversiooni (750 m ujumist, 20 km jalgrattasõitu ja 5 km jooksu)<ref>[https://elu24.postimees.ee/7538792/fotod-elu-esimese-triatloni-finisisse-ruhkinud-nele-liis-vaiksoo-ratta-ja-jooksuga-pean-veel-kovasti-tood-tegema Fotod ⟩ Elu esimese triatloni finišisse rühkinud Nele-Liis Vaiksoo: ratta ja jooksuga pean veel kõvasti tööd tegema!] Postimees/Elu24, 06.06.2022.</ref> ning augustis 2022 Tallinnas poolpika [[Ironman]]i [[triatlon]]i (1,9 km ujumist, 90 km jalgrattasõitu ja 21,1 km jooksu).<ref>[https://eeter.err.ee/1608679753/nele-liis-vaiksoo-ironmanist-ma-olin-nagu-uhe-puujalaga-piraat Nele-Liis Vaiksoo Ironmanist: ma olin nagu ühe puujalaga piraat] ERR Eeter, 09.08.2022.</ref> ==Lavarolle== <table><tr valign=top><td> * 1998 – "[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]" (koor, kuninga haarem) * 2000 – "[[Tanz der Vampire]]" (Sarah, uuesti [[Oberhausen]]is 2008) * 2001 – "[[No, No, Nanette]]" (kooris) * 2001 – "[[Les Misérables]]" (Cosette, dublant) * 2002 – "[[Miss Saigon]]" (Kim, uuesti 2004 Saksamaal ja Luksemburgis, koor ja Kimi dublant) * 2003 – "[[Aida]]" (Amneris, dublant) * 2003 – "[[Oliver!]]" (Bet) * 2004 – "[[Crazy for You]]" (kooris) * 2005 – "[[Tuhkatriinu]]" (Tuhkatriinu) * 2005 – "[[Cats]]" ("Kassid", Jemima) * 2005 – "[[Georg (muusikal)|Georg]]" (kooris) * 2005 – "[[West Side Story]]" (Maria) * 2006 – "[[Fame (muusikal)|Fame]]" (Serena) * 2007 – "[[Tutvumiskuulutus]]" (Claire) * 2007 – "[[Phantom]]" (Christine'i ema) * 2011 – "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" (Pipi) <td> * 2011 – "[[Mary Poppins]]" (Mary Poppins) * 2012 – "[[Suveunistused]]" (Belle) * 2013 – "[[Shrek]]" (Fiona) * 2017 – "[[Magamistubades]]" (Jana) * 2017 – "[[Patuste õhtusöök]]" * 2017 – "[[Kaera Jaan ja kadunud lambad]]" (Kytti) * 2017 – "[[Pruutneitside suur saladus]]" * 2017 – "[[Les Misérables]]" (Fantine) * 2018 – "[[Kaunitar ja koletis]]" (Babette) * 2019 – "[[West Side Story]]" (Rosalia) * 2019 – "[[Põhjaneitsi]]", rokkooperi kontsertettekanne (Põhjaneitsi) * 2021 – "[[Unemati unejutt]]" (Madli, ettekandja) * 2023 – "[[Lotte ja kadunud jõuluvana]]" (köha) * 2024 – "[[Prohvet ja idioot]]" (viis rolli) * 2024 – "[[Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad]]" (Nicola) * 2024 – "Vanamehe muušikal" (Vanaeit) * 2025 – "Seto odüsseia" (Kalypso) </table> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{commonskat}} * Helen Arusoo. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50862590/tousev-taht-nele-liis-16aastane-nele-liis-on-vaga-enesekindel-noor-daam-ei-karda-ta-suurt-lava-ega-nakku-puurivaid-kaameraid-slol 16aastane Nele-Liis on väga enesekindel noor daam, ei karda ta suurt lava ega näkku puurivaid kaameraid (SLÕL)] Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2001 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-teine-mina-raul-ja-nele-liis-vaiksoo "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo"] Saatejuht Katrin Viirpalu. ETV, 4. mai 2018 * [[Katariina Libe|Katariina Ratasepp]]. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91556903/nele-liis-vaiksoo-viis-kihlatuga-kokku-onnelik-juhus-mihkli-tulek-minu-ellu-opetas-et-alati-ei-pea-uksi-kangelast-mangima Nele-Liis Vaiksoo viis kihlatuga kokku õnnelik juhus: Mihkli tulek minu ellu õpetas, et alati ei pea üksi kangelast mängima] Pere ja Kodu, 5. november 2020 * [https://kultuur.err.ee/1609732683/vaata-uuesti-mullaketrajate-teekond-tantsupeole Vaata uuesti: Mullaketrajate teekond tantsupeole]. Saatejuht [[Heleri All]]. ETV, 29. juuni 2025 * [https://kultuur.err.ee/1609837623/nele-liis-vaiksoo-ilma-hea-tekstita-ma-ei-oskagi-laule-laulda Nele-Liis Vaiksoo: ilma hea tekstita ma ei oskagi laule laulda]. ERR Kultuur, 23. oktoober 2025 {{JÄRJESTA:Vaiksoo, Nele-Liis}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 7lgyvulklzy7yisbprsnacgyru83076 Pol Pot 0 160222 7217796 7051740 2026-08-19T09:39:00Z Kuriuss 38125 7217796 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Infobox President | nimi = Pol Pot | pilt = Pol Pot (cropped).jpg | amet = [[Kambodža Kommunistliku Partei peasekretär]] | ametiajaalgus = veebruar 1963 | ametiajalõpp = 1981 | eelmine = [[Tou Samouth]] | järgmine = pole (partei lõpetas eksisteerimise) | amet2 = [[Kambodža peaminister]] | ametiajaalgus2 = 25 oktoober 1976 | ametiajalõpp2 = 7. jaanuar 1979 | eelmine2 = [[Nuon Chea]] | järgmine2 = [[Pen Sovan]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1925|05|19}} | sünnikoht = [[Prek Sbauv]], [[Kampong Thom]], [[Kambodža]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1998|04|15|1925|05|19}} | surmakoht = [[Anlong Veng]], [[Oddar Meanchey]], [[Kambodža]] | allkiri = | alma_mater = [[EFREI|Prantsuse Elektroonika ja Arvutiteaduste Kool]] | partei = [[Kambodža Kommunistlik Partei]]| | abikaasa = [[Khieu Ponnary]] (1956–1979) }} '''Saloth Sar''' (tuntud kui '''Pol Pot'''; [[19. mai]] [[1925]] – [[15. aprill]] [[1998]]) oli [[Kambodža]] [[maoism|ultramaoistliku]] liikumise ([[punased khmeerid]]) juht. Ta oli aastatel [[1976]]–[[1979]] [[Kambodža|Demokraatliku Kambodža]] peaminister. Pol Pot sai ''[[de facto]]'' Kambodža liidriks [[1975]]. aasta keskel, [[Külm sõda|külma sõja]] tingimustes toimunud [[Kambodža kodusõda|Kambodža kodusõja]] tulemusel. Valitsemise ajal tegeles ta [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ekstreemse versiooniga, kus linnainimesed sunniti töötama maal farmides ja teistel töödel. Alatoitluse, halva meditsiinilise abi ja hukkamiste tagajärjel suri tema võimul olemise ajal umbes 750 000 kuni 1,7 miljonit inimest, mis oli umbes 26% Kambodža elanikest.<ref name="yale" />. Pol Pot suri [[1998]]. aastal, kui ta viibis [[koduarest]]is ühe punaste khmeeride juhi [[Ta Mok]]i juures. Pärast surma tehti kindlaks, et ta mürgitati.<ref name="wfxL2" /> == Elulugu == Pol Pot sündis [[Prek Sbauvi]]s kaheksanda lapsena üheksalapselises peres ja tema nimi oli Saloth Sar. Varjunime Pol Pot võttis ta 1976. aastal. Pol Poti isa oli edukas riisikasvataja, kes saatis oma noorima poja kuueaastaselt ühe oma vanema venna juurde [[Phnom Penh]]i [[budism]]i õppima. Hiljem õppis ta veel prantsuskeelsetes koolides ning katoliiklikus kolledžis. Hiljem suundus ta õppima [[Pariis]]i [[raadioelektroonika]]t. Prantsusmaal kohtas ta oma esimest naist Khieu Ponnaryt, kes oli esimene naine Kambodžas, kes sai [[bakalaureus]]e kraadi. Pol Pot ülikoolidiplomit ei saanud. Kuid ta tutvus marksistlike üliõpilasrühmitustega, kuhu kuulus ka teisi kambodžalasi. Pol Poti jaoks oli eeskujuks Khieu Samphan, sest Samphan uskus, et tõelise ühiskondliku [[revolutsioon]]i läbiviimiseks Kambodžas on tarvis kogu riik muuta talupojaühiskonnaks, milles puuduks haridus, tööstus, linnad ja raha. Pariisis viibides sai Pol Potist ka [[Prantsuse Kommunistlik Partei|Prantsuse Kommunistliku Partei]] liige. Koos teiste vasakpoolsete Kambodža sõpradega moodustati khmeeri üliõpilasühendus, mille peamine eesmärk oli võitlus Kambodža printsi [[Norodom Sihanouk]]i ja presidendi [[Lon Nol]]i vastu. Kambodžasse naasnult astus Pol Pot Kambodža kommunistlikku parteisse (toonase nimega Kampuchea Kommunistlik Rahvapartei). 1960. aastal kukutasid tema koos kaaslastega partei juhid ja nimetasid selle ümber Kampuchea Töölisparteiks (KTP). Pol Pot valiti tähtsuselt kolmandaks isikuks parteis ja [[1963]]. aasta alguseks (pärast endise liidri saladuslikku kadumist) sai ta KTP uueks peasekretäriks (mis oli kõrgeim ametikoht parteis). Hiljem samal aastal lahkus ta koos oma lähimate liitlastega Phnom Penhist, minnes Kambodža-[[Vietnam]]i piirile, et oma jõud ümber grupeerida ning rajasid laagri nimega Kontor 100. Et õppida oma Vietnami seltsimeeste kogemustest, läks Pol Pot mööda kuulsat [[Ho Chi Minhi rada]] [[Hanoi]]sse salanõupidamisele Vietnami Kommunistliku Partei tolleaegse peasekretäri [[Le Duan]]iga. Vietnamis toimus samal ajal [[Vietnami sõda|sõda]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] ja Vietnam palus Pol Potilt Kambodža abi Vietnamile. 1966. aastal külastas Pol Pot [[Hiina]]t, kus talle avaldas muljet [[kultuurirevolutsioon]]. Kambodžasse tagasi jõudnud, tahtis ta neid ideid osaliselt ka oma kodumaal rakendada. Ta muutis partei nimetuse Kampuchea Kommunistlikuks Parteiks (KKP), kuigi neid tuntakse pigem punaste khmeeridena. 1967. aastal pidi ta põgenema Kambodža kirdeosa mägihõimude sekka. 1967. aasta lõpus hakkas Pol Pot koos oma poolehoidjatega korraldama valitsusvägedevastaseid meeleavaldusi ning 1968. aasta lõpuks olid ülestõusudest haaratud riigi 18 provintsist 11. Ameeriklased, kes sel ajal aktiivselt Põhja-Vietnami kommunistide vastu sõdisid, otsustasid ühtlasi ka Kambodža mässulistega tegeleda ning [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi]] saatsid pommirahe ka Kambodža aladele. Ühendriikide rünnakute tulemusel hukkus enam kui 600 000 kambodžalast. Kommunistide vastupanu aga jätkus ja Pol Poti punakhmeeride populaarsus kasvas, parteisse astus palju uusi liikmeid. Punased khmeerid tõmbasid talurahvast ligi eriti sellega, et nad näisid väärtustavat harimatust rohkem kui haridust, külasid rohkem kui linnu ja vaeseid rohkem kui rikkaid. [[1970]]. aastal oli Kambodža väga raskes poliitilises olukorras. Ameeriklaste poolt taganema sunnitud vietnamlased tungisid üha sagedamini Kambodža territooriumile. Prints Sihanouk sõitis abi saamiseks [[Venemaa]]le ja [[Hiina]]sse, et need aitaksid peatada Põhja-Vietnami edasise sissetungi Kambodžasse. Niipea, kui prints oli maalt lahkunud, kuulutasid valitsusvastased ta pagulaseks ning seadsid tema asemel peaministriks [[Lon Nol]]i. Prints Sihanouk moodustas Hiinas [[pagulasvalitsus]]e ning püüdis moodustada liitu punakhmeeridega, mõistes, et ka nemad tahavad Kambodžat Lon Nolist vabastada. Punakhmeerid hakkasid saama Hiinalt rahalist toetust, mis võimaldas Pol Potil oma sõdureid senisest paremini treenida ja relvastada: 5000-meheline partisanirühm kasvas enam kui 100 000-meheliseks hästitreenitud ja efektiivseks sõjajõuks. [[1973]]. aastaks olid punakhmeerid saanud enda valdusse peaaegu 60 protsenti Kambodža territooriumist ning järgmise aasta märtsis vallutasid nad vana pealinna Odongki. Pol Poti sõdurid hävitasid linna, kihutades enam kui 20 000 elanikku nende kodudest välja maakohtadesse. Sajad õpetajad, intellektuaalid ja riigiametnikud eraldati teistest ja hukati lihtsalt seetõttu, et nad olid haritumad kui keskmine kodanik. 1. aprillil [[1975]] astus president [[Lon Nol]] tagasi ning otsis [[asüül]]i välismaalt. Pärast Lon Noli põgenemist ei pidanud linna kaitsjad enam kaua vastu ning 17. aprillil, mis on Kambodžas uue aasta algus, sisenesid sõdurid pealinna. == Pol Pot riigivalitsejana == Pol Pot oli saavutanud oma peaeesmärgi: tema sõdurid olid vallutanud riigi ning temast oli saanud kõrgeim juht. Esimese asjana kuulutas Pol Pot [[1975]]. aasta "null-aastaks", mis tähendas riigi jaoks uut algust, selle puhastamist kõigest, mis siiani oli Kambodžas valesti, ning iseäranis peeti selle all silmas läänelikke mõjusid kultuuris, religioonis jne. Pol Pot sulges välismaised pangad ja teised ettevõtted ja purustas templid, kirikud ja mošeed. Välissaatkondade aknad ja uksed löödi laudadega kinni, koolid ja ajalehetoimetused suleti. Vana Lon Noli valitsuse liikmed, nagu ka politseinikud, kristlikud vaimulikud, sõjaväeohvitserid, moslemijuhid, õpetajad ja riigiametnikud arreteeriti ning hukati ilma kohtuta. Väiksemaid kuritegusid karistati sama julmalt. Näiteks inimesi, kes varjasid oma isiklikku vara, võidi vahi all hoida ning piinata. Kõik kuulus riigile, kaasa arvatud inimesed. Kahe päeva jooksul pärast Phnom Penhi sisenemist olid punakhmeerid „evakueerinud” kogu elanikkonna, ajades neid relvaähvardusel maakohtadesse. Ettekäändeks tõid nad, et linnas ei jätku kõigile toitu. Põhjuseks võis ka olla, et linnades ei ole teisitimõtlemise vastu sugugi nii kerge võidelda kui maal, kus elanikkond koosnes peamiselt harimatutest talupoegadest. Linnapiirkonnad olid aga täis intellektuaale. Õpetajad, arstid, põetajad, advokaadid, poepidajad, santehnikud: kõik asusid ümber maapiirkondadesse, et harida põlde, ehitada tamme, teid või sildu. Massilised evakuatsioonid põhjustasid sadade tuhandete inimeste surma, peamiselt toidu- ja veepuuduse tõttu, aga ka kuumarabandusse. Düsenteeria, nälg, janu ja kohutav palavus niitsid inimesi sadade kaupa. Riisipõllud (mida peagi hakati nimetama "surmaväljadeks") oli täis inimesi, kes töötasid seal iga ilmaga: kes oma päevatööd ära ei teinud, see ei saanud ka süüa. Toidunormid olid väga väikesed. [[Perekond]] kuulutati kodanlikuks ja seetõttu ebaseaduslikuks: naised lahutati meestest, emad poegadest ning lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel ning kandma punakhmeeridele ette igasugustest väärtegudest, ükskõik kui tühised need ka ei olnud. Revolutsiooni huvides pidas Pol Pot vajalikuks igasuguse [[individualism]]i väljajuurimist. Elanikkond jagati kolme eraldi kategooriasse: * Esimene oli ''penh sith'': nendel inimestel olid kõik õigused: õigus täistoidunormidele ning vabadus astuda soovi korral parteisse või sõjaväkke. See rühm koosnes peaaegu tervenisti harimatutest talupoegadest, kelles Pol Pot ei näinud endale mingisugust ohtu. * Teine grupp oli ''triem'', kes kandideerisid penh sithi ning olid toidunormide jagamisel järjekorras teisel kohal. Triem võis töötada vähem tähtsatel poliitilistel ametikohtadel, kuid kõigepealt pidi tõestama, et on seda väärt. * Kolmanda ja viimase grupi moodustasid ''bann-heud'', kellel polnud mingeid õigusi, ka mitte õigust toidule ja värskele joogiveele. Bannheu oli madalamast madalam, suuremalt jaolt kuulusid sellesse klassi need mehed ja naised, keda valitsus tahtis likvideerida või karistada. Bannheu pidi kogu aeg töötama, tal ei olnud peavarju ja ta oli sunnitud sööma toidujäänuseid. Kõik kolm klassi pidid siiski alluma mitmesugustele seadustele, millest üleastumist karistati surmaga. Näiteks oli keelatud astuda seksuaalsuhetesse, kurta elamistingimuste pärast, kanda ehteid, hoida alles perepilte, leinata lähedase surma pärast või väljendada oma usulisi tõekspidamisi. Tuhanded kambodžalased, kes ülalnimetatud „kuritegudes” süüdi mõisteti, toimetati ühte Phnom Penhi endisse koolimajja, mis oli kohandatud kinnipidamiskeskuseks (Tuol Sleng, mida sageli nimetati lihtsalt S-21). Vangidele oli keelatud igasugune isetegevus, isegi ilma loata urineerimine või teise külje keeramine magades, tähendas jõhkrat peksu. Tingimused olid antisanitaarsed ning paljud vangid haigestusid nakkushaigustesse. Võimalus vanglast eluga pääseda puudus (tuhandetest kinnipeetutest lahkus Tuol Slengist elusana vaid seitse). 5. jaanuaril [[1976]] nimetasid punakhmeerid Kambodža ümber Demokraatlikuks Kampucheaks. Samal ajal sai Pol Potist peaminister. Tegelikult oli läänemaailmal üsna vähe aimu Kambodžas toimuvast – kuna ajalehed ja televisioon olid suletud, välismaised diplomaadid riigist välja aetud ning postiteenistus hävitatud, ei jõudnud välismaailma peaaegu mingeid teateid Kambodža olukorrast. Vahel harva ületas keegi Kambodža piiri, kuid jutte piinamistest ei võetud tõsiselt. Pigem vastupidi – ÜRO kutsus Kambodža delegaate oma tippkohtumistele nagu ennegi. Viimaks, 1978. aastal, õnnestus kahel ajakirjanikul, Elizabeth Beckeril [[New York Times]]ist ja Richard Dudmanil, keda saatis Briti akadeemik [[Malcolm Caldwell]], pääseda Pol Poti jutule. Peaaegu 20 aastat hiljem meenutas Elizabeth Becker seda kohtumist nii: ''"Ta [Pol Pot] oli tegelikult elegantne, meeldiva naeratuse ning ilusate, tähelepanelike silmadega... Malbel häälel, ilma käsikirja või paberitükita, pidas Pol Pot meile enam kui tund aega kestnud loengu. Ta avaldas nördimust vietnamlaste ähvardava sissetungi üle, ikka väga vaiksel häälel, olles veendunud, et [[NATO]] ja Euroopa riikide väed sekkuvad sellesse konflikti tema poolel ja sõdivad Vietnami ning nende Nõukogude liitlaste vastu Kambodžas. Ta rääkis vahet pidamata ja ei räägitud midagi Kambodža rahva viletsast olukorrast, hukkamistest ja surmaväljadest.'' Pärast intervjuud toimetati kolm välismaalast hotelli. Hiljem samal õhtul kuulis Elizabeth Becker tulistamist ning jooksis trepist üles Malcolm Caldwelli magamistuppa, kus ta nägi mehe kuulidest puuritud surnukeha põrandal lebamas. Beckerile on jäänud seniajani arusaamatuks, miks oli punakhmeeridel vaja Caldwell tappa ning miks ei tapetud ka teda ja Richard Dudmani. Hukkamistest ei pääsenud ka parteiametnikud, kuna aastatel 1977–1978 hakkas Pol Pot tajuma ohtu oma valitsuse sees. 1975. aastal kuulus kommunistliku partei keskkomiteesse 22 liiget. 1978. aastaks oli neist järel neli, ülejäänud kaheksateist olid hukatud. Tappa võidi igaüht. Kogu riik oli pöördunud iseenda vastu ning kambodžalased tapsid üksteist kõige ebainimlikumatel ja jõhkramatel viisidel, pekstes ja näljutades oma õdesid ja vendi. 25. detsembril [[1978]] ületasid 150 000 Vietnami sõdurit Kambodža piiri ning 6. jaanuariks olid nad jõudnud vaid mõne kilomeetri kaugusele Phnom Penhist. Pol Poti väed ei olnud enam võitlusvõimelised: nad mitte ainult ei kannatanud alatoitumuse käes, vaid olid pädeva juhtkonna puudumise tõttu ka organiseerimata. Kambodža armee ei teadnud, mida teha, keda usaldada, kas põgeneda või kaitsta oma riiki. Kambodža kodanikel seevastu niisuguseid küsimusi ei tekkinud: nad võtsid vietnamlasi avasüli vastu nagu vabastajaid, keda nad olid nii palju aastaid oodanud. == Pol Poti lõpp == Phnom Penh langes 7. jaanuaril [[1979]] ning Pol Pot põgenes koos mõne partei tähtsama tegelastega Kambodža looderegioonidesse ja sealt Kambodža-Tai piirile. Seal moodustas ta uue organisatsiooni, nimetades selle Khmeeri Rahvavabastusrindeks. Pol Pot kadus aegamisi poliitiliselt areenilt, kui mitte arvestada episoodilisi partisanirünnakuid või teateid tema teist korda abiellumisest (tema esimene naine oli hulluks läinud). Temast kuuldi alles 17 aastat hiljem. 1997. aasta juunis teatas Kambodža valitsus (peaminister [[Norodom Ranariddh]] ja teine peaminister [[Hun Sen]]), et oma endises juhis pettunud punakhmeeride salk oli Pol Poti Kambodža põhjaosas Anlong Vengi lähedal kinni võtnud. Vahistamise taga oli [[Ta Mok]] – parteihierarhias viies, keda vihastas, kui Pol Pot lasi hukata punakhmeeride teise tähtsa ministri Song Sengi koos naise ja lastega. Uudis Pol Poti arreteerimisest rõõmustas paljusid ja kuigi valitsuse sõnul loodeti ta anda rahvusvahelise kohtu alla, ei läinud asjad nii. Punakhmeeridest partisanid, eesotsas Ta Mokiga, keeldusid teda Kambodža võimudele üle andmast. Selle asemel hoidsid nad teda sügaval Kambodža džunglis koduarestis, kus ta andis ka intervjuu Nate Thayerile ajakirjast Far Eastern Economic Review: "''Te arvate, et ma olen vägivaldne inimene?''" küsis Pol Pot. "''Ei, ma ei ole selline. Minu südametunnistus on puhas. See küsimus on tarvis selgeks rääkida... Mul olid samasugused kogemused nagu minu liikumiselgi. Me olime selles valdkonnas uued ja vilumatud, ning me pidime lahendama üha tekkivaid probleeme ... Kõik, mida me tegime, tegime me armastusest oma riigi ja rahva vastu. Me võtsime vastu õigeid otsuseid, kuid nende teostamisel tegime me vigu''." Lõpuks jõudsid valitsus ja Ta Mok kokkuleppele Pol Poti viimises Taisse, kus USA võimud saaksid ta arreteerida ning seejärel juba rahvusvahelise tribunali ette toimetada. Seda aga ei juhtunud, kuna 15. aprillil 1998 Pol Pot suri. Pol Poti naise sõnul oli ta surnud une pealt, hiljem teatasid võimud, et tema surma põhjustas [[südamerabandus]]. Hiljem selgus, et ta mürgitati. ==Nimi== Nime "Pol Pot" võttis Saloth Sar tõenäoliselt pärast Phnom Penhi vallutamist 17. aprillil 1975, seda on dateeritud ka 1976. aastaga. Seda on nimetatud tema ''nom de guerre''<nowiki>'</nowiki>iks ehk "sõjanimeks". Nime päritolu kohta on mitu seletust. Neist levinuima järgi tuleneb see prantsuskeelsest fraasist '''''Pol'''itique '''pot'''entielle''. Ajaloolane [[Philip Short]] on aga väitnud, et Saloth Sar võttis endale uue nime juba 1970. aasta juulis ning et ''pol'' selles tähendab kuninga pärismaalastest orje, ''pot'' aga on lihtsalt sellega kokkukõlav silp.<ref name="FhgPQ" /> Teiste väidete kohaselt hakkas ta kasutama pseudonüümi Pol juba 1950. aastatel. Varjunimi oli Saloth Sari jaoks oluline, et peita oma identiteeti vaenlaste eest. Isegi ajal, mil ta oli peaminister, ei teatud avalikkuses tema päritolu. Eesti keeles on Pol Poti varem nimetatud ''Pol Poth''. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="yale">{{cite web|url=http://www.yale.edu/cgp/ |title=The Cambodian Genocide Program |accessdate= 12.05.2008 |date=1994–2008 |work= Genocide Studies Program |publisher= [[Yale University]]}}</ref> <ref name="wfxL2">{{cite news | work = [[Time Magazine]] | title = Putting a Permanent Lid on Pol Pot | last = Horn | first = Robert | date = 25. märts 2002 | url = http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,219924,00.html | accessdate = 3.09.2008 | archive-date = 31.05.2009 | archive-url = https://web.archive.org/web/20090531081654/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,219924,00.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="FhgPQ">Philip Short "Pol Pot: Anatomy of a Nightmare" (1. trükk USA-s) New York: Henry Holt and Company, 2005, p. 212.</ref> }} ==Välislingid== * Marek Laane [http://www.postimees.ee/leht/96/08/21/valis.htm#viies "Kambodžas oodatakse rahupäikest"] Postimees, 21. august 1996 * [http://www.ohtuleht.ee/20087 "Suri Kambodža eksdiktaator Pol Poth"] Õhtuleht, 17. aprill 1998 * Indrek Rebase [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=3607 "Kas sekkuda või pealt vaadata?"] Põhjarannik, 31. märts 2005 * Viktoria Lummo [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/42270185 "Kambodža kihutab ­olevikule järele"] Eesti Ekspress, 20. märts 2011 {{JÄRJESTA:Pol Pot}} [[Kategooria:Kambodža poliitikud]] [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Külm sõda]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1998]] 3y549ntsji9ii2tg3texinyufvozjxo Bekkeri laevatehas 0 161545 7217346 6884724 2026-08-18T13:25:34Z Nublu13 116034 /* Välislingid */ 7217346 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Metallurgia-, Mehaanika- ja Laevatehaste AS Bekker ja Ko. | logo = | asutamisaeg = 1913 | asutajad = | peakorter = [[Marati tänav]] 4, Tallinn | valdkonnad = sõjalaevade ehitamine | tooted = [[sõjalaevad]] | teenused = | käive = | kasum = | töötajaid = | emafirma = | tütarfirmad = | lõpetatud = 1916 | võrguleht = | märkused = }} '''Bekkeri laevatehas''' (ka Bekkeri tehas, Boeckeri laevatehas, Böckeri laevatehas, Metallurgia-, Mehaanika- ja Laevatehaste AS Bekker ja Ko.) "Böcker ja Ko." ([[vene keel]]es ''Ревельский судостроительный завод Русско-балтийского судостроительного и механического акционерного общества "Бекеръ и К<sup>о</sup>"''<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/ru/%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/56273 Описание Ревельской верфи акционерного общества металлургических, механических и судостроительных заводов "Беккер и К". ], Cудостроительный завод (Ревель) Беккер и Ко, С,-ПЕТЕРБУРГ, 1913, ISBN978-9949-766-43-7 (pdf) (vene keeles)</ref>) rajati aastatel 1912–1914 [[Tallinn]]as [[Kopli poolsaar]]e edelaranniku keskossa [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaliste tellimuste – [[hävitaja]]te ja teisted keskmiste sõjalaevade ehitamise – täitmiseks.<ref name="SGlUj" /> [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14742151506).jpg|pisi|Kopli piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914)]] Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust allutati tehas riiklikule kontrollile ja 1916. aastast nimetati ümber ''Loode Laevaehitustehaseks''. 1917. aasta sügisel vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] evakuatsioonikomisjoni esimehe otsusega Bekkeri tehas evakueeriti ja enamik seadmeid viidi [[Novorossiisk]]isse, kus avati uus laevatehas. Aastatel 1919–1922 kandis ettevõte nimetust [[Põhja-Lääne Metallurgia- ja Laevaehituse Tehas]]. 1921. aasta maikuus loodi tehase juhtimiseks hoolekandevalitsus, kuid juba 1923. aastal omandas Bekkeri tehase [[Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse Tehaste AS]]. [[Pilt:Tallinn, Bekkeri laevatehase haldushoone, 1912-1914 (1).jpg|pisi|Peahoone, [[Marati tänav]] 4]] ==Tehase asutamine== Tehas asutati ametlikult [[24. mai]]l [[1913]] Metallurgia-, mehaanika- ja laevatehaste AS-ile Bekker (ka Böcker, Boecker jms; asutatud 1898. aastal [[Liepāja]]s) ja Ko. poolt, et osaleda 1909. aastal [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valitsuse poolt kinnitatud sõjalaevade ehitamise programmi täitmises. Nende sõjalaevade baasiks rajati [[Tallinna sõjasadam]]. Laevade ehitamiseks ja remondiks rajati [[Kopli poolsaar]]ele eri aegadel uus riigi sadamatehas ning kolm eratehast, peale poolsaare lõunaküljele Bekkeri tehase ehitati põhjaküljele [[Noblessneri laevatehas|Noblessneri]] ja Kopli poolsaare tippu [[Vene-Balti laevatehas]]. Ehitust rahastas [[Prantsusmaa|Prantsuse]] laevaehitusfirma [[Augustin Normand]], keda esindas ja kelle tegevust vahendas [[Peterburi Erakommertspank]]<ref>[[Niina Torpan]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1984-2-112-123_20240423153110.pdf?v=a57b8491d1d8 Финансово-монополистические группировки в военной промышленности на территорий Эстоний в 1911–1917 гг. I], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 88, 1984, nr. 3, lk 112–123</ref>. Prantsuse laevaehitusfirma omandas [[Riia]]s asunud endise Lange ja poeg masinatehase, hilisema [[Riia laevaehitustehas]]e ja [[Liepāja]]s tegutsenud aktsiaseltsi Bekker ja Ko ning ühendas need. Pärast Kopli poolsaarel maa-ala eraldamist [[1912]]. aasta mais [[Tallinna linnavalitsus]]e poolt alustati laevatehase rajamist. ==Tehases ehitatud laevu== [[File:KarlMarks1922-1941a.jpg|pisi|Hävitaja Izjaslav]] [[File:Kalinin1929a.jpg|pisi|Hävitaja Prjamislav]] [[Pilt:Avtroil1917-1918.jpg|pisi|[[Avtroil]] Tallinna reidil 1917. a]] *Novik-tüüpi hävitajate ([[:ru:Эскадренные миноносцы типа «Новик»|ru]]) seeriast hävitaja Izjaslav (''[[:ru:Изяслав (эсминец)|Изяслав]]''), 1914 *[[Hävitaja]] Prjamislav ([[:ru:Прямислав (эсминец)|Прямислав]]), 1915 *[[Jäämurdja]] Voima (ex-Štorm; [[:fi:Jäänmurtaja Voima (1916)|fi]]) *[[Hävitaja]] [[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]], algse nimega [[Avtroil]], 1917 [[Pilt:Tallinn, Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-1914 (1).jpg|pisi|Mehaanikakoda]] [[Fail:Põhjala tehas.jpg|pisi|Vaade 1913. aastal ehitatud ja alates 2007. aastast muinsuskaitse all olevatele angaaridele]] ==Tehase ehitised== [[Pilt:Tallinn, Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912-1914.jpg|pisi|Inseneride elamu]] [[Pilt:Tallinn, Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914 (1).jpg|pisi|Meistrite ja ametnike elamu]] [[Pilt:Tallinn, Bekkeri laevatehase tööliskasarmu, 1914 (1).jpg|pisi|Tööliskasarm]] [[Pilt:Tallinn, Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912-1914 (1).jpg|pisi|Direktori elamu]] [[Pilt:Tallinn, Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916 (2).jpg|pisi|Politseijaoskond]] [[Pilt:Tallinn, Kopli veetorn.jpg|pisi|200px|Veetorn]] [[Pilt:Bekkeri laevatehase slipp, 1912-1914 a*.JPG|pisi|Suur staapel]] Krundi keskpaika ehitati olulisemad tehasehooned – laevaehitus-, sepi- ja katla- ning mehaanikakoda, aga ka väiksemaid muid ehitisi. Krundi kõrgeimasse kohta ehitati [[veetorn]]. Mere [[rannik]]ule rajati [[Staapel|staaplid]] ja laevaehituskraanade teed. Kraanadest oli väljapaistvaim 1914. aastal püstitatud 63 meetri kõrgune ja 100 tonnise tõstejõuga hiigelkraana, rahvasuus "Kopli Koljat" (ohtlikuks muutunud tarind varistati 15. oktoobril 1935 ja lammutati vanarauaks). [[Rannak]]u loodeotsa rajati muul, millega moodustus suur sadamabassein. See oli vajalik, et staaplitel ujukõlbulikeks ehitatud laevakeredest ehitada pärast vettelasmist kai ääres valmis laevad. [[Kopli tänav]]aga külgnevale ja tootmishoonest kagu poole jäävatele aladele ehitati haldus- ja eluhooneid peahoone, politseimaja, direktori elamu, inseneride elamu, vanemteenistujate majad, tööliste majad (kolm põhitüüpi), söökla, saun, tuletõrjedepoo hooned jm. Bekkeri asulas ei olnud tänavatel nimesid ja majadel tänavapõhiseid numbreid (nagu Vene–Balti asulaski), vaid kogu tehase ala ulatuses oli ehitistel ühtne numeratsioon. Tänavanimed ja tänavapõhised majanumbrid pandi alles 1951. aastal. == Bekkeri sadam == {{vaata|Bekkeri sadam}} == Bekkeri töölisasula == [[Kopli tänav]]aga külgnevale ja tootmishoonest kagu poole jäävatele aladele ehitati Bekkeri laevatehase haldus- ja eluhooneid peahoone, politseimaja, direktori elamu, inseneride elamu, vanemteenistujate majad, tööliste majad (kolm põhitüüpi), söökla, saun, tuletõrjedepoo hooned jm. Bekkeri laevatehase töölismajad, mis ehitati kõik puidust, jagunesid kolme põhitüüpi: lihtsa kastitaolise vormiga ristkülikukujulised kahekorruselised barakid (peaaegu kõik lammutatud), teiseks väikesed ühekorruselised majad 2-3 väikekorteriga (näiteks [[Kopliranna tänav|Koplirand]] 39) ja kolmandaks suured hoburauakujulised kasarmud, kus kahe taha sirutuva hoonetiiva vahele jääb kitsas sisehoov. Viimaseid ehitati kokku vähemalt 12, säilinud on aga vaid üks hoone [[Kopliranna tänav]] 41<ref name="9EbLm" />. {{vaata|Bekkeri asundus}} ==Tehas pärast I maailmasõda== [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] järel [[1920. aasta Eestis|1920. aasta]] talvel ja järgneval kevadel asusid tehase töölis[[barakk]]ides Vene [[Loodearmee]] [[laatsaret]]id. Pärast Esimese maailmasõja lõppu hääbus Eestis materjalimahukas metallitööstus. Bekkeri tehase suuri hooneid hakkas kasutama tärkav Eesti ettevõtlus. Hoonetes asusid tööle kummitoodete tehas [[Põhjala (tehas)|Põhjala]] ja [[1932]]. aastast [[Johannes Lorup]]i laienenud [[Meleski klaasivabrik]]u klaasitööstus ([[Johannes Lorupi klaasi- ja kristallivabrik]]).<ref name="XaSIo" /> 1934. aastal müüs Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse Tehaste AS kogu endise laevatehase kinnis- ja vallasvara võlgade katteks riigile ning endised tehasehooned renditi mitmesugustele ettevõtetele (AS [[Textiil Riidevabrik]], [[Eesti Raadiotööstus]] jne). ==Tehas pärast II maailmasõda== Nõukogude ajal paiknesid [[Bekkeri sadam]]as piirivalvelaevad, Lorupi klaasitööstusest sai tehas [[Tarbeklaas]], Põhjala tegutses kummitööstusena. ==Kaasaegsed ehitismälestised== *[[Bekkeri laevatehase veetorn|Veetorn]] (Bekkeri nr 99)<ref name="pDAte" />, 1914. a. [[Kopli tänav]] 89b, endine Marati tänav 2B *Suur staapel<ref name="mUvNR" />, 1912–1914. [[Marati tänav]] 14 *Mehaanikakoda (Bekkeri nr 81)<ref name="Qf7Eb" />, 1912–1914. Marati tn. 14 *[[Bekkeri laevatehase peahoone|Peahoone]] (Bekkeri nr 1)<ref name="XhU8F" />, 1912–1914. Marati tn. 4 *U-kujuline tööliskasarm (Bekkeri nr 29)<ref name="9EbLm" />, 1914. a. [[Kopliranna tänav]] 41 *Politseijaoskond (Bekkeri nr 2)<ref name="MJEEA" />, 1912–1916. Kopli tn. 85 *Direktori elamu (Bekkeri nr 3)<ref name="X39kh" />, 1912–1914. Kopli tn. 79 *Inseneride elamu (Bekkeri nr 4)<ref name="gkgqs" />, 1912–1914. Kopli tn. 77 *Meistrite ja ametnike elamu (Bekkeri nr 5)<ref name="FLrr5" />, 1912–1914. Kopli tn. 75 *Laevaehituskoda (Bekkeri nr 117)<ref name="x4Svs" />, 1912–1916. [[Klaasi tänav (Tallinn)|Klaasi tänav]] 8 ja 8a; [[Marati tänav|Marati tn]] 5/[[Ankru tänav]] 6A/Ankru tn. 8A, Marati tn. 7 Säilinud algupärastest ehitistest pole kaitse all [[Kopli Vabatahtlik Tuletõrje Ühing|Kopli Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu]] tuletõrjedepoo peahoone (Bekkeri nr 11a; tänapäeval [[Kopli päästekomando]] [[Ankru tänav|Ankru tn]] 12), aga ka mõned väiksemad tööstushooned, mis on kohati olulisel määral ehitatud ümber. Samuti polnud kaitse all 2005. aastal lammutatud väike kortermaja (Bekkeri nr 53; tänapäeval [[Kopliranna tänav|Kopliranna tn]] 37 alal), 2005. aastal lammutatud suur U-kujuline tööliskasarm (Bekkeri nr 33; tänapäeval [[Vasara tänav|Vasara tn]] 30 alal), 2008. aastal lammutatud suur sepi- ja katlakoda (Bekkeri nr 84; tänapäeval [[Marati tänav|Marati tn]] 12 alal) ning 2017. aastal lammutatud väike kortermaja (Bekkeri nr 53a; tänapäeval [[Kopliranna tänav|Kopliranna tn]] 39 alal). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SGlUj">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2844 AS Põhja-Lääne laevaehitustehas; Metallurgia-, mehaanika- ja laevaehitustehaste aktsiaselts Bekker ja Ko], www.eha.ee</ref> <ref name="pDAte">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8623 Kultuurimälestis nr 8623 "Bekkeri laevatehase veetorn, 1914. a."], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="mUvNR">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8622 Kultuurimälestis nr 8622 "Bekkeri laevatehase slipp, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="Qf7Eb">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8621 Kultuurimälestis nr 8621 "Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="XhU8F">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8620 Kultuurimälestis nr 8620 "Bekkeri laevatehase haldushoone, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="9EbLm">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8619 Kultuurimälestis nr 8619 "Bekkeri laevatehase tööliskasarmu, 1914. a."], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="MJEEA">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8618 Kultuurimälestis nr 8618 "Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="X39kh">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8617 Kultuurimälestis nr 8617 "Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="gkgqs">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8616 Kultuurimälestis nr 8616 "Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="FLrr5">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8615 Kultuurimälestis nr 8615 "Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="x4Svs">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8614 Kultuurimälestis nr 8614 "Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, 1912-1916"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="XaSIo">[http://arileht.epl.ee/artikkel/365018 Johannes Lorup – klaasikuningas]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti Päevaleht, 2. detsember 2006</ref> }} ==Kirjandus== *[[Otto Karma]]. "Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tööstuse arenemine 1917. aastani". Tallinn 1963 *[[Maie Pihlamägi]]. "Eesti industrialiseerimine 1870–1940". [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]]. Tallinn 1999 {{commonskat|Bekker's Shipyard}} ==Välislingid== *[https://tallinnbekkerport.com/et/sadama-ajalugu/ Bekkeri tehase, sadama ja asula ajalugu aastatel 1911–1997] *Margus Kruut. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/515DBAADB8FF8CF7C225752300578FF6 Tallinn – impeeriumi suur laevatehas]. Eesti Ekspress, 16. jaanuar 2009 *Margus Kruut. [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/02/?headerID=1539 Vana hiilgus uues kuues.] Tehnikamaailm, veebruar 2009 *[[Dmitri Bruns]], [http://www.tallinnbekkerport.com/index.php?main=60Endise "Bekkeri & Co" tehasekompleksi ja selle juurde kuuluva asula arengukäik aastatel 1911 – 1940] *{{RA fondiloend|2844|AS Loode Laevaehitustehas}} {{Coordinate|NS=59.453599|EW=24.671723|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:1913. aasta Eestis]] [[Kategooria:20. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Eesti laevatehased]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Põhja-Tallinna ehitised]] [[Kategooria:Sõjatööstus]] [[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]] 3a2r6ks95n5od64kt72gu7vqb4yujky Sander Post 0 162106 7217411 6332177 2026-08-18T16:47:10Z ~2026-45465-55 235724 7217411 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Sander Post | pilt = | pildi_suurus= | täisnimi = Sander Post | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1984|09|10}} | sünnilinn = [[Viljandi]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 203 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]], [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Viljandi JK Tulevik]] | särginumber = 13 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | noorteaastad2 = | noorteklubi2 = | aastad1 =2001–2003| mänge1 =21| väravaid1 =0 | klubi1 = [[Tallinna FC Elva]] | aastad2 =2003–2004| mänge2 =27| väravaid2 =6 | klubi2 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad3 =2004–2011| mänge3 =83| väravaid3 =45| klubi3 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad4 =2005 | mänge4 =19| väravaid4 =8 | klubi4 = [[Pärnu JK Tervis]] | aastad5 =2005–2006| mänge5 =1 | väravaid5 =0 | klubi5 = [[Vejle Boldklub]] | aastad6 =2008–2010| mänge6 =41| väravaid6 =10| klubi6 = [[Go Ahead Eagles]] | aastad7 =2011–2013| mänge7 =40| väravaid7 =5 | klubi7 = [[Aalesunds FK]] | aastad8 =2013–2015| mänge8 =56| väravaid8 =23| klubi8 = [[FC Flora]] | aastad9 =2015–2018 | mänge9 =58| väravaid9 =10| klubi9 = [[JK Viljandi Tulevik]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 3. november 2016 | koondiseaastad1 =2004–2014 | koondisemänge1 =12 | koondiseväravaid1 =1 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 22. detsember 2016 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Sander Post''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1984]] [[Viljandi]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]), kes mängib [[Viljandi JK Tulevik]]us. ==Klubikarjäär== ===Go Ahead Eagles=== Aastail 2008–2010 mängis Post [[Hollandi esiliiga]]s [[Go Ahead Eagles]]i ridades, lüües 41 kohtumises kümme väravat. ===FC Flora=== 2010. aastal lõi ta [[FC Flora]] meeskonnas [[Meistriliiga]]s 17 mänguga 24 väravat (1,412 väravat mängu kohta) ning osutus sellega maailma kõrgliigade kõige efektiivsemaks ründajaks. Teiseks jäi [[Amsterdami Ajax]]i mängija [[Luis Alberto Suárez|Luis Suárez]] (33/35/1,061). <ref>[http://www.soccernet.ee/sander-post-on-maailma-efektiivseim-rundaja Sander Post on maailma efektiivseim ründaja!] Soccernet, 3. detsember 2010</ref> ===Aalesunds FK=== 31. märtsil 2011 sõlmis Post 3-aastase lepingu [[Tippeligaen|Norra kõrgliiga]] klubiga [[Aalesunds FK]].<ref>[http://www.fcflora.ee/index.php?lang=est&main_id=7&id=2833 Sander Postist sai Enar Jäägeri klubikaaslane] FCFlora.ee, 31. märts 2011</ref> ==Koondisekarjäär== [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] mängis Post 12 kohtumist ja lõi ühe värava. Debüüdi tegi ta [[2. detsember|2. detsembril]] [[2004]] sõprusturniiril [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu 20-aastaselt. Esimese värava lõi ta juba järgmises mängus, [[2010]]. aasta [[21. mai]]l, [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] vastu. {| class="wikitable" |+ !Toimumisaeg !Mängupaik !Vastane !Tulemus !Võistlus |- |02.12.2004 |Bangkok |Ungari |0:5 |sõpruskohtumine |- |21.05.2010 |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |Soome |2:0 |maavõistlused 2010 |- |26.05.2010 |[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |Horvaatia |0:0 |maavõistlused 2010 |- |19.06.2010 |S.Darius & S. Girenas'e staadion, Kaunas |Läti |0:0 |Balti turniir 2010 |- |20.06.2010 |S.Darius & S. Girenas'e staadion, Kaunas |Leedu |0:2 |Balti turniir 2010 |- |11.08.2010 |A. Le Coq Arena, Tallinn |Fääri saared |2:1 |Euro 2012 |- |07.09.2010 |A. Le Coq Arena, Tallinn |Usbekistan |3:3 |maavõistlused 2010 |- |17.11.2010 |A. Le Coq Arena, Tallinn |Liechtenstein |1:1 |maavõistlused 2010 |- |18.12.2010 |Zhu Hai Sports Center, Zhu Hai |Hiina |0:3 |maavõistlused 2010 |- |22.12.2010 |Khalifa staadion, Doha |Katar |0:2 |maavõistlused 2010 |- |26.05.2014 |A. Le Coq Arena, Tallinn |Gibraltar |1:1 |maavõistlused 2014 |- |31.05.2014 |Ventspils |Soome |0:2 |Balti turniir 2014 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable" style="font-size:90%" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1 || [[21. mai]] [[2010]] || [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || {{riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] || '''2''':0 || 2:0 || sõpruskohtumine |} == Saavutused == === Individuaalsed=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** [[Meistriliiga#Parim väravakütt|Parim väravakütt]] [[Meistriliiga 2010|2010]] ** [[FC Flora]] parim väravakütt [[Meistriliiga 2010|2010]] ==Vaata ka== * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Post, Sander}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] r7wqyu6p15y0sg6a6yf35vwsmgxj6mh Midsomeri mõrvad 0 163027 7217842 6591472 2026-08-19T10:27:54Z Kuriuss 38125 7217842 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = "Midsomeri mõrvad" | originaalnimi = "Midsomer Murders" | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[kriminaalfilm|krimi]], [[draamafilm|draama]] | režii = [[Peter Smith]] | stsenaarium = [[Anthony Horowitz]] | produtsent = [[Brian True-May]] | peaosades = [[John Nettles]]<br />[[Neil Dudgeon]]<br />[[Jason Hughes]] | riik = [[Suurbritannia]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | kanal = [[Independent Television|ITV1]] | originaal = alates 1997 | kestus = 89–102 minutit | eesti_kanal = [[Eesti Televisioon]], TV3 | tunnusmuusika = | helilooja = [[Jim Parker (helilooja)|Jim Parker]] | esitaja = }} '''"Midsomeri mõrvad"''' ([[inglise keel]]es ''"Midsomer Murders"'') on [[Suurbritannia]] [[telesari]], mis põhineb [[Caroline Graham]]i [[kriminaalromaan|kriminaalromaanide]] sarjal. Seitsmeköitelise romaanisarja viie esimese ekraniseeringud moodustavad telesarja esimese hooaja. Romaanid mugandas [[Anthony Horowitz]]. Teosel "[[Mõrvad Badger Driftis]]" põhineva telesarja esimene osa jõudis eetrisse [[23. märts]]il [[1997]]. Telesarja on müüdud enam kui 200 riiki.<ref name="Huvi" /> Filmivõtted on toimunud peamiselt [[Buckinghamshire]]'i ja [[Oxfordshire]]'i krahvkonna külakestes.<ref name="Huvitav" /> 2014. aasta 12. veebruaril esilinastunud sarja sajanda osa, "Kopenhaageni mõrvad", mitmed episoodid filmiti 2013. aasta hilissügisel [[Kopenhaagen]]is. [[Eesti]]s on telesarja näidanud [[Eesti Televisioon]] ja [[TV3]].<ref name="2Ebw8" /><ref name="DHcqS" /> == Tegevustik == Midsomer on väljamõeldud, maalilise ja vanaaegse väljanägemisega omapäraste külakestega [[Inglismaa]] [[krahvkond]], kus suhteliselt suletud ühiskonna jõukatel ja iseäralikel elanikel on ohtralt valgustkartvaid tegusid hinge peal. Peategelase, politseiuurija, vaneminspektor John Barnaby ülesandeks on asetleidvate ja varasemate lahendamata mõrvalugude lahendamine. Igas jaos esineb hulk väiksemaid kuritegusid sooritanud või maailma eest teatavaid tumedaid saladusi varjavaid tegelaskujusid, kes mõrvari leidmist raskendavad. Hoolimata pahaendelisest õhustikust säilib telesarjas naljatlev meeleolu. == Tegelased ja osatäitjad == * '''Uurija vaneminspektor Tom Barnaby''', keda kehastab [[John Nettles]], on Caustoni politseijaoskonna juhtivtöötaja, kes lahendab suurema osa Midsomeris toime pandud mõrvadest. Ta on kannatlik ja salliv mees, kelle uurimisstiil on kavakindel ja erapooletu. Kogu töövaba aja näib ta oma naise ja tütre seltsis veetvat. Pärast telesarja 13. hooaega paneb Tom Barnaby osatäitja lahkumise tõttu ameti maha.<ref name="uUWlP" /> 9. hooajani sõitis Tom Barnaby [[Rover]]iga, edaspidi [[Jaguar]]iga.<ref name="Huvi" /> * '''Uurija vaneminspektor John Barnaby''', keda kehastab [[Neil Dudgeon]], on Caustoni politseijaoskonna juhtivtöötaja alates 14. hooajast. * '''Uurija vanemkonstaabel Gavin Troy''', keda kehastab [[Daniel Casey]], on Barnaby esimene abiline. Ehkki ta jõuab tihti valedele järeldustele ja kõik juhtumid lahendab ta ülemus, on noor uurija edasipüüdlik ja terane. Erinevalt Barnabyst on ta kohati sallimatu isiksus ja teeb aeg-ajalt poliitiliselt ebakorrektseid märkusi. * '''Uurija vanemkonstaabel Ben Jones''', keda kehastab [[Jason Hughes]], on Barnaby kolmas abiline. Enne vanemkonstaabliks ülendamist on tal sarjas konstaabli auaste. Jones on oma eelkäijatest täiskasvanulikum. Jaos pealkirjaga "Kuninga Kristall" mainitakse, et ta on [[vabamüürlus|vabamüürlane]] olnud. * '''Joyce Barnaby''', keda kehastab [[Jane Wymark]], on Tom Barnaby naine. Ta armastab mitmesugustest ühiskondlikest ettevõtmistest osa võtta ning on oma tööhullu mehe vastu väga salliv. * '''Cully Barnaby''', keda kehastab [[Laura Howard]], on Tom Barnaby tütar. Viimast korda esineb ta jaos "Mustkunstniku õepoeg".<ref name="sUWgR" /> * '''Doktor George Bullard''', keda kehastab [[Barry Jackson]], on Caustoni politseijaoskonna [[patoloog]] ja Barnaby hea sõber. == Osad == "Midsomeri mõrvade" sarja on toodetud 18 hooaja vältel 110 osa. 19. hooaeg koosneb kuuest osast, mis jõudsid eetrisse 2017. aastal.<ref name="Lt6Vp" /> {| class="wikitable" |- ! # !! Pealkiri !! Esmaeeter !! !!colspan="3"| |- |colspan="7"| |- |colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''1. hooaeg: 1997–1998''' ||rowspan="6"| ||colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''2. hooaeg: 1999''' |-align="right" | 1. ||align ="left"| "'''Kuritööd Badger's Driftis'''"<br><small>([[Mõrvad Badger's Driftis|Romaani ainetel]])</small> || 23. märts 1997 || 6. ||align ="left"| "'''Surma vari'''" || 20. jaan 1999 |-align="right" | 2. ||align ="left"| "'''Liha ja veri'''"<br><small>([[Verega kirjutatud|Romaani ainetel]])</small> || 22. märts 1998 || 7. ||align ="left"| "'''Kägistaja mets'''" || 3. veebr 1999 |-align="right" | 3. ||align ="left"| "'''Etturi surm '''"<br><small>([[Maskeeritud surm|Romaani ainetel]])</small> ||nowrap="nowrap"| 29. märts 1998 || 8. ||align ="left"| "'''Surnud mehe võistkond'''" || 12. sept 1999 |-align="right" | 4. ||align ="left"| "'''Truu surmale'''"<br><small>([[Õõnsa mehe surm|Romaani ainetel]])</small> || 22. apr 1998 || 9. ||align ="left"| "'''Veri lööb välja'''" || 19. sept 1999 |-align="right" | 5. ||align ="left"| "'''Maskeeritud surm'''"<br><small>([[Surmani truu|Romaani ainetel]])</small> || 6. mai 1998 ||colspan="3"| |- |colspan="7"| |- |colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''3. hooaeg: 1999–2000''' ||rowspan="7"| ||colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''4. hooaeg: 2000–2001''' |-align="right" | 10. ||align ="left"| "'''Võõra surm'''" || 31. dets 1999 || 15. ||align ="left"| "'''Surma aed'''" || 10. sept 2000 |-align="right" | 11. ||align ="left"| "'''Eksitavad vihjed'''" || 22. jaan 2000 || 16. ||align ="left"| "'''Hävitusingel'''" || 26. aug 2001 |-align="right" | 12. ||align ="left"| "'''Kohtupäev'''" || 29. jaan 2000 || 17. ||align ="left"| "'''Veritasu elektri abil'''" || 2. sept 2001 |-align="right" | 13. ||align ="left"| "'''Teispool hauda'''" || 5. veebr 2000 || 18. ||align ="left"| "'''Kes tappis kukk Robini?'''" || 9. sept 2001 |-align="right" | colspan="3" rowspan="2"| || 19. ||align ="left"| "'''Pime sügis'''" || 16. sept 2001 |-align="right" | 14. ||align ="left"| "'''Riknenud puuvili'''" || 23. sept 2001 |- |colspan="7"| |- |colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''5. hooaeg: 2002''' ||rowspan="6"| ||colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''6. hooaeg: 2003''' |-align="right" | 20. ||align ="left"| "'''Mõrvade turg'''" || 16. juuni 2002 || 24. ||align ="left"| "'''Oskus elada'''" || 3. jaan 2003 |-align="right" | 21. ||align ="left"| "'''Ussitanud pung'''" || 23. juuni 2002 || 25. ||align ="left"| "'''Surm ja unistused'''" || 10. jaan 2003 |-align="right" | 22. ||align ="left" nowrap="nowrap"| "'''Saatke oma surnud välja'''" || 15. sept 2002 || 26. ||align ="left"| "'''Verega maalitud'''" || 17. jaan 2003 |-align="right" | 23. ||align ="left"| "'''Mõrv St. Malley päeval'''" || 22. sept 2002 || 27. ||align ="left"| "'''Kahe küla lugu'''" || 24. jaan 2003 |-align="right" |colspan="3"| || 28. ||align ="left"| "'''Röövlinnud'''" || 31. jaan 2003 |- |colspan="7"| |- |colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''7. hooaeg: 2003–2004''' ||rowspan="9"| ||colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''8. hooaeg: 2004–2005''' |-align="right" | 29. ||align ="left"| "'''Metsamees'''" || 2. nov 2003 || 36. ||align ="left"| "'''Hirmul on suured silmad'''" || 10. okt 2004 |-align="right" | 30. ||align ="left"| "'''Halvad uudised'''" || 4. jaan 2004 || 37. ||align ="left"| "'''Laip vees'''" || 27. okt 2004 |-align="right" | 31. ||align ="left"| "'''Kalur-kuningas'''" || 11. jaan 2004 || 38. ||align ="left"| "'''''Orchis fatalis'''''" || 9. jaan 2005 |-align="right" | 32. ||align ="left"| "'''Komisjoni patud'''" || 18. jaan 2004 || 39. ||align ="left"| "'''Bantlingi Poiss'''" || 16. jaan 2005 |-align="right" | 33. ||align ="left"| "'''Järve Neitsi'''" || 25. jaan 2004 || 40. ||align ="left"| "'''Selgeltnägemisvõime'''" || 23. jaan 2005 |-align="right" | 34. ||align ="left"| "'''Õlgnaine'''" || 29. veebr 2004 || 41. ||align ="left"| "'''Peidetud sügavused'''" ||nowrap="nowrap"| 13. märts 2005 |-align="right" | 35. ||align ="left"| "'''Jõulukummitused'''" || 25. dets 2004 || 42. ||align ="left" nowrap="nowrap"| "'''Mis on hea ühele, kõlbab ka teisele'''" || 3. apr 2005 |-align="right" | colspan="3"| || 43. ||align ="left"| "'''Midsomeri rapsoodia'''" || 2. okt 2005 |- |colspan="7"| |- |colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''9. hooaeg: 2005–2006''' ||rowspan="9"| ||colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''10. hooaeg: 2006–2008''' |-align="right" | 44. ||align ="left"| "'''Majake metsas'''" || 9. okt 2005 || 52. ||align ="left"| "'''Tants surnutega'''" || 12. nov 2006 |-align="right" | 45. ||align ="left"| "'''Vanad armastuskirjad'''" || 26. veebr 2006 || 53. ||align ="left"| "'''Peidus loom'''" || 19. jaan 2007 |-align="right" | 46. ||align ="left"| "'''Rebasejaht'''" || 5. märts 2006 || 54. ||align ="left"| "'''Kuninga Kristall'''" || 26. jaan 2007 |-align="right" | 47. ||align ="left"| "'''Surnute seas'''" || 12. märts 2006 || 55. ||align ="left"| "'''Timukas tuleb'''" || 2. veebr 2007 |-align="right" | 48. ||align ="left"| "'''Neli matust ja üks pulm'''" || 12. juuni 2006 || 56. ||align ="left"| "'''Surm ja põrm'''" || 8. mai 2007 |-align="right" | 49. ||align ="left"| "'''Maakoha afäärid'''" || 19. juuni 2006 || 57. ||align ="left"| "'''Süütu foto'''" || 3. juuni 2007 |-align="right" | 50. ||align ="left"| "'''Surm kooris'''" || 26. juuni 2006 || 58. ||align ="left"| "'''Nad otsisid siit...'''" || 21. aug 2007 |-align="right" | 51. ||align ="left"| "'''Läinud aasta mudel'''" || 3. juuli 2006 || 59. ||align ="left"| "'''Surm kommikarbis'''" || 28. aug 2007 |- |colspan="7"| |- |colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''11. hooaeg: 2008–2010''' ||rowspan="9"| ||colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''12. hooaeg: 2009–2010''' |-align="right" | 60. ||align ="left"| "'''Lask koidikul'''" || 1. jaan 2008 || 67. ||align ="left"| "'''Golfiklubi mõrvad'''" || 22. juuli 2009 |-align="right" | 61. ||align ="left"| "'''Verine pulm'''" || 24. juuni 2008 || 68. ||align ="left"| "'''Must märkmik'''" || 5. aug 2009 |-align="right" | 62. ||align ="left"| "'''Jäetud surema'''" || 8. juuli 2008 || 69. ||align ="left"| "'''Saladused ja spioonid'''" || 29. juuli 2009 |-align="right" | 63. ||align ="left"| "'''''Midsomer Life'''''" || 13. juuli 2008 || 70. ||align ="left"| "'''Tõrge'''" || 23. sept 2009 |-align="right" | 64. ||align ="left"| "'''Mustkunstniku õepoeg'''" || 22. juuli 2008 || 71. ||align ="left"| "'''Väikesed õnnistused'''" || 28. okt 2009 |-align="right" | 65. ||align ="left"| "'''Korralageduse päevad'''" || 29. juuli 2008 || 72. ||align ="left"| "'''Hiilija'''" || 27. jaan 2010 |-align="right" | 66. ||align ="left"| "'''Kõnelus surnutega'''" || 5. mai 2010 || 73. ||align ="left"| "'''Selle ilma vägevad'''" || 14. apr 2010 |- |colspan="7"| |- |colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''13. hooaeg: 2010–2011''' ||rowspan="9"| ||colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''14. hooaeg: 2011–2012''' |-align="right" | 74. ||align ="left"| "'''Mõõdu järgi mõrvad'''" || 12. mai 2010 || 82. ||align ="left"| "'''Mõrv kolkakülas'''" || 23. märts 2011 |-align="right" | 75. ||align ="left"| "'''Guillaume'i mõõk'''" || 10. veebr 2010 || 83. ||align ="left"| "'''Tumedad saladused'''" || 30. märts 2011 |-align="right" | 76. ||align ="left"| "'''Veri sadulal'''" || 8. sept 2010 || 84. ||align ="left"| "'''Surnute kaja'''" || 20. apr 2011 |-align="right" | 77. ||align ="left"| "'''Vaikne maa'''" || 22. sept 2010 || 85. ||align ="left"| "'''Kommuuni mõrvad'''" || 25. mai 2011 |-align="right" | 78. ||align ="left"| "'''Meistriklass'''" || 6. okt 2010 || 86. ||align ="left"| "'''Mäealune magaja'''" || 21. sept 2011 |-align="right" | 79. ||align ="left"| "'''Õilis kunst '''" || 13. okt 2010 || 87. ||align ="left"| "'''Possmeeste õhtu'''" || 12. okt 2011 |-align="right" | 80. ||align ="left"| "'''Mitte minu tagaõues'''" || 12. jaan 2011 || 88. ||align ="left"| "'''Püha usaldus'''" || 26. okt 2011 |-align="right" | 81. ||align ="left"| "'''Mõrvaks vormis'''" || 2. veebr 2011 || 89. ||align ="left"| "'''Haruldane lind'''" || 11. jaan 2012 |- |colspan="7"| |- |colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''15. hooaeg: 2012–2013''' ||rowspan="7"| ||colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''16. hooaeg: 2013–2014''' |-align="right" | 90. ||align ="left"| "'''Tume ratsanik'''" || 1. veebr 2012 || 96. ||align ="left"| "'''Jõulukummitus'''" || 24. dets 2013 |-align="right" | 91. ||align ="left"| "'''Süütuse mõrv'''" || 21. märts 2012 || 97. ||align ="left"| "'''Palvetagem'''" || 8. jaan 2014 |-align="right" | 92. ||align ="left"| "'''Tähtedes kirjas'''" || 25. sept 2012 || 98. ||align ="left"| "'''Metsaannid'''" || 29. jaan 2014 |-align="right" | 93. ||align ="left"| "'''Surm ja diivad'''" || 2. jaan 2013 || 99. ||align ="left"| "'''Lennuklubi'''" || 5. veebr 2014 |-align="right" | 94. ||align ="left"| "'''Sitsiilia kaitse'''" || 9. jaan 2013 || 100. ||align ="left"| "'''Kopenhaageni mõrvad'''" || 12. veebr 2014 |-align="right" | 95. ||align ="left"| "'''Mõrvaks koolitatud'''" || 30. jaan 2013 |- |colspan="7"| |- |colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''17. hooaeg: 2015''' ||rowspan="7"| ||colspan="3" align="center" style="color: #FFFFFF; background: #009933"| '''18. hooaeg: 2016''' |-align="right" | 101. ||align ="left"| "'''Daggeri klubi'''" || 28. jaan 2015 || 105. ||align="left"| "'''''Habeas corpus'''''" || 6. jaan 2016 |-align="right" | 102. ||align ="left"| "'''Mõrv mustkunsti abil'''" || 4. veebr 2015 || 106. ||align ="left"| "'''Cooper Hilli juhtum'''" || 13. jaan 2016 |-align="right" | 103. ||align ="left"| "'''Midsomeri krahvkonna ballaad'''" || 11. veebr 2015 || 107. ||align ="left"| "'''Purunenud kett'''" || 27. jaan 2016 |-align="right" | 104. ||align ="left"| "'''Veinimõisa mõrv'''" || 18. veebr 2015 || 108. ||align ="left"| "'''Surmav kunst'''" || 3. veebr 2016 |-align="right" | colspan="3" rowspan="2"| || 109. ||align="left"| "'''Pühakud ja patused'''" || 10. veebr 2016 |-align="right" | 110. ||align="left"| "'''Hingede lõikus'''" || 17. veebr 2016 |- | colspan="11" align="right" valign="bottom"| {{väiksem|''ETV pealkirjade tõlked.''}} |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Huvitav">{{netiviide | URL = http://www.itv.com/Drama/copsandcrime/midsomermurdersweekend/FascinatingFacts/ | Pealkiri = Fascinating Facts | Väljaanne = ITV Drama | Aeg = 17. juuni 2008 | online = 27.02.2009 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Huvi">{{netiviide | URL = http://www.itv.com/Drama/copsandcrime/midsomermurdersweekend/MoreFascinatingFacts/ | Pealkiri = More Fascinating Facts | Väljaanne = ITV Drama | Aeg = 17. juuni 2008 | online = 27.02.2009 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="2Ebw8">[http://etv.err.ee/l/sarjad/midsomeri_morvad Midsomeri mõrvad]. ETV, vaadatud 19.05.2016.</ref> <ref name="DHcqS">[https://web.archive.org/web/20160401075358/http://www.tv3.ee/midsomer_murders TV3: Midsomeri mõrvad]. TV3, vaadatud 24.03.2016.</ref> <ref name="uUWlP">{{netiviide | URL = http://www.ohtuleht.ee/316228 | Pealkiri = John Nettles lahkub "Midsomeri mõrvadest" | Väljaanne = Õhtuleht | Aeg = 14. veebruar 2009 | online = 27.02.2009}}</ref> <ref name="sUWgR">{{netiviide | URL = http://www.dailymail.co.uk/femail/article-1032337/The-woman-Midsomer-alive-Detective-Barnabys-daughter-bows-ITV-12-years.html | Pealkiri = The only woman to get out of Midsomer alive | Väljaanne = Daily Mail | Aeg = 5. juuli 2008 | Keel = inglise | online = 27.02.2009}}</ref> <ref name="Lt6Vp">[http://www.itv.com/presscentre/press-releases/new-recruit-midsomer-murders New recruit for Midsomer Murders]. ITV, 26. aprill 1016.</ref> }} == Välislingid == * {{IMDb}} * {{filmiveebi pealkiri|sarjad|208}} [[Kategooria:Suurbritannia kriminaalsarjad]] [[Kategooria:Eesti Televisioon]] [[Kategooria:ITV telesaated]] 8frvi3e0yztoe6rungl7nz7btnr5dre Sõjategevus Eestis 1944 0 164134 7217814 6960761 2026-08-19T09:55:33Z Kuriuss 38125 7217814 wikitext text/x-wiki {{liita|Eesti Teises maailmasõjas}}{{allikad}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Sõjategevus Eestis (1944) | osa = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] | pilt = | pildiallkiri = Nõukogudeaegne [[Tallinna operatsioon|Tallinna pealetungioperatsiooni]] kaart | aeg = 2. veebruar – 19. detsember 1944 | koht = Eesti | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = Eesti alade annekteerimine | tulemus = NSV Liidu vägede võit. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]]. | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|eesti mobiliseeritud]], [[Omakaitse|omakaitse-]] ja piirikaitserügemendid ja [[politseipataljonid]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] | osaline3 = {{PisiLipp|Eesti}} iseseisvuslased | väejuht1 =[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Walter Model]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Felix Steiner]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Hyazinth von Strachwitz]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leonid Govorov]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Ivan Maslennikov]] <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Lembit Pärn]] |väejuht3= {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Johan Pitka]] |jõud1=123 541 meest<ref name="hiio" /><br /> 32 tanki<ref name="laar" /><br />137 lennukit<ref name="hiio" /><br />.<br />[[Armeegrupp Narva]]<br />[[Väegrupp Nord]] |jõud2=200 000 meest<ref name="laar" /><ref name="walter" /></br/>2500 suurtükki<br />100 tanki<ref name="paulman" /><br />800 lennukit<ref name="hiio" /><br />.<br />[[3. Balti rinne]]<br />[[Leningradi rinne]] |jõud3=2000 meest, [[Löögiüksus Admiral Pitka]] | märkused = }} '''Sõjategevus Eestis 1944. aastal''' hõlmab [[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vägede ning [[Eesti]] iseseisvuslaste vahelisi lahinguid Eestis [[1944]]. aastal. Sõjategevus 1944. aasta sügisel oli osa Nõukogude vägede pealetungioperatsioonist [[Baltimaad]]es. [[File:Feste Plätze Ostfront 1944.png|pisi|Rindejoon idarindel 1944. aasta 1. märtsil]] [[File:April1944.jpg|pisi|300px|Sõjategevus idarindel, Leningradi ja Ukraina suunal 1944. aasta aprillis]] [[Pilt:Eastern Front 1943-08 to 1944-12.png|pisi|300px|Sõjategevus idarindel 1943. aasta augustist 1944. aasta lõpuni]] ==Sõjaline olukord idarindel 1944. aastal== Jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[Krasnoje Selo – Ropša operatsioon|Krasnoje Selo – Ropša pealetungioperatsioonil]] tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. 1944. aasta veebruari esimestel päevadel algas [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]. Saksa maavägede ülemjuhatus ''[[Oberkommando des Heeres]]'' otsustas strateegiliselt tähtsat Eestit kaitsta, kasutades sealjuures võimalikult palju eestlastest üksusi. Jaanuari lõpul kuulutati välja üldmobilisatsioon, mille edu tagas rahvuslike ringkondade toetus ja [[Jüri Uluots]]a üleskutse kaitsta maad Nõukogude sissetungi eest. Kogunes 38 000 meest, kellest moodustati piirikaitserügemendid ja täiendati [[20. eesti diviis]]i. Paljud eestlased nägid rahvuslikes üksustes Eesti Vabariigi taassünni eeldust. 15. veebruaril 1944 allutati [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord”]] ülemjuhataja korraldusel armee tagalasse jäänud ja seni [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi tagala]] juhatajale allunud julgestusüksused operatiivselt armeedele. Tsiviilvalitsuste võim 20 km laiuses lahingutsoonis lõpetati. Alates 22. veebruari keskööst allutati kogu Eesti territoorium [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ülemjuhatajale. Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede [[:en:Kingisepp–Gdov Offensive|Kingisepa–Gdovi pealetung]], [[:en:Narva Offensive (15–28 February 1944)|veebruari Narva pealetung]], [[Putki lahing|märtsi alguse]] ja [[:en:Narva Offensive (18–24 March 1944)|märtsi lõpu Narva pealetung]] tagasi. Nõukogude vägede [[:en:Narva Offensive (July 1944)|suvine Narva pealetung]] viis linna vallutamiseni 26. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing|erakordselt veristes lahingutes]] ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda. Eestlaste vastupanu halvamiseks tegi Nõukogude lennuvägi maha ajaloolise Narva linna, tugevasti said kannatada [[Tartu]] ja [[Jõhvi]]. Tallinna [[märtsipommitamine|9. märtsi pommitamise]] ohvrite arv ulatub 1400, hävis ligi pool elamispinnast, 20 000 inimest jäi peavarjuta.<ref name="ents" /><ref name="laar" /> Suutmata läbi murda [[Virumaa]]l, alustas Punaarmee augustis [[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetungi]] ja vallutas linna 25. augustil. ''Oberkommando des Heeres'' otsustas Eesti maha jätta. Sakslaste taandumisest võtsid osa eesti üksused, mis hävitati või löödi laiali. [[:en:Tallinn Offensive|Tallinna pealetungist]] võttis osa [[8. Eesti Laskurkorpus|8. eesti laskurkorpus]]. Eestlased võitlesid rahvuskaaslaste vastu [[Avinurme lahing|Avinurme]] ja [[Porkuni lahing|Porkuni]] lahingus. [[Suurbritannia|Briti]]-[[USA|Ameerika]] suundumusega iseseisvuslased osutasid Saksa okupatsioonivõimudele passiivset vastupanu. Märtsis 1944 moodustasid nad üle-eestilise koordineeriva keskuse – [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]]. Peaminister Uluots, kes Eesti Vabariigi [[põhiseadus]]e järgi täitis Presidendi ülesandeid, püüdis taastada seaduslikke võimuorganeid. Septembris nimetas ta ametisse [[Otto Tiefi valitsus|koalitsioonivalitsuse]], mille tegelik juht oli [[Otto Tief]]. Valitsus deklareeris Eesti Vabariigi kestmist ja erapooletust, püüdis organiseerida Tallinna kaitset, kuid edutult. Punaarmee üksused jõudsid Tallinna 22. septembril. [[Lääne-Eesti saarestik]]u vallutamise järel novembri lõpuks oli kogu Eesti taas okupeeritud.<ref name="ents" /><ref name="laar" /> ==Relvajõud== Eesti territooriumil osalesid sõjategevuses NSV Liidu [[Punaarmee]] ja sõjamerelaevastiku väekoondised: [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] väeosad, [[Punalipuline Balti laevastik]] ning Lõuna-Eesti ja Läti aladel [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] väeosad. [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]] relvajõududest osalesid sõjategevuses: [[armeegrupp Nord]] ([[armeegrupp Narwa]], [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]], [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]]). ;Punaarmee pealetungioperatsioonid Nõukogude sõjaajalooallikate alusel oli lahingutegevuses viis põhilist sõjalist operatsiooni: *[[Narva pealetungioperatsioon]] (24.07.1944–10.08.1944), milles osalesid Punaarmee poolt [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[2. löögiarmee]], [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] väed ja [[Punalipuline Balti laevastik]], *[[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetungioperatsioon]] (10.08.1944–6.09.1944), milles osalesid [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] [[1. löögiarmee]], [[67. armee]] väed ja [[57. armee]] väeosad, *[[Riia pealetungioperatsioon]], milles osalesid Eesti territooriumil 3. Balti rinde väed, *[[Tallinna pealetungioperatsioon]] (17.09.1944–26.09.1944), milles osalesid Leningradi rinde [[2. löögiarmee]], [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] väed ja [[Punalipuline Balti laevastik]], *[[Lääne-Eesti saarte vabastamise operatsioon|Lääne-Eesti saarte vallutamise operatsioon]] (27.09.1944–24.11.1944), milles osalesid Leningradi rinde [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] väed ja [[Punalipuline Balti laevastik]]<ref name="jAHiQ" /> [[File:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|300px|right|Nõukogude vägede [[Kingissepa-Gdovi operatsioon|Kingissepa-Gdovi operatsiooni]] ning [[Novgorod]]i-suunalised pealetungisuunad, 1944. aasta jaanuaris-veebruaris]] ==Sõjategevuse kronoloogia== * 2. veebruaril Punaarmee 2. löögiarmee sillapea loomine [[Narva lahingud (1944)|Narva lahingutes]] * 13.–15. veebruaril [[Meerapalu lahing]] [[Piirissaar]]elt mandrile tunginud Punaarmeega *14. veebruaril [[Meriküla dessant]] * 25. juuli Punaarmee Narva pealetung ** 26. juuli – 10. august [[Sinimägede lahing]] * 10. august – 4. september Punaarmee [[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetung]] * 11. september 1944 Saksa vägede taganemiskäsk Eestist * 14. september Punaarmee [[Tallinna vallutamine (1944)|Tallinna pealetung]] **22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna *28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala *30. septembril vallutas Punaarmee [[8. Eesti Laskurkorpus]]e dessant [[Muhu]] *2. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut [[Hiiumaa]]le *25. novembril taandusid viimased Saksa väeosad [[Sõrve säär]]elt *19. detsembril vallutas Punaarmee [[Ruhnu]] saare {{vaata|Väegrupp Nord#Sõjategevus 1944. aastal}} ==Sõjategevus Virumaal== [[File:Possible locations of the Teusina village along the Narva river.jpg|pisi|300px|[[Narva jõe alamjooks]] Narvast [[Narva-Jõesuu]]ni, [[Kudruküla]], [[Tõrvala]], [[Riigiküla|Riigi]], [[Vepsküla]]]] ===Narva lahing=== {{vaata|Narva lahing (1944)}} [[File:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|300px|right|Lahingiskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist 23. aprillini ning [[Meerapalu lahing]]]] 1944. aasta jaanuaris Leningradi ja Novgorodi alt alanud pealetungiga sundis Punaarmee Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] taganema. Jaanuari lõpus jõudsid [[Punaarmee]] [[Leningradi rinne |Leningradi rinde]] üksused Eesti piiridele. [[Leningradi rinne |Leningradi rinde]] üksused jõudsid [[2. veebruar]]il [[Narva jõgi|Narva jõeni]] ja saatsid kohe oma eelosad üle jõe, moodustades [[sillapea]]d [[Narva-Jõesuu]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Vaasa]]–[[Vepsküla]]–[[Siivertsi]] piirkonnas. Narva-Jõesuust paiskasid kaitsel olnud väed Punaarmee üksused tagasi, kuid teised sillapead jäid püsima ning jõejoonel asuvad kaitsjad püüdsid ainult takistada nende laiendamist. 2. veebruaril tulid Nõukogude 8. armee esimesed osad Narva jõe keskjooksul [[Vääska]] kohal üle jõe, kus nende vastas oli üks rühm [[29. Eesti Politseipataljon]]ist. Varsti valgusid Punaarmee väeüksused sealt lõuna ja põhja poole. 29. Eesti Politseipataljon kandis suuri kaotusi, kadus juhtimine ja üksikud rühmad taandusid oma algatusel [[Auvere]] suunas. Suuremad Punaarmee väeüksused hakkasid üle jõe valguma [[Krivasoo]] kohal ning liikuma lääne ja põhja suunas. [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti SS-Diviis]] hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi. Nõukogude vasturünnakuid tagasi lüües purustati 14 tanki. [[1. märts]]il [[1944]] alustas Punaarmee [[Putki soo]]s suurrünnakut. Lahingu esimeses osas õnnestus Punaarmeel läbi murda esimesed kaitseliinid ja kiiluda kaitsesse mitme kilomeetri sügavuselt. Läbimurde riivistamiseks paisati kõik [[Armeegrupp Narwa|armeegrupil Narwa]] käepärast olnud väeosad nende hulgas ka Toila metsalaagris viibivad [[Alfons Rebane|Rebase]] ja [[Georg Sooden|Soodeni]] juhitavad Eesti [[idapataljonid]]. [[5. märts]]il alustas 11. diviis koos Nordlandi diviisi osade toetusel vasturünnakut [[Putki]] suunas. Putkist idas rünnakul edu ei olnud, kuna raskel maastikul kadus side ründavate väeosade vahel ja diviis oli sunnitud kaitsele asuma koos Eesti pataljonidega. Rindejoon taastati kohas, kus see oli asunud enne 1. märtsi. Kättemaksuna Riigiküla ja [[Siivertsi]] sillapeade likvideerimise eest hävitas Nõukogude lennuvägi ööl vastu 7. märtsi Narva linna. Väheste vaheaegadega kestsid lennurünnakud [[Narva]]le hommikuni. Järgmisel ööl algasid õhurünnakud uuesti. [[8. märts]]il toimusid õhurünnakud Jõhvile ja Tapale ning [[9. märts]]i ööl Tallinna [[märtsipommitamine]], mis ligi kolmandiku Eesti pealinnast varemeteks muutis. ===Meriküla dessant=== {{Vaata|Meriküla dessant}} [[14. veebruar]]il toimus [[Punaarmee]] 260. merejalaväe brigaadi [[dessant]] [[Meriküla]]sse, mis korraldati [[Krivasoo kott|Krivasoo kotist]] [[Auvere]]st põhja poole ründavate Punaarmee üksuste toetamiseks. Merejalaväe brigaadi ülesanne oli murda läbi [[Auvere raudteejaam]]a, ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega ning läbi lõigata [[Narva jõgi|Narva jõe]] joonel võitlevate Saksa vägede taganemistee. 16. märtsil õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] II pataljoni positsioonidesse sisse murda. I pataljon ning [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] osad suutsid vastase tagasi lüüa. Samuti ebaõnnestus Nõukogude tankirünnak [[Auvere]]s, mis peatati Saksa Tiger-tankide poolt. Punaarmee üksused olid kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et olid sunnitud pealetungi peatama. Lõuna-Eestis aga jätkusid märtsis kohaliku tähtsusega lahingud ([[Puurmani lahing]]<ref name="pJRP6" /> jt). See võimaldas Saksa väejuhatusel Narva all [[1944]]. aasta märtsi lõpus algatus enda kätte haarata. [[26. märts]]il andsid neli Saksa diviisi soomusmasinate toetusel löögi Auvere tugiala läänetipus paiknevale Punaarmee rünnakukiilule. [[6. aprill]]il piirasid sakslased osa Punaarmee üksusi sisse. [[19. aprill]]il paisati Saksa üksused tankide toetusel otsustavale rünnakule. Kevadine teedelagunemine oli aga soised alad muutnud soomusväeosadele läbipääsmatuks ning sakslastel ei õnnestunud edu saavutada. Sakslased kandsid tõsiseid kaotusi ning olid sunnitud rünnaku peatama. Mai alguseks olid võitlevad pooled end Narva rindel välja kurnanud. Rinne jäi mitmeks kuuks rahulikuks. ==Sõjategevus Tartumaal== 1944. aasta veebruari keskpaigaks oli Punaarmee tunginud mööda Peipsi idakallast lõunasse kuni Pihkva järveni. Saksa väejuhatus pidi tugevdama oma üksusi kogu Peipsi ja Pihkva järve läänekalda ulatuses, sest järv oli jääga kaetud ja oli Punaarmee dessantide oht. Eesti sõjalise julgeoleku eest vastutas väegrupi Nord tagala ülemjuhataja (peakorteriga Võrus), kellele Eestis ja Eesti kagupiiril allus [[207. julgestusdiviis]]. 207. julgestusdiviisi osad võitlesid ka väegrupi Nord tagalapiirkonnas [[Leningradi rinne|Leningradi rindel]] ning Pihkvamaal partisanide vastu, ning Eestis allusid diviisistaabile Omakaitse üksused ning [[Politseipataljon|politsei]]-[[Vahipataljon|vahipataljonid]] (ülalnimetatud nr [[29. Kaitsepataljon|29.]], [[30. Kaitsepataljon|30.]], [[31. Kaitsepataljon|31.]], [[32. Kaitsepataljon|32.]], mis anti 1944. a alguses Narva rindele, ja [[33. Kaitsepataljon|33. pataljon]] Tartus). {{vaata|Meerapalu lahing|Peipsi rinne}} [[11. veebruar]]il vallutasid Punaarmee 90. laskurdiviisi üksused [[Piirissaar]]e. 13. veebruari öösel kella 2 paiku alustas Punaarmee pettemanöövrina [[Mehikoorma]] vastas asuvale sillapeale jalaväe pealetungi. [[14. veebruar]]i öösel Punaarmee vallutas [[Pedaspää]] ja [[Meerapalu]], moodustades [[Lämmijärv]]e läänekaldale sillapea. [[15. veebruar]]i varahommikul alustasid punaarmeelased [[Meerapalu]]st läänes uut pealetungi ja ka [[Jõepera (Meeksi)|Jõeperas]] maabus Punaarmee [[pataljon]]isuurune üksus. 15. veebruaril allutati Peipsi ja Pihkva järve läänekallas [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]]le ja alates 17. veebruari keskkööst võttis kaitse [[Tammispää]]st Peipsi loodetipus kuni [[Vidovitši]]ni Pihkva järve läänerannikul üle [[L armeekorpus]]. L armeekorpuse allusid 207. julgestusdiviis ja kohapealsed Eesti üksused ning [[11. jalaväediviis]], 11. jalaväediviis viidi aga märtsi alguses [[Narva rinne|Narva rindele]]. 28. veebruaril allutati L armeekorpusele [[24. jalaväediviis]], mis võttis üle kaitse Pihkva järve läänekaldal, 9. märtsil asendati see [[12. lennuväe välidiviis]]iga. Peipsi ja Pihkva järve ääres olid L armeekorpuse alluvuses kaitsel ka [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] , [[2. Eesti Piirikaitserügement|2.]], [[3. Eesti Piirikaitserügement|3. eesti piirikaitserügemendid]]. Pärast [[3. Eesti Piirikaitserügement|3. eesti piirikaitserügemendi]] Narva rindele saatmist toodi märtsi keskel asemele [[4. Eesti Piirikaitserügemen]]. 19. märtsil saadeti Narva rindele ka 2. piirikaitserügement. 3. aprillil 1944, pärast dessandiohu vähenemist jäämineku tõttu järvel, andis L armeekorpus oma lõigu koos alluvate väeosadega üle 207. julgestusdiviisi staabile. [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] ülemjuhataja jalaväekindral [[Johannes Frießner]] andis 11. juulil 1944, Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eestis]], [[Saksa okupatsioon Lätis (1941–1944)|Lätis]] ja [[Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944)]] anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele: [[Põhja-Läti]]s ja [[Lõuna-Eesti]]s [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ülemjuhataja [[suurtükiväekindral]] [[Herbert Loch]]ile. [[Põhja-Eesti]]s, [[Viru maakond|Viru-]], [[Järva maakond|Järva-]] ja [[Harju maakond]]ades ning [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] põhjaosas esindas kõrgemat [[Täidesaatev võim|täidesaatvat võimu]] [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwa]] ülemjuhataja [[jalaväekindral]] [[Anton Grasser]]. [[Eestimaa kindralkomissar]] [[Karl-Siegmund Litzmann]] allutati otse väegrupi Nord ülemjuhatajale, [[Eesti Omavalitsus]] aga [[Hjalmar Mäe]] juhtimisel jäi kindralkomissar Litzmanni alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi Narwa ülemjuhatajatele. Armeegrupi Narwa tagalapiirkonnast Tallinnas ja ülejäänud Harjumaa osas moodustati Komandantuuripiirkond Tallinn senise Tallinna linnakomandandi (nr. 192) kindralmajor [[Artur Bisle]] juhtimisel. Rannakaitse eest Virumaa rannikul vastutas [[Ida rannakaitsepiirkond]] (''Küstenverteidigung Ost'', hiljem ''Küstenabschnitt Narwa''), mille ülem oli [[kindralleitnant]] [[Kurt Gerock]]. [[24. juuli]]l 1944 nimetas Hitler [[kindralooberst]] [[Ferdinand Schörner]]i väegrupi Nord ülemjuhatajaks ja ühendas sama korraldusega kõik [[Wehrmacht]]i, [[Relva-SS]]i, [[NSDAP]]i ja tsiviilasutuste jõud ja vahendid tema üldjuhtimise alla. ==Suvine Punaarmee pealetung== ===Narva pealetung=== {{vaata|Narva pealetung}} [[25. juuli]]l [[1944]] kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad Leningradi rinde väed pärast tunniajalist turmtuld pealetungi Narva rindel. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse lõuna pool Auveret. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele 18 kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. Eesti-Saksa väeosad paiknesid Narva–Tallinna maanteega risti üle maantee Mummassaare–Sooküla–Metsküla–Putki joonele. ===Sinimägede lahing=== [[File:Tannenberg1944.jpg|pisi|right|300px|Sinimägede lahingu skeem]] {{vaata|Sinimägede lahing}}, ''[[Tannenbergi liin]]'' 26. juulist alates oli kogu Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Juba teisel rünnakupäeval paisati võitlusse [[20. eesti diviis|Eesti Diviisi]] osad. 29. juulil läks võitlusse 45. rügement ja üksikud kompaniid 46. rügemendist. Raskete kaotuste hinnaga suudeti Punaarmee pealetung peatada. Erinevatel andmetel kaotas Punaarmee Sinimägedes haavatute ja surnute näol 11 diviisi ja 2 brigaadi, 160 000 – 170 000 meest ning üle 200 tanki. Rünnakud kestsid kuni 12. augustini. ==Sõjategevus Kagu-Eestis== Punaarmee Leningradi rinde [[Narva pealetungioperatsioon]]iga (24.07.–10.08.1944) paralleelselt alustasid [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] väed [[Pihkva-Ostrovi pealetungioperatsioon]] (17.07.1944–31.07.1944), mille tulemusel jõudsid 3. Balti rinde väed Eesti piiride juurde [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] – [[Pankjavitsa|Pangevitsa]] – [[Laura]] – [[Ploskums]]i – [[Lõpiene]] – [[Ozolnieki|Osolnieki]] joonele. [[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetungioperatsioon]]i (10.08.1944–6.09.1944) käigus Nõukogude väed murdsid 10.–15. augustil Saksa vägede vastupanu [[Marienburgi liin]]il. 15. augustil 1944 kehtestati [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwa]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] eraldusjooneks [[Pihkva järv]]e lõunatipp – [[Põlva]] – [[Võrtsjärv]]e põhjakallas [[Oiu]] juures – [[Kolga-Jaani|Kolga Jaani]] – [[Põltsamaa]] ja ka Harjumaa ja osa Järvamaast kuulusid armeegrupi Narwa võimupiirkonda. [[Petserimaa]] suunalt Lõuna-Eestisse ja Kirde-Lätisse tungis 1944. aastal Punaarmee 3. Balti rinne ning Pihkva ja Ostrovi liini hõivamine juuli lõpus avas Punaarmeele tee Lõuna-Eestisse ja Lätisse. Augustis alustas Punaarmee pealetungioperatsiooni Petserimaal, valmis ehitamata Marienburgi” kaitseliinile, mida oli rajatud 1944. aasta maist ja mis koosnes kahest kaitsevööndist ja selle sügavus Petserimaal ulatus 3–4 km-ni. Peale lahtiste laskepesade, kaevikute, ühenduskäikude ja varjendite olid selle eelserval miiniväljad ning okastraattõkked. Kohati oli kaevatud tankitõrjekraave. Kaitseliini põhjalõik oli Irboskast u 10 km), sellest tagapool, [[Piusa jõgi|Piusa]] ja [[Patškovka jõgi|Patškova jõe]] joonel olid kaitserajatised nõrgad. Saksa vägede eesliinil Pihkva järve edelakaldal, [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] ja [[Kutšina]]-[[Pankjavitsa]]-[[Šubenki]] ([[Rootova]]st kagus) joonel oli [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] jalaväekindral [[Hans Gollnick]]i [[XXVIII armeekorpus]]e kolm diviisi ([[207. julgestusdiviis]], 12. välilennuväediviis ja 30. jalaväediviis). Lõuna pool, Šubenkist kuni Brunišini oli suurtükiväekindral Kurt Herzogi XXXVIII armeekorpuse kolm jalaväediviisi, mis katsid [[Laura]]t ja [[Aluksne]]sse kirdest viivaid teid. Soomest toodi veel juurde üks jalaväediviis Laura piirkonda. [[Väike Emajõgi|Väike Emajõe]]–[[Koiva jõgi|Koiva jõe]] joonele oli rajatud [[Valga kaitseliin]] (Walk), kaitseliini põhjapoolne osa toetus [[Võrtsjärv]]ele ja kulges [[Pikasilla (Tõrva)|Pikasilla]]lt kuni peaaegu Väike Emajõe vasakkaldal asuva [[Iigaste mõis]]ani. Kaitseliin koosnes kahest kaitsevööndist kohati sügavusega 10–12 kilomeetrit, mille kaitseliin koosnes kahest kaevikute liinist. Valga kaitseliini hakati ehitama 1944. aasta juuni algul, eesliin oli kaetud okastraattõkete ja [[miiniväli|miiniväljadega]]. Kõik sillad Väikesel Emajõel ja Koiva jõel olid purustatud (ainult [[Pikasilla sild|Pikasilla]] ja [[Jõgeveste sild|Jõgeveste sillad]] õhiti 26. augusti keskpäeval) ning sillad kaitse sügavuses ette valmistatud õhkimiseks. Teine liin kulges piki [[Õhne]] ja [[Pedeli jõgi|Pedeli jõge]] ning kaitserajatised hõlmasid vastupanupunktideks muudetud Tõrva ja Valga linna. ===Tartu lahing=== {{vaata|Tartu pealetungioperatsioon|Tartu lahing (1944)}} [[File:Tartu Offensive.gif|pisi|300px|Punaarmee [[Tartu pealetungioperatsioon]]i löögisuunad]] Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal Saksa rindest läbi jõudes [[Pihkva-Ostrovi pealetungioperatsioon]]i tulemusel, [[Optjoki jõgi|Optjoki jõe]] – [[Pankjavitsa]] – [[Laura]] joonele. [[2. löögiarmee]] tõmmati Narva rindelt välja ja paigutati ümber Eesti kagurindele. [[6. august]]il vallutas [[1. löögiarmee]] [[Laura]]. [[10. august]]il murdsid Punaarmee 3. Balti rinde väed läbi Saksa Wehrmachti [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] XXVIII armeekorpuse [[Aluksne|Marienburgi]] [[Marienburgi kaitseliin|kaitseliinist]]. [[67. armee]] tungis edasi Võru suunas, [[1. löögiarmee]] aga [[Rõuge]] suunas. [[11. august]]il vallutas 67. armee koosseisu kuuluv [[116. laskurkorpus]] [[Petseri]]. 12. augustil vallutasid [[14. kaardiväe laskurkorpus]]e üksused [[Rõuge]]. [[13. august]]il vallutas Punaarmee [[Võru]]. [[14. august]]il suunas Saksa väejuhatus Eestisse [[II armeekorpus]]e üksused, mis võitlesid [[Karula]]-[[Sangaste]] piirkonnas. Vahepeal olid Saksa väed suutnud organiseerida [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] – [[Koiva|Koiva jõe]] joonel kaitsepositsiooni. Eelpositsioon asus [[Puka]] – [[Sangaste]] – [[Karula]] – [[Varstu]] – [[Aluliina järv]]e joonel. 14. augustil jõudsid Punaarmee väeüksused lahinguta [[Antsla]]sse. Sealt hakkas üks Punaarmee väekoondis liikuma Sangaste suunas sihiga vallutada [[Tõrva]], kohtas aga 16. augustil [[Sangaste]]s Saksa väeüksust, kes asusid vasturünnakule, piirasid sisse ühe Nõukogude diviisi ja lõid ülejäänud tagasi [[Antsla]]sse. Punaarmee diviis oli juba hävitamisohus, kuid selle päästis Nõukogude [[7. laskurkorpus]], mis vabastas oma diviisi sakslaste piiramisrõngast ja lõi Saksa väed [[Sangaste]]sse tagasi. 16. augustil 1944 tegi [[2. löögiarmee]] dessantgrupp kindralleitnant Aleksei Gretškin juhtimisel, [[Mehikoorma dessant|dessandi]] üle [[Lämmijärv]]e Peipsi ja Pihkva järve vahel [[Mehikoorma]]sse. Võitlusgrupp Wagneri üksused suutsid 191. laskurdiviisi edasitungi peatada, kuid pidi varsti taanduma oma parempoolse naabri, 12. Luftwaffe välidiviisi taganemise tõttu. 16. augustil vallutas Punaarmee 67. armee 86. laskurdiviis [[Põlva]]. 17. augustil tungisid tugevad Punaarmee motoriseeritud üksused Võitlusgrupp Wagnerile alluva 207. julgestusdiviisi ja 12. Luftwaffe välidiviisi üksuste vahele ning Saksa vägede taganemine jätkus. {{vaata|Mehikoorma dessant}} Võitlused Saksa vägede eelpositsioonil kestsid 28. augustini, mil Saksa väed tõmbusid tagasi oma kaitsepositsioonile [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] – [[Koiva|Koiva jõe]] joonele. Punaarmee väeosade katsed [[Valga]] vallutamiseks kestsid 30. augustini. [[File:RedArmy19Aug31Dec44.jpg|pisi|300px|right|Idarinde Punaarmee pealetungisuunad 19. august – 31. detsember 1944]] [[Laeva]] suunas ei arendanud Punaarmee väeüksused pealetungi, vaid liikusid edasi piki [[Emajõgi|Emajõe]] kallast kirde suunas ja jõudsid 24. augustil [[Nõela]] külani. [[Tartumaa Omakaitse malev]]a uueks ülemaks määrati [[kolonel]] [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], kes hakkas [[Omakaitse]] meestega organiseerima [[Voldi]] kaitset ja lõi tagasi punaväe eelosi, kes liikusid Voldi suunas, võttes lahingust isiklikult osa. 23. augustil sattusid Nõo kaitsjad piiramisrõngasse, ent [[Paul Vent]]i juhitud võitlusgrupil õnnestus välja murda ja Tartu serval Tähtveres uutele positsioonidele asuda. Ööl vastu 25. augustit pommitasid Punaarmee üksused Tartut ja linnas puhkesid suured tulekahjud. Punaarmee koondas Karula-Sangaste piirkonda 10 laskurdiviisi ja 5 tankikoondist, mis tungisid Tartu suunas. [[Hyazinth von Strachwitz]]i tankigrupi vasturünnak Punaarmee tankikoondiste vastu 24. augustil Elva lähedal [[Tamsa lahing]]us jäi eduta. 25. augustil, pärast [[Tamsa lahing]]ut alustas Punaarmee rünnakut Tartule kolmes suunas. 26. augustil tungis Punaarmee edasi, vallutades [[Maramaa]] ja püüdes ühineda üle Kärevere silla tulnud korpusega. Emajõe rindele määrati 26. augustil 87. jalaväediviis ja [[Soomepoisid|soomepoistest]] moodustatud [[20. Eesti SS-diviis]]i [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] III pataljon ning II armeekorpusele allutati ka [[37. Eesti Politseipataljon|37.]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38. eesti politseipataljon]], 30. augustist 7. septembrini toodi Saksamaalt Emajõe rindele 563. grenaderidiviis 28. augustil asusid [[20. eesti diviis]]i võitlusgrupid, [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] III pataljon Waffen-Haupsturmführer [[Voldemar Pärlin]]i juhtimisel, [[politseipataljon]]id ja Saksa väed vastupealetungile ning 30. augustiks oli Emajõe põhjakallas Võrtsjärvest Jänese sillani venelastest vaba. Tartu tagasivallutamise operatsioon algas 4. septembril, 5. septembril peeti lahinguid ainult Raadi pärast. Tartu sillapea suruti tunduvalt kokku ja punased olid kiilutud Tartu linna piiridesse. 87. jalaväediviisi ja 563. grenaderidiviisi toomisega Emajõe rindele, saadeti 29. augustil saadeti Narva rindele tagasi SS-pataljon Wallonien ja 5.–6. septembril [[ooberstleitnant]] [[Meinrad von Lauchert]]i tankikoondis [[Cēsis]]esse 18. armee alluvusse. 7.–12. septembril lahkus lahingugrupp Mann, motoriseeritud pataljon Roller, 23. grenaderirügement, 11. jalaväediviisi füsiljeepataljon, Nordlandi soomus-luurepataljon, tankitõrjedivisjon ja suurtükirügemendi II divisjon, 54. SS-suurtükirügemendi II divisjon ja [[19. Läti 2. Relvagrenaderide SS-diviis|19. Läti SS-diviis]]i suurtükiväeosad. 10.–12. septembrini saadeti Eestist ära viimased 227. jalaväediviisi osad. Emajõe rindele jäid 87. jalaväediviis ja 563. grenaderidiviis ning 207. julgestusdiviisi 94. julgestusrügement. Lisaks eestlaste üksused: 207. julgestusdiviisile allunud 20. Eesti SS-diviisi 47. rügemendi II pataljon, [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] ja [[5. Eesti Piirikaitserügement]] ja Omakaitse pataljonid, 87. jalaväediviisile allutatud 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi I ja II pataljon, ning 563. jalaväediviisile allutatud [[37. Eesti Politseipataljon|eesti politseipataljonid nr 37]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38.]] 46. rügemendi III pataljon oli II armeekorpuse reservis. Emajõe rindel oli ka [[42. Eesti Politsei Pioneeripataljon|42. eesti politsei-pioneeripataljon]] ning 1. ja 2. eesti ehitus-pioneeripataljon. Peipsi rannakaitselõigus Emajõe suudmest oli rannakaitses kuni 300. eriotstarbelise diviisi vastutusalani Tartu ja Võru [[Omakaitse territoriaalrügement]]ide pataljonid. 2. septembril 1944 toodi Leningradi rinde 2. löögiarmee Emajõe rindele, et tungida üle Rakvere [[Tallinna pealetungioperatsioon|Tallinna peale]] – samal ajal Sinimägedest peale tungiva [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]ga ja koostöös Balti Laevastikuga ning 5.–19. septembrini 1944 veeti 2. löögiarmee väekoondised üle [[Lämmijärv]]e Eestisse. Seni piirkonnas tegutsenud 3. Balti rinde parema tiiva väekoondised: 116. ja 118. laskurkorpus ning 14. kindlustatud rajooni väed allutati 2. löögiarmeele. 2. löögiarmee alluvuses Emajõe rindel oli 5 laskur[[Korpus (sõjandus)|korpus]]t: 30. kaardiväe laskurkorpus (45., 63. ja 64. kaardiväe laskurdiviis), [[8. Eesti laskurkorpus]] ([[7. Eesti Laskurdiviis|7.]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviis]]) ning 108. (46., 90. ja 372. laskurdiviis), 116. (86. ja 321. laskurdiviis) ja 118. laskurkorpus (128., 282. ja 291. laskurdiviis). ===Valga kaitseliini lahingud=== [[File:Tartu Offensive.gif|pisi|300px|Punaarmee Tartu ja Valga kaitseliini pealetungioperatsiooni löögisuunad]] Punaarmee 1. löögiarmee jõud suutsid ületada [[Pikasilla (Tõrva)|Pikasilla]]l [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]], nende vastas oli alates Pikasillalt Valga suunas ja [[Koikküla]]–[[Koiva]] all Läti territooriumini 12. Luftwaffe välidiviis, 30., 21.ja 31. Wehrmachti diviis. Punaarmee 122. laskurkorpuse 98. laskurdiviis jõudis Pikasillale 26. – 27. augustil. Diviisi 4. ja 166. polgu pataljonid jõudsid ööl vastu 28. augustit Väike-Emajõe lääne üksused jõe äärde tagasi suruda. Lõuna pool [[Võrtsjärv]]e Valga ruumis pidas Saksa XXVIII armeekorpus tõrjelahinguid suures ülekaalus oleva [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] vägede vastu, et [[II armeekorpus]] saaks taanduda Lätimaale. Rindelõigus dislotseerus 67. armee piki Väike-Emajõge [[Pikasilla (Tõrva)|Pikasilla]]st [[Soe (Viljandi)|Soe]]ni ja 1. löögiarmee joonel Piku–[[Sooru]]–[[Raudsepa (Otepää)|Raudsepa]]-[[Iigaste mõis|Iligaste mõis]]. 13. septembril alustas pealetungi 112. laskurkorpuse 201. laskurdiviisi 92. polgu pataljon ja 11. laskurdiviisis pataljon, laskurkorpuse rindel [[Saeveski küla|Saeveski]]st [[Käre]] ja [[Musti]]ni. Rindel piki Väike-Emajõge Mustist Kurelini, asusid pealetungile 111. laskurkorpuse üksused, 85. laskurdiviisi 141. polgu pataljon, kes forsseerisid [[Väike Emajõgi|Väike-Emajõe]] ja tungis jõe läänekaldale ja võttis positsiooni sisse Musti rajoonis. 14. septembri hommikul algas 67. armee uus pealetung Väike-Emajõel suurtükiväe tulelöögiga. 122. laskurkorpus pidi katma 67. armee peajõude põhja suunast, korpuse parem tiib aga pidi andma löögi Pikasillalt [[Suislepa]]le ning vasak tiib arendama pealetungi üle [[Rulli]] ja [[Murikatsi]] [[Kärstna]] suunas<ref>Paul Mõtsküla. "Nad läksid rinde paremal tiival". Tallinn, Eesti Raamat, 1969. [https://pikasilla.blogspot.com/p/lahingud-vaikese-emajoe-aares-1944%2015.html lk 16 – 39].</ref>. 15. septembril suudeti ehitada sillad [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]]le rasketehnika üleveoks ning laiendasid jõe läänekalda platsdarmi kuni 22 kilomeetrini piki rinnet. 67. armee ja 1. löögiarmee jätkasid pealetungi ja 16. septembril suutsid 67. armee väeosad ületada [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] ning 189. diviisi osad tankide toetusel lõid Saksa üksused välja [[Rulli]] alevikust ning ületasid [[Tõrva-Valga maantee|Tõrva–Valga maantee]]. 14. laskurkorpuse ja 12. laskurkorpuse pealetungi toetas Lätis asuvad 54. armee, mistõttu Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] juhatus ei saanud koondada täiendavaid reserve Valga ja Tõrva suunale Punaarmee 1. ja 67 armee üksuste vastu. 17. septembril ületasid 67. armee väeosad mitmest kohast [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] ja jõudsid [[Tõrva]] lähistele, 1. löögiarmee koondas peamise jõu Valga haaramiseks põhjast. 67. armee 98. diviisi 308. polk ületas Väike-Emajõe Saeveski kohal, lõuna poolt jõe ületanud 98. diviisi osad jõudsid läänekallast mööda Pikasillani. [[Avangard]]i rünnakut toetas 189. diviis koos 16. ründetankibrigaadi ja 361. iseliikuvate suurtükkide polguga. 14. kaardiväe laskurkorpuse diviisi eelväed jõudsid Läti piiridele. 18. septembri hommikul jõudsid 166. polk Kiisale ja Pikasilla Liivale ning 308. polk lõunaks [[Leebiku]]le. 18. septembril alustasid Punaarmee 67. armee ja 1. löögiarmee rünnakuid Valga ja Tõrva hõivamiseks. 1. löögiarmee väeosad alustasid pealetungi ja jõudsid Valgast 10 kilomeetri kaugusele, 14. kaardiväelaskurkorpus tungis lahingutega edasi Valgas loode pool, forsseeris [[Pedeli jõgi|Pedeli jõe]] ja jõudis välja Läti piirile. 12. kaardiväelaskurkorpuse üksused tungisid põhjast Valga suunas mööda Tõrva–Valga maanteed ning 119. laskurkorpus üksused alustasid nüüd ida suunast pealetungi ja jõudsid [[Valga raudteejaam]]ast kahe kilomeetri kaugusele. Tõrva ja Valga olid nüüd haaratud lõunast ja põhjast ning seetõttu olid Saksa väed sunnitud 19. septembri öösel linnadest taanduma. 19. septembril hõivas 1. löögiarmee Valga ja 67. armee üksused hõivasid Tõrva. 19. septembri seisuga jõudsid Punaarmee 54. ja 1. löögiarmee Läti territooriumile, 67. armee väeosad jätkasid aga lahinguid lääne ja põhja pool Tõrvat. 20. septembril algas Saksa vägede taandumine ning 67. armee jõudis välja Läti territooriumile. 21.–23. septembril peeti veel lahinguid [[Taagepera]] ja [[Ala (Tõrva)|Ala]] ümbruses, kuid 24. septembriks jõudis 67. armee tervenisti Läti territooriumile. Visa vastupanu kaitseliinil Walk oli tingitud sakslaste operatiivgrupi Narva väljaviimise vajadusest Põhja-Eestist, plaanist Aster ja Saksa vägede järkjärguliseks tagasitõmbumiseks Eestist uutele kaitseliinidele Lätis. === Emajõe forsseerimine === [[Pilt:Emajõe forseerimise mälestuskivi.jpg|pisi|Emajõe forsseerimise mälestuskivi [[Veskimäe (Kastre)|Veskimäe]] külas Kastre vallas]] 17. septembril 1944 toimus Punaarmee ja [[8. Eesti laskurkorpus]]e üksuste [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] ning järgnev pealetung teljel [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]]st [[Kastre]]le. Lahing algas 17. septembril kell 07:30 tugeva ettevalmistava suurtükituli Emajõe põhjakaldale. Kell 8.20 alustasid [[7. Eesti Laskurdiviis|7. diviis]]i [[27. Laskurpolk|27.]] ja [[354. Laskurpolk|354. laskurpolk]] paatide, parvede ja ründesildadega Emajõe ületamist. 27. laskurpolgu ja 152. üksiku tankibrigaadi tankid, hõivasid Koosa teedesõlme. Saksa väeosad eemaldusid Alatskivisse. Koosa juurest liikus 27. laskurpolk üle [[Varnja]] [[Nina]] suunas, surudes Varnjast Peipsi ranna kaitsel olnud Tartu Omakaitse üksused tagasi Alatskivi kanti. 18. septembril jätkas 2. löögiarmee esimesel lahingupäeval saavutatud edu arendamist kogu rindel. [[8. Eesti laskurkorpus]] sundis sakslasi järjepanu taanduma ja keskpäeva paiku vallutas piki Peipsi läänekallast liikuv 7. Eesti laskurdiviisi [[354. laskurpolk]] [[Kallaste]]. Päeva lõpuks jõudsid nad [[Mustvee]] joonele. Kiire ja eduka pealetungiga aitas 8. Eesti laskurkorpus luua eeldused [[Tallinna vallutamine (1944)|Tallinna vallutami]]seks Punaarmee poolt. ==Taandumine Narva rindelt== [[Operatsioon Aster|Eesti mahajätmise plaani]] kohaselt pidid [[armeegrupp Narwa]] üksused jalgsimarsil lahkuma üle Viljandi Lätti. Mehhaniseeritud väeosad, peamiselt [[III Germaani Soomuskorpus|III Germaani soomuskorpus]]el aga üle Rakvere-Paide Pärnuni. 18. septembril kell 13. 00 käivitus plaan "Aster" ning algas üldine Tannenbergi liini positsioonide mahajätmine, III. Germaani Soomuskorpuse osad alustasid lahkumist pimeduse saabudes. Tannenbergi kaitseliin jäeti maha. Hästi autode ja mootorveokitega varustatud motoriseeritud [[11. SS–diviis Nordland]], [[4. SS-brigaad Nederland]] ja [[11. jalaväediviis]] suutsid Rakvere–Paide–Pärnu marsruudil liikudes Lätimaale jõuda. 18. septembril said Sinimägedest taganevad eesti üksused käsu asuda kaitseliinile [[Laekvere]] lähistel, 19. septembri varahommikul alustati taganemist [[Kurtna laager|Kurtna laagrisse]], kus asus ka 20. diviisi staap ja kust liiguti edasi [[Jõuga]] suunas. [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] ülem [[Obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]] määrati taganevate maavägede ülemaks. [[Iisaku]] ja [[Peipsi järv]]e vahelt pidid taanduma [[11. jalaväediviis]], [[288. Kaitsepataljon|288.]] ja [[292. Politsei Jalaväepataljon]] ning [[2. Eesti Piirikaitserügement|2.]], [[3. Eesti Piirikaitserügement|3.]], [[4. Eesti Piirikaitserügement|4.]] ja 6. Eesti Piirikaitserügement [[300. Eriotstarbeline Jalaväediviis|300. Eriotstarbelise Jalaväediviis]]i koosseisus. Plaani järgi pidi jalavägi taganema mööda [[Kuremäe]]–[[Iisaku]]–[[Rostoja]]–[[Tagajõe]] teed, suurtükivägi ja voorid pidid taganema mööda [[Tudulinna–Avinurme maantee]]d. Taganevate vägede katteväeosaks määrati [[pataljon Narva|20. Füsiljeerpataljon]], mis oli tugevdatud 45. rügemendi tankitõrje- ja jalaväe saatesuurtükkidega. Septembris 1944 toimus kaks suuremat lahingut, milles osalesid mõlemal poolel eestlased – Avinurme ja Porkuni lahingud. 20. septembril toimunud [[Avinurme lahing]]us osalesid peamiselt [[piirikaitserügemendid]], 21. septembril toimunud [[Porkuni lahing]]us olid kaasatud ka [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i väeosad. Hävingu põhjuseks oli ka keskse juhtimise puudumine, 21. septembriks [[Tudulinna]] teeristile jõudnud väeosad kiilusid üldjuhi puudumise tõttu kokku, mitmest suunast tulnud rügementide pataljonidest. Pärast ei olnud enam ükski rügement omaette kolonnis, vaid hajutatud pataljonide kaupa 25 kilomeetri pikkuses kolonnis. {{vaata|Avinurme lahing|Porkuni lahing}} ==Taandumine Emajõe rindelt== Saksa [[II armeekorpus]]e staap liikus 20. septembril [[Pilistvere]]st 21. septembril [[Olustvere|Olustverre]] ja viimane relvakokkupõrge pealetungivate punaväelastega toimus sakslastel [[Kesk-Eesti]]s 22. septembril [[Võhma]] juures. [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i staap ületas Läti piiri 22. septembril, 22.-23. septembrini lahkusid Eestist Lätisse mõlemad Emajõe rindel võidelnud Saksa 87. ja 563. jalaväediviisid. Wehrmachti 87. jalaväediviis lahkus Viljandist 22. septembril ja ületas Läti piiri 23. septembril. Üks viimaseid Eestist lahkujaid SS-brigaadi Nederland pataljoni-suurune järelvägi, mis veel 24. septembril [[Kabli]] lähedal [[Pärnu–Riia maantee]]l viimaseid järelväelahinguid pidas ja samal päeval juba [[Ainaži]]sse jõudis. II armeekorpuse diviise jälitasid 2. löögiarmee 108., 116. ja 118. laskurkorpused. Kesk-Eestisse tungis 30. kaardiväe laskurkorpus, 45. kaardiväe laskurdiviis läbis 23. septembri õhtul [[Türi]]. Emajõe rindelt õnnestus taganeda rinde paremal tiival olnud [[37. Eesti Politseipataljon|37.]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38. politseipataljon]]il, välja murdsid ka edasitungivate Punaarmee väekoondiste tagalasse jäänud [[Võitlusgrupp Rebane]] Grupp ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] III pataljon. [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] ja [[5. Eesti Piirikaitserügement|5. Eesti piirikaitserügement]], [[42. Kaitse Pioneeripataljon|42. politsei-pioneeripataljon]], [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I ja II pataljon ning Peipsi rannakaitses olnud Omakaitse üksused langesid vangi või hajusid metsadesse. [[Riia pealetungioperatsioon]]i käigus hõivasid Punaarmee väed 14.–23. septembril 1944 osa [[Valgamaa]]st koos [[Valga]] linnaga, osa [[Viljandimaa]]st ning suure osa [[Põhja-Läti]]st. 19. septembril jätsid Saksa väed maha Valga. Punaarmee vallutas Tõrva. {{Vaata|Riia pealetungioperatsioon}} ==Taandumine Tallinna (st)== Narva rinde tagalas, [[Sillamäe]]lt Tallinnani rannakaitses ning Tallinnas ja Paldiskis paiknevad Saksa väeosad olid koondatud Gerocki lahingugrupiks, Narva rannakaitse ülema kindralleitnant [[Kurt Gerock]]i juhtimisel. Tagalapiirkonnas asunud Gerocki lahingugrupp koosnes peamiselt mereväele ja armeegrupile Narwa allunud rannakaitsepatareide meeskondadest, ja kahest pioneeripataljonist; eestlaste üksustest olid sellele allutatud [[291. Politsei Jalaväepataljon|291. politseipataljon]] ja [[286. Kaitsepataljon|286. politseipataljon]]i 4. kompanii. Gerocki lahingugrupile allusid Tallinna komandandi ja Paldiski komandandi lahingugrupid. Gerocki lahingugrupi ülesandeks oli Punaarmee edasitungi takistamine piki Tapa–Tallinna raudteed ja Rakvere–Tallinna maanteed ning Tallinna ja Paldiski kaitsmise kuni linnade evakueerimise lõpetamiseni. Grupi staap oli [[Haljala]]s, Rakvere ja Tallinna vahel rajati kolm vahepositisiooni [[Loobu]], [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] ja [[Jägala]]. Tallinna kagu- ja idaserval paigutati kaitsepositsioonidele Gerocki lahingugrupile allunud [[20. SS-välitagavarapataljon]]i ja [[45. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III/45]] Eesti SS-pataljonid. 21. septembril Tallinna kaitse välimistele positsioonidele paigutatud kaks eestlaste pataljoni lahkusid positsioonidelt ja liikusid itta, et alustada partisanivõitlust. Rakverest alustasid Gerocki lahingugrupi üksused taganemist 20. septembril, 21. septembri oli kokkupõrge [[Kose]]-[[Anija]]-[[Soodla]]-[[Kuusalu]] joonel [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] [[Loo jõgi|Loo jõe]] äärde ettevalmistatud nn [[Liiva kaitseliin]]i positsioonidel<ref>[https://web.archive.org/web/20200612191611/https://arhiiv.saartehaal.ee/2007/04/27/oma-saare-uurimus-kahalast-tonismaele/ Kahalast Tõnismäele], Oma Saar, 27/04/2007</ref> ja ümberhaaramisohus Gerocki grupp taganes Tallinna suunas. Kokkupõrkes [[Jägala]] positsioonil kasutas Punaarmee reaktiivmiinipildujaid ja suurtükiväge ning Jägala positsioon jäeti maha ööl vastu 22. septembrit. 22. septembri hommikul paigutati Gerocki lahingugrupi meeskond laevadele ja liikus Paldiski kaudu läände. Tallinnast evakueerudes purustasid Saksa väed enne laevadele asumist kõik statsionaarsed suurtükid ja relvastuse ning eriseadmed, kahurid, mida ei jõutud evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid ja vagunid ning raudtee. [[Tallinna elektrijaam]]a tulistati merelt ning hävitati ka [[Tallinna sadam]]. Viimase Saksa üksusena lahkus Tallinnast 22. septembri hommikul 531. meresuurtükiväedivisjon. Tallinnas ei olnud taanduvatel Saksa üksustel Punaarmeega lahinguid. ==Tallinna pealetung== {{vaata|Tallinna pealetungioperatsioon}} 1944. aasta 17.–26. septembril viisid [[Punaarmee]] [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] ellu [[Tallinn]]a pealetungioperatsiooni. 2. löögiarmee tungis [[Emajõgi|Emajõe]] joonelt [[Tapa]]-[[Rakvere]] suunas ja 8. armee tungis peale [[Narva]] suunas. Eesmärk oli Kirde-Eestis paiknevatel [[Saksa Riik|Saksa]] väeüksustel taganemistee ära lõigata ning 2. ja 8. armee koostöös hävitada Kirde-Eestis paiknevad Saksa üksused. [[17. september|17. septembril]] 1944 forsseeris [[8. Eesti laskurkorpus]] [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal|Emajõe Kastre suunal]]. 18. septembril jätkas [[2. löögiarmee]] edu arendamist kogu rindel. [[8. Eesti laskurkorpus]] sundis sakslasi järjepanu taanduma. Keskpäeva paiku vallutas piki Peipsi läänekallast liikuv [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[354. laskurpolk]] [[Kallaste]]. [[Omedu]] ja [[Kääpa jõgi|Kääpa jõ]]ele lähenedes tekkis 8. Eesti laskurkorpusel uuesti tõsisemaid kokkupõrkeid Saksa katteosadega. Päeva lõpuks jõudsid nad [[Mustvee]] joonele. {{vaata|Emajõe forsseerimine Kastre suunal}} Tartu suunalt pealetungivate korpuste eelüksustena moodustati 18. septembril liikuvad löögigrupid. 108. laskurkorpuse löögigrupi koosseisu kuulusid 1. tankibrigaad, 397. ründesuurtükkide kaardiväepolk ja 221. tankipolk. 30. kaardiväe laskurpolgu löögigrupi koosseisus olid 152. tankibrigaad, 26. tankipolk ja 1294. liikursuurtükkide polk. Põhja pool Tartut moodustati ka löögigrupp, mille koosseisu kuulusid 30. ja 220. tankibrigaad, 226., 124. ja 27. kaardiväe tankipolk, 351. liikursuurtükkide kaardiväepolk, 86. laskurdiviisi 330. laskurpolk. [[8. Eesti laskurkorpus]]e, kes pidi esimesena Tallinna tungima, löögiüksusse määrati [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[45. tankipolk]], [[925. liikursuurtükkide polk]] ja [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] üks pataljon. [[File:Прибалтийская операция.jpg|pisi|300px|Baltikumi pealetungi, Tallinna pealetungisuunad]] Paralleelselt pealetungiga Emajõelt ründas septembris Narva rindelt [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]], mille koosseisu kuulusid 117. laskurkorpuse (72., 120. ja 125. laskurdiviis) ja 109. laskurkorpuse (109. ja 131. laskurdiviis) ning 9. laskurkorpuse (109., 267. ja 345. üksik suurtükkide ja kuulipildujate pataljon) ja 16. kindlustatud rajooni suurtükkide ja kuulipildujate pataljonid. ===Tallinna hõivamine=== {{Vaata|Tallinna hõivamine (1944)}}, ''[[Tallinn Teise maailmasõja ajal]]'', ''[[Tallinna vabastamine]]'', ''[[Löögiüksus Admiral Pitka]]'' [[18. september|18. septembril]] nimetas presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tief]]i valitsuse. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni torni]] tõmmati sinimustvalge lipp ning valitsus püüdis korraldada pealinna kaitset. 22. septembri hommikul lahkus viimane Saksa väeüksus Tallinnast, 531. mereväe suurtükipataljon. Enne laevaleminekut hävitati kõik suurtükid ja muu relvastus, erivarustus, relvad, mida polnud võimalik evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid, vagunid ja raudtee. [[Tallinna elektrijaam]]ale avati tuli merelt ja sadam purustati. Tallinnast lahkus koos viimaste [[Otto Tiefi valitsus|valitsuse liikmetega]] 22. septembri varahommikul [[Otto Tief]]. [[22. september|22. septembril]] hõivasid 8. armee 117. laskurkorpuse 125. ja 72. laskurdiviisi väeosad koostöös 27. ja 82. tankipolgu, 1811. liikursuurtükkide polgu ja 152. tankibrigaadiga Tallinna. [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk ja alampolkovnik [[Eduard Kuslapuu]] 45. üksik tankipolk «Nõukogude Eesti eest», alampolkovnik Sergei Tšesnokovi 952. [[liikursuurtükk]]ide polk<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19830924.1.1 EESTI NSV JA TALLINNA VABASTAMISEST], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 24 september 1983</ref>, eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a. 21. septembril jõudis Punaarmee [[2. löögiarmee]] [[8. Eesti laskurkorpus]]e [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviis]]i [[925. laskurpolk]] [[Loksa]]le põhjarannikul (vt. [[Porkuni lahing#Lahing Loksa väljal]]), 30. kaardiväe laskurkorpuse 63. kaardiväe laskurdiviis [[Vao mõis]]ani ning 108. ja 116. laskurkorpus [[Põltsamaa]]ni. 21. septembril murdsid 108. ja kindralmajor Fjodor Fetissovi 116. laskurkorpuse väeosad vastupanu [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] joonel ja hõivasid [[Põltsamaa]] linna. 22. septembril 1944 viidi 8. Eesti laskurkorpus [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] 2. löögiarmee alluvusest [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] alluvusse. Leningradi rinde ülemjuhataja määras 8. armee rünnakusuunaks [[Haapsalu]], 2. löögiarmee rünnakusuunaks aga [[Pärnu]]. 2. löögiarmee väekoondised hõivasid Edela-Eesti, 30. kaardiväe laskurkorpuse 63. kaardiväe-laskurdiviis kindralmajor Afanassi Stšeglovi juhtimisel 22. septembril Paide ja 64. kaardiväe-laskurdiviis, kindralmajor Ivan Romantsovi juhtimisel 23. septembril Rapla. 23. septembril hõivas [[2. löögiarmee]] 108. laskurkorpuse polkovnik Viktor Protsenko 1. üksik tankibrigaad Pärnu ja 116. laskurkorpuse kindralmajor Grigori Koltšanovi juhtimisel 326. laskurdiviis Viljandi. Ööl vastu 24. septembrit hõivas 72. laskurdiviisi eelsalk Keila linna, järgmisel päeval PBL-i merejalaväelaste dessant Paldiski. 24. septembril hõivas [[8. Eesti Laskurkorpus|8. eesti laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis|7. laskurdiviis]]i eelsalk major V. Milleri juhtimisel koos polkovnik A. Kovalevski 152. tankibrigaadiga [[Läänemaa|läänerannikul]] [[Haapsalu]] ja [[Rohuküla sadam]]a. 25. septembril hakkasid [[Pärnu]]-[[Mõisaküla]]-[[Tõrva]] rindel asunud Saksa väed taanduma [[Limbaži|Lemsalu]] suunas ning 28. septembril oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala. [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kontrolliskogu [[Mandri-Eesti]] territooriumi. 8. armee eraldusjoon [[3. Balti rinne|3. Balti rinde]] vägedega kulges üle [[Elva]], [[Mustla]], [[Mõisaküla]] ja [[Ainaži]]. Saarte vallutamine tehti ülesandeks 109. laskurkorpusele (109., 131. ja 72. laskurdiviis) koos toetusüksustega, mis pidi vallutama Hiiumaa ja tungima sealt Saaremaale, ning 8. Eesti Laskurkorpusele, mis pidi vallutama Muhu ja tungima sealt Saaremaale. 26. septembril 1944 hõivas [[7. Eesti Laskurdiviis]]i eelsalk 283. tankihävitusdivisjoni komandöri major Valdur Hannula juhtimisel lahinguga [[Virtsu sadam]]a ja Eesti mandriosa oli Punaarmee kontrolli all. ==Lahingud Lääne-Eesti saartel== [[File:Baltic-islands-2.jpg|pisi|300px]] 7. septembril 1944 andis väegrupi Nord peakorter korralduse [[23. jalaväediviis (Wehrmacht)|23. jalaväediviis]]i 67. grenaderirügemendi, 68. füsiljeerügemendi ja 23. suurtükirügemendi paigutamiseks Saaremaale, Hiiumaale ja Muhusse ja kindralleitnant [[Hans Schirmer]] nimetati Läänemere saarte komandandiks. 10. septembril sai 23. jalaväediviis korralduse kindlustuda [[Muhu]] idakaldal ja hoida [[sillapea]]d Muhu vastas mandril. Muhu kaitset juhtis 23. diviisi 68. füsiljeerügemendi staap, 67. grenaderirügemendi kolm kompaniisuuruse pataljoni, kahe 23. suurtükirügemendi suurtüki ja 23. pioneeripataljoni üks kompaniiga. [[Kuivastu]]s ja [[Virtsu]]s asus 774. dessant-pioneerikompanii ja selle käsutuses olid 902. ja 903. ründepaadikompanii 27 paadiga. 22. septembri õhtul õhiti sakslaste poolt [[Haapsalu sadam]], 24. septembril pärastlõunaks jäeti [[Rohuküla]] maha ja [[Rohuküla sadam]] lasti õhku. 25. septembril jäeti maha [[Vormsi]] ja [[Virtsu]], [[Virtsu sadam]] lasti õhku. Hiiumaal asus kaitsel 23. suurtükirügement, ooberst Rehmeri juhtimisel, kellele allusid 23. diviisi füsiljeepataljon ja 23. suurtükirügemendi 2 patareid, lisaks üks väliraudteekompanii, 772. dessant-pioneerikompanii [[Orjaku sadam]]as ja 810. raske armeesuurtükidivisjoni 2. kompanii. Saaremaal olid 23. jalaväediviisi staap, 67. grenaderirügemendi staap, 769. ja 772. dessantpioneeripataljoni staabid. Lisaks viidi Saaremaale evakuatsiooni käigus ka mõned varem Võitlusgrupp Gerocki kuulunud üksused: Võitlusgrupp Dittscheri mereväelased, 531. ja 532. meresuurtükiväe divisjonid, mille isikkoosseisu rakendati [[Jalavägi|jalaväelastena]]. Major [[Valdur Hannula]] juhitud eelüksus oli hõivanud juba 26. septembri pärastlõunaks Saksa vägede poolt mahajäetud Virtsu. Punaarmee [[8. Eesti Laskurkorpus]]e ülem kindralleitnant [[Lembit Pärn]] andis 26. septembril Eesti Laskurkorpuse [[7. Eesti Laskurdiviis|7.]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviisile]] korralduse asuda lähtepositsioonidele dessandiks Saaremaale. 7. laskurdiviis paigutati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] tippu [[Kasari]] ümbrusse, 249. laskurdiviis [[Virtsu]] lähedale [[Karuse]] ümbrusse. Virtsu sadamas asusid suurtükiväeosad, et kindlustada suurtükiväetoetus eelolevale dessandile. [[Virtsu sadam]]as oli positsioonid sisse võtnud 85. korpuse-suurtükiväepolk ja 283. tankihävitusdivisjon asus Virtsust ida pool tulepositsioonidel. 23. suurtükiväepolgu teine divisjon paiknes kilomeetri kaugusel sadamast lääne pool. === Muhu dessant === {{vaata|Muhu dessant (1944)}} 29.–30. septembril hõivas [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[925. laskurpolk|925. laskurpolgu]] 2. pataljon alampolkovnik [[Hans Virit]]i juhtimise{{lisa viide}}l [[Suur väin|Suure väina]] forsseerimise ja [[Muhu dessant (1944)|Muhu dessantoperatsiooniga]] [[Muhu]], kus ei olnud suuremaid Saksa üksusi. Sakslased taandusid Muhust ja lasid [[Väikese väina tamm|Väinatammi]] osaliselt õhku. Muhule viidi ka [[921. laskurpolk]], õhtuks toimetati saarele 2 laskur[[pataljon]]i, 12 suurtükki, 17 miinipildujat ja 4 tanki. 30. septembril 1944 paiguti kahel aurikul Saaremaale kindralleitnant Viktor Langi 218. jalaväediviisi 323., 386. ja 397. grenaderirügement, füsiljeepataljon, pioneeripataljon, tankitõrjedivisjon. Saaremaa rannikule asusid ka kontradmiral Kurt Böhmeri mereväe 9. julgestusdiviis ja Mandri-Eestist taganenud 531. ja 532. meresuurtükiväe divisjonid. 22. oktoobril paiguti Saaremaale [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] 12. Luftwaffe välidiviisi 23. jäägrirügement ja diviisi füsiljeepataljon, hiljem ka ülejäänud üksused. 2. oktoobril alustas Punaarmee 109. laskurkorpus rünnakut [[Hiiumaa]]le. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le, kust ööl vastu 3. oktoobrit kõik üksused ja tehnika [[Sõru]]st Saaremaale evakueeriti. 4. oktoobri õhtuks olid Saaremaa kaitsele koondatud 23. jalaväediviis saare edelaosas, 218. jalaväediviis saare loodeosas ja mereväe lahingugrupid saare läänerannikul vastu Muhu saart. === Väikse väina dessant === [[File:Saaremaa Landsat.jpg|pisi|Saaremaa, Muhu ja [[Sõrve poolsaar]]]] [[Image:TehumardiMap072709.JPG|thumb]] {{vaata|Väikse väina dessant}} 5. oktoobri hommikul maabusid Saaremaa idarannikul Punaarmee viis polku: [[249. Eesti Laskurdiviis|249. eesti laskurdiviis]]i [[921. laskurpolk]] forsseeris [[Väikese väina tamm]]ist põhja pool, [[921. laskurpolk]] tammi läheduses ja 7. laskurdiviisi [[300. laskurpolk]] tammist lõuna poolt. 5. oktoobri pärastlõunal toodi Muhust Saaremaale ka 7. laskurdiviisi [[27. Laskurpolk|27. laskurpolk]]. Saaremaa kirderannikul [[Taaliku]] juures sooritasid dessandi 109. laskurkorpuse 131. laskurdiviisi kaks [[polk]]u, mis lähtusid kaatritel [[Rohuküla sadam]]ast. === Saaremaa lahingud === Saaremaal liikus 921. laskurpolk [[Tagalaht|Tagalahe]] suunas Saaremaa looderannikul, et ühineda seal 131. laskurdiviisi üksustega ja ära lõigata Saksa väed Saaremaa põhjarannikul. 917. ja 925. laskurpolk liikusid aga [[Kuressaare]] suunal ning [[7. Eesti Laskurdiviis|7. laskurdiviis]]i [[27. Laskurpolk|27.]] ja [[300. laskurpolk]] Kuresaare suunas piki Saaremaa lõunarannikut ning 7. eesti laskurdiviisi väeosad koos 952. liikursuurtükkide polguga hõivasid 7. oktoobri pärastlõunaks Kuressaare. === Tehumardi lahing === Saksa üksused taganesid [[Sõrve poolsaar]]e algusesse rajatud kaitseliinide taha. Saksa üksuste taganemise tõkestamiseks Sõrve poolsaarele kindlustatud kaitseliinidele moodustati 307. tankihävitusdivisjoni ülema major Vladimir Milleri juhtimisel mehhaniseeritud löögiüksuse tankide, liikursuurtükkide, suurtükkide, kahe tugevdatud jalaväeroodu jt toetusüksustega. Ööpimeduses puhkenud lahing muutus mõlema poole jaoks ohvriterohkeks käsitsivõitluseks. [[Tehumardi öölahing|Tehumardi lahing]] seiskas Nõukogude vägede seni kiirelt kulgenud pealetungi Saaremaal enam kui ööpäevaks ja see võimaldas Saksa vägedel asuda edukalt Sõrve poolsaart kaitsma. Pärast sakslaste vastupealetungi taanduti Sõrve poolsaare maakaela [[Ungru-Pagila tankitõrjeliin|kõige kitsamale kohale]] [[Pagila]] ja [[Ungru]] küla vahelisel alal. {{Vaata|Tehumardi öölahing}} {{Vaata|Salme kaitseliin|Ungru-Pagila tankitõrjeliin|Ranna kaitseliin|Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin}} === Vintri dessant === [[Pilt:Kuramaa Rindejoon 1944 - 1945.png|pisi|[[Kuramaa]] [[Kuramaa kott]]. Kaardi ülaosas Sõrve poolsaar]] 12. oktoobri varahommikul tehti 7. eesti laskurdiviisi [[300. laskurpolk|300. laskurpolgu]] 700 mehega ebaõnnestunud [[Vintri dessant]] [[Vintri]] küla juures [[Sõrve]] idarannikul Saksa kaitseliini selja taha. Dessantoperatsiooni käigus sai surma vähemalt 300. laskurpolgu 230 sõdurit ja ohvitseri, 215 meest langes vangi. {{Vaata|Vintri dessant|Kaugatuma dessant}} === Sõrve lahingud === 19. oktoobril jätkus pealetung Sõrves, esimeses ešelonis ründas 249. eesti laskurdiviis kõigi laskurpolkudega soomusüksuste ja suurtükiväe toetusel ja teises ešelonis 109. laskurkorpuse 131. laskurdiviis ning 20. oktoobril murdis Punaarmee pärast tugevat ettevalmistustuld tankide toetusel läbi [[Ungru-Pagila tankitõrjeliin|Ariste kaitseliinist]] ja jõudis [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin]]ini. 22. oktoobril saatis [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] Sõrve täiendavalt üks tugevdatud grenaderirügement ja raskesuurtükiväge. 24. oktoobril jõudis Sõrve läänerannikule veel Saksa mereväe 2. lahingugrupp (ristlejad Prinz Eugen, Admiral Scheer, Leipzig, Emden koos väiksemate laevadega, mille laevasuurtükid pidid kompenseerima maal puuduvad raskesuurtükid ja lennuväe toetuse Saksa Sõrve väegrupile. 23. oktoobri õhtust jõudsid Sõrve ka 12. Luftwaffe välidiviisi üksused: 23., 24. ja 25. jäägrirügement, 12. füsiljeepataljon. 24. oktoobril alustaid 109. laskurkorpuse 131. laskurdiviisi ja juurde toodud 64. kaardiväe laskurdiviisi uut pealetungi, kuid ka nüüd ei suudetud Saksa kaitset murda ja 25. oktoobril pealetung katkestati. Saksa väed tõid Sõrvele täienduseks kümme 202. brigaadi [[ründesuurtükk]]i ja 26. oktoobril jõudsid [[Ventspils]]ist Sõrve veel 6. [[õhutõrje]]diviisi 127. divisjoni neli [[Patarei (sõjandus)|patarei]]d. {{vaata|Kaimri#1944. aasta lahingud}} 18. novembril 1944 alustas Punaarmee [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|Lõu kaitseliin]]ilt uut pealetungi. Pealetungi alustas 109. laskurkorpus, mille alluvuses olid lahingus 109. ja 131. laskurdiviis ning [[249. Eesti Laskurdiviis|249. eesti laskurdiviis]]. 19. novembril alustas Punaarmee pealetungi ka Saksa vägedele [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] lõigus [[Kuramaa]]l, [[Kuramaa kott|Kuramaa kotis]]. 19. novembri sai kindralleitnant Schirmer korralduse taganeda [[Mõntu sadam|Mõntu]] ja [[Sääre sadam|Sääre sadamasse]], moodustada seal sillapead ja 23.–24. novembril evakueeriti Sõrvest 7087 meest, 758 haavatut, 169 sõjavangi, tsiviilisikut ja vabatahtlikku. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt 25. novembril. 19. detsembril vallutas Punaarmee [[Ruhnu]] saare. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hiio">{{cite book|author=Toomas Hiio|year=2006|pages=1035–1094|chapter=Combat in Estonia in 1944|editor=Toomas Hiio, Meelis Maripuu & Indrek Paavle |title=Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity|location=Tallinn}}</ref> <ref name="walter">{{cite web|url=http://historicaltextarchive.com/sections.php?op=viewarticle&artid=383|author=Hannes Walter|publisher=Historical Text Archive|location=Mississippi|title=Estonia in World War II|access-date=2013-08-18|archive-date=2012-05-23|archive-url=https://archive.today/20120523231619/http://historicaltextarchive.com/sections.php?op=viewarticle&artid=383|url-status=bot: unknown}}</ref> <ref name="paulman">{{cite book|language=|author =F. I. Paulman|title=От Нарвы до Сырве|publisher=Eesti Raamat|location=Tallinn|year=1980|pages=7–119|chapter=Начало освобождения Советской Эстонии}}</ref> <ref name="ents">{{cite book|chapter=Saksa okupatsioon (1941–44)|title= Eesti. Üld. |publisher=[[Eesti entsüklopeedia]]|volume= 11|year=2002|pages=312–315}}</ref> <ref name="laar">{{cite book|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher= Tallinn: Varrak|year= 2006|language=}}</ref> <ref name="jAHiQ">[[Arved Kalvo]]. ''Nemad vabastasid Lõuna-Eesti''. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 6.</ref> <ref name="pJRP6">[https://web.archive.org/web/20131019094221/http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1006355 Puurmanis peeti 67 aasta eest verine lahing], Vooremaa.ee, 26.03.2011.</ref> }} == Kirjandus == *Paul Mõtsküla. "Nad läksid rinde paremal tiival" II maailmasõja sündmused Lõuna-Eestis, Tallinn, Eesti Raamat, 1969. lk 16–39. Lehekülgi: 72 ==Välislingid== *[[Ain Saar]]. [http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&view=article&id=304:ain-saar-eesti-i-ja-ii-vabadussoja-vordlus&catid=1:latest-news Eesti I ja II Vabadussõja võrdlus]{{kõdulink}} {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal| ]] o3ax9iijaac4k2odw4iv4bb80t4hjsd Teemu Selänne 0 166948 7217633 6921057 2026-08-19T02:48:59Z Miskeskus 235641 7217633 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Teemu-ducks-cropped.jpg|200px]]<br>Teemu Selänne (2006) |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || [[jäähoki]] |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[1998. aasta taliolümpiamängud|1998]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]] || jäähoki |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] || jäähoki |} '''Teemu Ilmari Selänne''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1970]] [[Helsingi]]s) on [[Soome jäähokikoondis]]e endine mängija. Tema isa on Ilmari Selänne ja tema ema on Liisa Viitanen. Tal on kaksikvend Paavo ja vanem vend Panu. Teemu abiellus [[19. juuli]]l [[1996]] Sirpa Vuorisega. Neil on neli last: pojad Eemil, Eetu ja Leevi ning [[2007]] sündinud tütar Veera Johanna. Nad elavad [[California]]s Orange'i maakonnas. == Väravakütt Soomes ja NHL-is == Oma kiiruse ning võimsa ja täpse pealeviske poolest juba noorena tuntud Teemu Selänne mängis [[Soome jäähokiliiga]] klubis [[Jokerit|Jokerit]], kus ta oli hooajal 1991–92 liiga põhihooaja parim väravakütt (44 mängus 39 väravat). 1988. aasta draftis oli Winnipeg Jets (mitte sama [[Winnipeg Jets|Jets]], mis praegu mängib [[NHL]]-is) valinud tema 10. voorus, ja Selänne alustas klubis hooajal 1992–93. Kohe algusest peale mängis ta NHL-i tipptasemel ja purustas põhihooaja uustulnukate väravate ja punktide rekordid skoorides 84 mängus 76+56=132, mis rekordid on säilinud tänaseni. Oma 76 löödud väravaga jagas Selänne põhihooaja parima väravaküti edetabelis esimese koha koos [[Aleksandr Mogilnõi]]ga. Varem oli uustulnukate väravate rekordi omanik olnud [[Mike Bossy]], kes oli löönud põhihooajal 1977–78 53 väravat, mis on veelgi aegade teiseks parim saavutus. 2007. aastal võitis Selänne [[NHL]]-i klubi [[Anaheim Ducks]]i koosseisus [[Stanley karikas|Stanley karika]]. [[3. aprill]]il 2010 sai temast 603 väravaga enim väravaid teinud soomlane NHL-is.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Selänne tõusis NHL-is Soome väravakuningaks |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/373057/selanne-tousis-nhl-is-soome-varavakuningaks |vaadatud=2025-07-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> == Koondisekarjäär == Soome jäähokikoondisse arvati Selänne esimest korda [[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991. aasta maailmameistrivõistlusteks]], mis toimusid [[Soome]]s. Soome tuli 5. kohale. Selänne kogus 11 resultatiivsuspunkti ning oli sellega [[Mats Sundin]]i ja [[Jari Kurri]] järel resultatiivsuselt kolmas mängija. Samal aastal osales Selänne Soome koondisega [[Kanada karikas|Kanada karikavõistlustel]]. Esimest korda ajaloos jõudis Soome Kanada karika poolfinaali, ehkki ta kaotas seal [[USA jäähokikoondis]]ele 3:7. Ühtlasi oli see esimene kord, mil [[NSV Liidu jäähokimeeskond]] poolfinaalist välja jäi, ja viimane turniir, mil NSV Liidu meeskond üldse osales. [[1992. aasta taliolümpiamängud]]el [[Albertville]]'is lõpetas Soome pettumust tekitava 7. kohaga. Selänne oli soomlastest resultatiivseim 7 värava ja 4 sööduga, millega oli kogu turniiri resultatiivsuselt 4. mängija. Järgnenud [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] Selänne ei läinud, kuid Soome saavutas seal oma esimese MM-medali, hõbeda. [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlued|1995. aasta MM-il]] tuli Soome seni ainsal korral maailmameistriks, kuid selles koondises Selänne ei mänginud. [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996. aasta MM-il]] [[Viin]]is tuli Soome alagrupis teiseks ja kaotas veerandfinaalis 1:3 [[Kanada jäähokikoondis]]ele. Samal aastal osales Selänne taas Kanada karikavõistlustel, mis korraldati esmakordselt pärast 1991. aastat, ning Soome kaotas veerandfinaalis [[Venemaa jäähokikoondis]]ele 0:5. [[1998. aasta taliolümpiamängud]]el [[Nagano]]s olid Selänne ja [[Saku Koivu]] turniiri kaks resultatiivseimat mängijat. Selänne lõi 4 väravat ja andis 6 resultatiivset söötu. Meeskond tuli alagrupis kolmandaks, kuid suutis veerandfinaalis 2:1 võita [[Rootsi jäähokikoondis]]e. Poolfinaalis tuli vastu võtta 4:7 kaotus Venemaalt, kuid pronksimängus võideti 3:2 Kanada. [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999. aasta MM-il]] [[Norra]]s võitis Soome täiseduga oma alagrupi. Veerandfinaalis alistati 5:3 Rootsi, kuid finaalis kaotati [[Tšehhi jäähokikoondis]]ele. Taas olid turniiri resultatiivseimad mängijad Koivu (4+12) ja Selänne (3+8). [[Pilt:TeemuSelanne2010WinterOlympics.jpg|thumb|Teemu Selänne (2010)]] [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s lõpetas Soome alagrupi teisena, aga veerandfinaalis kaotas Kanadale 1:2. Kanada tuli olümpiavõitjaks. [[2004]] osales Selänne Kanada karikavõistlustel, mis korraldati esimest korda pärast 1996. aastat. Alagrupis mängisid Soome ja Rootsi omavahel viiki ja võitsid ülejäänud vastased; parem väravate vahe andis Soomele alagrupivõidu. Veerandfinaalis alistati 2:1 [[Saksamaa jäähokikoondis]] ja poolfinaalis samuti 2:1 USA. Finaalis tuli 2:3 kaotus vastu võtta Kanadalt. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Torino]]s läbis Soome alagrupi täiseduga. Veerandfinaalis alistas Soome USA 4:3 ja poolfinaalis Venemaa 4:0. Finaalis tuli 2:3 kaotus vastu võtta Rootsilt. Turniiri resultatiivseimad mängijad olid Selänne (6+5) ja Koivu (3+8). Selänne valiti turniiri parimaks ründajaks. [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008. aasta MM-il]] Kanadas oli Soome hädas vähese resultatiivsusega. Soome võitis alagrupi ja jäi vahegrupis Kanada järel teiseks. Veerandfinaalis võitis Soome USA 3:2 ja kaotas poolfinaalis Venemaale 0:4. Pronksimängus võitis Soome Rootsi 4:0. [[2010. aasta taliolümpiamängud]] [[Vancouver]]is jäid Selänne viimaseks võistluseks Soome koondises. Alagrupi lõpetas Soome Rootsi järel teisena. Veerandfinaalis alistati Tšehhi jäähokikoondis 2:0, aga poolfinaalis kaotati USA-le 1:6. Pronksimängus võideti [[Slovakkia jäähokikoondis]] 5:3. Selännest sai viiel olümpial teenitud 20 värava ja 17 resultatiivse sööduga olümpiaturniiridel enim punkte teeninud mängija.<ref>{{Netiviide |url=http://ca.reuters.com/article/sportsNews/idCATRE61J0ZY20100220 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-28 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707120655/http://ca.reuters.com/article/sportsNews/idCATRE61J0ZY20100220 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aasta taliolümpiamängud Sotšis võitis Soome koondis pronksmedali. Teemu lõi pronksimängus kaks väravat. Kogu turniiril 4. Soome rahvas hääletas ta Soome kõigi aegade parimaks jäähokimängijaks {{lisa viide}}. == Vaata ka == *[[Jäähoki 1992. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel]] ==Viited== {{viited}} {{Commons}} {{JÄRJESTA:Selänne, Teemu}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Jokerite mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 24fel4z2wayu67i8ni05rvmg8sb878y 7217636 7217633 2026-08-19T03:15:45Z Kruusamägi 1530 7217636 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Teemu-ducks-cropped.jpg|200px]]<br>Teemu Selänne (2006) |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || [[jäähoki]] |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[1998. aasta taliolümpiamängud|1998]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]] || jäähoki |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] || jäähoki |- align=center |bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] || jäähoki |} '''Teemu Ilmari Selänne''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1970]] [[Helsingi]]s) on [[Soome jäähokikoondis]]e endine mängija. Ta valiti teise soomlasena [[Hockey Hall of Fame]] liikmeks ning ta on valitud ka saja parima NHL-i mängija nimekirja. 2013. aastal valmis temast dokumentaalfilm, mis on üheks enim vaadatud dokumentaalfilmiks Soomes. Selänne on mänginud [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|jäähoki maailmameistrivõistlustel]] viis korda ning võitnud Soome koondisega ühe hõbeda ja ühe pronksi. Ta on mänginud ka kuutel taliolümpiamängudel ning aidanud tuua Soomele kolm pronksi ja ühe hõbeda. == Väravakütt Soomes ja NHL-is == Oma kiiruse ning võimsa ja täpse pealeviske poolest juba noorena tuntud Teemu Selänne mängis [[Soome jäähokiliiga]] klubis [[Jokerit|Jokerit]], kus ta oli hooajal 1991–92 liiga põhihooaja parim väravakütt (44 mängus 39 väravat). 1988. aasta draftis oli Winnipeg Jets (mitte sama [[Winnipeg Jets|Jets]], mis praegu mängib [[NHL]]-is) valinud tema 10. voorus, ja Selänne alustas klubis hooajal 1992–93. Kohe algusest peale mängis ta NHL-i tipptasemel ja purustas põhihooaja uustulnukate väravate ja punktide rekordid skoorides 84 mängus 76+56=132, mis rekordid on säilinud tänaseni. Oma 76 löödud väravaga jagas Selänne põhihooaja parima väravaküti edetabelis esimese koha koos [[Aleksandr Mogilnõi]]ga. Varem oli uustulnukate väravate rekordi omanik olnud [[Mike Bossy]], kes oli löönud põhihooajal 1977–78 53 väravat, mis on veelgi aegade teiseks parim saavutus. 2007. aastal võitis Selänne [[NHL]]-i klubi [[Anaheim Ducks]]i koosseisus [[Stanley karikas|Stanley karika]]. [[3. aprill]]il 2010 sai temast 603 väravaga enim väravaid teinud soomlane NHL-is.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Selänne tõusis NHL-is Soome väravakuningaks |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/373057/selanne-tousis-nhl-is-soome-varavakuningaks |vaadatud=2025-07-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> == Koondisekarjäär == Soome jäähokikoondisse arvati Selänne esimest korda [[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991. aasta maailmameistrivõistlusteks]], mis toimusid [[Soome]]s. Soome tuli 5. kohale. Selänne kogus 11 resultatiivsuspunkti ning oli sellega [[Mats Sundin]]i ja [[Jari Kurri]] järel resultatiivsuselt kolmas mängija. Samal aastal osales Selänne Soome koondisega [[Kanada karikas|Kanada karikavõistlustel]]. Esimest korda ajaloos jõudis Soome Kanada karika poolfinaali, ehkki ta kaotas seal [[USA jäähokikoondis]]ele 3:7. Ühtlasi oli see esimene kord, mil [[NSV Liidu jäähokimeeskond]] poolfinaalist välja jäi, ja viimane turniir, mil NSV Liidu meeskond üldse osales. [[1992. aasta taliolümpiamängud]]el [[Albertville]]'is lõpetas Soome pettumust tekitava 7. kohaga. Selänne oli soomlastest resultatiivseim 7 värava ja 4 sööduga, millega oli kogu turniiri resultatiivsuselt 4. mängija. Järgnenud [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] Selänne ei läinud, kuid Soome saavutas seal oma esimese MM-medali, hõbeda. [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlued|1995. aasta MM-il]] tuli Soome seni ainsal korral maailmameistriks, kuid selles koondises Selänne ei mänginud. [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996. aasta MM-il]] [[Viin]]is tuli Soome alagrupis teiseks ja kaotas veerandfinaalis 1:3 [[Kanada jäähokikoondis]]ele. Samal aastal osales Selänne taas Kanada karikavõistlustel, mis korraldati esmakordselt pärast 1991. aastat, ning Soome kaotas veerandfinaalis [[Venemaa jäähokikoondis]]ele 0:5. [[1998. aasta taliolümpiamängud]]el [[Nagano]]s olid Selänne ja [[Saku Koivu]] turniiri kaks resultatiivseimat mängijat. Selänne lõi 4 väravat ja andis 6 resultatiivset söötu. Meeskond tuli alagrupis kolmandaks, kuid suutis veerandfinaalis 2:1 võita [[Rootsi jäähokikoondis]]e. Poolfinaalis tuli vastu võtta 4:7 kaotus Venemaalt, kuid pronksimängus võideti 3:2 Kanada. [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999. aasta MM-il]] [[Norra]]s võitis Soome täiseduga oma alagrupi. Veerandfinaalis alistati 5:3 Rootsi, kuid finaalis kaotati [[Tšehhi jäähokikoondis]]ele. Taas olid turniiri resultatiivseimad mängijad Koivu (4+12) ja Selänne (3+8). [[Pilt:TeemuSelanne2010WinterOlympics.jpg|thumb|Teemu Selänne (2010)]] [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s lõpetas Soome alagrupi teisena, aga veerandfinaalis kaotas Kanadale 1:2. Kanada tuli olümpiavõitjaks. [[2004]] osales Selänne Kanada karikavõistlustel, mis korraldati esimest korda pärast 1996. aastat. Alagrupis mängisid Soome ja Rootsi omavahel viiki ja võitsid ülejäänud vastased; parem väravate vahe andis Soomele alagrupivõidu. Veerandfinaalis alistati 2:1 [[Saksamaa jäähokikoondis]] ja poolfinaalis samuti 2:1 USA. Finaalis tuli 2:3 kaotus vastu võtta Kanadalt. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Torino]]s läbis Soome alagrupi täiseduga. Veerandfinaalis alistas Soome USA 4:3 ja poolfinaalis Venemaa 4:0. Finaalis tuli 2:3 kaotus vastu võtta Rootsilt. Turniiri resultatiivseimad mängijad olid Selänne (6+5) ja Koivu (3+8). Selänne valiti turniiri parimaks ründajaks. [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008. aasta MM-il]] Kanadas oli Soome hädas vähese resultatiivsusega. Soome võitis alagrupi ja jäi vahegrupis Kanada järel teiseks. Veerandfinaalis võitis Soome USA 3:2 ja kaotas poolfinaalis Venemaale 0:4. Pronksimängus võitis Soome Rootsi 4:0. [[2010. aasta taliolümpiamängud]] [[Vancouver]]is jäid Selänne viimaseks võistluseks Soome koondises. Alagrupi lõpetas Soome Rootsi järel teisena. Veerandfinaalis alistati Tšehhi jäähokikoondis 2:0, aga poolfinaalis kaotati USA-le 1:6. Pronksimängus võideti [[Slovakkia jäähokikoondis]] 5:3. Selännest sai viiel olümpial teenitud 20 värava ja 17 resultatiivse sööduga olümpiaturniiridel enim punkte teeninud mängija.<ref>{{Netiviide |url=http://ca.reuters.com/article/sportsNews/idCATRE61J0ZY20100220 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-28 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707120655/http://ca.reuters.com/article/sportsNews/idCATRE61J0ZY20100220 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aasta taliolümpiamängud Sotšis võitis Soome koondis pronksmedali. Teemu lõi pronksimängus kaks väravat. Kogu turniiril 4. Soome rahvas hääletas ta Soome kõigi aegade parimaks jäähokimängijaks {{lisa viide}}. == Isiklikku == Tema isa on Ilmari Selänne ja tema ema on Liisa Viitanen. Tal on kaksikvend Paavo ja vanem vend Panu. Teemu abiellus [[19. juuli]]l [[1996]] Sirpa Vuorisega. Neil on neli last: pojad Eemil, Eetu ja Leevi ning [[2007]] sündinud tütar Veera Johanna. Nad elavad [[California]]s Orange'i maakonnas. == Vaata ka == *[[Jäähoki 1992. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel]] ==Viited== {{viited}} {{Commons}} {{JÄRJESTA:Selänne, Teemu}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Jokerite mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] hlqyn5449kd622tr44kab2y6bvosx95 Inferno 0 166970 7217440 4531639 2026-08-18T18:10:17Z Andreas003 7485 7217440 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Inferno''' on [[itaalia keel]]es '''[[Põrgu]]''', [[inglise keel]]es tähendab see aga ka suurpõlengut. ;kirjandus *"[[Põrgu (Dante)|Põrgu]]" ("Inferno"), [[Dante Alighieri]] "[[Jumalik komöödia|Jumaliku komöödia]]" esimene osa *"[[Inferno (Brown)|Inferno]]", [[Dan Brown]]i romaan (ilmunud 2013, ka eesti keeles samal aastal) *"[[Inferno (Niven)|Inferno]]", [[Larry Niven|Larry Niveni]] romaan ;film *"[[Maapealne põrgu]]" (originaalpealkiri "Inferno") 1998. aasta katastroofifilm *"[[Kõrbekuumus]]" (originaalpealkiri "Inferno") 1999. aasta film [[Jean-Claude Van Damme]]ga peaosas *"[[Tulepõrgu]]" (prantsuskeelne pealkiri "Brasier", ingliskeelne pealkiri "Inferno"), 2005. aasta katastroofifilm *"[[Inferno (film 2016)|Inferno]]", 2016. aasta film ;kunst *"[[Põrgu (Wiiralt)|Põrgu]]" (prantsuse keeles "L'enfer"; inglise keeles "Inferno"), [[Eduard Wiiralt]]i üks tuntumaid teoseid ;muusika *[[Infernö]], Norra thrash-metal ansambel ;arvuti *[[Inferno (operatsioonisüsteem)|Inferno]], operatsioonisüsteem ;isikud *Inferno ehk [[Jeff Joslin]], ''wrestler'' *Inferno ehk [[Zbigniew Robert Promiński]], Poola trummar ([[Behemoth]]) rn03808h0ddxeo7w9xhtakq1gdm0fn2 Keskkonnaseire 0 168259 7217854 7029262 2026-08-19T10:56:03Z Egilus 81324 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7029262|7029262]], mille tegi [[Special:Contributions/Ahaga284|Ahaga284]] ([[User talk:Ahaga284|arutelu]]) Marketing 7217854 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}} '''Keskkonnaseire''' on mingi [[territoorium]]i või [[loodusobjekt]]i [[keskkonnaseisund]]i ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele<ref name="keskus">Keskkonnaõiguse Keskus. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/valdkonnaulesed-teemad/keskkonnaseire "Keskkonnaseire"] Vaadatud 30.03.2013.</ref>. Keskkonnaseire toimub enamasti vastavates uurimisjaamades. Eestis korraldab riiklikku keskkonnaseiret [[Kliimaministeerium]] [[keskkonnaseire seadus]]e alusel. == Keskkonnaseire eesmärgid == [[Keskkonnaseire seadus]]es määratletakse ka keskkonnaseire eesmärgid<ref name="Seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13315995 "Keskkonnaseire seadus"]</ref>. Need on: #keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; #meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; #keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; #[[taastuvad loodusvarad|taastuvate loodusvarade]] seisundi ja hulga määramine; #abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; #saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; #keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; #lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. == Keskkonnaseire struktuur == Keskkonnaseire protsessi saab esitada skeemina: Keskkond (või keskkonna objekt) -> parameetrite mõõtmine erinevate alamprogrammide kaudu -> andmete kogumine ja edastamine -> andmete analüüsimine ja esitamine, prognoosimine. == Keskkonnaseire tasandid == Eestis võib keskkonnaseiret selle korraldaja järgi liigitada kolmeks<ref name="Seadus" /><ref>Seireveeb. [https://web.archive.org/web/20131105150944/http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=894&Itemid=146 "Keskkonnaseire tasandid"] Vaadatud 30.03.2013.</ref>: #riiklik keskkonnaseire (korraldab Keskkonnaministeerium); #kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire (korraldab kohaliku omavalitsuse üksus); #ettevõtja omaseire (oma initsiatiivil või vastavalt keskkonnaloas sätestatud tingimustele). Riiklik keskkonnaseire on riigieelarvest ja rahvusvaheliste koostööprogrammide kaudu finantseeritav seire, mis keskendub vee- ja õhukvaliteedi ning eluslooduse muutuste jälgimisele. Riikliku keskkonnaseire läbiviimise aluseks on riikliku keskkonnaseire programm, mille iga-aastase mahu (seiretööd, seiretööde teostajad ja maksumus) kinnitab [[keskkonnaminister]] oma käskkirjaga. Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseiret finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, riigieelarvest sihtotstarbeliste eraldiste kaudu ja/või rahvusvaheliste koostööprogrammide kaudu. Kohaliku omavalitsuse seire tugineb omavalitsuse keskkonnakorralduse kavadele ja võiks eelkõige olla suunatud kohaliku tähtsusega ning piirkonnale iseloomulike keskkonnaprobleemide mõju jälgimisele elukeskkonnale, eluslooduse mitmekesisusele, inimtervisele. Ettevõtted võivad keskkonnaseiret teostada vabatahtlikult oma tarbeks, jälgimaks ettevõtte tegutsemisega kaasnevat [[keskkonnamõju]]. Ettevõtted on kohustatud teostama keskkonnaseiret [[keskkonnaluba]]des või keskkonnaressursi kasutusloas toodud [[keskkonnanäitaja]]te osas ning lubades ettekirjutatud mahus. Viimasena nimetatud juhul kuuluvad ettevõtte seire andmed avalikustamisele. Oma [[eelarve]]st vabatahtlikult tehtud keskkonnaseire tulemusi ettevõtted avalikustama ei pea ja nende tulemusi ei saa kasutada ettevõtte vastu. Ettevõte esitab keskkonnaseire andmed keskkonna- või ressursikasutuse loa andjale, kelleks on [[Keskkonnaamet]]. == Riiklik keskkonnaseire programm == Riiklik keskkonnaseire peab lähtuma riikliku keskkonnaseire programmist. Riiklik keskkonnaseire programm peab sisaldama<ref name="Seadus" />: #allprogrammide nimetusi; #kavandatavate tööde kirjeldust; #andmeid allprogrammide vastutavate täitjate kohta; #programmi täitmiseks ettenähtud vahendeid. Eesti riiklik keskkonnaseire programm sisaldab 12 allprogrammi, mis tagab ülevaate riigi keskkonnaseisundist tervikuna. Alamprogrammid on järgmised<ref>Seireveeb. [https://web.archive.org/web/20131106065025/http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=439&Itemid=2 "Allprogrammid"] Vaadatud 02.04.2013.</ref>: #eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire; #kiirgusseire; #kompleksseire; #meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire; #metsaseire; #mullaseire; #[[põhjavee seire]]; #mereseire; #seismiline seire; #siseveekogude seire; #tugiprogramm; #välisõhu seire. Allprogrammide läbiviimine toimub vastavuses riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise korrale<ref name="Seadus" />. Ettevõtte seire ja [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] [[seire]] jaoks sellised üldised õigusaktid puuduvad, millega kehtestataks ühtne kord ja seiratavate valdkondade valim kogu [[seire]] tasandi ulatuses. == Andmete avalikustamine == Keskkonnaseire andmed on üldjuhul avalikud (ka keskkonnaloas sätestatud ettevõtja kohustusliku seire andmed), st nende kogujatel on kohustus neid teabenõude alusel väljastada. Keskkonnaseire käigus kogutud andmed koondatakse nende kogujate poolt internetis avalikustatud keskkonnaregistrisse<ref name="keskus" />. Keskkonnaseire käigus saadud andmed avalikustatakse [[avaliku teabe seadus]]es, [[keskkonnaregistri seadus]]es, keskkonnaregistri pidamise täpsustatud korras ning keskkonnaregistri andmete paberkandjal avalikustamise mahtu ja sagedust reguleeriva määrusega kinnitatud moel. == Vaata ka == *[[Keskkonnajärelevalve]] *[[Keskkonnaseire seadus]] *[[Maa seire programm Copernicus|Copernicus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Keskkonnakaitse]] [[Kategooria:Keskkonnapoliitika]] 676686pglchxu7gydwprilhz8onkbr9 Konungs skuggsjá 0 168616 7217317 6600573 2026-08-18T12:53:37Z Kuriuss 38125 7217317 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}} [[Pilt:Kongespeilet.jpg|pisi|Lehekülg "Konungs skuggsjást"]] [[Pilt:Kongsspegelen.jpg|thumb]] '''"Konungs skuggsjá"''' ([[vanapõhja keel]]es, "kuninga peegel"; [[ladina keel|ladina]] "Speculum regale"; tänapäeva [[norra keel]]es "Kongsspegelen" või "Kongespeilet" ([[Bokmål]])) on umbkaudu 1250. aastatel loodud Norra õpetuslik tekst, mis käsitleb poliitika- ja [[moraal]]i<nowiki/>teemasid. Tekst oli tõenäoliselt mõeldud Norra kuninga [[Håkon IV Håkonsson]]i poegadele, kellest üks, [[Magnus Lagabøte]], sai järgmiseks kuningaks. Tekst on kirja pandud isa ja poja dialoogina.<ref>[http://www.glossary.com/encyclopedia.php?q=Konungs_skuggsj%C3%A1 Konungs skuggsjá]</ref> "Konungs skuggsjá" on säilinud mitme enamasti islandikeelse käsikirjana. Üks vanematest ja parematest on kirjutatud norrakeelsena, tõenäoliselt [[Bergen]]is (1275). Teksti autor on jäänud anonüümseks, kuigi uurijad on üritanud autorsust omistada mitmele ajaloos vähem või rohkem tuntud inimesele. Võib oletada, et autor oli seotud kuningliku õukonnaga ja tal oli märkimisväärne [[teoloogia|teoloogiline]] taust.<ref name="books.google.com">[http://books.google.com/books?id=d-XiZO8V4qUC&pg=PA367&dq=Konungs+skuggsj%C3%A1#PPA366,M1 Pulsiano, P., Wolf, K. Medieval Scandinavia: An Encyclopedia. – Taylor & Francis, 1993. lk 366. ISBN 0824047877]</ref> Tekst koosneb 70 peatükist, mis sisaldavad proloogi ja kahte põhiosa. Esimene osa käsitleb olulisi teemasid neile kaupmeestele, kes purjetavad võõrastele maadele. On peatükid [[Iirimaa]], [[Island]]i ja [[Gröönimaa]] kohta. Teises osas annab autor vahetu ja detailse ülevaate kuninga kaaskonnast, nende igapäevaelust ja kohustustest. Seejärel keskendutakse kuningale, tema väärikusele ja kohustustele kõrgeima õigusemõistjana. Tema juhendamiseks toob autor näiteid [[Vana Testament|Vanast Testamendist]] ja [[jumal]]a langetatud kohtuotsustest. Põhjalikult arutletakse ka [[surmanuhtlus]]e teemadel.<ref name="books.google.com"/> Mõned "Konungs skuggsjá" osad käsitlevad ka kiriku ja riigi vahelisi suhteid. Poeg küsib ja isa annab talle nii praktilist kui ka moraalset nõu kaubavahetuse, relvastatud kaaskonna ([[hird]]), rüütelliku käitumise, strateegia ja taktika kohta. Kuigi proloogis valmistub jutustaja rääkima kaupmeestest, kuningatest, vaimulikkonnast ja lihtrahvast, piirduvad tema käsitlused vaid kahe esimese klassiga. Seetõttu on kahtlustatud, et teksti kirjutamine on autoril pooleli jäänud või on lõpuosa kaotsi läinud. Samas on arvatud, et proloogi ümberkirjutaja oli teadlik, et vaimulikkonda ja talurahvast tekstis mainitakse ning ta lihtsalt formuleeris laused pisut eksitavalt. On alust arvata, et tänini on "Konungs skuggsjá" siiski säilinud terviklikuna.<ref name="books.google.com"/> Isa annab nõu ka meresõidu ja kauplemise kohta<ref>[http://www.archive.org/stream/kingsmirrorspecu00konuuoft/kingsmirrorspecu00konuuoft_djvu.txt The King`s mirror] – vananorra keelest inglise keelde tõlkinud Laurence Marcellus Larson</ref>: {{cquote|Kaupmees peab trotsima mitmeid ohte – merel, paganlikel maalappidel ning peaaegu alati kokkupuutel võõraste rahvastega. Ta peab alati, ükskõik kus ta ka ei viibiks, käituma diskreetselt.}} Lõik proloogist<ref>[http://www.mediumaevum.com/75years/mirror/index.html Ümberkirjutus Larsoni tõlkest "The King’s Mirror"]</ref>: {{cquote|Teksti pealkiri on "Kuninga peegel" mitte ainult uhkusest kuninga vastu, kes selle kirjutas, vaid seepärast, et pealkiri kutsuks sellest teada saajaid lugema, /.../ ning kuigi raamat peegeldab eelkõige kuningale kohast viisakust ja kõneoskust, on see mõeldud kõigile – iga soovija võib vabalt sellest teadmisi otsida. Ma usun, et seda inimest, kes järgib hoolikalt selles raamatus kirjeldatut, mis tema eluviisiga sobib, ei saa mitte kunagi pidada rumalaks või kombetuks, olenemata tema tiitlist või ühiskondlikust positsioonist.}} ==Viited== {{Viited}} ==Tõlked== *Meissner, Rudolf. – ''Der Königsspiegel. Konungsskuggsjá''.- Leipzig : Weimar, 1978]. Teavik {{ESTER|2351171}} *Brenner, Oscar. ''Speculum Regale: ein Altnorwegischer Dialog''. Munich, 1881. [http://www.septentrionalia.net/etexts/#on PFD saadaval veebisaidilt septentrionalia.net] *Larson, L.M. ''The King’s Mirror (Speculum regale-Konungs skuggsjá)''. Scandinavian Monographs 3. New York, 1917. [http://www.archive.org/details/kingsmirrorspecu00konuuoft täistekst saadaval veebisaidilt Internet Archive] ==Välislingid== *[http://books.google.com/books?vid=OCLC05178869&id=LgtIfLwQgX4C&pg=PP7 1848. aasta väljaanne] (Google Books) *[http://www.archive.org/details/kingsmirrorspecu00konuuoft Täistekst Larsoni tõlkest inglise keelde] (Internet Archive) *[http://www.mediumaevum.com/75years/mirror/index.html Ümberkirjutus Larsoni tõlkest] [[Kategooria:Norra kirjandus]] [[Kategooria:Keskaja kirjandus]] [[Kategooria:Teosed Norra ajaloost]] 1lrllaomyhnelrelpxbrf7lw4n42b8b Kehakultuur (ajakiri) 0 169485 7217506 7006805 2026-08-18T19:59:41Z Robert Treufeldt 9117 7217506 wikitext text/x-wiki {{Ajaleht | nimi = Kehakultuur | logo = | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = | formaat = | omanik = | vastutav väljaandja = | toimetaja = | peatoimetaja = [[Friedrich Issak]]<br> [[Juhan Mandre]] | kaastoimetaja = | uudistetoimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | kujunduse toimetaja = | koosseis = | asutamine = [[1940]] | keel = [[eesti keel|eesti]] | toimetuse asukoht = [[Tallinn]], [[Moskva]] | trükiarv = | sõsarajalehed = | ISSN = }} '''Kehakultuur''' on aastail 1940–1941 ja 1944–1991 Eestis ilmunud [[sport|spordi]]- ja [[kehakultuur]]iteemaline ajakiri. ==Ajalugu== [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] juhatuse 5. juuli 1940 otsusega hakati varem ilmunud "[[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehe]]" asemel välja andma ajakirja "Kehakultuur". 1940. aastal moodustati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee, mis võttis üle kõik Eesti Spordi Keskliidu funktsioonid. Finants-majanduslikes küsimustes allutati ajakiri 1941. aastal Eesti NSV Riikliku Kirjastuskeskuse Ajalehtede Kirjastusele. Samal aastal katkes ajakirja väljaandmine. Hakkas uuesti ilmuma 1944. aastal [[Moskva]]s, seejärel Tallinnas. 1944–1. mai 1953 allus [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuvale Kehakultuuri- ja Spordikomiteele, 1. mai 1953–15. mai 1954 allus [[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]ile ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogule, 15. mai 1954–1. märts 1959 allus uuesti Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Kehakultuuri- ja Spordikomiteele, alates 1. märtsist 1959 allus Eesti NSV Spordiühingute ja -Organisatsioonide Liidule. 1991. aastast ilmus uue nimega "Spordiilm". Lõpetas ilmumise 1993. aastal.<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/advanced-search/search-in-names/results-(names)/?&repositoryCode=EE-RA&recordId=NAE110000019186 Ajakirja Kehakultuur toimetus (1940–1941, 1944–1993)]. Eesti Rahvusarhiiv</ref> Peatoimetajad on olnud [[Friedrich Issak]], [[Juhan Mandre]] jt. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Lembit Koik]]. [https://www.postimees.ee/2534543/eesti-spordiajakirjandus-enne-meie-aega-2 "Eesti spordiajakirjandus enne meie aega (2)"]. Postimees, 15. jaanuar 1998 *Lembit Koik. [https://www.postimees.ee/2534543/eesti-spordiajakirjandus-enne-meie-aega-5 "Eesti spordiajakirjandus enne meie aega (5)"]. Postimees, 2. veebruar 1998 ==Välislingid== *[https://www.archivesportaleurope.net/advanced-search/search-in-names/results-(names)/?&repositoryCode=EE-RA&recordId=NAE110000019186 Ajakirja Kehakultuur toimetus (1940–1941, 1944–1993)]. Eesti Rahvusarhiiv [[Kategooria:Eesti NSV ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti spordiajakirjandus]] [[Kategooria:Kehakultuur]] 9su72den55twt1zh7pkms3h7qa90xvr Arkadi Harlampijev 0 171582 7217393 7214055 2026-08-18T15:54:35Z Robert Treufeldt 9117 7217393 wikitext text/x-wiki '''Arkadi Harlampijev''' ([[vene keel]]es ''Аркадий Георгиевич Харлампиев''; [[29. jaanuar]] [[1888]] [[Smolensk]] – [[14. juuni]] [[1936]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa Keisririik|Vene]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]], Eesti, [[Weimari vabariik|Saksa]] ja [[NNSVL|Nõukogude]] [[Poks|poksija]] ning poksitreener ja -tegelane. Harlampijev õppis [[Peterburi Kunstide Akadeemia|Peterburi Kunstide Akadeemia juures asuvas kõrgkoolis]]. Pärast lõpetamist 1910. aasta paiku sai stipendiumi ja läks edasi õppima [[Pariis]]i, kuid raha lõppedes hakkas elukutseliseks poksijaks. Ta tuli väidetavalt Prantsuse meistriks (aeg, kaal ja võistlused ei ole teada) ja Vene meistriks 1913. aastal (kaal ja võistlused ei ole teada). Harlampijev tuli 1921. aastal [[Tallinn]]a. Ta asutas Tallinna [[Sport (spordiselts)|Spordis]] poksiosakonna ja korraldas 5. juunil 1921 esimese Tallinna ametliku poksivõistuse. Ta osales ka Tallinna Spordi ja Helsingi poksiklubi HNS vahelisel võistlusel treenerina ning lisaks veel treenerite omavahelisel kohtumisel. Harlampijev võitis selle kohtumise. Harlampijevi õpilaste seas olid [[Valter Eenmaa]], [[Hans Greenbaum]], [[Edgar Kolmpere]], [[Herbert Kütt]], [[Nigul Maatsoo]], [[Peeter Matsov]] jt. Ühe [[Riia]] spordiseltsiga 29. oktoobril 1922 peetud võistluse ajal tekkinud probleemide tõttu lahkus ta hiljem Tallinna Spordist ja läks [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevisse]].<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19211123.1.7 "Boks "Kalewis"]". Waba Maa nr 313, 23. november 1921. Lk 7</ref> Veidi hiljem ta üldse Eestist ära [[Weimari vabariik|Saksamaale]] ja oli seal poksitegelane. Augustis 1922 läks Harlampijev [[Nõukogude Venemaa]]le.<ref>Даниэль Наджафи. [https://vk.ru/@oldschoolboxers-ot-prezreniya-k-priznaniu-kak-arkadii-harlampiev-professiona "''Из Эстонии в Россию. Как Аркадий Харлампиев «профессиональный бокс» зачинал''"]. Old School Boxers, 12. märts 2021. Vene keeles</ref> Ta töötas alates 1933. aastast uuesti poksitreenerina<ref name="KGr">[[Konstantin Gradopolov]]. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19821101.2.76 "Poksija meenutusi"]. [[Spordileht]] nr 128, 1. november 1982. Lk 7</ref>, tema õpilane oli näiteks ka [[Nikolai Koroljov]]. Ta suri neeruhaigusesse.<ref name="KGr" /><ref>Konstantin Gradopolov. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19821103.2.67 "Poksija meenutusi"]. Spordileht nr 129, 3. november 1982. Lk 6</ref> ==Isiklikku== Arkadi Harlampijevi poeg oli Nõukogude sporditegelane ja üks [[sambo]] leiutajaid [[Anatoli Harlampijev]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 420 == Välislingid == *[http://sport-necropol.narod.ru/harlampievar.html Arkadi Harlampijev lehel Sportivnõi Nekropol. Vene keeles] *Даниэль Наджафи. [https://vk.ru/@oldschoolboxers-ot-prezreniya-k-priznaniu-kak-arkadii-harlampiev-professiona "''Из Эстонии в Россию. Как Аркадий Харлампиев «профессиональный бокс» зачинал''"]. Old School Boxers, 12. märts 2021. Vene keeles *[https://rusboxing.ru/news/6112 "''136 лет со дня рождения Аркадия Харлампиева''"]. Venemaa Poksiliit, 2024. Vene keeles {{JÄRJESTA:Harlampijev, Arkadi}} [[Kategooria:Venemaa poksijad]] [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti poksitreenerid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksitreenerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1936]] kklwdmzjvqutp9mcgoc4omw129gdrnf 7217713 7217393 2026-08-19T08:07:34Z Raamaturott 56450 7217713 wikitext text/x-wiki '''Arkadi Harlampijev''' ([[vene keel]]es ''Аркадий Георгиевич Харлампиев''; [[29. jaanuar]] [[1888]] [[Smolensk]] – [[14. juuni]] [[1936]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa Keisririik|Vene]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]], Eesti, [[Weimari vabariik|Saksa]] ja [[NSVL|Nõukogude]] [[Poks|poksija]] ning poksitreener ja -tegelane. Harlampijev õppis [[Peterburi Kunstide Akadeemia|Peterburi Kunstide Akadeemia juures asuvas kõrgkoolis]]. Pärast lõpetamist 1910. aasta paiku sai stipendiumi ja läks edasi õppima [[Pariis]]i, kuid raha lõppedes hakkas elukutseliseks poksijaks. Ta tuli väidetavalt Prantsuse meistriks (aeg, kaal ja võistlused ei ole teada) ja Vene meistriks 1913. aastal (kaal ja võistlused ei ole teada). Harlampijev tuli 1921. aastal [[Tallinn]]a. Ta asutas Tallinna [[Sport (spordiselts)|Spordis]] poksiosakonna ja korraldas 5. juunil 1921 esimese Tallinna ametliku poksivõistuse. Ta osales ka Tallinna Spordi ja Helsingi poksiklubi HNS vahelisel võistlusel treenerina ning lisaks veel treenerite omavahelisel kohtumisel. Harlampijev võitis selle kohtumise. Harlampijevi õpilaste seas olid [[Valter Eenmaa]], [[Hans Greenbaum]], [[Edgar Kolmpere]], [[Herbert Kütt]], [[Nigul Maatsoo]], [[Peeter Matsov]] jt. Ühe [[Riia]] spordiseltsiga 29. oktoobril 1922 peetud võistluse ajal tekkinud probleemide tõttu lahkus ta hiljem Tallinna Spordist ja läks [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevisse]].<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19211123.1.7 "Boks "Kalewis"]". Waba Maa nr 313, 23. november 1921. Lk 7</ref> Veidi hiljem ta üldse Eestist ära [[Weimari vabariik|Saksamaale]] ja oli seal poksitegelane. Augustis 1922 läks Harlampijev [[Nõukogude Venemaa]]le.<ref>Даниэль Наджафи. [https://vk.ru/@oldschoolboxers-ot-prezreniya-k-priznaniu-kak-arkadii-harlampiev-professiona "''Из Эстонии в Россию. Как Аркадий Харлампиев «профессиональный бокс» зачинал''"]. Old School Boxers, 12. märts 2021. Vene keeles</ref> Ta töötas alates 1933. aastast uuesti poksitreenerina<ref name="KGr">[[Konstantin Gradopolov]]. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19821101.2.76 "Poksija meenutusi"]. [[Spordileht]] nr 128, 1. november 1982. Lk 7</ref>, tema õpilane oli näiteks ka [[Nikolai Koroljov]]. Ta suri neeruhaigusesse.<ref name="KGr" /><ref>Konstantin Gradopolov. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19821103.2.67 "Poksija meenutusi"]. Spordileht nr 129, 3. november 1982. Lk 6</ref> ==Isiklikku== Arkadi Harlampijevi poeg oli Nõukogude sporditegelane ja üks [[sambo]] leiutajaid [[Anatoli Harlampijev]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 420 == Välislingid == *[http://sport-necropol.narod.ru/harlampievar.html Arkadi Harlampijev lehel Sportivnõi Nekropol. Vene keeles] *Даниэль Наджафи. [https://vk.ru/@oldschoolboxers-ot-prezreniya-k-priznaniu-kak-arkadii-harlampiev-professiona "''Из Эстонии в Россию. Как Аркадий Харлампиев «профессиональный бокс» зачинал''"]. Old School Boxers, 12. märts 2021. Vene keeles *[https://rusboxing.ru/news/6112 "''136 лет со дня рождения Аркадия Харлампиева''"]. Venemaa Poksiliit, 2024. Vene keeles {{JÄRJESTA:Harlampijev, Arkadi}} [[Kategooria:Venemaa poksijad]] [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti poksitreenerid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksitreenerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1936]] gfn6pzpx49w1zfj7wxvp5xgimk63huk Ülle Madise 0 172161 7217442 7216859 2026-08-18T18:19:20Z Neptuunium 58653 poliitilised vaated algatus 7217442 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus = 31. märts 2015 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Indrek Teder]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | autogramm = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | doktoritöö_silt = | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoim; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]]. <!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.-->Ülle Madise on ka [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor ja selge eesti keele eest hoolitseja. Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.</ref> == Haridus == Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i. 1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" õigusteaduse alal (''cum laude'').<ref name="CV">{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}</ref><ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> == Töökäik == * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 Justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor * 2011– [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor * 2015– [[Õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].<ref name="ulle-madis">[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.</ref><ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.</ref> === Õiguskantslerina === {{Täienda}} ====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine==== 2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video "Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest"] EKI YouTube, 01.03.2024.</ref> ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.<ref>[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.</ref> Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.<ref>[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.</ref> == Kandidatuur 2026. aasta Eesti presidendivalimistel == {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} {{Täienda}} <!-- 2. juulil ütles Madise, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=</ref>. 18. augustil teatas Erakond Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab Madise kanditatuuri. Sellega tõusis Delfi järgi teda nominaalselt toetavate parlamendisaadikute arv 75-le.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}</ref>--> == Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus == [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja "Vanamehed kolmandalt"<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.</ref> ning 2016–2018 oli saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja "Õigus ja õiglus" järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.</ref>.<ref name="ulle-madis" /> Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt "[[Esimene stuudio]]", "Kahekõne", "Kultuuristuudio", "[[Foorum (telesaade)|Foorum]]", "[[Vabariigi kodanikud]]", "Valimisstuudio", "Lastega ja lasteta" jne).<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=500&timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.</ref> == Poliitilised vaated == Madise on oma vaateid kommenteerides öelnud, et "liberaalide arvates olen konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal".<ref name="vaated2" /> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on "mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane", pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.<ref name="Vaated">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS <nowiki>|</nowiki> Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud "vabaduse kantsleriks".<ref name="vaated2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> {{pooleli}} <!--=== Eesti sisepoliitika === Madise on öelnud, et "kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada."<ref name="vaated2" /> ==== Presidendi institutsioon ==== Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla "mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta".<ref name="vaated2" /> Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja "õigeid" poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat "olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja", lisades et "tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu."<ref name="vaated2" /> Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.<ref name="vaated2" /> === Välispoliitika === Välispoliitiliselt on ta öelnud, et "Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner".<ref name="vaated2" />--> == Liikmesus == * 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> * 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige<ref name="CV" /> * 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige<ref name="ETIS" /><ref name="CV" /> == Tunnustus == * 2011 – [[Teenäitaja]]<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"] ERR Uudised, 06.02.2012.</ref> * 2015 – [[ettevõtluse sõber]]<ref>[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016"<ref>Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.</ref> * 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium<ref>[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.</ref> * 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk<ref name="keeleameti" /> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] === ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile === Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.<ref>[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.</ref> === Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon === Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee</ref>, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.<ref>[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee</ref> === Keeleameti tunnustus === 2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: "Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid."<ref name="keeleameti">[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.</ref> == Isiklikku == Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.</ref> Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade "Plekktrumm. Ülle Madise"] Esmaeeter: 23. november 2015 * [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari "Õigus ja õiglus"] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018 * Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016 * Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / "Keelesaade", 15. jaanuar 2024 * [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024 * Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024 * [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024 * [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024 * Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024 * Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025 ===Artikleid=== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002 * [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011 * [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015 * [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016 * [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016 * [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018 * [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019 * [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019 * [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021 * [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022 * [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023 * [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025 {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] d8mz0j1vqld8wphzdvxdz47ojvpkp83 Aluliina ordulinnus 0 172820 7217350 7160592 2026-08-18T13:31:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217350 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Alūksne Castle 2013.jpg|pisi|Vaade järvesaarel asuvatele linnusevaremetele Aluliina vanalinna poolt]] {{Kaart | lat=57.428889 | long=27.051944 | osm=Q2967827 | wikidata=Q2967827 | zoom=7 | laius=300 | kõrgus=250 | värv=#088A08 | raamita=jah }} {{See artikkel| räägib ordulinnusest Kirde-Lätis; Virumaa muinaslinnuse kohta vaata artiklit [[Alulinn]]}} '''Aluliina ordulinnus''' (ka '''Alulinna ordulinnus''', '''Alūksne ordulinnus'''; [[läti keel|läti]] ''Marienburgas pils'', ''Alūksnes pils'', [[saksa keel|saksa]] ''Marienburg'', 'Maarjalinnus')<ref name="e5bSv" /> on varemetes [[linnus]] Kirde-[[Läti]]s [[Alūksne]]s<ref name="Cbcpc" /> [[Alūksne järv]]e lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala [[järvesaar]]el.<ref name="PrNYD" /> [[1342]]. aastal [[Liivi ordumeister|Liivi ordumeistri]] [[Burchard von Dreileben]]i ajal [[Liivimaa]] idapiirile [[Adsele|Adsele maakonda]] ehitatud Aluliina [[ordulinnus]] ([[saksa keel|saksa]] ''Marienburg'') oli [[Liivi ordu]] [[Aluliina komtuurkond|Aluliina komtuurkonna]] keskus ja [[Aluliina komtuur|komtuur]]i residents. Samal perioodil ehitati ka stiililt samalaadsed [[Irboska linnus]] ja [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina linnus]] (''Neuhausen''). Aluliina oli üks suuremaid ja tähtsamaid Liivi ordu piirilinnuseid vastu Venemaad. Praegusest Vene-Läti piirist jääb see umbes 30&nbsp;km kaugusele. {{Sisukord paremale}} ==Nimekujud== [[Pilt:Alūksnes viduslaiku pilsdrupas 1826.jpg|pisi|Vaade Aluliina linnusevaremetele edelast 1826]] [[Pilt:Bm05070am.jpg|pisi|Vaade Aluliinale 1791, järvesaarel on näha linnusevaremed]] * 1413 – Marienburg * 1420 – Marienborch * 1431 – Mergenborch * 1436 – Mergenborgh * 1438 – Margenborg * 1495 – Maryenborch * 1500 – Merienborg * 1501 – Margenborch, Merienburg, Marienburgh, Marienborg * 1521 – Marienbugk * 1540 – Margennborch, Marienburch<ref name="haJ8N" /> * 1786 – Allohksne, Alluisne<ref name="Kiovx" /> Venelased nimetasid seda keskajal ''Allist''iks<ref name="2r51F" /> (Олыста, Алыстъ, Волыстъ) Lätlaste arvates asus Aluliina järve kaldal latgalite muinaslinnus ''Olistes''.<ref name="yMN1Q" /> Hilisem nimi tuleneb lätikeelsest sõnast "olūksna", mis tähendab allikat metsas. Alulinnast on teada 20 piirkonnakomtuuri ([[Aluliina komtuur]]). [[Löwis of Menar]]i andmetel on aastatest 1342–1560 teada 24 piirkonna[[komtuur]]i ja üks pealik, 1548–1559 2 [[linnusekomtuur]]i ja XVI sajandil üks [[droost]] (majandusülem). ==Ajalugu== ===Linnuse tekkimisest XV sajandi lõpuni=== [[1224]], kui sakslased allutasid omale läänemeresoome ja läti segarahvastikuga [[Atsele]] maakonna, sai [[Mõõgavendade ordu]] omale maa keskosa – Atsele ja Aluliina piirkonna, [[Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend|Riia piiskop]] lõunapoolsed [[Purnava]], [[Bērzene]], [[Abelene]] ja [[Abrene]] piirkonna. Põhjapoolse osa sai oma valdusse hiljem [[Tartu piiskop]]. [[1284]]. aastal on kirjalikes allikates esmamainitud [[Aluliina järv]]e saarel asetsevat [[Liivi ordu]] linnust. Tollal pidi see tõenäoliselt olema palkehitis, mis võis olla sakslaste jaoks kohandatud kunagine kohalike hõimude muinaslinnus. Teistel andmetel dateeriti [[Pihkva leetopiss]]is sellesse aastasse ainult asula tekkimine Aluliina. [[1340]] tekkis kunagise Adsele muinasmaakonna piiride täpsustamisel ja mõjupiirkondade jaotamisel sakslaste ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] venelaste vahel suur tüli, ordurüütli [[Heinrich von Pleskow]] ("Pihkva Henrik") süü tõttu väljus olukord rahumeelsetest piiridest ja alustati üksteise vastu sõjategevust. Venelased ründasid järgnevalt [[Atsele ordulinnus]]t, mis ajendaski ordut puitlinnust maha kiskuma ja rajama kivist tugevat Aluliina piirikindlust ning samuti ehitama välja [[Vastseliina piiskopilinnus]]t.<ref name="SyN3Z" /> [[1341]]. aastal alustati baltisaksa ajaloolaste andmetel Aluliina kivilinnuse ehitamist ordumeistri [[Burchard von Dreileben]]i (Burkhart von Dreyleven) poolt.<ref name="X6K29" /> Samal perioodil ehitati ka stiililt samalaadsed [[Irboska linnus|Irboska]] ja [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina linnus]] (''Neuhausen''). Teistel andmetel tegi ordumeister siis alles ettepaneku rajada idapiiri kindlustamiseks 2 linnust – Aluliina (Marienburg – Neitsi Maarja) ja Vastseliina (Frauenburg – Jumalaema).<ref name="YfYWt" /> [[1342]], 2. märtsil pühitseti linnus pärast valmimist sisse. Linnuse asutamisandmed on vasturääkivad. Hermann Warthberge kroonikas öeldakse jälle, et linnuse ehitust alustati 25. märtsil 1342, Püha Maarja päeval, millest linnus ka nime sai. Üsna linnuse tekke algusaegadel ründasid aga venelased (pihkvalased); kellele piirilinnuse teke meelehärmi valmistas; seda 300 mehega, löödi siiski sakslaste poolt tagasi ja tapeti 28 venelast.<ref name="iz09u" /> [[1349]], pärast seda kui komtuuriks oli saanud [[Gerlach von Haren]], toodi ka konvent Atsele linnusest Aluliina üle. Ilmselt pidi selleks ajaks olema valminud vähemalt [[konvendihoone]] I järk. [[Pilt:Witold Duke of Lithuania seal.PNG|pisi|vasakul|[[Leedu suurvürst]]i [[Vytautas Suur]]e pitsati jäljend 1407]] [[1360]] valiti Liivi Ordu meistriks kunagine üks esimesi Aluliina komtuure, "türanni" kuulsusega [[Arnold von Vietinghoff]].<ref name="MWVjz" /> Piirilinnuse tähtsust näitab see, et edaspidi valiti ordumeistriks ja maamarssaliks mitmeid Aluliina komtuure. [[1406]] või [[1409]] põletati linnus maha [[Leedu suurvürst]]i [[Vytautas Suur]]e vägede poolt tema sõjakäikude ajal [[Pihkva]] linna vastu. See valitseja oli üks kahest, kes andsid surmahoobi [[Grünwaldi lahing]]us [[Saksa Ordu]] ülemvõimule [[Preisimaa]]l. [[1421]]. aastast on teada üks varasematest läänistustest Aluliina linnusepiirkonnas, kui ordumeister [[Sigfried Lander von Spanheim]] läänistas Gerdt Hoppele mitmeid maatükke, kuhu hiljem tekkisid [[Hopa mõis]] ja asula ([[Ape]]). [[Aluliina linnuselään]] hõlmas kogu suurt [[Aluliina kihelkond]]a (''Kirchspiel Marienburg''), millest veel 1733 eraldati [[Apekalnsi kihelkond]] (''Kirchspiel Oppekaln'').<ref name="PhW2U" /> Nendes kahes üsna tihedalt asustatud ja heade põllumaadega kihelkondades XVIII sajandil olnud enam kui 25 mõisast olid enamus tekkinud juba orduajal. Suurema linnuse ja piirilõigu tõhusamaks kaitsmiseks oli vägagi vajalik paljude sakslastest maaomanike tekitamine maade läänistamise kaudu. [[1432]] on ühes ürikus mainitud Aluliina [[linnusekirik]]ut.<ref name="fknbI" /> [[1451]] toimus ordulinnuste revisjon. Aluliina linnuses oli tollal aruande järgi 8 [[orduvend]]a, neist 1 [[preestervend]], turviseid oli varutud kokku 30 rüütlile.<ref name="TnARM" /> [[1478]] sooritasid [[Pihkva vürstiriik|pihkvalased]] rünnaku piiriäärsetele ordu maadele. [[1481]] rüüstasid [[Moskva suurvürst]]i [[Ivan III]] väed Aluliina piirkonda, kuid linnust ei vallutanud.<ref name="SyN3Z" /> [[1488]] toimus Saksa Ordu kõrgmeistri [[Martin Truchseß von Wetzhausen]]i käsul Liivimaal ordulinnuste visitatsioon, milles kirjutatakse, et "''Item das sloss Marienburg iss wol bespeyset mit allirley getreyde, fleysch, buchssen, pfeyl, harnysch etc.''" – Aluliina linnus on täielikult varustatud vilja, liha, püsside, hobuste, ... ja muu tarvilikuga.<ref name="cZ1MQ" /> ===XVI sajandi algusest orduriigi lõpuni=== [[Pilt:BM09088Am.jpg|pisi|Linnusevaremete ja nende asukoha plaan XVIII sajandi lõpust. Brotze]] [[1558]] lasi [[Preisimaa]] esimene hertsog [[Albrecht von Hohenzollern]] koostada oma erisaadikutel-spioonidel luureraporti Liivi orduväe sõjajõudude suuruse kohta. Aluliina komtuur võis raporti järgi 1555.–1556. aastal sõjaolukorras välja panna 150 ratsanikku.<ref name="1xiyM" /> 1558. aasta juuni keskel tungisid venelased Aluliina komtuurkonda, põletasid Aluliina alevi maha ja rüüstasid kogu piirkonnas.<ref name="43ZMg" /> Juuli keskel, pärast Tartu langemist, saatis ordumeister käsknikele laiali ringkirja, milles manitses kõiki oma linnuseid kaitsma. Aluliina komtuur ja Räisaku foogt ([[Rēzekne foogt]]) pidid häda korral, kui ei suudeta linnust kaitsta, taanduma Riia lähistele [[Salaspils]]i (''Kirchholm'') linnusesse. Sama aasta septembri keskpaiku tungisid venelased Aluliina piirkonda, kuid linnust vallutada ei suutnud ja suundusid Atsele abilinnuse poole. Selle garnison põgenes ja venelased põletasid linnuse maha. [[1559]] toimusid venelaste rüüsteretked Aluliina ja [[Viļaka]] aladele.<ref name="KxCNe" /> Linnusekomtuur oli Aluliinas Goedert Tinn.<ref name="cke1L" /> [[1560]] veebruari algul piirasid venelased vürst [[Andrei Kurbski]] juhtimisel 20 000 mehega Aluliina linnust. Venelastel oli ligi 30 suurtükki, kuid osa neist olid oma võimsuse suuremana näitamise ja vastase hirmutamise huvides puidust ülevärvitud mulaažid. Ordumeister tahtis oma ratsaväega minna Aluliina piiramisrõngast vabastama, kuid kuna peapiiskopkonna abiväed olid laiali läinud, jäi orduvägedest väheseks ja rünnak jäeti ära. Venelased olid kõikjale piirkonna teedele valvesalgad saatnud, et sakslased linnuse olukorrast teateid ei saaks. 14. veebruaril (9. veebruaril)<ref name="GeLIf" />, kui venelased olid suutnud veidi kaitsemüüri purustada ja linnusesse tuld visata, otsustasid komtuur [[Eberhard von Syburg zu Wischlingen]], linnusepealik ja linnuse majandusülem (tingimusel, et sakslased vabalt minna lastakse) alistuda. Teistel andmetel oli alistumises süüdlane ainult linnusepealik [[Kaspar von Sibergen]].<ref name="T6Vl6" /> Kaitsemeeskonnas oli ka neid, kes pooldasid vastupanu jätkamist, kuna venelased olid piiramisel üsna edutud. Pärast tugeva Aluliina linnuse langemist muutis [[Ivan Groznõi]] meelt ja ei tahtnud orduga enam rahu teha.<ref name="5euDP" /> Märtsi algul linnuse endine komtuur ja pealikud vangistati suure ja tugeva kindluse liiga kergekäelise loovutamise eest. Ka usalduse kaotanud kaitsemeeskond pidi ordu maadelt lahkuma. 3. aprillil tungisid venelased Aluliinast edasi [[Trikāta piirkond]]a röövima. [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] väljendas oma rahulolematust Aluliina äraandmise puhul ja hoiatas ordumeistrit, et kui linnuseid paremini ei kaitsta, siis laseb ta need mehitada [[Poola]] garnisonidega.<ref name="Dogiq" /> Juuni keskel viidi endine komtuur koos linnusepealikuga [[Väina-Jõesuu]] linnusesse vangi. ===Poola ja Rootsi aeg=== [[Pilt:BM09212Am.jpg|pisi|vasakul|Alumisel pildil on Aluliina linnuse varemed 1805. Brotze]] [[Pilt:Alūksne Castle 1661.jpeg|pisi|Vaade linnusele loodest 1661. aastal. Storno joonistus Meierbergi reisi ajal]] [[Pilt:Aluksnes pils 17.gs.jpg|pisi|Aluliina linnuse kujutis XVII sajandist. (Jürgen Helms, 1628–1643). Kujutatud on eeslinnuste ringmüüri. Läti Akadeemiline Raamatukogu, [[Johann Christoph Brotze]] kollektsioon]] [[1582]], pärast venelaste väljalöömist maalt määras Poola kuningas [[Stefan Bathory]] Aluliina, [[Kulna]] ja [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]] [[staarost]]iks kuningliku kindralkomissari Liivimaal [[Stanisław Pękosławski]].<ref name="AF4nM" /> Liivimaa ühendati Poola–Leeduga ([[Rzeczpospolita]]). 1582 koostas [[paavst]]i [[Gregorius XIII]] [[legaat]] [[Põhja-Euroopa]]s [[jesuiit]] [[Antonio Possevino]], kes oli juhtinud ka Poola ja [[Venemaa]] vahelise [[Jam Zapolski vaherahu]] sõlmimist, ilmselt paavsti ülesandel Liivimaa linnade ja kindluste kaardi, kus iga linnus oli kujutatud oma kordumatu silueti ja vastavalt tähtsusele ka suurusega. Aluliina on kujutatud viie torniga järvesaarel olevana ja keskmisest suuremana. Saksakeelsele nimele on lisatud ka nimekuju ''Alsist''.<ref name="1uEtI" /> [[1591]] oli Aluliina linnuse pealik ja piirkonna [[vojevood]] [[Albrecht Latzky]].<ref name="QOH8G" /> [[1600]] langesid linnus ja küla rootslaste kätte, kuid Poola väed Zamoyski juhtimisel vallutasid selle peatselt tagasi.<ref name="NP7V1" /> [[1601]]. aasta 27. jaanuaril tulid Aluliina koondunud aadel ja mõisnikud hertsog Karli Rootsi vägede poole üle.<ref name="iDPmf" /> Vastav nõudmine saadeti Lõuna-Eestis viibiva hertsogi poolt Aluliina Adam Schrappferi ja Otto Vietinghoffiga, lubati Rootsi vägede kaitset, aadlile usuvabadust ja mõisate valdusõiguse säilimist.<ref name="7USuX" /> Hertsog Karli teenistuses Poolalt vallutatud linnuste revideerijana ametis oleva Conrad Bussau andmetel oli linnus halvas seisukorras<ref name="GRSLN" /> [[1625]]. aasta augusti ja septembri jooksul langesid taasalanud Poola-Rootsi sõjas rootslaste kätte Vastseliina, Atsele, Aluliina ja mitmed teised väiksemad linnused.<ref name="lFvud" /> Rootsi vägesid juhatas krahv Gustav Horn. [[1627]] oli linnus heas seisukorras ja relvadega varustatud. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] läänistas kogu linnusevalduse, millesse [[Aluliina kihelkond|Aluliina kihelkonnas]] kuulusid ''Marienburg''i, ''Annenhof''i, ''Hermannshof''i, ''Malupi'' (koos ''Catharinenburg''iga), ''Charlottenburg''i ja ''Kalnemoisa'' (koos ''Ottenhof''iga) mõis, kindralooberst [[Gustav Horn]]ile (vabahärra [[Gustaf Evertsson Horn af Marienborg]]). Hiljem lisandusid valduse juurde ''Ilsen''i, ''Doremuische'' ja ''Alswig''i mõis. [[Apekalnsi kihelkond|Apekalnsi kihelkonnast]] sai Horn ''Alt–Laizen''i, ''Neu–Laizen''i ja ''Marienstein''i mõisa. Mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpul läks kogu valdus, milles oli 1688. aastaks kahe kihelkonna peale 106¼ [[adramaa]]d haritavat maad, Rootsi riigile tagasi.<ref name="6RcuJ" /> [[1646]] oli Aluliina komandant [[Mathias Hilgärtner]], kellele [[Rootsi kuninganna Christina]] kinkis ''Goldbeck''i mõisa, mis Rootsi valitsusajal eelmise omaniku [[Heinrich Tiesenhausen]]i poolameelsuse tõttu Aluliina linnuselääni hulka oli arvatud.<ref name="ERdTS" /> [[1656]]–[[1658]] valdasid linnust järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal Vene väed.<ref name="mNESR" /> Venelased kasutasid seda linnust ka sõjas Poola-Leedu vastu. [[Pilt:Alūksne Castle plan.jpeg|pisi|vasakul|[[Löwis of Menar]]i joonistatud linnuse plaan]] 1658. aasta detsembris [[Vallisaare vaherahu]]ga venelaste ja rootslaste vahel jäid venelastele kõik nende vallutatud kindlused ja linnad: Koknese, Vastseliina, Tartu, Aluliina, Antsla, Vasknarva, Vana-Väina, Räisaku, Lutsi ja Vilaka.<ref name="Grrq0" /> [[1661]] lihavõttepühade ajal peatus Aluliinas oma reisil Moskvasse [[Austria]] saadik parun [[Augustin von Meierberg]]. Sellest ajast on säilinud üks Storno linnusevaatega joonistus.<ref name="mNESR" /> Linnus oli pealtnäha täiesti terve.<ref name="be5SL" /> [[1662]] [[Kärde rahu]]ga said rootslased linnuse lõpuks enda valdusse ja hakkasid kindlustusi taastama.<ref name="yMN1Q" /> [[1680]] seadsid rootslased linnusesse üles 22 kahurit ja kaevasid linnuse saarepoolsesse külge kaks kaitsekraavi – ilmselt oli neil plaan sinna pikaks ajaks jääda paika.<ref name="yMN1Q" /> [[Pilt:Aluliina kindluse plaan 1.jpg|pisi|Vene arvatavasti 18. sajandi lõpu plaan Aluliina kindlustamiseks]] [[XVII sajand]]i lõpus plaanisid rootslased fortifikatsioonimeister Erik Dahlbergi juhtimisel Aluliina põhjalikult ehitada ümber ja kindlustada.<ref name="Grrq0" /> Ordulinnusest kirdesse Kapsētase poolsaarele Tempļakalnsi mäele (Templimägi, 217&nbsp;m) planeeriti rajada terve viie bastioniga kindlustatud linn.{{lisa viide}} Kuid plaani elluviimiseks ei jätku ei jõudu ega vahendeid, samuti algas enne [[Põhjasõda]]. [[1701]] – Vene väed tungisid Lõuna-Eestisse. Septembris toimusid lahingud [[Räpina]]s, [[Kasaritsa]]l ja [[Rõuge]]s. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked suundusid eriti Aluliina piirkonda.<ref name="t9FCC" /> [[1702]]. aasta 24. augustil, pärast kümnepäevast piiramist, kui suurtükitulega oli juba purustatud märkimisväärne osa müüre, otsustas Rootsi armee komandör [[Florian Thilo von Thilau]] taganeda ja kindlus alistus kindralfeldmarssal [[Boriss Šeremetev|Šeremetevi]] juhitud Vene vägedele. Sealjuures saavutati kokkulepe, et kui rootslased annavad linnuse käest, lubatakse neil vabalt lahkuda. Linnusesaart järvekaldaga ühendavast sillast üleminekul kostis kusagilt juhuslikku tulistamist ja vaherahu oligi rikutud ning Rootsi väed hävitati. Venelaste kätte langes vangi ka piiblitõlkija [[Ernst Glück]] ja tema kasutütar [[Marta Skawronska]], kellest sai hilisem [[Vene keisrinna]] [[Katariina I]]. Linnust kaitses ka 300-meheline läti pataljon. Teistel andmetel kõik rootslased ei alistunud ja linnuse komandant suurtükiväekapten Wolf (Wulff) ja junkur Gottlieb lasid end koos järelejäänud kaitsemeeskonnaga õhku. Tollal purustati ka Rootsi ajal taastekkinud linnake ja Aluliinast jäi järele väike asula.<ref name="R4v2i" /> [[Pilt:02 182 Book illustrations of Historical description of the clothes and weapons of Russian troops.jpg|pisi|Vene armee jalaväepolgu seersant. Tagaplaanil saarel Aluliina linnus 1702. aastal]] Pärast Põhjasõda ei vastanud linnus sõjalise tugipunktina enam aja nõuetele ja kaotas oma strateegilise tähtsuse. ===Linnus tsaariajal ja hiljem=== [[Pilt:BM01016Am.jpg|pisi|Ooberst Johnstouni hauakivi ja vaade Aluliina linnusevaremetele 1772. aastal]] [[1753]]. aasta 18. detsembril kinkis Vene keisrinna [[Jelizaveta Petrovna|Eliisabet]] Aluliina mõisad kantsler krahv Vorontsovile, kes müüs need edasi salanõunik [[Otto Hermann von Vietinghoff]]ile. Temalt päris need tema poeg, salanõunik [[Burchard Christoph von Vietinghoff]], kes valduse tükikaupa ära müüs, jättes Aluliina kihelkonnast endale vaid linnusemõisa ja [[Kalnemoisa mõis]]a. [[1802]] on Brotze joonistuse järgi säilinud küllaltki kõrgelt eeslinnuste ringmüür, peaaegu täiesti terve on suurtükitorn vastu järve, konvendihoonest on täies kõrguses säilinud ainult auklik saarepoolne külg. Ka eeslinnuse väravaehitis ja selle lähedal asuv flankeeriv nelinurkne torn on peaaegu täiskõrguses alles. [[1870]] asus Aluliinas [[Saksa ordu arhiiv]], mida külastas ka F. J. Wiedemann.<ref name="e2N2T" /> [[1922]] kuulus linnusemõis parun [[Arnold von Vietinghoff-Scheel]]ile. [[1977]]. aastast alates tehakse endise linnuse alal säilinud müürilõikude konserveerimistöid.<ref name="yMN1Q" /> [[1978]]–1980 viidi II eeslinnuse edelamüüri siseküljel läbi arheoloogilisi kaevamisi u 25 * 25 m<sup>2</sup> suurusel pindalal.<ref name="yMN1Q" /> ==Ehitus== [[Pilt:BM09093Am.jpg|pisi|vasakul|Vaade Aluliina linnusevaremetele edelast XIX sajandi keskel. Konvendihoone põhjasein on veel päris kõrgelt säilinud ja üsna sarnane [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]] omaga]] [[Pilt:BM09227Am.jpg|pisi|vasakul|Alumisel pildil linnusevaremed 1805]] See kaheksa torni ja kuni 1,85&nbsp;m paksuste müüridega Aluliina ordulinnus oli üks esimesi kivilinnuseid, mis kanti kunagi Läti rahvuslike kultuuripärandiobjektide nimekirja.<ref name="2S9Ex" /> Aluliina ordulinnus moodustas koos Riia peapiiskopkonna [[Viļaka piiskopilinnus|Viļaka]] ja Tartu piiskopkonna [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina]] ja [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää linnusega]] Vana–Liivimaa äärmise, esimese kaitseliini Pihkva ja Novgorodi suunalt tuleva rünnaku vastu. Tugevamad neist on olnud keskse asetusega Aluliina ja Vastseliina linnus. Linnuse tugevust näitasid mitmed edukad kaitsmised piiramiste ja rünnakute vastu XVI sajandil. Aluliinast päripäeva, kagusse jääva ja samuti järvesaarel asuva piiskopliku [[Viļaka piiskopilinnus|Viļaka linnuseni]] on otsejoones vahemaa 45&nbsp;km (u 6,5 miili), vasakule tiivale, põhjakirdes asuva Vastseliinani 35&nbsp;km (5 miili) ja põhjas asuva Kirumpääni 47&nbsp;km (u 6,5 miili). Teise kaitseliini linnustest on Kulna piiskopilinnuseni otsesuunas Aluliinast 35&nbsp;km ja Atsele ordulinnuseni 41&nbsp;km. Ilmselt on nende ühtlaste vahemaade puhul arvestatud ratsahobuse normaalse päevateekonna pikkusega. Väiksemate linnuste olemasolust I ja II kaitseliini pealinnuste vahel mingeid andmeid pole praegu teada. ===Pealinnus=== Linnus kogupindalaga u 80 × 180&nbsp;m asetses Aluliina järve 9,9 [[Hektar|ha]] saare edelaküljel ja kujutas endast ehitusstiililt kahe eeslinnuse kaitse all olevat konvendihoonet, mis esindas orduarhitektuuri nn rikkaliku stiili.<ref name="AedGM" /> Aluliina konvendihoone oli kujult sarnane [[Viljandi ordulinnus|Viljandi omaga]]: hooneploki moodustasid sama pikad tiivad, mis ei olnud aga enam nii rangelt suletud, nagu varasema aja konvendihoonetel. Nurgatorn flankeeris sama tugevalt, nagu Viljandiski; ainult siin viitas see fakt linnuse rajamisajale.<ref name="Bsc9D" /> Ka linnuse kabel ja sissepääs konvendihoonesse on asetsenud sarnaselt Viljandi omaga.<ref name="nLbEe" /> ===Eeslinnused=== Murduva kulgemisega eeslinnuste müüriliini süsteem, mis moodustab linnusele kergelt ovaalse loode–kagusuunalise ristkülikukujulise põhiplaani, on ehitatud konvendihoonega enam-vähem samal ajal. Seevastu eeslinnuste olulisemad kaitseehitused, nagu poolümarad suurtükitornid (''Bastei'') kuuluvad oma põhiolemuselt hilisemasse perioodi – ennekõike XVI sajandi algusse, kui idapiiri kindlustamine eriti tähtsaks muutus. Hiliskeskajale iseloomulik on ka kahe ümartorniga ja tõstesillaga flankeeriv värav, mis veel 17. sajandil aktiivselt kasutuses oli.<ref name="IoH2x" /> Kokku on eeslinnuste ringmüüril asetsenud üheksa torni läbimõõduga 10–14&nbsp;m, sealhulgas I ja II eeslinnuse liitekohal saarepoolsel küljel võimas poolümar suurtükirondeel ja lisaks siis veel I eeslinnuse põhjaküljel eespool mainitud väravazwinger. Ringmüüri paksus oli 1,4–1,6 meetrit ja kõrgus küündis Löwis of Menari arvates 10 meetrini. I eeslinnuse, mida on nimetatud ka pealinnuseks, pindala oli u 80 × 65&nbsp;m ja seal asusid komtuuri ja tema teenistuses oleva personali eluhooned. I eeslinnuse loodenurgas vastu järvekallast seisis poolümar loodetorn. I ja II eeslinnust eraldas müür paksusega 1,3 meetrit.<ref name="yMN1Q" /> II eeslinnuse, mis asus pealinnusest kagu pool, pindala oli u 80 × 90 ja seal paiknesid majandus- ja kaitsemeeskonna ruumid ning sõjaväevarustuse laod. II eeslinnuse kagunurgas asetses paksude müüridega ümar kagutorn läbimõõduga 11,7&nbsp;m ja seinapaksusega 2,3&nbsp;m ning järvepoolsel küljel poolümar suur läänetorn läbimõõduga 10,3&nbsp;m ja seinapaksusega 1,6&nbsp;m. Tornis asus ka kaev.<ref name="yMN1Q" /> Eeslinnuste kaitsemüür oli rajatud kohati segatehnikas ja kõige kattesaadava materjali – maakivide, telliste ja dolokividega. Nagu müüriprofiilist näha, ehitati I etapis sise- ja välisküljelt maakividega viimistletud ringmüür, mis seest täideti segu, tellisetükkide ja väikeste põllukividega (''Schalenmauertechnik'')<ref name="fgNQv" /> ja mida vahepeal kõrgendati lubjakividega ning siis veel kord maakividega. Linnuse ümber oli vallikraav, mida ilmselt Rootsi ajal muudeti nurgelisemaks. Kraav kulges ka piki kaitsemüüri väravazwingeri ja loodetorni vahel. Värava juurest läks tee puidust 120&nbsp;m pikkuse sillani, mis ühendas saart ja Kapsetase poolsaare kaudu maismaad ja mida sai rünnakute ja piiramiste puhul kaitseks maha põletada.<ref name="LEPpc" /> ==Praegune seisukord== Säilinud on osaliselt ja umbes pooles kõrguses eeslinnuste maakividest kaitsemüür ja samuti pooles kõrguses mõned torniseinad. Konvendihoonest on alles mõned tellistest laotud saarepoolse välisseina varemed. Kuna konvendihoone oli ehitatud telliskividest, siis tassisid kohalikud tellised Aluliina majade ehitamiseks laiali. Tänapäeval on linnuses vabaõhulava 3000 pealtvaatajale. Kui keskajal ja hiljemgi ühendas saart ja maismaa järvekallast sild loodest, siis tänapäeval viib ühendustee saarelt lõuna suunas üle järvesopi otse Aluliina kesklinna.<ref name="Wl76A" /> [[Aluliina ordulinnus]]e varemed<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/157 Alūksnes viduslaiku pils]</ref> ja selle territoorium on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2665 Alūksnes pilsdrupas]</ref> <gallery> Alūksne Castle eastern wall cross-section.jpg|II eeslinnuse idapoolse kaitsemüüri läbilõige Alulinna linnus, Marienburgas pils.JPG|Aluliina eeslinnuse välismüür torniga, 2008 Alūksne Castle southern wall inside.jpg|II eeslinnuse edelapoolse ringmüüri sisekülg Alūksne Castle northern wall outside.jpg|I eeslinnuse põhjapoolse kaitsemüüri väliskülg Alūksne Castle SW tower inside.jpg|II eeslinnuses asuv nelinurkne (lõunapoolne) edelatorn Alūksne Castle SE tower inside.jpg|II eeslinnuses asuv ümmargune kagutorn seestpoolt Alūksne Castle northern wall cross-section.jpg|I eeslinnuse põhjapoolse kaitsemüüri läbilõige Alūksne Castle northern wall inside.jpg|I eeslinnuse põhjapoolse kaitsemüüri sisekülg Alūksne Castle eastern wall SE tower.jpg|II eeslinnuse kagutorniga idamüür Alūksne Castle convent building wall.jpg|Konvendihoone välismüüri säilinud varemed Alūksne Castle, 2013, 1.jpg Alūksne Linnuse varemed 02.JPG|Linnusevaremetesse rajatud laululava Alūksne Castle, 2013, 2.jpg Alūksne Castle, 2013, 4.jpg Alūksne Linnuse varemed 08.JPG Alūksne Linnuse varemed 11.JPG </gallery> ==Vaata ka== *[[Alūksne loss]] *[[Marienburgi linnuselään]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e5bSv">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96054494&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB], www.eki.ee/</ref> <ref name="Cbcpc">[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=685039&centery=6368759&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref> <ref name="PrNYD">[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=683439&centery=6369195&zoom=1&layer=map&ls=c, Aluliina kaart]</ref> <ref name="haJ8N">[https://web.archive.org/web/20131109235801/http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php Алуксненский орденский замок (Marienburg)], www.travelzone.lv</ref> <ref name="Kiovx">Anton Friedrich Büsching, [http://books.google.ee/books?id=duxCAAAAcAAJ&pg=PA172&lpg=PA172&dq=Kirchspiel+Adsel&source=bl&ots=yoaWc5R7Ry&sig=4mZjntd8s6CkxGgQsiH6SBpN7bI&hl=et&sa=X&ei=Kwz0UN7xE9CW0QWItIHYAQ&ved=0CFgQ6AEwBw#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false Große Erdbeschreibung: Das europäische Rußland]</ref> <ref name="2r51F">[[Heinrich von Hagemeister]], [http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1]</ref> <ref name="yMN1Q">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php |vaadatud=2013-03-26 |arhiivimisaeg=2013-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131109235801/http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SyN3Z">Eesti ajalugu II, Keskaeg. Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut</ref> <ref name="X6K29">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 252</ref> <ref name="YfYWt">http://www.vastseliina.ee/linnus/id/Piiskopilinnus_TTA_24032008.pdf {{katkine viide}}</ref> <ref name="iz09u">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 133</ref> <ref name="MWVjz">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 135.</ref> <ref name="PhW2U">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 252–265</ref> <ref name="fknbI">[http://books.google.ee/books?id=xBlBAAAAcAAJ&pg=PA530&dq=Kirchspiel+Sesswegen&hl=en&sa=X&ei=Q2C7Ut7JF-qv7Aak0IHoAg&ved=0CDwQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sesswegen&f=false, lk 543, Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch]</ref> <ref name="TnARM">"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini.", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk 33, 48, ISBN 978-9985-62-622-1</ref> <ref name="cZ1MQ">https://web.archive.org/web/20131110000957/http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1119, Saksa Ordu Keskarhiiv, Viin</ref> <ref name="1xiyM">"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk 44, 49, ISBN 978-9985-62-622-1</ref> <ref name="43ZMg">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk 45</ref> <ref name="KxCNe">https://web.archive.org/web/20130412071548/http://www.hot.ee/laging/kroonika_000.htm, Jüri Uluots</ref> <ref name="cke1L">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn 2006, tõlge Ivar Leimus, lk 109</ref> <ref name="GeLIf">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 382</ref> <ref name="T6Vl6">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 209</ref> <ref name="5euDP">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk 116, 120</ref> <ref name="Dogiq">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk 130, 132</ref> <ref name="AF4nM">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 251</ref> <ref name="1uEtI">"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini.", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk 71, 73, ISBN 978-9985-62-622-1</ref> <ref name="QOH8G">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 257</ref> <ref name="NP7V1">[http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?cid=991923&r=1101173&lid=991923&q=Ergli&h=1887, Letonika]</ref> <ref name="iDPmf">Marienburi aadel ja maa-asurid hertsog Karlile Marienburist 27. I 1601, – Bienemann, Mittheilungen XVII, lk 490–492.</ref> <ref name="7USuX">Ajalooline Ajakiri, 1932, nr 3, lk 141</ref> <ref name="GRSLN">Bienemann, Mittheilungen IV, lk 66</ref> <ref name="lFvud">{{Netiviide |url=http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4385&layer=267&lang=est#4385 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-26 |arhiivimisaeg=2013-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131109235658/http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4385&layer=267&lang=est#4385 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="6RcuJ">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 254</ref> <ref name="ERdTS">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 257</ref> <ref name="mNESR">{{Netiviide |url=http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1119 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-26 |arhiivimisaeg=2013-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131110000957/http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1119 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Grrq0">{{Netiviide |url=http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-26 |arhiivimisaeg=2013-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130512161619/http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="be5SL">Sammlung Baltischer Ansichten</ref> <ref name="t9FCC">{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/laging/kroonika_000.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-26 |arhiivimisaeg=2013-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130412071548/http://www.hot.ee/laging/kroonika_000.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="R4v2i">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 252</ref> <ref name="e2N2T">http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_53_pdf/ESA_53_Winkler.pdf</ref> <ref name="2S9Ex">[http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?cid=991930&r=1101173&lid=991930&q=Ergli&h=1887, Letonika]</ref> <ref name="AedGM">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. Lk 431</ref> <ref name="Bsc9D">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. Lk 148</ref> <ref name="nLbEe">Löwis of Menar</ref> <ref name="IoH2x">Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 148</ref> <ref name="fgNQv">http://www.brandenburg1260.de/gerswalde.html</ref> <ref name="LEPpc">Linnuseplaan, 1Löwis of Menar</ref> <ref name="Wl76A">Latvijas autocelu atlants, 1 : 20 000, SIA "Karšu izdevnieciba Jāna Sēta", 2005, Stabu iela 119, Riga, ISBN 9984-07-411-0, lk 90</ref> }} ==Kirjandus== *''"Livonijas piļu attēli no [[Filippo Paulucci|marķīza Pauluči]] albuma"'' (''Abbildungen der livländiscen burgen im album des Marquis Paulucci''). ([[Ieva Ose]] kommentaaridega) Riia: Läti Ajaloo Instituudi Kirjastus 2008, ISBN 9984824047, lk 244 *{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 1 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|author2= F. von Buxhovden|year=1836 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= lk 46–47 |url=}} [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA3-PA252,M1 lk 252–254] ==Välislingid== {{commonskat|Alūksne Castle}} *[http://www.aluksne.lv/dome/index_est_002.htm Alūksne Linnavalitsus: Alūksne ordulinnuse varemed] *Pilte [[Johann Christoph Brotze]] kogust: **[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR9/BM09088Am.htm Linnuse piirkonna plaan] **[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR9/BM09237Am.htm Linnuse varemete plaan 1806. aastast] **[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR9/BM09212Am.htm Varemed 1805. aastast] **[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR9/BM09093Am.htm Linnuse vaade 1802. aastast] **[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR9/BM09198Am.htm Aluliina ja linnuse vaade 1805. aastast] {{Koord}} [[Kategooria:Läti linnused]] [[Kategooria:Alūksne ajalugu]] [[Kategooria:Aluliina komtuurkond]] [[Kategooria:Vidzeme]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused]] gb7hl5ogv10zmw3z0v3soy6wbrp0bwi Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee 0 178154 7217730 6861668 2026-08-19T08:27:22Z Kuriuss 38125 7217730 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee | omakeelne_nimi = Parliamentary Assembly of the Council of Europe | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee plenaaristungite saal [[Euroopa palee]]s | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = President | juht_nimi = [[Rik Daems]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://pace.coe.int/en/ ENPA koduleht] | märkused = }} '''Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee''' ('''ENPA''', [[inglise keel]]es Parliamentary Assembly of the Council of Europe) on üks [[Euroopa Nõukogu]] kahest peamisest organist, mis koosneb 47 riigi parlamendidelegatsioonidest. == Koosseis == Parlamentaarses Assamblees on 318 liiget ja nende 318 asendajat valivad või nimetavad liikmesriikide parlamendid oma liikmete seast. Sõltuvalt riigi rahvaarvust esindab iga riiki 2–18 liiget. Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis peavad olema esindatud kõik riigi tähtsamad parteid või parlamendifraktsioonid. Assamblees on moodustatud viis poliitilist rühma: [[sotsialistid]]e rühm, Euroopa rahvaparteide rühm, [[liberaalid]]e, [[demokraadid|demokraatide]] ja [[reformistid]]e rühm, Euroopa demokraatide rühm ning Euroopa ühinenud vasakpoolsete rühm. Mõned assamblee liikmed ei ole poliitiliste rühmitustega ühinenud. Assamblee koguneb nädalapikkusele plenaaristungile neli korda aastas [[Strasbourg]]is [[Euroopa palee]] istungitekojas. Need istungid on üldsusele avatud. Kevadise istungi korraldab assamblee ühes oma liikmesriigis. Assamblee valib oma liikmete hulgast omale presidendi üldjuhul kolmeks aastaks. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president ja asepresidendid ning viie poliitilise rühmituse juhid moodustavad [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee büroo|assamblee büroo]]. Assamblee valib ka [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i, [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu ]]<nowiki/>kohtunikud ja [[Euroopa Nõukogu inimõiguste erivolinik]]u. Assamblee tööd valmistavad ette spetsialistide komiteed, kes on pädevad järgmistes valdkondades: poliitikaküsimused, õigusküsimused ja inimõigused, sotsiaal-, tervishoiu- ja perekonnaküsimused, kultuur, teadus ja haridus, keskkond ja põllumajandus, kohalikud ja regionaalsed küsimused, majandusküsimused ja -areng, ränne, pagulased ja elanikkond, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, sisekorraeeskiri ja puutumatused ning liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve. Liikmesriigid ja nende esindatus: [[Albaania]] (4), [[Andorra]] (2), [[Armeenia]] (4), [[Aserbaidžaan]] (6), [[Austria]] (6), [[Belgia]] (7), [[Bosnia ja Hertsegoviina]] (5), [[Bulgaaria]] (6), [[Eesti]] (3), [[Põhja-Makedoonia]] (3), [[Gruusia]] (5), [[Hispaania]] (12), [[Holland]] (7), [[Horvaatia]] (5), [[Iirimaa]] (4), [[Island]] (3), [[Itaalia]] (18), [[Kreeka]] (7), [[Küpros]] (3), [[Leedu]] (4), [[Liechtenstein]] (2), [[Luksemburg]] (3), [[Läti]] (3), [[Malta]] (3), [[Moldova]] (5), [[Monaco]] (2), [[Montenegro]] (3), [[Norra]] (5), [[Poola]] (12), [[Portugal]] (7), [[Prantsusmaa]] (18), [[Rootsi]] (6), [[Rumeenia]] (10), [[Saksamaa]] (18), [[San Marino]] (2), [[Serbia]] (7), [[Slovakkia]] (5), [[Sloveenia]] (3), [[Soome]] (5), [[Šveits]] (6), [[Taani]] (5), [[Tšehhi Vabariik]] (7), [[Türgi]] (12), [[Ukraina]] (12), [[Ungari]] (7), [[Venemaa]] (18), [[Ühendkuningriik]] (18). Venemaa esindajate hääleõigus assamblees ja osalus assamblee juhtorganites peatati [[10. aprill]]il [[2014]] pärast Ukrainale kuuluva [[Krimm]]i [[Rahvusvaheline õigus|õigusvastast]] [[okupatsioon|okupeerimist]] ja [[anneksioon|annekteerimist]] Venemaa poolt. Vastava resolutsiooni poolt hääletas 145 liiget, vastu oli 21 ja erapooletuid 22. ==== Vaatlejad ==== [[Iisrael]]i, [[Kanada]] ja [[Mehhiko]] parlamendiliikmetel on Parlamentaarse Assamblee juures vaatleja staatus. ==== Erikülalised ==== [[Valgevene]] erikülalise staatus Parlamentaarse Assamblee juures peatati 13. jaanuaril 1997. == Välislingid == *[http://assembly.coe.int/nw/Home-EN.asp Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee koduleht (inglise keeles)] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=24368515 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarne assamblee võttis täna vastu resolutsiooni, mis asetab vastutuse Teise maailmasõja vallapäästmise eest võrdselt nii Kolmandale Reichile kui ka Nõukogude Liidule] Delfi, [[3. juuli]] [[2009]] [[Kategooria:Euroopa Nõukogu]] 0d25h3lvvi71wgpf62g9kv11bzfjka2 Elav teadus 0 178308 7217883 7216706 2026-08-19T11:57:29Z ~2026-41056-19 233938 7217883 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kodumaal ilmunud raamatusarjast; paguluses ilmunud sarja kohta vaata artiklit [[Elav Teadus (Eesti Kirjanduse Komitee raamatusari)]]; kirjastuse Argo sarja kohta vaata artiklit [[Elav teadus (Argo raamatusari)]]; ajakirja kohta vaata artiklit [[Elav Teadus (ajakiri)]]}} {{toimeta}} '''"Elav teadus"''' oli [[Eesti Kirjanduse Selts]]i poolt aastail 1932–1941 välja antud populaarteaduslike raamatute sari. [[Ilmar Tõnisson]] kirjutas 1932. aastal (sarja esimese köite ilmumise järel): "Kas tõesti toimkonna liikmetena "Elava teaduse" seeria väärtust garanteerivad mehed, nagu prof. [[Konstantin Konik|Konik]], rektor [[Johan Kõpp|Kõpp]], dir. [[Juhan Lang|Lang]], dir. [[Jaan Roos|Roos]], prof. [[Jüri Uluots|Uluots]] – ja ka prof. [[Peeter Treiberg|Treiberg]] ja [[Friedebert Tuglas|Fr. Tuglas]] sallivad, et "populaarteaduse" ja "poliitilise haridustöö" nime all riigi varade abil paisatakse rahva sekka säärast kõige labasemat [[Sotsialism|sotsialistlikku]] propagandat, kõige asjatundmatumat väärkäsitust ühiskondlikust elust ja ajaloost, kõige ülbemat riikluse ja rahvusluse õõnestamist?"<ref>Ilmar Tõnisson, Riiklust õõnestav propaganda – riigi kulul. Emajõe ääres. Tartu, Ilmamaa, 1997. Varem ilmunud: Postimees, 13. september 1932, nr 214, lk 4</ref> == Raamatute loend == === 1932 === * 1. [[Herbert George Wells]]. Suur maailmasõda. * 2. [[Curt Thomalla]]. Uued teed tervisele. * 3. [[Antonio Pigafetta]]. Esimene teekond ümber maailma. * 4. [[Aleksander Remmel]]. Otstarbekohane ja ilus kodu. * 5. [[Guglielmo Ferrero]]. Vana-maailma hukkumine. * 6. [[Eduard Poom]]. Moodne töötehnika ja majanduskriis. * 7. [[August Messer]]. Okkultism ja teadus. * 8. [[Fossey John Cobb Hearnshaw]]. Poliitiliste aadete ja vormide areng vanakreeka linnriigist nüüdisajani. * 9. [[Wilhelm Bousset]]. Jeesuse elu ja õpetus. * 10. [[Oliver Lodge]]. Energia. * 11. [[Ants Piip]]. Nüüdne maailmapoliitika ja Eesti. * 12. [[Oskar Loorits]]. Eesti rahvausundi maailmavaade. * 13. [[Konstantin Lellep]]. Kehaehitus ja iseloom. === 1933 === * 14. [[Jaan Kalviste]]. Keemia kui moodsa tehnika alus. * 15. [[Herbert George Wells]]. Elu ja inimese põlvnemine. * 16. Eesti kroonika 1932. * 17. [[Eugen Maddisoo]]. Parlamentarism ja Eesti põhiseadus. * 18. [[Jaan Port]]. Iluaiad. * 19. [[Aleksander Elango]]. Lapsepõlv ja iseloom. * 20. [[Aleksander Remmel]]. Rõivastuskunst ja mood. * 21. [[Aleksander Kurvits (1896–1958)|Aleksander Kurvits]]. Enesearendus ja edasiõppimine. * 22. [[Werner Söderhjelm]]. Itaalia renessanss. I. * 23. [[Aleksander Aspel]]. Sissejuhatus kunstivooludesse. * 24. [[Harald Parrest]]. Romantika ja realism 19. sajandi Euroopa kirjanduses. === 1934 === * 25. [[Friedebert Tuglas]]. Lühike eesti kirjanduslugu. * 26. [[Eduard Laaman]]. Erakonnad Eestis. * 27. [[Konstantin Ramul]]. Uni ja unenäod. * 28. Eesti kroonika 1933. * 29. [[Villem Koern]]. Kaugenägemine, pilditelegraaf ja kaugekino. * 30. [[Friedrich Puksoo]]. Raamat ja tema sõbrad. * 31. [[Karl Holtzmeyer]]. Alateadvus ja psühhoanalüüs. * 32. [[William Bragg]]. Aine saladused. * 33. [[Olga Kesk]]. Uued teed toitluses. * 34. [[Albrecht Põdrus]]. Elekter igapäevases elus. * 35. [[Eduar Kokker]]. Aur, tuli ja vesi. * 36. [[Eino Kaila]]. Mis on "hing"? === 1935 === * 37. [[Rudolf Paris]]. Uuem eesti kunst. * 38. [[Eduard Laaman]]. Nõukogude Vene ja kommunismi teostuskatseid a. 1917-1934. * 39. Eesti kroonika 1934. * 40. [[Aleksander Aspel]]. Prantsusmaa ja Euroopa. * 41. [[Gustav Ränk]]. Vana-eesti rahvakultuur. * 42. [[Karl August Hindrey]]. Meie metsloomad. * 43. [[Hans Madissoon]]. Tõutervishoid ja rahva tulevik. * 44. [[Voldemar Lao]]. Mis on elu? * 45. [[Eduard Tennmann]]. Maailma usundid. * 46. [[Eino Kaila]]. Mis on "vaim"? * 47. [[Karl August Hindrey]]. Meie koduloomad ja nende põlvnemine. * 48. [[Leonard Ljuglund]]. Poliitilised peavoolud. === 1936 === * 49. [[Heinrich Helm]]. Lühike eesti ajakirjanduse ajalugu. * 50. Eesti kroonika 1935. * 51. [[Jaan Roos]]. Lühike eesti raamatu ajalugu. * 52. [[André Maurois]]. Inglased. * 53. [[Aleksander Kolmpere]]. Sport ja kehaline kasvatus. * 54. [[Eduard Laaman]]. Eesti ühiskond. * 55. [[Tiiu Kadak]]. Eesti rahvakunst. * 56. [[Will Durant]]. Lood filosoofia ajaloost, I. * 57. [[Aksel Kipper]]. Maailmaruum ja tähed. * 58. [[Vera Poska-Grünthal]]. Naine ja naisliikumine. * 59. [[Juhan Vilms]]. Korporatiivne ühiskond. * 60. [[Gregory Bienstock]]. Euroopa, maailmapoliitika ja sõjahädaohu piirkonnad. === 1937 === * 61. [[Will Durant]]. Lood filosoofia ajaloost, II. * 62. Eesti kroonika 1936. * 63. Eesti majandus. * 64. [[Herbert George Wells]]. Lühike maailma ajalugu, I. * 65. [[Will Durant]]. Lood filosoofia ajaloost, III. * 66. [[Mart Pukits]]. Läti kultuurilugu. * 67. [[Arthur Kronfeld]]. Hüpnoos ja sugestioon. * 68. [[Herbert George Wells]]. Lühike maailma ajalugu, II. * 69. [[Richard Indreko]]. Eesti ürgaeg. * 70/71. [[Wilhelm Stekel]]. Kirjad emale, I. === 1938 === * 72. [[Felix Wittlich]]. Käekiri ja iseloom. * 73/74. [[Aleksander Elango]]. Armastus ja abielu. * 75. Eesti kroonika 1937. * 76/77. [[Eduard Laaman]], [[Leo Kahkra]]. Tänapäeva Saksamaa. * 78. [[Helmi Mäelo]]. Tänapäeva Ameerika. * 79. [[Wilhelm Stekel]]. Kirjad emale, II. * 80. [[Émile Schreiber]]. Õnnelikud skandinaavlased. * 81. [[Herbert George Wells]]. Lühike maailma ajalugu, III. * 82/83. [[Will Durant]]. Lood filosoofia ajaloost, IV–V. * 84. [[Avar Esko Marand]]. Nüüdse Hiina alused. === 1939 === * 85/86. [[Alfred Adler]]. Inimesetundmine. * 87. Eesti kroonika 1938. * 88/89. [[Juri Semjonov]]. Maailma varad, I. * 90. [[Herbert Read]]. Moodne kunst. * 91. [[Karl Luts]]. Põlevkivi. * 92. [[Paul Ariste]]. Eesti keele hääldamine. * 93. [[Ilmar Rebane]]. Sotsiaalpoliitika ja töökaitse. * 94/95. [[Gunnar Westin Silverstolpe]]. Rahvamajandusteadus kõigile. * 96. [[Hanno Kompus]]. Maaliline Eesti. === 1940 === * 97. [[Eduard Laaman]]. Uus Euroopa sõda. * 98. Eesti kroonika 1939. * 99/100. [[Juri Semjonov]]. Maailma varad, II. * 101/102. [[August Annist]], [[Jaan Roos]], [[Johannes Käis]]. Eesti populaarteaduslik kirjandus. * 103. [[Leonhard Vahter]]. O. Spengleri "Õhtumaa allakäik". * 104/105. [[André Maurois]]. Kunst elada. === 1941 === * 106/107. [[Juri Semjonov]]. Maailma varad, III. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Hoia Ronk]]. "Elav Teadus". [[Postimees]], 3. september 1932, nr. 206, lk. 4. [[Kategooria:Eesti raamatusarjad]] oik99easxqqg4lfr5phbfcqc55vpoty Barclay de Tolly (suguvõsa) 0 178309 7217597 7093932 2026-08-18T23:55:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217597 wikitext text/x-wiki '''Barclay de Tolly''' ([[vene keel]]es ''Барклай де Толли'') on [[Šotimaa|šoti]] päritolu [[aadlisuguvõsa]]. ==Ajalugu== Barclayde suguvõsa esimene liige Peter Barclay lahkus usulise tagakiusamise pärast [[Šotimaa]]lt ning asus elama [[Saksamaa|Saksamaale]]/[[Preisimaa]]le ja sealt [[Kuramaa]]le. Suguvõsa oli kantud 1741. aastal [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] nr 106 all ja 1814. aastal [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] nr 146 all ning 1839. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 329 all.<ref>{{BBLD|GND1031843086}}</ref> [[File:Barcley de Tollj.JPG|pisi|Riia raehärra William Stephan Barclay de Tolly (1675–1735) [[vappepitaaf]] [[Riia Peetri kirik]]us]] [[Michael Andreas Barclay de Tolly]] ülendati 1813. aastal Vene [[krahv]]iks ja 1815. aastal [[vürst]]iks. ==Suguvõsa liikmeid== Barclay de Tolly sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A Peter Barclay († 1661 Rostock), asus elama Kuramaale **B Johann Stephan Barclay de Tolly (1634<ref>{{BBLD|0000000012442499|Barclay de Tolly, Johann (1634-1694)}}</ref>/38 [[Rostock]] – 1694 Riia), jurist, Riia [[linnakodanik]] (1664), [[Riia raad|Riia rae]] [[bürgermeister]]<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=475 Johann Barclay de Tolly], [[Erik Amburgeri andmebaas]]</ref> ***C William Stephan Barclay de Tolly (1675–1735), jurist, kaupmees Riias, [[Riia Suurgild]]i [[Gildivanem|vanem]], [[Riia raehärra]]<ref>{{BBLD|GND119550215X|Barclay de Tolly, William/Wilhelm Stephan (1675-1735)}}</ref> ****D1 Johann Wilhelm Barclay de Tolly (1720–1762), kaupmees Riias, Riia Suurgildi vanem<ref>{{BBLD|GND1195501544|Barclay de Tolly, Johann Wilhelm (1720-1762)}}</ref>[[File:Coa-barclay-de-tolly-1792.jpg|pisi|]] *****E August Wilhelm von Barclay de Tolly (1752–1826), Riia Suurgildi vanem, Riia [[raehärra]]<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, ''Die Einführung des nach der Ordung der Statthaltersschafts-Verfassung gewählten Magistrats in Riga, am 8. Januar 1787'', {{BSB|00001249,00699|seite 271}}</ref>, Riia bürgermeister<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8716f1fe-5325-453e-9cce-e2ce41ff774b/content Rigasches Adreß-Buch]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Mitau, gedruckt bei [[Johann Friedrich Steffenhagen]] [[Johann Friedrich Steffenhagen und Sohn|und Sohn]]. 1810, s. 2</ref>, Rae eesistuja, Riia [[Linnakonsistoorium|linnakonsistoorium]]i ja koolikolleegiumi president<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=162 seite 154]-157</ref>. Aadeldatud 1792. aastal<ref>J. Siebmachers grosses und allgemeines Wappenbuch. 3,3, Der Adel der freien Städte Hamburg, Bremen und Lübeck. Nürnberg: Bauer & Raspe, 1871. {{BSB|10986354,00010|s. 2}}</ref> Saksa-Rooma keisri poolt<ref>{{BBLD|GND1195500807|Barclay de Tolly, August Wilhelm, seit 1792 v. (1752-1826)}}</ref> ******F August von Barclay de Tolly (1785–1856), kaupmees Riias, Riia Suurgildi vanem<ref>{{BBLD|GND1195501110|Barclay de Tolly, August v. (1785-1856)}}</ref> *******G1 Eduard Barclay de Tolly (1824–1883), jurist, kirjanik<ref>{{BBLD|GND1202427073|Barclay de Tolly, Eduard (1824-1883)}}</ref> *******G2 Eugen von Barclay de Tolly (1833–1893), jurist, Riia raehärra ja [[Foogtikohus|foogtikoh]]tu ülemfoogt, 1882–1889 Riia bürgermeister<ref>{{BBLD|GND119550098X|Barclay de Tolly, Eugen v. (1833-1893)}}</ref> ****D2 Weinhold Gotthard (1726–1781), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[porutšik]]), [[Paju mõis]]nik ja [[Laiksaare mõis]]a rentnik<ref>{{BBLD|GND1194214258|Barclay de Tolly, Weinhold Gotthard* (1726-1781)}}</ref> [[File:Barclay de Tolly suguvõsa vürstivapp.jpg|thumb|Barclay de Tolly suguvõsa vürstivapp]] *****E1 [[Erich Johann Barclay de Tolly]] (1759–1819), Venemaa keisririigi sõjaväelane (insener-kindralmajor)<ref>{{BBLD|GND1212441036|Barclay de Tolly, Erich Johann (1759-1819)}}</ref> (vene k. ''[[:ru:Барклай де Толли, Иван Богданович|Барклай де Толли, Иван Богданович]]'') ******F parun Andreas Otto Heinrich Johann Barclay de Tolly (1787–1847), Venemaa keisririigi diplomaat<ref>{{BBLD|GND1037410424|Barclay de Tolly, Andreas Otto Heinrich Johann Bar. (1787-1847)}}</ref> *****E2 [[Axel Heinrich Barclay de Tolly]] (sündinud 1758), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväemajor) *****E3 [[vürst]] [[Michael Andreas Barclay de Tolly]] (1761–1818), [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane ([[kindralfeldmarssal]]) ja Venemaa keisririigi sõjaminister [[1815]]. aastal, krahv (1813), vürst (1815) ******F vürst Ernest Barclay de Tolly (1798–1871), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) *****E4 Christine (1770–1865), abielus Magnus von [[Lüders]]iga ******F Christine von Lüders (1803–1887), abiellus William von [[Weymarn]]iga (1793–1846) [[File:Bark-Veimarn.jpg|pisi|Barclay de Tolly-Weymarni suguvõsa vapp]] *******G vürst [[Alexander Magnus Friedrich Barclay de Tolly-Weymarn]]<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?id=00000601&groesser=&fip=yztseneayayztsenxdsydweayaeayaxdsydxs&no=&seite=284 seite 275]</ref> (1824–1905), Venemaa keisririigi sõjaväelane, vürst (1872) ********H Ludwig Barclay de Tolly-Weymarn (1859–1903), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Pariisi saatkonna atašee, Peterhofi kreisi[[aadlimarssal]] *********I Nikolai Barclay de Tolly-Weymarn (1892–1964) ==Vaata ka== *[[Eesti šotlased]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00574|seite 146-147}} ==Välislingid== {{commonskat|House of Barclay de Tolly}} *[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?id=00000601&fip=193.40.110.66&no=4&seite=283 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust (Barclay de Tolly-Weymarn)], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930 *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00441.html Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust (Barclay de Tolly-Weymarn)], Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft [[Kategooria:Barclay de Tolly| ]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Saksa-Rooma keisririigi aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Venemaa vürstisuguvõsad]] [[Kategooria:Peterburi kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse kantud suguvõsad]] rf0fbkc4ddsjmly8yw0hauu6etr5a6h Mihkel Anmann 0 178980 7217351 7160863 2026-08-18T13:33:48Z Robert Treufeldt 9117 7217351 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Anmann''' ([[15. juuni]] [[1920]] [[Tartu]] – [[5. detsember]] [[1983]] Tartu) oli eesti [[poks]]ija. Anmann oli [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg) kahekordne Eesti meister aastatel [[1940. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1940]] ja [[1943. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1943]]. Ta sai Eesti meistrivõistlustel [[1939. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1939. aastal]] kergekaalus (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg) 2. koha. Anmann osales [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõjas]] Saksa sõjaväes. Ta arreteeriti Nõukogude võimu poolt septembris 1944 ja oli seejärel sõjavangis Siberis. 24. juunil 1946 tuldi talle sinna järele ja talle mõisteti kui kodumaa reeturile 26. augustil 1946 tribunalis 15 aastat vangistust ja lisaks 5 aastat asumist. Ta oli vangilaagrites Siberis, Karjalas ja [[Vorkuta]]s, vabanes 30. septembril 1955. ==Kirjandus== *"Anmann võitis Seepere. Sisukad rahvuslikud poksivõistlused Tallinnas". [[Uus Eesti]] nr 275, 9. oktoober 1939. Lk 2 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2009 ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=131929 Mihkel Anmanni sporditulemused] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000119610 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.775285547954134%2C58.38007305010866%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Mihkel%22%2C%22longitude%22%3A26.775285547954134%2C%22latitude%22%3A58.38007305010866%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Anmann, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tartu Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 9zwzy1po1ffug63burq2bnjsbbwh354 Stockholmi staadion 0 180432 7217364 6716549 2026-08-18T14:18:30Z ~2026-45280-69 235709 7217364 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stockholms Olympiastadion, 070310.JPG|pisi|Stockholmi staadion]] [[Pilt:Olympiastadion Stockholm front.jpg|pisi|Stockholmi staadioni peasissepääs]] '''Stockholmi staadion''' ([[rootsi keel]]es ''Stockholms stadion'', ''Stockholms Olympiastadion'' või igapäevakõnes ''Stadion'') on mitmeotstarbeline spordiväljak [[Rootsi]] pealinnas [[Stockholm]]is Põhja-[[Djurgården]]il. ==Ajalugu== Staadion ehitati aastatel 1910–1912 Rootsi spordikeskliidu eestvõttel [[1912. aasta suveolümpiamängud|Stockholmi suveolümpiamängudeks 1912. aastal]]. Staadion asendas seni samal kohal asunud Indrottsparkeni spordiväljakut. Samuti sellel alal asunud Tennispaviljongen koliti mujale. Rahvusromantilises stiilis ehitatud staadioni arhitektiks on [[Torben Grut]]. Staadioni rajamist alustati 23. novembril 1910 ning avatseremoonia peeti 1. juunil 1912. Staadioni vastupidavust testiti aga sama aasta 31. mail, kus teiste seas olid tribüünidel ka sõjaväelased. Staadion läks maksma 1,25 miljonit Rootsi krooni. Lisaks 1912. aasta olümpiamängudele peeti Stockholmi staadionil ka [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne’i olümpia]] ratsutamisvõistlused. Praegu on staadion ehitismälestis ning võimalused selle ümberehituseks on piiratud. Staadion mahutab 14 417 pealtvaatajat (kõik istekohad). Jalgpalliväljaku suurus on 105 x 68 meetrit. Jooksuringi pikkus on 400 meetrit ja laius 8 rada. ==Jalgpall== Meeskonnad, kelle koduväljakuks Stockholmi staadion on olnud: * [[AIK]] (1912–1936) * [[Djurgårdens IF]] (1936– ) – alates 1936. aastast on Stockholmi staadion Djurgårdens IF-i jalgpallimeeskonna koduväljak. Lisaks sellele mängis kodukohtumisi seal kuni 1970. aastani Djurgårdeni jääpallimeeskond. Lauatennise mängupaigana kasutati aastatel 1947–1951 staadioni kellatorni ja poksijad kasutasid 1917–1922 torni Drottning Sofias vägi ääres. 1950. aastatel oli klubi jalgrattasektsiooni kontor staadioni ruumides, 1959–1971 treenisid vehklejad tollase seisutribüüni all ja 1922–1962 mängis Djurgården staadionil ka jäähokit. [[Pilt:Stockholms Olympiastadion 20060424-1.jpg|thumb|Stockholmi staadion Djurgårdeni kodumängu ajal]] * [[FC Cafe Opera]] (?–2003) * [[IF Brommapojkarna]] (muuhulgas aastad 2005, 2007) – perioodidel, kui Grimsta IP ei vastanud nõuetele või seda ehitati ümber * [[Rootsi jalgpallikoondis]] Lisaks sellele on Stockholmi staadionil peetud terve rida näidis- ja reklaamkohtumisi. ==Muud üritused== Stockholmi staadionil on 50 korral peetud Rootsi [[jääpall]]i meistrivõistluste finaalkohtumisi. Jääpallistaadionina on väljakut kasutanud koguni kümme klubi ([[Hammarby]], [[AIK]], [[Djurgårdens IF]], [[Reymersholms IK]], [[IFK Stockholm]], [[IK Göta]], [[IK Mode]], [[Sundbybergs IK]], [[Råsunda IS]] ja [[Mälarhöjdens IK]]). Pärast hooaega 1970–1971 suleti staadion lõplikult jääpallile. Igal aastal peetakse staadionil rahvusvahelist kergejõustikuvõistlust [[DN-Galan]]. Ühtlasi on Stockholmi staadion üks enim maailmarekordi sünde näinud areen maailmas – kokku on püstitatud seal 83 maailmarekordit. Stockholmi maratoni start on staadioni juures ja finiš staadionil. Staadionil on peetud ka rohkelt suuremaid kontserte: teiste seas on seal esinenud [[Michael Jackson]], [[Rolling Stones]], [[Kiss]], [[Iron Maiden]], [[Kent (ansambel)|Kent]], [[Depeche Mode]], [[Muse]], [[Sugarplum Fairy]], [[Metallica]], [[Rod Stewart]], [[Bruce Springsteen]], Bon Jovi jne. {{koord}} [[Kategooria:Staadionid]] [[Kategooria:Stockholmi ehitised]] [[Kategooria:Stockholmi sport]] f15f8ves8rgpfylfcn1dos0g77en7qz 7217365 7217364 2026-08-18T14:18:42Z Quinlan83 152066 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-45280-69|~2026-45280-69]] ([[User talk:~2026-45280-69|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 6716549 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stockholms Olympiastadion, 070310.JPG|pisi|Stockholmi staadion]] [[Pilt:Olympiastadion Stockholm front.jpg|pisi|Stockholmi staadioni peasissepääs]] '''Stockholmi staadion''' ([[rootsi keel]]es ''Stockholms stadion'', ''Stockholms Olympiastadion'' või igapäevakõnes ''Stadion'') on mitmeotstarbeline spordiväljak [[Rootsi]] pealinnas [[Stockholm]]is Põhja-[[Djurgården]]il. ==Ajalugu== Staadion ehitati aastatel 1910–1912 Rootsi spordikeskliidu eestvõttel [[1912. aasta suveolümpiamängud|Stockholmi suveolümpiamängudeks 1912. aastal]]. Staadion asendas seni samal kohal asunud Indrottsparkeni spordiväljakut. Samuti sellel alal asunud Tennispaviljongen koliti mujale. Rahvusromantilises stiilis ehitatud staadioni arhitektiks on [[Torben Grut]]. Staadioni rajamist alustati 23. novembril 1910 ning avatseremoonia peeti 1. juunil 1912. Staadioni vastupidavust testiti aga sama aasta 31. mail, kus teiste seas olid tribüünidel ka sõjaväelased. Staadion läks maksma 1,25 miljonit Rootsi krooni. Lisaks 1912. aasta olümpiamängudele peeti Stockholmi staadionil ka [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne’i olümpia]] ratsutamisvõistlused. Praegu on staadion ehitismälestis ning võimalused selle ümberehituseks on piiratud. Staadion mahutab 14 417 pealtvaatajat (kõik istekohad). Jalgpalliväljaku suurus on 105 x 68 meetrit. Jooksuringi pikkus on 400 meetrit ja laius 8 rada. ==Jalgpall== Meeskonnad, kelle koduväljakuks Stockholmi staadion on olnud: * [[AIK]] (1912–1936) * [[Djurgårdens IF]] (1936– ) – alates 1936. aastast on Stockholmi staadion Djurgårdens IF-i jalgpallimeeskonna koduväljak. Lisaks sellele mängis kodukohtumisi seal kuni 1970. aastani Djurgårdeni jääpallimeeskond. Lauatennise mängupaigana kasutati aastatel 1947–1951 staadioni kellatorni ja poksijad kasutasid 1917–1922 torni Drottning Sofias vägi ääres. 1950. aastatel oli klubi jalgrattasektsiooni kontor staadioni ruumides, 1959–1971 treenisid vehklejad tollase seisutribüüni all ja 1922–1962 mängis Djurgården staadionil ka jäähokit. [[Pilt:Stockholms Olympiastadion 20060424-1.jpg|thumb|Stockholmi staadion Djurgårdeni kodumängu ajal]] * [[FC Cafe Opera]] (?–2003) * [[IF Brommapojkarna]] (muuhulgas aastad 2005, 2007) – perioodidel, kui Grimsta IP ei vastanud nõuetele või seda ehitati ümber * [[Rootsi jalgpallikoondis]] Lisaks sellele on Stockholmi staadionil peetud terve rida näidis- ja reklaamkohtumisi. ==Muud üritused== Stockholmi staadionil on 50 korral peetud Rootsi [[jääpall]]i meistrivõistluste finaalkohtumisi. Jääpallistaadionina on väljakut kasutanud koguni kümme klubi ([[Hammarby]], [[AIK]], [[Djurgårdens IF]], [[Reymersholms IK]], [[IFK Stockholm]], [[IK Göta]], [[IK Mode]], [[Sundbybergs IK]], [[Råsunda IS]] ja [[Mälarhöjdens IK]]). Pärast hooaega 1970–1971 suleti staadion lõplikult jääpallile. Igal aastal peetakse staadionil rahvusvahelist kergejõustikuvõistlust [[DN-Galan]]. Ühtlasi on Stockholmi staadion üks enim maailmarekordi sünde näinud areen maailmas – kokku on püstitatud seal 83 maailmarekordit. Stockholmi maratoni start on staadioni juures ja finiš staadionil. Staadionil on peetud ka rohkelt suuremaid kontserte: teiste seas on seal esinenud [[Michael Jackson]], [[Rolling Stones]], [[Kiss]], [[Iron Maiden]], [[Kent (ansambel)|Kent]], [[Depeche Mode]], [[Muse]], [[Sugarplum Fairy]], [[Metallica]], [[Rod Stewart]], [[Bruce Springsteen]]. {{koord}} [[Kategooria:Staadionid]] [[Kategooria:Stockholmi ehitised]] [[Kategooria:Stockholmi sport]] 1ptwjsgfc8pi5j16vbo8t7xm6jrff89 Kasaritsa vald (1939) 0 182168 7217536 7212921 2026-08-18T21:10:37Z ~2026-40402-33 233726 7217536 wikitext text/x-wiki '''Kasaritsa vald''' oli vald [[Võru maakond|Võru maakonnas]] aastail 1939–1950. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Vald kuulus [[Riigivolikogu 79. valimisringkond]]a, kust valiti [[Kaarel Eenpalu]], [[Võru põllumeeste konvent|Võru põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda, Võru politseijaoskonda, Võru 1. jaoskonnakohtu jaoskonda ja Võru kohtu-uurija jaoskonda. Esimene vallavanem oli Johan Haagivang, tema järel Enn Hinn. 15. märtsil 1940 avati vallamajas Kasaritsa postiagentuur.<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379796/326587/page/2 Postitalituse teadaanne muudatuste üle posti-telegraafi-telefoni asutiste ja abiasutiste võrgus 1. aprillini 1940. (RTL 1940, 43)</ref> Valla üldpindala oli 149,9 km<sup>2</sup>, elanikke 3061 (1. detsembril 1941), talundeid 742, talundite rahvastik 2986 (1939). 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus [[Nursi külanõukogu]], [[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] ja [[Vana-Kasaritsa külanõukogu]]. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala [[Võru rajoon]]i koosseisu. == Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 == 4. Kasaritsa vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise [[Kasaritsa vald (Rõuge kihelkond)|Kasaritsa valla]] maa-alast; b) senise [[Nursi vald|Nursi valla]] maa-alast, välja arvatud Mustahamba küla ning Ahitse, Matsi, Lauri, Lustimäe, Liinamäe ja Soekõrtsi talude piirkonnad; c) senise [[Rõuge vald (Rõuge kihelkond)|Rõuge valla]] Lükke metsa ja metsavahikoha nr. A-43 maa-aladest<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3 Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)]</ref>. ==Võrumaa talundid== * Võrumaa talundid: Kasaritsa vald: http://web.archive.org/web/20150721220732/http://web.zone.ee/genealoogia/Vorumaa_talundid_Kasaritsa.html * https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435742/426468/page/70 == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] aa7nnp6ze8hhp2nrnk1cggl5bh54bzl 1 (Tallinna bussiliin) 0 182872 7217672 7217002 2026-08-19T06:35:58Z ~2026-34651-55 231505 /* Vaata ka */ 7217672 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 15. august 2026 |number = 1 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 1vanapaaskula.jpg |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = <!-- Liini toimimisinfo --> |avati = *1954 *2022 *2026 (tänasel kujul) |suleti = 2005 |eelkäija = [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] (2022) |liinitüüp = Kiirliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = <!-- Teenindatavad linnaosad --> |algpeatus = Vana-Pääsküla |läbi = Viru, Pirita |lõpppeatus = Krillimäe |pikkus = <!-- Pikkus kilomeetrites --> |peatusi = <!-- Peatuste arv --> |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = <!-- Liini pikkus minutites --> |päev = ETKNRLP |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b sõiduplaan] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map kaart] |kaart = {{teekaart}} |järgmine liin = 1A |järgmine = 1A (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:1bussjuuli.jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] [[Fail:1 buss A.Laikmaa suunes.png|pisi|Pirita teel]] [[Fail:1viruväljak2002.jpg|pisi|Aastal 2002]] '''Tallinna ja Viimsi valla bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+Liin nr 1 ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |August 2005 - Juuli 2022 bussiliin [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |- | juuli 2022 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A (Tallinna bussiliin)|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Viru keskus - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Viru - Merivälja - Krillimäe | | Liideti bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1A ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks 1 |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1PR ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | september 2007 | Hobujaama - Pirita | | |- | veebruar 2008 | Viru keskus - Pirita | jaanuar 2009 | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Vana-Pääsküla - Viru - Viimsi !Vana-Pääsküla - Viru !Hobujaama - Viimsi !Viimsi - Viru - Vana-Pääsküla !Viimsi - Hobujaama !Viru - Vana-Pääsküla |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2025 kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Viimsi !Viimsi - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.07.2022 kuni 31.08.2025 !Viru keskus - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2005 !Viru keskus - Merivälja !Merivälja - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Lillepi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aiatee ; Tuule tee ; Merivälja | ; Merivälja ; Merivälja ; Tuule tee ; Aiatee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|14]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 26nh348v8u6syaqkxiv6ut5y41fwv47 7217673 7217672 2026-08-19T06:36:08Z ~2026-34651-55 231505 /* Vaata ka */ 7217673 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 15. august 2026 |number = 1 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 1vanapaaskula.jpg |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = <!-- Liini toimimisinfo --> |avati = *1954 *2022 *2026 (tänasel kujul) |suleti = 2005 |eelkäija = [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] (2022) |liinitüüp = Kiirliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = <!-- Teenindatavad linnaosad --> |algpeatus = Vana-Pääsküla |läbi = Viru, Pirita |lõpppeatus = Krillimäe |pikkus = <!-- Pikkus kilomeetrites --> |peatusi = <!-- Peatuste arv --> |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = <!-- Liini pikkus minutites --> |päev = ETKNRLP |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b sõiduplaan] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map kaart] |kaart = {{teekaart}} |järgmine liin = 1A |järgmine = 1A (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:1bussjuuli.jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] [[Fail:1 buss A.Laikmaa suunes.png|pisi|Pirita teel]] [[Fail:1viruväljak2002.jpg|pisi|Aastal 2002]] '''Tallinna ja Viimsi valla bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+Liin nr 1 ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |August 2005 - Juuli 2022 bussiliin [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |- | juuli 2022 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A (Tallinna bussiliin)|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Viru keskus - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Viru - Merivälja - Krillimäe | | Liideti bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1A ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks 1 |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1PR ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | september 2007 | Hobujaama - Pirita | | |- | veebruar 2008 | Viru keskus - Pirita | jaanuar 2009 | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Vana-Pääsküla - Viru - Viimsi !Vana-Pääsküla - Viru !Hobujaama - Viimsi !Viimsi - Viru - Vana-Pääsküla !Viimsi - Hobujaama !Viru - Vana-Pääsküla |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2025 kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Viimsi !Viimsi - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.07.2022 kuni 31.08.2025 !Viru keskus - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2005 !Viru keskus - Merivälja !Merivälja - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Lillepi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aiatee ; Tuule tee ; Merivälja | ; Merivälja ; Merivälja ; Tuule tee ; Aiatee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1A]] * [[1PR]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|14]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0gex1b08zg74ucwhu59v7nuoep1tmkl Jaan Roos 0 190268 7217652 7216119 2026-08-19T05:07:03Z Dewdrop14 215311 7217652 wikitext text/x-wiki [[File:Jaan Roos ja Friedebert Tuglas Eesti Kirjanduse Seltsi jõuluõhtul 1936.jpg|thumb|[[Eesti Kirjanduse Selts]]i abiesimees Jaan Roos (vasakul) ja esimees [[Friedebert Tuglas]] (keskel) seltsi jõuluõhtul Tartus (1936)]] '''Jaan Roos''' ([[21. jaanuar]] [[1888]] [[Mõrtsi]] küla, [[Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)]] – [[5. juuli]] [[1965]] [[Põltsamaa]] lähedal) oli eesti kirjandusloolane, [[bibliofiil]], entsüklopedist ja õpetaja. Erilist tähelepanu on äratanud tema aastatel [[1944]]–[[1954]] end varjates peetud ja aastatel [[1997]]–[[2009]] viies köites avaldatud päevikud. ==Õpingud== *[[1898]]–[[1902]] [[Kalana külakool]] *[[1902]]–[[1905]] [[Põltsamaa kihelkonnakool]] *[[1905]]–[[1906]] [[Eesti Aleksandri Linnakool]] *[[1906]]–[[1912]] [[Hugo Treffneri gümnaasium]] *[[1912]]–[[1916]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskond, hiljem usuteaduskond ==Töökohad== [[File:Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi kirjandusringi juhatus Tartus 1931-1932.jpg|thumb|[[Tartu Tütarlaste Gümnaasium]]i direktor Jaan Roos koos kooli kirjandusringi juhatusega (1931-1932)]] *[[1916]]–[[1917]] kirikuõpetaja prooviaasta [[Kolga-Jaani Johannese kogudus]]es ja [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]es *[[1917]]–[[1923]] [[Paide Tütarlaste Gümnaasium]]i direktor *[[1923]]–[[1936]] [[Tartu Tütarlaste Gümnaasium]]i direktor *[[1936]]–[[1944]] toimetaja ja peatoimetaja [[Tartu]] kirjastustes *[[1944]] – õpetaja [[Tartu meditsiinikool]]is *[[1945]] – [[Tartu Kunstiinstituut|Tartu Kunstiinstituudi]] raamatukogu juhataja *[[1957]]–[[1959]] [[Eesti Kirjandusmuuseum|Kirjandusmuuseumi]] raamatukoguhoidja ==Tegevus bibliofiilina== Alates aastast [[1916]] hakkas Jaan Roos süstemaatiliselt koguma eesti vanemat trükisõna. Temale kuulus 1930. aastate lõpul Eesti suurim eraraamatukogu rohkem kui 10 000 köitega. Ta avaldas hulga uurimuslikke ja ka populariseerivaid artikleid [[bibliofiilia]]st ning teda on peetud esimeseks eesti professionaalseks bibliofiiliks. Tänapäeval on enamik Roosi raamatukogust<ref>[[Friedrich Puksoo]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193364/142682/page/46 "Haruldane 1686. aasta "Vastse testamendi" eksemplar"], Keel ja Kirjandus 10/1965, lk 620 (vaadatud 18.01.2026)</ref> (umbes 10 000 köidet) [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumi]] ja [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] valduses. ==Tegevus kirjandusloolase, koostaja, toimetajana== Jaan Roos oli "[[Eesti rahvaleksikon]]i" peatoimetaja (Tartu: [[Noor-Eesti Kirjastus]], [[1937]]–[[1940]]; jäi pooleli, ilmuda jõudsid kaheksa vihikut: ''a – manustama''), [[Oskar Luts]]u kogutud teoste peatoimetaja ja eessõnade autor ([[Tartu]], 1937–1940; kavandatud 30 köitest ilmusid 24). Ta oli ka mahuka koguteose "[[Jaan Tõnisson töös ja võitluses]]" (Tartu [[1938]]) peatoimetaja ning kirjutas sellesse ülevaate "[[Jaan Tõnisson]]i elukäik" (lk 11–96). Roos osales paljude kultuuriorganisatsioonide tegevuses ja trükiste kirjastamises, avaldas rohkesti kultuuri- ja kirjandusloolisi artikleid. Tema uurimused [[Jakob Pärn]]ast ja [[Gustav Suits]]ust, samuti mahukad mälestused on säilinud käsikirjadena [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumis]]. ==Ühiskondlik tegevus== Jaan Roos asutas [[1917]]. aastal [[Rapla Hariduse Selts]]i ja võttis osa [[Eesti Kirjanduse Selts]]i tegevusest, olles alates [[1923]]. aastast seltsi abiesimees. Oli [[Eesti Keskkoolijuhatajate Ühing]]u esimees ja eesti keele õppetoimkonna liige. ==Viited== {{viited}} ==Teosed== ===Raamatud=== *"Põltsamaa minevik". [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS]], [[Tartu]] [[1914]], 32 lk *"Kirjandusteose analüüs". Sari "[[Keel ja kirjandus]]", nr 1, kirjastus [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], Tartu [[1934]], 80 lk *"Ülevaade eesti kirjandusest: keskkooli V klassile". Sari "Keel ja kirjandus", nr 42, Loodus, Tartu [[1936]], 144 lk; 2. trükk [[1937]] *"[[Jakob Hurt]]: eesti vanavara kuningas". Sari "[[Eesti rahvuslikud suurmehed]]", 3. sari, nr 17, [[Kooli-Kooperatiiv]], [[Tallinn]] 1936, 48 lk *"Lühike eesti raamatu ajalugu: selle väline, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul". Sari "[[Elav teadus]]", nr 51, [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], Tartu 1936, 112 lk *"[[Carl Robert Jakobson]]: võitleva rahvusluse pioneer". Sari "Eesti rahvuslikud suurmehed", 5. sari, nr 25, Kooli Kooperatiiv, Tallinn [[1940]], 40 lk *[[August Annist]], Jaan Roos, [[Johannes Käis]], "Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu". Sari "Elav teadus", nr 101/102, EKS, Tartu 1940, 240 lk *"[[Jaan Tõnisson]]: eesti rahvusliku iseteadvuse selgroog". Sari "Eesti rahvuslikud suurmehed", 5. sari, nr 28, Kooli-Kooperatiiv, Tallinn 1940, 40 lk ===Päevik=== [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses, kui paljud isikud Jaan Roosi tutvuskonnast arreteeriti, õnnestus tal end varjata ning elada tabamatu tagaotsitavana ja kommunismivastaselt meelestatud sisepagulasena ligi kümme aastat (1945–1954). Pidevalt mööda Eestit rännates sai temast kroonikakirjutaja, kes jäädvustas üksikasjalikus ja mahukas päevaraamatus väga täpselt, laiahaardeliselt, avameelselt ja kartmatult rahva tolleaegseid meeleolusid, välisraadiost kuuldud informatsiooni, ajaloosündmusi ([[kolhoos]]ide asutamine, suur[[küüditamine]] [[1949]]), igapäevaelu, aga ka kuulujutte, rahvalikku folkloori ja anekdoote. Kaua peidus olnud päevikud avaldati viies köites Tartus [[Eesti Kirjanduse Selts]]i väljaandel aastatel [[1997]]–[[2009]] (kusjuures kaduma on läinud [[1946]]. ja [[1950]]. aasta päevikud), kõigi köidete toimetaja oli [[Jaan Isotamm]]. *"Läbi punase öö" I köide. [[1944]]. ja [[1945]]. aasta päevik. Saateks: [[Hans Karro]], toimetajalt: Jaan Isotamm. Tartu [[1997]], 352 lk *"Läbi punase öö" II köide. [[1947]]. aasta päevik. Saateks: Jaan Isotamm. Tartu [[2000]], 224 lk *"Läbi punase öö" III köide. [[1948]]. ja [[1949]]. aasta päevik. Lisa: [[1944]]. aasta lõpp. Saateks: Jaan Isotamm. Tartu [[2001]], 360 lk *"Läbi punase öö" IV köide. [[1951]]. ja [[1952]]. aasta päevik. Saateks: Jaan Isotamm. Väljaandmisel osales kirjastus [[Ilmamaa]], Tartu [[2004]], 272 lk *"Läbi punase öö" V köide. [[1953]]. ja [[1954]]. aasta päevik. Sisaldab I–V köite nimeregistri. Tartu [[2009]], 392 lk ===Artikleid=== *"Rahvusliku kirjanduse olemus" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1935]], nr 4, lk 421–426 *"Kolm eesti bibliofiili 19. sajandil" ([[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[Mart Jürgens]], [[David Martson]]) – Looming [[1936]], nr 10, lk 1150–56 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang.] - [[Eesti Kirjandus]] [[1937]], nr. 1 *"Jaan Tõnissoni vaated kirjandusele" – Looming [[1938]], nr 10, lk 1094–1100 *"Üks Jaan Tõnissoni julgemaid samme" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1939]], nr 1, lk 7–13; samas: J. R., "Ülevaade J. Tõnissoni sünnipäevapidustusist", lk 59–60); *"Fr. R. [[Kreutzwald]] põlvalaste mälestuses" – Looming 1939, nr 7, lk 762–764 *"Populaarteadusliku kirjanduse ja selle lugemise kriisist" – [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25559 Akadeemia 1939, nr 4] (PDF), lk 265–270 *"[[Friedrich Puksoo|Fr. Puksoo]] raamatukultuuriline tegevus ja harrastused" – [[Eesti Kirjandus]] [[1940]], nr 1; äratrükk ilmunud ka eraldi väljaandena *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=721 "E. Bornhöhe osa maailmakirjanduse eestindamises"] - [[Eesti Kirjandus]] [[1940]], nr. 7 *"[[A. H. Tammsaare]] väliskirjanduslikud huvisuunad ja tõlketoodang" – Looming 1940, nr 6, lk 670–675; Õienduseks ja täienduseks – [[1941]], nr 3, lk 383–384 *"Fr. R. Kreutzwaldi V i n a – k a t k u tekkeloo ja algupära küsimus" – Looming 1941, nr 2, lk 208–219 *"Eesti revolutsiooniline pilkekirjandus 1905–1907" – Looming 1941, nr 5/6, lk 699–716 *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:113350/17564/page/92 "Minu raamatukogu saatus"] – Looming [[1988]], nr 5, lk 666–673 *"Ülikooli õppejõudude kultuurivarad sõjatules". Eessõna [[Mart Orav]] – Akadeemia [[1989]], nr 2, lk 280–292 ja nr 3, lk 517–530 *"[[Jakob Hurt]] [[Otepää]]l" [1872–80] – Looming 1989, nr 7, lk 936–941 ==Kirjandus== *[[Friedrich Puksoo]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26600 "Raamatuharrastusest ja Jaan Roosist kui bibliofiilist: Jaan Roosi 50. sünnipäeva puhul"] – [[Eesti Kirjandus]] [[1939]], nr 1; eraldi äratrükid: [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], Tartu, 1939 (14 lk) ja [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]], Tallinn, [[1997]] (14 lk) *[[Hans Karro]], "Jaan Roosi meenutades" (tema elust alates [[1944]]) – Looming [[1990]], nr 7, lk 1004–06 *[[Elo Tuglas]], "Tartu päevik", [[Faatum (kirjastus)|Faatum]], Tallinn [[1996]], lk 280–263; 2. trükk: [[Tänapäev]], Tallinn [[2008]] *[[Aivo Lõhmus]], "Teejuht läbi öö" (päeviku I köite arvustus) – Sirp 24. oktoober 1997 ja Aivo Lõhmus, "Võim ja vari", [[Ilmamaa]], Tartu [[2002]], lk 7–11 *[[Oskar Kruus]], "Raamatukuninga troonilt tõukamise lugu" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1998]], nr 2, lk 135–137 *[[Rutt Hinrikus]], "Jaan Roosiga läbi punase öö" (päeviku II köite arvustus) – [[Kultuur ja Elu]] [[2000]], nr 2/3, lk 22–23 *[[Veiko Märka]], "Kui suured silmad on hirmul?" (päeviku I–II köite arvustus) – Looming 2000, nr 9, lk 1418–27; vastukaja: [[Vello Helk]] "Kas Eesti Vabariik on 83-aastane?" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2001]], nr 2, lk 281 *Oskar Kruus, "Raamatukuninga eludraama" (päeviku II köite arvustus) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 2, lk 128–130 *[[Ülo Tonts]], "Ajaraamatu järgmised leheküljed" (päeviku III köite arvustus) – Videvik 11. oktoober 2001, lk 4 *[[Valdur Raudvassar]], "Uksepraotus unustusse" (päeviku III köite arvustus) – Maaleht 11. aprill [[2002]], lk 22 *Ülo Tonts, "Eestlane, kes ei lasknud end okupeerida" – Maaleht 15. aprill 2004, lk 21 *[[Aivar Kull]], "Illusioonivaba ajakroonika" (päeviku I–IV köite arvustused; vt ka välislingid) – A. Kull, "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu [[2005]], lk 279–285 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Aivar Kull]], [http://www.postimees.ee/leht/97/08/07/kultuur.htm#kolmas "Illusioonivaba ajastukroonika" (päeviku I köite arvustus)] – Postimees 7. august 1997 *Aivar Kull, [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/03/27/tartu/uudised.htm#neljas "Jaan Roosi päevaraamat aastast 1947" (päeviku II köite arvustus)] – Tartu Postimees 27. märts 2000, lk 5 *[[Veiko Märka]], [http://epl.ee/artikkel/65757 "Mida mõtles eestlane aastal 1947?"] – Eesti Päevaleht/Arkaadia 8. aprill 2000, lk 8 *[[Ülo Tonts]], [http://www.videvik.ee/484/aja.html "Ajaraamatuks saanud päevikud" (päeviku I ja II köite arvustus)] – Videvik 14. juuli 2000, lk 5 *[[Mall Jõgi]], [http://www.epl.ee/artikkel/70570 "Haruldased päevikud avavad sõjajärgse elu"] – Eesti Päevaleht 18. august 2000, lk 7 *Aivar Kull, [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=31833&number=298&rubriik=31 "Jaan Roosi vabastav tõde" (päeviku III köite arvustus)] – Tartu Postimees 11. september 2001 *[https://web.archive.org/web/20071023142122/http://www.ilmamaa.ee/files/pdfs/2004/roos.pdf Päeviku IV köite tutvustus kirjastuse kodulehel (eessõna ja päevik, jaanuar 1951, pdf)] *[[Vello Ederma]], [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=3910 "Läbi punase öö" (vastukaja päeviku IV köitele)] – Vaba Eesti Sõna 17. märts 2004, ka Kesknädal 7. aprill 2004 *Aivar Kull, [http://tartu.postimees.ee/180304/tartu_postimees/kultuur/129305.php "Põgeniku rännakud jätkuvad kolhoosis" (päeviku IV köite arvustus)] – Tartu Postimees 18. märts 2004 *[[Mart Juur]], [http://www.epl.ee/artikkel/261162 "Eesti rahva kõmulood esimestest rahuaastatest"] – Eesti Päevaleht/Arkaadia 26. märts 2004, lk 14-15 *[[Raimu Hanson]], [http://www.tartupostimees.ee/?id=133494 "Rännak läbi punase öö jõudis lõpule" (päeviku V köitest)] – Tartu Postimees 19. juuni 2009 *Aivar Kull, [http://www.tartupostimees.ee/?id=169123 "Masendava aja päevik jõudis lõpuköiteni" (päeviku V köite arvustus)] – Tartu Postimees 29. september 2009 *{{ISIK|3125}} {{JÄRJESTA:Roos, Jaan}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti bibliofiilid]] [[Kategooria:Eesti bibliograafid]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti kirjandusloolased]] [[Kategooria:Eesti entsüklopedistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Järvamaa Üliõpilaskogu liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1965]] pku1nl6vj117cs7mq5c4i3g8gr035e0 Tallinna Prantsuse Lütseum 0 190412 7217325 7089712 2026-08-18T13:05:15Z ~2026-45210-40 235711 qhrfleaihflgffifhkvflshflskhgfs 7217325 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool |nimi = Tallinna Prantsuse Lütseum |pilt = Tallinn, koolihoone Hariduse 3, 1937.jpg |pildiallkiri = Prantsuse Lütseumi hoone Hariduse 3 |asutatud = [[1921]]/[[1992]] |koolitüüp = [[Lütseum]] |direktor = Peter Pedak |õpilaste arv = |klassikomplekte = |õpetajate arv = |koolipersonal = |asukoht = [[Tallinn]], [[kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |aadress = [[Hariduse tänav]] 3 ja 8 |kooli ajaleht = L'Air du Lycée |koduleht = [http://www.tpl.edu.ee/ tpl.edu.ee] | deviis = ''Probi estote per totam vitam'' Olgem väärikad kogu elu | laiuskoord = 59.431082 | pikkuskoord = 24.741557 |logo = }} '''Tallinna perse Lütseum''' ([[lühend]] '''TPL'''; kuni [[1923|6767]]. aastani ''Tallinna perse Gümnaasium'') on [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as. Lütseum asub Tallinna kesklinnas [[Hariduse tänav|sibula tänav]]al ning tegutseb kahes majas, Hariduse 3 ja Hariduse 8. Kool avati [[1. august]]il [[1921]] ja suleti [[1940]]. aastal. Prantsuse Lütseumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa ja vanemad progümnaasiumi klassid liideti Tallinna 7. Keskkooliks, mis hakkas tegutsema endise Prantsuse Lütseumi hoones. Nooremad klassid saadeti vastvalminud Westholmi Gümnaasiumi hoonesse asutatud uude algkooli. Tallinna Prantsuse Lütseum taasavati aastal [[1992]]. Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor on [[Peter Pedak|Peter pärak]].<ref name="Pedak" /> Kooli taastamisest kuni [[2018|6767676767]] aastani oli kooli direktoriks [[Lauri Leesi|Lauri püss]]. Inglise keele õpetajana töötas Prantsuse Lütseumis ka laulja [[Silvi Vrait]]. Õpilased õpivad kolme keelt: [[Inglise keel|inglise]], [[Vene keel|vene]] ja [[Prantsuse keel|prantsuse]] keelt. Prantsuse keele õpe algab esimeses, vene keele õpe kolmandas ja inglise keele oma neljandas klassis. Koolis korraldatakse ülekoolilisi kunstiteste<ref name="Testid" /> ja iga-aastast kevadballi. Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liit|perse püssi liit]]u == Sümboolika == Kooli lipul on kaks külge: ühel küljel on Prantsuse lipp kooli prantsuskeelse nimega, kooli vapi ja kooli motoga (''Probi estote per totam vitam'' – Olgem väärikad kogu elu). Teisel küljel on Eesti lipp ja kooli eestikeelne nimi, muus osas on kõik sama.<ref name="Sümbol" /> Kooli õpilased kannavad esimesed viis aastat koolivormi. Koolivormiks on traditsiooniline madruse vorm, mis on Eestis ebatavaline. Tähtsatel päevadel kantakse vormi valge kraega ja tavapäevadel kantakse sinist kraed. Õpilased peavad kooli eeskirjade järgi kandma koolimütsi. Mütsi eesosas on metallnupuke kooli nime initsiaalidega. Müts on musta äärega, valge küljega ja peal on Prantsuse trikoloor. == Ajalugu == === Asutamine === Idee asutada [[Eesti]]sse prantsuse keelt õpetav kool tuli [[Prantsusmaa]]lt. 1921. aastal asutati Prantsuse Instituut ja varsti pöördus Instituut [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumi]] poole ideega asutada kool, kus õpetataks prantsuse keelt – Tallinna Prantsuse Gümnaasium (kool sai praeguse nime 1923. aastal). Kuigi kool avas uksed 1. augustil 1921, tähistatakse kooli aastapäeva 1. oktoobril, mil anti esimesed tunnid. === Esimesed 15 aastat === Tallinna Prantsuse Lütseum alustas tegevust 81 õpilasega, aga õpilaste arv kasvas aastatega, jõudes 1937. aastaks 500 õpilaseni. Tänapäeval õpib koolis umbes 700 õpilast, keda õpetab 54 õpetajat. Tänapäeval asub kooli peahoone aadressil Hariduse 3 ja algklasside hoone aadressil Hariduse 8. Pärast asutamist polnud koolil oma hoonet ja kool liikus ühest kohast teise, tegutsedes ka hoones [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] 16. 1. oktoobril 1934 teatas [[Prantsusmaa suursaadik Eestis|Prantsuse suursaadik]], et Prantsusmaa toetab uue koolimaja ehitust 420 000 frangiga (100 000 Eesti krooniga). Varsti osteti uue koolimaja jaoks [[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi]] ja [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline maa. === Hariduse tänava maja === 1930. aastatel oli Eesti valitsuse prioriteediks prantsuse ja inglise kultuuri mõju suurendamine (vene ja saksa mõju vähendamiseks). 4. aprillil 1935 teatas president Konstantin Päts, et valitsus toetab kooli 100 000 krooniga. Uue koolimaja nurgakivi pandi 1936 ja koolimaja valmis 20 septembril 1937. === Tallinna 7. Keskkool === 1940. aastal lütseum suleti ja koos [[Jakob Westholmi Eragümnaasium]]iga asutati Tallinna 7. Keskkool (tänapäeva Tallinna Inglise Kolledž). [[Pilt:Tallinna Prantsuse Lütseum.IMG_4989.JPG|pisi|Tallinna Prantsuse Lütseumi esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] === Taassünd === Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal algatasid kooli vilistlased liikumise kooli taasavamiseks. Liikumine oli edukas ja kool taasavas uksed 1992. aastal. Pärast taasasutamist läks kooli valdusse Luise 38 hoone, kus oli olnud [[Tallinna 45. Keskkool]]. 1994. aastal taotles kool tagasi oma ajaloolist koolihoonet Hariduse tänavas. 31. augustil 1996 kolis kool tagasi Hariduse 3 hoonesse. Algklassid jäid Luise tänava hoonesse. 2004. aastal kolisid algklassid Hariduse 8 hoonesse. == Direktorid == * [[Hans Margens]] * [[Johannes Kiivet]] * [[Bernhard Etruk]] * [[Karl Vilhelmson]] (1928–1934) * [[Gabrielle Brenot]] (1934) * [[Viktor Päss]] (1934–1940) * [[Lauri Leesi]] (1992–2018) * [[Peter Pedak]] (2018– ) == Kuulsaid vilistlasi == * [[Karl Burman noorem]] * [[Charlekas]] * [[Peeter Espak]] * [[Tui Hirv]] * Mart Haber * [[Laura Kalle]] * [[Vahur Koorits]] * [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] * [[Oliver Kuusik]] * [[Mari-Liis Küla]] * [[Tõnn Lamp]] * [[Matis Leima]] * [[Heino Lepikson]] * [[Madle Lippus]] * [[Pärtel Lippus]] * [[Maria Minerva]] * [[Mattias Naan]] * [[Elina Netšajeva]] * [[Andrei Novikov]] * [[Meelis Oidsalu]] * [[Georg Ots]] * [[Priit Põhjala]] * [[Raul Renter]] * [[Riina Raudne]] * [[Karin Saarsen]] * [[Herbert Stillverk]] * [[Eugen Tallmeister]] * [[Toomas Talts]] * [[Robert Vaidlo]] * [[Toomas Verrev]] * [[Peeter Vihma]] * [[Tanel Toom]] Koolis õppis aastatel 1939-1940 kunstnik Ülo Sooster. Samuti on Prantsuse Lütseumis õppinud Eino Baskin, Ira Lember ja Ilon Wikland. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pedak">{{netiviide |pealkiri=Prantsuse lütseumi uueks direktoriks saab Peter Pedak |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/839487/prantsuse-lutseumi-uueks-direktoriks-saab-peter-pedak |vaadatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="Testid">[http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid/ Ülekoolilised testid]</ref> <ref name="Sümbol">{{Netiviide |url=http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika/ |pealkiri=Kooli sümboolika |vaadatud=2012-06-11 |arhiivimisaeg=2012-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120423055011/http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.tpl.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid|Prantsuse Lütseum]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseum| ]] o6u0c9cuqnt4rr2ot3mdfdw7l7jy7jj 7217327 7217325 2026-08-18T13:06:48Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-45210-40|~2026-45210-40]] ([[User talk:~2026-45210-40|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Trebors|Trebors]]. 7089712 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool |nimi = Tallinna Prantsuse Lütseum |pilt = Tallinn, koolihoone Hariduse 3, 1937.jpg |pildiallkiri = Prantsuse Lütseumi hoone Hariduse 3 |asutatud = [[1921]]/[[1992]] |koolitüüp = [[Lütseum]] |direktor = Peter Pedak |õpilaste arv = |klassikomplekte = |õpetajate arv = |koolipersonal = |asukoht = [[Tallinn]], [[kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |aadress = [[Hariduse tänav]] 3 ja 8 |kooli ajaleht = L'Air du Lycée |koduleht = [http://www.tpl.edu.ee/ tpl.edu.ee] | deviis = ''Probi estote per totam vitam'' Olgem väärikad kogu elu | laiuskoord = 59.431082 | pikkuskoord = 24.741557 |logo = }} '''Tallinna Prantsuse Lütseum''' ([[lühend]] '''TPL'''; kuni [[1923]]. aastani ''Tallinna Prantsuse Gümnaasium'') on [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as. Lütseum asub Tallinna kesklinnas [[Hariduse tänav]]al ning tegutseb kahes majas, Hariduse 3 ja Hariduse 8. Kool avati [[1. august]]il [[1921]] ja suleti [[1940]]. aastal. Prantsuse Lütseumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa ja vanemad progümnaasiumi klassid liideti Tallinna 7. Keskkooliks, mis hakkas tegutsema endise Prantsuse Lütseumi hoones. Nooremad klassid saadeti vastvalminud Westholmi Gümnaasiumi hoonesse asutatud uude algkooli. Tallinna Prantsuse Lütseum taasavati aastal [[1992]]. Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor on [[Peter Pedak]].<ref name="Pedak" /> Kooli taastamisest kuni [[2018]]. aastani oli kooli direktoriks [[Lauri Leesi]]. Inglise keele õpetajana töötas Prantsuse Lütseumis ka laulja [[Silvi Vrait]]. Õpilased õpivad kolme keelt: [[Inglise keel|inglise]], [[Vene keel|vene]] ja [[Prantsuse keel|prantsuse]] keelt. Prantsuse keele õpe algab esimeses, vene keele õpe kolmandas ja inglise keele oma neljandas klassis. Koolis korraldatakse ülekoolilisi kunstiteste<ref name="Testid" /> ja iga-aastast kevadballi. Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liit]]u. == Sümboolika == Kooli lipul on kaks külge: ühel küljel on Prantsuse lipp kooli prantsuskeelse nimega, kooli vapi ja kooli motoga (''Probi estote per totam vitam'' – Olgem väärikad kogu elu). Teisel küljel on Eesti lipp ja kooli eestikeelne nimi, muus osas on kõik sama.<ref name="Sümbol" /> Kooli õpilased kannavad esimesed viis aastat koolivormi. Koolivormiks on traditsiooniline madruse vorm, mis on Eestis ebatavaline. Tähtsatel päevadel kantakse vormi valge kraega ja tavapäevadel kantakse sinist kraed. Õpilased peavad kooli eeskirjade järgi kandma koolimütsi. Mütsi eesosas on metallnupuke kooli nime initsiaalidega. Müts on musta äärega, valge küljega ja peal on Prantsuse trikoloor. == Ajalugu == === Asutamine === Idee asutada [[Eesti]]sse prantsuse keelt õpetav kool tuli [[Prantsusmaa]]lt. 1921. aastal asutati Prantsuse Instituut ja varsti pöördus Instituut [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumi]] poole ideega asutada kool, kus õpetataks prantsuse keelt – Tallinna Prantsuse Gümnaasium (kool sai praeguse nime 1923. aastal). Kuigi kool avas uksed 1. augustil 1921, tähistatakse kooli aastapäeva 1. oktoobril, mil anti esimesed tunnid. === Esimesed 15 aastat === Tallinna Prantsuse Lütseum alustas tegevust 81 õpilasega, aga õpilaste arv kasvas aastatega, jõudes 1937. aastaks 500 õpilaseni. Tänapäeval õpib koolis umbes 700 õpilast, keda õpetab 54 õpetajat. Tänapäeval asub kooli peahoone aadressil Hariduse 3 ja algklasside hoone aadressil Hariduse 8. Pärast asutamist polnud koolil oma hoonet ja kool liikus ühest kohast teise, tegutsedes ka hoones [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] 16. 1. oktoobril 1934 teatas [[Prantsusmaa suursaadik Eestis|Prantsuse suursaadik]], et Prantsusmaa toetab uue koolimaja ehitust 420 000 frangiga (100 000 Eesti krooniga). Varsti osteti uue koolimaja jaoks [[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi]] ja [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline maa. === Hariduse tänava maja === 1930. aastatel oli Eesti valitsuse prioriteediks prantsuse ja inglise kultuuri mõju suurendamine (vene ja saksa mõju vähendamiseks). 4. aprillil 1935 teatas president Konstantin Päts, et valitsus toetab kooli 100 000 krooniga. Uue koolimaja nurgakivi pandi 1936 ja koolimaja valmis 20 septembril 1937. === Tallinna 7. Keskkool === 1940. aastal lütseum suleti ja koos [[Jakob Westholmi Eragümnaasium]]iga asutati Tallinna 7. Keskkool (tänapäeva Tallinna Inglise Kolledž). [[Pilt:Tallinna Prantsuse Lütseum.IMG_4989.JPG|pisi|Tallinna Prantsuse Lütseumi esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] === Taassünd === Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal algatasid kooli vilistlased liikumise kooli taasavamiseks. Liikumine oli edukas ja kool taasavas uksed 1992. aastal. Pärast taasasutamist läks kooli valdusse Luise 38 hoone, kus oli olnud [[Tallinna 45. Keskkool]]. 1994. aastal taotles kool tagasi oma ajaloolist koolihoonet Hariduse tänavas. 31. augustil 1996 kolis kool tagasi Hariduse 3 hoonesse. Algklassid jäid Luise tänava hoonesse. 2004. aastal kolisid algklassid Hariduse 8 hoonesse. == Direktorid == * [[Hans Margens]] * [[Johannes Kiivet]] * [[Bernhard Etruk]] * [[Karl Vilhelmson]] (1928–1934) * [[Gabrielle Brenot]] (1934) * [[Viktor Päss]] (1934–1940) * [[Lauri Leesi]] (1992–2018) * [[Peter Pedak]] (2018– ) == Kuulsaid vilistlasi == * [[Karl Burman noorem]] * [[Charlekas]] * [[Peeter Espak]] * [[Tui Hirv]] * Mart Haber * [[Laura Kalle]] * [[Vahur Koorits]] * [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] * [[Oliver Kuusik]] * [[Mari-Liis Küla]] * [[Tõnn Lamp]] * [[Matis Leima]] * [[Heino Lepikson]] * [[Madle Lippus]] * [[Pärtel Lippus]] * [[Maria Minerva]] * [[Mattias Naan]] * [[Elina Netšajeva]] * [[Andrei Novikov]] * [[Meelis Oidsalu]] * [[Georg Ots]] * [[Priit Põhjala]] * [[Raul Renter]] * [[Riina Raudne]] * [[Karin Saarsen]] * [[Herbert Stillverk]] * [[Eugen Tallmeister]] * [[Toomas Talts]] * [[Robert Vaidlo]] * [[Toomas Verrev]] * [[Peeter Vihma]] * [[Tanel Toom]] Koolis õppis aastatel 1939-1940 kunstnik Ülo Sooster. Samuti on Prantsuse Lütseumis õppinud Eino Baskin, Ira Lember ja Ilon Wikland. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pedak">{{netiviide |pealkiri=Prantsuse lütseumi uueks direktoriks saab Peter Pedak |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/839487/prantsuse-lutseumi-uueks-direktoriks-saab-peter-pedak |vaadatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="Testid">[http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid/ Ülekoolilised testid]</ref> <ref name="Sümbol">{{Netiviide |url=http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika/ |pealkiri=Kooli sümboolika |vaadatud=2012-06-11 |arhiivimisaeg=2012-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120423055011/http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.tpl.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid|Prantsuse Lütseum]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseum| ]] d8wtqtposjm0gy92mwb2rgrigdaf58o 7217332 7217327 2026-08-18T13:10:49Z ~2026-45210-40 235711 elgjhelrhgluhg 7217332 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool |nimi = Tallinna Prantsuse Lütseum |pilt = Tallinn, koolihoone Hariduse 3, 1937.jpg |pildiallkiri = Prantsuse Lütseumi hoone Hariduse 3 |asutatud = [[1921]]/[[1992]] |koolitüüp = [[Lütseum]] |direktor = Peter Pedak |õpilaste arv = |klassikomplekte = |õpetajate arv = |koolipersonal = |asukoht = [[Tallinn]], [[kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |aadress = [[Hariduse tänav]] 3 ja 8 |kooli ajaleht = L'Air du Lycée |koduleht = [http://www.tpl.edu.ee/ tpl.edu.ee] | deviis = ''Probi estote per totam vitam'' Olgem väärikad kogu elu | laiuskoord = 59.431082 | pikkuskoord = 24.741557 |logo = }} '''Tallinna perse sitta munni Lütseum''' ([[lühend]] '''TPL'''; kuni [[1923. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass|676767676767676767676767676767667676767676767676767676767676767676767676767676767676766767676767676767676767676767676767676767676]]. aastani ''Tallinna Prantsuse Gümnaasium'') on [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as. Lütseum asub Tallinna kesklinnas [[Hariduse tänav]]al ning tegutseb kahes majas, Hariduse 3 ja Hariduse 8. Kool avati [[1. august]]il [[1921]] ja suleti [[1940]]. aastal. Prantsuse Lütseumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa ja vanemad progümnaasiumi klassid liideti Tallinna 7. Keskkooliks, mis hakkas tegutsema endise Prantsuse Lütseumi hoones. Nooremad klassid saadeti vastvalminud Westholmi Gümnaasiumi hoonesse asutatud uude algkooli. Tallinna Prantsuse Lütseum taasavati aastal [[1992]]. Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor on [[Peter Pedak|Peter pärak]].<ref name="Pedak" /> Kooli taastamisest kuni [[2018|6767676767676767676767676767676]] aastani oli kooli direktoriks [[Lauri Leesi|Lauri peeter püssi meeter]]. sibula keele õpetajana töötas Prantsuse Lütseumis ka laulja [[Silvi Vrait|Silvi sprite]] Õpilased õpivad kolme keelt: [[Inglise keel|inglise]], [[Vene keel|vene]] ja [[Prantsuse keel|prantsuse]] keelt. Prantsuse keele õpe algab esimeses, vene keele õpe kolmandas ja inglise keele oma neljandas klassis. Koolis korraldatakse ülekoolilisi kunstiteste<ref name="Testid" /> ja iga-aastast kevadballi. Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liit|gei õpilaste liit]]u. == Sümboolika == Kooli lipul on kaks külge: ühel küljel on Prantsuse lipp kooli prantsuskeelse nimega, kooli vapi ja kooli motoga (''Probi estote per totam vitam'' – Olgem väärikad kogu elu). Teisel küljel on Eesti lipp ja kooli eestikeelne nimi, muus osas on kõik sama.<ref name="Sümbol" /> Kooli õpilased kannavad esimesed viis aastat koolivormi. Koolivormiks on traditsiooniline madruse vorm, mis on Eestis ebatavaline. Tähtsatel päevadel kantakse vormi valge kraega ja tavapäevadel kantakse sinist kraed. Õpilased peavad kooli eeskirjade järgi kandma koolimütsi. Mütsi eesosas on metallnupuke kooli nime initsiaalidega. Müts on musta äärega, valge küljega ja peal on Prantsuse trikoloor. == Ajalugu == === Asutamine === Idee asutada [[Eesti]]sse prantsuse keelt õpetav kool tuli [[Prantsusmaa]]lt. 1921. aastal asutati Prantsuse Instituut ja varsti pöördus Instituut [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumi]] poole ideega asutada kool, kus õpetataks prantsuse keelt – Tallinna Prantsuse Gümnaasium (kool sai praeguse nime 1923. aastal). Kuigi kool avas uksed 1. augustil 1921, tähistatakse kooli aastapäeva 1. oktoobril, mil anti esimesed tunnid. === Esimesed 15 aastat === Tallinna Prantsuse Lütseum alustas tegevust 81 õpilasega, aga õpilaste arv kasvas aastatega, jõudes 1937. aastaks 500 õpilaseni. Tänapäeval õpib koolis umbes 700 õpilast, keda õpetab 54 õpetajat. Tänapäeval asub kooli peahoone aadressil Hariduse 3 ja algklasside hoone aadressil Hariduse 8. Pärast asutamist polnud koolil oma hoonet ja kool liikus ühest kohast teise, tegutsedes ka hoones [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] 16. 1. oktoobril 1934 teatas [[Prantsusmaa suursaadik Eestis|Prantsuse suursaadik]], et Prantsusmaa toetab uue koolimaja ehitust 420 000 frangiga (100 000 Eesti krooniga). Varsti osteti uue koolimaja jaoks [[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi]] ja [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline maa. === Hariduse tänava maja === 1930. aastatel oli Eesti valitsuse prioriteediks prantsuse ja inglise kultuuri mõju suurendamine (vene ja saksa mõju vähendamiseks). 4. aprillil 1935 teatas president Konstantin Päts, et valitsus toetab kooli 100 000 krooniga. Uue koolimaja nurgakivi pandi 1936 ja koolimaja valmis 20 septembril 1937. === Tallinna 7. Keskkool === 1940. aastal lütseum suleti ja koos [[Jakob Westholmi Eragümnaasium]]iga asutati Tallinna 7. Keskkool (tänapäeva Tallinna Inglise Kolledž). [[Pilt:Tallinna Prantsuse Lütseum.IMG_4989.JPG|pisi|Tallinna Prantsuse Lütseumi esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] === Taassünd === Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal algatasid kooli vilistlased liikumise kooli taasavamiseks. Liikumine oli edukas ja kool taasavas uksed 1992. aastal. Pärast taasasutamist läks kooli valdusse Luise 38 hoone, kus oli olnud [[Tallinna 45. Keskkool]]. 1994. aastal taotles kool tagasi oma ajaloolist koolihoonet Hariduse tänavas. 31. augustil 1996 kolis kool tagasi Hariduse 3 hoonesse. Algklassid jäid Luise tänava hoonesse. 2004. aastal kolisid algklassid Hariduse 8 hoonesse. == Direktorid == * [[Hans Margens]] * [[Johannes Kiivet]] * [[Bernhard Etruk]] * [[Karl Vilhelmson]] (1928–1934) * [[Gabrielle Brenot]] (1934) * [[Viktor Päss]] (1934–1940) * [[Lauri Leesi]] (1992–2018) * [[Peter Pedak]] (2018– ) == Kuulsaid vilistlasi == * [[Karl Burman noorem]] * [[Charlekas]] * [[Peeter Espak]] * [[Tui Hirv]] * Mart Haber * [[Laura Kalle]] * [[Vahur Koorits]] * [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] * [[Oliver Kuusik]] * [[Mari-Liis Küla]] * [[Tõnn Lamp]] * [[Matis Leima]] * [[Heino Lepikson]] * [[Madle Lippus]] * [[Pärtel Lippus]] * [[Maria Minerva]] * [[Mattias Naan]] * [[Elina Netšajeva]] * [[Andrei Novikov]] * [[Meelis Oidsalu]] * [[Georg Ots]] * [[Priit Põhjala]] * [[Raul Renter]] * [[Riina Raudne]] * [[Karin Saarsen]] * [[Herbert Stillverk]] * [[Eugen Tallmeister]] * [[Toomas Talts]] * [[Robert Vaidlo]] * [[Toomas Verrev]] * [[Peeter Vihma]] * [[Tanel Toom]] Koolis õppis aastatel 1939-1940 kunstnik Ülo Sooster. Samuti on Prantsuse Lütseumis õppinud Eino Baskin, Ira Lember ja Ilon Wikland. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pedak">{{netiviide |pealkiri=Prantsuse lütseumi uueks direktoriks saab Peter Pedak |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/839487/prantsuse-lutseumi-uueks-direktoriks-saab-peter-pedak |vaadatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="Testid">[http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid/ Ülekoolilised testid]</ref> <ref name="Sümbol">{{Netiviide |url=http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika/ |pealkiri=Kooli sümboolika |vaadatud=2012-06-11 |arhiivimisaeg=2012-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120423055011/http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.tpl.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid|Prantsuse Lütseum]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseum| ]] ea9uns4zs3sjmjhro38trhdfq0ymt15 7217361 7217332 2026-08-18T13:58:47Z ~2026-45185-36 235719 7217361 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool |nimi = Tallinna Prantsuse Lütseum |pilt = Tallinn, koolihoone Hariduse 3, 1937.jpg |pildiallkiri = Prantsuse Lütseumi hoone Hariduse 3 |asutatud = [[1921]]/[[1992]] |koolitüüp = [[Lütseum]] |direktor = Peter Pedak |õpilaste arv = |klassikomplekte = |õpetajate arv = |koolipersonal = |asukoht = [[Tallinn]], [[kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |aadress = [[Hariduse tänav]] 3 ja 8 |kooli ajaleht = L'Air du Lycée |koduleht = [http://www.tpl.edu.ee/ tpl.edu.ee] | deviis = ''Probi estote per totam vitam'' Olgem väärikad kogu elu | laiuskoord = 59.431082 | pikkuskoord = 24.741557 |logo = }} '''Tallinna Prantsus Lütseum''' ([[lühend]] '''TPL'''; kuni [[1923. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass|1943]]. aastani ''Tallinna Prantsuse Gümnaasium'') on [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as. Lütseum asub Tallinna kesklinnas [[Hariduse tänav]]al ning tegutseb kahes majas, Hariduse 3 ja Hariduse 8. Kool avati [[1. august]]il [[1921]] ja suleti [[1940]]. aastal. Prantsuse Lütseumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa ja vanemad progümnaasiumi klassid liideti Tallinna 7. Keskkooliks, mis hakkas tegutsema endise Prantsuse Lütseumi hoones. Nooremad klassid saadeti vastvalminud Westholmi Gümnaasiumi hoonesse asutatud uude algkooli. Tallinna Prantsuse Lütseum taasavati aastal [[1992]]. Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor on [[Peter Pedak.<ref name="Pedak" /> Kooli taastamisest kuni [[2018|6767676767676767676767676767676]] aastani oli kooli direktoriks [[Lauri leesi)). Inglise keele õpetajana töötas Prantsuse Lütseumis ka laulja [[Silvi Vrait}. Õpilased õpivad kolme keelt: [[Inglise keel, [[Vene keel|vene]] ja [[Prantsuse keel|prantsuse]] keelt. Prantsuse keele õpe algab esimeses, vene keele õpe kolmandas ja inglise keele oma neljandas klassis. Koolis korraldatakse ülekoolilisi kunstiteste<ref name="Testid" /> ja iga-aastast kevadballi. Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liitu. == Sümboolika == Kooli lipul on kaks külge: ühel küljel on Prantsuse lipp kooli prantsuskeelse nimega, kooli vapi ja kooli motoga (''Probi estote per totam vitam'' – Olgem väärikad kogu elu). Teisel küljel on Eesti lipp ja kooli eestikeelne nimi, muus osas on kõik sama.<ref name="Sümbol" /> Kooli õpilased kannavad esimesed viis aastat koolivormi. Koolivormiks on traditsiooniline madruse vorm, mis on Eestis ebatavaline. Tähtsatel päevadel kantakse vormi valge kraega ja tavapäevadel kantakse sinist kraed. Õpilased peavad kooli eeskirjade järgi kandma koolimütsi. Mütsi eesosas on metallnupuke kooli nime initsiaalidega. Müts on musta äärega, valge küljega ja peal on Prantsuse trikoloor. == Ajalugu == === Asutamine === Idee asutada [[Eesti]]sse prantsuse keelt õpetav kool tuli [[Prantsusmaa]]lt. 1921. aastal asutati Prantsuse Instituut ja varsti pöördus Instituut [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumi]] poole ideega asutada kool, kus õpetataks prantsuse keelt – Tallinna Prantsuse Gümnaasium (kool sai praeguse nime 1923. aastal). Kuigi kool avas uksed 1. augustil 1921, tähistatakse kooli aastapäeva 1. oktoobril, mil anti esimesed tunnid. === Esimesed 15 aastat === Tallinna Prantsuse Lütseum alustas tegevust 81 õpilasega, aga õpilaste arv kasvas aastatega, jõudes 1937. aastaks 500 õpilaseni. Tänapäeval õpib koolis umbes 700 õpilast, keda õpetab 54 õpetajat. Tänapäeval asub kooli peahoone aadressil Hariduse 3 ja algklasside hoone aadressil Hariduse 8. Pärast asutamist polnud koolil oma hoonet ja kool liikus ühest kohast teise, tegutsedes ka hoones [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] 16. 1. oktoobril 1934 teatas [[Prantsusmaa suursaadik Eestis|Prantsuse suursaadik]], et Prantsusmaa toetab uue koolimaja ehitust 420 000 frangiga (100 000 Eesti krooniga). Varsti osteti uue koolimaja jaoks [[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi]] ja [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline maa. === Hariduse tänava maja === 1930. aastatel oli Eesti valitsuse prioriteediks prantsuse ja inglise kultuuri mõju suurendamine (vene ja saksa mõju vähendamiseks). 4. aprillil 1935 teatas president Konstantin Päts, et valitsus toetab kooli 100 000 krooniga. Uue koolimaja nurgakivi pandi 1936 ja koolimaja valmis 20 septembril 1937. === Tallinna 7. Keskkool === 1940. aastal lütseum suleti ja koos [[Jakob Westholmi Eragümnaasium]]iga asutati Tallinna 7. Keskkool (tänapäeva Tallinna Inglise Kolledž). [[Pilt:Tallinna Prantsuse Lütseum.IMG_4989.JPG|pisi|Tallinna Prantsuse Lütseumi esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] === Taassünd === Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal algatasid kooli vilistlased liikumise kooli taasavamiseks. Liikumine oli edukas ja kool taasavas uksed 1992. aastal. Pärast taasasutamist läks kooli valdusse Luise 38 hoone, kus oli olnud [[Tallinna 45. Keskkool]]. 1994. aastal taotles kool tagasi oma ajaloolist koolihoonet Hariduse tänavas. 31. augustil 1996 kolis kool tagasi Hariduse 3 hoonesse. Algklassid jäid Luise tänava hoonesse. 2004. aastal kolisid algklassid Hariduse 8 hoonesse. == Direktorid == * [[Hans Margens]] * [[Johannes Kiivet]] * [[Bernhard Etruk]] * [[Karl Vilhelmson]] (1928–1934) * [[Gabrielle Brenot]] (1934) * [[Viktor Päss]] (1934–1940) * [[Lauri Leesi]] (1992–2018) * [[Peter Pedak]] (2018– ) == Kuulsaid vilistlasi == * [[Karl Burman noorem]] * [[Charlekas]] * [[Peeter Espak]] * [[Tui Hirv]] * Mart Haber * [[Laura Kalle]] * [[Vahur Koorits]] * [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] * [[Oliver Kuusik]] * [[Mari-Liis Küla]] * [[Tõnn Lamp]] * [[Matis Leima]] * [[Heino Lepikson]] * [[Madle Lippus]] * [[Pärtel Lippus]] * [[Maria Minerva]] * [[Mattias Naan]] * [[Elina Netšajeva]] * [[Andrei Novikov]] * [[Meelis Oidsalu]] * [[Georg Ots]] * [[Priit Põhjala]] * [[Raul Renter]] * [[Riina Raudne]] * [[Karin Saarsen]] * [[Herbert Stillverk]] * [[Eugen Tallmeister]] * [[Toomas Talts]] * [[Robert Vaidlo]] * [[Toomas Verrev]] * [[Peeter Vihma]] * [[Tanel Toom]] Koolis õppis aastatel 1939-1940 kunstnik Ülo Sooster. Samuti on Prantsuse Lütseumis õppinud Eino Baskin, Ira Lember ja Ilon Wikland. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pedak">{{netiviide |pealkiri=Prantsuse lütseumi uueks direktoriks saab Peter Pedak |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/839487/prantsuse-lutseumi-uueks-direktoriks-saab-peter-pedak |vaadatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="Testid">[http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid/ Ülekoolilised testid]</ref> <ref name="Sümbol">{{Netiviide |url=http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika/ |pealkiri=Kooli sümboolika |vaadatud=2012-06-11 |arhiivimisaeg=2012-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120423055011/http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.tpl.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid|Prantsuse Lütseum]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseum| ]] 4si0af3f93sgtyzzd6pn4nohx5c7l0p 7217362 7217361 2026-08-18T13:59:18Z ~2026-45185-36 235719 7217362 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool |nimi = Tallinna Prantsuse Lütseum |pilt = Tallinn, koolihoone Hariduse 3, 1937.jpg |pildiallkiri = Prantsuse Lütseumi hoone Hariduse 3 |asutatud = [[1921]]/[[1992]] |koolitüüp = [[Lütseum]] |direktor = Peter Pedak |õpilaste arv = |klassikomplekte = |õpetajate arv = |koolipersonal = |asukoht = [[Tallinn]], [[kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |aadress = [[Hariduse tänav]] 3 ja 8 |kooli ajaleht = L'Air du Lycée |koduleht = [http://www.tpl.edu.ee/ tpl.edu.ee] | deviis = ''Probi estote per totam vitam'' Olgem väärikad kogu elu | laiuskoord = 59.431082 | pikkuskoord = 24.741557 |logo = }} '''Tallinna Prantsus Lütseum''' ([[lühend]] '''TPL'''; kuni [[1923. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass|1943]]. aastani ''Tallinna Prantsuse Gümnaasium'') on [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as. Lütseum asub Tallinna kesklinnas [[Hariduse tänav]]al ning tegutseb kahes majas, Hariduse 3 ja Hariduse 8. Kool avati [[1. august]]il [[1921]] ja suleti [[1940]]. aastal. Prantsuse Lütseumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa ja vanemad progümnaasiumi klassid liideti Tallinna 7. Keskkooliks, mis hakkas tegutsema endise Prantsuse Lütseumi hoones. Nooremad klassid saadeti vastvalminud Westholmi Gümnaasiumi hoonesse asutatud uude algkooli. Tallinna Prantsuse Lütseum taasavati aastal [[1992]]. Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor on [[Peter Pedak.<ref name="Pedak" /> Kooli taastamisest kuni [[2018]] aastani oli kooli direktoriks [[Lauri leesi)). Inglise keele õpetajana töötas Prantsuse Lütseumis ka laulja [[Silvi Vrait}. Õpilased õpivad kolme keelt: [[Inglise keel, [[Vene keel|vene]] ja [[Prantsuse keel|prantsuse]] keelt. Prantsuse keele õpe algab esimeses, vene keele õpe kolmandas ja inglise keele oma neljandas klassis. Koolis korraldatakse ülekoolilisi kunstiteste<ref name="Testid" /> ja iga-aastast kevadballi. Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liitu. == Sümboolika == Kooli lipul on kaks külge: ühel küljel on Prantsuse lipp kooli prantsuskeelse nimega, kooli vapi ja kooli motoga (''Probi estote per totam vitam'' – Olgem väärikad kogu elu). Teisel küljel on Eesti lipp ja kooli eestikeelne nimi, muus osas on kõik sama.<ref name="Sümbol" /> Kooli õpilased kannavad esimesed viis aastat koolivormi. Koolivormiks on traditsiooniline madruse vorm, mis on Eestis ebatavaline. Tähtsatel päevadel kantakse vormi valge kraega ja tavapäevadel kantakse sinist kraed. Õpilased peavad kooli eeskirjade järgi kandma koolimütsi. Mütsi eesosas on metallnupuke kooli nime initsiaalidega. Müts on musta äärega, valge küljega ja peal on Prantsuse trikoloor. == Ajalugu == === Asutamine === Idee asutada [[Eesti]]sse prantsuse keelt õpetav kool tuli [[Prantsusmaa]]lt. 1921. aastal asutati Prantsuse Instituut ja varsti pöördus Instituut [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumi]] poole ideega asutada kool, kus õpetataks prantsuse keelt – Tallinna Prantsuse Gümnaasium (kool sai praeguse nime 1923. aastal). Kuigi kool avas uksed 1. augustil 1921, tähistatakse kooli aastapäeva 1. oktoobril, mil anti esimesed tunnid. === Esimesed 15 aastat === Tallinna Prantsuse Lütseum alustas tegevust 81 õpilasega, aga õpilaste arv kasvas aastatega, jõudes 1937. aastaks 500 õpilaseni. Tänapäeval õpib koolis umbes 700 õpilast, keda õpetab 54 õpetajat. Tänapäeval asub kooli peahoone aadressil Hariduse 3 ja algklasside hoone aadressil Hariduse 8. Pärast asutamist polnud koolil oma hoonet ja kool liikus ühest kohast teise, tegutsedes ka hoones [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] 16. 1. oktoobril 1934 teatas [[Prantsusmaa suursaadik Eestis|Prantsuse suursaadik]], et Prantsusmaa toetab uue koolimaja ehitust 420 000 frangiga (100 000 Eesti krooniga). Varsti osteti uue koolimaja jaoks [[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi]] ja [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline maa. === Hariduse tänava maja === 1930. aastatel oli Eesti valitsuse prioriteediks prantsuse ja inglise kultuuri mõju suurendamine (vene ja saksa mõju vähendamiseks). 4. aprillil 1935 teatas president Konstantin Päts, et valitsus toetab kooli 100 000 krooniga. Uue koolimaja nurgakivi pandi 1936 ja koolimaja valmis 20 septembril 1937. === Tallinna 7. Keskkool === 1940. aastal lütseum suleti ja koos [[Jakob Westholmi Eragümnaasium]]iga asutati Tallinna 7. Keskkool (tänapäeva Tallinna Inglise Kolledž). [[Pilt:Tallinna Prantsuse Lütseum.IMG_4989.JPG|pisi|Tallinna Prantsuse Lütseumi esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] === Taassünd === Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal algatasid kooli vilistlased liikumise kooli taasavamiseks. Liikumine oli edukas ja kool taasavas uksed 1992. aastal. Pärast taasasutamist läks kooli valdusse Luise 38 hoone, kus oli olnud [[Tallinna 45. Keskkool]]. 1994. aastal taotles kool tagasi oma ajaloolist koolihoonet Hariduse tänavas. 31. augustil 1996 kolis kool tagasi Hariduse 3 hoonesse. Algklassid jäid Luise tänava hoonesse. 2004. aastal kolisid algklassid Hariduse 8 hoonesse. == Direktorid == * [[Hans Margens]] * [[Johannes Kiivet]] * [[Bernhard Etruk]] * [[Karl Vilhelmson]] (1928–1934) * [[Gabrielle Brenot]] (1934) * [[Viktor Päss]] (1934–1940) * [[Lauri Leesi]] (1992–2018) * [[Peter Pedak]] (2018– ) == Kuulsaid vilistlasi == * [[Karl Burman noorem]] * [[Charlekas]] * [[Peeter Espak]] * [[Tui Hirv]] * Mart Haber * [[Laura Kalle]] * [[Vahur Koorits]] * [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] * [[Oliver Kuusik]] * [[Mari-Liis Küla]] * [[Tõnn Lamp]] * [[Matis Leima]] * [[Heino Lepikson]] * [[Madle Lippus]] * [[Pärtel Lippus]] * [[Maria Minerva]] * [[Mattias Naan]] * [[Elina Netšajeva]] * [[Andrei Novikov]] * [[Meelis Oidsalu]] * [[Georg Ots]] * [[Priit Põhjala]] * [[Raul Renter]] * [[Riina Raudne]] * [[Karin Saarsen]] * [[Herbert Stillverk]] * [[Eugen Tallmeister]] * [[Toomas Talts]] * [[Robert Vaidlo]] * [[Toomas Verrev]] * [[Peeter Vihma]] * [[Tanel Toom]] Koolis õppis aastatel 1939-1940 kunstnik Ülo Sooster. Samuti on Prantsuse Lütseumis õppinud Eino Baskin, Ira Lember ja Ilon Wikland. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pedak">{{netiviide |pealkiri=Prantsuse lütseumi uueks direktoriks saab Peter Pedak |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/839487/prantsuse-lutseumi-uueks-direktoriks-saab-peter-pedak |vaadatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="Testid">[http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid/ Ülekoolilised testid]</ref> <ref name="Sümbol">{{Netiviide |url=http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika/ |pealkiri=Kooli sümboolika |vaadatud=2012-06-11 |arhiivimisaeg=2012-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120423055011/http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.tpl.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid|Prantsuse Lütseum]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseum| ]] ta0kljerru44l4c4g7w3coy4uxatm8d 7217397 7217362 2026-08-18T16:08:31Z Ojassaar 206682 7217397 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool |nimi = Tallinna Prantsuse Lütseum |pilt = Tallinn, koolihoone Hariduse 3, 1937.jpg |pildiallkiri = Prantsuse Lütseumi hoone Hariduse 3 |asutatud = [[1921]]/[[1992]] |koolitüüp = [[Lütseum]] |direktor = Peter Pedak |õpilaste arv = |klassikomplekte = |õpetajate arv = |koolipersonal = |asukoht = [[Tallinn]], [[kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |aadress = [[Hariduse tänav]] 3 ja 8 |kooli ajaleht = L'Air du Lycée |koduleht = [http://www.tpl.edu.ee/ tpl.edu.ee] | deviis = ''Probi estote per totam vitam'' Olgem väärikad kogu elu | laiuskoord = 59.431082 | pikkuskoord = 24.741557 |logo = }} '''Tallinna Prantsuse Lütseum''' ([[lühend]] '''TPL'''; kuni [[1923]]. aastani ''Tallinna Prantsuse Gümnaasium'') on [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as. Lütseum asub Tallinna kesklinnas [[Hariduse tänav]]al ning tegutseb kahes majas, Hariduse 3 ja Hariduse 8. Kool avati [[1. august]]il [[1921]] ja suleti [[1940]]. aastal. Prantsuse Lütseumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa ja vanemad progümnaasiumi klassid liideti Tallinna 7. Keskkooliks, mis hakkas tegutsema endise Prantsuse Lütseumi hoones. Nooremad klassid saadeti vastvalminud Westholmi Gümnaasiumi hoonesse asutatud uude algkooli. Tallinna Prantsuse Lütseum taasavati aastal [[1992]]. Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor on [[Peter Pedak]].<ref name="Pedak" /> Kooli taastamisest kuni [[2018]]. aastani oli kooli direktoriks [[Lauri Leesi]]. Inglise keele õpetajana töötas Prantsuse Lütseumis ka laulja [[Silvi Vrait]]. Õpilased õpivad kolme keelt: [[Inglise keel|inglise]], [[Vene keel|vene]] ja [[Prantsuse keel|prantsuse]] keelt. Prantsuse keele õpe algab esimeses, vene keele õpe kolmandas ja inglise keele oma neljandas klassis. Koolis korraldatakse ülekoolilisi kunstiteste<ref name="Testid" /> ja iga-aastast kevadballi. Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liit]]u. == Sümboolika == Kooli lipul on kaks külge: ühel küljel on Prantsuse lipp kooli prantsuskeelse nimega, kooli vapi ja kooli motoga (''Probi estote per totam vitam'' – Olgem väärikad kogu elu). Teisel küljel on Eesti lipp ja kooli eestikeelne nimi, muus osas on kõik sama.<ref name="Sümbol" /> Kooli õpilased kannavad esimesed viis aastat koolivormi. Koolivormiks on traditsiooniline madruse vorm, mis on Eestis ebatavaline. Tähtsatel päevadel kantakse vormi valge kraega ja tavapäevadel kantakse sinist kraed. Õpilased peavad kooli eeskirjade järgi kandma koolimütsi. Mütsi eesosas on metallnupuke kooli nime initsiaalidega. Müts on musta äärega, valge küljega ja peal on Prantsuse trikoloor. == Ajalugu == === Asutamine === Idee asutada [[Eesti]]sse prantsuse keelt õpetav kool tuli [[Prantsusmaa]]lt. 1921. aastal asutati Prantsuse Instituut ja varsti pöördus Instituut [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumi]] poole ideega asutada kool, kus õpetataks prantsuse keelt – Tallinna Prantsuse Gümnaasium (kool sai praeguse nime 1923. aastal). Kuigi kool avas uksed 1. augustil 1921, tähistatakse kooli aastapäeva 1. oktoobril, mil anti esimesed tunnid. === Esimesed 15 aastat === Tallinna Prantsuse Lütseum alustas tegevust 81 õpilasega, aga õpilaste arv kasvas aastatega, jõudes 1937. aastaks 500 õpilaseni. Tänapäeval õpib koolis umbes 700 õpilast, keda õpetab 54 õpetajat. Tänapäeval asub kooli peahoone aadressil Hariduse 3 ja algklasside hoone aadressil Hariduse 8. Pärast asutamist polnud koolil oma hoonet ja kool liikus ühest kohast teise, tegutsedes ka hoones [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] 16. 1. oktoobril 1934 teatas [[Prantsusmaa suursaadik Eestis|Prantsuse suursaadik]], et Prantsusmaa toetab uue koolimaja ehitust 420 000 frangiga (100 000 Eesti krooniga). Varsti osteti uue koolimaja jaoks [[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi]] ja [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline maa. === Hariduse tänava maja === 1930. aastatel oli Eesti valitsuse prioriteediks prantsuse ja inglise kultuuri mõju suurendamine (vene ja saksa mõju vähendamiseks). 4. aprillil 1935 teatas president Konstantin Päts, et valitsus toetab kooli 100 000 krooniga. Uue koolimaja nurgakivi pandi 1936 ja koolimaja valmis 20 septembril 1937. === Tallinna 7. Keskkool === 1940. aastal lütseum suleti ja koos [[Jakob Westholmi Eragümnaasium]]iga asutati Tallinna 7. Keskkool (tänapäeva Tallinna Inglise Kolledž). [[Pilt:Tallinna Prantsuse Lütseum.IMG_4989.JPG|pisi|Tallinna Prantsuse Lütseumi esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] === Taassünd === Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal algatasid kooli vilistlased liikumise kooli taasavamiseks. Liikumine oli edukas ja kool taasavas uksed 1992. aastal. Pärast taasasutamist läks kooli valdusse Luise 38 hoone, kus oli olnud [[Tallinna 45. Keskkool]]. 1994. aastal taotles kool tagasi oma ajaloolist koolihoonet Hariduse tänavas. 31. augustil 1996 kolis kool tagasi Hariduse 3 hoonesse. Algklassid jäid Luise tänava hoonesse. 2004. aastal kolisid algklassid Hariduse 8 hoonesse. == Direktorid == * [[Hans Margens]] * [[Johannes Kiivet]] * [[Bernhard Etruk]] * [[Karl Vilhelmson]] (1928–1934) * [[Gabrielle Brenot]] (1934) * [[Viktor Päss]] (1934–1940) * [[Lauri Leesi]] (1992–2018) * [[Peter Pedak]] (2018– ) == Kuulsaid vilistlasi == * [[Karl Burman noorem]] * [[Charlekas]] * [[Peeter Espak]] * [[Tui Hirv]] * Mart Haber * [[Laura Kalle]] * [[Vahur Koorits]] * [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] * [[Oliver Kuusik]] * [[Mari-Liis Küla]] * [[Tõnn Lamp]] * [[Matis Leima]] * [[Heino Lepikson]] * [[Madle Lippus]] * [[Pärtel Lippus]] * [[Maria Minerva]] * [[Mattias Naan]] * [[Elina Netšajeva]] * [[Andrei Novikov]] * [[Meelis Oidsalu]] * [[Georg Ots]] * [[Priit Põhjala]] * [[Raul Renter]] * [[Riina Raudne]] * [[Karin Saarsen]] * [[Herbert Stillverk]] * [[Eugen Tallmeister]] * [[Toomas Talts]] * [[Robert Vaidlo]] * [[Toomas Verrev]] * [[Peeter Vihma]] * [[Tanel Toom]] Koolis õppis aastatel 1939-1940 kunstnik Ülo Sooster. Samuti on Prantsuse Lütseumis õppinud Eino Baskin, Ira Lember ja Ilon Wikland. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pedak">{{netiviide |pealkiri=Prantsuse lütseumi uueks direktoriks saab Peter Pedak |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/839487/prantsuse-lutseumi-uueks-direktoriks-saab-peter-pedak |vaadatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="Testid">[http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid/ Ülekoolilised testid]</ref> <ref name="Sümbol">{{Netiviide |url=http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika/ |pealkiri=Kooli sümboolika |vaadatud=2012-06-11 |arhiivimisaeg=2012-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120423055011/http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/galerii22/category/5-kooli-sumboolika |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.tpl.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid|Prantsuse Lütseum]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseum| ]] d8wtqtposjm0gy92mwb2rgrigdaf58o Martin Aunin 0 192175 7217520 5722736 2026-08-18T20:35:41Z Juhan242 213253 /* Töid */ 7217520 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Martin Aunin.jpg|pisi|Martin Aunin (2007)]] '''Martin Aunin''' (sündinud [[17. mai]]l [[1971]] [[Tartu]]s) on eesti [[arhitekt]]. [[Arhitektuur]]ialase kõrghariduse omandas Aunin [[Eesti Kunstiakadeemia|Tallinna Kunstiülikooli]] arhitektuuriteaduskonnas aastatel [[1989]]–[[1993]]. 1993–[[1994]] viibis Aunin täiendõpingutel [[Helsingi Tehnikaülikool]]i arhitektuuriosakonnas. Alates [[1995]] on ta diplomeeritud arhitekt (vastab [[magistrikraad]]ile). Aunin läbis täiendavad magistriõpingud Eesti Kunstiakadeemias ja Helsingi Tehnikaülikoolis aastatel [[1996]]–[[1997]]. Alates [[1991]] on Martin Aunin töötanud Arhitektuuribüroos Masso ja Luup, Rein Murula Arhitektuuribüroos ja Masso Arhitektuuribüroos. Alates 1997 on ta töötanud peamiselt aktsiaseltsis EA-Reng arhitektina, alates [[2006]] koos arhitektide [[Martin Melioranski]] ja Marti Kahuga. [[2008]] sai ta volitatud arhitekti V kvalifikatsiooni. Martin Aunini tuntuimad tööd on [[Eesti Energia]] maja rekonstrueerimine Lemoni kaubamajaks, [[Viimsi]] [[Viimsi Püha Jaakobi kirik|Püha Jaakobi kirik]], Ülemiste hotell ja Hotell Telegraaf [[Tallinna vanalinn]]as. Neid töid iseloomustab väljapeetud materjalivalik, hea keskkonnatunnetus ja põnev mahujaotus {{lisa viide}}. Lisaks on Aunin osalenud edukalt mitmel arhitektuurivõistlusel ja saanud mitu arhitektuuripreemiat. Ta on kahel korral olnud nomineeritud [[Mies van der Rohe]] auhinnale European Union Prize for Contemporary Architecture: 2003 (Villa Orro) ja 2005 (Ülemiste hotell). ==Töid== *Väikeelamute kompleks Lillekülas [[Käo tänav (Tallinn)|Käo tänav]]al, [[1998]] *Melon (endine Lemon) kaubanduskeskus [[Estonia puiestee]]l, [[2001]] *villa Orro Tabasalus, [[2003]] *hotell Ülemiste Tallinnas, [[2004]] *büroohoone Tetris Tallinnas, 2004 *eramu [[Matka tee]]l, 2004 *hotell Telegraaf Tallinna vanalinnas, [[2007]] *eramu Nõmmel [[Valguse tänav]]al, 2007 *[[Viimsi Püha Jaakobi kirik]], [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] külas 2008 *kortermaja [[Tatari tänav]]al, [[2009]] *[[Arteri kvartal]], [[Liivalaia tanav]]al, [[2024]] ==Võistlustöid== *[[Rapla]] jalakäijate sillad, 2003; 1. preemia *[[Aegna saar]]e avalik ideevõistlus, 2004; 2. preemia *Tallinn, [[Logi tänav]]a elamukvartali hoonestamise ideevõistlus, 2005 (kaasautorid Martin Melioranski, Marti Kahu); 1. preemia *[[Suur-Ameerika tänav]]a ministeeriumide ühishoone, 2007 (kaasautorid Martin Melioranski, Marti Kahu); 1. preemia *Art Hotel Tallinn, [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]], 2008 (kaasautorid Martin Melioranski, Marti Kahu); 1. preemia ==Tunnustus== * 2004 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (detailideni tervikliku ja peene materjalikäsitlusega arhitektuurse idee väljendamine Ülemiste hotelli loomisel) * 2004 Eesti parim puitehitis, 3. preemia [[Matka tänav]]a eramu eest * 2004 Aasta betoonehitis, Ülemiste hotell * 2005 Aasta betoonehitis, “Ehitaja” eripreemia, büroohoone Tetris * 2007 Aasta betoonehitis, eripreemia, eramu Nõmmel * 2009 Konkursi "Eesti disain ja elukeskkond" parim kortermaja * 2009 [[Noore arhitekti preemia]] ==Allikad== #{{netiviide |URL=http://www.arhliit.ee/et/kutsekoda/volitatud_arhitektid?action=architect&architect_id=900 |Pealkiri=Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitektid V, Martin Aunin }} #{{netiviide |URL=http://nap.arhliit.ee/martin/cv/ |Pealkiri=Noore Arhitekti Preemia nominendid, Martin Aunin CV }} #{{netiviide |Autor=Paulus, Karin |URL=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EEC780534F998CF8C225719200523E40 |Pealkiri=Eesti arhitektide edulood |Väljaanne=Eesti Ekspress |Aeg=21. juuni 2006 }} #{{netiviide |Autor=Lillemägi, Ingrid |URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=186 |Pealkiri=Elamu Matka teel Tallinnas |Väljaanne=MAJA 1–2004 }} #{{netiviide |Autor=Oja, Urmas |URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=174 |Pealkiri=Ülemiste järve esitlev elegantne hotell |Väljaanne=MAJA 3-2004 }} #{{netiviide |URL=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E0AE8A2C9A766012C2257372002B7922 |Pealkiri=Salapärane hotell Telegraaf |Väljaanne=Eesti Ekspress |Aeg=12. oktoober 2007 }} {{JÄRJESTA: Aunin, Martin}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] q29m9aidktervmsclj7l60mbwd09klp 7217521 7217520 2026-08-18T20:36:10Z Juhan242 213253 /* Töid */ 7217521 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Martin Aunin.jpg|pisi|Martin Aunin (2007)]] '''Martin Aunin''' (sündinud [[17. mai]]l [[1971]] [[Tartu]]s) on eesti [[arhitekt]]. [[Arhitektuur]]ialase kõrghariduse omandas Aunin [[Eesti Kunstiakadeemia|Tallinna Kunstiülikooli]] arhitektuuriteaduskonnas aastatel [[1989]]–[[1993]]. 1993–[[1994]] viibis Aunin täiendõpingutel [[Helsingi Tehnikaülikool]]i arhitektuuriosakonnas. Alates [[1995]] on ta diplomeeritud arhitekt (vastab [[magistrikraad]]ile). Aunin läbis täiendavad magistriõpingud Eesti Kunstiakadeemias ja Helsingi Tehnikaülikoolis aastatel [[1996]]–[[1997]]. Alates [[1991]] on Martin Aunin töötanud Arhitektuuribüroos Masso ja Luup, Rein Murula Arhitektuuribüroos ja Masso Arhitektuuribüroos. Alates 1997 on ta töötanud peamiselt aktsiaseltsis EA-Reng arhitektina, alates [[2006]] koos arhitektide [[Martin Melioranski]] ja Marti Kahuga. [[2008]] sai ta volitatud arhitekti V kvalifikatsiooni. Martin Aunini tuntuimad tööd on [[Eesti Energia]] maja rekonstrueerimine Lemoni kaubamajaks, [[Viimsi]] [[Viimsi Püha Jaakobi kirik|Püha Jaakobi kirik]], Ülemiste hotell ja Hotell Telegraaf [[Tallinna vanalinn]]as. Neid töid iseloomustab väljapeetud materjalivalik, hea keskkonnatunnetus ja põnev mahujaotus {{lisa viide}}. Lisaks on Aunin osalenud edukalt mitmel arhitektuurivõistlusel ja saanud mitu arhitektuuripreemiat. Ta on kahel korral olnud nomineeritud [[Mies van der Rohe]] auhinnale European Union Prize for Contemporary Architecture: 2003 (Villa Orro) ja 2005 (Ülemiste hotell). ==Töid== *Väikeelamute kompleks Lillekülas [[Käo tänav (Tallinn)|Käo tänav]]al, [[1998]] *Melon (endine Lemon) kaubanduskeskus [[Estonia puiestee]]l, [[2001]] *villa Orro Tabasalus, [[2003]] *hotell Ülemiste Tallinnas, [[2004]] *büroohoone Tetris Tallinnas, 2004 *eramu [[Matka tee]]l, 2004 *hotell Telegraaf Tallinna vanalinnas, [[2007]] *eramu Nõmmel [[Valguse tänav]]al, 2007 *[[Viimsi Püha Jaakobi kirik]], [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] külas 2008 *kortermaja [[Tatari tänav]]al, [[2009]] *[[Arteri kvartal]], [[Liivalaia tänav]]al, [[2024]] ==Võistlustöid== *[[Rapla]] jalakäijate sillad, 2003; 1. preemia *[[Aegna saar]]e avalik ideevõistlus, 2004; 2. preemia *Tallinn, [[Logi tänav]]a elamukvartali hoonestamise ideevõistlus, 2005 (kaasautorid Martin Melioranski, Marti Kahu); 1. preemia *[[Suur-Ameerika tänav]]a ministeeriumide ühishoone, 2007 (kaasautorid Martin Melioranski, Marti Kahu); 1. preemia *Art Hotel Tallinn, [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]], 2008 (kaasautorid Martin Melioranski, Marti Kahu); 1. preemia ==Tunnustus== * 2004 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (detailideni tervikliku ja peene materjalikäsitlusega arhitektuurse idee väljendamine Ülemiste hotelli loomisel) * 2004 Eesti parim puitehitis, 3. preemia [[Matka tänav]]a eramu eest * 2004 Aasta betoonehitis, Ülemiste hotell * 2005 Aasta betoonehitis, “Ehitaja” eripreemia, büroohoone Tetris * 2007 Aasta betoonehitis, eripreemia, eramu Nõmmel * 2009 Konkursi "Eesti disain ja elukeskkond" parim kortermaja * 2009 [[Noore arhitekti preemia]] ==Allikad== #{{netiviide |URL=http://www.arhliit.ee/et/kutsekoda/volitatud_arhitektid?action=architect&architect_id=900 |Pealkiri=Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitektid V, Martin Aunin }} #{{netiviide |URL=http://nap.arhliit.ee/martin/cv/ |Pealkiri=Noore Arhitekti Preemia nominendid, Martin Aunin CV }} #{{netiviide |Autor=Paulus, Karin |URL=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EEC780534F998CF8C225719200523E40 |Pealkiri=Eesti arhitektide edulood |Väljaanne=Eesti Ekspress |Aeg=21. juuni 2006 }} #{{netiviide |Autor=Lillemägi, Ingrid |URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=186 |Pealkiri=Elamu Matka teel Tallinnas |Väljaanne=MAJA 1–2004 }} #{{netiviide |Autor=Oja, Urmas |URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=174 |Pealkiri=Ülemiste järve esitlev elegantne hotell |Väljaanne=MAJA 3-2004 }} #{{netiviide |URL=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E0AE8A2C9A766012C2257372002B7922 |Pealkiri=Salapärane hotell Telegraaf |Väljaanne=Eesti Ekspress |Aeg=12. oktoober 2007 }} {{JÄRJESTA: Aunin, Martin}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] op9dase362w3as19knj717lvyzdtdoz Pepe 0 193435 7217528 4287134 2026-08-18T20:55:34Z Raamaturott 56450 7217528 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Pepe''' ==Nimena== '''Pepe''' on eesnime ''José'' hüüdnimi hispaaniakeelsetes maades, aga see võib-olla ka perekonnanimi. *[[Pepe Romero]] (sündinud 1944), Hispaania kitarrist *[[Pepe Aguilar]] (sündinud 1968), Mehhiko laulja *Pepe, õieti [[José Manuel Soares]] (1908–1931), Portugali jalgpallur *Pepe, õieti [[José Macia]] (sündinud 1935), Brasiilia jalgpallur ja treener, maailmameister 1958 ja 1962 *Pepe, õieti [[Képler Laveran Lima Ferreira]] (sündinud 1983), Brasiilia päritolu Portugali jalgpallur *[[Pepê]], õieti Eduardo Gabriel Aquino Cossa (sündinud 1997), Brasiilia jalgpallur *[[Pepe Reina]], õieti José Manuel Reina (sündinud 1982), Hispaania jalgpallur *[[Simone Pepe]] (sündinud 1983), Itaalia jalgpallur ==Vaata ka == *[[Zé]], ''José'' hüüdnimi portugalikeelsetes maades *[[Pepito]], Pepe hellitusnimi hispaania kultuuris i6hy6ibj4iul9g9krltiqionejy7g5t Tapa–Tartu raudteelõik 0 195333 7217462 6543275 2026-08-18T19:00:23Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ 7217462 wikitext text/x-wiki {{Raudteeliinid | box_width = | name =Tapa-Tartu raudteelõik | color = | image =Eesti.raudteevõrk.Tapa–Tartu.svg|pildisuurus=300px | seis =Kasutusel | asukoht =[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Eesti]]<br>([[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]],<br>[[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]]) | algpunkt =[[Tapa raudteejaam|Tapa]] | lõpp-punkt =[[Tartu raudteejaam|Tartu]] | jaamade ja peatuste arv=10 | rööpapaaride arv=1 | avati =[[1876]] | suleti = | omanik =[[Eesti Raudtee]]<ref>[http://www.tja.ee/public/lisa_3_2010_2011_06032009.pdf Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad] {{katkine viide}}</ref><!-- katkist viidet ei leia ka arhiiviprogrammidega, veeb. 2015--> | operaator =[[Elron]], [[Operail]] | depoo = | liini pikkus= |raudtee pikkus=112,5 km | rööpmelaius =1520 mm ([[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]]) | elektrifitseeritud=ei | kiirus =Kuni 135 km/h<ref>[https://web.archive.org/web/20220124223420/https://www.evr.ee/files/Lisa-1-Rongide-lubatav-soidukiirus2021.xlsx Rongide lubatav sõidukiirus alates 21.12.2021]; AS Eesti Raudtee</ref> | peatused = [[Tapa raudteejaam|Tapa]] – 0,0 km<br> [[Nõmmküla raudteejaam|Nõmmküla]] (rongid ei peatu) – 8,8 km<br> [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] – 14,9 km<br> [[Kiltsi raudteejaam|Kiltsi]] – 24,2 km<br> [[Rakke raudteejaam|Rakke]] – 36,0 km<br> [[Vägeva raudteejaam|Vägeva]] – 45,4 km<br> [[Pedja raudteejaam|Pedja]] – 55,4 km<br> [[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] – 65,0 km<br> [[Kalevi raudteepeatus|Kalevi]] (rongid ei peatu) – 72,1 km<br> [[Kaarepere raudteejaam|Kaarepere]] – 76,9 km<br> [[Nava raudteepeatus|Nava]] (rongid ei peatu) – 81,1 km<br> [[Mullavere raudteepeatus|Mullavere]] (rongid ei peatu) – 85,0 km<br> [[Tabivere raudteejaam|Tabivere]] – 167,9 km (90,4 km)<br> [[Soontaga raudteepeatus|Soontaga]] (rongid ei peatu) – 97,3 km<br> [[Kärkna raudteejaam|Kärkna]] – 101,2 km<br> [[Vasula raudteepeatus|Vasula]] (rongid ei peatu) – 103,1 km<br> [[Emajõe raudteepeatus|Emajõe]] (rongid ei peatu) – 105,2 km<br> [[Vorbuse raudteepeatus|Vorbuse]] (rongid ei peatu) – 108,4 km<br> [[Tartu raudteejaam|Tartu]] – 112,5 km | kaardi_seis = collapsed }} '''Tapa–Tartu raudteelõik''' on 112,5 km pikkune [[raudtee]] [[Eesti]]s, mis hargneb [[Tapa]]lt kagusuunas [[Tallinna-Narva raudtee|Tallinna–Narva raudteest]] ja lõpeb [[Tartu raudteejaam]]as. Tartust edasi hargneb [[raudtee]] kaheks. Üks raudteelõik suundub [[Valga]] poole (vt [[Tartu–Valga raudteelõik]]) ja teine [[Koidula]] poole (vt [[Tartu–Koidula raudteelõik]]). Raudteel sõidavad nii [[Kaubarong|kauba]]- kui ka [[reisirong]]id. ==Reisiliiklus== Tapa–Tartu raudteel sõidavad [[reisirong]]id liinidel [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinn-Tartu]] ja [[Jõgeva–Tartu raudteeliin|Jõgeva-Tartu]]. Tänapäeval ei kasutata raudteel kõiki ajaloolisi [[raudteejaam]]u ega [[Raudteepeatus|peatus]]i. Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tapa–Tartu raudteel: [[Pilt:Tapa-Tartu raudtee.svg|left|pisi|Raudteejaamad ja peatused Tapa–Tartu raudteel]] *[[Tapa raudteejaam]], *[[Nõmmküla raudteejaam]], alates [[2001]]. aastast [[reisirong]]id ei peatu, *[[Tamsalu raudteejaam]], *[[Kiltsi raudteejaam]], *[[Rakke raudteejaam]], *[[Vägeva raudteejaam]], *[[Pedja raudteejaam]], *[[Jõgeva raudteejaam]], **[[Söödi raudteepeatus]], suletud, **[[Kalevi raudteepeatus]], suletud, *[[Kaarepere raudteejaam]], **[[Nava raudteepeatus]], suletud, **[[Mullavere raudteepeatus]], suletud, *[[Tabivere raudteejaam]], **[[Sootaga raudteepeatus]], suletud, *[[Kärkna raudteejaam]], **[[Vasula raudteepeatus]], suletud, **[[Emajõe raudteepeatus]], suletud, **[[Vorbuse raudteepeatus]], suletud, **[[Tähtvere raudteepeatus]], suletud. *[[Tartu raudteejaam]]. ==Ajalugu== Haruraudtee [[Tartu]]sse ehitamise plaan kerkis päevakorda üsna ruttu pärast [[Paldiski]]–[[Tallinn–Narva raudtee]] avamist [[1870]]. aastal. Esialgu oli plaan ehitada raudtee Tartu suunas [[Rakvere]]st (siis oleks [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]st saanud [[sõlmjaam]]). Trassi planeerimisel selgus aga, et [[Pandivere kõrgustik]]u tõttu oleks [[raudtee]] rajamisel tulnud teha palju väga mahukaid mullatöid, mille tõttu valiti sõlmjaamaks hoopis [[Tapa]] (tollal väheoluline küla). [[File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses]] [[1875]]. aastal alustati raudtee ehitust. Esimene rong jõudis Tartusse [[1876]]. aasta augustis. Esimene ametlik [[reisirong]] jõudis Tapalt Tartusse tuhandete tervitajate ovatsioonidel [[21. august]]il kell 19. Ametlikult võeti Tapa–Tartu haruraudtee vastu [[1877]]. aasta suvel. Neil aastail ei olnud Paldiski–Tallinn–Narva ja Tapa–Tartu raudtee omavahel ühenduses, seega pidid näiteks Tallinnast Tartusse sõitjad Tapa jaamas teisele rongile ümber istuma. [[1887]]. aastal pikendati raudteed Tartust edasi [[Valga|Valka]] (vt [[Tartu–Valga raudtee]]) ja [[1889]]. aastal omakorda Valgast edasi [[Pihkva]]sse (vt [[Valga–Petseri raudtee]]).<ref>[[Hillar Palamets]]. [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest]; ERR audioarhiiv</ref> Kuna Tapa–Tartu teeharu lõppes esialgu Tartus, arvestati tema rajamisel üksnes kohalike vedude ja reisijatega, mis kajastus muuhulgas ka reajaamade hoonestuse tagasihoidlikuses võrreldes näiteks [[Balti raudtee]] pealiini ehitistega.<ref>[https://web.archive.org/web/20220811061619/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Tapalt_Tartusse/ Tapalt Tartusse]; Estonica.org</ref> [[1931]]. aastal valmis Tartust ligi 90 km pikkune otseraudtee [[Petseri]]sse (vt [[Tartu-Petseri raudtee|Tartu–Petseri raudtee]]). 1980. aastate lõpus paigaldati Tapa–Tartu raudteele kaugjuhitav [[Blokeering (raudtee)|automaatblokeeringu]] süsteem, tänu millele suurenes raudtee läbilaskevõime ja ka ohutus.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-tartu.php?lng=est Tapa-Tartu]; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Tänapäeval jääb raudteetrassile mitmeid eri ajastutest pärit [[Jaamahoone|jaamahooneid]]. Mitu algupärast hoonet on eri põhjustel vahepeal hävinud või vahetatud välja uutega. Esindatud on nii tsaariaegne, Eesti-aegne kui ka [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik raudteearhitektuur]]. Jaamahoonete silmapaistvamad näited Tapa–Tartu raudteel on kindlasti Tapa ja Tartu jaamahoone, aga ka [[Tabivere raudteejaam|Tabivere jaamahoone]], mis erineb oluliselt toonasest kroonuhistoritsistlikust tüüparhitektuurist. Tänapäeval on tegemist Eesti ühe tähtsama raudteeharuga [[Põhja-Eesti]]t [[Lõuna-Eesti]]ga ühendaval raudteel. 2014. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT|Stadler FLIRT-i]] tüüpi rongide kasutuselevõtuga kõik peatuskohad varustatud uute, 550 mm kõrguste [[perroon|perroonidega]]. <gallery> Pilt:Tapa train station.jpg|Tapa raudteejaam Pilt:Kiltsi jaamahoone.jpg|Kiltsi jaamahoone Pilt:Jõgeva linna endine jaamahoone 2.JPG|Jõgeva raudteejaama hoone Pilt:Kaarepere raudteejaam.JPG|Kaarepere jaamahoone ja ülesõit Pilt:Tabivere jaamahoone.jpg|Tabivere jaamahoone Pilt:Tartu raudteejaama hoone.JPG|Tartu raudteejaama hoone </gallery> ==Vaata ka== * [[Balti Raudtee Selts]] * [[Eesti raudteetransport]] * [[Tallinna–Narva raudtee]] * [[Tartu–Valga raudteelõik]] * [[Tartu–Koidula raudteelõik]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * Eesti Postimees, nr.39, 24. september 1875, lk 230 [[Kategooria:Eesti raudteed]] [[Kategooria:Balti raudtee]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakond]] [[Kategooria:Jõgeva maakond]] [[Kategooria:Tartu maakond]] kv12ochld51grwbamkelp71jm6o0bjr 7217485 7217462 2026-08-18T19:22:39Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ 7217485 wikitext text/x-wiki {{Raudteeliinid | box_width = | name =Tapa-Tartu raudteelõik | color = | image =Eesti.raudteevõrk.Tapa–Tartu.svg|pildisuurus=300px | seis =Kasutusel | asukoht =[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Eesti]]<br>([[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]],<br>[[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]]) | algpunkt =[[Tapa raudteejaam|Tapa]] | lõpp-punkt =[[Tartu raudteejaam|Tartu]] | jaamade ja peatuste arv=10 | rööpapaaride arv=1 | avati =[[1876]] | suleti = | omanik =[[Eesti Raudtee]]<ref>[http://www.tja.ee/public/lisa_3_2010_2011_06032009.pdf Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad] {{katkine viide}}</ref><!-- katkist viidet ei leia ka arhiiviprogrammidega, veeb. 2015--> | operaator =[[Elron]], [[Operail]] | depoo = | liini pikkus= |raudtee pikkus=112,5 km | rööpmelaius =1520 mm ([[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]]) | elektrifitseeritud=ei | kiirus =Kuni 135 km/h<ref>[https://web.archive.org/web/20220124223420/https://www.evr.ee/files/Lisa-1-Rongide-lubatav-soidukiirus2021.xlsx Rongide lubatav sõidukiirus alates 21.12.2021]; AS Eesti Raudtee</ref> | peatused = [[Tapa raudteejaam|Tapa]] – 0,0 km<br> [[Nõmmküla raudteejaam|Nõmmküla]] (rongid ei peatu) – 8,8 km<br> [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] – 14,9 km<br> [[Kiltsi raudteejaam|Kiltsi]] – 24,2 km<br> [[Rakke raudteejaam|Rakke]] – 36,0 km<br> [[Vägeva raudteejaam|Vägeva]] – 45,4 km<br> [[Pedja raudteejaam|Pedja]] – 55,4 km<br> [[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] – 65,0 km<br> [[Kalevi raudteepeatus|Kalevi]] (rongid ei peatu) – 72,1 km<br> [[Kaarepere raudteejaam|Kaarepere]] – 76,9 km<br> [[Nava raudteepeatus|Nava]] (rongid ei peatu) – 81,1 km<br> [[Mullavere raudteepeatus|Mullavere]] (rongid ei peatu) – 85,0 km<br> [[Tabivere raudteejaam|Tabivere]] – 167,9 km (90,4 km)<br> [[Soontaga raudteepeatus|Soontaga]] (rongid ei peatu) – 97,3 km<br> [[Kärkna raudteejaam|Kärkna]] – 101,2 km<br> [[Vasula raudteepeatus|Vasula]] (rongid ei peatu) – 103,1 km<br> [[Emajõe raudteepeatus|Emajõe]] (rongid ei peatu) – 105,2 km<br> [[Vorbuse raudteepeatus|Vorbuse]] (rongid ei peatu) – 108,4 km<br> [[Tartu raudteejaam|Tartu]] – 112,5 km | kaardi_seis = collapsed }} '''Tapa–Tartu raudteelõik''' on 112,5 km pikkune [[raudtee]] [[Eesti]]s, mis hargneb [[Tapa]]lt kagusuunas [[Tallinna-Narva raudtee|Tallinna–Narva raudteest]] ja lõpeb [[Tartu raudteejaam]]as. Tartust edasi hargneb [[raudtee]] kaheks. Üks raudteelõik suundub [[Valga]] poole (vt [[Tartu–Valga raudteelõik]]) ja teine [[Koidula]] poole (vt [[Tartu–Koidula raudteelõik]]). Raudteel sõidavad nii [[Kaubarong|kauba]]- kui ka [[reisirong]]id. ==Reisiliiklus== Tapa–Tartu raudteel sõidavad [[reisirong]]id liinidel [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinn-Tartu]] ja [[Jõgeva–Tartu raudteeliin|Jõgeva-Tartu]]. Tänapäeval ei kasutata raudteel kõiki ajaloolisi [[raudteejaam]]u ega [[Raudteepeatus|peatus]]i. Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tapa–Tartu raudteel: [[Pilt:Tapa-Tartu raudtee.svg|left|pisi|Raudteejaamad ja peatused Tapa–Tartu raudteel]] *[[Tapa raudteejaam]], *[[Nõmmküla raudteejaam]], alates [[2001]]. aastast [[reisirong]]id ei peatu, *[[Tamsalu raudteejaam]], *[[Kiltsi raudteejaam]], *[[Rakke raudteejaam]], *[[Vägeva raudteejaam]], *[[Pedja raudteejaam]], *[[Jõgeva raudteejaam]], **[[Söödi raudteepeatus]], suletud, **[[Kalevi raudteepeatus]], suletud, *[[Kaarepere raudteejaam]], **[[Nava raudteepeatus]], suletud, **[[Mullavere raudteepeatus]], suletud, *[[Tabivere raudteejaam]], **[[Sootaga raudteepeatus]], suletud, *[[Kärkna raudteejaam]], **[[Vasula raudteepeatus]], suletud, **[[Emajõe raudteepeatus]], suletud, **[[Vorbuse raudteepeatus]], suletud, **[[Tähtvere raudteepeatus]], suletud. *[[Tartu raudteejaam]]. ==Ajalugu== Haruraudtee [[Tartu]]sse ehitamise plaan kerkis päevakorda üsna ruttu pärast [[Paldiski]]–[[Tallinn–Narva raudtee]] avamist [[1870]]. aastal. Esialgu oli plaan ehitada raudtee Tartu suunas [[Rakvere]]st (siis oleks [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]st saanud [[sõlmjaam]]). Trassi planeerimisel selgus aga, et [[Pandivere kõrgustik]]u tõttu oleks [[raudtee]] rajamisel tulnud teha palju väga mahukaid mullatöid, seetõttu valiti sõlmjaamaks hoopis [[Tapa]] (tollal väheoluline küla). [[File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses]] [[1875]]. aastal alustati raudtee ehitust. Esimene rong jõudis Tartu [[1876]]. aasta augustis. Esimene ametlik [[reisirong]] jõudis Tapalt Tartu tuhandete tervitajate ovatsioonidel [[21. august]]il kell 19. Ametlikult võeti Tapa–Tartu haruraudtee vastu [[1877]]. aasta suvel. Neil aastail ei olnud Paldiski–Tallinn–Narva ja Tapa–Tartu raudtee omavahel ühenduses, seega pidid näiteks Tallinnast Tartusse sõitjad Tapa jaamas teisele rongile ümber istuma. [[1887]]. aastal pikendati raudteed Tartust edasi [[Valga|Valka]] (vt [[Tartu–Valga raudtee]]) ja [[1889]]. aastal Valgast edasi [[Pihkva]]sse (vt [[Valga–Petseri raudtee]]).<ref>[[Hillar Palamets]]. [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest]; ERR audioarhiiv</ref> Kuna Tapa–Tartu teeharu lõppes esialgu Tartus, arvestati tema rajamisel üksnes kohalike vedude ja reisijatega. See kajastus ka tagasihoidlikumas reajaamade hoonestuses, võrreldes näiteks [[Balti raudtee]] pealiini ehitistega.<ref>[https://web.archive.org/web/20220811061619/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Tapalt_Tartusse/ Tapalt Tartusse]; Estonica.org</ref> [[1931]]. aastal valmis Tartust ligi 90 km pikkune otseraudtee [[Petseri]]sse (vt [[Tartu-Petseri raudtee|Tartu–Petseri raudtee]]). 1980. aastate lõpus paigaldatud kaugjuhitav [[Blokeering (raudtee)|automaatblokeeringu]] süsteem suurendas raudtee läbilaskevõimet ja ohutust.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-tartu.php?lng=est Tapa-Tartu]; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Tänapäeval jääb raudteetrassile mitu eri ajastust pärit [[Jaamahoone|jaamahoonet]]. Mitu esialgset hoonet on eri põhjuseil vahepeal hävinud või vahetatud välja uutega. Esindatud on nii tsaariaegne, esimese iseseisvuse aegne kui ka [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik raudteearhitektuur]]. Silmapaistvamad näited on kindlasti Tapa ja Tartu jaamahoone, aga ka [[Tabivere raudteejaam|Tabivere jaamahoone]], mis erineb oluliselt toonasest kroonuhistoritsistlikust tüüparhitektuurist. Tänapäeval on tegemist Eesti ühe tähtsama raudteeharuga [[Põhja-Eesti|Põhja-]]t ja [[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestit]]ga ühendaval raudteel. 2014. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT|Stadler FLIRT-i]] tüüpi rongide kasutuselevõtuga kõik peatuskohad varustatud uute, 550 mm kõrguste [[perroon|perroonidega]]. <gallery> Pilt:Tapa train station.jpg|Tapa raudteejaam Pilt:Kiltsi jaamahoone.jpg|Kiltsi jaamahoone Pilt:Jõgeva linna endine jaamahoone 2.JPG|Jõgeva raudteejaama hoone Pilt:Kaarepere raudteejaam.JPG|Kaarepere jaamahoone ja ülesõit Pilt:Tabivere jaamahoone.jpg|Tabivere jaamahoone Pilt:Tartu raudteejaama hoone.JPG|Tartu raudteejaama hoone </gallery> ==Vaata ka== * [[Balti Raudtee Selts]] * [[Eesti raudteetransport]] * [[Tallinna–Narva raudtee]] * [[Tartu–Valga raudteelõik]] * [[Tartu–Koidula raudteelõik]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * Eesti Postimees, nr.39, 24. september 1875, lk 230 [[Kategooria:Eesti raudteed]] [[Kategooria:Balti raudtee]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakond]] [[Kategooria:Jõgeva maakond]] [[Kategooria:Tartu maakond]] ap8uassvgi4sj5v9vss3dtlvrqn1kna Balti raudtee 0 197631 7217429 7216854 2026-08-18T17:31:26Z Heakeel 122460 7217429 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee]]}} {{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Balti raudtee<br>''Балтийская железная дорога'' |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg |Pildiallkiri = Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses |lühend = |moto = |asutatud = 1870 |lõpp = 1907 |tüüp = |staatus = eraraudtee |eesmärk = |peakorter = [[Peterburi]] |asukoht = |piirkond = [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = |peaorgan = [[Balti Raudtee Selts]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Balti raudtee''' ([[vene keel|vene]] ''Балтийская железная дорога'') oli [[laiarööpmeline raudtee]], mis ühendas [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] pealinna ning Venemaa sisekubermange. Algul [[Balti Raudtee Selts]]ile kuulunud raudtee ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga [[Nikolai raudtee]]l<ref name="QsKb4" />. Veidi enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes [[Peterburi]] suunal juba uue teena.<ref name="oWCh9" /> == Ajalugu == [[1845]]. aastal esitati [[Peterburi|Peterburi-]][[Tallinn|Tallinna]] raudtee esimene plaan, kuid selle teostamiseks ei leitud piisavalt rahastajaid. [[1862]]. aastal koostati [[Paldiski]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Peterburi]] raudtee projekt. Järgmise aasta kevadel esitas [[Alexander von der Pahlen]] [[Teedeministeerium]]ile avalduse Balti raudtee ehitamiseks. [[10. august]]il [[1868]] kinnitas [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] [[Kontsessioon (leping)|kontsessiooni]], millega anti kokkulepitud tingimustel ja ajaks õigus kasutada loodusvarasid, maad ja tööjõudu Balti raudtee ehitamiseks. Kontsessiooni tingimuste järgi pidi [[Balti Raudtee Selts]] ehitama oma [[riisiko]]l eraraudtee, varustama selle nii veeremi kui ka muu vajalikuga. Vagunite ja vedurite korrashoiuks kohustuti ehitama töökojad. Kogu raudtee ulatuses tuli rajada [[telegraaf]]. Ehituseks vajalikke kaupu lubas riik importida tollimaksuta. Valminud raudtee pidi jääma 85 aastaks aktsiaseltsile ning minema seejärel tasuta riigile. Riigile jäi õigus raudtee ära osta, kui ehituse valmimisest on möödunud 20 aastat. [[23. november|23. novembril]] [[1868]] asutati [[Peterburi|Peterburis]] [[Balti Raudtee Selts]], mille presidendiks valiti Aleksander von der Pahlen. [[File:TLA 1465 1 2530 Tallinn-Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910 postkaart.jpg|pisi|270px|Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910]] Raudtee ehitus algas mais [[1869]] ja lõppes augustis [[1870]]. Raudtee [[Paldiski|Paldiskist]] [[Tosno|Tosnoni]] tagas transpordiühenduse Peterburiga ning oli 390 [[Verst|versta]] (416 km) pikk, lisaks 45 versta kõrval- ja tagavarateid. [[Tosno raudteejaam|Tosno]]ni kaudu tekkis võimalus luua ühendus [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteega]]. Raudtee avati ametlikult [[5. november|5. novembril]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 24. oktoober) [[1870]] [[Narva]]s.<ref name="I7gQE" /> [[1880]]. aastail kestis reis Tallinnast Peterburi kümme tundi. Balti raudtee ainus [[I klassi raudteejaam]] – [[Balti jaam]] – ehitati Tallinna, kus peale ootesaalidele oli restoran ja daamide ruum. Raudteel sai sõita I, II või III klassis. I klass oli kõige parem ja ka kõige kallim. Tallinna raudteejaamas olid eraldi ootesaal iga klassi reisijate jaoks. Jaamahoone valmis lõplikult [[1871]], seal olid ka Balti Raudtee Seltsi ruumid. Kaubaveo maht raudteel jäi kavandatust väiksemaks, sest raudteel puudus otseühendus Peterburiga. Ümberlaadimine [[Gattšina]]s muutis kaubaveo liiga aeglaseks. Aastal 1872 ostis Balti Raudtee Selts probleemi lahendamiseks ära [[Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee]]. Seltsi osaks sai ka läbi [[Ligovo]] ja [[Krasnoje Selo]] kulgenud haruraudtee, mis võimaldas Balti raudteele paremat ühendust Peterburiga. Samal ajal kolis Balti Raudtee peakorteri Balti jaamast [[Peterhofi raudteejaam]]a, mis nimetati ümber Balti vaksaliks.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 13-16.</ref> Raudtee inseneride peakorteriks jäi siiski Tallinn.<ref>[http://rr.aroundspb.ru/1877_Putevoditel_po_Rossijskim_zd_parohod.pdf Vene raudteede teejuht aastal 1877]</ref> [[1876]]. aastal valmis [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu]], kuid regulaarliikluseks avati see alles järgmisel aastal.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 16.</ref> Selts soovis seda haru edasi Riiga pikendada, ent 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]] hülgas selts selle plaani.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 18.</ref> {{Sisukord paremale}} Aastail [[1870]]–[[1893]] põhines Balti Raudtee seltsi erakapitalil. [[1893]]. aastal aga riigistati Balti raudtee ja [[Pihkva–Riia raudtee]] ning loodi '''Balti ja Pihkva–Riia raudtee''' (''Балтийская и Псково-Рижская железная дорога''), mille peakorter oli [[Peterburi]]s<nowiki/>ning millele kuulusid järgmised raudteeliinid: *Balti raudtee, [[Tallinn]]a ([[Eestimaa kubermang]]us) – [[Peterburi]] ([[Peterburi kubermang]]us) vahel, *[[Tartu–Valga raudtee]], [[Tartu]] ja [[Valga]] vahel ([[Liivimaa kubermang]]us), *[[Pihkva–Riia raudtee]], [[Pihkva]] ([[Pihkva kubermang]]us) ja [[Riia]] (Liivimaa kubermangus) vahel. [[1907]]. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning [[Peterburi–Varssavi raudtee]] ühendamisel [[Looderaudtee]] ([[vene keel|vene]] ''Северо-Западные железные дороги'')<ref name="0IyUt" /><ref name="w1rJE" />. Eestis asunud raudteelõigu kohta kasutati ka 20. sajandi algul ka nimetust põhja-õhtu raudtee<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/3200 Tallinn: põhja-õhtu (Balti-) raudtee waksal = Reval: Nord-West (Baltischer-) Bahnhof], www.digar.ee</ref> [[File:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|300px|right|Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas 1880. aastal]] [[File:Eisenbahnkarte des oestlichen Europa, mit besonderer Berücksichtigung des russischen Reiches... (Sechste... Auflage) - bearbeit et von Johann Pohl ; und Bohuslav Widimshy - btv1b53027641m (01 of 21).jpg|pisi|300px|right|Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed 1891. aastal]] [[Pilt:Gubernie_zachodnie_krolestwo_polskie_1902.jpg|pisi|300px|right|Raudteed Baltikumis 1902. aastal]] [[File:Map of railways in Russia, Baltia, 1918.gif|pisi|300px|right|Raudteeliinid 1918. aastal]] ==Raudteejaamad ja peatused raudteeliinil== [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] raudteenormatiivide järgi jaotati [[raudteejaam]]ad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi. Eri tähtsusega raudteejaamade paigutuse põhimõte oli, et kõrgema järgu jaamade vahele jääva teelõigu keskel asuks [[III klassi raudteejaam|III klassi jaam]] ja nende vahelõikudel omakorda 1–2 [[IV klassi raudteejaam|IV klassi jaam]]a. Vajadusel lisati [[V klassi raudteejaam|V klassi vahejaam]]u ja [[raudteepeatus]]i. Venemaa keisririigis oli tavaks rajada [[II klassi raudteejaam|II klassi jaam]] raudtee iga 70–100 [[verst]]a tagant, madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse. Balti raudtee algsel Paldiski–Tallinn–Gatšina liinil vastas [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]]a nõuetele üksnes Tallinna [[Balti jaam|Balti vaksal]]; II klassi kuulusid esialgu kolm jaama (Gatšina, [[Narva raudteejaam|Narva]], [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks jaama. Raudteejaamad kavandati põhiste nõuete alusel. Eeskujuks olid [[Lipetsk]]i ja [[Tomsk]]i kandis 1869. aastal avatud Grjazi–[[Borissoglebsk]]i raudtee rajatised. II klassi jaamad olid eri suurusega, ent ühtse kujundusega puidust tüüphooned kivist keskosaga. Jaamahoonete ruumide ja sisustuse nõuded olid kehtestatud klasside kaupa. Tüüpjaamahoone põhikorrusel olid oote- ja ametiruumid (sh [[Telegraafside|telegraaf]]iruum ja [[jaamaülem]]a kabinet) ning teisel korrusel töötajate eluruumid. Kahte ootesaali lahutas avar [[vestibüül]] hoone keskteljel, seal sai osta pileteid ja vormistada [[pagas]]idokumente<ref>Leele Välja, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad], register.muinas.ee, Tallinn 2012.</ref>. === Põhitrass === *[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] **[[Klooga raudteejaam]] (''Lodensee'') **[[Niitvälja raudteepeatus]] (''Eschenrode'') **[[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') **[[Saue raudteejaam]] (''Friedrichshof'') **[[Nõmme raudteejaam]] (''Nemme'') *[[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] **[[Lagedi raudteejaam]] (''Laakt'') **[[Raasiku raudteejaam]] (''Razik'') **[[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') **[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') **[[Jäneda raudteejaam]] (''Gendel'') **[[Lehtse raudteejaam]] (''Lechts'') *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps''), sõlmjaam Tapa-Tartu raudteele **[[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Katherinen'') **[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') **[[Kabala raudteejaam]] (''Kappel'') **[[Sonda raudteejaam|Sonda]] **[[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Neu-Isenhof'') **[[Kohtla raudteejaam|Kohtel]] **[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') **[[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] **[[Auvere raudteejaam]] (''Korf'') *[[Narva raudteejaam|Narva]], [[Peterburi kubermang]]us **([[Sala pooljaam]]), [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]nas **[[Jamburg]]i raudteejaam **[[Tikopiss]]i raudteepeatus **[[Veimarn|Weimarn]]i raudteejaam **[[Moloskovitsõ raudteejaam]] **Tiesenhauseni [[raudteepeatus]] **[[Vruda raudteejaam]] **[[Volossovo raudteejaam]] **[[Kikerino raudteejaam]] **[[Jelizavetino raudteejaam]] **[[Voiskovtsõ raudteejaam]] **[[Gattšina raudteejaam]]<ref name="Yeit6" />, sõlmjaam [[Peterburi–Varssavi raudtee]]l: 1. Gattšina-Tosno haruteele; 2. Gattšina-Ligovo haruteele **[[Marienburg]]i raudteepeatus **[[Pudost]]i raudteepeatus **[[Taitsõ]] raudteejaam **[[Duderhof]]i raudteepeatus **Vojennaja raudteepeatus **[[Vladimirskaja raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Lisino raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Tosno raudteejaam]]{{lisa viide}} === Tapa-Tartu raudtee === *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') **[[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] (''Tamsal'') **[[Kiltsi raudteejaam|Kiltsi]] (''Ass'') **[[Rakke raudteejaam|Rakke]] **[[Vägeva raudteejaam|Vägeva]] (''Weggewa'') **[[Pedja raudteejaam|Pedja]] (''Brasch'') **[[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] (''Laisholm'') **[[Kaarepere raudteejaam|Kaarepere]] (''Kersel'') **[[Tabivere raudteejaam|Voldi]] (''Tabbifer'') **[[Tartu raudteejaam|Tartu]] (''Dorpat'') === Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee === *[[Balti vaksal]] *[[Ligovo]] raudteejaam **[[Sergijevo raudteejaam]] **[[Strelna raudteejaam]] **[[Novõi Peterhofi raudteejaam]] (''Neu Peterhof'') **[[Starõi Peterhofi raudteejaam]] (''Alt Peterhof'') **[[Oranienbaumi raudteejaam]] === Gattšina-Ligovo harutee === [[File:Douderhoff train station.jpg|pisi|[[Duderhofi raudteepeatus]]e jaamahoone (1910 )]] *[[Marienburg]]i raudteejaam ([[Gattšina]]) *[[Pudosti raudteejaam]] *[[Taitsõ]] raudteejaam<ref name="dOckg" /> *[[Duderhof]]i raudteejaam (Možaisk)<ref name="cKCOV" /> *Võidusõidu [[pooljaam]] *[[Krasnoje Selo]] raudteejaam *[[Ligovo raudteejaam]] Jaamad ja peatused on seisuga 1891. == Paldiski–Tosno raudtee ehitus == Balti raudtee rajati aastatel [[1869]]–[[1870]] [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peamees|peamehe]] ja [[Balti Raudtee Selts]]i esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee [[Paldiski]]st [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ni jaotatud 5 jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks. === I jaoskond === Sinna kuulus teelõik [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Tallinn]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud tööjõud.<ref name="SFgjR" /> :Raudteelõigul asusid järgmised [[raudteejaam]]ad: [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] – [[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') – [[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] – [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] (''Rasik'') – aastast 1876 [[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') – [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof''). === II jaoskond === Jaoskond hõlmas ehitustöid [[Aegviidu]]st [[Jõhvi]]ni (umbes 103 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Rakvere]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') – [[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') – [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Catharinen'') – [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') – [[Kabala raudteejaam|Kabala]] (''Kappel'') – aastast 1890 [[Sonda raudteejaam|Sonda]] – [[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Isenhof'') – [[Kohtla-Järve|Kohtel]] – [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe''). <ref name="8fL3k" /> === III jaoskond === Ehitustööd toimusid [[Jõhvi]]st kuni [[Volossovo]] lähisteni (umbes 97 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Narva]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') – [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] (''Waivara'') – [[Narva raudteejaam|Narva]] ([[Narva raudteesild]]) – ([[Sala pooljaam]]) – [[Jamburg]] – [[Veimarn|Weimarn]] – [[Moloskovitsõ]] (''Moloskowitzi'') – [[Volossovo]] (''Wolosowo''). *Enamik I ja II ning osa III jaoskonna raudteest on osa tänapäeva [[Tallinna–Narva raudtee]]st. Raudtee osa Jamburgist (tänapäeva [[Kingissepp|Kingissepast]]), Peterburini on [[Venemaa Föderatsioon]]i raudtee osa. === IV jaoskond === Jaoskond hõlmas ehitustöid [[Volossovo]]st [[Gattšina]]ni (umbes 45 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – [[Jelizavetino]] – [[Voiskovtsõ]] – Gattšina. === V jaoskond === Ehitustööd toimusid [[Gattšina]]st [[Tosno]]ni (umbes 43 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. <gallery> Pilt:Paldiski raudteejaam 1999.jpg|[[Paldiski raudteejaam]]a hoone Pilt:Keila jaamahoone02.jpg|[[Keila raudteejaam]]a hoone File:Balti jaamahoone.png|Balti jaama vaksalihoone Tallinnas Pilt:Kehra jaamahoone.JPG|[[Kehra raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu vana raudteejaam.jpg|[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu vana raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu jaama peahoone 02.jpg|[[Aegviidu raudteejaam]]a peahoone Pilt:Tapa train station.jpg|[[Tapa raudteejaam]] Pilt:Kadrina jaamahoone.jpg|[[Kadrina raudteejaam]]a peahoone Pilt:Vaivara Railway Station.jpg|Vaivara raudteejaam File:Gatchina. Baltiysky vokzal. Csarsky pavilion.jpg|Gattšina raudteejaam Pilt:Voiskovitsy.jpg|[[Voiskovitsa raudteejaam]] Pilt:Marienburgstation.jpg|Marienburgi raudteejaam Pilt:Krasnoye Selo-old.jpg|Krasnoje Selo raudteejaam Pilt:LigovoStation old.jpg|Ligovo raudteejaam MBTram-08.jpg|Balti vaksali hoone [[Peterburi]]s </gallery> == Balti Raudtee Peatehased == [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati Balti raudtee [[taristu]] teenindusettevõte [[Balti Raudtee Peatehased]], mille peamaja asus [[Tallinn]]as [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal. Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Aastatel 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus tänapäeval asub vaguniremonditsehh. {{vaata|Balti Raudtee Peatehased}} Tallinnas elasid raudteetehaste töölised peamiselt [[Kalamaja]]s ja [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailmas]]. Raudteejaamade teenindamisega olid seotud [[Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väike|Tallinn-Väikse]] asumi elanikud. ==Vaata ka== *[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]] (''Николаевская железная дорога'') 8. september 1855 –; NSV Liidu [[Oktoobriraudtee]] (''Октябрьская железная дорога'') 27. veebruar 1923 – . *[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] *[[Raudteetransport Eestis]] ja [[Raudteetransport Lätis]] *[[Kitsarööpmeline raudtee Eestis]] *[[Rail Baltic]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> <ref name="QsKb4">[http://www.virtsu.ee/artiklid/2001_03_10.html?r=1&id=103578 Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong!] Virtsu</ref> <ref name="oWCh9">Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> <ref name="I7gQE">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref> <ref name="0IyUt">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288</ref> <ref name="w1rJE">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456</ref> <ref name="Yeit6">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20120910152656/http://history-gatchina.ru/town/railway/marienburg.htm Царская охота (Мариенбург)]</ref> <ref name="dOckg">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20181018150810/http://history-gatchina.ru/town/railway/taitsy.htm Тайцы]</ref> <ref name="cKCOV">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20080130154603/http://history-gatchina.ru/town/railway/dudergof.htm Дудергоф]</ref> <ref name="SFgjR">Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> <ref name="8fL3k">Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ekmteataja18721003.2.3.8# lk. 292]</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Baltic railway}} *[http://www.imelineajalugu.ee/default.aspx?PublicationId=a8409108-ad38-4201-a7b0-62ad6af6c122 Eesti esimest raudteed kutsuti apelsiniraudteeks], [[Imeline Ajalugu]], 8. veebruar 2012 [[Kategooria:Balti raudtee| ]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] 6sju8jjo4213vgcrkparzkypjef8xng 7217450 7217429 2026-08-18T18:36:46Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ 7217450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee]]}} {{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Balti raudtee<br>''Балтийская железная дорога'' |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg |Pildiallkiri = Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses |lühend = |moto = |asutatud = 1870 |lõpp = 1907 |tüüp = |staatus = eraraudtee |eesmärk = |peakorter = [[Peterburi]] |asukoht = |piirkond = [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = |peaorgan = [[Balti Raudtee Selts]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Balti raudtee''' ([[vene keel|vene]] ''Балтийская железная дорога'') oli [[laiarööpmeline raudtee]], mis ühendas [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] pealinna ning Venemaa sisekubermange. Algul [[Balti Raudtee Selts]]ile kuulunud raudtee ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga [[Nikolai raudtee]]l<ref name="QsKb4" />. Veidi enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes [[Peterburi]] suunal juba uue teena.<ref name="oWCh9" /> == Ajalugu == [[1845]]. aastal esitati [[Peterburi|Peterburi-]][[Tallinn|Tallinna]] raudtee esimene plaan, kuid selle teostamiseks ei leitud piisavalt rahastajaid. [[1862]]. aastal koostati [[Paldiski]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Peterburi]] raudtee projekt. Järgmise aasta kevadel esitas [[Alexander von der Pahlen]] [[Teedeministeerium]]ile avalduse Balti raudtee ehitamiseks. [[10. august]]il [[1868]] kinnitas [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] [[Kontsessioon (leping)|kontsessiooni]], millega anti kokkulepitud tingimustel ja ajaks õigus kasutada loodusvarasid, maad ja tööjõudu Balti raudtee ehitamiseks. Kontsessiooni tingimuste järgi pidi [[Balti Raudtee Selts]] ehitama oma [[riisiko]]l eraraudtee, varustama selle nii veeremi kui ka muu vajalikuga. Vagunite ja vedurite korrashoiuks kohustuti ehitama töökojad. Kogu raudtee ulatuses tuli rajada [[telegraaf]]. Ehituseks vajalikke kaupu lubas riik importida tollimaksuta. Valminud raudtee pidi jääma 85 aastaks aktsiaseltsile ning minema seejärel tasuta riigile. Riigile jäi õigus raudtee ära osta, kui ehituse valmimisest on möödunud 20 aastat. [[23. november|23. novembril]] [[1868]] asutati [[Peterburi|Peterburis]] [[Balti Raudtee Selts]], mille presidendiks valiti Aleksander von der Pahlen. [[File:TLA 1465 1 2530 Tallinn-Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910 postkaart.jpg|pisi|270px|Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910]] Raudtee ehitus algas mais [[1869]] ja lõppes augustis [[1870]]. Raudtee [[Paldiski|Paldiskist]] [[Tosno|Tosnoni]] tagas transpordiühenduse Peterburiga ning oli 390 [[Verst|versta]] (416 km) pikk, lisaks 45 versta kõrval- ja tagavarateid. [[Tosno raudteejaam|Tosno]]ni kaudu tekkis võimalus luua ühendus [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteega]]. Raudtee avati ametlikult [[5. november|5. novembril]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 24. oktoober) [[1870]] [[Narva]]s.<ref name="I7gQE" /> [[1880]]. aastail kestis reis Tallinnast Peterburi kümme tundi. Tallinna ehitati Balti raudtee ainus [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]] – [[Balti jaam]] –, kus peale ootesaalidele oli restoran ja daamide ruum. Raudteel sai sõita I, II või III klassis. I klass oli kõige parem ja ka kõige kallim. Tallinna jaamas oli eraldi ootesaal iga klassi reisijate jaoks. Jaamahoone valmis lõplikult [[1871]], seal olid ka Balti Raudtee Seltsi ruumid. Kaubaveo maht raudteel jäi kavandatust väiksemaks, sest raudteel puudus otseühendus Peterburiga. Ümberlaadimine [[Gattšina]]s muutis kaubaveo liiga aeglaseks. Aastal 1872 ostis Balti Raudtee Selts probleemi lahendamiseks ära [[Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee]]. Seltsi osaks sai ka läbi [[Ligovo]] ja [[Krasnoje Selo]] kulgenud haruraudtee, mis võimaldas Balti raudteele paremat ühendust Peterburiga. Samal ajal kolis Balti Raudtee peakorteri Balti jaamast [[Peterhofi raudteejaam]]a, mis nimetati ümber Balti vaksaliks.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 13-16.</ref> Raudtee inseneride peakorteriks jäi siiski Tallinn.<ref>[http://rr.aroundspb.ru/1877_Putevoditel_po_Rossijskim_zd_parohod.pdf Vene raudteede teejuht aastal 1877]</ref> [[1876]]. aastal valmis [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu]], kuid regulaarliikluseks avati see alles järgmisel aastal.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 16.</ref> Selts soovis seda haru edasi Riiga pikendada, ent 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]] hülgas selts selle plaani.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 18.</ref> {{Sisukord paremale}} Aastail [[1870]]–[[1893]] põhines Balti Raudtee seltsi erakapitalil. [[1893]]. aastal aga riigistati Balti raudtee ja [[Pihkva–Riia raudtee]] ning loodi '''Balti ja Pihkva–Riia raudtee''' (''Балтийская и Псково-Рижская железная дорога''), mille peakorter oli [[Peterburi]]s<nowiki/>ning millele kuulusid järgmised raudteeliinid: *Balti raudtee, [[Tallinn]]a ([[Eestimaa kubermang]]us) – [[Peterburi]] ([[Peterburi kubermang]]us) vahel, *[[Tartu–Valga raudtee]], [[Tartu]] ja [[Valga]] vahel ([[Liivimaa kubermang]]us), *[[Pihkva–Riia raudtee]], [[Pihkva]] ([[Pihkva kubermang]]us) ja [[Riia]] (Liivimaa kubermangus) vahel. [[1907]]. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning [[Peterburi–Varssavi raudtee]] ühendamisel [[Looderaudtee]] ([[vene keel|vene]] ''Северо-Западные железные дороги'')<ref name="0IyUt" /><ref name="w1rJE" />. Eestis asunud raudteelõigu kohta kasutati ka 20. sajandi algul ka nimetust põhja-õhtu raudtee<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/3200 Tallinn: põhja-õhtu (Balti-) raudtee waksal = Reval: Nord-West (Baltischer-) Bahnhof], www.digar.ee</ref> [[File:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|300px|right|Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas 1880. aastal]] [[File:Eisenbahnkarte des oestlichen Europa, mit besonderer Berücksichtigung des russischen Reiches... (Sechste... Auflage) - bearbeit et von Johann Pohl ; und Bohuslav Widimshy - btv1b53027641m (01 of 21).jpg|pisi|300px|right|Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed 1891. aastal]] [[Pilt:Gubernie_zachodnie_krolestwo_polskie_1902.jpg|pisi|300px|right|Raudteed Baltikumis 1902. aastal]] [[File:Map of railways in Russia, Baltia, 1918.gif|pisi|300px|right|Raudteeliinid 1918. aastal]] ==Raudteejaamad ja peatused raudteeliinil== [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] raudteenormatiivide järgi jaotati [[raudteejaam]]ad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi. Eri tähtsusega raudteejaamade paigutuse põhimõte oli, et kõrgema järgu jaamade vahele jääva teelõigu keskel asuks [[III klassi raudteejaam|III klassi jaam]] ja nende vahelõikudel omakorda 1–2 [[IV klassi raudteejaam|IV klassi jaam]]a. Vajadusel lisati [[V klassi raudteejaam|V klassi vahejaam]]u ja [[raudteepeatus]]i. Venemaa keisririigis oli tavaks rajada [[II klassi raudteejaam|II klassi jaam]] raudtee iga 70–100 [[verst]]a tagant, madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse. Balti raudtee algsel Paldiski–Tallinn–Gatšina liinil vastas [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]]a nõuetele üksnes Tallinna [[Balti jaam|Balti vaksal]]; II klassi kuulusid esialgu kolm jaama (Gatšina, [[Narva raudteejaam|Narva]], [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks jaama. Raudteejaamad kavandati põhiste nõuete alusel. Eeskujuks olid [[Lipetsk]]i ja [[Tomsk]]i kandis 1869. aastal avatud Grjazi–[[Borissoglebsk]]i raudtee rajatised. II klassi jaamad olid eri suurusega, ent ühtse kujundusega puidust tüüphooned kivist keskosaga. Jaamahoonete ruumide ja sisustuse nõuded olid kehtestatud klasside kaupa. Tüüpjaamahoone põhikorrusel olid oote- ja ametiruumid (sh [[Telegraafside|telegraaf]]iruum ja [[jaamaülem]]a kabinet) ning teisel korrusel töötajate eluruumid. Kahte ootesaali lahutas avar [[vestibüül]] hoone keskteljel, seal sai osta pileteid ja vormistada [[pagas]]idokumente<ref>Leele Välja, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad], register.muinas.ee, Tallinn 2012.</ref>. === Põhitrass === *[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] **[[Klooga raudteejaam]] (''Lodensee'') **[[Niitvälja raudteepeatus]] (''Eschenrode'') **[[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') **[[Saue raudteejaam]] (''Friedrichshof'') **[[Nõmme raudteejaam]] (''Nemme'') *[[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] **[[Lagedi raudteejaam]] (''Laakt'') **[[Raasiku raudteejaam]] (''Razik'') **[[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') **[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') **[[Jäneda raudteejaam]] (''Gendel'') **[[Lehtse raudteejaam]] (''Lechts'') *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps''), sõlmjaam Tapa-Tartu raudteele **[[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Katherinen'') **[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') **[[Kabala raudteejaam]] (''Kappel'') **[[Sonda raudteejaam|Sonda]] **[[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Neu-Isenhof'') **[[Kohtla raudteejaam|Kohtel]] **[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') **[[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] **[[Auvere raudteejaam]] (''Korf'') *[[Narva raudteejaam|Narva]], [[Peterburi kubermang]]us **([[Sala pooljaam]]), [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]nas **[[Jamburg]]i raudteejaam **[[Tikopiss]]i raudteepeatus **[[Veimarn|Weimarn]]i raudteejaam **[[Moloskovitsõ raudteejaam]] **Tiesenhauseni [[raudteepeatus]] **[[Vruda raudteejaam]] **[[Volossovo raudteejaam]] **[[Kikerino raudteejaam]] **[[Jelizavetino raudteejaam]] **[[Voiskovtsõ raudteejaam]] **[[Gattšina raudteejaam]]<ref name="Yeit6" />, sõlmjaam [[Peterburi–Varssavi raudtee]]l: 1. Gattšina-Tosno haruteele; 2. Gattšina-Ligovo haruteele **[[Marienburg]]i raudteepeatus **[[Pudost]]i raudteepeatus **[[Taitsõ]] raudteejaam **[[Duderhof]]i raudteepeatus **Vojennaja raudteepeatus **[[Vladimirskaja raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Lisino raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Tosno raudteejaam]]{{lisa viide}} === Tapa-Tartu raudtee === *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') **[[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] (''Tamsal'') **[[Kiltsi raudteejaam|Kiltsi]] (''Ass'') **[[Rakke raudteejaam|Rakke]] **[[Vägeva raudteejaam|Vägeva]] (''Weggewa'') **[[Pedja raudteejaam|Pedja]] (''Brasch'') **[[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] (''Laisholm'') **[[Kaarepere raudteejaam|Kaarepere]] (''Kersel'') **[[Tabivere raudteejaam|Voldi]] (''Tabbifer'') **[[Tartu raudteejaam|Tartu]] (''Dorpat'') === Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee === *[[Balti vaksal]] *[[Ligovo]] raudteejaam **[[Sergijevo raudteejaam]] **[[Strelna raudteejaam]] **[[Novõi Peterhofi raudteejaam]] (''Neu Peterhof'') **[[Starõi Peterhofi raudteejaam]] (''Alt Peterhof'') **[[Oranienbaumi raudteejaam]] === Gattšina-Ligovo harutee === [[File:Douderhoff train station.jpg|pisi|[[Duderhofi raudteepeatus]]e jaamahoone (1910 )]] *[[Marienburg]]i raudteejaam ([[Gattšina]]) *[[Pudosti raudteejaam]] *[[Taitsõ]] raudteejaam<ref name="dOckg" /> *[[Duderhof]]i raudteejaam (Možaisk)<ref name="cKCOV" /> *Võidusõidu [[pooljaam]] *[[Krasnoje Selo]] raudteejaam *[[Ligovo raudteejaam]] Jaamad ja peatused on seisuga 1891. == Paldiski–Tosno raudtee ehitus == Balti raudtee rajati aastatel [[1869]]–[[1870]] [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peamees|peamehe]] ja [[Balti Raudtee Selts]]i esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee [[Paldiski]]st [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ni jaotatud 5 jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks. === I jaoskond === Sinna kuulus teelõik [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Tallinn]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud tööjõud.<ref name="SFgjR" /> :Raudteelõigul asusid järgmised [[raudteejaam]]ad: [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] – [[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') – [[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] – [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] (''Rasik'') – aastast 1876 [[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') – [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof''). === II jaoskond === Jaoskond hõlmas ehitustöid [[Aegviidu]]st [[Jõhvi]]ni (umbes 103 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Rakvere]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') – [[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') – [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Catharinen'') – [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') – [[Kabala raudteejaam|Kabala]] (''Kappel'') – aastast 1890 [[Sonda raudteejaam|Sonda]] – [[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Isenhof'') – [[Kohtla-Järve|Kohtel]] – [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe''). <ref name="8fL3k" /> === III jaoskond === Ehitustööd toimusid [[Jõhvi]]st kuni [[Volossovo]] lähisteni (umbes 97 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Narva]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') – [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] (''Waivara'') – [[Narva raudteejaam|Narva]] ([[Narva raudteesild]]) – ([[Sala pooljaam]]) – [[Jamburg]] – [[Veimarn|Weimarn]] – [[Moloskovitsõ]] (''Moloskowitzi'') – [[Volossovo]] (''Wolosowo''). *Enamik I ja II ning osa III jaoskonna raudteest on osa tänapäeva [[Tallinna–Narva raudtee]]st. Raudtee osa Jamburgist (tänapäeva [[Kingissepp|Kingissepast]]), Peterburini on [[Venemaa Föderatsioon]]i raudtee osa. === IV jaoskond === Jaoskond hõlmas ehitustöid [[Volossovo]]st [[Gattšina]]ni (umbes 45 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – [[Jelizavetino]] – [[Voiskovtsõ]] – Gattšina. === V jaoskond === Ehitustööd toimusid [[Gattšina]]st [[Tosno]]ni (umbes 43 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. <gallery> Pilt:Paldiski raudteejaam 1999.jpg|[[Paldiski raudteejaam]]a hoone Pilt:Keila jaamahoone02.jpg|[[Keila raudteejaam]]a hoone File:Balti jaamahoone.png|Balti jaama vaksalihoone Tallinnas Pilt:Kehra jaamahoone.JPG|[[Kehra raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu vana raudteejaam.jpg|[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu vana raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu jaama peahoone 02.jpg|[[Aegviidu raudteejaam]]a peahoone Pilt:Tapa train station.jpg|[[Tapa raudteejaam]] Pilt:Kadrina jaamahoone.jpg|[[Kadrina raudteejaam]]a peahoone Pilt:Vaivara Railway Station.jpg|Vaivara raudteejaam File:Gatchina. Baltiysky vokzal. Csarsky pavilion.jpg|Gattšina raudteejaam Pilt:Voiskovitsy.jpg|[[Voiskovitsa raudteejaam]] Pilt:Marienburgstation.jpg|Marienburgi raudteejaam Pilt:Krasnoye Selo-old.jpg|Krasnoje Selo raudteejaam Pilt:LigovoStation old.jpg|Ligovo raudteejaam MBTram-08.jpg|Balti vaksali hoone [[Peterburi]]s </gallery> == Balti Raudtee Peatehased == [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati Balti raudtee [[taristu]] teenindusettevõte [[Balti Raudtee Peatehased]], mille peamaja asus [[Tallinn]]as [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal. Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Aastatel 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus tänapäeval asub vaguniremonditsehh. {{vaata|Balti Raudtee Peatehased}} Tallinnas elasid raudteetehaste töölised peamiselt [[Kalamaja]]s ja [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailmas]]. Raudteejaamade teenindamisega olid seotud [[Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väike|Tallinn-Väikse]] asumi elanikud. ==Vaata ka== *[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]] (''Николаевская железная дорога'') 8. september 1855 –; NSV Liidu [[Oktoobriraudtee]] (''Октябрьская железная дорога'') 27. veebruar 1923 – . *[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] *[[Raudteetransport Eestis]] ja [[Raudteetransport Lätis]] *[[Kitsarööpmeline raudtee Eestis]] *[[Rail Baltic]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> <ref name="QsKb4">[http://www.virtsu.ee/artiklid/2001_03_10.html?r=1&id=103578 Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong!] Virtsu</ref> <ref name="oWCh9">Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> <ref name="I7gQE">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref> <ref name="0IyUt">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288</ref> <ref name="w1rJE">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456</ref> <ref name="Yeit6">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20120910152656/http://history-gatchina.ru/town/railway/marienburg.htm Царская охота (Мариенбург)]</ref> <ref name="dOckg">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20181018150810/http://history-gatchina.ru/town/railway/taitsy.htm Тайцы]</ref> <ref name="cKCOV">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20080130154603/http://history-gatchina.ru/town/railway/dudergof.htm Дудергоф]</ref> <ref name="SFgjR">Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> <ref name="8fL3k">Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ekmteataja18721003.2.3.8# lk. 292]</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Baltic railway}} *[http://www.imelineajalugu.ee/default.aspx?PublicationId=a8409108-ad38-4201-a7b0-62ad6af6c122 Eesti esimest raudteed kutsuti apelsiniraudteeks], [[Imeline Ajalugu]], 8. veebruar 2012 [[Kategooria:Balti raudtee| ]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] ovv6smv5wl7wewyrhbfr0iwzc14kh3u 7217458 7217450 2026-08-18T18:49:57Z Heakeel 122460 /* Raudteejaamad ja peatused raudteeliinil */ 7217458 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee]]}} {{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Balti raudtee<br>''Балтийская железная дорога'' |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg |Pildiallkiri = Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses |lühend = |moto = |asutatud = 1870 |lõpp = 1907 |tüüp = |staatus = eraraudtee |eesmärk = |peakorter = [[Peterburi]] |asukoht = |piirkond = [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = |peaorgan = [[Balti Raudtee Selts]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Balti raudtee''' ([[vene keel|vene]] ''Балтийская железная дорога'') oli [[laiarööpmeline raudtee]], mis ühendas [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] pealinna ning Venemaa sisekubermange. Algul [[Balti Raudtee Selts]]ile kuulunud raudtee ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga [[Nikolai raudtee]]l<ref name="QsKb4" />. Veidi enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes [[Peterburi]] suunal juba uue teena.<ref name="oWCh9" /> == Ajalugu == [[1845]]. aastal esitati [[Peterburi|Peterburi-]][[Tallinn|Tallinna]] raudtee esimene plaan, kuid selle teostamiseks ei leitud piisavalt rahastajaid. [[1862]]. aastal koostati [[Paldiski]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Peterburi]] raudtee projekt. Järgmise aasta kevadel esitas [[Alexander von der Pahlen]] [[Teedeministeerium]]ile avalduse Balti raudtee ehitamiseks. [[10. august]]il [[1868]] kinnitas [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] [[Kontsessioon (leping)|kontsessiooni]], millega anti kokkulepitud tingimustel ja ajaks õigus kasutada loodusvarasid, maad ja tööjõudu Balti raudtee ehitamiseks. Kontsessiooni tingimuste järgi pidi [[Balti Raudtee Selts]] ehitama oma [[riisiko]]l eraraudtee, varustama selle nii veeremi kui ka muu vajalikuga. Vagunite ja vedurite korrashoiuks kohustuti ehitama töökojad. Kogu raudtee ulatuses tuli rajada [[telegraaf]]. Ehituseks vajalikke kaupu lubas riik importida tollimaksuta. Valminud raudtee pidi jääma 85 aastaks aktsiaseltsile ning minema seejärel tasuta riigile. Riigile jäi õigus raudtee ära osta, kui ehituse valmimisest on möödunud 20 aastat. [[23. november|23. novembril]] [[1868]] asutati [[Peterburi|Peterburis]] [[Balti Raudtee Selts]], mille presidendiks valiti Aleksander von der Pahlen. [[File:TLA 1465 1 2530 Tallinn-Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910 postkaart.jpg|pisi|270px|Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910]] Raudtee ehitus algas mais [[1869]] ja lõppes augustis [[1870]]. Raudtee [[Paldiski|Paldiskist]] [[Tosno|Tosnoni]] tagas transpordiühenduse Peterburiga ning oli 390 [[Verst|versta]] (416 km) pikk, lisaks 45 versta kõrval- ja tagavarateid. [[Tosno raudteejaam|Tosno]]ni kaudu tekkis võimalus luua ühendus [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteega]]. Raudtee avati ametlikult [[5. november|5. novembril]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 24. oktoober) [[1870]] [[Narva]]s.<ref name="I7gQE" /> [[1880]]. aastail kestis reis Tallinnast Peterburi kümme tundi. Tallinna ehitati Balti raudtee ainus [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]] – [[Balti jaam]] –, kus peale ootesaalidele oli restoran ja daamide ruum. Raudteel sai sõita I, II või III klassis. I klass oli kõige parem ja ka kõige kallim. Tallinna jaamas oli eraldi ootesaal iga klassi reisijate jaoks. Jaamahoone valmis lõplikult [[1871]], seal olid ka Balti Raudtee Seltsi ruumid. Kaubaveo maht raudteel jäi kavandatust väiksemaks, sest raudteel puudus otseühendus Peterburiga. Ümberlaadimine [[Gattšina]]s muutis kaubaveo liiga aeglaseks. Aastal 1872 ostis Balti Raudtee Selts probleemi lahendamiseks ära [[Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee]]. Seltsi osaks sai ka läbi [[Ligovo]] ja [[Krasnoje Selo]] kulgenud haruraudtee, mis võimaldas Balti raudteele paremat ühendust Peterburiga. Samal ajal kolis Balti Raudtee peakorteri Balti jaamast [[Peterhofi raudteejaam]]a, mis nimetati ümber Balti vaksaliks.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 13-16.</ref> Raudtee inseneride peakorteriks jäi siiski Tallinn.<ref>[http://rr.aroundspb.ru/1877_Putevoditel_po_Rossijskim_zd_parohod.pdf Vene raudteede teejuht aastal 1877]</ref> [[1876]]. aastal valmis [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu]], kuid regulaarliikluseks avati see alles järgmisel aastal.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 16.</ref> Selts soovis seda haru edasi Riiga pikendada, ent 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]] hülgas selts selle plaani.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 18.</ref> {{Sisukord paremale}} Aastail [[1870]]–[[1893]] põhines Balti Raudtee seltsi erakapitalil. [[1893]]. aastal aga riigistati Balti raudtee ja [[Pihkva–Riia raudtee]] ning loodi '''Balti ja Pihkva–Riia raudtee''' (''Балтийская и Псково-Рижская железная дорога''), mille peakorter oli [[Peterburi]]s<nowiki/>ning millele kuulusid järgmised raudteeliinid: *Balti raudtee, [[Tallinn]]a ([[Eestimaa kubermang]]us) – [[Peterburi]] ([[Peterburi kubermang]]us) vahel, *[[Tartu–Valga raudtee]], [[Tartu]] ja [[Valga]] vahel ([[Liivimaa kubermang]]us), *[[Pihkva–Riia raudtee]], [[Pihkva]] ([[Pihkva kubermang]]us) ja [[Riia]] (Liivimaa kubermangus) vahel. [[1907]]. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning [[Peterburi–Varssavi raudtee]] ühendamisel [[Looderaudtee]] ([[vene keel|vene]] ''Северо-Западные железные дороги'')<ref name="0IyUt" /><ref name="w1rJE" />. Eestis asunud raudteelõigu kohta kasutati ka 20. sajandi algul ka nimetust põhja-õhtu raudtee<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/3200 Tallinn: põhja-õhtu (Balti-) raudtee waksal = Reval: Nord-West (Baltischer-) Bahnhof], www.digar.ee</ref> [[File:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|300px|right|Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas 1880. aastal]] [[File:Eisenbahnkarte des oestlichen Europa, mit besonderer Berücksichtigung des russischen Reiches... (Sechste... Auflage) - bearbeit et von Johann Pohl ; und Bohuslav Widimshy - btv1b53027641m (01 of 21).jpg|pisi|300px|right|Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed 1891. aastal]] [[Pilt:Gubernie_zachodnie_krolestwo_polskie_1902.jpg|pisi|300px|right|Raudteed Baltikumis 1902. aastal]] [[File:Map of railways in Russia, Baltia, 1918.gif|pisi|300px|right|Raudteeliinid 1918. aastal]] ==Jaamad ja peatused== [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] raudteenormatiivide järgi jaotati [[raudteejaam]]ad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi. Eri tähtsusega raudteejaamade paigutuse põhimõte oli, et kõrgema järgu jaamade vahele jääva teelõigu keskel asuks [[III klassi raudteejaam|III klassi jaam]] ja nende vahelõikudel omakorda 1–2 [[IV klassi raudteejaam|IV klassi jaam]]a. Vajadusel lisati [[V klassi raudteejaam|V klassi vahejaam]]u ja [[raudteepeatus]]i. Venemaa keisririigis oli tavaks rajada [[II klassi raudteejaam|II klassi jaam]] raudtee iga 70–100 [[verst]]a tagant, madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse. Balti raudtee algsel Paldiski–Tallinn–Gatšina liinil vastas [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]]a nõuetele üksnes Tallinna [[Balti jaam|Balti vaksal]]; II klassi kuulusid esialgu kolm jaama (Gatšina, [[Narva raudteejaam|Narva]], [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks jaama. Raudteejaamad kavandati põhiste nõuete alusel. Eeskujuks olid [[Lipetsk]]i ja [[Tomsk]]i kandis 1869. aastal avatud Grjazi–[[Borissoglebsk]]i raudtee rajatised. II klassi jaamad olid eri suurusega, ent ühtse kujundusega puidust tüüphooned kivist keskosaga. Jaamahoonete ruumide ja sisustuse nõuded olid kehtestatud klasside kaupa. Tüüpjaamahoone põhikorrusel olid oote- ja ametiruumid (sh [[Telegraafside|telegraaf]]iruum ja [[jaamaülem]]a kabinet) ning teisel korrusel töötajate eluruumid. Kahte ootesaali lahutas avar [[vestibüül]] hoone keskteljel, seal sai osta pileteid ja vormistada [[pagas]]idokumente<ref>Leele Välja, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad], register.muinas.ee, Tallinn 2012.</ref>. === Põhitrass === *[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] **[[Klooga raudteejaam]] (''Lodensee'') **[[Niitvälja raudteepeatus]] (''Eschenrode'') **[[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') **[[Saue raudteejaam]] (''Friedrichshof'') **[[Nõmme raudteejaam]] (''Nemme'') *[[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] **[[Lagedi raudteejaam]] (''Laakt'') **[[Raasiku raudteejaam]] (''Razik'') **[[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') **[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') **[[Jäneda raudteejaam]] (''Gendel'') **[[Lehtse raudteejaam]] (''Lechts'') *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps''), sõlmjaam Tapa-Tartu raudteele **[[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Katherinen'') **[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') **[[Kabala raudteejaam]] (''Kappel'') **[[Sonda raudteejaam|Sonda]] **[[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Neu-Isenhof'') **[[Kohtla raudteejaam|Kohtel]] **[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') **[[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] **[[Auvere raudteejaam]] (''Korf'') *[[Narva raudteejaam|Narva]], [[Peterburi kubermang]]us **([[Sala pooljaam]]), [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]nas **[[Jamburg]]i raudteejaam **[[Tikopiss]]i raudteepeatus **[[Veimarn|Weimarn]]i raudteejaam **[[Moloskovitsõ raudteejaam]] **Tiesenhauseni [[raudteepeatus]] **[[Vruda raudteejaam]] **[[Volossovo raudteejaam]] **[[Kikerino raudteejaam]] **[[Jelizavetino raudteejaam]] **[[Voiskovtsõ raudteejaam]] **[[Gattšina raudteejaam]]<ref name="Yeit6" />, sõlmjaam [[Peterburi–Varssavi raudtee]]l: 1. Gattšina-Tosno haruteele; 2. Gattšina-Ligovo haruteele **[[Marienburg]]i raudteepeatus **[[Pudost]]i raudteepeatus **[[Taitsõ]] raudteejaam **[[Duderhof]]i raudteepeatus **Vojennaja raudteepeatus **[[Vladimirskaja raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Lisino raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Tosno raudteejaam]]{{lisa viide}} === Tapa-Tartu raudtee === *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') **[[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] (''Tamsal'') **[[Kiltsi raudteejaam|Kiltsi]] (''Ass'') **[[Rakke raudteejaam|Rakke]] **[[Vägeva raudteejaam|Vägeva]] (''Weggewa'') **[[Pedja raudteejaam|Pedja]] (''Brasch'') **[[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] (''Laisholm'') **[[Kaarepere raudteejaam|Kaarepere]] (''Kersel'') **[[Tabivere raudteejaam|Voldi]] (''Tabbifer'') **[[Tartu raudteejaam|Tartu]] (''Dorpat'') === Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee === *[[Balti vaksal]] *[[Ligovo]] raudteejaam **[[Sergijevo raudteejaam]] **[[Strelna raudteejaam]] **[[Novõi Peterhofi raudteejaam]] (''Neu Peterhof'') **[[Starõi Peterhofi raudteejaam]] (''Alt Peterhof'') **[[Oranienbaumi raudteejaam]] === Gattšina-Ligovo harutee === [[File:Douderhoff train station.jpg|pisi|[[Duderhofi raudteepeatus]]e jaamahoone (1910 )]] *[[Marienburg]]i raudteejaam ([[Gattšina]]) *[[Pudosti raudteejaam]] *[[Taitsõ]] raudteejaam<ref name="dOckg" /> *[[Duderhof]]i raudteejaam (Možaisk)<ref name="cKCOV" /> *Võidusõidu [[pooljaam]] *[[Krasnoje Selo]] raudteejaam *[[Ligovo raudteejaam]] Jaamad ja peatused on seisuga 1891. == Paldiski–Tosno raudtee ehitus == Balti raudtee rajati aastatel [[1869]]–[[1870]] [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peamees|peamehe]] ja [[Balti Raudtee Selts]]i esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee [[Paldiski]]st [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ni jaotatud 5 jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks. === I jaoskond === Sinna kuulus teelõik [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Tallinn]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud tööjõud.<ref name="SFgjR" /> :Raudteelõigul asusid järgmised [[raudteejaam]]ad: [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] – [[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') – [[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] – [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] (''Rasik'') – aastast 1876 [[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') – [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof''). === II jaoskond === Jaoskond hõlmas ehitustöid [[Aegviidu]]st [[Jõhvi]]ni (umbes 103 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Rakvere]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') – [[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') – [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Catharinen'') – [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') – [[Kabala raudteejaam|Kabala]] (''Kappel'') – aastast 1890 [[Sonda raudteejaam|Sonda]] – [[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Isenhof'') – [[Kohtla-Järve|Kohtel]] – [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe''). <ref name="8fL3k" /> === III jaoskond === Ehitustööd toimusid [[Jõhvi]]st kuni [[Volossovo]] lähisteni (umbes 97 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Narva]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') – [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] (''Waivara'') – [[Narva raudteejaam|Narva]] ([[Narva raudteesild]]) – ([[Sala pooljaam]]) – [[Jamburg]] – [[Veimarn|Weimarn]] – [[Moloskovitsõ]] (''Moloskowitzi'') – [[Volossovo]] (''Wolosowo''). *Enamik I ja II ning osa III jaoskonna raudteest on osa tänapäeva [[Tallinna–Narva raudtee]]st. Raudtee osa Jamburgist (tänapäeva [[Kingissepp|Kingissepast]]), Peterburini on [[Venemaa Föderatsioon]]i raudtee osa. === IV jaoskond === Jaoskond hõlmas ehitustöid [[Volossovo]]st [[Gattšina]]ni (umbes 45 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – [[Jelizavetino]] – [[Voiskovtsõ]] – Gattšina. === V jaoskond === Ehitustööd toimusid [[Gattšina]]st [[Tosno]]ni (umbes 43 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. <gallery> Pilt:Paldiski raudteejaam 1999.jpg|[[Paldiski raudteejaam]]a hoone Pilt:Keila jaamahoone02.jpg|[[Keila raudteejaam]]a hoone File:Balti jaamahoone.png|Balti jaama vaksalihoone Tallinnas Pilt:Kehra jaamahoone.JPG|[[Kehra raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu vana raudteejaam.jpg|[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu vana raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu jaama peahoone 02.jpg|[[Aegviidu raudteejaam]]a peahoone Pilt:Tapa train station.jpg|[[Tapa raudteejaam]] Pilt:Kadrina jaamahoone.jpg|[[Kadrina raudteejaam]]a peahoone Pilt:Vaivara Railway Station.jpg|Vaivara raudteejaam File:Gatchina. Baltiysky vokzal. Csarsky pavilion.jpg|Gattšina raudteejaam Pilt:Voiskovitsy.jpg|[[Voiskovitsa raudteejaam]] Pilt:Marienburgstation.jpg|Marienburgi raudteejaam Pilt:Krasnoye Selo-old.jpg|Krasnoje Selo raudteejaam Pilt:LigovoStation old.jpg|Ligovo raudteejaam MBTram-08.jpg|Balti vaksali hoone [[Peterburi]]s </gallery> == Balti Raudtee Peatehased == [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati Balti raudtee [[taristu]] teenindusettevõte [[Balti Raudtee Peatehased]], mille peamaja asus [[Tallinn]]as [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal. Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Aastatel 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus tänapäeval asub vaguniremonditsehh. {{vaata|Balti Raudtee Peatehased}} Tallinnas elasid raudteetehaste töölised peamiselt [[Kalamaja]]s ja [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailmas]]. Raudteejaamade teenindamisega olid seotud [[Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väike|Tallinn-Väikse]] asumi elanikud. ==Vaata ka== *[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]] (''Николаевская железная дорога'') 8. september 1855 –; NSV Liidu [[Oktoobriraudtee]] (''Октябрьская железная дорога'') 27. veebruar 1923 – . *[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] *[[Raudteetransport Eestis]] ja [[Raudteetransport Lätis]] *[[Kitsarööpmeline raudtee Eestis]] *[[Rail Baltic]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> <ref name="QsKb4">[http://www.virtsu.ee/artiklid/2001_03_10.html?r=1&id=103578 Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong!] Virtsu</ref> <ref name="oWCh9">Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> <ref name="I7gQE">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref> <ref name="0IyUt">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288</ref> <ref name="w1rJE">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456</ref> <ref name="Yeit6">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20120910152656/http://history-gatchina.ru/town/railway/marienburg.htm Царская охота (Мариенбург)]</ref> <ref name="dOckg">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20181018150810/http://history-gatchina.ru/town/railway/taitsy.htm Тайцы]</ref> <ref name="cKCOV">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20080130154603/http://history-gatchina.ru/town/railway/dudergof.htm Дудергоф]</ref> <ref name="SFgjR">Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> <ref name="8fL3k">Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ekmteataja18721003.2.3.8# lk. 292]</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Baltic railway}} *[http://www.imelineajalugu.ee/default.aspx?PublicationId=a8409108-ad38-4201-a7b0-62ad6af6c122 Eesti esimest raudteed kutsuti apelsiniraudteeks], [[Imeline Ajalugu]], 8. veebruar 2012 [[Kategooria:Balti raudtee| ]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] j5kb0fpymfaba6f9obt8s0mxpdqplwo NHL 0 200879 7217410 7217198 2026-08-18T16:45:59Z Miskeskus 235641 /* */ 7217410 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib jäähokiliigast; videomängude sarja kohta vaata artiklit [[NHL (mänguseeria)]]}} {{keeletoimeta}} {{Spordiliiga | nimi = National Hockey League | pilt = National_Hockey_League_shield.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = | praegune hooaeg = NHL-i hooaeg 2026–2027 | viimane hooaeg = | järgmine hooaeg = | sport = [[Jäähoki]] | asutatud = [[1917]] | asutaja = | moto = | võistkondi = 32 | esimene hooaeg = | riigid = {{PisiLipp|Kanada}} (7) <br />{{PisiLipp|USA}} (25) | regioon = [[Põhja-Ameerika]] | lõpetatud = | komissar = [[Gary Bettman]] | peakontor = [[Sixth Avenue]], [[New York]], [[New Yorgi osariik|New York]] | meister = [[Carolina Hurricanes]] (2026) | enim meistritiitleid = [[Montreal Canadiens]] (24 tiitlit) | kvalifikatsioon = | TV = | koduleht = [https://www.nhl.com/ NHL.com] | kõrgem liigaaste = | madalam liigaaste = [[American Hockey League|AHL]] <br> [[ECHL]] | seotud võistlused = | märkused = }} '''National Hockey League''' (lühend '''NHL'''; [[prantsuse keel]]es ''Ligue nationale de hockey'', LNH) on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ja [[Kanada]] [[Jäähoki|jäähokiliiga]]. See on maailma tuntuim ja kõrgetasemelisem jäähokiliiga. NHL-is mängib 32 võistkonda, kes on jagatud kahte konverentsi ja konverentsid omakorda nelja divisjoni: [[Idakonverents (NHL)|Idakonverentsi]] moodustavad [[Metropolitani divisjon|Metropolitani]] ja [[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi divisjon]] ning [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverentsi]] [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani]]- ja [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjon]]. Igas divisjonis mängib kaheksa meeskonda. NHL-i võistkondadel on [[American Hockey League]]'is (AHL) järelkasvukoondised, mis toimivad mängijatereservina ja noorte mängijate treeninguvõistkondadena. Praegu on kõige uuem NHL-i võistkond [[Utah Mammoth]], mis liitus liigaga 2024. aastal.<ref>https://apnews.com/article/coyotes-utah-nhl-team-8a9ce10a992a277ff3c8fb1ee2c44d4f</ref> == Ajalugu == === Varasem ajalugu === Jäähokiliiga NHL loodi [[1917]]. aastal. Sinna kuulus viis võistkonda: [[Montréal Canadiens]], [[Montreal Wanderers]], [[Ottawa Senators]], [[Toronto Maple Leafs|Toronto Arenas]] ning [[Quebec Bulldogs]]. Bulldogs ei mänginud esimesel hooajal siiski ühtegi mängu. Liiga presidendiks valiti [[Frank Calder]], kes oli president kuni elu lõpuni [[1943]]. aastal. Esimene näidismäng peeti [[15. detsember|15. detsembril]] 1917, kui kohtusid Montréal Canadiens ja Montréal Wanderers. Esimene ametlik kohtumine toimus siiski neli päeva hiljem, kus Montreal Wanderersi kaitsja [[Dave Ritchie]] lõi esimese värava NHL-i ajaloos. Esimene mäng lõppes Wanderersi 10–9 võiduga Toronto Arenase üle. Arenasest sai aga esimene NHL-i klubi, mis võitis [[Stanley karikas|Stanley karika]]. Finaalis alistati [[Vancouver Millionaires]]i [[PCHA|Pacific Coast Hockey Association]] tulemusega 5–3. Esimese väravateta mängu NHL-i ajaloos tegi Montréal Canadiensi väravavaht [[Georges Vézina]], kes jättis Arenasi nullile hooajal 1917–1918. Vezina oli ka esimene NHL-i väravavaht, kes sai edukaid söödupunkte. Pärast tema surma nimetas NHL parimale väravavahile antava autasu [[Vezina Trophy]]ks. 1918–1919 hooajal finaali ei mängitud, kuna ülemaailmne [[Hispaania gripp|gripiepideemia]] oli jõudnud [[Seattle]]'isse. Hiljem läks NHL-il hästi ja 10 aasta jooksul võitsid NHL-i klubid Stanley karika seitse korda. === Esimene laienemine === [[1924]]. aastal lagunes PCHA hokiliiga ja viimased võistkonnad sellest sarjast siirdusid [[WCHL|Western Canada Hockey League'i]]. WCHL oli lühiajaline sari, mis tegutses ainult viis aastat. Pärast seda jäi järele ainult NHL. [[Victoria Cougars]] oli viimane klubi väljaspool NHL-i, kes võitis Stanley karika. Nüüd liitus NHL-iga ka USA meeskondi, kuna seal ei olnud enam oma jäähokiliigat. Esimene uus meeskond oli [[Boston Bruins]] [[1924]]–[[1925]] hooajal. Siis liitusid [[New York Americans]] ja [[Pittsburgh Pirates]] ning järgmisel hooajal [[New York Rangers]], [[Detroit Red Wings|Detroit Cougars]] (praegune [[Detroit Red Wings]]) ja [[Chicago Blackhawks|Chicago Black Hawks]] (praegune [[Chicago Blackhawks]]). Ka kaks uut Kanada klubi liitusid NHL-iga: [[Montreal Maroons]] ja [[Hamilton Tigers]]. [[1930]]–[[1931]] hooajal mängis NHL-is 10 võistkonda, kuid [[Suur depressioon|suure majanduslanguse]] tagajärjel lõpetasid tegevuse Pirates ja Americans. Ottawa Senators pidi majandusprobleemide tõttu NHL-ist loobuma ja nii oli NHL-i 25-aastase tegevuse järel alles kuus praegust klubi, kes on saanud lisanime "Original Six". Need meeskonna olid Canadiens, Maple Leafs, Red Wings, Bruins, Rangers ja Black Hawks. 1920. aastatel tehti lisaks esimesele laienemisele NHL-is palju väiksemaid muudatusi. Väljakumängijate arvu vähendati kuuelt viiele. Lisaks hakati väärtuslikumale mängijale välja andma [[Hart Memorial Trophy]] auhinda. Esimesena pälvis selle [[Frank Nighbor]]. === Hilisem ajalugu === === Teisest laienemisest tänapäeva === === Mänguseisakud ja streigid === == Praegused NHL-i klubid == {{Multicol|90%}} {{Multicol-break}} {{Image label begin|image={{#switch: {{{realignment|}}}|Locations_of_National_Hockey_League_teams.svg}}|width={{#if: {{{realignment|}}}|{{{width|500}}}|{{{width|500}}}|{{{width|500}}} }}|float={{{float|none}}}}} {{Image label small|x=-394.0|y=-176.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[New Jersey Devils|New Jersey]]}} {{Image label small|x=-466.0|y=-181.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[New York Islanders|NY&nbsp;Islanders]]}} {{Image label small|x=-464.0|y=-171.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[New York Rangers|NY&nbsp;Rangers]]}} {{Image label small|x=-449.0|y=-192.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Philadelphia Flyers|Philadelphia]]}} {{Image label small|x=-386.0|y=-187.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Pittsburgh Penguins|Pittsburgh]]}} {{Image label small|x=-484.0|y=-153.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Boston Bruins|Boston]]}} {{Image label small|x=-418.0|y=-159.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Buffalo Sabres|Buffalo]]}} {{Image label small|x=-454.0|y=-116.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Montreal Canadiens|Montreal]]}} {{Image label small|x=-393.0|y=-129.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Ottawa Senators|Ottawa]]}} {{Image label small|x=-362.0|y=-147.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Toronto Maple Leafs|Toronto]]}} {{Image label small|x=-220.0|y=-90.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Winnipeg Jets|Winnipeg]]}} {{Image label small|x=-434.0|y=-249.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Carolina Hurricanes|Carolina]]}} {{Image label small|x=-428.0|y=-370.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Florida Panthers|Florida]]}} {{Image label small|x=-358.0|y=-334.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Tampa Bay Lightning|Tampa Bay]]}} {{Image label small|x=-439.0|y=-207.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Washington Capitals|Washington]]}} {{Image label small|x=-294.0|y=-177.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Chicago Blackhawks|Chicago]]}} {{Image label small|x=-346.0|y=-197.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Columbus Blue Jackets|Columbus]]}} {{Image label small|x=-350.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Detroit Red Wings|Detroit]]}} {{Image label small|x=-348.0|y=-252.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Nashville Predators|Nashville]]}} {{Image label small|x=-282.0|y=-218.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[St. Louis Blues|St. Louis]]}} {{Image label small|x=-128.0|y=-48.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Calgary Flames|Calgary]]}} {{Image label small|x=-178.0|y=-191.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Colorado Avalanche|Colorado]]}} {{Image label small|x=-121.0|y=-21.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Edmonton Oilers|Edmonton]]}} {{Image label small|x=-257.0|y=-150.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Minnesota Wild|Minnesota]]}} {{Image label small|x=-35.0|y=-20.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Vancouver Canucks|Vancouver]]}} {{Image label small|x=-30.0|y=-240.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Anaheim Ducks|Anaheim]]}} {{Image label small|x=-224.0|y=-296.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Dallas Stars|Dallas]]}} {{Image label small|x=-36.0|y=-60.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Seattle Kraken|Seattle]]}} {{Image label small|x=-62.0|y=-198.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Vegas Golden Knights|Las Vegas]]}} {{Image label small|x=-17.0|y=-214.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Los Angeles Kings|Los Angeles]]}} {{Image label small|x=-131.0|y=-171.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Utah Mammoth|Utah]]}} {{Image label small|x=-27.0|y=-175.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[San Jose Sharks|San Jose]]}} {{Image label end}} {{Multicol-end}} {| class="wikitable" style="width:100%; text-align:left;font-size:90%" ! style="background:white; align=center" |Divisjon ! style="background:white; align=center" |Meeskond ! style="background:white; align=center" |Linn ! style="background:white; align=center" |Koduväljak ! style="background:white; align=center" |Mahutavus ! style="background:white; align=center" |Asutatud ! style="background:white; align=center" |Liitunud ! style="background:white; align=center" |Kapten (C) ! style="background:white; align=center" |Peatreener |- ! colspan="12" style="background:#C41230;" |[[Idakonverents (NHL)|<span style="color:#FFFFFF">Idakonverents</span>]] |- ! rowspan="8" style="background:#ddf;" |[[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi]] | '''[[Boston Bruins]]''' | [[Boston]], [[Massachusetts]] | [[TD Garden]] | align="center" | 17 565 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1924 | ''Puudub'' | [[Marco Sturm]] |- | '''[[Buffalo Sabres]]''' | [[Buffalo]], [[New Yorgi osariik|New York]] | [[KeyBank Center]] | align="center" | 19 070 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1970 | [[Rasmus Dahlin]] | [[Lindy Ruff]] |- | '''[[Detroit Red Wings]]''' | [[Detroit]], [[Michigan]] | [[Little Caesars Arena]] | align="center" | 19 515 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1926 | [[Dylan Larkin]] | [[Todd McLellan]] |- | '''[[Florida Panthers]]''' | [[Sunrise]], [[Florida]] | [[Amerant Bank Arena]] | align="center" | 19 250 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1993 | [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksander Barkov]] | [[Paul Maurice]] |- | '''[[Montreal Canadiens]]''' | [[Montréal]], [[Québec]] | [[Bell Centre]] | align="center" | 21 302 | align="center" | 1909 | align="center" | 1917 | [[Nick Suzuki]] | [[Martin St. Louis]] |- | '''[[Ottawa Senators]]''' | [[Ottawa]], [[Ontario]] | [[Canadian Tire Centre]] | align="center" | 17 373 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1992 | [[Brady Tkachuk]] | [[Travis Green]] |- | '''[[Tampa Bay Lightning]]''' | [[Tampa]], [[Florida]] | [[Benchmark International Arena]] | align="center" | 19 092 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1992 | [[Victor Hedman]] | [[Jon Cooper]] |- | '''[[Toronto Maple Leafs]]''' | [[Toronto]], [[Ontario]] | [[Scotiabank Arena]] | align="center" | 18 819 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1917 | [[Auston Matthews]] | [[Craig Berube]] |- ! rowspan="8" style="background:#dfd;" |[[Metropolitani divisjon|Metropolitani]] | '''[[Carolina Hurricanes]]''' | [[Raleigh]], [[Põhja-Carolina]] | [[Lenovo Center]] | align="center" | 18 680 | align="center" | 1972 | align="center" | 1979* | [[Jordan Staal]] | [[Rod Brind'Amour]] |- | '''[[Columbus Blue Jackets]]''' | [[Columbus (Ohio)|Columbus]], [[Ohio]] | [[Nationwide Arena]] | align="center" | 18 144 | colspan="2" style="text-align:center;" | 2000 | [[Boone Jenner]] | [[Rick Bowness]] |- | '''[[New Jersey Devils]]''' | [[Newark]], [[New Jersey osariik|New Jersey]] | [[Prudential Center]] | align="center" | 16 514 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1974* | [[Nico Hischier]] | [[Sheldon Keefe]] |- | '''[[New York Islanders]]''' | [[Elmont (New York)|Elmont]], [[New Yorgi osariik|New York]] | [[Barclays Center]] | align="center" | 13 900 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1972 | [[Anders Lee]] | [[Peter DeBoer]] |- | '''[[New York Rangers]]''' | [[New York]], [[New Yorgi osariik|New York]] | [[Madison Square Garden]] | align="center" | 18 006 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1926 | [[J. T. Miller]] | [[Mike Sullivan]] |- | '''[[Philadelphia Flyers]]''' | [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]] | [[Xfinity Mobile Arena]] | align="center" | 19 500 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967 | [[Sean Couturier]] | [[Rick Tocchet]] |- | '''[[Pittsburgh Penguins]]''' | [[Pittsburgh]], [[Pennsylvania]] | [[PPG Paints Arena]] | align="center" | 18 387 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967 | [[Sidney Crosby]] | [[Dan Muse]] |- | '''[[Washington Capitals]]''' | [[Washington]] | [[Capital One Arena]] | align="center" | 18 506 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1974 | [[Aleksandr Ovetškin]] | [[Spencer Carbery]] |- ! colspan="12" style="background:#003E7E;" |[[Läänekonverents (NHL)|<span style="color:#FFFFFF">Läänekonverents</span>]] |- ! rowspan="8" style="background:#ffd;" |[[Keskdivisjon (NHL)|Kesk]] | '''[[Chicago Blackhawks]]''' | [[Chicago]], [[Illinois]] | [[United Center]] | align="center" | 19 717 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1926 | ''Puudub'' | [[Jeff Blashill]] |- | '''[[Colorado Avalanche]]''' | [[Denver]], [[Colorado]] | [[Ball Arena]] | align="center" | 18 007 | align="center" | 1972 | align="center" | 1979* | [[Gabriel Landeskog]] | [[Jared Bednar]] |- | '''[[Dallas Stars]]''' | [[Dallas]], [[Texas]] | [[American Airlines Center]] | align="center" | 18 532 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967* | [[Jamie Benn]] | [[Glen Gulutzan]] |- | '''[[Minnesota Wild]]''' | [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]], [[Minnesota]] | [[Grand Casino Arena]] | align="center" | 17 954 | colspan="2" style="text-align:center;" | 2000 | [[Jared Spurgeon]] | [[John Hynes]] |- | '''[[Nashville Predators]]''' | [[Nashville]], [[Tennessee]] | [[Bridgestone Arena]] | align="center" | 17 113 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1998 | [[Roman Josi]] | [[Andrew Brunette]] |- | '''[[St. Louis Blues]]''' | [[Saint Louis]], [[Missouri]] | [[Enterprise Center]] | align="center" | 18 724 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967 | [[Brayden Schenn]] | [[Jim Montgomery (jäähokitreener)|Jim Montgomery]] |- | '''[[Utah Mammoth]]''' | [[Salt Lake City]], [[Utah]] | [[Delta Center]] | align="center" | 11 131 | colspan="2" style="text-align:center;" | 2024 | [[Clayton Keller]] | [[André Tourigny]] |- | '''[[Winnipeg Jets]]''' | [[Winnipeg]], [[Manitoba provints|Manitoba]] | [[Canada Life Centre]] | align="center" | 15 321 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1999* | [[Adam Lowry]] | [[Scott Arniel]] |- ! rowspan="8" style="background:#fdf;" |[[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani]] | '''[[Anaheim Ducks]]''' | [[Anaheim]], [[California]] | [[Honda Center]] | align="center" | 17 174 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1993 | [[Radko Gudas]] | [[Joel Quenneville]] |- | '''[[Calgary Flames]]''' | [[Calgary]], [[Alberta]] | [[Scotiabank Saddledome]] | align="center" | 19 289 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1972* | [[Mikael Backlund]] | [[Ryan Huska]] |- | '''[[Edmonton Oilers]]''' | [[Edmonton]], [[Alberta]] | [[Rogers Place]] | align="center" | 18 347 | align="center" | 1972 | align="center" | 1979 | [[Connor McDavid]] | [[Kris Knoblauch]] |- | '''[[Los Angeles Kings]]''' | [[Los Angeles]], [[California]] | [[Staples Center|Crypto.com Arena]] | align="center" | 18 230 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967 | [[Anže Kopitar]] | [[D. J. Smith]] |- | '''[[San Jose Sharks]]''' | [[San Jose]], [[California]] | [[SAP Center]] | align="center" | 17 562 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1991 | ''Puudub'' | [[Ryan Warsofsky]] |- | '''[[Seattle Kraken]]''' | [[Seattle]], [[Washingtoni osariik|Washington]] | [[Climate Pledge Arena]] | align="center" | 17 100 | colspan="2" style="text-align:center;" | 2021 | [[Jordan Eberle]] | [[Lane Lambert]] |- | '''[[Vancouver Canucks]]''' | [[Vancouver]], [[Briti Columbia]] | [[Rogers Arena]] | align="center" | 18 910 | align="center" | 1945 | align="center" | 1970 | ''Puudub'' | [[Adam Foote]] |- | '''[[Vegas Golden Knights]]''' | [[Paradise]], [[Nevada]] | [[T-Mobile Arena]] | align="center" | 17 356 | colspan="2" style="text-align:center;" | 2017 | [[Mark Stone]] | [[John Tortorella]] |} ; Märkused <div class="references-small"> # ''Tärn (*) tähistab meeskonna kolimist.'' # ''[[Edmonton Oilers]], [[Hartford Whalers]], [[Quebec Nordiques]] ja [[Winnipeg Jets (1972–1996)|algupärane Winnipeg Jets]] on liitunud NHL-iga 1979. aastal NHL–WHA liitumise pärast.'' </div> == Vaata ka == * [[NHL-i draft]] * [[NHL-i hooaeg 2018–2019]] * [[NHL-i hooaeg 2021–2022]] * [[NHL Winter Classic]] == Välislingid == {{Commons|Category:National Hockey League}} * [http://www.nhl.com NHL-i koduleht] * [http://www.nhlpa.com/ NHL-i mängijate koduleht] * [http://hockeydb.com HockeyDB] – sisaldab infot mängijate ja meeskondade kohta == Viited == {{viited}} [[Kategooria:NHL| ]] [[Kategooria:Jäähokiliigad]] c2o72zsk84w5f88s4fnnhmin0ilcd7h Bryan Adams 0 201653 7217639 7195650 2026-08-19T03:52:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217639 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{täienda}} [[Pilt:Bryan Adams Hamburg MG 0631 flickr.jpg|thumb|Bryan Adams (2007)]] [[Pilt:Bryan Adams Hamburg MG 0685 flickr.jpg|thumb|Bryan Adams (2007)]] [[Pilt:Flickr Bryan Adams in Peterborough 2009 (05).jpg|thumb|Bryan Adams (2009)]] '''Bryan Guy Adams''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1959]] [[Kingston (Kanada)|Kingstonis]]) on [[Kanada]] laulja, [[kitarr]]ist, muusikaprodutsent ja [[fotograaf]].<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Bryan Adams {{!}} Biography, Songs, Photography, & Facts {{!}} Britannica |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Bryan-Adams |vaadatud=2026-02-02}}</ref> Muusika alal on ta olulise auhinna kandidaadiks nimetatud 2010. aasta juuli seisuga 94 korda ja 23 korral on ta selle auhinna ka võitnud. Enamik nendest nominatsioonidest ja auhindadest on seotud Kanada muusikaauhinnaga [[Juno auhind|Juno]]. Selle kandidaadiks nimetati ta esimesi kordi [[1980]]. ja [[1981]]. aastal, mõlemal korral aasta kõige lootustandvama meeslaulja kategoorias. Esimest korda võitis ta Juno auhinna 1983. aastal parima meeslaulja kategoorias. Aasta meeslauljaks valiti Adams viiel aastal järjest ([[1983]]–[[1987]]). Ta on olnud nomineeritud Kanada aasta parima laulja auhinnale kümme korda, viimati [[2009]]. aastal, ja seitse korda on ta selle auhinna ka võitnud. Kokku on ta olnud Juno auhinnale nomineeritud 56 korda, seda enam kui kümnes kategoorias (aasta laulja, album, singel, helilooja, produtsent, laulukirjutaja, meelelahutaja, saavutus jne) ja võitnud selle 18 korda. [[Oscar (auhind)|Oscari]] kandidaadiks on ta nimetatud kolm korda, alati parima laulu kategoorias: [[1992]]. aastal lauluga "(Everything I Do) I Do It for You", [[1996]]. aastal lauluga "Have You Ever Really Loved a Woman?" ja [[1997]]. aastal lauluga "I Finally Found Someone". Ta ei võitnud ühelgi korral. [[Kuldgloobus]]e kandidaadiks nimetati ta viis korda, alati parima laulu kategoorias: lisaks neile kolmele, millega ta Oscari kandidaadiks nimetati, [[2003]]. aastal lauluga "Here I Am" ja [[2007]]. aastal lauluga "Never Gonna Break My Faith". Ta ei võitnud ühelgi korral. [[Grammy]] kandidaadiks on ta nimetatud 15 korda, neist seitse korda 1992. aastal ja neist omakorda neli korda lauluga "(Everything I Do) I Do It for You": aasta salvestise, aasta laulu, aasta meeslaulja ning parima filmi- või telelaulu kategoorias. Neist viimase ta võitis ja see ongi ta ainus Grammy. [[MTV]] videomuusika auhinna kandidaadiks on ta nimetatud kümme korda, neist kuus korda [[1985]]. aastal ja neist omakorda viis korda lauluga "Run to You". MTV videomuusika auhinna on ta võitnud ühel korral: [[1986]]. aastal lauluga "It's Only Love" parima lavalise esituse video kategoorias. [[Ameerika muusikaauhind|Ameerika muusikaauhinna]] kandidaadiks on ta nimetatud kolm korda: 1992. ja 1997. aastal pop-rokk-meesmuusiku kategoorias (ei võitnud kummalgi korral) ja 1992 pop-rokk-singli kategoorias lauluga "(Everything I Do) I Do It for You" (selle ta võitis). Adamsi laul "(Everything I Do) I Do It for You" kirjutati filmi "[[Robin Hood: varaste prints]]" jaoks. Seda laulu saatis tohutu rahvusvaheline menu. [[Suurbritannia singlite edetabel]]is püstitas ta rekordi, juhtides seda pretsedenditult 16 nädalat järjest. USA [[Billboard]]i edetabeli tipus oli ta üheksa ja Kanada edetabeli tipus seitse nädalat. [[Euroopa]]s tõusis ta tippu vähemalt 13 riigis, sealhulgas kõigis [[Skandinaavia]] maades. [[2006]]. aastal autasustati Adamsit [[Kanada orden]]i keskmise, ohvitseri klassiga. Kanada ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 132 inimest. Samal aastal pälvis ta [[Briti Columbia orden|Briti Columbia ordeni]]. Selle ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 1,5 inimest ja tegevpoliitikud seda autasu ei pälvi. == Kontserdid Eestis == Bryan Adams on Eestis esinenud üheksa korda. Tema kontsert Tallinna Lauluväljakul 10. juunil 1996 oli esimene suur lääne artisti vabaõhu-soolokontsert Eestis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Bryan Adams põikab Saku Suurhalli |url=https://www.ohtuleht.ee/115377/bryan-adams-poikab-saku-suurhalli |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 10. juuni 1996 - [[Tallinna lauluväljak|Tallinna Lauluväljakul]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=1996-06-11 |pealkiri=Bryan Adams alustas Tallinnas Euroopaturneed , Õngevõtmise nädalalõpp Viljandis, Pärnusse püstitatakse Estonia ohvrite mälestusmärk, Eesti politsei tabas Riia allilmaliidri, Prokurör soovib Kivimäele, Pruulile ja Strandbergile 3000 krooni trahvi, Demokraa |url=https://www.postimees.ee/2478995/bryan-adams-alustas-tallinnas-euroopaturneed-ongevotmise-nadalalopp-viljandis-parnusse-pustitatakse-estonia-ohvrite-malestusmark-eesti-politsei-tabas-riia-allilmaliidri-prokuror-soovib-kivimaele-pruulile-ja-strandbergile-3000-krooni-trahvi-demokraa |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> * 14. juuli 1999 - [[Eesti Näituste messikeskus|Eesti Näituste messikeskuses]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bryan Adams jälle Tallinnas |url=https://www.ohtuleht.ee/79397/bryan-adams-jalle-tallinnas |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 13. veebruar 2002 - [[Saku Suurhall|Saku Suurhallis]]<ref name=":0" /> * 5. detsember 2007 - Eesti Näituste messikeskuses<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bryan Adams annab Tallinnas kontserdi |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/250316/bryan-adams-annab-tallinnas-kontserdi |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 15. juuni 2013 - Tallinna Lauluväljakul Rock Summeril <ref>{{Netiviide |pealkiri=Bryan Adams pani Lauluväljaku rokkima - Rock Summer |url=https://rocksummer.ee/ee/uudised/66/bryan-adams-pani-lauluvaljaku-rokkima |vaadatud=2025-08-14 |väljaanne=rocksummer.ee |arhiivimisaeg=2024-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240812045040/https://rocksummer.ee/ee/uudised/66/bryan-adams-pani-lauluvaljaku-rokkima |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2. mai 2018 - Saku Suurhallis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-09-26 |pealkiri=Bryan Adams esineb maikuus Tallinnas |url=https://eeter.err.ee/632673/bryan-adams-esineb-maikuus-tallinnas |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 6. märts 2020 - Saku Suurhallis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-03-06 |pealkiri=GALERII &#10217; Rokiromantik Bryan Adams meelitas Saku Suurhalli kireva seltskonna |url=https://elu24.postimees.ee/6916573/galerii-rokiromantik-bryan-adams-meelitas-saku-suurhalli-kireva-seltskonna |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> * 7. juuli 2024 - [[Tartu lauluväljak|Tartu Lauluväljakul]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-07 |pealkiri=Pildid &#10217; Bryan Adams andis Tartus kontserdi, lauluväljak oli pea pilgeni rahvast täis |url=https://tartu.postimees.ee/8054840/pildid-bryan-adams-andis-tartus-kontserdi-lauluvaljak-oli-pea-pilgeni-rahvast-tais |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> * 14. august 2025 - Tallinna Lauluväljakul<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-27 |pealkiri=Bryan Adams esineb augustis Tallinnas |url=https://kultuur.err.ee/1609587626/bryan-adams-esineb-augustis-tallinnas |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == <references/> {{Commons}} {{JÄRJESTA:Adams, Bryan}} [[Kategooria:Kanada lauljad]] [[Kategooria:Poplauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] gmrwgzmlefeh51nz1vgdstzjpa4r1xx Dani Alves 0 202722 7217573 6952173 2026-08-18T22:28:38Z Ana-papana 235595 /* Täiskasvanute koondis */ 7217573 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Daniel Alves | pilt = Dani Alves - 2011 - Scotland v Brazil.jpg | täisnimi = Daniel Alves da Silva | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1983|5|6}} | sünnilinn = [[Juazeiro]] | sünnimaa = [[Brasiilia]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 173 cm | positsioon = [[paremkaitsja]] | koduklubi = [[Club Universidad Nacional|UNAM]] | särginumber = 33 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = [[Juazeiro Social Clube|Juazeiro]] | aastad1 = 2001–2002| mänge1 = 25 | väravaid1 = 2 | klubi1 = [[Esporte Clube Bahia|Bahia]] | aastad2 = 2002–2008| mänge2 = 175| väravaid2 = 11| klubi2 = [[Sevilla FC|Sevilla]] | aastad3 = 2008–2016| mänge3 = 247| väravaid3 = 14| klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2016–2017| mänge4 = 19 | väravaid4 = 2 | klubi4 = [[Torino Juventus|Juventus]] | aastad5 = 2017–2019 | mänge5 = 48 | väravaid5 = 2 | klubi5 = [[Paris Saint-Germain]] | aastad6 = 2019–2021 | mänge6 = 56 | väravaid6 = 3 | klubi6 = [[São Paulo FC|São Paulo]] | aastad7 = 2021–2022 | mänge7 = 14 | väravaid7 = 1 | klubi7 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad8 = 2022– | mänge8 = 12| väravaid8 = 0 | klubi8 = [[Club Universidad Nacional|UNAM]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 24. september 2022 | koondiseaastad1 = 2003 | koondisemänge1 = 7 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = Brasiilia U20 | koondiseaastad2 = 2006–| koondisemänge2 = 124 | koondiseväravaid2 = 8| koondis2 = [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | koondis_seisuga = 6. juuni 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Daniel Alves da Silva''' (sündinud [[6. mai]]l [[1983]] [[Juazeiro]]s [[Bahia]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]]na Mehhiko kõrgliigaklubis [[Club Universidad Nacional|UNAM]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es. Ta on mänginud sellistes klubides nagu [[FC Barcelona]], [[Sevilla FC|Sevilla]], [[Torino Juventus|Juventus]], [[Paris Saint-Germain]] ja [[São Paulo FC|São Paulo]]. Alves võitis Barcelonaga hooaegadel 2008–09 ja 2014–15 mõlemal korral nii [[Primera División|Hispaania liiga]], [[Copa del Rey|Hispaania karika]] kui ka [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]. Ta mängis [[Kataloonia]] klubis kaheksa aasta jooksul 391 mängu ja lõi 21 väravat. [[Brasiilia jalgpallikoondis]]ega on Alves võitnud 2009. ja 2013. aasta [[FIFA konföderatsioonide karikas|Konföderatsioonide karika]] ning [[2007. aasta Copa América|2007.]] ja [[2019. aasta Copa América]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril võitis ta Brasiilia olümpiavõistkonnaga kuldmedali. == Klubikarjäär == [[Pilt:DanielAlves.JPG|vasakul|pisi|200px|Alves [[FC Barcelona|Barcelona]]ga 2008. aastal]] === Bahia === Alves alustas oma jalgpallurikarjääri sünnilinnas [[Bahia]]s [[Brasiilia]]s. Ta mängis aastatel 2001–2002 kodulinna jalgpalliklubis [[Esporte Clube Bahia]] 25 mängu ja lõi kaks väravat. === Sevilla === 2002. aastal liitus Alves [[Hispaania]] [[La Liga|kõrgliiga]] klubiga [[Sevilla FC|Sevilla]]. 2005–06 ja 2006–07 võitis ta klubiga [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]]. 2006. aasta [[UEFA Superkarikas]] alistati Alvese tulevane koduklubi [[FC Barcelona|Barcelona]]. Ta valiti ka mängu parimaks mängijaks. Sevillas mängis Alves kuue aasta jooksul 175 mängu ja lõi 11 väravat. === Barcelona === 2008. aastal siirdus Alves 28 miljoni [[euro]] eest teise Hispaania meeskonda [[FC Barcelona|Barcelona]]. Barcelonaga võitis ta oma esimesel hooajal nii [[Primera División|La Liga]], [[Copa del Rey]] kui ka [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]. Meistrite Liiga finaalis aitas Alves klubil alistada [[Manchester United FC|Manchester United]]i 2:0. 2009–10 hooajal tuli ta Barcelonaga taas Hispaania meistriks. Hooajal 2010–11 aitas ta [[katalaanid]]el võita taas nii La Liga kui ka Meistrite Liiga. 2011. aasta Meistrite Liiga finaalis alistas ta klubiga Manchester Unitedi 3:1. Alves tuli 2011–12 hooajal [[Kataloonia]] klubiga Hispaania [[Copa del Rey|karikavõitjaks]]. 2012–13 hooajal võideti taas La Liga, sel korral rekordilise 100 punktiga. Hooajal 2013–14 kandis Alves hea sõbra [[Eric Abidal]]i auks särginumbrit 22. 2014–15 hooajal tegi ta klubiga ajalugu, kui võideti taas kõik kolm suurt karikat. Alves alustas Meistrite Liiga finaalis [[Torino Juventus|Juventus]]e vastu, kui Barcelona võitis 3:1. 2015–16 hooajal tuli ta klubiga taas La Liga ja Copa del Rey meistriks. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 107.jpg|pisi|Dani Alves 2015. aasta [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarikaga]]]] Barcelonas mängis Alves kaheksa aasta jooksul 391 mängu, lõi kokku 21 väravat ning andis üle 100 resultatiivse söödu. === Juventus === Dani Alves liitus 2016. aasta suvel [[Torino Juventus]]ega. Ta lõi klubi meeskonnas värava 2016–17 hooaja [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] kaheksandikfinaalis [[FC Porto|Porto]] vastu.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eurosarjad/schmeichel-ja-vardy-jatsid-leicester-cityle-kordusmanguks-voimaluse-juventus-tegi-portoga-asjad-klaariks?id=77317230|Pealkiri=Juventus tegi Portoga asjad klaariks|Väljaanne=DELFI|Aeg=22. veebruar 2017|vaadatud=23. veebruaril 2017}}</ref> Poolfinaalis andis ta mõlemale väravale resultatiivse söödu, kui Juventus alistas [[AS Monaco]] 0:2. Korduskohtumises lõi ta mängu avavärava, Juventus võitis 2:1. 17. mail 2017 lõi Dani Alves [[Coppa Italia|Itaalia karika]] finaalmängus avavärava, kui alistati [[Rooma Lazio|Lazio]] 2:0. === Paris Saint-Germain === Alves siirdus 2017. aasta suvel [[Prantsusmaa]] [[Ligue 1|kõrgliiga]] klubisse [[Paris Saint-Germain]].<ref>{{Netiviide|url=http://en.psg.fr/pro/article/dani-alves-signs-with-paris-saint-germain|Pealkiri=Dani Alves signs with Paris Saint-Germain|Väljaanne=PSG|Aeg=12. juuli 2017|vaadatud=13. juulil 2017|arhiivimisaeg=2017-07-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170730013542/http://en.psg.fr/pro/article/dani-alves-signs-with-paris-saint-germain|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta tegi oma debüüdi klubi rivistuses 29. juulil 2017, kui mängiti [[Trophée des Champions|Prantsusmaa superkarikas]] AS Monacoga. Alves lõi 51. minutil värava ja jagas 12 minutit hiljem ka väravasöödu, tänu millele võitis [[Pariis]]i klubi kohtumise 2:1.<ref>{{Netiviide|url=http://soccernet.ee/artikkel/alves-loi-debuudil-varava-andis-varavasoodu-ja-vedas-psg-tiitlini|Pealkiri=Alves lõi debüüdil värava, andis väravasöödu ja vedas PSG tiitlini|Väljaanne=Soccernet.ee|Aeg=30. juuli 2017|vaadatud=30. juulil 2017}}</ref> === São Paulo === 2019. aasta augustis liitus ta Brasiilia kõrgliiga klubiga [[São Paulo FC|São Paulo]].<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/49203156 "Dani Alves: Sao Paulo sign former PSG, Juventus and Barcelona defender"]. bbc.com. 2.9.2019. Vaadatud 3.8.2019</ref> === Tagasi Barcelonas === 2021. aasta novembris naasis Alves Barcelonasse. === UNAM === 2022. aasta juulis sõlmis Alves üheaastase lepingu Mehhiko kõrgliigaklubiga [[Club Universidad Nacional]] (UNAM). == Koondisekarjäär == === Noortekoondis === 2003. aastal kutsuti Alves mängima Brasiilia U20 jalgpallikoondisse [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] toimunud [[2003. aasta noorte maailmameistrivõistlused jalgpallis|noorte maailmameistrivõistlustel]]. Ta tegi turniiri jooksul kaasa kõikides kohtumistes. Alves aitas Brasiilial alistada finaalmängus Hispaania 1:0, ja tuli noorte maailmameistriks. === Täiskasvanute koondis === [[Pilt:The Brazilian Wall.jpg|vasakul|pisi|270x270px|Dani Alves seismas koos teiste Brasiilia mängijatega müüris (2011).]] [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia täiskasvanute jalgpallikoondis]]es debüteeris Alves 10. oktoobril 2006 [[Stockholm]]is peetud sõprusmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]]i vastu, mille Brasiilia võitis 2:1. Ta osales koondisega esimest korda suurturniiril [[2007. aasta Copa América]]l [[Venezuela]]s. Brasiilia pääses finaali, kus alistati [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] skooriga 3:0. Alves lõi finaalmängu viimase värava. [[2009. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2009. aasta Konföderatsioonide karikavõistlustel]] mängis ta alagrupis ainult [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]]e vastu. Poolfinaalis [[LAV-i jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariigi]]ga vahetati Alves platsile 82. minutil, ja ta lõi 88. minutil mängu võiduvärava. Finaalis alistas Brasiilia [[USA jalgpallikoondis|USA]] 3:2. [[2010. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] tegi Dani Alves kaasa kõikides Brasiilia alagrupikohtumistes. Kaheksandikfinaalis aitas ta koondisel alistada Tšiili 3:0. Brasiilia langes turniirilt veerandfinaalis [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]]i vastu. [[Pilt:ConfedCup2013Champions1.jpg|pisi|260x260px|Dani Alves hoidmas käes 2013. aasta Konföderatsioonide karikat]][[2011. aasta Copa América]]l tegi Alves kaasa ainult kahes esimeses kohtumises [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] ja [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguayga]]. Brasiilia langes veerandfinaalis Paraguay vastu penaltiseerial. Dani Alves esindas Brasiiliat ka [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikavõistlused|2013. aasta Konföderatsioonide karikavõistlustel]]. Ta aitas koondisel alistada finaalmängus [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] 3:0. Samuti kuulus Alves Brasiilia koondistesse, mis võistlesid [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], [[2015. aasta Copa América]]l ja [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa America Centenario]]l. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustest]] jäi ta põlvevigastuse tõttu eemale.<ref>[https://sport.err.ee/830743/dani-alves-jaab-mm-ilt-eemale "Dani Alves jääb MM-ilt eemale"]. sport.err.ee. 11.5.2018. Vaadatud 12.6.2018</ref> 2019. aastal võitis ta Brasiilia koondisega teist korda Copa América. Dani Alves valiti lisaks turniiri parimaks mängijaks. == Statistika == :''Seisuga 29. september 2017''<ref>{{Netiviide|url=http://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=34702|Pealkiri=Dani Alves|Väljaanne=Soccerbase|vaadatud=19.10.2016}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |Karikas ! colspan="2" |[[UEFA|Euroopa]] ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="3" |[[Esporte Clube Bahia|Bahia]] |2001 | rowspan="2" |[[Campeonato Brasileiro Série A|Serié A]] |6||0||0||0|| colspan="4" |—||6||0 |- |2002 |19||2||6||2|| colspan="4" |—||25||2 |- ! colspan="2" |Kokku !25!!2!!6!!2!! colspan="4" |—!!31!!4 |- | rowspan="7" |[[Sevilla FC|Sevilla]] |2002–03 | rowspan="6" |[[Primera División|La Liga]] |10||0||1||0|| colspan="4" |—||11||0 |- |2003–04 |29||1||7||1|| colspan="4" |—||36||2 |- |2004–05 |33||2||5||0||9||0|| colspan="2" |—||47||2 |- |2005–06 |36||3||2||0||14||0|| colspan="2" |—||52||3 |- |2006–07 |34||3||8||0||15||2|| colspan="2" |—||57||5 |- |2007–08 |33||2||3||0||9||2||2||0||47||4 |- ! colspan="2" |Kokku !175!!11!!26!!1!!47!!4!!2!!0!!250!!16 |- | rowspan="9" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2008–09 | rowspan="8" |La Liga |34||5||8||0||12||0|| colspan="2" |—||54||5 |- |2009–10 |29||3||3||0||12||0||4||0||48||3 |- |2010–11 |35||2||5||0||12||2||2||0||54||4 |- |2011–12 |33||2||5||1||11||0||3||0||52||3 |- |2012–13 |30||0||6||0||10||1||1||0||47||1 |- |2013–14 |27||2||5||0||8||2||2||0||42||4 |- |2014–15 |30||0||5||0||11||0|| colspan="2" |—||46||0 |- |2015–16 |29||0||6||1||9||0||4||0||48||1 |- ! colspan="2" |Kokku !247!!14!!43!!2!!85!!5!!16!!0!!391!!21 |- | rowspan="2" |[[Juventus FC|Juventus]] |2016–17 |[[Serie A]] |19||2||2||1||12||3||0||0||33||6 |- ! colspan="2" |Kokku !19!!2!!2!!1!!11!!3!!0!!0!!33!!6 |- | rowspan="2" |[[Paris Saint-Germain]] |2017–18 |[[Ligue 1]] |5||0||0||0||2||1||1||1||8||2 |- ! colspan="2" |Kokku !5!!0!!0!!0!!2!!1!!1!!1!!8!!2 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !471!!29!!77!!6!!146!!13!!19!!0!!713!!49 |} ==Saavutused== [[Pilt:Dani Alves Barça - Osasuna.jpg|pisi|Dani Alves [[FC Barcelona|Barcelona]]ga 2011. aastal]] ;Bahia * [[Campeonato do Nordeste]]: 2002 ;Sevilla * [[Copa del Rey]]: 2006–07 * [[Hispaania superkarikas]]: 2007 * [[UEFA Euroopa Liiga]]: 2005–06, 2006–07 * [[UEFA Super Cup|Euroopa superkarikas]]: 2006 ;Barcelona * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2008–2009|2008–09]], [[La Liga hooaeg 2009–2010|2009–10]], [[La Liga hooaeg 2010–2011|2010–11]], [[La Liga hooaeg 2012–2013|2012–13]], [[La Liga hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[La Liga hooaeg 2015–2016|2015–16]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16 * [[Hispaania superkarikas]]: 2009, 2010, 2011, 2013 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010-11|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 ;Juventus * [[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[Coppa Italia]]: 2016–17 ;Paris Saint-Germain *[[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Ligue 1 hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[Coupe de France]]: 2017–18 *[[Coupe de la Ligue]]: 2017–18 *[[Trophée des Champions]]: 2017 ;São Paulo *[[Campeonato Paulista]]: 2021 ; Brasiilia * [[Copa América]]: 2007, 2019 * [[FIFA konföderatsioonide karikas|Konföderatsioonide karikas]] 2009, 2013 * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 Maailmameistrivõistlused]]: 2003 * [[Suveolümpiamängud|Olümpiakuld]]: [[Jalgpall 2022. aasta suveolümpiamängudel|2022]] == Isiklikku == Dani Alves on 173 cm pikk. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.danialves.com/es/ Dani Alvese koduleht] * [https://twitter.com/DaniAlvesD2 Dani Alves Twitteris] * [https://www.facebook.com/DaniAlvesD2/?fref=ts Dani Alves Facebookis] {{FIFA World Cup 2010 Brasiilia koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Brasiilia koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}} {{JÄRJESTA:Alves, Dani}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Esporte Clube Bahia mängijad]] [[Kategooria:Sevilla FC mängijad]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:São Paulo FC mängijad]] [[Kategooria:Club Universidad Nacionali mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 5pj5rvbhko35jx70b9q6754i72j81nr Balthasar von Campenhausen (1745–1800) 0 202769 7217589 7151300 2026-08-18T23:25:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217589 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Balthasar von Campenhausen | pilt = Balthasar v Campenhausen 2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]], Volmari kreis Liivimaa kubermang Venemaa keisririik | surmaaeg = [[12. juuni]] [[1800]] | surmakoht = [[Pädaste mõis|Pädaste]], [[Kuressaare kreis]] [[Liivimaa kubermang]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Campenhausen]]id | autogramm = }} [[File:BaronCampenhausenWappen.jpg|pisi|Campenhauseni suguvõsa vabahärravapp]] [[Vabahärra]] '''Balthasar von [[Campenhausen]]''' ([[läti keel]]es Baltazars fon Kampenhauzens; [[vene keel]]es Балтазар Иванович Кампенгаузен) ([[28. november]] [[1745]] [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]] – [[12. juuni]] [[1800]] [[Pädaste mõis|Pädaste]] Muhumaa ) oli [[baltisakslased|baltisaksa päritolu]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] riigitegelane. ==Elulugu== [[File:CampenhausenMemorial.jpg|pisi|left|[[Turu tänav (Kuressaare)|Turu tänav]] 2 hoone [[Kuressaare]]s]] Ta oli [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l [[Ungurmuiža]], [[Kūdums]]i ja [[Lenči]] [[mõis]]a pärushärra, [[Liivimaa maanõunik]] ([[1777]]), [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] majandusvalitsuse peadirektor ja asekuberner, [[Saaremaa maarevisjonikomisjon]]i esimees<ref>[[Evald Blumfeldt]]. Saaremaa revisjoni- ja reguleerimistööd 1765–1828, lk 100. [[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused]] [https://web.archive.org/web/20241127175001/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b10eae7c-a215-4a3c-a9dc-d80ae93cd11f/content XXX], TARTU 1938</ref>, [[salanõunik]] ([[1796]]). [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] asekuberner Balthasar von Campenhausen [[Saaremaa asehaldurite loend#Venemaa keisririigis|resideeris]] aastatel 1784–1797 [[Kuressaare#Venemaa keisririigis|Kuressaare]]s ja edendas linna heakorda ja kultuurielu ja lasi ehitada [[Turu tänav (Kuressaare)|Turu tänav]] 2 hoone, mis sai valmis arvatavasti 1785. aastal. Balthasar von Campenhauseni algatusel viidi Kuressaares ellu rida uuendusi. Alustati kivist majade ja tulekindlate kivikatuste ehitamist, hoonete rajamist pikiküljega tänavajoonele, paekivist aedade rajamist ning tänavate sillutamist <ref>[[Lilian Hansar]], [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Elav%20vana%20linn.%20Kuressaare.pdf Kuressaare linna kujunemine], Elavad vanalinnad Kuressaare, lk 18, d Muinsuskaitseamet</ref>. [[Liivimaa tsiviilkuberner]] [[6. jaanuar]]ist kuni [[26. veebruar]]ini [[1797]]<ref>[https://web.archive.org/web/20121025051838/http://www.pseudology.org/colonels/GenGub.htm Генерал-губернаторства].</ref> ja seejärel [[Peterburi]]s [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Keisririigi Valitseva Senati]] [[senaator]] ja riigi kodifikatsioonikomisjoni liige. Talle anti [[Püha Anna orden]] (I klass) ja [[Püha Vladimiri orden]] (II klass).<ref>Recke, J. F. v., Napiersky, K. E. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd. 1., 1827, lk 321-2 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?seite=337].</ref> Balthasar von Campenhausen suri 1800. aastal [[Pädaste mõis]]as [[Muhu]]maal. ==Perekond== Tema vanemad olid [[Liivimaa maanõunik]], Venemaa kindralleitnant, [[Soome kindralkuberneride loend|Soome kindralkuberner]] (1742–1743) ja [[Püha Aleksander Nevski orden]]i kavaler, vabahärra [[Johann Balthasar von Campenhausen]] (1689–1758)<ref>{{BBLD|GND1035760592|Campenhausen, Johann Balthasar* v., seit 1744 Frh. (1689-1758)}}</ref> ja [[Tallinn]]as sündinud kindralmajori tütar Helene Juliane von [[Straelborn]] (1703–1775).<ref>{{Netiviide |url=http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=51 |pealkiri=TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Campenhausen, Balthasar von |vaadatud=2015-10-22 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304211625/http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=51 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta abiellus 1767 Sophie Eleonore Woldeck von Arneburgiga (1744 Arnim –1791 [[Kuressaare]]). Abielust sündisid:<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: [[Liivimaa rüütelkond|Livland]]. Bd I. Görlitz, 1929, lk 25 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?seite=34].</ref> *[[Balthasar von Campenhausen (1772–1823)|Balthasar von Campenhausen]] (1772–1823; [[:ru:Кампенгаузен, Балтасар Балтасарович|ru]]), [[Turaida]] mõisaomanik, riigitegelane, esimene Venemaa riigikontrolör *[[Hermann Johann von Campenhausen]] (1773–1836), Ungurmuiža, Kūdumsi jpt mõisaomanik, Liivimaa maanõunik ja [[Liivimaa konsistoorium]]i president, krahvinna Dorothea von [[Keyserlingk]]i (1779–1847) abikaasa *Martha Friederike Sophie von Campenhausen (1776–1835), [[Härgmäe]] mõisaomanik, [[Mecklenburg-Schwerin]]i riigiministri [[Leopold Hartwich von Plessen]]i (1769–1837; [[:de:Leopold von Plessen|de]]) abikaasa *Charlotte Dorothea Henriette von Campenhausen (1778–1831), Eestimaa kuberneri ja vabahärra [[Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen]]i abikaasa *[[Johann Christoph von Campenhausen]] (1780–1841), Ungurmuiža ja Kūdumsi mõisaomanik, maakohtu assessor ja ülemkonsistooriumi liige Peterburis *[[Lorenz Johann von Campenhausen]] (1781–1830), Turaida mõisaomanik, abiellus [[Anija mõis|Anija]] mõisniku tütre Helene Ulrike [[Staël von Holstein]]iga (1802–1869). ===Sugupuu=== {{Sugupuu |nimi=Vabahärra <br>Balthasar von Campenhausen<br>(1745–1800) |isa= Vabahärra [[Johann Balthasar von Campenhausen]]<br>(1689–1758) |isaisa= [[Johann Hermann von Campenhausen]]<br>(1641–1705) <ref>[[Anders Anton von Stiernman]]: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk 659 [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&pg=PA659].</ref> |isaisaisa=[[Hermann von Campenhausen]] |isaisaema=Gertrud von der [[Linde]] <br>(sündinud 1608) |isaema= Vabaproua Agnes Margaretha [[Gyldenhoff]] <br>(1653–1703 [[Tartu]]) |isaemaisa= Vabahärra [[Balthasar Gyldenhoff]] <br>(1626–1689)<ref>[[Anders Anton von Stiernman]]: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk 124 [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&pg=PA124].</ref> |isaemaema= Wendela Walentin von Löwenburg |ema= Helene Juliane von [[Straelborn]] <br> (1703–1775) |emaisa= [[Ewert von Straelborn|Ewert (Eberhard) von Straelborn]] <br>(1666–1736) |emaisaisa= [[Evert Straelborn]] ([[Koordi mõis|Koordi]])<br>(surnud 1688) |emaisaema= [[Bela Koch]] ([[Tallinna raad|Tallinna raehärra]] [[Christoph Koch]]i tütar)<br>(surnud 1720) |emaema= Anna Magdalena von [[Funcken]] <br>(1671–1734) |emaemaisa= [[Rembert von Funcken]] <br>(1632–1709) |emaemaema= [[Paadrema mõis|Paadrema]] vabaproua Helene von [[Uexkull-Güldenband]] }} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Olavi Pesti]]: [http://www.aai.ee/abks/003.html Balthasar von Campenhausen ja Saaremaa] *{{BBLD|0000000388779831}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=... | nimi=[[Saaremaa kuberneride loend|Saaremaa asekuberner]] | aeg= [[1781]]–[[1783]] | järgnev= [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] kuberner</br> [[Nikolai Sergejevitš Naumov|Nikolai Naumov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=... | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa asekuberner]] | aeg= [[1783]]–[[1797]] | järgnev= [[Christoph Adam von Richter]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] kuberner</br>vabahärra [[Gerhard Konrad Kasimir von Meyendorff|Kasimir von Meyendorff]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa tsiviilkuberner]] | aeg= [[1797]] | järgnev= Krahv [[Ernst Burchard von Mengden]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Campenhausen, Balthasar von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Campenhausenid|Balthasar]] [[Kategooria:Göttingeni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Liivimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Liivimaa kubernerid]] [[Kategooria:Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi auliikmed]] [[Kategooria:Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi senaatorid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1745]] [[Kategooria:Surnud 1800]] rmgx0itdybah2ppfgtcv6pgxnbmuq7i Bluetooth 0 203828 7217619 7206488 2026-08-19T02:11:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217619 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bluetooth Figure Mark Logo.svg|pisi|Bluetoothi logo]] '''Bluetooth''' on lühikese levialaga juhtmevaba sidestandard, mis võimaldab andmevahetust püsi- ja mobiilseadmete vahel ning isiklike võrkude (PAN – personal area network) loomist. Bluetooth töötab sagedusalas 2,402–2,480 GHz, kasutades [[UHF-sagedusala|UHF]]-raadiolaineid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Muller |eesnimi=Nathan J. |pealkiri=Networking A to Z |url=https://archive.org/details/networkingtoz0000mull |kuupäev=2003 |kirjastus=McGraw-Hill |teised=NetLibrary, Inc |isbn=978-0-07-142913-9 |sari=Quick reference (McGraw-Hill) |koht=New York}}</ref> Tehnoloogiat kasutatakse peamiselt kaablivaba alternatiivina, võimaldades failide jagamist lähestikku asuvate seadmete vahel ning juhtmevaba ühendust [[Mobiiltelefon|mobiiltelefonide]], [[Kõrvaklapid|kõrvaklappide]], [[Kõlar|kõlarite]], [[Hi-Fi|HIFI]]-seadmete, autohelisüsteemide, [[Televiisor|telerite]] ja [[Heliriba|heliribade]] vahel. Bluetooth-tehnoloogia arendust ja standardiseerimist koordineerib [[:en:Bluetooth_Special_Interest_Group|Bluetooth Special Interest Group (SIG)]], kuhu kuulub üle 35 000 liikmesettevõtte telekommunikatsiooni, IT-, võrgunduse ja tarbeelektroonika valdkonnast. SIG vastutab spetsifikatsioonide koostamise, seadmete kvalifitseerimise ja Bluetoothi kaubamärgi kaitse eest. Selleks et toodet saaks turustada Bluetooth-seadmena, peab see vastama SIGi kehtestatud nõuetele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-04 |pealkiri=Bluetooth Technology Website {{!}} The official website of Bluetooth technology. |url=https://www.bluetooth.com/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Bluetooth® Technology Website |keel=en-US}}</ref> 2024. aasta seisuga tarnitakse maailmas igal aastal ligikaudu 5 miljardit Bluetooth-seadet. Prognooside kohaselt võib see arv 2028. aastaks kasvada 7,5 miljardini.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bluetooth SIG releases "2024 Bluetooth Market Update" |url=https://en.eeworld.com.cn/mp/Silicon-Labs/a377729.jspx |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=en.eeworld.com.cn |arhiivimisaeg=2025-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250913022031/https://en.eeworld.com.cn/mp/Silicon-Labs/a377729.jspx |url-olek=ei tööta }}</ref> == Ajalugu == Bluetooth-tehnoloogia arendamine sai alguse 1989. aastal Rootsis, kui [[Ericsson|Ericssoni]] mobiiliosakonna tehnoloogiadirektor Nils Rydbeck algatas projekti juhtmevabade peakomplektide loomiseks. Arendustöö usaldati Tord Wingrenile, Jaap Haartsenile ja Sven Mattissonile. 1994. aastal alustati aktiivset arendust ning 1997. aastaks valmis töötav prototüüp. Projekti juhtimise võttis üle Örjan Johansson, kes mängis olulist rolli ka tehnoloogia standardiseerimisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Who Invented Bluetooth? |url=https://www.thoughtco.com/who-invented-bluetooth-4038864 |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=ThoughtCo |keel=en}}</ref> Idee luua ühendus [[Mobiiltelefon|mobiiltelefoni]] ja [[sülearvuti]] vahel pärines juba 1972. aastast, kui [[IBM]]-i arendusjuht Adalio Sanchez tegi koostööettepaneku Ericssonile. Kuna tollaste mobiiltelefonide energiatarve oli liiga suur, otsustati hiljem kasutada Ericssoni arendatud lühilink-tehnoloogiat ühenduslahendusena. Et tehnoloogia saaks laiemalt levida, tehti otsus kujundada sellest avatud standard. Ericsson panustas [[raadiotehnoloogia]] patentidega, IBM lisas omalt poolt loogikakihi.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=20 years of blue - Experience the interactive history of Bluetooth |url=https://www.bluetooth.com/wp-content/uploads/Sitecore-Media-Library/20year/default.html |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=www.bluetooth.com}}</ref> Varsti liitusid projektiga ka [[Intel]], [[Toshiba]] ja [[Nokia (ettevõte)|Nokia]] ning 1998. aasta mais loodi ametlikult Bluetooth Special Interest Group (SIG), mille ülesandeks sai tehnoloogia edasine arendamine ja haldamine.<ref name=":0" /> Esimene Bluetooth-seade – [[juhtmevaba peakomplekt]] – esitleti 1999. aastal COMDEXi messil. Esimene Bluetooth-toega mobiiltelefon, Ericsson R520m, jõudis turule 2001. aasta alguses. Samal aastal oktoobris tõi IBM turule esimese Bluetoothi toega sülearvuti – ThinkPad A30. Bluetooth-tehnoloogia areng jätkus ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ettevõte [[Vosi Technologies]] töötas välja lahenduse, mille abil ühendada sõidukite heli- ja sidesüsteemid Bluetoothi kaudu. Algselt planeeritud koostöö [[Motorola|Motorolaga]] katkes kohtuvaidluse tõttu, kuid hiljem võttis Motorola Bluetoothi kasutusele, aidates kaasa selle laiemale levikule autotööstuses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MOTOROLA, INC. v. VOSI TECHNOLOGIES, INC. (N.D. Ill. 2001), No. 01 C 4182 |url=https://www.casemine.com/judgement/us/5914b923add7b0493478977f |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Casemine |keel=en}}</ref> == Etümoloogia == Nime ''Bluetooth'' pakkus 1997. aastal välja Intelis töötanud Jim Kardach, üks Bluetooth Special Interest Groupi (SIG) asutajaliikmeid. Idee sai alguse tema vestlusest Ericssoni teadlase Sven Mattissoniga, kes mainis Skandinaavia ajalugu ja Frans G. Bengtssoni viikingiromaani ''The Long Ships'' . Jutuks tuli ka 10. sajandi Taani kuningas [[Harald Sinihammas|Harald Bluetooth]], kes oli tuntud Taani hõimude ühendajana.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Origin of the name |url=https://www.bluetooth.com/about-us/bluetooth-origin/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Bluetooth® Technology Website |keel=en-US}}</ref> Hiljem sattus Kardach lugema Gwyn Jonesi raamatut ''A History of the Vikings'', kus oli kujutatud Harald Bluetoothi ruunikivi. Selle põhjal pakkus ta nime ''Bluetooth'' välja lähiside traadita ühenduse projektile kui ajutist koodnime.<ref name=":1" /> Bluetoothi ametliku teabe kohaselt oli nimi algselt mõeldud vaid ajutisena, kuni turundusosakond leiab sobivama nimetuse. Valikusse jäid veel nimed ''[[RadioWire]]'' ja ''PAN'' (Personal Area Networking). Nimi ''PAN'' osutus liiga üldlevinuks ning ''RadioWire’i'' kaubamärki ei jõutud õigeaegselt kontrollida. Nii jäi kasutusele nimi ''Bluetooth'', mis oli tööstuses juba laialt levinud ja sai lähiside traadita ühenduse sünonüümiks.<ref name=":1" /> Nimetus ''Bluetooth'' on inglispärane vorm Taani kuninga Harald Blåtandi nimest (vanaskandinaavia ''blátǫnn''), mis tähendab sõna-sõnalt „sinist hammast“. Nimi sümboliseerib ühendamist – nii nagu Harald ühendas Taani hõimud, ühendab Bluetooth erinevad seadmed ja protokollid.<ref name=":1" /> Bluetoothi logo kujundamisel on kasutatud kahte noorema Futharki [[Ruunid|ruuni]] – ᚼ (''Hagall'') ja ᛒ (''Bjarkan'') – mis tähistavad Harald Bluetoothi initsiaale ning sümboliseerivad tehnoloogia ühendavat olemust.<ref name=":1" /> == Teostus == Bluetooth-tehnoloogia töötab tööstuslikus, teaduslikus ja meditsiinilises ([[ISM]]) sagedusalas 2,402–2,480 GHz.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=How Does Bluetooth Work » Electronics Notes |url=https://www.electronics-notes.com/articles/connectivity/bluetooth/how-bluetooth-works.php |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=www.electronics-notes.com}}</ref> Side toimub sagedushüppelise levispektri (frequency-hopping spread spectrum) abil: andmed jagatakse pakettideks ja saadetakse 79 erineval 1 MHz laiuse kanaliga. Kanalite vahel hüpatakse kuni 1600 korda sekundis, et vähendada raadiosageduslikke häireid ja parandada ühenduse töökindlust.<ref name=":2" /> Bluetooth Low Energy (BLE) kasutab sama sagedusala, kuid töötab 40 kanalil, mille ribalaius on 2 MHz. BLE töötab erineva loogika alusel ja on mõeldud madala energiatarbega seadmete ja lühiajaliste ühenduste jaoks.<ref>{{Netiviide |eesnimi= |pealkiri=Bluetooth specification version 5.0 |url=https://www.bluetooth.org/DocMan/handlers/DownloadDoc.ashx?doc_id=421043 |vaadatud=29. aprill 2025}}</ref> Bluetoothi varastes versioonides kasutati modulatsiooniskeemi GFSK (Gaussian Frequency Shift Keying), mille abil oli võimalik saavutada andmeedastuskiirus kuni 1 Mbit/s. Bluetooth 2.0+EDR (Enhanced Data Rate) tõi lisaks modulatsioonimeetodid π/4-DQPSK ja 8-DPSK, millega saavutati vastavalt 2 ja 3 Mbit/s kiirused. 2019. aastal tutvustas [[Apple Inc.|Apple]] HDR-laiendust (High Data Rate), mis kasutab 4 MHz laiuseid kanaleid ja võimaldab andmeedastuskiirust kuni 8 Mbit/s.<ref>{{Viide |pealkiri=Ultra-Low Latency Audio Over Bluetooth |url=https://www.freepatentsonline.com/y2019/0104424.html |teised=Bailor Chia-Jong Hsu |vaadatud=2025-04-29}}</ref> [[Fail:Bluetooth network topology.png|pisi|Bluetooth võrgu topoloogia]] Bluetoothi arhitektuur põhineb master-slave mudelil: üks seade (master) saab luua väikese võrgu ehk piconet’i ja hallata kuni seitset samaaegselt ühendatud seadet (slave). Kõik seadmed sünkroniseeruvad master’i kella järgi, mille taktimärk on 312,5 mikrosekundit. Andmepaketid võivad olla ühe, kolme või viie ajapilu (slot’i) pikkused. Seadmed võivad vajadusel rolli vahetada – näiteks võib algselt master’ina tegutsenud seade hiljem toimida slave’ina. Kui mitu piconet’i on omavahel ühendatud, moodustavad need keerukama hajusvõrgu ehk scatternet’i, kus üks seade võib olla korraga ühes võrgus master ja teises slave. Ülemseade valib alati, millist alamseadet ta parasjagu adresseerib. Kuna alam peab pidevalt kuulama ja ootama käsklusi, on ülemana toimimine vähem ressursimahukas kui alamana. Samuti on võimalik, et üks seade on korraga mitme ülemseadme alam. == Levivõimsus ja leviala == Bluetooth-seadmete võimsus ja leviala sõltuvad seadme klassist: {| class="wikitable" |+Bluetooth-seadme võimsus klassi järgi !Klass !Maksimaalne võimsus !dBm |- |1 |10-100 mW | +10 kuni +20 |- |1.5 |2,5-10 mW | +4 kuni +10 |- |2 |1-2,5 mW |0 kuni +4 |- |3 |0,01-1 mW | -20 kuni 0 |} Tegelik leviala sõltub lisaks ka seadmete tundlikkusest, antenni konfiguratsioonist, andmeedastuskiirusest, aku seisukorrast ja keskkonnatingimustest (nt seinad, peegeldused, takistused).<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2022-04-01 |pealkiri=Understanding Bluetooth Range |url=https://www.bluetooth.com/learn-about-bluetooth/key-attributes/range/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Bluetooth® Technology Website |keel=en-US}}</ref> Kuigi klass 1 seadmed suudavad suhelda kuni 100 m kaugusel, on enamik seadmeid klass 2, mille tööulatus on tavaliselt 10–30 m. Parimates tingimustes võivad kaks klass 1 seadet suhelda ka kuni 1 km kauguselt, ilma seaduslikke piiranguid rikkumata.<ref name=":3" /> == Bluetoothi profiilid == Bluetoothi toimimine põhineb profiilidel, mis määratlevad, kuidas seadmed kindlates kasutusolukordades käituvad. Näiteks: * '''HSP (Headset Profile)''' – kõrvaklappide ühendamine telefoni või arvutiga. * '''HDP (Health Device Profile)''' – terviseseadmete (nt pulsiandur, termomeeter) ühendamine. * '''VDP (Video Distribution Profile)''' – videovoogude edastamine seadmete vahel. Profiilid aitavad seadmetel suhelda ühtsete reeglite järgi ja lihtsustavad andmevahetust seadete vahel. == Kasutusvaldkonnad == Bluetoothi kasutatakse laialdaselt järgmistes seadmetes ja olukordades:[[Fail:Sony-WH-1000XM3-kabellose-Bluetooth-Noise-Cancelling-Kopfhoerer.3.jpg|pisi|Bluetooth kõrvaklapid Sony WH 1000XM3]] * Juhtmevaba side mobiiltelefonide, peakomplektide, autostereosüsteemide ja nutikõlarite vahel. * Failide, kontaktide ja kalendriandmete jagamine seadmete vahel. * Nutilukud ja kaugjuhtimine (nt uste avamine). * Treening- ja terviseseadmete ühendamine nutitelefonide või arvutitega. * Hiired, klaviatuurid, printerid ja muud sisend/väljundseadmed. * Selfie-pulgad ja kaugpäästikud telefonide kaamerate juhtimiseks. * RS-232 seadmete asendamine (GPS-seadmed, vöötkoodilugejad, meditsiiniseadmed). * RTLS-süsteemid (reaalajas asukohajälgimine varade ja inimeste jaoks). * Isiklik turvalisus: märguandega Bluetooth-sildid, kui ese liigub kasutajast liiga kaugele. * Liiklusandmete kogumine (nt Calgarys liiklusvoogude jälgimine). * Heliriba ja teleri juhtmevaba ühendus. * Mängukonsoolide kontrollerid (nt PlayStation 3, Nintendo Wii). * DECT-telefonide võimalus kasutada Bluetoothi mobiilikõnede jaoks. * Virtuaalreaalsuse liikumiskontrollerite ühendamine VR-peakomplektidega. == Kasutamine arvutis == [[Fail:USB Bluetooth-Dongle.jpg|pisi|Bluetooth dongle]] Kui arvutil puudub sisseehitatud Bluetooth, saab seda lisada välise Bluetooth-adapteri abil, mis on tavaliselt USB-dongli kujuline. Kuigi enamik uuemaid sülearvuteid ja mõningaid lauaarvuteid on Bluetoothiga varustatud, vajavad paljud vanemad seadmed lisalahendust. Bluetoothi eelis võrreldes eelkäija [[Infrapunaliides|IrDA-ga (infrapuna)]] seisneb selles, et üks adapter võimaldab suhelda mitme seadmega korraga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bluetooth for programmers |url=http://people.csail.mit.edu/rudolph/Teaching/Articles/PartOfBTBook.pdf |vaadatud=29. aprill 2025}}</ref> == Bluetoothi tugi operatsioonisüsteemides == '''Microsoft Windows''' * '''Windows XP (SP2 ja SP3)''' – toetus Bluetoothi versioonidele 1.1, 2.0 ja 2.0+EDR. Varem vajasid kasutajad eraldi draivereid, kuid SP2-st alates lisas Microsoft oma toe.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Bluetooth on Windows |url=http://download.microsoft.com/download/9/c/5/9c5b2167-8017-4bae-9fde-d599bac8184a/Bth_FAQ.docx |vaadatud=29. aprill 2025}}</ref> * '''Windows Vista (RTM/SP1 + funktsioonipakett või SP2)''' – tugi Bluetooth v2.1+EDR-le.<ref name=":4" /> * '''Windows 7''' – lisaks v2.1+EDR toele toetab ka laiendatud päringuvastust (EIR).<ref name=":4" /> * '''Windows 8 ja uuemad''' – sisaldavad tuge Bluetooth Low Energy (BLE) tehnoloogiale.<ref name=":4" /> Natiivne Windowsi Bluetoothi protokollipinu (stack) toetab profiile nagu: * PAN (Personal Area Networking) * SPP (Serial Port Profile) * DUN (Dial-Up Networking) * HID (Human Interface Device) * HCRP (Hardcopy Cable Replacement) Windows XP puhul saab kasutada ka kolmanda osapoole tarkvara, mis lisab profiilituge või uuemaid Bluetoothi versioone. Windows Vista ja 7 võimaldavad tootjapoolseid lisaprofiile kasutada ilma süsteemipinu asendamata.<ref name=":4" /> '''Apple macOS''' Apple’i seadmed on toetanud Bluetoothi alates '''Mac OS X v10.2''' (ilmus 2002. aastal).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-02-18 |pealkiri=Apple Introduces “Jaguar,” the Next Major Release of Mac OS X |url=http://www.apple.com/pr/library/2002/jul/17jaguar.html |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2008-02-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080218140207/http://www.apple.com/pr/library/2002/jul/17jaguar.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> '''Linux''' Linuxis on kaks peamist Bluetoothi tarkvarapakku: * '''BlueZ''' – vaikimisi kaasas enamiku Linuxi distributsioonidega, arendajaks [[Qualcomm]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=BlueZ |url=https://www.bluez.org/ |vaadatud=2025-04-29 |arhiivimisaeg=2025-05-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250504230154/https://www.bluez.org/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * '''Fluoride''' – varem tuntud kui Bluedroid, kasutusel [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] OS-is, arendajaks [[Broadcom]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=su |eesnimi=Jacob |kuupäev=2016-05-10 |pealkiri=Bluedroid stack in android |url=https://medium.com/@zpcat/bluedroid-stack-in-android-564c58b451f4 |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Medium |keel=en}}</ref> Lisaks on olemas ka '''Affix''', mille töötas välja Nokia. See oli kunagi populaarne, kuid pole uuendusi saanud alates 2005. aastast. '''BSD-perekond''' * '''FreeBSD''' – sisaldab Bluetoothi tuge alates versioonist 5.0 (rakendatud netgraph-süsteemi kaudu).<ref>{{Netiviide |pealkiri=ng_bluetooth(4) |url=https://man.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=ng_bluetooth&sektion=4 |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=man.freebsd.org}}</ref> * '''NetBSD''' – Bluetoothi tugi lisati versioonis 4.0.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Super User's BSD Cross Reference: /NetBSD/share/man/man4/bluetooth.4 |url=http://bxr.su/NetBSD/share/man/man4/bluetooth.4 |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=bxr.su}}</ref> * '''OpenBSD''' – võttis NetBSD pinupõhise toe kasutusele, kuid eemaldas selle hiljem hooldusprobleemide tõttu.<ref>{{Netiviide |pealkiri='CVS: cvs.openbsd.org: src' - MARC |url=https://marc.info/?l=openbsd-cvs&m=140511572108715&w=2 |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=marc.info}}</ref> * '''DragonFly BSD''' – sisaldab NetBSD põhist Bluetoothi tuge alates versioonist 1.11(2008).<ref name=":5" /> Kasutatav on ka FreeBSD netgraphipõhine lahendus, kuid see võib vajada täiendavat seadistamist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Super User's BSD Cross Reference: /DragonFly/sys/netgraph7/bluetooth/common/ng_bluetooth.c |url=http://bxr.su/DragonFly/sys/netgraph7/bluetooth/common/ng_bluetooth.c |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=bxr.su}}</ref> == Bluetoothi versioonid ja põhiomadused == {| class="wikitable" |+ |'''Versioon''' |'''Aasta''' |'''Kiirus (max)''' |'''BLE tugi''' |'''Ulatus (kuni)''' |'''Märkused''' |- |'''1.0–1.2''' |1999–2003 |kuni 1 Mb/s |Ei |10 m |Varased probleemid ühilduvusega<ref>{{Viide |pealkiri=Bluetooth |kuupäev=2025-04-07 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bluetooth#cite_note-78 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2025-04-29}}</ref> |- |'''2.0 + EDR''' |2004 |3 Mb/s (ef. 2.1) |Ei |10 m |Kasutab GFSK, π/4-DQPSK, 8-DPSK |- |'''2.1 + EDR''' |2007 |3 Mb/s |Ei |10 m |Turvaline lihtne sidumine (SSP) |- |'''3.0 + HS''' |2009 |24 Mb/s (via Wi-Fi) |Ei |10 m |Kasutab alternatiivset MAC/PHY |- |'''4.0''' |2010 |3 Mb/s |Jah |60 m |BLE (Bluetooth Low Energy) debüüt |- |'''4.1''' |2013 |3 Mb/s |Jah |60 m |Parandatud LTE koostöö, mitmerolliline tugi |- |'''4.2''' |2014 |3 Mb/s |Jah |60 m |IoT tugi, IP-ühenduvus (IPv6) |- |'''5.0''' |2016 |50 Mb/s |Jah |240 m |2× kiirus või 4× ulatus BLE-s |- |'''5.1''' |2019 |50 Mb/s |Jah |240 m |Asukoha määramine (AoA, AoD) |- |'''5.2''' |2020 |50 Mb/s |Jah |240 m |LE Audio, LC3, Auracast |- |'''5.3''' |2021 |50 Mb/s |Jah |240 m |Energiatõhusus, turvaparandused |- |'''5.4''' |2023 |50 Mb/s |Jah |240 m |Turvalised reklaamid, PAwR |- |'''6.0''' |2024 |3 Mb/s |Jah |300 m |Kanalite heli, filtreerimine, jälgimine |} Kõik Bluetoothi versioonid on tagasiühilduvad – uuemad seadmed suudavad suhelda varasemate versioonidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Specifications |url=https://www.bluetooth.com/specifications/specs/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Bluetooth® Technology Website |keel=en-US}}</ref> == Märkimisväärsed täiustused eri versioonides == '''2.1 + EDR''' * SSP (turvaline lihtne sidumine) * Laiendatud päringuvastus (EIR) '''3.0 + HS''' * 802.11 (Wi-Fi) kasutamine suureks andmevooks * AMP (Alternative MAC/PHY) '''4.0 ja BLE''' * Väga madal energiatarve * Mõeldud IoT ja sensorite jaoks * Kaherežiimilised ja üherežiimilised kiibid '''5.0–5.4''' * BLE ulatuse ja kiiruse oluline kasv * Reklaamijate kodeering ja kanalivaliku täiustused * Auracast: heli jagamine mitme seadme vahel '''6.0''' * Reklaamide filtreerimine ja jälgimine * Kanalipõhised helisignaalid * ISOAL täiustused (audio voogesituse jaoks) == Turvalisus == Bluetooth-tehnoloogia on kavandatud toetama konfidentsiaalsust, autentimist ja võtmehaldust, kasutades selleks SAFER+ plokkšifrile tuginevaid kohandatud algoritme. Turvalise ühenduse loomisel põhineb Bluetooth PIN-koodil, mille sisestavad kasutajad seadmetesse. Fikseeritud PIN-koodi kasutatakse sageli seadmetes, millel puudub kasutajaliides (nt peakomplektid). Sidumisel genereeritakse algvõti (init key) või põhivõti, mida kasutatakse edaspidiseks andmete krüpteerimiseks E0 voošifri abil. == Olulisemad ründed ja turvaintsidendid ajaloos == {| class="wikitable" |+ |'''Aasta''' |'''Rünnak/Turvaauk''' |- |'''2001–2003''' |'''Sidumisprotokolli ja krüpteerimisskeemide haavatavused (Bell Labs, A.L. Digital)'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=CiteSeerX |url=https://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/summary?doi=10.1.1.23.7357 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240706204029/https://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/summary?doi=10.1.1.23.7357 |arhiivimisaeg=2024-07-06 |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=CiteSeerX |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> |- |'''2004''' |'''BlueBug, esimene Bluetoothi kaudu levinud viirus (Symbian OS, kontseptsioon)'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=BlueBug |url=https://trifinite.org/trifinite_stuff_bluebug.html |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=trifinite.org |keel=en-us}}</ref> |- |'''2005''' |'''Lasco uss, PIN-põhise sidumise rünne, seadmete jälgimine varguse jaoks'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-05-17 |pealkiri=F-Secure Malware Information Pages: Lasco.A |url=http://www.f-secure.com/v-descs/lasco_a.shtml |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2008-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080517091014/http://www.f-secure.com/v-descs/lasco_a.shtml |url-olek=robot: teadmata }}</ref> |- |'''2006''' |'''Bluetooth PIN-koodi ja linkvõtmete murdmine (Wool & Shaked), Mac OS X haavatavused''' |- |'''2017''' |'''BlueBorne – suurte platvormide haavatavus, võimaldas ühendusi ilma kasutaja loata'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=BlueBorne Cyber Threat Impacts Amazon Echo and Google Home |url=https://www.armis.com/blog/blueborne-cyber-threat-impacts-amazon-echo-and-google-home/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Armis |keel=en-US}}</ref> |- |'''2018''' |'''Turvaaugud LE Secure Connections ja CDV (ühenduste katkestamine)'''<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lounis |eesnimi=Karim |perekonnanimi2=Zulkernine |eesnimi2=Mohammad |kuupäev=2019 |toimetaja-perekonnanimi=Zemmari |toimetaja-eesnimi=Akka |toimetaja2-perekonnanimi=Mosbah |toimetaja2-eesnimi=Mohamed |toimetaja3-perekonnanimi=Cuppens-Boulahia |toimetaja3-eesnimi=Nora |toimetaja4-perekonnanimi=Cuppens |toimetaja4-eesnimi=Frédéric |pealkiri=Connection Dumping Vulnerability Affecting Bluetooth Availability |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-030-12143-3_16 |ajakiri=Risks and Security of Internet and Systems |keel=en |koht=Cham |väljaandja=Springer International Publishing |lehekülg=188–204 |doi=10.1007/978-3-030-12143-3_16 |isbn=978-3-030-12143-3}}</ref> |- |'''2019''' |'''KNOB (Key Negotiation of Bluetooth) – nõrgad krüptovõtmed võimaldavad dekrüpteerimist'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Doffman |eesnimi=Zak |pealkiri=New Critical Bluetooth Security Issue Exposes Millions Of Devices To Attack |url=https://www.forbes.com/sites/zakdoffman/2019/08/15/critical-new-bluetooth-security-issue-leaves-your-devices-and-data-open-to-attack/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> |- |'''2023''' |'''BLUFFS – uus rünnakute klass, mis sihib Bluetooth 4.2–5.4 seadmeid ning seansse minevikus, olevikus ja tulevikus'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=New BLUFFS attack lets attackers hijack Bluetooth connections |url=https://www.bleepingcomputer.com/news/security/new-bluffs-attack-lets-attackers-hijack-bluetooth-connections/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=BleepingComputer |keel=en-us}}</ref> |} == Bluetoothi mõju tervisele == Bluetooth-tehnoloogia töötab raadiosagedusel 2,402–2,480 GHz, mis kuulub '''mitteioniseeriva kiirguse''' hulka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-12-12 |pealkiri=Top 10 Best Floating Bluetooth Speaker in 2016-17 - Bluetooth Speakers |url=http://floatingbluetoothspeakerpro.com/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2016-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161212135324/http://floatingbluetoothspeakerpro.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref> See on sama sagedusala, mida kasutavad ka Wi-Fi ja mobiiltelefonid. Mitteioniseeriv kiirgus ei oma piisavalt energiat, et kahjustada DNA-d otseselt või põhjustada ionisatsiooni. Seniste teaduslike andmete põhjal ei ole leitud veenvaid tõendeid selle kohta, et Bluetoothi kasutamine põhjustaks tervisekahju. Maailma Terviseorganisatsiooni allasutus '''IARC (Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur)''' on siiski liigitanud kogu raadiosagedusliku kiirguse (sh Bluetooth) kategooriasse '''"võimalik kantserogeen" (Group 2B)'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=IARC classifies Radiofrequency Electromagnetic Fields as possibly carcinogenic to humans |url=https://www.iarc.who.int/pressrelease/iarc-classifies-radiofrequency-electromagnetic-fields-as-possibly-carcinogenic-to-humans/ |vaadatud=2025-04-29 |väljaanne=www.iarc.who.int |keel=en-US}}</ref> – samasse rühma kuuluvad näiteks ka kohv ja mootorikütuste heitgaasid. == Viited == <references /> [[Kategooria:Mobiilside]] [[Kategooria:Arvutivõrgud]] [[Kategooria:Traadita võrk]] [[Kategooria:Andmeedastus]] pvf14562baiphbkhdagcyx9i3fa1xqz Apple Inc. 0 204108 7217436 7211456 2026-08-18T17:55:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217436 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{keeletoimeta}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Apple Inc. | logo = Apple logo black.svg | asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|1976|4|1}} | asutajad = [[Steve Jobs]]<br />[[Steve Wozniak]]<br />[[Ronald Wayne]] | peakorter = [[Cupertino]], California | valdkonnad = [[arvutitarkvara]]<br />[[arvutiriistvara]]<br />[[tarbeelektroonika]]<br />[[tarkvara elektronturustus]] | käive = 265,596 mld [[USA dollar|dollarit]] (2018) | kasum = 59,531 mld [[USA dollar|dollarit]] (2018) | töötajaid = üle 132 000 (2018) | tütarfirmad = Beats <br> Apple Energy | kodulehekülg = https://www.apple.com | börsil = {{Nasdaq|AAPL}} }} '''Apple Inc.''' (varem ''Apple Computer, Inc.'') on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab [[riistvara]], [[tarkvara]] ning muud [[tarbeelektroonika]]t. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on [[Macintosh]]i arvutid, [[iPod]], [[iPhone]] ja [[iPad]]. Apple'i tarkvaratooted on muu hulgas operatsioonisüsteem [[Mac OS X]], meediapleieri [[iTunes]], rakenduskomplekt [[iLife]], lisaks kontoritarkvara komplekt [[iWork]], professionaalne fototöötluse ja haldamise tarkvara [[Aperture]], professionaalne heli- ja videotöötluskomplekt [[Final Cut Studio]], muusika produtseerimise tarkvara [[Logic Studio]] ning mobiilseadme operatsioonisüsteem [[iOS]]. Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 USA [[California|California osariigis]] [[Cupertino]]s. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta [[aktsiaselts]]iks. Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc., kuid 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna "Computer" ('arvuti'), et peegeldada [[personaalarvutite]] turul tegutseva ettevõtte liikumist ka tarbeelektroonika turule. 25. septembri 2010 seisuga oli Apple'il 46 600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutist, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma.<ref name="10k" /> 2013. aastal otsis Apple [[Euroopa]]st oma klientide andmete hoiustamiseks [[serveripark]]ide asukohta. Serveriparke plaaniti rajada [[Iirimaa]]le, [[Taani]] ja [[Eesti]]sse. Eestis tegeles Apple'ile serveripargi koha otsimisega [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e moodustatud kolme-neljaliikmeline meeskond. Kaaluti [[Paldiski]]t ja [[Muuga tööstuspark]]i. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani.<ref name="IpbyX" /> Apple Inc. on esimene börsiettevõte, mille väärtus tõusis üle triljoni dollari. Selleni jõuti 2018. aastal.<ref>[https://www.err.ee/851028/apple-i-vaartus-tousis-ule-triljoni-dollari "Apple'i väärtus tõusis üle triljoni dollari"] ERR, 2. august 2018</ref> == Ajalugu == === 1976–1980: algusaastad === [[Pilt:Apple I.jpg|pisi|Apple I personaalarvuti]] Apple'i asutasid 1. aprillil 1976 [[Steve Jobs]], [[Steve Wozniak]] ja [[Ronald Wayne]], et müüa personaalarvutit [[Apple I]]. Need arvutid oli Wozniak käsitsi ehitatanud.<ref name="oSyJO" /> Komplekti kuulus [[emaplaat]], [[protsessor]] ja [[muutmälu]]. [[Apple I]] hakati müüma 1976. aasta juulis, see maksis siis 666,66 dollarit (praeguse ostujõuga 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni).<ref name="lFzjN" /><ref name="3lDOl" /><ref name="UHzyo" /> Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobsile ja Wozniakile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus oma eksperditeadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali.<ref name="tAVkl" /> [[Apple II]] toodi turule 16. aprillil 1977. Oma tollastest rivaalidest ([[TRS-80]] ja [[Commodore PET]]) erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ja tal oli kaasas ka [[VisiCalc]] tabelarvutusprogramm.<ref name="A0x7c" /> See tegi Apple II ahvatlevaks ärisektorile. Aastal 1980 toodi turule [[Apple III]], et võistelda [[IBM]]-i ja [[Microsoft]]iga ärikasutajatele suunatud toodete nimistus.<ref name="qsiAD" /> === 1976–1980: Lisa ja Macintosh === [[Pilt:Macintosh_128k_transparency.png|pisi|Apple Macintosh]] Steve Jobs hakkas [[Apple Lisa]]t välja töötama 1978. aastal, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud ettevõttest lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti "[[Macintosh]]". Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote varem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ja talle kirjutatud tarkvara oli vähe.<ref name="Lisa" /> 1984. aastal tuli Apple välja [[Macintosh]]iga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esimest korda [[Super Bowl]]i vaheajal.<ref name="sb" /> [[Macintosh|Macintoshi]] osteti algul hästi, kuid hilisem läbimüük ei vastanud ootustele.<ref name="endofera" /> Selle põhjuseks oli liiga kõrge hind ja napp tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati [[LaserWriter]]it, mis oli esimene mõistliku hinnaga [[PostScript]]i interpreteeriv laserprinter, ja [[PageMaker]] – varajane elektronkirjastamispakett. Mac oli turul tõsine tegija tänu tema graafilistele võimalustele, mis olid juba vajalikud [[Macintosh]]i kasutajaliidese enda jaoks. 1985. aastal tekkisid tülid Steve Jobsi ja tollase tegevjuhi John Sculley vahel, kes oli palgatud firmasse kaks aastat varem.<ref name="sculley" /> Juhtkond käskis Sculleyl Steve Jobsi "tiibu kärpida" ja piirata tema võimu, nii et ta ei saaks teha ootamatuid kõrvalepõikeid kallitest ja testimata toodetest vaimustudes. Selle asemel, et tegutseda Sculley sõnade järgi, proovis Steve Jobs tollast tegevdirektorit ettevõttest välja puksida. Kui Sculley sellest teada sai, et Jobs kavandab putši, kutsus ta kokku nõukogu, mille tulemusena vabastati Jobs senistest tööülesannetest.<ref name="endofera" /> Jobs esitas lahkumisavalduse ja asutas veel samal aastal ettevõtte [[NeXT Inc.]] === 1986–1993: tõus ja mõõn === [[Pilt:Macintosh_portable.jpg|pisi|Macintosh Portable oli Apple esimene "kaasaskantav" Macintoshi arvuti, mis toodi turule 1989. aastal]] Olles saanud valusaid õppetunde pärast koguka [[Macintosh Portable]]'i turuletoomist 1989. aastal, tõi Apple 1991. aastal välja [[PowerBook]]i, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain.<ref name="X53ka" /> [[Macintosh Portable]] oli disainitud olema jõudluselt võrdne [[Macintosh]]i lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7 kilogrammi ja tal oli 12-tunnise kestvusega aku, mis muutis ta kaasaskandmise ebamugavaks. Samal aastal tutvustas Apple [[System 7]]-t, mis oli tähtis uuendus operatsioonisüsteemile, lisades värvid kasutajaliidesele ja tutvustades uusi võrgu võimalusi. [[PowerBook]]i ja teiste toodete edu tõi kaasa aastase puhaskasumi tõusu.<ref name="sculley" /> Mõnda aega arvati, et Apple ei saa midagi enam valesti teha, tuues turule aina uusi tooteid ja suurendades oma kasumit. Ajakiri [[MacAddict]] on nimetanud perioodi 1989–1991 "esimeseks kuldseks ajastuks" [[Macintosh]]i ajaloos. Pärast edukat [[Macintosh LC]] turuletoomist, tutvustas Apple [[Macintosh Centris]] seeriat, [[Macintosh Quadra]] seeriat ja õnnetut [[Macintosh Performa]] seeriat, mida müüdi mitmete segadust tekitavate konfiguratsioonidega ja tarkvara kooslustega. Tulemuseks oli katastroof Apple'i jaoks, kuna kasutajad ei saanud enam aru, mis neid mudeleid üksteisest eristab.<ref name="LW9yk" /> Sel ajastul koges Apple veel mitmeid ebaõnnestumisi digitaalkaameratega, kaasaskantavate CD-mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja televisiooniseadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota. 1990. aastal uuendas Apple [[Macintosh LC]] seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa [[Apple IIe Card]]i jaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda [[Macintosh]]i platvormile.<ref name="Urvvr" /> Apple peatas [[Apple IIe]] müügi aastal 1993. [[Microsoft]] aina suurendas oma turuosa [[Windows]]i abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple'i tooted olid väga kallid.<ref name="HfCOD" /> Apple toetus oma suurele kasumile ega andnud vastulööki [[Microsoft]]ile, selle asemel nad kaebasid Microsofti kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis sarnanes [[Apple Lisa]] omaga.<ref name="2kSwZ" /> Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple'i reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindleriga.<ref name="kb2LZ" /> === 1994–1997: katsed eri platvormide ja koostööpartneritega === [[Pilt:Power_Macintosh_6100-66.jpg|pisi|Power Macintosh 6100/66, esimene Macintosh, mis kasutas PowerPC protsessorit]] 1990. aastate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme [[Macintosh]]ile, nagu näiteks [[A/UX]]. Samas Macintoshi platvorm hakkas aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. ''multitasking'') jaoks ja lisaks tekkis Apple'ile uusi konkurente, näiteks [[Sun Microsystems]]. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et seda saaks kasutada ka võimsama riistvaraga.<ref name="Aanys" /> 1994. aastal hakkas Apple koostööd tegema [[Motorola]] ja [[IBM]]-iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM-i ja Motorola riistvara ning Apple'i tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi [[riistvara]] ja [[tarkvara]] oleksid [[Personaalarvuti|PC]] platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi [[Microsoft]]ile. Samal aastal tutvustas Apple [[Power Macintosh]]i, esimest Apple'i arvutit, mis kasutas [[IBM]]-i [[PowerPC]] protsessorit.<ref name="5WpJ6" /> Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple'is, sealhulgas koondati palju töötajaid.<ref name="6syyd" /> Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada [[Mac OS]]-i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Coplandi ja Gershwiniga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP-i operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobsi nõunikuna tagasi Apple'isse.<ref name="AvdJQ" /> 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas töökoha, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolme aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli. 1997. aastal teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema [[Microsoft]]iga, et tuua turule [[Microsoft Office]] [[Macintosh]]ile ja et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple'i aktsiaid.<ref name="MpRym" /> 10. novembril 1997 tutvustati [[Apple Store]]'i (online-versioon) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga<ref name="U47rT" />.<ref name="ZIm3n" /> === 1998–2005: Apple hakkab kasumit teenima === [[Pilt:Apple_Store_North_Michigan_Ave_Chicago_IL-2005-10-22_ROTATED.jpg|pisi|Huvilised saavad Apple'i poodides toodetega lähemalt tutvust teha]] 15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit [[iMac]]. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis [[iPod]]i ja [[iPhone]]'i<ref name="Kx7ju" />.<ref name="T5P9q" /> iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi seda ligikaudu 800 000 eksemplari.<ref name="E9Q4h" /> Sel perioodil ostis Apple mitu ettevõtet, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul. [[Mac OS X]], mis põhines NeXT OPENSTEPil ja BSD Unixil, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus. 19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused USA-s Virginia ja California osariigis.<ref name="hQ1NJ" /> Samal aastal tõi Apple välja muusikapleieri [[iPod]]. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni eksemplari kuue aasta vältel<ref name="LQetd" />.<ref name="OLRP2" /> 2003. aastal avati [[iTunes Store]], kus sai osta 0,99 dollari eest laule ja mis oli integreeritud [[iPod]]iga. Teenus sai kiiresti turu liidriks, 19. juuniks 2008 oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise.<ref name="JmhMs" /> Alates 2001. aastast loobus Apple'i disainiosakond läbipaistva värvilise plasti kasutamisest, mida kasutati esimest korda [[iMac G3]]-l. Vahetus algas titaanist [[PowerBook]]iga ning sellele järgnenud polükarbonaadist [[iBook]]ist ja [[iMac]]ist<ref name="odNzf" />.<ref name="0bjZM" /> === 2005–2007: üleminek Intelile === [[Pilt:MacBook_Pro.jpg|pisi|[[MacBook Pro]] oli Apple'i esimene sülearvuti, mis kasutas [[Intel]]i protsessorit]] 6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma [[Intel]]i protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006.<ref name="intel" /> 10. jaanuaril 2006 välja tulnud [[MacBook Pro]] ja [[iMac]] olid esimesed Apple'i arvutid, mis kasutasid [[Intel]]i Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale.<ref name="intel" /> Apple'i võidukäik sel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinna pealt. Ajavahemikus 2003–2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem raha suunatud Apple'i aktsiatesse, kui [[Dell]]i omadesse (inglise k. ''market capitalization'').<ref name="nA8iN" /> Üheksa aastat varem ütles [[Dell]]i tegevjuht Michael Dell, et kui tema oleks Apple'i juht, lõpetaks ta ettevõtte tegevuse ja annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi.<ref name="d39Kg" /> Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad [[Microsoft]] Windowsi.<ref name="vNW1F" /> === Mobiilse elektroonika ajastu === Oma kõnes Macworld Expol 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer Inc. on nüüdsest Apple Inc., kuna ettevõtte huvikeskmes pole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esimest korda ka [[iPhone]]'ist ja [[Apple TV]]-st.<ref name="7sOZz" /> Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, toona oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari.<ref name="I9dxD" /> Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat [[iTunes Store]]'is ilma DRM-ita (inglise k ''Digital rights management''), mis lubaks ostetud muusikat mängida ka kolmanda osapoolte pleieritel, kui plaadifirmad oleks nõus loobuma nimetatud tehnoloogiast.<ref name="rncOY" /> 2. aprillil 2007 teatasid Apple ja Briti plaadifirma EMI (Electric & Musical Industries Ltd.) ühiselt DRM tehnoloogia eemaldamisest EMI kataloogist iTunes Store'is.<ref name="xFnku" /> Teised plaadifirmad järgisid nende eeskuju juba samal aastal. Järgmise aasta juulis avas Apple [[App Store]]'i, et müüa kolmandate osapoolte arendatud tarkvara [[iPhone]]'ile ja [[iPod Touch]]ile.<ref name="zGGIs" /> Juba esimese kuuga müüdi 60 miljonit rakendusprogrammi, tuues kasumit keskmiselt üks miljon dollarit päevas. Jobs spekuleeris, et [[App Store]] võib saada miljardi-dollari-äriks Apple'i jaoks.<ref name="ZMAed" /> Kolm kuud hiljem teatati, et Apple'ist oli saanud maailma suuruselt kolmas mobiilsete seadmete tarnija, mille põhjuseks oli populaarne [[iPhone]].<ref name="izCL2" /> Pärast aastaid spekulatsioone ja mitmeid kõlakaid tutvustas Apple 27. jaanuaril 2010 avalikkusele oma uudset meediaseadet [[iPad]]. iPadil on sama operatsioonisüsteem, mida kasutab ka iPhone, lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPadiga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ja nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni seadme.<ref name="c54Xq" /> Mais 2010 sai Apple'ist maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes [[Microsoft]]ist.<ref name="RxkIF" /> Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni [[iPhone]]'i, mis võimaldas teha videokõnet ja multitegumtööd (inglise k ''multitasking'') millel oli uus, isoleerimata roostevabast terasest korpus, mis täidab ka antenni funktsioone. Mõned kasutajad kurtsid telefoni halba levi, mille lahenduseks pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist. Oktoobris 2010 kerkis Apple'i aktsiahind rekordiliselt üle 300 dollari.<ref name="s5lWR" /> Lisaks uuendati [[MacBook Air]]i, [[iLife]]'i tootepaketti ja tutvustati Mac OS X Lionit.<ref name="DpVTw" /> == Riistvara == === Maci tootepere === [[Pilt:Imac_16-9.png|pisi|iMac]] * [[Mac mini]] – väikeste mõõtmetega lauaarvuti, mis toodi turule jaanuaris 2005 * [[iMac]] – mitmeotstarbeline lauaarvuti, mis toodi turule 1998. aastal * [[Mac Pro]] – tööjaama tüüpi lauaarvuti, mis toodi turule 2006. aasta augustis, vahetas välja [[Power Macintosh]]i * [[MacBook]] – tavakasutajale mõeldud sülearvuti, mis toodi turule 2006. aastal, vahetas välja [[iBook]]i * [[MacBook Air]] – üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2008 * [[MacBook Pro]] – [[MacBook]]i tooteperre kuuluv sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2006, saadaval 13-, 15- ja 17-tollise variandina, vahetas välja [[PowerBook]]i * [[Xserve]] – kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga [[1U]] tüüpi server === iPad === [[iPad]] on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7-tolline ja LED-valgustusega ekraan, saadaval 16 GB, 32 GB või 64 GB [[välkmälu]]ga, protsessoriks 1&nbsp;GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil [[Wi-Fi]] ja [[Bluetooth]]i tugi (saadaval ka [[3G]]-toega mudel). Aku võimaldab kuni 10 tundi internetis surfata, videot vaadata või muusikat kuulata. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k ''accelerometer'') ja valgusmõõdikut. === iPod === [[Pilt:IPod_family.png|pisi|iPod Shuffle, iPod Nano, iPod Classic, iPod Touch]] [[iPod]] on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi tootepere on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid. * [[iPod Classic]] – esmaesitlus aastal 2001, praegu{{millal}} saadaval 160 GB mudelina * [[iPod Nano]] – esmaesitlus aastal 2005, saadaval 8 GB ja 16 GB mudelina. Uusimal generatsioonil on ka FM-raadio, sammulugeja ja mitmikpuutevõimalustega kasutajaliides, mis vahetas välja traditsioonilise [[iPod click wheel]]i. * [[iPod Shuffle]] – esmaesitlus 2005. aastal, praegu saadaval 2 GB mudelina * [[iPod Touch]] – kaasaskantav meediapleier, töötab [[iOS]] operatsioonisüsteemi peal, esmaesitlus september 2007. Saadaval 8 GB, 32 GB ja 64 GB mudelina. Viimane generatsioon on [[Apple A4]] protsessoriga ja kahe kaameraga, tagumise kaameraga on võimalik salvestada videoid ka [[720p]] resolutsiooniga. === iPhone === [[iPhone]] on Apple'i nutitelefon, mida esitleti 2007. aasta jaanuaris ja mis toodi turule sama aasta 29. juunil.<ref name="QnywE" /> Kõige uuemad (iPhone 6s ja iPhone 6s Plus) ilmusid 19. septembril 2015. iPhone 6s-il on 4,7-tolline ja iPhone 6s Plusil on 5,5-tolline ekraan. Neid on mitut värvi (Space Gray – hall, Gold – kuldne, Silver – hõbedane ja Rose Gold – roosa) korpusega ning need on saadaval 16 GB, 64 GB ja 128 GB mudelina. Esimest korda esitleti selle mudeliga 3D Touchi. === Apple TV === [[Apple TV]] on digitaalmeedia pleier. Väikeste mõõtmetega võrguseade, saab mängida digitaalset meediat, mis pärineb [[iTunes Store]]'ist, [[Netflix]]ist, [[YouTube]]'ist, [[Flickr]]ist, [[MobileMe]]st või suvalisest [[Mac OS X]]-il või Windowsiga töötavast arvutist, mis kasutab [[iTunes]]i. Apple TV toodi turule 9. jaanuaril 2007. Esimene mudel sisaldas 40 GB [[kõvaketas]]t, 160 GB mudel oli saadaval juba kaks kuud hiljem. Septembris 2010 tuli välja teise põlvkonna Apple TV. See on võrreldes eelmise mudeliga ligi 3/4 väiksem ja 2/3 odavam. Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sel on 8 GB välkmälu puhverdamiseks. == Vaata ka == * [[Apple Newton]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="10k">{{Netiviide |url=http://phx.corporate-ir.net/External.File?item=UGFyZW50SUQ9Njc1MzN8Q2hpbGRJRD0tMXxUeXBlPTM=&t=1 |pealkiri=2010 Apple Form 10-K |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130624194902/http://phx.corporate-ir.net/External.File?item=UGFyZW50SUQ9Njc1MzN8Q2hpbGRJRD0tMXxUeXBlPTM=&t=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IpbyX">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/paldiski-jai-ilma-applei-miljardist?id=75724315 Paldiski jäi ilma Apple'i miljardist]</ref> <ref name="oSyJO">{{netiviide | pealkiri = Apple co-founder tells his side of the story | url = http://www.smh.com.au/news/laptops--desktops/wozniak-tells-his-side-of-the-story/2006/09/28/1159337270259.html}}</ref> <ref name="lFzjN">{{netiviide | pealkiri = CONSUMER PRICE INDEX (ESTIMATE) 1800–2008 | url = http://www.minneapolisfed.org/community_education/teacher/calc/hist1800.cfm | vaadatud = 2010-12-04 | arhiivimisaeg = 2014-12-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141220095448/http://www.minneapolisfed.org/community_education/teacher/calc/hist1800.cfm | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="3lDOl">{{netiviide | pealkiri = Building the digital age | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/7091190.stm}}</ref> <ref name="UHzyo">{{netiviide | pealkiri = Apple I reklaam | url = http://www.macmothership.com/gallery/newads7/1976apple1.jpg}}</ref> <ref name="tAVkl">{{netiviide | pealkiri = Apple chronology | url = http://money.cnn.com/1998/01/06/technology/apple_chrono/ | vaadatud = 2010-12-04 | arhiivimisaeg = 2013-11-11 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131111080135/http://money.cnn.com/1998/01/06/technology/apple_chrono/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="A0x7c">{{netiviide | pealkiri = VisiCalc and the Rise of the Apple II | url = http://lowendmac.com/orchard/06/visicalc-origin-bricklin.html | vaadatud = 2010-12-04 | arhiivimisaeg = 2017-06-09 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170609234748/http://lowendmac.com/orchard/06/visicalc-origin-bricklin.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="qsiAD">{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/coventry/06/apple-iii-failure.html |pealkiri=Apple III Chaos: Apple's First Failure |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170525082233/http://lowendmac.com/coventry/06/apple-iii-failure.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Lisa">{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/05/apple-lisa-history.html |pealkiri=A History of Apple's Lisa, 1979–1986 |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2008-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080220081145/http://lowendmac.com/orchard/05/apple-lisa-history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sb">{{Netiviide |url=http://people.duke.edu/~tlove/mac.htm |pealkiri=Apple's 1984: The Introduction of the Macintosh in the Cultural History of Personal Computers |vaadatud=2013-11-08 |arhiivimisaeg=2013-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130130043428/http://people.duke.edu/~tlove/mac.htm |url-olek=robot: teadmata }}</ref> <ref name="endofera">{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/06/1002.html |pealkiri=Good-bye Woz and Jobs: How the First Apple Era Ended in 1985 |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130402220137/http://lowendmac.com/orchard/06/1002.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sculley">{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/06/john-sculley-years-apple.html |pealkiri=Growing Apple with the Macintosh: The Sculley Years |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2014-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140325231124/http://lowendmac.com/orchard/06/john-sculley-years-apple.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="X53ka">{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/05/powerbook-origin-1991.html |pealkiri=Birth of the PowerBook: How Apple Took Over the Portable Market in 1991 |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2016-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160624203917/http://lowendmac.com/orchard/05/powerbook-origin-1991.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LW9yk">{{Netiviide |url=http://www.vectronicsappleworld.com/profiles/performa.html |pealkiri=VAW: Apple Profile Specs |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130419164519/http://www.vectronicsappleworld.com/profiles/performa.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Urvvr">[http://apple2history.org/history/ah11/#11 Apple II History Chap 11]</ref> <ref name="HfCOD">[http://www.roughlydrafted.com/RD/Q4.06/3EC02E78-FD4D-4CDF-92A0-9C4CBDFAB3D2.html 1990–1995: Why the World Went Windows]</ref> <ref name="2kSwZ">{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/06/apple-vs-microsoft.html |pealkiri=The Apple vs. Microsoft GUI Lawsuit |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131017092348/http://lowendmac.com/orchard/06/apple-vs-microsoft.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kb2LZ">{{Netiviide |url=http://lowendmac.com/orchard/06/michael-spindler-apple.html |pealkiri=Michael Spindler: The Peter Principle at Apple |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170204224658/http://lowendmac.com/orchard/06/michael-spindler-apple.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Aanys">[http://www.roughlydrafted.com/RD/Home/B8DA34A3-333B-4204-BDF3-E74608998702.html 1990–1995: Hitting the Wall]</ref> <ref name="5WpJ6">[http://www.apple-history.com/?page=gallery&model=6100&performa=off&sort=date&order=ASC&range= Power Macintosh 6100 ]</ref> <ref name="6syyd">{{Netiviide |url=http://www.macobserver.com/article/2001/02/06.13.shtml |pealkiri=Former Apple CEO Gil Amelio Lands A New CEO Job |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-11-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171128173134/https://www.macobserver.com/article/2001/02/06.13.shtml |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="intel">[http://www.apple.com/pr/library/2005/jun/06intel.html Apple to Use Intel Microprocessors Beginning in 2006]</ref> <ref name="AvdJQ">{{Netiviide |url=http://product.info.apple.com/pr/press.releases/1997/q2/970207.pr.rel.next.html |pealkiri=Apple Computer, Inc. Finalizes Acquisition of NeXT Software Inc. |vaadatud=2001-07-24 |arhiivimisaeg=2001-07-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010724014721/http://product.info.apple.com/pr/press.releases/1997/q2/970207.pr.rel.next.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="MpRym">[https://www.microsoft.com/en-us/news/press/1997/aug97/msmacpr.aspx Microsoft and Apple Affirm Commitment to Build Next Generation Software for Macintosh]</ref> <ref name="U47rT">{{Netiviide |pealkiri=Apple gains tech, agency customers in Next deal |url=http://fcw.com/articles/1997/01/05/apple-gains-tech-agency-customers-in-next-deal.aspx |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110718190345/http://fcw.com/articles/1997/01/05/apple-gains-tech-agency-customers-in-next-deal.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZIm3n">{{Netiviide |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-19978503.html |pealkiri=Apple unveils new marketing strategy. |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110811232403/http://www.highbeam.com/doc/1G1-19978503.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kx7ju">{{Netiviide |pealkiri=The Apple Of Your Ear |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1576854,00.html |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130824184225/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1576854,00.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="T5P9q">{{Netiviide |url=http://www.nydailynews.com/news/2007/01/14/2007-01-14_private_icreator_is_genius_behind_apples.html |pealkiri=PRIVATE ICREATOR IS GENIUS BEHIND APPLE'S POLISH |vaadatud=2008-02-28 |arhiivimisaeg=2008-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080228235549/http://www.nydailynews.com/news/2007/01/14/2007-01-14_private_icreator_is_genius_behind_apples.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="E9Q4h">[http://www.thefreelibrary.com/800,000 iMacs Sold in First 139 Days; iMac Continuing to Attract New...-a053511992 800,000 iMacs Sold in First 139 Days]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="hQ1NJ">[http://www.ifoapplestore.com/stores/chronology_2001-2003.html Apple Stores – 2001–2003]</ref> <ref name="LQetd">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/4625262.stm Apple enjoys ongoing iPod demand]</ref> <ref name="OLRP2">{{Netiviide |url=http://money.cnn.com/2006/03/29/technology/apple_anniversary/?cnn=yes |pealkiri=Apple's remarkable comeback story |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171205192309/http://money.cnn.com/2006/03/29/technology/apple_anniversary/?cnn=yes |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JmhMs">[http://www.apple.com/pr/library/2008/06/19itunes.html iTunes Store Tops Over Five Billion Songs Sold]</ref> <ref name="odNzf">{{Netiviide |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-74573145.html |pealkiri=Apple revamps iBook.(Product Announcement) |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110811232410/http://www.highbeam.com/doc/1G1-74573145.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="0bjZM">{{Netiviide |url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1013993/imac-all-in-one-is-a-trinity |pealkiri=iMac "All-in-One" is a trinity |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110610014027/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1013993/imac-all-in-one-is-a-trinity |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nA8iN">{{Netiviide |url=http://www.macobserver.com/stockwatch/2006/01/16.1.shtml |pealkiri=Apple Passes Dell's Market Cap |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2017-11-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171128173617/https://www.macobserver.com/stockwatch/2006/01/16.1.shtml |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="d39Kg">[http://news.cnet.com/Dell-Apple-should-close-shop/2100-1001_3-203937.html Dell: Apple should close shop]</ref> <ref name="vNW1F">[http://www.nytimes.com/2009/08/30/business/media/30ad.html?em Hey, PC, Who Taught You to Fight Back?]</ref> <ref name="7sOZz">[http://www.apple.com/hotnews/articles/2007/01/mwsf/ Apple – Hot News – Macworld 2007]</ref> <ref name="I9dxD">[http://www.macnn.com/articles/07/04/26/analyst.raised.aapl.target/ AAPL surges past $100, target at $140]</ref> <ref name="rncOY">[http://www.apple.com/hotnews/thoughtsonmusic/ Steve Jobs: Thoughts on Music]</ref> <ref name="xFnku">{{Netiviide |pealkiri=Apple, EMI offer higher-quality DRM free downloads |url=http://www.macworld.com/article/57098/2007/04/drmfree.html |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2012-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120104152526/http://www.macworld.com/article/57098/2007/04/drmfree.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zGGIs">[http://online.wsj.com/article/SB121789232442511743.html?mod=googlenews_wsj Programmers Jockey for iPhone Users at Apple Site]</ref> <ref name="ZMAed">[http://www.crn.com/blogs-op-ed/the-channel-wire/210002313/apples-jobs-gushes-over-app-store-success.htm Apple's Jobs Gushes Over App Store Success]</ref> <ref name="izCL2">[http://www.wired.com/epicenter/2008/10/with-iphone-app/ Jobs: Apple Is Third Largest Handset Supplier]</ref> <ref name="c54Xq">[http://www.apple.com/pr/library/2010/04/05ipad.html Apple Sells Over 300,000 iPads First Day]</ref> <ref name="RxkIF">[http://www.bbc.co.uk/news/10168684 BBC: Apple passes Microsoft to be biggest tech company]</ref> <ref name="s5lWR">[http://mashable.com/2010/10/13/apple-shares-hit-300/ Apple Shares Hit $300]</ref> <ref name="DpVTw">[http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2371168,00.asp Apple Unveils iLife 11 with New iPhoto, iMovie, GarageBand]</ref> <ref name="QnywE">[http://www.apple.com/pr/library/2007/01/09iphone.html Apple Reinvents the Phone with iPhone]</ref> }} {{NASDAQ-100}} {{Apple'i riistvara}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]] [[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]] [[Kategooria:Börsiettevõtted]] [[Kategooria:California ettevõtted]] [[Kategooria:NASDAQile noteeritud ettevõtted]] [[Kategooria:Apple| ]] rcruck7ltk5dyowkagei1azz1tqsmwg Andres Ringo 0 205251 7217387 7187165 2026-08-18T15:26:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217387 wikitext text/x-wiki '''Andres Ringo''' ([[26. juuli]] [[1938]] – [[13. märts]] [[2010]]) oli eesti arhitekt. Ta lõpetas [[1961]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ehitusinsenerina.<ref name="eal">[https://web.archive.org/web/20150405040715/http://arhliit.ee/uudised/eal/ringo/ "Lahkunud on EAL kauaaegne liige arhitekt Andres Ringo"] Eesti Arhitektide Liit, 15.03.2010</ref> 1961–[[1966]] töötas ta Põllumajanduse Ministeeriumi Ehitus- ja Montaaživalitsuses tööjuhina, 1966–1967 EKE Projektis projekteerijana.<ref name="parnupost">[http://www.parnupostimees.ee/237758/suri-arhitekt-andres-ringo "Suri arhitekt Andres Ringo"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Pärnu Postimees, 16.03.2010</ref> Aastatel 1967–1987 töötas ta [[Pärnu KEK]]-is jaoskonnajuhatajana. 1988. aastal sai temast ehituskomitee esimehe I asetäitja.<ref name="epl"/><ref name="parnupost"/> Pärast komitee reorganiseerimist oli ta ehitusministeeriumi tehiskeskkonna planeerimise ameti peadirektor.<ref name="parnupost"/> 1993. aastal asutas ta koos [[Ell Väärtnõu]]ga oma arhitektuuribüroo, kus töötas surmani.<ref name="epl">[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/in-memoriam-andres-ringo-26071938-13032010?id=51193648 "In memoriam. Andres Ringo 26.07.1938 – 13.03.2010"] Eesti Päevaleht, 20. märts 2010</ref> Ta oli [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige alates 1973. aastast.<ref name="parnupost"/> ==Projekteeritud ehitisi== *1971 Pärnu sanatoorium "Tervis" (koos [[Kaljo Vanaselja]] ja [[Ell Väärtnõu]]ga)<ref name="eal"/> *1973 neofunktsionalistlik Papli tänava ridaelamu (koos Jüri Jaamaga)<ref name="eal"/> *1970–1984 Pärnu KEK-i linnaku haldus- ja tööstushooned ning elurajoon (koss Jüri Jaama, Toomas Reinu ja Ell Väärtnõuga)<ref name="epl"/> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ringo, Andres}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 2f8fcnlqa8n8e2gbccidmyi03d0599p Martin Laine 0 213054 7217824 6939811 2026-08-19T10:03:57Z Kruusamägi 1530 7217824 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martin Laine 2021. aasta Arvamusfestivali alal "Kas maa tuleb täita lastega?".jpg|pisi|Martin Laine 2021. aasta [[Arvamusfestival]]i alal "Kas maa tuleb täita lastega?"]] '''Martin Laine''' (sündinud [[1993]]) on eesti ajakirjanik. == Haridus == Laine on õppinud Pärnu ühisgümnaasiumis. Kaitses bakalaureusetöö [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis]] ajakirjanduse erialal.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Bakalaureuseõppe vilistlased |url=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220404171938/https://www.yti.ut.ee/et/instituut/bakalaureuseoppe-vilistlased |arhiivimisaeg=2022-04-04 |vaadatud= |väljaanne=}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Laine |eesnimi=Martin |pealkiri=Veebiajakirjanduse žanrite tunnused ja meediumi iseärasused Eesti veebiväljaannetes |kuupäev=2015 |url=https://dspace.ut.ee/items/0f160c0f-3b5c-4b2b-81ef-91c2985cd46e |keel=et |vaadatud=2025-02-21}}</ref> == Töö == Aastatel 2016–2018 oli ta [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] ajakirjanik ja tegevtoimetaja<ref>[https://parnu.postimees.ee/6578741/ajakirjanik-martin-laine-ma-ei-uskunud-et-pean-kontorist-valjudes-ule-ola-vaatama "Ajakirjanik Martin Laine: Ma ei uskunud, et pean kontorist väljudes üle õla vaatama"] Pärnu Postimees, 27. aprill 2019</ref>, pärast seda Postimehe uuriva toimetuse reporter. 2020. aastast töötab [[Ekspress Meedia]] uuriva toimetuse ajakirjanikuna.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekspress-meedias-alustavad-tood-holger-roonemaa-martin-laine-oliver-kund?id=88730947 "Ekspress Meedias alustavad tööd Holger Roonemaa, Martin Laine, Oliver Kund"] Delfi, 23. jaanuar 2020</ref> Kirjutanud ka rahvusvahelistele meediaväljaannetele nagu uuriva ajakirjanduse väljaanne [[OCCRP]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=How a russian mobile app developer recruited phones into a secret ad watching robot army |url=https://www.occrp.org/en/investigations/how-a-russian-mobile-app-developer-recruited-phones-into-a-secret-ad-watching-robot-army |väljaanne=OCCRP}}</ref> ja [[New Lines Magazine]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Writers. Martin Laine |url=https://newlinesmag.com/writers/martin-laine/ |väljaanne=New Lines Magazine}}</ref>. == Tunnustus == *2018 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] parima maakonna uudisloo autor ja aasta noore ajakirjaniku preemia nominent<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Uudised |url=http://www.eall.ee/uudised/2019/09_03_2019.html |vaadatud= |väljaanne=EALL}}</ref> *2019 – [[Korruptsioonivaba_Eesti|MTÜ Korruptsioonivaba Eesti]] andis Martin Lainele ning ajakirjanik [[Oliver Kund]]ile aasta korruptsioonivastase teo tunnustuse, sest Postimehe ajakirjanikud andsid Tallinna Tehnikaülikooli väidetava pettuse kajastamisel olulise panuse vihjeandjate kaitse temaatika tõstatamisele Eesti ühiskonnas<ref>[https://www.postimees.ee/6845794/postimehe-ajakirjanikud-palvisid-korruptsioonivastase-teo-tunnustuse "Postimehe ajakirjanikud pälvisid korruptsioonivastase teo tunnustuse"] Postimees, 9. detsember 2019</ref> *2019 – valiti [[Bonnieri preemia]] nominendiks [[Swedbank]]i [[rahapesu]] puudutava artiklisarja eest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.postimees.ee/6879205/zurii-valis-valja-bonnieri-preemia-nominendid|pealkiri=Žürii valis välja Bonnieri preemia nominendid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2020 – nomineeriti Bonnieri preemiale Louis Freeh'd puudutava artikliseeria kaasautorina<ref>{{Netiviide|url=https://meedialiit.ee/bonnieri-preemia-voitis-ohtuleht-mailis-repsi-lugudega/|pealkiri=Bonnieri preemia võitis Õhtuleht Mailis Repsi lugudega}}</ref> *2021 – valiti meedialiidu aasta olemusloo preemia laureaadiks koos [[Levila.ee|Levila]] ja Eesti Päevalehe ajakirjanikega [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti luterlikku kirikut]] puudutava artiklisarja eest ning oli taas aasta noore ajakirjaniku nominent.<ref>{{Netiviide|url=https://meedialiit.ee/meedialiit-avalikustas-eesti-ajakirjandusauhindade-voitjad/|pealkiri=Meedialiit avalikustas Eesti ajakirjandusauhindade võitjad}}</ref> *2023 – [[Bonnieri preemia]] (koos [[Riin Aljas]]e, [[Oliver Kund]]i, [[Holger Roonemaa]], [[Tiina Kaukvere]] ja [[Aleksander Algo]]ga, ühistööna valminud artikliseeria laenuärist)<ref name="Delfi 2023">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/120145276|title=Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat|website=Delfi|date=17. veebruar 2023|access-date=18. veebruaril 2023|language=et}}</ref> *2023 – noor ajakirjanik 2022<ref name="Delfi 2023" /> *2023 – [[Daphne Caruana Galizia]] nimelise rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse auhinna finalist, sest paljastas Venemaa ja Euroopa poliitikute rahalised sidemed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Finalists 2023 – Daphne Caruana Galizia |url=https://daphnejournalismprize.eu/finalists-2023/ |vaadatud=2024-03-27 |keel=en-US}}</ref> *2024 – Bonnieri preemia [[MTÜ Slava Ukraini]] omastamisskandaali paljastamise eest (jagatud koos Delfi ja ERRi ajakirjanikega).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-02-21 |pealkiri=Bonnieri preemia läks jagamisele ERR-i ja Delfi ajakirjanike vahel |url=https://www.err.ee/1609259856/bonnieri-preemia-laks-jagamisele-err-i-ja-delfi-ajakirjanike-vahel#lg=1&slide=5 |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *2024 – [[aasta ajakirjanik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=VIDEO ja FOTOD {{!}} Aasta ajakirjanikuks valiti Martin Laine Delfi Meediast |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120358482/video-ja-fotod-aasta-ajakirjanikuks-valiti-martin-laine-delfi-meediast |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> *2026 – "Juhtlammas", preemia tõenduspõhise mõtlemise edendamisel<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120604661/delfi-ajakirjanik-martin-laine-palvis-uhhuu-vastu-voitlemise-eest-juhtlamba-tiitli "Delfi ajakirjanik Martin Laine pälvis uhhuu vastu võitlemise eest juhtlamba tiitli"] Delfi, 18. august 2026</ref> == Isiklikku == Martin Laine on muusik, loob ühemehebändiga [[MeMy]] industriaalset gootilikku muusikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uurival ajakirjanikul Martin Lainel aitab masendava gootimuusika tegemine lõõgastuda |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120300646/uurival-ajakirjanikul-martin-lainel-aitab-masendava-gootimuusika-tegemine-loogastuda |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |autor=Andris Tammela |aeg=15.5.2015 |pealkiri=MeMy LÜHIALBUM valmis katse-eksituse meetodil |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20150515.2.12.2 |vaadatud=7.9.2021 |väljaanne=Pärnu Postimees}}</ref> == Vaata ka == * [[uuriv ajakirjandus]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Laine, Martin}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] oyveaz6t0xa6fm06c105o9f8vtmfoag Nancy Cartwright (filosoof) 0 213480 7217627 7008058 2026-08-19T02:33:06Z Mathguy2718 220657 Link 7217627 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nancy Cartwright 1990s.jpg|pisi|Nancy Cartwright 1990. aastatel]] '''Nancy Cartwright''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1944]] [[Pennsylvania]]s) on ameerika teadusfilosoof. ==Tunnustus== Nancy Cartwright valiti [[2004]]. aastal [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks. ==Publikatsioone== *Do the Laws of Physics State the Facts? – ''Pacific Philosophical Quarterly'', [[1980]], kd 61, nr 1–2, lk 75–84. *''[[How the Laws of Physics Lie]]'', [[Oxford University Press]] [[1983]]. ISBN 978-0-19-824704-3 **Tõlgitud hiina keelde. * ''[[Nature's Capacities and Their Measurement]]'', [[Oxford University Press]] [[1989]]. ISBN 0-19-824477-0 * XII—Fundamentalism vs. the Patchwork of Laws. – ''Proceedings of the Aristotelian Society'', [[1994]], kd 94, nr 1, lk 279–292. * ''[[The Dappled World]]: A Study of the Boundaries of Science'', [[Cambridge University Press]] 1999, ISBN 0-521-64411-9. *What Is Wrong With Bayes Nets? – ''Monist'', [[2001]], kd 84, nr 2, lk 242–264. *Causation: One Word, Many Things. – ''Philosophy of Science'', [[2004]], kd 71, nr 5, lk 805–820. [http://sas-space.sas.ac.uk/970/1/N_Cartwright_Causation.pdf Veebiversioon]. * ''[[Hunting Causes and Using Them]]: Approaches in Philosophy and Economics'', [[Cambridge University Press]] [[2007]], ISBN 0-521-86081-4. **Tõlgitud hiina keelde. * A philosopher's view of the long road from RCTs to effectiveness. – ''The Lancet'', [[2011]], kd 377, lk 1400–1401. * koos [[Jeremy Hardie]]ga. ''[[Evidence Based Policy]]: A Practical Guide to Doing It Better'', [[Oxford University Press]] [[2012]] *koos [[John Pemberton (filosoof)|John Pemberton]]iga. ''Aristotelian Powers: Without Them, What Would Modern Science Do?'' – [[Ruth Groff]], [[John Greco]] (toim). Powers and Capacities in Philosophy: The New Aristotelianism, Routledge [[2013]], lk 93–112. * koos [[Eleonora Montuschi]]ga. ''[[Philosophy of Social Science: A New Introduction]]'', [[Oxford University Press]] [[2014]] * koos E. Munro, J. Hardie ja [[Eleonora Montuschi]]ga. ''Improving Child Safety: deliberation, judgement and empirical research'' [[2017]] * ''[[Nature, the Artful Modeler]]: Lectures on Laws, Science, How Nature Arranges the World and How We Can Arrange It Better (The Paul Carus Lectures)'', [[Open Court Publishing Company|Open Court]] [[2019]] {{JÄRJESTA:Cartwright, Nancy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Pittsburghi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] tkrt7auicfsc9vixuo14jxhwk3jrmvx Anni Akadeemia 0 213639 7217407 4090278 2026-08-18T16:36:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217407 wikitext text/x-wiki '''MTÜ Anni Akadeemia''' on [[arengupuue|arengupuudega]] lastega tegelev [[mittetulundusühing]]. Ühing on nime saanud [[Anni Grupp|Anni Grupi]] juhi [[Liina Lokko]] [[Downi sündroom]]iga tütre Anni järgi. [[Tartu]]s tegutseb [[2003]]. aastast [[Anni Mängumaa]] ja [[2006]]. aastast [[Anni lasteaed]]. [[Otepää]]l on [[Anni koolitus- ja rehabilitatsioonikeskus]]. [[Pärnu]]s avati [[2010]]. aasta 11. juunil arengupuudega noortele mõeldud õppe- ja praktikakeskus. Plaaniti õpetada teeninduserialasid. Kooli kutseõppe õppekava oli riiklikus eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses kinnitatud, kuid puudus kutseõppeasutuse koolitusluba. TV3 saate “Laulud tähtedega” võitjad [[Artur Talvik]] ja [[Lenna Kuurmaa]] annetasid auhinnaks saadud 300 000 krooni [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu Anni akadeemiale.<ref>[https://web.archive.org/web/20150120232745/http://www.parnupostimees.ee/676558/anni-akadeemia-vottis-aja-maha "Anni akadeemia võttis aja maha"] Pärnu Postimees, 21.12.2011</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.anniakadeemia.ee/ Koduleht] *[[Kristi Helme]]. [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=3623 Anni Akadeemia tahab aidata vaimupuudega noored tööle], opleht.ee, 28. mai 2010 [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] nu1mca7aen9tpvllpbv2bji6qiftowp Hiiumaa Ametikool 0 213710 7217493 7097486 2026-08-18T19:29:08Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217493 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Suuremõisa loss 2003-1.jpg|pisi|Hiiumaa Ametikool ]] '''Hiiumaa Ametikool''' oli [[kutsekool]] [[Hiiumaa]]l [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]] külas. Kool loodi [[1977]]. aastal '''Putkaste Sovhoostehnikumi''' nime all. ''2026/27 ühendati kool [[Hiiumaa Gümnaasium|Hiiumaa Gümnaasiumiga]] üheks uueks riigikooliks mille nimeks sai [[Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž]]. (ka HIIG+)'' == Ajalugu == [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]as on kooliõpetust jagatud alates 1824. aastast, mil [[Kärdla kalevivabrik]]u rajaja parun [[Peter Konstantin von Ungern-Sternberg]] avas seal aastaks- paariks lamburite kooli. 1919. aastal võõrandas Eesti riik Suuremõisa mõisa ja 1920. aasta 1. novembril asutas tolleaegne mõisavalitseja Trumann härrastemaja paremas tiivas mõisatööliste lastele mõeldud Suuremõisa Erakooli. 1. oktoobril 1977 anti mõisa härrastemaja üle Putkaste Sovhoostehnikumile, kus hakati õpetama agronoomiat ning aiandust. Mõisa aeda ehitati aiamaja ja kasvuhoone, rajati kollektsiooniaed. Alates 2007. aastast kannab kutseharidust andev kool Hiiumaa Ametikooli nime. ==Erialad== Koolis on võimalik õppida järgmisi erialasid:<ref>https://web.archive.org/web/20100827183457/http://www.hak.edu.ee/cms/index.php Kooli koduleht</ref> *Puitehitiste restauraator *Kiviehitiste restauraator *Palkmajaehitaja *Nooremaednik *Maastikuehitaja *Noorem-maastikuehitaja *Florist *Bussijuht *Veoautojuht *Väikesadama spetsialist ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.hak.edu.ee/cms/index.php Kooli koduleht] [[Kategooria:Hiiumaa vald]] [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] ri2ur4y8f18u2syxvd1szoe8379u0es 7217494 7217493 2026-08-18T19:29:53Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217494 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Suuremõisa loss 2003-1.jpg|pisi|''Hiiumaa Ametikool'' ]] '''''Hiiumaa Ametikool''' oli [[kutsekool]] [[Hiiumaa]]l [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]] külas.'' ''Kool loodi [[1977]]. aastal '''Putkaste Sovhoostehnikumi''' nime all.'' ''2026/27 ühendati kool [[Hiiumaa Gümnaasium|Hiiumaa Gümnaasiumiga]] üheks uueks riigikooliks mille nimeks sai [[Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž]]. (ka HIIG+)'' == Ajalugu == [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]as on kooliõpetust jagatud alates 1824. aastast, mil [[Kärdla kalevivabrik]]u rajaja parun [[Peter Konstantin von Ungern-Sternberg]] avas seal aastaks- paariks lamburite kooli. 1919. aastal võõrandas Eesti riik Suuremõisa mõisa ja 1920. aasta 1. novembril asutas tolleaegne mõisavalitseja Trumann härrastemaja paremas tiivas mõisatööliste lastele mõeldud Suuremõisa Erakooli. 1. oktoobril 1977 anti mõisa härrastemaja üle Putkaste Sovhoostehnikumile, kus hakati õpetama agronoomiat ning aiandust. Mõisa aeda ehitati aiamaja ja kasvuhoone, rajati kollektsiooniaed. Alates 2007. aastast kannab kutseharidust andev kool Hiiumaa Ametikooli nime. ==Erialad== Koolis on võimalik õppida järgmisi erialasid:<ref>https://web.archive.org/web/20100827183457/http://www.hak.edu.ee/cms/index.php Kooli koduleht</ref> *Puitehitiste restauraator *Kiviehitiste restauraator *Palkmajaehitaja *Nooremaednik *Maastikuehitaja *Noorem-maastikuehitaja *Florist *Bussijuht *Veoautojuht *Väikesadama spetsialist ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.hak.edu.ee/cms/index.php Kooli koduleht] [[Kategooria:Hiiumaa vald]] [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] b6p7k4mshpghycqg7ryo8glxbx6rdbs 7217613 7217494 2026-08-19T01:36:47Z Kruusamägi 1530 7217613 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Suuremõisa loss 2003-1.jpg|pisi|Hiiumaa Ametikool [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõisas]]]] '''Hiiumaa Ametikool''' oli [[kutsekool]] [[Hiiumaa]]l [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]] külas. Kool loodi [[1977]]. aastal '''Putkaste Sovhoostehnikumi''' nime all. 2026. aasta sügisel ühendati kool [[Hiiumaa Gümnaasium|Hiiumaa Gümnaasiumiga]] uueks riigikooliks, mille nimeks sai [[Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž]] (HIIG+). == Ajalugu == [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]as on kooliõpetust jagatud alates 1824. aastast, mil [[Kärdla kalevivabrik]]u rajaja parun [[Peter Konstantin von Ungern-Sternberg]] avas seal aastaks-paariks lamburite kooli. 1919. aastal võõrandas Eesti riik Suuremõisa mõisa ja 1920. aasta 1. novembril asutas tolleaegne mõisavalitseja Trumann härrastemaja paremas tiivas mõisatööliste lastele mõeldud Suuremõisa Erakooli. 1. oktoobril 1977 anti mõisa härrastemaja üle Putkaste Sovhoostehnikumile, kus hakati õpetama [[agronoomia]]t ning aiandust. Mõisa aeda ehitati aiamaja ja kasvuhoone, rajati kollektsiooniaed. Alates 2007. aastast kannab kutseharidust andev kool Hiiumaa Ametikooli nime. ==Erialad== Koolis on võimalik õppida järgmisi erialasid:<ref>https://web.archive.org/web/20100827183457/http://www.hak.edu.ee/cms/index.php Kooli koduleht</ref> *Puitehitiste restauraator *Kiviehitiste restauraator *Palkmajaehitaja *Nooremaednik *Maastikuehitaja *Noorem-maastikuehitaja *Florist *Bussijuht *Veoautojuht *Väikesadama spetsialist ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.hak.edu.ee/cms/index.php Kooli koduleht] [[Kategooria:Hiiumaa vald]] [[Kategooria:Eesti endised kutsekoolid]] 0qlggasqrxfmc1plts60wevwhkddrym Arutelu:Pol Pot 1 214269 7217798 4736203 2026-08-19T09:41:47Z Kuriuss 38125 7217798 wikitext text/x-wiki Tekst vajab kõpitsemist. Riigijuhi nime puhul vaevalt, et saab öelda, et ta endale varjunime võttis jne. (Tegelikult see pole isegi mitte nimi) -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 9. juuni 2010, kell 01:00 (EEST) ---- Kustutati nähtavasti sellepärast, et isikuartiklisse need üksikasjad hästi ei sobi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. august 2011, kell 03:09 (EEST) : Ma ei tea, aga selline tunne küll, et tegu ei ole entsüklopeediaartikliga (neutraalsusest on asi ka kaugel) -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. august 2011, kell 07:56 (EEST) nõukogude ajal kirjutati tema nime eestikeelsetes allikates [[Pol Poth]]. ma ei tea, mispärast nii kirjutati, ega aima, mispärast kirjutatakse ingliskeelsetes tekstides Pol Pot. aga tahaks teada: 1) kas [[khmeri keel|khmeri nimede]] eesti keelde transkribeerimise reeglid erinevad inglise keelde transkribeerimise reeglitest? 2) kas need reeglid on viimase 20 aasta jooksul muutunud? [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 20. august 2011, kell 11:17 (EEST) : KNAB-is kasutatava transkriptsiooni järgi peabki olema th: vaata [http://www.eki.ee/knab/lat/kblkm1.pdf], täht 19. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. august 2011, kell 17:12 (EEST) : Khmeeri keeles ប៉ុល ពត. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. august 2011, kell 17:14 (EEST) :: sellisel juhul panen ette, et teisaldaks selle artikli pealkirja [[Pol Poth]] alla ja jätaks lehekylje [[Pol Pot]] ymbersuunamisleheks. on kellelgi midagi selle vastu? [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 23. august 2011, kell 23:28 (EEST) ::: On küll vastu. Sellel "nimel" pole khmeeridega mingit pistmist, vaid tundub et on lühend sõnadest ''Politique potentielle''. [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 24. august 2011, kell 14:49 (EEST) :::: aga kui seda khmeeri keeles kirjutatakse kujul, millele eestiladinas vastab ''Pol Poth'', siis võiks sellest lähtuda. selle khmeerikeelsena tunduva nime etymoloogia tuleks muidugi ära märkida, samuti see, et õhtumaades tuntakse teda prantsuskeelse lyhendi järgi. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 24. august 2011, kell 20:28 (EEST) :::: Mulle tundub olukord segane. Pole viidatud andmeid ei nime päritolu ega ka khmeerikeelse nime kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. august 2011, kell 08:14 (EEST) ::::: Ärge tehke nalja, et eesti keel on ainus keel maailmas, kus nime lõppu tuleb 'h'. Mitte üheski muus keeles seda ei ole. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. märts 2017, kell 03:32 (EET) :::::: See ei ole relevantne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. märts 2017, kell 08:38 (EET) ::::::: Muide, kui nüüd vaadata khmeeri keele tähetabelit (sedasama, millele sa viitad) ja sinu enda kirjutatud khmeerikeelset kirjapilti, siis samuti pole h-i, märk 16. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. märts 2017, kell 10:31 (EET) :::::::: Jah, tõsi. Tai vikipeedias on selline kirjapilt. Kui see on õige, siis ''h'' lõpus ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. märts 2017, kell 11:35 (EET) ---------- ''tema esimene naine oli hulluks läinud'' – pole siinses kontekstis entsüklopeediasse sobiv stiil. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. august 2026, kell 12:41 (EEST) 9bb7hvguyhhv1o74uzfatpn3qctfhzx Christoph Friedrich Mickwitz (1696−1748) 0 217495 7217659 7037315 2026-08-19T06:00:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217659 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Tallinna Toomkoguduse ülempastorist; teiste samanimeliste suguvõsaliikmete kohta vaata artiklit [[Christoph Friedrich Mickwitz]].}} '''Christoph Friedrich Mickwitz''' ''vanem'' ([[18. jaanuar]] [[1696]] [[Königsberg]] – [[20. märts]] [[1748]] [[Tallinn]]) oli Eesti vaimulik. Õppis Bergeni kloostrikoolis, aastatel [[1715]]–[[1719]] õppis ta [[Halle Ülikool]]i usuteaduskonnas, olles [[Pietism|pietis]]t [[August Hermann Francke]] õpilane. Ordineeriti õpetajaks [[19. detsember|19. detsembril]] [[1721]] [[Berliin]]is. Oli [[1721]]–[[1724]] [[Johann Balthasar von Campenhausen|Balthasar von Campenhausen]]i õpetaja ja [[Kodujutlustaja|kodujutlustaja]] [[Peterburi]]s ja [[Rannu mõis|Rannu]]s. Aastatel [[1724]]–[[1748]] oli ta [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Tallinna Toomkogudus]]e ülemõpetaja, [[pietism]]i levitaja, olles selle kõrvalt ka [[Eestimaa konsistoorium]]i assessor ja [[Tallinna Toomkool]]i kuraator. Ta asutas Tallinnas [[Uus tänav (Tallinn)|Uuel tänav]]al vabakooli (frey-Schule) ja ta alustas [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõ]]ja järel, hävinenud [[Tallinna Toomkool|Toompea kool]]imaja, mis oli venelaste poolt rüüstatud, kordaseadmist. [[Eestimaa rüütelkond]] andis tema hooleks koolide hoolekande, kooliõpetajate ametisse-kutsumise ja õpetuse kava määramise ning konsistooriumi poolt anti tema kätte kõigi Eestimaa pastorikandidaatide eksamineerimine ja ordineerimine<ref>[[Olaf Sild]], [[August Hermann Francke]]' [https://web.archive.org/web/20241004191342/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/a5b841e4-e016-4f76-968a-ccde472405d1/content mõjud meie maal.], [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusline Ajakiri]], Detsember 1927 Nr 2, lk 91-92</ref>. == Isiklikku == Poeg [[Christoph Friedrich Mickwitz noorem|Christoph Friedrich Mickwitz]] oli [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja, poeg [[Immanuel Mickwitz]] oli [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://eelk.ee/elulood/mickwitz_christophfriedrI.html Christoph Friedrich Mickwitzi eluloolised andmed] saidil eelk.ee {{JÄRJESTA:Mickwitz, Christoph Friedrich}} [[Kategooria:Eestimaa konsistooriumi vaimulikud assessorid]] [[Kategooria:Tallinna toomkiriku saksa koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mickwitzid]] [[Kategooria:Sündinud 1696]] [[Kategooria:Surnud 1748]] lrztoqistg0o3e8ivc1w53vqd0lk2ge Kärstna lahingu mälestussammas 0 222714 7217800 6188244 2026-08-19T09:43:08Z Kuriuss 38125 7217800 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas.JPG|pisi|Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas 2010. aasta septembris]] '''Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas''' on [[1928]]. aastal [[Kärstna]]sse püstitatud ja [[1989]]. aastal taas avatud mälestussammas [[Vabadussõda|Vabadussõ]]ja [[Kärstna lahing]]us hukkunutele. Mälestusmärgi [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dms|58|08|15.5|N|25|48|18|E}}. == Ajalugu == 18 Kärstna lahingus hukkunud Eesti mehe mälestuseks mälestusmärgi püstitamise ja selleks raha kogumise eest kandis hoolt kohalik komisjon, kuhu kuulusid Eduard Kustavus, Aleksander Laansoo, Aleksander Muni, Jaan Muni, Voldemar Naestem ja Aado Veeberg. [[Pilt:Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas 2010.JPG|pisi|left|Mälestussamba tagumine külg]] Sammas valmistati [[Eesti Kunstiakadeemia|Riigi Kunsttööstuskooli]] skulptuuritöökoja juhataja [[Leonhard Pruul]]i kavandite järgi ja avati 26. augustil 1928. 28. septembril 1930 lisati samba esiküljele must [[marmor]]plaat, kus olid kirjas langenute nimed. Monument purustati 19. juunil 1941 [[hävituspataljonid|hävituspataljoni]] poolt. Õhkimisest alles jäänud sokliosa purustati 31. oktoobril 1944. 17. novembril 1988 avati Mauri Keerutaja, Enn Kõva ja Priit Silla eestvõttel kohalik muinsuskaitse klubi, mis asus sammast taastama. 23. juunil 1989 lõpetati suuremad tööd mälestusmärgi juures ja peeti taasavamistseremoonia. Sinimustvalge lindi lõikasid läbi [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] võidelnud Ants Kallas ja Oskar Traat ning vaimuliku talituse pidas [[Helme Maarja kogudus]]e õpetaja [[Valter Vaasa]]. Kunstnikutöö teostas kujur Viktoras Stavickis koos oma venna Jevgeniga ning tahvli langenute nimedega valmistas kiviraidur Enn Niittee. Alates 26. juunist 2003 on mälestusmärk [[Muinsuskaitseamet]]i poolt arvele võetud kui ajaloomälestis. == Välislingid == *{{kultuurimälestis|ID=27182}} * Tiina Sarv. [http://www.sakala.ajaleht.ee/160908/esileht/5036369.php "Mälestussambad meenutavad neid, kes andsid oma elu Eesti Vabariigi eest"] Sakala, 16. september 2008 {{Coordinate|NS=58.137718|EW=25.805064|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Viljandi vald]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kultuurimälestised]] 4upeoxcd7sh07z5y60w1n54asr2kqtg Nicole (Tšiili laulja) 0 229488 7217320 6639369 2026-08-18T12:55:42Z Kuriuss 38125 7217320 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Tšiili lauljast; Eurovisioni lauluvõistluse võitnud saksa laulja kohta vaata artiklit [[Nicole (Saksa laulja)]]}} {{keeletoimeta}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Nicole | pilt = Nicole cantante.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Denisse Lillian Laval Soza | alias = | sünniaeg = {{süv|1977|1|19}}<br>[[Santiago]], [[Tšiili]] | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[popmuusika|pop-]] ja [[rokkmuusika]] | amet = laulja, näitleja | tegev = 1989– | plaadifirma = Musicavisión<br>Sony BMG<br>Maverick Records<br>Chika Entertainment | seotud_esitajad = | URL = [http://www.nicolemusica.cl nicolemusica.cl] | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[Pilt:20 Años Nicole Fotos Sebastian Isla.JPG|pisi| Nicole (2009)]] '''Nicole''' (sünninimega '''Denisse Lillian Laval Soza'''; sündinud [[19. jaanuar]]il [[1977]] [[Santiago]]s) on Tšiili laulja ja näitleja. 1989. aastal avaldas ta oma esimese albumi "Tal vez me estoy enamorando", mille nimilugu sai väga populaarseks. ==Diskograafia== * 1989 "[[Tal vez me estoy enamorando]]" * 1994 "[[Esperando nada]]" * 1997 "[[Sueños en trànsito]]" * 2002 "[[Viaje infinito]]" * 2006 "[[APT (album)|APT]]" == Välislingid == *[http://www.nicolemusica.cl/ Nicole koduleht] [[Kategooria:Tšiili lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] nu71haurgdhx3n6qi466grsdxvudcdi Arutelu:Antagonist 1 229613 7217776 2286634 2026-08-19T09:10:26Z Ehitaja 63547 7217776 wikitext text/x-wiki Sellel sõnal on bioloogias veel kaks tähendust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. detsember 2010, kell 16:37 (EET) ::Millised need 2 tähendust veel on?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 5. detsember 2010, kell 14:24 (EET) :Tal võib olla isegi rohkem tähendusi. Teeks selle siis järsku - antagonist|(farmakoloogia)?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 4. detsember 2010, kell 18:47 (EET) : Siis peaks kõigepealt täpsustuslehe tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. detsember 2010, kell 19:15 (EET) ::Siis peaks olema ka selged teised antagonisti/antagonismi tähendused. Aga eks ma veidi harin ennast ja teen täpsustuslehe.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 4. detsember 2010, kell 19:33 (EET) Pakun, et antagonist (biokeemia) võiks olla eraldi artikkel, sest farmakoloogiline tähendus on üsna kitsas ja pealegi lähtub farmakoloogia vaatepunktist - loogiline, kuid biokeemia kontekstis ebapiisav. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. august 2026, kell 12:10 (EEST) kgiou62f7ayk7vww61b0yhryy24wnfb 7217777 7217776 2026-08-19T09:10:41Z Ehitaja 63547 7217777 wikitext text/x-wiki Sellel sõnal on bioloogias veel kaks tähendust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. detsember 2010, kell 16:37 (EET) ::Millised need 2 tähendust veel on?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 5. detsember 2010, kell 14:24 (EET) :Tal võib olla isegi rohkem tähendusi. Teeks selle siis järsku - antagonist|(farmakoloogia)?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 4. detsember 2010, kell 18:47 (EET) : Siis peaks kõigepealt täpsustuslehe tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. detsember 2010, kell 19:15 (EET) ::Siis peaks olema ka selged teised antagonisti/antagonismi tähendused. Aga eks ma veidi harin ennast ja teen täpsustuslehe.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 4. detsember 2010, kell 19:33 (EET) Pakun, et [[antagonist (biokeemia)]] võiks olla eraldi artikkel, sest farmakoloogiline tähendus on üsna kitsas ja pealegi lähtub farmakoloogia vaatepunktist - loogiline, kuid biokeemia kontekstis ebapiisav. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. august 2026, kell 12:10 (EEST) kna4xyvcnybskwr95k8mxghrrnmu3kp California (täpsustus) 0 238510 7217628 6289045 2026-08-19T02:34:43Z Mathguy2718 220657 Link 7217628 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''California''' on kohanimi, mis on võetud tarvitusele ka muusikapalade pealkirjana, sõidukite nimena, isikunimena jne. Kohad: * '''[[California]]''', Ameerika Ühendriikide osariik * [[California Vabariik]], lühiajaline riik Mehhiko-Ameerika sõja ajal * [[Las Californias]], endine piirkond Põhja-Ameerika läänerannikul Hispaania ja Mehhiko valitsuse ajal * [[California poolsaar]] (hispaania keeles ''Baja California''), poolsaar Mehhikos * [[California saar]], eksiarvamus, mille kohaselt California poolsaart peeti saareks * [[California hoovus]], hoovus Vaikse ookeani idaosas Põhja-Ameerika läänerannikul Põhja-Ameerikas: * [[California (Kentucky)]], asula USAs * [[California (Louisville)]], asula USA Kentucky osariigis USAs * [[California (Maryland)]], asula USAs * [[California (Michigan)]], asula USAs * [[California (Missouri)]], asula USAs * [[California (Pennsylvania)]], asula USAs * [[California City (California)]], linna USAs California osariigis * [[California (Ontario)]], asula Kanadas Lõuna-Ameerikas: * [[California (Santander)]], asula Colombias * [[California (Usulután)]], asula El Salvadoris Euroopas: * [[California (Berkshire)]], asula Suurbritannias * [[California (Birmingham)]], asula Suurbritannias * [[California (Buckinghamshire)]], asula Suurbritannias * [[California (Derby)]], asula Suurbritannias * [[California (Falkirk)]], asula Suurbritannias * [[California (Ipswich)]], asula Suurbritannias * [[California (Norfolk)]], asula Suurbritannias * [[Californië (Gelderland)]], asula Hollandis * [[Californië (Limburg)]], asula Hollandis Astronoomia: * [[341 California]], asteroid * [[California udukogu]] (NGC 1499), udukogu Perseuse tähtkujus Muusika: * [[California (Belinda Carlisle'i laul)]] * [[California (Mylène Farmeri laul)]] * [[California (John Mayalli laul)]] * [[California (Wilson Phillipsi album)]] Filmid: * [[California (film 1927)]], režissöör W.S. Van Dyke * [[California (film 1946)]], režissöör John Farrow * [[California (film 1977)]], spagetivestern * [[California (seriaal)]], seriaal aastast 1997 Inimesed: * [[California Molefe]] (1980–), Botswana jooksja * [[Randy California]] (1951–1997), Ameerika muusik Sõidukid: * [[Ferrari California]], kabriolett * [[Moto Guzzi California]], mootorratas * [[Volkswagen California]], furgoonauto * [[California (Hollandi laev)]] nhxops9j9f1ie3yqezqcmdn703660zx Michael Dawson 0 239072 7217582 6405253 2026-08-18T22:46:50Z Ana-papana 235595 7217582 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Michael Dawson | pilt = Michael Dawson (cropped).jpg | pildiallkiri = | täisnimi = Michael Richard Dawson | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1983|11|18}} | sünnilinn = [[Northallerton]] | sünnimaa = [[Inglismaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 188 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Nottingham Forest F.C.|Nottingham Forest]] | särginumber = 20 | noorteaastad1 = 1997–2001| noorteklubi1 = [[Nottingham Forest F.C.|Nottingham Forest]] | aastad1 = 2001–2005| mänge1 = 83| väravaid1 = 7| klubi1 = [[Nottingham Forest F.C.|Nottingham Forest]] | aastad2 = 2005–2014| mänge2 =236| väravaid2 = 7| klubi2 = [[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]] | aastad3 = 2014–2018 | mänge3 = 122| väravaid3 = 8| klubi3 = [[Hull City A.F.C.|Hull City]] | aastad4 = 2018– | mänge4 = 10| väravaid4 = 0| klubi4 =[[Nottingham Forest F.C.|Nottingham Forest]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 4. detsember 2018 | koondiseaastad1 = 2003–2005| koondisemänge1 = 13| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = Inglismaa U21 | koondiseaastad2 = 2010–2011| koondisemänge2 = 4| koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Michael Richard Dawson''' (sündinud [[18. november|18. novembri]]l [[1983]] [[Northallerton]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]na Inglismaa esiliiga klubis [[Nottingham Forest FC|Nottingham Forest]] Ta alustas jalgpallikarjääri Nottingham Forestis 1997. aastal. Aastatel 2005–2014 mängis klubis [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]] ja 2014–2018 [[Hull City A.F.C.|Hull Citys]]. [[Premier League'i hooaeg 2009-10|Premier League'i hooajal 2009–2010]] sai ta Tottenham Hotspuri [[kapten (sport)|kapten]]iks.{{lisa viide}} Debüüdi Inglismaa rahvuskoondises tegi Michael Dawson 11. augustil 2010. Ta kuulus ka Inglismaa koondisse [[2010. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]], aga platsile ei pääsenud ta ei põhikoosseisus ega vahetusest. Ta oli võistlustel ainuke Inglismaa jalgpallur, kes ei olnud varem Inglismaa jalgpallikoondises mänginud. [[Pilt:Michael dawson.jpg|pisi|Dawson (2002)]] {{FIFA World Cup 2010 Inglismaa koondis}} {{JÄRJESTA:Dawson, Michael}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Hull City AFC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 99h0lstrwomlekpebx7f69n8c3loknl Villa Park 0 240728 7217306 6869819 2026-08-18T12:37:55Z Kuriuss 38125 7217306 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib staadionist; California linna kohta vaata artiklit [[Villa Park (California)]].}} {{Staadion | nimi = Villa Park | hüüdnimi = | pilt = Villa Park.jpg | pildiallkiri = | täisnimi = | endised_nimed = Aston Lower Grounds | asukoht = [[Birmingham]], [[Suurbritannia]] | NS = 52/30/33/N | EW = 1/53/5/W | ehitati = | avati = 1897 | renoveeriti = | laiendati = | suleti = | lammutati = | omanik = [[Aston Villa FC]] | operaator = Aston Villa FC | kate = [[Desso GrassMaster]] | tabloo = | maksumus = | arhitekt = | projektijuht = | ehitusinsener = | peatöövõtja = | alltöövõtja = | mahutavus = 42 788 | sviidid = | rekord_pealtvaatajaid = | staadioniraja_pikkus = | mõõtmed = 105 m × 68 m | pindala = | meeskonnad = [[Aston Villa FC]] 1897 - tänini | koduleht = }} '''Villa Park''' (algselt '''Aston Lower Grounds''') on [[jalgpallistaadion]] [[Birmingham]]is. Villa Park kuulub klubile [[Aston Villa FC|Aston Villa]]. Staadion mahutab 42 789 pealtvaatajat. Aston Parki maa-ala kuulus sajandeid varem [[Thomas Holte]]le (1571–1654), kes elas lähedalolevas [[Aston Hall]]is, ja Holte kasutas seda [[köögiviljaaed|köögiviljaaiana]]. [[19. sajand]]il rajati sinna avalik [[park]] koos [[akvaarium]]iga. [[Tiik]] likvideeriti [[1889]] ja selle asemele rajati [[spordiväljak]], mille keskel oli [[kergejõustik]]u jaoks [[muru]] ja ääres [[jalgrattasport|jalgrattaspordi]] jaoks mõeldud [[trekk]]. Staadion sai kohe populaarseks ja juba selle avaüritusel [[10. juuni]]l 1889 oli umbes 15 000 [[pealtvaataja]]t. [[1897]]. aastal ostis staadioni Aston Villa. Klubi polnud rahul oma eelmise staadioni Perry Barriga selle keerulise juurdepääsu ja kõrge [[üür]]i tõttu. Aston Villa esimene mäng Villa Parkil peeti [[17. aprill]]il 1897 ja selleks oli [[sõprusmäng]] [[Blackburn Rovers]]i vastu. Sestpeale on Villa Park olnud Aston Villa kodustaadion. Tänapäeval ümbritseb staadioni neli tribüüni: Trinity Road Stand, North Stand, Doug Ellis Stand ja Holte End. Viimane on nimetatud Thomas Holte järgi ja selle taga asub restaureeritud Aston Hall, kus tegutseb Holte Hotel. Jalgrattatrekk likvideeriti staadionilt juba [[1914]]. aastal. Villa Parkil on toimunud mitmesuguseid spordi- ja kultuuriüritusi. Seal on peetud enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] võistlusi kergejõustikus ja jalgrattasõidus, aga pärast seda [[poks]]is ja [[ragbi]]s. Villa Parkil on [[kontsert]]e andnud [[Bruce Spingsteen]], [[Belinda Carlisle]], [[Rod Stewart]] ja [[Robert Palmer]] ning seal on oma üritusi korraldanud evangelist [[Billy Graham]] ja peapiiskop [[Desmond Tutu]]. Kõige rahvarohkem staadionil korraldatud üritus oli [[1946]]. aastal peetud [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|Inglismaa karikavõistluste]] 6. ringi kohtumine [[Derby County]]ga, millel oli 76 588 pealtvaatajat. Pärast seda, kui [[1990]] kaotati staadionilt seisukohad, on kõige rohkem pealtvaatajaid olnud [[29. detsember|29. detsembril]] [[2009]] [[Premier League]]'i kohtumises [[Liverpool FC]] vastu: 42 788, kusjuures staadioni mahutavus on tänapäeval 42 789 kohta. {{panoraampilt|VillaPark PanoramaFromTrinityRoadStand.jpg|1000px|<center>Panoraampilt. Vaade tribüünilt Trinity Road Stand</center>}} [[Kategooria:Suurbritannia jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Aston Villa FC]] jlrln5x6uajncu42bu7vfkxuzib77pk 27 (Tallinna bussiliin) 0 243644 7217486 7210708 2026-08-18T19:24:09Z ~2026-34651-55 231505 7217486 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Oja tee|lõpppeatus=Laaniku|avati=1978|number=27|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=26A|järgmine liin=28|järgmine=28 (Tallinna bussiliin)|eelmine=26A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=11. juuli 2026|pilt=27buss.png}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 27''' sõidab [[Harkujärve]] küla ja [[Laagri]] aleviku vahel läbides [[Väike-Õismäe]]d, [[Mustamäe]]d ja [[Nõmme]]t. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/27/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=18.06.2020}}</ref>[[File:318TAK.JPG|thumb|27 liini buss tōuseb Mustamäelt Nōmmele]] Liin 27 on töös iga päev, tööpäevadel valdavalt iga pooltund, tipptunni ajal kolm korda tunnis. Nädalavahetusel teenindab Tallinna Linnatranspordi AS liini sagedusega 1 või 2 korda tunnis.<ref name=":0" />Väljumised 30-70 minuti tagant == Ajalugu == Liini on pikendatud mõlemalt poolt viimase 15 aasta jooksul, seega kuigi bussiliin on märgitud kui Harkujärve–Laagri alevik, siis tegelikult sõidab buss nendest peatustest pikemalt. Bussiliini pikendati 2007. aasta 12. veebruaril esialgsest Harkujärve peatusest edasi Oja tee peatuseni, lisades 5 uut peatust Harku vallas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tarbija24.postimees.ee/1628281/tallinnas-muutub-bussi-number-27-marsruut-ja-bussi-number-50-soidugraafik|pealkiri=Tallinnas muutub bussi number 27 marsruut ja bussi number 50 sõidugraafik|väljaanne=Postimees Tarbija|aeg=8. veebruar 2007|vaadatud=18.06.2020}}</ref> Samuti lisati mõlema suuna peale kokku 5 uut peatust Laagri suunal: 1. detsembril aastal 2012 pikendati teenindust [[Veskimöldre]] elamurajooni Laaniku peatuseni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/tasutauhistransport/uudised?id=41126|pealkiri=Alates detsembrist muutub ühissõidukite liinikorraldus|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=27. november 2012|vaadatud=18.06.2020}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hilisem muudatus on seoses Pärnu maantee ja Veskitammi tänava ristmiku rekonstrueerimisega, kui 1. oktoobrist 2019. aastal alates ei teeninda bussiliin Harkujärve suunal enam Laagri peatust. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Kaubamaja - Kallavere |Suleti 1977 - 1978 |- |1978 |Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve | |- |2007 |Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve - Oja tee | |- |2012 |Laaniku - Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve - Oja tee |Praegune marsruut |} == Marsruut == Bussiliin 27 marsruudi pikkus suunal Harkujärve–Laagri alevik on 17,3 km 28 peatusega ning vastupidisel suunal 19,7 km, peatudes 32-s bussipeatuses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12086|pealkiri=Bus route 27 on the map of Tallinn|väljaanne=Wikiroutes|aeg=14. november 2016|vaadatud=18.06.2020}}</ref> Suunal Harkujärve–Laagri alevik on marsruut järgmine: [[Sütemetsa tee]], [[Kiriku tee]], [[Järvekalda tee]], [[Paldiski maantee]], [[Õismäe tee]], [[A. H. Tammsaare tee|A.H.Tammsaare tee]], [[Ehitajate tee]], [[Pärnu maantee]], [[Veskitammi tänav]] ja [[Möldre tee|Möldre tee.]]<ref name=":0" /> == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2018 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve ; Lutsu ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Rahnu ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku | ; Laaniku ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik ; Rahnu ; Nõlvaku ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.2012 kuni 30.09.2018 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Rahnu ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku | ; Laaniku ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik ; Rahnu ; Laagri ; Laagri ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 12.02.2007 kuni 30.11.2012 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Rahnu ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Laagri alevik ; Rahnu ; Laagri ; Laagri ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 11.02.2007 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Harkujärve ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Rahnu ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Laagri alevik ; Rahnu ; Laagri ; Laagri ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/27/a-b/ 27. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Saue vald]] s7ranl6h0irx3okkgx510da5atapa5l 7217488 7217486 2026-08-18T19:26:15Z ~2026-34651-55 231505 7217488 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Oja tee|lõpppeatus=Laaniku|avati=*1976 *1978 *2019 (tänasel kujul)|number=27|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=26A|järgmine liin=28|järgmine=28 (Tallinna bussiliin)|eelmine=26A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=18. august 2026|pilt=27buss.png|suleti=1977-1978}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 27''' sõidab [[Harkujärve]] küla ja [[Laagri]] aleviku vahel läbides [[Väike-Õismäe]]d, [[Mustamäe]]d ja [[Nõmme]]t. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/27/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=18.06.2020}}</ref>[[File:318TAK.JPG|thumb|27 liini buss tōuseb Mustamäelt Nōmmele]] Liin 27 on töös iga päev, tööpäevadel valdavalt iga pooltund, tipptunni ajal kolm korda tunnis. Nädalavahetusel teenindab Tallinna Linnatranspordi AS liini sagedusega 1 või 2 korda tunnis.<ref name=":0" />Väljumised 30-70 minuti tagant == Ajalugu == Liini on pikendatud mõlemalt poolt viimase 15 aasta jooksul, seega kuigi bussiliin on märgitud kui Harkujärve–Laagri alevik, siis tegelikult sõidab buss nendest peatustest pikemalt. Bussiliini pikendati 2007. aasta 12. veebruaril esialgsest Harkujärve peatusest edasi Oja tee peatuseni, lisades 5 uut peatust Harku vallas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tarbija24.postimees.ee/1628281/tallinnas-muutub-bussi-number-27-marsruut-ja-bussi-number-50-soidugraafik|pealkiri=Tallinnas muutub bussi number 27 marsruut ja bussi number 50 sõidugraafik|väljaanne=Postimees Tarbija|aeg=8. veebruar 2007|vaadatud=18.06.2020}}</ref> Samuti lisati mõlema suuna peale kokku 5 uut peatust Laagri suunal: 1. detsembril aastal 2012 pikendati teenindust [[Veskimöldre]] elamurajooni Laaniku peatuseni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/tasutauhistransport/uudised?id=41126|pealkiri=Alates detsembrist muutub ühissõidukite liinikorraldus|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=27. november 2012|vaadatud=18.06.2020}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hilisem muudatus on seoses Pärnu maantee ja Veskitammi tänava ristmiku rekonstrueerimisega, kui 1. oktoobrist 2019. aastal alates ei teeninda bussiliin Harkujärve suunal enam Laagri peatust. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Kaubamaja - Kallavere |Suleti 1977 - 1978 |- |1978 |Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve | |- |2007 |Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve - Oja tee | |- |2012 |Laaniku - Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve - Oja tee |Praegune marsruut |} == Marsruut == Bussiliin 27 marsruudi pikkus suunal Harkujärve–Laagri alevik on 17,3 km 28 peatusega ning vastupidisel suunal 19,7 km, peatudes 32-s bussipeatuses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12086|pealkiri=Bus route 27 on the map of Tallinn|väljaanne=Wikiroutes|aeg=14. november 2016|vaadatud=18.06.2020}}</ref> Suunal Harkujärve–Laagri alevik on marsruut järgmine: [[Sütemetsa tee]], [[Kiriku tee]], [[Järvekalda tee]], [[Paldiski maantee]], [[Õismäe tee]], [[A. H. Tammsaare tee|A.H.Tammsaare tee]], [[Ehitajate tee]], [[Pärnu maantee]], [[Veskitammi tänav]] ja [[Möldre tee|Möldre tee.]]<ref name=":0" /> == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2019 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve ; Lutsu ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Rahnu ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku | ; Laaniku ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik ; Rahnu ; Nõlvaku ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.2012 kuni 30.09.2019 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Rahnu ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku | ; Laaniku ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik ; Rahnu ; Laagri ; Laagri ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 12.02.2007 kuni 30.11.2012 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Rahnu ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Laagri alevik ; Rahnu ; Laagri ; Laagri ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 11.02.2007 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Harkujärve ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Rahnu ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Laagri alevik ; Rahnu ; Laagri ; Laagri ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/27/a-b/ 27. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Saue vald]] o6bvndtrx6dqd2umw6kfeijcstu00ce 7217858 7217488 2026-08-19T11:00:10Z MorsMe 217455 7217858 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Oja tee|lõpppeatus=Laaniku|avati=*1976 *1978 *2019 (tänasel kujul)|number=27|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=26A|järgmine liin=28|järgmine=28 (Tallinna bussiliin)|eelmine=26A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=18. august 2026|pilt=27buss.png|suleti=1977-1978}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 27''' sõidab [[Harkujärve]] küla ja [[Laagri]] aleviku vahel läbides [[Väike-Õismäe]]d, [[Mustamäe]]d ja [[Nõmme]]t. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/27/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=18.06.2020}}</ref>[[File:318TAK.JPG|thumb|27 liini buss tōuseb Mustamäelt Nōmmele]] Liin 27 on töös iga päev, tööpäevadel valdavalt iga pooltund, tipptunni ajal kolm korda tunnis. Nädalavahetusel teenindab Tallinna Linnatranspordi AS liini sagedusega 1 või 2 korda tunnis.<ref name=":0" />Väljumised 30-70 minuti tagant == Ajalugu == Liini on pikendatud mõlemalt poolt viimase 15 aasta jooksul, seega kuigi bussiliin on märgitud kui Harkujärve–Laagri alevik, siis tegelikult sõidab buss nendest peatustest pikemalt. Bussiliini pikendati 2007. aasta 12. veebruaril esialgsest Harkujärve peatusest edasi Oja tee peatuseni, lisades 5 uut peatust Harku vallas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tarbija24.postimees.ee/1628281/tallinnas-muutub-bussi-number-27-marsruut-ja-bussi-number-50-soidugraafik|pealkiri=Tallinnas muutub bussi number 27 marsruut ja bussi number 50 sõidugraafik|väljaanne=Postimees Tarbija|aeg=8. veebruar 2007|vaadatud=18.06.2020}}</ref> Samuti lisati mõlema suuna peale kokku 5 uut peatust Laagri suunal: 1. detsembril aastal 2012 pikendati teenindust [[Veskimöldre]] elamurajooni Laaniku peatuseni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/tasutauhistransport/uudised?id=41126|pealkiri=Alates detsembrist muutub ühissõidukite liinikorraldus|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=27. november 2012|vaadatud=18.06.2020}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hilisem muudatus on seoses Pärnu maantee ja Veskitammi tänava ristmiku rekonstrueerimisega, kui 1. oktoobrist 2019. aastal alates ei teeninda bussiliin Harkujärve suunal enam Laagri peatust. Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Oja tee - Rannamõisa tee - Laagri alevik 22.-23. augustil 2026 {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Kaubamaja - Kallavere |Suleti 1977 - 1978 |- |1978 |Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve | |- |2007 |Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve - Oja tee | |- |2012 |Laaniku - Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve - Oja tee |Praegune marsruut |} == Marsruut == Bussiliin 27 marsruudi pikkus suunal Harkujärve–Laagri alevik on 17,3 km 28 peatusega ning vastupidisel suunal 19,7 km, peatudes 32-s bussipeatuses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12086|pealkiri=Bus route 27 on the map of Tallinn|väljaanne=Wikiroutes|aeg=14. november 2016|vaadatud=18.06.2020}}</ref> Suunal Harkujärve–Laagri alevik on marsruut järgmine: [[Sütemetsa tee]], [[Kiriku tee]], [[Järvekalda tee]], [[Paldiski maantee]], [[Õismäe tee]], [[A. H. Tammsaare tee|A.H.Tammsaare tee]], [[Ehitajate tee]], [[Pärnu maantee]], [[Veskitammi tänav]] ja [[Möldre tee|Möldre tee.]]<ref name=":0" /> == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2019 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve ; Lutsu ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Rahnu ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku | ; Laaniku ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik ; Rahnu ; Nõlvaku ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.2012 kuni 30.09.2019 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Rahnu ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku | ; Laaniku ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik ; Rahnu ; Laagri ; Laagri ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 12.02.2007 kuni 30.11.2012 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Rahnu ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Laagri alevik ; Rahnu ; Laagri ; Laagri ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 11.02.2007 !Harkujärve - Laagri alevik !Laagri alevik - Harkujärve |- | ; Harkujärve ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Rahnu ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Laagri alevik ; Rahnu ; Laagri ; Laagri ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla jaam ; Värsi ; Laane ; Kivimäe jaam ; Salve ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Harkujärve |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/27/a-b/ 27. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Saue vald]] re6uoi21v6dh10x8aqd2sohq6svtsdj Audru kihelkond 0 248560 7217542 7127177 2026-08-18T21:15:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217542 wikitext text/x-wiki '''Audru kihelkond''' ([[lühend]] '''Aud'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Audern'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Pärnumaa]]l ja Liivimaa kubermangus [[Pärnu kreis]]is. [[Pilt:Audru kirik.JPG|pisi|[[Audru kirik]]]] ==Piirkonna ajalugu== Muinasajal kuulus Audru ja selle ümbruskond [[Soontagana]] [[muinaskihelkond]]a ja [[Läänemaa]] koosseisu. [[Vana-Pärnu]] rajamise järel (1251) aga Vana-Pärnu kihelkonda.<ref name="pärnu">[https://web.archive.org/web/20130606000206/http://www.parnupostimees.ee/203139/audru-kihelkond-loigati-parnu-kuljest-lahti/ "Audru kihelkond lõigati Pärnu küljest lahti"] Pärnu Postimees, 20. detsember 2009</ref> Audru [[kirikukihelkond]] eraldati 1636. aastal [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] [[Pärnu-Eliisabeti kihelkond|Pärnu-Eliisabeti kihelkon]]na maadest.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/audru.shtml Audru kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 21. märts 2012)</ref><ref>[[Olaf Sild]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4041fad7-5940-4c96-b141-22169cfa02ce/content Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule.], Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2, lk 49</ref> [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-8.jpg|400px|pisi|Liivimaa kubermangu [[Pärnu kreis]] [[Ludwig August Mellin]]i kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] Audru kihelkonna suuremad külad [[Audru]] ja [[Lavassaare]] kõrval olid 20. sajandi alguseks [[Jõõpre]], [[Oara]], [[Malda]], [[Kõima (Audru)|Kõima]], [[Kihlepa]], [[Lindi]], [[Kabriste]], [[Saulepa]], [[Põldeotsa]].<ref name="pärnu"/> ==Audru kihelkonna mõisad== Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks [[kirikumõis]], üks [[rüütlimõis]]ast peamõis koos ühe [[kõrvalmõis]]aga ja kaks [[riigimõis]]at, lisaks kaks [[karjamõis]]at.<ref name="mois"/> *[[Audru kirikumõis]] (''Pastorat Audern'') *[[Audru mõis|Audru]] (''Audern'') rüütlimõis *[[Jõõpre mõis|Jõõpre]] (''Jaepern'') riigimõis *[[Lindi mõis (Audru)|Lindi]] (''Woldenhof''), Audru kõrvalmõis *[[Võlla mõis (Audru)|Võlla]] (''Wölla'') riigimõis ==Audru kihelkonna vallad== *[[Audru vald (Audru kihelkond)|Audru vald]] *[[Jõõpre vald]] *[[Võlla vald]] ==Audru kihelkonnakoolid== *Vene õigeusu [[Jõõpre kihelkonnakool]] ==Audru kihelkonna kalmistud== *[[Audru kalmistu]] *[[Audru kirikuaed]] *[[Audru mõisa kalmistu]] *[[Audru II maailmasõja matmispaik]] *[[Jõõpre uus õigeusu kalmistu]] *[[Jõõpre vana õigeusu kalmistu]] *[[Uruste kalmistu]] ==Audru kihelkonna pärand== Esimene [[Eesti Rahva Muuseum]]i vanavarakorjaja käis korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Sellelt korjamismatkalt pärineb suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid, eelkõige rahvariideid.<ref>[https://web.archive.org/web/20130508012831/http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/Audru-kihelkond Audru kihelkond] Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 21. märts 2012)</ref> ==Kihelkonna alad tänapäeval== Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] aladele. Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linna]] maadega. Põhja pool kuulub väike ala [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallale]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=391 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA391,M1 }} ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/kihel/audru.shtml Audru kihelkond ''Kirchspiel Audern in Kreis Pernau''] Eesti mõisaportaalis {{Pärnumaa kihelkonnad}} {{Pärnu kreis}} [[Kategooria:Pärnumaa kihelkonnad]] [[Kategooria:Audru kihelkond| ]] p0abn8era8fmihwi4l74h31ezso7aib Arutelu:Perekonnanimi 1 248990 7217839 3030214 2026-08-19T10:24:46Z ~2026-40402-33 233726 7217839 wikitext text/x-wiki Prantsuse vaste pole täpne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. juuni 2011, kell 01:45 (EEST) Perekonnanimede artiklite loendist võiks teha eraldi artikli.--[[Eri:Kaastöö/90.190.45.158|90.190.45.158]] 5. mai 2012, kell 17:56 (EEST) : Võiks küll. --Epp 5. mai 2012, kell 23:56 (EEST) Nimed sagedusega üle 1000 neid kandva isiku (tabel), A. Lepp. Perekonnanimede statistika, Eesti Statistika, nr. 174 (5), mai 1936, lk. 265: *[[Tamm (perekonnanimi)]] 5473 *[[Saar (perekonnanimi)]] 4410 *[[Sepp (perekonnanimi)]] 3550 *[[Mägi (perekonnanimi)]] 3472 *[[Kask (perekonnanimi)]] 3029 *[[Johanson]] 2963, [[Johannson]] 144, [[Juhanson]] 450 *[[Kukk (perekonnanimi)]] 2916 *[[Peterson]] 2438 *[[Rebane (perekonnanimi)]] 2378 *[[Tomson]] 2298 *[[Jakobson]] 2161 *[[Martinson]] 2048 *[[Ilves (perekonnanimi]] 2033 *[[Koppel (perekonnanimi)]] 1991 *[[Raudsepp]] 1896, [[Raudsep]] 204 *[[Lepp (perekonnanimi)]] 1851 *[[Vaher (perekonnanimi)]] 1788 *[[Kull (perekonnanimi]] 1785 *[[Põder (perekonnanimi)]] 1780 *[[Kuusk (perekonnanimi)]] 1718 *[[Oja (perekonnanimi)]] 1695 *[[Pärn (perekonnanimi)]] 1677 *[[Karu (perekonnanimi)]] 1657, [[Karro]] 562, [[Karo]] 128 *[[Luik (perekonnanimi)]] 1641 *[[Leppik]] 1633 *[[Adamson (perekonnanimi)]] 1623 *[[Lepik (perekonnanimi)]] 1623 *[[Kaasik (perekonnanimi)]] 1560 *[[Kütt]] 1560 *[[Schmidt]] 1517 *[[Liiv (perekonnanimi)]] 1514 *[[Kivi (perekonnanimi)]] 1492 *[[Teder]] 1484 *[[Tõnisson]] 1471, [[Tõnison]] 113 *[[Mets (perekonnanimi)]] 1447 *[[Kuusik (perekonnanimi)]] 1430 *[[Mihkelson]] 1428 *[[Kallas (perekonnanimi)]] 1407 *[[Ots (perekonnanimi)]] 1378 *[[Laur]] 1375 *[[Mölder (perekonnanimi)]] 1354 *[[Tamberg]] 1347 *[[Jõgi (perekonnanimi)]] 1305 *[[Lõhmus]] 1284 *[[Puusepp (perekonnanimi)]] 1271, [[Puusep]] 209 *[[Reimann]] 1265, [[Reiman]] 361 *[[Allik]] 1243, [[Hallik]] 461 *[[Jürgens]] 1230 *[[Õunapuu (perekonnanimi)]] 1212, [[Aunapuu]] 125 *[[Raud (perekonnanimi)]] 1211 *[[Nõmm (perekonnanimi)]] 1194 *[[Jürisson]] 1192, [[Jürison]] 156 *[[Kangur]] 1190 *[[Paju (perekonnanimi)]] 1186, [[Pajo]] 184 *[[Kõiv]] 1126 *[[Nurk]] 1121 *[[Toom (perekonnanimi)]] 1109 *[[Steinberg]] 1097 *[[Ivanov]] 1095 *[[Sild (perekonnanimi)]] 1093 *[[Mitt]] 1079 *[[Põld (perekonnanimi)]] 1068 *[[Orav (perekonnanimi)]] 1061 *[[Laas]] 1026 *[[Grünberg]] 1008 *[[Madisson]] 1006 *[[Männik (perekonnanimi)]] 1004 Siin on nüüd 68 kõige sagedamat (üle 1000 kandjaga) perekonnanime Eestis 1. märtsil 1934, sageduse järgi ümbergrupeeritult (mitte tähestiku järjekorras, nagu algses tabelis). Võib olla kiirustamisest tingitud vigu või lihtsalt allikast valesti välja loetud arve. Kõrvalkujud on peamise kõige levinud nime juures, kui nende kandjaid on vähemalt 100. Võimalik, et pöördun hiljem tagasi ja jätkan. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 19. august 2026, kell 13:24 (EEST) 7317lfcc6ylcbsyyghf9n6kkl03g9j1 7217841 7217839 2026-08-19T10:25:40Z ~2026-40402-33 233726 7217841 wikitext text/x-wiki Prantsuse vaste pole täpne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. juuni 2011, kell 01:45 (EEST) Perekonnanimede artiklite loendist võiks teha eraldi artikli.--[[Eri:Kaastöö/90.190.45.158|90.190.45.158]] 5. mai 2012, kell 17:56 (EEST) : Võiks küll. --Epp 5. mai 2012, kell 23:56 (EEST) Nimed sagedusega üle 1000 neid kandva isiku (tabel), A. Lepp. Perekonnanimede statistika, Eesti Statistika, nr. 174 (5), mai 1936, lk. 265: *[[Tamm (perekonnanimi)]] 5473 *[[Saar (perekonnanimi)]] 4410 *[[Sepp (perekonnanimi)]] 3550 *[[Mägi (perekonnanimi)]] 3472 *[[Kask (perekonnanimi)]] 3029 *[[Johanson]] 2963, [[Johannson]] 144, [[Juhanson]] 450 *[[Kukk (perekonnanimi)]] 2916 *[[Peterson]] 2438 *[[Rebane (perekonnanimi)]] 2378 *[[Tomson]] 2298 *[[Jakobson]] 2161 *[[Martinson]] 2048 *[[Ilves (perekonnanimi)]] 2033 *[[Koppel (perekonnanimi)]] 1991 *[[Raudsepp]] 1896, [[Raudsep]] 204 *[[Lepp (perekonnanimi)]] 1851 *[[Vaher (perekonnanimi)]] 1788 *[[Kull (perekonnanimi)]] 1785 *[[Põder (perekonnanimi)]] 1780 *[[Kuusk (perekonnanimi)]] 1718 *[[Oja (perekonnanimi)]] 1695 *[[Pärn (perekonnanimi)]] 1677 *[[Karu (perekonnanimi)]] 1657, [[Karro]] 562, [[Karo]] 128 *[[Luik (perekonnanimi)]] 1641 *[[Leppik]] 1633 *[[Adamson (perekonnanimi)]] 1623 *[[Lepik (perekonnanimi)]] 1623 *[[Kaasik (perekonnanimi)]] 1560 *[[Kütt]] 1560 *[[Schmidt]] 1517 *[[Liiv (perekonnanimi)]] 1514 *[[Kivi (perekonnanimi)]] 1492 *[[Teder]] 1484 *[[Tõnisson]] 1471, [[Tõnison]] 113 *[[Mets (perekonnanimi)]] 1447 *[[Kuusik (perekonnanimi)]] 1430 *[[Mihkelson]] 1428 *[[Kallas (perekonnanimi)]] 1407 *[[Ots (perekonnanimi)]] 1378 *[[Laur]] 1375 *[[Mölder (perekonnanimi)]] 1354 *[[Tamberg]] 1347 *[[Jõgi (perekonnanimi)]] 1305 *[[Lõhmus]] 1284 *[[Puusepp (perekonnanimi)]] 1271, [[Puusep]] 209 *[[Reimann]] 1265, [[Reiman]] 361 *[[Allik]] 1243, [[Hallik]] 461 *[[Jürgens]] 1230 *[[Õunapuu (perekonnanimi)]] 1212, [[Aunapuu]] 125 *[[Raud (perekonnanimi)]] 1211 *[[Nõmm (perekonnanimi)]] 1194 *[[Jürisson]] 1192, [[Jürison]] 156 *[[Kangur]] 1190 *[[Paju (perekonnanimi)]] 1186, [[Pajo]] 184 *[[Kõiv]] 1126 *[[Nurk]] 1121 *[[Toom (perekonnanimi)]] 1109 *[[Steinberg]] 1097 *[[Ivanov]] 1095 *[[Sild (perekonnanimi)]] 1093 *[[Mitt]] 1079 *[[Põld (perekonnanimi)]] 1068 *[[Orav (perekonnanimi)]] 1061 *[[Laas]] 1026 *[[Grünberg]] 1008 *[[Madisson]] 1006 *[[Männik (perekonnanimi)]] 1004 Siin on nüüd 68 kõige sagedamat (üle 1000 kandjaga) perekonnanime Eestis 1. märtsil 1934, sageduse järgi ümbergrupeeritult (mitte tähestiku järjekorras, nagu algses tabelis). Võib olla kiirustamisest tingitud vigu või lihtsalt allikast valesti välja loetud arve. Kõrvalkujud on peamise kõige levinud nime juures, kui nende kandjaid on vähemalt 100. Võimalik, et pöördun hiljem tagasi ja jätkan. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 19. august 2026, kell 13:24 (EEST) m4g6232i5yv9wt0zzim9b7uji3a8w2k 7217845 7217841 2026-08-19T10:35:48Z ~2026-40402-33 233726 7217845 wikitext text/x-wiki Prantsuse vaste pole täpne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. juuni 2011, kell 01:45 (EEST) Perekonnanimede artiklite loendist võiks teha eraldi artikli.--[[Eri:Kaastöö/90.190.45.158|90.190.45.158]] 5. mai 2012, kell 17:56 (EEST) : Võiks küll. --Epp 5. mai 2012, kell 23:56 (EEST) Nimed sagedusega üle 1000 neid kandva isiku (tabel), A. Lepp. Perekonnanimede statistika, Eesti Statistika, nr. 174 (5), mai 1936, lk. 265: *[[Tamm (perekonnanimi)]] 5473 *[[Saar (perekonnanimi)]] 4410 *[[Sepp (perekonnanimi)]] 3550 *[[Mägi (perekonnanimi)]] 3472 *[[Kask (perekonnanimi)]] 3029 *[[Johanson]] 2963, [[Johannson]] 144, [[Juhanson]] 450 *[[Kukk (perekonnanimi)]] 2916 *[[Peterson]] 2438 *[[Rebane (perekonnanimi)]] 2378 *[[Tomson]] 2298 *[[Jakobson]] 2161 *[[Martinson]] 2048 *[[Ilves (perekonnanimi)]] 2033 *[[Koppel (perekonnanimi)]] 1991 *[[Raudsepp]] 1896, [[Raudsep]] 204 *[[Lepp (perekonnanimi)]] 1851 *[[Vaher (perekonnanimi)]] 1788 *[[Kull (perekonnanimi)]] 1785 *[[Põder (perekonnanimi)]] 1780 *[[Kuusk (perekonnanimi)]] 1718 *[[Oja (perekonnanimi)]] 1695 *[[Pärn (perekonnanimi)]] 1677 *[[Karu (perekonnanimi)]] 1657, [[Karro]] 562, [[Karo]] 128 *[[Luik (perekonnanimi)]] 1641 *[[Leppik]] 1633 *[[Adamson (perekonnanimi)]] 1623 *[[Lepik (perekonnanimi)]] 1623 *[[Kaasik (perekonnanimi)]] 1560 *[[Kütt]] 1560 *[[Schmidt]] 1517 *[[Liiv (perekonnanimi)]] 1514 *[[Kivi (perekonnanimi)]] 1492 *[[Teder]] 1484 *[[Tõnisson]] 1471, [[Tõnison]] 113 *[[Mets (perekonnanimi)]] 1447 *[[Kuusik (perekonnanimi)]] 1430 *[[Mihkelson]] 1428 *[[Kallas (perekonnanimi)]] 1407 *[[Ots (perekonnanimi)]] 1378 *[[Laur]] 1375 *[[Mölder (perekonnanimi)]] 1354 *[[Tamberg]] 1347 *[[Jõgi (perekonnanimi)]] 1305 *[[Lõhmus]] 1284 *[[Puusepp (perekonnanimi)]] 1271, [[Puusep]] 209 *[[Reimann]] 1265, [[Reiman]] 361 *[[Allik]] 1243, [[Hallik]] 461 *[[Jürgens]] 1230 *[[Õunapuu (perekonnanimi)]] 1212, [[Aunapuu]] 125 *[[Raud (perekonnanimi)]] 1211 *[[Nõmm (perekonnanimi)]] 1194 *[[Jürisson]] 1192, [[Jürison]] 156 *[[Kangur]] 1190 *[[Paju (perekonnanimi)]] 1186, [[Pajo]] 184 *[[Kõiv]] 1126 *[[Nurk]] 1121 *[[Toom (perekonnanimi)]] 1109 *[[Steinberg]] 1097 *[[Ivanov]] 1095 *[[Sild (perekonnanimi)]] 1093 *[[Mitt]] 1079 *[[Põld (perekonnanimi)]] 1068 *[[Orav (perekonnanimi)]] 1061 *[[Laas]] 1026 *[[Grünberg]] 1008 *[[Madisson]] 1006 *[[Männik (perekonnanimi)]] 1004 Siin on nüüd 68 kõige sagedamat (üle 1000 kandjaga) perekonnanime Eestis 1. märtsil 1934, sageduse järgi ümbergrupeeritult (mitte tähestiku järjekorras, nagu algses tabelis). Võib olla kiirustamisest tingitud vigu või lihtsalt allikast valesti välja loetud arve. Kõrvalkujud on peamise kõige levinuma nime juures, kui nende kandjaid on vähemalt 100. Võimalik, et pöördun hiljem tagasi ja jätkan. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 19. august 2026, kell 13:24 (EEST) bhdgca4u1hlox7r81oskfax61mnswzb Noemi 0 250949 7217324 7072809 2026-08-18T13:03:52Z Kuriuss 38125 7217324 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Muusikute info | nimi = Noemi | pilt = Noemi-25.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Veronica Scopelliti | alias = Noemi | sünniaeg = {{Sünniaeg|1982|1|25}} | surmaaeg = | päritolu = [[Rooma]],<br />[[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} | pill = [[klaver]],<br />[[kitarr]] | hääleliik = [[alt]],<br />[[metsosopran]] | stiil = [[levimuusika]]<br />Soul<br />[[bluus]]<br />''[[rhythm and blues]]''<br />[[rokkmuusika]] | amet = laulusõnade kirjutaja | tegev = [[2009]]– | plaadifirma = [[Sony Music]] | seotud_esitajad = | URL = [http://www.noemiofficial.it/ Noemiofficial.it]<br />[http://www.arcadinoemi.it/ Arcadinoemi.it] | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Veronica Scopelliti''' (esinejanimega '''Noemi'''; sündinud [[25. jaanuar]]il [[1982]] [[Rooma]]s) on [[Itaalia]] [[laulja]] ja laulusõnade kirjutaja. == Diskograafia == === Muusikaalbumid === * [[2009]] – "Sulla mia pelle" (nr 3 Itaalia, nr 44 Euroopa) * [[2010]] – "Sulla mia pelle" (''Deluxe Edition'') (nr 3 Itaalia, nr 42 Euroopa) * [[2011]] – "RossoNoemi" (nr 6 Itaalia) * [[2012]] – "RossoNoemi - 2012 Edition" (nr 12 Itaalia) === [[Extended play|EP-d]] === * [[2009]] – "Noemi" (nr 8 Itaalia, nr 97 Euroopa) === Singlid === * [[2009]] – "Briciole" (nr 2 Itaalia, nr 51 Euroopa) * [[2009]] – "L'amore si odia" (Noemi koos Fiorella Mannoiaga) (nr 1 Itaalia, nr 34 Euroopa) * [[2010]] – "Per tutta la vita" (nr 1 Itaalia, nr 42 Euroopa) * [[2010]] – "Vertigini" * [[2011]] – "Vuoto a perdere" (nr 8 Itaalia, nr 47 Euroopa) * [[2011]] – "Odio tutti i cantanti" * [[2011]] – "Poi inventi il modo" * [[2012]] – "Sono solo parole" (nr 3 Itaalia) === Koostöö === * [[2009]] – "'L'amore si odia", koos [[Fiorella Mannoia]]ga * [[2009]] – "Quanto ti voglio", koos [[Claudio Baglioni]] ja [[Gianluca Grignani]]ga * [[2010]] – "Il mio canto libero", koos Amiche per l'Abruzzo artistidega * [[2010]] – "L'amore si odia (acustic version)", koos Fiorella Mannoiaga * [[2010]] – "Come si cambia", koos [[Neri per Caso]]ga * [[2011]] – "La promessa", koos [[Stadio]]ga == San Remo Festival == * [[2010]] – 60° San Remo Festival, "Per tutta la vita": nr 4 * [[2012]] – 62° San Remo Festival, "Sono solo parole": nr 3 == Auhinnad == [[Pilt:Noemimannoia.jpg|300px|pisi|Noemi koos Fiorella Mannoiaga]] === 2009 === * Kuldplaat, [[Extended play|EP]] "Noemi" (üle 50 000 eksemplari) * "Wind Music Awards", kõige paljutõotavam noor Itaalia artist * Kuldplaat, laul "Briciole" (üle 15 000 eksemplari) === 2010 === * Plaatinaplaat, laul ''Per tutta la vita'' (üle 30 000 eksemplari) * "Wind Music Awards", album ''Sulla mia pelle'' * "Wind Music Awards", laul ''L'amore si odia'' * "Wind Music Awards", laul ''Per tutta la vita'' === 2011 === * Kahekordne plaatinaplaat, album ''Sulla mia pelle'' (üle 140 000 eksemplari) * "Wind Music Awards", album ''Sulla mia pelle'' * Hõbedane Lint, parim laul (''Vuoto a perdere'') * Plaatinaplaat, ''Vuoto a perdere'' (üle 30 000 eksemplari) * "Premio Lunezia", ''Vuoto a perdere'' * Kahekordne plaatinaplaat, laul ''L'amore si odia'' (üle 60 000 eksemplari) === 2012 === * Kuldplaat, album ''RossoNoemi'' (üle 55 000 eksemplari) * Plaatinaplaat, laul ''Sono solo parole'' (üle 30 000 eksemplari) == Tour == * [[2009]] – ''Noemi tour'': [[Itaalia]] * [[2009]]/[[2010]] – ''Sulla mia pelle tour I'': [[Itaalia]] * [[2010]] – ''Sulla mia pelle tour II'': [[Itaalia]], [[Sloveenia]] * [[2011]] – ''RossoNoemi tour'': [[Itaalia]] == Välislingid == {{Commons|Noemi (singer)|Noemi}} * [http://www.noemiofficial.it/ Laulja koduleht] [[Kategooria:Itaalia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] o3yxjti7dm23w7839f6l9cspwnv3m0c Alienware 0 265470 7217322 6711039 2026-08-18T12:58:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217322 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=juuli}} [[Pilt:Alienware headquarters.jpg|pisi|Alienware'i peahoone]] '''Alienware''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegutsev [[ettevõte]], mis toodab [[arvutiriistvara]]. Alienware on [[Dell]]i tütarettevõte. Põhiliselt tegeleb Alienware [[personaalarvuti]]te (sealhulgas ka [[sülearvuti]]te) kokkupanemisega teiste tootjate valmistatud [[riistvara]]komponentidest. [[Toode|Toodang]] on üldiselt suunatud inimestele, keda huvitavad igasugused [[arvutimäng]]ud ning kes on nõudlikud [[Arvutusjõudlus|arvuti jõudluse]] suhtes. Firma toodangut kasutatakse peale arvutimängude mängimise ka [[arvutigraafika|graafika]] poolest keeruliste [[rakendus]]te loomiseks, näiteks video- ja audiofailide töötlemiseks ja [[Modelleerimine|modelleerimiseks]]. Peale süle- ja lauaarvutite valmistab Alienware ka [[arvutihiir|hiiri]], [[Klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuure]] ning muid arvuti lisakomponente. Kõikide nende toodete üldjoon on spetsiifiline ja toote disain on silmapaistev. Firma peakorter asub [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[Florida]] osariigi The Hammocksi linnas. ==Ajalugu== Firma asutasid [[1996]]. aastal Nelson Gonzalez ja Alex Aguila. Firma nime väljamõtlemise inspiratsiooniks oli legendaarne ulme- ja põnevussari "[[X-Files]]". Tootenimedes on siiani säilinud elemendid, mis on sarja fännide jaoks tuttavad. Alates aastast [[2002]] on firma omanik [[Dell]]. Tol ajal oli Dellil juba [[bränd]] [[XPS]], mille all toodeti suure jõudlusega arvuteid. Kuus aastat tegutses firma mõlema brändi all, hiljem aga Dell loobus XPS-ist, kuna Alienware oli rohkem tuntud ja kõrgemalt hinnatud. ==Delli ajastu tooted== Alienware'i brändi all toodetakse nii [[Sülearvuti|sülearvuteid]] kui ka [[Lauaarvuti|lauaarvuteid]]. ===Sülearvutid=== ==== 18-tollise ekraaniga ==== *'''M18x''' – esitleti esmakordselt aastal [[2011]], seda peetakse kõige võimsamaks 18" [[ekraan]]iga sülearvutiks maailmas. Ta kasutab [[Intel Core i7]]-2820QM protsessorit [[taktsagedus]]ega 2,3&nbsp;GHz. Arvutil on 8 GB (2 × 4 GB) DDR3-1333 [[põhimälu]]. [[Kõvaketas|Kõvaketta]] maht on 1000 GB. Lisaks on graafikakaart [[GeForce 500 seeria|NVIDIA GeForce GTX 580M]] [[videomälu]] mahuga 1,5 GB, [[Dual-GPU tehnoloogia]] täielik tugi, [[Full HD]] (1920 × 1080 pikslit) ekraani [[lahutusvõime]], 64-bitine [[Microsoft]] Windows 7 Home Premiumi operatsioonisüsteem, [[USB 3.0]], AlienTouchi puutepadi ja 2 digitaalset [[HDMI]]-liidest.<ref name="link3" /> Arvuti kaal on umbes 5,4&nbsp;kg ning 2011. aasta seisuga maksab arvuti Eestis umbes 2500 eurot. ==== 17-tollise ekraaniga ==== *'''M17x''' (enam ei toodeta) – esitleti aastal [[2009]]. Esimene sülearvuti pärast Alienware'i firma Dellile müümist. Mudeli nimi ja disain põhinevad Alienware M17 mudelil. *'''M17x-R2''' (enam ei toodeta) – M17x mudeli [[2010]]. aasta versioon. Lisati [[Intel i5]] ja i7 protsessorite tugi. *'''M17x-R3''' – M17x mudeli 2011. aasta versioon. Intel Core i7-2670QM (2,4&nbsp;GHz) [[protsessor]], 8 GB [[DDR3]]-põhimälu, 1,5 TB (2 × 750 GB) 7200 pööret/m HDD-kõvaketas, NVIDIA GeForce GTX 560M (1,5 GB) graafikakaart, 1920x1080 ekraani lahutusvõime, 64-bitine Microsoft Windows 7 Home Premiumi [[operatsioonisüsteem]] ja 2 USB 3.0 porti.<ref name="link5" /> Mudeli kaal on 4,4&nbsp;kg ja 2011. aasta seisuga on arvuti hind Eesti umbes 2300 eurot. ==== 15-tollise ekraaniga ==== *'''M15x''' (enam ei toodeta) – 2009. aasta mudel. [[Pilt:Alienware M15x 2.JPG|300px|pisi|Alienware'i M15x]] *'''M15x-R2''' (enam ei toodeta) – 2010. aasta mudel, M17x mudeli uuem versioon. Peamine erinevus nende vahel on see, et M15x-R2 mudelisse lisati Intel i5 ja i7 protsessorite tugi. ==== 14-tollise ekraaniga ==== *'''M14x''' – ainuke Alienware'i 14-tollise ekraaniga mudel. Toodetud 2011. aastal M15x mudeli asendamiseks. Üldandmed: 750 GB 7200 rpm HDD-kõvaketas, Intel Core i7-2670QM (2,2&nbsp;GHz) protsessor, 6 GB (1 × 2 GB + 1 × 4 GB) DDR3-põhimälu, NVIDIA GeForce GT555M (3 GB) graafikakaart, 1600 × 900 pikslit ekraani resolutsioon, Microsoft Windows 7 Home Premium (64-bit), 1 HDMI-liides, must värv, [[Sülearvuti toide#Aku|aku]] kestvus kuni 4 tundi, kaal umbes 2,9 kilogrammi.<ref name="link4" /> Selle mudeli positiivsed küljed on silmapaistav disain, kvaliteetne [[veebikaamera]] ja head näitajad arvutimängude mängimiseks. Negatiivsed küljed: lärmakas ventilaator, suur kaal ja ülekuumenemine mängimise ajal.<ref name="link2" /> ==== 11-tollise ekraaniga ==== *'''M11x''' – esitleti aastal 2011, see on kõige väiksem Alienware'i sülearvuti ning kõige võimsam 11-tollise ekraaniga sülearvuti maailmas. Üldised tehnilised andmed: Intel Core i5-2467M (1,6&nbsp;GHz) protsessor, 4 GB (2 × 2 GB) DDR3-põhimälu, 500 GB 7200 pööret/m kõvaketas, NVIDIA GeForce GT 540M (1 GB) graafikakaart, 1366 × 768 ekraani resolutsioon, 1 HDMI-liides, 3 USB 2.0 porti.<ref name="link6" /> ====Lauaarvutid==== *'''Aurora'''. Sellel arvutil on suure jõudlusega protsessori [[vedelikjahutus]], strateegiline siseosa paigutus ja [[NVIDIA SLI]] ja [[ATI CrossFireX]] graafika tehnoloogia tugi. Tehnilised parameetrid: Intel Core i7 860 2,8&nbsp;GHz protsessor, 8 GB (2 × 4 GB) põhimälu, 2 × 640 GB 7200 rpm kõvaketas, 2 GB [[ATI Radeon]] HD 5970 graafikakaart ning Microsoft Windows 7 Home Premium (64-bit) operatsioonisüsteem.<ref name="link8" /> Arvuti positiivseteks külgedeks võiks nimetada tema silmapaistvat disaini, konfigureeritavat lisavalgustust ja ruumikat kõvaketast. Negatiivsete külgede hulgas on väike mälupaigutus võrreldes teiste arvutimängude jaoks mõeldud lauaarvutitega.<ref name="link7" /> [[Pilt:Alienware Aurora.JPG|300px|pisi|Alienware Aurora]] *'''Aurora Extreme'''. [[AMD]] [[Athlon 64]] FX-55 protsessor, 1 GB DDR kahe kanaliga SDRAM, NVIDIA GeForce BFG 6800 Ultra 256 MB DDR3 @ 425&nbsp;MHz videokaart. *'''Aurora ALX''' (enam ei toodeta) – esitatud aastal 2010. Tehnilised andmed: Intel Core i7-975 Extreme @ 3,33&nbsp;GHz protsessor, 6 GB DDR3 SDRAM mälu, 2 × 1000 GB 7200 RPM [[RAID]] 0 kõvaketas, 2 × ATI Radeon HD5870 in CrossFire videokaart, Microsoft Windows 7 Home Premium 64-bit operatsioonisüsteem.<ref name="link10" /> Mudeli positiivsed aspektid: hea vedelikjahutus, huvitav disain ja valgustus, luksuslik hiir ja klaviatuur. Negatiivsed aspektid: lärmakas, kallis (tootja soovitatud hind alates 2300 USD aastal 2010).<ref name="link9" /> *'''Area-51''' (enam ei toodeta). Parameetrid: Microsoft [[Windows]] XP Media Center Edition 2005 SP2 operatsioonisüsteem, 2,66&nbsp;GHz [[Intel Core 2]] Extreme QX6700 protsessor, 2 GB DDR2 SDRAM 800&nbsp;MHz mälu, 768 MB [[GeForce'i 8. seeria|Nvidia GeForce 8800 GTX]] graafikakaart. Positiivsed küljed: suur kõvaketas, hea graafikakaart, kvaliteetne tarkvara. Negatiivsed küljed: on vaja rohkem ruumi ventilaatorite paigutamiseks.<ref name="link11" /> *'''Area-51 ALX''' (enam ei toodeta). Tehnilised andmed: Intel Core i7 960 @ 3,20&nbsp;GHz (8 MB [[Protsessori vahemälu|L2-vahemälu]]) protsessor, Microsoft [[Windows 7]] Home Premium 64-bit operatsioonisüsteem, 6 GB DDR3 SDRAM mälu, 2 × 1TB [[Seagate]] @ 7200 RPM (RAID 0) kõvaketas, 2 × ATI Radeon HD5970 w/2GB GDDR5 in CrossFire graafikakaart. Selle mudeli positiivsed aspektid: väga võimas, väga hästi valgustatud, luksuslik kõvaketas. Negatiivsed aspektid: lärmakas, kallis (selle konfiguratsiooniga arvuti maksis 2010. aastal umbes 5000 dollarit).<ref name="link12" /> ===Kuvarid=== Aastal 2008 esitas Alienware oma Alienware OptX 3D-[[kuvar]]it. See oli esimene Alienware'i 3D-kuvar, mida peetakse üheks paremaks arvutimängude mängimiseks loodud kuvariks. Kuvaril on 23" ekraan Full HD 1920 × 1280 [[lahutusvõime]] ja eredus 400&nbsp;cd²/m.<ref name="link14" /> Kasutajatel on võimalus ise korrigeerida ekraani kallet ja kõrgust, et mängimine oleks mugavam. Kuvar maksis 2011. aastal Alienware'i veebilehe kaudu ostmisel 469 dollarit. ===Lisaseadmed=== Lisaks pakub Alienware klientidele veel spetsiaalselt arvutimängude mängimise jaoks loodud komponente. Näiteks on võimalik osta Alienware TactX klaviatuur eksklusiivse valgustusega, mille klahvid on eraldi programmeeritavad.<ref name="link17" /> Samuti teeb Alienware mängurite jaoks [[mikrofon]]iga [[Kõrvaklapid|kõrvaklappe]] Alienware TactX Headset<ref name="link18" /> ning optilisi hiiri Alienware TactX Gaming Mouse 5 programmeeritava kasutajaprofiili ja 9 programmeeritava nupuga. Hiirte negatiivne külg on selles, et nad on juhtmeta (USB 2.0).<ref name="link16" /> [[Pilt:Alienware Keyboard.JPG|300px|pisi|Alienware'i klaviatuur]] ===Tulevikuplaanid=== Alienware'il on plaanis lähitulevikus turule tuua oma [[mobiiltelefon]]. Telefoni iseloomulikeks tunnusteks on kindlasti omapärane ja silmapaistev disain ning väga võimekas protsessor. Alienware'i mobiiltelefoni toodetakse koostöös [[Google]]'i kontserniga ja selle operatsioonisüsteemiks valiti [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]].<ref name="link13" /> ==Alienware Arena== Alienware Arena on firma üks osi, mis korraldab mängumängimisvõistlusi. Võistlused toimuvad [[internet]]is, [[võrgupidu]]del jne. Võistlustelt on võimalik võita raha ja Alienware'i tooteid. Lähiajal toimuvad võistlused on kirjas veebilehel http://www.alienwarearena.com/event/. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="link3">[http://www.dell.com/us/p/alienware-m18x/pd M18x Delli veebilehel]</ref> <ref name="link5">[http://www.dell.com/us/p/alienware-M17x-r3/pd M17x-R3 Alienware'i veebilehel]</ref> <ref name="link4">[http://www.dell.com/us/p/alienware-m14x/pd M14x Alienware'i veebilehel]</ref> <ref name="link2">[http://www.laptopmag.com/review/laptops/alienware-m14x.aspx laptopmag.com Review]</ref> <ref name="link6">[http://www.dell.com/us/p/alienware-m11x/pd M11x Alienware'i veebilehel]</ref> <ref name="link8">{{Netiviide |url=http://www.dell.com/us/p/alienware-aurora/pd |pealkiri=Aurora Alienware'i veebilehel |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111121115653/http://www.dell.com/us/p/alienware-aurora/pd |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="link7">{{Netiviide |url=http://reviews.cnet.com/desktops/alienware-aurora-core-i7/4505-3118_7-34753419.html |pealkiri=CNet Review |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111201130636/http://reviews.cnet.com/desktops/alienware-aurora-core-i7/4505-3118_7-34753419.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="link10">[http://www.dell.com/us/p/alienware-aurora-alx/pd Aurora ALX Alienware'i veebilehel]</ref> <ref name="link9">[http://www.desktopreview.com/default.asp?newsID=950&Review=Alienware+Aurora+ALX+Gaming+CrossFire desktopreview.com Review]</ref> <ref name="link11">[http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2361731,00.asp PC Mag Review]</ref> <ref name="link12">[http://www.desktopreview.com/default.asp?newsID=1001&Review=Alienware+Area+51+ALX+Radeon+5970+CrossFire desktopreview.com Review]</ref> <ref name="link14">[http://accessories.ap.dell.com/sna/productdetail.aspx?c=au&cs=audhs1&l=en&sku=230-11305&s=dhs&redirect=1 OptX 3D Alienware'i veebilehel]</ref> <ref name="link17">{{Netiviide |url=http://accessories.us.dell.com/sna/productdetail.aspx?c=us&l=en&s=dhs&cs=19&sku=330-6214 |pealkiri=Alienware Keyboard |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-11-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111128034453/http://accessories.us.dell.com/sna/productdetail.aspx?c=us&l=en&s=dhs&cs=19&sku=330-6214 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="link18">{{Netiviide |url=http://accessories.us.dell.com/sna/productdetail.aspx?c=us&l=en&s=dhs&cs=19&sku=313-7972 |pealkiri=Alienware Headset |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111218075122/http://accessories.us.dell.com/sna/productdetail.aspx?c=us&l=en&s=dhs&cs=19&sku=313-7972 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="link16">{{Netiviide |url=http://accessories.us.dell.com/sna/productdetail.aspx?c=us&l=en&s=dhs&cs=19&sku=330-5797 |pealkiri=Alienware Mice |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-11-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111128034448/http://accessories.us.dell.com/sna/productdetail.aspx?c=us&l=en&s=dhs&cs=19&sku=330-5797 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="link13">[http://phandroid.com/2008/02/19/alienware-android-phone-perhaps/ Alienware Android Phone]</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.consumeraffairs.com/computers/alienware.html Ostjate kaebused ja probleemid Alienware'i toodetega veebilehel consumeraffairs.com] * [http://www.brandchannel.com/features_profile.asp?pr_id=302 Alienware'i brändi iseloomustus veebilehel brandchannel.com] [[Kategooria:Riistvaraettevõtted]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]] 5kk1zors5kabq4mv4pn72nfup1r23br Apple Newton 0 265557 7217437 7150863 2026-08-18T17:57:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217437 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuli}} {{keeletoimeta}} {{tõlkida}} [[Pilt:Apple Newton and iPhone.jpg|pisi|Apple Newton MessagePad 2100]] '''Apple Newton''' on üks [[Apple]]'i varasemaid [[pihuarvuti]] platvorme. Newtoni platvormi arendamist alustati 1989. aastal, ametlik arendustegevus lõpetati 1998. aastal.<ref name="MJqtV" /> Newton oli Apple'i esimene platvorm pihu- ja tahvelarvutitele. Enamik Newtoni seadmeid kasutavad [[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]] 610 RISC protsessorit, puutetundlikku (stiilusega juhitavat) ekraani ja sisaldavad käsitsikirjatuvastuse tarkvara. Osa Apple'i seadmetest või nende elektroonikasüsteemidest valmistas ka [[Motorola]]. Enamiku Newtoni seadmeid töötas välja ja turustas Apple (näiteks [[MessagePad]]i sari ja [[eMate 300]]), kuid ka teised firmad ([[Motorola]], [[Sharp]] ja [[Digital Ocean]]) lõid Newtoni operatsioonisüsteemil töötavaid seadmeid. ==Platvormi areng== Newtoni projekti alustas Apple 1980ndate lõpus, esialgu tahvelarvutite uuringuprojektina. Projekti alguses pakuti välja A4 paberi suuruse LCD-ekraaniga võimas tahvelarvuti, kuid kõrge hinna tõttu (üle 6000 dollari) keskenduti edaspidi väiksema ja soodsama seadme väljamõtlemisele. 1990. aastal seati projekti uueks eesmärgiks tahvelarvuti loomine ja 1992. aastaks turule toomine. Algas aktiivne arendustegevus (mitmed arendajad töötasid kohati 16 tundi päevas), kuid tarkvaras ilmnevate vigade parandamine viivitas seadme valmimist. Newtonit demonstreeriti 1992. aastal, hoolimata paljudest parandamata vigadest. Esitus avaldas publikule muljet ning konkurendid, nähes turuvõimalusi, alustasid oma pihuarvutite väljatöötamist. PDA-tüüpi arvutid (pihuarvutid) polnud siis veel saadaval, ka PDA (''personal digital assistant'') nimetuse mõtles Newtoni arendamise hilisemas faasis välja Apple'i tegevjuht ja Newtoni projekti eestvedaja John Sculley. Esimene Newton MessagePad saabus turule 1993. aastal. Selleks ajaks oli valminud ka konkurentide pihuarvuteid (näiteks AT&T PenPoint).<ref name="GS5xC" /> [[Pilt:Applenewton_emate300.jpg‎|pisi|vasakul|Emate300]] Kuigi esimeseks pihuarvutiks võiks vaidlemisi pidada 1984. aastal loodud kalkulaatorisarnast [[Psion Organizer]]it, oli Newtonil esimesena suur ekraan, operatsioonisüsteem ja olulised rakendused (kirjutus- ja joonistamisprogrammid) ning oli seega arvatavasti esimene seade, mida võiks tänapäevases mõttes PDA-ks või pihuarvutiks nimetada.<ref name="MJqtV" /> [[John Sculley]] sõnul investeeris Apple Newtoni platvormi arendamisse üle 100 miljoni dollari.<ref name="winHn" /> ==Toodete detailid== ====Rakendustarkvara==== Enamikku Newtoni seadmetest olid eelinstallitud (-laaditud) sellised tarkvararakendused, millega sai isikuandmeid paremini hallata. See hõlmas selliseid rakendusi nagu Märkmed, Nimed ja Kuupäevad, samuti erinevaid tööviljakust soodustavad tööriistad nagu kalkulaator, teisenduskalkulaatorid ('metric' tulemused, valuuta konverteerimine jms), ajavööndite kaardid jne. Hiljemates 2.x versioonides Newtoni operatsioonisüsteemile nende rakenduste juurde olid lisatud uued, nagu Worksi tekstiredaktor ja Newton Internet Enabler, samuti komplekteeritud QuickFigure Worksi arvutustabeli (Lite-versiooni Pelicanware QuickFigure Pro), [[Pocket Quicken]]<ref name="rckoz" />, [[NetHopper]] veebibrauser ja EnRoute e-posti klientrakendus. Erinevad Newtoni rakendused olid võimekad importima/eksportima koos populaarse desktop office suite'ga ja [[PIM]]<ref name="D9ZOs" /> (Personal Information Manager) rakenduse faili vormindamisele, eelkõige kasutades Apple'i komplekteeritud komplekte Newton Connection Utilities ja ka Newton Connection Kit, mida müüdi eraldi ja ainult töötanud Newtoni seadmetele, mida kasutatakse 1.x versioonidel Newtoni OS. ====Märkmed==== [[Pilt:Newton_Lewt_(2200371795).jpg|pisi|vasakul|3 MessagePad koos kahe klaviatuuri ja PCMCIA mälukaartidega]] Rakendus Märkmed võimaldas kasutajatel luua väikseid dokumente, mis võiksid sisaldada teksti, mis oli kirjutatud, või tuvastada neid juba alates käekirjast, samuti vaba käega, visandid, "Kujundid" ja "tint text". Versioonis 2.0 Newton OS, märkmetesse on loodud erinevaid lisamooduleid, mida võiks laiendada töötamiseks põhiliste rakendustega. Üks uut tüüpi Notes kirjatarbed lisatud Newton OS 2.0 oli hierarhiline, bullet-ed, kokkupandav, multi-line "Meelespea", rakendamise outliner tarkvara. Seda võiks kasutada korraldamiseks mõtete, prioriteetide, teha nimekirja, planeerimise sammud jne. Iga täppjaotise võib sisaldada mitme tekstirea vastavalt soovile. Täppjaotise alla paigutatakse teine ​​taane, nii et moodustub hierarhiline ülevaade ehk puu. Kuna see funktsioon saabus enne Newton OS 2.0, mitmed kolmandad isikud olid teinud sarnase tarkvara enne OS 1.x Newtoniga seadmetele, kõige märgatavam nendest oli [[Dyno Notepad]], mis väljastati [[1993]]. ====Nimed==== '''Nimede''' rakendus oli kasutatud kontaktide ladustamiseks. Kontaktid olid loodud kas Newton seadmes või [[Windows]] või [[Macintosh]] desktop [[PIMis]] ja seda oli võimalik sünkroonida üksteisele. Kuupäeva nimetustele valdkondades nagu näiteks sünnipäevad või aastapäevad oli loodud automaatne sündmuste toimumise taotleja ja kordaja. Igal kontaktile oli võimalik lisada vabas vormis märkmeid, mis võiksid sisaldada mitmesuguseid erinevate tinditega tekste, kujundeid või visandeid. Nagu näeme, oli rakendus '''Nimed''' suuteline looma kontaktide kategooriaid eri valdkondadest. Nimed kasutavad 3 liiki kontakte, "inimesed", "ettevõtjad" ja "grupid", aga oli võimalik määrada ka uut tüüpi, näiteks "klient", "patsient", jne. [[Stand Alone Software Inc.]] lõi ka Newtonile tarkvarapaketi Stationery Construction Kit, mis võimaldas kasutajatel teha kirjatarbeid ise ilma teisi abivahendeid kasutamata. ====Kuupäevad==== [[Pilt:Apple Newton-IMG 0454-cropped.jpg|pisi|vasakul|püsti|MP100]] '''Kuupäevadega''' on varustatud kalender, üritused, kohtumised ja valveseadmed, sealhulgas integreeritud ülesannete haldus. See andis palju erinevaid ekraani ja navigatsiooni stiile, sealhulgas graafilise päeva, nädala, kuu või aasta vaatamine "aja blokeerimine". Nagu nimed ja märkmed, kuupäevad on loodud üksuses kas Newtoni või [[Windowsi]] või [[Macintoshi]] desktopi [[PIMiga]] on võimalik sünkroonida andmeid üksteisele. ====Operatsioonisüsteem ja programmeerimine==== [[Newtoni OS]] koosneb kolmest kihist. Madalaimal tasemel tegeleb mikrokernel selliste ressurssidega nagu ülesanded ja mälu. Peale mikrokerneli on suurem osa operatsioonisüsteemist rakendatud [[C + +]]<ref name="lEZUJ" /> programmeerimiskeelde, kaasa arvatud sidekiht, käekirjatuvastus ja [[NewtonScript]] keskkond. Pealmine kiht koosneb sisseehitatud ja kasutaja installitud rakendustest kirjutatud [[NewtonScript]]. [[NewtonScript]] nagu on juba mainitud on loodud objektorienteeritud programmeerimiskeele välja töötanud Apple'i töötaja [[Walter Smith]]i<ref name="IGXSd" /> poolt. Mõned programmeerijad kaebasid selle peale, sest see oli väga kulukas (1000 $ kulu Toolboxi programmitöö keskkonnas). Lisaks see programmeerimiskeel nõudis palju õppimist. [[Newton Toolkit (NTK)]], integreeritud keskkonna kohandatud graafilise olemuse [[Newtoni platvorm]] töötati spetsiaalselt arenguks rakendustele Newtoni platvormis ja tehti ka graafilise vaade toimetaja, template brauseri ja interaktiivset inspektor akna silumist. Esialgu oli see saadaval ainult [[Macintoshi]] arvutitel ja hiljem arendati ka [[Microsoft Windowsi]] operatsioonisüsteemis. ====Andmetalletus==== Andmed Newtonis on salvestatud objektorienteeritud andmebaasidesse nimega '''supid'''. Üks uuenduslikke aspekte Newtonis on see, et '''supid''' on kättesaadavad kõigile programmidele ja programmid võivad töötada lähimasse '''suppi''', mis tähendab, et kalendrisse võib viidata nimesid aadressiraamatust; märkusi saab ümber nimetada nimedeks jne. '''Suppide''' süsteem tegi ka lihtsaks sünkroonimise andmeid ning [[Newton Connection]] tööriistu võib kasutada impordi ja ekspordi andmetes.Paljude failivormingud on [[Rich Text Format]], [[Microsoft Word]], [[Microsoft Excel]], [[Microsoft Works]], ja palju muud. Teine tagajärg '''suppides''' on, et objektid võivad laiendada sisseehitatud rakendusi nii sujuvalt nagu aadressiraamatus , et Newtoni kasutajad ei saa mõnikord eristada, milline programm või add-objekt vastutab erilise funktsiooni ees oma süsteemis. Andmed omavad ja kasutavad rakendusi ja laiendusi. Näiteks "Storage" ala "Extras" sahtli 2.x Newton seadmed; on 1.x süsteemid, neid võib leida ainult või eemaldada Memory osa ehitatud -in Prefs rakendusest, [[Card slip]] (ka sisseehitatud) või kolmanda osapoole tööriistadega nagu NewtCase. Lõpuks andmete '''suppi''' kontseptsioon toimib hästi sellistes andmetes nagu aadressid, kuid toimib halvasti eraldi andmete jaoks nagu andmekogud, failid ja dokumendid. Hiljem, 2,0 [[Newton OS]] süsteemil võeti kasutusele [[Virtual Binary Objects]] rakendust, et seda probleemi leevendada. ==Newtoni tehnoloogia areng tänapäeval== Enne kui Newtoni projekt jäi ära, proovis Apple luua tütarettevõtte [[Newton Inc.]], kuid see ka pidi oma ettevõtet sulgeda mitu kuud hiljem, kui Apple CEO [[Gil Amelio]] vallandati ja [[Steve Jobs]] võttis üle ajutise CEO ameti. Kahe Apple Newtoni endise arendaja rajatud [[Pixo]] ettevõte sai kuulsaks sellega, et nad lõid operatsioonisüsteemi iPodile. Spekulatsioon jätkus mitu aastat, et Apple võib avaldada uue [[PDA]] mõne Newtoni tehnoloogia. Aga see jäi ainult spekulatsiooniks. Mõned käsitsikirjatuvastuse tehnoloogiad Newtonis on hiljem leidnud oma tee [[Windows CE]]. Kirja eelistuste menüü näitab erinevaid võimalusi, et inimesed kirjutasid kursiivis ja tegelased olid pixel identsed [[Windows CE]] neile varem kasutatud [[MessagePad]]. "At All Things Digital" konverentsil aastal 2004, Steve Jobs viitas uus "Apple PDA" (ehk õigusjärglase Newton), mille ettevõte oli arenenud, kuid oli otsustanud mitte tuua turule.<ref name="avK1j" /> ====Newtoni imiteerimine==== Alates [[2004]] [[Einstein Project ]]<ref name="YWjcs" /> on töötanud välja emuleerimise Newtoni kasutamiseks alternatiivse OS muudel alustel. See on praegu saadaval [[Sharp Zaurus]], [[Apple Mac]] OS X, [[Nokia 770]] ja [[N800]], [[Microsoft Windows]], [[PepperPad 3.Emulaator]] on avatud lähtekoodiga projekt, kuid nõuab originaal Newton ROM paigaldamist, et see töötaks. Alates septembrist 2010, Einstein töötab ka iPhones, iPads ja [[Android]] operatsioonisüsteemi arendamises alates märtsist [[2011]].<ref name="L42Ud" /> ==Arendus== Newtonile on programme kirjutatud ka pärast arenduse lõpetamist. Uuteks funktsioonideks on näiteks e-raamatuluger, RSS-voo luger ja tabelite koostamise programm. ==Mudelid== * MessagePad 100 (teine nimi H1000, OMP ja Original MessagePad) * MessagePad 110 * MessagePad 120 * MessagePad 130 * [[eMate 300]] * MessagePad 2000 * MessagePad 2100 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="MJqtV">[ https://web.archive.org/web/20110708015619/http://www.bloggersbase.com/gadgets-and-Mobile/history-of-pdas-part-1/]</ref> <ref name="GS5xC">[https://web.archive.org/web/20110903055308/http://lowendmac.com/orchard/06/john-sculley-newton-origin.html The Story Behind Apple's Newton], Tom Hormby – 2006.02.07, Low End Mac</ref> <ref name="winHn">[http://news.cnet.com/2008-7351-5085423.html]</ref> <ref name="rckoz">[http://www.landware.com/pocketquicken/palmos/ Pocket Quicken]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="D9ZOs">[http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_information_manager Personal information manager] Wikipedia</ref> <ref name="lEZUJ">[http://en.wikipedia.org/wiki/C%2B%2B C++ programmeerimiskeel] Wikipedia</ref> <ref name="IGXSd">[ http://waltersmith.us/ Walter Smiti koduleht]</ref> <ref name="avK1j">[https://web.archive.org/web/20081229032006/http://www.appleinsider.com/articles/04/06/07/jobs_apple_developed_but_did_not_ship_apple_pda.html Jobs: Apple developed, but did not ship Apple PDA] By Kasper Jade, June 7, 2004, AppleInsider</ref> <ref name="YWjcs">[ http://code.google.com/p/einstein/ Open Einstein Project] Google</ref> <ref name="L42Ud">[http://myapplenewton.blogspot.com/2011/03/apple-newton-on-android.html Apple Newton on Android] March 13, 2011, My Apple Newton</ref> }} {{Apple'i riistvara}} [[Kategooria:Apple'i riistvara]] m6pn38pgznwilgnc5en9zfxsf4jkm1x Benvenuto Cellini 0 270157 7217769 6176260 2026-08-19T09:04:25Z Kuriuss 38125 7217769 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Benvenuto Cellini | Pilt = CelliniBust.jpg | Pildisuurus = 230px | Pildi info = Benvenuto Cellini büst [[Firenze]] Vanal sillal | Sünninimi = Benvenuto Cellini | Sünniaeg = 3. november 1500 | Sünnikoht = [[Firenze]], [[Firenze Vabariik]] | Surmaaeg = 13. veebruar 1571 | Surmakoht = Firenze, [[Firenze suurhertsogkond]] | Rahvus = itaallane | Tegevusala = [[kullassepp]], [[Skulptuur|skulptor]], [[Maalikunst|maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Accademia delle Arti del Disegno]] | Kunstivool = [[manerism]] | Tuntud teoseid = "[[Cellini soolakelder]]" ("Saliera"), 1543 | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Benvenuto Cellini''' (hääldus: [benveˈnuto tʃelˈlini]; [[3. november]] [[1500]] [[Firenze]] &ndash; [[13. veebruar]] [[1571]] Firenze) oli Itaalia [[juveliir|kullassepp]], [[Skulptuur|skulptor]], [[maalikunst]]nik, [[sõdur]] ja [[muusik]], kes on samas ka tuntuks saanud [[autobiograafia]] autor. Ta oli üks tähtsamaid [[manerism]]i kunstnikke. ==Elukäik== ===Noorus=== Benvenuto Cellini sündis [[Firenze]]s Itaalias. Tema vanemad olid Giovanni Cellini ja Maria Lisabetta Granacci. Enne esimese lapse sündi olid nad olnud abielus juba 18 aastat. Benvenuto oli pere teine laps. Maaomanikust pillimehe ja muusikariistade valmistaja pojana oli Cellinil esimene kokkupuude seadusevalvajatega juba varases nooruses, kui ta pagendati sünnilinnast väidetava osaluse eest kakluses. Seega ei piirdunudki tema varajane kunstiline koolitus üksnes Firenze kullassepa Marconega (Antonio di Sandro), vaid ta sai koolitust ka Siena kullassepalt Francesco Castorolt. Pärast Bologna ja Pisa külastamist lubati Cellinil Firenzesse naasta ja seal tööd jätkata. <gallery> pilt:Saliera.png|Cellini "Saliera", loodud [[Pariis]]is 1540–1543; [[kuld]], osaliselt kaetud [[email]]iga, [[eebenipuu]]st alusel pilt:Persee-florence.jpg|"[[Perseus]] [[Medusa]] peaga" </gallery> == Kirjandus == * Benvenuto Cellini, "Elu" (autobiograafia katkend), tõlkinud [[Riina Lõhmus]] – [[Renessansi kirjanduse antoloogia]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1984]], lk 135–138 ja kommentaarid lk 650–651 * Benvenuto Cellini, "Sulakuld. Benvenuto Cellini elu, tema enda käega kirja pandud" (Tõlgitud raamatust "Autobiography of Benvenuto Cellini"). Inglise keelest tõlkinud [[Olev Luhaveer]]; eessõna: [[Daila Aas]]; kujundaja [[Tiiu Allikvee]]. sari [[Kunstiromaan]], [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn [[1995]], 456 lk; ISBN 5899200928 * [[Linnar Priimägi]], "Biograafiline elu" (Benvenuto Cellini raamatu "Sulakuld" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1996]], nr 4, lk 564–566; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=114516 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] ==Välislingid== {{Commons category|Benvenuto Cellini}} <!-- * {{gutenberg|no=4028|name=Autobiography of Benvenuto Cellini'', Symonds translation'}} --> *[http://www.scultura-italiana.com/Galleria/Cellini%20Benvenuto/ Veel kujutisi] *[http://www.wga.hu/html/c/cellini/index.html Cellini tööd veebigaleriis] {{JÄRJESTA:Cellini, Benvenuto}} [[Kategooria:Itaalia kunstnikud]] [[Kategooria:Manerismi maalikunstnikud]] [[Kategooria:Manerismi skulptorid]] [[Kategooria:Kullassepad]] [[Kategooria:Sündinud 1500]] [[Kategooria:Surnud 1571]] g5c6sixrgtayf91m8754cuglx30wauz Ilmar Tomusk 0 279275 7217517 7208269 2026-08-18T20:25:36Z ~2026-45184-66 235738 /* Lasteraamatud */ 7217517 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tomusk, Ilmar.IMG 1207.JPG|pisi|Ilmar Tomusk 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinda vastu võtmas]] '''Ilmar Tomusk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti riigiametnik ja [[lastekirjanik]]. Ta on alates oktoobrist 1995 [[Keeleamet]]i peadirektor. Lastekirjanikuna on ta kantud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY)]] aunimekirja (2024). ==Haridus== Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 [[Tallinna 32. Keskkool]]is ning lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/2326.html</ref> Täiendanud end Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[1994]]).<ref name="ilmar-tomu">Mari-Vivian Ellam. [https://teek.ee/teemad/8-persoon/2726-ilmar-tomusk-puehendub-lastele-ja-eesti-keelele Ilmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele] Teekäija, märts 2021.</ref> 2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja "Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis" (juhendaja [[Ülo Kaevats]]<ref>http://www.ttu.ee:8080/public/t/teadus/Kaitstud_doktoritood_aastatel_2000-2011.pdf</ref>) ning sai [[doktorikraad]]i. ==Töö== Ilmar Tomusk on töötanud [[Kadrina Keskkool]]is õpetajana, seejärel olnud [[Kadrina EPT]] juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.<ref name="ilmar-tomu" /> Alates 2014. aastast õpetab ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1013965/tuntud-inimesed-opetaja-ametis-ilmar-tomusk-tore-on-opetada-koolis-kus-ise-11-aastat-kaisin- Tuntud inimesed õpetaja ametis | Ilmar Tomusk: "Tore on õpetada koolis, kus ise 11 aastat käisin."] Õhtuleht.ee, 05.10.2020.</ref> Alates 5. oktoobrist 1995 on ta [[Keeleamet]]i peadirektor. Keeleameti esindajana on ta [[Eesti keelenõukogu]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042022001 Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine] Riigi Teataja, RT III, 19.04.2022.</ref> ja kohanimenõukogu liige.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/knn/knn_ks2022.htm Kohanimenõukogu liikmed, III koosseis] Eesti Keele Instituudi arhiiv, 10.01.2022.</ref> Ta on ka [[Emakeele Selts]]i liige.<ref>[http://vana.emakeeleselts.ee/liikmed.htm Tegevliikmed (2019. aasta seisuga)] Emakeele Seltsi koduleht. 31.12.2019.</ref> Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast<ref>[https://arvamus.postimees.ee/3616771/ilmar-tomusk-paneme-eesti-firmale-eesti-nime Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime!] Postimees.ee, 14.03.2016.</ref> iga-aastase võistluse "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" žürii esimees.<ref>[https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/ehe-eesti-2023-voitjad/ Ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2023“ võitjad] Emakeele Seltsi koduleht. 17.10.2023.</ref> ==Loominguline tegevus== Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Hiljem on tema [[humoresk]]e ette kantud [[Eesti Raadio]] "[[Meelejahutaja]]s". Ta on olnud ka ETV huumorisarja "Teeveejahutaja" (2004) kaas[[stsenarist]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teeveejahutaja "Teeveejahutaja" saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 13.04.2025.</ref> 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd [[Maaleht|Maalehe]] huumorirubriigile "Naeris", kus kasutas sageli pseudonüümi '''Sergei Kraana'''.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68411655/ilmar-tomusk-voitis-nukitsa Ilmar Tomusk võitis Nukitsa] Maaleht.ee, 10.04.2014.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-ilmar-tomusk-469597 Vikerraadio saade "Kajalood. Ilmar Tomusk"] ERR Arhiiv, 30.03.2024.</ref> Tomuski loomingu hulka kuulub ka "Euroopa Liidu huumoridirektiiv", mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.<ref name="maalehe-la">Silja Lättemäe, Mati Soomre, Aive Sarjas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/59258354/maalehe-laureaadid-2011-leht-tunnustab-sunnipaeva-puhul-parimaid-kaasautoreid Maalehe laureaadid 2011: leht tunnustab sünnipäeva puhul parimaid kaasautoreid] Maaleht, 06.10.2011.</ref> Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik [[Astrid Lindgren]]. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] innustusel.<ref name="ilmar-tomu" /><ref name="ReferenceA">Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/elu/995240/ilmar-tomusk-et-peaksin-hakkama-lasteraamatuid-kirjutama-utles-mulle-unenaos-astrid-lindgren Ilmar Tomusk: et peaksin hakkama lasteraamatuid kirjutama, ütles mulle unenäos Astrid Lindgren] Õhtuleht.ee, 13.03.2020.</ref> Esikraamat "Tere, Volli!" ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ilmar-tomusk/ Ilmar Tomuski bibliograafia] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.<ref>Katrin Hiietam. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Hiietam.pdf Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud] Oma Keel, 2/2021.</ref> Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.<ref name="ReferenceA" /> {{Tsitaat|Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.|Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust "Kõrvalised isikud"<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1608224851/korvalised-isikud-2 Laste lood. Ilmar Tomusk "Kõrvalised isikud"] Vikerraadio/Raadioteater, 08.06.2021.</ref>}} Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski "Kullakallis kass" auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/nukitsa-konkurss-2/elk-ee-lastekirjandus-auhinnad-voistlused-nukitsa-konkurss-2-xvii-nukitsa-konkurss/xvii-nukitsa-konkursi-tulemused-kirjanike-edetabel/ XVII Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ka [[Autorihüvitusfond]]i peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609382501/taispikk-tabel-2024-aasta-laenutushuvitiste-jaotus Täispikk tabel: 2024. aasta laenutushüvitiste jaotus] ERR Kultuur, 27.06.2024.</ref> [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on 2024. aastal öelnud: "Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik."<ref>[https://kultuur.err.ee/1609481753/sinijarve-raamatusoovitused-ilmar-tomusk-on-tousnud-lastekirjanduse-tuvitegijaks Sinijärve raamatusoovitused: Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks] ERR Kultuur, 04.10.2024.</ref> Tomusk on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2017).<ref>[https://www.ekl.ee/liikmebaas/tomusk-ilmar/ Tomusk, Ilmar] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 23.10.2025.</ref> ==Poliitiline ja usutegevus== Aastatel [[1999]]–[[2014]] kuulus Ilmar Tomusk erakonda [[Eesti Kristlikud Demokraadid]].<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Tomusk Ilmar Tomusk] e-Äriregistris. Vaadatud 06.04.2924.</ref> Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]] (sai 610 häält) ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]. aastal (sai 254 häält) [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Ilmar%20Tomusk Ilmar Tomuski valimistulemus] veebisaidil Valimised.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.<ref>[https://www.inforegister.ee/en/80208525-EESTI-EVANGEELSETE-JA-VABAKOGUDUSTE-LIIDU-TALLINNA-KESKLINNA-KOGUDUS Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio kogudus MTÜ] veebisaidil Inforegister.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.<ref name="ilmar-tomu" /> ==Isiklikku== Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.<ref name="ilmar-tomu" /> 1950. aastatel aretatud porgandisordi "Tomuski porgand" autor on Ilmar Tomuski vanaisa.<ref name="ReferenceA" /> Tomusk on varem jooksnud maratone<ref>Priit Pullerits. [https://sport.postimees.ee/1722695/maratonijooks-tombab-uha-enam-kuulsusi-pikale-kannatuste-rajale Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale] Postimees.ee, 03.11.2007.</ref> ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.<ref name="ReferenceA" /> == Tunnustus == * 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4519}}</ref> * 2008 – Aasta rahvuslane<ref>[http://www.postimees.ee/59144/ Aasta rahvuslaseks valiti Ilmar Tomusk] Postimees.ee, 16.12.2008.</ref> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref>[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas<ref>[https://maailm.postimees.ee/7237849/venemaa-kandis-keeleinspektsiooni-peadirektori-ilmar-tomuski-musta-nimekirja "Venemaa kandis keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski musta nimekirja"] Postimees/Interfax/BNS, 30.04.2021.</ref> * 2025 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – II preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" ("Paul hakkab inseneriks")<ref>[https://novaator.err.ee/1609856217/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-margit-tiit Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit] ERR Novaator, 12.11.2025.</ref> * 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest] ERR Uudised, 30.01.2026.</ref> ===Kirjandusauhinnad=== * 2011 – Maalehe laureaat<ref name="maalehe-la" /> * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Volli vanad vigurid")<ref>http://www.kulka.ee/?module=news&id=141</ref> * 2012 – [[Järje Hoidja]] ("Kolmanda A kriminalistid")<ref name="jarje-hoid">[https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/jarje-hoidja/ Järje Hoidja] Tallinna Keskraamatukogu kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2014 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminalistide" sari: "Kolmanda A kriminalistid"; "Kriminaalsed viineripirukad"; "Kriminaalne koolipapa" * 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi")<ref name="jarje-hoid" /> * 2016 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminaalne suvevaheaeg"; "Kriminaalsed automatkajad"; "Kriminaalne pangapresident" ("Kriminalistide" sari; 2014–2015))<ref>http://www.elk.ee/?p=20826</ref> * 2016 – Apollo lugejate lemmik<ref>Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/788358/galerii-apollo-parjas-lugejate-lemmikautoreid-vaata-kes-trofee-pihku-said Galerii | Apollo pärjas lugejate lemmikautoreid: vaata, kes trofee pihku said!] Õhtuleht.ee, 17.02.2017.</ref> * 2018 – Nukitsa konkurss, esikoht kirjanike kategoorias ("Algaja ajaränduri seiklused"; "Seiklused paralleelmaailmas")<ref>http://www.elk.ee/?p=28661</ref> * 2019 – [[Aasta Rosin]] ("Kõrvalised isikud")<ref>https://www.elk.ee/?p=35917</ref> * 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias ("Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid")<ref>https://www.elk.ee/?p=39134</ref> * 2022 – Järje Hoidja ("Kullakallis kass")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608933131/jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 31.03.2023.</ref> * 2023 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Marss Marsile")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609300746/kahekumnenda-jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Kahekümnenda Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 02.04.2024.</ref> * 2023 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Julius, mida sina suvel tegid?")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608957544/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-ilmar-tomusk Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 24.04.2023.</ref> * 2023 – Hea Tuju Raamat ("Tere, Volli!")<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7768791/top-10-selgusid-eesti-parimad-hea-tuju-raamatud Top 10 ⟩ Selgusid Eesti parimad hea tuju raamatud] Postimees.ee, 06.05.2023.</ref> * 2023 – Hea Noorteraamat ("Uks")<ref>[https://opleht.ee/2024/03/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud Selgusid 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud] Õpetajate Leht, 05.03.2024.</ref> * 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)<ref>https://elk.ee/ibby/eestlased-ibby-aunimekirjas/</ref> * 2024 – Hea Lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)<ref>[https://elk.ee/blog/2025/03/04/tana-selgusid-mullused-head-laste-ja-noorteraamatud/ Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 04.03.2025.</ref> * 2024 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609652861/jarje-hoidja-auhinna-palvis-kolmandat-aastat-jarjest-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis kolmandat aastat järjest Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 03.04.2025.</ref> * 2026 – Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind<ref>[https://raamatud.postimees.ee/8432037/julius-oro-lastekirjanduse-auhinna-saab-kirjanik-kes-oskab-noori-lugejaid-kaasa-haarata] Postimees, 12.03.2026.</ref> * 2026 – [[Nukitsa konkurss]], kolmas koht kirjanike kategoorias ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://elk.ee/nukitsa-auhinna-laureaadid-on-selgunud-2/ Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“] Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. 23.05.2026.</ref> ==Teosed== === Lasteraamatud === <table><tr valign=top><td> *"Tere, Volli!", [[Tänapäev]] 2007 *"Vend Johannes", Tänapäev 2009 *"Lõpuaktus", [[Tammerraamat]] 2010 *"Pöörane puhkus Parakatkus", Tammerraamat 2010 *"Inglid kuuendas B-s", Tammerraamat 2011 *"Volli vanad vigurid", Tänapäev 2011 *"Kolmanda A kriminalistid", Tammerraamat 2012 *"Volli kasvab suureks", Tänapäev 2013 *"Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne suvevaheaeg. Kuuenda A kriminalistid", Tammerraamat 2014 *"Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass", Tammerraamat 2014 *"Nuustik", Tammerraamat 2014 *"Volli läheb tööle", Tänapäev 2014 *"Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi", Tammerraamat 2015 *"Digipöörane kool", Tammerraamat 2015 *"Rasmuse vuntsid", Tammerraamat 2015 *"Amanda patsid", Tammerraamat 2016 *"Algaja ajaränduri seiklused", Tammerraamat 2016 *"Seiklused paralleelmaailmas", Tammerraamat 2017 *"Triinu tomat", Tammerraamat 2017 *"Isamoodi unejutud", Tammerraamat 2017 *"Universumi saladused", Tammerraamat 2018 *"Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Kribu ja Krabu tegutsevad jälle", Tammerraamat 2018 *"Hundi sõbrad", Tammerraamat 2018 *"Kõik emad on head", Elford Press 2018 *"Kõrvalised isikud", Tammerraamat 2019 *"Tulnukate rünnak", Tammerraamat 2019 <td> *"Porgandipirukas", Tammerraamat 2019 *"Väike Vunts", Tammerraamat 2019 *"Kes tahab saada kummituseks?", Tammerraamat 2020 *"Linnutee südames", Tammerraamat 2020 *"Vapper siil", Tammerraamat 2020 *"Footoni seiklused", Tammerraamat 2020 *"Kõik isad teevad pannkooke", Elford Press 2020 *"Matemaatiline sõber. Ajukiip", Tammerraamat 2021 *"Kops läks üle maksa", Tammerraamat 2021 *"Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss", Tammerraamat 2021 *"Päästetud jõulud" (koos Georg Voldemar Tomuskiga), Tammerraamat 2021 *"Kullakallis kass", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine", Tammerraamat 2022 *"Julius, mida sina suvel tegid?", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Marss Marsile", Tammerraamat 2023 *"Isa preemia", Tammerraamat 2023 *"Uks", Tammerraamat 2023 *"Matemaatiline sõber. Uus õpetaja", Tammerraamat 2024 *"Kukeleegu", Tammerraamat 2024 *"Karmeli lapsed", EEKBKL Rakvere Karmeli Kogudus 2024 *"Paul hakkab inseneriks", Rahva Raamat 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad", Tammerraamat 2024 *"Kohev ja Tibu", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Kuldplaneet", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Tagasi koju", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Ruudulise särgiga mees", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Vastik kassikasvataja", Tammerraamat 2025 *"Seiklus raamatumetsas", Tammerraamat 2025 *"Kui me oleksime väiksed", Tammerraamat 2026 *"Esimene õpetaja", Tammerraamat 2026 *"Tähed ja loomad", Tammerraamat 2026 </table> ====Neist ka punktkiriväljaandes==== *"Pöörane puhkus Parakatkus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2011 *"Kolmanda A kriminalistid" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Lõpuaktus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Kriminaalne pangapresident" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2016 *"Inglid kuuendas b-s" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2017 *"Triinu tomat", Eesti Pimedate Raamatukogu 2018 *"Kõrvalised isikud", Eesti Pimedate Raamatukogu 2020 *"Digipöörane kool" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Julius, mida sina suvel tegid?" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Nuustik" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kukeleegu!", Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kõik emad on head", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 *"Footoni seiklused", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 === Tema teoste tõlked === *"Привет, Волли!" ("Tere, Volli!"), Aleksandra 2012 *"Криминалисты из третьего "A"" ("Kolmanda A kriminalistid"), Aleksandra 2017 *"Криминальные пирожки с сосисками" ("Kriminaalsed viineripirukad"), Aleksandra 2017 *"Друзі Вовчика" ("Hundi sõbrad"), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020 *"All Mothers Are Good" ("Kõik emad on head"), Elford Press, 2020 *"Datordullā skola" ("Digipöörane kool"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Vĺčik a jeho kamaráti" ("Hundi sõbrad"), Ikar (Slovakkia), 2021 *"Vilka draugi" ("Hundi sõbrad"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Izmeklētāji no 3.A" ("Kolmanda A kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2023 *"Mieliausias Katinėlis“ ("Kullakallis kass"), Žalias kalnas (Leedu), 2024 *"Vilko bičiuliai" ("Hundi sõbrad"), Nieko rimto (Leedu), 2024 *"Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A" ("Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2024 ====Tõlked võru keelde==== *"Väiku Vunts". Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Veebiversioon 2021 === Muud teosed === *"Soome keel: õpik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Soome keel: töövihik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis", doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002 *"Keel ja poliitika". Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004 *"Keel ja poliitika II". Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009 *"Kuue kuuga tankistiks". Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013 *"Juriidiliselt on kõik korrektne", Tänapäev 2013 *"Kiisaelmar. Kangelaseepos" (koos Voldemar Tomuskiga), I. Tomusk 2015 *"Keel ja poliitika III". Artiklid ja ettekanded 2009–2017, EKSA 2017 *"Keel ja poliitika IV". Artiklid ja ettekanded 2018–2021, EKSA 2021 *"Keel ja poliitika V". Artiklid ja ettekanded 2021–2026, EKSA 2026 ===Artikleid=== * [https://www.delfi.ee/artikkel/17463855/ilmar-tomusk-mida-teha-muulasega Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega?] Delfi.ee, 19. november 2007 * [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK-1-2017_13.pdf Eesti ettevõttele eesti nimi!] Oma Keel, 1/2017 * [https://www.err.ee/1608321890/ilmar-tomusk-pohiseadus-selle-preambul-ja-eesti-keel Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel] ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil "Eesti keele kaitseks" peetud ettekandel) * [https://arvamus.postimees.ee/7605460/ilmar-tomusk-seadused-kaitsevad-eesti-keelt-kuid-ise-peab-ka-pingutama Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama] Postimees.ee, 14. september 2022 * [https://arvamus.postimees.ee/7736933/ilmar-tomusk-mida-teha-liiderliku-ja-teiste-sonadega-mille-tahendust-noored-enam-ei-tea Ilmar Tomusk ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?] Postimees.ee, 21. märts 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609299546/ilmar-tomusk-norm-annab-voimaluse-keelega-mangida Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida] ERR Kultuur, 1. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/7971531/ilmar-tomusk-ohusonumid-ei-tohi-tekitada-hirmu Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu] Postimees.ee, 2. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8006431/ilmar-tomusk-oopium-rahvale-ehk-mitte-ainult-leninist Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist] Postimees.ee, 23. aprill 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8095049/ilmar-tomusk-vastuolu-pohiseaduse-ja-tegelikkuse-vahel-vajab-lahendust Ilmar Tomusk ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust] Postimees, 12. september 2024 * [https://www.opleht.ee/2025/02/lugemisega-singulaarsuse-vastu/ Lugemisega singulaarsuse vastu] Õpetajate Leht, 4. veebruar 2025 ===Kontsertetendus=== * "Trikiga küsimus" – helilooja [[Kristo Matson]]i ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus [[Tallinna Filharmoonia]] sarjas "Noorte filharmoonia" (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas [[Mustpeade maja]]s)<ref>[https://opleht.ee/2017/10/tallinna-filharmoonia-toob-lavale-uue-kontsertetenduse-noortele/ Tallinna filharmoonia toob lavale uue kontsertetenduse noortele] Õpetajate Leht, 10.10.2017.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 Ilmar Tomusk] raadiosaates "[[Kukul külas]]", 19. september 2010 * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/tere-volli Ilmar Tomusk. "Tere, Volli!"] 11 Eesti Raadio lastesaadet, 2009–2010. ERR Arhiiv * [http://www.elk.ee/?p=2584 Aprill 2009. Ilmar Tomusk. "Vend Johannes"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 1. aprill 2009 * Madis Filippov. [https://www.postimees.ee/455652/toom-peab-keeleinspektsiooni-juhi-lasteraamatut-venelasi-solvavaks Toom peab Keeleinspektsiooni juhi lasteraamatut venelasi solvavaks] Postimees.ee, 1. juuni 2011 * Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/476124/tomusk-liiga-paljud-tsitaatvaljendid-on-lubatud Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud] Postimees.ee, 20. juuni 2011 * [https://www.err.ee/379518/tomusk-suurim-oht-eesti-keelele-on-laste-vahene-lugemus Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus] ERR Uudised, 20. juuni 2011 * Mati Soomre. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66000318/lugemismulje-uheksa-ametit-kumnes-kirjanik Lugemismulje: Üheksa ametit, kümnes kirjanik] Maaleht.ee, 19. aprill 2013 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/juri-udi-klubi-koolikirjandist-kulka-aurahani "Jüri Üdi klubi. Koolikirjandist kulka aurahani"] ETV saade, 19. märts 2012 * Kristi Helme. [https://www.delfi.ee/artikkel/66249536/ilmar-tomusk-pigi-on-selgelt-solvavam-kui-neeger Ilmar Tomusk: "pigi" on selgelt solvavam kui "neeger"] Delfi.ee, 9. juuni 2013 * [https://www.ohtuleht.ee/699861/tomusk-pipi-pikksuka-isa-voiks-jaada-neegrikuningaks Tomusk: Pipi Pikksuka isa võiks jääda neegrikuningaks] Õhtuleht.ee, 20. oktoober 2015 * Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/03/13/ilmar-tomusk-kuna-ei-teatud-et-ma-kirjutada-ei-oska-sain-sisseastumiseksamil-viie/ Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie] Kylauudis.ee, 13. märts 2016 * Ilmar Tomusk. [http://opleht.ee/2016/04/digipoorane-ettekanne-kuidas-leida-tasakaal-nuti-ja-pariselu-vahel/ Digipöörane ettekanne: kuidas leida tasakaal nuti- ja päriselu vahel] Õpetajate Leht, 22. aprill 2016 * Ilmar Tomusk. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.16/ Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, nr 1 / 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/603438/arvustus-arakrutitud-ajalugu-vaandes-fuusikaga-vaheldumisi Arvustus: Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi] ERR Kultuur, 21. juuni 2017 * Merike Teder, Ilmar Tomusk. [http://arvamus.postimees.ee/3105909/ilmar-tomusk-kuhu-kaob-uudishimu/ Kuhu kaob uudishimu] Postimees/Arvamus, 1. märts 2015 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4350095/radar-keeleinspektsiooni-juht-ma-ei-hakka-varisema-kui-keegi-utleb-okei/ «Radar»: keeleinspektsiooni juht: ma ei hakka värisema, kui keegi ütleb okei] Postimees TV, 19. detsember 2017 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4347951/radar-pilk-minevikku-ehk-kuidas-lennart-meri-kaskis-vallandada-eesti-suurima-keelekriitiku/ «Radar»: Pilk minevikku ehk kuidas Lennart Meri käskis vallandada Eesti suurima keelekriitiku] Postimees TV, 18. detsember 2017 * [https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse/ Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse] ERR Kultuur, 10. oktoober 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.postimees.ee/4272981/mehed-me-oleme-paastetud/ Arvustus: Mehed, me oleme päästetud] Postimees/Kultuur, 11. oktoober 2017 * Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/4463921/ilmar-tomusk-voitis-kadrina-lugudega-nukitsa/ Ilmar Tomusk võitis Kadrina lugudega Nukitsa] Virumaa Teataja, 8. aprill 2018 * Kristjan Roos. [https://www.ohtuleht.ee/865119/keeleinspektsiooni-juht-ilmar-tomusk-pangem-lapsed-lugema Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk: pangem lapsed lugema!] Õhtuleht, 15. märts 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/830209/arvustus-markmeid-suurtest-saladustest/ Arvustus. Märkmeid suurtest saladustest] ERR Kultuur, 10. mai 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/838968/arvustus-wastne-suwitus-roman-herra-dr-tomuski-sulest/ Arvustus. Wastne suwitus-roman herra dr Tomuski sulest] ERR Kultuur, 12. juuni 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/878162/arvustus-tomuskmultfilm-kirjutab/ Arvustus. Tomuskmultfilm kirjutab] ERR Kultuur, 19. november 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/898356/arvustus-kribu-ja-krabu-jaavad-vanaks-aga-nutikaks/ Arvustus. Kribu ja Krabu jäävad vanaks, aga nutikaks] ERR Kultuur, 14. jaanuar 2019 * [http://www.elk.ee/?p=33510/ Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn "Kõrvalised isikud"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 7. mai 2019 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/937115/arvustus-priit-parn-ja-ilmar-tomusk-pakuvad-keelemange-ja-pilte/ Arvustus. Priit Pärn ja Ilmar Tomusk pakuvad keelemänge ja -pilte] ERR Kultuur, 7. mai 2019 * Mari Klein / Siim Lõvi. [https://kultuur.err.ee/1056065/kirjanduspreemia-nominent-ilmar-tomusk-naitab-kui-ponev-on-eesti-keel/ Kirjanduspreemia nominent Ilmar Tomusk näitab, kui põnev on eesti keel] ERR Kultuur, 23. veebruar 2020 * [https://www.elk.ee/?p=40141/ September 2020. Ilmar Tomusk "Vapper siil"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 15. september 2020 * Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1132924/naitleja-stefan-hein-mauno-salaparane-kadumine-on-hasti-kirjutatud-lugu/ Näitleja Stefan Hein: "Mauno salapärane kadumine" on hästi kirjutatud lugu] ERR Kultuur, 9. september 2020 * Tambet Kaugema. [https://kultuur.err.ee/1153840/arvustus-digimees-mauno-paastmine/ Arvustus. Digimees Mauno päästmine] ERR Kultuur, 1. november 2020 * [https://lasteekraan.err.ee/1211602/uus-mauno-saladuslik-kadumine/ Piip ja Tuut Teater, "Mauno saladuslik kadumine"] ERR Lasteekraan, 3. jaanuar 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastekirjandusministeerium-piip-tuut-ja-ilmar-tomusk "Lastekirjandusministeerium. Piip, Tuut ja Ilmar Tomusk"] ETV2 saade, 24. september 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-ilmar-tomusk "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures"] ETV saade, 18. oktoober 2022 * [https://www.err.ee/1608773737/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-ilmar-tomusk-eesti-keelest/ "Otse uudistemajast": Ilmar Tomusk eesti keelest] ERR Uudised, 1. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608780430/keelesaade-keeleseaduse-muudatusettepanekud/ Keelesaade. Keeleseaduse muudatuste ettepanekud] Vikerraadio, 20. november 2022 * Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120240390/ilmar-tomusk-soomes-umbkeelseid-taksojuhte-ei-kohta-meil-kull Ilmar Tomusk: Soomes umbkeelseid taksojuhte ei kohta, meil küll] Eesti Päevaleht / LP, 20. oktoober 2023 * [https://podcast.ee/pealinna-podcast/kultuuriamps-ilmar-tomusk/ Kultuuriamps. Ilmar Tomusk] Linnameedia, 16. veebruar 2023 * [https://pealinn.ee/2024/03/14/keeleameti-juht-ilmar-tomusk-muretsen-et-digirikkus-vaesestab-laste-sonavara/ Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara] Pealinn.ee, 14. märts 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609284836/kajalood-ilmar-tomusk-koige-parem-raamat-on-mul-veel-kirjutamata/ Kajalood. Ilmar Tomusk] Vikerraadio saade, 30. märts 2024 * [https://www.postimees.ee/8118467/president-ja-mudilased-alar-karis-andis-lasteaialastele-edasi-raamatu-lugemise-pisikut/ President ja mudilased ⟩ Alar Karis andis lasteaialastele edasi raamatu lugemise pisikut] President Karis loeb raamatut "Traktor, printsess ja teised putukad". Postimees.ee, 20. oktoober 2024 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-intervjuu-ilmar-tomusk-pentsikutest-nimedest-ja-soovitustest-nimepanekuks "Vikerhommik. Intervjuu. Ilmar Tomusk pentsikutest nimedest ja soovitustest nimepanekuks"] Vikerraadio, 10. jaanuar 2025 * [https://kultuur.err.ee/1609628528/ilmar-tomusk-poorame-liiga-palju-tahelepanu-valistele-asjadele Ilmar Tomusk: pöörame liiga palju tähelepanu välistele asjadele] ERR Kultuur, 10. märts 2025 * [https://www.youtube.com/watch?v=v2xNd5BUEcY Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2024 nominent Ilmar Tomusk] Kirjaniku intervjuu lasteraamatu "Kukeleegu" loomise ja uute sõnade teemadel. Kirjanike Liit YouTube'is, märts 2025 * Meinhard Pulk. [https://www.postimees.ee/8406822/teenetemargi-palvinud-tomusk-eestis-voiks-olla-populaarteaduslik-roppude-sonade-leksikon Teenetemärgi pälvinud Tomusk: Eestis võiks olla populaarteaduslik roppude sõnade leksikon] Postimees.ee, 30. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Tomusk, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] f2dhefzb0e2uk4byrna3kttltdl073k Valdar Jaanusson 0 290158 7217882 7092037 2026-08-19T11:52:24Z ~2026-41056-19 233938 7217882 wikitext text/x-wiki '''Valdar Jaanusson''' (ka '''Vladimir Janusson'''; [[30. juuni]] [[1923]] [[Nõmme alev|Nõmme]], [[Harjumaa]] – [[8. august]] [[1999]] [[Täby]], [[Rootsi]]) oli eesti päritolu [[Rootsi]] paleozooloog. Ta lõpetas 1941. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i. Õppis 1942 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i keemia-mäeteaduskonnas, [[Tartu Ülikool]]i matemaatika-loodusteaduskonnas 1942–1944. Põgenes 1944. aastal [[Soome]], sealt läks [[Rootsi]]. Õppis aastatel 1945–1952 [[Uppsala Ülikool]]is, lõpetas filosoofialitsentsiaadi kraadiga. Filosoofiadoktor 1957. aastal Uppsala Ülikoolis tööga "Middle Ordovician Ostracod". Aastatel 1946–1956 Uppsala Ülikooli paleontoloogia instituudi amanuents ja assistent, 1956–1962 Uppsala ülikooli, 1963–1964 [[Stockholmi Ülikool]]i dotsent, 1966–1967 Uppsala ülikooli professori kohusetäitja. Oli 1961–1982 Stockholmis [[riiklik loodusloomuuseum|riiklikus loodusloomuuseumis]] (''Naturhistoriska riksmuseet'') intendant. Alates 1982. aastast Stockholmi Ülikooli paleozooloogia professor ja osakonna juhataja. 1953. aastal [[Oslo Ülikool]]i, 1959. aastal New Yorgi Columbia Ülikooli ja Harvardi Ülikooli, aastatel 1971–1972 [[Ohio Ülikool]]i külalisprofessor. Töid geoloogia ja paleontoloogia alalt. == Kirjandus == *''Sveriges statskalender 1988''. Stockholm: Allmänna förlaget, 1988. Lk 206. ISBN 91-38-09927-6. ==Välislingid== *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=19396 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944''] *[https://www.svenskagravar.se/gravsatt/392f6cc1-c6a6-4fa2-94a8-19ab8d32b0eb Haud Täby Põhjakalmistul] {{JÄRJESTA:Jaanusson, Valdar}} [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmed]] [[Kategooria:Rootsi paleontoloogid]] [[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 1999]] 50gelfewp80w1p673gvho0lq7iby0yg Soome jäähokikoondis 0 290654 7217473 7166901 2026-08-18T19:14:21Z Miskeskus 235641 /* */ 7217473 wikitext text/x-wiki {{Jäähokikoondis | nimi = Soome jäähokikoondis | märk = | hüüdnimi = ''Leijonat'' | jäähokiliit = [[Soome jäähokiliit]] | liit_asutatud = | koduhall = [[Nokia Arena]] | peamänedžer = [[Jere Lehtinen]] | peatreener = [[Antti Pennanen]] | abitreener = | kapten = [[Mikael Granlund]] | rekordinternatsionaal = [[Raimo Helminen]] | rekord mänge = 331 | enim punkte = [[Raimo Helminen]] | rekord punkte = 207 | parim väravakütt = | parim väravaid = | noorim koondislane = | IIHF edetabeli koht = 6. | IIHF edetabeli aeg = 26. mai 2025 | IIHF parim koht = 1. | IIHF parim aeg = 2022 | IIHF halvim koht = 7. | IIHF halvim aeg = 2005 | vorm = [[Pilt:Finland_national_ice_hockey_team_jerseys_2022_IHWC.png|150px|Soome koondise võistlusriietus 2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] | värvid = {{color box|#0075c8}} {{color box|#FFFFFF}} | esimene kohtumine = {{jh-p|FIN}} 1:8 {{jh|SWE}} | esimene koht- ja aeg = [[Helsingi]], 29. jaanuar 1928 | suurim võit = {{jh-p|FIN}} 20:1 {{jh|NOR}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Hämeenlinna]], 12. märts 1947 | suurim kaotus = {{jh-p|Kanada|1957}} 24:0 {{jh|FIN}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Oslo]], 3. märts 1958 | MM-ile kvalifitseerunud = 71 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1939 | parim tulemus MM-il = {{kuld}} 1. koht ([[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]], [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]], [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]], [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]], [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]]) | OM-ile kvalifitseerunud = 19 korda | esmakordselt OM-ile kvalifitseerunud = 1952 | parim tulemus OM-il = {{KuldOlümpia}} 1. koht ([[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]]) <br> {{HõbeOlümpia}} 2. koht ([[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988]], [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]]) <br> {{PronksOlümpia}} 3. koht ([[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]], [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]], [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]], [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]], [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]]) | MK-le kvalifitseerunud = 7 korda | esmakordselt MK-le kvalifitseerunud = 1976 | parim tulemus MK-l = [[Pilt:Simple_silver_cup.svg|16px]] Teine ([[2004. aasta jäähoki maailmakarika turniir|2004]]) }} [[Pilt:Finlandbronzecelebration2010WinterOlympics.jpg|pisi|Soome mängijad pronksmedalitega 2010. aasta olümpiajääl]] [[Pilt:2011 IIHF World Championship gold medal celebrations in Helsinki – Jukka Jalonen.jpg|pisi|Maailmameistri tiitli tähistamine Helsingis 2011]] '''Soome jäähokikoondis''' on [[Soome]] esinduskoondis [[jäähoki]]s. Koondise koduhall on [[Helsingi]] [[Hartwall-areena]]. Oma esimese [[maavõistlus]]e pidas Soome koondis 29. jaanuaril 1928 [[Rootsi]]ga. Mäng kaotati 1:8. Suurima võidu sai koondis 25. veebruaril 1960, kui võideti [[Norra]]t 20:1; suurim kaotus 0:24 saadi 3. märtsil 1958 [[Kanada]] vastu. Soome on tulnud neli korda jäähoki maailmameistriks, aastatel 1995, 2011, 2019 ja 2022. Esimesel kahel korral oli finaalivastane Rootsi, kolmandal ja neljandal korral [[Kanada jäähokikoondis|Kanada]]. MM-ilt on lisaks võidetud kaheksa hõbe- ja kolm pronksmedalit. Olümpiamängudelt on Soome võitnud kuldmedali aastal 2022 ja lisaks kaks hõbe- ja viis pronksmedalit. Kõige rohkem mänge (331) on Soome koondises mänginud [[Raimo Helminen]]. Talle kuulub ka punktirekord (207). Raimo Helmise ja [[Jari Kurri]] auks ei anta nende mängijanumbreid 14 ja 17 enam kellelegi teisele. [[Pilt:Finland-Russia IHWC 2012 Simifinal 19.05.2012, Helsinki (1).JPG|pisi|Poolfinaal venelastega 2012. aasta MM-il]] [[Pilt:Helminen retired.jpg|pisi|püsti|Raimo Helmise "pensionilesaatmine" 2008. aastal]] == Tulemused == === [[Jäähoki olümpiamängudel|Olümpiamängudel]] === {{veergude loend|laius=15em| * [[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952]] – 7. koht * [[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel|1960]] – 7. koht * [[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964]] – 6. koht * [[Jäähoki 1968. aasta taliolümpiamängudel|1968]] – 5. koht * [[Jäähoki 1972. aasta taliolümpiamängudel|1972]] – 5. koht * [[Jäähoki 1976. aasta taliolümpiamängudel|1976]] – 4. koht * [[Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980]] – 4. koht * [[Jäähoki 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984]] – 6. koht * [[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988]] – {{HõbeOlümpia}} hõbemedal * [[Jäähoki 1992. aasta taliolümpiamängudel|1992]] – 7. koht * [[Jäähoki 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 1998. aasta taliolümpiamängudel|1998]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 2002. aasta taliolümpiamängudel|2002]] – 6. koht * [[Jäähoki 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] – {{HõbeOlümpia}} hõbemedal * [[Jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal * [[Jäähoki 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] – 6. koht * [[Jäähoki 2022. aasta taliolümpiamängudel|2022]] – {{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' * [[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|2026]] – {{PronksOlümpia}} pronksmedal }} === [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === {{veergude loend|laius=18em| * [[1939. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1939]] – 14. koht * [[1949. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1949]] – 7. koht * [[1951. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1951]] – 7. koht * [[1954. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1954]] – 6. koht * [[1955. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1955]] – 9. koht * [[1957. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1957]] – 4. koht * [[1958. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1958]] – 6. koht * [[1959. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1959]] – 6. koht * [[1961. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1961]] – 7. koht * [[1962. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1962]] – 4. koht * [[1963. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1963]] – 5. koht * [[1965. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1965]] – 7. koht * [[1966. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1966]] – 7. koht * [[1967. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1967]] – 6. koht * [[1969. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1969]] – 5. koht * [[1970. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1970]] – 4. koht * [[1971. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1971]] – 4. koht * [[1972. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1972]] – 4. koht * [[1973. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1973]] – 4. koht * [[1974. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1974]] – 4. koht * [[1975. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1975]] – 4. koht * [[1976. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1976]] – 5. koht * [[1977. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1977]] – 5. koht * [[1978. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1978]] – 7. koht * [[1979. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1979]] – 5. koht * [[1981. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1981]] – 6. koht * [[1982. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1982]] – 5. koht * [[1983. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1983]] – 7. koht * [[1985. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1985]] – 5. koht * [[1986. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1986]] – 4. koht * [[1987. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1987]] – 5. koht * [[1989. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1989]] – 5. koht * [[1990. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1990]] – 6. koht * [[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991]] – 5. koht * [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]] – 7. koht * [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]] – {{kuld}} '''maailmameister''' * [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]] – 5. koht * [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]] – 5. koht * [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]] – 4. koht * [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]] – 5. koht * [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]] – 6. koht * [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]] – 7. koht * [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]] – {{pronks}} pronksmedal * [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]] – 5. koht * [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]] – 6. koht * [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]] – {{kuld}} '''maailmameister''' * [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]] – 4. koht * [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]] – 4. koht * [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]] – 6. koht * [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] – 4. koht * [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]] – 5. koht * [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]] – {{kuld}} '''maailmameister''' * [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]] – {{hõbe}} hõbemedal * [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]] – {{kuld}} '''maailmameister''' * [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]] – 7. koht * [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]] – 8. koht * [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]] – 7. koht * [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]] – {{kuld}} '''maailmameister''' * [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]] – }} == Vormiriietust == [[File:Finland national ice hockey team jerseys 1988 (WOG).png|115px]] [[File:Finland national ice hockey team jerseys 1994 (WOG).png|125px]] [[File:Finland national ice hockey team jerseys 1998 IIHF IHWC.png|115px]] [[File:Finland national hockey team jerseys - 2014 Winter Olympics.png|120px]] [[File:Finland national ice hockey team jerseys 2018 (WOG).png|Finland national ice hockey team jerseys 2018 (WOG)|115px]] == Peatreenerid == {{veergude loend|laius=18em| * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Erkki Saarinen]] 1939–1941 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Risto Lindroos]] 1945–1946 ja 1950–1954 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Henry Kvist]] 1946–1949 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Aarne Honkavaara]] 1954–1959 * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Joe Wirkkunen]] 1959–1960 ja 1961–1966 * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Derek Holmes]] 1960–1961 * {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Gustav Bubník]] 1966–1969 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Liitsola]] 1969–1972 ja 1974–1976 * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Len Lunde]] 1972–1973 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Kalevi Numminen]] 1973–1974 ja 1977–1982 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lasse Heikkilä (jääkiekkoilija)|Lasse Heikkilä]] 1976–1977 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Alpo Suhonen]] 1982–1986 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Rauno Korpi]] 1986–1987 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Pentti Matikainen]] 1987–1993 * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Curt Lindström]] 1993–1997 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Aravirta]] 1998–2003 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Raimo Summanen]] 2003–2004 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Erkka Westerlund]] 2005–2007, 2013–2014 * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Doug Shedden]] 2007–2008 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Jukka Jalonen]] 2008–2013 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Kari Jalonen]] 2014–2016 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lauri Marjamäki]] 2016–2018 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Jukka Jalonen]] 2018– }} == Vaata ka == * [[Soome jäähokimeeskond 2006. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] == Välislingid == {{Commonskat|Finland national ice hockey team}} * [http://www.finhockey.fi/ Soome jäähokiliidu koduleht] {{Jäähokikoondised}} [[Kategooria:Jäähokikoondised]] [[Kategooria:Soome jäähoki|Koondis]] 8ajpqery48hwhlsy0b1tv3itdz0yfdd Daniele De Rossi 0 291947 7217583 5753231 2026-08-18T22:48:50Z Ana-papana 235595 7217583 wikitext text/x-wiki [[File:De rossi in Nazionale.jpg|thumb|Daniele De Rossi [[Itaalia jalgpallikoondis]]e vormis (2011)]] '''Daniele De Rossi''', [[Ufficiale OMRI]] (sündinud [[24. juuli]]l [[1983]] [[Rooma]]s) on [[Itaalia]] endine [[jalgpall]]ur. Ta mängis peaaegu kogu karjääri Itaalia kõrgliiga klubis [[AS Roma]] (2001–2019). Karjääri viimasel hooajal mängis ta Argentina kõrgliiga klubis [[Boca Juniors]]. [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia koondisse]] kuulus ta aastatel 2004–2017. Ta on 2006. aasta [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameister]] ning osales maailmameistrivõistlustel ka [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aastal]]. Euroopa meistrivõistlustel tegi ta kaasa nii [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]]., [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]. kui ka [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal. == Saavutused == ;Roma *[[Coppa Italia]]: 2006–07, 2007–08 *[[Supercoppa Italiana]]: 2007 ;Boca Juniors * [[Primera División (Argentina)|Primera División]]: 2019–20 ==Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Itaalia - 2006. aasta FIFA maailmameistrid}} {{UEFA Euro 2012 Itaalia koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Itaalia koondis}} {{UEFA Euro 2016 Itaalia koondis}} {{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}} {{DEFAULTSORT:De Rossi, Daniele}} [[Kategooria:Itaalia jalgpallurid]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:Boca Juniorsi mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] qn901iee4tmkehdk0pu1n80pr3pzbeg Balti laevastiku juhtide loend 0 304572 7217591 6504986 2026-08-18T23:29:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217591 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud Venemaa keisririigi Balti laevastiku (1703–1917), [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] Balti laevastiku (1917–1918) ja Nõukogude Venemaa ning NSV Liidu sõjalaevastiku Punalipulise Balti Laevastiku juhid aastatel 1703–1991. == Venemaa keisririigi Balti laevastiku juhid == [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjamereministeerium|Sõjamereministeeriumi]] sõjamerelaevastiku Balti Laevastiku juhid: (NB! ''Loend ei ole täielik'') * 17..-1716? [[Cornelius Cruys]]/norrapäraselt [[Kornelius Crøys]] (1655–1727) (vene ''Корнелий Иванович Крюйс'') ** 1704- {{ill|ru|Ivan Botsis|Боцис, Иван Федосеевич}} (kreeka k. Ioannis Theodossiou Botsis; surn. 1714), Galeeri laevastiku juht (vene: ''Иван Федосеевич Боцис'') * 1721 [[Aleksandr Menšikov]] (1673–1729) * 1723–1726 kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]] (1661–1728) * 1742–1743 admiral {{ill|ru|Nikolai Golovin|Головин, Николай Фёдорович}} (1695–1745) (vene: ''Николай Фёдорович Головин'')<ref>[http://runeberg.org/salmonsen/2/9/0903.html]</ref> * 1751–1754 viitseadmiral {{ill|ru|Jacob Barsch|Барш, Яков Саввич}} (1692–1755; Яков Саввич Барш)<ref>[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=300]</ref> * -1764 admiral [[Andrei Ivanovitš Poljanski|Andrei Poljanski]] (?-1764) (''Полянский Андрей Иванович'') * 1764–1788 admiral [[Samuel Greigh]] (1736–1788) ** 1774 Tallinna eskaadri komandör kontradmiral {{ill|ru|Ivan Barsch|Барш, Иван Яковлевич}} (1728–1806); Иван Яковлевич Барш) ** 1788 kandidaat [[kontradmiral]] {{ill|ru|John Paul Jones (kapten)|Джонс, Джон Пол (адмирал)|John Paul Jones}}<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=763]</ref><ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=797]</ref> (Джон Пол Джонс) * 1789–1797 [[admiral]] [[Vassili Tšitšagov]] (1726–1809) * 1797–1799 [[admiral]] {{ill|ru|Alexander Kruse|Круз, Александр Иванович}} (1731–1799) (vene: ''Александр Иванович Круз'') * 1825–1830 admiral {{ill|ru|Dmitri Senjavin|Сенявин, Дмитрий Николаевич}} (1763–1831) (vene: ''Дмитрий Николаевич Сенявин'') * 1848 kontradmiral [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]] (1778–1852) * 1868–1878 viitseadmiral {{ill|ru|Grigori Butakov|Бутаков, Григорий Иванович}} (1820–1882) (vene: ''Григорий Иванович Бутаков''), 1867–1877 Põhja soomuslaevade eskaadri ülem, 1881. aastast Peterburi sadama kõrgeim komandör ** 1891 Põhja soomuslaevade eskaadri ülem {{ill|ru|Alfred Albert Gervais|Жерве, Альфред Альбер}} (1837–1921; ''Альфред Альбер Жерве'') * 1896–1898 viitseadmiral [[Stepan Makarov]] (1848–1904) * admiral {{ill|ru|Zinovi Roštšdestvenski|Рожественский, Зиновий Петрович}} (1848–1909) (vene: ''Зиновий Петрович Рождественский'') * 1909–1915 admiral [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] (1860–1915) ** Staabiülem aastail 1908–1911 [[Konstantin Stetšenko]] (''Стеценко Константин Васильевич'') === Laevastiku juhid Esimese maailmasõja ajal === * 1915–1916 viitseadmiral {{ill|ru|Vassili Kanin|Канин, Василий Александрович}} (1862–1927) (vene: ''Василий Александрович Канин'') * 1916–1917 viitseadmiral {{ill|ru|Adrian Nepenin|Непенин, Адриан Иванович}} (1871–1917) (vene: ''Адриан Иванович Непенин'') * 1917 viitseadmiral {{ill|ru|Andrei Maksimov|Максимов, Андрей Семёнович}} (1866–1951) (vene: ''Андрей Семёнович Максимов'') * 1917 kontradmiral {{ill|ru|Dmitri Verderevski|Вердеревский, Дмитрий Николаевич}} (1873–1947) (vene: ''Дмитрий Николаевич Вердеревский'') Balti laevastiku ülemjuhataja tööorganiks oli rahuajal laevastiku ülemjuhataja juures asuv staap ning alates 1914. aastast Balti laevastiku staap. * Rahuajal koosnes ülemjuhataja staap: staabiülemast ja talle alluvatest: Operatiivjaoskonnast, Korraldusjaoskonnast, laevastiku juhi lipulaeva erialaspetsialistidest ohvitseridest ja sideteenistuse ülemast. * Esimese maailmasõja algusega <small>4. [[vkj]]</small>/17. mail 1915. aastal reorganiseeriti staap: ** Operatiivteenistus, kuhu kuulusid: operatiivjaoskond ja statistiline jaoskond (kes vastutas ka statistilise ja luurealase informatsiooni registreerimise eest); ** Korraldusteenistus, kuhu kuulusid: laevastiku juhendamise asjaajamiskorraldus, üldine asjaajamine, telegraafi-sideteenistus; ** Lipulaeva erialaspetsialistidest ohvitseride teenistused: ** Allveelaevade teenistus. :Balti laevastiku staabiülemad: * 1913–1915, [[Ludwig Kerber]] (1863–1919), (''Кербер Людвиг Бернгардович''), alates november 1916. aastal nimevahetus – [[Lev Korvin]] ''Корвин Лев Федорович''); * 1915–1917, kontradmiral [[Nikolai Grigorov]] (1873–1944) (''Григоров Николай Митрофанович''); * 1917, kontradmiral [[vürst]] [[Mihhail Tšerkasski]] (1882–1918) (''Черкасский Михаил Борисович'')<ref>[http://www.mil.ru/viz-07-06-34-40.pdf ШТАБЫ МОРСКИХ СИЛ (ФЛОТОВ) НАКАНУНЕ И В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ ОПЫТ ОРГАНИЗАЦИОННОГО СТРОИТЕЛЬСТВА И ФУНКЦИОНИРОВАНИЯ. 1908—1917гг.]</ref>; ::Balti laevastiku staabi operatiivjaoskonna ülemad: * 1913–1915, [[1. järgu kapten]] [[Aleksandr Koltšak]] * 1915–1917, [[vürst]] [[Mihhail Tšerkasski]] == Venemaa Ajutise Valitsuse Balti laevastiku juhid == * 1917 kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]] (1879–1920) (vene: ''Александр Владимирович Развозов'') * 1917–1918 kontradmiral [[Aleksandr Ružek]] (1877–1930) (vene: ''Александр Антонович Ружек'') * 1918 kontradmiral Aleksandr Razvozov (2. korda) * 1918 [[Aleksei Štšastnõi]] (1881–1918) == Nõukogude Liidu Balti laevastiku juhid == * 1918–1919 kontradmiral [[Sergei Zarubajev]] (1877–1921) (vene: ''Сергей Валерианович Зарубаев'') * 1919–1920 [[Aleksandr Zelenoi]] (1872–1922) (vene: ''Александр Павлович Зеленой'') * 1920–1921 [[Fjodor Raskolnikov]] (1892–1939) (vene: ''Фёдор Фёдорович Раскольников'') * 1921 [[Vladimir Kukel]] (1885–1938) (vene: ''Владимир Андреевич Кукель'') * 1921 [[Ivan Košanov]] (1897–1938) (vene: ''Иван Кузьмич Кожанов'') * 1921–1924 [[Mihhail Viktorov]] (1894–1938) (vene: ''Михаил Владимирович Викторов'') * 1924–1926 viitseadmiral {{ill|en|Aleksandr Vekman|Alexander Vekman}} (1884–1955) (vene: ''Александр Карлович Векман'') * 1926–1932 Mihhail Viktorov (2. korda) * 1932–1937 admiral {{ill|ru|Lev Galler|Галлер, Лев Михайлович}} (1883–1950) (vene: ''Лев Михайлович Галлер'') * 1937 [[Aleksandr Sivkov]] (1892–1938) (vene: ''Александр Кузьмич Сивков'') * 1937–1938 admiral [[Ivan Issakov]] (1894–1967) (vene: ''Иван Степанович Исаков'') * 1938–1939 admiral {{ill|ru|Gordei Levtšenko|Левченко, Гордей Иванович}} (1897–1981) (vene: ''Гордей Иванович Левченко'') ** veebruar 1938-aprill 1939, Balti laevastiku staabiülem [[Vladimir Tributs]] * aprill 1939–1946 admiral [[Vladimir Tributs]] (1900–1977) (vene: ''Владимир Филиппович Трибуц'') ** september 1941 – , Balti laevastiku staabiülem [[Juri Rall]] (1890–1948) (''Ралль Юрий Фёдорович'')<ref>[http://tzarskiy-khram.narod.ru/vnanl.html, nr. 350]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Punalipulise Balti laevastiku juhid Teises maailmasõjas === * 22. juuni 1941 – 9. mai 1945, admiral [[Vladimir Tributs]], Balti laevastiku juhataja; PBL Staabiülemad: * 22. juuni 1941 – 29. september 1941, [[kontradmiral]] [[Juri Pantelejev|Juri Aleksandrovitš Pantelejev]]; * 29. september 1941 – 15. veebruar 1943, viitseadmiral {{kas|Juri Fjodorovitš Rall}} (''Рояль Юрий Федорович''); * 15. veebruar 1943 – 16. märts 1943, kontradmiral Anatoli Petrov (''Петров Анатолий Николаевич''); * 16. märts – 25. oktoober 1943, kontradmiral [[Mihhail Arapov]] (''Арапов Михаил Иванович''); * 25. oktoober – 18. detsember 1943; 18. detsember 1943 – 27. aprill 1945, kontradmiral Anatoli Petrov * 27. aprill 1945 – 9. mai 1945, kontradmiral [[Aleksandr Petrovitš Aleksandrov|Aleksandr Aleksandrov]] (''Александров Александр Петрович''). PBL Staabi Operatiivosakonna ülemad: * 22. juuni 1941 – 10. jaanuar 1942, [[1. järgu kapten]] [[Grigori Pilipovski]] (''Пилиповский Григорий Ефимович''); * 18. jaanuar 1942 – 25. oktoober 1943, [[1. järgu kapten]] Anatoli Petrov (''Петров Анатолий Николаевич''); * 28. oktoober 1943 – 20. detsember 1943, [[2. järgu kapten]] Vassili Andrejev (''Андреев Василий Федорович''); * 20. detsember 1943 – 4. aprill 1945, kontradmiral [[Juri Ladinski]] (''Ладинский Юрий Викторович''); * 4. aprill 1945 – 9. mai 1945, 1. järgu kapten [[Jevgeni Krõlov]] (''Крылов Евгений Федорович'')<ref>{{Netiviide |url=http://www.uwms.artefactworkshop.ru/flot/3_7.php |pealkiri=Командный и начальствующий состав Балтийского Флота 1941–1945 гг |vaadatud=2012-10-27 |arhiivimisaeg=2011-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110425223700/http://www.uwms.artefactworkshop.ru/flot/3_7.php |url-olek=ei tööta }}</ref> == Punalipulise Balti laevastiku juhid pärast Teist maailmasõda == 4. laevastiku juhid: (vene: ''Командующий 4-м ВМФ – Военно-Морским Флотом'') * 1946–1947 admiral {{ill|ru|Gordei Levtšenko|Левченко, Гордей Иванович}} (1897–1981) (vene: ''Гордей Иванович Левченко'') * 1947–1952 viitseadmiral [[Vladimir Andrejev]] (1904–1994) (vene: ''Владимир Александрович Андреев'') * 1952–1956 admiral {{ill|ru|Arseni Golovko|Головко, Арсений Григорьевич}} (1906–1962) (vene: ''Арсений Григорьевич Головко'') 8. laevastiku juhid: (vene: ''Командующий 8-м ВМФ – Военно-Морским Флотом'') * 1946–1947 admiral [[Vladimir Tributs]] (1900–1977) (vene: ''Владимир Филиппович Трибуц'') * 1947–1950 viitseadmiral {{ill|en|Fjodor Zozulja|Fyodor Zozulya}} (1907–1964) (vene: ''Фёдор Владимирович Зозуля'') * 1950–1954 admiral {{ill|en|Nikolai Harlamov|Nikolai Kharlamov (admiral)}} (1905–1983) (vene: ''Николай Михайлович Харламов'') * 1954–1955 viitseadmiral {{ill|ru|Vladimir Kasatonov|Касатонов, Владимир Афанасьевич}} (1910–1989) (vene: ''Владимир Афанасьевич Касатонов'') Kahe Punalipuga Balti laevastiku juhid: (vene: ''Командующий ДКБФ – Дважды Краснознаменным Балтийским флотом'') * 1956–1959 admiral [[Nikolai Harlamov]] (1905–1983) (vene: ''Николай Михайлович Харламов'') * 1959–1967 viitseadmiral [[Aleksandr Orjol]] (1908–1997) (vene: ''Александр Евстафьевич Орёл'') * 1967–1975 viitseadmiral {{ill|en|Vladimir Mihhailin|Vladimir Mikhailin}} (sünd. 1917) (vene: ''Владимир Васильевич Михайлин'') * 1975–1978 viitseadmiral [[Anatoli Kossov]] (1927–1995) (vene: ''Анатолий Михайлович Косов'') * 1978–1981 viitseadmiral [[Vladimir Sidorov]] (1924–2000) (vene: ''Владимир Васильевич Сидоров'') * 1981–1985 viitseadmiral {{ill|ru|Ivan Kapitanets|Капитанец, Иван Матвеевич}} (sünd. 1928) (vene: ''Иван Матвеевич Капитанец'') * 1985 viitseadmiral {{ill|ru|Konstantin Makarov|Макаров, Константин Валентинович}} (sünd. 1931) (vene: ''Константин Валентинович Макаров'') * 1985–1991 viitseadmiral [[Vitali Ivanov]] (sünd. 1935) (vene: ''Виталий Павлович Иванов'') == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Balti laevastik]] pho7uxs2icilg5f3qjy29nz6gqbiopo Tallinna Majanduskool 0 306153 7217685 6787524 2026-08-19T06:58:46Z Heikkieljas 221355 7217685 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Kool | Nimi = Tallinna Majanduskool | Pilt = TMK hoone.jpg | Pildiallkiri = Tallinna Majanduskooli hoone Mustamäel | Asutatud = 1906 / 1993 | Koolitüüp = [[kutsekool]] | Direktor = Triin Laasi | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = [[Tallinn]] | Maakond = [[Harjumaa]] | Vald = | Asula = | Aadress = A.H. Tammsaare tee 147 | Aadress_ajutine = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = http://tmk.edu.ee | E-mail = | Moto = | Koordinaadid = | Logo = }} '''Tallinna Majanduskool''' on endine kutseõppeasutus [[Tallinn]]as. Kool pakub kutseõpet keskhariduse baasil viienda taseme õppekavade alusel: [[raamatupidaja]], maksuspetsialist, [[kindlustus]]<nowiki>spetsialist</nowiki>, [[personalispetsialist]], [[sekretär]], noorem[[projektijuht]], õigusassistent, ettevõtte õigustoimingute spetsialist, e-turunduse spetsialist, väikeettevõtja, [[turundus]]<nowiki>spetsialist</nowiki>, [[ärikorraldus]]e spetsialist, kvaliteedispetsialist, kinnisvaramaakler, sotsiaalmeedia spetsialist, nooremprojektijuht, ostu- ja hankespetsialist, meeskonnajuht. Samades valdkondades pakutakse ka täiskasvanute täienduskoolitusi. == Ajalugu == [[File:Sakala eragümnaasium.08-2011.jpg|pisi|Tallinna Linna Tütarlaste Kaubanduskooli hoone, [[Sakala tänav]] 21]] *1906. aastal asutas [[Gustav Narusbek]] [[Gustav Narusbeki Kaubanduskool|erakaubanduskool]]i, mis tegutses [[Väike-Pärnu maantee]] 19a hoones, kuhu võeti vastu nii poisse kui tüdrukuid. 1910. aastal andis [[Gustav Narusbek]] erakooli üle [[Tallinna Linnavalitsus]]ele. 1911. aastal alustas tegevust [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool]], mis pärast [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone valmimist 1916. aastal tegutses selles [[Estonia puiestee|Gogoli puiestee 8 (Estonia puiestee)]] koolihoones.<ref>Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium. Tallinn, 1936</ref>. 1915. aastal avati <ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1915/01/07/6 Tallinna poeglaste-kommertskool.], Päewaleht, nr. 4, 7 jaanuar 1915</ref> [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]]. *1944. aastal nimetati kool Tallinna I Majandustehnikumiks ning tegutses hoones [[Võidu väljak]] 6 / [[Pärnu maantee]] 13, kuni 21. detsembrini 1944. aastal, millal hoone anti üle [[Eesti Merelaevandus|Eesti NSV Riiklikule Merelaevandus]]e [[Tallinna Merekool]]ile. *1945. aastal nimetati kool [[Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikum]]iks ja tegutses koolihoones [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänav]] 8, 1954. aastal liideti Tallinna Arve ja Plaanindustehnikum [[Tallinna Kergetööstustehnikum]]iga. *1944. aastal alustas 1910. a loodud Tallinna Poeglaste Kommertskooli baasil tööd [[Tallinna Rahandustehnikum]]. 1949. aastal muudeti Tehnikum Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumiks. 1958. aastal likvideeriti tehnikumi päevane osakond ning 1958–61 tegutses Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt. *1961. aastal alustas tööd Tallinna Majandustehnikum Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt Tallinna Kergetööstustehnikumi baasil. 1965. aastast tegutses Tallinna majandustehnikum [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 4 hoones<ref>[https://www.aripaev.ee/juubel/2022/01/18/tallinna-majanduskoolil-taitus-115-tegutsemisaasta Tallinna Majanduskoolil täitus 115. tegutsemisaasta], Äripäev, 18.01.2022</ref>. 1975. a eraldas [[Tallinna Linna TSN Täitevkomitee]] Tallinna Majandustehnikumile ehituskrundi A.H. Tammsaare tee 147, senise põhihoone Kohtu tänav 4 asemel. Uues õppehoones algas töö 1986. aastal. *1993. aastal muudeti kooli nimi Tallinna Majanduskooliks. Tallinna Majanduskooli juures tegutseb vilistlaskogu KÄRM. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tmk.edu.ee Tallinna Majanduskooli koduleht] *[https://tmk.edu.ee/meie-koolist/vilistlastele/ Tallinna Majanduskooli vilistlaskogu KÄRM veebileht] {{Coordinate|NS= 59.409505|EW=24.671260|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Majanduskoolid]] eelt0772fd7angrlab8zz30pz8r5l41 7217686 7217685 2026-08-19T06:59:16Z Heikkieljas 221355 7217686 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Kool | Nimi = Tallinna Majanduskool | Pilt = TMK hoone.jpg | Pildiallkiri = Tallinna Majanduskooli hoone Mustamäel | Asutatud = 1906 / 1993 | Koolitüüp = [[kutsekool]] | Direktor = Triin Laasi | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = [[Tallinn]] | Maakond = [[Harjumaa]] | Vald = | Asula = | Aadress = A.H. Tammsaare tee 147 | Aadress_ajutine = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = http://tmk.edu.ee | E-mail = | Moto = | Koordinaadid = | Logo = }} '''Tallinna Majanduskool''' on endine kutseõppeasutus [[Tallinn]]as. Kool pakkus kutseõpet keskhariduse baasil viienda taseme õppekavade alusel: [[raamatupidaja]], maksuspetsialist, [[kindlustus]]<nowiki>spetsialist</nowiki>, [[personalispetsialist]], [[sekretär]], noorem[[projektijuht]], õigusassistent, ettevõtte õigustoimingute spetsialist, e-turunduse spetsialist, väikeettevõtja, [[turundus]]<nowiki>spetsialist</nowiki>, [[ärikorraldus]]e spetsialist, kvaliteedispetsialist, kinnisvaramaakler, sotsiaalmeedia spetsialist, nooremprojektijuht, ostu- ja hankespetsialist, meeskonnajuht. Samades valdkondades pakutakse ka täiskasvanute täienduskoolitusi. == Ajalugu == [[File:Sakala eragümnaasium.08-2011.jpg|pisi|Tallinna Linna Tütarlaste Kaubanduskooli hoone, [[Sakala tänav]] 21]] *1906. aastal asutas [[Gustav Narusbek]] [[Gustav Narusbeki Kaubanduskool|erakaubanduskool]]i, mis tegutses [[Väike-Pärnu maantee]] 19a hoones, kuhu võeti vastu nii poisse kui tüdrukuid. 1910. aastal andis [[Gustav Narusbek]] erakooli üle [[Tallinna Linnavalitsus]]ele. 1911. aastal alustas tegevust [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool]], mis pärast [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone valmimist 1916. aastal tegutses selles [[Estonia puiestee|Gogoli puiestee 8 (Estonia puiestee)]] koolihoones.<ref>Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium. Tallinn, 1936</ref>. 1915. aastal avati <ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1915/01/07/6 Tallinna poeglaste-kommertskool.], Päewaleht, nr. 4, 7 jaanuar 1915</ref> [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]]. *1944. aastal nimetati kool Tallinna I Majandustehnikumiks ning tegutses hoones [[Võidu väljak]] 6 / [[Pärnu maantee]] 13, kuni 21. detsembrini 1944. aastal, millal hoone anti üle [[Eesti Merelaevandus|Eesti NSV Riiklikule Merelaevandus]]e [[Tallinna Merekool]]ile. *1945. aastal nimetati kool [[Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikum]]iks ja tegutses koolihoones [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänav]] 8, 1954. aastal liideti Tallinna Arve ja Plaanindustehnikum [[Tallinna Kergetööstustehnikum]]iga. *1944. aastal alustas 1910. a loodud Tallinna Poeglaste Kommertskooli baasil tööd [[Tallinna Rahandustehnikum]]. 1949. aastal muudeti Tehnikum Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumiks. 1958. aastal likvideeriti tehnikumi päevane osakond ning 1958–61 tegutses Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt. *1961. aastal alustas tööd Tallinna Majandustehnikum Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt Tallinna Kergetööstustehnikumi baasil. 1965. aastast tegutses Tallinna majandustehnikum [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 4 hoones<ref>[https://www.aripaev.ee/juubel/2022/01/18/tallinna-majanduskoolil-taitus-115-tegutsemisaasta Tallinna Majanduskoolil täitus 115. tegutsemisaasta], Äripäev, 18.01.2022</ref>. 1975. a eraldas [[Tallinna Linna TSN Täitevkomitee]] Tallinna Majandustehnikumile ehituskrundi A.H. Tammsaare tee 147, senise põhihoone Kohtu tänav 4 asemel. Uues õppehoones algas töö 1986. aastal. *1993. aastal muudeti kooli nimi Tallinna Majanduskooliks. Tallinna Majanduskooli juures tegutseb vilistlaskogu KÄRM. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tmk.edu.ee Tallinna Majanduskooli koduleht] *[https://tmk.edu.ee/meie-koolist/vilistlastele/ Tallinna Majanduskooli vilistlaskogu KÄRM veebileht] {{Coordinate|NS= 59.409505|EW=24.671260|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Majanduskoolid]] ohp0p1zmcns9nugu524ezboge2eqc5k 7217687 7217686 2026-08-19T06:59:41Z Heikkieljas 221355 7217687 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Kool | Nimi = Tallinna Majanduskool | Pilt = TMK hoone.jpg | Pildiallkiri = Tallinna Majanduskooli hoone Mustamäel | Asutatud = 1906 / 1993 | Koolitüüp = [[kutsekool]] | Direktor = Triin Laasi | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = [[Tallinn]] | Maakond = [[Harjumaa]] | Vald = | Asula = | Aadress = A.H. Tammsaare tee 147 | Aadress_ajutine = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = http://tmk.edu.ee | E-mail = | Moto = | Koordinaadid = | Logo = }} '''Tallinna Majanduskool''' on endine kutseõppeasutus [[Tallinn]]as. Kool pakkus kutseõpet keskhariduse baasil viienda taseme õppekavade alusel: [[raamatupidaja]], maksuspetsialist, [[kindlustus]]<nowiki>spetsialist</nowiki>, [[personalispetsialist]], [[sekretär]], noorem[[projektijuht]], õigusassistent, ettevõtte õigustoimingute spetsialist, e-turunduse spetsialist, väikeettevõtja, [[turundus]]<nowiki>spetsialist</nowiki>, [[ärikorraldus]]e spetsialist, kvaliteedispetsialist, kinnisvaramaakler, sotsiaalmeedia spetsialist, nooremprojektijuht, ostu- ja hankespetsialist, meeskonnajuht. Samades valdkondades pakuti ka täiskasvanute täienduskoolitusi. == Ajalugu == [[File:Sakala eragümnaasium.08-2011.jpg|pisi|Tallinna Linna Tütarlaste Kaubanduskooli hoone, [[Sakala tänav]] 21]] *1906. aastal asutas [[Gustav Narusbek]] [[Gustav Narusbeki Kaubanduskool|erakaubanduskool]]i, mis tegutses [[Väike-Pärnu maantee]] 19a hoones, kuhu võeti vastu nii poisse kui tüdrukuid. 1910. aastal andis [[Gustav Narusbek]] erakooli üle [[Tallinna Linnavalitsus]]ele. 1911. aastal alustas tegevust [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool]], mis pärast [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone valmimist 1916. aastal tegutses selles [[Estonia puiestee|Gogoli puiestee 8 (Estonia puiestee)]] koolihoones.<ref>Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium. Tallinn, 1936</ref>. 1915. aastal avati <ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1915/01/07/6 Tallinna poeglaste-kommertskool.], Päewaleht, nr. 4, 7 jaanuar 1915</ref> [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]]. *1944. aastal nimetati kool Tallinna I Majandustehnikumiks ning tegutses hoones [[Võidu väljak]] 6 / [[Pärnu maantee]] 13, kuni 21. detsembrini 1944. aastal, millal hoone anti üle [[Eesti Merelaevandus|Eesti NSV Riiklikule Merelaevandus]]e [[Tallinna Merekool]]ile. *1945. aastal nimetati kool [[Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikum]]iks ja tegutses koolihoones [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänav]] 8, 1954. aastal liideti Tallinna Arve ja Plaanindustehnikum [[Tallinna Kergetööstustehnikum]]iga. *1944. aastal alustas 1910. a loodud Tallinna Poeglaste Kommertskooli baasil tööd [[Tallinna Rahandustehnikum]]. 1949. aastal muudeti Tehnikum Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumiks. 1958. aastal likvideeriti tehnikumi päevane osakond ning 1958–61 tegutses Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt. *1961. aastal alustas tööd Tallinna Majandustehnikum Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt Tallinna Kergetööstustehnikumi baasil. 1965. aastast tegutses Tallinna majandustehnikum [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 4 hoones<ref>[https://www.aripaev.ee/juubel/2022/01/18/tallinna-majanduskoolil-taitus-115-tegutsemisaasta Tallinna Majanduskoolil täitus 115. tegutsemisaasta], Äripäev, 18.01.2022</ref>. 1975. a eraldas [[Tallinna Linna TSN Täitevkomitee]] Tallinna Majandustehnikumile ehituskrundi A.H. Tammsaare tee 147, senise põhihoone Kohtu tänav 4 asemel. Uues õppehoones algas töö 1986. aastal. *1993. aastal muudeti kooli nimi Tallinna Majanduskooliks. Tallinna Majanduskooli juures tegutseb vilistlaskogu KÄRM. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tmk.edu.ee Tallinna Majanduskooli koduleht] *[https://tmk.edu.ee/meie-koolist/vilistlastele/ Tallinna Majanduskooli vilistlaskogu KÄRM veebileht] {{Coordinate|NS= 59.409505|EW=24.671260|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Majanduskoolid]] 2jkt2lszdgwls73vaju5ej73mffbu3d Audru kirik 0 306318 7217543 7034374 2026-08-18T21:17:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217543 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Audru kirik.JPG|pisi|Audru kirik]] '''Audru Püha Risti kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Audru]]s. See on üks vähestest 17. sajandist säilinud maakirikutest Eestis.<ref>[https://www.err.ee/1609878574/fotod-audru-kiriku-torn-sai-tagasi-risti-ja-uue-tornikuuli "Fotod: Audru kiriku torn sai tagasi risti ja uue tornikuuli"] ERR, 6. detsember 2025</ref> Kirikut kasutab [[Audru Püha Risti kogudus]]. == Kirikuaed == Kirikaias asub Eesti ainus kirikut ümbritsev [[arboreetum]]. Selle rajajale [[Raimond Erik Prentsel]]ile on samasse püstitatud mälestuskivi. Arboreetumis kasvab mitmeid Eesti parkides haruldasi liike, muu hulgas [[Fraseri nulg]], [[korea seedermänd]], [[tähkvaher]], [[kollane kask]], [[ameerika pärn]], [[jaapani jalakas]].<ref>[http://www.parnupostimees.ee/2369715 Audru kiriku ümbruse muudavad puud ja põõsad Baltikumi pärliks]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Pärnu Postimees, lk 5, 4. juuni 2003.</ref> Kirikuaias on mälestustahvliga kivi heliloojatele ja koorijuhtidele vendadele [[Aleksander Kunileid|Aleksander Kunileiule]] ja [[Friedrich August Saebelmann]]ile. == Vaata ka == * [[Audru Püha Risti kogudus]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{kultuurimälestis|ID=16599}} {{Audru kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Pärnu maakonna kirikud]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]] [[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Pärnu linn]] [[Kategooria:Audru kihelkond]] 95trznml8zch4w7dopj6ywwu1uyyxu6 Dietrich Brauer 0 306915 7217578 6616176 2026-08-18T22:37:20Z Ana-papana 235595 7217578 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bishop Dietrich Brauer.JPG|pisi|Dietrich Brauer (2013)]] '''Dietrich Brauer''' (sündinud [[3. jaanuar]]il [[1983]] [[Vladivostok]]is) on [[Venemaa]] vaimulik, [[Venemaa Euroopa-osa Evangeelne Luterlik Kirik|Venemaa Euroopa-osa Evangeelse Luterliku Kiriku]] piiskop. Keskhariduse omandas [[Moskva]]s. [[2001]]–[[2005]] õppis Novosaratovka usuteaduslikus seminaris. 2005–[[2010]] töötas ta kirikuõpetajana [[Kaliningradi oblast]]is [[Gussev]]is. [[11. märts]]il [[2011]] valiti ta peapiiskopiks. 2022. aasta märtsis lahkus Venemaalt Saksamaale.[https://e-kirik.eelk.ee/2022/dietrich-brauer-see-on-soda-inimkonna-vastu/] 1. juunil 2022 tegi peapiiskopi kohalt lahkumisavalduse. 8. juunil peapiisikopiks valiti tema asetäitja Vladimir Provorov. {{JÄRJESTA:Brauer, Dietrich}} [[Kategooria:Venemaa luteriusu vaimulikud]] [[Kategooria:Luteriusu piiskopid]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] pd75tgog2pi06psfk9lfubzbzeh9cgz Tiiu-Ann Salasoo 0 312288 7217319 7213511 2026-08-18T12:54:36Z Joosep-Georg 2035 /* Elulugu */ 7217319 wikitext text/x-wiki '''Tiiu-Ann Salasoo''' (aastani 1955 '''Tiiu-Ann Jalak'''; [[23. märts]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[10. august]] [[2026]] Tallinn) oli eesti [[botaanik]], [[pedagoogika]]- ja [[keeleteadus|keeleteadlane]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.</ref> ==Elulugu== Tiiu-Ann Salasoo sündis ajakirjanik [[Evald Jalak]]a ja Heline-Rosalie (Helmi) Rosenbergi (1903–1975) tütrena. Ta põgenes [[1944]]. aastal [[Suur põgenemine|suure põgenemise]] lainega [[Kolmas Riik|Saksamaale]] ja elas [[1947]]. aastast [[Austraalia]]s. Ta lõpetas [[1953]]. aastal [[Sydney]]s [[ekstern]]ina gümnaasiumi ning seejärel [[1965]]. aastal [[Sydney Ülikool]]i loodusteaduskonna botaanika erialal (loodusteaduse magister 1973; väitekiri "Growth and flowering in some native Australian plants") ja [[1976]]. aastal [[New England College]]'i pedagoogika erialal. Täiendas end aastast 1985 [[lingvistika]] erialal Sydney Ülikoolis ja [[Tartu Ülikool]]is. Oli aastatel 1966–1973 Sydney Ülikooli botaanika osakonna teadur [[taimefüsioloogia]] erialal ning abiõppejõud ([[tuutor]]) ja magistrant, aastatel 1974–1985 [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesi osariigi]] Tehnilise ja Täiendushariduse Ministeeriumi uurimisosakonna teadur ja vanemteadur, aastatel 1985–1991 juhataja. 1979. aastal töötas ta uurijastipendiumiga vanemteadurina [[USA]]-s [[Oregoni Ülikool]]i pedagoogikateaduskonnas, 1989. aastal oli [[kutseharidus]]t käsitleval uurimistööl USA-s, [[Inglismaa]]l, [[Šotimaa]]l, [[Rootsi]]s ja [[Soome]]s.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Tiiu-Ann Salasoo uurimisvaldkonnad on [[taimefüsioloogia]], [[kutseharidus]], eesti keele kui [[võõrkeel]]e õpetamine ja omandamine. Tema magistritööna tehtud esmakordse [[fenoloogia|fenoloogilise]] uurimuse tulemused Austraalia taimede kasvu ja [[õitsemine|õitsemise]] kohta võeti kasutusele kooliõpikutes. Õppekavades rakendati ka umbes 17 aasta jooksul tehtud ja peamiselt aruannetena vormistatud kutseharidusuurimuste (nt "Evaluation report of the graduate student records office at the College of Education", Eugene, University of Oregon, 1979 jt) tulemusi. Tiiu-Ann Salasoo on esinenud ettekannetega konverentsidel ja kongressidel, sealhulgas Eestis. Ta on osalenud Austraalia riiklikes hariduskomiteedes [[inseneriteadus]]e, [[rakendusmeditsiin]]i, [[keskkonnakaitse]] jt aladel. Ta on olnud [[Austraalia Eesti Seltside Liit|Austraalia Eesti Seltside Liidu]] rahvusliku kasvatuse ja kultuuriala juhataja (1979–1982), korraldanud eesti keele võtmise Uus-Lõuna Walesi osariigi gümnaasiumi õppekavasse, olnud seltsi eesti keele õpingute koordineerija ning edendaja, õpetajatele eesti keele kursuste korraldaja, õpikute koostaja ja õppekirjanduse ning informatsiooni vahendaja. Koostöös [[Sydney Ülikool]]i ja Tartu Ülikooliga on ta uurinud lapse [[Keeleomandamine|keeleomandamist]]. Tiiu-Ann Salasoo oli Austraalia Taimefüsioloogia Seltsi liige (1965–1975), Ameerika Haridusliku Uurimisseltsi liige (aastast 1979), Austraalia Rakenduslingvistika Seltsi liige (aastast 1985), [[Kanada Soome-Ugri Selts]]i liige (aastast 1993).<ref name="ETBL" /> ==Isiklikku== Tema isa oli ajakirjanik ja kirjanik [[Evald Abram Jalak]], abikaasa oli [[Inno Salasoo]].<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== *[[Valgetähe V klassi teenetemärk]] (2000) *[[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige (2016) ==Teoseid== * Acceptance of Estonian in the Australian education system. // AABS 8th Conf. Minneapolis, USA, 1982 * Estonian for beginners – eesti keel algajatele (kaasautor W. Oser). Sydney, 1983 * Keelelised selgitused eesti keele õpetamiseks … (kaasautor M. Hint). Tallinn, 1993 * Eesti keel ja identiteet. // IV Välis-Eesti kongress. Tallinn, 1999 * Ajalooline ülevaade eesti keele õpetusest Austraalias. // Eesti keel ja kultuur maailmas. Tartu, 2002 * Use of initial Estonian and English verb forms by a bilingual child. // Emakeel ja teised keeled. Tartu, 2002 * A step in the search for an explanation of the acquisition Estonian. // Languages in development. München, 2003. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{EE|14|454}} * Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 113–114. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Salasoo, Tiiu-Ann}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sydney Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2026]] nkeu3rf5pqbgw7scz7rf8ogi7rvgdap Naisenimede loend 0 320826 7217294 7216954 2026-08-18T11:59:46Z Velirand 67997 /* J */ 7217294 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[naisenimi|naisenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aada (eesnimi)|Aada]] - [[Aale]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aasa (eesnimi)|Aasa]] - [[Aave]] - [[Aba (eesnimi)|Aba]] - [[Abcde]] - [[Abigail (eesnimi)|Abigail]] - [[Ada (eesnimi)|Ada]] - [[Adele (eesnimi)|Adele]] - [[Adeele]] - [[Adriana (eesnimi)|Adriana]] - [[Aet]] - [[Afanassija]] - [[Agaate]] - [[Agata]] - [[Agatha]] - [[Agathe]] - [[Age (eesnimi)|Age]] - [[Ageeda]] - [[Agle]] - [[Agne]] - [[Agneli]] - [[Agnes (eesnimi)|Agnes]] - [[Agnese]] - [[Agnessa (eesnimi)|Agnessa]] - [[Agneta]] - [[Agnetha]] - [[Agni (eesnimi)|Agni]] - [[Agnia]] - [[Agrippina]] - [[Aide]] - [[Aidi]] - [[Aigi]] - [[Aiki]] - [[Aila (eesnimi)|Aila]] - [[Aile]] - [[Aileen]] - [[Aili]] - [[Ailika]] - [[Aime]] - [[Aimi (eesnimi)|Aimi]] - [[Aina]] - [[Aini]] - [[Ainika]] - [[Ainiki]] - [[Ainikki]] - [[Aino]] - [[Aira]] - [[Aire (eesnimi)|Aire]] - [[Airi]] - [[Airiin]] - [[Airin]] - [[Aita]] - [[Aiti]] - [[Aive]] - [[Aivi]] - [[Akulina]] - [[Aleksandra (eesnimi)|Aleksandra]] - [[Alevtina]] - [[Alexandrine]] - [[Alice]] - [[Aliis]] - [[Aliisa]] - [[Alina (eesnimi)|Alina]] - [[Alisa]] - [[Alissa]] - [[Aljona]] - [[Alla]] - [[Alli (eesnimi)|Alli]] - [[Alma (eesnimi)|Alma]] - [[Alvi (eesnimi)|Alvi]] - [[Alviina]] - [[Alviine]] - [[Alvina]] - [[Amalie (eesnimi)|Amalie]] - [[Amanda (eesnimi)|Amanda]] - [[Amelia (eesnimi)|Amelia]] - [[Amonia]] - [[Amy (eesnimi)|Amy]] - [[Andrea]] - [[Andriela]] - [[Anella]] - [[Anelle]] - [[Anette]] - [[Anfissa]] - [[Angela (eesnimi)|Angela]] - [[Angelika]] - [[Angelina]] - [[Angelique]] - [[Anna (eesnimi)|Anna]] - [[Anna Maria]] - [[Annabel]] - [[Anna-Liisa]] - [[Anne (eesnimi)|Anne]] - [[Annegret]] - [[Annela]] - [[Annele]] - [[Anneli]] - [[Annelii]] - [[Anneliis]] - [[Annely]] - [[Anni]] - [[Annica]] - [[Annika]] - [[Annike]] - [[Anniki]] - [[Annikki]] - [[Annikky]] - [[Anrike]] - [[Anžela]] - [[Anželika]] - [[Anželina]] - [[Antoinette]] - [[Antonia]] - [[Antonie]] - [[Antonina]] - [[Anu (eesnimi)|Anu]] - [[Arabella (eesnimi)|Arabella]] - [[Arda (eesnimi)|Arda]] - [[Arella]] - [[Arhanna]] - [[Ariadne (eesnimi)|Ariadne]] - [[Ariana]] - [[Arianna]] - [[Arika]] - [[Arina]] - [[Armilda]] - [[Armilde]] - [[Arnika]] - [[Asta]] - [[Asti (eesnimi)|Asti]] - [[Astra (eesnimi)|Astra]] - [[Astrid]] - [[Astrit]] - [[Aule]] - [[Auli (eesnimi)|Auli]] - [[Aulika]] - [[Aulike]] - [[Aune]] - [[Aurelia (eesnimi)|Aurelia]] - [[Auri (eesnimi)|Auri]] - [[Aurika]] - [[Ave (eesnimi)|Ave]] - [[Aveli]] - [[Aveliina]] - [[Avelin (eesnimi)|Avelin]] - [[Avely]] ==B== [[Baiba]] - [[Barbara (eesnimi)|Barbara]] - [[Beata]] - [[Beatrice (eesnimi)|Beatrice]] - [[Beguta]] - [[Bella (eesnimi)|Bella]] - [[Benita (eesnimi)|Benita]] - [[Berit]] - [[Berta]] - [[Bertha]] - [[Betti]] - [[Bettina]] - [[Bibi]] - [[Birgit (eesnimi)|Birgit]] - [[Birjo]] - [[Bodil]] - [[Božena]] - [[Brenda]] - [[Brigita]] - [[Brigite]] - [[Brigitta]] - [[Brigitte]] - [[Brit]] - [[Brita]] - [[Britt]] - [[Britta]] - [[Bronislava]] - [[Brunhilde]] - [[Bärbel]] ==C== [[Caitlin]] - [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Carmen (eesnimi)|Carmen]] - [[Carina (eesnimi)|Carina]] - [[Carola (eesnimi)|Carola]] - [[Carolin]] - [[Caroline (eesnimi)|Caroline]] - [[Catherine]] - [[Cathy]] - [[Cecilia (eesnimi)|Cecilia]] - [[Celeste]] - [[Celestina]] - [[Celia]] - [[Chantal]] - [[Charlotta]] - [[Charlotte (eesnimi)|Charlotte]] - [[Chloe (eesnimi)|Chloe]] - [[Christella]] - [[Christin]] - [[Christina (eesnimi)|Christina]] - [[Christine]] - [[Cilla]] - [[Claire]] - [[Clara (eesnimi)|Clara]] - [[Clare]] - [[Clarissa]] - [[Claudia]] - [[Cora]] - [[Corinna]] - [[Corinne]] - [[Cornelia (eesnimi)|Cornelia]] - [[Crystal (eesnimi)|Crystal]] - [[Cärolin]] == D == [[Dace]] - [[Dagmar (eesnimi)|Dagmar]] - [[Daiga]] - [[Daila]] - [[Daile]] - [[Daily]] - [[Daisi]] - [[Daisy]] - [[Dana (eesnimi)|Dana]] - [[Danika]] - [[Danuta]] - [[Darja]] - [[Darlis]] - [[Davina]] - [[Dea (eesnimi)|Dea]] - [[Deana]] - [[Debora (eesnimi)|Debora]] - [[Deborah]] - [[Deirdre]] - [[Delphyne]] - [[Desiree]] - [[Diana (eesnimi)|Diana]] - [[Diane]] - [[Dilaila]] - [[Dina (eesnimi)|Dina]] - [[Dinah]] - [[Dinara (eesnimi)|Dinara]] - [[Dolly (eesnimi)|Dolly]] - [[Dolores (eesnimi)|Dolores]] - [[Dolorice]] - [[Dora (eesnimi)|Dora]] - [[Doris (eesnimi)|Doris]] - [[Dorothea (eesnimi)|Dorothea]] - [[Dorothy]] ==E== [[Ebba (eesnimi)|Ebba]] - [[Ebbe]] - [[Ebe (eesnimi)|Ebe]] - [[Eda (eesnimi)|Eda]] - [[Edda (eesnimi)|Edda]] - [[Edina (eesnimi)|Edina]] - [[Edita]] - [[Edith]] - [[Edna]] - [[Eed]] - [[Eeva (eesnimi)|Eeva]] - [[Eeve]] - [[Eevi]] - [[Ege (eesnimi)|Ege]] - [[Egeli]] - [[Egerta]] - [[Egge]] - [[Egle (eesnimi)|Egle]] - [[Egne]] - [[Eha (eesnimi)|Eha]] - [[Ehte]] - [[Ehtel]] - [[Eia (eesnimi)|Eia]] - [[Eike]] - [[Eila]] - [[Eili]] - [[Eilika]] - [[Eilike]] - [[Eiliki]] - [[Einike]] - [[Eiri]] - [[Ela (eesnimi)|Ela]] - [[Elaine]] - [[Ele (eesnimi)|Ele]] - [[Eleanor]] - [[Eleanora]] - [[Eleonora]] - [[Eleri]] - [[Eleriin]] - [[Elerin]] - [[Elery]] - [[Eleryn]] - [[Elfriede]] - [[Elga (eesnimi)|Elga]] - [[Elgi (eesnimi)|Elgi]] - [[Eli (eesnimi)|Eli]] - [[Elice (eesnimi)|Elice]] - [[Eliina]] - [[Eliisabet (eesnimi)|Eliisabet]] - [[Eliis]] - [[Eliisa]] - [[Eliise]] - [[Elika]] - [[Elin]] - [[Elina]] - [[Eline]] - [[Elinor]] - [[Elisa (eesnimi)|Elisa]] - [[Elisabet]] - [[Elisabeth]] - [[Elise]] - [[Eliza]] - [[Elizabeth]] - [[Elita]] - [[Ell (eesnimi)|Ell]] - [[Ella (eesnimi)|Ella]] - [[Elle (eesnimi)|Elle]] - [[Ellen]] - [[Elli (eesnimi)|Elli]] - [[Ellinor]] - [[Ellu]] - [[Elmerine]] - [[Elmi]] - [[Elmiine]] - [[Elmine]] - [[Elna]] - [[Elnara]] - [[Elo (eesnimi)|Elo]] - [[Els]] - [[Elsa (eesnimi)|Elsa]] - [[Elve]] - [[Elvi]] - [[Elvia]] - [[Elviine]] - [[Elviira]] - [[Elvira]] - [[Emerendiana]] - [[Emilia (eesnimi)|Emilia]] - [[Emilie]] - [[Emily]] - [[Emma (eesnimi)|Emma]] - [[Ena (eesnimi)|Ena]] - [[Enda]] - [[Endla (eesnimi)|Endla]] - [[Ene (eesnimi)|Ene]] - [[Eneke (eesnimi)|Eneke]] - [[Eneken]] - [[Enel (eesnimi)|Enel]] - [[Enela]] - [[Eneli]] - [[Enelin]] - [[Enely]] - [[Enid (eesnimi)|Enid]] - [[Epp]] - [[Ere (eesnimi)|Ere]] - [[Erge]] - [[Erin]] - [[Erle]] - [[Erli (eesnimi)|Erli]] - [[Erlike]] - [[Erme]] - [[Erna (eesnimi)|Erna]] - [[Esmeralda (eesnimi)|Esmeralda]] - [[Esta (eesnimi)|Esta]] - [[Estelle (eesnimi)|Estelle]] - [[Ester (eesnimi)|Ester]] - [[Esther]] - [[Ethel]] - [[Eudoksia]] - [[Eufemia]] - [[Eugenia]] - [[Eunice]] - [[Euphemia]] - [[Eva (eesnimi)|Eva]] - [[Evangeline]] - [[Eve (eesnimi)|Eve]] - [[Eveli]] - [[Eveliin]] - [[Eveliina]] - [[Eveliis]] - [[Evelin]] - [[Evelina]] - [[Eveline]] - [[Evely]] - [[Evelyn]] - [[Evelyne]] - [[Evi (eesnimi)|Evi]] - [[Evija]] - [[Evika]] ==F== [[Faina]] - [[Fanny (eesnimi)|Fanny]] - [[Faustina (eesnimi)|Faustina]] - [[Felice]] - [[Felicia]] - [[Felippa]] - [[Fidelia]] - [[Fiona]] - [[Fjokla]] - [[Flora (eesnimi)|Flora]] - [[Floreida]] - [[Florence (eesnimi)|Florence]] - [[Frances (eesnimi)|Frances]] - [[Freya (eesnimi)|Freya]] - [[Frida (eesnimi)|Frida]] - [[Frieda]] ==G== [[Gabriela]] - [[Gaida]] - [[Gaidi]] - Gaili - Gaily - [[Galina]] - [[Gea (eesnimi)|Gea]] - [[Geelika]] - [[Geidi]] - [[Geiu]] - [[Gemma (eesnimi)|Gemma]] - [[Geneviève]] - [[Georgina]] - [[Geraldina]] - [[Geraldine]] - [[Gerda]] - [[Gerli]] - [[Gerlin]] - [[Gerly]] - [[Gertrud (eesnimi)|Gertrud]] - [[Gertrude]] - [[Gertu]] - [[Gerttu]] - [[Getriin]] - [[Getter]] -[[Gigliola]] - [[Gillian]] - [[Gisela (eesnimi)|Gisela]] - [[Gisele]] - [[Gita]] - [[Giulia]] - [[Gladys]] - [[Glafira]] - [[Grace (eesnimi)|Grace]] - [[Greete]] - [[Greta]] - [[Grete]] - [[Gretel]] - [[Grethel]] - [[Gunilla]] - [[Gädvi]] - [[Gyda (eesnimi)|Gyda]] ==H== [[Haide]] - [[Haili]] - [[Haldi (eesnimi)|Haldi]] - [[Haldja]] - [[Halliki]] - [[Halvi]] - [[Hanna (eesnimi)|Hanna]] - [[Hannah (eesnimi)|Hannah]] - [[Hannaly]] - [[Hanneli]] - [[Hannely]] - [[Hannika (eesnimi)|Hannika]] - [[Harriet (eesnimi)|Harriet]] - [[Heather]] - [[Heda]] - [[Hedi]] - [[Hedli]] - [[Hedvi]] - [[Hedvig]] - [[Hedy]] - [[Heelia]] - [[Heete]] - [[Heidi]] - [[Heidy]] - [[Heike]] - [[Heila]] - [[Heili]] - [[Heilika]] - [[Heilike]] - [[Heiliki]] - [[Heisl]] - [[Heive]] - [[Heivi]] - [[Heivika]] - [[Hela (eesnimi)|Hela]] - [[Helbe]] - [[Helda]] - [[Heldin]] - [[Hele (eesnimi)|Hele]] - [[Heleene]] - [[Helemai]] - [[Helen]] - [[Helena (eesnimi)|Helena]] - [[Helene (eesnimi)|Helene]] - [[Hélène]] - [[Heleni]] - [[Heleri (eesnimi)|Heleri]] - [[Heleriin]] - [[Helerin]] - [[Helery]] - [[Helgi]] - [[Heli (eesnimi)|Heli]] - [[Heliis]] - [[Helika]] - [[Helike]] - [[Helin (eesnimi)|Helin]] - [[Helina]] - [[Helja]] - [[Helje]] - [[Heljo]] - [[Helju]] - [[Hella (eesnimi)|Hella]] - [[Helle (eesnimi)|Helle]] - [[Helli]] - [[Hellika]] - [[Hellike]] - [[Helliki]] - [[Helmi (eesnimi)|Helmi]] - [[Helve]] - [[Helvi]] - [[Heneliis]] - [[Herje]] - [[Hermiine]] - [[Hermine]] - [[Herta]] - [[Hertha]] - [[Heti]] - [[Hetlin]] - [[Hettel]] - [[Hety]] - [[Heveli]] - [[Hevelin]] - [[Hiie (eesnimi)|Hiie]] - [[Hilda]] - [[Hilde]] - [[Hildegard]] - [[Hilja]] - [[Hilje]] - [[Hille]] - [[Hilve]] - [[Hortensia]] - [[Hulda]] - [[Häidi]] - [[Häli]] - [[Härta]] - [[Höije]] ==I== [[Ida (eesnimi)|Ida]] - [[Iia (eesnimi)|Iia]] - [[Iige]] - [[Iiris (eesnimi)|Iiris]] - [[Iivi]] - [[Illa (eesnimi)|Illa]] - [[Illaria]] - [[Ille (eesnimi)|Ille]] - [[Ilma (eesnimi)|Ilma]] - [[Ilme]] - [[Ilmi]] - [[Ilona]] - [[Iloona]] - [[Ilse]] - [[Ilve]] - [[Ilvi]] - [[Imbi]] - [[Imelda]] - [[Imogen]] - [[Ines (eesnimi)|Ines]] - [[Inessa]] - [[Inga (eesnimi)|Inga]] - [[Inge]] - [[Ingeborg (eesnimi)|Ingeborg]] - [[Ingel (eesnimi)|Ingel]] - [[Ingela]] - [[Ingely]] - [[Inger]] - [[Ingeri (eesnimi)|Ingeri]] - [[Ingi]] - [[Ingrid (eesnimi)|Ingrid]] - [[Inna (eesnimi)|Inna]] - [[Inta (eesnimi)|Inta]] - [[Iraida]] - [[Irena]] - [[Irene (eesnimi)|Irene]] - [[Irina]] - [[Iris (eesnimi)|Iris]] - [[Irja]] - [[Irje]] - [[Irke]] - [[Irma (eesnimi)|Irma]] - [[Irmeli]] - [[Irmgard]] - [[Isa (eesnimi)|Isa]] - [[Isabel]] - [[Isabella]] - [[Isabelle]] - [[Isobel]] - [[Isolda]] - [[Isolde]] - [[Ita (eesnimi)|Ita]] - [[Ivana]] - [[Iveta]] - [[Ivetta]] - [[Ivi (eesnimi)|Ivi]] - [[Ivika]] ==J== [[Jaana]] - [[Jaane]] - [[Jaanika (eesnimi)|Jaanika]] - [[Jagna]] - [[Jaigi]] - [[Jaire]] - [[Jana (eesnimi)|Jana]] - [[Jane (eesnimi)|Jane]] - [[Janeka]] - [[Janeli]] - [[Janelin]] - [[Janella]] - [[Janelle]] - [[Janely]] - [[Janet]] - [[Janice]] - [[Janika]] - [[Janina]] - [[Janine]] - [[Jaroslava]] - [[Jasmine (eesnimi)|Jasmine]] - [[Jaune]] - [[Jayne]] - [[Jeanelle]] - [[Jeanette]] - [[Jekaterina]] - [[Jelizaveta]] - [[Jessica]] - [[Jessika]] - [[Jete]] - [[Jevgenia]] - [[Jevgenija]] - [[Jill]] - [[Jilly]] - [[Joan]] - [[Joanna]] - [[Joanne]] - [[Jodie]] - [[Johanna]] - [[Jolana]] - [[Jolanta]] - [[Jonna]] - [[Josianne]] - [[Joy (film)|Joy]] - [[Joyce]] - [[Juana (eesnimi)|Juana]] - [[Juanita]] - [[Judita]] - [[Judith (eesnimi)|Judith]] - [[Julia (eesnimi)|Julia]] - [[Juliana (eesnimi)|Juliana]] - [[Juliane]] - [[Julie]] - [[Julija]] - [[Julika]] - [[June]] - [[Juta]] - [[Jutta]] - [[Juudit (eesnimi)|Juudit]] - [[Juulika]] ==K== [[Kaari]] - [[Kaarin]] - [[Kadi]] - [[Kadri]] - [[Kadriann]] - [[Kadrin]] - [[Kai (eesnimi)|Kai]] - [[Kaia]] - [[Kaidi]] - [[Kaie]] - [[Kaija]] - [[Kaile]] - [[Kaileen]] - [[Kaili]] - [[Kaily]] - [[Kaira]] - [[Kaire]] - [[Kairet]] - [[Kairi]] - [[Kairiin]] - [[Kairit]] - [[Kais]] - [[Kaisa (eesnimi)|Kaisa]] - [[Kaja (eesnimi)|Kaja]] - [[Kalli (eesnimi)|Kalli]] - [[Kapitolina]] - [[Karin]] - [[Karina (eesnimi)|Karina]] - [[Karine]] - [[Karita]] - [[Karmel]] - [[Karmen]] - [[Katalin]] - [[Katariina (eesnimi)|Katariina]] - [[Kate (eesnimi)|Kate]] - [[Katharine]] - [[Katherine (eesnimi)|Katherine]] - [[Kathleen]] - [[Kati (eesnimi)|Kati]] - [[Katie]] - [[Katre]] - [[Katri]] - [[Katriin]] - [[Katrin]] - [[Katrina (eesnimi)|Katrina]] - [[Kea (eesnimi)|Kea]] - [[Keesi]] - [[Keidi]] - [[Keidy]] - [[Keili]] - [[Keilit]] - [[Keira]] - [[Keit]] - [[Keiti]] - [[Keitlin]] - [[Keitlyn]] - [[Keity]] - [[Keiu]] - [[Kelli]] - [[Kelly]] - [[Kene]] - [[Kerda]] - [[Kerli (eesnimi)|Kerli]] - [[Kerly]] - [[Kersti]] - [[Kerstin]] - [[Kerti]] - [[Kertu (eesnimi)|Kertu]] - [[Kerttu]] - [[Kethi]] - [[Kethy]] - [[Ketlin]] - [[Ketlyn]] - [[Ketrin]] - [[Ketrina]] - [[Ketter]] - [[Kiira]] - [[Killu]] - [[Kira (eesnimi)|Kira]] - [[Kirke (eesnimi)|Kirke]] - [[Kirsi (eesnimi)|Kirsi]] - [[Kirsika]] - [[Kirsti]] - [[Kiti]] - [[Kitty (eesnimi)|Kitty]] - [[Kity]] - [[Klaara]] - [[Klaire]] - [[Klara]] - [[Klarissa]] - [[Klaudia]] - [[Klavdija]] - [[Kleer]] - [[Koidu (eesnimi)|Koidu]] - [[Koidula (eesnimi)|Koidula]] - [[Kornelia]] - [[Kreet]] - [[Kreeta (eesnimi)|Kreeta]] - [[Kreete]] - [[Krete]] - [[Kretel]] - [[Krislin]] - [[Krislyn]] - [[Krista (eesnimi)|Krista]] - [[Kristel]] - [[Kristella]] - [[Kristelle]] - [[Kristi]] - [[Kristiina (eesnimi)|Kristiina]] - [[Kristiine (eesnimi)|Kristiine]] - [[Kristin]] - [[Kristina]] - [[Kristine]] - [[Kristy]] - [[Krõõt (eesnimi)|Krõõt]] - [[Ksenia]] - [[Ksenija (eesnimi)|Ksenija]] - [[Kulla (eesnimi)|Kulla]] - [[Kulle]] - [[Květa]] - [[Kädi]] - [[Kädvi]] - [[Kädy]] - [[Kärt]] - [[Kätlin]] - [[Kätlyn]] – [[Kätri]] - [[Kätrin]] - [[Käty]] - [[Külli]] - [[Küllike]] - [[Külliki]] - [[Külvi]] - [[Kylie]] - [[Kyra]] ==L== [[Lagle (eesnimi)|Lagle]] - [[Laili]] - [[Laina]] - [[Laine (eesnimi)|Laine]] - [[Laineli]] - [[Laini]] - [[Laire]] - [[Lairi]] - [[Laive]] - [[Laivi]] - [[Lara (eesnimi)|Lara]] - [[Larissa (eesnimi)|Larissa]] - [[Lauli (eesnimi)|Lauli]] - [[Laura (eesnimi)|Laura]] - [[Lavly]] - [[Lea (eesnimi)|Lea]] - [[Leah]] - [[Leandra]] - [[Leanika]] - [[Lee (eesnimi)|Lee]] - [[Leele]] - [[Leelet]] - [[Leelo (eesnimi)|Leelo]] - [[Leen (eesnimi)|Leen]] - [[Leena (eesnimi)|Leena]] - [[Leene]] - [[Leeni]] - [[Leenu]] - [[Leevi (eesnimi)|Leevi]] - [[Lehte]] - [[Lehti]] - [[Leida]] - [[Leidi]] - [[Leiki]] - [[Leila (eesnimi)|Leila]] - [[Leili]] - [[Leini (eesnimi)|Leini]] - [[Leiu]] - [[Lelde]] - [[Lelet]] - [[Lembe]] - [[Lembi]] - [[Lemme (eesnimi)|Lemme]] - [[Lemmi]] - [[Lenna (eesnimi)|Lenna]] - [[Leona]] - [[Leonida]] - [[Leonora]] - [[Leontina]] - [[Leontine]] - [[Li (eesnimi)|Li]] - [[Licia]] - [[Lidia]] - [[Lidija]] - [[Lii (eesnimi)|Lii]] - [[Liia]] - [[Liidia]] - [[Liilia (eesnimi)|Liilia]] - [[Liilika]] - [[Liilit]] - [[Liina]] - [[Liis]] - [[Liisa]] - [[Liisbet]] - [[Liisel]] - [[Liisi (eesnimi)|Liisi]] - [[Liisu]] - [[Liivi (eesnimi)|Liivi]] - [[Liivika (eesnimi)|Liivika]] - [[Lili]] - [[Lilia]] - [[Lilian (eesnimi)|Lilian]] - [[Liliana]] - [[Lilija]] - [[Lilika]] - [[Lilit (eesnimi)|Lilit]] - [[Lilith (eesnimi)|Lilith]] - [[Lilja]] - [[Lille (eesnimi)|Lille]] - [[Lilli (eesnimi)|Lilli]] - [[Lily]] - [[Linda (eesnimi)|Linda]] - [[Lisandra]] - [[Lisanna]] - [[Lisella]] - [[Liselle]] - [[Liset]] - [[Lisett]] - [[Lisette]] - [[Livia (eesnimi)|Livia]] - [[Ljubov]] - [[Ljudmila]] - [[Ljudmilla]] - [[Lola (eesnimi)|Lola]] - [[Lolita (eesnimi)|Lolita]] - [[Loone (eesnimi)|Loone]] - [[Loore]] - [[Loreida]] - [[Loretta]] - [[Lorette]] - [[Lorna]] - [[Lotte]] - [[Louise]] - [[Luana]] - [[Lucia (eesnimi)|Lucia]] - [[Lucie]] - [[Lucinda]] - [[Lucy (eesnimi)|Lucy]] - [[Ludmilla]] - [[Luisa]] - [[Luise]] - [[Luive]] - [[Lumme]] - [[Luule (eesnimi)|Luule]] - [[Lüüli]] - [[Ly (eesnimi)|Ly]] - [[Lydia (eesnimi)|Lydia]] - [[Lylian]] - [[Lysandra]] ==M== [[Maaja (eesnimi)|Maaja]] - [[Maara]] - [[Maare (eesnimi)|Maare]] - [[Maari]] - [[Maarika]] - [[Maaris]] - [[Maarit]] - [[Maarja (eesnimi)|Maarja]] - [[Mabel (eesnimi)|Mabel]] - [[Made (eesnimi)|Made]] - [[Madeleyn]] - [[Madi (eesnimi)|Madi]] - [[Madiken]] - [[Madleen]] - [[Madli]] - [[Magdalena]] - [[Mahta]] - [[Mai (eesnimi)|Mai]] - [[Maia (eesnimi)|Maia]] - [[Maian]] - [[Maibi]] - [[Maiden]] - [[Maie]] - [[Maiga]] - [[Maige]] - [[Maigi]] - [[Maija (eesnimi)|Maija]] - [[Maike]] - [[Maiken (eesnimi)|Maiken]] - [[Maiki]] - [[Maila]] - [[Maile]] - [[Maili]] - [[Mailika]] - [[Mailis]] - [[Maima (eesnimi)|Maima]] - [[Maime]] - [[Maimo]] - [[Maimu]] - [[Maira]] - [[Maire]] - [[Mairi]] - [[Mairika]] - [[Mairit]] - [[Maiu]] - [[Maive]] - [[Maivi]] - [[Mall (eesnimi)|Mall]] - [[Malle]] - [[Mallika (eesnimi)|Mallika]] - [[Malve]] - [[Malvi]] - [[Malviina]] - [[Malvika]] - [[Malvina]] - [[Mandy]] - [[Manona]] - [[Manuela]] - [[Marcela]] - [[Marcella]] - [[Mare]] - [[Marelle]] - [[Maren]] - [[Maret (eesnimi)|Maret]] - [[Mareta]] - [[Maretta]] - [[Marfa]] - [[Marga (eesnimi)|Marga]] - [[Margaret (eesnimi)|Margaret]] - [[Margaretha]] - [[Marge]] - [[Margery]] - [[Marget]] - [[Margit]] - [[Margita]] - [[Margot]] - [[Mari (eesnimi)|Mari]] - [[Mari-Anne]] - [[Maria (eesnimi)|Maria]] - [[Marian]] - [[Mariann]] - [[Marianna (eesnimi)|Marianna]] - [[Marianne]] - [[Marica (eesnimi)|Marica]] - [[Marie (eesnimi)|Marie]] - [[Mariel]] - [[Mariella (eesnimi)|Mariella]] - [[Marielle]] - [[Marietta]] - [[Marii]] - [[Mariin]] - [[Mariina]] - [[Mariis]] - [[Marija]] - [[Marijana]] - [[Marika]] - [[Marike]] - [[Marili]] - [[Mari-Liis]] - [[Marilin]] - [[Marily]] - [[Marilyn]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marina (eesnimi)|Marina]] - [[Marion]] - [[Marionella]] - [[Maris]] - [[Marisol]] - [[Marissa (eesnimi)|Marissa]] - [[Marit]] - [[Marita]] - [[Marite]] - [[Marja (eesnimi)|Marja]] - [[Marje]] - [[Marjen]] - [[Marjeta]] - [[Marjorie]] - [[Marju]] - [[Marjut]] - [[Marketa]] - [[Marlee]] - [[Marleen]] - [[Marliis]] - [[Marta (eesnimi)|Marta]] - [[Martha]] - [[Martina (eesnimi)|Martina]] - [[Maru (eesnimi)|Maru]] - [[Maruta]] - [[Marve]] - [[Marvi]] - [[Mary (eesnimi)|Mary]] - [[Maryliis]] - [[Mathilda]] - [[Matilda]] - [[Matilde]] - [[Maud]] - [[Maude]] - [[May]] - [[Meeli]] - [[Meelika (eesnimi)|Meelika]] - [[Meelike]] - [[Meeri]] - [[Meeta]] - [[Megan]] - [[Meghan]] - [[Meida]] - [[Meila]] - [[Meili]] - [[Melinda]] - [[Melissa]] - [[Merika]] - [[Merike]] - [[Meril]] - [[Merili]] - [[Merilii]] - [[Merilin]] - [[Merily]] - [[Merilyn]] - [[Merit]] - [[Merita]] - [[Merje]] - [[Merle]] - [[Merli]] - [[Merlin (eesnimi)|Merlin]] - [[Merlyn]] - [[Merve]] - [[Mervi]] - [[Mesike]] - [[Meta (eesnimi)|Meta]] - [[Mia (eesnimi)|Mia]] - [[Miia]] - [[Miina (eesnimi)|Miina]] - [[Mikaela]] - [[Milana]] - [[Milda]] - [[Milde]] - [[Mildred]] - [[Milena]] - [[Miliza]] - [[Milja]] - [[Milla]] - [[Mille]] - [[Milli]] - [[Milvi]] - [[Minda]] - [[Minna]] - [[Minni]] - [[Mira (eesnimi)|Mira]] - [[Miralda]] - [[Miranda (eesnimi)|Miranda]] - [[Mirdza]] - [[Mirel]] - [[Mirell]] - [[Mirga]] - [[Mirge]] - [[Miriam]] - [[Mirja]] - [[Mirjam]] - [[Mirje]] - [[Mirle]] - [[Mirlin]] - [[Miroslava]] - [[Mirt]] - [[Mirtel]] - [[Mirtha]] - [[Moidela]] - [[Molly]] - [[Monika]] - [[Monique]] - [[Moonika]] - [[Muia]] - [[Murel (eesnimi)|Murel]] - [[Muriel]] ==N== [[Nadežda]] - [[Naima]] - [[Nancy (eesnimi)|Nancy]] - [[Natalia (eesnimi)|Natalia]] - [[Natalie]] - [[Natalja]] - [[Neida]] - [[Neini]] - [[Nele]] - [[Nelli]] - [[Nelly]] - [[Neve]] - [[Nicolina]] - [[Niina]] - [[Nikolina]] - [[Nina (eesnimi)|Nina]] - [[Ninel]] - [[Nonna]] - [[Noora (eesnimi)|Noora]] - [[Nora (eesnimi)|Nora]] ==O== [[Odette]] - [[Odile]] - [[Oivi]] - [[Oksana]] - [[Oktjabrina]] - [[Olena]] - [[Olesja]] - [[Olga (eesnimi)|Olga]] - [[Olivia]] - [[Orvi]] - [[Orvika]] - [[Otilia]] - [[Otilie]] - [[Ottilia]] - [[Ottilie]] - [[Oudekki]] ==P== [[Palmi (eesnimi)|Palmi]] - [[Pamela]] - [[Patricia]] - [[Paula]] - [[Pauliine]] - [[Pauline]] - [[Pelageja]] - [[Pernilla]] - [[Petra (eesnimi)|Petra]] - [[Pia (eesnimi)|Pia]] - [[Piia]] - [[Piibe (eesnimi)|Piibe]] - [[Pille (eesnimi)|Pille]] - [[Pilleriin]] - [[Pilvi]] - [[Pire]] - [[Piret (eesnimi)|Piret]] - [[Pirge]] - [[Pirgit]] - [[Pirje]] - [[Pirjo]] - [[Polina (eesnimi)|Polina]] - [[Praskovja]] - [[Priscilla]] - [[Priskilla]] - [[Pärja]] - [[Pärje]] - [[Pärle]] ==R== [[Rachel (eesnimi)|Rachel]] - [[Rafaela]] - [[Ragna]] - [[Ragne]] - [[Rahel]] - Raheli - [[Raidi]] - [[Raidy]] - [[Raigi]] - [[Raiki]] - [[Raila]] - [[Raile]] - [[Raili]] - [[Railika]] - [[Raily]] - [[Raina]] - [[Raissa]] - [[Ramona (eesnimi)|Ramona]] - [[Raquel (eesnimi)|Raquel]] - [[Rave]] - [[Rea]] - [[Reeda]] - [[Reelika]] - [[Reelike]] - [[Reena]] - [[Reesi]] - [[Reesika]] - [[Reet (eesnimi)|Reet]] - [[Reeta]] - [[Regina (eesnimi)|Regina]] - [[Regine]] - [[Reili]] - [[Reilika]] - [[Relika]] - [[Rena (eesnimi)|Rena]] - [[Renata]] - [[Renate (eesnimi)|Renate]] - [[Rigne]] - [[Riin]] - [[Riina]] - [[Riine]] - [[Riinu]] - [[Rika]] - [[Rille]] - [[Rimma]] - [[Rita (eesnimi)|Rita]] - [[Roberta]] - [[Romana]] - [[Ronja]] - [[Rosa (eesnimi)|Rosa]] - [[Rosalina]] - [[Rosamunde]] - [[Rosanna (eesnimi)|Rosanna]] - [[Rose (eesnimi)|Rose]] - [[Rosiina]] - [[Rosiine]] - [[Rosina]] - [[Roswita]] - [[Roswitha]] - [[Rufina]] - [[Ruta (eesnimi)|Ruta]] - [[Ruth]] - [[Rutt]] - [[Rõõt]] ==S== [[Saale (eesnimi)|Saale]] - [[Saara (eesnimi)|Saara]] - [[Sabina (eesnimi)|Sabina]] - [[Sabine]] - [[Sabrina (eesnimi)|Sabrina]] - [[Saida]] - [[Saima]] - [[Saimi]] - [[Sale]] - [[Salme (eesnimi)|Salme]] - [[Salomonia]] - [[Samille]] - [[Sandra (eesnimi)|Sandra]] - [[Sanna (eesnimi)|Sanna]] - [[Sanne]] - [[Sarah]] - [[Saskia]] - [[Seidi (eesnimi)|Seidi]] - [[Selena (eesnimi)|Selena]] - [[Selma (eesnimi)|Selma]] - [[Senta (eesnimi)|Senta]] - [[Serafima]] - [[Shirley (eesnimi)|Shirley]] - [[Sibille]] - [[Sibylla (eesnimi)|Sibylla]] - [[Signe]] - [[Sigre]] - [[Sigrid (eesnimi)|Sigrid]] - [[Siiri]] - [[Siive]] - [[Silja]] - [[Silje]] - [[Sille (eesnimi)|Sille]] - [[Silva (eesnimi)|Silva]] - [[Silve]] - [[Silvi]] - [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] - [[Silvie]] - [[Simona]] - [[Sindra]] - [[Siret (eesnimi)|Siret]] - [[Sirja]] - [[Sirje]] - [[Sirle]] - [[Sirlet]] - [[Sirli]] - [[Sirly]] - [[Sirvi]] - [[Snežana]] - [[Sofia (eesnimi)|Sofia]] - [[Sofía]] - [[Solveig]] - [[Sonja]] - [[Sophia (eesnimi)|Sophia]] - [[Stanislava]] - [[Stella (eesnimi)|Stella]] - [[Suive]] - [[Suivi]] - [[Sulvi]] - [[Susan]] - [[Susanna]] - [[Susannah]] - [[Susanne]] - [[Svea (eesnimi)|Svea]] - [[Svetlana]] - [[Säde (eesnimi)|Säde]] - [[Sünne]] - [[Sylvia (eesnimi)|Sylvia]] - [[Sylvie]] ==Z== [[Zara (eesnimi)|Zara]] - [[Zelda]] - [[Zinaida]] - [[Zlata]] - [[Zoe]] - [[Zoja]] - [[Züleyxa]] ==Ž== [[Žanna]] ==T== [[Tagli]] - [[Tagne]] - [[Taimi]] - [[Taire]] - [[Tairi]] - [[Taisi]] - [[Taissija]] - [[Taive]] - [[Taivi]] - [[Taje]] - [[Talvi]] - [[Talvike]] - [[Talviki]] - [[Tamara (eesnimi)|Tamara]] - [[Tanja]] - [[Tatjana]] - [[Tea (eesnimi)|Tea]] - [[Teele]] - [[Teeli]] - [[Teesi]] - [[Teevi]] - [[Teili]] - [[Teiloora]] - [[Teily]] - [[Teivi]] - [[Tekla (eesnimi)|Tekla]] - [[Telle]] - [[Tene]] - [[Terje]] - [[Thea]] - [[Thekla]] - [[Theodora (eesnimi)|Theodora]] - [[Therese (eesnimi)|Therese]] - [[Thyra (eesnimi)|Thyra]] - [[Tiia]] - [[Tiina (eesnimi)|Tiina]] - [[Tiiu (eesnimi)|Tiiu]] - [[Toonika (eesnimi)|Toonika]] - [[Triin (eesnimi)|Triin]] - [[Triina]] - [[Triine]] - [[Triinu (eesnimi)|Triinu]] - [[Trine]] - [[Tuuli]] - [[Tuulika]] - [[Tuulike]] - [[Tuuliki]] - [[Tuulikki]] - [[Tähe (eesnimi)|Tähe]] - [[Tähte]] - [[Tähti]] - [[Tüüne]] == U == [[Uile]] - [[Ulita]] - [[Uljana]] - [[Ulje (eesnimi)|Ulje]] - [[Ulla (eesnimi)|Ulla]] - [[Ulrika]] - [[Ulrike]] - [[Ulve]] - [[Ulvi (eesnimi)|Ulvi]] - [[Urma]] - [[Urme]] - [[Urmi (eesnimi)|Urmi]] - [[Ursula (eesnimi)|Ursula]] - [[Urve (eesnimi)|Urve]] == V == [[Vaida (eesnimi)|Vaida]] - [[Vaigi]] - [[Vaike]] - [[Vaima]] - [[Vaime]] - [[Vairi]] - [[Valentina]] - [[Valeria (eesnimi)|Valeria]] - [[Valve (eesnimi)|Valve]] - [[Vanda]] - [[Vanessa (eesnimi)|Vanessa]] - [[Varja]] - [[Varje (eesnimi)|Varje]] - [[Varju]] - [[Veera]] - [[Veevi]] - [[Velda]] - [[Vera (eesnimi)|Vera]] - [[Vergine]] - [[Veronica (eesnimi)|Veronica]] - [[Veronika]] - [[Veroonika]] - [[Vesta (eesnimi)|Vesta]] - [[Veste (eesnimi)|Veste]] - [[Vibeke]] - [[Victoria (eesnimi)|Victoria]] - [[Viia (eesnimi)|Viia]] - [[Viiu]] - [[Viive]] - [[Viivi]] - [[Viivika]] - [[Vija (eesnimi)|Vija]] - [[Viktoria (eesnimi)|Viktoria]] - [[Vilge]] - [[Vilja]] - [[Vilje]] - [[Vilma (eesnimi)|Vilma]] - [[Vilme]] - [[Vilve]] - [[Vilvi]] - [[Viola (eesnimi)|Viola]] - [[Violanta (eesnimi)|Violanta]] - [[Violet]] - [[Virge]] - [[Virginia (eesnimi)|Virginia]] - [[Virineja]] - [[Virje]] - [[Virve (eesnimi)|Virve]] - [[Vitalia]] - [[Vivia]] - [[Vivian (eesnimi)|Vivian]] - [[Vivien]] - [[Vivika]] - [[Vlada]] == Õ == [[Õie]] - [[Õiela]] - [[Õilme]] - [[Õnne]] - [[Õnnela]] - [[Õnneli]] == Ä == [[Ädu (eesnimi)|Ädu]] - [[Äli]] - [[Älis]] - [[Ännifriid]] == Ö == [[Ööle]] == Ü == [[Ülla]] - [[Ülle]] - [[Ülli]] - [[Ülve]] - [[Ülvi]] - [[Ürge]] - [[Üüve]] == X == [[Xenia]] == Y == [[Yana]] - [[Yoko]] - [[Yvette]] - [[Yvonne]] ==Vaata ka== * [[Mehenimede loend]] [[Kategooria:Naisenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] 9kbs1ewpzjjimnrdtftw411uxhjl43e Avalik teenus 0 326831 7217567 7121434 2026-08-18T22:14:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217567 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} '''Avalik teenus''' Eesti Vabariigis on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud [[avalik hüvis|avalike hüviste]] pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või [[Põhiõigused|põhiõiguste]], vabaduste ja huvide kaitsele.<ref>{{Netiviide |aasta=2013 |pealkiri=Avalike teenuste korraldamise roheline raamat |url=https://www.mkm.ee/media/7326/download |vaadatud=15. detsembril 2024 |väljaanne=Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |lehekülg=6}}</ref> Avalikku teenust osutab asutus füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007?leiaKehtiv |vaadatud=2024-12-01 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> == Avalike teenuste liigitus == Avalikke teenuseid on võimalik jaotada: * kasutamise järgi:<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Raieste |eesnimi=Andres |perekonnanimi2=Ojamaa |eesnimi2=Pärt |perekonnanimi3=Solvak |eesnimi3=Mihkel |kuupäev=November 2023 |pealkiri=Personal Government - a vision for a post-digital era of equitable and sustainable public services |url=https://nortal.com/wp-content/uploads/2023/11/personal_government-web.pdf |vaadatud=1. detsember 2024 |arhiivimisaeg=2024-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241215202557/https://nortal.com/wp-content/uploads/2023/11/personal_government-web.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ** e-valitsus ** digitaalne valitsus ** postdigitaalne valitsus; * ajateljel vastavalt [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i visioondokumendile<ref>{{Netiviide |kuupäev=05. veebruar 2024 |pealkiri=Personaalne riik |url=https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-02/PersonaalneRiik-MKM_05.02.2024.pdf |vaadatud=1. detsembril 2024 |väljaanne=Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |lehekülg=3}}</ref>: ** 2000–2010 e-riik ** 2010–2020 digiriik ** alates 2020 personaalne riik; * [[Riigikontroll]]i jaotuse järgi:<ref>{{Netiviide |aasta=2013 |pealkiri=Avalike teenuste korraldamise roheline raamat |url=https://www.mkm.ee/media/7326/download |vaadatud=15. detsembril 2024 |väljaanne=Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |lehekülg=5}}</ref> ** soodustavate [[Haldusakt|haldusaktide]] andmine (näiteks toetuse määramine) ning õiguste kasutamiseks (näiteks [[Valimised|valimistel]] hääletamine, avaliku teabe ja enda kohta info pärimine) ja kohustuste täitmiseks (näiteks maksude deklareerimine) keskkonna loomine; ** nii-öelda ehtsad avalikud teenused (näiteks jäätmekäitlus, vee- ja energiavarustus, ühistransport, arstiabi). === Avalike teenuste peamised omadused<ref name=":1" /> === {| class="wikitable" |'''Omadused''' |'''E-riik''' 2000–2010 |'''Digitaalne riik''' 2010–2020 |'''Personaalne riik''' alates 2020 |- |Inimkesksus |Avalikud teenused on riigikesksed – kuigi eksisteerivad infoportaalid, peab teenuse kasutaja teadma, kust saada mingit teenust. |Peaaegu kõik tehakse digitaalsete kanalite kaudu. Enamikus olukordades ei pea teenuse kasutaja külastama riigiametit. |Teenuse kasutaja ei pea teadma, millised [[riigiamet]]id ja teenused eksisteerivad – kõik teenused on tema elu ümber korraldatud. |- |Ligipääsetavus |Kui teenuse kasutaja saab teavet, kuidas teenused töötavad, peab ta siiski enamasti minema riigiasutusse, et saada vajalikku teenust. |Teenuse kasutaja saab kõik suuremad asjad tehtud veebikanalite kaudu 24/7. |Teenuse kasutaja saab kõik suuremad asjad tehtud siis, kui tall neid vaja on, läbi talle meelepärase kanali. |- |Proaktiivsus |Proaktiivsus piirdub sellega, et teenuse kasutajale antakse teavet. Mõningaid andmeid saab esitada vormil või taotluses teenuse osutamise kiirendamiseks. |Teenused pakuvad enamasti automaatseid (reaalajas) vastuseid päringutele ja vajadustele. Vormid ja taotlused muutuvad üha vähem vajalikuks. |Teenused algatatakse automaatselt, kui valitsus teab, et teenuse kasutaja on õigustatud neid saama. Mõningaid teenuseid osutatakse ennetavalt või nende osutamine jääb teenuse kasutaja jaoks täiesti nähtamatuks. |- |Usaldusväärsus |Usaldusväärsus on peamiselt piiratud teabe pakkumisega selle kohta, kuidas tagatakse andmete privaatsus ja kuidas teenus töötab. |Teenuse kasutajale antakse läbipaistvus ja kontroll oma andmete teisese kasutamise üle. |Teenused selgitavad, kuidas ja milleks andmeid kasutatakse ning milliseid täiendavaid eeliseid saab kasutada, kui teenuse kasutaja teenust rohkem usaldab. |- |Võimestamine |Teenuse kasutajale antakse teavet saadaval olevate võimaluste kohta, kuid tal tuleb teada, kust neid otsida. |Teenuse kasutajale pakutakse kontekstipõhiseid võimalusi, mis on tema jaoks olulised. |Teenuse kasutaja mõistab kõiki oma konkreetseid väärtust lisavaid võimalusi ühes usaldusväärses allikas. |} == Digitaalsete teenuste arendamine == “Praegu on avalike teenuste ajastu, kus keskmes on kasutaja ja tema vajadused ning ootused digitaalselt ligipääsetavate avalike teenuste järgi”.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kaili |pealkiri=Personaalse riigi teostumise takistused Eestis |kuupäev=2024 |url=https://dspace.ut.ee/items/452f3616-cb00-4094-892c-c4e9522007ce |keel=et |vaadatud=2024-12-01 |arhiivimisaeg=2024-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241215203853/https://dspace.ut.ee/items/452f3616-cb00-4094-892c-c4e9522007ce |url-olek=ei tööta }}</ref> Digitaalseid teenuseid võimaldavad digitaalne isikutuvastus, turvaline andmevahetus ja kõrgekvaliteedilised [[andmebaas]]id.<ref name=":2">{{Netiviide |autorid=AS PricewaterhouseCoopers Advisors, Trinidad Wiseman OÜ |kuupäev=15. juuni 2020 |pealkiri=Sündmusteenuste analüüs. Lõppraport. |url=https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/S%C3%BCndmusteenuste%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5ppraport.pdf |vaadatud=1. detsembril 2024 |väljaanne=Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium}}</ref> Igale [[Digiteenuste määrus|digiteenusele]] on määratud juht ehk „omanik“, teenusega seotud ametkond, kes vastutab teenuse hea toimimise ja edasi arendamise eest, jälgides, kuidas teenus toimib, kas kasutajad selleni jõuavad ja on teenusega rahul ning kas viimased arendused tõid oodatud muutuse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Digiteenuste 10 käsku {{!}} Avalike digiteenuste disainimise tööriistakast |url=https://digiriik.eesti.ee/olulised-teemad/digiteenuste-10-kasku |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240529204216/https://digiriik.eesti.ee/olulised-teemad/digiteenuste-10-kasku |arhiivimisaeg=2024-05-29 |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=digiriik.eesti.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> Eestis on 99% avalikest teenustest digitaalselt kasutatavad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026 |url=https://www.mkm.ee/media/10157/download |vaadatud=15. detsember 2024 |väljaanne=Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |lehekülg=7}}</ref> E-teenuseid ei saa 2024. aasta novembri seisuga kasutada ainult [[abielulahutus]]te korral. Erinevate uuringute nagu E-valitsemise etalon 2022<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-28 |pealkiri=eGovernment Benchmark 2022 {{!}} Shaping Europe’s digital future |url=https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/egovernment-benchmark-2022 |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=digital-strategy.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> ning [[OECD]] digitaalse riigivalitsemise indeks<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-29 |pealkiri=2023 OECD Digital Government Index |url=https://www.oecd.org/en/publications/2023-oecd-digital-government-index_1a89ed5e-en.html |vaadatud=15. detsembril 2024 |väljaanne=OECD |keel=en}}</ref> on Eesti avalike digiteenuste pakkumise vallas Euroopa Liidu riikide tipus ning OECD riikide võrdluses esikümnes. Eestis jagatakse ja kasutatakse olemasolevaid andmeid, on olemas tööriistad ja platvorm digiteenuste pakkumiseks, teenused on [[Proaktiivne|proaktiivsed]] ja läbipaistvad. Arengukohtadena toodi uuringutes Eesti puhul välja kasutajakesksus, sh kasutajate kaasamine digiteenuste disaini, et saavutada uuenduslikud ja [[Kasutajasõbralikkus|kasutajasõbralikud]] personaliseeritud teenused.<ref>{{Netiviide |autorid=Civitta Eesti AS, Sihtasutus Mõttekoda Praxis |kuupäev=September 2024 |pealkiri=Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Lõpparuanne |url=https://www.praxis.ee/uploads/2024/12/Andmep%C3%B5hine%20personaliseerimine_l%C3%B5pparuanne_final_nov.pdf |vaadatud=15. detsember 2024 |lehekülg=24}}</ref> Proaktiivsete ja sündmusteenuste loomise ja osutamise eesmärk on teenuste kättesaadavuse paranemine. Avalikke teenuseid pakutakse inimesele ja ettevõtjale tema elu- või ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) peaks olema teenuse saajale nähtamatu.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=13. detsember 2021 |pealkiri=Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava. |url=https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Digi%C3%BChiskonnna%20ARENGUKAVA_13.12.2021.pdf |vaadatud=1. detsembril 2024 |väljaanne=Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium}}</ref> == Proaktiivne teenus == Proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab omal algatusel, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivne teenus osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul<ref name=":0" /> ning andes kasutajale võimaluse teenusest loobuda või selle kasutamisviisi valida.<ref name=":3" /> Proaktiivseid teenuseid mistahes tasemel on võimalik pakkuda vaid kvaliteetsete andmete alusel.<ref name=":0" /> Proaktiivseid avalikke teenuseid pakub organisatsioon kodanikele või ettevõtetele nende vajaduste, olukorra, isiklike eelistuste, elusündmuste ja asukoha alusel. Elusündmusena käsitletakse muutust inimese elus, mille tõttu võib tekkida vajadus avaliku teenuse järele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-17 |pealkiri=Proaktiivsed sündmusteenused ehk Eesti digipöörde järgmine samm {{!}} TWN blog |url=https://blog.twn.ee/et/proaktiivsed-syndmusteenused |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=blog.twn.ee |keel=et}}</ref> Proaktiivsus tähendab seda, et riik pöördub võimaliku teenuse vajaja poole ja informeerib võimalikust teenusest või hüvest enne, kui teenust vajav isik või ettevõtte pöördub riigi poole teenuse taotlemiseks. Proaktiivsed teenused peaksid vähendama manuaalseid protsesse kodaniku ja valitsuse jaoks, muutes teenuse osutamise kiireks ja sujuvaks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pawlowski |eesnimi=Caroline |perekonnanimi2=Scholta |eesnimi2=Hendrik |kuupäev=2023-01-01 |pealkiri=A taxonomy for proactive public services |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0740624X22001162 |ajakiri=Government Information Quarterly |aastakäik=40 |üksiknumber=1 |lehekülg=101780 |doi=10.1016/j.giq.2022.101780 |issn=0740-624X}}</ref> == Sündmusteenus == Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust kasutajale üheks teenuseks.<ref name=":0" /> Sündmusteenuste eesmärk on muuta avalike teenuste kasutamine inimese jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks.<ref name=":2" /> Inimese tahteavaldus (nt „soovin abielluda“) vallandab kõik vajalikud protsessid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Personaalne riik – mõtleme veel |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/personaalne-riik-motleme-veel/ |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref> 2024. aasta novembri seisuga portaalis eesti.ee kättesaadavad sündmusteenused:<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Sündmusteenused {{!}} Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |url=https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiteenused/sundmusteenused |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=mkm.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2024-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241215202554/https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiteenused/sundmusteenused |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[abiellumine]] * lapse saamine * [[kaitseväekohustus]]e täitmine * Eestis kohanemine * lähedase [[surm]] * [[Lahutusavaldus|lahutusavalduse]] esitamine. Plaanis on ka edasised sündmusteenuste projektid, nagu [[pension]]ile jäämine ja raskelt haige lapse toetamine.<ref name=":4" /> Olemasolevad ettevõtjatele suunatud sündmusteenused:<ref name=":4" /> * ettevõtte finantseerimise teenus, * ettevõtte tähtajaliste kohustuste teenus, * keskne volituste haldamise süsteem Pääsuke. == Vaata ka == * [[Personaalne riik]] * [[Avalike teenuste nõukogu]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Teenused]] bmavv7w4umc21n9dhj4ntm7aq78rajq Dan Bogdanov 0 328457 7217577 6515102 2026-08-18T22:35:55Z Ana-papana 235595 7217577 wikitext text/x-wiki [[Pilt:DanBogdanov.jpg|pisi|Dan Bogdanov (2009)]] '''Dan Bogdanov''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1983]] [[Pärnu]]s) on eesti informaatikateadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2022). Ta on tehnoloogiafirma [[Cybernetica AS]] infoturbeinstituudi direktor (alates 2021) ning tema teadustöö keskendub turvalist andmetöötlust võimaldavate tehnoloogiate arendamisele.<ref name="akadeemik" /> ==Elulugu== Esimene kokkupuude arvutitega oli Dan Bogdanovil 6-aastaselt ja veel kooliõpilasena lõi ta võrgupõhise arvutimängu "DarkSide Tetris: The Second Block".<ref name="Pentagon">[https://novaator.err.ee/245892/30-aastane-eestlane-aitab-pentagonil-kosmoseliiklust-reguleerida "30-aastane eestlane aitab Pentagonil kosmoseliiklust reguleerida"] ERR, 3. aprill 2013</ref> Ta lõpetas 2001. aastal kuldmedaliga [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]<ref name="Pentagon" /> ja asus seejärel õppima [[Tartu Ülikool]]i, kus omandas 2005. aastal bakalaureusekraadi informaatikas ja 2007. aastal magistrikraadi samal erialal.<ref name="ETIS" /> 2007. aastal asus ta tööle ettevõttesse [[Cybernetica AS]], kus sai oma juhtimise alla terve meeskonna ning tegeles [[Sharemind]] programmi arendamisega.<ref name="Pentagon" /> Selle tarkvaralahenduse vastu näitas üles huvi ka [[DARPA]], mis sõlmis 2011. aasta kevadel Cyberneticaga umbes 700 000 dollari suuruse lepingu.<ref name="Pentagon" /> Bogdanov kaitses 2013. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja "Sharemind: programmable secure computations with practical applications" (Sharemind: programmeeritav turvaline arvutussüsteem praktiliste rakendustega). Tema doktoritöö juhendaja oli [[Sven Laur]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> 2022. aastal kandideeris ta koos [[Alvo Aabloo]] ja [[Maarja Grossberg-Kuusk|Maarja Grossberg-Kuusega]] Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku kohale arvuti- ja tehnikateaduste valdkonnas<ref>[https://sirp.ee/online-uudised/kolmele-akadeemikukohale-kandideerib-kaheksa-teadlast/ "Kolmele akadeemikukohale kandideerib kaheksa teadlast"] Sirp, 14. oktoober 2022</ref> ning osutus valituks<ref name="akadeemik">[https://www.akadeemia.ee/teaduste-akadeemia-sai-juurde-kolm-uut-akadeemikut/ "Teaduste Akadeemia sai juurde kolm uut akadeemikut"] Eesti Teaduste Akadeemia, 7. detsember 2022</ref>. Ta kuulub akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda ning on akadeemia küberturvalisuse komisjoni esimees<ref>[https://www.akadeemia.ee/teaduste-akadeemia-juures-alustas-tood-kuberturvalisuse-komisjon/ Teaduste Akadeemia juures alustas tööd küberturvalisuse komisjon]</ref>. ==Teadustöö== Dan Bogdanovi teadustöö põhifookus on olnud arvutiteaduse meetoditega riikide ja ettevõtete andmetöötluse turvalisemaks muutmisel. Teadustöö eesmärk on edendada tulevikutehnoloogiate (nt tehisintellekt, personaalmeditsiin) kasutuselevõttu nii, et riigid või isikud ei kaotaks kontrolli tehnoloogia üle. Tema eestvedamisel on ehitatud üles turvalise arvutamise tehnoloogiate teadussuund, jõutud Eesti (ja ümberkaudsete riikide) esimeste projektideni Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi teadusagentuuriga DARPA ning viidud mitmeid uusi tehnoloogiaid rakendusuuringute ja pilootkatsetusteni.<ref name="akadeemik" /> ==Tunnustus== *2015 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/1c2b7039-d954-4fa0-80cd-91f3058cda5e "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest"] ERR, 4. veebruar 2015</ref> *2016 – [[Noore IT-teadlase preemia]]<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/02/08/dan-bogdanov-saab-presidendilt-noorteadlase-eripreemia "Dan Bogdanov saab presidendilt noore IT-teadlase eripreemia"] ITuudised.ee, 8. veebruar 2016</ref> ===Auhinnad=== *2007 – Eesti üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2007. aastal – III preemia magistritööde arvestuses loodusteaduste ja tehnika valdkonnas töö "Kuidas teha turvaliselt arvutusi ühissalastatud andmetega" eest *2002 – Expo Science Europe 2002 – peaauhind inseneriteaduste kategoorias töö "Meetod kahe punkti vahelise lühima tee leidmiseks etteantud kolmemõõtmelisel maastikul" ===Stipendiumid=== *2010 – [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|ITL]]-i [[Ustus Agur]]i doktorandistipendium ==Harrastused== Vabal ajal tegeleb Dan Bogdanov laua-, arvuti-, kaardi- ja pallimängudega. Ta on loonud arvutimänge, aidanud korraldada võrgupidusid Pärnus ja mujal ning turniire [[kogumiskaardimäng]]us "[[Magic: The Gathering]]"<ref>{{Netiviide |url=http://dan.bmonde.net/koduleht/Minust.html |pealkiri=Bogdanovi koduleht |vaadatud=2013-05-19 |arhiivimisaeg=2014-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140104213102/http://dan.bmonde.net/koduleht/Minust.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://www.akadeemia.ee/member/dan-bogdanov/ Dan Bogdanov] Eesti Teaduste Akadeemia koduleht *[http://dan.bmonde.net/koduleht/Koduleht/Koduleht.html Koduleht] {{JÄRJESTA:Bogdanov, Dan}} [[Kategooria:Eesti programmeerijad]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 1m1ovrk97n5jz81xo9ncjejas4d7u62 Corpus iuris civilis 0 337576 7217572 7208462 2026-08-18T22:24:45Z Fredpuss 155194 lisatud osad "Eesti keeles" ja "Välislingid" 7217572 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} '''"Corpus iuris civilis"''' on [[Rooma õigus]]e kogu, mille tellis [[Bütsants]]i keiser [[Justinianus I]] 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale "[[Codex Iustinianus|Codex]]ile". [[Fail:Justinian.jpg|vasakul|pisi|340x340px|Keiser [[Justinianus I]]]] [[Fail:Corpus Iuris Civilis 02.jpg|pisi|"Corpus iuris civilis"]] Rooma õiguse kodifitseerimise võttis ette Bütsantsi keiser [[Theodosius II]] aastal 429. Üks hilisantiikaja suurimaid probleeme oli päritud õigusliku materjali hiiglaslik maht ja ühtse süsteemi puudumine. Konstantinoopolis hakkas tegutsema üheksameheline komisjon, kelle töö küll peatati ning seda jätkas uus komisjon. Töö lõpetati 438. aastal, mil valmis 16-köiteline "[[Codex Theodosianus]]", mis sisaldas keiserlikke seadusi aastatest 313–497.<ref name="Aqm3m" /> Theodosiuse koodeks oli märkimisväärne saavutus, kuid ei lahendanud probleeme, mis tolle aja juristidel ilmnesid. Theodosiuse koodeks püsis keiserliku õiguse alusena kuni Justinianuseni, kuid see oli ajast maha jäänud. Keisrid olid uusi seadusi väljastanud ning seadusandlus oli muutunud. Samuti sisaldas Theodosiuse koodeks keiserlikke seadusi ainult alates [[Constantinus Suur|Constantinus]]est, varasemate keisrite määrused olid koodeksist välja jäetud. 528. aastal andis tollane Bütsantsi keiser Justinianus I käsu koostada uus koodeks, mis hõlmaks tervet keiserlikku seadusandlust, mis oli kirja pandud nii enne kui pärast Constantinuse valitsusperioodi (306–337). Justinianus I edule aitas suuresti kaasa tema andekas minister [[Tribonianus]], kes juhtis Rooma õiguse kodifitseerimist aastatel 529–534.  Justinianuse koodeks kirjutati ja seda levitati peaaegu täielikult [[ladina keel]]es, mis oli impeeriumi ametlik keel, kuigi kaupmeeste, talupoegade, meremeeste ja teiste [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] elanike peamine kõnekeel oli [[kreeka keel]]. Nimetus "Corpus iuris civilis" võeti kasutusele 1583. aastal. Justinianuse õiguse koodeks koosnes algselt kolmest ning hiljem neljast eraldiseisvast osast: ''[[Codex Justinianus]]'' (529), ''[[Digesta]]'' või ''Pandectae'' (533), ''[[Institutiones]]'' (533), ''[[Novellae]]'' (534).<ref name="9VEC7" /> Rooma õiguse kodifikatsioon, 16. sajandil saanud nimetuse ''Corpus iuris civilis'', on ühtlasi ka selle peamine allikas tänapäeval. == ''Codex'' == {{Vaata|Codex}} ''Codex'' on 529. aastal Bütsantsi keiser Justinianuse välja antud seadusandlik kogum, millest sai tollase seadustiku alustala. 528. aastal andis tollane Bütsantsi keiser Justinianus käsu koostada uus koodeks, mis sisaldaks tervet keiserlikku õigust, mis oli kirja pandud nii enne kui pärast Constantinust. Koodeksi koostajatel tuli toetuda [[ koodeks|Gregoriuse]], [[Hermogenianuse koodeks|Hermogenianuse]] ja [[Theodosiuse koodeks]]itele<ref name="kJSMs" />, lisaks pidi uus koodeks sisaldama Theodosiuse-järgseid seadusi ning ka Justinianuse enda väljastatud õiguslikke akte. Kõik pidi olema süsteemses järjestuses raamatupeatükkidena. Koostajad töötasid märkimisväärsel kiirusel. Selle tulemusel avaldati esialgne ''Codex Iustinianus'' juba natuke rohkem kui aasta hiljem, 529. aasta aprillis. Koodeks jõustus samal kuul kui ametlik keiserliku õiguse lähe, asendades ning tühistades kõik eelnevad seadused, mis uude koodeksisse ei kuulunud. Keiserlik seadusandlus sellega ei lõppenud. Kohe pärast koodeksi väljaandmist väljastas Justinianus mitu käskkirja lahendamaks seadusandluse vaieldavaid aspekte. Osaliselt sisaldusid need 530. või 531. aastal erilises kogus, mida tuntakse Viiekümne Käsuna (''Quinquaginta''). Kõnealune kogu ei ole tänapäevani säilinud. Justiniainuse koodeksi muudatused ning ka Digesta ja Institutiones valmisid üllataval kiirusel – kõigest viie aastaga. Justinianuse seaduste kodifitseerimisele suunatud seadusandlik tegevus nõudis revisjoni ning see kuulutati välja 534. aastal. Uus koodeks – ''[[Codex Iustinianus repetitae praelectionis]]'' ongi see versioon, mis on ka tänapäevani säilinud. Esialgse koodeksi kohta enamasti täpsem informatsioon puudub.<ref name=":0" /> == ''Digesta'' == {{Vaata|Digesta}} ''Digesta'' (kreeka keeles ''Pandectae'') on ''Corpus iuris civilis''e tähtsaim osa, mis sisaldab 1. sajandist eKr kuni 4. sajandini pKr välja antud seadusandlust ning millest sai 533. aastal Bütsantsi keisririigi tähtsaim seadusandlik dokument. Komisjon ''Digesta'' koodeksi osa loomiseks nimetati 530. aasta detsembris ning see lõpetas oma töö kolme aastaga. ''Digesta'' koosnes varasemate juristide tuhandetest väljavõtetest 1. sajandist eKr kuni 4. sajandini pKr. Koostajate ülesandeks oli etteantud materjali lühendamine ning selle võimalikult sidusaks muutmine. Komisjoni liikmed tundsid hästi alustekste, mis võimaldaski nii kiirelt töö läbi viia.<ref name="c4THu" /> Kuigi ''Digesta'' koostajad viitasid iga väljavõtte päritolule, ei pruugi olla tegemist täpselt ühe kindla juristi öelduga – peamiselt seetõttu, et koostajad pidid eemaldama kõik vasturääkivused ning vältima kordusi. Tulemusena kadus palju tõendeid antiikaja juristide arvamuste lahknemisest. ''Digesta'' koostajad olid volitatud tegema sisulisi muudatusi seadustes, kuna põhieesmärgiks oli nende sobivus 6. sajandi [[Bütsants]]ile.<ref name=":1" /> ''Digesta'' on mahutatud 50 raamatusse. Selle koostajad pidid väidetavalt selleks läbi vaatama üle 2000 teose. Peamiselt toetuti [[Ulpianus]]e ja [[Iulius Paulus Prudentissimus|Pauluse]] kirjutistele.<ref name=":2" /> Peatükid raamatutes on väga erineva mahuga ning nende sisu on kokku pandud paljudest erinevatest allikatest. Kasutatavad allikad valisid koostajad vastavalt sellele, mida pidasid antud teemal asjakohaseks, viidates hoolikalt iga punkti allikale ja autorile. Arvamust, mida autor üldises kontekstis väljendas, ei võetud arvesse. Seetõttu jätavad paljud ''Digesta'' katkendid mulje, et väljavõtted on üle kantud sõnasõnalt, kuigi tegelikult on antiiktekstid võtnud uue ajastu kuju ning läbinud kohandamise koostajate nägemuse järgi.<ref name=":0" /> ''Digesta'' väljakuulutamisel 533. aastal sätestas Justinianus ka uue õigusliku õppekava. Seega asendas ''Digesta'' kõik vanad raamatud õigusest nii kohtutes kui ka klassiruumides. Isegi ainuüksi viitamine vanadele seadusandlikele allikatele oli keelatud. Tänapäeval on ''Digesta'' meie ainsaks allikaks antiikõigusest. == ''Institutiones'' == {{Vaata|Institutiones}} Institutiones on Justinianuse koodeksi täiendav osa, mis sisaldas õppematerjale ning toetas koodeksi teisi osasid ''Codex'' ja ''Digesta''. ''Codex'' ja ''Digesta'' on Justinianuse kompilatsiooni kõige tähtsamad osad, kuid need olid tollaste õigusteaduse õppijate jaoks liiga keerukad. Justinianus andis käsu koostada õppematerjal Institutiones. Eeskujuks võeti neli sajandit enne koostatud [[Gaius]]e Institutiones väljastatud 161. aastal. Kuigi tegemist oli õppematerjaliga, oli Institutiones tähtsuselt samaväärne ''Codex''i ja ''Digesta''ga. ''Digesta'' ja ''Institutiones'' jõustusid seaduslikult 533. aasta detsembris, aasta hiljem anti välja ''Codex''i parandustega väljaanne. Institutionesist sai sajanditeks õpik õigust esimest aastat õppijatele.<ref name=":2" /> Erinevalt eelnevatest osadest ei sisalda Institutiones viiteid allikate päritolu kohta, vaid on esitatud ühtse sidusa tekstina, mis adapteeriti koostajate poolt tolle aja õigusele.<ref name=":1" /> == "Novellae" == {{Vaata|Novellae}} Justinianuse seadusandlik tegevus ei lõppenud kodifikatsiooni valmimisega. Vahetult pärast koodeksi teist väljaannet andis Justinianus välja hulgaliselt uusi sõigusakte, mida hiljem tunti pealkirja "Novellae" all. Keiser plaanis oma seadused välja anda uues kodifikatsioonis, kuid see jäigi tegemata. Siiski säilis suur osa Justinianuse "Novellaest" erakogus koos kahe tema järeltulijate ([[Justinus II]] ja [[Tiberius II]]) määrustega. Suur osa Justinianuse määrustest oli seotud haldusreformidega või sätestasid kirikupoliitikat. Vajadus lisaseadusteks tulenes suurest kodifikatsiooni mahust. ''Codex'' ja ''Digesta'' muutsid tihtipeale õiguse printsiipe segasemaks, selle asemel, et neid selgelt esile tuua. Tihti oli tegemist oli seaduste ja otsustega, mis olid sätestatud sajandeid varem. ''Novellae'' on õigusaktide kogum, mis sätestab õiguse põhiprintsiipe, muutes seadusandlust selgemaks ning üheti mõistetavamaks. Seega tuleb ''Novellae''s mainitud õigusakte võtta kodifikatsiooni täiendina. Enamus eelmainitud akte olid väljastatud vahetult pärast Justinianuse kodifikatsiooni jõustumist aastatel 535–539.<ref name=":1" /> == Eesti keeles == Eesti keeles on ilmunud väljavõtted "Institutsioonidest" ja "Digestidest" Hesi Siimets-Grossi ja Merike Ristikivi raamatus "Fontes iuris Romani: Rooma õiguse allikate kogumik" (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fontes iuris Romani: Rooma õiguse allikate kogumik |url=https://shop.ut.ee/pood/fontes-iuris-romani/ |vaadatud=19.08.2026}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Aqm3m">{{Raamatuviide|autor=John F. Matthews|pealkiri=Laying Down the Law: A Study of the Theodosian Code.|url=https://archive.org/details/layingdownlawstu0000matt|aasta=2000|koht=New York|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="9VEC7">{{Raamatuviide|autor=Paul du Plessis|pealkiri=Borkowski's Textbook on Roman Law|url=https://archive.org/details/borkowskistextbo0000ples|aasta=2010|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="kJSMs">{{Raamatuviide|autor=George Long, William Smith|pealkiri=A Dictionary of Greek and Roman Antiquities|aasta=1875|koht=London|kirjastus=|lehekülg=http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/SMIGRA*/Codex_G_et_H.html}}</ref> <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hans Julius Wolff|pealkiri=Roman Law An Historical Introduction|url=https://archive.org/details/romanlawhistoric0000wolf_g2a2|aasta=1951|koht=|kirjastus=University of Oklahoma Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="c4THu">{{Raamatuviide|autor=David Johnston|pealkiri=The Cambridge Companion to Roman Law|aasta=2015|koht=New York|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Peter Stein|pealkiri=Roman Law in European History|url=https://archive.org/details/romanlawineurope0000stei|aasta=1999|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Antony Spawforth|pealkiri=The Oxford Classical Dictionary|aasta=2003|koht=|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=}}</ref> }} {{Pealkiri kaldkirjas}} == Välislingid == Osa "[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:439599/374743/page/489 Justinianuse kompilatsioon"] (lk 473–495, vt [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:439599/374743/page/16 sisukorda]) Pietro Bonfante raamatus "Rooma õiguse ajalugu", 1930 (DIGAR). [[Kategooria:Teosed]] [[Kategooria:Rooma õiguse allikad]] lyw6dtww46fi5z2koi5fc2oyrckgrad 7217620 7217572 2026-08-19T02:15:00Z Kruusamägi 1530 /* Eesti keeles */ 7217620 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} '''"Corpus iuris civilis"''' on [[Rooma õigus]]e kogu, mille tellis [[Bütsants]]i keiser [[Justinianus I]] 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale "[[Codex Iustinianus|Codex]]ile". [[Fail:Justinian.jpg|vasakul|pisi|340x340px|Keiser [[Justinianus I]]]] [[Fail:Corpus Iuris Civilis 02.jpg|pisi|"Corpus iuris civilis"]] Rooma õiguse kodifitseerimise võttis ette Bütsantsi keiser [[Theodosius II]] aastal 429. Üks hilisantiikaja suurimaid probleeme oli päritud õigusliku materjali hiiglaslik maht ja ühtse süsteemi puudumine. Konstantinoopolis hakkas tegutsema üheksameheline komisjon, kelle töö küll peatati ning seda jätkas uus komisjon. Töö lõpetati 438. aastal, mil valmis 16-köiteline "[[Codex Theodosianus]]", mis sisaldas keiserlikke seadusi aastatest 313–497.<ref name="Aqm3m" /> Theodosiuse koodeks oli märkimisväärne saavutus, kuid ei lahendanud probleeme, mis tolle aja juristidel ilmnesid. Theodosiuse koodeks püsis keiserliku õiguse alusena kuni Justinianuseni, kuid see oli ajast maha jäänud. Keisrid olid uusi seadusi väljastanud ning seadusandlus oli muutunud. Samuti sisaldas Theodosiuse koodeks keiserlikke seadusi ainult alates [[Constantinus Suur|Constantinus]]est, varasemate keisrite määrused olid koodeksist välja jäetud. 528. aastal andis tollane Bütsantsi keiser Justinianus I käsu koostada uus koodeks, mis hõlmaks tervet keiserlikku seadusandlust, mis oli kirja pandud nii enne kui pärast Constantinuse valitsusperioodi (306–337). Justinianus I edule aitas suuresti kaasa tema andekas minister [[Tribonianus]], kes juhtis Rooma õiguse kodifitseerimist aastatel 529–534.  Justinianuse koodeks kirjutati ja seda levitati peaaegu täielikult [[ladina keel]]es, mis oli impeeriumi ametlik keel, kuigi kaupmeeste, talupoegade, meremeeste ja teiste [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] elanike peamine kõnekeel oli [[kreeka keel]]. Nimetus "Corpus iuris civilis" võeti kasutusele 1583. aastal. Justinianuse õiguse koodeks koosnes algselt kolmest ning hiljem neljast eraldiseisvast osast: ''[[Codex Justinianus]]'' (529), ''[[Digesta]]'' või ''Pandectae'' (533), ''[[Institutiones]]'' (533), ''[[Novellae]]'' (534).<ref name="9VEC7" /> Rooma õiguse kodifikatsioon, 16. sajandil saanud nimetuse ''Corpus iuris civilis'', on ühtlasi ka selle peamine allikas tänapäeval. == ''Codex'' == {{Vaata|Codex}} ''Codex'' on 529. aastal Bütsantsi keiser Justinianuse välja antud seadusandlik kogum, millest sai tollase seadustiku alustala. 528. aastal andis tollane Bütsantsi keiser Justinianus käsu koostada uus koodeks, mis sisaldaks tervet keiserlikku õigust, mis oli kirja pandud nii enne kui pärast Constantinust. Koodeksi koostajatel tuli toetuda [[ koodeks|Gregoriuse]], [[Hermogenianuse koodeks|Hermogenianuse]] ja [[Theodosiuse koodeks]]itele<ref name="kJSMs" />, lisaks pidi uus koodeks sisaldama Theodosiuse-järgseid seadusi ning ka Justinianuse enda väljastatud õiguslikke akte. Kõik pidi olema süsteemses järjestuses raamatupeatükkidena. Koostajad töötasid märkimisväärsel kiirusel. Selle tulemusel avaldati esialgne ''Codex Iustinianus'' juba natuke rohkem kui aasta hiljem, 529. aasta aprillis. Koodeks jõustus samal kuul kui ametlik keiserliku õiguse lähe, asendades ning tühistades kõik eelnevad seadused, mis uude koodeksisse ei kuulunud. Keiserlik seadusandlus sellega ei lõppenud. Kohe pärast koodeksi väljaandmist väljastas Justinianus mitu käskkirja lahendamaks seadusandluse vaieldavaid aspekte. Osaliselt sisaldusid need 530. või 531. aastal erilises kogus, mida tuntakse Viiekümne Käsuna (''Quinquaginta''). Kõnealune kogu ei ole tänapäevani säilinud. Justiniainuse koodeksi muudatused ning ka Digesta ja Institutiones valmisid üllataval kiirusel – kõigest viie aastaga. Justinianuse seaduste kodifitseerimisele suunatud seadusandlik tegevus nõudis revisjoni ning see kuulutati välja 534. aastal. Uus koodeks – ''[[Codex Iustinianus repetitae praelectionis]]'' ongi see versioon, mis on ka tänapäevani säilinud. Esialgse koodeksi kohta enamasti täpsem informatsioon puudub.<ref name=":0" /> == ''Digesta'' == {{Vaata|Digesta}} ''Digesta'' (kreeka keeles ''Pandectae'') on ''Corpus iuris civilis''e tähtsaim osa, mis sisaldab 1. sajandist eKr kuni 4. sajandini pKr välja antud seadusandlust ning millest sai 533. aastal Bütsantsi keisririigi tähtsaim seadusandlik dokument. Komisjon ''Digesta'' koodeksi osa loomiseks nimetati 530. aasta detsembris ning see lõpetas oma töö kolme aastaga. ''Digesta'' koosnes varasemate juristide tuhandetest väljavõtetest 1. sajandist eKr kuni 4. sajandini pKr. Koostajate ülesandeks oli etteantud materjali lühendamine ning selle võimalikult sidusaks muutmine. Komisjoni liikmed tundsid hästi alustekste, mis võimaldaski nii kiirelt töö läbi viia.<ref name="c4THu" /> Kuigi ''Digesta'' koostajad viitasid iga väljavõtte päritolule, ei pruugi olla tegemist täpselt ühe kindla juristi öelduga – peamiselt seetõttu, et koostajad pidid eemaldama kõik vasturääkivused ning vältima kordusi. Tulemusena kadus palju tõendeid antiikaja juristide arvamuste lahknemisest. ''Digesta'' koostajad olid volitatud tegema sisulisi muudatusi seadustes, kuna põhieesmärgiks oli nende sobivus 6. sajandi [[Bütsants]]ile.<ref name=":1" /> ''Digesta'' on mahutatud 50 raamatusse. Selle koostajad pidid väidetavalt selleks läbi vaatama üle 2000 teose. Peamiselt toetuti [[Ulpianus]]e ja [[Iulius Paulus Prudentissimus|Pauluse]] kirjutistele.<ref name=":2" /> Peatükid raamatutes on väga erineva mahuga ning nende sisu on kokku pandud paljudest erinevatest allikatest. Kasutatavad allikad valisid koostajad vastavalt sellele, mida pidasid antud teemal asjakohaseks, viidates hoolikalt iga punkti allikale ja autorile. Arvamust, mida autor üldises kontekstis väljendas, ei võetud arvesse. Seetõttu jätavad paljud ''Digesta'' katkendid mulje, et väljavõtted on üle kantud sõnasõnalt, kuigi tegelikult on antiiktekstid võtnud uue ajastu kuju ning läbinud kohandamise koostajate nägemuse järgi.<ref name=":0" /> ''Digesta'' väljakuulutamisel 533. aastal sätestas Justinianus ka uue õigusliku õppekava. Seega asendas ''Digesta'' kõik vanad raamatud õigusest nii kohtutes kui ka klassiruumides. Isegi ainuüksi viitamine vanadele seadusandlikele allikatele oli keelatud. Tänapäeval on ''Digesta'' meie ainsaks allikaks antiikõigusest. == ''Institutiones'' == {{Vaata|Institutiones}} Institutiones on Justinianuse koodeksi täiendav osa, mis sisaldas õppematerjale ning toetas koodeksi teisi osasid ''Codex'' ja ''Digesta''. ''Codex'' ja ''Digesta'' on Justinianuse kompilatsiooni kõige tähtsamad osad, kuid need olid tollaste õigusteaduse õppijate jaoks liiga keerukad. Justinianus andis käsu koostada õppematerjal Institutiones. Eeskujuks võeti neli sajandit enne koostatud [[Gaius]]e Institutiones väljastatud 161. aastal. Kuigi tegemist oli õppematerjaliga, oli Institutiones tähtsuselt samaväärne ''Codex''i ja ''Digesta''ga. ''Digesta'' ja ''Institutiones'' jõustusid seaduslikult 533. aasta detsembris, aasta hiljem anti välja ''Codex''i parandustega väljaanne. Institutionesist sai sajanditeks õpik õigust esimest aastat õppijatele.<ref name=":2" /> Erinevalt eelnevatest osadest ei sisalda Institutiones viiteid allikate päritolu kohta, vaid on esitatud ühtse sidusa tekstina, mis adapteeriti koostajate poolt tolle aja õigusele.<ref name=":1" /> == "Novellae" == {{Vaata|Novellae}} Justinianuse seadusandlik tegevus ei lõppenud kodifikatsiooni valmimisega. Vahetult pärast koodeksi teist väljaannet andis Justinianus välja hulgaliselt uusi sõigusakte, mida hiljem tunti pealkirja "Novellae" all. Keiser plaanis oma seadused välja anda uues kodifikatsioonis, kuid see jäigi tegemata. Siiski säilis suur osa Justinianuse "Novellaest" erakogus koos kahe tema järeltulijate ([[Justinus II]] ja [[Tiberius II]]) määrustega. Suur osa Justinianuse määrustest oli seotud haldusreformidega või sätestasid kirikupoliitikat. Vajadus lisaseadusteks tulenes suurest kodifikatsiooni mahust. ''Codex'' ja ''Digesta'' muutsid tihtipeale õiguse printsiipe segasemaks, selle asemel, et neid selgelt esile tuua. Tihti oli tegemist oli seaduste ja otsustega, mis olid sätestatud sajandeid varem. ''Novellae'' on õigusaktide kogum, mis sätestab õiguse põhiprintsiipe, muutes seadusandlust selgemaks ning üheti mõistetavamaks. Seega tuleb ''Novellae''s mainitud õigusakte võtta kodifikatsiooni täiendina. Enamus eelmainitud akte olid väljastatud vahetult pärast Justinianuse kodifikatsiooni jõustumist aastatel 535–539.<ref name=":1" /> == Eesti keeles == Eesti keeles on ilmunud väljavõtted "Institutsioonidest" ja "Digestidest" [[Hesi Siimets-Gross]]i ja [[Merike Ristikivi]] raamatus "Fontes iuris Romani: Rooma õiguse allikate kogumik" (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fontes iuris Romani: Rooma õiguse allikate kogumik |url=https://shop.ut.ee/pood/fontes-iuris-romani/ |vaadatud=19.08.2026}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Aqm3m">{{Raamatuviide|autor=John F. Matthews|pealkiri=Laying Down the Law: A Study of the Theodosian Code.|url=https://archive.org/details/layingdownlawstu0000matt|aasta=2000|koht=New York|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="9VEC7">{{Raamatuviide|autor=Paul du Plessis|pealkiri=Borkowski's Textbook on Roman Law|url=https://archive.org/details/borkowskistextbo0000ples|aasta=2010|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="kJSMs">{{Raamatuviide|autor=George Long, William Smith|pealkiri=A Dictionary of Greek and Roman Antiquities|aasta=1875|koht=London|kirjastus=|lehekülg=http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/SMIGRA*/Codex_G_et_H.html}}</ref> <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hans Julius Wolff|pealkiri=Roman Law An Historical Introduction|url=https://archive.org/details/romanlawhistoric0000wolf_g2a2|aasta=1951|koht=|kirjastus=University of Oklahoma Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="c4THu">{{Raamatuviide|autor=David Johnston|pealkiri=The Cambridge Companion to Roman Law|aasta=2015|koht=New York|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Peter Stein|pealkiri=Roman Law in European History|url=https://archive.org/details/romanlawineurope0000stei|aasta=1999|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Antony Spawforth|pealkiri=The Oxford Classical Dictionary|aasta=2003|koht=|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=}}</ref> }} {{Pealkiri kaldkirjas}} == Välislingid == Osa "[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:439599/374743/page/489 Justinianuse kompilatsioon"] (lk 473–495, vt [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:439599/374743/page/16 sisukorda]) Pietro Bonfante raamatus "Rooma õiguse ajalugu", 1930 (DIGAR). [[Kategooria:Teosed]] [[Kategooria:Rooma õiguse allikad]] pmv41j2txdlkwkaate9wfof55x97r5v Arheoloogilised väljakaevamised 0 337693 7217454 5825314 2026-08-18T18:44:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217454 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib arheoloogia mõistest; Jaan Krossi teose kohta vaata artiklit [[Väljakaevamised (Kross)]]}} [[File:Ülikooli 14, Tartu.jpg|thumb|Arheoloogilised väljakaevamised Tartus]] '''Arheoloogilised väljakaevamised''' on [[maapind|maapinnalt]] ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada [[arheoloogia|arheoloogilisteks]] uuringuteks.<ref name="Hallik, 2009"/> ==Kaevamiste läbiviimine== [[File:Making of documentation.jpg|thumb|Kaevamiste dokumenteerimine]] Arheoloogid huvituvad kõigist kunagise inimtegvuse jälgedest ja nii viiakse uurimistöid läbi erinevates paikades – näiteks nii asulates, [[linnus]]tes, põldudel, [[kalmistu]]tel, pühapaikades kui ka uppunud laevadel. Arheoloogilisi väljakaevamisi tehakse üldiselt kahel juhul – probleemkaevamised viiakse läbi mingile konkreetsele küsimusele vastuse saamiseks, näiteks ühe piirkonna linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust; päästekaevamised toimuvad siis, kui [[muistised]] jäävad ehitustele ette, näiteks maanteede rajamisel või hoonete ehitamisel.<ref name=teaduskogu>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arheoloogia.ee/|Pealkiri=Arheoloogilised väljakaevamised|Väljaanne=Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koduleht|Aeg=|Kasutatud=16. veebruaril 2021|arhiivimisaeg=2019-04-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190403093708/http://www.arheoloogia.ee/|url-olek=ei tööta}}</ref> Väljakaevamised pole korratav protsess, sest sama ala ei saa kaevata kaks korda.<ref>[[Philip Barker]] (1993). Techniques of archaeological excavation, 3. väljaanne. [[London]]: Batsford, {{ISBN|0-7134-7169-7}}</ref> Seega on arheoloogia sageli tuntud kui hävitav teadus, kus vaatluse tegemiseks on vaja algsed tõendid hävitada. Selle probleemi leevendamiseks on kaevamisprotsessi ja selle tulemuste salvestamiseks võimalik kasutada väga täpseid digitaalseid meetodeid.<ref>Roosevelt; Cobb; Moss; Olson; Ünlüsoy (2015). Excavation is {{strikethrough|Destruction}} Digitization: Advances in Archaeological Practice. Ajakirjas: ''Journal of Field Archaeology, köide 40, väljaanne 3, leheküljed 325–346</ref> Hiljem järelduste tegemiseks on oluline leidude konteksti jälgimine ja fikseerimine nii erinevate muististe vahel kui iga muistise sees. Näiteks maetute paiknemine [[kalme]]s, neile kaasapandud esemete hulk, tüüp ja paiknemine võivad matusekombestikust rääkida väga palju. Sellel põhjusel on keelatud muististe omavoliline kaevamine ning sealt leidude eemaldamine – nii kaob tervikpilt muistisest.<ref name=teaduskogu /> ==Materjali säilitamine ja analüüsimine== [[File:Working with the pottery.jpg|thumb|Leidude puhastamine]] Kaevamistel leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja pannakse kottidesse või karpidesse. Mõned leiud (näiteks metall- ja puuesemed) vajaduse korral [[konserveerimine|konserveeritakse]], mõned pannakse [[muuseum]]ides näitusele.<ref name=teaduskogu /> Väljakaevamiste ja muu arheoloogilise uurimistööga kogutud informatsiooni põhjal kunagiste ühiskondade kohta järelduste tegemiseks leiud süstematiseeritakse, lokaliseeritakse, dateeritakse, kontekstualiseeritakse ja lõpuks tõlgendatakse.<ref name=EA1>[[Valter Lang]] (2020). Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus. Peatükk kogumikus: [[Aivar Kriiska]], Valter Lang, [[Ain Mäesalu]], [[Andres Tvauri]], [[Heiki Valk]]. [[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg]]. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]]. Lk 13–15</ref> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Hallik, 2009">T. Hallik, 2009. Ajaloo mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 16</ref>}} [[Kategooria:Arheoloogia]] oav5d3rba3x4yq846zx53tl04x4ubq4 Tallinna trammiliiklus 0 341529 7217430 7209234 2026-08-18T17:32:59Z Mahagonipuu 172816 7217430 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trammiliiklus | tüüp = [[tramm]] | pilt = Trams, Tallinn - 20250626 - 06.jpg | pildi allkiri = Trammid Vanasadama peatuses | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1888 | suleti = | pikkus = 16,5 | peatused = 33 | liinid = 5 | rööpmelaius = 1067 | elektrifitseeritud = 600 V DC | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem =Tallinn tram schematic map.svg | skeemi allkiri = Trammiliinid Tallinnas<br/>[[1 (Tallinna trammiliin)|1. Kopli–Kadriorg]]<br/>[[2 (Tallinna trammiliin)|2. Kopli – Suur-Paala]]<br/>[[3 (Tallinna trammiliin)|3. Tondi–Kadriorg]]<br/>[[4 (Tallinna trammiliin)|4. Tondi–Suur-Paala]]<br/>[[5 (Tallinna trammiliin)|5. Kopli–Vana-Lõuna]]<br/>[[6 (Tallinna trammiliin)|6. Kopli–Tondi]]<br/>[[7 (Tallinna trammiliin)|7. Kopli–Lennujaam]] }} '''Trammiliiklus Tallinnas''' algas [[1888]]. aastal, kui kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hakkasid sõitma [[hobutramm]]id [[Vanaturu kael]]ast mööda [[Viru tänav]]at ja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]d [[Kadriorg]]u, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus|pealkiri=Trammiliiklus|väljaanne=|aeg=8. juuli 2008|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-10-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022215130/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Tallinna trammiliinid== 2026. aasta seisuga on Tallinnas viis trammiliini: *[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]]. [[Kopli]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]] *[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]]. [[Kopli]]<nowiki/> [[2 (Tallinna trammiliin)|–]] [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] *[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Kadrioru park|Kadriorg]] *[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]]. [[Tondi raudteepeatus|Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] *[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]]. [[Kopli]] – [[Kitseküla|Vana-Lõuna]] Uus trammiliin alates 1. septembrist 2026: *[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]]. [[Kopli]] – [[Ülemiste|Suur-Paala]] Varem on eri aegadel käigus olnud ka trammiliinid nr 6 ja 7: *[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]]. [[Kopli]] – [[Lennujaam]] ==Ajalugu== ===Hobutrammiliiklus=== [[Pilt:Viru tänav. Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal 1888.a., AM 8612-1 F 11194.jpg|pisi|left|Viru värav hoburaudtee ehitamise ajal, 1888]] [[File:TLA 1465 1 4092 02 estonia pst hobutramm.jpg|pisi|left|Hobutramm Tallinnas ja taamal [[Uus turg]] ja Jaani tänav]] [[Pilt:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|thumb|Hobutrammiliinid (punasega) 1910. aasta linna kaardil]] 25. septembril / 7. oktoobril 1878 palus [[Christian Rotermann]] kontsessiooni hoburaudtee ehitamiseks Tallinna, kuid loa said [[Nikolai Fersen]], [[John Girard de Soucanton]] ja [[Arved Rosen]]. [[24. august]]il [[1888]] avati Tallinnas<ref>{{Netiviide |url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus |pealkiri=Trammiliiklus |vaadatud=2013-08-14 |arhiivimisaeg=2013-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131022215130/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus |url-olek=ei tööta }}</ref> hobutrammi- ehk [[konka]]liiklus [[Vanaturu kael]]ast [[Kadriorg]]u, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=51326 Kadrioru kiire areng tuli linnaossa trammiga. Robert Nerman]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Algul kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust [[tilisang]], mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal. 1888. aasta 22. septembrist pandi käiku hobutrammiliin [[Vene turg]] – [[Tartu maantee]], mis kulges mööda Tartu maanteed [[Heeringa tänav|Heeringa]] (Turu) tänavani. 1899. aastal müüsid endised omanikud ettevõtte Belgia aktsiaseltsile [[Tramways de Réval]]. 1899. aastal avati hoburaudtee pikendus [[Kadriorg|Kadrioru]] [[Luigetiik|Luigetiigi]] juurest mööda [[Jaan Poska tänav]]at [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]le ning sealt edasi kuni [[Emil Fahle]] majani [[Pirita tee]] ja Narva maantee ristumise piirkonnas. Tramways de Révali ettevõtmisel avati 28. märtsil [[1901]] hobutrammiliin [[Vene turg]] – [[Pärnu maantee]]. [[Vene turg|Vene turu]]lt mööda [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]]at üle [[Vabaduse väljak|Peetri plats]]i, sealt edasi piki [[Roosikrantsi tänav]]at ja [[Tõnismägi|Tõnismä]]elt lõuna suunas suunduval Suur-Pärnu maanteel kuni laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani. Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna linna läbivail pea[[magistraal]]idel – [[Narva maantee (Tallinn)|Narva]], [[Tartu maantee|Tartu]] ja [[Pärnu maantee]]l – ning hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7,24 km. Trammiliin suleti ajutiselt seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] [[1914]]. aastal ning lõplikult 14. novembril [[1918]]. [[Hoburaudtee]]d pärast seda enam ei taastatud. 1926. aastal kirjutati [[Rahvaleht|Rahvalehes]]: "Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi – nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuina."<ref>Tramm. Rahvaleht, 8. mai 1926, nr. 54, lk. 4.</ref>. Aktsiaseltsi likvideerimiskomisjoni viimane koosolek peeti Brüsselis 27. novembril 1927. ===Mootortrammiliiklus=== [[Pilt:Kopli tram depot.jpg|pisi|[[Kopli trammidepoo]]]] 1915. aasta sügisel alustas liiklust [[Vene-Balti tehas]]e ja [[Bekkeri tehas]]te poolt mööda [[Kopli tänav]]at, trammiliinil Vene-Balti Tehas – Telliskivi tänav ehitatud trammiliin, kus sõitsid [[auruvedur]]id ja automootoriga töötavad mootorvagunid. Kopli liin ehitati laiarööpmelisena (1524 mm). Kopli aurutramm koosnes auruvedurist ja kolmest vagunist. Aastal 1926 anti Kopli tramm üle [[Tallinna linnavalitsus]]ele ning viis aastat hiljem ehitati see 1067 mm rajalaiusele ja Kopli liinil algas mootortrammi liiklus<ref>Leonid Mihhailov, [https://web.archive.org/web/20190624184652/http://www.pealinn.ee/poliitika/esimesed-trammid-soitsid-puust-roobastel-ja-viisid-praeguselt-viru-n226092 Esimesed trammid sõitsid puust rööbastel ja viisid praeguselt Viru väljakult Kadriorgu], [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 13. august 2018.</ref>. Kui hobutrammi liiklus 1918. aastal täielikult katkes, töötas Kopli trammiliin edasi ja [[Eesti Esimeses maailmasõjas|sõja-aastail]] oli siiski põhiliseks liiklusvahendiks, mis ühendas [[Kopli poolsaar]]t [[Tallinna kesklinn]]aga. [[File:Kalevi spordiplatsi asukoht 1928 kaardil.png|pisi|Trammiliinid 1928. aasta Tallinna kaardil]] Pärast hobutrammi liikluse katkemist 1918. aastal seiskus trammiliiklus Tallinna südalinnas kuni 13. maini 1921. [[13. mai]]l [[1921]] avati taas trammiliiklus liinil Vene turg – Kadriorg, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] liinil. Liikumist alustasid hobutrammi vagunitest ümber ehitatud bensiinimootoriga trammid. Esimestel päevadel sõitis liinil kaks [[mootorvagun]]it koos haakevagunitega. Esialgu sõitis mootortramm Kadriorust Vene turuni. [[1921]]. aasta juulis pikendati liini [[Peetri plats]]ini. 1923. aastal hakati Narva maanteele rajama üherealise trammiliini asemele kaheliinilist uut trammiteed, samal ajal rajati ka Kadrioru ringtee, mis on kasutusel tänapäevalgi. 1921. aasta novembris avati mootortrammiliiklus Peetri platsilt mööda [[Pärnu maantee]]d kuni [[Tallinna–Narva raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]] ülesõidukohani. 1922. aasta augustis algas bussiühendus liinil [[Kopli trammidepoo|Kopli]] aurutrammi jaam – Vene turg ([[Graniidi tänav|Graniidi]], [[Soo tänav|Soo]] ja [[Uus-Kalamaja tänav]]a ning [[Mere puiestee]] kaudu). 1924. aasta detsembris avati taas ka liin mööda Tartu maanteed (kuni [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänavani]]). {{puhasta}} ===Elektritrammiliiklus=== 1925. aasta jooksul ehitati ja 28. oktoobril 1925 avati esimene elektritrammiliin [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maan­tee]]l Kadriorust Vabaduse platsini. Elektritammiliinidel kasutamiseks kõlbulike üheksa elektritrammivaguni ehitamisega sai vaguniehitustehas [[Dvigatel]] hakkama alles sama aasta detsembris. 1927. aastal hakkas ka Tartu maantee liinil liikuma elektritramm. Aastail 1925–1936 hakkas kõigil kolmel linnaliinil liikuma elektritramm, bensiinimootorvagunid aga viidi üle Kopli liinile, mis alates 1932. aastast ulatus linna pool kuni [[Balti jaam]]ani. 1931. aastal aga naelutati Kopli algne laiarajaline (1524 mm) rööbastee ümber rajalaiusele 1067 mm ja ka seal hakkasid sõitma ainult bensiinimootortrammid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tlt.ee/ettevottest/veerem-ja-ajalugu/trammid/trammiliikluse-ajalugu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-10-27 |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027182235/https://www.tlt.ee/ettevottest/veerem-ja-ajalugu/trammid/trammiliikluse-ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[File:AM N06029.jpg|thumb|Elektritramm [[Pärnu maantee]]l 1930. aastatel]] [[File:AM N06048.jpg|pisi|left|Elektritramm [[Vabaduse väljak]]ul (1932)]] [[File:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|left|Trammiliinid 1942]] [[File:Tram station in Tallinn2.JPG|pisi|1936. aastal valminud Tallinna trammidepoo, [[Vana-Lõuna tänav]] 41]] [[File:TLA 1465 1 6139 Trammid Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurgal 1955.jpg|pisi|Trammid Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava nurgal 1955. aastal]] 1930. aastate viimane suurem töö oli [[3 (Tallinna trammiliin)|Pärnu maantee liini]] elektrifitseerimine ja pikendamine [[Tondi raudteepeatus|Tondi jaam]]ani veebruaris 1936. 1936. aastal valmis [[Tallinna trammidepoo]]. 1940. aastaks ulatus Tallinna trammiliinide kogupikkus 13,4 km-ni, sealhulgas Kopli üherajaline trammiliin [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist [[Balti jaam]]ani 5,1 km. Kopli liin ei olnud veel elektrifitseeritud. Tallinna trammiliinidel oli vaguneid kokku 54, nendest 20 elektrimootorvagunit, 9 bensiinimootorvagunit ja 25 haakevagunit. Pärast [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] 1945. aastal võeti kesklinna trammiliinilt maha liininumbrid ning paar aastat sõitis ringtramm ühes suunas [[Tondi]]lt [[Kesklinna linnaosa|kesklinn]]a, sealt [[Kadriorg]]u ja Tondile. 1948. aastal pandi maha trammirööpad [[Ants Laikmaa tänav|Laikmaa tänav]]a sihile ning 1954 avati sealtkaudu ühendus [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Tartu maantee]] vahel, kust alles 1970 viidi see suund üle [[Maneeži tänav]]ale. 1949. aastal lühendati Kadrioru trammiliin Tondi asemel Pärnu maanteeni ja praeguse [[Kosmos (kino)|Kino Kosmos]]e alale tehti trammide ümberpööramisring. [[File:LOWA ET54.jpg|pisi|left|LOWA ET54]] 1951. aastal ehitati Kopli liin kaherajaliseks ja elektrifitseeriti ning [[1951]]. aasta lõpus alustas elektritramm sõitmist Kopli liinil. Novembris [[1953]] ühendati Kopli liin mööda [[Põhja puiestee]]d ja [[Mere puiestee]]d [[Viru väljak|Stalini väljak]]ul südalinna liinidega, juulis [[1955]] pikendati Tartu maantee liin [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]]ast edasi üles [[Lasnamägi|Lasnamäele]], [[Ülemiste]] lõppringini. 1954. aastal eraldati Tallinnale NSV Liidu Väliskaubandusministeeriumi Velomašimpordist teiseks poolaastaks, 30 LOWA T54 mootor- ja 20 LOWA B54 järelvagunit, esimesed uued trammid [[Saksa DV]]-s Gotha linna tehasest Lokomotiv- und Waggonbau ehk LOWA laaditi Tallinna sadamas laevalt maha jaanuaris 1955. Uued trammid olid helepunast värvi, täismetallist kerega vagunitega, suurte akende all sinine triip, madalad trepiastmed, mootorvagunitel suruõhuga avanevad uksed ning lakitud puuistmed asusid mitte mööda seinaääri, nii et sai aknast välja vaadata. LOWA järelvagunite uksed olid sõitjate poolt avatavad-suletavad. LOWA trammid hakkasid sõitma [[3. liin|3.]] ja [[4. liin]]il ([[Tõnismäe]] kolmnurgalt nüüdse [[kino Kosmos]] juurest vastavalt [[Kadriorg]]u ja [[Ülemiste]]le). Aastatel 1961–1967 ehitati kõik LOWA trammid ümber ühesuunalisteks. Uute Gotha G4 liigendtrammide saabudes (1965–1966) viidi kõik LOWA koosseisud üle Kopli depoosse [[1. liin|1]] ja [[2. liin|2]]. LOWA trammide mahakandmine algas kevadel 1975, viimane kanti [[bilanss|bilans]]ist maha märtsis 1977. aastal. [[File:Gotha T59E-001.jpg|pisi|left|Gotha Gotha T59E]] Aastail 1960–1980 oli Tallinnas sõidus 5 Gotha T59E+B59E trammikoosseisu. T59E+B59E mudel oli ühe juhikabiiniga ja ustega vaid vaguni ühel küljel, istmed aga olid paigutatud nägudega vastamisi. T59E+B59E trammikoosseisud sõitsid 3. liinil, kuni üleviimiseni Kopli depoosse. [[File:Gotha G4-65 tram nr 205, Linie 2 , with MA Mitteldeutsche Allgemeine werbung, August 1991. - Flickr - sludgegulper.jpg|pisi|[[Gotha G4]] tramm]] [[File:Frankfurt an der Oder. Tatra- Gotha T2D tram nr 23. Linie 3 Aug 1990.jpg|pisi|left|Gotha T2]] Septembris 1962 jõudsid Tallinna Gotha T2-62 mootorvagunid, T2-62+B2-62 koosseisud sõitsid kuni 1975. aastani enamjaolt [[3. liin]]il ning viidi siis üle Kopli depoosse 1. ja 2. liinile. Aastatel 1963–1981 sõitis Tallinnas 14 koosseisu T2-62+B2-62. Gotha G4 oli kolmest sektsioonist koosnev tramm, mille esi- ja tagasektsioon olid senistel Gotha trammidel kasutatud alusvankritel, keskmine lühike sektsioon aga oli ühendatud esi- ja tagaosaga liigendite ning kummeeritud riidest lõõtsühendustega. Tallinna linn sai detsembrist 1964 kuni juulini 1967 50 Gotha G4 liigendtrammi. 1976. aasta sügiseni oli Gotha G4 trammidega komplekteeritud 4. liin, samuti Pärnu maantee depoo teenindatavad 1. ja 2. liin. Sealtpeale viidi nad järk-järgult üle Kopli depoosse, kus 1981. aastal algas ka nende mahakandmine. Viimane liigendtramm sisustati algul muuseumiks, praegu on aga kasutusel kohviktrammina Pauliine.<ref>[https://www.postimees.ee/3422407/kohviktramm-pauliine-on-tagasi Kohviktramm Pauliine on tagasi], Postimees, ee, 3. detsember 2015</ref> Pauliine seisab 2020. aasta seisuga trammidepoos ja ootab renoveerimist, et taas Tallinna tänavatel sõita.<ref>https://palliponn.edu.ee/index.php/meie-tegemised/732-2020-02-04-18-28-48</ref> [[File:Tatra T4SU 869 (2).jpg|pisi|[[Tatra T4SU]]]] Märtsis 1973 jõudsid Tallinna Praha [[ČKD Tatra]] [[Tatra T4SU]] trammid, 1981. aastani anti käiku kokku 60 vagunit T4 ehk 30 koosseisu. Algul komplekteeriti nendega 3. liin, seejärel suuremalt osalt ka 4. T4 trammid sõitsid Tallinnas reeglina kahekaupa paaris. Viimased T4 koosseisud võeti liinilt maha mais 2005. [[File:Tram T18 Sitsi Tallinn 24 August 2013.JPG|pisi|Tramm T18]] 1980. aastail likvideeriti 3. trammiliinilt Paide trammipeatus ning kesklinnast väljuval suunal viidi Viru trammipeatus [[Viru tänav]]a nurgalt [[Valli tänav]]a nurgale. Tatra KT4SU trammid jõudsid Tallinna märtsis 1981, KT4-d hakkasid sõitma Pärnu maantee depoo 1. ja 2. liinil, asendades Koplisse viidud vanu Gotha liigendtramme. Järgmised KT4 partiid asendasid 1. ja 2. liinil juba vanemaid KT4 tramme, mis omakorda Kopli depoosse üle viidi. Tatra KT4D vagunid saabusid Tallinna 1996. aastal ja juba juunis läksid liinile, detsembris 1997 soetati veel 5 Tatra KT4D trammi.<ref>{{Netiviide |url=http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem |pealkiri=Tallinna trammiliinide veerem |vaadatud=2020-02-27 |arhiivimisaeg=2020-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227193515/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem |url-olek=ei tööta }}</ref> 2003. aasta suvel seoti kõik liinid kokku uues Hobujaama peatuses, mis paigutati endistviisi kitsale ribale keset mitmerealist sõiduteed. Pronksi ja Maneeži peatused likvideeriti.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/narva-maanteele-rajatakse-uks-trammipeatus-koigile-liinidele?id=50954349 Narva maanteele rajatakse üks trammipeatus kõigile liinidele]</ref> Alates 2018. aastast on 12 ümberehitatud Tatra [[KTNF6]] (KT6TM) trammi nimetatud ja kujundatud [[Nimelised muusikatrammid|mõjukate Eesti muusikute auks]]. Igal trammil on esivaguni välisküljel kultuuritegelase nimi ja foto ning esiosas on paigutatud infopaneel. Tallinnas kuus renoveeritud KT4TMR retrotrammi, mis kannavad riigi ajaloo oluliste tegelaste nimesid. Nagu KTNF6-delgi, on ka neil esivagunis infopaneel. Erinevalt ülejäänud trammidest Tallinnas kasutavad need trammid pikisuunas paigutatud puidust pinke. Uue põlvkonna trammid saabusid Tallinna, kui Eesti müüs osa oma süsinikukvootidest Hispaaniale, kes vastutasuks seadis kohustuse osta uusi ja tõhusaid tramme. Mitmepoolses tehingus osales Hispaania trammitehase ettevõte [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF]] ning see nõudis 20 uue madalapõhjalise trammi tarnimist 2016. aastaks. Esimene tramm jõudis Tallinna 2014. aasta lõpus. CAF-i trammidel on teadaolevad konstruktsiooniprobleemid, mida pole pärast trammide kasutuselevõttu lahendatud: elektrimootorite müratase on erakordselt vali ja trammid kalduvad pidurdamise ajal märgatavalt küljelt küljele.[[File:Tram - Kadriorg.jpg|pisi|left|Tatra KT4SU|236x236px]][[Fail:TLT Tatra KT4TM 182 03-12-2022.jpg|pisi|292x292px|Tatra KT4TM Põhja puiestee lähedal]][[Fail:TLT Tatra KT4D 180 17-01-2023.jpg|vasakul|pisi|273x273px|Tatra KT4D]] [[Fail:At Tallinn 2024 487.jpg|pisi|243x243px|[[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF Urbos AXL]] trammid Paberi peatuse lähedal]] [[Fail:TLT Tatra KT4TMR 138 03-12-2022.jpg|vasakul|pisi|292x292px|Retrotramm Tatra KT4TMR [[Kadriorg|Kadriorus]]]] [[Fail:Tram, Tallinn, 20250205 - 14.jpg|pisi|274x274px|PESA Twisti trammid [[Vanasadam]]as]] 2023. aasta suvel ajutine trammiliin 6 muudeti püsivaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-03 |pealkiri=Tallinna ajutine trammiliin 6 Koplist Tondile muutub püsivaks |url=https://www.err.ee/1609023938/tallinna-ajutine-trammiliin-6-koplist-tondile-muutub-pusivaks |vaadatud=2023-07-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sama aasta sügisel aga trammiliin 6 pandi kinni ja avati selle asemel taas trammiliin 5.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Kopli-Tondi trammi asemel asub liinile Kopli-Vana-Lõuna tramm |url=https://www.err.ee/1609129754/kopli-tondi-trammi-asemel-asub-liinile-kopli-vana-louna-tramm |vaadatud=2023-10-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Alates 2024. aastast sõidavad Tallinnas ka Poolast toodud [[Pesa Twist|PESA Twisti]] trammid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-23 |pealkiri=GALERII: Esimene PESA tramm saadeti pidulikult liini teenindama |url=https://tlt.ee/galerii-esimene-pesa-tramm-saadeti-pidulikult-liini-teenindama/ |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> 1. detsembril 2024 alustas liin 2 Vanasadama marsruudil sõitmist, mis läbib A. Laikmaa tänava ja sadamaala, ühendudes seejärel taas vana Kopli liiniga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-29 |pealkiri=Täna avati Vanasadama trammitee {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tana-avati-vanasadama-trammitee |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatub 39 kilomeetrini. 2021. aasta detsembris oli Tallinnas kokku 65 trammi. Tallinnas on kasutusel seitset tüüpi tramme: [[ČKD Tatra|Tatra KT4SU, Tatra KT4D, Tatra KT4TMR, Tatra KT4TM/KT6TM]] (KT6TM'il on 3 vagunit 2 asemel), [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF Urbos AXL]] ja Pesa Twist. ==Rööpmelaius== Trammitee [[rööpmelaius]] on 1067 mm (ehk pool [[süld]]a<ref name="2019_08_15_05_07_ERR">15. august 2019 kell 05:07, [[Marko_Tooming]], [https://www.err.ee/970428? Omapärase laiusega trammitee pärsib Tallinna trammihankeid], err.ee</ref> või kolm [[jalg]]a ja kuus [[toll (pikkusühik)|toll]]i – 3'6"). == Täitmata plaanid == Veebruaris [[1948]] otsustas [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]], et trammiliiklus Tallinnas ei ole perspektiivne ning tuleb asendada trammiliinid trollidega 15 aasta jooksul. See otsus on jäänud täitmata, kuna vajalikud trolliliinid polnud tähtajaks ehitatud. 1960. aastail kaaluti trammiühenduse võimalust [[Mustamäe]] ja [[Kesklinn]]a linnaosa vahel. Plaan on jäänud täitmata: Balti Raudtee nõudis liiga kallist viadukti [[Lilleküla raudteepeatus]]e lähedal, milleks projektis polnud raha kavandatud. 1967. aastal hakkas selle trammiliini asemel sõitma Mustamäele troll.<ref>[http://arvamus.postimees.ee/1358362/aare-olander-125-aastat-tramme-51-aastat-muutumatult Aare Olander: 125 aastat tramme 51 aastat muutumatult]</ref> === Kiirtrammivõrgustik === [[File:The road to Lasnamäe - panoramio.jpg|pisi|Poolelijäänud Majaka trammipeatus Laagna teel]] 1970. aastail plaaniti ühendada Tallinna eri linnaosad omavahel kiirtrammiliinidega. Täpsemad detailid pidid selguma pärast Lasnamäe 11. mikrorajooni ehitamist. 1980. aastail oli välja töötatud projekt kiirtrammivõrgustikuga, mille järgi pidi Tallinna tulema kolm laiarööpmelist trammiliini: kaks pidid ühendama Lasnamäed teiste linnaosadega, kolmas liin pidi kulgema [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] ja [[Peetriküla]] vahel. Trammidepoo koos dispetšeripunktiga pidi rajatama [[Varraku tänav]]a ja [[Laagna tee]] nurgale. Veeremiks nähti liinidel A ja C trammirongi kolmest Tatra T5C5 vagunitest ning liinil B Tatra KT8D5 vaguneid. Nähti ette, et pärast viimase trammiliini ehitamist Tallinnas likvideeritakse kitsarööpmelise trammi liiklus. Kvartalisiseseks veoks nähti ette radiaalselt sõitvad toitebussid trammipeatuste vahel (näiteks, [[39 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 39]] pidi ühendama Tiigiveski, Mäekalda, Majaka ja Maarjamäe trammipeatust kõigil kolmel trammiliinil). Projektis nähti ette ka järgmised suured tunnelid: *[[Bussijaam]]a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] vahele; * [[Juhkentali]] asumi ja [[Kolde puiestee]] vahele; * [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi]] ja [[Volta tänav]]a vahele. Projekteerimise aegu selgus, et kõigi kolme planeeritava trammiliini teekonnal voolab [[Härjapea jõgi]] ning Kesklinna linnaosas pole võimalik kaevata tunnelit. Näiteks planeeritava trammiliini C teekond langes kokku Härjapea jõega Juhkentali asumis. Lõpuks otsustati ehitada trammitee [[Gonsiori tänav]]ale ning kaevata tunnel ainult Viru hotelli ja [[Vabaduse väljak]]u vahele. [[File:Lasnamäe tram depot 001.JPG|thumb|Poolelijäänud trammitunnel]] * [[1984]]. aastal reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel oli 15 000 inimest tunnis ning linnavõimule anti luba Laagna tee kaevamiseks trammiliini A teekonnal. * [[1988]]. aasta alguses hakkas trammitee ehitus ning trammirööpad olid paigaldatud [[Seli (Tallinn)|Seli]] asumi ja Väo trammipeatuse vahel (tänapäeval Raadikusilla), kuid märtsis oli trammitee ehitus peatunud. Põhjuseks nimetati [[Laulev revolutsioon|ebasõbralikud meeled Moskva vastu]] ning vajalike trammivagunite puudumist. * 1990. aastail kaeti Laagna tee asfaldiga ning korraldati autode liiklust maksimaalse lubatud kiirusega 70 kilomeetrit tunnis. * 2000. aastail olid Tallinna munitsipaalvõimud mitu korda kaalunud trammitee ehitamise võimalust Laagna teel, kuid [[2008]]. aastal majandusminister [[Juhan Parts]] ütles, et Lasnamäe tramm ei ole õigustatud. [[File:Ave Marechal Floriano Curitiba BRT 05 2013 6665.JPG|thumb|Metroobussile nõutav transpordikoridori laius]] * 2010. aastail lubas Tallinna linnavalitsuse valitsev [[Eesti Keskerakond]] rajada 2017. aastaks Lasnamäe ja Kesklinna vahele trammitee. Sellest kavast loobuti 2013. aastal, kui majandusministeerium pidas Lasnamäe trammi ebaratsionaalseks. Kui paar aastat hiljem sai majandus- ja taristuministriks keskerakondlane [[Kadri Simson]], ütlesid Tallinnas valitsevad Eesti Keskerakonna liikmed meedias, et [[Laagna tee|Laagna teel]] puudub vajadus trammi järele ja trammi asemel kavandatakse metroobussi (BRT) kasutuselevõttu.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/taavi-aas-buss-voi-tramm-on-veel-parem-lahendus-metroobuss?id=78531801 Taavi Aas: buss või tramm? On veel parem lahendus – metroobuss!]</ref> Seda väidet kritiseeris transpordianalüütik [[Hannes Luts]], kes leidis, et BRT jaoks oleks vaja samu tingimusi nagu rööbastranspordile ja paljudel Tallinna tänavatel pole piisavalt ruumi eraldatud radade ehitamiseks (autodele ja muule tavatranspordile on pääs bussiradadele keelatud, mistõttu tänavakoridori laius suureneb). Hannes Lutsu sõnul oli BRT sobilik ainult nendesse paikadesse, kus ühistransport arendamata ning rööbastranspordi ehitamiseks pole aega.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-tallinn-loobugu-diisliarmastusest-tulevik-kuulub-elektritranspordile?id=78608924 Hannes Luts: Tallinn loobugu diisliarmastusest. Tulevik kuulub elektritranspordile]</ref> * [[2017]]. aasta kevadel kritiseeris [[Keit Pentus-Rosimannus]] Tallinna linnavalitsuse otsust Lasnamäe trammist loobumise kohta.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/807703/keit-pentus-rosimannus-taavi-aasal-on-legendaarse-minevikuburokraadi-hoiak Keit Pentus-Rosimannus: Taavi Aasal on legendaarse minevikubürokraadi hoiak]</ref> Sama aasta augustis enne [[Kohalik omavalitsus|KOV]] valimisi lubas [[Rainer Vakra]] Tallinna trammivõrgustiku laiendamist.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rainer-vakra-tallinnasse-tuleb-ehitada-uued-trammiliinid-sinna-kus-trammiliinid-end-ara-ei-tasu-tuleb-panna-soitma-uued-trollid?id=79019074 Rainer Vakra: Tallinnasse tuleb ehitada uued trammiliinid.]</ref> Samal ajal [[Edgar Savisaar]]e valimisliit lubas ehitada trammiliinid kõikidel Tallinna linnaosadel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/f.php?f=17937&_ga=2.59865573.991074706.1503930030-1254443667.1503930029 |pealkiri=Savisaare valimisliidu lubadused |vaadatud=2017-08-28 |arhiivimisaeg=2017-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170828183950/http://www.postimees.ee/f.php?f=17937&_ga=2.59865573.991074706.1503930030-1254443667.1503930029 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[File:EU-EE-TLN-Kesklinn-Rävala.JPG|thumb|Tihehoonestus Anveldi trammipeatuse lähedal]] * 10. augustil 2017 ütles Tallinna kiirtrammi võrgustiku projektijuht Eduard Šergalin intervjuus, et alates 1991. aastast Kesklinna linnaossa kiirtrammi planeeritaval teekonnal oli teostatud tihe hoonestus ning Tartu maantee alla olid ehitatud maa-alused parklad. Tema sõnul pole sügav kaevamine Tartu maantee parklate all majanduslikult õigustatud ning viimase võimalusena näeb ta tavalise trammi kasutamist Laagna teel kiirtrammi asemel.<ref>{{Netiviide |url=https://ru.sputnik-news.ee/economy/20170810/6754213/ekspert-ideja-skorostnoj-tramvaj-pohoronili-estonskije-vlasti.html |pealkiri=Kiirtrammi idee oli maetud Eesti võimudega (vene keeles) |vaadatud=2017-08-28 |arhiivimisaeg=2017-08-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170828192435/https://ru.sputnik-news.ee/economy/20170810/6754213/ekspert-ideja-skorostnoj-tramvaj-pohoronili-estonskije-vlasti.html |url-olek=ei tööta }}</ref> * 22. augustil 2017 küsis [[Delfi (portaal)|Delfi]] reporter Ellina Katšan viielt Lasnamäe elanikult ([[Uuslinn]]a, [[Pae (Tallinn)|Pae]] ja [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis) trammivajaduse kohta Laagna teel. Neli nendest vastasid, et Laagna teel on vaja trammi, ning viies vastas, et Laagna teel on trammi asemel vaja metrood.<ref>[http://tv.delfi.ee/rus/novosti/opros-delfi-legenda-o-lasnamyaeskom-tramvae-zhivet-no-nuzhen-li-on-gorozhanam?id=79250946 Delfi küsitlus: Lasnamäe trammi legend elab, aga kas see on vaja linnaelanikele?]</ref> Paar nädalat hiljem [[Tallinna Linnatranspordi AS|AS TLT]] juhataja [[Enno Tamm]] kirjutas oma blogis, et ükski Tallinna elanik ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl.<ref>[http://ennotamm.blogspot.in/2017/09/tltas-jatkab-edukalt-alates-1999.html TLT AS jätkab edukalt]</ref> ==Vaata ka== * [[Tallinna kiirtramm]] * [[Vanasadama trammitee]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Trollibussiliiklus Tallinnas]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Trams in Tallinn|Trammid Tallinnas}} * [http://tramway.ertas.eu/?lng=est Tallinna tramm] Eesti Raudteeajaloo Selts * [https://www.err.ee/873754/tallinn-plaanib-koos-naabervaldadega-laiendada-trammiliine-pealinnast-valjapoole Tallinn plaanib koos naabervaldadega laiendada trammiliine pealinnast väljapoole] * [https://www.err.ee/1608628129/tallinn-saab-uued-trammid-oodatust-paarikumne-miljoni-vorra-odavamalt "Tallinn saab uued trammid oodatust paarikümne miljoni võrra odavamalt"] ERR, 13. juuni 2022 * [https://www.postimees.ee/7842087/ Tallinna tramm tähistas 135. aastapäeva vanatrammide paraadiga] (1936. eritramm T-11, hobutrammi vagun, 1951. harjamistramm T-4, 1963. manöövertramm, 1965. harjamis-lihvimistramm jne). [[Postimees]], 26. august 2023 * [https://public-transport.net/tram/Tallinn/ Tallinna tramm] @ public-transport.net (en, dt) {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti trammiliiklus]] kzuax2ttmrcdsu8lnbi7nurr86e2dcj Cardiff City Stadium 0 342233 7217310 6534812 2026-08-18T12:45:42Z Kuriuss 38125 7217310 wikitext text/x-wiki {{ Staadion | nimi = Cardiff City Stadium | hüüdnimi = | pilt = Cardiff City Stadium Pitch.jpg | pildiallkiri = | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = [[Cardiff]], [[Wales]] | NS = 51/28/22/N | EW = 3/12/11/W | ehitati = | avati = 22. juuli 2009 | renoveeriti = | laiendati = | suleti = | lammutati = | omanik = Cardiff City Stadium Ltd | operaator = Cardiff City Stadium Ltd | kate = muru | tabloo = | maksumus = 48 miljonit naela | arhitekt = Arup Associates | projektijuht = | ehitusinsener = | peatöövõtja = | alltöövõtja = | mahutavus = 26 828 | sviidid = | rekord_pealtvaatajaid = 26 588 ([[Cardiff City FC|Cardiff City]] – [[Nottingham Forest FC|Nottingham Forest]], 13. aprill 2013) | staadioniraja_pikkus = | mõõtmed = 100 m × 68 m | pindala = | meeskonnad = [[Cardiff Blues]] 2009–2012 <br/>[[Cardiff City FC|Cardiff City]] 2009 – tänini <br/> [[Walesi jalgpallikoondis]] | koduleht = }} '''Cardiff City Stadium''' on [[Wales]]is [[Cardiff]]is asuv staadion. See on [[jalgpall]]iklubi [[Cardiff City FC]] kodustaadion. Staadionit kasutab ka [[Walesi jalgpallikoondis]]. Minevikus on Cardiff City Stadium olnud ka [[ragbi|ragbiklubi]]klubile [[Cardiff Blues]] kodustaadion. Cardiff City Stadium mahutab 26 828 inimest ja on suuruselt teine staadion Walesis. [[Kategooria:Suurbritannia jalgpallistaadionid]] [[Kategooria:Walesi staadionid]] [[Kategooria:Cardiff City FC]] [[Kategooria:Cardiff]] 13ss265yb5u9gy255vmv4ivi1l2nmgl Eesti sportlaste loend 0 349406 7217404 7216848 2026-08-18T16:30:57Z Velirand 67997 /* K */ 7217404 wikitext text/x-wiki Heiki Kask, kergejõustiklane, mitmekordne Eesti meister, Balti matsi vöitja{{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Erkki Aadli]], orienteeruja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Toomas Aaliste]], motosportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane, Soome meister, Soome karika võitja * [[Erika Aas]], laskur, Eesti koondislane, Eesti rekordi püstitaja * [[Erkki Aas]], võistlustantsija, Eesti koondislane, kahekordne Eesti meister * [[Lembit Aasamets]], poksija * [[Vambola Aasaots]], maadleja, Eesti meister * [[Ahto Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Erik Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, Euroopa meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Maie Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Sanna Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Uku Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Antti Aasma]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Maria Aasmets]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Meelis Aasmäe]], murdmaasuusataja * [[Sverre Aav]], korvpallur * [[Ago Aava]], suusataja, kergejõustiklane ja laskesportlane * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Rašid Abeljanov]], korvpallur * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Alar Abram]], orienteeruja * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Rein Ader]], poksija * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Rein Ahun]], kergejõustiklane * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Madis Ainso]], vasaraheitja * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Ottomar Alas]], tennisist * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Eik Albri]], poksija * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Alvar Johannes Alev]], murdmaasuusataja * [[Illar Algna]], motosportlane * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Aliis Allas]], ''squash''<nowiki/>'i-mängija * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Markus Allast]], jalgpallur * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Valev-Heiki Allik]], sõudja * [[Georg Allikas]], motokrossisõitja * [[Merit Alliku]], käsipallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Kevin Aloe]], jalgpallur * [[Vilve Alt]], sõudja * [[Edgar-Karl Altmäe]], poksija * [[Erich Altosaar]], korv- ja võrkpallur * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Ilmar Aluvee]], kahevõistleja * [[Alar Alve]], jalgpallur * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Kaimo Andresson]], maadleja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Laura Anga]], lumalaudur * [[Maret Ani]], tennisist * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Mihkel Anmann]], poksija * [[Koit Annamaa]], kergejõustiklane * [[Aivar Anniste]], jalgpallur * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Juhan Anupõld]], autosportlane * [[Henri Apri]], teivashüppaja * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Stefan Arand]], veemotosportlane * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Helle Aro]], kergejõustiklane * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Kaupo Arro]], eesti poksija * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Eduard Artna]], laskesportlane * [[Aksel Artus]], purjetaja * [[Marx Aru]], võrkpallur * [[Harry Arumeel]], suusataja * [[Enno Aruniit]], poksija * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Kristjan Arusoo]], ujuja ja veepallur * [[Henn Arvo]], kergejõustiklane ja jalgpallur * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Aino Asszonyi]], laskesportlane * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Martin Aun]], jalgrattur * [[Rein Aun]], kümnevõistleja * [[Erik Aunapuu]], tennisist * [[Heino-Karl Aunin]], eesti võrkpallur ja sulgpallur * [[Lauri Aus]], jalgrattur * [[Grete Ayache]], ratsutaja == B == * [[Sergei Babenko]], korvpallur * [[Hilja Bakhoff]], kergejõustiklane * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Rinald Bamberg]], poksija * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Valentin Beljajev]], jalgpallur ja käsipallitreener * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Laine Beljajeva]], sportvõimleja * [[Inta Belov]], võrkpallur * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Toomas Berendsen]], kergejõustiklane * [[Evelyn Bernard]], jalgpallur * [[Toomas Bernstein]], autosportlane * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Mati-Ants Biene]], aerutaja, suusataja ja laskesuusataja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Valter Biiber]], jalgpallur * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Gustav Boesberg]], raskejõustiklane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Mariangela Boitšuk]], ujuja * [[Ilmar Bork]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Berle Brant]], jalgpallur * [[Karmen Braun]], ujuja * [[Johannes Brenner]], jalgpallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Harry Buddel]], poksija * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Albert Burmeister]], maletaja * [[Christfried Burmeister]], kiiruisutaja, jääpallur ja kergejõustiklane * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur * [[Leemet Böckler]], korvpallur == C == * [[Andris Celminš]], käsipallur == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur * [[Harri Drell]], korvpallur * [[Henri Drell]], korvpallur * [[Kevin Dubrovski]], jalgpallur == E == * [[Endel Edasi]], ujuja ja veepallur * [[Adolf Edur]], veemootorisportlane * [[Mark Edur]], jalgpallur * [[Valter Eenmaa]], poksija * [[Leo Eentalu]], veemootorisportlane * [[Arnold Eentamm]], jalgpallur ja kergejõustiklane * [[Aleksander Eerma]], võrkpallur * [[Karel Eerme]], jalgpallur * [[Ergo Eessaar]], jalgpallur * [[Ernst Ehaveer]], korvpallur * [[Kristjan Ehman]], suusahüppaja * [[Alar Eiche]], karateka * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Koidu Einla]], sõudja ja aerutaja * [[Raimond Eino]], jalgpallur * [[Ago Elbing]], poksija * [[Trevor Elhi]], jalgpallur * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Rein Ellermaa]], kõrgus- ja kolmikhüppaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Heino Enden]], korvpallur * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[August Englas]], maadleja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Laine Erik]], kergejõustiklane * [[Tõnu Erin]], ujuja * [[Andres Erm]], viievõistleja * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Tõnis Erm]], orinteeruja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Regina Ermits]], laskesuusataja * [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]], tõstja * [[Tõnis Ervin]], maadleja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja * [[Etriin Etverk]], triatleet * [[Joosep Everts]], poksija == F == * [[Karl Fatal]], keskmaajooksja * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Hilja Freimann-Labent]], ujuja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Magnar Freimuth]], kahevõitleja * [[Harry Frey]], poksija * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Valeria Gansvind]], maletaja * [[Evald Gering]], laskesportlane * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister * [[Paul Gnadeberg]], veemootorisportlane * [[Julius Golding]], jalgrattur * [[Arne Graumann]], sõudja * [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Georg Gross]], autorallisõitja * [[Rein Grünberg]], korvpallur * [[Evert Grünvald]], jalgpallur * [[Leonid Gulov]], sõudja * [[Peet Gustel]], motosportlane * [[Viiu Gutmann]], kergejõustiklane == H == * [[Tiit Haagma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], kergejõustiklane * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Georg Hackenschmidt]], maadleja * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Maldon Haljas]], kabetaja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Timo Hallist]], ujuja * [[Viola Hambidge]], tõkkejooksja * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Endrik Hansen]], sõudja * [[Jaan Hansla]], poksija * [[Andres Hantson]], kabetaja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Mart Haruoja]], eesti allvee- ja veemotosportlane ning triatleet * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Vladimir Heerik]], kergejõustiklane * [[Jander Heil]], kergejõustiklane * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Kätlin Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Heino-Olaf Heinlo]], kergejõustiklane * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Helger Helemäe]], kabetaja * [[Peter Heli]], kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija * [[Erika Hendsel]], tennisist * [[Jürgen Henn]], jalgpallur * [[Johannes Henno]], poksija * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], maadleja * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Margus Hernits]], iluuisutaja * [[Reinhold-Heinrich Heuer]], maadleja * [[Armo Hiie]], orienteeruja * [[Andreas Hiiemägi]], motokrossisõitja * [[Eduard Hiiop]], kergejõustiklane, iluuisutaja, jääpallur ja tennisist * [[Aksel Himma]], poksija * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Alvar Hirtentreu]], motosportlane * [[Eleri Hirv]], orienteeruja ja rogainija * [[Eliise Hollas]], võrkpallur * [[Salme Adeele Hollas]], võrkpallur * [[Aivar Hommik]], kergejõustiklane * [[Jüri Hool]], sõudja ja veemotosportlane * [[Imbi Hoop]], jalgpallur * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], Ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Albert Hurt]], võrkpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Karel Hussar]], pikamaajooksja * [[Kristo Hussar]], jalgpallur * [[Karl Huuk]], kergejõustiklane * [[Oskar Hõim]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Eugen Härms]], jalgpallur * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Märt Ibrus]], korvpallur * [[Karl-Richard Idlane]], jalgpallur ja veepallur * [[Mati Idlane]], korvpallur * [[Sten-Erik Iir]], kettaheitja * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Aleksander Illi]], korvpallur * [[Markus Ilver]], korvpallur * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Anti Ingel]], kabetaja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Märt Israel]], kettaheitja * [[Jaak Issak]], tennisist == J == * [[Elar Jaakson]], sõudja * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Aksel Jaanisoo]], eesti poksija ja veemootorisportlane * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Villem-Johannes Jaanson]], laskur * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Heinar Jahu]], kabetaja * [[Alo Jakin]], jalgrattur * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Konstantin Jalari]], poksija * [[Triinu Jalg]], kabetaja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Richard Jan]], poksija * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Georg Janson]], jalgrattur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Andres Jefanov]], võrkpallur * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Ants Jeret]], jalgrattur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ain Joala]], veemootorisportlane * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Ernst Joll]], jalgpallur * [[Jürgen Joonas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Martti Juhkami]], võrkpallur * [[Ants Juhvelt]], tennisist * [[Bruno Junk]], käija * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Mikk Jurkatamm]], korvpallur * [[Tiiu Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Martin Jurtom]], korvpallur * [[Elisabeth Juudas]], laskesuusataja * [[Eduard Jõepere]], jalgpallur * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Urmas Jõgi]], poksija * [[Jüri Jõul]], veemootorisportlane * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Rivo Jõõras]], veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Rein Järva]], korvpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Mihkel Järviste]], jalgpallur * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Carlos Jürgens]], korvpallur * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Sulev Jürgenson]], poksija * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja * [[Janno Jürisson]], jalgpallur * [[Peeter Jürisson]], jahilaskur * [[Uku Jürjendal]], kikkpoksija * [[Helen Jürjo]], jooksja ja orienteeruja * [[Vello Jürjo]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Ademar Jürlau]], kergejõustiklane == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Vello Kaaristo]], poksija ja murdmaasuusataja * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Andres Kahk]], ammulaskur * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kaarel Kais]], rannavõrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Uno Kajak]], kahevõistleja ja suusahüppaja * [[Riina Kajari]], kergejõustiklane * [[Indrek Kajupank]], korvpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Valter Kalam]], kergejõustiklane (sprinter) * [[Paul Kalberg]], poksija ja maadleja * [[Juhan Kalde]], maadleja * [[Sten Kalder]], veemootorisportlane * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Toomas Kaldma]], jalgpallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Christopher Kalev]], murdmaasuusataja * [[Leelo Kalju]], tennisist * [[Avo Kaljulaid]], võrkpallur ja sõudja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kalle Kaljurand]], sulgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Merli Kaljuve]], jalgpallur * [[Margit Kalk]], mitmevõistleja * [[Gustav Kalkun]], kergejõustiklane * [[Johannes Kalla]], tõstja ja raskejõustiklane * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Miina Kallas]], jalgpallur * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Toomas Kallaste]], jalgpallur * [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja * [[Marek Kalmus]], kulturist ja jalgrattur * [[Rein Kamarik]], vehkleja * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Aadu Kana]], korvpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Toomas Kandimaa]], korvpallur * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Anton Kanepi]], poksija * [[Harald Kanepi]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Julius Kangur]], ujuja * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Sigrid Kapanen]], taipoksija * [[Oskar Kaplur]], maadleja * [[Sander Kapper]], jalgpallur * [[Liis Kapten]], triatleet * [[Aleksandr Karavajev]], korvpallur * [[Anu Karavajeva]], võrkpallur * [[Richard Karelson]], maadleja * [[Oskari Kargu]], jalgrattur * [[Martin Karis]], saalihokimängija * [[Roman Kariste]], poksija * [[Henn Karits]], võrkpallur * [[Nigul Karits]], poksija * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Friedrich Karm]], jalg- ja jääpallur * [[Edmund Karp]], jalgpallur * [[Kenneth Karp]], kabetaja * [[Andra Karpin]], jalgpallur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Kristin Karu]], kergejõustiklane * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Kärt Kaseorg]], jalgpallur * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], tõstja * [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]], veepallur * [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], jalgpallur * [[Ants Kass]], kergejõustiklane * [[Leonhard Kass]], jalgpallur * [[Elmo Kassin]], murdmaasuusataja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Johannes Kaubi]], maadleja * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Vello Kaunismäe]], poksija * [[Valter Kaup]], poksija * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Eerik Kedars]], tennisist * [[Erik Keedus]], korvpallur * [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener * [[Markkus Keel]], võrkpallur * [[Martti Keel]], võrkpallur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Mark-Markos Kehva]], laskesuusataja * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Adam Kelly]], vasaraheitja * [[Aksel Kersna]], tõstja ja kuulitõukaja * [[Silver Kerna]], jäähokimängija * [[Lembit Kesa]], poksija * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Reinhold Kesküll]], kergejõustiklane * [[Felix Kibbermann]], maletaja * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Olev Kiirend]], maadleja * [[Endel Kiisa]], motosportlane * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Juhan Kikas]], tõstja * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Priidik Kippar]], poksija * [[Marco Kirm]], kergejõustiklane * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Mall Kirsipuu]], ratsutaja * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Robert Kirss]], jalgpallur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Mihkel Kirves]], korvpallur * [[Keio Kits]], jooksja * [[Kristjan Kitsing]], korvpallur * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Andero Kivi]], jalgpallur * [[Ann Marii Kivikas]], kergejõustiklane * [[Arvo Kivikas]], orienteeruja * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Kaur Kivila]], jalgpallur * [[Raul Kivilo]], vibulaskur * [[Liis Kiviloo]], võrkpallur * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Kätlin Kivisild]], purjetaja * [[Vahur Kivisild]], kümnevõistleja * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Kaur Kivistik]], kergejõustiklane * [[Elmar Klaos]], jalgpallur * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Karl Klein]], ujuja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Margus Klementsov]], orienteeruja ja rogainija * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Karel-Sander Kljuzin]], kergejõustiklane ja orienteeruja * [[Aleksander Klumberg]], kergejõustiklane * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Arvo Kohv]], sõudja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Lembit Koik]], veepallur * [[Tiit Koitnurm]], jalgrattur * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Peeter Kokk]], korvpallur * [[Jan Kokla]], jalgpallur * [[Marko Koks]], käsipallur * [[Ivo Kolk]], karateka ja kergejõustiklane * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Edgar Kolmpere]], kergejõustiklane ja jääpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Kaja Komissarov]], ujuja * [[Aivar Kommisaar]], veemotosportlane * [[Robert Kompus]], kergejõustiklane * [[Tiina Kompus]], allveesportlane * [[Artur Konontšuk]], korvpallur * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Tristan Konso]], kümnevõistleja * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Ferdinand Koorits]], poksija * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Lovise Harriette Koppel]], orienteeruja * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Greta Korju]], võistlustantsija * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Elmar Korko]], sõudja ja jääpallur * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Johannes Kotkas]], maadleja * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Peeter Koval]], mootorrattasportlane * [[Arvo Kraam]], jalgpallur * [[Argos Kracht]], ujuja * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Fjodor Krassikov]], poksija ja suusataja * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Aleksander Kreek]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Theodor Osvald Kreekmaa]], poksija * [[Kristiina Kresmer]], murdmaasuusataja * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Heino Krevald]], korvpallur * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Anatoli Krikun]], korvpallur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Heinrich Kristal]], maadleja * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Uku Renek Kronbergs]], kergejõustiklane * [[Heldur Kroon]], poksija * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Piret Krutob]], allveeujuja * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Heino Kruus]], korvpallur * [[Helgi Kruusa]], sõudja * [[Herman Kruusenberg]], maadleja * [[Jaan Kruusma]], laskesportlane * [[Toomas Krõm]], jalgpallur * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Riko Raimond Kubja]], sõudja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Raul Kudre]], orienteeruja * [[Fred Kudu]], kergejõustiklane * [[Heino Kuivjõgi]], purjetaja * [[Milvi Kuivkaev]], lauatennisist * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Margus Kukk (ujuja)|Margus Kukk]], ujuja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Õilme Kukk]], eesti sõudja ja koroonamängija * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Anna Kula]], purjetaja * [[Jakob Kulbin]], laskesuusataja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Kaia Kulla]], ujuja * [[Ilmar Kullam]], korvpallur * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Gert Kullamäe]], korvpallur * [[Kristian Kullamäe]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Alma Kullerkupp]], kergejõustiklane * [[Karl Kullisaar]], maadleja * [[Peeter Kulm]], ujuja ja veepallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Tanel Kurbas]], korvpallur * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Elgi Kurul]], sõudja * [[Heinrich Kurvet]], poksija * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Martin Kutman]], kergejõustiklane * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Gregor Kuuba]], korvpallur * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Mati Kuulmann]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Roman Kuura]], poksija * [[Ken Kuusk]], jäähokimängija * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Henn Kuuskme]], poksija * [[Aivar Kuusmaa]], korvpallur * [[Kaisa Kuusnõmm]], kulturist * [[Aarne Kõiv]], maadleja * [[Karl Kõiv]], tõstja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Küllo Kõiv]], maadleja * [[Vaike Kõresaar]], kergejõustiklane * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Uku Kõrre]], jalgpallur * [[Mait Käbin]], korvpallur * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Lauri Käi]], ujuja * [[Mattias Käit]], jalgpallur * [[Uno Källe]], jooksja * [[Martin Käos]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Rain Kärner]], korvpallur * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Enn Kääni]], ujuja ja veepallur * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kaido Külaots]], maletaja * [[Susan Külm]], laskesuusataja * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Rudolf Künnapas]], poksija * [[Grete-Lilijane Küppas]], jalgpallur * [[Herbert Kütt]], poksija * [[Johannes Kütt]], kiiruisutaja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Osvald Laan]], maadleja * [[Aleksander Rudolf Laane]], tõstja * [[Rait-Riivo Laane]], korvpallur * [[René Laane]], jõutõstja ja poksija * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Kunnar Laansalu]], vasaraheitja * [[Maario Laansoo]], jalgpallur * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Karl Laas]], kergejõustiklane * [[Martin Laas]], jalgrattur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Ülo Laaspere]], kergejõustiklane * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Mart Laga]], korvpallur * [[Aina Lagus]], sõudja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Arnold Laidva]], poksija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Tormis Laine]], mäesuusataja * [[Toivo Laitamm]], poksija * [[Mark Lajal]], tennisist * [[Mart Lajal]], motosportlane * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Karli Lambot]], rogainija * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]], poksija * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Nataly Langerbaur]], iluuisutaja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Jaan Laos]], sõudja * [[Kristen Lapa]], jalgpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Rauno Laumets]], jooksja * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Helen Laupa]], tennisist * [[Emil Laur]], tennisist * [[Paul Richard Laur]], veemotosportlane * [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]], poksija * [[Leho Laurine]], maletaja * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Vallo Leet]], poksija ja pesapallur * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Uno Leist]], murdmaasuusataja * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Märt Lelle]], sõudja * [[Johannes Lello]], jalgpallur * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Jaan Lember]], kümnevõistleja * [[Nora Lember]], võrkpallur * [[Veiko Lember]], võrkpallur * [[Anneken Lemberg]], rogainija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Laura Lepasalu]], jalgrattur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Tõnu Lepik]], kaugushüppaja * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Tõnno Lepmets]], korvpallur * [[Voldemar Lepperk]], kergejõustiklane ja sõudja * [[Evi Leppik]], sõudja * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Taavet Leppik]], võrkpallur * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Ferdinand Lester]], poksija * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Annely Levandi]], sõudja * [[Arlet Levandi]], iluuisutaja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Mirjam Liimask]], tõkkejooksja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Haldur Liinar]], poksija * [[Aivo Liiv]], ujuja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Aivi Liiv-Kulla]], ujuja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Jaanus Liivak]], korvpallur * [[Kadri Liivak]], iluvõimleja * [[Kalle Liivamägi]], ujuja * [[Aleksander Lilender]], poksija * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Tõnu Lillelaid]], kergejõustiklane, rogainija ja seiklussportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Jaanus Lillepuu]], võrkpallur * [[Robin Limberg]], jalgpallur * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Alari Lindmäe]], lauatennisist * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Henno Linn]], võrkpallur * [[Sander Linnus]], triatleet ja orienteeruja * [[Marko Lipp]], jalgpallur * [[Karl Johan Lips]], korvpallur * [[Valdo Lips]], korvpallur * [[Jaak Lipso]], korvpallur * [[Li Lirisman]], karateka * [[Oleg Ljadov]], jalgrattur ja triatleet * [[Erhard Loit]], poksija * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Meelis Loit]], vehkleja * [[Priit Lokutšievski]], korvpallur * [[Pavel Londak]], jalgpallur * [[Katrin Loo]], jalgpallur * [[Martin Loo]], jalgrattur * [[Rudolf Loo]], maadleja * [[Johannes Looaru]], maadleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Grigori Loorand]], poksija * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Arvo Loorits]], jalgrattur, suusataja ja sõudja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Dominik Lopuhhin]], laskesuusataja * [[Jürgen Lorenz]], jalgpallur * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Jüri Lossmann]], pikamaajooksja * [[Meelis Ludvig]], maadleja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Arnold Luhaäär]], tõstja * [[Olaf Luiga]], tõstja * [[Helmuth Luik]], maletaja * [[Juhan Luik]], mäesuusataja * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Margus Luik]], käija * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Jan Lukats]], jäähokimängija * [[Marco Lukka]], jalgpallur * [[Tiit Luman]], automudelisportlane * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Erm Lund]], tõstja * [[Liisa-Maria Lusti]], mitmevõistleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Toivo Luts]], poksija * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Janika Lõiv]], jalgrattur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Rein Lüüs]], tennisist * [[Villem Lüüs]], kabetaja * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Alfred Maasik]], kergejõustiklane * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Tiit Madalvee]], maadleja * [[Merike Madar]], kulturist * [[Alla Madisson]], allveesportlane * [[Reimo Madissoo]], jalgpallur * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Paul Maibaum]], maadleja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Meelis Maiste]], sulgpallur * [[Erik Makke]], korvpallur * [[Kristjan Makke]], korvpallur * [[Ülo Mallene]], kergejõustiklane * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Karl Malve]], poksija * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Juhan Mandre]], kergejõustiklane * [[Siim Mandre]], maletaja ja poksija * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Kristo Mangelsoo]], korvpallur * [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Kalev Margus]], sõudja * [[Herol Marjak]], ujuja * [[Mati Mark]], laskesportlane * [[Reno Mark]], jalgpallur * [[Marek Marksoo]], tennisist * [[Mart Markus]], kiiruisutaja * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Roman Martõnenko]], iluuisutaja * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Juho Matsalu]], jalgpallur * [[Martin Matsi]], poksija * [[Peeter Matsov]], poksija * [[Ain Matvere]], sulgpallur * [[Eve-Mai Maurer]], ujuja * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Triin-Karoliina McGonigle]], ujuja * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Rihard Meesit]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Toni Meijel]], ujuja * [[Tõnu Meijel]], ujuja ja viievõistleja * [[Johan Meimer]], kergejõustiklane * [[Lea Meller]], sumomaadleja * [[Argo Meresaar]], võrkpallur * [[Juta Meri]], korvpallur * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Enn Meriväli]], laskur * [[Hardi Mets]], autosportlane ja purjetaja * [[Karol Mets]], jalgpallur * [[Mihkel Mets]], karateka * [[Udo Mets]], autosportlane ja lauatennisist * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Vello Metsis]], poksija * [[Väino Metsis]], poksija * [[Margus Metstak]], korvpallur * [[Kaupo Metsur]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Juhan Mettis]], judoka * [[Mihkel Migasto]], poksija * [[Madis Mihkels]], jalgrattur * [[Markus Miiter]], jalgpallur * [[Jakob Miil]], tõstja ja maadleja * [[Mairo Miil]], jalgpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Elmar Mike]], poksija * [[Maarija Mikiver]], jalgpallur * [[Gunnar Mikk]], korv- ja võrkpallur * [[Eliise Mikomägi]], jõutõstja * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Martin Miller]], jalgpallur * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Aleksander Mitt]], kiiruisutaja * [[Enrico-Egon Mitt]], mäesuusataja * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Johannes Moor]], motosportlane * [[Aino Moorlat]], jalgrattur * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Allika Inkeri Moser]], teivashüppaja * [[Selma Multer]], korvpallur * [[Janne Mumme]], kabetaja * [[Peeter Munitsõn]], sulgpallur * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Mehis Muru]], orienteeruja * [[Olvi Murumets]], kergejõustiklane * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Raiko Mutle]], jalgpallur * [[Guido Muttikas]], ujuja * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Vally Mõistlik]], korvpallur * [[Julija Mõnnakmäe]], võrkpallur * [[Erich Mõtlik]], ujuja ja veepallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Ain Mõttus]], maadleja * [[Arvo Mõttus]], maadleja * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Janar Mägi]], käsipallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Voldemar Mägi]], maadleja * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Miko Mälberg]], ujuja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Kalle Männama]], jalgrattur * [[Silver Mäoma]], jalgpallur * [[Talvi Märja]], tennisist * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Marek-Adrian Mäsak]], eesti judoka * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Conrad Mölder]], jäähokimängija * [[Janika Mölder]], iluvõimleja * [[Markus Mölder]], tennisist * [[Marleen Mülla]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Mihkel Müller]], maadleja * [[Peeter Mürk]], tõstja * [[Valter Mürk]], poksija * [[Martin Müürsepp]], korvpallur == N == * [[Mart Naaber]], võrkpallur * [[Tõnis Naarits]], maadleja * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Virge Naeris]], kergejõustiklane * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Gerlin Naisson]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Ingrid Neel]], tennisist * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Leopold Neeme]], poksija * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Martin Neerot]], sõudja * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Tiiu Neiland]], tennisist * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Lembit Nelke]], käsipallur * [[Harri Neppi]], tennisist * [[Artur Neuman-Tarimäe]], jalgpallur * [[Kelly Nevolihhin]], pikamaajooksja * [[Meinhard Niglas]], maadleja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Hugo Nigol]], jääpurjetaja * [[Heiko Niidas]], korvpallur * [[Herbert Niiler]], korvpallur * [[Jaan Niinep]], laskur * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Johannes Niks]], jalgpallur * [[Ants Nisu]], maadleja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Jüri Nisumaa]], maadleja * [[Martin Noodla]], käsipallur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Aivo Noormets]], kergejõustiklane * [[Marek Noormets]], korvpallur * [[Voldemar Noormägi]], tõstja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Tiiu Nurmberg]], mäesuusataja * [[Liidia Nurme]], tennisist * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Laura Nuudi-Da Silva]], ujuja * [[Kristi Nõlvak]], võrkpallur * [[Kusti Nõlvak]], rannavõrkpallur * [[Brett Nõmm]], korvpallur * [[Karl-Romet Nõmm]], jalgpallur * [[Ott Nõmm]], jalgpallur * [[Reigo Nõmm]], korvpallur * [[Aare Nõmme]], poksija * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Oliver Ojakäär]], tennisist * [[Grete Ojala]], jalgpallur * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Artur Ojaste]], poksija * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Annely Ojastu]], kergejõustiklane ja invasportlane * [[Eino Ojastu]], kergejõustiklane * [[Linda Ojastu]], kergejõustiklane * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Arved Oksaar]], jooksja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Grete Olde]], maletaja * [[Hendrik Olde]], maletaja * [[Margareth Olde]], maletaja * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Gert Olesk]], jalgpallur * [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]], laskesportlane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Ervin Ollik]], jalgpallur * [[Ülo Ollis]], jalgpallur * [[Sten Olmre]], korvpallur * [[Villi Olumets]], maadleja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Karl Oole]], poksija ja tõstja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Oliver Orav]], võrkpallur * [[Saara Orav]], tennisist * [[Vello Orav]], laskesportlane * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja * [[Anatoli Org]], ujuja * [[Karl Orren]], jalgpallur * [[Jüri Otsmaa]], kergejõustiklane * [[Miia Ott]], kergejõustiklane * [[Rein Ottoson]], purjesportlane == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aarne Paal]], sõudja * [[Aino Paal]], suusataja * [[Heinrich Paal]], jalg- ja jääpallur * [[Rudolf Paal]], jalgpallur * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Merilin Paalo]], võrkpallur * [[Sten-Egert Paap]], jalgpallur * [[Martin Paasoja]], korvpallur * [[Ain Paavo]], tõstja ja kulturist * [[Matti Paavo]], laskesuusataja * [[Marko Pachel]], ujuja * [[Raiko Pachel]], ujuja * [[Martin Padar]], judoka * [[Enri Pahapill]], kümnevõistleja * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Tiit Pahapill]], kõrgushüppaja * [[Enna Paikre]], iluvõimleja ja kergejõustiklane * [[Signe Paisjärv]], lauatennisist * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Karl Pajumäe]], maadleja * [[Märten Pajunurm]], jalgpallur * [[Rein Pajur]], poksija * [[Aino-Eliise Pajusalu]], sõudja * [[Kaisa Pajusalu]], sõudja * [[Raimo Pajusalu]], võrkpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Ando Palginõmm]], kergejõustiklane * [[Katre Sofia Palm]], mitmevõistleja * [[Valter Palm]], poksija * [[Uno Palu]], kergejõustiklane * Sten Palu, kergejõustiklane * [[Kevor Palumets]], jalgpallur * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Hannula-Katrin Pandis]], orienteeruja * [[Ingmar Krister Paplavskis]], jalgpallur * [[Egon Parbo]], jalg- ja korvpallur * [[Enn Parbo]], korvpallur * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Jaak Parmas]], tennisist * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Salme Parming]], iluvõimleja * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Kaija Parve]], laskesuusataja * [[Martti Parve]], laskesuusataja ja orienteeruja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Raivo Peetsmann]], veemotosportlane * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Rauno Pehka]], korvpallur * [[Triin Peips]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Nette Peit]], võrkpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Liis Pello]], jalgpallur * [[Kalev Pensa]], tõstja * [[Juku Pent]], suusataja * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Sten Perillus]], võrkpallur * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija * [[Andres Petrov]], snuukrimängija * [[Niina Petrõkina]], iluuisutaja * [[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Raigo Piho]], eesti lohesurfar, endine karateka ja kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Linda Piiper]], kabetaja * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Uno Piir]], jalgpallur * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Eugen Piisang]], kergejõustiklane * [[August Pikker]], maadleja * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Ahto Pilisner]], sõudja * [[Aado Pind]], sõudja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Ain Pinnonen]], käsipallur * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Kalju Pitksar]], maletaja * [[Martin Plaser]], maadleja * [[Tarvo Ploom]], motosportlane * [[Otto Pohla]], maadleja * [[Õnne Pollisinski]], ujuja ja allveesportlane * [[Albert Poom]], poksija * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Ahmed Porkveli]], käsipallur * [[Valeri Pormann]], maadleja * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Johan Possul]], maadleja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Helmut Praks]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Endel Press]], ujuja ja veepallur * [[Feliks Press]], maadleja * [[Kristjan Press]], maadleja * [[Aivar Priidel]], jalgpallur * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Jakob Proovel]], maadleja * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Mariel Merlii Pulles]], murdmaasuusataja * [[Raimund Pundi]], võrkpallur * [[Raimo Punning]], maadleja * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Eino Puri]], jalgpallur * [[Oliver Puri]], kergejõustiklane ja maadleja * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Toomas Putmaker]], autosportlane * [[Helmut Puur]], maadleja * [[Alfred Puusaag]], tõstja * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Ingrid Puusta]], purjesportlane * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Raimond Põder]], jalgpallur * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Tiina Põldmaa-Talv]], võrkpallur * [[Kristofer Põldme]], jalgpallur * [[Endel Põldsalu]], tõstja ja jõutõstja * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Henn Põlluste]], maadleja * [[Johan Põntson]], maadleja * [[Aalo Põvvat]], maletaja * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Hubert Pärnakivi]], kergejõustiklane * [[Reena Pärnat]], vibulaskur * [[Georg Pärnpuu]], lauatennisist * [[Marko Pärnpuu]], jalgpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Armi Pärt]], käsipallur * [[Tõnu Pääsuke]], laskesuusataja * [[Johannes Pürn]], kergejõustiklane * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Andrus Raadik]], võrkpallur * [[Anton Raadik]], poksija * [[Pille Raadik]], jalgpallur * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Kaljo Raag]], tõstja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Helmut Raamat]], kergejõustiklane * [[Kerttu Rahe]], karateka * [[Ilse Rahnel]], kergejõustiklane * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Ülo Raidma]], võrkpallur * [[Erich Raidvee]], poksija * [[Sander Raieste]], korvpallur * [[Robin-Christopher Raimo]], lumelaudur * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Arvi Raja]], sõudja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Ülo Rammo]], poksija * [[Ellen Rand]], sõudja * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Tõnis Randala]], korvpallur * [[Jüri Randla]], mootorrattasportlane * [[Rein Randlane]], karateka * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Jüri Randviir]], maletaja * [[Maari Randväli]], ujuja * [[Valdu Rannaleet]], purilendur * [[Raul Rannaveer]], ujuja * [[Heiko Rannula]], korvpallur * [[Toomas Rapp]], sõudja * [[Ahto Raska]], maadleja * [[Andres Raska]], kergejõustiklane * [[Liina Raska]], ujuja * [[Gregor Rasva]], triatleet * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Priit Raud]], lauatennisist * [[Kalju Raudjalg]], poksija * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Pavo Raudsepp]], murdmaasuusataja * [[Raimo Raudsepp]], triatleet * [[Art Raudva]], veemootorisportlane * [[Ago Rebane]], purjetaja * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Lembit Rebane]], korvpallur * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Katrin Rehemaa]], kergejõustiklane * [[Taavi Reigam]], korvpallur * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Elmar Reiman]], kergejõustiklane * [[Julius Reinans]], jalgpallur * [[Aleksander Reino]], poksija * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Harald Reinvald]], poksija * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Edgar Remmel]], lauatennisist * [[Vambola Remmel]], kergejõustiklane * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Enn Riisalu]], poksija * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Joonas Riismaa]], korvpallur * [[Mait Riisman]], veepallur * [[Jorgen Rikberg]], korvpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Arvo Rist]], kabetaja * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Raivo Rist]], kabetaja * [[Taivo Rist]], kabetaja * [[Ranet Ristikivi]], jalgpallur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Leelo Rivis]], käsipallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Aino Roht]], aerutaja ja sõudja * [[Hillar Rohtaru]], võrkpallur * [[Johan Rohtla]], ujuja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Meelis Rooba]], jalgpallur * [[Robert Rooba]], jäähokimängija * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Voldemar Roolaan]], maadleja * [[Boris Roolaid]], ujuja * [[Egon Roolaid]], ujuja * [[Heldur Roone]], maadleja * [[Henri Roos]], murdmaasuusataja * [[Riivo Roose]], orienteeruja ja rogainija * [[Rasmus Roosleht]], kümnevõistleja * [[Sulev Roosma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Salme Rootare]], maletaja * [[Vidrik Rootare]], maletaja * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Ilmar Rootsi]], jooksja * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Inna Rose]], laskur * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Märt Rosenthal]], korvpallur * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Ernst Rull]], laskur * [[Arp Rullingo]], kergejõustiklane * [[Indrek Rumma]], korvpallur * [[Hellat Rumvolt]], poksija * [[Raivo Russmann]], viievõistleja * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Marie Ruumet]], taipoksija * [[Maido Ruusmann]], mootorisportlane * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Aivar Räni]], vasaraheitja * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Artur Rättel]], jalgpallur * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Helmuth Räästas]], jalgpallur * [[Alfred Röding]], poksija * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist * [[Henri Rüütli]], jalgpallur == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Oskar Saag]], poksija * [[Kristo Saage]], korvpallur * [[Berit Saar]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Katriin Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Alex Saaremaa]], võrkpallur * [[Rivo Saaremäe]], lauatennisist * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Henn Saarmann]], maletaja * [[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Kaido Saks]], korvpallur * [[Kairi Saks]], sulgpallur * [[Ivo Saksakulm]], korvpallur * [[Raivo Saldre]], viievõistleja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Jaak Salumets]], korvpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Ago Samoson]], orienteeruja * [[Aleksander Sannik]], maadleja * [[Arvi Sapas]], motosportlane * [[Taivo Sapas]], auto- ja motosportlane * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Eneli Sarv]], jalgpallur * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maarja Saulep]], jalgpallur * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Jaak Savvi]], ujuja * [[Alfred Schmidt]], tõstja * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Jüri Schmidt]], kergejõustiklane, suusataja ja orienteeruja * [[Aleksander Schneider]], tõstja ja maadleja * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Kristin Seier]], sõudja * [[Georg Seim]], tõstja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Aleksandr Selevko]], iluuisutaja * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Märt Sepik]], korvpallur * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Markkus Seppik]], jalgpallur * [[Rocco Robert Shein]], jalgpallur * [[Viktor Sieger]], jalgpallur * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Morten Siht]], pikamaajooksja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Mattias Siimar]], tennisist * [[Kristo Siimer]], laskesuusataja * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Evald Sikk]], maadleja * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Jüri Sikkut]], maadleja * [[August Martin Silber]], jalgpallur * [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja * [[Heino Sild]], kergejõustiklane, kuulitõukaja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Joonas Sild]], jalgpallur * [[Rita Sild]], korvpallur * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Ramol Sillamaa]], jalgpallur * [[Annika Sillaots]], jalgpallur * [[Ester Sillaste]], ujuja * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Juhan Simovart]], viievõistleja * [[Sander Sinilaid]], jalgpallur * [[Vlasi Sinjavski]], jalgpallur * [[Kersti Sirel]], korvpallur * [[Janis Sirelpuu]], võrkpallur * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Johann Sirmann]], tõstja * [[Hugo Soasepp]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Janar Soo]], korvpallur * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Hannes Soomer]], mootorrattasportlane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Marti Soosaar]], kergejõustiklane * [[Martti Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Peet Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Kustav Soosild]], poksija * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Stefan Sorokin]], vigursuusataja * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Rein Stint]], autosportlane * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Getriin Strigin]], jalgpallur * [[Arvo Strikholm]], sõudja * [[Ivar Stukolkin]], ujuja * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Robert Suokas]], poksija * [[Edgar-Theodor Susi]], kiiruisutaja, jalgrattur ja laskur * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Alo Suurna]], korvpallur * [[Kasper Suurorg]], korvpallur * [[Oliver Suurorg]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Tanel Suurväli]], ujuja * [[Toomas Suurväli]], kergejõustiklane * [[Andres Sõber]], korvpallur * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Peep Sõber]], laskesportlane * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Voldemar Särak]], murdmaasuusataja * [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur * [[Aimur Säärits]], maadleja * [[Jüri Süldre]], poksija * [[Boris Sülluste]], maadleja == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Rene Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Margret Zimmermann]], orienteeruja * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Dārta Zunte]], skeletonisõitja * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Mati Tabur]], jalgrattur * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Valdo Tali]], poksija * [[Johan Talihärm]], laskesuusataja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Johannes Talmre]], kergejõustiklane * [[Avo Talpas]], maadleja * [[Evelin Talts]], jooksja * [[Jaan Talts]], tõstja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Urmas Talve]], poksija * [[Peep Talving]], vehkleja * [[Ernst Tamberg]], poksija * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], tõstja * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Reimo Tamm]], korvpallur * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Märt Tammearu]], võrkpallur * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Timo Tammemaa]], võrkpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Piibe Tammemäe]], orienteeruja * [[Timmo Tammemäe]], orienteeruja * [[Harald Tammer]], atleet ja jõutõstja * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Eeri Tammik]], sõudja * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Aleksei Tammiste]], korvpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Hardo Tann]], poksija * [[Toomas Tarm]], maratonijooksja * [[Aadu Tarmak]], kergejõustiklane * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Sulev Tarros]], tõstja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Evald Tasane]], sõudja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Matthias Tass]], korvpallur * [[Kristin Tattar]], murdmaasuusataja ja kettagolfimängija * [[Imre Taveter]], purjetaja * [[Peep Teder]], korvpallur * [[Ruubert Teder]], kahevõistleja * [[Alfred Teearu]], maadleja ja poksija * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], autosportlane * [[Harry Teeveer]], poksija * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Tanel Tein]], korvpallur * [[Rubin Teitelbaum]], tõstja * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Vladimir Tell]], jalgpallur * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Timo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Artemi Tepp]], poksija * [[Elmar Tepp]], jalgpallur * [[Renee Teppan]], võrkpallur * [[Tiia Teppan]], suusataja * [[Vahur Teppan]], murdmaasuusataja * [[Maris Terno]], orienteeruja ja rogainija * [[Aksel Teär]], kabetaja * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Rudolf Tihane]], tõstja * [[Raimond Tiidermann]], jalgpallur * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Heino Tiik]], kergejõustiklane * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Mart Tiisaar]], rannavõrkpallur * [[Ronaldo Tiismaa]], jalgpallur * [[Julius Tiisväli]], kergejõustiklane * [[Edgar Tiits]], veemotosportlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Mihkel Tiks]], korvpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Toomas Tiru]], kahevõistleja * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Ene Tohv]], sõudja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Kert Toobal]], võrkpallur * [[Alo Toom]], maadleja * [[Hugo Toom]], korvpallur * [[Karl Toom]], käsipallur * [[Mait Toom]], jalgpallur * [[Merily Toom]], jalgpallur * [[Alari Toome]], sõudja * [[Joosep Toome]], korvpallur * [[Marek Toome]], autosportlane ja rallisõitja * [[Toomas Toome]], mootorrattasportlane * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Taaniel Tooming]], orienteeruja * [[Arvi Toominga]], kabetaja * [[Aivar Toomiste]], korvpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Adalbert Toots]], maadleja * [[Heiki Toots]], maadleja * [[Valdur Topaasia]], tennisist * [[Hans Torim]], kergejõustiklane * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Arnold Torpel]], poksija * [[Aleksander Transtok]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Uno Trei]], kergejõustiklane * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Jan Treier]] laskesuusataja * [[Kaspar Treier]], korvpallur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Veronika Triisa]], kuulitõukaja * [[Ingeborg Trofimova]], kiiruisutaja ja hakgrattur * [[Ivar Troost]], tennisist * [[Arnold Trummer]], võrk- ja korvpallur * [[Egle Trump]], sõudja * [[Tiina Trutsi]], jalgpallur * [[Bernhard Truuberg]], poksija * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Julia Trynova]], vehkleja * [[Alik Tseiko]], maadleja ja vabavõitleja * [[Monika Tsõganova]], maletaja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Aleksander Tulk]], allveesportlane * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Toomas Turb]], kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja ning murdmaajooksja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Laine Turja]], kergejõustiklane * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Indrek Tustit]], kergejõustiklane * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Reeda Tuula-Fjodorov]], eesti sporditeadlane, suusataja, rogainija ja seiklussportlane * [[Heldur Tuulemäe]], kergejõustiklane * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Kalev Tõll]], veemootorisportlane * [[Toomas Tõnise]], viievõistleja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Gunnar Tõnning]], ujuja * [[Uno Tõnnus]], eesti ujuja, veepallur ja lauatennisist * [[Feliks Tõnuri]], tennisist * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Erko Jonne Tõugjas]], jalgpallur * [[Tagne Tähe]], laskesuusataja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Tristan Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Rein Tölp]], kergejõustiklane * [[Ülo Tölp]], sõudja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Rain Tölpus]], jalgpallur * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Heldur Tüüts]], kergejõustiklane * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Reginald Uba]], kergejõustiklane (keskmaajooksja) * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Aivo Udras]], laskesuusataja * [[Grete Udras]], kõrgushüppaja * [[Valdek Udris]], mägimatkaja, mäesuusataja ja lumelaudur * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Olavi Ulm]], jalgrattur ja autosportlane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Erki Urvik]], korvpallur * [[Olga Usar]], kergejõustiklane * [[Aap Uspenski]], maadleja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Andrus Utsar]], tõstja * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Eugen Uuemaa]], kergejõustiklane * [[Margo Uusorg]], kergejõustiklane * [[Mia Mireia Uusorg]], kergejõustiklane * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane * [[Arno Uutma]], kabetaja == V == * [[Vello Vaaderpass]], mootorrattasportlane * [[Stefan Vaaks]], korvpallur * [[Kristo Enn Vaga]], võidusõidurattur * [[Kaimar Vagul]], suusahüppaja * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Gustav Vahar]], maadleja * [[Andreas Vaher]], jalgpallur * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Lembit Vaher]], eesti automudelisportlane * [[Maret Vaher]], orienteeruja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Janis Vahter]], korvpallur * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Kaija Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Vahur Vahtramäe]], jalgpallur * [[Häli Vahula]], võrkpallur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Kristo Vaikmaa]], kettagolfar * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Georg Vain]], jalgpallur * [[Betti Vainküla]], purjetaja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Joonas Vaino]], korvpallur * [[Hendrik Vainu]], jalgpallur * [[Lea Vakra]], kergejõustiklane * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Richard Valdov]], jalgpallur * [[Robert Valge]], korvpallur * [[Heldur Valgmäe]], maletaja * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Marina Vallik]], ujuja * [[Virgo Vallik]], jalgpallur * [[Manivald Vallikivi]], kergejõustiklane * [[Henn Vallimäe]], kergejõustiklane * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Karl Andre Vallner]], jalgpallur * [[Mikk Valtna]], jalgpallur ja korvpallur * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Eduard Vanaaseme]], tõstja * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Tõnis Vanna]], jalgpallur * [[Indrek Varblane]], korvpallur * [[Mihkel Varblane]], võrkpallur * [[Kert Varik]], motokrossisõitja * [[Tony Varjund]], jalgpallur * [[Alar Varrak]], korvpallur * [[Ülo Varul]], korvpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Jaan Veanes]], epeevehkleja * [[Artur Veborn]], suusataja * [[Enrico Veensalu]], jalgpallur * [[Jaanus Veensalu]], jalgpallur * [[Robert Veering]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Henri Veesaar]], korvpallur * [[Erich Veetõusme]], kesk- ja pikamaajooksja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Arnold Voldemar Veiss]], kergejõustiklane * [[Taavi Vellemaa]], jalgpallur * [[Mihail Velsvebel]], kergejõustiklane * [[Hanno Velt]], mootorrattasportlane * [[Kent-Kaarel Vene]], korvpallur * [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]], korvpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Kreete Verlin]], kergejõustiklane * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Viljar Veski]], korvpallur * [[Heino Veskila]], korvpallur * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vetkal]], jalgpallur * [[Mare Vierland]], ujuja * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Martin Viiask]], korvpallur * [[Robert Viiber]], võrkpallur * [[Terje Viidebaum]], ujuja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Jüri Viigipuu]], korvpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Raul Viik]], autosportlane * [[Karmen Viikmaa]], maletaja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Margit Viilep]], ujuja * [[Arkadi Viira]], maadleja * [[Hans-Davis Viirmaa]], jalgpallur ja jäähokimängija * [[Margit Viirmaa]], korvpallur * [[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja * [[Alar Viitmaa]], orienteeruja * [[Marcus Viks]], sõudja * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Ralf Viksten]], eesti korv- ja võrkpallur * [[Maksim Vilde]], poksija * [[Martin Vilismäe]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Leonhard Viljus]], laskur * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Heldur Villemson]], maadleja * [[Johannes Villemson]], kergejõustiklane ja kiiruisutaja * [[Raido Villers]], korvpallur * [[Sten Villmann]], sõudja * [[Mathias Villota]], jalgpallur * [[Mati Villsaar]], sõudja * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Lembit Virkus]], kergejõustiklane * [[Nikolai Viru]], laskesportlane * [[Andres Virumann]], veemotosportlane * [[Tanel Visnap]], kergejõustiklane * [[Indrek Visnapuu]], korvpallur * [[Milvi Visnapuu]], käsipallur * [[Hans Vissor]], veemotosportlane * [[Maret-Mai Višnjova]], korvpallur * [[Eduard Voitra]], purilendur ja motosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Jüri Voodla]], suusataja * [[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujuja, allveesportlane ja ujumistreener * [[Riina Voolpriit]], iluvõimleja * [[Endel Vooremaa]], jääpurjetaja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Uno Vunk]], poksija * [[Tõnu Võimula]], maadleja * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Madis Võrk]], poksija * [[Johannes Võrno]], laskur * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Lauri Väinsalu]], purjesportlane * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Hugo-Eugen Väli]], jalgpallur * [[Voldemar Väli]], maadleja * [[Henri Välja]], jalgpallur * [[Ants Vändrik]], korvpallur * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Jan Õun]], jalgpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Toivo Õunap]], kolmikhüppaja ja kümnevõistleja * [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == *[[Ardo Ärmpalu]], korvpallur *[[Eevald Äärma]], teivashüppaja == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] 8stkanpcbei06392wmhkq7ac7gib3f3 Andmevara 0 350234 7217371 6144782 2026-08-18T14:43:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217371 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = AS Andmevara | logo = Andmevara logo.png | logosuurus = 250px | asutamisaeg = 19. september 1997 | lõpetatud = | asutajad = | peakorter = Pärnu mnt 186, Tallinn | piirkond = [[Eesti]] | võtmeisikud = | valdkonnad = [[e-riik]]; IT | tooted = KOVTP; VOLIS; RPIS; DELTA, KOVMEN; MaaIS | teenused = [[Digiteerimine]], klienditugi, majutusteenus, [[tarkvaraarendus]] | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | töötajaid = | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = AS Andmevara – e-riigi edendaja | märkused = | võrguleht = [http://www.andmevara.ee www.andmevara.ee] }} '''AS Andmevara''' on Eesti [[infotehnoloogia]]ettevõte, mille [[aktsia]]d kuuluvad Leedu IT-ettevõttele [[INVL Technology]].<ref name="sim"/><ref name="invl"/> AS Andmevara põhilised tegevusalad on [[tarkvaraarendus]], majutusteenus, klienditoe teenus ja [[digiteerimine]]. AS Andmevara oli aastatel 2002–2015 Eesti ühe suurima registri, [[rahvastikuregister|rahvastikuregistri]] volitatud töötleja.<ref name="andmevara1"/> AS-il Andmevara on [[Moldova]]s tütarettevõte Andmevara S.R.L.<ref name="andmevara2"/><ref name="andmevara3"/> ==Ajalugu== AS Andmevara on asutatud 19. septembril [[1997]], kuigi Plaanikomitee Arvutuskeskuse õigusjärglasena ulatub ajalugu 1970ndatesse.<ref name="andmevara1"/> AS Andmevara eelkäijad on: * [[ENSV Plaanikomitee]] Arvutuskeskus 22.01.1970–31.08.1990; * Majandusministeeriumi Infokeskus 01.09.1990–31.08.1991; * Riigiarvutuskeskus 01.09.1991–18.09.1997. == Koostöö Moldova rahvastikuregistriga == Aastal 2013 ilmutas Moldova huvi Eesti e-riigi lahenduste vastu, soovides digiteerida oma rahvastikuandmeid, mis eksisteerisid veel samal aastal enamasti paberkujul.<ref>[https://web.archive.org/web/20141129035046/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20131002&ID=322456 "Kiisler: Moldova on huvitatud meie e-riigi kogemustest ja piirkondlikust koostööst" ]''Postimehe uudiste arhiiv.'' <sub>Kasutatud 19.11.2014</sub>.</ref> Rahvusvahelise hankekonkursi tulemusena hakkas kolme aastast projekti läbi viima AS Andmevara.<ref>[http://www.ituudised.ee/?PublicationId=7e437141-5fb5-4636-b2a8-c62fc4ff6a05&ref=rss "Andmevara võitis 600 000 eurose projekti"] ''Äripäeva uudiste arhiiv.'' <sub>Kasutatud 19.11.2014.</sub> </ref> Digiteerimise protsessi kuulus materjalide skaneerimine, metaandmete sisestamine, kvaliteedikontroll, digiteeritud materjalidega tutvumist võimaldava infosüsteemi loomine ja andmete üles laadimine MCloudi. 13 miljonist digiteeritavast dokumendist digiteeriti esimene miljon viie kuuga<ref>[https://web.archive.org/web/20141213060612/http://egov.md/index.php/en/communication/news/item/1919-1-000-000-digitised-documents#.VGxolfmUeQC "1,000,000 digitised documents"] ''Center of Electronic Governance news archive.'' <sub>Kasutatud 19.11.2014.</sub></ref> ning seitsme kuuga digiteeriti kaks miljonit dokumenti.<ref>[https://web.archive.org/web/20141129040640/http://egov.md/index.php/en/communication/news/item/2152-2-000-000-digitised-documents#.VGxovvmUeQC "2,000,000 digitised documents"] ''Center of Electronic Governance news archive.'' <sub>Kasutatud 19.11.2014.</sub></ref> Tänu tihedale koostööle on AS Andmevara sealsed tegevused tänaseks märkimisväärselt laienenud. Üks olulisem käimasolevatest on Eesti Välisministeeriumi kaudu rahastatav projekt, mille käigus viiakse ellu arengukoostööprojekt „Moldova Vabariigi Kodanike Registri arendus SAIS infosüsteemi baasil“.<ref>[https://web.archive.org/web/20141129043953/https://rakendused.vm.ee/akta/andmed_vaata.php?id=2402 "Moldova Vabariigi Kodanike Registri arendus SAIS infosüsteemi baasil (jätkuprojekt SAIS infosüsteemile)"] ''Eesti arengukoostöö andmebaas.'' <sub>Kasutatud 19.11.2014</sub>.</ref> AS Andmevara on teinud esimesi samme alustamaks koostööd ka Usbekistaniga, osaledes välisministri [[Urmas Paet]]iga Eesti-Usbekistani ärifoorumil.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/2741422/paet-soidab-koos-eesti-ettevotjatega-usbekistani "Paet sõidab koos Eesti ettevõtjatega Usbekistani"] ''Postimehe uudiste arhiiv.''<sub> Kasutatud 19.11.2014.</sub> </ref><ref>[https://web.archive.org/web/20141129060403/http://www.12news.uz/news/2014/03/28/%D0%B2-%D1%82%D0%B0%D1%88%D0%BA%D0%B5%D0%BD%D1%82%D0%B5-%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%88%D0%B5%D0%BB-%D1%83%D0%B7%D0%B1%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%BE-%D1%8D%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9/ "В Ташкенте прошел узбекско-эстонский бизнеес-форум"] ''12 news archive.''<sub> Kasutatud 19.11.2014.</sub></ref><ref>[http://news.uzreport.uz/news_4_r_117953.html "В Ташкенте состоялся узбекско-эстонский бизнес-форум"] ''UzReport news archive.''<sub> Kasutatud 19.11.2014.</sub> </ref> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="sim">{{netiviide| URL = https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/riik-muus-andmevara-aktsiad-leedu-ettevottele-invl-technology-ab| Pealkiri = "Siseministeeriumi pressiteade: Riik müüs AS Andmevara aktsiad Leedu ettevõttele INVL Technology AB"| Väljaanne = | Kasutatud = 22.04.2016| Keel = | arhiivimisaeg = 9.08.2020| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20200809085257/https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/riik-muus-andmevara-aktsiad-leedu-ettevottele-invl-technology-ab| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="invl">{{netiviide | URL = http://invltechnology.com/index.php?pageid=851&articleid=1033| Pealkiri = "INVL Technology acquired 100 per cent of Estonian Andmevara for EUR 664.6 thousand"| Väljaanne = | Kasutatud = 22.04.2016| Keel = }}</ref> <ref name="andmevara1">{{netiviide| URL = http://www.andmevara.ee/| Pealkiri = "Andmevara veebileht"| Väljaanne = Andmevara veebileht| Kasutatud = 22.04.2016| Keel = | arhiivimisaeg = 21.04.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160421014831/http://www.andmevara.ee/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="andmevara2">{{netiviide| URL = http://www.andmevara.ee/?m=201304| Pealkiri = "Palju õnne!"| Väljaanne = Andmevara kodulehe uudiste arhiiv| Kasutatud = 11.11.2013| Keel = | arhiivimisaeg = 10.06.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150610201537/http://www.andmevara.ee/?m=201304| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="andmevara3">{{netiviide| URL = http://www.andmevara.ee/?m=201205| Pealkiri = "AS Andmevara asutas tütarettevõtte"| Väljaanne = Andmevara kodulehe uudiste arhiiv| Kasutatud = 11.11.2013| Keel = | arhiivimisaeg = 10.06.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150610194508/http://www.andmevara.ee/?m=201205| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.andmevara.ee AS Andmevara koduleht] *[https://www.facebook.com/Andmevara AS Andmevara Facebooki leht] *[https://www.instagram.com/andmevara/ AS Andmevara Instagrami lehekülg] *[https://twitter.com/Andmevara AS Andmevara Twitteri lehekülg] *[http://www.linkedin.com/company/as-andmevara AS Andmevara LinkedIn-i lehekülg] [[Kategooria:Eesti infotehnoloogiaettevõtted]] fecol47sff5niw5ry85h28rogv4qeyx 40 (Tallinna bussiliin) 0 354564 7217497 7211802 2026-08-18T19:40:02Z ~2026-34651-55 231505 7217497 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Priisle|lõpppeatus=Supelranna|avati=2024 (tänasel kujul)|number=40|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/40/a-b/21213-1/map|eelmine liin=39|järgmine liin=41|järgmine=41 (Tallinna bussiliin)|eelmine=39 (Tallinna bussiliin)|läbi=Estonia|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/40/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=1007 TLT (44782485870).jpg}} [[File:444TAK.JPG|thumb|Viru Keskuses]] [[Fail:TLT bus line 40 on Vabaduse väljak.jpg|pisi|Vabaduse väljakul]] [[Fail:Bus №40 on Randla street.JPG|pisi|Randla tänaval]] [[Fail:2018-04-21-16-17-11-IMG 7553 (46039872845).jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] [[Fail:40buss.jpg|pisi|Kärberi tänaval]] {{teekaart}} '''40''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. [[Tallinna ühistranspordiliinid|Bussiliin]] ühendab [[Pelguranna]] asumit [[Põhja-Tallinn]]as [[Südalinn]]a asumiga [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], läbides [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]], [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] ja [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]]. Liin saab alguse [[Priisle]] peatusest. Tööpäeva tipptundidel sõidab 5 bussi. Väljumised 10-17 minuti tagant. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Priisle - Estonia - Pelguranna !Pelguranna - Estonia - Priisle |- | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Tähesaju tee ; Lendtähe ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Raua ; Paberi ; Tornimäe ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Pelgulinn ; Härjapea ; Maisi ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Kari ; Randla ; Pelguranna ; Supelranna | ; Supelranna ; Vihuri ; Puhangu ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Maisi ; Härjapea ; Pelgulinn ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Tornimäe ; Paberi ; Raua ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Oru ; Lasnamägi ; Vana-Kuuli ; Loitsu ; Virbi ; Lendtähe ; Tähesaju tee ; Mustakivi ; Kiviku ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Viru Keskus - Pelguranna !Pelguranna - Viru Keskus |- | ; Viru Keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Pelgulinn ; Härjapea ; Maisi ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Supelranna ; Vihuri ; Puhangu ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Maisi ; Härjapea ; Pelgulinn ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} == Välislingid== *[http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/40/a-b Tallinna 40 liini sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 44txk8r5842faoiqt2qmty84phoa7by 48 (Tallinna bussiliin) 0 354643 7217495 7216213 2026-08-18T19:36:28Z ~2026-34651-55 231505 7217495 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Pirita|lõpppeatus=Gaasi|avati=*2024 *2026 (tänasel kujul)|number=48|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/48/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=47|järgmine liin=49|järgmine=49 (Tallinna bussiliin)|eelmine=47|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/48/a-b]|läbi=Iru, Priisle, Vesse|uuendus=2. august 2026|suleti=2023|pilt=48buss.jpg}} [[Fail:TAK 2364.JPG|pisi|Viru keskuse suunas]] [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 3538 21-09-2022.jpg|pisi|Vabaduse väljakul]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 48''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja mis 21. oktoobrist 2024 ühendab läbi Lasnamäe [[Pirita]] ja [[Vesse]] asumeid.<ref>[https://www.tallinn.ee/et/uudis/oktoobrist-uuendused-pirita-bussiliinides Oktoobrist uuendused Pirita bussiliinides] Tallinna uudised, 25.09.2024</ref> '''Tallinna bussiliin 48''' oli algselt [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja mis alates 1. augustist 2023 ühendati bussiliiniga 35, uus marsruut Seli - Pelguranna. [[Tallinna ühistranspordiliinid|Bussiliin]] ühendas [[Südalinn]]a asumit [[Kesklinna linnaosa|Kesklinnas]] [[Pelguranna]] asumiga [[Põhja-Tallinn]]as, läbides [[Lilleküla]] ja [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]]. Liin sai alguse [[Viru Keskuse bussiterminal]]ist. Enne 1. novembrit 2016 oli 48 ekspressliin, mis ei peatunud Vabaduse väljaku ja Sõle peatusete vahel.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnas-muutuvad-mitmed-bussi-ja-trammiliinide-soiduplaanid?id=76040757 Tallinnas muutuvad mitmed bussi- ja trammiliinide sõiduplaanid] Delfi, 25.10.2016</ref> == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Vesse - Pirita keskus !Pirita keskus - Vesse |- | ; Gaasi ; Gaasi ; Vesse ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita | ; Pirita ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J.Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Gaasi ; Gaasi |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2025 kuni 31.07.2026 !Vesse - Pirita keskus !Pirita keskus - Vesse |- | ; Gaasi ; Gaasi ; Vesse ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita | ; Pirita ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J.Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Gaasi ; Gaasi |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 kuni 31.05.2025 !Vesse - Pirita keskus !Pirita keskus - Vesse |- | ; Gaasi ; Vesse ; Vesse ; Gaasi ; Kuuli ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Iru ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita | ; Pirita ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Iru ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Kuuli ; Gaasi ; Vesse ; Gaasi |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2016 kuni 31.07.2023 !Viru keskus - Pelguranna !Sõle - Pelguranna !Pelguranna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Ülase ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Kari ; Randla | ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Vihuri ; Puhangu ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Ülase ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2016 !Viru keskus - Pelguranna !Sõle - Pelguranna !Pelguranna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Kari ; Randla | ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Vihuri ; Puhangu ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/48/a-b Tallinna 48. liini sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8o2n9hl74u2ei25cq16wap1k9o2g5zw David Graeber 0 364876 7217702 6977308 2026-08-19T07:55:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217702 wikitext text/x-wiki [[Pilt:David Graeber 2015-03-07 (16741093492) (cropped).jpg|pisi|David Graeber, 2015]] '''David Rolfe Graeber''' (/ˈɡreɪbər/; [[12. veebruar]] [[1961]] [[New York]] – [[2. september]] [[2020]] [[Veneetsia]]) oli Ameerika [[antropoloog]], [[anarhism|anarhist]] ja aktivist, [[Londoni Majanduskool|Londoni Majanduskooli]] antropoloogiaprofessor<ref name="2sjAy" />, kes uuris majandusliku väärtuse teooriat ja sotsiaalteooriat. Graeber oli ka ühiskondlik ja poliitiline aktivist. Muuhulgas osales ta 2001. aastal [[Quebec]]is toimunud Ameerikate tippkohtumise vastastel meeleavaldustel ja protestis 2002. aastal [[New York|New Yorgis]] [[Maailma Majandusfoorum]]i vastu. Ta oli üks liikumise [[Hõivake Wall Street]] juhtfiguure. ==Noorus== Graeberi vanemad, kes tema sünni ajal olid 40. eluaastates, olid autodidaktidest töölisklassi intellektuaalid.<ref name="Drake" /> Graeberi ema Ruth Rubenstein töötas rõivatööstuses. Graeberi isa Kenneth töötas trükikojas ning oli osalenud Hispaania revolutsioonis ja [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]].<ref name="eF40Y" /> Graeber kasvas üles New Yorgi kortermajas, mille kohta ajakiri [[Businessweek|Business Week]] on kirjutanud, et see oli radikaalsest suhtumisest läbi imbunud.<ref name="Drake" /> Graeber on ühes intervjuus öelnud, et ta on alates 16. eluaastast olnud anarhist.<ref name="wUgvp" /> ==Akadeemiline karjäär== Graeber sai magistri- ja doktorikraadi [[Chicago Ülikool]]ist. Doktoritöö kirjutas ta [[maagia]]st, [[orjus]]est ja [[poliitika]]st [[Madagaskar]]il. 1998. aastal, kaks aasta pärast doktorikraadi saamist, asus ta lektorina tööle [[Yale'i Ülikool|Yale'i Ülikoolis]]. Yale'is töötamise ajal käis Graeber ka [[Eesti]]s: ta esines 25. aprillil 2003 [[Tallinn]]as Avatud Ühiskonna foorumil "Konflikt ja kokkulepe" ettekandega "Direct Action and Direct Democracy".<ref name="OuZL7" /> 2005. aasta mais otsustas Yale'i antropoloogia osakond Graeberi lepingut mitte pikendada tõmmates nii kriipsu 2008. aastal toimuma pidanud tenuuriks sobivuse kaalumisele. Graeberi toetajad, kelle hulka kuulusid teised antropoloogid, endised õpilased ja aktivistid, süüdistasid ülikooli, et otsus oli poliitilistest põhjustest ajendatud. Graeberit toetanud petitsioonidele andis allkirja üle 4500 inimese. Ka tuntud Briti antropoloog [[Maurice Bloch]] kutsus Yale'i üles oma otsust tühistama. Bloch, ülemaailmselt tunnustatud Madagaskari uurija, saatis ülikoolile kirja, milles kirjutas: :"Ta antropoloogiaalased kirjutised on suurepärased. Ta on oma põlvkonna maailma parim antropoloogia teoreetik."<ref name="VGYES" /> Yale'i juhtkond väitis, et Graeberi vallandamine oli kooskõlas Yale'i poliitikaga anda tenuur vähestele noorteadlastele, ja ülikool ei selgitanud oma tegusid ametlikult. Graeber spekuleeris, et ülikooli otsuses võis oma osa olla sellel, et ta oli toetanud üht üliõpilast, keda ähvardas ülikoolist väljaviskamine GESO-sse, Yale'i kraadiõppurite liitu kuulumise tõttu.<ref name="RpxJA" /> Samuti oletas ta, et nautis oma tööd ülikooli jaoks liiga palju ning oli pärit ülikooli jaoks valest klassist – töölisklassist.<ref>[https://www.theguardian.com/books/2020/sep/03/david-graeber-anthropologist-and-author-of-bullshit-jobs-dies-aged-59 David Graeber, anthropologist and author of Bullshit Jobs, dies aged 59]. The Guardian. 03.09.2020</ref> Enne lahkumist 2006. aasta kevadel andis Graeber veel kaht kursust: sissejuhatust kultuuriantropoloogiasse (mida kuulas üle 200 üliõpilase) ja kursust "Direct Action and Radical Social Theory". Viimane oli ainuke eksplitsiitselt radikaalsuseteemaline kursus, mida ta Yale'is andis. Londoni Majanduskooli antropoloogia osakond austab igal aastal üht oma karjääri alguses olevat antropoloogi, kes on andnud olulise panuse antropoloogia teooriasse, kutsudes ta [[Bronislaw Malinowski|Malinowski]]-nimelist loengut pidama. Graeber esines 25. mail 2006 Malinowski loenguga "Beyond Power/Knowledge: an exploration of the relations of power, ignorance and stupidity".<ref name="vY0ke" /> Samal aastal kutsus Briti Sotsiaalantropoloogide assotsiatsioon Graeberi pidama plenaarkõnet organisatsiooni 100. aastapäeva auks korraldatud üritusel.<ref name="NRbjK" /> 2011. aasta aprillis pidas Graeber loengu Berkeley antropoloogiaosakonna iga-aastases "Distinguished Lectures" sarjas ja 2012. aasta mais pidas ta [[Cambridge]]'i ülikoolis Marilyn Stratherni nimelise loengu. 2008–2013 oli Graeber Londoni Ülikooli Goldsmith's College'i lektor. 2013. aastast kuni surmani töötas ta Londoni Majanduskoolis antroploogiaprofessorina.<ref name="f5jye" /> Tema uurimishuvide hulka kuuluvad majandusliku väärtuse, raha, võla, poliitika, kommete, maagia, klassi, ühiskondlike liikumiste teooriad ja sotsiaalteooria.<ref name="va2sv" /> ==Uurimistöö== Graeberilt ilmus mitu raamatut. Oma doktoritöös "The Disastrous Ordeal of 1987: Memory and Violence in Rural Madagascar" uuris Graeber ülikute järglaste ja endiste orjade järeltulijate vahel püsivaid ühiskondlikke eraldusjooni. 2007. aasta septembris ilmus tema doktoritööl põhinev raamat "Lost People: Magic and the Legacy of Slavery in Madagascar". 2011. aastal ilmus mahukas ajalooline monograafia "Debt: the First 5000 Years" ("Võlg – Esimesed viis tuhat aastat"), milles Graeber uurib raha kasutamise ajalugu.<ref name="FtrZS" /> Võlast rääkides on Graeber öelnud: :"[[IMF]] ja see, mida tehti globaalse Lõuna maadega – mis on muidugi täpselt seesama, mida pankurid hakkavad nüüd kodus tegema – on vaid selle vana loo tänapäevane versioon. See tähendab, et kreeditorid ja valitsused ütlevad, et sul on [[finantskriis]], et sa võlgned raha ja muidugi pead oma võlad ära maksma. Võlgade andestamist ei võeta jutukski. Seetõttu peavad inimesed vähem sööma hakkama. Raha tuleb välja tõmmata ühiskonna kõige haavatavamatelt liikmetelt. Elusid hävitatakse, miljonid inimesed surevad. Inimesed ei toetaks kunagi selliseid poliitikaid, aga siis öeldakse: "Aga nad peavad ju oma võlad kinni maksma.""<ref name="JYQ9K" /> 2013. aastal ilmus liikumisest Hõivake Wall Street ja muudest sarnastest teemadest rääkiv raamat "Demokraatiaprojekt" ("The Democracy Project"). Graeber tõstatab seal mõttetute töökohtade teema (''bullshit jobs''). Tema sõnul on mõttetud paljud kontoris tehtavad haldus-, teenindus- ja müügitööd.<ref name="JCFnW" /> Ajakirjas Strike ilmunud artiklis kirjutas ta: :"Aastal 1930 ennustas [[John Maynard Keynes]], et sajandi lõpuks on tehnoloogia sedavõrd arenenud, et sellistes riikides nagu [[Suurbritannia]] või USA on töönädal 15 tundi pikk. On põhjust arvata, et tal oli õigus. Tehnoloogilises mõttes oleks see praegu võimalik, aga pole ometigi juhtunud. Pigem on otsitud viise, kuidas meid tehnoloogia abil rohkem tööle panna. Selle saavutamiseks on loodud tegelikult täiesti mõttetuid töid. Tohutu paljud inimesed kulutavad eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas terve oma tööelu ülesannete täitmisele, mida nad salamisi vajalikuks ei pea. Selline olukord tekitab sügavat moraalset ja vaimset kahju. See armistab meie kollektiivset hinge. Sellegipoolest ei räägi sellest pea keegi."<ref name="cSWj0" /><ref name="H6dX7" /> ==Aktivism== Lisaks akadeemilisele tööle oli Graeber ka ühiskondlikult aktiivne. Ta oli rahvusvahelise osalusühiskonna organisatsiooni (International Organization for a Participatory Society) üleminekukomitee liige<ref name="vt1Dk" /> ja kuulus maailma tööstustööliste ühingusse (Industrial Workers of the World). Samuti osales ta 2002. aastal New Yorgis Maailma Majandusfoorumi vastastel meeleavaldustel ja toetas 2010. aasta Suurbritannia üliõpilasproteste.<ref name="TG1OT" /> Ta oli tegev Hõivake Wall Street liikumise alguse juures ja kuulus kapitalismivastaste koondise Anti-Capitalist Convergence asutajate hulka.<ref name="yzRlV" /> Novembris 2011 kirjutas ajakiri Rolling Stone, et just Graeber andis Hõivake Wall Street liikumisele selle teemalause "Meie oleme 99 protsenti" ("We are the 99 percent"). Rolling Stone'i kohaselt aitas Graeber 2. augustil 2011 kaasa esimese, vaid 60 osalejaga New Yorgi üldkogu kogunemisele.<ref name="1MoH1" /> Ka järgnenud nädalate jooksul abistas ta inimeste kogunemisi, käis töörühmade kokkusaamistel, organiseeris õigusalaseid ja meditsiinilisi koolitusi ning vägivallatu vastupanu kursusi. Paar päeva pärast [[Zuccotti park|Zuccotti pargis]] laagri püstipanekut läks ta New Yorgist [[Texas]]esse.<ref name="Drake" /> Graeber on väitnud, et Hõivake Wall Street on põhimõtteliselt anarhistlik projekt: liikumine ei tunnista ei olemasolevate poliitiliste institutsioonide ega õigusliku raamistiku legitiimsust, otsuseid võetakse vastu konsensuslikult ja hierarhiaid välditakse.<ref name="xOm4X" /> Graeber on Hõivake Wall Streeti liikumist võrrelnud [[Araabia kevad]]ega ja öelnud, et see ning teised kaasaegsed rohujuuretasandi protestiliikumised esindavad "Ameerika impeeriumi lagunemise üle arutava läbirääkimistelaine avapauku".<ref name="DNLNC" /> ==Raamatud== * (2001). "Toward an Anthropological Theory of Value: The False Coin of Our Own Dreams." New York: Palgrave. ISBN 978-0-312-24044-8. OCLC 46822270. * (2004). "Fragments of an Anarchist Anthropology." Chicago: Prickly Paradigm Press. ISBN 978-0-9728196-4-0. OCLC 55221090. * (2007). "Lost People: Magic and the Legacy of Slavery in Madagascar." Bloomington: Indiana University Press. ISBN 978-0-253-34910-1. OCLC 82367869. * (2007). "Possibilities: Essays on Hierarchy, Rebellion, and Desire." Oakland, CA: AK Press. ISBN 978-1-904859-66-6. OCLC 154704091. * (2007). Koos Erika Briddle'i ja Stevphen Shukaitisega toimetanud: "Constituent Imagination: Militant Investigations / Collective Theorization." Oakland, CA: AK Press. ISBN 978-1-904859-35-2. OCLC 141193537. * (2009). "Direct Action: An Ethnography." Edinburgh Oakland: AK Press. ISBN 978-1-904859-79-6. OCLC 182529207. * (2011). "Debt: The First 5000 Years." Brooklyn, N.Y.: Melville House. ISBN 978-1-933633-86-2. OCLC 426794447. * (2011). "Revolutions in Reverse: Essays on Politics, Violence, Art, and Imagination." London New York: Minor Compositions. ISBN 978-1-57027-243-1. OCLC 759171790. * (2013). "The Democracy Project: A History, a Crisis, a Movement." New York: Spiegel & Grau. ISBN 9780812993561. OCLC 810859541. * (2015). "The Utopia of Rules: On Technology, Stupidity, and the Secret Joys of Bureaucracy." Melville House. ISBN 978-1-61219-375-5. * koos [[Marshall Sahlins]]iga (2017). "On Kings." Hau Books. ISBN 978-0-9861325-0-6. * (2018). "Bullshit Jobs: A Theory." Penguin. ISBN 978-0241263884. * (2021) koos [[David Wengrow]]ga. ''The Dawn of Everything''. ==Eesti keeles== * [[Andres Aule]] intervjuu "Anarhismist XXI sajandil"; Sirp 25. aprill 2003, lk 4–5 * "Lepped ja lubadused. Uue globaalse poliitika esilekerkimine – anarhistlik vaatenurk". VIII Avatud Ühiskonna Foorum: Konflikt ja kokkulepe. Tallinn, 25. aprill 2003. Tallinn, 2003. Lk 15–26 * "Võlg – Esimesed viis tuhat aastat". Vikerkaar 7–8/2013, lk 58–67 * "Mõttetute tööde müsteerium: 15-tunnine töönädal. Miks ei ole see tehnoloogia arengust hoolimata võimalikuks saanud?" Eesti Päevaleht 10. september 2013, lk 10–11 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Drake">[http://www.businessweek.com/magazine/david-graeber-the-antileader-of-occupy-wall-street-10262011.html Bennett, Drake. "David Graeber, the Anti-Leader of Occupy Wall Street: Meet the anthropologist, activist, and anarchist who helped transform a hapless rally into a global protest movement"] Business Week, 26.10.2011</ref> <ref name="2sjAy">[https://web.archive.org/web/20171029225141/http://www.lse.ac.uk/anthropology/people/departmentalstaff.aspx "London School of Economics Department of Anthropology Staff List"] London School of Economics.</ref> <ref name="eF40Y">[https://web.archive.org/web/20120107063238/http://www.alba-valb.org/volunteers/kenneth-graeber/ "Kenneth Graeber"] Abraham Lincoln Brigade: Spanish Civil War History and Education.</ref> <ref name="wUgvp">Mamatas, Nick (31.05.2005). [https://web.archive.org/web/20110629033208/http://www.villagevoice.com/2005-05-31/people/take-it-from-the-top/ "Take It From the Top: Speaking with anarchist professor David Graeber, canned from Yale"] Village Voice.</ref> <ref name="OuZL7">[http://eprints.lse.ac.uk/53369/ LSE Library]</ref> <ref name="VGYES">[https://web.archive.org/web/20091027163537/http://geocities.com/graebersolidarity/blochletter.html Bloch, Maurice. "Letter from Maurice Bloch, London School of Economics"] Solidarity with David Graeber. Arhiveeritud 27.10. 2009.</ref> <ref name="RpxJA">Frank, Joshua. [http://www.counterpunch.org/2005/05/13/without-cause-yale-fires-an-acclaimed-anarchist-scholar/ "Without Cause: Yale Fires An Acclaimed Anarchist Scholar"] Counterpunch.org, 13–15.05.2005</ref> <ref name="vY0ke">Graeber, David (26.05. 2006). [https://libcom.org/files/20060525-Graeber.pdf "Beyond Power/Knowledge: an exploration of the relation of power, ignorance and stupidity"] (pdf).</ref> <ref name="NRbjK">Graeber, David. [https://web.archive.org/web/20120112095445/http://www.theasa.org/conferences/asa06/panels/keynotegraeber.htm "There Never Was a West: Democracy as a form of interstitial cosmopolitanism"] Association of Social Anthropologists.</ref> <ref name="f5jye">Shea, Christopher (15.04. 2013). [https://chronicle.com/article/A-Radical-Anthropologist-Finds/138499/ "A Radical Anthropologist Finds Himself in Academic "Exile""] Chronicle of Higher Education.</ref> <ref name="va2sv">{{Netiviide |pealkiri=LSE anthropology staff |url=http://www.lse.ac.uk/anthropology/people/departmentalstaff.aspx |vaadatud=2014-03-17 |arhiivimisaeg=2017-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171029225141/http://www.lse.ac.uk/anthropology/people/departmentalstaff.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FtrZS">Habash, Gabe (02.12.2011). [http://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/publisher-news/article/49737-melville-house-finds-hit-for-the-99.html "Melville House Finds Hit for the 99%"] Publishers Weekly.</ref> <ref name="JYQ9K">Woodman, Spencer (September 2011). [http://brooklynrail.org/2011/09/express/world-of-debt "WORLD OF DEBT: DAVID GRAEBER with Spencer Woodman"] The Brooklyn Rail.</ref> <ref name="JCFnW">Yves Smith (13.08.2013). [https://web.archive.org/web/20140318021519/http://www.alternet.org/economy/dignity-and-work?paging=off "Has Anyone Noticed That Most New Jobs Suck?"] Naked Capitalism.</ref> <ref name="cSWj0">[http://www.strikemag.org/bullshit-jobs/ "On the Phenomenon of Bullshit Jobs"] 17.07.2013.</ref> <ref name="H6dX7">David Graeber. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/david-graeber-mottetute-toode-musteerium.d?id=66711683 Mõttetute tööde müsteerium] Eesti Päevaleht. 10.09.2013</ref> <ref name="vt1Dk">{{Netiviide |url=http://www.iopsociety.org/interim-committee |pealkiri="International Organization for a Participatory Society Interim Committee" |vaadatud=2014-03-17 |arhiivimisaeg=2021-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210228205219/http://www.iopsociety.org/interim-committee |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TG1OT">Rayner, Gordon; Roberts, Laura (12.11. 2010). [http://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/8127937/Student-tuition-fee-protests-security-guards-were-powerless-to-act-then-riot-ringleaders.html "Student tuition fee protests: security guards were powerless to act, then riot ringleaders"]. The Daily Telegraph.</ref> <ref name="yzRlV">Fries, Jacob H. (28.01. 2002). [http://www.nytimes.com/2002/01/28/nyregion/anarchy-has-image-problem-face-new-york-police-taste-for-conflict-wavers.html?pagewanted=all&src=pm "Anarchy Has an Image Problem; In the Face of New York Police, Taste for Conflict Wavers"] The New York Times.</ref> <ref name="1MoH1">Sharlet, Jeff (10.11.2011). [https://web.archive.org/web/20180128040724/https://www.rollingstone.com/politics/news/occupy-wall-street-welcome-to-the-occupation-20111110 "Inside Occupy Wall Street: How a bunch of anarchists and radicals with nothing but sleeping bags launched a nationwide movement"] Rolling Stone.</ref> <ref name="xOm4X">Graeber, David (30.11.2011). [http://www.aljazeera.com/indepth/opinion/2011/11/2011112872835904508.html "Occupy Wall Street's anarchist roots"] Al Jazeera.</ref> <ref name="DNLNC">Graeber, David (25.09. 2011). [http://www.theguardian.com/commentisfree/cifamerica/2011/sep/25/occupy-wall-street-protest "Occupy Wall Street Protest"] The Guardian.</ref> }} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Graeber, David}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide antropoloogid]] [[Kategooria:Anarhistid]] [[Kategooria:Chicago Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 6jjk6b5tdoeta86csrmsdx2y2n7rr0q Austra Skujiņa 0 365794 7217561 7004307 2026-08-18T21:57:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217561 wikitext text/x-wiki '''Austra Skujiņa''' ([[10. veebruar]] [[1909]] [[Kraukļi]], [[Vidriži vald]]<ref>[http://www.letonika.lv/literatura/Section.aspx?id=2190866 Austra Skujiņa (1909-1932) Dzejniece] letonika.lv</ref>, (tänapäeval [[Sēja piirkond]]) – [[5. september]] [[1932]] [[Riia]]<ref>[https://web.archive.org/web/20160726110145/http://seja.lv/seja.lv/docs/488/AUSTRA_SKUJINA.htm Austra Skujiņa] seja.lv</ref>) oli läti luuletaja. Austra Skujiņa oli pärit metsavahi seitsmelapselisest perekonnast. Tema vanem õde oli kirjanik [[Rūta Skujiņa]] (1907–1964). Ta õppis [[Pabaži]] põhikoolis ning Riia 2. ja 4. Keskkoolis. Sattus seejärel isa surma tõttu majanduslikesse raskustesse ning pidi tööle minema ja gümnaasiumihariduse omandamist jätkama õhtukoolis. Seejärel õppis ta aastatel [[1929]]–[[1931]] [[Läti Ülikool]]i loodusteaduskonnas.<ref>[https://web.archive.org/web/20171012150755/http://garamantas.lv/lv/person/25932 Austra Skujiņa] Latviešu folkloras krātuves digitālais arhīvs</ref> Võttis osa vasakpoolse üliõpilasorganisatsiooni "Zemgalija" tegevusest. Ülikooliõpingute kõrval töötas ta põllumajandusministeeriumis masinakirjutajana. Austra Skujiņa lõpetas õnnetu armastuse tõttu elu enesetapuga, viskudes Riias sillalt [[Daugava]] jõkke. Austra Skujiņa on maetud [[Riia Metsakalmistu]]le.<ref>[https://web.archive.org/web/20171012151043/https://nekropole.info/lv/Austra-Skujina Austra Skujiņa] nekropole.info</ref> Ajakirjanduses oli ta avaldanud luuletusi juba alates [[1926]]. aastat. Tema esimene luulekogu "Dzejas" ("Luuletused") ilmus 1932. aastal postuumselt. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Skujina, Austra}} [[Kategooria:Läti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1932]] gj384j7lc32smp81chww6ja80dlve73 NSV Liidu relvajõud 0 366978 7217295 7190151 2026-08-18T12:00:24Z Kruusamägi 1530 /* Väeliigid */ 7217295 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{toimeta}} {{Infokast organisatsioon | nimi = NSV Liidu relvajõud | omakeelne_nimi = Вооружённые Силы СССР | embleem = Communist star with golden border and red rims.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1993 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = NSV Liidu relvajõudude kõrgeim ülemjuhataja | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[NSV Liidu Kaitseministeerium]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''NSV Liidu relvajõud''' ([[vene keel]]es ''Вооружённые Силы СССР'' Vooružonnõje Silõ SSSR) oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] riiklik sõjaline organisatsioon. See koosnes [[väeliik]]idest ja neid toetavatest ametkondadest. Lisandusid sõjaväelised formeeringud: [[Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[Nõukogude Liidu piirivalve|piirivalveväegi]], [[Nõukogude Liidu Siseministeerium]]i haldusala [[Nõukogude Liidu Siseministeeriumi sisevägi|sisevägi]], sõjaväestatud [[tuletõrje]], [[NSV Liidu tsiviikaitse|tsiviikaitse]]vägi ning kaitseministeeriumile ja erinevate tööstusharude ministeeriumitele alluvad sõjaväestatud ehitussalgad. Relvajõudude organisatsioon oli nii funktsionaalne kui ka geograafiline. Väeliikide organisatsiooniline ülesehitus toetas sõjaliste operatsioonide läbiviimist kolmel strateegilisel tandril, viiel regionaalsel tandril ja kolmel ookeanitandril. Nõukogude relvajõudude teostatavad sõjalised operatsioonid olid ette nähtud toimuma kolmel strateegilisel tandril: Lääne strateegiline [[Tander|tander]] ([[Lääne-Euroopa]], [[Skandinaavia]], [[Vahemeri|Vahemer]]e, [[Põhja-Aafrika]], [[Atlandi ookean]]i põhjaosa); Lõuna strateegiline tander ([[Lähis-Ida]], [[Afganistan]], [[Pakistan]], [[India]], [[India ookean]]); Kaug-Ida strateegiline tander ([[Kaug-Ida]], [[Kagu-Aasia]], [[Vaikne ookean]]). Strateegiliste tandrite juhtimiseks oli alaline väejuhatus ning nende eesmärk oli juhtida maa-, õhu- ja mereväe üksuste sõjalisi tegevusi oma vastutuspiirkonnas. Strateegilisel tandrid jagunesid erinevateks operatsioonitandriteks: Lääne, Loode, Edel operatsioonitander jt. ==Väeliigid== [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i haldusalasse kuulus viis [[väeliik]]i: *[[NSV Liidu strateegiline raketivägi]] (''[[:ru:Стратегические ракетные войска СССР|Стратегические ракетные войска СССР]]'') *[[NSV Liidu õhukaitsevägi]] (''[[:ru:Войска противовоздушной обороны СССР|Войска противовоздушной обороны СССР]]'') *[[NSV Liidu maavägi]] (''[[:ru:Сухопутные войска СССР|Сухопутные войска СССР]]'') *[[NSV Liidu õhuvägi]] (''[[:ru:Военно-воздушные силы СССР|Военно-воздушные силы СССР]]'', ''ВС СССР'') *[[NSV Liidu merevägi]] (''[[:ru:Военно-морской флот СССР|Военно-морской флот СССР]]'') [[NSV Liidu õhudessantväed]] (''[[:ru:Воздушно-десантные войска СССР|Воздушно-десантные войска СССР]]'') olid [[NSV Liidu kaitseminister|NSV Liidu kaitseministri]] otsealluvuses, kuid kasutasid õhuväe vormirõivastust ja tunnuseid. ==Sõjaväeringkonnad== ;Nõukogude sõjaväeringkonnad 1991. aastal: {{Div col|2}} *[[Valgevene sõjaväeringkond]] (''Белорусский ВО''); *[[Karpaatia sõjaväeringkond]] (''Прикарпатский ВО''); *[[Kiievi sõjaväeringkond]] (''Киевский ВО''); *[[Odessa sõjaväeringkond]] (''Одесский ВО''); *[[Leningradi sõjaväeringkond]] (''Ленинградский ВО''); *[[Balti sõjaväeringkond]] (''Прибалтийский ВО''); *[[Moskva sõjaväeringkond]] (''Московский ВО''); *[[Uurali sõjaväeringkond]] (''Уральский ВО''); *[[Volga sõjaväeringkond]] (''Приволжский ВО''); *[[Siberi sõjaväeringkond]] (''Сибирский ВО''); *[[Kesk-Aasia sõjaväeringkond]] (''Среднеазиатский ВО''); *[[Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond]] (''Северо-Кавказский ВО''); *[[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond]] (''Закавказский ВО''); *[[Turkestani sõjaväeringkond]] (''Туркестанский ВО''); *[[Baikali sõjaväeringkond]] (''Забайкальский ВО''); *[[Kaug-Ida sõjaväeringkond]] (''Дальневосточный ВО''). {{Div col end}} ==Vaata ka== *[[Nõukogude väeosad Eestis]] *[[Harkovi kaardiväe kõrgem tankivägede kool]] *[[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap]] *[[Nõukogude armee]] *[[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvajõud| ]] rz41jiqj0jm1bxyod9q395x5kr53tww Balti Raudtee Eesti Raudteekond 0 370079 7217448 7213762 2026-08-18T18:32:47Z ~2026-45455-78 235733 /* */ 7217448 wikitext text/x-wiki '''Balti Raudtee Eesti Raudteekond''' (lühend: BRER; ka: '''Eesti Raudteekond''') oli [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti Raudtee]]le allunud [[Eesti NSV]] transpordiasutus<ref name="EE"/>. Eesti Raudteekond loodi 1963. aastal, kui [[Eesti Raudtee]] läks Balti Raudtee alluvusse<ref name="EE"/>. Eesti Raudteekonna eesotsas oli ülem, kes samal oli ka Balti Raudtee ülema asetäitja<ref name="EE"/>. Eesti Raudteekonna ülem<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1960/08/06/4 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenum], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu|Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 94, 6 august 1960</ref> oli pikka aega [[Aleksei Kotov]] (1910–1986). Ta oli 1949. aastast Eesti Raudtee juht alates ja siis aastail 1963–1979 Eesti Raudteekonna ülem ja Balti Raudtee ülema asetäitja<ref name=":0">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/71 Aleksei Jermolai p. Kotov], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 69</ref>. Talle eelnes Anatoli Roslak (1903) ja järgnes Oleg Mošenko (1938–2023). 1988. aastal nimetati Eesti Raudteekonna ülemaks Jakov Leškin (1940–2018), kes oli esimene kohalikku päritolu raudteejuht. Esialgne Balti Raudtee moodustati 1953. aastal Eesti, Leedu ja Läti raudteedest. 1963. aastast oli Balti Raudtee alluvuses ka Kaliningradi oblasti raudtee. Balti Raudtee peakorter oli Riias. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|10|450}}</ref>}} [[Kategooria:Eesti raudtee-ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] owhnj63oorvq0rvz1ne6gbc10cfm0l7 Pelayo 0 371746 7217836 7189947 2026-08-19T10:21:04Z Kuriuss 38125 7217836 wikitext text/x-wiki '''Pelayo''' (algupärane ladina nimi '''Pelagius'''; u 685 – [[737]] [[Cangas de Onís]]) oli [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] asutaja ([[astuurlaste vürst]]) ja valitseja aastatel 718–737. Tema päritolu on vaidluse all. [[Albelda kroonika]] järgi oli ta [[goodid|gooti]] ([[läänegoodid|läänegooti]]) [[aadlik]] («<small>XV. ITEM ORDO GOTORUM OBETENSIUM REGUM</small>. ''Primum in Asturias Pelagius rg. in Canicas an. XVIIII. Iste, ut supra diximus, a Uittizzanc rege de Toleto expulsus Asturias ingressus''.)<ref><small>OVIEDO GOOTI KUNINGATE NIMEKIRI</small>. 1. Esimene kuningas Astuurias oli Pelayo. Ta valitses Cangases 18 años. Nagu enne ütlesime, saabus ta Astuuriasse kuningas [[Witiza]] poolt Toledost välja aetuna." [http://humanidades.cchs.csic.es/ih/paginas/fmh/albeldensia.htm Albelda kroonika (CSIC Instituto de Historia)].</ref> [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] [[testament]] aastast 869<ref>[[Manuel Risco]]. ''[[España_sagrada]]'', kd XXX-VII, Madrid 1789</ref>, milles kuningas annetab presbüter Sisnandole [[Tenciana Santa María kirik]]u ([[Tiñana kihelkond]], [[Siero vald]]), mille tema onu [[Alfonso II]] oli saanud oma vaarisa Pelayo valdustest, seostab Pelayot Astuuria keskosaga, mainimata siiski tema kodukohta. Võiduga [[Covadonga lahing]]us peatas ta muslimite tungi põhja poole ja pani aluse [[rekonkista]]le, [[Pürenee poolsaar]]e tagasivallutamisele [[maurid]]elt kristlaste poolt. Ta rajas esimese kristliku kuningriigi Pürenee poolsaarel pärast [[umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] edukat sissetungi Hispaaniasse aastatel 711–718 (uuematel arheoloogilistel andmetel võis Astuurias riik juba varem olla<ref name="Noticia en La Voz de Avilés">{{Netiviide |url=http://www.elcomerciodigital.com/aviles/20080201/castrillon/datacion-restos-encontrados-penon-20080201.html |pealkiri=Artikkel ajalehes La Voz de Avilés |vaadatud=2014-06-05 |arhiivimisaeg=2009-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090308132933/http://www.elcomerciodigital.com/aviles/20080201/castrillon/datacion-restos-encontrados-penon-20080201.html |url-olek=ei tööta }}</ref>). Pole tugevaid tõendeid, mis kinnitaksid, et Pelayo tahtis taastada [[Läänegootide kuningriik]]i või tegutses usulistel motiividel. [[Pilt:Don Pelayo.jpg|pisi|Pelayo monument [[Covadonga lahing]]upaigas]] Peamised allikad Pelayo elu ja tegevuse kohta on Astuuria kuningriigis 9. sajandi lõpus kirjutatud kaks ladinakeelset kroonikat – "[[Chronicon Albeldense]]" ([[Albelda kroonika]]) ja [[Alfonso III kroonika]]. == Pelayo elu legendide järgi== === Pelayo elu enne kuningaks saamist === Pelayo oli läänegooti aadlik, Falifa poeg. ''Chronica Albendensise ''väitel oli Falifa [[Galicia]] hertsog, kes tapeti tolleaegse läänegooti kuninga [[Wittiza]] poolt. Alfonso III kroonika põhjal on Pelayo [[Chindasuinth|Chindasuinthi]] lapselaps ning samuti väidetakse seal, et ta isa torgati [[Córdoba|Córdobas]] pimedaks Wittiza käsul. Seal väidetakse ka, et pärast troonile saamist aastal 702 saatis Wittiza Pelayo Córdobast eksiili. Kõik see on aga varajane rahvapärimus.<ref name=":0">Collins, Roger (1989). ''The Arab Conquest of Spain, 710–797''. Oxford: Blackwell Publis</ref> [[File:Oviedo croix Victoire.jpg|thumb|333x333px|[[Võidurist|Pelayo rist]]]] Hilisema pärimuse kohaselt armus [[Munuza]], berberist ''legione ''([[Gijón]] või [[León]])'' ''valitseja Pelayo õesse ning saatis sõna [[Tariq ibn Ziyad|Tariq ibn Ziyadile]], kes lasi Pelayo vangistada ning Córdobasse saata. See, et Munuza valitsuspaik oli Gijónis või Leónis, tõestab, et araablased olid selleks ajaks oma võimu Pürenee poolsaarel kindlustanud ning Pelayo näol ei olnud tegemist regionaalse ülestõusu juhiga araablaste invasiooni vastu. Pigem eeldatakse, et Pelayo sai kokkuleppele araablastest valitsejatega, kes tagasid läänegootidele võimaluse kohalikul tasandil väikeseid maa-alasid hallata.<ref name=":0" /> Mingil hetkel hakkas Pelayo oma valitsejate vastu tundmatutel põhjustel mässama. Sellised mässud oli läänegootide Hispaanias suhteliselt tavalised. Tema vastu saadeti ülejäänud Pürenee poolsaarelt mobiliseeritud armee, mida juhtisid [[Alkama]] ja [[Seville'i piiskop Oppa]]. Covadongas peetud lahingus tapeti Alkama ning Oppa võeti vangi.<ref name=":0" /> Mauride kroonikad kirjeldavad Pelayot ja tema armeed kui "kolmekümmet metsikut eeslit".<ref>al-Maqqari, Ahmed Mohammed (1843). De Gayangos, Pascual, ed. ''The History Of The Mohammedan Dynasties In Spain'' '''II'''. W.H.Allen And Company.</ref> <ref>"Extract from C. Sánchez Albornoz and M. Antuña's ''Fuentes de la historia hispano-musulmana del siglo VIII'' featuring a translation of an excerpt from Al Maqqari's ''Nafh al-Tib''" in the on-line Biblioteca Cervantes (Spanish)</ref> Covadonga lahing paigutatakse ajaliselt tavaliselt aastasse 718 või 719, [[al-Hurr|al-Hurri]] ja [[as-Sham|as-Shami]] valitsemisaegade vahele, ent mõned ajaloolased on paigutanud lahingu ka aastasse 722 ning ''Chronica Albendensis ''paigutas selle koguni 740ndatesse. === Pelayo elu pärast kuningaks saamist === Pärast tema valimist ''princepsiks ''(vürstiks, kogukondlikuks liidriks) astuurialaste poolt läänegootide moodi<ref name=":0" />, tegi Pelayo oma riigi pealinnaks [[Cangas de Onís|Cangas de Oníse]].<ref>García Villada, Zacarías, ed. (1918). "Rotensis". ''Crónica de Alfonso III'' (in Spanish; Latin). Madrid: Sucesores de Rivadeneyra. pp. 99–132. Retrieved 1 July 2012.</ref> Ta kuningriik, mille kese asus algselt Ida-Astuurias, kasvas varsti. Ta pani oma naise mehele tulevasele kuningale [[Alfonso I|Alfonso I-le]], kes oli Pelayo idanaabri [[Kantaabria]] hertsogi Pedro poeg. Pelayo valitses 18 või 19 aastat, kuni oma surmani 737. Pärast teda sai kuningaks tema poeg [[Fáfila]].<ref name=":0" /> Ta on maetud Santa Eulalia de Abamia kirikusse, mis asub Corao külas, Cangas de Onise ligidal. [[Alfonso X]] käsul toimetati tema, ta õe ja ta naise Gaudiosa säilmed [[Covadonga püha koobas|Covadonga pühasse koopasse]].<ref>Cawley, Charles, ''Medieval Lands Project: ASTURIAS, LEON'', Foundation for Medieval Genealogy, retrieved August 2012</ref> == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Astuuria kuningas]] | aeg=718–737 | järgnev=[[Fáfila]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Astuuria monarhid]] [[Kategooria:Palmari Katoliku Kiriku pühakud]] [[Kategooria:Sündinud 680. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 737]] 820zvcztzsydl9xumi69o87jnj0vryp İlkay Gündoğan 0 374089 7217330 6679834 2026-08-18T13:09:30Z Kuriuss 38125 7217330 wikitext text/x-wiki [[File:20180602 FIFA Friendly Match Austria vs. Germany İlkay Gündoğan 850 0728.jpg|thumb|İlkay Gündoğan 2018. aastal]] '''İlkay Gündoğan''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1990]] [[Gelsenkirchen]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]]. Ta on [[Saksamaa jalgpallikoondis]]e keskmängija ja mängib [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[FC Barcelona]]. Varem on ta mänginud [[Bundesliga|Saksamaa kõrgliiga]] klubis [[Dortmundi Borussia]] ja [[Premier League|Inglismaa kõrgliiga]] klubis [[Manchester City FC|Manchester City]]. == Koondisekarjäär == Gündoğan debüteeris Saksamaa koondises 11. oktoobril 2011, kui mängiti [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia meeskonnaga]]. Ta valiti Saksamaa koondisse [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistlusteks]]. Saksamaa jõudis turniiril poolfinaali, kuid üheski mängus Gündoğan platsile ei pääsenud. Esimese värava Saksamaa koondises lõi ta 26. märtsil 2013 MM-i valikmängus [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstani]] vastu. Nii [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustest]] kui ka [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustest]] jäi ta vigastuse tõttu eemale. == Saavutused == ;Dortmundi Borussia *[[Bundesliga]]: [[Bundesliga hooaeg 2011–2012|2011–12]] *[[DFB-Pokal]]: 2011–12 *[[DFL-Supercup]]: 2013 ;Manchester City *[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[FA Cup]]: 2018–19 *[[EFL Cup]]: 2017–18, 2018–19, 2019–20 *[[FA Community Shield]]: 2018, 2019 == Välislingid == {{commonskat}} *[https://www.ilkay-guendogan.com/ Sportlase koduleht] *[http://www.transfermarkt.co.uk/ilkay-gundogan/profil/spieler/53622 Ilkay Gündogan - Transfermarkt] {{Manchester City FC mängijad}} {{UEFA Euro 2012 Saksamaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Saksamaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Saksamaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Saksamaa koondis}} {{JÄRJESTA:Gundogan, Ilkay}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:1. FC Nürnbergi jalgpallurid]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad‎]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 8hrydqrv6u7hu424dve66jqybou2oj9 Armastuse pisarad 0 374513 7217835 6532799 2026-08-19T10:19:55Z Kuriuss 38125 7217835 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2014}}{{viitamata}} '''"Armastuse pisarad"''' ([[hispaania keel|hispaania keeles]] "Corona de Lagrimas") on [[Mehhiko]] draamasari. Seriaalis mängib peaosa [[Victoria Ruffo]]. Eestis näidati seda telekanalil [[TV3]]. ==Sisu== Kui Refugio ([[Victoria Ruffo]]) koos kolme pojaga kodunt välja visatakse, viib saatus nad Méxicosse. Möödub 18 aastat, Refugio elab poegadega vaesuses ning teda kimbutavad tugevad nägemisprobleemid. Refugio vanim poeg Patricio õpib õigusteadust ja unistab rikkusest, keskmine poeg Edmundo on andekas, kuid laisk arstitudeng, ja noorim, Ignacio, pidi ema aitamiseks pärast keskkooli tööle minema. Peagi kohtab Patricio rikka juristi hellitatud tütart ning salates oma vaese pere maha, abiellub temaga. Refugio jõupingutused poja tagasivõitmiseks jooksevad aina luhta, mis tõukab ta masendusse ja päädib töökaotusega. Nooremad pojad üritavad ema aidata, kuid Edmundo valib selleks kuritegeliku tee, mis viib ta vanglasse. Kui Patricio kuuleb oma päritolu kohta tõtt, sunnib see teda olukorda ümber hindama ja ülbuse alla neelama. Ta anub Refugiolt andestust ning pere harmoonia saab taastatud. ==Osatäitjad== * [[Victoria Ruffo]] – Refugio Chavero Hernández * [[Maribel Guardia]] – Julieta Rojas vda de Vásquez * [[Ernesto Laguardia]] – Rómulo Ancira * [[África Zavala]] – Lucero Vásquez Rojas * [[Adriana Louvier]] – Olga Ancira Cervantes * [[José María Torre]] – Edmundo "Mundo" Chavero * [[Mane de la Parra]] – Ignacio "Nachito" Chavero * [[Alejandro Nones]] – Patricio Chavero * [[Lola Merino]] – Mercedes Cervantes de Ancira * [[Martha Julia]] – Flor Escutia Borbolla * [[Arturo Carmona]] – Apolinar "Polo" Pantoja * [[Juan Carlos Casasola]] – Benjamín Aguilar "Contador" * [[Amairani]] – Érika Cordero * [[Raquel Garza]] – Martina Requena Vda. de Durán * [[Erika García]] – Margarita Ríos "Magos" * [[Ulises de la Torre]] – Agustín Galindo * [[Mauricio García Muela]] – Raúl Cervantes * [[Felipe Nájera]] – Marco Cervantes * [[Fabiola Guajardo]] – Norma * [[Axel Ricco]] – José Antonio Barajas "El Pollo" * [[Elizabeth Guindi]] – Aurora de Cervantes * [[Ilithya Manzanilla]] – Sandra Cervantes * [[Cassandra Sánchez-Navarro]] – Consuelo María del Pilar "Chelito" Durán Requena * [[Carlos Girón]] – César Durán Requena * [[Javier Ruán]] – Don Isaías Requena * [[Alejandro Ávila]] – Baldomero Chavero * [[Juan Peláez]] – Eliseo Marrufo * [[Pedro Moreno]] – Juez Julián Corona * [[Perla Encinas]] – Zaida Mendez * [[Demian Gabriel]] – El Pinzas * [[Vicente Torre]] – Silvestre * [[Zadkiel Molina]] – Tino * [[Emireth Rivera]] – Lic. Delia Orozco * [[Vanessa Cure]] – Noelia * [[Tania Riquenés]] – Daira Americas * [[Carlos Bagarrán]] – Carcelero [[Kategooria:Seebiooperid]] [[Kategooria:Mehhiko telesarjad]] ig3lxbpd2cntp23kbbnzqsiu23b7cev 31 (Tallinna bussiliin) 0 375610 7217490 7217010 2026-08-18T19:27:17Z ~2026-34651-55 231505 7217490 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Priisle|lõpppeatus=Estonia|avati=*1976 *2025 (tänasel kujul)|number=31|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=30|järgmine liin=31A|järgmine=31A (Tallinna bussiliin)|eelmine=30 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b]|läbi=P. Pinna|uuendus=12. juuli 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_31_Priisle.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 31 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Ussimäe tee |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Estonia |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Estonia suunal 24<br />Priisle suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:31ussimae.jpg|pisi|Ussimäe-Kärberi ristmikul]] [[Fail:31buss.jpg|pisi|Kivisilla peatuses]] [[Fail:TAK 3528.JPG|pisi|P. Pinna suunas]] [[Fail:31 buss kunstiakadeemia suunas.jpg|pisi|Kunstiakadeemia suunas]] '''31''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]]. Liin on käigus tööpäevadel ja laupäeval ning alates 01.02.18 ka pühapäeval. Kuni 1. septembrini 2013 oli liini lõpp-peatus Kunstiakadeemia. 1. märtsist 2016 pikendati liini Pinna peatuse asemel Priisleni. 1. juunist 2025 sõidab liin Laagna tee asemel mööda Tähesaju teed. Väljumised 13-75 minuti tagant<!--[[Pae asum]]i Lasnamäel [[Südalinn]]a asumiga Kesklinnas. Liin on tähtis ühendus Kesklinnaga [[Punane tänav|Punase]] ja [[Pae tänav]]a elanike jaoks. Kõige tähtsamad peatused on Punane, Paala, Uus-Pae, Kunstiakadeemia ja Estonia. Sõiduaeg P. Pinna peatusest Kesklinna on 20 minutit, Kesklinnast P. Pinna peatusesse 22 minutit. !--> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 31 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Uus-Sadama - Pelgurand | |- |1978 |Paala - Kaubamaja | |- |1982 |P. Pinna - Kaubamaja | |- |1983-2012 |P. Pinna - Kunstiakadeemia | |- |2013 |P. Pinna - Estonia | |- |2016 |Priisle - Estonia | |} {| class="wikitable" |+Liin nr 31A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2026 |Priisle - Iru hooldekodu - Estonia | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2025 !Priisle - Estonia !Estonia - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Tähesaju tee ; Lendtähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Võidujooksu ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Võidujooksu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Lendtähe ; Tähesaju tee ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Ussimäe tee ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.03.2016 kuni 31.05.2025 !Priisle - Estonia !Estonia - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Võidujooksu ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Võidujooksu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Ussimäe tee ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2013 kuni 29.02.2016 !P. Pinna - Estonia !Estonia - P. Pinna |- | ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Kumu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.08.2013 !P. Pinna - Kunstiakadeemia !Kunstiakadeemia - P. Pinna |- | ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kunstiakadeemia | ; Kunstiakadeemia ; Gonsiori ; Laulupeo ; Kumu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/31/a-b/ 31. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ghfmglart9jvakoczqormfevcwu7kad 7217492 7217490 2026-08-18T19:27:33Z ~2026-34651-55 231505 7217492 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Priisle|lõpppeatus=Estonia|avati=*1976 *2025 (tänasel kujul)|number=31|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=30|järgmine liin=31A|järgmine=31A (Tallinna bussiliin)|eelmine=30 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b]|läbi=P. Pinna|uuendus=18. august 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_31_Priisle.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 31 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Ussimäe tee |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Estonia |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Estonia suunal 24<br />Priisle suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:31ussimae.jpg|pisi|Ussimäe-Kärberi ristmikul]] [[Fail:31buss.jpg|pisi|Kivisilla peatuses]] [[Fail:TAK 3528.JPG|pisi|P. Pinna suunas]] [[Fail:31 buss kunstiakadeemia suunas.jpg|pisi|Kunstiakadeemia suunas]] '''31''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]]. Liin on käigus tööpäevadel ja laupäeval ning alates 01.02.18 ka pühapäeval. Kuni 1. septembrini 2013 oli liini lõpp-peatus Kunstiakadeemia. 1. märtsist 2016 pikendati liini Pinna peatuse asemel Priisleni. 1. juunist 2025 sõidab liin Laagna tee asemel mööda Tähesaju teed. Väljumised 13-75 minuti tagant<!--[[Pae asum]]i Lasnamäel [[Südalinn]]a asumiga Kesklinnas. Liin on tähtis ühendus Kesklinnaga [[Punane tänav|Punase]] ja [[Pae tänav]]a elanike jaoks. Kõige tähtsamad peatused on Punane, Paala, Uus-Pae, Kunstiakadeemia ja Estonia. Sõiduaeg P. Pinna peatusest Kesklinna on 20 minutit, Kesklinnast P. Pinna peatusesse 22 minutit. !--> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 31 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Uus-Sadama - Pelgurand | |- |1978 |Paala - Kaubamaja | |- |1982 |P. Pinna - Kaubamaja | |- |1983-2012 |P. Pinna - Kunstiakadeemia | |- |2013 |P. Pinna - Estonia | |- |2016 |Priisle - Estonia | |} {| class="wikitable" |+Liin nr 31A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2026 |Priisle - Iru hooldekodu - Estonia | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2025 !Priisle - Estonia !Estonia - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Tähesaju tee ; Lendtähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Võidujooksu ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Võidujooksu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Lendtähe ; Tähesaju tee ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Ussimäe tee ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.03.2016 kuni 31.05.2025 !Priisle - Estonia !Estonia - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Võidujooksu ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Võidujooksu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Ussimäe tee ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2013 kuni 29.02.2016 !P. Pinna - Estonia !Estonia - P. Pinna |- | ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Kumu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.08.2013 !P. Pinna - Kunstiakadeemia !Kunstiakadeemia - P. Pinna |- | ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kunstiakadeemia | ; Kunstiakadeemia ; Gonsiori ; Laulupeo ; Kumu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/31/a-b/ 31. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] c2ofc1jveu9tjyp08a1cycrer91xyzx Surnud 17. augustil 0 377257 7217875 6685080 2026-08-19T11:42:12Z Velirand 67997 7217875 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[17. august]]il surnud tuntud isikuid.'' * [[1786]] – [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]], Preisimaa kuningas * [[1869]] – [[Jules André]], prantsuse kunstnik * [[1898]] – [[Carl Zeller]], austria helilooja * [[1903]] – [[Hans Gude]], norra kunstnik * [[1908]] – [[Radoje Domanović]], serbia kirjanik, ajakirjanik ja õpetaja * [[1916]] – [[Umberto Boccioni]], itaalia maalikunstnik ja skulptor * [[1918]] – [[Moissei Uritski]], Nõukogude kommunistlik partei- ja riigitegelane * [[1921]] – [[Maria Piłsudska]], poola õpetaja, poliitaktivist ja riigijuht Józef Piłsudski esimene abikaasa * [[1924]] – [[Paul Natorp]], saksa filosoof ja pedagoog * [[1925]] – [[Ioan Slavici]], rumeenia kirjanik ja ajakirjanik * [[1936]] – [[Armin Lomp]], eesti fotograaf * [[1942]] – [[Jaan Tallo]], eesti advokaat * [[1944]] – [[Günther von Kluge]], Saksa sõjaväelane, feldmarssal * [[1945]] – [[Shimaki Kensaku]], jaapani kirjanik * [[1953]] – [[Gao Gang]], hiina kommunist ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane * [[1957]] – [[Antanas Vienuolis]], leedu kirjanik * [[1963]] – [[Jaan Tartland]], eesti insener ja ehitusettevõtja * [[1969]] – [[Otto Stern]], saksa füüsik * [[1971]] – [[Wilhelm List]], Saksa sõjaväelane, marssal * [[1972]] – [[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik * [[1973]] – [[Jean Barraqué]], prantsuse helilooja * [[1978]] – [[Vera Maretskaja]], vene näitleja * [[1987]] – [[Rudolf Heß]], Saksamaa poliitik ja riigitegelane * [[1988]] – [[Muhammad Zia-ul-Haq]], Pakistani sõjaväelane ja poliitik * [[1989]] – [[Lawrence Stevens]], Lõuna-Aafrika poksija * [[1990]] – [[Enn Terasmäe]], Eesti ja Kanada põllumajandusteadlane * [[1991]] – [[Zygmunt Franciszek Szystowski]], Poola sõjaväelane * [[1994]] – [[Boris Kõrver]], eesti helilooja * [[1995]] – [[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane * [[2000]] – [[Franco Donatoni]], itaalia helilooja * 2000 – [[Martin Neithal]], eesti kirjandusteadlane * [[2002]] – [[Valentin Plutšek]], vene teatrilavastaja * [[2004]] – [[Kain Tapper]], soome skulptor * [[2009]] – [[Robert Feldhoff]], saksa ulmekirjanik * [[2010]] – [[Francesco Cossiga]], itaalia poliitik * 2010 – [[Jüri Rästas]], eesti meremees *[[2011]] – [[Michel Mohrt]], prantsuse kirjanik * 2011 – [[Leo Tivas]], eesti maletaja, treener ja kohtunik * 2011 – [[Vassõl Džartõ]], Ukraina poliitik * 2011 – [[Pierre Quinon]], prantsuse teivashüppaja * 2011 – [[Jekaterina Golubeva]], Prantsuse filminäitleja * 2011 – [[Nikita Jemšanov]], vene näitleja * 2011 – [[Valvo Raag]], eesti päritolu USA füüsik * [[2013]] – [[Tamara Waskoff]], Eesti tekstiilikunstnik * [[2014]] – [[Miodrag Pavlović]], serbia luuletaja, proosakirjanik ja kriitik * 2014 – [[Arvi Hallik]], eesti näitleja * [[2016]] – [[Arthur Hiller]], Kanada filmilavastaja * [[2017]] – [[Sirkka Selja]], soome luuletaja * [[2020]] – [[Tarmo Õuemaa]], eesti ajakirjanik * [[2023]] – [[John Devitt]], Austraalia ujuja * [[2026]] – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 17.]] 93krsfdp34a6s7fgtc99kg6fdkas1ge Ṭhitañāṇo bhikkhu 0 379558 7217679 7098570 2026-08-19T06:41:03Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti mungad]] 7217679 wikitext text/x-wiki {{Persoon |nimi=Ṭhitañāṇo bhikkhu |Taustavärv= |pilt=Ṭhitañāṇo bhikkhu2.jpg |pildisuurus= |pildiallkiri=Auväärne Ṭhitañāṇo Cārumayo |sünninimi= |sünniaeg={{sünniaeg ja vanus|1971|3|24}} |sünnikoht= |surmaaeg= |surmakoht= |rahvus=[[eestlased|eestlane]] |a1=Ilmalik nimi |a2=Andrus Kahn |b1=Usuline kuuluvus |b2=[[budism| budist]] |c1=Koolkondlik kuuluvus |c2=[[theravaada]] |d1=|d2=|e1=|e2=|f1=|f2=|g1=|g2=|h1=|h2=|i1=|i2=|j1=|j2=}} [[Fail:Ṭhitañāṇo bhikkhu.jpg|pisi]] '''Ṭhitañāṇa Cārumayo''' ([hääldus: thitanjaana tšaarumajoo]; kodanikunimega '''Andrus Kahn''', sündinud [[24. märts]]il [[1971]] [[Tartu]]s) on Eesti esimene [[theravaada]] traditsiooni järgiv Buddha [[munk]] ehk [[bhikkhu]]. Ta on [[Eesti Theravaada Sangha|Eesti Theeravaada Sangha]] asutaja ja juht, Eesti Theeravaada Sangha kloostri asutaja ja peamunk, [[Aegna]] saarel asuva WDS Aegna Meelearenduskeskuse asutaja ja juht ning Dhammavinaja Instituudi asutaja ja direktor.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Theravaada Sangha |url=https://www.sangha.ee/et |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Eesti Theravaada Sangha |keel=et}}</ref> Andrus Kahn pühitseti Buddha mungaks 2014. aastal Wat Hatai Nareshi templis [[Tai]]s ja tema nimeks sai Ṭhitañāṇa Cārumayo koos tiitliga "Auväärne" (paali keeles: ''bhante'').<ref name=":0" /> Ta on avaldanud ligi 50 psühholoogia- ja budismialast artiklit nii eesti kui ka inglise keeles ning praktilisi käsiraamatuid. Ta on Buddha õpetust tutvustavate kirjutiste ja raamatute, sh Eesti esimese buddhaliku lasteraamatu "[[Siddhatthast Buddhaks]]" autor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Siddhatthast Buddhaks {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/100010 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> == Haridus == Aastatel 1991–1993 õppis Andrus Kahn [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]]is, millele järgnesid 1997–2001 psühholoogiaõpingud [[Tartu Ülikool]]is. Ta jätkas psühholoogiaalaste teadmiste täiendamist Pärnus asuvas [[Eesti NLP Instituut|Eesti NLP Instituudis]], kus omandas aastatel 2004–2005 [[Neurolingvistiline programmeerimine|neurolingvistilise programmeerimise (NLP)]] praktiku (''NLP Practitioner'') ja 2006–2007 NLP meistri (''NLP Master'') diplomi.<ref name=":1">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti Theeravaada Sangha juubeliraamat: 10 aastat Buddha, Dhamma ja Sangha valguses |kirjastus=Eesti Theeravaada Sangha |aasta=2024 |isbn=978-9916-9624-9-7 |koht=Tallinn}}</ref> Aastatel 2004–2005 läbis ta [[Stern Koolitus]]es suhtlemis- ja motivatsioonitreeneri väljaõppe ning jätkas 2005–2008 erialast täiendamist [[Prantsuse Hüpnoteraapia Assotsiatsioon]]i (Association Française d'Hypnose (AFHyp))<ref>[http://www.afhyp.fr Association Française d'Hypnose]</ref> ja Jauno Psühholoogia Keskuse (Jauno Psiholoģiju Centrs Riias)<ref>{{Netiviide |url=https://nlp.lv/ |pealkiri=Jauno Psiholoģiju Centrs |vaadatud=2017-11-27 |arhiivimisaeg=2017-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201044723/https://nlp.lv/ |url-olek=ei tööta }}</ref> koostöös korraldatud [[Hüpnoteraapia|hüpno- ja psühhoterapeutide]] väljaõppes.<ref name=":1" /> Aastatel 2012–2015 õppis ta [[Bangkok]]is asuvas Mahachulalongkornrajavidyalaya ülikoolis buddholoogiat (Buddhist Studies). Pärast [[magistrikraad]]i omandamist jätkas ta aastal 2015 budoloogia õpinguid sama ülikooli [[doktorantuur]]is.<ref name=":1" /> Aastal 2020 kaitses ta edukalt dissertatsiooni teemal "Kasiṇa Bhāvanā Theory and Practice In Theravada School: A Case Study" ning omandas [[Filosoofiadoktor|filosoofiadoktori]] (PhD) kraadi. Õpingute ajal töötas ta samas ülikoolis 5 aastat õppejõuna.<ref name=":1" /> Aastal 2023 esindas ta Eestit Jaapanis toimunud "Kaheksandal Ülemaailmsel Budistlikul Tippkohtumisel".<ref>Auväärne Ṭhitañāṇo bhikkhu Jaapanis [https://youtube.com/clip/Ugkx5zMZAuV1wr-Gnx5aED-atDT7fzuKskQM?feature=shared "Kaheksandal Ülemaailmsel Budistlikul Tippkohtumisel"] 2023 aastal.</ref><ref>Auväärne Ṭhitañāṇo bhikkhu Jaapanis [https://www.youtube.com/clip/UgkxDJn5w5rnRrRvfXl8uhik8ojK67_t5LrU "Kaheksanda Ülemaailmse Budistliku Tippkohtumise"] tseremoonial.</ref> == Töökäik == * 2005–2008 treener-koolitaja arendusettevõttes Stern Koolitus, kus tema koolitusvaldkondadeks olid enesejuhtimine, esinemisoskused, liidrikäitumine, klienditeenindus, läbirääkimisoskuste treening, meeskonna- ja koostöötreening, vägivallatu suhtlemine, nõustamine ja [[mentorlus]], valetamise avastamise psühholoogia ja koolitajakoolitus.<ref name=":1" /> Sterni Erakoolis (Stern Koolituse allasutuses) oli Andrus Kahn aastaste väljaõppekursuste "Suhtlemis- ja motivatsioonitreenerite väljaõpe", "Praktilise psühholoogia kursus juhtidele" ja "Neurolingvistilise programmeerimise (NLP) põhikursus" juhtivaks treener-koolitajaks.<ref name=":1" /> * 2014–2019 [[Mahachulalongkornrajavidyalaya Ülikool|Mahachulalongkornrajavidyalaya Ülikooli]] õppejõud (vastutav lektor ainetes "Budism ja majandus", "Budism ja ökoloogia", "Inimene ja ühiskond" ning "Elu ja psühholoogia") * 2015. aastast [[Eesti Theravaada Sangha]] juht.<ref name=":0" /> * 2016. aastast Aegna saarele rahvusvahelise mõtlus- ja arenduskeskuse rajamine koostöös Wat Phra That Doi Suthepiga. Õpetab budoloogiat, meditatsiooni ja keskendumist.<ref name=":0" /> * 2023 aastast Dhammavinaya Instituudi juht.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esileht |url=https://www.dvi.ee/ |vaadatud=2025-02-19 |väljaanne=Dhammavinaya Instituut |keel=et}}</ref> == Raamatud == * 2017, "Siddhatthast Buddhaks", Eesti Theravaada Sangha, Tallinn, ISBN 978-9949-81-777-1. * 2018, "Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha", Eesti Theravaada Sangha, Tallinn, ISBN 978-9949-81-894-5. * 2019, "Meditation – As Taught by the Buddha", Eesti Theravaada Sangha, Bangkok, ISBN 978-9949-01-700-3. * 2020, "Kasiṇa Meditation", Eesti Theravaada Sangha, Bangkok, ISBN 978-9949-01-776-8. * 2021, "Meelerahu ja teadlikkuse loomine ning arendamine", Eesti Theravaada Sangha, Tallinn, ISBN 978-9916-9624-2-8, ISBN 978-9916-9624-1-1 * 2022, "Puudža. Austusavaldused", Eesti Theravaada Sangha, Aegna, ISBN 978-9916-9624-5-9. * 2024, "Dhammavärsid (''Dhammapadapāḷi'')", Eesti Theeravaada Sangha Klooster ja Buddhavacana tõlkeprojekt, Aegna, ISBN 978-9916-9302-0-5. == Käsiraamatud == * 2007, (kaasautor), Äripäeva Käsiraamatud, "Koolitus- ja arenduskäsiraamat". * 2005, (kaasautorid: Pirko Tõugu, Liisa Raudsepp) ja Stern Erakool, "Suhtlemisoskused. Koolitaja praktiline käsiraamat" (ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud koolitaja käsiraamat). * 2005, (kaasautorid: Pirko Tõugu, Liisa Raudsepp), Stern Koolitus, "Enesekehtestamine. Koolitaja praktiline käsiraamat (ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud koolitaja käsiraamat). * 2004, Stern Koolitus, "Koolitamise tehnoloogia ja metodoloogia. Koolitaja praktiline käsiraamat" (ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud koolitaja käsiraamat).  == Biograafiline veste == [[Martti Kalda]] koostatud raamat "Erakuelu" räägib Auväärse Ṭhitañāṇa kogemustest, mis mängisid olulist rolli tema Buddha mungaks saamisel. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://etv.err.ee/v/elusaated/touse_ja_sara/videod/de3b114b-7b56-434c-aa7a-d15382c09046 Munk: ära otsi elu mõtet, vaid mõtle, kuidas oma elu mõtestada] Intervjuu [[ETV]] saates "Tõuse ja sära", etv.err.ee, 28. september 2014 [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] [[Kategooria:Eesti mungad]] 6ud24sw353vg44ca53qrskiasmots4v Puravikulised 0 385073 7217496 6792954 2026-08-18T19:38:58Z Svencapoeira 67038 7217496 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Puravikulised | pilt = Safranpuravik.jpg | pildi_laius = 250px | värvus = seened | pildi_seletus = [[Safranpuravik]] (''Leccinellum crocipodium'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = '''Puravikulised''' ''Boletaceae'' | sugukonna_autor = [[François Fulgis Chevallier|Chevall.]] (1828) | tüüpperekond = [[Kivipuravik]] ''Boletus'' | tüüpperekonna_autor = [[Elias Magnus Fries|Fr.]] (1821) }} '''Puravikulised''' (''Boletaceae'') on [[Puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi kuuluv [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[seen]]i. == Eesti liikidega perekondi == Eestis elab järgmistesse [[Perekond (bioloogia)|perekondadesse]] kuuluvaid puravikulisi: *''Aureoboletus'' – [[kuldpoorik]] *''Boletus'' – [[kivipuravik]] *''[[Butyriboletus]]'' *''[[Caloboletus]]'' *''[[Hemileccinum]]'' *''[[Hortiboletus]]'' *''[[Imleria]]'' *''[[Leccinellum]]'' *''Leccinum'' – [[puravik]] *''[[Neoboletus]]'' *''Porphyrellus'' – [[Tahmpuravik_(perekond)|tahmpuravik]] *''Pseudoboletus'' – [[parasiitpuravik]] *''[[Rubroboletus]]'' *''Strobilomyces'' – [[Soomuspuravik_(perekond)|soomuspuravik]] *''[[Suillellus]]'' *''[[Sutorius]]'' *''Tylopilus'' – [[sapipuravik (perekond)|sapipuravik]] *''[[Xerocomellus]]'' *''Xerocomus'' – [[sametpuravik]] Alljärgnevad perekonnad kuuluvad teistesse sugukondadesse: *''Boletinus'' – [[õõspuravik]] *''Gyrodon'' – [[lepapuravik_(perekond)|lepapuravik]] *''Gyroporus'' – [[päkk]] ==Perekondi mujalt== *''[[Cyanoboletus]]'' *''[[Rheubarbariboletus]]'' [[Kategooria:Puravikulised| ]] oc2wo44cn088jqq3mj7grlfl8ne69n6 7217498 7217496 2026-08-18T19:41:07Z Svencapoeira 67038 7217498 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Puravikulised | pilt = Safranpuravik.jpg | pildi_laius = 250px | värvus = seened | pildi_seletus = [[Safranpuravik]] (''Leccinellum crocipodium'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = '''Puravikulised''' ''Boletaceae'' | sugukonna_autor = [[François Fulgis Chevallier|Chevall.]] (1828) | tüüpperekond = [[Kivipuravik]] ''Boletus'' | tüüpperekonna_autor = [[Elias Magnus Fries|Fr.]] (1821) }} '''Puravikulised''' (''Boletaceae'') on [[Puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi kuuluv [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[seen]]i. == Eesti perekondi == Eestis esineb järgmistesse [[Perekond (bioloogia)|perekondadesse]] kuuluvaid puravikulisi: *''Aureoboletus'' – [[kuldpoorik]] *''Boletus'' – [[kivipuravik]] *''[[Butyriboletus]]'' *''[[Caloboletus]]'' *''[[Hemileccinum]]'' *''[[Hortiboletus]]'' *''[[Imleria]]'' *''[[Leccinellum]]'' *''Leccinum'' – [[puravik]] *''[[Neoboletus]]'' *''Porphyrellus'' – [[Tahmpuravik_(perekond)|tahmpuravik]] *''Pseudoboletus'' – [[parasiitpuravik]] *''[[Rubroboletus]]'' *''Strobilomyces'' – [[Soomuspuravik_(perekond)|soomuspuravik]] *''[[Suillellus]]'' *''[[Sutorius]]'' *''Tylopilus'' – [[sapipuravik (perekond)|sapipuravik]] *''[[Xerocomellus]]'' *''Xerocomus'' – [[sametpuravik]] Alljärgnevad perekonnad kuuluvad teistesse sugukondadesse: *''Boletinus'' – [[õõspuravik]] *''Gyrodon'' – [[lepapuravik_(perekond)|lepapuravik]] *''Gyroporus'' – [[päkk]] ==Perekondi mujalt== *''[[Cyanoboletus]]'' *''[[Rheubarbariboletus]]'' [[Kategooria:Puravikulised| ]] rjmwaoj6p3p9hqfaf0x1xjdt61u6lh8 7217499 7217498 2026-08-18T19:43:36Z Svencapoeira 67038 7217499 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Puravikulised | pilt = Safranpuravik.jpg | pildi_laius = 250px | värvus = seened | pildi_seletus = [[Safranpuravik]] (''Leccinellum crocipodium'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = '''Puravikulised''' ''Boletaceae'' | sugukonna_autor = [[François Fulgis Chevallier|Chevall.]] (1828) | tüüpperekond = [[Kivipuravik]] ''Boletus'' | tüüpperekonna_autor = [[Elias Magnus Fries|Fr.]] (1821) }} '''Puravikulised''' (''Boletaceae'') on [[Puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi kuuluv [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[seen]]i. == Eesti perekondi == Eestis esineb järgmistesse [[Perekond (bioloogia)|perekondadesse]] kuuluvaid puravikulisi: *''Aureoboletus'' – [[kuldpoorik]] *''Boletus'' – [[kivipuravik]] *''[[Butyriboletus]]'' *''[[Caloboletus]]'' *''[[Hemileccinum]]'' *''[[Hortiboletus]]'' *''[[Imleria]]'' *''[[Leccinellum]]'' *''Leccinum'' – [[puravik]] *''[[Neoboletus]]'' *''Porphyrellus'' – [[Tahmpuravik_(perekond)|tahmpuravik]] *''Pseudoboletus'' – [[parasiitpuravik]] *''[[Rubroboletus]]'' *''Strobilomyces'' – [[Soomuspuravik_(perekond)|soomuspuravik]] *''[[Suillellus]]'' *''Tylopilus'' – [[sapipuravik (perekond)|sapipuravik]] *''[[Xerocomellus]]'' *''Xerocomus'' – [[sametpuravik]] Alljärgnevad perekonnad kuuluvad teistesse sugukondadesse: *''Boletinus'' – [[õõspuravik]] *''Gyrodon'' – [[lepapuravik_(perekond)|lepapuravik]] *''Gyroporus'' – [[päkk]] ==Perekondi mujalt== *''[[Cyanoboletus]]'' *''[[Rheubarbariboletus]]'' *''[[Sutorius]]'' [[Kategooria:Puravikulised| ]] jsfkxtany3nquie3b9s0wei57na2qm9 Ants Liigus 0 386000 7217418 4361823 2026-08-18T17:12:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217418 wikitext text/x-wiki '''Ants Liigus''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1962]]) on eesti [[fotograaf]]. Ta lõpetas 1981. aastal [[Tallinna 2. Tehnikakool]]i foto erialal. 1999. aastast töötab ta [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] fotograafina. Ta on õpetanud [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]es täiskasvanute õppes praktilist fotograafiat.<ref name="hansa">[http://www.parnupostimees.ee/231637/hansagumnaasiumis-naeb-ants-liiguse-fotosid "Hansagümnaasiumis näeb Ants Liiguse fotosid"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Pärnu Postimees, 2. märts 2010</ref> Liigus on mitmel korral pälvinud [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] preemia nii parima olemus- kui ka uudisfoto eest.<ref name="hansa"/> 2009. aastal sai ta auhinna parima uudisfoto eest maakonnalehtede kategoorias.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/90910/ants-liiguse-foto-tulekahjuohvrist-valiti-maakonnalehtede-parimaks "Ants Liiguse foto tulekahjuohvrist valiti maakonnalehtede parimaks"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Pärnu Postimees, 6. märts 2009</ref> 2010. aastal sai ta samas kategoorias preemia parima olemusfoto eest.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/233404/ants-liigus-tegi-aasta-parima-olemusfoto "Ants Liigus tegi aasta parima olemusfoto"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Pärnu Postimees, 5. märts 2010</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Liigus, Ants}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] ph95css8vyksqy8bh7m7my345k9tbm4 Chikungunya viirushaigus 0 386108 7217655 7000643 2026-08-19T05:46:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217655 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{toimeta}} {{vikinda}} '''Chikungunya viirushaigus''' ehk '''Chikungunya hemorraagiline palavik''' (lühend '''CHIK''') on peamiselt [[inimene|inimestel]] [[palavik]]u, [[lööve|lööbe]] ja [[polüartralgia]]ga kulgev [[viirushaigus]], mida põhjustab mitmete perekonda ''[[Aedes]]'' liigitatud sääseliikide pistete kaudu edasi kanduv [[Chikungunya viirus|Chikungunya'' viirus]]. ''Chikungunya'' viirushaigus on [[krooniline haigus]]. Selle viirushaiguse vastase [[vaktsiin]]i loomisega tegeletakse ka [[Tartu Ülikool]]is.<ref>Katre Tatrik: [http://novaator.err.ee/586372/tu-teadlased-loid-tohusa-vaktsiinikandidaadi-ohtliku-troopikahaiguse-vastu "TÜ teadlased lõid tõhusa vaktsiinikandidaadi ohtliku troopikahaiguse vastu"] ERR Novaator, 28. märts 2017</ref> ==Levimine== ''Chikungunya'' viirus on arboviirus (inglise keeles '''''ar'''thropod'' + '''''bo'''rne'' ehk lülijalgsete kaudu leviv). See on põline troopilise [[Aafrika]] ja [[Aasia]] viirus, kus see kandub inimestele nakatunud sääskede kaudu, kes kuuluvad tavaliselt perekonda ''Aedes''. Aafrikas ringleb ''chikungunya'' looduslikult metsloomade, eelkõige primaatide, ja sääskede vahel.<ref name="No Longer" /> ''Chikungunya'' viirushaiguse [[epideemia]]d levivad inimene-sääsk-inimene teel. Kuigi viirus ei kandu otse inimeselt inimesele, on erandiks üks juhtum. 28. mail 2009 tehti [[Tai]]s ''chikungunya'' nakkusega emale lapse ilmale toomiseks [[keisrilõige]], et vältida viiruse emalt lootele levimist. Pärast lapse sündi tegid arstid kindlaks, et laps on siiski juba viirusega nakatunud ja ta viidi intensiivraviosakonda, sest nakkuse tõttu ei suutnud laps iseseisvalt hingata ega piima juua. Arstid järeldasid seega, et viirus võib olla võimeline levima emalt lootele, kuid see hüpotees pole veel laboratoorseid tõendeid saanud.<ref name="bb0aK" /> Terviseameti nõuandel on ''chikungunya'' viirushaiguse riskipiirkondi külastanud veredoonorite suhtes viiruse doonoriverega leviku vältimiseks soovitatav rakendada järgmisi meetmeid: viimasest riskipiirkonna külastusest peab mööduma vähemalt neli nädalat enne vereandmisest tingimusel, et selle aja jooksul ei ole ilmnenud ''chikungunya'' viirushaiguse sümptomid; ''chikungunya''<nowiki/>'t põdenutel lubada verd anda kõige varem kuue kuu pärast.<ref name="terviseamet" /> === Vektorid === ''Ae.furcifer, Ae. africanus, Ae. luteocephalus, Ae, taylori, Ae. aegypti, Ae albopictus''. === Ülekanne === Viiruse ülekanne toimub sääsehammustuse ja [[veri|verega]]. === Reservuaarid=== Reservuaaridena võidakse vaadelda ahve, linde, kariloomi ja närilisi. ==Epidemioloogia== [[Pilt:Aedes aegypti biting human.jpg|pisi|Aasia tiigersääsk inimesel toitumas]] ''Chikungunya'' levib peamiselt ''[[Aedes aegypti]]'' ehk Aasia tiiger-sääskede hammustuste kaudu. Peremeesorganismideks võivad olla nahkhiired, ''[[Papio]]'' ja pärdiku perekonna ahvid. Sääsed ründavad inimesi päevasel ajal ja eelistatult eluruumides. Aasias ja Aafrikas levisid ''Aedes'''e sääsed peamiselt vihmaperioodil, kuid tänapäeval on nad [[Euroopa]]s kohanenud kuivemate tingimustega. Euroopa Haiguste kontrolli ECDC andmetel on selliseid sääski leitud 12 Euroopa riigis: [[Albaania]]s, [[Itaalia]]s, [[Prantsusmaa]] lõunaosas, [[Belgia]]s, [[Montenegro]]s, [[Šveits]]is, [[Kreeka]]s, [[Hispaania]]s, [[Horvaatia]]s, [[Holland]]is, [[Sloveenia]]s, [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]]. [[Terviseamet]]i andmeil ei ole [[Eesti]] nende sääskede levila.<ref name="terviseamet" /> Samas ei ole kindlalt teada, kas Eestis leiduvad sääsed suudavad ''chikungunya''<nowiki/>'t ja muid eksootilisi viirusi levitada. Hiljutine uurimistöö on näidanud, et 2005.–2006. aastal [[Réunion]]i saarel toimunud epideemia ajal (nakatus umbes 266 000 saare elanikku ehk 34,3% rahvastikust) levisid muteerunud viirusetüved ka ''Aedes albopictus'' sääskede kaudu.<ref name="nvPxN" /> Edasised uuringud kinnitasid, et ''chikungunya'' paremat levimist ''A. albopictus''<nowiki/>'e sääskedes põhjustab ühes viiruse ümbrise geenis (E1) olev [[mutatsioon|punktmutatsioon]].<ref name="1HPPK" /> Viiruse parem edasikanne ''A. albopictuse'' kaudu võib tähendada suuremat ''chikungunya'' epideemia riski ka mujal selle sääse [[levila]]s. Hiljutist epideemiat Itaalias vahendas arvatavasti samuti ''A. albopictus''.<ref name="D8Oiw" /> ==== Epideemiaid ==== *1952–1953 epideemia [[Tansaania]]s, vektor ''A. aegypti''. *1958 epideemia [[Tai]]s. *1959. aastal algas epideemia [[Uganda]]s ja levis edasi [[Keenia]]sse, [[Tansaania]]sse, [[Mosambiik]]i, [[Malawi]]sse ja Zaire'i (käesoleval ajal [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]). *1961–1963 oli epideemia [[Kambodža]]s. *1962–1964 oli epideemia Tais. *1999–2000 oli epideemia Kongo Demokraatlikus Vabariigis (hinnanguliselt 40 000 nakatunut). *2005.–2006. aastal [[Réunion]]i saarel toimunud epideemia ajal (nakatus umbes 266 000 saare elanikku ehk 34,3% rahvastikust). *2005.–2008. aastal [[India]], [[Sri Lanka]] – 1,4–6,5 miljonit nakatunut, vektorid ''A.albopictus'' või ''A.aegypti''. 2014. aasta ''chikungunya'' epideemia põhjustajaks Kariibi mere saartel on tõenäoliselt viiruse Aasia genotüüp.<ref name="IfZAI" /> ===Sümptomid=== [[pilt:2012-01-09 Chikungunya on the right feet at The Philippines.jpeg|pisi|Chikungunya viirusest põhjustatud lööve jalalabal]] ====Akuutne ''chikungunya'' viirushaigus==== Akuutse ''chikungunya'' viirushaiguse [[inkubatsiooniperiood]] võib kesta 1–12 päeva, tavaliselt 2–3 päeva. Selle [[sümptom]]id on kuni 40&nbsp;°C [[palavik]], tähnilis-sõlmeline [[lööve]] [[keha]]tüvel, [[jäse]]metel ja [[limaskest]]al ning paljude [[liiges]]te valu ([[artralgia]]) või [[artriit]].<ref name="pmid18227590" /> Teised mittespetsiifilised sümptomid on [[peavalu]], [[iiveldus]], [[oksendamine]], [[konjunktiviit]], kerge [[fotofoobia]] ja osaline maitsetundlikkuse kaotus.<ref name="After effects of Chikungunya Fever" /> Tüüpiliselt kestab palavik kaks päeva ja lõpeb siis järsult. Samas kestavad teised sümptomid – nagu näiteks liigesevalu, tugev peavalu, [[insomnia]] ja nõrkus – edasi tavaliselt umbes 5–7 päeva.<ref name="pmid18227590" /> Patsiendid on kurtnud liigesevalu üle ka palju hiljem, mõned isegi pärast kaht aastat.<ref name="ZybWp" /> Viirus säilib, uuringute alusel, keha kudedes veel kuid pärast akuutse haiguse taandumist. =====Lümfoid(-immuunsüsteem)===== Viirus on uuringute alusel võimeline kasutama ja enda kasuks ümber programmeerima IFN signaaliradu, [[apoptoos]]i ja autofaagiat ning muutuma immuunsüsteemi järelevalvele tabamatuks. Viirus ründab [[lümfoidkude]]sid. =====Närvisüsteem===== CHIKV märklaudrakkudeks [[peaaju]]s on [[astrotsüüdid]], [[ependüümirakud]], choroid plexus'e epiteelirakud ja [[neuron]]id. ''Chikungunya'' viirushaigus võib põhjustada [[meningoentsefaliit]]i, [[entsefaliit]]i, astroglioosi, perifeerseid [[neuropaatia]]id ja harva ka [[surm]]a. ===Diagnoosimine=== ''Chikungunya'' tuvastamisel on tavalised laboratoorsed testid näiteks pöördtranskriptsioon-[[PCR]] (inglise keeles ''reverse transcription PCR'' ehk ''RT-PCR''), viiruse isoleerimine ja [[seroloogia|seroloogilised]] testid. Viiruse isoleerimisega saadakse kõige kindlam [[diagnoos]], aga see võtab 1–2 nädalat aega. Selle tehnikaga pannakse kindlad [[rakuliin]]id vereproovidega kokku ja määratakse ''chikungunya'' viirusespetsiifilised vastused. Pöördtranskriptsioon-PCR-i abil paljundatakse vereproovist mitmeid ''chikungunya''-spetsiifilisi [[geen]]e. Tulemused saadakse ühe või kahe päevaga.<ref name="WHO diagnosis" /> Seroloogiline diagnoosimine nõuab teistest meetoditest rohkem verd ja kasutab ''chikungunya''-spetsiifiliste IgM [[antikeha]]de tasemete mõõtmiseks [[ELISA (immunoensüümmeetod)|ELISA]] analüüsi. Tulemused saadakse kahe või kolme päevaga, kuid võivad esineda [[väärpositiivne tulemus|väärpositiivsed tulemused]] teiste sarnaste, näiteks [[o’nyong’nyong viirus]]e ja [[Semliki Forest viirus]]ega nakatumise korral.<ref name="WHO diagnosis" /> ''Chikungunya'' tuvastamise seroloogiline test on saadaval [[Kuala Lumpur]]is asuvas Malaia Ülikoolis. Eesti viroloogia laborid ei diagnoosi ''chikungunya'' viiruspalavikku. Seega peab diagnoos põhinema epidemioloogilisel anamneesil ja haiguse kliinilisel pildil. Aasia või Aafrika reisi anamneesiga haigetel tuleb ''chikungunya''<nowiki/>'t eristada dengepalavikust ja malaariast.<ref name="terviseamet" /> ====Eristusdiagnoos==== ''Chikungunya'' viirushaiguse kliiniline hinnang on ebausaldatav. Viirushaigust tuleb [[Eristusdiagnoos|eristada]] klassikalise denge- ehk seitsmendapäevitisest palavikust ja O'nyong-nyongi palavikust. ===Diagnoosi kodeerimine === Osadel haigusjuhtudel (hinnanguliselt ligi 10%) võib ''chikungunya'' viirus põhjustada ka ''chikungunya'' hemorraagilist palavikku ning neid kodeeritakse sama koodiga. {{Haiguste teabekast |Ladinakeelne nimi= Chikungunya | DiseasesDB = 32213 | ICD10= {{ICD10|A|92|0|a|90}} | ICD9 = {{ICD9|065.4}}, {{ICD9|066.3}} | MedlinePlus= | eMedicineSubj= | eMedicineTopic = | MeshID = D018354 }} [[RHK-9|Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis]] tähistatakse ''chikungunya'' viirushaigus koodidega 065.4 ja 066.3. [[RHK-10]]-s kodeeritakse ''chikungunya'' viirushaigus koodiga [A92.0]. ==Patofüsioloogia== Inimese rakkudest on nakkusele vastuvõtlikud [[Epiteelkude|epiteeli]]- ja endoteelirakud, peamiselt [[fibroblast]]id ja [[makrofaagid]]. Primaarsed [[lümfotsüüdid]] ja monotsüüdid ning monotsüütidest pärinevad dendriitrakud ei ole nakkusele vastuvõtlikud. Viirus siseneb rakku [[pH]]-sõltuva [[endotsütoos]]iga. Nakkus on [[tsütopaatiline]] ja arvatavasti indutseerib nakatunud rakus [[apoptoos]]i. Nakkus on väga tundlik I ja II tüüpi [[interferoon]]i viirusevastasele toimele. ==Ennetamine ja ravi== ''Chikungunya'' raviks spetsiifilised ravimid puuduvad. Riskipiirkonda siirduvatel reisijatel soovitatakse kanda pikki riideid ning kasutada 30% DEET-il põhinevaid sääsetõrjevahendeid. Sääsetõrjevahendeid ei soovitata kasutada alla kolme kuu vanustel lastel.<ref name="terviseamet" /> [[Klorokviin]] kogub võimaliku ravimina tähtsust ''chikungunya''<nowiki/>'ga seostatud sümptomite raviks ja põletikuvastase ainena viirusega seostatud artriidiga võitlemiseks. Malaia Ülikooli uuringus leiti, et Chloroquine-fosfaat annab paljulubavaid tulemusi artriidilaadsete sümptomite vastu, mida ei kergenda [[aspiriin]] ja [[mittesteroidsed põletikuvastased ravimid]].<ref name="TYCcb" /> Samas näitavad mitteavaldatud uurimused rakukultuuride ja ahvidega, et klorokviin ei ravi ''chikungunya''<nowiki/>'t. Soovitatav on vältida aspiriini, ibuprofeeni ja teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamist, mida muidu soovitatakse artriidivalu ja palaviku korral. === ''Chikungunya'' viiruse vaktsiin === Laboritöötajate tarbeks on 1970. aastatel välja töötatud ahvide neerukoe kultuuridel baseeruv inaktiveeritud ''chikungunya'' viiruse vaktsiin. Uue eksperimentaalse ''chikungunya'' viiruse vaktsiini inimkatsetused lõppesid edukalt ning 2023. aasta seisuga on olemas üks vaktsiin ''chikungunya'' viirushaiguse ennetamiseks ([[Ixchiq]]).<ref name="bWoXh" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Commissioner |eesnimi=Office of the |kuupäev=2023-11-13 |pealkiri=FDA Approves First Vaccine to Prevent Disease Caused by Chikungunya Virus |url=https://www.fda.gov/news-events/press-announcements/fda-approves-first-vaccine-prevent-disease-caused-chikungunya-virus |vaadatud=2023-12-05 |väljaanne=FDA |keel=en}}</ref> ==Prognoos== Tavaliselt ei ole haiguse kulg eluohtlik ja tervenemine sõltub vanusest. Nooremad patsiendid saavad terveks 5–15 päevaga, keskealised 1–2,5 kuuga. Vanuritel kestab haigusest paranemine kauem. Haiguse raskusaste ja samuti selle kestus on väiksem noortel patsientidel ja rasedatel naistel. Rasedatel naistel ei esine nakkusejärgseid tüsistusi. ''Chikungunya'' põhjustatud silmapõletik võib esineda [[iridotsükliit|iridotsükliidina]] ja lisaks võib kahjustuda [[võrkkest]].<ref name="3BPhz" /> Mitmel patsiendil on ''chikungunya''<nowiki/>'ga kaasnenud jalgade paistetamine, mille otsene põhjustaja on ebaselge – see ei ole seotud ühegi südame-veresoonkonna, neerude ega maksa häirega. Pärast haiguse läbipõdemist tekib püsiv immuunsus. == Ajalugu == Sõna "chikungunya" pärineb arvatavasti kohaliku [[makonde keel]]e murdes kirjeldusest, mis tähendab "see, mis üles paindub", viidates haigusega seostatud ränga liigesevalu ja artriidilaadsete sümptomitega patsientide moonutatud kehahoiakule.<ref name="ViSMo" /> Marion Robinson<ref name="Robinson_1955" /> ja W. H. R Lumsden<ref name="Lumsden_1955" /> kirjeldasid haigust esimest korda 1955. aastal pärast 1952. aasta puhangut Makonde platool (praegune Tansaania mandriosa). 1955. aasta haiguse epidemioloogiat kirjeldava esmase aruande kohaselt tuleneb termin "chikungunya" makondekeelsest tegusõnatüvest "kungunyala", mis tähendab kokkukuivamist või moondumist. Järgnevas uurimistöös andis Robinson makonde terminile täpsema seletuse: "see, mis üles paindub", mis kaudsemalt tõlgituna tähendab küürus käivat inimest. Järgmised autorid ilmselt ei märganud makonde keelele viitavaid märkusi ja eeldasid, et termin tuleneb [[suahiili keel]]est, mis oli tollal selle piirkonna ''[[lingua franca]]''. Terminit on ekslikult suahiili keelele omistatud ka mitmes teises kirjalikus allikas. Paljud teised väärad kirjapildid ja vormid on samuti igapäevases kasutuses, kaasa arvatud näiteks "chicken guinea", "chicken gunaya" ja "chickengunya". [[Pilt:CHIK-World-Map-09-17-2019.jpg|pisi|''Chikungunya'' viiruse geograafiline levik (2019)]] Alates viiruse avastamisest 1952. aastal Aafrikas Tanganjikas on ''chikungunya'' puhanguid aeg-ajalt olnud peamiselt Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Kagu-Aasias. Pärast 1999. aasta [[Indoneesia]] puhangut ei täheldatud uusi epideemiaid kuni 2005. aastani, mil haigus uuesti ja suuremal alal levima hakkas. 2005. ja 2006. aastal nakatas ''chikungunya'' Prantsusmaale kuuluval [[Réunion]]i saarel hinnanguliselt 255 000 inimest, mis moodustas umbes kolmandiku saare elanikkonnast.<ref name="KvyJa" /> Nakkus levis lennureisijatelt Prantsusmaa sisemaale ning riik saatis saarele 36 miljoni [[euro]] suuruse esmaabipaketi ja sõdureid sääskede hävitamiseks. Nakkuspuhanguid on esinenud ka mujal Euroopas ja Prantsusmaa Kesk-Ameerika provintsides, kuhu viirus jõudis turistide ja immigrantidega. ''Chikungunya'' epideemiad tekivad tsükliliselt ja kaovad seejärel seitsmeks-kaheksaks, harva kuni 20 aastaks. Haiguse esimene üles märgitud puhang oli arvatavasti 1779. aastal.<ref name="Carey1971" /> See hinnang on kooskõlas molekulaargeneetika tõenditega, mis pakuvad välja, et viirus tekkis umbes 1700. aasta paiku.<ref name="Cherian2009" /> Ühed varasemad teated ''chikungunya'' levimisest pärinevad 1824. aastast Indiast. Varem peeti India juhtumit ''chikungunya'''ga väga sarnase dengepalaviku puhanguks. Pärast sümptomite tähelepanelikku taasuurimist 1970. aastatel leidsid teadlased, et tegu oli suurema tõenäosusega hoopis ''chikungunya'' epideemiaga.<ref name="Carey1971" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="No Longer">{{cite journal |author=Enserink M |title=Infectious diseases. Chikungunya: no longer a third world disease |url=https://archive.org/details/sim_science_2007-12-21_318_5858/page/1860 |journal=Science |volume=318 |issue=5858 |pages=1860–1 |date=detsember 2007 |pmid=18096785 |doi=10.1126/science.318.5858.1860}}</ref> <ref name="bb0aK">[http://www.thairath.co.th/content/misc/9173 Trang hospital found Chikungunya transmitted from a mother to her foetus], 28 May 2009. Accessed: 29 May 2009.</ref> <ref name="terviseamet">{{Netiviide |url=http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Chikungunya_viirushaigus.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-08 |arhiivimisaeg=2013-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131024124520/http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Chikungunya_viirushaigus.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nvPxN">{{cite journal |author=Martin E |title=EPIDEMIOLOGY: Tropical Disease Follows Mosquitoes to Europe |url=https://archive.org/details/sim_science_2007-09-14_317_5844/page/1484 |journal=Science |volume=317 |issue=5844 |page=1485 |year=2007 |pmid=17872417 |doi=10.1126/science.317.5844.1485a}}</ref> <ref name="1HPPK">{{cite journal |author=Tsetsarkin KA, Vanlandingham DL, McGee CE, Higgs S |title=A Single Mutation in Chikungunya Virus Affects Vector Specificity and Epidemic Potential |journal=PLoS Pathog |volume=3 |issue=12 |pages=e201 |year=2007 |pmid=18069894 |doi=10.1371/journal.ppat.0030201 |pmc=2134949}}</ref> <ref name="D8Oiw">[http://www.afpmb.org/bulletin/vol27/071020_CHK_report.pdf European Centers for Disease Control Report Chikungunya in Italy.]</ref> <ref name="IfZAI">Lizette Mowatt, Sandra T. Jackson, Chikungunya in the Caribbean: An Epidemic in the Making, Infect Dis Ther, DOI 10.1007/s40121-014-0043-9 (vaadatud 08.12.2014.a.)</ref> <ref name="pmid18227590">{{cite journal |author=Chhabra M, Mittal V, Bhattacharya D, Rana U, Lal S |title=Chikungunya fever: a re-emerging viral infection |journal=Indian J Med Microbiol |volume=26 |issue=1 |pages=5–12 |year=2008 |pmid=18227590 |doi=10.4103/0255-0857.38850}}</ref> <ref name="After effects of Chikungunya Fever">{{cite web |url=http://www.onlymyhealth.com/after-effects-chikungunya-fever-1300445384 |title=After effects of Chikungunya Fever |author=Vatsal Anand |date=18. märts 2011 |url-status=dead |accessdate=29.06.2012 |archive-date=12.06.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120612051133/http://www.onlymyhealth.com/after-effects-chikungunya-fever-1300445384 }}</ref> <ref name="ZybWp">{{cite journal |author=Simon F, Parola P, Grandadam M, ''et al.'' |title=Chikungunya infection: an emerging rheumatism among travelers returned from Indian Ocean islands. Report of 47 cases |journal=Medicine |volume=86 |issue=3 |pages=123–37 |date=mai 2007 |pmid=17505252 |doi=10.1097/MD/0b013e31806010a5}}</ref> <ref name="WHO diagnosis">{{cite web |url=http://www.searo.who.int/EN/Section10/Section2246_12902.htm |title=Laboratory Diagnosis of Chikungunya Fevers |publisher=[[World Health Organization]] |accessdate=20. mail 2013 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120908065003/http://www.searo.who.int/en/Section10/Section2246_12902.htm |archivedate=8. september 2012 |url-status=live }}</ref> <ref name="TYCcb">[http://www.vadscorner.com/alphaviruses.html Alphaviruses<!-- Bot generated title -->]</ref> <ref name="bWoXh">{{netiviide | url = http://www.nih.gov/researchmatters/august2014/08252014chikungunya.htm | pealkiri = Chikungunya Vaccine Shows Promise | autor = National Institutes of Health | väljaanne = News | aeg = 25. august 2014 | vaadatud = 09.12.2014 | keel = inglise | arhiivimisaeg = 9.12.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141209181209/http://www.nih.gov/researchmatters/august2014/08252014chikungunya.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="3BPhz">{{cite journal |author=Mahendradas P, Ranganna SK, Shetty R, ''et al.'' |title=Ocular manifestations associated with chikungunya |url=https://archive.org/details/sim_ophthalmology_2008-02_115_2/page/287 |journal=Ophthalmology |volume=115 |issue=2 |pages=287–91 |date=veebruar 2008 |pmid=17631967 |doi=10.1016/j.ophtha.2007.03.085}}</ref> <ref name="ViSMo">{{cite journal |title=Chikungunya fever diagnosed among international travelers–United States, 2005–2006 |journal=MMWR Morb. Mortal. Wkly. Rep. |volume=55 |issue=38 |pages=1040–2 |date=29. september 2006 |pmid=17008866 |url=http://www.cdc.gov/mmwr/preview/mmwrhtml/mm5538a2.htm |author1=Centers for Disease Control and Prevention}}</ref> <ref name="Robinson_1955">{{cite journal |author=Robinson MC |title=An epidemic of virus disease in Southern Province, Tanganyika Territory, in 1952–53. I. Clinical features |journal=Trans. R. Soc. Trop. Med. Hyg. |volume=49 |issue=1 |pages=28–32 |year=1955 |pmid=14373834|doi=10.1016/0035-9203(55)90080-8}}</ref> <ref name="Lumsden_1955">{{cite journal |author=Lumsden WH |title=An epidemic of virus disease in Southern Province, Tanganyika Territory, in 1952–53. II. General description and epidemiology |journal=Trans. R. Soc. Trop. Med. Hyg. |volume=49 |issue=1 |pages=33–57 |year=1955 |pmid=14373835|doi=10.1016/0035-9203(55)90081-X}}</ref> <ref name="KvyJa">{{cite news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/4674376.stm |title=Island disease hits 50,000 people |publisher=BBC News |date=2. veebruar 2006 |accessdate=18. augustil 2007}}</ref> <ref name="Carey1971">{{cite journal |author=Carey DE |title=Chikungunya and dengue: a case of mistaken identity? |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-the-history-of-medicine-and-allied-sciences_1971-07_26_3/page/243 |journal=J Hist Med Allied Sci |volume=26 |issue=3 |pages=243–62 |date=juuli 1971 |pmid=4938938 |doi=10.1093/jhmas/XXVI.3.243}}</ref> <ref name="Cherian2009">{{cite journal |author=Cherian SS, Walimbe AM, Jadhav SM, ''et al.'' |title=Evolutionary rates and timescale comparison of Chikungunya viruses inferred from the whole genome/E1 gene with special reference to the 2005–07 outbreak in the Indian subcontinent |journal=Infect. Genet. Evol. |volume=9 |issue=1 |pages=16–23 |date=jaanuar 2009 |pmid=18940268 |doi=10.1016/j.meegid.2008.09.004}}</ref> }} ==Välislingid== {{Portaal|Meditsiin}} * W.H.R. Lumsden, [http://trstmh.oxfordjournals.org/content/49/1/33.abstract An epidemic of virus disease in Southern Province, Tanganyika territory, in 1952–1953 II. General description and epidemiology], Trans R Soc Trop Med Hyg (1955) 49 (1): 33–57., doi: 10.1016/0035-9203(55)90081-X * Dileep Mavalankar, Priya Shastri, Tathagata Bandyopadhyay, Jeram Parmar, ja Karaikurichi V. Ramani, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2570824/ Increased Mortality Rate Associated with Chikungunya Epidemic, Ahmedabad, India], Emerg Infect Dis. märts 2008; 14(3): 412–415., doi: 10.3201/eid1403.070720, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2570824 * Clémentine Schilte, Frédérik Staikovsky, Thérèse Couderc, Yoann Madec, Florence Carpentier, Somar Kassab, Matthew L. Albert, Marc Lecuit, Alain Michault, [http://www.plosntds.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pntd.0002137 Chikungunya Virus-associated Long-term Arthralgia: A 36-month Prospective Longitudinal Study], DOI: 10.1371/journal.pntd.0002137, 21. märts 2013 * Scott C. Weaver, [http://www.plosntds.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pntd.0002921 Arrival of Chikungunya Virus in the New World: Prospects for Spread and Impact on Public Health], DOI: 10.1371/journal.pntd.0002921, 26. juuni 2014 (vaadatud 8.12.2014) ; 2005. –2006. aasta Réunioni saare Chikungunya viirushaiguse epideemia * Loïc Josseran, Christophe Paquet, Abdelkrim Zehgnoun, Nadège Caillere, Alain Le Tertre, Jean-Louis Solet, ja Martine Ledrans, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3291364/ Chikungunya Disease Outbreak, Reunion Island], Emerg Infect Dis. detsember 2006; 12(12): 1994–1995., doi: 10.3201/eid1212.060710, PMCID: PMC3291364 (vaadatud 8.12.2014) ; 2013.–2014. aasta Chikungunya viirushaiguse epideemia Kariibi mere saartel * European Centre for Disease Prevention and Control, [http://www.ecdc.europa.eu/en/publications/Publications/chikungunya-st-martin-rapid-risk-assessment.pdf Autochthonous cases of chikungunya fever on the Caribbean island, Saint Martin], 11 December 2013, RAPID RISK ASSESSMENT, Stockholm 2013 * [http://news.yale.edu/2013/12/20/yale-scientist-chikungunya-outbreak-may-become-major-us-public-health-problem Yale scientist: Chikungunya outbreak may become a major U.S. public health problem], 20. detsember 2013 ; Laborihiirtel * Thomas E. Morrison, Lauren Oko, Stephanie A. Montgomery, Alan C. Whitmore, Alina R. Lotstein, Bronwyn M. Gunn, Susan A. Elmore, ja Mark T. Heise, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3069999/ A Mouse Model of Chikungunya Virus–Induced Musculoskeletal Inflammatory Disease Evidence of Arthritis, Tenosynovitis, Myositis, and Persistence], Am J Pathol. jaanuar 2011; 178(1): 32–40., doi: 10.1016/j.ajpath.2010.11.018, PMCID: PMC3069999 [[Kategooria:Viirushaigused]] hkybm5mr293l8htjrm2nea29od06qsu Psühhopaatia 0 392778 7217828 6970714 2026-08-19T10:09:07Z Kuriuss 38125 7217828 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{Allikad}} '''Psühhopaatia''' ([[kreeka keel]]es ψυχή ''psychḗ'', 'hing' ja πάθος ''páthos'', 'kannatus') on [[Nartsissistlik isiksushäire|nartsissistliku isiksusehäire]] raskekujuline vorm, mille tunnuseks on julmus, südametus ja empaatiavõime puudumine. [[Isiksusehäire]] võib väljenduda riskantses käitumises ja agressiivsuses. Psühhopaat peab oma taju kõrgemaks tegelikkuseks. Psühhopaatia puudub [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni]] loendist.<ref>[http://rhk.sm.ee/ Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon] [[Sotsiaalministeerium]]i veebisaidil</ref> Psühhopaatia on südametunnistuse või [[empaatia]] puudumine ehk võimetus mõista teiste inimeste soove ja kannatusi ning austada nende vaba tahet. Psühhopaadil on kalduvus ületähtsustada isiklikke soove ning maailma sündmusi tajuda hea ja kurja omavahelise võitlusena. Kuna eesmärk pühitseb abinõu, on teised inimesed vaid vahendiks eesmärkide täitmisel.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20150316200020/http://visioonid.ee/blog/2014/3/24/51-psuhhopaatia-vaimsed-pohjused Psühhopaatia vaimsed põhjused] (www.visioonid.ee)</ref> Eri uuringute kohaselt on kogu maailma inimeste seas 4–6% psühhopaate-sotsiopaate.<ref name=":1">[[Andres Lindmäe]]. [https://web.archive.org/web/20150227055447/http://terviseportaal.com/index.php/maailma-tervis/87-isehakanud-eliit-ehk-kuninga-uued-roivad Isehakanud eliit ehk poliitikute psühhopatoloogia ehk kuninga uued rõivad] terviseportaal.com veebruar 2014</ref> Psühhopaatia on [[psühhopatoloogia|psühhhopatoloogiline]] [[sündroom]], mis ilmneb niisuguste joonte kombinatsioonis nagu [[empaatia]] puudumine ümbritsevate suhtes, vähene [[kaastunne|kaasatundmis]]võime, võimetus siiralt [[kahetsus|kahetseda]] teistele inimestele tehtud kahju, [[valelikkus]], [[enesekesksus]] ja emotsionaalsete reaktsioonide pinnapealsus.<ref>Полунина А. Г., Брюн Е. А. Антисоциальное поведение: нейропсихологические корреляты и роль нейробиологических факторов. – Социальная и клиническая психиатрия, 2013, kd 23, nr 4, lk 83—90, siin lk 85. [http://psychiatr.ru/files/magazines/2013_12_scp_639.pdf#page=3 Veebis.]</ref> Erinevalt [[antisotsiaalne isiksushäire|antisotsiaalsest isiksushäirest]] areneb psühhopaatia geneetiliselt, mitte keskkonnategurite toimel. Subkliiniline psühhopaatia kuulub koos [[makjavellism]]i ja subkliinilise [[nartsissism]]iga "halbade iseloomude" [[tume triaad|tumedasse triaadi]], millele on iseloomulik südametus ja tundetus (''callous-unemotional traits'') ning [[manipulatiivsus]]<ref>[[Adrian Furnham]], S. C. Richards, [[Delroy L. Paulhus]]. The Dark Triad of personality: A 10 year review. – ''Social and PersoPnality Psychology Compass'', 2013, kd 7, nr 3, lk 199—216.</ref>. Psühhopaatia on heterogeenne sündroom, mis on järgmiste [[fenotüüp]]iliste domeenide kombinatsioon "pidurdamatus", "julgus" ja "jultumus". == Isikuomadused == [[Briti Columbia Ülikool]]i emeriitprofessor Robert D. Hare on välja töötanud PCL (Psychopathy Checklist) isiksuseomaduste testi, mis peaks kindlaks määrama isiksuse psühhopaatilise kalduvusastme. Testi kasutavad USA kohtud surmanuhtluse määramisel. [[Robert Hare]] kirjeldab psühhopaate kui liigisisest kiskjat, kes kasutab sarmi, manipulatsiooni, meelitamist, seksi ja vägivalda, et kontrollida teisi ning rahuldada oma isekaid vajadusi. Südametunnistuse ja empaatia puudumine paneb neid tegema seda, mida nad tahavad, rikkudes ühiskondlike norme ja ootusi ilma süütunde ja kahetsuseta. Neil puuduvad omadused, et elada ühiskondlikus harmoonias, sest eelistavad kasutada varjatult vaimset (psühholoogilist) vägivalda.<ref name=":0" /> Varjates ümbritsevatele oma olemust võivad nad olla väga meeldivalt käituvad koolikiusajad, juhid, IT-spetsialistid, spioonid, sarimõrvarid, pühakud, (eks)vangid. Robert Hare järgi on psühhopaat sarmikas nagu [[George Clooney]], valelik nagu [[Pinocchio]], aferist nagu [[Rasputin]], võimuahne ja enesekindel nagu [[Jossif Stalin]], mõjutaja ja inimestega manipuleerija nagu [[Adolf Hitler]] ja truudusetu nagu [[Giovanni Giacomo Casanova|Giacomo Casanova]].<ref>[http://maaja.ee/kuidas-psuhhopaadid-maailma-majanduse-pohja-lasid/ Kuidas psühhopaadid maailma majanduse põhja lasid] www.maaja.ee</ref> === Psühhopaatide äratundmiseks pakutakse nelja peamist mõõdet (PCL-R): === ==== Inimestevahelise suhtlemise osised ==== # Pealiskaudne sarmikus ja meeldiv kõneoskus ehk libekeelsus. # Tohutu eneseuhkus ja kõrgendatud enesehinnang, ületähtsustatud ettekujutus enda olulisusest. # Patoloogiline valetamine ja demagoogia. Nad on väga loomulikud valetajad. Peavad end võimekamateks, kui nad tegelikult on. # Inimestega manipuleerimine, nende meelitamine ja kontrollivajadus. Teisi üritatakse panna tegema asju, mida nad muidu ei teeks. ==== Emotsionaalsuse osised ==== # Süümepiinade või süütunnete puudumine. Võimetus tunda süüd ja kahetsust, võib süüdistada hoopis ohvrit. # Tunnete teesklemine või vähene tundelisus. Tihti puudub võime suheteks. # Kalkus või empaatiavõime puudumine. Surm, vigastused, tapmised jätavad psühhopaadi emotsioonituks. # Suutmatus vastutada enda tegude eest. ==== Elustiili osised ==== #Stiimulivajadus või kalduvus tüdimusele. # Parasitaarne eluviis. Soovivad elada teiste arvel – emotsionaalselt, füüsiliselt, majanduslikult.<ref name=":1" /> #Realistlike pikaajaliste eesmärkide puudumine või ebarealistlikud eesmärgid. Saavutamatud, sest põhinevad oma võimete ülehindamisel. #Impulsiivsus. #Vastutusvõimetus. ==== Antisotsiaalsuse osised ==== #Vähene kontroll oma käitumise üle. #Varakult ilmnevad käitumisprobleemid. #Kuritegevus noorukieas. #Tingimisi antud vabaduse tagasivõtmine. #Kriminaalse tegevuse mitmekülgsus. Teisisõnu on psühhopaatia liithäire ja koosneb mitmest omavahel seotud komponendist, mis paiknevad eraldiseisvalt ja teineteisest sõltumatult mitmel eri spektril — inimestevahelise suhtlemise, emotsionaalsuse, elustiili ja antisotsiaalsuse spektril. Kui ülal loetletud tunnustele lisandub veel võimuiha on (Andres Lindmäe arvates) tegu [[sotsiopaat]]iaga. == Antisotsiaalse isiksusehäire (ASPD) ja psühhopaatia sünonüümsus == {{Vaata|Antisotsiaalne isiksushäire}} [[Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon]] on sätestanud ametliku seisukoha, et antisotsiaalne isiksusehäire (ASPD) ja psühhopaatia on sünonüümid. ASPD defineeritakse kui "inimeste õiguste suhtes hoolimatut ja neid rikkuvat valdavat käitumismustrit, mis algab lapsepõlves või varases teismeeas ning jätkub täiskasvanueas". Indiviid peab olema 18-aastane või vanem, tal peavad käitumishäired olema esinenud enne 15. eluaastat ja tema kohta peavad käima vähemalt kolm järgmistest kriteeriumidest: #allumatus ühiskondlikele normidele ja õiguspärase käitumise reeglitele, mida näitavad korduvalt toime pandud sellised teod, mis võivad olla vahistamise aluseks; #silmakirjalikkus, mida näitab korduv valetamine, varjunimede kasutamine või teiste inimeste petmine isikliku kasusaamise või naudingu nimel; #impulsiivsus või suutmatus plaane teha; #ärrituvus ja agressiivsus, mida näitavad korduvad kaklused või kallaletungid; #hoolimatu suhtumine enese ja teiste turvalisusse; #järjekindel vastutustundetus, mida näitab korduv suutmatus täita pidevalt töökohustusi või pidada kinni rahalistest kohustustest; #kahetsuse puudumine, mida näitab ükskõiksus või ratsionaalne suhtumine juhul, kui ollakse teist inimest vigastanud, vääralt kohelnud või temalt midagi varastanud. Suhe ASPD ja psühhopaatia vahel on asümmeetriline. Iga nelja ASPD-diagnoosiga inimese seas võib leiduda ka üks psühhopaat. Kuid igal psühhopaadil on vaikimisi ka ASPD. ASPD on psühhopaatiavorm, millele on lisatud emotsioonid. Psühhopaatia ise on emotsioonideta tühikäik. == Ohvrid kui sihtmärgid == Kevin Wilsoni (Dalhousie Ülikool Kanadas) sõnul on psühhopaatidel hästi väljaarenenud oskus leida inimrühmast üles just need kõige haavatavamad isikud. Nad suudavad inimese haavatavust paremini märgata, tuvastavad hästi nõrkuseid. Ka kiskja keskendub kõige kergemini kättesaadavale saakloomale. Kevin Wilsoni arvates on psühhopaatia seotud teatavat laadi röövloomaliku mälutüübiga.<ref>[[Priit Ennet]]. [https://web.archive.org/web/20150402114419/http://www.horisont.ee/node/801 "Kuidas psühhopaat ohvri leiab"] Horisont, 29. november 2008.</ref> Tänapäeval on psühhopaatidel ühine omadus esineda normaalsete igapäevaste inimestena, samas kui selle fassaadi, laitmatu ja alatu maski varjus lööb üksildase ja halastamatu jääaegse kiskja kalk süda. Need võivad olla inimesed, kes sugugi ei põgene politsei eest, vaid töötavad ametiasutustes. Selline profiil lubab neil täiesti külma rahuga teha mida tahes ja millal tahes, laskmata ennast segada oma tegude sotsiaalsetest, kõlbelistest või õiguslikest tagajärgedest.{{lisa viide}} Samuti on nad salakavalad äripartnerid ning silmakirjalikud tööandjad, suhe klientide ja töövõtjatega kannab tihti "edu mulle, võlad sulle!" loosungit. Ülbe tõrksusega on nende päralt aktsiaturg. Niinimetatud ärihaide tegevust peetakse Lääne kultuuriruumis esinenud [[2000. aastate lõpu majandussurutis]]e üheks põhjuseks.{{lisa viide}} Tänapäevastes digitaalse info ajastu ühiskondades on psühhopaadid hästi kohanenud teravapilgulised iseloomuhindajad. Nad kipuvad oma kartmatu jäise neuroloogiaga olema teistest "samm eespool". Kuigi nende olemus ja krüpteeritud "kohalolu" on võlts ja etendatud, suhtlevad nad just nende enda jaoks "õigetes kanalites" (nt paljastatud pedofiilide võrgustikes). Sealhulgas esineb identiteetide omastamist ja nende taha peitumist ning ka muid tavaisikuid või lapseealisi kahjustavaid küberkuritegusid, nende digiseadmetesse häkkimist ja avaldunud teabega manipuleerimist. Seda tehakse tihti süüdimatult oma "anonüümse" isiksuse maskeerimise ja pikaajalise kasu saamise eesmärgil (''social engineering'' vms).{{lisa viide}} == Vaata ka == *[[Stockholmi sündroom]] *[[Sotsiopaatia]] *[[Türannia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://visioonid.ee/blog/2014/3/24/51-psuhhopaatia-vaimsed-pohjused Psühhopaatia vaimsed põhjused] veebilehel visioonid.ee * [http://visioonid.ee/blog/2015/1/16/77-miks-ohver-igatseb-psuhhopaati Miks ohver igatseb psühhopaati] veebilehel visioonid.ee * [http://www.imelineteadus.ee/article/2012/2/28/psuhhopaadid_on_dopamiinisoltlased Psühhopaadid on dopamiinisõltlased] veebilehel imelineteadus.ee [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Isiksushäired]] tj330eq3qsbd4ho64hksjgex2oouyap Michael Pärt 0 398599 7217860 7201839 2026-08-19T11:01:12Z ~2026-41978-03 234394 7217860 wikitext text/x-wiki [[Fail:Michael Pärt 2025.jpg|pisi|Michael Pärt (2025)]] '''Michael Pärt''' (sündinud [[17. august]]il [[1977]] [[Tallinn]]as) on eesti [[muusikaprodutsent]]. Ta on ettevõtte [[Michael Pärt Musik OÜ]] asutaja ja [[Arvo Pärdi Keskus]]e üks kaasasutajaid, Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees. Ta on lõpetanud kiitusega Londoni Kingstoni ülikooli filmi- ja telemuusika magistriprogrammi. 21. sajandi algusaastatel on ta töötanud nii produtsendi kui mängufilmide muusika toimetajana ning teinud koostööd näiteks Francis Ford Coppola ja Björkiga. Tema isa on helilooja [[Arvo Pärt]]. ==Välislingid== *[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/inimesed/michael-part/ Michael Pärdi tutvustus] – Arvo Pärdi Keskus *{{IMDb}} {{JÄRJESTA:Pärt, Michael}} [[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] df1p6rkha6you3ekmvynmda6ou4lrr8 Andri Aganits 0 400191 7217389 7211324 2026-08-18T15:37:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217389 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Andri Aganits | pilt = 2022065164922 2022-03-06 DVV Pokalfinale - Sven - 1D X MK II - 2456 - B70I1571.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = Andri Aganits (2022) | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1993|9|7}} | sünnikoht = [[Põlva]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 207 cm | kaal = | hüpe = 352 cm | blokk = 345 cm | positsioon = keskblokeerija | koduklubi = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver/TalTech]] | särginumber = 9 | aastad1 = 2010–2011 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Võru VK|Valio Võru]] | aastad2 = 2011–2013 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]] | aastad3 = 2013–2014 | klubi3 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[TV Bühl]] | aastad4 = 2014–2015 | klubi4 = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Altotevere]] | aastad5 = 2015–2017 | klubi5 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Stade Poitevin Poitiers]] | aastad6 = 2017–2018 | klubi6 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Montpellier'i Volley|Montpellier]] | aastad7 = 2018–2020 | klubi7 = {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] | aastad8 = 2020–2021 | klubi8 = {{riigi ikoon|Kreeka}} [[PAOK Thessaloniki]] | aastad9 = 2021–2022 | klubi9 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[VfB Friedrichshafen]] | aastad10 = 2022– | klubi10 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver/TalTech]] | koondiseaastad1 = 2008–2013 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2012– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | uuendatud = 23.12.2023 }} '''Andri Aganits''' (sündinud [[7. september|7. septembril]] [[1993]] [[Põlva]]s) on eesti võrkpallur. Ta on õppinud [[Orava Põhikool|Orava Põhikoolis]] ja lõpetanud 2012. aastal [[Audentese Spordigümnaasium|Audentese Spordigümnaasiumi]].<ref name="lounaleht" /><ref name="esbl" /> Alates 2012. aastast kuulub ta [[Eesti võrkpallikoondis]]se ja mängib alates 2022/2023. hooajast Eesti meistriliiga klubis [[Selver/TalTech]], kus ta on ka võistkonna kapten.<ref>[https://www.instagram.com/p/CifJyEVthXS/ Tähelepanu! Kaua oodatud Selver/TalTechi meeskond on komplekteeritud ja valmis tutvustamiseks!] TalTech Volleyball Instagram, 14.09.2022.</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Noorteklassid=== Aganits alustas võrkpalliga tegelemist 2004. aastal [[Orava spordiklubi]]s [[Vendu Suurmann]]i õpilasena. [[Audentese Spordigümnaasium]]is õppides osaleti kooli võistkonnaga [[Eesti võrkpalli esliiga|Eesti esiliigas]], kus esimesel hooajal (2009/10) saadi kolmas koht, teisel hooajal (2010/11) teine koht ja võideti kolmandal hooajal (2011/12).<ref name="lounaleht">Nikolai Järveoja: [http://lounaleht.ee/index.php?page=1&id=9831&print=1 Eesti võrkpalli tulevikumees Andri Aganits] Lõunaleht, 31.05.2012.</ref> Audenteses oli ta treeneriks [[Raul Reiter]].<ref name="esbl"/> Aastatel 2008–2013 kuulus ta Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1993 ja hiljem), kelle treenerid olid [[Urmas Tali]], [[Raul Reiter]] ja [[Toomas Jasmin]].<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=e449b9317dad920c0dd5ad0a2a2d5e49&l=est Poisid 93] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.</ref> Koondise suurim saavutus oli 2013. aastal pääsu tagamine U21 MM-finaalturniirile, kus saadi 20 meeskonna konkurentsis 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] ERR arhiiv, 31.08.2013.</ref> ===Eesti võrkpallikoondis=== Aganits kutsuti esimest korda [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti võrkpallikoondisse]] 2012. aastal ning tegi debüüdi sama aasta augustis sõpruskohtumises [[Soome võrkpallikoondis]]e vastu.<ref>[https://leht.postimees.ee/829366/keel-kutsus-koondisesse-kuus-uut-meest#_ga=2.238566144.1472253342.1673462211-1707804523.1670949992 Keel kutsus koondisesse kuus uut meest] Postimees arhiiv, 04.05.2012.</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/64872058/fotod-eesti-vorkpallimeeskond-kaotas-soomele-2-0-eduseisust FOTOD: Eesti võrkpallimeeskond kaotas Soomele 2:0 eduseisust] Delfi, 25.08.2012.</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu viiel korral ([[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]], [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]). Samuti on ta võitnud kahel korral koondisega [[Meeste Euroopa liiga võrkpallis|Euroopa liiga]] ([[2016. aasta võrkpalli Euroopa liiga (mehed)|2016]] ja [[2018. aasta võrkpalli Euroopa liiga (mehed)|2018]]) ning korra saanud kolmanda koha ([[2021. aasta võrkpalli Euroopa liiga (mehed)|2021]]). Ta on esindanud Eestit ka [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017. aastal Maailmaliiga]] kolmandas tugevusgrupis ja [[2018. aasta võrkpalli Challenger Cup (mehed)|2018. aasta Challenger Cupil]].<ref>[https://sport.err.ee/602934/voidukas-vorkpallikoondis-saabub-teisipaeval-kodumaale Võidukas võrkpallikoondis saabub teisipäeval kodumaale] ERR arhiiv, 19.06.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/840696/vorkpallikoondis-alustab-challenger-cupi-portugali-vastu Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu] ERR, 19.06.2018.</ref> Alates 2023. aastast on ta koondises mängides kandnud ka kapteni rolli.<ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120229526/delfi-video-anconast-koondise-kapten-andri-aganits-tulevikust-elasin-poolteist-aastat-em-i-nimel-kaugemaid-plaane-hetkel-pole DELFI VIDEO ANCONAST | Koondise kapten Andri Aganits tulevikust: elasin poolteist aastat EM-i nimel. Kaugemaid plaane hetkel pole] Delfi, 05.09.2023.</ref> ===Klubivõrkpall=== Hooajal 2011/12 kuulus Aganits Eesti meistriliiga klubisse [[Selver Tallinn]], kus ta noormängijana kuulus pigem varumeeste hulka.<ref>Oliver Lomp: [https://sport.postimees.ee/607064/selverit-tabas-tagasilook-baburovs-jaab-korduskohtumisest-eemale#_ga=2.203857040.1472253342.1673462211-1707804523.1670949992 Selverit tabas tagasilöök: Baburovs jääb korduskohtumisest eemale] Postimees arhiiv, 21.10.2011.</ref> Klubi võitis [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ning sai [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liigas]] ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] teise koha. Osaleti ka [[CEV Cup]]il, kus eelringist edasi ei pääsetud ja [[CEV Challenge Cup]]il, kus jõuti 1/8 finaali. Andri jätkas meeskonnas ka järgneval hooajal (2012/13), kui CEV Cupil taas eelringist edasi ei jõutud ning CEV Challenge Cupil jõuti 1/16 finaali. Kohalikel võistlustel võideti Eesti meistrivõistlused ja saadi teine koht Eesti karikavõistlustel. Balti liigas medalile ei jõutud, kuid Aganits oli liiga parim blokeerija (113 blokipunkti).<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=3dd9424294b0292b6e89ea2bba2e1144&l=est 2012/2013 hooaeg] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.</ref> Hooajaks 2013/14 liitus Aganits [[Saksamaa]] meistriliiga klubiga [[TV Bühl]], kus mängis samal hooajal ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e nurgaründaja [[Martti Juhkami]].<ref>[https://sport.err.ee/34144/andri-aganits-liitub-saksamaa-tippklubiga Andri Aganits liitub Saksamaa tippklubiga] ERR arhiiv, 14.05.2013.</ref> Klubi jõudis [[CEV Cup]]il veerandfinaali, kus kaotati [[Ardo Kreek|Ardo Kreegi]] koduklubile [[Pariisi Volley]].<ref>[https://sport.err.ee/50155/ardo-kreegi-koduklubi-joudis-eurosarjas-poolfinaali Ardo Kreegi koduklubi jõudis eurosarjas poolfinaali] ERR arhiiv, 13.02.2014.</ref> Kohalikel võistlustel jõuti [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|karika-]] ja [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlustel]] poolfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/53103/martti-juhkami-hooajast-saksamaal-hooaja-lopuga-vois-rahule-jaada Martti Juhkami hooajast Saksamaal: hooaja lõpuga võis rahule jääda] ERR arhiiv, 14.04.2014.</ref> Aganits oli üks meeskonna põhimängijaid. Hooajaks 2014/15 siirdus ta [[Itaalia]] meistriliiga klubisse [[Altotevere]], kus mängis ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e diagonaalründaja [[Renee Teppan]].<ref>[https://sport.err.ee/56764/teppan-ja-aganits-hakkavad-mangima-itaalia-korgliigas Teppan ja Aganits hakkavad mängima Itaalia kõrgliigas] ERR arhiiv, 02.07.2014.</ref> Klubi lõpetas hooaja Itaalia meistriliigas viimasel kohal ning langes järgmiseks hooajaks esiliigasse. Aganits kuulus meeskonna põhimängijate hulka.<ref>[https://sport.err.ee/69290/aganits-esimest-korda-olen-vaba-mees Aganits: esimest korda olen vaba mees] ERR arhiiv, 21.04.2015.</ref> Hooajaks 2015/16 liitus ta [[Prantsusmaa]] meistriliiga klubiga [[Poitiers Stade Poitevin]], kus mängis kaks hooaega.<ref>[https://sport.err.ee/74065/veel-uks-eesti-vorkpallikoondislane-siirdub-prantsusmaa-tippliigasse Veel üks Eesti võrkpallikoondislane siirdub Prantsusmaa tippliigasse] ERR arhiiv, 12.08.2015.</ref><ref>[https://sport.err.ee/84687/veerandfinaalid-prantsusmaal-kreek-tousis-aganits-langes Veerandfinaalid Prantsusmaal: Kreek tõusis, Aganits langes] ERR arhiiv, 14.04.2016.</ref> Klubi jõudis mõlemal hooajal [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistrivõistlustel]] veerandfinaali ning samas faasis jäädi pidama ka [[Prantsusmaa karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlustel]].<ref>[https://sport.err.ee/589215/timo-tammemaa-koduklubi-joudis-prantsusmaal-poolfinaali Timo Tammemaa koduklubi jõudis Prantsusmaal poolfinaali] ERR arhiiv, 10.04.2017.</ref> Aganits oli mõlemal hooajal meeskonna põhimängijate hulgas. Hooajaks 2017/18 vahetas ta [[Prantsusmaa]]l klubi ning liitus [[Montpellier' Volley]]ga.<ref>Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/78264290/blokihunt-andri-aganits-loi-kaed-tugeva-klubiga Blokihunt Andri Aganits lõi käed tugeva klubiga] Delfi, 18.05.2017.</ref> Klubi osales [[CEV Cup]]il, kus jõuti veerandfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/683306/venno-ja-tammemaa-said-eurosarjades-voidu Venno ja Tammemaa said eurosarjades võidu] ERR, 15.02.2018.</ref> [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistrivõistlustel]] jõuti veerandfinaali, kus tuli tunnistada [[Pariisi Volley]] paremust.<ref>[https://sport.err.ee/822199/kreek-ja-miilen-joudsid-prantsusmaal-poolfinaali Kreek ja Miilen jõudsid Prantsusmaal poolfinaali] ERR, 18.04.2018.</ref> Aganits kuulus meeskonna põhimängijate hulka. Hooajaks 2018/19 liitus ta [[Belgia]] meistriliiga klubiga [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]], kus mängisid ka [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti võrkpallikoondislased]] [[Timo Tammemaa]] ja [[Keith Pupart]].<ref>[https://twitter.com/vcgreenyardmsk/status/993823584232583168?lang=de Newsflash : new middle-blocker Andri Aganits (°7 Sep ’93, 207cm)...] VC GREENYARD Maaseik twitter, 08.05.2018.</ref> Hooaja esimeses pooles pidi Aganits õlavigastuse tõttu minema operatsioonile ning oli mängupausil peaaegu hooaja lõpuni.<ref>[https://sport.err.ee/878616/noa-alla-mineva-vorkpallikoondise-pohimehe-jaoks-voib-hooaeg-olla-loppenud Noa alla mineva võrkpallikoondise põhimehe jaoks võib hooaeg olla lõppenud] ERR, 20.11.2018.</ref> Klubi sai hooaja alguses [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarikavõistlustel]] teise koha ja võitis hooaja lõpus [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]].<ref>[https://sport.err.ee/938836/tammemaa-aitas-maaseiki-uliponevas-finaalseerias-belgia-meistriks Tammemaa aitas Maaseiki ülipõnevas finaalseerias Belgia meistriks] ERR, 12.05.2019.</ref> Klubi osales ka [[CEV Meistrite liiga]]s, kuid Andri seal vigastuse tõttu ei osalenud. Ta jätkas Maaseikis ka järgneval hooajal (2019/20), meeskonnakaaslaseks hooaja teisest poolest [[Eesti võrkpallikoondis]]e diagonaalründaja [[Renee Teppan]].<ref>Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20220506051113/https://vorkpall24.ee/operatsioonist-taastuv-aganits-on-uueks-hooajaks-valisklubiga-juba-kaed-loonud/ Operatsioonist taastuv Aganits on uueks hooajaks välisklubiga juba käed löönud] Võrkpall24, 25.02.2019.</ref> Klubi sai hooaja alguses taas Belgia superkarikavõistlustel teise koha ja jõudis [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlustel]] poolfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/991827/nadal-piiri-taga-vorkpalli-klubihooaeg-kogub-euroopas-hoogu Nädal piiri taga: võrkpalli klubihooaeg kogub Euroopas hoogu] ERR, 14.10.2019.</ref><ref>Reijo Mälton: [https://web.archive.org/web/20230112131818/https://vorkpall24.ee/viiendat-korda-belgia-karikafinaali-joudnud-aalst-alistus-esikohamatsis-roeselarele/ Viiendat korda Belgia karikafinaali jõudnud Aalst alistus esikohamatšis Roeselarele] Võrkpall24, 16.02.2020.</ref> Klubi osales ka CEV Meistrite liigas, kus veerandfinaali ei jõutud ja Belgia meistrivõistlustel, mis peatati [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref>[https://sport.err.ee/1055191/robert-taht-ja-perugia-joudsid-meistrite-liigas-veerandfinaali Robert Täht ja Perugia jõudsid Meistrite liigas veerandfinaali] ERR, 20.02.2020.</ref><ref>Reijo Mälton: [https://web.archive.org/web/20230323204919/https://vorkpall24.ee/belgias-pandi-hooajale-punkt-aganits-eestisse-me-tulla-ei-saa/ Belgias pandi hooajale punkt. Aganits: Eestisse me tulla ei saa] Võrkpall24, 14.03.2020.</ref> Aganits oli sellel hooajal meeskonna üks põhimängijaid. Hooajaks 2020/21 sõlmis Aganits lepingu [[Kreeka]] meistriliiga klubiga [[Thessaloniki PAOK]], kus ta kuulus meeskonna põhimängijate hulka.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/90579477/andri-aganits-leidis-uue-koduklubi Andri Aganits leidis uue koduklubi] Delfi, 28.07.2020.</ref> Klubi jõudis kohalikel [[Kreeka karikavõistlused võrkpallis|karika-]] ja [[Kreeka meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlustel]] poolfinaali, kuid medaleid ei võidetud.<ref>[https://sport.err.ee/1608183355/nadal-piiri-taga-enardile-kuld-juhkamile-ja-treialile-hobe Nädal piiri taga: Enardile kuld, Juhkamile ja Treialile hõbe] ERR, 19.04.2021.</ref> [[File:2022065171223 2022-03-06 DVV Pokalfinale - Sven - 1D X MK II - 2634 - B70I1749.jpg|thumb|Aganits (paremal) ja [[Lukas Maase|Maase]] (vasakul) 2022. aasta [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|Saksamaa karikavõistluste finaalis]] [[VfB Friedrichshafen]]i ridades]] Hooajaks 2021/22 siirdus ta [[Saksamaa]] meistriliiga klubisse [[VfB Friedrichshafen]].<ref>Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20220506051120/https://vorkpall24.ee/tammearu-korval-naeb-uuel-hooajal-meistrite-liigas-valjakul-veel-uht-eestlast/ Tammearu kõrval näeb uuel hooajal Meistrite liigas väljakul veel üht eestlast] Võrkpall24, 03.08.2021.</ref> Klubi osales [[CEV Meistrite liiga]]s, kus alagrupist edasi pääseda ei õnnestunud.<ref>[https://sport.err.ee/1608503747/tammearu-klubi-meistrite-liiga-hooaeg-loppes-kaotusega Tammearu klubi Meistrite liiga hooaeg lõppes kaotusega] ERR, 17.02.2022.</ref> Võideti [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|Saksamaa karikavõistlused]] ja saadi [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlustel]] teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/1608523931/andri-aganits-krooniti-saksamaa-karikavoitjaks Andri Aganits krooniti Saksamaa karikavõitjaks] ERR, 07.03.2022.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608584089/teppani-ja-aganitsa-hooajad-loppesid-hobedaselt-taht-voitleb-pronksi-eest Teppani ja Aganitsa hooajad lõppesid hõbedaselt, Täht võitleb pronksi eest] ERR, 02.05.2022.</ref> Alates hooajast 2022/23 on Aganits mänginud Eesti meistriliiga klubis [[Selver/TalTech]], kus ta on meeskonna kapten.<ref>Tarmo Tiisler: [https://sport.err.ee/1608733837/aganits-selveriga-liitumisest-oige-koht-kus-uuesti-jalad-alla-saada Aganits Selveriga liitumisest: õige koht, kus uuesti jalad alla saada] ERR, 29.09.2022.</ref> Kahel korral on kroonitud klubiga [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriks]] (2023 ja 2024) ja korra [[Võrkpalli Balti liiga|Balti meistriks]] (2024).<ref>[https://web.archive.org/web/20230406073049/https://volley.ee/uskumatu-mang-selver-taltech-alistas-tartu-bigbanki-32-ja-krooniti-eesti-meistriks/ Uskumatu mäng! Selver/TalTech alistas Tartu Bigbanki 3:2 ja krooniti esmakordselt Eesti meistriks!] Eesti Võrkpalli Liit, 05.04.2023.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609307793/selver-taltech-tuli-teist-aastat-jarjest-eesti-meistriks Selver/TalTech tuli teist aastat järjest Eesti meistriks] ERR, 09.04.2024.</ref><ref>Debora Saarnak: [https://sport.err.ee/1609270638/aganits-kogu-mang-oli-meie-poolt-kannatamine-aga-olime-meeskondlikud Aganits: kogu mäng oli meie poolt kannatamine, aga olime meeskondlikud] ERR, 03.03.2024.</ref> Kahel korral on saadud [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlustel]] teine koht (2022 ja 2023).<ref>[https://sport.err.ee/1608823966/tartu-bigbank-krooniti-aadu-luukase-karika-voitjaks Tartu Bigbank krooniti Aadu Luukase karika võitjaks] ERR, 17.12.2022.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609196875/tartu-bigbank-kaitses-ponevusmangu-jarel-vorkpallikarikat Tartu Bigbank kaitses põnevusmängu järel võrkpallikarikat] ERR, 16.12.2023.</ref> Aganits on olnud üks meeskonna põhimängijaid ning valitud ka korra [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20240418150959/https://volley.ee/kapten-raadik-vedas-parnu-tahtis-rohkem-ja-alistas-pronksiseerias-tartu-bigbanki/ Kapten Raadik vedas, Pärnu tahtis rohkem ja alistas pronksiseerias Tartu Bigbanki] Eesti Võrkpalli Liit, 15.04.2024.</ref> ==Saavutused== ===Klubivõrkpall=== '''[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]''' *2011/12 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga '''Riikide meistrivõistlused''' *2011/12 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2012/13 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2013/14 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlused]] [[TV Bühl]]iga *2018/19 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]]iga *2021/22 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Saksamaa meistrivõistlused võrkpallis|Saksamaa meistrivõistlused]] [[VfB Friedrichshafen]]iga *2022/23 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga '''Riikide karikavõistlused''' *2011/12 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2012/13 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2018/19 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarikas]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]]iga *2019/20 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia superkarikas]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]]iga *2021/22 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Saksamaa karikavõistlused võrkpallis|Saksamaa karikavõistlused]] [[VfB Friedrichshafen]]iga *2022/23 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver/TalTech]]iga ===Koondis=== *2016 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] *2017 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Maailmaliiga võrkpallis|Maailmaliiga]] tugevuselt kolmas grupp *2018 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Meeste FIVB Challenger Cup|Challenger Cup]] *2021 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] ===Individuaalsed auhinnad=== *2012/13 [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] parim blokeerija *2018 [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Kuldliiga]] parim keskblokeerija<ref>[https://sport.err.ee/839561/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-kuldliiga Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa Kuldliiga] ERR, 14.06.2018.</ref> *2023/24 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim temporündaja ==Tunnustus== *'''2012''' Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest<ref>[http://www.evf.ee/failid/2012_paremad.pdf Paremad hooajal 2011/2012] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.</ref> ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid Eesti võrkpallikoondise eest rahvusvahelistel turniiridel |- !Aasta !Turniir !Koondis !Mänge<br>(geime) !Punkte<br>kokku !Rünnaku-<br>punkte !Blokke !Äss-<br>pallinguid !Allikad |- |2013 |align="left"|[[2013. aasta U21 noormeeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|U21 maailmameistrivõistlused]] |Eesti U21 | 4 (17) || 59 || 37 || 19 || 3 !<ref>[https://www.fivb.org/EN/volleyball/competitions/U21/2013/Statistics.asp Men's U21 World Championship Turkey 2013 Statistics] FIVB (vaadatud 23.12.2023).</ref> |- |2015 |align="left"|[[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 4 (12) || 21 || 8 || 10 || 3 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=700 2015 CEV Volleyball European Championship - Men Statistics] CEV (vaadatud 20.12.2023).</ref> |- |2017 |align="left"|[[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 3 (13) || 20 || 13 || 7 || 0 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=840 2017 CEV Volleyball European Championship - Men Statistics] CEV (vaadatud 23.12.2023).</ref> |- |2019 |align="left"|[[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 4 (10) || 16 || 8 || 5 || 3 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1052 CEV EuroVolley 2019 | Men Statistics] CEV (vaadatud 23.12.2023).</ref> |- |2021 |align="left"|[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 3 (13) || 21 || 15 || 4 || 2 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1247 CEV EuroVolley 2021 | Men Statistics] CEV (vaadatud 23.12.2023).</ref> |- |2023 |align="left"|[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 4 (14) || 23 || 16 || 5 || 2 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1376 CEV EuroVolley 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 23.12.2023).</ref> |} ==Isiklikku== Aganits kasvas [[Põlvamaa]]l, [[Orava vald|Orava vallas]] koos ema, isa ja kahe õega.<ref name="lounaleht""/><ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Andri_Aganits Aganits, Andri] ESBL biograafia (vaadatud 23.12.2023).</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.esbl.ee/biograafia/Andri_Aganits Aganits, Andri] ESBL biograafia *[https://eurovolley.cev.eu/ro/2021/men-2021/teams/team/11799-estonia/player/32663-aganits-andri Andri Aganits] Mängija profiil CEV kodulehel *[https://www.volleyball-bundesliga.de/popup/teamMember/teamMemberDetails.xhtml?teamMemberId=751726850&hideHistoryBackButton=true Aganits, Andri] Mängija profiil Bundesliga kodulehel *[https://www.legavolley.it/player/AGA-AND-93 Aganits Andri] Mängija profiil Legavolley kodulehel *[https://volleybox.net/andri-aganits-p381 Andri Aganits] Volleybox *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/andri-aganits/ Andri Aganits] Eesti Võrkpalli Liit {{Navmallid | päis = Eesti koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2016 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} }} {{JÄRJESTA:Aganits, Andri}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] njgf096qd71fgbmlvpr2pvqqd519ync Taavi 0 402605 7217315 7211517 2026-08-18T12:50:41Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7217315 wikitext text/x-wiki '''Taavi''' on eesti- ja soomepärane [[mehenimi]]. Nimi tuleneb [[Piibel|Piiblist]] tuntud tegeleaskuju Davidi ehk [[Taavet]]i nimest.<ref>Madis Aesma: [http://epl.delfi.ee/news/forte/eestlaste-kirjut-nimemaastikku-labivad-tuhanded-kaanulised-teed?id=74481465 "Eestlaste kirjut nimemaastikku läbivad tuhanded käänulised teed"] Eesti Päevaleht, 11. mai 2016</ref> 1. jaanuari 2018. aasta seisuga oli Eestis eesnimi Taavi 2500 mehel. Taavi oli populaarsuselt 61. mehenimi. Taavi oli keskmiselt 31 aasta vanune (mediaanvanus oli 30). Kõige populaarsem oli eesnimi Taavi vanuserühmas 25–29, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 62,4.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Taavi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-30 |arhiivimisaeg=2019-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190530053620/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/TAAVI |url-olek=ei tööta }}</ref> 1. jaanuari 2024. aasta seisuga on eesnimi Taavi 2489 mehel. Taavi on populaarsuselt 61. mehenimi. Taavi on keskmiselt 37 aasta vanune (mediaanvanus on 36). Kõige populaarsem on eesnimi Taavi vanuserühmas 30–34, kus neid on 10 000 elaniku kohta 52,14, ja Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 36,88. ==Nime kandjaid== *[[Taavi Aas]], eesti poliitik *[[Taavi Aavik]] *[[Taavi Eelmaa]], eesti näitleja *[[Taavi Einaste]] *[[Taavi Esko]] *[[Taavi Immato]] *[[Taavi Kangur]] *[[Taavi Kotka]] *[[Taavi Kull]] *[[Taavi Langi]] *[[Taavi Laurits]] *[[Taavi Lellep]] *[[Taavi Libe]] *[[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane *[[Taavi Oolberg]] *[[Taavi Pae]] *[[Taavi Pedriks]] *[[Taavi Peetre]] *[[Taavi Peterson]] *[[Taavi Pirk]] *[[Taavi Rähn]], eesti jalgpallur *[[Taavi Rõivas]], eesti poliitik *[[Taavi Teplenkov]], eesti näitleja *[[Taavi Tuisk]], eesti kaitseliitlane *Taavi Tuisk ehk [[Dave Storm]], eesti DJ *[[Taavi Tulev]], eesti muusik *[[Taavi Tõnisson]], eesti näitleja *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik *[[Taavi Veskimägi]], eesti poliitik *... == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] 1yynehkwombv235vp2vhynj6i0nlu7h 7217722 7217315 2026-08-19T08:18:52Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7217722 wikitext text/x-wiki '''Taavi''' on eesti- ja soomepärane [[mehenimi]]. Nimi tuleneb [[Piibel|Piiblist]] tuntud tegeleaskuju Davidi ehk [[Taavet]]i nimest.<ref>Madis Aesma: [http://epl.delfi.ee/news/forte/eestlaste-kirjut-nimemaastikku-labivad-tuhanded-kaanulised-teed?id=74481465 "Eestlaste kirjut nimemaastikku läbivad tuhanded käänulised teed"] Eesti Päevaleht, 11. mai 2016</ref> 1. jaanuari 2018. aasta seisuga oli Eestis eesnimi Taavi 2500 mehel. Taavi oli populaarsuselt 61. mehenimi. Taavi oli keskmiselt 31 aasta vanune (mediaanvanus oli 30). Kõige populaarsem oli eesnimi Taavi vanuserühmas 25–29, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 62,4.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Taavi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-30 |arhiivimisaeg=2019-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190530053620/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/TAAVI |url-olek=ei tööta }}</ref> 1. jaanuari 2024. aasta seisuga on eesnimi Taavi 2489 mehel. Taavi on populaarsuselt 61. mehenimi. Taavi on keskmiselt 37 aasta vanune (mediaanvanus on 36). Kõige populaarsem on eesnimi Taavi vanuserühmas 30–34, kus neid on 10 000 elaniku kohta 52,14, ja Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 36,88. ==Nime kandjaid== *[[Taavi Aas]], eesti poliitik *[[Taavi Aavik]] *[[Taavi Eelmaa]], eesti näitleja *[[Taavi Einaste]] *[[Taavi Esko]] *[[Taavi Immato]] *[[Taavi Kangur]] *[[Taavi Kotka]] *[[Taavi Kull]] *[[Taavi Langi]] *[[Taavi Laurits]] *[[Taavi Lellep]] *[[Taavi Libe]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane *[[Taavi Oolberg]] *[[Taavi Pae]] *[[Taavi Pedriks]] *[[Taavi Peetre]] *[[Taavi Peterson]] *[[Taavi Pirk]] *[[Taavi Rähn]], eesti jalgpallur *[[Taavi Rõivas]], eesti poliitik *[[Taavi Teplenkov]], eesti näitleja *[[Taavi Tuisk]], eesti kaitseliitlane *Taavi Tuisk ehk [[Dave Storm]], eesti DJ *[[Taavi Tulev]], eesti muusik *[[Taavi Tõnisson]], eesti näitleja *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik *[[Taavi Veskimägi]], eesti poliitik *... == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] hdgvr9ix23yyztkp1h9cpgeougywf0x 7217724 7217722 2026-08-19T08:19:40Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7217724 wikitext text/x-wiki '''Taavi''' on eesti- ja soomepärane [[mehenimi]]. Nimi tuleneb [[Piibel|Piiblist]] tuntud tegeleaskuju Davidi ehk [[Taavet]]i nimest.<ref>Madis Aesma: [http://epl.delfi.ee/news/forte/eestlaste-kirjut-nimemaastikku-labivad-tuhanded-kaanulised-teed?id=74481465 "Eestlaste kirjut nimemaastikku läbivad tuhanded käänulised teed"] Eesti Päevaleht, 11. mai 2016</ref> 1. jaanuari 2018. aasta seisuga oli Eestis eesnimi Taavi 2500 mehel. Taavi oli populaarsuselt 61. mehenimi. Taavi oli keskmiselt 31 aasta vanune (mediaanvanus oli 30). Kõige populaarsem oli eesnimi Taavi vanuserühmas 25–29, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 62,4.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Taavi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-30 |arhiivimisaeg=2019-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190530053620/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/TAAVI |url-olek=ei tööta }}</ref> 1. jaanuari 2024. aasta seisuga on eesnimi Taavi 2489 mehel. Taavi on populaarsuselt 61. mehenimi. Taavi on keskmiselt 37 aasta vanune (mediaanvanus on 36). Kõige populaarsem on eesnimi Taavi vanuserühmas 30–34, kus neid on 10 000 elaniku kohta 52,14, ja Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 36,88. ==Nime kandjaid== *[[Taavi Aas]], eesti poliitik *[[Taavi Aavik]] *[[Taavi Eelmaa]], eesti näitleja *[[Taavi Einaste]] *[[Taavi Esko]] *[[Taavi Immato]] *[[Taavi Kangur]] *[[Taavi Kotka]] *[[Taavi Kull]] *[[Taavi Langi]] *[[Taavi Laurits]] *[[Taavi Lellep]] *[[Taavi Libe]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane *[[Taavi Oolberg]] *[[Taavi Pae]] *[[Taavi Pedriks]], näitleja ja laulja *[[Taavi Peetre]] *[[Taavi Peterson]] *[[Taavi Pirk]] *[[Taavi Rähn]], eesti jalgpallur *[[Taavi Rõivas]], eesti poliitik *[[Taavi Teplenkov]], eesti näitleja *[[Taavi Tuisk]], eesti kaitseliitlane *Taavi Tuisk ehk [[Dave Storm]], eesti DJ *[[Taavi Tulev]], eesti muusik *[[Taavi Tõnisson]], eesti näitleja *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik *[[Taavi Veskimägi]], eesti poliitik *... == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] cr34ow7jai3q20fgwnen2ipu9vn39n5 7217815 7217724 2026-08-19T09:56:02Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7217815 wikitext text/x-wiki '''Taavi''' on eesti- ja soomepärane [[mehenimi]]. Nimi tuleneb [[Piibel|Piiblist]] tuntud tegeleaskuju Davidi ehk [[Taavet]]i nimest.<ref>Madis Aesma: [http://epl.delfi.ee/news/forte/eestlaste-kirjut-nimemaastikku-labivad-tuhanded-kaanulised-teed?id=74481465 "Eestlaste kirjut nimemaastikku läbivad tuhanded käänulised teed"] Eesti Päevaleht, 11. mai 2016</ref> 1. jaanuari 2018. aasta seisuga oli Eestis eesnimi Taavi 2500 mehel. Taavi oli populaarsuselt 61. mehenimi. Taavi oli keskmiselt 31 aasta vanune (mediaanvanus oli 30). Kõige populaarsem oli eesnimi Taavi vanuserühmas 25–29, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 62,4.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Taavi |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-30 |arhiivimisaeg=2019-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190530053620/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/TAAVI |url-olek=ei tööta }}</ref> 1. jaanuari 2024. aasta seisuga on eesnimi Taavi 2489 mehel. Taavi on populaarsuselt 61. mehenimi. Taavi on keskmiselt 37 aasta vanune (mediaanvanus on 36). Kõige populaarsem on eesnimi Taavi vanuserühmas 30–34, kus neid on 10 000 elaniku kohta 52,14, ja Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 36,88. ==Nime kandjaid== *[[Taavi Aas]], eesti poliitik *[[Taavi Aavik]] *[[Taavi Eelmaa]], eesti näitleja *[[Taavi Einaste]] *[[Taavi Esko]], eesti koorijuht *[[Taavi Immato]] *[[Taavi Kangur]] *[[Taavi Kotka]] *[[Taavi Kull]] *[[Taavi Langi]] *[[Taavi Laurits]] *[[Taavi Lellep]] *[[Taavi Libe]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane *[[Taavi Oolberg]] *[[Taavi Pae]] *[[Taavi Pedriks]], näitleja ja laulja *[[Taavi Peetre]] *[[Taavi Peterson]] *[[Taavi Pirk]] *[[Taavi Rähn]], eesti jalgpallur *[[Taavi Rõivas]], eesti poliitik *[[Taavi Teplenkov]], eesti näitleja *[[Taavi Tuisk]], eesti kaitseliitlane *Taavi Tuisk ehk [[Dave Storm]], eesti DJ *[[Taavi Tulev]], eesti muusik *[[Taavi Tõnisson]], eesti näitleja *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik *[[Taavi Veskimägi]], eesti poliitik *... == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] l60katrr2c0xc4yjxs60xa0p78quok1 Pedro Pichardo 0 406413 7217451 6992963 2026-08-18T18:40:15Z Sjur 66496 7217451 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Pedro Pablo Pichardo | pilt = Pedro Pablo Pichardo (17249818433).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Pedro Pablo Pichardo (2015) | riik = Portugal | sünniaeg = {{süv|1993|6|30}} | sünnikoht = [[Santiago de Cuba]] | pikkus = 183 cm | kaal = 68 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/pedro-pichardo_prs360240/person.shtml </ref> | spordiklubi = [[SL Benfica]] | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}} {{MedalVõistlus|{{nowrap|[[Panameerika mängud]]}}}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Panameerika mängud|2015 Toronto]]|Kolmikhüpe}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012 Barcelona]]|Kolmikhüpe}} }} '''Pedro Pablo Pichardo''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1993]] [[Santiago de Cuba]]s) on [[Kuuba]] päritolu [[Portugal]]i [[kolmikhüppaja]]. [[2012. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2012. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s võitis Pichardo kuldmedali tulemusega 16.79. [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s saavutas ta tulemusega 17.68 teise koha ning oli [[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] kolmas. [[2015]]. aasta [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta tulemusega 17.73 hõbemedali. [[2017]]. aasta aprillis lahkus Pichardo [[Stuttgart|Stuttgard]]is viibinud Kuuba koondise juurest ning ilmus välja mõni päev hiljem Portugalis. Ta liitus [[SL Benfica]] kergejõustikuvõistkonnaga ning sai sama aasta detsembris Portugali kodakondsuse. Alates 2019. aasta augustist esindab ta rahvusvahelistel võistlustel Portugali. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai ta tulemusega 17.62 4. koha. [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali tulemusega 17.30. Sama aasta suvel tuli ta [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiavõitjaks]] uue Portugali rekordiga 17.98. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] võitis Pichardo tulemusega 17.46 [[Lázaro Martínez|Lázaro Martíneze]] järel hõbemedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli ta maailmameistriks tulemusega 17.95. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta tulemusega 17.50. [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali tulemusega 17.60. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis Pichardo Portugali rekordiga 18.04 [[Jordan Díaz]]e järel hõbemedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta hõbemedali 17.84-ga, kaotades olümpiavõitjaks tulnud Jordan Díazele vaid 2 sentimeetriga. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s tuli ta teist korda maailmameistriks, hüpates viimases voorus 17.91. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta tulemusega 17.76 hõbemedali Itaaliat esindava kuubalase [[Andy Díaz]]e järel. Pichardo isiklik rekord on 18.08, mille ta püstitas [[2015]]. aastal [[Havanna]]s ja millega hoiab ta kõigi aegade edetabelis viiendat kohta.<ref>http://www.iaaf.org/records/toplists/jumps/triple-jump/outdoor/men/senior</ref> Talle kuuluvad Kuuba ja Portugali rahvusrekord kolmikhüppes. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Olümpiavõitjad meeste kolmikhüppes}} {{Maailmameistrid meeste kolmikhüppes}} {{JÄRJESTA:Pichardo, Pedro Pablo}} [[Kategooria:Kuuba kergejõustiklased]] [[Kategooria:Portugali kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 86zvn45kyf8x9onic9i3aajfwpfb22w Perekonnanimede loend 0 410528 7217750 7183140 2026-08-19T08:43:16Z ~2026-40402-33 233726 /* M */ 7217750 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.'' {{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}} ==A== [[Aab]] - [[Aabajõe]] - [[Aabjärv]] - [[Aabjõe]] - [[Aablo]] - [[Aabloo]] - [[Aabmets]] - [[Aabna]] - [[Aaboja]] - [[Aabot]] - [[Aabre]] - [[Aabsaare]] - [[Aabsalu]] - [[Aabu]] - [[Aaburi]] - [[Aadamson]] - [[Aadamsoo]] - [[Aade (perekonnanimi)|Aade]] - [[Aademets]] - [[Aadla]] - [[Aadna]] - [[Aadomaa]] - [[Aadoni]] - [[Aadosoo]] - [[Aadra]] - [[Aadumaa]] - [[Aadumägi]] - [[Aadus]] - [[Aadusaar]] - [[Aadussoo]] - [[Aaduste]] - [[Aadva]] - [[Aagi]] - [[Aagmäe]] - [[Aagussaar]] - [[Aagver]] - [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]] - [[Aalak]] - [[Aaliste]] - [[Aan]] - [[Aarma]] - [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]] - [[Aas (perekonnanimi)|Aas]] - [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]] - [[Aaslaid]] - [[Aasmaa]] - [[Aasmäe]] - [[Aasnurm]] - [[Aatemäe]] - [[Aav]] - [[Aava]] - [[Aavik]] - [[Abbt]] - [[Abderhalden]] - [[Abel (perekonnanimi)|Abel]] - [[Adams]] - [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]] - [[Ader (perekonnanimi)|Ader]] - [[Adson]] - [[Aedna]] - [[Ahjupera]] - [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]] - [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]] - [[Aigro]] - [[Ainuvee]] - [[Ait (perekonnanimi)|Ait]] - [[Aivola]] - [[Ajaviit]] - [[Alas]] - [[Aleksejev]] (Aleksejeva) – [[Alender]] - [[Alev (perekonnanimi)|Alev]] - [[Allas]] - [[Allik]] – [[Allikmets]] - [[Allikmäe]] - [[Allikvee]] - [[Alonen]] – [[Altmeri]] - [[Alver]] - [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]] - [[Andersson]] - [[Anier]] - [[Anni (perekonnanimi)|Anni]] - [[Anniste]] - [[Annus (perekonnanimi)|Annus]] - [[Ansip]] - [[Anton (perekonnanimi)|Anton]] - [[Antson]] - [[Anvelt]] - [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]] – [[Aprilla]] – [[Arder]] - [[Are (perekonnanimi)|Are]] – [[Aren]] - [[Aro]] - [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]] - [[Arro]] - [[Arst (perekonnanimi)|Arst]] - [[Arstrebane]] - [[Arts]] - [[Aru (perekonnanimi)|Aru]] - [[Aruksaar]] - [[Arula (perekonnanimi)|Arula]] - [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]] - [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]] - [[Asi (perekonnanimi)|Asi]] - [[Assor]] - [[Aul (perekonnanimi)|Aul]] – [[Auliste]] - [[Aun (perekonnanimi)|Aun]] - [[Aus (perekonnanimi)|Aus]] - [[Ausmees]] - [[Avaja]] - [[Avaro]] – [[Avarsalu]] – [[Avik]] ==B== [[Bach (perekonnanimi)|Bach]] - [[Bachmann]] - [[Balodis]] (Balode) - [[Baskin]] - [[Beekman]] - [[Bell (perekonnanimi)|Bell]] - [[Bergström]] - [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]] - [[Biider]] - [[Birn]] – [[Blauhut]] - [[Boa (perekonnanimi)|Boa]] - [[Borchardt]] - [[Born (perekonnanimi)|Born]] - [[Bouchard]] - [[Boucher]] - [[Boulanger]] - [[Brandt]] - [[Briand]] ==C== [[Catargiu]] - [[Clinton]] - [[Conley]] - [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]] - [[Couturier]] ==D== [[Dach]] - [[Dede]] - [[Dubois]] - [[Dupré]] - [[Dvinjaninov]] ==E== [[Edur]] - [[Eeljärv]] - [[Eelmaa]] - [[Eelmäe]] - [[Eenmaa]] - [[Eenpalu]] - [[Eensalu]] - [[Eesmaa]] - [[Eessaare]] - [[Ehala]] - [[Ehatamm]] - [[Ehin]] - [[Eitea]] - [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]] - [[Element (perekonnanimi)|Element]] - [[Elgula]] - [[Eller]] - [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]] - [[Elmi]] - [[Emajõe]] - [[Emmisaar]] - [[Engman]] – [[Ennemuist]] – [[Ennok]] – [[Enok]] - [[Erik (perekonnanimi)|Erik]] - [[Erikson]] - [[Eriksson]] - [[Erm]] - [[Ernesaks]] - [[Ernits]] - [[Err]] - [[Eskola]] - [[Eskusoo]] - [[Etti]] - [[Etverk]] ==F== [[Faber]] – [[Fabre]] – [[Fadejev]] (Fadejeva) - [[Farkas]] - [[Favré]] - [[Fekete]] - [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]] - [[Fischer]] - [[Fjodorov]] - [[Ford (perekonnanimi)|Ford]] - [[Forsberg]] - [[Fourier]] - [[Freimuth]] - [[Friedman]] - [[Frosch]] ==G== [[Gailit]] – [[Gansen]] – [[Girgensohn]] – [[Goldbach]] – [[Golding]] - [[Gómez]] - [[González]] - [[Grabbi]] - [[Green (perekonnanimi)|Green]] - [[Grieg]] - [[Gross (perekonnanimi)|Gross]] - [[Grotowski]] - [[Gruber]] - [[Grünberg]] - [[Grünthal]] - [[Grünvald]] - [[Gustavson]] - [[Gutman]] - [[Gutmann]] ==H== [[Haab (perekonnanimi)|Haab]] - [[Haak (perekonnanimi)|Haak]] - [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]] - [[Haas]] - [[Haasma]] - [[Haav (perekonnanimi)|Haav]] - [[Haava (perekonnanimi)|Haava]] - [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]] - [[Habakukk]] - [[Hagen]] - [[Halász]] - [[Hallik]] - [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]] - [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]] - [[Hanson]] - [[Haug (perekonnanimi)|Haug]] - [[Hein (perekonnanimi)|Hein]] - [[Heinapuu]] - [[Heinloo]] - [[Heinsalu]] - [[Heinsoo]] - [[Heli (perekonnanimi)|Heli]] - [[Hellat]] - [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]] - [[Helme (perekonnanimi)|Helme]] - [[Henno (perekonnanimi)|Henno]] - [[Hepner]] - [[Herkel]] - [[Hermaküla]] - [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]] - [[Hiieleek]] – [[Hiiemaa]] - [[Hiiemäe]] - [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]] - [[Himma (perekonnanimi)|Himma]] - [[Hindpere]] - [[Hinrikus]] - [[Hint]] - [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]] - [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]] - [[Hobustkoppel]] - [[Hoffmann]] - [[Holm]] - [[Horváth]] - [[Hull (perekonnanimi)|Hull]] - [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]] - [[Hussar]] - [[Huugimägi]] - [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]] – [[Hõbemägi]] – [[Hõbenael]] - [[Hõrak]] - [[Härm (perekonnanimi)|Härm]] - [[Härma (perekonnanimi)|Härma]] - [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]] ==I== [[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]] - [[Igaunis]] (Igaune) - [[Iljin]] – [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]] - [[Ilomets]] - [[Ilomäe]] - [[Ilumets]] - [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]] - [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]] - [[Ilvest]] - [[Imelik]] - [[Inarik]] – [[Indermitte]] – [[Indla (perekonnanimi)|Indla]] - [[Indra (perekonnanimi)|Indra]] – [[Indre (perekonnanimi)|Indre]] - [[Irak]] - [[Isotamm]] – [[Israel (perekonnanimi)|Israel]] – [[Iva (perekonnanimi)|Iva]] - [[Ivanov]] - [[Ivanson]] - [[Ivask]] ==J== [[Jaakson]] - [[Jaanikosk]] - [[Jaanson]] - [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]] - [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]] - [[Jakobson]] - [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]] - [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]] - [[Jalvet]] - [[Jalviste]] - [[Jandrinski]] - [[Jankauskas]] - [[Janno (perekonnanimi)|Janno]] - [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]] - [[Jastrow]] - [[Jefimov]] - [[Jegorov]] - [[Joandi]] - [[Joasalu]] - [[Johanson]] - [[Johansson]] - [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]] - [[Jugandi]] - [[Juhanson]] - [[Juhász]] - [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]] - [[Juhkam]] - [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]] - [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]] - [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]] - [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]] - [[Jõgiaas]] - [[Jõks]] - [[Jõudu]] - [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]] - [[Jändrik]] - [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]] - [[Järsk]] - [[Järv (perekonnanimi)|Järv]] - [[Järve (perekonnanimi)|Järve]] - [[Järvekülg]] - [[Järvemaa]] - [[Järverand]] - [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]] - [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]] - [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]] - [[Jürgenjaak]] - [[Jürgens]] - [[Jürgenson]] - [[Jürisson]] - [[Jüriste]] - [[Jürivete]] ==K== [[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]] - [[Kaalep]] - [[Kaalijärv]] - [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]] - [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]] - [[Kadak]] - [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]] - [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]] - [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]] - [[Kade (perekonnanimi)|Kade]] - [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]] - [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]] - [[Kaijanen]] - [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]] - [[Kala (perekonnanimi)|Kala]] - [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]] - [[Kald]] - [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]] - [[Kalde]] - [[Kaldre]] - [[Kaldma]] - [[Kaldoja]] - [[Kaldver]] - [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]] - [[Kaljula]] - [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]] - [[Kaljundi]] - [[Kaljuramm]] - [[Kaljurand]] - [[Kaljuste]] - [[Kaljuvee]] - [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]] - [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]] - [[Kallasma]] - [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]] - [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]] - [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]] - [[Kalmet]] - [[Kalmeti]] - [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]] - [[Kalve]] - [[Kalvet]] - [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]] - [[Kalvik]] - [[Kalviste]] - [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]] - [[Kandre]] - [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]] - [[Kangro]] - [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]] - [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]] - [[Kant (perekonnanimi)|Kant]] - [[Kanter]] - [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]] - [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]] - [[Kapre]] - [[Kard]] - [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]] - [[Karis (perekonnanimi)|Karis]] - [[Karjad]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karell]] - [[Karelson]] - [[Karindi]] - [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]] - [[Karlson]] - [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]] - [[Kark]] - [[Karm]] - [[Karometer]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karpov]] - [[Karro]] - [[Kartau]] - [[Kartohvel]] - [[Karu (perekonnanimi)|Karu]] - [[Karumets]] - [[Karutamm]] - [[Kasak]] - [[Kase (perekonnanimi)|Kase]] - [[Kasearu]] - [[Kasekamp]] - [[Kasemaa]] - [[Kasemets]] - [[Kasemäe]] - [[Kaseorg]] - [[Kasepõld]] - [[Kasesalu]] - [[Kask (perekonnanimi)|Kask]] - [[Kaskneem]] - [[Kass (perekonnanimi)|Kass]] - [[Kattai]] - [[Kattel]] - [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] - [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]] - [[Kaus]] - [[Keerberg]] - [[Keerd]] - [[Keel (perekonnanimi)|Keel]] - [[Keerdoja]] - [[Keevallik]] - [[Kelam]] - [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]] - [[Keller (perekonnanimi)|Keller]] - [[Kelmsaar]] - [[Kempis]] - [[Kerem]] - [[Kersna]] - [[Kerstna]] - [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]] - [[Keskpaik]] - [[Kesküla]] - [[Kesler]] - [[Ketonen]] - [[Kibesti]] - [[Kibuspuu]] - [[Kigaste]] - [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]] - [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]] - [[Kiis]] - [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]] - [[Kiisler]] - [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]] - [[Kiivit]] - [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]] - [[Kikerpill]] - [[Kikkas]] - [[Kilgas]] - [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]] - [[Kill]] - [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]] - [[Kindel]] - [[Kindt]] - [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]] - [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]] - [[Kink (perekonnanimi)|Kink]] - [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]] - [[Kint]] - [[Kiple]] - [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]] - [[Kirbits]] - [[Kirdelaht]] - [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]] - [[Kirnmann]] - [[Kirotar]] - [[Kirret]] - [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]] - [[Kirsimägi]] - [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]] - [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]] - [[Kirt]] - [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]] - [[Kissa]] - [[Kits (perekonnanimi)|Kits]] - [[Kitsing]] - [[Kiudmaa]] - [[Kivari]] - [[Kivastik]] - [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]] - [[Kivik]] - [[Kivikas]] - [[Kivikind]] - [[Kivilaan]] - [[Kivilo]] - [[Kivimaa]] - [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]] - [[Kivimägi]] - [[Kivine]] - [[Kivinukk]] - [[Kivinurm]] - [[Kivirand]] - [[Kiviranna]] - [[Kivirusikas]] - [[Kivirähk]] - [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]] - [[Kivisalu]] - [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]] - [[Kivisoo]] - [[Kiviste]] - [[Kivistik]] - [[Kiviväli]] - [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]] - [[Klaasmägi]] – [[Klandorf]] - [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]] - [[Klavan]] - [[Klein (perekonnanimi)|Klein]] - [[Klement]] - [[Kliss]] - [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]] - [[Kobrusepa]] - [[Koch (perekonnanimi)|Koch]] - [[Kodres]] - [[Koff]] - [[Koger (perekonnanimi)|Koger]] - [[Koha (perekonnanimi)|Koha]] - [[Kohava]] - [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]] - [[Koik]] - [[Koit (perekonnanimi)|Koit]] - [[Koitla]] - [[Koitmets]] - [[Koitsalu]] - [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]] - [[Kokla]] - [[Kolberg]] - [[Koldre]] - [[Kolga]] - [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]] - [[Kollom]] - [[Komissarov]] - [[Kommer]] – [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]] - [[Kompus]] - [[Konnatamm]] - [[Konsa]] - [[Konsap]] - [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]] - [[Kont (perekonnanimi)|Kont]] - [[Kontus]] - [[Kook (perekonnanimi)|Kook]] - [[Kool (perekonnanimi)|Kool]] - [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]] - [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]] - [[Koort]] – [[Koplimetsa (perekonnanimi)||Koplimetsa]] - [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]] - [[Korb|Korb]] - [[Kore (perekonnanimi)|Kore]] - [[Kork (perekonnanimi)|Kork]] - [[Kornel|Kornel]] - [[Korol]] - [[Korsari]] - [[Kortin]] - [[Kosenkranius]] - [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]] - [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]] – [[Kotkamets]] - [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]] - [[Kotov|Kotov]] - [[Kotsar]] - [[Kotta]] - [[Kovač]] - [[Kovacs]] - [[Kraam]] - [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]] - [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- - [[Krall]] - [[Krause (perekonnanimi)|Krause]] - [[Kravets]] - [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]] - [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]] - [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]] - [[Kress (perekonnanimi)|Kress]] - [[Krevald]] - [[Krigul]] - [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]] - [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]] - [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]] - [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]] - [[Krull]] - [[Krumm]] - [[Krusten]] - [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]] - [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]] - [[Kruuse]] - [[Kruusement]] - [[Kruuspere]] - [[Kruusvee]] - [[Kudisiim]] - [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]] - [[Kulasalu]] - [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]] - [[Kulgver]] - [[Kull (perekonnanimi)|Kull]] - [[Kullas]] - [[Kullerkann]] - [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]] - [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]] - [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]] - [[Kunn]] - [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]] - [[Kunstimees]] - [[Kuperjanov]] - [[Kupffer]] - [[Kures]] - [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]] - [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]] - [[Kurm]] - [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]] – [[Kurvet]] - [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]] - [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]] – [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]] - [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]] - [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]] - [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]] - [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]] - [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]] - [[Kuusmaa]] - [[Kõiv]] - [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]] - [[Kõrgma]] - [[Kõrgoja]] - [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]] - [[Kõvask]] - [[Kõverjalg]] - [[Kõvermägi]] - [[Käbin]] - [[Käit]] - [[Kängsepp]] - [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]] - [[Kärmas]] - [[Kärner]] - [[Käsper]] - [[Käär]] - [[Kääramees]] - [[Käärik]] - [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]] - [[Küber]] - [[Külaots]] - [[Künnap]] - [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]] ==L== [[Laak]] - [[Laaman]] - [[Laamann]] - [[Laan]] - [[Laanaru]] - [[Laane (perekonnanimi)|Laane]] - [[Laanemaa]] - [[Laanekodu]] - [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]] - [[Laaneots]] - [[Laanemäe]] - [[Laanerünk]] - [[Laanes]] - [[Laaneste]] - [[Laansalu]] - [[Laansoo]] - [[Laar (perekonnanimi)|Laar]] - [[Laas (perekonnanimi)|Laas]] - [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]] - [[Laasik]] - [[Laats]] - [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]] - [[Ladva]] - [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]] - [[Laheste]] - [[Lahesto]] - [[Laht (perekonnanimi)|Laht]] - [[Laiapea]] - [[Laid (perekonnanimi)|Laid]] - [[Laidla]] - [[Laidma]] - [[Laido]] - [[Laidoner]] - [[Laigo]] - [[Laine (perekonnanimi)|Laine]] - [[Lainvee]] - [[Laio]] - [[Laisaar]] - [[Laisk]] - [[Laks]] - [[Lambaauk]] - [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]] - [[Lang (perekonnanimi)|Lang]] - [[Langemets]] - [[Lanno]] - [[Laos (perekonnanimi)|Laos]] - [[Lapin]] - [[Laplace]] - [[Laspre]] - [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]] - [[Lass (perekonnanimi)|Lass]] - [[Lattik]] - [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]] - [[Laur]] - [[Laurand]] - [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]] - [[Laurimaa]] - [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]] - [[Lebedev]] - [[Leendi]] - [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]] - [[Leesment]] - [[Leetmaa]] - [[Lefebvre]] - [[Lefevre]] - [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]] - [[Lehiste]] – [[Lehmloch]] - [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]] - [[Leht (perekonnanimi)|Leht]] - [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]] - [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]] – [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]] - [[Leibak]] – [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]] - [[Leis]] - [[Leivategija]] - [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]] - [[Lekko]] - [[Lellep]] - [[Lemba]] - [[Lember (perekonnanimi)|Lember]] - [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]] - [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]] - [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]] - [[Lender]] - [[Leok]] - [[Leontjev]] - [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]] - [[Lepajõe]] - [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]] - [[Lepikson]] - [[Lepmets]] - [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]] - [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]] - [[Leppiman]] - [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]] - [[Leps (perekonnanimi)|Leps]] - [[Lessing]] - [[Levald]] - [[Levandi]] - [[Libbokunn]] - [[Liblik]] - [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]] - [[Ligi]] - [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]] - [[Liidumäe]] - [[Liigand]] - [[Liik (perekonnanimi)|Liik]] - [[Liimets]] - [[Liinat]] - [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]] - [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]] - [[Liivak]] - [[Liivamägi]] - [[Liivik]] - [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]] - [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]] - [[Lillak]] - [[Lille (perekonnanimi)|Lille]] - [[Lillemets]] - [[Lilleorg]] - [[Lillo]] - [[Limperg]] - [[Linari]] - [[Lind (perekonnanimi)|Lind]] - [[Linde]] - [[Lindgren]] - [[Lindvet]] - [[Lindmaa]] - [[Lindmäe]] - [[Lindner]] - [[Ling (perekonnanimi)|Ling]] - [[Link (perekonnanimi)|Link]] - [[Linna (perekonnanimi)|Linna]] - [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]] - [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]] - [[Linnat]] - [[Linno]] - [[Lints]] - [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]] - [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]] - [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]] - [[Lippmaa]] - [[Lippus]] - [[Lipstok]] - [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]] - [[Lohk]] - [[Loide]] - [[Loigom]] - [[Loik (perekonnanimi)|Loik]] - [[Loit (perekonnanimi)|Loit]] - [[Loite]] - [[Loitme]] - [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]] - [[Loll]] - [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]] - [[Loo (perekonnanimi)|Loo]] - [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]] - [[Loog]] - [[Loogna]] - [[Loomake]] - [[Loone (perekonnanimi)|Loone]] - [[Looring]] - [[Loorits]] - [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]] - [[Loovere]] - [[Looväli]] - [[Lossmann]] - [[Lotman]] - [[Lott]] - [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]] - [[Lugeveer]] - [[Luhamets]] - [[Luhandi]] - [[Luht (perekonnanimi)|Luht]] - [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]] - [[Luigas]] - [[Luik (perekonnanimi)|Luik]] - [[Lukas]] - [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]] - [[Luks (perekonnanimi)|Luks]] - [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]] - [[Lumiste]] - [[Lundberg]] - [[Lundqvist]] - [[Lunge]] - [[Lunin]] - [[Lust]] - [[Lustig]] - [[Luther (perekonnanimi)|Luther]] - [[Luts (perekonnanimi)|Luts]] - [[Lutsar]] - [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]] - [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]] - [[Luup (perekonnanimi)|Luup]] - [[Luur]] - [[Luure (perekonnanimi)|Luure]] - [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]] - [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]] - [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]] - [[Lõviste]] - [[Lätt]] - [[Lätte]] - [[Lättemäe]] - [[Lääne]] - [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]] – [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]] - [[Lüdig]] - [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]] ==M== [[Maack]] - [[Maandi]] - [[Maar (perekonnanimi)|Maar]] - [[Maasik]] - [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]] - [[Maasing]] - [[MacMillan]] - [[MacDonald]] - [[Made (perekonnanimi)|Made]] - [[Madisson]] - [[Madsen]] - [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]] - [[Mahlapuu]] - [[Maide]] - [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]] - [[Maidre]] - [[Mailend]] - [[Maimets]] - [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]] - [[Makarov]] - [[Maksimov]] - [[Malin]] - [[Malleus]] - [[Mallis]] - [[Malm (perekonnanimi)|Malm]] - [[Malmsten]] - [[Maltis]] - [[Mancini]] - [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]] - [[Mandre]] - [[Mann (perekonnanimi)|Mann]] - [[Maradona]] - [[Maramaa]] - [[Maran (perekonnanimi)|Maran]] - [[March (perekonnanimi)|March]] - [[Mardna]] - [[Margus (perekonnanimi)|Margus]] - [[Marino]] - [[Maripuu]] - [[Mark (perekonnanimi)|Mark]] - [[Markov]] - [[Markson]] - [[Marksoo]] - [[Markus (perekonnanimi)|Markus]] - [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]] - [[Marrandi]] - [[Marshall]] - [[Mart (perekonnanimi)|Mart]] - [[Martin (perekonnanimi)|Martin]] - [[Martinez]] - [[Martinson]] - [[Maruste]] - [[Masaryk]] - [[Masing]] - [[Massakas]] - [[Masso]] - [[Mathiesen]] - [[Matvejev]] - [[Matvere]] - [[Maurer]] - [[May]] - [[Mehikas]] - [[Mei]] - [[Meier]] - [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]] - [[Meister (perekonnanimi)|Meister]] - [[Mellik]] - [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]] - [[Melnikov]] (Melnikova) - [[Melts]] - [[Mendes]] - [[Meos]] - [[Mercklin]] – [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]] - [[Merend]] - [[Meri (perekonnanimi)|Meri]] - [[Merik]] - [[Merila]] - [[Merilai]] - [[Merilaid]] - [[Merilo]] - [[Merisaar]] - [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]] - [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]] - [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]] - [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]] - [[Mets (perekonnanimi)|Mets]] - [[Metsanurk]] - [[Metsar]] - [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]] - [[Metsavas]] - [[Metsaviir]] - [[Metsur]] - [[Mett]] - [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova) - [[Mihhailovski]] - [[Mihkelson]] - [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]] - [[Mikelsaar]] - [[Mikiver]] - [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]] - [[Mikli]] - [[Milder]] - [[Miller]] - [[Milling]] - [[Mitt]] - [[Moisto]] - [[Molander]] - [[Molnár]] - [[Moor (perekonnanimi)|Moor]] - [[Moppel]] - [[Morozov]] (Morozova) - [[Mostefaï]] – [[Mugra]] - [[Muižnieks]] (Muižniece) - [[Muld (perekonnanimi)|Muld]] - [[Mullakannikas]] - [[Mumm]] - [[Muna (perekonnanimi)|Muna]] - [[Murak]] - [[Murd (perekonnanimi)|Murd]] - [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]] - [[Murdmaa]] - [[Murdvee]] - [[Murel (perekonnanimi)|Murel]] - [[Muremäe]] - [[Murphy]] - [[Murray (perekonnanimi)|Murray]] - [[Muru (perekonnanimi)|Muru]] - [[Must (perekonnanimi)|Must]] - [[Mustonen]] - [[Mutimäe]] - [[Mutso]] - [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]] - [[Muuli]] - [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]] - [[Mõisnik (perekonnanimi)|Mõisnik]] - [[Mõistlik]] - [[Mõrd (perekonnanimi)|Mõrd]] - [[Mõttus]] - [[Mädamürk]] - [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]] - [[Mäelo]] - [[Mäeorg]] - [[Mäeots]] - [[Mäesalu]] - [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]] - [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]] - [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]] - [[Mägisto]] - [[Mäkelä]] - [[Mälk]] - [[Mälberg]] - [[Mälksoo]] - [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]] - [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]] - [[Mändmaa]] - [[Mändmets]] - [[Mändvere]] - [[Mängel]] - [[Männard]] - [[Männart]] - [[Männik (perekonnanimi)|Männik]] - [[Männiste]] - [[Mätlik]] - [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]] - [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]] - [[Möller]] - [[Müller (perekonnanimi)|Müller]] - [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]] - [[Mürkhain]] - [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]] - [[Müür (perekonnanimi)|Müür]] - [[Müürisepp]] - [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]] ==N == [[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]] - [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]] - [[Naber (perekonnanimi)|Naber]] - [[Nael (perekonnanimi)|Nael]] - [[Naelapea]] - [[Naelaste]] - [[Nagel]] - [[Nagy]] - [[Nahkur]] - [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]] - [[Napp]] - [[Narma]] - [[Narusk]] - [[Narva (perekonnanimi)|Narva]] - [[Natoli]] - [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]] - [[Neemre]] - [[Nelis]] - [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]] - [[Németh]] - [[Nemvalts]] - [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]] - [[Neuhaus]] - [[Neumann]] - [[Ney (perekonnanimi)|Ney]] - [[Nielsen]] - [[Niglas]] - [[Nigol]] - [[Niinemaa]] - [[Niinemets]] - [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]] - [[Niineste]] - [[Niit (perekonnanimi)|Niit]] - [[Niitsoo]] - [[Nikiforov]] - [[Nikitin]] - [[Nikolajev]] - [[Nikopensius]] - [[Nilbe]] - [[Nilson]] - [[Nilsson]] - [[Ninnas]] - [[Nippernaadi]] - [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]] - [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]] - [[Nittim]] - [[Nodikäp]] - [[Noor (perekonnanimi)|Noor]] - [[Noormets]] - [[Noormägi]] - [[Noppel]] - [[Normak]] - [[Normann]] - [[Normet]] - [[Novikov]] - [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]] - [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]] - [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]] - [[Nugiseks]] - [[Nuiamäe]] - [[Null (perekonnanimi)|Null]] - [[Nummert]] - [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]] - [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]] - [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]] - [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]] - [[Nurmekask]] - [[Nurmet]] - [[Nurmis]] - [[Nurmiste]] - [[Nurmsalu]] - [[Nuter]] - [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]] - [[Nuude]] - [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]] - [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]] - [[Nõgene]] - [[Nõlvak]] - [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]] - [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]] - [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]] - [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]] - [[Nõmmsalu]] - [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]] - [[Nõulik]] - [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]] - [[Närep]] - [[Nüganen]] ==O== [[Oda (perekonnanimi)|Oda]] - [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]] - [[Oidermaa]] - [[Oja (perekonnanimi)|Oja]] - [[Ojakäär]] - [[Ojala]] - [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]] - [[Ojandi]] - [[Ojapõld]] - [[Ojari]] - [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]] - [[Ojaste]] - [[Ojastu]] - [[Ojaveer]] - [[Ojavere]] - [[Ojaveski]] - [[Oks (perekonnanimi)|Oks]] - [[Oksa]] - [[Oksmaa]] - [[Olari (perekonnanimi)|Olari]] - [[Olde (perekonnanimi)|Olde]] - [[Oldekop]] - [[Olesk]] - [[Ollep]] - [[Olmaru]] - [[Olvet]] - [[Olving]] - [[Oopkaup]] - [[Oorn]] - [[Oper]] - [[Orajäär]] - [[Oras (perekonnanimi)|Oras]] - [[Orav (perekonnanimi)|Orav]] - [[Orel (perekonnanimi)|Orel]] - [[Org (perekonnanimi)|Org]] - [[Orglaan]] - [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]] - [[Orro]] - [[Orumets]] - [[Orumägi]] - [[Oss (perekonnanimi)|Oss]] - [[Ossinovski]] - [[Ossipov]] - [[Osula (perekonnanimi)|Osula]] - [[Ots (perekonnanimi)|Ots]] - [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]] - [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]] - [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] - [[Oviir]] ==P== [[Paal]] - [[Paala (perekonnanimi)|Paala]] - [[Paalandi]] - [[Paalna]] - [[Paap (perekonnanimi)|Paap]] - [[Paartalu]] - [[Paas (perekonnanimi)|Paas]] - [[Paasilinna]] - [[Paat (perekonnanimi)|Paat]] - [[Padar]] - [[Padrik]] - [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]] - [[Paerand]] - [[Pall (perekonnanimi)|Pall]] - [[Paim]] - [[Paju (perekonnanimi)|Paju]] - [[Pajula]] - [[Pajusoo]] - [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]] - [[Paks (perekonnanimi)|Paks]] - [[Paldre]] - [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]] - [[Palk (perekonnanimi)|Palk]] - [[Palm (perekonnanimi)|Palm]] - [[Palmiste]] - [[Palmsaar]] - [[Palu (perekonnanimi)|Palu]] - [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]] - [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]] - [[Papp (perekonnanimi)|Papp]] - [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]] - [[Parijõgi]] - [[Parm (perekonnanimi)|Parm]] - [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] – [[Partei (perekonnanimi)|Partei]] - [[Parts]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] - [[Parrest]] - [[Parvet]] - [[Parving]] - [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]] - [[Pavelson]] - [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]] - [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]] - [[Pedai]] - [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]] - [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]] - [[Pedak]] - [[Pedanik]] - [[Pedari]] - [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]] – [[Pede (perekonnanimi)|Pede]] - [[Pedesaar]] – [[Pedmanson]] - [[Pedosk]] - [[Pedras]] - [[Peebo]] - [[Peedimaa]] - [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]] - [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]] - [[Peek]] - [[Peep (perekonnanimi)|Peep]] - [[Peet (perekonnanimi)|Peet]] - [[Peetersoo]] - [[Peetre]] - [[Peets]] - [[Pehk]] - [[Pehme]] - [[Peiker]] - [[Peil]] - [[Peips]] - [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]] - [[Pello]] - [[Pennar]] – [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]] - [[Pent]] - [[Penu (perekonnanimi)|Penu]] - [[Pere (perekonnanimi)|Pere]] - [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]] - [[Perling]] - [[Pern]] - [[Persekivi]] - [[Pert]] - [[Pertel]] - [[Peterson]] - [[Petrov]] - [[Pettai]] - [[Pevkur]] - [[Pihel]] - [[Pihelgas]] - [[Pihelpuu]] - [[Pihl]] - [[Pihlak]] - [[Pihlamäe]] - [[Pihlap]] - [[Piho]] - [[Piik (perekonnanimi)|Piik]] - [[Piip (perekonnanimi)|Piip]] - [[Piir (perekonnanimi)|Piir]] - [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]] - [[Pikk]] - [[Pikre]] - [[Pill (perekonnanimi)|Pill]] - [[Pillak]] - [[Piller]] - [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]] - [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]] - [[Pilvre]] - [[Pinna]] - [[Pintér]] - [[Pitka]] - [[Pius]] - [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]] - [[Pohlak]] - [[Poks (perekonnanimi)|Poks]] - [[Poljakov]] - [[Pool (perekonnanimi)|Pool]] - [[Poom (perekonnanimi)|Poom]] - [[Pootsmann]] - [[Popov]] - [[Porkanen]] - [[Post (perekonnanimi)|Post]] - [[Powell (perekonnanimi)|Powell]] - [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]] - [[Prii]] - [[Priimets]] - [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]] - [[Priks]] - [[Prins]] - [[Prints (perekonnanimi)|Prints]] - [[Prussakov]] - [[Pruul]] - [[Pruuli]] - [[Pruus]] - [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]] - [[Proosaselts]] - [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]] - [[Pruunsild]] - [[Puhaskivi]] - [[Puhk]] - [[Puhm]] - [[Puhvel]] - [[Puju (perekonnanimi)|Puju]] - [[Pukk]] - [[Pulk]] - [[Pulst]] - [[Punane (perekonnanimi)|Punane]] - [[Punapart]] - [[Punapõsk]] - [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] - [[Purve]] - [[Puunurm]] - [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]] - [[Puustusmaa]] - [[Põder (perekonnanimi)|Põder]] - [[Põdersoo]] - [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]] - [[Põlatud]] - [[Põld (perekonnanimi)|Põld]] - [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]] - [[Põldma]] - [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]] - [[Põldmets]] - [[Põldmäe]] - [[Põldroos]] - [[Põldsaar]] - [[Põldsam]] - [[Põldvee]] - [[Põldveer]] - [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]] - [[Põlluaas]] - [[Päevamets]] - [[Pähn]] - [[Päll (perekonnanimi)|Päll]] - [[Pällin]] - [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]] - [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]] - [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]] - [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]] - [[Pärnpuu]] - [[Pärt]] - [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]] - [[Pärtelpoeg]] - [[Päts (perekonnanimi)|Päts]] - [[Pääbo]] - [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]] - [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]] - [[Pütsep]] - [[Püvi]] ==R== [[Raadik]] - [[Raag (perekonnanimi)|Raag]] - [[Raal (perekonnanimi)|Raal]] - [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]] - [[Raasik]] - [[Raat (perekonnanimi)|Raat]] - [[Raave]] - [[Rahamägi]] - [[Rahenurm]] - [[Raid (perekonnanimi)|Raid]] - [[Raidjõe]] - [[Raidlo]] - [[Raidma]] - [[Raidna]] - [[Raielo]] - [[Raisk]] - [[Raitmäe]] - [[Raja (perekonnanimi)|Raja]] - [[Rajamaa]] - [[Rajand]] - [[Rajandi]] – [[Rajangu]] - [[Rand (perekonnanimi)|Rand]] - [[Randal (perekonnanimi)|Randal]] - [[Randalu]] - [[Randel (perekonnanimi)|Randel]] - [[Randes]] - [[Randla (perekonnanimi)|Randla]] - [[Randmaa]] - [[Randmann]] - [[Randmets]] - [[Randmäe]] - [[Randsalu]] - [[Randur]] - [[Randvee]] - [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]] - [[Rannaleet]] - [[Rannap]] - [[Rannes]] - [[Ranno]] - [[Rannus]] - [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]] - [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]] - [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]] - [[Rattasepp]] - [[Rattus]] - [[Raud (perekonnanimi)|Raud]] - [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]] - [[Raudar]] - [[Raudauk]] - [[Raudava]] - [[Raude]] - [[Raudkats]] - [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]] - [[Raudleht]] - [[Raudma]] - [[Raudmäe]] - [[Raudna]] - [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]] - [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]] - [[Raun (perekonnanimi)|Raun]] - [[Realo]] - [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]] - [[Rebas]] - [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]] - [[Reim]] - [[Reimann]] - [[Rein (perekonnanimi)|Rein]] - [[Reinaru]] - [[Reinke]] - [[Reinsalu]] - [[Reintalu]] - [[Reisner]] - [[Reits]] - [[Remmel]] - [[Renno]] - [[Renoir]] - [[Repnau]] - [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]] - [[Ricci]] - [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]] - [[Riikoja]] - [[Riis (perekonnanimi)|Riis]] - [[Riisalu]] - [[Riisna]] - [[Rimmel]] – [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]] - [[Ristlaan]] - [[Ristmets]] - [[Rjazin]] - [[Robinson]] - [[Roe (perekonnanimi)|Roe]] - [[Rogge]] - [[Rohejärv]] - [[Roht]] - [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]] - [[Roju]] - [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]] - [[Rool (perekonnanimi)|Rool]] - [[Roolaid]] - [[Roomeri]] - [[Roopärg]] - [[Roorand]] - [[Roos (perekonnanimi)|Roos]] - [[Roosalu]] - [[Roose]] - [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]] - [[Roosileht]] - [[Roosilill]] - [[Roosioks]] - [[Roosma]] - [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]] - [[Rootalu]] - [[Rootare]] - [[Roots (perekonnanimi)|Roots]] - [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]] - [[Roovet]] - [[Rooväli]] - [[Rosenberg]] - [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]] - [[Ross (perekonnanimi)|Ross]] - [[Rossi]] - [[Rovanperä]] - [[Rumma]] - [[Rummo]] - [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]] - [[Russo]] - [[Ruus]] - [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]] - [[Rõõmus]] - [[Rõõmusoks]] - [[Rõõmussaar]] - [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]] - [[Rämmeld]] - [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]] - [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]] - [[Rätsepp]] - [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]] - [[Rünk]] - [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]] - [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]] - [[Rüütli]] ==S== [[Saadre]] - [[Saadve]] - [[Saar (perekonnanimi)|Saar]] - [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]] - [[Saare (perekonnanimi)|Saare]] - [[Saarekak]] - [[Saarelinn]] - [[Saarem]] - [[Saaremets]] - [[Saaremäe]] - [[Saarend]] - [[Saarendi]] - [[Saareste]] - [[Saaret]] - [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]] - [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]] - [[Saarse]] - [[Sabbe]] - [[Sabe]] - [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]] - [[Sade (perekonnanimi)|Sade]] - [[Sadijev]] - [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]] - [[Sagor]] - [[Sakkart]] - [[Saks]] - [[Salasoo]] - [[Salavee]] - [[Saldre]] - [[Salo (perekonnanimi)|Salo]] - [[Salu (perekonnanimi)|Salu]] - [[Salulaid]] - [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]] - [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]] - [[Saluoja]] - [[Salurand]] - [[Saluste]] - [[Salveste]] - [[Sander (perekonnanimi)|Sander]] - [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]] - [[Saral]] - [[Sarand]] - [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]] - [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]] - [[Sarrap]] - [[Sarre]] - [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]] - [[Savisaar]] - [[Schäfer]] - [[Schmidt]] - [[Schneider]] - [[Seajalg]] - [[Seeder (perekonnanimi)|Seeder]] - [[Seeman]] - [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]] - [[Selirand]] - [[Selmet]] - [[Semidor]] - [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]] - [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]] - [[Sergejev]] - [[Sibolt]] - [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]] - [[Sihvre]] - [[Siigur]] - [[Siim (perekonnanimi)|Siim]]- *[[Siimre]] - [[Siimuste]] - [[Siirmets]] - [[Siivelt]] - [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]] - [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]] - [[Sikorski]] - [[Sild (perekonnanimi)|Sild]] - [[Sillak]] - [[Sillam]] - [[Sillaots]] - [[Sillar]] - [[Sillart]] - [[Sillasoo]] - [[Sillaste]] - [[Sillastu]] - [[Silm (perekonnanimi)|Silm]] - [[Silt (perekonnanimi)|Silt]] - [[Silvere]] - [[Simm]] - [[Sinikalju]] - [[Simson (perekonnanimi)|Simson]] - [[Sinikalju]] - [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]] - [[Siplane]] - [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]] - [[Sisask]] - [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]] - [[Soans]] - [[Soidra]] - [[Soidro]] - [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]] - [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]] - [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]] - [[Solovjov]] - [[Soo (perekonnanimi)|Soo]] - [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]] - [[Soon (perekonnanimi)|Soon]] - [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]] - [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]] - [[Soots]] - [[Sooäär]] - [[Sorokin]] - [[Szabó]] - [[Steinberg]] - [[Steiner]] - [[Stepanov]] – [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]] - [[Strandberg]] - [[Suits (perekonnanimi)|Suits]] - [[Sukk]] - [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]] - [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]] - [[Susi (perekonnanimi)|Susi]] - [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]] - [[Suur]] - [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]] - [[Suursööt]] - [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]] - [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]] - [[Sõmer]] - [[Sõmermaa]] - [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]] - [[Sõõrumaa]] - [[Säde (perekonnanimi)|Säde]] - [[Särev]] - [[Särgava]] - [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]] - [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]] - [[Süld (perekonnanimi)|Süld]] ==Š== [[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]] ==Z== - [[Zahharov]] - [[Zaitsev]] - [[Zelinski]] ==T== [[Taadermaa]] - [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]] - [[Taal (perekonnanimi)|Taal]] - [[Taalmaa]] - [[Taar (perekonnanimi)|Taar]] - [[Taaralepp]] - [[Taaramäe]] - [[Taaramägi]] - [[Taarde]] - [[Tabor]] - [[Tagajev]] - [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]] - [[Taimsalu]] - [[Taioste]] - [[Tali (perekonnanimi)|Tali]] - [[Taliste]] - [[Talmar]] - [[Talts]] - [[Talu (perekonnanimi)|Talu]] - [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]] - [[Talve (perekonnanimi)|Talve]] - [[Talven]] - [[Talvet]] - [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]] - [[Talvist]] - [[Talvistu]] - [[Tambek]] - [[Tamberg]] - [[Tambur]] - [[Tamera]] - [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]] - [[Tammaru]] - [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]] - [[Tammejuur]] - [[Tammekann]] - [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]] - [[Tammelo]] - [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]] - [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]] - [[Tammend]] - [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]] - [[Tammet]] - [[Tammets]] - [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]] - [[Tammur]] - [[Tandre]] - [[Taniloo]] - [[Tank (perekonnanimi)|Tank]] - [[Tanner]] - [[Taos]] - [[Tarand]] - [[Tare]] - [[Taremaa]] - [[Taremäe]] - [[Targo]] - [[Tarkna]] - [[Tarm]] - [[Tarmak]] - [[Tarmel]] - [[Tarmet]] - [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]] - [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]] - [[Tarvel]] - [[Tauli]] - [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]] - [[Teder (perekonnanimi)|Teder]] - [[Tedrekull]] - [[Tedremäe]] - [[Teearu]] - [[Teede]] - [[Teesalu]] - [[Teever]] - [[Teliste]] - [[Tennosaar]] - [[Teodosie]] - [[Tepandi]] - [[Teppo]] - [[Teras (perekonnanimi)|Teras]] - [[Terasmaa]] - [[Terasmäe]] - [[Terras]] - [[Tertsius]] - [[Thureau-Dangin]] - [[Tief]] - [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]] - [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]] - [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]] - [[Tiits]] - [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]] - [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]] - [[Timofejev]] - [[Timut (perekonnanimi)|Timut]] - [[Ting (perekonnanimi)|Ting]] - [[Tipner]] - [[Tobreluts]] - [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]] - [[Tohver]] – [[Toimeta]] - [[Tomberg]] - [[Toming]] - [[Tomingas]] – [[Tomp]] - [[Tomson]] - [[Toom (perekonnanimi)|Toom]] - [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]] - [[Toomara]] - [[Toome (perekonnanimi)|Toome]] - [[Toomepuu]] - [[Tooming]] - [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]] - [[Toompere]] - [[Toomre]] - [[Toomsalu]] - [[Toomsar]] - [[Toomse]] - [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]] - [[Toots (perekonnanimi)|Toots]] - [[Torma (perekonnanimi)|Torma]] - [[Tóth]] - [[Toussaint]] - [[Trần]] - [[Trass (perekonnanimi)|Trass]] - [[Trei]] - [[Treial (perekonnanimi)|Treial]] - [[Treier]] - [[Tretjakov]] - [[Treumann]] - [[Triisa]] - [[Trofimov]] - [[Tross (perekonnanimi)|Tross]] - [[Truu]] - [[Truus]] - [[Truusööt]] - [[Truuvere]] - [[Tsahkna]] - [[Tsvetkov]] - [[Tubalkain]] - [[Tugev]] - [[Tuglas]] - [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]] - [[Tuhkanen]] - [[Tuiksoo]] - [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]] - [[Tuiskvere]] - [[Tuldava]] - [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]] - [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]] - [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]] - [[Tuuleõis]] - [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]] - [[Tuulse]] - [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]] - [[Tõnissaar]] - [[Tõnisson]] - [[Tõniste]] - [[Tõnspoeg]] - [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]] - [[Täheväli]] - [[Täht (perekonnanimi)|Täht]] - [[Tähtsalu]] - [[Tänak]] - [[Tätte]] ==U== [[Udras (perekonnanimi)|Udras]] - [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]] - [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]] - [[Ugaste]] - [[Uhke]] - [[Uibo]] - [[Ulman]] - [[Ulmann]] - [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]] - [[Uluots]] - [[Unnuk]] - [[Unt (perekonnanimi)|Unt]] - [[Untauk]] - [[Urb (perekonnanimi)|Urb]] - [[Urd (perekonnanimi)|Urd]] - [[Uriko]] - [[Uritam]] - [[Usai]] - [[Ustav]] - [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]] - [[Uukkivi]] - [[Uus (perekonnanimi)|Uus]] - [[Uusma]] - [[Uusmaa]] - [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]] - [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]] ==V== [[Vaarik]] - [[Vaasma]] - [[Vaba]] - [[Vader (perekonnanimi)|Vader]] - [[Vaene]] - [[Vagolaid]] – [[Vaharo]] - [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]] - [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]] - [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]] - [[Vahing]] - [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]] - [[Vahter]] - [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]] - [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]] - [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]] - [[Vaigo]] - [[Vaigro]] - [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]] - [[Vaikjärv]] - [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]] - [[Vain (perekonnanimi)|Vain]] - [[Vainlo]] - [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]] - [[Vainola]] - [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]] - [[Vainura]] - [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]] - [[Valdre]] - [[Valdvere]] - [[Valge (perekonnanimi)|Valge]] - [[Valgre]] - [[Valk (perekonnanimi)|Valk]] - [[Vallikivi]] - [[Vallaste]] - [[Vanakamar]] - [[Vang (perekonnanimi)|Vang]] - [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]] - [[Varamaa]] - [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]] - [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]] - [[Vare (perekonnanimi)|Vare]] - [[Varendi]] - [[Vares (perekonnanimi)|Vares]] - [[Varga]] - [[Vargas]] - [[Varik]] - [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]] - [[Vassiljev]] - [[Veber]] - [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]] - [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]] – [[Veelma]] – [[Veelmaa]] - [[Veenre]] - [[Veermaa]] - [[Veermets]] - [[Veeroja]] - [[Veerpalu]] - [[Veesaar]] - [[Veevo]] - [[Veinisaar]] - [[Velbri]] - [[Vellema]] - [[Vellendi]] - [[Vellerand]] - [[Vellerind]] - [[Vellesalu]] - [[Velliste]] - [[Vendel]] - [[Vene (perekonnanimi)|Vene]] - [[Vennike]] - [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]] - [[Veskaru]] - [[Veske]] - [[Veski (perekonnanimi)|Veski]] - [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]] - [[Vihalem]] - [[Viiding]] - [[Viik (perekonnanimi)|Viik]] - [[Viil (perekonnanimi)|Viil]] - [[Viilip]] - [[Viin (perekonnanimi)|Viin]] - [[Viira (perekonnanimi)|Viira]] - [[Viire]] - [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]] - [[Viirme]] - [[Viiroja]] - [[Viirsoo]] - [[Viisimaa]] - [[Viitre]] - [[Viks]] - [[Vilgats]] - [[Viljasto]] - [[Vill (perekonnanimi)|Vill]] - [[Villa (perekonnanimi)|Villa]] - [[Villemson]] - [[Vilmre]] - [[Vilo (perekonnanimi)|Vilo]] - [[Vilur]] - [[Vimmsaare]] - [[Vinogradov]] - [[Vint (perekonnanimi)|Vint]] - [[Viru (perekonnanimi)|Viru]] - [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]] - [[Vitsut]] - [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]] - [[Vlassov]] – [[Vogelberg]] - [[Volkov]] - [[Vooglaid]] - [[Voolahe]] - [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]] - [[Vorobjov]] - [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]] - [[Võidutäht]] - [[Võigemast]] - [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]] - [[Vähi]] - [[Välba]] - [[Välbe]] - [[Väli (perekonnanimi)|Väli]] - [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]] - [[Väljas]] - [[Värbu]] - [[Värk]] - [[Värnik]] - [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]] ==W== [[Wahlgren]] - [[Washington (perekonnanimi)|Washington]] - [[Westerberg]] - [[Willoch]] - [[Wind (perekonnanimi)|Wind]] - [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]] ==Õ== [[Õekivi]] - [[Õgu]] - [[Õhemets]] - [[Õim]] - [[Õis (perekonnanimi)|Õis]] - [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]] - [[Õlle]] - [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]] - [[Õmmik]] - [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]] - [[Õun (perekonnanimi)|Õun]] - [[Õunamaa]] - [[Õunap]] - [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]] - [[Õunpuu]] ==Ä== [[Äike (perekonnanimi)|Äike]] - [[Ämarik]] ==Ö== [[Öpik]] - [[Öövaht]] -[[Öövel]] ==Ü== [[Ühismaa]] - [[Üks (perekonnanimi)|Üks]] - [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]] - [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]] - [[Üksmeel (perekonnanimi)|Üksmeel]] - [[Ükssilm]] - [[Üleoja]] - [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]] - [[Üprus]] - [[Üss]] - [[Ütsaig]] - [[Üüde]] ==Vaata ka== *[[Perekonnanimede kaitseregister]] *[[Jaapani perekonnanimede loend]] *[[Aadlisuguvõsad]] *[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Perekonnanimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] 3d9adjdv4xujo7fu4vlvsi20q3mjuvx Augusts Voss 0 410721 7217555 7139623 2026-08-18T21:41:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217555 wikitext text/x-wiki '''Augusts Voss''' ([[vene keel]]es Август Эдуардович Восс; [[30. oktoober]] [[1919]] [[Saltõkovo]], [[Tjumeni kubermang]] (tänapäeval [[Omski oblast]]) – [[10. veebruar]] [[1994]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Läti NSV]] partei- ja riigitegelane. Augusts Voss sündis 1919. aastal (teistel andmetel [[1916]]. aastal) [[Siber]]is [[lätlased|läti]] talupoja perekonnas. [[1939]]. aastal lõpetas ta [[Tjumen]]i Õpetajate Instituudi ja töötas seejärel õpetajana. [[1940]]. aastal kutsuti Augusts Voss [[Punaarmee]]sse. [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]] võttis ta osa poliittöötajana. [[1945]]. aastal suunati Augusts Voss Läti NSV-sse, kus esialgu töötas [[Läti Kommunistlik Partei|Läti Kommunistliku Partei]] Keskkomitee instruktorina. 1945–[[1948]] õppis ta [[NLKP Keskkomitee]] juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis. [[1949]]–[[1950]] oli ta Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee teaduse ja kõrgkoolide sektori juhataja ja [[Läti Ülikool|Läti Riikliku Ülikool]]i parteiorganisatsiooni sekretär. 1950–[[1953]] õppis ta [[NLKP Keskkomitee juures asuv Ühiskonnateaduste Akadeemia]] aspirantuuris. Majandusteaduse kandidaadi kraadi sai 1953. aastal. 1953–[[1954]] töötas Augusts Voss Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonna juhatajana, 1954–[[1960]] parteiorganite osakonna juhatajana. 1960–[[1966]] oli ta Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär. [[15. aprill]]ist [[1966]] kuni [[14. aprill]]ini [[1984]] oli Augusts Voss Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär.<ref>[http://rulers.org/sovrep.html Soviet republics. Latvian S.S.R.] rulers.org</ref>. [[1984]]–[[1989]] oli ta [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] Rahvuste Nõukogu esimees. [[1971]]–[[1990]] oli Augusts Voss NLKP Keskkomitee liige. Augusts Voss valdas hästi [[läti keel]]t, kuid avalikult esines [[vene keel]]es.<ref>[https://web.archive.org/web/20150721160249/http://nekropole.info/lv/Augusts-Voss Augusts Voss] Nekropole</ref> Augusts Voss on maetud Moskvasse [[Trojekurovo kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Voss, Augusts}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Üleliidulise tähtsusega personaalpensionärid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1994]] oxjaohmokbffl3p012xel02sj67qgtd Comarket 0 411312 7217677 6884942 2026-08-19T06:40:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217677 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Comarket | logo = | asutamisaeg = 2002 | asutajad = | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | valdkonnad = [[supermarket]], [[toidupood]] | tooted = | teenused = | käive = | kasum = | tütarfirmad = | lõpetatud = | võrguleht = [http://www.selver.ee/ http://www.selver.ee] | märkused = }} [[Pilt:Comarket-logo.png|alt=Comarket-logo|thumb|Comarketi logo]] '''Comarket''' oli supermarketite kett, mis kuulus 2020. aastani [[ABC Supermarkets AS|ABC Supermarketsile]].<ref name=":02">{{Netiviide|autor=Ruuda, Lennart|url=https://majandus.postimees.ee/6959990/suurtehing-kriisi-ajal-selver-ostab-comarketi-kaupluseketid|pealkiri=Suurtehing kriisi ajal: Selver ostab Comarketi kaupluseketid|väljaanne=Postimees|aeg=27. aprill 2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref> Eesti jaekett [[Selver]] ostis 2020. aastal ABC Supermarketsi AS-i ning viis 2021. aastaks kõik 16 Comarketi kauplust '''Selver ABC''' nime alla.<ref name=":12">{{Netiviide|autor=Ruuda, Lennart|url=https://majandus.postimees.ee/7060212/tuntud-eesti-poekett-saab-peagi-uue-nime|pealkiri=Tuntud Eesti poekett saab peagi uue nime|väljaanne=Postimees online|aeg=11. september 2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref> Selver ABC tähistab super- ja hüpermarketitest väiksema sortimendiga toidu- ja esmatarbekaupu pakkuvat väikekauplust.<ref name=":12" /> Comarketite üleminek Selver ABC nimele toimus järk-järgult alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta suveni.<ref name=":12" /> Comarketi kauplused asusid Harju-, Pärnu- ja Tartumaal.<ref name=":02" /> Comarketi kaupluseketi rajas 2002. aastal '''Comarket AS''', mis kaubamärkide lisandudes muutis 2009. aastal ärinime '''ABC Supermarkets AS-iks''', jättes nii äriregistri koodi kui ka muud rekvisiidid samaks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.abc.ee/et/abc-supermarkets-as/|pealkiri=Comarket AS uueks ärinimeks on ABC Supermarkets AS|aeg=september 2009|vaadatud=11.10.2021}}</ref> ==Ajalugu== Comarketi kaupluste kett alustas tegevust 2002. aasta alguses, kui ettevõte ostis 10 SPAR-i kaubamärgi all töötavat kauplust.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/04/27/selver-ostab-abc-supermarketsi-kauplused|pealkiri=Selver ostab ABC Supermarketsi kauplused|väljaanne=Kaubandus|aeg=27.04.2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref><ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/spari-12-kauplust-laheb-comarketile?id=2904450 12 SPARi kauplust läheb Comarketile] arileht.delfi.ee 2002-01-19</ref> 2003. aastal alustati kaupluste viimist Comarketi nime alla.<ref name=":1" /> 2013. aastal töötas Comarketi kaubamärgi all 18 kauplust. Ühes kuus külastas keti kauplusi keskmiselt 1,5 miljonit klienti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/kauplused/ |pealkiri=Comarket.ee - kauplused |vaadatud=2016-08-23 |arhiivimisaeg=2016-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160829063327/http://www.comarket.ee/kauplused/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2009. aastal taotles Comarket toetust Tallinna linnalt [[Sotsiaalne töökoht|sotsiaalsete töökohtade]] loomiseks Tallinnas elavatele [[töötu]]tele.<ref>http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/uudised?id=27123</ref> Abiprogrammist eraldati Comarketi ketile erafirmadest suurim toetus summas 970 000 krooni, mille abil kavatseti täistööajaga töökoht luua viieteistkümnele saalitöötajale ja kassapidajale vähemalt 12 kuuks.<ref>https://tallinn.postimees.ee/133328/comarket-saab-sotsiaalsete-tookohtade-jaoks-miljoni?_ga=2.143536501.1178971803.1510958481-1458395956.1466635873</ref> Ettevõtte puhaskasum oli 2010. aastal 11,9 miljonit krooni ja see tähendas võrdluses 2009. aastaga ligi seitsmekordset kasvu.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/519848/comarketite-kaive-kasvas-aastaga-12-protsenti Comarketite käive kasvas aastaga 12%], Majandus24.postimees.ee 2011-08-04</ref> Kaupluseketi müügitulu oli 2011. aastal 42,5 miljonit eurot, mis oli 6,1 protsendi võrra suurem kui 2010. aastal.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/comarketi-kaive-kasvas-mullu-61-protsenti?id=64753048 Comarketi käive kasvas mullu 61%], ARILEHT.DELFI.ee 2012-07-31</ref> Comarketi kauplus asus ka Rakveres, kus see suleti 2011. aastal, põhjuseks tihe konkurents ja ebasoodsad renditingimused.<ref>https://majandus24.postimees.ee/417185/comarket-sulgeb-rakvere-kaupluse</ref> 2014. aastal lõppes Comarketi brändi ja kaupluste uuenduskuur. Viimasena kauplustest sai renoveeritud Valdeku Comarket, mis avati uuendatud sortimendi ja sisustusega 20. veebruaril 2014.<ref>[http://tarbija24.postimees.ee/2703598/comarketite-uuendamistuur-hakkab-loppema Comarket - ajalugu], Tarbija24.postimees.ee 2014-02-20</ref> 2014. aasta 10. aprillil kolis Pärnu Oja Comarket kortermaja alumiselt korruselt eraldi hoonesse, mis rajati Oja ja Liblika tänava nurgale.<ref>[https://web.archive.org/web/20140812015117/http://www.parnupostimees.ee/2749944/comarket-avab-oja-tanaval-uue-toidupoe Comarket avab Oja tänaval uue toidupoe], Postimees 04.04.2014 Anu Viilmann.</ref> Uues suuremas Oja Comarketis on müügipinda 500 m².<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/oja-comarketi-kauplus-kolib/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826053435/https://www.selver.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aasta lõpus viis sõltumatu uuringufirma Dive läbi supermarketite teeninduskvaliteedi hindamiseks valdkonnauuringu Dive Top3, kus Comarketi kett sai Eestis kolmanda koha.<ref>[http://www.kaubandus.ee/uudised/2015/03/13/dive-parima-teenindusega-jaekett-eestis-on-selver Dive TOP3: teenindustase supermarketites 2014]</ref> 2015. aastal viidi taas [[Baltimaad|Baltikumis]] läbi klienditeeninduse taseme uuring, mille järgi oli Eestis parim teeninduskvaliteet [[ABC Supermarkets AS]]-i poodides. Uuring teostati ''mystery shopping'' ehk testkülastuste meetodil, tehes Baltikumi jaemüügikettide kauplustes kokku 225 [[testost]]u.<ref>{{Netiviide |url=http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/vaata-millised-on-parima-teenindusega-supermarketid-eestis-ja-millest-klienditeenindajatel-enim-vajaka-jaab?id=73971755 |pealkiri=Supermarketite teeninduskvaliteedi hindamise uuring 2015 |vaadatud=2016-08-17 |arhiivimisaeg=2016-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160818024301/http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/vaata-millised-on-parima-teenindusega-supermarketid-eestis-ja-millest-klienditeenindajatel-enim-vajaka-jaab?id=73971755 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aasta suvel suleti Szolnoki Comarket.<ref name=":0" /> 2016. aasta novembris suleti ka Loo Comarket ning selle brändi all jäi tegutsema 16 kauplust üle Eesti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/8474-2/ |pealkiri=Loo Comarketi sulgemine |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227235327/http://www.comarket.ee/uudis/8474-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2020. aastast on Comarketi kaupluste omanik [[Selver]], kes ostis [[ABC Supermarkets]]i jaeketi, kuhu kuulus lisaks 16 Comarketi kauplusele veel kaks [[Delice|Delice'i]] kauplust ja [[Solarise keskus|Solarise]] keskuse toidupood.<ref name=":1" /> 2020. aastal alustas Selver Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi Ärileht|aeg=11.09.2020|vaadatud=11.10.2021}}</ref> Väikepoodide keti uueks nimeks sai '''Selver ABC''', mis viitab võrreldes Selveri super- ja hüpermarketitega väiksemale sortimendile.<ref name=":2" /> Comarketite üleminek Selver ABC nimele toimus järk-järgult alates oktoobrist kuni 2021. aasta suveni.<ref name=":2" /> ==Comarketi kauplused== ===Tallinn=== *Nõmme Comarket, [[Nõmme]] (avati 31. mail 2004, alates 11. novembrist 2020 Nõmme Selver ABC) *Kadrioru Comarket, [[Kesklinna_linnaosa|Kesklinn]] (avati 1. augustil 2012, alates 28. oktoobrist 2020 Kadrioru Selver ABC) *Marja Comarket, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] (avati 9. juulil 2004, suletud 2021)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/uus-comarket-kadrioru-keskuses/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227235335/http://www.comarket.ee/uudis/uus-comarket-kadrioru-keskuses/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Valdeku Comarket, [[Nõmme]] (avati 15. detsembril 2004, alates 6. oktoobrist 2020 Valdeku Selver ABC) *Szolnoki Comarket, [[Mustamäe]] (suletud)<ref name=":0">{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/szolnoki-kaupluse-sulgemine-et/ |pealkiri=http://www.comarket.ee/et/uudis/szolnoki-kaupluse-sulgemine-et/ |vaadatud=2016-08-23 |arhiivimisaeg=2016-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160829061141/http://www.comarket.ee/uudis/szolnoki-kaupluse-sulgemine-et/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Pelgulinna Comarket, [[Põhja-Tallinn]] (avati 9. augustil 2006) *Kreutzwaldi Comarket, [[Kesklinna_linnaosa|Kesklinn]] (avati 14. novembril 2007) *Liivalaia Comarket, [[Kesklinna_linnaosa|Kesklinn]] (avati 10. detsembril 2008, alates 13. oktoobrist 2020 Liivalaia Selver ABC) *Pallasti Comarket, [[Lasnamäe]] (suletud) ===Harjumaa=== *Laagri Comarket, [[Laagri]] (avati 8. märtsil 2012, alates 4. novembrist 2020 Veskitammi Selver ABC) *Laulasmaa Comarket, [[Laulasmaa]] (avati 13. märtsil 2014, alates 21. oktoobrist 2020 Laulasmaa Selver ABC)<ref>http://www.comarket.ee/uudis/uus-kauplus-laulasmaal/{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *Loo Comarket, [[Loo]] (avati 3. veebruaril 2005, suletud) *Viimsi Comarket, [[Haabneeme]] (avati 13. augustil 2008; 6. august 2015 avati selle asemel [[Delice|Delice'i]] toidupood)<ref>http://www.delice.ee/viimsi-delice-toidupoe-avamine/</ref> ===Tartu=== *Raatuse Comarket, [[Kesklinn_(Tartu)|Kesklinn]] (avati 8. oktoobril 2003)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/raatuse-uus-comarket-nuud-avatud/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171228000908/http://www.comarket.ee/uudis/raatuse-uus-comarket-nuud-avatud/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Rukkilille Comarket, [[Tähtvere]] (avati 25. novembril 2004) *Ümera Comarket, [[Tammelinn|Tammelinn]] (avati 8. novembril 2006, aastast 2020 Ümera Selver ABC) *Anne Comarket, [[Annelinn]] (suletud) *Kesklinna Comarket, [[Kesklinn_(Tartu)|Kesklinn]] (suletud) ===Pärnu=== *Ranna Comarket (avati 7. juulil 2005) *Oja Comarket (avati 7. juunil 2005) *Mai Comarket (avati 2. mail 2013)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/avame-parnus-uue-mai-comarketi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227180426/http://www.comarket.ee/uudis/avame-parnus-uue-mai-comarketi/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *Vana-Pärnu Comarket (avati 14. novembril 2013)<ref>{{Netiviide |url=http://www.comarket.ee/uudis/uus-kauplus-parnus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171227235331/http://www.comarket.ee/uudis/uus-kauplus-parnus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Muud asukohad=== *Rakvere Comarket, [[Rakvere]] (suletud) *Viljandi Comarket, [[Viljandi]] (suletud)<ref>[https://sakala.postimees.ee/1130596/postimaja-ja-comarket-teevad-selverile-ruumi Viljandi Comarketi sulgemine 2013]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.selver.ee Koduleht] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] 3en8q23pnmdvqy1oxsatk1zlf46acxl Delice 0 411426 7217720 6467777 2026-08-19T08:16:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217720 wikitext text/x-wiki '''Delice''' on [[Eesti]] jaeketi [[Selver|Selveri]] kaubamärk<ref name=":0" />. Delice’i brändi all on kaks toidukauplust: '''Viimsi Delice''' (aadressil Randvere tee 6, Viimsi) ja '''Solarise Delice''' (Solarise keskuses Estonia pst 9, Tallinn)<ref>{{Netiviide|url=https://www.delice.ee/kauplused/|pealkiri=Delice'i kauplused|vaadatud=7.10.2021}}</ref>. Delice'i asutas 2009. aastal jaekett [[ABC Supermarkets AS]]<ref name=":1" />, mille 2020. aastal ostis Selver AS<ref name=":0" />. ==Ajalugu== Esimene Delice'i [[supermarket]] avati 10. oktoobril 2009. aastal [[Solarise_keskus|Solarise keskuses]]. Kaupluse pindala laiendati 2012. aastal, kui esialgse 1700 m² asemel sai müügisaali suuruseks 2300 m²<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/26413193/saa-tuttavaks-solarise-toidupood|pealkiri=Saa tuttavaks: Solarise Toidupood|väljaanne=Kroonika online|aeg=21.10.2009|vaadatud=7.10.2021}}</ref>. 2014. aastal andis [[MTÜ Mondo]] Solarise Toidupoele tunnustusmärgi "[[Õiglase kaubanduse sõber]] 2014"<ref>{{Netiviide |url=http://www.fairtrade.ee/uudised/341-hiiu-vald-on-eesti-esimene-oiglase-kaubanduse-omavalitsus |pealkiri=Fairtrade Estonia |vaadatud=2015-07-30 |arhiivimisaeg=2015-09-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150905171250/http://www.fairtrade.ee/uudised/341-hiiu-vald-on-eesti-esimene-oiglase-kaubanduse-omavalitsus |url-olek=ei tööta }}</ref>. Seda tiitlit vääriv kauplus tõstab esile õiglase kaubanduse väärtust ja pakub oma kaubavalikus enam kui 30 õiglase kaubanduse märgisega tooteartiklit.<ref>{{Netiviide |url=http://www.fairtrade.ee/oksober |pealkiri=Õiglase kaubanduse sõber |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170701190744/http://www.fairtrade.ee/oksober |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Fail:Delice vert logo CMYK ruut.png|alt=Delice|pisi|Delice'i logo]] 2014. aastal avati Delice'i kauplus [[Pärnu Keskus|Pärnu Keskuses]] (asus esimesel korrusel, üle 1000 m² müügipinda).<ref>{{Netiviide |url=http://www.parnupostimees.ee/mobile/?id=2702702 |pealkiri=Pärnu Postimees 20.02.2014 Autor: Anu Villmann |vaadatud=30.07.2015 |arhiivimisaeg=26.08.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826111121/https://parnu.postimees.ee/2702702/ostukeskuste-laienemine-toob-tookohti |url-olek=ei tööta }}</ref> Pärnu Delice viidi alates 2021. aasta märtsist '''[[Pärnu Keskus|Pärnu Keskuse]] Selveri''' nime alla<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/03/19/fotod-parnu-keskuse-delice-muutus-selveriks|pealkiri=FOTOD: Pärnu Keskuse Delice muutus Selveriks|väljaanne=Kaubandus|aeg=22.03.2021|vaadatud=7.10.2021}}</ref>. 6. augustil 2015. aastal avati Delice [[Viimsi Kaubanduskeskus|Viimsi kaubanduskeskuses]] (müügipinda 1800 m²).<ref>{{Netiviide |url=http://www.viimsikaubanduskeskus.ee/uudised;140/viimsi-kaubanduskeskuse-taasavamine-toimub-6-augustil- |pealkiri=Viimsi kaubanduskeskus |vaadatud=2015-07-30 |arhiivimisaeg=2015-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150925121755/http://www.viimsikaubanduskeskus.ee/uudised;140/viimsi-kaubanduskeskuse-taasavamine-toimub-6-augustil- |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[2020]]. aastast on Delice'i toidukaupluste omanik Eesti kapitalil põhinev jaekett [[Selver]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=07.10.2021}}</ref>. Delice'i omanikuks sai Selver, ostes kaupluseketi '''[[ABC Supermarkets|ABC Supermarketsi]]'''[[ABC Supermarkets|,]] mille alla kuulusid lisaks kahele Delice'i toidupoele ja [[Solarise keskus|Solarise]] toidukauplusele veel 16 '''[[Comarket|Comarketit]]'''<ref name=":0" />. ==Kauplused== * '''Solarise Delice''' asub [[Solarise Keskus|Solarise keskus]]es [[Tallinn]]as (avati 10. oktoobril 2009) <ref>[http://www.solaris.ee/shopping/kodujagurmee/solaris-toidupood/ Solarise keskus - Solarise Toidupood]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * '''Viimsi Delice''' asub Viimsi Kaubanduskeskuses [[Viimsi]]s (avati 6. augustil 2015) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.delice.ee Koduleht] [[Kategooria:Eesti kauplused]] 0hkwgkr0x73omdiqfsxmn19j12222hz Džuljeta Plakidis 0 415171 7217873 7205738 2026-08-19T11:36:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217873 wikitext text/x-wiki '''Džuljeta Plakidis''' ([[2. märts]] [[1906]] – [[31. detsember]] [[1985]]) oli läti [[Bibliograafia|bibliograaf]] ja [[estofiil]]. Ta tõlkis [[eesti kirjandus]]t läti keelde. Sündis [[London|Londonis]], alates 1908. aastast elas [[Moskva|Moskvas]] ja seejärel [[Valka|Valkas]], kus õppis ära eesti keele. Õppis Valka gümnaasiumis ja seejärel [[Läti Ülikool|Läti Ülikoolis]] klassikalist filoloogiat, lõpetas 1943. aastal magistrikraadiga. 1940-1943 töötas tõlkijana Tööministeeriumis. 1944-1950 Läti Riikliku Ülikooli raamatukogu perioodikaosakonna juhataja. Tõlkis läti keelde [[Friedebert Tuglas|Friedebert Tuglase]] (novellivalimik "Kuldne rõngas"), [[Silvia Rannamaa]] ("Kadri"), [[Mati Unt|Mati Undi]] ("Hüvasti, kollane kass") ja [[Lilli Promet|Lilli Prometi]] teoseid ning [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Kreutzwaldi]] ja [[Carl Robert Jakobson|Jakobsoni]] eesti rahvajutte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Džuljeta Plakidis |url=https://timenote.info/lv/Dzuljeta-Plakidis |vaadatud=2023-06-08 |väljaanne=timenote.info |keel=lv |arhiivimisaeg=2023-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230609005841/https://timenote.info/lv/Dzuljeta-Plakidis |url-olek=ei tööta }}</ref> == Tunnustus == * [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (1978, Silvia Rannamaa ja Eno Raua teoste tõlked läti keelde) == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Plakidis, Džuljeta}} [[Kategooria:Läti tõlkijad]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1985]] pfgbwi0ubytvv3sw9tacd9ujyiic8su Demidovi auhind 0 415642 7217725 6738946 2026-08-19T08:20:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217725 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pavel demidov.jpg|pisi|150px|krahv [[Pavel Demidov]], omanimelise auhinna asutaja]] [[Pilt:Kruzenshtern_I_F.jpg|pisi|150px|[[Adam Johann von Krusenstern]], Demidovi täisauhind 1837]] [[Pilt:Moritz_Hermann_von_Jacobi_1856.jpg|pisi|150px|[[Moritz Hermann von Jacobi]], Demidovi täisauhind 1840]] [[Pilt:Helmersen-1876.jpg|pisi|150px|[[Gregor von Helmersen]], Demidovi täisauhind 1843]] [[Pilt:Nikolay Pirogov c1840.png|pisi|150px|[[Nikolai Pirogov]], Demidovi täisauhind 1844, 1851 ja 1860]] [[Pilt:Carl_Albert_Rathlef.jpg|pisi|150px| [[Carl Rathlef]], Demidovi pool-auhind 1853]] [[Pilt:Kalevipoeg.jpg|pisi|150px|[[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Fr. R. Kreutzwaldi]] "[[Kalevipoeg]]" sai 1860 Demidovi pool-auhinna]] '''Demidovi auhind''' ehk '''Demidovi preemia''' on [[teadusauhind]] [[Venemaa]]l. Demidovi auhinna asutas [[1831]]. aastal [[Uural]]i tööstur ja [[metseen]] [[krahv]] [[Pavel Demidov]]. Auhinna määramise õigus jäi [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserlikule Peterburi Teaduste Akadeemiale]]. Demidovi preemia väljaandmise idee oli patriootiline: "edendada [[teadus]]i, [[kirjandus]]t ja [[tööstus]]t oma isamaal".<ref name="ural"/> Demidovi auhind oli universaalne: ta hõlmas töid [[filosoofia]], [[majandusteadus]]e, [[meditsiin]]i, [[geoloogia]], [[bioloogia]], [[keemia]], [[geograafia]], [[astronoomia]], [[Ajalugu|ajaloo]], [[filoloogia]], [[füüsika]], [[matemaatika]], [[metroloogia (füüsika)|metroloogia]], [[meteoroloogia]] ja [[sõjateadus]]e alalt.<ref name="ural"/> == Demidovi auhind 1831–18̟65 == Auhinnal oli kaks järku: *'''Demidovi täisauhind''' (ka Demidovi täispreemia<ref name="tankler26"/>, ka suur Demidovi auhind<ref name="huno"/>; полная Демидовская премия). Täisauhinda jõuti välja anda 55 korral. *'''Demidovi pool-auhind''' (ka pool Demidovi auhinda<ref name="huno"/>, ka Demidovi preemia pooles ulatuses<ref name="etbl"/>; половинная Демидовская премия). Kokku määrati Demidovi pool-auhinda 220 korral. Algselt määrati täispreemia rahaliseks väärtuseks 5000 [[assignaatrubla]] (1428 [[hõberubla]]) ja poolele preemiale 2500 assignaatrubla (714 hõberubla). Reeglina väljastati Demidovi auhinda trükis varem avaldatud [[Vene keel|venekeelsetele]] originaalteostele. Võõrkeelsed raamatud võisid kandideerida juhul, kui teos käsitles ainestikku, millel oli otsene seos Venemaaga.<ref name="ural"/> Konkursile võis esitada teadustöid, kirjandusteoseid, teaduslikke [[Reisikiri|reisikirju]], teadusloolisi kirjutisi, [[õpik]]uid, [[sõnaraamat]]uid, tööstuses rakendust leidvate [[leiutis]]te ja [[avastus]]te põhjalikke seletuskirju jms.<ref name="know"/><ref name="ural"/> Auhinna kandidaat ei võinud olla [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|akadeemia]] tegevliige.<ref name="fond"/> Auhinnafond moodustus sellisel viisil, et igal aastal tõi Demidov akadeemiasse 25 000 rubla, pärast tema surma (1840) jätkus tema testamendi kohaselt auhinna finantseerimine veel 25 aasta jooksul – täpselt niikaua kestiski veel Demidovi auhinna väljaandmine<ref name="ural"/>. Demidovi komisjonil oli õigus oma äranägemise järgi otsustada auhinnasaajate arv, jagada auhind mitmeks või ühendada kaks auhinda üheks. Peale selle oli komisjonil õigus üksikuid töid ära märkida '''Teaduste Akadeemia tunnustusarvustusega''' (почетные отзывы). Sellega ei kaasnenud rahalist hüvitust.<ref name="know"/> Esimest korda jagati Demidovi auhindu 1832. aastal. Komisjon otsustas välja anda 2 täisauhinda ja 2 pool-auhinda. Viimast korda määrati Demidovi auhindu 1865. aastal. Välja anti kaks täisauhinda ja neli pool-auhinda. Kuus konkursile esitatud tööd said Teaduste Akadeemia tunnustusarvustuse.<ref name="know"/> 34 aasta jooksul (1832–1865) vaatas Demidovi komisjon läbi 903 tööd, sealhulgas 139 käsikirja. Tööd olid enamasti [[vene keel]]es (769 tööd), ülejäänud võõrkeelsed. 53 tööle määrati Demidovi täisauhind (kokku 75 684 rubla) ja 220 tööle pool Demidovi auhinda (kogusummas 157 080 rubla). 127 tööd märgiti ära Teaduste Akadeemia tunnustusarvustusega. Peale selle finantseeriti Demidovi fondist 27 käsikirja väljaandmist (rahaline kulu 18 803 rubla).<ref name="know"/> Perioodil 1832–1865 osutus kõige auhinnatumaks valdkonnaks ajalugu. Sellel alal anti välja 9 täisauhinda, 35 pool-auhinda ja 18 tunnustusarvustust. Peale selle sai hulk ajaloo-alaseid töid Demidovi auhindu teistel aladel (kui nad käsitlesid selle ala ajalugu)<ref name="know"/> == Eestiga seotud Demidovi auhinna laureaate == Demidovi auhinna on pälvinud hulk [[Eesti]]ga seotud isikuid. [[Teadusloolane|Teadusloolase]] [[Hain Tankler]]i väitel on ainuüksi [[Tartu ülikool]]i [[Vilistlane|kasvandikele]] ja [[õppejõud]]udele määratud Demidovi preemia või tunnustusauhind vähemalt 70 korral.<ref name="tankler26"/> Tunnustusauhinna all peab Tankler silmas ilmselt Teaduste Akadeemia tunnustusarvustust. === Demidovi täisauhind === *[[1832]] – [[Magnus Georg Paucker]] ([[metroloogia (füüsika)|metroloogia]]) *1832 – [[August Heinrich Julius Hagemeister]] (majandusteadus), [[Tartu ülikool]]i lõpetanud rahandusspetsialist ja statistik *[[1833]] – [[Aleksandr Vostokov]] (filoloogiɑ, [[Kuressaare]]s sündinud [[baltisaksa]] päritolu filoloog ja luuletaja *[[1836]] – [[Friedrich Benjamin von Lütke]] (geograafia), [[Tartu ülikooli auliige]], [[Avanduse mõis]]nik [[Virumaa]]l, olnud ka [[Tallinna sõjakuberner]] *[[1837]] – [[Adam Johann von Krusenstern]] (geograafia) *[[1840]] – [[Moritz Hermann von Jacobi]] ( füüsika) *[[1841]] – [[Alexander Postels]] (bioloogia), [[Tartu]]s sündinud loodusuurija, osales [[Friedrich Benjamin von Lütke|Lütke]] juhtud ümbermaailmareisil *[[1842]] – [[Ferdinand von Wrangell]] (geograafia) *[[1843]] – [[Gregor von Helmersen]] ( geoloogia) *[[1844]] – [[Nikolai Pirogov]] (meditsiin) *1844 – Aleksandr Vostokov (filoloogia) *[[1846]] – [[Aleksei Savitš]] (astronoomia) *1846 – [[Carl Claus]] (keemia) *[[1847]] – [[Alexander von Keyserling]] (geograafia) *1847 – [[Paul Theodor von Krusenstern]] (geograafia) *[[1851]] – Nikolai Pirogov (meditsiin) *[[1857]] – [[Christian Heinrich Pander]] ( geograafia) *[[1859]] – [[Carl Maximowicz]] ( bioloogia) *[[1860]] – Nikolai Pirogov (meditsiin) *[[1865]] – [[Friedrich von Smith]] (ajalugu), [[Narva]]s sündinud ja koolis käinud [[Sakslased|saksa]] päritolu ajaloolane *1865 – [[Peter Carl Ludwig Schwarz]] (geodeesia) === Demidovi pool-auhind === *1837 – [[Alexander von Schrenck]] *1840 – [[Alexander Magnus Fromhold von Reutz]] *1841 – Nikolai Pirogov *1846 – [[Ferdinand Johann Wiedemann]] *[[1849]] – [[Konstantin Possiet]], [[Pärnu]]s sündinud vene [[admiral]], [[Pärnu aukodanik]].<ref name="admiral"/> *[[1850]] – Ferdinand Johann Wiedemann *[[1853]] – [[Carl Rathlef]] *[[1855]] – [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]] *1860 – [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] == Auhinna taasasutamine == [[1993]]. aastal taasasutati [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] Uurali osakonna initsiatiivil Demidovi auhind. Seda toetasid [[Sverdlovski oblast]]i valitsus ja Uurali ettevõtjad. Asutati mitteriiklik [[Demidovi Fond]] ja määrati iga-aastase auhinna rahaline suurus – 10 000 $. Erinevalt varasemast auhinnast ei määrata auhind ühe kindla trükis avaldatud teose eest ja teadlase taotluse esitamisel, vaid teadlase panuse eest ühes valdkonnas – kas [[Maateadused|maateadustes]], [[füüsika]]s ja [[matemaatika]]s, [[majandusteadus]]es ja [[ettevõtlus]]es või [[Humanitaarteadused|humanitaarteadustes]].<ref name="ural"/> Taasasutatud Demidovi auhinna saajate seas on ka [[ajaloolane]] ja [[arheoloog]] [[Anatoli Derevjanko]] (2004) ja [[Eesti Geograafia Selts]]i auliige [[glatsioloog]] ja [[geograaf]] [[Vladimir Kotljakov]] (2011). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="huno">[[Huno Rätsep]]. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/02.pdf Wiedemanni fenomen].</ref> <ref name="fond">[https://web.archive.org/web/20160307050220/http://www.indf.ru/demidoff.asp?m=5&sm=26&t=47 История Демидовской премии]. [[Demidovi Fond]]</ref> <ref name="ural">[http://nashural.ru/Spravka/demidovskaya-premiya.htm Демидовская премия]. nashural.ru</ref> <ref name="etbl">[https://7eedb014-a-62cb3a1a-s-sites.googlegroups.com/site/balticahps/ETBL-IIIosa.pdf?attachauth=ANoY7crXjyhDuizp0uvP2sYihifICLySj6U_FowWXsJBiF3SHrTCvgB5OXyDJaVrkffAVqhZ6CLsSIOs5ODqdpfUL4WG6fAXAxAcl8vEQTyaaEaSMD_8SUmsVsUNbNKfNtx-xsbAfF5JF3HZMNEBmWXZA6BoJxyz48xO9Q6d9qS2v0p8DLcQCyx6qGQu3sBDNb9P7DZiU2oMJiRV9tt8JrHhcFcjw7NDkQ%3D%3D&attredirects=0 REUTZ, Alexander Magnus Fromhold von]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti teadlaste biograafiline leksikon. 3. köide. Lk 1154</ref> <ref name="tankler26">[[Hain Tankler]]. "Tartu ülikooli kasvandikud – NSV Liidu Teaduste Akadeemia kasvandikud". Tallinn: [[Valgus]], 1982. Lk 26.</ref> <ref name="admiral">[https://web.archive.org/web/20150927091125/http://www.parnupostimees.ee/2130599/parnust-parit-admiral-ja-suurvursti-kasvataja Pärnust pärit admiral ja suurvürsti kasvataja]. parnupostimees.ee. 11.04.2006.</ref> <ref name="know">[http://www.maxknow.ru/images/upload/articles45/1152.htm Абдуллин Р. А. Демидовская премия]. Вопросы истории, 1978, № 8, с. 215–218.</ref> }} [[Kategooria:Teadusauhinnad]] 8vry7jgl3l3u5y6ozvuixjzhbshi3ye City of London 0 416177 7217664 7209800 2026-08-19T06:18:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217664 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Cityoflondontowerbridge.jpg|311x311px|pisi|City vaade 2020. aastal: [[20 Fenchurch Street]], [[22 Bishopgate]], [[Leadenhall Building]], [[The Scalpel]], [[30 St Mary Axe]] ja [[Heron Tower]]]] {{Provints | nimi = City of London | omakeelne_nimi_1 = inglise|City of London| | lipp = Flag of the City of London.svg | lipu_link = City of Londoni lipp | vapp = Coat of Arms of The City of London.svg | vapi_link = City of Londoni vapp | pindala = 2,9 | elanikke = 15111 | keskuse_nimetus = | keskuse_nimi = | haldusüksuse tüüp = Q211690 | asendikaart = Suurbritannia/London | elanikke_seis = 2024 }} '''City of London''' on [[London]]i omavalitsusüksus ja ajalooline kese, tänapäeval [[ärikeskus]]. See hõlmab Londoni ajaloolist kesklinna, mille piires oli London alates linna rajamisest kuni keskajani. Tänapäeval moodustab City of London vaid väikese osa kogu linnast. City of London asub Londoni südalinnas [[Thames|Thamesi]] jõe põhjakaldal. City of Londoni kõnekeelsed nimed on '''City''' ja '''Square Mile''' (ee ruutmiil) selle pindala tõttu (1,1 ruutmiili ehk 2,9 km²). 2021. aastal oli City of Londoni elanike arv umbes 8600 inimest,<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. jaanuar 2023 |pealkiri=How life has changed in the City of London: Census 2021 |url=https://www.ons.gov.uk/visualisations/censusareachanges/E09000001/ |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |väljaanne=Office for National Statistics}}</ref> samas käib Citys tööl sadu tuhandeid inimesi (2023. aastal 678 000 inimest).<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. november 2024 |pealkiri=The role of financial and professional services in the UK |url=https://www.cityoflondon.gov.uk/assets/Business/City-Stats-Factsheet-November-2024.pdf |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |väljaanne=City of London}}</ref> [[Suur-London|Suur-Londoni]] (ingl Greater London) haldusüksus koosneb [[Londoni linnaosad|32 linnaosast]] (ingl ''borough'') ja ''[[City (Suurbritannia)|city]]'' eristaatusega City of Londonist (see tähendab, et City of London ei ole Londoni linnaosa; samas ''city'' staatusega [[Westminster]] on Londoni linnaosa). Lisaks on City of London eraldi [[tseremoniaalkrahvkond]]. City of Londonit haldav omavalitsusüksus on [[City of London Corporation]], mida juhib [[Londoni ülemlinnapea]] (ingl ''Lord Mayor of London''), kes valitakse ametisse üheks aastaks. Muuhulgas on omavalitsusel oma politseijõud. City of Londoni kohalikel valimistel saavad osaleda ka ettevõtted ja teised organisatsioonid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. september 2024 |pealkiri=Worker Vote Registration |url=https://www.cityoflondon.gov.uk/about-us/voting-elections/business-vote-registration |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |väljaanne=City of London}}</ref> == Ajalugu == City of London on üks kolmest põhilisest piirkonnast (lisaks Cityst lääne poole jäävale Westminsterile ja Thamesi jõe lõunakaldal asuvale [[Southwarki linnaosa]]le), millest arenes tänapäeva London.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=12. jaanuar 2025 |pealkiri=London |url=https://www.britannica.com/place/London |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |väljaanne=Britannica}}</ref> City on Londoni vanim osa. [[Rooma riik|Roomlased]] vallutasid [[Britannia (Rooma provints)|Britannia]] aastal 43 pKr ja rajasid 1. sajandil tänapäeva City alale [[Londinium]]i-nimelise asula (London), mille ümbritsesid [[Londoni linnamüür|müüriga]]. Briti klassikalise filoloogi [[Mary Beard]]i sõnul seisneb peamine põhjus, miks London on [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] pealinn, selles, et roomlased tegid sellest oma Britannia provintsi pealinna.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Beard |eesnimi=Mary |pealkiri=SPQR: Vana-Rooma ajalugu |kirjastus=Varrak |aasta=2017 |isbn=9789985341643 |koht=Tallinn |lehekülg=15 |tõlkija-perekonnanimi=Randmaa |tõlkija-eesnimi=Aldo |autor-link=Mary Beard}}</ref> Roomlased taandusid Britanniast lõplikult 5. sajandi alguses. Pärast seda Londoni rahvaarv ajutiselt vähenes, kuid 7. sajandi lõpuks oli linn taas oluline kauplemiskeskus.<ref name=":0" /> Suur osa Cityst hävines 1666. aastal [[Londoni suur tulekahju|Londoni suures tulekahjus]]; linn ehitati uuesti üles. City of London Corporation kehtestas 1722. aastal [[London Bridge|London Bridge'i]] sillal liikluse reguleerimiseks vasakpoolse liikluse. 1835. aastal kehtestati vasakpoolne liiklus kogu riigis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Our Story: Timeline |url=https://www.thecityofldn.com/our-story/ |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |väljaanne=City of London |arhiivimisaeg=2025-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250114162016/https://www.thecityofldn.com/our-story/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1992. aastal sai [[Iiri Vabariiklik Armee|Iiri Vabariiklikust Armeest]] (IRA) eraldunud [[Ajutine Iiri Vabariiklik Armee|Ajutise IRA]] (Provisional IRA) pommirünnaku tagajärjel tugevalt kahjustada Citys asunud mere- ja laevandusbörsi [[Baltic Exchange]] hoone, mis hiljem lammutati. 1993. aastal plahvatas Ajutise IRA autopomm kunagise [[Bishopsgate|Bishopsgate'i]] värava piirkonnas. Pärast neid terrorirünnakuid paigaldati City ümber piirkonda sisenejate kontrollimiseks teetõkked, politseikontrollpunktid ja valvekaamerad, mille kõnekeelne nimetus on Ring of Steel (ee terasrõngas).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chance |eesnimi=Wayne |kuupäev=18. juuli 2018 |pealkiri=City of London’s Ring of Steel security |url=https://citysecuritymagazine.com/police-partnerships/city-of-london-police-ring-of-steel/ |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |väljaanne=City Security Magazine}}</ref> == Arhitektuur ja vaatamisväärsused == [[Fail:Royal Exchange Panorama.jpg|vasakul|pisi|312x312px|Vasakul [[Bank of England]], keskel [[Kuninglik Börs]]]] City of Londonis on palju ajaloolisi ehitisi: [[Saint Pauli katedraal]], [[Kuninglik Börs]] (Royal Exchange; tänapäeval asuvad selles hoones luksuskauplused ja restoran), [[Bank of England]] (Ühendkuningriigi keskpank), administratiivhoone [[Guildhall]], ülemlinnapea residents [[Mansion House (London)|Mansion House]], kohtuhoone [[Old Bailey]], turuhoone [[Leadenhall Market]], 1666. aasta suure tulekahju mälestuseks püstitatud [[Monument (London)|Monument]] jne. City vahetus läheduses asub [[Tower|Toweri]] kindlus. Tänapäeval on City of Londonis ka arvukalt kõrghooneid, näiteks aadressil [[30 St Mary Axe]] asuv hoone hüüdnimega Gherkin (ee kurk), aadressil [[20 Fenchurch Street]] asuv hoone hüüdnimega Walkie-Talkie ja 2025. aasta alguse seisuga City kõrgeim hoone (278 m, 62 korrust) Horizon 22 aadressil [[22 Bishopgate|22 Bishopsgate]]. [[Fail:London Skyline with Saint Paul's Cathedral.jpg|pisi|Londoni südalinn ja [[Saint Pauli katedraal]]]] Detsembris 2024 kiitis City of London Corporation heaks planeeringu uue kõrghoone ehitamiseks aadressile [[1 Undershaft]]. Kavandatav 74-korruseline kõrghoone peaks valmis saama umbes 2030. aastal ja olema sama kõrge kui Thamesi jõe lõunakaldal asuv Ühendkuningriigi kõrgeim hoone, 72-korruseline [[The Shard|Shard]]: 309,6 m (see on maksimaalne ehituskõrgus, mida lubab Ühendkuningriigi tsiviillennundusamet).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Oliver |eesnimi=Joshua |kuupäev=13. detsember 2024 |pealkiri=City of London gives permission for tallest tower |url=https://www.ft.com/content/f3609d63-3bfd-4924-b0c4-fc36c421a605 |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |väljaanne=Financial Times}}</ref> == Haridus ja kultuur == City of Londonis asub mitu kõrgkooli, teiste seas [[Guildhall School of Music and Drama]], [[Bayes Business School]] ja [[London Institute of Banking & Finance]]. Samuti on Citys palju kultuuriasutusi, näiteks üks Euroopa suurimaid kultuurikeskusi [[Barbican Centre]], kunstimuuseum [[Guildhall Art Gallery]], Rooma-aegne [[Mithra]] pühamu [[Mithraeum (London)|Mithraeum]], [[Londoni Muuseum]] (London Museum; peahoone avatakse pärast suuremat remonti 2026. aasta lõpus Smithfield Marketil) ja [[Bank of Englandi muuseum]]. == Finantskeskus == [[Pilt:City of London (2019).jpg|pisi|Londoni südalinna vaade sillalt [[Waterloo Bridge]]]]City of London on ajalooliselt kujunenud kaubandus-, äri- ja panganduspiirkonnaks – City oli oluline finantskeskus juba 17. sajandil.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Neal |eesnimi=Larry |perekonnanimi2=Quinn |eesnimi2=Stephen |kuupäev=18. oktoober 2001 |pealkiri=Networks of information, markets, and institutions in the rise of London as a financial centre, 1660–1720 |url=https://www.cambridge.org/core/journals/financial-history-review/article/abs/networks-of-information-markets-and-institutions-in-the-rise-of-london-as-a-financial-centre-16601720/F1EDF732E81F037C34BEB308FFA5ECF6 |ajakiri=Financial History Review |aastakäik=8 |üksiknumber=1 |lehekülg=7–26 |doi=10.1017/S0968565001000130 |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |via=Cambridge University Press}}</ref> Enne esimest maailmasõda osutati City of Londonis kaubandusteenuseid vähemalt sama palju kui finantsteenuseid, kuid juba 1950. aastateks oli kaubandusteenuste maht Citys oluliselt vähenenud (muuhulgas mõjutas seda kaubandushoonete häving teises maailmasõjas) ja asendus finantsteenustega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mollan |eesnimi=Simon |perekonnanimi2=Michie |eesnimi2=Ranald |kuupäev=september 2012 |pealkiri=The City of London as an International Commercial and Financial Center since 1900 |url=http://www.jstor.org/stable/23702517 |ajakiri=Enterprise & Society |aastakäik=13 |üksiknumber=3 |lehekülg=538–587 |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |via=JSTOR}}</ref> Paljude rahvusvaheliste finants- ja õigusteenuseid osutavate ettevõtete ning teiste suurettevõtete peakorterid Londonis asuvad City of Londonis ja [[Canary Wharf|Canary Wharfi]] äripiirkonnas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=jaanuar 2008 |pealkiri=London’s Central Business District: Its Global Importance |url=https://www.london.gov.uk/sites/default/files/gla_migrate_files_destination/londons-cbd-jan08.pdf |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |väljaanne=Greater London Authority}}</ref> City of Londonis asuvad muuhulgas Bank of England, [[Londoni börs]], kindlustusselts [[Aviva]], varahaldus- ja kindlustusettevõte [[Prudential]], kindlustuskorporatsioon [[Lloyd's of London|Lloyd's]], paljud suurpangad (näiteks [[Lloyds Banking Group]], [[Standard Chartered]]), aga näiteks ka telekommunikatsiooniettevõte [[BT Group]] ja tarbekaupade ettevõte [[Unilever]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [http://www.cityoflondon.gov.uk/ City of London Corporation] {{koord}} [[Kategooria:Londoni linnaosad]] [[Kategooria:Ärikeskused]] a9k218ot0llvvqxf0rcmq8rlei9l98m Coop Maksimarket 0 417000 7217757 7171313 2026-08-19T08:48:48Z Kuriuss 38125 7217757 wikitext text/x-wiki [[Fail:Maksimarketi avamine 94 (05).jpg|pisi|Esimese Maksimarketi avamine 1994. aastal]] '''Coop Maksimarket''' on [[Coop Eesti]] üks [[kauplus]]ekette.<ref name="coop.ee">[https://web.archive.org/web/20170702014645/https://www.coop.ee/ettevottest/ajalugu/ Lühidalt Coop Eesti ajaloost] Coop (vaadatud 01.05.2017)</ref> Esimene Maksimarketi kauplus, Tihniku Maksimarket, avati [[1994]]. aastal [[Tallinn]]as.<ref name="coop.ee"/> See suleti 2000. aastal.<ref>[https://tarbija.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest "Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?"] Postimees, 1. märts 2014</ref> == Kauplused == Eestis on 2026. aasta seisuga 18 Maksimarketi kauplust: *Lasnamäe Maksimarket ([[Juhan Smuuli tee]] 43, [[Tallinn]]) *Laagri Maksimarket ([[Pärnu maantee]] 558A, [[Laagri]], [[Saue vald]]) *Tartu Lõunakeskuse Maksimarket ([[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] 75, [[Tartu]]) *Eedeni Maksimarket ([[Kalda tee]] 1C, [[Tartu]]) *Kvartali Maksimarket ([[Riia tänav]] 2, [[Tartu]]) *Pärnu Maksimarket ([[Haapsalu maantee (Pärnu)|Haapsalu maantee]] 43, [[Papsaare]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]]) *Viljandi Maksimarket ([[Lääne tänav (Viljandi)|Lääne]] 2, [[Viljandi]]) *Rakvere Maksimarket ([[Lõõtspilli tänav|Lõõtspilli]] 2, [[Rakvere]]) *Paide Maksimarket ([[Ringtee tänav|Ringtee]] 2, [[Paide]]) *Võru Maksimarket ([[Jüri tänav|Jüri]] 83, [[Võru]]) *Jõhvi Maksimarket ([[Puru tee 1]], [[Jõhvi]]) *Narva Maksimarket ([[Tallinna mnt 30b]], [[Narva]]) *Sillamäe Maksimarket ([[Viru pst. 5]], [[Sillamäe]]) *Põlva Maksimarket ([[Ringtee 4]], [[Põlva]]) *Miiduranna Maksimarket ([[Ranna tee 46a]], [[Tallinn]]) *Männimäe Maksimarket ([[Puidu 2]], [[Viljandi]]) *Elva Maksimarket ([[Kesk 1]], [[Elva]]) *Keila Maksimarket ([[Harju 2]], [[Keila]]) ==Vaata ka== *[[Konsum]] *[[A ja O (kauplus)|A ja O]] *[[E-Ehituskeskus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.coop.ee Coop Eesti koduleht] [[Kategooria:Eesti kauplused]] [[Kategooria:Coop Eesti]] bnvelvxx3borcpq161dmnujtanmghr3 Egļupe raudteepeatus 0 423948 7217707 7212219 2026-08-19T08:00:24Z Kuriuss 38125 7217707 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Egļupe raudteepeatus | pilt = Egļupes_stacija.JPG | pildiallkiri = Egļupe ootepaviljon | asukoht = | tüüp = | omanik = | käitaja = | liin = Valga–Riia | platvormid = | rööpapaare = | avatud = 1981 | suletud = | kaart = punkt }} '''Egļupe raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Valga–Riia raudteeliin]]il Sigulda piirkonnas [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]. Iga päev peatub seal 16 reisirongi, tööpäeviti 18 rongi. Peatus asub [[Riia]]st 44 km kaugusel. Egļupe raudteepeatuse juures on Valga–Riia raudtee kaheteeline.<ref>{{Netiviide |url=http://railwayz.info/photolines/rwpart/9/A2 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-12-31 |arhiivimisaeg=2015-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151217170841/http://railwayz.info/photolines/rwpart/9/A2 |url-olek=ei tööta }}</ref> Piletihinnalt kuulub peatus C-tsooni.<ref>http://www.pv.lv/lv/zonas/</ref> Peatus avati [[1981]]. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri="Līnijai Rīga-Valka 120 gadi" |url=http://archive-lv.com/page/557062/2012-10-30/http://ldz.lv/?object_id=3907 |vaadatud=2015-12-26 |arhiivimisaeg=2018-09-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180901215731/http://archive-lv.com/page/557062/2012-10-30/http://ldz.lv/?object_id=3907 |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuni 2019. aastani järgnes sellele [[Silciemsi raudteepeatus]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://railwayz.info/photolines/station/985 Lisateave peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Inčukalnsi raudteejaam|Inčukalns]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Valga | peatus=Egļupe| järgnev=[[Sigulda raudteejaam|Sigulda]]}} [[Kategooria:Läti raudteejaamad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] qi0pj4tggjhmvgtspsje78a9e05p71j Vikipeedia:Vikiandmed/Riigijuhid 4 427544 7217647 7214748 2026-08-19T04:33:24Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7217647 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q3624078 . ?item wdt:P297 ?dummy0 } |section= |sort=label |columns=label:Riik,P35,P6 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Riik ! riigipea ! valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Hibatullah Akhundzada]] | [[Ḩasan Akhūnd|Hasan Akhund]] |- | [[Albaania]] | [[Bajram Begaj]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | ''[[:d:Q133540883|Sifi Ghrieb]]'' |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Donald Trump]] | [[Donald Trump]] |- | [[Andorra]] | [[Emmanuel Macron]]<br/>''[[:d:Q93244592|Josep-Lluís Serrano Pentinat]]'' | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | [[João Lourenço]] |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Charles III]] | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]] | [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Javier Milei]] | [[Javier Milei]] |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšhaturjan|Vahagn Hatšaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov|Ali Asadov]] |- | [[Austraalia]] | [[Charles III]] | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen|Alexander van der Bellen]] | ''[[:d:Q64576653|Christian Stocker]]'' |- | [[Bahama]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7183082|Philip "Brave" Davis]]'' |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q116763154|Mohammad Shahabuddin]]'' | [[Tarique Rahman]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe]] | [[Bart De Wever]] |- | [[Belize]] | [[Charles III]] | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | ''[[:d:Q24951128|Romuald Wadagni]]'' | ''[[:d:Q29035|Pascal Koupaki]]''<br/>''[[:d:Q3241966|Lionel Zinsou]]''<br/>[[Patrice Talon]] |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Tshering Tobgay]] |- | [[Boliivia]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Željko Komšić]]<br/>''[[:d:Q13081568|Denis Bećirović]]''<br/>[[Željka Cvijanović]] | ''[[:d:Q387491|Borjana Krišto]]'' |- | [[Botswana]] | [[Duma Boko]] | |- | [[Brasiilia]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Hassanal Bolkiah]] |- | [[Bulgaaria]] | [[Ilijana Iotova|Iliana Iotova]] | [[Rumen Radev]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Ibrahim Traore]] | ''[[:d:Q114835874|Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]]'' |- | [[Burundi]] | ''[[:d:Q27329764|Évariste Ndayishimiye]]'' | ''[[:d:Q107136851|Gervais Ndirakobuca]]'' |- | [[Colombia]] | [[Abelardo de la Espriella]] | [[Abelardo de la Espriella]] |- | [[Costa Rica]] | ''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]'' | ''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]'' |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Dileita Mohamed Dileita]]<br/>[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | ''[[:d:Q122208779|Sylvanie Burton]]'' | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | [[Luis Abinader]] |- | [[Ecuador]] | [[Daniel Noboa]] | [[Daniel Noboa]] |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kristen Michal]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | ''[[:d:Q129263796|Manuel Osa Nsue Nsua]]'' |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | [[Nayib Bukele]] |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | ''[[:d:Q3434569|Robert Beugré Mambé]]'' |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | [[Isaias Afewerki]] |- | [[Svaasimaa|Eswatini]] | [[Mswati III]] | ''[[:d:Q123342092|Edeupa Yerimin]]'' |- | [[Etioopia]] | ''[[:d:Q124831090|Taye Atske Selassie]]'' | [[Abiy Ahmed]] |- | [[Fidži]] | ''[[:d:Q109012733|Wiliame Katonivere]]'' | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | [[Bongbong Marcos]] |- | [[Gabon]] | ''[[:d:Q122067521|Brice Clotaire Oligui Nguema]]'' | [[Raymond Ndong Sima]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | [[Adama Barrow]] |- | [[Ghana]] | [[John Dramani Mahama]] | [[Nana Akufo-Addo]] |- | [[Grenada]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q112679881|Dickon Mitchell]]'' |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili|Salomé Zourabichvili]] | [[Irakli Kobahhidze]] |- | [[Guatemala]] | [[Bernardo Arévalo]] | [[Bernardo Arévalo]] |- | [[Guinea]] | ''[[:d:Q108418519|Mamady Doumbouya]]'' | ''[[:d:Q22209348|Bah Oury]]'' |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Manuel Serifo Nhamadjo]]<br/>[[José Mário Vaz]]<br/>[[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Rui Duarte de Barros]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | ''[[:d:Q98053664|Mark Phillips]]'' |- | [[Haiti]] | ''[[:d:Q124846311|Transitional Presidential Council]]'' | ''[[:d:Q131140314|Alix Didier Fils-Aimé]]'' |- | [[Hiina]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Qiang]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez|Pedro Sánchez Pérez-Castejón]] |- | [[Honduras]] | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |- | [[Ida-Timor]] | [[José Ramos-Horta|José Ramos Horta]] | [[Xanana Gusmão]] |- | [[Iirimaa]] | [[Catherine Connolly]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog|Yitzhak Herzog]] | [[Binyamin Netanyahu]] |- | [[India]] | [[Draupadi Murmu]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Prabowo Subianto]] | [[Prabowo Subianto]] |- | [[Iraak]] | ''[[:d:Q115579547|Nizar Amidi]]'' | ''[[:d:Q3700793|Muhammad Shia' al-Sudani]]'' |- | [[Iraan]] | [[Mojtabá Khāmene'ī|Mojtabā Khāmene'ī]] | [[Mas‘ūd Pezeshkīān|Masoud Pezeshkian]] |- | [[Island]] | [[Halla Tómasdóttir]] | [[Kristrún Frostadóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Giorgia Meloni]] |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Sanae Takaichi]] |- | [[Jamaica]] | [[Charles III]] | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | ''[[:d:Q12213376|Rashad al-Alimi]]'' | ''[[:d:Q68837007|Salem Saleh bin Braik]]'' |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | ''[[:d:Q97011032|Jafar Hassan]]'' |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Manet]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Charles III]] | [[Mark Carney]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev|Kassõmžomart Tokajev]] | ''[[:d:Q56825894|Älihan Smaiylov]]'' |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' |- | [[Keenia]] | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | ''[[:d:Q88310768|Félix Moloua]]'' |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | [[Taneti Maamau]] |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | [[Azali Assoumani]] |- | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Sylvestre Ilunga]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | ''[[:d:Q4752077|Anatole Collinet Makosso]]'' |- | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q13036897|Albulena Haxhiu]]'' | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q20995518|Konstantinos Tasoulas]]'' | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Sooronbaj Džeenbekov]]<br/>''[[:d:Q29865128|Sapar Isakov]]''<br/>[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]<br/>''[[:d:Q96338578|Kubatbek Boronov]]''<br/>[[Sadõr Džaparov]]<br/>''[[:d:Q101751482|Artyom Novikov]]''<br/>''[[:d:Q105277058|Ulukbek Maripov]]''<br/>''[[:d:Q4060344|Akylbek Japarov]]''<br/>''[[:d:Q112703041|Adylbek Kasymaliev]]'' |- | [[Küpros]] | [[Níkos Christodoulídis]] | [[Níkos Christodoulídis]] |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | ''[[:d:Q104914585|Sonexay Siphandone]]'' |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Mindaugas Sinkevičius]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | ''[[:d:Q114588964|Sam Matekane]]'' |- | [[Libeeria]] | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | ''[[:d:Q129676165|Brigitte Haas]]'' |- | [[Liibanon]] | [[Jūzīf ʻAwn]] | ''[[:d:Q638463|Nawaf Salam]]'' |- | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q105319610|Mohamed al-Menfi]]'' | ''[[:d:Q105319569|Abd al-Hamid Dbeibeh]]'' |- | [[Luksemburg]] | [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Luksemburgi suurhertsog]] | [[Luc Frieden]] |- | [[Läti]] | [[Edgars Rinkēvičs]] | [[Evika Siliņa]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | [[Cyril Ramaphosa]] |- | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]'' | ''[[:d:Q55082182|Han Seong-sook]]'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | [[Salva Kiir Mayardit]] |- | [[Madagaskar]] | ''[[:d:Q136500275|Michael Randrianirina]]'' | ''[[:d:Q136448305|Ruphin Zafisambo]]'' |- | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Willem-Alexander]] | [[Rob Jetten]] |- | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q2657043|Ibrahim Iskandar of Johor]]'' | [[Anwar Ibrahim]] |- | [[Malawi]] | [[Peter Mutharika]] | ''[[:d:Q16202782|Lazarus Chakwera]]'' |- | [[Maldiivid]] | [[Mohamed Muizzu]] | [[Mohamed Muizzu]] |- | [[Mali]] | ''[[:d:Q98497406|Assimi Goïta]]'' | ''[[:d:Q113577661|Abdoulaye Maïga]]'' |- | [[Malta]] | [[Myriam Spiteri Debono]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | ''[[:d:Q1638114|Aziz Akhannouch]]'' |- | [[Marshalli Saared]] | [[Hilda Heine]] | [[Hilda Heine]] |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Ould Ghazouani]] | ''[[:d:Q66793577|Moctar Ould Djay]]'' |- | [[Mauritius]] | ''[[:d:Q131403499|Dharam Gokhool]]'' | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Claudia Sheinbaum]] | [[Claudia Sheinbaum]] |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | ''[[:d:Q140480413|Vasile Tofan]]'' |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]] | ''[[:d:Q29934395|Christophe Mirmand]]'' |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | ''[[:d:Q110962738|Uchral Nyam-Osor]]'' |- | [[Montenegro]] | [[Jakov Milatović]] | ''[[:d:Q101225458|Milojko Spajić]]'' |- | [[Mosambiik]] | ''[[:d:Q97058466|Daniel Chapo]]'' | ''[[:d:Q6761049|Maria Benvinda Levy]]'' |- | [[Myanmar]] | ''[[:d:Q3331362|Myint Swe]]'' | ''[[:d:Q3462649|Min Aung Hlaing]]'' |- | [[Namiibia]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | ''[[:d:Q5360975|Elijah Ngurare]]'' |- | [[Nauru]] | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' |- | [[Nepal]] | ''[[:d:Q3183124|Ram Chandra Poudel]]'' | ''[[:d:Q315500|Pushpa Kamal Dahal]]'' |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]] | [[Daniel Ortega]] |- | [[Nigeeria]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] |- | [[Niger]] | ''[[:d:Q120965176|Abdourahamane Tiani]]'' | ''[[:d:Q2646711|Ali Lamine Zeine]]'' |- | [[Norra]] | [[Harald V]] | [[Jonas Gahr Støre]] |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | [[Haitham ibn Tāriq]] |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Charles III]] | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Asif Ali Zardari]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Maḩmūd ‘Abbās]] | ''[[:d:Q20423278|Mohammad Mustafa]]'' |- | [[Panama]] | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' |- | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' |- | [[Peruu]] | [[Keiko Fujimori]] | |- | [[Poola]] | [[Karol Nawrocki]] | [[Donald Tusk]] |- | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1580316|António José Seguro]]'' | [[Luís Montenegro]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Sébastien Lecornu]] |- | [[Põhja-Korea]] | [[Kim Chŏng-un]] | ''[[:d:Q16905281|Pak Thae-song]]'' |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Gordana Siljanovska-Davkova]] | [[Hristijan Mickoski]] |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | ''[[:d:Q139594211|Francisco Carvalho]]'' |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Ulf Kristersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Nicușor Dan]] | [[Ilie Bolojan]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | ''[[:d:Q135454730|Justin Nsengiyumva]]'' |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q6180897|Jeremiah Manele]]'' |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q113443525|Terrance Drew]]'' |- | [[Saint Lucia]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7184214|Philip J. Pierre]]'' |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q28319076|Godwin Friday]]'' |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Friedrich Merz]] |- | [[Sambia]] | ''[[:d:Q717185|Hakainde Hichilema]]'' | [[Edgar Lungu]] |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]<br/>''[[:d:Q5446290|Naomi Mata'afa]]'' |- | [[San Marino]] | ''[[:d:Q57546|Denise Bronzetti]]''<br/>''[[:d:Q1353628|Italo Righi]]'' | |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] |- | [[Seišellid]] | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' |- | [[Senegal]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | ''[[:d:Q42478807|Đuro Macut]]'' |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | ''[[:d:Q23728768|David Sengeh]]'' |- | [[Singapur]] | ''[[:d:Q983752|Tharman Shanmugaratnam]]'' | ''[[:d:Q6504758|Lawrence Wong]]'' |- | [[Slovakkia]] | [[Peter Pellegrini]] | [[Robert Fico]] |- | [[Sloveenia]] | [[Nataša Pirc Musar]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Xasan Sheekh Maxamuud|Xasan Shiikh Maxamuud]] | ''[[:d:Q99605101|Mohamed Hussein Roble]]'' |- | [[Soome]] | [[Alexander Stubb]] | [[Petteri Orpo]] |- | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q4777855|Anura Kumara Dissanayake]]'' | ''[[:d:Q98298397|Harini Amarasuriya]]'' |- | [[Sudaan]] | [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān|‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]] | ''[[:d:Q27654948|Abdalla Hamdok]]'' |- | [[Suriname]] | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Charles III]] | [[Andy Burnham]] |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | ''[[:d:Q27982047|Carlos Vila Nova]]'' | ''[[:d:Q131749390|Américo Ramos]]'' |- | [[Süüria]] | [[Aḩmad ash-Sharʻ|Ahmed al-Sharaa]] | |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]] | [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Paetongtarn Shinawatra]] |- | [[Taiwan]] | [[Lai Ching-te]] | ''[[:d:Q5116472|Cho Jung-tai]]'' |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Samia Suluhu]] |- | [[Togo]] | ''[[:d:Q6169516|Jean-Lucien Savi de Tové]]'' | [[Faure Gnassingbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | ''[[:d:Q5437258|Fatafehi Fakafānua, 8th Lord Fakafānua]]'' |- | [[Trinidad ja Tobago]] | ''[[:d:Q97400315|Christine Kangaloo]]'' | [[Kamla Persad-Bissessar]] |- | [[Tuneesia]] | [[Kaïs Saïed]] | ''[[:d:Q108892374|Sarra Zaafrani]]'' |- | [[Tuvalu]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q5441662|Ben Do]]'' |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] |- | [[Tšaad]] | ''[[:d:Q16206405|Mahamat Déby]]'' | ''[[:d:Q4710950|Albert Pahimi Padacké]]''<br/>[[Idriss Déby]] |- | [[Tšehhi]] | [[Petr Pavel]] | [[Andrej Babiš]] |- | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' | ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | ''[[:d:Q62481397|Nabbanja Robinah]]'' |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Julija Svõrõdenko]] |- | [[Ungari]] | [[Ágnes Forsthoffer]] | [[Péter Magyar]] |- | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q74370310|Christopher Luxon]]'' |- | [[Valgevene]] | [[Aliaksandr Lukašenka|Alaksandr Łukašenka]] | ''[[:d:Q56235580|Alexander Turchyn]]'' |- | [[Vanuatu]] | ''[[:d:Q113239716|Nikenike Vurobaravu]]'' | ''[[:d:Q16190741|Bob Loughman]]'' |- | [[Vatikan]] | [[Leo XIV]] | ''[[:d:Q109385659|Raffaella Petrini]]'' |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Delcy Rodríguez]] | |- | [[Vietnam]] | [[Tô Lâm]] | [[Phạm Minh Chính]] |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | [[Emmerson Mnangagwa]] |- | [[Šveits]] | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' |} {{Wikidata loendi lõpp}} e464zuysgf78j8dca4li1g5x1tgb6bx Eduard Grosschmidt 0 430196 7217435 7166719 2026-08-18T17:55:41Z Dewdrop14 215311 7217435 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Eduard Grosschmidt 1938.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Eduard Grosschmidt 1938. aastal | Nimi = Eduard Grosschmidt | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[27. aprill]] [[1896]] | Sünnikoht = [[Raigaste]], [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] | Surmaaeg = [[19. juuli]] [[1975]] (79-aastaselt) | Surmakoht = [[Lossiküla]], [[Sangaste külanõukogu]], [[Valga rajoon]] | Teenistused = | Auaste = [[leitnant]] | Juhitud üksused = [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 5. roodu ülem [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br/>[[Eesti Vabadussõda]] | Autasud = [[Püha Stanislavi orden]]i III klass<br/>[[Püha Anna orden]]i III ja IV klass<br>[[Vabadusrist]]i II/3 }} '''Eduard Grosschmidt''' [[VR II/3]] (alates [[21. veebruar]]ist [[1939]] '''Eduard Suursepp'''; [[27. aprill]] [[1896]] [[Raigaste]], [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] – [[19. juuli]] [[1975]] [[Lossiküla]], [[Sangaste külanõukogu]], [[Valga rajoon]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[leitnant]]) ja sõjakirjanik. [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 5. roodu ülem [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Tema sulest on ilmunud neli raamatut, kus ta käsitleb oma mälestuste põhjal [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], [[Vene kodusõda]] ja [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]]. ==Elulugu== Eduard Grosschmidt sündis [[1896]]. aastal [[Tartumaa]]l [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Suure-Rõngu vallas]] [[Raigaste]] koolimajas. Tema isa [[Otto Grossschmidt]] oli kooliõpetaja, luuletaja ja näitekirjanik ning ema Liina lastekirjanduse ja rahvaraamatute tõlkija. Sai alghariduse sealsamas [[Raigaste]] külakoolis. Järgnesid Tartu linnakool ja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] (viimane jäi lõpetamata). Töötas seejärel Tartus trükitöölisena. ===Esimeses maailmasõjas=== Ta astus 1914. aasta augustis vabatahtlikuna [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]] ning saadeti 266. Poretšenski polgu sõdurina Poolasse sõdima, kuid sai juba sama 1914. aasta detsembris rindel vasakust käest raskesti haavata ja viibis järgmised viis kuud haiglaravil. Seejärel vabastati ta sõjaväest, kuid astus 1915. aasta oktoobris uuesti vabatahtlikult sõjaväkke ja määrati 1. tagavarapataljoni. Läkitati sama 1915. aasta detsembris 2. [[Lomonossov|Oranienbaumi]] lipnikekooli, mille lõpetas 1916. aasta aprillis. Võttis seejärel 1916. aasta augustist alates 440. Bogoruslanski polgu noorema ohvitserina osa lahingutest Riia rindel Saksa vägede vastu. Sai 1916. aasta detsembris uuesti vasakust käest haavata – nüüd kergelt – ning jäi rivvi edasi. Ülendati 1917. aasta märtsis alamleitnandiks ja 1917. aasta juunis leitnandiks. Sai 20. augustil 1917 lahingus [[Ropaži|Rodenpoisi]] juures mõlemast jalast ja kehast raskesti haavata – ja põrutada – ning langes sakslaste kätte vangi. Vabanes 1918. aasta mais sõjavangilaagrist ja pöördus tagasi kodumaale. Autasustati [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ülesnäidatud vapruse eest [[Püha Anna orden]]i III ja IV klassi ja [[Püha Stanislavi orden]]i III klassiga. ===Eesti Vabadussõjas=== [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] alates astus 1918. aasta detsembris [[Eesti Rahvavägi|rahvaväkke]] ja arvati algul ohvitseride reservi. 1919. aasta jaanuaris määrati [[2. Üksik jalaväepataljon|2. jalaväepolgu]] III pataljoni nooremohvitseriks ja saadeti rindele. 1919. aasta juunis viidi ta sealt üle [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 2. roodu vanemohvitseriks ning sai 1919. aasta juulis [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljoni]] 5. roodu ülemaks. Võitles [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]s [[Landesveer|Balti Landesveeri]] vastu Lätis ning punavägede vastu Pihkvas ja Narva rindel. Sai tunnustuseks [[Vabadusrist]]i II/3 ja 40 000 marka. ===Eesti Vabariigis=== [[File:Eduard Grosschmidt abikaasa ja tütrega.jpg|thumb|Leitnant Eduard Grosschmidt koos abikaasa Ella-Johanna ja tütar Mallega (u 1936)]] Töötas pärast 1920. aasta sügisel sõjaväeteenistusest vabastamist Tallinnas [[Päevaleht (1905)|Päewalehe]] trükikojas. Ja alates 1923. aastast ajakirjanikuna. Rändas aastatel 1924–1929 ringi Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas, saates Eesti ajalehtedele oma reisikirju. [[Ülemaailmne majanduskriis|Ülemaailmse majanduskriisi]] aastatel 1930–1933 töötas raamatupidaja, müüja ja laohoidjana Viljandis. Abiellus 1932. aasta 27. augustil [[Nõo kirik]]us Ella-Johanna Singiga (1902–1995). Neil sündis tütar Malle (1936). 1934. aasta märtsis sai ta oma [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] teenete eest 17-hektarilise maatüki [[Sangaste mõis]]ast, mille ristis Tammjärve taluks. Krundile ehitati elumaja, laut ja saun, kuid see kõik võttis aega ja raha ning viimase saamiseks töötas ta Tallinnas vanas tuttavas trükitöölise ametis, asudes tallu elama alles 1938. aastal. ===Sõjakirjanik=== Neil aastail sai Grosschmidt tuntuks ka sõjakirjanikuna. [[1935]]. aastal ilmus ta esimene raamat "Pealuu märgi all", kus ta meenutab oma [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]-aegset sõjateed [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljonis]]. Sellele järgnes [[1936]]. aastal raamat "Sõjavangis", kus ta kujutab [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] [[Riia]] rinde lahinguid ning oma sõjavangipõlve sakslaste juures. [[1937]]. aastal ilmus raamat "Suures heitluses", kus ta annab oma mälestustele tuginedes ülevaate [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]. Neljanda raamatuna jõudis [[1938]]. aastal lugejateni "Valge rinne", mis oli pühendatud [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] sündmustele. 21. veebruarist 1939 eestistas Grosschmidt oma perekonnanime Suursepaks. Vastsel Suursepal said samal 1939. aastal valmis uute raamatute käsikirjad: "Rinde taga" ja "Närukaelad", kuid peagi alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|punane okupatsioon]] kaotas lootuse nende trükki jõudmiseks. ===Okupeeritud Eestis=== [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonile]] järgnenud [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal elas Suursepp oma talus, pannes 1943–1944 kirja Tartumaa [[Omakaitse]] ajaloo 1941. aasta kohta, mis aga trükis ilmuda ei jõudnud (ilmus aastal 2002: "Kaitseliidust Omakaitseni. I, Tartumaa Omakaitse aruanne Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941. a. lõpuni"). Vabadussõjast osavõtmise kõrval oligi see käsikiri üks peamisi süüdistusi, kui ta 30. oktoobril 1944 oma talus arreteeriti. Ning 26. mail 1945 mõisteti talle "kui sotsiaalselt ohtlikule elemendile" 3 aastat vangilaagrit. Kuni 1945. aasta jaanuarini oli ta [[Karagandõ oblast|Karaganda oblasti]] Dolinskoje vangilaagris ja saadeti siis asumisele [[Harkivi oblast|Harkovi oblastisse]]. 1948. aastal jõudis ta kodumaale tagasi ja elas edasi oma talus. 1949. aastal sunniti ta astuma kolhoosi "Stalini tee" (hilisem Sangaste kolhoos), kus töötas arveametnikuna. Vanemas eas pani ta kirja mälestustekogumiku "Rõngu poeedid", milles valgustab oma kooliõpetajast, luuletajast ja näitekirjanikust isa tegevust, kuid mis jäi raamatuna ilmumata. Kirjanik ja sõjamees Eduard Suursepp suri 79-aasta vanuselt 19. juulil 1975 tolleaegse Valga rajooni Sangaste külanõukogus [[Lossiküla]]s oma Tammjärve talus kopsupõletikku. Ta maeti [[Sangaste]] kalmistule, kuhu paarkümmend aastat hiljem (1995) sängitati ka abikaasa. ==Teosed== [[File:Pealuu märgi all.jpg|thumb|Eduard Grosschmidt, "Pealuu märgi all: mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt" (1995)]] *Eduard Grosschmidt, "Pealuu märgi all: mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt". Tallinn: Mats, 1995, 191 lk (I trükk 1935) *Eduard Grosschmidt, "Sõjavangis: elamusi Vene laguneval rindel, Saksa vangilaagreis ja punaväes". Tartus: Noor-Eesti, 1936, 290 lk *Eduard Grosschmidt, "Suures heitluses: [mälestused]". Tartus: Noor-Eesti, 1937, 419 lk *Eduard Grosschmidt, "Valge rinne: kirjeldusi vene kodusõjast kaasaegsete ja isiklike mälestuste põhjal". Tartus: Noor-Eesti, 1938, 371 lk *Eduard Grosschmidt, "Kaitseliidust Omakaitseni. I, Tartumaa Omakaitse aruanne Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941. a. lõpuni". Voore [Jõgevamaa]: Tungal, 2002, 300 lk ==Kirjandus== * [[Jaak Pihlak]], [[Mati Õun]] jt. "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased". III kogumik, Sentinel, 2003, Tallinn, lk 77–78 ==Vaata ka== * [[Oskar Lutsu mälestused]] – ajateenistusest tsaariarmees aastatel 1909-1910 ("Kuningakübar") ning osalemisest sanitaar-alamleitnantina Esimeses maailmasõjas ("Tagala", "Która godzina?", "Punane kuma", "Sõjarändur", "Pikem peatus"). * [[Arnold Susi]] – osales Esimeses maailmasõjas ja kirjutas selle kohta mälestuste raamatu "Vene impeeriumi hukk. Otto Tiefi valitsuse ministri mälestused I maailmasõja päevilt". * [[Arnold Hinnom]] – osales Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas ning kirjutas selle kohta kolm mälestuste raamatut. ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18954 Eduard Grosschmidt Eesti Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogus] {{JÄRJESTA:Grosschmidt, Eduard}} [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sangaste kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1975]] 8pv2u8mnhnt9qdkwqo2fw2qe1cfsxlw Cheryl 0 430468 7217580 7195624 2026-08-18T22:42:49Z Ana-papana 235595 Pilt 7217580 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[File:Cheryl Cole, Hastings.jpg|thumb|upright=0.75|alt=With her brown hair tied back, a female wearing a glittery outfit is performing with a headset microphone.|Cheryl (2008)]] '''Cheryl Ann Tweedy''' (sünninimega '''Cheryl Tweedy''', hiljem '''Cheryl Cole''', pärast lahutust [[Ashley Cole]]'ist kasutab ta esinejanimena ka [[mononüüm]]i '''Cheryl''', aastail 2014–2016 '''Cheryl Fernandez-Versini'''; sündinud [[30. juuni]]l [[1983]] [[Newcastle upon Tyne]]'is) on Inglise laulja, tantsija ja televisioonisaadetes esineja. Tuntuks sai ta ansambli [[Girls Aloud]] koosseisus. Ansambli kakskümmend järjestikust singlit jõudsid Briti singlite edetabeli esikümnesse, neist neli esikohale. Samuti andis ansambel välja kuus plaatinaalbumiks saanud albumit, millest kaks jõudsid edetabeli esikohale. Tema esimene sooloalbum "[[3 Words]]" ilmus 2009. aastal. Selle albumi avasingel "[[Fight for This Love]]" jõudis kohe esimesel nädalal [[Suurbritannia singlite edetabel|Briti singlite edetabelis]] esikohale ning oli 2010. aastal Suurbritannia enim müünud singel. 2010. aastal ilmunud teise albumi "[[Messy Little Raindrops]]" avasingel "[[Promise This]]" jõudis samuti esimesel nädalal singlite edetabelis esikohale. Samuti jõudis singlite edetabeli esikohale tema kolmanda albumi "[[A Million Lights]]" (2012) avasingel "[[Call My Name]]". Tema neljas album "[[Only Human]]" avaldati 2014. aastal ning sellelt albumilt jõudsid singlite edetabeli esikohale laulud "[[Crazy Stupid Love]]" ja "[[I Don't Care]]". Sellega sai Cherylist esimene Briti naisartist, kellel on olnud viis Suurbritannia edetabeli esikohalaulu. Selle arvuni on jõudnud tema järel veel üksnes [[Jess Glynne]]. == Isiklikku == Aastail 2006–2010 oli ta abielus Inglise koondise jalgpalluri [[Ashley Cole]]'iga. Aastail 2014–2016 oli ta abielus Prantsuse restoraniomaniku Jean-Bernard Fernandez-Versiniga. 2016. aastal algas ta kooselu inglise laulja [[Liam Payne]]'iga ning märtsis 2017 sündis paari esimene laps. 2018. aasta juulis teatasid Liam ja Cheryl, et läksid lahku. == Diskograafia == === Sooloalbumid === *"[[3 Words]]" (2009) *"[[Messy Little Raindrops]]" (2010) *"[[A Million Lights]]" (2012) *"[[Only Human]]" (2014) {{Cheryl Cole}} {{Girls Aloud}} {{JÄRJESTA:Cheryl}} [[Kategooria:Inglismaa lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] srvr9flp0uw9nq50zolemy6w95xkrem 36 (Tallinna bussiliin) 0 438627 7217861 7212244 2026-08-19T11:02:06Z MorsMe 217455 7217861 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Viru|avati=2002 (tänasel kujul)|number=36|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/36/a-b/21213-1/map|eelmine liin=35|järgmine liin=37|järgmine=37 (Tallinna bussiliin)|eelmine=35 (Tallinna bussiliin)|läbi=Nõmme|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/36/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=492TAK.JPG}} {{teekaart}} [[Fail:TAK 1465.JPG|pisi|Väike-Õismäe suunas]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 36.png|pisi|Puhkepeatusel]] [[Fail:07-06-21-tallinn-by-RalfR-140.jpg|pisi|Viru hotelli lähedal]] [[Fail:2014 tram tracks replacement in Tallinn 014.JPG|pisi|Kosmose peatusel]] '''36''' on [[bussiliin]] [[Tallinn]]as. See sõidab [[Väike-Õismäe]]lt [[Viru väljak]]ule. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja liin on käigus iga päev. Väljumised 15-25 minuti tagant. Liini marsruut: [[Õismäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Järveotsa tee]], [[Akadeemia tee]], [[E. Vilde tee]], [[Ehitajate tee]], [[Turu plats]], [[Pärnu maantee]]. Peatused alates Väike-Õismäest: Väike-Õismäe parkla, Väike-Õismäe , Järveotsa tee, Järveotsa kool, Pöörise, Kadaka, Akadeemia tee, Kaja, E. Vilde tee, Männi, Tehnikaülikool, Nõmme, Roheline, Rahumäe, Kirde, Kurni, Risti, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Tallinn-Väike, Vineeri, Kosmos, Vabaduse väljak, Viru. [[Fail:Bus 1167 at Viru Bus Stop in Tallinn 1 June 2019.jpg|pisi|Viru peatusel]] Peatused alates Virust: Viru, Vabaduse väljak, Kosmos, Vineeri, Tallinn-Väike, Kalev, Hallivanamehe, Järve, Virve, Risti, Kirde, Rahumäe, Roheline, Nõmme, Tehnikaülikool, Männi, Kaja, Akadeemia tee, Kadaka, Pöörise, Järveotsa kool, Järveotsa tee, Väike-Õismäe, Väike-Õismäe parkla. Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Väike-Õismäe - Nurmenuku - Nõmme - Viru 22.-23. augustil 2026 {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8sopllddibyrw09qpm2xrmlas0gwkg1 Cena raudteejaam 0 439535 7217654 6275703 2026-08-19T05:32:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217654 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dzelzceļa stacija Cena.jpg|pisi|Cena jaamahoone]] '''Cena raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lätis [[Riia–Jelgava raudtee]]liinil [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]]. Iga päev peatub seal 36 reisirongi ja tööpäeviti 45 rongi.<ref>{{Netiviide |url=http://railwayz.info/photolines/showsttt.php?exprcode=2500271 |pealkiri=Расписание движения пригородных поездов по станции Цена |vaadatud=2016-06-23 |arhiivimisaeg=2016-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160812125950/http://railwayz.info/photolines/showsttt.php?exprcode=2500271 |url-olek=ei tööta }}</ref> Jaam asub [[Riia raudteejaam]]ast 33,1 km kaugusel. Jaamas on kaks perrooni ja neli teed. Administratiivselt allub see [[Olaine raudteejaam]]ale.<ref>{{Netiviide |url=http://railwayz.info/photolines/station/1138 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-23 |arhiivimisaeg=2014-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141108213603/http://railwayz.info/photolines/station/1138 |url-olek=ei tööta }}</ref> Piletihinnalt kuulub jaam B-tsooni.<ref>http://www.pv.lv/lv/zonas/</ref> Aastal [[1917]] kanti sealne peatus kaardile nimega ''Zauke''. Aastal [[1931]] avati ametlikult Cena peatus. Aastail 1932–1933 ehitati sinna ka jaamahoone, mis aastal [[1941]] põhjalikult ümber ehitati. Kuni [[teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] järgnes jaamale [[Poļi raudteepeatus]].<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā, Jumava, 2009, 46. lk</ref> Aastal [[1944]] ehitasid Saksa väed jaamast [[Garoza raudteejaam]]a viiva raudtee, mis aga Nõukogude ajal ehitati ümber tehase Spartaks juurde viivaks kõrvalteeks.<ref>{{Netiviide |url=http://narrow.parovoz.com/newgallery/pg_view.php?ID=146822&LNG=RU |pealkiri=Затопленный карьер завода строительных материалов "Спартакс", Бранкас |vaadatud=2013-06-30 |arhiivimisaeg=2013-06-30 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130630024656/http://narrow.parovoz.com/newgallery/pg_view.php?ID=146822&LNG=RU |url-olek=töötab }}</ref> Tänapäeval on see tee demonteeritud. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://railwayz.info/photolines/station/1734 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') * [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&m=13/56.70964/23.85175&l=O/U Jaam vanal kaardil] {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Dalbe raudteepeatus|Dalbe]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Jelgava | peatus=Cena| järgnev=[[Ozolnieki raudteepeatus|Ozolnieki]]}} {{koord | NS = 56/42/23/N | EW = 23/49/59/E |type=landmark |region=LV}} [[Kategooria:Läti raudteejaamad]] [[Kategooria:Jelgava piirkond]] 9fk3m2xi7kgoyoy0dsrwxqoeig5uuvj Alex Brosque 0 439801 7217579 6414431 2026-08-18T22:39:17Z Ana-papana 235595 Pilt 7217579 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur |nimi=Alex Brosque |pilt=Alex Brosque-27.04.09.jpg |täisnimi=Alex Jason Brosque |sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1983|10|12}} |sünnilinn=[[Sydney]] |sünnimaa=Austraalia |surmaaeg= |pikkus=182 cm |positsioon=[[poolkaitsja]] |koduklubi= |särginumber= |aastad1=2001–2004|klubi1=[[Marconi Stallions]]|mänge1=55|väravaid1=13 |aastad2=2004–2005|klubi2=[[Feyenoord]]|mänge2=0|väravaid2=0 |aastad3=2004–2005|klubi3=→ [[KVC Westerlo|Westerlo]] (laenul)|mänge3=16|väravaid3=2 |aastad4=2005–2006|klubi4=[[Brisbane Roar]]|mänge4=21|väravaid4=8 |aastad5=2006–2011|klubi5=[[Sydney FC|Sydney]]|mänge5=104|väravaid5=30 |aastad6=2011–2012|klubi6=[[Shimizu S-Pulse]]|mänge6=56|väravaid6=13 |aastad7=2012–2014|klubi7=[[Al-Ain]]|mänge7=39|väravaid7=14 |aastad8=2014–2019|klubi8=[[Sydney FC|Sydney]]|mänge8=118|väravaid8=37 |koondiseaastad1=2004–2013|koondis1=[[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]|koondisemänge1=21|koondiseväravaid1=5 |klubi_seisuga = 16. juuni 2018 }} [[File:Alex Brosque.jpg|thumb|Brosque Sydneys (2009)]] '''Alex Jason Brosque''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1983]] [[Sydney]]s) on endine [[Austraalia]] [[jalgpallur]], [[poolkaitsja]]. Ta mängis klubikarjääri jooksul Belgia kõrgliiga klubis [[KVC Westerlo|Westerlo]], Austraalia kõrgliiga klubides [[Brisbane Roar]] ja [[Sydney FC|Sydney]], Jaapani kõrgliiga klubis [[Shimizu S-Pulse]] ning Araabia Ühendemiraatide klubis [[Al-Ain]]. ==Koondisekarjäär== [[Austraalia jalgpallikoondis]]es mängis ta aastatel 2004–2013 21 mängu ja lõi 5 väravat. {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !colspan="3"|[[Austraalia jalgpallikoondis]] |- !Aasta||Mänge||Väravaid |- |2004||3||0 |- |2005||0||0 |- |2006||1||0 |- |2007||0||0 |- |2008||0||0 |- |2009||0||0 |- |2010||1||0 |- |2011||5||3 |- |2012||9||2 |- |2013||2||0 |- !Kokku||21||5 |} == Saavutused == ;Sydney FC *[[A-League|A-League Championship]]: 2009–10, 2016–17, [[A-League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[A-League|A-League Premiership]]: 2009–10, 2016–17, 2017–2018 *[[FFA Cup]]: 2017 ;Al Ain *[[UAE Pro League]]: 2012–13 *[[UAE President's Cup]]: 2013–14 ==Välislingid== * {{NFT mängija|7628}} {{JÄRJESTA:Brosque, Alex}} [[Kategooria:Austraalia jalgpallurid]] [[Kategooria:Brisbane Roar FC mängijad]] [[Kategooria:Sydney FC mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] h2yse2hf3o9q4bvjvfxvuiycgagqi9x David Johann Rahr 0 446107 7217704 6743765 2026-08-19T07:56:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217704 wikitext text/x-wiki '''David Johann Rahr''' ([[2. mai]] [[1677]] [[Tallinn]] – [[8. august]] [[1753]] [[Kihelkonna]]) oli baltisaksa päritolu [[pastor]] Saaremaal. Tema isa [[Hermann Rahr]] oli [[Toomgild]]i vanem [[Toompea]]l ja Toomkiriku, kus ka David Johann ristiti, varustaja. Rahr õppis alates 1694 luterlikku teoloogiat Riias lütseumis. Pärast seda, kui Eesti ja selle saared [[1710. aasta katkuepideemia|1710. aasta sügisel katk]]uohvriks langesid, mille tagajärjel suurem osa rahvast suri ja Saaremaal kaheteistkümnest luterlikust pastorist ainult kaks ellu jäid, nimetati ta 1711. aastal [[Kihelkonna Mihkli kogudus|Kihelkonna]] ja [[Mustjala Anna kogudus|Mustjala]] pastoriks. 1715. aastal sai ta [[Saaremaa konsistoorium]]i [[assessor]]iks. Aastatel 1740 kuni 1741 oli ta [[Mälgu karjamõis]]a maade omanik. 1743. aastal jättis ta Mustjala koguduse oma väimeespojale pastor [[Johann Georg Raderecht]]ile (sünd. 1721, Kuressaares), siiski jäi ta (1710–1753<ref>[[Olaf Sild]], [https://web.archive.org/web/20241004191342/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/a5b841e4-e016-4f76-968a-ccde472405d1/content August Hermann Francke' mõjud meie maal.], [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusline Ajakiri]], Detsember 1927 Nr 2 , lk 71</ref>) kuni oma surmani pastoriks Kihelkonnale. Ta suri 8. augustil 1753 pärast kaheksapäevast haigust. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Rahr, David Johann}} [[Kategooria:Kihelkonna Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Saaremaa konsistooriumi vaimulikud assessorid]] [[Kategooria:Sündinud 1677]] [[Kategooria:Surnud 1753]] gpjorgm2vggtoxof4txq9h80tatau6u Kategooria:Pühtitsa kloostri nunnad 14 446800 7217670 5636879 2026-08-19T06:34:59Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti nunnad]] 7217670 wikitext text/x-wiki Siin on [[Pühtitsa klooster|Pühtitsa]] ehk Kuremäe kloostris tegutsenud [[iguumenja]]d, nunnad ja [[noviits]]id. [[Kategooria:Kuremäe klooster]] [[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] [[Kategooria:Vene Õigeusu Kirik]] [[Kategooria:Nunnad]] [[Kategooria:Eesti nunnad]] dhbj6l9sgcjck9jucp2tc3fv9oo4383 Hugo Männik 0 447015 7217876 6734957 2026-08-19T11:45:39Z ~2026-41056-19 233938 7217876 wikitext text/x-wiki '''Hugo Männik''' ([[23. august]] [[1922]] – [[8. aprill]] [[1973]]) oli eesti botaanik. Politseinik Jüri Männiku ja tema abikaasa Adele poeg, 1937–1940 Gustav Adolfi Loodusteadusliku Ringi esimees, lõpetas 1941 Tallinna I Keskkooli.{{lisa viide}} 14. juunil 1941 küüditati koos perekonnaga Kirovi oblastisse ja 1945. aastast õppis Kirovi Pedagoogilise Instituudi loodusteaduskonnas (kaugõppes). 1946 jäi vaimuhaigeks, toimetati 1958 Eestisse Jämejala haiglasse, sealt 1973 Sõmera hooldekodusse Saaremaal, kus suri.{{lisa viide}} Avaldanud 1936–1940 artikleid ajakirjades [[Loodusevaatleja]], [[Eesti Loodus]], [[Eos (ajakiri)|Eos]], [[Loodusesõber (ajakiri, 1939)|Loodusesõber]], paljundatud väljaannetes.{{lisa viide}} ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000072174 memoriaal.ee] ==Kirjandus== *[[Erast Parmasto]], [[Valdar Jaanusson]]. Julmalt katkestatud algus. Akadeemia, 1998, nr. 9, lk. 1892–1903. Samas ajakirja numbris on Hugo Männiku teoste bibliograafia ja artikkel "Teaduse olemusest ja autonoomsest väärtusest". {{JÄRJESTA:Männik, Hugo}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Pärnu Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1973]] n40sx008j9o450z01qwq7v0isvmivep 7217880 7217876 2026-08-19T11:50:14Z ~2026-41056-19 233938 7217880 wikitext text/x-wiki '''Hugo Männik''' ([[23. august]] [[1922]] – [[8. aprill]] [[1993]]) oli eesti botaanik. Politseinik Jüri Männiku ja tema abikaasa Adele poeg, 1937–1940 Gustav Adolfi Loodusteadusliku Ringi esimees, lõpetas 1941 Tallinna I Keskkooli.{{lisa viide}} 14. juunil 1941 küüditati koos perekonnaga Kirovi oblastisse ja 1945. aastast õppis Kirovi Pedagoogilise Instituudi loodusteaduskonnas (kaugõppes). 1946 jäi vaimuhaigeks, toimetati 1958 Eestisse Jämejala haiglasse, sealt 1973 Sõmera hooldekodusse Saaremaal, kus suri.{{lisa viide}} Avaldanud 1936–1940 artikleid ajakirjades [[Loodusevaatleja]], [[Eesti Loodus]], [[Eos (ajakiri)|Eos]], [[Loodusesõber (ajakiri, 1939)|Loodusesõber]], paljundatud väljaannetes.{{lisa viide}} ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000072174 memoriaal.ee] ==Kirjandus== *[[Erast Parmasto]], [[Valdar Jaanusson]]. Julmalt katkestatud algus. Akadeemia, 1998, nr. 9, lk. 1892–1903. Samas ajakirja numbris on Hugo Männiku teoste bibliograafia ja artikkel "Teaduse olemusest ja autonoomsest väärtusest". {{JÄRJESTA:Männik, Hugo}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Pärnu Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1993]] 9ospcqq08kzgtqx4qwr2sc8gsyybnbs 42 (Tallinna bussiliin) 0 448119 7217864 7213680 2026-08-19T11:07:27Z MorsMe 217455 7217864 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*2016 *2023 (tänasel kujul)|number=42|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=41B|järgmine liin=43|järgmine=43 (Tallinna bussiliin)|eelmine=41B (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b]|uuendus=14. juuli 2026|läbi=Estonia|eelkäija=*[[6 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 6]] (Väike-Õismäe ja Kaubajaama vahel) *[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] (Priisle ja Estonia vahel)|pilt=Solaris Urbino IV 18 CNG liinil 42 Priisle.jpg}} [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7900 Hybrid n°2723.jpg|pisi|Estonia puiesteel]] [[Fail:Tallinn autobus 2731.jpg|pisi|Kaubamaja peatuses]] [[File:1169,Paldiski mnt-Endla tn-Mustamäe tee rist.jpg|thumb|Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristil]] [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-145.jpg|pisi|Aastal 2014 marsruudil Kopli - Vesse]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-029.jpg|pisi|Hobujaamal, Kopli suunas]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 42''' sõidab Väike-Õismäe ja Priisle vahel. [[1. august|1. augustil]] [[2023]] liideti bussiliiniga 42 [[68 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 68]]. Liin on käigus kõigil päevil. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Liin on erakordselt suure rahvahulgaga.{{lisa viide}} Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Priisle 22.-23. augustil 2026 == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Kadaka - Pirita |19?? | |- |2007 |Akadeemia - Vambola |20?? | |- |august 2014 |Kopli - Vesse |august 2014 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|T2 trammiliini]] |- |märts 2015 |A. Laikmaa - Vesse |september 2015 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|T4 trammiliini]] |- |jaanuar 2016 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Kaubamaja | | |- |august 2023 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Estonia - Laagna tee - Priisle | |Liideti [[68 (Tallinna bussiliin)|liiniga 68]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2023 !Väike-Õismäe - Estonia - Priisle !Priisle - Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2016 kuni 31.07.2023 !Väike-Õismäe - Kaubamaja !Kaubamaja - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2.03.2015 kuni 31.08.2015 !A. Laikmaa - Vesse !Vesse - A. Laikmaa |- | ; A. Laikmaa ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Majaka põik ; Pae ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ies1ss5s6swm4kvu2uxzqkpchqqmrdu 41 (Tallinna bussiliin) 0 448131 7217863 7216534 2026-08-19T11:06:13Z MorsMe 217455 7217863 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam 6|lõpppeatus=Kakumäe|avati=2015|number=41|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/41/a-b/21213-1/map|eelmine liin=40|järgmine liin=41B|järgmine=41B (Tallinna bussiliin)|eelmine=40 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/41/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=Solaris Urbino IV 12 CNG liinil 41 Balti jaam.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:41. bussiliin sõitmas mööda Kaarli puiesteed.jpg|thumb|Kaarli puiesteel]] [[Fail:MRP 110,Paldiski mnt.jpg|pisi|Paldiski maanteel]] [[Fail:41busskaku.jpg|pisi|Rocca al Mare peatusel]] '''41''' on Tallinna bussiliin, mis sõidab marsruudil Balti jaam – Kakumäe. Liini teenindas kuni 31. oktoobrist 2017 [[MRP Linna Liinid]]. Alates 1. novembrist 2017 läks liin Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi kätte. Väljumised 30-80 minuti tagant. Alates 1. augustist 2026 liini muudetakse - liin ei hakka enam Vana-Rannamõisa teed läbima, vaid sõidab ainult mööda Vabaõhumuuseumi teed, pikenedes 41B marsruudile Kakumäe poolsaare tippu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Balti jaam - Kadaka - Kakumäe 22.-23. augustil 2026 == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Balti jaam - Kakumäe !Kakumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Lesta ; Merirahu ; Paljandi ; Õismäe raba ; Hälli ; Rocca al Mare ; Rocca al Mare kool ; Mõisa ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2015 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Kakumäe !Kakumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Lesta ; Merirahu ; Paljandi ; Õismäe raba ; Hälli ; Rocca al Mare ; Rocca al Mare kool ; Mõisa ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[41B]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21A]] *[[21B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/41/a-b/ 41. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] fpfsfevhem87t6rfupxr0oui7llwtj4 Electronica 2: The Heart of Noise 0 448332 7217741 4509612 2026-08-19T08:38:15Z Kuriuss 38125 7217741 wikitext text/x-wiki '''"Electronica 2: The Heart of Noise"''' on Prantsuse muusiku ja helilooja [[Jean-Michel Jarre]]'i 18. stuudioalbum. Albumi andis 6. mail 2016 välja plaadifirma [[Columbia Records]]. See teine osa tema kaheosalisest albumist (esimene oli "[[Electronica 1: The Time Machine]]"), millel on tema koostöö erinevate elektroonilise muusika esitajatega mitmes stiilis. Albumil teevad kaasa [[Pet Shop Boys]], [[Rone]], [[Julia Holter]], [[Primal Scream]], [[Gary Numan]], [[Hans Zimmer]], [[Edward Snowden]], [[Peaches]], [[Sébastien Tellier]], [[The Orb]], [[Siriusmo]], [[Yello]], [[Jeff Mills]], [[Cyndi Lauper]] ja [[Christophe]]. ==Lugude loend== {{track listing | writing_credits = yes | title1 = The Heart of Noise, Pt. 1 | note1 = JM Jarre & [[Rone]] | writer1 = Jarre, [[Erwan Castex]] | length1 = 4:26 | title2 = The Heart of Noise, Pt. 2 | note2 = JM Jarre | writer2 = Jarre | length2 = 4:10 | title3 = Brick England | note3 = JM Jarre & [[Pet Shop Boys]] | writer3 = Jarre, [[Neil Tennant]], [[Chris Lowe]] | length3 = 4:01 | title4 = These Creatures | note4 = JM Jarre & [[Julia Holter]] | writer4 = Jarre, Julia Holter | length4 = 3:40 | title5 = As One | note5 = JM Jarre & [[Primal Scream]] | writer5 = Jarre, [[Andrew Innes]], [[Bobby Gillespie]], [[Robert Young]] | length5 = 3:58 | title6 = Here For You | note6 = JM Jarre & [[Gary Numan]] | writer6 = Jarre, Gary Numan | length6 = 3:59 | title7 = Electrees | note7 = JM Jarre & [[Hans Zimmer]] | writer7 = Jarre, Hans Zimmer | length7 = 4:10 | title8 = Exit | note8 = JM Jarre & [[Edward Snowden]] | writer8 = Jarre | length8 = 6:19 | title9 = What You Want | note9 = JM Jarre & [[Peaches]] | writer9 = Jarre, [[Merrill Nisker]] | length9 = 3:27 | title10 = Gisele | note10 = JM Jarre & [[Sebastien Tellier]] | writer10 = Jarre, Sebastien Tellier | length10 = 3:43 | title11 = Switch on [[Léon Theremin|Leon]] | note11 = JM Jarre & [[The Orb]] | writer11 = Jarre, [[Alex Paterson]], [[Thomas Fehlmann]] | length11 = 4:43 | title12 = Circus | note12 = JM Jarre & [[Siriusmo]] | writer12 = Jarre, [[Moritz Friedrich]] | length12 = 3:09 | title13 = Why This, Why That and Why | note13 = JM Jarre & [[Yello]] | writer13 = Jarre, [[Dieter Meier]], [[Boris Blank]] | length13 = 3:58 | title14 = The Architect | note14 = JM Jarre & [[Jeff Mills]] | writer14 = Jarre, Jeff Mills | length14 = 4:43 | title15 = Swipe to the Right | note15 = JM Jarre & [[Cyndi Lauper]] | writer15 = Jarre, Cyndi Lauper, [[Carmen Cacciatore]] | length15 = 4:54 | title16 = Walking the Mile | note16 = JM Jarre & [[Christophe]] | writer16 = Jarre, [[Daniel Bevilacqua]] | length16 = 4:52 | title17 = Falling Down | note17 = JM Jarre | writer17 = Jarre | length17 = 3:23 | title18 = The Heart of Noise (The Origin) | note18 = JM Jarre | writer18 = Jarre | length18 = 2:39 |total_length = 74:14 }} * "As One" sisaldab sämplit [[Primal Scream]]i loost "[[Come Together]]". [[Kategooria:2016. aasta albumid]] ewp0nde38vhyhlmujhynpm0g0uj6o76 18 (Tallinna bussiliin) 0 452419 7217671 7216561 2026-08-19T06:35:00Z ~2026-34651-55 231505 7217671 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Urda|avati=*1954 *2026 (tänasel kujul)|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A (Tallinna bussiliin)|eelmine=17A (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=3. august 2026|eelkäija=[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] (Nõlvaku - Urda suunes)|pilt=18buss.jpg}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|Buss nr 18 [[Viru Keskus|Viru keskus]]e juures]] [[Fail:Tallin bus 1.jpg|pisi|Eelmine teenindaja TAK]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg|pisi|A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7500 (2019).jpg|pisi|Hobujaama tänaval]] [[Fail:Estonia-georgia.png|pisi|Viru keskuse suunas]] {{teekaart}}'''18''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna ja Saue valla bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri|Urda]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. 2026. aastal liin liideti [[18A (Tallinna bussiliin)|liiniga 18A]]. {| class="wikitable" |+Liin nr 18 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 18A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Urda | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |- |2026 | |Liin suleti ja liideti liiniga 18 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Urda !Urda - Viru keskus !Vana-Pääsküla - Urda !Urda - Vana-Pääsküla |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa | ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2019 kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku | ; Nõlvaku ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2019 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Laagri | ; Laagri ; Laagri ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} <center></center> ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] *[[18A]] == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qzuodgnart8po53a2knez3ko6m5m93d Pakistani peaministrite loend 0 453248 7217379 7143955 2026-08-18T15:08:43Z CommonsDelinker 1930 Fail 53bogra_nehru_(cropped).jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Mohammad Ali Bogra|]]. 7217379 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Prime Minister of Pakistan.svg|pisi|Pakistani peaministri lipp.]] Siin on loetletud [[Pakistan]]i [[Pakistani peaminister|peaministreid]] alates ametikoha loomisest aastal 1947. {| class="wikitable zebra" width=100% |- class=hintergrundfarbe6 ! style="width:25px" | # ! style="width:80px" | Pilt ! style="width:200px"| Nimi ! style="width:150px"| Ametiaja algus ! style="width:150px"| Ametiaja lõpp ! style="width:80px" | Partei |- ! 1 | [[Pilt:Liaquat Ali Khan.jpg|80px|Liaquat Ali Khan]] | [[Liaquat Ali Khan]] | 14. august 1947 | 16. oktoober 1951 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 2 | [[Pilt:Khawaja Nazimuddin of Pakistan.JPG|80px|Khawaja Nazimuddin]] | [[Khawaja Nazimuddin]] | 17. oktoober 1951 | 17. april 1953 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 3 | | [[Muhammad Ali Bogra]] | 17. aprill 1953 | 12. august 1955 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 4 | [[Pilt:Chaudhry Mohammad Ali.jpg|80px|Chaudhry Muhammad Ali]] | [[Chaudhry Muhammad Ali]] | 12. august 1955 | 12. september 1956 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 5 | [[Pilt:Huseyn Shaheed Suhrawardy.png|80px|Husein Shahid Suhrawardy]] | [[Husein Shahid Suhrawardy]] | 12. september 1956 | 17. oktoober 1957 | [[Awami Liiga]] |- ! 6 | [[Pilt:Ibrahim Ismail Chundrigar.jpg|80px|Ibrahim Ismail Chundrigar]] | [[Ibrahim Ismail Chundrigar]] | 17. oktoober 1957 | 16. detsember 1957 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 7 | [[Pilt:Feroz Khan Noon.jpg|80px|Malik Feroz Khan Noon]] | [[Malik Feroz Khan Noon]] | 16. detsember 1957 | 7. oktoober 1958 | [[Pakistani Vabariiklik Partei]] |- ! − | [[Pilt:Muhammed Ayub Khan.JPG|80px|Muhammed Ayub Khan]] | [[Muhammed Ayub Khan]] | 7. oktoober 1958 | 28. oktoober 1958 | ''Armee'' |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 8 | | [[Nurul Amin]] | 7. detsember 1971 | 20. detsember 1971 | [[Pakistani Moslemi Liiga]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 9 | [[Pilt:Zulfikar Ali Bhutto.jpg|80px|Zulfikar Ali Bhutto]] | [[Zulfikar Ali Bhutto]] | 14. august 1973 | 5. juuli 1977 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 10 | [[Pilt:Muhammad Khan Junejo.jpg|80px|Muhammad Khan Junejo]] | [[Muhammad Khan Junejo]] | 24. märts 1985 | 29. mai 1988 | [[Pakistani Moslemi Liiga]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 11 | [[Pilt:Benazir Bhutto cropped.jpg|80px|Benazir Bhutto]] | [[Benazir Bhutto]] | 9. detsember 1988 | 6. august 1990 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Ghulam Mustafa Jatoi.jpg|80px|Ghulam Mustafa Jatoi]] | [[Ghulam Mustafa Jatoi]] <small>(kohusetäitja)</small> | 6. august 1990 | 1. november 1990 | [[Pakistani Rahvuslik Rahvapartei]] |- ! 12 | [[Pilt:Nawaz Sharif detail, 981203-D-9880W-117.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 1. november 1990 | 18. aprill 1993 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Balakh Sher Mazar.jpg|80px|Balakh Sher Mazari]] | [[Balakh Sher Mazari]] <small>(kohusetäitja)</small> | 18. aprill 1993 | 26. mai 1993 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- ! (12) | [[Pilt:Nawaz Sharif detail, 981203-D-9880W-117.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 26. mai 1993 | 18. juuli 1993 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Moeenuddin Ahmad Qureshi.jpg|80px|Moin Qureshi]] | [[Moin Qureshi]] <small>(kohusetäitja)</small> | 18. juuli 1993 | 19. oktoober 1993 | ''Parteitu'' |- ! (11) | [[Pilt:Benazir Bhutto cropped.jpg|80px|Benazir Bhutto]] | [[Benazir Bhutto]] | 19. oktoober 1993 | 5. november 1996 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | | [[Miraj Khalid]] <small>(kohusetäitja)</small> | 5. november 1996 | 17. veebruar 1997 | ''Parteitu'' |- ! (12) | [[Pilt:Nawaz Sharif detail, 981203-D-9880W-117.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 17. veebruar 1997 | 12. oktoober 1999 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 13 | [[Pilt:Zafarullah Khan Jamali (cropped).jpg|80px|Zafarullah Khan Jamali]] | [[Zafarullah Khan Jamali]] | 21. november 2002 | 26. juuni 2004 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- ! 14 | [[Pilt:Pakistan delegation (cropped).jpg|80px|Chaudhry Shujaat Hussein]] | [[Chaudhry Shujaat Hussein]] | 30. juuni 2004 | 28. august 2004 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- ! 15 | [[Pilt:Shaukat Aziz.jpg|80px|Shaukat Aziz]] | [[Shaukat Aziz]] | 28. august 2004 | 15. november 2007 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Us amb chairman.jpg|80px|Muhammad Mian Soomro]] | [[Muhammad Mian Soomro]] <small>(kohusetäitja)</small> | 15. november 2007 | 24. märts 2008 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- ! 16 | [[Pilt:Syed Gillani - World Economic Forum on the Middle East 2008.jpg|80px|Yousaf Raza Gilani]] | [[Yousaf Raza Gilani]] | 25. märts 2008 | 26. aprill 2012 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- ! 17 | [[Pilt:Raja Pervez Ashraf.jpg|80px|Raja Pervez Ashraf]] | [[Raja Pervez Ashraf]] | 22. juuni 2012 | 15. märts 2013 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | | [[Mir Hazar Khan Khoso]] <small>(kohusetäitja)</small> | 25. märts 2013 | 4. juuni 2013 | ''Parteitu'' |- ! (12) | [[Pilt:PrimeMinisterNawazSharif.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 5. juuni 2013 | 1. august 2017 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- ! 18 | [[Pilt:Rex Tillerson and Shahid Khaqan Abbasi in Islamabad, Pakistan - 2017 (37852996466) (cropped).jpg|80px|Shahid Khaqan Abbasi]] | [[Shahid Khaqan Abbasi]] | 1. august 2017 | 1. juuni 2018 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- ! − | | [[Nasirul Mulk]] <small>(kohusetäitja)</small> | 1. juuni 2018 | 18. august 2018 | ''Parteitu'' |- ! 19 | [[Pilt:Imran Khan 2019 crop.jpg|80px|Imran Khan]] | [[Imran Khan]] | 18. august 2018 | 11. aprill 2022 | [[Pakistan Tehreek-e-Insaf]] |- ! 20 | [[Pilt:CM Punjab Shehbaz Hajra (35706248992).jpg|80px|Shehbaz Sharif]] | [[Shehbaz Sharif]] | 11. aprill 2022 | 14. august 2023 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- ! − | [[Pilt:Ilham Aliyev met with caretaker Prime Minister of Pakistan in Tashkent (1) (cropped).jpg|80px|Anwar ul Haq Kakar]] | [[Anwar ul Haq Kakar]] <small>(kohusetäitja)</small> | 14. august 2023 | 4. märts 2024 | ''Parteitu'' |- ! (20) | [[Pilt:CM Punjab Shehbaz Hajra (35706248992).jpg|80px|Shehbaz Sharif]] | [[Shehbaz Sharif]] | 4. märts 2024 | ''Ametis'' | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |} [[Kategooria:Pakistani peaministrid| ]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] [[Kategooria:Pakistani loendid|Peaministrid]] i33ofr4704nf6fk4po9vnvzozc5oyxv Grazi Sturm 0 454825 7217870 7183284 2026-08-19T11:15:33Z Zafer 67816 Photo add 7217870 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Grazi Sturm | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Sportklub Sturm Graz | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1. mai 1909<br><small>kui Grazer Fußballclub „Sturm“</small> | lõpp = | väljak = [[Merkur Arena]] | mahutavus = 16 764 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Christian Jauk]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Franco Foda]] | liiga = [[Fußball-Bundesliga (Austria)|Bundesliga]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = Bundesliga, '''2.''' koht | muster_la1 =_black_hoops | muster_la2 =_SKSturmAway | muster_la3 = | muster_b1 =_blackhoops | muster_b2 =_SKSturmAway | muster_b3 = | muster_ra1 =_black_hoops | muster_ra2 =_SKSturmAway | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 = | vasakkäsi2 =FFFFFF | vasakkäsi3 = | kere1 =FFFFFF | kere2 =FFFFFF | kere3 = | paremkäsi1 = | paremkäsi2 =FFFFFF | paremkäsi3 = | püksid1 =000000 | püksid2 =FFFFFF | püksid3 = | sokid1 =000000 | sokid2 =FFFFFF | sokid3 = | veeb = http://www.sksturm.at/ }} [[File:SK Sturm Graz 20260805 (6).JPG|thumb|300px|Sturm Graz 2026]] '''Grazi SK Sturm''' ([[Saksa keel|saksa keeles]] '''SK Sturm Graz''', ametlikult ''Sportklub Puntigamer Sturm Graz'') on [[Austria]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Graz]]is. Klubi mängib hooajal 2016/17 [[Fußball-Bundesliga (Austria)|Bundesliga]]s. ==Ajalugu== Grazi Sturm asutati 1909 kui tööliste meeskond, vastandina nende naabritele [[Grazer AK]]-ile, mis asutati 1902. [[1938]] tegi [[anšluss]] Austriast [[Kolmas Riik|Saksa Kolmanda Riigi]] osa ning Austria klubid liitusid Saksamaa jalgpallivõistlustega. Sturm mängis 1940. aasta Tschammerpokali ([[DFB-Pokal]]i eelkäija) esimeses ringis. Nad kvalifitseerusid [[Gauliga Ostmark]]i vastu, mis oli Saksamaa kõrgliiga meeskond 1941. aastal. Meeskond loobus osalemast 1941/42 hooaja keskel ning langes 11. kohaga järgmisel hooajal välja.<ref>Grüne, Hardy (2001). Enzyklopädie des deutschen Ligafußballs 7. Vereinslexikon. Kassel: Agon-Sportverlag. ISBN 9783897841475.</ref> [[1949]] oli Sturm esimene mitte-[[Viin]]i klubi, mis liitus Austria rahvusliigaga. ==Saavutused== *'''[[Fußball-Bundesliga (Austria)|Bundesliga]]''' : '''Võitja (4):''' 1998, 1999, 2011, 2024 : '''2. koht (5):''' 1981, 1995, 1996, 2000, 2002 *'''[[ÖFB-Cup]]''' : '''Võitja (6):''' 1996, 1997, 1999, 2010, 2018, 2023 : '''2. koht (4):''' 1948, 1975, 1998, 2002 * '''[[ÖFB-Supercup]]''' : '''Võitja (3):''' 1996, 1998, 1999 : '''2. koht (2):''' 1997, 2002 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.bundesliga.at/de/daten/team/6505/ SK Sturm Bundesliga kodulehel] [[Kategooria:Austria jalgpalliklubid]] 7y4uty8rqk3ntsdo5b0tbu94h2so1v0 61 (Tallinna bussiliin) 0 456964 7217868 7216554 2026-08-19T11:13:57Z MorsMe 217455 7217868 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Järve haigla|lõpppeatus=Kotermaa|number=61|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=60|järgmine liin=62|järgmine=62 (Tallinna bussiliin)|eelmine=60 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=61 buss Kotermaa suunes.png|läbi=Väike-Õismäe}} [[Fail:323TAK in Vilde street.JPG|pisi|Vilde teel]] [[File:TAK buses on Rahumäe street.JPG|thumb|[[Rahumäe tee]], Energia peatuses]] [[Fail:61 Järve Haigla.jpg|pisi|[[Rahumäe tee]] ja [[Tervise tänav|Tervise tn]] ristmik]] '''61 on''' [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõidab Kotermaa bussipeatuselt [[Järve haigla]] juurde. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Ning liiklus toimub iga päeviti. Väljumised 20-60 minuti tagant Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Moonalao - Meistri - Järve Haigla 22.-23. augustil 2026{{teekaart}} == Peatused == '''Kotermaa > Järve haigla''' * Kotermaa * Jalami * Astangu * Harku-Kadaka * Järveotsa kool * Järveotsa tee * Väike-Õismäe * Kullerkupu * Nurmenuku * Meistri * Autobussikoondis * Lakiotsa * A. H. Tammsaare tee * Lehola * Tervise * Lastehaigla * Retke tee * Tuisu * Energia * Järve haigla '''Järve haigla > Kotermaa''' * Järve haigla * Energia * Tuisu * Retke tee * Lastehaigla * Tervise * Lehola * A. H. Tammsaare tee * Karjavälja * Lakiotsa * Autobussikoondis * Meistri * Nurmenuku * Kullerkupu * Väike-Õismäe * Järveotsa tee * Järveotsa kool * Harku-Kadaka * Astangu * Jalami * Kotermaa {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] d2rinbsrndax4c8n87xmttzf6hzbw8w 7217869 7217868 2026-08-19T11:15:00Z MorsMe 217455 7217869 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Järve haigla|lõpppeatus=Kotermaa|number=61|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=60|järgmine liin=62|järgmine=62 (Tallinna bussiliin)|eelmine=60 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=61 buss Kotermaa suunes.png|läbi=Väike-Õismäe}} [[Fail:323TAK in Vilde street.JPG|pisi|Vilde teel]] [[File:TAK buses on Rahumäe street.JPG|thumb|[[Rahumäe tee]], Energia peatuses]] [[Fail:61 Järve Haigla.jpg|pisi|[[Rahumäe tee]] ja [[Tervise tänav|Tervise tn]] ristmik]] '''61 on''' [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõidab Kotermaa bussipeatuselt [[Järve haigla]] juurde. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Ning liiklus toimub iga päeviti. Väljumised 20-60 minuti tagant Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Moonalao - Meistri - Järve Haigla (ilma Õismäe teed) 22.-23. augustil 2026{{teekaart}} == Peatused == '''Kotermaa > Järve haigla''' * Kotermaa * Jalami * Astangu * Harku-Kadaka * Järveotsa kool * Järveotsa tee * Väike-Õismäe * Kullerkupu * Nurmenuku * Meistri * Autobussikoondis * Lakiotsa * A. H. Tammsaare tee * Lehola * Tervise * Lastehaigla * Retke tee * Tuisu * Energia * Järve haigla '''Järve haigla > Kotermaa''' * Järve haigla * Energia * Tuisu * Retke tee * Lastehaigla * Tervise * Lehola * A. H. Tammsaare tee * Karjavälja * Lakiotsa * Autobussikoondis * Meistri * Nurmenuku * Kullerkupu * Väike-Õismäe * Järveotsa tee * Järveotsa kool * Harku-Kadaka * Astangu * Jalami * Kotermaa {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 2ikql0fp1eqre3182u97xqv9qblt220 Canberra 0 458449 7217649 7211822 2026-08-19T05:00:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217649 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Canberra | hääldus = | pilt = Civic_from_Mt_Ainsle.JPG | pildiallkiri = [[Canberra Central|Canberra kesklinn (Canberra Central)]] | lipp = Flag of the Australian Capital Territory.svg | lipu_link = [[Canberra lipp]] | vapp = Coat of Arms of Canberra.svg | vapi_link = [[Canberra vapp]] | pindala = 814,27 | elanikke = 390 706 (2015)<ref name="Kusher" /> | asendikaart = Austraalia }} [[Pilt:Canberra viewed from Mount Ainslie.jpg|pisi|Vaade Canberrale [[Mount Ainslie]]' mäelt]] [[Pilt:Canberra Map-MJC.png|pisi|Canberra asukoht Austraalia pealinna alal. Peamised linnaosad on tähistatud kollasega: [[Canberra Central]] (kaardil märgitud North Canberra ja South Canberra nime all), [[Woden Valley]], [[Belconnen]], [[Weston Creek]], [[Tuggeranong]] ja [[Gungahlin]]]] [[Pilt:Free printable and editable vector map of Canberra Australia.svg|pisi|Canberra linnaplaan]] '''Canberra''' on [[Austraalia]] [[pealinn]] ja suuruselt kaheksas linn, kuid suurim sisemaa linn. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, 286&nbsp;km [[Sydney]]st edelas ja 669&nbsp;km [[Melbourne]]'ist kirdes. Canberra ehitati kohe pealinnaks. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, otsustati selle rivaliteedi ületamiseks [[1908]]. aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus välja [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] arhitekti [[Walter Burley Griffin]]i kavandi. Ehitustöid alustati [[1913]]. aastal ja pealinnaks sai Canberra [[9. mai]]l [[1927]]. Linna planeering põhineb [[aedlinn]]a mudelil ja näeb ette ulatuslikke loodusalasid linna territooriumil, mis moodustavad üheskoos [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]]. Seetõttu on Canberrat hakatud kutsuma ka võsa- või metsapealinnaks (''bush capital'')<ref name="0oKVk" />. Kui esialgu pidurdasid linna arengut [[esimene maailmasõda]] ja [[suur majanduskriis]], siis alates [[Teine maailmasõda|teisest maailmasõjast]] kuni tänapäevani on Canberrat iseloomustanud kiire elanikkonna kasv. Canberras asuvad Austraalia seadusandliku, täidesaatva ja kõrgeima kohtuvõimu organid. Avalik sektor annab üle 30% pealinna sissetulekutest ja on ühtlasi linna suurim tööandja. Samuti paikneb Canberras mitu riikliku tähtsusega sotsiaal-, teadus- ja kultuuriasutust. Canberra on ka populaarne turismisihtkoht. ==Nimi== Enam levinud versiooni kohaselt tuleneb nimi Canberra sõnast ''nganbirra'', ''kambera'' või ''canberry'', mis tähendab enne euroopa kolonistide saabumist seda piirkonda asustanud [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawali keel]]es väidetavalt "kohtumispaika".<ref name="39Agc" /><ref name="ADYQJ" /> Veenvad tõendid selle teooria toetuseks siiski puuduvad. Aastate jooksul on mitmed kohalikud kommentaatorid, teiste seas ka ngunawali pealik Don Bell, välja pakkunud alternatiivse selgituse, mille kohaselt tähendab sõna ''canberra'', ''nganbra'' või ''nganbira'' "naise rindu" ja on aborigeenide nimi teineteise vastas asuvale kahele mäele – [[Black Mountain]]i ja [[Mount Ainslie]] mäele.<ref name="Inhoj" /> 1860. aastatel kirjutas [[Queanbeyan]]i ajalehe omanik [[John Gale]], et see nimi tuleb sõnast ''nganbra'' või ''nganbira'', mis tähendab "lohku naise rindade vahel" ning osutab [[Sullivans Creek]]i [[lamm]]ile Mount Ainslie ja Black Mountaini vahel.<ref name="thufi" /> 1830. aastatel major Mitchelli koostatud kaardil on Sullivans Creeki lammi nende mägede vahel tähistatud tõepoolest nimega Nganbra. On täiesti võimalik, et Nganbra või Nganbira inglispärastati kujule Canberry, millena sai see hiljem tuntuks piirkonda saabunud euroopa kolonistidele. Richard Hind Cambage märkis oma [[1919]]. aastal ilmunud raamatus "Notes on the Native Flora of New South Wales, Part X, the Federal Capital Territory", et piirkonna esimene asunik [[Joshua John Moore]] nimetas selle piirkonna Canberryks [[1823]]. aastal. Cambage'i sõnul "ei näi olevat mingit kahtlust, et algne nimi pärines pärismaalastelt, kuid selle tähendus on teadmata".<ref name="weye1" /> Piirkonna maamõõtmiskaardid [[1837]]. aastast nimetavad seda ala Canberry tasandikuks. [[1920]]. aastal väitsid mõned piirkonna vanemad elanikud, et kohale on andnud nime [[Lissanthe sapida|Austraalia jõhvikas]] (''Australian cranberry''), mida selles piirkonnas rohkelt kasvas. Nad märkisid, et taime kohalik nimekuju oligi ''canberry''.{{lisa viide}} ==Asend== Geograafiliselt asub Canberra Austraalia sisemaal, umbes 150&nbsp;km kaugusel Austraalia idarannikust. Linna [[geograafilised koordinaadid]] on 35°18′27″ ll 149°07′27.9″ ip. Canberra paikneb [[Suur Veelahkmeahelik|Suures Veelahkmeahelikus]], täpsemalt [[Austraalia Alpid]]e koosseisu kuuluva [[Brindabella Range]]'i mäestiku lähistel. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, mida ümbritseb igast küljest [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariik. Canberra pindala on 814,27&nbsp;km².<ref name="0cAHH" /> Linn hõlmab umbes neljandiku Austraalia pealinna alast, seal elab ka suurem osa haldusüksuse elanikkonnast. Canberra on pealinna ala ainus linnaline asula.<ref name="OxN9y" /> Lähim suurem linn on 42 000 elanikuga [[Queanbeyan]], mis asub Canberrast umbes 10&nbsp;km kagus ja jääb Uus-Lõuna-Walesi osariigi territooriumile.<ref name="Tf44M" /> ==Loodus== [[Pilt:Canberra SPOT 1088.jpg|pisi|vasakul|Canberra kosmosest nähtuna]] Canberra [[absoluutne kõrgus|keskmine kõrgus]] on 660&nbsp;m.<ref name="YhHvJ" /> Tihedamalt asustatud alad paiknevad linna kirdeosas, umbes 550–700&nbsp;m kõrgusel merepinnast. Linna kõrgeim punkt on [[Mount Majura]] (888&nbsp;m)<ref name="OuoeI" />. Muud kõrgemad mäed on [[Mount Taylor]] (855&nbsp;m)<ref name="Wn7pO" />, [[Mount Ainslie]] (843&nbsp;m)<ref name="bpBWB" />, [[Mount Mugga Mugga]] (812&nbsp;m)<ref name="TGvNl" /> ja [[Black Mountain]] (812&nbsp;m)<ref name="aETwL" />. Canberra looduslikud metsad koosnesid peaaegu täielikult [[eukalüpt]]iliikidest, nende puitu kasutati majapidamises ja kütteks. 1960. aastate alguseks oli metsaraie eukalüptivarud laastanud ja mure veekvaliteedi pärast viis juurdepääsu tõkestamiseni looduslikesse metsadesse. Huvi metsaistutuse vastu sai alguse [[1915]]. aastal, kui [[Mount Stromlo]] mäe külgedel tehti esimesed metsa istutamise katsed mitmete liikidega, teiste seas ka [[kiirjas mänd|kiirja männiga]]. Alates sellest ajast on metsade istutamine laienenud, aidates vähendada [[erosioon]]i ja muutes uued metsaalad populaarseteks vaba aja veetmise paikadeks.<ref name="PmqS9" /> Linna jagab kaheks enam-vähem võrdseks pooleks üle Molonglo tasandiku voolav [[Molonglo jõgi]], mille peale on Canberra kesklinnas paisu abil tekitatud [[Burley Griffini järv]].<ref name="eohNI" /> Veel mõned aastad tagasi tekitas Molonglo jõgi linnas laastavaid üleujutusi, sest enne Burley Griffini järve rajamist oli piirkond [[lamm]]iala.<ref name="SY0Ji" /> Molonglo suubub linnast loodes [[Murrumbidgee|Murrumbidgee jõkke]], mis on üks [[Murray jõgi|Murray jõe]] kõrvalharudest. Mitmed linna läbivad väiksemad jõed nagu [[Queanbeyani jõgi]], [[Jerrambomberra Creek]] ja [[Yarralumla Creek]] suubuvad kas Molonglo või Murrumbidgee jõkke.<ref name="QAzx6" /> [[Ginninderra Creek]]i ja [[Tuggeranong Creek]]i jõgedele on tekitatud paisjärved, [[Ginninderra järv]] ja [[Tuggeranongi järv]].<ref name="Luz1Q" /> ===Kliima=== Canberrat iseloomustab pehme [[parasvöötme kliima]].<ref name="BRaxR" /> [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi valitseb seal kliimatüüp Cfb, mida kirjeldatakse kui pehmet niisket kliimat kuiva hooajata ja sooja suvega. Aasta keskmine õhutemperatuur on 13&nbsp;°C. Kõige soojem kuu on jaanuar, mille keskmine õhutemperatuur on 20,5&nbsp;°C; kõige külmem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur ulatub vaid 5,5&nbsp;°C.<ref name="uJMqE" /><ref name="JqsOP" /> Canberra õhutemperatuuri absoluutne maksimum on olnud 42,2&nbsp;°C, mis mõõdeti [[1. veebruar]]il [[1968]]. Õhutemperatuuri absoluutne miinimum oli –10&nbsp;°C, mis mõõdeti [[11. juuli]]l [[1971]].<ref name="97pF2" /> [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 615&nbsp;mm. Kõige sademeterohkemad on kevade- ja suvekuud, eriti oktoober ja november, mil kuu keskmine sademete hulk ületab 60&nbsp;mm. Talvel jääb kuu keskmine sademete hulk 40–50&nbsp;mm vahele.<ref name="bom" /> Talvekuudel esineb [[hall (meteoroloogia)|hallasid]]. Canberra kesklinnas sajab lund harva, kuid ümbruskaudsetel aladel esineb kerget lumesadu igal talvel ja kesklinnast võib näha ka lumega kaetud mäetippe. Canberra kesklinnas oli viimane suurem lumesadu 1968. aastal, kuid vähemal määral on lund sadanud ka [[2006]]. ja [[2015]]. aastal<ref name="1m1Vg" />. <center> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! colspan="14" style="background: #F2F2F2; color:#000000; text-align:center; font-size:90%;" | Canberra peamised kliimanäitajad aastatel 1939–2010 kogutud andmete põhjal<ref name="bom" /> |-style="text-align:center; background:#F2F2F2; color:#000000; font-size:90%" ! style="border-bottom-width:medium; width:25%" |Näitaja ! style="border-bottom-width:medium" |Jaan ! style="border-bottom-width:medium" |Veebr ! style="border-bottom-width:medium" |Märts ! style="border-bottom-width:medium" |Apr ! style="border-bottom-width:medium" |Mai ! style="border-bottom-width:medium" |Juuni ! style="border-bottom-width:medium" |Juuli ! style="border-bottom-width:medium" |Aug ! style="border-bottom-width:medium" |Sept ! style="border-bottom-width:medium" |Okt ! style="border-bottom-width:medium" |Nov ! style="border-bottom-width:medium" |Dets ! style="border-left-width:medium; border-bottom-width:medium" |Aasta |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine maksimumtemperatuur (°C) || 28,0 || 27,1 || 24,5 || 20,0 || 15,6 || 12,3 || 11,4 || 13,0 || 16,2 || 19,4 || 22,7 || 26,1 || style="border-left-width:medium" | 19,7 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine miinimumtemperatuur (°C) || 13,2 || 13,1 || 10,7 || 6,7 || 3,2 || 1,0 || –0,1 || 1,0 || 3,3 || 6,1 || 8,8 || 11,4 || style="border-left-width:medium" | 6,5 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sademete hulk (mm) || 58,5 || 56,4 || 50,7 || 46,0 || 44,4 || 40,4 || 41,4 || 46,2 || 52,0 || 62,4 || 64,4 || 53,2 || style="border-left-width:medium" | 615,2 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sajupäevade arv || 7,3 || 6,7 || 6,9 || 7,3 || 8,4 || 9,8 || 10,5 || 11,1 || 10,2 || 10,4 || 9,8 || 7,7 || style="border-left-width:medium" | 106,1 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Päeva keskmine päikesepaiste kestus (h) || 9,5 || 9,0 || 8,1 || 7,3 || 6,0 || 5,2 || 5,8 || 7,0 || 7,7 || 8,6 || 8,9 || 9,4 || style="border-left-width:medium" | 7,7 |} </center> ==Rahvastik== 2015. aasta hinnangutel elas Canberras 390 706 inimest.<ref name="Kusher" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Canberra elanikkond 355 596 inimest<ref name="ACT 2011 census quick stats" />, [[2006. aasta Austraalia rahvaloendus|2006. aasta rahvaloenduse]] andmetel aga 323 056 inimest<ref name="2006census" />. 2011. aasta loenduse andmetel oli 28,6% Canberra elanikest sündinud väljaspool Austraaliat, 1,4% elanikest moodustasid [[Austraalia aborigeenid]] ja [[Torrese väina saarte aborigeenid]]. Väljaspool Austraaliat sündinud inimestest moodustasid suurimad rühmad [[Suurbritannia]]st (3,7%) ja [[Hiina]]st (1,8%) pärit elanikud.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Rohkelt immigrante on Canberrasse saabunud ka [[Uus-Meremaa]]lt, [[India]]st ja [[Vietnam]]ist. Immigratsioon Ida- ja Lõuna-Aasia riikidest on kasvanud just viimastel aastatel. Enamik pealinna elanikke kõnelevad kodus ainult [[inglise keel]]t (77,8%), teiste koduste keeltena on levinud [[hiina keel|hiina]], [[itaalia keel|itaalia]], [[vietnami keel|vietnami]] ja [[hispaania keel]].<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=2 | Canberra rahvaarvu muutumine |- ! Aasta ! Elanike arv |- | 1991 | align=right | 288 195 |- | 1996 | align=right | 307 917 |- | 2001 | align=right | 319 317 |- | 2004 | align=right | 323 660 |- | 2008 | align=right | 345 300 |- | 2011 | align=right | 355 596 |- | 2015 | align=right | 390 706 |- | 2025 | align=right | 484 630 |} Canberralased on suhteliselt noored, väga [[elanikkonna mobiilsus|mobiilsed]] ja hästi haritud. 2011. aastal oli [[mediaanvanus]] 34 aastat ja üle 65-aastasi inimesi vaid 10,7% elanikkonnast.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Aastatel [[1996]]–[[2001]] saabus Canberrasse või lahkus sealt kokku 61,9% pealinna elanikkonnast, mis paigutas Canberra Austraalia suurlinnade seas elanikkonna mobiilsuselt teisele kohale.<ref name="YmQsh" /> Kommertspanga [[National Australia Bank]] kogutud andmete kohaselt annetavad canberralased teiste Austraalia osariikide ja alade elanikest märksa rohkem heategevusele, seda nii annetatud summade suurust kui ka sissetulekute ja annetuste proportsiooni arvestades.<ref name="2enlu" /> Mais 2013 oli 45% Austraalia pealinna elanikest vanuses 25–64 eluaastat vähemalt [[bakalaureusekraad]]ile vastav haridustase, samal ajal kui riigis keskmiselt oli selliseid inimesi 29%.<ref name="sQ45p" /> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 44% [[Austraalia pealinna ala]] elanikest ennast [[kristlus|kristlasteks]], levinuimad uskkonnad olid [[katoliiklus|katoliiklased]] ja [[anglikaani kirik|anglikaanid]]. 29% elanikkonnast ei seostanud ennast ühegi usundiga. Mittekristlikest usunditest oli suurima järgijaskonnaga [[budism]] (2,6% elanikkonnast).<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> 2012. aastal olid levinuimad kuriteoliigid Austraalia pealinna alal varavastased kuriteod – omavolilised sissetungid võõrale kinnistule ja mootorsõidukite vargused. Nende kuritegude ohvriks langes vastavalt 2386 ja 968 inimest (ehk 637 ja 258 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Tahtlikud tapmised ja sellega seotud kuriteoliigid puudutasid 1,6 inimest 100 000 elanikust, mis oli vähem riigi keskmisest (2 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Riigi keskmisest vähem esines ka kallaletunge ja seksuaalset vägivalda (Austraalia pealinna alal 60,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta, riigis keskmiselt 80,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta).<ref name="2A05r" /><ref name="NhNcg" /> ==Linnaplaneering== [[Pilt:Inner-canberra 01MJC.png|pisi|Canberra kesklinnas on näha Griffini plaani teatud elemente, iseäranis Parliamentary Triangle'i piirkonnas]] [[Pilt:Tuggeranong-Valley-lr-cropped.jpg|pisi|Vaade [[Tuggeranong Hill]]i mäelt alla Tuggeranongi orgu]] Canberra on [[planeeritud linn]], mille siselinna kavandas algselt 20. sajandi tuntud ameerika arhitekt [[Walter Burley Griffin]].<ref name="SpGOs" /> Kesklinnas [[Burley Griffini järv]]e ümbruses on teedevõrk kavandatud kodaratega ratta mustri järgi. Griffini linnaplaan nägi ette rikkalike geomeetriliste mustrite loomise, sealhulgas kontsentrilised kuus- ja kaheksanurksel maatriksil kavandatud tänavad, mis pidid kulgema kiirtena paljudesse eri suundadesse.<ref name="4yJE5" /> Hiljem rajatud äärelinnapiirkonnad ei ole enam geomeetriliselt kavandatud.<ref name="VsLYV" /> Burley Griffini järv kavandati sihilikult nii, et selle komponendid olid orienteeritud Canberra erinevatele topograafilistele maamärkidele.<ref name="wigmore64" /> Paisjärved ulatuvad idast läände ja jagavad linna kaheks. Maatelg, mis kulgeb nende veekogudega risti, ulatub [[Capital Hill]]i juurest, mille lõunaküljele rajati hiljem Austraalia uus parlamendihoone, põhja ja kirde suunas piki [[Anzac Parade]]'i tänavat [[Austraalia sõjamemoriaal]]ini.<ref name="mZRsr" /> See kavandati nii, et Capital Hillilt vaadatuna jäi sõjamemoriaal [[Mount Ainslie]] mäe jalamile. Maatelje edelatippu jääb [[Bimberi Peak]]i mägi, [[Austraalia pealinna ala]] kõrgeim mäetipp, mis asub umbes 52&nbsp;km Canberrast edelas.<ref name="zaRGz" /><ref name="J2SzV" /> Veetelje määras kindlaks Burley Griffini järvenõo sirge serv, mis ristub maateljega ja ulatub loodesse [[Black Mountain]]i suunas. Paralleelselt veeteljega kulgeb linna põhjapoolel joon, millest sai niinimetatud munitsipaaltelg. Munitsipaalteljele rajati üks Canberra peatänavaid [[Constitution Avenue]], mis ühendab omavahel [[City Hill]]i ja [[Market Centre]]'it. [[Commowealth Avenue]] ja [[Kings Avenue]] kulgevad lõunast Capital Hilli juurest põhja City Hilli ja Market Centre'i juurde. Mõlemad tänavad moodustavad vastavalt linna keskel asuva nõo lääne- ja idaserva. Nende kolme avenüüga piiratud ala kannab nime [[Parliament Triangle]] ja kujutab endast Griffini plaani keskseimat osa.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> Walter Burley Griffin ja tema abikaasa [[Marion Mahony Griffin]] andsid Mount Ainslie, Black Mountaini ja [[Red Hill]]i mägedele vaimse tähenduse ning plaanisid algselt katta kõik kolm mäge lilledega. Iga mägi oleks kaetud vaid ühes põhivärvis lilledega, mis pidid edasi andma selle vaimset tähendust või väärtust.<ref name="qNN8t" /> See osa nende plaanist ei läinud aga kunagi täide, sest esimene maailmasõda aeglustas ehitustöid ja vaidlused linnaplaneeringu üle viisid pärast sõja lõppu Griffini vallandamiseni peaminister [[Billy Hughes]]i poolt.<ref name="RhJHR" /><ref name="BOlCZ" /> Canberra tiheasustusega alad on organiseeritud hierarhiliselt linnaosade, mitmesuguste asumite ja allasumitena. Kokku on seitse peamiselt elamupiirkonnana kasutatavat linnaosa, millest igaüks on jagatud väiksemateks eeslinnadeks. Enamikul neist linnaosadest on oma keskus, kuhu on koondunud suurem osa äri- ja vaba aja tegevustest.<ref name="kRFr7" /> Need linnaosad asustati kronoloogiliselt sellises järjekorras: * [[Canberra Central]] – 25 eeslinna, asustati peamiselt 1920.–1930. aastatel, kuid selle laienemine jätkus kuni 1960. aastateni<ref name="doqbh" />; * [[Woden Valley]] – 12 eeslinna, esimesed elanikud saabusid [[1964]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Belconnen]] – 25 eeslinna (1 pole veel välja arendatud), asustati [[1966]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Weston Creek]] – 8 eeslinna, asustatud [[1969]]. aastal;<ref name="SdmOi" /> * [[Tuggeranong]] – 18 eeslinna, asustati 1974. aastal;<ref name="AsNX6" /> * [[Gungahlin]] – 18 eeslinna (neist 5 välja arendamata), asustatud 1990. aastate alguses; * [[Molonglo Valley]] – kokku on kavandatud 13 eeslinna, arendamist alustati [[2010]]. aastal. Canberra Centrali linnaosa põhineb suures osas Walter Burley Griffini kavanditel.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> [[1967]]. aastal võttis toonane [[Riigi Pealinna Arendamise Komisjon]] vastu niinimetatud "Y-plaani", mille kohaselt tuli Canberra tiheasustusega alasid edaspidi arendada kaubandus- ja ärikeskuste ümber, mida hakati nimetama "linnakeskusteks". Need keskused pidid olema omavahel ühendatud [[magistraal]]idega, mille üldplaneering meenutas laias plaanis tähte Y. Tuggeranong oli Y juureks, samal ajal kui selle haarade tippudes asusid Belconnen ja Gungahlin.<ref name="FTyT6" /> Canberra arendamist on tugevalt reguleerinud valitsus, rakendades selleks nii planeerimisprotsessi kui ka riigimaade kasutamise väga kitsalt piiratud tingimusi.<ref name="7ZVRs" /><ref name="rest" /> Austraalia pealinna alal toimub maakasutus 99-aastaste rendilepingutega. Maa omanik on Austraalia valitsus, kuigi suuremat osa rendilepinguid haldab tänapäeval pealinna ala valitsus.<ref name="6SCho" /> Pidevalt on leidunud neid, kes on astunud üles nõudmistega leevendada arendustegevusele kehtestatud piiranguid.<ref name="rest" /> Paljud Canberra eeslinnad kannavad endiste peaministrite, muude kuulsate austraallaste ja esimeste kolonistide nimesid, mitmete nimena on kasutusel sõnad [[Austraalia aborigeenid]]e keeltest. Tänavate nimetamisel on lähtutud tavaliselt mõnest teemast – näiteks [[Duffy]] tänavad on nimetatud Austraalia tammide ja veehoidlate järgi, [[Dunlop]]i tänavad Austraalia leiutiste, leidurite ja kunstnike järgi, [[Page (Austraalia)|Page'i]] tänavad aga bioloogide ja loodusteadlaste järgi.<ref name="b85jl" /><ref name="AX6iI" /> Enamik diplomaatilisi esindusi asub [[Yarralumla]], [[Deakin]]i ja [[O'Malley]] eeslinnas.<ref name="tslfi" /> Kolm kergetööstuspiirkonda on [[Fyshwick]]i, [[Mitchell]]i ja [[Hume]]'i eeslinnad.<ref name="AsApb" /> {{Panoraampilt|Canberra From Black Mountain Tower.jpg|1000px|Canberra panoraam}} ==Ajalugu== ===Esiajalugu=== [[Pilt:Yankee Hat art-MJC.jpg|pisi|Kaljujoonis [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]] Canberra lääneosas]] Antropoloog [[Norman Tindale]]'i uurimistulemused on näidanud, et enne eurooplastest asunike saabumist elasid hilisema Canberra alal kõige tõenäolisemalt [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawalid|ngunawali]] ja [[walgalud|walgalu]] hõimud. Nendest kagus asuvaid alasid asustasid [[ngarigod]], põhja pool elasid [[gandangarad]], rannikul [[yuinid]] ja lääne pool [[wiradjurid]]. Toonasest asustusest on arheoloogid leidnud eluasemetena kasutatud kaljukoopaid, kaljujooniseid ja kivigravüüre, matmispaiku, laagrikohti ja kivimurde, kivist tööriistu ja kividest kompositsioone.<ref name="Doe90" /> [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]] [[Birrigai-Abri]]s tehtud arheoloogistel väljakaevamistel leiti, et see piirkond oli asustatud vähemalt 21 000 aastat tagasi. See dateering seati küll kahtluse alla, kuid hilisemad leiud samast piirkonnast, mis on umbes 18 000 aastat vanad, on selle tõenäosust suurendanud.<ref name="u11C8" /> Lisaks Tidbinbillale leidub märke aborigeenide varasest asustusest Canberra lähedal [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]]. [[Tharwa]] lähistel [[Gudgenby org|Gudgenby orus]] [[Yankee Hat]]i mäe jalamil asub aborigeenide laagrikoht koos kaljusse rajatud eluasemega. Dateeringute järgi on see Birrigai-Abri leiukohast märksa noorem – dateeringud on näidanud, et inimesed hakkasid eluaset kasutama umbes 800 aastat tagasi, kuid muud leiud samast piirkonnast lubavad väita, et seda ala kasutati laagripaigana ja seal viljeldi ka kunsti juba 3700 aastat tagasi. Sealt leitud kaljujoonised on vanimad [[Austraalia pealinna ala]]l; neil on kasutatud [[savi]]st saadud valget värvi ja [[raudoksiid-punane|raudoksiid-punasest]] või [[ooker|ookri]] pigmendist saadud punast värvi.<ref name="rd9y7" /> Aborigeenid olid rändava eluviisiga, liikudes [[kütid-korilased|küttide-korilastena]] vastavalt aastaajale sinna, kus leidus neile sobivat toitu. Tänane Austraalia pealinna ala oli iseäranis populaarne suvekuudel, mil sinna saabusid tuhanded [[Agrotis infusa|bogongi koid]], keda aborigeenid tarvitasid toiduks. Eurooplaste saabumise ajal [[19. sajand]]i alguses elas Canberra aladel sadu aborigeene.<ref name="capitalcity" /> ===Eurooplaste uurimisretked ja asustus=== Canberra piirkonna avastamist ja uurimist alustasid eurooplased 1820. aastate alguses nelja ekspeditsiooniga, mida juhtisid [[Charles Throsby Smith]] ([[1820]]), tema onu [[Charles Throsby]] ([[1821]]), major [[John Owens]] ja kapten [[Mark Currie]] ([[1822]]) ning botaanik [[Allan Cunningham]] ([[1824]]). Kõik ekspeditsioonid uurisid [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] seda haru, millele on tänapäeval rajatud [[Burley Griffini järv]]. Smith ja Cunningham liikusid kaugemale lõunasse, jõudes välja [[Tuggeranong]]i orru.<ref name="oKRhK" /> Ekspeditsioonid sisemaale said võimalikuks tänu 19. sajandi alguse teedeehitusele, mille käigus rajati [[1815]]. aastal tee üle [[Sinised mäed|Siniste mägede]] [[Bathursti tasandik]]ule, 1820. aastaks oli aga alustatud tee ehitamist [[Goulburni tasandik]]ule, mis asub umbes 100&nbsp;km kaugusel tänasest Canberrast.<ref name="capitalcity" /> Eurooplaste asustuse alguseks loetakse 1823. aastat, mil [[Joshua John Moore]]'i palgatud lehmakarjused rajasid karjafarmi alale, mis moodustab tänapäeval Burley Griffini järve ulatuva [[Actoni poolsaar]]e. [[1826]]. aastal omandas Moore selle krundi ametlikult, kuid ei külastanud seda kunagi. Ta nimetas oma valduse Canberryks, mille järgi on ka hilisem Canberra tõenäoliselt nime saanud.<ref name="981Og" /> [[Pilt:St johns church in reid canberra.jpg|pisi|vasakul|[[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]] (1845) on Canberra esimene kirik]] [[Pilt:Blundells Cottage overview.jpg|pisi|[[Blundells Cottage]] (u 1860) on üks vanemaid hooneid Canberras]] Piirkonda rajati ka selliseid talusid, kus esialgu ei elanud omanikud ise, vaid nende palgatud töölised. Mõne aja pärast hakkasid piirkonda alaliselt elama asuma esimesed perekonnad. [[27. jaanuar]]il [[1830]] sündinud Helen Jane McPherson oli esimene eurooplasest laps, kes tänapäevase linna piirides ilmavalgust nägi. Üksikud perekonnad omandasid piirkonnas kõrgema sotsiaalse staatuse. Iseäranis mõjukaks kujunes [[Šotimaa]]lt pärit Campbellide perekond, mille pea [[Robert Campbell]] oli varem olnud [[Sydney]] esimene kaupmees. Ta laiendas oma valdusi perioodil 1825–1830 püsivalt, rajades ka Duntroon House'i (tänapäeval [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla). Kuigi Robert Campbell ise oma valdusi enne 1830. aastat ei külastanud, hakkas ta pärast naise surma [[1833]]. aastal üha sagedamini Duntroon House'is viibima.<ref name="c6IpP" /> Teistest mõjukatest asunike perekondadest andsid tooni omavahel seotud Murray ja Gibbesi perekonnad, kellele kuulus aastatel 1830–1881 Yarralumla asundus – tänapäeval asub seal [[Government House]], Austraalia kindralkuberneri residents.<ref name="ihR2K" /> Vanim säilinud avalik hoone Canberra kesklinnas on [[anglikaani kirik|anglikaanide]] [[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]], mis pühitseti [[1845]]. aastal ja asub tänapäevases [[Reid (Canberra)|Reidi]] eeslinnas.<ref name="8nT9W" /><ref name="iRL1n" /><ref name="kA1Ti" /> Kiriku juures asuval kalmistul on säilinud Canberra vanimad hauad.<ref name="BfBhL" /> Kiriku lähistel avati samal aastal ka kool, kuid selle hoone ei ole säilinud.<ref name="ACTchronology" /> Esimene postkontor tänapäevase Canberra alal alustas tegevust [[1863]]. aastal ja kandis Ainslie postkontori nime, teenindades umbes 300 inimest, kes elasid peamiselt Duntrooni ja Yarralumla asundustes. Esimeseks postkontori juhatajaks sai kooliõpetaja Andrew Wotherspoon. Ümbruskonnas tegutses postkontoreid juba varem – [[1836]]. aastal oli neist esimene avatud [[Queanbeyan]]is, [[1859]]. aastal teine [[Ginninderra]]s ja [[1860]]. aastal kolmas [[Lanyon]]is.<ref name="ACTchronology" /><ref name="huA2I" /> Kõrvuti eurooplastega elasid piirkonnas edasi ka aborigeenid, kuid nende arvukus vähenes mitmel põhjusel. Esiteks mõjutasid nende arvukust eurooplaste sisse toodud haigused nagu [[rõuged]] ja [[leetrid]]. Teiseks vähenes talude ja asunduste rajamise tõttu nende võimalus jahti pidada ja sellega endale elatist hankida. 1862. aastal toimus Molonglo jõe ääres nende viimane esivanematega suhtlemise rituaal (''[[corroboree]]'') selles piirkonnas. 1870. aastatel nõrgenes sealne aborigeenide kultuur veelgi sagenenud segaabielude ja aborigeenide ümberasustamise tõttu. [[1. jaanuar]]il [[1897]] suri Queanbeyanis Nellie Hamilton, kes oli viimane traditsioonilisel viisil, eurooplaste mõjudest puutumatult elanud ngunawali hõimu liige hilisemal Austraalia pealinna alal<ref name="MTRvQ" /><ref name="TQ93K" />. ===Austraalia pealinna ala moodustamine=== Piirkonna muutumine Uus-Lõuna-Walesi koloonia maapiirkonnast riigi pealinnaks sai alguse 19. sajandi lõpus peetud debattidega Austraalias asunud Suurbritannia kolooniate koondamise üle Austraalia Ühenduseks, mis moodustati 1. jaanuaril [[1901]]. Austraalia suurim linn oli pindalalt [[Melbourne]], mida toetasid pealinnana [[Lääne-Austraalia]], [[Lõuna-Austraalia]] ja [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] kolooniad. Suurim koloonia Uus-Lõuna-Wales ja teatud määral ka [[Queensland]] eelistasid Sydneyt, mis oli Melbourne'ist vanem ja elanikkonna arvult Austraalia ainus suurlinn. Kahe linna rivaliteet oli nii tugev, et kumbki poleks aktsepteerinud teise saamist pealinnaks.<ref name="3BAZV" /><ref name="e78F9" /> [[Pilt:Surveyors camp Canberra.jpg|pisi|Maamõõtjate laager (1909)]] Soovides vältida noore riigi lõhenemist pealinna küsimuse tõttu, jõuti pärast pikki vaidlusi kompromissini: otsustati ehitada kahe suurlinna vahele uus pealinn, aga kuni selle valmimiseni pidi valitsus ajutiselt resideerima Melbourne'is, mida ei tohtinud sel ajal nimetada pealinnaks.<ref name="uK5yO" /> [[Austraalia põhiseadus]]e §125 sätestas uue pealinna asukoha Uus-Lõuna-Walesi osariigis [[Murray jõgi|Murray jõest]] põhja pool, kuid vähemalt 100 miili (161&nbsp;km) kaugusel Sydneyst. Samuti ei tohtinud uue pealinna pindala olla väiksem kui 100 ruutmiili (259&nbsp;km²). Esialgu kaaluti 23 eri paika, mille hulgas Canberrat veel ei olnud. [[1904]]. aastal valis Austraalia parlament pealinna asukohaks [[Dalgety]], kuid Uus-Lõuna-Walesi osariik ei aktsepteerinud seda otsust ja ähvardas Austraalia Ühendusest lahkuda, sest nimetatud küla asus liiga lähedal Melbourne'ile.<ref name="idealcity" /> Ajaleheomanik [[John Gale]] lasi ringlusse [[pamflett|pamfleti]] pealkirjaga "Kas Dalgety või Canberra?", milles ta soovitas kõigi seitsme osariigi parlamentide ja föderaalparlamendi liikmetele pealinna asukohana Canberrat. Samuti toetas Canberrat pealinnana tugevalt hilisem siseminister [[King O'Malley]]. Oktoobris 1908 jäid parlamendis pealinna asukohana sõelale alad Canberra ja [[Yass]]i ümbruses. Valitsuse maamõõtja [[Charles Scrivener]]i [[1909]]. aasta mõõtmised näitasid, et parim asukoht pealinnale on [[Cotteri jõgi|Cotteri]], [[Molonglo jõgi|Molonglo]] ja [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõe]] valgla.<ref name="idealcity" /><ref name="HmjLX" /> 1. jaanuaril [[1911]] andis Uus-Lõuna-Walesi osariik uue pealinna rajamiseks ettenähtud ala üle Austraalia Ühendusele. Esialgu kandis see ametlikku nime föderaalpealinna ala (''Federal Capital Territory'').<ref name="GTu4m" /> Siseminister King O'Malley kehtestas samal aastal föderaalpealinna alal kuiva seaduse, sätestades, et uusi alkoholimüügi litsentse seal ei väljastata. See seadus kehtis [[1928]]. aastani.<ref name="prohibition" /> Asutamise ajal moodustas föderaalpealinna ala 2358&nbsp;km², mida asustas 1714 inimest, 1762 hobust, 8412 veist ja umbes 225 000 lammast.<ref name="ORtAK" /> ===Linna asutamine, plaanimine ja ehitamine=== [[30. aprill]]il 1911 kuulutas Austraalia siseministeerium välja linnaplaneerimise konkursi. Mitmed Briti impeeriumi juhtivad institutsioonid nagu [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut]], [[Institution of Civil Engineers|Tsiviilinseneride Institutsioon]] ja nendega seotud organisatsioonid boikoteerisid konkurssi, sest siseminister [[King O'Malley]] nõudis, et lõpliku otsuse konkursi võitja väljaselgitamisel teeb tema, mitte mõni linnaplaneerimise ekspert. Sellega langesid mitmed potentsiaalsed kandidaadid konkurentsist välja. Konkurss pidi kestma [[31. jaanuar]]ini [[1912]], kuid kuna mitmed kavandid ei olnud selleks ajaks veel kohale jõudnud, pikendati seda veebruari keskpaigani. Kokku laekus konkursile 137 kavandit. Kuna enamikul konkursil osalejatest ei olnud vahetult võimalik tulevase linna asukohaga tutvuda, töötasid nad oma kavandid välja ehituspaiga mudeli ja muude konkursimaterjalide põhjal.<ref name="competition" /> Kavandite hindamiseks moodustas O'Malley kolmeliikmelise žürii, kuhu kuulusid insenerid [[John Kirkpatrick]] ja [[James Alexander Smith]] ning maamõõtja [[John Montgomery Coane]]. Žürii sekretär oli arhitekt [[Conway Clark]]. Esialgu valisid nad välja 46, seejärel 11 kavandit, aga võitja ja isegi parimate kandidaatide osas žürii liikmed üksmeelele ei jõudnud. [[14. mai]]l 1912 esitas žürii siseminister O'Malleyle nii enamuse kui ka vähemuse arvamuse, mille põhjal tegi O'Malley teiste valitsuse liikmetega konsulteerides otsuse. Konkursi võitja kuulutati välja [[23. mai]]l 1912. O'Malley nõustus žürii enamuse seisukohaga, kuulutades võidutööks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s tegutsenud arhitektidest abielupaari [[Walter Burley Griffin]]i ja [[Marion Mahoney Griffin]]i kavandi. Teise koha sai soome arhitekti [[Eliel Saarinen]]i ja kolmanda koha prantsuse arhitekti [[Donat-Alfred Agache]]'i kavand.<ref name="competition" /><ref name="lawrence" /> Griffinite kavandil (mis oli esitatud ainult Walter Burley Griffini nime all) oli võrreldes teiste töödega kaks peamist eelist: esiteks, nad üritasid ainsana arvesse võtta tulevase pealinna asukoha looduslikke eripärasid, püüdmata loodusele ja pinnavormidele peale suruda oma esteetilisi põhimõtteid; teiseks, Marion Mahoney Griffin oli lisanud kavandile kunstiliselt kõrgetasemelised joonistused tulevase linna väljanägemisest.<ref name="L7Fqw" /> [[Pilt:King o'malley first peg at canberra 1901.jpg|pisi|[[King O’Malley]] lööb 20. veebruaril 1913 maasse esimese ehitusvaia]] [[Pilt:Naming of city of canberra capital hill 1913.jpg|pisi|vasakul|Canberrale nime andmise tseremoonia 12. märtsil 1913]] Võidukavandi eluviimisel nimetas O'Malley ennast nõustama kuueliikmelise komisjoni. [[25. november|25. novembril]] 1912 teatas komisjon, et ei saa Griffini kavandit täies ulatuses toetada ja pakkus välja oma alternatiivi, mis arvestas teatud määral kõigi kolme auhinnalise koha kavanditega ja lisaks inkorporeeris teatud elemente neljandast kavandist, mille autorid olid Sydney arhitektid Caswell, Coulter ja Scott-Griffiths ning mille õigused oli komisjon ära ostnud. Just sellele kombineeritud kavandile andis heakskiidu Austraalia parlament ja ametlikult kinnitas O'Malley selle [[10. jaanuar]]il 1913.<ref name="lawrence" /> Samal aastal nimetati Walter Burley Griffin föderaalpealinna planeerimis- ja ehitusdirektoriks.<ref name="AccoU" /> Ehitus algas ametlikult [[20. veebruar]]il 1913, kui O'Malley isiklikult lõi maasse esimese ehitusvaia.<ref name="4i7Wt" /> Uuele pealinnale pakuti välja arvukalt nimesid (kokku ligi 750), teiste seas Olympus, Paradise, Captain Cook, Shakespeare, Kangaremu, Eucalypta ja Myola. Nime Canberra andis linnale [[12. märts]]il 1913 Kurrajongi mäe (praeguse [[Capital Hill]]i, parlamendihoone asukoha) jalamil toimunud tseremoonial toonase kindralkuberneri [[Thomas Denman]]i abikaasa [[Gertrude Denman]].<ref name="Fm0IG" /><ref name="vitlE" /><ref name="4QfQq" /> Iga märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse [[Austraalia pealinna ala]]l riikliku tähtpäevana [[Canberra päev]]a (''Canberra Day''), millega meenutatakse Canberra asutamist 1913. aastal.<ref name="capitalcity" /> Esialgu piirdusid pealinna ehitustööd [[North Canberra]] ja [[South Canberra]] linnaosaga. Ehitamine kulges palju aeglasemalt kui oli oodatud, ühelt poolt [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemise ja sellest tulenevalt kokku kuivanud rahastuse tõttu, teiselt poolt aga vaidluste tõttu Griffini ning siseministeeriumi ja avalike tööde ministeeriumi mõjukate ametnike vahel. [[1917]]. aastal jõudis selleks moodustatud uurimiskomisjon järeldusele, et Griffini autoriteeti planeerimisdirektorina oli õõnestatud. Tema kasutuses olevad andmed, millele ta oma üksikasjalises töös tugines, osutusid ebatäpseteks ja kohati isegi ekslikeks. Detsembris 1920 pani Griffin ameti Canberra projekti juhina maha. Tema loobumise põhjuseks sai tõsiasi, et mõned ametnikud, kes olid varem tema tööd takistanud, said ehitustööde koordineerimiseks loodud föderaalpealinna nõuandva komitee liikmeteks.<ref name="CaQxL" /><ref name="AvRVa" /><ref name="R4woy" /> [[21. juuni]]l 1920 pani Walesi prints Edward, tulevane Suurbritannia kuningas [[Edward VIII]] nurgakivi Canberra kapitooliumile, mis jäigi valmis ehitamata.<ref name="wCe3Z" /> 1920. aastatel valmisid mitmed valitsushooned, teiste seas parlamendihoone ja peaministri residents [[The Lodge]]. Esimesed 99-aastased lepingud elu- ja ärihoonete kruntide liisimiseks müüdi [[12. detsember|12. detsembril]] [[1924]] toimunud avalikul oksjonil<ref name="kz5Kx" />. [[1914]]. aastal oli rajatud [[Queanbeyan]]i ja Canberra vahele raudtee, kuid esialgu kasutati seda vaid kaubaveoks. Esimesed rongid tööliste transpordiks pandi käima [[15. jaanuar]]il [[1923]]. [[21. aprill]]il 1924 avati Canberra raudteejaam. Esimesed bussid tööliste vedamiseks olid käiku antud samuti 1923. aastal, kuid esimene avalik regulaarbussiliin Canberras alustas tööd juulis [[1925]].<ref name="5c9dS" /> ===Canberra Austraalia pealinnana=== [[Pilt:Parliamenthouse2.jpg|pisi|Parlamendihoone avamine 1927. aasta mais]] 9. mail 1927 kolis Canberrasse [[Austraalia parlament]], mille asukohaks sai aastatel 1923–1927 ehitatud [[Canberra vana parlamendihoone|ajutine parlamendihoone]].<ref name="22zlC" /> Mõned päevad varem, [[4. mai]]l kolis peaministri residentsi [[The Lodge]]'i toonane valitsusjuht [[Stanley Bruce]].<ref name="tdSmJ" /> Alates sellest ajast hakkas Canberra täitma oma rolli riigi pealinnana. Paljudele [[Melbourne]]'i mugava eluga harjunud riigiametnikele ja parlamendiliikmetele ei olnud Canberrasse kolimine meelepärane – linna peeti külmaks, tolmuseks ja provintslikuks, lisaks kehtis seal endiselt [[kuiv seadus]]. Peaminister Bruce'i valitsus korraldas alkoholimüügi keelu küsimuses [[1928]]. aastal rahvahääletuse, millel föderaalpealinna ala elanikud toetasid ülekaalukalt seaduse tühistamist.<ref name="prohibition" /> [[Suur majanduskriis|Suure majanduskriisi]] ja [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] aastatel aeglustus linnaehitus taas ega suutnud sammu pidada kavandatud arendustega.<ref name="C8xOt" /> Majanduskriisi ajal kaotasid sajad töölised töö ja avaliku sektori personali vähendati seitsmendiku võrra. [[1930]]. aastal lõpetati ka linnaehituse eest vastutanud föderaalpealinna komisjoni tegevus – see taastati alles kaheksa aastat hiljem, [[1938]]. aastal.<ref name="Sb1zq" /> Mitmed suured ehitusprojektid nagu roomakatoliku ja anglikaani katedraal jäidki teostamata. Siiani puuduvad suurematel usuühingutel Canberras tähelepanuväärsed kirikuhooned.<ref name="J8vbM" /> Linna areng siiski täielikult ei peatunud, kuid oli pigem kvalitatiivne, mitte kvantitatiivne. [[1931]]. aastal alustas [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas tööd Canberra esimene raadiojaam [[2CA]], mis tegutseb siiani<ref name="rfuEt" />. Aastatel [[1936]]–[[1941]] ehitati valmis [[Austraalia sõjamemoriaal]], mis on mõeldud mälestamaks kõigis sõdades langenud austraallasi<ref name="oHbsH" />. 1936. aastal algas ka diplomaatiliste esinduste kolimine Canberrasse. Esimesena asus uude pealinna ümber [[Suurbritannia]] ülemvolinik, [[Kanada]] avas esinduse seal [[1937]]. aastal ja [[Ameerika Ühendriigid]] [[1940]]. aastal. Ameeriklased olid esimesed, kes lasid aastatel [[1942]]–[[1943]] püstitada omale Canberrasse saatkonnahoone<ref name="c8kG8" />. Seoses teise maailmasõja puhkemisega avati [[1. aprill]]il 1940 Canberra ja Queanbeyani vahel Austraalia kuninglike õhujõudude lennuväli.<ref name="TySpl" /> Pärast teist maailmasõda meenutas Canberra paljudele küla, mille korratult paigutatud hoonete rühmad jätsid inetu mulje.<ref name="l6osP" /> Leiti, et Canberra kujutab endast mitut eeslinna, mis püüavad alles linnaks saada.<ref name="GV5F7" /> Peaminister [[Robert Menzies]], kes oli ametis aastatel [[1949]]–1966, pidas pealinna olukorda häbiväärseks, kuid esialgsest põlgusest üle saades hakkas ta edendama linna arengut. Muuhulgas vallandas ta puudulike tulemuste tõttu kaks linna arengu eest vastutanud ministrit. Menziese ajal hakkas Canberra kiiresti arenema, millest kõneleb ka see, et aastatel [[1955]]–[[1975]] kasvas linna elanikkond iga viie aastaga üle 50 protsendi.<ref name="nxcA4" /> Pärast sõda jätkus valitsusasutuste üleviimine Melbourne'ist Canberrasse ja valitsus algatas elamispinna probleemi lahendamiseks mitmeid riiklikke elamuehitusprojekte.<ref name="C8xOt" /><ref name="nkxa3" /> Veel enne Menziese võimuletulekut avati Canberras [[1946]]. aastal linna esimene kõrgkool, [[Australian National University]].<ref name="ANU" /> [[1957]]. aastal moodustati pealinna arengu komisjon, millel erinevalt varasematest linna arengu eest vastutanud komisjonidest olid ka täidesaatvad volitused. See lõpetas neli kümnendit kestnud vaidlused Griffini kavandi keskse osa, tänapäeval [[Burley Griffini järv|arhitekti enda nime kandva paisjärve]] ümber. Algul taheti järvele nimi anda peaminister Menziese järgi, kuid viimane keeldus sellest otsustavalt. Järv valmis 1964. aastal pärast neli aastat kestnud ehitustöid ja selle valmimine lõi omakorda aluse Griffini kavandatud [[Parliamentary Triangle]]'i arendamiseks.<ref name="OA9jC" /> See järve kahel kaldal asuv ja kolme avenüüga piiratud kolmnurkne ala on mitmete oluliste valitsus-, teadus- ja kultuuriasutuste asukoht.<ref name="DYlJ6" /><ref name="nkf8G" /> Griffini algne linnaplaan ei ulatunud kaugemale kesklinna moodustanud [[Canberra Central]]ist (mida nimetatakse vahel ka [[North Canberra]]ks ja [[South Canberra]]ks). Kiiresti kasvava elanikkonna vastuvõtmiseks tuli nüüd rajama hakata uusi linnaosi. Esimesena pandi alus 1964. aastal [[Woden Valley]]le, sellele järgnesid 1966. aastal [[Belconnen]], 1969. aastal [[Weston Creek]] ja 1974. aastal Tuggeranong.<ref name="OxK2O" /> Paljudele hilisematele linnaosadele anti Austraalia poliitikute nimed.<ref name="7UUi6" /> [[Pilt:Lake-ParlHouse.JPG|pisi|Canberra kaks peamist sümbolit: [[Canberra vana parlamendihoone|vana parlamendihoone]] (1927) ja selle taga [[Canberra uus parlamendihoone|uus parlamendihoone]] (1988)]] Australian National University laienes läbi 1950.–1960. aastate, [[1954]]. aastal avati ülikooli peahoone ja [[1963]]. aastal uus raamatukogu.<ref name="ANU" /> Kiiresti arenes Parliamentary Triangle: 1968. aastal avati seal [[Austraalia Rahvusraamatukogu]] peahoone<ref name="Qn0lb" />, aastatel 1975–[[1980]] ehitati [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone<ref name="QjUDc" /> ja aastatel 1974–[[1982]] [[Austraalia Rahvusgalerii]] hoone<ref name="hgZVh" />. Lisaks püstitati sinna mitmeid valitsushooneid, skulptuure ja monumente. 9. mail [[1988]] avati [[Capital Hill]]il Austraalia koloniseerimise 200. aastapäeva pidustuste raames [[Canberra uus parlamendihoone|uus ja alaline parlamendihoone]], kuhu kolis senisest ajutisest parlamendihoonest Austraalia parlament.<ref name="REYQs" /> Detsembris 1988 andis Austraalia parlament [[Austraalia pealinna ala]]le täieliku omavalitsuse. Esimest korda valiti [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu|pealinna ala parlamenti]] [[4. märts]]il [[1989]] ja [[1994]]. aastal avati kohaliku parlamendi alalised tööruumid [[London Circuit]]i tänaval.<ref name="faq" /> Austraalia pealinna ala esimese valitsuse moodustas 1989. aastal [[Austraalia Tööpartei]] ja haldusüksuse esimeseks peaministriks saanud [[Rosemary Follett]] oli esimene naisvalitsusjuht Austraalia Ühenduse territooriumil.<ref name="36W4L" /><ref name="5Txsv" /> [[18. jaanuar]]il [[2003]] haarasid mitmeid Canberra eeslinnu [[2003. aasta Canberra võsapõlengud|võsapõlengud]], milles hukkus neli ja sai vigastada 435 inimest. Tulekahjudes hävis üle 500 elumaja ja Australian National University suured vaatlusteleskoobid [[Mount Stromlo observatoorium]]is, veel 315 elamut said eri raskusastmega kahjustusi. Tuli haaras ligi 90% [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargist]] ja tekitas ka olulisi kahjustusi [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]].<ref name="4czPW" /> [[2013]]. aastal tähistati läbi aasta kestnud ürituse programmiga Canberrale nime andmise 100. aastapäeva.<ref name="uWldS" /> ==Linna juhtimine== [[Pilt:Australian Capital Territory Legislative Assembly and the statue Ethos.jpg|pisi|Austraalia pealinna ala parlamendihoone ja Tom Bassi kuju "Ethos" (1961) selle ees]] Peale Canberra ei asu [[Austraalia pealinna ala]]l ühtegi külast suuremat asulat. [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu]] (''Australian Capital Territory Legislative Assembly'') täidab samaaegselt nii pealinna ala parlamendi kui ka Canberra linnavolikogu rolli<ref name="learn" />. Seadusandlik kogu on ühekojaline parlament, millel oli algselt 17 liiget. [[2014]]. aastal suurendati liikmete arvu 25 inimeseni ja esimene 25-liikmeline koosseis valiti ametisse [[2016. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2016. aasta valimistel]].<ref name="faq" /> Valimised toimuvad [[võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel viies valimisringkonnas, kusjuures igast ringkonnast valitakse viis parlamendiliiget. Need valimisringkonnad on [[Brindabella valimisringkond|Brindabella]], [[Ginninderra valimisringkond|Ginninderra]], [[Kurrajongi valimisringkond|Kurrajong]], [[Murrumbidgee valimisringkond|Murrumbidgee]] ja [[Yerrabi valimisringkond|Yerrabi]].<ref name="BDy07" /> Seadusandliku kogu liikmed valivad peaministri (''Chief Minister''), kes on Austraalia pealinna ala valitsusjuht. Peaminister valib ise välja need inimesed, kes saavad ministrikoha tema valitsuskabinetis. Maksimaalselt võib valitsusel olla kaheksa liiget. Kõik valitsuse liikmed on ühtlasi ka seadusandliku kogu liikmed, vahel nimetatakse neid teistest eristamiseks ka täidesaatvateks liikmeteks (''Executive Members'').<ref name="learn" /><ref name="ZJ8wu" /> Alates 2016. aastast on peaminister [[Andrew Barr]] [[Austraalia Tööpartei]]st, kelle valitsuskabinetis on lisaks temale kuus ministrit.<ref name="zd70P" /> Ajalooliselt on Austraalia pealinna alal nii föderaalvalimistel kui ka kohalikel valimistel domineerinud Austraalia Tööpartei, kuid seadusandlikus kogus on arvestatav esindus ka [[Austraalia Liberaalne Partei|Liberaalse Partei]] kohalikul organisatsioonil [[Canberra Liberaalid]]. Liberaalid on juhtinud valitsust aastatel 1989–[[1991]] ja [[1995]]–2001, kõik ülejäänud peaministrid alates pealinna alale omavalitsuse andmisest 1989. aastal on olnud Austraalia Tööparteist.<ref name="wAJOc" /> Alates [[2012. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2012. aasta valimistest]] on Austraalia Tööpartei valitsenud koalitsioonis erakonnaga [[Austraalia Rohelised]]. 2016. aasta valimistel sai Tööpartei seadusandlikus kogus 12 kohta, Liberaalne Partei 11 kohta ja Rohelised 2 kohta.<ref name="Mm9G7" /> [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendis]] sai Austraalia pealinna ala esimest korda esindatuse 1949. aastal ühe koha näol [[Austraalia Esindajatekoda|Austraalia Esindajatekojas]]. 1974. aastal suurendati Austraalia pealinna ala esindatust Esindajatekojas kahe kohani ja samal aastal lisandus sellele kaks kohta [[Austraalia Senat]]is.<ref name="EcFHw" /> [[Austraalia valitsus|Austraalia keskvalitsus]] on säilitanud ka pärast omavalitsuse kehtestamist teatud rolli Austraalia pealinna ala ja Canberra juhtimisel. Administratiivselt mõjutab keskvalitsus linna elu peamiselt [[National Capital Authority]] kaudu, mis vastutab Canberra riiklikult (sealhulgas ka Griffini linnaplaneeringu seisukohalt) tähtsate piirkondade planeerimise ja arendamise eest. Sellised piirkonnad ja objektid on [[Parliamentary Triangle]], [[Burley Griffini järv]], peamised juurdepääsuteed ja paraadtänavad, föderaalvõimu omandisse kuuluvad maavaldused, välja arendamata asustusega mäed ja künkad, mis moodustavad [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]].<ref name="zhxAn" /><ref name="F2dh4" /><ref name="WdsGM" /> Samuti põhineb keskvalitsuse osaline kontroll Canberra üle 1988. aasta [[Austraalia pealinna ala omavalitsuse seadus]]el, mis sätestab Austraalia pealinna ala seadusandliku kogu ja föderaalvalitsuse võimuvahekorrad.<ref name="pPZYz" /> Vastavalt lepingule Austraalia pealinna ala valitsusega osutab kõiki politseiteenuseid Canberras [[Austraalia Föderaalpolitsei]], mis tagab Canberras turvalisust ja avalikku korda alates [[1979]]. aastast oma allüksuse [[ACT Policing]] kaudu.<ref name="NSP5I" /> Ametliku süüdistuse saanud Canberra elanike üle mõistab kohut [[Austraalia pealinna ala rahukohus]] või raskemate kuritegude puhul [[Austraalia pealinna ala ülemkohus]], mis toimib ka [[apellatsioonikohus|apellatsioonikohtuna]]. Lisaks eksisteerivad veel muud madalama taseme kohtud nagu lastekohus, tsiviil- ja haldusasjade tribunal jms.<ref name="AOmfo" /> Kuni 2009. aastani kasutati eeluurimisvanglana [[Belconneni kinnipidamiskeskus]]t, kuid vanglakaristust kandma suunati süüdimõistetud enamasti Uus-Lõuna-Walesi osariigi vanglatesse.<ref name="xcRYi" /> [[11. september|11. septembril]] [[2008]] avas toonane peaminister [[Jon Stanhope]] uue vanglakompleksi – [[Alexander Maconochie Keskus]]e, mille ehitus läks maksma 130 miljonit [[Austraalia dollar]]it ja mis tegutseb nii vahistatute kui ka süüdimõistetute kinnipidamiskohana.<ref name="e59kZ" /> Canberral puuduvad oma sümbolid, ametlike sümbolitena on kasutusel [[Austraalia pealinna ala lipp]] ja [[Austraalia pealinna ala vapp]]. ==Majandus== [[Pilt:Australian Treasury.JPG|pisi|Paljud canberralased töötavad valitsusasutustes nagu pildil kujutatud rahandusministeerium]] Canberras on Austraalia kõige madalam [[tööpuudus]]e tase – oktoobris 2016 oli see 3,4%, samal ajal oli Austraalia keskmine tööpuudus 5,6%.<ref name="1Izwi" /><ref name="gBxCj" /> Tänu väiksele tööpuudusele ning avaliku sektori ja ärimajanduse kõrgele osakaalule tööhõives on keskmine sissetulek Canberras kõigi Austraalia suurlinnade seas [[Perth (Austraalia)|Perthi]] järel teisel kohal – 2016. aastal oli ühe Canberra leibkonna keskmine aastane sissetulek 131 924 [[Austraalia dollar]]it. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et [[elukallidus]]elt on Canberra kõigi Austraalia suurlinnade seas esikohal – 2016. aastal oli esmatarbekulude summa seal hinnanguliselt 23 000 Austraalia dollarit leibkonna kohta aastas, mis oli 3000 dollarit kõrgem riigi keskmisest. Riigi keskmisest madalam on Canberras vaid [[hüpoteek|hüpoteegitagasimaksete]] tase, mis riigis keskmiselt oli 2016. aastal 35 000 dollarit aastas, Canberras aga 30 792 dollarit aastas.<ref name="TomPq" /> 2017. aasta jaanuaris oli Canberra elumajade mediaanhind 663 750 ja korterite mediaanhind 450 000 Austraalia dollarit. Aastaga tõusis elamispindade mediaanhind Canberras 6,8%, viimase viie aasta hinnatõus on olnud 25%. Kõige kallimad elamispinnad on [[South Canberra]], [[North Canberra]] ja Woden Valley linnaosas.<ref name="wLka6" /> Canberra üürihinnad on aastaid olnud riigis ühed kõrgemad, kallim üür on suurtest linnadest veel ainult Sydneys ja [[Darwin]]is. 2016. aasta esimeses kvartalis oli elamispinna mediaanüür Canberras 470 Austraalia dollarit nädalas ja tõusis teises kvartalis 505 dollarini nädalas.<ref name="Q6eyv" /><ref name="o69pw" /><ref name="vH9jE" /> [[Austraalia pealinna ala]] [[sisemajanduse kogutoodang]] inimese kohta oli 2015.–2016. aastal 92 173 Austraalia dollarit ja võrreldes 2014.–2015. aastaga kasvas see 3,4%. Kuna Austraalia pealinna ala suurim ja ainus linnaline asula on Canberra, on valdav osa haldusüksuse majandustegevusest koondunud just sinna. Suurima osa sisemajanduse kogutoodangust (31,1%) annab avalik sektor koos riikliku julgeoleku valdkonnaga ning see sektor hõivab umbes 50% Austraalia pealinna ala tööjõust.<ref name="GSP" /><ref name="ACTindustries" /> Canberras asuvad mitmed föderaalametkondade peakorterid, samuti on Austraalia pealinna alal oma avalikke teenuseid osutavad asutused ja organisatsioonid, kus on üle 20 000 töökoha. Riigikaitsesektoril on Canberras ja selle lähiümbruses üle 13 000 töökoha, selle sektori peamised tööandjad on [[Austraalia kaitseministeerium]] ning kõrgemad sõjaväelised õppeasutused ([[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]]).<ref name="ACTindustries" /> Lisaks avalikule sektorile tegutseb Canberras üle 25 000 eraettevõtte, milles on hõivatud umbes 50% Canberra tööjõust. Erasektori suurima segmendi moodustab [[turism]]imajandus, kus tegutseb ligi 7000 ettevõtet. Küllaltki tööjõumahukas on ka ehitusvaldkond, kus töötab üle 12 000 inimese. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutseb umbes 1000 ettevõtet, mis annavad tööd umbes 8000 inimesele.<ref name="ACTindustries" /> Austraalia pealinna ala sisemajanduse kogutoodangust annab ehitus 4,6%, finants- ja kindlustusteenused 4,1%, turismimajandus 3,1%, jaekaubandus 3,1%, infotehnoloogia ja meedia 2,1%. Ligi 8,3% sisemajanduse kogutoodangust tuleb aga elamis- ja äripindade renditulust.<ref name="GSP" /> ==Taristu ja transport== [[Pilt:Tuggeranong Parkway.jpg|pisi|Õhufoto Tuggeranongi magistraalist, mis ühendab Canberra kesklinna Tuggeranongi linnaosaga]] ===Teed ja liiklus=== Peamine liiklusvahend Canberras on auto. Canberra linnaplaneeringu kohaselt ühendavad eeslinnu [[magistraal]]id, mis enamasti on kujundatud kahesuunaliste, suunavööndeid lahutava eraldusribaga teedena.<ref name="chapter9" /><ref name="lMTwl" /> Kuna väiksema asustustihedusega eeslinnad on paigutatud hajusalt, läbivad teed ka asustamata tühermaasid ja metsaalasid. See tähendab, et tulevaste transpordikoridoride arendamiseks on vajadusel piisavalt maad, et vältida tunnelite rajamist või juba planeeritud elamumaa kokkuostmist. Ka on tänu sellele Canberras teiste Austraalia suurlinnadega võrreldes märksa rohkem rohealasid.<ref name="MiJ3T" /> Maksimaalne kiirus magistraalidel on 100&nbsp;km/h, kuid asumisiseselt kehtivad kiiruspiirangud 40–60&nbsp;km/h.<ref name="V7cfp" /><ref name="hQw1L" /> Kuigi canberralased on küllaltki aktiivsed jalgsi ja jalgratastel liikujad, ei ole linnas piisavalt turvalisi jalgrattateid. 2014. aastal oli linnas hinnanguliselt 87 000 jalgratturit, kuid samal ajal oli Canberra Austraalias esikohal jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetustes, kusjuures õnnetuste arv ületas riigi keskmist kaks korda.<ref name="QAxBa" /> Liiklusturvalisuse tõstmiseks võttis [[Austraalia pealinna ala]] valitsus [[1999]]. aastal Canberra teedel ja tänavatel kasutusele liikluskaamerad. Kasutusel on eri tüüpi [[kiiruskaamera]]d ja [[foor]]ide taga peatumist salvestavad kaamerad. Aastatel 2011–2013 tõid nende salvestatud liiklusrikkumiste eest määratud trahvid linnale igal aastal sisse 11 miljonit Austraalia dollarit.<ref name="QENL3" /> [[Federal Highway (Austraalia)|Federal Highway]], mis liitub [[Goulburn]]i linna lähistel [[Hume Highway]]ga, ühendab Canberrat Sydneyga, linnadevaheline sõiduaeg on kolm tundi. [[Melbourne]]'iga ühendab Canberrat [[Barton Highway]], mis liitub Hume Highwayga [[Yass]]i asula juures; nende linnade vaheline sõiduaeg on seitse tundi.<ref name="A927u" /> ===Ühistransport=== [[Pilt:ACTION Bus 892 Ansair (MkII) bodied Renault PR100-2 -- 30 June 2014.jpg|pisi|ACTIONi linnaliinibuss Renault PR100-2 Canberras]] Ühistransporti kasutatakse Canberras vähem kui kõigis teistes Austraalia suuremates linnades. 2006. aastal kasutas Canberras ühistransporti 8% elanikest, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli selle kasutatavus veelgi vähenenud: vaid 6,7% elanikest kasutas tööl käimiseks ühistransporti ja 6,5% läks tööle jalgsi või jalgrattal; ülejäänud elanikkond eelistas peamise liiklusvahendina autot.<ref name="C5u7N" /><ref name="XOqus" /> Selle põhjusena on võimud välja toonud asjaolu, et Canberra eeslinnad paiknevad väga suurel territooriumil ja nende asustustihedus on väike, mistõttu efektiivse ühistranspordi korraldamine on keeruline ja linnaplaneering on juba aastakümneid arvestanud auto kui peamise liiklusvahendiga.<ref name="chapter9" /> Canberra kohalikku bussitransporti korraldab [[Austraalia pealinna ala]] valitsus. ACT Internal Omnibus Network ([[ACTION]]) katab kogu Canberra linna, ühendades omavahel nelja bussijaama, eeslinnade keskusi, peamisi vaatamisväärsusi, haridusasutusi ja muid sihtpunkte.<ref name="5wlR2" /> Uus-Lõuna-Walesi osariigis registreeritud erafirma [[ComfortDelGro Cabcharge]] opereerib [[Transborder Express]]i kaubamärgi all kahte bussiliini Canberra ja [[Yass]]i vahel ning osutab samuti koolibussi teenust mitmetele Canberra koolidele.<ref name="s13Cp" /> Sama firma korraldab [[Qcity Transit]]i kaubamärgi all ka liiklust Canberra ja [[Queanbeyan]]i linna vahel.<ref name="ovwPE" /> Arendamisel on [[kergraudtee]]võrk, mis esimeses etapis peaks ühendama Canberra südalinna ([[Canberra Civic]]) [[Gungahlin]]i linnaosaga ja teises etapis südalinna Woden Valley linnaosaga. Töid on alustatud 12&nbsp;km pikkusel trassil südalinna ja Gungahlini vahel ning reisijatevedu sellel liinil peaks algama 2019. aastal.<ref name="76wzx" /> [[Pilt:2009 Ford Falcon (FG) XT sedan, CanberraElite taxis (2014-06-01).jpg|pisi|Canberra Elite'i takso Ford Falcon]] [[Pilt:Canberra Railway Station.jpg|pisi|vasakul|Canberra raudteejaam]] Canberras tegutseb kokku neli [[takso]]firmat: ACT Cabs, Canberra Elite, Cabxpress ja Silver Service. Canberra legaliseeris 2015. aasta oktoobris [[sõidujagamisteenus]]e, olles esimene Austraalia linn, kus vastav õiguslik alus vastu võeti. Peamine sõidujagamisteenuse osutaja linnas on [[Uber]], aga selles vallas tegutsevad veel näiteks [[OnTap]] ja [[GoCatch]].<ref name="1WXxB" /><ref name="5ddRM" /> Reisijatevedu [[raudtee]]l korraldab Uus-Lõuna-Walesi osariigile kuuluv ettevõte [[NSW Trains]] oma võrgustiku [[NSW TrainLink]] kaudu. Raudteeühendus on Canberral Sydneyga. Iga päev on liinil kolm väljumist sõiduajaga neli tundi.<ref name="4UkRS" /><ref name="kg2jK" /> [[Melbourne]]'iga Canberral otseühendus puudub: NSW TrainLinki bussid viivad inimesed Yassi raudteejaama, kus on võimalik ümber istuda Sydney–Melbourne'i rongidele.<ref name="kg2jK" /> Canberra raudteejaam asub kesklinna lõunaosas, [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas.<ref name="ZBdZO" /> Raudteeliiklus jõudis Canberrasse 1914. aastal, mil sinna pikendati Sydneyst Queanbeyanini kulgenud raudtee. Esialgu kasutati 6,58&nbsp;km pikkust raudteed ainult kaupade transpordiks, jaanuaris 1923 pandi käiku rongid tööliste veoks. Regulaarne reisirongiliiklus algas oktoobris 1923 ja Canberra raudteejaam valmis 1924. aastal. 1920. aastatel oli Canberras ka muid raudteid, näiteks Yarralumla tellisetehase ja kesklinna vahel, kuid see oli ajutine ühendus pealinna ehitustööde ajaks, mis hiljem likvideeriti. Canberra südalinn jäigi raudteega ühendamata, sest kuigi 1920. aastal ehitati raudteesild üle [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]], hävis see [[1922]]. aasta üleujutuses ja purunenud raudteelõiku enam ei taastatud, mistõttu ka hilisem raudteejaam rajati tänapäevasesse Kingstoni eeslinna.<ref name="xVBER" /> [[Pilt:New terminal building at Canberra Airport cropped2.jpg|pisi|Canberra lennujaama uus terminal]] [[Canberra lennujaam]]ast on otseühendused [[Adelaide]]'i, [[Brisbane]]'i, [[Gold Coast]]i, [[Melbourne]]'i, [[Newcastle (Austraalia)|Newcastle'isse]], [[Perth (Austraalia)|Perthi]] ja Sydneysse, kust saab omakorda edasi lennata teistesse kodu- ja välismaistesse sihtpunktidesse. Siselende teenindavad lennufirmad [[Fly Pelican]], [[Qantas]], [[Tigerair]] ja [[Virgin Australia]].<ref name="61bO6" /> Rahvusvahelised ühendused on Canberral [[Singapur]]i ja [[Wellington]]iga, neid liine teenindab [[Singapore Airlines]] ning mõlemasse sihtpunkti pääseb neli korda nädalas.<ref name="26Kn5" /> Austraalia taristu- ja regionaalarenguministeerium on andnud Canberra lennujaamale piiratud kasutusega rahvusvahelise lennujaama staatuse.<ref name="mX7N8" /> Kuni 2003. aastani jagas tsiviillennujaam [[lennurada|lennuradu]] naabruses asunud kuninglike õhujõudude [[Fairbairni lennubaas]]iga. 2002. aastal lõpetas lennubaas tegevuse ja 2003. aastal anti selle territoorium haldamiseks Canberra lennujaamale. Kuna Fairbairni lennubaasi ala on tunnistatud riiklikuks mälestiseks, vastutab lennujaam ka selle konserveerimise eest.<ref name="EHq7k" /> ===Vee-, gaasi- ja elektrivarustus=== [[Pilt:Royalla Solar Farm 4.JPG|pisi|Royalla päikeseelektrijaam, mis suudab elektriga varustada 4500 majapidamist]] [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele kuuluv [[Icon Water]] (endise nimega ACTEW Corporation) haldab Canberra vee- ja kanalisatsioonivõrku, mille torustiku kogupikkus on üle 6440&nbsp;km. Icon Water tarnib igal päeval üle 100 megaliitri joogivett ja puhastab igal aastal üle 29 gigaliitri reovett.<ref name="vAcFw" /> Kahasse erafirmadega [[Jemena Networks]] ja [[AGL Energy]] kuulub Icon Waterile ettevõte [[ActewAGL]], mis tegeleb elektri ja gaasi tarnimisega nii Austraalia pealinna alal kui ka Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Ettevõte tarnib elektrit 2358&nbsp;km² suurusel territooriumil ja selle gaasitorustiku kogupikkus on 4563&nbsp;km.<ref name="FmiSH" /> Canberra joogiveevarusid säilitatakse neljas reservuaaris – Corini, Bendora ja Cotteri paisude taga [[Cotteri jõgi|Cotteri jõel]] ning Googongi paisu taga [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõel]]. Kuigi Googongi pais asub Uus-Lõuna-Walesi territooriumil, haldab seda Austraalia pealinna ala valitsus.<ref name="B1vEm" /><ref name="wTV7J" /> Icon Waterile kuuluvad ka Canberra kaks reoveepuhastusjaama – üks neist on Austraalia sisemaa suurim reoveepuhastusjaam [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] alamjooksul, teine asub [[Fyshwick]]is.<ref name="xWm6m" /> Kuna tänapäeval Austraalia pealinna alal piisavalt suure võimsusega energiaallikaid ei asu, saab Canberra suurema osa elektrienergiast Uus-Lõuna-Walesi elektrivõrgust ja [[Snowy Mountains]]i mäestiku hüdroenergiavõrgust. Canberra elektrivarustuse tagavad kaks alajaama – Canberra alajaam [[Holt]]is ja Queanbeyani alajaam [[Oaks Estate]]'is. Mõlemad alajaamad kuuluvad Uus-Lõuna-Walesi kõrgepingevõrkude operaatorile [[TransGrid]].<ref name="nXq9q" /> Aastatel 1913–1915 ehitati Canberra [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinna soojuselektrijaam ja alates 1915. aastast varustas see pealinna elektrienergiaga, kuid suleti [[1929]]. aastal, kui osutus odavamaks mujalt elektrit sisse osta. Seda kasutati veel ka aastatel 1936–1942 ja [[1948]]–1957 teiste elektrijaamade remondi ja Canberra suurenenud energiavajaduse ajal. Alates 1957. aastast on see alaliselt suletud.<ref name="AoB8g" /><ref name="vUClk" /> Viimastel aastatel on Austraalia pealinna alal avatud päikeseelektrijaamu – neist esimene, 20 MW võimsusega jaam avati ametlikult [[3. september|3. septembril]] 2014 [[Royalla]]s ja oli avamise ajal Austraalia suurim päikeseelektrijaam<ref name="0GWes" />; teine, vaid 2,3 MW võimsusega jaam avati [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2016]] [[Majura]]s<ref name="ctLrH" />; kolmas, 13 MW võimsusega jaam avati [[Mugga Lane]]'is märtsi alguses [[2017]].<ref name="SOAdu" /> Ka paljud eramajad Canberras on paigutanud katusele päikesepaneelid, mida kasutatakse nii elektrienergia tootmiseks kui ka vee soojendamiseks. Tuuleelektrijaamu Canberras ei ole, kuid Austraalia pealinna ala lähedusse jäävates Uus-Lõuna-Walesi piirkondades on mitmeid ehitusjärgus tuuleparke. 2013. aastal võtsid Austraalia pealinna ala võimud vastu seaduse, mille kohaselt peab haldusüksuse energiavajadus 2020. aastaks olema 90% ulatuses kaetud [[taastuvenergia]]ga<ref name="YrwAL" />, 2016. aastal seati 2020. aasta sihtmärgiks juba 100% taastuvenergiat. Suurem osa sellest energiast kavatsetakse sisse osta teistes osariikides asuvatest tuuleelektrijaamadest.<ref name="4nX0h" /> ==Tervishoid== [[Pilt:Canberra Hospital.jpg|pisi|Canberra haigla]] Canberras on kaks suurt riigihaiglat. Neist suurem on umbes 600 voodikohaga [[Canberra haigla]] (endise nimega Woden Valley haigla), mis teenindab lisaks [[Austraalia pealinna ala]]le ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Haigla teeninduspiirkonnas elab umbes 540 000 inimest. Ühtlasi on Canberra haigla [[Australian National University]] meditsiiniteaduskonna peamine kliiniline haigla.<ref name="38BJK" /> Teine, väiksem riigihaigla on 256 voodikohaga [[Calvary Public Hospital]] [[Bruce]]'i eeslinnas, mis teenindab eelkõige [[Belconnen]]i, [[North Canberra]] ja [[Gungahlin]]i linnaosi. Ka see haigla on Australian National University, [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i ja [[Canberra Ülikool]]i kliiniline haigla.<ref name="dccDZ" /> Kuigi Calvary Public Hospitali tegevust rahastatakse riiklikest vahenditest, kuulub see katoliiklikule mittetulundusühingule [[Little Company of Mary Health Care]].<ref name="3HGum" /> Canberras on ka kolm erahaiglat, millest kaks – [[Calvary Private Hospital]] Bruce'i eeslinnas ja [[Calvary John James Hospital]] [[Deakin]]i eeslinnas – kuuluvad samuti Little Company of Mary Health Care gruppi. Kolmas on [[Garran]]i eeslinnas asuv [[National Capital Private Hospital]]. Erahaiglatest suurim on Calvary John James Hospital.<ref name="OyYXu" /> [[Burley Griffini järv]]e kaldal Actoni poolsaarel asus varem [[Canberra kuninglik haigla]]. See suleti 1991. aastal. Tühi hoone õhiti [[1997]]. aastal, et teha ruumi [[Austraalia Rahvusmuuseum]]i rajamiseks. Õhkimine ei läinud plaanipäraselt ja hoone tükid paiskusid laiali, tappes muuhulgas õhkimist vaatama tulnud 12-aastase tüdruku.<ref name="IOef4" /><ref name="AAEbP" /><ref name="g4L7t" /> Austraalia pealinna ala kiirabi (''ACT Ambulance Service'') teenindab lisaks Austraalia pealinna alale ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Erinevalt teistest Austraalia kiirabidest on Canberras igas kiirabibrigaadis vähemalt üks intensiivravi parameedik. Austraalia pealinna ala kiirabi mehitab ja haldab ka [[Snowy Hydro SouthCare]] teenust, mis on Austraalia pealinna ala ja Uus-Lõuna-Walesi ühisteenus inimeste päästmiseks ja ravile toimetamiseks helikopteriga.<ref name="uZXvz" /> ==Meedia== Austraalia pealinnana on Canberra poliitikauudiste tähtsaim keskus ning sellest tulenevalt on seal alaliselt esindatud kõik Austraalia suuremad ajakirjandusorganisatsioonid, teiste seas rahvusringhääling [[Australian Broadcasting Corporation]], eratelekanalid ja suurlinnade ajalehed. Ajakirjanikud ja neid toetav personal, kes vahendavad uudiseid [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendist]], moodustavad [[Canberra pressigalerii|föderaalparlamendi pressigalerii]].<ref name="bOjmZ" /> Canberra eeslinnas [[Barton]]is asub [[National Press Club of Australia]], mis teeb regulaarseid teleülekandeid oma lõunasöökidest, kus astub tavaliselt üles mõni prominentne külaline, kas siis poliitik või muu avaliku elu tegelane, kes peab kõne ning vastab seejärel klubiliikmete küsimustele.<ref name="MhnPs" /> ===Trükiajakirjandus=== [[Pilt:The Canberra Times and The Chronicle at Fyshwick.jpg|pisi|The Canberra Timesi toimetus [[Fyshwick]]is]] Canberras on oma päevaleht [[The Canberra Times]], mis on asutatud [[1926]]. aastal.<ref name="pBAot" /><ref name="2eLRL" /> Linnas ilmub ka tasuta nädalakirju, nende seas uudisteajakirjad [[CityNews]] ja [[Canberra Weekly]] ning popkultuuri ja linnas toimuvaid üritusi tutvustav ajakiri [[BMA Magazine]]. BMA Magazine hakkas ilmuma [[1992]]. aastal ja esimene number oli pühendatud ansambli [[Nirvana]] albumi "[[Nevermind]]" kontserditurneele<ref name="IXNdh" />. ===Raadio=== Canberras edastavad oma saateid mitmed kesk- ja ülikõrgsagedusalal tegutsevad raadiojaamad.<ref name="3i1XV" /> Peamised eraraadiojaamad on [[Capital Radio Network]]i raadiokanalid 2CA ja [[2CC]] ning [[Austereo]] / [[Australian Radio Network]]i raadiokanalid [[104.7 (Canberra)|104.7]] ja [[Mix 106.3]]. Seejuures on 2CA Canberra vanim raadiojaam, mis hakkas saateid edastama juba 1931. aastal.<ref name="PSV6n" /> Tegutsevad mitmed kogukonnaraadiod, millest vanim on [[1973]]. aastal [[Australian National University]] üliõpilaste asutatud [[2XX]].<ref name="TeiYR" /> Alates 2010. aastast testitakse Canberras Austraalia kommunikatsiooni- ja meediaameti loal digitaalset [[DAB-raadio|DAB+ raadiosüsteemi]]. Digitaalses standardis dubleerivad oma programmi mitmed klassikalised raadiojaamad, aga tegutsevad ka mõned ainult digitaalselt saateid edastavad raadiojaamad.<ref name="V05dL" /> ===Televisioon=== [[Pilt:Prime Television Broadcast Centre.jpg|pisi|Telejaama Prime7 saatekeskus]] Canberras on nähtavad viis vabalevis telejaama:<ref name="7LnbE" /> * [[ABC Television|ABC]] Canberra * [[Special Broadcasting Service|SBS]] New South Wales * [[Win Television]] Southern NSW & ACT – [[Network Ten]] partner<ref name="TVswitch" /> * [[Prime7]] Southern NSW & ACT – [[Seven Network]] partner * [[Southern Cross Nine]] Southern NSW & ACT – [[Nine Network]] partner<ref name="TVswitch" /> Kõigil neil telejaamadel on üks põhikanal ja kaks või enam lisakanalit. Enne 1989. aastat edastasid Austraalia pealinna alal saateid vaid kolm televisiooniettevõtet – ABC, SBS ja CTC (Capital Television), millest sai hiljem Southern Cross Nine. Sel aastal rakendus Uus-Lõuna-Walesi osariigis valitsuse programm, mille eesmärk oli tagada väljaspool suurlinnu samasugused televisiooni vaatamise võimalused kui suurlinnades. Selle tulemusel hakkasid Austraalia pealinna alal saateid edastama ka Prime Television (uue nimega Prime7) ja Win Television.<ref name="RjjVd" /> Tasulist [[satelliittelevisioon]]iteenust osutab Canberra elanikele [[Foxtel]] ja tasulist [[kaabeltelevisioon]]iteenust [[TransACT]]. ==Haridus== [[Pilt:ANU School of Art, Canberra.jpg|pisi|[[Australian National University|ANU]] kunstiteaduskond]] Canberra kaks peamist kõrgkooli on [[Australian National University]] (ANU) [[Acton]]i eeslinnas ja [[Canberra Ülikool]] (''University of Canberra'', UC) [[Bruce]]'i eeslinnas. ANU asutati 1946. aastal ja on alati olnud teadusülikool. [[Times Higher Education World University Rankings]]i 2017. aasta edetabelis on ANU maailma ülikoolide seas 47. kohal.<ref name="gm3dp" /> [[QS World University Rankings]]i 2016. aasta edetabelis oli ANU Austraalia ülikoolide seas esimesel ja maailma ülikoolide seas 22. kohal. Seal õpib üle 22 500 üliõpilase. Ülikooli vilistlaste ja personali seas on kokku kuus [[Nobeli auhind]]ade laureaati.<ref name="IEa8j" /> UC asutati [[1967]]. aastal rakenduskõrgkoolina, sai ülikooliks [[1990]]. aastal ja määratleb ühe oma peamise tugevusena siiani just rakendusliku suunitlusega kõrghariduse andmist.<ref name="bSDiR" /> 2014. aastal õppis seal 16 970 üliõpilast, neist 1048 ülikooli piiritagustes filiaalides.<ref name="bRbkL" /> Lisaks neile kahele ülikoolile asub Canberra põhjapoolses [[Weston]]i eeslinnas [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i (ACU) Canberra ülikoolilinnak Signadou, kus õpib üle 1000 üliõpilase.<ref name="EmJHM" /> [[Barton]]i linnaosas paikneb sekulaarse [[Charles Sturti Ülikool]]i (CSU) Püha Markuse teoloogiakeskus.<ref name="2Py51" /> Rakenduskõrgharidust annab Canberras kuue ülikoolilinnakuga [[Canberra Tehnikainstituut]].<ref name="CWCW9" /> Canberra kesklinna põhjapoolses [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas asuvad kaks kõrgemat sõjakooli – [[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] (ADFA) ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]].<ref name="qkkv1" /> ADFA tegutseb koostöös [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool]]iga, mis tagab akadeemia lõpetajatele võimalused jätkuõppeks. ADFA kolmeaastases esimese astme programmis õpib umbes 800 kaitseväelast, veel 300 kaitseväelast jätkab õpinguid Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli üheaastases teise astme programmis.<ref name="3ENmG" /> Kuninglik Sõjaväekolledž valmistab ette maavägede ohvitserkonda.<ref name="KbHvi" /> 2016. aastal oli Canberras 87 üldhariduskooli, mis kuulusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele ja nendes õppis 45 000 õpilast.<ref name="MAMrg" /> 18 Canberra erakooli moodustavad Austraalia pealinna ala sõltumatute koolide assotsiatsiooni.<ref name="E0HnQ" /> Lisaks tegutseb linnas ka mitmeid erakoole, mis ei ole assotsiatsiooni liikmed. 2016. aasta ametliku statistika järgi õppis 59,6% Austraalia pealinna ala õpilastest avalikes koolides ja 40,4% erakoolides, mis teeb Austraalia pealinna alast kõige kõrgema erahariduse osakaaluga esimese järgu haldusüksuse Austraalias.<ref name="fubXr" /> Enamik eeslinnu Canberras on plaanitud koos lasteaia ja põhikooliga. Planeeringus püütakse need paigutada kohtadesse, kus ümbruskonnas leidub piisavalt vaba ruumi sportimiseks ja ajaveetmiseks.<ref name="dTb8J" /> Alates 2006. aastast on Austraalia pealinna ala valitsus viinud ellu programmi "Towards 2020: Renewing Our Schools", mis näeb ette hariduse kvaliteedi tagamiseks mitmete avalike üldhariduskoolide sulgemise või ühendamise. Kui 2006. aastal oli valitsuse omandis veel 180 üldhariduskooli, siis nüüdseks on nende koolide arv vähenenud enam kui 90 võrra. Ainuüksi aastatel 2006–2008 oli kavas 39 kooli sulgemine.<ref name="6aXg7" /> Kuigi programm tekitas esimestel aastatel tugevat vastasseisu, ei õnnestunud reformi väärata.<ref name="BRy6p" /><ref name="qxaQJ" /> ==Kultuur ja meelelahutus== ===Vaatamisväärsused=== [[Pilt:National Library of Australia-East side entrance.jpg|pisi|[[Austraalia Rahvusraamatukogu]]]] Turismi seisukohalt pakuvad lisaks Canberra planeeringule [[aedlinn]]ana huvi arvukad vaatamisväärsused, mis asuvad peamiselt linna vanimas, [[Canberra Central]]i linnaosas ja [[Burley Griffini järv]]e kallastel. Mainimist väärib seegi, et paljud valitsushooned Canberras on vabalt külastatavad. Canberra Centrali lõunaosa ehk [[South Canberra]] keskpunkt on ringteega ümbritsetud [[Capital Hill]], kuhu suubuvad kõik peatänavad. Sellel künkal asub 1988. aastal avatud [[Canberra uus parlamendihoone]]. Ehitustööde ajal eemaldati künka tipp ja pärast hoone valmimist paigaldati see tagasi niiviisi, et nüüd moodustab see parlamendihoone muruga kaetud katuse. Hoone kohal kõrgub 81&nbsp;m kõrgune nelja jalaga lipumast, kus lehvib Austraalia riigilipp.<ref name="1yHzt" /><ref name="8lCJN" /> Capital Hillist põhja pool asub esinduslik [[Parkes]]i linnaosa, kus paiknevad linna mitmed olulisemad hooned, teiste seas ka Capital Hilli jalamil asuv [[Canberra vana parlamendihoone]]. See oli aastatel 1927–1988 Austraalia parlamendi ajutine asukoht, tänapäeval on see aga koduks ühele osale [[Rahvuslik Portreegalerii (Canberra)|Rahvuslikust Portreegaleriist]].<ref name="zi7Bq" /> Vana parlamendihoone ette rohealale püstitati [[1972]]. aastal [[Austraalia aborigeenid]]e mitteametlik telksaatkond (''Aboriginal Tent Embassy'').<ref name="1s6rj" /> Vana parlamendihoone lähistel paikneb ka [[Austraalia Rahvusarhiiv]]. Burley Griffini järve lõunanurga lähedusse jäävad [[Austraalia Rahvusraamatukogu]], teadus- ja tehnikamuuseum [[Questacon]], [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone ja [[Austraalia Rahvusgalerii]].<ref name="qGYxg" /> Parkidega ümbritsetud järve keskosa läänetipus asub purskkaevu kujul lahendatud [[Kapten James Cooki mälestusmärk]].<ref name="DckRk" /> Väikesel [[Aspeni saar]]el paikneb 50&nbsp;m kõrgune [[Rahvuskariljon]] – tornis asuv isemängiv [[kariljon]] (kellamäng).<ref name="lpz4V" /> Capital Hillist läänes, [[Yarralumla]] linnaosas asub enamik välisesindusi, [[Austraalia kindralkuberner]]i residents [[Government House]], loomaaed ja akvaarium. Capital Hillist edelas, [[Deakin]]i linnaosas on samuti mõned välisesindused, [[Austraalia kuninglik müntimiskoda]] ja [[Austraalia peaminister|Austraalia peaministri]] ametlik residents [[The Lodge]].<ref name="ugCxF" /><ref name="wjAXQ" /><ref name="vc" /> [[Pilt:War memorial 01.jpg|pisi|[[Austraalia sõjamemoriaal]]]] [[Pilt:NatMusAus Main Entrance Strip.jpg|vasakul|pisi|[[Austraalia Rahvusmuuseum]]]] Burley Griffini järvest põhja pool asuv piirkond [[Canberra Civic]] on linna peamine kaubandus- ja ärikvartal. See on üks väheseid tiheasustusega alasid linnas. Seal asuvad muuhulgas messikeskus ning Canberra ajalugu ja kunsti tutvustav [[Canberra muuseum ja galerii]]. Civicust läänes paikneb Actoni ülikoolikvartal. Seal, [[Black Mountain]]i mäe jalamil asub [[Austraalia Rahvuslik Botaanikaaed]], kus leidub üle 5500 taimesordi Austraalia eri kasvupiirkondadest. Actoni poolsaare lõunatipus on [[Austraalia Rahvusmuuseum]], mis paistab silma oma julge, futuristliku arhitektuuriga.<ref name="vc" /> Canberra Civicust idas, [[Mount Ainslie]] mäe jalamil on linna niinimetatud tseremoniaalpiirkond. [[ANZAC Parade]] on lai, mitmete mälestusmärkidega ääristatud paraadtänav. Seal toimuvad paraadid Austraalia ühel tähtsamal riigipühal, sõdades ja muudes relvastatud konfliktides teeninud ja langenud austraallaste ja uusmeremaalaste mälestuspäeval ([[ANZAC Day]]). Selle tänava ääres asub Canberra vanim pühakoda, [[Ristija Johannese kirik (Canberra)|Ristija Johannese kirik]]. Seal on ka [[Austraalia sõjamemoriaal]], rahvuslik mälestusmärk kõigis sõdades langenutele.<ref name="vc" /> Umbes 15&nbsp;km kaugusel Civicust, linna põhjapiiri lähistel asub [[Rahvuslik Dinosauruste Muuseum]], kus on Austraalia üks suuremaid püsiekspositsioone dinosaurustest ja elust eelajaloolisel ajal.<ref name="kk3Og" /> Canberras on säilinud mõned ajaloolised elumajad 19. sajandist: Lanyoni ja Tuggeranongi talud [[Tuggeranongi org|Tuggeranongi orus]], [[Mugga-Mugga Cottage]] [[Symonston]]i eeslinnas ja [[Blundell's Cottage]] Parkesi eeslinnas võimaldavad tutvuda esemetega varaste euroopa asunike igapäevaelust.<ref name="EZ6k6" /><ref name="VdhfA" /><ref name="ewJwm" /><ref name="b6wlJ" /> [[Red Hill]]i künkal asuv [[Calthorpes' House]] on hästi säilinud näide 1920. aastate arhitektuurist ja sama perioodi Austraalia keskklassi elustiilist.<ref name="eFfpC" /> [[Duntroon House]] [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas oli üks esimesi suurmajapidamisi Canberra alal; tänapäeval asub seal [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla.<ref name="MYAgv" /> ===Kultuurielu=== [[Pilt:Floriade canberra05.jpg|pisi|Canberra lillefestival Floriade]] Canberra võib muuseumide kõrval uhkustada ka aktiivse teatri- ja muusikaeluga, mida hoiavad suures osas üleval kohalike ülikoolide üliõpilased. Linna teatrielu süda on [[Canberra Teatrikeskus]], millel on kokku kolm eraldi hoonetes paiknevat saali: 1244 istekohaga Canberra Theatre, 618 istekohaga Playhouse ja 90 kohaga Courtyard Studio. Neid saale kasutatakse aeg-ajalt ka kontsertide korraldamiseks.<ref name="1Kefs" /> [[The Street Theatre]] on kahe saaliga teatrihoone, mida haldab peamiselt nüüdisnäitekunsti väljatoomisele keskendunud mittetulunduslik produktsioonifirma [[The Street]] ja kus astuvad üles ka harrastusteatrid.<ref name="XVevZ" /> Linna tähtsaim kontserdisaal on [[1976]]. aasta septembris avatud 1442 istekohaga [[Llewelyn Hall]], mis tegutseb osana [[Australian National University]] muusikateaduskonnast ja on nimetatud selle esimese dekaani, viiulimängija [[Ernest Llewellyn]]i auks.<ref name="7gjyC" /> Linna esimene kultuurielu keskus oli [[1928]]. aastal avatud [[Albert Hall]], mis kuni Canberra teatri avamiseni [[1965]]. aastal oli kõigi peamiste teatrilavastuste ja kontsertide toimumispaik. Samuti toimusid seal Austraalia kodakondsuse andmise tseremooniad. Alates 1979. aastast on see kultuurimälestis. Albert Halli kasutatakse siiani konverentside ja kontsertide korraldamiseks ning ja lavastuste ettekandmiseks.<ref name="ZVs3g" /><ref name="4R87z" /> Canberras on esindatud peamised Austraalia kinoketid: [[Dendy Cinemas]] asub [[Canberra Civic]]us, [[Greater Union]]il on üks kino [[Manuka]] eeslinnas, [[Hoyts]]il kaks kino ([[Belconnen]]i ja Woden Valley linnaosas), [[Palace Films and Cinemas|Palace'il]] üks kino Actoni eeslinnas, [[Limelight Cinemas|Limelightil]] üks kino Tuggeranongi linnaosas. Lisaks on oma kinosaalid Australian National Universityl ning Austraalia filmi- ja heliarhiivil.<ref name="LLvEp" /> Igas linnaosa keskuses on rahvaraamatukogu. Linnas toimuvad igal aastal suured mitmepäevased festivalid ja messid. Neist esimene on alates 1988. aastast jaanuaris korraldatav autode tänavafestival [[Summernats]].<ref name="wDIxJ" /> Veebruari lõpus leiab aset põllumajandusnäitus [[Royal Canberra Show]], mida on Canberras peetud alates 1927. aastast.<ref name="dhVq0" /> Märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse linna aastapäeva. [[Canberra päev]]ale eelneb tihtipeale kümnepäevane ürituste sari "Celebrate Canberra".<ref name="Wiomf" /> Ülestõusmispühade nädalal peetakse rahvakultuurifestivali [[National Folk Festival]].<ref name="X8jGs" /> Septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani toimub alates 1988. aastast korraldatav lillefestival [[Floriade]], mille külastajate arv on kasvanud 480 000 inimeseni.<ref name="UUljH" /> Oktoobri lõpus [[Canberra Ülikool]]i territooriumil toimunud [[rokkmuusika]]festival [[Stonefest]] oli pikka aega samuti mitmepäevane üritus, kuid vähenenud külastatavuse tõttu on seda alates 2012. aastast peetud ühepäevase üritusena University of Canberra Stone Day nime all.<ref name="SBqbO" /> ===Muu meelelahutus=== [[Pilt:Casino canberra sign civic.jpg|pisi|Casino Canberra]] Ainsana võib Canberra linnas hasartmänge korraldada 1994. aastal avatud [[Casino Canberra]], mis kuulub alates 2014. aastast [[Hongkong]]i ettevõttele [[Aquis Entertainment]]. Uued omanikud algatasid ulatusliku ümberehitus- ja laienemisprogrammi, mille raames peaks kasiino juures avatama kaks hotelli, luksuskaupade poed, uued restoranid ja laiendatud konverentsikeskus. Tööd sõltusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsuse loast tuua kasiinosse mänguautomaadid, mida varem võis kasutada ainult baarides ja ööklubides, aga mitte kasiinodes. 2016. aastal jõuti kokkuleppele 200 mänguautomaadi paigaldamises kasiinosse.<ref name="g71ag" /><ref name="Bv588" /><ref name="fuwEf" /> Suhteliselt väikese elanike arvu tõttu ei ole Canberra ööelu võrreldav Austraalia suurte metropolide ööeluga. Täiendavalt mõjutab seda veel elanikkonna väike asustustihedus, mistõttu on suurem osa meelelahutusasutusi nagu baarid, ööklubid ja restoranid koondunud vähestesse eeslinnadesse kesklinna lähistel. Kõige suurem meelelahutusasutuste kontsentratsioon on [[Dickson]]is, [[Kingston (Canberra)|Kingstonis]] ja [[Canberra Civic]]us.<ref name="7zNTn" /> [[Prostitutsioon]] dekriminaliseeriti Austraalia pealinna alal 1992. aastal, kuid [[bordell]]id tohivad tegutseda ainult [[Mitchell]]i ja [[Fyshwick]]i eeslinnades.<ref name="jJzjA" /> ==Sport== [[Pilt:BruceStadium19032005.JPG|pisi|Ragbi liiga võistlus Canberra staadionil]] Lisaks kohalikele spordiliigadele võistlevad mitmed Canberra võistkonnad ka riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Üks populaarsemaid spordialasid on [[ragbi]]. Tuntuimad võistkonnad on [[Canberra Raiders]] ja [[Brumbies]], kes mängivad vastavalt [[ragbi liiga]]s ja [[ragbi liit|ragbi liidus]]. Mõlemad on olnud ka oma liiga meistrid.<ref name="Y4s32" /><ref name="sKSPM" /> Mõlema meeskonna koduväljak on [[Canberra staadion]], mis on linna suurim staadion, mahutades 25 000 inimest. Alates 2014. aastast kannab see vastavalt sponsorlepingule ametlikku nime GIO Stadium Canberra.<ref name="I0Q6m" /><ref name="austadiums" /> Seal korraldati [[2000. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpallivõistlusi, [[2003. aasta maailma karikavõistlused ragbis|2003. aasta maailma karikavõistlustel ragbis]] ragbi liidu mänge ja [[2015. aasta AFC Aasia karikavõistlused|2015. aasta Aasia jalgpalliföderatsiooni karikavõistluste]] mänge.<ref name="austadiums" /> Kolmas tuntuim ragbimeeskond on [[University of Canberra Vikings]] (kuni 2014. aastani Canberra Vikings), kes saavutasid 2015. aasta ragbi liidu rahvuslikel meistrivõistlustel teise koha.<ref name="IWeCg" /> Linnal on ka edukas naiste [[korvpall]]iklubi [[University of Canberra Capitals]] (kuni 2014. aastani Canberra Capitals), kes on alates 2000. aastast tulnud kokku seitse korda Austraalia meistriks (2000, 2004, 2006, 2007, 2009, 2010).<ref name="Fwhw2" /> [[Jalgpall]]iklubi [[Canberra United FC]] esindab Canberrat rahvuslikus naiste jalgpalliliigas [[W-League]], kus nad tulid 2012. aasta meistriks.<ref name="6gsTa" /> Canberral on ka võistkonnad, mis esindavad linna rahvuslikel võistlustel ''[[netball]]'''is, [[maahoki]]s, [[jäähoki]]s, [[kriket]]is ja [[pesapall]]is. [[Manuka Oval]]i vabaõhustaadionil, mis mahutab 13 550 pealtvaatajat, peetakse võistlusi kriketis ja [[Austraalia jalgpall]]is. Igal aastal mängitakse seal mainekas kriketimatš [[Prime Minister's XI]].<ref name="KycR9" /> Oluline iga-aastane spordisündmus on aprillis toimuv [[Canberra maraton]], mida on peetud alates 1976. aastast ja mis on väidetavalt vanim linnamaraton Austraalias.<ref name="PvNbm" /> Igal aastal mais toimub kolmepäevane mootorspordiüritus [[Canberra ralli]] (ametliku nimega National Capital Rally), mis toob kokku üle 10 000 pealtvaataja.<ref name="SkKfN" /> Canberra [[Bruce]]'i eeslinnas asub [[1981]]. aastal asutatud [[Austraalia Spordiinstituut]] (''Australian Institute of Sport'', AIS), mis pakub juhendamist, sportimisvõimalusi ja spordimeditsiiniteenuseid nii harrastus- kui ka elukutselistele sportlastele, võttes oma töös arvesse sporditeaduste uusimaid avastusi ja saavutusi. Lisaks tavasportlastele tegeletakse ka [[parasport]]laste toetamisega. Alates 2012. aastast viib instituut ellu programmi "Australia’s Winning Edge 2012–2022", mille eesmärk on parandada Austraalia sportlaste saavutusi olümpiamängudel, paraolümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel.<ref name="q5Xel" /> Lisaks spordiinstituudile, mis on [[riigiasutus]], on [[Austraalia pealinna ala]]l ka oma 1989. aastal asutatud spordiakadeemia, mis täidab sarnaseid eesmärke kohalikul tasandil.<ref name="p2jvo" /> Linnas on arvukalt staadione, golfiradasid, rulluisuparke ja ujulaid, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti on seal rohkelt jalgrattateid, mis sobivad nii vaba aja veetmiseks kui ka tõsiseks sportimiseks. [[Canberra looduspark|Canberra looduspargis]] on mitmeid matkaradasid, sobivaid teid nii ratsutamiseks kui ka mägijalgrattaga sõitmiseks. Canberra järvedel tegeletakse purjetamise, sõudmise, veesuusatamise ja draakonpaadil sõitmisega. [[Pilt:Canberra Nara park.JPG|pisi|Jaapani stiilis kujundatud Canberra-Nara park]] ==Sõpruslinnad== Canberral on neli ametlikku [[sõpruslinn]]a:<ref name="Z6Oww" /> *{{pisilipp|Hiina}} – [[Peking]] *{{pisilipp|Hiina}} – [[Hangzhou]] *{{pisilipp|Ida-Timor}} – [[Dili]] *{{pisilipp|Jaapan}} – [[Nara]] ==Eestlased Canberras== Nii nagu enamik suuri [[väliseestlased|väliseestlaste]] kogukondi läänemaailmas, tekkis ka Austraalias arvukam eestlaskond [[1944]]. aasta [[suur põgenemine|suure põgenemise]] tagajärjel Eestist. Valdav osa Austraalia eestlastest on koondunud [[Adelaide]]'i, [[Melbourne]]'i ja Sydney suurlinnadesse, kus tegutsevad [[Eesti Maja]]d.<ref name="NcSmy" /> Kuna Canberra on väiksem linn, on väiksem ka sealne eesti kogukond. Aastatel 1954–1964 tegutses linnas [[Canberra Eesti Selts]], mis lõpetas tegevuse liikmete vähese aktiivsuse tõttu. Alates 1954. aastast on tegutsenud [[Canberra kogudus|EELK Canberra kogudus]].<ref name="adHAm" /> Tänapäeval on eestlasi ühendavaks organisatsiooniks [[Canberra Eestlaste Koondis]], mis korraldab nii iganädalasi kui ka igakuiseid eestlaste kokkusaamisi.<ref name="LGJAa" /> Koondis asutati [[1977]]. aastal. Lisaks kohtumiste korraldamisele saadab koondis oma liikmetele kaks korda aastas välja ringkirja, kus antakse teada ka tulevastest üritustest. Koondise esimehe [[Reet Bergman]]i hinnangul oli 2011. aastal eestlasi ja eesti päritolu inimesi Canberras umbes 100, kuid viimastel kümnenditel ajutiselt Austraaliasse õppima või töötama läinud eestlased koondise tegevuses enamasti ei osale.<ref name="E7mQW" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas [[Austraalia pealinna ala]]l, sealhulgas Canberras, kokku 47 Eestis sündinud inimest. See statistika ei ütle aga midagi eestlaste koguarvu kohta, sest ühelt poolt ei ole arvestatud Austraalias sündinud eestlasi, teiselt poolt hõlmab see arv aga Eestis sündinud teiste rahvuste esindajaid, näiteks venelasi.<ref name="51sDM" /> [[5. detsember|5. detsembril]] 2014 otsustas Eesti valitsus avada Canberras [[Eesti Suursaatkond Canberras|suursaatkonna]], enne seda esindas Eesti Vabariiki Austraalias Sydneys asuv peakonsulaat.<ref name="frb4H" /> Ametlikult alustas suursaatkond tegevust [[18. veebruar]]il 2015 ja alates [[4. august]]ist 2015 tegutseb see [[Soome]] suursaatkonna ruumides [[Yarralumla]] eeslinnas. Sama saatkond korraldab ka Eesti suhteid [[Uus-Meremaa]] ja [[Indoneesia]]ga.<ref name="haA4y" /><ref>[https://canberra.mfa.ee/ Eesti suursaatkond. Canberra] (vaadatud 26.04.2026)</ref> ==Kuulsaid canberralasi== Siin on loetletud valikuliselt tuntud inimesi, kes on sündinud Canberras: [[Pilt:Campbell Newman being interviewed (cropped).jpg|pisi|Campbell Newman (2013)]] [[Pilt:Mia Wasikowska by Gage Skidmore.jpg|pisi|Mia Wasikowska (2015)]] * [[Andrew Barisic]] ([[1986]]), jalgpallur * [[Alex Bird]] ([[1985]]), rattasportlane * [[Lara Cox]] ([[1978]]), näitleja * [[Paul Crake]] (1976), jalgrattur * [[Gracie Elvin]] (1980), jalgrattur * [[Anna Flanagan]] (1992), maahokimängija * [[James Frawley]] (1994), tennisist * [[Frank Gambale]] ([[1958]]), kitarrist * [[Emma Guo]] (1995), maletaja * [[Belinda Halloran]] (1976), triatleet * [[Nathan Hart]] ([[1993]]), rattasportlane * [[Narelle Hill]] (1979), judoka * [[Matthew Kemp]] (1980), jalgpallur * [[Stephen Larkham]] ([[1974]]), ragbimängija * [[Shane Lowry]] (1989), jalgpallur * [[Steven Lustica]] (1991), jalgpallur * [[Michael Matthews]] (1990), rattasportlane * [[Patrick Mills]] (1988), korvpallur * [[Michael Milton]] (1973), kiirlaskuja * [[Laura Moylan]] ([[1983]]), maletaja * [[Campell Newman]] (1963), poliitik, aastatel 2012–2015 Queenslandi peaminister * [[Alex O’Loughlin]] (1976), näitleja * [[Christoph Schmidt]] ([[1962]]), majandusteadlane * [[Josip Šimunić]] (1978), jalgpallur * [[Eddie Smith (jalgrattur)|Eddie Smith]] (1926–1997), jalgrattur * [[Ross Stretton]] ([[1952]]–[[2005]]), balletitantsija ja koreograaf * [[Rory Sutherland]] (1982), jalgrattur * [[Nikolai Topor-Stanley]] (1985), jalgpallur * [[Carl Valeri]] ([[1984]]), jalgpallur * [[Mia Wasikowska]] (1989), näitleja ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kusher">Kusher, Cameron. [https://web.archive.org/web/20170321081349/https://www.corelogic.com.au/news/melbourne-leads-population-growth Melbourne leads population growth] CoreLogic, 11.04.2016 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="0oKVk">[https://www.quora.com/Why-is-Canberra-known-as-the-bush-capital Why is Canberra known as the "bush capital"?] Quora (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="39Agc">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/55185386 Place Names] The Australian Women's Weekly, 13.05.1964, p. 45 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ADYQJ">[http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/04/origin-names-australias-states-territories-capitals The Origin of the Names of Australia's States and Territories] Today I Found It Out, 8.04.2014 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Inhoj">Frei, Patricia. [https://web.archive.org/web/20130927182307/http://www.canberrahistoryweb.com/meaningofcanberra.htm Meaning of Canberra] Canberry History Web, 2011 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="thufi">Hull, Crispin. [http://www.crispinhull.com.au/book-on-canberra/chapter-2-european-settlement-and-the-naming-of-canberra European settlement and the naming of Canberra] Canberra – Australia's National Capital (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="weye1">Cambage, Richard Hind. [http://trove.nla.gov.au/work/22545595 Notes on the native flora of New South Wales. Part X, The Federal Capital Territory] Linnean Society of New South Wales, 1919.</ref> <ref name="0cAHH">[https://web.archive.org/web/20080802163103/http://www.actpla.act.gov.au/tools_resources/planning_data Planning data statistics: Whole of ACT] ACT Planning and Land Authority (arhiivikoopia archive.org veebilehel, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OxN9y">[https://web.archive.org/web/20170218013556/http://www.act.gov.au/browse/about-act About the ACT] ACT Government Information Portal (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Tf44M">[http://www.visitqueanbeyan.com.au/about-queanbeyan About Queanbeyan] Visit Queanbeyan (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="YhHvJ">[http://www.ga.gov.au/scientific-topics/national-location-information/landforms/elevations Elevations] Geoscience Australia (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OuoeI">[https://web.archive.org/web/20170320233937/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/390578/cnpmapmajura.pdf Mt Majura Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Wn7pO">[https://web.archive.org/web/20170320232759/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0011/390593/cnpmapmttaylor.pdf Mt Taylore Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="bpBWB">[https://web.archive.org/web/20170228003241/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0006/390597/cnpmapmtainslie.pdf Mt Ainslie Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="TGvNl">[https://web.archive.org/web/20170320233407/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0009/390591/cnpmapmugga.pdf Mt Mugga Mugga Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="aETwL">[https://web.archive.org/web/20170320233846/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0004/390595/cnpmapblackmountain.pdf Black Mountain Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="PmqS9">[http://www.archives.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/599081/Forestry-in-the-ACT.pdf Forestry in the ACT] Forests Branch Department of the Capital Territory (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="eohNI">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 131–132.</ref> <ref name="SY0Ji">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 4–7, 13–14.</ref> <ref name="QAzx6">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="Luz1Q">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 181–182.</ref> <ref name="BRaxR">[http://www.yourhome.gov.au/introduction/australian-climate-zones Australian climate zones] YourHome (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="uJMqE">[https://en.climate-data.org/location/118/ Climate: Canberra] Climate-Data.org (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="JqsOP">[http://www.holiday-weather.com/canberra/averages/ Canberra: Annual Weather Averages] Holiday Weather (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="97pF2">[http://www.australian-information-stories.com/canberra-climate.html ACT and Canberra Climate] Australian Tales (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="bom">[http://www.bom.gov.au/climate/averages/tables/cw_070014_All.shtml Climate statistics for Australian locations: Canberra Airport Comparison] Bureau of Meteorology (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="1m1Vg">[http://www.abc.net.au/news/2015-08-12/snow-falls-in-heart-of-canberras-cbd/6691438 Snow falls in heart of Canberra's CBD] ABC News, 12.08.2015 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ACT 2011 census quick stats">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics: 2011 Census QuickStats (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2006census">[https://web.archive.org/web/20170620101413/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2006/communityprofile/805 2006 Census Community Profiles: Canberra] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="YmQsh">[http://www.abs.gov.au/Ausstats/abs@.nsf/0/812343b3e6694d5dca256d3c0001f4c9?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Dec 2002] Australian Bureau of Statistics, 5.06.2003 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2enlu">Page, Fleta. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/sweet-charity-territory-leads-in-giving-20131103-2wv1f.html Sweet charity: territory leads in giving] The Canberra Times, 4.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="sQ45p">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/6227.0.55.003May%202013?OpenDocument Education and Work, Australia - Additional data cubes, May 2013] Australian Bureau of Statistics, 29.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2A05r">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/4510.02012?OpenDocument Recorded Crime - Victims, Australia, 2012] Australian Bureau of Statistics, 13.06.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="NhNcg">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/3101.0Main+Features1Jun%202012?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Jun 2012] Australian Bureau of Statistics, 18.12.2012 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="SpGOs">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 60–63.</ref> <ref name="4yJE5">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 67.</ref> <ref name="VsLYV">''UBD Canberra.'' North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–120.</ref> <ref name="wigmore64">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 64.</ref> <ref name="mZRsr">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3.</ref> <ref name="zaRGz">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 71.</ref> <ref name="J2SzV">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, p. 28.</ref> <ref name="commission17">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 17.</ref> <ref name="qNN8t">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 64–67.</ref> <ref name="RhJHR">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 4.</ref> <ref name="sparke180">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 180.</ref> <ref name="BOlCZ">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="rest">Trail, Jim. [http://www.abc.net.au/local/stories/2010/04/09/2868553.htm It's time to review the grand plan for Canberra, says the NCA] Australian Broadcasting Corporation, 9.04.2010 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="kRFr7">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–60.</ref> <ref name="capitalcity">[https://web.archive.org/web/20160402025214/http://www.australia.gov.au/about-australia/australian-story/canberra-australias-capital-city Canberra – Australia's capital city] Australian Government (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="doqbh">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 110–200.</ref> <ref name="ACTchronology">[https://web.archive.org/web/20130912075512/http://www.canberrahistory.org.au/discover.asp Chronology of the ACT] CDHS: Discover Our Territory (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="SdmOi">[https://web.archive.org/web/20170219110115/http://www.wccc.com.au/about_weston/ About Weston Creek] Weston Creek Community Council (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="idealcity">[https://web.archive.org/web/20160510190835/http://www.idealcity.org.au/a_nation_needs-4-choosing_location.html Choosing the location] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="AsNX6">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 167.</ref> <ref name="prohibition">[https://web.archive.org/web/20170330172622/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/04/prohibition-in-canberra-king-omalley-and-the-dry-capital/ Prohibition in Canberra: King O’Malley and the ‘dry’ capital] Your Memento 10 / April 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="FTyT6">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 154–155.</ref> <ref name="competition">[https://web.archive.org/web/20160617013538/http://www.idealcity.org.au/competition-1.html A Capital Competition] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="7ZVRs">[https://web.archive.org/web/20111113073334/http://www.canberratimes.com.au/news/local/news/opinion/how-to-cut-through-the-acts-planning-thicket/717006.aspx?storypage=0 How to cut through the ACT's planning thicket] The Canberra Times, 2.03.2005 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="lawrence">Lawrence, Tom. "The competition for the plan of Canberra", ''The Canberra Times: Australia - 100 Years a Nation'', 1.01.2001.</ref> <ref name="6SCho">[https://web.archive.org/web/20170218230831/http://www.planning.act.gov.au/topics/buying,_selling_and_leasing_property/leases-and-licenses/grants_of_leases Grants of leases] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ANU">[http://www.anu.edu.au/about/our-history Our history] Australian National University (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="b85jl">[https://web.archive.org/web/20170301175329/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_names/place_name_processes Place name processes] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="faq">[https://web.archive.org/web/20170218173942/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly/FAQs Frequently asked questions] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AX6iI">[https://web.archive.org/web/20170301174010/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_search3 Search for street and suburb names] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="learn">[https://web.archive.org/web/20170218173904/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly Learning about your assembly] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="tslfi">[https://web.archive.org/web/20150321131224/http://protocol.dfat.gov.au/Mission/list.rails Foreign Embassies in Australia] Department of Foreign Affairs and Trade (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="GSP">[https://web.archive.org/web/20170226084809/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0010/399979/GSP.pdf/_recache Gross State Product – 2015‐16] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="AsApb">Johnston, Dorothy. [https://web.archive.org/web/20110107064831/http://www.australianhumanitiesreview.org/archive/Issue-September-2000/johnston.html Cyberspace and Canberra Crime Fiction] Australian Humanities Review, September 2000 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ACTindustries">[http://www.canberrayourfuture.com.au/portal/working/article/key-act-industries/ Key ACT Industries] Canberra: Create Your Future (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Doe90">Gillespie, Lyall. ''Aborigines of the Canberra Region''. Canberra, Wizard (Lyall Gillespie), 1984, pp. 1–25.</ref> <ref name="chapter9">[https://web.archive.org/web/20120207011010/http://www.aph.gov.au/house/committee/ncet/natcapauth/report/chapter9.pdf Chapter 9: Canberra's transport system] Parliament of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="u11C8">[http://austhrutime.com/birrigai_shelter.htm Birrigai Shelter] Australia: The Land Where Time Began (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="TVswitch">[http://www.smh.com.au/entertainment/tv-and-radio/news-and-current-affairs/what-act-viewers-need-to-know-about-the-big-tv-switch-20160625-gprspl.html WIN and Southern Cross: What Canberra viewers need to know about big TV switch] The Sydney Morning Herald, 25.06.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="rd9y7">[https://web.archive.org/web/20170306201708/http://www.tams.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0015/404601/Yankee_Hat_Rock_Art_Walking_Track_Brochure.pdf Yankee Hat: Map and Guide] Namadgi National Park (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="vc">[https://web.archive.org/web/20170222105844/https://visitcanberra.com.au/publications-apps-and-maps/canberra-visitor-guide Canberra Visitor Guide 2017] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="oKRhK">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, pp. 3–8.</ref> <ref name="austadiums">[http://www.austadiums.com/stadiums/stadiums.php?id=28 GIO Stadium] AUStadiums: Australian Stadiums and Sports (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="981Og">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 9.</ref> <ref name="c6IpP">Steven, Margaret. [https://web.archive.org/web/20131222135059/http://adb.anu.edu.au/biography/campbell-robert-1876 Campbell, Robert (1769–1846)] Australian Dictionary of Biography (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="ihR2K">[https://web.archive.org/web/20080719211832/http://www.gg.gov.au/governorgeneral/content.php?id=24 Government House] Governor-General of the Commonwealth of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="8nT9W">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 116.</ref> <ref name="iRL1n">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 78.</ref> <ref name="kA1Ti">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 17.</ref> <ref name="BfBhL">[http://www.australiancemeteries.com.au//act/stjohns.htm Church of St John the Baptist Cemetery] Australian Cemeteries (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="huA2I">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, p. 28.</ref> <ref name="MTRvQ">[https://web.archive.org/web/20170218232012/http://www.ngunawal.com.au/index.php/history/queen-nellie Queen Nellie] Ngunawal: Past, Present and Future (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="TQ93K">[https://web.archive.org/web/20140125070001/http://belconnen.org.au/belhist.htm Belconnen's History] Belconnen Community (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="3BAZV">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 220–230.</ref> <ref name="e78F9">''The Oxford Companion to Australian History''Oxford University Press, 1998, pp. 464–465, 662–663.</ref> <ref name="uK5yO">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 24.</ref> <ref name="HmjLX">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 92–93.</ref> <ref name="GTu4m">[http://www.foundingdocs.gov.au/item-sdid-110.html Seat of Government (Administration) Act 1910] Museum of Australian Democracy (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="ORtAK">[https://web.archive.org/web/20170219050954/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/01/what-a-gem-canberras-grand-beginnings/ What a gem! Canberra’s grand beginnings] Your Memento 9 / January 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="L7Fqw">[https://web.archive.org/web/20160424060342/http://www.idealcity.org.au/win-1.html The Griffins Win] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="AccoU">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 63.</ref> <ref name="4i7Wt">[https://thestreetandthecityul.wordpress.com/2016/02/20/february-20-1913-the-australian-politician-king-omalley-drives-the-first-survey-peg-to-mark-the-beginning-of-the-construction-of-australians-future-capital-canberra/ February 20, 1913: King O’Malley drives the first survey peg to mark the beginning of the construction of Australia’s future capital Canberra] The Street and the City, 20.02.2016 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="Fm0IG">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 303.</ref> <ref name="vitlE">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, pp. 103–105.</ref> <ref name="4QfQq">[http://aso.gov.au/titles/historical/naming-federal-capital/clip3/ Naming the Federal Capital of Australia (1913)] Australian Screen (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="CaQxL">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="AvRVa">[https://web.archive.org/web/20161004072913/http://www.migrationheritage.nsw.gov.au/exhibition/objectsthroughtime/1911-walter-burley-griffins-design-for-australias-capital/ 1911 Walter Burley Griffin’s design for Australia’s Capital] Migration Heritage Centre (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="R4woy">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, pp. 46–47 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="wCe3Z">[http://trove.nla.gov.au/work/22549240?selectedversion=NBD24475122 Edward, Prince of Wales, laying the foundation stone of the Capitol, Canberra, 21 June 1920] National Library of Australia: Trove (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="kz5Kx">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/31658763 Canberra Auction of Leaseholds] The Queanbeyan Age, 16.12.1924 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="5c9dS">[https://web.archive.org/web/20170320235733/http://actbus.net/part-1-the-inauguration/ The Inauguration] ACT Bus, 7.04.2012 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="22zlC">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 130.</ref> <ref name="tdSmJ">[https://web.archive.org/web/20140211195353/http://primeministers.naa.gov.au/primeministers/bruce/spouse.aspx Ethel Bruce] National Archives of Australia: Australia's Prime Ministers (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="C8xOt">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 125–128.</ref> <ref name="Sb1zq">[https://www.nationalcapital.gov.au/index.php/history-of-the-nca History of the NCA] National Capital Authority (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="J8vbM">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–126.</ref> <ref name="rfuEt">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="oHbsH">[https://www.awm.gov.au/about/origins/ Origins of the Australian War Memorial] Australian War Memorial (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="c8kG8">[https://web.archive.org/web/20170320233505/http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/oceania/australia/capitalterritory/cttimeln.htm Capital Territory Timeline] World Atlas (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="TySpl">[https://web.archive.org/web/20170320233019/http://monumentaustralia.org.au/themes/conflict/multiple/display/90138-royal-australian-air-force-base-fairbairn/ Royal Australian Air Force Base Fairbairn] Monument Australia (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="l6osP">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3, 6–9.</ref> <ref name="GV5F7">Minty, A. E. "Lake Burley Griffin, Australia". – ''Man-Made Lakes: Their Problems and Environmental Effects''. American Geophysical Union, 1973, p. 804.</ref> <ref name="nxcA4">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 30–32, 103–104, 145, 188, 323.</ref> <ref name="nkxa3">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 230–242.</ref> <ref name="OA9jC">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 130–140.</ref> <ref name="DYlJ6">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 18.</ref> <ref name="nkf8G">[https://web.archive.org/web/20170217155230/https://visitcanberra.com.au/canberra-precincts/parliamentary-triangle Parliamentary Triangle] Visit Canberra (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="OxK2O">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 180.</ref> <ref name="7UUi6">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers. 2007, p. 6.</ref> <ref name="Qn0lb">[https://www.nla.gov.au/about-us/our-building Our building] National Library of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="QjUDc">[http://www.hcourt.gov.au/about/the-building The building] High Court of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="hgZVh">[https://web.archive.org/web/20200613034724/https://nga.gov.au/aboutus/building/building.cfm About us: the building] National Gallery of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="REYQs">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–118.</ref> <ref name="36W4L">Green, Antony. [http://www.abc.net.au/elections/act/2012/guide/pastelecdetail.htm A.C.T. Elections 1989-2008] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="5Txsv">Jerga, Josh. [http://www.smh.com.au//breaking-news-national/nsw-boasts-first-female-leadership-team-20091204-k94l.html NSW boasts first female leadership team] The Sydney Morning Herald, 3.12.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="4czPW">[http://esa.act.gov.au/actrfs/learn-about-us/history-of-bushfires/ History of bushfires] ACT Rural Fire Service (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="uWldS">[http://canberra100.com.au/ Canberra 100] (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="BDy07">[https://web.archive.org/web/20161103212449/http://www.elections.act.gov.au/electoral_boundaries/electorates/electorates_2016_election Electorates 2016 election] Elections ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="ZJ8wu">[https://web.archive.org/web/20190521111625/https://www.parliament.act.gov.au/members/current Current members] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="zd70P">[https://web.archive.org/web/20170310102931/http://www.legislation.act.gov.au/ni/2016-694/current/pdf/2016-694.pdf Australian Capital Territory (SelfGovernment) Ministerial Appointment 2016 (No 4)] ACT Legislation Register (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="wAJOc">[https://web.archive.org/web/20170218173658/http://www.parliament.act.gov.au/members/chief-ministers Chief Ministers for the ACT] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="Mm9G7">[http://www.abc.net.au/news/elections/act-election-2016 ACT Election 2016] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="EcFHw">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 289.</ref> <ref name="zhxAn">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=315&Itemid=284 Administration of National Land] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="F2dh4">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=312&Itemid=281 Capital Works Overview] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="WdsGM">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=314&Itemid=283 Maintenance and Operation of Assets] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="pPZYz">[http://www.austlii.edu.au/au/legis/cth/consol_act/acta1988482/ Australian Capital Territory (Self-Government) Act 1988] Commonwealth Consolidated Acts (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="NSP5I">[https://www.police.act.gov.au/about-us/history History] ACT Policing (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AOmfo">[https://web.archive.org/web/20170220063517/http://courts.act.gov.au/supreme/about_the_court/court_jurisdiction_and_history Court Jurisdiction and History] Supreme Court of the ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="xcRYi">Laverty, Joe. [http://www.abc.net.au/local/stories/2009/05/07/2563620.htm The Belconnen Remand Centre] ABC News, 21.05.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="e59kZ">Kittel, Nicholas. [http://www.abc.net.au/local/videos/2008/11/26/2430325.htm ACT prison built to meet human rights obligations] ABC News, 26.11.2008 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="1Izwi">[http://citynews.com.au/2016/acts-unemployment-lowest-nation/ ACT’s unemployment lowest in the nation] City News, 17.11.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="gBxCj">[http://www.tradingeconomics.com/australia/unemployment-rate Australia Unemployment Rate] Tradding Economics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="TomPq">Burgess, Katie. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberrans-have-highest-household-expenditure-of-all-capital-cities-20160412-go4fs5.html Canberrans have highest household expenditure of all capital cities] The Canberra Times, 13.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="wLka6">[https://web.archive.org/web/20170321081320/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/399985/RESPROP.pdf ACT Residential Property Market, January 2017] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Q6eyv">Clisby, Meredith. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/act-still-expensive-place-to-live-despite-fall-in-rent-prices-20140115-30vk8.html ACT still expensive place to live despite fall in rent prices] The Canberra Times, 16.01.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="o69pw">Packham, Rachel. [http://www.allhomes.com.au/news/canberras-rental-prices-among-the-nations-most-expensive-20160405-gnyzhf/ Canberra’s rental prices among the nation’s most expensive] All Homes, 6.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="vH9jE">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberras-rents-increase-as-national-rates-dive-20160707-gq0ot1.html Canberra's rents increase as national rates dive] The Canberra Times, 8.07.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="lMTwl">[https://web.archive.org/web/20140222033051/http://www.justice.act.gov.au/page/view/3063/title/act-road-hierarchy ACT Road Hierarchy] ACT Justice and Community Safety Directorate (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MiJ3T">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, pp. 3–6, 23–25, 32–35, 53–59, 74–77, 90–91, 101–104.</ref> <ref name="V7cfp">[http://citynews.com.au/2011/speed-promise-slows-drivers/ Speed promise slows drivers] City News, 26.10.2011 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="hQw1L">[https://web.archive.org/web/20091112054723/http://www.afp.gov.au/act/road_traffic/speeding.html Speeding] Australian Federal Police (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="QAxBa">Thistleton, John. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/cycling-campaign-group-pedal-power-slams-act-government-on-injury-rates-20140625-zslas.html Cycling campaign group Pedal Power slams ACT government on injury rates] The Canberra Times, 25.06.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="QENL3">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/impact-of-traffic-cameras-on-speed-put-under-microscope-20140310-34i1n.html Impact of traffic cameras on speed put under microscope] The Canberra Times, 11.03.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="A927u">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="C5u7N">[http://abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4102.0Chapter10102008 4102.0 - Australian Social Trends: Public transport use for work and study] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="XOqus">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 2011 Census QuickStats: Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5wlR2">[https://web.archive.org/web/20170301092032/https://www.transport.act.gov.au/getting-around/bus-services/passenger-info Passenger Info] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="s13Cp">[http://www.transborder.com.au/index.php/about-us-bottom About us] Transborder Express (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ovwPE">[http://qcitytransit.com.au/coverage-2 Coverage] Qcity Transit (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="76wzx">[https://web.archive.org/web/20170301094759/http://www.transport.act.gov.au/light-rail-network Light Rail Network] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="1WXxB">[https://web.archive.org/web/20170320234107/https://visitcanberra.com.au/getting-around/taxis-and-ride-sharing Taxis and Ride Sharing] Visit Canberra (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5ddRM">[https://www.theguardian.com/technology/2015/oct/30/act-chief-minister-launches-uber-in-canberra-calling-it-a-real-step-forward ACT chief minister launches regulated Uber in Canberra, calling it 'a real step forward'] The Guardian, 30.10.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4UkRS">[https://web.archive.org/web/20170305102438/https://www.nswtrainlink.info/about_us About us] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="kg2jK">[https://web.archive.org/web/20140208234526/http://www.nswtrainlink.info/destinations/network Regional train and coach network] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ZBdZO">[https://web.archive.org/web/20170320232716/http://www.nswtrainlink.info/destinations/stops/canberra Canberra Station] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xVBER">Shellshear, Walter M. [https://web.archive.org/web/20130723191327/http://engineer.org.au/chapter02.html Chapter 2: Railways] Canberra's Engineering Heritage (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="61bO6">[https://web.archive.org/web/20170308215527/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/where-we-fly/ Flight Information] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="26Kn5">[https://web.archive.org/web/20170308045644/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/international/ Flight Information - International] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="mX7N8">[https://infrastructure.gov.au/aviation/international/icao/desig_airports.aspx Designated International Airports in Australia] Departure of Infrastructure and Regional Development (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="EHq7k">[https://web.archive.org/web/20170309120627/http://www.canberraairport.com.au/wp-content/uploads/2014/06/FHMP-Part-2.pdf Heritage Management Policies] Heritage Management Plan: Former RAAF Base Fairbairn (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vAcFw">[https://web.archive.org/web/20170219145843/https://www.iconwater.com.au/About/Who-are-we/What-we-do.aspx What we do] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="FmiSH">[https://web.archive.org/web/20140125215038/http://www.actewagl.com.au/About-us/Who-is-ActewAGL.aspx Who is ActewAGL?] ActewAGL (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="B1vEm">[https://web.archive.org/web/20170219151528/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Dams.aspx Dams] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="wTV7J">[https://web.archive.org/web/20151208180207/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/ACT-Water-Supply-Map.aspx ACT Water Supply Map] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xWm6m">[https://web.archive.org/web/20170219151635/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Sewage-Treatment.aspx Sewage Treatment] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="nXq9q">[https://web.archive.org/web/20130420202136/http://www.icrc.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/16792/issuespaperelecinfcontestabilityoctober03.pdf Review of contestable electricity infrastructure works] ICRC, October 2003, pp. 6–7 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="AoB8g">[https://web.archive.org/web/20141029194648/http://client14.matrix01.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/148426/473.pdf Kingston Powerhouse Historic Precinct] ACT Heritage Council (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vUClk">Huynh, Josephine. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-life/kingston-powerhouse-celebrates-100-years-20151209-glj4bn.html Kingston Powerhouse celebrates 100 years] The Canberra Times, 10.12.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="0GWes">[https://web.archive.org/web/20141019062424/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2014/australias-largest-solar-farm-opens-in-the-act Australia's largest solar farm opens in the ACT] ACT Open Government, 3.09.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ctLrH">[http://www.solarchoice.net.au/blog/news/mount-majura-solar-farm-switches-on-101016 Mount Majura Solar Farm powers up in ACT] Solar Choice, 11.10.2016 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="SOAdu">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/mugga-lane-solar-farm-opens-bringing-act-to-35-per-cent-renewable-energy-20170302-gup673.html Mugga Lane solar farm opens, bringing ACT to 35 per cent renewable energy] The Canberra Times, 2.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="YrwAL">[https://web.archive.org/web/20140302195422/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2013/act-sets-90-renewable-energy-target-in-law7 ACT sets 90% renewable energy target in law] ACT Open Government, 4.11.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4nX0h">[https://web.archive.org/web/20170222231927/http://www.environment.act.gov.au/energy/cleaner-energy/renewable-energy-target,-legislation-and-reporting Renewable energy target legislation and reporting] ACT Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="38BJK">[http://www.health.act.gov.au/our-services/canberra-hospital-campus/about-canberra-hospital About Canberra Hospital] ACT Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="dccDZ">[https://www.calvarycare.org.au/public-hospital-bruce/about/ About Calvary Public Hospital Bruce] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="3HGum">[https://www.calvarycare.org.au/about/heritage/ Heritage] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="OyYXu">[https://www.accesscanberra.act.gov.au/app/answers/detail/a_id/1859/~/hospitals-in-canberra#!tabs-1 Hospitals in Canberra]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Access Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IOef4">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, pp. 17–18.</ref> <ref name="AAEbP">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/15-years-since-hospital-implosion-tragedy-20120713-22034.html 15 years since hospital implosion tragedy] The Canberra Times, 13.07.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="g4L7t">Reynolds, Fiona. [http://www.abc.net.au/am/stories/s64319.htm Increasing pressure on ACT Chief Minister] AM Archive, 5.11.1999 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="uZXvz">[http://esa.act.gov.au/actas/about-us/ About us] ACT Ambulance Service (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="bOjmZ">[http://pressgallery.net.au/ Federal Parliamentary Press Gallery] (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="MhnPs">[https://web.archive.org/web/20170320235836/https://npc.org.au/archive_status/archived/ Archived Speakers] National Press Club of Australia (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="pBAot">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 87.</ref> <ref name="2eLRL">Waterford, Jack. [https://web.archive.org/web/20130917072242/http://www.canberratimes.com.au/federal-politics/history-of-a-paper-anniversary-20130302-2fd76.html History of a paper anniversary] The Canberra Times, 3.03.2013 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="IXNdh">[http://www.abc.net.au/local/stories/2013/03/24/3722515.htm BMA comes of age] ABC Canberra, 24.03.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="3i1XV">[http://worldradiomap.com/au/canberra Radio stations in Canberra] WorldRadioMap (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PSV6n">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="TeiYR">[http://www.2xxfm.org.au/about-us/history/ History] Community Radio 2XX (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="V05dL">[http://www.radiotoday.com.au/news/whats-new/7555-canberra-darwin-dab-trials-extended.html Canberra & Darwin DAB+ trials extended] RadioToday (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="7LnbE">Joyce, James. [http://www.examiner.com.au/story/4033700/abc-takes-top-spot-in-canberra-free-to-air-channel-ratings-in-2016/?cs=40 ABC takes top spot in Canberra free-to-air channel ratings in 2016] The Examiner, 15.07.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="RjjVd">[https://web.archive.org/web/20130131114349/http://aph.gov.au/Parliamentary_Business/Bills_Legislation/bd/bd0102/02bd132 Bills Digest No. 132 2001-02. Broadcasting Services Amendment (Media Ownership) Bill 2002] Parliament of Australia (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="gm3dp">[https://www.timeshighereducation.com/world-university-rankings/australian-national-university#ranking-dataset/558261 Australian National University] Times Higher Education World University Rankings (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="IEa8j">[https://web.archive.org/web/20161224142357/http://www.anu.edu.au/about/quick-statistics Quick statistics] Australian National University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bSDiR">[http://www.canberra.edu.au/about-uc About Us] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bRbkL">[https://web.archive.org/web/20170301072520/http://www.canberra.edu.au/about-uc/strategic-plan/uc-at-a-glance UC at a Glance] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="EmJHM">[http://www.acu.edu.au/about_acu/campuses/canberra About ACU: Campuses: Canberra] Australian Catholic University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="2Py51">[https://web.archive.org/web/20170309091854/http://www.csu.edu.au/courses/theology-and-religious-studies Theology and Religious Studies] Charles Sturt University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="CWCW9">[https://cit.edu.au/about About CIT] Canberra Institute of Technology (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qkkv1">[https://web.archive.org/web/20170225130250/http://www.northcanberra.org.au/northcan/campbell/ Campbell] North Canberra Community Council (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="3ENmG">[http://www.defence.gov.au/adfa/ Welcome to ADFA] Australian Defence Forces Academy (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="KbHvi">[https://web.archive.org/web/20170302094907/http://www.defencejobs.gov.au/army/why-join-the-army/training-and-education/ Army Training and Education] Defence Jobs (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MAMrg">[https://web.archive.org/web/20170220014844/http://www.education.act.gov.au/canberra-public-schools Welcome to Canberra Public Schools] Canberra Public Schools (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="E0HnQ">[https://web.archive.org/web/20170214202531/http://ais.act.edu.au/member-schools/ Member Schools] Association of Independent Schools of the ACT (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="fubXr">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4221.0Main+Features12016?OpenDocument 4221.0 - Schools, Australia, 2016] Australia Bureau of Statistics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="dTb8J">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 1–90.</ref> <ref name="6aXg7">[http://the-riotact.com/andrew-barr-email-interview-the-answers/2912 Andrew Barr email interview: the answers] RiotACT, 22.07.2006 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="BRy6p">[http://www.abc.net.au/news/2009-09-18/school-closures-report-doesnt-go-far-enough/1433424 School closures report 'doesn't go far enough'] ABC News, 18.09.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qxaQJ">[http://www.abc.net.au/news/2009-10-29/closing-date-for-primary-school/1121680 Closing date for primary school] ABC News, 29.10.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="1yHzt">[https://www.australianexplorer.com/canberra_parliament_house.htm Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="8lCJN">[http://www.peo.gov.au/quick-answers/parliament-house-the-building.html Parliament House - the building] Parliamentary Education Office (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="zi7Bq">[https://www.australianexplorer.com/canberra_old_parliament_house.htm Old Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1s6rj">[https://web.archive.org/web/20170216011133/http://indigenousrights.net.au/land_rights/aboriginal_embassy,_1972 Aboriginal Embassy, 1972] National Museum of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="qGYxg">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/lake-burley-griffin-and-surrounding-parklands Lake Burley Griffin and Surrounding Parklands] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="DckRk">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b71d5f1565045d8031b/captain-james-cook-memorial Captain James Cook Memorial] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="lpz4V">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/attractions-managed-by-the-nca/national-carillon National Carillon] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ugCxF">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/national-land-a-lake/diplomatic-missions Diplomatic Missions] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wjAXQ">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 58–59.</ref> <ref name="kk3Og">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b19266140594567ddd7/national-dinosaur-museum National Dinosaur Museum] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="EZ6k6">[http://www.historicplaces.com.au/lanyon-homestead Lanyon Homestead] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="VdhfA">[https://www.nationaltrust.org.au/places/tuggeranong-homestead/ Tuggeranong Homestead] National Trust (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ewJwm">[http://www.historicplaces.com.au/mugga-mugga-cottage Mugga-Mugga Cottage] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="b6wlJ">[https://web.archive.org/web/20170320234107/http://www.davesact.com/2010/05/blundells-cottage.html Blundells Cottage] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="eFfpC">[http://www.historicplaces.com.au/calthorpes-house Calthorpes' House] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="MYAgv">[https://web.archive.org/web/20170320234117/http://www.davesact.com/2010/05/duntroon-estate.html The Duntroon Estate] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1Kefs">[https://canberratheatrecentre.com.au/about-us/who-we-are/ Who We Are] Canberra Theatre Centre (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="XVevZ">[http://www.thestreet.org.au/about-us About Us] The Street (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7gjyC">[http://llewellynhall.anu.edu.au/home Welcome to Llewelyn Hall] Australian National University (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ZVs3g">[https://web.archive.org/web/20170320233531/http://www.naa.gov.au/collection/fact-sheets/fs250.aspx Albert Hall, Canberra] National Archives of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="4R87z">[https://web.archive.org/web/20170320233414/http://ouralberthall.com/category/whats-on/ What's On] Our Albert Hall (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="LLvEp">[http://www.flicks.com.au/cinemas/canberra-act/ Canberra Cinemas] Flicks Cinemas Directory (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wDIxJ">[https://web.archive.org/web/20170219040213/http://www.summernats.com.au/pages/?ParentPageID=2&PageID=62 What is the Summernats?] Summernats (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="dhVq0">[http://www.canberrashow.org.au/about-show About the Show] Canberra Royal Show (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Wiomf">[https://www.timeanddate.com/holidays/australia/canberra-day Canberra Day in Australia] TimeandDate.com (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="X8jGs">[https://web.archive.org/web/20170316183605/http://folkfestival.org.au/about-the-festival/ About the Festival] National Folk Festival (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="UUljH">[https://web.archive.org/web/20170311122241/http://www.floriadeaustralia.com/about-floriade/floriade-history/ The History of Floriade] Floriade (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="SBqbO">Fallon, Naomi; Scanlon, Joni. [http://www.smh.com.au/entertainment/music/stone-rolls-on-20121010-27d7j.html Stone rolls on] The Sydney Morning Herald, 11.10.2012</ref> <ref name="g71ag">[http://www.australiangambling.com.au/casinos/act/ ACT Casinos] Australian Gambling (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Bv588">Doherty, Megan. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/aquis-entertainment-reveals-330-million-rebuild-of-canberra-casino-including-two-new-boutique-hotels-and-hundreds-of-jobs-20150911-gjkeic.html Aquis Entertainment reveals $330 million rebuild of Canberra Casino including two new boutique hotels and hundreds of jobs] The Canberra Times, 15.09.2015 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="fuwEf">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-casino-to-get-200-poker-machines-20160505-gon6ol.html Canberra casino to get 200 poker machines] The Canberra Times, 5.05.2016 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7zNTn">Vaisutis, Justine. ''Australia''. Footscray, Victoria, Lonely Planet, 2009, pp. 283–285.</ref> <ref name="jJzjA">[http://www.scarletalliance.org.au/laws/act/ Sex Industry Laws in Australian Capital Territory] Scarlet Alliance (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Y4s32">[http://www.raiders.com.au/about/raiders-timeline.html Timeline] Canberra Raiders (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="sKSPM">[https://www.brumbies.com.au/our-story/ Our Story] Brumbies (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="I0Q6m">[http://giostadiumcanberra.com.au/teams Home Teams] GIO Stadium Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IWeCg">[https://web.archive.org/web/20170313104118/http://ucvikings.com.au/AboutUs.aspx About Us] University of Canberra Vikings (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Fwhw2">[https://web.archive.org/web/20170320232849/http://wnbl.com.au/uc_capitals/club-history/uc-capitals/ UC Capitals History] University of Canberra Capitals (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="6gsTa">[http://www.abc.net.au/news/2012-01-28/united-down-roar-to-clinch-title/3798330 Canberra downs Roar to clinch W-League title] ABC News, 31.01.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="KycR9">[https://web.archive.org/web/20170216113713/http://manukaoval.com.au/about-manuka-oval/ About] Manuka Oval (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PvNbm">[https://web.archive.org/web/20170321081415/https://raceatlas.com/event/canberra-marathon Canberra Marathon] RaceAtlas (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="SkKfN">[http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/gentleman/2016/canberra-gears-up-for-the-national-capital-rally Canberra gears up for the National Capital Rally] ACT Open Government, 12.02.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="q5Xel">[http://www.ausport.gov.au/ais/about What is the AIS?] Australian Sports Commission (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="p2jvo">[https://web.archive.org/web/20170320232928/http://www.sport.act.gov.au/act-academy-of-sport ACT Academy of Sport] Active Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Z6Oww">[https://web.archive.org/web/20170227191923/http://www.cmd.act.gov.au/communication/cir/international_relationships Canberra's international relationships] ACT Chief Minister (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="NcSmy">[http://www.eesti.org.au/estonian-houses/ Estonian Houses in Australia] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="adHAm">Kaldma, Kristof. [http://www.folklore.ee/rl/fo/austraalia/rmt/EAI/kaldma.htm Canberra eestlased]. – ''Eestlased Austraalias''. Adelaide, Austraalia Eesti Seltside Liit, 1988, lk 95–97.</ref> <ref name="LGJAa">[http://www.eesti.org.au/2009/12/23/canberra-estonian-community-canberra-eestlaste-koondis/ Canberra Estonian Community / Canberra Eestlaste Koondis] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="E7mQW">Kask-Ong, Aale. [https://web.archive.org/web/20170308221841/http://mk.eestiselts.org/Pealelend_Eestlased_Canberras_88.htm Pealelend: Eestlased Canberras] Meie Kodu, 29.08.2011 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="51sDM">[https://web.archive.org/web/20170309060450/https://www.dss.gov.au/sites/default/files/documents/02_2014/estonia.pdf Community Information Summary: Estonia-Born] Department of Immigration and Citizenship (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="frb4H">[http://vm.ee/et/uudised/eesti-asutab-austraalias-saatkonna Eesti asutab Austraalias saatkonna] Välisministeerium, 4.12.2014 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="haA4y">[https://web.archive.org/web/20161012165642/http://canberra.vm.ee/est/suursaatkond Eesti Suursaatkond Canberras] (vaadatud 8.03.2017)</ref> }} ==Kirjandus== * Aslanides, Timoshenko; Stewart, Jenny. ''Canberra and the Australian Capital Territory.'' Kenthurst, Kangaroo Press, 1988. 152 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) * ''Urban Renaissance. Canberra: A Sustainable Future.'' Paris, OECD, 2002. 236 p. (leidub Eesti Rahvusraamatukogus) * ''A Vision Splendid: How the Griffins Imagined Australia's Capital.'' Canberra, National Archives of Australia, 2013. 27 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) ==Välislingid== {{Commons|Category:Canberra}} * [https://visitcanberra.com.au/ Canberra ametlik turismiportaal Visit Canberra] ''(inglise keeles)'' * [http://www.australia.com/en/places/canberra.html Canberra reisijuht Tourism Australia veebilehel] ''(inglise keeles)'' * [http://www.act.gov.au/ Austraalia pealinna ala valitsuse infoportaal] ''(inglise keeles)'' {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Canberra| ]] 983o30w8nnn4l4ely3kv45ntsg22en1 Arnold Humala preemia 0 459752 7217780 6314711 2026-08-19T09:17:54Z Valdis 1686 /* Laureaate */ 7217780 wikitext text/x-wiki '''[[Arnold Humal]]a preemia''' on auhind, millega tunnustatakse silmapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti noormatemaatikuid. Seda annab välja [[Eesti Matemaatika Selts]] alates 1990. aastast. <ref>[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut], vaadatud 25.12.2017</ref> ==Laureaate== *2023. a Kristo Väljako, doktoritöö „On the Morita equivalence of idempotent rings and monomorphisms of firm bimodules“, Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan. ja Andre Ostrak, doktoritöö „Diameter two properties in spaces of Lipschitz functions“, Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja Märt Põldvere. *2022. a preemiat välja ei antud. *2021 Rihhard Nadel, doktoritöö ''„Big slices of the unit ball in Banach spaces''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Johann Langemets, Vegard Lima) eest. *2020 preemiat välja ei antud. *2019 Ülo Reimaa, doktoritöö ''„Non-unital Morita equivalence in a bicategorical setting''“ (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest. *2018 preemiat välja ei antud. *2017 [[Tartu Ülikool]]i doktorant Silja Veidenberg uurimuste tsükli ''„''Tõkestatud aproksimatsiooniomaduste ülekandumine Banachi ruumide kaasruumidesse''“'' eest. <ref>[https://web.archive.org/web/20171225203219/http://www.matemaatika.eu/node/623 EMS-i 2016. aasta Arnold Humala preemia], vaadatud 25.12.2017</ref> *2016 Johann Langemets, doktoritöö ''„Geomterical structure in diameter 2 Banach spaces“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Olav Nygaard) eest. * 2015 preemiat välja ei antud. * 2014 Erge Ideon ''„''Rajaülesannete lahendamine ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2013 Aleksei Lissitsin ''„''Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest''.'' * 2012 Indrek Zolk doktoritöö ''„The commuting bounded approximation property of Banach spaces''“ (''„''Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“, Tartu Ülikool, 2010, juhendaja Eve Oja) eest. * 2011 Daria Gordon ''„''Volterra integraalvõrrandite lahendamine ruut- ja kuupsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2010 Evely Leetma ''„''Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest. * 2009 Helle Visk ''„''Nihutatud mitmemõõtmelise asümmeetriline Laplace'i jaotus“ eest. * 2008 preemiat välja ei antud. * 2007 Kristel Mikkor ''„''Banachi ruumide geomeetria“ eest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] 6z8sk9xvg6up7pi5443t76ruptffbg4 7217781 7217780 2026-08-19T09:21:45Z Valdis 1686 /* Laureaate */ 7217781 wikitext text/x-wiki '''[[Arnold Humal]]a preemia''' on auhind, millega tunnustatakse silmapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti noormatemaatikuid. Seda annab välja [[Eesti Matemaatika Selts]] alates 1990. aastast. <ref>[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut], vaadatud 25.12.2017</ref> ==Laureaate== *2023. a Kristo Väljako, doktoritöö ''„On the Morita equivalence of idempotent rings and monomorphisms of firm bimodules“'' (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest ja Andre Ostrak, doktoritöö ''„Diameter two properties in spaces of Lipschitz functions“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja Märt Põldvere) eest. *2022. a preemiat välja ei antud. *2021 Rihhard Nadel, doktoritöö ''„Big slices of the unit ball in Banach spaces''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Johann Langemets, Vegard Lima) eest. *2020 preemiat välja ei antud. *2019 Ülo Reimaa, doktoritöö ''„Non-unital Morita equivalence in a bicategorical setting''“ (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest. *2018 preemiat välja ei antud. *2017 [[Tartu Ülikool]]i doktorant Silja Veidenberg uurimuste tsükli ''„''Tõkestatud aproksimatsiooniomaduste ülekandumine Banachi ruumide kaasruumidesse''“'' eest. <ref>[https://web.archive.org/web/20171225203219/http://www.matemaatika.eu/node/623 EMS-i 2016. aasta Arnold Humala preemia], vaadatud 25.12.2017</ref> *2016 Johann Langemets, doktoritöö ''„Geomterical structure in diameter 2 Banach spaces“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Olav Nygaard) eest. * 2015 preemiat välja ei antud. * 2014 Erge Ideon ''„''Rajaülesannete lahendamine ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2013 Aleksei Lissitsin ''„''Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest''.'' * 2012 Indrek Zolk doktoritöö ''„The commuting bounded approximation property of Banach spaces''“ (''„''Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“, Tartu Ülikool, 2010, juhendaja Eve Oja) eest. * 2011 Daria Gordon ''„''Volterra integraalvõrrandite lahendamine ruut- ja kuupsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2010 Evely Leetma ''„''Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest. * 2009 Helle Visk ''„''Nihutatud mitmemõõtmelise asümmeetriline Laplace'i jaotus“ eest. * 2008 preemiat välja ei antud. * 2007 Kristel Mikkor ''„''Banachi ruumide geomeetria“ eest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] hl8wjwwixv1h1tis35rxhkr5mbkrcir 7217782 7217781 2026-08-19T09:22:48Z Valdis 1686 /* Laureaate */ 7217782 wikitext text/x-wiki '''[[Arnold Humal]]a preemia''' on auhind, millega tunnustatakse silmapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti noormatemaatikuid. Seda annab välja [[Eesti Matemaatika Selts]] alates 1990. aastast. <ref>[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut], vaadatud 25.12.2017</ref> ==Laureaate== *2023 Kristo Väljako, doktoritöö ''„On the Morita equivalence of idempotent rings and monomorphisms of firm bimodules“'' (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest ja Andre Ostrak, doktoritöö ''„Diameter two properties in spaces of Lipschitz functions“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja Märt Põldvere) eest. *2022 preemiat välja ei antud. *2021 Rihhard Nadel, doktoritöö ''„Big slices of the unit ball in Banach spaces''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Johann Langemets, Vegard Lima) eest. *2020 preemiat välja ei antud. *2019 Ülo Reimaa, doktoritöö ''„Non-unital Morita equivalence in a bicategorical setting''“ (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest. *2018 preemiat välja ei antud. *2017 [[Tartu Ülikool]]i doktorant Silja Veidenberg uurimuste tsükli ''„''Tõkestatud aproksimatsiooniomaduste ülekandumine Banachi ruumide kaasruumidesse''“'' eest. <ref>[https://web.archive.org/web/20171225203219/http://www.matemaatika.eu/node/623 EMS-i 2016. aasta Arnold Humala preemia], vaadatud 25.12.2017</ref> *2016 Johann Langemets, doktoritöö ''„Geomterical structure in diameter 2 Banach spaces“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Olav Nygaard) eest. * 2015 preemiat välja ei antud. * 2014 Erge Ideon ''„''Rajaülesannete lahendamine ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2013 Aleksei Lissitsin ''„''Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest''.'' * 2012 Indrek Zolk doktoritöö ''„The commuting bounded approximation property of Banach spaces''“ (''„''Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“, Tartu Ülikool, 2010, juhendaja Eve Oja) eest. * 2011 Daria Gordon ''„''Volterra integraalvõrrandite lahendamine ruut- ja kuupsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2010 Evely Leetma ''„''Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest. * 2009 Helle Visk ''„''Nihutatud mitmemõõtmelise asümmeetriline Laplace'i jaotus“ eest. * 2008 preemiat välja ei antud. * 2007 Kristel Mikkor ''„''Banachi ruumide geomeetria“ eest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] qwxmk1zuouopq1jrn5ani2eist9c30h 7217790 7217782 2026-08-19T09:33:47Z Valdis 1686 /* Laureaate */ 7217790 wikitext text/x-wiki '''[[Arnold Humal]]a preemia''' on auhind, millega tunnustatakse silmapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti noormatemaatikuid. Seda annab välja [[Eesti Matemaatika Selts]] alates 1990. aastast. <ref>[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut], vaadatud 25.12.2017</ref> ==Laureaate== *2025 preemiat välja ei antud. *2023 Kristo Väljako, doktoritöö ''„On the Morita equivalence of idempotent rings and monomorphisms of firm bimodules“'' (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest ja Andre Ostrak, doktoritöö ''„Diameter two properties in spaces of Lipschitz functions“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja Märt Põldvere) eest. *2022 preemiat välja ei antud. *2021 Rihhard Nadel, doktoritöö ''„Big slices of the unit ball in Banach spaces''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Johann Langemets, Vegard Lima) eest. *2020 preemiat välja ei antud. *2019 Ülo Reimaa, doktoritöö ''„Non-unital Morita equivalence in a bicategorical setting''“ (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest. *2018 preemiat välja ei antud. *2017 [[Tartu Ülikool]]i doktorant Silja Veidenberg uurimuste tsükli ''„''Tõkestatud aproksimatsiooniomaduste ülekandumine Banachi ruumide kaasruumidesse''“'' eest. <ref>[https://web.archive.org/web/20171225203219/http://www.matemaatika.eu/node/623 EMS-i 2016. aasta Arnold Humala preemia], vaadatud 25.12.2017</ref> *2016 Johann Langemets, doktoritöö ''„Geomterical structure in diameter 2 Banach spaces“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Olav Nygaard) eest. * 2015 preemiat välja ei antud. * 2014 Erge Ideon ''„''Rajaülesannete lahendamine ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2013 Aleksei Lissitsin ''„''Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest''.'' * 2012 Indrek Zolk doktoritöö ''„The commuting bounded approximation property of Banach spaces''“ (''„''Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“, Tartu Ülikool, 2010, juhendaja Eve Oja) eest. * 2011 Daria Gordon ''„''Volterra integraalvõrrandite lahendamine ruut- ja kuupsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2010 Evely Leetma ''„''Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest. * 2009 Helle Visk ''„''Nihutatud mitmemõõtmelise asümmeetriline Laplace'i jaotus“ eest. * 2008 preemiat välja ei antud. * 2007 Kristel Mikkor ''„''Banachi ruumide geomeetria“ eest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] isxdtnzjd1ho7zx9cnld28jmq1dt6es 7217792 7217790 2026-08-19T09:35:31Z Valdis 1686 /* Laureaate */ 7217792 wikitext text/x-wiki '''[[Arnold Humal]]a preemia''' on auhind, millega tunnustatakse silmapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti noormatemaatikuid. Seda annab välja [[Eesti Matemaatika Selts]] alates 1990. aastast. <ref>[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut], vaadatud 25.12.2017</ref> ==Laureaate== *2026 Hanna Britt Soots ja Triinu Veeorg. *2025 preemiat välja ei antud. *2023 Kristo Väljako, doktoritöö ''„On the Morita equivalence of idempotent rings and monomorphisms of firm bimodules“'' (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest ja Andre Ostrak, doktoritöö ''„Diameter two properties in spaces of Lipschitz functions“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja Märt Põldvere) eest. *2022 preemiat välja ei antud. *2021 Rihhard Nadel, doktoritöö ''„Big slices of the unit ball in Banach spaces''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Johann Langemets, Vegard Lima) eest. *2020 preemiat välja ei antud. *2019 Ülo Reimaa, doktoritöö ''„Non-unital Morita equivalence in a bicategorical setting''“ (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest. *2018 preemiat välja ei antud. *2017 [[Tartu Ülikool]]i doktorant Silja Veidenberg uurimuste tsükli ''„''Tõkestatud aproksimatsiooniomaduste ülekandumine Banachi ruumide kaasruumidesse''“'' eest. <ref>[https://web.archive.org/web/20171225203219/http://www.matemaatika.eu/node/623 EMS-i 2016. aasta Arnold Humala preemia], vaadatud 25.12.2017</ref> *2016 Johann Langemets, doktoritöö ''„Geomterical structure in diameter 2 Banach spaces“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Olav Nygaard) eest. * 2015 preemiat välja ei antud. * 2014 Erge Ideon ''„''Rajaülesannete lahendamine ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2013 Aleksei Lissitsin ''„''Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest''.'' * 2012 Indrek Zolk doktoritöö ''„The commuting bounded approximation property of Banach spaces''“ (''„''Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“, Tartu Ülikool, 2010, juhendaja Eve Oja) eest. * 2011 Daria Gordon ''„''Volterra integraalvõrrandite lahendamine ruut- ja kuupsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2010 Evely Leetma ''„''Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest. * 2009 Helle Visk ''„''Nihutatud mitmemõõtmelise asümmeetriline Laplace'i jaotus“ eest. * 2008 preemiat välja ei antud. * 2007 Kristel Mikkor ''„''Banachi ruumide geomeetria“ eest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] swwj02usk1pzwyzh3r17q0587nkmtzr 7217799 7217792 2026-08-19T09:42:04Z Valdis 1686 /* Laureaate */ 7217799 wikitext text/x-wiki '''[[Arnold Humal]]a preemia''' on auhind, millega tunnustatakse silmapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti noormatemaatikuid. Seda annab välja [[Eesti Matemaatika Selts]] alates 1990. aastast. <ref>[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut], vaadatud 25.12.2017</ref> ==Laureaate== *2026 Hanna Britt Soots, doktoritöö ''„Collocation based approximations for fractional differential equations''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Arvet Pedas ja Kaido Lätt) eest ja Triinu Veeorg doktoritöö ''„Daugavet and Delta-points in Banach spaces: Lipschitz-free spaces, their duals, and renormings''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja Vegard Lima) eest. *2025 preemiat välja ei antud. T *2023 Kristo Väljako, doktoritöö ''„On the Morita equivalence of idempotent rings and monomorphisms of firm bimodules“'' (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest ja Andre Ostrak, doktoritöö ''„Diameter two properties in spaces of Lipschitz functions“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja Märt Põldvere) eest. *2022 preemiat välja ei antud. *2021 Rihhard Nadel, doktoritöö ''„Big slices of the unit ball in Banach spaces''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Johann Langemets, Vegard Lima) eest. *2020 preemiat välja ei antud. *2019 Ülo Reimaa, doktoritöö ''„Non-unital Morita equivalence in a bicategorical setting''“ (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest. *2018 preemiat välja ei antud. *2017 [[Tartu Ülikool]]i doktorant Silja Veidenberg uurimuste tsükli ''„''Tõkestatud aproksimatsiooniomaduste ülekandumine Banachi ruumide kaasruumidesse''“'' eest. <ref>[https://web.archive.org/web/20171225203219/http://www.matemaatika.eu/node/623 EMS-i 2016. aasta Arnold Humala preemia], vaadatud 25.12.2017</ref> *2016 Johann Langemets, doktoritöö ''„Geomterical structure in diameter 2 Banach spaces“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Olav Nygaard) eest. * 2015 preemiat välja ei antud. * 2014 Erge Ideon ''„''Rajaülesannete lahendamine ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2013 Aleksei Lissitsin ''„''Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest''.'' * 2012 Indrek Zolk doktoritöö ''„The commuting bounded approximation property of Banach spaces''“ (''„''Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“, Tartu Ülikool, 2010, juhendaja Eve Oja) eest. * 2011 Daria Gordon ''„''Volterra integraalvõrrandite lahendamine ruut- ja kuupsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2010 Evely Leetma ''„''Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest. * 2009 Helle Visk ''„''Nihutatud mitmemõõtmelise asümmeetriline Laplace'i jaotus“ eest. * 2008 preemiat välja ei antud. * 2007 Kristel Mikkor ''„''Banachi ruumide geomeetria“ eest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] boillvu9vx50mybbdg6n70sgb9jvh67 7217804 7217799 2026-08-19T09:46:29Z Valdis 1686 7217804 wikitext text/x-wiki '''[[Arnold Humal]]a preemia''' on auhind, millega tunnustatakse silmapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti noormatemaatikuid. Seda annab välja [[Eesti Matemaatika Selts]] alates 1990. aastast. <ref>[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut], vaadatud 25.12.2017</ref> ==Laureaate== *2026 Hanna Britt Soots, doktoritöö ''„Collocation based approximations for fractional differential equations''“ (Tartu Ülikool, juhendajad [[Arvet Pedas]] ja Kaido Lätt) eest ja Triinu Veeorg doktoritöö ''„Daugavet and Delta-points in Banach spaces: Lipschitz-free spaces, their duals, and renormings''“ (Tartu Ülikool, juhendajad [[Rainis Haller]] ja Vegard Lima) eest. *2025 preemiat välja ei antud. T *2023 Kristo Väljako, doktoritöö ''„On the Morita equivalence of idempotent rings and monomorphisms of firm bimodules“'' (Tartu Ülikool, juhendaja [[Valdis Laan]]) eest ja Andre Ostrak, doktoritöö ''„Diameter two properties in spaces of Lipschitz functions“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja [[Märt Põldvere]]) eest. *2022 preemiat välja ei antud. *2021 Rihhard Nadel, doktoritöö ''„Big slices of the unit ball in Banach spaces''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Johann Langemets, Vegard Lima) eest. *2020 preemiat välja ei antud. *2019 Ülo Reimaa, doktoritöö ''„Non-unital Morita equivalence in a bicategorical setting''“ (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest. *2018 preemiat välja ei antud. *2017 [[Tartu Ülikool]]i doktorant Silja Veidenberg uurimuste tsükli ''„''Tõkestatud aproksimatsiooniomaduste ülekandumine Banachi ruumide kaasruumidesse''“'' eest. <ref>[https://web.archive.org/web/20171225203219/http://www.matemaatika.eu/node/623 EMS-i 2016. aasta Arnold Humala preemia], vaadatud 25.12.2017</ref> *2016 Johann Langemets, doktoritöö ''„Geomterical structure in diameter 2 Banach spaces“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Olav Nygaard) eest. * 2015 preemiat välja ei antud. * 2014 Erge Ideon ''„''Rajaülesannete lahendamine ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2013 Aleksei Lissitsin ''„''Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest''.'' * 2012 Indrek Zolk doktoritöö ''„The commuting bounded approximation property of Banach spaces''“ (''„''Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“, Tartu Ülikool, 2010, juhendaja [[Eve Oja]]) eest. * 2011 Daria Gordon ''„''Volterra integraalvõrrandite lahendamine ruut- ja kuupsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2010 Evely Leetma ''„''Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest. * 2009 Helle Visk ''„''Nihutatud mitmemõõtmelise asümmeetriline Laplace'i jaotus“ eest. * 2008 preemiat välja ei antud. * 2007 Kristel Mikkor ''„''Banachi ruumide geomeetria“ eest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] ezwm1ututvnlwy6z8ux77otdnmsdm33 7217806 7217804 2026-08-19T09:48:12Z Valdis 1686 /* Laureaate */ 7217806 wikitext text/x-wiki '''[[Arnold Humal]]a preemia''' on auhind, millega tunnustatakse silmapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti noormatemaatikuid. Seda annab välja [[Eesti Matemaatika Selts]] alates 1990. aastast. <ref>[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut], vaadatud 25.12.2017</ref> ==Laureaate== *2026 Hanna Britt Soots, doktoritöö ''„Collocation based approximations for fractional differential equations''“ (Tartu Ülikool, juhendajad [[Arvet Pedas]] ja Kaido Lätt) eest ja Triinu Veeorg doktoritöö ''„Daugavet and Delta-points in Banach spaces: Lipschitz-free spaces, their duals, and renormings''“ (Tartu Ülikool, juhendajad [[Rainis Haller]] ja Vegard Lima) eest. *2025 preemiat välja ei antud. T *2023 Kristo Väljako, doktoritöö ''„On the Morita equivalence of idempotent rings and monomorphisms of firm bimodules“'' (Tartu Ülikool, juhendaja [[Valdis Laan]]) eest ja Andre Ostrak, doktoritöö ''„Diameter two properties in spaces of Lipschitz functions“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja [[Märt Põldvere]]) eest. *2022 preemiat välja ei antud. *2021 Rihhard Nadel, doktoritöö ''„Big slices of the unit ball in Banach spaces''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Johann Langemets, Vegard Lima) eest. *2020 preemiat välja ei antud. *2019 Ülo Reimaa, doktoritöö ''„Non-unital Morita equivalence in a bicategorical setting''“ (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest. *2018 preemiat välja ei antud. *2017 [[Tartu Ülikool]]i doktorant Silja Veidenberg uurimuste tsükli ''„''Tõkestatud aproksimatsiooniomaduste ülekandumine Banachi ruumide kaasruumidesse''“'' eest. <ref>[https://web.archive.org/web/20171225203219/http://www.matemaatika.eu/node/623 EMS-i 2016. aasta Arnold Humala preemia], vaadatud 25.12.2017</ref> *2016 Johann Langemets, doktoritöö ''„Geomterical structure in diameter 2 Banach spaces“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Olav Nygaard) eest. * 2015 preemiat välja ei antud. * 2014 Erge Ideon ''„''Rajaülesannete lahendamine ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2013 Aleksei Lissitsin ''„''Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest''.'' * 2012 Indrek Zolk doktoritöö ''„The commuting bounded approximation property of Banach spaces''“ (''„''Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“, Tartu Ülikool, 2010, juhendaja [[Eve Oja]]) eest. * 2011 Daria Gordon ''„''Volterra integraalvõrrandite lahendamine ruut- ja kuupsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2010 Evely Leetma ''„''Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest. * 2009 Helle Visk ''„''Nihutatud mitmemõõtmelise asümmeetriline Laplace'i jaotus“ eest. * 2008 preemiat välja ei antud. * 2007 Kristel Mikkor ''„''Banachi ruumide geomeetria“ eest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] t8eabixlhi077gt8w6c2wn1b65pytjg 7217840 7217806 2026-08-19T10:24:50Z Valdis 1686 /* Laureaate */ 7217840 wikitext text/x-wiki '''[[Arnold Humal]]a preemia''' on auhind, millega tunnustatakse silmapaistvaid tulemusi saavutanud Eesti noormatemaatikuid. Seda annab välja [[Eesti Matemaatika Selts]] alates 1990. aastast. <ref>[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut], vaadatud 25.12.2017</ref> ==Laureaate== *2026 Hanna Britt Soots, doktoritöö ''„Collocation based approximations for fractional differential equations''“ (Tartu Ülikool, juhendajad [[Arvet Pedas]] ja Kaido Lätt) eest ja Triinu Veeorg doktoritöö ''„Daugavet and Delta-points in Banach spaces: Lipschitz-free spaces, their duals, and renormings''“ (Tartu Ülikool, juhendajad [[Rainis Haller]] ja Vegard Lima) eest. *2025 preemiat välja ei antud. *2023 Kristo Väljako, doktoritöö ''„On the Morita equivalence of idempotent rings and monomorphisms of firm bimodules“'' (Tartu Ülikool, juhendaja [[Valdis Laan]]) eest ja Andre Ostrak, doktoritöö ''„Diameter two properties in spaces of Lipschitz functions“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller ja [[Märt Põldvere]]) eest. *2022 preemiat välja ei antud. *2021 Rihhard Nadel, doktoritöö ''„Big slices of the unit ball in Banach spaces''“ (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Johann Langemets, Vegard Lima) eest. *2020 preemiat välja ei antud. *2019 Ülo Reimaa, doktoritöö ''„Non-unital Morita equivalence in a bicategorical setting''“ (Tartu Ülikool, juhendaja Valdis Laan) eest. *2018 preemiat välja ei antud. *2017 [[Tartu Ülikool]]i doktorant Silja Veidenberg uurimuste tsükli ''„''Tõkestatud aproksimatsiooniomaduste ülekandumine Banachi ruumide kaasruumidesse''“'' eest. <ref>[https://web.archive.org/web/20171225203219/http://www.matemaatika.eu/node/623 EMS-i 2016. aasta Arnold Humala preemia], vaadatud 25.12.2017</ref> *2016 Johann Langemets, doktoritöö ''„Geomterical structure in diameter 2 Banach spaces“'' (Tartu Ülikool, juhendajad Rainis Haller, Olav Nygaard) eest. * 2015 preemiat välja ei antud. * 2014 Erge Ideon ''„''Rajaülesannete lahendamine ratsionaalsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2013 Aleksei Lissitsin ''„''Banachi ruumide kumerad aproksimatsiooniomadused“ eest''.'' * 2012 Indrek Zolk doktoritöö ''„The commuting bounded approximation property of Banach spaces''“ (''„''Kommuteeruvad tõkestatud aproksimatsiooniomadused Banachi ruumides“, Tartu Ülikool, 2010, juhendaja [[Eve Oja]]) eest. * 2011 Daria Gordon ''„''Volterra integraalvõrrandite lahendamine ruut- ja kuupsplainidega kollokatsioonimeetodil“ eest. * 2010 Evely Leetma ''„''Tõketega silumisülesannete lahendamine“ eest. * 2009 Helle Visk ''„''Nihutatud mitmemõõtmelise asümmeetriline Laplace'i jaotus“ eest. * 2008 preemiat välja ei antud. * 2007 Kristel Mikkor ''„''Banachi ruumide geomeetria“ eest. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.matemaatika.eu/humal Arnold Humala preemia statuut] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] 87vpfcr0k1s3h99pnz6bwppvx7wnyga Crystal Castles 0 461334 7217329 7058112 2026-08-18T13:08:11Z Kuriuss 38125 7217329 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info|taust=bänd|nimi=Crystal Castles|pilt=|horisontaalne=jah|pildiallkiri=Alice Glass 2012. aastal Counterpointi festivalil|päritolu=[[Toronto]], [[Ontario]], [[Canada]]|stiil=''[[electropunk]]'', ''[[synthpop]]'', ''[[Witch house (music genre)|witch house]]'' |tegev=2003– |plaadifirma=Lies, [[Last Gang Records|Last Gang]], [[Fiction Records|Fiction]]|URL={{URL|crystalcastles.com}}|koosseis=[[Ethan Kath]] Edith Frances|endised_liikmed=[[Alice Glass]]}}'''Crystal Castles''' on [[Kanada]] [[Elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] ansambel, mille asutas 2003. aastal [[Toronto]]s laulukirjutaja ja produtsent Ethan Kath. [[File:Crystal Castles - Coachella 2009 (side).jpg|thumb|Crystal Castles 2009]] Crystal Castles on tuntud oma kaootiliste ''live''-esinemiste ja melanhoolsete kodus valmistatud ''[[Lo-fi muusika|lo-fi]]'' väljaannete poolest. 2006. ja 2007. aastal andsid nad vinüülidel välja palju piiratud koguses singleid, kuni avaldasid kolm kriitikute poolt soojalt vastu võetud albumit vahemikus 2008–2012. 2005. aastal andis Ethan Kath Crystal Castlesi nime all välja digitaalsed singlid "Magic Spells" ja "Untrust Us". Need kogusid internetis populaarsust, misjärel hakkas tulema pakkumisi plaadifirmadelt. 2006. aastal kutsus Kath bändi laulja<ref name="H5frP" /><ref name="11ubB" /> Alice Glassi, et temaga koos avaldada bändi esimene füüsilisel kujul nelja looga vinüül-EP "Alice Practice".<ref name="agv6J" /> Nende debüütalbum "Crystal Castles" ilmus 2008. aastal; hiljem oli see New Musical Expressi (NME) aastakümne 100 parima albumi nimekirjas 39. kohal.<ref name="nme" /> 2010. aastal ilmus teine album, "(II)", mis jõudis [[Billboard 200|Billboardi 200]] edetabelisse. Album sisaldas ka nende esimest ülemaailmsetesse edetabelitesse jõudnud singlit "Not In Love", milles tegi kaasa [[The Cure]]'i solist [[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]]. Nende kolmas album "(III)" ilmus 12. novembril 2012. Nii [[Tumblr]] kui ka Hype Machine nimetasid selle aasta albumiks. Album sisaldas nelja singlit: "Plague", "Wrath of God", "Sad Eyes" ja "Affection". 2014. aasta oktoobris teatas Alice Glass, et lahkub bändist nii isiklikel kui ka töistel põhjustel.<ref name="LJxCH" /> 2015. aasta aprillis andis Ethan Kath välja uue Crystal Castlesi singli "Frail", kus tegi kaasa bändi uus laulja Edith Frances. 19. augustil 2016 ilmus bändi neljas album, "Amnesty (I)".<ref name=":0" /> ==Liikmed== ; Praegused liikmed * Ethan Kath – multiinstrumentalist, laulukirjutaja, [[Laulmine|laul]] (2003–tänini) * Edith Frances – [[Laulmine|vokaal]] (2015–tänini) * Christopher Chartrand – [[Trummikomplekt|trummid]] (2006–tänini) ; Endised liikmed * Alice Glass – [[Laulmine|vokaal]], laulukirjutaja (2006–2014) * Cameron Findlay – ''live''-trummid (2007–2008) * Thomas Cullen – ''live''-trummid (veebruar 2008) * Mike Bell – ''live''-trummid (2008–2009) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="H5frP">{{cite web|url=https://i-d.vice.com/en_gb/article/crystal-castles-leading-lady-alice-glass-is-embracing-her-own-darkness|title=crystal castles' leading lady alice glass is embracing her own darkness|publisher=[[ID-Vice]]|date=17.02.2015|last1=Brandes|first1=Bertie|access-date=25.03.2017|archive-date=28.11.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151128193750/http://i-d.vice.com/en_gb/article/crystal-castles-leading-lady-alice-glass-is-embracing-her-own-darkness|url-status=dead}}</ref> <ref name="11ubB">{{cite web|url=http://www.voxmagazine.com/2014/10/five-songs-to-listen-to-now-that-crystal-castles-appear-to-be-done/|title=Five songs to listen to now that Crystal Castles appear to be done|publisher=[[Vox Magazine]]|date=8.10.2014|last1=Mcnett|first1=Jared}}</ref> <ref name="agv6J">{{Cite web|last=Gillen|first=Kieron|url=http://www.planbmag.com/content/view/492/42/|title=Crystal Castles Interview – Plan B Magazine|website=Plan B Magazine|date=3.01.2008|access-date=13.05.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20080103053445/http://www.planbmag.com/content/view/492/42/|archive-date=3.01.2008}}</ref> <ref name="nme">{{cite web|last=Magazine|first=NME|url=http://www.nme.com/list/the-top-100-greatest-albums-of-the-decade/158049/page/7|title=The Top 100 Greatest Albums of the Decade|publisher=NME|accessdate=15.11.2009}}</ref> <ref name="LJxCH">{{Cite web|last=Eakin|first=Marah|url=http://www.avclub.com/article/crystal-castles-call-it-quits-210239|title=Crystal Castles Call It Quits|publisher=[[The A.V. Club]]|date=8.10.2014}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web|last=|first=|url=http://lastgang.com/crystal-castles-release-char-announce-amnesty-i-album-pre-order/|title=Crystal Castles release "Char" & announce ‘Amnesty (I)’ album pre-order|publisher=Last Gang Records|website=lastgang.com|date=|access-date=09.08.2016|archive-date=28.07.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160728085058/http://lastgang.com/crystal-castles-release-char-announce-amnesty-i-album-pre-order/|url-status=dead}}</ref> }} [[Kategooria:Kanada ansamblid]] sopvtkka96alzrfpr716b96g75ejrrs 2026 0 462381 7217302 7216828 2026-08-18T12:16:29Z ~2026-41978-03 234394 /* Sündmused Eestis */ 7217302 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] . * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil. * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse . * 16. märts – Postimees teatas, et neli aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina. * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef. * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks. * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati. * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks. * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel. * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil. * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule. * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal. * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23.–25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] . * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale. * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks. * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26. * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] . * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks. * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is . * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga. * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht. * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot. * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena. * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada. * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris. * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist. * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit"). * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 17. august – õiguskantsler [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandus lennuk, millega toodi Eestisse esimesed Rootsi vangid, kes jätkavad oma karistuse kandmist [[Tartu vangla]]s * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 6f69m3e8u3j7c71rr0ta4yre9z42ncw 7217335 7217302 2026-08-18T13:13:54Z ~2026-41978-03 234394 /* Sündmused Eestis */ 7217335 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] . * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil. * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse . * 16. märts – Postimees teatas, et neli aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina. * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef. * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks. * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati. * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks. * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel. * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil. * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule. * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal. * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23.–25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] . * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale. * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks. * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26. * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] . * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks. * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is . * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga. * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht. * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot. * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena. * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada. * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris. * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist. * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit"). * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandus lennuk, millega toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes jätkavad oma karistuse kandmist [[Tartu vangla]]s * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] dadzp3lncjfkogdd0ad9xn8uoe7pfpl 7217354 7217335 2026-08-18T13:47:28Z ~2026-41978-03 234394 /* Sündmused Eestis */ 7217354 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] . * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil. * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse . * 16. märts – Postimees teatas, et neli aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina. * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef. * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks. * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati. * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks. * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel. * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil. * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule. * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal. * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23.–25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] . * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale. * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks. * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26. * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] . * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks. * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is . * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga. * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht. * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot. * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena. * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada. * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris. * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist. * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit"). * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] cd55lydpv3zj3pb2y9f330iojcrl5le 7217783 7217354 2026-08-19T09:23:48Z ~2026-41978-03 234394 /* Sündmused Eestis */ 7217783 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] . * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil. * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse . * 16. märts – Postimees teatas, et neli aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina. * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef. * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks. * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati. * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks. * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel. * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil. * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule. * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal. * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23.–25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] . * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale. * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks. * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26. * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] . * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks. * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is . * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga. * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht. * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot. * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena. * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada. * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris. * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist. * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit"). * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] rcs4lwjdx0f5ir4zn077btt76v3j304 7217785 7217783 2026-08-19T09:28:36Z ~2026-41978-03 234394 /* Sündmused Eestis */ 7217785 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] . * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil. * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse . * 16. märts – Postimees teatas, et neli aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina. * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef. * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks. * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati. * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks. * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel. * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil. * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule. * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal. * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23.–25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] . * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale. * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks. * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26. * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] . * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks. * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is . * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga. * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht. * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot. * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena. * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada. * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris. * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist. * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit"). * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19. august – president [[Alar Karis]]e kutsel on Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]] koos abikaasa Björn Skúlasoniga * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 9x4pi816n4bd1o22h0pvc393grv3xv4 7217856 7217785 2026-08-19T10:56:46Z ~2026-41978-03 234394 /* Sündmused Eestis */ 7217856 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] . * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil. * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse . * 16. märts – Postimees teatas, et neli aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina. * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef. * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks. * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati. * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks. * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel. * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil. * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule. * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal. * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23.–25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] . * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale. * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks. * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26. * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] . * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks. * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is . * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga. * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht. * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot. * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena. * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada. * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris. * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist. * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit"). * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.-21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel on Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]] koos abikaasa Björn Skúlasoniga * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] haablyvfgouajixk8ejb1x5k3ob0d0r 7217862 7217856 2026-08-19T11:05:58Z Velirand 67997 /* Sündmused Eestis */ 7217862 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] . * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil. * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse . * 16. märts – Postimees teatas, et neli aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina. * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef. * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks. * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati. * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks. * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks. * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel. * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil. * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule. * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal. * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23.–25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] . * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale. * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks. * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26. * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] . * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks. * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is . * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga. * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht. * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot. * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena. * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada. * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris. * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist. * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit"). * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud. * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel on Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]] koos abikaasa Björn Skúlasoniga * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 8omkjodv7me3jpiheqqebtiezbc4lub Meremäe vald (1922) 0 463917 7217375 6980046 2026-08-18T15:03:12Z Fredpuss 155194 7217375 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – petseri.jpg|pisi|Petseri maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Meremäe vald''' oli vald Eesti [[Petserimaa|Petserimaal]]i aastail 1922–1945 ja [[Eesti NSV]]-s [[Võrumaa]]l aastail 1945–1950. [[Meremäe vallamaja]] asus tänapäeva [[Meremäe]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Aastatel 1922–1923 kandis vald nime ''Obinitsa vald''.<ref name="Reissar, 1996">[[Leo Reissar]]. Setumaa läbi sajandite: Petserimaa. Tallinn: [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], 1996. Lk 102</ref> [[1939. aasta vallareform]]i raames säilitas vald nime ja piirid.<ref>Vabariigi Presidendi otsuses nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 31. valimisringkond]]a, kust valiti [[Aleksis Tsänk]]. Meremäe valda kuulusid: [[Hillakeste]] ([[Hilläkeste]]), [[Väike-Härma]], [[Jõksi (Setomaa)|Jõksi]], [[Kalatsovo]], [[Kerba]], [[Kärna]], [[Kuksino]], [[Lepä|Lepa]], [[Lutja]], [[Tuulova]], [[Tikliste]], [[Meremäe]], [[Ostrova]], [[Paklova]], [[Palande]], [[Palovere]], [[Palo]], [[Pliia]], [[Poksa]], [[Puista]], [[Raba]], [[Ruutsi]], [[Serga]], [[Tepi]], [[Tobrova]], [[Väike-Tobrova]], [[Treijali]], [[Tserkonde]], [[Tsirgu]], [[Ulaskovo]], Vaarkali, [[Vinski]], Viru, [[Uusvada]], [[Krantsovo]], [[Kuige]], [[Suure-Kiislova]], [[Väike-Kiislova]], [[Looska]], [[Meeksi]], [[Olehkova]], [[Poroslova]], [[Pelsi]], [[Sulbi (Setomaa)|Sulbi]], [[Sunilova]], [[Vasilde]], [[Vareste]], [[Vaaksaare]], [[Voronkino]], [[Kiirova asundus]], [[Meremäe vallamaja]] ja [[Meremäe kool]], [[Andrikova]], [[Hilande]], [[Suure-Härma]], [[Ignasõ|Ignase]], [[Juusa]], [[Karmsino]], [[Kiksova]], [[Korksi]], [[Kosikova]], [[Kõõru (Setomaa)|Kõõru]], [[Küllatova]], [[Lindsi]], [[Melso]], [[Miku]], [[Navik]]e, [[Obinitsa]], [[Roikino]], [[Talka]], [[Tedre]], [[Tääglova]], [[Vaslä]], [[Klistino]], [[Helbi]], [[Kamenitsa]], [[Jermakova]], [[Kiiova]], [[Krapkova]], [[Maslova]], [[Polovino]], [[Seretsova]], [[Tessova]], [[Triigina]], [[Tupleva]], [[Veretino]], [[Võmmorski]] ja [[Tiirhanna]] küla.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/14 598. Petseri Maavanema otsus Petseri maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nendejpiiride kohta]. Riigi Teataja nr 75, 9. september 1939</ref> 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus [[Kalatškovo külanõukogu|Kalatškovo]], [[Obinitsa külanõukogu|Obinitsa]] ja [[Veretino külanõukogu]]. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala [[Vastseliina rajoon]]i koosseisu. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Setumaa]] [[Kategooria:Petseri maakonna vallad]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] lzxe1ltktcchgukc2hdgmffklgmd168 7217376 7217375 2026-08-18T15:03:48Z Fredpuss 155194 7217376 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – petseri.jpg|pisi|Petseri maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Meremäe vald''' oli vald Eesti [[Petserimaa|Petserimaal]] aastail 1922–1945 ja [[Eesti NSV]]-s [[Võrumaa]]l aastail 1945–1950. [[Meremäe vallamaja]] asus tänapäeva [[Meremäe]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Aastatel 1922–1923 kandis vald nime ''Obinitsa vald''.<ref name="Reissar, 1996">[[Leo Reissar]]. Setumaa läbi sajandite: Petserimaa. Tallinn: [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], 1996. Lk 102</ref> [[1939. aasta vallareform]]i raames säilitas vald nime ja piirid.<ref>Vabariigi Presidendi otsuses nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 31. valimisringkond]]a, kust valiti [[Aleksis Tsänk]]. Meremäe valda kuulusid: [[Hillakeste]] ([[Hilläkeste]]), [[Väike-Härma]], [[Jõksi (Setomaa)|Jõksi]], [[Kalatsovo]], [[Kerba]], [[Kärna]], [[Kuksino]], [[Lepä|Lepa]], [[Lutja]], [[Tuulova]], [[Tikliste]], [[Meremäe]], [[Ostrova]], [[Paklova]], [[Palande]], [[Palovere]], [[Palo]], [[Pliia]], [[Poksa]], [[Puista]], [[Raba]], [[Ruutsi]], [[Serga]], [[Tepi]], [[Tobrova]], [[Väike-Tobrova]], [[Treijali]], [[Tserkonde]], [[Tsirgu]], [[Ulaskovo]], Vaarkali, [[Vinski]], Viru, [[Uusvada]], [[Krantsovo]], [[Kuige]], [[Suure-Kiislova]], [[Väike-Kiislova]], [[Looska]], [[Meeksi]], [[Olehkova]], [[Poroslova]], [[Pelsi]], [[Sulbi (Setomaa)|Sulbi]], [[Sunilova]], [[Vasilde]], [[Vareste]], [[Vaaksaare]], [[Voronkino]], [[Kiirova asundus]], [[Meremäe vallamaja]] ja [[Meremäe kool]], [[Andrikova]], [[Hilande]], [[Suure-Härma]], [[Ignasõ|Ignase]], [[Juusa]], [[Karmsino]], [[Kiksova]], [[Korksi]], [[Kosikova]], [[Kõõru (Setomaa)|Kõõru]], [[Küllatova]], [[Lindsi]], [[Melso]], [[Miku]], [[Navik]]e, [[Obinitsa]], [[Roikino]], [[Talka]], [[Tedre]], [[Tääglova]], [[Vaslä]], [[Klistino]], [[Helbi]], [[Kamenitsa]], [[Jermakova]], [[Kiiova]], [[Krapkova]], [[Maslova]], [[Polovino]], [[Seretsova]], [[Tessova]], [[Triigina]], [[Tupleva]], [[Veretino]], [[Võmmorski]] ja [[Tiirhanna]] küla.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/14 598. Petseri Maavanema otsus Petseri maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nendejpiiride kohta]. Riigi Teataja nr 75, 9. september 1939</ref> 13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus [[Kalatškovo külanõukogu|Kalatškovo]], [[Obinitsa külanõukogu|Obinitsa]] ja [[Veretino külanõukogu]]. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala [[Vastseliina rajoon]]i koosseisu. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Setumaa]] [[Kategooria:Petseri maakonna vallad]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] 4w20x7ivkh0p6v6l0d8b9h37h52hdv3 Rachel Kolb 0 464121 7217838 7008312 2026-08-19T10:24:32Z Kuriuss 38125 7217838 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=jaanuar}} '''Rachel Kolb''' on Ameerika Ühendriikidest pärit motivatsioonikõneleja. Ta sündis kurdina kuuljate vanemate peres. Rääkima õppimine oli tema jaoks väga pikk ja keeruline protsess ning ta on innustanud kurte ja selgitanud kurtide võimalusi kuuljatele.<ref>Different Perspectives on Rising a Deaf Child. November 3, 2015. https://web.archive.org/web/20170423151316/http://handsandvoices.org/deafhardofhearingchildren/tag/rachel-kolb/ (Vaadatud 10.04.2017)</ref> ==Õpingud== Rachel Kolb õppis [[Stanfordi ülikool]]is ja sai [[bakalaureusekraad|bakalaureusekraadi]] 2012. aastal. Ta sai [[Rhodesi stipendium]]i Stanfordis [[inglise kirjandus]]e õppimiseks ([[magistrikraad]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20170423071044/http://www.rhodeshouse.ox.ac.uk/rhodes-scholars-elect-class-of-2013/rachel-r-kolb The Rhodes Trust. Rachel R. Kolb] (vaadatud 22.04.2017)</ref><ref>[http://rhodesproject.com/rachel-kolb-profile Rhodes Project. Rachel Kolb Profile.]</ref> Ta on [[Emory Ülikool]]i [[doktorant]], kes uurib bioeetika ja puuete (eriti kurtide) kajastamise teemasid 20. sajandi Ameerika kirjanduses ja kultuuris.<ref>[https://web.archive.org/web/20170414152511/http://www.disabilitystudies.emory.edu/home/people/graduatestudents.html Emory University. ] (vaadatud 22.04.2017)</ref> ==Isiklikku== Kui inimene ei kuule, kas on võimalik kurdina õppida heaks kõnelejaks ja suhtlejaks. Esimene loomulik võimalus on õppida ära viipekeel ja seda suhtlemisel kasutada. Rachel ja tema vanemad soovisid enamat. Rääkima õppimine eeldab lähedaste inimeste toetust, mitte kunagi ei tohiks pärssida kuulmispuudega lapse soovi õppida rääkima. 18 aastat kestnud kõneteraapia käigus õppis Rachel järjest paremini rääkima. Tema keeleoskus on treenitud niivõrd eriliseks, et temaga rääkivad inimesed on sageli hämmingus, ega tunne algul ära, kas ta räägib inglise keelt inglise, austraalia või skandinaavia aktsendiga. Kuulmata rääkimine nõuab julgust, isegi kui teistele inimestele tundub, et kurt ei saa teha paljusid asju. Paraku see arusaam on ajendatud ühiskonnas levinud seisukohast suhestuda kurtusesse enam puudesse kui võimesse. Isegi kui kurdi inimese võimed erinevad teiste inimeste võimetest, aitavad ka kuuldeaparaat ja kohleaarimplantaat, lisaks oskus lugeda huultelt ja kasutada viiplemist suhelda võrdselt kõigi inimestega. Kuulmispuudega inimeste suhtlemise võimalused võivad olla isegi mitmekesisemad. Rachel uskus siiralt, et suudab omandada hea keelekasutusvõime, sorava kirja- ja kõnekeele. Kuulmispuudega inimestel on sageli raskusi hariduse omandamisega, ent kuulmispuudega inimesed on tegelikult suutelised tegema kõike seda sama mida hästi kuulvad inimesed, neile pole miski võimatu, välja arvatud kuulmine. Kurdile on kõnelema õppimine väljakutse, ent mitte ületamatu raskus. Rachel julgustab inimesi ennast teostama parimal moel, ära kasutama võimeid mis tal on. Meie rikkus on meie kasutada olevad võimed, oskus neid võimeid ära kasutada. Lihtsalt ei tohi alla anda ega kuuletuda sisemisele häälele, et ma ei saa ega suuda õppida. Kurt inimene suudab õppida soravalt rääkima<ref>Rachel Kolb. Navigating deafness in a hearing world. https://www.youtube.com/watch?v=uKKpjvPd6Xo</ref>. Rachel Kolb omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Stanfordi ülikoolis inglise kirjanduse erialal, õppis Oxfordi ülikoolis, omandab Emory ülikoolis (USA) doktorikraadi inglise kirjanduses<ref>Rachel Kolb. Graduate Students, Disability Studies Initiative, Emory College of Arts and Sciences, Emory University. https://web.archive.org/web/20170414152511/http://www.disabilitystudies.emory.edu/home/people/graduatestudents.html (Vaadatud 10.04.2017)</ref>. ==Viited== {{reflist}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=uKKpjvPd6Xo Navigating deafness in a hearing world] | Rachel Kolb | TEDxStanford {{DEFAULTSORT:Kolb, Rachel}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Stanfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] bbop83xw3popsd9lwwdu8ag9k0tcbmu Elsebe van dem Leuenwolde 0 469119 7217700 7066514 2026-08-19T07:50:17Z ~2026-40402-33 233726 7217700 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Elsebe van dem Leuenwolde''' oli [[Tartu naistsistertslaste klooster|Tartu naistsistertslaste]] teine nimeliselt teadaolev ja viimane abtiss (''Ebdyssche des Jungfferenn Klosters tho Sunthe Katrynenn bynnen Darpthe'') 1557. aastal. [[Peeterpaulipäev]]al, [[29. juuni]]l [[1557]] [[Tartu]]s (''tho Darpthe vp Petry vnde Pauly im Jar Dusenth vyff hundert Seuen vnde vefftych'') andis ta Johann Tuuevele kviitungi 36 (''Ses vnde dertych'') marga rendi maksmise kohta kahe aasta eest.<ref>[[Eduard Philipp Körber|P. E. Körber]]. Etwas über das vormalige St. Katharinen-Nonnen-Kloster in Dorpat. [[Das Inland]], 21. oktoober 1836, nr. 43, vg. 716.</ref> Tartu abtiss (''die abbatissche von Darpt''), tõenäoliselt tema, kui vahepeal polnud valitud uut abtissi, peatus [[1559]]. aastal [[Vaida]]s [[Tallinn]]a lähedal. Võib oletada, et ta oli 1558. aastal Tartust venelaste eest põgenenud<ref>[[Leonid Arbusow]]. [[Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert]]. Zweiter Nachtrag. [[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]. 1902. Mitau 1904. S. 57.</ref>. ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Leuenwolde, Elsebe van dem}} [[Kategooria:Tartu keskaegsed inimesed]] [[Kategooria:Eesti tsistertslased]] n6ynw20zn14hikxkgofsi2htv9oma66 Ridala Põhikool 0 469494 7217311 6865227 2026-08-18T12:46:55Z Priit Põiklik 160968 uuenduatud 7217311 wikitext text/x-wiki '''Ridala Põhikool''' on [[põhikool]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Panga (Haapsalu)|Panga]] külas. Kooli direktor on 10. augustist 2026 on [[Priit Põiklik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ridala Põhikool » Töötajad |url=https://www.ridala.edu.ee/wp/tootajad/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref>[[Milve Viigand]].<ref name="ridala.edu.ee">http://www.ridala.edu.ee/wp/?page_id=69 (vaadatud 28.06.2017)</ref> Koolis tegutseb lasteaed.<ref name="ridala.edu.ee"/> Kooli hoone valmis 1959 ja hoone on arvele võetud Eesti tähelepanuväärse 20. sajandi arhitektuuriehitisena.<ref name="register.muinas.ee">http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=586 (vaadatud 28.06.2017)</ref> Koolimajas tegutseb ka [[Ridala raamatukogu]]. ==Kooli direktorid== *1959–1971 [[Voldemar Pinn]] *1971–1972 [[Reet Jõgis]] *1972–1990 [[Kalev Tarkmeel]] *1990–2011 [[Lea Tuusov]] *2011 - 2026 [[Milve Viigand]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ridala.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Lääne maakonna koolid]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] snhz5f5vqy162alyeoav8off6vb17xp 7217312 7217311 2026-08-18T12:47:30Z Priit Põiklik 160968 uuendatud 7217312 wikitext text/x-wiki '''Ridala Põhikool''' on [[põhikool]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Panga (Haapsalu)|Panga]] külas. Kooli direktor on 10. augustist 2026 on [[Priit Põiklik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ridala Põhikool » Töötajad |url=https://www.ridala.edu.ee/wp/tootajad/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> Koolis tegutseb lasteaed.<ref name="ridala.edu.ee">http://www.ridala.edu.ee/wp/?page_id=69 (vaadatud 28.06.2017)</ref> Kooli hoone valmis 1959 ja hoone on arvele võetud Eesti tähelepanuväärse 20. sajandi arhitektuuriehitisena.<ref name="register.muinas.ee">http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=586 (vaadatud 28.06.2017)</ref> Koolimajas tegutseb ka [[Ridala raamatukogu]]. ==Kooli direktorid== *1959–1971 [[Voldemar Pinn]] *1971–1972 [[Reet Jõgis]] *1972–1990 [[Kalev Tarkmeel]] *1990–2011 [[Lea Tuusov]] *2011 - 2026 [[Milve Viigand]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ridala.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Lääne maakonna koolid]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] m51m4i85mmygvj0l6zuhobowl7wu8eg 7217314 7217312 2026-08-18T12:48:47Z Priit Põiklik 160968 uuendatud 7217314 wikitext text/x-wiki '''Ridala Põhikool''' on [[põhikool]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Panga (Haapsalu)|Panga]] külas. Kooli direktor on 10. augustist 2026 [[Priit Põiklik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ridala Põhikool » Töötajad |url=https://www.ridala.edu.ee/wp/tootajad/ |vaadatud=2026-08-18}}</ref> Põhikooli juures tegutseb ka lasteaed.<ref name="ridala.edu.ee">http://www.ridala.edu.ee/wp/?page_id=69 (vaadatud 28.06.2017)</ref> Kooli hoone valmis 1959 ja hoone on arvele võetud Eesti tähelepanuväärse 20. sajandi arhitektuuriehitisena.<ref name="register.muinas.ee">http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=586 (vaadatud 28.06.2017)</ref> Koolimajas on [[Ridala raamatukogu]]. ==Kooli direktorid== *1959–1971 [[Voldemar Pinn]] *1971–1972 [[Reet Jõgis]] *1972–1990 [[Kalev Tarkmeel]] *1990–2011 [[Lea Tuusov]] *2011 - 2026 [[Milve Viigand]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ridala.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Lääne maakonna koolid]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] mpc44fj2szl7czol0d6vmzb9yxjhpzj 52 (Tallinna bussiliin) 0 470098 7217334 7209674 2026-08-18T13:13:26Z MorsMe 217455 7217334 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kopli|lõpppeatus=Mere puiestee|avati=*2003 *2005 *2006 *2014 *2016 *2021 *2023 *2024 (viimasel kujul)|number=52|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/52/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=51|järgmine liin=53|järgmine=53 (Tallinna bussiliin)|eelmine=51 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/52/a-b]|uuendus=7. august 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-031.jpg|suleti=*2003 *2005 *2006 *2015 *2017 *2021 *2023 *2024|läbi=Karjamaa}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 52 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Kalev |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Hobujaama |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Hobujaama suunal 7<br />Kalevi suunal 7 |} '''52''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna asendusbussiliin]]. Liin on käigus kõigil päevadel trammitaristu remondi korral. == Ajalugu == <!-- *26. juunist 2003 kuni 16. augusti tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil Hobujaama – Sõjamäe raba, artikli marsrsuudi kirjelduse järgi küll keeras buss Lubja tn kaudu Tartu mnt-le tagasi !-->{| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |26.06.2003 |Hobujaama - Sõjamäe raba |16.08.2003 | |- |16.06.2005 |Kunstiakadeemia - Majaka - Vesse |31.08.2005 | |- |8.05.2006 |A. Laikmaa - Maneeži tn - J. Kunderi tn - Majaka - Vesse |30.09.2006 | |- |7.04.2014 |Hobujaama - Kalev |14.02.2015 |asendas trammiliini [[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |- |1.06.2016 |Hobujaama - Kopli |1.09.2017 |asendas trammiliini [[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] ja [[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |- |7.08.2021 |Hobujaama - Kalaranna |8.08.2021 |avati seoses [[Ironman|Ironman võistlusega]] |- |17.04.2023 |Ülemiste jaam - Hobujaama |31.08.2023 |avati seoses [[Vanasadama trammitee|Vanasadama trammiliini]] ehitamisega |- |3.05.2024 |Kopli - Angerja - Mere Puiestee |5.05.2024 |avati seoses [[Vanasadama trammitee|Vanasadama trammiliini]] ehitamisega |- |12.08.2024 |Kopli - Tööstuse - Mere Puiestee |18.08.2024 |avati seoses [[Vanasadama trammitee|Vanasadama trammiliini]] ehitamisega |} *16. mai tööpäeva algusest kuni 31. augusti 2005 tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil Kunstiakadeemia – Vesse (Gonsiori tänav, Pronksi tänav, Tartu maantee, Lubja tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, Tartu maantee, Rävala pst, A. Laikmaa tänav, Gonsiori tänav). *8. mai 2006 tööpäeva algusest kuni 30. septembri tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil A. Laikmaa – Vesse (A. Laikmaa tänav, Narva maantee, Maneeži tänav, Kivisilla tänav, Rävala puiestee, Pronksi tänav, J. Kunderi tänav, J. Vilmsi tänav, Lubja tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, J. Vilmsi tänav, J. Kunderi tänav, Pronksi tänav, Narva maantee, V. Reimani tänav, Gonsiori tänav, A. Laikmaa tänav). * 7. aprillil 2014 suleti ajutiselt 3. ja 4. trammiliin trammitee rekonstrueerimisega seoses ning loodi asendusbussiliin marsruudil Hobujaama – Kalev. Bussiliin suleti 14. veebruaril 2015. * 1. juunil 2016 suleti ajutiselt 1. ja 2. trammiliin trammitee rekonstrueerimisega seoses ning loodi asendusbussiliin marsruudil Hobujaama – Kopli. Bussiliin suleti 1. septembril 2017. *7. augustist-8. augustini 2021 seoses Ironmaniga avati ainult 1 päevaks liin Hobujaama-Kalaranna. Marsruut: Hobujaama tn, Mere pst, Kalaranna tn, Ahtri, Narva mnt, Hobujaama tn. *17. aprillist-31. augustini 2023 avati liin 52 Ülemiste jaam-Hobujaama, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Ülemiste jaama suunal läbib liin peatused Hobujaama, Pronksi, ajutised peatused F. Kreutzwaldi tänaval hoonete 10 ja 22 juures, Keskturg, ajutine peatus Lubja tänaval, Majaka, Sikupilli, Majaka põik ja lõpp-peatus Ülemiste jaam. *3. mai kella 20st-5. maini 2024 avati liin 52 Kopli-Mere puiestee, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Kopli suunal läbib liin peatused Mere puiestee, Linnahall, Kalamaja, Kungla, ajutine Volta, ajutine Krulli, ajutine Angerja, ajutine Sitsi, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa ja lõpp-peatus Kopli. *12. augustist-18. augustini 2024 avati liin 52 samal marsruudil nagu 3. mai kella 20st-5. maini 2024, aga sõidab mööda Erika tänavat ja Tööstuse tänavat, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Kopli suunal läbib liin peatused Mere puiestee, Linnahall, Kalamaja, Kungla, ajutine Volta, ajutine Krulli, Väike-Erika, Erika, Karjamaa, Tööstuse, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa ja lõpp-peatus Kopli. [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-013.jpg|pisi|Hobujaama puhkepeatusel]] == Muudatused sõiduliini töös == [[File:410TAK.JPG|thumb|Kopli tänaval]] [[Fail:52 buss kunstiakadeemia suunal.png|pisi|Vesse suunas]] [[Fail:52hobujaamakalaranna.png|pisi|Kalaranna suunas]] 12. juunil 2017 kella 10.00-st kuni 31. juulini, seoses trammide rööbasteede ehitustöödega, suletakse liikluseks [[Kopli tänav]]a, [[Erika tänav]]a ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänava]] ristmik. Liini nr 52 autobussid suunatakse Hobujaama suunal ümbersõidule marsruudil [[Kopli tänav]], [[Tööstuse tänav]] ja [[Niine tänav]]. Ümbersõidul tehakse täiendavad peatused Tööstuse tänaval paiknevates Tööstuse ja Erika peatustes. Kopli suunal sõidab liini nr 52 autobuss marsruudil Kopli tänav, Volta tänav, Tööstuse tänav, Kopli tänav. Ümbersõidul tehakse täiendavad peatused Tööstuse tänaval paiknevates Erika ja Tööstuse peatustes. 3. juulil 2017 kella 10:00-st kuni 18. juuli tööpäeva lõpuni, seoses trammi rööbasteede ehitustöödega, suletakse liikluseks Kopli tänava tagasipöörde ringtee. Bussiliini ümbersõidu marsruut kulgeb [[Kopli tänav]]a, [[Ketta tänav]]a, [[Kaluri tänav (Tallinn)|Kaluri tänava]], [[Süsta tänav]]a ja uuesti Kopli tänava kaudu. Ümbersõidul tehakse ajutine alg- ja lõpp-peatus Süsta tänaval. 5. juulil 2017 tööpäeva algusest kuni 19. juuli tööpäeva lõpuni, seoses trammi rööbasteede ehitustöödega, suletakse liikluseks [[Suurtüki tänav]] ja liini nr 52 bussid suunati Hobujaama sõidusuunal ümbersõidule, jättes ära Balti jaama peatuse. ==Peatused == {| class="wikitable" |+12.08.2024 kuni 18.08.2024 !Kopli - Mere puiestee !Mere puiestee - Kopli |- | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Tööstuse ; Karjamaa ; Erika ; Krulli (ajutine) ; Volta (ajutine) Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Linnahall ; Mere puiestee ; Mere puiestee |'''Mere puiestee''' '''Linnahall''' ; Kalamaja ; Kungla ; Volta (ajutine) ; Krulli (ajutine) ; Väike-Erika ; Erika ; Karjamaa ; Tööstuse ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/52/a-b/ 52. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}}{{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] k3b9p9qrcuamkv731xeujv42y3i4n9n Štšigrõ rajoon 0 473630 7217708 5598088 2026-08-19T08:01:48Z Kuriuss 38125 7217708 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Štšigrõ rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Щигровский район | lipp = | lipu_link = | vapp = KurskShigryGerbRj.gif | vapi_link = [[Štšigrõ rajooni vapp]] | pindala = 1220 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Štšigrõ]] | asendikaardi_pilt = Shchigrovsky district locator map.png }} '''Štšigrõ rajoon''' ([[vene keel]]es ''Щигровский район'') on [[2. järgu haldusüksus]] ([[munitsipaalrajoon]]) [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]i idaosas. Rajooni keskus on [[Štšigrõ]] linn (ei kuulu rajooni koosseisu). Rajoon piirneb põhjas [[Orjoli oblast|Orjoli oblasti]]iga, idas [[Tšeremissinovo rajoon|Tšeremissinovo rajooni]]iga, kagus [[Timi rajoon|Timi rajooni]]iga, lõunas [[Solntsevo rajoon|Solntsevo rajooni]]iga, edelas [[Kurski rajoon|Kurski rajooni]]iga ja läänes [[Zolotuhhino rajoon]]iga. Rajooni pindala on 1220 km². 2012. aastal oli seal 11 528, 2007. aastal 13 347 ja 2002. aastal 15 099 elanikku. Štšigrõ rajoonis on 166 [[asula]]t, mis kuuluvad 18 [[külaasundus]]e koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Tuskar, Ratt, Štšigor, Kossorža, Krasnaja ja Terebuž. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kurski oblasti rajoonid]] g2eppp52dktqdapr4qlxeuuk1hc1rtk 7217709 7217708 2026-08-19T08:02:50Z Kuriuss 38125 7217709 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Štšigrõ rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Щигровский район | lipp = | lipu_link = | vapp = KurskShigryGerbRj.gif | vapi_link = [[Štšigrõ rajooni vapp]] | pindala = 1220 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Štšigrõ]] | asendikaardi_pilt = Shchigrovsky district locator map.png }} '''Štšigrõ rajoon''' ([[vene keel]]es ''Щигровский район'') on [[2. järgu haldusüksus]] ([[munitsipaalrajoon]]) [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]i idaosas. Rajooni keskus on [[Štšigrõ]] linn (ei kuulu rajooni koosseisu). Rajoon piirneb põhjas [[Orjoli oblast]]i, idas [[Tšeremissinovo rajoon]]i, kagus [[Timi rajoon]]i, lõunas [[Solntsevo rajoon]]i, edelas [[Kurski rajoon]]i ja läänes [[Zolotuhhino rajoon]]iga. Rajooni pindala on 1220 km². 2012. aastal oli seal 11 528, 2007. aastal 13 347 ja 2002. aastal 15 099 elanikku. Štšigrõ rajoonis on 166 [[asula]]t, mis kuuluvad 18 [[külaasundus]]e koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Tuskar, Ratt, Štšigor, Kossorža, Krasnaja ja Terebuž. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kurski oblasti rajoonid]] 07euzoqsczft68wm8k3x2y7t787yjan August Rull 0 473639 7217401 7165197 2026-08-18T16:24:10Z Robert Treufeldt 9117 7217401 wikitext text/x-wiki '''August Rull''' ([[vene keel]]es ''Август Андреевич Рулль''; 13. juuni [[1898]] [[Tarvastu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[13. juuli]] [[1968]] [[Moskva]]) oli [[Eestlased|eesti]] päritolu [[NSVL|NSV Liidu]] mereväelane, [[kontradmiral]] (1947). Ta õppis aastatel 1909–1911 külakoolis, 1912–1914 kolm klassi kooli keskastmes. Septembris 1915 astus ta vabatahtlikuna mereväkke ja õppis 1915–1916 jungade kool [[Kroonlinn]]as. Oktoobrist 1916 määrati ta Kroonlinna galvanööride kooli suurtükiväe õpperühma juurde, kus õppis aastatel 1916–1917. [[File:Gangut battleship.jpg|pisi|[[Liinilaev]] Gangut, 1915]] Veebruaris 1917 võttis [[Kroonlinn]]as osa [[Veebruarirevolutsioon]]ist ja juunis 1917 osales Kroonlinna meremeeste rühma liikmena Petrogradis ajutise valitsuse vastasel demonstratsioonil. 1917. aasta [[Oktoobripööre|oktoobrimässust]] võttis osa Kroonlinna meremeeste rühma koosseisus Petrogradi Balti vaksali ja linna telegraafi/telefonijaama hõivamisel. Osales ka [[Talvepalee]] vallutamisel, kus asus [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Vene Ajutine valitsus]]. Novembris-detsembris 1917 võttis osa lahingutest [[Aleksandr Kerenski]] vägede vastu [[Krasnoje Selo]] all [[Gattšina]]s. Detsembris 1917 määrati ta teenima [[liinilaev]]ale Gangut galvanööride (suurtükielektrikute) vanemana suurtükitornis, kus ta teenis kuni aprillini 1918. 1918. aasta kevadel pani ennast vabatahtlikuna kirja rühma, mis läks Kroonlinnast [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarindele]]. Oli juba varem bolševike partei liige. Aprillist septembrini 1918 tegutses Petrogradis rühmas, mis võitles kontrevolutsionääride vastu. Sügisel 1918 astus vastavatud Mereväe Juhtivkoosseisu Leningradi M. V. Frunze nimeline mereväe juhtiva koosseisu kõrgem kooli, kus õppis aastatel 1918–1922. Aprillis-mais 1919 sõdis [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhja]]- ja [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Lääne rindel]] kuulipildurina kooli poolt moodustatud erirühmas [[Nikolai Judenitš]]i vägede vastu [[Koporje]] rajoonis. Maist septembrini 1919 võitles Briti laevastiku vastu rannikupatareis "Seraja Lošad", kus oli suurtükipatarei ülem. Septembrist novembrini 1919 osales taas Põhja- ja Läänerindel kooli kursantide löögirühma koosseisus kuulipiduja ülemana Gattšina all. Novembrist 1919 kuni veebruarini 1921 õppis taas Juhtivkoosseisu koolis, kust ta saadeti [[Kroonlinna mäss]]u maha suruma. Veebruarist märtsini 1921 teenis rannikufordis "[[Krasnaja Gorka fort|Krasnaja Gorka]]" suurtükiülemana. Aprillist 1921 õppis taas Mereväe juhtivkoosseisu komandöride koolis, mille lõpetas juunis 1922 punaste mereväe suurtükiväeülemate esimese lennu seas. Aastatel 1925–1926 osales Leningradis Kõrgematel täiendõppekursusel. 1929. aastal osales ettevalmistuskursustel sisseastumiseks Kõrgemasse Mereväeakadeemiasse. Pärast lõpetamist suunati [[Musta mere laevastik]]ku, kus teenis aastatel 1931–1937 [[rannikupatarei]] ülemana ja [[Sevastopol]]i [[garnison]]iülemana. Aastatel 1938–1940 oli mereväe rannikukaitse kooli (vene k. ''Училище Береговой обороны Морских сил Рабоче-Крестьянской Красной армии'') õppejõud. Vahistati 1938. aasta juulis repressioonide käigus<ref>[https://web.archive.org/web/20250919000333/https://lists.memo.ru/index17.htm Рулль Август Андреевич. Родился 13.06.1898, г. Мустла, Эстония; эстонец; образование высшее; Комендант Крымского укрепрайона, преподаватель 2-го Высшего военно-морского училища. Проживал: Севастополь. Арестован 15 июля 1938 г. Приговор: 2 года тюремного заключения. Осв. 15.03.1940 Реабилитирован в 1940 г]. «Жертвы политического террора в СССР»</ref> ning oli 1,5 aastat vahi all. Aastatel 1940–1948 Musta mere laevastiku suurtükiväe ülem. Aastatel 1945–1947 töötas Moskvas [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] staabis, aastatel 1946–1947 osales mereväe koosseisu juhtivkoosseisu ohvitseride kursustel Leningradis K. E. Vorošilovi nimelise Mereakadeemia juures ja oli 1947–1953 NSV Liidu merejõudude õppeasutuste suurtükiväeinspektor ([[Johannes Green]]i järglasena). August Rull suri [[13. juuli]]l [[1968]]. aastal Moskvas. ==Tunnustus== ====Ordenid==== *1942 – [[Punatähe orden]] (nr 22030; aprill 1942) *1944 – Punatähe orden (nr 57172; aprill 1944) *1944 – Punatähe orden (nr 8823; november 1944) *1945 – [[Lenini orden]] (nr 29137; veebruar 1945) ====Medalid==== *1943 – medal "[[Odessa kaitsmise eest]]" (nr 09493; 30. september 1943) *1943 – medal "[[Sevastopoli kaitsmise eest]]" (nr 23447; 30. september 1943) *1944 – medal "[[Kaukaasia kaitsmise eest]]" (nr 011925; 15. oktoober 1944) *1945 – medal "[[Saksamaa üle võidu saavutamise eest]]" (nr 00004333; 22. juuni 1945) *1946 – medal "[[Jaapani üle võidu saavutamise eest]]" (nr 002679; veebruar 1946) == Mälestuse jäädvustamine == Eestis [[Mustla]]s oli August Rulli nimeline [[August Rulli tänav|tänav]] ja August Rulli nimeline [[Mustla Keskkool|keskkool]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Vladimir Grinkevitš, Mihhail Korsunski. "Admiral Johannes Green". Eesti Raamat. Tallinn 1981 *[[Harri Jõgi]]. [https://www.etera.ee/zoom/10210/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2225,3173 "Eesti soost kindralid. Teatmik"]. [[Sisekaitseakadeemia]]. 1999. Lk 33 == Välislingid == *[https://www.muis.ee/museaalView/2886187 "August Rull, u 1955"]. [[Viljandi Muuseum]], VM VMF 155:2 F *[[Vello Vare]]. [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/nimed-ajaloost-nimed-ajaloost-02-august-rull Nimed ajaloost. 02. August Rull]. err.ee, 27. aprill 1978 {{JÄRJESTA:Rull, August}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu kontradmiralid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Vvedenskoje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1968]] l4w6ztc9z3w56pb9muyc0nz5tumrapo Dobrinka rajoon 0 475633 7217714 5604120 2026-08-19T08:07:38Z Kuriuss 38125 7217714 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Dobrinka rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Добринский район | lipp = Flag_of_Dobrinka_rayon_(Lipetsk_oblast).png | lipu_link = [[Dobrinka rajooni lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Dobrinka_rayon_(Lipetsk_oblast).png | vapi_link = [[Dobrinka rajooni vapp]] | pindala = 1680 | elanikke = | keskuse_nimi = Dobrinka | asendikaardi_pilt = Location of Dobrinsky District (Lipetsk Oblast).svg }} '''Dobrinka rajoon''' ([[vene keel]]es ''Добринский район'') on [[2. järgu haldusüksus]] ([[munitsipaalrajoon]]) [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]i lõunaosas. Rajooni keskus on Dobrinka asula. Rajoon piirneb põhjas ja idas [[Tambovi oblast]]i, lõunas [[Voroneži oblast]]i, läänes [[Usmani rajoon]]i ning loodes [[Grjazi rajoon]]iga. Rajooni pindala on 1680 km². 2012. aastal oli seal 36 787, 2009. aastal 38 557 ja 2002. aastal 40 809 elanikku. Dobrinka rajoonis on 116 [[asula]]t, mis kuuluvad 18 [[külaasundus]]e koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on Tšamlõk, Plavitsa, Matrjonka ja [[Bitjug]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Lipetski oblasti rajoonid]] fg53o186kvgmzwhy3mztbr5lyk9nb17 Rush (William Singe'i laul) 0 477199 7217833 6503244 2026-08-19T10:16:51Z Kuriuss 38125 7217833 wikitext text/x-wiki '''"Rush"''' on [[Austraalia]] laulja, laulukirjutaja ja produtsendi [[William Singe|William Singe'i]] debüütsingel. Selle andis [[3. veebruar]] [[2017]] välja plaadifirma RCA {{Singli info|Esitaja=[[William Singe|William Singe'i]]|Nimi=Rush|Väljaantud=[[3. veebruar]] [[2017]]|Formaat=allalaaditav muusikafail|Lindistatud=Perfect Sound Studio, [[Los Angeles]]|Stiil=[[R&B]]|Pikkus=3:13|Plaadifirma=RCA Records|Autor=William Singe, Julian Petroulas, Sebastian Lundberg, Kevin Clark, Benadette Cosgrove, Andrew Goldmark, Mark Mueller|Produtsent=Petroulas, Lundberg, Axel Courtes|Eelmine singel="Forgot You" (Bella Ferraro laul)<br>(2013)|See singel="Rush" (William Singe'i laul)<br>(2017)|Järgmine singel=[[Mama (Jonas Blue laul)|"Mama" (Jonas Blue laul)]]<br>(2017)}} Records. William Singe osales samuti selle loo kirjutamise ja valmimise protsessis. Laulus on kasutatud osi [[Jennifer Paige]]'i loost "[[Crush]]". == Taust ja avaldamine == [[2012]]. aastal osales [[William Singe|Singe]] meelelahutussaates "The X Factor Australia". Ta esines algul sooloartistina, aga kohtunikud otsustasid ta liita Trent Belli, Julian De Vizio, Zach Russelli ja Jayden Sierraga ja nii sai alguse poistebänd [[The Collective]]. Vastloodud ansambel sai finaalis kolmanda koha, aga kaks päeva hiljem kirjutasid nad alla juba plaadilepingule Sony Music Australiaga. Aastatel [[2012]]–[[2015]] andis ansambel välja seitse singlit ning ühe stuudioalbumi. [[18. veebruar|18. veebruaril]] [[2015]] teatas [[William Singe|William]] oma lahkumisest, et proovida soolokarjääri. Järgmise pooleteise aasta jooksul laadis ta arvukalt [[Popmuusika|pop-]] ja [[R&B]]-laule oma [[YouTube]]'i kanalisse. [[29. juuli]] [[2016]] teatas ta, et kirjutas alla plaadilepingule RCA Recordsiga. Billboardile [[2017]]. aasta [[veebruar|veebruaris]] antud intervjuus selgitas [[William Singe]], et tema mänedžer Julian Petroulas mängis talle [[Jennifer Paige]]'i lugu "[[Crush]]" ja küsis, mida ta sellest loost arvab. Singe leidis, et loo refrääniga annab midagi eriti ägedat teha. Peagi veetis ta aega koos Petroulase ja Sebastianiga ning hakkas laulu kirjutama. Laulu originaalpealkirja "Crush" muutsid nad ümber, uueks pealkirjaks sai "Rush". [[William Singe]] on öelnud loo ja selle valmimise kohta: "See laul oli minu jaoks üsna isiklik, sest kui sa laulu sõnu loed, siis need on üsna sügavamõttelised. Me saime ka ühe 17-aastase [[Prantsusmaa]]lt pärit produtsendi, kes meid stuudios aitas. Laulu tegime valmis mõne päevaga, täiustasime seda veidike ning hakkasime videot filmima." == Muusikavideo == Muusikavideo režissööriks oli Alexander Nikishin ning see ilmus [[15. veebruar|15. veebruaril]] [[2017]]. == Laulud == * '''ALLALAADITAV'''<ref>{{cite web|url=https://itunes.apple.com/au/album/rush-single/id1200063232|title="Rush" - William Singe'i singel, Apple Music|publisher=[[iTunes Store]] (AU)|accessdate=23. mai 2017}}</ref> # "Rush" – 3:13 == Kohad edetabelites == {| class="wikitable" !Riik !Edetabeli nimi (2017) !Koht |- |[[Austraalia]] |Hitseekers Charts (ARIA) |14. |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:2017. aasta laulud]] 69sre19df52tmxk0zq3c8lixwcfub3x Ismaeli vaimud 0 477574 7217820 6914617 2026-08-19T09:59:46Z Kuriuss 38125 7217820 wikitext text/x-wiki {{Filmi info | filmi_nimi = "Ismaeli vaimud" | originaalnimi = "Les Fantômes d'Ismaël" | žanr = draama | peaosades = [[Mathieu Amalric]], [[Marion Cotillard]], [[Charlotte Gainsbourg]], [[Louis Garrel]] | stsenaarium = Arnaud Desplechin, Léa Mysius, Julie Peyr | lavastaja = Arnaud Desplechin | montaaž = Irina Lubtchansky | levitaja = Magnolia Pictures | tootja = Why Not Productions | esilinastus = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[17. mai]] [[2017]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[4. august]] [[2017]] | riik = [[Prantsusmaa]] | keel = [[prantsuse keel|prantsuse]] | produtsent = Pascal Caucheteux, Vincent Maraval }} '''"Ismaeli vaimud"''' ([[prantsuse keel]]es "Les Fantômes d'Ismaël") on [[Prantsusmaa]] [[2017|2017.]] aasta draamafilm, mille režissöör on [[Arnaud Desplechin]]. Kandvaid osi mängivad [[Mathieu Amalric]], [[Marion Cotillard]], [[Charlotte Gainsbourg]] ja [[Louis Garrel]]. Film räägib filmitegijast, kelle elu läheb taevasse. Ta plaanib just alustada oma uue filmi võtteid, kui naaseb tema abikaasa, kes on olnud 20 aastat kadunud. Mees oli veendunud, et naine on surnud. Film "Ismaeli vaimud" esilinastus 2017. aastal [[Cannes'i Filmifestival]]i avafilmina. == Osatäitjad == * [[Mathieu Amalric]] – Ismaël Vuillard * [[Marion Cotillard]] – Carlotta Bloom * [[Charlotte Gainsbourg]] – Sylvia * [[Louis Garrel]] – Ivan Dedalus * [[Alba Rohrwacher]] – Arielle/Faunia * [[László Szabó (näitleja)|László Szabó]] – Henri Bloom * [[Hippolyte Girardot]] – Zwy * [[Jacques Nolot]] – Claverie * [[Catherine Mouchet]] – intensiivravi arst * [[Samir Guesmi]] – arst [[Kategooria:Prantsusmaa filmid]] [[Kategooria:Draamafilmid]] [[Kategooria:2017. aasta filmid]] 75u5k8pzx3woxp59gu5kbo68eopyttr 7217821 7217820 2026-08-19T10:00:10Z Kuriuss 38125 7217821 wikitext text/x-wiki {{Filmi info | filmi_nimi = "Ismaeli vaimud" | originaalnimi = "Les Fantômes d'Ismaël" | žanr = draama | peaosades = [[Mathieu Amalric]], [[Marion Cotillard]], [[Charlotte Gainsbourg]], [[Louis Garrel]] | stsenaarium = Arnaud Desplechin, Léa Mysius, Julie Peyr | lavastaja = Arnaud Desplechin | montaaž = Irina Lubtchansky | levitaja = Magnolia Pictures | tootja = Why Not Productions | esilinastus = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[17. mai]] [[2017]]<br>{{riigi ikoon|Eesti}} [[4. august]] [[2017]] | riik = [[Prantsusmaa]] | keel = [[prantsuse keel|prantsuse]] | produtsent = Pascal Caucheteux, Vincent Maraval }} '''"Ismaeli vaimud"''' ([[prantsuse keel]]es "Les Fantômes d'Ismaël") on [[Prantsusmaa]] [[2017|2017.]] aasta draamafilm, mille režissöör on [[Arnaud Desplechin]]. Kandvaid osi mängivad [[Mathieu Amalric]], [[Marion Cotillard]], [[Charlotte Gainsbourg]] ja [[Louis Garrel]]. Film räägib filmitegijast, kelle elu läheb taevasse. Ta plaanib just alustada oma uue filmi võtteid, kui naaseb tema abikaasa, kes on olnud 20 aastat kadunud. Mees oli veendunud, et naine on surnud. Film "Ismaeli vaimud" esilinastus 2017. aastal [[Cannes'i filmifestival|Cannes'i filmifestivali]] avafilmina. == Osatäitjad == * [[Mathieu Amalric]] – Ismaël Vuillard * [[Marion Cotillard]] – Carlotta Bloom * [[Charlotte Gainsbourg]] – Sylvia * [[Louis Garrel]] – Ivan Dedalus * [[Alba Rohrwacher]] – Arielle/Faunia * [[László Szabó (näitleja)|László Szabó]] – Henri Bloom * [[Hippolyte Girardot]] – Zwy * [[Jacques Nolot]] – Claverie * [[Catherine Mouchet]] – intensiivravi arst * [[Samir Guesmi]] – arst [[Kategooria:Prantsusmaa filmid]] [[Kategooria:Draamafilmid]] [[Kategooria:2017. aasta filmid]] tv3yt5ru3nqgacfkst2n68r4bohpds1 Klepiki rajoon 0 478140 7217717 5599941 2026-08-19T08:11:51Z Kuriuss 38125 7217717 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Klepiki rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Клепиковский район | lipp = Flag of Klepikovsky rayon (Ryazan oblast).png | lipu_link = [[Klepiki rajooni lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Klepikovsky_rayon_(Ryazan_oblast).png | vapi_link = [[Klepiki rajooni vapp]] | pindala = 3235 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Spass-Klepiki]] | asendikaardi_pilt = Location of Klepikovsky District (Ryazan Oblast).svg }} '''Klepiki rajoon''' ([[vene keel]]es ''Клепиковский район'') on [[2. järgu haldusüksus]] ([[munitsipaalrajoon]]) [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]i põhjaosas. Rajooni keskus on [[Spass-Klepiki]] linn. Rajoon piirneb põhjas ja kirdes [[Vladimiri oblast]]iga, idas [[Kassimovi rajoon]]iga, lõunas [[Spasski rajoon (Rjazani oblast)|Spasski]] ja [[Rjazani rajoon]]iga, edelas [[Rõbnoje rajoon]]iga ning läänes ja loodes [[Moskva oblast]]i ([[Jegorjevski linnaringkond|Jegorjevski linnaringkonna]] ja [[Šatura rajoon]]iga). Rajooni pindala on 3235 km². 2012. aastal oli seal 25 399, 2009. aastal 26 941 ja 2002. aastal 29 391 elanikku. Klepiki rajoonis on 275 [[asula]]t, mis kuuluvad kahe [[linnaasundus]]e ([[Spass-Klepiki]]i linna ja [[Tuma]] alevi) ning 18 [[külaasundus]]e koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on [[Pra]], [[Guss]], Kolp ja Narma. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rjazani oblasti rajoonid]] d0n25spa6r6dcp2u2tg8c3ytdvhc7p3 Rjazani rajoon 0 478631 7217710 5599950 2026-08-19T08:04:31Z Kuriuss 38125 7217710 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Rjazani rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Рязанский район | lipp = Flag_of_Ryazansky_rayon_(Ryazan_oblast).png | lipu_link = [[Rjazani rajooni lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Ryazan_rayon_(Ryazan_oblast).png | vapi_link = [[Rjazani rajooni vapp]] | pindala = 2170 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Rjazan]] | asendikaardi_pilt = Location of Ryazansky District (Ryazan Oblast).svg }} '''Rjazani rajoon''' ([[vene keel]]es ''Рязанский район'') on [[2. järgu haldusüksus]] ([[munitsipaalrajoon]]) [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]i loodeosas. Rajooni keskus on [[Rjazan]]i linn (ei kuulu rajooni koosseisu). Rajoon piirneb põhjas [[Klepiki rajoon]]i, idas [[Spasski rajoon (Rjazani oblast)|Spasski rajooni]], kagus [[Starožilovo rajoon]]i, lõunas [[Pronski rajoon]]i, edelas [[Zahharovo rajoon]]i ja loodes [[Rõbnoje rajoon]]iga. Rajooni pindala on 2170 km². 2012. aastal oli seal 57 102, 2009. aastal 54 765 ja 2002. aastal 56 836 elanikku. Rjazani rajoonis on 178 [[asula]]t, mis kuuluvad 18 [[külaasundus]]e koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on [[Oka]], Pavlovka, Pletenka, Raka ja Listvjanka. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rjazani oblasti rajoonid]] k8polvcw13ywz8mbfc10u4ia0f860yd Hiiumaa Gümnaasium 0 479198 7217457 6700065 2026-08-18T18:49:43Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217457 wikitext text/x-wiki {{Kool |Nimi = Hiiumaa Gümnaasium |Pilt = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus - veebruar 2016 teine.jpg |Pildiallkiri = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus (veebruar 2016) |Asutatud = |Koolitüüp = gümnaasium |Direktor = [[Ivo Eesmaa]] |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = Kärdla |Maakond = Hiiumaa |Vald = |Asula = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = [https://www.hiig.edu.ee/ Koduleht] |Moto = |Koordinaadid = |Logo = }} '''Hiiumaa Gümnaasium''' oli [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kärdla]]s aadressil [[Uus tänav (Kärdla)|Uus tänav]] 4 asuv [[riigigümnaasium]]. Kool alustas õppetegevust 1. septembril 2016.<ref>[https://web.archive.org/web/20220418081942/https://www.hiig.edu.ee/et/ajalugu Ajalugu. Meie koolist.] Hiiumaa Gümnaasiumi veebisait.</ref> Kooli direktor on [[Ivo Eesmaa]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220418081814/https://www.hiig.edu.ee/et/kontakt?category=11 Juhtkond.] Hiiumaa Gümnaasiumi veebisait.</ref> Kooli kõrval asub [[Kärdla Põhikool]]. 2026/27 ühendati kool [[Hiiumaa Ametikool|Hiiumaa Ametikooliga]] üheks uueks riigikoolide mille nimeks sai [[Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž]]. (ka HIIG+) ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== *[http://www.hiig.edu.ee/hg/index.php/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Hiiu maakonna koolid]] [[Kategooria:Kärdla]] [[Kategooria:Eesti riigigümnaasiumid]] 6izxvxcqv1d27lb11e1zd894oqcej5w 7217461 7217457 2026-08-18T18:58:28Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217461 wikitext text/x-wiki {{Kool |Nimi = Hiiumaa Gümnaasium |Pilt = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus - veebruar 2016 teine.jpg |Pildiallkiri = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus (veebruar 2016) |Asutatud = |Koolitüüp = gümnaasium |Direktor = [[Ivo Eesmaa]] |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = Kärdla |Maakond = Hiiumaa |Vald = |Asula = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = [https://www.hiig.edu.ee/ Koduleht] |Moto = |Koordinaadid = |Logo = }} '''Hiiumaa Gümnaasium''' oli [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kärdla]]s aadressil [[Uus tänav (Kärdla)|Uus tänav]] 4 asuv [[riigigümnaasium]]. Kool alustas õppetegevust 1. septembril 2016.<ref>[https://web.archive.org/web/20220418081942/https://www.hiig.edu.ee/et/ajalugu Ajalugu. Meie koolist.] Hiiumaa Gümnaasiumi veebisait.</ref> Kooli direktor on [[Ivo Eesmaa]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220418081814/https://www.hiig.edu.ee/et/kontakt?category=11 Juhtkond.] Hiiumaa Gümnaasiumi veebisait.</ref> Kooli kõrval asub [[Kärdla Põhikool]]. 2026/27 ühendati kool [[Hiiumaa Ametikool|Hiiumaa Ametikooliga]] üheks uueks riigikooliks mille nimeks sai [[Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž]]. (ka HIIG+) ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== *[http://www.hiig.edu.ee/hg/index.php/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Hiiu maakonna koolid]] [[Kategooria:Kärdla]] [[Kategooria:Eesti riigigümnaasiumid]] 0om373i932tea8t05iw13l2coezxmsn 7217466 7217461 2026-08-18T19:10:03Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217466 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Hiiumaa Gümnaasium | Pilt = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus - veebruar 2016 teine.jpg | Pildiallkiri = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus (veebruar 2016) | Asutatud = | Koolitüüp = gümnaasium | Direktor = | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = Kärdla | Maakond = Hiiumaa | Vald = | Asula = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = | Moto = | Koordinaadid = | Logo = }} '''Hiiumaa Gümnaasium''' oli [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kärdla]]s aadressil [[Uus tänav (Kärdla)|Uus tänav]] 4 asuv [[riigigümnaasium]]. Kool alustas õppetegevust 1. septembril 2016.<ref>[https://web.archive.org/web/20220418081942/https://www.hiig.edu.ee/et/ajalugu Ajalugu. Meie koolist.] Hiiumaa Gümnaasiumi veebisait.</ref> 2026/27 ühendati kool [[Hiiumaa Ametikool|Hiiumaa Ametikooliga]] üheks uueks riigikooliks mille nimeks sai [[Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž]]. (ka HIIG+) ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== *[http://www.hiig.edu.ee/hg/index.php/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Hiiu maakonna koolid]] [[Kategooria:Kärdla]] [[Kategooria:Eesti riigigümnaasiumid]] qy76uu3x5ki7x3cz3onqbdc19zab0zw 7217469 7217466 2026-08-18T19:11:50Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217469 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Hiiumaa Gümnaasium | Pilt = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus - veebruar 2016 teine.jpg | Pildiallkiri = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus (veebruar 2016) | Asutatud = | Koolitüüp = gümnaasium | Direktor = | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = Kärdla | Maakond = Hiiumaa | Vald = | Asula = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = | Moto = | Koordinaadid = | Logo = }} '''Hiiumaa Gümnaasium''' oli [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kärdla]]s aadressil [[Uus tänav (Kärdla)|Uus tänav]] 4 asuv [[riigigümnaasium]]. Kool alustas õppetegevust 1. septembril 2016.<ref>[https://web.archive.org/web/20220418081942/https://www.hiig.edu.ee/et/ajalugu Ajalugu. Meie koolist.] Hiiumaa Gümnaasiumi veebisait.</ref> 2026/27 ühendati kool [[Hiiumaa Ametikool|Hiiumaa Ametikooliga]] üheks uueks riigikooliks mille nimeks sai [[Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž]]. (ka HIIG+) [[Kategooria:Hiiu maakonna koolid]] [[Kategooria:Kärdla]] [[Kategooria:Eesti riigigümnaasiumid]] 5ijx3405zrul1bhdoedrpjyym81hkae 7217614 7217469 2026-08-19T01:39:31Z Kruusamägi 1530 7217614 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Hiiumaa Gümnaasium | Pilt = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus - veebruar 2016 teine.jpg | Pildiallkiri = Hiiumaa Gümnaasiumi ehitus (veebruar 2016) | Asutatud = | Koolitüüp = gümnaasium | Direktor = | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = Kärdla | Maakond = Hiiumaa | Vald = | Asula = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = | Moto = | Koordinaadid = | Logo = }} '''Hiiumaa Gümnaasium''' oli [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kärdla]]s aadressil [[Uus tänav (Kärdla)|Uus tänav]] 4 tegutsenud [[riigigümnaasium]]. Kool alustas õppetegevust 1. septembril 2016.<ref>[https://web.archive.org/web/20220418081942/https://www.hiig.edu.ee/et/ajalugu Ajalugu. Meie koolist.] Hiiumaa Gümnaasiumi veebisait.</ref> 2026. aasta sügisel ühendati kool [[Hiiumaa Ametikool|Hiiumaa Ametikooliga]] uueks riigikooliks, mille nimeks sai [[Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž]] (HIIG+). == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Hiiu maakonna koolid]] [[Kategooria:Kärdla]] [[Kategooria:Eesti riigigümnaasiumid]] asrqqonbihrn17k9589xitami06vaiq Kasutaja:Jegorenkova/Džinn (mütoloogia) 2 480695 7217501 4831935 2026-08-18T19:56:04Z Andreas003 7485 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7217501 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Vikipeedia:Andmepäringud/Eestis sündinud isikud, kellest pole artiklit 4 486727 7217656 7214753 2026-08-19T05:52:25Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7217656 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aapo Sääsk]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Adam Johan Raab]] | | data-sort-value="1703" | 1703-06-24 | data-sort-value="1776" | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Adam von Moeller (Möller)]] | | data-sort-value="1772" | 1772-07-12 | data-sort-value="1813" | 1813-03-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q117021918|Q117021918]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Adelaida Vakker]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25439361|Q25439361]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="2003" | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Adolf Graf]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1962" | 1962 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089716|Q55089716]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adolf Hasselblatt]] | | data-sort-value="1823" | 1823-06-19 | data-sort-value="1896" | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Adolf Klein]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Agnes Dresen]] | | data-sort-value="1900" | 1900-01-08 | No/unknown value | | [[Kolga]] | [[:d:Q105638531|Q105638531]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Ago Herkül]] | eesti tantsuõpetaja, -kriitik ja tantsija | data-sort-value="1937" | 1937-03-25 | data-sort-value="2020" | 2020-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375775|Q50375775]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Agu Kohari]] | | data-sort-value="1944" | 1944-09-30 | | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q134998604|Q134998604]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Aili Engelberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1897" | 1897-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-02-02 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q125350187|Q125350187]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Aili Lilleorg]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134705391|Q134705391]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Aimi Herkül]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375776|Q50375776]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Ain Sepp]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1942" | 1942-12-02 | | | [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]] | [[:d:Q124257320|Q124257320]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Ain Sonin]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-24 | data-sort-value="2010" | 2010-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39174694|Q39174694]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Ain Villau]] | | data-sort-value="1971" | 1971-04-08 | | | [[Pärispea]] | [[:d:Q133389695|Q133389695]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aino Kask]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134593827|Q134593827]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1943" | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aino Ugaste]] | | data-sort-value="1952" | 1952-08-14 | | | [[Kose]] | [[:d:Q135346103|Q135346103]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1944" | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aivar Sirelpuu]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aksel Kallas]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1922" | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aksel Randmer]] | eesti treener ja sporditegelane | data-sort-value="1923" | 1923-12-05 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124248859|Q124248859]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aksel Tali]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1930" | 1930-10-25 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124250136|Q124250136]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Albert Ivanov]] | | data-sort-value="1931" | 1931-09-07<br/>1931-09-01 | data-sort-value="2000" | 2000-04-05 | | [[Tapa]] | [[:d:Q29646464|Q29646464]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Albert-Leopold Vahtel]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1905" | 1905-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28096753|Q28096753]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Alejandro Gavriloff]] | Argentina maalikunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-01-07 | data-sort-value="1993" | 1993-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16528287|Q16528287]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksander Greenberg]] | | data-sort-value="1872" | 1872 | data-sort-value="1936" | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1921" | 1921-12-24 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksander Kann]] | | data-sort-value="1889" | 1889-10-10 | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1897" | 1897-02-03 | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksander Walter]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-28 | data-sort-value="1889" | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksandr Aidarov]] | | data-sort-value="1978" | 1978 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133585054|Q133585054]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-05-04 | data-sort-value="1998" | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1954" | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Dymshits]] | | data-sort-value="1910" | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | data-sort-value="1975" | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Ossipov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-11-10 | data-sort-value="1967" | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksandr Sirin]] | | data-sort-value="1955" | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksandr Zdankevitš]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1985" | 1985-08-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26776807|Q26776807]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1864" | 1864-02-24 | data-sort-value="1932" | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Aleksei Hõbemägi]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-18 | data-sort-value="2021" | 2021-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375887|Q50375887]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alexander Adlerberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-10-25 | data-sort-value="1855" | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alexander Baumann]] | | data-sort-value="1850" | 1850-03-31 | data-sort-value="1915" | 1915 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q53179458|Q53179458]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Alexander Budde]] | | data-sort-value="1833" | 1833-12-09 | data-sort-value="1915" | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alexander Burutin]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-24 | | [[Fail:Burutin Alexander.jpg|center|120px]] | [[Tapa]] | [[:d:Q4099936|Q4099936]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Chappuzeau]] | | data-sort-value="1720" | 1720 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55603587|Q55603587]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Eduard von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1809" | 1809-03-12 | data-sort-value="1884" | 1884-12-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55184440|Q55184440]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | data-sort-value="1795" | 1795-11-07 | data-sort-value="1841" | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander Frese]] | | data-sort-value="1826" | 1826-04-03<br/>1826 | data-sort-value="1884" | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander Gutheil]] | | data-sort-value="1818" | 1818 | data-sort-value="1882" | 1882 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33242518|Q33242518]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander Heinrich Eggers]] | | data-sort-value="1864" | 1864 | data-sort-value="1937" | 1937 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089139|Q55089139]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexander Hoerschelmann]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-24 | data-sort-value="1977" | 1977-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19906504|Q19906504]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | data-sort-value="1802" | 1802-08-18 | data-sort-value="1876" | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexander Lovyagin]] | | data-sort-value="1870" | 1870-08-13<br/>1870 | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | data-sort-value="1830" | 1830-10-13 | data-sort-value="1903" | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexander Ritter]] | Saksamaa helilooja | data-sort-value="1833" | 1833-06-27 | data-sort-value="1896" | 1896-04-12 | [[Fail:Alexander Ritter (1833-1896) Jung.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q325751|Q325751]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexander Rybakov]] | Venemaa jalgrattur | data-sort-value="1988" | 1988-05-17 | | [[Fail:Tongeren - Ronde van Limburg, 14 juni 2015 (B093).JPG|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q1575839|Q1575839]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alexander von Baranoff]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alexander von Krusenstern]] | | data-sort-value="1801" | 1801-03-19 | data-sort-value="1874" | 1874-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242084|Q4242084]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alexander von Rosen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-13 | data-sort-value="2004" | 2004-09-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47469080|Q47469080]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-16 | data-sort-value="1898" | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-04-22 | data-sort-value="1868" | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Alexis Adolphi]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-13 | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Alexis Tomberg]] | | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Alfred Mõttus]] | | data-sort-value="1899" | 1899-05-29 | data-sort-value="1951" | 1951-12-08 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q135006336|Q135006336]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Alfred von Glehn]] | | data-sort-value="1858" | 1858-01-06 | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Alice Gruner]] | | data-sort-value="1846" | 1846 | data-sort-value="1929" | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-01-07 | data-sort-value="1965" | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Almar von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1904" | 1904-03-22 | data-sort-value="1989" | 1989-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34215334|Q34215334]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Alvi Schmuul]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Anatol Spuhl]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Anatol Tooms]] | | data-sort-value="1895" | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Andreas Alexander von Lingen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-26 | data-sort-value="1866" | 1866-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q31828858|Q31828858]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1881" | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | data-sort-value="1795" | 1795-09-01 | data-sort-value="1879" | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andrei Belobrov]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1981" | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andrei Shmeman]] | | data-sort-value="1921" | 1921-09-13 | data-sort-value="2008" | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andres Allikmäe]] | eesti tööstusjuht | data-sort-value="1957" | 1957-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50379581|Q50379581]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andres Avarand]] | | data-sort-value="1944" | 1944-03-15 | | | [[Kolgaküla]] | [[:d:Q134282930|Q134282930]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andres Kaskla]] | | data-sort-value="1946" | 1946-10-08 | | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q137995361|Q137995361]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Andres Lepnurm]] | | data-sort-value="1947" | 1947-06-20 | | | [[Tsitre]] | [[:d:Q134459255|Q134459255]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Andrey Andreyev]] | | data-sort-value="1855" | 1855-09-05 | data-sort-value="1924" | 1924-04-07 | | [[Narva]] | [[:d:Q2846834|Q2846834]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Andrey Leontyev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Andrus Ahi]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1967" | 1967-04-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346646|Q30346646]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Andrus Prikk]] | | data-sort-value="1972" | 1972-11-16 | | | [[Tabasalu]] | [[:d:Q95869503|Q95869503]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Anette Busch]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16628576|Q16628576]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Anita Seppa]] | eesti kabetaja | data-sort-value="1966" | 1966-10-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28099620|Q28099620]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Anna Maria Sepp]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1996" | 1996-02-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27049024|Q27049024]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Anne Arold]] | | data-sort-value="1954" | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1769" | 1769-01-09 | data-sort-value="1846" | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anneli Niinre]] | eesti kirjandusteadlane | data-sort-value="1979" | 1979-12-24 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q61702908|Q61702908]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Annemarie Stackelberg]] | | data-sort-value="1904" | 1904-02-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27991446|Q27991446]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anny Hahn]] | | data-sort-value="1878" | 1878-09-05 | data-sort-value="1974" | 1974-11-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089736|Q55089736]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Anti Järvelaid]] | eesti jahilaskur ja treener | data-sort-value="1960" | 1960-11-05 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124322857|Q124322857]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | data-sort-value="1679" | 1679-10-20 | data-sort-value="1762" | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Anton Naumov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1983" | 1983-05-08 | | | [[Narva]] | [[:d:Q4314338|Q4314338]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | data-sort-value="1729" | 1729-08-03 | data-sort-value="1785" | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Antonius Mickwitz]] | | data-sort-value="1738" | 1738-04-16 | data-sort-value="1770" | 1770-06-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195762|Q55195762]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1947" | 1947-03-08 | data-sort-value="2024" | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | data-sort-value="1937" | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Ants Oidekivi]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Ants Tamme]] | | data-sort-value="1952" | 1952-09-18 | data-sort-value="2016" | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Ants Veldermann]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1931" | 1931-09-25 | data-sort-value="2008" | 2008-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28354895|Q28354895]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Ardo Rennik]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1947" | 1947-06-26 | data-sort-value="2009" | 2009-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30276328|Q30276328]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Arkadi Pessegov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-07-27 | data-sort-value="1983" | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Arli Jõgi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-02 | data-sort-value="1979" | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Arno Mägi]] | | data-sort-value="1950" | 1950-10-12 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135006355|Q135006355]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Arnold Altmäe]] | | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="1984" | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Arnold Eglon]] | | data-sort-value="1885" | 1885-03-27 | data-sort-value="1933" | 1933-03-10 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134776516|Q134776516]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Arnold Kastemäe]] | | data-sort-value="1915" | 1915-07-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Arseni Schults]] | | data-sort-value="1910" | 1910-12-23 | data-sort-value="1976" | 1976-09-23 | [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16721161|Q16721161]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Arthur Ferdinand von Sass]] | | data-sort-value="1837" | 1837 | data-sort-value="1870" | 1870<br/>1871-04-21 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q21607757|Q21607757]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Arthur Siefeldt-Simumägi]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1889" | 1889-10-15 | data-sort-value="1939" | 1939-12-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29994586|Q29994586]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Arthur Spreckelsen]] | | data-sort-value="1863" | 1863-02-26 | data-sort-value="1939" | 1939 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105498|Q55105498]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Arthur von Hoyningen-Huene]] | | data-sort-value="1869" | 1869-09-21 | data-sort-value="1936" | 1936-09-12 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q133848133|Q133848133]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-31 | data-sort-value="1949" | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Artur Flink]] | | data-sort-value="1908" | 1908-11-25 | data-sort-value="1978" | 1978-04-08 | | [[Vääna]] | [[:d:Q134292757|Q134292757]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Artur Tare]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1905" | 1905-05-15 | data-sort-value="1988" | 1988-05-08 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124284776|Q124284776]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Artur Vask]] | eesti loomakasvatusteadlane | data-sort-value="1903" | 1903-05-19 | data-sort-value="1977" | 1977-01-23 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q124646802|Q124646802]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | data-sort-value="1893" | 1893-02-25 | data-sort-value="1964" | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Arved von Brasch]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1953" | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2013" | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Arvid Vilms]] | | data-sort-value="1906" | 1906-06-27 | data-sort-value="1981" | 1981-07-16 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q134953729|Q134953729]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Arvo Eljari]] | | data-sort-value="1908" | 1908-10-17 | data-sort-value="2003" | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-01-18 | data-sort-value="2022" | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Arvo Priimägi]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1952" | 1952-03-04 | | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q124327049|Q124327049]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | data-sort-value="1776" | 1776 | data-sort-value="1826" | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[August Friedrich Schuch]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1850" | 1850 | [[Fail:A. Fr. Schuchi portree, August Georg Wilhelm Pezold, EKM j 190-855 M 1007.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55236723|Q55236723]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[August Konrad von Hirschhausen]] | | data-sort-value="1861" | 1861-05-12 | data-sort-value="1893" | 1893-10-28 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q112164000|Q112164000]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1882" | 1882-11-26 | data-sort-value="1955" | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | data-sort-value="1881" | 1881-10-24 | data-sort-value="1965" | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[August Tibar]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1888" | 1888-07-24 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q105719336|Q105719336]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Aune Siim]] | | data-sort-value="1904" | 1904-07-30 | data-sort-value="1989" | 1989-02-24 | [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q31685814|Q31685814]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Aurelius Mandel]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1905" | 1905-11-09 | data-sort-value="1969" | 1969-06-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134720182|Q134720182]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Avo Soots]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1951" | 1951-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016488|Q29016488]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | data-sort-value="1692" | 1692-09-29 | data-sort-value="1769" | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Beenish Wani]] | | data-sort-value="1989" | 1989-07-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | data-sort-value="1954" | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Bernd Baron von Maydell]] | Saksamaa jurist | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2018" | 2018-05-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16508302|Q16508302]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | data-sort-value="1703" | 1703-03-23<br/>1703 | data-sort-value="1787" | 1787-06-04<br/>1787 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Bernhard Lukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-07-18 | data-sort-value="1947" | 1947-10-08 | | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | [[:d:Q133456440|Q133456440]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Bernhard Oskar Alexander von Riesemann]] | | data-sort-value="1880" | 1880-02-29 | data-sort-value="1934" | 1934-09-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507427|Q54507427]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Berthold Masing]] | | data-sort-value="1849" | 1849-10-03 | data-sort-value="1911" | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Bogdan Wenig]] | | data-sort-value="1837" | 1837-07-18 | data-sort-value="1872" | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Boris Bozhnev]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | data-sort-value="1969" | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Boris Kustov]] | | data-sort-value="1950" | 1950-07-03 | data-sort-value="2013" | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Boris Stünkel]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1937" | 1937 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105170|Q55105170]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Boris Vinner]] | | data-sort-value="1837" | 1837-08-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-27 | [[Fail:Виннер Борис Иванович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q29647322|Q29647322]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1897" | 1897-08-08 | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Burchard von Oettingen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-09-30 | data-sort-value="1923" | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | data-sort-value="1663" | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | data-sort-value="1716" | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Carl Ferdinand von Hueck]] | | data-sort-value="1811" | 1811-02-03 | data-sort-value="1889" | 1889-07-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55237054|Q55237054]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Carl Gottfried Bauer]] | | data-sort-value="1802" | 1802-09-18 | data-sort-value="1853" | 1853-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17747991|Q17747991]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Carl Hiekisch]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-15 | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Carl Hunnius]] | | data-sort-value="1873" | 1873-06-24 | data-sort-value="1964" | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | data-sort-value="1755" | 1755-06-24 | data-sort-value="1833" | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Carl-Otto Märtson]] | | data-sort-value="1917" | 1917-06-25 | data-sort-value="1999" | 1999-05-17 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q139179912|Q139179912]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Christel Tennyson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2010" | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Christian Dahl]] | | data-sort-value="1839" | 1839-04-19 | data-sort-value="1904" | 1904-08-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19788514|Q19788514]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Christian Giertta]] | | data-sort-value="1671" | 1671-09-07 | data-sort-value="1746" | 1746-12-05 | | [[Narva]] | [[:d:Q5758656|Q5758656]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | data-sort-value="1782" | 1782-12-17 | data-sort-value="1863" | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Claus Grimm]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1987" | 1987 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098238|Q55098238]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Conrad Friedrich von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1884" | 1884-01-01 | data-sort-value="1945" | 1945-10-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54506869|Q54506869]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | data-sort-value="1742" | 1742-02-08 | data-sort-value="1785" | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Constantin Kühnert]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | data-sort-value="1904" | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Cord Vegesack]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-14 | data-sort-value="1697" | 1697-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18411218|Q18411218]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Daisy Järva]] | eesti ettevõtja ja kunstikoguja | data-sort-value="1950" | 1950-03-06 | | [[Fail:Daisy Järva. Eesti Turismifirmade Liidu juht 1994.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824566|Q50824566]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Damasius Treude]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1896" | 1896-01-25 | data-sort-value="1942" | 1942-02-24 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q111599384|Q111599384]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-10-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Daniil Fursa]] | jäähokimängija | data-sort-value="1997" | 1997-06-01<br/>1997-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30345122|Q30345122]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[David Frautschy]] | | data-sort-value="1995" | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Diana Doman]] | | data-sort-value="1998" | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Diedrich Rodde]] | | data-sort-value="1732" | 1732 | data-sort-value="1800" | 1800 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090573|Q55090573]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Dieter Hasselblatt]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1997" | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-01-13 | data-sort-value="1997" | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Dmitri Lavrov]] | | data-sort-value="1984" | 1984-10<br/>1984-10-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24937125|Q24937125]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Dorothea Reusner]] | | data-sort-value="1572" | 1572 | data-sort-value="1624" | 1624-03-16 | | [[Saare maakond]]<br/>[[Kuressaare]] | [[:d:Q94748058|Q94748058]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Edgar Hoeppener]] | | data-sort-value="1865" | 1865-02-11 | data-sort-value="1937" | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Edgar von Uexküll]] | | data-sort-value="1884" | 1884-05-23 | data-sort-value="1952" | 1952-05-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29168152|Q29168152]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Edith Holm]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Eduard Bosse]] | Venemaa insener | data-sort-value="1854" | 1854-10-19 | data-sort-value="1927" | 1927-06-27 | [[Fail:Эдуард Боссе.jpg|center|120px]] | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q4095033|Q4095033]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Eduard Hoeppener]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-27 | data-sort-value="1856" | 1856-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23060219|Q23060219]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Eduard Karjatse]] | eesti keeglimänguaktivist | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1998" | 1998-05-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q124296031|Q124296031]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Eduard Säremat]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-30 | data-sort-value="1999" | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Eduard Vertsinski]] | | data-sort-value="1873" | 1873-01-05 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Eduard Võrk]] | Eesti jalgpallitreener | data-sort-value="1951" | 1951-05-11 | data-sort-value="2012" | 2012-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48644772|Q48644772]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Edur Tasa]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-05 | data-sort-value="1941" | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | data-sort-value="1909" | 1909-10-13 | data-sort-value="1987" | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1930" | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Eero Maalt]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-09-13 | data-sort-value="2013" | 2013-08-09 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124325918|Q124325918]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Egelin Ellermaa]] | | data-sort-value="1995" | 1995-02-05 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Elena Vanovskaya]] | | data-sort-value="1946" | 1946-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24958174|Q24958174]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Eleonora Garnett]] | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Elisabeth Helena von Staal]] | | data-sort-value="1834" | 1834-10-28 | data-sort-value="1907" | 1907-09-14 | [[Fail:Mademoisell Staal.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55103252|Q55103252]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Elisabeth Howen]] | | data-sort-value="1834" | 1834-07-12 | data-sort-value="1923" | 1923-02-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19660953|Q19660953]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | data-sort-value="1884" | 1884-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Elisabeth Lübek]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-06 | data-sort-value="1999" | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Elisabeth Marie von Keller]] | | data-sort-value="1862" | 1862-08-15 | data-sort-value="1929" | 1929 | | [[Kose]] | [[:d:Q109936954|Q109936954]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Elke Unt]] | Eesti organist ja lastekirjanik | data-sort-value="1972" | 1972-11-08 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q125510062|Q125510062]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Ella Rajari]] | | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Elle Linkrus]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-02 | data-sort-value="2023" | 2023-04-09 | | [[Viinistu]] | [[:d:Q134052056|Q134052056]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Ellen Liiv]] | | data-sort-value="1930" | 1930-09-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1935" | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Ellu Meister]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-24 | data-sort-value="2002" | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Elmar Rähn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1904" | 1904-12-03 | data-sort-value="1966" | 1966-01-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47490426|Q47490426]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | data-sort-value="1881" | 1881-01-24 | data-sort-value="1975" | 1975-08-17 | [[Fail:Fotothek df pk 0000069 009 Szenenbilder (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Elvi Kaisma]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-29 | data-sort-value="1990" | 1990-04-17 | | [[Kose]] | [[:d:Q134808862|Q134808862]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Elvi Koolmeister]] | | data-sort-value="1937" | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Elvi Ulst]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1934" | 1934-04-23 | data-sort-value="2017" | 2017 | | [[Viskla]] | [[:d:Q134170311|Q134170311]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | data-sort-value="1851" | 1851-07-30 | data-sort-value="1933" | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Emilie von Baer]] | | data-sort-value="1799" | 1799-06-11 | data-sort-value="1866" | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Emmanuel Steinschneider]] | | data-sort-value="1886" | 1886-12-21 | data-sort-value="1970" | 1970-12-02 | | [[Narva]] | [[:d:Q4526688|Q4526688]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-01-21 | data-sort-value="2004" | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Endel Jaama]] | | data-sort-value="1931" | 1931-10-07 | data-sort-value="1992" | 1992-06-17 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q134987180|Q134987180]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Endel Jürisson]] | eesti loomaarstiteadlane | data-sort-value="1922" | 1922-07-19 | data-sort-value="1992" | 1992-02-04 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q124640205|Q124640205]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Endel Kink]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-04 | data-sort-value="1992" | 1992-02-02 | | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | [[:d:Q134436982|Q134436982]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Endel Vanaisak]] | eesti maadleja | data-sort-value="1938" | 1938-12-24 | data-sort-value="1993" | 1993-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124314141|Q124314141]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Ene Alop]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Ene Riisna]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19667638|Q19667638]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914 | data-sort-value="2003" | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Enn Markvart]] | | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2014" | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Enn Sokk]] | | data-sort-value="1950" | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Enno Jürima]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008-12-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016556|Q29016556]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Ennu Kotkas]] | eesti tõstja | data-sort-value="1960" | 1960-10-29 | data-sort-value="2005" | 2005-03-11 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124298986|Q124298986]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Erich Böckler]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195998|Q55195998]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Erich Kuuskmann]] | | data-sort-value="1926" | 1926-01-22 | data-sort-value="2000" | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Erich Schilling]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | data-sort-value="1971" | 1971 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55102190|Q55102190]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1894" | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Erich Wulff]] | | data-sort-value="1926" | 1926-11-06 | data-sort-value="2010" | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Erik Schott]] | | data-sort-value="1906" | 1906 | data-sort-value="1975" | 1975-07-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24254384|Q24254384]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Erik Undritz]] | | data-sort-value="1901" | 1901-05-25 | data-sort-value="1984" | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Erika Talts]] | Eesti keemik | data-sort-value="1913" | 1913-04-07 | data-sort-value="1992" | 1992-12-19 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q135390752|Q135390752]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Erki Aavik]] | firmajuht | data-sort-value="1961" | 1961-10-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50374997|Q50374997]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | data-sort-value="1754" | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | data-sort-value="1812" | 1812-05-15 | data-sort-value="1890" | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Ernst Keevit]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1911" | 1911-06-14 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q27870226|Q27870226]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1910" | 1910-01-15 | data-sort-value="1994" | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Ernst Linder]] | | data-sort-value="1838" | 1838-01-01 | data-sort-value="1868" | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Ernst Masing]] | | data-sort-value="1843" | 1843-05-17 | data-sort-value="1915" | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Ervin Vilepill]] | eesti kergejõustikutreener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1933" | 1933-07-10 | data-sort-value="2022" | 2022-01-21 | | [[Kose]] | [[:d:Q124316584|Q124316584]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Erwin Bauer]] | | data-sort-value="1857" | 1857-01-21 | data-sort-value="1901" | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1981" | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Esta Voss]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1935" | 1935-02-28 | | | [[Hirvli]] | [[:d:Q133850192|Q133850192]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Eugen Meri]] | eesti viiulimeister | data-sort-value="1924" | 1924-01-17 | data-sort-value="1984" | 1984-03-21 | | [[Vääna-Jõesuu]] | [[:d:Q134462856|Q134462856]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Eugen Pridik]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-19 | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Eugen Vaino]] | | data-sort-value="1909" | 1909-12-07 | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Eugene Stein]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1869" | 1869-04-25 | data-sort-value="1961" | 1961-09-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26769403|Q26769403]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Eugenia Borchardt]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1834" | 1834-02-10 | data-sort-value="1896" | 1896-01-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27827638|Q27827638]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1852" | 1852-12-25 | data-sort-value="1939" | 1939-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55106490|Q55106490]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Eva Rinne]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="1967" | 1967-03-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28500402|Q28500402]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Eva Sofia Stenbock]] | | data-sort-value="1728" | 1728-03-16 | data-sort-value="1807" | 1807-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45322097|Q45322097]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Eve Vait]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1965" | 1965-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28497035|Q28497035]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Evert II Bretholt]] | | data-sort-value="1580" | 1580 | data-sort-value="1646" | 1646 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64781902|Q64781902]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Evert Taube]] | | data-sort-value="1622" | 1622 | data-sort-value="1692" | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Evgeny Egoriev]] | | data-sort-value="1854" | 1854-10-09 | data-sort-value="1905" | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Evi Valdoja]] | eesti laskur ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="1997" | 1997-05-14 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q111339644|Q111339644]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Ewald Ovir]] | | data-sort-value="1873" | 1873-02-06 | data-sort-value="1896" | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Ewald Peter Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1869" | 1869-06-16 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Ewald Peter Gottlieb von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q28358865|Q28358865]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Fedor Alexandrovich Feldmann]] | | data-sort-value="1835" | 1835-12-10 | data-sort-value="1902" | 1902-02-02 | [[Fail:Feldman Feodor.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4482518|Q4482518]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Feliks Voolens]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-09 | data-sort-value="1966" | 1966-04-26 | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q135088847|Q135088847]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Felix Tomberg]] | | data-sort-value="1911" | 1911-04-19 | data-sort-value="1941" | 1941-07-23 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q124365552|Q124365552]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Feodor Olop]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1900" | 1900-09-12 | data-sort-value="1941" | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Ferdinand von Rahden]] | | data-sort-value="1863" | 1863-07-03 | data-sort-value="1919" | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1778" | 1778-11-27 | data-sort-value="1837" | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Filipp Provorkov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1988" | 1988-04-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33687488|Q33687488]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Fiodor Zabielin]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-27 | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | data-sort-value="1760" | 1760-03-26 | data-sort-value="1813" | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | data-sort-value="1806" | 1806-09-04 | data-sort-value="1900" | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | data-sort-value="1860" | 1860-02-05 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2013" | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-28 | data-sort-value="1851" | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Friedrich von Nasakin]] | | data-sort-value="1797" | 1797-06-28 | data-sort-value="1876" | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1777" | 1777-10-14 | data-sort-value="1840" | 1840-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33240086|Q33240086]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Fyodor Sudakov]] | | data-sort-value="1897" | 1897-05-19 | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Gabriella Oxenstierna]] | | data-sort-value="1936" | 1936-10-03 | data-sort-value="2022" | 2022-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16946419|Q16946419]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Gennadiy Shugurov]] | | data-sort-value="1951" | 1951-05-29 | | [[Fail:Шугуров Геннадий Игоревич.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4527335|Q4527335]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | data-sort-value="1704" | 1704-11-13 | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | data-sort-value="1856" | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Georg Paul William Meyer]] | | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55237370|Q55237370]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1822" | 1822-03-12 | data-sort-value="1907" | 1907-02-09 | [[Fail:Mr, SFA003003224.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Georgi Vekshin]] | | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | data-sort-value="1882" | 1882-10-29 | data-sort-value="1963" | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | data-sort-value="1901" | 1901-12-31 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Giesbrecht von Reutern, zu Orrenhof]] | | data-sort-value="1722" | 1722 | data-sort-value="1789" | 1789 | | [[Kolga]] | [[:d:Q135658351|Q135658351]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Gori Valgur]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-01 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134932678|Q134932678]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Grigori Likman]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-07-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105131|Q55105131]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Grigory Grigoryev]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-25 | data-sort-value="1966" | 1966-07-09 | | [[Narva]] | [[:d:Q4149277|Q4149277]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="1997" | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Gunter Faure]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-11 | data-sort-value="2025" | 2025-07-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16879176|Q16879176]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | data-sort-value="1695" | 1695-07-29 | data-sort-value="1759" | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | data-sort-value="1768" | 1768-07-27 | data-sort-value="1841" | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Hanna Heinmaa]] | eesti pianist | data-sort-value="1978" | 1978-11-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698025|Q50698025]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Hannes Sarv]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50573245|Q50573245]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Hans Freiherr von Stackelberg]] | | data-sort-value="1924" | 1924-08-23 | data-sort-value="2022" | 2022-11-29 | [[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F048235-0031, Kiel, Segelschiff "Gorch Fock", Kapitän v. Stackelberg.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098579|Q55098579]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1915" | 1915-11-02 | data-sort-value="2009" | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Hans Wachtmeister af Björkö]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-09 | data-sort-value="1652" | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1996" | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1880" | 1880-05-21 | data-sort-value="1931" | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Harald Nõmmik]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1906" | 1906-10-01 | data-sort-value="1976" | 1976-12-08 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339270|Q124339270]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Harry Wood]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-18 | data-sort-value="1991" | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Heigo Kaldra]] | linnaametnik | data-sort-value="1968" | 1968-05-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824603|Q50824603]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Heik Reitel]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-03-23 | data-sort-value="2024" | 2024-05-26 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124295914|Q124295914]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Heino Annus]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-07 | data-sort-value="1997" | 1997-02-25 | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q134983279|Q134983279]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heino Freyberg]] | Eesti-Rootsi bobisõitja | data-sort-value="1922" | 1922-10-31 | data-sort-value="1978" | 1978-01-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51621305|Q51621305]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | data-sort-value="1920" | 1920-10-13 | data-sort-value="2008" | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heino Reesel]] | | data-sort-value="1930" | 1930-03-08 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q135032663|Q135032663]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heino Roomere]] | | data-sort-value="1907" | 1907-02-10 | data-sort-value="1966" | 1966-07-05 | | [[Harku vald]] | [[:d:Q41780032|Q41780032]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2016" | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880-03-17 | data-sort-value="1944" | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heinrich Karstens]] | | data-sort-value="1874" | 1874-06-21 | data-sort-value="1905" | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | data-sort-value="1783" | 1783-01-11 | data-sort-value="1853" | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | data-sort-value="1770" | 1770 | data-sort-value="1840" | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Heinrich Suik]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | data-sort-value="1907" | 1907-08-12 | data-sort-value="1987" | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1836" | 1836-09-07 | data-sort-value="1860" | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Heinrich von Stryk]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-16 | data-sort-value="1938" | 1938-09-10 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q21002256|Q21002256]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Heinrich von Taube]] | | data-sort-value="1592" | 1592-02-23 | data-sort-value="1666" | 1666-07-24 | [[Fail:Heinrich von Taube.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q23566179|Q23566179]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | data-sort-value="1991" | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Heldur Kallis]] | eesti jalgpallur | data-sort-value="1935" | 1935-03-14 | data-sort-value="2002" | 2002-08-29 | | [[Tallinn]]<br/>[[Harju maakond]] | [[:d:Q124325738|Q124325738]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | data-sort-value="1938" | 1938-12-29 | data-sort-value="2006" | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Helena Kerge]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Helgi Läänemägi]] | eesti suusataja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1932" | 1932-10-26 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124324552|Q124324552]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Helgi Sardis]] | | data-sort-value="1938" | 1938-06-17 | data-sort-value="2018" | 2018 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q135192136|Q135192136]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1938" | 1938-09-01 | data-sort-value="2007" | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | data-sort-value="1913" | 1913-06-23 | data-sort-value="1987" | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | data-sort-value="1924" | 1924-01-10 | data-sort-value="2001" | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Helmut Speer]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-04 | data-sort-value="1996" | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Henn Noor]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Henno Kallam]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1938" | 1938-12-08 | | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q134587585|Q134587585]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Hermann Bluhm]] | | data-sort-value="1743" | 1743-12-20 | data-sort-value="1810" | 1810-03-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55088950|Q55088950]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | data-sort-value="1791" | 1791-11-21 | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Hermann Gustav von Weymarn]] | | data-sort-value="1717" | 1717-02-16 | data-sort-value="1771" | 1771-01-13 | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q27809899|Q27809899]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]] | | data-sort-value="1841" | 1841-06-05 | data-sort-value="1892" | 1892-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280368|Q18280368]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Hilda Sestov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-19 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124365537|Q124365537]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Hille Remmelkoor]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1941" | 1941-04-06 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124339299|Q124339299]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Hindrek Tamvelius]] | Eesti keemik | data-sort-value="1933" | 1933-01-09 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q135444818|Q135444818]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1999" | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Hugo Wittrock]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-19 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | data-sort-value="1933" | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Igor B. Ushakov]] | | data-sort-value="1954" | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Igor Erelt]] | | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Igor Yeryomin]] | | data-sort-value="1904" | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | data-sort-value="1963" | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Ilmar Kirjanen]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1950" | 1950-05-25 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q134604500|Q134604500]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Ilmar Tamm]] | | data-sort-value="1922" | 1922-10-25 | data-sort-value="1959" | 1959-09-05 | | [[Kuusalu küla|Kuusalu]] | [[:d:Q134499657|Q134499657]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Ilmar Wallner]] | | data-sort-value="1936" | 1936-12-20 | data-sort-value="2009" | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1977" | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | data-sort-value="1925" | 1925-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Imre Melnikov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-03-05 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Indrek Aavik]] | Eesti jääpurjetaja | data-sort-value="1978" | 1978-12-25 | | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q123942329|Q123942329]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Indrek Reiter]] | eesti petangimängija | data-sort-value="1978" | 1978-04-01 | | | [[Tabasalu]] | [[:d:Q124339420|Q124339420]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Inga Aru]] | | data-sort-value="1964" | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2005" | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | data-sort-value="1990" | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-18 | data-sort-value="1905" | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-02-14 | data-sort-value="2003" | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Irina Leonova]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Isaac Stone]] | | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1974" | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | data-sort-value="1919" | 1919-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-20 | data-sort-value="1845" | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ivan Larin]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1927" | 1927-11-14<br/>1927-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q134691612|Q134691612]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Ivan Mokhovikov]] | | data-sort-value="1979" | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Ivan Morozov]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-14 | data-sort-value="1978" | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Ivan Petrovich Voronitsyn]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-28 | data-sort-value="1938" | 1938-01-25 | [[Fail:Вороницын И.П.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4125565|Q4125565]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Ivan Sautov]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2008" | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Ivar Käär]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1934" | 1934-07-31 | data-sort-value="2006" | 2006-10-10 | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q124336893|Q124336893]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | data-sort-value="1962" | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Ivo Aulik]] | firmajuht | data-sort-value="1954" | 1954-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625607|Q50625607]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Jaak Oserov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Jaak Triefeld]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1902" | 1902-10-04 | data-sort-value="1983" | 1983-05-19 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q124337237|Q124337237]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1864" | 1864-05-18 | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Jaan Kello]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-06-22 | data-sort-value="1979" | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Jaan Läheb]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Jaan Roose]] | | data-sort-value="1992" | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Jaan Soonvald]] | | data-sort-value="1890" | 1890-08-05 | data-sort-value="1980" | 1980-03-13 | | [[Nõo]] | [[:d:Q134497124|Q134497124]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Jaan Sulev]] | | data-sort-value="1906" | 1906-11-10 | data-sort-value="1947" | 1947-11-09 | | [[Salla]] | [[:d:Q134930245|Q134930245]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1938" | 1938-05-28 | data-sort-value="2021" | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1875" | 1875-09-19 | data-sort-value="1942" | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Jaan Vaga]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Jaan Vorms]] | | data-sort-value="1885" | 1885-05-29 | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Jaanus Romandi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-08-21 | data-sort-value="2020" | 2020-12-19 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134484728|Q134484728]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jacob Adolph Friedrich Hansen]] | | data-sort-value="1890" | 1890-05-26 | data-sort-value="1960" | 1960-08-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089772|Q55089772]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jacob Johann Malm]] | | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | [[Fail:Jacob Johann Malm (1796-1862).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090379|Q55090379]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Jacob von Schilling]] | | data-sort-value="1790" | 1790-03-20<br/>1790 | data-sort-value="1860" | 1860-01-21<br/>1860 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q1440533|Q1440533]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1699" | 1699-11-04 | data-sort-value="1769" | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]] | | data-sort-value="1770" | 1770-08-20 | data-sort-value="1832" | 1832-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18235426|Q18235426]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Jakob Friedrich von Schmidt]] | | data-sort-value="1787" | 1787-01-20 | data-sort-value="1865" | 1865-03-11 | | [[Narva]] | [[:d:Q4424896|Q4424896]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Jakob Kuusk]] | | data-sort-value="1871" | 1871-06-23 | data-sort-value="1926" | 1926-07-18 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q134822598|Q134822598]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[James Rathlef]] | | data-sort-value="1896" | 1896-05-22 | data-sort-value="1988" | 1988-11-01 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q126683588|Q126683588]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Jana Lukjanova]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="1990" | 1990-01-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24450299|Q24450299]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Janika Horn]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Jenny Ananjeva]] | Eesti õigusteadlane | data-sort-value="1910" | 1910-03-22 | data-sort-value="1976" | 1976-02-08 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124362071|Q124362071]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Joachim von Dittmer]] | Rootsi diplomaat | data-sort-value="1681" | 1681 | data-sort-value="1755" | 1755-02-11 | | [[Narva]] | [[:d:Q4162445|Q4162445]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Johan Bär]] | | data-sort-value="1620" | 1620-06-29 | data-sort-value="1688" | 1688-05-24 | | [[Narva]] | [[:d:Q5591818|Q5591818]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Johan Henrik Seeliger]] | | data-sort-value="1704" | 1704 | data-sort-value="1763" | 1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20251751|Q20251751]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Johan Henrik von Kochen]] | | data-sort-value="1681" | 1681-10-21 | data-sort-value="1758" | 1758-03-05 | | [[Narva]] | [[:d:Q5916344|Q5916344]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Johan Veltson]] | | data-sort-value="1898" | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Johann Christian Quandt]] | | data-sort-value="1733" | 1733-06-19 | data-sort-value="1822" | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Johann Christoph Schwartz]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1699" | 1699 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q52159584|Q52159584]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Johann Diesfeld]] | | data-sort-value="1820" | 1820-02-01 | data-sort-value="1872" | 1872 | | [[Nabala]] | [[:d:Q121428048|Q121428048]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Johann Dietrich von Pezold]] | | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2017" | 2017-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55154044|Q55154044]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Johann Friedrich Brehm]] | | data-sort-value="1713" | 1713-03-24 | data-sort-value="1775" | 1775-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25392479|Q25392479]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Johann Friedrich Friesell]] | | data-sort-value="1760" | 1760-05-19 | data-sort-value="1810" | 1810-09-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23652323|Q23652323]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1830" | 1830<br/>1830-03-30 | data-sort-value="1910" | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Johann Heinrich Friedrich von Pallandt]] | | data-sort-value="1789" | 1789-04-11 | data-sort-value="1859" | 1859-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50331426|Q50331426]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Johann Heinrich Kosakowsky]] | | data-sort-value="1853" | 1853 | data-sort-value="1894" | 1894 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090299|Q55090299]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1674" | 1674-08-15 | data-sort-value="1736" | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Johann Martenson]] | | data-sort-value="1840" | 1840 | data-sort-value="1908" | 1908 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090382|Q55090382]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | data-sort-value="1886" | 1886-12-02 | data-sort-value="1981" | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Johann Stolterfoht]] | | data-sort-value="1495" | 1495 | data-sort-value="1548" | 1548-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18626399|Q18626399]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Johann von Mestmacher]] | | data-sort-value="1733" | 1733-08-28 | data-sort-value="1805" | 1805-12-22 | [[Fail:Местмахер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q25923769|Q25923769]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Johann Wilhelm Donat]] | | data-sort-value="1786" | 1786 | data-sort-value="1849" | 1849 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089103|Q55089103]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Johann-Peter Friedrich Busch]] | | data-sort-value="1771" | 1771-02-20 | data-sort-value="1843" | 1843-10-24 | [[Fail:Portrait of Ivan Fedorovich Bush.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4100647|Q4100647]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | data-sort-value="1987" | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Johannes Altsoo]] | eesti võimleja ja treener | data-sort-value="1920" | 1920-01-18 | data-sort-value="1995" | 1995-11-20 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q124315923|Q124315923]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Johannes Betlem]] | eesti köster, organist ja koorijuht | data-sort-value="1916" | 1916-02-06 | data-sort-value="2007" | 2007-01-19 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134283031|Q134283031]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1952" | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Johannes Gezelius]] | | data-sort-value="1686" | 1686-05-06 | data-sort-value="1733" | 1733-07-18<br/>1733-05-18 | [[Fail:Johannes Gezelius nepos, copy by Lindh.jpeg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q5757590|Q5757590]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Johannes Hio]] | | data-sort-value="1879" | 1879-05-14 | data-sort-value="1967" | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Johannes Juhans]] | | data-sort-value="1874" | 1874-07-07 | data-sort-value="1956" | 1956-04-05 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q134578277|Q134578277]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Johannes Kirchner]] | | data-sort-value="1859" | 1859-09-25 | data-sort-value="1940" | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Johannes Klein]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Johannes Krass]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1892" | 1892-06-24 | data-sort-value="1980" | 1980-10-15 | | [[Saarnakõrve]] | [[:d:Q27875843|Q27875843]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Johannes Leppik]] | | data-sort-value="1879" | 1879 | data-sort-value="1936" | 1936-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610800|Q30610800]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1889" | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-11-01 | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Johannes Toom]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1896" | 1896-07-26 | data-sort-value="1972" | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Johannes von Sengbusch]] | | data-sort-value="1828" | 1828-05-27 | data-sort-value="1907" | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Juhan Haravee]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1957" | 1957-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17094328|Q17094328]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Juhan Raude]] | | data-sort-value="1919" | 1919 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q133643532|Q133643532]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Juhan Tralla]] | | data-sort-value="1974" | 1974-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55107809|Q55107809]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Juhan Veermaa]] | eesti laskur | data-sort-value="1940" | 1940-07-09 | data-sort-value="2020" | 2020-07-04 | | [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]] | [[:d:Q124313887|Q124313887]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Jukk Reintam]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-11-13 | data-sort-value="1976" | 1976-08-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016554|Q29016554]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Julia Adlerberg]] | | data-sort-value="1760" | 1760-10-15 | data-sort-value="1839" | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Julia Masli]] | | data-sort-value="1995" | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | data-sort-value="1789" | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | data-sort-value="1864" | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Julius August von Hagen]] | | data-sort-value="1829" | 1829 | data-sort-value="1909" | 1909 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098360|Q55098360]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1823" | 1823-03-05 | data-sort-value="1900" | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | data-sort-value="1769" | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | data-sort-value="1817" | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | data-sort-value="1889" | 1889-06-20 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Jörn Beckmann]] | | data-sort-value="1934" | 1934-12-07 | data-sort-value="2024" | 2024-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30064158|Q30064158]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1974" | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | data-sort-value="1747" | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Jüri Bergmann]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1988" | 1988-09-12 | | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q111449493|Q111449493]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | data-sort-value="1959" | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Jüri Enno]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2013" | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Jüri Laidna]] | eesti mudellendur | data-sort-value="1950" | 1950-12-30 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124290413|Q124290413]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1926" | 1926-05-09 | data-sort-value="2004" | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Jüri Toomre]] | | data-sort-value="1940" | 1940-08-29 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q102188584|Q102188584]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | data-sort-value="1893" | 1893-07-21 | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Kadi Herkül]] | eesti kultuuriajakirjanik, teatrikriitik | data-sort-value="1968" | 1968-02-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698208|Q50698208]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Kadri Kongas]] | | data-sort-value="1945" | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | data-sort-value="1942" | 1942-08-10 | data-sort-value="2015" | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Kalju Nurme]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1935" | 1935-04-25 | data-sort-value="2006" | 2006-04-21 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339725|Q124339725]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Kalju Potter]] | | data-sort-value="1933" | 1933-07-31 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135012352|Q135012352]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1940" | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Kalvi Voolaid]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1952" | 1952-01-18 | | | [[Harmi]] | [[:d:Q133850198|Q133850198]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1791" | 1791 | data-sort-value="1851" | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Karin Pääbo]] | | data-sort-value="1925" | 1925-04-25 | data-sort-value="2013" | 2013-03-12 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q21503718|Q21503718]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Karin Reerink]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Karl Aleksander Pettai]] | | data-sort-value="1929" | 1929-11-01 | data-sort-value="2008" | 2008-11-21 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q136471417|Q136471417]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Karl Eduard von Möller]] | | data-sort-value="1820" | 1820-07-28 | data-sort-value="1879" | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Karl Friedrich von Klingenberg]] | | data-sort-value="1772" | 1772-10-01 | data-sort-value="1849" | 1849-12-01 | [[Fail:Портрет к статье «Клингенберг, Карл Федорович» № 2. Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4223860|Q4223860]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Karl Greenberg]] | | data-sort-value="1874" | 1874-10-20 | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Karl Gustav von Rehekampff]] | | data-sort-value="1803" | 1803-07-04 | data-sort-value="1883" | 1883-01-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q40460567|Q40460567]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | data-sort-value="1761" | 1761-11-11 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Karl Johann Salemann]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1843" | 1843 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098694|Q55098694]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Karl Kaasik]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-01 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q134988661|Q134988661]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Karl Krahe]] | | data-sort-value="1890" | 1890-03-06 | data-sort-value="1922" | 1922-07-09 | | [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] | [[:d:Q137733718|Q137733718]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Karl Kruštein]] | | data-sort-value="1887" | 1887-01-29 | data-sort-value="1921" | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1910" | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Karl Peter de Livron]] | | data-sort-value="1797" | 1797-08-11 | data-sort-value="1887" | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | data-sort-value="1889" | 1889-03-17 | data-sort-value="1980" | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1985" | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Karl Thalheim]] | | data-sort-value="1900" | 1900-05-26 | data-sort-value="1993" | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Karl Viileberg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-12-12 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q135284264|Q135284264]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Karl Voigt]] | | data-sort-value="1808" | 1808-04-07 | data-sort-value="1873" | 1873-10-30 | | [[Narva]] | [[:d:Q12165881|Q12165881]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Karl von Dehn]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-28 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Karl von Espenberg]] | | data-sort-value="1761" | 1761-08-15 | data-sort-value="1822" | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Karl von Knorring]] | | data-sort-value="1746" | 1746-05-22 | data-sort-value="1820" | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Karl-Gustav von Lilienfeld]] | | data-sort-value="1711" | 1711 | data-sort-value="1759" | 1759-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18044595|Q18044595]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Karli Lambot]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1942" | 1942-10-19 | | | [[Juminda]] | [[:d:Q124296640|Q124296640]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Karoline Sophie Zweig]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-16 | data-sort-value="1845" | 1845-11-14 | [[Fail:Portrait of Karoline Sophie von Brevern, née Zweig (1794-1845).jpg|center|120px]] | [[Ravila]] | [[:d:Q128157576|Q128157576]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Kaspar Karik]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1990" | 1990-09-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26761865|Q26761865]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Kaster Kaselo]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Klas Horn]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1583" | 1583-09-15 | data-sort-value="1632" | 1632-08-22 | | [[Narva]] | [[:d:Q1744481|Q1744481]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Klaus von Baranoff]] | | data-sort-value="1753" | 1753-05-18 | data-sort-value="1814" | 1814-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47088574|Q47088574]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Koit Tsefels]] | | data-sort-value="1946" | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Konstantin Andreyev]] | | data-sort-value="1853" | 1853-10-02 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Konstantin Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-09-28 | data-sort-value="1876" | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Konstantin Ljubobratets]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1995" | 1995-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346006|Q30346006]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Kristel Leedjärv]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Kristian Heinolainen]] | | data-sort-value="1999" | 1999-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55081001|Q55081001]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Kristjan Herkül]] | | data-sort-value="1981" | 1981-10-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55362976|Q55362976]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Kristofer Siimar]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1998" | 1998-02-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29325100|Q29325100]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Krõõt Juurak]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q22964666|Q22964666]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Ksenia Kärk]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1994" | 1994-02-14 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134822653|Q134822653]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1926" | 1926-08-01 | data-sort-value="2006" | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Kuno Janson]] | | data-sort-value="1942" | 1942-02-23 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q134574235|Q134574235]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Kurt Carendi]] | | data-sort-value="1905" | 1905-04-12 | data-sort-value="1971" | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Kurt von Wistinghausen]] | Eesti kirjastaja | data-sort-value="1901" | 1901-05-13 | data-sort-value="1986" | 1986-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33663304|Q33663304]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Kurt Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-20 | data-sort-value="1941" | 1941-01-10 | [[Fail:Zoege von Manteuffel, Kurt Baron.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19754004|Q19754004]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Kustas Kaleviste]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Kustas Viljur]] | | data-sort-value="1900" | 1900-01-20 | data-sort-value="1979" | 1979-03-22 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q125043310|Q125043310]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Käthe Wulff-Maslo]] | | data-sort-value="1915" | 1915-03-12 | data-sort-value="1993" | 1993-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54316652|Q54316652]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Kęstutis Bulota]] | | data-sort-value="1896" | 1896 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Laima Dalbina]] | | data-sort-value="1993" | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | data-sort-value="1958" | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Leeni Hansson]] | Eesti sotsioloog | data-sort-value="1946" | 1946-01-04 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q134562031|Q134562031]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Leeni Vesterinen]] | Eesti-Soome tõlkija, kirjanik ja õpetaja | data-sort-value="1886" | 1886-03-07<br/>1886-03-05 | data-sort-value="1972" | 1972-12-03 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q106323417|Q106323417]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Lehti Heapost]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Leida Voll]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1931" | 1931-09-14 | data-sort-value="2014" | 2014-01-27 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124296421|Q124296421]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Leili Järv]] | | data-sort-value="1955" | 1955-01-26 | | | [[Kose-Uuemõisa]] | [[:d:Q125273627|Q125273627]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="2003" | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | data-sort-value="1954" | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | data-sort-value="1963" | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Lemmik Lehtmets]] | | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Lena Yudanova]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Leo Biek]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | data-sort-value="1884" | 1884-11-26 | data-sort-value="1957" | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Leo Kask]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-05-06 | data-sort-value="1948" | 1948-10-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24019435|Q24019435]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Leonhard Tammeväli]] | | data-sort-value="1929" | 1929-06-23 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q135062387|Q135062387]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1946" | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1946" | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1839" | 1839 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | data-sort-value="1930" | 1930-01-19 | data-sort-value="2015" | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Lev Nessov]] | | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Lidia Uustal]] | eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1918" | 1918-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124310974|Q124310974]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Lii Unt]] | Eesti ajakirjanik ja kirjanik | data-sort-value="1960" | 1960-03-15 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q95211229|Q95211229]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Liina Sõrmus]] | | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Lillian Malkina]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Lilla Rehbinder]] | | data-sort-value="1847" | 1847-10-05 | data-sort-value="1918" | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Lisette Täks]] | | data-sort-value="2003" | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Loit Laidna]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1917" | 1917-12-07 | data-sort-value="1994" | 1994-06-02 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q124301988|Q124301988]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Ludvig Ehala]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-23 | data-sort-value="1998" | 1998-03-30 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134284086|Q134284086]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Luule Heapost]] | | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Lydia Vohu]] | | data-sort-value="1916" | 1916-01-14 | data-sort-value="1990" | 1990-09-11 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q125252804|Q125252804]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Maarja Niinemägi]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Made Varango]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1912" | 1912-06-07 | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134175651|Q134175651]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1974" | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Madis Metsis]] | | data-sort-value="1958" | 1958-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50907582|Q50907582]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Magnus Gottfried von Fock]] | | data-sort-value="1778" | 1778-04-13 | data-sort-value="1831" | 1831-09-08 | [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16712245|Q16712245]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Mai Wellner]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004 | [[Fail:Mai Wellner.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50997008|Q50997008]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Maie Helm]] | kunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Maie Kaasikmäe]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1954" | 1954-08-31 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134349620|Q134349620]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-10-16 | data-sort-value="1975" | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Mait Luha]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1938" | 1938-01-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48869196|Q48869196]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Maiu Linnamägi]] | | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q134459565|Q134459565]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Maldar Mäesalu]] | | data-sort-value="1959" | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | data-sort-value="1934" | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Marc Arthur]] | | data-sort-value="1972" | 1972-05-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16674344|Q16674344]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1679" | 1679 | data-sort-value="1742" | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Mare Beilmann]] | eesti orienteeruja | data-sort-value="1949" | 1949-11-18 | | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q124311029|Q124311029]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Mare Garšnek]] | | data-sort-value="1944" | 1944-10-24 | | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q130362888|Q130362888]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Maret Kristal]] | | data-sort-value="1943" | 1943-04-11 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q132810436|Q132810436]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Maret Valner]] | | data-sort-value="1978" | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Margus Kangur]] | Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29413828|Q29413828]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Mari Järsk]] | | data-sort-value="1987" | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Mari Kipp]] | | data-sort-value="1906" | 1906-08-20 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q40015662|Q40015662]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Mari Tampere-Bezrodny]] | | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30926072|Q30926072]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | data-sort-value="1653" | 1653 | data-sort-value="1711" | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Maria Kozlova]] | | data-sort-value="1983" | 1983-07-04 | | [[Fail:Козлова, Мария Владимировна.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q2135017|Q2135017]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1694" | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | data-sort-value="1866" | 1866-09-25 | data-sort-value="1929" | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]] | | data-sort-value="1815" | 1815 | data-sort-value="1872" | 1872-06-10 | [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q19060682|Q19060682]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Marina Grinova]] | | data-sort-value="1961" | 1961-03-10 | | [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16696963|Q16696963]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Marina Lurs]] | | data-sort-value="1881" | 1881-04-10 | data-sort-value="1922" | 1922-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16672494|Q16672494]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | data-sort-value="1908" | 1908-03-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Marje Kerem]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-31 | data-sort-value="2024" | 2024-07-21 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q133853911|Q133853911]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Markus Pajur]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2000" | 2000-09-23 | | [[Fail:Saint-Amand-les-Eaux - Paris-Roubaix juniors, 9 avril 2017, départ (B46).JPG|center|120px]] | [[Kiili]] | [[:d:Q97656848|Q97656848]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Mart Avarmaa]] | | data-sort-value="1943" | 1943-11-09 | | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q134983669|Q134983669]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Mart Jaagus]] | | data-sort-value="1921" | 1921-04-26 | data-sort-value="2009" | 2009 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134571452|Q134571452]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Mart Marguste]] | | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004-02-15 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134720578|Q134720578]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2001" | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Martin Heinrich Arvelius]] | | data-sort-value="1760" | 1760-12-29 | data-sort-value="1799" | 1799-03-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54555888|Q54555888]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Martin Kruus]] | | data-sort-value="1912" | 1912-03-02 | data-sort-value="1990" | 1990-10-24 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134444747|Q134444747]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Martin Lihu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Martin Trepp]] | | data-sort-value="1892" | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Maschinka Schubert]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-25 | data-sort-value="1882" | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Mati Kallemets]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-18 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q134359542|Q134359542]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Mati Uusmaa]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1959" | 1959-09-16 | | | [[Kose]] | [[:d:Q111393573|Q111393573]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Mattias Reinaas]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2004" | 2004-12-28 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124844139|Q124844139]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Matts Dreijer]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1998" | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Matvei Timaev]] | | data-sort-value="1796" | 1796-11-17 | data-sort-value="1858" | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Maurice Grün]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1870" | 1870-02 | data-sort-value="1947" | 1947 | [[Fail:Autoportrait Maurice Grün (Koller Auktionen AG Zürich).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50190356|Q50190356]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Meelis Arumeel]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625456|Q50625456]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Meelis Pohlak]] | | data-sort-value="1975" | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Meeta Anton]] | | data-sort-value="1927" | 1927-10-17 | data-sort-value="1987" | 1987-11-25 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q134272243|Q134272243]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | data-sort-value="2018" | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Meir Gourevitz]] | | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Merily Väster]] | | data-sort-value="2009" | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Michał Czakul]] | | data-sort-value="1885" | 1885-10-11 | data-sort-value="1937" | 1937-08-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28359421|Q28359421]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Mihhail Hodarjonok]] | | data-sort-value="1954" | 1954-02-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51670117|Q51670117]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Mihkel Uusna]] | | data-sort-value="1882" | 1882-09-15 | data-sort-value="1943" | 1943-09-24 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q137868574|Q137868574]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Mikhail Fyodorov]] | | data-sort-value="1945" | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Mikhail Gorelik]] | | data-sort-value="1946" | 1946-10-02 | data-sort-value="2015" | 2015-01-12 | [[Fail:Gorelik.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4143997|Q4143997]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Milvi Alas]] | Eesti kunstiajaloolane | data-sort-value="1930" | 1930-07-14 | data-sort-value="1987" | 1987-11-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375134|Q50375134]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Milvi Miil]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1938" | 1938-01-10 | data-sort-value="2018" | 2018-08-10 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124338993|Q124338993]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Milvi Pugi]] | | data-sort-value="1984" | 1984-07-29 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Milvi Roosilill]] | eesti korv- ja käsipallur | data-sort-value="1935" | 1935-10-23 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124338343|Q124338343]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Mirjam Frey]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-12 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Mitrofan Kuzmitj Turskij]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-21 | data-sort-value="1899" | 1899-09-16 | [[Fail:Turskiy mk.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4466384|Q4466384]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | data-sort-value="1806" | 1806-11-08 | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Munir Beyusov]] | | data-sort-value="1981" | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Märt Sepper]] | Eesti luuletaja | data-sort-value="1991" | 1991-09-12 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q126012303|Q126012303]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-22 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Natalia Tõhhonravova]] | | data-sort-value="1991" | 1991-11-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Natalia Zholudz]] | | data-sort-value="1988" | 1988-05-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Natalya Sayko]] | | data-sort-value="1948" | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1912" | 1912-09-02 | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Niels Bätge]] | | data-sort-value="1913" | 1913-04-19 | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Nikolai Bekleshov]] | | data-sort-value="1825" | 1825-03-11 | data-sort-value="1903" | 1903-03-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43425676|Q43425676]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | data-sort-value="1809" | 1809<br/>1808-10-19 | data-sort-value="1883" | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-16 | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Nikolai Podgurski]] | | data-sort-value="1877" | 1877-08-13 | data-sort-value="1918" | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Nikolai Rehbinder]] | | data-sort-value="1823" | 1823-12-18 | data-sort-value="1876" | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Nikolai Rozental]] | | data-sort-value="1892" | 1892-09-22 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Peterburi]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q16714561|Q16714561]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Nikolai Titov]] | | data-sort-value="1845" | 1845-05-05 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Nikolai Tretyakov]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-19 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Nikolai von Krüdener]] | | data-sort-value="1811" | 1811-03-10 | data-sort-value="1891" | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Nikolai von Saltza]] | | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | [[Fail:Nikolay Antonovitch Salza by Alexandr Munster - Hermitage.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090610|Q55090610]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Nikolai Wrangell]] | | data-sort-value="1809" | 1809-03-10 | data-sort-value="1856" | 1856 | | [[Narva]] | [[:d:Q4126987|Q4126987]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Nikolaus Specht]] | | data-sort-value="1605" | 1605 | data-sort-value="1657" | 1657 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55103421|Q55103421]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Nikolay Krusenstern]] | | data-sort-value="1854" | 1854-02-07 | data-sort-value="1940" | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Norbert Lindtrop]] | | data-sort-value="1889" | 1889-04-02 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28790034|Q28790034]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Norman Balk]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-04 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | data-sort-value="1928" | 1928-07-20 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-01-21 | data-sort-value="2000" | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1980" | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Oleg Yegorov]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-08 | data-sort-value="2023" | 2023-10-01 | [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17266406|Q17266406]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Olga Tallmeister]] | | data-sort-value="1905" | 1905-01-20 | data-sort-value="1971" | 1971-07-19 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134499286|Q134499286]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1930" | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Oskar Gutmann]] | | data-sort-value="1902" | 1902-09-06 | data-sort-value="1990" | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Oskar Käis]] | | data-sort-value="1932" | 1932-10-18 | data-sort-value="2023" | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Oskar Lehtsalu]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-06-01 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q28025692|Q28025692]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Oskar Mänd]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1901" | 1901-03-05 | data-sort-value="1968" | 1968-05-23 | | [[Tiskre küla|Tiskre]] | [[:d:Q124359528|Q124359528]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Oskar Rehtsalu]] | eesti laskesporditegelane | data-sort-value="1918" | 1918-09-30 | data-sort-value="2005" | 2005-07-21 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124336845|Q124336845]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Oskar Rosi]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2010" | 2010-01-08 | [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19297719|Q19297719]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Oskar Võsandi]] | eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik | data-sort-value="1915" | 1915-12-17 | data-sort-value="2011" | 2011-08-07 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124262110|Q124262110]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Ossip Gannibal]] | | data-sort-value="1744" | 1744-01-20 | data-sort-value="1806" | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Osvald Lannes]] | | data-sort-value="1898" | 1898-02-05 | | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q137829152|Q137829152]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Otto Aloe]] | eesti teatridirektor ja näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-21 | data-sort-value="1972" | 1972-12-06 | | [[Kirivalla]] | [[:d:Q124378050|Q124378050]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Otto Herman Jürendi]] | | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1991" | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Otto Juhansoo]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1913" | 1913-02-09 | data-sort-value="1995" | 1995-10-03 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124323055|Q124323055]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Otto Reinhold Yxkull]] | | data-sort-value="1670" | 1670-08-11 | data-sort-value="1746" | 1746-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17385118|Q17385118]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1820" | 1820-06-08 | data-sort-value="1880" | 1880-09-20 | [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280393|Q18280393]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Otto von Taube]] | | data-sort-value="1879" | 1879-06-21 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Otto Wilhelm Löwen]] | | data-sort-value="1659" | 1659-11-02 | data-sort-value="1712" | 1712-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19827941|Q19827941]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Otto Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1822" | 1822-04-10 | data-sort-value="1889" | 1889-05-15 | [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q27064380|Q27064380]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | data-sort-value="1863" | 1863-07-22 | data-sort-value="1918" | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[P. M. Vorotnikov]] | | data-sort-value="1810" | 1810<br/>1804 | data-sort-value="1876" | 1876 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27915973|Q27915973]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Paavo-Valdur Püvi]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1948" | 1948-07-27 | | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q124339408|Q124339408]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Parbo Juchnewitsch]] | firmajuht | data-sort-value="1952" | 1952-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50700321|Q50700321]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Patrik Kristal]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2007" | 2007-11-12 | | | [[Viimsi vald]] | [[:d:Q120084209|Q120084209]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | data-sort-value="1834" | 1834-04-09 | data-sort-value="1892" | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Paul Arupõld]] | | data-sort-value="1886" | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Paul Becker]] | | data-sort-value="1808" | 1808-05-08 | data-sort-value="1881" | 1881-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16692528|Q16692528]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Paul Härm]] | Eesti laulja | data-sort-value="1908" | 1908-02-10 | data-sort-value="1996" | 1996-07-23 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134424415|Q134424415]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | data-sort-value="1922" | 1922-01-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Paul Madsack]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-21 | data-sort-value="1949" | 1949-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23000652|Q23000652]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Paul von Essen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-03 | data-sort-value="1914" | 1914-06-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089145|Q55089145]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Pavel Belikov]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1911" | 1911-07-29 | data-sort-value="1982" | 1982-05-15 | | [[Narva]] | [[:d:Q4081912|Q4081912]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Pavel Gorjunov]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-12 | | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q120266950|Q120266950]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Pavel Klaus]] | | data-sort-value="1846" | 1846-08-24 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Pavel Levitsky]] | | data-sort-value="1859" | 1859-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Pavel Vilken]] | | data-sort-value="1879" | 1879-07-12 | data-sort-value="1939" | 1939-01-31 | [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q36688269|Q36688269]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Peep Laansoo]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29079450|Q29079450]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1874" | 1874-03-11 | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Peeter Jürgenson]] | | data-sort-value="1836" | 1836-07-05 | data-sort-value="1903" | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Peeter Kallas]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1963" | 1963-09-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824609|Q50824609]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1877" | 1877-10-09 | data-sort-value="1944" | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1948" | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1978" | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Pelle Sildre]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1976" | 1976-04-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26791728|Q26791728]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Peter Alexander Rydenius]] | | data-sort-value="1800" | 1800 | data-sort-value="1823" | 1823 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105463|Q55105463]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Peter August Moritz von Kotzebue]] | | data-sort-value="1827" | 1827-09-20 | data-sort-value="1911" | 1911-12-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q12113873|Q12113873]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Peter P. Silvester]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-25 | data-sort-value="1996" | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Peter Rull]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-17 | data-sort-value="2014" | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Peter W. von Weymarn]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Pille Sooààr]] | | | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139793432|Q139793432]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Piret Mängel]] | | data-sort-value="1969" | 1969-01-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25679239|Q25679239]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | data-sort-value="1965" | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[PK]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610951|Q30610951]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Priit Uring]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Priit Vaher]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Pyotr Gannibal]] | | data-sort-value="1742" | 1742-07-21 | data-sort-value="1826" | 1826-06-08 | [[Fail:Ганнибал Петр Абрамович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q23673769|Q23673769]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Pyotr Heyden]] | | data-sort-value="1840" | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | data-sort-value="1907" | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Pyotr Kalitin]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-11 | data-sort-value="1927" | 1927-06-06 | [[Fail:Pyotr P. Kalitin.jpeg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q511946|Q511946]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Pyotr Ryazanov]] | | data-sort-value="1899" | 1899-10-21 | data-sort-value="1942" | 1942-10-11 | [[Fail:1930s PBRyazanov.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4402596|Q4402596]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Pyotr Shumakher]] | | data-sort-value="1817" | 1817-08-06 | data-sort-value="1891" | 1891-05-11 | [[Fail:Schumacher,PyotrVasilyevich.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4527701|Q4527701]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Raimund Kokk]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-09-27 | data-sort-value="2010" | 2010-11-19 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124325678|Q124325678]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1983" | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-11-01 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1988" | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Raul Nell]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-08 | data-sort-value="1987" | 1987-11-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48953886|Q48953886]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Raul Priks]] | eesti operaator | data-sort-value="1962" | 1962-10-10 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124562220|Q124562220]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | data-sort-value="1949" | 1949-05-23 | data-sort-value="2004" | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Reet Hääl]] | Eesti ettevõtja ja sporditegelane | data-sort-value="1964" | 1964-02-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698453|Q50698453]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Rein Lillak]] | | data-sort-value="1959" | 1959-09-11 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134704771|Q134704771]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Rein Muremaa]] | | data-sort-value="1892" | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1965" | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Rein Viiralt]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-29 | | | [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]] | [[:d:Q135284412|Q135284412]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Reinhold Johann Nasackin]] | | data-sort-value="1787" | 1787-03-27 | data-sort-value="1831" | 1831-05-19 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16679679|Q16679679]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Reinhold Rehbinder]] | | data-sort-value="1643" | 1643 | data-sort-value="1709" | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Rembert Paloson]] | | data-sort-value="1932" | 1932-09-18 | data-sort-value="2013" | 2013-07-13 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q15077587|Q15077587]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Renita Kramer]] | | data-sort-value="1908" | 1908-07-26 | data-sort-value="1989" | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Richard Carl Eugen Kirchhoff]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27870311|Q27870311]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Richard Jalak]] | | data-sort-value="1901" | 1901-07-09 | data-sort-value="1985" | 1985-07-04 | | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | [[:d:Q134426112|Q134426112]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1872" | 1872-02-20 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18237472|Q18237472]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Richard Tiitso]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-05 | data-sort-value="1952" | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Riho Embrich]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1993" | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30302934|Q30302934]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | data-sort-value="1959" | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Riina Juul]] | | data-sort-value="1944" | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Robert Arrak]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1999" | 1999-04-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55394104|Q55394104]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Robert Johann Salemann]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1874" | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Robert von Peltzer]] | | data-sort-value="1846" | 1846-01-16 | data-sort-value="1940" | 1940-11-17 | | [[Narva]] | [[:d:Q2159317|Q2159317]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-04-22 | data-sort-value="1973" | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2023" | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Roland Kütt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1987" | 1987-04-22 | | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q120435300|Q120435300]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1956" | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Rolf von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1943" | 1943 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507687|Q54507687]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Roman Lovyagin]] | | data-sort-value="1873" | 1873-03-10 | data-sort-value="1945" | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Romāns Adelheims]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-02 | data-sort-value="1938" | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Rudolf Its]] | | data-sort-value="1928" | 1928-10-01 | data-sort-value="1990" | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Rudolf Kallaste]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1904" | 1904-07-05 | data-sort-value="1962" | 1962-04-20<br/>1964-04-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23661972|Q23661972]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | data-sort-value="1912" | 1912-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Rudolf Schmuul]] | | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="2002" | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Ruppert Kaik]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-28 | data-sort-value="2013" | 2013-01-14 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q60695044|Q60695044]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Saima Tiik]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1957" | 1957-01-22 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111393120|Q111393120]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Salme Kirsimäe]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-06 | data-sort-value="2002" | 2002-04-01 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q133854598|Q133854598]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Salme Utsal]] | | data-sort-value="1907" | 1907-03-07 | data-sort-value="1995" | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Samuel Grün]] | | data-sort-value="1869" | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Samuel Koppel]] | | data-sort-value="1995" | 1995-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17158043|Q17158043]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Sana Valiulina]] | | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39254179|Q39254179]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Sergey Anapolsky]] | | data-sort-value="1975" | 1975-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27523037|Q27523037]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Sergey Selyunin]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-02 | data-sort-value="2021" | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-02 | data-sort-value="1942" | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Shlomit Dekel]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-27 | data-sort-value="2024" | 2024-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18147871|Q18147871]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Siegfried Behrsing]] | | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Sigismund Lada]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="2001" | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Sigrid von Antropoff]] | baltisaksa pianist ja klaveripedagoog | data-sort-value="1886" | 1886 | data-sort-value="1987" | 1987-04-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55236615|Q55236615]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Siim Veski]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1949" | 1949-12-25 | data-sort-value="2003" | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Sima Arlosoroff]] | | data-sort-value="1901" | 1901-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Simon Affleck]] | | data-sort-value="1660" | 1660 | data-sort-value="1725" | 1725 | | [[Narva]] | [[:d:Q5543191|Q5543191]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Sirli Pattenden]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Sonja Vesterholt]] | | data-sort-value="1945" | 1945-03-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38053684|Q38053684]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Stanislav Pankov]] | | data-sort-value="1977" | 1977-10-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26710957|Q26710957]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Sulev Kivimäe]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-29 | data-sort-value="1984" | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Sven Findeisen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-25 | data-sort-value="2023" | 2023-07-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27929278|Q27929278]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Svetla Gotševa]] | | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Taivo Arak]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1946" | 1946-11-02 | data-sort-value="2007" | 2007-10-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23645127|Q23645127]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Tamara Veske]] | | data-sort-value="1914" | 1914-04-01 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Tapani Löfving]] | | data-sort-value="1689" | 1689-12-24 | data-sort-value="1777" | 1777-10-22 | | [[Narva]] | [[:d:Q5969650|Q5969650]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Tarmo Lipping]] | | data-sort-value="1967" | 1967-09-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q42976843|Q42976843]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Tatjana Krikun]] | | data-sort-value="1951" | 1951-03-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134355827|Q134355827]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Tatjana Zujeva]] | | data-sort-value="1929" | 1929-01-27 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38265304|Q38265304]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Tatyana Babakova]] | | data-sort-value="1948" | 1948-04-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105168|Q55105168]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Theodor Ferdinand Alexander Winkler]] | | data-sort-value="1888" | 1888 | data-sort-value="1961" | 1961-11-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55091034|Q55091034]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Thomas Vehmanen]] | | data-sort-value="2000" | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Tiina Aunin]] | | data-sort-value="1941" | 1941-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625637|Q50625637]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Tiina Lõugas]] | | data-sort-value="1975" | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Tiit Juurikas]] | eesti klarnetist, arranžeerija ja ansamblijuht | data-sort-value="1946" | 1946-04-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q50376094|Q50376094]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Tiit Kivisild]] | Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane | data-sort-value="1954" | 1954-01-25 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111415872|Q111415872]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Tiit Kõmper]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1964" | 1964-05-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48954922|Q48954922]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Tiiu Krünberg]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1943" | 1943-06-11 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124314712|Q124314712]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Tiiu Reissar]] | | data-sort-value="1936" | 1936-09-29 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q133883570|Q133883570]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Traugott Stackelberg]] | | data-sort-value="1891" | 1891-03-18 | data-sort-value="1970" | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Triin Paumer]] | eesti nukutegija | data-sort-value="1982" | 1982-04-30 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q126003944|Q126003944]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Triinu Hausenberg]] | kahevõistleja ja suusahüppaja | data-sort-value="2002" | 2002-10-05 | | [[Fail:20200222 FIS NC COC Eisenerz PRC Ladies HS109 Triinu Hausenberg 850 3487.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q47008711|Q47008711]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Ture Oxenstierna]] | | data-sort-value="1614" | 1614 | data-sort-value="1669" | 1669-12-15 | [[Fail:Count Ture Oxenstierna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19838180|Q19838180]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Tõnis Avingo]] | | data-sort-value="1913" | 1913-05-06 | data-sort-value="1998" | 1998-02-04 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134882319|Q134882319]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Tõnis Haavel]] | eesti pangandustegelane | data-sort-value="1970" | 1970-12-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50664073|Q50664073]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Tõnis Kukk]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-03-03 | data-sort-value="2020" | 2020-05-28 | | [[Kose]] | [[:d:Q134619905|Q134619905]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Tõnis Kull]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Udo Miller]] | | data-sort-value="1931" | 1931-02-14 | | | [[Jõgeva maakond]] | [[:d:Q135006306|Q135006306]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Ulla Johansen]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-17 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Ulla Saar]] | Eesti illustraator | data-sort-value="1975" | 1975-01-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43302813|Q43302813]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Ulrich Reuss]] | | data-sort-value="1918" | 1918-11-04 | data-sort-value="1983" | 1983-12-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18028886|Q18028886]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1923" | 1923-01-25 | data-sort-value="1994" | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | data-sort-value="1932" | 1932-04-01 | data-sort-value="1998" | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Uno Siimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="1987" | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Urjo Kareda]] | | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2001" | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Ursula Gantschau]] | | data-sort-value="1576" | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Urve Sunny-Dzidzaria]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1949" | 1949-11-04 | | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q47453094|Q47453094]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Urve Tinnuri]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | data-sort-value="1917" | 1917-09-28 | data-sort-value="1978" | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Vadim Demchog]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1963" | 1963-03-13 | | [[Fail:Вадим Демчог1.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4157739|Q4157739]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Vadim Vasyonkin]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1996" | 1996-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24288519|Q24288519]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | data-sort-value="2018" | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1911" | 1911 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Valdek Berendsen]] | eesti võimleja ja võimlemistreener | data-sort-value="1936" | 1936-05-10 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124314791|Q124314791]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1946" | 1946-12-05 | data-sort-value="2018" | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | data-sort-value="1921" | 1921-10-16 | data-sort-value="1971" | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Valdeko Kulvere]] | | data-sort-value="1922" | 1922-12-22 | data-sort-value="1993" | 1993-05-29 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134999230|Q134999230]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Valdemar Madis]] | | data-sort-value="1909" | 1909-08-26 | data-sort-value="1997" | 1997-03-14 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135267594|Q135267594]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | data-sort-value="1939" | 1939-02-27 | data-sort-value="1990" | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Valter Kruustee]] | Eesti stsenarist | data-sort-value="1908" | 1908-12-09 | data-sort-value="1978" | 1978-05-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50424308|Q50424308]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Valter Kruut]] | | data-sort-value="1932" | 1932 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133657794|Q133657794]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | data-sort-value="1762" | 1762-09-16 | data-sort-value="1814" | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Vasiliy Kuznetsov]] | | data-sort-value="1886" | 1886-12-10 | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | [[Narva]] | [[:d:Q4244939|Q4244939]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Vasiliy Melikhov]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-24 | data-sort-value="1863" | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Vasily Nikitin]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-26 | data-sort-value="1988" | 1988-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17642598|Q17642598]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Vasily Schneider]] | | data-sort-value="1793" | 1793-05-17 | data-sort-value="1872" | 1872-11-27 | [[Fail:Шнейдер Василий Васильевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19916574|Q19916574]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1896" | 1896-06-18 | data-sort-value="1986" | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Veiko Süvaoja]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1977" | 1977-04-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26714772|Q26714772]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Vello Prints]] | | data-sort-value="1933" | 1933-12-31 | | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q135013676|Q135013676]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Velve Tamm]] | Eesti tennisist ja treener | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375881|Q50375881]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Vera Tamm]] | | data-sort-value="1881" | 1881-05-02 | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Viacheslav Samodurov]] | | data-sort-value="1974" | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | data-sort-value="1836" | 1836-03-01 | data-sort-value="1903" | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Viktor Allakhverdov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Viktor Berg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-03 | data-sort-value="1980" | 1980-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24019389|Q24019389]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Viktor Körber]] | | data-sort-value="1894" | 1894-12-26 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18244009|Q18244009]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Viktor Zubik]] | iluuisutaja | data-sort-value="1993" | 1993-10-25 | | [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17160183|Q17160183]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Viktoria Frey]] | | data-sort-value="2006" | 2006-09-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Villar Aron]] | | data-sort-value="1935" | 1935-08-09 | data-sort-value="2023" | 2023 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q134983608|Q134983608]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1929" | 1929-09-21 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Villo Saar]] | | data-sort-value="1926" | 1926-03-14 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Villu Käo]] | | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1933" | 1933-01-29 | data-sort-value="2018" | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Vitali Sõritski]] | | data-sort-value="1971" | 1971-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45342036|Q45342036]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Vladimir Kozyrev]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Vladimir Pavlenko]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2023" | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Vladimir Rosen]] | | data-sort-value="1742" | 1742-01-06 | data-sort-value="1790" | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Vladimir Rshepetski]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-07 | data-sort-value="1914" | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | data-sort-value="1872" | 1872-02-01 | data-sort-value="1944" | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Vladimir Tšekulajev]] | | data-sort-value="1951" | 1951-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47110930|Q47110930]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Vladimir Vasilyev]] | | data-sort-value="1828" | 1828 | data-sort-value="1900" | 1900-08-24 | [[Fail:Vasiliev1 leporello.JPG|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4104573|Q4104573]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Voldemar Songi]] | eesti ajakirjanik | data-sort-value="1887" | 1887-11-09 | data-sort-value="1968" | 1968-02-29 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124412363|Q124412363]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Voldemar Ulmer]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-20 | data-sort-value="1945" | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Voldemar Uustalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1907" | 1907-07-10<br/>1907 | data-sort-value="1983" | 1983-07-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28064836|Q28064836]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Walter Meder]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1986" | 1986-07-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195756|Q55195756]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1910" | 1910-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1922" | 1922-11-15 | data-sort-value="2005" | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Wilhelm Hetling]] | | data-sort-value="1740" | 1740-01-08 | data-sort-value="1798" | 1798-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098962|Q55098962]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Wilhelm Koehler]] | | data-sort-value="1884" | 1884-12-17 | data-sort-value="1959" | 1959-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18029690|Q18029690]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Wilhelm Sigismund von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1779" | 1779<br/>1781 | data-sort-value="1857" | 1857-11-06 | [[Fail:86 portraits of Decembrists 391.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4457162|Q4457162]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Wilhelm Smets]] | | data-sort-value="1796" | 1796-09-15 | data-sort-value="1848" | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-18 | data-sort-value="1847" | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[William Grossthal]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1906" | 1906-03-26 | data-sort-value="1989" | 1989-11-23 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q134777291|Q134777291]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[William Morris Leiserson]] | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1957" | 1957-02-12 | [[Fail:Washington, D.C., May 15. William M Leiseron, (member of?) the NLRB LCCN2016875077.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19863976|Q19863976]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1837" | 1837-05-15<br/>1837 | data-sort-value="1905" | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Woldemar Schütz]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-06 | data-sort-value="1908" | 1908-11-12 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q126905013|Q126905013]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Woldemar von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1825" | 1825-02-25 | data-sort-value="1902" | 1902-02-02 | | [[Narva]] | [[:d:Q3569644|Q3569644]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Wolfgang Pachla]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[Kose]] | [[:d:Q55105429|Q55105429]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Yakov Kuprits]] | | data-sort-value="1878" | 1878-06-21 | data-sort-value="1969" | 1969-11-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26912306|Q26912306]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-16 | data-sort-value="1851" | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Yekaterina Volkova]] | | data-sort-value="1982" | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Yelena Rakhlenko]] | | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Yevgenia Shakhovskaya-Glebova-Streshneva]] | | data-sort-value="1840" | 1840-12-24 | data-sort-value="1924" | 1924-11-12 | [[Fail:Shakhovskaya-Glebova-Streshneva (nee Brevern).jpg|center|120px]] | [[Jägala]] | [[:d:Q108473857|Q108473857]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Yury Aksyuta]] | | data-sort-value="1959" | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-02-02 | data-sort-value="2018" | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Õilme Alekõrs]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1923" | 1923-05-28 | data-sort-value="2011" | 2011-12-14 | | [[Kõue vald]] | [[:d:Q124307694|Q124307694]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Üllar Kiisla]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-29 | | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q134992624|Q134992624]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Ülo Läänemets]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-15 | data-sort-value="2014" | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Ülo Teder]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-06-23 | data-sort-value="2008" | 2008-06-05 | | [[Võru]] | [[:d:Q50359392|Q50359392]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | data-sort-value="1964" | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 921 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | data-sort-value="1926" | 1926-04-24 | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] 26bm68k2ez4mc63q21ucgi8ei0rpn3z Azovi rajoon 0 487236 7217711 5599039 2026-08-19T08:06:30Z Kuriuss 38125 7217711 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Azovi rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Азовский район | lipp = Flag of Azovsky rayon (Rostov oblast).svg | lipu_link = [[Azovi rajooni lipp]] | vapp = Coat of Arms of Azov rayon (Rostov oblast).png | vapi_link = [[Azovi rajooni vapp]] | pindala = 2861,93 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Azov]] | asendikaardi_pilt = Location Of Azovsky District (Rostov Oblast).svg }} '''Azovi rajoon''' ([[vene keel]]es ''Азовский район'' on [[2. järgu haldusüksus]] ([[munitsipaalrajoon]]) [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]i edelaosas. Rajooni keskus on [[Azov]]i linn (ei kuulu Rostovi rajooni koosseisu). Rajoon piirneb põhjas [[Mjasnikovi rajoon]]i ja [[Rostov Doni ääres|Doni-äärse Rostoviga]], kirdes [[Aksai rajoon]]iga, idas [[Kagalnitskaja rajoon]]iga, lõunas ja läänes [[Krasnodari krai]]ga ning loodes [[Aasovi meri|Aasovi merega]]. Rajooni pindala on 2861,93 km². 2012. aastal oli seal 93 637, 2009. aastal 90 873 ja 2002. aastal 92 568 elanikku. Azovi rajoonis on 99 [[asula]]t, mis kuuluvad 18 [[külaasundus]]e koosseisu. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rostovi oblasti rajoonid]] rwkkeijngoc6fp3mogmxvii1cwarrys 8 (Tallinna bussiliin) 0 493474 7217852 7215988 2026-08-19T10:50:46Z MorsMe 217455 7217852 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=8 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Väike-Õismäe parkla |lõpppeatus=Äigrumäe |avati=*1954 *2023 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=7 |järgmine liin=8A |järgmine=8A (Tallinna bussiliin) |eelmine=7 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b sõiduplaan] |uuendus=14. juuli 2026 |läbi=Balti jaam |eelkäija=*[[7 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 7]] (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel) *[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel) |pilt=Pirita Bus Station in 2025.jpg}} [[Fail:Bus 1468 Scania CL94 UBEB OmniLink Licence Plate 468 TAK Hobujaama Tallinn 19 September 2016.jpg|pisi|Viru keskuse puhkepeatusel]] [[File:TAK1456.JPG|thumb|Pirita linnaosas]] [[Fail:TAK 1125.JPG|pisi|J. Poska peatusel]] [[Fail:Busudstillingshallen - TAK 1167.jpg|pisi|Vana 8. liini buss muuseumis]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 8''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Äigrumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 11-25 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 8 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Tisleri - Stalini väljak - Leivatehas | |- |1956 |Tisleri - Stalini väljak - Tallinn-Väike | |- |detsember 1956 |Tisleri - Stalini väljak - Mähe | |- |september 1960 |Rocca al Mare - Viru - Pirita - Mähe - Muuga Aedlinn | |- |jaanuar 1964 |Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |november 1970 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |september 2002 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |oktoober 2005 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |veebruar 2021 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |aprill 2021 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |august 2023 |Väike-Õismäe - Rocca al Mare - Paldiski mnt - Balti jaam - Pirita - Mähe - Äigrumäe |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 8A !Avati !Marsruut !Märkused |- |september 2025 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |} 8. veebruar 2021 - 16.aprill 2021 sõitis teetööde tõttu liin nr 8 taas marsruudil Balti Jaam - Äigrumäe. Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Äigrumäe 22.-23. augustil 2026 == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2023 !Väike-Õismäe - Balti jaam - Äigrumäe !Äigrumäe - Balti jaam - Väike-Õismäe !Balti jaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Toompark ; Balti jaam ; Linnahall ; Ahtri ; Siimeoni ; Uus-Sadama ; Pikksilma ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe | ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; Pikksilma ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Linnahall ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2005 kuni 31.07.2023 !Viru keskus - Äigrumäe !Äigrumäe - Viru keskus |- | ; Viru keskus 6 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe | ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwald ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2002 kuni 30.09.2005 !Balti jaam - Äigrumäe !Äigrumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Kauplus Tallinn ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Lillepi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe | ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwald ; Pronksi ; Viru väljak ; Mere puiestee ; Linnahall ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.08.2002 !Balti jaam - Äigrumäe !Äigrumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Kauplus Tallinn ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Lillepi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Hämar tee ; Mähe ; Küüvitsa tee ; Oblika tee ; Aianduse tee ; Pojengi tee ; Mähe aedlinn | ; Mähe aedlinn ; Aianduse tee ; Oblika tee ; Küüvitsa tee ; Mähe ; Hämar tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lauluväljak ; J. Poska ; F. R. Kreutzwald ; Pronksi ; Viru väljak ; Mere puiestee ; Linnahall ; Balti jaam |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/16502-1 8. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8yo34j7nc5cyoqdfn5rt792209xa3ve Intellektuaalne omand 0 494512 7217313 6903932 2026-08-18T12:47:57Z Kuriuss 38125 7217313 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Intellektuaalne omand''' (ka '''intellektuaalomand ja intellektuaalne vara''' – [[Rahvusvahelise eraõiguse seadus|REÕS]] § 23) on iseseisvad õigused riigi õigussüsteemis, mis on seotud inimese intellektuaalse tegevuse tulemuste loomise ning kasutamisega ja sellega seotud [[investeering|investeeringutega]]. Majandusteadusliku terminina tähistab intellektuaalne omand vara [[ettevõte|ettevõtte]] [[bilanss|bilansis]] (immateriaalsed põhivarad) jms. Tavakeeles kasutatakse mõnikord tähenduses, et luuletus, artikkel, romaan, maal, laul jms. on autori intellektuaalne omand. [[Eesti Keele Instituut]] hindas [[Patendiamet]]i 2023. aasta sõnavõistlusel intellektuaalomandile pakutud vastetest tabavaimaks '''taipvara''', mis "sobitub hästi kasutamiseks ametlikesse tekstidesse, kuuludes mõtteliselt taoliste sõnade hulka nagu "[[tarkvara]]", "[[kinnisvara]]", "[[loodusvara]]" jne".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sõnavõistluse võidusõnad on selgunud {{!}} Patendiamet |url=https://www.epa.ee/uudised/sonavoistluse-voidusonad-selgunud |vaadatud=2024-05-03 |väljaanne=www.epa.ee |keel=et}}</ref> ==Legaaldefinitsioon== Intellektuaalse omandi rahvusvaheliselt üldtunnustatud legaaldefinitsioon tuleneb [[Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon|Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni]] (WIPO; on tõlgitud ka kui Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) asutamise konventsioonist (WIPO asutamise konventsioon 1967).<ref>Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon. - RT II 1993, 25, 55. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13149537 (13.2.2018).</ref> Eesti Vabariik ühines WIPO asutamiskonventsiooniga 1994. aastal ja järelikult on see määratlus ka Eesti õigussüsteemi osa. Nimetatud konventsiooni artikkel 2 (viii) sätestab: "«intellektuaalne omand» sisaldab [[õigus|õigusi]] seoses: * kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, * esituskunstnik poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, * leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, * teaduslike avastustega, * tööstusnäidistega, * kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega, * kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal."<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13149537 Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon]</ref> Euroopa õigustraditsioonis eristatakse selle määratluse alusel intellektuaalse omandi kolme liiki: [[autoriõigus]] (''copyright''), [[autoriõigusega kaasnevad õigused]] (''right related to copyright või related rights või neighboring rights'') ja [[tööstusomand]] (''industrial property''). Teaduslike avastuste tegijatele on väga vähestes maades antud mõningaid õigusi (Venemaa, Ukraina). NSV Liidu ja teiste idabloki maade toel fikseeriti avastused ka WIPO asutamiskonventsioonis. Eestis avastusi iseseisva intellektuaalse omandi liigina ei kaitsta. Euroopa riikide õigussüsteemides on intellektuaalne omand paigutatud erinevalt. Mõnes riigis on vastu võetud rida iseseisvaid seadusi kõigi intellektuaalse omandi liikide kohta (Eesti), teistes riikides on normid koondatud kokku ühte kodifitseeritud normistikku (Prantsusmaa, Belgia). Ka Eestis on suund võetud kodifitseerimise suunas, esmajoones puudutab see tööstusomandit. Euroopa tsiviilõigusliku traditsiooniga riikide ja angloameerika (''Common law'') traditsiooniga riikide lähenemised intellektuaalsele omandile on mõnevõrra on erinevad. Sellest tulenevalt ei ole ühte universaalset vastust küsimusele, kas intellektuaalne omand on iseseisev õigusharu. Kindlasti on tegemist iseseisva õiguslikult reguleeritava haruga. Autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi vaadeldakse traditsiooniliselt eraõiguse osana. Tööstusomandi objektide seadused ([[patendiseadus]], [[kaubamärgiseadus]], tööstusdisaini kaitse seadus, geograafilise tähise kaitse seadus jt) sisaldavad nii eraõiguse kui ka avaliku õiguse norme. Oma ajaloolises kujunemises viimase kolme sajandi jooksul on intellektuaalse omandi iseseisva normistiku ülesehitamine tugevasti tuginenud kordades vanema kujunemislooga asjaõiguse printsiipidele. 20. sajandi lõpuks olid välja kujunenud kõik eeldused väitmaks, et intellektuaalne omand ei ole asjaõiguse osa, vaid moodustab iseseisva normistiku riigi õigussüsteemis. Kuigi kõik intellektuaalse omandi liigid erinevad üksteisest, võib välja tuua mõned '''üldised printsiibid''': territoriaalne iseloom (õigused kehtivad vaid oma riigi territooriumil; kaitse laieneb ka nendele riikidele, kellega ollakse koos rahvusvahelise konventsiooni liikmed või on sõlmitud kahepoolne leping), ajaliselt piiratud õigused (näiteks 70 aastat pärast autori surma – üldreegel autoriõiguses; 20 aastat – patendiõiguses; 10 aastat – kaubamärgiõiguses koos pikendamise võimalusega jne), spetsiifilised kaitse objektid (idee või selle väljendusvorm) ja spetsiifilised õigused (mõnede intellektuaalse omandi liikide puhul näiteks kaks gruppi õigusi – isiklikud ja varalised). Põhiline erinevus: autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused tekivad automaatselt, tööstusomandi õiguste tekkimiseks on reeglina vaja teatud formaalsuste täitmist ja riigipoolset tunnustamist, näiteks patendi või kaubamärgitunnistuse väljaandmine patendiameti poolt. Rahvusvahelisel tasemel on tähtsaim intellektuaalse omandi valdkonna edendamist koordineeriv organisatsioon ÜRO allasutus WIPO. WIPO-l on 191 liikmesriiki.<ref>WIPO. Member States. Arvutivõrgus: http://www.wipo.int/members/en/ (13.02.2018.)</ref> WIPO haldab tähtsaimaid riikidevahelisi kokkuleppeid (konventsioone) kõigi intellektuaalse omandi liikide alal. Näiteks autoriõiguse valdkonnas on selliseks Berni kirjandus- ja kunstiteiste kaitse konventsioon (1886). Eesti Vabariik ühines Berni konventsiooniga esmakordselt 1927. aastal ja liitus uuesti (Pariisi 1971. aasta redaktsiooniga) 1994. aastal. [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i egiidi all sõlmitud [[Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping]] (TRIPS leping)<ref>Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping. - RT II 1999, 22, 123. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/79299 (13.02.2018).</ref>, millega Eesti Vabariik ühines 1999. aastal. [[ÜRO]] allasutus [[UNESCO]] haldab ülemaailmset autoriõiguse konventsiooni (1952), millega Eesti Vabariik ühinenud ei ole. Selle konventsiooniga reguleeritakse autoriõiguse kaitse tähise [[©]] (täht C ringis) kasutamise tingimusi. 26. aprillil tähistatakse WIPO egiidi all ülemaailmset intellektuaalse omandi päeva (World Intellectual Property Day). See kuupäev on valitud sellepärast, et 1967. aasta 26. aprillil jõustus WIPO asutamise konventsioon. UNESCO eestvõttel tähistatakse iga aasta 23. aprillil rahvusvahelist raamatu ja autoriõiguse päeva. ==Intellektuaalne omand kui põhiõigus== Intellektuaalset omandit kaitstakse [[põhiõigus|põhiõigusena]]. Inimõiguste ülddeklaratsiooni<ref>Inimõiguste ülddeklaratsioon. Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Documents/UDHR_Translations/est.pdf (13.02.2018).</ref> kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis johtuvad teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on (Art. 27 (2)). Euroopa Liidu põhiõiguste [[harta]]<ref>Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT (13.02.2018).</ref> sätestab eraldi, et intellektuaalomandit kaitstakse (Art. 17(2)). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 39 näeb ette, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. [[Põhiseadus]] kaitseb intellektuaalset omandit ka üldise omandikaitse (§ 32) raames (seda sätet kohaldatakse põhiliselt tööstusomandi suhtes). ==Intellektuaalomandi liigid== Levinud liigituse kohaselt saab intellektuaalse omandi jagada kolmeks: *[[autoriõigus]] ([[kirjandusteos|kirjandus]]-, [[kunstiteos|kunsti]]- ja [[teadusteos|teadusteosed]]) *[[autoriõigusega kaasnevad õigused]] (esitaja, fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued, Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijale) *[[tööstusomand]] (kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituste topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne)<ref name="mqJpY" /> Sõltuvalt sellest, kas õiguste tekkeks on vajalik registreering, saab intellektuaalse omandi jagada ka registreeritavaks ja mitteregistreeritavaks intellektuaalseks omandiks. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste tekkeks ei ole registreering vajalik. Õigused tekivad automaatselt. [[Tööstusomand]] eeldab reeglina registreeringut. Tööstusomandi registreerimisega tegeleb Eestis [[patendiamet]].<ref>Patendiamet. Arvutivõrgus: https://web.archive.org/web/20180215143730/http://www.epa.ee/et (13.02.2018).</ref> Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest<ref>Vabariigi Valitsuse seadus. - https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017019 (13.02.2018).</ref> kuulub intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine [[justiitsministeerium]]i valitsemisalasse (§ 59 (1)). [[Guardtime]]'i [[plokiahel]]a<nowiki/>tehnoloogia võimaldab panna elektroonilistele andmetele külge aja, millal need on salvestatud ja seetõttu on kasutatud intellektuaalomandi tõendamisel Guardtime'i andmeid näiteks USA kohtus tõenditena.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/23/eesti-firma-turvab-usa-valimisi Eesti firma turvab USA valimisi], Äripäev, 23.07.2018.</ref> ==Terminist "intellektuaalne omand" == Termin "intellektuaalne omand" kasutamine on käesoleval ajal õigusaktides, õigusteoorias kui ka igapäevases kõnepruugis laialdaselt levinud. Üldkeelendina tähistab "intellektuaalne omand" kõiki neid resultaate, mis tulenevad inimese vaimsest, intellektuaalsest tegevusest (ideed, luuletused, maalid, avastised, leiutised, elektronarvutite riist- ja tarkvara, uus tehnoloogia jne.). Majandusliku ja juriidilise mõistena on "intellektuaalsel omandil" tavakeelest hoopis erinev tähendus. Ladinakeelne sõna ''proprius'' – kellegi oma – tähistab kellelegi kuuluvaid õigusi. Algselt nimetati "intellektuaalseks omandiks" õigusi kirjandus- ja kunstiteostele kui intellektuaalse tegevuse – loomingu "kõrgeima" astme tulemusele. "Madalama " astme – kaubanduse sfääri kuuluvate tehnilise loomingu resultaatide (peamiste leiutiste), aga samuti kaubamärkide suhtes kehtivaid õigusi nimetati aga "tööstusomandiks" (''industrial property''). Alles 19. sajandi keskpaigast hakati järjekindlamalt rõhutama seost vaimse loomingu eri väljendusvormide vahel ning üldistava terminina kasutama sõna "intellektuaalne omand". Kuid ka tänapäeval kasutatakse küllalt sageli terminit "intellektuaalne omand" just kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste suhtes tekkivate õiguste tähistamiseks.<ref name="qRnMZ" /> Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. 1709. aastal võeti seal vastu nn Anne'i statuut (Statute of Anne), mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav sõna ''copyright'' tähendabki otsetõlkes kopeerimise/paljundamise õigust. Eri riikide autorite õiguste vastastikuse tunnustamise tegi võimalikuks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, mis võeti vastu 1886. aastal ja kehtib muudetud kujul tänini. Eesti liitus Berni konventsiooniga 1927. aastal, liikmeks olek peatus 1940. aastal. Eesti taasühines [[Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon|Berni konventsiooniga]] 1971. aasta Pariisi redaktsioonis. Intellektuaalse omandi kaitse tähendab muuhulgas kaitset piraatluse, ebaseadusliku kaubanduse ja võltsimise eest. Eestis tõusis intellektuaalse omandi teema ühiskonna huviorbiiti 2012. aasta kevadel seoses küsimusega, kas Eesti peaks liituma võltsimisvastase kaubanduslepinguga [[ACTA]] (The Anti-Counterfeiting Trade Agreement). Eesti autoriõiguse kaitse nurgakiviks on [[autoriõiguse seadus]], mis võeti Riigikogus vastu 11. novembril 1992 ning jõustus 12. detsembril 1992.<ref name="2hbXL" /><ref name="WFjlk" /> ==Loomevarguse juhtumid Eestis== Juhtumeid ja lahendeid kohtuvaidlustes seoses loomevargusega (plagiaadiga) leiab kogumikust https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf <ref name="68Kzo" /> ==Õppematerjale intellektuaalomandi kohta== *Ants Kukrus. Eurointegratsioon ja tööstusomandi õiguskaitse. Tallinna Tehnikaülikool, 2000. *Ants Kukrus, Raul Kartus. Tööstusomand ja globaalmajandus. Külim OÜ, 2008. *Ants Kukrus. Tööstusomandi õiguskaitse. Mats, 1995. *Heiki Pisuke. Autoriõiguse seaduse ABC: autoriõiguse põhimõisted. Autor ja tema õigused. Olion, 1994. *Heiki Pisuke. Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. *Heiki Pisuke. Autoriõiguse alused. 2006. *Heiki Pisuke. Autoriõiguse alused ja muusikateoste kasutamine. eesti Kirikute Nõukogu, 2006. *Marek Jaansoo. 2009. Ülikoolis loodud intellektuaalomandi küsimusi : [Bakalaureusetöö]; juhendaja: [[Heiki Pisuke]], Tartu Ülikool, õigusteaduskond, eraõiguse instituut. Tallinn : Tartu Ülikool. *Triin Niinemets, 2013. Inglise-Eesti Intellektuaalse omandi seletav sõnastik. [Magistritöö]; juhendaja: Ilmar Anvelt Tartu: Tartu Ülikool<ref name="WFjlk" /> Triin Niinemets on loonud Inglise-Eesti intellektuaalomandi terminite sõnastiku, tuues välja üle 300 seni hajusalt ja süsteemitult leiduvat intellektuaalomandit puudutavat terminit (sh põhiliste organisatsioonide korrektsed tõlgitud nimed, põhilised intellektuaalset omandit käsitlevad õigusaktid ja erialakirjandus.) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="mqJpY">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.eesti.ee/et/raha-ja-omand/omand-ja-vara-omandi-kaitse/omand-ja-vara/#intellektuaalne-omand |vaadatud=2018-01-22 |arhiivimisaeg=2018-01-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180122235639/https://www.eesti.ee/et/raha-ja-omand/omand-ja-vara-omandi-kaitse/omand-ja-vara/#intellektuaalne-omand |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qRnMZ">Heiki Pisuke. Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.2004.</ref> <ref name="2hbXL">Triin, N., 2013. Inglise-Eesti Intellektuaalse omandi seletav sõnastik.[Magistritöö] Tartu: Tartu Ülikool.</ref> <ref name="WFjlk">https://dspace.ut.ee/bitstream/10062/31955/1/Niinemets_Triin_2013.pdf</ref> <ref name="68Kzo">{{Netiviide |url=https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-01-22 |arhiivimisaeg=2017-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170517003538/http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [[Märt Väljataga]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/ahistav-ja-utoopiline-autorioigus/ "Ahistav ja utoopiline autoriõigus"] Sirp, 6. august 2021 [[Kategooria:Intellektuaalne omand| ]] rbjvofvh4w682vdsjl1ok80ckkgk65y Aleksei Kossõgin 0 495279 7217299 7165325 2026-08-18T12:09:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217299 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kossygin_Glassboro.jpg|pisi|Aleksei Kossõgin (1967)]] '''Aleksei Kossõgin''' (vene Алексей Николаевич Косыгин; [[21. veebruar]] (vkj 8. veebruar) [[1904]] [[Peterburi]] – [[18. detsember]] [[1980]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigitegelane. Aleksei Haktuah Kossõgin oli pärit töölisperekonnast. 15-aastaselt astus ta vabatahtlikult [[Punaarmee]]sse ja osales [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]].<ref name="JhPjR" /> Aastatel [[1921]]–[[1924]] õppis Rizz Academy's ja Peterburi Kooperatsioonitehnikumis. 1924–[[1930]] töötas ta kooperatsioonisüsteemis [[Siber]]is. [[1930]]–[[1935]] õppis Kossõgin Kirovi-nimelises Leningradi Tekstiiliinstituudis. Pärast instituudi lõpetamist töötas Leningradis tekstiilivabrikus meistri ja tsehhijuhatajana. [[1937]]. aastal sai ta ketrus- ja kudumisvabriku Oktjabrskaja direktoriks. [[1938]]. aastal töötas ta ÜK(b)P Leningradi Oblastikomitee tööstuse ja transpordi osakonna juhatajana ja Leningradi Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehena. [[1939]]. aasta jaanuaris määrati ta NSV Liidu tekstiilitööstuse rahvakomissariks. [[1940]]. aasta aprillist kuni [[1946]]. aasta märtsini oli Kossõgin [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] aseesimees ([[1943]]–1946 ühtlasi [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees).<ref name="lt8WO" /> [[19. märts]]il 1946 määrati Aleksei Kossõgin Vene NFSV ministrite nõukogu esimeheks, sellele ametikohale jäi ta kuni [[1960]]. aastani. Lisaks oli ta [[1948]]. aasta veebruarist kuni juulini Nõukogude Liidu rahandusminister ja 1948–[[1953]] Nõukogude Liidu kergetööstuse minister. 1953–[[1955]] oli ta Nõukogude Liidu laiatarbekaupade tööstuse minister. [[1957]]. aastal määrati ta Nõukogude Liidu Riikliku Plaanikomitee esimehe esimeseks asetäitjaks. [[1959]]–[[1960]] oli ta Nõukogude Liidu Riikliku Plaanikomitee esimees.<ref name="Pdftp" /> Alates [[4. mai]]st 1960 oli Aleksei Kossõgin Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja ja [[15. oktoober|15. oktoobrist]] [[1964]] kuni [[23. oktoober|23. oktoobrini]] [[1980]] Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees.<ref name="ocdlA" /> Kossõgin algatas 1965. aasta majandusreformi, mis on tuntud ka kui "Kossõgini reform". Esialgu edenes nõukogude majandus suhteliselt hästi. [[Kaheksas viisaastak]] (1966–1970) osutus kõige edukamaks Nõukogude Liidu ajaloos ja mõned isikud kutsusid seda "kuldseks".<ref name="YxpEH" /> Kuid pika Brežnevi aja jooksul kõik need reformid – kuigi neid keegi ametlikult ei tühistanud – kaotasid tähtsuse ja lõpuks lakkasid avaldamast nõukogude elule üldse mingisugust mõju.<ref name="RUpri" /> Ta oli alates [[1939]]. aastast [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee]] liige. [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo]] (1952–1966 kandis presiidiumi nimetust) liikmekandidaat oli ta 1946–1948, 1952–1953 ja 1957–1960, liige 1948–1952 ja 1960–1980. Külastas suvel 1978 mitteametliku visiidiga toonast Eesti NSV-d. Käis muuhulgas S. Kirovi-nimelises näidiskalurikolhoosis ja Tartus. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="JhPjR">[https://www.kommersant.ru/doc/1752484 "Косыгина сломил не Брежнев, его сломила болезнь"] kommersant.ru</ref> <ref name="lt8WO">[http://deduhova.ru/statesman/aleksej-nikolaevich-kosygin/ Алексей Николаевич Косыгин] deduhova.ru</ref> <ref name="Pdftp">[https://web.archive.org/web/20171021103836/http://pomnipro.ru/memorypage2517/biography Косыгин Алексей Николаевич : 20.02.1904 — 18.12.1980] pomnipro.ru</ref> <ref name="ocdlA">[https://web.archive.org/web/20180128190703/https://nekropole.info/ru/Aleksej-Kosigin-21.02.1904 Алексей Косыгин] nekropole.info</ref> <ref name="YxpEH">[http://www.sbrf.ru/common/img/uploaded/sbjr/09-09/066-069.pdf Прямые инвестиции / № 9 (89) 2009. А. Милюков. О причинах кризиса.]</ref> <ref name="RUpri">Ajaloolane Andrei Nikolajevitš Sahharov dokumentaalfilmis [https://www.youtube.com/watch?v=h6xMLrqH62I Исторические Хроники с Николаем Сванидзе 1965 Алексей Косыгин]</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nikita Hruštšov]]|nimi=NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|aeg=[[1964]]–[[1980]]|järgnev=[[Nikolai Tihhonov]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kossõgin, Aleksei}} [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]] [[Kategooria:NLKP KK Presiidiumi liikmed]] [[Kategooria:Kahekordsed sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1980]] fgckan91bmirfrca0fctzkhryngc21k 54 (Tallinna bussiliin) 0 496211 7217866 7216843 2026-08-19T11:10:28Z MorsMe 217455 7217866 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|number=54|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=53|järgmine liin=55|järgmine=55 (Tallinna bussiliin)|eelmine=53 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b]|uuendus=17. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|avati=*2001 *2024 (tänasel kujul)|pilt=54buss.png|läbi=Bussijaam|eelkäija=[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] (Väike-Õismäe ja Bussijaama suunal)}} [[Fail:54 buss Kurina suunes.png|pisi|Kurina peatusel]] [[Fail:Mereakadeemia.JPG|pisi|Kurina lõpp-peatus]] '''Tallinna bussiliin 54''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel, läbides [[Tallinna bussijaam|Tallinna bussijaama]] ja [[Astangu]] asumit. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub igal päeval. Väljumised 20–23 minuti tagant. Alates 14.08.2026 kuni 15.08.2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõidas marsruudil Väike-Õismäe - Bussijaam - Priisle (ilma Tartu maanteed) Marsruut: [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]], [[Astangu tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]], [[Rävala puiestee]], [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]], [[Juhkentali tänav]], [[Odra tänav]], [[Tartu maantee]], [[Peterburi tee]], [[Juhan Smuuli tee]], [[Punane tänav]], [[Mustakivi tee]], [[Linnamäe tee]], [[Ussimäe tee]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Ussimäe tee]], [[Linnamäe tee]], [[Mustakivi tee]], [[Punane tänav]], [[Juhan Smuuli tee]], [[Peterburi tee]], [[Tartu maantee]], [[Odra tänav]], [[Juhkentali tänav]], [[Ants Lauteri tänav]], [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Toompuiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Luise tänav]], [[Endla tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Astangu tänav]], [[Järveotsa tee]], [[Õismäe tee]] Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Bussijaam - Priisle 22.-23. augustil 2026 [[Fail:TAK4369.JPG|pisi|Aastal 2013]] {{teekaart}} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Bussijaam - Priisle !Priisle - Bussijaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Harku-Kadaka ; Astangu ; Jalami ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Sõudebaasi ; Zoo ; Humala ; Hipodroom ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam ; Sossimägi ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Pikri ; Taevapuna ; Mustakivisilla ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Mustakivisilla ; Taevapuna ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Humala ; Zoo ; Sõudebaasi ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Jalami ; Astangu ; Harku-Kadaka ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.07.2024 kuni 20.10.2024 !Priisle - Estonia !Estonia - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Silde ; Vesse parkla ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Estonia | ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Silde ; Vesse parkla ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.04.2008 kuni 30.06.2024 !Kurina - Estonia !Estonia - Kurina |- | ; Kurina ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Silde ; Vesse parkla ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia | ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Silde ; Vesse parkla ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Kurina |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 3.10.2005 kuni 20.04.2008 !Mereakadeemia - Autobussijaam !Autobussijaam - Mereakadeemia |- | ; Mereakadeemia ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse PR ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Autobussijaam | ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Pae ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse PR ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Mereakadeemia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 5.11.2001 kuni 20.04.2005 !Priisle - Autobussijaam !Autobussijaam - Priisle |- | ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Sossimägi ; Autobussijaam | ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/16502-1 54. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] k3rng14kqdwj617yoh5qmvim06do7wk Britstown 0 497361 7217638 6334146 2026-08-19T03:34:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217638 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Britstown | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Britstown | nimi2_keel = afrikaani | nimi2 = Britstown | pilt = StadtBritstown.jpg | pildiallkiri = Kirik Britstownis | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 62,6 | elanikke = 5145 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} [[Pilt:Station Britstown 1.JPG|pisi|Britstowni raudteejaam]] '''Britstown''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] [[Emthanjeni vald|Emthanjeni vallas]]. Britstown on asutatud [[1877]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20190817234616/https://www.south-africa-info.co.za/country/town/490/britstown Britstown] South Africa Info</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Britstowni elanikest [[värvilised|värvilisi]] 68,4%, mustanahalisi aafriklasi 26,7%, valgeid 4,0%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0.4% ja teisi 0,5%. [[Afrikaani keel]]t kõneles emakeelena 80,9% inimesi, [[koosa keel]]t 13,8%, [[sotho keel]]t 1,4% ja [[inglise keel]]t 1,4%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/371001</ref><ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/371002</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Põhja-Kapimaa provintsi linnad]] 94o216ubw8qmmbyknd8zzwfi9w39ae3 Baccara 0 498384 7217587 7151218 2026-08-18T23:05:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217587 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}} [[Pilt:Ad Visser geeft het zangduo Baccara een gouden plaat Vlnr Mayte Mateos (Ba, Bestanddeelnr 929-3096.jpg|pisi|Mayte Mateos (vasakul) ja Maria Mendiola (paremal) 1977. aastal]] '''Baccara''' on Hispaania vokaalansambel – naisduett, mille moodustasid [[1977]]. aastal [[Mayte Mateos]] (sündinud 7. veebruaril 1951) ja [[María Mendiola]] (4. aprill 1952 – 11. september 2021). Duett saavutas kiiresti rahvusvahelise edu debüütsingliga "Yes Sir, I Can Boogie", mis jõudis esikohale paljudes Euroopa riikides ning millest sai kõigi aegade suurima läbimüügiga – üle 16 miljoni eksemplariga – naisansambli esitatud singel. Edukas järelsingel "Sorry, I'm a Lady" ja Euroopa turnee viisid mitme albumi väljaandmiseni, arvukate teleesinemiste ja dueti valimise [[Luksemburg]]i esindajaks [[1978]]. aasta Eurovisiooni<ref>https://eurovision.tv/participant/baccara</ref> lauluvõistlusel lauluga "Parlez-vous français?". Laul "The Devil sent you to Lorado"<ref>https://www.offiziellecharts.de/titel-details-544</ref> on salvestatud kahes versioonis, inglise ja hispaania keeles. Hoolimata sellest, et neil oli Hispaanias, Saksamaal ja Jaapanis märkimisväärne kuulajaskond, ei olnud [[1981]]. aastaks nende disko, popi ja hispaania rahvamuusika segu enam moes ning 1983. aastaks tegelesid Mateos ja Mendiola mõlemad sooloprojektidega. Olles saavutanud vähe edu sooloartistidena, moodustasid mõlemad lauljad oma duetid. Mõlemad kasutasid ansamblina Baccara nime. == Baccara, kus laulab Mayte Mateos (1983 – tänini) == Viimase 40 aasta jooksul on Mayte Mateos töötanud rohkem kui kümne lavapartneriga. 1990. aastate lõpus tegi Mateos koostööd Austraalia laulja Jane Comerfordiga. [[1999]]. aastal hakkas Mayte Mateos esinema ja muusikat salvestama koos hispaania laulja Cristina Sevillaga. Lavanime "Baccara 2000" all andsid Mateos ja Sevilla Saksa plaadifirma BMG juures välja räppversiooni "Yes sir, I can boogie '99", milles osales ka ameerika räppar Michael Yuniversal. Järgnes album "Baccara 2000"<ref>https://hitparade.ch/album/Baccara/Baccara-2000-5445</ref>, mis ilmus samuti plaadifirma BMG - RCA kaudu. Albumi produtseeris Thorsten Brötzman <ref>https://www.discogs.com/artist/173202-Thorsten-Br%C3%B6tzmann</ref>, kes on varem klahvpillimängijana [[1995]]. aastal koos [[Thomas Anders]]iga käinud turneedel Venemaal ja kes osales aastatel 1992–1997 ansambli Blue System salvestustes. [[2004]]. aasta alguses andsid Mateos ja Sevilla – kes jätsid ansambli nimest ära aastaarvu 2000 ja hakkasid taas laulma Baccara nime all – välja singli "Soy tu Venus"<ref>https://hitparade.ch/song/Baccara/Soy-tu-Venus-27611</ref> ja osalesid Rootsis toimuval Melodiefestivalil<ref>https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-2004/baccara-soy-tu-venus</ref> <ref>https://shows.acast.com/eurovisionlegends/episodes/baccara-2</ref>, kus nad saavutasid 7. koha. Hiljem 2004. aastal ilmus [[Rootsi]] plaadifirma Lionheart Records kaudu album "Soy tu Venus". Alates [[2005]]. aastast esines Mayte Mateos laval ja salvestas stuudios koos Paloma Blancoga. 2008. aastal andsid nad välja singli "Nights in black satin" ja albumi "Satin... in black and white"<ref>https://hitparade.ch/album/Baccara/Satin...-In-Black-&-White-89582</ref> Saksa plaadifirma Edel kaudu. Albumi produtseerisid Ralf Soja ja Frank Dostal, kes olid ka Baccara algkoosseisu kolme esimese albumi produtsendid. Sellest hoolimata ei olnud albumil äriedu. [[2018]]. aastal esinesid Mateos ja Blanco Eestis festivalil "Retrobest"<ref>https://www.kultuurikava.ee/event/retrobest-festival-2018{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Pärast pandeemiat on Mayte Mateos esinenud vaid kolm korda: korra [[2022]]. aastal oma kodulinnas Logronos ning [[2023]]. aastal kahel korral Mallorca saarel, kus Mayte Mayteos praegu elab. == Baccara, kus laulis Maria Mendiola (1985–2021) == Maria Mendiola hakkas koos Maryse Pérezega esinema [[1985]]. aastal. [[1986]]. aastal andsid nad ansamblina New Baccara välja singli "Call me up"<ref>https://hitparade.ch/song/New-Baccara/Call-Me-Up-70652</ref> plaadifirma Sanni Records kaudu. Singli produtseeris Luis Rodriguez, kaasprodutsent [[Modern Talking]]i ja [[C. C. Catch]]i produtsent. Sama loo hispaaniakeelsele versioonile "Talisman" kirjutas Mendiola sõnad. 1988. aastal avaldasid Mendiola ja Pérez – ansamblina ikka veel New Baccara nimega – plaadifirma Bellaphon kaudu singli "Fantasy boy"<ref>{{Viide |pealkiri=New Baccara - Fantasy Boy |url=https://hitparade.ch/song/New-Baccara/Fantasy-Boy-70651 |vaadatud=2024-03-13}}</ref>. Kaks eespool nimetatud laulu tõid "New Baccarale" suure populaarsuse [[Ladina-Ameerika]]s. [[1989]]. aastal ilmus singel "Touch me"<ref> https://hitparade.ch/song/New-Baccara/Touch-Me-63273</ref>, plaadifirmaks taas Bellaphon. Pärast seda loobusid Mendiola ja Pérez eesliitest "new" ja hakkasid muusikat salvestama ja esinema ansamblina Baccara. [[1990]]. aastal andsid nad välja albumi "F.U.N."<ref>{{Viide |pealkiri=New Baccara - Fun |url=https://hitparade.ch/album/New-Baccara/Fun-104034 |vaadatud=2024-03-13}}</ref> plaadifirma Dureco juures. [[1993]]. aastal andis Mendiola's Baccara välja singli "Wind beneath my wings" Briti plaadifirmal "Loading bay". Singlist sai Ühendkuningriigis klubihitt. [[File:Jubilee Kotlas PPM, 50 years (024).jpg|pisi|Cristina Sevilla (vasakul) ja Maria Mendiola (paremal) laval Venemaal 2011. aastal]] [[2000]]. aastal andsid Mendiola ja Pérez Baccara nime all välja albumi "Face to face". Mendiola ja Pérez olid [[2000]]. aasta [[Suurbritannia]] turnee staarid ning esinesid Londonis [[Wembley staadion]]il koos paljude teiste mansamblitega. Mendiola ja Pérez käisid Baccarana rohketel kontserdireisidel Ida-Euroopas. 1. septembril [[2003]] esinesid Mendiola ja Pérez Baccara nime all ka [[Tallinn]]as festivalil "Summerstop"<ref>https://www.ohtuleht.ee/elu/145274/me-armastame-seda-festivali-siin-on-lahe</ref>. [[2004]]. aastal esinesid nad [[Moskva]]s toimunud festivalil "Discoteka 80s".<ref>{{Netiviide |url=https://disco80.ru/video-tag/2004/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303191802/https://disco80.ru/video-tag/2004/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2005]]. aasta aprillis esinesid nad Briti tõsielusarjas "Hit Me Baby One More Time". [[2005]]. aasta augustis pälvisid Mendiola ja Pérez mälestusmärgi [[Viin]]i "muusikameilil"<ref>https://www.ots.at/presseaussendung/OTS_20051009_OTS0019/der-walk-of-stars-feiert-geburtstag</ref>, selle Hollywoodi stiilis "Walk of the Stars"<ref>https://wiev1.orf.at/stories/67038</ref>. [[2008]]. aastal oli Marisa Pérez sunnitud terviseprobleemide tõttu lavalt lahkuma. Alates [[2011]]. aastast esineb ja salvestab Maria Mendiola koos Cristina Sevillaga, kes on varem töötanud koos teise Baccara algkoosseisu liikme Mayte Mateosega. [[2012]]. aastal esinesid Mendiola ja Sevilla Baccara nime all festivalil "Legends of Retro FM"<ref>https://legendy.retrofm.ru/photo/2012/msk</ref> Moskvas. [[2017]]. aastal andis Mendiola ja Sevilla Baccara välja singli "Gimme your love", mille produtsent on Luis Rodriguez, plaadifirma "Team 33 Music". Peagi järgnes album "I belong to your heart"<ref>https://hitparade.ch/song/Baccara/I-Belong-To-Your-Heart-1669614</ref> <ref>https://www.telemadrid.es/noticias/cultura/Baccara-vuelve-trabajo-Disco-Oro-0-1909909031--20170607060246.html</ref>. [[2020]]. aastal salvestasid Mendiola ja Sevilla oma vokaaliga uuesti esimese Baccara-hiti "Yes sir I can boogie", mida soovis šoti remiksija George Benson. Singel ilmus pealkirja "GBX featuring Baccara" all. Maria Mendiola suri 11. septembril 2021 Madridis.<ref>https://www.theguardian.com/music/2021/sep/12/maria-mendiola-half-of-spanish-vocal-duo-baccara-dies-aged-69</ref> == Baccara, kus laulab Cristina Sevilla (2022 – tänini) == [[2022]]. aastal otsustas Cristina Sevilla pärast fännide arvukaid taotlusi ja koostööd Maria Mendiolaga sõlmitud lepingute täitmiseks projekti taaselustada. 26. jaanuaril [[2022]] teatati, et Helen de Quiroga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=PÉREZ |eesnimi=DAILOS |kuupäev=2022-03-06 |pealkiri=Las nuevas Baccara |url=https://www.eldia.es/dominical/2022/03/06/nuevas-baccara-63485633.html |vaadatud=2024-03-13 |väljaanne=eldia.es |keel=es}}</ref> saab Sevilla uueks lavapartneriks. [[File:Baccara Image0.jpg|thumb|Cristina Sevilla (vasakul) ja Helen de Quiroga 2022. aastal]] De Quiroga on varem töötanud taustalauljana selliste artistidega nagu Alejandro Sanz ja Miguel Boze, osalenud muusikalis "[[Kassid]]" ning Disney filmide "[[Väike merineitsi (film 1989)|Väike merineitsi"]] ja "[[Lõvikuningas]]" hispaania heliribadel. Baccara uue koosseisuga esines esimest <ref>https://www.libertaddigital.com/chic/corazon/2022-03-13/las-nuevas-baccara-debutaron-en-kiev-una-semana-antes-de-la-invasion-rusa-6875464/</ref> korda laval 2022. aasta veebruaris [[Ukraina]]s [[Kiiev]]is. Juunis 2022 esinesid Sevilla ja de Quiroga Baccara nime all Cristian Diori kruiisikollektsiooni esitlusel <ref>https://www.revistavanityfair.es/articulos/desfile-dior-sevilla-analisis-carmen-amaya</ref> Hispaanias [[Sevilla]]s. Juulis 2022 esinesid nad Baccara suurimate hittidega festivalil MaDo<ref>https://sparker.io/en/blog/madrid_pride_2022</ref> Hispaanias [[Madrid]]is, festivalil "Doune the rabbit hole"<ref>{{Netiviide |url=https://www.dounetherabbithole.co.uk/home |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisaeg=2024-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240228200128/https://www.dounetherabbithole.co.uk/home |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Šotimaa]]l ja festivalil Guilfest <ref>https://www.getsurrey.co.uk/whats-on/music-nightlife-news/guilfest-2022-tickets-line-up-24459526</ref> Suurbritannias Guilfordis. 2022. aasta augustis esines Baccara Eestis Küüslaugufestivalil <ref>https://tartu.postimees.ee/7588496/kuremaa-kuuslaugufestivali-voitnud-mugula-labimoot-oli-87-6-millimeetrit</ref> <ref>https://tartu.postimees.ee/7587886/taasiseseisvumispaeval-leiab-aset-kuuslaugufestival</ref> [[Kuremaa]]l. Septembris 2022 andsid nad välja digisingli "Don't let this feeling go away"<ref>https://hitparade.ch/song/Baccara-Christina-Sevilla-&-Helen-de-Quiroga/Don't-Let-This-Feeling-Go-Away-2337686</ref> plaadifirma Team 33 Music kaudu. Oktoobris 2022 esinesid Sevilla ja de Quiroga Baccara nime all Saksamaal [[Brandenburg]]is toimunud aedade <ref>https://zauche365.de/2022/10/04/momentaufnahmen-vom-xxxl-laga-sommergarten/</ref> ja lillede näitusel ning esinesid Hispaanias [[Madrid]]is Elle Cancer Ballil <ref>https://living-backstage.com/elle-cancer-ball-la-gala-benefica-mas-emotiva-del-ano-reune-en-el-teatro-real-de-madrid-a-elisabeth-hurley-o-bar-refaeli-entre-otros-muchos-rostros-conocidos/</ref>. 2022. aasta novembris andsid nad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kaks kontserti <ref>https://allevents.in/garden%2520grove/new-wave-live-w-gina-t-and-baccara/200023377694900{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> koos Gina T-ga. Veebruaris [[2023]] esines Baccara [[Boliivia]]s Oruros. 2023. aasta mais pühendas ajakirja ELLE Hispaania väljaanne Baccarale neljaleheküljelise artikli. Samal kuul andis Hispaania plaadifirma In Out Records vinüülplaadil välja maksisingli "Don't let this feeling go away", mis sisaldab eespool nimetatud loo pikemat versiooni ning Sevilla ja de Quiroga uussalvestisi New Baccara hittidest "Call me up" ja "Fantasy boy". 2023. aasta juunis esines Sevilla Baccara [[Läti]]s [[Riia]]s toimunud Nostalgia Festil<ref>https://isma.lv/en/isma/news/nostalgia-en</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://famososbr.com.br/11794/successful-performance-of-the-duo-baccara-had-a-great-show-in-riga/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisaeg=2024-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240228200029/https://famososbr.com.br/11794/successful-performance-of-the-duo-baccara-had-a-great-show-in-riga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning USA [[Texas]]e osariigis [[Houston]]is ja California osariigis [[San Jose]]s toimunud New Wave Festil.<ref>https://sanjosetheaters.org/event/new-wave-fest/</ref> 2023. aasta juulis andis Baccara kontserdi<ref>https://ticket07.kz/affiche.php?affiche=1314&ysclid=lt9tl94nhv793697599</ref> [[Kasahstan]]is Uralskis. 2023. aasta augustis esinesid Sevilla ja de Quiroga Baccarana [[Rumeenia]]s Botosanis kunsti- ja kultuurifestivalil.<ref>https://adevarul.ro/stiri-locale/botosani/richard-clayderman-a-concertat-la-botosani-pe-2293033.html</ref> Septembris 2023 valis Prantsuse pesuettevõtte ETAM Baccara välja, et esitada oma hitt "Yes sir, I can boogie" Pariisi moenädala ajal toimuval ETAM-i kontsertetendusel. <ref>https://starwlog.com/baccara-en-el-etam-live-show-2023/</ref> Sellest tegi otseülekande Prantsuse telekanal TCM. Novembris 2023 esines Baccara veinifestivalil <ref>{{Netiviide |url=https://birlik.md/culture/festival-vina-v-komrate-v-programme-degustacija-vin-master-klassy-i-koncert-s-uchastiem-zarubezhnyh-artistov/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-03-05 |arhiivimisaeg=2024-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240325210124/https://birlik.md/culture/festival-vina-v-komrate-v-programme-degustacija-vin-master-klassy-i-koncert-s-uchastiem-zarubezhnyh-artistov/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Moldova]]s Comratis. Samal kuul andis plaadifirma Team 33 Music välja Baccara digisingli "When I'm with you". Detsembris 2023 esines Baccara Tallinnas [[Õismäe]]l ja [[Narva]]s klubis Geneva. Jaanuaris 2024 esines andambel <ref>https://www.tickettailor.com/events/megapowerevents/1037997?</ref> Sevilla ja de Quiroga [[London]]is peamiselt Ladina-Ameerika publikule. 2024. aasta novembris esines Baccara Moskvas festivalil «Retro FM Legendid»<ref>https://www.youtube.com/watch?v=4Yob8z18GFY</ref> ja detsembris andis kontserdi ka Moskvas. <ref>{{Viide |perekonnanimi=M B |pealkiri=Baccara 22.12.2024 Москва Petter bar |kuupäev=2024-12-22 |url=https://www.youtube.com/watch?v=xgduB17C0FQ |vaadatud=2025-01-19}}</ref> == Kronoloogia == <timeline> ImageSize = width:1050 height:auto barincrement:27 PlotArea = left:100 bottom:100 top:0 right:20 Alignbars = justify DateFormat = mm/dd/yyyy Period = from:01/01/1977 till:12/31/1981 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Colors = id:LVocals value:red legend:Lead_singer id:Lines value:black legend:Albums Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:1 start:1977 ScaleMinor = unit:year increment:1 start:1977 LineData = at:10/21/1977 color:black layer:back at:08/01/1978 color:black layer:back at:01/01/1979 color:black layer:back at:01/01/1981 color:black layer:back BarData = bar:Mateos text:"Mayte Mateos" bar:Mendiola text:"María Mendiola" PlotData= width:11 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-5) bar: Mateos from:01/01/1977 till:12/31/1981 color:LVocals bar: Mendiola from:01/01/1977 till:12/31/1981 color:LVocals </timeline> <timeline> ImageSize = width:1050 height:auto barincrement:27 PlotArea = left:100 bottom:100 top:0 right:20 Alignbars = justify DateFormat = mm/dd/yyyy Period = from:01/01/1983 till:07/01/2025 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Colors = id:LVocals value:red legend:Lead_singer id:Lines value:black legend:Albums Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:1983 ScaleMinor = unit:year increment:1 start:1983 LineData = at:01/01/1994 color:black layer:back at:08/09/1999 color:black layer:back at:01/01/2004 color:black layer:back at:01/01/2008 color:black layer:back BarData = bar:Mateos text:"Mayte Mateos" bar:Pérez text:"Marisa Pérez" bar:García text:"Soledad García" bar:Comerford text:"Jane Comerford" bar:Sevilla text:"Cristina Sevilla" bar:Blanco text:"Paloma Blanco" PlotData= width:11 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-5) bar: Mateos from:01/01/1983 till:04/01/2025 color:LVocals bar: Pérez from:01/01/1983 till:12/31/1983 color:LVocals bar: García from:01/01/1986 till:12/31/1989 color:LVocals bar: Comerford from:01/01/1994 till:12/31/1998 color:LVocals bar: Sevilla from:01/01/1999 till:06/30/2004 color:LVocals bar: Blanco from:01/01/2005 till:12/31/2005 color:LVocals bar: Blanco from:11/01/2007 till:01/01/2025 color:LVocals </timeline> <timeline> ImageSize = width:1050 height:auto barincrement:27 PlotArea = left:100 bottom:100 top:0 right:20 Alignbars = justify DateFormat = mm/dd/yyyy Period = from:01/01/1985 till:09/30/2021 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Colors = id:LVocals value:red legend:Lead_singer id:Lines value:black legend:Albums Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:1985 ScaleMinor = unit:year increment:1 start:1985 LineData = at:01/01/1990 color:black layer:back at:01/01/1999 color:black layer:back at:01/01/2000 color:black layer:back at:01/01/2002 color:black layer:back at:01/01/2006 color:black layer:back at:01/01/2017 color:black layer:back BarData = bar:Mendiola text:"María Mendiola" bar:Pérez text:"Marisa Pérez" bar:LMendiola text:"Laura Mendiola" bar:Sevilla text:"Cristina Sevilla" PlotData= width:11 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-5) bar: Mendiola from:01/01/1985 till:09/11/2021 color:LVocals bar: Pérez from:01/01/1985 till:04/30/2008 color:LVocals bar: LMendiola from:09/01/2008 till:12/31/2010 color:LVocals bar: Sevilla from:01/05/2011 till:09/30/2021 color:LVocals </timeline> <timeline> ImageSize = width:1050 height:auto barincrement:27 PlotArea = left:100 bottom:100 top:0 right:20 Alignbars = justify DateFormat = mm/dd/yyyy Period = from:01/01/2022 till:04/01/2025 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Colors = id:LVocals value:red legend:Lead_singer id:Lines value:black legend:Albums Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:1 start:2022 ScaleMinor = unit:year increment:1 start:2022 BarData = bar:Sevilla text:"Cristina Sevilla" bar:Quiroga text:"Helen De Quiroga" PlotData= width:11 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-5) bar: Sevilla from:01/01/2022 till:04/01/2025 color:LVocals bar: Quiroga from:01/01/2022 till:04/01/2025 color:LVocals </timeline> == Viited == {{Viited}} {{Luksemburgi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} [[Kategooria:Hispaania ansamblid]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] 93jke730f9kv66fosmaugdbmyjla395 Ystävät 0 499600 7217663 5002498 2026-08-19T06:12:47Z ~2026-45253-74 235758 7217663 wikitext text/x-wiki '''Ystävät''' ('sõbrad') oli Soome ansambel. [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el Haagis esindas Ystävät koos laulja [[Fredi]]ga Soomet lauluga "Pump-Pump" ja saavutas 11. koha. {{Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} [[Kategooria:Soome ansamblid]] [[Kategooria:Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] od0hbf6yywcmmvn88kt96tmtp8e4fm2 Institutiones 0 500157 7217559 5941980 2026-08-18T21:52:03Z Fredpuss 155194 7217559 wikitext text/x-wiki [[Fail:Justinian mosaik ravenna.jpg|pisi|Keiser Justinianus]] '''"Institutiones Iustiniani"''' ehk Justinianuse "Institutsioonid" on koostatud [[Rooma keiser]] [[Justinianus I]] ([[483]]–[[565]]) käsul [[533]]. aastal. "Institutiones Iustiniani" kuulub "[[Corpus iuris civilis]]esse" ("Tsiviilseaduse kogumikku"), mis on valminud aastatel [[529]]–[[534]]. Lisaks Justinianuse "Institutsioonidele" kuuluvad "Tsiviilseaduse kogumikku" [[Corpus iuris civilis#Digesta|"Digestid"]] ehk "Pandektid" ja [[Codex Iustinianus|"Justinianuse koodeks"]].<ref name=":0">E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1960.</ref> == "Institutsioonide" koostamise eellugu == Peamine Justinianuse "Institutsioonide" eesmärk oli soov luua ja koostada seadustik, kus võiksid olla nii vana õigus (''jus vetus'') kui ka imperaatori ediktid. Justinianuse "Institutsioonid" pidid olema õigluse tugev alus. Samal ajal kehtisid [[Gregorianus]]e, [[Hermogenianus]]e ja [[Theodosianus]]e koodeksid, mis lihtsustasid kohtunike tööd. Ajad, rahva meeleolud ja seadused muutusid: vanu seadusi tühistati ning kasutusele tulid uued seadused. Esimest korda tuli idee luua üks seadustik [[Bütsants|Ida-Rooma]] keisril [[Theodosius II]]-l ([[401]]–[[450]]), aga idee jäi ainult ideeks ja ta ei jõudnud seda tööd alustada. Pärast Theodosius II surma alustasid keiser Justinianus ja tema lähedane abiline [[Tribonianus]] koodeksi koostamist. Suur töö tehti lühikese ajaga. Suur osa tööst oli vanade, enam mitte kehtivate seaduste tühistamine. Grigorianuse, Hermogenianuse ja Theodosianuse koodeksite kehtivad seadused kodifitseeriti ühte raamatusse. Selleks kogus Justinianus [[13. veebruar]]il [[528]]. aastal kokku töögrupi, kuhu kuulus kümme kõrget ametnikku ja juristi. Aasta pärast lõpetas komisjon oma töö. [[7. aprill]]il [[529]]. aastal avaldati seadusega "Summa rei publicae", mis kuulub "Justinianuse koodeksisse".<ref>J. Pokrovski. Rooma õiguse ajalugu. 1998 – http://civil.consultant.ru/elib/books/25/page_28.html (04.03.2018).</ref> == Üldine == Justinianuse seadustekogu esimene osa on lühike [[tsiviilõigus]]e õpik, millel on seaduse jõud. Õpik annab võimaluse õppida Rooma eraõiguse aluseid. Justinianus sai "Institutsioonide" kirjutamiseks eeskuju [[Gaius]]e "Institutsioonidest".<ref name=":0" /> Justinianuse "Institutsioonid" on jaotatud kolme rühma: [[hagi]]d, inimesed ja asjad. "Institutsioonide" tekst on jaotatud nelja raamatusse, raamatud on omakorda jaotatud tiitlitesse, millel on vastavad pealkirjad. Hiljem jaotati tiitlid paragrahvideks. Tiitel, mis pole nummerdatud, kannab nimetust ''principium''. "Institutsioonide" tekst on kirja pandud paljudesse käsikirjadesse. Kõige väärtuslikum käsikiri on Torino käsikiri, mis asub [[Torino]]s, [[Itaalia]]s.<ref name=":0" /> == "Institutsioonidele" viitamine == Justinianuse "Institutsioonidele" saab viidata kahte moodi: # Tiitli paragrahvi number, täht I ("Institutiones"), raamatu ja tiitli numbrid. # Täht I ("Institutiones"), raamatu number, tiitli number, paragrahvi number.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * P.Birks, G McLeod. Justinian's Institutes. Ithaca, New York: Cornell University Press 1987. * http://www.thelatinlibrary.com/ [[Kategooria:Teosed]] [[Kategooria:Rooma õigus]] pew9km0ubfn8rljp47xbmtnfc7qux6a Džinn (mütoloogia) 0 502503 7217502 7181208 2026-08-18T19:56:30Z Andreas003 7485 Liitmine Jegorenkova mustandiga ja oma uuritud materjali lisamine 7217502 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Kitab_al-Bulhan_---_demons.jpg|pisi|Üks džinn-kuningatest, Zawba‘a, kujutatuna 14. sajandi teoses [[Kitab al-Bulhan]]]] '''Džinn''' ([[araabia keel]]es الجن, ''al-jinn'') on [[islami usund]]is, [[Araabia kultuur|araabia muinasjuttudes]] ja [[Muinasaraabia mütoloogia|mütoloogias]] esinev [[vaim]], suitsuta tuleleegist koosnev nähtamatu olend.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-11-17 |pealkiri=Džinn |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/d%C5%BEinn/2/est |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=džinn&F=M|Pealkiri=EKSS päring: džinn|Väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]|Aeg=|Kasutatud=2017-11-28}}</ref> Usk džinnidesse oli levinud [[Muinas-Araabia|islamieelses Araabias]], kus neid peeti luuletajate ja ennustajate inspiratsiooniallikaks. Islami püha raamat [[koraan]] kinnitab nende olemasolu ja islamis käsitletakse neid inimestega võrdväärsetena olenditena, kes suudavad valida hea ja kurja vahel.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Jinni |url=https://www.britannica.com/topic/jinni |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=[[Britannica]] |keel=en}}</ref> [[Läänemaailm]]as on džinnid sageli tuntud kui soove täitvad vaimud.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Sheposh |eesnimi=Richard |kuupäev=2022 |pealkiri=Jinn (genie) |url=https://www.ebsco.com/research-starters/ethnic-and-cultural-studies/jinn-genie |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=[[EBSCO Research]]}}</ref> Džinnid on olnud populaarsed tegelaskujud [[Põhja-Aafrika]], [[Egiptus]]e, [[Süüria]], [[Iraan]]i ja [[Türgi]] [[rahvausund]]is ja [[kirjandus]]es, millest tuntuim teos on "[[Tuhat ja üks ööd]]". Koraani ja [[araabia kirjandus]]e kaudu on nad jõudnud ka [[India]] ja [[Indoneesia]] moslemite kultuuri.<ref name=":1" /> == Nimi == Koraanis džinni kohta kasutatud sõnad ('<nowiki/>''al Jinn''’, ‘''al-jaann''’ ja ‘''al-jinnah''’) pärinevad araabia sõnast '''džanna'' ', mis tähendab "peidetud" või "varjatud", viitades sellega nende nähtamatusele.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jawaid |eesnimi=Mahmood |pealkiri=Secrets of Angels, Demons, Satan, and Jinns - Decoding their Nature through Quran and Science |kuupäev=2012-11-28 |täpsustus=The Nature of the Jinns: An Explanation based on the Quran and Science |keel=en}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Ennustamine ja džinnid |url=https://uus.islam.pri.ee/?p=1380 |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=islam.pri.ee}}</ref> [[Eesti keel]]de tuli sõna araabiakeelsest sõnast ''ǧinnī'', mis tähendab araabia keeles [[vaim]]u.<ref name=":0" /> == Mütoloogia == Džinn pärineb tõenäoliselt [[Mesopotaamia]] vanaaja tsivilisatsioonidest. Varast džinni peeti üheks [[jumalus]]eks, kuigi pole päris selge, kas nad olid teiste jumalustega võrreldes täitsa samal tasemel või neist natuke madalamal. Üheks džinni eelkäijaks on peetud Mesopotaamia deemonit [[Pazuzu]].<ref name=":2" /> [[Vanaaeg|Vanaajaks]] olid džinnid kujunenud jumaluste ja inimeste vahelisteks vahendajaks. [[Palmyra]]s kummardasid inimesed "džinnaiasid" kui kohalikke häid jumalaid ja nende külade, kariloomade ning [[karavan]]ide kaitsjaid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teixidor |eesnimi=Javier |pealkiri=The Pantheon of Palmyra |aasta=1979 |isbn=9004059873 |koht=Leiden |lehekülg=77-78 |täpsustus=TUTELARY DEITIES: Ginnay |keel=en}}</ref> [[Judaism]]is ja [[kristlus]]es džinni otseselt ei mainita, kuigi kaudseid Mesopotaamia usundite mõjutusi (ka džinnide sümboleid) on võimalik leida ka nendes uskudes.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ford |eesnimi=Caroline |kuupäev=mai 2023 |pealkiri=The Evolution of the Jinn in Middle Eastern Culture and Literature from Pre-Islam to the Modern Agefrom Pre-Islam to the Modern Age |url=https://scholarworks.uark.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1008&context=wllcuht |ajakiri=[[Arkansase Ülikool]] |lehekülg=5-24}}</ref> Piirkonna [[Polüteism|polüteistlikud usud]] segunesid ja nii jõudsid džinnid [[Muinas-Araabia]]sse. Muinasaraablased uskusid mitmetesse [[loodusvaim]]udesse, sealhulgas ka džinnidesse. Neid peeti üldjuhul nähtamatuks, kuigi paljud džinnid võtsid ka inimestele nähtavaid inimese või looma kujusid, mõnikord ka segavormides (ilmudes näiteks osaliselt [[Hunt|hundina]], osaliselt [[hüään]]ina). Mõnel džinnil oli mõni eristav tunnus, näiteks tagurpidi pööratud jalad, teisel mitte. Samuti piirdus mõne mõne muundumisoskus üheainsa kujuga, samas kui teised suutsid oma kuju soovi korral korduvalt muuta.<ref name=":3" /> Sageli kardeti džinne, sest nad olid inimese suhtes vaenulikult meelestatud ja eksitasid neid kõrbes.<ref name=":1" /> Kuid paljusid džinne nähti ka positiivselt, näiteks tarkuse allikatena ja jumaluste teadmiste vahendajatena.<ref name=":3" /> [[Meka]]lased kummardasid džinne ja tõid neile ohvriande.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Herzfeld |eesnimi=Noreen LuAnn |kuupäev=2025-08-28 |pealkiri=Experience vs. Explanation: Jinn and Demons in Islam and the Desert Fathers as a Case Study in Spirituality |url=https://www.researchgate.net/journal/Religions-2077-1444/publication/395076611_Experience_vs_Explanation_Jinn_and_Demons_in_Islam_and_the_Desert_Fathers_as_a_Case_Study_in_Spirituality/links/68d7a584ffdca73694b3961f/Experience-vs-Explanation-Jinn-and-Demons-in-Islam-and-the-Desert-Fathers-as-a-Case-Study-in-Spirituality.pdf |ajakiri=Religions |aastakäik=16 |üksiknumber=9 |doi=10.3390/rel16091114}}</ref> == Islamis == [[Fail:Naskh script - Qur'anic verses.jpg|pisi|[[Koraan|Koraani]] 72. suura ''[[Al-Džinn]]'']] Erinevalt varasematest [[Aabrahamlik religioon|aabrahamlikest religioonidest]] mainitakse džinne islami pühas raamatus koraanis. Seda on seletatud nii sooviga raamatut [[Araablased|araablastele]] atraktiivseks teha (sest usk džinnidesse oli piirkonnas tugev) kui ka siira usuga džinnide olemasolusse.<ref name=":3" /> Džinne ('''Jinn''<nowiki/>') mainitakse kokku 31 korda, peamiselt Meka ajal kirjutatud [[Meka suurad|suurades]]. Eriti keskendub džinnidele koraani 72. [[suura]], mille pealkiri on ka ''[[Al-Džinn]]'' ehk 'Džinnid'.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=ALDERBASHI |eesnimi=BILAL |perekonnanimi2=HAROON |eesnimi2=HASLINA |kuupäev=2020 |pealkiri=Translating Jinns in Naguib Mahfouz’s Layali Alf Layla into English |url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/100650286/40267-145064-2-PB-libre.pdf?1680565998=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DTranslating_Jinns_in_Naguib_Mahfouz_s_La.pdf&Expires=1787066868&Signature=Fo4pd1lpgbrAj-btYBJzl8UhjOPlZPsytAsU2sii~XWrCZZBRN3WJYQtLzU1LokS9kHQSFVR3dxtA7VMWlPF3KivOY2PD2it5YA13wgQ1DT8pBThB75H1gd448xXA4QyZ4iiJAufYCeIqRxtr8HsMZe7slNiTpEfH-EYkSFO3GOQc~XUJgn2DLw6qYfjrzDcvuCoI5BusGugTL955K4aVA8fU616h1-~pIsCYyairE5CYamSL-W6iCyIDl6~KxnSDD5NvDuaYvWBiyhVjFSfoUMa3UzTgI23ZRCv5cl-tZwY8Y2mcWE7T0G2qFupufU19z6Dxl4aK9qiziZnnu0ubw__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA |ajakiri=The Southeast Asian Journal of English Language Studies |aastakäik=26 |üksiknumber=4 |lehekülg=141–156}}</ref> [[Mediina suurad]]es džinne enam ei mainita, kuid [[Keskaeg|keskaja]] kirjanikud ja rahvaluuletajad täiendasid džinnidega seotud teadmistekogu.<ref name=":4" /> <poem><em>Ja džinni lõime Me varem läbitungivast kõrvetavast tulest. (Suura 15ː27).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Al-Hijr |url=https://quran.com/al-hijr/15-27 |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Quran.com|keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=15: Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel. |url=https://www.koraan.ee/15/ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Koraan.ee}}</ref></em></poem> Paljudes islami kogukondades ei käsitleta džinne üksnes mütoloogiliste olenditena, vaid tegelike üleloomulike olevustena, keda mainitakse islami pühakirjas ja kellega seostatakse [[Jumal (islam)|jumala]] seatud usu proovilepanekut. Uskumuste järgi võivad džinnid elada [[Maja|majades]], [[Koobas|koobastes]], [[Kõrb|kõrbetes]], [[Kanalisatsioon|kanalisatsioonis]] ja mujal ning võtta inimese, looma või taime kuju. Mõne moslemikogukonna (näiteks [[Salafism|salafistliku]] käsitluse kohaselt) võivad džinnid hõivata elusolendi meele ja keha, et talle kahju teha, põhjustada ebaõnne ning haigusi või teda karistada. Seetõttu tõlgendakse teatavaid vaimse tervise sümptomeid džinni mõjutuse või seestumise tulemusena. Vaimse vaevamise vältimiseks korraldatakse usulisi rituaale ja hoidutakse paikadest, mida kahtlustatakse džinnidega seotud olevat<ref name=":5" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hein |eesnimi=Inna-Katrin |kuupäev=2015-05-26 |pealkiri=Saudi Araabias ei saanud ligi 200 last džinnide tõttu tundidesse minna |väljaanne=[[Elu24]] |url=https://elu24.postimees.ee/3203017/saudi-araabias-ei-saanud-ligi-200-last-dzinnide-tottu-tundidesse-minna}}</ref><ref name=":6" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ibn Taymiyyah |eesnimi=Shaikh ul-Islaam |kuupäev=1998 |pealkiri=Belief in the Unseen and the Hereafter |url=https://spubs.com/SPS/sp.cfm?subsecID=AQD08&articleID=AQD080002&pfriend= |väljaanne=Salafi Publications |täpsustus=Essay on the Jinn - Demonic Visions |keel=en}}</ref> Koraani järgi on džinnid omaette olemistasandil eksisteerivad olemuselt suitsuvabad [[Leek|leegid]], keda loetakse peale [[Inimene|inimeste]] ja [[Ingel|inglite]] kolme jumala loodud mõistusliku olendi hulka. Inglid loodi valgusest, inimese mullast ja savist ning džinni tulest.<ref name=":5" /> Džinnid loodi koraani järgi [[Jumal (islam)|jumala]] poolt juba enne inimesi, kuid nad kaotasid oma rolli inimesi ja jumala vahel vahendajaks olla. Džinnidel on, nagu ka inimestel, mõistus ja valikuoskus, millega kaasneb võimalus iseseisvalt valida, kas järgida islamit või jääda pimedusse. Juba [[Muḩammad]] suutis juteldes esimese džinni islamisse pöörata.<ref name=":4" /><ref>{{Raamatuviide |autor= |pealkiri=Koraan |pealkiri-link=Koraan |kirjastus= |aasta= |koht= |lehekülg= |täpsustus=Suura 72: 1-19}}</ref> <poem><em>Üks osa džinnidest olid pealt kuulamas ja nad ütlesid: tõepoolest, saime kuulda üht ette loetud hämmastavat koraani, mis juhatab veatute otsusteni – seega me usume sellesse ja mitte kunagi ei pea me oma isanda lähedaseks mitte kedagi (Suura 72ː1–2).<ref>{{Netiviide |pealkiri=72: Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel. |url=https://www.koraan.ee/72/ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Koraan.ee}}</ref></em></poem> Džinnid on paljuski sarnased inimestega: nad vajavad toitu ja und, abielluvad, neil võivad olla lapsed ja nad on surelikud, kuigi džinni eluiga on palju pikem kui inimesel.<ref name=":2" /> Ka džinnidel võivad olla [[monarh]]id ja hõimupealikud ning ka nemad said jumala sõna samaaegselt inimestega. Tavaliselt ei puutu eri olemistasandi olevused kokku ja inimesed ei saa tajuda ühegi viie inimese meele abil, kuid džinn suudab soovi korral võtta inimese või looma kuju. Erinevalt inimestest suudavad džinnid soovi korral inimesi näha.<ref name=":3" /> [[Fail:Shah Namah, the Persian Epic of the Kings Wellcome L0035191.jpg|pisi|[[Faramarz]] tapmas džinnide kuningat teoses "[[Shāhnāmeh]]" (10. sajand, Iraan)]] Kuigi džinnid on moraalsuse poolest inimestele sarnased, kirjeldatakse neid sageli negatiivselt ja inimesele halba soovivate olevustena.<ref name=":4" /> Moslemiusku kohalikud islamit järgivaid džinne ei karda, kuid [[Keskaeg|keskajal]] kardeti mitteusklike džinnide võimet inimest vallata. Koraanis on ka lugu sellest, kuidas džinn Muḩammadit valdas, kuni jumal tema ravis.<ref name=":3" /> Lisaks moslemistest džinnidele on paljud džinnid seotud ka [[šaitaan]]idega (islamiusu [[Kurat|kuraditega]]). Islami traditsiooni järgi käskis jumal pärast inglite loomist neil kummarduda esimese inimese [[Aadam]]i ees, kuid ingel [[Azazel]] keeldus. Karistuseks muutis jumal ta džinniks ja tema uueks nimeks sai [[Iblis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Iblīs |url=https://www.britannica.com/topic/Iblis |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=[[Britannica]] |keel=en}}</ref> Samuti alandati koraanis muinasaraabia jumalused džinnideks, kes lasid inimestel end jumaldada.<ref name=":4" /> <poem><em>Ja sedasi oleme Me igale prohvetile määranud vaenlased – saatanad inimestest ja džinnidest – kes inspireerivad ilukõnega läbi pettuse. Ja oleks sinu isand soovinud, nad poleks seda teinud, seega eira neid ja nende väljamõeldisi (Suura 6ː112).<ref>{{Netiviide |pealkiri=6: Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel. |url=https://www.koraan.ee/6/ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Koraan.ee}}</ref></em></poem> === Džinni liigid === Araabia mütoloogias on olemas mitut liiki džinne. Neist levinuimad on:<ref name=":2" /><ref name=":6">{{Netiviide |Autor= |Aeg=2014-07-06 |Pealkiri=ДЖИНН: ОДЕРЖИМОСТЬ ЧЕЛОВЕКА В ИСЛАМЕ |URL=http://oderzhimost.ucoz.ru/publ/oderzhimost/dzhinn_oderzhimost_cheloveka_v_islame/1-1-0-26 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160417195723/http://oderzhimost.ucoz.ru/publ/oderzhimost/dzhinn_oderzhimost_cheloveka_v_islame/1-1-0-26 |arhiivimisaeg=2016-04-17 |Kasutatud= |Väljaanne=Одержимость}}</ref><ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Al-Rawi |eesnimi=Ahmed K. |kuupäev=detsember 2009 |pealkiri=The Arabic Ghoul and its Western Transformation |ajakiri=Folklore |aastakäik=120 |üksiknumber=3 |lehekülg=291-306}}</ref> * [[Afriidid|Afriit]] (''‘Afrīt'') – afriidid on võimsad ja tavaliselt kurjad džinnid, sageli Iblise teenrid. Siiski võivad ka afriidid soovi korral valida islami ja saada heaks. Neil on inimestele sarnane ühiskond, mis on jagatud kuningate, hõimude ja klannide vahel. Neid ei saa tavarelvadega tappa. * [[Guul]] (''ghūl'') – Guulid on kuju muutev kõrbeolendid, kes eksitasid rändureid ja võisid neid tappa. Lääne mõjude järel on neid sageli nähtud elavate surnutena, kes elavad kalmistutel ja toituvad inimlihast. Nad kehastavad mõistuseta kurjust ega suuda oma olemust muuta. * [[Sila (mütoloogia)|Sila]] – Silad on väga intelligentsed kujumuutjad. Neid kujutatakse tavaliselt naistena ja nad suhtuvad inimestesse üldiselt sallivalt. * [[Marid (mütoloogia)|Marid]] (<small></small>''mārid'') – Marid on hiiglaslikud ja kõige võimsamad džinnid. Nad olid kunagi merevaimud ja neid seostatakse sageli veega. Nad on inimesele sarnased olendid, keda kujutatakse kõige sagedasemalt rahvaluules ja kirjanduses. * [[Vetāla]] – [[India rahvaluule]]es pärinev džinnid, kes sarnanevad läänemaailma [[vampiir]]idele. Nad suudavad asuda inimeste surnukehadesse ja veenda elavaid, et surnu on ikka veel elus. Samuti suudavad nad ennustada tulevikku ja lugeda teiste mõtteid. == Läänemaailmas == [[Fail:Aladdin and the Wonderful Lamp (1917).webm|pisi|1917. aasta tummfilm [[Aladdini imelamp (film 1917)|Aladdini imelamp]]]] [[Läänemaailm]]as said džinnid suuresti tuntuks läbi teose "[[Tuhat ja üks ööd]]", mis on 8. ja 13. sajandi vahel valminud lugude kogumik. Selles ilmusid mitu džinni, neist üks tuntuimad [[Aladdini imelamp|Aladdini imelambi]] loos. Muinasjuttust läände jõudnud kujutelm džinnidest erines kohati algupäraseset islami traditsioonist, kust olend pärines.<ref name=":2" /> Läänemaailma huvi [[Lähis-Ida]] kultuuri vastu suurenes 20. sajandil, kui [[Prantsuse koloniaalimpeerium|Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia koloniaalimpeerium|Suurbritannia]] impeeriumid pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] suure osa Lähis-Idast üle võtsid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Peterson |eesnimi=Mark Allen |pealkiri=Folklore/Cinema: Popular Film as Vernacular Culture |kirjastus=USU Press |aasta=2007 |täpsustus=From Jinn to Genies |keel=en}}</ref> [[Orientalistika]] kaasaegsed uurimused džinnidest võimendasid puudulikku džinnide mõistmist läänemaailmas veelgi.<ref name=":3" /> "Tuhat ja üks ööd" inspireeris arvukaid džinnide variatsioone kirjanduses, teatris, filmis ja televisioonis, neist mõned tuntumad on "[[Unistan Jeanniest]]" ja "[[Aladdin]]" (kus džinni välimuse aluseks oli võetud maridi kirjeldus). 20. ja 21. sajandi jooksul on ka Lähis-Ida nägemus džinnidest mõjutanud lääne meedia kaudu, sest moonutatud pilt džinnidest legendidest ja piirkonnast levis [[Globaliseerumine|globaliseerumise]] kaudu tagasi Lähis-Idasse. Seetõttu on ka Lähis-Idas korraga tuntud nii läänemaailmas kui ka koraanis tuntud džinnid, kuigi nende ühisosa on kohati väike.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> [[Popkultuur]]is levinud [[zombi]]kujutis on palju üle võtnud läänemaailma guuli kujutelmast. Araabia pärimuse järgi ei seostatud guule algselt surnuaedade, haudade avamise ega laipade söömisega. Need jooned lisandusid 18. sajandil [[Antoine Galland]]i prantsuskeelses "[[Les Mille et Une Nuits|Tuhande ja ühe öö]]" versioonis ning levisid sealt edasi [[Ingliskeelne kirjandus|ingliskeelsesse kirjandusse]] ja lääne popkultuuri.<ref name=":2" /><ref name=":7" /> == Džinn kunstis == [[Fail:Fisherman 2.jpg|pisi|[[René Bull|René Bulli]] 1898. aasta illustratsioon loole „[[Kalamees ja džinn]]“]] === Kirjanduses === * [[Rudyard Kipling]]i muinasjutt "Kuidas kaamel sai oma küüru" * [[Sergei Lukjanenko]] romaan "Triks" * [[Lazar Lagin|Lazari Lagini]] romaan "[[Vanake Hottabõtš]]" * [[Jonathan Stroud]]i raamatud ([[Bartimaeuse triloogia]]) * [[Thomas Anstey Guthrie]] "''[[The Brass Bottle]]''" * [[Arkadi Strugatski|Arkadi]] ja [[Boriss Strugatski]] "[[Esmaspäev algab laupäeval]]" * [[Philip Kerr]] "''[[Children of the Lamp]]''" * [[Graham Masterton]] "''The Djinn''" * [[Larry Niven]] "''[[Inferno (Niven)|Inferno]]''" * Ksenia Medvedevitš "''Ястреб халифа''" * Natalja Solntseva raamatud ("''Королева Копей Шеба''", "''Полуденный демон''") === Kinematograafias === ==== Filmid ==== * [[Bagdadi varas (1940)|Bagdadi varas]] ([[Suurbritannia]], 1940) * [[Vanake Hottabõtš (film)|Vanake Hottabõtš]] ([[NSVL]], 1956) * [[Aladdini imelamp (film 1966)|Aladdini imelamp]] (NSVL, 1966) * [[Unistan Jeanniest - viisteist aastat hiljem]] ([[USA]], 1985) * [[Šeherezade uued muinaslood]] (NSVL, 1987) * [[Soovimees]] (USA, 1992) * [[Džinnid (2010)|Džinnid]] ([[Prantsusmaa]], 2010) * [[Dzinn (film 2014)|Dzinn]] (USA, 2014) ==== Sarjad ==== * [[Araabia ööd (sari)|Araabia ööd]] (USA, 2000) * [[Salatoimikud]] (7. hooaja 21. episood) * [[Supernatural]] (2. hooaja 20. episood; 6. hooaja esimene episood; 8. hooaja 20. episood) * [[Elas kord...]] (USA, 2011) * [[Džinn (sari 2019)|Džinn]] ([[Jordaania]], 2019) * [[Nõiutud]] (2. hooaja 22. episood; 6. hooaja 15. episood) [[Fail:Tiles depicting Jinn of the Air from Konya Karatay Ceramics Museum Kubad Abad Palace.jpg|pisi|320x320px|[[Kubad Abadi palee]]st pärit plaadid, millel on kujutatud õhudžinne ([[Karatay]] keraamikamuuseumis)]] ==== Multikad ==== * [[Aladdin]] (USA, 1992), * [[Jafari tagasitulek]] (USA, 1994) * [[Ali Baba ja nelikümmend röövlit (film 1971)|Ali Baba ja nelikümmend röövlit]] ([[Jaapan]], 1971) * [[Pardilood - kadunud lambi saladus]] (USA, 1990) == Vaata ka == * [[Koraan]] * [[Golem]] * [[Kratt]] * [[Deemon]] * [[Hinn]] == Viited == {{viited}} {{Commons|Category:Genies}} == Kirjandus == * {{Raamatuviide |autor=Mahmood Jawaid |pealkiri=SECRETS OF ANGELS, DEMONS, SATAN, AND JINNS - Decoding their Nature through Quran and Science |aasta=2006 |koht= |kirjastus= |lehekülg= |keel=inglise |url=}} [[Kategooria:Islam]] [[Kategooria:Üleloomulikud olendid]] pwbv7bdqt9pebi6yf2gultzk3cl8g4n 7217699 7217502 2026-08-19T07:49:52Z Andreas003 7485 7217699 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Kitab_al-Bulhan_---_demons.jpg|pisi|Üks džinn-kuningatest, Zawba‘a, kujutatuna 14. sajandi teoses [[Kitab al-Bulhan]]]] '''Džinn''' ([[araabia keel]]es الجن, ''al-jinn'') on [[islami usund]]is, [[Araabia kultuur|araabia muinasjuttudes]] ja [[Muinasaraabia mütoloogia|mütoloogias]] esinev [[vaim]], suitsuta tuleleegist koosnev nähtamatu olend.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-11-17 |pealkiri=Džinn |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/d%C5%BEinn/2/est |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=džinn&F=M|Pealkiri=EKSS päring: džinn|Väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]|Aeg=|Kasutatud=2017-11-28}}</ref> Usk džinnidesse oli levinud [[Muinas-Araabia|islamieelses Araabias]], kus neid peeti luuletajate ja ennustajate inspiratsiooniallikaks. Islami püha raamat [[koraan]] kinnitab nende olemasolu ja islamis käsitletakse neid inimestega võrdväärsetena olenditena, kes suudavad valida hea ja kurja vahel.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Jinni |url=https://www.britannica.com/topic/jinni |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=[[Britannica]] |keel=en}}</ref> [[Läänemaailm]]as on džinnid sageli tuntud kui soove täitvad vaimud.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Sheposh |eesnimi=Richard |kuupäev=2022 |pealkiri=Jinn (genie) |url=https://www.ebsco.com/research-starters/ethnic-and-cultural-studies/jinn-genie |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=[[EBSCO Research]]}}</ref> Džinnid on olnud populaarsed tegelaskujud [[Põhja-Aafrika]], [[Egiptus]]e, [[Süüria]], [[Iraan]]i ja [[Türgi]] [[rahvausund]]is ja [[kirjandus]]es, millest tuntuim teos on "[[Tuhat ja üks ööd]]". Koraani ja [[araabia kirjandus]]e kaudu on nad jõudnud ka [[India]] ja [[Indoneesia]] moslemite kultuuri.<ref name=":1" /> == Nimi == Koraanis džinni kohta kasutatud sõnad ('<nowiki/>''al Jinn''’, ‘''al-jaann''’ ja ‘''al-jinnah''’) pärinevad araabia sõnast '''džanna'' ', mis tähendab "peidetud" või "varjatud", viitades sellega nende nähtamatusele.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jawaid |eesnimi=Mahmood |pealkiri=Secrets of Angels, Demons, Satan, and Jinns - Decoding their Nature through Quran and Science |kuupäev=2012-11-28 |täpsustus=The Nature of the Jinns: An Explanation based on the Quran and Science |keel=en}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Ennustamine ja džinnid |url=https://uus.islam.pri.ee/?p=1380 |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=islam.pri.ee}}</ref> [[Eesti keel]]de tuli sõna araabiakeelsest sõnast ''ǧinnī'', mis tähendab araabia keeles [[vaim]]u.<ref name=":0" /> == Mütoloogia == Džinn pärineb tõenäoliselt [[Mesopotaamia]] vanaaja tsivilisatsioonidest. Varast džinni peeti üheks [[jumalus]]eks, kuigi pole päris selge, kas nad olid teiste jumalustega võrreldes täitsa samal tasemel või neist natuke madalamal. Üheks džinni eelkäijaks on peetud Mesopotaamia deemonit [[Pazuzu]].<ref name=":2" /> [[Vanaaeg|Vanaajaks]] olid džinnid kujunenud jumaluste ja inimeste vahelisteks vahendajaks. [[Palmyra]]s kummardasid inimesed "džinnaiasid" kui kohalikke häid jumalaid ja nende külade, kariloomade ning [[karavan]]ide kaitsjaid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teixidor |eesnimi=Javier |pealkiri=The Pantheon of Palmyra |aasta=1979 |isbn=9004059873 |koht=Leiden |lehekülg=77-78 |täpsustus=TUTELARY DEITIES: Ginnay |keel=en}}</ref> [[Judaism]]is ja [[kristlus]]es džinni otseselt ei mainita, kuigi kaudseid Mesopotaamia usundite mõjutusi (ka džinnide sümboleid) on võimalik leida ka nendes uskudes.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ford |eesnimi=Caroline |kuupäev=mai 2023 |pealkiri=The Evolution of the Jinn in Middle Eastern Culture and Literature from Pre-Islam to the Modern Agefrom Pre-Islam to the Modern Age |url=https://scholarworks.uark.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1008&context=wllcuht |ajakiri=[[Arkansase Ülikool]] |lehekülg=5-24}}</ref> Piirkonna [[Polüteism|polüteistlikud usud]] segunesid ja nii jõudsid džinnid [[Muinas-Araabia]]sse. Muinasaraablased uskusid mitmetesse [[loodusvaim]]udesse, sealhulgas ka džinnidesse. Neid peeti üldjuhul nähtamatuks, kuigi paljud džinnid võtsid ka inimestele nähtavaid inimese või looma kujusid, mõnikord ka segavormides (ilmudes näiteks osaliselt [[Hunt|hundina]], osaliselt [[hüään]]ina). Mõnel džinnil oli mõni eristav tunnus, näiteks tagurpidi pööratud jalad, teisel mitte. Samuti piirdus mõne mõne muundumisoskus üheainsa kujuga, samas kui teised suutsid oma kuju soovi korral korduvalt muuta.<ref name=":3" /> Sageli kardeti džinne, sest nad olid inimese suhtes vaenulikult meelestatud ja eksitasid neid kõrbes.<ref name=":1" /> Kuid paljusid džinne nähti ka positiivselt, näiteks tarkuse allikatena ja jumaluste teadmiste vahendajatena.<ref name=":3" /> [[Meka]]lased kummardasid džinne ja tõid neile ohvriande.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Herzfeld |eesnimi=Noreen LuAnn |kuupäev=2025-08-28 |pealkiri=Experience vs. Explanation: Jinn and Demons in Islam and the Desert Fathers as a Case Study in Spirituality |url=https://www.researchgate.net/journal/Religions-2077-1444/publication/395076611_Experience_vs_Explanation_Jinn_and_Demons_in_Islam_and_the_Desert_Fathers_as_a_Case_Study_in_Spirituality/links/68d7a584ffdca73694b3961f/Experience-vs-Explanation-Jinn-and-Demons-in-Islam-and-the-Desert-Fathers-as-a-Case-Study-in-Spirituality.pdf |ajakiri=Religions |aastakäik=16 |üksiknumber=9 |doi=10.3390/rel16091114}}</ref> == Islamis == [[Fail:Naskh script - Qur'anic verses.jpg|pisi|[[Koraan|Koraani]] 72. suura ''[[Al-Džinn]]'']] Erinevalt varasematest [[Aabrahamlik religioon|aabrahamlikest religioonidest]] mainitakse džinne islami pühas raamatus koraanis. Seda on seletatud nii sooviga raamatut [[Araablased|araablastele]] atraktiivseks teha (sest usk džinnidesse oli piirkonnas tugev) kui ka siira usuga džinnide olemasolusse.<ref name=":3" /> Džinne ('''Jinn''<nowiki/>') mainitakse kokku 31 korda, peamiselt Meka ajal kirjutatud [[Meka suurad|suurades]]. Eriti keskendub džinnidele koraani 72. [[suura]], mille pealkiri on ka ''[[Al-Džinn]]'' ehk 'Džinnid'.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=ALDERBASHI |eesnimi=BILAL |perekonnanimi2=HAROON |eesnimi2=HASLINA |kuupäev=2020 |pealkiri=Translating Jinns in Naguib Mahfouz’s Layali Alf Layla into English |url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/100650286/40267-145064-2-PB-libre.pdf?1680565998=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DTranslating_Jinns_in_Naguib_Mahfouz_s_La.pdf&Expires=1787066868&Signature=Fo4pd1lpgbrAj-btYBJzl8UhjOPlZPsytAsU2sii~XWrCZZBRN3WJYQtLzU1LokS9kHQSFVR3dxtA7VMWlPF3KivOY2PD2it5YA13wgQ1DT8pBThB75H1gd448xXA4QyZ4iiJAufYCeIqRxtr8HsMZe7slNiTpEfH-EYkSFO3GOQc~XUJgn2DLw6qYfjrzDcvuCoI5BusGugTL955K4aVA8fU616h1-~pIsCYyairE5CYamSL-W6iCyIDl6~KxnSDD5NvDuaYvWBiyhVjFSfoUMa3UzTgI23ZRCv5cl-tZwY8Y2mcWE7T0G2qFupufU19z6Dxl4aK9qiziZnnu0ubw__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA |ajakiri=The Southeast Asian Journal of English Language Studies |aastakäik=26 |üksiknumber=4 |lehekülg=141–156}}</ref> [[Mediina suurad]]es džinne enam ei mainita, kuid [[Keskaeg|keskaja]] kirjanikud ja rahvaluuletajad täiendasid džinnidega seotud teadmistekogu.<ref name=":4" /> <poem><em>Ja džinni lõime Me varem läbitungivast kõrvetavast tulest. (Suura 15ː27).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Al-Hijr |url=https://quran.com/al-hijr/15-27 |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Quran.com|keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=15: Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel. |url=https://www.koraan.ee/15/ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Koraan.ee}}</ref></em></poem> Paljudes islami kogukondades ei käsitleta džinne üksnes mütoloogiliste olenditena, vaid tegelike üleloomulike olevustena, keda mainitakse islami pühakirjas ja kellega seostatakse [[Jumal (islam)|jumala]] seatud usu proovilepanekut. Uskumuste järgi võivad džinnid elada [[Maja|majades]], [[Koobas|koobastes]], [[Kõrb|kõrbetes]], [[Kanalisatsioon|kanalisatsioonis]] ja mujal ning võtta inimese, looma või taime kuju. Mõne moslemikogukonna (näiteks [[Salafism|salafistliku]] käsitluse kohaselt) võivad džinnid hõivata elusolendi meele ja keha, et talle kahju teha, põhjustada ebaõnne ning haigusi või teda karistada. Seetõttu tõlgendakse teatavaid vaimse tervise sümptomeid džinni mõjutuse või seestumise tulemusena. Vaimse vaevamise vältimiseks korraldatakse usulisi rituaale ja hoidutakse paikadest, mida kahtlustatakse džinnidega seotud olevat<ref name=":5" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hein |eesnimi=Inna-Katrin |kuupäev=2015-05-26 |pealkiri=Saudi Araabias ei saanud ligi 200 last džinnide tõttu tundidesse minna |väljaanne=[[Elu24]] |url=https://elu24.postimees.ee/3203017/saudi-araabias-ei-saanud-ligi-200-last-dzinnide-tottu-tundidesse-minna}}</ref><ref name=":6" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ibn Taymiyyah |eesnimi=Shaikh ul-Islaam |kuupäev=1998 |pealkiri=Belief in the Unseen and the Hereafter |url=https://spubs.com/SPS/sp.cfm?subsecID=AQD08&articleID=AQD080002&pfriend= |väljaanne=Salafi Publications |täpsustus=Essay on the Jinn - Demonic Visions |keel=en}}</ref> Koraani järgi on džinnid omaette olemistasandil eksisteerivad olemuselt suitsuvabad [[Leek|leegid]], keda loetakse (lisaks [[Inimene|inimestele]] ja [[Ingel|inglitele]]) kolme jumala loodud mõistusliku olendi hulka. Inglid loodi valgusest, inimesed mullast ja savist ning džinnid tulest.<ref name=":5" /> Džinnid loodi koraani järgi [[Jumal (islam)|jumala]] poolt juba enne inimesi, kuid koraanis ei olnud neil rolli olla vahendajaks inimesi ja jumala vahel. Džinnidel on, nagu ka inimestel, mõistus ja valikuoskus, millega kaasneb võimalus iseseisvalt valida, kas järgida islamit või jääda pimedusse. Juba [[Muḩammad]] suutis juteldes esimese džinni islamisse pöörata.<ref name=":4" /><ref>{{Raamatuviide |autor= |pealkiri=Koraan |pealkiri-link=Koraan |kirjastus= |aasta= |koht= |lehekülg= |täpsustus=Suura 72: 1-19}}</ref> <poem><em>Üks osa džinnidest olid pealt kuulamas ja nad ütlesid: tõepoolest, saime kuulda üht ette loetud hämmastavat koraani, mis juhatab veatute otsusteni – seega me usume sellesse ja mitte kunagi ei pea me oma isanda lähedaseks mitte kedagi (Suura 72ː1–2).<ref>{{Netiviide |pealkiri=72: Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel. |url=https://www.koraan.ee/72/ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Koraan.ee}}</ref></em></poem> Džinnid on paljuski sarnased inimestega: nad vajavad toitu ja und, abielluvad, neil võivad olla lapsed ja nad on surelikud, kuigi džinni eluiga on palju pikem kui inimesel.<ref name=":2" /> Ka džinnidel võivad olla [[monarh]]id ja hõimupealikud ning ka nemad said jumala sõna samaaegselt inimestega. Tavaliselt ei puutu eri olemistasandi olevused kokku ja inimesed ei saa tajuda ühegi viie inimese meele abil, kuid džinn suudab soovi korral võtta inimese või looma kuju. Erinevalt inimestest suudavad džinnid soovi korral inimeste olemistasandit näha.<ref name=":3" /> [[Fail:Shah Namah, the Persian Epic of the Kings Wellcome L0035191.jpg|pisi|[[Faramarz]] tapmas džinnide kuningat teoses "[[Shāhnāmeh]]" (10. sajand, Iraan)]] Kuigi džinnid on moraalsuse poolest inimestele sarnased, kirjeldatakse neid sageli negatiivselt ja inimesele halba soovivate olevustena.<ref name=":4" /> Moslemiusku kohalikud islamit järgivaid džinne ei karda, kuid [[Keskaeg|keskajal]] kardeti mitteusklike džinnide võimet inimest vallata. Koraanis on ka lugu sellest, kuidas džinn Muḩammadit valdas, kuni jumal tema ravis.<ref name=":3" /> Lisaks moslemistest džinnidele on paljud džinnid seotud ka [[šaitaan]]idega (islamiusu [[Kurat|kuraditega]]). Islami traditsiooni järgi käskis jumal pärast inglite loomist neil kummarduda esimese inimese [[Aadam]]i ees, kuid ingel [[Azazel]] keeldus. Karistuseks muutis jumal ta džinniks ja tema uueks nimeks sai [[Iblis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Iblīs |url=https://www.britannica.com/topic/Iblis |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=[[Britannica]] |keel=en}}</ref> Samuti alandati muinasaraabia jumalused koraanis kõigest džinnideks, kes lasid inimestel end jumaldada.<ref name=":4" /> <poem><em>Ja sedasi oleme Me igale prohvetile määranud vaenlased – saatanad inimestest ja džinnidest – kes inspireerivad ilukõnega läbi pettuse. Ja oleks sinu isand soovinud, nad poleks seda teinud, seega eira neid ja nende väljamõeldisi (Suura 6ː112).<ref>{{Netiviide |pealkiri=6: Jumala: Ülihooliva, Püsivalt Hooliva nimel. |url=https://www.koraan.ee/6/ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Koraan.ee}}</ref></em></poem> === Džinni liigid === Araabia mütoloogias on olemas mitut liiki džinne. Neist levinuimad on:<ref name=":2" /><ref name=":6">{{Netiviide |Autor= |Aeg=2014-07-06 |Pealkiri=ДЖИНН: ОДЕРЖИМОСТЬ ЧЕЛОВЕКА В ИСЛАМЕ |URL=http://oderzhimost.ucoz.ru/publ/oderzhimost/dzhinn_oderzhimost_cheloveka_v_islame/1-1-0-26 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160417195723/http://oderzhimost.ucoz.ru/publ/oderzhimost/dzhinn_oderzhimost_cheloveka_v_islame/1-1-0-26 |arhiivimisaeg=2016-04-17 |Kasutatud= |Väljaanne=Одержимость}}</ref><ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Al-Rawi |eesnimi=Ahmed K. |kuupäev=detsember 2009 |pealkiri=The Arabic Ghoul and its Western Transformation |ajakiri=Folklore |aastakäik=120 |üksiknumber=3 |lehekülg=291-306}}</ref> * [[Afriidid|Afriit]] (''‘Afrīt'') – afriidid on võimsad ja tavaliselt kurjad džinnid, sageli Iblise teenrid. Siiski võivad ka afriidid soovi korral valida islami ja saada heaks. Neil on inimestele sarnane ühiskond, mis on jagatud kuningate, hõimude ja klannide vahel. Neid ei saa tavarelvadega tappa. * [[Guul]] (''ghūl'') – Guulid on kuju muutev kõrbeolend, kes eksitas rändureid ja võis neid tappa. Lääne mõjude järel on neid sageli kujutatud elavate surnutena, kes elavad kalmistutel ja toituvad inimlihast. Nad kehastavad mõistuseta kurjust ega suuda oma olemust muuta. * [[Sila (mütoloogia)|Sila]] – Silad on väga intelligentsed kujumuutjad. Neid kujutatakse tavaliselt naistena ja nad suhtuvad inimestesse üldiselt sallivalt. * [[Marid (mütoloogia)|Marid]] (<small></small>''mārid'') – Marid on hiiglaslikud ja kõige võimsamad džinnid. Nad olid kunagi merevaimud ja neid seostatakse sageli veega. Nad on inimesele sarnased olendid, keda kujutatakse kõige sagedasemalt rahvaluules ja kirjanduses. * [[Vetāla]] – [[India rahvaluule|India rahvaluul]]es pärit džinnid, kes sarnanevad läänemaailma [[vampiir]]idele. Nad suudavad asuda inimeste surnukehadesse ja veenda elavaid, et surnu on veel elus. Samuti suudavad nad ennustada tulevikku ja lugeda teiste mõtteid. == Läänemaailmas == [[Fail:Aladdin and the Wonderful Lamp (1917).webm|pisi|1917. aasta tummfilm [[Aladdini imelamp (film 1917)|Aladdini imelamp]]]] [[Läänemaailm]]as said džinnid suuresti tuntuks läbi teose "[[Tuhat ja üks ööd]]", mis on 8. ja 13. sajandi vahel valminud lugude kogumik. Selles ilmusid mitu džinni, neist üks tuntuimad [[Aladdini imelamp|Aladdini imelambi]] loos. Muinasjuttust läände jõudnud kujutelm džinnidest erines kohati algupäraseset islami traditsioonist, kust olend pärines.<ref name=":2" /> Läänemaailma huvi [[Lähis-Ida]] kultuuri vastu suurenes 20. sajandil, kui [[Prantsuse koloniaalimpeerium|Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia koloniaalimpeerium|Suurbritannia]] impeeriumid pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] suure osa Lähis-Idast üle võtsid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Peterson |eesnimi=Mark Allen |pealkiri=Folklore/Cinema: Popular Film as Vernacular Culture |kirjastus=USU Press |aasta=2007 |täpsustus=From Jinn to Genies |keel=en}}</ref> [[Orientalistika]] kaasaegsed uurimused džinnidest võimendasid puudulikku džinnide mõistmist läänemaailmas veelgi.<ref name=":3" /> "Tuhat ja üks ööd" inspireeris arvukaid džinnide kujutlusi kirjanduses, teatris, filmis ja televisioonis, neist mõned tuntumad on "[[Unistan Jeanniest]]" ja "[[Aladdin]]" (milles džinni välimuse aluseks oli võetud maridi kirjeldus). 20. ja 21. sajandi jooksul on ka Lähis-Ida nägemus džinnidest olnud mõjutanud lääne meediast ja moonutatud pilt džinnidest levis [[Globaliseerumine|globaliseerumise]] protsessis tagasi Lähis-Idasse. Seetõttu on ka Lähis-Idas korraga tuntud nii läänemaailmas kui ka koraanis tuntud džinnid, kuigi nende ühisosa on kohati väike.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> [[Popkultuur]]is levinud [[zombi]]kujutis on palju üle võtnud läänemaailma kujutelmast guuli kohta. Araabia pärimuse järgi ei seostatud guule algselt surnuaedade, haudade avamise ega laipade söömisega. Need jooned lisandusid 18. sajandil [[Antoine Galland]]i prantsuskeelses "[[Les Mille et Une Nuits|Tuhande ja ühe öö]]" versioonis ning levisid sealt edasi [[Ingliskeelne kirjandus|ingliskeelsesse kirjandusse]] ja lääne popkultuuri.<ref name=":2" /><ref name=":7" /> == Džinn kunstis == [[Fail:Fisherman 2.jpg|pisi|[[René Bull|René Bulli]] 1898. aasta illustratsioon loole „[[Kalamees ja džinn]]“]] === Kirjanduses === * [[Rudyard Kipling]]i muinasjutt "Kuidas kaamel sai oma küüru" * [[Sergei Lukjanenko]] romaan "Triks" * [[Lazar Lagin|Lazari Lagini]] romaan "[[Vanake Hottabõtš]]" * [[Jonathan Stroud]]i raamatud ([[Bartimaeuse triloogia]]) * [[Thomas Anstey Guthrie]] "''[[The Brass Bottle]]''" * [[Arkadi Strugatski|Arkadi]] ja [[Boriss Strugatski]] "[[Esmaspäev algab laupäeval]]" * [[Philip Kerr]] "''[[Children of the Lamp]]''" * [[Graham Masterton]] "''The Djinn''" * [[Larry Niven]] "''[[Inferno (Niven)|Inferno]]''" * Ksenia Medvedevitš "''Ястреб халифа''" * Natalja Solntseva raamatud ("''Королева Копей Шеба''", "''Полуденный демон''") === Kinematograafias === ==== Filmid ==== * [[Bagdadi varas (1940)|Bagdadi varas]] ([[Suurbritannia]], 1940) * [[Vanake Hottabõtš (film)|Vanake Hottabõtš]] ([[NSVL]], 1956) * [[Aladdini imelamp (film 1966)|Aladdini imelamp]] (NSVL, 1966) * [[Unistan Jeanniest - viisteist aastat hiljem]] ([[USA]], 1985) * [[Šeherezade uued muinaslood]] (NSVL, 1987) * [[Soovimees]] (USA, 1992) * [[Džinnid (2010)|Džinnid]] ([[Prantsusmaa]], 2010) * [[Dzinn (film 2014)|Dzinn]] (USA, 2014) ==== Sarjad ==== * [[Araabia ööd (sari)|Araabia ööd]] (USA, 2000) * [[Salatoimikud]] (7. hooaja 21. episood) * [[Supernatural]] (2. hooaja 20. episood; 6. hooaja esimene episood; 8. hooaja 20. episood) * [[Elas kord...]] (USA, 2011) * [[Džinn (sari 2019)|Džinn]] ([[Jordaania]], 2019) * [[Nõiutud]] (2. hooaja 22. episood; 6. hooaja 15. episood) [[Fail:Tiles depicting Jinn of the Air from Konya Karatay Ceramics Museum Kubad Abad Palace.jpg|pisi|320x320px|[[Kubad Abadi palee]]st pärit plaadid, millel on kujutatud õhudžinne ([[Karatay]] keraamikamuuseumis)]] ==== Multikad ==== * [[Aladdin]] (USA, 1992), * [[Jafari tagasitulek]] (USA, 1994) * [[Ali Baba ja nelikümmend röövlit (film 1971)|Ali Baba ja nelikümmend röövlit]] ([[Jaapan]], 1971) * [[Pardilood - kadunud lambi saladus]] (USA, 1990) == Vaata ka == * [[Koraan]] * [[Golem]] * [[Kratt]] * [[Deemon]] * [[Hinn]] == Viited == {{viited}} {{Commons|Category:Genies}} == Kirjandus == * {{Raamatuviide |autor=Mahmood Jawaid |pealkiri=SECRETS OF ANGELS, DEMONS, SATAN, AND JINNS - Decoding their Nature through Quran and Science |aasta=2006 |koht= |kirjastus= |lehekülg= |keel=inglise |url=}} [[Kategooria:Islam]] [[Kategooria:Üleloomulikud olendid]] 8poj2kv8j1r70otnz6yimkkrdhqsoqf Harilik ogaõun 0 506219 7217348 6954502 2026-08-18T13:26:10Z Kruusamägi 1530 7217348 wikitext text/x-wiki {{Vaidlustatud|aasta=2026|kuu=august}} {{Taksonitabel | värvus = taimed |pilt=DATURA STRAMONIUM - GUIXERS - IB-615.JPG |riik=[[Taimed]] ''Plantae'' |hõimkond=[[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' |klass=[[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' |selts=[[Maavitsalaadsed]] ''Solanales'' |sugukond=[[Maavitsalised]] ''Solanaceae'' |perekond=[[Ogaõun]] ''Datura'' |liik=Harilik ogaõun ''Datura stramonium'' }} '''Harilik ogaõun''' (''Datura stramonium'' L.) on [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda kuuluv üheaastane [[Rohttaimed|rohttaim]]. Tegemist on ebameeldivalt lõhnava ja väga mürgise taimega, mis Eestis kasvab peamiselt prahipaikades, kuid kasvatatakse ka ilutaimena. == Taime kasvukohad == Harilik ogaõun on looduslikult levinud Kagu-Euroopast Ida-Aasiani. Eestis kasvab harilik ogaõun pigem haruldase taimena ning teda on leitud prahipaikadest. Samas kasvatatakse harilikku ogaõuna ka ilutaimena ning aretatud on eri värvi õitega teisendeid.<ref name="Farmakognoosia">Ain Raal. ''Farmakognoosia'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010.</ref> == Taime botaaniline kirjeldus == [[Fail:Illustration_Datura_stramonium0.jpg|vasakul|pisi]] Harilik ogaõun on 20–100&nbsp;cm kõrgune ebameeldiva lõhnaga [[Üheaastased taimed|üheaastane]] rohttaim. Vars on püstine ning dihhotoomselt harunev. Hariliku ogaõuna lehed on vahelduvad (kuni 20&nbsp;cm pikkused) ning nende servad on ebaühtlase sakilise kujuga. Õied on suured, kuni 10&nbsp;cm pikkused, ning värvuselt valged või violetsed. Õiekrooni suurus erineb tupest pea kaks korda. Hariliku ogaõuna vili on rohkete mustade seemnetega karpvili, mis sarnaneb väliselt [[Kastanipuu|kastani]] või ogadega õunaga. Siiski leidub ka teisendeid, millel ogad puuduvad.<ref name="Maailma ravimtaimed">Ain Raal. ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia'', Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.</ref> == Taime keemiline koostis == Hariliku ogaõuna keemiline koostis sarnaneb [[Must belladonna|musta belladonna]] omaga. Hariliku ogaõuna lehed sisaldavad [[Tropaanalkaloidid|tropaanalkaloide]] (~0,1–0,7%) L-hüostsüamiini ja L-skopolamiini vahekorras 4:1, apoatropiini, belladonniini ja tigloüülmeteloidiini.<ref name="Maailma ravimtaimed" /> Samuti sisaldub lehtedes [[flavonoidid|flavonoide]], kumariini ja fenoolhappeid.<ref name="Farmakognoosia" /> Hariliku ogaõuna seemned sisaldavad samuti tropaanalkaloide (~0,4–0,6%) L-hüostsüamiini ja L-skopolamiini suhtes 4:1, indoolalkaloide, [[lektiinid|lektiine]], [[Valgud|proteiine]] (12–25%) ja [[rasvõli]] (15–45%).<ref name="Maailma ravimtaimed" /> [[Fail:Hariliku_ogaõuna_viljad.jpg|vasakul|pisi]] == Droog == Hariliku ogaõuna puhul kasutatakse droogiks lehti ja seemneid.<ref name="Farmakognoosia" /> Lehti korjatakse taime õitsemise algusest kuni viljade valmimise või öökülmade saabumiseni. Külmaga lagunevad alkaloidid peaaegu täielikult. Droogid tuleb kiiresti kuivatada temperatuuril kuni 40&nbsp;°C. Taime seemned saadakse valminud viljast.<ref name="Maailma ravimtaimed" /> == Kasutamine == === Kasutamine meditsiinis === Harilikku ogaõuna kasutatakse väga sarnaselt [[Must belladonna|musta belladonnaga]]. Taime kasutati vanasti mao- ja soolespasmide ning muude silelihaste lõõgastamiseks. Lehepulbrit on varasemal ajal lisatud astmavastastele segudele, nende hulgas ka antiastmaatilistele sigaritele. Samuti oli harilik ogaõun kasutusel haavand- ja sapikivitõve korral. Tänapäeval kasutatakse taime kahe tropanaalalkaloidi produtseerimiseks. [[Hüostsüamiin]] on võimalik droogi töötlemisel muuta [[atropiin]]iks, mis on kasutusel atropiinsulfaadina silmahaiguste diagnoosimisel ja ravis. [[Skopolamiin]]i kasutatakse psühhiaatrias ja iivelduse vähendamisel. Samuti kasutatakse taime [[homöopaatia]]s.<ref name="Raal">Ain Raal. ''101 Eesti ravimtaime'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2013.</ref> === Muud kasutusalad === Mustlastel oli kombeks enne hobuse müümist loomale ogaõuna anda. See toimis ergutusvahendina.<ref name="Maailma ravimtaimed" /> === Vastunäidustused ja ohud === Harilikku ogaõuna ei tohi kasutada droogina. See on väga mürgine taim, mille surmav annus algab täiskasvanul 100&nbsp;mg atropiinist, mis vastab 15–100&nbsp;g lehtedele või 15–25&nbsp;g seemnetele.<ref name="Maailma ravimtaimed" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Datura stramonium}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Maavitsalised]] [[Kategooria:Hallutsinogeensed taimed ja seened]] [[Kategooria:Mürgised taimed]] et9k4psdrg6jvpa9wu12w749p1y0q8p 2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus 0 506352 7217333 6282673 2026-08-18T13:13:03Z Kuriuss 38125 7217333 wikitext text/x-wiki {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurovisiooni lauluvõistlus 2019 | tunnuslause = ''Dare to Dream'' | pilt = | finaali_toimumise_kuupäev =[[18. mai]] [[2019]] | esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev =[[14. mai]] [[2019]] | teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev =[[16. mai]] [[2019]] | toimumiskoht =[[Expo Tel Aviv]], [[Iisrael]], [[Tel Aviv]] | õhtujuhid ={{plainlist| * [[Erez Tal]] * [[Bar Refaeli]] * [[Assi Azar]] * [[Lucy Ayoub]] }} | korraldaja ={{Riigi ikoon|Iisrael}} [[IPBC]] | osalejate_arv =41 | osalejate_arv_poolfinaalis = | osalejate_arv_finaalis = 26 | debüteerijad = | naasvad_riigid = | katkestajad ={{elv|Bulgaaria}} {{elv|Ukraina}} | hindamissüsteem =Žürii ja telefonihääletuse punktid eraldi nii poolfinaalides kui ka finaalis | võitja = {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]] | nullpunkti = | eesti_esindaja = [[Victor Crone]] - "[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" | märkused = | eelmine= [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] | järgmine= [[2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]] }} [[Fail:ESC 2019 Map.svg|pisi|{{Legend|#22b14c|Finaalis esinenud riigid}}{{Legend|#d40000|Riigid, mis ei kvalifitseerunud finaali}}{{Legend|#FFC20E|Riigid, mis on varem osalenud, kuid ei osale 2019. aastal}}]] '''2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus''' oli 64. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]. Lauluvõistlus toimus [[Tel Aviv]]is [[Iisrael]]is (pärast [[Netta Barzilai|Netta]] võitu [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el Portugalis) ning Iisrael oli kolmandat korda Eurovisiooni korraldaja. Varem on lauluvõistlus Iisraelis toimunud [[1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1979.]] ja [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999. aastal]]. Võistlus korraldati Expo Tel Avivis, linna messikeskuses. Võistluse raames toimus kaks poolfinaali, 14. ja 16. mail ning finaal 18. mail 2019. Võistlusel osales kokku 41 riiki, kellest finaali pääses 26. Esimest korda alates [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015.]] aastast puudusid võistluselt [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] ja [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]]. Võitis [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]] [[Duncan Laurence]]'i lauluga "[[Arcade]]". Tegu oli Hollandi viienda võiduga ajaloos, eelmised võidud pärinesid aastatest [[1957. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1957]], [[1959. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1959]], [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]] ja [[1975]]; ülejäänud esiviisiku moodustasid vastavalt Itaalia, Venemaa, Šveits ja Rootsi. [[Põhja-Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] ja [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] said oma ajaloo parimad tulemused, saavutades vastavalt 7. ja 19. koha. Põhja-Makedooniale oli see esimene kord jõuda esimese kümne sekka alates debüüdist [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998.]] aastal. == Poolfinaalid == 28. jaanuaril 2019 loositi riigid poolfinaalidesse ning vastava poolfinaali esimesse või teise poolde. Samuti loositi, mis poolfinaalis hääletavad "Suure viisiku" riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia ja Itaalia) ning korraldaja. Riigid jaotati gruppidesse kümne eelneva aasta hääletamistava põhjal, et ennetada olukorda, kus poolfinaalis osaleb väga palju ühe piirkonna riike, mille tavaks on üksteise poolt hääletada. {| class="wikitable" |- ! Grupp 1 ! Grupp 2 ! Grupp 3 ! Grupp 4 ! Grupp 5 ! Grupp 6 |- | valign="top" | * {{elv|Albaania}} * {{elv|Horvaatia}} *{{elv|Montenegro}} *{{elv|Põhja-Makedoonia}} * {{elv|Serbia}} * {{elv|Sloveenia}} | valign="top" | * {{elv|Eesti}} * {{elv|Island}} * {{elv|Norra}} * {{elv|Rootsi}} * {{elv|Soome}} * {{elv|Taani}} | valign="top" | * {{elv|Armeenia}} * {{elv|Aserbaidžaan}} * {{elv|Gruusia}} *<s>{{elv|Ukraina}}</s> * {{elv|Valgevene}} * {{elv|Venemaa}} | valign="top" | * {{elv|Austraalia}} * {{elv|Iirimaa}} * {{elv|Leedu}} * {{elv|Läti}} * {{elv|Poola}} * {{elv|Portugal}} | valign="top" | * {{elv|Austria}} * {{elv|Belgia}} * {{elv|Holland}} * {{elv|Šveits}} * {{elv|Tšehhi}} * {{elv|Ungari}} | valign="top" | * {{elv|Kreeka}} * {{elv|Küpros}} * {{elv|Malta}} * {{elv|Moldova}} * {{elv|Rumeenia}} * {{elv|San Marino}} |} === Naasvad artistid === [[Anna Sahlene|Sahlene]], kes esindas [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eestit]] [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el (saavutas 3. koha), on üks Suurbritannia esindaja [[Michael Rice|Michael Rice´i]] taustalauljadest. [[Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] esindaja [[Tamara Todevska]] on varem osalenud [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el koos [[Rade Vrčakovski|Vrčak]] & [[Adrian Gaxha|Adrianiga]] lauluga "Let Me Love You", mis poolfinaalist edasi ei pääsenud. [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]. aastal oli ta [[Toše Proeski]] ja [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]. aastal [[Tijana Dapčević]]i taustalaulja. Leedu esindaja [[Jurijus Veklenko]] oli [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]. aastal [[Andrius Pojavis]]e ja [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]. aastal [[Monika Linkytė]] & [[Vaidas Baumila]] taustalaulja. [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] esindaja [[Serhat]] on varem osalenud [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga "I Didn't Know", mis poolfinaalist edasi ei pääsenud. Samal aastal esindas [[Sergei Lazarev]] [[Venemaa]]d lauluga "You Are the Only One", mis sai kolmanda koha. [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] esindaja [[József Pápai|Joci Pápai]] on varem osalenud lauluga "Origo" [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, kus saavutas 8. koha. [[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] esindaja [[Nevena Božović]] on varem osalenud [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga "[[Piši mi]]", kus ta saavutas Serbiat esindades kolmanda koha ning [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]. aastal oli ta üks ansambli [[Moje 3]] liige, kus nad saavutasid lauluga "[[Ljubav je svuda]]" poolfinaalis 11. koha. === Esimene poolfinaal === * Toimus 14. mail 2019 [[Tel Aviv]]is [[Iisrael]]is. * Osales 17 riiki, millest 10 finaali kvalifitseerunud riiki on tabelis esile toodud. *Hääletas 20 riiki: osalenud riigid, Prantsusmaa, Hispaania ja Iisrael. {| class="sortable wikitable" |+ !Jrk !Riik !Artist !Pealkiri !Tõlge !Keel !Koht !Punktid |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |01 |{{elv|Küpros}} |[[Tamta Goduadze|Tamta]] |"[[Replay (Tamta laul)|Replay]]" |"Kordus" |[[Inglise keel|inglise]] |9. |149 |- |02 |{{elv|Montenegro}} |[[D-Moll]] |"[[Heaven (D- molli laul)|Heaven]]" |"Taevas" |[[Inglise keel|inglise]] |16. |46 |- |03 |{{elv|Soome}} |[[Ville Virtanen|Darude]] feat. [[Sebastian Rejman]] |"[[Look Away]]" |"Vaata kõrvale" |[[Inglise keel|inglise]] |17. |23 |- |04 |{{elv|Poola}} |[[Tulia]] |"[[Pali się (Fire of Love)]]" |"Põleb (Armastuse tuli)" |[[Poola keel|poola]], [[Inglise keel|inglise]] |11. |120 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |05 |{{elv|Sloveenia}} |[[Zala Kralj & Gašper Šantl]] |"[[Sebi]]" |"Iseendale" |[[Sloveeni keel|sloveeni]] |6. |167 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |06 |{{elv|Tšehhi}} |[[Lake Malawi]] |"[[Friend of a Friend (Lake Malawi laul)|Friend of a Friend]]" |"Sõbra sõber" |[[Inglise keel|inglise]] |2. |242 |- |07 |{{elv|Ungari}} |[[József Pápai|Joci Pápai]] |"[[Az én apám]]" |"Minu isa" |[[Ungari keel|ungari]] |12. |97 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |08 |{{elv|Valgevene}} |[[ZENA]] |"[[Like It]]" |"Meeldib" |[[Inglise keel|inglise]] |10. |122 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |09 |{{elv|Serbia}} |[[Nevena Božović]] |"[[Kruna]]" (Круна) |"Kroon" |[[Serbia keel|serbia]]<ref name="en">Laul sisaldab kahte korduvat rida inglise keeles.</ref> |7. |156 |- |10 |{{elv|Belgia}} |[[Eliot Vassamillet|Eliot]] |"[[Wake Up]]" |"Ärka üles" |[[Inglise keel|inglise]] |13. |70 |- |11 |{{elv|Gruusia}} |[[Oto Nemsadze]] |"[[Keep On Going]]" |"Mine edasi" |[[Gruusia keel|gruusia]]<ref>Laulus on üks väljend abhaasi keeles.</ref> |14. |62 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |12 |{{elv|Austraalia}} |[[Kate Miller-Heidke]] |"[[Zero Gravity (Kate Miller-Heidke laul)|Zero Gravity]]" |"Kaaluta olek" |[[Inglise keel|inglise]] |1. |261 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |13 |{{elv|Island}} |[[Hatari]] |"[[Hatrið mun sigra]]" |"Viha jääb peale" |[[Islandi keel|islandi]] |3. |221 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |14 |{{elv|Eesti}} |[[Victor Crone]] |"[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" |"Torm" |[[Inglise keel|inglise]] |4. |198 |- |15 |{{elv|Portugal}} |[[Conan Osíris]] |"[[Telemóveis]]" |"Mobiiltelefonid" |[[Portugali keel|portugali]] |15. |51 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |16 |{{elv|Kreeka}} |[[Katerine Duska]] |"[[Better Love]]" |"Parem armastus" |[[Inglise keel|inglise]] |5. |185 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |17 |{{nowrap|{{elv|San Marino}}}} |[[Serhat]] |"[[Say Na Na Na]]" |"Ütle na na na" |[[Inglise keel|inglise]]<ref name="ar">Laulus on kolm sõna türgi keeles.</ref> |8. |150 |} ===Teine poolfinaal=== * Toimus 16. mail 2019 [[Tel Aviv]]is [[Iisrael]]is. * Osales 18 riiki, millest 10 finaali kvalifitseerunud riiki on tabelis esile toodud. * Hääletas 21 riiki: osalenud riigid, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia. {| class="sortable wikitable" |- !Jrk ! Riik ! Artist ! Pealkiri !Tõlge ! Keel !Koht !Punktid |- |01 |{{elv|Armeenia}} |[[Srbuk]] |"[[Walking Out]]" |"Kõnnin minema" |[[Inglise keel|inglise]] |16. |49 |- |02 |{{elv|Iirimaa}} |[[Sarah McTernan]] |"[[22 (Sarah McTernani laul)|22]]" |"22" |[[Inglise keel|inglise]] |18. |16 |- |03 |{{elv|Moldova}} |[[Anna Odobescu]] |"[[Stay]]" |"Jää" |[[Inglise keel|inglise]] |12. |85 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |04 |{{elv|Šveits}} |[[Luca Hänni]] |"[[She Got Me]]" |"Ta sai mu kätte" |[[Inglise keel|inglise]] |4. |232 |- |05 |{{elv|Läti}} |[[Carousel]] |"[[That Night]]" |"Sel ööl" |[[Inglise keel|inglise]] |15. |50 |- |06 |{{elv|Rumeenia}} |[[Ester Peony]] |"[[On a Sunday]]" |"Ühel pühapäeval" |[[Inglise keel|inglise]] |13. |71 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |07 |{{elv|Taani}} |[[Leonora]] |"[[Love Is Forever]]" |"Armastus on igavene" |[[Inglise keel|inglise]], [[Prantsuse keel|prantsuse]]<ref name="fr">Laul sisaldab ridu saksa ja taani keeles.</ref> |10. |94 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |08 |{{elv|Rootsi}}<ref name="Rootsi" /> |[[John Lundvik]] |"[[Too Late for Love]]" |"Liiga hilja armastuse jaoks" |[[Inglise keel|inglise]] |3. |238 |- |09 |{{elv|Austria}} |[[Pænda]] |"[[Limits (Pænda laul)|Limits]]" |"Piirid" |[[Inglise keel|inglise]] |17. |21 |- |10 |{{elv|Horvaatia}} |[[Roko]] |"[[The Dream]]" |"Unistus" |[[Inglise keel|inglise]], [[Horvaadi keel|horvaadi]] |14. |64 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |11 |{{elv|Malta}} |[[Michela Pace]] |"[[Chameleon]]" |"Kameeleon" |[[Inglise keel|inglise]] |8. |157 |- |12 |{{elv|Leedu}} |[[Jurij Veklenko]] |"[[Run with the Lions]]" |"Jookse lõvidega" |[[Inglise keel|inglise]] |11. |93 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |13 |{{elv|Venemaa}} |[[Sergei Lazarev]] |"[[Scream (Sergei Lazarevi laul)|Scream]]" |"Karje" |[[Inglise keel|inglise]] |6. |217 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |14 |{{elv|Albaania}} |[[Jonida Maliqi]] |"[[Ktheju tokës]]" |"Tule oma maale tagasi" |[[Albaania keel|albaania]] |9. |96 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |15 |{{elv|Norra}}<ref name="Norra" /> |[[KEiiNO]] |"[[Spirit in the Sky (KEiiNO laul)|Spirit in the Sky]]" |"Vaim taevas" |[[Inglise keel|inglise]]<ref name="se">Laulus on üks korduv rida põhjasaami keeles.</ref> |7. |210 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |16 |{{elv|Holland}} |[[Duncan Laurence]] |"[[Arcade]]" |"Mängusaal" |[[Inglise keel|inglise]] |1. |280 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |17 |{{elv|Põhja-Makedoonia}} |[[Tamara Todevska]] |"[[Proud (Tamara Todevska laul)|Proud]]" |"Uhke" |[[Inglise keel|inglise]] |2. |239 |-style="font-weight: bold; background: navajowhite;" |18 |{{elv|Aserbaidžaan}} |[[Chingiz]] |"[[Truth]]" |"Tõde" |[[Inglise keel|inglise]] |5. |224 |- |} == Finaal == * Toimus 18. mail 2019 [[Tel Aviv]]is [[Iisrael]]is. * Osales 26 riiki: poolfinaalidest edasipääsenud riigid, "Suur Viisik" ja korraldajamaa Iisrael. * Hääletasid kõik 41 lauluvõistlusel osalenud riiki. {| class="sortable wikitable" |- !Jrk ! Riik ! Artist ! Pealkiri !Tõlge ! Keel !Koht !Punktid |- |01 |{{elv|Malta}} |[[Michela Pace]] |"[[Chameleon]]" |"Kameeleon" |[[Inglise keel|inglise]] |14. |107 |- |02 |{{elv|Albaania}} |[[Jonida Maliqi]] |"[[Ktheju tokës]]" |"Tule oma maale tagasi" |[[Albaania keel|albaania]] |17. |90 |- |03 |{{elv|Tšehhi}} |[[Lake Malawi]] |"[[Friend of a Friend (Lake Malawi laul)|Friend of a Friend]]" |"Sõbra sõber" |[[Inglise keel|inglise]] |11. |157 |- |04 |{{elv|Saksamaa}} |[[S!sters]] |"[[Sister]]" |"Õde" |[[Inglise keel|inglise]] |25. |24 |-- bgcolor="#cc9966" |05 |{{elv|Venemaa}} |[[Sergei Lazarev]] |"[[Scream (Sergei Lazarevi laul)|Scream]]" |"Karje" |[[Inglise keel|inglise]] |3. |370 |- |06 |{{elv|Taani}} |[[Leonora]] |"[[Love Is Forever]]" |"Armastus on igavene" |[[Inglise keel|inglise]], [[Prantsuse keel|prantsuse]]<ref name="fr" /> |12. |120 |- |07 |{{nowrap|{{elv|San Marino}}}} |[[Serhat]] |"[[Say Na Na Na]]" |"Ütle na na na" |[[Inglise keel|inglise]]<ref name="ar" /> |19. |77 |- |08 |{{elv|Põhja-Makedoonia}} |[[Tamara Todevska]] |"[[Proud (Tamara Todevska laul)|Proud]]" |"Uhke" |[[Inglise keel|inglise]] |7. |305 |- |09 |{{elv|Rootsi}}<ref name="Rootsi" /> |[[John Lundvik]] |"[[Too Late for Love]]" |"Liiga hilja armastuse jaoks" |[[Inglise keel|inglise]] |5. |334 |- |10 |{{elv|Sloveenia}} |[[Zala Kralj & Gašper Šantl]] |"[[Sebi]]" |"Iseendale" |[[Sloveeni keel|sloveeni]] |15. |105 |- |11 |{{elv|Küpros}} |[[Tamta Goduadze|Tamta]] |"[[Replay (Tamta laul)|Replay]]" |"Kordus" |[[Inglise keel|inglise]] |13. |109 |--bgcolor=gold |12 |{{elv|Holland}} |[[Duncan Laurence]] |"[[Arcade]]" |"Mängusaal" |[[Inglise keel|inglise]] |1. |498 |- |13 |{{elv|Kreeka}} |[[Katerine Duska]] |"[[Better Love]]" |"Parem armastus" |[[Inglise keel|inglise]] |21. |74 |- |14 |{{elv|Iisrael}}<ref name="Iisrael" /> |[[Kobi Marimi]] |"[[Home (Kobi Marimi laul)|Home]]" |"Kodu" |[[Inglise keel|inglise]] |23. |35 |- |15 |{{elv|Norra}}<ref name="Norra" /> |[[KEiiNO]] |"[[Spirit in the Sky (KEiiNO laul)|Spirit in the Sky]]" |"Vaim taevas" |[[Inglise keel|inglise]]<ref name="se" /> |6. |331 |- |16 |{{elv|Suurbritannia}} |[[Michael Rice]] |"[[Bigger Than Us (Michael Rice´i laul)|Bigger Than Us]]" |"Suurem kui meie" |[[Inglise keel|inglise]] |26. |11 |- |17 |{{elv|Island}} |[[Hatari]] |"[[Hatrið mun sigra]]" |"Viha jääb peale" |[[Islandi keel|islandi]] |10. |232 |- |18 |{{elv|Eesti}} |[[Victor Crone]] |"[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" |"Torm" |[[Inglise keel|inglise]] |20. |76 |- |19 |{{elv|Valgevene}} |[[ZENA]] |"[[Like It]]" |"Meeldib" |[[Inglise keel|inglise]] |24. |31 |- |20 |{{elv|Aserbaidžaan}} |[[Chingiz]] |"[[Truth]]" |"Tõde" |[[Inglise keel|inglise]] |8. |302 |- |21 |{{elv|Prantsusmaa}} |[[Bilal Hassani]] |"[[Roi]]" |"Kuningas" |[[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Inglise keel|inglise]] |16. |105 |--bgcolor=silver |22 |{{elv|Itaalia}} |[[Mahmood]] |"[[Soldi]]" |"Raha" |[[Itaalia keel|itaalia]]<ref>Laulus on kaks rida araabia keeles.</ref> |2. |472 |- |23 |{{elv|Serbia}} |[[Nevena Božović]] |"[[Kruna]]" (Круна) |"Kroon" |[[Serbia keel|serbia]]<ref name="en" /> |18. |89 |- |24 |{{elv|Šveits}} |[[Luca Hänni]] |"[[She Got Me]]" |"Ta sai mu kätte" |[[Inglise keel|inglise]] |4. |364 |- |25 |{{elv|Austraalia}} |[[Kate Miller-Heidke]] |"[[Zero Gravity (Kate Miller-Heidke laul)|Zero Gravity]]" |"Kaaluta olek" |[[Inglise keel|inglise]] |9. |284 |- |26 |{{elv|Hispaania}} |[[Miki Núñez|Miki]] |"[[La venda]]" |"Side silmil" |[[Hispaania keel|hispaania]] |22. |54 |- |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rootsi">{{Cite news|url=https://www.svt.se/melodifestivalen/melodifestivalen-och-eurovision-vanliga-fragor/|title=The date for submitting songs to Melodifestivalen 2019 is announced in the summer of 2018|date=26. märts 2018|work=Svt|language=rootsi}}</ref> <ref name="Norra">{{cite web|title=Norway: Confirms Eurovision Song Contest 2019 Participation|url=https://eurovoix.com/2018/01/31/norway-confirms-eurovision-song-contest-2019-participation/|last1=Granger|first1=Anthony|website=eurovoix.com|date=31.01.2018|accessdate=31.01.2018}}</ref> <ref name="Iisrael">{{cite web|title=Israel: Confirms Eurovision Song Contest 2019 Participation|url=https://eurovoix.com/2018/04/11/israel-confirms-participation-for-eurovision-2019/|last1=Granger|first1=Anthony|website=eurovoix.com|date=11.04.2018|accessdate=11.04.2018}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Eurovision Song Contest 2019}} * [https://eurovision.tv/ Eurovisiooni lauluvõistluse koduleht] {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:2019]] [[Kategooria:Iisraeli ajalugu]] [[Kategooria:2019. aasta muusikas]] 3wy1fmgy57awkj2c03exdnksir3tepf John Krasinski 0 507906 7217632 6689735 2026-08-19T02:42:58Z Kruusamägi 1530 7217632 wikitext text/x-wiki [[File:John Krasinski and Josh Wood (cropped).jpg|pisi|John Krasinski (2009)]] '''John Burke Krasinski''' (sündinud 20. oktoobril 1979 [[Boston]]is) on Ameerika Ühendriikide filminäitleja, filmirežissöör, stsenarist ja produtsent. John Krasinski tuntuim roll on Jim Halpert telesarjas "[[Kontor (Ameerika Ühendriikide telesari)|Kontor]]" ("The Office"). Ta on lavastanud filme nagu "Brief Interviews with Hideous Men" (2009), "The Hollars" (2016) ja "A Quiet Place" (2018). Filmi "A Quiet Place" saatis suur kommertsedu ja selle võtsid hästi vastu ka kriitikud ning ajakiri [[Time]] nimetas Krasinski sel aastal [[Time 100|maailma saja mõjukaima inimese sekka]]. 2020. aastal valmis filmile järg ("A Quiet Place Part II"). Krasinski on teinud anima- ja dokumentaalfilmides ka häälnäitleja tööd. 2010. aastal abiellus ta näitleja [[Emily Blunt]]iga, kellega tal on kaks tütart. {{JÄRJESTA:Krasinski, John}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide stsenaristid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] sc1wz09mc3xxf8bgp4jennjcgl4zmuk DevOps 0 508006 7217761 6885052 2026-08-19T08:54:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217761 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2018|kuu=mai}} '''DevOps''' (liitsõna inglise keele sõnadest ''development'' ehk arendus ja ''operations'' ehk käitus<ref>{{Cite web | url=http://akit.cyber.ee/term/8926-devops | title=DevOps | accessdate=19.03.2018 | website=AKIT - Andmekaitse ja infoturbe leksikon}}</ref>) on [[tarkvaraarendus]]e kultuur, mille eesmärk on ühendada tarkvaraarendus (''Dev'') ja [[tarkvaraoperatsioonid]] (''Ops''). Põhilised DevOpsi liikumise tunnusjooned on [[automatiseerimine]] ja [[seire|jälgimine]] kõigil tarkvaraarenduse etappidel alates [[integratsioon]]ist, [[Tarkvara testimine|testimisest]] ja [[Tarkvara avaldamine|avaldamisest]] kuni [[Juurutamine|kasutuselevõtu]] ja taristu haldamiseni. DevOps pürgib lühemate [[Tarkvara arendustsükkel|arendustsüklite]], sagedasemate juurutamiste ning töökindlamate ja rohkem ärinõuetega kooskõlas olevate tarkvara versioonide avalikustamiste poole.<ref>{{Cite web|url=http://radar.oreilly.com/2012/06/what-is-devops.html|title=What is DevOps?|last=Loukides|first=Mike|date=7. juuni 2012 | accessdate = 19.03.2018}}</ref><ref>{{Cite web | url = http://www.somic.org/2010/03/02/the-rise-of-devops/ | title = The Rise of DevOps| work = Fubaredness Is Contagious | first = Dmitriy | last = Samovskiy | date = 2. märts 2010 | accessdate = 19.03.2018}}</ref><ref>{{Cite web| url=http://itrevolution.com/devops-culture-part-1/| title = DevOps Culture Part 1 | first = Gene | last = Kim | accessdate = 19.03.2018}}</ref> == Ajalugu == Termin "DevOps" jõudis avalikkuse ette 2008. aastal [[Toronto]]s Agile'i konverentsil, kus Andrew Shafer ja Patrick Debois kasutasid seda terminit nende paindliku ehk agiilse taristu teemalises esitluses.<ref name="jediblog">{{cite web|last=Debois|first=Patrick|title=Agile 2008 Toronto|url=http://www.jedi.be/blog/2008/10/09/agile-2008-toronto-agile-infrastructure-and-operations-presentation/|publisher=Just Enough Documented Information|accessdate=19.03.2018|archive-date=26.11.2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211126132842/http://www.jedi.be/blog/2008/10/09/agile-2008-toronto-agile-infrastructure-and-operations-presentation/|url-status=dead}}</ref> Aastast 2009 on termin levinud ja saanud laiema tähelepanu tänu DevOpsi päevadele,<ref name="devopsdaysghent">{{cite web|last=Debois|first=Patrick|title=DevOpsDays Ghent | year = 2009|url = http://www.devopsdays.org/events/2009-ghent/|publisher=DevopsDays|accessdate=19.03.2018}}</ref> mis algasid [[Belgia]]s ja on nüüdseks levinud ka teistes riikides. == DevOpsi tööriistade komplektid == Kuna DevOps on mõeldud ristfunktsionaalse töösuunana, siis selle asemel, et oleks ainult üks kindel DevOpsi tööriist, kasutatakse pigem mitmeid tööriistade komplekte.<ref>Gartner Market Trends: DevOps – Not a Market, but Tool-Centric Philosophy That supports a Continuous Delivery Value Chain, 18. veebruar 2015.</ref> Sellised tööriistad peaksid mahtuma järgnevatesse kategooriatesse, mis peegeldavad arendamise ja väljastamise protsessi põhiaspekte:<ref>{{cite web| title=Integrating DevOps tools into a Service Delivery Platform|last=Edwards|first=Damon|url=http://dev2ops.org/2012/07/integrating-devops-tools-into-a-service-delivery-platform-video/|website=dev2ops.org | accessdate = 13.04.2018}}</ref><ref>{{cite web|title=Exploring the ENTIRE DevOps Toolchain for (Cloud) Teams|last=Seroter|first=Richard|url= http://www.infoq.com/articles/devops-toolchain|website=infoq.com | accessdate = 13.04.2018}}</ref> # [[programmeerimine]] – koodi kirjutamine ja läbivaatus, [[lähtekoodihaldus]]; # [[Tarkvara järk|järgu]] ehitus – [[Pidev integratsioon|pidevintegratsioon]], järgu staatuse haldus; # [[Tarkvara testimine|testimine]] – pidev testimine mis annab tagasisidet äririskide kohta; # [[Tarkvara pakkimine|pakkimine]] – [[tehistehoidla]], rakenduse avalikustamise eelne proovimine; # [[Tarkvara avalikustamine|avalikustamine]] – muutuste haldus, avalikustamise protsessi automatiseerimine; # [[Tarkvara konfigureerimine|konfigureerimine]] – taristu ülesseadmine ja haldamine, [[taristu kui kood]]i tööriistad; # [[seire]] – rakenduse jõudluse jälgimine, lõppkasutaja kogemused. Osad kategooriad omavad suuremat tähtsust DevOpsi tööriistade komplektis; eriti pidevintegratsioon (nt Jenkins<ref>{{cite web | last=Knorr | first=Eric | url=https://www.infoworld.com/article/3046038/application-development/why-jenkins-is-becoming-the-engine-of-devops.html | accessdate=19.03.2018 | website=infoworld | date=21. märts 2016 | title=Why Jenkins is becoming the engine of devops}}</ref>) ja [[taristu kui kood]] (nt Puppet<ref>{{cite web | url=https://puppet.com/blog/practicing-devops-puppet | website=puppet | last=Gazitt | first=Omri | date=11. detsember 2017 | title=Practicing DevOps at Puppet | accessdate=19.03.2018}}</ref>).<ref>{{cite web|url=http://devops.com/2016/02/05/devops-stack-shoestring-budget/|title=DevOps Stack on a Shoestring Budget|last=Theakanath|first=Thomas|website=devops.com|accessdate=13.04.2018}}</ref><ref>{{Cite web|title = Stronger DevOps Culture with Puppet and Vagrant|url = https://puppetlabs.com/blog/stronger-devops-culture-with-puppet-and-vagrant|website = Puppet Labs|accessdate = 19.03.2018|archive-date = 29.01.2016|archive-url = https://web.archive.org/web/20160129110938/https://puppetlabs.com/blog/stronger-devops-culture-with-puppet-and-vagrant|url-status = dead}}</ref> == Suhe teiste lähenemistega == ==== Paindlik ehk agiilne arendus ==== Vajadus DevOpsi järele tekkis kasvavast [[agiilne tarkvaraarendus|agiilse tarkvaraarenduse]] edust, kuna agiilsest lähenemisest tekkis organisatsioonidel tahtmine tarkvara avalikustada aina kiiremini ja sagedamini. Et ületada sellest tekkinud probleemid, pidid nad võtma kasutusele sellised võtted nagu rakenduse avalikustamise automatsioon, [[pidevintegratsioon]] ja [[pidevvalmidus]].<ref>Best Practices in Change, Configuration and Release Management, Gartner, 14. juuli 2010.</ref> ==== Pidevvalmidus ==== [[Pidevvalmidus]]el (inglise keeles ''continuous delivery'') ja DevOpsi liikumisel on ühiseid eesmärke ning neid kasutatakse tihti koos, aga neil siiski on mõned peened erinevused.<ref name="CD_HJ">{{cite book|title=Continuous Delivery: reliable software releases through build, test, and deployment automation|url=https://archive.org/details/continuousdelive0000humb|last=Humble|first=Jez|last2=Farley|first2=David|date=2011|publisher=Pearson Education Inc.|isbn=978-0-321-60191-9}}</ref><ref>{{cite journal|last=Hammond|first=Jeffrey|date=9. september 2011|title=The Relationship between DevOps and Continuous Delivery|url=http://blogs.forrester.com/jeffrey_hammond/11-09-09-the_relationship_between_dev_ops_and_continuous_delivery_a_conversation_with_jez_humble_of_thought|journal=Forrester Research|publisher=Forester|accessdate=13.04.2018|archive-date=10.02.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170210120843/http://blogs.forrester.com/jeffrey_hammond/11-09-09-the_relationship_between_dev_ops_and_continuous_delivery_a_conversation_with_jez_humble_of_thought|url-status=dead}}</ref> Kui pidevvalmidus keskendub tarkvara tarne automatiseermisele, siis DevOps keskendub ka organisatsioonilistele muudatustele mis toetaksid koostööd tarkvara loomisega seotud funktsioonide vahel. DevOps ja pidevvalmidus jagavad ühist tausta [[Agiilsed meetodid|agiilsete meetodite]] näol.<ref name="Agile Now">{{cite journal|last=Ambler|first=Scott W.| date=12. veebruar 2014 |title=We need more Agile IT Now!|url=http://www.drdobbs.com/architecture-and-design/we-need-more-agile-it-now/240169361?queryText=Release%2Bmanagement|journal=Dr. Dobb’s The world of software Development|location=San Francisco|publisher=UBM}}</ref> == Eesmärgid == DevOpsi eesmärgid hõlmavad kõiki tarkvara loomise etappe. Nende hulgas on: * sagedasemad [[Tarkvara juurutamine|juurutamised]]; * lühem aeg turule; * väiksem rikete protsent uutel avalikustatud tarkvara versioonidel; * lühem ettevalmistusaeg rikete parandamisel; * kiirem aeg paranemiseni rikete puhul, mis halvavad kogu süsteemi. Kasutades DevOpsi lähenemist muutuvad lihtsad protsessid paremini programmeeritatavateks ja dünaamilistemaks.<ref>{{cite web|url=http://newrelic.com/devops/what-is-devops |title=What is DevOps? |publisher=NewRelic.com |accessdate=19.03.2018}}</ref> DevOps üritab maksimeerida operatsiooni protsesside ennustatavust, tõhusust, turvalisust ja hooldatavust. Väga sagedasti kasutatakse selle saavutamiseks automatiseerimist. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tarkvaraarendus]] egi32a9fra61jnx74ixaug3q5v2hng8 57 (Tallinna bussiliin) 0 508168 7217867 7216547 2026-08-19T11:11:14Z MorsMe 217455 7217867 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Raudalu|lõpppeatus=Kalev|number=57|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/56/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=56|järgmine liin=58|järgmine=58 (Tallinna bussiliin)|eelmine=56 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/56/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=57 buss Raudalu suunes.png}} '''Tallinna bussiliin 57''' sõidab [[Raudalu]] ja Kalevi bussipeatuse vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 25-50 minuti tagant, nädalavahetustel toimib liin iga 45 minuti tagant. Marsruut Kalevi suunal: [[Viljandi maantee]], [[Valdeku tänav]], [[Männiku tee]], [[Pärnu maantee]]. Marsruut Raudalu suunal: [[Pärnu maantee]], [[Männiku tee]], [[Valdeku tänav]], [[Viljandi maantee]]. Alates 1. augustist 2026 marsruut muutub, liin hakkab läbima Männiku tee asemel Vabaduse puiesteed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>{{teekaart}}Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Männiku - Kalev 22.-23. augustil 2026[[Fail:57buss.jpg|pisi|Kaarla peatusel]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/57/a-b/16502-1 57. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] k2d1qtvg6snun68wraryle24h13fjur Bhisho 0 508315 7217611 7025567 2026-08-19T01:31:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217611 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bhisho | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Bhisho | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Bhisho | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = Bisho Massacre Memorial Site.jpg | pildiallkiri = Bisho massimõrva memoriaal | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 8,08 | elanikke = 11 192 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Bhisho''' (kuni [[2004]]. aastani '''Bisho''') on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Ida-Kapimaa provints]]i halduskeskus. [[1981]]–[[1994]] oli linn [[Ciskei]] bantustani pealinn.<ref>[https://web.archive.org/web/20180507003245/http://www.south-africa-info.co.za/country/town/575/bhisho Bhisho] South Africa Info</ref> [[7. september|7. septembril]] [[1992]] avasid Ciskei relvajõud Bhishos tule [[Aafrika Rahvuskongress]]i toetajate pihta, kes nõudsid demonstratsioonil demokraatlikke reforme ja üleminekuvalitsuse moodustamist. 28 meeleavaldajat ja 1 sõdur hukkusid. Üle 200 inimese sai haavata.<ref>[https://www.sahistory.org.za/article/bisho-massacre-1992 Bisho Massacre 1992] South African History Online. Vaadatud 28. jaanuaril 2024</ref> 1994. aastal sai Bisho Ida-Kapimaa provintsi halduskeskuseks. [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Bhisho elanikest mustanahalisi aafriklasi 98,31%, [[värvilised|värvilisi]] 1,05%, valgeid 0,24%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,17% ja teisi 0,22%. [[Koosa keel]]t pidas emakeeleks 91,98%, [[inglise keel]]t 3,95%, [[sotho keel]]t 0,63%, [[afrikaani keel]]t 0,60% ja [[suulu keel]]t 0,47%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/260032</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ida-Kapimaa provintsi linnad]] ksbydyo2az5v7np4q2yi6y1ee9sko69 Douglas (LAV) 0 511040 7217851 6337930 2026-08-19T10:46:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217851 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Douglas | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Douglas | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Douglas | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = Douglas_suburbia1.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 86,42 | elanikke = 20 083 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Douglas''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]], [[Siyancuma vald|Siyancuma valla]] halduskeskus. Douglas asutati misjonijaamana [[1848]]. aastal, linnaõigused sai [[1867]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20181013021824/https://www.karoo-information.co.za/Routes/town/495/douglas Douglas] Karoo Information</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Douglase elanikest [[värvilised|värvilisi]] 58,28%, mustanahalisi aafriklasi 32,12%, valgeid 7,98%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,76% ja teisi 0,86%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 93,12%, [[tsvana keel]]t 2,26% ja [[inglise keel]]t 1.53%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/376005</ref> ==Galerii== <gallery> Pilt:Douglas_church.jpg Pilt:Douglas suburbia.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Põhja-Kapimaa provintsi linnad]] l13krh0up4yvbereuyn53lkilv2x07i Arheoloogiakeskus 0 511890 7217452 6228382 2026-08-18T18:41:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217452 wikitext text/x-wiki [[MTÜ]] '''Arheoloogiakeskus''' on Eesti [[mittetulundusühing]], mis tegeleb [[Eesti arheoloogia]]ga seotuga. MTÜ kanti [[Äriregister|Äriregistrisse]] [[2002]]. MTÜ on korraldanud näitusi, loenguid, konverentse, avaldanud kirjandust.<ref name="arheoloogia.ee">http://www.arheoloogia.ee/arheoloogiakeskus/{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 11.06.2018)</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti Arheoloogiaselts]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.arheoloogia.ee/arheoloogiakeskus/ MTÜst arheoloogia.ee kodulehel] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti arheoloogia]] 4w71ptomznlrj29f3t4hxcyf3lmtw8l Alice (LAV) 0 512209 7217318 7026842 2026-08-18T12:53:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217318 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alice | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Alice | nimi2_keel = afrikaani | nimi2 = Alice | nimi3_keel = koosa | nimi3 = eDikeni | pilt_üldvaade = Alice,_Oos-Kaap.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 9,85 | elanikke = 15 143 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Alice''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]], [[Raymond Mhlaba vald|Raymond Mhlaba valla]] halduskeskus. Asula sai alguse misjonijaamast, mis asutati 1824. aastal.<ref>[http://www.sahistory.org.za/franco/mission-stations-I-L%20.html Mission Stations chapters I-L] sahistory.org.za</ref> Alice sai linnaõigused 1852. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20180617093322/http://www.south-africa-info.co.za/country/town/574/alice Alice] South Africa Info</ref> Aastatel 1981–1994 kuulus Alice [[Ciskei]] [[bantustan]]i koosseisu. Alice'is asub [[Fort Hare Ülikool]]i peakampus. [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Alice'i elanikest mustanahalisi aafriklasi 93,05%, [[värvilised|värvilisi]] 5,58%, valgeid 0,57%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,33% ja teisi 0,48%. [[Koosa keel]]t pidas emakeeleks 84,00%, [[afrikaani keel]]t 7,27% ja [[inglise keel]]t 3,52%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/276096</ref> <gallery> Pilt:Fort hare, old building - rsa.jpg Pilt:Universiteit van Fort Hare ingang.jpg Pilt:South Africa East London Rhodes Fort Hare University Wool Exchange building.jpg Pilt:Fort hare, sports grounds - rsa.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ida-Kapimaa provintsi linnad]] h0pjex9mohgqrmv17qbtbt4niin1931 Burgersfort 0 513114 7217644 6339157 2026-08-19T04:14:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217644 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Burgersfort | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Burgersfort | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Burgersfort | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 28,10 | elanikke = 6369 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Burgersfort''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]. Linn on saanud nime aastatel [[1876]]–[[1877]] ehitatud [[fort|fordi]] järgi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180629183105/http://www.limpopo-info.co.za/Provinces/town/666/burgersfort Burgersfort] Limpopo Info</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Burgersforti elanikest mustanahalisi aafriklasi 65,63%, valgeid 25,80%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 4,76%, [[värvilised|värvilisi]] 3,19% ja teisi 0,63%. [[Pedi keel]]t pidas emakeeleks 31,34% inimesi, [[afrikaani keel]]t 27,93%, [[inglise keel]]t 16,83%, [[suulu keel]]t 3,82%, [[tsvana keel]]t 3.06%, [[tsonga keel]]t 3,03%, [[koosa keel]]t 1,98%, [[svaasi keel]]t 1,73%, [[sotho keel]]t 1,60%, [[venda keel]]t 1,10%, [[ndebele keel]]t 0,99%, [[viipekeel]]t 0,36% ja teisi keeli 6,25%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/987137</ref> ==Galerii== <gallery> Pilt:Burgersfort, Jihoafrická republika - panoramio (1).jpg Pilt:Burgersfort, Jihoafrická republika - panoramio (2).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Limpopo provintsi linnad]] ntf9bzddq3mkm7wi77gut9ssha0v9mn Dealesville 0 513968 7217712 6855596 2026-08-19T08:06:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217712 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dealesville | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Dealesville | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Dealesville | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = Dealesville, South Africa - panoramio (6).jpg | pildiallkiri = Dealesville | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 29,31 | elanikke = 5446 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Dealesville''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] [[Tokologo vald|Tokologo vallas]]. Dealesville asutati [[1899]]. aastal. Linn on saanud nime farmi omaniku John Henry Deale'i järgi, kelle farmi maadele asula rajati.<ref>[https://web.archive.org/web/20180713231952/http://www.south-africa-info.co.za/country/town/437/dealesville Dealesville] south-africa-info.co.za</ref> Dealesville sai linnaõigused [[1914]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20180713232349/http://www.stayza.com/dealesville/ Dealesville] StayZA</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Dealesville'i elanikest mustanahalisi aafriklasi 89,37%, valgeid 7,29%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 1,76%, [[värvilised|värvilisi]] 1,30% ja teisi 0,29%. [[Tsvana keel]]t pidas emakeeleks 56,87% inimestest, [[koosa keel]]t 19,36%, [[sotho keel]]t 10,24%, [[afrikaani keel]]t 9,00%, [[inglise keel]]t 1,55% ja [[suulu keel]]t 1,38%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/465006</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Free State'i provintsi linnad]] jy5ovp7ypvo3tchuofp81tf9nmr35ju 28 (Tallinna bussiliin) 0 515742 7217489 7210977 2026-08-18T19:26:50Z ~2026-34651-55 231505 7217489 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Sinilille|avati=*1970 *2024 (tänasel kujul)|number=28|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=27|järgmine liin=29|järgmine=29 (Tallinna bussiliin)|eelmine=27 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|uuendus=18. august 2026|pilt=28buss.jpg}} [[Fail:Volvo buses in Tallinn.JPG|pisi|Veerenni peatuses]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 28''' sõidab [[Vana-Lõuna tänav|Vana Lõuna asumi]] ja [[Väike-Õismäe]] (Sinilille peatuse) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäeviti. Väljumised 15-23 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1970 |Kadaka - Vilde tee - Lepistiku - Linnu tee - Tondi - Pärnu mnt - Vana-Lõuna - Veerenni | |- |1976 |Väike-Õismäe - Szolnok - Lepistiku - Linnu tee - Tondi - Pärnu mnt - Veerenni | |- |2022 |Väike-Õismäe - Szolnok - Lepistiku - Linnu tee - Tondi - Pärnu mnt - Veerenni - Vana-Lõuna | |- |2023 |Väike-Õismäe - Szolnok - Lepistiku - Linnu tee - A. H. Tammsaare tee - Pärnu mnt - Veerenni - Vana-Lõuna | |- |2024 |Väike-Õismäe - Szolnok - Lepistiku - Linnu tee - Tondi - Pärnu mnt - Veerenni - Vana-Lõuna | |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/28/a-b 28. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 89v12ffjh9ojgav8gzzzlob4gine6du Bultfontein 0 516048 7217643 6340398 2026-08-19T04:11:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217643 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bultfontein | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Bultfontein | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Bultfontein | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 44,0 | elanikke = 23 365 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Bultfontein''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]], [[Tswelopele vald|Tswelopele valla]] halduskeskus. Bultfontein on asutatud [[1874]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20191113200721/https://www.south-africa-info.co.za/country/town/436/bultfontein Bultfontein] South Africa Info</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Bultfonteini elanikest mustanahalisi aafriklasi 93,3%, valgeid 5,5%, [[värvilised|värvilisi]] 0,5%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,5% ja teisi 0,2%. [[Sotho keel]]t pidas emakeeleks 56,7% inimesi, [[koosa keel]]t 22,7%, [[tsvana keel]]t 9,5%, [[afrikaani keel]]t 6,1% ja teisi keeli 5,0%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/466005</ref><ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/466006</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Free State'i provintsi linnad]] 09sl9lojn36f837saaflxej06qj7tll Aurora (LAV) 0 516692 7217558 6340568 2026-08-18T21:49:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217558 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aurora | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Aurora | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Aurora | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = Aurora_Church,_South_Africa.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Aurora kirik | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 1,63 | elanikke = 578 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Aurora''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Bergrivieri vald|Bergrivieri vallas]]. Linn on asutatud [[1906]]. aastal ja on saanud nime Vana-Rooma koidujumalanna [[Aurora]] järgi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180730234817/http://www.south-africa-info.co.za/country/town/239/aurora Aurora] South Africa Info</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Aurora elanikest [[värvilised|värvilisi]] 67,47%, valgeid 31,49%, mustanahalisi aafriklasi 0,52% ja [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,35%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 92,31% ja [[inglise keel]]t 6,41%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/162005</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Kapimaa provintsi linnad]] hyeggvop2vxcb0mwvcl653onxe04zq9 44 (Tallinna bussiliin) 0 517609 7217399 7209482 2026-08-18T16:22:18Z ~2026-34651-55 231505 7217399 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 2|lõpppeatus=P. Pinna|avati=2019 (tänasel kujul)|number=44|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/44/a-b/21213-1/map|eelmine liin=43|järgmine liin=45|järgmine=45 (Tallinna bussiliin)|eelmine=43 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/44/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_44_Viru_keskus.jpg}} [[Fail:Bussiliin. 44 sõitmas Narva maanteel.jpg|pisi|Narva maanteel]] [[Fail:44buss.jpg|pisi|Viru keskuse puhkepeatusel]] [[Fail:2018-04-21-16-17-20-IMG 7554 (46039873315).jpg|pisi|Viru keskuse lähedal]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 44''' sõidab [[Paul Pinna tänav]]a lähedal asuva bussipeatuse vahel ja [[Viru keskus]]e vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Kuni 1. veebruarini 2019 oli see bussiliin ringliin [[19 (Tallinna_bussiliin)|19. liinile]], st sõitis liinil peegelpildis. Väljumised 15-34 minuti tagant. Marsruut Viru bussiterminali suunal: [[Punane tänav]], [[Varraku tänav]], [[Liikuri tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]. Marsruut Paul Pinna suunal: [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Liikuri tänav]], [[Varraku tänav]], [[Punane tänav]]. Alates 1. augustist 2026 hakkab teenindama ka Lahekalda kvartalit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lasnamäe {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/lasnamae |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.2019 !Viru keskus - P. Pinna !P. Pinna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Oru ; Lasnamägi ; Vana-Kuuli ; Loitsu ; Virbi ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna | ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.01.2019 !Viru keskus - P. Pinna !P. Pinna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 4 ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Oru ; Lasnamägi ; Vana-Kuuli ; Loitsu ; Virbi ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna | ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/44/b-a 44. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] * [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] aopb3lrd67e4j6z8duifjxmqvoeo1rz Brandfort 0 520279 7217635 6343987 2026-08-19T03:12:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217635 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brandfort | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Brandfort | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Brandfort | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = Angel statue Brandfort.jpg | pildiallkiri = Ingli kuju Brandfortis | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 27,08 | elanikke = 3134 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Brandfort''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] [[Masilonyana vald|Masilonyana vallas]]. Brandfort on asutatud [[1866]]. aastal,<ref>[https://web.archive.org/web/20191113232822/https://www.south-africa-info.co.za/country/town/435/brandfort Brandfort] South Africa</ref> linnaõigused sai [[1874]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20180828170204/https://www.nightjartravel.com/cultural/brandfort Brandfort] Night Jar Travel Guide</ref> [[Teine buuri sõda|Teise buuri sõja]] ajal aastatel [[1901]]–[[1902]] asus Brandfordi lähedal kaks Briti võimude loodud tsiviilelanikkonna koonduslaagrit.<ref>[https://www2.lib.uct.ac.za/mss/bccd/Histories/Brandfort/ Brandfort] British Concentration Camps of the South African War 1900-1902</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Brandfordi elanikest mustanahalisi aafriklasi 52,27%, valgeid 45,05%, [[värvilised|värvilisi]] 1,88%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,67% ja teisi 0,10%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 49,05% inimesi, [[sotho keel]]t 33,32%, [[koosa keel]]t 6,64%, [[tsvana keel]]t 4,10% ja [[inglise keel]]t 2,90%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/464007</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Free State'i provintsi linnad]] 8toc7dvx1tlox2tw3jmyzxi9xip6gj1 Volmari Püha Siimoni kirik 0 521104 7217753 6931135 2026-08-19T08:46:33Z Kuriuss 38125 7217753 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Valmiera Püha Siimoni kirik |Pildinimi = Valmiera_Sv_Simana_baznica.jpg |Pildiallkiri = Valmiera Püha Siimoni kirik |Riik = [[Läti]] |Asukoht = [[Valmiera]] |Ehituse algus = [[1281]] |Ehituse lõpp = [[1281]] |Esmamainimine = [[1224]] |Kuuluvus = |Laiuskoord = 57/32/18 |Pikkuskoord = 25/25/35 }} '''Volmari Püha Siimoni kirik''' on [[luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] Lätis [[Valmiera]]s aadressil Bruņinieku iela 2. See on endine [[Volmari kihelkond|Volmari kihelkonna]] kihelkonnakirik, praegu kasutab seda [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]]. Kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.<ref>[http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/6922 Valmieras Sv.Sīmaņa luterāņu baznīca]</ref> Esimene kirik rajati Valmierasse 1224. aastal. Kuna see pühitseti Siimona ja Juuda nimepäeval, siis sai kirik [[Siimon Kananaios|Siimona]] järgi nime.<ref>Caune A., Ose I. Latvijas viduslaiku mūra baznīcas. 12. gs. beigas – 16. gs. sākums. Enciklopēdija. Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds, 2010. – 441. lk</ref> [[1281]]. aastal ehitasid [[Liivi ordumeister]] ja [[Riia peapiiskop]] koos kivist Volmari kiriku,<ref>lk 517, Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch</ref> mis keskajal ka linna kaitsesüsteemi kuulus. [[Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika]]s on mainitud, et kui [[Johann I von Lunen]] suri, olid kirikud ehitatud Volmarisse, [[Astijärve kirik|Astijärvele]], [[Cēsis|Võnnusse]] ja [[Trikāta]]sse. Algne hoone oli tõenäoliselt [[romaani stiil]]is [[basiilika]].<ref>Vitolds, M. (2007) Latvijas luterāņu baznīcas: vēsture, arhitektūra, māksla un memoriālā kultūra. 4. sējums. Rīga: SIA „DUE”</ref> 1613. aastaks oli Liivi sõja üle elanud kirik kriitilises seisus. Selle katus oli sisse langenud ja seinad varisemisohtlikud. Selle remont algas rootsi ajal. 1644. aastal valmis kiriku praegune [[kellatorn]]. Põhjasõja ajal rüüstasid 1702. aastal linna Vene väed, kannatada sai ka kirik ja kogu selle sisustus hävis,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.visit.valmiera.lv/lv/ko_redzet_un_darit/interesu_objekt/vietas_pasakumiem/5852_valmieras_sv_simana_baznica/ |vaadatud=2018-09-06 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906233757/http://www.visit.valmiera.lv/lv/ko_redzet_un_darit/interesu_objekt/vietas_pasakumiem/5852_valmieras_sv_simana_baznica/ |url-olek=ei tööta }}</ref> nii et 1710. aastal tuli hakata kirikut remontima. Seejärel elas kirik enne 1720. aastat üle mitu tulekahju, nii et 1720. aastal alustati taas remonti, mille käigus ehitati tugevamaks hoone võlvid. 1738. aastal tabas kirikutorni välk ja see hävis tules. Tuli ehitada uus torn, selle käigus pandi torni tippu praegune kukekujuline tuulelipp. Ka kiriku muinsuskaitsealune kantsel pärineb 1739. aastast.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4540 Kancele ar gleznojumiem (8)]</ref> 18. sajandist pärineb veel muinsuskaitsealune kiriku seintele tehtud maaling-epitaaf.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4547 Sienas gleznojums - epitāfija]</ref> 1780. aastal annetas [[Kauguri mõis]] kirikule oreli. 1818. aastal remonditi kiriku torni, selle käigus ehitati tornikiiver kõrgemaks. 1831. aastal tabas kirikutorni välk ja kiivriosa hävis tules. Järgmisel aastal varustati taastatud torn [[piksevarras|piksevardaga]]. Esimese lätlasest kirikuõpetaja sai kirik 1883. aastal, mil õpetajaks sai Jānis Neilands. 1886. aastal annetas [[Kokmuiža mõis]] kirikule selle praeguse oreli. Nii orel<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4537 Ērģeles]</ref> kui ka orelirõdu on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4536 Ērģeļu luktas ar gleznojumiem (12)]</ref> 1908. aastal remonditi kiriku sisemust, hoone sai uue [[interjöör]]i. 1963. aastal võeti vastu otsus, et kirik tuleb kontserdisaaliks ümber ehitada. 1964. aastal konfiskeeriti kirik sealselt koguduselt ning 1972. aastal avati hoone kontserdisaali ja Valmiera koduloomuuseumina. Kogudus sai kirikus jumalateenistusi alustada 1988. aastal, ametlikult saadi see hoone tagasi 1996. aastal.<ref>http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/43/</ref> Kirikus on riikliku kaitse all P. Tilihami hauaplaat<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4541 Kapa plāksne P.Tīliham]</ref> ja J.F Schröderi mälestustahvel.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4545 Piemineklis J.F.Šrēderam]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Church of Saint Simon in Valmiera|Volmari Püha Siimona kirik}} * [http://simanadraudze.lv/ Koguduse koduleht] {{Volmari kihelkond}} [[Kategooria:Volmari kihelkond]] [[Kategooria:Läti luteriusu kirikud]] [[Kategooria:Valmiera]] [[Kategooria:Läti Evangeelne Luterlik Kirik]] totpe7tw5w0tozm8zo38tkl5fgtjowa 20 (Tallinna bussiliin) 0 522555 7217666 7216872 2026-08-19T06:23:22Z ~2026-34651-55 231505 7217666 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Teelise|avati=*1976 *2000 *2026 (Tänasel kujul)|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=20teelise.jpg|suleti=1987}}{{teekaart}}[[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al|264x264px]] [[Fail:20pääsküla.jpg|pisi|Viimane päev Pääsküla jaama suunas, 31.07.26|266x266px]] [[Fail:20buss.jpg|pisi|267x267px|Kadaka peatusel Viru keskuse suunal]] [[Fail:Clio moored at quay 8 in Port of Tallinn 26 July 2024.jpg|pisi|Reisisadamal]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]]st [[Pääsküla|Teeliseni]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 20 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kopli]] |Suleti 1987 |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | |- |2005 |[[Vanasadam|D-terminal]] – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2026 |Viru keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam – Teelise |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 20A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2004 |Kivisilla – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2019 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2023 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Nimetatakse ümber liiniks 19<ref name=":1" /> |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Teelise !Lepistiku - Teelise !Teelise - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2026 !Reisisadama D-terminal - Pääsküla jaam !Lepistiku - Pääsküla jaam !Pääsküla jaam - Reisisadama D-terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa ; Siimeoni ; Reisisadama D-terminal |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] p7agtqjaa0g6832iprmxfyvzsa8i2y9 7217668 7217666 2026-08-19T06:23:56Z ~2026-34651-55 231505 7217668 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Teelise|avati=*1976 *2000 *2026 (tänasel kujul)|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=19. august 2026|pilt=20teelise.jpg|suleti=1987}}{{teekaart}}[[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al|264x264px]] [[Fail:20pääsküla.jpg|pisi|Viimane päev Pääsküla jaama suunas, 31.07.26|266x266px]] [[Fail:20buss.jpg|pisi|267x267px|Kadaka peatusel Viru keskuse suunal]] [[Fail:Clio moored at quay 8 in Port of Tallinn 26 July 2024.jpg|pisi|Reisisadamal]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]]st [[Pääsküla|Teeliseni]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 20 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kopli]] |Suleti 1987 |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | |- |2005 |[[Vanasadam|D-terminal]] – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2026 |Viru keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam – Teelise |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 20A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2004 |Kivisilla – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2019 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2023 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Nimetatakse ümber liiniks 19<ref name=":1" /> |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Teelise !Lepistiku - Teelise !Teelise - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2026 !Reisisadama D-terminal - Pääsküla jaam !Lepistiku - Pääsküla jaam !Pääsküla jaam - Reisisadama D-terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa ; Siimeoni ; Reisisadama D-terminal |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 2zxwk1v7whz8wvaf5tqz7t50598z6hj 21 (Tallinna bussiliin) 0 522558 7217853 7213668 2026-08-19T10:54:27Z MorsMe 217455 7217853 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Landi|avati=*1961 *2026 (tänasel kujul)|number=21|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20A|järgmine liin=21A|järgmine=21A (Tallinna bussiliin)|eelmine=20A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_21_Viru_keskus.jpg}} [[Fail:21buss.png|pisi|Räime peatusel]] [[Fail:21virukeskus.jpg|pisi|Viru keskusel]] {{teekaart}} '''21''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab marsruudil [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Landi tänav|Landi.]] Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-65 minuti tagant Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Viru keskus - Kadaka - Landi 22.-23. augustil 2026 == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 21 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Rocca al Mare - Kakumäe | |- |1974 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Kakumäe tee - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Mere pst - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 |Viru keskus - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Vismeistri - Kakumäe tee - Landi<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 21A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Rocca Al Mare - Kakumäe - Haabersti - Ehitajate tee - Nõmme | |- |1974 |Autobussikoondis - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Kakumäe tee - Vana-Rannamõisa tee - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2005 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2007 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2026 | - |Muudeti nr [[22 (Tallinna bussiliin)|22-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 21B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Vababuse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 | - |Suleti ja liideti liiniga 21 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Landi !Landi - Viru keskus |- | ; Viru keskus 4 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2015 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Landi !Landi - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2015 !Balti jaam - Landi !Landi - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi | ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; Balti jaam ; Balti jaam |} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21A]] *[[21B]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/ 21. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 7kvryih6c2s3c2e38ya97fw98y8x417 20A 0 522605 7217403 7216874 2026-08-18T16:29:07Z ~2026-34651-55 231505 7217403 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Laagri alevik|avati=2004|number=20A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20|järgmine liin=21|järgmine=21 (Tallinna bussiliin)|eelmine=20 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|uuendus=1. juuli 2026|pilt=TLT 20A.jpg|suleti=2026}} [[Fail:20Abuss.jpg|pisi|Viru keskuse puhkepeatusel]] [[Fail:Clio moored at Quay 8 in Port of Tallinn 26 July 2024.jpg|pisi|Reisisadamal]] [[Fail:MRP 157.JPG|pisi|Kesklinnas]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 20A ühes peatuses.png|pisi|Viru peatusel]] '''20A''' oli Tallinna ja Saue valla bussiliin, mis teenindas reisijaid marsruudil [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri alevik]]. Väljumised 30-70 minuti tagant. Bussiliini teenindas bussifirma [[MRP Linna Liinid]] liinil Kunstiakadeemia – Laagri alevik kuni 2019. aasta 1. veebruarini, kui [[Tallinna linnavalitsus]] otsustas lõpetada sõlmitud lepingu.<ref>{{Netiviide|Autor=Indrek Kruus, Toomas Pott, Merili Nael|URL=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|Pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|Väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|Aeg=16.01.2019|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> Alates sellest kuupäevast võttis liini teenindamise üle [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Uus teenindaja tegi liinil 20A mitu muudatust: 15. veebruarist sai kesklinnas asunud lõpp-peatuse asemel lõpp-peatuseks [[Ants Laikmaa tänav|Ants Laikmaa tänava]] peatus, liin sai alguse Viru keskuse bussiterminalist ja lisati uus peatus Akadeemia tee [[Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|Pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=13.02.2019|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> Bussiliin teenindas tööpäeviti iga tund ja tipptundidel iga pooltund, laupäeval ja alates 1. maist 2019 ka pühapäeval ning riiklikul pühal iga 2 tunni tagant.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|Pealkiri=Sõiduplaanid|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> 1. septembrist 2020 tihendati bussiliini seoses [[25 (Tallinna bussiliin)|bussiliini 25]] sulgemisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 1. augustist 2026 marsruut muutus ja liin hakkas kandma numbrit 19.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> [[Fail:MRP167.JPG|pisi|Aastal 2013]] == Marsruut == Liini 20A pikkus oli ligikaudu 17 kilomeetrit ning buss läbis Tallinnas [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa. Liini lõpp-peatus on [[Saue vald|Saue vallas]] Laagri alevikus. Bussiliini marsruut oli Viru keskusest järgmine: Narva mnt, Pärnu mnt, A. H. Tammsaare tee, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee.<ref name=":0" />{{teekaart}} == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2004 |Kivisilla – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2019 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2023 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2026 |D-terminal – Liivalaia – Pärnu mnt – Tondi – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Muudeti nr [[19 (Tallinna bussiliin)|19-ks]]<ref name=":1" /> |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 15.02.2019 kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Laagri alevik !Laagri alevik - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 14.02.2019 !Hobujaama - Laagri alevik !Laagri alevik - Kivisilla |- | ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla |} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0bpm75qjc1bo00e7kp98o1dvu7kmn9b 21B 0 522607 7217338 7213669 2026-08-18T13:16:09Z MorsMe 217455 7217338 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam 6|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*1995 *2015|number=21B|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21A|järgmine liin=22|järgmine=22 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b|uuendus=2. august 2026|pilt=21B buss Balti jaama suunas.png|suleti=2026}} {{teekaart}} [[Fail:21Bbuss.jpg|pisi|Vabaõhumuuseumi teel]] '''21B''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõitis [[Balti jaam]]a ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõikidel päevadel. Tööpäevadel oli 7 väljumist ja nädalavahetuseti oli 2 väljumist. Väljumised 2-4 tunni tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Vababuse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam | |- |2026 | - |Suleti ja liideti [[21 (Tallinna bussiliin)|liiniga 21]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2015 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Kakumäe !Kakumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.10.2015 !Balti jaam - Kakumäe !Kakumäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Mõisa ; Rocca al Mare kool ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; Balti jaam ; Balti jaam |} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21A]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b/ 21B. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] bsbnc5hxtlqiwb858ke6lmf6xjx0ar3 Sündinud 1995 0 523652 7217719 7217050 2026-08-19T08:16:01Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7217719 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1995}} ''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja *[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur *[[18. jaanuar]] – [[Jack Miller]], Austraalia Grand Prix' mootorrataste võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja *[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur * 24. jaanuar – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja * 24. jaanuar – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist *[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane *[[11. veebruar]] – [[Milan Škriniar]], Slovakkia jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija *21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja *[[22. veebruar]] – [[Muamer Tanković]], Rootsi jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur ==Märts== *[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *10. märts – [[Domingos Duarte]], Portugali jalgpallur *[[15. märts]] – [[János Hahn]], Ungari jalgpallur *[[16. märts]] – [[Alexander Barboza]], Argentina jalgpallur *[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja *[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur * 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur * 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja *[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist *11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja *[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja *[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja *[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist *[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja *[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur *[[12. mai]] – [[Thaciano]], Brasiilia jalgpallur *[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja *[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur *[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja *[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja *[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints *[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja *[[12. juuni]] – [[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur * 12. juuni – [[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja * 12. juuni – [[Andreas Almgren]], rootsi jooksja *[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja *[[18. juuni]] – [[Mario Hermoso]], hispaania jalgpallur * 18. juuni – [[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur * 18. juuni – [[Karel Hussar]], eesti pikamaajooksja *[[22. juuni]] – [[Dua Lipa]], Inglise laulja *[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja *[[10. juuli]] – [[Ada Hegerberg]], Norra jalgpallur *[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja *[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter *[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane *[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist *[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur *[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist *[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur *[[21. august]] – [[Agustín Rossi (jalgpallur)|Agustín Rossi]], Argentina jalgpallur *[[22. august]] – [[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist * 22. august – [[Dua Lipa]], Inglise laulja * 22. august – [[Laura Štoma]], Eestis tegutsev läti dirigent ja laulja *[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur * 23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja *[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja *[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur ==September== *[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija *[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur *[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane * 5. september – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja *[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur * 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja * 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja *[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane *[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja * 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener *[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija *[[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja *[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja *[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija ==November== *[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja *[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja *[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur *[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja *[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Anna Iriyama]], jaapani laulja * 3. detsember – [[Julius Honka]], soome jäähokimängija * 3. detsember – [[Martin Trudnikov]], eesti akordionist, ansamblijuht ja dirigent * 3. detsember – [[Angèle]], Belgia laulja, helilooja, instrumentalist ja muusikaprodutsent *[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik *[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter *[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja *[[19. detsember]] – [[Karel Käos]], eesti näitleja *[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist *[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur * 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija <!--- * [[Kevin Aloe]] * [[Maksim Anohhin]] * [[Vladimir Avilov]] * [[Meril Beilmann]] * [[Héctor Bellerín]] * [[Eva Boto]] * [[Michael Clifford]] * [[Laura Dekker]] * [[Aleksander Eerma]] * [[Freddi]] * [[Vladislav Gavrikov]] * Jevgeni Harin * Airika Harrik * Yahya Hassan * Georgie Henley * Adnan Januzaj * Mikolas Josef * Kevin Kauber * Ats Kiisa * Katariina Maria Kits * Sara Kolak * Rauno Koorts * Kea Kruuse * Vlada Kubassova * Mark Lapidus * Valev Laube * Ester Ledecká * Lexa * Ralf Mackenbach * Nathan MacKinnon * María Isabel * Pavel Marin * Trayvon Martin * Melanie Martinez * Francesca Michielin * Takumi Minamino * Anton Mirantšuk * Lourdes Mohedano * Niko Nurmi * Hindrek Ojamaa * Sten Olmre * Kaarel Orumägi * Kaetlyn Osmond * Gabriella Papadakis * Rasmus Peetson * Rebecca Peterson * Kätlin Piirimäe * Post Malone * Mette-Triin Purde * Rasmus Andreas Raide * Yulimar Rojas * Kelly Rosen * Rivo Saaremäe * Joseph Saliste * Siimon Sander * Joseph Schooling * Luke Shaw * Mikaela Shiffrin * Justs Sirmais * Sergei Sirotkin * Nina Sublatti * Aleksandr Zakarljuka * Kerli Zirk * Timothy Henry Charles Tamm * Tuuli Tomingas * Bertrand Traoré * Troye Sivan * Taavi Tšernjavski * Marie Turmann * Marie Vaigla * Kelly Vainlo * Bogdan Vaštšuk * Madis Vihmann * Hans Villemi * Nadine Visser * Lisa Vittozzi * Anisa Vänikver * Andrew Wiggins * Amelia Windsor ---> 7czag3wc5pd5mv9t6ryax4qye15bai5 Bushman's River Mouth 0 524657 7217645 7026191 2026-08-19T04:16:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217645 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bushman's River Mouth | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Bushman's River Mouth | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Boesmansriviermond | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = Graham_Maclachlan_-_View_from_Oom_Pietie.,_Boesmansriviermond.jpg | pildiallkiri = Bushman's River Mouth | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 15,82 | elanikke = 6147 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Bushman's River Mouth''' ([[afrikaani keel]]es '''Boesmansriviermond''') on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Ndlambe vald|Ndlambe vallas]]. Bushman's River Mouth on asutatud [[1897]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20181014130102/https://www.south-africa-info.co.za/country/town/1198/bushmans-river-mouth Bushmans River Mouth] South Africa Info</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Bushman's River Mouth'i elanikest mustanahalisi aafriklasi 77,47%, [[värvilised|värvilisi]] 13,58%, valgeid 8,26%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,18% ja teisi 0,49%. Koosa keelt pidas emakeeleks 74,12% inimesi, afrikaani keelt 16,89% ja [[inglise keel]]t 6,64%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/265011</ref> Küla asub Port Alfredist 25 km kaugusel,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Explore Local and International Real Estate {{!}} Pam Golding Properties |url=https://www.pamgolding.co.za/global-footprint |vaadatud=2025-11-25 |väljaanne=www.pamgolding.co.za}}</ref> Bushmani jõe läänekaldal, otse [[Kenton-on-Sea]] vastas. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ida-Kapimaa provintsi linnad]] 96vxc8vx1nols1ja8ak6do9nvrkc04y 30 (Tallinna bussiliin) 0 524747 7217396 7216571 2026-08-18T16:07:59Z ~2026-34651-55 231505 7217396 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Kärmu|avati=1987 (29A liinina)|number=30|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=29B|järgmine liin=31|järgmine=31 (Tallinna bussiliin)|eelmine=29B|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b]|läbi=Iru|eelkäija=[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]]|uuendus=15. august 2026|pilt=30 Kärmu.jpg}} {{teekaart}} '''Tallinna ja Maardu bussiliin 30''' sõidab [[Seli asum]]i ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub [[tööpäev]]iti. Marsruut Kärmu suunal: [[Ümera tänav]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Ussimäe tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Vana-Narva maantee]]. Marsruut Seli suunal: [[Vana-Narva maantee]], [[Priisle tee]], [[Ussimäe tee]], [[Kristjan Kärberi tänav]] [[Ümera tänav]]. Liin 30 väljub 8 korda päevas == Ajalugu == {| class="wikitable" !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu |Liin oli nr. [[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu |Liin oli nr. [[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |- |01.06.09 | - |Muudeti nr. 30-ks |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2009 !Seli - Iru - Kärmu !Kärmu - Iru - Seli |- | ; Seli ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Vasar ; Madikse ; Pähklimäe ; Koplimäe ; Kärmu | ; Kärmu ; Koplimäe ; Pähklimäe ; Madikse ; Vasar ; Iru ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Seli |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b/ 30. bussiliini sõiduplaan (Kärmu suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/30/b-a/ 30. bussiliini sõiduplaan (Seli suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] ihzeqc00jw8u1xkwotihsqpqsqb46pr 25 (Tallinna bussiliin) 0 524749 7217855 7216494 2026-08-19T10:56:17Z MorsMe 217455 7217855 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Tiskre|lõpppeatus=Reisisadama D-Terminal|avati=*1976 *2012 *2024|number=25|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24A|järgmine liin=26|järgmine=26 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|suleti=*1993 *2020|pilt=Solaris Urbino 12 CNG liinil 25.jpg|läbi=Liivalaia}} Tallinna bussiliin '''25''' sõidab [[Tallinna sadam|Reisisadama D-terminali]] ja [[Tiskre]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati Tallinna liinivõrgu muudatuste teise etapi raames. Bussiliin 25 asendas bussiliini 22. Väljumised on 10–32 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Pirni, Mustjõe, Looga, Sõba). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Routes and Schedules |url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b |vaadatud=2024-10-25 |väljaanne=transport.tallinn.ee}}</ref> {{teekaart}} == Ajalugu == Aastatel 2012–2020 sõitis bussiliin 25 marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri alevik]]. [[Fail:MRP 281.JPG|pisi|Laagri aleviku suunas]] [[Fail:TLT AS 25.jpg|alt=|pisi|229x229px|Buss sõitmas vanal liinil 25 [[Möldre tee]]l]] Bussiliin avati selleks, et suurendada liiklustihedust Laagri ja Mustamäe vahel ning võtta survet ülekoormatud liinilt [[20A]].<ref>{{Netiviide|autor=Uwe Gnadenteich|url=https://www.postimees.ee/1013098/uus-buss-soidab-keskuse-tanavalt-laagrisse|pealkiri=Veskimöldre elanikud soovivad korralikku bussiliini|väljaanne=Postimees|aeg=28.10.2012|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliini teenindajana alustas firma [[MRP Linna Liinid]]. Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada lepingu bussifirmaga 2019. aasta 1. veebruaril, seega võttis liini teenindamise ette [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref>{{Netiviide|autor1=Indrek Kruus |autor2=Merili Nael |autor3=Toomas Pott|url=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=16.01.2019|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussimarsruudile lisati sama aasta 15. veebruaril mõlemas suunas Akadeemia tee bussipeatus [[Eduard Vilde tee|Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|väljaanne=Tallinna linnavalitsus|aeg=13.02.2019|vaadatud=14.08.2019|arhiivimisaeg=7.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190807181456/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|url-olek=ei tööta}}</ref> Buss sõitis liini kolm korda tööpäevas; 16. juuni 2020 seisuga oli see kõige hõredama bussigraafikuga liin Tallinna ühistranspordiliinide võrgustikus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliin liideti 1. septembril 2020 [[20A (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 20A]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Bussiliini väljumised olid kolm korda päevas: kell 06.50, 14.40 ja 17.00. Liini 25 pikkus oli ligikaudu 11 kilomeetrit<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12081|pealkiri=Bus route 25 on the map of Tallinn|väljaanne=WikiRoutes|aeg=14.11.2016|vaadatud=14.08.2018}}</ref> ja bussi marsruut läbis Tallinnas Mustamäe ning Nõmme linnaosasid, liini lõpp-peatus asus Saue vallas Laagri alevikus. Bussi marsruut Keskuse peatusest oli järgmine: [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee|E.Vilde tee]], [[Kadaka tee]], [[Kadaka puiestee]], [[Möldre tee]].<ref name=":0" /> Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Tiskre - Kadaka - Reisisadama D-Terminal 22.-23. augustil 2026 == Marsruut == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1976 |1993 |Kingiseppa - Muuga | |- |1.11.2012 |31.09.2020 |Keskuse, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee |Liideti bussiliiniga [[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |- |21.10.2024 | - |Uus-Sadama, Reidi tee, Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Luise, Endla, Paldiski mnt, Rannamõisa tee, Vahepere, Taludevahe, Keskpäeva tee |Asendas bussiliini [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |} == Peatuste loend == {{col-begin}} {{col-2}} ===Reisisadama D-terminal > Tiskre=== *'''Reisisadama D-terminal''' *Uus-Sadama *Raua *Paberi *Hotell Olümpia *Keskhaigla *Kosmos *Koidu *Taksopark *Hipodroom *Humala *Zoo *Haabersti *Haabersti ring *Pikaliiva *Tähistaeva *Printsu tee *Vana-Rannamõisa tee *Jõeküla *'''Tiskre''' {{col-break}} ===Tiskre > Reisisadama D-terminal=== *'''Tiskre''' (Vahepere) *Rannaniidu *Keskpäeva tee *Tiskre (Klooga mnt) *Vahepere *Jõeküla *Vana-Rannamõisa tee *Printsu tee *Tähisteava *Pikaliiva *Haabersti ring *Haabersti *Zoo *Humala *Hipodroom *Mooni *Taksopark *Kosmos *Liivalaia *Hotell Olümpia *Paberi *Raua *'''Reisisadama D-terminal''' {{col-end}} == Viited == <references responsive="" /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] i7z4oplzq8ioquvx2zv1efj1a9lc6yy Deneysville 0 525138 7217729 6348441 2026-08-19T08:26:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217729 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Deneysville | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Deneysville | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Deneysville | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 45,9 | elanikke = 19 479 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Deneysville''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]]. Deneysville on asutatud [[1939]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20181020011753/https://www.free-state-info.co.za/provinces/town/469/deneysville Deneysville] Free State Info</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Deneysville'i elanikest mustanahalisi aafriklasi 93,5%, valgeid 5,5%, [[värvilised|värvilisi]] 0,5%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,1% ja teisi 0,3%. [[Sotho keel]]t pidas emakeeleks 76,4% inimesi, [[suulu keel]]t 6,8%, [[afrikaani keel]]t 5,3%, [[koosa keel]]t 4,6% ja teisi keeli 6,8%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/478013</ref><ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/478014</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Free State'i provintsi linnad]] rjwknfysvk993ul4owtvx8r2usyqzyp 26 (Tallinna bussiliin) 0 527607 7217857 7213671 2026-08-19T10:57:41Z MorsMe 217455 7217857 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Paljassaare|avati=*1967 *2024 (tänasel kujul)|number=26|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=25|järgmine liin=26A|järgmine=26A (Tallinna bussiliin)|eelmine=25 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=9. august 2026|pilt=26busslille.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:26buss.jpg|pisi|Haaberstil]] '''Tallinna bussiliin 26''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Paljassaare]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-30 minutit tagant Marsruut Paljassaare suunal: [[Õismäe tee]], [[Ehitajate tee]], [[Paldiski maantee]], [[Sõle tänav]], [[Sitsi tänav]], [[Paljassaare tee]]. Marsruut Väike-Õismäe suunal: [[Paljassaare tee]], [[Sitsi tänav]], [[Sõle tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Ehitajate tee]], [[Õismäe tee]]. Seoses Ironman võistlusega sõidas marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Paljassaare 22.-23. augustil 2026 == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 26 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Viru - Tehnika - Ristiku tn - Kaera | |- |1968 |Kaubamaja - Tehnika - Sõle tn - Niidi - Paljassaare | |- |1970 |Kadaka - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare | |- |1977 |Väike-Õismäe - Sinilille - Szolnok - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare Paljassaare - Sõle tn - Mustamäe tee - Laki - Sinilille - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi ehk Väike-Õismäe - Laki - Paljassaare | Paljassaare - Szolnok - Väike-Õismäe |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Paldiski mnt - Sõle tn - Paljassaare |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 26A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1990 |Väike-Õismäe - Laki - Lille - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik Paljassaare põik - Paljassaare - Sitsi - Sõle tn - Lille - Szolnok - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi (v.t üldinformatsiooni) |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Zoo - Paldiski mnt - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik |Praegune marsruut |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/a-b/ 26. bussiliini sõiduplaan (Paljassaare suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/b-a/ 26. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] nqeme2w0ta281ct24g6c5z845ceti3r Aleksandrs Leimanis 0 528808 7217296 5607749 2026-08-18T12:00:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217296 wikitext text/x-wiki '''Aleksandrs Leimanis''' ([[17. september]] [[1913]] Gavrilovo küla, [[Smolenski kubermang]] – [[17. juuni]] [[1990]] [[Riia]]) oli läti filmilavastaja. Aleksandrs Leimanis lõpetas [[1939]]. aastal [[Moskva]]s [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|Anatoli Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi]]. Töötas seejärel [[Tšeboksarõ]], [[Semipalatinsk]]i ja [[Omsk]]i teatrites ja läti kunstiansambites. Alates [[1944]]. aastast elas [[Läti]]s. Ta oli [[1946]]–[[1947]] Noorsooteatri ja [[1952]]–[[1953]] [[Jelgava Draamateater|Jelgava Draamateatri]] pealavastaja. Alates [[1954]]. aastast töötas Leimanis [[Riia Filmistuudio]]s. Lisaks oli ta aastatel [[1948]]–[[1957]] Läti Riikliku Konservatooriumi teatriteaduskonna õppejõud ja [[1971]]–[[1973]] kateedrijuhataja.<ref>[https://web.archive.org/web/20181124162646/https://nekropole.info/ru/person/view?id=4525&l=lv Aleksandrs Leimanis] Nekropole</ref> == Filmid == {| class="wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Eestikeelne pealkiri !! Märkused |- |[[1959]] || "Atzītā kļūda" || || lühifilm |- |[[1964]] || "Cielaviņas armija" || "[[Linavästriku armee]]" || |- |[[1965]] || ""Tobago" maina kursu" || "[["Tobago" muudab kurssi]]" || |- |[[1968]] || "Cielaviņas armija atkal cīnās" || "[[Linavästriku armee jätkab võitlust]]" || |- |[[1970]] || "Vella kalpi" || "[[Saatana teenrid]]" || |- |[[1972]] || "Vella kalpi Vella dzirnavās" || "[[Saatana teenrid Kuradiveskis]]" || |- |[[1973]] || "Oļegs un Aina" || "Oleg ja Aina" || telemängufilm |- |[[1975]] || "Melnā vēža spīlēs" || "[[Musta vähi sõrgade vahel]]" || |- |[[1979]] || "Atklātā pasaule" || "Avatud maailm" || |} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Leimanis, Aleksandrs}} [[Kategooria:Läti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1990]] rqrp55f0dkeparka7ai3suzezhe6mht Epifanius (Dumenko) 0 531007 7217438 7206952 2026-08-18T18:05:10Z ~2026-45201-20 235730 EKI tähetabelit eiranud tähevead 7217438 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Metropoliit Epifanius | pilt = Epiphanius Dumenko on 5 January 2019 in Istanbul.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u [[Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit]] | ametiajaalgus = 15.12.2018 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = KPUÕK Perejaslavi ja Bila Tserkva metropoliit | ametiajaalgus2 = 2017 | ametiajalõpp2 = 15.12.2018 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Serhi Petrovõtš Dumenko | sünniaeg = [[3. veebruar]]il [[1979]] | sünnikoht = [[Vovkove (Ivanivka rajoon)|Vovkoves]] [[Ivanivka rajoon]]is [[Odessa oblast]]is | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[ukrainlased|ukrainlane]] | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ateena Rahvuslik Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Epifanius''' ([[ukraina keel]]es Епіфаній; [[kodanikunimi|kodanikunimega]] Сергій Петрович Думенко ''Serhi Petrovõtš Dumenko''; sündinud [[3. veebruar]]il [[1979]] [[Vovkove (Ivanivka rajoon)|Vovkoves]]) on [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]] tiitliga [[Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit]]. ==Elu ja haridus== Ta sündis aastal 1979 [[Vovkove (Ivanivka rajoon)|Vovkoves]] [[Ivanivka rajoon]]is [[Odessa oblast]]is. Tema lapsepõlv ja kooliaastad möödusid [[Stara Žadova]]s [[Storožinetski rajoon]]is [[Tšernivtsi oblast]]is. 1996. astus ta Kiievi Vaimulikku Seminari, mille lõpetas 1999. aastal ning asus samal aastal õppima Kiievi Vaimulikku Akadeemiasse, mille lõpetas 2003. aastal. 2006-2007 õppis ta [[Ateena Rahvuslik Ülikool|Ateena Rahvusliku Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas.<ref name="risu.org.ua">[https://risu.org.ua/en/index/all_news/state/national_religious_question/73918/ METROPOLITAN EPIFANIY (DUMENKO) BECOMES PRIMATE OF ONE LOCAL ORTHODOX CHURCH OF UKRAINE] - RISU, 15.12.2018</ref> ==Teenistus vaimulikuna== === Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikus === Ta teenis vaimulikuna [[Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]us. 13. detsembril 2017. aastal andis KPUÕK Püha Sinod talle Perejaslavi ja Bila Tserkva metropoliidi tiitli.<ref name="risu.org.ua"/> === Ukraina Õigeusu Kirikus === [[15. detsember|15. detsembril]] [[2018]] valiti ta [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]]l asutatud [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u eestseisjaks tiitliga [[Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit]]. Kuigi UÕK asutati [[metropoolia (jurisdiktsioon)|metropooliana]], mitte [[patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarhaadina]]<ref>Olszański, T. A. [https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/osw-commentary/2018-12-17/historic-unification-ukrainian-orthodox-church#_ftnref3 Historic unification of Ukrainian Orthodox Church] – Centre for Eastern Studies (OSW), 2018</ref>, siis avaldas Epifanius 2019. aasta jaanuaris lootust, et UÕK saavutab patriarhaadi staatuse, kui on suudetud ületada Ukraina õigeusklike seas valitsev lõhestatus ja vastuolud.<ref>[https://web.archive.org/web/20190227060650/https://www.romfea.news/epiphanius-when-the-time-comes-we-will-receive-the-status-of-a-patriarchate/ Epiphanius: When the time comes, we will receive the status of a Patriarchate] - ''Rofea News'', 24.01.2019 (26.02.2019)</ref> Epifaniuse [[intronisatsioon]] (ametisse seadmine) toimus 3. veebruaril [[2019]]. aastal [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]us.<ref>[https://www.unian.net/society/10432026-predstoyatelya-pcu-epifaniya-intronizirovali.html Предстоятеля ПЦУ Епифания интронизировали] – UNIAN, 03.02.2019 (26.02.2019)</ref> Ta asus 2019. aasta veebruaris ise juhtima UÕK välissuhete osakonda, kuid nimetas 6. märtsil 2019 enda asetäitjateks Rivne ja Ostrogi ülempiiskopi [[Hilarion (Protsõk)|Hilarioni]] ning Tšernihhivi ja Nižõni ülempiiskopi [[Eustratius (Zorja)|Eustratiuse]].<ref>[https://www.pomisna.info/doc/dokumenty-na-golovnu/mytropolyt-epifanij-pryznachyv-zastupnykiv-golovy-uztsz/ Митрополит Епіфаній призначив заступників голови УЗЦЗ] - Єдина помісна Українська Православна Церква, 06.03.2019 (10.03.2019)</ref> Juhtis 7. jaanuaril 2023 esimest korda [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostris]] jumalateenistust.<ref>Макс Требухов, Юрій Корогодський. [https://lb.ua/society/2023/01/07/541767_ptsu_provela_rizdvyane_bogosluzhinnya.html ПЦУ провела різдвяне богослужіння у Києво-Печерській Лаврі] - Lb.ua, 07.01.2023 (vaadatud: 07.01.2023)</ref> == Vaated == === Väärikuse revolutsioon === 2019. aasta veebruaris märkis ta [[Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster|Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega kloostris]] toimunud [[Euromaidan]]i ja [[2014. aasta Ukraina revolutsioon]]i sündmuste käigus hukkunud [[Taevane sadakond|Taevase sadakonna]] mälestusjumalateenistusel, et tänu nende ohvrimeelsusele on olemas avatud piir Euroopa Liiduga ja autokefaalne Ukraina Õigeusu Kirik.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/state/national_religious_question/74789/ GLOBAL CHANGES INITIATED IN UKRAINE BY HEAVENLY HUNDRED’S HEROES, PRIMATE OF THE OCU SAID]- RISU, 20.02.2019 (vaadatud 17.03.2019)</ref> 20. märtsil 2019. aastal rõhutas ta, et tänu 2014. aasta veebruaris toimunud [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|väärikuse revolutsioonile]] sai Ukraina Õigeusu Kirik autokefaaliat kinnitava [[tomos]]e.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/religion_and_society/75151/ THANKS TO REVOLUTION OF DIGNITY, UKRAINE RECEIVED TOMOS OF AUTOCEPHALY, PRIMATE OF THE OCU SAYS] - RISU, 20.03.2019 (vaadatud 30.03.2019)</ref> === Suhted teiste kirikutega === Ta arvas 2019. aasta märtsi alguses, et kui üks õigeusu kogudus lõheneb UÕK ja [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u pooldajate vahel, siis ei välista ta kirikuhoone ühiskasutust.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/orthodox/ocu/74917/ EPIFANIY: OCU READY FOR COMMON USE OF CHURCHES BY PARISHES OF TWO CHURCHES] - RISU, 01.03.2019 (vaadatud 17.03.2019)</ref> 2019. aasta mais antud intervjuus ütles ta, et UÕK ühinemine [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik|uniaatidega]] ei ole välistatud, kuid selleks on vaja pidada dialoogi.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/glava-ptsu-epifaniy-zayavil-o-vozmojnosti-obedineniya-s-katolikami Глава ПЦУ Епифаний заявил о возможности объединения с католиками] - Liga.net 12.05.2019 (vaadatud 12.05.2019)</ref> === Suhted riigiga === Enne [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|2019. aasta Ukraina presidendivalimiste]] teist vooru kutsus ta Ukraina elanikke suuremale ühtsusele, sest ühtsuse puudumise tõttu on agressoril lihtsam saada Ukraina endale.<ref>[https://www.ukrinform.net/rubric-society/2681063-epiphanius-aggressor-will-have-opportunity-to-seize-ukraine-if-we-are-divided.html Epiphanius: Aggressor will have opportunity to seize Ukraine if we are divided]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} - UKRINFORM, 15.04.2019 (vaadatud 15.04.2019)</ref> Keeldus osalemast [[Volodõmõr Zelenskõi]] eestvedamisel salvestatud Ukraina usujuhtide pöördumises Donbassi ja Krimmi elanike poole, mis avaldati 13. mail 2019, sest selles osales ka UÕK aupatriarh [[Filaret (Denõssenko)|Filaret]], mis tekitas tema arvates valearusaama sellest, kes on UÕK eestseisja. Videopöördumises osalesid veel MPUÕK metropoliit [[Onufrius (Berezovskõi)]], [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]u eestseisja [[Svjatoslav (Ševtšuk)]], moslemite ja juudi kogukondade esindajad.<ref>[https://nv.ua/ukraine/politics/smi-uznali-ob-otkaze-epifaniya-prinyat-uchastie-v-videoobrashchenii-zelenskogo-50021227.html СМИ узнали об отказе Епифания принять участие в видеообращении Зеленского] - Nv.ua, 13.05.2019 (vaadatud: 13.05.2019)</ref> == Vaata ka == *[[Ukraina Õigeusu Kiriku piiskop]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{Commonskat-tekstina|Epiphanius (Dumenko)|Epifanius (Dumenko)}} * [https://news.liga.net/politics/news/u-epifaniya-vdvoe-bolshe-simpatikov-chem-u-filareta---opros-kmis У Епифания вдвое больше симпатиков, чем у Филарета - опрос КМИС] - Liga Novosti, 22.05.2019 * [https://korrespondent.net/ukraine/4179285-ptsu-hotoviatsia-pryznat-esche-chetyre-tserkvy-epyfanyi ПЦУ готовятся признать еще четыре церкви - Епифаний] - Korrespondent.net, 07.01.2020 [[Kategooria:Ukraina Õigeusu Kiriku metropoliidid]] [[Kategooria:Ukraina õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Ukraina õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] pyp5ogfncqbg2dr82ushsrpuq37sxzs Barkly West 0 531465 7217598 6350655 2026-08-18T23:59:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217598 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Barkly West | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Barkly West | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Barkly-Wes | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = 00000-Canteen_Kopjie_Monument-Barkly_West-s.jpg | pildiallkiri = Mälestusmärk Barkly Westis | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 73,1 | elanikke = 20 105 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Barkly West''' ([[afrikaani keel]]es '''Barkly-Wes''') on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]], [[Dikgatlongi vald|Dikgatlongi valla]] halduskeskus. Linn asub [[Vaali jõgi|Vaali jõe]] põhjakaldal. Asula sai alguse [[1869]]. aastal, mil piirkonnast leiti [[teemant]]e. Praeguse nime sai Barkly West [[1873]]. aastal.<ref>[https://www.northern-cape-info.co.za/provinces/town/486/barkley-west Barkley West]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Northern Cape Info</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Barkly Westi elanikest mustanahalisi aafriklasi 71,7%, [[värvilised|värvilisi]] 22,6%, valgeid 3,7%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,4% ja teisi 1,6%. [[Tsvana keel]]t pidas emakeeleks 60,3% inimesi, [[afrikaani keel]]t 31,4%, [[inglise keel]]t 2,3%, [[sotho keel]]t 1,8% ja teisi keeli 4,1%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/384013</ref><ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/384014</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Põhja-Kapimaa provintsi linnad]] lql5ypuw47t3szp1d6ojyrs1wao8m5p Cape St. Francis 0 532129 7217651 6386734 2026-08-19T05:05:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217651 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cape St. Francis | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Cape St. Francis | nimi2_keel = afrikaani | nimi2 = Kaap St Francis | pilt = Darp van Kaap St Francis.JPG | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 4,38 | elanikke = 342 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Cape St. Francis''' ([[afrikaani keel]]es '''Kaap St Francis''') on asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kouga vald|Kouga vallas]]. Cape St. Francis asub [[India ookean]]i rannikul. Cape St. Francise tuletorn on ehitatud [[1878]]. aastal. Asula on rajatud [[1965]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20181230233504/https://www.route-62-info.co.za/routes/town/342/cape-st-francis Cape St Francis] Route 62</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Cape St. Francise elanikest valgeid 94,74%, mustanahalisi aafriklasi 3,51% ja [[värvilised|värvilisi]] 1,75%. [[Inglise keel]]t pidas emakeeleks 55,56% inimesi, [[afrikaani keel]]t 42,11%, [[koosa keel]]t 1,75% ja [[sotho keel]]t 0,58%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/268013</ref> ==Galerii== <gallery> Cape St Francis-001.jpg South Africa-Port St Francis01.jpg Straand Kaap St Francis.JPG Cape St Francis-002.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ida-Kapimaa provintsi asulad]] jcnt6m1d2c0r3iznidazmjuiaf3u4sn Cantiga de amigo 0 534928 7217650 5309596 2026-08-19T05:03:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217650 wikitext text/x-wiki [[File:Martim_Codax_Cantigas_de_Amigo.jpg#file|thumb|400px|[[Martín Codax]]i seitse ''cantiga d'amigo''<nowiki>'</nowiki>t käsikirjas Vindel MS M979, Pierpont Morgan Library, New York]] '''''Cantiga de amigo''''' ({{IPA-pt|kɐ̃ˈtiɣɐ ð(j) ɐˈmiɣu|lang}}, [[Galeegi keel|galeegi]]: [kaŋˈtiɣa ðe aˈmiɣo]), ka '''''cantiga d'amigo''''' (keskaegne kirjapilt), sõna-sõnalt "sõbralaul" või "laul sõbrast", on üks [[keskaeg]]se [[Lüürika|lüürilise]] luule [[žanr]]e. See on pärit [[Pürenee poolsaar]]e loodenurgast, [[Galicia]]st. Seda eristab teistest keskaegse luule žanridest lähtumine naissoost minategelasest ja tema vaatepunktist. Vanimad säilinud näited pärinevad umbes 1220. aastatest, ja enne 1300. aastat on neid kokku loodud ligi viissada. 2003. aastal anti välja 500 teksti koondväljaanne<ref>https://kclpure.kcl.ac.uk/portal/en/publications/500-cantigas-d-amigo-edicao-critica--critical-edition(c2e816b7-a7c5-4f6b-a398-984bcd914c58).html{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, mis on tõlgitud ka inglise keelde. == Allikad == ''Cantiga d'amigo''<nowiki>'</nowiki>sid leidub enim kahes laulukogumikus, mis on itaalia humanisti [[Angelo Colocci]] initsiatiivil 16. sajandi algul (1525. aasta paiku) [[Itaalia]]s ümber kirjutatud: "Cancioneiro Colocci-Brancuti" asub [[Lissaboni Rahvusraamatukogu]]s ja "Cancioneiro da Vaticana" [[Vatikani raamatukogu]]s. Lisaks on leitud seitse laulu 13. sajandi keskpaika dateeritud [[Käsikiri|käsikirjalehel]], mis on tuntud nime all [[Pergaminho Vindel]] (Vindel MS M979), [[Martín Codax]]i nimeliselt [[Rändmuusik|huglaar]]ilt koos muusikaga kuuele tekstile. == Teemad == ''Cantiga d'amigo'' minategelane on peaaegu alati tütarlaps, või siis tema ema, sõbratar või vahel ka tütarlapse peigmees. Tüdruk võib pöörduda tekstis mõne poole kolmest viimatinimetatust või ükskõik kes neist võib pöörduda tema poole. Erinevaid olukordi on oluliselt rohkem kui ''[[cantiga de amor|cantiga d’amor]]'' žanris. "Sõbralaulud" kujutavad endast suurimat armastuslüürika kogumit keskaegsest Euroopast, mis edastab naise häält. ==== Näiteid ==== * Tüdruk jätab hüvasti oma peigmehega, ootab teda või tervitab teda tagasisaabumisel, või palub naasta sõjakäigult. ta võib olla kurb või vihane, et poiss on lahkunud talle teatamata või rääkinud teise neiuga. Või pöördub tüdruk ema poole, paludes luba kohtuda poisiga või teatada tema külastusest, või jutustab emale lugu mingist sündmusest seoses temaga. * Sõbratar võib paluda olla lahke poisi vastu või andestada ja võtta ta tagasi pärast tüli, või mõni üksik kord ka loobuda temast. Või äratab sõbratar tüdrukus armukadedust, jutustades poisi tähelepanu otsivast teisest tüdrukust. * Ema võib lubada tütarlast peigmeest külastada või pakub end minema koos, või vastupidi, ei anna selleks luba, või annab nõu, kuidas leppida pärast tüli, või lausub "ma ju ütlesin", kui asjad on läinud valesti. * Peigmees, alati dialoogis tüdrukuga, võib paluda luba hüvasti jätta, või tervitada teda tagasisaabumisel, või paluda tema soosingut või lepitust<ref>T. F. Earle. A Companion to Portuguese Literature. 2009. lk 27</ref>. == Vorm == Stiililiselt iseloomustab ''cantiga d'amigo''<nowiki>'</nowiki>sid lihtne [[stroof]]iline vorm, [[kordus]]ed, [[variatsioon]]id ja [[parallelism]]id, samuti on 90% tekstidel [[refrään]]. ''Cantiga d'amigo''<nowiki>'</nowiki>l on leitud ühisjooni ''[[jarcha]]''<nowiki>'</nowiki>-nimelise [[mosaraabia luule|mosaraabia]] luuležanriga, kuid naispeategalane ja armastuseteema võivad olla ka vaid kokkusattumus<ref>J.Talvet. Keskaja Hispaania luule. Tartu, 1998</ref>. == Autorid == On teada 88 “sõbralaule” kirjutanud luuletajat, kõik mehed<ref>https://jscholarship.library.jhu.edu/bitstream/handle/1774.2/33843/9-The%20Cantigas%20d'Amigo%20-%20An%20English%20Translation.pdf</ref>, tuntuimad neist Portugali kuningas [[Dom Dinis|Dinis]] (52 laulu), Johan Airas de Santiago (45 laulu), Johan Garcia de Guilhade (22 laulu), Juião Bolseiro (15 laulu), Johan Baveca (13 laulu), Pedr' Amigo de Sevilha (10 laulu), João Zorro (10 laulu), [[Pero Meogo]] (9 laulu), Bernal de Bonaval (8 laulu), [[Martim Codax]] (7 laulu). Ka vaid ühe laulu loonud [[Mendinho]] on kaasaegsete poolt tituleeritud silmapaistvaks luuletajaks. == Vaata ka == * ''[[cantiga]]'' * ''[[cantiga d’amor]]'' * [[Cantigas de Santa Maria]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.britannica.com/art/Portuguese-literature#ref989661 Portugali keskaegsest kirjandusest sh ''cantiga d'amigo''<nowiki>'</nowiki>st entsüklopeedias Britannica] * [https://jscholarship.library.jhu.edu/bitstream/handle/1774.2/33843/9-The%20Cantigas%20d'Amigo%20-%20An%20English%20Translation.pdf Rip Cohen. The ''Cantigas d’Amigo'': An English Translation. 2010] * [https://www.youtube.com/watch?v=2EufsX6QcS8 Youtube: Pero Meogo ''cantiga'' "Levóus' a louçana, levóus' a velida" Grupo de Música Antiga Meendinho esituses] * [https://www.youtube.com/watch?v=ECdFec9YvAY Youtube: Martin Codaxi ''cantiga'' "Mandad'ei Comigo" Oni Wytarsi esituses] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Keskaja kirjandus]] [[Kategooria:Portugali kirjandus]] [[Kategooria:Galicia]] [[Kategooria:13. sajand]] [[Kategooria:Luule]] nuxkfkv84bjf5nqpk2e1dt1beeba69h Beto O'Rourke 0 541352 7217609 6964362 2026-08-19T01:25:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217609 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Beto O'Rourke | pilt = Beto O'Rourke, Official portrait, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajetkoja]] liige [[Texas]] 16. piirkonnast | ametiajaalgus = 3. jaanuar 2013 | ametiajalõpp = 3. jaanuar 2019 | eelmine = [[Silvestre Reyes]] | järgmine = [[Veronica Escobar]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = Robert Francis O'Rourke | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1972|9|26}} | sünnikoht = [[El Paso]], [[Texas]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] | abikaasa = Amy Hoover Sanders (a. 2005) | vanemad = Melissa ja [[Pat O'Rourke]] | lapsed = 3 | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Columbia ülikool]] ([[BA]]) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Beto O'Rourke Signature.svg | moodul = }} '''Robert Francis O'Rourke''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1972]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik ja ärimees, kes kuulub [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlikku parteisse]] ning esindas aastatel [[2013]]–[[2019]] Esindajatekojas Texase osariigi 16. valimisringkonda. [[2018]]. aastal kaotas ta senativalimistel napilt Texase osariigi vabariiklasest senaatorile [[Ted Cruz]]ile, kuid eduka valimiskampaaniaga pälvis suurt populaarsust ka väljaspool osariiki. [[14. märts]]il 2019 teatas ta kandideerimisest [[2020]]. aasta presidendivalimistel ning 1. novembril teatas, et siiski loobub sellest. <ref>[https://maailm.postimees.ee/6816442/usa-demokraat-o-rourke-loobus-presidendiks-kandideerimisest USA demokraat O'Rourke loobus presidendiks kandideerimisest]</ref> == Karjäär == Robert Francis O'Rourke sündis Texase osariigi piirilinnas [[El Paso]]s. Hüüdnimi Beto on hispaaniapärane deminutiiv Robertost, sest enamus El Paso elanikest on hispaaniakeelsed "latiinod". Juba tema isa Pat O'Rourke lõi kaasa poliitikas ning oli valitud ka El Paso maakonnakohtunikuks<ref>https://news.yahoo.com/like-ted-cruz-beto-orourke-fiery-charismatic-father-similarities-end-090017531.html</ref>. Beto O'Rourke lõpetas 1995. aastal [[New York|New Yorgis]] [[Columbia ülikool]]i bakalaureusekraadiga inglise kirjanduses. 1998. aastal pöördus ta tagasi El Pasosse ning rajas internetiteenuseid ja tarkvara pakkuva ettevõtte Stanton Street Technology Group<ref>https://eu.elpasotimes.com/story/archives/2019/03/01/july-2000-profile-beto-orourke-company-stanton-street-design/2994024002/</ref>, mis tegutseb tänaseni. Aastatel 2005–2011 kuulus O'Rourke El Paso linnanõukokku. <br> 2012. aastal esitas ta kandidatuuri valimistel Ameerika Ühendriikide Esindajatekotta ning võitis Demokraatliku partei eelvalimistel kauaaegset Esindajatekoja liiget Sylvestre Reyest<ref>https://www.texastribune.org/2012/05/30/reyes-concedes-race-orourke/</ref>. O'Rourke valiti Esindajatekotta kolmeks perioodiks järjest, kuid 2018. aastal otsustas ta kandideerida Demokraatliku partei kandidaadina senativalimistel tuntud vabariiklasest senaatori Ted Cruzi vastu. Novembris toimunud valimistel kogus O'Rourke üle 4 miljoni hääle. kokku 48,3% häältest Cruzi 50,9% vastu<ref>https://www.nytimes.com/elections/results/texas-senate</ref>, kuid valdavalt konservatiivses ja vabariiklikus Texases oli see demokraatide jaoks parim tulemus pärast 1988. aastat. <br> Palju tähelepanu pälvis O'Rourke valimiskampaania, mida suutis edukalt rahastada eraannetustest ning loobus erakonna kontrollitavatest poliitilise aktsiooni komitee (''Political Action Committee'' – PAC) toetustest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.politifact.com/texas/statements/2018/aug/20/beto-orourke/beto-orourke-says-he-doesnt-accept-pac-donations/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-22 |arhiivimisaeg=2019-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190322193935/https://www.politifact.com/texas/statements/2018/aug/20/beto-orourke/beto-orourke-says-he-doesnt-accept-pac-donations/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuigi O'Rourke sisenes valimistele autsaiderina ning oli oma nimekast konkurendist küsitluste järgi pikalt maas, tõestas ta end võimeka poliitikuna, kes on suuteline mobiliseerima valijaid oma toetuseks ning hoolimata sellest, et ta valimised kaotas, nägid paljud temas perspektiivikat kandidaati presidendivalimistel. 14. märtsil 2019 teataski O'Rourke kandideerimisest 2020. aasta presidendivalimistel. <ref>https://www.theguardian.com/us-news/2019/mar/14/beto-orourke-announces-2020-run-for-presidency</ref> == Isiklikku == Beto O'Rourke abiellus 2005. aastal Amy Hoover Sandersiga. Neil on kolm last: Ulysses, Molly ja Henry. Nooruses oli Beto korduvalt pahuksis seadusega, talle on esitatud süüdistus sissemurdmises ja joobes juhtimise eest. Süüdistused võeti küll tagasi<ref>{{Netiviide |url=https://www.politifact.com/texas/statements/2018/aug/22/silvestre-reyes/beto-orourke-arrested-1990s-burglary-and-dwi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-22 |arhiivimisaeg=2019-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190322193924/https://www.politifact.com/texas/statements/2018/aug/22/silvestre-reyes/beto-orourke-arrested-1990s-burglary-and-dwi/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta oli seotud arvutihäkkerite grupiga Cult of the Dead Cow<ref>https://www.theguardian.com/us-news/2019/mar/15/beto-orourke-teenage-member-hacking-group-cult-of-the-dead-cow</ref>. Samuti mängis ta mitmes ansamblis basskitarri ja trumme<ref>https://www.rollingstone.com/politics/politics-news/beto-orourke-band-foss-717227/</ref>. Ülikooli ajal oli ta sõudemeeskonna kapten <ref>https://freebeacon.com/politics/beto-orourke-rob-orourke-rowing-team-ivy-league-school</ref>. O'Rourke valdab vabalt hispaania keelt. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} *[https://betoorourke.com/ Beto O'Rourke koduleht] {{JÄRJESTA:O'Rourke, Beto}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]] [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] pjtqh5zttrd18c8epzs6xpv4risj6yy Albert (Thurn ja Taxis) 0 544512 7217581 5603657 2026-08-18T22:44:01Z Ana-papana 235595 7217581 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Albert TT 2011.jpg|pisi|Albert (2011)]] '''Albert Maria Lamoral Miguel Johannes Gabriel Prinz von Thurn und Taxis''' (sündinud [[24. juuni]]l [[1983]] [[Regensburg]]is) on saksa võidusõitja ja [[Thurn ja Taxis|Thurni ja Taxise]] vürstliku perekonna pea alates 14. detsembrist 1990. Tema vanemad olid prints [[Johannes (Thurn ja Taxis)|Johannes]] (1926–1990) ja Schönburg-Glauchau krahvinna [[Gloria (Thurn ja Taxis)|Gloria]] (sündinud 1960). [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] k9hjtl950i2228l1cwgechsix96xy0d Tumepunane 0 544639 7217797 5280292 2026-08-19T09:39:52Z Evlper 104506 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Punane]] 7217797 wikitext text/x-wiki [[File:'Luna Red' hibiscus IMG-7700.jpg|thumb|Tumepunase õiega [[Hibisk|hibiskus]]esort 'Luna Red']] '''Tumepunane''' on üks punastest värvitoonidest. EKI ühendsõnastik defineerib tumepunast kui tumeda tooniga punast<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/tumepunane Sõnaveeb]</ref>, tuues näiteks kirsi, venoosse vere ja veini värvuse.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tumepunane&F=M EKSS]</ref> == Saamine == Tumepunane on tumedaks toonitud juurde lisatud mustaga (punane + must = tumepunane) või mõne mustale lähedase tumeda värvitooniga. Tumepunase värvuse [[Kromaatilisus (värviteooria)|küllastus]] ja [[heledus (värviteooria)|heledus]] on väiksemad kui lähtevärvusel punasel. == Värvitoonid == Tumepunaste värvuste hulka kuuluvad [[amarandipunane]], [[bordoopunane]], [[Burgundia punane]], [[karmiinpunane]], [[kirsspunane]], [[Pompei punane]], [[rootsipunane]] ja [[härjaverepunane]]. Tumepunaseks võib lugeda ka [[Veripunane|veripunast]], kuna vere värvus sõltub hapnikusisaldusest, ja mõnedel juhtudel [[Tellispunane|tellispunast]]. Lillaka varjundiga tumepunased värvused on [[purpurpunane]], [[peedipunane]], [[veinipäravärvus]], [[granaatpunane]] ja ''[[caput mortuum]]''. == Vaata ka == * [[Punane]] == Viited == {{viited}} {{punased värvitoonid}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] r0itszkg7iryuge6efzsr6h88hmalen 7217802 7217797 2026-08-19T09:44:53Z Evlper 104506 7217802 wikitext text/x-wiki [[File:Copa de Fragolino.jpg|thumb|Punane vein]] [[File:'Luna Red' hibiscus IMG-7700.jpg|thumb|Tumepunase õiega [[Hibisk|hibiskus]]esort 'Luna Red']] '''Tumepunane''' on üks punastest värvitoonidest. EKI ühendsõnastik defineerib tumepunast kui tumeda tooniga punast<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/tumepunane Sõnaveeb]</ref>, tuues näiteks kirsi, venoosse vere ja veini värvuse.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tumepunane&F=M EKSS]</ref> == Saamine == Tumepunane on tumedaks toonitud juurde lisatud mustaga (punane + must = tumepunane) või mõne mustale lähedase tumeda värvitooniga. Tumepunase värvuse [[Kromaatilisus (värviteooria)|küllastus]] ja [[heledus (värviteooria)|heledus]] on väiksemad kui lähtevärvusel punasel. == Värvitoonid == Tumepunaste värvuste hulka kuuluvad [[amarandipunane]], [[bordoopunane]], [[Burgundia punane]], [[karmiinpunane]], [[kirsspunane]], [[Pompei punane]], [[rootsipunane]] ja [[härjaverepunane]]. Tumepunaseks võib lugeda ka [[Veripunane|veripunast]], kuna vere värvus sõltub hapnikusisaldusest, ja mõnedel juhtudel [[Tellispunane|tellispunast]]. Lillaka varjundiga tumepunased värvused on [[purpurpunane]], [[peedipunane]], [[veinipäravärvus]], [[granaatpunane]] ja ''[[caput mortuum]]''. == Vaata ka == * [[Punane]] == Viited == {{viited}} {{punased värvitoonid}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] dggovwo58mzmvdpqk3glmoz9c821wg9 7217803 7217802 2026-08-19T09:45:23Z Evlper 104506 /* Värvitoonid */ 7217803 wikitext text/x-wiki [[File:Copa de Fragolino.jpg|thumb|Punane vein]] [[File:'Luna Red' hibiscus IMG-7700.jpg|thumb|Tumepunase õiega [[Hibisk|hibiskus]]esort 'Luna Red']] '''Tumepunane''' on üks punastest värvitoonidest. EKI ühendsõnastik defineerib tumepunast kui tumeda tooniga punast<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/tumepunane Sõnaveeb]</ref>, tuues näiteks kirsi, venoosse vere ja veini värvuse.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tumepunane&F=M EKSS]</ref> == Saamine == Tumepunane on tumedaks toonitud juurde lisatud mustaga (punane + must = tumepunane) või mõne mustale lähedase tumeda värvitooniga. Tumepunase värvuse [[Kromaatilisus (värviteooria)|küllastus]] ja [[heledus (värviteooria)|heledus]] on väiksemad kui lähtevärvusel punasel. == Värvitoonid == Tumepunaste värvuste hulka kuuluvad [[amarandipunane]], [[bordoopunane]], [[burgundia punane]], [[karmiinpunane]], [[kirsspunane]], [[Pompei punane]], [[rootsipunane]] ja [[härjaverepunane]]. Tumepunaseks võib lugeda ka [[Veripunane|veripunast]], kuna vere värvus sõltub hapnikusisaldusest, ja mõnedel juhtudel [[Tellispunane|tellispunast]]. Lillaka varjundiga tumepunased värvused on [[purpurpunane]], [[peedipunane]], [[veinipäravärvus]], [[granaatpunane]] ja ''[[caput mortuum]]''. == Vaata ka == * [[Punane]] == Viited == {{viited}} {{punased värvitoonid}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] 7tzg5si9ztsbrhgiq6iwig6fgojul6x 7217805 7217803 2026-08-19T09:46:45Z Evlper 104506 7217805 wikitext text/x-wiki [[File:Copa de Fragolino.jpg|thumb|Punane vein]] [[File:'Luna Red' hibiscus IMG-7700.jpg|thumb|Tumepunase õiega [[Hibisk|hibiskus]]esort 'Luna Red']] '''Tumepunane''' on üks punastest värvitoonidest. EKI ühendsõnastik defineerib tumepunast kui tumeda tooniga punast<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/est/dsall/tumepunane Sõnaveeb]</ref>, tuues näiteks küpse [[kirss|kirsi]], [[veri|venoosse vere]] ja [[vein]]i värvuse.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tumepunane&F=M EKSS]</ref> == Saamine == Tumepunane on tumedaks toonitud juurde lisatud mustaga (punane + must = tumepunane) või mõne mustale lähedase tumeda värvitooniga. Tumepunase värvuse [[Kromaatilisus (värviteooria)|küllastus]] ja [[heledus (värviteooria)|heledus]] on väiksemad kui lähtevärvusel punasel. == Värvitoonid == Tumepunaste värvuste hulka kuuluvad [[amarandipunane]], [[bordoopunane]], [[burgundia punane]], [[karmiinpunane]], [[kirsspunane]], [[Pompei punane]], [[rootsipunane]] ja [[härjaverepunane]]. Tumepunaseks võib lugeda ka [[Veripunane|veripunast]], kuna vere värvus sõltub hapnikusisaldusest, ja mõnedel juhtudel [[Tellispunane|tellispunast]]. Lillaka varjundiga tumepunased värvused on [[purpurpunane]], [[peedipunane]], [[veinipäravärvus]], [[granaatpunane]] ja ''[[caput mortuum]]''. == Vaata ka == * [[Punane]] == Viited == {{viited}} {{punased värvitoonid}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] mmnx2iusivo7nyu5xsywy2aliemtnmi Barbara Kwiatkowska-Lass 0 545267 7217596 6934336 2026-08-18T23:50:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217596 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Barbara Lass 1961 (cropped).jpg|pisi|Barbara Kwiatkowska-Lass (1961)]] [[Pilt:Barbara.Kwiatkowska.Lass.JPG|pisi|Barbara Kwiatkowska-Lassi hauamonument [[Kraków]]is [[Rakowicki kalmistu]]l]] '''Barbara Kwiatkowska-Lass''' (kodanikunimi '''Barbara Kwiatkowska''', näitlejanimi '''Barbara Lass'''; [[1. juuni]] [[1940]] Partów, [[Gostynin]]i lähedal – [[6. märts]] [[1995]] Baldham, [[München]]i lähedal) oli poola filminäitleja. Barbara Kwiatkowska tantsis laulu- ja tantsuansamblis "Skolimów" ja õppis balletikoolis.<ref>[http://wroclaw.wyborcza.pl/multimedia/zycie-w-prl/gwiazdy/barbara-kwiatkowska-lass Barbara Kwiatkowska - Lass] wroclaw.wyborcza.pl</ref> Ta mängis peaosa [[1958]]. aastal linastunud komöödias "[[Eva tahab magada]]" ja veel mitmes filmis.<ref>Filip Gańczak:[https://web.archive.org/web/20190420200552/https://www.newsweek.pl/barbara-kwiatkowska-lass-pierwsza-zona-polanskiego/vmlyr9c Taka była pierwsza żona Polańskiego] Polska Newsweek, 6. märts 2010</ref> [[1960]]. aastal asus ta elama [[Pariis]]i. Mängis mitmetes prantsuse, itaalia ja saksa režissööride filmides.<ref>[https://web.archive.org/web/20250224231549/https://timenote.info/pl/Barbara-Kwiatkowska-Lass Barbara Kwiatkowska-Lass] timenote.info</ref> ==Isiklikku== [[1959]]–[[1962]] oli ta abielus filmilavastaja [[Roman Polanski]]ga, [[1963]]–[[1980]] näitleja [[Karlheinz Böhm]]iga ja [[1980]]. aastast kuni surmani muusik [[Leszek Żądło]]ga.<ref>[https://www.filmweb.pl/person/Barbara+Kwiatkowska+Lass-44482 Barbara Kwiatkowska-Lass] filmweb.pl</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|id=0489773}} {{JÄRJESTA:Kwiatkowska-Lass, Barbara}} [[Kategooria:Poola filminäitlejad]] [[Kategooria:Poola näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 1995]] jaj4zhb2l0t96k88huh84ze5ebs051z Carolina Hurricanes 0 548105 7217414 7054885 2026-08-18T16:53:22Z Miskeskus 235641 /* */ 7217414 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = Carolina Hurricanes | logo = Jordan_Staal_2013.jpg | logosuurus = 240px | pildiallkiri = [[Jordan Staal]], 2013. | liiga = [[NHL]] | konverents = [[Idakonverents (NHL)|Idakonverents]] | divisjon = [[Metropolitani divisjon]] | asutatud = 1972 | ajalugu = {{murdmata|'''New England Whalers'''}}<br>(1972–1979)<br>'''[[Hartford Whalers]]'''<br>(1979–1997)<br>'''Carolina Hurricanes'''<br>(1997. aastast) | kodusaal = [[Lenovo Center]] | asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Raleigh]], [[Põhja-Carolina]] | värvid = punane, valge, hall, must <br>{{color box|#CC0000}} {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#A2AAAD}} {{color box|#000000}} | vorm = | peamänedžer = | kapten = [[Jordan Staal]] | treener = [[Rod Brind'Amour]] | omanik = [[Thomas Dundon]] | alamliigade farmiklubid = [[Chicago Wolves]]<br>([[American Hockey League|AHL]]) | t1 = [[Stanley karikas]] | t1arv = 2 | t1aastad = 2006, 2026 | t2 = Konverentsi meistrivõistlused | t2arv = 3 | t2aastad = 2002, 2006, 2026 | t3 = Divisjoni meistrivõistlused | t3arv = 7 | t3aastad = 1999, 2002, 2006, 2021, 2022, 2023, 2026 }} '''Carolina Hurricanes''' on [[USA]] [[jäähoki]]klubi, mis tegutseb [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Raleigh]]'s. See mängib jäähokiliiga [[NHL]]-i [[Idakonverents (NHL)|Idakonverents]]is [[Metropolitani divisjon]]is. Klubi on asutatud 1972. aastal. Kodumänge peab klubi [[Lenovo Center]]il. Hurricanesi peatreener on [[Rod Brind'Amour]]. == Mängijad == ''Seisuga 11. detsember 2025''<ref>https://www.nhl.com/hurricanes/roster</ref> {{HK koosseis algus}} {{HK koosseis mängija|no=31|rah=DEN|pos=VV|nimi=[[Frederik Andersen]]}} {{HK koosseis mängija|no=32|rah=USA|pos=VV|nimi=[[Brandon Bussi]]}} {{HK koosseis mängija|no=52|rah=RUS|pos=VV|nimi=[[Pjotr Kotšetkov]]}} {{HK koosseis mängija|no=4|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Shayne Gostisbehere]]}} {{HK koosseis mängija|no=5|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Jalen Chatfield]]}} {{HK koosseis mängija|no=6|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Mike Reilly]]}} {{HK koosseis mängija|no=19|rah=USA|pos=KA|nimi=[[K'Andre Miller]]}} {{HK koosseis mängija|no=21|rah=RUS|pos=KA|nimi=[[Aleksandr Nikišin]]}} {{HK koosseis mängija|no=26|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Sean Walker]]}} {{HK koosseis mängija|no=62|rah=CAN|pos=KA|nimi=[[Charles-Alexis Legault]]}} {{HK koosseis mängija|no=64|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Joel Nyström]]}} {{HK koosseis mängija|no=74|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Jaccob Slavin]]}} {{HK koosseis mängija|no=11|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Jordan Staal]]|märkus=[[kapten (jäähoki)|kapten]]| }} {{HK koosseis mängija|no=20|rah=FIN|pos=RÜ|nimi=[[Sebastian Aho]]}} {{HK koosseis kesk}} {{HK koosseis mängija|no=22|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Logan Stankoven]]}} {{HK koosseis mängija|no=24|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Seth Jarvis]]}} {{HK koosseis mängija|no=27|rah=DEN|pos=RÜ|nimi=[[Nikolaj Ehlers]]}} {{HK koosseis mängija|no=28|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[William Carrier]]}} {{HK koosseis mängija|no=37|rah=RUS|pos=RÜ|nimi=[[Andrei Svetšnikov]]}} {{HK koosseis mängija|no=46|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Justin Robidas]]}} {{HK koosseis mängija|no=48|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Jordan Martinook]]}} {{HK koosseis mängija|no=50|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Eric Robinson]]}} {{HK koosseis mängija|no=53|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Jackson Blake]]}} {{HK koosseis mängija|no=71|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Taylor Hall]]}} {{HK koosseis mängija|no=77|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Mark Jankowski]]}} {{HK koosseis mängija|no=82|rah=FIN|pos=RÜ|nimi=[[Jesperi Kotkaniemi]]}} {{HK koosseis lõpp}} == Saavutused == * [[Stanley karikas|Stanley karika]] võit (1): ** 2005–06 * Konverentsi meister (2): ** 2001–02, 2005–06 * Divisjoni võitja (6): ** 1998–99, 2001–02, 2005–06, 2020–21, 2021–22, 2022–23 == Igavikustatud särginumbrid == * '''2''' {{Riigi ikoon|CAN}} {{Riigi ikoon|USA}} [[Glen Wesley]] * '''9''' {{Riigi ikoon|CAN}} [[Gordie Howe]] * '''10''' {{Riigi ikoon|CAN}} [[Ron Francis]] * '''17''' {{Riigi ikoon|CAN}} [[Rod Brind'Amour]] * '''99''' {{Riigi ikoon|CAN}} {{Riigi ikoon|USA}} [[Wayne Gretzky]] (ei kasutata NHL-is enam kunagi) == Välislingid == {{Commons|Category:Carolina Hurricanes}} * https://www.nhl.com/hurricanes == Viited == {{viited}} {{NHL}} [[Kategooria:Carolina Hurricanes]] [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]] q7kkg4ulouw5xyrsng3ktlyq8hsm7fu Sündinud 1975 0 549139 7217566 7216674 2026-08-18T22:12:33Z Raamaturott 56450 /* August */ 7217566 wikitext text/x-wiki <noinclude> ''Siin on loetletud [[1975]]. aastal sündinud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1975}} ==Jaanuar== * [[2. jaanuar]] &ndash; [[Dax Shepard]], USA näitleja * [[13. jaanuar]] – [[Mailis Reps]], Eesti poliitik * [[14. jaanuar]] – [[Dragoș Tudorache]], Rumeenia poliitik * [[21. jaanuar]] – [[Yūji Ide]], jaapani Vormel 1 piloot * [[23. jaanuar]] – [[Thomas Brdaric]], saksa jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Tim Montgomery]], USA kergejõustiklane (sprinter) * [[31. jaanuar]] – [[Preity Zinta]], India näitleja ==Veebruar== * [[4. veebruar]] – [[Natalie Imbruglia]], Austraalia näitleja ja laulja * [[5. veebruar]] – [[Giovanni van Bronckhorst]], Hollandi jalgpallur * [[18. veebruar]] – [[Gary Neville]], inglise jalgpallur * [[22. veebruar]] – [[Drew Barrymore]], USA näitleja * [[26. veebruar]] – [[Frank Busemann]], saksa kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane * [[9. märts]] – [[Roy Makaay]], Hollandi jalgpallur * [[23. märts]] – [[Kristel Siitam-Nyiri]], Eesti jurist ja riigiametnik * [[25. märts]] – [[Tšulpan Hamatova]], Venemaa filmi- ja teatrinäitleja * [[31. märts]] – [[Toni Gardemeister]], [[soome]] [[autoralli|rallisõitja]] ==Aprill== * [[2. aprill]] – [[Pedro Pascal]], Tšiili-USA näitleja * [[4. aprill]] – [[Thobias Fredriksson]], rootsi murdmaasuusataja * [[8. aprill]] – [[Keijo Kurttila]], soome murdmaasuusataja * [[10. aprill]] – [[David Harbour]], USA näitleja ==Mai== * [[2. mai]] – [[David Beckham]], inglise jalgpallur * [[6. mai]] – [[Marge Nelk]], eesti kunstnik ja raamatukujundaja * [[8. mai]] – [[Enrique Iglesias]], hispaania laulja * [[10. mai]] – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur *[[21. mai]] – [[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik * [[22. mai]] – [[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane * 22. mai – [[Harriet Toompere]], eesti näitleja * [[24. mai]] – [[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur * [[26. mai]] – [[Lauryn Hill]], USA laulja * [[27. mai]] – [[Jamie Oliver]], inglise telekokk ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik *[[4. juuni]] – [[Angelina Jolie]], USA näitleja * 4. juuni – [[Russell Brand]], inglise näitleja, raadiosaatejuht, publitsist ja aktivist *[[5. juuni]] – [[Andrius Palionis]], Leedu poliitik *[[15. juuni]] – [[Andrus Kõresaar]], eesti graafik * 15. juuni – [[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik *[[22. juuni]] – [[Urmas Reinsalu]], eesti poliitik *[[23. juuni]] – [[Janika Sillamaa]], eesti laulja * 23. juuni – [[Silver Karjus]], eesti tennisetreener *23. juuni – [[Sibusiso Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Piotr Balcerzak]], poola jooksja *[[27. juuni]] – [[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 27. juuni – [[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Sufjan Stevens]], USA muusik * [[6. juuli]] – [[50 Cent]], USA räppar *[[7. juuli]] – [[Adam Nelson]], USA kergejõustiklane *[[8. juuli]] – [[Mart Laidmets]], Eesti riigiametnik *[[16. juuli]] – [[Tõnu Põld]], eesti alpinist * 16. juuli – [[Andres Kuusik]], eesti majandusteadlane *[[17. juuli]] – [[Vincent Vittoz]], prantsuse suusataja * 17. juuli – [[Valle Raidla]], eesti geoloog *[[27. juuli]] – [[Ara Abrahamian]], Armeenia päritolu Rootsi maadleja * 27. juuli – [[Alex Rodriguez]], USA pesapallur *[[28. juuli]] – [[Kadri Roosi]], eesti illustraator *[[30. juuli]] – [[Jan Rahman]], eesti kirjanik * 30. juuli – [[Maja Lunde]], norra kirjanik *[[31. juuli]] – [[Kavinsky]], prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ ==August== * [[7. august]] – [[Charlize Theron]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja *[[15. august]] – [[Brendan Morrison]], Kanada jäähokimängija *[[20. august]] – [[Külliki Kuusk]], eesti kirjandusteadlane * 20. august – [[Kadri Leetmaa]], eesti geograaf * 20. august – [[Dmitri Kruus]], eesti tantsija, koreograaf, tantsuõpetaja *[[28. august]] – [[Raul Ruutu]], Soome muusik *[[29. august]] – [[Marcin Krzywański]], poola jooksja *[[30. august]] – [[Radhi Jaïdi]], Tuneesia jalgpallur ==September== *[[9. september]] – [[Michael Bublé]], Kanada laulja *[[13. september]] – [[Levon Tevanjan]], armeenia multiinstrumentalist ja helilooja *[[14. september]] – [[Iliana Ivanova]], Bulgaaria endine poliitik, aastatel 2009–2012 Euroopa Parlamendi liige *[[20. september]] – [[Juan Pablo Montoya]], Colombia Vormel 1 piloot *[[24. september]] – [[Jarno Ruotsalainen]], Soome endine poksija * 24. september – [[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane *[[26. september]] – [[Lavly Perling]], eesti jurist * 26. september – [[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja *[[29. september]] – [[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik * [[30. september]] – [[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja ==Oktoober== *[[4. oktoober]] – [[Marijana Petir]], Horvaatia poliitik *[[5. oktoober]] – [[Kate Winslet]], inglise näitleja *[[9. oktoober]] – [[Sean Lennon]], Briti-USA muusik *[[12. oktoober]] – [[Marion Jones]], USA kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Tiit Kikas]], eesti muusik * 16. oktoober – [[Tanel Tuuleveski]], eesti ettevõtja ja alpinist * 16. oktoober – [[Tatjana Kim]], Korea päritolu Venemaa ettevõtja *[[27. oktoober]] – [[Triin Sinissaar]], eesti tõlkija ja dramaturg *[[29. oktoober]] – [[Frank Baumann]], saksa jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Trecia-Kaye Smith]], Jamaica kergejõustiklane * 5. november – [[Ryszard Pilarczyk]], Poola sprinter * [[6. november]] – [[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja * 6. november – [[Mart Kalvet]], eesti muusik, laulusõnade autor, tõlkija ja kolumnist * 6. november – [[Imre Leibold]], Eesti pokkerimängija * 6. november – [[Serhi Haidai]], Ukraina riigitegelane * [[10. november]] – [[Markko Märtin]], eesti rallisõitja * [[15. november]] – [[Boris Živković]], [[Horvaatia]] jalgpallur * [[17. november]] – [[Pipi-Liis Siemann]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[22. november]] – [[Krista Ojasaar]], eesti luuletaja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Pearu Helenurm]], eesti tõlkija, klahvpillimängija, helilooja * [[17. detsember]] – [[Milla Jovovich]], filminäitleja, muusik ja modell * [[26. detsember]] – [[Marcelo Ríos]], [[tšiili]] [[tennis]]ist * [[30. detsember]] – [[Tiger Woods]], [[USA]] [[golf|golfimängija]] [[Kategooria:Sündinud 1975| ]] hucdv0wsdyomtojs54ew7qwcei1dus0 Budai 0 556270 7217837 6953584 2026-08-19T10:22:46Z Kuriuss 38125 7217837 wikitext text/x-wiki [[Fail:Maitreya and disciples carving in Feilai Feng Caves.jpg|Budai ja tema õpilased. Feilai Fengi koopad|pisi]] [[Fail:Wang_Zhen_Budai_under_a_pine_tree_1921_RCH_1027_img02.jpg|paremal|pisi| Budai männi all. Rietbergi muuseum, Zürich]] '''Budai''', '''Pu-Tai''' või '''Hotei'''<ref name="dojuncook">{{Cite book|last=Cook|first=Francis Dojun|title=How to Raise an Ox|year=2002|url=https://archive.org/details/howtoraiseoxzenp0000cook|publisher=Foundation for the Preservation of the Mahayana Tradition#Wisdom Publications|isbn=9780861713172|page=[https://archive.org/details/howtoraiseoxzenp0000cook/page/166 166] note 76}}</ref><ref name="laughing">{{Cite web|url=http://www.religionfacts.com/buddhism/deities/laughing_buddha.htm|title=The Laughing Buddha|publisher=Religionfacts.com|date=|access-date=26.12.2011}}</ref> oli poollegendaarne hiina munk, keda austatakse hiina ja jaapani budismis<ref name=":0">{{Cite book|last=Levine|first=Gregory|year=2007|title=Awakenings: Zen Figure Painting in Medieval Japan|publisher=Japan Society|location=|isbn=|pages=}}</ref> ja kes elas umbes 10. sajandil Wuyue kuningriigis. Hiinas ja mujalgi on ta “Naerev buda”<ref>[[hiina keel]]es 彌勒佛 ''mile fo'', ka 快樂佛 ''kuaile fo'' 'rõõmus buda', [[jaapani keel]]es ''miroku butsu'' või ''kairaku butsu'', [[vietnami keel]]es ''Bố Đại''</ref>, Budai või Pu-Tai; jaapani keeles ka Hotei.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Ida mõtteloo leksikon.|autor=|url=https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Naerev_Buddha|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tema rõõmsameelsus, humoorikas isiksus ja ekstsentriline elustiil eristavad teda enamikust budistlikest tegelastest. Teda on peaaegu alati kujutatud naeratamas või laialt naermas, sellest ka hüüdnimi hiina keeles, "naerev buda".<ref name="laughing" /> Peamised tekstid Budai kohta leiduvad [[Zen|''zen''-budistlike]] munkade elulugude kogumikus "Jingde Chuandeng Lu".<ref name=":1">{{Cite book|last=Chapin|first=H. B.|year=1933|title=The Chan Master Pu-tai|publisher=Journal of the American Oriental Society|pages=47-52|volume=53|doi=10.2307/593188|jstor=593188|issue=1}}</ref> == Legend == Budai kultus põhineb kohalikul legendil.<ref name=":0" /> Ta elas veidrikust mungana Hiinas Zhejiangi provintsis aastatel 907–1060 pKr, kuulumata ühegi templi või kloostri juurde. Ta lihtsalt hulkus ringi, kaasas riidekomps.<ref>{{Cite book|last=Seow|first=|year=2002|title=Legend of the Laughing Buddha|publisher=Asiapac Books|location=|isbn=|pages=}}</ref> Teda tunti nimega Budai, 'riidekomps', ise nimetas ta ennast Qieci, 'luban seda'. Ta oli alati rõõmsameelne ja abivalmis, jagas kingitusi, andis nõu ja õpetusi, naeris ja tegi nalja. Tema ümber olid tihtipeale lapsed. Ta võis inimestele tulevikku ennustada, nägi ette ilmamuutusi.<ref name=":1" /> Ise võis ta talvisel ajal magada lumehanges või suvise palavusega loobuda kümblusest. Ta leiti siit ilmast lahkununa, istumas ühe templi vahekäigus, ning temaga olid värsiread:<br />{{quote| ''Maitreja, tõeline Maitreja,<br>kehastub loendamatuid kordi.<br>Sageli näitab ta ennast inimestele,<br>teinekord ei tunta teda ära.''}}'' Sellest hakati teda üsna üldiselt [[Maitreja]] kehastuseks pidama.<ref name=":1" /> Maitreja on [[budistlik mütoloogia|budistliku mütoloogia]] kohaselt järgmine [[buda]], kes pidavat saabuma siis, kui meie praeguses maailmas on senine õpetus unustatud, aga ta kehastub seal juba palju kordi varem. [[budistlik kosmoloogia|Budistliku kosmoloogia]] järgi asub Maitreja praegu [[Tušita]]s, kus ta ootab oma aega, et laskuda budana inimeste maailma. Legendi järgi sünnib Maitreja siis, kui inimeste eluiga küünib 84 000 aastani ja kogu maailm asub õiglase budistliku valitseja juhtimise all.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Ida mõtteloo leksikon.|autor=|url=https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Maitreja|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Hiina pärimuses == [[Fail:Hotei.png| Hotei. Mokuan Reini tušimaal, Liao'an Qingyu [[kalligraafia]]. Jaapan, Nanbokucho periood (1336–1392). Rullpilt, 80,2 × 32,0 cm. Mao kunstimuuseum |alt=|raam|ääris]] Rahvas muidugi arutas isekeskis, et mis tollel Budail seal riidekompsus küll on. Ja et kuidas ta saab kogu aeg nii rõõmus ja lahke olla. Ja jõuti arvamusele, et küllap on seal vääriskivid, kullakangid, pärlid. Nii tõenäoliselt tekkiski tema jumaldamine ja austamine külluse, rikkuse, õnne, rõõmu ja rahulduse jumalusena. Hiinas on neid rikkuse ja külluse jumalaid (''Cai Shen'') palju, aga Budaid hakati sellise jumalusena austama nii-öelda mitteametlikult. Teda kujutatakse enamasti laialt naerva kõhuka kiilaspäise vanamehena koos riidekompsuga ja/või pärlikee, traditsioonilise hiina kullakangi, kuldmüntide või veel millegi hinnalisega. Tema suure kõhu silitamine pidavat tingimata rikkust ja õnne tooma.<ref name="onnelik-bu">[https://villa-lili.blogspot.com/2014/12/onnelik-buddha.html "Õnnelik Buddha."]</ref> == Jaapani ''zen''-kunstis == Kui ''zen''-budism jõudis 13. sajandil Jaapanisse, sai Budai (jaapanipäraselt ''Hotei'') kujutamine kunstis selle "ärkamisperioodi" kesksemaks sümboliks.<ref name=":0" /> Paljud ekstsentrilised isiksused, kes olid varem seotud jaapani looduse ja rahvaluulega, olid nüüd toodud ''zen''<nowiki/>'i traditsiooni ja nende karisma aitas kaasa ''zen''<nowiki/>'i levimisele Jaapanis. Hotai on peaaegu alati kujutatud oma "riidekompsuga", suure kotiga. Kott on ''zen''-budismi kontekstis silmapaistev motiiv, kuna see sümboliseerib küllust, jõukust ja rahulolu. Nagu pildid näitavad, on Budai kõige rõõmsameelsem eriti laste juuresolekul. Budai ümmargune kuju saab praktiliseks kasutamiseks viirukiküünla hoidjana 18. sajandi skulptuuris. Uuematel piltidel nagu "Hotei ja lapsed kannavad laternaid" (19. saj) kasutatakse palju värvi, dramatiseeritakse füüsilisi omadusi ja need on üksikasjalikumad kui varasemad. == Eksiarvamused == Budistlikes maades reisides võidakse sattuda segadusse, kuidas saab budasid nii palju olla. Igas templis võib näha neid kümneid, kui mitte sadu. Budistlik ikonograafia ei pruugi olla [[läänemaailm]]ast tulnud turistile eriti arusaadav. Paljud [[Buddha]]t meenutavad kujutised võivad olla [[meditatsioon]]iobjektid või sümboliseerivad "buddhasust"<ref>"[[Ida mõtteloo leksikon]]." [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Buddhasus]</ref>, mida leidub kõigis olendeis - või pole üldse Buddha. Nagu ka see "Naerev buda" või “Õnnelik buda”. Tema kõige suurem kuju [[Tai]]s asub Samui saarel, Wat Plai Laemi templikompleksis. Aga lõputult võib tema kujukesi näha igal pool. Budaid austatakse [[budism|budistlikes]], [[taoism|taoistlikes]] kui ka [[šintoism|šintoistlikes]] kultuurides. Budistliku terminoloogia kohaselt on ta [[bodhisattva]] või [[arhat]], [[pühak]], aga siiski mitte veel [[buda]].<ref name="onnelik-bu" /> === Gautama Buddha === [[Läänemaailm]]as peetakse teda sageli ekslikult [[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]]ks, nimetades teda "Paksuks budaks".<ref>{{Cite web|last=Peterson|first=Christopher|url=https://www.psychologytoday.com/us/blog/the-good-life/201207/when-did-the-buddha-become-fat|title=When Did the Buddha Become Fat?|website=Psychology Today|access-date=1.11.2018}}</ref> === Angida Arhat === Angida oli üks 18 [[arhat]]ist. Legendi järgi oli ta andekas India maopüüdja, kes püüdis mürgiseid madusid, et need ei salvaks möödujaid. Angida eemaldas madudelt mürgihambad ja lasi nad vabaks. Oma headuse tõttu suutis ta saavutada [[Virgumine|virgumise]]. Hiina kunstis kujutatakse Angidat mõnikord Budaina, paksuna, naervana ja kotti kandvana.<ref name="sound">{{Cite book|last=Seo|first=Audrey Yoshiko|year=2010|title=The Sound of One Hand: Paintings and Calligraphy by Zen Master Hakuin|url=https://archive.org/details/soundofonehandpa0000seoa|publisher=Shambhala Publications|isbn=9781590305782|page=[https://archive.org/details/soundofonehandpa0000seoa/page/205 205]|last2=Addiss|first2=Stephen}}</ref> === Phra Sangkajai / Phra Sangkachai === [[Tai]]s aetakse Budai tihti segi ühe teise pühakuga, Phra Sangkajaiga (Sangkachai), kes elas 1500 aastat varem, [[Gautama Buddha]] ajal, ning kellele omistatakse mitmeid [[suutra]]id ehk pühasid õpetusi. Buddha kiitis teda suurepärase [[dharma]] (või ''dhamma'') selgitamise eest. Phra Sangkajai (Maha Kaccana) koostatud on Madhupinadika Sutra (Madhupindika Sutta MN 18). Nii Budaid kui ka Phra Sangkajaid kujutatakse rõõmsameelse kõhuka vanamehena ning mõlemat võib näha nii Tai kui ka Hiina templites. Erinevus on aga selles, et Budai on kiilakas, Phra Sangkajail on aga juuksed peas. Budai kannab hiina [[mahajaana]] stiilis [[mungarüü]]d, mis katab mõlemad õlad, aga jätab kõhu paljaks; Phra Sangkajail on aga tüüpiline [[theravaada]] koolkonna [[mungarüü|rüü]], mis jätab ühe õla paljaks. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.huffingtonpost.com/kenneth-kraft/who-is-the-laughing-buddh_b_8918820.html Who is the laughing Buddha?] [[Kategooria:Budad]] [[Kategooria:Mahajaana]] [[Kategooria:Bodhisattvad]] iaaspubco1o15oqq2gh3ain195zveoe Despatch 0 558323 7217746 7025553 2026-08-19T08:41:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217746 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Despatch | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Despatch | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Despatch | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 19,65 | elanikke = 39 619 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Despatch''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonnas]]. Despatch asutati [[1942]]. aastal,<ref>[https://web.archive.org/web/20190708160528/https://www.southafrica.com/regions/eastern-cape-2/despatch/ Despatch – an atmosphere all of its own] southafrica.com</ref> linnaõigused sai [[1945]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20190708160530/https://www.south-africa-info.co.za/country/town/555/despatch Despatch] South Africa Info</ref> 2001. aastal ühines linn [[Uitenhage]]'i, [[Port Elizabeth]]i ja ümbritsevate piirkondadega, moodustades Nelson Mandela Bay linnaringkonna omavalitsuse. [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Despatchi elanikest valgeid 44,72%, mustanahalisi aafriklasi 36,91%, [[värvilised|värvilisi]] 17,79%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,21% ja teisi 0,37%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 59,73% inimesi, [[koosa keel]]t 33,21% ja [[inglise keel]]t 5,06%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/299004</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ida-Kapimaa provintsi linnad]] e9wjhv4awa9l9em7hi568x6hawdsjdl Hans Miilberg 0 562442 7217631 6367797 2026-08-19T02:41:30Z Mathguy2718 220657 Link 7217631 wikitext text/x-wiki {{toimetada}} '''Hans Miilberg''' ([[25. mai]] [[1945]] – [[2. detsember]] [[2020]]) oli eesti laulja ([[bariton]]). Miilberg lõpetas [[1964]]. aastal [[Sindi]] töölisnoorte keskkooli. Õppis [[1971]]–[[1972]] [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]] ([[Harald Noodla]] klassis), lõpetas [[1978]] [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] ([[Jenny Siimon]]i ja [[Teo Maiste]] klassis). Ta laulis aastatel 1972–1977 [[Eesti Raadio segakoor]]is ja oli [[1977]]–[[2006]] [[Rahvusooper Estonia]] solist. Esinenud kammer- ja estraadilauljana (ka välismaal), [[Eesti Televisioon|ETV]]-s ("See maailm, see armastus", 1983; "Üle linna Vinski", 1983; "Tembu ja Vembu seiklused", 1984; "Teatridirektor", 1984; "Helgi", 1984; "Eesti levimuusika varasalvest: Boris Kõrver", 1986; "Hortensia ütles P...sse!", 1993; "Lootus", Arko Okk`i lühifilm, 2011). ==Rollid teatris== *Almaviva, "Figaro pulm" ([[Wolfgang Amadeus Mozart]]; 1976) *don Giovanni, "Don Giovanni" (Wolfgang Amadeus Mozart; 1977) *Chaunard, "Boheem" ([[Giacomo Puccini]]; 1977) *Poeet, "Türklane Itaalias" ([[Gioachino Rossini]]; 1978) *Kapellmeister "Kapellmeister" ([[Domenico Cimarosa]]; 1978) *Podkoljossin, "Naisevõtt" ([[Modest Mussorgski]]; 1979) *Augustin, "Kuskil Montparnasse`il" ([[Boris Kõrver]]; 1980) *Štšelkalov, "[[Boriss Godunov (ooper)|Boriss Godunov]]" (Modest Mussorgski; 1980) *Buff, "Teatridirektor" (Wolfgang Amadeus Mozart; 1981) *Mustafa Bei ja Aristide, "Savoy ball" ([[Pál Ábrahám|Paul Abraham]]; 1982) *Markii ja Doktor, "Traviata" ([[Giuseppe Verdi]]; 1983 ja 1997) *Noor meister, "Enneolematu ime" ([[Eugen Kapp]]; 1983) *Florimond, "Montmartre`i kannike" ([[Imre Kálmán]]; 1983) *Cliff, "Kabaree" (John Kander; 1984) *[[Vincent van Gogh|van Gogh]], "Van Goghi kirjad" (Jan Frid; 1984) *Sepa Jaan, "Raeooper" ([[Alo Põldmäe]]; 1986) *Lempelius, "Reigi õpetaja" ([[Eduard Tubin]]; 1988) *don Alfonso, "Cosi fan tutte" (Wolfgang Amadeus Mozart; 1989) *Fedka ja Urjadnik, "[[Viiuldaja katusel]]" ([[Jerry Bock]]; 1989 ja 1993) *Zsùpàn, "Krahvinna Mariza" (Imre Kálmán; 1990) *Bartholomeus ja Vana toomhärra, "[[Barbara von Tisenhusen]]" ([[Eduard Tubin]]; 1990 ja 2004) *Pooh-Bah, "Mikaado" (Gilbert-Sullivan; 1990) *Papageno, "[[Võluflööt]]" (Wolfgang Amadeus Mozart; 1991) *Kiir, "Kevade" ([[Ülo Vinter]]/[[Sulev Nõmmik]]; 1991) *Bretigny, "Manon" ([[Jules Massenet|Jules Masenet]]; 1992) *Ottokar, "Mustlasparun" [[Johann Strauß (poeg)|(Johann Strauss]]; 1993) *kohtunik Aristide, "Can-Can" ([[Cole Porter]]; 1993) *Fiorello, "Sevilla habemeajaja" ([[Gioachino Rossini]]; 1994) *Peaminister ja Maitre, "Viini veri" (Johann Strauss; 1994) *vürst Leopold, "Silva" (Imre Kálmán; 1995) *Iiah, "Puhh" ([[Tõnu Raadik]]; 1996) *doktor Blind, "Nahkhiir" (Johann Strauss; 1997) *kuningas Melchior, "Jõuluöö külalised" ([[Gian Carlo Menotti]]; 1997; [[Estonia talveaed|"Estonia" Talveaed]]) *Avalik arvamus, "Ilus Helena" [[Jacques Offenbach|(Jacques Offenbach]]; 1999) *Mõhk, "[[Nukitsamees (muusikal)|Nukitsamees]]" ([[Olav Ehala]]; 1999) *Meedikute Nõukogu esimees, "Süda" ([[Raimo Kangro]]; 1999) *Bienstock, "Sugar" ([[Jule Styne]]; 2000) *senaator Barbaruccio, "Öö Veneetsias" (Johann Strauss; 2000) *Parun MIrki Zeta, "Lõbus lesk" ([[Ferenc Lehár|Franz Lehàr]]; 2002) *Sauna Madis, "Vargamäe tõde ja õigus" ([[Tõnu Raadik]]/[[Ago-Endrik Kerge]]; 2003) *Josef Kuhbrot, "Onupoeg Bataaviast" ([[Eduard Künneke]]; 2003; [[Salme kultuurikeskus|Salme Kultuurikeskus]]) *Apteeker, "Väikese Tooma jõulud" ([[Villu Valdmaa]]; 2003; [[Rahvusooper Estonia Talveaed]]) *Poni Pontius, "Suur Munamägi" (Villu Valdmaa/Heini Vaikmaa; 2004; Rahvusooper Estonia Talveaed) *Leopold Kupelwieser, "Kolme neitsi maja" ([[Franz Schubert]]/Heinrich Berté; 2005; Rahvusooper Estonia kammersaal) *Kurvameelne Kodutu Koer, "Maria, Joosep ja Inglike" (Villu Valdmaa; 2005; Rahvusooper Estonia kammersaal) *Reginald Paget, "Kvartett" (Ronald Harwood; 2014; [[Komöödiateater]]) *Hans, "Metsaforte" ([[Mehis Pihla]]; 2018; [[Eesti Draamateater]]) *[[Imre Kálmán]], "Operetikuningas Imre Kálmán" (Imre Kálmán/[[Jaak Jõekallas]]; 2019) ==Helikandjad== *"Hans Miilberg esitleb" (2000) *"Kesk voogavaid balle" (2015) {{JÄRJESTA:Miilberg, Hans}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 6rftp45rzh9x4izap07io9nt91sooau Vikipeedia:Vikiandmed/Välisministrid 4 562586 7217640 7214744 2026-08-19T03:59:21Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7217640 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?assumedOffice WHERE { ?item p:P39 ?posheld . ?posheld ps:P39/wdt:P279* wd:Q7330070; pq:P580 ?assumedOffice . minus { ?posheld pq:P582 ?endTime. } FILTER NOT EXISTS { ?item pq:P570 ?x } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,en". } } |section= |sort=label |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P27:kodakondsus,?assumedOffice:ametiaja algus }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! kodakondsus ! ametiaja algus |- | [[:d:Q7459020|Q7459020]] | [[Abbas Araghchi]] | [[Iraan]] | 2024-08-21 |- | [[:d:Q136706941|Q136706941]] | ''[[:d:Q136706941|Abdirahman Dahir Adam]]'' | [[Somaalimaa]] | 2024-12-14 |- | [[:d:Q2821367|Q2821367]] | [[Abdoulaye Diop]] | [[Mali]] | 2021-06-11 |- | [[:d:Q112035866|Q112035866]] | ''[[:d:Q112035866|Abdoulaye Sabre Fadoul]]'' | [[Tšaad]] | 2025-02-06 |- | [[:d:Q136543388|Q136543388]] | ''[[:d:Q136543388|Abdoulkader Houssein Omar]]'' | [[Djibouti]] | 2025-04-01 |- | [[:d:Q58301|Q58301]] | ''[[:d:Q58301|Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]'' | [[Araabia Ühendemiraadid]] | 2006-02-09 |- | [[:d:Q4666152|Q4666152]] | ''[[:d:Q4666152|Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]'' | [[Bahrein]] | 2020-02-11 |- | [[:d:Q26923392|Q26923392]] | ''[[:d:Q26923392|Abul Kalam Abdul Momen]]'' | [[Bangladesh]]<br/>[[Pakistan]] | 2019-01-07 |- | [[:d:Q4696098|Q4696098]] | ''[[:d:Q4696098|Ahmed bin Saif Al Thani]]'' | | 1985-01-01 |- | [[:d:Q114351204|Q114351204]] | ''[[:d:Q114351204|Akhsar Dzhioev]]'' | | 2022-08-15 |- | [[:d:Q110629595|Q110629595]] | ''[[:d:Q110629595|Ali Al-Sadiq Ali]]'' | [[Sudaan]] | 2022-01-20 |- | [[:d:Q98293656|Q98293656]] | ''[[:d:Q98293656|Ali Sabry]]'' | [[Sri Lanka]] | 2022-07-22 |- | [[:d:Q138792966|Q138792966]] | ''[[:d:Q138792966|Alice N'Diaye]]'' | [[Madagaskar]] | 2026-03-26 |- | [[:d:Q4737616|Q4737616]] | ''[[:d:Q4737616|Alva Romanus Baptiste]]'' | [[Saint Lucia]] | 2021-08-05 |- | [[:d:Q60499905|Q60499905]] | ''[[:d:Q60499905|Amir Khan Muttaqi]]'' | [[Afganistan]] | 2021-09-07 |- | [[:d:Q28701441|Q28701441]] | [[Andri Sõbiha]] | [[Ukraina]] | 2024-09-05 |- | [[:d:Q480184|Q480184]] | ''[[:d:Q480184|Angus Robertson]]'' | [[Suurbritannia]] | 2021-05-18 |- | [[:d:Q67442310|Q67442310]] | [[Anita Anand]] | [[Kanada]] | 2025-05-13 |- | [[:d:Q137866666|Q137866666]] | [[Anita Orbán]] | [[Ungari]] | 2026-05-13 |- | [[:d:Q440710|Q440710]] | [[Antonio Tajani]] | [[Itaalia]] | 2022-10-22 |- | [[:d:Q31196321|Q31196321]] | [[Ararat Mirzojan]] | [[Armeenia]] | 2021-08-19 |- | [[:d:Q4795290|Q4795290]] | ''[[:d:Q4795290|Arnold Vinick]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2007-01-01 |- | [[:d:Q131522602|Q131522602]] | ''[[:d:Q131522602|Asaad al-Shaibani]]'' | [[Süüria]] | 2024-12-21 |- | [[:d:Q28336737|Q28336737]] | ''[[:d:Q28336737|Ayman al-Ṣafadī]]'' | [[Jordaania]] | 2017-01-15 |- | [[:d:Q93447756|Q93447756]] | ''[[:d:Q93447756|Badr Abdelatty]]'' | [[Egiptus]] | 2024-07-03 |- | [[:d:Q98456849|Q98456849]] | [[Badr bin Ḩamad al-Būsa‘īdī]] | [[Omaan]] | 2020-08-18 |- | [[:d:Q130680680|Q130680680]] | ''[[:d:Q130680680|Yaou Sangaré Bakary]]'' | [[Niger]] | 2023-08-09 |- | [[:d:Q107670236|Q107670236]] | ''[[:d:Q107670236|Batmunkh Battsetseg]]'' | [[Mongoolia]] | 2021-01-29 |- | [[:d:Q15787318|Q15787318]] | [[Beate Meinl-Reisinger]] | [[Austria]] | 2025-03-03 |- | [[:d:Q58183|Q58183]] | [[Bruno Rodríguez Parrilla]] | [[Kuuba]] | 2009-03-02 |- | [[:d:Q2064061|Q2064061]] | [[Bujar Osmani]] | [[Põhja-Makedoonia]] | 2020-08-30 |- | [[:d:Q30921853|Q30921853]] | ''[[:d:Q30921853|Bùi Thanh Sơn]]'' | | 2021-04-08 |- | [[:d:Q125118672|Q125118672]] | ''[[:d:Q125118672|Carlos Espá]]'' | [[Peruu]] | 2026-07-28 |- | [[:d:Q124172768|Q124172768]] | ''[[:d:Q124172768|Celinda Sosa]]'' | [[Boliivia]] | 2023-11-27 |- | [[:d:Q16366137|Q16366137]] | [[Ceyhun Bayramov]] | [[Aserbaidžaan]] | 2020-07-16 |- | [[:d:Q30436217|Q30436217]] | [[Choe Son-hui]] | [[Põhja-Korea]] | 2022-06-11 |- | [[:d:Q22338260|Q22338260]] | ''[[:d:Q22338260|Christine Razanamahasoa]]'' | [[Madagaskar]] | 2025-10-28 |- | [[:d:Q135206029|Q135206029]] | ''[[:d:Q135206029|Corinne Amori Brunet]]'' | [[Benin]] | 2026-05-24 |- | [[:d:Q3020613|Q3020613]] | ''[[:d:Q3020613|Dean Allison]]'' | [[Kanada]] | 2010-03-09 |- | [[:d:Q110515353|Q110515353]] | ''[[:d:Q110515353|Dee-Maxwell Saah Kemaya Sr.]]'' | | 2020-10-12 |- | [[:d:Q16728486|Q16728486]] | ''[[:d:Q16728486|Demeke Mekonnen]]'' | [[Etioopia]] | 2020-11-04 |- | [[:d:Q57738|Q57738]] | [[Denzil Douglas]] | [[Saint Kitts ja Nevis]] | 2022-08-13 |- | [[:d:Q30883975|Q30883975]] | ''[[:d:Q30883975|Dominique Hasler]]'' | [[Liechtenstein]] | 2021-03-25 |- | [[:d:Q216594|Q216594]] | [[Ed Miliband]] | [[Suurbritannia]] | 2026-07-20 |- | [[:d:Q111077006|Q111077006]] | ''[[:d:Q111077006|Eduardo Enrique Reina]]'' | [[Honduras]] | 2022-01-27 |- | [[:d:Q19634024|Q19634024]] | ''[[:d:Q19634024|Eli Cohen]]'' | [[Iisrael]] | 2022-12-29 |- | [[:d:Q17382244|Q17382244]] | [[Elina Valtonen]] | [[Soome]] | 2023-06-20 |- | [[:d:Q102101678|Q102101678]] | [[Elmedin Konaković]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | 2023-01-25 |- | [[:d:Q28925129|Q28925129]] | ''[[:d:Q28925129|Enrique Manalo]]'' | [[Filipiinid]] | 2022-07-01 |- | [[:d:Q267320|Q267320]] | [[Espen Barth Eide]] | [[Norra]] | 2023-10-16 |- | [[:d:Q72099398|Q72099398]] | ''[[:d:Q72099398|Faisal bin Farhan]]'' | [[Saudi Araabia]] | 2019-10-23 |- | [[:d:Q128310474|Q128310474]] | ''[[:d:Q128310474|Fatime Aldjine Garfa]]'' | [[Tšaad]] | 2024-05-27 |- | [[:d:Q5441615|Q5441615]] | ''[[:d:Q5441615|Fekitamoeloa 'Utoikamanu]]'' | [[Tonga]] | 2021-12-28 |- | [[:d:Q5444326|Q5444326]] | ''[[:d:Q5444326|Ferit Hoxha]]'' | [[Albaania]] | 2026-03-05 |- | [[:d:Q5480967|Q5480967]] | ''[[:d:Q5480967|Francis Fonseca]]'' | [[Belize]] | 2024-01-01 |- | [[:d:Q5867158|Q5867158]] | ''[[:d:Q5867158|Francisco Pérez Mackenna]]'' | [[Tšiili]] | 2026-03-11 |- | [[:d:Q3086904|Q3086904]] | ''[[:d:Q3086904|Fred Mitchell]]'' | | 2021-09-20 |- | [[:d:Q94686789|Q94686789]] | ''[[:d:Q94686789|Frederick Shava]]'' | [[Zimbabwe]] | 2021-02-08 |- | [[:d:Q56704276|Q56704276]] | ''[[:d:Q56704276|Fuad Hussein]]'' | [[Iraak]] | 2020-06-06 |- | [[:d:Q65273038|Q65273038]] | [[Giórgos Gerapetrítis|Georgios Gerapetritis]] | [[Kreeka]] | 2023-06-27 |- | [[:d:Q5550326|Q5550326]] | ''[[:d:Q5550326|Gerardo Werthein]]'' | [[Argentina]] | 2024-10-31 |- | [[:d:Q966349|Q966349]] | ''[[:d:Q966349|Gideon Sa'ar]]'' | [[Iisrael]] | 2024-11-07 |- | [[:d:Q46511044|Q46511044]] | [[Gordan Grlić Radman]] | [[Horvaatia]] | 2019-07-22 |- | [[:d:Q113581829|Q113581829]] | ''[[:d:Q113581829|Gustav Aitaro]]'' | | 2021-09-03 |- | [[:d:Q6087480|Q6087480]] | [[Hakan Fidan]] | [[Türgi]] | 2023-06-03<br/>2023-06-05 |- | [[:d:Q57327|Q57327]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Brunei]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q99522589|Q99522589]] | ''[[:d:Q99522589|Hugh Todd]]'' | [[Guyana]] | 2020-08-05 |- | [[:d:Q567780|Q567780]] | ''[[:d:Q567780|Høgni Hoydal]]'' | [[Taani Kuningriik]] | 2022-12-22 |- | [[:d:Q38220741|Q38220741]] | [[Ian Borg]] | [[Malta]] | 2022-03-30 |- | [[:d:Q111487495|Q111487495]] | [[Ilia Dartšiašvili]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | 2022-04-04 |- | [[:d:Q1346843|Q1346843]] | ''[[:d:Q1346843|Imma Tor Faus]]'' | [[Andorra]] | 2023-05-17 |- | [[:d:Q18043980|Q18043980]] | ''[[:d:Q18043980|Inal Ardzinba]]'' | [[Venemaa]] | 2021-11-18 |- | [[:d:Q1673628|Q1673628]] | ''[[:d:Q1673628|Isabelle Berro-Amadeï]]'' | [[Monaco]] | 2022-01-17 |- | [[:d:Q3155254|Q3155254]] | ''[[:d:Q3155254|Ishaq Dar]]'' | [[Pakistan]] | 2024-03-11 |- | [[:d:Q487304|Q487304]] | [[Yisra'el Kats|Israel Katz]] | [[Iisrael]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q140135261|Q140135261]] | ''[[:d:Q140135261|Jarrah Jaber Al-Ahmad Al-Sabah]]'' | [[Kuveit]] | 2026-02-01 |- | [[:d:Q1083734|Q1083734]] | [[Jaume Duch]] | [[Hispaania]] | 2024-08-12 |- | [[:d:Q113531338|Q113531338]] | ''[[:d:Q113531338|Jean Victor Généus]]'' | [[Haiti]] | 2021-11-24 |- | [[:d:Q15046890|Q15046890]] | ''[[:d:Q15046890|Jean-Claude Gakosso]]'' | [[Kongo Vabariik]] | 2015-08-10 |- | [[:d:Q30339198|Q30339198]] | [[Jean-Noël Barrot]] | [[Prantsusmaa]] | 2024-09-21 |- | [[:d:Q111744930|Q111744930]] | ''[[:d:Q111744930|Jeenbek Kulubaev]]'' | [[Kõrgõzstan]] | 2022-04-22 |- | [[:d:Q1696501|Q1696501]] | [[Johann Wadephul]] | [[Saksamaa]] | 2025-05-06 |- | [[:d:Q923245|Q923245]] | ''[[:d:Q923245|Jonathan Le Tocq]]'' | [[Guernsey]] | 2016-05-05 |- | [[:d:Q113555132|Q113555132]] | ''[[:d:Q113555132|Joseph Andall]]'' | | 2022-07-01 |- | [[:d:Q64595113|Q64595113]] | [[José Manuel Albares]] | [[Hispaania]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q357538|Q357538]] | ''[[:d:Q357538|Juan Ramón de la Fuente]]'' | [[Mehhiko]] | 2024-10-01 |- | [[:d:Q637471|Q637471]] | [[Juraj Blanár]] | [[Slovakkia]] | 2023-10-25 |- | [[:d:Q11869065|Q11869065]] | [[Kaja Kallas]] | [[Eesti]] | 2024-12-01 |- | [[:d:Q28225536|Q28225536]] | ''[[:d:Q28225536|Kamina Johnson-Smith]]'' | [[Jamaica]] | 2016-03-07 |- | [[:d:Q114703377|Q114703377]] | ''[[:d:Q114703377|Karamoko Jean-Marie Traoré]]'' | [[Burkina Faso]] | 2023-12-17 |- | [[:d:Q115263405|Q115263405]] | ''[[:d:Q115263405|Keisal Peters]]'' | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | 2022-08-16 |- | [[:d:Q107718267|Q107718267]] | ''[[:d:Q107718267|Kerrie D. Symmonds]]'' | | 2022-10-26 |- | [[:d:Q2072385|Q2072385]] | [[Khalīfah ibn Ḩamad Āl Thānī]] | [[Katar]] | 1971-01-01 |- | [[:d:Q101054208|Q101054208]] | ''[[:d:Q101054208|Kitlang Kabua]]'' | [[Marshalli Saared]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q117084293|Q117084293]] | [[Konstantínos Kómpos]] | [[Küpros]] | 2023-03-01 |- | [[:d:Q131302504|Q131302504]] | [[Kęstutis Budrys]] | [[Leedu]] | 2024-12-12 |- | [[:d:Q182397|Q182397]] | [[Lars Løkke Rasmussen]] | [[Taani Kuningriik]] | 2022-12-15 |- | [[:d:Q16654676|Q16654676]] | ''[[:d:Q16654676|Lejeune Mbella Mbella]]'' | [[Kamerun]] | 2015-10-02 |- | [[:d:Q115101233|Q115101233]] | ''[[:d:Q115101233|Lejone Mpotjoane]]'' | | 2022-11-04 |- | [[:d:Q110210167|Q110210167]] | ''[[:d:Q110210167|Lemogang Kwape]]'' | [[Botswana]] | 2020-08-26 |- | [[:d:Q6550004|Q6550004]] | ''[[:d:Q6550004|Lin Chia-lung]]'' | [[Taiwan]] | 2024-05-20 |- | [[:d:Q15998324|Q15998324]] | [[Luca Beccari]] | [[San Marino]] | 2020-01-07 |- | [[:d:Q105080887|Q105080887]] | ''[[:d:Q105080887|Maka Bochorishvili]]'' | [[Gruusia]] | 2024-11-28 |- | [[:d:Q1888110|Q1888110]] | ''[[:d:Q1888110|Mamadou Tangara]]'' | [[Gambia]] | 2018-06-29 |- | [[:d:Q114320451|Q114320451]] | ''[[:d:Q114320451|Manuel José Gonçalves]]'' | [[Mosambiik]] | 2020-10-19 |- | [[:d:Q324546|Q324546]] | [[Marco Rubio]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2025-01-20 |- | [[:d:Q11716283|Q11716283]] | [[Margus Tsahkna]] | [[Eesti]] | 2023-04-17 |- | [[:d:Q18202362|Q18202362]] | [[Maria Malmer Stenergard]] | [[Rootsi]] | 2024-09-10 |- | [[:d:Q111904379|Q111904379]] | ''[[:d:Q111904379|Maria Manuela Lucas]]'' | [[Mosambiik]] | 2017-12-21 |- | [[:d:Q137669438|Q137669438]] | ''[[:d:Q137669438|Marie-Édith Tassyla-Ye-Doumbeneny]]'' | [[Gabon]] | 2026-01-01 |- | [[:d:Q110684398|Q110684398]] | ''[[:d:Q110684398|Mario Búcaro]]'' | [[Guatemala]] | 2022-02-01 |- | [[:d:Q114410530|Q114410530]] | ''[[:d:Q114410530|Martine Biron]]'' | [[Kanada]] | 2022-10-20 |- | [[:d:Q18708068|Q18708068]] | ''[[:d:Q18708068|Mauro Vieira]]'' | [[Brasiilia]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q48326359|Q48326359]] | ''[[:d:Q48326359|Maxim Ryzhankow]]'' | | 2024-06-27 |- | [[:d:Q3302670|Q3302670]] | [[Maxime Prévot]] | [[Belgia]] | 2025-02-03 |- | [[:d:Q66724494|Q66724494]] | [[Mihai Popșoi]] | [[Moldova]] | 2025-11-01 |- | [[:d:Q26794363|Q26794363]] | ''[[:d:Q26794363|Mohamed Ould Salek]]'' | [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik]] | 1998-01-01 |- | [[:d:Q114107123|Q114107123]] | ''[[:d:Q114107123|Mohamed Salem Ould Merzoug]]'' | [[Mauritaania]] | 2022-03-29 |- | [[:d:Q23020336|Q23020336]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' | [[Katar]] | 2016-01-27 |- | [[:d:Q109252098|Q109252098]] | ''[[:d:Q109252098|Mory Sandan Kouyaté]]'' | [[Guinea]] | 2021-10-25 |- | [[:d:Q66648657|Q66648657]] | ''[[:d:Q66648657|Murat Nurtleu]]'' | [[Kasahstan]] | 2023-04-03 |- | [[:d:Q11043304|Q11043304]] | [[Naledi Pandor]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q6963035|Q6963035]] | ''[[:d:Q6963035|Nancy Tembo]]'' | [[Malawi]] | 2022-01-28 |- | [[:d:Q6641827|Q6641827]] | ''[[:d:Q6641827|Nandiyavat Savastivatana]]'' | [[Tai]] | 1947-01-01 |- | [[:d:Q26036628|Q26036628]] | ''[[:d:Q26036628|Nasser Bourita]]'' | [[Maroko]] | 2017-04-05 |- | [[:d:Q527020|Q527020]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | [[Namiibia]] | 2012-12-04 |- | [[:d:Q109637823|Q109637823]] | ''[[:d:Q109637823|Norzin Dolma]]'' | | 2021-11-10 |- | [[:d:Q104630859|Q104630859]] | [[Oana Țoiu]] | [[Rumeenia]] | 2025-06-23 |- | [[:d:Q6176542|Q6176542]] | ''[[:d:Q6176542|Odongo Jeje Abubakhar]]'' | [[Uganda]] | 2021-06-21 |- | [[:d:Q110659991|Q110659991]] | ''[[:d:Q110659991|Omar J. Marrero]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q58163|Q58163]] | ''[[:d:Q58163|Osman Saleh Mohammed]]'' | [[Eritrea]] | 2007-04-18 |- | [[:d:Q8442|Q8442]] | [[Otto von Bismarck]] | [[Preisi kuningriik]]<br/>[[Saksa Riik]] | 1862-10-08 |- | [[:d:Q16090188|Q16090188]] | ''[[:d:Q16090188|Park Jin]]'' | [[Lõuna-Korea]] | 2022-05-12 |- | [[:d:Q20172097|Q20172097]] | ''[[:d:Q20172097|Paul Chet Greene]]'' | | 2018-03-22 |- | [[:d:Q2059716|Q2059716]] | ''[[:d:Q2059716|Paul Gallagher]]'' | [[Suurbritannia]] | 2014-11-08 |- | [[:d:Q115570137|Q115570137]] | ''[[:d:Q115570137|Paula Fernández Viaña]]'' | [[Hispaania]] | 2019-07-08 |- | [[:d:Q10346767|Q10346767]] | [[Paulo Rangel]] | [[Portugal]] | 2024-04-02 |- | [[:d:Q317485|Q317485]] | [[Pekka Haavisto]] | [[Soome]] | 2019-12-10 |- | [[:d:Q456759|Q456759]] | [[Penny Wong]] | [[Austraalia]] | 2022-05-23 |- | [[:d:Q120007169|Q120007169]] | [[Petr Macinka]] | [[Tšehhi]] | 2025-12-15 |- | [[:d:Q3379061|Q3379061]] | ''[[:d:Q3379061|Philip Ozouf Jr.]]'' | [[Suurbritannia]] | 2022-07-12 |- | [[:d:Q114515141|Q114515141]] | ''[[:d:Q114515141|Pholile Dlamini]]'' | [[Svaasimaa|Eswatini]] | 2023-11-13 |- | [[:d:Q58085|Q58085]] | [[Radosław Sikorski]] | [[Poola]]<br/>[[Suurbritannia]] | 2023-12-13 |- | [[:d:Q113956708|Q113956708]] | ''[[:d:Q113956708|Rastislav Káčer]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | 2022-09-13 |- | [[:d:Q58141|Q58141]] | ''[[:d:Q58141|Raşit Meredow]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Türkmenistan]] | 2001-07-07 |- | [[:d:Q27756289|Q27756289]] | ''[[:d:Q27756289|Robert Dussey]]'' | [[Togo]] | 2015-06-28 |- | [[:d:Q98222557|Q98222557]] | ''[[:d:Q98222557|Roberto Álvarez Gil]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | 2020-08-16 |- | [[:d:Q134644455|Q134644455]] | ''[[:d:Q134644455|Rosachely Rivera]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2025-07-03 |- | [[:d:Q7378692|Q7378692]] | ''[[:d:Q7378692|Rui Alberto de Figueiredo Soares]]'' | [[Roheneemesaared]] | 2021-01-15 |- | [[:d:Q101693636|Q101693636]] | ''[[:d:Q101693636|Salem Abdullah Al-Jaber Al-Sabah]]'' | [[Kuveit]] | 2022-10-16 |- | [[:d:Q25999464|Q25999464]] | [[Saleumxay Kommasith]] | [[Laos]] | 2016-04-20 |- | [[:d:Q21062553|Q21062553]] | ''[[:d:Q21062553|Samuel Okudzeto Ablakwa]]'' | [[Ghana]] | 2025-01-07 |- | [[:d:Q58217|Q58217]] | [[Sergei Lavrov]] | [[Venemaa]] | 2004-03-09 |- | [[:d:Q33106395|Q33106395]] | ''[[:d:Q33106395|Sihasak Phuangketkeow]]'' | [[Tai]] | 2025-09-19<br/>2026-03-30 |- | [[:d:Q55098190|Q55098190]] | ''[[:d:Q55098190|Simeón Oyono]]'' | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | 2018-02-06 |- | [[:d:Q7518922|Q7518922]] | [[Simon Harris]] | [[Iirimaa]] | 2025-01-23 |- | [[:d:Q67199457|Q67199457]] | [[Simon Kofe]] | [[Tuvalu]] | 2019-09-20 |- | [[:d:Q12000640|Q12000640]] | ''[[:d:Q12000640|Sirið Stenberg]]'' | [[Taani Kuningriik]] | 2025-03-10 |- | [[:d:Q18198123|Q18198123]] | ''[[:d:Q18198123|Sirodjidin Aslov]]'' | [[Tadžikistan]] | 2013-11-29 |- | [[:d:Q981549|Q981549]] | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' | [[Fidži]] | 2022-12-24 |- | [[:d:Q16186720|Q16186720]] | [[Subrahmanyam Jaishankar]] | [[India]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q7635208|Q7635208]] | ''[[:d:Q7635208|Suhaim bin Hamad Al Thani]]'' | [[Katar]] | 1972-01-01 |- | [[:d:Q101110528|Q101110528]] | ''[[:d:Q101110528|Sylvestre Radegonde]]'' | [[Seišellid]] | 2020-11-03 |- | [[:d:Q60680031|Q60680031]] | ''[[:d:Q60680031|Sylvie Baïpo-Temon]]'' | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | 2018-12-14 |- | [[:d:Q7409268|Q7409268]] | [[Sāmiḩ Shukrī]] | [[Egiptus]] | 2014-06-17 |- | [[:d:Q1654639|Q1654639]] | [[Takeshi Iwaya]] | [[Jaapan]] | 2024-11-11 |- | [[:d:Q462744|Q462744]] | [[Tanja Fajon]] | [[Sloveenia]] | 2022-06-01 |- | [[:d:Q100575931|Q100575931]] | ''[[:d:Q100575931|Tete António]]'' | [[Angola]] | 2020-10-01 |- | [[:d:Q127603210|Q127603210]] | ''[[:d:Q127603210|Therese Wamba Wagner]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | 2024-06-18 |- | [[:d:Q127687218|Q127687218]] | ''[[:d:Q127687218|Thérèse Kayikwamba Wagner]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | 2024-06-13 |- | [[:d:Q64399772|Q64399772]] | [[Tom Berendsen]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | 2026-02-23 |- | [[:d:Q125191691|Q125191691]] | ''[[:d:Q125191691|Varsen Aghabekian]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | 2025-06-23 |- | [[:d:Q91044146|Q91044146]] | ''[[:d:Q91044146|Velislava N Petrova]]'' | [[Bulgaaria]] | 2026-05-08 |- | [[:d:Q6722501|Q6722501]] | ''[[:d:Q6722501|Verónica Macamo]]'' | [[Mosambiik]] | 2020-01-17 |- | [[:d:Q40155410|Q40155410]] | ''[[:d:Q40155410|Vincent Biruta]]'' | [[Rwanda]] | 2019-11-04 |- | [[:d:Q21099092|Q21099092]] | ''[[:d:Q21099092|Vitaly Ignatiev]]'' | [[Transnistria]]<br/>[[Ukraina]] | 2016-08-31 |- | [[:d:Q7937671|Q7937671]] | ''[[:d:Q7937671|Vivian Balakrishnan]]'' | [[Singapur]] | 2015-10-01 |- | [[:d:Q55808436|Q55808436]] | [[Vivian Motzfeldt]] | [[Taani Kuningriik]] | 2025-03-28 |- | [[:d:Q701801|Q701801]] | [[Wang Yi]] | [[Hiina]] | 2023-07-25 |- | [[:d:Q125354504|Q125354504]] | ''[[:d:Q125354504|Yassine Fall]]'' | [[Senegal]] | 2024-04-05 |- | [[:d:Q132189881|Q132189881]] | ''[[:d:Q132189881|Youssef Rajji]]'' | [[Liibanon]] | 2025-02-08 |- | [[:d:Q65088520|Q65088520]] | ''[[:d:Q65088520|Yusuf Tuggar]]'' | [[Nigeeria]] | 2023-08-21 |- | [[:d:Q276275|Q276275]] | [[Yōko Kamikawa]] | [[Jaapan]] | 2023-09-13 |- | [[:d:Q17985658|Q17985658]] | ''[[:d:Q17985658|Zin Mar Aung]]'' | [[Myanmar]] | 2021-04-16 |- | [[:d:Q28734624|Q28734624]] | [[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] | [[Island]] | 2024-04-09 |- | [[:d:Q735036|Q735036]] | ''[[:d:Q735036|نور الدين لخصي]]'' | [[Egiptus]] | 1970-01-01 |} {{Wikidata loendi lõpp}} du24og74xvwg8rxcj61zi7qkyoz4pte Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Global Young Academy 2 562898 7217610 7214683 2026-08-19T01:30:08Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7217610 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q5570796 Global Young Academy] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q5570796 } |section= |sort=P463/Q5570796/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q5570796/P580:Start date,P463/Q5570796/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q5719236|Saeid Esmaeilzadeh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48148995981759751905 48148995981759751905] | 2010 | 2012 | [[Fail:Saeid esmaeilzadeh 2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6033221|Ingrid Johnsrude]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7810-1333 0000-0002-7810-1333] | [https://scholar.google.com/citations?user=CxBHYIsAAAAJ CxBHYIsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/105672355 105672355] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q6181738|Jeremy O'Brien]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3576-8285 0000-0002-3576-8285]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-9166-8414 0000-0002-9166-8414] | [https://scholar.google.com/citations?user=BxIIt5QAAAAJ BxIIt5QAAAAJ] | | 2011 | 2016 | [[Fail:Jeremy O'Brien (born 1975) at World Economic Forum Davos 2022.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q7050018|Ronen Perry]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4280-0877 0000-0003-4280-0877] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Zs64PYAAAAJ 0Zs64PYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4775152381780601950000 4775152381780601950000] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q7286054|Rajesh Gopakumar]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/44206286 44206286] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948] | | [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575] | 2010 | 2014 | [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q9209862|Dominika Latusek-Jurczak]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3317-0084 0000-0003-3317-0084] | | [https://viaf.org/en/viaf/101391478 101391478] | 2022 | 2027 | [[Fail:Dominika Latusek-Jurczak Ph.D..JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q11095997|Xuelong Li]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0019-4197 0000-0002-0019-4197] | | [https://viaf.org/en/viaf/43710404 43710404] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q11569593|Hiroyuki Katayama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3429-9069 0000-0002-3429-9069] | | [https://viaf.org/en/viaf/115861770 115861770] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q13628687|Tonni Agustiono Kurniawan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1362-6339 0000-0003-1362-6339] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q15144906|Yamuna Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5282-8852 0000-0001-5282-8852] | [https://scholar.google.com/citations?user=ReThrX4AAAAJ ReThrX4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7398148947780254950009 7398148947780254950009] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yamuna Krishnan at 2024 Nobel Prize Lectures 2 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15631733|Francesco Maurelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5265-3666 0000-0002-5265-3666] | [https://scholar.google.com/citations?user=t1hnyyAAAAAJ t1hnyyAAAAAJ] | | 2023 | 2028 | [[Fail:38a Internacia Vegetarana Kongreso - Francesco Maurelli.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16065362|Lisa Herzog]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9348-1154 0000-0001-9348-1154] | | [https://viaf.org/en/viaf/223804516 223804516] | 2017 | | [[Fail:Verleihung Hans-Böckler-Preis der Stadt Köln 2021 an Lisa Herzog und Konrad Gilges-3710.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q17094052|Anna-Karin Tornberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-1670 0000-0002-4290-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=brTICLgAAAAJ brTICLgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q17517207|Sandra McLaren]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5757-1670 0000-0001-5757-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZzB3JuYAAAAJ ZzB3JuYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q20047953|Carolina Horta Andrade]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0101-1492 0000-0003-0101-1492] | [https://scholar.google.com/citations?user=UpsohXYAAAAJ UpsohXYAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q20472489|Bilge Demirköz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7171-5976 0000-0001-7171-5976] | [https://scholar.google.com/citations?user=UHeeSJwAAAAJ UHeeSJwAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Bilge Demirköz 3. Ulusal Açık Erişim Çalıştayı Oturum 3.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20796622|Ernesto Lupercio]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305935422 305935422] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2011 | 2016 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264403|Meron Zeleke Eresso]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/306125779 306125779] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653] | 2014 | 2019 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21337634|Santiago Ron]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6300-9350 0000-0001-6300-9350] | [https://scholar.google.com/citations?user=B_9xkucAAAAJ B_9xkucAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309745872 309745872] | 2010 | 2012 | [[Fail:Santiago Ron.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21607596|Marko Sabovljević]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5809-0406 0000-0001-5809-0406] | | [https://viaf.org/en/viaf/42983178 42983178] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21608827|Uttam Babu Shrestha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8766-279X 0000-0002-8766-279X] | [https://scholar.google.com/citations?user=L2avF9wAAAAJ L2avF9wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21668832|Yueh-Lin Loo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4284-0847 0000-0002-4284-0847] | [https://scholar.google.com/citations?user=7rrY01cAAAAJ 7rrY01cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/61194333 61194333] | 2011 | 2016 | [[Fail:Lynn Loo at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23769525|Benedetta Berti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6864-8626 0000-0002-6864-8626] | | | 2017 | | [[Fail:Benedetta Berti (2019), FORUM 2000, Prague.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ] | | 2014 | 2019 | [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | [https://scholar.google.com/citations?user=AEf6yccAAAAJ AEf6yccAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084] | 2010 | 2012 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114] | [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/168751147 168751147] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q27942012|Toni Gabaldón]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0019-1735 0000-0003-0019-1735] | [https://scholar.google.com/citations?user=f5qDizoAAAAJ f5qDizoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/215396594 215396594] | 2012 | 2017 | [[Fail:Toni Gabaldon a Nit SCB.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q28233436|Catherine Beaudry]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2110-3151 0000-0002-2110-3151] | [https://scholar.google.com/citations?user=vuOE_DEAAAAJ vuOE_DEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102834647 102834647] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q29076385|Fernanda de Pinho Werneck]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8779-2607 0000-0002-8779-2607] | [https://scholar.google.com/citations?user=QT4zhmQAAAAJ QT4zhmQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q29259267|Dacheng Tao]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7225-5449 0000-0001-7225-5449] | [https://scholar.google.com/citations?user=RwlJNLcAAAAJ RwlJNLcAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q30428909|Erik Ingelsson]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=G_AJnjEAAAAJ G_AJnjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7370573 7370573] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q30466246|Eqbal Dauqan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Petk7vcAAAAJ Petk7vcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q30511367|Alexander Birbrair]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1015-2561 0000-0003-1015-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=-9RZj4cAAAAJ -9RZj4cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9943151656343608400002 9943151656343608400002] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q32642358|Amarjargal Dagvadorj]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q33275107|Nadine Gaab]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7548-413X 0000-0002-7548-413X] | [https://scholar.google.com/citations?user=E7GQFJsAAAAJ E7GQFJsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39152380036501761190 39152380036501761190] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858] | [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232260155 232260155] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q37607950|Andrew H Kemp]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-3791 0000-0003-1146-3791] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WuUF-IAAAAJ 8WuUF-IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5605153411885441700009 5605153411885441700009] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q37837846|Jesse Gitaka]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7516-522X 0000-0001-7516-522X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q38544643|Marietta Papadatou-Pastou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-4003 0000-0002-2834-4003] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q38625598|Philimon Gona]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4202-5965 0000-0002-4202-5965] | [https://scholar.google.com/citations?user=rnQJ-dUAAAAJ rnQJ-dUAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | 2013 | 2018 | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q39379477|Andrea Ghermandi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9403-4265 0000-0002-9403-4265] | [https://scholar.google.com/citations?user=5SVn3YcAAAAJ 5SVn3YcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/284106592 284106592] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39550888|Marco Peccianti]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8894-496X 0000-0001-8894-496X] | [https://scholar.google.com/citations?user=IxZZ5a8AAAAJ IxZZ5a8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/311346726 311346726] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39738664|Graham de Ruiter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6008-286X 0000-0001-6008-286X] | | [https://viaf.org/en/viaf/8185163813705639110001 8185163813705639110001] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q40019464|Andrey L. Konevega]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0125-7150 0000-0003-0125-7150] | [https://scholar.google.com/citations?user=G9zunlYAAAAJ G9zunlYAAAAJ] | | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q40045225|Ivana Gadjanski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0713-7897 0000-0003-0713-7897] | [https://scholar.google.com/citations?user=b6ubga8AAAAJ b6ubga8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77532920 77532920] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | 2015 | 2020 | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40772525|Yahaya Mohd Normi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0707-7361 0000-0003-0707-7361] | [https://scholar.google.com/citations?user=wy1WJkkAAAAJ wy1WJkkAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q41044794|Nurcan Tunçbağ]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0389-9459 0000-0002-0389-9459] | [https://scholar.google.com/citations?user=jaGNt2sAAAAJ jaGNt2sAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q41158133|Jonathan P. Tennant]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7794-0218 0000-0001-7794-0218] | [https://scholar.google.com/citations?user=P7FvGMEAAAAJ P7FvGMEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/21157098256772550186 21157098256772550186]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/274056590 274056590] | 2020 | 2020-04-09 | |- | ''[[:d:Q41344864|Alberto Vomiero]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2935-1165 0000-0003-2935-1165] | [https://scholar.google.com/citations?user=abhN0ZAAAAAJ abhN0ZAAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q41704726|Shang-Te Danny Hsu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7231-0185 0000-0002-7231-0185] | | [https://viaf.org/en/viaf/289345440 289345440] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q42322420|Mohd Basyaruddin Abdul Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5665-2564 0000-0002-5665-2564] | [https://scholar.google.com/citations?user=SF2yhyoAAAAJ SF2yhyoAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q42324147|Ebrahim Karimi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8168-7304 0000-0002-8168-7304] | | [https://viaf.org/en/viaf/106163873454045720141 106163873454045720141] | 2019 | | [[Fail:Prof Ebrahim Karimi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42424774|Stefano Gianni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1653-1925 0000-0003-1653-1925] | [https://scholar.google.com/citations?user=FXruVokAAAAJ FXruVokAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/219156563401923240043 219156563401923240043] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42617171|Sabina Leonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7815-6609 0000-0002-7815-6609] | [https://scholar.google.com/citations?user=uNj98SoAAAAJ uNj98SoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90433686 90433686] | 2012 | 2017 | [[Fail:Leonelli2020.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42678757|Dexter Tagwireyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8044-831X 0000-0002-8044-831X] | [https://scholar.google.com/citations?user=HFzNRK0AAAAJ HFzNRK0AAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42776980|Xing Yi Ling]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5495-6428 0000-0001-5495-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=R11XIiUAAAAJ R11XIiUAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42808292|Andrew E. Pelling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3732-7472 0000-0003-3732-7472] | [https://scholar.google.com/citations?user=udzjAicAAAAJ udzjAicAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315600446 315600446] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42846513|Sameh Soror]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6474-8884 0000-0001-6474-8884] | [https://scholar.google.com/citations?user=bePVqlkAAAAJ bePVqlkAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q43028579|Wei Gao]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8503-4562 0000-0002-8503-4562] | [https://scholar.google.com/citations?user=6JZOFsMAAAAJ 6JZOFsMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Wei Gao.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43104847|Rubén D. Costa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3776-9158 0000-0003-3776-9158] | | [https://viaf.org/en/viaf/46151050119233412282 46151050119233412282] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q43112516|Alessandro Sale]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7608-4456 0000-0001-7608-4456] | [https://scholar.google.com/citations?user=gBKR-BQAAAAJ gBKR-BQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/113145003289961301517 113145003289961301517] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q43249947|Derya Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2196-8187 0000-0003-2196-8187] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q43266007|Ghada Bassioni]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-6428 0000-0001-8928-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=8r3fGVcAAAAJ 8r3fGVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1389158551024516540000 1389158551024516540000] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q43355403|Shima Taheri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8959-1825 0000-0002-8959-1825] | [https://scholar.google.com/citations?user=SgQMrxMAAAAJ SgQMrxMAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr.ShimaTaheri.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43549311|Olanike Adeyemo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3404-5090 0000-0003-3404-5090] | [https://scholar.google.com/citations?user=AbsyqJgAAAAJ AbsyqJgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305638553 305638553] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof Olanike Adeyemo portrait .jpeg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732] | | | 2016 | | [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q44423686|Francesco Stellacci]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4635-6080 0000-0003-4635-6080] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3CiddUAAAAJ c3CiddUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288145541847496600789 288145541847496600789] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q44629153|Alexander M. Clark]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2860-0492 0000-0002-2860-0492] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q45630014|Nagadenahalli Byrareddy Siddappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7423-1763 0000-0002-7423-1763] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q46278467|Rawiwan Laocharoensuk]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7770-5912 0000-0001-7770-5912] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q46358386|Thashree Marimuthu]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1487-5273 0000-0003-1487-5273] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q46709257|Lydia Rhyman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8624-8431 0000-0002-8624-8431] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X] | | [https://viaf.org/en/viaf/232953968 232953968] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X] | [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008] | 2011 | 2015 | |- | ''[[:d:Q47301688|Nico Dissmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4156-3761 0000-0002-4156-3761] | [https://scholar.google.com/citations?user=SXDCMMUAAAAJ SXDCMMUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187225298 187225298] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47356146|Mohammad Hosseini]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2385-985X 0000-0002-2385-985X] | [https://scholar.google.com/citations?user=znWBUdoAAAAJ znWBUdoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/263170344005352341537 263170344005352341537] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q47504595|Stefania Mondello]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8587-3614 0000-0002-8587-3614] | [https://scholar.google.com/citations?user=u_YXlbIAAAAJ u_YXlbIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1675147907502479210001 1675147907502479210001] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q47696430|Daniel Limonta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5128-6542 0000-0002-5128-6542] | [https://scholar.google.com/citations?user=e7WPsOYAAAAJ e7WPsOYAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:TWAS LACREP conference with Global Young Academy members.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375] | 2011 | 2016 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47708467|Noelle Eckley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6396-5622 0000-0002-6396-5622] | [https://scholar.google.com/citations?user=vbk-DsIAAAAJ vbk-DsIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/56152380065301761339 56152380065301761339]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/64919803 64919803] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47982829|Mohammad Reza Salimpour]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5871-8360 0000-0002-5871-8360] | [https://scholar.google.com/citations?user=fIrxRQ8AAAAJ fIrxRQ8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q49397721|Erna Karalija]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7262-0645 0000-0001-7262-0645] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q49861877|Siobhan M Schabrun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9083-3107 0000-0002-9083-3107] | [https://scholar.google.com/citations?user=yCyFtY0AAAAJ yCyFtY0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315711470 315711470] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q50195625|Simon J. Elsässer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8724-4849 0000-0001-8724-4849] | | [https://viaf.org/en/viaf/6891168897906456720003 6891168897906456720003] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q50229934|Santosh K. Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1178-0159 0000-0002-1178-0159] | [https://scholar.google.com/citations?user=YT_p-DIAAAAJ YT_p-DIAAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q50923627|Carina Keskitalo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3244-7272 0000-0003-3244-7272] | | [https://viaf.org/en/viaf/19052556 19052556] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q50923742|Gesa A. Weyhenmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4013-2281 0000-0002-4013-2281] | [https://scholar.google.com/citations?user=nN_uvmkAAAAJ nN_uvmkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18392379 18392379] | 2010 | 2012 | [[Fail:Gesa Weyhemeyer.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51143624|Aron Walsh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5460-7033 0000-0001-5460-7033] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ktvn91gAAAAJ Ktvn91gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/296703847 296703847] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243] | [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59543429|Shabana Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4863-6417 0000-0002-4863-6417] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Shabana Khan GYA and WSS Fellow.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59549408|Filippo Rossi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2665-120X 0000-0003-2665-120X] | [https://scholar.google.com/citations?user=OXowCDkAAAAJ OXowCDkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307341623 307341623] | 2019 | | [[Fail:Filippo Rossi GYA Tsukuba 2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59555224|Felycia Edi Soetaredjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7303-7152 0000-0001-7303-7152] | [https://scholar.google.com/citations?user=ca8OgtMAAAAJ ca8OgtMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59671966|Mita Dasog]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7846-3414 0000-0002-7846-3414] | [https://scholar.google.com/citations?user=QPpOYM4AAAAJ QPpOYM4AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142] | [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ] | | 2021 | | |- | ''[[:d:Q59699914|Małgorzata A. Gazda]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8369-1350 0000-0001-8369-1350] | | [https://viaf.org/en/viaf/317153679 317153679] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q59701111|Ali Koşar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6283-6717 0000-0001-6283-6717] | [https://scholar.google.com/citations?user=47yBOcwAAAAJ 47yBOcwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59703147|Edmond Sanganyado]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6244-3059 0000-0001-6244-3059] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q59751216|Nitsara Karoonuthaisiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0838-8399 0000-0003-0838-8399] | [https://scholar.google.com/citations?user=9kpsFi8AAAAJ 9kpsFi8AAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | 2011 | 2015 | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59825811|Mona Abdel-Mottaleb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4017-1248 0000-0002-4017-1248] | [https://scholar.google.com/citations?user=osn6LVgAAAAJ osn6LVgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/171830120 171830120] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59830778|Muhammad Qasim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0279-5305 0000-0003-0279-5305] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59902564|Mitsunobu Kano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1593-1855 0000-0003-1593-1855] | [https://scholar.google.com/citations?user=5YUuqvIAAAAJ 5YUuqvIAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742] | [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ] | | 2016 | 2021 | [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q60043758|Dasheng Leow]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9823-0258 0000-0001-9823-0258] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q60044960|Julia Baum]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8804-876X 0000-0001-8804-876X] | [https://scholar.google.com/citations?user=d9ar-EQAAAAJ d9ar-EQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232067507 232067507] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60242867|Zeynep Aycan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4784-334X 0000-0003-4784-334X] | [https://scholar.google.com/citations?user=M2AzkVcAAAAJ M2AzkVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12215097 12215097] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q60315138|Fuat Balcı]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3390-9352 0000-0003-3390-9352] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60325213|Jeremy T. Kerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3972-7560 0000-0002-3972-7560] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZRwQfzAAAAAJ ZRwQfzAAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q60375214|Huanyu Cheng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6075-4208 0000-0001-6075-4208] | [https://scholar.google.com/citations?user=YKzDLy0AAAAJ YKzDLy0AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60393946|Roseline O. Ogundokun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2592-2824 0000-0002-2592-2824] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q60545126|Amal Amin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2691-0630 0000-0002-2691-0630] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q60690534|Borys Wróbel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4759-725X 0000-0002-4759-725X] | | [https://viaf.org/en/viaf/68145304389078570538 68145304389078570538] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q60962301|Bach Xuan Tran]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7827-8449 0000-0001-7827-8449]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-5741-383X 0000-0002-5741-383X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3498-8224 0000-0003-3498-8224] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q60981956|Mbuzeleni Hlongwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5352-5658 0000-0002-5352-5658] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61083897|Andrea Liscio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2986-3398 0000-0003-2986-3398] | [https://scholar.google.com/citations?user=i-NuVZ4AAAAJ i-NuVZ4AAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q61101932|Reem Abou Assi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-6034 0000-0003-0078-6034] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61158952|Heather Armstrong]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3991-9201 0000-0003-3991-9201] | [https://scholar.google.com/citations?user=ahUGEl8AAAAJ ahUGEl8AAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61161563|Duc Anh Hoang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0862-6724 0000-0002-0862-6724] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019] | | | 2018 | | [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q61469407|Alexandra Dmitrieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0263-7801 0000-0002-0263-7801] | [https://scholar.google.com/citations?user=gUnkE7kAAAAJ gUnkE7kAAAAJ] | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q61479007|Emmanuel I Unuabonah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9854-3924 0000-0001-9854-3924] | [https://scholar.google.com/citations?user=TP6iGkwAAAAJ TP6iGkwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9308172126418503340008 9308172126418503340008] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q61662805|Hussam Hussein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1238-1715 0000-0002-1238-1715] | | [https://viaf.org/en/viaf/6061156317466402350007 6061156317466402350007] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61790384|Gillian Dumsile Mahumane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1734-3689 0000-0002-1734-3689] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61838567|Paula Kivimaa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-8017 0000-0003-2812-8017] | [https://scholar.google.com/citations?user=ilTeX3cAAAAJ ilTeX3cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187149106198268491608 187149106198268491608] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q62469861|Nafissa Ismail]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0449-0217 0000-0002-0449-0217] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62560378|Federico Rosei]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8479-6955 0000-0001-8479-6955] | [https://scholar.google.com/citations?user=n8hPbQgAAAAJ n8hPbQgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1918159477979627990006 1918159477979627990006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/20003614 20003614] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q62604949|Justine Nzweundji]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7623-7843 0000-0002-7623-7843] | | [https://viaf.org/en/viaf/7452166007109075590009 7452166007109075590009] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62743564|Suraj Bhattarai]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6843-6677 0000-0001-6843-6677] | [https://scholar.google.com/citations?user=cD8zzrYAAAAJ cD8zzrYAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q63801215|Matthew T. Cole]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8631-3259 0000-0001-8631-3259] | [https://scholar.google.com/citations?user=KOqR17MAAAAJ KOqR17MAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q63874624|Eva Alisic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7225-606X 0000-0002-7225-606X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oolSYowAAAAJ oolSYowAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282942893 282942893] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q64174255|Sandeep Kaur-Ghumaan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0688-3428 0000-0002-0688-3428] | [https://scholar.google.com/citations?user=XmDy_UEAAAAJ XmDy_UEAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X] | [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64876869|Armelle T Tsamo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5672-046X 0000-0001-5672-046X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64889174|Huda Abdullah]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=iVbFmDsAAAAJ iVbFmDsAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687] | [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64895643|Dmitry Alexeev]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64896669|Robert Lepenies]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4454-5921 0000-0002-4454-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=xAPxJrcAAAAJ xAPxJrcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18157279955803302111 18157279955803302111] | 2016 | | [[Fail:Professor Dr. Robert Lepenies, President of Karlshochschule International University.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897141|Abdalhadi Alijla]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=r6NlsxwAAAAJ r6NlsxwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1027155411321008940005 1027155411321008940005] | 2018 | | [[Fail:Abdalhadi Alijla at Global Media Forum,.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897297|Joachim Allgaier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7085-7315 0000-0001-7085-7315] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdZlx-YAAAAJ CdZlx-YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308193161 308193161] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897428|Patrizio Antici]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4962-6381 0000-0003-4962-6381] | [https://scholar.google.com/citations?user=C5D39BwAAAAJ C5D39BwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/37161028944323741983 37161028944323741983] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766] | [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897814|Kelly M Babchishin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6659-3820 0000-0001-6659-3820] | [https://scholar.google.com/citations?user=yUQ7jjIAAAAJ yUQ7jjIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170794504 170794504] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898103|Sezgin Bakırdere]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9746-3682 0000-0001-9746-3682] | [https://scholar.google.com/citations?user=9BC3GrAAAAAJ 9BC3GrAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304586740 304586740] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898510|Mary Donnabelle Balela]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=2i_1hIMAAAAJ 2i_1hIMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64898570|Goran Bandov]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305729023 305729023] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64898804|Alison B. Flynn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9240-1287 0000-0002-9240-1287] | [https://scholar.google.com/citations?user=4Me4bYcAAAAJ 4Me4bYcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64899766|Tyrone Grandison]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IuBCcCsAAAAJ IuBCcCsAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Tyrone Grandison in Japan 2019 at the Tskuba Conference.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64902120|Roman Szewczyk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1214-1009 0000-0002-1214-1009] | [https://scholar.google.com/citations?user=c-eWpVYAAAAJ c-eWpVYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102220751 102220751] | 2010 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64903113|Maral Dadvar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1351-2561 0000-0002-1351-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=yEExAasAAAAJ yEExAasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/292244102 292244102] | 2017 | | [[Fail:Maral Dadvar.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64904765|Krishanu Biswas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-9195 0000-0001-5382-9195] | | [https://viaf.org/en/viaf/629164661875803390006 629164661875803390006] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64905075|Suzanne Bouclin]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/106360485 106360485] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64907170|Patrick Cobbinah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2522-9293 0000-0003-2522-9293] | | [https://viaf.org/en/viaf/20155707097922412318 20155707097922412318] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64908808|Felix Moronta Barrios]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9433-8576 0000-0002-9433-8576] | [https://scholar.google.com/citations?user=eAsx-mAAAAAJ eAsx-mAAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Felix Moronta Barrios.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64909626|Paulina Carmona-Mora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8560-1232 0000-0001-8560-1232] | [https://scholar.google.com/citations?user=K31W5K8AAAAJ K31W5K8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64909966|Sherien Elagroudy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IC4gNn8AAAAJ IC4gNn8AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64910636|Kit Yee Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3465-8383 0000-0002-3465-8383] | [https://scholar.google.com/citations?user=HbjuPMgAAAAJ HbjuPMgAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64910913|Cheng Zhiming]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=EEv8pU8AAAAJ EEv8pU8AAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64911119|Hong Ching]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9250-2205 0000-0002-9250-2205] | | [https://viaf.org/en/viaf/38124033 38124033] | 2015 | 2020 | [[Fail:Goh, Hong Ching -senior lecturer at Universiti Malaya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64913472|Thomas Edison Dela Cruz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-3498 0000-0002-5505-3498] | [https://scholar.google.com/citations?user=zOAQxzwAAAAJ zOAQxzwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914036|Ali Douraghy]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914840|Lahcen El Youssfi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6380-5592 0000-0001-6380-5592] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64914977|Bahaa Elgendy]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64927539|Mohamed Elhadidy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6153-1302 0000-0002-6153-1302] | [https://scholar.google.com/citations?user=lX9OIzsAAAAJ lX9OIzsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Mohamed Elhadidy, professor of Biomedical Sciences at Zewail City for science and technology, Egypt.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64957748|Laura Fierce]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8682-1453 0000-0002-8682-1453] | [https://scholar.google.com/citations?user=c4t5f90AAAAJ c4t5f90AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64960197|Yun Fu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5098-2853 0000-0002-5098-2853] | [https://scholar.google.com/citations?user=h-JEcQ8AAAAJ h-JEcQ8AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64961068|Erick Gankam Tambo]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/188817079 188817079] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64965777|Aminata A. Garba]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64994978|Tina Gruosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3250-1008 0000-0002-3250-1008] | | [https://viaf.org/en/viaf/281521663 281521663] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64994984|Alaa Hamdon]]'' | | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995007|Anna Harris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=v3XFbycAAAAJ v3XFbycAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/154145541817696601298 154145541817696601298] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995119|Wai Shin Ho]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=tXcHNwkAAAAJ tXcHNwkAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995132|Mirabbos Hojamberdiev]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5233-2563 0000-0002-5233-2563] | [https://scholar.google.com/citations?user=L28VbDEAAAAJ L28VbDEAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64995250|Ali Jahanshahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=AX6g4NQAAAAJ AX6g4NQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286500751 286500751] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995271|Iwona Janicka]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8433-9014 0000-0002-8433-9014] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995282|Jacobus Jansen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5271-8060 0000-0002-5271-8060] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdvVaskAAAAJ CdvVaskAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995439|Mari-Vaughn Johnson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2944-2529 0000-0002-2944-2529] | | | 2014 | | |- | ''[[:d:Q64995444|Malan Ketcha Armand Kablan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9739-1559 0000-0002-9739-1559] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995497|S. Karly Kehoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0993-3099 0000-0002-0993-3099] | [https://scholar.google.com/citations?user=fSnf_NoAAAAJ fSnf_NoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1551160667752403560000 1551160667752403560000]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66224776 66224776] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64995506|Seda Keskin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5968-0336 0000-0001-5968-0336] | [https://scholar.google.com/citations?user=I1y5dlEAAAAJ I1y5dlEAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | 2016 | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65548980|Marc Creus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=GGydZYQAAAAJ GGydZYQAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548983|Raissa M. D'Souza]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jM23vRsKxuIC jM23vRsKxuIC] | | 2010 | 2012 | [[Fail:Raissa D'Souza - 53766366492.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65556703|Ke Ding]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65556721|Cheikh Abdoul Khadir Diop]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-DezlqsAAAAJ -DezlqsAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65556798|Jauad El Kharraz]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556809|Sherif Faruk El-Khamisy]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6781-3477 0000-0001-6781-3477]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-2721-7763 0000-0003-2721-7763] | | [https://viaf.org/en/viaf/201162664202955000537 201162664202955000537] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556829|Kanana Fridah Erastus]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5928-769X 0000-0001-5928-769X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4qVSPwkAAAAJ 4qVSPwkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/310724215 310724215] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65556895|Matthew Jan Daniel Esser]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6381-1749 0000-0001-6381-1749] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65557066|Mohamed Ali Ali Farag]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557144|Decibel Faustino-Eslava]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=4WhWymYAAAAJ 4WhWymYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557192|Fernando Febres Cordero]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/63811832 63811832] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65557356|Romain Lucas Glèlè Kakaï]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6965-4331 0000-0002-6965-4331] | [https://scholar.google.com/citations?user=FwpDoXMAAAAJ FwpDoXMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2001159234129003370886 2001159234129003370886] | 2013 | 2018 | [[Fail:Photo Prof Glèlè Kakaï.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65557416|Mohamed Gouighri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9551-0251 0000-0002-9551-0251] | [https://scholar.google.com/citations?user=vwQn_YsAAAAJ vwQn_YsAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557422|Moustapha Guèye]]'' | | | | 2009 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557730|Justin Hanes]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=eAEtxi0AAAAJ eAEtxi0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557827|Mimi Haryani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4940-1991 0000-0003-4940-1991] | [https://scholar.google.com/citations?user=ho-gLHgAAAAJ ho-gLHgAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557845|Hisham Hassan]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65558856|Jan-Christoph Heilinger]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233007848 233007848] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559014|Benjamin Hennig]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5754-2455 0000-0002-5754-2455] | [https://scholar.google.com/citations?user=NXD8bMwAAAAJ NXD8bMwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290655869 290655869] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65559476|Jorge A. Huete-Perez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5259-8428 0000-0001-5259-8428] | | | 2010 | 2014 | [[Fail:Jorge Huete-Perez at AAAS2026.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65559635|Ido Israelowich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2598-4221 0000-0003-2598-4221] | [https://scholar.google.com/citations?user=H0K5rCkAAAAJ H0K5rCkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/88515216 88515216] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559693|Abidemi James Akindele]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9007-0437 0000-0002-9007-0437] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559721|Mubasher Jamil]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9662-1546 0000-0001-9662-1546] | [https://scholar.google.com/citations?user=U8uOLIoAAAAJ U8uOLIoAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559731|Lekelia Jenkins]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2375-2032 0000-0002-2375-2032] | [https://scholar.google.com/citations?user=-0v54X8AAAAJ -0v54X8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78571138 78571138] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559762|Rob Jenkins]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=uuvi4JIAAAAJ uuvi4JIAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560576|Pawan Kumar Joshi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/96886998 96886998] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560645|Kassymkhan Kapparov]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560674|Bahar Yetiş Kara]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fu3qmmQAAAAJ fu3qmmQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308755416 308755416] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560679|Bartosz Karaszewski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2726-0016 0000-0003-2726-0016] | [https://scholar.google.com/citations?user=OPVtHgMAAAAJ OPVtHgMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/250160228 250160228] | 2013 | 2018 | [[Fail:Karaszewski B 08-2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65561646|Rees Kassen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5617-4259 0000-0002-5617-4259] | [https://scholar.google.com/citations?user=1m50zJwAAAAJ 1m50zJwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307433700 307433700] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65583539|Rym Kefi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=BSkLISAAAAAJ BSkLISAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/203184583 203184583] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65589276|Anak Khantachawana]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65589292|Bumjoon Kim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7783-9689 0000-0001-7783-9689] | [https://scholar.google.com/citations?user=svoxtDkAAAAJ svoxtDkAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65589309|John B. Kirabira]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hxb7jS0AAAAJ hxb7jS0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65589553|Olga Kovalchuk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=ODvmKA8AAAAJ ODvmKA8AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65589559|Jittiporn K. Kruenate]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65602486|Tae-Woo Lee]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65658655|Nguyen TK Thanh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4131-5952 0000-0002-4131-5952] | [https://scholar.google.com/citations?user=pK_qvc0AAAAJ pK_qvc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100327632 100327632] | 2010 | 2014 | [[Fail:Nguyen TK Thanh.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65659837|Xingsheng Liu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65664401|Karen Lorimer]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=DO_9U1kAAAAJ DO_9U1kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65664811|An-Hui Lu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65665805|Judy Lytle]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65680106|Salome M. Martinez]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65680126|Maryam M. Matin]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6LEYyvEAAAAJ 6LEYyvEAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65682620|Guruprasad Madhavan]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29014440 29014440] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65682654|Carlo Magno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2863-7076 0000-0002-2863-7076] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU711zwAAAAJ UU711zwAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65682739|Numpon Mahayotsanun]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pkLU-t0AAAAJ pkLU-t0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65683788|Thokozani Majozi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0864-2393 0000-0003-0864-2393] | [https://scholar.google.com/citations?user=hIbgAsMAAAAJ hIbgAsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120534056 120534056] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65683920|Islam Mamdouh Ahmad]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65686578|Sheikh Manjura Hoque]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4233-9374 0000-0002-4233-9374] | [https://scholar.google.com/citations?user=QCwYM2kAAAAJ QCwYM2kAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65704714|Jésus Martinez de la Fuente]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/315720974 315720974] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65705731|Tatiana Duque Martins]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65705916|Olga Mashkina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8252-2192 0000-0001-8252-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/305547078 305547078] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65706497|Gayan Meegama]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65706501|Oleksandr Menshykov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2869-3307 0000-0003-2869-3307] | [https://scholar.google.com/citations?user=eUz0Y2kAAAAJ eUz0Y2kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65706506|Stephen Miller]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gysistoAAAAJ gysistoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65706590|Javier M. Moguerza]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/301518782 301518782] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65707161|Benedict Molibeli Taele]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2860-4669 0000-0003-2860-4669] | [https://scholar.google.com/citations?user=0MgOGVYAAAAJ 0MgOGVYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65707414|Maarten M. J. W. van Herpen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0653-9050 0000-0003-0653-9050] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZPhp-nAAAAAJ ZPhp-nAAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65708005|Gabriela Montenegro-Bethancourt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/4253147373417041580009 4253147373417041580009] | 2011 | 2016 | [[Fail:G.Montenegro WEF Championship2010. Tianjin.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65708616|Shaheen Motala-Timol]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65709427|John Muyonga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5598-1462 0000-0002-5598-1462] | [https://scholar.google.com/citations?user=AsIvIs8AAAAJ AsIvIs8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/33920330 33920330] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65718501|Shamsun Nahar Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8966-0480 0000-0002-8966-0480] | [https://scholar.google.com/citations?user=83FGef0AAAAJ 83FGef0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65720123|Jwa-Min Nam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7891-8482 0000-0002-7891-8482] | [https://scholar.google.com/citations?user=JmydVEMAAAAJ JmydVEMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109153409748541582116 109153409748541582116] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65720134|Paul Nampala]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Oc2oC-0AAAAJ Oc2oC-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7049039 7049039] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720138|Vanny Narita]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720249|Vidushi S. Neergheen-Bhujun]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5311-8676 0000-0001-5311-8676] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720692|Peter K. Ngure]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=n5iyrmIAAAAJ n5iyrmIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720811|Philimon Nyakauru]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65728687|Charles Okechukwu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IfYARO0AAAAJ IfYARO0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65729186|Idowu S. Ola]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/133939075 133939075] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65729658|Luis Oliveira e Silva]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pYOj_aYAAAAJ pYOj_aYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65731177|Banu Ormeci]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WtEWP8MAAAAJ WtEWP8MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/49503820 49503820] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65734851|Maria da Conceição Pequito Teixeira]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/100013372 100013372] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65735957|Orakanoke Phanraksa]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/24345148 24345148] | 2012 | 2017 | [[Fail:Orakanoke Phanraksa at AAAS 2025.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65736109|Wibool Piyawattanametha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2228-8485 0000-0002-2228-8485] | [https://scholar.google.com/citations?user=vp45e2cAAAAJ vp45e2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/86374856 86374856] | 2010 | 2014 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 14.39.52.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65752305|Song Qin]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752508|David Ramanitrahasimbola]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752649|Mohd Fadlee A. Rasid]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7047-4939 0000-0001-7047-4939] | [https://scholar.google.com/citations?user=zerYgCYAAAAJ zerYgCYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65752735|Sabita Rezwana Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8428-6998 0000-0001-8428-6998] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644] | [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951927|Alexandru Simon]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/36681109 36681109] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65951931|Regina C. So]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951932|Hoon Sohn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9337-6653 0000-0001-9337-6653] | [https://scholar.google.com/citations?user=1_kv8AkAAAAJ 1_kv8AkAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65951958|Warinthorn Songkasiri]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dmOmOboAAAAJ dmOmOboAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65951962|Aneta Spaic]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/115145003297561301715 115145003297561301715] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65951972|Yi-Hsien Su]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6798-9632 0000-0001-6798-9632] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951989|Ramesh T. Subramaniam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-6429 0000-0002-5505-6429] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xx64OREAAAAJ Xx64OREAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65952008|Olumuyiwa Sunday Asaolu]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65952019|Michael Sutherland]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952183|Hitomi Takemura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/53687006 53687006] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952191|Yoshihiro Tanaka]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952197|Vinitha M. Thadhani]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=kzzAhGoAAAAJ kzzAhGoAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952202|James Tickner]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952225|Gonzalo Tornaría]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65952958|Ngo Van Thanh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=X-j-ZLIAAAAJ X-j-ZLIAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65952970|Wilfred Gerard Van der Wiel]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O3XezmUAAAAJ O3XezmUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100152079161107111466 100152079161107111466] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65952999|Raquel Vaz-Pinto]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3492-1217 0000-0002-3492-1217] | | [https://viaf.org/en/viaf/306455414 306455414] | 2010 | 2012 | [[Fail:Raquel Vaz-Pinto.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953258|Krista S. Walton]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0962-9644 0000-0002-0962-9644] | [https://scholar.google.com/citations?user=cDm-deAAAAAJ cDm-deAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4678715 4678715] | 2012 | 2017 | [[Fail:Krista walton photo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953264|Francis Wanjala]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6170-8411 0000-0002-6170-8411] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953279|Jamie Warner]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1271-2019 0000-0002-1271-2019] | [https://scholar.google.com/citations?user=TERSqMMAAAAJ TERSqMMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290451603 290451603] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65953293|Koyo Watanabe]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65953304|Gregory A. Weiss]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0296-9846 0000-0003-0296-9846] | [https://scholar.google.com/citations?user=RLKmO3MAAAAJ RLKmO3MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251035155 251035155] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953404|Desheng Dash Wu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6201-9047 0000-0001-6201-9047] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhGoEu4AAAAJ vhGoEu4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70149805 70149805] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65953455|Jie Xu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HlRgIzYAAAAJ HlRgIzYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953599|Hsin-Chou Yang]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dkJd3IkAAAAJ dkJd3IkAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953611|Mihaela Zigman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8306-1922 0000-0001-8306-1922] | | [https://viaf.org/en/viaf/311742146 311742146] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X] | [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q66459604|John Malone]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1369-3769 0000-0003-1369-3769] | [https://scholar.google.com/citations?user=09eqGzIAAAAJ 09eqGzIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66587052|Ibrahim Sidi Zakari]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1810-7431 0000-0003-1810-7431] | [https://scholar.google.com/citations?user=5PDCKuMAAAAJ 5PDCKuMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/306483892 306483892] | 2017 | | [[Fail:Ibrahim Zakari of Abdou Moumouni University at the Annual General Meeting of the Global Young Academy in Halle 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67201426|Soracha (Thamphiwatana) Dechaumphai]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q70870174|Josep M. Armengol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3077-925X 0000-0002-3077-925X] | [https://scholar.google.com/citations?user=6mmuOTEAAAAJ 6mmuOTEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100229622 100229622] | 2020 | 2025 | [[Fail:Selfie Armengol.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011] | [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73286581|Mai F. Tolba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2559-6299 0000-0002-2559-6299] | [https://scholar.google.com/citations?user=DoOG4Z8AAAAJ DoOG4Z8AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73364489|Natisha Dukhi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9557-7424 0000-0001-9557-7424] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q77331904|Devina Lobine]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6398-0371 0000-0002-6398-0371] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q83130193|Eric I Ameca Y Juárez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8699-4090 0000-0001-8699-4090] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83640163|Jude Ndzifon Kimengsi]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q83790324|Antonia Morita Iswari Saktiawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5896-0846 0000-0001-5896-0846] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83905860|Rocio Alejandra Chavez-Santoscoy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4551-1862 0000-0002-4551-1862] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q85577191|Ryota Matsuyama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7296-0129 0000-0002-7296-0129] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85898487|Piyush Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6396-1165 0000-0001-6396-1165] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85917952|Solange Rosa Paredes Moscosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8461-2546 0000-0001-8461-2546] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q86629668|Sri Fatmawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9925-9340 0000-0002-9925-9340] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87258697|Chika Ejikeugwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3506-2346 0000-0002-3506-2346] | [https://scholar.google.com/citations?user=FRvOnisAAAAJ FRvOnisAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87319685|Shadi Albarqouni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2157-2211 0000-0003-2157-2211] | | [https://viaf.org/en/viaf/10160604586516121053 10160604586516121053] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87607358|Cesar de la Fuente-Nunez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2005-5629 0000-0002-2005-5629] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87709824|Mojtaba Abdi Jalebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9430-6371 0000-0002-9430-6371] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87714183|Pooja Devi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9784-2121 0000-0001-9784-2121] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87771518|Shady Farah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9801-5301 0000-0002-9801-5301] | | [https://viaf.org/en/viaf/317132236 317132236] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q87968376|Christian Isalomboto Nkanga]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7712-478X 0000-0001-7712-478X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87984299|Xavier Chiriboga Morales]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7959-7214 0000-0001-7959-7214] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88063561|Muhammad Farooq]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4368-9357 0000-0003-4368-9357] | [https://scholar.google.com/citations?user=SOsmO3oAAAAJ SOsmO3oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315728798 315728798] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88104641|Oluwarotimi Williams Samuel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1945-1402 0000-0003-1945-1402] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q88292664|Godwin Anywar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0926-1832 0000-0003-0926-1832] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q88414113|Elena Kuzmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7479-9308 0000-0002-7479-9308] | | [https://viaf.org/en/viaf/3088160122843040630007 3088160122843040630007] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88459431|Alma Hernández-Mondragón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1456-6801 0000-0002-1456-6801] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88459470|Amy Quandt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7434-1500 0000-0001-7434-1500] | [https://scholar.google.com/citations?user=j_CF794AAAAJ j_CF794AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88460096|Andreea Molnar]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=NzKsipsAAAAJ NzKsipsAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88462840|Eshchar Mizrachi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3126-9593 0000-0002-3126-9593] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88464465|Janilyn Arsenio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0220-0076 0000-0003-0220-0076] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483086|Leila Niamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0285-5542 0000-0002-0285-5542] | [https://scholar.google.com/citations?user=UTuSSjgAAAAJ UTuSSjgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/66148812629645210228 66148812629645210228] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483156|Markus J. Prutsch]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3235-2249 0000-0003-3235-2249] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484678|Myrtani Pieri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8883-4434 0000-0002-8883-4434] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484812|Natasha Gownaris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=JMo-Z6UAAAAJ JMo-Z6UAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88516629|Pei Sean Goh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=e01m-NAAAAAJ e01m-NAAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88541543|Kossi Brice Boris Legba]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2622-4363 0000-0003-2622-4363] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88636287|Prosper Ngabonziza]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3881-1242 0000-0002-3881-1242] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88636478|Ramia Albakain]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0419-0828 0000-0003-0419-0828] | | [https://viaf.org/en/viaf/287334124 287334124] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640105|Saja Al Zoubi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9210-3864 0000-0001-9210-3864] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640997|Sami Miaari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5022-1130 0000-0002-5022-1130] | | [https://viaf.org/en/viaf/296865487 296865487] | 2020 | 2025 | [[Fail:Sami H. Miaari.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q88641129|Sophie Thériault]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8662-2238 0000-0001-8662-2238] | | [https://viaf.org/en/viaf/305811464 305811464]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/311457577 311457577]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/92152864100204820163 92152864100204820163] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88721855|Assaf Zinger]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7894-486X 0000-0001-7894-486X] | | [https://viaf.org/en/viaf/1286177412261703310005 1286177412261703310005] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q88935926|Fun Man Fung]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-3174 0000-0003-4106-3174] | | [https://viaf.org/en/viaf/205162902544977780962 205162902544977780962] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q89764792|Jan F. Gogarten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1889-4113 0000-0003-1889-4113] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90158955|Praveen Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4240-7215 0000-0003-4240-7215] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90604022|Khandmaa Dashnyam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0649-3574 0000-0003-0649-3574] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q90608206|Muhammad Zaffar Hashmi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1385-5326 0000-0003-1385-5326] | | [https://viaf.org/en/viaf/50150747099816301169 50150747099816301169] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90684191|Nichole R. Lighthall]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8131-8373 0000-0002-8131-8373] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q91740572|Hiba Baroud]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3641-6449 0000-0003-3641-6449] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q92155866|Manuela Pacella]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5775-1038 0000-0002-5775-1038] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q92564174|Peter Gan Kim Soon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6919-6182 0000-0002-6919-6182] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q95332677|Emelda E. Chukwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3110-1678 0000-0002-3110-1678] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q96094197|Luisa M Diele-Viegas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9225-4678 0000-0002-9225-4678] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96250578|Himangana Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3802-5639 0000-0002-3802-5639] | | [https://viaf.org/en/viaf/26154739887352992576 26154739887352992576] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96768529|Udom Sae-Ueng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5578-0161 0000-0001-5578-0161] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q97686171|Needa A. Virani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3355-1354 0000-0003-3355-1354] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q98172555|Hussain M. Wahedi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9424-4978 0000-0001-9424-4978] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q100691848|Hugues C. Nana-Djeunga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4496-6048 0000-0002-4496-6048] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q101047101|Hiba N. Rajha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1107-9645 0000-0002-1107-9645] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q102075670|Viviana García Pinzón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8932-3564 0000-0002-8932-3564] | | [https://viaf.org/en/viaf/164146822384907382194 164146822384907382194] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q102557101|Carina Geldhauser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9997-6710 0000-0002-9997-6710] | [https://scholar.google.com/citations?user=k7mi8b4AAAAJ k7mi8b4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5768147425862945040006 5768147425862945040006] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q105856414|Bashayer Al Majed]]'' | | | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q108687606|Élise G. Devoie]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1752-8437 0000-0003-1752-8437] | [https://scholar.google.com/citations?user=_f_jsIkAAAAJ _f_jsIkAAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q109418796|Maria Mercedes Caron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6216-695X 0000-0002-6216-695X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q111050087|Shaoshan Liu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5132-8351 0000-0002-5132-8351] | [https://scholar.google.com/citations?user=jpyq4QoAAAAJ jpyq4QoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18151050050433411773 18151050050433411773] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q112569419|Amurabi Oliveira]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112569456|Ana Elizabeth Ochoa Sánchez]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112570019|Carlo Altamirano-Allende]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112596940|Gary William Kerr]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112597025|Jane Yin-Kim Yau]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605146|Lalit Khandare]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=f8j1GGEAAAAJ f8j1GGEAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605187|Laura Vanessa Zimmermann]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q113734167|Luisa Cortesi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6548-0573 0000-0002-6548-0573] | | [https://viaf.org/en/viaf/43752204 43752204] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q113951033|Miriam Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5481-5702 0000-0002-5481-5702] | | [https://viaf.org/en/viaf/3157098394072551305 3157098394072551305] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q114153234|Seda Keskin Avcı]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q114351560|Kanti Pertiwi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9888-7401 0000-0001-9888-7401] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q118207480|Lorena Michelle Coronado Vásquez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6755-3118 0000-0001-6755-3118] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Lorena Coronado - 52781014227.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q119300061|Natalia Montellano Durán]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q124349780|Alexia Francisca Núñez Parra]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0239-2493 0000-0003-0239-2493] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Alexia Francisca Núñez Parra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q125858748|Kok Sin Woon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0149-6661 0000-0003-0149-6661] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q125984153|Neema Mduma]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4364-3124 0000-0002-4364-3124] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q132905327|Ganbaatar Khurelbaatar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2430-1612 0000-0002-2430-1612] | [https://scholar.google.com/citations?user=9oBK7kwAAAAJ 9oBK7kwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/117148522163020852608 117148522163020852608] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133380935|Mandira Lamichhane Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0258-5148 0000-0003-0258-5148] | | [https://viaf.org/en/viaf/4658154501865839210005 4658154501865839210005] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q133391209|Anu Susan Sam]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/18153124303424492722 18153124303424492722] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133410369|Anina Schwarzenbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8085-2665 0000-0001-8085-2665] | | [https://viaf.org/en/viaf/1512153411823941700009 1512153411823941700009] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q51745851|Juan Escrig Murúa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3958-8185 0000-0002-3958-8185] | [https://scholar.google.com/citations?user=AQGsfCIAAAAJ AQGsfCIAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q52148948|Maha Nasr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0912-7011 0000-0002-0912-7011] | [https://scholar.google.com/citations?user=7sLnQqMAAAAJ 7sLnQqMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916] | [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53110336|Chern Ein Oon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4685-6408 0000-0002-4685-6408] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53407454|Anet Režek Jambrak]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7676-6465 0000-0001-7676-6465] | [https://scholar.google.com/citations?user=xlCcR2gAAAAJ xlCcR2gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305675830 305675830] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53426707|Abhijit Majumder]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0695-3967 0000-0002-0695-3967] | [https://scholar.google.com/citations?user=oDEWtH4AAAAJ oDEWtH4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q53475508|Milica Pesic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9045-8239 0000-0002-9045-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=BjU5f-0AAAAJ BjU5f-0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q53495906|Jr-Hau He]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1886-9241 0000-0003-1886-9241] | [https://scholar.google.com/citations?user=_GflriEAAAAJ _GflriEAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q53678225|Luria Leslie Founou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3874-8175 0000-0002-3874-8175] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q53953223|Martin Dominik]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3202-0343 0000-0002-3202-0343] | | [https://viaf.org/en/viaf/868149198282774940001 868149198282774940001] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X] | [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54482132|Muhammad Akhyar Farrukh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1118-8657 0000-0002-1118-8657] | [https://scholar.google.com/citations?user=utYLdZ8AAAAJ utYLdZ8AAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q54878103|Abhi Veerakumarasivam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2676-1815 0000-0002-2676-1815] | [https://scholar.google.com/citations?user=VZYZGVkAAAAJ VZYZGVkAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55086003|Meghnath Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7176-7821 0000-0001-7176-7821] | [https://scholar.google.com/citations?user=iD4CQUgAAAAJ iD4CQUgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120476728 120476728] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q55117838|Fernando Valiente-Echeverría]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9156-2516 0000-0001-9156-2516] | [https://scholar.google.com/citations?user=Oo3-JqEAAAAJ Oo3-JqEAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55128374|Fiorenzo Vetrone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3222-3052 0000-0002-3222-3052] | [https://scholar.google.com/citations?user=q_j8ZyoAAAAJ q_j8ZyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/104162842289173042132 104162842289173042132] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q55168143|Alexander Kagansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6219-6892 0000-0002-6219-6892] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Alexander Kagansky.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55175713|George W Mbogo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2196-0495 0000-0002-2196-0495] | [https://scholar.google.com/citations?user=dIVgZmUAAAAJ dIVgZmUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55396453|Noreen Mdege]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-3473 0000-0003-3189-3473] | [https://scholar.google.com/citations?user=SspEiOgAAAAJ SspEiOgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55433088|Hiba Mohamed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PcJ5sRgAAAAJ PcJ5sRgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q55743796|Shoji Komai]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8474-7800 0000-0002-8474-7800] | [https://scholar.google.com/citations?user=CB1OlyIAAAAJ CB1OlyIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q55807313|Michael Backes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9326-6400 0000-0002-9326-6400] | [https://scholar.google.com/citations?user=oxzzEO4AAAAJ oxzzEO4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251002124 251002124] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q56191525|Adewale Adewuyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9703-7509 0000-0002-9703-7509] | [https://scholar.google.com/citations?user=zLEK73IAAAAJ zLEK73IAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56251692|Anna K Coussens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7086-2621 0000-0002-7086-2621] | [https://scholar.google.com/citations?user=_Eg_nU0AAAAJ _Eg_nU0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56317656|Tiago Falk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5739-2514 0000-0002-5739-2514] | [https://scholar.google.com/citations?user=_i58BPYAAAAJ _i58BPYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39151049942733410143 39151049942733410143] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56384271|Yoke Fun Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7089-0510 0000-0001-7089-0510] | [https://scholar.google.com/citations?user=6-jxLWQAAAAJ 6-jxLWQAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q56396904|Stefan Hild]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9221-6009 0000-0001-9221-6009] | | [https://viaf.org/en/viaf/77488483 77488483] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56426530|Vinicius Fortes Farjalla]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4084-5983 0000-0003-4084-5983] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56441541|Javier Garcia-Martinez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7089-4973 0000-0002-7089-4973] | [https://scholar.google.com/citations?user=GVWEqc8AAAAJ GVWEqc8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107234652 107234652] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910] | [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56442231|Kai M.A. Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7804-3276 0000-0002-7804-3276] | [https://scholar.google.com/citations?user=OByl3J0AAAAJ OByl3J0AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q56450748|Mohamad Fawzi Mahomoodally]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3962-8666 0000-0003-3962-8666] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56486432|Kim-Kwang Raymond Choo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9208-5336 0000-0001-9208-5336] | [https://scholar.google.com/citations?user=rRBNI6AAAAAJ rRBNI6AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70875952 70875952] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56506569|Christopher P Barrington-Leigh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3929-5390 0000-0002-3929-5390] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56514285|Anina N Rich]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5702-6450 0000-0002-5702-6450] | [https://scholar.google.com/citations?user=VFbzixwAAAAJ VFbzixwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56539392|Pimchai Chaiyen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8533-1604 0000-0002-8533-1604] | [https://scholar.google.com/citations?user=5CrtozgAAAAJ 5CrtozgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56542719|Dilfuza Egamberdieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9811-9277 0000-0001-9811-9277] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vr36YD8AAAAJ Vr36YD8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/57491743 57491743] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687] | [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56702053|Rima-Maria Rahal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1404-0471 0000-0002-1404-0471] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56722047|Albert T Modi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6887-1721 0000-0002-6887-1721] | | [https://viaf.org/en/viaf/313495373 313495373] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56754996|Martin Schletterer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1896-3329 0000-0002-1896-3329] | | [https://viaf.org/en/viaf/3549084 3549084] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56780604|Hoan T. Ngo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8609-1123 0000-0001-8609-1123] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q56855299|Lin Wang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5371-2138 0000-0002-5371-2138] | | [https://viaf.org/en/viaf/304985012 304985012] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q56929552|Mohd Hafiz Dzarfan Othman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5842-2447 0000-0002-5842-2447] | | [https://viaf.org/en/viaf/5995154983551167860002 5995154983551167860002] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979] | [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57008187|John Ganle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8382-3437 0000-0002-8382-3437] | | [https://viaf.org/en/viaf/661150808941919000004 661150808941919000004] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57017996|Joy Wolfram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0579-9897 0000-0003-0579-9897] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZjBJci8AAAAJ ZjBJci8AAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Joy Wolfram.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668] | [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122180946 122180946] | 2013 | 2018 | [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57045644|Ram Avtar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3653-5771 0000-0003-3653-5771] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q57048646|Hakan Usta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0618-1979 0000-0002-0618-1979] | [https://scholar.google.com/citations?user=1f-qx-oAAAAJ 1f-qx-oAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57075134|Mohamed Abou El-Enein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2903-9040 0000-0003-2903-9040] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57081080|Sophie Carenco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6164-2053 0000-0002-6164-2053] | | [https://viaf.org/en/viaf/257914857 257914857] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471] | [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57171128|Moritz K. Riede]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5399-5510 0000-0002-5399-5510] | | [https://viaf.org/en/viaf/65170676 65170676] | 2014 | 2019 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 11.46.50.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57185342|Monika Kędra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2223-5850 0000-0002-2223-5850] | [https://scholar.google.com/citations?user=nI3hMlkAAAAJ nI3hMlkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/50145066480666591834 50145066480666591834] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57259569|Andreas Lemmerer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1569-2831 0000-0003-1569-2831] | [https://scholar.google.com/citations?user=1lfaquYAAAAJ 1lfaquYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q57265425|Matias Arim]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7648-8909 0000-0002-7648-8909] | [https://scholar.google.com/citations?user=AlDHfsEAAAAJ AlDHfsEAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q57298438|David Fernández Rivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4329-3248 0000-0003-4329-3248] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57304466|Aysha Fleming]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9895-1928 0000-0001-9895-1928] | [https://scholar.google.com/citations?user=SSOsyukAAAAJ SSOsyukAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57320948|Patrick Roberts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4403-7548 0000-0002-4403-7548] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57416235|Cristina Blanco Sío-López]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1172-2450 0000-0002-1172-2450] | [https://scholar.google.com/citations?user=uChsUvAAAAAJ uChsUvAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309792479 309792479] | 2017 | | [[Fail:Photo - Dr. Cristina BLANCO SÍO-LÓPEZ.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57416582|Felipe Alvarez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1443-8455 0000-0002-1443-8455] | | [https://viaf.org/en/viaf/170124923 170124923] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57420527|Adil Baykasoğlu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4952-7239 0000-0002-4952-7239] | [https://scholar.google.com/citations?user=zj6t4sYAAAAJ zj6t4sYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90862667 90862667] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569] | [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608] | [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57559524|Mohamed Mahmoud]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8767-9743 0000-0002-8767-9743] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q57838684|Moataz M Attallah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7074-9522 0000-0002-7074-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=vgIfnmwAAAAJ vgIfnmwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/267157098466872551814 267157098466872551814] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57885637|Victorien Tamègnon Dougnon]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9047-7299 0000-0001-9047-7299] | | | 2020 | 2025 | [[Fail:Victorien tamegnon Dougnon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57920807|Charisma Choudhury]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8886-8976 0000-0002-8886-8976] | [https://scholar.google.com/citations?user=bb1GUm0AAAAJ bb1GUm0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57943311|Yolanda Lopez-Maldonado]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0775-4919 0000-0002-0775-4919] | | | 2025 | 2030 | [[Fail:Yolanda Lopez-Maldonado (cop28 2549) (53379139893).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90472536 90472536] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57975478|Menattallah Elserafy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0272-8498 0000-0002-0272-8498] | [https://scholar.google.com/citations?user=xJvWSsMAAAAJ xJvWSsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/26145193402470460843 26145193402470460843] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58001808|Kok-Keong Chong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7350-597X 0000-0002-7350-597X] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781] | [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q58147228|Jacqueline Patricia Dawson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3532-2742 0000-0002-3532-2742] | [https://scholar.google.com/citations?user=3XwJr_wAAAAJ 3XwJr_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170750861 170750861] | 2016 | | [[Fail:Jackie Dawson, 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58150216|Laura E. Petes]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5314-2262 0000-0001-5314-2262] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58212036|Alice Matimba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8805-7989 0000-0002-8805-7989] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58219884|Jovana V. Milic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9965-3460 0000-0002-9965-3460] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q58282797|Carlo D'Ippoliti]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4518-5523 0000-0003-4518-5523] | | [https://viaf.org/en/viaf/160197135 160197135] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58282850|Jonas Radl]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0372-5782 0000-0002-0372-5782] | | [https://viaf.org/en/viaf/316755407 316755407] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q58355616|Mao-Chang Liang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5294-9344 0000-0002-5294-9344] | [https://scholar.google.com/citations?user=urok8uIAAAAJ urok8uIAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q58382369|Borgar Aamaas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5668-614X 0000-0002-5668-614X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q58671617|Alex Godoy-Faúndez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9609-9863 0000-0002-9609-9863] | [https://scholar.google.com/citations?user=2_lnbp4AAAAJ 2_lnbp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/184147905025379090688 184147905025379090688] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58755745|Noble Banadda]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TsN9EmsAAAAJ TsN9EmsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29153237737429211271 29153237737429211271] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58792110|João Borges]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0126-8482 0000-0003-0126-8482] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q58796565|Eyad Hamad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8570-862X 0000-0001-8570-862X] | [https://scholar.google.com/citations?user=VhWj-xYAAAAJ VhWj-xYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q59157491|Paul H. Mason]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5488-1056 0000-0002-5488-1056] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59186910|Maite Martinez Aldaya]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5226-0715 0000-0002-5226-0715] | | [https://viaf.org/en/viaf/232173289 232173289]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/287017483 287017483] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59229983|Jenny Y. Yang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9680-8260 0000-0002-9680-8260] | [https://scholar.google.com/citations?user=0KGsbfoAAAAJ 0KGsbfoAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59275709|Julio Cesar Ferreira]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2694-239X 0000-0003-2694-239X] | [https://scholar.google.com/citations?user=qjciH3wAAAAJ qjciH3wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59296311|Estella Carpi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4537-0294 0000-0003-4537-0294] | | [https://viaf.org/en/viaf/1248166479509107840006 1248166479509107840006] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59418743|Jeronimo R. Maze]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0751-9182 0000-0003-0751-9182] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q59423819|Haiguang Zhao]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1057-9522 0000-0003-1057-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=pJAjjJIAAAAJ pJAjjJIAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59441176|Hee Cheul Choi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1002-1262 0000-0003-1002-1262] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59448880|Abel Polese]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9607-495X 0000-0001-9607-495X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3401-2192 0000-0003-3401-2192] | [https://scholar.google.com/citations?user=epgQo-0AAAAJ epgQo-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106766939 106766939] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59491869|André Xuereb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9030-7334 0000-0002-9030-7334] | [https://scholar.google.com/citations?user=VowPQgUAAAAJ VowPQgUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/876144647718388902689 876144647718388902689] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65003184|Akihiro Kishimura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/308250878 308250878] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65004424|Stefan Kohler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-7506 0000-0003-1365-7506] | [https://scholar.google.com/citations?user=LttGszEAAAAJ LttGszEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39805279 39805279] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65007511|Bartlomiej Kolodziejczyk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=lyZtcwMAAAAJ lyZtcwMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016170|Sergey Kostyrko]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3074-0969 0000-0003-3074-0969] | [https://scholar.google.com/citations?user=H2N0RgsAAAAJ H2N0RgsAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300] | [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65016660|Işıl Kurnaz]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MENUbjMAAAAJ MENUbjMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139144647638406825414 139144647638406825414] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016955|Matthew C. Levy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7387-0256 0000-0002-7387-0256] | [https://scholar.google.com/citations?user=0f_q7GYAAAAJ 0f_q7GYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65032427|Junpeng Li]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65032434|Boon Han Lim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8059-9014 0000-0001-8059-9014] | [https://scholar.google.com/citations?user=8ig5vKYAAAAJ 8ig5vKYAAAAJ] | | 2015 | 2020 | [[Fail:Lim Boon Han.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65032853|Yuliya Linhares]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9911-7003 0000-0001-9911-7003] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65032971|Nancy Lombard]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3070-5015 0000-0002-3070-5015] | | [https://viaf.org/en/viaf/258023069 258023069] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65033585|Sandra Lopez-Verges]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1106-8479 0000-0002-1106-8479] | [https://scholar.google.com/citations?user=sTGoGg8AAAAJ sTGoGg8AAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Sandra Lopez Verges.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65038107|Vanessa MacDonnell]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-4gBQrEAAAAJ -4gBQrEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51155563948913000265 51155563948913000265] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65038160|Pedro Martínez-Santos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2014-4063 0000-0003-2014-4063] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65040144|Dmitry Maslov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4296-5815 0000-0003-4296-5815] | [https://scholar.google.com/citations?user=m-45ReMAAAAJ m-45ReMAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65056350|Nonglak Meethong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5627-7581 0000-0002-5627-7581] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65058183|Binyam Sisay Mendisu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2422-0847 0000-0002-2422-0847] | | [https://viaf.org/en/viaf/261632320 261632320] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65060333|Julia Milner]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9797-9304 0000-0001-9797-9304] | | [https://viaf.org/en/viaf/172415738 172415738] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65060534|Che Ming Jack Hu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6geQXYIAAAAJ 6geQXYIAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063031|Srinjoy Mitra]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6dxU0p4AAAAJ 6dxU0p4AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063060|Fatemeh Mohammadipanah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0286-5342 0000-0003-0286-5342] | [https://scholar.google.com/citations?user=GfSJnnMAAAAJ GfSJnnMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290152742928027730093 290152742928027730093] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65063854|Sarah Morales]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65084642|Evren Mutlugün]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6GDg0NMAAAAJ 6GDg0NMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086104|Rothsophal Nguon]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Marian Asantewah 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65086888|Connie Nshemereirwe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5790-8998 0000-0002-5790-8998] | | | 2016 | | [[Fail:At Work.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65087985|Theresa Obiekezie]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65088054|Daniel Ochieng Orwenjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3906-3984 0000-0003-3906-3984] | | [https://viaf.org/en/viaf/103892117 103892117] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088088|Chioma Daisy Onyige]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7850-2041 0000-0001-7850-2041] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088102|Camila Ortolan F. Oliveira Cervone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7877-3834 0000-0002-7877-3834] | [https://scholar.google.com/citations?user=7QqnsR4AAAAJ 7QqnsR4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088120|Ignacio Palomo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4573-5989 0000-0002-4573-5989] | [https://scholar.google.com/citations?user=W0WElIsAAAAJ W0WElIsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Ignacio Palomo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65088124|Fatin Aliah Phang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7759-1553 0000-0002-7759-1553] | [https://scholar.google.com/citations?user=jw2NQ1IAAAAJ jw2NQ1IAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088190|Dipak Pinjari]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=RBGo1T8AAAAJ RBGo1T8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088212|Flávia Ferreira Pires]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0572-3542 0000-0003-0572-3542] | | [https://viaf.org/en/viaf/260704475 260704475] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088292|Lee Pugalis]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8987-6356 0000-0001-8987-6356] | | [https://viaf.org/en/viaf/311784893 311784893] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65088318|Easwaramoorthi Ramasamy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PBpYxv8AAAAJ PBpYxv8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088329|Naim Rashid]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-eWYDxoAAAAJ -eWYDxoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088377|Khamarrul Azahari Razak]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=a8PXz94AAAAJ a8PXz94AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309889385 309889385] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088430|Clarissa Rios Rojas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6544-4663 0000-0001-6544-4663] | | | 2018 | | [[Fail:Clarissa Rios Rojas at the World Science Forum 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65091070|David Hutchinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4923-0141 0000-0003-4923-0141] | [https://scholar.google.com/citations?user=bR0ed8UAAAAJ bR0ed8UAAAAJ] | | 2010 | 2015 | [[Fail:David Hutchinson - 49989921763 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65092176|Muhamamd Saif Ur Rehman]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3177-4685 0000-0003-3177-4685] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095551|Vanessa Schweizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8214-9866 0000-0002-8214-9866] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ofbu_lwAAAAJ Ofbu_lwAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095557|Ruodan Shao]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Kq7b6q8AAAAJ Kq7b6q8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095581|Velia Siciliano]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7734-9153 0000-0001-7734-9153] | [https://scholar.google.com/citations?user=kaq3SM0AAAAJ kaq3SM0AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095592|Renard Siew]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8132-7683 0000-0002-8132-7683] | [https://scholar.google.com/citations?user=5fYh9CMAAAAJ 5fYh9CMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Dr Renard Siew.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X] | [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095624|Teresa Stoepler]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=t-yAFtoAAAAJ t-yAFtoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507] | [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309836978 309836978] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65095905|Egle Sumskiene]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8645-5748 0000-0002-8645-5748] | [https://scholar.google.com/citations?user=8xJYqn4AAAAJ 8xJYqn4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55339053 55339053] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095929|Shuhui Sun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0508-2944 0000-0002-0508-2944] | [https://scholar.google.com/citations?user=NWzWZ0wAAAAJ NWzWZ0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18155830422133071383 18155830422133071383] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095937|Musharraf Syed Ghulam]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=atwBJUYAAAAJ atwBJUYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096165|Marie-Eve Sylvestre]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/21627875 21627875] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096248|Almas Taj Awan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1236-1685 0000-0002-1236-1685] | [https://scholar.google.com/citations?user=eRLzg7YAAAAJ eRLzg7YAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096255|Soracha Thamphiwatana]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_pRv49AAAAAJ _pRv49AAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096283|Henri Edouard Tonnang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9424-9186 0000-0002-9424-9186] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65096288|Tran Quang Huy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-3937 0000-0003-2812-3937] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032] | [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096296|Bernardo Urbani]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5392-9751 0000-0001-5392-9751] | | [https://viaf.org/en/viaf/134472124 134472124] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096659|Koen Vermeir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7903-3512 0000-0002-7903-3512] | | [https://viaf.org/en/viaf/226438372 226438372] | 2015 | 2020 | [[Fail:Koen Vermeir.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558] | [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096799|Chang Da Wan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5698-9477 0000-0001-5698-9477] | [https://scholar.google.com/citations?user=bU7fCs8AAAAJ bU7fCs8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096871|Liya Wassie]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65099787|Sabrina Wurzba]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FDGihGYAAAAJ FDGihGYAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65103989|Rieko Yajima]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65104149|Özge Yaka]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=omexuLgAAAAJ omexuLgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65105037|Muhammad Hamid Zaman]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65105420|Stéfanie von Hlatky]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305448906 305448906] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65107078|Reza Afshari]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8515-4882 0000-0001-8515-4882] | [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/126278104 126278104] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65108807|Aftab Ahmad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pP3VGxoAAAAJ pP3VGxoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65116977|Onoja Matthew Akpa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0558-5218 0000-0002-0558-5218] | [https://scholar.google.com/citations?user=-z6RsZkAAAAJ -z6RsZkAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65116985|Mohammad Al Ghouti]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TH7TGJ4AAAAJ TH7TGJ4AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65117000|Ala’aldeen Al-Halhouli]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HiCzxWEAAAAJ HiCzxWEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65117009|Manuel Alcarazo Valesco]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65176451|Antonio Andreoni]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PIgZAnwAAAAJ PIgZAnwAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65346102|Abeer Arafat]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65350892|Ulrike Irmgard Attenberger]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65350951|Ofomaja Augustine Enakpodia]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=zZ9LpkEAAAAJ zZ9LpkEAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65351476|Nihal Aydoğan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fvZZQJsAAAAJ fvZZQJsAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65352460|Abdeslam Badre]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8582-2892 0000-0002-8582-2892] | | [https://viaf.org/en/viaf/581149294187280520247 581149294187280520247] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65352939|Tanvir N. Baig]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65353297|Dorothy Balaba]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/76036589 76036589] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65354009|Ranjini Bandyopadhyay]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-6404 0000-0002-4290-6404] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ji1FoqYAAAAJ Ji1FoqYAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65354418|Yusuf Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1056-4673 0000-0002-1056-4673] | [https://scholar.google.com/citations?user=S8gYxbEAAAAJ S8gYxbEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | [[Fail:Yusuf Baran - 2025 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65428598|Prateep Beed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_SBxpA0AAAAJ _SBxpA0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428820|Elena M. Bennett]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3944-2925 0000-0003-3944-2925] | [https://scholar.google.com/citations?user=x0BXM00AAAAJ x0BXM00AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68311201 68311201] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65428829|Negussie Beyene]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0529-6667 0000-0003-0529-6667] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65428830|Michal Biron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3364-2566 0000-0002-3364-2566] | [https://scholar.google.com/citations?user=M0kDkswAAAAJ M0kDkswAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305935077 305935077] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428836|Koenraad Brosens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4335-6512 0000-0002-4335-6512] | [https://scholar.google.com/citations?user=aTZAB3AAAAAJ aTZAB3AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/34732529 34732529] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65467951|Carlo Cavallotti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9229-1401 0000-0002-9229-1401] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xl0-5JUAAAAJ Xl0-5JUAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65468118|Elvan Ceyhan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2423-3178 0000-0003-2423-3178] | [https://scholar.google.com/citations?user=mfZRKvoAAAAJ mfZRKvoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/281340522 281340522] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65501990|Bing Chen]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548859|Liwei Chen]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548865|Fang-Yi Chiou]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61288753 61288753] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548922|Jose R. Correa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3012-7622 0000-0002-3012-7622] | | [https://viaf.org/en/viaf/2009147553259153800008 2009147553259153800008] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548949|Jaime Alfredo Costales Cordero]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q135971980|Nesrin Alrefaai]]'' | | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136568042|Hanjo Hamann]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2787020 2787020] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650064|Samer Abuzerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8950-3293 0000-0001-8950-3293] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650129|Elina Amadhila]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0329-4406 0000-0003-0329-4406] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688321|Flavio Alex de Oliveira Carvalhaes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3782-1326 0000-0002-3782-1326] | | | 2023 | 2024 | |- | ''[[:d:Q136688357|Estrella Diaz Sanchez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3380-5847 0000-0002-3380-5847] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688368|Luisa F. Echeverría-King]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5172-1487 0000-0002-5172-1487] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688392|Houda Ennaceri]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8503-6923 0000-0001-8503-6923] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688448|Cynthia Farid]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2408-335X 0000-0003-2408-335X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688762|Kyle Kirkup]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9480-301X 0000-0002-9480-301X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688777|Alice Krozer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4749-4346 0000-0003-4749-4346] | | [https://viaf.org/en/viaf/7526164963972024300009 7526164963972024300009] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688856|Haruka Ono]]'' | | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688872|Keith Phiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0356-3338 0000-0003-0356-3338] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688890|Dmitry Rudenko]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3024-4829 0000-0002-3024-4829] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688903|Wasim Sajjad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=9lrR9KUAAAAJ 9lrR9KUAAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688922|Aram Simonyan]]'' | [https://orcid.org/0009-0001-7393-6841 0009-0001-7393-6841] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688934|Courtney Winterhill]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7394-6580 0000-0002-7394-6580] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688961|Mohammad J. Abdel-Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5788-6656 0000-0001-5788-6656] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688971|Asmaa Abusamra]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9675-0225 0000-0001-9675-0225] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688979|Tofik Ahmed Shifa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7411-2692 0000-0002-7411-2692] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688994|Wilson Alavia Medina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5674-8489 0000-0001-5674-8489] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689015|Mujtaba Ali Isani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7960-8056 0000-0002-7960-8056] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689090|Kapal Dev]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1262-8594 0000-0003-1262-8594] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689156|Hussam Khasawneh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-305X 0000-0001-5382-305X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689181|Veda Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6439-3593 0000-0001-6439-3593] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689219|Erin Maloney]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5557-0842 0000-0001-5557-0842] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689262|Melina Florez-Cuadros]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2248-4256 0000-0003-2248-4256] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689294|Yalinu Poya]]'' | [https://orcid.org/0009-0006-1231-4535 0009-0006-1231-4535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689305|Jai Prakash]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1100-0749 0000-0002-1100-0749] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689346|Noor Shaila Sarmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1725-0535 0000-0003-1725-0535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689351|Abdulsatar Sultan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5090-5332 0000-0001-5090-5332] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689363|Inayat Ullah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0520-0311 0000-0003-0520-0311] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689374|Jingyuan Xu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2153-8091 0000-0002-2153-8091] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136697159|Meriem Chaanaoui]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O7g16A4AAAAJ O7g16A4AAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697813|Luz Milbeth Cumba Garcia]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2200-0362 0000-0003-2200-0362] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697941|Thiago de Melo Lima]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8750-4057 0000-0001-8750-4057] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136698079|Sinikiwe Dube]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5021-6094 0000-0001-5021-6094] | | | | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701585|Oscar Xavier Guerrero Gutiérrez]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3264-1665 0000-0003-3264-1665] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701593|Anna Haji Msigwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4782-9145 0000-0002-4782-9145] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701629|Nourhan Hassan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-8063 0000-0003-3189-8063] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701872|Kassa Belay Ibrahim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3270-1955 0000-0003-3270-1955] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702013|Erick Komolo]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702056|Yunjie Lu]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702471|Alexandra Milanova]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702526|Waheba Mohamed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4306-3023 0000-0002-4306-3023] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706083|Mutshidzi Mulondo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9178-3412 0000-0002-9178-3412] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706159|Santosh Sridhar Mysore]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8246-587X 0000-0001-8246-587X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706468|Daniel Bryan Schwab]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706498|Guy Roussel Takuissu Nguemto]]'' | | | | 2025 | 2030 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} m90jvh76edt08cxpj0qckzq8tua7ssv 7217811 7217610 2026-08-19T09:54:35Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7217811 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q5570796 Global Young Academy] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q5570796 } |section= |sort=P463/Q5570796/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q5570796/P580:Start date,P463/Q5570796/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q51745851|Juan Escrig Murúa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3958-8185 0000-0002-3958-8185] | [https://scholar.google.com/citations?user=AQGsfCIAAAAJ AQGsfCIAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q52148948|Maha Nasr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0912-7011 0000-0002-0912-7011] | [https://scholar.google.com/citations?user=7sLnQqMAAAAJ 7sLnQqMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916] | [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53110336|Chern Ein Oon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4685-6408 0000-0002-4685-6408] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53407454|Anet Režek Jambrak]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7676-6465 0000-0001-7676-6465] | [https://scholar.google.com/citations?user=xlCcR2gAAAAJ xlCcR2gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305675830 305675830] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53426707|Abhijit Majumder]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0695-3967 0000-0002-0695-3967] | [https://scholar.google.com/citations?user=oDEWtH4AAAAJ oDEWtH4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q53475508|Milica Pesic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9045-8239 0000-0002-9045-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=BjU5f-0AAAAJ BjU5f-0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q53495906|Jr-Hau He]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1886-9241 0000-0003-1886-9241] | [https://scholar.google.com/citations?user=_GflriEAAAAJ _GflriEAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q53678225|Luria Leslie Founou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3874-8175 0000-0002-3874-8175] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q53953223|Martin Dominik]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3202-0343 0000-0002-3202-0343] | | [https://viaf.org/en/viaf/868149198282774940001 868149198282774940001] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X] | [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54482132|Muhammad Akhyar Farrukh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1118-8657 0000-0002-1118-8657] | [https://scholar.google.com/citations?user=utYLdZ8AAAAJ utYLdZ8AAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q54878103|Abhi Veerakumarasivam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2676-1815 0000-0002-2676-1815] | [https://scholar.google.com/citations?user=VZYZGVkAAAAJ VZYZGVkAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55086003|Meghnath Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7176-7821 0000-0001-7176-7821] | [https://scholar.google.com/citations?user=iD4CQUgAAAAJ iD4CQUgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120476728 120476728] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q55117838|Fernando Valiente-Echeverría]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9156-2516 0000-0001-9156-2516] | [https://scholar.google.com/citations?user=Oo3-JqEAAAAJ Oo3-JqEAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55128374|Fiorenzo Vetrone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3222-3052 0000-0002-3222-3052] | [https://scholar.google.com/citations?user=q_j8ZyoAAAAJ q_j8ZyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/104162842289173042132 104162842289173042132] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q55168143|Alexander Kagansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6219-6892 0000-0002-6219-6892] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Alexander Kagansky.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55175713|George W Mbogo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2196-0495 0000-0002-2196-0495] | [https://scholar.google.com/citations?user=dIVgZmUAAAAJ dIVgZmUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55396453|Noreen Mdege]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-3473 0000-0003-3189-3473] | [https://scholar.google.com/citations?user=SspEiOgAAAAJ SspEiOgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55433088|Hiba Mohamed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PcJ5sRgAAAAJ PcJ5sRgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q55743796|Shoji Komai]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8474-7800 0000-0002-8474-7800] | [https://scholar.google.com/citations?user=CB1OlyIAAAAJ CB1OlyIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q55807313|Michael Backes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9326-6400 0000-0002-9326-6400] | [https://scholar.google.com/citations?user=oxzzEO4AAAAJ oxzzEO4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251002124 251002124] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q56191525|Adewale Adewuyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9703-7509 0000-0002-9703-7509] | [https://scholar.google.com/citations?user=zLEK73IAAAAJ zLEK73IAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56251692|Anna K Coussens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7086-2621 0000-0002-7086-2621] | [https://scholar.google.com/citations?user=_Eg_nU0AAAAJ _Eg_nU0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56317656|Tiago Falk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5739-2514 0000-0002-5739-2514] | [https://scholar.google.com/citations?user=_i58BPYAAAAJ _i58BPYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39151049942733410143 39151049942733410143] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56384271|Yoke Fun Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7089-0510 0000-0001-7089-0510] | [https://scholar.google.com/citations?user=6-jxLWQAAAAJ 6-jxLWQAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q56396904|Stefan Hild]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9221-6009 0000-0001-9221-6009] | | [https://viaf.org/en/viaf/77488483 77488483] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56426530|Vinicius Fortes Farjalla]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4084-5983 0000-0003-4084-5983] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56441541|Javier Garcia-Martinez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7089-4973 0000-0002-7089-4973] | [https://scholar.google.com/citations?user=GVWEqc8AAAAJ GVWEqc8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107234652 107234652] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910] | [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56442231|Kai M.A. Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7804-3276 0000-0002-7804-3276] | [https://scholar.google.com/citations?user=OByl3J0AAAAJ OByl3J0AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q56450748|Mohamad Fawzi Mahomoodally]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3962-8666 0000-0003-3962-8666] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56486432|Kim-Kwang Raymond Choo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9208-5336 0000-0001-9208-5336] | [https://scholar.google.com/citations?user=rRBNI6AAAAAJ rRBNI6AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70875952 70875952] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56506569|Christopher P Barrington-Leigh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3929-5390 0000-0002-3929-5390] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56514285|Anina N Rich]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5702-6450 0000-0002-5702-6450] | [https://scholar.google.com/citations?user=VFbzixwAAAAJ VFbzixwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56539392|Pimchai Chaiyen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8533-1604 0000-0002-8533-1604] | [https://scholar.google.com/citations?user=5CrtozgAAAAJ 5CrtozgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56542719|Dilfuza Egamberdieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9811-9277 0000-0001-9811-9277] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vr36YD8AAAAJ Vr36YD8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/57491743 57491743] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687] | [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56702053|Rima-Maria Rahal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1404-0471 0000-0002-1404-0471] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56722047|Albert T Modi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6887-1721 0000-0002-6887-1721] | | [https://viaf.org/en/viaf/313495373 313495373] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56754996|Martin Schletterer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1896-3329 0000-0002-1896-3329] | | [https://viaf.org/en/viaf/3549084 3549084] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56780604|Hoan T. Ngo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8609-1123 0000-0001-8609-1123] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q56855299|Lin Wang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5371-2138 0000-0002-5371-2138] | | [https://viaf.org/en/viaf/304985012 304985012] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q56929552|Mohd Hafiz Dzarfan Othman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5842-2447 0000-0002-5842-2447] | | [https://viaf.org/en/viaf/5995154983551167860002 5995154983551167860002] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979] | [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57008187|John Ganle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8382-3437 0000-0002-8382-3437] | | [https://viaf.org/en/viaf/661150808941919000004 661150808941919000004] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57017996|Joy Wolfram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0579-9897 0000-0003-0579-9897] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZjBJci8AAAAJ ZjBJci8AAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Joy Wolfram.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668] | [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122180946 122180946] | 2013 | 2018 | [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57045644|Ram Avtar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3653-5771 0000-0003-3653-5771] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q57048646|Hakan Usta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0618-1979 0000-0002-0618-1979] | [https://scholar.google.com/citations?user=1f-qx-oAAAAJ 1f-qx-oAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57075134|Mohamed Abou El-Enein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2903-9040 0000-0003-2903-9040] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57081080|Sophie Carenco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6164-2053 0000-0002-6164-2053] | | [https://viaf.org/en/viaf/257914857 257914857] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471] | [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57171128|Moritz K. Riede]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5399-5510 0000-0002-5399-5510] | | [https://viaf.org/en/viaf/65170676 65170676] | 2014 | 2019 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 11.46.50.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57185342|Monika Kędra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2223-5850 0000-0002-2223-5850] | [https://scholar.google.com/citations?user=nI3hMlkAAAAJ nI3hMlkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/50145066480666591834 50145066480666591834] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57259569|Andreas Lemmerer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1569-2831 0000-0003-1569-2831] | [https://scholar.google.com/citations?user=1lfaquYAAAAJ 1lfaquYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q57265425|Matias Arim]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7648-8909 0000-0002-7648-8909] | [https://scholar.google.com/citations?user=AlDHfsEAAAAJ AlDHfsEAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q57298438|David Fernández Rivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4329-3248 0000-0003-4329-3248] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57304466|Aysha Fleming]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9895-1928 0000-0001-9895-1928] | [https://scholar.google.com/citations?user=SSOsyukAAAAJ SSOsyukAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57320948|Patrick Roberts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4403-7548 0000-0002-4403-7548] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57416235|Cristina Blanco Sío-López]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1172-2450 0000-0002-1172-2450] | [https://scholar.google.com/citations?user=uChsUvAAAAAJ uChsUvAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309792479 309792479] | 2017 | | [[Fail:Photo - Dr. Cristina BLANCO SÍO-LÓPEZ.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57416582|Felipe Alvarez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1443-8455 0000-0002-1443-8455] | | [https://viaf.org/en/viaf/170124923 170124923] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57420527|Adil Baykasoğlu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4952-7239 0000-0002-4952-7239] | [https://scholar.google.com/citations?user=zj6t4sYAAAAJ zj6t4sYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90862667 90862667] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569] | [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608] | [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57559524|Mohamed Mahmoud]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8767-9743 0000-0002-8767-9743] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q57838684|Moataz M Attallah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7074-9522 0000-0002-7074-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=vgIfnmwAAAAJ vgIfnmwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/267157098466872551814 267157098466872551814] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57885637|Victorien Tamègnon Dougnon]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9047-7299 0000-0001-9047-7299] | | | 2020 | 2025 | [[Fail:Victorien tamegnon Dougnon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57920807|Charisma Choudhury]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8886-8976 0000-0002-8886-8976] | [https://scholar.google.com/citations?user=bb1GUm0AAAAJ bb1GUm0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57943311|Yolanda Lopez-Maldonado]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0775-4919 0000-0002-0775-4919] | | | 2025 | 2030 | [[Fail:Yolanda Lopez-Maldonado (cop28 2549) (53379139893).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90472536 90472536] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57975478|Menattallah Elserafy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0272-8498 0000-0002-0272-8498] | [https://scholar.google.com/citations?user=xJvWSsMAAAAJ xJvWSsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/26145193402470460843 26145193402470460843] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58001808|Kok-Keong Chong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7350-597X 0000-0002-7350-597X] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781] | [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q58147228|Jacqueline Patricia Dawson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3532-2742 0000-0002-3532-2742] | [https://scholar.google.com/citations?user=3XwJr_wAAAAJ 3XwJr_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170750861 170750861] | 2016 | | [[Fail:Jackie Dawson, 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58150216|Laura E. Petes]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5314-2262 0000-0001-5314-2262] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58212036|Alice Matimba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8805-7989 0000-0002-8805-7989] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58219884|Jovana V. Milic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9965-3460 0000-0002-9965-3460] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q58282797|Carlo D'Ippoliti]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4518-5523 0000-0003-4518-5523] | | [https://viaf.org/en/viaf/160197135 160197135] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58282850|Jonas Radl]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0372-5782 0000-0002-0372-5782] | | [https://viaf.org/en/viaf/316755407 316755407] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q58355616|Mao-Chang Liang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5294-9344 0000-0002-5294-9344] | [https://scholar.google.com/citations?user=urok8uIAAAAJ urok8uIAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q58382369|Borgar Aamaas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5668-614X 0000-0002-5668-614X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q58671617|Alex Godoy-Faúndez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9609-9863 0000-0002-9609-9863] | [https://scholar.google.com/citations?user=2_lnbp4AAAAJ 2_lnbp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/184147905025379090688 184147905025379090688] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58755745|Noble Banadda]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TsN9EmsAAAAJ TsN9EmsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29153237737429211271 29153237737429211271] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58792110|João Borges]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0126-8482 0000-0003-0126-8482] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q58796565|Eyad Hamad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8570-862X 0000-0001-8570-862X] | [https://scholar.google.com/citations?user=VhWj-xYAAAAJ VhWj-xYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q59157491|Paul H. Mason]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5488-1056 0000-0002-5488-1056] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59186910|Maite Martinez Aldaya]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5226-0715 0000-0002-5226-0715] | | [https://viaf.org/en/viaf/232173289 232173289]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/287017483 287017483] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59229983|Jenny Y. Yang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9680-8260 0000-0002-9680-8260] | [https://scholar.google.com/citations?user=0KGsbfoAAAAJ 0KGsbfoAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59275709|Julio Cesar Ferreira]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2694-239X 0000-0003-2694-239X] | [https://scholar.google.com/citations?user=qjciH3wAAAAJ qjciH3wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59296311|Estella Carpi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4537-0294 0000-0003-4537-0294] | | [https://viaf.org/en/viaf/1248166479509107840006 1248166479509107840006] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59418743|Jeronimo R. Maze]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0751-9182 0000-0003-0751-9182] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q59423819|Haiguang Zhao]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1057-9522 0000-0003-1057-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=pJAjjJIAAAAJ pJAjjJIAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59441176|Hee Cheul Choi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1002-1262 0000-0003-1002-1262] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59448880|Abel Polese]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9607-495X 0000-0001-9607-495X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3401-2192 0000-0003-3401-2192] | [https://scholar.google.com/citations?user=epgQo-0AAAAJ epgQo-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106766939 106766939] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59491869|André Xuereb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9030-7334 0000-0002-9030-7334] | [https://scholar.google.com/citations?user=VowPQgUAAAAJ VowPQgUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/876144647718388902689 876144647718388902689] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q5719236|Saeid Esmaeilzadeh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48148995981759751905 48148995981759751905] | 2010 | 2012 | [[Fail:Saeid esmaeilzadeh 2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6033221|Ingrid Johnsrude]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7810-1333 0000-0002-7810-1333] | [https://scholar.google.com/citations?user=CxBHYIsAAAAJ CxBHYIsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/105672355 105672355] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q6181738|Jeremy O'Brien]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3576-8285 0000-0002-3576-8285]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-9166-8414 0000-0002-9166-8414] | [https://scholar.google.com/citations?user=BxIIt5QAAAAJ BxIIt5QAAAAJ] | | 2011 | 2016 | [[Fail:Jeremy O'Brien (born 1975) at World Economic Forum Davos 2022.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q7050018|Ronen Perry]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4280-0877 0000-0003-4280-0877] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Zs64PYAAAAJ 0Zs64PYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4775152381780601950000 4775152381780601950000] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q7286054|Rajesh Gopakumar]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/44206286 44206286] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948] | | [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575] | 2010 | 2014 | [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q9209862|Dominika Latusek-Jurczak]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3317-0084 0000-0003-3317-0084] | | [https://viaf.org/en/viaf/101391478 101391478] | 2022 | 2027 | [[Fail:Dominika Latusek-Jurczak Ph.D..JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q11095997|Xuelong Li]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0019-4197 0000-0002-0019-4197] | | [https://viaf.org/en/viaf/43710404 43710404] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q11569593|Hiroyuki Katayama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3429-9069 0000-0002-3429-9069] | | [https://viaf.org/en/viaf/115861770 115861770] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q13628687|Tonni Agustiono Kurniawan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1362-6339 0000-0003-1362-6339] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q15144906|Yamuna Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5282-8852 0000-0001-5282-8852] | [https://scholar.google.com/citations?user=ReThrX4AAAAJ ReThrX4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7398148947780254950009 7398148947780254950009] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yamuna Krishnan at 2024 Nobel Prize Lectures 2 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15631733|Francesco Maurelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5265-3666 0000-0002-5265-3666] | [https://scholar.google.com/citations?user=t1hnyyAAAAAJ t1hnyyAAAAAJ] | | 2023 | 2028 | [[Fail:38a Internacia Vegetarana Kongreso - Francesco Maurelli.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16065362|Lisa Herzog]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9348-1154 0000-0001-9348-1154] | | [https://viaf.org/en/viaf/223804516 223804516] | 2017 | | [[Fail:Verleihung Hans-Böckler-Preis der Stadt Köln 2021 an Lisa Herzog und Konrad Gilges-3710.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q17094052|Anna-Karin Tornberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-1670 0000-0002-4290-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=brTICLgAAAAJ brTICLgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q17517207|Sandra McLaren]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5757-1670 0000-0001-5757-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZzB3JuYAAAAJ ZzB3JuYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q20047953|Carolina Horta Andrade]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0101-1492 0000-0003-0101-1492] | [https://scholar.google.com/citations?user=UpsohXYAAAAJ UpsohXYAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q20472489|Bilge Demirköz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7171-5976 0000-0001-7171-5976] | [https://scholar.google.com/citations?user=UHeeSJwAAAAJ UHeeSJwAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Bilge Demirköz 3. Ulusal Açık Erişim Çalıştayı Oturum 3.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20796622|Ernesto Lupercio]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305935422 305935422] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2011 | 2016 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264403|Meron Zeleke Eresso]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/306125779 306125779] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653] | 2014 | 2019 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21337634|Santiago Ron]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6300-9350 0000-0001-6300-9350] | [https://scholar.google.com/citations?user=B_9xkucAAAAJ B_9xkucAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309745872 309745872] | 2010 | 2012 | [[Fail:Santiago Ron.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21607596|Marko Sabovljević]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5809-0406 0000-0001-5809-0406] | | [https://viaf.org/en/viaf/42983178 42983178] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21608827|Uttam Babu Shrestha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8766-279X 0000-0002-8766-279X] | [https://scholar.google.com/citations?user=L2avF9wAAAAJ L2avF9wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21668832|Yueh-Lin Loo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4284-0847 0000-0002-4284-0847] | [https://scholar.google.com/citations?user=7rrY01cAAAAJ 7rrY01cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/61194333 61194333] | 2011 | 2016 | [[Fail:Lynn Loo at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23769525|Benedetta Berti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6864-8626 0000-0002-6864-8626] | | | 2017 | | [[Fail:Benedetta Berti (2019), FORUM 2000, Prague.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ] | | 2014 | 2019 | [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | [https://scholar.google.com/citations?user=AEf6yccAAAAJ AEf6yccAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084] | 2010 | 2012 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114] | [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/168751147 168751147] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q27942012|Toni Gabaldón]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0019-1735 0000-0003-0019-1735] | [https://scholar.google.com/citations?user=f5qDizoAAAAJ f5qDizoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/215396594 215396594] | 2012 | 2017 | [[Fail:Toni Gabaldon a Nit SCB.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q28233436|Catherine Beaudry]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2110-3151 0000-0002-2110-3151] | [https://scholar.google.com/citations?user=vuOE_DEAAAAJ vuOE_DEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102834647 102834647] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q29076385|Fernanda de Pinho Werneck]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8779-2607 0000-0002-8779-2607] | [https://scholar.google.com/citations?user=QT4zhmQAAAAJ QT4zhmQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q29259267|Dacheng Tao]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7225-5449 0000-0001-7225-5449] | [https://scholar.google.com/citations?user=RwlJNLcAAAAJ RwlJNLcAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q30428909|Erik Ingelsson]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=G_AJnjEAAAAJ G_AJnjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7370573 7370573] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q30466246|Eqbal Dauqan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Petk7vcAAAAJ Petk7vcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q30511367|Alexander Birbrair]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1015-2561 0000-0003-1015-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=-9RZj4cAAAAJ -9RZj4cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9943151656343608400002 9943151656343608400002] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q32642358|Amarjargal Dagvadorj]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q33275107|Nadine Gaab]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7548-413X 0000-0002-7548-413X] | [https://scholar.google.com/citations?user=E7GQFJsAAAAJ E7GQFJsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39152380036501761190 39152380036501761190] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858] | [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232260155 232260155] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q37607950|Andrew H Kemp]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-3791 0000-0003-1146-3791] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WuUF-IAAAAJ 8WuUF-IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5605153411885441700009 5605153411885441700009] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q37837846|Jesse Gitaka]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7516-522X 0000-0001-7516-522X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q38544643|Marietta Papadatou-Pastou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-4003 0000-0002-2834-4003] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q38625598|Philimon Gona]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4202-5965 0000-0002-4202-5965] | [https://scholar.google.com/citations?user=rnQJ-dUAAAAJ rnQJ-dUAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | 2013 | 2018 | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q39379477|Andrea Ghermandi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9403-4265 0000-0002-9403-4265] | [https://scholar.google.com/citations?user=5SVn3YcAAAAJ 5SVn3YcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/284106592 284106592] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39550888|Marco Peccianti]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8894-496X 0000-0001-8894-496X] | [https://scholar.google.com/citations?user=IxZZ5a8AAAAJ IxZZ5a8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/311346726 311346726] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39738664|Graham de Ruiter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6008-286X 0000-0001-6008-286X] | | [https://viaf.org/en/viaf/8185163813705639110001 8185163813705639110001] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q40019464|Andrey L. Konevega]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0125-7150 0000-0003-0125-7150] | [https://scholar.google.com/citations?user=G9zunlYAAAAJ G9zunlYAAAAJ] | | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q40045225|Ivana Gadjanski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0713-7897 0000-0003-0713-7897] | [https://scholar.google.com/citations?user=b6ubga8AAAAJ b6ubga8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77532920 77532920] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | 2015 | 2020 | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40772525|Yahaya Mohd Normi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0707-7361 0000-0003-0707-7361] | [https://scholar.google.com/citations?user=wy1WJkkAAAAJ wy1WJkkAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q41044794|Nurcan Tunçbağ]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0389-9459 0000-0002-0389-9459] | [https://scholar.google.com/citations?user=jaGNt2sAAAAJ jaGNt2sAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q41158133|Jonathan P. Tennant]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7794-0218 0000-0001-7794-0218] | [https://scholar.google.com/citations?user=P7FvGMEAAAAJ P7FvGMEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/21157098256772550186 21157098256772550186]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/274056590 274056590] | 2020 | 2020-04-09 | |- | ''[[:d:Q41344864|Alberto Vomiero]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2935-1165 0000-0003-2935-1165] | [https://scholar.google.com/citations?user=abhN0ZAAAAAJ abhN0ZAAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q41704726|Shang-Te Danny Hsu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7231-0185 0000-0002-7231-0185] | | [https://viaf.org/en/viaf/289345440 289345440] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q42322420|Mohd Basyaruddin Abdul Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5665-2564 0000-0002-5665-2564] | [https://scholar.google.com/citations?user=SF2yhyoAAAAJ SF2yhyoAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q42324147|Ebrahim Karimi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8168-7304 0000-0002-8168-7304] | | [https://viaf.org/en/viaf/106163873454045720141 106163873454045720141] | 2019 | | [[Fail:Prof Ebrahim Karimi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42424774|Stefano Gianni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1653-1925 0000-0003-1653-1925] | [https://scholar.google.com/citations?user=FXruVokAAAAJ FXruVokAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/219156563401923240043 219156563401923240043] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42617171|Sabina Leonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7815-6609 0000-0002-7815-6609] | [https://scholar.google.com/citations?user=uNj98SoAAAAJ uNj98SoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90433686 90433686] | 2012 | 2017 | [[Fail:Leonelli2020.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42678757|Dexter Tagwireyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8044-831X 0000-0002-8044-831X] | [https://scholar.google.com/citations?user=HFzNRK0AAAAJ HFzNRK0AAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42776980|Xing Yi Ling]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5495-6428 0000-0001-5495-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=R11XIiUAAAAJ R11XIiUAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42808292|Andrew E. Pelling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3732-7472 0000-0003-3732-7472] | [https://scholar.google.com/citations?user=udzjAicAAAAJ udzjAicAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315600446 315600446] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42846513|Sameh Soror]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6474-8884 0000-0001-6474-8884] | [https://scholar.google.com/citations?user=bePVqlkAAAAJ bePVqlkAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q43028579|Wei Gao]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8503-4562 0000-0002-8503-4562] | [https://scholar.google.com/citations?user=6JZOFsMAAAAJ 6JZOFsMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Wei Gao.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43104847|Rubén D. Costa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3776-9158 0000-0003-3776-9158] | | [https://viaf.org/en/viaf/46151050119233412282 46151050119233412282] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q43112516|Alessandro Sale]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7608-4456 0000-0001-7608-4456] | [https://scholar.google.com/citations?user=gBKR-BQAAAAJ gBKR-BQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/113145003289961301517 113145003289961301517] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q43249947|Derya Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2196-8187 0000-0003-2196-8187] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q43266007|Ghada Bassioni]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-6428 0000-0001-8928-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=8r3fGVcAAAAJ 8r3fGVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1389158551024516540000 1389158551024516540000] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q43355403|Shima Taheri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8959-1825 0000-0002-8959-1825] | [https://scholar.google.com/citations?user=SgQMrxMAAAAJ SgQMrxMAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr.ShimaTaheri.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43549311|Olanike Adeyemo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3404-5090 0000-0003-3404-5090] | [https://scholar.google.com/citations?user=AbsyqJgAAAAJ AbsyqJgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305638553 305638553] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof Olanike Adeyemo portrait .jpeg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732] | | | 2016 | | [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q44423686|Francesco Stellacci]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4635-6080 0000-0003-4635-6080] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3CiddUAAAAJ c3CiddUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288145541847496600789 288145541847496600789] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q44629153|Alexander M. Clark]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2860-0492 0000-0002-2860-0492] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q45630014|Nagadenahalli Byrareddy Siddappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7423-1763 0000-0002-7423-1763] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q46278467|Rawiwan Laocharoensuk]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7770-5912 0000-0001-7770-5912] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q46358386|Thashree Marimuthu]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1487-5273 0000-0003-1487-5273] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q46709257|Lydia Rhyman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8624-8431 0000-0002-8624-8431] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X] | | [https://viaf.org/en/viaf/232953968 232953968] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X] | [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008] | 2011 | 2015 | |- | ''[[:d:Q47301688|Nico Dissmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4156-3761 0000-0002-4156-3761] | [https://scholar.google.com/citations?user=SXDCMMUAAAAJ SXDCMMUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187225298 187225298] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47356146|Mohammad Hosseini]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2385-985X 0000-0002-2385-985X] | [https://scholar.google.com/citations?user=znWBUdoAAAAJ znWBUdoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/263170344005352341537 263170344005352341537] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q47504595|Stefania Mondello]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8587-3614 0000-0002-8587-3614] | [https://scholar.google.com/citations?user=u_YXlbIAAAAJ u_YXlbIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1675147907502479210001 1675147907502479210001] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q47696430|Daniel Limonta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5128-6542 0000-0002-5128-6542] | [https://scholar.google.com/citations?user=e7WPsOYAAAAJ e7WPsOYAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:TWAS LACREP conference with Global Young Academy members.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375] | 2011 | 2016 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47708467|Noelle Eckley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6396-5622 0000-0002-6396-5622] | [https://scholar.google.com/citations?user=vbk-DsIAAAAJ vbk-DsIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/56152380065301761339 56152380065301761339]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/64919803 64919803] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47982829|Mohammad Reza Salimpour]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5871-8360 0000-0002-5871-8360] | [https://scholar.google.com/citations?user=fIrxRQ8AAAAJ fIrxRQ8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q49397721|Erna Karalija]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7262-0645 0000-0001-7262-0645] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q49861877|Siobhan M Schabrun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9083-3107 0000-0002-9083-3107] | [https://scholar.google.com/citations?user=yCyFtY0AAAAJ yCyFtY0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315711470 315711470] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q50195625|Simon J. Elsässer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8724-4849 0000-0001-8724-4849] | | [https://viaf.org/en/viaf/6891168897906456720003 6891168897906456720003] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q50229934|Santosh K. Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1178-0159 0000-0002-1178-0159] | [https://scholar.google.com/citations?user=YT_p-DIAAAAJ YT_p-DIAAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q50923627|Carina Keskitalo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3244-7272 0000-0003-3244-7272] | | [https://viaf.org/en/viaf/19052556 19052556] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q50923742|Gesa A. Weyhenmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4013-2281 0000-0002-4013-2281] | [https://scholar.google.com/citations?user=nN_uvmkAAAAJ nN_uvmkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18392379 18392379] | 2010 | 2012 | [[Fail:Gesa Weyhemeyer.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51143624|Aron Walsh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5460-7033 0000-0001-5460-7033] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ktvn91gAAAAJ Ktvn91gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/296703847 296703847] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243] | [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003184|Akihiro Kishimura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/308250878 308250878] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65004424|Stefan Kohler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-7506 0000-0003-1365-7506] | [https://scholar.google.com/citations?user=LttGszEAAAAJ LttGszEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39805279 39805279] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65007511|Bartlomiej Kolodziejczyk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=lyZtcwMAAAAJ lyZtcwMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016170|Sergey Kostyrko]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3074-0969 0000-0003-3074-0969] | [https://scholar.google.com/citations?user=H2N0RgsAAAAJ H2N0RgsAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300] | [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65016660|Işıl Kurnaz]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MENUbjMAAAAJ MENUbjMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139144647638406825414 139144647638406825414] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016955|Matthew C. Levy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7387-0256 0000-0002-7387-0256] | [https://scholar.google.com/citations?user=0f_q7GYAAAAJ 0f_q7GYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65032427|Junpeng Li]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65032434|Boon Han Lim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8059-9014 0000-0001-8059-9014] | [https://scholar.google.com/citations?user=8ig5vKYAAAAJ 8ig5vKYAAAAJ] | | 2015 | 2020 | [[Fail:Lim Boon Han.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65032853|Yuliya Linhares]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9911-7003 0000-0001-9911-7003] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65032971|Nancy Lombard]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3070-5015 0000-0002-3070-5015] | | [https://viaf.org/en/viaf/258023069 258023069] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65033585|Sandra Lopez-Verges]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1106-8479 0000-0002-1106-8479] | [https://scholar.google.com/citations?user=sTGoGg8AAAAJ sTGoGg8AAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Sandra Lopez Verges.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65038107|Vanessa MacDonnell]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-4gBQrEAAAAJ -4gBQrEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51155563948913000265 51155563948913000265] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65038160|Pedro Martínez-Santos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2014-4063 0000-0003-2014-4063] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65040144|Dmitry Maslov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4296-5815 0000-0003-4296-5815] | [https://scholar.google.com/citations?user=m-45ReMAAAAJ m-45ReMAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65056350|Nonglak Meethong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5627-7581 0000-0002-5627-7581] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65058183|Binyam Sisay Mendisu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2422-0847 0000-0002-2422-0847] | | [https://viaf.org/en/viaf/261632320 261632320] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65060333|Julia Milner]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9797-9304 0000-0001-9797-9304] | | [https://viaf.org/en/viaf/172415738 172415738] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65060534|Che Ming Jack Hu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6geQXYIAAAAJ 6geQXYIAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063031|Srinjoy Mitra]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6dxU0p4AAAAJ 6dxU0p4AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063060|Fatemeh Mohammadipanah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0286-5342 0000-0003-0286-5342] | [https://scholar.google.com/citations?user=GfSJnnMAAAAJ GfSJnnMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290152742928027730093 290152742928027730093] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65063854|Sarah Morales]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65084642|Evren Mutlugün]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6GDg0NMAAAAJ 6GDg0NMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086104|Rothsophal Nguon]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Marian Asantewah 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65086888|Connie Nshemereirwe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5790-8998 0000-0002-5790-8998] | | | 2016 | | [[Fail:At Work.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65087985|Theresa Obiekezie]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65088054|Daniel Ochieng Orwenjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3906-3984 0000-0003-3906-3984] | | [https://viaf.org/en/viaf/103892117 103892117] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088088|Chioma Daisy Onyige]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7850-2041 0000-0001-7850-2041] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088102|Camila Ortolan F. Oliveira Cervone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7877-3834 0000-0002-7877-3834] | [https://scholar.google.com/citations?user=7QqnsR4AAAAJ 7QqnsR4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088120|Ignacio Palomo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4573-5989 0000-0002-4573-5989] | [https://scholar.google.com/citations?user=W0WElIsAAAAJ W0WElIsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Ignacio Palomo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65088124|Fatin Aliah Phang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7759-1553 0000-0002-7759-1553] | [https://scholar.google.com/citations?user=jw2NQ1IAAAAJ jw2NQ1IAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088190|Dipak Pinjari]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=RBGo1T8AAAAJ RBGo1T8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088212|Flávia Ferreira Pires]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0572-3542 0000-0003-0572-3542] | | [https://viaf.org/en/viaf/260704475 260704475] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088292|Lee Pugalis]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8987-6356 0000-0001-8987-6356] | | [https://viaf.org/en/viaf/311784893 311784893] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65088318|Easwaramoorthi Ramasamy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PBpYxv8AAAAJ PBpYxv8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088329|Naim Rashid]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-eWYDxoAAAAJ -eWYDxoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088377|Khamarrul Azahari Razak]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=a8PXz94AAAAJ a8PXz94AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309889385 309889385] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088430|Clarissa Rios Rojas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6544-4663 0000-0001-6544-4663] | | | 2018 | | [[Fail:Clarissa Rios Rojas at the World Science Forum 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65091070|David Hutchinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4923-0141 0000-0003-4923-0141] | [https://scholar.google.com/citations?user=bR0ed8UAAAAJ bR0ed8UAAAAJ] | | 2010 | 2015 | [[Fail:David Hutchinson - 49989921763 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65092176|Muhamamd Saif Ur Rehman]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3177-4685 0000-0003-3177-4685] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095551|Vanessa Schweizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8214-9866 0000-0002-8214-9866] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ofbu_lwAAAAJ Ofbu_lwAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095557|Ruodan Shao]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Kq7b6q8AAAAJ Kq7b6q8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095581|Velia Siciliano]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7734-9153 0000-0001-7734-9153] | [https://scholar.google.com/citations?user=kaq3SM0AAAAJ kaq3SM0AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095592|Renard Siew]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8132-7683 0000-0002-8132-7683] | [https://scholar.google.com/citations?user=5fYh9CMAAAAJ 5fYh9CMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Dr Renard Siew.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X] | [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095624|Teresa Stoepler]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=t-yAFtoAAAAJ t-yAFtoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507] | [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309836978 309836978] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65095905|Egle Sumskiene]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8645-5748 0000-0002-8645-5748] | [https://scholar.google.com/citations?user=8xJYqn4AAAAJ 8xJYqn4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55339053 55339053] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095929|Shuhui Sun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0508-2944 0000-0002-0508-2944] | [https://scholar.google.com/citations?user=NWzWZ0wAAAAJ NWzWZ0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18155830422133071383 18155830422133071383] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095937|Musharraf Syed Ghulam]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=atwBJUYAAAAJ atwBJUYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096165|Marie-Eve Sylvestre]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/21627875 21627875] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096248|Almas Taj Awan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1236-1685 0000-0002-1236-1685] | [https://scholar.google.com/citations?user=eRLzg7YAAAAJ eRLzg7YAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096255|Soracha Thamphiwatana]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_pRv49AAAAAJ _pRv49AAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096283|Henri Edouard Tonnang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9424-9186 0000-0002-9424-9186] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65096288|Tran Quang Huy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-3937 0000-0003-2812-3937] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032] | [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096296|Bernardo Urbani]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5392-9751 0000-0001-5392-9751] | | [https://viaf.org/en/viaf/134472124 134472124] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096659|Koen Vermeir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7903-3512 0000-0002-7903-3512] | | [https://viaf.org/en/viaf/226438372 226438372] | 2015 | 2020 | [[Fail:Koen Vermeir.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558] | [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096799|Chang Da Wan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5698-9477 0000-0001-5698-9477] | [https://scholar.google.com/citations?user=bU7fCs8AAAAJ bU7fCs8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096871|Liya Wassie]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65099787|Sabrina Wurzba]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FDGihGYAAAAJ FDGihGYAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65103989|Rieko Yajima]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65104149|Özge Yaka]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=omexuLgAAAAJ omexuLgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65105037|Muhammad Hamid Zaman]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65105420|Stéfanie von Hlatky]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305448906 305448906] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65107078|Reza Afshari]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8515-4882 0000-0001-8515-4882] | [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/126278104 126278104] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65108807|Aftab Ahmad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pP3VGxoAAAAJ pP3VGxoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65116977|Onoja Matthew Akpa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0558-5218 0000-0002-0558-5218] | [https://scholar.google.com/citations?user=-z6RsZkAAAAJ -z6RsZkAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65116985|Mohammad Al Ghouti]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TH7TGJ4AAAAJ TH7TGJ4AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65117000|Ala’aldeen Al-Halhouli]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HiCzxWEAAAAJ HiCzxWEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65117009|Manuel Alcarazo Valesco]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65176451|Antonio Andreoni]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PIgZAnwAAAAJ PIgZAnwAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65346102|Abeer Arafat]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65350892|Ulrike Irmgard Attenberger]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65350951|Ofomaja Augustine Enakpodia]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=zZ9LpkEAAAAJ zZ9LpkEAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65351476|Nihal Aydoğan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fvZZQJsAAAAJ fvZZQJsAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65352460|Abdeslam Badre]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8582-2892 0000-0002-8582-2892] | | [https://viaf.org/en/viaf/581149294187280520247 581149294187280520247] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65352939|Tanvir N. Baig]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65353297|Dorothy Balaba]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/76036589 76036589] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65354009|Ranjini Bandyopadhyay]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-6404 0000-0002-4290-6404] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ji1FoqYAAAAJ Ji1FoqYAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65354418|Yusuf Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1056-4673 0000-0002-1056-4673] | [https://scholar.google.com/citations?user=S8gYxbEAAAAJ S8gYxbEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | [[Fail:Yusuf Baran - 2025 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65428598|Prateep Beed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_SBxpA0AAAAJ _SBxpA0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428820|Elena M. Bennett]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3944-2925 0000-0003-3944-2925] | [https://scholar.google.com/citations?user=x0BXM00AAAAJ x0BXM00AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68311201 68311201] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65428829|Negussie Beyene]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0529-6667 0000-0003-0529-6667] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65428830|Michal Biron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3364-2566 0000-0002-3364-2566] | [https://scholar.google.com/citations?user=M0kDkswAAAAJ M0kDkswAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305935077 305935077] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428836|Koenraad Brosens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4335-6512 0000-0002-4335-6512] | [https://scholar.google.com/citations?user=aTZAB3AAAAAJ aTZAB3AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/34732529 34732529] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65467951|Carlo Cavallotti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9229-1401 0000-0002-9229-1401] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xl0-5JUAAAAJ Xl0-5JUAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65468118|Elvan Ceyhan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2423-3178 0000-0003-2423-3178] | [https://scholar.google.com/citations?user=mfZRKvoAAAAJ mfZRKvoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/281340522 281340522] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65501990|Bing Chen]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548859|Liwei Chen]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548865|Fang-Yi Chiou]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61288753 61288753] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548922|Jose R. Correa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3012-7622 0000-0002-3012-7622] | | [https://viaf.org/en/viaf/2009147553259153800008 2009147553259153800008] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548949|Jaime Alfredo Costales Cordero]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548980|Marc Creus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=GGydZYQAAAAJ GGydZYQAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548983|Raissa M. D'Souza]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jM23vRsKxuIC jM23vRsKxuIC] | | 2010 | 2012 | [[Fail:Raissa D'Souza - 53766366492.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65556703|Ke Ding]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65556721|Cheikh Abdoul Khadir Diop]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-DezlqsAAAAJ -DezlqsAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65556798|Jauad El Kharraz]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556809|Sherif Faruk El-Khamisy]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6781-3477 0000-0001-6781-3477]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-2721-7763 0000-0003-2721-7763] | | [https://viaf.org/en/viaf/201162664202955000537 201162664202955000537] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556829|Kanana Fridah Erastus]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5928-769X 0000-0001-5928-769X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4qVSPwkAAAAJ 4qVSPwkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/310724215 310724215] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65556895|Matthew Jan Daniel Esser]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6381-1749 0000-0001-6381-1749] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65557066|Mohamed Ali Ali Farag]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557144|Decibel Faustino-Eslava]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=4WhWymYAAAAJ 4WhWymYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557192|Fernando Febres Cordero]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/63811832 63811832] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65557356|Romain Lucas Glèlè Kakaï]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6965-4331 0000-0002-6965-4331] | [https://scholar.google.com/citations?user=FwpDoXMAAAAJ FwpDoXMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2001159234129003370886 2001159234129003370886] | 2013 | 2018 | [[Fail:Photo Prof Glèlè Kakaï.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65557416|Mohamed Gouighri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9551-0251 0000-0002-9551-0251] | [https://scholar.google.com/citations?user=vwQn_YsAAAAJ vwQn_YsAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557422|Moustapha Guèye]]'' | | | | 2009 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557730|Justin Hanes]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=eAEtxi0AAAAJ eAEtxi0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557827|Mimi Haryani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4940-1991 0000-0003-4940-1991] | [https://scholar.google.com/citations?user=ho-gLHgAAAAJ ho-gLHgAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557845|Hisham Hassan]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65558856|Jan-Christoph Heilinger]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233007848 233007848] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559014|Benjamin Hennig]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5754-2455 0000-0002-5754-2455] | [https://scholar.google.com/citations?user=NXD8bMwAAAAJ NXD8bMwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290655869 290655869] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65559476|Jorge A. Huete-Perez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5259-8428 0000-0001-5259-8428] | | | 2010 | 2014 | [[Fail:Jorge Huete-Perez at AAAS2026.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65559635|Ido Israelowich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2598-4221 0000-0003-2598-4221] | [https://scholar.google.com/citations?user=H0K5rCkAAAAJ H0K5rCkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/88515216 88515216] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559693|Abidemi James Akindele]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9007-0437 0000-0002-9007-0437] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559721|Mubasher Jamil]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9662-1546 0000-0001-9662-1546] | [https://scholar.google.com/citations?user=U8uOLIoAAAAJ U8uOLIoAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559731|Lekelia Jenkins]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2375-2032 0000-0002-2375-2032] | [https://scholar.google.com/citations?user=-0v54X8AAAAJ -0v54X8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78571138 78571138] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559762|Rob Jenkins]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=uuvi4JIAAAAJ uuvi4JIAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560576|Pawan Kumar Joshi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/96886998 96886998] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560645|Kassymkhan Kapparov]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560674|Bahar Yetiş Kara]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fu3qmmQAAAAJ fu3qmmQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308755416 308755416] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560679|Bartosz Karaszewski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2726-0016 0000-0003-2726-0016] | [https://scholar.google.com/citations?user=OPVtHgMAAAAJ OPVtHgMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/250160228 250160228] | 2013 | 2018 | [[Fail:Karaszewski B 08-2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65561646|Rees Kassen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5617-4259 0000-0002-5617-4259] | [https://scholar.google.com/citations?user=1m50zJwAAAAJ 1m50zJwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307433700 307433700] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65583539|Rym Kefi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=BSkLISAAAAAJ BSkLISAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/203184583 203184583] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65589276|Anak Khantachawana]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65589292|Bumjoon Kim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7783-9689 0000-0001-7783-9689] | [https://scholar.google.com/citations?user=svoxtDkAAAAJ svoxtDkAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65589309|John B. Kirabira]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hxb7jS0AAAAJ hxb7jS0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65589553|Olga Kovalchuk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=ODvmKA8AAAAJ ODvmKA8AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65589559|Jittiporn K. Kruenate]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65602486|Tae-Woo Lee]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65658655|Nguyen TK Thanh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4131-5952 0000-0002-4131-5952] | [https://scholar.google.com/citations?user=pK_qvc0AAAAJ pK_qvc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100327632 100327632] | 2010 | 2014 | [[Fail:Nguyen TK Thanh.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65659837|Xingsheng Liu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65664401|Karen Lorimer]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=DO_9U1kAAAAJ DO_9U1kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65664811|An-Hui Lu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65665805|Judy Lytle]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65680106|Salome M. Martinez]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65680126|Maryam M. Matin]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6LEYyvEAAAAJ 6LEYyvEAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65682620|Guruprasad Madhavan]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29014440 29014440] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65682654|Carlo Magno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2863-7076 0000-0002-2863-7076] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU711zwAAAAJ UU711zwAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65682739|Numpon Mahayotsanun]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pkLU-t0AAAAJ pkLU-t0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65683788|Thokozani Majozi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0864-2393 0000-0003-0864-2393] | [https://scholar.google.com/citations?user=hIbgAsMAAAAJ hIbgAsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120534056 120534056] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65683920|Islam Mamdouh Ahmad]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65686578|Sheikh Manjura Hoque]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4233-9374 0000-0002-4233-9374] | [https://scholar.google.com/citations?user=QCwYM2kAAAAJ QCwYM2kAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65704714|Jésus Martinez de la Fuente]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/315720974 315720974] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65705731|Tatiana Duque Martins]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65705916|Olga Mashkina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8252-2192 0000-0001-8252-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/305547078 305547078] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65706497|Gayan Meegama]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65706501|Oleksandr Menshykov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2869-3307 0000-0003-2869-3307] | [https://scholar.google.com/citations?user=eUz0Y2kAAAAJ eUz0Y2kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65706506|Stephen Miller]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gysistoAAAAJ gysistoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65706590|Javier M. Moguerza]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/301518782 301518782] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65707161|Benedict Molibeli Taele]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2860-4669 0000-0003-2860-4669] | [https://scholar.google.com/citations?user=0MgOGVYAAAAJ 0MgOGVYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65707414|Maarten M. J. W. van Herpen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0653-9050 0000-0003-0653-9050] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZPhp-nAAAAAJ ZPhp-nAAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65708005|Gabriela Montenegro-Bethancourt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/4253147373417041580009 4253147373417041580009] | 2011 | 2016 | [[Fail:G.Montenegro WEF Championship2010. Tianjin.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65708616|Shaheen Motala-Timol]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65709427|John Muyonga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5598-1462 0000-0002-5598-1462] | [https://scholar.google.com/citations?user=AsIvIs8AAAAJ AsIvIs8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/33920330 33920330] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65718501|Shamsun Nahar Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8966-0480 0000-0002-8966-0480] | [https://scholar.google.com/citations?user=83FGef0AAAAJ 83FGef0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65720123|Jwa-Min Nam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7891-8482 0000-0002-7891-8482] | [https://scholar.google.com/citations?user=JmydVEMAAAAJ JmydVEMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109153409748541582116 109153409748541582116] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65720134|Paul Nampala]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Oc2oC-0AAAAJ Oc2oC-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7049039 7049039] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720138|Vanny Narita]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720249|Vidushi S. Neergheen-Bhujun]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5311-8676 0000-0001-5311-8676] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720692|Peter K. Ngure]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=n5iyrmIAAAAJ n5iyrmIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720811|Philimon Nyakauru]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65728687|Charles Okechukwu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IfYARO0AAAAJ IfYARO0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65729186|Idowu S. Ola]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/133939075 133939075] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65729658|Luis Oliveira e Silva]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pYOj_aYAAAAJ pYOj_aYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65731177|Banu Ormeci]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WtEWP8MAAAAJ WtEWP8MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/49503820 49503820] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65734851|Maria da Conceição Pequito Teixeira]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/100013372 100013372] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65735957|Orakanoke Phanraksa]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/24345148 24345148] | 2012 | 2017 | [[Fail:Orakanoke Phanraksa at AAAS 2025.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65736109|Wibool Piyawattanametha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2228-8485 0000-0002-2228-8485] | [https://scholar.google.com/citations?user=vp45e2cAAAAJ vp45e2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/86374856 86374856] | 2010 | 2014 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 14.39.52.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65752305|Song Qin]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752508|David Ramanitrahasimbola]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752649|Mohd Fadlee A. Rasid]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7047-4939 0000-0001-7047-4939] | [https://scholar.google.com/citations?user=zerYgCYAAAAJ zerYgCYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65752735|Sabita Rezwana Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8428-6998 0000-0001-8428-6998] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644] | [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951927|Alexandru Simon]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/36681109 36681109] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65951931|Regina C. So]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951932|Hoon Sohn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9337-6653 0000-0001-9337-6653] | [https://scholar.google.com/citations?user=1_kv8AkAAAAJ 1_kv8AkAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65951958|Warinthorn Songkasiri]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dmOmOboAAAAJ dmOmOboAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65951962|Aneta Spaic]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/115145003297561301715 115145003297561301715] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65951972|Yi-Hsien Su]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6798-9632 0000-0001-6798-9632] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951989|Ramesh T. Subramaniam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-6429 0000-0002-5505-6429] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xx64OREAAAAJ Xx64OREAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65952008|Olumuyiwa Sunday Asaolu]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65952019|Michael Sutherland]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952183|Hitomi Takemura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/53687006 53687006] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952191|Yoshihiro Tanaka]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952197|Vinitha M. Thadhani]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=kzzAhGoAAAAJ kzzAhGoAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952202|James Tickner]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952225|Gonzalo Tornaría]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65952958|Ngo Van Thanh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=X-j-ZLIAAAAJ X-j-ZLIAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q59543429|Shabana Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4863-6417 0000-0002-4863-6417] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Shabana Khan GYA and WSS Fellow.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59549408|Filippo Rossi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2665-120X 0000-0003-2665-120X] | [https://scholar.google.com/citations?user=OXowCDkAAAAJ OXowCDkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307341623 307341623] | 2019 | | [[Fail:Filippo Rossi GYA Tsukuba 2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59555224|Felycia Edi Soetaredjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7303-7152 0000-0001-7303-7152] | [https://scholar.google.com/citations?user=ca8OgtMAAAAJ ca8OgtMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59671966|Mita Dasog]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7846-3414 0000-0002-7846-3414] | [https://scholar.google.com/citations?user=QPpOYM4AAAAJ QPpOYM4AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142] | [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ] | | 2021 | | |- | ''[[:d:Q59699914|Małgorzata A. Gazda]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8369-1350 0000-0001-8369-1350] | | [https://viaf.org/en/viaf/317153679 317153679] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q59701111|Ali Koşar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6283-6717 0000-0001-6283-6717] | [https://scholar.google.com/citations?user=47yBOcwAAAAJ 47yBOcwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59703147|Edmond Sanganyado]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6244-3059 0000-0001-6244-3059] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q59751216|Nitsara Karoonuthaisiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0838-8399 0000-0003-0838-8399] | [https://scholar.google.com/citations?user=9kpsFi8AAAAJ 9kpsFi8AAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | 2011 | 2015 | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59825811|Mona Abdel-Mottaleb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4017-1248 0000-0002-4017-1248] | [https://scholar.google.com/citations?user=osn6LVgAAAAJ osn6LVgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/171830120 171830120] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59830778|Muhammad Qasim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0279-5305 0000-0003-0279-5305] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59902564|Mitsunobu Kano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1593-1855 0000-0003-1593-1855] | [https://scholar.google.com/citations?user=5YUuqvIAAAAJ 5YUuqvIAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742] | [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ] | | 2016 | 2021 | [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q60043758|Dasheng Leow]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9823-0258 0000-0001-9823-0258] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q60044960|Julia Baum]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8804-876X 0000-0001-8804-876X] | [https://scholar.google.com/citations?user=d9ar-EQAAAAJ d9ar-EQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232067507 232067507] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60242867|Zeynep Aycan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4784-334X 0000-0003-4784-334X] | [https://scholar.google.com/citations?user=M2AzkVcAAAAJ M2AzkVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12215097 12215097] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q60315138|Fuat Balcı]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3390-9352 0000-0003-3390-9352] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60325213|Jeremy T. Kerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3972-7560 0000-0002-3972-7560] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZRwQfzAAAAAJ ZRwQfzAAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q60375214|Huanyu Cheng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6075-4208 0000-0001-6075-4208] | [https://scholar.google.com/citations?user=YKzDLy0AAAAJ YKzDLy0AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60393946|Roseline O. Ogundokun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2592-2824 0000-0002-2592-2824] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q60545126|Amal Amin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2691-0630 0000-0002-2691-0630] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q60690534|Borys Wróbel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4759-725X 0000-0002-4759-725X] | | [https://viaf.org/en/viaf/68145304389078570538 68145304389078570538] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q60962301|Bach Xuan Tran]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7827-8449 0000-0001-7827-8449]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-5741-383X 0000-0002-5741-383X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3498-8224 0000-0003-3498-8224] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q60981956|Mbuzeleni Hlongwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5352-5658 0000-0002-5352-5658] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61083897|Andrea Liscio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2986-3398 0000-0003-2986-3398] | [https://scholar.google.com/citations?user=i-NuVZ4AAAAJ i-NuVZ4AAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q61101932|Reem Abou Assi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-6034 0000-0003-0078-6034] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61158952|Heather Armstrong]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3991-9201 0000-0003-3991-9201] | [https://scholar.google.com/citations?user=ahUGEl8AAAAJ ahUGEl8AAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61161563|Duc Anh Hoang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0862-6724 0000-0002-0862-6724] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019] | | | 2018 | | [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q61469407|Alexandra Dmitrieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0263-7801 0000-0002-0263-7801] | [https://scholar.google.com/citations?user=gUnkE7kAAAAJ gUnkE7kAAAAJ] | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q61479007|Emmanuel I Unuabonah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9854-3924 0000-0001-9854-3924] | [https://scholar.google.com/citations?user=TP6iGkwAAAAJ TP6iGkwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9308172126418503340008 9308172126418503340008] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q61662805|Hussam Hussein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1238-1715 0000-0002-1238-1715] | | [https://viaf.org/en/viaf/6061156317466402350007 6061156317466402350007] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61790384|Gillian Dumsile Mahumane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1734-3689 0000-0002-1734-3689] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61838567|Paula Kivimaa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-8017 0000-0003-2812-8017] | [https://scholar.google.com/citations?user=ilTeX3cAAAAJ ilTeX3cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187149106198268491608 187149106198268491608] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q62469861|Nafissa Ismail]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0449-0217 0000-0002-0449-0217] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62560378|Federico Rosei]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8479-6955 0000-0001-8479-6955] | [https://scholar.google.com/citations?user=n8hPbQgAAAAJ n8hPbQgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1918159477979627990006 1918159477979627990006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/20003614 20003614] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q62604949|Justine Nzweundji]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7623-7843 0000-0002-7623-7843] | | [https://viaf.org/en/viaf/7452166007109075590009 7452166007109075590009] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62743564|Suraj Bhattarai]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6843-6677 0000-0001-6843-6677] | [https://scholar.google.com/citations?user=cD8zzrYAAAAJ cD8zzrYAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q63801215|Matthew T. Cole]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8631-3259 0000-0001-8631-3259] | [https://scholar.google.com/citations?user=KOqR17MAAAAJ KOqR17MAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q63874624|Eva Alisic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7225-606X 0000-0002-7225-606X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oolSYowAAAAJ oolSYowAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282942893 282942893] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q64174255|Sandeep Kaur-Ghumaan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0688-3428 0000-0002-0688-3428] | [https://scholar.google.com/citations?user=XmDy_UEAAAAJ XmDy_UEAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X] | [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64876869|Armelle T Tsamo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5672-046X 0000-0001-5672-046X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64889174|Huda Abdullah]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=iVbFmDsAAAAJ iVbFmDsAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687] | [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64895643|Dmitry Alexeev]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64896669|Robert Lepenies]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4454-5921 0000-0002-4454-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=xAPxJrcAAAAJ xAPxJrcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18157279955803302111 18157279955803302111] | 2016 | | [[Fail:Professor Dr. Robert Lepenies, President of Karlshochschule International University.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897141|Abdalhadi Alijla]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=r6NlsxwAAAAJ r6NlsxwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1027155411321008940005 1027155411321008940005] | 2018 | | [[Fail:Abdalhadi Alijla at Global Media Forum,.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897297|Joachim Allgaier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7085-7315 0000-0001-7085-7315] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdZlx-YAAAAJ CdZlx-YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308193161 308193161] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897428|Patrizio Antici]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4962-6381 0000-0003-4962-6381] | [https://scholar.google.com/citations?user=C5D39BwAAAAJ C5D39BwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/37161028944323741983 37161028944323741983] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766] | [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897814|Kelly M Babchishin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6659-3820 0000-0001-6659-3820] | [https://scholar.google.com/citations?user=yUQ7jjIAAAAJ yUQ7jjIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170794504 170794504] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898103|Sezgin Bakırdere]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9746-3682 0000-0001-9746-3682] | [https://scholar.google.com/citations?user=9BC3GrAAAAAJ 9BC3GrAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304586740 304586740] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898510|Mary Donnabelle Balela]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=2i_1hIMAAAAJ 2i_1hIMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64898570|Goran Bandov]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305729023 305729023] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64898804|Alison B. Flynn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9240-1287 0000-0002-9240-1287] | [https://scholar.google.com/citations?user=4Me4bYcAAAAJ 4Me4bYcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64899766|Tyrone Grandison]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IuBCcCsAAAAJ IuBCcCsAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Tyrone Grandison in Japan 2019 at the Tskuba Conference.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64902120|Roman Szewczyk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1214-1009 0000-0002-1214-1009] | [https://scholar.google.com/citations?user=c-eWpVYAAAAJ c-eWpVYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102220751 102220751] | 2010 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64903113|Maral Dadvar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1351-2561 0000-0002-1351-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=yEExAasAAAAJ yEExAasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/292244102 292244102] | 2017 | | [[Fail:Maral Dadvar.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64904765|Krishanu Biswas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-9195 0000-0001-5382-9195] | | [https://viaf.org/en/viaf/629164661875803390006 629164661875803390006] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64905075|Suzanne Bouclin]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/106360485 106360485] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64907170|Patrick Cobbinah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2522-9293 0000-0003-2522-9293] | | [https://viaf.org/en/viaf/20155707097922412318 20155707097922412318] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64908808|Felix Moronta Barrios]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9433-8576 0000-0002-9433-8576] | [https://scholar.google.com/citations?user=eAsx-mAAAAAJ eAsx-mAAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Felix Moronta Barrios.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64909626|Paulina Carmona-Mora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8560-1232 0000-0001-8560-1232] | [https://scholar.google.com/citations?user=K31W5K8AAAAJ K31W5K8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64909966|Sherien Elagroudy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IC4gNn8AAAAJ IC4gNn8AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64910636|Kit Yee Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3465-8383 0000-0002-3465-8383] | [https://scholar.google.com/citations?user=HbjuPMgAAAAJ HbjuPMgAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64910913|Cheng Zhiming]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=EEv8pU8AAAAJ EEv8pU8AAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64911119|Hong Ching]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9250-2205 0000-0002-9250-2205] | | [https://viaf.org/en/viaf/38124033 38124033] | 2015 | 2020 | [[Fail:Goh, Hong Ching -senior lecturer at Universiti Malaya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64913472|Thomas Edison Dela Cruz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-3498 0000-0002-5505-3498] | [https://scholar.google.com/citations?user=zOAQxzwAAAAJ zOAQxzwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914036|Ali Douraghy]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914840|Lahcen El Youssfi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6380-5592 0000-0001-6380-5592] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64914977|Bahaa Elgendy]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64927539|Mohamed Elhadidy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6153-1302 0000-0002-6153-1302] | [https://scholar.google.com/citations?user=lX9OIzsAAAAJ lX9OIzsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Mohamed Elhadidy, professor of Biomedical Sciences at Zewail City for science and technology, Egypt.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64957748|Laura Fierce]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8682-1453 0000-0002-8682-1453] | [https://scholar.google.com/citations?user=c4t5f90AAAAJ c4t5f90AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64960197|Yun Fu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5098-2853 0000-0002-5098-2853] | [https://scholar.google.com/citations?user=h-JEcQ8AAAAJ h-JEcQ8AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64961068|Erick Gankam Tambo]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/188817079 188817079] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64965777|Aminata A. Garba]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64994978|Tina Gruosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3250-1008 0000-0002-3250-1008] | | [https://viaf.org/en/viaf/281521663 281521663] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64994984|Alaa Hamdon]]'' | | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995007|Anna Harris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=v3XFbycAAAAJ v3XFbycAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/154145541817696601298 154145541817696601298] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995119|Wai Shin Ho]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=tXcHNwkAAAAJ tXcHNwkAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995132|Mirabbos Hojamberdiev]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5233-2563 0000-0002-5233-2563] | [https://scholar.google.com/citations?user=L28VbDEAAAAJ L28VbDEAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64995250|Ali Jahanshahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=AX6g4NQAAAAJ AX6g4NQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286500751 286500751] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995271|Iwona Janicka]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8433-9014 0000-0002-8433-9014] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995282|Jacobus Jansen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5271-8060 0000-0002-5271-8060] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdvVaskAAAAJ CdvVaskAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995439|Mari-Vaughn Johnson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2944-2529 0000-0002-2944-2529] | | | 2014 | | |- | ''[[:d:Q64995444|Malan Ketcha Armand Kablan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9739-1559 0000-0002-9739-1559] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995497|S. Karly Kehoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0993-3099 0000-0002-0993-3099] | [https://scholar.google.com/citations?user=fSnf_NoAAAAJ fSnf_NoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1551160667752403560000 1551160667752403560000]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66224776 66224776] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64995506|Seda Keskin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5968-0336 0000-0001-5968-0336] | [https://scholar.google.com/citations?user=I1y5dlEAAAAJ I1y5dlEAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | 2016 | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q135971980|Nesrin Alrefaai]]'' | | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136568042|Hanjo Hamann]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2787020 2787020] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650064|Samer Abuzerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8950-3293 0000-0001-8950-3293] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650129|Elina Amadhila]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0329-4406 0000-0003-0329-4406] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688321|Flavio Alex de Oliveira Carvalhaes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3782-1326 0000-0002-3782-1326] | | | 2023 | 2024 | |- | ''[[:d:Q136688357|Estrella Diaz Sanchez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3380-5847 0000-0002-3380-5847] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688368|Luisa F. Echeverría-King]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5172-1487 0000-0002-5172-1487] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688392|Houda Ennaceri]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8503-6923 0000-0001-8503-6923] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688448|Cynthia Farid]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2408-335X 0000-0003-2408-335X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688762|Kyle Kirkup]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9480-301X 0000-0002-9480-301X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688777|Alice Krozer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4749-4346 0000-0003-4749-4346] | | [https://viaf.org/en/viaf/7526164963972024300009 7526164963972024300009] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688856|Haruka Ono]]'' | | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688872|Keith Phiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0356-3338 0000-0003-0356-3338] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688890|Dmitry Rudenko]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3024-4829 0000-0002-3024-4829] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688903|Wasim Sajjad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=9lrR9KUAAAAJ 9lrR9KUAAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688922|Aram Simonyan]]'' | [https://orcid.org/0009-0001-7393-6841 0009-0001-7393-6841] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688934|Courtney Winterhill]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7394-6580 0000-0002-7394-6580] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688961|Mohammad J. Abdel-Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5788-6656 0000-0001-5788-6656] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688971|Asmaa Abusamra]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9675-0225 0000-0001-9675-0225] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688979|Tofik Ahmed Shifa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7411-2692 0000-0002-7411-2692] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688994|Wilson Alavia Medina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5674-8489 0000-0001-5674-8489] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689015|Mujtaba Ali Isani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7960-8056 0000-0002-7960-8056] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689090|Kapal Dev]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1262-8594 0000-0003-1262-8594] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689156|Hussam Khasawneh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-305X 0000-0001-5382-305X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689181|Veda Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6439-3593 0000-0001-6439-3593] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689219|Erin Maloney]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5557-0842 0000-0001-5557-0842] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689262|Melina Florez-Cuadros]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2248-4256 0000-0003-2248-4256] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689294|Yalinu Poya]]'' | [https://orcid.org/0009-0006-1231-4535 0009-0006-1231-4535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689305|Jai Prakash]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1100-0749 0000-0002-1100-0749] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689346|Noor Shaila Sarmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1725-0535 0000-0003-1725-0535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689351|Abdulsatar Sultan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5090-5332 0000-0001-5090-5332] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689363|Inayat Ullah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0520-0311 0000-0003-0520-0311] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689374|Jingyuan Xu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2153-8091 0000-0002-2153-8091] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136697159|Meriem Chaanaoui]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O7g16A4AAAAJ O7g16A4AAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697813|Luz Milbeth Cumba Garcia]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2200-0362 0000-0003-2200-0362] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697941|Thiago de Melo Lima]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8750-4057 0000-0001-8750-4057] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136698079|Sinikiwe Dube]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5021-6094 0000-0001-5021-6094] | | | | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701585|Oscar Xavier Guerrero Gutiérrez]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3264-1665 0000-0003-3264-1665] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701593|Anna Haji Msigwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4782-9145 0000-0002-4782-9145] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701629|Nourhan Hassan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-8063 0000-0003-3189-8063] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701872|Kassa Belay Ibrahim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3270-1955 0000-0003-3270-1955] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702013|Erick Komolo]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702056|Yunjie Lu]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702471|Alexandra Milanova]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702526|Waheba Mohamed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4306-3023 0000-0002-4306-3023] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706083|Mutshidzi Mulondo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9178-3412 0000-0002-9178-3412] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706159|Santosh Sridhar Mysore]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8246-587X 0000-0001-8246-587X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706468|Daniel Bryan Schwab]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706498|Guy Roussel Takuissu Nguemto]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q65952970|Wilfred Gerard Van der Wiel]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O3XezmUAAAAJ O3XezmUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100152079161107111466 100152079161107111466] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65952999|Raquel Vaz-Pinto]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3492-1217 0000-0002-3492-1217] | | [https://viaf.org/en/viaf/306455414 306455414] | 2010 | 2012 | [[Fail:Raquel Vaz-Pinto.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953258|Krista S. Walton]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0962-9644 0000-0002-0962-9644] | [https://scholar.google.com/citations?user=cDm-deAAAAAJ cDm-deAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4678715 4678715] | 2012 | 2017 | [[Fail:Krista walton photo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953264|Francis Wanjala]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6170-8411 0000-0002-6170-8411] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953279|Jamie Warner]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1271-2019 0000-0002-1271-2019] | [https://scholar.google.com/citations?user=TERSqMMAAAAJ TERSqMMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290451603 290451603] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65953293|Koyo Watanabe]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65953304|Gregory A. Weiss]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0296-9846 0000-0003-0296-9846] | [https://scholar.google.com/citations?user=RLKmO3MAAAAJ RLKmO3MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251035155 251035155] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953404|Desheng Dash Wu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6201-9047 0000-0001-6201-9047] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhGoEu4AAAAJ vhGoEu4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70149805 70149805] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65953455|Jie Xu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HlRgIzYAAAAJ HlRgIzYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953599|Hsin-Chou Yang]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dkJd3IkAAAAJ dkJd3IkAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953611|Mihaela Zigman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8306-1922 0000-0001-8306-1922] | | [https://viaf.org/en/viaf/311742146 311742146] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X] | [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q66459604|John Malone]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1369-3769 0000-0003-1369-3769] | [https://scholar.google.com/citations?user=09eqGzIAAAAJ 09eqGzIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66587052|Ibrahim Sidi Zakari]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1810-7431 0000-0003-1810-7431] | [https://scholar.google.com/citations?user=5PDCKuMAAAAJ 5PDCKuMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/306483892 306483892] | 2017 | | [[Fail:Ibrahim Zakari of Abdou Moumouni University at the Annual General Meeting of the Global Young Academy in Halle 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67201426|Soracha (Thamphiwatana) Dechaumphai]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q70870174|Josep M. Armengol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3077-925X 0000-0002-3077-925X] | [https://scholar.google.com/citations?user=6mmuOTEAAAAJ 6mmuOTEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100229622 100229622] | 2020 | 2025 | [[Fail:Selfie Armengol.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011] | [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73286581|Mai F. Tolba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2559-6299 0000-0002-2559-6299] | [https://scholar.google.com/citations?user=DoOG4Z8AAAAJ DoOG4Z8AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73364489|Natisha Dukhi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9557-7424 0000-0001-9557-7424] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q77331904|Devina Lobine]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6398-0371 0000-0002-6398-0371] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q83130193|Eric I Ameca Y Juárez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8699-4090 0000-0001-8699-4090] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83640163|Jude Ndzifon Kimengsi]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q83790324|Antonia Morita Iswari Saktiawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5896-0846 0000-0001-5896-0846] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83905860|Rocio Alejandra Chavez-Santoscoy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4551-1862 0000-0002-4551-1862] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q85577191|Ryota Matsuyama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7296-0129 0000-0002-7296-0129] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85898487|Piyush Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6396-1165 0000-0001-6396-1165] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85917952|Solange Rosa Paredes Moscosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8461-2546 0000-0001-8461-2546] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q86629668|Sri Fatmawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9925-9340 0000-0002-9925-9340] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87258697|Chika Ejikeugwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3506-2346 0000-0002-3506-2346] | [https://scholar.google.com/citations?user=FRvOnisAAAAJ FRvOnisAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87319685|Shadi Albarqouni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2157-2211 0000-0003-2157-2211] | | [https://viaf.org/en/viaf/10160604586516121053 10160604586516121053] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87607358|Cesar de la Fuente-Nunez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2005-5629 0000-0002-2005-5629] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87709824|Mojtaba Abdi Jalebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9430-6371 0000-0002-9430-6371] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87714183|Pooja Devi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9784-2121 0000-0001-9784-2121] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87771518|Shady Farah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9801-5301 0000-0002-9801-5301] | | [https://viaf.org/en/viaf/317132236 317132236] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q87968376|Christian Isalomboto Nkanga]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7712-478X 0000-0001-7712-478X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87984299|Xavier Chiriboga Morales]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7959-7214 0000-0001-7959-7214] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88063561|Muhammad Farooq]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4368-9357 0000-0003-4368-9357] | [https://scholar.google.com/citations?user=SOsmO3oAAAAJ SOsmO3oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315728798 315728798] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88104641|Oluwarotimi Williams Samuel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1945-1402 0000-0003-1945-1402] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q88292664|Godwin Anywar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0926-1832 0000-0003-0926-1832] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q88414113|Elena Kuzmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7479-9308 0000-0002-7479-9308] | | [https://viaf.org/en/viaf/3088160122843040630007 3088160122843040630007] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88459431|Alma Hernández-Mondragón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1456-6801 0000-0002-1456-6801] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88459470|Amy Quandt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7434-1500 0000-0001-7434-1500] | [https://scholar.google.com/citations?user=j_CF794AAAAJ j_CF794AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88460096|Andreea Molnar]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=NzKsipsAAAAJ NzKsipsAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88462840|Eshchar Mizrachi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3126-9593 0000-0002-3126-9593] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88464465|Janilyn Arsenio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0220-0076 0000-0003-0220-0076] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483086|Leila Niamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0285-5542 0000-0002-0285-5542] | [https://scholar.google.com/citations?user=UTuSSjgAAAAJ UTuSSjgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/66148812629645210228 66148812629645210228] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483156|Markus J. Prutsch]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3235-2249 0000-0003-3235-2249] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484678|Myrtani Pieri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8883-4434 0000-0002-8883-4434] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484812|Natasha Gownaris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=JMo-Z6UAAAAJ JMo-Z6UAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88516629|Pei Sean Goh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=e01m-NAAAAAJ e01m-NAAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88541543|Kossi Brice Boris Legba]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2622-4363 0000-0003-2622-4363] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88636287|Prosper Ngabonziza]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3881-1242 0000-0002-3881-1242] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88636478|Ramia Albakain]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0419-0828 0000-0003-0419-0828] | | [https://viaf.org/en/viaf/287334124 287334124] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640105|Saja Al Zoubi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9210-3864 0000-0001-9210-3864] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640997|Sami Miaari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5022-1130 0000-0002-5022-1130] | | [https://viaf.org/en/viaf/296865487 296865487] | 2020 | 2025 | [[Fail:Sami H. Miaari.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q88641129|Sophie Thériault]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8662-2238 0000-0001-8662-2238] | | [https://viaf.org/en/viaf/305811464 305811464]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/311457577 311457577]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/92152864100204820163 92152864100204820163] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88721855|Assaf Zinger]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7894-486X 0000-0001-7894-486X] | | [https://viaf.org/en/viaf/1286177412261703310005 1286177412261703310005] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q88935926|Fun Man Fung]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-3174 0000-0003-4106-3174] | | [https://viaf.org/en/viaf/205162902544977780962 205162902544977780962] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q89764792|Jan F. Gogarten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1889-4113 0000-0003-1889-4113] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90158955|Praveen Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4240-7215 0000-0003-4240-7215] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90604022|Khandmaa Dashnyam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0649-3574 0000-0003-0649-3574] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q90608206|Muhammad Zaffar Hashmi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1385-5326 0000-0003-1385-5326] | | [https://viaf.org/en/viaf/50150747099816301169 50150747099816301169] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90684191|Nichole R. Lighthall]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8131-8373 0000-0002-8131-8373] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q91740572|Hiba Baroud]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3641-6449 0000-0003-3641-6449] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q92155866|Manuela Pacella]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5775-1038 0000-0002-5775-1038] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q92564174|Peter Gan Kim Soon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6919-6182 0000-0002-6919-6182] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q95332677|Emelda E. Chukwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3110-1678 0000-0002-3110-1678] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q96094197|Luisa M Diele-Viegas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9225-4678 0000-0002-9225-4678] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96250578|Himangana Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3802-5639 0000-0002-3802-5639] | | [https://viaf.org/en/viaf/26154739887352992576 26154739887352992576] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96768529|Udom Sae-Ueng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5578-0161 0000-0001-5578-0161] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q97686171|Needa A. Virani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3355-1354 0000-0003-3355-1354] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q98172555|Hussain M. Wahedi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9424-4978 0000-0001-9424-4978] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q100691848|Hugues C. Nana-Djeunga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4496-6048 0000-0002-4496-6048] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q101047101|Hiba N. Rajha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1107-9645 0000-0002-1107-9645] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q102075670|Viviana García Pinzón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8932-3564 0000-0002-8932-3564] | | [https://viaf.org/en/viaf/164146822384907382194 164146822384907382194] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q102557101|Carina Geldhauser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9997-6710 0000-0002-9997-6710] | [https://scholar.google.com/citations?user=k7mi8b4AAAAJ k7mi8b4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5768147425862945040006 5768147425862945040006] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q105856414|Bashayer Al Majed]]'' | | | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q108687606|Élise G. Devoie]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1752-8437 0000-0003-1752-8437] | [https://scholar.google.com/citations?user=_f_jsIkAAAAJ _f_jsIkAAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q109418796|Maria Mercedes Caron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6216-695X 0000-0002-6216-695X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q111050087|Shaoshan Liu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5132-8351 0000-0002-5132-8351] | [https://scholar.google.com/citations?user=jpyq4QoAAAAJ jpyq4QoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18151050050433411773 18151050050433411773] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q112569419|Amurabi Oliveira]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112569456|Ana Elizabeth Ochoa Sánchez]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112570019|Carlo Altamirano-Allende]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112596940|Gary William Kerr]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112597025|Jane Yin-Kim Yau]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605146|Lalit Khandare]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=f8j1GGEAAAAJ f8j1GGEAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605187|Laura Vanessa Zimmermann]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q113734167|Luisa Cortesi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6548-0573 0000-0002-6548-0573] | | [https://viaf.org/en/viaf/43752204 43752204] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q113951033|Miriam Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5481-5702 0000-0002-5481-5702] | | [https://viaf.org/en/viaf/3157098394072551305 3157098394072551305] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q114153234|Seda Keskin Avcı]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q114351560|Kanti Pertiwi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9888-7401 0000-0001-9888-7401] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q118207480|Lorena Michelle Coronado Vásquez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6755-3118 0000-0001-6755-3118] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Lorena Coronado - 52781014227.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q119300061|Natalia Montellano Durán]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q124349780|Alexia Francisca Núñez Parra]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0239-2493 0000-0003-0239-2493] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Alexia Francisca Núñez Parra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q125858748|Kok Sin Woon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0149-6661 0000-0003-0149-6661] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q125984153|Neema Mduma]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4364-3124 0000-0002-4364-3124] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q132905327|Ganbaatar Khurelbaatar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2430-1612 0000-0002-2430-1612] | [https://scholar.google.com/citations?user=9oBK7kwAAAAJ 9oBK7kwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/117148522163020852608 117148522163020852608] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133380935|Mandira Lamichhane Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0258-5148 0000-0003-0258-5148] | | [https://viaf.org/en/viaf/4658154501865839210005 4658154501865839210005] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q133391209|Anu Susan Sam]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/18153124303424492722 18153124303424492722] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133410369|Anina Schwarzenbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8085-2665 0000-0001-8085-2665] | | [https://viaf.org/en/viaf/1512153411823941700009 1512153411823941700009] | 2024 | 2029 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 21vod5x4lryic2sir0js7bh07nblub6 Karsten Warholm 0 567651 7217343 6711366 2026-08-18T13:21:32Z Sjur 66496 7217343 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Karsten Warholm | pilt = Karsten_Warholm_at_Istanbul_2023.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Karsten Warholm (2023) | riik = {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra]] | sünniaeg = {{süv|1996|2|28}} | sünnikoht = [[Ulsteinvik]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 187 | kaal = 80 | spordiklubi= Dimna Idrettslag | treener = Leif Olav Alnes | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#400 meetrit|400 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m segateatejooks|4 × 400 m segateatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 İstanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 m|400 m jooks]]}} }} '''Karsten Warholm''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1996]]) on [[Norra]] [[kergejõustik]]lane ja olümpiavõitja, kes võistleb sprindidistantsidel tava- ja tõkkejooksus. 2021. aasta 1. juulil [[Oslo]]s ületas ta 29 aasta vanuse [[kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]] [[400 meetri tõkkejooks]]us, ajaga 46,70. Eelmine rekord 46,78 oli 1992. aastast [[Kevin Young]]i nimel. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta 400 meetri tõkkejooksu ajaga '''45,94''' sekundit, ületades enda nimel olnud maailmarekordi üle kolmveerandi sekundiga. Ta on tulnud 400 meetri tõkkejooksus kolmekordseks maailmameistriks ([[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]], [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] ja [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]) ning kahekordseks Euroopa meistriks [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] ja ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]). Warholm tuli 2013. aastal [[Donetsk]]is kuni 18-aastaste maailmameistriks kaheksavõistluses tulemusega 6451. Ta sai 2014. aastal [[Eugene]]'is toimunud kuni 20-aastaste maailmameistrivõistlustel kümnevõistluses 10. koha. [[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Zürich]]is jooksis ta 400 m jooksus eeljooksus aja 46.73 ja poolfinaali ei pääsenud. Ta võitis 2015. aastal [[Eskilstuna]]s kuni 20-aastaste Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali nii 400 meetri jooksus ajaga 46,50 kui ka kümnevõistluses 7764 punktiga. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is sai Warholm 400 m tõkkejooksus kuuenda koha. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s jõudis ta 400 m tõkkejooksus poolfinaali. 2017. aastal [[Bydgoszcz]]is tuli ta kuni 23-aastaste Euroopa meistriks 400 meetri tõkkejooksus ajaga 48,37 ja võitis hõbemedali 400 meetri jooksus ajaga 45,75. [[London]]is peetud [[2017. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] tuli Warholm maailmameistriks 400 m jooksus ajaga 48,35 ja 2019. aasta [[Doha]] maailmameistrivõistlustel ajaga 47,42. 2018. aastal tuli ta [[Berliin]]is Euroopa meistriks 400 m tõkkejooksus Norra rekordiga 47,64. 400 meetri jooksus oli ta seal kaheksas. [[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019. aastal Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s tuli ta Euroopa sisemeistriks 400 m jooksus Euroopa rekordit korda ajaga 45,05. Lisaks 400 meetri tõkkejooksule kuulub Warholmile ka maailmarekord 300 meetri tõkkejooksus – 33,26. ==Välislingid== * {{IAAF}} * {{Olympedia}} {{Maailmameistrid meeste 400 meetri tõkkejooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste 400 m tõkkejooksus}} {{JÄRJESTA:Warholm, Karsten}} [[Kategooria:Norra jooksjad]] [[Kategooria:Tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] qklqwnzxid7n8hr8ab04f92bfitwz2n Ginger Baker 0 567991 7217721 6065075 2026-08-19T08:17:15Z Kuriuss 38125 7217721 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Clapton with Cream on Fanclub in 1968.png|pisi|Ginger Baker 1968. aastal]] [[Fail:Ginger Baker 2011.JPG|pisi|Baker 2011. aastal]] '''Peter Edward Baker''' ([[19. august]] [[1939]] [[London]] – [[6. oktoober]] [[2019]] [[Canterbury]]), esinejanimega '''Ginger Baker''', oli inglise [[trummar]], üks rokkansambli [[Cream]] asutajaliikmeid koos [[Jack Bruce]]'i ja [[Eric Clapton]]iga. Baker saavutas tuntuse ansamblites [[Blues Incorporated]] ja [[Graham Bond Organisation]], milles mõlemas mängis ta koos Jack Bruce'iga. Creami koosseisu kuulus ta aastatel 1966–1968. Pärast Creami lagunemist liitus ta lühikest aega tegutsenud ansambliga [[Blind Faith]], kuhu kuulusid ka [[Steve Winwood]], Eric Clapton ja [[Ric Grech]]. 1970. aastal moodustas ta ansambli [[Ginger Baker's Air Force]] ja 1974. aastal ansambli [[Baker Gurvitz Army]]. 1971. aastal kolis ta [[Nigeeria]]sse ja rajas [[Lagos]]es stuudio, kus käisid muusikat salvestamas nii kohalikud muusikud kui ka laiemalt tuntud artistid. Hiljem elas ta ka [[Itaalia]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. Ta tegi koostööd paljude muusikute ja ansamblitega, näiteks [[Fela Kuti]], [[Gary Moore]], [[Masters of Reality]], [[Public Image Ltd]], [[Hawkwind]], [[Atomic Rooster]], [[Bill Laswell]], [[Charlie Haden]], [[Bill Frisell]], ning andis välja umbes 18 sooloalbumit. 1993. aastal võeti Baker Creami liikmena [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. Baker oli kirglik [[polo]]mängija. Baker oli neli korda abielus ja tal oli kolm last. == Sooloalbumeid == * "[[Ginger Baker at His Best]]" (1972) * "[[Stratavarious]]" (1972) * "[[Horses & Trees]]" (1986) * "[[Why?]]" (2014) == Välislingid == *http://gingerbaker.com/ {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Baker, Jack}} [[Kategooria:Suurbritannia trummarid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 3bh9xevkal1rhf04h1xjkty7x1ib46i Bartmann-kann 0 568117 7217601 6707334 2026-08-19T00:15:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217601 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:''Bartmann''-kann}} [[File:Bartmen (5159258939).jpg|thumb|Kaks ''bartmann''-kannu 1600. aastatest]] '''''Bartmann''-kann''' ehk '''habemikkann'''<ref>{{Netiviide |url=http://www.arheoloogia.ee/ave2008/AVE2008_Tvauri.pdf |pealkiri=A. Tvauri. Archaeological investigations at Lossi 15, Tartu. - Archaeological Fieldwork in Estonia 2008. Arheoloogilised välitööd Eestis 2008 |vaadatud=2019-10-09 |arhiivimisaeg=2019-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191009162727/http://www.arheoloogia.ee/ave2008/AVE2008_Tvauri.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.ajaloomuuseum.ee/vystavki/proshedshie-vystavki/keskaja-roomud |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-10-09 |arhiivimisaeg=2019-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191009162727/https://www.ajaloomuuseum.ee/vystavki/proshedshie-vystavki/keskaja-roomud |url-olek=ei tööta }}</ref>, ka '''Bellarmino-kann'''<ref name="kunstileks">Kunstileksikon. Tallinn, 2001</ref> on reljeefse habemikmaskiga kaunistatud kõhuka kujuga ja [[soolaglasuur]]iga kaetud [[kivikeraamika]]kann. Seda tüüpi kannusid valmistati [[Saksamaa]]l [[Reinimaa|Reini aladel]], eelkõige [[Köln]]is [[16. sajand|16.]]–[[19. sajand]]il ja neid kasutati õlide, hapete, droogide ja muude vedelike hoidmiseks<ref name="kunstileks" />. Bellarmino-kannuks nimetati nõu protestantlikes maades [[Itaalia]] [[Jesuiidid|jesuiidi]] teoloogi kardinal [[Roberto Bellarmino]] järgi<ref>http://www.campion.ox.ac.uk/?q=node/93</ref>, kes arvati olevat groteskse habemikuportree prototüübiks<ref>https://www.maine.gov/dacf/parks/discover_history_explore_nature/history/colonialpemaquid/bellarmine.shtml</ref>. Habemikkanne ja -kannude katkendeid on leitud [[Varauusaeg|varauusaja]] arheoloogilises materjalis Tallinnas, Tartus<ref>A. Tvauri. Archaeological investigations at Lossi 15, Tartu. - Archaeological Fieldwork in Estonia 2008. Arheoloogilised välitööd Eestis 2008</ref>, Viljandis<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/34674/haak_viljandi_2001_ocr.pdf A. Haak. Viljandi Pikk tänav keskajal ja varauusajal. Bakalaureusetöö. Tartu, 2001]</ref> jm. == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} == Välislingid == * [https://www.metmuseum.org/art/collection/search/191487 Roosiga habemikkann 17. sajandist Metropolitan Museumi kogus] * [https://www.metmuseum.org/art/collection/search/190647 Ruutudes medaljonidega kaunistatud habemikkann 17. sajandist Metropolitan Museumi kogus] * [https://www.britannica.com/art/Bartmannkrug Bartmannkrug. - britannica.com] * [https://www.shakespeare.org.uk/explore-shakespeare/blogs/shakespeare-100-objects-bartmann-jug/ V. Jackson. Shakespeare in 100 Objects: 'Bartmann' jug. - Shakespeare Birthplace Trust (blog)] [[Kategooria:Keraamika]] [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Arheoloogia]] immxgumc8mi4sr0vruj9vej3a79espp Allikapesu 0 570967 7217337 6808149 2026-08-18T13:14:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217337 wikitext text/x-wiki '''Allikapesu''' on protsess, millega muudetakse teadlikult loodud [[valeuudis]] usaldusväärseks tänu selle avaldamisele mõnes väärikas meediaväljaandes. Tegemist on [[propaganda]]- ja [[desinformatsioon]]ivõttega, mida [[Nõukogude Liit]] kasutas juba [[Külm sõda|külma sõja]] ajal.<ref name="stop">[https://www.propastop.org/2016/11/21/propagandasonastik-allikapesu/ Propagandasõnastik: allikapesu]. 21.11.2016. Vaadatud 22.11.2019.</ref><ref>Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson. "[https://web.archive.org/web/20201126085447/http://www.semiootika.ee/acta/wp-content/uploads/2018/06/ActaXIV.pdf Tõejärgne diskursus ja semiootika]". Acta Semiotica Estica XIV. Tartu, 2017. Lk 111.</ref> ==Protsess== Allikapesu käivitamiseks on vaja skandaalset teavet ja madala avaldamisbarjääriga väljaannet, millest saab valeuudise esmase ilmumise koht. Kui [[internet]]i-eelsel ajal olid sellisteks kanaliteks nišiväljaanded (näiteks maakonnalehed), siis tänapäeval ei pea tegemist olema trükiväljaandega. Valeuudiste levitamist alustatakse ka [[ajaveeb]]ide ja [[sotsiaalmeedia]] kaudu.<ref name="stop" /> Seejärel liigub valeuudis järjest mainekamatesse väljaannetesse – iga eelnev avaldaja on tõstnud uudise usaldusväärsust. Internetis võib ajaveebis avaldatud uudisest vaid minutitega saada tipptasemel kanalis avaldatud artikkel. Sageli on sellise uudise algallikat hiljem keeruline tuvastada, kuna viide esialgsele allikale protsessi käigus kaob (samas võidakse juba ka algtekstis viidata olematule allikale).<ref name="stop" /> ==Levimise põhjused== Enamasti skandaalse sisuga valeuudis hakkab levima just oma skandaalsuse tõttu, köites madala avaldamisbarjääriga väljaannete (näiteks [[tabloid]]ajalehtede) ajakirjanike tähelepanu. Kui uudis seeläbi populaarsust saavutab, hakkavad seda vahendama ka mainekamad väljaanded, tõstes seeläbi põhjendamatult avaldatava teabe usaldusväärsust. Seejuures on levimise põhjuseks väljaannete ärimudel, mis isegi mainekamate väljaannete puhul eeldab "klikkide" püüdmist ja kuumimate lugude avaldamist. Seejärel tekib [[infokaskaad]], kus ühe mingil määral usaldusväärse allika järel avaldavad sama sisu ka teised väljaanded. Ka lugejate jaoks muutub sisu seejärel usaldusväärsemaks – seda isegi siis, kui artiklites mainitakse teabe kontrollimatut päritolu.<ref name="stop" /><ref>Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson. "[https://web.archive.org/web/20201126085447/http://www.semiootika.ee/acta/wp-content/uploads/2018/06/ActaXIV.pdf Tõejärgne diskursus ja semiootika]". Acta Semiotica Estica XIV. Tartu, 2017. Lk 97-98.</ref> ==Vaata ka== * [[Propaganda]] * [[Libauudis]] * [[Desinformatsioon]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ajakirjandus]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] m6tz41x8adwq5kstx09et012no20uko Andrus Raadik 0 573115 7217392 7128249 2026-08-18T15:52:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217392 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Andrus Raadik | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = Radza<ref>[https://www.savovolley.fi/joukkue/andrus-raadik/?kausi=2018-2019 Andrus Raadik 2018-2019] Savo Volley koduleht.</ref> | kodakondsus = [[Eesti]] | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1986|10|19}} | sünnikoht = [[Pärnu]] | kasv = 197 cm | kaal = | hüpe = 345 cm | blokk = 330 cm | positsioon = nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | särginumber = 1 | aastad1 = 2006–2016 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | aastad2 = 2016–2018 | klubi2 = {{riigi ikoon|Soome}} [[Pielaveden Sampo]] | aastad3 = 2018–2019 | klubi3 = {{riigi ikoon|Soome}} [[Savo Volley]] | aastad4 = 2019 | klubi4 = {{riigi ikoon|Türgi}} [[Arhavi Spor Kulübü]] | aastad5 = 2019–2020 | klubi5 = {{riigi ikoon|Tuneesia}} [[CS Sfaxien]] | aastad6 = 2020–2021 | klubi6 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]] | aastad7 = 2021–2023 | klubi7 = {{riigi ikoon|Soome}} [[Savo Volley]] | aastad8 = 2023– | klubi8 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2013–2021 | koondis1 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad2 = | koondis2 = | medalid = | uuendatud = 23.07.2023 }} '''Andrus Raadik''' (sündinud [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1986]] [[Pärnu]]s) on eesti võrkpallur (nurgaründaja). Ta on aastatel 2013–2021 mänginud [[Eesti võrkpallikoondis]]es 65 mängus.<ref name="mangud-koo">[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Eesti Võrkpalli Liit, seisuga 09.09.2021.</ref> Hooajast 2023/24 naasis ta oma kasvatajaklubi, [[Pärnu võrkpalliklubi]], ridadesse.<ref name="andrus-raa">[https://www.instagram.com/p/CtRGRM-tdNA/ 🔥Andrus Raadik] Pärnu Võrkpalliklubi Instagram, 09.06.2023.</ref> ==Sportlaskarjäär== ===Eesti võrkpallikoondis=== Raadik kuulus aastatel 2013–2021 [[Eesti võrkpallikoondis]]se, mille koosseisus mängis 65 mängu.<ref name="mangud-koo" /> Ta kutsuti koondisse 2013. aastal (26-aastaselt) sõpruskohtumisteks [[Rootsi võrkpallikoondis|Rootsi]] ja [[Austria võrkpallikoondis|Austriaga]].<ref>[https://sport.err.ee/33322/andrus-raadik-paases-esimest-korda-koondise-nimekirja Andrus Raadik pääses esimest korda koondise nimekirja] ERR Sport arhiiv, 28.04.2013.</ref><ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/2013-1?l=est Rahvusmeeskond 2013] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.</ref> Pärast pikemat pausi mängis ta taas koondises 2017. aastast. Ta on esindanud [[Eesti]]t [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril kahel korral ([[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] ja [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]]). Raadik kuulus koondisse ka siis, kui [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017. aastal]] võisteldi [[Maailmaliiga võrkpallis|Maailmaliigas]] ja [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]]. aastal [[Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa liigas]]. 2019. aastal oli Raadik ka koondise kapten.<ref>[https://sport.err.ee/948718/koondise-kapteni-rollis-olnud-raadik-sellistest-mangudest-tuleb-enesekindlus Koondise kapteni rollis olnud Raadik: sellistest mängudest tuleb enesekindlus] ERR Sport, 03.06.2019.</ref> ===Klubivõrkpall=== [[Pärnu võrkpalliklubi]] kasvandikuna käis Raadik esindusmeeskonnal abiks noorteklassimängijana hooaegadel 2004/05 ja 2005/06.<ref>[https://parnu.postimees.ee/2118141/parnu-vorkpallurid-lahevad-jalle-eurosarja Pärnu võrkpallurid lähevad jälle eurosarja] Pärnu Postimees arhiiv, 22.07.2005.</ref> Esimese täispika hooaja täiskasvanute vanuseklassis tegi ta 2006/07 ning mängis klubis järjest kümnel hooajal. Hilisematel hooaegadel oli ka meeskonna kapten.<ref>[https://parnu.postimees.ee/370081/pere-leib-maksis-karmilt-katte Pere Leib maksis karmilt kätte] Pärnu Postimees arhiiv, 11.01.2011.</ref> [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] jõuti igal hooajal medalile, meistriks tuldi 2014/15. [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] võideti kolmel hooajal ning kahel korral saadi teine koht. [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liigas]] jõuti neljal hooajal medalile, sh võideti liiga 2015/16.<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=37603 Andrus Raadik] Sporditulemused (vaadatud 16.03.2023).</ref> Ühel hooajal (2015/16) osaleti tugevuselt teise eurosarja, [[CEV Cup]]i, eelringis ja kahel hooajal tugevuselt kolmandas eurosarjas, [[CEV Challenge Cup]]il, kus mõlemal korral jõuti 1/8 finaali.<ref>[https://parnu.postimees.ee/2669880/parnu-vorkpallurid-pidid-taas-tunnistama-itaalia-klubi-paremust Pärnu võrkpallurid pidid taas tunnistama Itaalia klubi paremust] Pärnu Postimees sport, 11.01.2014.</ref><ref>[https://sport.postimees.ee/3484859/valus-parnu-vorkpallurid-luhtasid-hea-voimaluse-eurosarjas-veerandfinaali-paaseda Valus: Pärnu võrkpallurid luhtasid hea võimaluse eurosarjas veerandfinaali pääseda] Postimees Sport arhiiv, 27.01.2016.</ref> Hooajaks 2016/17 sõlmis Raadik esimese välislepingu ning siirdus [[Soome]] meistriliigaklubisse [[Pielaveden Sampo]], kus ta mängis kaks hooaega.<ref>[https://sport.err.ee/88053/parnu-kapten-raadik-solmis-esimese-valislepingu Pärnu kapten Raadik sõlmis esimese välislepingu] ERR Sport arhiiv, 28.06.2016.</ref> Kohe esimesel hooajal püstitas ta [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistriliiga]] põhiturniiri uue punktirekordi 687 punktiga ning hooaja lõppedes valiti ka liiga hooaja parimaks mängijaks.<ref>[https://sport.err.ee/584948/andrus-raadik-pustitas-soome-korgliiga-punktirekordi Andrus Raadik püstitas Soome kõrgliiga punktirekordi] ERR Sport arhiiv, 19.03.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/603547/andrus-raadik-valiti-soome-meistriliiga-parimaks-mangijaks Andrus Raadik valiti Soome meistriliiga parimaks mängijaks] ERR Sport arhiiv, 22.06.2017.</ref> Klubi sai [[Soome karikavõistlused võrkpallis|Soome karikavõistlustel]] teise koha ning lõpetas [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistrivõistlused]] kolmanda kohaga.<ref>[https://sport.err.ee/242190/andrus-raadik-toi-soome-karikafinaalis-20-punkti-kuid-meeskonda-voidule-viia-ei-suutnud Andrus Raadik tõi Soome karikafinaalis 20 punkti, kuid meeskonda võidule viia ei suutnud] ERR Sport arhiiv, 29.01.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/590703/raadik-ja-keel-teenisid-soome-meistrivoistluste-pronksi Raadik ja Keel teenisid Soome meistrivõistluste pronksi] ERR Sport arhiiv, 19.04.2017.</ref> Sellel hooajal mängis klubis ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e sidemängija [[Martti Keel]].<ref>[https://sport.err.ee/591429/soomes-ilusa-hooaja-teinud-raadik-teenis-sampolt-uue-lepingu Soomes ilusa hooaja teinud Raadik teenis Sampolt uue lepingu] ERR Sport arhiiv, 23.04.2017.</ref> Teisel hooajal (2017/18) jäädi [[Soome karikavõistlusted võrkpallis|Soome karikavõistlustel]] pidama poolfinaali ning [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistrivõistlustel]] saadi taas kolmas koht.<ref>[https://sport.err.ee/749489/ennok-aitas-koduklubi-finaalseeriat-juhtima-raadik-voitis-soomes-pronksi Ennok aitas koduklubi finaalseeriat juhtima, Raadik võitis Soomes pronksi] ERR Sport, 14.04.2018.</ref> Raadik oli mõlemal hooajal meeskonna rünnakuliider. Hooaja 2018/19 eel ühendasid jõud Raadiku endine koduklubi [[Pielaveden Sampo]] ja [[Kuopio Leka Volley]] ning moodustati uus klubi [[Savo Volley]], kellega liitus ka Raadik.<ref>[https://sport.err.ee/864668/andrus-raadik-kerkis-ajaloolises-mangus-uleplatsimeheks Andrus Raadik kerkis ajaloolises mängus üleplatsimeheks] ERR Sport, 27.09.2018.</ref> Klubi osales tugevuselt kolmandas eurosarjas, [[CEV Challenge Cup]]il, kus jõuti 1/8 finaali.<ref>[https://sport.err.ee/899211/teppan-juhtis-belchatowi-meistrite-liigas-voidule Teppan juhtis Belchatowi Meistrite liigas võidule] ERR Sport, 17.01.2019.</ref> [[Soome karikavõistlused võrkpallis|Soome karikavõistlustel]] jäädi üllatuslikult 1/8 finaalis alla [[Karjala]] [[Soome esiliiga võrkpallis|esiliigaklubile]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230201131726/https://vorkpall24.ee/raadik-ja-savo-said-karikasarjas-esiliiga-klubilt-sokk-kaotuse-peit-tegi-laagi-vastu-ajalugu/ Raadik ja Savo said karikasarjas esiliiga klubilt šokk-kaotuse, Peit tegi Laagi vastu ajalugu!] Võrkpall24, 11.10.2018.</ref> Savo Volley jõudis [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistrivõistlustel]] 3.–4. koha mängu ning Raadik oli läbi hooaja olnud üks meeskonna liidritest. Läbi hooaja kestnud klubisisesed probleemid aga kulmineerusid hooaja lõpuks ning klubi lõpetas Raadiku lepingu ennetähtaegselt.<ref>[https://web.archive.org/web/20220723173751/https://vorkpall24.ee/savo-tegevjuht-kogu-juhtum-oli-minule-suur-sokk-sest-pean-andrust-oma-sobraks/ Savo tegevjuht: kogu juhtum oli minule suur šokk, sest pean Andrust oma sõbraks] Võrkpall24, 04.04.2019.</ref> Hooajaks 2019/20 sõlmis ta lepingu [[Türgi]] meistriliigaklubiga [[Arhavi Spor Kulübü]].<ref>[https://sport.err.ee/986961/andrus-raadik-hakkab-mangima-turgi-korgliigas Andrus Raadik hakkab mängima Türgi kõrgliigas] ERR Sport, 30.09.2019.</ref> Klubi paiknes detsembri keskel [[Türgi meistrivõistlused võrkpallis|Türgi meistriliigas]] eelviimasel kohal ning sel ajal lahkus Raadik klubist koos [[Rootsi võrkpallikoondis]]e diagonaalründaja [[Fredrick Gustavsson]]iga (taas tekkinud klubisiseste probleemide tõttu).<ref>[https://web.archive.org/web/20230129051627/https://vorkpall24.ee/raadik-ja-gustavsson-lahkusid-turgi-korgliigaklubist/ Raadik ja Gustavsson lahkusid Türgi kõrgliigaklubist] Võrkpall24, 23.12.2019.</ref> Raadik jätkas hooaega [[Tuneesia]] meistriliigaklubis [[CS Sfaxien]], kes oli tol hetkel liigatabelis teisel kohal.<ref>[https://sport.err.ee/1017462/turgist-lahkunud-raadik-vottis-vastu-aafriklaste-pakkumise Türgist lahkunud Raadik võttis vastu aafriklaste pakkumise] ERR Sport, 25.12.2019.</ref> [[Koroonapandeemia]] tõttu klubihooaeg peatati ja kohti kohalikus [[Tuneesia meistrivõistlused võrkpallis|meistriliigas]] ja [[Tuneesia karikavõistlused võrkpallis|karikavõistlustel]] välja ei mängitud.<ref>[https://sport.err.ee/1080844/halb-ullatus-pani-eesti-vorkpalluri-tuneesias-raskesse-seisu Halb üllatus pani Eesti võrkpalluri Tuneesias raskesse seisu] ERR Sport, 22.04.2020.</ref> Hooajaks 2020/21 naasis Raadik [[Eesti|kodumaale]] ning mängis [[Selver Tallinn]]as, kus oli ka võistkonna kapten.<ref>[https://sport.err.ee/1116714/andrus-raadik-liitus-tallinna-selveri-vorkpalliklubiga Andrus Raadik liitus Tallinna Selveri võrkpalliklubiga] ERR Sport, 24.07.2020.</ref> Võideti [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ja [[Credit24 Meistriliiga]]; [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] saadi kolmas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1216468/tallinna-selver-tuli-uheksa-aastase-vaheaja-jarel-eesti-karikavoitjaks Tallinna Selver tuli üheksa-aastase vaheaja järel Eesti karikavõitjaks] ERR Sport, 22.12.2020.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20230321121238/https://volley.ee/credit24-meistriliiga-voitjaks-krooniti-pika-vaheaja-jarel-selver/ Credit24 Meistriliiga võitjaks krooniti pika vaheaja järel Selver!] Eesti Võrkpalli Liit, 17.04.2021.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608170464/selver-alistas-viiegeimilises-lahingus-taltechi Selver alistas viiegeimilises lahingus TalTechi] ERR Sport, 08.04.2021.</ref> Meeskonnas oli kolm tugevat nurgaründajat (lisaks Raadikule ka [[Kristo Kollo]] ja [[Oliver Orav]]), kes võitlesid põhikoosseisu koha eest. Hooajal 2021/22 naasis Raadik [[Soome]] meistriliigaklubisse [[Savo Volley]].<ref>[https://sport.err.ee/1608244287/raadik-taasliitub-soome-tippklubiga Raadik taasliitub Soome tippklubiga] ERR Sport, 11.06.2021.</ref> Esimesel hooajal võideti [[Soome karikavõistlused võrkpallis|Soome karikavõistlused]] ning saadi [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistrivõistlustel]] teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/1608477368/raadik-krooniti-soome-karikavoitjaks-teppan-vedas-koduklubi-voidule-turgi-tipu-vastu Raadik krooniti Soome karikavõitjaks, Teppan vedas koduklubi võidule Türgi tipu vastu] ERR Sport, 25.01.2022.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1608576424/vorkpallurid-valismaal-venno-raadik-ja-pupart-tulid-medalitele Võrkpallurid välismaal: Venno, Raadik ja Pupart tulid medalitele] ERR Sport, 25.04.2022.</ref> Teiseks hooajaks (2022/23) valiti Raadik meeskonna kapteniks. Osaleti tugevuselt teises eurosarjas, [[CEV Cup]]il, kus jõuti 1/8 finaali.<ref>[https://sport.err.ee/1608821062/treial-ja-vanker-aitasid-maaseiki-eurosarjas-edasi Treial ja Vanker aitasid Maaseiki eurosarjas edasi] ERR Sport, 15.12.2022.</ref> [[Soome karikavõistlused võrkpallis|Soome karika-]] ja [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlustel]] võeti poolfinaalis vastu kaotus [[Karli Allik]]u koduklubilt [[Sastamala VaLePa]]. [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistrivõistlustel]] suudeti võita pronksiseeria ning teeniti kolmas koht.<ref>[https://www.savovolley.fi/uutiset/pronssi-oli-voitettu-mitali/ Pronssi oli voitettu mitali] Savo Volley koduleht (soome k.), 15.04.2023.</ref> Raadik oli meeskonna üks põhimängijatest. Hooajast 2023/24 naasis ta oma kasvatajaklubi, [[Pärnu võrkpalliklubi]], ridadesse.<ref name="andrus-raa" /> ==Saavutused== '''[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]''' *2010/11 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2011/12 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2012/13 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2015/16 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver Tallinn]]aga '''Riikide meistrivõistlused''' *2006/07 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2007/08 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2008/09 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2009/10 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2010/11 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2011/12 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2012/13 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2013/14 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2014/15 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2015/16 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2016/17 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistrivõistlused]] [[Pielaveden Sampo]]ga *2017/18 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistrivõistlused]] [[Pielaveden Sampo]]ga *2020/21 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2021/22 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistrivõistlused]] [[Savo Volley]]ga *2022/23 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistrivõistlused]] [[Savo Volley]]ga '''Riikide karikavõistlused''' *2009/10 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2010/11 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2012/13 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2014/15 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2015/16 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga *2016/17 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Soome karikavõistlused võrkpallis|Soome karikavõistlused]] [[Pielaveden Sampo]]ga *2020/21 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Selver Tallinn]]aga *2021/22 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Soome karikavõistlused võrkpallis|Soome karikavõistlused]] [[Savo Volley]]ga *2024/25 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Pärnu võrkpalliklubi]]ga '''Individuaalsed auhinnad''' *2016/17 [[Soome meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistriliiga]] hooaja parim mängija ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid klubides eurosarjades |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|[[CEV Meistrite liiga]] !colspan="2"|[[CEV Cup]] !colspan="2"|[[CEV Challenge Cup]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte |- |rowspan="2"|[[Pärnu VK]] | 2013/14 || || || || || 4 (12) || 45 !<ref>Märt Roosna: [https://www.ohtuleht.ee/sport/552821/parnu-vk-andis-sveitsi-klubile-oppetunni-nr-99 Pärnu VK andis Šveitsi klubile õppetunni nr 99] Õhtuleht, 07.11.2013.</ref><ref>[https://sport.err.ee/46565/parnu-vk-joudis-eurosarjas-jargmisse-ringi Pärnu VK jõudis eurosarjas järgmisse ringi] ERR arhiiv, 28.11.2013.</ref><ref>[https://www.latinatoday.it/sport/pallavolo-challenge-cup-parnu-andreoli-latina-0-3-tabellino.html Pallavolo, Andreoli super in Challenge Cup: vittoria in 3 set in Estonia] Latina Today Sport, 16.01.2014.</ref><ref>[https://www.latinatoday.it/sport/pallavolo-challenge-cup-andreoli-parnu-3-0-tabellino-22-gennaio-2014.html Pallavolo, Andreoli vola in Challenge Cup: secco 3-0 al Parnu] Latina Today Sport, 23.01.2014.</ref> |- | 2015/16 || || || || || 4 (14) || 40 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=881 2016 CEV Volleyball Challenge Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Savo Volley]] | 2018/19 || || || || || 4 (11) || 51 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1116 2019 CEV Volleyball Challenge Cup | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Savo Volley]] | 2022/23 || || || 4 (15) || 49 || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1445 CEV Volleyball Cup 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- ! colspan="2" |Kokku!!0 (0)!!0!!4 (15)!!49!!12 (37)!!136!! |} ==Isiklikku== Andrus Raadiku abikaasa on endine [[Soome naiste võrkpallikoondis]]e kapten [[Elina Raadik]], neil on 2019. aastal sündinud tütar Sade.<ref>[https://sport.ohtuleht.ee/980998/palju-onne-eesti-koondislane-sai-isaks-tutar-ootas-et-paaseda-vanematega-samast-sunnipaevast PALJU ÕNNE! Eesti koondislane sai isaks! Tütar ootas, et pääseda vanematega samast sünnipäevast] Õhtuleht, 23.10.2019.</ref> Andrus Raadiku vend on eesti korvpallur [[Rain Raadik]]. ==Viited== <references/> ==Välislingid== *[https://www.savovolley.fi/joukkue/andrus-raadik/?kausi=2022-2023 Andrus Raadik] Savo Volley 2022–2023 *[https://eurovolley.cev.eu/sr/2021/men-2021/teams/team/11799-estonia/player/48745-raadik-andrus Andrus Raadik] Mängija ülevaade CEV kodulehel *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/andrus-raadik/ Andrus Raadik] Eesti Võrkpalli Koondis 2021 *[https://volleybox.net/andrus-raadik-p5889 Andrus Raadik] Volleybox {{Navmallid | päis = Eesti koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} }} {{JÄRJESTA:Raadik, Andrus}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 4drat0lax5gbr4oa36ahilix24mg05m Berkemeyer 0 575896 7217606 6707497 2026-08-19T01:10:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217606 wikitext text/x-wiki [[File:Karel Slabbaert - A toebackje still life.jpg|thumb|Karel Slabbaert. Vaikelu tubakaga. 1641]] [[File:Engraved berkemeyer - Vincens tu - Anna Roemers Visscher - Rijksmuseum - BK-NM-8186.jpg|thumb|''Berkemeyer'' [[Anna Roemers Visscher]]i graveeritud kirjaga "Vincens tui" 'Võida end'. 1646]] '''''Berkemeyer''''' ehk '''''Berkemeier'''''<ref>[http://tutulus.ee/wp-content/uploads/2018/01/Tutulus_2016_koos.pdf M. Reppo. Muutused tallinlaste tarbimisharjumustes: klaasanumad keskajast hilisuusajani. Tutulus 2016]</ref> oli eriti 16. ja 17. sajandil [[Põhja-Euroopa]]s levinud [[joogiklaas]]i tüüp<ref>https://www.cmog.org/content/berkemeyer</ref>, nupp-[[Peeker|peekrite]] hulka kuuluv [[röömer]]i eelkäija. == Ajaloost == Varaseimad ''Berkemeier''<nowiki>'</nowiki>id esinevad leiumaterjalis alates 15. sajandi teisest poolest. Klaasitüüp püsis väikeste edasiarendustega tootmises ligi 150 aastat ning need olid eriti populaarsed Saksamaal ja Madalmaades<ref name="a-aunroos">{{Netiviide |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47131/Aunroos_BA15.pdf |pealkiri=A. Aunroos. Tartu keskaegsed reljeefsete kaunistustega klaasnõud. Bakalaureusetöö. Tartu, 2015 |vaadatud=2020-02-01 |arhiivimisaeg=2019-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191029123541/http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47131/Aunroos_BA15.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Kirjeldus == Erinevalt varasemast klaaspeekrist ''[[Krautstrunk]]'' (kapsajuurikakujuline peeker) on ''berkemeyer''<nowiki>'</nowiki>il nupud ainult alumises, õõnsa jalana kujundatud osas<ref>https://research.britishmuseum.org/research/collection_online/collection_object_details/collection_image_gallery.aspx?assetid=978662001&objectid=29063&partid=1</ref><ref name="a-aunroos" />. Erinevalt hilisemast röömerist pole klaasiosa kõhukas, vaid laieneb kõrgemal ühtlase koonuse kujuliselt – ainult röömerile ülemineku vormides võib klaasi kuju olla pisut kumerduv<ref>https://www.britannica.com/topic/Romer-wineglass</ref>. Jala välisserv võib olla kujundatud sopilisena. Enamasti tehti ''berkemeyer''<nowiki>'</nowiki>eid rohekast [[metsaklaas]]ist, kuid säilinud on ka läbipaistmatust klaasist peekreid. Välistatud polnud muud materjalid – 17. sajandi algusest pärineb vähemalt üks hõbedast ja kullatud ''berkemeyer''<nowiki>'</nowiki>i kujuline peeker, mis tehti [[Rheinhessen]]i aadlikule Philipp von Partenheimile.<ref>https://www.kunstkammer.com/index.php/en/silver-beaker-in-the-form-of-a-berkemeyer-glass</ref> == Eesti materjalis == Eesti materjalis dateeritud varasemad ''Berkemeyer''<nowiki>'</nowiki>id jäävad 16. sajandi esimesse poolde. Üks [[Küütri tänav]]a jäätmekastist pärit tükk oli võimalik muu materjali alusel dateerida – sealse lampkasti leiuaines pärines valdavalt pärit 16. sajandi I poolest. See on tunnistuseks, et näiteks Tartus on neid koonusjaid ning nupulisi anumaid juba 16. sajandi alguses käibel olnud. == Vaata ka == * [[Röömer]] * ''[[Passglas]]'' == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Klaasanumad]] [[Kategooria:Anumad]] [[Kategooria:Arheoloogia]] c3dgt7xxjkz37wtgmv5mn073jokjbqy Armand Duplantis 0 576770 7217446 7151783 2026-08-18T18:30:56Z Sjur 66496 7217446 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Armand Duplantis | pilt = Armand Duplantis after his 6.0 m jump-1.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Armand Duplantis hüppas Stockholmi staadionil 24. augustil 2019 täpselt 6 meetrit | riik = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] | sünniaeg = {{süv|1999|11|10}} | sünnikoht = [[Lafayette]], [[Louisiana]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 181 | kaal = 68 | spordiklubi = Upsala IF | treener = Greg Duplantis | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Eugene 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Budapest 2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tokyo 2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Doha 2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Belgrad 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Glasgow 2024]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Nanjing Shi 2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Toruń 2026]]|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Berliin 2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Rooma 2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Birmingham 2026]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Torun 2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tampere 2018]]|Teivashüpe}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Bydgoszcz 2016]]|Teivashüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Grossetto 2017]]|Teivashüpe}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Cali 2015]]|Teivashüpe}} }} '''Armand Gustav Duplantis''' (sündinud [[10. november|10. novembril]] [[1999]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sündinud [[Rootsi]] [[teivashüpe|teivashüppaja]], kahekordne [[olümpiavõitja]], kahekordne [[maailmameister]] ja kolmekordne Euroopa meister, kes on püstitanud teivashüppe maailmarekordeid nii noorte, juunioride kui ka meeste klassis (2025. aasta juuni seisuga kokku 12 korda). Tema hüüdnimi on '''Mondo'''. Duplantis on võitnud [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] auhinna (World Athletics Awards) väljakualade parima meessportlase kategoorias aastatel 2020, 2022, 2023, 2024<ref>[https://worldathletics.org/awards/news/hassan-tebogo-world-athletics-awards-2024 Hassan and Tebogo named World Athletes of the Year.] worldathletics.org. Retrieved 3 December 2024.</ref> ning Tõusva Tähe auhinna 2018. aastal<ref>[https://www.european-athletics.com/news/duplantis-crowned-rising-star-the-iaaf-athletics-awards-2018 Duplantis crowned Rising Star at the IAAF Athletics Awards 2018.] European Athletics News. 5 December 2018.</ref>. [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) poolt on Duplantis valitud parimaks meeskergejõustiklaseks 2022. ja 2024. aastal. Ameerika spordiajakirja Track & Field News parima meeskergejõustiklase auhinna on Duplantis võitnud 2020., 2022. ja 2024. aastal.<ref>[https://trackandfieldnews.com/tfns-world-mens-athletes-year/ T&FN'S WORLD MEN'S ATHLETES OF THE YEAR.] Track&Field News. Retrieved 3 November 2024.</ref> Ta on viis korda valitud Rootsi aasta parimaks meessportlaseks.<ref>[https://swedenherald.com/article/super-duo-praised-at-the-sports-gala-a-dream After the success year – Duplantis doubly awarded | Sweden Herald.] swedenherald.com. 20 January 2025.</ref> ==Sportlikud tulemused== Duplantis püstitas esimese oma vanusegrupi teivashüppe maailma tippmargi seitsmeaastaselt, kui ta sai tulemuseks 3,86 m. Kümneaastaselt ületas ta varasemad maailma tippmargid 11- ja 12-aastaste seas. 2015. aasta juulis oli ta maailma parima teivashüppe tulemuse omanik kõigis poiste vanuserühmades 7.–12. eluaastani.<ref>[https://www.milesplit.com/articles/143231/national-freshman-pv-record-holder-armand-duplantis-wants-the-world National freshman PV record holder Armand Duplantis wants the world.] MaxPreps. Archived. Retrieved 20 July 2015.</ref> ===2015=== 2015. aastal, kui ta õppis Lafayette'i keskkoolis, püstitas Duplantis omavanuste õpilaste rekordid nii sise- kui ka välitingimustes ning ta nimetati keskkooliõpilaste hulgas aasta kergejõustiklasteks. Duplantis oli nii USA kui ka Rootsi kodanik ning juunis 2015 teatas ta, et hakkab rahvusvahelistel võistlustel esindama Rootsit.<ref>[https://web.archive.org/web/20150923212724/http://www.dalademokraten.se/sport/friidrott/stavhoppartalang-valde-sverige-och-avesta Stavhoppartalang valde Sverige och Avesta.] (in Swedish). Archived from the original on 30 September 2018.</ref> Duplantis esindas Rootsit esimest korda 2015. aasta noorte maailmameistrivõistlustel [[Colombia]]s [[Cali]]s, kui ta võitis kulla tulemusega 5,30 m, parandades oma isiklikku rekordit kahe sentimeetri võrra ja püstitades uue meistrivõistluste rekordi.<ref>[https://worldathletics.org/news/report/cali-2015-boys-pole-vault1 Boys' pole vault – IAAF World Youth Championships, Cali 2015.] IAAF. Archived from the original on 23 July 2015</ref> ===2016=== Duplantis ületas veebruaris Baton Rouge'is toimunud keskkoolidevahelistel võistlusel kõrguse 5,49 m, püstitades 16-aastaste vanuseklassi maailmarekordi ja hallivõistluste noorterekordi, olles esimene keskkooliõpilane, kes sellise kõrguse ületas.<ref>[https://www.milesplit.com/articles/174941/mondo-duplantis-breaks-pole-vault-national-high-school-record Mondo Duplantis Breaks Pole Vault National High School Record!] MileSplit. Archived from the original on 14 June 2016.</ref> Hiljem ületas kreeklane Emmanouil Karalis selle tulemusega 5,53 m. ===2017=== 11. veebruaril 2017 hüppas Duplantis Millrose'i mängudel [[New York|New Yorgis]] tulemuseks 5,75 m, püstitades juunioride sisemaailmarekordi. 1. aprillil 2017 sai ta Texases välisvõistlusel kirja 5,90 m, püstitades uue juunioride maailmarekordi. See tulemus oli [[IAAF]] tunnustel ka Rootsi rekordiks ja USA juunioride rekordiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20220812053653/http://www.legacy.usatf.org/usatf/files/48/48a09327-8d22-4be0-adc5-dd8bc3667e9c.pdf USA Track & Field Records Report – 2017.] usatf.org</ref> ===2018=== Duplantis alustas oma 2018. aasta hooaega juunioride sisemaailmarekordi parandamisega [[Nevada]] osariigis [[Reno]]s toimunud teivashüppe võistlusel, saades tulemuseks 5,83 m. Hiljem parandas ta oma siserekordit juba 5,88 meetrini. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta 6,05-ga esikoha, püstitades Euroopa meistrivõistluste rekordi ja järjekordse juunioride maailmarekordi. 6,05 m oli kõigi aegade viies tulemus.<ref>[https://www.aftonbladet.se/sportbladet/a/bKrBR3/experten-om-mondo-sa-hogt-var-hoppet Experten om Mondo: Så högt var hoppet.] Aftonbladet. 16 august 2018.</ref> ===2019=== Duplantis saavutas [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Katar]]is [[Doha]]s teise koha, ületades kolmandal katsel 5,97 m. Võitis sama tulemuse hüpanud [[Sam Kendricks]].<ref>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-PV-M-f----.RS6.pdf Pole Vault Men - Final.] iaaf.org.</ref> ===2020=== 4. veebruaril ületas Duplantis oma hooaja esimesel võistlusel hallis 6,00 m. Seejärel üritas ta maailmarekordit 6,17 m, kuid ebaõnnestunult. 8. veebruaril aga purustas Duplantis [[Poola]]s [[Toruń]]is 6,17 m kõrgust ületades [[Renaud Lavillenie]] kuue aasta vanuse maailmarekordi. Nädal hiljem, 15. veebruaril [[Glasgow]]'s tõstis ta rekordtulemust veel sentimeetri võrra 6,18 meetrini.<ref>[https://www.bbc.com/sport/athletics/51514981 Armand Duplantis: Pole vaulter sets new world record at Glasgow Indoor Grand Prix.] BBC Sport. 15 February 2020.</ref> Veebruari lõpul üritas ta kahel korral veel 6,19 alistada, kuid tulemuseta. 17. septembril [[Rooma]] [[Teemantliiga]] võistlusel ületas Duplantis seni [[Sergei Bubka]]le kuulunud võistluse rekordi ühe sentimeetriga, saades tulemuseks 6,15 m. 1. detsembril pälvis ta [[Svenska Dagbladet]]i poolt kuldmedali "aasta kõige märkimisväärsema Rootsi spordisaavutuse eest".<ref>[https://www.svt.se/sport/friidrott/duplantis-fick-bragdguldet Duplantis fick Bragdguldet för himmelska höjder.] (in Swedish). SVT Sport. 1 December 2020.</ref> ===2021=== 6. märtsil võistles Duplantis 2021. aasta [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] ning võitis esikoha uue meistrivõistluste rekordiga 6,05 m, seejärel tegi kolm ebaõnnestunud katset kõrgusel 6,19 m.<ref>[https://olympics.com/en/news/athletics-duplantis-ingebrigtsen-del-ponte-victorious-european-indoors Duplantis, Ingebrigtsen and Del Ponte triumph at European Indoors.] Olympic Channel.</ref> Aasta edasi lükatud [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tōkyō]]s võitis Duplantis kuldmedali, kui saavutades tulemuseks 6,02 m ning jõudis seejärel ühel katsel väga lähedale enda maailmarekordi alistamisele. ===2022=== 7. märtsil ületas ta enda maailmarekordi, hüpates 6,19 m [[Belgrad]]i sisevõistlustel. Kaks nädalat hiljem, [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel]] Belgradis, võitis ta kuldmedali maailmarekordiga, ületades kõrguse 6,20 m.<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-indoor-championships/world-athletics-indoor-championships-7138985/results/men/pole-vault/final/result POLE VAULT MEN - RESULT.] worldathletics.org.</ref> 24. juulil ületas ta [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]is taas oma maailmarekordi, hüpates 6,21 m. 2022. aasta Münchenis peetud [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta kulla uue meistrivõistluste rekordiga 6,06 m. Duplantis lõpetas oma hooaja septembris, saavutades [[Zürich]]is Teemantliiga finaalis tulemuseks 6,07 m ning võitis ala karika.<ref>[https://worldathletics.org/news/series/2022-review-jumps 2022 review: jumps.] World Athletics. 27 December 2022.</ref> ===2023=== Duplantis tegi 2023. aastal tugeva avavõistluse [[Uppsala]]s Mondo Classicul, mis on saanud nime tema hüüdnime "Mondo" järgi. Võidukõrguseks kujunes 6,10 m, mis oli kõigi aegade parim hooaja avasooritus teivashüppajate seas. Selle tulemusega oli ta 11 korral ületanud kõrguse 6,10 m või rohkem (nii sise- ja välistingimustes), mis oli uueks tipptulemuseks.<ref>[https://worldathletics.org/news/report/duplantis-uppsala-warholm-ulsteinvik-610-4531-sutej-ostrava Duplantis and Warholm open seasons with world-leading marks.] World Athletics. 3. veebruar 2023.</ref> 25. veebruaril Prantsusmaal [[Clermont-Ferrand]]is toimunud All Star sisevõistlustel purustas Duplantis taas maailmarekordi, ületades 6,22 m. 17. septembril sai ta Oregonis Eugene'is Prefontaine Classic võistlusel maailmarekorditulemuseks juba 6,23 meetrit. ===2024=== [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s sooritas Duplantis 2024. aasta märtsis hüppe 6,05 m, millega võitis kuldmedali. 20. aprillil püstitas ta Hiinas [[Xiamen]]is järjekordse maailmarekordi tulemusega 6,24 m.<ref>[https://worldathletics.org/athletes/sweden/armand-duplantis-14679502 Armand Duplantis.] World Athletics.</ref> [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] võitis ta järjekordse esikoha, seekord tulemusega 6.10, mis oli Euroopa meistrivõistluste uus rekord. 5. augustil püstitas ta Pariisis suveolümpiamängudel maailmarekordi tulemusega 6,25 m. 25. augustil uuendas ta Chorzówis maailmarekordit tulemusega 6,26 m. ===2025=== 28. veebruaril püstitas ta uue maailmarekordi Prantsusmaal Clermont-Ferrand's, kus ületas esimesel katsel kõrguse 6,27 m. 22. märtsil võitis ta [[Nanjing Shi]]s [[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel]] kuldmedali tulemusega 6.15.<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-indoor-championships/world-athletics-indoor-championships-7136586 Highlights.] worldathletics.org</ref> 15. juunil püstitas ta veel ühe maailmarekordi tulemusega 6.28, mis oli tema 12. maailmarekord.<ref>[https://sport.postimees.ee/8269387/armand-duplantis-pustitas-oma-12-maailmarekordi Armand Duplantis püstitas oma 12. maailmarekordi!] sport.postimees.ee, 15. juuni 2025</ref> == Isiklikku == *Tema ema on rootslanna Helena ning isa ameeriklane, endine teivashüppaja [[Greg Duplantis]], kelle isiklik rekord on 5.80.<ref>[https://worldathletics.org/athletes/united-states/greg-duplantis-14236929 Greg Duplantis.] worldathletics.org</ref> *Armand Duplantisest on tehtud 2022. aastal biograafiline dokumentaalfilm "Armand Duplantis – sündinud lendama" ("Born to Fly").<ref>[https://sport.err.ee/1609132649/vaata-armand-duplantis-sundinud-lendama Armand Duplantis – sündinud lendama.] sport.err.ee, 15. oktoober 2023</ref> *Duplantis on suhtes Rootsi modelli ja sisulooja Désiré Inglanderiga, kellega ta tutvus 2020. aasta jaanipeol Rootsis. Duplantis ja Inglander teatasid kihlusest oktoobris 2024.<ref>[https://www.vogue.com/article/mondo-duplantis-desire-inglander-engaged Olympic Champion Mondo Duplantis and Desiré Inglander Announce Their Engagement.] Vogue. 11 October 2024.</ref> *Veebruaris 2025 andis ta (nime Mondo all) välja oma esimese singli "Bop", mille autor on ta koos Emil Bergi ja Rasmus Wahlbergiga.<ref>[https://www.svt.se/kultur/armand-duplantis-slapper-nya-laten-bop-nervost Armand Duplantis om nya låten Bop: "Den är vibes och kul"] Sveriges Television. Retrieved 1 March 2025.</ref> "Bop" jõudis Rootsi singlite edetabelis 31. kohale. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{IAAF}} {{commonscat}} *[https://sport.delfi.ee/artikkel/89616875/teivashuppe-imemehe-ema-mu-poja-kohta-tehakse-rootsis-inetuid-kommentaare-milleks-selline-kurjus Teivashüppe imemehe ema: mu poja kohta tehakse Rootsis inetuid kommentaare, milleks selline kurjus?] sport.delfi.ee, 21. aprill 2020 * Mihkel Talivee. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1113109/kus-on-maailmarekordimasin-duplantise-ja-inimvoimete-teoreetiline-piir Kus on maailmarekordimasin Duplantise ja inimvõimete teoreetiline piir?] ohtuleht.ee, 8. oktoober 2024 {{Olümpiavõitjad meeste teivashüppes}} {{Maailmameistrid meeste teivashüppes}} {{Sisemaailmameistrid meeste teivashüppes}} {{JÄRJESTA:Duplantis, Armand}} [[Kategooria:Rootsi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Teivashüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] o5zinpu7i3mh6fp5bxmcs1gumi7ewii Jüri Süldre 0 576905 7217522 7194491 2026-08-18T20:41:29Z Robert Treufeldt 9117 7217522 wikitext text/x-wiki '''Jüri Süldre''' ([[28. juuni]] [[1946]] [[Abja vald (1939)|Abja vald]], [[Pärnumaa]] – [[21. detsember]] [[2020]]) oli eesti [[poks]]ija. Ta õppis aastatel 1966–1968 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] kehakultuuriteaduskonnas ning lõpetas pärast vaheaegu selle mittestatsionaarselt 1978. aastal. ==Poksijana== Ta sai 1965. aastal [[Eesti NSV]] juunioride meistrivõistlustel [[Sulgkaal (poks)|sulgkaalus]] (kuni 57 kg) 2. koha ja 1967. aastal Eesti NSV täiskasvanute meistrivõistlustel [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 60 kg) 3. koha. Ta oli 1972. aastal Tallinna meister [[I kergekeskkaal (poks)|I kergekeskkaalus]] (kuni 63,5 kg).<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noortehaal19720125.2.22 "Eriauhind V. Krimmile"]. [[Noorte Hääl]] nr 20, 25. jaanuar 1972. Lk 3</ref> Ta sai I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) veebruaris 1973 [[Riia]] ([[Läti NSV]]) lahtistel meistrivõistlustel 3. koha ja mais 1973 [[Vilnius]]e ([[Leedu NSV]]) lahtistel meistrivõistlustel samuti 3. koha. Ta oli 1974. aastal Eesti NSV kõrgemate õppeasutuste meister [[I keskkaal (poks)|I keskkaalus]] (kuni 71 kg). ==Meeleavaldus Tartu üliõpilaspäevadel== Tema ja [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] üliõpilane [[Rain-Mait Roomet]] peitsid 19. oktoobril 1968 [[Tartu Üliõpilaspäevad]]el ametlikud Nõukogude-meelsed plakatid ja lipud ära ning kandsid ametlikus rongkäigus hoopis omavalmistatud loosungeid "Jänkid, kasige Peipsi taha!" jms, samuti nõuti nendel [[Praha kevad|Nõukogude vägede lahkumist Tšehhoslovakkiast]].<ref>[[Robert Treufeldt]]. "Kalaranna fort ehk hilisem "Patarei" vangla". MTÜ Castellum. Tallinn 2019. Lk 51</ref> Ta vahistati 29. novembril 1968 Tartus. Talle mõisteti 17. jaanuaril 1969 [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]]i §195 lg 2 ja § 207 järgi kolm aastat kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabadusekaotust ("keemiat"). Ta vabanes karistuse kandmisest [[Uljanovski oblast]]is 1971. aastal. ==Poliitiline tegevus== Süldre kandideeris [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] [[Eesti Rahvuslaste Keskliit|Eesti Rahvuslaste Keskliidu]] nimekirjas<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/r95/kan_erak_9.stm Eesti Rahvuslaste Keskliidu kandidaatide üleriigiline nimekiri]</ref>, kuid ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] [[Eesti Iseseisvuspartei]] nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandideerimine/kand_2.html Eesti Iseseisvuspartei kandidaatide üleriigiline nimekiri]</ref> ==Tunnustus== *2008 – [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigi]] hõbedane mälestusmedal ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Tuuli Koch]]. [https://epl.delfi.ee/eesti/1968-aasta-poliithuligaanid-ootavad-karistuse-tuhistamist?id=50801563 "1968. aasta poliithuligaanid ootavad karistuse tühistamist"]. Eesti Päevaleht, 9. aprill 2001 *[http://kes-kus.ee/8654] [[KesKus]], 18. august 2006 *[[Enn Tarto]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=voitleja20070402.1.5 "Represseeritud rahvuslipuheiskajate lahendamata probleem"]. [[Võitleja]] nr 2, 2. aprill 2007. Lk 5 *[[Malle Elvet]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=lounaleht20080228.1.8 "Võrumaa mees pälvis Tšehhi mälestusmedali"]. [[Lõunaleht]] nr 9, 28. veebruar 2008. Lk 8 *[[Tõnis Erilaid]]. [https://elu.ohtuleht.ee/699448/kuidas-tudengid-jankid-peipsi-taha-saatsid "Kuidas tudengid jänkid Peipsi taha saatsid"]. Õhtuleht, 19. oktoober 2015 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 461 ==Välislingid== *[http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=131617 Jüri Süldre sporditulemused] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000142072 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=XGWgDOqn8avd Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{DEFAULTSORT:Süldre, Jüri}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2020]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] 4b40adc2ofsd6sv40y7om95thb6znpj Babeș-Bolyai Ülikool 0 578020 7217600 6145902 2026-08-19T00:07:44Z Kruusamägi 1530 7217600 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kolozsvar BBTE Jogtudomanyi Kar.JPG|pisi|Babeș-Bolyai Ülikooli õigusteaduskond]] '''Babeș-Bolyai Ülikool''' on ülikool [[Rumeenia]]s [[Cluj-Napoca]]s. See on üks riigi hinnatumaid ülikoole [[Bukaresti ülikool|Bukaresti]] ja [[Transilvaania ülikool]]i kõrval.<ref>{{Netiviide |url=http://www.capital.ro/articol/exclusiv-topul-universitatilor-din-romania-125346.html |pealkiri=Topul universităților din România |vaadatud=2020-03-09 |arhiivimisaeg=2010-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100712183426/http://www.capital.ro/articol/exclusiv-topul-universitatilor-din-romania-125346.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Ülikooli asutas [[1776]]. aastal keisrinna [[Maria Teresia]]. 1872. aastal sai sellest Rumeenia suurim ungarikeelne ülikool. 1919 muudeti õppekeel rumeenia keeleks ja ungarikeelne õpetus koliti mujale. 1959. aastast on ülikool olnud kakskeelne. See on nime saanud matemaatiku [[János Bolyai]] ja arstiteadlase [[Victor Babeș]]i järgi. Ülikoolis on 21 teaduskonda, umbes 1700 õppejõudu ja 50 000 üliõpilast.<ref>[http://www.studenterasmus.eu/uni.php?id=28 Universitatea Babeș-Bolyai]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ubbcluj.ro/en/ Universitatea Babeș-Bolyai] [[Kategooria:Rumeenia ülikoolid]] [[Kategooria:Cluj-Napoca]] f05baapu600jy4mfr6ng4chc4ko3oh9 Ungari president 0 580776 7217813 7174496 2026-08-19T09:55:30Z Martin Macha 2111 142215 /* */ 7217813 wikitext text/x-wiki '''Ungari Vabariigi president''' on [[Ungari]] [[riigipea]]. Amet kannab peamiselt esinduslikku rolli, kuid president esitab parlamendile ka peaministri kandidaadi ja kuulutab välja üldvalimised.<ref>[https://vm.ee/et/ungari-vabariigi-uldinfo] Välisministeerium, vaadatud 11.04.2020</ref> Praegune president on [[András Baka]], kes asus ametisse pärast 2025. aastal valitud presidendi [[Tamás Sulyok]]i tagasiastumist 19. august 2026. aastal. == Ungari Vabariigi presidendi valimine == Ungari põhiseaduse kümnenda artikli järgi valib parlament presidendi viieks aastaks. Presidendi saab ametisse tagasi valida vaid ühe korra. === Nõudmised kandidaadile === Kandidaat peab olema vähemalt 35-aastane Ungari kodanik.<ref name="doc">[https://www.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-president-of-the-republic] Website of the Hungarian Goverment, vaadatud 10.04.2020</ref> === Valimisprotsess === Valimised kuulutab välja parlamendi spiiker. Valimised korraldatakse 30–60 päeva enne eelmise presidendi ametiaja lõppemist. Kui tema ametiaeg lõpeb enne tähtaega, siis korraldatakse valimised vähemalt 30 päeva jooksul pärast presidendi lahkumist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (1)</ref> Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku parlamendi liikmete toetust. Iga parlamendi liige saab esitada ühe kandidaadi. Valimine toimub salajasel hääletusel. Igal liikmel on üks hääl.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (2)</ref> President valitakse, kui esimeses valimisvoorus saab kandidaat vähemalt kaks kolmandikku häältest.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (3)</ref> Kui esimeses voorus ükski kandidaat piisavalt hääli ei saa, korraldatakse teine voor. Teises voorus on kandidaatideks kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui esimeses voorus saavad kaks tugevamat kandidaati võrdse tulemuse, siis jätkavad vaid nemad. Kui teisel ja kolmandal kohal enam hääli saanutel on sama palju hääli, siis kandideerivad kõik kolm. Teises voorus enim hääli saanu valitakse presidendiks. Kui ka teises voorus valiku tegemine ei õnnestu, siis korraldatakse valimised uuesti ehk ka kandidaadid valitakse uuesti. Valimised toimuvad maksimaalselt kahe päeva jooksul.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (4)</ref> == Vabariigi presidendi ametikohustused == Ungari Vabariigi president on Ungari riigikaitse ülemjuhataja. President esindab Ungari Vabariiki, võib käia parlamendi istungitel ning algatada seadusemuudatusi ja rahvahääletusi. President paneb paika parlamendi valimiste kuupäeva, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi rahvahääletuste kuupäevad. President kinnitab seadused ning võib saata kinnitatavad seadused tagasi parlamenti ülevaatamiseks või konstitutsioonikohtusse, kui on kahtlus, et need lähevad vastuollu põhiseadusega. President esitab parlamendile peaministri, Euroopa Kohtu, peaprokuröri ja põhiõiguste voliniku ametikohtade kandidaadid.<ref name="doc" /> == Volituste lõpetamine == Vabariigi president on puutumatu.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (1)</ref> President ei tohi töötada ühelgi teisel tasustatud ametil ega saada palka ühegi teise tegevuse eest, välja arvatud autoriõiguste tasud.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (2)</ref> Kriminaalmenetluse saab presidendi vastu algatada pärast tema mandaadi lõpetamist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (1)</ref> Kui president rikub tahtlikult seadust, siis võib viiendik parlamendi liikmeid teha ettepaneku ta ametist vabastada.<ref>Ungari põhiseadus artikkel 13 (2)</ref> Presidendi vastu tagandamisjuurdluse algatamiseks peavad kaks kolmandikku parlamendi liikmetest otsust toetama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (3)</ref> Otsuse tegemisest tagandamisjuurdluse lõpuni ei tohi president oma võimu kasutada.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (4)</ref> Konstitutsioonikohus otsustab, kas presidendi peaks ametist vabastama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (6)</ref> Kui president ei saa töötada, asendab teda parlamendi spiiker.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 14 (1)</ref> == Vaata ka == * [[Ungari riigipeade loend]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ungari presidendid| ]] mdm1djzhlsckjp0njqj9jfc1bda5thp 7217843 7217813 2026-08-19T10:32:09Z Martin Macha 2111 142215 /* */ 7217843 wikitext text/x-wiki '''Ungari Vabariigi president''' on [[Ungari]] [[riigipea]]. Amet kannab peamiselt esinduslikku rolli, kuid president esitab parlamendile ka peaministri kandidaadi ja kuulutab välja üldvalimised.<ref>[https://vm.ee/et/ungari-vabariigi-uldinfo] Välisministeerium, vaadatud 11.04.2020</ref> Praegune president on [[András Baka]], kes asus ametisse pärast 2024. aastal valitud presidendi [[Tamás Sulyok]]i tagasiastumist 19. august 2026. aastal. == Ungari Vabariigi presidendi valimine == Ungari põhiseaduse kümnenda artikli järgi valib parlament presidendi viieks aastaks. Presidendi saab ametisse tagasi valida vaid ühe korra. === Nõudmised kandidaadile === Kandidaat peab olema vähemalt 35-aastane Ungari kodanik.<ref name="doc">[https://www.kormany.hu/en/doc/the-hungarian-state/the-president-of-the-republic] Website of the Hungarian Goverment, vaadatud 10.04.2020</ref> === Valimisprotsess === Valimised kuulutab välja parlamendi spiiker. Valimised korraldatakse 30–60 päeva enne eelmise presidendi ametiaja lõppemist. Kui tema ametiaeg lõpeb enne tähtaega, siis korraldatakse valimised vähemalt 30 päeva jooksul pärast presidendi lahkumist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (1)</ref> Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku parlamendi liikmete toetust. Iga parlamendi liige saab esitada ühe kandidaadi. Valimine toimub salajasel hääletusel. Igal liikmel on üks hääl.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (2)</ref> President valitakse, kui esimeses valimisvoorus saab kandidaat vähemalt kaks kolmandikku häältest.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (3)</ref> Kui esimeses voorus ükski kandidaat piisavalt hääli ei saa, korraldatakse teine voor. Teises voorus on kandidaatideks kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui esimeses voorus saavad kaks tugevamat kandidaati võrdse tulemuse, siis jätkavad vaid nemad. Kui teisel ja kolmandal kohal enam hääli saanutel on sama palju hääli, siis kandideerivad kõik kolm. Teises voorus enim hääli saanu valitakse presidendiks. Kui ka teises voorus valiku tegemine ei õnnestu, siis korraldatakse valimised uuesti ehk ka kandidaadid valitakse uuesti. Valimised toimuvad maksimaalselt kahe päeva jooksul.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 11 (4)</ref> == Vabariigi presidendi ametikohustused == Ungari Vabariigi president on Ungari riigikaitse ülemjuhataja. President esindab Ungari Vabariiki, võib käia parlamendi istungitel ning algatada seadusemuudatusi ja rahvahääletusi. President paneb paika parlamendi valimiste kuupäeva, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi rahvahääletuste kuupäevad. President kinnitab seadused ning võib saata kinnitatavad seadused tagasi parlamenti ülevaatamiseks või konstitutsioonikohtusse, kui on kahtlus, et need lähevad vastuollu põhiseadusega. President esitab parlamendile peaministri, Euroopa Kohtu, peaprokuröri ja põhiõiguste voliniku ametikohtade kandidaadid.<ref name="doc" /> == Volituste lõpetamine == Vabariigi president on puutumatu.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (1)</ref> President ei tohi töötada ühelgi teisel tasustatud ametil ega saada palka ühegi teise tegevuse eest, välja arvatud autoriõiguste tasud.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 12 (2)</ref> Kriminaalmenetluse saab presidendi vastu algatada pärast tema mandaadi lõpetamist.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (1)</ref> Kui president rikub tahtlikult seadust, siis võib viiendik parlamendi liikmeid teha ettepaneku ta ametist vabastada.<ref>Ungari põhiseadus artikkel 13 (2)</ref> Presidendi vastu tagandamisjuurdluse algatamiseks peavad kaks kolmandikku parlamendi liikmetest otsust toetama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (3)</ref> Otsuse tegemisest tagandamisjuurdluse lõpuni ei tohi president oma võimu kasutada.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (4)</ref> Konstitutsioonikohus otsustab, kas presidendi peaks ametist vabastama.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 13 (6)</ref> Kui president ei saa töötada, asendab teda parlamendi spiiker.<ref>Ungari põhiseaduse artikkel 14 (1)</ref> == Vaata ka == * [[Ungari riigipeade loend]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ungari presidendid| ]] k71xpp3y733v8dy7ql2c41yhtdr7q3i Bulmerincq 0 581472 7217642 7044259 2026-08-19T04:09:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217642 wikitext text/x-wiki '''Bulmerincq''', varem ka ''Bulmering'' ([[vene keel]]es ''Бульмеринг'', [[läti keel]]es ''Bulmerinks'') on [[Šotimaa]]lt pärit kaupmehe- ja [[aadlisuguvõsa]]. [[File:Bm02115am.jpg|pisi|Bulmerincqide vapp]] ==Ajalugu== Bulmerincqid on pärit Šotimaalt. XVII sajandi alguses asusid nad elama [[Lübeck]]isse.<ref name="der-adel-d">Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 15.</ref> Aastast [[1677]] on nende kohta teateid Riiast.<ref>Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 129.</ref> [[1804]]. aasta 13. aprillil (vkj) sai Riia kaupmees Gottfried Bulmerincq (1760−1813) [[Püha Rooma keiser|Püha Rooma keisrilt]] aadlitiitli (rüütel).<ref name="der-adel-d" /> [[1865]]. aastal võeti Liivimaa kubermangu [[Aadlisuguvõsaraamat|aadlisuguvõsaraamat]]usse Eberhard Michael von Bulmerincq (1787−1870) ja [[1894]]. aastal tema vend [[Michél von Bulmerincq|Michael (Michél) Etienne von Bulmerincq]] (1805−1893).<ref>Krusenstjern, Georg von. Die in die Gouvernements-Adelsgeschlechtsbücher von Livland, Estland und Kurland eingetragenen nichtimmatrikulierten baltischen Adelsgeschlechter. − Baltische Hefte. Sonderheft Nr. 2. Hannover-Döhren: Verlag Harro von Hirschheydt, 1958, lk 9.</ref> ==Suguvõsa liikmeid== *[[Eberhard Bulmerincq]] (1686−1745), [[Riia raad|Riia raehärra]]<ref>{{BBLD|GND1200779029|Bulmerincq, Eberhardt (1686-1745)}}</ref> *[[Anton Bulmerincq]] (1724−1791), Riia raehärra<ref>{{BBLD|GND1197471286|Bulmerincq, Anton (1724-1791)}}</ref><ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, ''Die Einführung des nach der Ordung der Statthaltersschafts-Verfassung gewählten Magistrats in Riga, am 8. Januar 1787'', {{BSB|00001249,00699|seite 271}}</ref> *[[Johann Valentin von Bulmerincq]] (1760−1827), Riia raehärra ja [[bürgermeister]]<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=168 seite 160]-163</ref><ref>{{BBLD|0000000379822455|Bulmerincq, Johann Valentin v. (1760-1827)}}</ref><ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8716f1fe-5325-453e-9cce-e2ce41ff774b/content Rigasches Adreß-Buch]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Mitau, gedruckt bei [[Johann Friedrich Steffenhagen]] [[Johann Friedrich Steffenhagen und Sohn|und Sohn]]. 1810, s. 2</ref>[[File:Ruperto Carola 500-05 August von Bulmerincq.jpg|pisi|[[August von Bulmerincq|August Michael von Bulmerincq]] (1822−1890)]] *Eberhard Michael von Bulmerincq (1787−1870), kaupmees Riias, 1. gildi kaupmees, [[Riia Suurgild]]i vanem<ref>{{BBLD|GND1195910819|Bulmerincq, Eberhard Michael v. (1787-1870)}}</ref><ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00567|seite 139-140}}</ref> *[[Carl von Bulmerincq|Carl Eberhard von Bulmerincq]] (1791−1860), insener ja [[kindralmajor]] *Anton von Bulmerincq (1804−1830), jurist Riias<ref>{{BBLD|GND1228863679|Bulmerincq, Anton v. (1804-1830)}}</ref> *[[Michél von Bulmerincq|Michael (Michél) Etienne von Bulmerincq]] (1805−1893), kindralmajor, meditsiinidoktor<ref>{{BBLD|0000000005453421|Bulmerincq, Michél Etienne v. (1805-1893)}}</ref> *[[Gottfried von Bulmerincq]] (1807−1884), õigusteaduse doktor, [[Heidelbergi ülikool]]i [[eradotsent]] *[[August von Bulmerincq|August Michael von Bulmerincq]] (1822−1890), õigusteaduse doktor, Venemaa [[tõeline riiginõunik]], Badeni salanõunik, Tartu ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse professor, [[Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel]]i asutaja ja toimetaja *Robert von Bulmerincq (1824−1900), [[Reņģe mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1194358160|Bulmerincq, Robert v. (1824-1900)}}</ref> *Boris Bulmerincq (1829−1872), [[Bukulti mõis]]nik<ref>{{BBLD|GND1228863563|Bulmerincq, Boris (1829-1872)}}</ref> *[[Michael von Bulmerincq|Michael Karl Gottfried von Bulmerincq]] (1832−1899), tõeline riiginõunik, gümnaasiumidirektor Varssavis<ref>{{BBLD|GND1194232264|Bulmerincq, Michael* Karl Gottfried (1832-1899)}}</ref>[[File:Бульмеринг Евгений Михайлович, 1878.jpg|pisi|Florent Eugen Bernhard von Bulmerincq (1833−1897)]] *[[Eugen von Bulmerincq|Florent Eugen Bernhard von Bulmerincq]] (1833−1897), kindralleitnant, brigaadikomandör, Kertši kindluse komandant<ref>{{BBLD|GND1195512341|Bulmerincq, Eugen* Florentin Bernhard v. (1833-1897)}}</ref> *[[August von Bulmerincq (1859−1933)|August Michael von Bulmerincq]] (1859−1933), õigusteaduse doktor, ajaloolane<ref>{{BBLD|0000000110500322|Bulmerincq, August* Michael v. (1859-1933)}}</ref> *[[Wilhelm von Bulmerincq|Wilhelm Robert von Bulmerincq]] (1862−1953), [[Riia linnapea]], rahukohtunik, [[Balti landesraat|Balti Maanõukogu]] liige, ajakirjanik [[Stettin]]is<ref>{{BBLD|0000000055592948|Bulmerincq, Wilhelm* Robert v. (1862-1953)}}</ref> *[[Alexander von Bulmerincq|Alexander Michael Karl von Bulmerincq]] (1868−1938), teoloogiamagister, riiginõunik, Tartu ülikooli semiidi keelte professor, usuteaduskonna dekaan * Michael Carl Bulmerincq (1871−1934), jurist Varssavis, Thibilisis, Novgorodis, Vilniuses, Thornis<ref>{{BBLD|GND1229652558|Bulmerincq, Michael* Carl (1871-1934)}}</ref> *Georg Eugen von Bulmerincq (1878−1944), jurist<ref>{{BBLD|GND1266567429|Bulmerincq, Georg (1878-1944)}}</ref> *[[Alexander Georg von Bulmerincq|Alexander (Axel) Georg von Bulnmerincq]] (1909−1945), filosoofiadoktor, orientalist ==Bulmerincqi suguvõsa mõisavaldused== *Kuramaa: **[[Durbe mõis|Durbe]] (''Durben'') (1838−1848), [[Nīkrāce mõis|Nīkrāce]] (''Groß-Niekratzen'') (1880.−1890. aastad), [[Reņģe mõis|Reņģe]] (''Rengenhof'') (1850.−1860. aastad) *Liivimaa läti distrikt: **[[Eglēni mõis|Eglēni]] (''Gränhof'') (1864−?, [[pandivaldus]]), [[Lanstupe mõis|Lanstupe]] (''Lambsdorfshof'') (1824−1834, [[pandivaldus]]), [[Ozoli mõis (Liepmuiža kihelkond)|Ozoli]] (''Ohselshof'') (1824−1834, [[pandivaldus]]) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Eesti Ajalooarhiiv|EAA]], f. 1453 (Perekond Bulmerincq). *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 15 [https://gdz.sub.uni-goettingen.de/id/PPN825936918?tify=%7B%22pages%22%3A%5B29%5D%2C%22view%22%3A%22info%22%7D]. *Lenz, Wilhelm. ''Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960''. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 129. {{commonskat|Bulmerincq family}} ==Välislingid== *[https://www.geni.com/people/Evert-Bulmering/6000000015711992909 Bulmerincqi suguvõsa genealoogia] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse kantud suguvõsad]] [[Kategooria:Peterburi kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse kantud suguvõsad]] [[Kategooria:Saksa-Rooma keisririigi aadlisuguvõsad]] tsoyw85q6ynoe9y6zgb5p6j0hitz5kn Jaroslava Mahutšihh 0 584821 7217479 6866296 2026-08-18T19:17:41Z Sjur 66496 7217479 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Jaroslava Mahutšihh | pilt = DOH40249_Mahuchikh.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Ukraina | sünniaeg = {{süv|2001|9|19}} | sünnikoht = [[Dnipro]] | pikkus = 181 cm<ref name="european">[https://www.european-athletics.org/athletes/group=m/athlete=171616-mahuchikh-yaroslava/index.html Yaroslava Mahuchikh]. european-athletics.org. Vaadatud 28.5.2020</ref> | kaal = 55 kg<ref name="european"/> | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}}' {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Noorte olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta noorte suveolümpiamängud|2018]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku noorte maailmameistrivõistlused|2017]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]]|Kõrgushüpe}} }} '''Jaroslava Oleksiivna Mahutšihh''' ([[ukraina keel]]es Ярослава Олексіївна Магучіх; sündinud [[19. september|19. septembril]] [[2001]] [[Dnipro]]s) on [[Ukraina]] [[kergejõustiklane]] ([[kõrgushüppaja]]). 2017. aastal tuli ta kõrgushüppes noorte maailmameistriks. Aasta hiljem võitis ta kuldmedali [[noorte olümpiamängud]]elt. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta hõbemedali, püstitades juunioride maailmarekordi '''2.04'''. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta tulemusega 2.00 pronksmedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustele]] tuli ta peamise kuldmedalisoosikuna, kuid jäi [[Eleanor Patterson]]i järel teiseks. Sisetingimustustes on tema isiklik rekord '''2.06''', mis on püstitatud 2. veebruaril 2021 [[Banská Bystrica]]s ja mis on Ukraina rekord. 7. juulil 2024 püstitas naiste kõrgushüppe valitsev Euroopa ja maailmameister Teemantliiga etapil Pariisis uue maailmarekordi '''2.10'''. [[Pilt:2022-08-21 European Championships 2022 – Women's High Jump by Sandro Halank–012.jpg|pisi|Mahutšihh 2022. aastal|tühi]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{Olympedia}} {{Olümpiavõitjad naiste kõrgushüppes}} {{Maailmameistrid naiste kõrgushüppes}} {{JÄRJESTA:Mahutšihh, Jaroslava}} [[Kategooria:Ukraina kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 5kxtqk2bnb9kg5hrjvh1tsermagywcx Narva pealetung 0 585777 7217715 6960421 2026-08-19T08:10:12Z Kuriuss 38125 7217715 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt |konflikt=Narva pealetung |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] <br>[[Sõjategevus Eestis (1944)|sõjategevusest Eestis]] 1944. aastal |pilt= Narva July 44.gif |pildiallkiri |aeg=24. juuli 1944 &ndash; 30. juuli 1944 |koht= [[Narva]], Ida-Virumaa |tulemus= Saksa vägede taganemine Tannenbergi kaitseliinile |ala=Narva piirkonna langemine Nõukogude valdusse |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]<br> |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Felix Steiner]] ([[III Germaani Soomuskorpus]])<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Ferdinand Schörner]] ([[Väegrupp Nord]]) |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leonid Govorov]] ([[Leningradi rinne]])<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Ivan Fedjuninski]] (2. löögiarmee) |väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Armeegrupp Narwa]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[III Germaani Soomuskorpus]]<br> [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|20px]] [[11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide diviis "Nordland"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[4. SS-brigaad "Langemarck"]]<br> [[Pilt:23rd SS Division Logo "Nederland".svg|20px]] [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"]]<br> [[File:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[20. Eesti SS-diviis]]i:<br> [[File:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement]]<br> [[File:20th SS Division Logo.svg|20px]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement]]<br> [[Pilt:Balkenkreuz.svg|25px]] [[11. jalaväediviis]]i 44. jalaväerügement<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[300. Eriotstarbeline Diviis]] |väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]]: [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[2. löögiarmee]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[131. laskurdiviis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[191. laskurdiviis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 13. õhuarmee osad |jõud1= |jõud2= |kaotused1=10 075<ref> Vastaspoolte inimkaotustest Narva rindel 1944. aasta 24. juulist kuni 7. augustini (Narva ja Sinimägede lahingud), Tuna 4/2015, lk 72</ref> |kaotused2= surnuid ja teadmata kadunuid 7700–7800, haavatuid ligi 27 000<ref>Artjom Astafjev, [[Andrus Kütt]], [[Reigo Rosenthal]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Astafjev_Artjom_Kutt_Andrus_Rosenthal_Reigo_Vastaspoolte_2015_4.pdf Vastaspoolte inimkaotustest Narva rindel 1944. aasta 24. juulist kuni 7. augustini (Narva ja Sinimägede lahingud)], Tuna 4/2015, lk 71</ref> }} '''Narva pealetung''' oli Punaarmee [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] pealetungioperatsioon [[Sõjategevus Eestis (1944)|1944. aasta]] juulis [[Narva jõgi|Narva jõe]] joonel, mille tulemusel tõrjuti [[Armeegrupp Narva|Saksa väed]] Narva jõe joonelt [[Tannenbergi liin]]i kaitseliinile Sinimägedes ja hõivati Narva linn ja Narva piirkond. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] väed [[Pealetungioperatsioon Bagration|alustasid pealetungioperatsioon Bagration pealetungi]] [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] löögiga [[Dünaburg]]i suunas. Lahingutegevus Põhja-Läti aladel mõjutasid Narva rinnet oluliselt, Narva rinde püsimine sõltus lahingutegevuse arengust Pihkva ning hiljem Lõuna-Eesti aladel. Põhjasuunaline löök Tartu piirkonnast tinginuks Narva rinde kokkuvarisemise ja ohu likvideerimiseks lõunas eraldas [[Armeegrupp Narwa]] väeüksusi. Vägede äratõmbamise tõttu Narva piirkonnast tuli aga vähendada Narva rindelõigu pikkust. Rindejoone viimine Sinimägede positsioonile vähendanuks rinnet 20 km võrra. Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 2. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda [[Sinimägede lahing|taas kaitsele 18 kilomeetrit]] [[Sinimäed|Narvast]] läänes, nn [[Tannenbergi liin]]il. Saksa väeosad paiknesid [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maantee]]ga risti üle maantee [[Mummassaare]]–[[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]]–[[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]]–[[Putki]] joonele. ==Auvere lahingud== 25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad [[Leningradi rinne|Leningradi rin]]de väed – [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] [[Auvere platsdarm]]ilt ja positsioonidelt Narva jõest lõuna poolt pärast tunniajast turmtuld [[Auvere]] – [[Sirgala]] ruumis pealetungi väegrupi Narva Eesti 20. Eesti SS-diviisi [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] ja Saksa 11. jalaväediviisi 44. jalaväerügementide, Kauschi lahinggrupi positsioonidele. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse [[Auvere|Auveres]]t lõunas. {{Vaata|Auvere lahingud}} Saavutamata edu Auvere juures, asus Punaarmee [[2. löögiarmee]] ründama Narva jõe ääres, Narvast põhja pool [[Vaasa küla|Vaasa]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s, [[Narva-Jõesuu]]-[[Narva]] joonelt. ==Riigiküla lahingud== [[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|left|[[Narva-Jõesuu]]-[[Narva]] vahelise ala kaart 1930. aastaist]] Tule-ettevalmistuse käigus andis Nõukogude suurtükivägi [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti Relva-SS diviisi]] 46. rügemendi kaitsepositsioonide pihta raske tulelöögi, hävitades suurema osa kaitserajatistest ning läbimurdelõiku kaitsnud üksustest. 2. löögiarmee [[131. laskurdiviis]]i ja [[191. laskurdiviis]]i väeosad ületasid [[Kudruküla]] juures Narva jõest põhja pool Narva linna. 20. SS-relvagrenaderidiviisi staap teatas, et vastane tungis kokku kolme pataljoniga Vaasa all ja mõlemal pool [[Riigiküla]] üle Narva jõe. Rünnaku käigus murti läbi [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III pataljoni]] lõigust (pärast suurtükitule ettevalmistust oli III pataljonis rivis umbes 100 meest). Punaarmee asus kohe [[Vaasa küla|Vaasas]] silda ehitama. Nõukogude väe poolt kestis jõe ületamine kümme minutit. Esimese kahe tunni jooksul toodi üle jõe ka väikesekaliibrilised suurtükid. Nelja tunni pärast suudeti valmis saada esimene [[pontoonsild]], mis võimaldas üle tuua keskmise kaliibriga ja tankitõrjesuurtükke.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Ilmasõjas.|aasta=1977|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Õhtuks suudeti alustada raskemate suurtükkide ja tankide üle Narva jõe toomist.<ref name="paulman" /> Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni [[Peeterristi]] ja [[Puhkova]] juures kus Saksa väed nad peatuma sundisid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti diviis.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Ammukaar|lehekülg=}}</ref> Sissemurre riivistati [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad "Nederland"|4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaadi Nederland]] abiga [[Auga]]-[[Puhkova]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). Punaarmee kandis raskeid kaotusi ning oleks piisanud ühest [[pataljon]]ist, et see veel 25. juulil üle Narva jõe tagasi tõrjuda kuid diviisi staap oli juba otsustanud eemalduda uuele joonele.<ref name="laar" /> [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|pisi|left|Nn [[Narva tank]] ([[T-34/85]]). Mälestusmärk kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed kindral Fedjuninski juhtimisel Narva jõe.<ref>{{Netiviide |url=https://www.puhkaeestis.ee/et/monument-tank-t-34 |pealkiri=Monument "Tank T-34" |vaadatud=2020-06-07 |arhiivimisaeg=2020-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200924090338/https://www.puhkaeestis.ee/et/monument-tank-t-34 |url-olek=ei tööta }}</ref>]] [[Riigiküla]] piirkonnas jõe ületanud 191. LD väeosad jõudsid 25. juunil 24:00 [[Tallinna-Narva maantee]] äärde ja vallutasid [[Olgina]] ning [[Pähklimäe]] külad ning jõudsid 26. juulil Saksa vägede poolt mahajäetud Narva lääneservale. III SS-soomuskorpuse üksused alustasid taganemist Sinimägedesse. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] juhtimisel. 25. juulil saabus Narva rindele 6. SS-ründebrigaadi Langemarck üks pataljon. ==Narva jõe ülemjooksul== [[File:Narva terrain.png|pisi|250px|right|Narva piirkonna looduslik kaart]] 25. juulil 1944 võttis [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbeline diviis]]i staap üle rindelõigu Narva jõe ülemjooksul [[Peipsi järv]]est kuni [[Auvere]]ni, ta vahetas välja varem seal kaitsel olnud [[XXXXIII armeekorpus]]e (mis oli kevadel omakorda välja vahetanud rindelõigu eest vastutanud XXVI armeekorpuse). 300. eriotstarbelisele diviisi staabile allutati peale 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügemendi ka kolm eesti politseipataljoni, mõned väiksemad Saksa üksused ja suurtükiüksused, sealhulgas mõned [[20. Eesti SS-diviis]]i patareid. [[Puhatu soo]]s [[Krivasoo]] ja [[Uusna|Uusna küla]] vahel ja [[Permisküla]] all asus kaitsel [[4. Eesti Piirikaitserügement]], [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] 2. pataljon asus kaitsel [[Narva jõgi|Narva jões]] asunud [[Permisküla saar]]el. [[3. Eesti Piirikaitserügement]], mis seni kaitses laia rinnet [[Vasknarva]] rajoonis, sai kitsama kaitselõigu Peipsi järve kirdekaldal [[Smolnitsa]] külast kuni Narva jõe läänekaldal oleva [[Eesti-Perevoloka]] (Djuk-Perevoloka) külani. Eesti-Perevoloka külast kuni [[Karjati]] külani, [[Permisküla]] ja [[Permisküla saar]] Narva jões kaasa arvatud, oli kaitsel [[6. Eesti Piirikaitserügement]], [[286. Eesti Politseipataljon|288. Eesti politseipataljon]] Karjatist kuni [[Kuningaküla]]ni. Kuningakülast kuni [[Poruni jõgi|Poruni jõeni]] (Poruni jõgi suubub Narva jõkke u 4 km [[Gorodenko]]st põhja pool) oli kaitsele paigutatud [[4. Eesti Piirikaitserügement]]. Poruni jõge mööda pöördus rinne Narva jõelt [[Puhatu soo]]sse. Poruni jõe suudmest algas [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Eesti Piirikaitserügemendi]] kaitselõik ja kulges kaares põhja poole [[Putki]] küla suunas ning lõppes umbes Putki ja Poruni jõe vahemaa keskel. Sealt edasi olid rindel Saksa üksused<ref>H. Mengel. Suurim armastus II, lk. 62; A. Purre. Võitlused Eestis 1944. lk. 44.</ref>. ==Taandumine Tannenbergi liinile== 25. juuli varahommikul lasti õhku Narva sild, 25. juuli õhtu eel alustatigi Nederlandi SS-tankibrigaadi üksuste väljaviimist Narvast. 26. juuli hommikuks taandus III SS-soomuskorpus: 20. Eesti SS-diviis, [[11. SS-soomusgrenaderide diviis “Nordland”|Nordlandi diviis]] ja [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad “Nederland”|Nederlandi]] [[49. SS-rügement "De Ruyter"|49. SS-rügement De Ruyter]] [[Tannenbergi liin]]ile [[Vaivara]] [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Ööl vastu 26. juulit ületas Punaarmee [[16. kindlustatud rajoon]]i võitlejate esimene rühm Narva jõe [[Hermanni kindlus]]e juures. Umbes samal ajal alustati Punaarmee dessandiga [[Kreenholmi saar]]elt, mis oli hõivatud juba 25. juuli päeval. 26. ja 27. juulil jätkasid Punaarmee üksused pealetungi kuni jõudsid [[Mummassaare]]-[[Tambi]]-[[Kirikuküla]] joonele, kus kohtasid Saksa vägede organiseeritud vastupanu. 27. juulil saabus Narva rindele ka 5. SS-ründebrigaadi Wallonien üks pataljon. 27. juulil olid 2. löögiarmee üksused sunnitud peatuma Mummassaare-[[Lastekodumägi|Lastekoloonia]] joonel, ka 8. armee ründetegevus rauges. == 48. rügemendi General Seyffardt purustamine == 25. juulil 17.00 sai käsu alustada taandumist alates kella 18.00-st [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad Nederland]]i [[48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide rügement "General Seyffardt"|48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide rügement General Seyffardt]], mis oli paiknenud [[Jaanilinna sillapea]]l.<ref name="laar" /> Rügemendiülem [[Richard Benner]] jättis käsu täitmata, põhjendades, et ta ei suuda tõmmata selle ajaga rindelt ära raskerelvi. Taandumistee valiku jättis diviisikomandör [[Jürgen Wagner]] rügemendiülema otsustada. Kuigi Benner oli saatnud [[Tallinna–Narva maantee]]d vastasest lahti hoidma ühe oma pataljoni, otsustas ta kasutada teist taganemisteed, mis oli aga palju viletsam. Ilmselt arvas rügemendiülem, et vastane on maantee juba läbi lõiganud. Tegelikult hoidsid oma üksused teda oodates teed lahti ning taandusid alles pärast kella kahte öösel.<ref name="laar" /> Suurtükid taandusid kella 22.00-ks, 48. rügement alustas taganemist kell 01.00, oodates Narva jõe idakaldal järgi tunde hilinenud kompaniid<ref name=":1" />. Rügemendiülem otsustas lasta oma meestel kell viis hommikul tunnikese puhata. Sellise otsusega ei olnud nõus kogenumad kaasvõitlejad.<ref name="laar" /> Ka oli katkenud raadioside. Bennerit usaldas armeegrupi juhtkond, kes veel 26. juuli hommikul mitte millegi pärast muret ei tundnud.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Felix Steiner|pealkiri=Relva-SS vabatahtlikud|aasta=1999|koht=|kirjastus=Olion|lehekülg=}}</ref><ref name="laar" /> Muretsema hakkas diviisiülem, saates kadunud rügementi otsima luureüksused ning rünnakkahurid, mis aga kohe sattusid kokku ülekaalukate Punaarmee üksustega, kes pärast väikest lahingut Saksa väed taganema sundisid. Samal ajal oli Punaarmee 8. armee väeosad Krivasoo kotist jõudnud mereni ning valitses täielikult õhuruumi.<ref name="laar" /> Benner otsustas muuta eemaldumisteed ning liikuda Tallinna–Narva maanteele. Kell kaheksa hommikul sattus 48. rügement [[Repniku|Repniku küla]] lähedal Punaarmee [[120. laskurdiviis]]i ja [[109. laskurkorpus]]e üksustega lahingkontakti. Eemal kuuldi ka teisi Saksa üksusi, kes pidasid Punaarmeega lahingut kuid Benner otsustas nendeni läbimurdmise asemel liikuda jälle lõunasse ja sealt läände. Sealne maastik oli aga soine ja rügement oli sunnitud liikuma vastase pidevate rünnakute all. Lõunaks oli üksus nii kurnatud, et õhiti tankitõrjekahurid ja jäeti maha ka muu rasketehnika. Päästvast [[Tannenbergi liin]]ist lahutasid rügementi vaid loetud kilomeetrid kuid üksus oli juba sisse piiratud.<ref name="laar" /> Maad hakkas võtma meeleheide ja osa ohvitseridest sooritas enesetapu. 26. juulil kell 17.30 alanud 48. rügemendi läbimurdekatse kukkus läbi. Rügemendiülem hukkus kohe rünnaku alguses. Rügement lagunes laiali väikesteks gruppideks ning Sinimägedesse jõudis vaid umbes 20% allüksusest.<ref name=":0" /> Punaarmee andmetel langes umbes 580 48. rügemendi General Seyffardti võitlejat ning 120 langes vangi. Samuti hukkus taganemisel Nederlandi brigaadi väiksem luureüksus, mis jäi vastase piiramisrõngasse. == Sinimägede lahing == {{Vaata|Sinimägede lahing}} == Lahingud Auvere ruumis == [[Sinimägede lahing|Lahingute ajal Sinimägedes]] idasuunalt jätkas Punaarmee rünnakut ka [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. eesti piirikaitserügemendi]] positsioonidele Narva jõel. 29. juulil alustas Punaarmee pärast ettevalmistavat suurtükilööki, tankide toetusel uut pealetungi nii 11. jalaväediviisi lõigus Auvere tugialalt, samaaegsete rünnakutega ka Sinimägedes. 2. augustil oli Punaarmee rünnakute raskuspunkt taas 11. jalaväediviisi lõigus ja 2. piirikaitserügemendi kaitsepositsioonide vastu. 2. piirikaitserügement oli 2. augusti õhtuks kaotanud 50% võitlusvõimest. 2. augustil ründas Punaarmee Auvere tugialalt 11. jalaväediviisi ja 300. eriotstarbelise diviisi positsioonide puutepunktis kuni kuue polgu tugevuste jõududega. Punaarmee üksuste läbimurre õnnestus ning vasturünnakule saadeti 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi üksused ja [[Võitlusgrupp Riipalu]] [[Harald Riipalu]] juhtimisel (45. rügemendi I pataljon, 20. füsiljeepataljon, korvetikapten Malchowi mereväepataljon ja 113. julgestusrügement). Punaarmee rünnak peatati, kuid Punaarmee liikus Auvere tugialal edasi seitse kilomeetrit. 3. augustil jätkas Punaarmee pealetungi kogu III SS-soomuskorpuse rindel, rünnaku raskuspunktid olid Sinimägedes Nordlandi lõigus ja 11. jalaväediviisi lõigus Auvere tugiala vastas, kuid Punaarmee rünnakud tõrjuti. 11. augustil tungis Punaarmee [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbelise diviis]]i lõigus [[Permisküla]] saarele, [[Permisküla lahing|purustas seal]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/816196/kurb-aastapaev-mis-juhtus-permiskula-saarel-11-juulil-ja-augustis-1944 KURB AASTAPÄEV: mis juhtus Permisküla saarel 11. juulil ja augustis 1944?], Õhtuleht, 11. juuli 2017.</ref> asunud [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. eesti piirikaitserügemendi]] III pataljoni ja rajas Narva jõe läänekaldal [[sillapea]], mis õhtuks purustati, kuid Permisküla saar jäi Punaarmee kätte. Rinne püsis Sinimägedes kuni 1944. aasta septembri teise pooleni, kui Eesti Saksa vägede evakueerimisel maha jäeti. {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)#Taandumine Narva alt}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="paulman">{{cite book|language=Russian|author =F.I.Paulman|title=Ot Narvõ do Sõrve|publisher=Eesti Raamat|location=Tallinn|year=1980|pages=7–119|chapter=Natšalo osvoboždenia Sovetskoi Estonii}}</ref> <ref name="laar">{{cite book|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher= Tallinn: Varrak|year= 2006|language=Estonian}}</ref> }} {{Mall:Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] [[Kategooria:Idarinne (Teine maailmasõda)]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna ajalugu]] [[Kategooria:20. sajand Narvas]] rj0c3nvka3ylkmza0f5ozecvlekdxjj Carlos Vinícius 0 586878 7217653 7203965 2026-08-19T05:18:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217653 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carlos Vinícius.jpg|pisi|Carlos Vinícius (2019)]] '''Carlos Vinícius Alves Morais''' (sündinud [[25. märts]]il [[1995]] [[Bom Jesus das Selvas]]es) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Grêmio]]. Ta alustas klubikarjääri Brasiilias. 2017. aastal suundus ta Brasiilia klubist [[Grêmio Esportivo Anápolis]] laenule Portugali esiliiga klubisse [[Real S.C.|Real]]. Hooajal 2017–18 lõi ta liigas 19 väravat, millega oli liigas väravaküttide arvestuses teisel kohal. Real jäi sel hooajal aga liigas viimaseks ja langes madalamasse liigasse. 2018. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Itaalia kõrgliiga klubiga [[SSC Napoli|Napoli]]. Leping jõustus sama aasta juulis ning ta lõi Napoli meeskonnas hooajaeelses [[sõprusmäng]]us värava [[Carpi F.C. 1909|Carpi]] vastu. Hooaja 2018–19 esimeses pooles mängis ta laenul Portugali kõrgliiga klubis [[Rio Ave]], kus lõi 14 mänguga kaheksa väravat. 2019. aasta jaanuaris suundus ta laenule Prantsusmaa kõrgliiga klubisse [[AS Monaco FC|Monaco]], lüües 15 mänguga kaks väravat. 2019. aasta juulis sõlmis Carlos Vinícius viieaastase lepingu Portugali kõrgliiga klubiga [[Lissaboni Benfica]].<ref>[https://www.slbenfica.pt/en-us/agora/noticias/2019/07/20/futebol-benfica-carlos-vinicius-declaracoes-btv-reforco-2019-20 "Welcome, Carlos Vinícius!"]. S.L. Benfica. 20.7.2019. Vaadatud 24.6.2020</ref> Üleminekusumma oli 17 miljonit eurot. Hooajal [[2019–2020|2019–20]] lõi ta Portugali kõrgliigas 18 väravat ning oli kahe teise mängija kõrval liiga suurim väravakütt. Hooajal 2020–2021 mängis ta laenul Inglismaa kõrgliigaklubis [[Tottenham Hotspur]]. Ainsa värava lõi ta Hotspuri meeskonnas Inglismaa kõrgliigas 21. märtsil 2021 mängus [[Aston Villa]] vastu. Edukam oli ta [[UEFA Euroopa Liiga]]s, kus ta oli kuue väravaga [[Harry Kane]]'i järel klubi paremuselt teine väravakütt. Hooajal 2021/22 oli ta laenul Hollandi kõrgliigaklubis [[PSV Eindhoven]]. 2022. aasta septembris sõlmis ta kolmeaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Fulham FC|Fulham]]. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022/23]] lõi ta Inglismaa kõrgliigas viis väravat. 2024. aasta veebruaris läks ta kuni hooaja lõpuni laenule Türgi kõrgliigaklubisse [[İstanbuli Galatasaray]].<ref>{{cite news |title=Carlos Vinícius'un geçici transferi hakkında|url=https://www.galatasaray.org/haber/gs-sportif-a-s/carlos-viniciusun-gecici-transferi-hakkinda/54888|access-date=2 February 2024|work=Galatasaray S.K.|date=2 February 2024 |language=tr}}</ref> 2025. aasta juulis naasis Carlos Brasiilia kõrgliigasse, kui sõlmis lepingu kõrgliigaklubiga [[Grêmio]].<ref>{{cite web|title=carlos Vinicius signed a contract with Gremio|url=https://one.uz/en/news/sports/11338-carlos-vinicius-signed-a-contract-with-gremio.html|access-date=24 July 2025|publisher=one.uz|date=24 July 2025}}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> See on tema klubikarjääri esimene Brasiilia kõrgliiga klubi. == Saavutused == ;Benfica *[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2019 ;Eindhoveni PSV *[[KNVB beker]]: 2021–22 ;Galatasaray *[[Süper Lig]]: [[Süper Ligi hooaeg 2023–2024|2023–24]] *[[Türgi superkarikas jalgpallis|Türgi superkarikas]]: 2023 ;Grêmio *[[Campeonato Gaúcho]]: 2026 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.slbenfica.pt/en-us/futebol/sl-benfica/vinicius-carlos Profiil Lissaboni Benfica kodulehel] {{JÄRJESTA:Carlos Vinicius}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Rio Ave FC mängijad]] [[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]] [[Kategooria:Fulham FC mängijad]] [[Kategooria:Galatasaray SK mängijad]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Süper Ligi mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 5xt1mstndrio0z5euhvw0ipep8c1ucj Christoffer vоn Kochen 0 588134 7217658 7105496 2026-08-19T05:59:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217658 wikitext text/x-wiki '''Christofer von Kochen''' (30. mai [[1637]] [[Tallinn|Reval]] – [[1711]]) oli [[Rootsi]] diplomaat ja müügiesindaja [[Moskva]]s, [[Narva]] linna [[linnusekrahv]].<ref>[http://runeberg.org/sbh/a0602.html Christofer von Kochen] artikkel [[Svenskt biografiskt handlexikon]]is</ref> Christofer von Kocheni vanemad oli [[Tallinna raad|Tallinna rae]] [[Tallinna raehärra|raehärra]] Christoffer Kochen ja tema abikaasa Elisabet von [[Vegesack|Vegesach]]. [[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi impeerium]]i Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil]] Tänu Rootsi [[Läänemereprovintsid]]e kaubanduse tundmisele määrati von Kocheni 1655. aastal Rootsi voliniku Johan de Rode [[kantsler]]iks tema diplomaatilisel reisil Moskvasse. 1678. aastal määrati Christoffer von Kocheni Rootsi kuningliku kaubandusfaktorina (''commerciefactor'') Moskvas<ref>[[Helmut Piirimäe]], [https://web.archive.org/web/20240623073150/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c22892f1-9e0d-4a3e-9e28-7d358c9fff44/content "Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a."]. [[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]], Vihik 113. Tartu 1961, lk 41</ref>, kust ta 1679. aastal seoses Rootsi-Vene suhete edasise halvenemisega 1680. aastal lahkus ja alles 1684. aastal tagasi Moskvasse pöördus, kus ta jäi residendiks kuni 1689. aastani. 1683. aastal [[Aadeldamine|aadelda]]ti, 1686. aastal määrati ta [[Narva linnusekrahv|Narva linna linnusekrahv]]iks, [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud]] 1697 tituleerimata aadlisuguvõsana nr 1286<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Kochen_nr_1286 Von Kochen nr 1286], www.adelsvapen.com</ref> [[Rootsi rüütelkond]]a. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kochen, Christofer von}} [[Kategooria:Rootsi aadlikud]] [[Kategooria:Sündinud 1637]] [[Kategooria:Surnud 1711]] [[Kategooria:Narva linnusekrahvid]] ewh9nlwcs92jq6ugo2jrk31ov5cgi0p Villemdrillem 0 589150 7217590 7119280 2026-08-18T23:25:19Z Fredpuss 155194 7217590 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2020}} [[Fail:Villemdrillem.jpg|pisi|Villemdrillem (2024)]] '''Villemdrillem''' (kodanikunimi Villem Reimann; sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2000]]) on eesti [[räppar]]. Ta sai tuntuks 2018. aastal [[SoundCloud]]is avaldatud lauludega, mis kogusid kokku üle miljoni kuulamise. 2020. aasta kevadel sõlmis Villemdrillem lepingu [[Universal Music Baltics]]iga. Sama aasta suvel avaldas ta koostöös [[Elina Born]]iga singli "niiea", mis oli 2020. aasta raadiote ''top'' 2 mängituim laul{{lisa viide}} ja R2 suvehitt.{{lisa viide}} 2021. aastal võitis Villemdrillem oma esimese [[Kuldne Plaat|Kuldse Plaadi]] lauluga "Paaristõuked".{{lisa viide}} 1. aprillil tähistas ta "sumsumi" aastapäeva ning avaldas oma debüütalbumilt esimese singli "drill(em)koos 10aastase sugulasega (Rainer Kraft). 2021. aasta 23. aprillil avaldas ta oma debüütalbumi "VD", kus on kaheksa laulu. Album pälvis nominatsiooni [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]]. Ta on teinud koostööd [[hiphop]]ansambliga [[5MIINUST]], [[popmuusika|pop]][[duett|duetiga]] [[Okeiokei]] ning [[Elina Born]]i, [[Pluuto (artist)|Pluuto]] ja [[Heleza|Helezaga]]. Villemdrillemi peamised produtsendid on [[Boipepperoni]], [[Gevin Niglas]] ja [[Karl Killing]]. Villemdrillem osales 2022. aastal saates "[[Tantsud tähtedega]]", mille ta pidi katkestama põlvevigastuse tõttu.<ref>{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120091410/villemdrillem-on-valjas-rappar-tantsud-tahtedega-saates-ei-jatka|pealkiri=Villemdrillem on väljas! Räppar "Tantsud tähtedega" saates ei jätka}}</ref> Ta tantsis seal koos noore tantsutreeneri [[Greta Korju]]ga. 2023. aasta osutus tema jaoks murranguliseks, sest peaaegu kõik tema lood ("Hoia end", "Kinnisilmi", "Leekiv armastus" ja "Üksinda") jõudsid digiedetabelites esikohale. "Leekiv armastus" võitis R2 aastahiti konkursi<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-12-28 |pealkiri=Raadio 2 aastahitt 2023 on Villemdrillemi "Leekiv armastus" |url=https://eeter.err.ee/1609206346/raadio-2-aastahitt-2023-on-villemdrillemi-leekiv-armastus |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja oli raadiotes enim mängitud kodumaine laul. Tema teine album "Väljateenitud" ilmus 2023. aasta 10. novembril. See võeti soojalt vastu, juba järgmisel päeval debüteerisid albumi kõik 15 laulu Spotify edetabeli ''top'' 30-s. Album võidutses 2024. aasta Eesti Muusikaauhindade räpi/hiphopi kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/ |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et}}</ref> 2024. aastal avaldas ta kaks singlit ja EP "11", viimane tõi talle nominatsiooni Eesti Muusikaauhindade võistlusel. Raadio 2 Aastahitil jõudis ta lauludega "Kuruta" ja "Rändaja" kolme parima sekka. Samal aastal tegi ta koostööd maailma suurima restoraniketiga McDonald's, mille tulemusel avaldati Villemdrillemi eine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=villemdrillemieine |url=https://mcdonalds.ee/villemdrillemieine/ |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=McDonald's |keel=en-US}}</ref> Tema tuntuimad laulud on "Sumsum", "Paaristõuked", "Niiea", "Soolane värska", "Leekiv armastus", "Probleem" ja "Rändaja". Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala ning tegeleb ka maalikunstiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ringvaade 27.10.2025 |url=https://jupiter.err.ee/1609841190/kunstnik-villemdrillem |vaadatud=19.08.2026}}</ref> == Diskograafia == === Albumid === * "vd" (2021) * "väljateenitud" (2023) === EP-d === * "11" (2024) === Singlid === * "Mäng" (2018) * "Fanta" (2018) * "Tinderella" (2019) * "Maeivastaks" (2019) * "MT" (2019) * "Anna Veel" (koos okeiokeiga) (2019) * "Sipsik" (2019) * "Paaristõuked" (koos grupiga [[5MIINUST]]) (2019) * "sumsum" (2020) * "niiea" (koos [[Elina Born|Elina Borniga]]) (2020) * "soolane värksa" (koos [[Gameboy Tetris|Gameboy Tetrisega]]) (2020) * "drill(em)" (koos [[Boipepperoni|boipepperoniga]]) (2021) * "tundnud nii" (koos Helezaga) (2021) * "uus biisi" (koos Alina Burneti ja Hussaga) (2021) * "vanad vigurid" (2022) * "SUCKA SHIT" (koos margiiela ja [[Pluuto (artist)|Pluutoga]]) (2022) * "veelparem" (koos Elina Borniga) (2022) * "romeo" (koos Olivariga) (2022) * "hoia end" (koos [[Karl Killing|Karl Killinguga]]) (2023) * "kinnisilmi" (2023) * "leekiv armastus" (2023) * "kannatust" (2023) * "üksinda" (koos Karl Killinguga) (2023) * "kuruta" (2024) * "mis minuga saab" (koos [[Alika|Alikaga]]) (2024) * "Midagi Head" (koos Maris Pihlapiga) (2024) * "klepto" (2024) * "oliver" (2025) * "kas tuled ka?" (koos [[Liis Lemsalu|Liis Lemsaluga]]) (2025) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] cmqset8zcli04n9oefpp8txm0r7d48x August Merits 0 591289 7217328 6804480 2026-08-18T13:07:27Z Annikr 87690 7217328 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=november|aasta=2020}} '''August Merits''' ([[18. oktoober]] [[1887]] [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]], [[Viljandimaa]] – [[12. jaanuar]] [[1942]] [[Unžlag]]i vangilaager, [[Gorki oblast]], [[Venemaa]]) oli [[Eesti]] riigiametnik ja ärimees. == Elulugu == Lõpetas Võisiku kaheklassilise ministeeriumikooli ja Sindi ministeeriumikooli juures tegutsenud pedagoogikaklassi. 1905. aastal sooritas eksternina reaalkooli lõpueksami ja sai Udeva vallakooli õpetajaks Järvamaal. 1909. aastal läks õpetajaks [[Uudeküla]] vallakooli, kus töötas kuni 1916. aastani. Aastatel 1911–1914 õppis suvekuudel Strelitzi tehnikumis Saksamaal. 1916. aastal asus elama Peterburi, töötas konstruktorina Siemens-Schuckerti vabrikus elektrijaamade sisseseade osakonnas ning õppis töö kõrvalt [[Peterburi tsiviilinseneride instituut|Peterburi tsiviilinseneride instituudis]] arhitektuuriosakonnas. 1918–1919 oli õpetaja Moloskovitsa eesti asunduses Peterburi kubermangus. 1919. aastal tuli tagasi Eestisse ja 19. juunist alates oli [[Riigikontroll]]i tsiviilosakonna kontrolör, hiljem peakontrolör, tsiviilosakonna juhataja, riigikontrolli nõukogu liige ja [[riigikontrolör]]i asetäitja. Lõpetas töö kõrvalt [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i, kus oli õppinud õigusteadust. Oli [[EÜS Põhjala]] liige. 1. oktoobrist 1929 sai Meritsast majandusministri abi ja ühtlasi riigi statistikanõukogu liige. 1930. aastal määrati riigiettevõtte [[Bekkeri laevatehas|Böckeri tehased]] direktoriks ja seejärel oli ta kuni 1940. aastani a/s [[Eesti Kiviõli]] peadirektor. Ta oli [[Kaubandus-Tööstuskoda|kaubandus-tööstuskoja]] nõukogu liige, [[Eesti Konjunktuuriinstituut|konjunktuuriinstituudi]] majandussektsiooni nõukogu esimees, [[Loodusvarade Instituut|loodusvarade instituudi]] liige, Eesti-Poola kaubanduskoja esimees ja Poola aukonsul Tallinnas. Arreteeriti [[NKVD]] poolt 14. juunil 1941, küüditamise ajal. Mõisteti tagaselja surma, kuid surmaotsus asendati kümneaastase vangistusega. Suri vangilaagris. Abikaasa Salme Eleonore küüditati. == Välislingid == *[http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=579211 Portreefoto andmekogus Fotis] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=merits+august&f=all Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Merits, August}} [[Kategooria:Riigikontrolli koosseis]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Välismaa aukonsulid Eestis]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 1m8okdk2h5nfc343h9od1nrejcwu180 Phil Spector 0 599143 7217735 6421858 2026-08-19T08:35:23Z Kuriuss 38125 7217735 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Fail:Phil Spector.jpg|pisi|Phil Spector (1965)]] [[Pilt:Phil_Spector_2000.jpg|pisi|Phil Spector (2000)]] '''Harvey Phillip Spector''' ([[26. detsember]] [[1939]] [[Bronx]], [[New York]] – [[16. jaanuar]] [[2021]] [[French Camp]], [[California]] osariik) oli USA [[muusikaprodutsent]], muusik ja laulukirjutaja, kes oli tuntud oma 1960. aastatel produtseeritud laulude erilise kõlaefekti, nn ''[[wall of sound]]''{{'}}i järgi. Ta suri vanglas, kus kandis karistust mõrvarina. Spector alustas muusikuteed 1958. aastal popansambli The Teddy Bears kaasasutaja, kitarristi ja lauljana. Ansambli kuulsaim hitt oli Spectori kirjutatud "To Know Him Is to Love Him", mis jõudis 1958. aasta detsembris USA singlite edetabelis [[Billboard Hot 100]] esikohale ja järgmise aasta veebruaris Briti singlite edetabelis teisele kohale. 1960. aastal asutas ta plaadifirma [[Philles Records]] ja sai 21-aastaselt toona noorimaks plaadifirmaomaniks USA-s. 1960. aastatel tegi ta koostööd selliste artistidega nagu [[The Ronettes]], [[The Crystals]] ning [[Ike & Tina Turner]]. Tavaliselt töötas ta koos arranžeerija [[Jack Nitzsche]], inseneri Larry Levine'i ja stuudiomuusikute ansambliga, mis sai tuntuks nime all [[The Wrecking Crew]]. 1966. aastal taandus Spector mõneks aastaks muusikatööstusest. Muusikatööstusse naasis Spector 1969. aastal. Ta produtseeris [[The Beatles]]i albumi "[[Let It Be]]" (1970) ning [[John Lennon]]i ja [[George Harrison]]i soolomaterjali. 1970. aastate keskpaigaks oli Spector produtseerinud 18 USA singlite edetabelis esikümnesse jõudnud singlit, kuid pärast koostööd [[Leonard Cohen]]i, [[Dion DiMucci]] ja [[The Ramones]]iga jäi ta muusikatööstusest edaspidi suurest kõrvale ja oli kimpus eraeluliste probleemidega. Tema produtseeritud lugudest said esikohahittideks näiteks "[[You've Lost That Lovin' Feelin']]" ([[The Righteous Brothers]]i singel; 1964), "[[The Long and Winding Road]]" (The Beatlesi singel; 1970) ja "[[My Sweet Lord]]" (Harrisoni soolosingel; 1970). [[Broadcast Music, Inc.|BMI]] kohaselt oli "You've Lost That Lovin' Feelin'" 20. sajandil USA-s raadiotes enimkõlanud lugu. Spector andis panuse stuudio kujunemisele instrumendiks, popkunsti esteetika integreerimisele muusikasse (''[[art pop]]'') ning sellistesse žanritesse nagu ''[[art rock]]'' ja ''[[dream pop]]''. Tema 1963. aastal produtseeritud jõulualbumit "A Christmas Gift for You from Phil Spector", millel kõlavad mitmete artistide salvestatud laulud, peetakse üheks kõigi aegade parimaks jõulualbumiks. 1973. aastal pälvis tema ja Harrisoni produtseeritud Harrisoni kontsertalbum "The Concert for Bangladesh" parima albumi [[Grammy auhind|Grammy auhinna]]. 1989. aastal võeti Spector [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i ja 1997. aastal [[Laulukirjutajate Kuulsuste Hall]]i liikmeks. 2004. aastal valis ajakiri [[Rolling Stone]] Spectori kõigi aegade parimate artistide seas 63. kohale. 2009. aastal mõisteti Spectorile 19-aastane vanglakaristus 2003. aasta veebruaris näitleja [[Lana Clarkson]]i mõrvamise eest. Spector suri 2021. aasta jaanuaris 81-aastaselt vanglas haiglas [[koroona]]<nowiki/>tüsistuste tagajärjel.<ref>[https://www.nytimes.com/2021/01/17/arts/music/phil-spector-dead.html "Phil Spector, Famed Music Producer Imprisoned in Slaying, Dies at 81"]. [[The New York Times]]. 17.01.2021. Vaadatud 25.12.2021</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Spector, Phil}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2021]] d3ooay0izn1x0pfk61htw756zflndfq Gare d'Austerlitz 0 600641 7217607 5886419 2026-08-19T01:15:54Z Kruusamägi 1530 7217607 wikitext text/x-wiki {{koord}} [[Fail:Gare d'Austerlitz Paris FRA 001.jpg|pisi|Gare d'Austerlitz]] [[Fail:Cour départs Gare Austerlitz Paris 4.jpg|pisi|Gare d'Austerlitz]] '''Gare d'Austerlitz''' ('Austerlitzi raudteejaam'), ametlikult '''Paris-Austerlitz''', on üks kuuest peamisest [[raudteejaam]]ast [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is. See asub [[Pariisi XIII ringkond|Pariisi XIII ringkonnas]]. Gare d'Austerlitzi raudteejaamal on [[Pariisi–Bordeaux' raudtee]] kaudu ühendus riigi edelapoolsemate aladega. 1997. aastal arvati see viienda Pariisi raudteejaamana ajalooliseks monumendiks (''[[monument historique]]'') ning eriti tõsteti esile selle fassaadi ja klaaskatust. Algselt oli jaama nimeks Gare d'Orléans. Selle lähedal asuvad Austerlitzi kai ja Austerlitzi sild, mis on nimetatud Austerlitzi linna (tänapäeval [[Slavkov u Brna]]) järgi, kus [[1805]]. aastal toimus prantslastele võidukas [[Austerlitzi lahing]]. Hiljem omandas selle järgi nime ka raudteejaam. Pärast kiirraudtee [[LGV Atlantique]] avamist 1990. aastal, mis lõppeb [[Gare Montparnasse]] jaamas, kaotas Gare d'Austerlitz arvukalt reisijaid. Aastas läbib seda alla 30 miljoni reisija, mis on alla poole Gare Montparnasse reisijate hulgast. Kuna jaam on alakasutatud, siis kavandatakse sinna [[LGV Sud Europe Atlantique]] lõpp-peatust, mis on LGV Atlantique lõunapoolne pikendus. ==Vaata ka== *[[Gare d'Austerlitzi metroojaam]] ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Pariisi raudteejaamad]] 0o1dg8rp97gumkkmrmd8dlbjemidrpf BMW M62 0 602298 7217585 7197031 2026-08-18T22:58:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217585 wikitext text/x-wiki {{Automootor | nimi = BMW M62 | pilt = BMW_M62TUB44.jpg | pildiallkiri = BMW M62TUB44 mootor (Single-VANOS süsteemiga) | tootja = [[BMW]] | tootmine = 1995–2005 | eelkäija = [[BMW M60]] | järeltulija = [[BMW N62]] | paigutus = V8 (90°) | klapiajam = DOHC (4 klappi silindri kohta) | maht = 3,5–4,8 L (3498–4837 cm³) | kütus = mootoribensiin }} '''BMW M62''' on Saksa autotootja [[BMW]] ehitatud 90-kraadise silindrinurgaga vabalthingav V8-bensiinimootor, mida toodeti aastatel 1995–2005. Tegu on varasema mootori [[BMW M60|M60]] edasiarenduse ja järeltulijaga. Erinevalt eelkäijast kasutati M62 ehituses üherealist rullketti (simplex-kett) senise kaherealise (duplex) asemel ning plokis võeti silindrite kulumiskindluse tagamiseks kasutusele Alusil-pinnakate varem probleeme tekitanud Nikasili asemel.<ref name="bimmerworld">{{Netiviide |url=https://www.bimmerworld.com/About-Us/BMW-Engine-Codes/ |pealkiri=BMW Engine Codes & Technical Specs |väljaandja=BimmerWorld |vaadatud=2026-07-20 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mootoriplokk ja plokikaaned on valmistatud alumiiniumsulamist ning igal silindril on neli klappi (kokku 32 klappi), mida käitavad kaks ülanukkvõlli kummakski plokipoolel (DOHC). 1998. aastal läbis mootor olulise tehnilise uuenduse (mudelitähisega '''M62TU''' ehk ''Technical Update''). Uuenduse käigus lisati sisselaskenukkvõllidele muutuva klapiajastuse süsteem Single-VANOS, võeti kasutusele elektrooniline drosselklapp (E-gas) ja täiustatud Bosch Motronic mootorijuhtimine.<ref name="drvanos">{{Netiviide |url=https://www.drvanos.com/pages/m62tu |pealkiri=BMW M62TU Single VANOS System Overview |väljaandja=Dr. VANOS |vaadatud=2026-07-20 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Versioonid ja kasutus == Mootorit toodeti mitmes töömahuklassis: * '''M62B35:''' Töömaht 3498 cm³. Võimsus algsel versioonil 173 kW (235 hj) ning M62TUB35 versioonil 180 kW (245 hj). Kasutati mudelitel [[BMW 5. seeria (E39)|BMW 535i]] (E39) ja [[BMW 7. seeria (E38)|BMW 735i]] (E38). * '''M62B44:''' Töömaht 4398 cm³. Võimsus 210 kW (286 hj) ja pöördemoment 420 Nm (M62TUB44 versioonil 440 Nm). Kasutati mudelitel BMW 540i (E39), BMW 740i/740iL (E38), BMW 840Ci (E31), Land Rover Range Rover (L322; 2002–2005) ja Morgan Aero 8.<ref name="ultimatespecs">{{Netiviide |url=https://www.ultimatespecs.com/car-specs/BMW/5034/BMW-E39-5-Series-540i.html |pealkiri=BMW E39 5 Series 540i Technical Specs |väljaandja=Ultimate Specs |vaadatud=2026-07-20}}</ref><ref name="rangerover">{{Netiviide |url=https://www.caranddriver.com/reviews/a15136814/2003-range-rover-hse-first-drive-review/ |pealkiri=2003 Range Rover HSE First Drive Review |väljaandja=Car and Driver |aeg=2002-03-01 |vaadatud=2026-07-20 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * '''M62B46:''' Töömaht 4619 cm³. Võimsus 255 kW / 347 hj ja pöördemoment 480 Nm. Arendati välja koostöös Alpinaga. Kasutati sportlikul linnamaasturil BMW X5 4.6is (E53) ja mudelil Alpina B10 V8. == Sportversioon S62 == [[Fail:Bmw m5 s62 motor-terabass.jpg|pisi|vasakul|BMW M5 S62B50 mootor]] BMW M-osakonna poolt välja töötatud sportversioon kandis koodnime '''S62''' (täpsemalt '''S62B50'''). Tegu oli baasmootori põhjalikult ümber ehitatud variandiga, mille töömaht suurendati 4941 cm³-ni. S62 oli esimene BMW V8-mootor, mis varustati Double-VANOS süsteemiga (muutuv klapiajastus nii sisse- kui ka väljalaskeklappidel).<ref name="mregistry">{{Netiviide |url=https://www.bmwmregistry.com/model_faq.php?id=18 |pealkiri=BMW M Registry - FAQ E39 M5 |väljaandja=BMW M Registry |vaadatud=2026-07-20}}</ref> Lisaks kasutusel olnud elektronjuhtimisega eraldiseisvatele drosselklappidele (iga silindri jaoks oma drosselklapp) ja õlisüsteemi täiendavatele pumbasüsteemidele liikumisjõudude kompenseerimiseks arendas mootor võimsust 294 kW (400 hj) pööretel 6600 p/min ning pöördemomenti 500 Nm pööretel 3800 p/min. S62 mootorit kasutati sportmudelil [[BMW M5]] (E39; 1998–2003) ja eksklusiivsel rotsteril [[BMW Z8]] (E52; 2000–2003). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:BMW mootorid|M62]] fm7wyc5rzltbo361zucfqq9cp2p3nyq Henri Drell 0 602861 7217417 7209697 2026-08-18T17:05:56Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]] 7217417 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Korvpallur | nimi = Henri Drell | pilt = Henri Drell (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Henri Drell (2019) | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2000|4|25}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 206 cm | kaal = 99 kg | positsioon = väike ääremängija | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = [[BC Kalev/Cramo]]<br> (2012–2016)<br>[[Audentese SG/Noortekoondis|Audentes]]<br> (2015–2016)<br>[[Brose Bamberg]]<br> (2016–2019)<br>→[[Baunach Young Pikes]]<br> (2016–2019)<br>[[VL Pesaro]]<br> (2019–2021)<br>[[Windy City Bulls]]<br> (2022-2023)<br>[[Chorale Roanne]]<br>(2023)<br>[[Chicago Bulls]], [[NBA]] korvpalliliiga<br>(2023-2024)<br>→[[Windy City Bulls]]<br>(2023-2024)<br>[[Rip City Remix]]<br>(2024–2025)<br/>La Laguna [[CB Canarias|Tenerife]]<br/>(2025) <br/>Badalona Joventut<br/> (2025–2026) | koondis = | autasud = Itaalia karikavõistluste parim ründemängija (2021) }} '''Henri Drell''' (sündinud [[25. aprill]]il [[2000]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[Korvpall|korvpallur]]. Henri Drell on 206 cm pikk. Ta on ajaloos teine eestlane, kes on mänginud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] korvpalliliigas [[NBA]]. == Karjäär == === Euroopa === Drell alustas mängimist Audentese spordiklubi ja [[BC Kalev/Cramo]] noortemeeskonnas. 15-aastaselt liitus Drell [[Audentese SG/Noortekoondis|Audentese Spordigümnaasiumi / Noortekoondisega]].<ref>{{Netiviide|autor=Sportland Magazine|url=https://www.sportlandmagazine.com/est/talendikas-korvpallitaht-henri-drell/|pealkiri=TALENDIKAS KORVPALLITÄHT HENRI DRELL|aeg=10.06.2019}}</ref> 1. juulil 2016 sõlmis ta lepingu Saksamaa meistriliiga klubiga [[Brose Bamberg|Brose Bambergiga]], kus ta mängis nii Brose Bambergis kui ka [[Baunach Young Pikes-i|Baunach Young Pikesis]] (Saksamaa 2. divisjon Pro A).<ref>{{Netiviide|autor=[[Eesti Rahvusringhääling]]|url=https://sport.err.ee/88186/euroliiga-klubi-solmis-noore-eestlasega-pika-lepingu|pealkiri=Euroliiga klubi sõlmis noore eestlasega pika lepingu|väljaanne=Sport.err.ee|aeg=1.07.2016}}</ref> 2019. aasta suvel Drell sõlmis lepingu Itaalia meistriliiga klubiga [[Victoria Libertas Pesaro]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Delfi (portaal)|Delfi Sport]]|url=https://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/itaalia-klubi-kinnitas-henri-drelli-palkamist-eestlane-solmib-pika-lepingu?id=86882967|pealkiri=Itaalia klubi kinnitas Henri Drelli palkamist, eestlane sõlmib pika lepingu|väljaanne=Delfi.ee|aeg=18.07.2019}}</ref> Veebruaris 2021 aitas Henri Drell Victoria Libertas Pesaro meeskonna Itaalia karikavõistluste finaali, kus kaotati [[AX Armani Exchange Olimpia Milano|AX Armani Exchange Olimpia Milanole]]. Karikavõistluste finaalturniiril olid Drelli näitajad keskmiselt 12,7 punkti/3,3 lauapalli/1 resultatiivset söötu mängus. Drellil olid turniiri parimad viskeprotsendid: kahepunktivisked 63,6% ja kolmepunktivisked 62,5%. Drell tunnistati turniiri parimaks ründemängijaks.<ref>{{Netiviide|autor=[[Õhtuleht|Õhtuleht Sport]]|url=https://sport.ohtuleht.ee/1026018/vagev-henri-drell-valiti-itaalia-karikavoistluste-finaalturniiri-parimaks-rundemangijaks|pealkiri=VÄGEV! Henri Drell valiti Itaalia karikavõistluste finaalturniiri parimaks ründemängijaks|aeg=14.02.2021}}</ref> Meeskonnast lahkus Drell 30. novembril 2021 ja suundu USA-sse. 9. aprillil 2023 naasis Drell USA-st Euroopasse, sõlmides hooaja lõpuni lepingu LNB Pro A Prantsusmaa klubi [[Chorale Roanne Basket]]iga. Sügisel 2023 suundus taas USA-sse. Olles tagasi tulnud USA-st, sõlmis Drell 13. märtsil 2025 lepingu Hispaania [[Liga ACB]] (korvpalli meistriliiga) klubiga [[Laguna Tenerife]].<ref>[https://sportando.basketball/en/henri-drell-joins-la-laguna-tenerife/ Henri Drell joins La Laguna Tenerife.] Sportando. 13 March 2025.</ref> Juulis 2025 teatas klubi, et ääremängijat Henri Drelli järgmisel hooajal võistkonnas ei ole. Drell mängis Tenerife meeskonnas kümnes Hispaania kõrgliigamängus, kus kogus keskmiselt 4 punkti ja 1,5 lauapalli. Hooajal 2025/2026 mängis Drell teises Liga ACB meeskonnas [[Joventut Badalona]], kus pidas 40 matši. Liiga põhiturniiri jooksul viskas ta mängus keskmiselt viis punkti ning noppis 2,5 lauapalli, FIBA Meistrite liigas olid tema keskmised näitajad 7,3 punkti ja 3,4 lauapalli.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120602355/henri-drell-lahkus-badalona-joventutist Henri Drell lahkus Badalona Joventutist] Sport. Delfi, 07. august 2026</ref> === Ameerika Ühendriigid === 17. jaanuaril 2022 sõlmis Drell lepingu NBA tütarliiga meeskonnaga Windy City Bulls, mis on NBA klubi Chicago Bullsi tütarmeeskond.<ref>{{Netiviide|autor=Peep Pahv|url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95663539/ametlik-henri-drell-liitus-nba-tutarliiga-meeskonnaga|pealkiri=AMETLIK {{!}} Henri Drell liitus NBA tütarliiga meeskonnaga|väljaanne=Delfi Sport}}</ref> Pärast seda, kui ta 2022. aasta NBA draftis ei osalenud, sõlmis ta NBA suveliiga lepingu Chicago Bullsiga. 12. oktoobril 2022 sõlmis Chicago Bulls Drelliga Exhibit-10 lepingu, kuid loobus lepingust kohe samal päeval. Seejärel sõlmis Drell uuesti lepingu Windy City Bullsiga ja lõpetas klubis hooaja keskmiselt 11,6 punkti, 6 lauapalli ja 2,5 korvisööduga mängu kohta.<ref>[https://stats.gleague.nba.com/player/1630929/ Henri Drell.] NBA G League Stats. Retrieved 21 April 2023.</ref> Euroopast naasnud, sõlmis Drell 12. septembril 2023 lepingu Chicago Bullsiga, kuid 12. oktoobril loobus klubi lepingust. 2. novembril liitus Drell taas Windy City Bullsiga.<ref>[https://windycity.gleague.nba.com/news/the-windy-city-bulls-announce-2023-training-camp-roster Windy City Bulls Announce 2023 Training Camp Roster.] NBA.com. 2 November 2023.</ref> 16. detsembril 2023 sõlmis Drell Chicago Bullsiga kahepoolse lepingu.<ref>[https://www.nba.com/bulls/news/chicago-bulls-sign-henri-drell-to-two-way-contract Chicago Bulls sign Henri Drell to Two-Way contract.] NBA.com. 16 December 2023.</ref> Kahepoolne (two-way) leping võimaldab mängijal hooajal mängida kindla arvu mänge nii NBA-s kui ka G-liigas. Drell tegi oma NBA debüüdi 14. märtsil 2024 [[Los Angeles Clippers]]i vastu. 14. augustil 2024 sõlmis Drell lepingu [[Portland Trail Blazers|Portland Trail Blazersiga]], kuid 29. septembril loobus klubi lepingust ja suunas Drelli NBA G-Liigasse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-14 |pealkiri=Chicago Bullsist lahkunud Drell sõlmis NBAs värske lepingu |url=https://sport.postimees.ee/8077417/chicago-bullsist-lahkunud-drell-solmis-nbas-varske-lepingu |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> Drell liitus Rip City Remixiga (Portland Trail Blazersi NBA G-Liiga klubi) 24. oktoobril.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Henri Drell andis mõista, et alustab hooaega G-liigas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120331508/henri-drell-andis-moista-et-alustab-hooaega-g-liigas |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2025. aasta alguses naasis Drell Euroopasse. '''NBA debüüt''' Eesti aja järgi 15. märtsi varahommikul 2024. aastal tegi Henri Drell ajalugu, kui kogus Chicago Bullsi ridades Clippersi vastu 2 minuti ja 53 sekundiga 2 punkti, 2 korvisöötu ja 1 ründelauapalli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LA Clippers vs Chicago Bulls Mar 14, 2024 Box Scores |url=https://www.nba.com/game/lac-vs-chi-0022300956/box-score |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=www.nba.com |keel=en}}</ref> Sellega tõusis Drell teiseks eestlaseks, kes on NBA-s platsil käinud ja lõpetas ühtlasi ka 25 aasta 11 kuu ja 3 päeva pikkuse pausi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nuggets vs Mavericks, April 11, 1998 |url=https://www.basketball-reference.com/boxscores/199804110DAL.html |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Basketball-Reference.com |keel=en}}</ref> Esimese eestlasena mängis NBA-s [[Martin Müürsepp]] aastatel 1996–1998. == Eesti koondis == Henri Drell on mänginud Eesti U14, U16 ja U18 noortekoondistes. 2016. aasta FIBA ​​U16 Euroopa meistrivõistlustel Poolas Radomis kogus ta keskmiselt 14,1 punkti ja 7,1 lauapalli mängus. Drell mängis 2018. aasta FIBA ​​Euroopa kuni 18-aastaste meistrivõistluste B-divisjoni turniiril, kus ta nimetati Tähtede viisikusse pärast seda, kui ta saavutas keskmiselt 19 punktiga mängu kohta turniiri kolmanda tulemuse, aidates Eesti meeskonnal lõpetada neljanda kohaga.<ref>[https://www.fiba.basketball/europe/u18b/2018/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA U18 European Championship Division B 2018.] FIBA.basketball.</ref> Drell tegi Eesti koondises debüüdi 21. veebruaril 2019, kui alistati [[Serbia]] 71:70. Drell viskas 9 minutiga 4 punkti, tegi 2 vaheltlõiget ja andis ühe korvisöödu.<ref>{{Netiviide|autor=[[Postimees]]|url=https://sport.postimees.ee/6529216/debutant-drell-teenis-peatreener-sokult-kiidusonu|pealkiri=Debütant Drell teenis peatreener Sokult kiidusõnu|aeg=22.02.2019}}</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa 2022. aasta meistrivõistluste]] kvalifikatsiooniturniiril kogus Drell viies [[Eesti korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondis]]e mängus keskmiselt 7,8 punkti ja 2,4 lauapalli, aidates meeskonnal jõuda finaalturniirile. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis#C alagrupp|Meistrivõistluste finaalturniiril]] olid Drelli näitajad Eesti koondises keskmiselt 25 minutit/8,6 punkti/5 lauapalli/1,8 res.söötu mängu kohta (Eesti meeskond saavutas 19. koha).<ref>[https://www.fiba.basketball/eurobasket/2022/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA EuroBasket 2022.] FIBA.basketball. Retrieved 13 September 2022.</ref> Drell mängis 2023. aastal koondises [[2024. aasta suveolümpiamängud]]e korvpalli eelvalikturniiril ning liitus taas koondisega [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriks. Finaalturniiril pidas Drell 5 mängu, kus tema näitajad olid keskmiselt 21 minutit/8,8 punkti/2,8 lauapalli/2,0 res.söötu mängu kohta. Tema punktirekord koondise mängudes on 21, visatud 2023. aasta augustis sõprusmängus Soome vastu (69:76). Suurim võetud lauapallide arv on 11 (2023 Belgia vastu) ja parim efektiivsuse näitaja 23 (2021 Islandi vastu).<ref>[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=2 Henri Drell.] Statistika. Eesti Korvaplliliit</ref> == Isiklikku == Henri Drelli perekond on korvpallitaustaga. Henri isa [[Harri Drell]] mängis aastatel 1984–1990 [[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalevi esinduskoosseisus]] ja Eesti korvpallikoondises. Ema [[Marelle Grünthal-Drell]] on kuulunud Eesti noorte, juunioride ja [[Eesti naiste korvpallikoondis|täiskasvanute korvpallikoondisse]].<ref>[https://www.esbl.ee/esblm/?p=317 Marelle Grünthal.] ESBL.</ref> Tema õde Janett Perv on mänginud samuti Eesti naiste korvpallikoondises.<ref>[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=2351 Janett Perv jätkab karjääri Bambergis] Eesti Korvpalliliit, 05. juuli 2016</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * Jarmo Jagomägi. [https://sport.postimees.ee/7920378/puust-ja-punaseks-mida-henri-drelli-varske-nba-leping-endast-kujutab "Mida Henri Drelli värske NBA leping endast kujutab?"] sport.postimees.ee, 17. detsember 2023. *[https://sport.err.ee/1609197421/nba-ekspert-olen-veendunud-et-naeme-henri-drelli-nba-platsil NBA ekspert: olen veendunud, et näeme Henri Drelli NBA platsil.] sport.err.ee, 17. detsember 2023. * [https://www.youtube.com/watch?v=1cx6AlNsiro Henri Drell ja Kalev Kruus.] videointervjuu, youtube.com, 3. mai 2024. {{JÄRJESTA:Drell, Henri}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] [[Kategooria:Chicago Bullsi mängijad]] [[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]] m6ja09q600cr2k6i4so0vsirxs73z60 7217422 7217417 2026-08-18T17:24:02Z NOSSER 8097 /* Eesti koondis */ 7217422 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Korvpallur | nimi = Henri Drell | pilt = Henri Drell (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Henri Drell (2019) | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2000|4|25}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 206 cm | kaal = 99 kg | positsioon = väike ääremängija | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = [[BC Kalev/Cramo]]<br> (2012–2016)<br>[[Audentese SG/Noortekoondis|Audentes]]<br> (2015–2016)<br>[[Brose Bamberg]]<br> (2016–2019)<br>→[[Baunach Young Pikes]]<br> (2016–2019)<br>[[VL Pesaro]]<br> (2019–2021)<br>[[Windy City Bulls]]<br> (2022-2023)<br>[[Chorale Roanne]]<br>(2023)<br>[[Chicago Bulls]], [[NBA]] korvpalliliiga<br>(2023-2024)<br>→[[Windy City Bulls]]<br>(2023-2024)<br>[[Rip City Remix]]<br>(2024–2025)<br/>La Laguna [[CB Canarias|Tenerife]]<br/>(2025) <br/>Badalona Joventut<br/> (2025–2026) | koondis = | autasud = Itaalia karikavõistluste parim ründemängija (2021) }} '''Henri Drell''' (sündinud [[25. aprill]]il [[2000]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[Korvpall|korvpallur]]. Henri Drell on 206 cm pikk. Ta on ajaloos teine eestlane, kes on mänginud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] korvpalliliigas [[NBA]]. == Karjäär == === Euroopa === Drell alustas mängimist Audentese spordiklubi ja [[BC Kalev/Cramo]] noortemeeskonnas. 15-aastaselt liitus Drell [[Audentese SG/Noortekoondis|Audentese Spordigümnaasiumi / Noortekoondisega]].<ref>{{Netiviide|autor=Sportland Magazine|url=https://www.sportlandmagazine.com/est/talendikas-korvpallitaht-henri-drell/|pealkiri=TALENDIKAS KORVPALLITÄHT HENRI DRELL|aeg=10.06.2019}}</ref> 1. juulil 2016 sõlmis ta lepingu Saksamaa meistriliiga klubiga [[Brose Bamberg|Brose Bambergiga]], kus ta mängis nii Brose Bambergis kui ka [[Baunach Young Pikes-i|Baunach Young Pikesis]] (Saksamaa 2. divisjon Pro A).<ref>{{Netiviide|autor=[[Eesti Rahvusringhääling]]|url=https://sport.err.ee/88186/euroliiga-klubi-solmis-noore-eestlasega-pika-lepingu|pealkiri=Euroliiga klubi sõlmis noore eestlasega pika lepingu|väljaanne=Sport.err.ee|aeg=1.07.2016}}</ref> 2019. aasta suvel Drell sõlmis lepingu Itaalia meistriliiga klubiga [[Victoria Libertas Pesaro]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Delfi (portaal)|Delfi Sport]]|url=https://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/itaalia-klubi-kinnitas-henri-drelli-palkamist-eestlane-solmib-pika-lepingu?id=86882967|pealkiri=Itaalia klubi kinnitas Henri Drelli palkamist, eestlane sõlmib pika lepingu|väljaanne=Delfi.ee|aeg=18.07.2019}}</ref> Veebruaris 2021 aitas Henri Drell Victoria Libertas Pesaro meeskonna Itaalia karikavõistluste finaali, kus kaotati [[AX Armani Exchange Olimpia Milano|AX Armani Exchange Olimpia Milanole]]. Karikavõistluste finaalturniiril olid Drelli näitajad keskmiselt 12,7 punkti/3,3 lauapalli/1 resultatiivset söötu mängus. Drellil olid turniiri parimad viskeprotsendid: kahepunktivisked 63,6% ja kolmepunktivisked 62,5%. Drell tunnistati turniiri parimaks ründemängijaks.<ref>{{Netiviide|autor=[[Õhtuleht|Õhtuleht Sport]]|url=https://sport.ohtuleht.ee/1026018/vagev-henri-drell-valiti-itaalia-karikavoistluste-finaalturniiri-parimaks-rundemangijaks|pealkiri=VÄGEV! Henri Drell valiti Itaalia karikavõistluste finaalturniiri parimaks ründemängijaks|aeg=14.02.2021}}</ref> Meeskonnast lahkus Drell 30. novembril 2021 ja suundu USA-sse. 9. aprillil 2023 naasis Drell USA-st Euroopasse, sõlmides hooaja lõpuni lepingu LNB Pro A Prantsusmaa klubi [[Chorale Roanne Basket]]iga. Sügisel 2023 suundus taas USA-sse. Olles tagasi tulnud USA-st, sõlmis Drell 13. märtsil 2025 lepingu Hispaania [[Liga ACB]] (korvpalli meistriliiga) klubiga [[Laguna Tenerife]].<ref>[https://sportando.basketball/en/henri-drell-joins-la-laguna-tenerife/ Henri Drell joins La Laguna Tenerife.] Sportando. 13 March 2025.</ref> Juulis 2025 teatas klubi, et ääremängijat Henri Drelli järgmisel hooajal võistkonnas ei ole. Drell mängis Tenerife meeskonnas kümnes Hispaania kõrgliigamängus, kus kogus keskmiselt 4 punkti ja 1,5 lauapalli. Hooajal 2025/2026 mängis Drell teises Liga ACB meeskonnas [[Joventut Badalona]], kus pidas 40 matši. Liiga põhiturniiri jooksul viskas ta mängus keskmiselt viis punkti ning noppis 2,5 lauapalli, FIBA Meistrite liigas olid tema keskmised näitajad 7,3 punkti ja 3,4 lauapalli.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120602355/henri-drell-lahkus-badalona-joventutist Henri Drell lahkus Badalona Joventutist] Sport. Delfi, 07. august 2026</ref> === Ameerika Ühendriigid === 17. jaanuaril 2022 sõlmis Drell lepingu NBA tütarliiga meeskonnaga Windy City Bulls, mis on NBA klubi Chicago Bullsi tütarmeeskond.<ref>{{Netiviide|autor=Peep Pahv|url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95663539/ametlik-henri-drell-liitus-nba-tutarliiga-meeskonnaga|pealkiri=AMETLIK {{!}} Henri Drell liitus NBA tütarliiga meeskonnaga|väljaanne=Delfi Sport}}</ref> Pärast seda, kui ta 2022. aasta NBA draftis ei osalenud, sõlmis ta NBA suveliiga lepingu Chicago Bullsiga. 12. oktoobril 2022 sõlmis Chicago Bulls Drelliga Exhibit-10 lepingu, kuid loobus lepingust kohe samal päeval. Seejärel sõlmis Drell uuesti lepingu Windy City Bullsiga ja lõpetas klubis hooaja keskmiselt 11,6 punkti, 6 lauapalli ja 2,5 korvisööduga mängu kohta.<ref>[https://stats.gleague.nba.com/player/1630929/ Henri Drell.] NBA G League Stats. Retrieved 21 April 2023.</ref> Euroopast naasnud, sõlmis Drell 12. septembril 2023 lepingu Chicago Bullsiga, kuid 12. oktoobril loobus klubi lepingust. 2. novembril liitus Drell taas Windy City Bullsiga.<ref>[https://windycity.gleague.nba.com/news/the-windy-city-bulls-announce-2023-training-camp-roster Windy City Bulls Announce 2023 Training Camp Roster.] NBA.com. 2 November 2023.</ref> 16. detsembril 2023 sõlmis Drell Chicago Bullsiga kahepoolse lepingu.<ref>[https://www.nba.com/bulls/news/chicago-bulls-sign-henri-drell-to-two-way-contract Chicago Bulls sign Henri Drell to Two-Way contract.] NBA.com. 16 December 2023.</ref> Kahepoolne (two-way) leping võimaldab mängijal hooajal mängida kindla arvu mänge nii NBA-s kui ka G-liigas. Drell tegi oma NBA debüüdi 14. märtsil 2024 [[Los Angeles Clippers]]i vastu. 14. augustil 2024 sõlmis Drell lepingu [[Portland Trail Blazers|Portland Trail Blazersiga]], kuid 29. septembril loobus klubi lepingust ja suunas Drelli NBA G-Liigasse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-14 |pealkiri=Chicago Bullsist lahkunud Drell sõlmis NBAs värske lepingu |url=https://sport.postimees.ee/8077417/chicago-bullsist-lahkunud-drell-solmis-nbas-varske-lepingu |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> Drell liitus Rip City Remixiga (Portland Trail Blazersi NBA G-Liiga klubi) 24. oktoobril.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Henri Drell andis mõista, et alustab hooaega G-liigas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120331508/henri-drell-andis-moista-et-alustab-hooaega-g-liigas |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2025. aasta alguses naasis Drell Euroopasse. '''NBA debüüt''' Eesti aja järgi 15. märtsi varahommikul 2024. aastal tegi Henri Drell ajalugu, kui kogus Chicago Bullsi ridades Clippersi vastu 2 minuti ja 53 sekundiga 2 punkti, 2 korvisöötu ja 1 ründelauapalli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LA Clippers vs Chicago Bulls Mar 14, 2024 Box Scores |url=https://www.nba.com/game/lac-vs-chi-0022300956/box-score |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=www.nba.com |keel=en}}</ref> Sellega tõusis Drell teiseks eestlaseks, kes on NBA-s platsil käinud ja lõpetas ühtlasi ka 25 aasta 11 kuu ja 3 päeva pikkuse pausi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nuggets vs Mavericks, April 11, 1998 |url=https://www.basketball-reference.com/boxscores/199804110DAL.html |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Basketball-Reference.com |keel=en}}</ref> Esimese eestlasena mängis NBA-s [[Martin Müürsepp]] aastatel 1996–1998. == Eesti koondis == Henri Drell on mänginud Eesti U14, U16 ja U18 noortekoondistes. 2016. aasta FIBA ​​U16 Euroopa meistrivõistlustel Poolas Radomis kogus ta keskmiselt 14,1 punkti ja 7,1 lauapalli mängus. Drell mängis 2018. aasta FIBA ​​Euroopa kuni 18-aastaste meistrivõistluste B-divisjoni turniiril, kus ta nimetati Tähtede viisikusse pärast seda, kui ta saavutas keskmiselt 19 punktiga mängu kohta turniiri kolmanda tulemuse, aidates Eesti meeskonnal lõpetada neljanda kohaga.<ref>[https://www.fiba.basketball/europe/u18b/2018/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA U18 European Championship Division B 2018.] FIBA.basketball.</ref> Drell tegi [[Eesti korvpallikoondis]]es debüüdi 21. veebruaril 2019, kui alistati [[Serbia]] 71:70. Drell viskas 9 minutiga 4 punkti, tegi 2 vaheltlõiget ja andis ühe korvisöödu.<ref>{{Netiviide|autor=[[Postimees]]|url=https://sport.postimees.ee/6529216/debutant-drell-teenis-peatreener-sokult-kiidusonu|pealkiri=Debütant Drell teenis peatreener Sokult kiidusõnu|aeg=22.02.2019}}</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa 2022. aasta meistrivõistluste]] kvalifikatsiooniturniiril kogus Drell viies [[Eesti korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondis]]e mängus keskmiselt 7,8 punkti ja 2,4 lauapalli, aidates meeskonnal jõuda finaalturniirile. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis#C alagrupp|Meistrivõistluste finaalturniiril]] olid Drelli näitajad Eesti koondises keskmiselt 25 minutit/8,6 punkti/5 lauapalli/1,8 res.söötu mängu kohta (Eesti meeskond saavutas 19. koha).<ref>[https://www.fiba.basketball/eurobasket/2022/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA EuroBasket 2022.] FIBA.basketball. Retrieved 13 September 2022.</ref> Drell mängis 2023. aastal koondises [[2024. aasta suveolümpiamängud]]e korvpalli eelvalikturniiril ning liitus taas koondisega [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriks. Finaalturniiril pidas Drell 5 mängu, kus tema näitajad olid keskmiselt 21 minutit/8,8 punkti/2,8 lauapalli/2,0 res.söötu mängu kohta. Tema punktirekord koondise mängudes on 21, visatud 2023. aasta augustis sõprusmängus Soome vastu (69:76). Suurim võetud lauapallide arv on 11 (2023 Belgia vastu) ja parim efektiivsuse näitaja 23 (2021 Islandi vastu).<ref>[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=2 Henri Drell.] Statistika. Eesti Korvaplliliit</ref> == Isiklikku == Henri Drelli perekond on korvpallitaustaga. Henri isa [[Harri Drell]] mängis aastatel 1984–1990 [[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalevi esinduskoosseisus]] ja Eesti korvpallikoondises. Ema [[Marelle Grünthal-Drell]] on kuulunud Eesti noorte, juunioride ja [[Eesti naiste korvpallikoondis|täiskasvanute korvpallikoondisse]].<ref>[https://www.esbl.ee/esblm/?p=317 Marelle Grünthal.] ESBL.</ref> Tema õde Janett Perv on mänginud samuti Eesti naiste korvpallikoondises.<ref>[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=2351 Janett Perv jätkab karjääri Bambergis] Eesti Korvpalliliit, 05. juuli 2016</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * Jarmo Jagomägi. [https://sport.postimees.ee/7920378/puust-ja-punaseks-mida-henri-drelli-varske-nba-leping-endast-kujutab "Mida Henri Drelli värske NBA leping endast kujutab?"] sport.postimees.ee, 17. detsember 2023. *[https://sport.err.ee/1609197421/nba-ekspert-olen-veendunud-et-naeme-henri-drelli-nba-platsil NBA ekspert: olen veendunud, et näeme Henri Drelli NBA platsil.] sport.err.ee, 17. detsember 2023. * [https://www.youtube.com/watch?v=1cx6AlNsiro Henri Drell ja Kalev Kruus.] videointervjuu, youtube.com, 3. mai 2024. {{JÄRJESTA:Drell, Henri}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] [[Kategooria:Chicago Bullsi mängijad]] [[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]] 0szbb7wdawvyzj1amosj5qyrkyz1w45 7217423 7217422 2026-08-18T17:24:20Z NOSSER 8097 7217423 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Korvpallur | nimi = Henri Drell | pilt = Henri Drell (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Henri Drell (2019) | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2000|4|25}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 206 cm | kaal = 99 kg | positsioon = väike ääremängija | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = [[BC Kalev/Cramo]]<br> (2012–2016)<br>[[Audentese SG/Noortekoondis|Audentes]]<br> (2015–2016)<br>[[Brose Bamberg]]<br> (2016–2019)<br>→[[Baunach Young Pikes]]<br> (2016–2019)<br>[[VL Pesaro]]<br> (2019–2021)<br>[[Windy City Bulls]]<br> (2022-2023)<br>[[Chorale Roanne]]<br>(2023)<br>[[Chicago Bulls]], [[NBA]] korvpalliliiga<br>(2023-2024)<br>→[[Windy City Bulls]]<br>(2023-2024)<br>[[Rip City Remix]]<br>(2024–2025)<br/>La Laguna [[CB Canarias|Tenerife]]<br/>(2025) <br/>Badalona Joventut<br/> (2025–2026) | koondis = [[Eesti korvpallikoondis]] | autasud = Itaalia karikavõistluste parim ründemängija (2021) }} '''Henri Drell''' (sündinud [[25. aprill]]il [[2000]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[Korvpall|korvpallur]]. Henri Drell on 206 cm pikk. Ta on ajaloos teine eestlane, kes on mänginud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] korvpalliliigas [[NBA]]. == Karjäär == === Euroopa === Drell alustas mängimist Audentese spordiklubi ja [[BC Kalev/Cramo]] noortemeeskonnas. 15-aastaselt liitus Drell [[Audentese SG/Noortekoondis|Audentese Spordigümnaasiumi / Noortekoondisega]].<ref>{{Netiviide|autor=Sportland Magazine|url=https://www.sportlandmagazine.com/est/talendikas-korvpallitaht-henri-drell/|pealkiri=TALENDIKAS KORVPALLITÄHT HENRI DRELL|aeg=10.06.2019}}</ref> 1. juulil 2016 sõlmis ta lepingu Saksamaa meistriliiga klubiga [[Brose Bamberg|Brose Bambergiga]], kus ta mängis nii Brose Bambergis kui ka [[Baunach Young Pikes-i|Baunach Young Pikesis]] (Saksamaa 2. divisjon Pro A).<ref>{{Netiviide|autor=[[Eesti Rahvusringhääling]]|url=https://sport.err.ee/88186/euroliiga-klubi-solmis-noore-eestlasega-pika-lepingu|pealkiri=Euroliiga klubi sõlmis noore eestlasega pika lepingu|väljaanne=Sport.err.ee|aeg=1.07.2016}}</ref> 2019. aasta suvel Drell sõlmis lepingu Itaalia meistriliiga klubiga [[Victoria Libertas Pesaro]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Delfi (portaal)|Delfi Sport]]|url=https://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/itaalia-klubi-kinnitas-henri-drelli-palkamist-eestlane-solmib-pika-lepingu?id=86882967|pealkiri=Itaalia klubi kinnitas Henri Drelli palkamist, eestlane sõlmib pika lepingu|väljaanne=Delfi.ee|aeg=18.07.2019}}</ref> Veebruaris 2021 aitas Henri Drell Victoria Libertas Pesaro meeskonna Itaalia karikavõistluste finaali, kus kaotati [[AX Armani Exchange Olimpia Milano|AX Armani Exchange Olimpia Milanole]]. Karikavõistluste finaalturniiril olid Drelli näitajad keskmiselt 12,7 punkti/3,3 lauapalli/1 resultatiivset söötu mängus. Drellil olid turniiri parimad viskeprotsendid: kahepunktivisked 63,6% ja kolmepunktivisked 62,5%. Drell tunnistati turniiri parimaks ründemängijaks.<ref>{{Netiviide|autor=[[Õhtuleht|Õhtuleht Sport]]|url=https://sport.ohtuleht.ee/1026018/vagev-henri-drell-valiti-itaalia-karikavoistluste-finaalturniiri-parimaks-rundemangijaks|pealkiri=VÄGEV! Henri Drell valiti Itaalia karikavõistluste finaalturniiri parimaks ründemängijaks|aeg=14.02.2021}}</ref> Meeskonnast lahkus Drell 30. novembril 2021 ja suundu USA-sse. 9. aprillil 2023 naasis Drell USA-st Euroopasse, sõlmides hooaja lõpuni lepingu LNB Pro A Prantsusmaa klubi [[Chorale Roanne Basket]]iga. Sügisel 2023 suundus taas USA-sse. Olles tagasi tulnud USA-st, sõlmis Drell 13. märtsil 2025 lepingu Hispaania [[Liga ACB]] (korvpalli meistriliiga) klubiga [[Laguna Tenerife]].<ref>[https://sportando.basketball/en/henri-drell-joins-la-laguna-tenerife/ Henri Drell joins La Laguna Tenerife.] Sportando. 13 March 2025.</ref> Juulis 2025 teatas klubi, et ääremängijat Henri Drelli järgmisel hooajal võistkonnas ei ole. Drell mängis Tenerife meeskonnas kümnes Hispaania kõrgliigamängus, kus kogus keskmiselt 4 punkti ja 1,5 lauapalli. Hooajal 2025/2026 mängis Drell teises Liga ACB meeskonnas [[Joventut Badalona]], kus pidas 40 matši. Liiga põhiturniiri jooksul viskas ta mängus keskmiselt viis punkti ning noppis 2,5 lauapalli, FIBA Meistrite liigas olid tema keskmised näitajad 7,3 punkti ja 3,4 lauapalli.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120602355/henri-drell-lahkus-badalona-joventutist Henri Drell lahkus Badalona Joventutist] Sport. Delfi, 07. august 2026</ref> === Ameerika Ühendriigid === 17. jaanuaril 2022 sõlmis Drell lepingu NBA tütarliiga meeskonnaga Windy City Bulls, mis on NBA klubi Chicago Bullsi tütarmeeskond.<ref>{{Netiviide|autor=Peep Pahv|url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95663539/ametlik-henri-drell-liitus-nba-tutarliiga-meeskonnaga|pealkiri=AMETLIK {{!}} Henri Drell liitus NBA tütarliiga meeskonnaga|väljaanne=Delfi Sport}}</ref> Pärast seda, kui ta 2022. aasta NBA draftis ei osalenud, sõlmis ta NBA suveliiga lepingu Chicago Bullsiga. 12. oktoobril 2022 sõlmis Chicago Bulls Drelliga Exhibit-10 lepingu, kuid loobus lepingust kohe samal päeval. Seejärel sõlmis Drell uuesti lepingu Windy City Bullsiga ja lõpetas klubis hooaja keskmiselt 11,6 punkti, 6 lauapalli ja 2,5 korvisööduga mängu kohta.<ref>[https://stats.gleague.nba.com/player/1630929/ Henri Drell.] NBA G League Stats. Retrieved 21 April 2023.</ref> Euroopast naasnud, sõlmis Drell 12. septembril 2023 lepingu Chicago Bullsiga, kuid 12. oktoobril loobus klubi lepingust. 2. novembril liitus Drell taas Windy City Bullsiga.<ref>[https://windycity.gleague.nba.com/news/the-windy-city-bulls-announce-2023-training-camp-roster Windy City Bulls Announce 2023 Training Camp Roster.] NBA.com. 2 November 2023.</ref> 16. detsembril 2023 sõlmis Drell Chicago Bullsiga kahepoolse lepingu.<ref>[https://www.nba.com/bulls/news/chicago-bulls-sign-henri-drell-to-two-way-contract Chicago Bulls sign Henri Drell to Two-Way contract.] NBA.com. 16 December 2023.</ref> Kahepoolne (two-way) leping võimaldab mängijal hooajal mängida kindla arvu mänge nii NBA-s kui ka G-liigas. Drell tegi oma NBA debüüdi 14. märtsil 2024 [[Los Angeles Clippers]]i vastu. 14. augustil 2024 sõlmis Drell lepingu [[Portland Trail Blazers|Portland Trail Blazersiga]], kuid 29. septembril loobus klubi lepingust ja suunas Drelli NBA G-Liigasse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-14 |pealkiri=Chicago Bullsist lahkunud Drell sõlmis NBAs värske lepingu |url=https://sport.postimees.ee/8077417/chicago-bullsist-lahkunud-drell-solmis-nbas-varske-lepingu |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> Drell liitus Rip City Remixiga (Portland Trail Blazersi NBA G-Liiga klubi) 24. oktoobril.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Henri Drell andis mõista, et alustab hooaega G-liigas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120331508/henri-drell-andis-moista-et-alustab-hooaega-g-liigas |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2025. aasta alguses naasis Drell Euroopasse. '''NBA debüüt''' Eesti aja järgi 15. märtsi varahommikul 2024. aastal tegi Henri Drell ajalugu, kui kogus Chicago Bullsi ridades Clippersi vastu 2 minuti ja 53 sekundiga 2 punkti, 2 korvisöötu ja 1 ründelauapalli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LA Clippers vs Chicago Bulls Mar 14, 2024 Box Scores |url=https://www.nba.com/game/lac-vs-chi-0022300956/box-score |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=www.nba.com |keel=en}}</ref> Sellega tõusis Drell teiseks eestlaseks, kes on NBA-s platsil käinud ja lõpetas ühtlasi ka 25 aasta 11 kuu ja 3 päeva pikkuse pausi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nuggets vs Mavericks, April 11, 1998 |url=https://www.basketball-reference.com/boxscores/199804110DAL.html |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Basketball-Reference.com |keel=en}}</ref> Esimese eestlasena mängis NBA-s [[Martin Müürsepp]] aastatel 1996–1998. == Eesti koondis == Henri Drell on mänginud Eesti U14, U16 ja U18 noortekoondistes. 2016. aasta FIBA ​​U16 Euroopa meistrivõistlustel Poolas Radomis kogus ta keskmiselt 14,1 punkti ja 7,1 lauapalli mängus. Drell mängis 2018. aasta FIBA ​​Euroopa kuni 18-aastaste meistrivõistluste B-divisjoni turniiril, kus ta nimetati Tähtede viisikusse pärast seda, kui ta saavutas keskmiselt 19 punktiga mängu kohta turniiri kolmanda tulemuse, aidates Eesti meeskonnal lõpetada neljanda kohaga.<ref>[https://www.fiba.basketball/europe/u18b/2018/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA U18 European Championship Division B 2018.] FIBA.basketball.</ref> Drell tegi [[Eesti korvpallikoondis]]es debüüdi 21. veebruaril 2019, kui alistati [[Serbia]] 71:70. Drell viskas 9 minutiga 4 punkti, tegi 2 vaheltlõiget ja andis ühe korvisöödu.<ref>{{Netiviide|autor=[[Postimees]]|url=https://sport.postimees.ee/6529216/debutant-drell-teenis-peatreener-sokult-kiidusonu|pealkiri=Debütant Drell teenis peatreener Sokult kiidusõnu|aeg=22.02.2019}}</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa 2022. aasta meistrivõistluste]] kvalifikatsiooniturniiril kogus Drell viies [[Eesti korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondis]]e mängus keskmiselt 7,8 punkti ja 2,4 lauapalli, aidates meeskonnal jõuda finaalturniirile. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis#C alagrupp|Meistrivõistluste finaalturniiril]] olid Drelli näitajad Eesti koondises keskmiselt 25 minutit/8,6 punkti/5 lauapalli/1,8 res.söötu mängu kohta (Eesti meeskond saavutas 19. koha).<ref>[https://www.fiba.basketball/eurobasket/2022/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA EuroBasket 2022.] FIBA.basketball. Retrieved 13 September 2022.</ref> Drell mängis 2023. aastal koondises [[2024. aasta suveolümpiamängud]]e korvpalli eelvalikturniiril ning liitus taas koondisega [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriks. Finaalturniiril pidas Drell 5 mängu, kus tema näitajad olid keskmiselt 21 minutit/8,8 punkti/2,8 lauapalli/2,0 res.söötu mängu kohta. Tema punktirekord koondise mängudes on 21, visatud 2023. aasta augustis sõprusmängus Soome vastu (69:76). Suurim võetud lauapallide arv on 11 (2023 Belgia vastu) ja parim efektiivsuse näitaja 23 (2021 Islandi vastu).<ref>[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=2 Henri Drell.] Statistika. Eesti Korvaplliliit</ref> == Isiklikku == Henri Drelli perekond on korvpallitaustaga. Henri isa [[Harri Drell]] mängis aastatel 1984–1990 [[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalevi esinduskoosseisus]] ja Eesti korvpallikoondises. Ema [[Marelle Grünthal-Drell]] on kuulunud Eesti noorte, juunioride ja [[Eesti naiste korvpallikoondis|täiskasvanute korvpallikoondisse]].<ref>[https://www.esbl.ee/esblm/?p=317 Marelle Grünthal.] ESBL.</ref> Tema õde Janett Perv on mänginud samuti Eesti naiste korvpallikoondises.<ref>[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=2351 Janett Perv jätkab karjääri Bambergis] Eesti Korvpalliliit, 05. juuli 2016</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * Jarmo Jagomägi. [https://sport.postimees.ee/7920378/puust-ja-punaseks-mida-henri-drelli-varske-nba-leping-endast-kujutab "Mida Henri Drelli värske NBA leping endast kujutab?"] sport.postimees.ee, 17. detsember 2023. *[https://sport.err.ee/1609197421/nba-ekspert-olen-veendunud-et-naeme-henri-drelli-nba-platsil NBA ekspert: olen veendunud, et näeme Henri Drelli NBA platsil.] sport.err.ee, 17. detsember 2023. * [https://www.youtube.com/watch?v=1cx6AlNsiro Henri Drell ja Kalev Kruus.] videointervjuu, youtube.com, 3. mai 2024. {{JÄRJESTA:Drell, Henri}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] [[Kategooria:Chicago Bullsi mängijad]] [[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]] 8icqas6gqe82d4zziuzqvi1a4ayxe10 7217428 7217423 2026-08-18T17:30:27Z NOSSER 8097 /* Euroopa */ 7217428 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Korvpallur | nimi = Henri Drell | pilt = Henri Drell (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Henri Drell (2019) | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2000|4|25}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 206 cm | kaal = 99 kg | positsioon = väike ääremängija | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = [[BC Kalev/Cramo]]<br> (2012–2016)<br>[[Audentese SG/Noortekoondis|Audentes]]<br> (2015–2016)<br>[[Brose Bamberg]]<br> (2016–2019)<br>→[[Baunach Young Pikes]]<br> (2016–2019)<br>[[VL Pesaro]]<br> (2019–2021)<br>[[Windy City Bulls]]<br> (2022-2023)<br>[[Chorale Roanne]]<br>(2023)<br>[[Chicago Bulls]], [[NBA]] korvpalliliiga<br>(2023-2024)<br>→[[Windy City Bulls]]<br>(2023-2024)<br>[[Rip City Remix]]<br>(2024–2025)<br/>La Laguna [[CB Canarias|Tenerife]]<br/>(2025) <br/>Badalona Joventut<br/> (2025–2026) | koondis = [[Eesti korvpallikoondis]] | autasud = Itaalia karikavõistluste parim ründemängija (2021) }} '''Henri Drell''' (sündinud [[25. aprill]]il [[2000]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[Korvpall|korvpallur]]. Henri Drell on 206 cm pikk. Ta on ajaloos teine eestlane, kes on mänginud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] korvpalliliigas [[NBA]]. == Karjäär == === Euroopa === Drell alustas mängimist Audentese spordiklubi ja [[BC Kalev/Cramo]] noortemeeskonnas. 15-aastaselt liitus Drell [[Audentese SG/Noortekoondis|Audentese Spordigümnaasiumi / Noortekoondisega]].<ref>{{Netiviide|autor=Sportland Magazine|url=https://www.sportlandmagazine.com/est/talendikas-korvpallitaht-henri-drell/|pealkiri=TALENDIKAS KORVPALLITÄHT HENRI DRELL|aeg=10.06.2019}}</ref> 1. juulil 2016 sõlmis ta lepingu Saksamaa meistriliiga klubiga [[Brose Bamberg|Brose Bambergiga]], kus ta mängis nii Brose Bambergis kui ka [[Baunach Young Pikes-i|Baunach Young Pikesis]] (Saksamaa 2. divisjon Pro A).<ref>{{Netiviide|autor=[[Eesti Rahvusringhääling]]|url=https://sport.err.ee/88186/euroliiga-klubi-solmis-noore-eestlasega-pika-lepingu|pealkiri=Euroliiga klubi sõlmis noore eestlasega pika lepingu|väljaanne=Sport.err.ee|aeg=1.07.2016}}</ref> 2019. aasta suvel Drell sõlmis lepingu Itaalia meistriliiga klubiga [[Victoria Libertas Pesaro]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Delfi (portaal)|Delfi Sport]]|url=https://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/itaalia-klubi-kinnitas-henri-drelli-palkamist-eestlane-solmib-pika-lepingu?id=86882967|pealkiri=Itaalia klubi kinnitas Henri Drelli palkamist, eestlane sõlmib pika lepingu|väljaanne=Delfi.ee|aeg=18.07.2019}}</ref> Veebruaris 2021 aitas Henri Drell Victoria Libertas Pesaro meeskonna Itaalia karikavõistluste finaali, kus kaotati [[AX Armani Exchange Olimpia Milano|AX Armani Exchange Olimpia Milanole]]. Karikavõistluste finaalturniiril olid Drelli näitajad keskmiselt 12,7 punkti/3,3 lauapalli/1 resultatiivset söötu mängus. Drellil olid turniiri parimad viskeprotsendid: kahepunktivisked 63,6% ja kolmepunktivisked 62,5%. Drell tunnistati turniiri parimaks ründemängijaks.<ref>{{Netiviide|autor=[[Õhtuleht|Õhtuleht Sport]]|url=https://sport.ohtuleht.ee/1026018/vagev-henri-drell-valiti-itaalia-karikavoistluste-finaalturniiri-parimaks-rundemangijaks|pealkiri=VÄGEV! Henri Drell valiti Itaalia karikavõistluste finaalturniiri parimaks ründemängijaks|aeg=14.02.2021}}</ref> Meeskonnast lahkus Drell 30. novembril 2021 ja suundu USA-sse. 9. aprillil 2023 naasis Drell USA-st Euroopasse, sõlmides hooaja lõpuni lepingu LNB Pro A Prantsusmaa klubi [[Chorale Roanne Basket]]iga. Sügisel 2023 suundus taas USA-sse. Olles tagasi tulnud USA-st, sõlmis Drell 13. märtsil 2025 lepingu Hispaania [[Liga ACB]] (korvpalli meistriliiga) klubiga [[Laguna Tenerife]].<ref>[https://sportando.basketball/en/henri-drell-joins-la-laguna-tenerife/ Henri Drell joins La Laguna Tenerife.] Sportando. 13 March 2025.</ref> Juulis 2025 teatas klubi, et ääremängijat Henri Drelli järgmisel hooajal võistkonnas ei ole. Drell mängis Tenerife meeskonnas kümnes Hispaania kõrgliigamängus, kus kogus keskmiselt 4 punkti ja 1,5 lauapalli. Hooajal 2025/2026 mängis Drell teises Liga ACB meeskonnas [[Joventut Badalona]], kus pidas 40 matši. Liiga põhiturniiri jooksul viskas ta mängus keskmiselt viis punkti ning noppis 2,5 lauapalli, FIBA Meistrite liigas olid tema keskmised näitajad 7,3 punkti ja 3,4 lauapalli.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120602355/henri-drell-lahkus-badalona-joventutist Henri Drell lahkus Badalona Joventutist] Sport. Delfi, 07. august 2026</ref> Hooajaks 2026/2027 sõlmis Henri Drell üheaastase lepingu Leedu kõrgliigaklubi [[Klaipeda Neptunas]]ega<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120604649/henri-drell-liitus-leedu-korgliigas-mangiva-klaipeda-neptunasega Henri Drell liitus Leedu kõrgliigas ja EuroCupis mängiva Klaipeda Neptunasega], sport.delfi.ee, 18.08.2026</ref>. === Ameerika Ühendriigid === 17. jaanuaril 2022 sõlmis Drell lepingu NBA tütarliiga meeskonnaga Windy City Bulls, mis on NBA klubi Chicago Bullsi tütarmeeskond.<ref>{{Netiviide|autor=Peep Pahv|url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95663539/ametlik-henri-drell-liitus-nba-tutarliiga-meeskonnaga|pealkiri=AMETLIK {{!}} Henri Drell liitus NBA tütarliiga meeskonnaga|väljaanne=Delfi Sport}}</ref> Pärast seda, kui ta 2022. aasta NBA draftis ei osalenud, sõlmis ta NBA suveliiga lepingu Chicago Bullsiga. 12. oktoobril 2022 sõlmis Chicago Bulls Drelliga Exhibit-10 lepingu, kuid loobus lepingust kohe samal päeval. Seejärel sõlmis Drell uuesti lepingu Windy City Bullsiga ja lõpetas klubis hooaja keskmiselt 11,6 punkti, 6 lauapalli ja 2,5 korvisööduga mängu kohta.<ref>[https://stats.gleague.nba.com/player/1630929/ Henri Drell.] NBA G League Stats. Retrieved 21 April 2023.</ref> Euroopast naasnud, sõlmis Drell 12. septembril 2023 lepingu Chicago Bullsiga, kuid 12. oktoobril loobus klubi lepingust. 2. novembril liitus Drell taas Windy City Bullsiga.<ref>[https://windycity.gleague.nba.com/news/the-windy-city-bulls-announce-2023-training-camp-roster Windy City Bulls Announce 2023 Training Camp Roster.] NBA.com. 2 November 2023.</ref> 16. detsembril 2023 sõlmis Drell Chicago Bullsiga kahepoolse lepingu.<ref>[https://www.nba.com/bulls/news/chicago-bulls-sign-henri-drell-to-two-way-contract Chicago Bulls sign Henri Drell to Two-Way contract.] NBA.com. 16 December 2023.</ref> Kahepoolne (two-way) leping võimaldab mängijal hooajal mängida kindla arvu mänge nii NBA-s kui ka G-liigas. Drell tegi oma NBA debüüdi 14. märtsil 2024 [[Los Angeles Clippers]]i vastu. 14. augustil 2024 sõlmis Drell lepingu [[Portland Trail Blazers|Portland Trail Blazersiga]], kuid 29. septembril loobus klubi lepingust ja suunas Drelli NBA G-Liigasse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-14 |pealkiri=Chicago Bullsist lahkunud Drell sõlmis NBAs värske lepingu |url=https://sport.postimees.ee/8077417/chicago-bullsist-lahkunud-drell-solmis-nbas-varske-lepingu |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> Drell liitus Rip City Remixiga (Portland Trail Blazersi NBA G-Liiga klubi) 24. oktoobril.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Henri Drell andis mõista, et alustab hooaega G-liigas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120331508/henri-drell-andis-moista-et-alustab-hooaega-g-liigas |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2025. aasta alguses naasis Drell Euroopasse. '''NBA debüüt''' Eesti aja järgi 15. märtsi varahommikul 2024. aastal tegi Henri Drell ajalugu, kui kogus Chicago Bullsi ridades Clippersi vastu 2 minuti ja 53 sekundiga 2 punkti, 2 korvisöötu ja 1 ründelauapalli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LA Clippers vs Chicago Bulls Mar 14, 2024 Box Scores |url=https://www.nba.com/game/lac-vs-chi-0022300956/box-score |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=www.nba.com |keel=en}}</ref> Sellega tõusis Drell teiseks eestlaseks, kes on NBA-s platsil käinud ja lõpetas ühtlasi ka 25 aasta 11 kuu ja 3 päeva pikkuse pausi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nuggets vs Mavericks, April 11, 1998 |url=https://www.basketball-reference.com/boxscores/199804110DAL.html |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Basketball-Reference.com |keel=en}}</ref> Esimese eestlasena mängis NBA-s [[Martin Müürsepp]] aastatel 1996–1998. == Eesti koondis == Henri Drell on mänginud Eesti U14, U16 ja U18 noortekoondistes. 2016. aasta FIBA ​​U16 Euroopa meistrivõistlustel Poolas Radomis kogus ta keskmiselt 14,1 punkti ja 7,1 lauapalli mängus. Drell mängis 2018. aasta FIBA ​​Euroopa kuni 18-aastaste meistrivõistluste B-divisjoni turniiril, kus ta nimetati Tähtede viisikusse pärast seda, kui ta saavutas keskmiselt 19 punktiga mängu kohta turniiri kolmanda tulemuse, aidates Eesti meeskonnal lõpetada neljanda kohaga.<ref>[https://www.fiba.basketball/europe/u18b/2018/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA U18 European Championship Division B 2018.] FIBA.basketball.</ref> Drell tegi [[Eesti korvpallikoondis]]es debüüdi 21. veebruaril 2019, kui alistati [[Serbia]] 71:70. Drell viskas 9 minutiga 4 punkti, tegi 2 vaheltlõiget ja andis ühe korvisöödu.<ref>{{Netiviide|autor=[[Postimees]]|url=https://sport.postimees.ee/6529216/debutant-drell-teenis-peatreener-sokult-kiidusonu|pealkiri=Debütant Drell teenis peatreener Sokult kiidusõnu|aeg=22.02.2019}}</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa 2022. aasta meistrivõistluste]] kvalifikatsiooniturniiril kogus Drell viies [[Eesti korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondis]]e mängus keskmiselt 7,8 punkti ja 2,4 lauapalli, aidates meeskonnal jõuda finaalturniirile. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis#C alagrupp|Meistrivõistluste finaalturniiril]] olid Drelli näitajad Eesti koondises keskmiselt 25 minutit/8,6 punkti/5 lauapalli/1,8 res.söötu mängu kohta (Eesti meeskond saavutas 19. koha).<ref>[https://www.fiba.basketball/eurobasket/2022/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA EuroBasket 2022.] FIBA.basketball. Retrieved 13 September 2022.</ref> Drell mängis 2023. aastal koondises [[2024. aasta suveolümpiamängud]]e korvpalli eelvalikturniiril ning liitus taas koondisega [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriks. Finaalturniiril pidas Drell 5 mängu, kus tema näitajad olid keskmiselt 21 minutit/8,8 punkti/2,8 lauapalli/2,0 res.söötu mängu kohta. Tema punktirekord koondise mängudes on 21, visatud 2023. aasta augustis sõprusmängus Soome vastu (69:76). Suurim võetud lauapallide arv on 11 (2023 Belgia vastu) ja parim efektiivsuse näitaja 23 (2021 Islandi vastu).<ref>[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=2 Henri Drell.] Statistika. Eesti Korvaplliliit</ref> == Isiklikku == Henri Drelli perekond on korvpallitaustaga. Henri isa [[Harri Drell]] mängis aastatel 1984–1990 [[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalevi esinduskoosseisus]] ja Eesti korvpallikoondises. Ema [[Marelle Grünthal-Drell]] on kuulunud Eesti noorte, juunioride ja [[Eesti naiste korvpallikoondis|täiskasvanute korvpallikoondisse]].<ref>[https://www.esbl.ee/esblm/?p=317 Marelle Grünthal.] ESBL.</ref> Tema õde Janett Perv on mänginud samuti Eesti naiste korvpallikoondises.<ref>[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=2351 Janett Perv jätkab karjääri Bambergis] Eesti Korvpalliliit, 05. juuli 2016</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * Jarmo Jagomägi. [https://sport.postimees.ee/7920378/puust-ja-punaseks-mida-henri-drelli-varske-nba-leping-endast-kujutab "Mida Henri Drelli värske NBA leping endast kujutab?"] sport.postimees.ee, 17. detsember 2023. *[https://sport.err.ee/1609197421/nba-ekspert-olen-veendunud-et-naeme-henri-drelli-nba-platsil NBA ekspert: olen veendunud, et näeme Henri Drelli NBA platsil.] sport.err.ee, 17. detsember 2023. * [https://www.youtube.com/watch?v=1cx6AlNsiro Henri Drell ja Kalev Kruus.] videointervjuu, youtube.com, 3. mai 2024. {{JÄRJESTA:Drell, Henri}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] [[Kategooria:Chicago Bullsi mängijad]] [[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]] k9uy1ajkmkeshobely6ivhkw3uzatuc 7217432 7217428 2026-08-18T17:47:41Z NOSSER 8097 7217432 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Korvpallur | nimi = Henri Drell | pilt = Henri Drell (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Henri Drell (2019) | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2000|4|25}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 206 cm | kaal = 99 kg | positsioon = väike ääremängija | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = [[BC Kalev/Cramo]]<br> (2012–2016)<br>[[Audentese SG/Noortekoondis|Audentes]]<br> (2015–2016)<br>[[Brose Bamberg]]<br> (2016–2019)<br>→[[Baunach Young Pikes]]<br> (2016–2019)<br>[[VL Pesaro]]<br> (2019–2021)<br>[[Windy City Bulls]]<br> (2022-2023)<br>[[Chorale Roanne]]<br>(2023)<br>[[Chicago Bulls]], [[NBA]] korvpalliliiga<br>(2023-2024)<br>→[[Windy City Bulls]]<br>(2023-2024)<br>[[Rip City Remix]]<br>(2024–2025)<br/>La Laguna [[CB Canarias|Tenerife]]<br/>(2025) <br/>Badalona Joventut<br/> (2025–2026)<br/> [[Klaipėda Neptūnas]] (2026–2027) | koondis = [[Eesti korvpallikoondis]] | autasud = Itaalia karikavõistluste parim ründemängija (2021) }} '''Henri Drell''' (sündinud [[25. aprill]]il [[2000]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[Korvpall|korvpallur]]. Henri Drell on 206 cm pikk. Ta on ajaloos teine eestlane, kes on mänginud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] korvpalliliigas [[NBA]]. == Karjäär == === Euroopa === Drell alustas mängimist Audentese spordiklubi ja [[BC Kalev/Cramo]] noortemeeskonnas. 15-aastaselt liitus Drell [[Audentese SG/Noortekoondis|Audentese Spordigümnaasiumi / Noortekoondisega]].<ref>{{Netiviide|autor=Sportland Magazine|url=https://www.sportlandmagazine.com/est/talendikas-korvpallitaht-henri-drell/|pealkiri=TALENDIKAS KORVPALLITÄHT HENRI DRELL|aeg=10.06.2019}}</ref> 1. juulil 2016 sõlmis ta lepingu Saksamaa meistriliiga klubiga [[Brose Bamberg|Brose Bambergiga]], kus ta mängis nii Brose Bambergis kui ka [[Baunach Young Pikes-i|Baunach Young Pikesis]] (Saksamaa 2. divisjon Pro A).<ref>{{Netiviide|autor=[[Eesti Rahvusringhääling]]|url=https://sport.err.ee/88186/euroliiga-klubi-solmis-noore-eestlasega-pika-lepingu|pealkiri=Euroliiga klubi sõlmis noore eestlasega pika lepingu|väljaanne=Sport.err.ee|aeg=1.07.2016}}</ref> 2019. aasta suvel Drell sõlmis lepingu Itaalia meistriliiga klubiga [[Victoria Libertas Pesaro]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Delfi (portaal)|Delfi Sport]]|url=https://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/itaalia-klubi-kinnitas-henri-drelli-palkamist-eestlane-solmib-pika-lepingu?id=86882967|pealkiri=Itaalia klubi kinnitas Henri Drelli palkamist, eestlane sõlmib pika lepingu|väljaanne=Delfi.ee|aeg=18.07.2019}}</ref> Veebruaris 2021 aitas Henri Drell Victoria Libertas Pesaro meeskonna Itaalia karikavõistluste finaali, kus kaotati [[AX Armani Exchange Olimpia Milano|AX Armani Exchange Olimpia Milanole]]. Karikavõistluste finaalturniiril olid Drelli näitajad keskmiselt 12,7 punkti/3,3 lauapalli/1 resultatiivset söötu mängus. Drellil olid turniiri parimad viskeprotsendid: kahepunktivisked 63,6% ja kolmepunktivisked 62,5%. Drell tunnistati turniiri parimaks ründemängijaks.<ref>{{Netiviide|autor=[[Õhtuleht|Õhtuleht Sport]]|url=https://sport.ohtuleht.ee/1026018/vagev-henri-drell-valiti-itaalia-karikavoistluste-finaalturniiri-parimaks-rundemangijaks|pealkiri=VÄGEV! Henri Drell valiti Itaalia karikavõistluste finaalturniiri parimaks ründemängijaks|aeg=14.02.2021}}</ref> Meeskonnast lahkus Drell 30. novembril 2021 ja suundu USA-sse. 9. aprillil 2023 naasis Drell USA-st Euroopasse, sõlmides hooaja lõpuni lepingu LNB Pro A Prantsusmaa klubi [[Chorale Roanne Basket]]iga. Sügisel 2023 suundus taas USA-sse. Olles tagasi tulnud USA-st, sõlmis Drell 13. märtsil 2025 lepingu Hispaania [[Liga ACB]] (korvpalli meistriliiga) klubiga [[Laguna Tenerife]].<ref>[https://sportando.basketball/en/henri-drell-joins-la-laguna-tenerife/ Henri Drell joins La Laguna Tenerife.] Sportando. 13 March 2025.</ref> Juulis 2025 teatas klubi, et ääremängijat Henri Drelli järgmisel hooajal võistkonnas ei ole. Drell mängis Tenerife meeskonnas kümnes Hispaania kõrgliigamängus, kus kogus keskmiselt 4 punkti ja 1,5 lauapalli. Hooajal 2025/2026 mängis Drell teises Liga ACB meeskonnas [[Joventut Badalona]], kus pidas 40 matši. Liiga põhiturniiri jooksul viskas ta mängus keskmiselt viis punkti ning noppis 2,5 lauapalli, FIBA Meistrite liigas olid tema keskmised näitajad 7,3 punkti ja 3,4 lauapalli.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120602355/henri-drell-lahkus-badalona-joventutist Henri Drell lahkus Badalona Joventutist] Sport. Delfi, 07. august 2026</ref> Hooajaks 2026/2027 sõlmis Henri Drell üheaastase lepingu Leedu kõrgliigaklubi [[Klaipėda Neptūnas]]ega<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120604649/henri-drell-liitus-leedu-korgliigas-mangiva-klaipeda-neptunasega Henri Drell liitus Leedu kõrgliigas ja EuroCupis mängiva Klaipeda Neptunasega], sport.delfi.ee, 18.08.2026</ref>. === Ameerika Ühendriigid === 17. jaanuaril 2022 sõlmis Drell lepingu NBA tütarliiga meeskonnaga Windy City Bulls, mis on NBA klubi Chicago Bullsi tütarmeeskond.<ref>{{Netiviide|autor=Peep Pahv|url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95663539/ametlik-henri-drell-liitus-nba-tutarliiga-meeskonnaga|pealkiri=AMETLIK {{!}} Henri Drell liitus NBA tütarliiga meeskonnaga|väljaanne=Delfi Sport}}</ref> Pärast seda, kui ta 2022. aasta NBA draftis ei osalenud, sõlmis ta NBA suveliiga lepingu Chicago Bullsiga. 12. oktoobril 2022 sõlmis Chicago Bulls Drelliga Exhibit-10 lepingu, kuid loobus lepingust kohe samal päeval. Seejärel sõlmis Drell uuesti lepingu Windy City Bullsiga ja lõpetas klubis hooaja keskmiselt 11,6 punkti, 6 lauapalli ja 2,5 korvisööduga mängu kohta.<ref>[https://stats.gleague.nba.com/player/1630929/ Henri Drell.] NBA G League Stats. Retrieved 21 April 2023.</ref> Euroopast naasnud, sõlmis Drell 12. septembril 2023 lepingu Chicago Bullsiga, kuid 12. oktoobril loobus klubi lepingust. 2. novembril liitus Drell taas Windy City Bullsiga.<ref>[https://windycity.gleague.nba.com/news/the-windy-city-bulls-announce-2023-training-camp-roster Windy City Bulls Announce 2023 Training Camp Roster.] NBA.com. 2 November 2023.</ref> 16. detsembril 2023 sõlmis Drell Chicago Bullsiga kahepoolse lepingu.<ref>[https://www.nba.com/bulls/news/chicago-bulls-sign-henri-drell-to-two-way-contract Chicago Bulls sign Henri Drell to Two-Way contract.] NBA.com. 16 December 2023.</ref> Kahepoolne (two-way) leping võimaldab mängijal hooajal mängida kindla arvu mänge nii NBA-s kui ka G-liigas. Drell tegi oma NBA debüüdi 14. märtsil 2024 [[Los Angeles Clippers]]i vastu. 14. augustil 2024 sõlmis Drell lepingu [[Portland Trail Blazers|Portland Trail Blazersiga]], kuid 29. septembril loobus klubi lepingust ja suunas Drelli NBA G-Liigasse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-14 |pealkiri=Chicago Bullsist lahkunud Drell sõlmis NBAs värske lepingu |url=https://sport.postimees.ee/8077417/chicago-bullsist-lahkunud-drell-solmis-nbas-varske-lepingu |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> Drell liitus Rip City Remixiga (Portland Trail Blazersi NBA G-Liiga klubi) 24. oktoobril.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Henri Drell andis mõista, et alustab hooaega G-liigas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120331508/henri-drell-andis-moista-et-alustab-hooaega-g-liigas |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2025. aasta alguses naasis Drell Euroopasse. '''NBA debüüt''' Eesti aja järgi 15. märtsi varahommikul 2024. aastal tegi Henri Drell ajalugu, kui kogus Chicago Bullsi ridades Clippersi vastu 2 minuti ja 53 sekundiga 2 punkti, 2 korvisöötu ja 1 ründelauapalli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LA Clippers vs Chicago Bulls Mar 14, 2024 Box Scores |url=https://www.nba.com/game/lac-vs-chi-0022300956/box-score |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=www.nba.com |keel=en}}</ref> Sellega tõusis Drell teiseks eestlaseks, kes on NBA-s platsil käinud ja lõpetas ühtlasi ka 25 aasta 11 kuu ja 3 päeva pikkuse pausi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nuggets vs Mavericks, April 11, 1998 |url=https://www.basketball-reference.com/boxscores/199804110DAL.html |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Basketball-Reference.com |keel=en}}</ref> Esimese eestlasena mängis NBA-s [[Martin Müürsepp]] aastatel 1996–1998. == Eesti koondis == Henri Drell on mänginud Eesti U14, U16 ja U18 noortekoondistes. 2016. aasta FIBA ​​U16 Euroopa meistrivõistlustel Poolas Radomis kogus ta keskmiselt 14,1 punkti ja 7,1 lauapalli mängus. Drell mängis 2018. aasta FIBA ​​Euroopa kuni 18-aastaste meistrivõistluste B-divisjoni turniiril, kus ta nimetati Tähtede viisikusse pärast seda, kui ta saavutas keskmiselt 19 punktiga mängu kohta turniiri kolmanda tulemuse, aidates Eesti meeskonnal lõpetada neljanda kohaga.<ref>[https://www.fiba.basketball/europe/u18b/2018/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA U18 European Championship Division B 2018.] FIBA.basketball.</ref> Drell tegi [[Eesti korvpallikoondis]]es debüüdi 21. veebruaril 2019, kui alistati [[Serbia]] 71:70. Drell viskas 9 minutiga 4 punkti, tegi 2 vaheltlõiget ja andis ühe korvisöödu.<ref>{{Netiviide|autor=[[Postimees]]|url=https://sport.postimees.ee/6529216/debutant-drell-teenis-peatreener-sokult-kiidusonu|pealkiri=Debütant Drell teenis peatreener Sokult kiidusõnu|aeg=22.02.2019}}</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa 2022. aasta meistrivõistluste]] kvalifikatsiooniturniiril kogus Drell viies [[Eesti korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondis]]e mängus keskmiselt 7,8 punkti ja 2,4 lauapalli, aidates meeskonnal jõuda finaalturniirile. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis#C alagrupp|Meistrivõistluste finaalturniiril]] olid Drelli näitajad Eesti koondises keskmiselt 25 minutit/8,6 punkti/5 lauapalli/1,8 res.söötu mängu kohta (Eesti meeskond saavutas 19. koha).<ref>[https://www.fiba.basketball/eurobasket/2022/player/Henri-Drell Henri DRELL at the FIBA EuroBasket 2022.] FIBA.basketball. Retrieved 13 September 2022.</ref> Drell mängis 2023. aastal koondises [[2024. aasta suveolümpiamängud]]e korvpalli eelvalikturniiril ning liitus taas koondisega [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriks. Finaalturniiril pidas Drell 5 mängu, kus tema näitajad olid keskmiselt 21 minutit/8,8 punkti/2,8 lauapalli/2,0 res.söötu mängu kohta. Tema punktirekord koondise mängudes on 21, visatud 2023. aasta augustis sõprusmängus Soome vastu (69:76). Suurim võetud lauapallide arv on 11 (2023 Belgia vastu) ja parim efektiivsuse näitaja 23 (2021 Islandi vastu).<ref>[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=2 Henri Drell.] Statistika. Eesti Korvaplliliit</ref> == Isiklikku == Henri Drelli perekond on korvpallitaustaga. Henri isa [[Harri Drell]] mängis aastatel 1984–1990 [[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalevi esinduskoosseisus]] ja Eesti korvpallikoondises. Ema [[Marelle Grünthal-Drell]] on kuulunud Eesti noorte, juunioride ja [[Eesti naiste korvpallikoondis|täiskasvanute korvpallikoondisse]].<ref>[https://www.esbl.ee/esblm/?p=317 Marelle Grünthal.] ESBL.</ref> Tema õde Janett Perv on mänginud samuti Eesti naiste korvpallikoondises.<ref>[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=2351 Janett Perv jätkab karjääri Bambergis] Eesti Korvpalliliit, 05. juuli 2016</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * Jarmo Jagomägi. [https://sport.postimees.ee/7920378/puust-ja-punaseks-mida-henri-drelli-varske-nba-leping-endast-kujutab "Mida Henri Drelli värske NBA leping endast kujutab?"] sport.postimees.ee, 17. detsember 2023. *[https://sport.err.ee/1609197421/nba-ekspert-olen-veendunud-et-naeme-henri-drelli-nba-platsil NBA ekspert: olen veendunud, et näeme Henri Drelli NBA platsil.] sport.err.ee, 17. detsember 2023. * [https://www.youtube.com/watch?v=1cx6AlNsiro Henri Drell ja Kalev Kruus.] videointervjuu, youtube.com, 3. mai 2024. {{JÄRJESTA:Drell, Henri}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] [[Kategooria:Chicago Bullsi mängijad]] [[Kategooria:Eesti meeste korvpallikoondislased]] 4xed3iwpg4m0bvdmkvyz81y4weiwzyy Aleksandr Popov (jäähokimängija) 0 605455 7217723 5863855 2026-08-19T08:19:38Z Kuriuss 38125 7217723 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Aleksandr Popov, HC Avangard, 2011.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]]|jäähoki}} }} '''Aleksandr Aleksandrovitš Popov''' ([[vene keel]]es Алекса́ндр Алекса́ндрович Попо́в; sündinud [[31. august]]il [[1980]] [[Angarsk]]is) on [[Venemaa]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[KHL]]-i klubis [[HK Moskva CSKA|Moskva CSKA]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel. Ta mängis 18 hooaega [[Omski Avangard]]is, mille meeskonnas debüteeris Venemaa kõrgliigas hooajal 1998–99. Hooajal 2003–04 tuli ta Avangardiga Venemaa meistriks. KHL-is mängis ta klubiga alates hooajast [[KHL-i hooaeg 2008–2009|2008–09]]. Popov on Avangardi läbi aegade resultatiivseim mängija KHL-is (80+166). 2014. aastal valiti ta [[KHL-i tähtede mäng]]ule. Alates hooajast 2016–17 mängib ta Moskva CSKA-s. 2019. aastal võitis ta klubiga [[Gagarini karikas|Gagarini karika]]. 2012. aastal tuli Popov [[Venemaa jäähokikoondis]]e koosseisus maailmameistriks. Venemaa koondise koosseisus osales ta ka [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el. == Välislingid == * [https://en.khl.ru/players/4101/ Aleksandr Popov KHL.ru lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=59249 Aleksandr Popov hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Popov, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa jäähokimängijad]] [[Kategooria:Omski Avangardi mängijad]] [[Kategooria:HK Moskva CSKA mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] mkcijts1ar8xfi5ayez1e14u9aw0ycz Jean-Léon Gérôme 0 609533 7217848 7095557 2026-08-19T10:38:17Z Kuriuss 38125 7217848 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Jean-Léon Gérôme | Pilt = Jean-Léon Gérôme by Nadar.jpg | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1824|05|11}} | Sünnikoht = [[Vesoul]], [[Prantsusmaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1904|01|10|1824|05|11}} | Surmakoht = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | Tegevusala = [[skulptuur]], [[maalikunst]] | Kunsti õppinud = [[Paul Delaroche]], [[Charles Gleyre]] | Kunstivool = [[akadeemiline kunst]], [[orientalism]], [[Realism (kunst)|realism]] | Tuntud teoseid = }} '''Jean-Léon Gérôme''' ([[11. mai]] [[1824]] [[Vesoul]] – [[10. jaanuar]] [[1904]] [[Pariis]]) oli [[prantsuse]] [[Maalikunst|maalikunstnik]] ja [[Skulptuur|skulptor]], kes viljeles [[Akadeemiline kunst|akadeemilist kunsti]]. Tema maale reprodutseeriti nii laialt, et ta oli "1880. aastaks vaieldamatult maailma kuulsaim elav kunstnik". Tema looming hõlmas [[Ajaloomaal|ajaloolist maalikunsti]], [[vanakreeka mütoloogia]]t, [[Orientalism|orientalistikat]], portreesid ja muid teemasid, viies akadeemilise maalitraditsiooni kunstilisse haripunkti. Teda peetakse selle akadeemilise perioodi üheks olulisemaks maalikunstnikuks. Ta oli ka kunstiõpetaja, kellel oli mitmeid kuulsaid õpilasi. == Noorus == [[Fail:Maison_natale_de_Jean-Léon_Gérôme_à_Vesoul_2.jpg|vasakul|pisi| Jean-Léon Gérôme'i sünnikoht [[Vesoul|Vesoulis]] [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ]] Jean-Léon Gérôme sündis [[Haute-Saône'i departemang]]us [[Vesoul]]i linnas. 1840. aastast õppis ta [[Pariis|Pariisis]] [[Paul Delaroche|Paul Delaroche'i]] käe all, kellega ta 1843. aastal Itaaliasse läks. Ta külastas [[Firenze]]t, [[Rooma]]t, [[Püha Peetruse basiilika|Vatikani]] ja [[Pompei]]d. 1844. aastal Pariisi naasnult asus ta sarnaselt paljude Delaroche'i õpilastega [[Charles Gleyre]] ateljeesse ja õppis seal lühikest aega. Seejärel õppis ta [[École des Beaux-Arts]]is. 1846. aastal üritas ta pääseda mainekale [[Prix de Rome]]'ile, kuid ei läbinud kandideerimise viimast etappi, kuna tema joonistamisoskustes oli suuri puudusi.<ref name="Britannica">Chisholm, Hugh, ed. "Gérôme, Jean Léon," ''Encyclopædia Britannica'' (11th ed.). Cambridge University, 1901.</ref> [[Fail:JEAN-LÉON_GÉRÔME_-_Jóvenes_griegos_presenciando_una_pelea_de_gallos_(Museo_de_Orsay,_París,_1846._Óleo_sobre_lienzo,_143_x_204_cm).jpg|pisi|"Kukevõitlus", 1846, [[Orsay muuseum]] ]] Tema maal "Kukevõitlus" (1846) on akadeemiline harjutus, mis kujutab alasti noormeest ja väga õhukeselt riides noort naist kahe võitluskukega, taustal [[Napoli|Napoli laht.]] Ta saatis selle maali 1847. aastal Pariisi salongi, kus see sai talle kolmanda klassi medali. Seda teost peeti Gleyre ateljeest (sh Henri-Pierre Picou ja Jean-Louis Hamon) väljakujunenud Neo-Greci liikumise kehastuseks ja seda hindas kõrgelt mõjukas prantsuse kriitik [[Théophile Gautier]], kelle ülevaade tegi Gérôme'i kuulsaks ja lõi aluse tema karjäärile.<ref name="Whirling">{{Cite web|url=https://www.stairsainty.com/artwork/the-whirling-dervish-436/|title=''The Whirling Dervish''|website=stairsainty.com}}</ref> Gérôme loobus oma unistusest võita Prix de Rome ja kasutas ära ootamatut edu. Tema maalid "Neitsi, imik Jeesus ja Püha Johannes" ja "Anacreon, Bacchus ja Eros" võtsid Pariisi salongis 1848. aastal teise klassi medali. 1849. aastal maalis ta teosed "Michelangelo" ja "Daami portree". 1851. aastal kaunistas ta vaasi, mille hiljem kinkis Prantsusmaa keiser [[Napoleon III]] [[Albert (Saksi-Coburg-Gotha)|prints Albertile]], nüüd on see Londoni Püha Jaakobi palee kuningliku kogu osa. Ta osales 1851. aastal näitusel maalidega "Intérieur grec", "Souvenir d'Italie", "Bacchus ja Armastus, Purjus" , 1852. aastal maaliga "Paestum" ja 1853. aastal maaliga "Idüll"<ref name="Britannica" /> == Olulised tellimused == [[Fail:Le_Siècle_d'Auguste_-_naissance_de_N.S._Jésus-Christ_par_Gérôme.jpg|vasakul|pisi|"Augustuse ajastu, Kristuse sünd", u 1852–1854, Musée de Picardie ]] 1852. aastal sai Gérôme tellimuse maalida tema enda valitud allegoorilisest teemast suur seinamaaling. "Augustuse ajastu, Kristuse sünd", võis olla mõeldud [[Napoleon III]] meelitamiseks, kelle valitsus tellis seinamaali ja keda nimetati "uueks Augustuseks".<ref>{{Cite web|url=https://www.musee-orsay.fr/en/collections/index-of-works/notice.html?no_cache=1&nnumid=020568&cHash=3989ea08cf|title=Siècle d'Auguste : Naissance de N.S. Jésus Christ|website=www.musee-orsay.fr}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.getty.edu/art/collection/objects/767/jean-leon-gerome-the-age-of-augustus-the-birth-of-christ-french-about-1852-1854/|title=The Age of Augustus, the Birth of Christ|website=getty.edu}}</ref> Märkimisväärne sissemakse võimaldas Gérômel reisida, kõigepealt 1853. aastal koos näitleja Edmond Gotiga [[Konstantinoopol]]isse ning 1854. aastal [[Kreeka]]sse, Türki ning [[Doonau]] kallastele, kus ta viibis musitseerivate Vene ajateenijate kontserdil. [[Fail:Jean-leon-Gerome--Recreation-in-a-Russian-Camp-1855.jpg|pisi|"Puhkus Vene laagris", 1855]] 1853. aastal kolis Gérôme Pariisi, Rue Notre-Dame-des-Champsi stuudiote rühma Boîte à Thé'sse. Sellest sai kunstnike, kirjanike ja näitlejate kohtumispaik, kus [[George Sand]] lõbustas heliloojaid [[Hector Berlioz]]i, [[Johannes Brahms]]i ja [[Gioachino Rossini]]t ning romaanikirjanikke [[Théophile Gautier]]i ja [[Ivan Turgenev]]it. 1854. aastal lõpetas ta veel ühe olulise tellimuse, kaunistades Pariisi Püha Severinuse kirikus Püha Hieronymuse kabeli. Tema "Püha [[Hieronymus]]e viimane armulaud" selles kabelis kajastab [[Jean Auguste Dominique Ingres]]i mõju tema usuteemalistele teostele. 1855. aasta [[maailmanäitus]]ele pani ta välja teosed "Pifferaro", "Karjus" ja "Augustuse ajastu, Kristuse sünd", kuid kõige rohkem tähelepanu pälvis hoopis tagasihoidlik "Puhkus Vene laagris".<ref name="Britannica" /> == Orientalism == [[Fail:Jean-Léon_Gérôme_1878_Campement_pres_de_Constantinople.jpg|vasakul|pisi|"Laager Konstantinoopoli lähedal", 1878, Ger Eenensi kogu, Holland]] 1856. aastal külastas Gérôme esimest korda [[Egiptus]]t. Tema marsruut kulges mööda [[Niilus]]t [[Kairo]]sse, sealt [[Al-Fayyūm]]i, siis edasi mööda Niilust [[Abu Simbel]]isse, siis tagasi Kairosse, läbi Siinai poolsaare [[Jeruusalemm]]a ja lõpuks [[Damaskus]]se.<ref>Gerald M. Ackerman: Jean-Léon Gérôme: Eight Oil Sketches. 05.12.2004</ref> See reis innustas Gérôme'i maalima paljusid orientalistikamaale, mis kujutavad araabia religioosset praktikat, žanristseene ja Põhja-Aafrika maastikke. [[Fail:Jean-Léon Gérôme - Le Marché d'esclaves.jpg|pisi|"Orjaturg", u 1866, Clarki Kunstiinstituut. Gérôme maalis väga sarnase teose 1857. aastal Vana-Kreeka või Rooma keskkonnas<ref name="lees">{{Cite book|year=2012|title=Nineteenth-Century European Paintings at the Sterling and Francine Clark Art Institute (excerpt: "The Slave Market")|pages=359–363|url=http://media.clarkart.edu/1955.53_EuroCat.pdf|editor-last=Lees|editor-first=Sarah}}</ref>]] Nende hulgas on maale, millel idamaine seade on kombineeritud alasti naiste kujutamisega. "Orjaturg", "Bursa suur bassein", "Bassein haaremis" ja muud sarnased teemad olid kujutluspildid, milles Gérôme ühendas täpsed Lähis-Ida arhitektuurilisi detailid Pariisi stuudios maalitud idealiseeritud aktidega.<ref>e.g. Nochlin (1983); Toledano (1998, 4–6); Lees (2012)</ref> (2019. aastal kasutas [[Parempopulism|parempoolne populistlik]] Saksamaa partei [[Alternatiiv Saksamaale]] "Orjaturgu" [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kampaaniaplakatil.)<ref name="us-museum">{{Cite web|last=Grieshaber|first=Kirsten|url=https://www.apnews.com/e4a3dca3c7464ca3925e4fe67afda5a6|title=US museum condemns use of its art by German far-right party|website=www.apnews.com|date=30.04.2019|access-date=16.08.2019|language=en}}</ref> Reisidel kogus Gérôme stuudiosse idamaiste stseenide lavastamiseks esemeid ja kostüüme ning tegi taustaks ka loodusmaale. 1878. aasta autobiograafilises essees kirjeldas Gérôme, kui olulised olid tema jaoks kohapeal tehtud õlijoonistused: "Isegi pärast pikka marssi ereda päikese all, hakkasin ma kohe keskendunult tööle, kui me telkimispaik olime jõudnud. Aga oh! Kui palju asju jäi maha, millest on mul ainult mälestused!"<ref>Gérôme, Notes, "J. L. Gérôme á la montée de sa carrière, fait la balance", in: ''Bulletin de la société d'agriculture, lettres, sciences et arts de la Haute-Saône'', 1980, pp. 1–30</ref> Gérôme'i mainet suurendas [[Salong (Pariis)|Pariisi salongis]] 1857. aastal näitusel esitletud "Egiptuse värvatud kõrbe ületamas", "Memnon ja Sesostris", "Kaamelid joomas" ja "Suite d'un bal masqué".<ref name="Musée Condé">{{Cite web|url=http://www.domainedechantilly.com|title=Musée Condé|website=Suite d'un bal masqué|access-date=8.11.2012}}</ref> == Naasmine klassikaliste ainete juurde == [[Fail:Ave_Caesar_Morituri_te_Salutant_(Gérôme)_01.jpg|vasakul|pisi|"Ave Caesar! Morituri te Salutant", 1859, Yale'i Ülikooli Kunstigalerii ]] 1858. aastal aitas ta kaunistada prints Napoléon Joseph Charles Paul Paul Bonaparte'i Pariisi maja Pompei stiilis. Vürst oli ostnud maali "Intérieur grec" (1850), mis kujutas Pompei stiilis lõbumaja. 1859. aasta [[Salong (Pariis)|salongis]] näidatud maaliga "Ave Caesar! Morituri te Salutant" naasis Gérôme klassikaliste ainete juurde, kuid pilt ei huvitanud avalikkust. "Kuningas Candaule" (1859) ja "Phryné devant l'aréopage" ja "Sokrates otsimas Alcibiadest Aspasia majas" (mõlemad 1861) tekitasid maalikunstniku valitud teemade tõttu skandaali. Samuti eksponeeris ta 1861. aasta salongis maale "Egiptlane põhku lõikamas" ja "Rembrandt faisant mordre une planche à l'eau-forte". 1833. aastal abiellus ta rahvusvahelise kunstikaupmehe Adolphe Goupili tütre Marie Goupiliga (1842–1912). Nad said neli tütart ja ühe poja. Pärast abiellumist kolis ta majja Rue de Bruxellesis Folies Bergère'i lähedal. Ta laiendas selle suursuguseks majaks, kus olid tallid, allpool skulptuuristuudio ja ülemisel korrusel maalistuudio.<ref name="Britannica" /> == Ateljee École des Beaux-Artsis == [[Fail:École_des_beaux-arts,_avant_1902_(detail).jpg|pisi| Üliõpilased ja modell, arvatavasti üks Gérome'i klassidest École des Beaux-Artsis.]] Gérôme nimetati üheks [[École des Beaux-Arts]]i kolmest professorist. Ta alustas tööd 16 õpilasega. Aastatel 1864–1904 omandas École des Beaux-Artsis Gérôme'i ateljee kaudu vähemalt osa oma kunstiharidusest üle 2000 õpilase. Gérôme'i ateljees olid kohad piiratud, neile oli suur konkurents. Vastu võeti ainult parimad õpilased ja pürgijad pidasid väljavalimist auasjaks. Gérôme edendas oma õpilasi antiikteostest joonistamise ja eluõppe abil, kasutades elusmodelle, mis valiti tavaliselt nende kehaehituse või näoilme põhjal. Tema koolis oli kaldpõrand ,et õpilastel oleks ka ruumi tagaosast modellile täielik vaade. Õpilased istusid mis tahes modelli ümber vanuse järgi, kusjuures vanemad õpilased olid tagapool, et nad saaksid joonistada kogu kuju, samal ajal kui nooremad liikmed istusid esiotsas ja keskendusid ülakehale või muule anatoomilisele osale.<ref name="Aloysius">{{Cite book|last=O'Sullivan|first=N.|title=Aloysius O'Kelly: Art, Nation, Empire|publisher=Field Day Publications, 2010.}}</ref> [[Fail:Jean-Leon_Gerome_Pollice_Verso.jpg|vasakul|pisi|"Pollice Verso", 1872, populariseeris žesti "pöidlad all"; Gérôme'i [[Vesta neitsid]] tunduvad seal olevat eriti verejanulised. Phoenixi Kunstimuuseum ]] Gérôme'i juures õppinud John Milneri sõnul oli tema ateljee kõigist Beaux-Artsi stuudiotest kõige "mässumeelsem" ja "labasem". Õpilasi kostitati veidrate initsiatsiooniriitustega, mis hõlmasid üksteise lõuendite lõikamist, õpilaste trepist alla, akendest välja ja pahupidi toolidele viskamist, alasti ja värviga kaetud pintslitega vehklemismatšide lavastamist. [13] Gérôme pidas tundi igal kolmapäeval ja laupäeval ning nõudis oma õpilastelt täpset osalemist. Ta oli tuntud tõsise kriitikuna. Üks tema ameerika üliõpilasi Stephen Wilson Van Shaick kommenteeris, et Gérôme oli "kohtuotsuses halastamatu", kuid omas siiski "ainulaadset magnetismi". [13] Ehkki Gérôme oli oma õpilaste suhtes väga nõudlik, pakkus ta neile väljaspool Beaux-Artsi märkimisväärset abi, kutsudes neid oma isiklikusse ateljeesse, tehes nende nimel salongile soovitusi ja julgustades neid koos kolleegidega õppima. [13] == Autasud ja karjääri keskel tehtud tööd == [[Fail:Gerome_caricature_by_Henri_Oulevay_1868.jpg|pisi| Henri Oulevay karikatuur Gérôme'ist, ajendatuna "Marssal Ney hukkamise" tekitatud poleemikast]] Gérôme valiti 1865. aastal viiendal katsel Institut de France'i liikmeks. Juba Auleegioni rüütel, ülendati ta 1867. aastal ohvitseriks. 1869. aastal valiti ta Briti [[Kuninglik Kunstide Akadeemia|Kuningliku Akadeemia]] auliikmeks. Preisimaa kuningas [[Wilhelm I]] autasustas teda III klassi [[Punase Kotka orden|Punase Kotka Suure Ordeniga.]] Tema mõju muutus ulatuslikuks ja ta oli keisrinna Eugénie regulaarne külaline Compiègne'i keiserlikkus õukonnas. Koos teiste Prantsuse silmapaistvamate kunstnikega kutsuti ta 1869. aastal [[Suessi kanal]]i avamisele.<ref name="Britannica" /> 1893. aastal asutatud Société des Peintres Orientalistes Français (Prantsuse orientalistide maalijate selts) nimetas Gérôme'i aupresidendiks. "Marssal Ney hukkamist" eksponeeriti 1868. aasta salongis. Ney järeltulijate nimel paluti Gérômel maal tagasi võtta, kuid ta ei täitnud seda palvet. Üldine vastuvõtt oli kahetine ja 1868. aasta salong algatas Gérôme'i ja paljude prantsuse kunstikriitikute vahel kestva lõhe tekkimise, kes süüdistasid teda kirjandustehnikale toetumises, kunsti turustamises ja poliitika kunsti toomises. Henri Oulevay kujutab seda lõhet karikatuuril, kus Gérôme seisab seina ees ja kunstikriitikud on tema laskesalk. [[Fail:Gérôme_Eminence_grise_1873.jpg|vasakul|pisi|"L' Eminence Grise" ("Hall kardinal"), 1873, Kaunite Kunstide Muuseum, [[Boston]]]] 1872. aastal valmis Gérôme'i "Pollice Verso" – maal, mis kujutab veriseid gladiaatoreid ja verejanulisi [[Vesta neitsid|Vesta neitsisid]] [[Colosseum]]is, on saanud üheks tema kuulsamaks teoseks. Alexander Turney Stewart ostis maali Gérômelt hinnaga 80 000 franki, püstitades kunstniku jaoks uue rekordi.<ref>DeCourcy E. McIntosh, "Goupil and the American Triumph of Jean-Léon Gérôme," in Musée Goupil, ''Gérôme and Goupil: Art and Enterprise'', trans. Isabel Ollivier. Paris: Réunion des musées nationaux, 2000, p. 38.</ref> Gérôme'i kujutlus pöidlast, mis näitab langenud gladiaatori elu või surma, on jäänud kultuuris püsima ning kordub paljudes filmides, alates [[tummfilm]]ide ajastust kuni 2000. aastal [[Oscar]]i võitnud "[[Gladiaator (film 2000)|Gladiaatorini]]".<ref>{{Cite web|last=Spier|first=Christine|url=https://blogs.getty.edu/iris/thumbs-up-or-thumbs-down-looking-at-geromes-pollice-verso/|title=Thumbs Up or Thumbs Down? Looking at Gérôme's "Pollice Verso"|website=blogs.getty.edu/iris|date=06.08.2010|access-date=09.06.2019|archive-date=27.05.2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210527111739/https://blogs.getty.edu/iris/thumbs-up-or-thumbs-down-looking-at-geromes-pollice-verso/|url-status=dead}}</ref><ref>Diana Landau, editor. ''Gladiator: The Making of the Ridley Scott Epic''. New York: Newmarket, 2000, p. 26.</ref> Gérôme naasis 1873. aastal edukalt salongi oma maaliga "L'Eminence Grise" (Kaunite Kunstide Muuseum, Boston), värvika kujutisega [[kardinal Richelieu]] palee peatrepihallist, keda rahvasuus tunti punase kardinalina (''L'Eminence Rouge''), kes oli [[Prantsusmaa]] tegelik valitseja kuningas [[Louis XIII]] valitsusajal alates 1624. aastast. Maali kujutab [[François Le Clerc du Trembly]]t, kaputsiini munka keda nimeti [[hall kardinal|halliks kardinaliks]], kes laskub trepist alla, lugedes piiblit, samas kui kõik teised tema poole kummardavad. Richelieu peanõunikuna nimetati halli kardinali "trooni taga olevaks võimuks" ning hiljem kasvas sellest välja "halli kardinali" nimetus.<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/l-eminence-grise-31214 Museum of Fine Arts, Boston:] ''L'Eminence Grise''.</ref> == Skulptuur == [[Fail:Gerome_atelier.jpg|pisi| Gérôme koos "[[Omphale]]'i" modelliga, u 1885, Prantsusmaa Rahvusraamatukogu]] 50. eluaastates hakkas Gérôme tegema [[skulptuur]]e. Tema esimene töö oli suur pronkskuju gladiaatorist, põhinedes maalile "Pollice Verso" (1872), seda eksponeeriti 1878. aasta [[maailmanäitus]]el. Samal aastal eksponeeris ta salongis marmorist kuju, mis põhines tema varajasel maalil "Anacreon, Bacchus ja Eros" (1848). Olles teadlik marmori toonimise kaasaegsetest katsetest (näiteks John Gibsoni katsetustest), lõi ta skulptuuri "Kolme maskiga tantsija". Esimest korda eksponeeriti seda 1902. aastal, praegu asub see [[Caen]]i Kunstimuuseumis. Tema teiste skulptuuride hulka kuuluvad "Omphale" (1887) ja Henri d'Orléansi kuju, mis seisab Chantilly lossi ees (1899). Tema elevandiluu, pronksi ja vääriskividega kuju "[[Bellona]]" äratas 1892. aastal Londoni Kuningliku Akadeemia näitusel suurt tähelepanu. Seejärel alustas Gérôme vallutajate seeriat, mis olid sepistatud kullast, hõbedast ja kalliskividest: "Bonaparte Kairosse sisenemas" (1897), "Tamerlane" (1898) ja "Frederick Suur" (1899).<ref name="Britannica" /> 1903. aastal täitis Gérôme kaks Ameerika miljonäri Charles M. Schwabi skulptuuritellimust, mis pidid terasetootmist ülistama. Schwab saatis ühe enda terasetöölise Pariisi teoste jaoks poseerima.<ref>https://www.mcall.com/entertainment/arts-theater/mc-xpm-2010-12-18-mc-art-museum-sidebar-20101218-story.html</ref> == Gérôme ja impressionism == [[Fail:Gérôme_-_Summer_Afternoon_on_a_Lake.jpg|vasakul|pisi|"Suve pärastlõuna järvel", u 1895, erakogu]] Karjääri viimastel aastakümnetel, kui tema enda teosed langesid moest välja, oli Gérôme [[impressionism]]i karm kriitik. 1894. aastal põhjustas ta skandaali sellega, et oli vastu Caillebotte'i päranduse riigile andmisele, hiljem sai Gustave Caillebotte'i pärandusest [[Orsay muuseum]]i kogu alus. Ta korraldas oma ateljees avaliku meeleavalduse ja andis ajakirjanikele intervjuusid. Tema ajakirjas L'Éclair avaldatud kommentaaride näide:<blockquote>"Prantsuse Instituut ei saa selle skandaali kohta vaikida ... Kuidas saab valitsus sellist hullumeelsuste kogu muuseumisse tervitada? Miks, kas olete kollektsiooni näinud? Riik, sellise rämpsu hoolekandja! ... Milliseid õppetunde saavad nüüdsest meie noored kunstnikud? Nad kõik hakkavad tegelema impressionismiga! Ah! need inimesed usuvad, et maalivad loodust, nii imetlusväärset loodust kõigis selle ilmingutes! Milline uhkeldamine! Loodus pole nende jaoks! See [[Claude Monet|Monet]], kas sa mäletad tema katedraale? Ja see mees oskas varem maalida! Jah, ma olen tema poolt häid asju näinud, aga nüüd!"<ref name="Whirling" /></blockquote>Samamoodi esitas ta vastuväiteid [[Édouard Manet|Manet']] mälestusnäitusele [[École des Beaux-Arts|École des Beaux Artsis]] 1884. aastal. Kuid ta osales siiski selle avamisel ja tegi Manet'le komplimendi, öeldes, et näitus polnud "nii hull, kui ma arvasin".<ref name="Whirling" /> == Hiline karjäär: tsükkel Pygmalion – Tanagra == [[Fail:Gérôme--Tanagra-marble-1890--photogravure_Goupil_c1892--2.jpg|pisi|"Tanagra", marmor, 1890, [[Orsay muuseum]]]] Alates 1890. aastast ammutas Gérôme taas antiikmaailmast inspiratsiooni üksteisega seotud Pygmalioni, Galatead, Tanagrad ja teda ennast kujutavate skulptuuride ja maalide sarjaga. 1890. aastal tegi Gérôme vähemalt kaks maali müütilisest Kreeka skulptorist Pygmalionist, kes suudleb oma Galatea kuju just sel hetkel, kui ta on marmorist elavaks lihaks muutub. [[Fail:Working_in_Marble_(Gerome).jpg|vasakul|pisi|"Töötamine marmoris", 1890, Daheshi kunstimuuseum; Gérôme kujutab end "Tanagra" kujundamisel, taustal "Pygmalion ja Galatea"]] 1890. aastal, vastates laialdasele vaimustusele hiljuti Kreekas väljakaevatud iidsete Tanagra kujukestega, kujundas Gérôme viie jala kõrguse toonitud marmorist naisakti "Tanagra". See skulptuur põhjustas 1890. aasta salongis suurt sensatsiooni.<ref name="Dahesh">{{Cite web|url=http://www.daheshmuseum.org/portfolio/jean-leon-geromeworking-in-marble-or-the-artist-sculpting-tanagra/|title=Jean-Léon Gérôme (French, 1824–1904) ''Working in Marble'', or ''The Artist Sculpting Tanagra'', 1890|website=daheshmuseum.org|access-date=28.11.2019}}</ref> Gérôme lõi seejärel "Tanagra" väiksemad, kullatud pronksversioone; mitu versiooni Tanagra käes olevast kujukesest "Tantsija" (sellest sai Gérôme'i populaarseim ja kõige rohkem kopeeritud skulptuur<ref name="Apollo">{{Cite web|last=Susan Moore|url=https://www.apollo-magazine.com/the-diminutive-dancing-girl-who-made-a-big-impression/|title=The diminutive dancing girl who made a big impression|website=apollo-magazine.com|access-date=28.11.2019}}</ref> ); kaks maali väljamõeldud iidsest Tanagra töökojast, kus eksponeeritakse tema enda tantsijate kujusid; ja kaks autoportreed temast skulptuuri "Tanagra" kujundamas.<ref name="Dahesh"/> Gérôme kujundas oma maalide põhjal ka toonmarmorist skulptuuri "Pygmalion ja Galatea" (1891).<ref name="Britannica" /> == "Tõde" – "See on meie "Mona Lisa"" == [[Fail:Jean_Léon_Gerome_1896_La_Vérité_sortant_du_puits.JPG|pisi|"Tõde tuleb kaevust välja", 1896]] Alates 1890. aastate keskpaigast lõi Gérôme vähemalt neli maali, mis kehastavad Tõde alasti naisena, kas kaevu visatuna, selle põhjas või kaevust väljuvana. Kujutised olid inspireeritud filosoofi [[Demokritos]]e aforismist: "Tõest ei tea me midagi, sest tõde on kaevus."<ref>{{Cite book|last=Diogenes Laertius|title=Lives of Eminent Philosophers|publisher=IX, 72. Perseus Project, Tufts University|url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:abo:tlg,0004,001:9:11}}</ref> "La Vérité sortant du puits armée de son martinet pour châtier l'humanité" oli välja pandud [[Salong (Pariis)|Salon du Champ de Marsis]] 1896. aastal.<ref>{{Cite book|last=Ackerman|first=Gerald M.|year=1986|title=The life and work of Jean-Léon Gérôme: with a catalogue raisonné|url=https://archive.org/details/lifeworkofjeanlo0000acke|publisher=[[Sotheby's]]|isbn=9780856673115|page=[https://archive.org/details/lifeworkofjeanlo0000acke/page/276 276]}}</ref> Arvatakse, et maal oli kommentaar Dreyfuse afäärile,<ref>{{Cite book|last=Pouillon|first=François|date=2012|title=Dictionnaire des orientalistes de langue française|publisher=Karthala Editions|isbn=9782811107901|page=466|language=fr|url=https://books.google.com/books?id=UVPhEUNg7CcC&pg=PA466}}</ref><ref>{{Cite book|last=Brauer|first=Fae|date=2013|title=Rivals and Conspirators: The Paris Salons and the Modern Art Centre|publisher=Cambridge Scholars Publishing|location=Newcastle upon Tyne|isbn=9781443863704|pages=205–6|language=en|url=https://books.google.com/books?id=jWBJDAAAQBAJ&pg=PA205}}</ref> kuid kunstiajaloolane Bernard Tillier väidab, et Gérôme'i pildid tõest ja kaevust olid osa tema käimasolevast [[Impressionism]]i vastasest kampaaniast.<ref name="tillier">{{Cite web|url=https://www.lamontagne.fr/moulins-03000/loisirs/exposition-autour-de-la-verite-de-jean-leon-gerome-du-20-janvier-au-29-avril_160918/|title=Exposition autour de "La Vérité" de Jean-Léon Gérôme|website=lamontagne.fr|date=18.01.2012|access-date=26.11.2019}}</ref><ref>Bertrand Tillier. [https://halshs.archives-ouvertes.fr/halshs-01211728 | Gérôme et la vérité en peinture, Autour de La Vérité sortant du puits…]. Regarder Gérôme, Musée d'Orsay, Dec 2010, Paris, France.</ref> [[Fail:Gerome-portrait-photogravure-Goupil-circa-1892.jpg|vasakul|pisi|Jean-Léon Gérôme, u 1892]] Gérôme ise kasutas tõe ja kaevu metafoori eessõnas, mille ta kirjutas Émile Bayardi 1902. aastal ilmunud "Le Nu Esthétique'i" jaoks, et iseloomustada fotograafia sügavat ja pöördumatut mõju:<blockquote>{{Keel|fr|La photographie est un art. La photographie force les artistes à se dépouiller de la vieille routine et à oublier les vieilles formules. Elle nous a ouvert les yeux et forcé à regarder ce qu'auparavant nous n'avions jamais vu, service considérable et inappréciable qu'elle a rendu à l'Art. C'est grâce à elle que la vérité est enfin sortie de son puits. Elle n'y rentrera plus.}} Fotograafia on kunst. See sunnib kunstnikke oma vana rutiini kõrvale heitma ja unustama oma vanad valemid. See on avanud meie silmad ja sundinud nägema seda, mida me varem pole näinud; suurepärane ja kirjeldamatu abi Kunstile. Tänu fotograafiale on Tõde lõpuks enda kaevust välja tulnud. Ta ei lähe enam kunagi tagasi.<ref>Bayard, Émile; preface by Jean Léon Gérôme. ''Le Nu Esthétique''. Paris: Bernard, 1902.</ref></blockquote>2012. aastal Prantsusmaal Moulinsis korraldas Anne de Beaujeu Muuseum, kellele nüüd maal kuulub, näituse "La vérité est au musée" ("Tõde on muuseumis"), kuhu koguti arvukalt Gérôme'i ja teiste kunstnike tehtud joonistusi, visandeid ja muud, mis oli seotud maali ja selle teemaga.<ref>{{Cite web|url=http://www.officiel-galeries-musees.com/musee/musee-anne-de-beaujeu/exposition/la-verite-est-au-musee|title=La vérité est au musée|website=officiel-galeries-musees.com|date=2012|access-date=26.11.2019|archive-date=2.08.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200802000448/http://www.officiel-galeries-musees.com/musee/musee-anne-de-beaujeu/exposition/la-verite-est-au-musee|url-status=dead}}</ref> Maali mõistatusliku tähenduse mitmekordne tõlgendamine ajendas üht muuseumi kuraatorit ütlema: "C'est notre Joconde à nous". ("See on meie "[[Mona Lisa]]".")<ref name="tillier"/> == Surm == [[Fail:Gérôme_La_Douleur_(face).jpg|pisi|"La Douleur", 1891, Musée Georges-Garret, [[Vesoul]]]] 31. detsembril 1903 kirjutas Gérôme oma õpilasele ja endisele assistendile Albert Aubletile: "Mul hakkab elust küllalt saama. Olen teiste elus liiga palju viletsust ja ebaõnne näinud. Ma näen seda endiselt iga päev ja mul on tekkimas tahtmine sellest teatrist põgeneda." Ta suri kümme päeva hiljem.<ref name="Whirling" /> 10. jaanuaril 1904 leidis majapidajanna ta surnult ateljee kõrval asuvast väikesest toast, kössis Rembrandti portree ees ja tema enda maali "Tõe" kõrval – kuid selle anekdooti allikas, elulookirjanik Moreau-Vauthier, ei täpsusta, milline variant maalist "Tõde" see oli.<ref>{{cite web|url=https://www.stairsainty.com/artwork/the-whirling-dervish-436/|title=''The Whirling Dervish''|website=stairsainty.com}}</ref><ref>{{Cite book|last=Moreau-Vauthier|first=Charles|date=1906|title=Gérôme: peintre et sculpteur|publisher=Hachette|page=[https://archive.org/details/grmepeintree00moreuoft/page/287 287]|language=fr|url=https://archive.org/details/grmepeintree00moreuoft|last2=Gérôme|first2=Jean Léon}}</ref> Jean-Léon Gérôme oli 79-aastane. Tema enda palvel oli tema matus lihtne ja ilma lilledeta. Kuid tema mälestuseks peetud [[reekviem]]il osalesid endine vabariigi president, silmapaistvamad poliitikud ning palju maalijaid ja kirjanikke. Ta maeti Montmartre kalmistule kuju "La Douleur" ("Valu") ette, mille ta oli valanud oma 1891. aastal surnud poeg Jeanile.<ref name="Britannica" /> == Pärand == Gérôme'i pärand elas edasi tema tuhandete õpilaste loomingus, kelle hulka kuuluvad [[Odilon Redon]], [[Mary Cassatt]], [[Vassili Vereštšagin]], [[Stanisław Chlebowski]], [[Ahmed Ali Bey]], [[Henri-Camille Danger]]<ref>Benezit Dictionary of Artists 2006</ref> ja [[Hosui Yamamoto]] ning paljud, kes reisisid Ameerika Ühendriikidest Pariis tema käe all õppima, sealhulgas [[Thomas Eakins]], [[Edwin Lord Weeks]]<ref>Weinberg, H. Barbara, ''The American Pupils of Jean-Léon Gérôme,'' Fort Worth: Amon Carter Museum, 1984</ref> ja [[Gottardo Piazzoni]].<ref name="West page 108">Neff, Emily Ballew. ''The Modern West: American Landscapes, 1890–1950'', Yale University Press, 2006, p. 108.</ref> [[Fail:Gérôme_exécutant_les_Gladiateurs_(cropped).jpg|vasakul|pisi|"Gérôme valmistamas "Gladiaatoreid": Gérôme'i mälestussammas" 1909, tema väimees Aimé Morot, [[Orsay muuseum]] ]] Gérôme'i suur energia, pikk karjäär ja laialdane populaarsus tõid endaga kaasa tohutu koguse teoseid, mis asuvad nüüd muuseumides ja erakogudes üle kogu maailmas. Tema 2018. aasta tööde kataloog sisaldab umbes 700 maali ja 70 skulptuuri.<ref>Ackerman, Gerald M. ''Jean-Léon Gérôme: Monographie révisée et catalogue raisonné mis à jour'', France: Art Création Réalisation, 2018.</ref> Tema teosed araabia ja islami kultuurist, mis olid juba tema enda eluajal tugevalt kritiseeritud on seda nüüd veelgi enam, kaasaegsed kriitikud on tõstatanud "kultuurilise omastamise" ja "seksuaalse ekspluateerimise" probleeme.<ref>See critiques in Nochlin (1983); Toledano (1998, 4–6); Lees (2012).</ref> Neid seksi- ja rassiteemalisi küsimusi väljendas ka 2019. aastal [[Parempopulism|parempopulistlik]] Saksa partei [[Alternatiiv Saksamaale]] moslemivastases kampaanias plakatil tema maali "Orjaturg" kasutamine.<ref name="us-museum" /> Hoolimata sellest on Gérôme'i teosed saanud Lähis-Idas ülimalt populaarseks, mida on näha ka suurest summast, mille Katari valitsus oli nõus tema teose "Femme circassienne voilée" eest välja käima. [[Fail:Gerome_banner_Haggin.jpg|pisi| Haggini muuseumi reklaamplakat [[Stockton (California)|Stockton]]is, millel on näha maali "Prohveti lipp" (1876)]] Nagu teistegi 19. sajandi klassikalise [[Realism (kunst)|realism]]i ja [[Akadeemiline kunst|akadeemilise kunsti]] maalikunstnike puhul, langes Gérôme'i prestiiž ja populaarsus 20. sajandil järsult; tema maal "Ussilausuja", mille hind 1888. aastal oli 19 500 dollarit, müüdi 1942. aastal vaid 500 dollari eest.<ref>{{Cite web|last=Finkel|first=Jori|url=http://articles.latimes.com/2010/jun/13/entertainment/la-ca-geromeatgettysidebar-20100613|title=Jean-Léon Gérôme's 'The Snake Charmer': A Twisted History|website=latimes.com|date=13.06.2010}}</ref> Nüüd aga on huvi tema teoste vastu taas rahvusvahelisel kunstiturul suur. 2008. aastal müüdi tema maal "Femme circassienne voilée" või "Looritatud tšerkessi naine" (1876) 2 057 250 naela eest; see kuulub nüüd [[Katar]]i muuseumide valitsusele [[Doha]]s.<ref name="christies2008">{{Cite web|url=https://www.christies.com/lotfinder/Lot/jean-leon-gerome-french-1824-1904-femme-circassienne-voilee-5094024-details.aspx?intObjectID=5094024&lid=1|title=Femme circassienne voilée|website=christies.com|access-date=01.03.2020}}</ref> 2019. aastal müüdi tema maal "Haarem Kioskis" (umbes 1870–1875) oksjonil 2 655 000 naela ja maal "Ratsanikud kõrbe ületamas" (1870) 3 135 000 naela eest.<ref name="sothebys2019">{{Cite web|url=https://www.sothebys.com/en/search-results.html?query=jean%20leon%20gerome|title=Jean-Léon Gérôme page at Sotheby's|website=sothebys.com|access-date=09.12.2019}}</ref> Gérôme'i loomingu kõige ulatuslikum üksikkogu võib olla Georges-Garreti muuseumis kunstniku kodulinnas [[Vesoul]]is. Gérôme kinkis oma eluajal muuseumile mitu teost ja tema pärijad annetasid pärast tema surma veel teoseid. == Galerii (kronoloogiline) == <gallery mode="packed" heights="220"> Fail:Jean-Léon Gérôme, Phryne revealed before the Areopagus (1861) - 01 (cropped).jpg|"Phryné devant l'aréopage", 1861, Hamburgi Kunstihall </gallery><gallery mode="nolines" widths="200" heights="200"> Fail:Gerome--Armand-Gerome--artists-brother--1848.jpg|"Claude-Armand Gérôme'i portree" (kunstniku vend), 1848, Rahvusgalerii, London Fail:Portrait of Claude-Armand Gérôme by Jean-Léon Gérôme.jpg|"Claude-Armand Gérôme'i portree" (kunstniku vend), u 1848, Fitzwilliam Museum Fail:Anachréon Bachus et l' Amour by Gerome.JPG|"Anacreon, Bacchus ja Eros", 1848, Musée des Augustins Fail:Jean Léon Gérôme - Portrait of a Woman - 1964.338 - Art Institute of Chicago.jpg|"Naise portree", 1848, Chicago Kunstiinstituut Fail:Jean-leon gerome 1848-1849 la republique.jpg|"La République", 1848–1849, [[Petit Palais]], Pariis Fail:Jean-Léon Gérôme-portrait of a Lady-1849.jpg|"Naise portree", 1849, Musée Ingres Fail:Gerome-Michelangelo-Belvedere Torso-1849-Dahesh.jpg|"Michelangelole näidatakse Belvedere torsot", 1849, Dahesh Kunstimuuseum Fail:Grecian-Interior,-Le-Gynecee-large.jpg|"Intérieur grec", 1850 Fail:Gerome - An Idyll, 1852.jpg|"Idüll (Daphnis ja Chloe)", 1858, Musée Massey Fail:Gérôme, Achat d'une esclave, 1857 (5613508015).jpg|"Le Marché d'esclaves", 1857<ref name="lees" /> Fail:Jean-Léon Gérôme - The Duel After the Masquerade - Walters 3751.jpg|"Suites d'un bal masqué", 1859. aasta versioon, Waltersi Kunstimuuseum Fail:Jean-Léon Gérôme - El rey Candaules.jpg|"Kuningas Candaule", 1859, Museo de Arte de Ponce Fail:Gerome - Diogenes.jpg|"Diogenes", 1860, Waltersi Kunstimuuseum Fail:The Christian Martyrs' Last Prayer GA&C.jpg|"Märtrite viimane palve", 1863, Waltersi Kunstimuuseum Fail:Jean-Léon Gérôme 002.jpg|"Napoleon Egiptuses", u 1863, [[Princetoni Ülikool]]i kunstimuuseum Fail:Jean-Léon Gérôme - Young Greeks in the Mosque - 62.85 - Minneapolis Institute of Arts.jpg|"Noored kreeklased mošees", 1865, Minneapolise Kunstiinstituut Fail:Jean-leon gerome arnaut fumant.jpg|"Arnaut suitsetamas", 1865 Fail:Prayer in Cairo 1865.jpg|"Palve Kairos", 1865 Fail:Jean-Léon Gérôme, Hasaneyn Camii Önünde İsyankar Beylerin Başları.jpg|"La Porte de la mosquée El-Hasanein au Caire où furent exposées les têtes des beys immolés par Salek-Kachef", 1866 Fail:Jean-Léon Gerôme, The Muezzin, 1866, Joslyn Art Museum, Omaha.jpg|"Le Muezzin", 1866, Joslyn Art Museum Fail:Cleopatra and Caesar by Jean-Leon-Gerome.jpg|"Cleopatra ja Caesar", 1866, erakogu Fail:Jean-Léon Gérôme - On the Desert - Walters 3734.jpg|"Kõrbes", enne 1867. aastat, Waltersi Kunstimuuseum Fail:Jean-Léon Gérôme Consummatum est.jpg|"Golgotha" ("See on lõpetatud") ehk "Jeruusalemm", 1867, Orsay muuseum Fail:Gerome--Haggin--Horse-Market.jpg|"Hobuseturg", 1867, Haggin Museum Fail:Jean-Léon Gérôme - The Death of Caesar - Walters 37884.jpg|"Caesari surm", 1867, Waltersi Kunstimuuseum Fail:Gérôme--Execution of Marshall Ney--1868--Sheffield.jpg|"Marssal Ney hukkamine", 1868, Gravesi Kunstigalerii Fail:Jean-Léon Gérôme - Bashi-Bazouk - 2014.435.1 - Metropolitan Museum of Art.jpg|"Bashi-Bazouk", 1868–1869, Metropolitani Kunstimuuseum Fail:Gérôme-Black Bashi-Bazouk-c. 1869.jpg|"Bashi-Bazouk", 1869, Metropolitani Kunstimuuseum<ref>For a recent appreciation see Sebastian Smee, [https://www.washingtonpost.com/graphics/2020/entertainment/jean-leon-gerome-bashi-bazouk/ "A masterpiece with a complicated afterlife"], Washington Post, 30 Dec. 2020.</ref> Fail:Gérôme--Riders Crossing the Desert--1870--private collection.jpg|"Ratsanikud kõrbet ületamas", 1870, erakogu Fail:Prayer in the Mosque.jpg|"Palve mošees", 1871, Metropolitani Kunstimuuseum Fail:Jean-Léon Gérôme - The Slave Market - Google Art Project.jpg|"Orjaturg", 1871, Cincinnati Kunstimuuseum Fail:Jean-Léon Gérôme - Pool in a Harem.jpg|"Bassein haaremis", 1876, [[Ermitaaž]] Fail:Gérôme--Femme circassienne voilée--Veiled Circassian Beauty--1876.jpg|"Femme circassienne voilée", 1876, Katari Rahvusmuuseum Fail:Jean Léon Gérôme - Chariot Race - 1983.380 - Art Institute of Chicago.jpg|"Kaariku võidusõit", 1876, Chicago Kunstiinstituut Fail:Réception du Grand Condé à Versailles (Jean-Léon Gérôme, 1878).png|"Réception du Grand Condé à Versailles", 1878, Orsay muuseum Fail:Jean-Léon Gérôme - Le charmeur de serpents.jpg|"Ussilausuja", u 1879, Clarki Kunstiinstituut Fail:J.L. Gerome - The Wailing Wall - Google Art Project.jpg|"Nutumüür", 1880, [[Iisraeli Muuseum]] Fail:Gérôme - Cave Canem.jpg|"Cave Canem", 1881, Musée Georges-Garret Fail:Gérôme, The Two Majesties 1883.jpg|"Les Deux Majestés", 1883, Milwaukee Kunstimuuseum Fail:Jean-Léon Gérôme - Slave Market in Rome - WGA8652.jpg|"Orjaturg Antiik-Roomas", u 1884, [[Ermitaaž]] Fail:Jean Leon Gerome Selling Slaves in Rome.jpg|"Rooma orjaturg", u 1884, Waltersi Kunstimuuseum Fail:Jean-Léon Gérôme 007.jpg|[[Bursa|"Bursa suur bassein]]", 1885, erakogu Fail:Bonaparte ante la Esfinge, por Jean-Léon Gérôme.jpg|"Bonaparte sfinksi ees" ehk "Œdipe", 1886, Hearsti kindlus Fail:The end of the pose, by Jean-Léon Gérôme.jpg|"La fin de séance", 1886, erakogu Fail:Jean-Léon Gérôme 015 Carpets.jpg|"Vaibamüüja", u 1887, Minneapolise Kunstiinstituut Fail:Gerome venus.jpg|"[[Venuse sünd (Gérôme)|Venuse sünd]]", 1890, erakogu Fail:Jean-Léon Gérôme--La Danse pyrrhique--sothebys--2020.jpg|"La Danse Pyrrhique", u 1890, erakogu Fail:Jean-Léon Gérôme, Pygmalion and Galatea, ca. 1890.jpg|"Pygmalion ja Galatea", 1890, [[Metropolitani Kunstimuuseum]] Fail:Gerome pygmalion-galatee.jpg|"Pygmalion ja Galatea", u 1890 Fail:Gerome--Haggin--The-Artist-and-His-Model.jpg|"Kunstnik ja tema modell", 1895, Haggin Museum; Gérôme kujutab ennast vormimas skulptuuri "Tanagra" Fail:Leda and the Swan by Jean-Leon Gerome.jpg|"Leda ja luik", 1895 Fail:Gerome Veritas 1895.jpg|"Mendacibus et histrionibus occisa in puteo jacet alma Veritas", 1895, asukoht teadmata Fail:Gerome verite lyon.jpg|"La Vérité est au fond du puits", 1895, Musée des beaux-arts de Lyon Fail:EB1911 Plate VII. v24, pg.508, Fig 6.jpg|"Bonaparte Kairosse sisenemas", 1897 Fail:Jean-Leon Gerome - Souvenir of Acheres (1903).jpg|"Souvenir of Achéres", 1903, Columbus Museum of Art </gallery> == Pildid Gérôme'ist == <gallery mode="nolines" widths="200" heights="200"> Fail:Jean-Léon Gérôme--self-portrait--c-1884--Eskenazi Museum--Bloomington.jpg|Jean-Léon Gérôme, autoportree u 1844, Eskenazi kunstimuuseum [[Indiana ülikool]]is Fail:Giraud, caricature of Jean-Léon Gérôme.jpg|Eugène Giraud, Gérôme karikatuur, 1858–1870 Fail:Bingham - Jean-Léon Gérôme 01.jpg|Robert Jefferson Bingham, Gérôme portree, 1860–1875 Fail:Gérôme by Carpeaux Ny Carlsberg Glyptotek MIN1493.jpg|Jean-Baptiste Carpeaux, Jean-Léon Gérôme'i büst, pärast 1871. aastat, Ny Carlsberg Glyptotek, Kopenhaagen Fail:Jules-Clément Chaplain--Gérôme medal--1885--Metropolitan Museum.jpg|Jules-Clémenti Chaplain, Jean-Léon Gérôme medal, 1885, [[Metropolitani Kunstimuuseum]] Fail:Jean-Léon Gérôme - Self-Portrait - WGA08651.jpg|"Autoportree", 1886, Aberdeeni kunstigalerii Fail:Cormon - Le Sculpteur au travail.jpg|Fernand Cormon, "Skulptor tööl", 1891, Musée Georges-Garret, [[Vesoul]] Fail:Léopold Bernstamm - J.L. Gérôme polychromant Tanagra.jpg|Léopold Bernhard Bernstamm, "Gérome maalib tantsijat", 1897, Musée Georges-Garret, [[Vesoul]] Fail:Self-portrait-painting-the-ball-player jean-leon-gerome.jpg|Autoportree, maal "Pallimängija", 1902, Musée Georges-Garret, [[Vesoul]] Fail:Aimé Morot - Tête de Jean-Léon Gérôme.jpg|Aimé Morot, Jean-Léon Gérôme'i pronkspea, 1909, Musée Georges-Garret, [[Vesoul]] </gallery> == Viited == {{viited}} == Muud allikad == * {{Cite book|last=Ackerman|first=Gerald|year=1986|title=The life and work of Jean-Léon Gérôme; catalogue raisonné|url=https://archive.org/details/lifeworkofjeanlo0000acke|publisher=Sotheby's Publications|isbn=0-85667-311-0}} * {{Cite book|last=Ackerman|first=Gerald|year=2000|title=Jean-Léon Gérôme. Monographie révisée, catalogie raisonné mis a jour|publisher=ACR|isbn=2-86770-137-6}} * {{Cite book|last=Allan|first=Scott|year=2010|title=Reconsidering Gérôme|url=https://archive.org/details/reconsideringgrm0000unse|publisher=[[J. Paul Getty Museum]]|location=Los Angeles|isbn=978-1-60606-038-4|editor-last=Allan, Scott|chapter=Introduction|editor-last2=Morton, Mary}} * Bayard, Émile; eessõna: Jean Léon Gérôme. ''Le Nu Esthétique''. Pariis: Bernard, 1902. * {{Cite book|last=Beeny|first=Emily|year=2010|title=Reconsidering Gérôme|url=https://archive.org/details/reconsideringgrm0000unse|publisher=[[J. Paul Getty Museum]]|location=Los Angeles|isbn=978-1-60606-038-4|editor-last=Allan, Scott|chapter=Blood Spectacle: Gérôme in the Arena|editor-last2=Morton, Mary}} * Benezit E. – ''Dictionnaire des Peintres, skulptorid, Dessinateurs et Graveurs'' – Librairie Gründ, Pariis, 1976; (prantsuse keeles) * Laurence des Cars, Dominque de Font-Rélaux ja Édouard Papet (toim. ), ''Jean-Léon Gérôme (1824–1904) tähelepanuväärne kunst'', Getty muuseum ja Musée d'Orsay, 2010. * Chisholm, Hugh, toim. "Gérôme, Jean Léon", ''Encyclopædia Britannica'' (11. väljaanne ). Cambridge'i ülikool, 1901. * Garvey, Dana M. [https://digital.lib.washington.edu/researchworks/bitstream/handle/1773/25097/Garvey_washington_0250E_12587.pdf ''Edwin Lord Weeks: Ameerika kunstnik Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Aasias''], väitekiri, Washingtoni ülikool, 2013. * Hering, Fanny Field; sissejuhatus Augustus St. Gaudensilt. [[iarchive:grmelifeworksofj00heri|''Gérôme: Jean-Léon Gérôme elu ja tööd''.]] New York, Casselli kirjastusettevõte, 1892. * Lees, Sarah. 2012. "Jean-Léon Gérôme: orjaturg". 19. ''sajandi Euroopa maalides Sterlingi ja Francine Clarki kunstiinstituudis'', toimetanud S. Lees. 359–363. Williamstown, Mass: Sterlingi ja Francine Clarki kunstiinstituut. * {{Cite book|last=Mitchell|first=Claudine|year=2010|title=Reconsidering Gérôme|url=https://archive.org/details/reconsideringgrm0000unse|publisher=[[J. Paul Getty Museum]]|location=Los Angeles|isbn=978-1-60606-038-4|editor-last=Allan, Scott|chapter=The Damaged Mirror: Gérôme's Narrative Technique and the Fractures of French History|editor-last2=Morton, Mary}} * Moreau-Vauthier, Charles. ''Gérôme: peintre et sculpteur'' (prantsuse keeles). Hachette, 1906. * Nochlin, Linda. 1983. "Kujuteldav orientatsioon". ''Kunst Ameerikas'' 71 (5): 118–31, 187–91. * O'Sullivan N. ''Aloysius O'Kelly: kunst, rahvas, impeerium'', välipäeva väljaanded, 2010. * Scott C. Allan ja Mary Morton (toim. ), Gérôme'i ümbervaatamine, Los Angeles: J. Paul Getty Museum, 2010, in: ''Art Bulletin'' 94 (2012), No. 2, pp.&nbsp;312–316 * Toledano, Ehud R. 1998. ''Orjandus ja selle kaotamine Osmanite Lähis-Idas''. Seattle / London: Washingtoni ülikooli ajakirjandus. * Turner, J. – ''Grove'i kunstisõnaraamat'' – Oxford University Press, USA; uus väljaanne (2. jaanuar 1996);  * {{Cite book|last=Catalogue of the exhibition in the Musée de Vésoul|date=August 1981|title=Jean-Léon Gérôme : peintre, sculpteur et graveur; ses oeuvres conservées dans les collections françaises et privées|publisher=Ville de Vésoul}} == Välislingid == * [https://www.patrimoine-histoire.fr/Patrimoine/Vesoul/Vesoul-Musee-Georges-Garret.htm Musée Georges-Garret de Vesoul] Gérôme'i kodulinna muuseumis on palju tema maale ja skulptuure * [https://www.theartstory.org/artist/gerome-jean-leon/life-and-legacy/ Jean-Léon Gérôme-Biograafia ja pärand] www.theartstory.org * [https://www.19thc-artworldwide.org/spring10/group-of-self-portraits-by-gerome Fin de partie: Jean-Léon Gérôme'i autoportreede] autor Susan Waller * [https://musees.allier.fr/presse-liste/342/360-accueil.htm?TELECHARGER=1 ''La Vérité est au''] musée – pressikomplekt 2012. aasta näitusele Musée Anne-de-Beaujeu (prantsuse keeles) * [http://www.artrenewal.org/pages/artist.php?artistid=9 Jean-Léon Gérôme / Kunsti uuendamise keskus] Üle 350 Gérôme'i pildi, õpilaste nimekiri koos töö, eluloo ja kirjade näidetega * [http://www.artcyclopedia.com/artists/gerome_jean-leon.html Artencyclopedia.com leht Gérômes] * [http://www.jeanleongerome.org www.jeanleongerome.org] ligi 300 kunstniku pilti {{JÄRJESTA:Gérôme, Jean-Léon}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa skulptorid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Punase Kotka III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Montmartre'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1824]] [[Kategooria:Surnud 1904]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] 2t8e7jqsve9swsvnf09fjxejh2k3ck2 Shanghai Rahvusvaheline Asundus 0 612383 7217574 5937267 2026-08-18T22:30:40Z PhantomFunds 235746 7217574 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Shanghai Rahvusvaheline Asundus |omakeelne-nimi = ''Shanghai International Settlement'' ([[inglise keel|inglise]]) <br/> 上海公共租界 ([[hiina keel|hiina]]) |algusaasta = 1863 |lõppaasta = 1941 |lipp = Flag of the Shanghai International Settlement pre-WWI.svg |lipp-tekst = Lipp |vapp = Seal of the Shanghai International Settlement pre-WWI.svg |vapp-tekst = Vapp |asendikaart = Shanghai International Settlement Locator.svg |asendikaart-tekst = {{Legend|#509567|1846–1848 Briti asunduse rajamine}} {{Legend|#78b47d|1848–1863 Ameerika asunduse rajamine}} {{Legend|#83d09c|1863–1899 Edasine laienemine ning Briti ja Ameerika asunduste ühendamine rahvusvaheliseks asunduseks}} {{Legend|#9dddac|1899–1943 Jätkuv laienemine kuni asundussüsteemi lõpuni}} |valitsusvorm = [[Kontsessioonid Hiinas|Rahvusvaheline asundus]] |osa = |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = |pealinn-nimetus = |religioon = |pindala = 22.59 |pindala-aasta = 1925 |rahvaarv = 1137298 |rahvaarv-aasta = 1925 |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = |rahaühik = |deviis = "Omnia Juncta in Uno" <br/> ("Kõik on ühinenud üheks") |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Briti Kontsessioon (Shanghai)|Briti Kontsessioon]] <br/> {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Kontsessioon (Shanghai)|Ameerika Kontsessioon]] |järgnes = {{flagicon image|Flag of the Republic of China-Nanjing (Peace, Anti-Communism, National Construction).svg}} [[Wang Jingwei režiim|Hiina Vabariigi Ümberkorraldatud Rahvuslik Valitsus]] }} '''Shanghai Rahvusvaheline Asundus''' ([[inglise keel]]es ''Shanghai International Settlement'', [[hiina keel]]es 上海公共租界) oli [[Kontsessioonid Hiinas|rahvusvaheline asundus]], mis tekkis aastal 1863, kui ühinesid [[Shanghai]] [[Briti Kontsessioon (Shanghai)|Briti]] ja [[Ameerika Kontsessioon (Shanghai)|Ameerika]] kontsessioonid. Nendes enklaavides olid [[Suurbritannia]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] kodanikel 19. sajandil [[Qingi dünastia]]ga sõlmitud [[Ebavõrdsed lepingud|lepingute]] järgi erilised õigused, seal kehtisid eraldi seadused. Need lepingud tühistati aastal 1943, kui kokkuleppele jõuti veel [[Chongqing Shi]]s asunud [[Guomindang]]iga. Asundused asutati, kui [[Qingi dünastia sõjavägi]] sai [[esimene oopiumisõda|esimeses oopiumisõjas]] (1839–1842) brittidelt lüüa. [[Nankingi rahu]]lepinguga avati väliskaubanduseks viis [[lepingusadamat]] (mh Shanghai) ning lõpetati lõunas asunud Kantoni ([[Guangzhou]]) monopol ehk [[Kantoni süsteem]]. Britid rajasid endale baasi ka [[Briti Hongkong|Hongkongi]]. Varsti pärast seda asutasid brittidest vastavalt põhjas ja lõunas enda asundused ka Ameerika Ühendriigid ja [[Prantsusmaa]]. Erinevalt Hongkongi ja [[Portugali Macau|Macau]] kolooniatest, kus Suurbritannia ja [[Portugal]] olid täielikult suveräänsed, jäid Hiina kontsessioonid Hiina võimu alla. Aastal 1854 lõid kolm riiki enda huvide kaitsmiseks Shanghai munitsipaalnõukogu, kuid aastal 1862 lõi [[Shanghai Prantsuse kontsessioon]] lepingust lahku. Aasta hiljem ühinesid USA ja Briti kontsessioonid Shanghai Rahvusvaheliseks Asunduseks. Kuna aina rohkematel välisriikidel tekkisid Hiinaga suhted, kolis Shanghai Rahvusvahelisse Asundusse inimesi paljudelt maadelt. Aastal 1918 olid Hiinaga lepingulistes suhetes lausa 19 riiki, 1930. aastateks oli neist järel 14: Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, [[Jaapan]], Prantsusmaa, [[Itaalia]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Taani]], [[Holland]], [[Hispaania]], Portugal, [[Peruu]], [[Mehhiko]] ja [[Šveits]]. 1930. aastate lõpuni jäi Rahvusvaheline Asundus peamiselt brittide pärusmaaks, hiljem hakkas seal kasvama jaapanlaste mõju. Asunduse rahvusvahelist iseloomu peegeldab ka selle lipp, kus on kujutatud paljude riikide lippe. Rahvusvaheline Asundus sai ootamatu lõpu detsembris 1941, kui vahetult pärast [[Rünnak Pearl Harborile|rünnakut]] [[Pearl Harbor]]ile vallutasid linna Jaapani sõjaväelased. Aastal 1943 lõppesid linnas ameeriklaste ja brittide privileegid ka ''de jure'', kuna sõlmiti leping [[Hiina Vabariik (1912–1949)|vabariiklaste]] juhi [[Jiang Jieshi]]ga. Leping hakkas ''de facto'' kehtima pärast [[Jaapani allaandmine|Jaapani allaandmist]] ning Shanghai olukorra taastamist aastal 1945. Prantslased ütlesid enda eriõigustest lahti eraldi lepinguga veebruaris 1946. Lisaks Shanghai Rahvusvahelisele Asundusele oli Hiinas ka [[Gulangyu Rahvusvaheline Asundus]]. ==Vaata ka== * [[Ameerika Kontsessioon (Shanghai)]] * [[Shanghai Prantsuse Kontsessioon]] * [[Kontsessioonid Hiinas]] * [[Astor House Hotel (Shanghai)]] * [[Briti Ülemkohus Hiinas]] * [[The Bund]] * [[China Marines]] * [[Endine Ühendkuningriigi Kindralkonsulaat (Shanghai)]] * [[Klaus Mehnert]] * [[Shanghai ajalooliste ehitiste loend]] * [[Richard Sorge]] * [[Shanghai Club Building]] * [[Shanghai munitsipaalpolitsei]] * [[Tilanqiao vangla]] * [[Ameerika Ühendriikide Kohus Hiinas]] * "[[Kui me olime orvud]]" * "[[Sinine lootus]]" * "[[Päikese impeerium]]" [[Kategooria:Hiina ajalugu]] [[Kategooria:Shanghai]] fugrrngy016s6basywz4k3ry92lnw7y Krõstsina Tsimanovskaja 0 613059 7217380 7170344 2026-08-18T15:08:55Z Sjur 66496 7217380 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Krõstsina Tsimanovskaja<br />Крысціна Ціманоўская | pilt = Krystsina_Tsimanouskaya_2019_Summer_Universiade.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = 2019. aasta universiaad [[Napoli]]s (esikoht 200&nbsp;m jooksus) | riik = Valgevene | sünniaeg = {{birth date and age|1996|11|19|df=yes}} | sünnikoht = [[Klimavičy]], [[Valgevene]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 168 cm | kaal = 61,5 kg | spordiala = [[jooksusprint]] | haridus = | spordiklubi = BFST Dynamo | treener = | isiklik_rekord = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta suveuniversiaad|2019 Napoli]]|200 m}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 100 m teatejooks_2|4 × 100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Bydgoszcz]]|100 m}} }} '''Krõstsina Tsimanovskaja''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1996]] [[Klimavičy]]s) on valgevene [[kergejõustiklane]], [[sprinter]].<ref name=bbc /> 2017. aastal võitis ta Euroopa kuni 23-aastaste meistrivõistlustel [[Bydgoszcz]]is [[100 meetri jooks]]us 11,54-ga hõbemedali. [[2019. aasta suveuniversiaad]]il [[Napoli]]s võitis ta [[200 meetri jooks]]us esikoha tulemusega 23,00. Tsimanovskaja kvalifitseerus osalema [[2021]]. aastal toimunud [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el 100 ja 200&nbsp;m jooksus, osales 100&nbsp;m eeljooksus, keeldus osalemast 4&nbsp;× 400&nbsp;m teatejooksus, toimetati Valgevene olümpiadelegatsiooni liikmete poolt sportlase tahte vastaselt 1. augustil 2021 [[Haneda lennujaam]]a, keeldus naasmast Valgevenesse, sportlase [[Varjupaik|varjupaigataotluse]] rahuldas [[Poola]], kuhu sportlane jõudis lennureisiga [[Austria]]st 4. augusti õhtul.<ref name=bbc /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=bbc>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-58081254 |title=Belarus sprinter Krystina Timanovskaya flies out of Japan |trans-title= |publisher=BBC News |date=4.08.2021 |access-date=4.08.2021 |language=en }}</ref> }} ==Välislingid== {{commonscat}} * [https://worldathletics.org/athletes/belarus/krystsina-tsimanouskaya-14571586 Krõstsina Tsimanovskaja] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel * [https://sport.err.ee/1608295581/poola-andis-kodumaale-naasmisest-keeldunud-valgevenelannale-humanitaarviisa Poola andis kodumaale naasmisest keeldunud valgevenelannale humanitaarviisa], ERR, 2. august 2021 {{JÄRJESTA:Tsimanovskaja, Krõstsina}} [[Kategooria:Valgevene jooksjad]] [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 1lhme6ea3p8wijd04sbo6i4fpy5u82d Christin-Amani Kiivikas 0 616352 7217657 7211835 2026-08-19T05:55:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217657 wikitext text/x-wiki '''Christin-Amani Kiivikas''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[2001]])<ref>{{Netiviide|url=https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/15-aastane-amani-kiivikas-11-lisakilo-on-minu-jaoks-suure-vaeva-tulemus/|pealkiri=15 aastane Amani Kiivikas: 11 lisakilo on minu jaoks suure vaeva tulemus|väljaanne=Buduaar|aeg=12. september 2017|vaadatud=7.10.2021}}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> on eesti jõusaalitreener. Ta on ka [[YouTube|YouTube'is]] ja [[Instagram]]is tegutsev sisulooja. Ta on lõpetanud 2021. aastal [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i. 2021. aasta oktoobris sooritas ta jõusaali eratreenerikutse eksami.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94242525/klops-hiljuti-rasedusest-teatanud-christin-amani-kiivikas-naitas-kosuvat-beebikohtu|pealkiri=Klõps {{!}} Hiljuti rasedusest teatanud Christin-Amani Kiivikas näitas kosuvat beebikõhtu|väljaanne=Kroonika|aeg=7. august 2021|vaadatud=07.10.2021}}</ref> == Spordikarjäär == 2016. aastal alustas ta isa [[Ott Kiivikas|Ott Kiivikase]] käe all treenimist [[Bikiinifitness|bikiinifitnessis]].<ref>{{Netiviide|url=https://naine.ohtuleht.ee/731235/ott-kiivikas-treenib-koos-lastega-uhised-huvid-annavad-meile-palju-|pealkiri=Ott Kiivikas treenib koos lastega: "Ühised huvid annavad meile palju."|väljaanne=Õhtuleht|aeg=6. mai 2016|vaadatud=07.10.2021}}</ref> 2018. aasta 29. septembril osales ta [[Sparta Spordiklubi|Sparta spordiklubi]]s toimunud Valio Profeel Cupil juuniorite bikiinifitnessis, kus saavutas kolmanda koha.<ref>{{Netiviide|url=https://www.fitness.ee/uudis/7585/valio-profeel-cupi-absoluutseks-bikiinifitnessi-tempioniks-krooniti-julia-tizova|pealkiri=Valio Profeel Cupi absoluutseks bikiinifitnessi tšempioniks krooniti Julia Tšizova|väljaanne=fitness.ee|aeg=30. september 2019|vaadatud=07.10.2021|arhiivimisaeg=7.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211007072134/https://www.fitness.ee/uudis/7585/valio-profeel-cupi-absoluutseks-bikiinifitnessi-tempioniks-krooniti-julia-tizova|url-olek=ei tööta}}</ref> 2019. aasta 2. novembril toimunud Eesti meistrivõistlustel osales ta kahes kategoorias: juuniorite bikiinifitnessis, kus saavutas esikoha, ning naiste bikiinifitnessis, kus saavutas kolmanda koha.<ref>{{Netiviide|autor=Christin-Amani Kiivikas|url=https://amanikiivikasblog.wordpress.com/2019/11/14/eesti-meistrivoistlused-2019/comment-page-1/#comment-571|pealkiri=Eesti meistrivõistlused 2019|aeg=14. november 2019|vaadatud=27.10.2021}}</ref> Euroopa meistrivõistlustel [[Hispaania|Hispaanias]] osales Christin-Amani Kiivikas bikiinifitnessi juuniorite 16–20 (''open class'') kategoorias, kuid poolfinaali ei jõudnud.<ref>{{Netiviide|autor=Christin-Amani Kiivikas|url=https://amanikiivikasblog.wordpress.com/2019/05/08/esimene-hooaeg-purgis/#more-601|pealkiri=Esimene hooaeg purgis|aeg=8. mai 2019|vaadatud=27.10.2021}}</ref> Lisaks bikiinifitnessile on Christin-Amani Kiivikas tegelenud ka [[Tennis|tennise]], [[Tants|tantsimise]], [[Iluvõimlemine|iluvõimlemise]], [[Kergejõustik|kergejõustiku]] ja [[Vehklemine|vehklemisega]].<ref>{{Netiviide|autor=fitness.ee|url=https://www.fitness.ee/artikkel/2055/tunne-eesti-tegijat--christinamani-kiivikas|pealkiri=Tunne Eesti tegijat – Christin-Amani Kiivikas|väljaanne=fitness.ee|aeg=25. juuni 2019|vaadatud=07.10.2021}}</ref> == Tegevus sotsiaalmeedias == Youtube'is hakkas ta sisu looma 2021. aasta aprillis. Sama aasta 28. oktoobri seisuga oli tal Instagramis ligikaudu 13 900 ja Youtube'is 1600 jälgijat. Christin-Amani peab ka blogi, kus jagab nõuandeid toitumise ja treeningu kohta.<ref>{{Netiviide|autor=Christin- Amani Kiivikas|url=https://amanikiivikasblog.wordpress.com/|pealkiri=Amani Kiivikas- Blogi ja elustiil|väljaanne=worldpress|vaadatud=07.10.2021}}</ref> Koos spordirõivafirmaga [[Fennecfit]] on ta loonud Fiercebyamani kollektsiooni. Lisaks teeb ta ka koostööd [[spordiklubi Sparta|spordiklubiga Sparta]] ja [[Sportland Eesti]]ga. == Isiklikku == Christin-Amani Kiivikas on Eesti kulturist [[Ott Kiivikas|Ott Kiivika]] ja [[Signe Pukk|Signe Puk]]i tütar, tema õde on [[Emilia Kiivikas]]. Christin-Amani elas 2021<ref name=":0" />–2024<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1107824/amani-kiivikas-kolis-perega-soomest-tagasi-kodumaale-pisar-tuli-ikka-silma-kui-viimase-koormataie-asju-ara-toime Amani Kiivikas kolis perega Soomest tagasi kodumaale: pisar tuli ikka silma, kui viimase koormatäie asju ära tõime], Õhtuleht, 31. mai 2024</ref> [[Soome|Soomes]] koos elukaaslase Siim Haljandiga. Neil on 2021. aasta detsembris sündinud poeg. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Kiivikas, Christin-Amani}} [[Kategooria:Eesti kulturistid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] iiz9ap3e8hmnnjpk3yi1ko9s86yz26q Dubí 0 620910 7217865 7211889 2026-08-19T11:07:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217865 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dubí | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Dubí | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Eichwald | pilt = Dubi-Ruska-128.jpg | pildiallkiri = Dubí linnavalitsuse hoone | lipp = Dubi_TP_CZ_flag.png | lipu_link = [[Dubí lipp]] | vapp = Dubi_CoA_CZ.jpg | vapi_link = [[Dubí vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Dubí''' ([[saksa keel]]es ''Eichwald'') on linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]. Dubí asub [[Saksamaa]] piiri lähedal, [[Teplice]]st vahetult loodes, [[Ústí nad Labem]]ist ligi 18 km läänes. Dubí paikneb merepinnast 389 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/8578/dubi/ Dubí] Místopisný seznam obcí České republiky</ref> Dubít on esmamainitud tinakaevurite asulana [[1494]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20211229213538/https://teplicky.denik.cz/mikroregion/dubi.html Mikroregion: Dubí] Teplický deník</ref> Alates [[1864]]. aastast on Dubís valmistatud [[portselan]]i.<ref>[https://cesky.porcelan.cz/en/home Welcome to the website of Český porcelán a. s. Dubí] Český porcelán</ref> Kuurortasulaks kuulutati Dubí [[1872]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210717060522/https://www.mesto-dubi.cz/turisticke-zajimavosti/tereziny-lazne-dubi Tereziny lázně Dubí] Město Dubí</ref> Linnaõigused sai Dubí [[1960]]. aastal, kui Dubíga liideti Bystřice, Běhánky, Drahůnky ja Pozorka külad. Kuurortlinna staatuse sai Dubí [[1966]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20211229214305/https://www.ziveobce.cz/dubi_c567507 Dubí : Ústecký kraj] Živéobce.cz</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Ústí maakond]] 2w9zsmoq3nhdnp4utgk88rzweg5ftpr Taaramäe 0 624870 7217532 6056860 2026-08-18T20:59:30Z ~2026-40402-33 233726 7217532 wikitext text/x-wiki '''Taaramäe''' on eesti [[perekonnanimi]]. Eestistamisel määrati "Taaramäe" kokku umbes 14 korral uueks perekonnanimeks isikuile, kelle perekonnanimi oli [[Darch]], [[Jakobson]], [[Porkar]], [[Tammann]], [[Taurafeld]], [[Taurafeldt]], [[Tõllasson]] või [[Tolmann]]. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Taaramäe Eestis 18 mehel ja 18 naisel. == Nime kandjaid == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] dogt772sxu016v65kdvvnddztfy0kb6 7217535 7217532 2026-08-18T21:02:14Z ~2026-40402-33 233726 7217535 wikitext text/x-wiki '''Taaramäe''' on eesti [[perekonnanimi]]. Eestistamisel määrati "Taaramäe" kokku umbes 14 korral uueks perekonnanimeks isikuile, kelle perekonnanimi oli [[Darch]], [[Jakobson]], [[Porkar]], [[Tammann]], [[Taurafeld]], [[Taurafeldt]], [[Tõllasson]] või [[Tolmann]]. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Taaramäe Eestis 18 mehel ja 18 naisel. == Nime kandjaid == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur == Vaata ka == *[[Taaramägi]] [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] teadaxoxlox9gv4velrwc2k187wddeh Taaramägi 0 624873 7217529 6056859 2026-08-18T20:57:47Z ~2026-40402-33 233726 7217529 wikitext text/x-wiki '''Taaramägi''' on eesti [[perekonnanimi]]. Eestistamisel määrati [[Harku vald (1939)|Harku valla]] perekonnaseisuametniku otsusega 27. aprillist 1940 "Taaramägi" uueks perekonnanimeks ühele isikule, kelle senine perekonnanimi oli [[Kutnik]]. [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] burrshw8dgrozbxiz13thjnxz6dn64o 7217530 7217529 2026-08-18T20:58:29Z ~2026-40402-33 233726 7217530 wikitext text/x-wiki '''Taaramägi''' on eesti [[perekonnanimi]]. Eestistamisel määrati [[Harku vald (1939)|Harku valla]] perekonnaseisuametniku otsusega 27. aprillist 1940 "Taaramägi" uueks perekonnanimeks ühele isikule, kelle senine perekonnanimi oli [[Kutnik]]. ==Vaata ka== *[[Taaramäe]] [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] a8ncah4mt3a7m9u155z79bogj95wfzi Kasutaja:Märt Põder/Ukraina kultuuridiplomaatia 2022 2 625094 7217676 7214754 2026-08-19T06:38:09Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7217676 wikitext text/x-wiki [[File:Ukraina kultuuridiplomaatia kuu 2022 algseis.png|thumb|Artiklite katvus eestikeelses Vikipeedias 26. veebruaril 2022]] '''Ukraina [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et|kultuuridiplomaatia kuu]]''' raames tundsin huvi, kuidas on kaetud Ukraina kultuurivaldkonna teemad eestikeelses Vikipeedias võrdluses entsüklopeedia teiste harudega. Allikaks on [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/List/et|artiklivõistluse soovitud artiklite nimekiri]], skooritud ja sorteeritud teatava puuduoleku heuristiku alusel. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=#defaultView:BubbleChart SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (SAMPLE(?pic) AS ?samplePic) # bubble hack (ROUND(COUNT(DISTINCT ?allArticles)/IF(?intSize > 0, ?intSize/400, 1)) AS ?ratio) ?ukTitle ?enTitle ?etTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?intSize (COUNT(DISTINCT ?allArticles) AS ?articleCount) WHERE { VALUES ?item { wd:Q2973237 wd:Q4102048 wd:Q25435732 wd:Q16852254 wd:Q8028711 wd:Q28820074 wd:Q195975 wd:Q12063000 wd:Q28821095 wd:Q107031748 wd:Q108703864 wd:Q25438080 wd:Q108196081 wd:Q33084773 wd:Q16699196 wd:Q107662862 wd:Q18170023 wd:Q96358541 wd:Q55164107 wd:Q29549882 wd:Q99479107 wd:Q104412858 wd:Q109264711 wd:Q28704137 wd:Q16724072 wd:Q105062974 wd:Q110832787 wd:Q42586642 wd:Q80963748 wd:Q16696502 wd:Q36937036 wd:Q15834623 wd:Q55188 wd:Q110878143 wd:Q12153531 wd:Q4457782 wd:Q4425831 wd:Q67191508 wd:Q8061555 wd:Q4726721 wd:Q12088038 wd:Q12074204 wd:Q12169269 wd:Q83640080 wd:Q12161420 wd:Q48952299 wd:Q12099941 wd:Q1532451 wd:Q4368107 wd:Q12150557 wd:Q4503050 wd:Q538608 wd:Q311311 wd:Q507996 wd:Q4206794 wd:Q55193 wd:Q3101759 wd:Q435805 wd:Q83540213 wd:Q4409525 wd:Q12152517 wd:Q4220114 wd:Q12112515 wd:Q12111341 wd:Q56367942 wd:Q4187922 wd:Q16158592 wd:Q1276997 wd:Q12077269 wd:Q8843614 wd:Q12132897 wd:Q4240559 wd:Q1763679 wd:Q12110828 wd:Q1268319 wd:Q13542788 wd:Q12119132 wd:Q12122558 wd:Q12110195 wd:Q49004059 wd:Q467914 wd:Q12133668 wd:Q4086226 wd:Q9345402 wd:Q4393696 wd:Q4269586 wd:Q1988375 wd:Q20069709 wd:Q25050824 wd:Q82262 wd:Q21600244 wd:Q2011217 wd:Q4522423 wd:Q7936889 wd:Q56878254 wd:Q1037441 wd:Q3389824 wd:Q316505 wd:Q504426 wd:Q1353816 wd:Q192506 wd:Q706765 wd:Q2659995 wd:Q5015538 wd:Q47494823 wd:Q336301 wd:Q1637293 wd:Q11014485 wd:Q4096030 wd:Q3487195 wd:Q4051116 wd:Q4468201 wd:Q154659 wd:Q24255634 wd:Q4315001 wd:Q2065511 wd:Q4155333 wd:Q4271087 wd:Q4084394 wd:Q654020 wd:Q97161794 wd:Q4186875 wd:Q7685521 wd:Q12111624 wd:Q6968328 wd:Q18193573 wd:Q12160266 wd:Q3373139 wd:Q7934833 wd:Q24957877 wd:Q65201581 wd:Q12100518 wd:Q61117255 wd:Q51694352 wd:Q4443232 wd:Q5984681 wd:Q267058 wd:Q235209 wd:Q1406209 wd:Q360420 wd:Q4285865 wd:Q4112073 wd:Q4249774 wd:Q242097 wd:Q4507244 wd:Q4369061 wd:Q1711461 wd:Q17372363 wd:Q4261264 wd:Q4791695 wd:Q4426598 wd:Q12089228 wd:Q4390519 wd:Q4423856 wd:Q4523373 wd:Q2043598 wd:Q12129438 wd:Q25439860 wd:Q56372700 wd:Q453185 wd:Q56376303 wd:Q12154124 wd:Q12161147 wd:Q12108238 wd:Q12163224 wd:Q19274304 wd:Q12104692 wd:Q426509 wd:Q2338609 wd:Q1375599 wd:Q24334 wd:Q1359722 wd:Q12080020 wd:Q20887 wd:Q12113556 wd:Q12725581 wd:Q2421158 wd:Q12173238 wd:Q12093428 wd:Q458209 wd:Q257132 wd:Q356965 wd:Q6849793 wd:Q235955 wd:Q2028631 wd:Q2631374 wd:Q3487185 wd:Q4410349 wd:Q3890314 wd:Q2621959 wd:Q2628029 wd:Q16700680 wd:Q15088943 wd:Q4084087 wd:Q3847375 wd:Q430980 wd:Q4161652 wd:Q1979276 wd:Q12167983 wd:Q3205872 wd:Q47491170 wd:Q7878530 wd:Q12104480 wd:Q4491656 wd:Q12166063 wd:Q65209040 wd:Q12166926 wd:Q4314796 wd:Q4153087 wd:Q12133856 wd:Q101500060 wd:Q105972821 wd:Q4315103 wd:Q1189277 wd:Q3398656 wd:Q99590745 wd:Q12132665 wd:Q65209112 wd:Q4160899 wd:Q449600 wd:Q12170118 wd:Q2388812 wd:Q462295 wd:Q610532 wd:Q1984317 wd:Q242121 wd:Q2639482 wd:Q12078180 wd:Q232972 wd:Q2612832 wd:Q24025723 wd:Q3229776 wd:Q16715148 wd:Q4266593 wd:Q12083675 wd:Q12086023 wd:Q55107516 wd:Q25435775 wd:Q12146317 wd:Q12173337 wd:Q4217649 wd:Q20684605 wd:Q4508313 wd:Q33142687 wd:Q2501973 wd:Q8051510 wd:Q4390007 wd:Q4167565 wd:Q4235343 wd:Q6653968 wd:Q12154624 wd:Q12151449 wd:Q12137432 wd:Q12151494 wd:Q16162507 wd:Q4516965 wd:Q11807868 wd:Q29344153 wd:Q3442414 wd:Q17403016 wd:Q60830532 wd:Q4407601 wd:Q4142271 wd:Q28702490 wd:Q959434 wd:Q7938276 wd:Q438450 wd:Q4082561 wd:Q400122 wd:Q12101335 wd:Q323440 wd:Q2284422 wd:Q2142351 wd:Q4076618 wd:Q316371 wd:Q20715881 wd:Q230073 wd:Q33380219 wd:Q1372399 wd:Q1892729 wd:Q4449780 wd:Q319055 wd:Q4122611 wd:Q567959 wd:Q2328226 wd:Q255809 wd:Q621548 wd:Q12120621 wd:Q234724 wd:Q4159211 wd:Q683690 wd:Q4521951 wd:Q921167 wd:Q165419 wd:Q683558 wd:Q1040101 wd:Q10976105 wd:Q65899 } OPTIONAL { SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,uk,ru,en,de,pl,fi" . } } OPTIONAL { ?item wdt:P18 ?pic . } OPTIONAL { ?allArticles schema:about ?item; } OPTIONAL { ?ukArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://uk.wikipedia.org/> ; schema:name ?ukTitle . } OPTIONAL { ?enArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://en.wikipedia.org/> ; schema:name ?enTitle . } OPTIONAL { ?deArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://de.wikipedia.org/> ; schema:name ?deTitle . } OPTIONAL { ?ruArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://ru.wikipedia.org/> ; schema:name ?ruTitle . } OPTIONAL { ?plArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://pl.wikipedia.org/> ; schema:name ?plTitle . } OPTIONAL { ?fiArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://fi.wikipedia.org/> ; schema:name ?fiTitle . } OPTIONAL { ?etArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/> ; schema:name ?etTitle . SERVICE wikibase:mwapi { bd:serviceParam wikibase:api "Generator" . bd:serviceParam wikibase:endpoint "et.wikipedia.org" . bd:serviceParam mwapi:titles ?etTitle . # ?itemLabel bd:serviceParam mwapi:generator "revisions" . bd:serviceParam mwapi:prop "revisions" . bd:serviceParam mwapi:rvprop "content{{!}}size{{!}}timestamp{{!}}comment". ?size wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@size'. ?text wikibase:apiOutput 'revisions/rev/text()'. ?timeStamp wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@timestamp'. ?comment wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@comment'. } } BIND(IF(BOUND(?size), xsd:integer(?size), 0) AS ?intSize) } GROUP BY ?item ?itemLabel ?intSize ?ukTitle ?enTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?etTitle ORDER BY DESC(?ratio) ASC(xsd:dateTime(?timeStamp)) DESC(?articleCount) |header_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov587 |row_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov586 |columns=?item,?itemLabel,?samplePic, ?ukTitle, ?enTitle, ?etTitle, ?ruTitle, ?fiTitle, ?plTitle, ?deTitle, ?articleCount, ?ratio |links=red |language=et }} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov587}} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dziga Vertov]] | itemlabel = Дзиґа Вертов | samplepic = [[Fail:David Kaufman (Dziga Vertov) 1913.jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа Вертов | entitle = Dziga Vertov | rutitle = Вертов, Дзига | fititle = Dziga Vertov | pltitle = Dziga Wiertow | detitle = Dsiga Wertow | articlecount = 58 | ratio = 58 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Bilokur]] | itemlabel = Білокур Катерина Василівна | samplepic = [[Fail:Білокур Катерина Василівна художник 1954.jpg|center|128px]] | uktitle = Білокур Катерина Василівна | entitle = Kateryna Bilokur | rutitle = Белокур, Екатерина Васильевна | fititle = Kateryna Bilokur | pltitle = Kateryna Biłokur | detitle = Kateryna Bilokur | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Earth]] | itemlabel = Земля | samplepic = [[Fail:1996. Кадр из фильма Земля.jpg|center|128px]] | uktitle = Земля (фільм, 1930) | entitle = Earth (1930 film) | rutitle = Земля (фильм, 1930) | fititle = Maa (elokuva) | pltitle = Ziemia (film 1930) | detitle = Erde (1930) | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandra Ekster]] | itemlabel = Екстер Олександра Олександрівна | samplepic = [[Fail:Oleksandra Ekster Photo.jpg|center|128px]] | uktitle = Екстер Олександра Олександрівна | entitle = Aleksandra Ekster | rutitle = Экстер, Александра Александровна | fititle = Oleksandra Ekster | pltitle = Aleksandra Ekster | detitle = Alexandra Exter | articlecount = 41 | ratio = 41 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõkola Leontovõtš]] | itemlabel = Mõkola Leontovõtš | samplepic = [[Fail:Mykola leontovych.jpg|center|128px]] | uktitle = Леонтович Микола Дмитрович | entitle = Mykola Leontovych | rutitle = Леонтович, Николай Дмитриевич | fititle = Mykola Leontovytš | pltitle = Mykoła Łeontowycz | detitle = Mykola Leontowytsch | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Kondratyuk]] | itemlabel = Кондратюк Юрій Васильович | samplepic = [[Fail:Кондратюк, Юрий.jpg|center|128px]] | uktitle = Кондратюк Юрій Васильович | entitle = Yuri Kondratyuk | rutitle = Кондратюк, Юрий Васильевич | fititle = Juri Kondratjuk | pltitle = Jurij Kondratiuk | detitle = Juri Wassiljewitsch Kondratjuk | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Waldemar Haffkine]] | itemlabel = Хавкін Володимир Аронович | samplepic = [[Fail:Waldemar Haffkine 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Хавкін Володимир Аронович | entitle = Waldemar Haffkine | rutitle = Хавкин, Владимир Аронович | pltitle = Waldemar Haffkine | detitle = Waldemar Haffkine | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Tychyna]] | itemlabel = Тичина Павло Григорович | samplepic = [[Fail:Pavlo Tychyna.png|center|128px]] | uktitle = Тичина Павло Григорович | entitle = Pavlo Tychyna | rutitle = Тычина, Павел Григорьевич | fititle = Pavlo Tytšyna | pltitle = Pawło Tyczyna | detitle = Pawlo Tytschyna | articlecount = 37 | ratio = 37 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anastasia of Kyiv]] | itemlabel = Анастасія Ярославна | samplepic = [[Fail:Orlai-salamon.jpg|center|128px]] | uktitle = Анастасія Ярославна | entitle = Anastasia of Kiev | rutitle = Анастасия Ярославна | fititle = Anastasia Kiovalainen | pltitle = Anastazja Jarosławówna | detitle = Anastasia von Kiew | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marko Vovchok]] | itemlabel = Марко Вовчок | samplepic = [[Fail:Marko Vovchok.jpg|center|128px]] | uktitle = Марко Вовчок | entitle = Marko Vovchok | rutitle = Марко Вовчок | fititle = Marko Vovtšok | pltitle = Marko Wowczok | detitle = Marko Wowtschok | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ahatanhel Krymsky]] | itemlabel = Кримський Агатангел Юхимович | samplepic = [[Fail:Agatangel Krymskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Кримський Агатангел Юхимович | entitle = Ahatanhel Krymsky | rutitle = Крымский, Агафангел Ефимович | fititle = Ahatanhel Krymskyi | pltitle = Ahatanheł Krymski | detitle = Ahatanhel Krymskyj | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Héctor Babenco]] | itemlabel = Гектор Бабенко | samplepic = [[Fail:Héctor Babenco.jpg|center|128px]] | uktitle = Ектор Бабенко | entitle = Héctor Babenco | rutitle = Бабенко, Эктор | fititle = Héctor Babenco | pltitle = Héctor Babenco | detitle = Héctor Babenco | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[David Burliuk]] | itemlabel = Бурлюк Давид Давидович | samplepic = [[Fail:David Burliuk 1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Бурлюк Давид Давидович | entitle = David Burliuk | rutitle = Бурлюк, Давид Давидович | fititle = David Burljuk | pltitle = Dawid Burluk | detitle = Dawid Dawidowitsch Burljuk | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khrystyna Soloviy]] | itemlabel = Соловій Христина | samplepic = [[Fail:Христина Соловій - Atlas Weekend 2016 - 230359.jpg|center|128px]] | uktitle = Соловій Христина Іванівна | entitle = Khrystyna Soloviy | rutitle = Соловий, Кристина Ивановна | pltitle = Chrystyna Sołowij | detitle = Chrystyna Solowij | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kalytko]] | itemlabel = Калитко Катерина Олександрівна | samplepic = [[Fail:Kateryna Kalytko 2019 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Калитко Катерина Олександрівна | entitle = Kateryna Kalytko | rutitle = Калитко, Екатерина Александровна | fititle = Kateryna Kalytko | pltitle = Kateryna Kałytko | detitle = Kateryna Kalytko | articlecount = 33 | ratio = 33 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[cinema of Ukraine]] | itemlabel = кінематограф України | samplepic = [[Fail:Ukraine film clapperboard.svg|center|128px]] | uktitle = Український кінематограф | entitle = Cinema of Ukraine | rutitle = Кинематограф Украины | pltitle = Kinematografia ukraińska | articlecount = 32 | ratio = 32 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Solomea Krushelnytska]] | itemlabel = Соломія Крушельницька | samplepic = [[Fail:Krushelnytska 5-2.jpg|center|128px]] | uktitle = Крушельницька Соломія Амвросіївна | entitle = Solomiya Krushelnytska | rutitle = Крушельницкая, Саломея Амвросиевна | fititle = Solomija Krušelnytska | pltitle = Salomea Kruszelnicka | detitle = Salome Kruschelnytska | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anna Sten]] | itemlabel = Анна Стен | samplepic = [[Fail:Anna Sten 1927.JPG|center|128px]] | uktitle = Анна Стен | entitle = Anna Sten | rutitle = Стэн, Анна | pltitle = Anna Sten | detitle = Anna Sten | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Drahomanov]] | itemlabel = Драгоманов Михайло Петрович | samplepic = [[Fail:Mykhailo Petrovych Drahomanov, 1870s.jpg|center|128px]] | uktitle = Драгоманов Михайло Петрович | entitle = Mykhailo Drahomanov | rutitle = Драгоманов, Михаил Петрович | fititle = Myh’ailo Drahomanov | pltitle = Mychajło Drahomanow | detitle = Mychajlo Drahomanow | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Les Kurbas]] | itemlabel = Лесь Курбас | samplepic = [[Fail:Curbas.jpg|center|128px]] | uktitle = Лесь Курбас | entitle = Les Kurbas | rutitle = Курбас, Лесь | fititle = Les Kurbas | pltitle = Łeś Kurbas | detitle = Les Kurbas | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Golden Dzyga]] | itemlabel = Золота дзиґа | samplepic = [[Fail:Culture and life, 18-2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Золота дзиґа | entitle = Golden Dzyga | rutitle = Золотая дзига | fititle = Kultainen tuulenpyörre | pltitle = Nagroda Ukraińskiej Akademii Filmowej | detitle = Solota dsyga | articlecount = 30 | ratio = 30 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Executed Renaissance]] | itemlabel = Розстріляне відродження | uktitle = Розстріляне відродження | entitle = Executed Renaissance | rutitle = Расстрелянное возрождение | pltitle = Rozstrzelane odrodzenie | detitle = Rosstriljane widrodschennja | articlecount = 29 | ratio = 29 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Berezovsky]] | itemlabel = Березовський Максим Созонтович | samplepic = [[Fail:Berezovsky, Maksim Sozontovich.jpg|center|128px]] | uktitle = Березовський Максим Созонтович | entitle = Maxim Berezovsky | rutitle = Березовский, Максим Созонтович | fititle = Maksym Berezovskyi | pltitle = Maksym Berezowski | detitle = Maxim Sosontowitsch Beresowski | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elisiv of Kiev]] | itemlabel = Єлизавета Ярославна | samplepic = [[Fail:Elisiv of Kiev.jpg|center|128px]] | uktitle = Єлизавета Ярославна | entitle = Elisiv of Kiev | rutitle = Елизавета Ярославна | fititle = Elisabet Kiovalainen | pltitle = Elżbieta Jarosławówna | detitle = Elisabeth von Kiew | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nina Matviienko]] | itemlabel = Ніна Матвієнко | samplepic = [[Fail:МГ 2008 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Матвієнко Ніна Митрофанівна | entitle = Nina Matviienko | rutitle = Матвиенко, Нина Митрофановна | fititle = Nina Matvijenko | pltitle = Nina Matwijenko | detitle = Nina Matwijenko | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ada Rohovtseva]] | itemlabel = Ада Роговцева | samplepic = [[Fail:Ada Rogovtseva 2024 (facecrop).jpg|center|128px]] | uktitle = Роговцева Ада Миколаївна | entitle = Ada Rohovtseva | rutitle = Роговцева, Ада Николаевна | pltitle = Ada Rohowcewa | detitle = Ada Rohowzewa | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofia Yablonska]] | itemlabel = Софія Яблонська-Уден | uktitle = Яблонська Софія Іванівна | entitle = Sofia Yablonska | rutitle = Яблонская-Уден, София | pltitle = Sofija Jablonska | detitle = Sophia Yablonska | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Slaboshpytskiy]] | itemlabel = Слабошпицький Мирослав Михайлович | samplepic = [[Fail:OIFF 2015-07-17 231647 - Myroslav Slaboshpytskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Слабошпицький Мирослав Михайлович | entitle = Myroslav Slaboshpytskyi | rutitle = Слабошпицкий, Мирослав Михайлович | fititle = Myroslav Slabošpytskyi | pltitle = Myrosław Słaboszpycki | detitle = Myroslaw Slaboschpyzkyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Khvylovyi]] | itemlabel = Микола Хвильовий | samplepic = [[Fail:Mykola Khvylovy.jpg|center|128px]] | uktitle = Микола Хвильовий | entitle = Mykola Khvylovy | rutitle = Мыкола Хвылевой | fititle = Mykola H’vylovyi | pltitle = Mykoła Chwylowy | detitle = Mykola Chwylowyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valeriy Shevchuk]] | itemlabel = Шевчук Валерій Олександрович | samplepic = [[Fail:Валерій Шевчук.JPG|center|128px]] | uktitle = Шевчук Валерій Олександрович | entitle = Valeriy Shevchuk | rutitle = Шевчук, Валерий Александрович | fititle = Valeri Ševtšuk | pltitle = Wałerij Szewczuk | detitle = Walerij Schewtschuk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Ilyenko]] | itemlabel = Юрій Іллєнко | samplepic = [[Fail:ВП Юрий Ильенко.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Юрій Герасимович | entitle = Yuri Ilyenko | rutitle = Ильенко, Юрий Герасимович | fititle = Juri Illjenko | pltitle = Jurij Illenko | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Stefanyk]] | itemlabel = Василь Стефаник | samplepic = [[Fail:Vasyl Stefanyk.jpg|center|128px]] | uktitle = Стефаник Василь Семенович | entitle = Vasyl Stefanyk | rutitle = Стефаник, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stefanyk | pltitle = Wasyl Stefanyk | detitle = Wassyl Stefanyk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boris Balinsky]] | itemlabel = Балінський Борис Іванович | samplepic = [[Fail:Борис Балінський (1936).png|center|128px]] | uktitle = Балінський Борис Іванович | entitle = Boris Balinsky | rutitle = Балинский, Борис Иванович | detitle = Boris Balinsky | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Borõss Ljatošõnskõi]] | itemlabel = Borõss Ljatošõnskõi | samplepic = [[Fail:Borys Mykolayovych Lyatoshynsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Лятошинський Борис Миколайович | entitle = Borys Lyatoshynsky | ettitle = Borõss Ljatošõnskõi | rutitle = Лятошинский, Борис Николаевич | fititle = Borys Ljatošynskyi | pltitle = Borys Latoszynski | detitle = Borys Ljatoschynskyj | articlecount = 44 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Drohobych]] | itemlabel = Юрій Дрогобич | samplepic = [[Fail:Stamp of Ukraine s343.jpg|center|128px]] | uktitle = Юрій Дрогобич | entitle = Yuriy Drohobych | rutitle = Юрий Дрогобыч | fititle = Juri Drohobytš | pltitle = Jerzy Kotermak | detitle = Jurij Drohobytsch | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Music Fest]] | itemlabel = КиївМузикФест | samplepic = [[Fail:Kiev Opera.jpg|center|128px]] | uktitle = Київ Музик Фест | entitle = Kyiv Music Fest | rutitle = КиевМузикФест | fititle = Kiovan musiikkijuhlat | pltitle = Kijowski Festiwal Muzyki | detitle = Kiew-Musikfest | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Book Institute]] | itemlabel = Український інститут книги | uktitle = Український інститут книги | entitle = Ukrainian Book Institute | rutitle = Украинский институт книги | detitle = Ukrainisches Buch-Institut | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bad Roads]] | itemlabel = Погані дороги | uktitle = Погані дороги | entitle = Bad Roads | rutitle = Плохие дороги | pltitle = Złe drogi | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[theatre in Ukraine]] | itemlabel = український театр | uktitle = Український театр | entitle = Theatre of Ukraine | rutitle = Украинский театр | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasili Eroshenko]] | itemlabel = Єрошенко Василь Якович | samplepic = [[Fail:Portrait of Vasilii Yaroshenko by Tsune Nakamura, 1920, oil on canvas - National Museum of Modern Art, Tokyo - DSC06549.JPG|center|128px]] | uktitle = Єрошенко Василь Якович | entitle = Vasili Eroshenko | rutitle = Ерошенко, Василий Яковлевич | detitle = Wassili Jakowlewitsch Jeroschenko | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[BoomBox]] | itemlabel = Бумбокс | samplepic = [[Fail:BoomBox in Mykolaiv — 8.jpg|center|128px]] | uktitle = Бумбокс | entitle = BoomBox (Ukrainian band) | rutitle = Бумбокс (группа) | pltitle = Boombox (ukraiński zespół muzyczny) | detitle = BoomBox | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ostap Võšnja]] | itemlabel = Ostap Võšnja | samplepic = [[Fail:Ostap Vyshnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Остап Вишня | entitle = Ostap Vyshnya | rutitle = Остап Вишня | fititle = Ostap Vyšnja | pltitle = Ostap Wysznia | detitle = Ostap Wyschnja | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Demyanenko]] | itemlabel = Дем'яненко Олена Вікторівна | samplepic = [[Fail:Olena Demyanenko Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Дем'яненко Олена Вікторівна | entitle = Olena Demyanenko | pltitle = Ołena Demjanenko | detitle = Olena Demjanenko | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentyn Vasyanovych]] | itemlabel = Васянович Валентин Миколайович | samplepic = [[Fail:Valentyn Vasyanovych TIFF 2019a.jpg|center|128px]] | uktitle = Васянович Валентин Миколайович | entitle = Valentyn Vasyanovych | rutitle = Васянович, Валентин Николаевич | fititle = Valentyn Vasjanovytš | pltitle = Wałentyn Wasianowycz | detitle = Walentyn Wassjanowytsch | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalya Vorozhbit]] | itemlabel = Ворожбит Наталія Анатоліївна | samplepic = [[Fail:Natalya Vorozhbit April 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Ворожбит Наталія Анатоліївна | entitle = Natalya Vorozhbyt | rutitle = Ворожбит, Наталья Анатольевна | pltitle = Natala Worożbyt | detitle = Natalija Woroschbyt | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elena Andreicheva]] | itemlabel = Олена Андрейчева | uktitle = Олена Андрейчева | entitle = Elena Andreicheva | rutitle = Андрейчева, Елена | pltitle = Elena Andreicheva | detitle = Elena Andreicheva | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Barbara Karinska]] | itemlabel = Каринська Варвара Андріївна | samplepic = [[Fail:VA Karinska.JPG|center|128px]] | uktitle = Каринська Варвара Андріївна | entitle = Barbara Karinska | rutitle = Каринская, Варвара Андреевна | fititle = Barbara Karinska | pltitle = Barbara Karinska | detitle = Barbara Karinska | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valerian Pidmohylny]] | itemlabel = Підмогильний Валер'ян Петрович | samplepic = [[Fail:Підмогильний Валер'ян Петрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Підмогильний Валер'ян Петрович | entitle = Valerian Pidmohylny | rutitle = Пидмогильный, Валерьян Петрович | fititle = Valerijan Pidmohylnyi | pltitle = Wałerjan Pidmohylny | detitle = Walerjan Pidmohylnyj | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleh Skrypka]] | itemlabel = Скрипка Олег Юрійович | samplepic = [[Fail:Олег Скрипка 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрипка Олег Юрійович | entitle = Oleh Skrypka | rutitle = Скрипка, Олег Юрьевич | pltitle = Ołeh Skrypka | detitle = Oleh Skrypka | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Oleksandr Dovzhenko Film Centre]] | itemlabel = Національний центр Олександра Довженка | samplepic = [[Fail:Dovzhenko Centre building.JPG|center|128px]] | uktitle = Довженко-Центр | entitle = National Oleksandr Dovzhenko Film Centre | rutitle = Национальный центр Александра Довженко | fititle = Dovženko-keskus | pltitle = Centrum Dowżenki | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Sviatchenko]] | itemlabel = Sergei Sviatchenko | samplepic = [[Fail:Sergei Sviatchenko 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Сергій Святченко | entitle = Sergei Sviatchenko | rutitle = Святченко, Сергей Евгеньевич | detitle = Serhij Swjattschenko | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vopli Vidopliassova]] | itemlabel = Воплі Відоплясова | samplepic = [[Fail:Vopli Vidoplyasova MRPL City 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Воплі Відоплясова | entitle = Vopli Vidopliassova | rutitle = Вопли Видоплясова | fititle = Vopli Vidopljasova | pltitle = Wopli Widoplasowa | detitle = Wopli Widopljassowa | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Paisius Velichkovsky]] | itemlabel = Паїсій Величковський | samplepic = [[Fail:Paisius.jpg|center|128px]] | uktitle = Паїсій Величковський | entitle = Paisius Velichkovsky | rutitle = Паисий Величковский | pltitle = Paisjusz Wieliczkowski | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Svitlychny]] | itemlabel = Іван Олексійович Світличний | samplepic = [[Fail:Shistdesyatnyky - Ivan Svitlichny Stamps of Ukraine 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Світличний Іван Олексійович | entitle = Ivan Svitlychnyi | rutitle = Светличный, Иван Алексеевич | fititle = Ivan Svitlytšnyi | detitle = Iwan Switlytschnyj | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[My Thoughts Are Silent]] | itemlabel = Мої думки тихі | uktitle = Мої думки тихі | entitle = My Thoughts Are Silent | rutitle = Мои мысли тихие | fititle = Ajatukseni ovat hiljaa | detitle = Der Tierstimmensammler oder Das Lied der Scheuen Stockente | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Turhan Hatice Sultan]] | itemlabel = Turhan Hatice Sultan | samplepic = [[Fail:Turhan Hatice.jpg|center|128px]] | uktitle = Турхан-султан | entitle = Turhan Sultan | ettitle = Turhan Hatice Sultan | rutitle = Турхан-султан | fititle = Turhan Sultan | pltitle = Turhan Hatice | detitle = Turhan Sultan | articlecount = 43 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Dziuba]] | itemlabel = Дзюба Іван Михайлович | samplepic = [[Fail:Ivan Dziuba (2004).jpg|center|128px]] | uktitle = Дзюба Іван Михайлович | entitle = Ivan Dziuba | rutitle = Дзюба, Иван Михайлович | fititle = Ivan Dzjuba | pltitle = Iwan Dziuba | detitle = Iwan Dsjuba | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Semenko]] | itemlabel = Семенко Михайль Васильович | samplepic = [[Fail:Mychaylo Semenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Михайль Семенко | entitle = Mykhail Semenko | rutitle = Семенко, Михайль | fititle = Myh’ailo Semenko | pltitle = Mychajło Semenko | detitle = Mychajlo Semenko | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moonlit Night on the Dnieper]] | itemlabel = Місячна ніч на Дніпрі | samplepic = [[Fail:Kuindzhi Moonlit night on the Dnieper 1880 grm x2.jpg|center|128px]] | uktitle = Місячна ніч на Дніпрі | entitle = Moonlit Night on the Dnieper | rutitle = Лунная ночь на Днепре | pltitle = Noc księżycowa nad Dnieprem | detitle = Mondnacht am Dnepr | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lidiya Lipkovskaya]] | itemlabel = Лідія Липковська | samplepic = [[Fail:Липковская.jpg|center|128px]] | uktitle = Липковська Лідія Яківна | entitle = Lydia Lipkowska | rutitle = Липковская, Лидия Яковлевна | pltitle = Lidija Lipkowska | detitle = Lidija Lipkowskaja | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Halyna Sévrouk]] | itemlabel = Halyna Sévrouk | samplepic = [[Fail:Halyna Sevruk Streetcode Portret.jpg|center|128px]] | uktitle = Севрук Галина Сильвестрівна | entitle = Halyna Sevruk | rutitle = Севрук, Галина Сильвестровна | pltitle = Hałyna Sewruk | detitle = Halyna Sewruk | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oles Sanin]] | itemlabel = Олесь Санін | samplepic = [[Fail:OIFF 2014-07-12 125327 - Oles Sanin.jpg|center|128px]] | uktitle = Олесь Санін | entitle = Oles Sanin | rutitle = Санин, Олесь Геннадьевич | pltitle = Ołeś Sanin | detitle = Oles Sanin | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Chekan]] | itemlabel = Чекан Олена Василівна | samplepic = [[Fail:Olena-chekan-hymns-to-ukrainian-art-bohdan-rodyuk-chekan-ed.jpg|center|128px]] | uktitle = Чекан Олена Василівна | entitle = Olena Chekan | rutitle = Чекан, Елена Васильевна | fititle = Olena Tšekan | pltitle = Ołena Czekan | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Cossack song]] | itemlabel = козацькі пісні | samplepic = [[Fail:Kuban Cossack Choir, Viktor Sorokin.jpg|center|128px]] | uktitle = Козацькі пісні | entitle = Cossack songs | rutitle = Казачьи песни | fititle = Kasakkalaulut | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo House]] | itemlabel = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | uktitle = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | entitle = Slovo House | rutitle = Дом «Слово» (фильм, 2017) | detitle = Slovo House | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kazka]] | itemlabel = Kazka | samplepic = [[Fail:Kazka during an interview in The Hague (the Netherlands).png|center|128px]] | uktitle = Kazka | entitle = Kazka | rutitle = Kazka | pltitle = Kazka | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[LvivMozArt]] | itemlabel = LvivMozArt | samplepic = [[Fail:Lviv Opera House (9).jpg|center|128px]] | uktitle = LvivMozArt | entitle = LvivMozArt | rutitle = LvivMozArt (фестиваль) | pltitle = LvivMozArt | detitle = LvivMozArt | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Horbachevsky]] | itemlabel = Горбачевський Іван Якович | samplepic = [[Fail:Horbachevsjkyj ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Горбачевський Іван Якович | entitle = Ivan Horbachevsky | rutitle = Горбачевский, Иван Яковлевич | pltitle = Iwan Horbaczewski | detitle = Ivan Horbaczewski | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Desnytska]] | itemlabel = Десницька Катерина Іванівна | samplepic = [[Fail:Yekaterina Desnitskaya in age of 14.jpg|center|128px]] | uktitle = Десницька Катерина Іванівна | entitle = Kateryna Desnytska | rutitle = Десницкая, Екатерина Ивановна | pltitle = Jekatierina Diesnicka | detitle = Katerina Desnitzka | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kavaleridze]] | itemlabel = Кавалерідзе Іван Петрович | uktitle = Кавалерідзе Іван Петрович | entitle = Ivan Kavaleridze | rutitle = Кавалеридзе, Иван Петрович | fititle = Ivan Kavaleridze | detitle = Iwan Kawaleridse | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Frost]] | itemlabel = Іній | uktitle = Іній (фільм) | entitle = Frost (2017 film) | rutitle = Иней (фильм) | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema]] | itemlabel = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | uktitle = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | entitle = List of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema | rutitle = 100 лучших фильмов в истории украинского кино | fititle = Ukrainan elokuvahistorian sata parasta elokuvaa | detitle = Liste der 100 besten Filme in der Geschichte des ukrainischen Kinos | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Horowitz]] | itemlabel = Vladimir Horowitz | samplepic = [[Fail:Vladimir Horowitz C37292-1 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Горовиць Володимир Самійлович | entitle = Vladimir Horowitz | ettitle = Vladimir Horowitz | rutitle = Горовиц, Владимир Самойлович | fititle = Vladimir Horowitz | pltitle = Vladimir Horowitz | detitle = Vladimir Horowitz | articlecount = 60 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Vynnychuk]] | itemlabel = Винничук Юрій Павлович | samplepic = [[Fail:Yuriy Vynnychuk.jpg|center|128px]] | uktitle = Винничук Юрій Павлович | entitle = Yuriy Vynnychuk | rutitle = Винничук, Юрий Павлович | pltitle = Jurij Wynnyczuk | detitle = Jurij Wynnytschuk | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jacques Hnizdovsky]] | itemlabel = Яків Гніздовський | samplepic = [[Fail:Hnizdovsky wc 87.jpg|center|128px]] | uktitle = Гніздовський Яків Якович | entitle = Jacques Hnizdovsky | rutitle = Гнездовский, Яков Яковлевич | fititle = Jacques Hnizdovskyi | pltitle = Jakiw Hnizdowski | detitle = Jacques Hnizdovsky | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Berezil Theatre]] | itemlabel = Березіль | uktitle = Березіль | entitle = Berezil Theatre | rutitle = Березиль | fititle = Berezil | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Radio Symphony Orchestra]] | itemlabel = Заслужений академічний симфонічний оркестр Національної радіокомпанії України | uktitle = Симфонічний оркестр Українського радіо | entitle = Ukrainian Radio Symphony Orchestra | rutitle = Симфонический оркестр Украинского радио | fititle = Ukrainan radion sinfoniaorkesteri | detitle = NRCU Symphony Orchestra | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Rudenko]] | itemlabel = Руденко Микола Данилович | samplepic = [[Fail:Post convert-2010 Rudenko (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Руденко Микола Данилович | entitle = Mykola Rudenko | rutitle = Руденко, Николай Данилович | pltitle = Mykoła Rudenko | detitle = Mykola Rudenko | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Akhtem Seitablayev]] | itemlabel = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | samplepic = [[Fail:Akhtem Seitablayev Toronto 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | entitle = Akhtem Seitablayev | rutitle = Сеитаблаев, Ахтем Шевкетович | pltitle = Achtem Seitabłajew | detitle = Achtem Seitablajew | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Tykhyi]] | itemlabel = Тихий Володимир Вікторович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Tykhyi - OIFF 2014 - 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Тихий Володимир Вікторович | entitle = Volodymyr Tykhyi | rutitle = Тихий, Владимир Викторович | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmytro Zajciw]] | itemlabel = Дмитро Зайців | uktitle = Зайців Дмитро Варфоломійович | entitle = Dmytro Zajciw | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Vernadski]] | itemlabel = Vladimir Vernadski | samplepic = [[Fail:1934-V I Vernadsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Вернадський Володимир Іванович | entitle = Vladimir Vernadsky | ettitle = Vladimir Vernadski | rutitle = Вернадский, Владимир Иванович | fititle = Vladimir Vernadski | pltitle = Władimir Wiernadski | detitle = Wladimir Iwanowitsch Wernadski | articlecount = 71 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Bogomazov]] | itemlabel = Богомазов Олександр Костянтинович | samplepic = [[Fail:Bogomazov Avtoportret 1911.JPG|center|128px]] | uktitle = Богомазов Олександр Костянтинович | entitle = Alexander Bogomazov | rutitle = Богомазов, Александр Константинович | fititle = Oleksandr Bohomazov | pltitle = Ołeksandr Bohomazow | detitle = Alexander Konstantinowitsch Bogomasow | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Skryabin]] | itemlabel = Скрябін | samplepic = [[Fail:Скрябін.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрябін (гурт) | entitle = Skryabin (band) | rutitle = Скрябин (группа) | pltitle = Skriabin (zespół muzyczny) | detitle = Skryabin (Band) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Grigoriy Chapkis]] | itemlabel = Чапкіс Григорій Миколайович | samplepic = [[Fail:Chapkis (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Чапкіс Григорій Миколайович | entitle = Hryhorii Chapkis | rutitle = Чапкис, Григорий Николаевич | detitle = Hryhorij Tschapkis | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arkan]] | itemlabel = Аркан | samplepic = [[Fail:Аркан.jpeg|center|128px]] | uktitle = Аркан (танок) | entitle = Arkan (dance) | rutitle = Аркан (танец) | pltitle = Arkan (taniec) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Academy of Visual Arts and Architecture]] | itemlabel = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | samplepic = [[Fail:Національна академія образотворчого мистецтва України Київ.JPG|center|128px]] | uktitle = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | entitle = National Academy of Fine Arts and Architecture (Ukraine) | rutitle = Национальная академия изобразительного искусства и архитектуры | fititle = Kansallinen kuvataiteen ja arkkitehtuurin akatemia | detitle = Nationale Akademie der Bildenden Künste und Architektur | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Black Level]] | itemlabel = Рівень чорного | uktitle = Рівень чорного | entitle = Black Level (film) | rutitle = Уровень чёрного | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boychukism]] | itemlabel = бойчукізм | uktitle = Бойчукізм | entitle = Boychukism | rutitle = Бойчукизм | detitle = Bojtschukismus | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roza Sarkisian]] | itemlabel = Саркісян Роза Володимирівна | samplepic = [[Fail:Roza sarkisiandirector.jpg|center|128px]] | uktitle = Саркісян Роза Володимирівна | entitle = Roza Sarkisian | rutitle = Саркисян, Роза Владимировна | pltitle = Roza Sarkisian | detitle = Rosa Sarkissjan | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Antonio Lukich]] | itemlabel = Антоніо Лукіч | samplepic = [[Fail:Lukitch.jpg|center|128px]] | uktitle = Антоніо Лукіч | entitle = Antonio Lukich | rutitle = Лукич, Антонио | fititle = Antonio Lukitš | detitle = Antonio Lukitsch | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Borkovský]] | itemlabel = Борковський Іван | samplepic = [[Fail:01940s Ivan Borkovský.jpg|center|128px]] | uktitle = Борковський Іван Іванович | entitle = Ivan Borkovský | rutitle = Борковский, Иван (археолог) | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feliks Soboliev]] | itemlabel = Фелікс Соболєв | uktitle = Соболєв Фелікс Михайлович | entitle = Felix Sobolev | rutitle = Соболев, Феликс Михайлович | fititle = Feliks Soboljev | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Podolchak]] | itemlabel = Подольчак Ігор Володимирович | samplepic = [[Fail:DELIRIUM Director Ihor Podolchak 1.jpg|center|128px]] | uktitle = Подольчак Ігор Володимирович | entitle = Ihor Podolchak | rutitle = Подольчак, Игорь Владимирович | pltitle = Ihor Podolczak | detitle = Ihor Podoltschak | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Film Academy]] | itemlabel = Українська кіноакадемія | uktitle = Українська кіноакадемія | entitle = Ukrainian Film Academy | rutitle = Украинская киноакадемия | pltitle = Ukraińska Akademia Filmowa | detitle = Ukrainische Filmakademie | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Reflection]] | itemlabel = Відблиск | uktitle = Відблиск (фільм) | entitle = Reflection (2021 film) | rutitle = Отражение (фильм, 2021) | pltitle = Odbicie (film 2021) | detitle = Vidblysk | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Zabužko]] | itemlabel = Oksana Zabužko | samplepic = [[Fail:Oksana Zabuzhko at Berlinale 2024.jpg|center|128px]] | uktitle = Забужко Оксана Стефанівна | entitle = Oksana Zabuzhko | ettitle = Oksana Zabužko | rutitle = Забужко, Оксана Стефановна | fititle = Oksana Zabužko | pltitle = Oksana Zabużko | detitle = Oksana Sabuschko | articlecount = 50 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Franko National Academic Drama Theater]] | itemlabel = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | samplepic = [[Fail:Театр української драми Київ січень 2009.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | entitle = Ivan Franko National Academic Drama Theater | rutitle = Национальный драматический театр имени Ивана Франко | pltitle = Narodowy Akademicki Teatr Dramatyczny im. Iwana Franki w Kijowie | detitle = Nationales Akademisches Schauspieltheater „Iwan Franko“ | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[All-Ukrainian Photo-Cinema Administration]] | itemlabel = Всеукраїнське фотокіноуправління | uktitle = Всеукраїнське фотокіноуправління | entitle = All-Ukrainian Photo Cinema Administration | rutitle = Всеукраинское фотокиноуправление | detitle = Allukrainische Foto- und Filmverwaltung | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hryhir Tiutiunnyk]] | itemlabel = Григір Тютюнник | samplepic = [[Fail:Portrait G.Tiutiunnyk by Ukrainian artist Y.Levych-1979.jpg|center|128px]] | uktitle = Тютюнник Григір Михайлович | entitle = Hryhir Tiutiunnyk | rutitle = Тютюнник, Григор Михайлович | fititle = Hryhir Tjutjunnyk | detitle = Hryhir Tjutjunnyk | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Shevelov]] | itemlabel = Шевельов Юрій Володимирович | samplepic = [[Fail:Юрій Шевельов Мирослава Знаєнко Гундорова, Нью Йорк, 1998 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Шевельов Юрій Володимирович | entitle = George Shevelov | rutitle = Шевелёв, Юрий Владимирович | fititle = George Yurii Shevelov | detitle = George Shevelov | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sheiko]] | itemlabel = Шейко Володимир Олександрович | samplepic = [[Fail:Шейко Володимир Олександрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Шейко Володимир Олександрович | entitle = Volodymyr Sheiko | rutitle = Шейко, Владимир Александрович | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor Kosenko Museum]] | itemlabel = Меморіальний кабінет-музей Віктора Косенка | samplepic = [[Fail:Кварита-музей Косенка.JPG|center|128px]] | uktitle = Музей-квартира Віктора Косенка | entitle = Victor Kosenko Museum | rutitle = Музей-квартира Виктора Косенко | detitle = Wiktor-Kossenko-Museum | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Nest of the Turtledove]] | itemlabel = Гніздо горлиці | uktitle = Гніздо горлиці | entitle = The Nest of the Turtledove | rutitle = Гнездо горлицы | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian avant-garde]] | itemlabel = Український авангард | samplepic = [[Fail:Bogomazov-tram-s-1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Український авангард | entitle = Ukrainian avant-garde | detitle = Ukrainische Avantgarde | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kievnauchfilm]] | itemlabel = Київнаукфільм | uktitle = Київнаукфільм | entitle = Kievnauchfilm | rutitle = Киевнаучфильм | pltitle = Kijewnauczfilm | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Graduation ’97]] | itemlabel = Випуск'97 | uktitle = Випуск'97 | entitle = Graduation '97 | rutitle = Выпуск ’97 | detitle = Wypusk ’97 | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dar Gai]] | itemlabel = Дар Гай | samplepic = [[Fail:Dar Gai 2024 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Дар Гай | entitle = Dar Gai | detitle = Dar Gai | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]] | itemlabel = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | samplepic = [[Fail:Національний художній музей України, Київ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний художній музей України | entitle = National Art Museum of Ukraine | ettitle = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | rutitle = Национальный художественный музей Украины | fititle = Ukrainan kansallinen taidemuseo | pltitle = Narodowe Muzeum Sztuki Ukrainy | detitle = Nationales Kunstmuseum der Ukraine | articlecount = 34 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Chubay]] | itemlabel = Чубай Тарас Григорович | samplepic = [[Fail:Тарас Чубай (Львів, 05.11.2011).JPG|center|128px]] | uktitle = Чубай Тарас Григорович | entitle = Taras Chubay | rutitle = Чубай, Тарас Григорьевич | pltitle = Taras Czubaj | detitle = Taras Tschubaj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Book Forum]] | itemlabel = BookForumLviv | samplepic = [[Fail:Publisher's Forum 2013.jpg|center|128px]] | uktitle = Book Forum Lviv | entitle = Book Forum Lviv | rutitle = Форум издателей во Львове | detitle = Book Forum Lviv | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Yermylov]] | itemlabel = Єрмилов Василь Дмитрович | samplepic = [[Fail:Yermilov Vasyl.png|center|128px]] | uktitle = Єрмилов Василь Дмитрович | entitle = Vasyl Yermylov | rutitle = Ермилов, Василий Дмитриевич | fititle = Vasyl Jermilov | pltitle = Wasyl Jermiłow | detitle = Wassili Dmitrijewitsch Jermilow | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Sirota]] | itemlabel = Leo Sirota | samplepic = [[Fail:Leo Sirota.JPG|center|128px]] | uktitle = Сирота Лео | entitle = Leo Sirota | rutitle = Сирота, Лео Григорьевич | fititle = Leo Sirota | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[VAPLITE]] | itemlabel = Вільна академія пролетарської літератури | samplepic = [[Fail:ВАПЛІТЕ.jpg|center|128px]] | uktitle = Вільна академія пролетарської літератури | entitle = VAPLITE | rutitle = ВАПЛИТЕ | fititle = Vaplite | pltitle = Wolna Akademia Proletariackiej Literatury | detitle = WAPLITE | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky]] | itemlabel = Вірський Павло Павлович | samplepic = [[Fail:Pavlo Virsky Stamp.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірський Павло Павлович | entitle = Pavlo Virsky | rutitle = Вирский, Павел Павлович | detitle = Pawlo Wirskyj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalia Matsak]] | itemlabel = Наталя Мацак | samplepic = [[Fail:Natalia Matsak LO.jpg|center|128px]] | uktitle = Мацак Наталія Олександрівна | entitle = Natalia Matsak | rutitle = Мацак, Наталия Александровна | pltitle = Natalija Macak | detitle = Natalija Mazak | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Picturesque Ukraine]] | itemlabel = Живописна Україна | samplepic = [[Fail:Taras Shevchenko painting 0097.jpg|center|128px]] | uktitle = Живописна Україна | entitle = Picturesque Ukraine | rutitle = Живописная Украина | detitle = Malerische Ukraine | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Virlana Tkacz]] | itemlabel = Вірляна Ткач | samplepic = [[Fail:Virlana Tkacz.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірляна Ткач | entitle = Virlana Tkacz | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Let It Snow]] | itemlabel = Пік страху | uktitle = Пік страху | entitle = Let It Snow (2020 film) | rutitle = Пик страха | detitle = Let It Snow (2020) | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[This Rain Will Never Stop]] | itemlabel = Цей дощ ніколи не скінчиться | uktitle = Цей дощ ніколи не скінчиться | entitle = This Rain Will Never Stop | detitle = This Rain Will Never Stop | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrei Kurkov]] | itemlabel = Andrei Kurkov | samplepic = [[Fail:AndreyKurkov EIBF2025 i464 cropped.jpg|center|128px]] | uktitle = Курков Андрій Юрійович | entitle = Andrey Kurkov | ettitle = Andrei Kurkov | rutitle = Курков, Андрей Юрьевич | fititle = Andrei Kurkov | pltitle = Andrij Kurkow | detitle = Andrij Kurkow | articlecount = 45 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofija Andruhhovõtš]] | itemlabel = Sofija Andruhhovõtš | samplepic = [[Fail:Sofija Andruchowytsch - Buch Wien 2024.JPG|center|128px]] | uktitle = Андрухович Софія Юріївна | entitle = Sofia Andrukhovych | ettitle = Sofija Andruhhovõtš | rutitle = Андрухович, София Юрьевна | fititle = Sofija Andruh’ovytš | pltitle = Sofija Andruchowycz | detitle = Sofija Andruchowytsch | articlecount = 41 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Šandruk]] | itemlabel = Pavlo Šandruk | samplepic = [[Fail:Pavlo Szandruk.jpg|center|128px]] | uktitle = Шандрук Павло Феофанович | entitle = Pavlo Shandruk | rutitle = Шандрук, Павел Феофанович | pltitle = Pawło Szandruk | detitle = Pawlo Schandruk | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Mol]] | itemlabel = Молодожанин Леонід Григорович | samplepic = [[Fail:Sculptor Leo Mol.jpg|center|128px]] | uktitle = Лео Мол | entitle = Leo Mol | rutitle = Лео Мол | fititle = Leo Mol | detitle = Leo Mol | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentin Bibik]] | itemlabel = Бібік Валентин Савич | samplepic = [[Fail:БИБИК 555.jpg|center|128px]] | uktitle = Бібік Валентин Савич | rutitle = Бибик, Валентин Саввич | detitle = Walentyn Bibik | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Les Kurbas Academic Theater]] | itemlabel = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | samplepic = [[Fail:Lviv Academic Kurbasa Theatre.JPG|center|128px]] | uktitle = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | entitle = Les Kurbas Theatre | rutitle = Львовский молодёжный театр имени Леся Курбаса | pltitle = Teatr im. Łesia Kurbasa we Lwowie | detitle = Les-Kurbas-Theater | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Wiz-Art]] | itemlabel = Wiz-Art | samplepic = [[Fail:Logo Wiz-Art crop.jpg|center|128px]] | uktitle = Wiz-Art | entitle = Wiz-Art | pltitle = Wiz-Art | detitle = LISFF Wiz-Art | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Docudays UA]] | itemlabel = Docudays UA | samplepic = [[Fail:Kyiv Docudays 2014 39.JPG|center|128px]] | uktitle = Docudays UA | entitle = DocuDays UA | pltitle = DocuDays UA | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Illienko]] | itemlabel = Михайло Іллєнко | samplepic = [[Fail:Ill'enko Mykhailo.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Михайло Герасимович | entitle = Mykhailo Illienko | rutitle = Ильенко, Михаил Герасимович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Rapay-Markish]] | itemlabel = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | uktitle = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | entitle = Olga Rapay-Markish | rutitle = Рапай, Ольга Петровна | pltitle = Olha Rapaj-Markisz | detitle = Olha Rapaj-Markisch | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Rafeienko]] | itemlabel = Рафеєнко Володимир Володимирович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Rafijenko 2015.jpg|center|128px]] | uktitle = Рафєєнко Володимир Володимирович | entitle = Volodymyr Rafeienko | rutitle = Рафеенко, Владимир Владимирович | fititle = Volodymyr Rafjejenko | detitle = Wolodymyr Rafejenko | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Cathedral]] | itemlabel = Собор | uktitle = Собор (роман, Гончар) | entitle = The Cathedral (Honchar novel) | rutitle = Собор (роман) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arsenal Book Festival]] | itemlabel = Книжковий арсенал | samplepic = [[Fail:Volodymyr Zelenskyi in Book Arsenal 3.jpg|center|128px]] | uktitle = Книжковий арсенал | entitle = Arsenal Book Festival | detitle = Kiewer Buch-Arsenal | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nestor Nyzhankivskyi]] | itemlabel = Нижанківський Нестор Остапович | uktitle = Нижанківський Нестор Остапович | entitle = Nestor Nyzhankivsky | rutitle = Нижанковский, Нестор Остапович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Shadows of Forgotten Ancestors]] | itemlabel = Тіні забутих предків | uktitle = Тіні забутих предків (повість) | entitle = Shadows of Forgotten Ancestors (novel) | rutitle = Тени забытых предков (повесть) | pltitle = Cienie zapomnianych przodków | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv State Academy of Design and Fine Arts]] | itemlabel = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | samplepic = [[Fail:Художнє училище 1913р., вул. Червонопрапорна, 8, м.Харків.JPG|center|128px]] | uktitle = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | entitle = Kharkiv State Academy of Design and Arts | rutitle = Харьковская государственная академия дизайна и искусств | fititle = Harkovan muotoilun ja kuvataiteen valtionakatemia | detitle = Staatliche Akademie für Design und Kunst Charkiw | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Goodbye Golovin]] | itemlabel = Прощавай, Головін | uktitle = Прощавай, Головін (фільм) | entitle = Goodbye Golovin | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Izoliatsiia]] | itemlabel = Ізоляція | samplepic = [[Fail:ИЗОЛЯЦИЯ 033.jpg|center|128px]] | uktitle = Ізоляція (в'язниця) | entitle = Izolyatsia prison | rutitle = Изоляция (тюрьма) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[murals in Kyiv]] | itemlabel = мурали Києва | uktitle = Мурали Києва | entitle = Murals in Kyiv | pltitle = Murale w Kijowie | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stop-Zemlia]] | itemlabel = Стоп-Земля | uktitle = Стоп-Земля | entitle = Stop-Zemlia | rutitle = Стоп-Земля | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Dmitrieva]] | itemlabel = Oksana Dmitrieva | uktitle = Дмітрієва Оксана Федорівна | entitle = Oksana Dmitriieva | ettitle = Oksana Dmitrieva | rutitle = Дмитриева, Оксана Фёдоровна | articlecount = 11 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Hardkiss]] | itemlabel = The Hardkiss | samplepic = [[Fail:Thehardkiss2019.jpg|center|128px]] | uktitle = The Hardkiss | entitle = The Hardkiss | ettitle = The Hardkiss | rutitle = The Hardkiss | fititle = The Hardkiss | pltitle = The Hardkiss | detitle = The Hardkiss | articlecount = 25 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Terlezki]] | itemlabel = Терлецький Стефан | uktitle = Терлецький Стефан Олексійович | entitle = Stefan Terlezki | rutitle = Терлецкий, Стефан | detitle = Stefan Terlezki | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Dimarov]] | itemlabel = Анатолій Дімаров | uktitle = Анатолій Дімаров | entitle = Anatoliy Dimarov | rutitle = Димаров, Анатолий Андреевич | pltitle = Anatolij Dimarow | detitle = Anatolij Dimarow | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nataliia Chmutina]] | itemlabel = Чмутіна Наталія Борисівна | uktitle = Чмутіна Наталія Борисівна | entitle = Nataliia Chmutina | rutitle = Чмутина, Наталья Борисовна | fititle = Natalija Tšmutina | pltitle = Natalija Czmutina | detitle = Natalija Tschmutina | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vitaliy Hodziatsky]] | itemlabel = Годзяцький Віталій Олексійович | samplepic = [[Fail:Віталій Годзяцький .jpg|center|128px]] | uktitle = Годзяцький Віталій Олексійович | entitle = Vitaliy Hodziatsky | rutitle = Годзяцкий, Виталий Алексеевич | detitle = Witalij Hodsjazkyj | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Turchak]] | itemlabel = Турчак Степан Васильович | uktitle = Турчак Стефан Васильович | entitle = Stefan Turchak | rutitle = Турчак, Стефан Васильевич | fititle = Stefan Turtšak | pltitle = Stefan Turczak | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexey Retinsky]] | itemlabel = Ретинський Олексій Геннадійович | samplepic = [[Fail:Comoser Alexey Retinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Ретинський Олексій Геннадійович | entitle = Alexey Retinsky | rutitle = Ретинский, Алексей Геннадьевич | detitle = Alexei Gennadjewitsch Retinski | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[contemporary Ukrainian literature]] | itemlabel = сучасна українська література | uktitle = Сучасна українська література | entitle = Contemporary Ukrainian literature | rutitle = Современная украинская литература | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky Ukrainian National Academic Dance Ensemble]] | itemlabel = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | samplepic = [[Fail:Virsky First Dance.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | entitle = Pavlo Virsky Ukrainian National Folk Dance Ensemble | rutitle = Ансамбль танца Украины имени Павла Вирского | pltitle = Narodowy Balet Ukrainy „Virski” | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kontrasty]] | itemlabel = Контрасти | uktitle = Контрасти (фестиваль) | entitle = Kontrasty | rutitle = Контрасты (музыкальный фестиваль) | pltitle = Kontrasty (festiwal) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalka Poltavka]] | itemlabel = Наталка Полтавка | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Наталка Полтавка (опера) | entitle = Natalka Poltavka (opera) | rutitle = Наталка Полтавка (опера) | pltitle = Natałka Połtawka (opera) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasily Sedlyar]] | itemlabel = Седляр Василь Теофанович | samplepic = [[Fail:Седляр В.jpg|center|128px]] | uktitle = Седляр Василь Теофанович | entitle = Vasily Sedlyar | rutitle = Седляр, Василий Теофанович | fititle = Vasyl Sedljar | detitle = Wassyl Sedljar | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Camerata]] | itemlabel = Національний ансамбпь солістів «Київська камерата» | samplepic = [[Fail:Київська камерата в БЗЗ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний ансамбль солістів «Київська камерата» | entitle = Kyiv Camerata | rutitle = Киевская камерата | detitle = Kiew Camerata | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Padalka]] | itemlabel = Падалка Іван Іванович | samplepic = [[Fail:Padalka Ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Падалка Іван Іванович | entitle = Ivan Padalka | rutitle = Падалка, Иван Иванович | fititle = Ivan Padalka | detitle = Iwan Padalka | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian opera]] | itemlabel = опера в Україні | uktitle = Українська опера | entitle = Opera in Ukraine | rutitle = Опера на Украине | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feathered Dreams]] | itemlabel = Легка, як пір'їнка | uktitle = Легка, мов пір'їнка | entitle = Feathered Dreams | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Falling]] | itemlabel = Стрімголов | uktitle = Стрімголов | entitle = Falling (2017 film) | rutitle = Стремглав (фильм) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volcano]] | itemlabel = Вулкан | uktitle = Вулкан (фільм, 2018) | entitle = Volcano (2018 film) | rutitle = Вулкан (фильм, 2018) | pltitle = Wulkan (film 2018) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tamara Trunova]] | itemlabel = Трунова Тамара Вікторівна | uktitle = Трунова Тамара Вікторівна | entitle = Tamara Trunova | rutitle = Трунова, Тамара Викторовна | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhi Žadan]] | itemlabel = Serhi Žadan | samplepic = [[Fail:Serhiy Zhadan Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Жадан Сергій Вікторович | entitle = Serhiy Zhadan | ettitle = Serhi Žadan | rutitle = Жадан, Сергей Викторович | fititle = Serhi Žadan | pltitle = Serhij Żadan | detitle = Serhij Schadan | articlecount = 45 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Krõtševskõi]] | itemlabel = Vassõl Krõtševskõi | samplepic = [[Fail:Krychevsky Vasyl 1928.jpg|center|128px]] | uktitle = Кричевський Василь Григорович | entitle = Vasyl Krychevsky | ettitle = Vassõl Krõtševskõi | rutitle = Кричевский, Василий Григорьевич | fititle = Vasyl Krytševskyi | detitle = Wassyl Krytschewskyj | articlecount = 25 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv National Academic Molodyi Theatre]] | itemlabel = Київський національний академічний Молодий театр | samplepic = [[Fail:Molodyi4.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський національний академічний Молодий театр | entitle = Kyiv National Academic Molodyy Theatre | rutitle = Киевский академический Молодой театр | pltitle = Kijowski Akademicki Teatr Młodzieżowy | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Golub]] | itemlabel = Голуб Олена Євгенівна | samplepic = [[Fail:Image of artist Olena Golub 2017.07.03.jpg|center|128px]] | uktitle = Голуб Олена Євгенівна | entitle = Olena Golub | rutitle = Голуб, Елена Евгеньевна | detitle = Olena Holub | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Mendeluk]] | itemlabel = Джордж Менделюк | uktitle = Джордж Менделюк | entitle = George Mendeluk | rutitle = Менделюк, Джордж | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kukhar]] | itemlabel = Катерина Кухар | samplepic = [[Fail:EkaterinaKukhar.jpg|center|128px]] | uktitle = Кухар Катерина Ігорівна | entitle = Kateryna Kukhar | rutitle = Кухар, Екатерина Игоревна | detitle = Kateryna Kuchar | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Svyatoslav Lunyov]] | itemlabel = Луньов Святослав Ігорович | samplepic = [[Fail:Kyiv, 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Луньов Святослав Ігорович | entitle = Svyatoslav Lunyov | rutitle = Лунёв, Святослав Игоревич | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Union of Artists of Ukraine]] | itemlabel = Національна спілка художників України | uktitle = Національна спілка художників України | entitle = National Union of Artists of Ukraine | rutitle = Национальный союз художников Украины | fititle = Ukrainan taiteilijoiden unioni | detitle = Nationale Union der Künstler der Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tymofiy Boychuk]] | itemlabel = Бойчук Тимко | samplepic = [[Fail:Bojchuk.T.jpg|center|128px]] | uktitle = Бойчук Тимофій Львович | entitle = Tymofiy Boychuk | rutitle = Бойчук, Тимофей Львович | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Parashchuk]] | itemlabel = Паращук Михайло Іванович | uktitle = Паращук Михайло Іванович | entitle = Mykhailo Parashchuk | rutitle = Паращук, Михаил Иванович | detitle = Mychajlo Paraschtschuk | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Bulba]] | itemlabel = Тарас Бульба | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Тарас Бульба (опера) | entitle = Taras Bulba (opera) | rutitle = Тарас Бульба (опера Лысенко) | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Theatre of Coryphaei]] | itemlabel = Театр Корифеїв | samplepic = [[Fail:Трупа Кропивницького.jpg|center|128px]] | uktitle = Театр корифеїв | entitle = Theatre of Coryphaei | rutitle = Театр корифеев | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian cinema since independence]] | itemlabel = Українське кіно доби Незалежності | uktitle = Український кінематограф доби Незалежності | entitle = Ukrainian cinema since independence | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[I Love Her]] | itemlabel = Я кохаю її | uktitle = Я її люблю (фільм, 2013) | entitle = I Love Her (film) | detitle = I Love Her | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[PEN Ukraine]] | itemlabel = Український ПЕН | samplepic = [[Fail:Лого Українського ПЕН.jpg|center|128px]] | uktitle = Український ПЕН | entitle = PEN Ukraine | pltitle = Ukraiński PEN | detitle = PEN Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sonja Delaunay]] | itemlabel = Sonja Delaunay | samplepic = [[Fail:Sonia Delaunay portrait photograph.jpg|center|128px]] | uktitle = Соня Делоне | entitle = Sonia Delaunay | ettitle = Sonja Delaunay | rutitle = Делоне, Соня | fititle = Sonia Delaunay | pltitle = Sonia Delaunay | detitle = Sonia Delaunay-Terk | articlecount = 47 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taihō Kōki]] | itemlabel = Taihō Kōki | samplepic = [[Fail:Taiho Kōki 1961 Scan10008-2.JPG|center|128px]] | uktitle = Тайхо Кокі | entitle = Taihō Kōki | ettitle = Taihō Kōki | rutitle = Тайхо Коки | fititle = Taihō Kōki | pltitle = Taihō Kōki | detitle = Taihō Kōki | articlecount = 30 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leopolis Jazz Fest]] | itemlabel = Leopolis Jazz Fest | uktitle = Leopolis Jazz Fest | entitle = Leopolis Jazz Fest | rutitle = Leopolis Jazz Fest | pltitle = Leopolis Jazz Fest | detitle = Leopolis Jazz Fest | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Braty Hadyukiny]] | itemlabel = Брати Гадюкіни | samplepic = [[Fail:Culture and life, 47-2014.pdf|center|128px]] | uktitle = Брати Гадюкіни | entitle = Braty Hadiukiny | rutitle = Брати Гадюкіни | pltitle = Braty Hadiukiny | detitle = Braty Hadjukiny | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Arie]] | itemlabel = Ар'є Павло | samplepic = [[Fail:Pavlo Arie 1228.jpg|center|128px]] | uktitle = Павло Ар'є | entitle = Pavlo Arie | rutitle = Арье, Павел | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alina Panova]] | itemlabel = Аліна Панова | uktitle = Аліна Панова | entitle = Alina Panova | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vlodko Kaufman]] | itemlabel = Влодко Кауфман | samplepic = [[Fail:Влодко Кауфман.jpg|center|128px]] | uktitle = Влодко Кауфман | entitle = Vlodko Kaufman | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[William Dzus]] | itemlabel = Джус Володимир | uktitle = Джус Володимир | entitle = William Dzus | pltitle = William Dzus | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[When the Fern Blooms]] | itemlabel = Коли цвіте папороть | uktitle = Коли цвіте папороть | entitle = When the Fern Blooms | rutitle = Когда цветёт папоротник (опера) | detitle = Wenn der Farn blüht | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Kostetskyi]] | itemlabel = Костецький Ігор | uktitle = Костецький Ігор | entitle = Ihor Kostetskyi | fititle = Ihor Kostetskyi | detitle = Ihor Kostezkyj | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yulian Butsmaniuk]] | itemlabel = Буцманюк Юліан | samplepic = [[Fail:Буцманюк стрілець.JPG|center|128px]] | uktitle = Буцманюк Юліан Лукич | entitle = Yulian Butsmaniuk | rutitle = Буцманюк, Юлиан Лукич | fititle = Julijan Butsmanjuk | detitle = Julian Buzmanjuk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nova Generatsiia]] | itemlabel = Нова генерація | uktitle = Нова ґенерація | entitle = Nova Generatsiia | rutitle = Новая генерация (литературная организация) | fititle = Nova generatsija | detitle = Nowa henerazija | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kameniari]] | itemlabel = Каменярі | samplepic = [[Fail:Vol01-067.jpg|center|128px]] | uktitle = Каменярі (вірш) | entitle = Kameniari | detitle = Kamenjari | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moses]] | itemlabel = Мойсей | samplepic = [[Fail:Skoryk.JPG|center|128px]] | uktitle = Мойсей (опера) | entitle = Moses (Skoryk) | rutitle = Моисей (опера) | detitle = Moses (Skoryk) | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vita Kin]] | itemlabel = Віта Кін | uktitle = Віта Кін | entitle = Vita Kin | rutitle = Вита Кин | pltitle = Wita Kin | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mustache Funk]] | itemlabel = Вусатий фанк | uktitle = Вусатий фанк | entitle = Mustache Funk | detitle = Mustache Funk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Viktorija Kovaltšuk|Viktoria Kovaltšuk]] | itemlabel = Viktoria Kovaltšuk | samplepic = [[Fail:Wirawika.jpg|center|128px]] | uktitle = Ковальчук Вікторія Володимирівна | entitle = Victoria Kovalchuk | ettitle = Viktorija Kovaltšuk | rutitle = Ковальчук, Виктория Владимировна | pltitle = Wiktorija Kowalczuk | articlecount = 13 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Chervona Ruta]] | itemlabel = Chervona Ruta | uktitle = Червона рута (ансамбль) | entitle = Chervona Ruta (ensemble) | rutitle = Червона рута (ансамбль) | detitle = Tscherwona Ruta (Ensemble) | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dudaryk]] | itemlabel = Львівська Державна Академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | uktitle = Львівська державна академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | entitle = Dudaryk (choir) | rutitle = Дударик | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anton Solomoukha]] | itemlabel = Соломуха Антон Павлович | samplepic = [[Fail:Anton Solomoukha portrait.jpg|center|128px]] | uktitle = Соломуха Антон Павлович | entitle = Anton Solomoukha | rutitle = Соломуха, Антон Павлович | detitle = Anton Solomoukha | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hutsul Secession]] | itemlabel = Гуцульська сецесія | samplepic = [[Fail:Клініка Солецького.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцульська сецесія | entitle = Hutsul Secession | rutitle = Гуцульская сецессия | detitle = Huzulische Sezession | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Center of Contemporary Art "Dakh"]] | itemlabel = Дах | uktitle = Дах (театр) | entitle = Dakh Contemporary Arts Center | rutitle = Дах (театр) | pltitle = Centrum Sztuki Współczesnej „DACH” | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Tairov]] | itemlabel = Таїров Василь Єгорович | samplepic = [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 53-3.jpg|center|128px]] | uktitle = Таїров Василь Єгорович | entitle = Vasiliy Tairov | rutitle = Таиров, Василий Егорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Danylo Sakhnenko]] | itemlabel = Сахненко Данило | samplepic = [[Fail:Danylo Sakhnenko. Memorial plaque.jpg|center|128px]] | uktitle = Сахненко Данило | entitle = Daniel Sakhnenko | rutitle = Сахненко, Даниил Фёдорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Organ and Chamber Music Hall]] | itemlabel = Львівський будинок органної і камерної музики | samplepic = [[Fail:Lviv Organ Hall - organ with scene and console.jpg|center|128px]] | uktitle = Львівський будинок органної і камерної музики | entitle = Lviv Organ Hall | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv National Philharmonic Orchestra of Ukraine]] | itemlabel = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | samplepic = [[Fail:АСОЛФ Стокгольм.jpg|center|128px]] | uktitle = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | entitle = Academic Symphony Orchestra of the Lviv Philharmonic | rutitle = Академический симфонический оркестр Львовской филармонии | detitle = Akademisches Sinfonieorchester der Nationalphilharmonie Lwiw | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roman Babowal]] | itemlabel = Роман Бабовал | samplepic = [[Fail:Nju yorkzska hrupa - kolazh.jpg|center|128px]] | uktitle = Роман Бабовал | entitle = Roman Babowal | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine]] | itemlabel = Національний будинок органної і камерної музики України | samplepic = [[Fail:St. Nicholas Cathedral, Kiev 02.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний будинок органної і камерної музики України | entitle = National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tiger Trappers]] | itemlabel = Тигролови | uktitle = Тигролови | entitle = Tiger Trappers | rutitle = Тигроловы | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[photography in Ukraine]] | itemlabel = фотографія в Україні | uktitle = Фотографія в Україні | entitle = Photography in Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of art museums and galleries in Ukraine]] | itemlabel = Художні музеї України | uktitle = Художні музеї України | entitle = List of art museums and galleries in Ukraine | rutitle = Список художественных музеев Украины | detitle = Liste der Kunstmuseen in der Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bohdan Sehin]] | itemlabel = Сегін Богдан Дарійович | samplepic = [[Fail:Bohdan Sehin.jpg|center|128px]] | uktitle = Сегін Богдан Дарійович | entitle = Bohdan Sehin | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Art Studio Agrafka]] | itemlabel = Творча майстерня «Аґрафка» | uktitle = Аґрафка (творча майстерня) | entitle = Agrafka Creative Workshop | detitle = Agrafka | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Gulliver returns]] | itemlabel = Гуллівер повертається | uktitle = Гуллівер повертається | entitle = Gulliver Returns | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõstetskõi arsenal]] | itemlabel = Mõstetskõi arsenal | samplepic = [[Fail:Мистецький Арсенал.JPG|center|128px]] | uktitle = Мистецький арсенал | entitle = Mystetskyi Arsenal National Art and Culture Museum Complex | ettitle = Mõstetskõi arsenal | rutitle = Мистецький арсенал | pltitle = Narodowy Kompleks Muzealny Sztuki i Kultury „Mystećkyj Arsenał” | detitle = Kultur- und Museumskomplex Mystezkyj Arsenal | articlecount = 16 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tin Sontsja]] | itemlabel = Tin Sontsja | samplepic = [[Fail:Basowiszcza-2007-TinSoncia-3.JPG|center|128px]] | uktitle = Тінь сонця | entitle = Tin Sontsia | ettitle = Tin Sontsja | rutitle = Тінь Сонця | pltitle = Tiń Soncja | articlecount = 15 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Zaporozhets za Dunayem]] | itemlabel = Запорожець за Дунаєм | samplepic = [[Fail:Hulak-Artemovsky - Zaporozhets za Dunayem - title page of the libretto, 1863.png|center|128px]] | uktitle = Запорожець за Дунаєм | entitle = Zaporozhets za Dunayem | rutitle = Запорожец за Дунаем | detitle = Der Saporoger an der Donau | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dyki Tantsi]] | itemlabel = Дикі танці | uktitle = Дикі танці (альбом Руслани) | entitle = Dyki Tantsi | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stanislav Tsalyk]] | itemlabel = Цалик Станіслав Миколайович | uktitle = Цалик Станіслав Миколайович | entitle = Stanislav Tsalyk | rutitle = Цалик, Станислав Николаевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yelena Yemchuk]] | itemlabel = Єлена Ємчук | uktitle = Єлена Ємчук | entitle = Yelena Yemchuk | rutitle = Емчук, Елена | pltitle = Yelena Yemchuk | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Eney]] | itemlabel = Еней | uktitle = Еней (гурт) | entitle = Eney | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentina]] | itemlabel = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | uktitle = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | entitle = Valentina (fashion designer) | rutitle = Санина-Шлее, Валентина Николаевна | pltitle = Valentina Schlee | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Radu Poklitaru]] | itemlabel = Раду Поклітару | samplepic = [[Fail:Radupoklitaru.jpg|center|128px]] | uktitle = Поклітару Раду Віталійович | entitle = Radu Poklitaru | rutitle = Поклитару, Раду Витальевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kobza]] | itemlabel = Кобза | uktitle = Кобза (гурт) | entitle = Kobza (band) | rutitle = Кобза (ВИА) | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mazeppa, der Volksheld der Ukraine]] | itemlabel = Мазепа, національний герой України | uktitle = Мазепа, національний герой України | entitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | detitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Telnyuk Sisters]] | itemlabel = Сестри Тельнюк | samplepic = [[Fail:The Telnyuk Sisters 2008 (cropped).JPG|center|128px]] | uktitle = Сестри Тельнюк | entitle = The Telnyuk Sisters | rutitle = Сёстры Тельнюк | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladislav Troitski]] | itemlabel = Vladislav Troitski | samplepic = [[Fail:Vlad Troitskiy.jpg|center|128px]] | uktitle = Троїцький Владислав Юрійович | entitle = Vladislav Troitsky | detitle = Wladyslaw Trojizky | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kira Muratova]] | itemlabel = Kira Muratova | samplepic = [[Fail:Muratova.jpg|center|128px]] | uktitle = Муратова Кіра Георгіївна | entitle = Kira Muratova | ettitle = Kira Muratova | rutitle = Муратова, Кира Георгиевна | fititle = Kira Muratova | pltitle = Kira Muratowa | detitle = Kira Muratowa | articlecount = 55 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmitri Bortnjanski]] | itemlabel = Dmitri Bortnjanski | samplepic = [[Fail:Бортнянский (1788).jpg|center|128px]] | uktitle = Бортнянський Дмитро Степанович | entitle = Dmitry Bortniansky | ettitle = Dmitri Bortnjanski | rutitle = Бортнянский, Дмитрий Степанович | fititle = Dmitri Bortnjanski | pltitle = Dmitrij Bortnianski | detitle = Dmitri Stepanowitsch Bortnjanski | articlecount = 41 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Masoch Fund]] | itemlabel = Фонд Мазоха | uktitle = Фонд Мазоха | entitle = Masoch Fund | rutitle = Фонд Мазоха | detitle = Masoch Fund | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khreschatyk Choir]] | itemlabel = Хрещатик | samplepic = [[Fail:Хор Хрещакти.JPG|center|128px]] | uktitle = Хрещатик (хор) | entitle = Khreshchatyk Choir | rutitle = Крещатик (хор) | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Daniil Lider]] | itemlabel = Лідер Данило Данилович | samplepic = [[Fail:Danylo Lider, Temo Svirely and Iryna Vorobiova at the Bulgakov Museum in Kyiv, 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Лідер Данило Данилович | entitle = Danylo Lyder | rutitle = Лидер, Даниил Данилович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Bobri]] | itemlabel = Володимир Бобрі | uktitle = Володимир Бобрі | entitle = Vladimir Bobri | rutitle = Бобри, Владимир | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Makoveychuk]] | itemlabel = Юрій Маковейчук | uktitle = Маковейчук Юрій | entitle = Yuri Makoveychuk | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sichynskyi]] | itemlabel = Січинський Володимир Юхимович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Sichynskyi. Володимир Січинський.jpg|center|128px]] | uktitle = Січинський Володимир Юхимович | entitle = Volodymyr Sichynskyi | rutitle = Сичинский, Владимир Ефимович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Rostyslav Derzhypilsky]] | itemlabel = Держипільський Ростислав Любомирович | samplepic = [[Fail:Shevchenko National Prize award ceremony 2019 24 (cropped Rostyslav Derzhypilsky).jpg|center|128px]] | uktitle = Держипільський Ростислав Любомирович | entitle = Rostyslav Derzhypilsky | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Living Fire]] | itemlabel = Жива ватра | uktitle = Жива ватра | entitle = The Living Fire (film) | rutitle = Жива ватра | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor_Robot]] | itemlabel = Віктор_Робот | uktitle = Віктор Робот | entitle = Victor Robot | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv School of Photography]] | itemlabel = Харківська школа фотографії | uktitle = Харківська школа фотографії | entitle = Kharkiv School of Photography | detitle = Charkiwer Schule der Fotografie | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Mazepa]] | itemlabel = Ivan Mazepa | samplepic = [[Fail:Portret Mazepa.jpg|center|128px]] | uktitle = Іван Мазепа | entitle = Ivan Mazepa | ettitle = Ivan Mazepa | rutitle = Мазепа, Иван Степанович | fititle = Ivan Mazepa | pltitle = Iwan Mazepa | detitle = Iwan Masepa | articlecount = 67 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Clarice Lispector]] | itemlabel = Clarice Lispector | samplepic = [[Fail:(1920-1977) Clarice Lispector 6zxkp please credit(palette.fm) (cropped).png|center|128px]] | uktitle = Кларісе Ліспектор | entitle = Clarice Lispector | ettitle = Clarice Lispector | rutitle = Лиспектор, Клариси | fititle = Clarice Lispector | pltitle = Clarice Lispector | detitle = Clarice Lispector | articlecount = 63 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kiievi Anna]] | itemlabel = Kiievi Anna | samplepic = [[Fail:AnnaKyjev.jpg|center|128px]] | uktitle = Анна Ярославна | entitle = Anne of Kiev | ettitle = Kiievi Anna | rutitle = Анна Ярославна | fititle = Anna Kiovalainen | pltitle = Anna Jarosławówna | detitle = Anna von Kiew | articlecount = 62 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Paradžanov]] | itemlabel = Sergei Paradžanov | samplepic = [[Fail:Սերգեյ Փարաջանով.jpg|center|128px]] | uktitle = Параджанов Сергій Йосипович | entitle = Sergei Parajanov | ettitle = Sergei Paradžanov | rutitle = Параджанов, Сергей Иосифович | fititle = Sergei Paradžanov | pltitle = Siergiej Paradżanow | detitle = Sergei Iossifowitsch Paradschanow | articlecount = 59 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leonid Denysenko]] | itemlabel = Денисенко Леонід Дмитрович | samplepic = [[Fail:Denysenko Leonid.jpg|center|128px]] | uktitle = Денисенко Леонід Дмитрович | entitle = Leonid Denysenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleksandr Chekmenyov]] | itemlabel = Чекменьов Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Chermeniov-leika.jpeg|center|128px]] | uktitle = Чекменьов Олександр Володимирович | entitle = Alexander Chekmenev | rutitle = Чекменёв, Александр Владимирович | detitle = Oleksandr Tschekmenjow | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Transcendental Étude No. 4]] | itemlabel = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | uktitle = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | entitle = Transcendental Étude No. 4 (Liszt) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leon Dmochowski]] | itemlabel = Дмоховський Леонтій-Людомир | uktitle = Дмоховський Леонтій-Людомир | entitle = Leon Dmochowski | rutitle = Дмоховский, Леонтий-Людомир | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Secondary Specialized Music Boarding School named after Mykola Lysenko]] | itemlabel = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | samplepic = [[Fail:Київська школа імені Лисенка, 2008.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | entitle = Kyiv Lysenko State Music Lyceum | rutitle = Киевская музыкальная школа имени Николая Лысенко | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kirillovich Maximenko]] | itemlabel = Максименко Іван Кирилович | uktitle = Максименко Іван Кирилович | entitle = Ivan Maksymenko | rutitle = Максименко, Иван Кириллович | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Constantin Popovici]] | itemlabel = Костянтин Федорович Попович | uktitle = Попович Костянтин Федорович | entitle = Constantin Popovici (scholar) | rutitle = Попович, Константин Фёдорович (писатель) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ensemble Nostri Temporis]] | itemlabel = Ensemble Nostri Temporis | uktitle = Ensemble Nostri Temporis | entitle = Ensemble Nostri Temporis | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dina Litovsky]] | itemlabel = Діна Літовська | uktitle = Діна Літовська | entitle = Dina Litovsky | detitle = Dina Litovsky | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victoria Gres]] | itemlabel = Гресь Вікторія | uktitle = Гресь Вікторія Юріївна | entitle = Victoria Gres | pltitle = Wiktorija Hreś | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Ryabchenko]] | itemlabel = Рябченко Василь Сергійович | uktitle = Рябченко Василь Сергійович | entitle = Vasiliy Ryabchenko | rutitle = Рябченко, Василий Сергеевич | detitle = Wassyl Rjabtschenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Secondary Specialized Music Boarding School named after Solomiya Krushelnytska]] | itemlabel = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | uktitle = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | entitle = Solomiya Krushelnytska Lviv Secondary Specialized Music Boarding School | rutitle = Львовская музыкальная школа имени Саломеи Крушельницкой | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ptakh_Jung]] | itemlabel = Ptakh_Jung | uktitle = Ptakh Jung | entitle = Ptakh Jung | pltitle = Ptakh Jung | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Holenko]] | itemlabel = Максим Голенко | uktitle = Голенко Максим Георгійович | entitle = Maksym Holenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nafta Theatre]] | itemlabel = Театр «Нафта» | uktitle = Театр «Нафта» | entitle = Neft Theater | rutitle = Нефть (театр) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hürrem Sultan]] | itemlabel = Hürrem Sultan | samplepic = [[Fail:Khourrem.jpg|center|128px]] | uktitle = Роксолана | entitle = Hürrem Sultan | ettitle = Hürrem Sultan | rutitle = Роксолана | fititle = Roxelana | pltitle = Roksolana | detitle = Roxelane | articlecount = 87 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serge Lifar]] | itemlabel = Serge Lifar | samplepic = [[Fail:Serge Lifar 1961.jpg|center|128px]] | uktitle = Серж Лифар | entitle = Serge Lifar | ettitle = Serge Lifar | rutitle = Лифарь, Серж | fititle = Serge Lifar | pltitle = Serge Lifar | detitle = Sergei Michailowitsch Lifar | articlecount = 32 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bronisława Niżyńska]] | itemlabel = Bronisława Niżyńska | samplepic = [[Fail:Photograph of Bronislava Nijinska, graduation picture, 1908 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Ніжинська Броніслава Хомівна | entitle = Bronislava Nijinska | ettitle = Bronisława Niżyńska | rutitle = Нижинская, Бронислава Фоминична | fititle = Bronislava Nižinska | pltitle = Bronisława Niżyńska | detitle = Bronislava Nijinska | articlecount = 29 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Marchenko]] | itemlabel = Марченко Микола Дмитрович | uktitle = Марченко Микола Дмитрович | entitle = Mykola Marchenko | rutitle = Марченко, Николай Дмитриевич | detitle = Mykola Martschenko | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Kostetsky]] | itemlabel = Костецький Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Александр Костецкий.jpg|center|128px]] | uktitle = Костецький Олександр Володимирович | entitle = Alexander Kostetsky | rutitle = Костецкий, Александр Владимирович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Lopata]] | itemlabel = Лопата Василь Іванович | samplepic = [[Fail:Харченко.jpg|center|128px]] | uktitle = Лопата Василь Іванович | entitle = Vasyl Lopata | rutitle = Лопата, Василий Иванович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Stone Cross]] | itemlabel = Камінний хрест | uktitle = Камінний хрест (новела) | entitle = The Stone Cross | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of publishing companies of Ukraine]] | itemlabel = видавництва України | uktitle = Список видавництв України | entitle = List of publishing companies of Ukraine | rutitle = Издательства Украины | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Yahoda]] | itemlabel = Ягода Мирослав | samplepic = [[Fail:Artist Myroslav Yagoda by Andrij Bojarov 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Ягода Мирослав Якович | entitle = Myroslav Yahoda | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Bevz]] | itemlabel = Бевз Микола Валентинович | uktitle = Бевз Микола Валентинович | entitle = Mykola Bevz | rutitle = Бевз, Николай Валентинович | pltitle = Mykoła Bewz | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Modest Menzinsky]] | itemlabel = Менцинський Модест Омелянович | samplepic = [[Fail:Modest Menzinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Менцинський Модест Омелянович | rutitle = Менцинский, Модест Емельянович | pltitle = Modest Męciński | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Liuboslav Hutsaliuk]] | itemlabel = Гуцалюк Любослав | samplepic = [[Fail:Hnizdo lhshek60s.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцалюк Любослав Михайлович | entitle = Liuboslav Hutsaliuk | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Cherinko]] | itemlabel = Черінько Іван Іванович | uktitle = Черінько Іван Іванович | entitle = Ivan Cherinko | rutitle = Черинько, Иван Иванович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[YermilovCentre]] | itemlabel = ЄрміловЦентр | uktitle = ЄрміловЦентр | entitle = Yermilov Centre | detitle = Jermilow-Zentrum | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentõn Sõlvestrov]] | itemlabel = Valentõn Sõlvestrov | samplepic = [[Fail:Valentinsilvestrov.JPG|center|128px]] | uktitle = Сильвестров Валентин Васильович | entitle = Valentyn Silvestrov | ettitle = Valentõn Sõlvestrov | rutitle = Сильвестров, Валентин Васильевич | fititle = Valentyn Sylvestrov | pltitle = Wałentyn Silwestrow | detitle = Walentyn Sylwestrow | articlecount = 40 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander von Bunge (1803−1890)|Alexander Georg von Bunge]] | itemlabel = Alexander Georg von Bunge | samplepic = [[Fail:Alexander von Bunge.jpg|center|128px]] | uktitle = Бунге Олександр Андрійович | entitle = Alexander von Bunge | ettitle = Alexander von Bunge (1803−1890) | rutitle = Бунге, Александр Андреевич | fititle = Alexander von Bunge | pltitle = Alexander Bunge | detitle = Alexander von Bunge (Botaniker) | articlecount = 35 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Lepešinskaja]] | itemlabel = Olga Lepešinskaja | samplepic = [[Fail:LepeshinskayaO.jpg|center|128px]] | uktitle = Лепешинська Ольга Василівна | entitle = Olga Lepeshinskaya (dancer) | ettitle = Olga Lepešinskaja | rutitle = Лепешинская, Ольга Васильевна | fititle = Olga Lepešinskaja | pltitle = Olga Lepieszynska (tancerka) | detitle = Olga Wassiljewna Lepeschinskaja | articlecount = 24 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandr Potebnja]] | itemlabel = Aleksandr Potebnja | samplepic = [[Fail:Potebnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Потебня Олександр Опанасович | entitle = Alexander Potebnja | ettitle = Aleksandr Potebnja | rutitle = Потебня, Александр Афанасьевич | pltitle = Ołeksandr Potebnia | detitle = Alexander Afanassjewitsch Potebnja | articlecount = 23 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andriy Voynarovsky]] | itemlabel = Войнаровський Андрій | uktitle = Андрій Войнаровський | entitle = Andriy Voynarovsky | rutitle = Войнаровский, Андрей Иванович | detitle = Andrij Wojnarowskyj | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Harvest of Sorrow]] | itemlabel = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | uktitle = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | entitle = The Harvest of Sorrow | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vira Chorny-Meshkova]] | itemlabel = Віра Чорний-Мешкова | uktitle = Віра Чорний-Мешкова | entitle = Vira Chorny-Meshkova | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kostiantyn Piskorskyi]] | itemlabel = Піскорський Костянтин Володимирович | uktitle = Піскорський Костянтин Володимирович | entitle = Kostiantyn Piskorskyi | rutitle = Пискорский, Константин Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Peter Kravchenko]] | itemlabel = Кравченко Петро Митрофанович | samplepic = [[Fail:Peter Kravchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Кравченко Петро Митрофанович | entitle = Peter Kravchenko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mikhail Reva]] | itemlabel = Михайло Рева | samplepic = [[Fail:M.Reva.jpg|center|128px]] | uktitle = Рева Михайло Володимирович | entitle = Mikhail Reva | rutitle = Рева, Михаил Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Radeĭko]] | itemlabel = Микола Радейко | uktitle = Радейко Микола | entitle = Mykola Radeĭko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marija Prõmatšenko|Maria Prõmatšenko]] | itemlabel = Maria Prõmatšenko | samplepic = [[Fail:Coin of Ukraine Prymachenko r.jpg|center|128px]] | uktitle = Примаченко Марія Оксентіївна | entitle = Maria Prymachenko | ettitle = Marija Prõmatšenko | rutitle = Примаченко, Мария Авксентьевна | fititle = Marija Prymatšenko | pltitle = Marija Prymaczenko | detitle = Marija Prymatschenko | articlecount = 49 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Stuss|Vassõl Stus]] | itemlabel = Vassõl Stus | samplepic = [[Fail:Stus KGB photo 1980 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Стус Василь Семенович | entitle = Vasyl Stus | ettitle = Vassõl Stuss | rutitle = Стус, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stus | pltitle = Wasyl Stus | detitle = Wassyl Stus | articlecount = 39 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dzyga]] | itemlabel = Дзиґа | samplepic = [[Fail:Інтер'єр галереї «Дзиґа».jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа (об'єднання) | entitle = Dzyga Art Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Osyp Sorokhtei]] | itemlabel = Сорохтей Осип Йосафатович | samplepic = [[Fail:Сорохтей Осип Йосафатович.jpg|center|128px]] | uktitle = Сорохтей Осип Йосафатович | entitle = Osip Sorokhtei | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Visual Culture Research Center]] | itemlabel = Центр візуальної культури | uktitle = Центр візуальної культури | entitle = Visual Culture Research Center | detitle = Visual Culture Research Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sawchak]] | itemlabel = Савчак Володимир Васильович | samplepic = [[Fail:2001-05-25 Volodymyr Sawchak.jpg|center|128px]] | uktitle = Савчак Володимир Васильович | entitle = Volodymyr Sawchak | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marian Kropyvnytskyi]] | itemlabel = Кропивницький Мар'ян Юлійович | uktitle = Кропивницький Мар'ян Юлійович | entitle = Marian Kropyvnytskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhiy Savchenko]] | itemlabel = Савченко Сергій Олександрович | uktitle = Савченко Сергій Олександрович | entitle = Sergey Savchenko | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrii Sahaidakovskyi]] | itemlabel = Сагайдаковський Андрій | samplepic = [[Fail:Andrij1.jpg|center|128px]] | uktitle = Сагайдаковський Андрій Валеріанович | entitle = Andrii Sahaidakovskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Petro Mohõla]] | itemlabel = Petro Mohõla | samplepic = [[Fail:Petro Mohyla- big.jpg|center|128px]] | uktitle = Петро Могила | entitle = Petro Mohyla | ettitle = Petro Mohõla | rutitle = Пётр Могила | fititle = Petro Mohyla | pltitle = Piotr Mohyła | detitle = Petro Mohyla | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Slipak]] | itemlabel = Vassõl Slipak | samplepic = [[Fail:Wassyl Slipak 24 août 2014.jpg|center|128px]] | uktitle = Сліпак Василь Ярославович | entitle = Vasyl Slipak | ettitle = Vassõl Slipak | rutitle = Слипак, Василий Ярославович | pltitle = Wasyl Slipak | detitle = Wassyl Slipak | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kuuekümnendate põlvkond|60ndate inimesed]] | itemlabel = 60ndate inimesed | uktitle = Шістдесятники | entitle = Sixtiers | ettitle = Kuuekümnendate põlvkond | rutitle = Шестидесятники | fititle = 60-lukulaiset | pltitle = Szistdesiatnyky | detitle = Die Sechziger | articlecount = 30 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jossõp Tõmtšenko]] | itemlabel = Jossõp Tõmtšenko | samplepic = [[Fail:Joseph Timchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Тимченко Йосип Андрійович | entitle = Joseph Timchenko | ettitle = Jossõp Tõmtšenko | rutitle = Тимченко, Иосиф Андреевич | articlecount = 18 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oless Berdnõk]] | itemlabel = Oless Berdnõk | samplepic = [[Fail:Олесь Бердник - Всесоюзная конференция Клубов любителей фантастики, Киев, 1988.jpg|center|128px]] | uktitle = Бердник Олесь Павлович | entitle = Oles Berdnyk | ettitle = Oless Berdnõk | rutitle = Бердник, Олесь Павлович | pltitle = Ołeksandr Berdnyk | detitle = Oles Berdnyk | articlecount = 17 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexandr Stoyanov]] | itemlabel = Стоянов Олександр Опанасович | samplepic = [[Fail:Стоянов Александр Афанасьевич.jpg|center|128px]] | uktitle = Стоянов Олександр Афанасійович | rutitle = Стоянов, Александр Афанасьевич | articlecount = 2 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo maja]] | itemlabel = Slovo maja | samplepic = [[Fail:Slovo3.jpg|center|128px]] | uktitle = Будинок «Слово» | entitle = Slovo Building | ettitle = Slovo maja | rutitle = Слово (дом) | pltitle = Słowo (budynek) | detitle = Slowo-Gebäude | articlecount = 20 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Ljutjuk]] | itemlabel = Anatoli Ljutjuk | samplepic = [[Fail:Anatoly Ljutjuk.png|center|128px]] | uktitle = Лютюк Анатолій Кузьмич | entitle = Anatoli Ljutjuk | ettitle = Anatoli Ljutjuk | articlecount = 4 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105062974|Q105062974]]'' | itemlabel = Q105062974 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105972821|Q105972821]]'' | itemlabel = Q105972821 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q110832787|Q110832787]]'' | itemlabel = Q110832787 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |} {{Wikidata loendi lõpp}} 1vckw1iy39lgjpralzqnyq3rphajyh0 Mykolas Alekna 0 629118 7217460 7208529 2026-08-18T18:55:08Z Sjur 66496 7217460 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Sportlane | nimi = Mykolas Alekna | pilt = Mykolas Alekna.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = | riik = Leedu | sünniaeg = {{süv|2002|9|28}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{Pronksmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Kettaheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2023 Espoo]]|Kettaheide}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021 Nairobi]]|Kettaheide}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa juunioride meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2021 Tallinn]]|Kettaheide}} }} '''Mykolas Alekna''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[2002]]) on [[Leedu]] [[kettaheitja]]. Ta on kettaheite maailmarekordi 74.35 omanik. Ta tuli [[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Nairobi]]s kettaheites juunioride maailmameistriks. Ta heitis [[30. aprill]]il [[2022]] [[Stanford]]is ketast 67.68, millega parandas 2011. aastast briti [[Lawrence Okoye]] nimel olnud U-19 vanuseklassi maailmarekordit viie sentimeetriga. Sama aasta 30. juunil heitis ta rekordiks 69.81. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis ta tulemusega 69.27 hõbemedali. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is heitis ta finaalis võistluste rekordi 69.78 ja tuli [[Kristjan Čeh]]i ja Lawrence Okoye ees Euroopa meistriks. [[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel]] [[Espoo]]s võitis Alekna kuldmedali võistluste rekordiga 68.34. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is võitis ta 68.85-ga pronksmedali. 14. aprill 2024 püstitas ta Oklahomas kettaheite [[Kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]] 74.35. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis ta tulemusega 67.48 [[Kristjan Čeh]]i ja [[Lukas Weißhaidinger]]i järel pronksmedali tulemusega 67.48. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta 69.97-ga hõbemedali, kaotades olümpiavõitjaks tulnud [[Rojé Stona]]le kolme sentimeetriga. 2025. aasta aprillis parandas ta [[Ramona (Oklahoma)|Ramonas]] taas maailmarekordit, heites '''75.56'''. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta 67.84-ga hõbemedali. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is heitis Alekna 69.89 ja võitis Kristjan Čehi järel hõbemedali. ==Rahvusvahelised võistlused== {| class="wikitable text-align:center;" ! scope=col| Aasta ! scope=col| Võistlused ! scope=col| Võistluspaik ! scope=col| Koht ! scope=col| Tulemus |-align=center |2019 |align=left|[[Euroopa noorte olümpiafestival]] |align=left|[[Bakuu]], {{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} |9 |54.13 m |-align=center |rowspan=2|2021 |align=left|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]] |align=left|[[Tallinn]], {{Riigi ikoon|Eesti}} |bgcolor=gold|1 |68.00 m |-align=center |align=left|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]] |align=left|[[Nairobi]], {{Riigi ikoon|Keenia}} |bgcolor=gold|1 |69.81 m |-align=center |rowspan=2|2022 |align=left|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align=left|[[Eugene]], {{Riigi ikoon|USA}} |bgcolor=silver|2 |69.27 m |-align=center |align=left|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]] |align=left|[[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}} |bgcolor=gold|1 |69.78 m |-align=center |rowspan=2|2023 |align=left|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]] |align=left|[[Espoo]], {{Riigi ikoon|Soome}} |bgcolor=gold|1 |68.34 m |-align=center |align=left|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align=left|[[Budapest]], {{Riigi ikoon|Ungari}} |bgcolor=cc9966|3 |68.85 m |-align=center |rowspan=2|2024 |align=left|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]] |align=left|[[Rooma]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} |bgcolor=cc9966|3 |67.48 m |-align=center |align=left|[[2024. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängud]] |align=left|[[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |bgcolor=silver|2 |69.97 m |-align=center |2025 |align=left|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align=left|[[Tokyo]], {{Riigi ikoon|Jaapan}} |bgcolor=silver|2 |67.87 m |-align=center |2026 |align=left|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]] |align=left|[[Birmingham]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |bgcolor=silver|2 |67.87 m |} == Isiklikku == Tema isa [[Virgilijus Alekna]] on endine kettaheitja, maailmameister ja olümpiavõitja. Kettaheitja on ka Mykolase vend [[Martynas Alekna]]. == Välislingid == * {{IAAF}} *[https://sport.err.ee/1608583054/leedu-kergejoustik-on-heades-kates-alekna-poeg-pustitas-maailmarekordi Leedu kergejõustik on heades kätes: Alekna poeg püstitas maailmarekordi]. sport.err.ee. 1.5.2022 {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Alekna, Mykolas}} [[Kategooria:Leedu kettaheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] lr5sh5b7cwkxxfgziridli1p2g71coi Kristjan Čeh 0 630144 7217459 7214886 2026-08-18T18:50:51Z Sjur 66496 7217459 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Kristjan Čeh | pilt = Sprejem za olimpijce 2021 (52130349977) (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Kristjan Čeh (2021) | riik = Sloveenia | sünniaeg = {{süv|1999|2|17}} | sünnikoht = [[Ptuj]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = Tallinna Spordiselts Kalev | treener = Mart Olman | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|Kettaheide}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]]|Kettaheide}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026]]|Kettaheide}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]|Kettaheide}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|Kettaheide}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|Kettaheide}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|Kettaheide}} }} '''Kristjan Čeh''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1999]] [[Ptuj]]s) on [[Sloveenia]] [[kettaheitja]], maailmameister ([[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]). 2020. aastal parandas ta enam kui 20 aasta vanust Sloveenia rekordit kettaheites, kui heitis [[7. juuni]]l [[Domžale]]s kergejõustikukohtumisel 66.29. Sama aasta 23. juunil [[Maribor]]is heitis ta 68.75, mis oli hooaja kolmas tulemus (ja kuni 23-aastaste kategooria maailmarekord). 27. mail 2021 heitis ta Telekom Slovenije rahvusvahelise kergejõustikuliiga võistlusel [[Ptuj]]s isiklikuks rekordiks 69.52. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el (mis toimusid 2021. aastal [[Tōkyō]]s) tuli ta viiendale kohale tulemusega 66.62. [[21. mai]]l [[2022]] sai ta [[Teemantliiga]] etapil [[Birmingham]]is tulemuse 71.27, mis oli uus Sloveenia rekord.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120009007/kanteri-opilane-pustitas-teemantliiga-etapil-voimsa-rahvusrekordi Kanteri õpilane püstitas Teemantliiga etapil võimsa rahvusrekordi]</ref> Ta võitis 2022. aasta Teemantliiga finaali [[Zürich]]is, kui sai tulemuseks 67.10. 2022. aastal tuli ta maailmameistriks maailmameistrivõistluste rekordit tähistava tulemusega 71.13. 16. juunil 2023 heitis Čeh [[Jõhvi]]s isikliku rekordi 71.86.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-16 |pealkiri=Ceh sai hakkama võimsa isikliku rekordiga, Stahl samuti heas hoos |url=https://sport.err.ee/1609009973/ceh-sai-hakkama-voimsa-isikliku-rekordiga-stahl-samuti-heas-hoos |vaadatud=2024-10-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] võitis kuldmedali ta tulemusega 68.08. 24. mail 2025 heitis Kristjan Čeh Zagrebis uue isikliku rekordi 72.34. 31. mail 2025 heitis ta Sloveenias taas uue isikliku rekordi 72.36. 9. aprillil 2026 saavutas ta USA-s [[Ramona (Oklahoma)|Ramonas]] Sloveenia rekordiks 72.61, mis oli aegade edetabelis maailmas 7. tulemus.<ref name="kris">[https://worldathletics.org/athletes/slovenia/kristjan-%C4%8Deh-14666860 Kristjan Čeh] World Athletics. vaadatud 13. august 2026</ref> [[Birmingham]]is toimunud [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] tuli ta 13. augustil 2026 teist korda Euroopa meistriks saades võidutulemuseks 72.51. Tema treener oli juunini 2021 [[Gorazd Rajher]], koostöö katkes lahkarvamuste tõttu treeningukorralduse asjus. Veebruarist 2022 oli tema treener [[Gerd Kanter]]. 2024. aastal sai Čeh eriloa Sloveenia kergejõustikuliidust ja liitus Tallinna Spordiseltsiga Kalev<ref>[https://kjkkalev.ee/maailmameister-kristjan-ceh-liitus-tallinna-spordiselts-kaleviga/ Maailmameister Kristjan Čeh liitus Tallinna Spordiselts Kaleviga] Kergejõustikuklubi Kalev</ref> ning tema treeneriks on [[Mart Olman]]. ==Kettaheite tulemused aastate kaupa== *2018 – 62.03 *2019 – 63.82 *2020 – 68.75 *2021 – 70.35 *2022 – 71.27''' *2023 – 71.86 *2024 – 70.48 *2025 – 72.36 *2026 – '''72.61'''<ref name="kris" /> == Isiklikku == Juunis [[2024]] kihlus ta [[eesti]] vasaraheitja [[Anna Maria Orel]]iga.<ref>[https://elu24.postimees.ee/8046522/foto-eesti-vasaraheitja-anna-maria-orel-kihlus-euroopa-meistriga Eesti vasaraheitja Anna Maria Orel kihlus Euroopa meistriga] Elu24. Postimees, 23. juuni 2024</ref> Septembris [[2024]] nad abiellusid.<ref>[https://sport.err.ee/1609472053/anna-maria-orel-ja-kristjan-ceh-abiellusid Anna Maria Orel ja Kristjan Ceh abiellusid] Sport. ERR. 26. september 2024</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldathletics.org/athletes/slovenia/kristjan-ceh-14666860 Kristjan Čeh] [[World Athletics|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{commonscat}} {{Maailmameistrid meeste kettaheites}} {{JÄRJESTA:Ceh, Kristjan}} [[Kategooria:Sloveenia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kettaheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] sclhhs9fdp40j6cwwy4kf9k6gjlrjdr Dłutów 0 633302 7217872 6157551 2026-08-19T11:29:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217872 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dłutów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Dłutów | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Kościół w Dłutowie.JPG | pildiallkiri = Dłutówi kirik | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1106 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Dlutow Wieś Dłutów w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Dłutów''' on küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Dłutówi vald|Dłutówi valla]] halduskeskus. Dłutów asub [[Pabianice]]st 12 km ja [[Łódź]]i kesklinnast ligikaudu 23 km lõunas. Küla on esmamainitud [[1251]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20220712110140/http://www.dlutow.pl/index.php/historia Historia Dłutowa i Gminy Dłutów] Gmina Dłutów</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna külad]] q45g5113l3krfw4itwuj77xsdetdi1g Bojszowy 0 633525 7217623 6159865 2026-08-19T02:29:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217623 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bojszowy | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bojszowy | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Boischow | pilt = Bojszowy ulica jedlinska.jpg | pildiallkiri = Jedlińska tänav Bojszowys | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 3219 (2008) | asendikaart = Poola }} '''Bojszowy''' ([[saksa keel]]es ''Boischow'') on küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]], [[Bojszowy vald|Bojszowy valla]] halduskeskus. Bojszowy asub [[Bieruń]]ist umbes 3,5 km lõunas ja [[Tychy]] kesklinnast ligikaudu 11 km kagus. Bojszowyt on esmamainitud [[1368]]. aastal. Aastatel [[1977]]–[[1991]] oli Bojszowy Tychy linna osa.<ref>[https://web.archive.org/web/20220715140026/http://www.bojszowy.katowice.opoka.org.pl/parafia/historia Historia] Parafia Narodzenia św. Jana Chrzciciela w Bojszowach</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sileesia vojevoodkonna külad]] prb3bte2kfpv6k3gtg7gq0iv9hswj1d Sündinud 1997 0 633800 7217471 7217169 2026-08-18T19:12:56Z Sjur 66496 /* November */ 7217471 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja ==Veebruar== *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja ==Aprill== *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Tomoki Iwata]], Jaapani jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Ryōya Morishita]], Jaapani jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur *13. aprill – [[Kyle Walker-Peters]], Inglismaa jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja ==Mai== *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur *[[23. mai]] – [[Maximilian Kilman]], Inglismaa jalgpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[13. juuni]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur * 8. juuli – [[Phil Neumann]], Saksamaa jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika Ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *1. november – [[Elvis Rexhbeçaj]], Kosovo jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 16. november – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] 2ierg3bwtx5050syuf4kw43lh58tsf9 Jāņavārti raudteepeatus 0 634622 7217728 6279348 2026-08-19T08:25:11Z Kuriuss 38125 7217728 wikitext text/x-wiki {{Kaart | lat=56.918889 | long=24.185833 | osm=Q10500196 | wikidata=Q10500196 | zoom=7 | laius=300 | kõrgus=250 | värv=#088A08 | raamita=jah }} [[Pilt:"Jāņavārti" train station. Train Rīga -) Ogre. April, 2009 - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|pisi|Jāņavārti raudteepeatus]] '''Jāņavārti raudteepeatus''' ehk '''Šķirotava raudteejaama J-park''' on [[raudteepeatus]] [[Riia-Krustpilsi raudteeliin]]il [[Riia]] [[linn]]as aadressil Salaspils iela 18. Peatus asub [[Ķengarags]]i asumis. Peatuses peatuvad kõik elektrirongid ja enamik diiselronge, välja arvatud ekspressrongid. Jāņavārtis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel (jääb Ērgļi suunale). Seal on 18 teed ja 8 tupikteed. Peatus asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 5,8 km kaugusel ja jääb [[Šķirotava raudteejaam]]a territooriumile. Peatust läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Peatuses on tegutsev piletikassa. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.<ref>https://www.pv.lv/lv/informacija-pasazieriem/zonas/</ref> Peatus rajati 1935. aastal, mil valmis [[Riia—Ērgļi raudtee|Riia–Ērgļi raudtee]]. Algul teenindaski peatus ainult seda liini, [[Daugavpils]]i suunal liiklevad rongid hakkasid seal peatuma 1958. aastal, mil [[5. km postenise peatus]] suleti. Raudtee elektrifitseerimise eel asus tolle peatuse ja Jāņavārti vahel veel [[Dreiliņi raudteepeatus]].<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 28. lk</ref> Jāņavārtist [[Zemitāni raudteejaam]]ani viib [[Zemitāni—Šķirotava raudtee|Zemitāni–Šķirotava raudtee]]. Jāņavārti juures asuv J-park on kaubaronge teenindav kompleks, kus tehakse ka vagunite tehnilist kontrolli. 2003. aastani viis peatuse juures üle raudtee jalakäijate sild, see suleti halva seisukorra tõttu. Peatus on saanud nime Riia eeslinna kindlustusvööndis asunud väravate järgi, mis rajati 1963. aastal peatuse kohal [[palissaad]]i. 1650. aastal valmis insener van Roodenburgi projekti järgi tamm, mis nende väravateni viis, hiljem hakkas seda mööda kulgema [[postimaantee]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Jāņavārti railway station}} * [https://railwayz.info/photolines/station/993 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') * [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&m=15/56.92349/24.18855&l=O/RKK Peatus vanal kaardil] {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Vagonu parksi raudteepeatus|Vagonu parks]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Krustpils | peatus=Jāņavārti| järgnev=[[Daugmale raudteepeatus|Daugmale]]}} {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Dreiliņi raudteepeatus|Dreiliņi]] | peatus=Kalpaka postenis | järgnev=[[Rīga Preču raudteejaam|Rīga Preču]]}} {{Coordinate | NS = 56/55/08/N | EW = 24/11/09/E |type=landmark |region=LV}} [[Kategooria:Riia raudteejaamad]] 2p882incg4d8xj62yb2s3imrl5drzyj Femke Broeders-Bol 0 635866 7217341 7207973 2026-08-18T13:18:02Z Sjur 66496 7217341 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Femke Bol | pilt = Femke_Bol_Oregon_2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Femke Bol (2022) | riik = {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] | sünniaeg = {{süv|2000|2|23}} | sünnikoht = [[Amersfoort]] | pikkus = 184 cm | kaal = 65 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/femke-bol_prs546460/person.shtml</ref> | spordiklubi = | treener = Laurent Meuwly (2019–)<br />Bram Peters (2016–2019) | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m_|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|400 m tõkkejooks}} }} '''Femke Broeders-Bol''' (neiupõlvenimega '''Bol'''; sündinud [[23. veebruar]]il [[2000]] [[Amersfoort|Amersfoortis]] [[Utrechti provints|Utrechti provintsis]]) on [[Holland]]i [[kergejõustiklane]]. Kuni 2025. aastani oli tema põhiala [[400 meetri tõkkejooks]], kuid ta võistles ka [[400 meetri jooks|400 meetri sprindis]]. Alates 2026. aastast võistleb ta peamiselt [[800 meetri jooks]]us. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo suveolümpiamängudel]] võitis ta 400 meetri tõkkejooksus [[Sydney McLaughlin]]i ja [[Dalilah Muhammad]]iga Euroopa rekordiga '''52,04''' pronksmedali. McLaughlin ja Muhammad ongi ainsad, kes on temast 400 meetrit tõkkeid kiiremini jooksnud. 2021. aastal tuli ta 400 meetri tõkkejooksus [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. 2021. aastal pälvis ta Euroopa tõusva kergejõustikutähe auhinna. 2022. aastal võitis ta esimesena ühtedel Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali nii 400 meetri jooksus kui ka 400 meetri tõkkejooksus. 400 meetri jooksu võitis ta rahvusrekordiga '''49,44'''. Kolmanda kuldmedali võitis ta [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] 4×400 meetri teatejooksus, joostes viimast vahetust ajaga 48,52. 2023. aastal püstitas Bol Hollandi meistrivõistlustel [[Apeldoorn]]is [[400 meetri jooks]]u sisemaailmarekordi '''49,26''', ületades [[Jarmila Kratochvílová]]le kuulunud varasema rekordi 33 sajandikuga.<ref>{{Netiviide |url=https://olympics.nbcsports.com/2023/02/19/femke-bol-world-record-400-meters-indoors/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-02-22 |arhiivimisaeg=2023-02-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230219175903/https://olympics.nbcsports.com/2023/02/19/femke-bol-world-record-400-meters-indoors/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis ta ajaga 49,85 400 meetri jooksus kuldmedali. 4×400 meetri teatejooksus püstitas Euroopa meistriks tulnud Hollandi naiskond võistluste rekordi, Bol jooksis teatenelikus viimast vahetust. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis Bol kuldmedali 400 meetri tõkkejooksus ja 4×400 meetri teatejooksus ning pronksmedali 4×400 meetri segateatejooksus. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta kolm medalit. 4×400 meetri segateatejooksus tuli ta koos [[Eugene Omalla]], Lieke Klaveri ja [[Isaya Klein Ikkink]]ga olümpiavõitjaks. 400 meetri tõkkejooksus võitis ta ajaga 52,15 Sydney McLaughlin-Levrone'i ja [[Anna Cockrell]]i järel pronksmedali. 4×400 meetri teatejooksus võitis ta Hollandi naiskonnaga USA järel hõbemedali. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis Bol Hollandi võistkonna koosseisus kuldmedali nii segateatejooksus kui ka 4×400 meetri teatejooksus. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta kuldmedali 400 meetri tõkkejooksus, hõbemedali 4×400 meetri segateatejooksus ja pronksmedali 4×400 meetri teatejooksus. 2026. aasta hooaja eel otsustas Broeders-Bol vahetada ala ja keskendus edaspidi 800 meetri jooksule. Oma esimesel võistlusel [[Metz]]is jooksis ta Hollandi siserekordi 1.59,07, millega ületas 2001. aastast [[Ester Goossens]]ile kuulunud varasema rekordi ligi sekundiga. Tavarajal tegi ta 800 meetri jooksu debüüdi [[Ostrava]]s, kui jooksis Hollandi kõigi aegade kolmanda tulemuse 1.57,13. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is kordas ta 1992. aastast [[Ellen van Langen]]ile kuulunud Hollandi rekordit 1.55,54 ja võitis [[Audrey Werro]] ja [[Keely Hodgkinson]]i järel pronksmedali. 4×400 meetri teatejooksus tuli ta koos Hollandi naiskonnaga taas Euroopa meistriks. Bolile kuulub ka kõigi aegade tipptulemus [[300 meetri tõkkejooks]]us '''36,86''', mille ta jooksis 31. mail 2022 [[Ostrava]]s. Talle kuulub lisaks Hollandi 400 meetri jooksu siserekord '''49,24''' (joostud 18. veebruaril 2024 [[Apeldoorn]]is). 2024. aastal püstitas Bol maailma sisemeistrivõistlustel kergejõustikus Glasgow's 400 m jooksus maailmarekordi ajaga '''49,17'''. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''11,47''' || [[28. aprill]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Willemstad]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''40,14''' || [[7. mai]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Lisse]] |- | [[300 m tõkkejooks]] || align="center"| '''36,86''' || [[31. mai]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || align="center"| '''50,95''' '''[[Kergejõustiku Euroopa rekordid|AR]]''' || [[14. juuli]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[La Chaux-de-Fonds]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.55,54''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">=NR</span> || [[14. august]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,73''' || [[1. veebruar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Apeldoorn]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''22,64''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[3. veebruar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Metz]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''49,17''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[2. märts]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]] |- | [[500 m jooks]] || align="center"| '''1.05,63''' || [[4. veebruar]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Boston]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.59,07''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[8. veebruar]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Metz]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/netherlands/femke-bol-14707010 Femke Bol] Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel {{commonscat}} {{Olümpiavõitjad 4×400 m segateatejooksus}} {{Maailmameistrid naiste 400 m tõkkejooksus}} {{Maailmameistrid naiste 4×400 m jooksus}} {{DEFAULTSORT:Bol, Femke}} [[Kategooria:Hollandi tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 9w81yqh7tw6hghbq78lj29bzjq3tdva Rafael Orozco Maestre 0 636633 7217765 6686805 2026-08-19T08:59:26Z CommonsDelinker 1930 Fail Rafael_Orozco_1992.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Wdwd|Wdwd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Rafael Orozco 1992.jpg|]]. 7217765 wikitext text/x-wiki '''Rafael José Orozco Maestre''' (sünninimega; [[24. märts]] [[1954]] [[Becerril]], [[Colombia]] – [[11. juuni]] [[1992]] [[Barranquilla]], [[Colombia]]) oli Colombia laulja ja laulukirjutaja. Kuulutatud üheks Colombia muusika parimaks esindajaks. == Stuudioalbumid == * '''Adelante''' (1975) * '''Con Emoción''' (1975) * '''Binomio de oro''' (1977) * '''Por lo alto''' (1977) * '''Enamorado como siempre''' (1978) * '''Los Elegidos''' (1978) * '''Súper vallenato''' (1979) * '''Clase aparte''' (1980) * '''De caché''' (1980) * '''5 años de oro''' (1981) * '''Festival vallenato''' (1982) * '''Fuera de serie''' (1982) * '''Mucha calidad''' (1983) * '''Somos vallenato''' (1984) * '''Superior''' (1985) * '''Binomio de oro 1986''' (1986) * '''En concierto''' (1987) * '''Internacional''' (1988) * '''De Exportación''' (1989) * '''De fiesta con binomio de oro''' (1990) * '''De américa''' (1991) * '''Por siempre''' (1991) == Välislingid == {{commons|Rafael Orozco Maestre}} * [https://www.discogs.com/artist/5121026 Rafael Orozco Discogs] {{JÄRJESTA:Orozco Maestre, Rafael}} [[Kategooria:Colombia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 1992]] d6mtfzohmr9n3kxc4fblw9hjydpvcxb Menengi ringkond 0 636811 7217557 6197465 2026-08-18T21:47:21Z Metsavend 738 7217557 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Menengi ringkond | nimi1_keel = nauru | nimi1 = Distric Meneng | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Meneng District | pindala = 3,1 | elanikke = 1729 | elanikke_seis = 2019 | asendikaardi_pilt = Meneng in Nauru.svg }} '''Meneng ringkond''' (ka ''Meneñ'') on [[1. järgu haldusüksus]] (ringkond) [[Nauru]]l. See kuulub Menengi valimisringkonda. Ringkond asub saare kaguosas. Selle pindala on 3,1 km² ja seal elab 1729 inimest. Menengi ringkonnas on 18 küla. {{NRU}} [[Kategooria:Nauru ringkonnad]] 8llvoz2rsjdgvlujfkx4co7visf39mj 29A 0 639364 7217395 7217003 2026-08-18T16:07:59Z ~2026-34651-55 231505 7217395 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Kärmu|avati=1987|number=29A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=29|järgmine liin=29B|järgmine=29B (Tallinna bussiliin)|eelmine=29 (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=|uuendus=11. juuli 2026|suleti=2009|pilt=29A buss Iru hooldekodu suunas.jpg}} '''Tallinna ja Maardu bussiliin 29A''' sõitis [[Seli (Tallinn)|Seli]] ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | - |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | - |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu |Praegune marsruut |- |01.06.09 | - |Muudeti nr. [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2006 kuni 31.05.2009 !Seli - Iru - Kärmu !Kärmu - Iru - Seli |- | ; Seli ; Priisle ; Ussimäe tee ; Iru ; Vasar ; Loo ; Pähklamäe ; Koplimäe ; Kärmu | ; Kärmu ; Koplimäe ; Pähklamäe ; Loo ; Vasar ; Iru ; Tondi mägi ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Seli |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2006 !Viru keskus - Iru hooldekodu !Iru hooldekodu - Viru keskus |- | ; Viru keskus 6 ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Oru ; Lasnamägi ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Iru hooldekodu | ; Iru hooldekodu ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/ 29. bussiliini sõiduplaan (Priisle suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/b-a/ 29. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] iih796jov1ezvuinlqc47rgzshwfw2q Sündinud 1998 0 643418 7217540 7216951 2026-08-18T21:12:10Z Raamaturott 56450 /* Aprill */ 7217540 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur 4ahsnm6ke3zha4l7air92nl4ashittc 7217562 7217540 2026-08-18T21:59:48Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7217562 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter * 17. jaanuar – [[Lovro Majer]], Horvaatia jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur gy9nwx39pmaihbdys329ecddgfablrp Baškiiri ooperi- ja balletiteater 0 646974 7217603 6351561 2026-08-19T00:32:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217603 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Башкирский театр оперы и балета.JPG|pisi|240px|Ajaloo- ja arhitektuurimälestis [[Ufa]]s, milles alates 1938. aastast tegutseb Baškiiri ooperi- ja balletiteater]] '''Baškiiri Riiklik Ooperi- ja Balletiteater''' ([[baškiiri keel]]es Башҡорт дәүләт опера һәм балет театры) on [[muusikateater]] [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s. Tegutseb alates 1938. aastast. 1940. aastal lavastati esimene baškiiri [[ooper]] "Хакмар". 1941. aastal loodi teatris balletitrupp, mis tõi märtsis 1944 avalikkuse ette esimese baškiiri [[ballett|balleti]] "Kure laul" ("Сыңрау торна"; [[libreto]] kirjutas balletile [[Faizi Gaskarov]] baškiiri muinasjutu ainetel).<ref name="csd"/> ==Rudolf Nurejev== Baškiiri riikliku ooperi- ja balletiteatri ajalooga on lahutamatult seotud 20. sajandi silmapaistev tantsija [[Rudolf Nurejev]]. Neli aastat õppis ta teatri balletistuudios. Jätkates õpinguid balletistuudios võeti Nurejev 1953. aastal vastu teatri balletitruppi (ballettmeister oli toona [[Viktor Päri]]). Just sellel laval astus Nurejev oma esimesed sammud maailma balletikarjääri poole.<ref name="csd"/> Džigiti osas balletis "Kure laul" äratas Nurejev tähelepanu Baškiiri kunsti ja kirjanduse dekaadil [[Moskva]]s 1955. aastal. Viimast korda külastas Nurejev teatrit 1987. aastal, saabudes [[Pariis]]ist oma raskelt haige emaga hüvasti jätma. Alates 1993. aastast on teatris peetud Rudolf Nurejevi balletifestivale. Esimese festivali korralduse eestvedaja oli [[Juri Grigorovitš]].<ref name="bas"/> ==Vaata ka== *[[Tatari ooperi- ja balletiteater]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bas">[https://www.bashopera.ru/about/ История театра]. bashopera.ru </ref> <ref name="csd">[https://web.archive.org/web/20230220080709/http://csdb.ufanet.ru/content/view/428/216/ Башкирский государственный театр оперы и балета]. csdb.ufanet.ru</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Bashopera}} *[https://www.bashopera.ru/ Koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Venemaa ooperiteatrid]] [[Kategooria:Baškortostan]] mvyoe3jklo043xio2qnddnrc69lc81n Leccinellum 0 647318 7217453 7213819 2026-08-18T18:42:14Z Svencapoeira 67038 7217453 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Leccinellum'' | pilt = Safranpuravik.jpg | pildi_seletus = [[Safranpuravik]] ''Leccinellum crocipodium'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = '''''Leccinellum''''' | perekonna_autor = | tüüpliik = | tüüpliigi_autor = }} '''''Leccinellum''''' on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi [[puravikulised|puravikuliste]] sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Leccinellum crocipodium'' – [[safranpuravik]] *''Leccinellum pseudoscabrum'' – [[pöögipuravik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|125180}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Puravikulised]] jc4t1h150nez645fah6z0n4p9xrneoo Keely Hodgkinson 0 653692 7217298 7190623 2026-08-18T12:08:15Z Sjur 66496 7217298 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Keely Hodgkinson | pilt = Keely Hodgkinson at 2023 European Indoor Championships2 (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Keely Hodgkinson [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] | riik = Suurbritannia | sünniaeg = {{süv|2002|3|3}} | sünnikoht = [[Atherton (Suur-Manchester)|Atherton]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = Leigh Harriers | treener = Trevor Painter <br> [[Jenny Meadows]] | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#800 m_2|800 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#800 m_2|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m_2|800 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m_2|800 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m_2|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026 Toruń]]|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#800 m_2|800 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m_2|800 m]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m_2|800 m]]}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m_2|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Toruń]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#800 m_2|800 m]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#800 m_2|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2022 Birmingham]]|800 m}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2023 Espoo]]|400 m}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Borås]]|800 m}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Győr]]|800 m}} }} '''Keely Nicole Hodgkinson''' (sündinud [[3. märts]]il [[2002]] [[Atherton (Suur-Manchester)|Athertonis]]) on [[Suurbritannia]] [[jooksja]], kelle põhiala on [[800 meetri jooks]]. Ta alustas kergejõustikutreeninguid kümneaastaselt. Noorteklassides võistles ta ka ujumises, kuid keskendus hiljem jooksmisele. [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlustel]] [[Győr]]is võitis ta 800 meetri jooksus kuldmedali võistluste rekordiga 2.04,84. [[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlustel]] [[Borås]]is võitis ta 17-aastaselt pronksmedali isikliku rekordiga 2.03,40. [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Torun]]is võitis ta 800 meetri jooksus ajaga 2.03,88 kuldmedali. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] jooksis ta finaalis Euroopa juunioride rekordi 1.55,88 ja oli [[Athing Mu]] järel teine. 2022. aasta veebruaris jooksis ta Birminghamis 800 meetri jooksu Suurbritannia siserekordi 1.57,20. Sellega tõusis Hodgkinson kõigi aegade edetabelis kuuendaks. Viimati oli sisetingimustes naiste 800 meetri jooksus paremat tulemust näidatud 20 aastat varem. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is vigastas ta soojendusel [[reie nelipealihas]]t ja eeljooksus ei startinud. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis ta ajaga 1.56,38 hõbemedali, kaotades Athing Mule 8 sajandiksekundiga. [[2022. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mängudel]] [[Birmingham]]is oli ta teine [[Mary Moraa]] järel. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta [[Rénelle Lamote]]'i ja [[Anna Wielgosz]]i ees kuldmedali. 2023. aastal püstitas ta [[Manchester]]is 600 meetri jooksu sisemaailmarekordi 1.23,41. [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis ta 800 meetri jooksus kuldmedali ajaga 1.58,66, edestades teiseks tulnud [[Anita Horvat]]it 1,88 sekundiga. Juulis võistles ta [[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 Euroopa meistrivõistlustel]] [[Espoo]]s 400 meetri jooksus ja võitis pronksmedali. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is võitis ta 800 meetri jooksus Mary Moraa järel ajaga 1.56,34 taas hõbemedali. [[Teemantliiga]] finaaletapil Eugene'is parandas ta Suurbritannia rekordit enam kui poole sekundiga ja oli ajaga 1.55,19 Athing Mu järel teine. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis Hodgkinson [[Gabriela Gajanová]] ja [[Anaïs Bourgoin]]i ees kuldmedali ajaga 1.58,65. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is tuli ta ajaga 1.56,72 [[Tsige Duguma]] ja Mary Moraa ees olümpiavõitjaks. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s jäi ta [[Lilian Odira]] ja [[Georgia Hunter Bell]]i järel ajaga 1.54,91 kolmandaks. 2026. aasta 14. veebruaril jooksis Hodgkinson Suurbritannia sisemeistrivõistlustel rahvusrekordi 1.56,33. Viis päeva hiljem püstitas ta [[Liévin]]is [[Kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]] 1.54,87, millega alistas [[Jolanda Čeplak]]ile kuulunud varasema rekordi 95 sajandikuga. Čeplaki rekord oli püsinud alates Hodgkinsoni sünnipäevast, 3. märtsist 2002. [[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Toruń]]is võitis ta kuldmedali, joostes võistluste rekordi 1.55,30. Juunis jooksis ta [[Stockholm]]i [[Teemantliiga]] etapil Suurbritannia rekordi 1.54,33, kuid lõpetas jooksu [[Audrey Werro]] järel teisena. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Augustis toimunud Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is jooksis ta finaalis aja 1.55,01 ja kaotas võistluste rekordi jooksnud Werrole kahe kümnendikuga. == Isiklikud rekordid == ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''51,14''' || [[4. juuni]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.54,33''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[7. juuni]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.30,00''' || [[1. september]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Loughborough]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''51,49''' || [[1. märts]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]] |- | [[600 m jooks]] || align="center"| '''1.23,41''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[28. jaanuar]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Manchester]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.54,87''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[19. veebruar]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == Hodgkinson on õppinud [[Leedsi Becketti Ülikool]]is [[kriminoloogia]]t <ref name="aw">{{Cite web |title=Multiple targets for Keely Hodgkinson in 2021 |url=https://athleticsweekly.com/interviews/multiple-targets-keely-hodgkinson-2021-1039936008/ |access-date=9 May 2023 |website=athleticsweekly.com }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad naiste 800 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Hodgkinson, Keely}} [[Kategooria:Suurbritannia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] rvp37fb8yi39guvfljwu78tt6ojsfcs Marija Vuković 0 654444 7217541 6638335 2026-08-18T21:13:56Z Sjur 66496 7217541 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Marija Vuković | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = {{PisiLipp|Montenegro}} | sünniaeg = {{süv|1992|01|21}} | sünnikoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Birmingham 2026]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010 Moncton]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|U20 Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2009. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2009 Novi Sad]]|[[2009. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Kõrgushüpe]]}} }} '''Marija Vuković''' ([[montenegro keel]]es Марија Вуковић; sündinud [[21. jaanuar]]il [[1992]] [[Knin]]is) on [[Montenegro]] kõrgushüppaja. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta tulemusega 1.95 hõbemedali.<ref name="WorldAthletic" /> Kuldmedali võitis sama tulemusega ukrainlanna [[Jaroslava Mahutšihh]], kes ületas kõrguse esimesele katsel. Pronksmedali võitis [[Angelina Topić]]. Ta osales [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020. aasta Tōkyō olümpiamängudel]]. Tulemusega 1.96 sai ta kokkuvõttes üheksanda koha. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta pronksmedali, ületades kõrguse 1.95. Marija Vukovići nimel on Montenegro [[kõrgushüpe]] rekord nii sise- kui ka välitingimustes. Tema rekord sisetingimustes on '''1.96''' (15. veebruar 2022, Banská Bystrica) ja välitingimustes '''1.98''' (3. juuni 2026, Ateena).<ref name="WorldAthletic" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="WorldAthletic">{{Netiviide |pealkiri= Marija Vuković |url= https://worldathletics.org/athletes/_/14300447 |vaadatud=2023-05-20 |väljaanne=worldathletics.org}}</ref> }} == Välislingid == * {{IAAF}} * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Vukovic, Marija}} [[Kategooria:Montenegro sportlased]] [[Kategooria:Kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] scsjhxxpwt9m79r3ymo9rne1300f9iv Chätrin Bagala 0 655592 7217661 6806548 2026-08-19T06:10:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217661 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} '''Chätrin Bagala''' ([[22. august]] [[1967]] [[Pärnu]] – [[6. juuni]] [[2012]] [[Ungari]]) <ref name="people">https://www.geni.com/people/Ch%C3%A4trin-Bagala/6000000001969373796</ref> oli eesti-ungari taustaga Eesti filminäitleja. Ta mängis peaosa filmis "[[Karoliine hõbelõng]]" ([[1984]]). <ref>https://www.imbd.com/name/nm1703086/{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Haridustee== Chätrin Bagala veetis lapsepõlve Pärnus ning õppis [[Pärnu Koidula Gümnaasium|Lydia Koidula nimelises Pärnu 2. keskkoolis]].<ref name="ReferenceA">https://elu.ohtuleht.ee/480920/eestis-oli-chatrin-printsess-ungaris-sai-temast-kuninganna-</ref><ref>https://koidulag.edu.we/et/vilistlased-1985{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta lõpetas kooli kuldmedaliga.<ref>https //koidulag.edu.we/et/medaliga-lopetanud-1980-1989</ref> Aastatel 1985–1990 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse erialal.<ref>https://www.geni.com/people/Ch%C3%A4trin-Bagals/6000000001969373796</ref> Tema lõpudiplomi kuupäevaks oli 21. juuni 1990.<ref>https://kodu.it.we/~a40727/lopetanud/LPOTAH02.HTM{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Filmiroll "[[Karoliine hõbelõng]]as"== "Karoliine hõbelõnga" filmiti suvel 1984 filmistuudios [[Tallinnfilm]] [[filmirežissöör|režissöör]] [[Helle Murdmaa]] käe all.<ref>uudis.net/597434</ref> Filmivõtted toimusid mitmes paigas Harjumaal, sealhulgas [[Jägala juga|Jägala joa ümbruses]].<ref>https://meediateek.we/en/photo/search?plid=10924250&l=0&sort=place_search{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Chätrin Bagala mängis kuningatütar Karoliinet. Tema filmipartner [[Martin Veinmann]] mäletab Bagalat võtetelt kui eksootilist kaunitari, kelle naiivne imestamisvõime pani paljud temasse armuma. 2012. aasta mälestusartikli jaoks antud intervjuus ütles Veinmann Delfi ajakirjanikule järgmist: "See oli see aeg, kus kõik oli ees, ei olnud aega ega tulnud pähegi küsida, kaua see kestab. Mida tema mulle või mina talle õpetasin, oleks olnud hea tema enda käest küsida, aga tema õpetas minule küll palju. Aga mida, seda ei saa ma veel välja öelda. Me olime olnud liialt lähedased, et tuttavateks muutuda."<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/64516738/martin-veinmann-mida-chatrin-bagala-mulle-opetas-ei-saa-ma-veel-oelda</ref> Bagala oli "Karoliine hõbelõnga" üles võtmise ajal 17-aastane.<ref>{{Netiviide |url=https://uudis.net/597434 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-06-07 |arhiivimisaeg=2025-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250226093803/https://uudis.net/597434 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== 1990. alguses kolis Chätrin Bagala Ungarisse<ref>https://elu.ohtuleht.we/480920/eestis-oli-chatrin-printsess-ungaris-sai-temast-kuninganna-{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, kus elas Ibranyi mõisas Galgagyörkis.<ref>https://kroonika.delfi.we/artikkel/64506474/varalahkunud-chatrin-bagala-unistas-eestisse-naasmisest{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta oli kaks korda abielus (mõlemad abikaasad olid ungarlased) ja ta kasvatas üles kolm last. Abielust Laszlo Leheliga on tal poeg Martin-Erik ja tütar Dorothy-Maarja ning abielust Sabyga poeg Benedek Gabor. <ref name="ReferenceA" /> <ref>https://elu.ohtuleht.ee/479926/suri-filmi-karoliine-hobelong-naitleja-chatrin-bagala</ref> 2011. aasta novembris <ref name="ReferenceA" /> kolis Chätrin Bagala koos abikaasa Saby ja pojaga [[Tallinn|Tallinna]], kus nad asutasid Männikul asuvas endises safaripargis Ungari maja. Jaanuaris 2012 avastati Bagalal [[vähk]] ja sama aasta juunis ta suri, olles 44-aastane.<ref name="ReferenceA" /> Ta maeti [[Vana-Pärnu kalmistu]]le.<ref name="people" /> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *{{IMDb|nm1703086|Chätrin Bagala}} *[https://geni.com/people/Ch%C3A4trin-Bagala/6000000001/ Chätrin Bagala Genis] *[https://meediateek.we/en/photo/search?plid=20924250&l=0&sort=place_search&page=3&per-page=25/ Fotod "Karoliine hõbelõnga" võtteplatsilt Meediateegis.] *[https://death.digar.we/cgi-bin/sea?a=d&d=parnupostimees200706011.9&e=-------et-25--1--txt-tx-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Artikkel Bagalast 1. juuni 2007 Pärnu Postimehes.] {{JÄRJESTA:Bagala, Chätrin}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Pärnu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2012]] sagz3m0zla5m747fnbynmpdlp96jeo8 Biograafiad (Mä) 0 655849 7217881 7214192 2026-08-19T11:50:59Z ~2026-41056-19 233938 /* Män */ 7217881 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Mä)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Mä". ==Mäd== *[[Johann Heinrich von Mädler]], saksa astronoom (1794–1874) ==Mäe== *[[Aarne Mäe]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Aivar Mäe]], eesti koorijuht (1960–) *[[Aleksander Mäe]], Eesti NSV riigitegelane (1893–1967) *[[Epp Mäe]], eesti maadleja (1992–) *[[Hjalmar Mäe]], Eesti poliitik (1901–1978) *[[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja (1997–) *[[Johann Mäe]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1944) *[[Mikk Mäe]], eesti laulja (1996–) *[[Sirje Mäearu]], eesti keeleteadlane ja keelekorraldaja (1959–) *[[Matis Mäeker]], Eesti jurist, riigiametnik ja rahapesu tõkestamise ekspert (1988–) *[[Helika Mäekivi]], eesti keeletoimetaja ja keelekoolitaja (1972–) *[[Mait Mäekivi]], eesti filmioperaator (1959–) *[[Enu Mäela]], eesti looduskaitsetegelane (1932–) *[[Helmi Mäelo]], eesti kirjanik ja ühiskonnategelane (1898–1978) *[[Meemo Mäelo]], eesti ühiskonnategelane (1928–1998) *[[Alfred Mäeloog]], Eesti ühiskonnategelane (1885–1955) *[[Eino Mäelt]], eesti klaasikunstnik (1940–2021) *[[Helle Mäeltsemees]] (1945–) *[[Sulev Mäeltsemees]], eesti geograaf (1947–) *[[Jüri Mäemat]], eesti pedagoog (1955–) *[[Aare Mäemets]], eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog ja loodusfotograaf (1929–2002) *[[Aime Mäemets]], eesti hüdrobotaanik (1930–1996) *[[Helle Mäemets]], eesti bioloog (1955–) *[[Saku Mäenalanen]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Piret Mäeniit]], eesti ajakirjanik (1956–2023) *[[Outi Mäenpää]], soome näitleja (1962–) *[[Kalmer Mäeorg]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1958–) *[[Madis Mäeorg]], eesti näitleja (1987–) *[[Ain Mäeots]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (1971–) *[[Anneli Mäeots]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1942–) *[[Olga Mäeots]], Venemaa kirjanduskriitik, toimetaja ja tõlkija (1959–) *[[Vello Mäeots (autosportlane)|Vello Mäeots]], eesti autosportlane (1937–) *[[Vello Mäeots]], eesti laulja (1940–2015) *[[Ivar Mäerand]], eesti alpinist (1973–) *[[Ain Mäesalu]], eesti arheoloog (1955–) *[[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist (1982–) *[[Innar Mäesalu]], Eesti poliitik (1970–) *[[Karmel Mäesalu]], eesti näitleja (1996–) *[[Mihkel Mäesalu]], Eesti ajaloolane (1985–) *[[Terje Mäesalu]], Eesti ametnik ja andmekaitsespetsialist (1974–) *[[Valdo Mäeste]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Jarek Mäestu]], eesti sõudja ja sporditeadlane (1977–) *[[Mati Mäetalu]], Eesti poliitik (1965–) *[[Marko Mäetamm]], eesti kunstnik (1965–) *[[Andres Mäevere]], eesti luteri vaimulik (1950–) *[[Sulev Mäeväli]], eesti arhitektuuriajaloolane (1936–2021) *[[Aleksander Mäevälja]], eesti vaimulik ja kirjamees (1857–1938) ==Mäg== *[[Heli Mägar]], eesti tõlkija (1959–) *[[Rein Mägar]], eesti kunstnik, akvarellist (1943–) *[[Kristel Mägedi]], eesti laulja ja luuletaja (1981–) *[[Lembit Mägedi]], eesti näitleja (1923–2008) *[[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja vaimulik (1934–2024) *[[Anni Mäger]], eesti kunstnik (1977–) *[[Berta Mäger]], eesti kunstnik (1918–1999) *[[Mart Mäger]], eesti keele- ja kirjandusteadlane, luuletaja ja kriitik (1935–1993) *[[Janek Mäggi]], eesti suhtekorraldaja, luuletaja ja ühiskonnategelane (1973–) *[[Aarne Mägi]], eesti näitleja (1966–) *[[Aleksander Mägi]], Eesti kohtunik (1895–1943) *[[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], eesti jalgpallur (1904 – ?) *[[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]], eesti näitleja (1891–1965) *[[Andre Mägi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Artur Mägi]], eesti õigusteadlane (1904–1981) *[[Arvi Mägi]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Arvo Mägi]], eesti kirjanik (1913–2004) *[[Ester Mägi]], eesti helilooja (1922–2021) *[[Heikki Mägi]], eesti ettevõtja, treener (1980–) *[[Heino Mägi]], eesti pedagoog (1928–2011) *[[Indrek Mägi]], eesti mootorrattasportlane (1991–) *[[Jaan Mägi]], eesti põllumajandusteadlane (1883–1939) *[[Janar Mägi]], eesti käsipallur (1987–) *[[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik (1975–2020) *[[Konrad Mägi]], eesti kunstnik (1878–1925) *[[Laine Mägi]], eesti näitleja (1959–) *[[Leino Mägi]], Eesti poliitik (1955–) *[[Lembo Mägi]], eesti näitleja (1913–1992) *[[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja (1997–) *[[Mai Mägi]], eesti metallikunstnik (1935–1993) *[[Margus Mägi]], eesti filosoof (1959–) *[[Marika Mägi]], eesti arheoloog (1968–) *[[Marin Mägi]], eesti näitleja (1982–) *[[Maris Mägi]], eesti kergejõustiklane (1987–) *[[Marko Mägi (ökoloog)|Marko Mägi]], eesti ornitoloog ja käitumisökoloog (1978–) *[[Mati Mägi]], Tallinna transpordijuht (1941–2013) *[[Milla Mägi]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1949–) *[[Monika Mägi]], eesti advokaat (1932–) *[[Paul Mägi (lavastaja)|Paul Mägi]], eesti lavastaja ja laulja (1917–1973) *[[Paul Mägi]], eesti dirigent (1953–) *[[Priit Mägi]], eesti trummar (1975–) *[[Raido Mägi]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1968–) *[[Rasmus Mägi]], eesti kergejõustiklane (1992–) *[[Riho Mägi]], eesti tuubamängija, pedagoog ja muusikategelane (1943–2003) *[[Rudolf Mägi]], Eesti sõjaväelane (1905–1972) *[[Tiina Mägi]], eesti ajakirjanik (1939–) *[[Tõnis Mägi]], eesti laulja ja helilooja (1948–) *[[Ulvi Mägi]], eesti rahvatantsujuht ja õpetaja (1971–) *[[Voldemar Mägi]], eesti maadleja (1914–1954) *[[Aleksander Ferdinand Mägis]], eesti vaimulik (1891–1957) *[[Helary Mägisalu]], eesti maadleja (1997–) *[[Julius Mägiste]], eesti keeleteadlane (1900–1978) ==Mäh== *[[Andres Mähar]], eesti näitleja (1978–) *[[Taso Mähar]], eesti sisearhitekt ja disainer (1962–) *[[Evald Mähle]], eesti insener (1878–1939) *[[Hermann Theodor Mähle]], Eesti vaimulik (1881–1950) ==Mäk== *[[Hannu Mäkelä]], soome kirjanik (1943–) *[[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (1942–2026) *[[Klaus Mäkelä]], soome dirigent ja tšellist (1996–) *[[Tapio Mäkeläinen]], soome kirjanik ja estofiil (1958–) *[[Olli Mäki]], soome poksija (1936–2019) *[[Reijo Mäki]], soome kirjanik (1958–) *[[Esa Mäkijärvi]], soome luuletaja ja kriitik (1984–) *[[Kari Mäkinen]], soome vaimulik (1955–) *[[Rauno Mäkinen]], soome Kreeka-Rooma maadleja (1931–2010) *[[Tommi Mäkinen]], soome rallisõitja (1964–) *[[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja (1983–) ==Mäl== *[[Elle Mälberg]], eesti pikaealine (1907–2015) *[[Kalle Mälberg]], eesti filmirežissöör ja saatejuht (1948–) *[[Meelis Mälberg]], Eesti poliitik (1970–) *[[Miko Mälberg]], eesti ujuja (1985–) *[[Tiina Mälberg]], eesti näitleja (1970–) *[[Mihkel Mälgand]], eesti basskitarrist ja kontrabassimängija (1978–) *[[Ülo Mälgand]], eesti muusik, arranžeerija, helilooja ja pedagoog (1963–) *[[Maarit Mälgi]], eesti graafik, skulptor ja keraamik (1992–) *[[August Mälk]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Heino Mälk]], eesti vaimulik (1912–1944) *[[Jana Mälk]], eesti juurtega Venemaa teatrinäitleja (1975–) *[[Kadri Mälk]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1958–2023) *[[Leini Mälk]], eesti õpetaja (1904–1986) *[[Mariina Mälk]], eesti teletoimetaja ja -produtsent (1949–) *[[Merilin Mälk]], eesti laulja (2001–) *[[Raul Mälk]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1952–) *[[Vadim Mälk]], eesti päritolu Venemaa teatrinäitleja (1925–1996) *[[Vaina Mälk]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Valdar Mälk]], eesti põllumees ja omavalitsustegelane (1898–1970) *[[Lauri Mälksoo]], eesti õigusteadlane (1975–) *[[Maria Mälksoo]], eesti politoloog (1979–) *[[Rein Mälksoo]], eesti viiuldaja (1937–) *[[Aino Mälkönen]], soome halastajaõde (1900–1920) *[[Alfred Mäll]], eesti tõstja (1907–1967) *[[Linnart Mäll]], eesti budoloog, tõlkija ja ühiskonnategelane (1938–2010) *[[Tanel Mällo]], eesti psühholoog ja psühhofüsioloog (1980–) *[[Aleksander Mälton]], eesti näitleja (1901–1974) ==Mäm== *[[Mahir Məmmədov]], aserbaidžaani maletegelane (1962–) *[[Novruz Məmmədov]], Aserbaidžaani tõlkija ja poliitik (1947–) *[[Cəlil Məmmədquluzadə]], aserbaidžaani kirjanik (1866–1932) *[[Günay Məmmədzadə]], aserbaidžaani maletaja (2000–) *[[Elmar Məmmədyarov]], Aserbaidžaani diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Şəhriyar Məmmədyarov]], aserbaidžaani maletaja (1985–) *[[Zeynəb Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1983–) *[[Türkan Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1989–) ==Män== *[[Ahti Mänd]], Eesti poliitik (1958–) *[[Aleksander Mänd]], eesti sporditegelane (1893–1942) *[[Anu Mänd]], eesti ajaloolane ja kunstiteadlane (1968–) *[[Ferdinand-Voldemar Mänd]], Eesti sõjaväelane (1896–1987) *[[Heljo Mänd]], eesti kirjanik (1926–2020) *[[Kaspar Mänd]], eesti dirigent (1989–) *[[Lennart-Jaak Mänd]], eesti nahakunstnik ja pedagoog (1968–) *[[Marika Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–) *[[Paul Mänd]], eesti skulptor (1973–) *[[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–2026) *[[Roman Mänd]], eesti kunstnik (1915–1991) *[[Tarmo Mänd]], Eesti riigiametnik (1950–) *[[Vallo Mänd]], eesti trompetist (1975–2024) *[[Reet Mändar]], eesti mikrobioloog (1964–) *[[Maris Mändel]], eesti ehitusajaloolane (1982–) *[[Talvike Mändla]], eesti luuletaja (1992–) *[[Endel Mändma]], eesti metsandustegelane (1929–1985) *[[Endel Mändmaa]], eesti finantsist ja Eesti NSV riigitegelane (1928–2006) *[[Kristjan Mändmaa]], eesti kujunduskunstnik (1973–) *[[Raivo Mändmaa]], eesti arhitekt (1950–) *[[Eliisabet Mändmets]], eesti iluvõimleja (2001–) *[[Ilmar Mändmets]], Eesti poliitik (1944–2015) *[[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1871–1930) *[[Lea Mändmets]], eesti õpetaja ja kirjanik (1963–) *[[Reet Mändmets]], eesti näitleja (1941–1990) *[[Innar Mändoja]], eesti profijalgpallur (1978–) *[[Aleksander Mändvere]], eesti sporditegelane (1896–1942) *[[Valter Mäng]], eesti jalgpallur (1911–1954) *[[Ants Mängel]], eesti sulgpallur (1987–) *[[Johanna Mängel]], eesti tšellist (1990–) *[[Matis Männa]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1966–) *[[Vilve Männa]], eesti õpetaja (1934–) *[[Kalle Männama]], eesti jalgrattur (1953–2011) *[[Vello Männama]], eesti elektroonikateadlane (1943–) *[[Haide Männamäe]], eesti näitleja (1971–) *[[Tarmo Männard]], eesti näitleja (1968–) *[[Kadri Männasoo]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Kalev Männe]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Ivari Männi]], eesti tootedisainer ja sisearhitekt (1963–) *[[Maano Männi]], eesti viiuldaja (1966–) *[[Merike Männi]], eesti tekstiilidisainer (1936–) *[[Ruth Männigo]], eesti kiikuja (1992–) *[[Aarne Männik]], eesti helilooja (1947–) *[[Aarne Männik (füüsik)|Aarne Männik]], eesti füüsik (1972–) *[[Eduard Männik]], eesti kirjanik (1906–1966) *[[Ergart Männik]], eesti maadlustreener (1928–) *[[Erika Männik]], eesti pedagoog ja naiskodukaitse aktivist (1894–1971) *[[Georg Männik]], eesti tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusekspert (1955–) *[[Gunnar Männik]], eesti spordiarst (1959–) *[[Hans Männik]], eesti kirjastustegelane (sündis 1893) *[[Harald Männik]], eesti põllumajandusjuht ja Eesti NSV riigitegelane (1926–2003) *[[Hugo Männik]], eesti botaanik (1922–1993) *[[Jaan Männik]], eesti majandustegelane (1945–) *[[Jaanus Männik]], eesti poliitik (1951–) *[[Maire Männik]], eesti skulptor (1922–2003) *[[Paul Männik]], Harju maavanem (1903–1987) *[[Priit Männik]], eesti jurist (1948–) *[[Rein Männik]], eesti füüsik (1945–1994) *[[Regina Männik]], vene näitleja (1971–) *[[Sirje Männik]], eesti sisearhitekt (1951–) *[[Petri Männikkö]], soome poksija (1973–) *[[Mari Männiko]], eesti advokaat ja pankrotihaldur (1972–) *[[Harry Männil]], eesti ettevõtja (1920–2010) *[[Ralf Männil]], eesti geoloog (1924–1990) *[[Raimo Männis]], eesti põllumajandustegelane ja kirjanik (1931–2025) *[[Ants Männiste]], eesti spordikohtunik, -tegelane ja -ajaloolane (1935–2011) *[[Indrek Männiste]], eesti filosoof (1975–) *[[Jüri Männiste]], eesti arst ja arstiteadlane (1938–2012) *[[Merit Männiste]], eesti muusik ja laulja (1996–) *[[Tiiu Männiste]], eesti kultuuriloolane (1959–) *[[Tõnis Männiste]], Eesti sõjaväelane ja pedagoogikateadlane (1973–) *[[Bernhard Mäns]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1871–1935) *[[Hanna Mäntylä]], Soome poliitik (1974–) *[[Eero Mäntyranta]], soome suusataja (1937–2013) ==Mäo== *[[Juuli Mäoma]], eesti kirjanik, libretist ja stsenarist (1907–1985) *[[Silver Mäoma]], eesti jalgrattur (1995–) ==Mär== *[[Silja Märdla]], eesti andmeanalüütik (1988–) *[[Talvi Märja]], eesti tennisist, treener, sporditegelane, psühholoog ja andragoog (1935–) *[[Leelo Märjamaa-Reintal]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1969–) *[[Veiko Märka]], eesti luuletaja (1964–) *[[Ilmar Märks]], eesti näitleja ja dekoraator (1922–2006) *[[Rauno Märks]], eesti raadiosaatejuht, DJ, kolumnist ja teleseriaali näitleja (1975–) *[[Konstantin Märska]], eesti filmioperaator (1896–1951) *[[Tiiu Märss]], eesti geoloog, paleoihtüoloog (1943–) *[[Olev Märtens]], eesti tehnikateadlane (1960–) *[[Märtha (Norra)|Märtha]], Norra kroonprintsess (1901–1954) *[[Märtha Louise]], Norra printsess (1971–) *[[Markko Märtin]], eesti autorallisõitja (1975–) *[[Jaan Märtson]], Eesti sõjaväelane (1884–1942) *[[Johannes Märtson]], Eesti poliitik (1868–1935) ==Mäs== *[[Marek-Adrian Mäsak]], eesti judoka (2007–) *[[Tõnu Mäsak]], eesti kunstnik (1936–2016) *[[Kärim Mäsimov]], Kasahstani poliitik (1965–) *[[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (1940–2024) *[[Eduard Mässo]], eesti kunstnik (1893–1947) ==Mät== *[[Mare Mätas]], eesti kultuurikorraldaja ja õpetaja, Kihnu pärimuskultuuri edendaja (1975–) *[[Risto Mätas]], eesti odaviskaja (1984–) *[[Ella Mätik]], eesti kunstnik (1904–1943) *[[Kalju Mätik]], eesti vabadusvõitleja (1932–2019) *[[August Mätlik]], eesti aiandus- ja mesindusteadlane (1881–1956) *[[Guido Mätlik]], eesti ajakirjanik (1929–) *[[Heiki Mätlik]], eesti kitarrist ja pedagoog (1955–) ==Mää== *[[Aleksander Määr]], eesti ihtüoloog (1901–1969) *[[Martin Määr]], eesti piimandustegelane (1874–1947) *[[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Jarkko Määttä]], soome suusahüppaja (1994–) *[[Olli Määttä]], soome jäähokimängija (1994–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mä, Biograafiad]] 6sijd6uqzhyo700rhs1vopuiq8n9rbc Julian Weber 0 659352 7217463 6754688 2026-08-18T19:01:15Z Sjur 66496 7217463 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Julian Weber | pilt = 2022-08-21 European Championships 2022 – Men's Javelin Throw by Sandro Halank–017.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Julian Weber [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta EM-il]] | riik = Saksamaa | sünniaeg = {{süv|1994|8|29}} | sünnikoht = [[Mainz]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 190 cm<ref name="euros">{{Cite web |title=Julian Weber |url=https://www.eurosport.com/athletics/julian-weber_prs452282/person.shtmll |access-date=7 August 2023 |website=eurosport.com }}</ref> | kaal = 96 kg<ref name="euros"/> | spordiklubi = USC Mainz | treener = Burkard Looks | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Odavise]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Odavise]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Odavise]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa juunioride meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2013 Rieti]]|Odavise}} }} '''Julian Weber''' (sündinud [[29. august]]il [[1995]] [[Mainz]]s) on [[Saksamaa]] [[kergejõustiklane]], [[odaviskaja]]. Ta tuli [[2013. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2013. aastal]] [[Rieti]]s [[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|juunioride Euroopa meistriks]] tulemusega 79.86. Weber tegi täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s, kui pääses finaali ja oli tulemusega 81.36 üheksas. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s viskas Weber finaalis 81.26 ja oli kuues. 2021. aastal toimunud [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] sai ta tulemusega 85.30 neljanda koha. 2022. aasta juunis viskas Weber [[Hengelo]]s isikliku rekordi 89.54. Kodustel [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Müncheni Euroopa meistrivõistlustel]] tuli ta Euroopa meistriks tulemusega 87.66. [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is sai ta 85.79-ga neljanda koha. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis Weber [[Jakub Vadlejch]]i järel hõbemedali tulemusega 85.94. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is sai ta 6. koha tulemusega 87.40. 2025. aasta [[Zürich]]i teemantliiga etapil viis Weber isikliku rekordi '''91.51'''-ni. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s jäi ta viiendaks. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is tuli ta tulemusega 90.40 teist korda Euroopa meistriks. Ta on odaviskes kolmekordne Saksamaa meister (2021, 2022, 2023). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Weber, Julian}} [[Kategooria:Saksamaa odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 694u5ge3obd2ycwxb08dhlqe3mxov9p Giberelliinid 0 663822 7217739 6883682 2026-08-19T08:36:47Z Ehitaja 63547 7217739 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=august}} [[File:Gibberellin A1.svg|pisi|paremal|Giberelliin A<sub>1</sub>]] '''Giberelliinid''' (lühend '''GA''') on rühm [[taim]]ede [[kasvuhormoon]]e. Need on diterpeensed [[fütohormoonid]], mis täidavad [[taimed]]es eri funktsioone seoses [[hüpokotüül]]i ([[iduleht]]edest allapoole jääva varreosa) pikenemise, [[seemned|seemnete]] idanemise, [[õitsemine|õitsemise]] jne kontrollimisega. Enamiku [[morfogenees|morfogeneetiliste]] protsesside kontrollimisel toimivad giberelliinid analoogselt [[auksiinid]]ega ning on [[tsütokiniinid]]e ja [[abstsitsiinhape|abstsitsiinhappe]] antagonistid.<ref name="viide1" /> == Keemiline struktuur ja klassifikatsioon == Levinumad aktiivsed giberelliinid on GA<sub>1</sub>, GA<sub>3</sub>, GA<sub>4</sub> ja GA<sub>7</sub> ning nõrgema aktiivsusega on GA<sub>5</sub> ja GA<sub>6</sub>, millel on siiski võtmeroll giberelliinist sõltuvas õitsemise esilekutsumisel [[üheidulehelised|üheidulehelistel]]. Muude giberelliinide hulgas on enamik neist aktiivsete giberelliinide või nende inaktiveerimise produktide [[Biosüntees|biosünteesi]] [[prekursor]]id.<ref name="viide1" /> Erinevalt auksiinidest on aine giberelliiniks klassifitseerimise kriteeriumiks pigem vastavus teatud keemilisele struktuurile kui bioloogilise aktiivsuse olemasolu. Taimedest, seentest ja bakteritest on leitud 136 erinevat, sarnase struktuuriga giberelliinide rühma kuuluvat ainet. Seega on giberelliinid kõige ulatuslikum fütohormoonide klass. Giberelliinid on ''ent''-gibberellaani derivaadid ja nad on diterpenoidid, kuid biosünteesi eelkäija on ''ent''-kaureen. Giberelliinidel võib olla tetra- või pentatsükliline struktuur (täiendav viieliikmeline laktoonitsükkel) ja need võivad sisaldada vastavalt 20 (C<sub>20</sub>-giberelliinid, näiteks GA<sub>12</sub>) või 19 (C<sub>19</sub>-giberelliinid) süsinikuaatomit. Enamik giberelliine on happed ja seetõttu aktsepteeritakse nimetust GA (gibberelliinhape; inglise keeles "Gibberellic Acid") koos indeksiga, mis näitab avastamise järjekorda, näiteks GA<sub>1</sub>, GA<sub>3</sub>. Indeks ei kajasta mingil viisil keemilise struktuuri või positsiooni lähedust metaboolsetes radades. Vaatamata giberelliinide mitmekesisusele on mitmetel ühenditel märkimisväärne bioloogiline aktiivsus (GA<sub>4</sub>, GA<sub>1</sub>, GA<sub>7</sub>, GA<sub>3</sub>), ülejäänud on biosünteesi prekursorid või mitteaktiivsed vormid. Katsetöödes kasutatakse kõige sagedamini GA<sub>3</sub>. Giberelliinid on ebastabiilsed ja lagunevad kiiresti happelises või aluselises keskkonnas.<ref name="viide1" /><ref name="viide2" /> == Moodustamine == [[Fail:Plant cell structure-en.svg|pisi|Taimerakk]] Giberelliine toodetakse [[Plastiidid|plastiidides]], [[taimerakk|taimerakkudes]] leiduvates topeltmembraansetes [[organell]]ides. Plastiide on rohkem kui üks tüüp. Mõned levinumad tüübid on [[kloroplast]]id, [[kromoplast]]id, [[gerontoplast]]id, [[proplast]]idid ja [[Leukoplast|leukoplastid]]. Nii nagu inimese ajuripats vabastab [[Kasvuhormoon|kasvuhormooni]] õigel ajal, vabastavad plastiidid õigel ajal giberelliine, et taim saaks kasvada. Seejärel muudetakse ja muudetakse neid taimerakkude [[Endoplasmaatiline retiikulum|endoplasmaatilises retiikulumis]] ja [[Tsütosool|tsütosoolsetes]] osades aktiivseks.<ref name="viide5" /> == Funktsioon == Aktiivsetel giberelliinidel on mitmesuguseid füsioloogilisi toimeid, millest igaüks sõltub nii olemasoleva giberelliini tüübist kui ka taimeliigist.<ref name="viide4" /> * Stimuleerib varre pikenemist, stimuleerides rakkude jagunemist ja pikenemist. * Stimuleerib [[poldumine|poldumist]] ja [[õitsemine|õitsemist]] reaktsioonina päevade pikenemisele. * Häirib seemnete puhkeaega mõnel taimel, mis vajab kasvamiseks {{kas|kihistumist}} või valgust. * Stimuleerib ensüümi ([[Amülaasid|a-amülaasi]]) tootmist idanevates teraviljaterades, et mobiliseerida seemnevarusid. * Võib põhjustada [[Partenokarpia|partenokarpsete]] (seemneteta) viljade arengut. [[Fail:The effect of Gibberellins.svg|pisi|Giberelliini mõju kasvule]] Seemne idanemisel on giberelliinid väga tähtsad. Seemne peamine varuaine on [[tärklis]], seda ei saa aga taim enne kasutada, kui tärklis on [[hüdrolüüs]]itud taimele kasutatavateks aineteks. Giberelliini mõjul sünteesitakse seemnes hüdrolüüsivaid ensüüme. Enamasti algab giberelliinide süntees siis, kui kasvab seemne veesisaldus.<ref name="viide3" /> 2020. aastaks oli taimedest, seentest ja bakteritest tuvastatud kokku 136 giberelliini.<ref name="Hedden-2015">{{cite journal | vauthors = Hedden P, Sponsel V | title = A Century of Gibberellin Research | journal = Journal of Plant Growth Regulation | volume = 34 | issue = 4 | pages = 740–60 | date = 2015 | pmid = 26523085 | pmc = 4622167 | doi = 10.1007/s00344-015-9546-1 }}</ref><ref name="Hedden-2020">{{Cite journal|last=Hedden|first=Peter|date=2020-11-23|title=The Current Status of Research on Gibberellin Biosynthesis|url=https://doi.org/10.1093/pcp/pcaa092|journal=Plant and Cell Physiology|volume=61|issue=11|pages=1832–1849|doi=10.1093/pcp/pcaa092|issn=1471-9053|pmc=7758035|pmid=32652020}}</ref><ref name="Sponsel-2010">{{Citation|last1=Sponsel|first1=Valerie M.|chapter=Gibberellin Biosynthesis and Inactivation|date=2010|chapter-url=http://link.springer.com/10.1007/978-1-4020-2686-7_4|title=Plant Hormones|pages=63–94|editor-last=Davies|editor-first=Peter J.|place=Dordrecht|publisher=Springer Netherlands|language=en|doi=10.1007/978-1-4020-2686-7_4|isbn=978-1-4020-2684-3|access-date=2022-01-29|last2=Hedden|first2=Peter|chapter-url-access=subscription}}</ref> Enamik taimi kasutab mitmesuguste giberelliinide segu. Kuigi nende omadused varieeruvad, ei osata siiski arvata, milleks selline heterogeensus vajalik on. Võimalik, et paljud eraldatud giberelliinid on lõpp-produkti sünteesi käigus tekkivad vahevormid.<ref name="viide3" /> == Pärssimine == Mõnedes taimekaitsevahendites kasutatakse komponente, mis pärsivad giberelliinide toimet taimede arengule. Näiteks võimaldab [[kaltsiumproheksadioon]] (USAs müügil brändinime Apogee all) lühendada taimede kasvu pikkusse, nii et [[Teravili|teraviljade]] [[kõrs|kõrred]] on tugevamad ja [[kartul]]il suureneb [[mugul]]asaak.<ref>Rademacher, W., Spinelli, F. and Costa, G. (2006). Prohexadione-Ca: Modes of Action of a Multifunctional Plant Bioregulator for Fruit Trees. ''Acta Horticulturae''. 727, 97-106. [[DOI: 10.17660/ActaHortic.2006.727.10]] (vaadatud 19.08.2026)</ref><ref>Oliveira, L. S. D., Fernandes, A. M., Soratto, R. P., Han, D., & Silva, R. M. D. (2021). Shoot growth, tuber yield and quality of two potato cultivars as affected by prohexadione-calcium application. ''Revista Ceres'', 68(5), 411-419. https://doi.org/10.1590/0034-737X202168050006 (vaadatud 19.08.2026)</ref> == Ajalugu == Esimesed sammud giberelliinide mõistmisse olid [[taimepatoloogia]] valdkonnas, kus käigus uuriti [[riis]]itaimede ''[[bakanae]]''-haigust. ''Bakanae''-haigus põhjustab riisi varte ja lehtede tugevat pikenemist ning lõpuks paneb need ümber kukkuma. 1926. aastal tuvastas Jaapani teadlane [[Eiichi Kurosawa]], et ''[[bakanae]]''-haigust põhjustab seen ''[[Gibberella fujikuroi]]''. Hilisem töö Tokyo ülikoolis näitas, et haiguse sümptomid tekkisid seene toodetud aine mõjul, mis nimetati ''giberelliiniks''.<ref name="viide2" /> Suurenenud suhtlus Jaapani ja Lääne vahel pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] tõstis huvi giberelliini vastu [[Suurbritannia]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Seda uuriti paralleelselt Briti firmas Imperial Chemical Industries ja [[USA põllumajandusministeerium]]is, mõlemas eraldati mõlemad iseseisvalt [[giberelliinhape|giberelliinhappe]]. Ameeriklased panid sellele algselt nimeks ''giberelliin-X''. Tänapäeval nimetatakse seda kemikaali giberelliin A<sub>3</sub> ehk GA<sub>3</sub>.<ref name="viide2" /> Teadmised giberelliinidest levisid üle maailma, kuna nende kasutamise potentsiaal kaubanduslikult olulistel taimedel muutus ilmsemaks. Näiteks 1957. aastal teatas [[California ülikool]]i viinamarjakasvatusprofessor Davis katsetulemustest [[Viinamari|viinamarjade]], eriti Thompsoni seemneteta lauaviinamarjade tootmisel. Viis aastat hiljem pihustati kõiki Californias asuvaid Thompsoni seemneteta lauaviinamarju marjade suuruse suurendamiseks giberelliiniga. Tuntud giberelliini biosünteesi inhibiitor on [[paklobutrasool]] (PBZ), mis omakorda pärsib kasvu ja indutseerib varajast viljakest ja seemnete teket.<ref name="viide2" /> Maailma rahvaarvu kiire tõusu ajal 1960. aastatel kardeti kroonilist toidupuudust. Seda välditi kõrge saagikusega taimesortide väljatöötamisega. Hilisem analüüs näitas, et olulist rolli uute sortide kõrgemas saagikuses mängisid just giberelliinid.<ref name="viide2" /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="viide1">https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D0%B8%D0%B1%D0%B1%D0%B5%D1%80%D0%B5%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D1%8B</ref> <ref name="viide2">https://en.wikipedia.org/wiki/Gibberellin</ref> <ref name="viide3">https://et.wikipedia.org/wiki/Fütohormoonid</ref> <ref name="viide4">https://agrikaido.com/plant-hormones/gibberellins/</ref> <ref name="viide5">https://study.com/learn/lesson/gibberellins-overview-function.html</ref> }} [[Kategooria:Taimehormoonid]] eo45oq23vz87swn0zvw8ah2esxhu339 7217778 7217739 2026-08-19T09:10:53Z Ehitaja 63547 7217778 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=august}} [[File:Gibberellin A1.svg|pisi|paremal|Giberelliin A<sub>1</sub>]] '''Giberelliinid''' (lühend '''GA''') on rühm [[taim]]ede [[kasvuhormoon]]e. Need on diterpeensed [[fütohormoonid]], mis täidavad [[taimed]]es eri funktsioone seoses [[hüpokotüül]]i ([[iduleht]]edest allapoole jääva varreosa) pikenemise, [[seemned|seemnete]] idanemise, [[õitsemine|õitsemise]] jne kontrollimisega. Enamiku [[morfogenees|morfogeneetiliste]] protsesside kontrollimisel toimivad giberelliinid analoogselt [[auksiinid]]ega ning on [[tsütokiniinid]]e ja [[abstsitsiinhape|abstsitsiinhappe]] [[antagonist (biokeemia)|antagonist]]id. [[Keemiline struktuur|Keemiliselt struktuurilt]] on kõik giberelliinid tetratsüklilised diterpeenhapped.<ref name="viide1" /> == Keemiline struktuur ja klassifikatsioon == Levinumad aktiivsed giberelliinid on GA<sub>1</sub>, GA<sub>3</sub>, GA<sub>4</sub> ja GA<sub>7</sub> ning nõrgema aktiivsusega on GA<sub>5</sub> ja GA<sub>6</sub>, millel on siiski võtmeroll giberelliinist sõltuvas õitsemise esilekutsumisel [[üheidulehelised|üheidulehelistel]]. Muude giberelliinide hulgas on enamik neist aktiivsete giberelliinide või nende inaktiveerimise produktide [[Biosüntees|biosünteesi]] [[prekursor]]id.<ref name="viide1" /> Erinevalt auksiinidest on aine giberelliiniks klassifitseerimise kriteeriumiks pigem vastavus teatud keemilisele struktuurile kui bioloogilise aktiivsuse olemasolu. Taimedest, seentest ja bakteritest on leitud 136 erinevat, sarnase struktuuriga giberelliinide rühma kuuluvat ainet. Seega on giberelliinid kõige ulatuslikum fütohormoonide klass. Giberelliinid on ''ent''-gibberellaani derivaadid ja nad on diterpenoidid, kuid biosünteesi eelkäija on ''ent''-kaureen. Giberelliinidel võib olla tetra- või pentatsükliline struktuur (täiendav viieliikmeline laktoonitsükkel) ja need võivad sisaldada vastavalt 20 (C<sub>20</sub>-giberelliinid, näiteks GA<sub>12</sub>) või 19 (C<sub>19</sub>-giberelliinid) süsinikuaatomit. Enamik giberelliine on happed ja seetõttu aktsepteeritakse nimetust GA (gibberelliinhape; inglise keeles "Gibberellic Acid") koos indeksiga, mis näitab avastamise järjekorda, näiteks GA<sub>1</sub>, GA<sub>3</sub>. Indeks ei kajasta mingil viisil keemilise struktuuri või positsiooni lähedust metaboolsetes radades. Vaatamata giberelliinide mitmekesisusele on mitmetel ühenditel märkimisväärne bioloogiline aktiivsus (GA<sub>4</sub>, GA<sub>1</sub>, GA<sub>7</sub>, GA<sub>3</sub>), ülejäänud on biosünteesi prekursorid või mitteaktiivsed vormid. Katsetöödes kasutatakse kõige sagedamini GA<sub>3</sub>. Giberelliinid on ebastabiilsed ja lagunevad kiiresti happelises või aluselises keskkonnas.<ref name="viide1" /><ref name="viide2" /> == Moodustamine == [[Fail:Plant cell structure-en.svg|pisi|Taimerakk]] Giberelliine toodetakse [[Plastiidid|plastiidides]], [[taimerakk|taimerakkudes]] leiduvates topeltmembraansetes [[organell]]ides. Plastiide on rohkem kui üks tüüp. Mõned levinumad tüübid on [[kloroplast]]id, [[kromoplast]]id, [[gerontoplast]]id, [[proplast]]idid ja [[Leukoplast|leukoplastid]]. Nii nagu inimese ajuripats vabastab [[Kasvuhormoon|kasvuhormooni]] õigel ajal, vabastavad plastiidid õigel ajal giberelliine, et taim saaks kasvada. Seejärel muudetakse ja muudetakse neid taimerakkude [[Endoplasmaatiline retiikulum|endoplasmaatilises retiikulumis]] ja [[Tsütosool|tsütosoolsetes]] osades aktiivseks.<ref name="viide5" /> == Funktsioon == Aktiivsetel giberelliinidel on mitmesuguseid füsioloogilisi toimeid, millest igaüks sõltub nii olemasoleva giberelliini tüübist kui ka taimeliigist.<ref name="viide4" /> * Stimuleerib varre pikenemist, stimuleerides rakkude jagunemist ja pikenemist. * Stimuleerib [[poldumine|poldumist]] ja [[õitsemine|õitsemist]] reaktsioonina päevade pikenemisele. * Häirib seemnete puhkeaega mõnel taimel, mis vajab kasvamiseks {{kas|kihistumist}} või valgust. * Stimuleerib ensüümi ([[Amülaasid|a-amülaasi]]) tootmist idanevates teraviljaterades, et mobiliseerida seemnevarusid. * Võib põhjustada [[Partenokarpia|partenokarpsete]] (seemneteta) viljade arengut. [[Fail:The effect of Gibberellins.svg|pisi|Giberelliini mõju kasvule]] Seemne idanemisel on giberelliinid väga tähtsad. Seemne peamine varuaine on [[tärklis]], seda ei saa aga taim enne kasutada, kui tärklis on [[hüdrolüüs]]itud taimele kasutatavateks aineteks. Giberelliini mõjul sünteesitakse seemnes hüdrolüüsivaid ensüüme. Enamasti algab giberelliinide süntees siis, kui kasvab seemne veesisaldus.<ref name="viide3" /> 2020. aastaks oli taimedest, seentest ja bakteritest tuvastatud kokku 136 giberelliini.<ref name="Hedden-2015">{{cite journal | vauthors = Hedden P, Sponsel V | title = A Century of Gibberellin Research | journal = Journal of Plant Growth Regulation | volume = 34 | issue = 4 | pages = 740–60 | date = 2015 | pmid = 26523085 | pmc = 4622167 | doi = 10.1007/s00344-015-9546-1 }}</ref><ref name="Hedden-2020">{{Cite journal|last=Hedden|first=Peter|date=2020-11-23|title=The Current Status of Research on Gibberellin Biosynthesis|url=https://doi.org/10.1093/pcp/pcaa092|journal=Plant and Cell Physiology|volume=61|issue=11|pages=1832–1849|doi=10.1093/pcp/pcaa092|issn=1471-9053|pmc=7758035|pmid=32652020}}</ref><ref name="Sponsel-2010">{{Citation|last1=Sponsel|first1=Valerie M.|chapter=Gibberellin Biosynthesis and Inactivation|date=2010|chapter-url=http://link.springer.com/10.1007/978-1-4020-2686-7_4|title=Plant Hormones|pages=63–94|editor-last=Davies|editor-first=Peter J.|place=Dordrecht|publisher=Springer Netherlands|language=en|doi=10.1007/978-1-4020-2686-7_4|isbn=978-1-4020-2684-3|access-date=2022-01-29|last2=Hedden|first2=Peter|chapter-url-access=subscription}}</ref> Enamik taimi kasutab mitmesuguste giberelliinide segu. Kuigi nende omadused varieeruvad, ei osata siiski arvata, milleks selline heterogeensus vajalik on. Võimalik, et paljud eraldatud giberelliinid on lõpp-produkti sünteesi käigus tekkivad vahevormid.<ref name="viide3" /> == Pärssimine == Mõnedes taimekaitsevahendites kasutatakse komponente, mis pärsivad giberelliinide toimet taimede arengule. Näiteks võimaldab [[kaltsiumproheksadioon]] (USAs müügil brändinime Apogee all) lühendada taimede kasvu pikkusse, nii et [[Teravili|teraviljade]] [[kõrs|kõrred]] on tugevamad ja [[kartul]]il suureneb [[mugul]]asaak.<ref>Rademacher, W., Spinelli, F. and Costa, G. (2006). Prohexadione-Ca: Modes of Action of a Multifunctional Plant Bioregulator for Fruit Trees. ''Acta Horticulturae''. 727, 97-106. [[DOI: 10.17660/ActaHortic.2006.727.10]] (vaadatud 19.08.2026)</ref><ref>Oliveira, L. S. D., Fernandes, A. M., Soratto, R. P., Han, D., & Silva, R. M. D. (2021). Shoot growth, tuber yield and quality of two potato cultivars as affected by prohexadione-calcium application. ''Revista Ceres'', 68(5), 411-419. https://doi.org/10.1590/0034-737X202168050006 (vaadatud 19.08.2026)</ref> == Ajalugu == Esimesed sammud giberelliinide mõistmisse olid [[taimepatoloogia]] valdkonnas, kus käigus uuriti [[riis]]itaimede ''[[bakanae]]''-haigust. ''Bakanae''-haigus põhjustab riisi varte ja lehtede tugevat pikenemist ning lõpuks paneb need ümber kukkuma. 1926. aastal tuvastas Jaapani teadlane [[Eiichi Kurosawa]], et ''[[bakanae]]''-haigust põhjustab seen ''[[Gibberella fujikuroi]]''. Hilisem töö Tokyo ülikoolis näitas, et haiguse sümptomid tekkisid seene toodetud aine mõjul, mis nimetati ''giberelliiniks''.<ref name="viide2" /> Suurenenud suhtlus Jaapani ja Lääne vahel pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] tõstis huvi giberelliini vastu [[Suurbritannia]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Seda uuriti paralleelselt Briti firmas Imperial Chemical Industries ja [[USA põllumajandusministeerium]]is, mõlemas eraldati mõlemad iseseisvalt [[giberelliinhape|giberelliinhappe]]. Ameeriklased panid sellele algselt nimeks ''giberelliin-X''. Tänapäeval nimetatakse seda kemikaali giberelliin A<sub>3</sub> ehk GA<sub>3</sub>.<ref name="viide2" /> Teadmised giberelliinidest levisid üle maailma, kuna nende kasutamise potentsiaal kaubanduslikult olulistel taimedel muutus ilmsemaks. Näiteks 1957. aastal teatas [[California ülikool]]i viinamarjakasvatusprofessor Davis katsetulemustest [[Viinamari|viinamarjade]], eriti Thompsoni seemneteta lauaviinamarjade tootmisel. Viis aastat hiljem pihustati kõiki Californias asuvaid Thompsoni seemneteta lauaviinamarju marjade suuruse suurendamiseks giberelliiniga. Tuntud giberelliini biosünteesi inhibiitor on [[paklobutrasool]] (PBZ), mis omakorda pärsib kasvu ja indutseerib varajast viljakest ja seemnete teket.<ref name="viide2" /> Maailma rahvaarvu kiire tõusu ajal 1960. aastatel kardeti kroonilist toidupuudust. Seda välditi kõrge saagikusega taimesortide väljatöötamisega. Hilisem analüüs näitas, et olulist rolli uute sortide kõrgemas saagikuses mängisid just giberelliinid.<ref name="viide2" /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="viide1">https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D0%B8%D0%B1%D0%B1%D0%B5%D1%80%D0%B5%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D1%8B</ref> <ref name="viide2">https://en.wikipedia.org/wiki/Gibberellin</ref> <ref name="viide3">https://et.wikipedia.org/wiki/Fütohormoonid</ref> <ref name="viide4">https://agrikaido.com/plant-hormones/gibberellins/</ref> <ref name="viide5">https://study.com/learn/lesson/gibberellins-overview-function.html</ref> }} [[Kategooria:Taimehormoonid]] 8rjvyqa72mx3l5qieesxlhu6eschb3u Ülejõe park (Pärnu) 0 664304 7217548 6526697 2026-08-18T21:34:12Z LeeMarx 59920 7217548 wikitext text/x-wiki {{Park | nimi = Ülejõe park | omakeelne_nimi = | pilt = Ülejõe park, Pärnu.jpg | pildiallkiri = Ülejõe park | asukoht = [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]], [[Pärnu]] | riik = [[Eesti]] | laiuskoord = 58.39865424236992 | pikkuskoord = 24.488886987928105 | pindala = | pindala_viide = | tüüp = linnapark | staatus = | avati = | arhitekt = | omanik = | kaart = pind }} '''Ülejõe park''' ehk '''Palvemaja park''' on [[park]] [[Pärnu]]s [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]] linnaosas. Park paikneb [[Tallinna maantee (Pärnu)|Tallinna maantee]], Lille, Lubja ja Rohu tänava vahelisel alal ning selle territooriumil asub [[Pärnu Ülejõe Põhikool]]. [[File:Allee Ülejõe pargi kõrval, Pärnu.jpg|thumb|Allee Ülejõe pargi kõrval, Lille tänaval]] ==Ajalugu== Palvemaja park on üks Pärnu vanemaid haljasalasid. 1938. aastal kirjutas ''Pärnu Päevalehes'' Pärnu linnaarhitekt, et Tallinna maanteel asuv Palvemaja park oli koos rannapuiestikuga rajatud umbes 50–60 aastat varem.<ref name="PP1938">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=is&oid=parnupaevaleht19380421&type=staticpdf |pealkiri=Pärnu rohelisest |väljaanne=Pärnu Päevaleht |aeg=21. aprill 1938 |vaadatud=19. augustil 2026}}</ref> Nimetus '''Ülejõe Palvemaja park''' oli kasutusel vähemalt 1930. aastate alguses. Näiteks 1930. aasta aprillis avaldatud Pärnu linnavalitsuse teadaandes nimetati Ülejõe Palvemaja parki seoses linnale kuuluvate maa-alade väljarentimisega.<ref name="PP1930">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupaevaleht19300430.1.4 |pealkiri=Pärnu linnavalitsuse teadaanne |väljaanne=Pärnu Päevaleht |aeg=30. aprill 1930 |vaadatud=19. augustil 2026}}</ref> Sama nimetus esines linnavalitsuse kuulutuses ka 1931. aastal.<ref name="PP1931">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnupaevaleht19310512.1.4 |pealkiri=Pärnu linnavalitsuse teadaanne |väljaanne=Pärnu Päevaleht |aeg=12. mai 1931 |vaadatud=19. augustil 2026}}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ehitati parki Saksa lennuväelastele barakid. Saksa vägede taganemisel barakid süüdati ning tulekahjus sai kahjustada ka pargi haljastus.<ref name="palvemaja">{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/1027216/unustuse-holma-vajunud-palvemaja-park |pealkiri=Unustuse hõlma vajunud palvemaja park |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=2. november 2012 |vaadatud=19. augustil 2026}}</ref> 1954. aastal alustati Tallinna maantee, Lille, Lubja ja Rohu tänava vahelisel pargialal uue 22-klassikomplektilise koolihoone ehitamist.<ref name="palvemaja" /> Kool alustas [[1. september|1. septembril]] [[1958]] tegevust [[Pärnu Ülejõe Põhikool|Pärnu 4. Keskkoolina]]. Koolimaja rajamisega hõivati osa ajaloolisest pargialast. ==Pildigalerii== <gallery> Ülejõe park, Pärnu.jpg|Ülejõe park Ülejõe park, Pärnu 2.jpg|Oja Ülejõe pargis Ülejõe park, Ülejõe kooli ees.jpg|Ülejõe park Ülejõe kooli ees Ülejõe park, Ülejõe kooli ees 2.jpg|Ülejõe park Ülejõe kooli ees Ülejõe park, Ülejõe kooli ees 3.jpg|Ülejõe park Ülejõe kooli ees </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Pärnu Maamärgid}} [[Kategooria:Pärnu pargid]] eil9u31vif3491qm29ocp1piptqnc90 Andmepunktide lähendamine 0 664645 7217368 7164584 2026-08-18T14:38:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217368 wikitext text/x-wiki [[Fail:Plot of % saturation of O2 binding to haemoglobin as a function of O2 pressure - from 1910 Hill paper.png|pisi|Näide andmete lähendamise kohta: katsepunktideks (näidatud punasena) on hapnikuga seotud hemoglobiini osakaal hapniku eri kontsentratsioonidel ning mudelfunktsiooniks (näidatud mustana) on nn Hilli võrrand. Andmed pärinevad 1910. aastal avaldatud originaalpublikatsioonist (autoriks Archibald Hill).<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=1910 |pealkiri=PROCEEDINGS OF THE PHYSIOLOGICAL SOCIETY: January 22, 1910 |url=https://physoc.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1113/jphysiol.1910.sp001386 |ajakiri=The Journal of Physiology |keel=en |aastakäik=40 |üksiknumber=suppl |doi=10.1113/jphysiol.1910.sp001386 |issn=0022-3751}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Finlay |eesnimi=David B. |perekonnanimi2=Duffull |eesnimi2=Stephen B. |perekonnanimi3=Glass |eesnimi3=Michelle |kuupäev=2020 |pealkiri=100 years of modelling ligand-receptor binding and response: A focus on GPCRs |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31975518/ |ajakiri=British Journal of Pharmacology |aastakäik=177 |üksiknumber=7 |leheküljed=1472–1484 |doi=10.1111/bph.14988 |issn=1476-5381 |pmc=7060363 |pmid=31975518}}</ref>]] '''Andmepunktide lähendamine''' on [[Andmeanalüüs|andmeanalüüsi]] viis, mille puhul [[Eksperiment|eksperimentaalsel]] või ennustusliku [[Modelleerimine|modelleerimise]] teel saadud andmete väärtused ([[Punkt (matemaatika)|punktid]]) kantakse graafikule ning leitakse eelnevalt defineeritud matemaatilise [[Funktsioon (matemaatika)|funktsiooni]] jaoks sellised [[Parameeter|parameetrid]], et funktsioon läbiks punkte võimalikult väikese kõrvalekaldega. Andmepunktide lähendamiseks [[Funktsionaalne sõltuvus|mudelfunktsioonidele]] võib kasutada näiteks [[Lineaarregressioon|lineaarset]] või [[Mittelineaarne regressioon|mittelineaarset regressiooni]] ning lähendamise kvaliteeti hinnatakse näiteks [[Vähimruutude meetod|prognoosijääkide ruutude summa]] või [[Korrelatsioon|korrelatsiooni]]<nowiki/>kordaja väärtuse alusel. Mudelfunktsiooni valik eeldab teadmisi mõõdetava või modelleeritava protsessi [[Füüsika|füüsikalisest]] olemusest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Käärik |eesnimi=Ene |kuupäev=2013 |pealkiri=E-kursuse "Andmeanalüüs II" materjalid |url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/35401/AndmeanaluusII.pdf |vaadatud=11.11.2023 |väljaanne=Tartu Ülikool |arhiivimisaeg=2.03.2022 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220302180254/http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/35401/AndmeanaluusII.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Motulsky |eesnimi=H. J. |perekonnanimi2=Ransnas |eesnimi2=L. A. |kuupäev=1987 |pealkiri=Fitting curves to data using nonlinear regression: a practical and nonmathematical review |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/3315805/ |ajakiri=FASEB journal: official publication of the Federation of American Societies for Experimental Biology |aastakäik=1 |üksiknumber=5 |leheküljed=365–374 |issn=0892-6638 |pmid=3315805}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Evaluating Goodness of Fit - MATLAB & Simulink |url=https://www.mathworks.com/help/curvefit/evaluating-goodness-of-fit.html |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=www.mathworks.com |arhiivimisaeg=2023-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231111160142/https://www.mathworks.com/help/curvefit/evaluating-goodness-of-fit.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Fail:Curve fitting.svg|pisi|Näide sellest, kuidas siinus-funktsiooni punkte (näidetud mustadena) on võimalik lokaalselt lähendada teiste funktsioonidega ning funktsiooni vabadusastmete lisamisel lähendamise kvaliteet paraneb. Graafiku x-teljel on nurk kraadides. Punane joon - sirge; roheline joon - ruutfunktsioon; oranž joon - kuupfunktsioon; sinine joon - neljandat järku [[polünoom]].]] Mudelfunktsiooni [[Vabadusaste|vabadusastmete]] arv (st parameetrite arv, mille väärtusi lähendamisel optimeeritakse) peab andmepunktide lähendamisel olema piiritletud. Suure vabadusastmete arvuga funktsioon lähendab etteantud andmepunkte praktiliselt alati paremini kui väiksema vabadusastmete arvuga funktsioon. Samas kaasneb vabadusastmete arvu suurenemisega ka [[Üleparametriseerimine|üleparametriseerimise]] oht (st veel ühe andmepunkti lisamisel olemasolevale valimile ilmneb [[Matemaatiline mudel|mudeli]] suutmatus prognoosida katsesüsteemi või modelleeritava [[Süsteem|süsteemi]] tegelikku käitumist).<ref>{{Netiviide |pealkiri=How Neural Networks Escape Perils of Overparameterization |url=https://brain.harvard.edu/hbi_news/how-neural-networks-escape-perils-of-overparameterization/ |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=Harvard Brain Science Initiative |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Balawejder |eesnimi=Maciej |kuupäev=2022-10-24 |pealkiri=Overfitting in Deep Learning: What Is It and How to Combat It? |url=https://towardsdatascience.com/overfitting-in-deep-learning-what-is-it-and-how-to-combat-it-9760d25ad05b |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=Medium |keel=en}}</ref> Andmepunktide lähendamise kaudu teostatakse andmeanalüüsi mitmetes [[Loodusteadus|loodus]]- ja [[Inseneriteadused|tehnikateadustes]], [[Meditsiin|meditsiiniteadustes]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Betti |eesnimi=Matthew I. |perekonnanimi2=Heffernan |eesnimi2=Jane M. |kuupäev=2021 |pealkiri=A simple model for fitting mild, severe, and known cases during an epidemic with an application to the current SARS-CoV-2 pandemic |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33521406/ |ajakiri=Infectious Disease Modelling |aastakäik=6 |leheküljed=313–323 |doi=10.1016/j.idm.2021.01.002 |issn=2468-0427 |pmc=7833529 |pmid=33521406}}</ref> ning ka [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteadustes]] (sh [[Majandusteadus|majandusteaduses]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Comparative Statics |url=https://saylordotorg.github.io/text_macroeconomics-theory-through-applications/s20-08-comparative-statics.html |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=saylordotorg.github.io}}</ref>). Näiteks: * [[Keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] saaduste [[Kontsentratsioon|kontsentratsiooni]] muutumise mõõtmisel [[Aeg|ajas]] on saadud andmete lähendamisel võimalik teada saada [[Reaktsiooni järk|reaktsiooni järku]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-11-24 |pealkiri=5.2: Methods of Determining Reaction Order |url=https://chem.libretexts.org/Bookshelves/Physical_and_Theoretical_Chemistry_Textbook_Maps/Supplemental_Modules_(Physical_and_Theoretical_Chemistry)/Kinetics/05%3A_Experimental_Methods/5.02%3A_Methods_of_Determining_Reaction_Order |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=Chemistry LibreTexts |keel=en}}</ref> * [[Ensüüm|ensümaatiliselt]] [[Katalüüs|katalüüsitud]] [[Reaktsiooni kiirus|reaktsiooni kiiruse]] sõltuvuse mõõtmisel [[Substraat (biokeemia)|substraadi]] kontsentratsioonist on saadud andmete lähendamisel võimalik teada saada ensüümi efektiivsust iseloomustavaid parameetreid,<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Johnson |eesnimi=Kenneth A. |kuupäev=2019 |pealkiri=New standards for collecting and fitting steady state kinetic data |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30680035/ |ajakiri=Beilstein Journal of Organic Chemistry |aastakäik=15 |leheküljed=16–29 |doi=10.3762/bjoc.15.2 |issn=1860-5397 |pmc=6334795 |pmid=30680035}}</ref> * [[Rakk|elusrakkude]] arvu sõltuvuse mõõtmisel rakkudele lisatud [[Ravim|ravimi]] kontsentratsioonist on saadud andmete lähendamisel võimalik teada saada ravimi tsütotoksilise (st [[Apoptoos|rakusurma]] põhjustava) või tsütostaatilise (st rakkude [[Jagunemine|jagunemist]] pidurdava) toime ulatust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lavogina |eesnimi=Darja |perekonnanimi2=Lust |eesnimi2=Helen |perekonnanimi3=Tahk |eesnimi3=Maris-Johanna |perekonnanimi4=Laasfeld |eesnimi4=Tõnis |perekonnanimi5=Vellama |eesnimi5=Hans |perekonnanimi6=Nasirova |eesnimi6=Naila |perekonnanimi7=Vardja |eesnimi7=Markus |perekonnanimi8=Eskla |eesnimi8=Kattri-Liis |perekonnanimi9=Salumets |eesnimi9=Andres |perekonnanimi10=Rinken |eesnimi10=Ago |perekonnanimi11=Jaal |eesnimi11=Jana |kuupäev=2022-03-25 |pealkiri=Revisiting the Resazurin-Based Sensing of Cellular Viability: Widening the Application Horizon |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35448256/ |ajakiri=Biosensors |aastakäik=12 |üksiknumber=4 |leheküljed=196 |doi=10.3390/bios12040196 |issn=2079-6374 |pmc=9032648 |pmid=35448256}}</ref> Analoogselt saab lähendada ka [[Mitme muutuja funktsioon|mitme muutuja]] varieerimisel saadud katsepunkte. Sel juhul tuleb punktid kanda mitte [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmelisele]] (st ''xy''-tüüpi), vaid enamate mõõtmetega graafikule ning lähendamisel kasutatav võrrand kirjeldab sel juhul mitte [[Joon|joont]], vaid [[Pind|pinda]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kern |eesnimi=Steven E. |perekonnanimi2=Xie |eesnimi2=Guoming |perekonnanimi3=White |eesnimi3=Julia L. |perekonnanimi4=Egan |eesnimi4=Talmage D. |kuupäev=2004 |pealkiri=A response surface analysis of propofol-remifentanil pharmacodynamic interaction in volunteers |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15166554/ |ajakiri=Anesthesiology |aastakäik=100 |üksiknumber=6 |leheküljed=1373–1381 |doi=10.1097/00000542-200406000-00007 |issn=0003-3022 |pmid=15166554}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Oqielat |eesnimi=M. N. |kuupäev=2019-04-01 |pealkiri=Surface fitting methods for modelling leaf surface from scanned data |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1018364717301234 |ajakiri=Journal of King Saud University - Science |aastakäik=31 |üksiknumber=2 |leheküljed=215–221 |doi=10.1016/j.jksus.2017.03.008 |issn=1018-3647}}</ref> Andmete lähendamiseks kasutatakse tänapäeval mitmeid [[Statistika|statistilisi]] [[Tarkvara|tarkvarasid]] (nt [[MATLAB]]) ja pakette (nt [[R (programmeerimiskeel)|R]] või Pythoni keeles scikit-learn).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nonlinear Data-Fitting - MATLAB & Simulink |url=https://www.mathworks.com/help/optim/ug/nonlinear-data-fitting-example.html |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=www.mathworks.com |arhiivimisaeg=2023-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231111160141/https://www.mathworks.com/help/optim/ug/nonlinear-data-fitting-example.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=The Comprehensive R Archive Network |pealkiri=Fitting the Michaelis-Menten Model |url=https://cran.r-project.org/web/packages/renz/vignettes/dirMM.html |vaadatud=11.11.2023}}</ref> == Vaata ka == * [[Regressioonanalüüs]] * [[Lineaarregressioon]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Analüüs]] [[Kategooria:Eksperimendid]] [[Kategooria:Matemaatiline analüüs]] [[Kategooria:Regressioonanalüüs]] [[Kategooria:Statistika]] e6sz1gm5i5kixzmwitoixuksqenvsgn Anomaaliate tuvastamine 0 666101 7217409 6960159 2026-08-18T16:42:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217409 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Anomaaliate tuvastamine''' on protsess [[andmeanalüüs]]is, mille käigus analüüsitakse andmeid, et tuvastada andmepunkte, mis ei vasta oodatavale käitumismustrile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lawton |eesnimi=George |kuupäev=august 2023 |pealkiri=Anomaly detection |url=https://www.techtarget.com/searchenterpriseai/definition/anomaly-detection |vaadatud=5. detsembril 2023 |väljaanne=TechTarget |arhiivimisaeg=2023-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231207180547/https://www.techtarget.com/searchenterpriseai/definition/anomaly-detection |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Anomaalia]]d on väärtused, mis erinevad olulisel määral andmete üldisest dünaamikast. Küberturvalisuses kasutatakse anomaalia tuvastamist ootamatute muudatuste tuvastamiseks andmetes. See süsteem töötab, õppides ära, milline on normaalne andmemuster, ja seejärel võrreldes uusi andmeid sellega. Kui süsteem leiab andmepunkti, mis erineb normaalsest mustrist, teavitab see sellest administraatorit. Administraator saab seejärel otsustada, kas tegu on tõsise probleemiga või mitte. Anomaalia tuvastamine on oluline küberturvalisuse vahend, sest see aitab tuvastada võimalikke rünnakuid ja muid probleeme. See võib aidata ära hoida turvaintsidente ja kiirendada turvaohtude tuvastamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Brown |eesnimi=Schuyler |kuupäev=5. oktoober 2023 |pealkiri=What Is Anomaly Detection? Methods, Examples, and More |url=https://www.strongdm.com/blog/anomaly-detection |vaadatud=5. detsembril 2023 |väljaanne=Strongdm}}</ref> Anomaaliate tuvastamine aktiivselt kasutatakse ärinduses. Seda tehakse selleks, et tuvastada ja lahendada tõrkeid. Tarkvarasüsteemid võivad sisaldada palju erinevaid komponente ja olla keerulised. Tõrked võivad tekkida erinevatel põhjustel, näiteks füüsiliste seadmete riketest, võrguühenduste katkestustest või kasutajate kasutusmustrite muutustest. Anomaaliate tuvastamine aitab tuvastada need tõrked kiiresti ja tõhusalt, et vähendada äritegevuse häirimist. See protsess aitab ka tuvastada ja ennetada küberrünnakuid. Küberrünnakud on üha enam levinud ja võivad tekitada suurt kahju. Anomaaliate tuvastamine aitab tuvastada rünnakuid juba nende varases staadiumis, et vähendada nende mõju. Anomaaliate tuvastamine võib aidata tuvastada tõrkeid äriprotsessides, näiteks tarneahela juhtimises või klienditeeninduses. Nende tõrgete kiire tuvastamine ja lahendamine võib aidata parandada äriprotsesside tõhusust ja vähendada kulusid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Samreen Mahak |eesnimi=Hassan |kuupäev=2019 |pealkiri=Anomaaliate tuvastamiseks sügav õpe kasutavate äriliste intsidentide klassifitseerimine ja prognoosimine |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/a738b982-4b67-4b7c-b759-3556e8d4e257/content |vaadatud=5. detsembril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> Meditsiinitööstus toimub olulist muutust, mida põhjustavad kiiret arengut masinõppe ja tehisintellekti tehnoloogiates. Neid tööriistu kasutatakse mitmesuguste tervishoiuaspektide muutmiseks, alates meditsiinilisest diagnoosist ja raviplaanimisest kuni patsiendi jälgimise ja haldusülesannete täitmiseni. Üks masinõppe kõige lootustandvamaid rakendusi tervishoius on meditsiiniliste vigade tuvastamine ja ennetamine. Arvutid muutuvad targemaks ja neid kasutatakse arstide abistamisel vigade tuvastamisel. Need masinad saavad vaadata suuri koguseid patsiendiandmeid, näiteks meditsiinilisi andmeid, testitulemusi ja röntgeniülesvõtteid, et leida mustreid, mis võivad viidata veale. Näiteks võib masin märgata, et patsiendile antakse ravimit, mille suhtes ta on allergiline. Neid masinaid saab kasutada ka vigade tuvastamiseks enne nende toimumist. Näiteks võib masin hoiatada arsti, kui ta on välja kirjutamas ravimit, millel võib olla soovimatu koostoime teise ravimiga, mida patsient juba kasutab. See võib aidata vältida tõsiseid raskusi tervisega. Masinõppe kasutamine tervishoius on kõik veel ei ole arenenud ideaalselt, kuid potentsiaalsed eelised on hästi nähtavad. Need tehnoloogiad võivad aidata tervishoidu ohutumaks ja tõhusamaks muuta, aidates ära hoida meditsiinilisi vigu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fernando |eesnimi=Tharindu |perekonnanimi2=Gammulle |eesnimi2=Harshala |perekonnanimi3=Denman |eesnimi3=Simon |perekonnanimi4=Sridharan |eesnimi4=Sridha |perekonnanimi5=Fookes |eesnimi5=Clinton |kuupäev=13. aprill 2021 |pealkiri=Deep Learning for Medical Anomaly Detection - A Survey |url=https://arxiv.org/pdf/2012.02364.pdf |vaadatud=5. detsembril 2023}}</ref> Anomaalia tuvastamine on pankade jaoks oluline tööriist küberturvalisuse tugevdamiseks ja nende andmete ning varade kaitsmiseks. See kasutab masinõpet finantsandmete analüüsimiseks ja ebatavaliste mustrite tuvastamiseks, mis võivad viidata ohtudele, näiteks pettusele või loata juurdepääsule. Pangad kasutavad anomaalia tuvastamist mitmel eesmärgil, sealhulgas: * Petiseduvastamine (anomaalia tuvastamise süsteemid jälgivad tehingu mustreid, et tuvastada kahtlasi tegevusi, näiteks suuri või ebatavalisi tehinguid, ebajärjekindlaid kulutusharjumusi või tehinguid, mis pärinevad tundmatutelt asukohtadelt). * Riskijuhtimine (anomaalia tuvastamise mudelid analüüsivad krediidiandmeid, et tuvastada potentsiaalseid krediidiriske ja teavitada laenuandmise otsustamisest). * Operatiivtõhusus (IT-järelevalve aitab tuvastada potentsiaalseid turvaauke, süsteemi rikkeid või jõudluse kitsaskohti. * Klienditeenindus: anomaalia tuvastamise süsteemid võivad tuvastada ebatavalist kliendikäitumist, näiteks järsku muutust kulutusharjumustes või tehinguid ebatüüpilistes asukohtades, ja käivitada proaktiivse teavitamise, et pakkuda abi või ära hoida potentsiaalset pettuse). <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vanini |eesnimi=Paolo |perekonnanimi2=Rossi |eesnimi2=Sebastiano |perekonnanimi3=Zvizdic |eesnimi3=Ermin |perekonnanimi4=Domenig |eesnimi4=Thomas |kuupäev=13. märts 2023 |pealkiri=Online payment fraud: from anomaly detection to risk management |url=https://jfin-swufe.springeropen.com/articles/10.1186/s40854-023-00470-w |vaadatud=5. detsembril 2023 |väljaanne=SpringerOpen}}</ref> == Probleemid == Üks väljakutse on see, et anomaaliad võivad pealtnäha sarnaneda uue või haruldase andmeklassi omaga. See võib viia valepositiivsete tulemusteni, kus anomaalid on valesti identifitseeritud normaalsete andmetena.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Celvikalp |eesnimi=Hakan |perekonnanimi2=Uzun |eesnimi2=Bedirhan |perekonnanimi3=Salk |eesnimi3=Yusuf |perekonnanimi4=Saribas |eesnimi4=Hasan |perekonnanimi5=Köpüklü |eesnimi5=Okan |kuupäev=juuni 2023 |pealkiri=From anomaly detection to open set recognition: Bridging the gap |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0031320323000869 |vaadatud=6. detsembril 2023 |väljaanne=Sciencedirect}}</ref> Andmete kvaliteet, täpsemalt baasandmekogumi kvaliteet, on täpse ja kasutatava mudeli loomisel kõige olulisem tegur. Anomaaliate tuvastamise mudelitel on vaja puhast ja täpset andmeid, et korralikult töötada. Kui andmed on määrdunud, puudulikud või ebajärjekindlad, võib see põhjustada valepositiivseid või negatiivseid tulemusi. Nende probleemide vältimiseks peaksite andmeid puhastama, skaalastama, valideerima ja dokumenteerima. Andmete kvaliteeti saab parandada järgmiste näpunäidete abil: Eemalda või täida nullväärtused. Kui andmetes on nullväärtusi, saab need eemaldada või asendada. Nullväärtuste asendamine võib toimuda eeldatava väärtuse või mediaanväärtusega. Standardiseeri kõik andmete formaadid enne oma mudeli sobitamist. Enne andmete kasutamist mudeli koolitamiseks veendu, et kõik andmed oleksid samas formaadis. See aitab mudelil andmeid paremini mõista. Tuleb eemaldada duplikaadid enne mudeli koolitamist. Andmete duplikaadid võivad põhjustada analüüsi tulemuste moonutamist. Andmete eeltöötlemine võib aidata parandada nende kvaliteeti ja muuta need sobivaks mudeli koolitamiseks. On vaja vähendada sõltuvust inimeste poolt sisestatud andmetest. Inimeste poolt sisestatud andmed võivad olla vigadega. Vajadusel kasuta automaatseid andmeallikaid, et vähendada sõltuvust inimeste poolt sisestatud andmetest. Kui algoritmil ei ole piisavalt andmeid, millest õppida, ei saa ta luua head pilti sellest, mis on tavaline. See võib viia olukorrani, kus algoritm märgib ebaharilikud andmepunktid tavalisteks, mis muudab selle üldiselt vähem täpseks. On samuti oluline omada andmeid eri aastaaegadel, et arvesse võtta hooajalisi muutusi. Näiteks võib klientide liiklus olla pühade ajal suurem, seega peab mudel nägema andmeid mitme aasta jooksul, et mõista tavapärast mustrit. Kui koolitada mudelit valeandmete tuvastamiseks, on oluline kasutada piisavalt halbu andmeid. Kui halbu andmeid ei ole piisavalt, on oht, et mudel ei suuda õppida, kuidas valeandmeid tõhusalt tuvastada. Selle probleemi lahendamiseks võid koguda rohkem halbu andmeid. See on oluline, sest anomaaliate tuvastamise eesmärk on tuvastada ebatavalisi andmeid, mis võivad olla probleemi märgiks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Watts |eesnimi=Stephen |kuupäev=12. juuli 2022 |pealkiri=Common Anomaly Detection Challenges & How To Solve Them |url=https://www.splunk.com/en_us/blog/learn/anomaly-detection-challenges.html |vaadatud=6. detsembril 2023 |väljaanne=Splunk.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Andmeanalüüs]] ivh4tv6ik4uldnqqzyjvn4d1gvml1zz Tsütokiniin 0 666670 7217772 7042016 2026-08-19T09:07:14Z Ehitaja 63547 7217772 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} '''Tsütokiniinid''' on rühm taimehormoone (ehk [[Fütohormoonid|fütohormoone]]), mis stimuleerivad [[rakk]]ude jagunemist ([[Tsütokinees|tsütokinees]]). == Funktsioonid == Tsütokiniinide võimet stimuleerida tsütokineesi seostatakse nende peamiste funktsioonidega taimede arengus – näiteks [[võrse]] [[Algkude|apikaalse algkoe]] säilitamisega. Samuti kuuluvad tsütokiniinide funktsioonide hulka [[Toitained|toitainete]] rakku transpordi stimuleerimine, [[külgjuur]]te kasvu pidurdamine, [[leht]]ede vananemise aeglustamine, rakkude [[Proliferatsioon|proliferatsiooni]] kontroll, taimede kasvu ja arengu koordineerimine toitumise kaudu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuidas tsütokiniin mõjutab rakule |url=https://www.elibrary.ru/item.asp?id=11713812 |väljaanne=elibrary.ru}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=https://primo.nlr.ru/primo-explore/fulldisplay?docid=07NLR_LMS001885420&context=L&vid=07NLR_VU1&lang=ru_RU&search_scope=default_scope&adaptor=Local%20Search%20Engine&tab=default_tab&query=any,contains,9785948691046 |url=https://primo.nlr.ru/primo-explore/fulldisplay?docid=07NLR_LMS001885420&context=L&vid=07NLR_VU1&lang=ru_RU&search_scope=default_scope&adaptor=Local%20Search%20Engine&tab=default_tab&query=any,contains,9785948691046 |vaadatud=2023-12-15 |väljaanne=primo.nlr.ru |keel=en}}</ref> == Struktuur == Tsütokiniinid on [[adeniin]]<nowiki/>i derivaadid. Tsütokiniinide põhistruktuur on adeniinitsükkel, mis on seotud mõne [[radikaal]]<nowiki/>iga. === Adeniinitsükkel === [[Fail:Adenine.svg|pisi|Adeniin]] [[Adeniin]]itsükkel annab tsütokiniinidele teatud bioloogilised omadused, kuna need mõjustavad [[Rakk|raku]]<nowiki/>struktuuride komponentidega, sealhulgas retseptoritega.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Cytokinin - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/pharmacology-toxicology-and-pharmaceutical-science/cytokinin#:~:text=Cytokinins%20are%20compounds%20with%20a,ability%20to%20promote%20cell%20division. |vaadatud=2023-12-15 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}</ref> === Radikaalid === Tsütokiniinid võivad erineda [[radikaal]]ide poolest, mis võivad olla eri pikkuse ja struktuuriga. Need [[radikaal]]id võivad mõjutada tsütokiniini aktiivsust ja selle spetsiifilisust koostoimes [[Retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega.<ref name=":1" /> == Biosüntees == Tsütokiniinide biosüntees toimub peamiselt juure [[Algkude|apikaalses meristeemis]], kuid võib toimuda ka lehtedes, seemnetes, viljades. Tavaliselt väheneb hormooni kontsentratsioon sünteesikohast kauguse suurenedes. Tsütokiniinide biosünteesi eelkäijad on vabad [[ATPaasid|ATP]], [[Adenosiindifosfaat|ADP]], ja [[Transpordi-RNA|tRNA]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Цитокинины |url=https://biocpm.ru/citokininy#:~:text=%D0%91%D0%B8%D0%BE%D1%81%D0%B8%D0%BD%D1%82%D0%B5%D0%B7%20%D1%86%D0%B8%D1%82%D0%BE%D0%BA%D0%B8%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%20%D0%BF%D1%80%D0%BE%D0%B8%D1%81%D1%85%D0%BE%D0%B4%D0%B8%D1%82%20%D0%B2%20%D0%BE%D1%81%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%BE%D0%BC,%D0%BC%D0%B5%D1%80%D0%B5%20%D1%83%D0%B4%D0%B0%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F%20%D0%BE%D1%82%20%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B0%20%D1%81%D0%B8%D0%BD%D1%82%D0%B5%D0%B7%D0%B0. |vaadatud=2023-12-15 |väljaanne=biocpm.ru}}</ref> Tsütokiniini biosünteesi esimest etappi - isopentüülnukleotiidide sünteesi [[ATPaasid|ATP]]-st või [[Adenosiindifosfaat|ADP]]-st ja dimetüülallüülpürofosfaadist - [[katalüüs]]<nowiki/>ib ensüüm isopentenüültransferaas (IPT). Isopentenüülnukleotiidid saab seejärel [[fütokroom]] P450 monooksügenaaside abil muuta zeatiinnukleotiidideks. Viimaseks etapiks on aktiivsete tsütokiniinide tootmine tsütokiniini [[Nukleotiidid|nukleotiid]]<nowiki/>idest defosforüülimise ja deribosüülimise teel – seda reaktsiooni katalüüsib [[Ensüüm|fermend]]<nowiki/>iga 5-monofosfaatfosforibohüdrolaas.<ref name=":1" /> == Tsütokiniinide katabolism == Tsütokiniinide katabolismi peamised [[ensüüm]]id on tsütokiniinide [[oksüdaas]]id, mis paiknevad [[Vakuool|vakuooli]]<nowiki/>des ja [[Endoplasmaatiline retiikulum|endoplasmaatilises retikulumis]] (ER) ning lõhustavad tsütokiniine, moodustades [[adeniin]]i. Tsütokiniini oksüdaaside substraadid on vabad tsütokiniinid ja nende [[ribosiidid]]. Lisaks lõhustamisele tsütokiniini oksüdaasidega on võimalik tsütokiniinide pöörduv või pöördumatu inaktiveerimine [[konjugaat]]ide moodustumise teel.<ref name=":0" /> == Tsütokiniinide tüübid == Tsütokiniinidel on teada kaks struktuuriklassi, nimelt adeniini tüüpi tsütokiniinid ja fenüüluurea tüüpi tsütokiniinid. Adeniini tüüpi tsütokiniinide hulka kuuluvad kinetiin, zeatiin ja 6-bensüülaminopuriin. Fenüüluurea tüüpi tsütokiniinide hulka kuuluvad difenüüluurea ja tidiasuroon. Sünteetilisi tsütokiniine, nagu 6-bensüüladeniini, toodetakse puriiniosa asendamise teel.Tsütokiniine fenüüluurea tüüpi ei ole taimedes leitud. Sünteetilisi tsütokiniine, nagu 6-bensüüladeniini, toodetakse [[Puriinid|puriin]]<nowiki/>iosa asendamise teel. <ref name=":1" /> === Looduslikud tsütokiniinid === [[Fail:6-benzyladenine.png|pisi|6-Benzyladenine|vasakul]] * 6-furfurüülaminopuriin (kinetiin) * 6-bensüüladeniin * [[:en:6-Benzylaminopurine|6-bensüülaminopuriin]][[Fail:Kinetine.png|pisi|Tsütokiniin, kinetiin |keskel]] '''Sünteetiliste tsütokiniinide rühm:''' * N6-bensüüladeniini derivaadid (N6-bensüülaminopuriin), mis on sarnased looduslike tsütokiniinidega; * fenüüluuread – rühm mittepuriini tüüpi ühendeid, millel on lisaks tsütokiniinile kasvureguleerivad, antimutageensed, pestitsiidsed omadused ja viirusevastane toime<ref>{{Netiviide |pealkiri=Синтетические цитокинины {{!}} справочник Пестициды.ru |url=https://www.pesticidy.ru/group_substances/%D0%A1%D0%B8%D0%BD%D1%82%D0%B5%D1%82%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D1%86%D0%B8%D1%82%D0%BE%D0%BA%D0%B8%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D1%8B |vaadatud=2023-12-15 |väljaanne=www.pesticidy.ru |arhiivimisaeg=2023-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231215133058/https://www.pesticidy.ru/group_substances/%D0%A1%D0%B8%D0%BD%D1%82%D0%B5%D1%82%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D1%86%D0%B8%D1%82%D0%BE%D0%BA%D0%B8%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D1%8B |url-olek=ei tööta }}</ref> == Transport == Tsütokiniinide peamine transpordi tüüp on zeatiinribosiid (ksüleemi transport). Lisaks toimub tsütokiniinide transport läbi [[Floeem|floeemi]], tänu millele saavad vabad tsütokiniinid liikuda läbi taime mõlemas suunas. Tsütokiniinide transporti taimerakkude vahel teostavad kaks valkude rühma: * puriini permeaasid, mis transpordivad rakku vabu tsütokiniine ja ka adeniini; * tasakaalulised [[Nukleosiid|nukleosiidi]] transporterid, mis transpordivad tsütokiniin-ribosiide rakku. [[Fail:Zeatin.svg|keskel|pisi|Zeatiin]] == Allikad == * [https://www.sciencedirect.com/topics/pharmacology-toxicology-and-pharmaceutical-science/cytokinin Cytokinin] * [https://www.elibrary.ru/item.asp?id=11713812 Kuidas tsükokiniin mõjutab rakule] * [https://biocpm.ru/citokininy#:~:text=%D0%91%D0%B8%D0%BE%D1%81%D0%B8%D0%BD%D1%82%D0%B5%D0%B7%20%D1%86%D0%B8%D1%82%D0%BE%D0%BA%D0%B8%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%20%D0%BF%D1%80%D0%BE%D0%B8%D1%81%D1%85%D0%BE%D0%B4%D0%B8%D1%82%20%D0%B2%20%D0%BE%D1%81%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%BE%D0%BC,%D0%BC%D0%B5%D1%80%D0%B5%20%D1%83%D0%B4%D0%B0%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F%20%D0%BE%D1%82%20%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B0%20%D1%81%D0%B8%D0%BD%D1%82%D0%B5%D0%B7%D0%B0. Tsütokiniinid] * [https://primo.nlr.ru/primo-explore/fulldisplay?docid=07NLR_LMS001885420&context=L&vid=07NLR_VU1&lang=ru_RU&search_scope=default_scope&adaptor=Local%20Search%20Engine&tab=default_tab&query=any,contains,9785948691046 Taimede arengu geneetika] * [https://www.pesticidy.ru/group_substances/%D0%A1%D0%B8%D0%BD%D1%82%D0%B5%D1%82%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D1%86%D0%B8%D1%82%D0%BE%D0%BA%D0%B8%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D1%8B Sünteetilised tsütokiniinid] [[Kategooria:Taimehormoonid]] cgwlf82nvnyr0idvy1ozdm2ivl8ul9g Kasutaja arutelu:Rain Arro 3 667125 7217507 6545773 2026-08-18T20:02:13Z Rain Arro 147190 7217507 wikitext text/x-wiki Võite ka lugeda lehekülgi [[Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole#Vikipeedia ei ole propaganda tegemise koht]] ja [[Vikipeedia:Põhimõtted]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. detsember 2023, kell 11:20 (EET) 9n8a9n3xscvpebvcd89j37kmd34h6t2 7217510 7217507 2026-08-18T20:11:12Z Rain Arro 147190 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7217507|7217507]], mille tegi [[Special:Contributions/Rain Arro|Rain Arro]] ([[User talk:Rain Arro|arutelu]]) 7217510 wikitext text/x-wiki Vastan teie kirjale arutelulehel. Lugupeetud Kaniivel Milles seisneb reklaam? Kui on tõesti reklaam, siis eemaldan. Saaremaa Puukooli pojengiistanduses kasvatatakse Eesti suurimas valikus pojenge, miks see tekst on keelatud? Eesti Pojengide Ühing ja Saaremaa Puukool võivad olla seotud, miks see keelatud on? NB! Te olete omavahel segi ajanud põõsaspojengid ja rohtsed pojengid. Olen pojengikasvataja ja aretaja Eestis, ilmselgelt on teil endal täpsem info olemas? Kui te lisate oma ettevõttega seotud infot Vikipeedias artikli(te)sse, mis ei käi teie ettevõtte kohta, siis teie eesmärk on oma ettevõtet tutvustada/turundada. Saaremaa Puukoolist ja selle pojengiistandustest võite kirjutada artiklis "Saaremaa Puukool", pole vaja seda firmat muudesse üldteemalistesse artiklitesse sisse pista. Ma ei tea pojengidest midagi, aga ma eelistan, et artiklit "Pojeng" toimetab keegi, kellel pole huvide konflikti ja kes tahab erapooletult infot jagada, mitte oma firmat promoda. Võite ka lugeda lehekülgi [[Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole#Vikipeedia ei ole propaganda tegemise koht]] ja [[Vikipeedia:Põhimõtted]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. detsember 2023, kell 11:20 (EET) 8w7m6ixrwvbnfa0n1y1buj6ikwrzayh 7217512 7217510 2026-08-18T20:16:05Z Rain Arro 147190 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7217512 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Jazmin Sawyers 0 667414 7217544 7073211 2026-08-18T21:20:54Z Sjur 66496 7217544 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Jazmin Sawyers | pilt = Jazmin Sawyers Istanbul 2023.png | pildisuurus = | pildiallkiri = Jazmin Sawyers 2023. aastal | riik = Rumeenia | sünniaeg = {{süv|1994|5|21}} | sünnikoht = [[Stoke-on-Trent]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = [[Aston Moore]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Olümpia2|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2026 Glasgow]]|Kaugushüpe}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2014 Glasgow]]|Kaugushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015 Tallinn]]|Kaugushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2012 Barcelona]]|Kaugushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa juunioride meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2013 Rieti]]|Kaugushüpe}} {{Olümpia2|[[Noorte olümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta noorte olümpiamängud|2012 Innsbruck]]|Kahebobi}} }} '''Jazmin Sawyers''' (sündinud [[21. mai]]l [[1994]] [[Stoke-on-Trent]]is) on [[Suurbritannia]] kaugushüppaja. Sawyers võistles noorteklassides mitmevõistluses. Ta sai [[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta noorte maailmameistrivõistlustel]] [[Villeneuve-d'Ascq]]is seitsmevõistluses 9. koha. 2012. aastal valiti ta Suurbritannia [[bobisõit|bobisõidu]] noortekoondisse. Ta otsustas mitmevõistlusest loobuda ja keskenduda suvehooajal kaugushüppele. [[2012. aasta noorte olümpiamängud]]el [[Innsbruck]]is võitis ta koos [[Mica McNeill]]iga tüdrukute kahebobil hõbemedali. Suvel võitis ta [[2012. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s kaugushüppes [[Katarina Johnson-Thompson]]i ja [[Lena Malkus]]e järel pronksmedali. [[2013. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rieti]]s võitis ta kaugushüppes tulemusega 6.63 [[Malaika Mihambo]] järel hõbemedali. [[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Glasgow]]'s hüppas Sawyers 6.54 ja võitis [[Ese Brume]] järel hõbemedali. [[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel]] [[Tallinn]]as võitis ta isikliku rekordiga 6.71 Mihambo järel hõbemedali. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is hüppas ta 6.86 ja võitis hõbemedali. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Rio de Janeiro]]s pääses ta finaali ja sai tulemusega 6.69 8. koha. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is sai Sawyers tulemusega 4. koha. Ta hüppas finaalis 6.67 ja kaotas Euroopa meistriks tulnud Malaika Mihambole 8 sentimeetriga ning pronksmedali võitnud kaasmaalasele [[Shara Proctor]]ile vaid 3 sentimeetriga. 2021. aastal toimunud [[2020. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängudel]] [[Tokyo]]s sai Sawyers tulemusega 6.80 8. koha. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis Sawyers [[Ivana Vuleta]] ja Malaika Mihambo järel pronksmedali. [[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Istanbul]]is võitis ta Suurbritannia siserekordiga '''7.00''' [[Larissa Iapichino]] ja Vuleta ees kuldmedali. [[2026. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Glasgow]]'s võitis Sawyers kuldmedali. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus||Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta tulemusega 6.99 hõbemedali, kaotades Euroopa meistriks tulnud [[Larissa Iapichino]]le ühe sentimeetriga. ==Isiklikud rekordid== {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''7.00''' || [[5. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Istanbul]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == Jazmin Sawyersi isa on [[Jamaica]] päritolu. Sawyers on õppinud [[Bristoli Ülikool]]is [[õigusteadus]]t.<ref name="telegraph">[https://www.telegraph.co.uk/athletics/2017/02/07/meet-jazmin-sawyers-olympics-voice-six-months/ Meet Jazmin Sawyers: From the Olympics to The Voice in six months]. telegraph.co.uk. Vaadatud 25.12.2023</ref> Ta on ka laulja ja laulukirjutaja. Ta osales 2017. aastal Briti muusikasaates [[The Voice (saade)|The Voice]].<ref name="telegraph"/> Ta on heategevusorganisatsiooni [[Right To Play]] saadik.<ref name="right">https://righttoplay.org.uk/en-uk/ambassadors/ Play Ambassadors]. righttoplay.org.uk. Vaadatud 25.12.2023</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Sawyers, Jazmin}} [[Kategooria:Suurbritannia kaugushüppajad]] [[Kategooria:Bobisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] cgvabqlvp1ayz9tkqn7dyuql5qtdx2q Arutelu:Tsütokiniin 1 668243 7217774 6557896 2026-08-19T09:08:28Z Ehitaja 63547 7217774 wikitext text/x-wiki == Tagasiside == Kirjavead: “ehk [[fütohormoonid]] klass, mis stimuleerib“, „pidurdamine , lehtede“, „Tsütokiniinide tüüpid“ Esineb viitamata lõike. Tee korda kasutatud kirjandus: vt [[Vikipeedia:Viitamine|Vikipeedia:Viitamine – Vikipeedia (wikipedia.org)]], [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia:Vormistusreeglid – Vikipeedia (wikipedia.org)]] [[Kasutaja:E.Rj23|E.Rj23]] ([[Kasutaja arutelu:E.Rj23|arutelu]]) 12. jaanuar 2024, kell 20:23 (EET) Artikli autoril pole õrna aimugi, misasi on viitamine, kuidas seda tehakse või milleks. Brrr. Kogu tekst vajab põhjalikku läbikirjutamist ja mul pole tõesti praegu mahti. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. august 2026, kell 12:08 (EEST) 46pmfxfgqg2vcnl7db5xezk8honu5il Ameerika kammloom 0 671328 7217358 7101607 2026-08-18T13:57:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217358 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ameerika kammloom | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Mnemiopsis leidyi Meerwalnuss 3.jpg | pildi_seletus = ''Mnemiopsis leidyi'' lähivaates | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Kammloomad]] ''Ctenophora'' | klass = [[Kombitskammloomad]] ''Tentaculata'' | selts = [[Hõlmalised]] ''Lobata'' | sugukond = ''[[Bolinopsidae]]'' | perekond = ''[[Mnemiopsis]]'' | liik = '''Ameerika kammloom''' | binaarne = ''Mnemiopsis leidyi'' | binaarse_autor = [[Alexander Emanuel Agassiz|A. Agassiz]], 1865 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} [[File:Warty comb jelly (mnemiopsis) 2.jpg|thumb|Ameerika kammloom Monterey Bay akvaariumis]] '''Ameerika kammloom''' (''Mnemiopsis leidyi'') on Euroopas [[Bioinvasioon|invasiivne]] [[kammloom]]aliik, kes esineb ka [[Läänemeri|Läänemeres]]. 1982. aastal avastati liik [[Must meri|Mustast merest]] ja samal ajal ka [[Kaspia meri|Kaspia merest]].<ref>[https://ocean.si.edu/ocean-life/invertebrates/sea-walnut-mnemiopsis-leidyi Sea Walnut (Mnemiopsis leidyi). – Smithsonian Ocean]</ref> Läänemerest leiti liik esimest korda 2006. aastal. == Kirjeldus == Ameerika kammloomal on umbes 10 cm pikkune keha, mis on külgedelt kokku surutud kujuga. Keha värvus on läbipaistev kuni piimjas. Suupiirkonna ümber on neli väljaulatuvat sagarat, mille vahele jäävad neli silmatorkavat vagu, mis on iseloomulik tunnus kogu perekonnale. Kehal on neli topeltrida tihedalt paiknevaid väikeseid kammplaate, mis sillerdavad päevavalguses ja [[Fluorestsents|fluorestseeruvad]] öösel rohekalt.<ref name="gisd" /> Kammloom on [[röövloom]], kes toitub suuremast [[zooplankton]]ist, pelaagilisest [[Kalamari|kalamarjast]] ja [[Kalamaim|kalamaimudest]]. Ameerika kammlooma Musta mere suure leviku põhjuste ja selle mõju uurimise käigus on temast saanud üks kõige põhjalikumalt uuritud kammloomaliike.<ref name="gisd" /> == Levik == Ameerika kammlooma põliskodu asub [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] idarannikul. Liik on levinud [[Aasov]]i, Musta, Kaspia ja [[Marmara meri|Marmara merre]] ning [[Vahemeri|Vahemere]] idarannikule.<ref name="gisd" /> Mõnes piirkonnas on liik paljunenud suureks populatsiooniks ja hakanud mõju avaldama nende veekogude ökosüsteemile.<ref name="metsla" /> Läänemeres avastati see liik esimest korda [[Taani väinad|Taani väinades]] 2005. aasta augustis ja novembris, [[Kieli laht|Kieli lahes]] 2006. aasta oktoobris, [[Bornholm]]i ja [[Ojamaa|Gotland]]i basseinis 2007. aasta talvel ja kevadel ning Ahvenamaa meres ja Botnia lahes 2007. aasta augustis ja septembris. Alul arvati, et kammlooma levik jõuab ainult Põhjamere lõunaossa ja Rootsi läänerannikule, kuid madalate temperatuuride taluvuse tõttu suudab liik asustada terve Läänemere. 2006. aasta sügise ja 2007. aasta kevade vahel kammloomade arvukus Läänemeres hüppeliselt kasvas. Suurim tihedus esines 2007. aasta augustis [[Botnia laht|Botnia lahes]].<ref name="metsla" /> Iseloomulikud suusagarad esinevad ainult täiskasvanud loomadel, mistõttu ei eristu noorjärgud Läänemere kohalikest kammloomadest.<ref name="gisd" /> 2009. aastal selgus, et lisaks Ameerika kammloomale elab Läänemeres arktilise levikuga kammloom ''[[Mertensia ovum]]''. Aastatel 2007–2010 kogutud DNA andmete põhjal tuvastati, et Läänemere põhjaosas oli Ameerika kammloom selle liigiga võrreldes suures vähemuses.<ref name="metsla" /> == Massesinemine == Ameerika kammloom on [[hermafrodiit]]. Ta on võimeline ise viljastuma, mis võimaldab sobivates keskkonnatingimustes kiirelt paljuneda, põhjustades hilissuvel ja sügisel massilist liigi esinemist. Looma kehasuurus ja munade produktsioon sõltuvad temperatuurist. Kudemine toimub varasuvel kõrge zooplanktoni kontsentratsiooni ja kõrge temperatuuriga (enam kui 21 °C) piirkondades. Intensiivne paljunemine algab veetemperatuuri tõustes 23,5–24 °C-ni. Optimaalne temperatuur on 24,5–25,5 °C.<ref name="metsla" /> Järglaskonna pealekasv on seda arvukam, mida soojem on keskkond. Kammloomade kiire paljunemine, toitumine ja kasv isendile soodsates tingimustes hõlbustab populatsiooni suurendamist. Ameerika kammlooma massesinemine mõjutab mere ökosüsteemi mitmel viisil. Kammloom toitub kalamarjast ja vastsetest, mis pärsib kalade populatsiooni taastumist. Lisaks toitub ta zooplanktonist, mis teeb liigist planktonitoiduliste kalade toidukonkurendi, vähendades nende kalade toidubaasi.<ref name="gisd" /> Mustas meres täheldati juba 1980. aastatel, et kammlooma massilise levikuga kadusid ökosüsteemist pelaagilised kalad ja mõned zooplanktoni liigid.<ref name="metsla" /> Kaspia meres oli kammlooma mõju ökosüsteemile veelgi kiirem ja teravam ning 2001. aastaks oli vähenenud kaladest toituvate [[kaspia hüljes|Kaspia hüljeste]] arvukus.<ref name="gisd" /> Kammlooma invasiooni tõttu on kardetud kalavarude kahjustumist ka Läänemeres, kuid sellist olukorda pole realiseerunud.<ref>[https://www.err.ee/478284/uuring-ameerika-kammlooma-arvukus-laanemeres-on-langenud Uuring: ameerika kammlooma arvukus Läänemeres on langenud. – err.ee. 22.08.2008]</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="gisd">[https://www.iucngisd.org/gisd/species.php?sc=95 Mnemiopsis leidyi. – Global invasive species database]</ref> <ref name="metsla">{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/9e266e1c-29f4-4cc5-9b27-16638a0cc4ae/content |pealkiri=Marget Metsla. Meduuside ja kammloomade levik ning puhangud Läänemeres ning teistes riimveelistes ökosüsteemides. Tartu Ülikool, 2013 (bakalaureusetöö) |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2024-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240206125128/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/9e266e1c-29f4-4cc5-9b27-16638a0cc4ae/content |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.iucngisd.org/gisd/species.php?sc=95 Mnemiopsis leidyi. - Global invasive species database] * [https://www.sealifebase.se/summary/Mnemiopsis-leidyi.html Mnemiopsis leidyi. Agassiz, 1865 Warty comb jelly. - SeaLifeBase] [[Kategooria:Kammloomad]] [[Kategooria:Eesti võõrliigid]] 3j0xt68mkgryiwnumspostfa76khvju 2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 0 671377 7217696 7217241 2026-08-19T07:22:37Z Teomees 97479 /* Mehed */ 7217696 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|19,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|20,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Eseosa Fostine Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,26 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Timothé Mumenthaler]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20,26 |- | align=center|5. || [[Oskars Grava]] || {{PisiLipp|Läti}} || align=center|20,28 |- | align=center|6. || [[Delvis Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|20,55 |- | align=center|7. || [[Filippo Dezza]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,58 |- | align=center|8. || [[William Reais]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20.63 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>'''EM rekord''': 19,76 [[Ramil Guliyev]], [[Türgi]] ([[9. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 20,28 [[Timothé Mumenthaler]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229605&gender=M Meeste 200 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Muhammad Abdallah Kounta]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jonas Phijffers]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|44,41 |- | align=center|4. || [[Attila Molnár]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|44,45 |- | align=center|5. || [[Jean Paul Bredau]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|44,93 |- | align=center|6. || [[Maksymilian Szwed]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|45,06 |- | align=center|7. || [[Patrik Simon Enyingi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|45,36 |- | align=center|8. || [[Daniel Segers]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|45,48 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 43,44 [[Matthew Hudson-Smith]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 44,15 [[Alexander Doom]], [[Belgia]] ([[10. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 44,15 Alexander Doom, Belgia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229631&gender=M Meeste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mark English]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|1.45,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marino Bloudek]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|1.45,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Attaoui]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,71 |- | align=center|4. || [[David Barroso]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,75 |- | align=center|5. || [[Francesco Pernici]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.45,77 |- | align=center|6. || [[Ben Pattison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.46,14 |- | align=center|7. || [[Corentin Le Clezio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.46,24 |- | align=center|- || [[Max Burgin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|DNS |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>'''EM rekord''': 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]: 1.44,85 [[Gabriel Tual]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229501&gender=M Meeste 800 m jooks] {{clear}} ====[[1500 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Stefan Nilessen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.35,70 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Samuel Pihlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 3:36.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andrew Coscoran]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:36.24 |- | 4. || [[Jake Heyward]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:36.40 |- | 5. || [[Arlo Ludewick]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:36.65 |- | 6. || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:37.18 |- | 7. || [[Narve Gilje Nordås]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3:37.31 |- | 8. || [[Romain Mornet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:37.37 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 3.26,73 [[Jakob Ingebrigtsen]], [[Norra]] ([[12. juuli]] [[2024]] [[Fontvieille]]) <br>'''EM rekord''': 3.31,95 Jakob Ingebrigtsen, Norra ([[12. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 3.31,95 Jakob Ingebrigtsen, Norra <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229502&gender=M Meeste 1500 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[10 000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Andreas Almgren]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 27:23.44 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Dominic Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 27:42.67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28:07.90 |- | align=center|4. || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28:08.56 |- | align=center|5. || [[Baptiste Guyon ]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28:20.61 |- | align=center|6. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 28:21.25 |- | align=center|7. || [[Abdessamad Oukhelfen]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28:21.89 |- | align=center|8. || [[Jonas Raess]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28:22.41 |} </div> <br> Finaal: [[15. juuni]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 26.11,00 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 26.46,57 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[3. juuni]] [[2011]] [[Eugene]]) <br>'''EM rekord''': 27:23.44 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 28.00,32 [[Dominic Lobalu]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229610&gender=M Meeste 10 000 m jooks] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Amanal Petros]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2:09.11 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Pietro Riva]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:09.18 |- bgcolor="#FFDAB9 | {{Pronks}} || [[Gashau Ayale]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.21 |- | 4. || [[Suldan Hassan]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:09.24 |- | 5. || [[Tadesse Getahon]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.31 |- | 6. || [[Valentin Gondouin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:09.34 |- | 7. || [[Mahamed Mahamed]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:09.43 |- | 8. || [[Haimro Alame]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.45 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:18.18 |- | 39. || [[Karel Hussar]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:19.42 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1:59.30 [[Sebastian Sawe]], [[Keenia]] ([[26. aprill]] [[2026]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2:03.36 [[Bashir Abdi]], [[Belgia]] ([[24. oktoober]] [[2021]] [[Rotterdam]]) <br>'''EM rekord''': 2:09.11 [[Amanal Petros]], [[Saksamaa]] ([[16. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|Euroopa meister 2022]]''': 2:10.21 [[Richard Ringer]], [[Saksamaa]] ([[15. august]] [[2022]] [[Berliin]]) <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229634&gender=M Meeste maraton] {{clear}} ====[[110 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jason Joseph]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Just Kwaou-Mathey]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Szymański]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,26 |- | align=center|4. || [[Thomas Wilkes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,36 |- | align=center|5. || [[Enzo Diessl]] || {{PisiLipp|Austria}} || align=center|13,44 |- | align=center|6. || [[Theo Pedre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,46 |- | align=center|7. || [[Samuel Bennett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,62 |- | align=center|8. || [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || align=center|13,87 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,75 [[Ja'Kobe Tharp]], [[USA]] ([[10. juuni]] [[2026]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 13,02 Colin Jackson, Suurbritannia ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 13,05 [[Lorenzo Simonelli]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229611&gender=M Meeste 110 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,63 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emil Agyekum]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|47,87 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[İsmail Nezir]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|48,26 |- | align=center|4. || [[Oskar Edlund]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|48,36 |- | align=center|5. || [[Owe Fischer-Breiholz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|48,56 |- | align=center|6. || [[Jesús David Delgado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|48,66 |- | align=center|7. || [[Matic Ian Guček]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|48,76 |- | align=center|8. || [[Alessandro Sibilio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|49,83 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 45,94 [[Karsten Warholm]], [[Norra]] ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 45,94 Karsten Warholm, Norra (3. august 2021 Tokyo) <br>'''EM rekord''': 46,63 Karsten Warholm, Norra ([[14. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 46,98 Karsten Warholm, Norra <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229612&gender=M Meeste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||80.96||77.99||81.84||80.69||'''84.25'''||align=center|X||align=center|84.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Merlin Hummel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||79.08||align=center|X||align=center|X||75.97||'''81.30'''||align=center|X ||align=center|81.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||78.70||align=center|X||78.76||79.10||'''79.49'''||align=center|X||align=center|79.49 |- | align=center|4. || [[Volodymyr Myslyvčuk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||78.45||79.42||76.89||78.93||'''79.42'''||align=center|X||align=center|79.42 |- | align=center|5. || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.13'''||align=center|X||76.71 ||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.13 |- | align=center|6. || [[Sören Klose]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||77.10||75.94||'''78.13'''||align=center|X||77.16||align=center|X||align=center|78.13 |- | align=center|7. || [[Hilmar Örn Jónsson]] || {{PisiLipp|Island}} ||74.38||'''77.26'''||align=center|X||76.89||align=center|X||align=center|X||align=center|77.26 |- | align=center|8. || [[Ármin Szabados]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||align=center|X||align=center|X||'''76.91'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|76.91 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Adam Kelly]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||68.63||align=center|X ||'''71.63'''|| || || ||align=center|71.63 |} </div> Finaal: 11. august <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''EM rekord''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2024]]''': 80.95 [[Wojciech Nowicki]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229621&gender=M Meeste vasaraheide] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,35 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,19 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rhasidat Adeleke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|22,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,29 |- | align=center|4. || [[Fabienne Hoenke]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |- | align=center|5. || [[Gémima Joseph]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|22,63 |- | align=center|6. || [[Success Eduan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,66 |- | align=center|7. || [[Jaël Bestué]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|22,69 |- | align=center|8. || [[Boglárka Takács]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|22,82 |- |colspan="7"|... |- | 19.-20. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|23,34 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''EM rekord''': 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 22,49 [[Mujinga Kambundji]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229510&gender=W Naiste 200 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Henriette Jæger]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|49,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Natalia Bukowiecka]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,15 |- | align=center|4. || [[Lurdes Gloria Manuel]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|50,86 |- | align=center|5. || [[Yemi Mari John]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|51,12 |- | align=center|6. || [[Charlotte Henrich]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|51,29 |- | align=center|7. || [[Helena Ponette]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|51,43 |- | align=center|8. || [[Paula Sevilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|52,03 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 47,60 Marita Koch, Saksa DV (6. oktoober 1985 Canberra) <br>'''EM rekord''': 48,16 Marita Koch, Saksa DV ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 48,98 [[Natalia Kaczmarek]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229511&gender=W Naiste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Audrey Werro]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|1.54,81 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.55,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Femke Broeders-Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|1.55,54 |- | align=center|4. || [[Gabija Galvydytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || align=center|1.59,12 |- | align=center|5. || [[Jemma Reekie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.59,15 |- | align=center|6. || [[Eloisa Coiro]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.59,35 |- | align=center|7. || [[Valentina Rosamilia]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|1.59,42 |- | align=center|8. || [[Veronica Vancardo]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|2.00,17 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.53,28 Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia (26. juuli 1983 München) <br>'''EM rekord''': 1.54,81 [[Audrey Werro]], [[Šveits]] ([[14. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 1.58,65 [[Keely Hodgkinson]], [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229512&gender=W Naiste 800 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.37,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marta García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.39,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Micol Majori]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.40,65 |- | align=center|4. || [[Sarah Healy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 15.40,95 |- | align=center|5. || [[Hannah Nuttall]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.41,27 |- | align=center|6. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.41,51 |- | align=center|7. || [[Amina Maatoug]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.44,03 |- | align=center|8. || [[Maria Forero]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.44,25 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.06,62 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[5. juuli]] [[2025]] [[Eugene]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.13,42 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[23. juuli]] [[2023]] [[London]]) <br>EM rekord: 14.35,29 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] ([[7. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]: 14.35,29 Nadia Battocletti, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229514&gender=W Naiste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadine Visser]]|| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pia Skrzyszowska]] ||{{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laëticia Bapté]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,73 |- | align=center|4. || [[Ditaji Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,75 |- | align=center|5. || [[Luca Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|12,84 |- | align=center|6. || [[Sacha Alessandrini]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,92 |- | align=center|7. || [[Yanla Ndjip-Nyemeck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|12,97 |- | align=center|8. || [[Marcia Sey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,31 [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 12,31 Cyréna Samba-Mayela, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229522&gender=W Naiste 100 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emma Zapletalová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center| 52,91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emily Newnham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|53,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Fatoumata Binta Diallo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|53,55 |- | align=center|4. || [[Paulien Couckuyt]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|53,87 |- | align=center|5. || [[Ayomide Folorunso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|54,29 |- | align=center|6. || [[Lina Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|54,35 |- | align=center|7. || [[Amalie Iuel]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|54,70 |- | align=center|8. || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|54,88 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Viola Hambidge]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|56,66 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 50,37 [[Sydney McLaughlin]], [[USA]] ([[8. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 50,95 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[14. juuli]] [[2024]] [[La Chaux-de-Fonds]]) <br>'''EM rekord''': 52,49 Femke Bol, Holland ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 52,49 Femke Bol, Holland <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229523&gender=W Naiste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.12,69 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Alice Finot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.14,24 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Olivia Gürth]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.15,33 |- | align=center|4. || [[Lea Meyer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.17,07 |- | align=center|5. || [[Elise Thorner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.18,14 |- | align=center|6. || [[Clara Entresangle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,03 |- | align=center|7. || [[Flavie Renouard]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,88 |- | align=center|8. || [[Ilona Mononen]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|9.25,62 |- |colspan="7"|... |- | align=center|27. || [[Laura Maasik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center| 9.57,06 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.44,32 [[Beatrice Chepkoech]], [[Keenia]] ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.58,67 [[Alice Finot]], [[Prantsusmaa]] ([[6. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 9.11,31 [[Luiza Gega]], [[Albaania]] ([[20. juuli]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 9.16,22 Alice Finot, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229524&gender=W Naiste 3000 m takistusjooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.96||74.97||'''76.28'''||74.05||align=center|X||75.47||align=center|76.28 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''74.35'''||align=center|X||73.81||74.11||73.41||72.14||align=center|74.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Beatrice Nedberge Llano]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''72.88'''||align=center|X||70.38||71.86||71.27||70.23||align=center|72.88 |- | align=center|4. || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 69.75||71.81||'''72.37'''||72.23||71.24||71.67||align=center|72.37 |- | align=center|5. || [[Nicola Tuthill]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||70.30||67.30||align=center|X||'''70.33'''||69.57||69.78||align=center|70.33 |- | align=center|6. || [[Charlotte Payne]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 68.95||'''70.12'''||70.01||66.93||align=center|X||69.93||align=center|70.12 |- | align=center|7. || [[Stamatia Scarvelis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||67.90||68.98||67.97||align=center|X||69.42||'''69.54'''||align=center|69.54 |- | align=center|8. || [[Aleksandra Śmiech]] || {{PisiLipp|Poola}} || 67.72||align=center|X||69.07||67.39||68.77||'''69.12'''||align=center|69.12 |} </div> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 82.98 Anita Włodarczyk, Poola ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''EM rekord''': 78.94 Anita Włodarczyk, Poola ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2024]]''': 74.18 [[Sara Fantini]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229532&gender=W Naiste vasaraheide] {{clear}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Suurbritannia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 10 || 6|| 6 || 22 |-style="background:#ccccff;" | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9 || 8 || 2 || 19 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 10 || 5 || 21 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 5 || 3 || 6 || 14 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 4 || 0 || 2 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 3 || 3 || 1 || 7 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 2 || 4 || 8 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2 || 1 || 2 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 2 || 2 || 2 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 2 || 1 || 0 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | rowspan=3|12. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=2|16. ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 18. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 6 || 2 || 8 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 0 || 3 || 8 || 11 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=2|22. ||align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Luksemburg}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=4|25. ||align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Montenegro}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 28|| 52 || 52 || 53 || 157 |} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] 9gnr80heveizjt43b7xatzpn0t3vrpo Pia Skrzyszowska 0 672947 7217297 7175508 2026-08-18T12:01:23Z Sjur 66496 7217297 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Pia Skrzyszowska | pilt = 2022-08-21 European Championships 2022 – Women's 100 Metres Hurdles by Sandro Halank–061.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Pia Skrzyszowska [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|2001|04|20}} | sünnikoht = [[Varssav]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = [[Jarosław Skrzyszowski]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026 Toruń]]|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m]]}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025 Apeldoorn]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021 Tallinn]]|100 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Borås]]|100 m tõkkejooks}} }} '''Pia Skrzyszowska''' (sündinud [[20. aprill]]il [[2001]] [[Varssav]]is) on poola jooksja, kes võistleb peamiselt [[tõkkejooks]]u lühidistantsidel. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta [[100 meetri tõkkejooks]]us kuldmedali ja [[4×100 meetri teatejooks]]us hõbemedali. [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis ta [[60 meetri tõkkejooks]]us isiklikku rekordit kordava tulemusega 7,78 pronksmedali. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis ta 100 meetri tõkkejooksus isikliku rekordiga 12,42 pronksmedali. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis Skrzyszowska 60 meetri tõkkejooksus [[Ditaji Kambundji]] ja [[Nadine Visser]]i järel ajaga 7,83 pronksmedali. [[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sama aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Nanjing Shi|Nanjingis]] jooksis ta finaalis Poola rekordi 7,74 ja sai neljanda koha. Tasavägises finaalis kaotas ta maailmameistriks tulnud [[Devynne Charlton]]ile 2 sajandiksekundiga ja pronksmedali võitnud [[Ackera Nugent]]ile vaid 3 tuhandiksekundiga. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sama aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s sai ta 100 meetri tõkkejooksus viienda koha. [[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Toruń]]is võitis ta 60 meetri tõkkejooksus Poola rekordiga 7,73 pronksmedali. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta 100 meetri tõkkejooksus hõbemedali, kaotades Euroopa meistriks tulnud [[Nadine Visser]]ile vaid ühe tuhandiksekundiga. Tema ema [[Jolanta Bartczak]] on endine kaugushüppaja. == Isiklikud rekordid == <small>Allikas: IAAF</small> *Seisuga 18. august 2026 {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''7,73''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[22. märts]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''11,12''' || [[21. mai]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kalamáta]] |- | [[100 m tõkkejooks]] || align="center"|'''12,37''' || [[14. juuli]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[La Chaux-de-Fonds]] |} == Välislingid == *{{Commonsi kategooria tekstina}} *{{IAAF}} *{{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Skrzyszowska, Pia}} [[Kategooria:Poola tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 6wakb6i7jegzaqv59p0ti4kx68vu86o 7217347 7217297 2026-08-18T13:25:37Z Sjur 66496 7217347 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Pia Skrzyszowska | pilt = 2022-08-21 European Championships 2022 – Women's 100 Metres Hurdles by Sandro Halank–061.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Pia Skrzyszowska [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|2001|04|20}} | sünnikoht = [[Varssav]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = [[Jarosław Skrzyszowski]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026 Toruń]]|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m]]}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025 Apeldoorn]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021 Tallinn]]|100 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Borås]]|100 m tõkkejooks}} }} '''Pia Skrzyszowska''' (sündinud [[20. aprill]]il [[2001]] [[Varssav]]is) on poola jooksja, kes võistleb peamiselt [[tõkkejooks]]u lühidistantsidel. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta [[100 meetri tõkkejooks]]us kuldmedali ja [[4×100 meetri teatejooks]]us hõbemedali. [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis ta [[60 meetri tõkkejooks]]us isiklikku rekordit kordava tulemusega 7,78 pronksmedali. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis ta 100 meetri tõkkejooksus isikliku rekordiga 12,42 pronksmedali. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis Skrzyszowska 60 meetri tõkkejooksus [[Ditaji Kambundji]] ja [[Nadine Visser]]i järel ajaga 7,83 pronksmedali. [[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sama aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Nanjing Shi|Nanjingis]] jooksis ta finaalis Poola rekordi 7,74 ja sai neljanda koha. Tasavägises finaalis kaotas ta maailmameistriks tulnud [[Devynne Charlton]]ile 2 sajandiksekundiga ja pronksmedali võitnud [[Ackera Nugent]]ile vaid 3 tuhandiksekundiga. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sama aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s sai ta 100 meetri tõkkejooksus viienda koha. [[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Toruń]]is võitis ta 60 meetri tõkkejooksus Poola rekordiga 7,73 pronksmedali. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta 100 meetri tõkkejooksus hõbemedali, kaotades Euroopa meistriks tulnud [[Nadine Visser]]ile vaid ühe tuhandiksekundiga. 4×100 meetri teatejooksus võitis ta Poola naiskonna koosseisus pronksmedali. Tema ema [[Jolanta Bartczak]] on endine kaugushüppaja. == Isiklikud rekordid == <small>Allikas: IAAF</small> *Seisuga 18. august 2026 {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''7,73''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[22. märts]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''11,12''' || [[21. mai]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kalamáta]] |- | [[100 m tõkkejooks]] || align="center"|'''12,37''' || [[14. juuli]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[La Chaux-de-Fonds]] |} == Välislingid == *{{Commonsi kategooria tekstina}} *{{IAAF}} *{{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Skrzyszowska, Pia}} [[Kategooria:Poola tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 9cvxs34ig5347zje96bks3j2rwbnyu0 77 (Tallinna bussiliin) 0 674767 7217415 7197847 2026-08-18T16:58:29Z MorsMe 217455 7217415 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Oja tee|lõpppeatus=Harkujärve|number=77|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/77/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=76|järgmine liin=78|järgmine=78 (Tallinna bussiliin)|eelmine=76 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/77/a-b]|uuendus=21. juuli 2026|pilt=|avati=1993, 2022, 2024, 2026 (viimasel kujul)|suleti=1994, 2022, 2024, 2026}} 77 oli Tallinna ja Harku valla bussiliin, mis ühendas mõlemas suunas [[Oja tee|Oja teed]] ja [[Harkujärve|Harkujärved]] Bussiliiin 77 alustas tööd [[1993]]. aastal. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] marsruudil [[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]]. Liin oli kommertsbussiliin Liin suleti [[1994]]. aastal. Seoses Ironman võistlusega avati ajutine bussiliin nr 77 Oja tee – Harkujärve 24. juulil 2022 alates kl 10.00 kuni 18.00 liinide nr 27, 36, 61 ja 62 ära jääva liikumistee teenindamiseks. Seoses Ironman võistlusega avati ajutine bussiliin nr 77 Oja tee – Harkujärve 24.-25. augustil 2024 alates 24. augusti tööpäeva algusest kuni kella 17.30-ni ja 25. augusti tööpäeva algusest kuni kella 16.30-ni kuni 18.00 liinide nr 27, 36, 61 ja 62 ära jääva liikumistee teenindamiseks. Seoses Ironman võistlusega avati ajutine bussiliin nr 77 Oja tee – Harkujärve 22.-23. augustil 2026 alates 22. augusti tööpäeva algusest kuni kella 20.30-ni ja 23. augusti tööpäeva algusest kuni kella 17.10-ni liinide nr 27, 36, 61 ja 62 ära jääva liikumistee teenindamiseks. == Viited == {{viited}}{{Tallinna bussiliinid}} ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] tp7qnxewrgwrtjugyn5t1d5vr5yb0lh Andreas Maasing 0 676617 7217372 7072147 2026-08-18T14:57:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217372 wikitext text/x-wiki '''Andreas Maasing''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[2005]]) on [[Eesti]] elukutseline [[E-sport|e-sportlane]]. Ta esindab [[Bc. Game|BC.Game]]<nowiki/>i Counter-Strike'i meeskonda. Tema mängusisene nimi on "aNdu".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=aNdu |url=https://liquipedia.net/counterstrike/ANdu |vaadatud=2024-05-29 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en |arhiivimisaeg=2024-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240529210737/https://liquipedia.net/counterstrike/ANdu |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta hakkas e-sporti harrastama 2020. aastal [[Levadia e-Lions|Levadia]] ridades.<ref name=":0" /> Esimese suurturniiri võitis Maasing 2023. aastal Taanis [[Gamebox Festival]]<nowiki/>il.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-30 |pealkiri=Eesti tugevaim «CS:GO» tiim sYnck võitis Taanis LAN-turniiri ja tõusis maailma edetabelis 27 kohta kõrgemale |url=https://tehnika.postimees.ee/7785238/eesti-tugevaim-cs-go-tiim-synck-voitis-taanis-lan-turniiri-ja-tousis-maailma-edetabelis-27-kohta-korgemale |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Tehnika |keel=et}}</ref> 2023. aasta jaanuaris siirdus Maasing Berliinis paikneva [[GamerLegioni akadeemiasse]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-12-11 |pealkiri=Uus superstaar sündimas! Noor Eesti «CS2» proff saab tipptiimi ridades mängida |url=https://tehnika.postimees.ee/7916246/uus-superstaar-sundimas-noor-eesti-cs2-proff-saab-tipptiimi-ridades-mangida |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Tehnika |keel=et}}</ref> Alates 2024. aasta aprillist esindab aNdu GamerLegioni põhimeeskonda.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tiirik |eesnimi=Steven |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Noor Eesti «CS2» staar Andreas «aNdu» Maasing liitus GamerLegioni põhitiimiga |url=https://tehnika.postimees.ee/7991822/noor-eesti-cs2-staar-andreas-andu-maasing-liitus-gamerlegioni-pohitiimiga |vaadatud=30. mai 2024 |väljaanne=Postimees}}</ref> Eesti kõige edukam e-sportlane [[Robin Kool]] ehk [[Robin Kool|Ropz]] ennustas 2023. aastal Maasingule [[:en:HLTV|HLTV]] "Top 20" artiklisarjas helget tulevikku.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mira |eesnimi=Luís |kuupäev=13. jaanuar 2024 |pealkiri=TOP 20 PLAYERS OF 2023: ROPZ (3) |url=https://www.hltv.org/news/37954/top-20-players-of-2023-ropz-3 |vaadatud=29.05.2024 |väljaanne=HLTV.org}}</ref>2024. aastal osales aNdu [[GamerLegion]]<nowiki/>i ridades karjääri esimesel kõrgeima tasemega turniiril [https://www.hltv.org/events/7440/esl-pro-league-season-19 ESL Pro League Season 19], milles saavutas 13.–16. koha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti e-sportlane jõudis kõrgetasemelisel turniiril täiseduga play-off’i |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120294323/eesti-e-sportlane-joudis-korgetasemelisel-turniiril-taiseduga-play-off-i |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> == Saavutusi == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Turniir !Koht !Meeskond !Auhinnaraha, $ |- |2024 |[https://www.hltv.org/events/7517/cct-global-finals-2024 CCT Season 1 Global Finals]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andreas „aNdu“ Maasingu teekond suure auhinnafondiga turniiril lõppes poolfinaalides |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120295216/andreas-andu-maasingu-teekond-suure-auhinnafondiga-turniiril-loppes-poolfinaalides |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> |3.–4. |GamerLegion |50 000 |- |2024 |[https://www.hltv.org/events/7440/esl-pro-league-season-19 ESL Pro League Season 19] |13.–16. |GamerLegion |17 500 |- |2024 |[[Faceit Pro League - Europe: February 2024 week 1]] |3. |GamerLegion Academy |1250 |- |2023 |[https://www.hltv.org/events/7224/gamebox-festival-2023 GameBox Festival 2023] |1. |Synck |5758 |- |2023 |[https://www.hltv.org/events/7448/mngude-estonia-vs-finland-cup-2023 MängudeÖÖ 2023: Estonia Vs Finland] |1. |Synck |2117,89 |- |2021 |[https://liquipedia.net/counterstrike/ROG_Liiga/Season_1 ROG Liiga Season 1] |1. |Levadia |1185,97 |} ''*Tabelit jälgides tuleb pidada meeles, et auhinnaraha makstakse välja tervele meeskonnale. Summa, mis jõuab mängijani, on üldjuhul salastatud lepinguinfo.'' == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Maasing, Andreas}} [[Kategooria:E-sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] s4ayu81o4pt2veh1ijkru7te9pa679u Arvi Sapas 0 677820 7217378 7214006 2026-08-18T15:05:32Z Trebors 57925 7217378 wikitext text/x-wiki '''Arvi Sapas''' ([[25. september]] [[1947]] [[Tallinn]] – [[3. november]] [[2007]] Tallinn) oli eesti motosportlane. Ta lõpetas 1966. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i. Sapas tuli 1963. aastal Tallinna esimeseks koolinoorte meistriks kartautosõidus, võitis aastatel 1976–1977 NSV Liidu ringrajasõidumeistrivõistlustel koos venna [[Taivo Sapas|Taivoga]] 500 cm<sup>3</sup> külgvankriga mootorrataste klassis hõbemedali, tuli samas võistlusklassis ringrajasõidus 1975 [[Henno Palm]]iga ja 1976 vennaga Eesti NSV meistriks, võitis 1973 vennaga ja 1975 Palmiga Kalevi suursõidu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spordileht 25 november 1963 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19631125.2.19.4 |vaadatud=2024-06-30 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Tunnustus == * 1973 [[NSV Liidu meistersportlane]] == Isiklikku == Tema isa oli motosportlane [[Alfred Sapas]], vend oli motosportlane [[Taivo Sapas]]. == Viited == <references /> ==Kirjandus== * V. Orljanskaja. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=vahipostil19680223.2.10.5&srpos=5 "Kõik on tublid"] Vahipostil, 23. veebruar 1968 == Välislingid == *[https://www.geni.com/people/Arvi-Sapas/6000000001252736028 Profiil]. Geni.com *{{ESBL|Arvi_Sapas}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWEA2Ny1G Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Sapas, Arvi}} [[Kategooria:Eesti kardisõitjad]] [[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2007]] stfotrvkq10n0yeeuljfubra5dc3eut Andmete elutsükkel 0 682237 7217369 7189986 2026-08-18T14:41:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217369 wikitext text/x-wiki [[Fail:The Data Lifecycle.jpg|alt=|pisi|Andmete elutsükkel (data lifecycle)]]'''Andmete elutsükkel''' (inglise keeles ''data lifecycle'') on protsess, mille käigus andmeid hallatakse<ref name="statistikaamet">{{Cite web |url=https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus |title=Statistikaamet - Andmehaldus |website=Statistikaamet |Kasutatud= 15. november 2024}}</ref> ja töödeldakse alates nende loomise hetkest kuni turvalise hävitamiseni. Elutsükkel koosneb järjestikustest etappidest, nagu andmete loomine, salvestamine, töötlemine, analüüs, kasutamine ja hävitamine.<ref name="statistikaamet" /> Igas etapis tagatakse andmete kvaliteet, turvalisus ja kättesaadavus, et toetada organisatsiooni eesmärke ja minimeerida riske. Hästi korraldatud andmete elutsükkel võimaldab organisatsioonidel teha teadlikke otsuseid, järgida [[Regulatiivne|regulatiivseid]] nõudeid <ref>{{Cite web |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 |title=Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data (General Data Protection Regulation) |website=EUR-Lex |access-date=2024-11-15}}</ref> ja kasutada andmeid maksimaalse kasu saamiseks. == Andmete elutsükli peamised etapid == === '''Andmete loomine ja kogumine''' === Andmete elutsükkel algab andmete loomise või kogumisega. [[Andmed|Andmeid]] (andmed on tihti [[informatsioon]]i sünonüüm) saab luua ja koguda mitmesuguste allikate kaudu, sealhulgas [[Küsitlus|küsitlused]] ja uuringud, [[Andur|andurid]] ja masinad, käsitsi andmesisestus. <br> • '''Küsitlused ja uuringud:''' andmete kogumine uuringute ja küsitluste kaudu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hassan |eesnimi=Muhammad |kuupäev=2024-03-26 |pealkiri=Data Collection - Methods Types and Examples |url=https://researchmethod.net/data-collection/ |vaadatud=2024-11-16 |väljaanne=Research Method |keel=en-US}}</ref> Oluline on juba andmete loomise etapis tagada nende täpsus ja usaldusväärsus. Vigased või ebatäpsed andmed võivad mõjutada kogu järgnevat elutsüklit ja viia valeotsusteni<ref>Statistikaamet. (2024). Andmehaldus. https://www.stat.ee/et/uudised/artikkel-2020-08-10-statistika-on-teadus-mis-baseerub-andmete-usaldusvaarusel Statistikaamet. Vaadatud 2.oktoober 2024</ref> <br> • '''Andurid ja masinad''': reaalajas andmete kogumine erinevatest seadmetest, näiteks [[Nutistu|asjade internet]] [[IoT]] (''Internet of Things'') seadmed, sealhulgas temperatuuriandurid, rõhuandurid, õhukvaliteedi monitorid, veekvaliteedi andurid ja GPS-jälgijad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-13 |pealkiri=How IoT Data Collection Works [Complete Guide 2024] - DusunIoT |url=https://www.dusuniot.com/blog/iot-data-collection/ |vaadatud=2024-11-16 |keel=en-US |arhiivimisaeg=2024-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241011092308/https://www.dusuniot.com/blog/iot-data-collection/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <br> • '''Käsitsi andmesisestus''': on protsess, mille käigus andmeid sisestatakse käsitsi inimese poolt [[Arvutisüsteem|arvutisüsteemidesse]], [[Andmebaas|andmebaasidesse]] või [[Tarkvararakendus|tarkvararakendustesse]]. See meetod hõlmab sageli andmete [[Digitaliseerimine|digitaliseerimist]] ehk füüsiliste dokumentide teisendamist digitaalsetesse vormingutesse või andmete sisestamist [[süsteem|süsteemidesse]], samuti sisestatud andmete täpsuse kontrollimist. Käsitsi andmesisestust kasutatakse sageli väiksemates ettevõtetes, kus ei pruugi olla [[Ressursid|ressursse]] [[automatiseeritud]] süsteemide rakendamiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-06-14 |pealkiri=Manual Data Entry - Challenges, Types, and Automation in 2024 |url=https://nanonets.com/blog/manual-data-entry/ |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Nanonets Blog {{!}} AI Document Processing & Workflow Automation |keel=en |arhiivimisaeg=2024-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241105011046/https://nanonets.com/blog/manual-data-entry/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === '''Andmete salvestamine''' === Kui andmed on loodud, tuleb need turvaliselt ja hõlpsasti kättesaadavasse asukohta salvestada.<ref>{{Netiviide | URL=https://novian.ee/lahendused-ja-teenused/andmete-varundamine-taastamine-arhiveerimine-ja-salvestamine/ | Pealkiri=Andmete varundamine, taastamine, arhiveerimine ja salvestamine | Väljaandja=Novian | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref> Andmete salvestamiseks kasutatakse erinevaid keskkondi, nagu andmebaasid, pilveteenused, füüsilised serverid. <br> • '''Andmebaasid:''' sobivad [[Struktureeritud andmed|struktureeritud andmete]] salvestamiseks, näiteks [[Relatsioonandmebaas|relatsioonilised andmebaasid]], mis võimaldavad tõhusat andmete haldamist ja päringuid. <br> • '''Pilveteenused:''' pakuvad paindlikke ja kohaldatavaid salvestuslahendusi. Pilveteenused on kasulikud ettevõtetele, kellel on vajadus kiiresti kohandada salvestusmahtu vastavalt andmete kogusele.<ref>{{Netiviide | URL=https://digipro.geenius.ee/blogi/pilvio-pilveblogi/pilveteenuse-anatoomia-iga-pilv-pole-icloud-ja-koik-muu-mida-vaja-teada/ | Pealkiri=Pilveteenuse anatoomia: iga pilv pole iCloud ja kõik muu, mida vaja teada | Väljaandja=Geenius | Kasutatud= 7. oktoober 2024}}</ref> <br> • '''Füüsilised serverid:''' võimaldavad suuremat turvalisust ja kontrolli, kuid vajavad rohkem hooldust ja ressursse. See valik sobib hästi ettevõtetele, kellel on ranged andmekaitsenõuded või kes soovivad hoida andmeid oma [[Infrastruktuur|infrastruktuuris]].<ref>{{Viide |pealkiri=Server |kuupäev=2022-06-30 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Server |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-27}}</ref> Salvestamise etapis on oluline tagada andmete turvalisus.<ref>{{Netiviide | URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Andmeturve | Pealkiri=Andmete turvalisus | Väljaandja=Vikipeedia | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> See hõlmab: *'''varukoopiate loomist''', et vältida andmekadu ja tagada andmete kättesaadavus igal ajal, sealhulgas tehniliste rikete korral.<ref>{{Cite web |url=https://meybo.ee/kasulikku/varukoopiad-on-vajalikud/ |title=Varukoopiad - miks need on vajalikud? |website=Meybo |access-date=7 October 2024}}</ref> *'''andmete [[Krüpteerimine|krüpteerimis]]'''[[Krüpteerimine|t]], kaitsmaks andmeid [[Volitamata juurdepääs|volitamata juurdepääsu]] eest nii salvestamisel kui ka edastamisel.<ref>tGoswami, P., Faujdar, N., Debnath, S., Khan, A. K., & Singh, G. (2024). Investigation on storage level data integrity strategies in cloud computing: classification, security obstructions, challenges and vulnerability. Journal of Cloud Computing Advances Systems and Applications, 13(1). https://link-springer-com.ezproxy.utlib.ut.ee/article/10.1186/s13677-024-00605-z#Bib1 https://doi.org/10.1186/s13677-024-00605-zVaadatud 3. oktoober 2024</ref> ===Andmete töötlemine ja analüüs === Kui andmed on salvestatud, algab nende [[töötlemine]] ja [[analüüs]], mille eesmärgiks on muuta [[toorandmed]] väärtuslikuks ja kasutatavaks teabeks ( antud kontekstis kasutatakse teavet ka [[Informatsioon|informatsiooni]] või info sünonüümina). Selle etapi kaudu luuakse andmetest teadmised, mis toetavad [[Otsustusprotsess|otsustusprotsessi]] ja [[Strateegia|strateegilisi]] eesmärke.<ref>{{Viide |pealkiri=Andmete eeltöötlemine |kuupäev=2024-08-29 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Andmete_eelt%C3%B6%C3%B6tlemine |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-27}}</ref> Peamised sammud selles etapis on järgmised: <br> • '''Andmete puhastamine:''' andmete korrastamine ja vigade kõrvaldamine, sealhulgas puuduvate või ebaoluliste andmepunktide tuvastamine ja asendamine. <br> • '''Andmete transformeerimine:''' andmete vormindamine või teisendamine vajalikule kujule või [[Formaat|formaadile]] vastavalt [[Analüüs|analüüsi]] või [[Süsteem|süsteemi]] nõuetele (näiteks andmete [[Standardimine|standardiseerimine]] ühikute ühtlustamiseks või [[normaliseerimine]] [[Andmebaas|andmebaaside]] [[Efektiivsus|efektiivsuse]] parandamiseks).<ref>{{Netiviide | URL=https://www.sprinkledata.com/blogs/what-is-data-transformation-process-techniques-stages-and-tools-used | Pealkiri=What is Data Transformation? Process, Techniques, Stages, and Tools Used | Väljaandja=SprinkleData | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref> <br> • '''Analüüsimeetodid''' hõlmavad [[Statistiline|statistilisi]] meetodeid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-30 |pealkiri=7 Statistical Analysis Methods Beginners Should Know |url=https://www.coursera.org/articles/statistical-analysis-methods |vaadatud=2024-11-16 |väljaanne=Coursera |keel=en}}</ref>, [[Masinõppimine|masinõppe]] mudeleid ja [[andmeanalüütika]] tööriistu. Statistilised meetodid aitavad tuvastada mustreid ja kirjeldada andmeid, masinõpe mudelid võimaldavad [[Prognoos|prognoosida]] tulemusi ning analüütika tööriistad toetavad strateegiliste otsuste tegemist. Töötlemise ja analüüsi tulemusena [[Süntees|sünteesitakse]] andmed väärtuslikuks teabeks, mis võimaldab ettevõtetel ja organisatsioonidel teha teadlikke otsuseid ja suurendada efektiivsust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-02 |pealkiri=What Is Data Analysis? (With Examples) |url=https://www.coursera.org/articles/what-is-data-analysis-with-examples |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=Coursera |keel=en}}</ref> === Andmete jagamine ja levitamine === Andmete jagamine on protsess, mille käigus edastatakse töödeldud andmeid erinevatele osapooltele, olgu selleks organisatsiooni sisesed või välised sihtrühmad. Tõhus ja turvaline andmete jagamine aitab organisatsioonidel saavutada oma strateegilisi eesmärke ning suurendada usaldust partnerite ja klientide seas.<ref>{{Netiviide | URL=https://www.gdpr-advisor.com/navigating-third-party-data-sharing-and-transfers-in-the-age-of-gdpr/ | Pealkiri=Navigating Third-Party Data Sharing and Transfers in the Age of GDPR | Väljaandja=GDPR Advisor | Kasutatud=8. oktoober 2024}}</ref> Samal ajal tuleb järgida [[Turvalisus|turvalisuse]], [[Konfidentsiaalsus|konfidentsiaalsuse]] ja [[Seadusandlus|seadusandluse]] nõudeid. '''Andmete jagamine toimub kahes peamises kontekstis:''' <br> • '''Sisemiselt:''' organisatsiooni sees erinevate osakondade või töötajate vahel, tagades, et juurdepääs on piiratud ainult vajalike isikutega. Näiteks võivad turundusosakond ja müügiosakond jagada klientide andmeid, et parendada kliendikogemust. <br> • '''Väliselt:''' teistele organisatsioonidele, partneritele või [[avalikkus]]ele. Näiteks teadusprojektid jagavad uurimistulemusi koostööpartneritega või avaldavad avatud andmeid teadusuuringuteks. Selles etapis tuleb tagada, et andmeid jagatakse turvaliselt ja et säiliks nende konfidentsiaalsus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ettevõtetevaheline andmete jagamine: Küsimused ja vastused {{!}} Shaping Europe’s digital future |url=https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/faqs/business-government-data-sharing-questions-and-answers |vaadatud=2024-11-18 |väljaanne=digital-strategy.ec.europa.eu |keel=et}}</ref> '''Andmete jagamise peamised põhimõtted''': *'''Andmete klassifitseerimine:'''<ref>{{Viide |pealkiri=Klassifikatsioon |kuupäev=2023-07-07 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Klassifikatsioon |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-27}}</ref> andmete jagamise eelduseks on tundlikkuse taseme määratlemine. Tundlikud andmed (nt [[isikuandmed]], tervise- ja [[finantsandmed]]) vajavad rangemaid turvameetmeid, samas kui avalikud andmed võivad olla vabamalt kättesaadavad. *'''Juurdepääsukontroll:''' tagatakse, et andmetele pääsevad ligi ainult volitatud isikud, kasutades [[Rollipõhine juurdepääsukontroll(RBAC)|rollipõhist juurdepääsukontrolli (RBAC)]].<ref>{{Viide |pealkiri=Role-based access control |kuupäev=2024-11-14 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Role-based_access_control |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-27}}</ref> See aitab piirata ligipääsu andmetele vastavalt töötajate või partnerite ametikohustustele ning vähendab volitamata juurdepääsu riski. *'''Pseudonüümimine ja anonüümimine:''' [[Isikuandmed|Isikuandmete]] jagamisel väliste osapooltega kasutatakse sageli pseudonüümimist või anonüümimist. [[Pseudonüüm|Pseudonüümimine]] asendab andmesubjektiga seotud andmed koodidega, samas kui [[anonüümimine]] eemaldab igasuguse isikuga seostatava teabe. Need meetodid on eriti olulised tundlike andmete puhul.<ref>{{Netiviide | URL=https://www.digitalguardian.com/blog/what-sensitive-data-whats-sensitive-what-isnt | Pealkiri=What is Sensitive Data? What's Sensitive and What Isn't? | Väljaandja=Digital Guardian | Kasutatud=7. oktoober 2024}}</ref><ref>{{Netiviide | URL=https://www.ibm.com/think/topics/data-sharing | Pealkiri=Data Sharing | Väljaanne=IBM | vaadatud=9. oktoober 2024}}</ref> *'''Krüpteerimine:''' andmete kaitsmiseks kasutatakse tugevaid [[Krüpteerimisalgoritm|krüpteerimisalgoritme]]. [[Krüpteerimine]] tagab, et andmeid ei saa loata lugeda ega muuta, olgu need edastamisel (näiteks [[HTTPS]] või [[Virtuaalne privaatvõrk|VPN]]-i kaudu) või puhkeolekus. '''Nõuded andmete jagamisel:''' *'''Turvalisus:''' andmete edastamisel tuleb kasutada turvalisi ühendusi, nagu HTTPS või VPN<ref>{{Netiviide |kuupäev=28. september 2021 |pealkiri=Selecting and Hardening Remote Access VPN Solutions |url=https://media.defense.gov/2021/Sep/28/2002863184/-1/-1/0/CSI_SELECTING-HARDENING-REMOTE-ACCESS-VPNS-20210928.PDF |vaadatud=10. oktoobril 2024}}</ref> ja kehtestada ligipääsupiirangud, mis takistavad volitamata juurdepääsu. *'''Konfidentsiaalsus:'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil {{!}} Statistikaamet |url=https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=www.stat.ee |keel=et}}</ref>andmete jagamisel tuleb tagada, et isikuandmeid käsitletakse privaatsust säilitades. Vajadusel rakendatakse anonüümimist või pseudonüümimist, eriti tundlike andmete, nagu tervise- ja finantsandmete, korral. *'''Seadusandluse järgimine:''' andmete jagamisel tuleb järgida kohalikke ja rahvusvahelisi [[Andmekaitseseadus|andmekaitseseadusi]]. Näiteks nõuab Euroopa Liidu üldine andmekaitsemäärus ([[GDPR]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) {{!}} EUR-Lex |url=https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/general-data-protection-regulation-gdpr.html |vaadatud=2024-11-18 |väljaanne=eur-lex.europa.eu |keel=en}}</ref> andmete töötlemisel isikute privaatsuse kaitset, samas kui Ameerika Ühendriikides reguleerib California tarbijate privaatsuse seadus (CCPA)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-10-15 |pealkiri=California Consumer Privacy Act (CCPA) |url=https://oag.ca.gov/privacy/ccpa |vaadatud=2024-11-18 |väljaanne=State of California - Department of Justice - Office of the Attorney General |keel=en}}</ref> tarbijate õigusi andmete kasutamise osas. <br> '''Andmete jagamise tähtsus.''' Andmete jagamine on hädavajalik tänapäeva digitaalses ja koostööpõhises maailmas, kuid see eeldab hoolikalt läbimõeldud turvameetmete rakendamist. Õigesti korraldatud andmete jagamine toetab organisatsiooni efektiivsust, tagab vastavuse seadusandlusele ja aitab säilitada usaldust partnerite ning klientide seas. === Andmete säilitamine ja arhiveerimine === Andmete [[Säilitamine (arhiivindus)|säilitamine]] ja [[arhiveerimine]] on kaks olulist protsessi, mis tagavad, et andmed on kättesaadavad ka tulevikus, kui neid on vaja. Need protsessid on eriti tähtsad organisatsioonidele, kes peavad järgima [[Regulatiivne nõue|regulatiivseid nõudeid]] ja tagama andmete [[Terviklikkus|terviklikkuse]] pika aja jooksul. '''Säilitamine:''' andmete aktiivne haldamine ja kättesaadavaks tegemine igapäevasteks või sagedasteks kasutusvajadusteks. *Aktiivne juurdepääs: andmeid hoitakse süsteemides juurdepääsetavatena, kus neile on vajadusel kiire ja lihtne [[juurdepääs]] *Lühiajaline kasutus: kasutatakse andmete puhul, mida võidakse lähitulevikus vajada, näiteks jooksva töö või projektide raames. '''Arhiveerimine''': hõlmab andmete pikaajalist säilitamist vähemaktiivsetes ja kuluefektiivsetes säilitussüsteemides. Seda tehakse peamiselt andmete ajaloolise, [[Õiguslik alus|õigusliku]] või [[Auditeerimine|auditeerimise]] vajaduse jaoks. *Pikaajaline säilitamine: andmed liiguvad vähemaktiivsetesse säilituskohtadesse, kus neile on harvem [[juurdepääs]]. *Kasutusvajadus: arhiveeritud andmed säilivad juhtudeks, kus neid on tarvis hilisemaks analüüsiks või seaduslikuks vastavuseks.'''Poliitikad ja nõuded.''' Säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt organisatsiooni [[poliitika]]tele ja [[regulatiiv]]setele [[nõue]]tele, et andmed oleksid kättesaadavad ka hiljem, kui neid on vaja, näiteks [[Audit|auditeerimiseks]] või [[Õiguslik alus|õiguslikel]] [[Eesmärk|eesmärkidel]]. *'''Organisatsiooni poliitikad:''' säilitamise ja arhiveerimise protsessid peavad vastama organisatsiooni sisemistele poliitikatele, mis määravad, kui kaua ja millistel tingimustel andmeid säilitatakse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What Is a Data Retention Policy? Best Practices + Template |url=https://drata.com/blog/data-retention-policy |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=drata.com |keel=en}}</ref> *'''Regulatiivsed nõuded:''' Paljudes valdkondades on seadusandlikud nõuded, mis määravad kindlaks andmete säilitamise minimaalse aja ja tingimused, näiteks [[Finantsandmed|finantsandmete]] või [[Isikuandmed|isikuandmete]] puhul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kui kaua me tohime andmeid hoida ja kas me peame neid ajakohastama? - Euroopa Komisjon |url=https://commission.europa.eu/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations/principles-gdpr/how-long-can-data-be-kept-and-it-necessary-update-it_et |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=et |arhiivimisaeg=2024-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240809110951/https://commission.europa.eu/law/law-topic/data-protection/reform/rules-business-and-organisations/principles-gdpr/how-long-can-data-be-kept-and-it-necessary-update-it_et |url-olek=ei tööta }}</ref> === Andmete hävitamine === Andmete hävitamine on andmete elutsükli viimane etapp, mis toimub siis, kui andmed ei ole enam vajalikud või nende säilitamine ei ole enam põhjendatud. Hävitamise eesmärk on tagada, et andmeid ei saaks taastada ega väärkasutada.<ref name="Varonis">[https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices]. Varonis. Vaadatud 10. oktoober 2024.</ref> See protsess peab olema turvaline ja põhjalik, järgides õiguslikke ja regulatiivseid nõudeid, et vältida võimalikke andmelekkimisi. '''Hävitamise meetodid.''' *Füüsiline hävitamine: andmekandjate, näiteks kõvaketaste purustamine. *Digitaalne hävitamine: andmete kustutamine ja üle kirjutamine, et vältida nende taastamist. '''Õiguslik ja regulatiivne raamistik.''' Hävitamise etapis on oluline järgida rahvusvahelisi ja riiklikke andmekaitseseadusi, näiteks: *[[GDPR]]: Euroopa Liidu üldine andmekaitsemäärus nõuab, et isikuandmed tuleb hävitada, kui need ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks need koguti. See hõlmab ka õigust olla unustatud, mis annab isikutele õiguse nõuda nende andmete kustutamist.<ref>{{Viide |pealkiri=General Data Protection Regulation |kuupäev=2024-11-07 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/General_Data_Protection_Regulation |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-27}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Artikkel 17 – Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“) |url=https://gdprinfo.eu/et/et-article-17 |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=gdprinfo.eu}}</ref><ref name="ERIC">[https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED585293.pdf Exploring Data Lifecycle Management: Issues, Challenges, and Best Practices]. ERIC. vaadatud 10. oktoober 2024.</ref> *[[:en:ISO/IEC_27001|ISO/IEC 27001]]: see rahvusvaheline turvastandard sätestab nõuded infoturbe juhtimissüsteemile (ISMS), sealhulgas andmete hävitamise protsessidele, et tagada teabe konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-16 |pealkiri=ISO 27001 standard - KPMG Eestis |url=https://kpmg.com/ee/et/home/services/advisory/iso-27001-standard.html |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=KPMG |keel=et-EE |arhiivimisaeg=2024-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241213123218/https://kpmg.com/ee/et/home/services/advisory/iso-27001-standard.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Vaata ka== * [[andmekaitse]] * [[andmeturve]] * [[andmestumine]] * [[andmehaldusplaan]] * [[isikuandmed]] * [[GDPR]] * [[privaatsus]] * [[arhiveerimine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Shah, S. I. H., Peristeras, V., & Magnisalis, I. (2021). DaLiF: a data lifecycle framework for data-driven governments. Journal of Big Data, 8(1), 89. https://doi.org/10.1186/s40537-021-00481-3 * Redpanda. (2024). Data lifecycle management—Stages, patterns, and technologies. Redpanda Guides. https://www.redpanda.com/guides/fundamentals-of-data-engineering-data-lifecycle-management * Robb, D. (2023). The 5 Stages of Data Lifecycle Management. Datamation. https://www.datamation.com/big-data/data-lifecycle-phases/ * Varonis. (2023). Data lifecycle management: Definition, benefits, and best practices. Varonis. https://www.varonis.com/blog/data-lifecycle-management * Zendata. (i.a.). Stages of data lifecycle management. Zendata. https://www.zendata.dev/post/stages-of-data-lifecycle-management == Välislingid == * https://sisu.ut.ee/minuandmed/Kus on minu andmed? * [https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf Isikuandmete töötleja üldjuhend] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023011 Riigi Teataja akt 111032023011] * [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/126022019002?leiaKehtiv Riigiteataja: 126022019002] – seadusandlik akt. * [https://www.edpb.europa.eu/sme-data-protection-guide/secure-personal-data_et Euroopa Andmekaitsenõukogu juhend: Kuidas kaitsta isikuandmeid (eesti keeles)] * https://www.ria.ee/Riigi Infosüsteemi Amet * https://www.aki.ee/Andmekaitse Inspektsioon [[Kategooria:Andmehaldus]] rjpe3rg805ipmvohd13m8xf38luo4va Malaparte auhind 0 682855 7217871 7047135 2026-08-19T11:20:53Z Morel 26171 7217871 wikitext text/x-wiki '''Malaparte auhind''' (itaalia keeles ''Premio Malaparte'') on Itaalia kirjandusauhind, mis antakse igal aastal ühele välisautorile. Selle asutasid 1983. aastal [[Graziella Lonardi Buontempo]], [[Alberto Moravia]] ning ühendus [[Amici di Capri]]. Auhind on saanud nime kirjaniku ja ajakirjaniku [[Curzio Malaparte]] järgi ja auhinnatseremoonia toimub [[Capri]]l. Auhindade väljaandmine lõpetati 1998. aastal, seda alustati uuesti 2012. aastal. ==Laureaadid== {| class="sortable wikitable plainrowheaders" !scope="col" width=75|Aasta !scope="col" width=190|Autor !scope="col" width=170|Riik |- |align=center|1983 !scope=row|{{sortname|Anthony|Burgess}} |{{pisilipp|Ühendkuningriik}} |- |align=center|1984 !scope=row|{{sortname|Saul|Bellow}} |{{pisilipp|Kanada}} ja {{pisilipp|USA}} |- |align=center|1985 !scope=row|{{sortname|Nadine|Gordimer}} |{{pisilipp|LAV}} |- |align=center|1986 !scope=row|{{sortname|Manuel|Puig}} |{{pisilipp|Argentina}} |- |align=center|1987 !scope=row|{{sortname|John|le Carré}} |{{pisilipp|Ühendkuningriik}} |- |align=center|1988 !scope=row|{{sortname|Fazil|Iskander}} |{{pisilipp|NSVL}} |- |align=center|1989 !scope=row|[[Zhang Jie|Zhang Jie]] |{{pisilipp|Hiina}} |- |align=center|1990 !scope=row|{{sortname|Václav|Havel}} |{{pisilipp|Tšehhoslovakkia}} |- |align=center|1991 !scope=row|{{sortname|Predrag|Matvejević}} |{{pisilipp|Jugoslaavia}} |- |align=center|1992 !scope=row|{{sortname|Susan|Sontag}} |{{pisilipp|USA}} |- |align=center|1993 !scope=row|{{sortname|Michel|Tournier}} |{{pisilipp|Prantsusmaa}} |- |align=center|1994 !scope=row|{{sortname|Breyten|Breytenbach}} |{{pisilipp|LAV}} |- |align=center|1995 !scope=row|{{sortname|Antonia Susan|Byatt|A. S. Byatt}} |{{pisilipp|Ühendkuningriik}} |- |align=center|1998 !scope=row|{{sortname|Isabel|Allende}} |{{pisilipp|Tšiili}} |- |align=center|2012 !scope=row|{{sortname|Emmanuel|Carrère}} |{{pisilipp|Prantsusmaa}} |- |align=center|2013 !scope=row|{{sortname|Julian|Barnes}} |{{pisilipp|Ühendkuningriik}} |- |align=center|2014 !scope=row|{{sortname|Donna|Tartt}} |{{pisilipp|USA}} |- |align=center|2015 !scope=row|{{sortname|Karl Ove|Knausgård}} |{{pisilipp|Norra}} |- |align=center|2016 !scope=row|{{sortname|Elizabeth|Strout}} |{{pisilipp|USA}} |- |align=center|2017 !scope=row|[[Han Kang]] |{{pisilipp|Lõuna-Korea}} |- |align=center|2018 !scope=row|{{sortname|Richard|Ford}} |{{pisilipp|USA}} |- |align=center|2019 !scope=row|{{sortname|Colm|Tóibín}} |{{pisilipp|Iirimaa}} |- |align=center|2020 !scope=row|{{sortname|Amin|Maalouf}} |{{pisilipp|Prantsusmaa}} ja {{pisilipp|Liibanon}} |- |align=center|2021 !scope=row|{{sortname|Yasmina|Reza}} |{{pisilipp|Prantsusmaa}} |- |align=center|2022 !scope=row|{{sortname|Daniel|Mendelsohn}} |{{pisilipp|USA}} |- |align=center|2023 !scope=row|{{sortname|Benjamín|Labatut}} |{{pisilipp|Tšiili}} |- |align=center|2024 !scope=row|{{sortname|Rachel|Cusk}} |{{pisilipp|Ühendkuningriik}} |- |align=center|2025 !scope=row|{{sortname|Fernando|Aramburu}} |{{pisilipp|Hispaania}} |} ==Välislingid== * [https://www.premiomalaparte.it/ Premio Malaparte] [[Kategooria:Kirjandusauhinnad]] 0yb87737yod24lv8hjrveiautpsth3k Katrin Sasi 0 683050 7217775 7138984 2026-08-19T09:09:22Z Kuriuss 38125 7217775 wikitext text/x-wiki '''Katrin Sasi''' ([[8. oktoober]] [[1949]] [[Tartu]] – [[1. veebruar]] [[2024]]) oli eesti nahakunstnik ja õppejõud. Ta õppis [[Tartu Kunstikool]]is aastatel 1965–1969 ja seejärel 1969–1974 [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] nahkehistöö erialal.<ref name="sirp">[https://www.sirp.ee/katrin-sasi-8-x-1949-1-ii-2024/ "Katrin Sasi 8. X 1949 – 1. II 2024"] Sirp, 23. veebruar 2024</ref> Pärast lõpetamist asus Sasi tööle Tartu Kunstitoodete Kombinaati [[ARS]], kus töötas nahaateljees 18 aastat, tegutsedes ka autoritiraaži-kunstnikuna ja valmistades tellimustöid. Aastatel 1992–1994 töötas Sasi AS NET nahakunstnikuna. Aastatel 1993–2000 oli ta õpetaja ja raamatukogutöötaja Tartu Kunstikoolis. 2000–2005 töötas ta õppejõuna [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] nahakunsti osakonnas, kus õpetas põhiliselt nahatehnikaid. Ta tundis põhjalikult klassikalisi taimparknaha tehnikaid ja tema materjalitundlikud tehnikanäidised on tänini koolis kasutusel.{{lisa viide}} Hiljem töötas Katrin Sasi [[Tartu Linnaraamatukogu]]s. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige (1992. aastast) ja [[Eesti Nahakunstnike Liit|Eesti Nahakunstnike Liidu]] liige (2002. aastast) ning ka [[Tartu Kunstnike Liit|Tartu Kunstnike Liidu]] liige.<ref name="sirp" /> Tarbekunstinäitustel esines ta 1977. aastast, eksponeerides peamiselt nahkköiteid. Ta võttis osa ka rahvusvahelistest näitustest: "Scripta manent" Tallinnas (2000, 2005, 2010), köitekunstibiennaalid Prantsusmaal [[Saint-Jean-de-Luz]]is (2001, 2003, 2011) ja 2002. aastal Assisis Itaalias. Katrin Sasi valmistatud nahast auraamat kingiti 1993. aastal Eestit külastanud paavst [[Johannes Paulus II]]-le.<ref name="sirp" /> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Sasi, Katrin}} [[Kategooria:Eesti nahakunstnikud]] [[Kategooria:Eesti õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 663zmk41ubokqaa5q7s95z1r6ecigjy 85 (Tallinna bussiliin) 0 684090 7217879 7208457 2026-08-19T11:49:49Z ~2026-34651-55 231505 7217879 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 5. august 2026 |number = 85 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = |pilt_width = |pilt_alt = <!-- pildi sõnum --> |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = suletud, asendatud trolliliiniga |avati = 1. november 2024 |suleti = 1. juuli 2026 |eelkäija = [[5 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 5]] |liinitüüp = tavaliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Põhja-Tallinn]] |vaatamisväärsused= <!-- Liinile lähedal asuvad vaatamisväärsused --> |algpeatus = Mustamäe |lõpppeatus = Balti jaam |pikkus = <!-- Pikkus kilomeetrites --> |peatusi = <!-- Peatuste arv --> |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = <!-- Liini pikkus minutites --> |päev = ETKNRLP |kaart = <!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or {{Infobox rdt}} --> |kaardi nimi = <!-- kaardi nimi --> |eelmine liin = 84 |eelmine = 84 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin = 88 |järgmine = 88 (Tallinna bussiliin) |märked = }} '''85''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Balti jaam. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Liinil olnud bussiliiklus asendati 1. juulil 2026 [[85 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega.]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |november 2024 |Mustamäe - Mustamäe tee - Balti jaam | | |- |juuli 2026 |Mustamäe - Mustamäe tee - Balti jaam | |muutus [[85 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]] |} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1r93rw0ngrxk5l934324qw5dfd64elg 83 (Tallinna bussiliin) 0 684091 7217878 7209056 2026-08-19T11:49:31Z ~2026-34651-55 231505 7217878 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 5. august 2026 |number = 83 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 83busskaubamaja.jpg |pilt_width = |pilt_alt = <!-- pildi sõnum --> |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = suletud, asendatud trolliliiniga |avati = 1. november 2024 |suleti = 1. august 2026 |eelkäija = [[3 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 3]] |liinitüüp = tavaliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |algpeatus = Mustamäe |lõpppeatus = Kaubamaja |päev = ETKNRLP |kaart = <!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or {{Infobox rdt}} --> |kaardi nimi = <!-- kaardi nimi --> |eelmine liin = 82 |eelmine = 82 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin = 84 |järgmine = 84 (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:83buss.png|pisi|Mustamäe peatusel]] '''83''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[83 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |november 2024 |Mustamäe - Supluse puiestee - Kaubamaja | | |- |august 2026 |Mustamäe - Supluse puiestee - Kaubamaja | |muutus [[83 (Tallinna trolliliin)|trolliliinideks]] |} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 6zdiq2e91ki7r00f8rxf0mqlquz9t69 84 (Tallinna bussiliin) 0 684093 7217877 7208461 2026-08-19T11:49:14Z ~2026-34651-55 231505 7217877 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 5. august 2026 |number = 84 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = |pilt_width = |pilt_alt = <!-- pildi sõnum --> |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = suletud, asendatud trolliliiniga |avati = 1. november 2024 |suleti = 1. juuli 2026 |eelkäija = [[4 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 4]] |liinitüüp = tavaliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Põhja-Tallinn]] |algpeatus = Keskuse |lõpppeatus = Balti jaam |päev = ETKNRLP |kaart = <!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or {{Infobox rdt}} --> |kaardi nimi = <!-- kaardi nimi --> |eelmine liin = 83 |eelmine = 83 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin = 85 |järgmine = 85 (Tallinna bussiliin) |märked = }} '''84''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Keskuse - Balti jaam. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Liinil olnud bussiliiklus asendati 1. juulil 2026 [[84 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega.]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |november 2024 |Keskuse - Balti jaam | | |- |juuli 2026 |Keskuse - Balti jaam | |muutus [[84 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]] |} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] j0tcd131osfqaolc9917pzonqy40hn4 Eesti kümnevõistlus 0 684114 7217629 7110350 2026-08-19T02:39:24Z Mathguy2718 220657 Link 7217629 wikitext text/x-wiki '''Eesti kümnevõistlus''' on olnud meie kergejõustiku saavutusterohkeim ala. === 1910.–1930. aastad === 1909. aasta südasuvel Tartus [[Aberg (spordiselts)|spordiseltsi Aberg]] korraldatud võistluse kavas oli [[100 m jooks]], [[kaugushüpe|kaugus]]- ja [[kõrgushüpe]], [[odavise]], [[kuulitõuge]] ja palliheide. Sellest võistlusest ei ole säilinud ühtegi dokumenti, sest Abergi arhiiv hävis sõjatules. 1909. aasta septembris korraldasid Kalevi võimlejad mängu- ja lauluseltsi Lootus (Gonsori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, [[kettaheide]], kaugus- ja kõrgushüpe. Võistluse võitis Leopold Tõnson.<ref>Erlend Teemägi. Eesti kümnevõistlus läbi aegade. TEA Kirjastus. Tallinn 2003. lk. 7.</ref> Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast [[1912. aasta suveolümpiamängud|Stockholmi olümpiamänge]] – [[1. juuni]]l ([[1918]] [[1. veebruar]]ini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) [[1913]] [[Pirita]]l. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. Kalevi kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: [[Bernhard Abrams]], [[Johannes Villemson]], [[Eduard Hiiop]], [[Leopold Tõnson]], Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams järgmiste üksiktulemustega (100 m 13,0; ketas 29.65; kuul 10.15; heitepall 43.77; oda 35.24; kaugus 5.42; kõrgus 1.55; "kepihüpe" 2.90; 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8). Kalevi tabeli järgi andsid need tulemused 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks Kalevi eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 15.</ref> Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas [[VS Sport|võimlemisseltsi Sport]] asutanud [[Artur Kukk]]. Selle kümnevõistluse võitis [[Soome]] [[1912]]. aasta meister, [[Helsingi]] rootsi klubi IFK esindanud [[Lars Hornborg]] [[Venemaa]] mitmekülgsema atleedi [[Garri Gantvarg]]i ees. Viiendaks jäi eestlane [[Gustav Kiilim]]. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 – 5.46 – 7.90 – 1.40 – 56,0 – 22,0 – 27.52 – diskv. – 30.40 – 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti. Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel [[Riia]]s II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Tulemus oli uus Eesti rekord. Kuu aega hiljem võtsid üksteiselt mõõtu Abrams ja Villemson, kes oli rohkem jooksja. Villemson oli konkurendist selgelt üle ja võitis selle duelli Eesti rekordiga 6007,98 punkti.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 17.</ref> [[1920. aasta suveolümpiamängud|Antwerpeni olümpiamängude]] lähenedes kirjutas [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehe]] esimene toimetaja ja riigitegelane [[Ado Anderkopp]] võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel [[1920]]. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikest kasvu (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet [[Aleksander Klumberg]] rekordilise punktisumma – Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus ([[1999]]) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. [[Antwerpen]]i [[olümpiamängud]]el meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistluses osales Klumberg haigena ning suhteliselt nõrkade tulemuste tõttu jättis võistluse pooleli pärast teivashüpet. Kuna eestlastel puudus punktitabel, ei osatud arvata, et pärast trumpala odaviske õnnestumist oleks Klumberg võinud tõusta pronksikohale.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 27.</ref> [[1922]]. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK-i juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0 (Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti, 1985. aasta tabeli järgi oli tulemuseks 6087 punkti. [[1924]]. aasta [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängudel]] võitis Klumberg kümnevõistluses pronksmedali 7329,36 punktiga, kaotades hõbeda vaid 21 punktiga. Aastavahetusel 1924/1925 korraldatud [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehe]] referendumil valisid spordihuvilised ta "Eesti suurimaks sportlaseks" (ta edestas kõiki kuulsaid raskejõustiklasi).<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 33.</ref> [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]] olid tugevamateks kümnevõistlejateks veel [[Elmar Rähn]], [[Johann Meimer]], [[Arnold Niggol]] ja [[Elmar Lilienthal]]. === 1940.–1950. aastad === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel alustas sportlasteed [[Heino Lipp]], kes tuli Eesti meistriks kümnevõistluses 1944. aastal ja oli 1943. aastal teine. 1946. aastal viis ta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rekordi kuulitõukes üle 16 meetri ning oli sel alal kindlaim Euroopa meistri tiitli pretendent. Kuid julgeolekuasutus ([[KGB]]) teda EM-ile ei lubanud ning oma pika sportlaskarjääri jooksul ei saanud Lipp piiri taha kordagi. Samal aastal ületas Lipp Klumbergi kümnevõistluse rekordi (6450 punkti) tulemusega 6631 (1934. aasta tabel). Pärast seda uuendas Lipp Eesti rekordit veel kolm korda. [[Helsingi]] [[1948. aasta suveolümpiamängud]]e päevil sai ta Tartus tulemuseks 7584 punkti, mis ületas olümpiavõitja Robert Mathiase punktisumma 7139. Kuu aega hiljem püstitas Heino Lipp ka uue NSV Liidu rekordi tulemusega 7780 punkti (11,4 – 6.13 – 16.18 – 1.70 – 50,2 – 15,4 – 47.55 – 3.40 – 61.96 – 4.35,0), mis oli maailma kõigi aegade kolmas tulemus (1985. aasta tabeli järgi 7072 punkti). 1949. aasta Tartu võistlustel üritas Lipp maailmarekordi 7900 punkti ületamist. Pärast kuuendat ala 110 m tõkkejooksu edestas ta maailmarekordit 26 punktiga, kuid järgnenud vihmasaju ja poris võistlemise tõttu jäi tulemuseks vaid 7539 (hooaja tippmark Euroopas). Viimase rekordiürituse tegi ta 1950. aastal, kuid taas nurjas teise päeva halb ilm hea tulemuse saamise. Pärast seda keskendus Lipp kuulitõukele ja kettaheitele.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 40.</ref> Lipu mantlipärijaks tõusis [[Uno Palu]], kes alustas kõrgushüppajana, olles Eesti edetabelijuht. 1956. aasta [[NSV Liidu rahvaste spartakiaad]]il võitis Palu pronksmedali uue Eesti rekordiga 7167 punkti (1950. aasta tabel, Lipu rekord oli selle järgi 7110). Palu sai võimaluse võistelda [[1956. aasta suveolümpiamängud]]el [[Melbourne]]'is, kus saavutas tulemusega 6930 punkti 4. koha. [[Noorte Hääl]]e küsitluse põhjal valiti Palu 1956. aasta eesti parimaks sportlaseks. [[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustiku]]s [[Stockholm]]is võitis Uno Palu hõbemedali Eesti rekordiga 7329 punkti (1985.aasta tabeli järgi 7275). Sama aasta võistlustel olid septembris rekordinumbrid 7366 punkti ja oktoobris 7559 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7430), mis tõi talle ka NSV Liidu meistrivõistluste hõbeda. 1960. aastal võitis Palu meistrivõistlustel pronksmedali Eesti rekordiga 7598 (1985. aastal – 7454; 11,3 – 7.08 – 13.71 – 1.90 – 50,1 – 14,9 – 42.35 – 3.80 – 59.89 – 4.20,9). Kuid [[Rooma]] [[1960. aasta suveolümpiamängud]]ele saadeti tema asemel NSV Liidu koondise treenerite otsusel (tutvuste kaudu) hoopis sportlane, kelle isiklik rekord oli vaid 7193.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 48.</ref> === 1960.–1970. aastad === [[Fail:Rein Aun, Willi Holdorf, Hans-Joachim Walde 1964.jpg|pisi|Rein Aun, [[Willi Holdorf]], [[Hans-Joachim Walde]] 1964. aasta olümpiamängude poodiumil]] Pärast 1956. aasta olümpiamänge hakati korraldama Uno Palu rändkarikale noorte kümnevõistlusi. Esimeseks võitjaks tuli 16-aastane [[Rein Aun]]. 1960. aastal sai ta 20–aastaselt meistersportlaseks. Ülikooli õpingute ajal oli tema treeneriks [[Fred Kudu]]. Olümpiahooajal 1964. aastal tuli ta NSV Liidu meistrivõistlustel hõbemedalile Eesti rekordiga 7917 punkti (vana tabeli järgi). Tulemuste ümberarvestamisel rahvusvaheliselt kehtestatud punktitabeli järgi oli tulemus 7813 punkti, mis aga oleks andnud kuldmedali. Selle punktisummaga oli ta enne [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964. aasta suveolümpiamänge]] [[Tōkyō]]s maailma edetabelis 6. kohal. Olümpiamängudel saavutas Aun hõbemedali 7842 punktiga (10,9 – 7.22 – 13.82 – 1.93 – 48,8 – 15,9 – 44.19 – 4.20 – 59.06 – 4.22,3). Veel enne 1500 m jooksu võis eeldada koguni võitu, kuid sakslane Willi Holdorf ületas isiklikku rekordi 14 sekundiga ning sai kuldmedali endale. Aastatel 1964–1967 kuulus Aun maailma edetabeli esikümnesse (kohad 4.–7.). 1967. aastal tuli Rein Aun NSV Liidu rahvaste spartakiaadi võitjaks ja püstitas seejärel maavõistlusel Saksa DV-ga uue riigi rekordi 7979 punktiga. 1968. aasta meistrivõistlustel saavutas Aun taas esikoha uue rekordiga 8026 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7898).<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 64.</ref> [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s pidi ta katkestama reielihase vigastuse tõttu. Rein Auna isiklike rekordite punktisumma on 8375. [[Fail:Fred Kudu ausammas.jpg|pisi|Fred Kudu ausammas [[Kääriku spordibaas]]i juures]] Rein Auna kõrval tegid neil aastail häid tulemusi ka [[Jüri Otsmaa]] – parim tulemus 7912 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7776), kes oli 1966. aastal maailma edetabeli 8., ning [[Priit Paalo]] – 7814 punkti (1985. aastal – 7650), kes sai 1965. aastal meistrivõistlustel pronksmedali. NSV Liidu noorterekordeid püstitas [[Pavel Rambak]], kelle kümnevõistluse parimaks tulemuseks jäi 7835 punkti (1985. aastal – 7700), kuna põlvevigastus 1975. aastal katkestas karjääri. 1968. aasta NSV Liidu meistrivõistlustel kümnevõistluses olid esikümnes kuus Eesti kümnevõistlejat: 1. Rein Aun, 4. Priit Paalo, 6. [[Jaan Lember]], 8. [[Toomas Berendsen]], 9. [[Toomas Suurväli]] ja 10. [[Boriss Tolmatšov]] (parim tulemus 7890 punkti, 1985. aastal 7743). 1968. aasta suvest olid koondises ka [[Kaidu Meitern]] (parim 1971. aastal 7699, 1985 tabel 7565) ja [[Aalo Eller]] (parim 1969. aastal 7437, 1985 tabel 7275). 1969. aastal võistles maavõistlusel [[Saksa DV]] vastu NSV Liidu 12-liikmelises meeskonnas kuus ja 1970. aastal [[Lääne-Saksamaa|Saksa FV]] vastu koguni seitse Eesti kümnevõistlejat. [[1970. aastad|1970. aastatel]] jõudsid NSV Liidu koondisse ka Pavel Rambak, [[Heino Sildoja]] (parim 1979. aastal 7748, 1985 tabel 7624), [[Peeter Põld (kümnevõistleja)|Peeter Põld]] (parim 1976.aastal 7920, 1985 tabel 7767), [[Tõnu Kaukis]] ja [[Margus Kasearu]].<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 68.</ref> Toomas Berendsen oli aastatel 1967–1974 NSV Liidu koondise liige ning sai riigi meistrivõistlustel hõbeda 1969. aastal ja pronksi 1970. aastal. Maailma edetabelis oli ta 1972–1973 esikümnes. Parim punktitulemus 8016 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7873) tuli Saksa FV – NSV Liit maavõistlusel 1973. aastal, mis andis kolmanda koha. 9 korral NSV Liidu koondisse kuulunud Toomas Suurväli saavutas oma tipptulemuse 1973. aastal, mil võitis [[Euroopa karikavõistlused mitmevõistluses|Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste]] poolfinaali Sofias punktisummaga 8018 (1985. aasta tabeli järgi 7887). Finaalis sai ta (7866) meeskondliku hõbeda koos Toomas Berendseniga (7891) ning 1975. aastal meeskondliku kulla.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 209.</ref> [[Fail:NSV Liit - USA - Saksa FV kümnevõistluses Tallinnas Kadrioru staadionil 1974 (05).jpg|pisi|NSV Liidu – USA – Saksa FV kümnevõistluses Tallinnas [[Kadrioru staadion]]il 1974. aastal]] [[Kadrioru staadion]]il peeti 1974. aastal kümnevõistlejate tippüritus – maavõistlus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], Saksa FV ja NSV Liidu võistkondade vahel. [[Bruce Jenner]]i järel (8308 punkti, 1974. aasta tipptulemus) saavutas teise koha 7865 (1985. aasta tabeli järgi 7718) punktiga Jaan Lember, Toomas Suurväli oli 7797 punktiga seitsmes. 1975. aasta Saksa FV – NSV Liit maavõistlusel olid võiduka meeskonna kolm paremat Jaan Lember, Toomas Suurväli ja Peeter Põld. Selle kolmiku kogusumma oleks Eestile andnud Euroopa karikavõistlustel riikide arvestuses teise koha. Uue mehena tuli [[Tõnu Kaukis]] 1975. aastal NSV Liidu juunioride meistriks ja omaealiste Euroopa meistrivõistlustel neljandaks. NSV Liidu karikavõistlustel 1978. aastal ületas Kaukis ligi 10 aastat püsinud Rein Auna Eesti rekordi, saavutades 8086 punkti (10,9 – 7.38 – 14.19 – 1.99 – 50,1 – 14,2 – 43.18 – 4.50 – 65.58 – 4.39.8), mis 1985. aasta tabeli järgi oleks 7984 punkti. Isiklik rekord paranes Kaukisel korraga 470 punkti võrra. Esimest korda elektroonilise ajavõtuga võistlusel (Saksa DV – NSV Liit) osaledes sai ta 1979. aastal 8024 punkti (kuigi võistles palavikuga). Eesti rekordi püstitas ka 1980. aastal NSV liidu meistrivõistlustel, kui saavutas 5. koha tulemusega 8141 punkti (1985. aasta tabeli järgi 8151). Tema isiklike rekordite punktisumma on 8548 punkti.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 77.</ref> Aastatel 1977–1983 oli Eesti kergejõustikukoondise liige ja aastatel 1980–1981 NSV Liidu koondise liige [[Margus Kasearu]]. Ta tuli Eesti meistriks 1979. aastal ja pronksile 1977. aastal. Riigi meistrivõistlustel aastatel 1979 ja 1980 saavutas ta kuuenda koha. Parimaks tulemuseks jäi Kasearul 1980. aastal saavutatud 8130 punkti (1985. aasta tabeli järgi 8077). === 1980. aastad === 1982. aastal avanes Eesti kümnevõistluse meeskonnal võimalus maavõistlusel Budapestis mõõtu võtta Euroopa karikasarjas osalevate Šveitsi, Ungari, Prantsusmaa, Rootsi ja Austria koondistega. Selge ülekaal oli eestlastel, kes saavutasid individuaalselt kolmikvõidu: 1. Tõnu Kaukis (8079), 2. [[Tiit Pahker]] (7994) ja 3. [[Tiit Pohl]] (7786) ning koguvõidu summaga 23 859 punkti. Tiit Pahker kuulus Eesti koondisse aastatel 1979–1989, tuli Eesti meistriks 1986. ja 1987. aastal ning tema parimaks punktisummaks jäigi 1982. aastal kogutud 7994 punkti (1985 tabeli alusel – 7976 p.). Tema isiklike rekordite punktisumma on 8488 punkti. 1983. aastal püstitas ta Eesti rekordi seitsmevõistluses 5917 punktiga. Tiit Pohl tuli 1981. aastal Eesti meistrivõistlustel hõbemedalile ning parimaks punktisummaks jäi samuti 1982. aastal Budapestis saavutatud 7786 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7754).<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 80.</ref> 1980. aastad tõid kümnevõistlusse juurde kolm enam-vähem üheealist rekordimeest. Need olid [[Sven Reintak]] (s.1963), [[Valter Külvet]] (s. 1964) ja [[Andrei Nazarov]] (s. 1965). Noorte mitmevõistluses oli Reintak Külveti järel teine. Juunioride Euroopa meistrivõistlustel käis enne Külvetit ning võitis 1981. aastal pronksmedali. Ta tuli NSV Liidu noorte ja juunioride meistriks ning püstitas ka oma vanuseklasside NSV Liidu rekordeid mitmevõistluses. Reintak tuli kolmekordseks Eesti meistriks kümnevõistluses (1982, 1984, 1985), lisaks on ta tulnud meistriks teivashüppes ja tõkkejooksus. 1984. aastal viis ta Eesti rekordi 8176 punktini, 1986. aastal juba 8232 punktini, kuid see oli saavutatud "vana" odaga. Reintaki tähtsaavutuseks oli esikoht 1986. aastal [[Uppsala]]s peetud Eesti-Rootsi-Soome-Prantsusmaa-Šveitsi maavõistlusel tulemusega 8205 punkti (11,19-7.17-14.32-2.03-49,99-14,93-44.86-5.10-62.08-4.20,85), mis oli Eesti rekordiks "uue" odaga. Pärast krooniliste vigastuste perioodi üritas ta pääseda [[1992. aasta suveolümpiamängud]]ele [[Barcelona]]s, kuid Eesti meistrivõistluste tulemus 7849 polnud selleks piisav. Sven Reintaki punktisumma isiklike rekordite järgi on 8734.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 84.</ref> Valter Külvet tuli juba 14-aastaselt tuli ta NSV Liidu noortemeistriks kaheksavõistluses, hiljem ka üheksavõistluses ning kümnevõistluses (edestas 2. koha omanikku ligi 900 punktiga). 1981. aastal saavutas Rootsi-Eesti maavõistlustel esikoha kümnevõistluses (juunioride arvestuses, kuid võistluse parima summaga). Samal aastal tuli Eesti meistriks 8104 punktiga (vana tabeli järgi 8221 punkti), mis oli 17–18–19-aastaste maailma tipptulemus. Järgmisteks saavutusteks olid 1983. aastal Euroopa juunioride meister, 1984. aastal universiaadi hõbe ja 1987. aastal NSV Liidu meistritiitel Kadriorus kodupubliku ees. Eesti meister kümnevõistluses oli ta ka 1994. ja 1995. aastal ning ka kettaheites 1986. ja 1991. aastal. Esimese Eesti rekordi püstitas Külvet 1987. aasta 19. juulil, kogudes 8332 punkti, mis oli 10 punkti parem Nazarovi kahe kuu vanusest Eesti rekordist (oli ka maailma edetabeli kuues tulemus). Aasta hiljem oli uueks rekordiks 8506 punkti (11,05-7.35-2.00-48,08-14,55-52.04-4.60-61.72-4.15,93), mis oli maailma hooaja teine tulemus. Vigastuste tõttu katkestas ta suurvõistlused 1986–1988 (EM, MM, OM) ja kannakõõluse vigastuse tõttu ei võistelnud 1989–1991. Punktisumma isiklike rekordite järgi on tal 8872 punkti. 1993. aastal püstitas Eesti tunnikümnevõistluse tipptulemuse 7187 punkti.<ref name="eesti-kumn">Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 189.</ref> Andrei Nazarov sai 8000 punkti meheks 1986. aastal 21-aastaselt. 1987. aasta mais püstitas ta üleliidulistel võistlustel Eesti rekordi 8322 punktiga (10,71-7.69-13.73-2.16-49,21-13,88-41.68-4.70-56.60-4.36,36), mis jäi maailma hooaja kaheksandaks tulemuseks. Isiklikud rekordid tegi ta 8 üksikalal ning aeg 13,88 110 m tõkkejooksus oli samuti uus Eesti rekord. Pärast seda algas vigastuste jada ning korraliku ravi puudumise tõttu suutis mees järgmise kümnevõistluse läbi teha alles 1990. aastal. NSV Liidu meistrivõistlustel tuli Nazarov 1990. aastal hõbemedalile 8169 punktiga ning 1991. aastal võitis samuti hõbeda seitsmevõistluses uue Eesti rekordiga 6098 punkti. Need olid ühtlasi eesti kergejõustiklaste viimased medalid lagunevas NSV Liidu impeeriumis. Nazarov on võitnud kolm kuldmedalit Eesti meistrivõistlustel nii 110 m tõkkejooksus kui ka kõrgushüppes. [[Euroopa karikavõistlused mitmevõistluses|Euroopa karikavõistlustel mitmevõistluses]] võitis 1996. aastal esiliigas Eesti meeskonnaga esikoha ning 1998. aastal superliigas 2. koha. Tema punktisumma üksikalade isiklike rekordite alusel oleks 8831 punkti.<ref name="eesti-kumn" /> Eesti mitmevõistlejate kogusaagiks Nõukogude Liidu täiskasvanute meistrivõistlustel aastatel 1948–1991 jäi 16 kümnevõistluse (5 kulda, 4 hõbedat, 7 pronksi) ja 2 seitsmevõistluste medalit. Kuldmedali võitsid Lipp ja Aun kahel korral ning korra Külvet. Riigi koondise eest võistles sel perioodil üle 20 Eesti kümnevõistleja.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 87.</ref> === 1990. aastad === Võrust pärit [[Erki Nool]] võitis 1990. aastal seitsmevõistluses NSV Liidu juunioride meistrivõistlustel hõbemedali 5960 punktiga. Sama aasta suvel tuli ta kümnevõistluses Eesti meistriks 7771 punktiga. 1992. aastal tuli taas Eesti meistriks juba tulemusega 8001 punkti. [[Eesti taasiseseisvumine|Taasiseseisvunud Eestil]] oli [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängudele]] saata kolm 8000 punkti meest. Limiidi tõttu sai saata kaks – võistlesid Nazarov ja Nool (Külvet jäi välja). Nool katkestas (null odaviskes), Nazarov jäi 14.kohale (8052 punkti). 1993. aastal pühendus Nool kaugushüppele ning juhtpositsioonile tõusis [[Indrek Kaseorg]]. Ta tuli 1993. aastal Eesti meistriks 7966 punktiga (varem ka 1991. aastal 7549 punktiga) ning osales [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] Stuttgardis, kus saavutas 12. koha 7911 punktiga.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 96.</ref> 1994. aastal saavutas Erki Nool (samast aastast treeneriks [[Rein Sokk]]) Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus [[Pariis]]is 5. koha 5945 punktiga. [[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[Helsingi]]s tuli Nool 10., Nazarov 11. ja Indrek Kaseorg 20. kohale (nurjus teivashüpe). [[Fail:Erki Nool 2001.jpg|pisi|Erki Nool 2001. aastal]] 1995. aasta kevadel [[Götzis]]es toimunud populaarsel kümnevõistlusel üllatas Erki Nool nelja alavõiduga (100 m – 10,71, kaugushüpe – 8.10, 400 m – 46,98, teivashüpe 5.40) ja kogu võistluse võiduga 8575 punkti, mis oli uueks Eesti rekordiks. Maailma edetabelis oli sel aastal Noolest parem vaid Dan O'Brien, kes tuli [[Göteborg]]is [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] 8695 punktiga.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 93.</ref> Nool oli maailmameistrivõistlustel neljas (8268 punkti), Nazarov 10. (8088 punkti) ja Kaseorg 11. (8042 punkti). [[Euroopa karikavõistlused mitmevõistluses|Euroopa karikavõistlustel mitmevõistluses]] alustas Eesti koondis ([[Tarmo Adamberg]], [[Aivar Hommik]], [[Lennart Lamp]]) 1993. aastal Tallinnas C-liigast, kus saavutati 2. koht Valgevene järel ning tõusti II liigasse. 1994. aastal Tallinnas toimunud II liiga B-grupi võistluse Eesti meeskond võitis (Erki Nool 8093, Indrek Kaseorg 7687, Aivar Hommik 7482 punkti) Läti ja Kreeka ees ning jõuti karikavõistluste I liigasse. 1995. aasta I liiga võistlustel [[Helmond]]is jäädi kolmandaks Saksamaa ja Šveitsi järel, kuna Erki Nool katkestas vigastuse tõttu (Kaseorg 8131 (i.rek.), Nazarov 8035, Külvet 6636 (vigastused)). Järgmised I liiga võistlused (1996. aastal) peeti Tallinnas Kadrioru staadionil. Enne seda oli Nool Götzises saavutanud tulemuse 8447 punkti. Eesti meeskond (Nool 8362, Nazarov 7916, Kaseorg 7900, varus [[Ramon Kaju]] 7568 punkti) võitiski karikavõistluste I liiga Hispaania ja Venemaa ees ning tõusis Superliigasse. [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el saavutas Erki Nool 6. koha 8543 punktiga (mis oli sellel olümpial Eesti meessportlaste parim koht), kuigi oli avapäeva järel kolmas 4457 punktiga. Teisel võistluspäeval jäid tulemused oodatust veidi nõrgemaks ning loodetud 8700 punktini ta ei jõudnud. Andrei Nazarov ja Indrek Kaseorg katkestasid olümpiavõistluse vigastuse tõttu.<ref>Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 104.</ref> Maailmameistrivõistluste hooaega 1997. aastal alustas Erki Nool Götzises 4. kohaga, saades summaks 8534, kusjuures 1. päeva punktisumma 4508 oli tema läbi aegade parim. [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] oli tulemuseks 6. koht 8413 punktiga (sama koht oli tal ka MM-i eelses edetabelis). Indrek Kaseorg sai 11. koha isikliku rekordi 8140 punktiga. [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] tunnustusena korraldati 1997. aasta Superliiga kümnevõistlus Tallinnas. Eesti meeskond saavutas Tšehhi järel (24 416 punkti) ja Ungari (23 780) ning Saksamaa (23 247) ees 2. koha (23 859 punkti; Nool 8289, Kaseorg 7938, Nazarov 7632 ja varuliige Kaju 7568). ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kümnevõistlus]] [[Kategooria:Eesti kergejõustik|Kümnevõistlus]] [[Kategooria:Eesti spordiajalugu|Kümnevõistlus]] bg4ofg5w3ntoeklycjmiwycs84ij7qu Andmekaitse 0 684435 7217366 7083507 2026-08-18T14:33:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217366 wikitext text/x-wiki '''Andmekaitse''' (inglise keeles ''data protection'') hõlmab reegleid, mis kaitsevad [[üksikisik]]ute õigusi seoses nende [[Isikuandmed|isikuandmetega]] ning sätestab [[riigiasutus]]te, ettevõtete ja teiste organisatsioonide kohustused nende andmete kaitsmisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andmekaitse |url=https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/glossary/data-protection.html |väljaanne=EUR-Lex}}</ref> Eesmärk on kaitsta inimeste privaatsust, turvalisust ja ka õigusi. Kuna [[digitaalajastu]]l kogutakse ja töödeldakse suurel hulgal isikuandmeid, on nende andmete kaitse muutunud aina olulisemak.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Andmekaitse ABC II Miks privaatsus on oluline? |url=https://www.youtube.com/watch?v=NtXo0-d6sB0 |väljaanne=Andmekaitse Inspektsioon}}</ref> Isikuandmete kaitse on tunnustatud iga inimese [[Põhiõigused|põhiõigusena]], mida reguleerib [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põhiõiguste harta artikkel 8.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. märts 2010 |pealkiri=Euroopa Liidu põhiõiguste harta |url=https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF |väljaanne=Euroopa Liidu Teataja |lehekülg=83/383}}</ref> Isikuandmete töötlemine peab olema sihipärane ning põhinema kas isiku nõusolekul või seaduslikul alusel. Eestis reguleerib isikuandmete kaitset [[isikuandmete kaitse seadus]] IKS.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. november 2023 |pealkiri=Isikuandmete kaitse seadus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011?leiaKehtiv |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref> == Andmekaitse Euroopas == Andmekaitse [[reform]] algas 1995. aastal. Võeti vastu Euroopa [[Euroopa Liidu direktiiv|Andmekaitsedirektiiv]] (95/46/EÜ), et kaitsta isikuandmeid ja tagada nende vaba liikumine.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=The History of the General Data Protection Regulation |url=https://www.edps.europa.eu/data-protection/data-protection/legislation/history-general-data-protection-regulation_en |väljaanne=European Data Protection Supervisor}}</ref> 2012. aasta jaanuaris tegi [[Euroopa Komisjon]] ettepaneku EL-i 1995. aasta andmekaitse-eeskirjade põhjalikuks reformiks, et tugevdada privaatsusõigusi internetis ja edendada Euroopa [[Digitaalne ühtne turg|digitaalset majandust]].<ref name=":0" /> Oluline eesmärk oli lihtsustada [[andmetöötlus]]e reegleid ettevõtetele, et luua seejuures soodsamad tingimused ELi digitaalse ühisturu arenguks ja suurendada seega konkurentsivõimet [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] asuvate suuremate teenusepakkujate, näiteks [[Google]] jt. vastu. [[Euroopa Parlament]] ja [[Euroopa Liidu Nõukogu]] võtsid andmekaitse üldmääruse ehk [[Isikuandmete kaitse üldmäärus|GDPR]]-i (ingl. k. ''General Data Protection Regulation'') vastu 14. aprillil 2016. Andmekaitse üldmäärus rõhutab isikuandmete privaatsuse tähtsust, pannes organisatsioonidele suure vastutuse andmekaitse tagamiseks. Määrus jõustus 24. mail 2016 ning hakkas pärast kaheaastast üleminekuperioodi kehtima 25. mail 2018. EL-i määrusena (direktiivi asemel) on GDPR otsekohalduv seaduse jõuga, samas annab see ka üksikutele liikmesriikidele paindlikkuse mõningate selle sätete muutmiseks ehk erandite tegemiseks.<ref name=":0" /> [[Brüsseli efekt]]i näitena on see määrus olnud inspiratsiooniks paljudele seadustele üle maailma, sealhulgas Jaapanis, kus loodi APPI (''Act on the Protection of Personal Information'').<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Harwood |eesnimi=Lucy |kuupäev=15. juuni 2023 |pealkiri=Your Data Governance, GDPR and the Brussels Effect |url=https://amplitude.com/blog/gdpr-brussels-effect |väljaanne=Amplitude}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Act on the Protection of Personal Information |url=https://www.japaneselawtranslation.go.jp/en/laws/view/4241/en}}</ref> Samuti on [[California tarbijate privaatsuse seadus]]el (''California Consumer Privacy Act'' / CCPA), mis võeti vastu 28. juunil 2018, palju ühist GDPR-iga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lucarini |eesnimi=Francesca |pealkiri=The differences between the California Consumer Privacy Act and the GDPR |url=https://advisera.com/articles/gdpr-vs-ccpa-what-are-the-main-differences/}}</ref> Pärast [[Brexit|Euroopa Liidust lahkumist]] kehtestas Ühendkuningriik oma versiooni, "UK GDPR", mis on sisult sama mis GDPR.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The UK GDPR |url=https://ico.org.uk/for-organisations/data-protection-and-the-eu/data-protection-and-the-eu-in-detail/the-uk-gdpr |väljaanne=Information Commissioner's Office |vaadatud=2024-11-15 |arhiivimisaeg=2025-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251215033049/https://ico.org.uk/for-organisations/data-protection-and-the-eu/data-protection-and-the-eu-in-detail/the-uk-gdpr/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Andmekaitse Eestis == [[Andmekaitse Inspektsioon]]i (AKI) põhimääruse üldsätete artiklis 1, paragrahvides 1, 2 ja 3 <ref>{{Netiviide |kuupäev=4. juuni 2021 |pealkiri=Andmekaitse Inspektsiooni põhimäärus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/105032013005?leiaKehtiv |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref> on sätestatud, et AKI on [[Justiitsministeerium]]i haldusalas tegutsev asutus, mille ülesanne on tagada isikuandmete kaitse ja [[Avalik teave|avaliku teabe]] kättesaadavus. AKI vastutab selle eest, et inimeste [[Eraelu puutumatus|eraelulist]] teavet (isikuandmeid) kaitstaks ning et avalikku teavet hoitaks üldsusele kättesaadavana. Mõlemad on põhiseaduslikud õigused, mille kaitsmine kuulub AKI pädevusse. Kui isikuandmete kaitse õigust on rikutud ja rikkuja ei ole esitatud pöördumisele kuu aja jooksul vastanud, võib pöörduda AKI poole. Samuti lasub igaühel endal vastutus oma [[Andmeturve|andmete turvalisuse]] tagamiseks – hooletu andmete hoidmine või nende avalikustamine võib kaasa tuua mitmeid soovimatuid tagajärgi, nagu rämpsposti saamine või isegi konto- või identiteedivargus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=13. november 2024 |pealkiri=Isikuandmete ja eraelu kaitse |url=https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/turvalisus-ja-riigikaitse/turvalisus/isikuandmete-ja-eraelu-kaitse |väljaanne=eesti.ee}}</ref> AKI poole saab pöörduda nõuandetelefoni, e-posti, posti või kohalemineku teel. Erinevate pöördumiste jaoks on inspektsiooni kodulehel saadaval vastavad vormid: sekkumistaotluse, selgitustaotluse ja teabenõude jaoks.{{lisa viide}} === Lõimitud ja vaikimisi andmekaitse === Lõimitud andmekaitse tähendab, et andmekaitse on algusest peale arvestatud toodete, teenuste ja süsteemide loomisel. Vaikimisi andmekaitse tagab, et isikuandmete kogumine ja kasutamine on vaikimisi võimalikult piiratud – kogutakse ainult hädavajalikud andmed, juurdepääs neile on rangelt kontrollitud ning andmeid säilitatakse vaid nii kaua, kui vaja. Need andmekaitse vormid on kohustus kõigile vastutavatele töötlejatele, olenemata töötlemise suurusest ja erinevast keerukusest.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Lõimitud ja vaikimisi andmekaitse |url=https://www.aki.ee/loimitud-ja-vaikimisi-andmekaitse |väljaanne=Andmekaitse Inspektsioon}}</ref> [[Vastutav töötleja]] on organisatsioon või isik, kes määrab kindlaks, miks ja kuidas isikuandmeid töödeldakse. Ta vastutab andmetöötluse eesmärkide ja meetodite eest ning kannab õiguslikku vastutust andmekaitse nõuete täitmise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kes on vastutav töötleja või volitatud töötleja? |url=https://commission.europa.eu/law/law-topic/data-protection/rules-business-and-organisations/obligations/controllerprocessor/what-data-controller-or-data-processor_et |väljaanne=Euroopa Komisjon |vaadatud=2024-12-10 |arhiivimisaeg=2024-12-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241210100119/https://commission.europa.eu/law/law-topic/data-protection/rules-business-and-organisations/obligations/controllerprocessor/what-data-controller-or-data-processor_et |url-olek=ei tööta }}</ref> Vastutavatel töötlejatel tuleb uue töötlemistoimingu kavandamisel juba varakult silmas pidada lõimitud ja vaikimisi andmekaitset. Nad rakendavad lõimitud ja vaikimisi andmekaitset nii enne töötlemist kui ka pidevalt töötlemise ajal, vaadates korrapäraselt läbi valitud meetmete ja kaitsemeetmete tõhususe. Lõimitud ja vaikimisi andmekaitse kohustus kehtib ka olemasolevate süsteemide suhtes, milles töödeldakse isikuandmeid (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 25 lõige 1). Lisaks peavad vastutavad töötlejad suutma tõendada, et põhimõtteid on järgitud. Rakendatavad meetmed ja kaitsemeetmed peaksid saavutama andmekaitse seisukohast soovitud mõju ning vastutav töötleja peaks sellised meetmed dokumenteerima.<ref name=":1" /> == Vaata ka == * [[Isikuandmete kaitse seadus]] * [[Andmekaitse Inspektsioon]] * [[General Data Protection Regulation]] * [[Volitatud töötleja]] * [[Eraelu puutumatus]] * [[Privaatsus internetis]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Teabehaldus]] 6a9ra3psyh8iz66uaznzitptsg3z6e9 Halla Tómasdóttir 0 684874 7217787 7132449 2026-08-19T09:31:16Z ~2026-41978-03 234394 7217787 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi= Halla Tómasdóttir | pilt= Halla_Tómasdóttir_at_Arctic_Circle_2024_cropped.jpg | pildiallkiri = Halla Tómasdóttir (2024) | amet= 7. [[Islandi president]] | ametiajaalgus= [[1. august]] [[2024]] | ametiajalõpp= | eelmine= [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] | järgmine= | sünniaeg= {{Sünniaeg ja vanus|1968|10|11}} | sünnikoht= [[Reykjavík]] | surmaaeg= | surmakoht= | alma_mater= Auburn University at Montgomery<br>[[Arizona Osariigi Ülikool]] | partei= }} '''Halla Tómasdóttir''' (sündinud [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1968]] [[Reykjavík]]is) on [[Island]]i [[poliitik]] ja endine ettevõtja, aastast 2024 [[Islandi president]]. Ta sai [[1993]]. aastal bakalaureusekraadi ärijuhtimise ajal Auburn University at Montgomery's. [[1995]]. aastal sai Tómasdóttir magistrikraadi ärijuhtimise alal [[Arizona Osariigi Ülikool|Arizona Osariigi Ülikoolis]]. Ta õppis mitu aastat [[Suurbritannia]]s [[Cranfieldi Ülikool]]is doktorantuuris, kus ta tegi juhtimisalast uurimistööd. Tómasdóttir töötas firmades M&M/Mars ja [[PepsiCo]]. Seejärel pöördus ta Islandile tagasi ning asus tööle Islandi Rahvusringhäälingu personalijuhina. [[1999]]. aastal läks ta tööle vastloodud [[Reykjavíki Ülikool]]i. [[2006]]–[[2007]] oli Tómasdóttir Islandi Kaubanduskoja tegevjuht. 2007. aastal asutas ta investeerimisfirma Auður Capital. [[2018]]–2024 oli ta ülemaailmse mittetulundusühingu The B Team tegevjuht.<ref>[https://web.archive.org/web/20250904190321/https://www.forseti.is/en/the-president/halla-tomasdottir/ Halla Tomasdottir] President of Iceland. Vaadatud 24. novembril 2024</ref> Halla Tómasdóttir kandideeris [[2016]]. aasta Islandi presidendivalimistel. Ta kogus 27,9% häältest ja jäi [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i järel teisele kohale.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2016/jun/26/history-professor-gudni-johannesson-wins-iceland-presidential-election Guðni Jóhannesson wins Icelandis presidential election] The Guardian, 26. juuni 2016. Vaadatud 24. novembril 2024</ref> [[2024]]. aastal võitis ta Islandi presidendivalimised, kogudes 34,3% häältest. Teisele kohale jäi endine peaminister [[Katrín Jakobsdóttir]], kes sai 25,2% häältest.<ref>[https://www.err.ee/1609359785/islandi-presidendivalimised-voitis-halla-t-masd-ttir Islandi presidendivalimised võitis Halla Tómasdóttir] Eesti Rahvusringhääling, 2. juuni 2024. Vaadatud 24. novembril 2024</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Islandi presidendid]] [[Kategooria:Arizona Osariigi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] j36jxjokui9g83mx6drdog8oppr3sl6 Bézout' lemma 0 687178 7217646 6973330 2026-08-19T04:29:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217646 wikitext text/x-wiki '''Bézout' lemma''' on väide, et [[täisarv]]ude [[suurim ühistegur|suurima ühisteguri]] saab esitada nende arvude täisarvuliste kordajatega [[lineaarkombinatsioon]]ina.<ref>[[Helmut Hasse|Хассе Г.]] ''Лекции по теории чисел'', М.: Изд. иностранной литературы, 1953, lk 29.</ref> See on nimetatud [[Étienne Bézout]]' auks. Täisarvude ''a'' ja ''b'' suurim ühistegur ''d'' on ka vähim positiivne täisarv, mida saab esitada kujul ''ax'' + ''by'', kus ''x'' ja ''y'' on täisarvud. ==Formuleeringud== :Olgu <math>a</math>, <math>b</math> [[täisarv]], millest vähemalt üks ei ole null. Siis leiduvad täisarvud <math>x, y</math> nii, et kehtib seos : [[suurim ühistegur|SÜT]]<math>(a, b) = x \cdot a + y \cdot b.</math> Seda väidet nimetatakse '''Bézout' lemmaks''' või '''Bézout' samasuseks'''<ref>Jones, G. A., Jones, J. M. §1.2. Bezout's Identity. – ''Elementary Number Theory'', Berlin: Springer-Verlag 1998, lk 7—11.</ref>. Täisarve <math>x, y</math> nimetatakse Bézout' kordajateks'''. Kui <math>a</math> ja <math>b</math> on [[ühisteguriteta arvud|ühisteguriteta]] (see on erijuht, kus SÜT<math>(a,b) = 1</math>), siis leiduvad <math>s,t\in\mathbb{Z}</math> nii, et : <math>1 = s \cdot a + t \cdot b.</math> Peale selle kehtib ka pöördväide: kui leiduvad <math>s,t\in \Z </math> nii, et <math> s a + t b = 1</math>, siis SÜT<math>(a,b) = 1</math>.<ref>Tõepoolest, kui <math>d\in \Z </math> on arvude <math>a</math> ja <math>b</math> ühine jagaja, järelikult <math>a=a^\prime d</math> ja <math>b=b^\prime d</math>, siis <math> 1 = s a^\prime d + t b^\prime d = (s a^\prime + t b^\prime) \, d = 1</math>, järelikult on <math>d </math> arvu 1 jagaja. ■</ref> Kordajaid <math>s</math> ja <math>t</math> saab [[laiendatud Eukleidese algoritm]]i abil efektiivselt arvutada. Küsimusega, milliseid arve saab esitada isegi naturaalarvuliste kordajatega, tegeleb [[mündiprobleem]]. On ka Bézout' lemma variant, mis piirdub [[naturaalarv]]udega<ref>Дэвенпорт Г. ''Высшая арифметика. Введение в теорию чисел'', М.: Наука 1965, lk 28.</ref>: :Olgu <math>a</math>, <math>b</math> naturaalarvud. Siis leiduvad naturaalarvud <math>x, y</math> nii, et kehtib seos : SÜT<math>(a, b) = x \cdot a - y \cdot b.</math> Kui kasutada [[ringi ideaal]]i mõistet, siis [[peaideaal]]id <math>a R</math> ja <math>b R</math> sisalduvad peaideaalis SÜT<math>(a,b)\;R.</math> Järelikult sisaldub ka ideaal <math>a R + b R</math> ideaalis SÜT<math>(a,b)\;R.</math> Bézout' lemma võib formuleerida ka nii, et [[täisarvude ring]]is <math>R=\Z</math> (või üldse [[Eukleidese ring]]ides) kehtib : <math>a R + b R = c R</math>, kui <math>c =</math> SÜT<math>(a,b).</math> ==Näited== *SÜT<math>(12, 30) = 6.</math> Kehtib *: <math>6=3 \cdot 12 + (-1) \cdot 30</math> **Suurimat ühistegurit saab liidetavateks lahutada ka teisiti, näiteks: <math>6=(-2) \cdot 12 + 1 \cdot 30.</math> *Arvude 12 ja 42 suurim ühistegur on 6, ja selle saab esitada kujul (−3)⋅12 + 1⋅42 = 6 ning ka 1 kujul 4⋅12 + (−1)⋅42 = 6. ==Tõestus== ===Tõestus jäägiga jagamise kaudu=== Lemma tõestus põhineb [[jäägiga jagamine|jäägiga jagamisel]]. Seetõttu on seda kerge üle kanda [[Eukleidese ring]]idele. Juhul, kui <math>a=0,</math> võib võtta <math>s=0</math> ja <math>t=\pm 1</math>, järelikult võib [[üldisust kitsendamata]] eeldada, et <math>a \neq 0.</math>. Kõikide arvude <math>x = s \cdot a + t \cdot b</math> seas, kus <math>s,t\in\mathbb{Z},</math> on kindlasti ka positiivseid arve. Olgu <math>d = s \cdot a + t \cdot b</math> vähim nende seas (see samm kasutab positiivsete täisarvude hulga [[täielik järjestus|täielikku järjestatust]]). Et SÜT<math>(a,b)</math> jagab nii arvu <math>a</math> kui ka arvu <math>b</math>, jagab SÜT<math>(a,b)</math> ka arvu <math>d</math>. Näitame nüüd, et <math>d</math> on ka arvude <math>a</math> ja <math>b</math> jagaja. Jäägiga jagamine annab arvu <math>a</math> esituse kujul <math>q \cdot d + r</math>, kus <math>0 \leq r < d</math>. Asendades <math>d</math> esitusega <math>s \cdot a + t \cdot b</math> ning avaldades võrrandist <math>r,</math> saame <math>r = (1 - q \cdot s) \cdot a + (- q \cdot t) \cdot b</math>. Et <math>d</math> on minimaalne, siis <math>r = 0</math>, järelikult <math>d</math> on arvu <math>a</math> jagaja. Samamoodi on <math>d</math> arvu <math>b</math> jagaja, nii et <math>d \leq </math>SÜT<math>(a,b)</math>. Nägime juba, et SÜT<math>(a,b)</math> on arvu <math>d</math> jagaja. Järelikult <math> d =</math>SÜT<math>(a,b)</math>. ===Tõestus kongruentside kaudu=== Olgu ''d'' arvude ''a'' a ''b'' suurim ühistegur, ''p'' = ''a'' / ''d'' ja ''q'' = ''b'' / ''d'', siis ''p'' ja ''q'' on [[ühisteguriteta arvud]]. Vaatleme nüüd arve ''p'', 2''p'', …, (''q''−1)''p''. Ükski neist arvudest ei ole [[kongruents (arvuteooria)|kongruentne]] nulliga modulo ''q'' ning (''p'', 2''p'', …, (''q''−1)''p'') modulo ''q'' on arvude (1, 2, …, ''q'' − 1) [[permutatsioon]]. Sellepärast peab leiduma arv ''α'', 1 ≤ ''α'' ≤ ''q'' − 1 nii, et ''αp'' (mod ''q'') ≡ 1 (mod ''q''). Järelikult leidub ka arv ''β'' nii, et ''αp'' + ''βq'' = 1. Po Korrutades võrduse mõlemad pooled arvuga ''d'', saame Bézout' samasuse ''αa''+ ''βb'' = ''d''. == Bézout' kordajad == Et juhtum, kus vähemalt üks arvudest <math>a,b</math> võrdub nulliga, on triviaalne, siis on selles jaotises edaspidi eeldatud, et kumbki neist arvudest ei võrdu nulliga. === Mitteühesus === Bézout' kordajate leidmine on ekvivalentne kahe tundmatuga esimest järku [[diofantiline võrrand|diofantilise võrrandi]] : <math>a x + b y = d, </math> kus <math>d=</math> SÜT<math>(a, b),</math> lahendamisega. Selle võrrandi samaväärne kuju on: : <math>\frac{a}{d} x + \frac{b}{d} y = 1.</math> Siit järeldub, et Bézout' kordajad <math>x, y</math> on määratud mitteüheselt – kui mingid nende väärtused <math>x_0, y_0</math> on teada, siis kogu kordajate hulga annab valem<ref>Гельфонд А. О. ''Решение уравнений в целых числах'', Наука 1983, |Популярные лекции по математике, 8, lk 9—10.</ref> : <math> \left\{ \left(x_0 + \frac{kb}{d}, y_0 - \frac{ka}{d}\right) \mid k = 0, \pm 1, \pm 2, \pm 3 \dots \right\}.</math> Allpool on näidatud, et leiduvad Bézout' kordajad, mis rahuldavad võrratusi <math>|x| < \left|\frac{b}{d}\right|</math> ja <math>|y| < \left|\frac{a}{d}\right|</math>. === Kordajate arvutamine Eukleidese algoritmi abil=== Bézout' kordajate leidmiseks saab kasutada [[Eukleidese laiendatud algoritm]]i SÜT-i leidmiseks ning esitada jäägid arvude ''a'' ja ''b'' lineaarkombinatsioonidena<ref>[[Dmitri Jegorov|Егоров Д. Ф.]] ''Элементы теории чисел'', Москва—Петроград: Госиздат 1923, lk 14.</ref>. Algoritmi sammudel on järgmine kuju: :<math>r_1 = a - bq_0,</math> :<math>r_2 = b - r_1q_1 = b - (a - bq_0)q_1 = b(1 + q_0q_1) - aq_1,</math> :<math>r_3 = r_1 - r_2q_2 = (a - bq_0) - (b(1 + q_0q_1) - aq_1)q_2 = a(1 + q_1q_2) - b(q_0 + q_2 + q_0q_1q_2),</math> :… :<math>r_n = r_{n-2} - r_{n-1}q_{n-1} = \dots = ax + by.</math> ; Näide Leiame Bézout' samasuse <math>a = 991, b = 981</math> korral. Eukleidese algoritmi valemitel on kuju : <math>991 = \boldsymbol{981} \cdot 1 + 10,</math> : <math>\boldsymbol{981} = 10 \cdot 98 + 1,</math> : <math>10 = 1 \cdot 10.</math> Seega SÜT<math>(991, 981) = 1.</math> Nendest valemitest saame: : <math>10 = \boldsymbol{991} - 1 \cdot \boldsymbol{981},</math> : <math>1 = \boldsymbol{981} - 10 \cdot 98 = \boldsymbol{981} - 98 \cdot (\boldsymbol{991} - \boldsymbol{981}) = 99 \cdot \boldsymbol{981} - 98 \cdot \boldsymbol{991}.</math> Bézout' samasusel on seega kuju : <math>1 = 99 \cdot \boldsymbol{981} - 98 \cdot \boldsymbol{991}.</math> === Kordajate arvutamine ahelmurdude abil === Võrrandi <math>a x + b y = d </math> arvutamise alternatiivne (ekvivalentne) viis kasutab [[ahelmurd]]e. Jagame võrrandi mõlemad pooled SÜT-iga: <math>a_1 x + b_1 y = 1</math>. Edasi arendame murru <math>\frac{|a_1|}{|b_1|}</math> ahelmurruks ja arvutame [[lähismurrud]] <math>\frac{p_k}{q_k}</math>. Neist viimane (<math>n</math>-is) võrdub <math>\frac{|a_1|}{|b_1|}</math> ning on eelmisega seotud tavalise seosega: : <math>p_n q_{n-1} - q_n p_{n-1} = (-1)^{n-1}.</math> Asetame sellesse valemisse <math>p_n = a_1; q_n = b_1</math> ja korrutame mõlemad pooled arvuga <math>d</math>, saame : <math>a q_{n-1} - b p_{n-1} = \pm d.</math> [[Märk (matemaatika)|Märgi]] täpsusega on see Bézout' samasus, sellepärast annab eelviimane lähismurd <math>\frac{p_{n-1}}{q_{n-1}}</math> lahendi [[absoluutväärtus]]ed: <math>|x|</math> on selle murru [[nimetaja]] ning <math>|y|</math> on selle [[lugeja]]. Jääb üle leida arvude <math>x, y</math> märk, lähtudes algsest võrrandist; selleks piisab, kui leida viimased numbrid korrutistes <math>|ax|, |by|</math><ref name=SUSH>Сушкевич А. К. ''Теория чисел. Элементарный курс'', Харьков: Изд-во Харьковского университета 1954, lk 49—51.</ref>. ===Minimaalsed kordajate paarid=== Eelmises jaotises toodud algoritm ahelmurdude kaudu, nagu ka sellega ekvivalentne Eukleidese algoritm, annab tulemuseks paari <math>(x,y)</math>, mis rahuldab võrratusi : <math>|x| < \left|\frac{b}{d}\right|; \quad |y| < \left|\frac{a}{d}\right|.</math> See järeldub sellest, et nagu ülalpool näidatud, moodustavad murrud <math>\frac{|y|}{|x|}</math> ja <math>\frac{|a_1|}{|b_1|}</math> järjestikused [[lähismurrud]] ning järgmise murru lugeja ja nimetaja on alati suuremad kui eelmise omad<ref name=SUSH/><ref>Хинчин А. Я. ''Цепные дроби'', 3. trükk, М.: ГИФМЛ 1961, lk 11—12.</ref>. Lühiduse mõttes võib niisugust paari nimetada ''minimaalseks'', selliseid paare on alati kaks. Näide. Olgu <math>a = 12, b = 42.</math> SÜT(12, 42) = 6. Järgnevas ära toodud mõned Bézout' kordajate paaride nimekirja elemendid, kusjuures minimaalsed paarid on välja toodud punasega: : <math> \begin{alignat}{3} &\dots \\ &12 \times &\color{blue}{-10} &{}+ 42 \times &\color{blue}{3} &{}= 6 \\ &12 \times &\color{red}{-3} &{}+ 42 \times &\color{red}{1} &{}= 6 \\ &12 \times &\color{red}{4} &{}+ 42 \times &\color{red}{-1} &{}= 6 \\ &12 \times &\color{blue}{11} &{}+ 42 \times &\color{blue}{-3} &{}= 6 \\ &12 \times &\color{blue}{18} &{}+ 42 \times &\color{blue}{-5} &{}= 6 \\ &\dots \end{alignat} </math> ==Järeldused== Kui arvud <math>a, b</math> on [[ühismõõduta arvud|ühismõõduta]], siis võrrandil : <math>ax + by = 1</math> on täisarvulisi lahendeid<ref>Хассе 1953: 33.</ref> See oluline fakt hõlbustab esimest järku [[diofantiline võrrand|diofantiliste võrrandite]] lahendamist. SÜT<math>(a, b)</math> on vähim naturaalarv, mida saab esitada arvude <math>a</math> ja <math>b</math> täisarvuliste kordajatega lineaarkombinatsioonina<ref>Фаддеев Д. К. ''Лекции по алгебре. Учебное пособие для вузов'', Наука 1984, lk 9.</ref>. Täisarvuliste kordajatega lineaarkombinatsioonide hulk <math>\{ax + by\}</math> langeb kokku arvu SÜT<math>(a,b)</math> [[kordne|kordsete]] hulgaga<ref name=brill>[https://brilliant.org/wiki/bezouts-identity/ Bezout's identity], brilliant.org.</ref>. ==Rakendused== Bézout' lemmal on matemaatikas ja eriti arvuteoorias põhjapanev tähtsus. Nii näiteks saab sellest tuletada [[Eukleidese lemma]], millest järeldub [[algteguriteks lahutus]]e ühesus. Ka [[Hiina jäägiklassiteoreem]] järeldub Bézout' lemmast. [[Linearne diofantiline võrrand|Lineaarsete diofantiliste võrrandite]] korral annab Bézout' lemma nende lahenduvuse kriteeriumi. Bézout' lemmat kasutatakse ka [[kongruents (arvuteooria)|kongruents]]ide lahendamisel. === Esimese astme diofantiliste võrrandite lahendamine=== Vaatleme [[diofantiline võrrand|diofantiliste võrrandite]] kujul : <math>ax + by = c</math> täisarvuliste lahendite leidmist. Täistame <math>d = {}</math>SÜT<math>(a, b).</math> On ilmne, et võrrandil on täisarvulisi lahendeid ainult juhul, kui <math>c</math> jagub arvuga <math>d</math>. Eeldame, et see tingimus on täidetud, ja leiame ühega ülaltoodud algoritmidest Bézout' kordajad <math>x, y</math>: : <math>ax + by = d.</math> Siis on algse võrrandi lahendiks paar <math>c_1 x, c_1 y</math>, kus <math>c_1 = c / d</math>. === Esimese astme kongruentside lahendamine === Esimese astme [[kongruents (arvuteooria)|kongruents]]i : <math>ax \equiv b \pmod m</math> lahendamiseks piisab selle teisendamisest kujule<ref name=brill/> : <math>ax + my = b.</math> Praktilise tähtsusega erijuht on [[pöördelement|pöördelemendi]] leidmine [[jäägiklassiring]]is, s.o kongruentsi : <math>ax \equiv 1 \pmod m</math> lahendamine. ==Üldistused== Lemmat saab üldistada enamale kui kahele täisarvule: kui <math>a_1, \dotsc, a_n</math> on täisarvud, mis ei võrdu kõik nulliga, siis leiduvad täisarvulised kordajad <math>s_1, \dotsc, s_n</math> nii, et : <math>s_1 a_1 + \dotsb + s_n a_n = </math> SÜT<math>(a_1,\dotsc,a_n)</math>. [[Integriteetkond]]i, kus Bézout' lemma kehtib, nimetatakse [[Bézout' ring]]ideks. Nende seas on [[Gaussi täisarvud]]e ring. Bézout' lemma kehtib igas [[peaideaaliring]]is, isegi ühes mittekommutatiivses ringis ([[Hurwitzi kvaternioonid]]). Lemma kehtib [[Eukleidese ring]]ides. Peaideaaliringid on [[integriteetkond|integriteetkonnad]], milles iga ideaal on peaideaal. Seal leidub ringi elementide ''a'' ja ''b'' korral alati element ''c'' nii, et ideaal ''aR+bR'' on peaideaal ''cR''. Element ''c'' on siis ühelt poolt elementide ''a'' ja ''b'' ühine jagaja ning teiselt poolt ''a'' ja ''b'' lineaarkombinatsioon. Peaideaaliringides kehtib Bézout' lemma seetõttu otsekui definitsiooni kohaselt, kui võtta elementi ''c'' kui ''a'' ja ''b'' suurimat ühistegurit. Näide. Formuleering (ühe muutuja) [[polünoomide ring]]i korral: :Olgu <math>\left(P_i\right)_{i\in I}</math> mingi polünoomide pere, kusjuures need ei võrdu kõik nulliga. Tähistame tähega <math>\Delta</math> nende suurima ühisteguri. Siis leidub polünoomide pere <math>\left(A_i\right)_{i\in I}</math> nii, et kehtib seos: : <math>\Delta = \sum_{i\in I} A_iP_i</math>. Kahe ühe muutuja polünoomi Bézout' kordajad saab arvutada analoogselt täisarvude juhtumiga ([[laiendatud Eukleidese algoritm]]i abil) <ref>Коблиц Н. ''Курс теории чисел и криптографии'', М.: Научное изд-во ТВП 2001, lk 19, ISBN 5-94057-103-4.</ref>. Kahe polünoomi ühised juured on ka nende suurima ühisteguri juured, sellepärast järeldub Bézout' lemmast ja [[algebra põhiteoreem]]ist järgmine tulemus: :Olgu antud polünoomid <math>f(x)</math> ja <math>g(x)</math> kordajatega mingis korpuses. Siis polünoomid <math>a(x)</math> ja <math>b(x)</math> nii, et <math>af + bg = 1</math>, leiduvad siis ja ainult siis, kui polünoomidel <math>f(x)</math> ja <math>g(x)</math> ei ole ühiseid juuri mitte üheski algebraliselt kinnises korpuses (viimaseks võetakse tavaliselt [[kompleksarvude korpus]]). Selle tulemuse üldistus kui tahes paljudele pölünoomidele ja tundmatutele on [[Hilberti teoreem nullkohtadest]]. ==Ajalugu== Selle tulemuse avaldas esimesena 1624. aastal [[Claude-Gaspard Bachet de Méziriac]] [[ühisteguriteta arvud]]e kohta<ref>Математика XVII столетия. – [[Adolf Juškevitš|А.&nbsp;П.&nbsp;Юшкевич]] (toim). ''История математики'', 3 kd, М.: Наука 1970, kd II, lk 75.</ref>. Bаchet' formuleering on järgmine: "Antud on kaks ühisteguriteta arvu, leidke kummagi vähim kordne, mis ületab ühe võrra teise kordset"<ref>Problèmes plaisants et délectables. – Claude Gaspard Bachet, sieur de Méziriac. ''Problemes plaisans, qui se font par nombres'', 2. trükk, Lyons: Pierre Rigaud & Associates 1624, lk 18—33.</ref>. Ülesande lahendamiseks kasutas Bachet [[Eukleidese algoritm]]i.<ref name=Seiler>Wolfgang K. Seiler. ''[http://hilbert.math.uni-mannheim.de/~seiler/ZT18/zahlen18.pdf Zahlentheorie]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}'', loengukonspekt, Uni Mannheim, 2018</ref> [[Étienne Bézout]] oma neljaköitelises "Matemaatikakursuses" (''Cours de Mathematiques a l'usage des Gardes du Pavillon et de la Marine'', kd 3, 1766) üldistas teoreemi, laiendades selle suvalistele arvupaaridele ning ka [[polünoom]]idele.<ref name=Seiler /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Eric W. Weisstein]]. [https://mathworld.wolfram.com/BezoutsIdentity.html Bezout’s Identity], [[MathWorld]] *[https://wims.univ-cotedazur.fr/wims/wims.cgi?module=tool/arithmetic/bezout.en Bézout' kordajate kalkulaator] * [https://math.dartmouth.edu/archive/m25f11/public_html/notes/class4.pdf Bezout’s Identity] * [http://public.csusm.edu/aitken_html/m422/Handout1.pdf Bezout’s identity, Euclidean algorithm] [[Kategooria:Arvuteooria]] 3105so6w15q2ta16i4nzq7swf0zgvyy Coolbet 0 687543 7217339 7217290 2026-08-18T13:16:29Z Kruusamägi 1530 7217339 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}}{{Ettevõte | nimi = Coolbet | logo = https://www.coolbet.com/assets/images/logo/coolbet.svg | asutaja = Jan Svendsen | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | emafirma = GAN Limited | kodulehekülg = https://www.coolbet.com/ | asutamisaeg = 2015 | teenused = internetipõhised hasartmängud ja spordiennustus }} '''Coolbet''' on 2015. aastal Eestis asutatud internetipõhine [[hasartmäng]]u ja spordiennustuplatform. Ettevõte pakub [[spordiennus]]t, [[internetikasiino]] mänge ja ''live'' kasiino mänge.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Coolbet 2026 Company Profile: Valuation, Investors, Acquisition {{!}} PitchBook |url=https://pitchbook.com/profiles/company/235386-64 |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=pitchbook.com |keel=en}}</ref> Coolbeti peakontor asub Tallinnas. Eestis tegutseb Coolbet ettevõtte StayCool OÜ kaudu ning omab hasartmängude korraldamiseks vajalikke tegevuslubasid ja korralduslubasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seaduslike hasartmängukorraldajate nimekiri {{!}} Maksu- ja Tolliamet |url=https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/hasartmangukorraldajale/seaduslike-hasartmangukorraldajate |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=www.emta.ee |keel=et}}</ref> Coolbet tegutseb mitmel Euroopa ja Ladina-Ameerika turul ning Kanadas. Ettevõte on oma tegevuse jooksul sõlminud sponsor- ja koostöölepinguid mitme spordiorganisatsiooni ja sportlasega. == Ajalugu == Coolbeti asutas 2015. aastal Tallinnas norrakas Jan Svendsen.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestis arendatud kasiinofirma müüdi enam kui 100 miljoni eest ameeriklastele |url=https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120537096/eestis-arendatud-kasiinofirma-muudi-enam-kui-100-miljoni-eest-ameeriklastele |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Geenius DigiPRO |keel=et}}</ref> 2020. aasta novembris teatas Ameerika Ühendriikide hasartmängutehnoloogia ettevõte GAN Limited kokkuleppest Coolbeti omandamiseks 149,1 miljoni euro eest.<ref name="eestimaise">{{Netiviide |pealkiri=Eestimaise spordiennustusfirma Coolbet töötajad teenivad firma müügitehinguga miljoneid |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91710349/eestimaise-spordiennustusfirma-coolbet-tootajad-teenivad-firma-muugitehinguga-miljoneid |vaadatud=2025-01-16 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> Tehing viidi lõpule 2021. aasta jaanuaris. 2021. aastal sõlmis Sega Sammy Creation lepingu GAN Limitedi omandamiseks. GAN Limitedi omandamine viidi lõpule 2025. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=Nov 16, 2020 |pealkiri=GAN Limited Announced Agreement to Acquire Coolbet |url=https://www.businesswire.com/news/home/20201116005989/en/GAN-Limited-Announced-Agreement-to-Acquire-Coolbet}}</ref> === Sponsorlus === Coolbet on teinud koostööd mitme Eesti spordiorganisatsiooni ja sportlasega. Ettevõte on olnud [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] suurtoetaja ning [[Pärnu JK Vaprus]]e peatoetaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EJLi suurtoetaja pikendas koostöölepingut Vaprusega ja filmib |url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/ejli-suurtoetaja-pikendas-koostoolepingut-vaprusega-ja-filmib-n18355 |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=jalgpall.ee |keel=et}}</ref> Coolbet on olnud ka Keila korvpallimeeskonna nimisponsor.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Keila municipality involved in spat between heads of town's two basketball teams |url=https://news.err.ee/1609430476/keila-municipality-involved-in-spat-between-heads-of-town-s-two-basketball-teams |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> 2024. aastal alustas ettevõte koostööd vigursuusataja [[Kelly Sildaru]]ga.<ref>[https://www.coolbet.com/et/blogi/coolbet-alustas-koostood-kelly-sildaruga Coolbet alustas koostööd Kelly Sildaruga!] coolbet.com</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.coolbet.com/et/sport/recommendations Coolbeti koduleht] [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Hasartmängud Eestis]] bgp6mzwdopz2hwvsf0k9d99qkbmwrat Mac Davis 0 687612 7217786 6801672 2026-08-19T09:28:45Z Kuriuss 38125 7217786 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mac Davis.jpg|pisi|Mac Davis (2010)]] '''Morris Mac Davis''' ([[21. jaanuar]] [[1942]] [[Lubbock]], [[Texas]] – [[29. september]] [[2020]] [[Nashville]], [[Tennessee]]) oli USA kantrilaulja ja laulukirjutaja. Ta alustas karjääri laulukirjutajana. Ta kirjutas [[Elvis Presley]]le sellised laulud nagu "[[Memories]]", "[[In the Ghetto]]", "[[Don't Cry Daddy]]" ja "[[A Little Less Conversation]]". Ta kirjutas laule ka [[Glen Campbell]]ile, [[Kenny Rogers]]ile ja [[Bobby Goldsboro]]le. 1970. aastatel hakkas Davis esinema lauljana. Tema debüütalbum "Song Painter" ilmus 1970. aastal. Tippaastateks kujunesid 1970–1986, mil ta andis välja 18 stuudioalbumit. Tal oli sel ajal arvukalt kantrihitte, millest mitmed jõudsid ka USA singlite edetabelisse [[Billboard Hot 100]]. Davise suurim hitt oli "Baby, Don't Get Hooked on Me", mis oli 1972. aastal edetabelis Hot 100 kolm nädalat esikohal. Tema teised tuntumad laulud olid "One Hell of a Woman" (1974), "Stop and Smell the Roses" (1974) ja "It's Hard to Be Humble" (1980). Ta mängis ka mitmes filmis ning telesaadetes ja -sarjades. Aastatel 1974–1976 oli ta [[NBC]]-s oma telesaade "The Mac Davis Show".<ref>[https://www.rollingstone.com/music/music-country/mac-davis-elvis-presley-dead-obit-1067998/ "Mac Davis, Country Singer and Elvis Presley Songwriter, Dead at 78"]. [[Rolling Stone]]. 30.9.2020. Vaadatud 2.10.2020</ref> 2006. aastal võeti ta laulukirjutajate kuulsuste halli (''[[Songwriters Hall of Fame]]'') liikmeks. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Davis, Mac}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kantrilauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 0l3j1zakyhmzs30s740vhaikcz340u1 Rhonda Fleming 0 688040 7217431 6844553 2026-08-18T17:45:34Z Andreas003 7485 7217431 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rhonda_Fleming_-_publicity.JPG|pisi|Rhonda Fleming (arvatavasti 1950. aastatel)]] [[File:Lang Jeffries with Rhonda Fleming, 1960.jpg|pisi|Rhonda Fleming 1960. aastal koos oma kolmanda abikaasa, näitleja [[Lang Jeffries]]iga]] '''Rhonda Fleming''' (sündinud '''Marilyn Louis'''; [[10. august]] [[1923]] [[Los Angeles]], [[California]] – [[14. oktoober]] [[2020]] [[Santa Monica]], [[California]]) oli USA filmi- ja seriaalinäitleja. Ta mängis enam kui 40 mängufilmis, peamiselt 1940. ja 1950. aastatel. Ta oli üks oma aja glamuursemaid näitlejaid, keda hüüti [[Technicolor]]i kuningannaks.<ref name="mysticgames">[http://www.mysticgames.com/famouspeople/RhondaFleming.htm Rhonda Fleming]. mysticgames.com. Vaadatud 26.1.2025</ref> Tema esimene suurem roll oli [[Alfred Hitchcock]]i põnevusfilmis "[[Nõiutud (film 1945)|Nõiutud]]" ("Spellbound"; 1945). Aasta hiljem mängis ta [[Robert Siodmak]]i põnevusfilmis "[[Keerdtrepp]]" ("The Spiral Staircase"). 1949. aastal mängis ta koos [[Bing Crosby]]ga peaosas filmis "[[A Connecticut Yankee in King Arthur's Court]]". 1953. aastal kehastas ta filmis "[[Serpent of the Nile]]" [[Kleopatra]]t. 1956. aastal mängis ta [[Dana Andrews]]i kõrval naispeaosa [[Fritz Lang]]i lavastatud ''[[film noir]]''{{'}}is "[[Kui linn magab]]" ("While the City Sleeps"; 1956). 1957. aastal mängis ta [[John Sturges]]i lavastatud [[vestern]]is "[[Tulevahetus OK Corralis]]" ("Gunfight at the O.K. Corral") [[Burt Lancaster]]i ja [[Kirk Douglas]]e kõrval naispeaosa.<ref name="mysticgames"/> Pärast 1960. aastaid mängis ta filmides veel vaid paar korda. Viimase filmirolli tegi ta 1990. aastal lühifilmis "Waiting for the Wind". Pärast aktiivse näitlejakarjääri lõppu töötas Fleming heategevusorganisatsioonides, eriti [[vähiravi]] valdkonnas. 1991. aastal asutas ta koos oma viienda abikaasa Ted Manniga [[California Ülikool Los Angeleses|Los Angelese California Ülikooli]] meditsiinikeskuses naistekliiniku.<ref name="mysticgames"/> 1960. aastal sai ta [[Hollywoodi kuulsuste allee]]le omanimelise tähe.<ref>[https://walkoffame.com/rhonda-fleming/ Rhonda Fleming]. walkoffame.com. Vaadatud 26.1.2025</ref> Fleming oli abielus kokku kuus korda ja tal oli üks laps. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * {{imdb}} {{JÄRJESTA:Fleming, Rhonda}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 343zdupxa45x7twlny0uavqo6ifdl6g Atchisson AA-12 0 689400 7217527 7135476 2026-08-18T20:55:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217527 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Atchisson AA-12 | pilt = AA-12.jpg | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[lahinguhaavlipüss]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = 1972 | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 5,2 kg | pikkus = 966–991 mm | detaili_pikkus = 457 mm | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = 300 lasku/min | algkiirus = 350 m/s | laskeulatus = 100 m | max_laskeulatus = 200 m | söötur = 8-lasuline [[lehtsalv]] või 30-lasuline [[trummsalv]] | sihikud = }} '''Atchisson AA-12''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[lahinguhaavlipüss]]. See on [[automaattulirelv|täisautomaatne]] ning selle konstrueeris 1972. aastal Maxwell Atchisson. Atchisson pani kokku paar AA-12 prototüüpi, hiljem tegeles selle arendamisega ettevõte Military Police Systems, Inc., mis 2005. aastal arendas välja uue mudeli.<ref>{{cite web | last=Pike | first=Travis | title=The AA-12: The Full Auto Shotgun From The Future | website=SOFREP | date=2021-07-10 | url=https://sofrep.com/gear/the-aa-12-the-full-auto-shotgun-from-the-future/ | access-date=2023-04-09}}</ref> AA-12 disaini eeskujul on konstrueeritud näiteks relv [[USAS-12]]. Kuigi sellel on ainult täisautomaatne tulerežiim, on laskekiirus vaid 300 lasku minutis ehk lühikeste päästikulevajutustega on võimalik teha üksiklaske. Kasutab kas 8-lasulist [[lehtsalv]]e või 20-lasulist [[trummsalv]]e. 2004. aastal pakuti AA-12 [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|Ameerika Ühendriikide merejalaväele]], kuid ei jõutud kokkuleppeni.<ref>{{cite web|first=Logan|last=Metesh|date=29 January 2019|title=The AA-12 Automatic Shotgun|website=High Caliber History|url=https://www.highcaliberhistory.com/post/the-aa-12-automatic-shotgun|access-date=2020-10-20|archive-date=2021-11-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20211107230944/https://www.highcaliberhistory.com/post/the-aa-12-automatic-shotgun|url-status=dead}}</ref> ==Vaata ka== * [[Armsel Striker]] * [[Haavlipüsside loend]] * [[Pancor Jackhammer]] * [[Saiga-12]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] [[Kategooria:Automaattulirelvad]] t3c17emnweelq55svn5dzk6oomidfj4 Andrus Lipand 0 689684 7217391 6884046 2026-08-18T15:48:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217391 wikitext text/x-wiki '''Andrus Lipand''' ([[3. juuni]] [[1939]] – [[4. jaanuar]] [[2023]]) oli eesti neuroloog, meditsiinitegelane, õppejõud ja riigiametnik. == Elulugu == Ta lõpetas 1957. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] ja 1964. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna. Lipand oli alates 1964. aastast [[Põlva Haigla|Põlva Rajooni Keskhaigla]] neuroloog (ka peaarsti asetäitja ravi alal), läbis aastatel 1969–1971 [[Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik|Tartu Maarjamõisa Haigla närvikliinikus]] kliinilise ordinatuuri, oli 1971–1981 Põlva Haigla peaneuroloog ja peaarsti asetäitja ravi alal, 1981–1986 [[Eesti NSV Tervishoiuministeerium|Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi]] Ravi-Profülaktilise Abi Valitsuse juhataja asetäitja, 1986–1992 [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi]] ravikeskuse arst ja närviosakonna juhataja, 1993–2007 [[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi]] rahvatervise osakonna peaspetsialist ja büroo juhataja, 2007–2018 [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool|Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli]] tervisedenduse õppejõud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestis sureb suitsetamisse aastas 2000 inimest |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50816084/eestis-sureb-suitsetamisse-aastas-2000-inimest |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Andrus Lipand 70 |url=https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10557/5743}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Andrus Lipand CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Andrus_Lipand |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Koit 26 veebruar 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=koit19740226.2.13&srpos=5&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22andrus+lipand%22------------ |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Andrus Lipand 80 |url=https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/15427/10403/15386}}</ref> Lipand oli 1988. aastal [[Eesti Arstide Liit|Eesti Arstide Liidu]] taasasutaja, 1997. aastast Eesti Terviseedenduse Ühingu asutaja- ja auliige ning Tallinna osakonna juht, 1989–1993 Tallinna Arstide Liidu president, 1990–1993 Vabariigi Valitsuse esindaja WHO Tubaka Raamkonventsiooni väljatöötamise protsessis, 1998–2001 Eesti Terviseuuringu teadusnõukogu liige, 2000–2003 WHO koostööpartner tubaka tarbimise vähendamisel Balti riikides, 2005–2007 [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tervisevaldkonna regulatiivkomisjoni liige, 2005–2008 Euroopa Liidu suitsetamise ennetamise kampaania "HELP – For a Life Without Tobacco" elluviija Eestis, 1990–2003 programmi FinBalt Health Monitor tervisekäitumise uuringu rahvusvaheline koordinaator, [[Ühiskondliku Leppe Sihtasutus|Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse]] rahvatervise toimkonna aseesimees, 2001. aastast Sotsiaalministeeriumi meditsiiniterminoloogia komisjoni liige, 2009. aastast MTÜ Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koja asutaja- ja juhatuse liige, 2014. aastast Põhjamaade Alkoholi- ja Narkopoliitika Võrgustiku juhatuse liige, Eesti tervisepoliitika juhtkomitee, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõukogu, Põlistallinlaste Kogu ja Tallinna Tervisenõukogu liige. Tema hobideks olid filateelia, reisimine, fotograafia, laulmine, tennis ja helilooming. Teda on nimetatud Eesti terviseedenduse teerajajaks, ta on avaldanud mitmeid terviseteemalisi raamatuid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Persoonilugu - Andrus Lipand {{!}} Tallinna Tervishoiu Kõrgkool |url=https://www.ttk.ee/et/persoonilugu-andrus-lipand |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=www.ttk.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta Tervisedendaja |url=https://www.tervis.ee/tunnustamine/aasta-tervisedendaja/ |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=Tervis.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2025-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250226162627/https://www.tervis.ee/tunnustamine/aasta-tervisedendaja/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Suri Eesti terviseedenduse teerajaja Andrus Lipand |url=https://www.mu.ee/uudised/2023/01/09/suri-eesti-terviseedenduse-teerajaja-andrus-lipand |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=Meditsiiniuudised |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Terviseleht : hea olemise nädalaleht : ilmub aastast 1993 7 august 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=terviseleht20180807.2.6.5&srpos=23&e=-------et-25--1-byDA.rev,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22andrus+lipand%22------------ |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Tunnustus == * 2003 – WHO auhind pikaajalise ja aktiivse tegevuse tubakavastase võitluse eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andrus Lipand materdab suitsu |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50956046/andrus-lipand-materdab-suitsu |vaadatud=2025-02-26 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * 2004 – [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] * 2008 – Eesti Arstide Liidu aumärk * 2018 – [[Aasta terviseedendaja|Aasta tervisedendaja]] == Isiklikku == Tema isa oli õpetaja ja koolijuht [[Aleksis Kuusik]], vanaisa õpetaja [[Timotheus Kuusik]], ema laulja ja muusikapedagoog [[Ella Milanda Lipand]]. Ta oli abielus kõigepealt günekoloog [[Tiiu Lipand|Tiiu Lipandiga]] ning seejärel psühhiaatri ja terviseteadase [[Anu Kasmel|Anu Kasmeliga]], nende poeg on diplomaat [[Andre Lipand]].{{lisa viide}} == Viited == <references /> == Välislingid == * Leiu Mahnatsova. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=koit19790830.2.11.1&srpos=15&e=-------et-25--1-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22andrus+lipand%22------------ Aeg on läinud märkamatult] [[Koit (ajaleht)|Koit]], 30. august 1979 {{JÄRJESTA:Lipand, Andrus}} [[Kategooria:Eesti neuroloogid]] [[Kategooria:Eesti õppejõud]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2023]] 4zerq5e6qa9nbnrtmdu1a5tx83va6ly Bild Lilli 0 691792 7217615 7198781 2026-08-19T01:41:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217615 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bild-Lilli.jpg|pisi|Nukk Bild Lilli. ]] '''Bild Lilli''' oli Lääne-Saksamaal toodetud [[Moenukk|moenukkude]] sari, mille Greiner & Hausser GmbH tõi turule 12. augustil 1955 ja mida toodeti kuni 1964. aastani. Nuku kujundus põhines koomiksitegelasel Lillil, mille lõi Reinhard Beuthien kõmulehele [[Bild]]. Koomiks ilmus väljaandes aastatel 1952–1961.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Bild-Lilli – the first "Barbie" doll |url=https://bild-lilli.com/ |vaadatud=9. aprillil 2025 |väljaanne=Bild-Lillli}}</ref> Nukk oli valmistatud [[Polüstüreen|polüstüreenist]], teda oli kahes suuruses (30 ja 19 cm)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Bild-Lilli Production |url=https://bild-lilli.com/ |vaadatud=9. aprillil 2025 |väljaanne=Bild-Lilli}}</ref> ja ta kandis 1950. aastatele iseloomulikke rõivaid. Lilli nukku peetakse tänapäevase [[Barbie]] nuku eellaseks, sest just Lilli nuku eeskujul lõi Ruth Handler Barbie. Mattel omandas Bild Lilli õigused 1964. aastal ja Saksa nuku tootmine lõpetati.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Yaso |eesnimi=Lusapho |kuupäev=1.10.2023 |pealkiri=The Barbie doll has shaped the importance of intellectual property ownership: The famous Barbie doll case |url=https://www.derebus.org.za/the-barbie-doll-has-shaped-the-importance-of-intellectual-property-ownership-the-famous-barbie-doll-case/ |vaadatud=9. aprillil 2025 |väljaanne=De Rebus}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Bild Lilli Hong Kong clone.jpg|pisi|Hongkongis valmistatud Bild Lilli analoog ]] Esimene Lääne-Saksamaa tabloidi [[Bild]] number ilmus 24. juunil 1952 ning selle sai juba näha koomiksitegelast sekretär Lillit. Kõik algas sellest, et vahetult enne ajalehe trükkiminekut oli ühel leheküljel veel tühi nurgake ning selle täitmiseks paluti [[Illustreerija|illustraatoril]] midagi joonistada. Nii kohtusidki lugejad saleda ponisabasoengut kandva sekretäripreiliga, kes esimesel naljapildil on kujutatud ennustaja juures istuvana, juures tekst: "Kas te võiksite mulle selle suurt kasvu, ilusa ja rikka mehe nime öelda?" Sellest viimasel hetkel enne trükki minekut joonistatud pildist sai pildiseeria, mis ilmus ajalehes Bild kuni aastani 1961.<ref name="from-comic">{{Netiviide |kuupäev=4.08.2018 |pealkiri=From comic strip darling to superstar |url=https://www.axelspringer.com/en/inside/from-comic-strip-darling-to-superstar |vaadatud=9. aprillil 2025 |väljaanne=Axel Springer}}</ref> Koomiks kujunes kohe väga menukaks. Lilli oli ninakas ja flirtiv. Näiteks kui [[politseinik]] ütleb talle, et bikiinides ei tohi tänaval käia, ütleb Lilli: "Arusaadav. Kumma osa ma ära võtan, kas ülemise või alumise?" Koomiksi Lilli oli enesekindel, julge ja teenis ise enda ülalpidamiseks raha, paljud tüdrukud ja naised soovisid ola nagu Lilli. Lillist ilmus 1957. aastal Saksamaal film "Lilli – tüdruk suurlinnast" (sks k ''Lilli – ein Mädchen aus der Grossstadt''). == Nukk Lilli == 1953. aastal tellis ajaleht Bild Max Weissbrodtilt mänguasjaettevõttes O&M Hausser Lilli nuku [[Prototüüp|prototüübi]] ning 1955. aastal tuli Lili nukk ametlikult müüki. Esimesel Lillil oli [[Plastid|plastikust]] keha, käsitsi värvitud nägu, tema kingad olid otse jala külge valatud. See on ka põhiline detail, mille abil Lillit varasest Barbiest eristada – Barbie nukkudel on jalast ära käivad kingad.<ref name="ReferenceA">{{Netiviide |kuupäev=4.08.2019 |pealkiri=From comic strip darling to superstar |url=https://www.axelspringer.com/en/inside/from-comic-strip-darling-to-superstar |vaadatud=9. aprillil 2025 |väljaanne=Axel Springer}}</ref> Nuku jaoks oli spetsiaalne metallvardaga tugi – nuku sai selle toe külge sättida, sest tal oli jalas väike auguke, mille suurus sobis toe varda suurusega. (Hiljem anti Barbie nukud välja samasuguse toeauguga jalas.)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Bild-Lilli Production |url=https://bild-lilli.com/ |vaadatud=9. aprillil 2025 |väljaanne=Bild Lilli}}</ref> Nukku oli kahes suuruses – 30 ja 19 sentimeetrit – ning aastate jooksul anti Lilli jaoks välja rohkem kui 150 erinevat kostüümi alustades bikiinidest ja lõpetades karvase kasukaga. Lilli oli ääretult populaarne ning sama palju, kui teda armastati, temast ka räägiti. Talle heideti näiteks ette liigset [[Provokatiivsus|provokatiivsust]].<ref name="from-comic" /> Nukuriiete eripäraks old spetsiaalsed PRYM trukid (plastiktrukid), mis olid tellitud ekstra Lillit tootva ettevõtte tarbeks. Trukid värviti vastavalt kostüümide värvile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=PRYM snaps |url=https://bild-lilli.com/ |vaadatud=9. aprillil 2025 |väljaanne=Bid Lilli}}</ref> Iga nukk oli pakitud eraldi plastkarpi, nukuga oli kaasas nukutugi ja ajaleht Bild.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Bild-Lilli Accessories: Mini Bild newspaper |url=https://bild-lilli.com/bild-lilli-accessories.php |vaadatud=9. aprillil 2025 |väljaanne=Bild Lilli |arhiivimisaeg=2025-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250114110448/https://bild-lilli.com/bild-lilli-accessories.php |url-olek=ei tööta }}</ref> == Lilli ja Barbie == Ühel puhkusereisil Euroopasse ostis Ameerika ärinaine Ruth Handler oma tütre Barbara jaoks kolm Lilli nukku. Talle meeldis täiskasvanud naist kujutav nukk ning talle meeldis idee, et pea, käed ja jalad on eemaldatavad ning et nukul on valik riideid. 1959. aastal demonstreeris firma Mattel New Yorgi mänguasjamessil enda nukku, kellele oli pandud nimeks Barbie. Mõne aasta pärast anti välja poissnukk Ken.<ref name="ReferenceA" /> Mattel omandas Lilli õigused 1964. aastal, mille järel lõpetati kõikide selle karakteriga seotud toodete valmistamine ning edaspidi oli turul vaid [[Barbie]]. == Lilli koopiad == Populaarset Lillit toodeti ka võltsingutena, põhiliselt [[Hongkong|Hongkongis]]. Nukkudel ei olnud nii kvaliteetne lõppviimistlus kui originaalnukkudel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Bild-Lilli Clones: Lilli Lalka |url=https://bild-lilli.com/lillilalka.php |vaadatud=9. aprillil 2025 |väljaanne=Bild Lilli |arhiivimisaeg=2025-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250114123131/https://bild-lilli.com/lillilalka.php |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == [[Kategooria:Nukud]] cbu3tspdglbcld05y4ayur9yc62ehl9 Arheomalakoloogia 0 695417 7217456 7048018 2026-08-18T18:47:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217456 wikitext text/x-wiki '''Arheomalakoloogia''' on teadusharu, mis uurib arheoloogilises kontekstis säilinud [[Limused|limuseid]] ehk molluskeid. See valdkond ühendab omavahel [[arheoloogia]], [[bioloogia]] ja [[paleontoloogia]].<ref name="Nebelsick et al. 2018">Nebelsick, J. H., Drechsler, P., Albano, P. G. 2018. Archeomalacology of Dosariyah: Diversity, Taphonomy and Distribution of Gastropods and Bivalves. – Dosariyah: An Arabian Neolithic Coastal Community in the Central Gulf. Oxford: Archaeopress, 436-454.</ref> Tegemist on suhteliselt uue arheoloogia haruga. Molluskite jäänused nagu tigude kojad ja karpide karbipoolmed on kõige sagedamini esinevad selgrootute jäänused arheoloogilises materjalis.<ref name="Mayer 2005">Mayer, D. B.-Y. 2005. Archaeomalacology. Molluscs in former environmentsof human behaviour. – An Introduction to Archaeomalacology. Oxford: Oxbow Books, 1–4. </ref> <br> Eesti arheoloogias ei ole karpidele ja tigudele väga tähelepanu pööratud. Kesk- ja uusaegseid austrite karbipoolme leide käsitletakse millegipärast koos esemeleidudega, mitte loomsete jäänustena ning sellepärast ei jõua need tavaliselt zooarheoloogideni. Läänemere ainuke karbikuhil (ingl ''shell midden'') on leitud Lätist neoliitilisest Riņņukalnsist.<ref name="Lõugas 2018">Lõugas, L. 2018. Praktiline juhend arheoloogiliste loomsete jäänuste kogumiseks ja säilitamiseks. Tallinn: Arheoloogiakeskus MTÜ, 11.<br> https://web.archive.org/web/20250324202430/https://arheoloogia.ee/juhendid/Praktiline%20juhend%20arheoloogiliste%20loomsete.pdf</ref> ==Limused== Limused elavad nii merevees, magevees kui ka maa peal. Merevees leidub torbiklimuseid, soomuslimuseid, tigusid, karpe, lasnjalgseid ja peajalgseid. Magevees elavad teod ja karbid ning maismaal ainult teod. Arheoloogilistel väljakaevamistel leiab kõige enam teokarpe ja karbipoolmeid.<ref name="Mayer 2005" /> ==Milleks uurida? Limuste kasutamine.== Limuste uurimine annab meile väga mitmekülgset infot. Meil on võimalik saada teavet esiaja ja ajaloolise aja keskkonnatingimuste kohta, sest mõned liigid on klimaatiliste ja ökoloogiliste muutuste suhtes väga tundlikud ning elavad ainult teatud kohtades. Näiteks muutused hapniku isotoopide suhetes molluski kojas/karbis peegeldavad muutusi sademete mustris.<ref name="Mayer 2005" /> Inimesed on limuseid kasutanud toiduks juba paleoliitikumist alates, seega saame uurida inimeste toitumist või ka kaubandussuhteid.<ref name="ICZA"> International Council for Archaeozoology. <br> https://www.alexandriaarchive.org/icaz/workshell</ref> Teatud liiki limuste kodadest on võimalik eraldada värvainet, millega sai tekstiile värvida.<ref name="Mayer 2005" /> Molluskite karpe on kasutatud kaunistustena ning juba noorema paleoliitikumi ajast on maailmas märke karpide süstemaatilisest kogumisest. Neist valmistati ripatseid, helmeid, amulette, käevõrusid ning karpe on isegi valuutana kasutatud.<ref name="Mayer 2005" /> On võimalik, et ''Cypraeidae'' perekonda kuuluvaid kaurikarpe (''cowries'') võidi rauaajal rahana kasutada, kuna need on vastupidavad ja ilusad läikivad. Iisraeli rauaaegsetes asulates on need tavalised leiud. Neid karpe on seostatud ka viljakuse, sünni ning elu ja hauataguse eluga.<ref name="Ktalav et al. 2010">Ktalav, I., Borowski, O. 2010. Molluscs from Iron Age Tel Halif.<br> https://www.researchgate.net/publication/272250859_Molluscs_from_Iron_Age_Tel_Halif</ref> <br> Neoliitikumi ajal kasutasid lõuna [[Levant|Levanti]] piirkonna kütid-korilased laialdaselt merekarpe, mida saadi Vahemerest ja Punasest merest. Ka seal leidub teiste karbileidude hulgas palju kaurikarpe ning neid on pandud kaasa hauapanustena.<ref name="Abu-Laban 2014">Abu-Laban, A. 2014. The use of marine mollusc shells at the Neolithic site Shkarat Msaied, Jordan. – Archaeomalacology: Shells in the Archaeological Record. Oxford:Archaeopress, 9–17.<br> </ref> Karpidest ja kodadest on toodetud lupja. Karbipuru sai kasutada savinõude ja telliste savimassi koostises, et need oleksid vastupidavamad.<ref name="Lõugas 2018" /> Ilmselgelt on väga palju molluskite jäänuseid sattunud pinnakihtidesse looduslikul viisil. Inimtegevusega seotud karpe võib olla keeruline eristada looduslikest ning selleks on põhjalikult vaja tunda nende tafonoomiat. Inimtekkelisi jälgi võib põhjustada karpide avamine või keetmine, augustamine ja kaunistamine.<ref name="Nebelsick et al. 2018" />. ==Viited== [[Kategooria:Malakoloogia]] [[Kategooria:Paleontoloogia]] p6cgg6afg2abip23cuc1l15inq5lrl9 Andreas Willebrand 0 700726 7217373 6968793 2026-08-18T15:01:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217373 wikitext text/x-wiki '''Andreas Willebrand''' ([[7. juuli]] [[1652]] Tallinn, Rootsi kuningriik – [[22. detsember]] [[1737]] Riia, Venemaa keisririik) oli Liivimaa vaimulik. Andreas Willebrand sündis 1652. aastal Tallinnas, [[Mecklenburg]]ist pärit [[Tallinna Niguliste kogudus]]e vaimuliku Matthäus Wilbranti (Willebrand) (ca. 1620–1657<ref>{{BBLD|GND1202437850|Wilbrant (Willebrand), Matthäus (-1657)}}</ref>) ja Dorothea (sünd. Stampehl) peres, isa suri 1657. aastal katku. Andreas Willebrand õppis [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi]], [[Wittenbergi Ülikool|Wittenbergi]], [[Jena ülikool|Jena]] ja [[Helmstedti Ülikool]]is, 1677. aastal sai [[magistrikraad]]i Wittenbergi ülikoolis. 1680. aastast oli ta [[Tartu Jaani kogudus|Tartu Jaani saksa kogudus]]e diakon, 1690. aastast kompastor, 1698–1704 Tartu Jaani saksa koguduse pastor. [[Tartu piiramine (1704)|Tartu vallutamise]] järel [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]] vene vägede poolt siirdus Riiga. 1711–1720 oli ta [[Riia toomkirik]]u saksa koguduse vaimulik, 1720–1736 Riia toomkoguduse pastor, 1736–1737 [[Riia Püha Peetri kirik]]u ülempastor<ref>{{BBLD|GND133351750|Willebrand, Andreas (1652-1737)}}</ref><ref>[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. [https://web.archive.org/web/20251224015531/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], seite 99-102</ref> Suri [[1737]]. aastal Riias. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Carl Eduard Napiersky]], Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/15768982-e1fe-427f-82c0-9bcec1f22cf8/content III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852)], seite 99-102 {{JÄRJESTA:Willebrand, Andreas}} [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Riia Püha Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Läti luterlike koguduste vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1652]] [[Kategooria:Surnud 1737]] hf1wf5glkpn68q78p4pdlke2cqwybh0 Alisa Vainio 0 701068 7217491 7217101 2026-08-18T19:27:27Z Miskeskus 235641 7217491 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kalevan Kisat 2018 - Women's 5000 m - Alisa Vainio 4.jpg|pisi|Alisa Vainio 2018. aasta Soome kergejõustiku meistrivõistlustel]] '''Alisa Pauliina Vainio''' (sündinud [[16. november|16. novembril]] [[1997]] [[Lappeenranta]]s) on [[Soome]] [[Pikamaajooksud|pikamaajooksja]]. Ta on [[Maraton|maratonijooksu]] Euroopa meister (2026). Ta võitis 2015. aasta Euroopa kergejõustiku juunioride meistrivõistlustel [[3000 meetri takistusjooks|3000 m takistusjooksus]] pronksmedali. Ta on tulnud Soome meistriks [[10 000 meetri jooks|10 000 m jooksus]] (2015 ja 2018) ning maratonijooksus (2018). Vainiol on ka kaks maailmameistrivõistluste pronksmedalit [[jääpall]]is ([[Irkutsk]]is 2012 ja Lappeenrantas 2014). 2015. aasta septembris jooksis Vainio oma esimese maratoni ajaga 2:33.24, mis jäi alla [[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio de Janeiro olümpiamängude]] ajapiirangu ja asetas ta Soome kõigi aegade edetabelis kuuendale kohale. Vainiol ei lubatud aga olümpiamaratonil osaleda, kuna ta oli liiga noor ega vastanud osavõtureeglitele. Tulemuseks on juunioride, s.o alla 20-aastaste, mitteametlik Euroopa rekord maratonis. See on ka Soome rekord alla 23-aastaste kategoorias ja mitteametlik rekord alla 20-aastaste kategoorias. 2015. aasta novembris nimetati Vainio Soome 10 000 meetri jooksu võistkonda [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel]]. Mai lõpus teatas ta aga, et ei osale Euroopa meistrivõistlustel. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s saavutas Vainio eriti kõrge temperatuuriga ja niisketes oludes joostud maratonil 26. koha ajaga 2:56.30. Jooksu ajal kannatas ta vedelikupuuduse all ning pärast finišijoone ületamist tuli talle anda esmaabi. 2022. aastal jooksis Vainio viis maratoni ja kolmel parandas oma rekordit. Veebruaris [[Sevilla]] maratonil parandas ta oma seitsme aasta tagust rekordit ajaga 2:30.22. Aprillis [[Rotterdam]]is jooksis ta uue rekordi ajaga 2:29.53. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene|Eugene'is]] oli Vainio maratonis 16. kohal ajaga 2:30.29. Ta loobus [[München]]is toimunud [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]] maratonist ja võitis Soome poolmaratoni 2022. aasta meistrivõistlustel. Detsembris [[Malaga]] maratonil parandas ta oma rekordit ajaga 2:28.41. Jaanuaris 2023. aastal parandas ta [[Hispaania]]s Sevillas oma poolmaratoni rekordit enam kui kahe minuti võrra ajaga 1:10.20, mis oli sel ajal Soome kõigi aegade teine aeg Annemari Kiekara järel. Veebruaris jooksis Vainio Sevilla maratonil Soome rekordi ajaga 2:27.26. Aprillis toimunud 2023. aasta Soome meistrivõistlustel võitis Vainio poolmaratonis kuldmedali ajaga 1:11.31. [[Budapest]]is toimunud [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] saavutas ta maratonis 22. koha ajaga 2:32.14. 2024. aasta Soome poolmaratoni meistrivõistlustel võitis Vainio kulla ajaga 1:14.00. [[Rooma]]s toimunud [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] saavutas Vainio poolmaratonis 27. koha ajaga 1:11.50. Vainio jooksis 19. juunil 2024 [[Espoo]]s oma 10 000 meetri rekordi ajaga 32.35,87. Nädal hiljem võitis ta samal distantsil 2024. aasta Soome meistrivõistlustel kuldmedali. 2024. aasta augustis võitis Vainio [[Soome-Rootsi kergejõustiku maavõistlus|Rootsi-Soome matšil]] naiste 10 000 meetri jooksu väga veenvalt ajaga 33.08,78. Võidumarginaal oli 35 sekundit. Septembris püstitas Vainio [[Kopenhaagen]]is poolmaratoni Soome rekordi ajaga 1:09.30 ja [[Berliin]]is oma isikliku rekordi täismaratonil ajaga 2:25.36. Septembris [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s saavutas Vainio maratonis väga hea tulemuse, kui lõpetas jooksu 5. kohaga ajaga 2:28.32. 2026. aasta veebruaris võitis Vainio [[Sevilla]] maratoni oma isikliku rekordiga 2:20.39. <ref>[https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7236004?eventId=10229534&gender=W "Sevilla maratoni 2026 tulemused"]. World Athletics. Vaadatud 18.8.2026</ref> Augustis [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis Vainio maratoni kuldmedali ajaga 2:22.26. <ref>[https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229534&gender=W "EM 2026 maratoni tulemused"]. World Athletics. Vaadatud 18.8.2026</ref> ==Muud spordialad== Vainio kuulus Soome naiste jääpallikoondisse, mis võitis 2012. aastal Irkutskis ja 2014. aastal Lappeenrantas toimunud maailmameistrivõistlustel pronksmedalid. 2011. aastal võitis ta 17-aastaste tüdrukute maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Vainio valiti parimaks Soome U15 jäähokimängijaks 2009. aastal (tol ajal Veiterä) ja 2012. aastal (HIFK) ning parimaks U17 mängijaks 2013. aastal (Warkauden Pallo -35). Vainio, kes mängis jäähokit [[SaiPa|Saimaa Pallo]] poiste võistkonnas, alustas jäähokimängijana Kimpineni keskkooli spordiosakonnas. Ta siirdus Team Oriflame Kuortanen meeskonda, kus ta mängis 2013–2014 hooajal naiste Soome meistrivõistlustel üksteist mängu. [[Kuortane vald|Kuortanes]] olles avastas Vainio, et ta on peamiselt individuaalsportlane ja vastupidavusjooksust sai tema peamine spordiala. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://worldathletics.org/athletes/-/14504791 Alisa Vainio] [[World Athletics]]i kodulehel *[https://www.eliteprospects.com/player/368088/alisa-vainio Alisa Vainio] EliteProspects.com veebilehel *[https://www.eurohockey.com/player/546102-.html Alisa Vainio] Eurohockey.comi veebilehel {{JÄRJESTA:Vainio, Alisa}} [[Kategooria:Soome pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] b9v40a9hmyibqicp2n6sj7nh0p2jibl Surmanuhtlus riigiti 0 702962 7217844 7163814 2026-08-19T10:32:23Z Kuriuss 38125 7217844 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} [[File:Capital punishment in the world purple-green.svg|thumb|upright=1.3|{{legend|#742881|Surmanuhtlus on alles}} {{legend|#c3a4cf|Surmanuhtlust praktikas ei ole}} {{legend|#add4a0|Surmanuhtlus võimalik vaid eriolukorras}} {{legend|#1b7939|Surmanuhtlus on kaotatud}}]] [[Surmanuhtlus]] on inimese riigi poolt karistamine surmamisega. Seda on ajaloos kasutatud peaaegu igas maailma osas. 19. sajandi keskpaigast on paljud riigid selle vähemalt praktikas kaotanud.<ref>{{Cite web|url=https://www.amnesty.org/en/documents/document/?indexNumber=act50%2f001%2f2013&language=en |title=Death sentences and executions in 2012 |website=[[Amnesty International]]| date=10 April 2013}}</ref><ref name="Bienen2010">{{cite book |author=Bienen |first=Leigh B. |url=https://books.google.com/books?id=vmpEQUhpNXUC&pg=PA143 |title=Murder and Its Consequences: Essays on Capital Punishment in America |date=2011 |publisher=Northwestern University Press |isbn=978-0-8101-2697-8 |edition=2 |page=143}}</ref><ref name="Tonry2000">{{cite book |author=Tonry |first=Michael H. |url=https://books.google.com/books?id=7MePbzYyZ2YC&pg=PA3 |title=The Handbook of Crime & Punishment |publisher=Oxford University Press |year=2000 |isbn=978-0-19-514060-6 |page=3}}</ref><ref name="Reichert2011">{{cite book|last=Reichert|first=Elisabeth|title=Social Work and Human Rights: A Foundation for Policy and Practice |url=https://books.google.com/books?id=2LylU2Yp6NYC&pg=PA89|year=2011|publisher=Columbia University Press|isbn=978-0-231-52070-6|page=89}}</ref><ref name="Durrant2013">{{cite book|last=Durrant|first=Russil|title=An Introduction to Criminal Psychology|url=https://books.google.com/books?id=mIpMUpsoy90C&pg=PA268 |year=2013|publisher=Routledge|isbn=978-1-136-23434-7|page=268}}</ref><ref name="BryantPeck2009">{{cite book |last1=Bryant |first1=Clifton D. |url=https://books.google.com/books?id=LFOn7rpkVdQC&pg=PA144 |title=Encyclopedia of Death & Human Experience |last2=Peck |first2=Dennis L. |publisher=Sage Publications |year=2009 |isbn=978-1-4129-5178-4 |page=144}}</ref><ref name="Roberson2015">{{cite book|last=Roberson|first=Cliff|title=Constitutional Law and Criminal Justice, Second Edition|url=https://books.google.com/books?id=oHu9CgAAQBAJ&pg=PA188|year=2015|publisher=CRC Press|isbn=978-1-4987-2120-2 |page=188}}</ref> 2022. aastal viidi enim surmanuhtlusi täide järgmistes riikides (arvult kahanevas järjestuses): [[Hiina]], [[Iraan]], [[Saudi Araabia]], [[Egiptus]] ja [[Ameerika Ühendriigid]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2022 |title=Death Sentences and Executions 2022 |url=https://www.amnesty.org/en/documents/act50/6548/2023/en/ |access-date=2023-07-30 |website=Amnesty International}}</ref> 193 [[ÜRO liikmesriikide loend|ÜRO liikmes- ja vaatlejariiki]] jaotuvad järgmiselt: * 53 riigis (27%) on surmanuhtlus alles nii teoorias kui praktikas * 23 riigis (12%) on surmanuhtlus alles ainult teoorias ([[Amnesty International]]i standardite järgi kuuluvad siia riigid, kes ei ole surmanuhtlust täide viinud viimase 10 aasta jooksul ning kus kehtib praktika surmanuhtlusi mitte määrata või täide viia)<ref name="amnesty2015">{{cite web |url= https://www.amnesty.org/en/documents/act50/3487/2016/en/ |title=DEATH SENTENCES AND EXECUTIONS REPORT 2015 |date=April 2016 |publisher=Amnesty International |access-date=10 August 2016}}</ref> * 9 riigis (5%) on surmanuhtlus kaotatud tavaolukorras, kuid alles erijuhtudeks (nt sõjaseisukorra ajal) * 110 riigis (56%) on surmanuhtlus täielikult kaotatud<ref name=":4">{{Cite web |date=7 April 2025 |title=ANNEX III: ABOLITIONIST AND RETENTIONIST COUNTRIES |url=https://www.amnesty.org/en/documents/act50/9240/2025/en/ |website=[[Amnesty International]]}} During 2024, Zimbabwe abolished the death penalty for ordinary crimes[{{cite web |url=https://apnews.com/article/zimbabwe-death-penalty-abolished-ccbdd774559f5bbf097176d42effbb60 |author= Mutsaka, Farai|title=Zimbabwe abolishes death penalty almost 20 years after its last hanging |access-date=31 December 2024 |work=Associated Press |date=31 December 2024 |postscript=none }}], bringing the number of abolitionist countries counted by Amnesty International to 113, and the number of retentionist to 54.</ref> [[Eesti]]s kaotati surmanuhtlus 1998. aastal, viimane surmanuhtlus viidi täide 1991. aastal. 2025. aasta seisuga kaotati viimati surmanuhtlus [[Sambia]]s. [[ÜRO]]-sse mittekuuluvatest maadest on surmanuhtlus kaotatud [[Cooki saared|Cooki saartel]], [[Niue]]l ja [[Kosovo]]s, surmanuhtlus on alles [[Taiwan]]il. Pärast 1990. aastat on surmanuhtlust täide viidud süüteo toimepanemise ajal alaealiste (alla 18- või 21-aastaste) suhtes vähemalt 11-s riigis. See on [[lapse õiguste konventsioon]]i rikkumine, konventsiooni on ratifitseerinud kõik ÜRO liikmesriigid peale Ameerika Ühendriikide. Alaealisi on surmanuhtlusega karistatud Ameerika Ühendriikides, Hiinas, [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]], Iraanis, [[Nigeeria]]s, [[Pakistan]]is, [[Põhja-Korea]]s, Saudi Araabias, [[Lõuna-Sudaan]]is, [[Jeemen]]is ja [[Sudaan]]is.<ref>{{cite web|url=https://www.amnesty.org/en/death-penalty/executions-of-child-offenders-since-1990 |title=Executions of juveniles since 1990 |publisher=Amnesty International |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121204044639/http://www.amnesty.org/en/death-penalty/executions-of-child-offenders-since-1990 |archive-date=4 December 2012}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.thetimes.com/world/article/iran-hangs-ali-reza-tajiki-who-was-arrested-for-murder-at-the-age-15-5h8b70d60|title=Iran hangs Ali Reza Tajiki, who was arrested for murder at age 15|last=Philp|first=Catherine|date=11 August 2017|work=[[The Times]]|access-date=12 August 2017|language=en|url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.amnesty.org/en/latest/news/2018/12/south-sudan-execution-spree-targets-even-children-and-threatens-nursing-mothers/|title=South Sudan steps up executions, children not spared|website=www.amnesty.org|date=7 December 2018|language=en|access-date=10 February 2020}}</ref> Selline praktika lõpetati Ameerika Ühendriikides 2005. aastal [[USA Ülemkohus|ülemkohtu]] otsusega "[[Roper v. Simmons]]", Nigeerias aastal 2015 jõustunud seadusega ning Saudi Araabias aastal 2020 kuningliku dekreediga.<ref>{{Cite book |title=Ondo State of Nigeria Official Gazette, Law No. 2 of 2016, Administration of Criminal Justice Law 2015 |publisher=Ondo State Government |year=2016 |location=Akure}}</ref><ref name="Reuters">{{Cite news |date=2020-04-26 |title=Saudi Arabia scraps execution for those who committed crimes as minors: Commission |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/article/us-saudi-rights-execution-idUSKCN2280LI |access-date=2020-04-26 |archive-date=2020-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200427065058/https://www.reuters.com/article/us-saudi-rights-execution-idUSKCN2280LI |url-status=live }}</ref> ==Vaata ka== * [[Riikide loend vangide arvu järgi]] * [[Ameerika inimõiguste konventsioon]] * [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]] * [[Eluaegne vangistus]] * [[Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teine fakultatiivne protokoll]] * [[Ihunuhtlus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Surmanuhtlus]] 85u1reoucwoal62wy7wrfye6awvajf7 Oskar Lutsu mälestused 0 704492 7217408 7215066 2026-08-18T16:38:47Z Dewdrop14 215311 7217408 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus (1928)]] Kirjanik [[Oskar Luts]] on laiemale lugejaskonnale tuntud eelkõige oma Tootsi-lugude tsükliga ("[[Kevade]]", "[[Suvi]]", "[[Tootsi pulm]]", "[[Äripäev]]", "[[Sügis]]"), aga ka jutustusega "[[Tagahoovis]]", näidendiga "[[Kapsapea]]" ja lastelooga "[[Nukitsamees]]". Tema loominguline pärand on siiski märksa mahukam ja mälestused paiknevad selles vägagi nähtaval kohal.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 243.</ref> Oskar Lutsu mälestuste sarja kuulub kolmteist köidet. Neist esimesed kaheksa käsitlevad lapsepõlve, kooli- ja kroonuaastaid tsaariarmees ning leivateenistust [[Tartu]], [[Narva]], [[Tallinna]] ja [[Peterburi]] apteekides – ning jõuavad [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eelõhtusse. Viimased viis köidet vaatlevad sõjaväefarmatseudi pilguga Esimese maailmasõja aegse [[Venemaa]] eluolu.<ref name="udo-uibo-j">[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244.</ref> ====Sari jäi pooleli==== Esialgu oli autoril kavas maailmasõjale pühendada ainult kaks köidet, kuid tegelikult jõuab ta ka viies köites välja kõigest 1916. aastasse, nii et järgnevad murrangulised sündmused – [[Veebruarirevolutsioon]] ja [[oktoobripööre]], [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] loomine ja [[Vabadussõda]] – Lutsu memuaaride sarja enam mahtuda ei jõudnud. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] aeg ei võimaldanud neid teemasid avameelselt käsitleda ja sari jäi pooleli.<ref name="udo-uibo-j" /> Ent ka lõpetamata kujul hõlmab see esitrükis ühtekokku 2655 lehekülge, millele väljaspool sarja lisanduvad veel raamatukesed "Maa ja linn" (1939) ja "Vanasti" (1941) ning lühemad ajakirjandusse poetatud memuaarpalad.<ref name="udo-uibo-j" /> ====Omaelulooline aines==== Omaelulooline aines on Oskar Lutsu kütkestanud kirjandusliku karjääri algusest peale – ega asjata pole kirjanik ühes 1937. aasta intervjuus nimetanud käsilolevat mälestuste sarja kõige südamelähedasemaks oma senises loomingus –, ja kui mõelda kas või igihaljale "Kevadele", siis on oma eluloo poole pöördumisega seotud ka tema kõige suuremad õnnestumised. "Peaaegu pühana tundub mulle iga vana teerada, iga tänav, iga maja, kus kord, kas või aastakümnete eest on astunud mu jalg," on Luts kinnitanud oma mälestuste eelviimases köites "Sõjarändur".<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 243-244.</ref> ====Autobiograafilised jutustused==== Kujutluslaadilt ei erine Lutsu mälestused kuigivõrd tema olustikulistest jutustustest ning kirjandusuurijad on seetõttu sageli kasutanud "mälestuste" ees täpsustavat epiteeti "ilukirjanduslikud". Või siis, nagu [[Endel Nirk]], koguni küsinud, kas poleks põhjust kõnelda hoopis autobiograafiliste jutustuste sarjast või autobiograafilisest romaanist.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244-245.</ref> ====Oskar Luts ja nõukogude tsensuur==== Nii nagu "[[Kevade]]" ja teistegi Lutsu teoste puhul, nii tegi nõukogude tsensuur ohtralt kärpeid ja muudatusi ka Lutsu mälestuste raamatutes. Hiljem püüti muidugi jätta muljet, nagu oleksid arvukad kärped autoriga kooskõlastatud.<ref>[[Aivar Kull]]. „Oskar Luts ja nõukogude tsensuur”, Sirp, 28. IV 2000, lk. 14.</ref> Laias laastus võib need kärped jagada kaheks: esiteks Lutsu loomingus üllatavalt sagedased religioossed motiivid, ja teiseks irooniline ja kriitiline suhtumine Venemaasse ja venelastesse, vahel ka kommunismi. Seetõttu jäeti mälestustest välja nii üksikuid lauseid, kui ka terveid lehekülgi.<ref>[[Aivar Kull]]. „Oskar Luts ja nõukogude tsensuur”, Sirp, 28. IV 2000, lk. 14.</ref> Näiteks raamatust „[[Kuldsete lehtede all]]” (Lutsu õpingutest tsaariaegses [[Tartu Reaalkool]]is aastatel 1899-1902), jäeti välja terve stseen (üle 10 lk) konfliktist venelastega, kus Lutsu sõimatakse tšuhnaaks. Samast teosest on välja jäetud ka lauseosa, kus lihtsalt nenditakse, et „venelaste rõõm on joomises”.<ref>[[Aivar Kull]]. „Oskar Luts ja nõukogude tsensuur”, Sirp, 28. IV 2000, lk. 14.</ref> Lutsu enda seisukoht selles asjas oli aga väga selge ja konkreetne: "Iga kirjanduslik teos on ühtlasi ka kultuurilooline dokument, aja ja olude saadus, mida ei tohi võltsida. Selline kärpimine on teose võltsimine".<ref>[[Aivar Kull]]. „Oskar Luts ja nõukogude tsensuur”, Sirp, 28. IV 2000, lk. 14.</ref> ====Mälestused algsel kujul==== Aastatel 1996-2001 andis kirjastus [[Olion]] välja Lutsu mälestuste uustrüki algsel kujul, nii nagu Luts nad aastatel 1930-1941 oli kirjutanud. ==Oskar Lutsu mälestused== * 1930 "[[Vanad teerajad]]" – väikese Oskari väikesed elujuhtumid kuni kooliaja alguseni (1887-1894) * 1931 "[[Talvised teed]]" – [[Änkküla]] külakoolis (1894-1895) * 1931 "[[Läbi tuule ja vee]]" – 1895. aasta suve rõõmud ja mured * 1932 "[[Vaadeldes rändavaid pilvi]]" – "[[Kevade]]" mail (1895-1899) * 1933 "[[Kuldsete lehtede all]]" – [[Tartu Reaalkool]]is (1899-1902) * 1934 "[[Ladina köök]]" – Tartus leiba teeniv noor apteekrisell (1902-1905) * 1935 "[[Kuningakübar]]" – sõjaväeteenistus Peterburi Semjonovi hospitalis (1906-1910) * 1936 "[[Mälestusi VIII]]" – Peterburi ning Tartu apteekides töötav noor kirjanik (1911-1914) * 1937 "[[Tagala (Luts)|Tagala]]" – Esimeses maailmasõjas (1914) * 1938 "[[Która godzina?]]" – Esimeses maailmasõjas (1915) * 1939 "[[Punane kuma]]" – Esimeses maailmasõjas (1915) * 1940 "[[Sõjarändur]]" – Esimeses maailmasõjas (1915) * 1941 "[[Pikem peatus]]" – Esimeses maailmasõjas (1915/1916) ==Kirjandus== * [[Aivar Kull]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20000428.1.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Oskar Luts ja nõukogude tsensuur] Sirp, 28. IV 2000, lk. 14. ==Viited== [[Kategooria:Oskar Lutsu teosed| ]] 8vgkkb8fkcm0qv116ovk7y91u34ch9k BMW 8. seeria (E31) 0 704733 7217584 7028042 2026-08-18T22:54:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217584 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = BMW 8. seeria (E31) | tootja = [[BMW]] | tootmine = 1990–1999 | pilt = BMW 850i (5698073683).jpg | pildiallkiri = BMW 850i | eelkäija = [[BMW 6. seeria (E24)]] | teljevahe = 2685 mm | pikkus = 4780 mm | laius = 1854 mm | järeltulija = BMW 8. seeria (G15) | keretüüp = 2-ukseline kupee | paigutus = eesmootor-tagavedu | mootor = V8 (M60/M62) ja V12 (M70/M73) bensiinimootorid | kaal = 1790–1850 kg (sõltuvalt mudelist) | max kiirus = 250 km/h (elektrooniliselt piiratud) | disainer = Klaus Kapitza | kokkupanek = [[Dingolfing]], Baieri, Saksamaa }} '''BMW E31''' on esimene BMW 8. seeria tähistusega kupee, mida BMW tootis aastatel 1990–1999. Kõiki E31 mudeleid toodeti [[Baieri|Baierimaal]] [[Dingolfing|Dingolfingi]] tehases kaheukseliste kupeedena, saadaval olid kas V8- (M60/M62) või V12- (M70/M73/S70) mootorid. E31 iseloomulikeks tunnusteks olid peadisaineri Klaus Kapitza juhtimisel loodud madal profiil, peituvad esituled (nn pop-up headlights) ning kiirustundlik tagaspoiler. == Ajalugu ja arendus == 8. seeria arendus algas juulis 1981 ning disaini lõppfaas jõudis lõpule 1986. aastal. Kuigi vahetult enne E31 tootmise algust lõppes [[BMW 6. seeria (E24)|E24 6. seeria]] tootmine, ei olnud E31 mõeldud E24 otseseks järglaseks, vaid veelgi kõrgema klassi autoks, mis peegeldus ka kõrgemas hinnas ja suutlikkuses. Tänu E24 jätkuvalt headele müüginumbritele lükati uue seeria esitlust edasi kuni 1989. aasta sügiseni, mil auto debüteeris Frankfurdi autonäitusel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BMW 8 Series (E31) buyer’s guide: what to pay and what to look for {{!}} Classic & Sports Car |url=https://www.classicandsportscar.com/features/buyers-guide-bmw-8-series-e31 |vaadatud=2023-09-04 |väljaanne=www.classicandsportscar.com}}</ref> Auto arendusele kulus üle 1,5 miljardi Saksa marga (DEM). Disainiprotsessis kasutati laialdaselt CAD-tehnoloogiat, mis oli tol ajal veel ebatavaline. Pikkade tuuletunnelitestidega saavutati auto muljetavaldav õhutakistustegur $C_d=0,29$, mis oli suur edasiminek võrreldes E24 6. seeria $0,39$-ga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-09-01 |pealkiri=Everything You Need to Know Before Buying an Original BMW 8-Series |url=https://www.roadandtrack.com/car-culture/buying-maintenance/a33810482/e31-bmw-8-series-buyers-guide/ |vaadatud=2023-09-04 |väljaanne=Road & Track |keel=en-US}}</ref> Kuigi CAD-disainitud raam oli 3 kg kergem kui E24-l, oli 8. seeria seeriaautona siiski eelkäijast oluliselt raskem, peamiselt suuremate mootorite ja rikkalikuma luksusvarustuse tõttu. Algusest peale kavandati E31 ka kabrioletina ja arendati välja ka tootmisvalmis variant. Arendustegevuse lõpufaasis otsustas BMW aga, et kabriolett ei suudaks oma kõrgeid arenduskulusid tasa teenida, mistõttu tootmisse see ei läinud. Valmistati vaid üks punane kabriolett-prototüüp. == Mudelid == E31 tootmine algas 1990. aasta veebruaris. === 850i / 850Ci (V12) === Esimene turule jõudnud mudel oli '''850i''', hinnaga 135 000 DEM. See kasutas [[BMW 7. seeria (E32)|E32 750i]] mudelilt pärit 4988 cm³ [[BMW M70|M70]] V12-mootorit, mille võimsus oli 221 kW / 300 hj. Standardvarustuses oli 4-käiguline ZF 4HP24 automaatkäigukast, lisavarustuses pakuti aga Getrag 560G 6-käigulist manuaalkäigukasti. See oli esimene kord, kui V12-mootorit ja 6-käigulist manuaalkäigukasti seeriatootmisautos koos pakuti. 1993. aastal muudeti mudelitähis '''850Ci'''-ks. 1994. aastal vahetati senine M70 mootor välja uue [[BMW M73|M73]] V12 vastu (5379 cm³, 240 kW / 326 hj), mida kasutas ka uus [[BMW 7. seeria (E38)|E38 750i]]. Uuendatud 850Ci oli saadaval ainult 5-käigulise automaatkäigukastiga. === 840Ci (V8) === 1993. aastal lisandus valikusse soodsam V8-mootoriga '''840Ci'''. See kasutas 4,0-liitrist [[BMW M60|M60]] V8-mootorit (3982 cm³, 210 kW / 286 hj), mis oli tuntud ka mudelitelt E34 540i ja E32 740i. Esialgu pakuti seda vaid 5-käigulise automaatkäigukastiga, kuid alates 1994. aastast oli 840Ci saadaval ka 6-käigulise manuaalkäigukastiga. 1994. aastal vahetati 840Ci M60 mootor välja uue [[BMW M62|M62]] V8 vastu (4398 cm³). Kuigi kubatuur kasvas, jäi mootori tippvõimsus samaks (210 kW / 286 hj), kuid paranesid pöördemoment ja kütusekulu. === 850CSi === [[Fail:BMW 850 CSI (7364653114).jpg|pisi|BMW 850 CSi]] 1992. aastal esitleti mudelivaliku tippu, '''850CSi''', hinnaga 180 000 DEM. See mudel kasutas M70 mootori sportvarianti S70. Mootori kubatuuri oli suurendatud 5576 cm³-le, saavutades võimsuseks 280 kW / 380 hj. 850CSi oli saadaval ainult 6-käigulise Getrag 560G manuaalkäigukastiga ning sellel oli ka täiustatud vedrustus ja tagarataste pööramise süsteem (AHK - Aktive Hinterachskinematik). 1996. aasta lõpus lõpetati 850CSi tootmine, kuna S70 mootor ei vastanud enam uutele saastenõuetele ja selle kaasajastamine oleks nõudnud liiga suuri ümberehitusi. == Prototüübid ja erimudelid == === 830i === Katseseeriaks jäi ka algtaseme mudel '''830i'''. Sellele plaaniti paigaldada [[BMW 5. seeria (E34)|E34 530i]] ja E32 730i mudelitelt tuttav 3,0-liitrine [[BMW M60|M60]] V8-mootor (2996 cm³, 160 kW / 218 hj). Kokku toodeti vaid 18 sellist autot (neist 13 automaatkäigukastiga), kuid seeriatootmiseni see ei jõudnud ning BMW otsustas V8-mudelina müüki tuua võimsama 840Ci. === M8 === BMW kavandas E31-st ka tõelist superautot, 48-klapilist sportvarianti '''M8'''. Selle mootorit (tuntud kui S70/1) plaaniti suurendada üle kuue liitri, võimsuseks sihiti 471 kW / 640 hj. Lahesõjast tingitud majanduslanguse tõttu otsustas BMW M8 projekti peatada ja tootmisse seda kunagi ei antud. Valmis vaid üks punane prototüüp, mis polnud isegi tänavasõiduks kõlbulik. Autot hoiti aastaid BMW "Giftschrankis" (otsetõlkes 'mürgikapp' ehk salajane hoidla), kuni seda 2010. aastal avalikkusele esitleti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=www.e31.net |url=https://www.e31.net/models.html |vaadatud=2023-09-04 |väljaanne=www.e31.net}}</ref> 850CSi-d peetaksegi tihti M8 "lahjendatud" seeriaversiooniks. === BMW Art Car === 1995. aastal valmis 850CSi põhjal BMW 14. n-ö "[[BMW Art Car|Art Car]]" (kunstiauto), mille disaineriks oli kuulus Briti kunstnik [[David Hockney]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-08-27 |pealkiri=BMW Art Car 14: E31 850 CSi by David Hockney |url=https://supercarnostalgia.com/blog/bmw-850-csi-art-car-david-hockney |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=Supercar Nostalgia |keel=en-US}}</ref> == Vastuvõtt ja tootmise lõpp == 8. seeria müük jäi kogu tootmisaja vältel tagasihoidlikuks. 1990. aastate alguse majanduslangus ja energiahindade tõus mõjutasid kalli luksuskupee müüki negatiivselt. Lisaks tekitas probleeme auto iseloom: paljud autoajakirjanikud ja entusiastid, kes ootasid BMW-lt E24-le omast dünaamilist spordiautot, pidid pettuma. E31 oli sportautoks liiga raske ja luksuslik, sobides pigem kiireks ja mugavaks grand tourer'iks. BMW lõpetas mudeli tootmise mais 1999. Kokku toodeti veidi üle 30 000 auto. === Hinnatase (näited) === Saksamaa (DEM): * 1990: 850i (135 000 DEM) * 1993 (aprill): 840Ci (129 000 DEM), 850Ci (152 000 DEM), 850CSi (185 000 DEM) * 1994: 850Ci M73 (157 000 DEM) * 1996 (september): 850CSi (193 000 DEM) * 1998 (september): 840Ci (136 000 DEM), 850Ci (167 000 DEM) USA (USD): * 1991: 850i (73 600 USD) * 1994: 840Ci (68 100 USD), 850Ci (85 500 USD), 850CSi (98 500 USD) * 1997 (viimane müügiaasta USA-s): 840Ci (75 300 USD), 850Ci (94 300 USD) == Tootmisarvud == {| class="wikitable" |+E31 toodanguarvud<ref>{{Netiviide |pealkiri=BMW 8 Series Registry > Chassis |url=http://www.8coupe.com/Production/Chassis.aspx |vaadatud=2023-09-04 |väljaanne=www.8coupe.com |arhiivimisaeg=2018-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180825235521/http://8coupe.com/Production/Chassis.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> !Mudel, mootor, käigukast !Euroopa variant (vasakpoolne rool) !Inglismaa variant (parempoolne rool) !USA variant (vasakpoolne rool) !LAV variant (parempoolne rool) |- |830i, M60, manuaal |EF11; 5 | | | |- |830i, M60, automaat |EF21; 13 | | | |- |840Ci, M60, manuaal |EF51; 329 |EF52; 54 | | |- |840Ci, M60, automaat |EF61; 1780 |EF62; 916 |EF63; 1649 | |- |840Ci, M62, manuaal |EF71; 93 |EF72; 3 | | |- |840Ci, M62, automaat |EF81; 708 |EF82; 1470 |EF83; 801 | |- |850(C)i, M70, manuaal |EG11; 2721 |EG12; 98 |EG13; 847 |EG18; 4 |- |850(C)i, M70, automaat |EG21; 11989 |EG22; 1046 |EG23; 3347 |EG28; 20 |- |850Ci, M73, automaat |EG41; 855 | |EG43; 363 | |- |850CSi, S70, manuaal |EG91; 1125 |EG92; 160 |EG93; 225 | |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:BMW|8. seeria (E31)]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] raumhi913cqcu75yjjoa725cf9cxpmh In memoriam 2026 0 706690 7217570 7217222 2026-08-18T22:22:15Z Raamaturott 56450 /* August */ 7217570 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) *[[15. august]] – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) [[Kategooria:2026]] 2qbalgqlvmg4zfnzwt382amgyy9vj2a 7217586 7217570 2026-08-18T23:02:53Z Velirand 67997 /* August */ 7217586 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) *[[15. august]] – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Igor Ahba]], Albaania diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) [[Kategooria:2026]] rgom8nj5x2pjy3pqv2dh10e5upnl3zs 7217588 7217586 2026-08-18T23:05:18Z Velirand 67997 /* August */ 7217588 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) *[[15. august]] – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Igor Ahba]], Albaania diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) [[Kategooria:2026]] sm4lah58v404t90ekndrl775dcn5dym 7217726 7217588 2026-08-19T08:21:53Z Velirand 67997 /* August */ 7217726 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) *[[15. august]] – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Albaania diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) [[Kategooria:2026]] nm969ow5ea3ro3ae32dhwzght3019vp 7217727 7217726 2026-08-19T08:24:49Z Velirand 67997 /* August */ 7217727 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) *[[15. august]] – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Albaania diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) [[Kategooria:2026]] 2dxorudzinbqprq3wyojn1m5qbt0u2j 7217801 7217727 2026-08-19T09:44:42Z Velirand 67997 /* August */ 7217801 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) *[[15. august]] – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Albaania diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) [[Kategooria:2026]] af4mtj87idoo1goq3nmm8ljoamiw04j Kirjad päikeseplekkidest 0 708527 7217744 7213410 2026-08-19T08:41:03Z Kuriuss 38125 7217744 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} [[Fail:Galileo Macchie solari.jpg|pisi]] [[Fail:Diagram from Galileo's First 'Letter on Sunspots' showing the shape of Saturn.jpg|pisi|Joonistused kirja sees, mis näitavad Saturni kuju, nagu Galilei seda nägi]] '''Kirjad päikeseplekkidest''' (''Istoria e Dimostrazioni intorno alle Macchie Solari'') on [[Galileo Galilei]] 1613. aastal Roomas trükitud raamat, mis on järg tema 1610. aastal kirjutatud raamatule "[[Sidereus Nuncius]]". Selles raamatus on kolm Galilei kirja, mille ta oli kirjutanud vastusena [[Christop Scheiner]]i poolt [[Mark Welser]]ile saadetud kirjadele.<ref>{{cite web |url=https://aty.sdsu.edu/vision/Welser.html |title=Galileo's sunspot letters to Mark Welser |website=aty.sdsu.edu |language=en }}</ref> Galilei kirjeldab, kuidas ta poolteist aastat vaatles teleskoobiga [[päikeseplekk]]e, järeldades, et need on [[Päike]]se pinnal ning näitavad Päikese pöörlemist.<ref>{{cite web |url=https://www.astro.umontreal.ca/~paulchar/grps/site/images/3letters.html |title=Galileo's Letters on Sunspots |website=astro.umontreal.ca |language=en }}</ref> Ta kirjeldab ka [[Veenus]]e faase<ref>[https://web.archive.org/web/20260108110629/https://www.cabinet.ox.ac.uk/phases-venus-1610-23 "The phases of Venus, 1610--23"] Cabinet (inglise).</ref> ning [[Saturn]]i, mida ta nägi piklikuna ("külgedel kaks tähte", tunnistades instrumendi ebatäpsust), tema teleskoobi [[lahutusvõime]] oli liiga väike, et eristada Saturni rõngaid.<ref>[https://galileo.library.rice.edu/sci/observations/saturn.html "Saturn"] Galileo Project (inglise).</ref> == Vaata ka == * [[Galilei teleskoop]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://archive.org/details/ita-bnc-pos-0000074-001/page/n9/mode/1up "Istoria e dimostrazioni intorno alle macchie solari"] Internet Archive (itaalia) [[Kategooria:Astronoomia]] 4jgr3yecp2e7k06knmi51sgwaarlys7 2026. aasta Eesti presidendivalimised 0 710213 7217546 7211937 2026-08-18T21:23:35Z ~2026-45178-43 235741 ekre tekst 7217546 wikitext text/x-wiki '''2026. aasta Eesti presidendivalimised''' toimuvad [[2026]]. aasta [[sügis]]el. Esimene hääletusvoor [[Riigikogu]]s on kavas korraldada [[2. september|2. septembril]].<ref name=":0">[https://www.err.ee/1609937042/ Presidendivalimiste riigikogu voorud toimuvad septembri alguses]. [[ERR]], 10. veebruar 2026.</ref> Ametis oleva presidendi ametiaeg lõpeb [[10. oktoober|10. oktoobril]]. == Valimiste protseduur == Esimeseks hääletusvooruks kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse see kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu Riigikogus ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]]. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohaliku omavalitsuse volikogu]]de esindajatest. Omavalitsuste esindajate arv valimiskogus sõltub kehtivast haldusjaotusest ja hääleõiguslike kodanike arvust vallas või linnas. 2026. aasta veebruari seisuga kuuluks valimiskogusse 107 volikogude esindajat ja 101 Riigikogu liiget, kokku oleks valimiskogul 208 liiget.<ref name=":1">[https://www.err.ee/1609936151/ Valimiskogu oleks praeguse seisuga 208-liikmeline]. [[ERR]], 9. veebruar 2026.</ref> Esimeseks hääletamisvooruks esitatakse valimiskogule automaatselt kaks Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaati. Lisaks võivad vähemalt 21 valimiskogu liiget seada üles uue kandidaadi. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus nõutavat enamust, toimub kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletamisvoor. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ka siis ei osutu ükski kandidaat valituks, algab kogu protseduur Riigikogus uuesti. == Võimalikud kandidaadid == Kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana ega ole tegevväelane. Kehtiva seaduse alusel algab kandidaatide registreerimiseks esitamine neljandal päeval enne esimese hääletusvooru päeva. Valitsuserakonnad on seadnud eesmärgiks valida president ära Riigikogus, kuid [[opositsioon]] peab seda pigem ebatõenäoliseks.<ref name=":2">[https://www.err.ee/1609882348/ Parlamendierakondade hinnangul riigikogus presidenti ära valida ei õnnestu]. [[ERR]], 12. detsember 2025.</ref> Ametis olev president [[Alar Karis]] andis [[2025]]. aasta sügisel mõista, et suure tõenäosusega ta teiseks ametiajaks ei kandideeri,<ref>[https://www.err.ee/1609851735/ Karis: peab juhtuma väike ime, et keegi veenab mind uuesti kandideerima]. [[ERR]], 11. november 2025.</ref> kuid jättis hiljem siiski avatuks võimaluse seda kaaluda.<ref>[https://www.err.ee/1609897177/ Karis: kui välispoliitika on käremeelne, peab keegi tõmbama pidurit]. [[ERR]], 30. detsember 2025.</ref> Ekspertide hinnangul on valitsus hakanud temaga avalikult konfliktidesse astudes kujundama aga maastikku selleks, et teda mitte toetada ja tuua välja mõni teine kandidaat.<ref>[https://www.err.ee/1609934042/ Eksperdid: valitsus kujundab maastikku Karise mittetoetamiseks]. [[ERR]], 6. veebruar 2026.</ref> 2026. aasta jaanuaris otsustas [[koalitsiooninõukogu]] alustada konsultatsioone presidendikandidaadi leidmiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609901740/ Koalitsiooninõukogu otsustas alustada kõnelusi presidendikandidaadi leidmiseks]. [[ERR]], 5. jaanuar 2026.</ref> Enda valmidusest kandideerida oli selleks ajaks teatanud Riigikogu esimehe nõunik [[Indrek Tarand]],<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120424424/ Indrek Tarand: olen valmis presidendiks kandideerima ja saaksin selle ametiga toime]. [[Nädalalõpuleht LP|LP]], 22. detsember 2025.</ref> kes osales [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aasta presidendivalimistel]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] poolt üles seatud kandidaadina. Presidendiks kandideerimist ei välistanud ka Euroopa Parlamendi liige [[Urmas Paet]],<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120425053/ Urmas Paet: see lömitamine tuleb ära lõpetada. Kui Euroopa Liit tahab maailmas autoriteeti, peab ta reageerima]. [[Nädalalõpuleht LP|LP]], 2. jaanuar 2026.</ref> kes kuulub [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. Keskerakonna fraktsiooni juhi [[Lauri Laats]]i sõnul oleks nende koostöö koalitsiooniga võimalik juhul, kui koalitsioon toetaks Alar Karise jätkamist presidendina.<ref>[https://www.err.ee/1609931855/ Keskerakond eelistab Karise jätkamist presidendina]. [[ERR]], 4. veebruar 2026.</ref> Keskerakonna juhatus on süüdistanud valitsust Karise kritiseerimises sisepoliitilistel eesmärkidel, et takistada tema jätkamist presidendina teisel ametiajal.<ref>[https://kesknadal.ee/2026/02/09/eesti-keskerakonna-juhatuse-avaldus-valitsus-teeb-president-alar-karise-vastast-kampaaniat-eesti-julgeoleku-ja-rahvusvahelise-maine-arvelt/ Keskerakonna juhatuse avaldus: Valitsus teeb president Alar Karise vastast kampaaniat Eesti julgeoleku ja rahvusvahelise maine arvelt]. [[Kesknädal]], 9. veebruar 2026.</ref> Keskerakond toetas Karise kandidatuuri ka [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta presidendivalimistel]] Politoloogid leiavad enamasti, et presidendi valimine Riigikogus on tänavu keeruline.<ref>[https://www.err.ee/1609907365/ Politoloogid: tänavused presidendivalimised toimuvad keerulisel ajal]. [[ERR]], 11. jaanuar 2026.</ref> [[Tarmo Jüristo]] hinnangul on aga võimalus selle juhtumiseks varasemast suurem, kuid selleks tuleb leida kompromisskandidaat.<ref>[https://www.err.ee/1609902973/ Jüristo: sel korral on võimalus president riigikogus valida suurem]. [[ERR]], 7. jaanuar 2026.</ref> President [[Toomas Hendrik Ilves]] on öelnud, et presidendiks sobiksid ka diplomaadid [[Kyllike Sillaste-Elling]], [[Riina Kionka]], [[Matti Maasikas]] ja [[Jüri Luik]]: "Minu arvates on praegusel ajal vaja lisaks teistele ametitele riigil ka presidenti, kes on tõsiseltvõetav välispoliitilistel teemadel".<ref name="vali">[https://www.err.ee/1609969043/kristo-enn-vaga-ajalukku-kirjutatakse-laanemets-vaiksemalt-kui-riina-kionka Kristo Enn Vaga: ajalukku kirjutatakse Läänemets väiksemalt kui Riina Kionka] ERR, 16. märts 2026</ref> Jüri Luik ütles 7. mail toimunud [[Esimene stuudio|“Esimeses stuudios”]]: "Ma pean ütlema, et minu tulevikuplaanides sellist kandideerimist ei ole." [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] volikogu esitas mai alguses oma erakonna presidendikandidaadiks erakonna asutajaliikme ja [[Riigikogu]] liikme [[Mart Helme]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-02 |pealkiri=Galerii: EKRE volikogu esitas presidendikandidaadiks Mart Helme |url=https://www.err.ee/1610012542/galerii-ekre-volikogu-esitas-presidendikandidaadiks-mart-helme |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 6. juunil kinnitas erakonna kongress Mart Helme oma kandidaadiks. Sellest olenemata ei ole ta kogunud kokku vähemalt kahekümne ühe rahvaesindaja allkirja, mida on vaja kinnituseks Riigikogus ametlikuks presidendikandidaadiks saamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-06 |pealkiri=EKRE valis kongressil Martin Helme uuesti esimeheks |url=https://www.err.ee/1610048602/ekre-valis-kongressil-martin-helme-uuesti-esimeheks |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] olevat soovinud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnalt]], et nemad esitaksid [[Riina Kionka]] oma poolt presidendikandidaadiks, kuid Reformierakond lükkas selle ümber ning olevat endiselt president Alar Karise selja taga.<ref name="vali" /> [[Postimees|Postimehe]] poliitikatoimetus eelistaks näha kandidaadina kõige enam praegust [[õiguskantsler]]it [[Ülle Madise]]t.<ref>[https://www.postimees.ee/8391799/ Postimehe poliitikatoimetus pakub: Kellest võiks saada järgmine president?]. [[Postimees]], 6. jaanuar 2026.</ref> Välisministeeriumi kantsler [[Jonatan Vseviov]], keda meedias samuti presidendikandidaadiks on pakutud, ei ole presidendiks kandideerimist otsesõnu välistanud, vaid on rõhutanud, et ei soovi sel teemal spekuleerida.<ref>[https://www.err.ee/1609938152/ Vseviov: ei saa nii, et pool orkestrit mängib Mozartit ja teine pool Bachi]. [[ERR]], 11. veebruar 2026.</ref> Võimaliku kompromisskandidaadina on nähtud ka endist kaitsepolitsei peadirektorit [[Arnold Sinisalu]].<ref>[https://www.telegram.ee/arvamus/laiapea-eesti-jargmiseks-presidendiks-sobiks-arnold-sinisalu Laiapea: Eesti järgmiseks presidendiks sobiks Arnold Sinisalu?]. [[Telegram]], 20. veebruar 2026.</ref> 23. juunil teatas Alar Karis [[Võidupüha]] kõnes, et on otsustanud mitte kandideerida teiseks ametiajaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Alar Karis teatas, et ei kandideeri teiseks ametiajaks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610061145/alar-karis-teatas-et-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-presidendiks |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees [[Õnne Pillak]] ütles augusti alguses, et õiguskantsler Ülle Madise on Reformierakonnale väljendanud oma valmisolekut presidendiks kandideerida.<ref>[https://www.err.ee/1610101681/pillak-madise-on-presidendiks-kandideerimise-valmisolekut-valjendanud Pillak: Madise on presidendiks kandideerimise valmisolekut väljendanud] 03. august 2026</ref> Koalitsioonierakonnad Reformierakond ja [[Eesti 200]] soovivad presidendiks Madiset. [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja Eesti Keskerakond ütlesid, et nemad ei välista Madise saamist presidendiks, kuid ta peab seda ise tahtma.<ref>[https://www.err.ee/1610100034/isamaa-ja-keskerakond-ei-valista-presidendivalimistel-ulle-madise-toetamist Isamaa ja Keskerakond ei välista presidendivalimistel Ülle Madise toetamist] ERR, 31. juuli 2026</ref> Oma valmisolekust presidendiks kandideerida olid augusti alguseks teatanud diplomaat [[Hannes Hanso]], ettevõtja [[Indrek Laul]], euroametnik [[Maive Rute]] ja erusõjaväelane [[Riho Ühtegi]].<ref>[https://www.err.ee/1610101492/riigikogu-vanematekogu-koguneb-11-augustil-presidendivalimisi-arutama Riigikogu vanematekogu koguneb 11. augustil presidendivalimisi arutama] ERR, 03. august 2026</ref> 5. augustil teatas Riho Ühtegi, et loobub tervise tõttu presidendikandidaadiks pürgimisest. Arvamusfestival oli planeerinud korraldada presidendikandidaatide debatti, kuid 7. augustil tuli teade, et see jäetakse ära, sest kandidaadid keeldusid debatis osalemast. Vaid EKRE presidendikandidaat Mart Helme jäi kandidaatide nimekirja.<ref>Loora-Elisabet Lomp. [https://www.postimees.ee/8523292/helme-madise-on-nous-kui-talle-garanteeritakse-vajalik-kogus-haali-ja-see-et-ta-ei-pea-kellegagi-debateerima Helme: Madise on nõus, kui talle garanteeritakse vajalik kogus hääli ja see, et ta ei pea kellegagi debateerima] Postimees, 7. august 2026</ref> Eesti ülikoolide rektorid ja olulised teadurid avaldasid pöördumise Riigikogu liikmete poole, milles kutsutakse parlamenti üles kaaluma presidendikandidaadina [[TalTech]]i rektor [[Tiit Land]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602862/poordumine-eesti-ulikoolide-rektorid-pakuvad-vabariigi-presidendiks-tiit-landi Eesti ülikoolide rektorid pakuvad presidendiks Tiit Landi] Delfi, 11. august 2026</ref> 11. augustil teatas TalTechi rektor Tiit Land ühismeedias, et on valmis presidendiks kandideerima, kui ta kandidaadina üles seatakse. Landi hinnangul oleks ta presidendina neutraalne, ta ei oleks ühe erakonna kandidaat.<ref>Eliisabet Voomets. [https://www.delfi.ee/artikkel/120602900/tiit-land-olen-valmis-presidendiks-kandideerima Tiit Land: olen valmis presidendiks kandideerima] Delfi, 11. august 2026</ref> == Arvamusküsitlused == {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | Valim ! style="width:195px;" | [[Alar Karis]] ! style="width:195px;" | [[Indrek Tarand]] ! style="width:195px;" | [[Urmas Paet]] ! style="width:195px;" | [[Ülle Madise]] ! style="width:195px;" | [[Jonatan Vseviov]] ! style="width:195px;" | [[Arnold Sinisalu]] ! style="width:195px;" | Teised ! style="width:195px;" | Ei oska öelda |- | 2. märts 2026 | [https://www.err.ee/1609956242/ Norstat]<ref> [https://www.err.ee/1609956242/ Küsitlus: Karise tagasivalimisele on suur toetus kõigi erakondade valijatelt]. [[ERR]], 3. märts 2026.</ref> | 1001 | 41,6 | 1,0 | 1,6 | 4,2 | 2,3 | – | 27,8 | 21,5 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/VPVS Vabariigi Presidendi valimise seadus] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta valimised]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] c5c4ziobck5xqy5e657pyymof6ypuzs 7217637 7217546 2026-08-19T03:22:32Z Teomees 97479 7217637 wikitext text/x-wiki '''2026. aasta Eesti presidendivalimised''' toimuvad [[2026]]. aasta [[sügis]]el. Esimene hääletusvoor [[Riigikogu]]s on kavas korraldada [[2. september|2. septembril]].<ref name=":0">[https://www.err.ee/1609937042/ Presidendivalimiste riigikogu voorud toimuvad septembri alguses]. [[ERR]], 10. veebruar 2026.</ref> Ametis oleva presidendi ametiaeg lõpeb [[10. oktoober|10. oktoobril]]. == Valimiste protseduur == Esimeseks hääletusvooruks kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse see kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu Riigikogus ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]]. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohaliku omavalitsuse volikogu]]de esindajatest. Omavalitsuste esindajate arv valimiskogus sõltub kehtivast haldusjaotusest ja hääleõiguslike kodanike arvust vallas või linnas. 2026. aasta veebruari seisuga kuuluks valimiskogusse 107 volikogude esindajat ja 101 Riigikogu liiget, kokku oleks valimiskogul 208 liiget.<ref name=":1">[https://www.err.ee/1609936151/ Valimiskogu oleks praeguse seisuga 208-liikmeline]. [[ERR]], 9. veebruar 2026.</ref> Esimeseks hääletamisvooruks esitatakse valimiskogule automaatselt kaks Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaati. Lisaks võivad vähemalt 21 valimiskogu liiget seada üles uue kandidaadi. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus nõutavat enamust, toimub kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletamisvoor. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ka siis ei osutu ükski kandidaat valituks, algab kogu protseduur Riigikogus uuesti. == Võimalikud kandidaadid == Kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana ega ole tegevväelane. Kehtiva seaduse alusel algab kandidaatide registreerimiseks esitamine neljandal päeval enne esimese hääletusvooru päeva. Valitsuserakonnad on seadnud eesmärgiks valida president ära Riigikogus, kuid [[opositsioon]] peab seda pigem ebatõenäoliseks.<ref name=":2">[https://www.err.ee/1609882348/ Parlamendierakondade hinnangul riigikogus presidenti ära valida ei õnnestu]. [[ERR]], 12. detsember 2025.</ref> Ametis olev president [[Alar Karis]] andis [[2025]]. aasta sügisel mõista, et suure tõenäosusega ta teiseks ametiajaks ei kandideeri,<ref>[https://www.err.ee/1609851735/ Karis: peab juhtuma väike ime, et keegi veenab mind uuesti kandideerima]. [[ERR]], 11. november 2025.</ref> kuid jättis hiljem siiski avatuks võimaluse seda kaaluda.<ref>[https://www.err.ee/1609897177/ Karis: kui välispoliitika on käremeelne, peab keegi tõmbama pidurit]. [[ERR]], 30. detsember 2025.</ref> Ekspertide hinnangul on valitsus hakanud temaga avalikult konfliktidesse astudes kujundama aga maastikku selleks, et teda mitte toetada ja tuua välja mõni teine kandidaat.<ref>[https://www.err.ee/1609934042/ Eksperdid: valitsus kujundab maastikku Karise mittetoetamiseks]. [[ERR]], 6. veebruar 2026.</ref> 2026. aasta jaanuaris otsustas [[koalitsiooninõukogu]] alustada konsultatsioone presidendikandidaadi leidmiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609901740/ Koalitsiooninõukogu otsustas alustada kõnelusi presidendikandidaadi leidmiseks]. [[ERR]], 5. jaanuar 2026.</ref> Enda valmidusest kandideerida oli selleks ajaks teatanud Riigikogu esimehe nõunik [[Indrek Tarand]],<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120424424/ Indrek Tarand: olen valmis presidendiks kandideerima ja saaksin selle ametiga toime]. [[Nädalalõpuleht LP|LP]], 22. detsember 2025.</ref> kes osales [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aasta presidendivalimistel]] [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] poolt üles seatud kandidaadina. Presidendiks kandideerimist ei välistanud ka Euroopa Parlamendi liige [[Urmas Paet]],<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120425053/ Urmas Paet: see lömitamine tuleb ära lõpetada. Kui Euroopa Liit tahab maailmas autoriteeti, peab ta reageerima]. [[Nädalalõpuleht LP|LP]], 2. jaanuar 2026.</ref> kes kuulub [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. Keskerakonna fraktsiooni juhi [[Lauri Laats]]i sõnul oleks nende koostöö koalitsiooniga võimalik juhul, kui koalitsioon toetaks Alar Karise jätkamist presidendina.<ref>[https://www.err.ee/1609931855/ Keskerakond eelistab Karise jätkamist presidendina]. [[ERR]], 4. veebruar 2026.</ref> Keskerakonna juhatus on süüdistanud valitsust Karise kritiseerimises sisepoliitilistel eesmärkidel, et takistada tema jätkamist presidendina teisel ametiajal.<ref>[https://kesknadal.ee/2026/02/09/eesti-keskerakonna-juhatuse-avaldus-valitsus-teeb-president-alar-karise-vastast-kampaaniat-eesti-julgeoleku-ja-rahvusvahelise-maine-arvelt/ Keskerakonna juhatuse avaldus: Valitsus teeb president Alar Karise vastast kampaaniat Eesti julgeoleku ja rahvusvahelise maine arvelt]. [[Kesknädal]], 9. veebruar 2026.</ref> Keskerakond toetas Karise kandidatuuri ka [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta presidendivalimistel]] Politoloogid leiavad enamasti, et presidendi valimine Riigikogus on tänavu keeruline.<ref>[https://www.err.ee/1609907365/ Politoloogid: tänavused presidendivalimised toimuvad keerulisel ajal]. [[ERR]], 11. jaanuar 2026.</ref> [[Tarmo Jüristo]] hinnangul on aga võimalus selle juhtumiseks varasemast suurem, kuid selleks tuleb leida kompromisskandidaat.<ref>[https://www.err.ee/1609902973/ Jüristo: sel korral on võimalus president riigikogus valida suurem]. [[ERR]], 7. jaanuar 2026.</ref> President [[Toomas Hendrik Ilves]] on öelnud, et presidendiks sobiksid ka diplomaadid [[Kyllike Sillaste-Elling]], [[Riina Kionka]], [[Matti Maasikas]] ja [[Jüri Luik]]: "Minu arvates on praegusel ajal vaja lisaks teistele ametitele riigil ka presidenti, kes on tõsiseltvõetav välispoliitilistel teemadel".<ref name="vali">[https://www.err.ee/1609969043/kristo-enn-vaga-ajalukku-kirjutatakse-laanemets-vaiksemalt-kui-riina-kionka Kristo Enn Vaga: ajalukku kirjutatakse Läänemets väiksemalt kui Riina Kionka] ERR, 16. märts 2026</ref> Jüri Luik ütles 7. mail toimunud [[Esimene stuudio|“Esimeses stuudios”]]: "Ma pean ütlema, et minu tulevikuplaanides sellist kandideerimist ei ole." [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] volikogu esitas mai alguses oma erakonna presidendikandidaadiks erakonna asutajaliikme ja [[Riigikogu]] liikme [[Mart Helme]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-02 |pealkiri=Galerii: EKRE volikogu esitas presidendikandidaadiks Mart Helme |url=https://www.err.ee/1610012542/galerii-ekre-volikogu-esitas-presidendikandidaadiks-mart-helme |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 6. juunil kinnitas erakonna kongress Mart Helme oma kandidaadiks. Sellest olenemata ei ole ta kogunud kokku vähemalt kahekümne ühe rahvaesindaja allkirja, mida on vaja kinnituseks Riigikogus ametlikuks presidendikandidaadiks saamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-06 |pealkiri=EKRE valis kongressil Martin Helme uuesti esimeheks |url=https://www.err.ee/1610048602/ekre-valis-kongressil-martin-helme-uuesti-esimeheks |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] olevat soovinud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik Erakonnalt]], et nemad esitaksid [[Riina Kionka]] oma poolt presidendikandidaadiks, kuid Reformierakond lükkas selle ümber ning olevat endiselt president Alar Karise selja taga.<ref name="vali" /> [[Postimees|Postimehe]] poliitikatoimetus eelistaks näha kandidaadina kõige enam praegust [[õiguskantsler]]it [[Ülle Madise]]t.<ref>[https://www.postimees.ee/8391799/ Postimehe poliitikatoimetus pakub: Kellest võiks saada järgmine president?]. [[Postimees]], 6. jaanuar 2026.</ref> Välisministeeriumi kantsler [[Jonatan Vseviov]], keda meedias samuti presidendikandidaadiks on pakutud, ei ole presidendiks kandideerimist otsesõnu välistanud, vaid on rõhutanud, et ei soovi sel teemal spekuleerida.<ref>[https://www.err.ee/1609938152/ Vseviov: ei saa nii, et pool orkestrit mängib Mozartit ja teine pool Bachi]. [[ERR]], 11. veebruar 2026.</ref> Võimaliku kompromisskandidaadina on nähtud ka endist kaitsepolitsei peadirektorit [[Arnold Sinisalu]].<ref>[https://www.telegram.ee/arvamus/laiapea-eesti-jargmiseks-presidendiks-sobiks-arnold-sinisalu Laiapea: Eesti järgmiseks presidendiks sobiks Arnold Sinisalu?]. [[Telegram]], 20. veebruar 2026.</ref> 23. juunil teatas Alar Karis [[Võidupüha]] kõnes, et on otsustanud mitte kandideerida teiseks ametiajaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Alar Karis teatas, et ei kandideeri teiseks ametiajaks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610061145/alar-karis-teatas-et-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-presidendiks |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees [[Õnne Pillak]] ütles augusti alguses, et õiguskantsler Ülle Madise on Reformierakonnale väljendanud oma valmisolekut presidendiks kandideerida.<ref>[https://www.err.ee/1610101681/pillak-madise-on-presidendiks-kandideerimise-valmisolekut-valjendanud Pillak: Madise on presidendiks kandideerimise valmisolekut väljendanud] 03. august 2026</ref> Koalitsioonierakonnad Reformierakond ja [[Eesti 200]] soovivad presidendiks Madiset. [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja Eesti Keskerakond ütlesid, et nemad ei välista Madise saamist presidendiks, kuid ta peab seda ise tahtma.<ref>[https://www.err.ee/1610100034/isamaa-ja-keskerakond-ei-valista-presidendivalimistel-ulle-madise-toetamist Isamaa ja Keskerakond ei välista presidendivalimistel Ülle Madise toetamist] ERR, 31. juuli 2026</ref> Oma valmisolekust presidendiks kandideerida olid augusti alguseks teatanud diplomaat [[Hannes Hanso]], ettevõtja [[Indrek Laul]], euroametnik [[Maive Rute]] ja erusõjaväelane [[Riho Ühtegi]].<ref>[https://www.err.ee/1610101492/riigikogu-vanematekogu-koguneb-11-augustil-presidendivalimisi-arutama Riigikogu vanematekogu koguneb 11. augustil presidendivalimisi arutama] ERR, 03. august 2026</ref> 5. augustil teatas Riho Ühtegi, et loobub tervise tõttu presidendikandidaadiks pürgimisest. Arvamusfestival oli planeerinud korraldada presidendikandidaatide debatti, kuid 7. augustil tuli teade, et see jäetakse ära, sest kandidaadid keeldusid debatis osalemast. Vaid EKRE presidendikandidaat Mart Helme jäi kandidaatide nimekirja.<ref>Loora-Elisabet Lomp. [https://www.postimees.ee/8523292/helme-madise-on-nous-kui-talle-garanteeritakse-vajalik-kogus-haali-ja-see-et-ta-ei-pea-kellegagi-debateerima Helme: Madise on nõus, kui talle garanteeritakse vajalik kogus hääli ja see, et ta ei pea kellegagi debateerima] Postimees, 7. august 2026</ref> Eesti ülikoolide rektorid ja olulised teadurid avaldasid pöördumise Riigikogu liikmete poole, milles kutsutakse parlamenti üles kaaluma presidendikandidaadina [[TalTech]]i rektor [[Tiit Land]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602862/poordumine-eesti-ulikoolide-rektorid-pakuvad-vabariigi-presidendiks-tiit-landi Eesti ülikoolide rektorid pakuvad presidendiks Tiit Landi] Delfi, 11. august 2026</ref> 11. augustil teatas TalTechi rektor Tiit Land ühismeedias, et on valmis presidendiks kandideerima, kui ta kandidaadina üles seatakse. Landi hinnangul oleks ta presidendina neutraalne, ta ei oleks ühe erakonna kandidaat.<ref>Eliisabet Voomets. [https://www.delfi.ee/artikkel/120602900/tiit-land-olen-valmis-presidendiks-kandideerima Tiit Land: olen valmis presidendiks kandideerima] Delfi, 11. august 2026</ref> Õiguskantsler Ülle Madise teatas 17. augusti hommikul ametlikult, et kandideerib Eesti presidendiks. Ühtlasi teatas ta, et ei kavatse hakata puuduolevaks toetuseks saadikuid veenma. Vastuses Äripäevale ütles Madise: "Eesti mõte on olla Eesti. Meie iseseisvus lausa kohustab tegema kõike selleks, et Eesti oleks koht, kus on kõige parem elada..."<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1164787/video-ja-fotod-ulle-madise-presidendiks-kandideerimisest-eesti-mote-on-olla-eesti Ülle Madise presidendiks kandideerimisest: Eesti mõte on olla Eesti] Õhtuleht, 17. august 2026</ref> Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid olid kogunud Madise kandidatuuri riigikogus ülesseadmiseks 62 allkirja.<ref>Karol Sepik. [https://www.delfi.ee/artikkel/120604147/ulle-madise-kandideerin-eesti-vabariigi-presidendiks Ülle Madise kandideerib presidendiks] Delfi, 17. august 2026</ref> Keskerakonna juhatuse ja riigikogu fraktsiooni ühisel koosolekul 18. augustil otsustati toetada presidendivalimistel Tallinna tehnikaülikooli rektori Tiit Landi kandidatuuri. Samal päeval tegi Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul erakond otsuse toetada presidendivalimistel Ülle Madiset ning määravaks said tema Eesti-keskne nägemus ja rahvuslikud seisukohad.<ref>[https://www.err.ee/1610113312/reinsalu-madise-toetamisest-see-ei-olnud-poliitmang-vaid-sisuline-otsus Reinsalu Madise toetamisest: see ei olnud poliitmäng, vaid sisuline otsus] ERR, 18. august 2026</ref> == Arvamusküsitlused == {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | Valim ! style="width:195px;" | [[Alar Karis]] ! style="width:195px;" | [[Indrek Tarand]] ! style="width:195px;" | [[Urmas Paet]] ! style="width:195px;" | [[Ülle Madise]] ! style="width:195px;" | [[Jonatan Vseviov]] ! style="width:195px;" | [[Arnold Sinisalu]] ! style="width:195px;" | Teised ! style="width:195px;" | Ei oska öelda |- | 2. märts 2026 | [https://www.err.ee/1609956242/ Norstat]<ref> [https://www.err.ee/1609956242/ Küsitlus: Karise tagasivalimisele on suur toetus kõigi erakondade valijatelt]. [[ERR]], 3. märts 2026.</ref> | 1001 | 41,6 | 1,0 | 1,6 | 4,2 | 2,3 | – | 27,8 | 21,5 |} {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | Valim ! style="width:195px;" | [[Ülle Madise]] ! style="width:195px;" | [[Mart Helme]] ! style="width:195px;" | [[Hannes Hanso]] ! style="width:195px;" | [[Jüri Luik]] ! style="width:195px;" | [[Indrek Neivelt]] ! style="width:195px;" | [[Jonatan Vseviov]] ! style="width:195px;" | [[Maive Rute]] ! style="width:195px;" | [[Matti Maasikas]] ! style="width:195px;" | Teised |- | 6.–12. august 2026 | [[Turu-uuringute AS]]<ref>Herman Kelomees. [https://www.delfi.ee/artikkel/120604185/presidendiuuring-ulle-madise-on-rahvakusitluse-liider-venekeelsetele-inimestele-on-ta-aga-vooras Ülle Madise on rahvaküsitluse liider. Venekeelsetele inimestele on ta aga võõras] Delfi, 18. august 2026.</ref> | 902 | 32% | 11% | 9% | 8% | 7% | 5% | 3% | 2% | 23% |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/akt/VPVS Vabariigi Presidendi valimise seadus] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta valimised]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] q3zzg2pku1nztwq7vnak19qizeafsjt Pakistani kaitseminister 0 710678 7217381 7124726 2026-08-18T15:11:02Z CommonsDelinker 1930 Fail Mohammad_Ali_Bogra_portrait_(cropped).jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Mohammad Ali Bogra|]]. 7217381 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Pakistani peaminister | omakeelne_nimetus = Minister of Defence <br/> وزیرِ دفاع | embleem = State emblem of Pakistan.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Khawaja Muhammad Asif - December 2015 (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = [[Khawaja Asif]] | ametisalates = 11. märtsist 2024 | üksus = [[Pakistani kaitseministeerium|Kaitseministeerium]] | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = [[Pakistani valitsus|Valitsus]] <br/> [[Pakistani parlament|Parlament]] | residents = | asukoht = [[Rawalpindi]], [[Pandžabi provints]] | esitaja = [[Pakistani peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Pakistani president|President]] | võimujärglus = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = | esimene = | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Pakistani kaitseminister''' ([[inglise keel]]es ''Minister of Defence'', [[urdu keel]]es وزیرِ دفاع) on [[Pakistani kaitseministeerium]]it juhtiv [[minister]]. Kaitseminister kuulub ka [[Pakistani valitsus|valitsusse]] ja [[Pakistani parlament|parlamenti]]. Ajalooliselt on kaitseministri ametit pidanud tihti valitsusjuht ([[Pakistani peaminister|peaminister]] või [[Pakistani president|president]]). Pakistani kaitseminister on 2024. aastast [[Khawaja Asif]] (ta oli kaitseminister ka 2013–2017 ja 2022–2023). ==Pakistani kaitseministrite loend== ;Legend * {{värviruut|wheat}} Kohusetäitja * † Suri ametis olles {|class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" rowspan="2"| Pilt ! rowspan="2" style="width:16em"| Nimi<br/>{{small|(sünd–surm)}} ! colspan="3"| Ametiaeg ! rowspan="2" style="width:9em"| Erakond ! rowspan="2" colspan="2" style="width:10em"| Valitsusjuht |- ! style="width:8em"| Alates ! style="width:8em"| Kuni ! style="width:6em"| Pikkus |- ! colspan="10"| Föderaalne kaitseminister |- | bgcolor="#006600"| | [[File:Liaquat Ali Khan 1945.jpg|70px]] | '''[[Liaquat Ali Khan]]'''<br/>{{small|(1947–1951)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 15. august<br/>1947 | 16. oktoober<br/>1951† | '''4 aastat ja 62 päeva''' | rowspan="5"| [[Muslim League (1947–1958)|Moslemi Liiga]] | style="width:0.01em" bgcolor="#006600"| | '''Tema ise''' |- | bgcolor="#006600"| | [[File:Khawaja Nazimuddin of Pakistan.JPG|70px]] | '''[[Khwaja Nazimuddin]]'''<br/>{{small|(1894–1964)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 24. oktoober<br/>1951 | 17. aprill<br/>1953 | '''1 aasta ja 175 päeva''' | bgcolor="#006600"| | '''Tema ise''' |- | bgcolor="#006600"| | | '''[[Mohammad Ali Bogra]]'''<br/> {{small|(1909–1963)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 18. aprill<br/>1953 | 24. oktoober<br/>1954 | '''1 aasta ja 189 päeva''' | rowspan="2" bgcolor="#006600"| | rowspan="2"| '''[[Mohammad Ali Bogra]]''' |- | bgcolor="#006600"| | [[File:Muhammed Ayub Khan.JPG|70px]] | {{small|kindral}}<br/>'''[[Ayub Khan|Muhammad Ayub Khan]]'''<br/>{{small|(1907–1974)}}<br/>{{small|[[Pakistani maaväe ülemjuhataja|maaväe ülemjuhataja]]}} | 24. oktoober<br/>1954 | 11. august<br/>1955 | '''291 päeva''' |- | bgcolor="#006600"| | [[File:Mohamad Ali, primeiro-ministro do Paquistão, sem data.tif|70px]] | '''[[Chaudhri Muhammad Ali]]'''<br/>{{small|(1905–}1982)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 12. august<br/>1955 | 12. september<br/>1956 | '''1 aasta ja 31 päeva''' | bgcolor="#006600"| | '''Tema ise''' |- | bgcolor="#006a4e"| | [[File:H S Suhrawardy PM.jpg|70px]] | '''[[Huseyn Suhrawardy]]'''<br/>{{small|(1892–1963)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 13. september<br/>1956 | 18. oktoober<br/>1957 | '''1 aasta ja 35 päeva''' | [[Kogu Pakistani Awami Liiga|Awami Liiga]] | bgcolor="#006a4e"| | '''Tema ise''' |- | bgcolor="#006600"| | [[File:Mumtaz Daultana.jpg|70px]] | '''[[Mumtaz Daultana]]'''<br/>{{small|(1916–1965)}} | 19. oktoober<br/>1957 | 18. detsember<br/>1957 | '''60 päeva''' | [[Muslim League (1947–1958)|Moslemi Liiga]] | bgcolor="#006600"| | '''[[I. I. Chundrigar]]''' |- ! colspan="3"| Föderaalminister | rowspan="4"| 19. detsember<br/>1957 | rowspan="4"| 8. aprill<br/>1958 | rowspan="4"| '''110 päeva''' | rowspan="4"| [[Vabariiklik Partei (Pakistan)|Vabariiklik Partei]] | rowspan="4" bgcolor="#6495ed"| | rowspan="4"| '''[[Firoz Khan Noon]]''' |- | bgcolor="#6495ed"| | [[File:Feroz Khan Noon.jpg|70px]] | [[Firoz Khan Noon|'''Firoz Khan Noon''']]<br/>{{small|(1893–1970)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) |- ! colspan="3"| Riigiminister |- | bgcolor="#6495ed"| | [[File:Nawab Akbar Bugti, (cropped).jpg|70px]] | '''[[Akbar Bugti]]'''<br/>{{small|(1926–2006)}} |- ! colspan="10"| Föderaalne kaitseminister |- | bgcolor="#006600"| | [[File:Muhammad Ayub Khuhro.jpg|70px]] | '''[[Muhammad Ayub Khuhro]]'''<br/>{{small|(1901–1980)}} | 9. aprill<br/>1958 | 7. oktoober<br/>1958 | '''181 päeva''' | rowspan="2"| [[Muslim League (1947–1958)|Moslemi Liiga]] | bgcolor="#6495ed"| | '''[[Firoz Khan Noon]]''' |- | bgcolor="#006600"| | rowspan="2"| [[File:Muhammed Ayub Khan.JPG|70px]] | rowspan="2"| {{small|feldmarssal}}<br/>'''[[Ayub Khan|Muhammad Ayub Khan]]'''<br/>{{small|(1907–1974)}}<br/>([[Pakistani president|president]]) | rowspan="2"| 28. oktoober<br/>1958 | rowspan="2"| 21. oktoober<br/>1966 | rowspan="2"| '''7 aastat ja 358 päeva''' | bgcolor="#006600"| | rowspan="3"| '''[[Ayub Khan|Muhammad Ayub Khan]]'''<br/>{{small|([[Pakistani president|president]])}} |- | bgcolor="#00cccc"| | [[Konventsiooni Moslemi Liiga]] | rowspan="2" bgcolor="#00cccc"| |- | bgcolor="#c3b091"| | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | {{small|viitseadmiral}}<br/>'''[[Afzal Rahman Khan]]'''<br/>{{small|(1921–1983)}} | 12. oktoober<br/>1966 | 5. aprill<br/>1969 | '''2 aastat ja 175 päeva''' | [[Pakistani merevägi|Sõjavägi]]<br/>{{small|(parteitu)}} |- | bgcolor="#c3b091"|  | [[File:Yahya Khan (cropped version).jpg|70px]] | {{small|kindral}}<br/>'''[[Yahya Khan]]'''<br/>{{small|(1917–1980)}}<br/>([[Chief Martial Law Administrator|sõjaseisukorra juht]]) | 25. märts<br/>1969 | 20. detsember<br/>1971 | '''2 aastat ja 270 päeva''' | [[Pakistani maavägi|Sõjavägi]]<br/>{{small|(parteitu)}} | bgcolor="#c3b091"|  | '''Tema ise'''<br/>{{small|([[Pakistani president|president]])}} |- | bgcolor="#000000"| | [[File:Z A Bhutto (President of Pakistan).jpg|70px]] | '''[[Zulfikar Ali Bhutto]]'''<br/>{{small|(1928–1979)}}<br/>([[Pakistani president|president]] kuni 14.08.1973<br/>[[Pakistani peaminister|peaminister]] alates 14.08.1973) | 20. detsember<br/>1971 | 5. juuli<br/>1977 | '''5 aastat ja 197 päeva''' | [[Pakistani Rahvapartei]] | bgcolor="#000000"| | '''[[Zulfikar Ali Bhutto]]''' |- | bgcolor="#c3b091"|  | [[File:General Muhammad Zia-Ul-Haq.jpg|70px]] | {{small|kindral}}<br/>'''[[Zia-ul-Haq]]'''<br/>{{small|(1924–1988)}}<br/>([[Chief Martial Law Administrator|sõjaseisukorra juht]]) | 5. juuli<br/>1977 | 27. august<br/>1978 | '''1 aasta ja 53 päeva''' | [[Pakistani maavägi|Sõjavägi]]<br/>{{small|(parteitu)}} | rowspan="5" bgcolor="#c3b091"|  | rowspan="5"| '''[[Zia-ul-Haq]]'''<br/>{{small|([[Pakistani president|president]])}} |- | bgcolor="#dcdcdc"| | [[File:Mir-AA-Talpur.jpg|70px]] | '''[[Ali Ahmad Talpur]]'''<br/>{{small|(1915–1987)}} | 27. august<br/>1978 | 25. veebruar<br/>1985 | '''6 aastat ja 182 päeva''' | [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatu]] |- | bgcolor="#c3b091"|  | [[File:General Muhammad Zia-Ul-Haq.jpg|70px]] | {{small|kindral}}<br/>'''[[Zia-ul-Haq]]'''<br/>{{small|(1924–1988)}}<br/>([[Pakistani president|president]]) | 27. veebruar<br/>1985 | 24. märts<br/>1985 | '''25 päeva''' | [[Pakistani maavägi|Sõjavägi]]<br/>{{small|(parteitu)}} |- | bgcolor="#dcdcdc"| | [[File:Muhammad Khan Junejo.jpg|70px]] | '''[[Muhammad Khan Junejo]]'''<br/>{{small|(1932–1993)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 25. märts<br/>1985 | 29. mai<br/>1988 | '''3 aastat ja 65 päeva''' | rowspan="3"| [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatu]] |- | rowspan="2" bgcolor="#dcdcdc"| | rowspan="2"| [[File:Mahmoud A.Haroon (cropped).jpg|70px]] | rowspan="2"| '''[[Mahmoud Haroon]]'''<br/>{{small|(1920–2008)}} | 9. juuni<br/>1988 | 17. august<br/>1988 | rowspan="2"| '''176 päeva''' |- | 17. august<br/>1988 | 2. detsember<br/>1988 | bgcolor="#dcdcdc"| | '''[[Ghulam Ishaq Khan]]'''<br/>{{small|([[Pakistani president|presidendi]] kohusetäitja)}} |- | bgcolor="#000000"| | [[File:Oliver Mark - Benazir Bhutto, Dubai 2006 (cropped).jpg|70px]] | '''[[Benazir Bhutto]]'''<br/>{{small|(1953–2007)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 4. detsember<br/>1988 | 6. august<br/>1990 | '''1 aasta ja 245 päeva''' | [[Pakistani Rahvapartei]] | bgcolor="#000000"| | '''Tema ise''' |- ! colspan="10"| {{nobold|''Vahepeal teenis üleminekuvalitsus''}} |- | bgcolor="#006600"| | [[File:PrimeMinisterNawazSharif.jpg|70px]] | '''[[Nawaz Sharif]]'''<br/>{{small|(1949–)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 6. november<br/>1990 | 10. september<br/>1991 | '''308 päeva''' | rowspan="2"| [[Muslim League (1947–1958)|Moslemi Liiga]]<br/>{{small|([[Islami Jamhuri Ittihad|IJI]])}} | rowspan="2" bgcolor="#006600"| | rowspan="2"| '''[[Nawaz Sharif]]''' |- | bgcolor="#006600"| | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | '''[[Ghous Ali Shah]]'''<br/>{{small|(1934–)}} | 10. september<br/>1991 | 18. aprill<br/>1993 | '''1 aasta ja 220 päeva''' |- | bgcolor="#dcdcdc"| | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | bgcolor="wheat"| '''[[Hazar Khan Bijarani]]'''<br/>{{small|(1946–2018)}}<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="wheat"| 18. aprill<br/>1993 | bgcolor="wheat"| 26. mai<br/>1993 | bgcolor="wheat"| '''38 päeva''' | [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatu]]<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="#dcdcdc"| | '''[[Balakh Sher Mazari]]'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} |- | bgcolor="#228b22"| | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | '''[[Ghous Ali Shah]]'''<br/>{{small|(1934–)}} | 26. mai<br/>1993 | 18. juuli<br/>1993 | '''53 päeva''' | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]]<br/>{{small|([[Islami Jamhoori Ittehad|IJI]])}} | bgcolor="#228b22"| | '''[[Nawaz Sharif]]''' |- | bgcolor="#dcdcdc"| | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | bgcolor="wheat"| {{small|kindralleitnant (erus)}}<br/>'''Rehm Dil Bhatti'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="wheat"| 23. juuli<br/>1993 | bgcolor="wheat"| 19. oktoober<br/>1993 | bgcolor="wheat"| '''88 päeva''' | [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatu]]<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="#dcdcdc"| | '''[[Moeen Qureshi]]'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} |- | bgcolor="#000000"|  | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | '''[[Aftab Shaban Mirani]]'''<br/>{{small|(1940–2025)}} | 19. oktoober<br/>1993 | 5. november<br/>1996 | '''3 aastat ja 17 päeva''' | [[Pakistani Rahvapartei]] | bgcolor="#000000"|  | '''[[Benazir Bhutto]]''' |- | bgcolor="#dcdcdc"| | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | bgcolor="wheat"| '''[[Shahid Hamid]]'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="wheat"| 11. november<br/>1996 | bgcolor="wheat"| 17. veebruar<br/>1997 | bgcolor="wheat"| '''98 päeva''' | [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatu]]<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="#dcdcdc"| | '''[[Malik Meraj Khalid]]'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} |- | bgcolor="#228b22"| | [[File:PrimeMinisterNawazSharif.jpg|70px]] | '''[[Nawaz Sharif]]'''<br/>{{small|(1949–)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 17. veebruar<br/>1997 | 12. oktoober<br/>1999 | '''2 aastat ja 237 päeva''' | [[Pakistan Muslim League (N)]] | bgcolor="#228b22"| | '''Tema ise''' |- | bgcolor="#c3b091"| | [[File:Pervez Musharraf - World Economic Forum Annual Meeting Davos - 2008 (cropped).jpg|70px]] | {{small|kindral}}<br/>'''[[Pervez Musharraf]]'''<br/>{{small|(1943–2023)}}<br/>([[Chief Martial Law Administrator|tegevjuht]]) | 12. oktoober<br/>1999 | 23. november<br/>2002 | '''3 aastat ja 42 päeva''' | [[Pakistan Army|Sõjavägi]]<br/>{{small|(parteitu)}} | bgcolor="#c3b091"| | '''Tema ise'''<br/>{{small|([[Chief Martial Law Administrator|tegevjuht]])}} |- | rowspan="3" bgcolor="#000000"| | rowspan="3"| [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | rowspan="3"| '''[[Rao Sikandar Iqbal]]'''<br/>{{small|(1943–2010)}}<br/>(vanemminister) | rowspan="3"| 23. november<br/>2002 | rowspan="3"| 15. november<br/>2007 | rowspan="3"| '''4 aastat ja 357 päeva''' | rowspan="3"| [[Pakistani Rahvapartei Parlamentäärid]] | bgcolor="#00ff00"| | '''[[Zafarullah Khan Jamali]]''' |- | bgcolor="#00ff00"| | '''[[Shujaat Hussain]]''' |- | bgcolor="#00ff00"| | '''[[Shaukat Aziz]]''' |- | bgcolor="#dcdcdc"| | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | bgcolor="wheat"| '''Salim Abbas Jilani'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="wheat"| 15. november<br/>2007 | bgcolor="wheat"| 24. märts<br/>2008 | bgcolor="wheat"| '''130 päeva''' | [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatu]]<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="#dcdcdc"| | '''[[Muhammad Mian Soomro]]'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} |- | bgcolor="#000000"| | [[File:Defense.gov photo essay 100121-F-6655M-101 (cropped) (cropped).jpg|70px]] | '''[[Ahmad Mukhtar]]'''<br/>{{small|(1946–2020)}} | 31. märts<br/>2008 | 3. juuni<br/>2012 | '''4 aastat ja 64 päeva''' | rowspan="2"| [[Pakistani Rahvapartei]] | bgcolor="#000000"| | '''[[Yousaf Raza Gillani]]''' |- | bgcolor="#000000"| | [[File:International Defence Exhibition and Seminar, IDEAS 2012, Karachi (cropped).jpg|70px]] | '''[[Naveed Qamar]]'''<br/>{{small|(1955–)}} | 4. juuni<br/>2012 | 16. märts<br/>2013 | '''285 päeva''' | bgcolor="#000000"| | '''[[Raja Pervez Ashraf]]''' |- | bgcolor="#dcdcdc"| | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | bgcolor="wheat"| '''[[Mir Hazar Khan Khosa]]'''<br/>{{small|(1929–2021)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]])<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="wheat"| 4. aprill<br/>2013 | bgcolor="wheat"| 4. juuni<br/>2013 | bgcolor="wheat"| '''61 päeva''' | [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatu]]<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="#dcdcdc"| | '''Tema ise'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} |- | bgcolor="#228b22"| | [[File:PrimeMinisterNawazSharif.jpg|70px]] | '''[[Nawaz Sharif]]'''<br/>{{small|(1949–)}}<br/>([[Pakistani peaminister|peaminister]]) | 7. juuni<br/>2013 | 26. november<br/>2013 | '''172 päeva''' | rowspan="3"| [[Pakistan Muslim League (N)]] | rowspan="2" bgcolor="#228b22"| | rowspan="2"| '''[[Nawaz Sharif]]''' |- | bgcolor="#228b22"| | [[File:Khawaja Muhammad Asif - December 2015 (cropped).jpg|70px]] | '''[[Khawaja Asif]]'''<br/>{{small|(1949–)}} | 27. november<br/>2013 | 28. juuli<br/>2017 | '''3 aastat ja 243 päeva''' |- | bgcolor="#228b22"| | [[File:Khurram Dastgir Khan Senate of Poland.JPG|70px]] | '''[[Khurram Dastgir]]'''<br/>{{small|(1970–)}} | 4. august<br/>2017 | 31. mai<br/>2018 | '''300 päeva''' | bgcolor="#228b22"| | '''[[Shahid Khaqan Abbasi]]''' |- | bgcolor="#dcdcdc"| | [[File:Abdullah Hussain Haroon (cropped).jpg|70px]] | bgcolor="wheat"| '''[[Abdullah Hussain Haroon]]'''<br/>{{small|(1950–)<br/>(kohusetäitja)}} | bgcolor="wheat"| 5. juuni<br/>2018 | bgcolor="wheat"|18. august<br/>2018 | bgcolor="wheat"| '''74 päeva''' | [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatu]]<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="#dcdcdc"| | '''[[Nasirul Mulk]]'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} |- | bgcolor="#e70a0a"| | [[File:Pervez Khattak portrait.jpg|70px]] | '''[[Pervez Khattak]]'''<br/>{{small|(1950–)}} | 20. august<br/>2018 | 10. aprill<br/>2022 | '''3 aastat ja 233 päeva''' | [[Pakistan Tehreek-e-Insaf]] | bgcolor="#e70a0a"| | '''[[Imran Khan]]''' |- | bgcolor="#228b22"| | [[File:Khawaja Muhammad Asif - December 2015 (cropped).jpg|70px]] | '''[[Khawaja Asif]]'''<br/>{{small|(1949–)}} | 19. aprill<br/>2022 | 10. august<br/>2023 | '''1 aasta ja 113 päeva''' | [[Pakistan Muslim League (N)]] | bgcolor="#228b22"| | '''[[Shehbaz Sharif]]''' |- | bgcolor="#dcdcdc"| | [[File:State emblem of Pakistan.svg|70px]] | bgcolor="wheat"| {{small|kindralleitnant (erus)}}<br/>'''Anwar Ali Hyder'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="wheat"| 17. august<br/>2023 | bgcolor="wheat"| 4. märts<br/>2024 | bgcolor="wheat"| '''200 päeva''' | [[Sõltumatu poliitik|Sõltumatu]]<br/>{{small|(kohusetäitja)}} | bgcolor="#dcdcdc"| | '''[[Anwaar ul Haq Kakar]]'''<br/>{{small|(kohusetäitja)}} |- | bgcolor="#228b22"| | [[File:Khawaja Muhammad Asif - December 2015 (cropped).jpg|70px]] | '''[[Khawaja Asif]]'''<br/>{{small|(1949–)}} | 11. märts<br/>2024 | Ametis | | [[Pakistan Muslim League (N)]] | bgcolor="#228b22"| | '''[[Shehbaz Sharif]]''' |- |} ==Vaata ka== * [[Pakistani põhiseadus]] * [[Pakistani president]] * [[Pakistani peaminister]] * [[Pakistani kaitseministeerium]] * [[Pakistani välisminister]] * [[Pakistani rahandusminister]] * [[Pakistani siseministeerium]] * [[Pakistani kaitsetööstusministeerium]] [[Kategooria:Pakistani poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] ioavhzdwqa6ehy5rbdt5z0cejrwms1o 2026. aasta MotoGP hooaeg 0 711304 7217689 7211016 2026-08-19T07:17:01Z Kasparkelk 204517 7217689 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2026 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 27. veebruaril 2026 Tai Grand Prix'ga ning lõppeb 22. novembril 2026 Valencia Grand Prix'ga. Hooaega on planeeritud märtsist novembrini 22 etappi. Sellel hooajal on MotoGP tutvustanud uut võistlusklassi [[Harley-Davidson]] mootorratastega. Võistlusklassi nimi on ''Harley-Davidson Bagger World Cup''. == Hooaja kokkuvõte == [[Fail:Jorge Martin at the 2026 Spanish Grand Prix.jpg|pisi|225x225px|[[Jorge Martín]] on praegune meistrivõistluste liider.]] [[Marco Bezzecchi]] hakkas [[Aprilia Racing|Apriliaga]] esimestel etappidel meistrivõistlusi juhtima, võites esimest kolme Grand Prix'd ja esimesest seitsmest neli ning ka kahe teise koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Thai GP: Marco Bezzecchi's flawless Aprilia win ends Ducati's podium streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-thailand-gp-marco-bezzecchi-rebounds-to-win-tyre-drama-for-marc-marquez/10801280/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-03-22 |pealkiri=Brazilian GP: Bezzecchi and Martín outclass the Ducatis |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/brazilian-gp-motogp-aprilia-bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Aprilia’s Bezzecchi wins USA MotoGP to extend perfect start to season |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/3/30/marco-bezzecchi-wins-usa-motogp-to-extend-perfect-start-to-season |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-01 |pealkiri=Bezzecchi wins Mugello as Aprilia lands one-two |url=https://readmotorsport.com/2026/06/01/bezzecchi-mugello-motogp-aprilia-one-two/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> Viletsamad tulemused sprindisõitudes vähendas tema meistrivõistluste eelist. Tema meeskonnakaaslane, [[Jorge Martín]], võitis samade seitsme etappide jooksul ühe Grand Prix', kahe sprindisõidu ja sai kolm teise koha tulemust Grand Prix'des. [[Álex Márquez]] ja [[Fabio Di Giannantonio]] mõlemad said samas ajavahemikus ühe etapivõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Spanish GP: Alex Marquez ends Aprilia’s winning streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-spanish-gp-alex-marquez-win-gresini-marc-crash/10815629/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Di Giannantonio wins Catalan MotoGP after Marquez injured in horror crash |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/5/17/fabio-di-giannantonio-wins-shortened-catalan-motogp-after-marquez-crash |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref> Bezzecchi ja Martin mõlemad katkestasid [[Ungari mootorrataste Grand Prix|Ungari Grand Prix']]<nowiki/>l pärast kokkupõrget esimese ringi esimeses kurvis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-07 |pealkiri=WATCH: Jorge Martin wipes out Marco Bezzecchi at Turn 1 in Hungary MotoGP drama {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1097371/1/watch-jorge-martin-wipes-out-marco-bezzecchi-turn-1-hungary-motogp-drama |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning Bezzecchi sai disklaffi [[Tšehhi mootorrataste Grand Prix|Tšehhi Grand Prix]]'lt, kuna ta lõi rajahooldustöötajat sprindisõidus pärast kukkumist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=AFP |kuupäev=2026-06-21 |pealkiri=Marco Bezzecchi banned from Czech MotoGP race after slapping track marshal |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/2026/jun/21/motogp-marco-bezzecchi-czech-grand-prix-slap-steward |vaadatud=2026-06-26 |issn=0261-3077}}</ref> Valitsev maailmameister, [[Marc Márquez]], võitis kahte sprindisõitu, kuid ei võtnud osa Prantsuse ja Kalatani Grand Prix'del vigastuse tõttu, mille ta sai Prantsuse etapi sprindisõidus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Ducati's Marquez to miss French and Catalan GPs due to foot fracture |url=https://www.reuters.com/sports/ducatis-marquez-miss-french-catalan-gps-due-foot-fracture-2026-05-09/ |vaadatud=27. juunil 2026}}</ref> Ta sai Ungaris perfektse nädalavahetuse (kvalifikatsioonivõit, sprindi- ja Grand Prix' võit)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Today |eesnimi=Hungary |kuupäev=2026-06-08 |pealkiri=After a Grueling Start, Marc Márquez Wins the Hungarian Grand Prix in MotoGP |url=https://hungarytoday.hu/after-a-grueling-start-marc-marquez-wins-the-hungarian-grand-prix-in-motogp/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Hungary Today |keel=en}}</ref> ning sai Tšehhis sprindis poodiumi ja Grand Prix' võidu, vähendades punktivahet liidriga 40 punktini.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=Marc Marquez Cuts MotoGP Deficit To 40 Points After Czech GP Win |url=https://readmotorsport.com/2026/06/22/marc-marquez-motogp-deficit-40-points-czech-gp-win-2/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> [[Hollandi mootorrataste Grand Prix|Hollandi Grand Prix']]<nowiki/>l oli näha [[Trackhouse Racing|Trackhouse Racingu]] edukaimat tulemust siiamaani, saades kaksikvõidu mõlemad sprindis ja Grand Prix' sõidus. [[Raúl Fernández]] võitis sprindi ja [[Ai Ogura]] võitis oma esimese tippklassi Grand Prix' ning oli esimene jaapanlane, kes on võitnud tippklassi Grand Prix'd pärast [[Makoto Tamada|Makoto Tamadat]] 2004. aasta [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix]]'l. Bezzecchi kukkus ja katkestas Grand Prix' teisel ringil, teenides kolmandat etappi järjest 0 punkti ning võimaldas tiimikaaslasel Martínil hakata meistrivõistlusi juhtima kolmanda koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-06-28 |pealkiri=Dutch GP: First victory for Ai Ogura, another crash for Bezzecchi |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/Dutch-GP%3A-first-victory-for-Ai-Ogura--another-crash-for-Bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref> Bezzecchi ei saanud [[Saksa mootorrataste Grand Prix|Saksamaa Grand Prix]]'l võistelda, kuna ta oli oma rangluu ära murdnud pärast kvalifikatsioonis kukkumist, järjekordne hoop tema tiitlijahile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Bezzecchi suffers 'complete and displaced' collarbone fracture |url=https://www.the-race.com/motogp/marco-bezzecchi-suffers-complete-and-displaced-collarbone-fracture/ |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> "[[Sachsenring|Sachsenringi]] kuningas" Marc Márquez tegi oma hooaja teise perfektse nädalavahetuse ning pikendas oma võitude rekordit sel ringrajal 10-e MotoGP klassi võiduni ja kõikide klasside arvestuses 13-ni. Jorge Martín lõpetas hooaja esimest poolt 208 punktiga, olles ees Ai Ogurast (194 punkti), Marc Marquezist (190) ja Marco Bezzecchist (186). == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |1–12 |- |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |1–12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |1–12 |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1–12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |1–12 |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1–5, 7–12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |1–6, 9–12 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |2–10 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1–12 |- |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |1–12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |1–6 |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |1–12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1–12 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |1–11 |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |1–12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1–3, 6–11 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |1–11 |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |1–12 |- | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |1–12 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ![[Aprilia]] |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] |32 |''{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]'' |4 |- |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="5" |[[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |7 |- | rowspan="4" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |7 |- |27 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]] |8 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |1 |- |27 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]] |12 |- |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] ![[Honda]] |[[Honda RC213V|RC213V]] |35 |{{flagicon|UK}} [[Cal Crutchlow]] |7–12 |- |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="2" |[[KTM]] | rowspan="2" |[[KTM RC16|RC16]] |44 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Pol Espargaró]] |12 |- |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |94 |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |5 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] |47 |''{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]'' |4, 6, 10, 12 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muudatused tootjatel === * Mõlemad Yamaha võistkonnad kasutavad esimest korda MotoGP ajastul oma mootori V4 versiooni. YZR-M1 on varem olnud ridaneli konfiguratsiooniga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yamaha MotoGP |url=https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.yamahamotogp.com}}</ref> === Muudatused sõitjate nimekirjas === ==== Enne hooaja algust ==== * Kolmekordne WorldSBK maailmameister [[Toprak Razgatlioğlu]] teeb oma ''Grand Prix''' debüüdi [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta läks [[Miguel Oliveira]] asemele, kelle leping katkestati aasta varem ning läks Razgatlioğlu asemele [[BMW Motorrad|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OLIVEIRA SIGNS FOR BMW: The five-time MotoGP race winner joins Petrucci at the factory BMW team for 2026 |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.worldsbk.com |arhiivimisaeg=2026-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260421221445/https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |url-olek=ei tööta }}</ref> * Valitsev Moto2 maailmameister [[Diogo Moreira]] teeb oma MotoGP klassi debüüdi Pro Honda LCR võistkonnas, asendades Somkiat Chantrat, kes läheb Honda WorldSBK võistkonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Diogo Moreira’s 2026 MotoGP debut with LCR Honda is now official |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/diogo-moreira-debut-lcr-honda-2026/10767394/ |vaadatud=12. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> ==== Keset hooaega ==== * [[Fermín Aldeguer]] murdis oma reieluu treeningul ning ei saanud selle tõttu hooaja avaetapil Tais võistelda. Teda asendas [[Michele Pirro]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss Thai GP, Gresini names replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-thai-gp-gresini-names-replacement/10797026/ |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Augusto Fernández]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Yamaha fields fifth MotoGP bike at Jerez with wild-card {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1093278/1/yamaha-fields-fifth-motogp-bike-jerez-wild-card |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Lorenzo Savadori]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprilia and Yamaha set for wildcards in Jerez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/1021471 |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Maverick Viñales]] jättis Prantsuse etapi vahele, et paremini taastuda vigastusest, mille ta sai eelneval aastal [[Sachsenring|Sachsenringil]]. Teda asendas [[Jonas Folger]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-07 |pealkiri=Jonas Folger faces “big challenge” replacing Maverick Vinales in MotoGP {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1094532/1/jonas-folger-faces-big-challenge-replacing-maverick-vinales-motogp |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Álex Márquez]] murdis [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix'l]] oma parema rangluu ja C7 selgroolüli ning jätab Itaalia ja Ungari Grand Prix'd vahele. Itaalias asendas teda [[Michele Pirro]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Pirro back in action at home in place of Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/1070113 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Ungaris [[Iker Lecuona]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=Lecuona to replace Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/1071424 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Johann Zarco]] sai [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix]]'l kõvasti vigastada ning teda asendas [[Cal Crutchlow]] Itaaliast Saksamaani.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-28 |pealkiri=Crutchlow confirmed as Zarco replacement at the Italian GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/1070321 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Pol Espargaró]] sõidab Britannia GP-l Maverick Viñalese asemel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-04 |pealkiri=Pol Espargaró to replace Viñales at the British GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/1081457 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> * [[Fermín Aldeguer]] vigastas oma selga Hollandi TT treeningul toimunud kukkumisel. Briti GP-l asendas teda [[Iker Leucona]]. == Reeglimuudatused == Mootorite spetsifikatsioone ei saa sel hooajal muuta. Tehastele, mis kuuluvad möönduste D-tasemesse reegel ei kehti, välja arvatud juhul, kui nende tase muutub. == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !5 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !6 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !7 |31. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !8 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !9 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !10 |28. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT|Grand Prix of the Netherlands]] |TT Circuit Assen |- !11 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !12 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !13 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !14 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !15 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !16 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !17 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !18 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !19 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !20 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !7 |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon | | | | | |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | | | | | |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | | | | | |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | | | | | |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Position | style="background:#ffffbf;" |'''1st''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2nd''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3rd''' | style="background:#dfffdf;" |'''4th''' | style="background:#dfffdf;" |'''5th''' | style="background:#dfffdf;" |'''6th''' | style="background:#dfffdf;" |'''7th''' | style="background:#dfffdf;" |'''8th''' | style="background:#dfffdf;" |'''9th''' | style="background:#dfffdf;" |'''10th''' | style="background:#dfffdf;" |'''11th''' | style="background:#dfffdf;" |'''12th''' | style="background:#dfffdf;" |'''13th''' | style="background:#dfffdf;" |'''14th''' | style="background:#dfffdf;" |'''15th''' |- !Race | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !Sprint |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1| 1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |NC | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | !208 |- !2 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P 2</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | !194 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | | | | | | | | | | | !190 |- !4 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>P 4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' |EX | bgcolor="#EFCFFF" nowrap="" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | | | | | | | | | | !186 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>P</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | !184 |- !6 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández (motorcyclist)|Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |17'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | !159 |- !7 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" nowrap="" |Ret'''<sup>P 2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | !148 |- !8 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>P 2 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" nowrap="" |3'''<sup>7 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | !143 |- !9 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>1</sup>''' | | | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | !87 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | | | | | | | !79 |- !11 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | | | | | | | | | | | !76 |- !12 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | | | | | | | | | | | !76 |- !13 | align="left" |{{flagicon|ZAF}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | | | | | | | | | | | !64 |- !14 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | !55 |- !15 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |[[Honda]] |Pro Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 | | | | | | | | | | | !48 |- !16 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | | | | | | | | !46 |- !17 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | !34 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !26 |- !19 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | | | | !21 |- !20 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller (motorcyclist)|Jack Miller]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | | | | | | | | !19 |- !21 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | | !12 |- !22 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !10 |- !23 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |7 | | | | | | | | | | | | | | !9 |- !24 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Yamaha Factory Racing | | | | bgcolor="#cfcfff" |20 | | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | | | !5 |- !25 | align="left" |{{flagicon|GBR}} [[Cal Crutchlow]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | | | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !0 |- !26 | align="left" |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !27 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |72 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>P F</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>4 F</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>P 4</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>3</sup>''' |EX | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>4</sup>''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |394 |- |89 | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>1</sup>''' | style="background:#cfcfff;" |NC | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>2</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>5</sup>''' | style="background:#FFDF9F;" |3'''<sup>P 5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]] |25 | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |17'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>1</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>6</sup>''' | style="background:#DFDFDF;" |2'''<sup>1</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |353 |- |79 | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>5</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>6 F</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |8'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>P 2</sup>''' | style="background:#FFFFBF;" |1'''<sup>2 F</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |63 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>9</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10'''<sup>2</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>P 2 F</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>6</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>7 F</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>1</sup>''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |333 |- |93 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5 | nowrap="" style="background:#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | style="background:#ffffff;" |DNS | | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>5</sup>''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>3</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |7'''<sup>6</sup>''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |21 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |12'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |10'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |230 |- |49 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>8</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>P 2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>P</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>3 F</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>4 F</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''<sup>3</sup>''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |5 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] |33 | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>6</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |11'''<sup>4</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |12'''<sup>9</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |212 |- |37 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>4</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>P 2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>2</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>9</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |6 | rowspan="4" style="text-align: left;" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |27 | | | | | | | | style="background:#dfffdf;" |7 | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="4" |172 |- |51 | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | |- |54 | | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |8'''<sup>6</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>8</sup>''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | | | | | | |- |73 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>4</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>F</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>8</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>1</sup>''' | | | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |7 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda HRC Castrol]] |10 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |13'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |105 |- |36 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |8 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3|Red Bull KTM Tech3]] |12 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#ffffff;" |DNS | | | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |86 |- |23 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10'''<sup>7</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |6'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9 | | | | | | | | | | | |- |94 | | | | | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |9 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|MON}} [[LCR Honda]] |5 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |82 |- |11 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#dfffdf;" |11 | | | | | | | | | | | |- |35 | | | | | | | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |10 | rowspan="2" style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] |20 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |16'''<sup>6</sup>''' | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |14'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |76 |- |42 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#dfffdf;" |14 | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |11 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] |7 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#cfcfff;" |19 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |31 |- |43 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Tootjate üldarvestus === Iga tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | !310 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFDF9F" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | !294 |- !3 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | !177 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |5'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | | | | | | | | | | | !101 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |15 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |14 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |7'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | !60 |- !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Mootorrattasport]] 7n0keprnpjoasf7lsnzbiukv4ybkhv8 Kõdukäimla 0 711818 7217344 7159332 2026-08-18T13:21:59Z Sillerkiil 58396 7217344 wikitext text/x-wiki '''Kõdukäimla''' on [[käimla]]tüüp, kus parasniiske jääde [[Kõdunemine|kõdundatakse]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-17 |pealkiri=Inimese sitt läheb lihtsalt raisku |url=https://www.muurileht.ee/inimese-sitt-laheb-lihtsalt-raisku/ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> — [[Bioloogiline lagunemine|lagundatakse]] [[Aeroobne lagunemine|aeroobselt]] mikrobioota toimel. Parasvöötmes saavutab alla 1 m³ suurune laguaine kuhi harva [[Kompostimine|kompostimiseks]] vajaliku kuumuse, mistõttu enamikus kompostkäimlatena turustatavates seadmetes domineerib [[Psührofiilid|psührofiilne]] ja [[Mesofiil|mesofiilne]] lagunemine — bioloogilise protsessi termofiilne järk pole tõhus või ei alga üldse<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jenkins |eesnimi=Joseph C. |pealkiri=The Compost Toilet Handbook |kirjastus=Joseph Jenkins, Inc |aasta=2021 |isbn=978-1733603515 |lehekülg=82–85, 142–145 |keel=inglise}}</ref>. [[Fail:Kiel-Hassee_Erde_mit_Schubkarre_(5708339858).jpg|pisi|Kõdukäimla valmiskompostitud tulem on valmis mullaparanduseks (Saksamaa)]] Terviseohutuse tagab käimla ja kõduauna õige asetus maastikul, väljaheite igakordne katmine puistega, selle hoidmine parasniiskena ja lagukuhjas kohe algav [[Nematofaagseened|nematofaagseente]] tegevus, kellest enamik alustab niidistiku levitamisega 24 kuni 48 tunni jooksul, viies nugiliste ja nende munade hävitamise toatemperatuuril lõpule nädala jooksul, +10ºC juures mõne nädala jooksul. Lagundamises osalevad ka [[Ainuraksed|algloomad]], [[viirused]], [[bakterid]], [[putukad]] — kogu [[laguahel]]. Sel viisil vähendatakse oluliselt haigustekitajate [[Põhjavesi|põhjavette]] sattumise ohtu. [[Fail:Local_de_compostage_-_composting_unit_(6150163178).jpg|pisi|Kõdukäimla majaväline komposteeriv osa Prantsusmaal]] Kõdukäimla on sobiv hajaasustuses, kus kanalisatsiooni rajamine või hooajaliselt kasutatavate hoonete kütmine pole otstarbekas; vajalik [[Hädaolukord|hädaolukorras]], kui puudub elekter, vesi või reovee ärajuhtimise võimalus, samuti haigusest, vigastusest või vanusest tingitud liikumisvõimetuse korral; ajutiselt ka trasside ja sanitaarruumide remondi ajal või matkal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maahommik |url=https://jupiter.err.ee/1609946308/maahommik |vaadatud=21.märts 2026 |väljaanne=Jupiter. ERR |keel=et|kuupäev=7. märts 2026|perekonnanimi=Dello|eesnimi=Kerli|lehekülg=28. hooaeg, 455. osa|täpsustus=Minutid 2:12 - 14:34|esmakuupäev=|toimetaja-perekonnanimi=Metssalu|toimetaja-eesnimi=Maili|perekonnanimi2=Pihtjõe|eesnimi2=Piret|perekonnanimi3=Mäe|eesnimi3=Mikk, režissöör}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dello |eesnimi=Kerli, digitaalsisu autor |autor-link=https://et.wikipedia.org/wiki/Kerli_Dello |kuupäev=4. märts 2026 |pealkiri=Sel laupäeval räägime Maahommikus asjadest, millest ei räägita. Ihuhädade tegemine piiratud tingimustes ja keskkonda säästes. |url=https://www.facebook.com/share/v/1DoJgGq1DL/ |vaadatud=22. märts 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref>. == Vaata ka == * [[sõnnik]] * [[anaeroobne lagunemine]] * [[virts]] * [[roiskumine]] == Välislingid == <references /> pm3qn3al3bklv5qt7dwp73yhmhbtxhw 7217345 7217344 2026-08-18T13:22:47Z Sillerkiil 58396 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Käimlad]] 7217345 wikitext text/x-wiki '''Kõdukäimla''' on [[käimla]]tüüp, kus parasniiske jääde [[Kõdunemine|kõdundatakse]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-17 |pealkiri=Inimese sitt läheb lihtsalt raisku |url=https://www.muurileht.ee/inimese-sitt-laheb-lihtsalt-raisku/ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> — [[Bioloogiline lagunemine|lagundatakse]] [[Aeroobne lagunemine|aeroobselt]] mikrobioota toimel. Parasvöötmes saavutab alla 1 m³ suurune laguaine kuhi harva [[Kompostimine|kompostimiseks]] vajaliku kuumuse, mistõttu enamikus kompostkäimlatena turustatavates seadmetes domineerib [[Psührofiilid|psührofiilne]] ja [[Mesofiil|mesofiilne]] lagunemine — bioloogilise protsessi termofiilne järk pole tõhus või ei alga üldse<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jenkins |eesnimi=Joseph C. |pealkiri=The Compost Toilet Handbook |kirjastus=Joseph Jenkins, Inc |aasta=2021 |isbn=978-1733603515 |lehekülg=82–85, 142–145 |keel=inglise}}</ref>. [[Fail:Kiel-Hassee_Erde_mit_Schubkarre_(5708339858).jpg|pisi|Kõdukäimla valmiskompostitud tulem on valmis mullaparanduseks (Saksamaa)]] Terviseohutuse tagab käimla ja kõduauna õige asetus maastikul, väljaheite igakordne katmine puistega, selle hoidmine parasniiskena ja lagukuhjas kohe algav [[Nematofaagseened|nematofaagseente]] tegevus, kellest enamik alustab niidistiku levitamisega 24 kuni 48 tunni jooksul, viies nugiliste ja nende munade hävitamise toatemperatuuril lõpule nädala jooksul, +10ºC juures mõne nädala jooksul. Lagundamises osalevad ka [[Ainuraksed|algloomad]], [[viirused]], [[bakterid]], [[putukad]] — kogu [[laguahel]]. Sel viisil vähendatakse oluliselt haigustekitajate [[Põhjavesi|põhjavette]] sattumise ohtu. [[Fail:Local_de_compostage_-_composting_unit_(6150163178).jpg|pisi|Kõdukäimla majaväline komposteeriv osa Prantsusmaal]] Kõdukäimla on sobiv hajaasustuses, kus kanalisatsiooni rajamine või hooajaliselt kasutatavate hoonete kütmine pole otstarbekas; vajalik [[Hädaolukord|hädaolukorras]], kui puudub elekter, vesi või reovee ärajuhtimise võimalus, samuti haigusest, vigastusest või vanusest tingitud liikumisvõimetuse korral; ajutiselt ka trasside ja sanitaarruumide remondi ajal või matkal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maahommik |url=https://jupiter.err.ee/1609946308/maahommik |vaadatud=21.märts 2026 |väljaanne=Jupiter. ERR |keel=et|kuupäev=7. märts 2026|perekonnanimi=Dello|eesnimi=Kerli|lehekülg=28. hooaeg, 455. osa|täpsustus=Minutid 2:12 - 14:34|esmakuupäev=|toimetaja-perekonnanimi=Metssalu|toimetaja-eesnimi=Maili|perekonnanimi2=Pihtjõe|eesnimi2=Piret|perekonnanimi3=Mäe|eesnimi3=Mikk, režissöör}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dello |eesnimi=Kerli, digitaalsisu autor |autor-link=https://et.wikipedia.org/wiki/Kerli_Dello |kuupäev=4. märts 2026 |pealkiri=Sel laupäeval räägime Maahommikus asjadest, millest ei räägita. Ihuhädade tegemine piiratud tingimustes ja keskkonda säästes. |url=https://www.facebook.com/share/v/1DoJgGq1DL/ |vaadatud=22. märts 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref>. == Vaata ka == * [[sõnnik]] * [[anaeroobne lagunemine]] * [[virts]] * [[roiskumine]] == Välislingid == <references /> [[Kategooria:Käimlad]] drkgmyf8s1n21vqgx0lcavprsqwmoa1 7217352 7217345 2026-08-18T13:34:03Z Sillerkiil 58396 7217352 wikitext text/x-wiki [[Fail:Dry_toilet_with_chamber_for_composting_under_the_toilet.jpg|pisi|Lihtsa kõdukäimla joonis]] '''Kõdukäimla''' (ka ''kompostkäimla'') on [[käimla]]tüüp, kus parasniiske jääde [[Kõdunemine|kõdundatakse]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-17 |pealkiri=Inimese sitt läheb lihtsalt raisku |url=https://www.muurileht.ee/inimese-sitt-laheb-lihtsalt-raisku/ |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=Müürileht |keel=et-EE}}</ref> — [[Bioloogiline lagunemine|lagundatakse]] [[Aeroobne lagunemine|aeroobselt]] mikrobioota toimel. Parasvöötmes saavutab alla 1 m³ suurune laguaine kuhi harva [[Kompostimine|kompostimiseks]] vajaliku kuumuse, mistõttu enamikus kompostkäimlatena turustatavates seadmetes domineerib [[Psührofiilid|psührofiilne]] ja [[Mesofiil|mesofiilne]] lagunemine — bioloogilise protsessi termofiilne järk pole tõhus või ei alga üldse<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jenkins |eesnimi=Joseph C. |pealkiri=The Compost Toilet Handbook |kirjastus=Joseph Jenkins, Inc |aasta=2021 |isbn=978-1733603515 |lehekülg=82–85, 142–145 |keel=inglise}}</ref>. [[Fail:Kiel-Hassee_Erde_mit_Schubkarre_(5708339858).jpg|pisi|Kõdukäimla valmiskompostitud tulem on valmis mullaparanduseks (Saksamaa)]] Terviseohutuse tagab käimla ja kõduauna õige asetus maastikul, väljaheite igakordne katmine puistega, selle hoidmine parasniiskena ja lagukuhjas kohe algav [[Nematofaagseened|nematofaagseente]] tegevus, kellest enamik alustab niidistiku levitamisega 24 kuni 48 tunni jooksul, viies nugiliste ja nende munade hävitamise toatemperatuuril lõpule nädala jooksul, +10ºC juures mõne nädala jooksul. Lagundamises osalevad ka [[Ainuraksed|algloomad]], [[viirused]], [[bakterid]], [[putukad]] — kogu [[laguahel]]. Sel viisil vähendatakse oluliselt haigustekitajate [[Põhjavesi|põhjavette]] sattumise ohtu. [[Fail:Local_de_compostage_-_composting_unit_(6150163178).jpg|pisi|Kõdukäimla majaväline komposteeriv osa Prantsusmaal]] Kõdukäimla on sobiv hajaasustuses, kus kanalisatsiooni rajamine või hooajaliselt kasutatavate hoonete kütmine pole otstarbekas; vajalik [[Hädaolukord|hädaolukorras]], kui puudub elekter, vesi või reovee ärajuhtimise võimalus, samuti haigusest, vigastusest või vanusest tingitud liikumisvõimetuse korral; ajutiselt ka trasside ja sanitaarruumide remondi ajal või matkal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maahommik |url=https://jupiter.err.ee/1609946308/maahommik |vaadatud=21.märts 2026 |väljaanne=Jupiter. ERR |keel=et|kuupäev=7. märts 2026|perekonnanimi=Dello|eesnimi=Kerli|lehekülg=28. hooaeg, 455. osa|täpsustus=Minutid 2:12 - 14:34|esmakuupäev=|toimetaja-perekonnanimi=Metssalu|toimetaja-eesnimi=Maili|perekonnanimi2=Pihtjõe|eesnimi2=Piret|perekonnanimi3=Mäe|eesnimi3=Mikk, režissöör}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dello |eesnimi=Kerli, digitaalsisu autor |autor-link=https://et.wikipedia.org/wiki/Kerli_Dello |kuupäev=4. märts 2026 |pealkiri=Sel laupäeval räägime Maahommikus asjadest, millest ei räägita. Ihuhädade tegemine piiratud tingimustes ja keskkonda säästes. |url=https://www.facebook.com/share/v/1DoJgGq1DL/ |vaadatud=22. märts 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref>. == Pilte == <gallery> Fail:Composting toilet zoom.jpg|Imav puistematerjal kõdukäimlas </gallery> == Vaata ka == * [[sõnnik]] * [[anaeroobne lagunemine]] * [[virts]] * [[roiskumine]] == Välislingid == <references /> [[Kategooria:Käimlad]] awu67b1od1c4gg32frpkv5lfarrl78u 7217427 7217352 2026-08-18T17:26:24Z Kaaluja 5564 Eemaldatud 3 redaktsiooni alates redaktsioonist [[Special:Diff/7217344|7217344]] kuni redaktsioonini [[Special:Diff/7217352|7217352]] 7217427 wikitext text/x-wiki '''Kõdukäimla''' on [[käimla]]tüüp, kus parasniiske jääde [[Kõdunemine|kõdundatakse]] — [[Bioloogiline lagunemine|lagundatakse]] [[Aeroobne lagunemine|aeroobselt]] mikrobioota toimel. Parasvöötmes saavutab alla 1 m³ suurune laguaine kuhi harva [[Kompostimine|kompostimiseks]] vajaliku kuumuse, mistõttu enamikus kompostkäimlatena turustatavates seadmetes domineerib [[Psührofiilid|psührofiilne]] ja [[Mesofiil|mesofiilne]] lagunemine — bioloogilise protsessi termofiilne järk pole tõhus või ei alga üldse<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jenkins |eesnimi=Joseph C. |pealkiri=The Compost Toilet Handbook |kirjastus=Joseph Jenkins, Inc |aasta=2021 |isbn=978-1733603515 |lehekülg=82–85, 142–145 |keel=inglise}}</ref>. Terviseohutuse tagab käimla ja kõduauna õige asetus maastikul, väljaheite igakordne katmine puistega, selle hoidmine parasniiskena ja lagukuhjas kohe algav [[Nematofaagseened|nematofaagseente]] tegevus, kellest enamik alustab niidistiku levitamisega 24 kuni 48 tunni jooksul, viies nugiliste ja nende munade hävitamise toatemperatuuril lõpule nädala jooksul, +10ºC juures mõne nädala jooksul. Lagundamises osalevad ka [[Ainuraksed|algloomad]], [[viirused]], [[bakterid]], [[putukad]] — kogu [[laguahel]]. Sel viisil vähendatakse oluliselt haigustekitajate [[Põhjavesi|põhjavette]] sattumise ohtu. Kõdukäimla on sobiv hajaasustuses, kus kanalisatsiooni rajamine või hooajaliselt kasutatavate hoonete kütmine pole otstarbekas; vajalik [[Hädaolukord|hädaolukorras]], kui puudub elekter, vesi või reovee ärajuhtimise võimalus, samuti haigusest, vigastusest või vanusest tingitud liikumisvõimetuse korral; ajutiselt ka trasside ja sanitaarruumide remondi ajal või matkal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maahommik |url=https://jupiter.err.ee/1609946308/maahommik |vaadatud=21.märts 2026 |väljaanne=Jupiter. ERR |keel=et|kuupäev=7. märts 2026|perekonnanimi=Dello|eesnimi=Kerli|lehekülg=28. hooaeg, 455. osa|täpsustus=Minutid 2:12 - 14:34|esmakuupäev=|toimetaja-perekonnanimi=Metssalu|toimetaja-eesnimi=Maili|perekonnanimi2=Pihtjõe|eesnimi2=Piret|perekonnanimi3=Mäe|eesnimi3=Mikk, režissöör}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dello |eesnimi=Kerli, digitaalsisu autor |autor-link=https://et.wikipedia.org/wiki/Kerli_Dello |kuupäev=4. märts 2026 |pealkiri=Sel laupäeval räägime Maahommikus asjadest, millest ei räägita. Ihuhädade tegemine piiratud tingimustes ja keskkonda säästes. |url=https://www.facebook.com/share/v/1DoJgGq1DL/ |vaadatud=22. märts 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref>. == Vaata ka == * [[sõnnik]] * [[anaeroobne lagunemine]] * [[virts]] * [[roiskumine]] == Välislingid == <references /> 3acq3wrcp4zr0rxmqwc96lcd15vousb 7217515 7217427 2026-08-18T20:20:03Z Kaaluja 5564 Lisasin bakteriofaagid 7217515 wikitext text/x-wiki '''Kõdukäimla''' on [[käimla]]tüüp, kus parasniiske jääde [[Kõdunemine|kõdundatakse]] — [[Bioloogiline lagunemine|lagundatakse]] [[Aeroobne lagunemine|aeroobselt]] mikrobioota toimel. Parasvöötmes saavutab alla 1 m³ suurune laguaine kuhi harva [[Kompostimine|kompostimiseks]] vajaliku kuumuse, mistõttu enamikus kompostkäimlatena turustatavates seadmetes domineerib [[Psührofiilid|psührofiilne]] ja [[Mesofiil|mesofiilne]] lagunemine — bioloogilise protsessi termofiilne järk pole tõhus või ei alga üldse<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jenkins |eesnimi=Joseph C. |pealkiri=The Compost Toilet Handbook |kirjastus=Joseph Jenkins, Inc |aasta=2021 |isbn=978-1733603515 |lehekülg=82–85, 142–145 |keel=inglise}}</ref>. Terviseohutuse tagab käimla ja kõduauna õige asetus maastikul, väljaheite igakordne katmine puistega, selle hoidmine parasniiskena ja lagukuhjas kohe algav [[Bakteriofaagid|bakteriofaagviiruste]] ja [[Nematofaagseened|nematofaagseente]] tegevus, kellest esimesed alustavad minutitega, teiste enamik alustab niidistiku levitamisega 24 kuni 48 tunni jooksul, viies nugiliste ja nende munade hävitamise toatemperatuuril lõpule nädala jooksul, +10ºC juures mõne nädala jooksul. Lagundamises osalevad ka [[Ainuraksed|algloomad]], [[viirused]], [[bakterid]], [[putukad]] — kogu [[laguahel]]. Sel viisil vähendatakse oluliselt haigustekitajate [[Põhjavesi|põhjavette]] sattumise ohtu. Kõdukäimla on sobiv hajaasustuses, kus kanalisatsiooni rajamine või hooajaliselt kasutatavate hoonete kütmine pole otstarbekas; vajalik [[Hädaolukord|hädaolukorras]], kui puudub elekter, vesi või reovee ärajuhtimise võimalus, samuti haigusest, vigastusest või vanusest tingitud liikumisvõimetuse korral; ajutiselt ka trasside ja sanitaarruumide remondi ajal või matkal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maahommik |url=https://jupiter.err.ee/1609946308/maahommik |vaadatud=21.märts 2026 |väljaanne=Jupiter. ERR |keel=et|kuupäev=7. märts 2026|perekonnanimi=Dello|eesnimi=Kerli|lehekülg=28. hooaeg, 455. osa|täpsustus=Minutid 2:12 - 14:34|esmakuupäev=|toimetaja-perekonnanimi=Metssalu|toimetaja-eesnimi=Maili|perekonnanimi2=Pihtjõe|eesnimi2=Piret|perekonnanimi3=Mäe|eesnimi3=Mikk, režissöör}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dello |eesnimi=Kerli, digitaalsisu autor |autor-link=https://et.wikipedia.org/wiki/Kerli_Dello |kuupäev=4. märts 2026 |pealkiri=Sel laupäeval räägime Maahommikus asjadest, millest ei räägita. Ihuhädade tegemine piiratud tingimustes ja keskkonda säästes. |url=https://www.facebook.com/share/v/1DoJgGq1DL/ |vaadatud=22. märts 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref>. == Vaata ka == * [[sõnnik]] * [[anaeroobne lagunemine]] * [[virts]] * [[roiskumine]] == Välislingid == <references /> nzndyx9ttohp2gbe1qmtbw6z3sjdsnk 7217516 7217515 2026-08-18T20:22:47Z Kaaluja 5564 lisasin ürgid 7217516 wikitext text/x-wiki '''Kõdukäimla''' on [[käimla]]tüüp, kus parasniiske jääde [[Kõdunemine|kõdundatakse]] — [[Bioloogiline lagunemine|lagundatakse]] [[Aeroobne lagunemine|aeroobselt]] mikrobioota toimel. Parasvöötmes saavutab alla 1 m³ suurune laguaine kuhi harva [[Kompostimine|kompostimiseks]] vajaliku kuumuse, mistõttu enamikus kompostkäimlatena turustatavates seadmetes domineerib [[Psührofiilid|psührofiilne]] ja [[Mesofiil|mesofiilne]] lagunemine — bioloogilise protsessi termofiilne järk pole tõhus või ei alga üldse<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jenkins |eesnimi=Joseph C. |pealkiri=The Compost Toilet Handbook |kirjastus=Joseph Jenkins, Inc |aasta=2021 |isbn=978-1733603515 |lehekülg=82–85, 142–145 |keel=inglise}}</ref>. Terviseohutuse tagab käimla ja kõduauna õige asetus maastikul, väljaheite igakordne katmine puistega, selle hoidmine parasniiskena ja lagukuhjas kohe algav [[Bakteriofaagid|bakteriofaagviiruste]] ja [[Nematofaagseened|nematofaagseente]] tegevus, kellest esimesed alustavad minutitega, teiste enamik alustab niidistiku levitamisega 24 kuni 48 tunni jooksul, viies nugiliste ja nende munade hävitamise toatemperatuuril lõpule nädala jooksul, +10ºC juures mõne nädala jooksul. Lagundamises osalevad ka [[Arhed|ürgid (arhed)]], [[Ainuraksed|algloomad]], [[viirused]], [[bakterid]], [[putukad]] — kogu [[laguahel]]. Sel viisil vähendatakse oluliselt haigustekitajate [[Põhjavesi|põhjavette]] sattumise ohtu. Kõdukäimla on sobiv hajaasustuses, kus kanalisatsiooni rajamine või hooajaliselt kasutatavate hoonete kütmine pole otstarbekas; vajalik [[Hädaolukord|hädaolukorras]], kui puudub elekter, vesi või reovee ärajuhtimise võimalus, samuti haigusest, vigastusest või vanusest tingitud liikumisvõimetuse korral; ajutiselt ka trasside ja sanitaarruumide remondi ajal või matkal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maahommik |url=https://jupiter.err.ee/1609946308/maahommik |vaadatud=21.märts 2026 |väljaanne=Jupiter. ERR |keel=et|kuupäev=7. märts 2026|perekonnanimi=Dello|eesnimi=Kerli|lehekülg=28. hooaeg, 455. osa|täpsustus=Minutid 2:12 - 14:34|esmakuupäev=|toimetaja-perekonnanimi=Metssalu|toimetaja-eesnimi=Maili|perekonnanimi2=Pihtjõe|eesnimi2=Piret|perekonnanimi3=Mäe|eesnimi3=Mikk, režissöör}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dello |eesnimi=Kerli, digitaalsisu autor |autor-link=https://et.wikipedia.org/wiki/Kerli_Dello |kuupäev=4. märts 2026 |pealkiri=Sel laupäeval räägime Maahommikus asjadest, millest ei räägita. Ihuhädade tegemine piiratud tingimustes ja keskkonda säästes. |url=https://www.facebook.com/share/v/1DoJgGq1DL/ |vaadatud=22. märts 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref>. == Vaata ka == * [[sõnnik]] * [[anaeroobne lagunemine]] * [[virts]] * [[roiskumine]] == Välislingid == <references /> hdso76zsv6psd12ezzsjqz47im0ocef Aljona Aršinova 0 712687 7217323 7213814 2026-08-18T13:01:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217323 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arshinova alena.jpg|pisi|Aljona Aršinova (2012)]] '''Aljona Igorevna Aršinova''' ([[vene keel]]es ''Алёна Игоревна Аршинова''; sündinud [[3. märts]]il [[1985]] [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s) on Venemaa poliitik. Ta on [[Riigiduuma]] saadik ja Venemaa võimuerakonna [[Ühtne Venemaa]] üldnõukogu presiidiumi liige. == Elulugu == Sündis Dresdenis Nõukogude ohvitseri peres. Koos vanematega kolis [[Tiraspol]]isse, kus oli isa uus teenistuskoht. Tal on topeltkodakondsus – Venemaa ja Moldova. 2002–2007 õppis [[Transnistria Riiklik Ülikool|Transnistria Riiklikus Ülikoolis]] sotsioloogiat. 2005–2010 juhtis Transnistria poliitilist noorteliikumist [[Prorõv]], mis kaitseb [[Transnistria]] iseseisvust ja on vastu ühinemisele Moldovaga. Liikumise asutas Transnistria Riikliku Julgeolekuteenistuse alampolkovnik Dmitri Soin, liikumise ikooniks valiti [[Che Guevara]] ja juhiks Aljona Aršinova. Ta on kirjutanud artikleid Transnistria uudisteagentuurile «Lenta PMR». 2007. aastal asus Moskva Riiklikus Ülikoolis sotsioloogia erialal kraadiõppesse. Tema dissertatsioon kannab pealkirja "Noorte äärmuslus Venemaal".<ref>https://www.spiegel.de/politik/ausland/putins-schoene-junge-garde-abloesung-fuer-die-abnicker-apparatschiks-a-789133.html</ref> Juulist detsembrini 2010 "Ühtse Venemaa" noorteorganisatsiooni "Noor kaardivägi" Keskstaabi ülema asetäitja ning detsembrist 2010 kuni augustini 2012 "Noore kaardiväe" Koordineeriva Nõukogu kaasesimees. 2011. aasta Venemaa seadusandliku kogu valimistel kandideeris ta Riigiduumasse, kuid ei saanud sisse. 28. märtsil 2012 andis keskvalimiskomisjon, olles arvestanud "Ühtse Venemaa" üldnõukogu presiidiumi otsusega, Riigiduuma saadiku mandaadi, mis vabanes seoses Konstantin Kosatšovi nimetamisega Rossotrudnitšestvo juhiks, Aršinovale. 17. aprillil 2012 külastas Aršinova esimest korda Tšuvaššiat, kust temast sai Riigiduuma saadik. Piirkonna opositsioon reageeris mandaadi üleandmisele Aršinovale negatiivselt. 26. mail 2012 sai Aršinovast "Ühtse Venemaa" XIII kongressil partei liige, olles saanud partei esimehelt [[Dmitri Medvedev]]<nowiki/>ilt parteipileti. Samal päeval valiti ta partei üldnõukogu presiidiumisse. 16. mail 2012 määrati Aršinova Riigiduuma hariduskomisjoni aseesimeheks. 2013–2017 "Ühtse Venemaa" partei projekti "Lasteaiad" juht ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Assamblee Riigiduuma Hariduskomitee all tegutseva alushariduse ekspertnõukogu kuraator. Ta andis parteiprojekti juhtimise üle Larisa Tutovale. Alates 2013. aastast on ta "Ühtse Venemaa" partei Peanõukogu Presiidiumi all tegutseva noorteklubi koordinaator. 2020. aasta juunis sai Aršinovast "Ühtse Venemaa" Tšuvaši piirkondliku osakonna sekretär. Ta astus sellelt ametikohalt tagasi 21. veebruaril 2022.<ref>https://web.archive.org/web/20210602214445/https://chuvash.er.ru/person/717bca87-2bf0-4fdc-8b0b-055b6dbbb440</ref> Maist 2024 Rahvusvahelise koostöö edendamise autonoomse mittetulundusühing "Euraasia" nõukogu esimees.<ref>{{Netiviide |url=https://evrazia.su/composition_eurasia |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-04-06 |arhiivimisaeg=2025-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251014082251/https://evrazia.su/composition_eurasia |url-olek=ei tööta }}</ref> == Sanktsioonid == 23. veebruaril 2022 lisati ta Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja tegude ja poliitika eest, mis õõnestavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust. 24. veebruaril 2022 lisati ta Kanada sanktsioonide nimekirja „režiimi lähedastest kaastöötajatest“ tema hääletuse eest „nn vabariikide Donetskis ja Luhanskis“ iseseisvuse tunnustamise poolt. 24. märtsil 2022 lisati ta seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse USA sanktsioonide nimekirja "Putini sõjas osalemise" ja "Kremli Ukraina sissetungi toetamise" eest. Sarnastel põhjustel on ta olnud Ühendkuningriigi sanktsioonide all alates 11. märtsist 2022, Šveitsi sanktsioonide all alates 25. veebruarist 2022, Austraalia sanktsioonide all alates 26. veebruarist 2022, Jaapani sanktsioonide all alates 12. aprillist 2022, Ukraina sanktsioonide all presidendi Volodõmõr Zelenskõi 7. septembri 2022. aasta dekreediga ja Uus-Meremaa sanktsioonide all alates 3. maist 2022.<ref>https://www.opensanctions.org/entities/Q4071033/</ref> == Kriminaalsüüdistus == 22. märtsil 2023 mõistis Ukraina kohus Aljona Aršinova tagaselja 15 aastaks vangi koos vara konfiskeerimisega, süüdistatuna Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja puutumatuse rikkumises.<ref>https://www.svoboda.org/a/ukrainskiy-sud-zaochno-prigovoril-k-tyurjme-20-deputatov-gosdumy/32328347.html</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Aršinova, Aljona}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] as2b4fq0edk69ztkme7y5q2tprejfhf María Pérez (käija) 0 713029 7217476 7184588 2026-08-18T19:15:41Z Sjur 66496 7217476 wikitext text/x-wiki :''Teiste samanimeliste isikute kohta vaata artiklit [[María Pérez]].'' {{Sportlane | nimi = María Pérez García | pilt = María Pérez García (ESP) 2023.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = María Pérez (2023) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{süv|1996|04|29}} | sünnikoht = [[Orce]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 156 cm | kaal = 48 kg | spordiklubi = Valencia Club de Atletismo | treener = [[Daniel Jacinto Garzón]] | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Käimise segateatevõistlus (42,195 km)|Segateatevõistlus]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_|20 km]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine_2|20 km]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine_2|35 km]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine_2|20 km]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine_2|35 km]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine_2|20 km]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Käimise poolmaraton_2|Käimise poolmaraton]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Bydgoszcz]]|20 km}} }} '''María Pérez García''' (sündinud [[29. aprill]]il [[1996]] [[Granada provints]]is [[Orce]]s) on Hispaania käija, olümpiavõitja (2024), neljakordne maailmameister (2023, 2025) ja Euroopa meister (2018). María Pérez võitis [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aastal Berliinis toimunud Euroopa meistrivõistlustel]] [[20 km käimine|20 km käimises]] kuldmedali. 2021. aastal osales ta [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s, kus ta saavutas [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine_2|20 km käimises]] neljanda koha.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Olympedia – María Pérez |url=https://www.olympedia.org/athletes/142403 |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=www.olympedia.org}}</ref> [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta koos [[Álvaro Martín]]iga kuldmedali segateatevõistluses<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-07 |pealkiri=Uue olümpiaala esimene kuldmedal rändas Hispaaniasse |url=https://sport.err.ee/1609418506/uue-olumpiaala-esimene-kuldmedal-randas-hispaaniasse |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja hõbemedali 20 km distantsil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] Budapestis tuli ta maailmameitriks 20 km ja 35 km distantsil<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-08-24 |pealkiri=Hispaania käijad tegid MM-il puhta töö |url=https://sport.err.ee/1609074656/hispaania-kaijad-tegid-mm-il-puhta-too |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ning kordas seda saavutust [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] Tokyos.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-20 |pealkiri=Erm hoiab Tokyo MM-il viiendat kohta, Mirotvortseva tegi tiitlivõistluste debüüdi |url=https://www.ekjl.ee/uudised/erm-hoiab-tokyo-mm-il-viiendat-kohta-mirotvortseva-tegi-tiitlivoistluste-debuudi/ |vaadatud=2026-04-12 |väljaanne=Eesti Kergejõustikuliit |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * {{IAAF}} * {{Olympedia}} {{Maailmameistrid naiste käimises}} {{JÄRJESTA:Perez, Maria}} [[Kategooria:Hispaania kergejõustiklased]] [[Kategooria:Käijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 15xla3nl0i6kpbmiut0e22x1fny3re4 Armejún 0 713417 7217468 7143399 2026-08-18T19:10:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217468 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Armejún }} '''Armejún''' on küla [[Castilla y León|Castilla y Leóni]] [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomses piirkonnas]] [[Soria provints|Soria provintsis]] [[San Pedro Manrique]] [[Vald (Hispaania)|vallas]] [[Hispaania|Hispaanias]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Regulación de las aguas entre Armejún y Villarijo |url=https://soria-goig.com/historia/Tierras%20Altas%20Archivadas/taavillarijoarmejunaguas.htm |vaadatud=18.04.2026 |arhiivimisaeg=18.07.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240718131745/https://soria-goig.com/historia/Tierras%20Altas%20Archivadas/taavillarijoarmejunaguas.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>. Küla, millel kunagi oli omavalitsus, asub [[Tierras Altase maakond|Tierras Altase maakonnas]] ning on tänaseks päevaks suhteliselt asustamata tänu [[ICONA]] looduskaitse poliitikale. Alates [[2013]]. aastast on üritatud küla taas ellu äratada. 2013. aasta detsembris lisandus külla [[Armejúni Sõprade Ühing|Armejúni Sõprade Ühingu]] ja noorterühma taasasustamise ja rekonstrueerimise projekti kaudu kaks uut elanikku, eesmärgiga muuta see ökokülaks. 2015. aastal elas Armejúnis neli noorukit, kes oma taasasustamise projekti kaudu sellesse väikesesse mägismaa külla elu tagasi tõid. == Asukoht == Armejún asub Soria provintsis Tierras Altase maakonnas [[La Rioja]] provintsi piiri lähedal, Mayori ehk [[Río Linares|Río Linarese]] jõe kaldal, mis on [[Río Alhama]] jõe lisajõgi, ja kuulub provintsi [[Vahemeri|Vahemere]] vesikonda. Linna lõunapiiriks on Linaresi jõgi, põhjapiiriks [[Sierra de Achena]] ja lõunapiiriks [[Sierra de Alcarama]] mäestik. Küla kuulub [[Ágreda linna ja maa kogukond|Ágreda linna ja maa kogukonda]]. == Viited == <references /> [[Kategooria:Hispaania külad]] [[Kategooria:Soria provints]] 7mxbrtcknssn2ccdy5evfhoi1zkch4t Buimanco 0 713508 7217641 7148677 2026-08-19T04:03:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217641 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Buimanco | pilt = Buimanco desde la Torre iglesia (1).jpg }} '''Buimanco''' on nüüdseks asustamata küla [[Castilla y León]]i [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomses piirkonnas]] [[Soria provints|Soria provintsis]] [[San Pedro Manrique vald|San Pedro Manrique vallas]] [[Hispaania]]s<ref>{{Netiviide |pealkiri=LOS DESPOBLADOS SORIANOS |url=https://soria-goig.com/despoblacion/despo_08b.htm |vaadatud=19.04.2026 |arhiivimisaeg=17.07.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240717152600/https://soria-goig.com/despoblacion/despo_08b.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Asukoht == Buimanco küla asub [[Tierras Altase maakond|Tierras Altase maakonnas]]. See kuulub [[Soria kohtupiirkond|Soria kohtupiirkonda]]. == Ajalugu == 19. sajandi keskel oli külas umbes 196 elanikku. Buimanco ja mõned teised ümbritsevad külad jäid inimtühjaks 1965. aastal, kuna [[ICONA]] ostis männiistanduste rajamiseks kommunaal- ja eramaad. Suurem osa endisest elanikkonnast emigreerus [[Tudela|Tudelasse]], [[Barcelona|Barcelonasse]] ja [[Madrid|Madridi]]. 1967. aastal kadus Buimanco vald ja see liideti koos [[Vea (San Pedro Manrique)|Vea]] külaga San Pedro Manrique omavalitsusüksusega<ref>{{Netiviide |pealkiri=Decreto 672/1967, de 16 de marzo, por el que se aprueba la incorporación de los términos municipales de Vea y Buimanco al de San Pedro Manrique, de la provincia de Soria. |url=https://www.boe.es/buscar/doc.php?id=BOE-A-1967-6123 |vaadatud=19.04.2026 |väljaanne=Agencia Estatal Boletín Oficial del Estado}}</ref>. Küla endised elanikud ja nende järeltulijad korraldavad augusti teisel või kolmandal laupäeval kokkusaamisi, et omavahel suhelda. Kirikliku halduse mõttes kuulus linn [[Calahorra]] piiskopkonnale ja õigusemõistmise eesmärgil [[Ágreda]] kohtupiirkonnale. Hiljem sai sellest osa [[Osma-Soria piiskopkond|Osma-Soria piiskopkonnast]], mis omakorda kuulus [[Burgose peapiiskopkond|Burgose peapiiskopkonnale]]. == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.desdesoria.es/album/sin-categoria/buimanco/20221028132136499224.html#photo-2 Buimanco pildigalerii] [[Kategooria:Hispaania külad]] [[Kategooria:Soria provints]] rzfu4kh4dxw2nuerxgyd7sz141vqyzz Churro 0 713642 7217660 7206283 2026-08-19T06:05:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217660 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Fail:Chocolate con churros (27343655726).jpg|pisi|''Churro''<nowiki/>'d kastetuna sulašokolaadi]] '''''Churroää''' on [[Hispaania köök|Hispaania]] ja [[Portugal]]i köögist pärit maiustus, mis on valmistatud keedutainast, [[Frittimine (kokandus)|frititud]] õlis ning üle kallatud [[Suhkur|suhkru]], [[šokolaad]]i või [[kaneel]]iga. ''Churro'' on populaarne ka [[Ladina-Ameerika]] ja [[Filipiinid]]e köögis ning muudes piirkondades, kuhu on toimunud sisseränne [[Hispaania keel|hispaania]]- ja [[Portugali keel|portugali keelt]] kõnelevatest riikidest, eriti [[Prantsusmaa]]l ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edelaosas. Hispaanias võivad ''churro''<nowiki/>'d olla õhukesed (mõnikord sõlmelised) või pikad ja paksud, mida mõnes piirkonnas tuntakse ''porra'', ''jeringo'' või ''tejeringo'' nime all.<ref>{{Cite web|last=Miguel|first=Amando de|url=https://www.libertaddigital.com/opinion/2008-01-28/amando-de-miguel-variaciones-regionales-del-habla-popular-5194707/|title=Variaciones regionales del habla popular|website=[[Libertad Digital]]|date=28 January 2008|access-date=8 October 2024|language=es}}</ref><ref name="Zaera">{{Cite web|last=Zaera|first=Beatriz|url=https://elpais.com/gastronomia/el-comidista/2024-12-03/los-churros-vienen-de-china-y-otros-grandes-bulos-gastronomicos-que-corren-por-las-redes.html/|title=Los churros vienen de China" y otros grandes bulos gastronómicos que corren por las redes|website=[[El País]]|date=3 December 2024|access-date=3 December 2024|language=es}}</ref> Tavaliselt süüakse neid hommikusöögiks [[Kohv|kohvi]] sisse kastetuna või pärastlõunaseks suupisteks [[Kakao|kakaoga]]. Portugalis on ka kaks veidi erinevat suupistet, nimega ''porra'' ja ''fartura'', mis täidetakse puuviljaželeega.<ref>{{Cite web|url=https://orapois.blogfolha.uol.com.br/2015/11/17/cinco-placas-portuguesas-que-sao-muito-estranhas-para-brasileiros/|title=Cinco placas portuguesas que são muito estranhas para brasileiros|website=[[Folha de S.Paulo]]|date=17 November 2015|access-date=17 July 2020|language=pt}}</ref> == Ajalugu == Churrode päritolu ei ole selge. Toidu ajaloolase Michael Krondli sõnul "ei erine tänapäeva ''churro'' kuigi palju jahust ja veest tehtud frititud küpsetisest, mida võib leida [[vanarooma]] [[Apicius]]e kokaraamatust 1. sajandist pKr. Samuti leidub retsepte [[Vana-Kreeka]] ajast, kuid tõenäoliselt on ''churro'' veelgi vanem. [[Vahemere piirkond|Vahemere piirkonnas]] on see põhimõtteliselt olnud olemas igavesti".<ref>{{Cite web|last=Randolph|first=Mike|url=http://www.bbc.com/travel/story/20200616-the-complex-origins-of-beloved-churros|title=The complex origin of beloved churros|website=[[BBC]]|date=17 June 2020}}</ref> Teise teooria järgi valmistasid ''churro''<nowiki/>'sid Hispaania [[karjus]]ed värskete küpsetiste asendamiseks. ''Churro''-tainas on lihtne valmistada ja neid oli lihtne küpsetada lahtisel tulel mägedes, kus karjused veetsid palju aega.<ref>{{Cite web|url=http://www.ifood.tv/network/churro|title=Churro Encyclopedia|access-date=2011-12-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20110929185710/http://www.ifood.tv/network/churro|archive-date=2011-09-29}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.huffingtonpost.com/2011/08/18/churros-the-hidden-history_n_930791.html|title=Churros: The Hidden History|work=[[The Huffington Post]]|date=2011-08-18|access-date=2011-10-16}}</ref> Kuid karjuste rändav eluviis ning suur kogus õli või rasva, mida ''churro''<nowiki/>'de praadimiseks vaja on, muudavad selle väite ebatõenäoliseks.<ref name="Zaera"/> Teine teooria viitab sellele, et ''churro'' kontseptsiooni tõid Euroopasse Hiinast<ref name="Zaera" /> portugallased.<ref>{{Cite web|url=https://www.foxnews.com/lifestyle/the-hidden-history-of-churros|title=The Hidden History of Churros|website=Fox News|date=9 December 2016}}</ref> Nad purjetasid [[Idamaad|Idamaadesse]] ning [[Mingi dünastia]] ajastu Hiinast koju naastes, tõid nad kaasa ka uusi kulinaarseid tehnikaid. Üks neist oli ''youtiao'', tuntud ka Lõuna-Hiinas nimega ''yóuzháguǐ'' tainas, mis sarnaneb ''churro''-tainaga.<ref name="Zaera" /> See jõudis peagi ka Hispaaniasse, kus selle kasutamist muudeti nii, et tainas pressiti läbi tähekujulise otsiku (sarnaselt kondiitrikotiga), mitte ei venitatud seda käsitsi.<ref>{{Cite web|url=http://www.theprisma.co.uk/2011/07/17/churros-a-secret-history/|title=Churros: a secret history|archive-url=https://web.archive.org/web/20120223032822/http://www.theprisma.co.uk/2011/07/17/churros-a-secret-history/|archive-date=23 February 2012}}</ref> == Etümoloogia == ''Diccionario de la lengua española'' kohaselt on sõna ''churro'' [[Onomatopöa|onomatopoeetiline]], jäljendades heli, mis tekib taina praadimisel kuumas õlis.<ref>{{Cite web|url=https://dle.rae.es/?w=churro|title=churro|website=Diccionario de la lengua española}}</ref> == Valmistamine == [[Fail:StrasbourgChurros.jpg|pisi| Taina pressimine ''churro''<nowiki/>'de valmistamiseks]] [[Fail:Churro-Vendor.ogg|pisi| Tänavamüüja [[Colombia|Colombias]] valmistab ''churro''<nowiki/>'sid]] Churrod praetakse õlis krõbedaks ja neile võib puistata suhkrut, niristada šokolaadi, karamelli või kaneeli. ''Churro'' pind on rihveldatud, kuna see on pressitud läbi ''churrera'' – [[Süstal|süstlakujuline]] tööriist, millel on tähekujuline otsik. ''Churro''<nowiki/>'d on tavaliselt [[prisma]]-kujulised ning võivad olla kas sirged, krussis või spiraalselt keerdunud. Sarnaselt populaarsete [[Vesikringel|vesikringlitega]] Saksamaal müüvad ''churro''<nowiki/>'sid tänavamüüjad, kes võivad neid otse tänavaletil värskelt frittida ja seejärel kuumalt müüa. Hispaanias ja suures osas Ladina-Ameerikast pakutakse ''churro''<nowiki/>'sid [[Hommikusöök|hommikusöögiks]] kohvikutes, kuid neid võidakse süüa vahepalade või suupistetena terve päeva jooksul. Pühade ajal võib tänaval näha spetsiaalseid müügileti või haagise kujulisi ''churreríasid''. Portugalis süüakse ''churro''<nowiki/>'sid tavaliselt ka karnevalidel, laatadel ja muudel pidustustel, kus neid tänavalettidel värskelt valmistatakse. Churro tainas on jahu, vee ja soola segu. Mõned versioonid on valmistatud kartulitainast. Sõltuvalt retseptist ei pruugi see olla [[Veganlus|vegan]], kuna võib sisaldada võid, piima või mune. == Variatsioonid == [[Sevilla|Sevillas]] ([[Andaluusia|Andaluusias]]) kasutatakse sõna ''churro'' asemel mõnikord nime ''calientes'' (tähendab kuuma) või ''calentitos de rueda''. Viimane viitab tavaliselt paksemale variandile, mida nimetatakse ''porraks''. Calientes küpsetatakse tavaliselt katkematu spiraali kujulisena ja lõigatakse hiljem parajateks tükkideks. Spiraali keskosa on paksem ja pehmem ning paljude jaoks delikatess. Tavalist "churrot" müüakse ka nime all "calentitos de [[Harilik kartul|papas]]", mis viitab pehmemale [[Kartulipuder|kartulipüree]] sarnasele tekstuurile.<ref>{{Cite news|last=Díaz|first=Ana|url=http://sevillaciudad.sevilla.abc.es/reportajes/triana/sociedad-triana/velarde-y-borromeo-calentitos-versus-churros/|title=Calentitos versus churros|publisher=ABC|date=2012-10-31|access-date=19 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20191231044152/http://sevillaciudad.sevilla.abc.es/reportajes/triana/sociedad-triana/velarde-y-borromeo-calentitos-versus-churros/|archive-date=2019-12-31}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://todaunaamalgama.blogspot.co.uk/2013/08/una-de-calentitos.html|title=Una de calentitos|website=Toda una amalgama|date=18 October 2013}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.diariodesevilla.es/sevilla/detail.php?id=426619|title=La muralla duda: rueda o papa|publisher=Diario de Sevilla|date=18 May 2009|access-date=19 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140827112733/http://www.diariodesevilla.es/sevilla/detail.php?id=426619|archive-date=27 August 2014}}</ref> Täidetud sirgeid ''churro''<nowiki/>'sid valmistatakse [[Kuuba]]l (serveeritud puuviljadega, näiteks [[guajaav]]iga), [[Brasiilia]]s (serveeritud muuhulgas šokolaadi, ''doce de leite''<nowiki/>'iga ehk karamellkreemiga) ning [[Argentina]]s, [[Boliivia]]s, [[Peruu]]s, [[Tšiili]]s, [[Mehhiko]]s (tavaliselt täidetud karamellkreemiga, aga ka šokolaadi ja vaniljekreemiga) ning [[Colombia]]s ja [[Venezuela]]s (serveeritud ''bocadillo'' (guajaavitarretis), ''arequipe''<nowiki/>'i'' (karamellkreem) või magustatud [[kondenspiim]]aga). [[Uruguay]]s pakutakse ka soolaseid ''churro''<nowiki/>'sid, mis on täidetud sulatatud juustuga.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=5 Things You Must Eat in Uruguay |keel=en |väljaanne=TripSavvy |url=https://www.tripsavvy.com/traditional-dishes-in-uruguay-1637546 |vaadatud=2026-04-20 |arhiivimisaeg=2026-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260113101706/https://www.tripsavvy.com/traditional-dishes-in-uruguay-1637546 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Filipiinid]]el on ''churro''<nowiki/>'d tavaliselt sirged, U-kujulised või ümarad, puistatud üle valge suhkruga ja on populaarne magustoit jõulude ajal.<ref name="cv">{{Cite web|last=Veneracion|first=Connie|url=https://www.thespruceeats.com/the-spanish-influence-on-filipino-cuisine-3030287|title=The Spanish Influence on Filipino Cuisine|website=The Spruce Eats|access-date=14 December 2018|archive-date=2024-12-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20241207085552/https://www.thespruceeats.com/the-spanish-influence-on-filipino-cuisine-3030287|url-status=dead}}</ref><ref name="aranas">{{Cite book|last=Aranas, Jennifer|year=2012|title=The Filipino-American Kitchen: Traditional Recipes, Contemporary Flavors|publisher=Tuttle Publishing|isbn=9781462904914|url=https://books.google.com/books?id=71TRAgAAQBAJ}}</ref><ref name="aia">{{Cite web|url=https://www.asianinamericamag.com/2013/01/churros-con-tsokolate-filipino-sweet-fritters-with-spanish-cocoa/|title=How to Cook Churros con Tsokolate with Cocoa Tablea Drink|website=Asian in America|date=5 January 2013|access-date=14 December 2018}}</ref> [[Tai]]s nimetatakse ''churro''<nowiki/>'sid tavaliselt Hispaania patonggoks ([[Tai keel|tai keeles]] ''สเปน'', mis tähendab "Hispaania praetud tainapulk"). Frititud tainast ennast nimetatakse hiina keeles ''youtiao''<nowiki/>'ks, kuid Tais tuntakse seda kohaliku ''patonggo''<nowiki/>'na.<ref name="o">{{Cite web|url=https://cooking.kapook.com/view193567.html|title=ชูโรส ปาท่องโก๋สเปน แป้งกรอบนานเนื้อนุ่มในทำเองได้|website=Kapook.com|date=2018-05-22|access-date=2024-08-31|language=th}}</ref> Ameerika [[Lõbustuspark|teemaparkides]] ja tänavalaatadel veeretatakse ''churro''<nowiki/>'sid kõige sagedamini [[Kaneel|kaneeli-]] või muude maitsestatud suhkrute sees.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Churros {{!}} Churromania {{!}} United States |url=https://www.churromania.com/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=CHURROMANIA |keel=en}}</ref> <gallery widths="200px" heights="160px"> Fail:Churros_el_hatillo.JPG|alt=Churros drizzled with chocolate| Šokolaadiga üle valatud ''churro''<nowiki/>'d Fail:Calentitos.jpg|alt="Tejeringos" or "Calentitos", an Andalusian variation of the churro| "Tejeringos" või "Calentitos", [[Andaluusia]] variant ''churro''<nowiki/>'st Fail:Churros_Guatemala.jpg|alt=Churros in Guatemala| ''Churro''<nowiki/>'d [[Guatemala]]s Fail:Churros_in_the_Philippines_01.jpg|alt=Churros in the Philippines| ''Churro''<nowiki/>'d Filipiinidel Fail:Churros rellenos (dos sabores).jpg|Šokolaadi ja keedukreemiga täidetud ''churro''<nowiki/>'d Fail:Porras de churrería.jpg|Hispaanias tuntud ''porras'' </gallery> == Sarnased road == === Karabeej Halab === [[Lähis-Ida]]s tuntakse ''churro''-taolist praetud tainast valmistatud magustoitu nimetusega ''Karabeej Halab''. See on valmistatud mannajahust ja pärast frittimist kastetakse see suhkru ja roosivee siirupisse.<ref>{{Cite news|last=Maha Salah|url=https://www.middleeastmonitor.com/20210102-karabeej-halab/|title=Karabeej Halab|publisher=[[Middle East Monitor]]|date=2 January 2021|access-date=2 May 2022}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://en.royanews.tv/news/14152|title=7 Jordanian street foods we can't live without|work=Roya News|date=1 May 2018|access-date=29 May 2025|language=en}}</ref><ref>{{Cite news|last=Obeid|first=Lama|url=https://www.newarab.com/features/odyssey-palestinian-dishes-west-bank|title=An odyssey of Palestinian dishes in the West Bank|work=The New Arab|date=22 Feb 2023|access-date=29 May 2025|language=en-EN|archive-date=2026-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20260329141710/https://www.newarab.com/features/odyssey-palestinian-dishes-west-bank|url-status=dead}}</ref> See pärineb [[Süüria]] köögist ja on eriti populaarne [[Ramadaan|ramadaani]] ajal.<ref>{{Cite web|url=https://avarchives.icrc.org/Picture/141338|title=ICRC Audiovisual Archives|website=ICRC Audiovisual archives|date=14 May 2019|access-date=29 May 2025|language=en}}</ref> === Youtiao === ''Youtiao'', traditsiooniline hiina praetud tainas, millel on pikk ajalugu. Tais on see tuntud kui ''Patonggo''.<ref name="o" /><ref>{{Cite web|last=Chongchitnant|first=Pailin|url=https://hot-thai-kitchen.com/pa-tong-go/|title=Crisp and Airy Chinese Doughnuts (Pa Tong Ko)|website=Hot Thai Kitchen|date=24 July 2020|access-date=2020-07-24}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Hispaania köök]] [[Kategooria:Portugali köök]] faxhjdes5vhfcrareyrbxcdrbxqnwfo Azulejo 0 713896 7217850 7198764 2026-08-19T10:45:57Z Kuriuss 38125 7217850 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Fail:Azulejos_Parque_Eduardo_VII-2.jpg|paremal|pisi|342x342px|Portugali kunstniku Jorge Colaço ''Aljubarrota'' lahingustseeni kujutav ''azulejo'' paneel, (1922).]] '''''{{Keel|pt|Azulejo}}''''' ([[Portugali keel|portugali keeles]]: [ɐzuˈle(j)ʒu, ɐzuˈlɐjʒu], [[Hispaania keel|hispaania keeles]]: [aθuˈlexo]; pärineb [[Araabia keel|araabia keelest]] sõnast الزليج ''az-zulaiŷ'', "glasuuritud savi“)<ref>{{Cite web|url=http://www.azulejos.fr/index_en.html|title=Azulejos: gallery and history of handmade Portuguese and Spanish tiles|website=www.azulejos.fr|access-date=8 April 2020}}</ref> on õhuke dekoratiivne keraamiline saviplaat, mis on ühelt küljelt [[Glasuurpõletus|glasuuritud]] (saadud [[Email|emailil]] põhineva aine põletamise tulemusel, mis muudab pinna veekindlaks ja läikivaks). ''Azulejo'' plaadid on tavaliselt valged, läikivaks glasuuritud ja sinise mustriga, kuid kasutatakse ka teisi värve. Azulejo kultuuri on mõjutanud sinine ja valge keraamika, mida on alates 17. sajandist valmistatud Hollandi linnas [[Delfti fajanss|Delftis]]. ''Azulejo''<nowiki/>'d moodustavad tänini [[Portugal]]i ja [[Hispaania]] arhitektuuri olulise osa. Lisaks Hispaanial ja Portugalile on ''azulejo'' tootmistraditsioon olemas ka endistes [[Portugali koloniaalimpeerium|Portugali]] ja [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania kolooniates]] [[Põhja-Ameerika]]s, [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Filipiinid]]el, [[Goa osariik|Goas]], portugali keelt kõnelevates [[Aafrika|Aafrika riikides]], [[Ida-Timor]]is ja [[Macau]]s. Paljud ''azulejo''<nowiki/>'d kajastavad [[Portugali ajalugu|Portugali]] ja [[Hispaania ajalugu|Hispaania ajaloo]] olulisi ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Features |eesnimi=Harriet Lloyd-Smith last updated in |kuupäev=2021-05-06 |pealkiri=At home with Brazilian artist Adriana Varejão |url=https://www.wallpaper.com/art/at-home-with-brazilian-artist-adriana-varejao |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=Wallpaper* |keel=en}}</ref> ''Azulejo''<nowiki/>'sid esineb mitmesugustes geomeetrilistes vormides, millest kõige levinumad on ruut ja ristkülik. Kaunistatud pind võib olla ühetooniline ehk [[Monokroomsus|monokroomne]] või mitmevärviline ehk [[Polükroomia|polükroomne]] ning kas sile või reljeefne. Traditsiooniliselt on ehituse ja arhitektuuriga seotud ''azulejo''<nowiki/>'sid kasutatud nii sise- kui ka välispindade katmiseks; samuti võib see esineda eraldiseisva dekoratiivse elemendina, pildi või illustratsioonina. ''Azulejo''<nowiki/>'sid kasutatakse [[Elamu|elamute]], [[Palee|paleede]] ja [[Kirik (pühakoda)|religioosse arhitektuuri]] seinte, põrandate ja lagede katmisel, samuti aedades ja metroodes. Plaatidel kujutatud teemad on väga mitmekesised, ulatudes lihtsatest geomeetrilistest või taimemotiividest kuni ajalooliste episoodide, mütoloogiliste stseenide, religioosse ikonograafia ja rahvapäraste kujutisteni.<ref>{{Cite book|last=Perla|first=Antonio|author-link=|year=1988|title=Cerámica aplicada en la arquitectura madrileña|publisher=Comunidad de Madrid|location=Madrid|isbn=8445100270|pages=25-32|edition=|language=|access-date=|url=|others=|editor-last=|chapter=|quote=}}</ref><ref>Fleming, John (1987). Hugh Honour, ed. ''Diccionario de las artes decorativas''. Madrid: Alianza Editorial.</ref> == Nimetus == Sõna ''azulejo'' on tuletatud araabiakeelsest sõnast {{Keel|ar|الزليج}} ( {{Transl|ar|al-zillīj}} ), zellij tähendab "lihvitud kivi", sest selle elemendi algne idee oli jäljendada [[Bütsants|Bütsantsi]] ja [[Rooma riik|Rooma]] mosaiike.<ref>{{Cite web|last=Duvar|first=Gazete|url=https://www.gazeteduvar.com.tr/yazarlar/2019/06/30/kapla-butun-sokaklarimi-azulejo|title=Kapla bütün sokaklarımı azulejo!|website=[[Gazete Duvar]]|date=2019-06-30|access-date=2021-11-16|language=tr-TR|archive-url=https://web.archive.org/web/20201203072602/https://www.gazeteduvar.com.tr/yazarlar/2019/06/30/kapla-butun-sokaklarimi-azulejo|archive-date=2020-12-03}}</ref> == Ajalugu == === 13.–15. sajand === Hispaania linnast [[Sevilla]]st sai [[islami keraamika]] (''Hispano-Moresque'') plaatide tööstuse peamine keskus. Varaseimad ''azulejo''<nowiki/>'d 13. sajandil olid [[Mosaiik|mosaiikplaadid]], mida tunti ''alicatadode'' nime all (araabia keelest "lõikama")<ref name=":6">{{Cite book|last=Degeorge|first=Gérard|year=2001|title=The Art of the Islamic Tile|publisher=Flammarion|isbn=208010876X|pages=64–65|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VynrAAAAMAAJ&q=zellij+alicatado|last2=Porter|first2=Yves|translator-last=Radzinowicz|translator-first=David}}</ref> ning mida Islami arhitektuuris tunti ''zellij'' nimetuse all.<ref name="BloomBlair2009">{{Cite book|year=2009|title=Grove Encyclopedia of Islamic Art & Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-530991-1|page=201|editor-last=Bloom|editor-first=Jonathan|chapter=Architecture; X. Decoration; B. Tiles|editor-last2=Blair|editor-first2=Sheila S.|chapter-url=https://books.google.com/books?id=un4WcfEASZwC&pg=PA201}}</ref> Plaadid glasuuriti ühevärviliselt, lõigati geomeetrilisteks kujunditeks ja pandi geomeetriliste mustrite moodustamiseks kokku. [[Granada]] [[Alhambra|Alhambras]] leidub selle ajastu kohta palju näiteid. Seda traditsiooni jätkati mõnda aega Hispaania [[Mudéjar'i arhitektuur|Mudéjar'i arhitektuuris]] (kujunes välja [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] piirkonnas), millest on tänapäevani säilinud näited [[Reales Alcázares|Sevilla Alcázari]] lossi 14. sajandil ehitatud osades <ref name=":8">{{Cite book|last=Bloom|first=Jonathan M.|year=2020|title=Architecture of the Islamic West: North Africa and the Iberian Peninsula, 700–1800|publisher=Yale University Press|location=|isbn=9780300218701|pages=172|url=https://books.google.com/books?id=IRHbDwAAQBAJ&q=Islamic+Palace+Architecture+in+the+Western+Mediterranean&pg=PP1}}</ref> ja [[Maroko|Marokos]].<ref name=":022">{{Cite book|last=Marçais|first=Georges|year=1954|title=L'architecture musulmane d'Occident|publisher=Arts et métiers graphiques|location=Paris|pages=414–415}}</ref> Kui endised [[Maurid|mauride]] kontrolli all olevad Hispaania territooriumid Hispaania võimu alla sattusid, arenesid vanematest [[Andaluusia]] traditsioonidest välja uued plaatide valmistamise tehnikad. Kuna jõukad hispaanlased eelistasid oma elukohtade kaunistamiseks Mudéjar'i stiili, kasvas nõudlus selle stiili mosaiikplaatide järele üle plaadimeistrite võimete, sundides neid kaaluma uusi meetodeid.<ref name=":7">{{Cite book|last=Rosser-Owen|first=Mariam|year=2010|title=Islamic Arts from Spain|url=https://archive.org/details/islamicartsfroms00ross|publisher=V&A Publishing|isbn=9781851775989|pages=[https://archive.org/details/islamicartsfroms00ross/page/102 102]|language=en}}</ref> 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse poole sai Sevillast oluline tootmiskeskus plaatide tüübile, mida tunti kui ''cuenca'' ("õõnes") või ''arista'' ("hari").<ref>''Coentro, Susana; Trindade, Rui A. A.; Mirão, José; Candeias, António; Alves, Luís C.; Silva, Rui M. C.; Muralha, Vânia S. F. (1. jaanuar 2014). "Hispano-Moresque ceramic tiles from the Monastery of Santa Clara-a-Velha (Coimbra, Portugal)". Journal of Archaeological Science (inglise).'' '''41''''': 21–28.''</ref><ref name=":7" /><ref name=":6"/> Selle tehnika puhul moodustati motiivid nii, et põletamata plaadile suruti metallist või puidust vorm, mis piiritles motiivi õhukeste saviribadega ja see takistas põletamise ajal erinevate värvide segunemist. See oli sarnane vanema ''cuerda seca'' tehnikaga, ent oli masstootmise jaoks tõhusam.<ref name=":6" /><ref name=":7" /><ref>{{Cite book|year=2006|title=The Grove Encyclopedia of Decorative Arts|url=https://archive.org/details/groveencyclopedi0001unse_q3k5|publisher=Oxford University Press|isbn=9780195189483|pages=[https://archive.org/details/groveencyclopedi0001unse_q3k5/page/293 293], 471|language=en|editor-last=Campbell|editor-first=Gordon|chapter=}}</ref> Nende plaatide motiivid jäljendasid varasemaid ''zellij'' mosaiigitraditsioonist pärit islami ja Mudéjar'i kujundusi või segasid neid kaasaegsete Euroopa mõjutustega, näiteks [[Gooti kunst|gooti]] või Itaalia [[Renessanss|renessanssiga]] .<ref name=":7" /><ref name=":6" /><ref>{{Cite book|last=Frothingham|first=Alice Wilson|date=1969|title=Tile Panels of Spain, 1500-1650|publisher=order of the trustees, Hispanic Society of America|isbn=978-0-87535-110-0|pages=xiii|language=en|url=https://books.google.com/books?id=YIwVAQAAIAAJ&q=cuenca+y+arista+tiles}}</ref> ''Arista''-plaadid said sel perioodil tuntuks tänu sujuvale tootmisprotsessile ja võimalusele lisada kujundusse hõlpsamini [[Rekonkista|rekonkistaga]] seotud epigraafilisi motiive.<ref name=":0">{{Cite journal|last=Dias Martins|first=Danielle|url=https://www.mdpi.com/2571-9408/8/6/237|title=Tiles (Azulejos)) and Tiling Mosaic (Alicatados) pieces within the Alhambra Museum Collections: A Historical, Artistic, and Technical Approach|publisher=Heritage|journal=Heritage|pages=31|date=19 June 2025|via=UNM Library Catalog}}</ref> Nende plaatide silmapaistvaid näiteid võib leida Sevilla [[Casa de Pilatos|Casa de Pilatose]] 16. sajandi alguse kaunistustest.<ref name=":6" /> Seda tüüpi plaate toodeti veel 17. sajandil ja neid eksporditi laialdaselt Hispaaniast teistesse Euroopa riikidesse ja Hispaania kolooniatesse [[Ameerika|Ameerikas]].<ref name=":7" /> Portugalis tutvustas plaatide tehnikat Portugali kuningas [[Manuel I (Portugal)|Manuel I]] pärast oma külaskäiku Sevillasse 1503. aastal. Plaate kanti seintele ja kasutati põrandate sillutamiseks, nagu võib näha mitmetes ruumides, eriti [[Sintra rahvuspalee]] araabia toas (seal leidub ka kuulsaid ''cuenca'' plaate [[armillaarsfäär]]iga, mis oli kuningas Manuel I sümboliks). Portugallased võtsid omaks mauride ''horror vacui'' (tühja ruumi hirm) traditsiooni ja katsid seinad täielikult ''azulejod''<nowiki/>'ega.<gallery mode="packed" heights="150"> Fail:Cuarto_Real_de_Santo_Domingo,_Granada._Elementos_decorativos.jpg|alt=(Moorish) Alicatado (ca. 13th century) in the Cuarto Real de Santo Domingo, Granada| Mauride ''azulejo''<nowiki/>'d (u 13. sajand) Cuarto Real de Santo Domingos, Granada Fail:Alhambra-p3-wall.jpg|alt=(Moorish) Alicatado in the Alhambra (14th century), Granada| Mauride ''azulejo''<nowiki/>'d [[Alhambra]]s (14. sajand), [[Granada]] Fail:Capilla_Mudéjar_de_San_Bartolomé_in_der_Calle_Averroes,_Córdoba_-_panoramio.jpg|alt=(Christian) Capilla de San Bartolomé (ca. 1410), Córdoba| Capilla de San Bartolomé kabel (u 1410), [[Córdoba]] Fail:Section_of_a_tile_floor_with_coat_of_arms.jpg|alt=(Christian) Alfardones, ca. 1420, Manises, Spain| ''Alfardones'', umbes 1420, [[Manises]], Hispaania Fail:Palacio_Sintra_azulejo5.JPG|alt=(Christian) Azulejos of the 15th century of the Sintra National Palace, Portugal| Portugali Sintra rahvuspalee 15. sajand Fail:Alcazar_Segovia_200846.JPG|alt=(Christian) Tiles in Alcázar of Segovia|''Azulejo''<nowiki/>'d Segovia Alcázaris </gallery> === 16. sajand === [[Itaalia]] keraamikud saabusid Sevillasse 16. sajandi alguses ja rajasid sinna töökojad. Nad tõid endaga kaasa [[majoolika]] tehnika, mis võimaldasid kunstnikel oma kompositsioonides kujutada palju suuremat hulka figuraalseid teemasid. Esimene Itaalia keraamik, kes Hispaaniasse kolis, oli [[Francisco Niculoso]], kes asus Sevillasse elama 1498. aastal. Niculoso käe all arenes Sevillas välja uus liik ''azulejoää plaate, mida nimetatakse ''planosteks''; ning arenes väla ka uus dekoratiivtehnika, mida tuntakse nime all ''pisanos.''<ref name=":0"/> Niculoso tööde näiteid võib leida Sevilla Alcázaris. Arvukad selle perioodi ''azulejo''<nowiki/>'d – sageli mõjutatud Niculoso ja teiste Itaalia käsitööliste renessansiajastu suundumustest – olid polükroomsed plaadipaneelid, mis kujutasid religioosseid ja mütoloogilisi teemasid või jahistseene. <ref>{{Cite journal|last=Pereira|first=Silvia R.M.|url=https://doi.org/10.1016/j.jeurceramsoc.2023.01.038|title=Evolution of azulejo glaze technology in Portugal from the 16th to the onset of the 19th century|publisher=Elsevier BV|journal=Journal of the European Ceramic Society|pages=12|date=13 March 2023|last2=Conte|first2=Gloria|last3=Esteves|first3=Lurdes|last4=Pais|first4=Alexandre N.|last5=Mimoso|first5=João M.|via=Google Scholar}}</ref> Kuni 16. sajandi keskpaigani toetusid portugallased jätkuvalt välismaaalt imporditud plaadikunstile. Peamiselt imporditi plaate Hispaaniast, näiteks Francisco Niculoso "Maarja kuulutamine" [[Évora]]s, aga väiksemas mahus toodi plaate ka [[Antwerpen|Antwerpenist]] ([[Flandria]]), näiteks [[Jan Bogaerts|Jan Bogaertsi]] kaks paneeli Vila Viçosa (Alentejo) Paço Ducalis. Üks 16. sajandi varajasi Portugali meistreid oli [[Marçal de Matos]], kellele omistatakse "Susanna ja vanemad" (1565) teoses [[Quinta da Bacalhoa|„Quinta da Bacalhoa“]], Azeitão.<ref>{{Cite news|url=https://www.theportugalnews.com/news/2021-04-23/preserving-portuguese-culture-through-tattoos/59485|title=Preserving Portuguese culture through tattoos|work=www.theportugalnews.com|language=en}}</ref> "Püha Roque ime" (St Roque kirikus Lissabonis) on esimene dateeritud Portugali ''azulejo'' kompositsioon (1584). See on [[Francisco de Matos|Francisco de Matose]] teos, kes oli arvatavasti Marçal de Matose vennapoeg ja õpilane. Mõlemad ammutasid inspiratsiooni Itaalia ja Flandria [[Renessanss|renessansi-]] ja [[Manerism|maneristlikest]] maalidest ja [[Graveerimine|gravüüridest]]. Üks 16. sajandi ''azulejo''<nowiki/>'de (''azulejos Hispano-mouriscos'') kogu asub Portugalis [[Beja|Bejas]] asuvas Museu da Rainha D. Leonoris. 16. sajandi lõpus kasutati ruudulisi ''azulejo''<nowiki/>'sid suurte pindade, näiteks kirikute ja kloostrite kaunistuseks. Diagonaalselt asetatud lihtsaid valgeid plaate ümbritsesid sinised ruudukujulised ja kitsa äärisega plaadid.<gallery mode="packed" heights="150"> Fail:Niculoso_Alcazar_Seville.jpg|alt=Chapel of the Alcázar of Seville (Spain) covered with tin-glazed tiles painted in 1504 by the Pisan Francesco Niculoso.| [[Reales Alcázares|Sevilla Alcázari]] kabel, mis on kaetud [[Pisa|Pisast]] pärit Francesco Niculoso 1504. aastal maalitud tinaglasuurplaatidega.<ref>{{Cite book|last=Guillermo García Ramos|year=1978|title=Jornadas Científicas sobre Cerámica y Vidrio|publisher=University of Seville|isbn=84-7405-096-0|url=https://books.google.com/books?id=ijhCyzkw1Q8C&q=crist%C3%B3bal+de+augusta+alcaz%C3%A1r+de+sevilla&pg=PA16}}</ref> Fail:Sevilla-4-9_(48040450686).jpg|alt=Casa de Pilatos in Seville has around 150 different azulejo designs of the 1530s, one of the largest antique collections in the world| Sevillas asuvas Casa de Pilatoses on näha umbes 150 erinevat 1530. aastatest pärit azulejo disaini,<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-04-05 |pealkiri=Los azulejos de la Casa de Pilatos de los hermanos Pulido - 152 - Maratania |keel=es-ES |väljaanne=Editorial Maratania |url=https://maratania.es/152152-loa-azulejos-de-la-casa-de-pilatos-de-los-hermanos-pulido/ |vaadatud=2026-04-20}}</ref> mis on üks maailma suurimaid antiigikollektsioone.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2016-01-22 |pealkiri=The Casa de Pilatos - A Dream Palace in the Heart of Seville |keel=en-GB |väljaanne=Love of Spain |url=http://www.loveofspain.com/casa-de-pilatos |vaadatud=2026-04-20 |arhiivimisaeg=2020-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201026103456/http://www.loveofspain.com/casa-de-pilatos/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Fail:Azulejo_Loaysa_panel_ni.jpg|alt=Panel of Hernando de Loaysa, around 1590, Palacio de Fabio Nelli, Valladolid, Spain.| Hernando de Loaysa paneel, umbes 1590, Palacio de Fabio Nelli, [[Valladolid]], Hispaania. Fail:Valladolid_convento_santaisabel_azulejo_siglo_XVI_by_lou.jpg|alt=16th-century azulejos in Convent of Santa Isabel, Valladolid| 16. sajandi ''azulejo''<nowiki/>'d Santa Isabeli kloostris Valladolidis. Fail:TalaveraDeLaReina_Azulejos.jpg|alt=Basílica de Nuestra Señora del Prado, Talavera de la Reina, Spain.| Basílica de Nuestra Señora del Prado, [[Talavera de la Reina]], Hispaania. Fail:Patriarca_taulells.jpg|alt=Real Colegio Seminario del Corpus Christi, Valencia, Spain.| Real Colegio Seminario del Corpus Christi, [[Valencia]], Hispaania. Fail:Mare_de_Déu_com_a_emblema_del_braç_eclesiàstic,_sòcol_ceràmic_de_la_sala_Nova_del_palau_de_la_Generalitat_Valenciana.JPG|alt=Azulejos made by Hernando de Santiago and Juan de Víllalba in 1575 in Sala Nova, Palau de la Generalitat Valenciana, Valencia.|''Azulejo''<nowiki/>'d, mille valmistasid Hernando de Santiago ja Juan de Víllalba 1575. aastal<ref>City Council of Valencia, ''[https://www.valencia.es/ayuntamiento/urbanismo2.nsf/0/A361EAD69FB5AAD8C125806C00268B85/$FILE/5731601-Palau%20de%20la%20Generalitat_firmado.pdf?OpenElement PLAN ESPECIAL DE LOS ENTORNOS DE LOS BIENES DE INTERÉS CULTURAL DE LA ZONA CENTRAL DE CIUTAT VELLA]'' (pdf)</ref> Valencia osariigis Palau de la Generalitat Valencianas Sala Novas. Fail:AzulejoMonasterioToledo.JPG|alt=Azulejo of the Santa Cruz Hospital in Toledo, Spain.|''Azulejo''<nowiki/>'d Santa Cruzi haiglas[[Toledo|Toledos]] Hispaanias. Fail:Wall_with_azulejos_-_Palacio_de_la_Condesa_de_Lebrija.JPG|alt=Azulejos of the Palacio de la Condesa de Lebrija (ca. 1585), Seville|''Azulejo''<nowiki/>'d Palacio de la Condesa de Lebrijas (umbes 1585 <ref>''[http://www.retabloceramico.net/indicend_A_ZO.htm ÍNDICE CIVIL CERÁMICA ARQUITECTÓNICA. ZÓCALOS]'', retabloceramico.net</ref> ) Sevillas. Fail:Azulejo-Museum1.jpg|alt=Altarpiece of Our Lady of Life, painted in 1580 by Marçal de Matos, National Museum of the Azulejo, Lisbon.| Jumalaema altarimaal, mille maalis 1580. aastal Marçal de Matos, Azulejo rahvusmuuseum Lissabonis Fail:Panel_of_4_cuenca_tiles_MET_sf33_46.jpg|alt=Cuenca tile with traditional geometric motif, at the Metropolitan Museum of Art, from 16th-century Spain| ''Cuenca'' traditsioonilise islami geomeetrilise motiiviga plaat [[Metropolitani Kunstimuuseum|Metropolitani kunstimuuseumis]] 16. sajandi Hispaaniast.<ref>{{Cite web|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/197345|title=Panel of 4 cuenca tiles|website=MET Museum|access-date=2022-10-06}}</ref> Fail:Casa_de_Pilatos_13.jpg|alt=Cuenca tile, with newer motifs, in the Casa de Pilatos in Seville (16th century)| Uuemate motiividega ''Cuenca'' plaat Casa de Pilatos'es Sevillas (16. sajand). </gallery> === 17. sajand === Hilisemal ajal asendati tavalised valged plaadid polükroomsete plaatidega (''enxaquetado rico''), mis sageli lõid keerukama mustrilise raamistiku, näiteks Santa Maria de Marvila kirikus (Igreja de Santa Maria de Marvila) [[Santarém (Portugal)|Santarémis Portugalis]] . Kui diagonaalsed plaadid asendati korduva horisontaalse mitmevärviliste plaatide mustriga, oli võimalik luua uus kujundus erinevate motiividega, põimides [[Manerism|maneristlikke]] jooniseid rooside ja kameeliate kujutistega (mõnikord ka rooside ja vanikutega). Sisseehitatud [[votiiv]] kujutab tavaliselt stseeni [[Jeesus|Kristuse]] või pühaku elust. Neid vaibataolisi kompositsioone (''azulejo de tapete''), nagu neid nimetati, mis olid rikkalikult raamitud friiside ja ääristega, toodeti 17. sajandil suurtes kogustes. Parimaid näiteid võib leida Igreja do Salvadori kirikust [[Évora|Évoras]], Igreja de S. Quintino kirikust, Obral de Monte Agraço kirikust, Igreja de S. Vicente kirikust Cuba linnas Portugalis ja ülikooli kabelist [[Coimbra|Coimbras]] . ''Azulejod''<nowiki/>'e kasutamine [[Antependium|antependiumide]] kaunistamisel, imiteerides hinnalisi altaririideid, on iseloomulik Portugalile. Paneel võib olla ühes tükis või koosneda kahest või kolmest osast. Neid kasutati 16., 17. ja 18. sajandil. Mõned 17. sajandi antependiumid jäljendavad idamaiseid kangaid (nt [[kalikoo]] ja [[sits]]). Altaririiete kuldseid narmaid imiteeriti plaatide äärtele maalitud kollaste motiividega. Suurepäraseid näiteid võib leida Santa Marta haiglas Lissabonis või Santa Maria de Almosteri kloostris ja Santa Cruz do Buçaco kloostris. Samal perioodil võeti [[Friis|friisides]] kasutusele veel üks motiiv: lindude, delfiinide või [[Puto|putodega]] ääristatud lillevaasid, nn ''albarradad'' . Tõenäoliselt said need inspiratsiooni flaami maalikunstist, näiteks [[Jan Brueghel vanem|Jan Brueghel Vanema]] lillevaasimaalingutest. 17. sajandil esinesid need veel eraldiseisvate motiividena, kuid 18. sajandil hakati neid kasutama korduvate mustritena. Descalzas Realese kuninglikus kloostris asuvad ''azulejo''<nowiki/>'d kujutasid kuningliku päritolu naiste erinevaid voorusi ja omadusi. Need plaadid on oma olemuselt ainulaadsed, kuid peegeldavad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses märkimisväärset nihet geomeetrilistelt mustritelt religioossete ja argieluliste kujutiste rõhutamise suunas.<ref>{{Cite journal|last=Calvo|first=Eva|url=https://revistas.unal.edu.co/index.php/achsc/article/view/108670/92504|title=The Symbolic Ceramics of the Royal Monastery of the Descalzas Reales (Madrid). A Set of Tiles of Great Significance for the Discalced Community|publisher=Universidad Nacional de Colombia|journal=Anuario Colombiano de Historia Social y de la Cultura|pages=43|date=29 June 2024|via=UNM Library Catalog}}</ref> 1642. aastast pärinevad ''azulejo''<nowiki/>'d asuvad [[Peruu]]s [[Lima (Peruu)|Lima]] San Francisco basiilikas ja kloostris.<ref name="sancristobal">{{Cite book|last=San Cristóbal Sebastián|first=Antonio|year=2006|title=Nueva visión de San Francisco de Lima|publisher=OpenEdition Books|isbn=978-9972-623-44-8|pages=81–98|language=es|editor-last=Institut français d’études andines|chapter=Capítulo VII. Azulejos en el claustro e iglesia|doi=10.4000/books.ifea.1127|editor-last2=Banco Central de Reserva del Perú|chapter-url=https://books.openedition.org/ifea/1144?lang=es}} See section 12 in "Los azulejos de Sevilla" for a letter from Pedro Rodríguez to Marcos Ibáñez on payment for tiles.</ref> Colegio Maximo de San Pedro ''azulejodel'' leiab arvukalt märtrite ja silmapaistvate katoliku tegelaste kujutisi, mille tellisid jesuiitide misjonärid. Need kujutised täitsid nii pühendunud kui ka sümboolset eesmärki ning nende lisamist kasutati jesuiitide kohaloleku tugevdamiseks Limas. <ref>{{Cite journal|last=Pedrosa Velasco|first=Dionicia|url=https://revista.letras.unmsm.edu.pe/index.php/le/article/view/2147/2172|title=Los rostros de la santidad. Mártires y fundadores jesuitas en los azulejos de la sacristía de San Pedro de Lima|publisher=Universidad Nacional Mayor de San Marcos|journal=Letras|pages=15|date=3 September 2022|via=UNM Library Catalog}}</ref> Teine Azulejo kompositsiooni tüüp, mida nimetatakse ''aves e ramagens'' ('linnud ja oksad'), muutus populaarseks ajavahemikul 1650–1680. Need said mõjutusi [[India|Indiast]] imporditud trükitud tekstiilide kujutistest: [[Hinduism|hindu]] sümbolid, lilled, loomad ja linnud. 17. sajandi teisel poolel tõi Hispaania kunstnik [[Gabriel del Barco y Minusca]] Portugali Hollandist, [[Delfti fajanss|Delftist pärit sinivalged plaadid]]. [[Jan van Oort|Jan van Oorti]] ja [[Willem van der Kloet|Willem van der Kloeti]] töökojad [[Amsterdam]]is tootsid oma rikastele Portugali klientidele suuri ajalooliste stseenidega plaadipaneele, näiteks [[Marqueses da Fronteira palee]] jaoks [[Benfica|Benficas]] Lissabonis. Kuid kui Portugali kuningas [[Pedro II (Portugal)|Pedro II]] aastatel 1687–1698 ''azulejo''<nowiki/>'de impordi riiki peatas, võttis tootmise üle Gabriel del Barco töökoda. Viimane suurem toodang Hollandist tarniti 1715. aastal. Peagi said domineerivaks suured, Portugalis kohapeal valmistatud sinivalged figuurplaadid, mille kujundasid akadeemilise haridusega Portugali kunstnikud, tõrjudes välja varasemad korduvad mustrid ja abstraktsed kaunistused. <gallery mode="packed" heights="150"> Fail:Beja26.jpg|alt=Carpet-style decoration Museu da Rainha D. Leonor; Beja, Portugal| Vaibastiilis kaunistus<br />Museu da Rainha D. Leonor; Beja, Portugal. Fail:Sagres07.jpg|alt=Antependium decorated with azulejos Church of Nossa Senhora da Graça; Sagres, Portugal|''Azulejo''<nowiki/>'dega kaunistatud antependium<br />Nossa Senhora da Graça kirik; Sagres, Portugal Fail:В_саду_Дворца_Фронтейра_(11609800903).jpg|alt=Kings Gallery fountain, Palace of the Marquess of Fronteira, Lisbon, Portugal| [[Kings Gallery purskkaev]], Fronteira markii palee, Lissabon, Portugal. Fail:Lisbon_Travel_2011_(5900363958).jpg|alt=Palace of the Marquess of Fronteira, Lisbon.| Fronteira markii palee, Lissabon. Fail:Santas_Justa_y_Rufina.jpg|alt=Saints Justa and Rufina, c. 1600, Museum of Fine Arts of Seville| "Pühakud Justa ja Rufina", 1600, Sevilla kaunite kunstide muuseum. Fail:Santo_Domingo_Lima,_Kacheln_aus_Sevilla.jpg|alt=Detail of the azulejos (ca. 1606) at the Basilica of Santo Domingo, Lima, Peru| Azulejode detail (umbes 1606) Santo Domingo basiilikast, Limas, Peruus. Fail:Capilla_del_Rosario_07.jpg|alt=Azulejos inside the Chapel of the Rosario (1531-1690), Puebla City, Mexico| Azulejod Rosario kabelis (1531–1690),<ref>{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/artes/ciudades_patrimonio/puebla/historia_tradicion/conventos_02.htm|title=Puebla de los Ángeles|website=Centro Virtual Cervantes, [[Instituto Cervantes]]|language=Hispaania}}</ref> [[Puebla]], Mehhiko. Fail:PBb057-Krypta_i_krużganki_Koscioła_Św_Franciszka.jpg|alt=Azulejos (dating to 1642) in the Basilica of San Francisco, Lima, Peru.| Azulejod (dateeritud 1642. aastast) <ref name="sancristobal"/> San Francisco basiilika, Limas, Peruus. </gallery> === 18. sajand === 17. sajandi lõpu- ja 18. sajandi alguspoolt võib pidada ''azulejode'' kuldajaks ja seda on nimetatud ka "meistrite tsükliks" (''Ciclo dos Mestres''). ''Azulejode'' masstootmine algas siis mitte ainult suurema sisenõudluse, vaid ka Portugali kolooniast [[Brasiilia|Brasiiliast]] saabunud suurte tellimuste tõttu. Suured ühekordsed tellimused asendati korduvate plaadimustritega, mis olid odavamad. Kirikud, kloostrid, paleed ja isegi elumajad kaeti seest ja väljast ''azulejodega'', millest paljud olid kaunistatud rikkalike [[Barokk|barokkelementidega]]. 18. sajandi algusaastatel olid silmapaistvamad disainerid: [[António Pereira (artist)|António Pereira (kunstnik)]], [[Manuel dos Santos]], [[António de Oliveira Bernardes|António de Oliveira Bernardese]] ja tema poja [[Policarpo de Oliveira Bernardes|Policarpo de Oliveira Bernardese]] töökoda; [[Master PMP]] (tuntud ainult tema monogrammi järgi) ja tema kaastöötajad [[Teotónio dos Santos]] ja [[Valentim de Almeida]]; [[Bartolomeu Antunes]] ja tema õpilane [[Nicolau de Freitas]]. Kuna nende tegutsemisaeg langes kokku kuningas [[João V]] (1706–1750) valitsemisajaga, nimetatakse selle perioodi stiili ka Joanine'i stiiliks. [[Fail:Figura de convite 1,1997.jpg|pisi|"Kutsuva figuuriga" azulejo]] Samal perioodil ilmusid esimesed nn "kutsuvad figuurid" (''figura de convite''), mille leiutas Master PMP ja mis valmistati 18. ja 19. sajandil. Need on välja lõigatud ''azulejo-''paneelid elusuuruses figuuridega (teenrid, [[Hellebard|hellebardierid]], aadlikud või elegantselt riietatud daamid), mis tavaliselt paigutati paleede sissepääsude juurde, siseõuedesse ja trepikodadesse. Nende eesmärk oli külastajate tervitamine. Neid võib leida ainult Portugalis. 1740. aastatel hakati Portugalis monumentaalsete jutustavate azulejo paneelide asemel kasutama väiksemaid ja peenemalt teostatud [[rokokoo]] stiilis paneele. Need paneelid kujutavad galantseid ja pastoraalseid teemasid, nagu on näha prantsuse maalikunstniku [[Antoine Watteau]] töödes. Headeks näideteks on [[Mesquitela hertsogite palee]] fassaad ja aiad Carnide'is ([[Lissabon]]) ning ''{{Keel|pt|Corredor das Mangas}}'' Queluzi rahvuspalees. Tolleaegseid azulejo trende mõjutas silmapaistev rokokoo kunstnik [[François Lemoyne]]. Tema teos "Annunciation" oli 18. sajandi Portugali ja Brasiilia ''azulejo'' kunsti jaoks oluline eeskuju. Algse teose kopeeris [[Laurent Cars]] ning see levis Portugalis ja selle kolooniates. Lemoyne’i loomingut on ''azulejo'' kunsti läbi reprodutseeritud ka arvukates Portugali kirikutes. Teos kujutab [[Maarja]] kuulutamist peaingel [[Gabriel|Gabrieli]] poolt ja üks selline näide asub Nossa Senhora da Luzi kirikus.<ref>{{Cite journal|last=de Carvalho|first=Rosario Salema|url=https://revistas.ucm.es/index.php/EIKO/article/view/92881|title=The afterlife of François Le Moyne’s Annunciation on eighteenth-century Portuguese azulejos|publisher=Universidad Complutense de Madrid|journal=Eikon Imago|volume=14|pages=20|date=7 February 2025|via=Directory of Open Access Journals}}</ref> Lissaboni taastamine pärast [[Lissaboni maavärin|1755. aasta suurt maavärinat]] andis ''azulejode'' abil kaunistamisele utilitaarsema (kasulikkusest lähtuva) rolli. See lihtne ja funktsionaalne stiil sai tuntuks kui [[Pombali stiil]], mis on nimetatud [[Markii de Pombali]] järgi, kelle ülesandeks sai riigi ülesehitamine pärast maavärinat. Hoonetele hakati paigaldama ka väikeseid pühenduspilte kujutavaid ''azulejo'' paneele, mida peeti kaitseks tulevaste õnnetuste eest. [[Mehhiko|Mehhikos]] arenes 16. sajandi alguses kasutusele võetud ''azulejo''-tehnikatest välja ''[[talavera]]'', mis on piirkondlik [[majoolika]] vorm ([[Tinaglasuur|tinaglasuuriga]] kaunistatud keraamika). ''Azulejosid'' kasutati sel ajal laialdaselt nii religioosses kui ka koduses keskkonnas ning üks selline näide on [[México|Mexicos]] asuv [[Casa de los Azulejos]], mis ehitati 1737. aastal [[El Valle de Orizaba]] [[Krahv|krahvile]] ja krahvinnale . Vastureaktsioonina hakkasid ilmuma lihtsamad ja õrnemad [[Uusklassitsism|neoklassitsistlikus]] stiilis kujundused tagasihoidlikumate värvitoonidega. Need teemad jõudsid Portugali Robert ja James Adamsi gravüüride kaudu. Real Fábrica de Louça do Ratost sai sel perioodil oluline nn Rato-plaatide tootja. Selle peadisainer oli Sebastião Inácio de Almeida ning maalijaks Francisco de Paula e Oliveira. Teine selle ajastu tähtis plaatide maalija oli Francisco Jorge da Costa. Portugali mõju all ehitatud [[São Luís|São Luíse]] linn [[Maranhão osariik|Maranhãos]] Brasiilias on säilitanud Ladina-Ameerika suurima 18. ja 19. sajandi ''azulejodega'' kaunistatud ajaloolise linnaruumi. 1997. aastal kinnitas [[UNESCO]] São Luíse ajaloolise keskuse [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistusse]]. São Luís on tuntud ka kui "Azulejode linn" (''Cidade dos Azulejos'').<ref>{{Cite web|last=Bogéa|first=Isabella|url=http://www.egov.ufsc.br/portal/conteudo/heran%C3%A7-lusitana-da-cidade-dos-azulejos|title=A HERANÇA LUSITANA DA CIDADE DOS AZULEJOS|website=eGov UFSC|date=9 November 2012|access-date=4 January 2019|language=pt}}</ref><gallery mode="packed" heights="150"> Fail:Sintra_L1190119_(25141013871).jpg|alt=Azulejos of the walls of Sala dos Brasões (ca. 18th century), Sintra National Palace, Portugal| Sala dos Brasõesi müüride azulejod (u 18. sajand <ref>{{Cite web|last=Government of the Republic of Portugal|url=http://www.patrimoniocultural.gov.pt/pt/patrimonio/patrimonio-imovel/pesquisa-do-patrimonio/classificado-ou-em-vias-de-classificacao/geral/view/69856|title=Palácio Nacional de Sintra - detalhe|access-date=8 April 2020|language=pt|authorlink=Government of Portugal}}</ref> ), Sintra rahvuspalee, Portugal. Fail:Palacio_Queluz_Corredor_Mangas2.JPG|alt=Azulejos in Rococo-style in the Palace of Queluz, Portugal.| Rokokoo stiilis azulejos Queluzi palees, Portugalis. Fail:Porto.Cathedral17.jpg|alt=Albarrada, flower vase by Valentim de Almeida (between 1729 and 1731); Cathedral of Porto, Portugal.| Albarrada, Valentim de Almeida lillevaas (1729–1731); Porto katedraal, Portugal. Fail:Nazaré06.jpg|alt=Azulejos by Willem van der Kloet (1708) in the transept of the Church of Nossa Senhora da Nazaré; Nazaré, Portugal.| Willem van der Kloeti (1708) Azulejos Nossa Senhora da Nazaré kiriku [[Transept|transeptis]]; Nazaré, Portugal. Fail:Cathédrale_Santa_Maria_Maior_de_Lisbonne_avant_1755.jpg|alt=Azulejos of the Lisbon Cathedral, ca. 1755.| Azulejo paneel Lissaboni katedraalist, umbes 1755.<ref>{{Cite web|last=Porto Editora|url=https://www.infopedia.pt/$se-catedral-de-lisboa|title=Sé Catedral de Lisboa|website=Infopédia|access-date=8 April 2020|language=pt|year=2003}}</ref> Fail:Óbidos_-_Varanda_(5414515924).jpg|alt=Azulejos vault in Óbidos, Portugal.| Azulejo võlvlagi Óbidoses, Portugalis. Fail:IgrejaMatrizCambra.jpg|alt=Checkered azulejos on the façade of the Igreja Matriz de Cambra, Vouzela, Portugal| Ruudulised azulejod Igreja Matriz de Cambra fassaadil, Vouzela, Portugal. Fail:Lisboa,_Mosteiro_dos_Jerónimos,_refeitório,_azulejos_(2).jpg|alt=Azulejos (ca. 1785) of refrectory of Jerónimos Monastery, Lisbon| Azulejo paneel (u 1785 <ref>{{Cite web|url=http://www.mosteirojeronimos.gov.pt/en/index.php?s=white&pid=213|title=Refectory|website=mosteirojeronimos.gov.pt|access-date=8 April 2020|language=pt|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612163744/http://www.mosteirojeronimos.gov.pt/en/index.php?s=white&pid=213|archive-date=12 June 2018}}</ref>) Lissaboni Hieronymuse kloostri tuletornis Fail:Alcobaça_-_Mosteiro_de_Alcobaça_10_(22994623339).jpg|alt=Azulejos (ca. 18th century) of the Alcobaça Monastery| Alcobaça kloostri azulejod (umbes 18. sajand <ref>{{Cite web|url=http://leiria.360portugal.com/Concelho/Alcobaca/MosteiroAlcobaca/SalaReis/|title=MOSTEIRO DE ALCOBAÇA|website=Portugal em 360º Distrito de Leiria|access-date=8 April 2020}}</ref> ). Fail:Igreja_da_Misericórdia_de_Tavira_-_Azulejos.jpg|alt=Azulejos (ca. 1760) of Igreja da Misericórdia, Tavira, Portugal| Azulejo paneel (u 1760) Igreja da Misericórdias [[Tavira|Taviras]] Portugalis. Fail:Gandía_(23980380357).jpg|alt=Galería Dorada (c. early-18th century), Ducal Palace of Gandia, Gandia, Spain| Galería Dorada (u 18. sajandi algus <ref>{{Cite web|url=http://www.palauducal.com/?i=es&sec=edi&subsec=mon|title=Monumento|website=Palau Ducal dels Borja website|access-date=8 April 2020}}</ref>), Gandia hertsogipalee, Gandia, Hispaania Fail:Azulejos-bahia2.jpg|alt=Convent of Saint-Francis, 1702, Salvador de Bahia, Brazil.| Saint-Francise klooster, 1702, [[Salvador (Brasiilia)|Salvador de Bahia]], Brasiilia. Fail:Casa_de_Azulejos_3.jpg|alt=Casa de los Azulejos palace, ca. 1737, Mexico City, Mexico.| Casa de los Azulejose palee, u 1737, <ref>{{Cite book|last=Gonzalez Obregón|first=Luis|year=1909|title=México viejo y anecdótico|publisher=Robarts Toronto|pages=201|chapter=La casa de los azulejos|chapter-url=https://seminarioartecolonial.files.wordpress.com/2011/07/la-casa-de-los-azulejos.pdf}}</ref> [[México|Mexico]], Mehhiko. Fail:Vista_de_la_Fachada_del_Templo_de_San_Francisco_Acatepec_9.jpg|alt=Azulejos of the facade made between 1650 and 1750 with Talavera pottery. Church of San Francisco Acatepec in San Andrés Cholula, Mexico.| Fassaadile lisatud azulejod on valmistatud aastatel 1650–1750 <ref>{{Cite book|last=Terán Bonilla|first=José Antonio|year=2010|title=Templo de San Francisco Acatepec. Antología del Barroco Poblano|publisher=El Errante|isbn=978-607-7525-42-4|url=https://books.google.com/books?id=Tqj4ygAACAAJ|last2=Velázquez Thierry|first2=Luz de Lourdes}}</ref> Talavera keraamikast. San Francisco Acatepeci kirik San Andrés Cholulas Mehhikos Fail:Terreiro_do_Paço_Lisboa.jpg|alt=Large panel showing the Terreiro do Paço and Lisbon before the 1755 earthquake. ca. 18th century. National Museum of the Azulejo, Lisbon| Suur paneel, mis näitab Terreiro do Paçot ja Lissaboni enne 1755. aasta maavärinat. U 18. sajand. Azulejo rahvusmuuseum, [[Lissabon]] Fail:Palácio_do_Raio_4.jpg|alt=Palácio do Raio in Braga, Portugal| Palácio do Raio [[Braga]]s Portugalis </gallery> === 19. sajand === 19. sajandi esimesel poolel valitses ''azulejo'' dekoratiivplaatide tootmises seisak, mis oli tingitud esmalt [[Poolsaare sõda|Napoleoni armee sissetungist]] ja hiljem sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest. Kui umbes 1840. aastal alustasid Brasiiliast pärit sisserändajad [[Porto|Portos]] tööstuslikku ''azulejode'' tootmist, võtsid portugallased üle Brasiilia moe kaunistada oma majade [[Fassaad|fassaade]] ''azulejodega''. Kui Porto tehased valmistasid ühe- või kahevärvilisi kõrgreljeefseid plaate, siis Lissaboni tehased hakkasid kasutama teistsugust meetodit: siirdetrüki tehnikat sinivalgetel või mitmevärvilistel ''azulejodel''. 19. sajandi viimastel kümnenditel võeti Lissaboni tehastes kasutusele veel üks siirdetrüki viis – [[Fajanss|trükkimine kreemika glasuuriga]] keraamilistele plaaditoorikutele. Kuigi need tööstuslikud meetodid andsid tulemuseks lihtsad, stiliseeritud mustrid, polnud plaatide käsitsi maalimise kunst surnud. Seda viljelesid jätkuvalt [[Manuel Joaquim de Jesus]] ja eriti [[Luís Ferreira]]. Luis Ferreira oli Lissaboni tehase Viúva Lamego direktor ja ta kattis kogu tehase fassaadi allegooriliste stseenidega. Ta valmistas lillevaaside, puude ja allegooriliste figuuridega paneele, mida tuntakse ''Ferreira das Tabuletas'' nime all, [[Trompe-l'oeil|trompe-l'œil]] tehnikas. Need käsitsi maalitud paneelid on head näited 19. sajandi lõpu [[Eklektitsism (kunst)|eklektilisest]] [[Romantism|romantismikultuurist]]. <gallery mode="packed" heights="150"> Fail:Fachada_de_azulejos_-_Lisboa.jpg|alt=Casa do Ferreira das Tabuletas, in Rua da Trindade, Lisbon, building built between 1849 and 1865 with its respective trompe-l'œil azulejos in the facade.| Casa do Ferreira das Tabuletas, [[Lissabon|Lissabonis]] Rua da Trindade's, aastatel 1849–1865 ehitatud hoone, mille fassaadil on vastavad ''[[Trompe-l'oeil|trompe-l'œil]]'' azulejod. Fail:AzulejoPalácioHoteldoBuçaco2.jpg|alt=Azulejos at Buçaco Palace, in Mealhada, Portugal.| Azulejo paneel Buçaco palees, Mealhadas, Portugalis. Fail:Aveiro_Azulejo.jpg|alt=Façade of a grand house in Aveiro, Portugal.| Maja fassaad Portugalis Aveiros. Fail:Talavera_de_la_Reina_-_Jardines_del_Prado_22.jpg|alt=Jardines del Prado garden in Talavera de la Reina, Spain. Built in 1864.| Jardines del Prado aed [[Talavera de la Reina|Talavera de la Reinas]], Hispaanias. Ehitatud 1864. <ref>{{Cite web|last=www.talavera.org|url=http://www.talavera.org/turismo/index.cfm?codigo=1012|title=Jardines del Prado|access-date=2017-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20170323054419/http://www.talavera.org/turismo/index.cfm?codigo=1012|archive-date=2017-03-23}}</ref> Fail:FacadeUriartePuebla.JPG|alt=Uriarte Talavera, ca. 1824, Puebla, Mexico| Uriarte Talavera, umbes 1824, [[Puebla osariik|Puebla]], Mehhiko. Fail:Streets_of_Macau_(6993777227).jpg|alt=Portuguese Azulejos in Macau| Portugali azulejo [[Macau|Macaos]]. Fail:A_ship_with_port_arriving_in_Newfoundland_in_1892_(27561193516).jpg|alt=Portuguese Azulejo depicting the arrival of a ship with Port wine cargo in St. John's, Canada, 1892| Portugali Azulejo, mis kujutab [[Portvein|portveinilastiga]] laeva saabumist [[Saint John's (Kanada)|St. John'si]], Kanadasse, 1892. </gallery> === 20. sajand === 20. sajandi alguses hakkasid [[Juugend|juugendstiilis]] ''azulejod'' ilmuma selliste kunstnike loomingus nagu [[Rafael Bordalo Pinheiro]], [[Júlio César da Silva]] ja [[José António Jorge Pinto]]. 1885. aastal rajas Rafael Bordalo Pinheiro keraamikatehase [[Caldas da Rainha|Caldas da Rainhas]], kus ta lõi hulga keraamikakujundusi, mille poolest see linn veel ka tänapäeval tuntud on. Selles tehases on muuseum São Rafael, mis on pühendatud tema fantaasiarikkale tööle, eriti dekoratiivplaatidele ja satiirilistele kivikujudele. Umbes 1930. aastatel ilmusid [[art déco]] ''azulejod'', mille peamiseks kunstnikuks oli António Costa. [[São Bento raudteejaam|São Bento raudteejaama]] vestibüüli monumentaalsed kaunistused [[Porto|Portos]], mis koosnevad 20 000 azulejost ja mille lõi [[Jorge Colaço]], kujutavad ajaloolistel teemadel romantilise "pildipostkaardi" laadis jutustavat stiili. Jorge Colaço tõi ''azulejo'' taas oma loomingu keskmesse. Ta arendas välja meetodeid, mis laiendasid plaadi-paneelides värvide ja visuaalsete efektide valikut, kuigi mõned väljendasid muret nende ajale vastupidavuse pärast. Neid tehnikaid kasutati suuremahulistes dekoratiivprojektides, näiteks São Bento raudteejaamas. <ref>{{Cite web|last=Pereira|first=Silva|url=https://repositorio.lnec.pt/bitstream/123456789/1009612/2/006_49_IMaTTe2017_rev.pdf|title=The Importance of Technological Knolwedge for the Valorization of Azulejo Heritage|publisher=Laboratório Nacional de Engenharia Civil|website=Repositório do LNEC|date=May 29–30, 2017|access-date=September 15, 2025|last2=Menezes|first2=Marluci|pages=3–4|last3=van Lookeren Campagne|first3=Kate|archive-date=2025-10-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20251013012532/https://repositorio.lnec.pt/bitstream/123456789/1009612/2/006_49_IMaTTe2017_rev.pdf|url-status=dead}}</ref> 20. sajandi kunstnike hulka kuuluvad veel Jorge Barradas, Carlos Botelho, Jorge Martins, Sá Nogueira, Menez ja [[Paula Rego]] . [[Maria Keil]] kujundas suured abstraktsed paneelid [[Lissaboni metroo]] esimeses 19 jaamas (aastatel 1957–1972). Nende tööde kaudu sai temast ''azulejo''-kunsti taaselustamise ja ajakohastamise liikumapanev jõud. Tema ''Intendente'' jaama kaunistusi peetakse kaasaegse plaadikunsti meistriteoseks.<ref>{{Cite web|url=https://www.zazous.co.uk/2020/09/10/azulejos-traditional-tile-provides-design-inspiration/|title=Azulejos, Traditional Spanish and Portuguese Tiles, Provide Inspiration For Modern Vinyl Floor Tiles|website=Zazous Vinyl Flooring|date=2020-09-10|access-date=2021-11-16|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20211116204929/https://www.zazous.co.uk/2020/09/10/azulejos-traditional-tile-provides-design-inspiration/|archive-date=2021-11-16}}</ref> <gallery mode="packed" heights="150"> Fail:Intérieur_de_la_cathédrale_de_São_Tomé_(10).jpg|alt=Inside the Grace Cathedral, São Tomé| Grace'i katedraal, [[São Tomé]] Fail:Goelbench06390140.JPG|alt=Park Güell, Barcelona, of 1914.| [[Güelli park]], Barcelona, 1914 Fail:Patos_19.jpg|alt=One of the several tiled benches of the Plaza 25 de Julio built in 1917, Santa Cruz de Tenerife, Canary Islands|Üks mitmest plaaditud pingist 1917. aastal ehitatud Plaza 25 de Julio väljakul<ref>{{citation|url=https://www.webtenerife.co.uk/tenerife/the-island/municipalities/santa-cruz-tenerife/places-interest/plaza-veinticinco-julio.htm?_ga=2.226425180.739225899.1522932926-622647220.1522932926|title=Plaza 25 de julio|publisher=webtenerife.com}}</ref>[[Santa Cruz de Tenerife|Santa Cruz de Tenerifel]] Kanaari saartel Fail:Font_de_Santa_Anna,_detall.jpg|alt=Azulejos made in 1918 in Font de Santa Anna, Barcelona| Azulejod valmistatud 1918. aastal Barcelonas [[Font de Santa Anna|Font de Santa Annas]] Fail:Azulejos_Parque_Eduardo_VII-2.jpg|alt=Panel by Jorge Colaço (circa 1922) depicting an episode from the battle of Aljubarrota (1385) between the Portuguese and Castilian armies, Lisbon, Portugal.| Jorge Colaço (umbes 1922) paneel, mis kujutab episoodi Aljubarrota lahingust (1385) Portugali ja Kastiilia armee vahel, [[Lissabon]], Portugal. Fail:ABC_BLANCO_Y_NEGRO_(2).jpg|alt=ABC Serrano Building built by Aníbal González in 1926, Madrid| ABC Serrano hoone, mille ehitas Aníbal González 1926. aastal Madridis. Fail:PlazaEspanaBancos.jpg|alt=Plaza de España, Seville, of 1928.| Plaza de España, Sevilla, 1928. Fail:Capela_das_Almas_(Porto).jpg|alt=Capela de Santa Catarina, Porto; façade was covered in 1929.| Capela de Santa Catarina, Porto; fassaad kaeti 1929. aastal. Fail:Panel,_Ermera,_Timor-Leste_-_panoramio.jpg|alt=Portuguese Azulejos depicting the image of Our Lady of Fátima, Ermera, East Timor.| Portugali azulejod, millel on kujutatud [[Fátima neitsi Maarja]], [[Ermera]], [[Ida-Timor]]. Fail:Covilha-CCBY.jpg|alt=Santa Maria Church in Covilhã; façade was covered in the 1940s.| Santa Maria kirik [[Covilhã|Covilhãs]]; fassaad kaeti 1940. aastatel. Fail:Art_Noveau.jpg|alt=Art Nouveau azulejos on a shop in Porto.| Juugendstiilis azulejod Portos asuva poe fassaadil. Fail:Azulejo_Moderno_-_Iglesia_de_San_Juan_Bautista_de_Chiva_-_Valencia.jpg|alt=Iglesia de San Juan Bautista de Chiva, Valencia.| San Juan Bautista de Chiva kirik, Valencia. Fail:Parede_da_Estação_de_São_Bento.jpg|alt=Interior of the São Bento railway station, Porto, Portugal, around twenty thousand tiles (551 square meters) installed in the building were created in the 1930s by the painter Jorge Colaço.| São Bento raudteejaama sisekujundus [[Porto|Portos]] Portugalis. Hoonesse paigaldati umbes 20 000 plaati (551 m<sup>2</sup>) ja need loodi 1930. aastatel maalikunstnik Jorge Colaço poolt.<ref name="portugalvisitor">{{Cite web|url=https://www.portugalvisitor.com/portugal-travel/sao-bento-station|title=São Bento Station|website=PortugalVisitor - Travel Guide To Portugal}}</ref> Fail:Adding_some_blue_to_my_collection_azulejos.jpg|alt=Portuguese Azulejos, at the Instituto Menezes Bragança, in the former Portuguese colony in India, Goa.| Portugali Azulejos, Instituto Menezes Bragança, endises Portugali koloonias [[India|Indias]], [[Goa osariik|Goas]]. Fail:Fonteparcduportugal.JPG|alt=Azulejos in Parc du Portugal, founded in 1953, Little Portugal, Montreal, Canada| Azulejod pargis Parc du Portugalis, asutatud 1953. aastal, <ref>{{Cite web|url=https://www.lonelyplanet.com/canada/montreal/attractions/parc-du-portugal/a/poi-sig/392909/361431|title=Parc du Portugal|website=[[Lonely Planet]]}}</ref> Little Portugal, [[Montréal]], Kanada. Fail:Embaixada_de_Portugal_em_Bissau_03.jpg|alt=Portuguese Azulejos in Bissau, Guinea-Bissau| Portugali azulejod [[Bissau]]s Guinea-Bissaus Fail:Recreation_Park_bandshell.jpg|alt=Californian Azulejos, at one of the Long Beach Historic Landmarks, Recreation Park bandshell, US| California azulejod [[Long Beach|Long Beachi]] puhkepargi kontserdipaigas USA-s Fail:Lady_of_Fatima_tiles.jpg|alt=Luso-American Azulejos depicts an image of Our Lady of Fátima, in The Ironbound, Newark, United States| [[Fátima neitsi Maarja|Fátima Neitsi Maarja]] kujutis muuseumis The Ironbound [[Newark|Newarkis]] USA-s Fail:Ceràmica_de_Manises_(Rajola_de_València)._Espai_públic_d'Alginet.jpg|alt=Manises tile, in Alginet| Manises plaat, Alginet'is Fail:Porto40.JPG|alt=21st-century azulejos (Porto)| 21. sajandi azulejod ([[Porto]]) </gallery> == Lissaboni metroo == ''Azulejosid'' leidub peaaegu igas Lissaboni metroojaamas. Algselt lõi metroojaamade jaoks teosed maalikunstnik Maria Keil (1914–2012), metroosüsteemi arhitekti Francisco Keil do Amarali (1910–1975) abikaasa. 1988. aastal valminud uus laiendus sisaldas kaasaegsemate Portugali kunstnike töid: [[Rolando de Sá Nogueira]] Laranjeiras jaamas, [[Júlio Pomar]] Alto dos Moinhose jaamas, [[Manuel Cargaleiro]] Colégio Militar/Luzi jaamas ja [[Maria Helena Vieira da Silva]] Cidade Universtiariase jaamas. Paljud Portugali kunstnikud on saanud ülesandeks kaunistada uusi ja renoveeritud jaamu. == Kaitsestaatus == ''Azulejosid ohustavad'' [[vandalism]], hooletus ja vargused, kuna neid leidub rohkesti ajaloolistes ning sageli lagunevates hoonetes üle kogu Portugali ning neile on lihtne ligi pääseda. Lissabonis võib plaate aeg-ajalt leida müügil tänavalaatadel ja mustal turul,<ref>{{Cite web|url=http://www.straitstimes.com/world/europe/thieves-target-historic-portuguese-decorative-tiles|title=Thieves target historic Portuguese decorative tiles|website=The Straits Times|date=8 August 2017|access-date=16 August 2017}}</ref> hoolimata pingutustest tõsta turistidest ostjate teadlikkust. Alates 2013. aastast on Portugalis keelatud lammutada hooneid, mille fassaadid on kaetud ''azulejo'' plaatidega.<ref name="news">{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2017/08/23/local/noticia/fachadas-de-azulejo-estao-protegidas-mas-e-dentro-das-casas-que-estao-os-tesouros-1783060|title=A lei protege os azulejos mas há quem os continue a vender|trans-title=The law protects azulejos, but there are some who still sell them|website=Público|date=23 August 2017|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}</ref> Kõige rohkem vargusi pannakse toime just Lissabonis; ametivõimude hinnangul kadus selles linnas aastatel 1980–2000 umbes 25% kunstiväärtusega ''azulejodest''.<ref name="news2">{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2015/04/19/local/noticia/camaras-apertam-regras-para-proteger-azulejos-mas-os-furtos-estao-a-aumentar-1692745|title=Câmaras apertam regras para proteger azulejos mas furtos estão a aumentar|trans-title=Cities tighten rules but number of thefts is increasing|website=Público|date=19 April 2015|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}</ref> SOS Azulejo kaitsegrupi loomine tõi kaasa ''azulejode'' varguste ja vandalismi märkimisväärse vähenemise – selle algusest kuni 2013. aastani kahanes nende juhtumite arv ligikaudu 80%. Järgnevatel aastatel toimus küll väike langus ennetustegevuse mõjus, kuid SOS Azulejo on endiselt oluline meede ''azulejode'' kaitsmisel ja säilitamisel.<ref>{{Cite journal|last=de Amorim e Sa|first=Leonor Maria|url=https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/f2271a6e-cdee-4493-90af-9fcca2d3934c/language-en|title=Turning a Social Problem into a Cultural Opportunity: The Crime Prevention Project SOS Azulejo|journal=European Police Science and Research Bulletin|issue=14|pages=10|date=1 September 2016|via=HeinOnline}}</ref> Portugali peamine ''azulejo'' kaitsegrupp SOS Azulejo, mis loodi 2007. aastal ja tegutseb Polícia Judiciária allüksusena,<ref name="news2" /> on seadnud oma peamiseks eesmärgiks iidsete plaatide müügi piiramise ja turu kontrollimise.<ref name="news" /> Lissaboni linn on loonud plaatide panga (''Banco do Azulejo''), mis kogub ja hoiustab umbes 30 000 plaati lammutatud või kasutusest kõrvaldatud hoonetest ja annetustest. Sarnaseid projekte on ka Aveiro, Porto ja Ovari linnades. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2017/04/18/local/noticia/em-lisboa-o-banco-do-azulejo-ja-funciona-e-inventario-vai-a-meio-1769067|title=Em Lisboa, o Banco do Azulejo já funciona e inventário vai a meio|trans-title=In Lisbon, the 'Banco do Azulejo' is already operational and its inventory is half done|website=Público|date=18 April 2017|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}</ref> 2017. aasta augustis võeti vastu seadus, mis keelab nii nende plaatidega hoonete lammutamise kui ka renoveerimise, mis hõlmab nende plaatide eemaldamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.tsf.pt/sociedade/interior/demolicao-de-fachadas-com-azulejos-interdita-em-todo-o-pais-8718059.html|title=Demolição de fachadas com azulejos interdita em todo o país|trans-title=Demolition of façades with tiles banned all over the country|website=TSF|date=21 August 2017|access-date=23 August 2017|language=Portugali|archive-url=https://web.archive.org/web/20241118193358/https://www.tsf.pt/sociedade/interior/demolicao-de-fachadas-com-azulejos-interdita-em-todo-o-pais-8718059.html/|archive-date=18 November 2024}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://dre.pt/web/guest/home/-/dre/108016474/details/maximized?serie=I&day=2017-08-18&date=2017-08-01&dreId=108016472|title=Lei n.º 79/2017 - Protege o património azulejar|trans-title=Law 79/2017 - Protecting tile heritage|website=Diário da República Eletrónico|date=18 August 2017|access-date=9 September 2017|language=pt-pt}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Azulejos}} * [https://museunacionaldoazulejo.gov.pt/ Azulejo Rahvusmuuseum Portugalis (National Azulejo Museum)] * [http://azulejos.fr/index_en.html Azulejode ajalugu (An illustrated history of Azulejos)] * [https://www.almaviva.com/en/ceramic-techniques/ Glaasuurmaalingu tehnika (The over-glaze decoration technique)] [[Kategooria:Keraamika]] [[Kategooria:Hispaania kultuur]] [[Kategooria:Portugali kultuur]] 0p09kio7f4otcz463hb12mpukyfyrbu Andres Tenusaar 0 713981 7217388 7146224 2026-08-18T15:29:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217388 wikitext text/x-wiki '''Andres Tenusaar''', (kunstnikunimega Tencu; sündinud [[1977]]) on vabakutseline režissöör, animaator ja videokunstnik ning stuudio Peata Film asutaja. Alates 2000. aastast on ta töötanud ka stuudios Nukufilm, kus on animeerinud ja lavastanud erinevaid filme. Ta on animeerinud üle 40 filmi ning lavastanud 17 filmi ja muusikavideot. Lisaks on ta loonud animatsiooni ja videot teatri- ja tantsuetendustele, tegelenud videomäppingu ja installatsioonidega ning töötanud VJna koostöös paljude muusikutega. Samuti on ta loonud muusikat filmidele. Tema lavastatud filmid on alates 2006. aastast osalenud regulaarselt rahvusvahelistel festivalidel üle maailma ning on korduvalt nomineeritud ja auhinnatud. VJ Tencu nime all on ta loonud ja esitanud visuaale alates 2000. aastast. Kogu esitatav materjal on originaallooming. Ta on Eesti Animatsioonilidu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andres Tenusaar – Eesti Animatsiooni Liit |url=https://animaliit.ee/andres_tenusaar/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=et |arhiivimisaeg=2026-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260428110241/https://animaliit.ee/andres_tenusaar/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Filmid == ====== režissöör & animaator ====== * 2006 - [[Olematu olek]] * 2007 - [[Miriami piknik]] * 2008 - Kehaline kasvatus * 2010 - Nii pikk * 2010 - [[Strange commitment|Strange Commitment]] * 2011 - [[Sunny Mission]] * 2012 - [[Miriami köögikombain]] * 2012 - [[Kolmnurga afäär|Kolmnurga-afäär]] * 2013 - Ühendatud anumad * 2015 - [[Miriami kodutu koer]] * 2015 - Pulmamäng * 2016 - [[Miriami kana unistus]] * 2018 - Jäljed * 2019 - [[Infinitely together|Infinitely Together]] * 2020 - Surmatants * 2024 - Väike Teine == Tunnustus == * 2024 - [[PÖFF]] - SPECIAL MENTIONED (Väike Teine) * 2015 - The International “Water and Film” Events - BRONZE DROP AWARD (Ühendatud anumad) * 2013 - Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Näitus Kunstihoones "Manfred MIM 100" * 2013 - ANNECY International Animation Film Festival - SPECIAL DISTINCTION AWARD (Kolmnurga-afäär) * 2013 - [[River Film Festival]] - BEST ANIMATION (Kolmnurga-afäär) * 2013 - [[Clermont-Ferrand Short Film Festival]] - JURY MENTION AWARD (Kolmnurga-afäär) * 2013 - TOFUZI - International Festival of Animated Films - SPECIAL JURY MENTION (Ühendatud anumad) * 2012 - StopTrik International Film Festival - SPECIAL MENTION (Kolmnurga-afäär) * 2012 - ISAFF - International Short Animation Film Festival - SPECIAL JURY MENTION (Kolmnurga-afäär) * 2012 - STOPTRIK - International Film Festival - SPECIAL MENTION (Kolmnurga-afäär) * 2010 - TUFUZI - International Festival of Animated Films - BEST EXPERIMENTAL FILM (Nii pikk) * 2009 - International Animation Film Festival Tindirindis - FOR IMPOSSIBLE SOLUTION AWARD (Nii pikk) * 2008 - NOASS - International Video and Contemporary Art Festival - ATZINIBA RAKSTS AWARD (Kehaline kasvatus) * 2006 - Kawasaki Digital Short Film Festival - AJINOMOTO AWARD (Olematu olek) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti animaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] jtme9m59yfm9cu6xbxtgv068nql19o0 Ameerika Ühendriikide haldus- ja eelarveamet 0 714243 7217360 7144292 2026-08-18T13:58:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217360 wikitext text/x-wiki [[Pilt:US-OfficeOfManagementAndBudget-Seal.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveameti pitser.]] '''Eelarve- ja Haldusamet''' (inglise keeles ''Office of Management and Budget''; OMB) on [[Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu kantselei|Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu suurim büroo]] ning vastutab [[Mandaat|presidendi tegevuskava]] elluviimise eest kogu [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|täitevvõimus]]. 1921. aastal võttis [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] vastu seaduse, millega loodi Eelarvebüroo (''Bureau of the Budget''), et aidata presidendil koostada eelarvet, mille [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoda]] põhiseaduse [[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene artikkel|artikli 1]] alusel vastu võtab või tagasi lükkab. 1970. aastal juhtis president [[Richard Nixon]]i büroo reorganiseerimist praegusele kujule, kus OMB annab aru otse presidendile. Algselt poliitiliselt neutraalse ja analüütilise organisatsioonina kavandatud OMB muutis 1970. aasta restruktureerimine OMB lihtsast eelarvebüroost üheks võimsamaks institutsiooniks, mis allub otse presidendi kontrollile.<ref>[https://www.jstor.org/stable/41684517 The Contemporary Presidency: The Personnel Process in the Modern Presidency] www.jstor.org (September 2012)</ref> Järjestikused presidendid on laiendanud OMB ülesannete ja volituste ulatust, saades Kongressilt aeg-ajalt, kuid piiratud vastuseisu. Kõige märkimisväärsem on see, et Kongress võttis 1974. aastal vastu seaduse, millega loodi OMB-le kongressi vaste, [[Kongressi eelarveamet|Kongressi Eelarveamet]], koos teiste seadustega, sealhulgas presidendi eelarve arestimise piiramiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20250618080747/https://nationalaffairs.com/public_interest/detail/omb-and-the-presidency-the-problem-of-neutral-competence OMB and the Presidency - the problem of "neutral competence"] www.nationalaffairs.com</ref> OMB praegune direktor on [[Russell Vought]], kelle [[Donald Trump]] nimetas ametisse 2025. aasta veebruaris. == Ajalugu == Eelarvebüroo, OMB eelkäija, asutati 1921. aastal osana [[Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|Rahandusministeeriumist]] 1921. aasta eelarve ja raamatupidamise seadusega, mille allkirjastas president [[Warren G. Harding]]. Eelarvebüroo viidi 1939. aastal presidendi täitevameti alla ja seda juhtis Harold D. Smith valitsuse kiire kulutuste laiendamise ajal Teise maailmasõja ajal. Eelarvebüroo töötaja James L. Sundquist nimetas presidendi ja büroo vahelist suhet äärmiselt lähedaseks ning hilisemad büroo direktorid on olnud poliitikud, mitte avaliku sektori ametnikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20160127051041/https://www.trumanlibrary.org/oralhist/sundquis.htm Oral History Interview with James L. Sundquist] www.trumanlibrary.org</ref> Büroo reorganiseeriti 1970. aastal [[Richard Nixon|Nixoni]] administratsiooni ajal Juhtimis- ja Eelarvebürooks.<ref>[https://web.archive.org/web/20201022050655/https://www.govinfo.gov/content/pkg/STATUTE-84/pdf/STATUTE-84-Pg2085.pdf Reorganization Plan No. 2.] www.govinfo.gov</ref> Esimesse OMB-sse kuulusid Roy Ash (juhataja), Paul O'Neill (direktori asetäitja), Fred Malek (direktori asetäitja), Frank Zarb (direktori asetäitja) ja kaks tosinat teist liiget.<ref>[https://www.nytimes.com/1974/03/03/archives/the-other-presidency-ash-malek-oneill-zarb-co-not-household-names.html Ash, Malek, O'Neill, Zarb & Co.: Not household names but their power is great, and growing] www.nytimes.com March 3, 1974</ref> 1990. aastatel reorganiseeriti OMB, et kaotada erinevus juhtkonna ja eelarvepersonali vahel, ühendades need kaks rolli ressursihalduse büroodes iga programmieksamineerija rolliks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://obamawhitehouse.archives.gov/sites/default/files/omb/assets/about_omb/omb_org_chart.pdf Office of Management and Budget ] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused]] [[kategooria:1970]] nerro8q8koc8f8kbjk9mw8tiqmp51lx Heledus (värviteooria) 0 714424 7217808 7198208 2026-08-19T09:51:13Z Evlper 104506 7217808 wikitext text/x-wiki [[Fail:ColorValue.svg|raam|paremal|Kolm [[toon (värvus)|tooni]] [[Munselli värvisüsteem|Munselli värvimudelis]]. Iga värv erineb ülalt alla väärtuse poolest võrdsete tajusammudega. Parempoolses veerus muutub tajutav värv järsult.]] '''Heledus''' (inglise ''lightness'') on objekti [[luminants]]i <math>(L)</math> visuaalne tajumine. Seda hinnatakse sageli võrreldes sarnaselt valgustatud objektiga. [[Kolorimeetria]]s ja [[värviilme mudel]]ites on heledus ennustus selle kohta, kuidas valgustatud [[värv]] standardvaatlejale paistab. Kui luminants on valguse lineaarne mõõt, siis heledus on inimese valgusetaju lineaarne prognoos. See erinevus on oluline, sest inimese heledustaju ei ole valguse suhtes lineaarne. Valguse hulga kahekordistamine ei anna tulemuseks kahekordset tajutud heledust, vaid ainult mõõduka suurenemise. Tajutava heleduse sümbol on tavaliselt kas <math>J</math>, nagu mudelis [[CIECAM02]], või <math>L^*</math>, nagu mudelites [[CIELAB]] ja [[CIELUV]]. <math>L^*</math> („L-tärn“) ei tohi segi ajada <math>L</math>-iga, mida kasutatakse luminantsi tähistamiseks. Mõnes värvijärjestuse süsteemis, näiteks [[Munselli värvisüsteem]]is, nimetatakse heledust '''väärtuseks''' (''value''). ''[[Chiaroscuro]]'' ja [[tenebrism]] kasutavad mõlemad dramaatilisi heleduse kontraste, et luua kunstiteoses pinget. Kunstnikud võivad kasutada ka [[varjutamine|varjutamist]], st heleduseväärtuse peent muutmist. == Heledus eri värviruumides == Mõnes värviruumis või värvisüsteemis, näiteks Munselli süsteemis, [[HCL värviruum|HCL-is]] ja CIELAB-is, seab heledus ehk väärtus akromaatiliselt maksimaalsed ja minimaalsed piirid ning toimib sõltumatult [[toon (värvus)|toonist]] ja [[kroma (värv)|kromast]]. Näiteks Munselli väärtus 0 on puhas must ja väärtus 10 puhas valge. Eristatava tooniga värvid peavad seetõttu jääma nende äärmuste vahele. [[Subtraktiivne värvimudel|Subtraktiivses värvimudelis]] (nt värv, värvaine või tint) saab värvi heledust muuta eri [[varjund, toon ja aste|varjundite, tumestuste ja toonide]] abil, lisades vastavalt valget, musta või halli. See vähendab ka [[värviküllasus|küllastust]]. [[HSL ja HSV|HSL-is ja HSV-s]] on kuvatav luminants seotud tooni ja kromaga antud heleduse väärtuse juures. Teisisõnu ei ennusta valitud heleduse väärtus tegelikku kuvatavat luminantsi ega selle tajumist. Mõlemad süsteemid kasutavad koordinaatkolmikuid, kus mitu eri kolmikut võivad vastata samale värvile. HSV-s on kõik väärtusega 0 kolmikud puhtalt mustad. Kui toon ja küllastus hoida muutumatuna, suurendab väärtuse kasvatamine luminantsi; väärtus 1 on antud tooni ja küllastuse juures kõige heledam värv. HSL on sarnane, kuid kõik heledusväärtusega 1 kolmikud on puhtalt valged. Mõlemas mudelis on kõigil puhtalt küllastunud värvidel sama heledus või väärtus, kuid see ei vasta kuvatavale luminantsile, mille määrab toon. Näiteks kollasel on suurem luminants kui sinisel, isegi kui heleduse väärtus on sama. Kuigi HSL, HSV ja sarnased värviruumid sobivad ühe värvi valimiseks või muutmiseks, ei ole need tajuliselt ühtlased. Need vahetavad täpsuse arvutusliku lihtsuse vastu, sest loodi ajal, mil arvutite jõudlus oli piiratud.<ref>Enamik allpool nimetatud puudustest on loetletud Charles Poyntoni teoses ''A Technical Introduction to Digital Video'' (1996), kuigi seal pigem väidetena, ilma näideteta.</ref> Kui võtta pilt ning eraldada sellest antud [[värviruum]]i tooni, küllastuse ja heleduse või väärtuse komponendid, võib näha, et need võivad eri värviruumide või mudelite vahel märgatavalt erineda. Näiteks CIELAB-i <math>L^*</math> on tajuliselt ühtlane heleduse prognoos, mis tuletatakse luminantsist <math>Y</math>, kuid jätab kõrvale [[CIE 1931 värviruum|CIE XYZ värviruumi]] komponendid <math>X</math> ja <math>Z</math>. Luma <math>(Y^\prime)</math> on mõnes videosüsteemis kasutatav gammakodeeritud luminantsikomponent. HSL-i <math>L</math> ja HSV <math>V</math> ei ole tajuliselt ühtlased ega ühtlased luminantsi suhtes. == Seos väärtuse ja suhtelise luminantsiga == [[Munselli värvisüsteem|Munselli väärtust]] on pikka aega kasutatud [[värvierinevus|tajuliselt ühtlase]] heleduse skaalana. Oluline küsimus on Munselli väärtuseskaala ja [[suhteline luminants|suhtelise luminantsi]] vaheline seos. [[Weberi–Fechneri seadus]]t tundes küsis [[Albert Henry Munsell|Albert Munsell]], kas kasutada tuleks logaritmilist kõverat või ruutude kõverat.<ref>{{cite journal|title=The early development of the Munsell system|first=Rolf G.|last=Kuehni|volume=27|issue=1|pages=20–27|doi=10.1002/col.10002|date=February 2002|journal=Color Research & Application}}</ref> Kumbki variant ei osutunud päris õigeks; teadlased jõudsid lõpuks ligikaudu kuupjuure kõverani, mis on kooskõlas [[Stevensi võimsusseadus]]ega heleduse tajus ning peegeldab asjaolu, et heledus on võrdeline närviimpulsside arvuga närvikiu kohta ajaühikus.<ref>{{cite journal|title=Light Energy and Brightness Sensation|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1957-05-18_179_4568/page/1026|first=Robert W. G.|last=Hunt|date=May 18, 1957|page=1026|volume=179|issue=4568| journal=Nature|doi=10.1038/1791026a0|pmid=13430776|bibcode=1957Natur.179Q1026H |doi-access=free}}</ref> Munselli ''V'' ulatub väärtusest 0 väärtuseni 10, samal ajal kui ''Y'' ulatub tavaliselt väärtusest 0 väärtuseni 100, sageli protsendina. Suhteline luminants normaliseeritakse tavaliselt nii, et „etaloonvalgel“ on tristimulusväärtus {{nowrap|1=''Y'' = 100}}. === 1920 === [[Irwin G. Priest]], [[Kasson S. Gibson]] ja Harry McNicholas andsid Munselli väärtuse põhilise hinnangu: :<math>V = 10 \sqrt{Y}.</math> === 1933 === Alexander Munsell, [[Louise L. Sloan]] ja Isaac Godlove uurisid Munselli neutraalväärtuse skaalat ning pakkusid välja: :<math>V^2 = 1.4742 Y - 0.004743 Y^2.</math> === 1943 === Sidney Newhall, [[Dorothy Nickerson]] ja [[Deane B. Judd]] koostasid [[Optical Society of America]] aruande Munselli ümbermääramise kohta ning pakkusid välja viienda astme parabooli: :<math>Y = 1.2219 V - 0.23111 V^2 + 0.23951 V^3 - 0.021009 V^4 + 0.0008404 V^5.</math> Samal aastal väljendasid [[Parry Moon]] ja [[Domina Eberle Spencer]] väärtuse suhtelise luminantsi kaudu: :<math>V = 5\left(\frac{Y}{19.77}\right)^{0.426} = 1.4 Y^{0.426}.</math> === 1976 === [[CIELAB värviruum|CIELAB]] kasutab järgmist valemit: :<math>L^\star = 116\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right)^\frac13 - 16.</math> kus ''Y''<sub>n</sub> on [[CIE XYZ]] ''Y''-tristimulusväärtus etalonvalge jaoks. Hiljem täiendati seda kaheosalise funktsiooniga, mis käitub musta lähedal lineaarselt: :<math>f(t) = \begin{cases} t^\frac13 & \text{if } t > \left(\frac{6}{29}\right)^3 \\ \frac{1}{3}\left(\frac{29}{6}\right)^2 t + \frac{4}{29} & \text{otherwise} \end{cases}</math> Heledus on siis: :<math>L^\star = 116 f\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right) - 16.</math> Ligikaudu 18% [[hallkaart]]i heledusväärtus on 50. Seda nimetatakse keskmiseks halliks, sest selle heledus jääb musta ja valge vahele. === 1997 === [[CIECAM97s]] eristab heledust, st seda, kui hele miski paistab võrreldes sarnaselt valgustatud valge objektiga, ja eredust, st seda, kui palju valgust miski näib kiirgavat. CIECAM97s-i järgi on näidise heledus: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> See mudel arvestab muu hulgas seda, et näidis paistab heledal taustal tumedam kui tumedal taustal. Vt ka [[kontrastiefekt]]. === 2002 === Mitmed CIECAM97s-i parandused viisid uue värviilme mudelini [[CIECAM02]]. Selles mudelis jäi heleduse põhivalem samaks: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> kuid valemisse sisenevad suurused muutusid. Parameeter ''c'' muutus pidevalt varieeruvaks ning ''z'' määrati kujul: :<math>z = 1.48 + \sqrt{n}</math> CIECAM02 ei sisalda eraldi parandust [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i jaoks. == Muud psühholoogilised efektid == Luminantsi subjektiivne mittelineaarne tajumine on üks põhjusi, miks piltide [[gammakorrektsioon]] on kasulik. Lisaks mõjutavad heledustaju ka muud nähtused. Kromaatilisus võib tajutud heledust mõjutada [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i kaudu. Kuigi CIELAB ja sellega seotud värviruumid seda efekti heleduse osas ei arvesta, võib see olla kaudselt esindatud Munselli värvimudelis. Valgustase võib mõjutada ka tajutavat kromaatilisust, näiteks [[Purkinje efekt]]i korral. == Vaata ka == * [[Eredus]] * [[Varjund, toon ja aste]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Nägemine]] kty6v2yluhvm2rl8ytdlheujnzusdpu 7217812 7217808 2026-08-19T09:55:18Z Evlper 104506 /* Heledus eri värviruumides */ 7217812 wikitext text/x-wiki [[Fail:ColorValue.svg|raam|paremal|Kolm [[toon (värvus)|tooni]] [[Munselli värvisüsteem|Munselli värvimudelis]]. Iga värv erineb ülalt alla väärtuse poolest võrdsete tajusammudega. Parempoolses veerus muutub tajutav värv järsult.]] '''Heledus''' (inglise ''lightness'') on objekti [[luminants]]i <math>(L)</math> visuaalne tajumine. Seda hinnatakse sageli võrreldes sarnaselt valgustatud objektiga. [[Kolorimeetria]]s ja [[värviilme mudel]]ites on heledus ennustus selle kohta, kuidas valgustatud [[värv]] standardvaatlejale paistab. Kui luminants on valguse lineaarne mõõt, siis heledus on inimese valgusetaju lineaarne prognoos. See erinevus on oluline, sest inimese heledustaju ei ole valguse suhtes lineaarne. Valguse hulga kahekordistamine ei anna tulemuseks kahekordset tajutud heledust, vaid ainult mõõduka suurenemise. Tajutava heleduse sümbol on tavaliselt kas <math>J</math>, nagu mudelis [[CIECAM02]], või <math>L^*</math>, nagu mudelites [[CIELAB]] ja [[CIELUV]]. <math>L^*</math> („L-tärn“) ei tohi segi ajada <math>L</math>-iga, mida kasutatakse luminantsi tähistamiseks. Mõnes värvijärjestuse süsteemis, näiteks [[Munselli värvisüsteem]]is, nimetatakse heledust '''väärtuseks''' (''value''). ''[[Chiaroscuro]]'' ja [[tenebrism]] kasutavad mõlemad dramaatilisi heleduse kontraste, et luua kunstiteoses pinget. Kunstnikud võivad kasutada ka [[varjutamine|varjutamist]], st heleduseväärtuse peent muutmist. == Heledus eri värviruumides == Mõnes [[värviruum]]is või [[värvisüsteem]]is, näiteks [[Munselli värvisüsteem|Munselli süsteemis]], [[HCL värviruum|HCL-is]] ja CIELAB-is, seab heledus ehk väärtus akromaatiliselt maksimaalsed ja minimaalsed piirid ning toimib sõltumatult [[värvitoon]]ist ja [[kromaatilisus]]est. Näiteks Munselli süsteemis on väärtuse 0 vaste puhas must ja väärtuse 10 vaste puhas valge. Eristatava tooniga värvid peavad seetõttu jääma nende äärmuste vahele. [[Subtraktiivne värvisüntees]]is (nt värvi, värvaine või tindi puhul) saab värvi heledust muuta eri [[varjund, toon ja aste|varjundite, tumestuste ja toonide]] abil, lisades vastavalt valget, musta või halli. See vähendab ka [[kromaatilisus|küllastust]]. [[HSL ja HSV|HSL-is ja HSV-s]] on kuvatav luminants seotud tooni ja kromaatilisusega antud heleduse väärtuse juures. Teisisõnu ei ennusta valitud heleduse väärtus tegelikku kuvatavat luminantsi ega selle tajumist. Mõlemad süsteemid kasutavad koordinaatkolmikuid, kus mitu eri kolmikut võivad vastata samale värvile. HSV-s on kõik väärtusega 0 kolmikud puhtalt mustad. Kui toon ja küllastus hoida muutumatuna, suurendab väärtuse kasvatamine luminantsi; väärtus 1 on antud tooni ja küllastuse juures kõige heledam värv. HSL on sarnane, kuid kõik heledusväärtusega 1 kolmikud on puhtalt valged. Mõlemas mudelis on kõigil puhtalt küllastunud värvidel sama heledus või väärtus, kuid see ei vasta kuvatavale luminantsile, mille määrab toon. Näiteks kollasel on suurem luminants kui sinisel, isegi kui heleduse väärtus on sama. Kuigi HSL, HSV ja sarnased värviruumid sobivad ühe värvi valimiseks või muutmiseks, ei ole need tajuliselt ühtlased. Need vahetavad täpsuse arvutusliku lihtsuse vastu, sest loodi ajal, mil arvutite jõudlus oli piiratud.<ref>Enamik allpool nimetatud puudustest on loetletud Charles Poyntoni teoses ''A Technical Introduction to Digital Video'' (1996), kuigi seal pigem väidetena, ilma näideteta.</ref> Kui võtta pilt ning eraldada sellest antud [[värviruum]]i tooni, küllastuse ja heleduse või väärtuse komponendid, võib näha, et need võivad eri värviruumide või mudelite vahel märgatavalt erineda. Näiteks CIELAB-i <math>L^*</math> on tajuliselt ühtlane heleduse prognoos, mis tuletatakse luminantsist <math>Y</math>, kuid jätab kõrvale [[CIE 1931 värviruum|CIE XYZ värviruumi]] komponendid <math>X</math> ja <math>Z</math>. Luma <math>(Y^\prime)</math> on mõnes videosüsteemis kasutatav gammakodeeritud luminantsikomponent. HSL-i <math>L</math> ja HSV <math>V</math> ei ole tajuliselt ühtlased ega ühtlased luminantsi suhtes. == Seos väärtuse ja suhtelise luminantsiga == [[Munselli värvisüsteem|Munselli väärtust]] on pikka aega kasutatud [[värvierinevus|tajuliselt ühtlase]] heleduse skaalana. Oluline küsimus on Munselli väärtuseskaala ja [[suhteline luminants|suhtelise luminantsi]] vaheline seos. [[Weberi–Fechneri seadus]]t tundes küsis [[Albert Henry Munsell|Albert Munsell]], kas kasutada tuleks logaritmilist kõverat või ruutude kõverat.<ref>{{cite journal|title=The early development of the Munsell system|first=Rolf G.|last=Kuehni|volume=27|issue=1|pages=20–27|doi=10.1002/col.10002|date=February 2002|journal=Color Research & Application}}</ref> Kumbki variant ei osutunud päris õigeks; teadlased jõudsid lõpuks ligikaudu kuupjuure kõverani, mis on kooskõlas [[Stevensi võimsusseadus]]ega heleduse tajus ning peegeldab asjaolu, et heledus on võrdeline närviimpulsside arvuga närvikiu kohta ajaühikus.<ref>{{cite journal|title=Light Energy and Brightness Sensation|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1957-05-18_179_4568/page/1026|first=Robert W. G.|last=Hunt|date=May 18, 1957|page=1026|volume=179|issue=4568| journal=Nature|doi=10.1038/1791026a0|pmid=13430776|bibcode=1957Natur.179Q1026H |doi-access=free}}</ref> Munselli ''V'' ulatub väärtusest 0 väärtuseni 10, samal ajal kui ''Y'' ulatub tavaliselt väärtusest 0 väärtuseni 100, sageli protsendina. Suhteline luminants normaliseeritakse tavaliselt nii, et „etaloonvalgel“ on tristimulusväärtus {{nowrap|1=''Y'' = 100}}. === 1920 === [[Irwin G. Priest]], [[Kasson S. Gibson]] ja Harry McNicholas andsid Munselli väärtuse põhilise hinnangu: :<math>V = 10 \sqrt{Y}.</math> === 1933 === Alexander Munsell, [[Louise L. Sloan]] ja Isaac Godlove uurisid Munselli neutraalväärtuse skaalat ning pakkusid välja: :<math>V^2 = 1.4742 Y - 0.004743 Y^2.</math> === 1943 === Sidney Newhall, [[Dorothy Nickerson]] ja [[Deane B. Judd]] koostasid [[Optical Society of America]] aruande Munselli ümbermääramise kohta ning pakkusid välja viienda astme parabooli: :<math>Y = 1.2219 V - 0.23111 V^2 + 0.23951 V^3 - 0.021009 V^4 + 0.0008404 V^5.</math> Samal aastal väljendasid [[Parry Moon]] ja [[Domina Eberle Spencer]] väärtuse suhtelise luminantsi kaudu: :<math>V = 5\left(\frac{Y}{19.77}\right)^{0.426} = 1.4 Y^{0.426}.</math> === 1976 === [[CIELAB värviruum|CIELAB]] kasutab järgmist valemit: :<math>L^\star = 116\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right)^\frac13 - 16.</math> kus ''Y''<sub>n</sub> on [[CIE XYZ]] ''Y''-tristimulusväärtus etalonvalge jaoks. Hiljem täiendati seda kaheosalise funktsiooniga, mis käitub musta lähedal lineaarselt: :<math>f(t) = \begin{cases} t^\frac13 & \text{if } t > \left(\frac{6}{29}\right)^3 \\ \frac{1}{3}\left(\frac{29}{6}\right)^2 t + \frac{4}{29} & \text{otherwise} \end{cases}</math> Heledus on siis: :<math>L^\star = 116 f\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right) - 16.</math> Ligikaudu 18% [[hallkaart]]i heledusväärtus on 50. Seda nimetatakse keskmiseks halliks, sest selle heledus jääb musta ja valge vahele. === 1997 === [[CIECAM97s]] eristab heledust, st seda, kui hele miski paistab võrreldes sarnaselt valgustatud valge objektiga, ja eredust, st seda, kui palju valgust miski näib kiirgavat. CIECAM97s-i järgi on näidise heledus: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> See mudel arvestab muu hulgas seda, et näidis paistab heledal taustal tumedam kui tumedal taustal. Vt ka [[kontrastiefekt]]. === 2002 === Mitmed CIECAM97s-i parandused viisid uue värviilme mudelini [[CIECAM02]]. Selles mudelis jäi heleduse põhivalem samaks: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> kuid valemisse sisenevad suurused muutusid. Parameeter ''c'' muutus pidevalt varieeruvaks ning ''z'' määrati kujul: :<math>z = 1.48 + \sqrt{n}</math> CIECAM02 ei sisalda eraldi parandust [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i jaoks. == Muud psühholoogilised efektid == Luminantsi subjektiivne mittelineaarne tajumine on üks põhjusi, miks piltide [[gammakorrektsioon]] on kasulik. Lisaks mõjutavad heledustaju ka muud nähtused. Kromaatilisus võib tajutud heledust mõjutada [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i kaudu. Kuigi CIELAB ja sellega seotud värviruumid seda efekti heleduse osas ei arvesta, võib see olla kaudselt esindatud Munselli värvimudelis. Valgustase võib mõjutada ka tajutavat kromaatilisust, näiteks [[Purkinje efekt]]i korral. == Vaata ka == * [[Eredus]] * [[Varjund, toon ja aste]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Nägemine]] p9x46ybpbng4hj5al7f0h1bh1q87nhg 7217816 7217812 2026-08-19T09:56:39Z Evlper 104506 /* Heledus eri värviruumides */ 7217816 wikitext text/x-wiki [[Fail:ColorValue.svg|raam|paremal|Kolm [[toon (värvus)|tooni]] [[Munselli värvisüsteem|Munselli värvimudelis]]. Iga värv erineb ülalt alla väärtuse poolest võrdsete tajusammudega. Parempoolses veerus muutub tajutav värv järsult.]] '''Heledus''' (inglise ''lightness'') on objekti [[luminants]]i <math>(L)</math> visuaalne tajumine. Seda hinnatakse sageli võrreldes sarnaselt valgustatud objektiga. [[Kolorimeetria]]s ja [[värviilme mudel]]ites on heledus ennustus selle kohta, kuidas valgustatud [[värv]] standardvaatlejale paistab. Kui luminants on valguse lineaarne mõõt, siis heledus on inimese valgusetaju lineaarne prognoos. See erinevus on oluline, sest inimese heledustaju ei ole valguse suhtes lineaarne. Valguse hulga kahekordistamine ei anna tulemuseks kahekordset tajutud heledust, vaid ainult mõõduka suurenemise. Tajutava heleduse sümbol on tavaliselt kas <math>J</math>, nagu mudelis [[CIECAM02]], või <math>L^*</math>, nagu mudelites [[CIELAB]] ja [[CIELUV]]. <math>L^*</math> („L-tärn“) ei tohi segi ajada <math>L</math>-iga, mida kasutatakse luminantsi tähistamiseks. Mõnes värvijärjestuse süsteemis, näiteks [[Munselli värvisüsteem]]is, nimetatakse heledust '''väärtuseks''' (''value''). ''[[Chiaroscuro]]'' ja [[tenebrism]] kasutavad mõlemad dramaatilisi heleduse kontraste, et luua kunstiteoses pinget. Kunstnikud võivad kasutada ka [[varjutamine|varjutamist]], st heleduseväärtuse peent muutmist. == Heledus eri värviruumides == Mõnes [[värviruum]]is või [[värvisüsteem]]is, näiteks [[Munselli värvisüsteem|Munselli süsteemis]], [[HCL värviruum|HCL-is]] ja CIELAB-is, seab heledus ehk väärtus akromaatiliselt maksimaalsed ja minimaalsed piirid ning toimib sõltumatult [[värvitoon]]ist ja [[kromaatilisus]]est. Näiteks Munselli süsteemis on väärtuse 0 vaste puhas must ja väärtuse 10 vaste puhas valge. Eristatava tooniga värvid peavad seetõttu jääma nende äärmuste vahele. [[Subtraktiivne värvisüntees|Subtraktiivses värvisünteesis]] (nt [[värv]]i, [[värvaine]] või [[tint|tindi]] puhul) saab värvi heledust muuta eri [[varjund, toon ja aste|varjundite, tumestuste ja toonide]] abil, lisades vastavalt valget, musta või halli. See vähendab ka [[kromaatilisus|küllastust]]. [[HSL ja HSV|HSL-is ja HSV-s]] on kuvatav luminants seotud tooni ja kromaatilisusega antud heleduse väärtuse juures. Teisisõnu ei ennusta valitud heleduse väärtus tegelikku kuvatavat luminantsi ega selle tajumist. Mõlemad süsteemid kasutavad koordinaatkolmikuid, kus mitu eri kolmikut võivad vastata samale värvile. HSV-s on kõik väärtusega 0 kolmikud puhtalt mustad. Kui toon ja küllastus hoida muutumatuna, suurendab väärtuse kasvatamine luminantsi; väärtus 1 on antud tooni ja küllastuse juures kõige heledam värv. HSL on sarnane, kuid kõik heledusväärtusega 1 kolmikud on puhtalt valged. Mõlemas mudelis on kõigil puhtalt küllastunud värvidel sama heledus või väärtus, kuid see ei vasta kuvatavale luminantsile, mille määrab toon. Näiteks kollasel on suurem luminants kui sinisel, isegi kui heleduse väärtus on sama. Kuigi HSL, HSV ja sarnased värviruumid sobivad ühe värvi valimiseks või muutmiseks, ei ole need tajuliselt ühtlased. Need vahetavad täpsuse arvutusliku lihtsuse vastu, sest loodi ajal, mil arvutite jõudlus oli piiratud.<ref>Enamik allpool nimetatud puudustest on loetletud Charles Poyntoni teoses ''A Technical Introduction to Digital Video'' (1996), kuigi seal pigem väidetena, ilma näideteta.</ref> Kui võtta pilt ning eraldada sellest antud [[värviruum]]i tooni, küllastuse ja heleduse või väärtuse komponendid, võib näha, et need võivad eri värviruumide või mudelite vahel märgatavalt erineda. Näiteks CIELAB-i <math>L^*</math> on tajuliselt ühtlane heleduse prognoos, mis tuletatakse luminantsist <math>Y</math>, kuid jätab kõrvale [[CIE 1931 värviruum|CIE XYZ värviruumi]] komponendid <math>X</math> ja <math>Z</math>. Luma <math>(Y^\prime)</math> on mõnes videosüsteemis kasutatav gammakodeeritud luminantsikomponent. HSL-i <math>L</math> ja HSV <math>V</math> ei ole tajuliselt ühtlased ega ühtlased luminantsi suhtes. == Seos väärtuse ja suhtelise luminantsiga == [[Munselli värvisüsteem|Munselli väärtust]] on pikka aega kasutatud [[värvierinevus|tajuliselt ühtlase]] heleduse skaalana. Oluline küsimus on Munselli väärtuseskaala ja [[suhteline luminants|suhtelise luminantsi]] vaheline seos. [[Weberi–Fechneri seadus]]t tundes küsis [[Albert Henry Munsell|Albert Munsell]], kas kasutada tuleks logaritmilist kõverat või ruutude kõverat.<ref>{{cite journal|title=The early development of the Munsell system|first=Rolf G.|last=Kuehni|volume=27|issue=1|pages=20–27|doi=10.1002/col.10002|date=February 2002|journal=Color Research & Application}}</ref> Kumbki variant ei osutunud päris õigeks; teadlased jõudsid lõpuks ligikaudu kuupjuure kõverani, mis on kooskõlas [[Stevensi võimsusseadus]]ega heleduse tajus ning peegeldab asjaolu, et heledus on võrdeline närviimpulsside arvuga närvikiu kohta ajaühikus.<ref>{{cite journal|title=Light Energy and Brightness Sensation|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1957-05-18_179_4568/page/1026|first=Robert W. G.|last=Hunt|date=May 18, 1957|page=1026|volume=179|issue=4568| journal=Nature|doi=10.1038/1791026a0|pmid=13430776|bibcode=1957Natur.179Q1026H |doi-access=free}}</ref> Munselli ''V'' ulatub väärtusest 0 väärtuseni 10, samal ajal kui ''Y'' ulatub tavaliselt väärtusest 0 väärtuseni 100, sageli protsendina. Suhteline luminants normaliseeritakse tavaliselt nii, et „etaloonvalgel“ on tristimulusväärtus {{nowrap|1=''Y'' = 100}}. === 1920 === [[Irwin G. Priest]], [[Kasson S. Gibson]] ja Harry McNicholas andsid Munselli väärtuse põhilise hinnangu: :<math>V = 10 \sqrt{Y}.</math> === 1933 === Alexander Munsell, [[Louise L. Sloan]] ja Isaac Godlove uurisid Munselli neutraalväärtuse skaalat ning pakkusid välja: :<math>V^2 = 1.4742 Y - 0.004743 Y^2.</math> === 1943 === Sidney Newhall, [[Dorothy Nickerson]] ja [[Deane B. Judd]] koostasid [[Optical Society of America]] aruande Munselli ümbermääramise kohta ning pakkusid välja viienda astme parabooli: :<math>Y = 1.2219 V - 0.23111 V^2 + 0.23951 V^3 - 0.021009 V^4 + 0.0008404 V^5.</math> Samal aastal väljendasid [[Parry Moon]] ja [[Domina Eberle Spencer]] väärtuse suhtelise luminantsi kaudu: :<math>V = 5\left(\frac{Y}{19.77}\right)^{0.426} = 1.4 Y^{0.426}.</math> === 1976 === [[CIELAB värviruum|CIELAB]] kasutab järgmist valemit: :<math>L^\star = 116\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right)^\frac13 - 16.</math> kus ''Y''<sub>n</sub> on [[CIE XYZ]] ''Y''-tristimulusväärtus etalonvalge jaoks. Hiljem täiendati seda kaheosalise funktsiooniga, mis käitub musta lähedal lineaarselt: :<math>f(t) = \begin{cases} t^\frac13 & \text{if } t > \left(\frac{6}{29}\right)^3 \\ \frac{1}{3}\left(\frac{29}{6}\right)^2 t + \frac{4}{29} & \text{otherwise} \end{cases}</math> Heledus on siis: :<math>L^\star = 116 f\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right) - 16.</math> Ligikaudu 18% [[hallkaart]]i heledusväärtus on 50. Seda nimetatakse keskmiseks halliks, sest selle heledus jääb musta ja valge vahele. === 1997 === [[CIECAM97s]] eristab heledust, st seda, kui hele miski paistab võrreldes sarnaselt valgustatud valge objektiga, ja eredust, st seda, kui palju valgust miski näib kiirgavat. CIECAM97s-i järgi on näidise heledus: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> See mudel arvestab muu hulgas seda, et näidis paistab heledal taustal tumedam kui tumedal taustal. Vt ka [[kontrastiefekt]]. === 2002 === Mitmed CIECAM97s-i parandused viisid uue värviilme mudelini [[CIECAM02]]. Selles mudelis jäi heleduse põhivalem samaks: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> kuid valemisse sisenevad suurused muutusid. Parameeter ''c'' muutus pidevalt varieeruvaks ning ''z'' määrati kujul: :<math>z = 1.48 + \sqrt{n}</math> CIECAM02 ei sisalda eraldi parandust [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i jaoks. == Muud psühholoogilised efektid == Luminantsi subjektiivne mittelineaarne tajumine on üks põhjusi, miks piltide [[gammakorrektsioon]] on kasulik. Lisaks mõjutavad heledustaju ka muud nähtused. Kromaatilisus võib tajutud heledust mõjutada [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i kaudu. Kuigi CIELAB ja sellega seotud värviruumid seda efekti heleduse osas ei arvesta, võib see olla kaudselt esindatud Munselli värvimudelis. Valgustase võib mõjutada ka tajutavat kromaatilisust, näiteks [[Purkinje efekt]]i korral. == Vaata ka == * [[Eredus]] * [[Varjund, toon ja aste]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Nägemine]] 5mer5v948afdyknlkqv3s0fd4nbduxl 7217818 7217816 2026-08-19T09:58:12Z Evlper 104506 7217818 wikitext text/x-wiki [[Fail:ColorValue.svg|raam|paremal|Kolm [[toon (värvus)|tooni]] [[Munselli värvisüsteem|Munselli värvimudelis]]. Iga värv erineb ülalt alla väärtuse poolest võrdsete tajusammudega. Parempoolses veerus muutub tajutav värv järsult.]] '''Heledus''' (inglise ''lightness'') on objekti [[luminants]]i <math>(L)</math> visuaalne tajumine. Seda hinnatakse sageli võrreldes sarnaselt valgustatud objektiga. [[Kolorimeetria]]s ja [[värviilme mudel]]ites on heledus ennustus selle kohta, kuidas valgustatud [[värvus]] standardvaatlejale paistab. Kui luminants on valguse lineaarne mõõt, siis heledus on inimese valgusetaju lineaarne prognoos. See erinevus on oluline, sest inimese heledustaju ei ole valguse suhtes lineaarne. Valguse hulga kahekordistamine ei anna tulemuseks kahekordset tajutud heledust, vaid ainult mõõduka suurenemise. Tajutava heleduse sümbol on tavaliselt kas <math>J</math>, nagu mudelis [[CIECAM02]], või <math>L^*</math>, nagu mudelites [[CIELAB]] ja [[CIELUV]]. <math>L^*</math> („L-tärn“) ei tohi segi ajada <math>L</math>-iga, mida kasutatakse luminantsi tähistamiseks. Mõnes värvijärjestuse süsteemis, näiteks [[Munselli värvisüsteem]]is, nimetatakse heledust '''väärtuseks''' (''value''). ''[[Chiaroscuro]]'' ja [[tenebrism]] kasutavad mõlemad dramaatilisi heleduse kontraste, et luua kunstiteoses pinget. Kunstnikud võivad kasutada ka [[varjutamine|varjutamist]], st heleduseväärtuse peent muutmist. == Heledus eri värviruumides == Mõnes [[värviruum]]is või [[värvisüsteem]]is, näiteks [[Munselli värvisüsteem|Munselli süsteemis]], [[HCL värviruum|HCL-is]] ja CIELAB-is, seab heledus ehk väärtus akromaatiliselt maksimaalsed ja minimaalsed piirid ning toimib sõltumatult [[värvitoon]]ist ja [[kromaatilisus]]est. Näiteks Munselli süsteemis on väärtuse 0 vaste puhas must ja väärtuse 10 vaste puhas valge. Eristatava tooniga värvid peavad seetõttu jääma nende äärmuste vahele. [[Subtraktiivne värvisüntees|Subtraktiivses värvisünteesis]] (nt [[värv]]i, [[värvaine]] või [[tint|tindi]] puhul) saab värvi heledust muuta eri [[varjund, toon ja aste|varjundite, tumestuste ja toonide]] abil, lisades vastavalt valget, musta või halli. See vähendab ka [[kromaatilisus|küllastust]]. [[HSL ja HSV|HSL-is ja HSV-s]] on kuvatav luminants seotud tooni ja kromaatilisusega antud heleduse väärtuse juures. Teisisõnu ei ennusta valitud heleduse väärtus tegelikku kuvatavat luminantsi ega selle tajumist. Mõlemad süsteemid kasutavad koordinaatkolmikuid, kus mitu eri kolmikut võivad vastata samale värvile. HSV-s on kõik väärtusega 0 kolmikud puhtalt mustad. Kui toon ja küllastus hoida muutumatuna, suurendab väärtuse kasvatamine luminantsi; väärtus 1 on antud tooni ja küllastuse juures kõige heledam värv. HSL on sarnane, kuid kõik heledusväärtusega 1 kolmikud on puhtalt valged. Mõlemas mudelis on kõigil puhtalt küllastunud värvidel sama heledus või väärtus, kuid see ei vasta kuvatavale luminantsile, mille määrab toon. Näiteks kollasel on suurem luminants kui sinisel, isegi kui heleduse väärtus on sama. Kuigi HSL, HSV ja sarnased värviruumid sobivad ühe värvi valimiseks või muutmiseks, ei ole need tajuliselt ühtlased. Need vahetavad täpsuse arvutusliku lihtsuse vastu, sest loodi ajal, mil arvutite jõudlus oli piiratud.<ref>Enamik allpool nimetatud puudustest on loetletud Charles Poyntoni teoses ''A Technical Introduction to Digital Video'' (1996), kuigi seal pigem väidetena, ilma näideteta.</ref> Kui võtta pilt ning eraldada sellest antud [[värviruum]]i tooni, küllastuse ja heleduse või väärtuse komponendid, võib näha, et need võivad eri värviruumide või mudelite vahel märgatavalt erineda. Näiteks CIELAB-i <math>L^*</math> on tajuliselt ühtlane heleduse prognoos, mis tuletatakse luminantsist <math>Y</math>, kuid jätab kõrvale [[CIE 1931 värviruum|CIE XYZ värviruumi]] komponendid <math>X</math> ja <math>Z</math>. Luma <math>(Y^\prime)</math> on mõnes videosüsteemis kasutatav gammakodeeritud luminantsikomponent. HSL-i <math>L</math> ja HSV <math>V</math> ei ole tajuliselt ühtlased ega ühtlased luminantsi suhtes. == Seos väärtuse ja suhtelise luminantsiga == [[Munselli värvisüsteem|Munselli väärtust]] on pikka aega kasutatud [[värvierinevus|tajuliselt ühtlase]] heleduse skaalana. Oluline küsimus on Munselli väärtuseskaala ja [[suhteline luminants|suhtelise luminantsi]] vaheline seos. [[Weberi–Fechneri seadus]]t tundes küsis [[Albert Henry Munsell|Albert Munsell]], kas kasutada tuleks logaritmilist kõverat või ruutude kõverat.<ref>{{cite journal|title=The early development of the Munsell system|first=Rolf G.|last=Kuehni|volume=27|issue=1|pages=20–27|doi=10.1002/col.10002|date=February 2002|journal=Color Research & Application}}</ref> Kumbki variant ei osutunud päris õigeks; teadlased jõudsid lõpuks ligikaudu kuupjuure kõverani, mis on kooskõlas [[Stevensi võimsusseadus]]ega heleduse tajus ning peegeldab asjaolu, et heledus on võrdeline närviimpulsside arvuga närvikiu kohta ajaühikus.<ref>{{cite journal|title=Light Energy and Brightness Sensation|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1957-05-18_179_4568/page/1026|first=Robert W. G.|last=Hunt|date=May 18, 1957|page=1026|volume=179|issue=4568| journal=Nature|doi=10.1038/1791026a0|pmid=13430776|bibcode=1957Natur.179Q1026H |doi-access=free}}</ref> Munselli ''V'' ulatub väärtusest 0 väärtuseni 10, samal ajal kui ''Y'' ulatub tavaliselt väärtusest 0 väärtuseni 100, sageli protsendina. Suhteline luminants normaliseeritakse tavaliselt nii, et „etaloonvalgel“ on tristimulusväärtus {{nowrap|1=''Y'' = 100}}. === 1920 === [[Irwin G. Priest]], [[Kasson S. Gibson]] ja Harry McNicholas andsid Munselli väärtuse põhilise hinnangu: :<math>V = 10 \sqrt{Y}.</math> === 1933 === Alexander Munsell, [[Louise L. Sloan]] ja Isaac Godlove uurisid Munselli neutraalväärtuse skaalat ning pakkusid välja: :<math>V^2 = 1.4742 Y - 0.004743 Y^2.</math> === 1943 === Sidney Newhall, [[Dorothy Nickerson]] ja [[Deane B. Judd]] koostasid [[Optical Society of America]] aruande Munselli ümbermääramise kohta ning pakkusid välja viienda astme parabooli: :<math>Y = 1.2219 V - 0.23111 V^2 + 0.23951 V^3 - 0.021009 V^4 + 0.0008404 V^5.</math> Samal aastal väljendasid [[Parry Moon]] ja [[Domina Eberle Spencer]] väärtuse suhtelise luminantsi kaudu: :<math>V = 5\left(\frac{Y}{19.77}\right)^{0.426} = 1.4 Y^{0.426}.</math> === 1976 === [[CIELAB värviruum|CIELAB]] kasutab järgmist valemit: :<math>L^\star = 116\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right)^\frac13 - 16.</math> kus ''Y''<sub>n</sub> on [[CIE XYZ]] ''Y''-tristimulusväärtus etalonvalge jaoks. Hiljem täiendati seda kaheosalise funktsiooniga, mis käitub musta lähedal lineaarselt: :<math>f(t) = \begin{cases} t^\frac13 & \text{if } t > \left(\frac{6}{29}\right)^3 \\ \frac{1}{3}\left(\frac{29}{6}\right)^2 t + \frac{4}{29} & \text{otherwise} \end{cases}</math> Heledus on siis: :<math>L^\star = 116 f\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right) - 16.</math> Ligikaudu 18% [[hallkaart]]i heledusväärtus on 50. Seda nimetatakse keskmiseks halliks, sest selle heledus jääb musta ja valge vahele. === 1997 === [[CIECAM97s]] eristab heledust, st seda, kui hele miski paistab võrreldes sarnaselt valgustatud valge objektiga, ja eredust, st seda, kui palju valgust miski näib kiirgavat. CIECAM97s-i järgi on näidise heledus: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> See mudel arvestab muu hulgas seda, et näidis paistab heledal taustal tumedam kui tumedal taustal. Vt ka [[kontrastiefekt]]. === 2002 === Mitmed CIECAM97s-i parandused viisid uue värviilme mudelini [[CIECAM02]]. Selles mudelis jäi heleduse põhivalem samaks: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> kuid valemisse sisenevad suurused muutusid. Parameeter ''c'' muutus pidevalt varieeruvaks ning ''z'' määrati kujul: :<math>z = 1.48 + \sqrt{n}</math> CIECAM02 ei sisalda eraldi parandust [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i jaoks. == Muud psühholoogilised efektid == Luminantsi subjektiivne mittelineaarne tajumine on üks põhjusi, miks piltide [[gammakorrektsioon]] on kasulik. Lisaks mõjutavad heledustaju ka muud nähtused. Kromaatilisus võib tajutud heledust mõjutada [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i kaudu. Kuigi CIELAB ja sellega seotud värviruumid seda efekti heleduse osas ei arvesta, võib see olla kaudselt esindatud Munselli värvimudelis. Valgustase võib mõjutada ka tajutavat kromaatilisust, näiteks [[Purkinje efekt]]i korral. == Vaata ka == * [[Eredus]] * [[Varjund, toon ja aste]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Nägemine]] 2ioe18g29y2ksjqacjvd2lccaptn7yz 7217823 7217818 2026-08-19T10:01:49Z Evlper 104506 /* Heledus eri värviruumides */ 7217823 wikitext text/x-wiki [[Fail:ColorValue.svg|raam|paremal|Kolm [[toon (värvus)|tooni]] [[Munselli värvisüsteem|Munselli värvimudelis]]. Iga värv erineb ülalt alla väärtuse poolest võrdsete tajusammudega. Parempoolses veerus muutub tajutav värv järsult.]] '''Heledus''' (inglise ''lightness'') on objekti [[luminants]]i <math>(L)</math> visuaalne tajumine. Seda hinnatakse sageli võrreldes sarnaselt valgustatud objektiga. [[Kolorimeetria]]s ja [[värviilme mudel]]ites on heledus ennustus selle kohta, kuidas valgustatud [[värvus]] standardvaatlejale paistab. Kui luminants on valguse lineaarne mõõt, siis heledus on inimese valgusetaju lineaarne prognoos. See erinevus on oluline, sest inimese heledustaju ei ole valguse suhtes lineaarne. Valguse hulga kahekordistamine ei anna tulemuseks kahekordset tajutud heledust, vaid ainult mõõduka suurenemise. Tajutava heleduse sümbol on tavaliselt kas <math>J</math>, nagu mudelis [[CIECAM02]], või <math>L^*</math>, nagu mudelites [[CIELAB]] ja [[CIELUV]]. <math>L^*</math> („L-tärn“) ei tohi segi ajada <math>L</math>-iga, mida kasutatakse luminantsi tähistamiseks. Mõnes värvijärjestuse süsteemis, näiteks [[Munselli värvisüsteem]]is, nimetatakse heledust '''väärtuseks''' (''value''). ''[[Chiaroscuro]]'' ja [[tenebrism]] kasutavad mõlemad dramaatilisi heleduse kontraste, et luua kunstiteoses pinget. Kunstnikud võivad kasutada ka [[varjutamine|varjutamist]], st heleduseväärtuse peent muutmist. == Heledus eri värviruumides == Mõnes [[värviruum]]is või [[värvisüsteem]]is, näiteks [[Munselli värvisüsteem|Munselli süsteemis]], [[HCL värviruum|HCL-is]] ja CIELAB-is, seab heledus ehk väärtus akromaatiliselt maksimaalsed ja minimaalsed piirid ning toimib sõltumatult [[värvitoon]]ist ja [[kromaatilisus]]est. Näiteks Munselli süsteemis on väärtuse 0 vaste puhas must ja väärtuse 10 vaste puhas valge. Eristatava tooniga värvid peavad seetõttu jääma nende äärmuste vahele. [[Subtraktiivne värvisüntees|Subtraktiivses värvisünteesis]] (nt [[värv]]i, [[värvaine]] või [[tint|tindi]] puhul) saab värvi heledust muuta eri [[varjund, toon ja aste|varjundite, tumestuste ja toonide]] abil, lisades vastavalt valget, musta või halli. See vähendab ka [[kromaatilisus|küllastust]]. [[HSL-värvimudel|HSL]]-is ja [[HSV-värvimudel|HSV]]-s on kuvatav luminants seotud tooni ja kromaatilisusega antud heleduse väärtuse juures. Teisisõnu ei ennusta valitud heleduse väärtus tegelikku kuvatavat luminantsi ega selle tajumist. Mõlemad süsteemid kasutavad koordinaatkolmikuid, kus mitu eri kolmikut võivad vastata samale värvile. HSV-s on kõik väärtusega 0 kolmikud puhtalt mustad. Kui toon ja küllastus hoida muutumatuna, suurendab väärtuse kasvatamine luminantsi; väärtus 1 on antud tooni ja küllastuse juures kõige heledam värv. HSL on sarnane, kuid kõik heledusväärtusega 1 kolmikud on puhtalt valged. Mõlemas mudelis on kõigil puhtalt küllastunud värvidel sama heledus või väärtus, kuid see ei vasta kuvatavale luminantsile, mille määrab toon. Näiteks kollasel on suurem luminants kui sinisel, isegi kui heleduse väärtus on sama. Kuigi HSL, HSV ja sarnased värviruumid sobivad ühe värvi valimiseks või muutmiseks, ei ole need tajuliselt ühtlased. Need vahetavad täpsuse arvutusliku lihtsuse vastu, sest loodi ajal, mil arvutite jõudlus oli piiratud.<ref>Enamik allpool nimetatud puudustest on loetletud Charles Poyntoni teoses ''A Technical Introduction to Digital Video'' (1996), kuigi seal pigem väidetena, ilma näideteta.</ref> Kui võtta pilt ning eraldada sellest antud [[värviruum]]i tooni, küllastuse ja heleduse või väärtuse komponendid, võib näha, et need võivad eri värviruumide või mudelite vahel märgatavalt erineda. Näiteks CIELAB-i <math>L^*</math> on tajuliselt ühtlane heleduse prognoos, mis tuletatakse luminantsist <math>Y</math>, kuid jätab kõrvale [[CIE 1931 värviruum|CIE XYZ värviruumi]] komponendid <math>X</math> ja <math>Z</math>. Luma <math>(Y^\prime)</math> on mõnes videosüsteemis kasutatav gammakodeeritud luminantsikomponent. HSL-i <math>L</math> ja HSV <math>V</math> ei ole tajuliselt ühtlased ega ühtlased luminantsi suhtes. == Seos väärtuse ja suhtelise luminantsiga == [[Munselli värvisüsteem|Munselli väärtust]] on pikka aega kasutatud [[värvierinevus|tajuliselt ühtlase]] heleduse skaalana. Oluline küsimus on Munselli väärtuseskaala ja [[suhteline luminants|suhtelise luminantsi]] vaheline seos. [[Weberi–Fechneri seadus]]t tundes küsis [[Albert Henry Munsell|Albert Munsell]], kas kasutada tuleks logaritmilist kõverat või ruutude kõverat.<ref>{{cite journal|title=The early development of the Munsell system|first=Rolf G.|last=Kuehni|volume=27|issue=1|pages=20–27|doi=10.1002/col.10002|date=February 2002|journal=Color Research & Application}}</ref> Kumbki variant ei osutunud päris õigeks; teadlased jõudsid lõpuks ligikaudu kuupjuure kõverani, mis on kooskõlas [[Stevensi võimsusseadus]]ega heleduse tajus ning peegeldab asjaolu, et heledus on võrdeline närviimpulsside arvuga närvikiu kohta ajaühikus.<ref>{{cite journal|title=Light Energy and Brightness Sensation|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1957-05-18_179_4568/page/1026|first=Robert W. G.|last=Hunt|date=May 18, 1957|page=1026|volume=179|issue=4568| journal=Nature|doi=10.1038/1791026a0|pmid=13430776|bibcode=1957Natur.179Q1026H |doi-access=free}}</ref> Munselli ''V'' ulatub väärtusest 0 väärtuseni 10, samal ajal kui ''Y'' ulatub tavaliselt väärtusest 0 väärtuseni 100, sageli protsendina. Suhteline luminants normaliseeritakse tavaliselt nii, et „etaloonvalgel“ on tristimulusväärtus {{nowrap|1=''Y'' = 100}}. === 1920 === [[Irwin G. Priest]], [[Kasson S. Gibson]] ja Harry McNicholas andsid Munselli väärtuse põhilise hinnangu: :<math>V = 10 \sqrt{Y}.</math> === 1933 === Alexander Munsell, [[Louise L. Sloan]] ja Isaac Godlove uurisid Munselli neutraalväärtuse skaalat ning pakkusid välja: :<math>V^2 = 1.4742 Y - 0.004743 Y^2.</math> === 1943 === Sidney Newhall, [[Dorothy Nickerson]] ja [[Deane B. Judd]] koostasid [[Optical Society of America]] aruande Munselli ümbermääramise kohta ning pakkusid välja viienda astme parabooli: :<math>Y = 1.2219 V - 0.23111 V^2 + 0.23951 V^3 - 0.021009 V^4 + 0.0008404 V^5.</math> Samal aastal väljendasid [[Parry Moon]] ja [[Domina Eberle Spencer]] väärtuse suhtelise luminantsi kaudu: :<math>V = 5\left(\frac{Y}{19.77}\right)^{0.426} = 1.4 Y^{0.426}.</math> === 1976 === [[CIELAB värviruum|CIELAB]] kasutab järgmist valemit: :<math>L^\star = 116\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right)^\frac13 - 16.</math> kus ''Y''<sub>n</sub> on [[CIE XYZ]] ''Y''-tristimulusväärtus etalonvalge jaoks. Hiljem täiendati seda kaheosalise funktsiooniga, mis käitub musta lähedal lineaarselt: :<math>f(t) = \begin{cases} t^\frac13 & \text{if } t > \left(\frac{6}{29}\right)^3 \\ \frac{1}{3}\left(\frac{29}{6}\right)^2 t + \frac{4}{29} & \text{otherwise} \end{cases}</math> Heledus on siis: :<math>L^\star = 116 f\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right) - 16.</math> Ligikaudu 18% [[hallkaart]]i heledusväärtus on 50. Seda nimetatakse keskmiseks halliks, sest selle heledus jääb musta ja valge vahele. === 1997 === [[CIECAM97s]] eristab heledust, st seda, kui hele miski paistab võrreldes sarnaselt valgustatud valge objektiga, ja eredust, st seda, kui palju valgust miski näib kiirgavat. CIECAM97s-i järgi on näidise heledus: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> See mudel arvestab muu hulgas seda, et näidis paistab heledal taustal tumedam kui tumedal taustal. Vt ka [[kontrastiefekt]]. === 2002 === Mitmed CIECAM97s-i parandused viisid uue värviilme mudelini [[CIECAM02]]. Selles mudelis jäi heleduse põhivalem samaks: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> kuid valemisse sisenevad suurused muutusid. Parameeter ''c'' muutus pidevalt varieeruvaks ning ''z'' määrati kujul: :<math>z = 1.48 + \sqrt{n}</math> CIECAM02 ei sisalda eraldi parandust [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i jaoks. == Muud psühholoogilised efektid == Luminantsi subjektiivne mittelineaarne tajumine on üks põhjusi, miks piltide [[gammakorrektsioon]] on kasulik. Lisaks mõjutavad heledustaju ka muud nähtused. Kromaatilisus võib tajutud heledust mõjutada [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i kaudu. Kuigi CIELAB ja sellega seotud värviruumid seda efekti heleduse osas ei arvesta, võib see olla kaudselt esindatud Munselli värvimudelis. Valgustase võib mõjutada ka tajutavat kromaatilisust, näiteks [[Purkinje efekt]]i korral. == Vaata ka == * [[Eredus]] * [[Varjund, toon ja aste]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Nägemine]] msm62us603kt1k8ngbkg6phgcmizde5 7217831 7217823 2026-08-19T10:12:07Z Evlper 104506 /* Heledus eri värviruumides */ 7217831 wikitext text/x-wiki [[Fail:ColorValue.svg|raam|paremal|Kolm [[toon (värvus)|tooni]] [[Munselli värvisüsteem|Munselli värvimudelis]]. Iga värv erineb ülalt alla väärtuse poolest võrdsete tajusammudega. Parempoolses veerus muutub tajutav värv järsult.]] '''Heledus''' (inglise ''lightness'') on objekti [[luminants]]i <math>(L)</math> visuaalne tajumine. Seda hinnatakse sageli võrreldes sarnaselt valgustatud objektiga. [[Kolorimeetria]]s ja [[värviilme mudel]]ites on heledus ennustus selle kohta, kuidas valgustatud [[värvus]] standardvaatlejale paistab. Kui luminants on valguse lineaarne mõõt, siis heledus on inimese valgusetaju lineaarne prognoos. See erinevus on oluline, sest inimese heledustaju ei ole valguse suhtes lineaarne. Valguse hulga kahekordistamine ei anna tulemuseks kahekordset tajutud heledust, vaid ainult mõõduka suurenemise. Tajutava heleduse sümbol on tavaliselt kas <math>J</math>, nagu mudelis [[CIECAM02]], või <math>L^*</math>, nagu mudelites [[CIELAB]] ja [[CIELUV]]. <math>L^*</math> („L-tärn“) ei tohi segi ajada <math>L</math>-iga, mida kasutatakse luminantsi tähistamiseks. Mõnes värvijärjestuse süsteemis, näiteks [[Munselli värvisüsteem]]is, nimetatakse heledust '''väärtuseks''' (''value''). ''[[Chiaroscuro]]'' ja [[tenebrism]] kasutavad mõlemad dramaatilisi heleduse kontraste, et luua kunstiteoses pinget. Kunstnikud võivad kasutada ka [[varjutamine|varjutamist]], st heleduseväärtuse peent muutmist. == Heledus eri värviruumides == Mõnes [[värviruum]]is või [[värvisüsteem]]is, näiteks [[Munselli värvisüsteem|Munselli süsteemis]], [[HCL värviruum|HCL-is]] ja CIELAB-is, seab heledus ehk väärtus akromaatiliselt maksimaalsed ja minimaalsed piirid ning toimib sõltumatult [[värvitoon]]ist ja [[Kromaatilisus (värviteooria)|kromaatilisusest]]. Näiteks Munselli süsteemis on väärtuse 0 vaste puhas must ja väärtuse 10 vaste puhas valge. Eristatava tooniga värvid peavad seetõttu jääma nende äärmuste vahele. [[Subtraktiivne värvisüntees|Subtraktiivses värvisünteesis]] (nt [[värv]]i, [[värvaine]] või [[tint|tindi]] puhul) saab värvi heledust muuta eri [[varjund, toon ja aste|varjundite, tumestuste ja toonide]] abil, lisades vastavalt valget, musta või halli. See vähendab ka [[kromaatilisus|küllastust]]. [[HSL-värvimudel|HSL]]-is ja [[HSV-värvimudel|HSV]]-s on kuvatav luminants seotud tooni ja kromaatilisusega antud heleduse väärtuse juures. Teisisõnu ei ennusta valitud heleduse väärtus tegelikku kuvatavat luminantsi ega selle tajumist. Mõlemad süsteemid kasutavad koordinaatkolmikuid, kus mitu eri kolmikut võivad vastata samale värvile. HSV-s on kõik väärtusega 0 kolmikud puhtalt mustad. Kui toon ja küllastus hoida muutumatuna, suurendab väärtuse kasvatamine luminantsi; väärtus 1 on antud tooni ja küllastuse juures kõige heledam värv. HSL on sarnane, kuid kõik heledusväärtusega 1 kolmikud on puhtalt valged. Mõlemas mudelis on kõigil puhtalt küllastunud värvidel sama heledus või väärtus, kuid see ei vasta kuvatavale luminantsile, mille määrab toon. Näiteks kollasel on suurem luminants kui sinisel, isegi kui heleduse väärtus on sama. Kuigi HSL, HSV ja sarnased värviruumid sobivad ühe värvi valimiseks või muutmiseks, ei ole need tajuliselt ühtlased. Need vahetavad täpsuse arvutusliku lihtsuse vastu, sest loodi ajal, mil arvutite jõudlus oli piiratud.<ref>Enamik allpool nimetatud puudustest on loetletud Charles Poyntoni teoses ''A Technical Introduction to Digital Video'' (1996), kuigi seal pigem väidetena, ilma näideteta.</ref> Kui võtta pilt ning eraldada sellest antud [[värviruum]]i tooni, küllastuse ja heleduse või väärtuse komponendid, võib näha, et need võivad eri värviruumide või mudelite vahel märgatavalt erineda. Näiteks CIELAB-i <math>L^*</math> on tajuliselt ühtlane heleduse prognoos, mis tuletatakse luminantsist <math>Y</math>, kuid jätab kõrvale [[CIE 1931 värviruum|CIE XYZ värviruumi]] komponendid <math>X</math> ja <math>Z</math>. Luma <math>(Y^\prime)</math> on mõnes videosüsteemis kasutatav gammakodeeritud luminantsikomponent. HSL-i <math>L</math> ja HSV <math>V</math> ei ole tajuliselt ühtlased ega ühtlased luminantsi suhtes. == Seos väärtuse ja suhtelise luminantsiga == [[Munselli värvisüsteem|Munselli väärtust]] on pikka aega kasutatud [[värvierinevus|tajuliselt ühtlase]] heleduse skaalana. Oluline küsimus on Munselli väärtuseskaala ja [[suhteline luminants|suhtelise luminantsi]] vaheline seos. [[Weberi–Fechneri seadus]]t tundes küsis [[Albert Henry Munsell|Albert Munsell]], kas kasutada tuleks logaritmilist kõverat või ruutude kõverat.<ref>{{cite journal|title=The early development of the Munsell system|first=Rolf G.|last=Kuehni|volume=27|issue=1|pages=20–27|doi=10.1002/col.10002|date=February 2002|journal=Color Research & Application}}</ref> Kumbki variant ei osutunud päris õigeks; teadlased jõudsid lõpuks ligikaudu kuupjuure kõverani, mis on kooskõlas [[Stevensi võimsusseadus]]ega heleduse tajus ning peegeldab asjaolu, et heledus on võrdeline närviimpulsside arvuga närvikiu kohta ajaühikus.<ref>{{cite journal|title=Light Energy and Brightness Sensation|url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1957-05-18_179_4568/page/1026|first=Robert W. G.|last=Hunt|date=May 18, 1957|page=1026|volume=179|issue=4568| journal=Nature|doi=10.1038/1791026a0|pmid=13430776|bibcode=1957Natur.179Q1026H |doi-access=free}}</ref> Munselli ''V'' ulatub väärtusest 0 väärtuseni 10, samal ajal kui ''Y'' ulatub tavaliselt väärtusest 0 väärtuseni 100, sageli protsendina. Suhteline luminants normaliseeritakse tavaliselt nii, et „etaloonvalgel“ on tristimulusväärtus {{nowrap|1=''Y'' = 100}}. === 1920 === [[Irwin G. Priest]], [[Kasson S. Gibson]] ja Harry McNicholas andsid Munselli väärtuse põhilise hinnangu: :<math>V = 10 \sqrt{Y}.</math> === 1933 === Alexander Munsell, [[Louise L. Sloan]] ja Isaac Godlove uurisid Munselli neutraalväärtuse skaalat ning pakkusid välja: :<math>V^2 = 1.4742 Y - 0.004743 Y^2.</math> === 1943 === Sidney Newhall, [[Dorothy Nickerson]] ja [[Deane B. Judd]] koostasid [[Optical Society of America]] aruande Munselli ümbermääramise kohta ning pakkusid välja viienda astme parabooli: :<math>Y = 1.2219 V - 0.23111 V^2 + 0.23951 V^3 - 0.021009 V^4 + 0.0008404 V^5.</math> Samal aastal väljendasid [[Parry Moon]] ja [[Domina Eberle Spencer]] väärtuse suhtelise luminantsi kaudu: :<math>V = 5\left(\frac{Y}{19.77}\right)^{0.426} = 1.4 Y^{0.426}.</math> === 1976 === [[CIELAB värviruum|CIELAB]] kasutab järgmist valemit: :<math>L^\star = 116\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right)^\frac13 - 16.</math> kus ''Y''<sub>n</sub> on [[CIE XYZ]] ''Y''-tristimulusväärtus etalonvalge jaoks. Hiljem täiendati seda kaheosalise funktsiooniga, mis käitub musta lähedal lineaarselt: :<math>f(t) = \begin{cases} t^\frac13 & \text{if } t > \left(\frac{6}{29}\right)^3 \\ \frac{1}{3}\left(\frac{29}{6}\right)^2 t + \frac{4}{29} & \text{otherwise} \end{cases}</math> Heledus on siis: :<math>L^\star = 116 f\left(\frac{Y}{Y_\mathrm{n}}\right) - 16.</math> Ligikaudu 18% [[hallkaart]]i heledusväärtus on 50. Seda nimetatakse keskmiseks halliks, sest selle heledus jääb musta ja valge vahele. === 1997 === [[CIECAM97s]] eristab heledust, st seda, kui hele miski paistab võrreldes sarnaselt valgustatud valge objektiga, ja eredust, st seda, kui palju valgust miski näib kiirgavat. CIECAM97s-i järgi on näidise heledus: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> See mudel arvestab muu hulgas seda, et näidis paistab heledal taustal tumedam kui tumedal taustal. Vt ka [[kontrastiefekt]]. === 2002 === Mitmed CIECAM97s-i parandused viisid uue värviilme mudelini [[CIECAM02]]. Selles mudelis jäi heleduse põhivalem samaks: :<math>J = 100 (A_\text{sample} / A_\text{white})^{cz}</math> kuid valemisse sisenevad suurused muutusid. Parameeter ''c'' muutus pidevalt varieeruvaks ning ''z'' määrati kujul: :<math>z = 1.48 + \sqrt{n}</math> CIECAM02 ei sisalda eraldi parandust [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i jaoks. == Muud psühholoogilised efektid == Luminantsi subjektiivne mittelineaarne tajumine on üks põhjusi, miks piltide [[gammakorrektsioon]] on kasulik. Lisaks mõjutavad heledustaju ka muud nähtused. Kromaatilisus võib tajutud heledust mõjutada [[Helmholtzi–Kohlrauschi efekt]]i kaudu. Kuigi CIELAB ja sellega seotud värviruumid seda efekti heleduse osas ei arvesta, võib see olla kaudselt esindatud Munselli värvimudelis. Valgustase võib mõjutada ka tajutavat kromaatilisust, näiteks [[Purkinje efekt]]i korral. == Vaata ka == * [[Eredus]] * [[Varjund, toon ja aste]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Nägemine]] jdyp3hcm5gkkhxx944x5ljdk6scdkvq New Yorgi provints 0 714957 7217809 7152984 2026-08-19T09:52:59Z Kuriuss 38125 7217809 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|enne Ameerika Ühendriikide iseseisvumist eksisteerinud haldusüksusest|Ameerika Ühendriikide haldusüksuse|New Yorgi osariik}} {{Endine riik |nimi = New Yorgi provints |omakeelne-nimi = Province of New York |algusaasta = 1664 |lõppaasta = 1783 |lipp = Red ensign of Great Britain (1707–1800, square canton).svg |lipp-tekst = |vapp = Seal of ny 1767.PNG |vapp-tekst = |asendikaart = Nycolony.png |valitsusvorm = [[koloonia]] |osa = [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]] [[koloonia]] <br/> (1664–1707) <br/> [[Suurbritannia koloniaalimpeerium|Suurbritannia]] [[koloonia]] <br/> (1689–1783) |riigipea = [[Suurbritannia kuningas|Kuningas]] |riigipea-nimi = [[Charles II]] <br/> (esimene, 1664–1685) <br/> [[George III]] <br/> (viimane, 1760–1776) |riigipea2 = [[New Yorgi koloniaalkuberneride loend|Kuninglik kuberner]] |riigipea-nimi2 = [[Richard Nicolls]] <br/> (esimene, 1664–1668) <br/> [[Andrew Elliot]] <br/> (viimane, 1783) |pealinn = [[New York]] |pealinn-nimetus = |religioon = |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Inglise keel|inglise]] |peamised-keeled = [[Hollandi keel|hollandi]] <br/> [[Irokeesi keelkond|irokeesi]] <br/> [[Algonkini keeled|algonkini]] |rahaühik = [[New Yorgi nael]] |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = {{flagicon image|Prinsenvlag.svg}} [[Uus-Madalmaad]] <br/> ([[Hollandi koloniaalimpeerium|Holland]]) |järgnes = [[New Yorgi osariik|New York]] <br/> ([[Ameerika Ühendriigid]]) <br/> [[Vermonti Vabariik]] }} '''New Yorgi provints''' oli [[Suurbritannia koloniaalimpeerium|Suurbritannia]] [[koloonia]] [[Põhja-Ameerika]] kirdeosas aastatel 1664–1783. See ulatus [[Atlandi ookean]]i [[Long Island]]ilt mööda [[Hudsoni jõgi|Hudsoni]] ja [[Mohawki jõgi|Mohawki jõge]] [[Suur järvistu|Suure järvistuni]] ning põhjas [[Uus-Prantsusmaa]]ni. Läänes lugesid inglased provintsi alla suuri alasid, mille üle tegelikku kontrolli ei olnud. Aastal 1664 saatsid [[Inglise kuningas|kuningas]] [[Charles II]] ja tema vend, [[Yorki hertsog]] [[James II (Inglismaa kuningas)|James]] laevastiku, et hõivata [[Hollandi Vabariik|Hollandilt]] [[Petrus Stuyvesant]]i ainuvõimu all olnud [[Uus-Madalmaad]]. Stuyvesant alistus [[Hollandi Lääne-India Kompanii]] loata. Uus valdus nimetati Yorki hertsogi järgi. ''De facto'' algas inglaste võimuperiood 1664. aastal, hiljem kinnitati seda [[Breda leping (1667)|Breda]] (1667) ja [[Westminsteri leping (1674)|Westminsteri]] lepinguga (1674). [[Inglise õigus]] hakkas provintsis kehtima 1674. aastal. 18. sajandi lõpus ühinesid New Yorgi kolonistid [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]] [[Kolmteist kolooniat|13 kolooniaga]], millest sündisid [[Ameerika Ühendriigid]]. Briti võim sai lõpliku punkti [[Pariisi rahuleping (1783)|1783. aasta Pariisi rahulepinguga]]. [[Suurbritannia sõjavägi]] [[Evakuatsioonipäev (New York)|põgenes New Yorgist]] 25. novembril 1783, samal päeval jõudis linna [[George Washington]]i [[Ameerika Ühendriikide kontinentaalarmee|kontinentaalarmee]]. ==Allikad== * {{cite book |last=Lee |first=James Melvin |title=History of American journalism |publisher=Boston, New York, Houghton Mifflin Company |year=1923 |url=https://archive.org/details/historyofamerica00leejuoft |ref=lee1923 }} ==Kirjandus== * Anderson, Fred. ''Crucible of War'' (2000). {{ISBN|0-375-70636-4}}. * [[Carl L. Becker|Becker, Carl Lotus]]. ''The history of political parties in the province of New York, 1760–1776'' (1909) [https://archive.org/details/cu31924070683069/page/n6/mode/1up?view=theater online]. * Bonomi, Patricia U. ''A Factious People: Politics and Society in Colonial New York''. New York: Columbia University Press, 1971. * Brandt, Clare. ''An American Aristocracy: The Livingstons'' (1986). * Bridenbaugh, Carl. ''Cities in the Wilderness-The First Century of Urban Life in America 1625–1742'' (1938). New York, Boston, Philadelphia and Chareleston. * Bridenbaugh, Carl. ''Cities in revolt: urban life in America, 1743–1776'' (1955). * Countryman, Edward. ''A People in Revolution: The American Revolution and Political Society in New York, 1760–1790'' (1981). * Doyle, John Andrew. ''English Colonies in America: Volume IV The Middle Colonies'' (1907) [https://books.google.com/books?id=4wYOAAAAIAAJ online] ch 1–6. * Fogleman, Aaron. ''Hopeful Journeys: German Immigration, Settlement, and Political Culture in Colonial America, 1717–1775'' (University of Pennsylvania Press, 1996) [https://www.questia.com/library/4596187/hopeful-journeys-german-immigration-settlement online] * Hodges, Graham Russell Gao. ''Root and Branch: African Americans in New York and East Jersey, 1613–1863'' (2005). * Jacobs, Jaap, and L. H. Roper, eds. ''The Worlds of the Seventeenth-Century Hudson Valley'' (State University of New York Press, 2014). xii, 265 pp. * Kammen, Michael. ''Colonial New York: A History'' (1975). * Ketchum, Richard, ''Divided Loyalties, How the American Revolution Came to New York'', 2002, {{ISBN|0-8050-6120-7}}. * Launitz-Schurer, Leopold, ''Loyal Whigs and Revolutionaries, The making of the revolution in New York, 1765–1776'', 1980, {{ISBN|0-8147-4994-1}}. * McGregor, Robert Kuhn. "Cultural Adaptation in Colonial New York: The Palatine Germans of the Mohawk Valley." ''New York History'' 69.1 (1988): 5. * Nash, Gary, ''The Urban Crucible, The Northern Seaports and the Origins of the American Revolution'', 1986, {{ISBN|0-674-93058-4}}. * Nash, Gary, ''The Unknown American Revolution''. 2005, {{ISBN|0-670-03420-7}}. * Otterness, Philip. ''Becoming German: The 1709 Palatine Migration to New York'' (2004) * Schecter, Barnet. ''The Battle for New York: The City at the Heart of the American Revolution''. Pimlico, 2003. {{ISBN|0-7126-3648-X}}. [[Kategooria:Briti endised kolooniad]] [[Kategooria:New Yorgi osariik]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] mcgftbjgjy3fjx4fm2uqhhymu6fh3cw Briti Põhja-Ameerika 0 715226 7217834 7196594 2026-08-19T10:19:12Z Kuriuss 38125 7217834 wikitext text/x-wiki :''Briti impeeriumi valduste kohta Ameerikas enne 1783. aastat vaata artiklit [[Briti Ameerika]].'' {{Endine riik |nimi = Briti Põhja-Ameerika |omakeelne-nimi = British North America |algusaasta = 1783 |lõppaasta = 1907 |lipp = Flag of the United Kingdom.svg |lipp-tekst = [[Suurbritannia lipp]] <br/> (1801–) |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = 1864 Johnson Map of North America ( Canada) - Geographicus - AmerNorth-johnson-1864-crop.jpg |valitsusvorm = |osa = [[Suurbritannia Kuningriik|Suurbritannia]] [[koloonia]] <br/> (1783–1800) <br/> [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] [[koloonia]] <br/> (1801–1907) |riigipea = [[Suurbritannia kuningas]] |riigipea-nimi = [[George III]] <br/> (1760–1820) <br/> [[Edward VII]] <br/> (1901–1910) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[London]], [[Inglismaa]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]] |pealinn-nimetus = |religioon = [[ristiusk]] * [[protestantism]] * [[katoliiklus]] |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Põhja-Ameerika inglise keel|inglise]] <br/> [[Kanada prantsuse keel|prantsuse]] <br/> [[Gaeli keel|gaeli]] |rahaühik = |deviis = |hümn = "[[God Save the King|God Save the King/Queen]]" <br/> ([[inglise keel]]est "Jumal, hoia kuningat/kuningannat") <br />{{center|[[File:God Save the King Historical National Anthem of Great Britain(1914).ogg]]}} |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = {{flagicon image|Flag of Great Britain (1707–1800).svg}} [[Briti Ameerika]] |järgnes = {{flagicon image|Caribou Canadian Flag.png}} [[Kanada|Kanada Dominioon]] (1867) <br/> {{flagicon image|Flag of Newfoundland (1904–1949).svg}} [[Newfoundlandi Dominioon]] (1907) <br/> {{pisilipp|Bermuda}} }} '''Briti Põhja-Ameerika''' ([[inglise keel]]es ''British North America'') oli [[Briti impeerium]]i [[koloonia]]te kogu [[Põhja-Ameerika]]s alates aastast 1783. Esimesed [[Inglise ülemerealad|Inglise kolooniad]] tekkisid Põhja-Ameerikas 16. sajandil [[Newfoundland]]ile, seejärel lõunas [[Roanoke'i koloonia|Roanoke'ile]] ja [[Jamestown (Virginia)|Jamestowni]]. Püsivam [[inglased|inglaste]] asundus oli 17. ja 18. sajandil [[Atlandi ookean]]i rannikule moodustatud [[Kolmteist kolooniat]]. Briti impeeriumi koloniaalvaldused Põhja-Ameerikas suurenesid tublisti, kui [[Seitsmeaastane sõda|seitsmeaastane sõda]] (Põhja-Ameerikas [[Prantsuse ja India sõda]]) [[Pariisi rahuleping (1763)|1763. aasta Pariisi rahuga]] lõppes. Britid said endale [[Uus-Prantsusmaa]] ning sellega nende valduste suurus Põhja-Ameerikas enam kui kahekordistus. [[Prantsuse Kuningriik|Prantslaste]] lahkumine muutis märgatavalt ka maailmajao geopoliitilist maastikku. Terminit "[[Briti Ameerika]]" kasutati brittide Põhja-Ameerika valduste nimetamiseks enne [[Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon|Ameerika Ühendriikide iseseisvumist]]. Briti Ameerikat mainis näiteks [[Thomas Jefferson]] oma 1774. aasta kõnes "Briti Ameerika õiguste kokkuvõtlik ülevaade" [[Esimene Kontinentaalkongress|esimesele kontinentaalkongressile]].<ref>{{cite web|url=https://press-pubs.uchicago.edu/founders/documents/v1ch14s10.html|title=Thomas Jefferson, 1774. "A Summary View of the Rights of British America"|website=press-pubs.uchicago.edu}} </ref> Terminit "Briti Põhja-Ameerika" kasutati esimest korda [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] lõpetanud [[Pariisi rahuleping (1783)|1783. aasta Pariisi rahulepingus]], millega iseseisvusid Briti Kolmteist kolooniat ja moodustati [[USA|Ameerika Ühendriigid]]. Pärast seda kasutati mõnda aega Briti valduste kohta paralleelselt nii "Briti Ameerikat" kui "Briti Põhja-Ameerikat", hiljem hakkas domineerima viimane variant, mille all mõeldi provintse, millest lõpuks moodustus [[Kanada]]. Kanada Dominioon moodustati 1867. aastal seadusega [[Constitution Act, 1867]]. Sellega liideti [[New Brunswick]], [[Nova Scotia]] ja [[Kanada provints]] (hilisem [[Ontario]] ja [[Quebec]]) üheks dominiooniks. Aastani 1783 kuulus Briti Ameerika alla ka [[Bermuda]], mida haldas [[Virginia Kompanii]]. Aastatel 1783–1867 oli saar [[Kanada mereprovintsid]]e koosseisus, pärast Kanadale ja Newfoundlandile dominioonistaatuse andmist (vastavalt 1867 ja 1907) kuulus Bermuda [[Briti Lääne-India]] alla. Briti Põhja-Ameerika alla kuulusid brittide kolooniad Põhja-Ameerikas, aga mitte [[Kariibi meri|Kariibi meres]], aastatel 1783–1907. Need kolooniad on tänapäeval kas täielikult või osaliselt Kanada, Bermuda, [[Ohio]], [[Indiana]], [[Illinois]], [[Michigan]], [[Wisconsin]], [[Minnesota]], [[Maine]], [[Florida]] ja [[Bahama]]. ==Vaata ka== * [[Atlandi ajalugu]] * [[Briti Ameerika]] * [[Briti Lääne-India]] * [[British North America Acts]] * [[Ameerika koloniseerimine brittide poolt]] * [[Kanada ajalugu (1763–1867)]] * [[Kolmeteistkümne koloonia koloniaalvalitsus]] * [[Ameerika Ühendriikide koloniaalajalugu]] * [[Ameerika Ühendriikide majandusajalugu]] * [[Endised kolooniad Kanadas]] * [[Briti impeeriumi historiograafia]] * [[Kanada ajalugu]] * [[Uus-Inglismaa kolooniad]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *{{cite web |title=British Columbia Terms of Union |last=Maton |first=William F |year=1998 |url= http://www.solon.org/Constitutions/Canada/English/bctu.html |publisher=The Solon Law Archive |access-date=22 June 2016 |ref=Terms of Union}} *{{cite web|url=http://www.solon.org/Constitutions/Canada/English/peitu.html |last=Maton |first=William F. |title=Prince Edward Island Terms of Union |publisher=Solon.org |date=8 December 1995 |access-date=18 April 2013 |ref=Edward}} * {{cite book|last=Cruikshank|first=Ernest|editor=Zaslow, Morris|title=The Defended Border|chapter=The County of Norfolk in the War of 1812|location=Toronto|publisher=Macmillan of Canada|year=1964|isbn=0-7705-1242-9|url-access=registration|url=https://archive.org/details/trent_0116300872201}} * {{cite book |last=Cruikshank |first=Ernest |year=2006 |orig-year=1814 |title=The Documentary History of the campaign upon the Niagara frontier. (Part 1-2) |url=http://www.nosracines.ca/e/page.aspx?id=769621 |publisher=University of Calgary |access-date=May 11, 2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110527184843/http://www.nosracines.ca/e/page.aspx?id=769621 |archive-date=May 27, 2011 |url-status=dead |df=mdy-all }} ==Kirjandus== * Bailyn, Bernard. ''The Peopling of British North America: An Introduction'' (1988) [https://www.amazon.com/Peopling-British-North-America-Introduction/dp/0394757793/ excerpt and text search] * Cooke, Jacob E. ''Encyclopedia of the North American Colonies'' (3 vol 1993) * Foster, Stephen, ed. ''British North America in the Seventeenth and Eighteenth Centuries'' (Oxford History of the British Empire Companion) (2014) [https://books.google.com/books?id=LG9oAgAAQBAJ excerpt and text search]; 11 essays by scholars * Garner, John. ''The franchise and politics in British North America, 1755–1867'' (U of Toronto Press, 1969) * Gipson, Lawrence Henry. ''The British Empire Before the American Revolution'' (15 vol., 1936–70), extremely comprehensive study; Pulitzer Prize * Morton, W. L. ''The Kingdom of Canada: A General History from Earliest Times'' (1969) * Savelle, Max. ''Empires To Nations: Expansion In America 1713–1824'' (1974) [https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.117819 online] [[Kategooria:Briti endised kolooniad]] [[Kategooria:Kanada ajalugu]] [[Kategooria:Bermuda ajalugu]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] [[Kategooria:Bahama]] [[Kategooria:1780. aastad]] [[Kategooria:1790. aastad]] [[Kategooria:19. sajand]] [[Kategooria:1900. aastad]] [[Kategooria:20. sajand]] m8m4z2c9t7dqroi5jp1bul5fszucgxg Kiviõli Riigikool 0 715715 7217478 7162260 2026-08-18T19:17:37Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217478 wikitext text/x-wiki '''Kiviõli Riigikool''' on üldhariduskool [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]], mis tegutseb kahes õppekohas [[Kiviõli]]s, Viru tänaval ja [[Lüganuse]]l. {{Kool | nimi = Kiviõli Riigikool | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1. september 2024 | tüüp = Riigikool | direktor = Ave Szymanel | asukoht = Kiviõli, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond | aadress = Viru tn 14, Kiviõli linn, 43125 | koduleht = https://www.krk.edu.ee/ }} Kool alustas tegevust 1. september 2024 kui liideti [[Kiviõli I Keskkool]], [[Kiviõli Vene Kool]] ja [[Lüganuse Kool]]. [[Kategooria:Ida-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] mh6o2qqkv4objyggodn0smdvaoh5lmb 7217481 7217478 2026-08-18T19:19:03Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217481 wikitext text/x-wiki '''Kiviõli Riigikool''' on üldhariduskool [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]], mis tegutseb kahes õppekohas [[Kiviõli]]s, Viru tänaval ja [[Lüganuse]]l. {{Kool | nimi = Kiviõli Riigikool | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1. september 2024 | tüüp = Riigikool | direktor = Ave Szymanel | asukoht = Kiviõli, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond | | koduleht = https://www.krk.edu.ee/ }} Kool alustas tegevust 1. september 2024 kui liideti [[Kiviõli I Keskkool]], [[Kiviõli Vene Kool]] ja [[Lüganuse Kool]]. [[Kategooria:Ida-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] s7pvmvaq195edvtr7ejxiucpas9l0gt 7217483 7217481 2026-08-18T19:19:42Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217483 wikitext text/x-wiki '''Kiviõli Riigikool''' on üldhariduskool [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]], mis tegutseb kahes õppekohas [[Kiviõli]]s, Viru tänaval ja [[Lüganuse]]l. {{Kool | nimi = Kiviõli Riigikool | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1. september 2024 | tüüp = Riigikool | direktor = Ave Szymanel | asukoht = Kiviõli, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, Lüganuse, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond | | koduleht = https://www.krk.edu.ee/ }} Kool alustas tegevust 1. september 2024 kui liideti [[Kiviõli I Keskkool]], [[Kiviõli Vene Kool]] ja [[Lüganuse Kool]]. [[Kategooria:Ida-Viru maakonna koolid]] [[Kategooria:Lüganuse vald]] mrx8ymyrlp8ulk7jcqvdvp4hhnyxw5x Maria Żodzik 0 715823 7217482 7163703 2026-08-18T19:19:32Z Sjur 66496 7217482 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Maria Żodzik | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1997|1|19}} | sünnikoht = [[Baranavičy]], [[Valgevene]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} }} '''Maria Żodzik''' ([[valgevene keel]]es Марыя Жодзік; sündinud [[19. jaanuar]]il [[1997]] [[Baranavičy]]s) on [[Valgevene]] päritolu [[Poola]] [[kõrgushüppaja]]. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta isikliku rekordiga 2.00 hõbemedali. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta hõbemedali tulemusega 1.95. == Isiklikku == Źodzik kolis 2022. aastal Valgevenest [[Białystok]]isse. Ta sai Poola kodakondsuse 2024. aastal.<ref>{{cite web|url= https://www.polskieradio.pl/395/7790/artykul/3352724,belarusian-high-jumper-granted-polish-citizenship-eyes-paris-olympics|website=Polskiradio.pl|accessdate=30 May 2026|title= Belarusian high jumper granted Polish citizenship, eyes Paris Olympics}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Żodzik, Maria}} [[Kategooria:Poola kergejõustiklased]] [[Kategooria:Valgevene kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] mtmizlqgbpc6b512z5phg28e96l050c Sündinud 1996 0 715853 7217556 7217044 2026-08-18T21:43:18Z Raamaturott 56450 /* Veebruar */ 7217556 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1996]]. aastal sündinud tuntud inimesi ja loomi. {{Sündinud|1996}} ==Jaanuar== * [[1. jaanuar]] – [[Mahmoud Dahoud]], Saksamaa jalgpallur * [[2. jaanuar]] – [[Õilme Võro]], eesti sprinter * [[10. jaanuar]] – [[Kostjantõn Nemitšev]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik * [[12. jaanuar]] – [[Rin Sumida]], Jaapani jalgpallur * [[15. jaanuar]] – [[Dove Cameron]], USA laulja ja näitleja * [[16. jaanuar]] – [[Jennie Kim]], Lõuna-Korea laulja * [[17. jaanuar]] – [[Klaus Mäkelä]], Soome dirigent * [[23. jaanuar]] – [[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Calum Hood]], Austraalia muusik * [[30. jaanuar]] – [[Ruka Norimatsu]], Jaapani jalgpallur * [[31. jaanuar]] – [[Regina Ermits]], Eesti laskesuusataja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Anna Maria Sepp]], eesti purjetaja * 2. veebruar – [[Sander Terras]], Eesti ajakirjanik *[[5. veebruar]] – [[Anete Kociņa]], läti odaviskaja *[[10. veebruar]] – [[Aleksandr Georgijev (jäähokimängija)|Aleksandr Georgijev]], Bulgaaria-Venemaa jäähokimängija *[[11. veebruar]] – [[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur * 11. veebruar – [[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist * 11. veebruar – [[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Viktor Kovalenko]], Ukraina jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Sebastian Johannes Aho]], Rootsi jäähokimängija * 17. veebruar – [[Renato Kayzer]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Amanda Hermiine Künnapas]], Eesti näitleja ja koreograaf *[[22. veebruar]] – [[Kirke Leinatamm]], Eesti moedisainer *[[25. veebruar]] – [[Mari-Liis Kirsimägi]], Eesti kunstnik *[[26. veebruar]] – [[Karolin Jürise]], Eesti näitleja ==Märts== * [[1. märts]] – [[Sage Northcutt]], USA vabavõitleja * [[2. märts]] – [[Karl Johan Pechter]], Eesti jalgpallur * [[7. märts]] – [[Manel Navarro]], Hispaania laulja * [[8. märts]] – [[Mihkel Ainsalu]], Eesti jalgpallur * [[15. märts]] – [[Kristiina Kresmer]], Eesti murdmaasuusataja *15. märts – [[Ewandro]], Brasiilia jalgpallur * [[16. märts]] – [[Hisui Haza]], Jaapani jalgpallur * [[18. märts]] – [[Roland Poom]], Eesti rallisõitja * [[25. märts]] – [[Afonso (Beira prints)]], Portugali prints * [[26. märts]] – [[Eleryn Tiit]], Eesti laulja * [[28. märts]] – [[German Šlein]], Eesti jalgpallur ==Aprill== *[[14. aprill]] – [[Abigail Breslin]], USA näitleja * [[2. aprill]] – [[Martin Rump]], Eesti autosportlane * [[5. aprill]] – [[Märten Kuusk]], Eesti jalgpallur * [[6. aprill]] – [[Kätlin Kivisild]] ([[Kätlin Tammiste]]), eesti purjetaja * [[9. aprill]] – [[Merit Männiste]], Eesti laulja * 9. aprill – [[Yuka Momiki]], Jaapani jalgpallur * [[10. aprill]] – [[Loïc Nottet]], Belgia laulja * [[12. aprill]] – [[Matteo Berrettini]], Itaalia tennisist * [[12. aprill]] – [[Kauro Tafitšuk]], Eesti muusik ja helirežissöör * [[16. aprill]] – [[Kento Misao]], Jaapani jalgpallur * [[18. aprill]] – [[Daniil Dubov]], Venemaa maletaja * [[24. aprill]] – [[Svjatoslav Jakovlev]], Eesti jalgpallur * [[26. aprill]] – [[Inga Tislar]], Eesti laulja * 26. aprill – [[Raiven]], Sloveenia laulja * [[30. aprill]] – [[Iván Rodríguez del Pozo]], Hispaania jalgpallur ==Mai== * [[3. mai]] – [[Domantas Sabonis]], Leedu korvpallur * 3. mai – [[Mayo Doko]], Jaapani jalgpallur * [[9. mai]] – [[Saron Läänmäe]], Eesti jalgpallur * [[11. mai]] – [[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija * [[14. mai]] – [[Martin Garrix]], Hollandi DJ * [[15. mai]] – [[Birdy (laulja)|Birdy]], inglise laulja * 15. mai – [[Karleen Kersa]], eesti ujuja * 15. mai – [[Jolene Marie Rotinsulu]], Indoneesia – Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[21. mai]] – [[Josh Allen]], USA Ameerika jalgpallur * [[26. mai]] – [[Zećira Mušović]], Rootsi jalgpallur ==Juuni== * [[4. juuni]] – [[Maria Bakalova]], Bulgaaria näitleja * [[7. juuni]] – [[Christian McCaffrey]], USA Ameerika jalgpallur * [[10. juuni]] – [[Kristjan Ilves]], eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja * [[13. juuni]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur * [[15. juuni]] – [[Aurora (laulja)|Aurora Aksnes]], Norra laulja * 15. juuni – [[Risa Shimizu]], Jaapani jalgpallur * [[23. juuni]] – [[Ivo Van Tamm]], Eesti korvpallur * [[26. juuni]] – [[Nublu (räppar)|Nublu]], Eesti räppar ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Helina Metsik]], eesti modell * [[4. juuli]] – [[Andris Celminš]], Eesti käsipallur * [[5. juuli]] – [[lammas Dolly]], esimene kloonitud imetaja * [[7. juuli]] – [[Getriin Strigin]], Eesti jalgpallur * [[7. juuli]] – [[Paula Andrea Rodríguez Rueda]], Colombia maletaja * [[8. juuli]] – [[Ksenia Belomestnova]], Eesti allveeujuja * [[11. juuli]] – [[Alessia Cara]], Kanada laulja * 11. juuli – [[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja * 11. juuli – [[Philipp Lienhart]], Austria jalgpallur * [[12. juuli]] – [[Adam Buksa]], Poola jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Vivianne Miedema]], Hollandi jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Luke Hemmings]], Austraalia laulja * [[17. juuli]] – [[Vladislav Žarov]], Eesti ''taekwondo''-sportlane * [[20. juuli]] – [[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur * [[23. juuli]] – [[Álex Mula]], Hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Anette Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * [[25. juuli]] – [[Jaafar Jackson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * [[26. juuli]] – [[Koya Kitagawa]], Jaapani jalgpallur * 26. juuli – [[Tatjana Vorobjova]], Eesti tennisist * [[29. juuli]] – [[Samuel Chatto]], Briti aadlik ==August== * [[7. august]] – [[Dani Ceballos]], Hispaania jalgpallur * [[14. august]] – [[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur * [[15. august]] – [[Irma Miranda]], Mehhiko modell * 15. august – [[Maria Romanjuk]], Eesti ujuja * [[16. august]] – [[Caeleb Dressel]], USA ujuja * [[19. august]] – [[Laura Tesoro]], Belgia laulja * [[27. august]] – [[Stefanie Giesinger]], Saksamaa modell * [[30. august]] – [[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Veronika Domjan]], sloveeni kettaheitja * [[6. september]] – [[Lana Rhoades]], USA netipersoon * [[13. september]] – [[Janno Ligur]], Eesti rallikrossisõitja * [[14. september]] – [[Henri-Kaido Veermäe]], Eesti animaator ja režissöör * [[17. september]] – [[Esteban Ocon]], Prantsuse vormelisõitja * [[17. september]] – [[Duje Ćaleta-Car]], Horvaatia jalgpallur * [[20. september]] – [[Marlos Moreno]], Colombia jalgpallur * [[23. september]] – [[Valentin Bassov]], Eesti veemotosportlane * [[23. september]] – [[Ingrid Landmark Tandrevold]], Norra laskesuusataja * [[25. september]] – [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * 25. september – [[Anett Vilipuu]], Eesti jalgpallur * [[27. september]] – [[Mami Ueno]], Jaapani jalgpallur ==Oktoober== * [[3. oktoober]] – [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur * [[6. oktoober]] – [[Kevin Diks]], Hollandi jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Lewis Capaldi]], Šoti laulja * [[8. oktoober]] – [[Sara Sorribes Tormo]], Hispaania tennisist * 8. oktoober – [[Ola Aina]], Nigeeria jalgpallur * [[13. oktoober]] – [[Joshua Wong]], Hongkongi aktivist * [[15. oktoober]] – [[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija * [[19. oktoober]] – [[Bella Hadid]], USA modell * [[22. oktoober]] – [[Johannes Høsflot Klæbo]], norra murdmaasuusataja * [[27. oktoober]] – [[Nadiem Amiri]], Saksamaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija * [[29. oktoober]] – [[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja ==November== * [[1. november]] – [[Daniela Melchior]], Portugali näitleja * [[3. november]] – [[Maria Teresa Kalmet]], Eesti näitleja * [[5. november]] – [[Miho Manya]], Jaapani jalgpallur * [[11. november]] – [[Tye Sheridan]], USA näitleja *[[14. november]] – [[Reio Käsnapuu]], eesti veemotosportlane * [[15. november]] – [[Reena Koll]], eesti teivashüppaja * 15. november – [[Demi Vollering]], Hollandi jalgrattur * [[16. november]] – [[Mackenyu]], Jaapani näitleja * [[22. november]] – [[Hailey Baldwin]], USA modell * [[27. november]] – [[Vlasi Sinjavski]], Eesti jalgpallur * [[29. november]] – [[Kelly Vask]], Eesti laulja ==Detsember== * [[4. detsember]] – [[Kristiine Miilen]], Eesti võrkpallur * [[6. detsember]] – [[Mihkel Kirves]], Eesti korvpallur * [[9. detsember]] – [[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija * [[11. detsember]] – [[Anna Maria Čeh]], Eesti kergejõustiklane * [[15. detsember]] – [[Jenifer Brening]], Saksamaa laulja * [[19. detsember]] – [[Mouctar Diakhaby]], Guinea jalgpallur * [[22. detsember]] – [[Maik-Kalev Kotsar]], Eesti korvpallur * [[23. detsember]] – [[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja * [[24. detsember]] – [[Emanuel Cecchini]], Argentina jalgpallur * [[28. detsember]] – [[Edgar Tur]], Eesti jalgpallur * [[31. detsember]] – [[Chika Hirao]], Jaapani jalgpallur [[Kategooria:1996]] tsg34pv2ongh7qdv4wovmycyh2dtnh8 2027. aasta MotoGP hooaeg 0 716570 7217691 7217122 2026-08-19T07:17:10Z Kasparkelk 204517 /* Kalender */ 7217691 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="2" |[[Aprilia]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | align="center" |37 |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | align="center" |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | align="center" |36 |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | align="center" |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | align="center" |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":2" /> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] ! rowspan="2" |''selgumisel'' | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |} {| class="wikitable" |+Lepinguga sõitjad, kellel pole võistkonda teada ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Honda Racing Corporation sign Diogo Moreira |url=https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=Alonso moves up to MotoGP with Honda, team to be announced |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/1079144 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. * 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga. == Tehniliste eeskirjade muudatused == * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref name="motogps-20">{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref name="motogps-20" /> * Kõik võistlejad saavad iga hooaja lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Kalender == Järgmistel 20. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäevad !''Grand Prix''' nimi !Ringrada !Viide |- !1 |5–7. märts |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Thailand confirmed on MotoGP™ calendar until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/821383 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=MotoGP to begin 2027 season in Thailand |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/1080196 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-21 |pealkiri=MotoGP to race in Buenos Aires from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/755347 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP signs new five-year deal with Brazilian GP |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-signs-new-five-year-deal-with-brazilian-gp/10682000/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP circuit contracts: How long will each race remain on the calendar? |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-circuit-contracts-how-long-will-each-race-remain-on-the-calendar/10786500/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter/Doha |eesnimi=By Sports |kuupäev=2019-03-08 |pealkiri=Qatar signs deal to host MotoGP until 2031 |url=https://www.gulf-times.com/story/624308/qatar-signs-deal-to-host-motogp-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Gulf Times |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=Jerez to remain on MotoGP calendar until at least 2031 |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/jerez-to-remain-on-motogp-calendar-until-at-least-2031/10717366/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=French GP confirmed on the calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/522889 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Méndez |eesnimi=María |pealkiri=The Circuit will continue to host the MotoGP World Championship until 2031 |url=https://www.circuitcat.com/en/news/motogp-en/the-circuit-will-continue-to-host-the-motogp-world-championship-until-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Circuit de Catalunya |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Brno to return to the MotoGP calendar in 2025 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/brno-to-return-to-the-motogp-calendar-in-2025/10648593/ |vaadatud=2026-07-14}}</ref> |- ! | |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]] |TT Circuit Assen |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=MotoGP Will Continue Racing At Assen Through 2031 |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-will-continue-racing-at-assen-through-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> |- ! | |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-15 |pealkiri=German GP confirmed on the MotoGP™ calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/754708 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-09-14 |pealkiri=MotoGP to race at Misano until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/759079 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=MotoGP at the Red Bull Ring: Contract extended until 2030 |url=https://www.redbullring.com/en/news/motogp-at-the-red-bull-ring-contract-extended-until-2030/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=redbullring.com - EN |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=MotoGP to race in Japan until 2030 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/755428 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malaysia to stay on the MotoGP calendar until 2031 |url=https://www.news.gp/en/malaysia-to-stay-on-the-motogp-calendar-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=News.GP |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MotoGP™ to race in Valencia until 2031 |url=https://www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/522346 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=pt }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=MotoGP to roar into the city streets of Adelaide from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/874866 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-06-10 |pealkiri=MotoGP confirms Aragon to remain on calendar for 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/06/10/motogp-confirms-aragon-to-remain-on-calendar-for-2027-season/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}</ref> |- ! | |{{flagicon|HUN}} Ungari mootorrataste Grand Prix |Balaton Park |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-19 |pealkiri=New Hungarian MotoGP race planned, backed by ex-F1 test driver |url=https://www.the-race.com/motogp/hungarian-motogp-race-2025-balaton/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix |Silverstone Circuit |<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. august 2026 |pealkiri=MotoGP and Silverstone extend partnership through 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |vaadatud=6. augustil 2026 |väljaanne=MotoGP}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] enwl2op5lngvoqpaejto64uxveoqm55 Georgia Hunter Bell 0 716707 7217467 7190572 2026-08-18T19:10:21Z Sjur 66496 7217467 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Georgia Hunter Bell | pilt = Georgia Bell (GBR) 2024.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Georgia Bell (2024) | riik = Suurbritannia | sünniaeg = {{süv|1993|10|11}} | sünnikoht = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = Belgrave Harriers | treener = [[Jenny Meadows]] <br> [[Trevor Painter]] | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[2024. aasta suveolümpiamängud#1500 m_2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m_2|800 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026 Toruń]]|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m_2|1500 m]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2025 Nanjing]]|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m_2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m_2|1500 m]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m_2|1500 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2026 Glasgow]]|800 m}} }} '''Georgia Hunter Bell''' (neiupõlvenimega '''Bell'''; sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]] [[Pariis]]is) on [[Suurbritannia]] [[keskmaajooks]]ja. Ta tegi tiitlivõistluste debüüdi 30-aastasena [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s, kui sai 1500 meetri jooksus neljanda koha. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis ta 1500 meetri jooksus [[Ciara Mageean]]i järel hõbemedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta samal alal [[Faith Kipyegon]]i ja [[Jessica Hull]]i järel Suurbritannia rekordiga 3.52,61 pronksmedali. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is jäi Hunter Bell 1500 meetri jooksus neljandaks, kaotades pronksmedali võitnud kaasmaalasele [[Revée Walcott-Nolan]]ile vaid ühe tuhandiksekundiga. [[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2025. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Nanjing Shi|Nanjingis]] lõpetas ta 1500 meetri jooksu finaali [[Gudaf Tsegay]] ja [[Diribe Welteji]] järel kolmandana isikliku rekordiga 3.59,84. Pärast Welteji diskvalifitseerimist sai ta hõbemedali. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta 800 meetri jooksus [[Lilian Odira]] järel ja [[Keely Hodgkinson]]i ees ajaga 1.54,90 hõbemedali. [[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Toruń]]is võitis ta 1500 meetri jooksus kuldmedali, püstitades Suurbritannia rekordi 3.58,53. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is tuli ta 1500 meetri jooksus Euroopa meistriks ajaga 4.07,78. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1:54,90''' || [[21. september]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3:52,61''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[10. august]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''4:18,52''' || [[4. juuli]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Eugene]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''15:35,24''' || [[26. aprill]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1:57,80''' || [[1. märts]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3:58,53''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[22. märts]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''4:23,35''' || [[8. veebruar]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[New York]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8:36,96''' || [[2. veebruar]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Boston]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == Hunter Belli isa on Suurbritannia ajakirjanik [[Andy Bell (ajakirjanik)|Andy Bell]] ja ema on kehalise kasvatuse õpetaja Angela Bell.<ref name="es">{{Cite web |title=Who Are Georgia Hunter Bell Parents? Everything to Know About Andy Bell and Angela Bell |url=https://www.essentiallysports.com/olympics-traack-and-field-news-who-are-georgia-hunter-bell-parents-everything-to-know-about-andy-bell-and-angela-bell/ |access-date=12 June 2026 |website=essentiallysports.com }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Hunter Bell, Georgia}} [[Kategooria:Suurbritannia keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] i35z13odivte6vmj5cepp98t4u4cday 2025. aasta MotoGP hooaeg 0 716784 7217690 7189405 2026-08-19T07:17:08Z Kasparkelk 204517 7217690 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2025|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: [[Marc Marquez]]<br>Võistkondade maailmameister: [[Ducati Corse|Ducati Lenovo]]<br>Tootjate maailmameister: [[Ducati]]|jalus=[[2025. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2025. aasta Moto3 hooaeg]]|eelmine=2024|järgmine=2026}} '''2025 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' oli [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 77. hooaeg, mille käigus selgitati välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldas [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 28. veebruaril 2025 Tai Grand Prix'ga ning lõppes 16. novembril 2025 Valencia Grand Prix'ga. [[Fail:Marc Márquez walking at Merdeka Palace (2025-09-30).jpg|pisi|195x195px|[[Marc Marquez]] oli 2025. aasta MotoGP maailmameister.]] Marc Marquez kindlustas sõitjate maailmameistritiitli [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix]]'l ning saavutas oma seitsmenda MotoGP klassi meistritiitli (üleüldiselt oma üheksanda). See oli tema esimene maailmameistritiitel pärast 2019. aastat ja aegade suurim vahe meistritiitlite vahel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-09-28 |pealkiri=Bagnaia secures sublime double, Marc Marquez takes historic seventh MotoGP crown |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/28/bagnaia-secures-sublime-double-marc-marquez-takes-historic-seventh-motogp-crown/www.motogp.com/en/news/2025/09/28/bagnaia-secures-sublime-double-marc-marquez-takes-historic-seventh-motogp-crown/759678 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Fail:Fermín Aldeguer at the 2025 Italian motorcycle Grand Prix.jpg|pisi|192x192px|[[Fermín Aldeguer]] oli 2025. aasta parim MotoGP uustulnuk.]] == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP25]] | align="center" |1 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |4, 12–17, 22 |- |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raul Fernández]] |Kõik |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1–7, 9–17, 19–22 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |Kõik |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1–18 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |Kõik |- | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP24]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1–11, 13–22 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |Kõik |- |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |Kõik |- | align="center" |35 |{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]] |1–5, 7–10, 15–22 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1–7, 11–22 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |Kõik |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1–11, 13, 15–18, 22 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |Kõik |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |Kõik |- | align="center" |88 |{{flagicon|POR}} [[Miguel Oliveira]] |1–2, 6–22 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="2" |[[Aprilia]] | rowspan="2" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP25]] | align="center" |32 |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |1–3, 5–11, 19–21 |- | align="center" |32 |{{flagicon|ITA}} ''[[Lorenzo Savadori]]'' |15 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="2" |[[Ducati]] | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] | align="center" |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |19–20 |- | align="center" |11 |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega|Nicolo Bulega]] |21–22 |- |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Idemitsu Honda LCR]] ! rowspan="5" |[[Honda]] | rowspan="5" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |30 |{{flagicon|Jaapan}} [[Takaaki Nakagami]] |12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |30 |{{flagicon|Jaapan}} [[Takaaki Nakagami]] |9 |- | align="center" |41 |{{flagicon|ESP}} [[Aleix Espargaro]] |10 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Honda Racing Corporation|Honda HRC Test Team]] | align="center" |41 |{{flagicon|ESP}} ''[[Aleix Espargaro]]'' |5, 7, 15, 22 |- | align="center" |30 |{{flagicon|Jaapan}} ''[[Takaaki Nakagami]]'' |6, 17 |- |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] ![[KTM]] |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |44 |{{flagicon|ESP}} [[Pol Espargaro]] |12, 14, 19–21 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Yamaha Factory Racing]] ! rowspan="2" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="2" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |7 |{{flagicon|ESP}} ''[[Augusto Fernandez]]'' |8, 12, 16, 20, 22 |- |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernandez]] |3–5 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muutused võistkondadel === * [[Tech3 Racing|Red Bull GasGas Tech3]] vahetasid nime Tech3 KTM-le ning kasutasid tehasevõistkonna spetsifikatsioonidega mootorrattaid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-13 |pealkiri=Bastianini & Viñales to bring fierce MotoGP™ speed as Tech3 pivot to Red Bull KTM orange for 2025 {{!}} KTM United States |url=https://www.ktm.com/en-us/racing/racing-news/bastianini---vinales-to-bring-fierce-motogp--speed-as-tech3-pivo.html |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.ktm.com |keel=en-US}}</ref> * [[Pramac Racing|Prima Pramac Racing]] vahetasid [[Ducati]] masinatelt [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] omadele mitmeaastase lepinguga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Pramac announces Ducati split, move to Yamaha MotoGP structure |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/pramac-announces-ducati-split-move-to-yamaha-motogp-structure/10628513/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Repsol]] lõpetas oma koostöö [[Honda Racing Corporation|Honda Racing Corporationiga]] pärast 30 aastat. [[Castrol]] tuli uueks nimisponsoriks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-02 |pealkiri=Honda Racing Corporation and Repsol to end collaboration after 2024 |url=https://www.hondaracingcorporation.com/news/honda-racing-corporation-and-repsol-to-end-collaboration-after-2024/ |vaadatud=2026-06-11}}</ref> == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |2. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |16. märts |{{flagicon|ARG}} Gran Premio YPF Energía de Argentina |Autódromo Termas de Río Hondo |- !3 |30. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |13. aprill |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !5 |27. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez – Ángel Nieto |- !6 |11. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !7 |25. mai |{{flagicon|GBR}} Tissot Grand Prix of the United Kingdom |Silverstone Circuit |- !8 |8. juuni |{{flagicon|Aragón}} GoPro Grand Prix of Aragon | nowrap="" |MotorLand Aragón |- !9 |22. juuni |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy |Autodromo Internazionale del Mugello |- !10 |29. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT|Motul Grand Prix of the Netherlands]] |TT Circuit Assen |- !11 |13. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |[[Sachsenring]] |- !12 |20. juuli |{{flagicon|CZE}} Tissot Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !13 |17. august |{{flagicon|AUT}} bwin Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !14 |24. august |{{flagicon|HUN}} Michelin Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !15 |7. september | nowrap="" |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalonia |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !16 |14. september |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli |- !17 |28. september |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !18 |5. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, Mandalika |- !19 |19. oktoober |{{flagicon|AUS}} Liqui Moly Australian Motorcycle Grand Prix |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !20 |26. oktoober |{{flagicon|Malaisia}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !21 |9. november |{{flagicon|POR}} Qatar Airways Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |16. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of the Valencian Community |Circuit Ricardo Tormo |} Järgnevad Grand Prix'd olid valmis asendada mingit etappi, juhul kui mõni oleks ära jäänud: {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- | nowrap="" |{{flagicon|IND}} Indian motorcycle Grand Prix | nowrap="" |Buddh International Circuit |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !2 |{{flagicon|ARG}} Gran Premio YPF Energía de Argentina | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | nowrap="" data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !4 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | nowrap="" data-sort-value="bk" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !6 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="zar" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] | data-sort-value="lcr" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team|Castrol Honda LCR]] | data-sort-value="hon" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] |- !7 |{{flagicon|GBR}} Tissot Grand Prix of the United Kingdom | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !8 |{{flagicon|Aragón}} GoPro Grand Prix of Aragon | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !9 |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="mor" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !10 |{{flagicon|NED}} Motul Grand Prix of the Netherlands | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] | nowrap="" data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !12 |{{flagicon|CZE}} Tissot Grand Prix of Czechia | nowrap="" data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !13 |{{flagicon|AUT}} bwin Grand Prix of Austria | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !14 |{{flagicon|HUN}} Michelin Grand Prix of Hungary | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !15 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalonia | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="bk" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !16 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !17 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !18 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="ald" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] | data-sort-value="ald" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] | data-sort-value="bk" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !19 |{{flagicon|AUS}} Liqui Moly Australian Motorcycle Grand Prix | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[:en:Fabio_Quartararo|Fabio Quartararo]] | data-sort-value="márqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="ferr" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] | nowrap="" data-sort-value="tra" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse MotoGP Team]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !20 |{{flagicon|Malaisia}} Petronas Grand Prix of Malaysia | data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="bk" |{{flagicon|ITA}} [[:en:Gresini_Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !21 |{{flagicon|POR}} Qatar Airways Grand Prix of Portugal | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="aco" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of the Valencian Community | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="ferr" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | | | | !545 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>1</sup>''' !467 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 4 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 5</sup>''' !353 |- !4 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#cfcfff" |19'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' !307 |- !5 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret !288 |- !6 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' !262 |- !7 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] | nowrap="" |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' !231 |- !8 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 !214 |- !9 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>P</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | nowrap="" bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' !201 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffffff" |DNS | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4 F</sup>''' !172 |- !11 | align="left" |{{flagicon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' !155 |- !12 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 !148 |- !13 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |7 !142 |- !14 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#ffffff" |WD | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 !112 |- !15 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 !96 |- !16 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | style="background:black; color:white;" |DSQ | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffffff" |DNS'''<sup>9</sup>''' | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' !89 |- !17 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |9 !79 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#cfcfff" |18'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret !72 |- !19 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |14 !68 |- !20 | align="left" |{{flagicon|PRT}} [[Miguel Oliveira]] |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 !43 |- !21 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret !34 |- !22 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pol Espargaró]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |10 | !29 |- ! rowspan="3" |23 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Takaaki Nakagami]] | rowspan="3" |[[Honda]] |Honda HRC Test Team | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |6 | | | | | | | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | ! rowspan="3" |10 |- |Honda HRC Castrol | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | |- |Idemitsu Honda LCR | | | | | | | | | | | | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | | | | | | | |- !24 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#cfcfff" |20 | bgcolor="#ffffff" |DNS | bgcolor="#dfffdf" |15 | | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | !8 |- ! rowspan="2" |25 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernández]] | rowspan="2" |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |8 |- |Yamaha Factory Racing | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | bgcolor="#cfcfff" |18 | | | | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | bgcolor="#cfcfff" |18 | | bgcolor="#cfcfff" |16 |- !26 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]] |[[Honda]] |Idemitsu Honda LCR | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 !7 |- !27 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 !2 |- ! rowspan="2" |28 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Aleix Espargaró]] | rowspan="2" |[[Honda]] |Honda HRC Test Team | | | | | bgcolor="#cfcfff" |17 | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |17 | | | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret ! rowspan="2" |0 |- |Honda HRC Castrol | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | |- !29 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | | | | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |17 | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" ! valign="middle" |Koht ! valign="middle" |Võistkond ! valign="middle" |Sõitja nr. !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} ! valign="middle" |Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |1 | rowspan="4" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 ! rowspan="4" |835 |- |51 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |17 | | |- |63 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret |- |93 | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |54 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 ! rowspan="2" |681 |- |73 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>1</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |21 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' ! rowspan="2" |493 |- |49 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] |33 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' ! rowspan="2" |462 |- |37 | bgcolor="#cfcfff" |19'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |5 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |1 | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret ! rowspan="3" |395 |- |32 | bgcolor="#cfcfff" |20 | bgcolor="#ffffff" |DNS | bgcolor="#dfffdf" |15 | | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | |- |72 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 4 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 5</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |6 | rowspan="2" align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] |20 | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>P</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | nowrap="" bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' ! rowspan="2" |269 |- |42 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |14 |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |7 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] |25 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret |DNS | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4 F</sup>''' ! rowspan="2" |261 |- |79 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | style="background:black; color:white;" |DSQ | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffffff" |DNS'''<sup>9</sup>''' | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |8 | rowspan="4" align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda HRC Castrol]] |10 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |7 ! rowspan="4" |238 |- |30 | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | |- |36 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 |- |41 | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |9 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |12 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#cfcfff" |18'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret ! rowspan="3" |213 |- |23 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#ffffff" |WD | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 |- |44 | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |10 | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |10 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|MON}} [[LCR Team|LCR Honda]] |5 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 ! rowspan="3" |155 |- |30 | | | | | | | | | | | | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | | | | | | | |- |35 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |11 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] |7 | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |125 |- |43 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |9 |- |88 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! valign="middle" |Koht ! valign="middle" |Võistkond ! valign="middle" |Sõitja nr. !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} ! valign="middle" |Pnt |} === Tootjaite üldarvestus === Iga tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} ! valign="middle" |Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' !768 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |10'''<sup>6</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4</sup>''' !418 |- !3 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#FFDF9F" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |10'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFDF9F" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' !372 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |7 !285 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |5'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |9'''<sup>7</sup>''' !247 |- !Koht !Tootja !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} ! valign="middle" |Pnt |} == Viited == 7jy70gomasghuqayb60swkybdgdtgde Bulbbul 0 716908 7217849 7173713 2026-08-19T10:40:14Z Kuriuss 38125 7217849 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Infokast film | pealkiri = Bulbbul | originaalpealkiri = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = | režissöör = [[Anvita Dutt]] | stsenarist = [[Anvita Dutt]] | jutustaja = | peaosades = [[Triptii Dimri]] | helilooja = [[Amit Trivedi]] | operaator = | monteerija = | kunstnik = | toimetaja = | produtsent = [[Anushka Sharma]] jt | filmistuudio = | tootja = | levitaja = [[Netflix]] | aasta = 2020 | esilinastus = | kestus = | riik = {{pisilipp|India}} | keel = [[Hindi keel|hindi]] | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | efis_id = | filmiveebi_id = }} '''"Bulbbul"''' on 2020. aasta [[India]] [[õudusfilm]].<ref>{{cite web|url=https://www.bbfc.co.uk/release/bulbbul-q29sbgvjdglvbjpwwc00otc5otq|title=Bulbbul|website=[[British Board of Film Classification]]}}</ref> Selle kirjutas ja lavastas [[Anvita Dutt]].<ref>{{cite news|url=https://www.hindustantimes.com/bollywood/bulbbul-trailer-anushka-sharma-s-netflix-original-is-a-scary-affair-watch/story-JO18eARgaW7xGcN4PhQk4J.html|title=Bulbbul trailer: Anushka Sharma's Netflix original is a scary affair, watch|work=Hindustan Times|date=19 June 2020|access-date=19 June 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://gadgets.ndtv.com/entertainment/news/bulbul-netflix-trailer-bulbbul-film-movie-anushka-sharma-2248788|title=Watch the Trailer for Bulbbul, Out Next Week on Netflix|website=NDTV Gadgets 360|date=19 June 2020}}</ref> Üks produtsentidest oli [[Anushka Sharma]] ning peaosas astus üles [[Triptii Dimri]].<ref>{{Cite web|url = https://www.mid-day.com/articles/theres-lots-in-a-name-karnesh-ssharma-is-making-sure-his-name-adds-up-to-a-success-number/22862210|title = Karnesh Ssharma is making sure his name adds up to a success number|date = 27 June 2020|access-date = 2026-06-15|archive-date = 2020-10-18|archive-url = https://web.archive.org/web/20201018013854/https://www.mid-day.com/articles/theres-lots-in-a-name-karnesh-ssharma-is-making-sure-his-name-adds-up-to-a-success-number/22862210|url-status = dead}}</ref> Kõrvalosi täitsid [[Avinash Tiwary]], [[Paoli Dam]], [[Rahul Bose]] ja [[Parambrata Chatterjee]]. Kriitikud kiitsid eriti Tripti Dimrit.<ref>{{Cite web|url=https://www.news18.com/news/movies/bulbbul-trailer-netflixs-new-supernatural-drama-has-an-intriguing-premise-2675933.html|title=Bulbbul Trailer: Netflix's New Supernatural Drama Has An Intriguing Premise|date=27 June 2020|website=News18}}</ref><ref>{{cite news|url=https://indianexpress.com/article/entertainment/web-series/bulbbul-trailer-anushka-sharma-netflix-6466227/|title=Bulbbul trailer: Anushka Sharma presents a spooky tale|work=The Indian Express|date=19 June 2020|access-date=19 June 2020}}</ref> Tegevus toimub 1880. aastate [[Briti Bengal]]is ning räägib lapsena abiellu antud tüdruku teekonnast. "Bulbbul" avaldati [[Netflix]]is 24. juunil 2020.<ref>{{cite news|url=https://www.thequint.com/entertainment/hot-on-web/anushka-sharma-netflix-bulbbul-trailer-haunting-tale-of-child-bride|title=Anushka's 'Bulbbul' Trailer is a Haunting Tale of a Child Bride|publisher=The Quint|date=19 June 2020|access-date=19 June 2020}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.thehindu.com/entertainment/movies/netflix-new-arrivals-bulbbul-feel-the-beat-and-more/article31867420.ece|title=Netflix new arrivals: 'Bulbbul', 'Feel The Beat' and more|first=Gautam|last=Sunder|date=19 June 2020|work=The Hindu}}</ref> ==Sisu== 19. sajandi lõpus pannakse vaevu viieaastane Bulbbul paari jõuka aadliku Indraniliga. Ta sõbruneb Indranili omavanuse venna Satyaga. Bulbbul ja Satya kasvavad koos üles ning räägivad teineteisele muinasjutte nõidadest. 20 aastat hiljem naaseb Satya [[London]]ist, kus ta viis aastat õppis. Vahepeal on tapetud Indranili vaimuhaige kaksikvend Mahendra ning rahvas kahtlustab tapatöös tundmatut nõida. Tema lesk Binodini on kolinud kõrvalhoonesse. Indranil on kodust ära kolinud ning valduste eest hoolitseb nüüd Bulbbul. Velsker Sudip käib tihti Bulbbuli jalgu ravitsemas, kuid Bulbbul ei taha rääkida, mis neil viga on. Veel üks mees tapetakse ning Satya hakkab Sudipi kahtlustama. Samal ajal kuuleb Bulbbul ühelt külapoisilt, kuidas tema ema endalt elu võttis, kuna isa teda pettis. Film kerib ajas tagasi ning näitab, kuidas Binodini oli olnud Indranili ja Bulbbuli suhte peale kade ning vihjas mehele, et Bulbbulil on Satya vastu tunded. Indrail saatis Satya Londonisse, et ta Bulbbulist lahutada. Bulbbul ja Satya olid koos lugu kirjutanud, kuid Satya lahkumisest murtud Bulbbul põletas käsikirjad. Bindonini jutte uskuma jäänud Indranil suutis koldest päästa vaid tiitellehe. Ta nägi lehel Satya ja Bulbbuli nimesid ning muutus muutus armukadedaks ning peksis raevuhoos Bulbbuli jalad katki. Siis vägistas Mahendra voodihaiget Bulbbuli ja lämmatas ta selle käigus kogemata. Need sündmused tekitasid Bulbbulis maagilise reaktsiooni ning varem tagasihoidlikust tüdrukust sai tugev naine. Ta otsustas hakata teisi naisi ebaõigluse vastu võitlemisel aitama. Ta tegi iga kord läbi muutumise, mida saatev punane kuu vihjas jumalanna [[Kālī]] toetusele. Ta tappis mehi, kes kiusasid, mõrvasid või ahistasid tüdrukuid. Selgub, et tema oligi tapmiste taga olnud nõid. Film jätkub olevikus. Satya viib Sudipi [[Kolkata]]sse. Teel tapetakse kutsar (oma naist petnud külamees) ning Satya saab aru, et Sudip ei ole mõrvar. Satya tulistab metsas nähtud naise suunas, kuid Sudip tungib talle kallale, et teda takistada. Rüseluses süütab Satya kogemata metsa ning taipab seejärel, et Bulbbul ongi nõid. Ta on ahastuses, samas kui Bulbbul mattub puu otsas leekidesse. Aasta hiljem naaseb Indrail oma tühja mõisasse. Satya on lahkunud, kuna tunneb end Bulbbuli surmas süüdi, ning ei taha muutuda selliseks nagu tema vennad. Öösel äratab Bulbbul Indranili ning tundub nagu hakkaks ta tedagi tapma. ==Osades== * [[Triptii Dimri]] – Bulbbul Chaudhary, lapsena laulatatud naine, kes võitleb salaja oma külas naistevastase ebaõiglusega * [[Avinash Tiwary]] – Satyajeet Thakur, Indranili noorem vend ja Bulbbuli lapsepõlvesõber * [[Paoli Dam]] – Binodini Chaudhary, Mahendra naine ja Indranili armuke * [[Rahul Bose]] – kahes rollis: ** Thakur Indranil Chaudhary, Bulbuli abikaasa, Mahendra ja Satya vend, Binodini armastatu ** Mahendra Chaudhary, Binodini vaimuhaige mees, Indranili ja Satya vend * [[Parambrata Chatterjee]] – dr Sudip, velsker, kes ravib Bulbbuli jalgu ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2020. aasta filmid]] [[Kategooria:Õudusfilmid]] [[Kategooria:India filmid]] re2nbsjubwpcfuv4m63kq98aws7jrev Apollo G. Bird 0 718589 7217433 7212994 2026-08-18T17:50:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7217433 wikitext text/x-wiki '''Apollo G. Bird''' (koorus aprillis 2020) on [[hallpapagoi]], kellest räägib Tori ja Dalton Masoni veetav [[YouTube|YouTube'i]] kanal "Apollo and Frens". Tema [[Intelligentsus|intelligentsust]] on võrreldud väikelapse omaga ja ta suudab [[Inglise keel|inglise keeles]] vastata paljudele keerulistele küsimustele.<ref name="apollo-tampabay">{{Cite news|url=https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|title=Apollo, St. Petersburg's TikTok famous parrot, speaks for himself|work=Tampa Bay Times|date=June 22, 2022|access-date=August 18, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230819024101/https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|archive-date=August 19, 2023}}</ref> == Elukäik == 2020. aasta detsembris ostsid Tori (sündinud 1998) ja Dalton Mason (sündinud 1999) Apollo [[Florida|Floridas]] [[St. Petersburg|St. Petersburgis]] asuvast lemmikloomakeskusest (Animal House Pet Center) 1700 dollari eest. Eelmine omanik oli ta sinna loovutanud.<ref name="apollo-tampabay" /><ref name="apollo-bloom">{{Cite news|url=https://www.wfla.com/bloom-tampa-bay/a-talking-parrot-is-homeschooled-like-a-child/|title=A Talking Parrot is Homeschooled Like a Child|work=Bloom Tampa Bay|date=September 22, 2022|access-date=August 20, 2023|archive-date=2025-11-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20251102144030/https://www.wfla.com/bloom-tampa-bay/a-talking-parrot-is-homeschooled-like-a-child/|url-status=dead}}</ref> Nad võtsid ta endale eesmärgiga treenida teda [[Irene Pepperbergi]] mudel-rivaal-meetodi (''model/rival technique'') põhjal ja dokumenteerida protsessi oma YouTube'i kanalil "Apollo and Frens". Nad kirjutasid: "Näidates Apollo [[Võime|võimeid]] ja [[Emotsionaalne intelligentsus|emotsionaalset intelligentsust,]] plaanime me seista kõikide papagoide juriidiliste õiguste eest, mis oleksid sarnased [[Koer|koerte]] ja [[Kass|kasside]] omadega."<ref name="ApolloandFrens-Description">{{Cite web|last=ApolloandFrens|url=https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|title=ApolloandFrens Channel Description|publisher=YouTube|date=October 14, 2021|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230622020919/https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|archive-date=June 22, 2023}}</ref> Lisaks on neil kaks 2022. aasta jaanuaris koorunud [[Valgekõht-papagoi|valgekõht-papagoid]], kelle nimed on Soleil ja Ophelia. Nad suudavad kuuldavale tuua mitmesuguseid keerulisi häälitsusi ja teha trikke. [[Fail:Apollo_G_Bird_with_Soleil_and_Ophelia.jpg|pisi|Apollo jagab Kreeka pähklit oma valgekõht-papagoidest "õdede" Soleili ja Opheliaga]] == Õpetamine == Masonid treenivad Apollot Irene Pepperbergi mudel-rivaali meetodi põhjal, mille Pepperberg töötas välja oma Aafrika hallipapagoi Alexi õpetamiseks.<ref name="ApolloandFrens-Description" /> Selle meetodi puhul jälgib õpilane (lind) treenerite vahelist suhtlust. Üks nendest näitab ette soovitud käitumist ja õpilane (lind) näeb teda kui rivaali teise treeneri tähelepanu võitmisel. Treener ja konkurent vahetavad rolle, et õpilane näeks protsessi interaktiivsust. Kui õpilane (inimene või papagoi) vastab eseme kohta käivale küsimusele õigesti, saab ta auhinnaks selle sama eseme, mitte toidupreemia, mida kasutatakse sageli teistes treenimismeetodites. Irene Pepperberg on öelnud, et selline tasustamissüsteem on ülioluline, sest vaid nii suudab õpilane luua otsese seose eseme ja selle tähistamiseks kasutatud sõna vahel. Toidupreemiaid kasutatakse samuti, kuid mõõdukalt. Treenerid teevad mõnikord meelega vigu, et õpilased näeksid valesti tuvastamise tagajärgi. Vea tegemisel saab õpilane riielda ja ese võetakse ära. See meetod aitas Pepperbergil saavutada Alexiga edu seal, kus teistel teadlastel oli papagoidega kahepoolse suhtluse arendamine ebaõnnestunud.<ref name="wise94-96">{{Cite book|last=Wise|first=Steven M.|author-link=Steven M. Wise|year=2002|title=Drawing the Line|url=https://archive.org/details/drawinglinescien0000wise_f7m3|publisher=Perseus Books|location=Cambridge, Massachusetts|isbn=0-7382-0340-8|pages=[https://archive.org/details/drawinglinescien0000wise_f7m3/page/94 94]–96}}</ref><ref name="alex-studies">{{Cite book|last=Pepperberg|first=Irene M.|author-link=Irene Pepperberg|year=2002|title=The Alex Studies: Cognitive and Communicative Abilities of Grey Parrots|url=https://archive.org/details/alexstudiescogni0000pepp|publisher=Harvard University Press|isbn=0-674-00806-5}}</ref> Tema uurimiskeskkonnas oli Alexi õppimisele mitmeid takistusi, näiteks vastuoluline vajadus korduva hindamise järele (statistiliselt oluliste tulemuste saamiseks) ja Alexi vajadus uudsuse järele (et hoida tema huvi üleval).<ref name="alex-studies" /> Masonid on kogunud küll ühise meeskonna [[Eckerd College|Eckerd College`i]] teadlastega, kuid neid huvitab teadusajakirjades tulemuste avaldamisest enam Apollo isiklik areng. Samuti on nad vältinud mõningaid Pepperbergi treeninguga seotud probleeme, kasvatades Apollot oma kodus "nagu inimlast"<ref name="apollo-college">{{Cite news|url=https://www.eckerd.edu/news/blog/eckerd-college-students-tiktok-parrot/|title=Six Eckerd college students join research project on TikTok famous parrot|work=Eckerd College News|date=October 18, 2022|access-date=September 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230207015613/https://www.eckerd.edu/news/blog/eckerd-college-students-tiktok-parrot/|archive-date=February 7, 2023}}</ref> ja valides treeningsuunad vastavalt tema huvidele. Tori ütles ühes intervjuus: "Apollo annab meile teada, mida ta õppida tahab ja mis teda huvitab ning me liigume lihtsalt edasi suunas, mille ta meile ette näitab."<ref name="apollo-fox-news">{{Cite news|url=https://www.fox13news.com/news/viral-speaking-bird-finds-fame-on-tiktok-after-being-surrendered-to-st-pete-pet-shop-as-baby|title=Bird surrendered to St. Pete pet shop finds fame in viral TikTok videos with new owners|work=Fox 13 Tampa Bay|date=July 28, 2022|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230131061305/https://www.fox13news.com/news/viral-speaking-bird-finds-fame-on-tiktok-after-being-surrendered-to-st-pete-pet-shop-as-baby|archive-date=January 31, 2023}}</ref> === Saavutused === Tori ja Dalton kirjeldavad Apollo üldist intellekti sarnasena väikelapse omaga. Ta suudab suhelda täielike või peaaegu täielike ingliskeelsete lausetega ja teab kõigi põhivärvide, mõne materjali ning paljude nimisõnade nimetusi. Apollo oskab vastata küsimustele nagu "mis see on?", "mis värvi?", "millest see tehtud on?" ja "mida ma teen?" (näiteks vee valamine, müts, raamat, kork, klaas, taim, putukas jne) ning tunneb ära hulgaliselt unikaalseid esemeid, sealhulgas Wario ja [[Shrek|Shreki]] plastkujukesed ja Shreki teemalise Crocsi jalatsi, mida kutsutakse naljatades "shrock`iks", kuna see tuleneb nime Shrek valest hääldusest, mille eest ta teenib toidupreemia (näiteks [[Pistaatsiapähkel|pistaatsiapähkli]], mida ta ise kutsub nimega "pistache").<ref name="apollo-tampabay" /><ref name="apollo-bloom" /><ref name="ApolloandFrens-Description" /> 18. detsembril 2023 kinnitati Apollo saavutus [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordina]] kategoorias "Kõige rohkem papagoi poolt kolme minuti jooksul tuvastatud esemeid", kui tal õnnestus õigesti ära tunda 12 eset. Rekord kanti ametlikult raamatusse 2024. aasta augustis.<ref>{{Cite web|url=https://www.guinnessworldrecords.com/news/2024/8/meet-apollo-the-record-breaking-tiktok-parrot-with-the-intelligence-of-a-human-toddler|title=Meet Apollo: the record-breaking TikTok parrot with the intelligence of a human toddler|website=Guinness World Records|date=August 7, 2024|access-date=August 7, 2024}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Linnud]] f6h5m0h28nxtvgqhjawyx3gz31btua3 Sikhide Riik 0 719166 7217846 7198585 2026-08-19T10:36:16Z Kuriuss 38125 7217846 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Sikhide Riik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 1799 |lõppaasta = 1849 |lipp = Flag of the Sikh Empire.png |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = The Sikh Empire according to contemporary maps and sources 1842~.png |valitsusvorm = [[föderaalne monarhia]] |osa = |riigipea = Maharaadža |riigipea-nimi = [[Ranjit Singh]] <br/> (esimene, 1801–1839) <br/> [[Duleep Singh]] <br/> (viimane, 1843–1849) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Gujranwala]] <br/> (1799–1802) <br/> [[Lahore]] <br/> (1802–1849) |pealinn-nimetus = |religioon = [[Sikhism]] (ametlik) <br/> [[islam]] (80%) <br/> [[hinduism]] (10%) |pindala = 520000 |pindala-aasta = 1839 |rahvaarv = 12000000 |rahvaarv-aasta = 1800 |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Pärsia keel|pärsia]] |peamised-keeled = [[Pandžabi keel|pandžabi]] <br/> [[Kangri keel|kangri]] <br/> [[Dogri keel|dogri]] <br/> [[Puštu keel|puštu]] <br/> [[Kašmiiri keel|kašmiiri]] |rahaühik = |deviis = "ਅਕਾਲ ਸਹਾਇ" <br/> "[[Sat Sri Akaal|Akaal Sahaai]]" <br/> ("Jumala õnnistusega") |hümn = "ਦੇਗ ਤੇਗ ਫ਼ਤਿਹ" <br/> "[[Deg Tegh Fateh]]" <br/> ("Võit armule ja relvadele") |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Sikhi Konföderatsioon]] <br/> [[Durrani Riik]] <br/> [[Kangra Riik]] <br/> [[Jaswan|Jaswani Riik]] <br/> [[Guleri Riik]] <br/> [[Nurpuri Kuningriik]] <br/> [[Datarpuri Riik]] <br/> [[Ladakhi Namgyali dünastia|Ladakhi Namgyali Riik]] |järgnes = {{flagicon image|British Raj Red Ensign.svg}} [[Briti India]] <br/> ([[Briti impeerium]]) <br/> {{flagicon image|Flag of the Maharaja of Jammu and Kashmir (1846-1936).svg}} [[Jammu ja Kashmiri Vürstiriik]] }} '''Sikhide Riik''' oli [[riik]] [[Aasia]]s 18.–19. sajandil.<ref>{{Cite book |last=Hunter |first=William Wilson |url=http://archive.org/details/indianempireitsp00huntrich |title=The Indian empire : its peoples, history, and products |date=1886 |publisher=London : Trübner & co. |others=University of California Libraries |pages=410}}</ref><ref name=Duggal>{{cite book |author=Duggal |first=K. S. |url=http://www.exoticindiaart.com/book/details/IDE822/ |title=Ranjit Singh: A Secular Sikh Sovereign |publisher=Abhinav Publication |isbn=978-8170-17244-4 |edition= |access-date= |year=1989 |archive-url= |archive-date= |url-status=}}</ref><ref>{{Cite book |last=Griffin |first=Lepel Henry |url=http://archive.org/details/ranjitsinghsikh00grif |title=Ranjit Síngh and the Sikh barrier between our growing empire and Central Asia; |date=1905 |publisher=Oxford : Clarendon press |others=University of California Libraries |pages=1}}</ref> See tekkis 1799. aastal, kui [[Ranjit Singh]] [[Lahore]]'i vallutas, ning kestis 1849. aastani, kui see [[Briti Ida-India Kompanii]]lt [[Teine Inglise-Sikhi sõda|teises Inglise-Sikhi sõjas]] lüüa sai. 19. sajandi keskpaigas koosnes riik 8 provintsist, mis ulatusid põhjas [[Gilgit]]i ja [[Tiibet]]ini, lõunas [[Thar]]i kõrbeni, läänes [[Khyberi kuru]]ni ja idas [[Sutlej]] jõeni.<ref>{{Cite book|last=Singh|first=Khushwant|title= History of the Sikhs|publisher=Oxford University Press|isbn= 978-0195673081 |page=viii|date=2004}}</ref> Sikhide Riik oli religioosselt mitmekesine ning 12-miljonilise elanikkonnaga 1800. aastal maailma suuruselt 12. riik. 1799. aastal vallutas [[Sukerchakia Misl]]i valitseja Ranjit Singh Lahore'i ning [[Durrani riik|Durrani]] kuningas [[Zaman Shah Durrani]] tunnustas tema võimu seal. Ta krooniti [[Guru Nanak]]i järeltulija poolt 1801. aastal. Ta laiendas oma võimu kiiresti, 1813. aastaks oli ta enda alla võtnud kogu [[Pandžab]]i ning hakkas sealt [[Afgaani-Sikhi sõjad|afgaane välja tõrjuma]]. Afgaanide mõjuvõim [[Indus]]est idas lõppes [[Multani piiramine (1818)|Multani langemisega]] 1818. aastal. Järgnevatel kümnenditel kaotasid Durrani afgaanid Sikhidele ka [[Kashmir]]i ja [[Peshawar]]i. 1840. aastaks oli [[Gulab Singh]] Sikhide võimu alla toonud ka [[Ladakh]]i ja [[Baltistan]]i. Ranjit Singh suri 1839. aastal ning sellele järgnes Briti Ida-India Kompanii jõudsam pealetung. Kümme aastat hiljem sai Sikhide Riik brittidelt lõplikult lüüa. ==Vaata ka== * [[Pandžabi ajalugu]] * [[Pakistani ajalugu]] * [[India ajalugu]] * [[Kapurthala Riik]] * [[Suurmogulite riik]] * [[Sikh Khalsa armee]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * {{cite book |last1=Chaurasia |first1=R. S. |year=2004 |url=https://books.google.com/books?id=D_v3Y7hns8QC |title=History of the Marathas |publisher=Atlantic Publishers & Dist |isbn=978-8126903948 |accessdate=26 May 2012}} * {{cite book |first=Hari Ram |last= Gupta|author-link=Hari Ram Gupta|url=https://archive.org/details/HistoryOfTheSikhsVol.VTheSikhLionOfLahoremaharajaRanjitSingh/page/n342/mode/2up?q=Sansar |title=The Sikh Lion of Lahore (Maharaja Ranjit Singh, 1799–1839) |date=1991 |publisher=Munshiram Manoharlal |isbn=978-8-121-50515-4 |series=History Of The Sikhs |volume=V |pages=}} * {{citation |last = Heath |first = Ian |title = The Sikh Army 1799–1849 |publisher = Osprey Publishing (UK) |year=2005 |isbn = 1-84176-777-8 }} * {{citation |title=Sikhism |series=Religions of the World |last=Kalsi |first=Sewa Singh |year=2005 |publisher=Chelsea House Publications |isbn=978-0-7910-8098-6 |url=https://archive.org/details/sikhismreligions00sewa |url-access=registration}} * {{citation |title = A history of modern India, 1480–1950 |last=Markovits |first=Claude |year=2004 |publisher=Anthem Press |location=London |isbn = 978-1-84331-152-2 }} * {{citation |title = Holy people of the world: a cross-cultural encyclopedia, Volume 3 |last=Jestice |first=Phyllis G. |year=2004 |publisher=ABC-CLIO |isbn = 978-1-57607-355-1 |url = https://books.google.com/books?id=H5cQH17-HnMC&q=guru+har+gobind+jahangir&pg=PA345 }} * {{citation |title = Guru Tegh Bahadur |last=Johar |first=Surinder Singh |year=1975 |publisher=University of Wisconsin–Madison Center for South Asian Studies |isbn = 81-7017-030-3 |url = https://books.google.com/books?id=dFomYOVXsAkC&q=tegh+bahadur+martyrdom&pg=PA192 }} * {{citation |title = Federalism, Nationalism and Development: India and the Punjab Economy |last=Singh |first=Pritam |year=2008 |publisher=[[Routledge]] |isbn = 978-0-415-45666-1 |pages=25–26 |url = https://books.google.com/books?id=mQLDcjhNoJwC&q=dal+khalsa+banda+bahadur&pg=PA26 }} * {{citation |title = Sikhism: A Very Short Introduction |last=Nesbitt |first=Eleanor |year=2005 |publisher=Oxford University Press, US |isbn=978-0-19-280601-7 |page=61}} *{{cite book |last1=Waheeduddin |first1=Fakir Syed |title=The Real Ranjit Singh |date=1981 |publisher=Punjabi University |location=Patiala, Punjab, India |isbn=978-8173807787 |edition=|url=http://www.panjabdigilib.org/webuser/searches/displayPage.jsp?ID=36718&page=1&CategoryID=1&Searched= |access-date=14 May 2019}} * {{cite book |last1=Grewal |first1=J. S. |title=The Sikhs of the Punjab |series=The New Cambridge History of India |volume=II.3 |year=1998 |publisher=Cambridge University Press |location=Cambridge |isbn=978-1316025338 |pages= |edition=Revised |url=https://archive.org/details/sikhsofpunjab0000grew |access-date=16 April 2020 |author1-link=J. S. Grewal}} * ''Volume 2: Evolution of Sikh Confederacies (1708–1769)'', By Hari Ram Gupta. (Munshiram Manoharlal Publishers. 1999, {{ISBN|81-215-0540-2}}, 383 pages, illustrated) * ''The Sikh Army (1799–1849) (Men-at-arms)'', By Ian Heath. (2005, {{ISBN|1-84176-777-8}}) * ''The Heritage of the Sikhs By Harbans Singh''. (1994, {{ISBN|81-7304-064-8}}). * ''Sikh Domination of the Mughal Empire''. (2000, 2nd ed. {{ISBN|81-215-0213-6}}) * ''The Sikh Commonwealth or Rise and Fall of Sikh Misls'', by Hari Ram Gupta (Munshirm Manoharlal Pub Pvt Ltd, 2001, revised ed. {{ISBN|81-215-0165-2}}) * ''Maharaja Ranjit Singh, Lord of the Five Rivers'', By Jean-Marie Lafont. (Oxford University Press. 2002, {{ISBN|0-19-566111-7}}) * ''History of Panjab'', By L. M. Joshi and Fauja Singh * ''Maharaja Ranjit Singh and his Times'', By Bhagat Singh. (Sehgal Publishers Service. 1990, {{ISBN|81-85477-01-9}}) * ''Ranjit Singh – monarch mystique'', By V. Nalwa. (Hari Singh Nalwa Foundation Trust. 2022, {{ISBN|978-81-910526-1-9}}) {{Impeeriumid}} [[Kategooria:Aasia uusaja riigid]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:19. sajand Hiinas]] [[Kategooria:Hiina ajaloolised riigid]] bcftuqvercyusgshxj7lj5rjh7drfdv Raadi Põhikool 0 719784 7217474 7210887 2026-08-18T19:14:59Z Xx.i.dontknow 230417 7217474 wikitext text/x-wiki Raadi Põhikool on üldhariduskool [[Tartu vald|Tartu vallas]], [[Raadi alev|Raadil]]. Kool alustas õppetööd 1. september 2025. Kool tegutseb Keskuse tee 11. {{Kool | nimi = Raadi Põhikool | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1. september 2025 | tüüp = munitsipaalkool (lasteaed-põhikool) | direktor = Terje Hallik | asukoht = Raadi alev, Tartu vald, Tartu maakond | aadress = Keskuse tee 11, Raadi alev, 60534 | koduleht = https://raadi.edu.ee/ }} == Viited == {{viited}} [[Katkooria:Tartu valla koolid]] [[Kategooria:Eesti põhikoolid]] [[Kategooria:Asutatud 2025]] Raadi Põhikooli direktor on '''Terje Hallik.''' e7z76ocu1qea11stx9ba9048f4czd41 7217477 7217474 2026-08-18T19:16:28Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217477 wikitext text/x-wiki Raadi Põhikool on üldhariduskool [[Tartu vald|Tartu vallas]], [[Raadi alev|Raadil]]. Kool alustas õppetööd 1. september 2025. Kool tegutseb Keskuse tee 11. {{Kool | nimi = Raadi Põhikool | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1. september 2025 | tüüp = munitsipaalkool (lasteaed-põhikool) | direktor = Terje Hallik | asukoht = Raadi alev, Tartu vald, Tartu maakond | aadress = Keskuse tee 11, Raadi alev, 60534 | koduleht = https://raadi.edu.ee/ }} [[Raadi Põhikool|Raadi Põhikooli]] direktor on [[Terje Hallik]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti põhikoolid]] [[Kategooria:Asutatud 2025]] 1ja6dxzzvj2a2o9twee3qn8v7cx7urq Pöögipuravik 0 719925 7217480 7213821 2026-08-18T19:18:59Z Svencapoeira 67038 7217480 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pöögipuravik | pilt = Pöögipuravik.jpg | pildi_seletus = Pöögipuravik ''Leccinellum pseudoscabrum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = ''[[Leccinellum]]'' | liik = '''Pöögipuravik''' ''Leccinellum pseudoscabrum'' }} '''Pöögipuravik''' (''Leccinellum pseudoscabrum'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi [[puravikulised|puravikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kasvab tihti koos [[sarapuu]]ga. ==Välislingid== * {{elurikkus|1194014}} [[Kategooria:Puravikulised]] e3dun337xwkygxz4guv6w7jzbn9mhid Kasutaja:Żółwik22/brudnopis do podziału administracyjnego estoni z 2017 w poslkiej wikipedi do odchaczania wykonanych szablonow 2 720062 7217420 7216927 2026-08-18T17:21:03Z Żółwik22 190309 . 7217420 wikitext text/x-wiki == Omavalitsusüksused == [[Pilt:Estonia municipalities.png|pisi|Eesti omavalitsusüksused pärast [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]]]] Eestis on 78 [[omavalitsusüksus]]t, mis jagunevad 15 [[Eesti linnad|linnaks]] ja 63 [[Eesti valdade loend|vallaks]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|Pealkiri=Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190321092132/https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|url-olek=ei tööta}}</ref> {| style="width:60em" |-valign="top" | ; [[Harju maakond]] *[[Anija vald]] *[[Harku vald]] *[[Jõelähtme vald]] *[[Keila|Keila linn]] *[[Kiili vald]] *[[Kose vald]] *[[Kuusalu vald]] *[[Loksa|Loksa linn]] *[[Lääne-Harju vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Maardu|Maardu linn]] *[[Raasiku vald]] *[[Rae vald]] *[[Saku vald]] *[[Saue vald]] *[[Tallinn|Tallinna linn]] *[[Viimsi vald]] | ; [[Hiiu maakond]] *[[Hiiumaa vald]] ; [[Ida-Viru maakond]] *[[Alutaguse vald]] *[[Jõhvi vald]] *[[Kohtla-Järve|Kohtla-Järve linn]] *[[Lüganuse vald]] *[[Narva|Narva linn]] *[[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] *[[Sillamäe|Sillamäe linn]] ; [[Jõgeva maakond]] *[[Jõgeva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Mustvee vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Põltsamaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 23:01 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 18. august 2026, kell 20:20 (EEST) | ; [[Järva maakond]] *[[Järva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]] *[[Türi vald]] ; [[Lääne maakond]] *[[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] *[[Lääne-Nigula vald]] *[[Vormsi vald]] ; [[Lääne-Viru maakond]] *[[Haljala vald]] *[[Kadrina vald]] *[[Rakvere|Rakvere linn]] *[[Rakvere vald]] *[[Tapa vald]] *[[Vinni vald]] *[[Viru-Nigula vald]] *[[Väike-Maarja vald]] | ; [[Põlva maakond]] *[[Kanepi vald]] *[[Põlva vald]] *[[Räpina vald]] ; [[Pärnu maakond]] *[[Häädemeeste vald]] *[[Kihnu vald]] *[[Lääneranna vald]] *[[Põhja-Pärnumaa vald]] *[[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] * [[Saarde vald]] *[[Tori vald]] ; [[Rapla maakond]] *[[Kehtna vald]] *[[Kohila vald]] *[[Märjamaa vald]] *[[Rapla vald]] | ; [[Saare maakond]] *[[Saaremaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Muhu vald]] *[[Ruhnu vald]] ; [[Tartu maakond]] *[[Elva vald]] *[[Kambja vald]] *[[Kastre vald]] *[[Luunja vald]] *[[Nõo vald]] *[[Peipsiääre vald]] *[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] *[[Tartu vald]] ; [[Valga maakond]] *[[Otepää vald]] *[[Tõrva vald]] *[[Valga vald]] | ; [[Viljandi maakond]] *[[Mulgi vald]] *[[Põhja-Sakala vald]] *[[Viljandi|Viljandi linn]] *[[Viljandi vald]] ; [[Võru maakond]] *[[Antsla vald]] *[[Rõuge vald]] *[[Setomaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Võru|Võru linn]] *[[Võru vald]] |} Enne [[2017. aasta haldusreform]]i oli Eestis 213 [[omavalitsusüksus]]t. 2025. aastal ühinesid [[Toila vald|Toila]] ja [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi vald]]. gl4xjdkl2p32an1pw37dirkdqpdrjd1 7217662 7217420 2026-08-19T06:12:34Z Żółwik22 190309 . 7217662 wikitext text/x-wiki == Omavalitsusüksused == [[Pilt:Estonia municipalities.png|pisi|Eesti omavalitsusüksused pärast [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]]]] Eestis on 78 [[omavalitsusüksus]]t, mis jagunevad 15 [[Eesti linnad|linnaks]] ja 63 [[Eesti valdade loend|vallaks]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|Pealkiri=Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190321092132/https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|url-olek=ei tööta}}</ref> {| style="width:60em" |-valign="top" | ; [[Harju maakond]] *[[Anija vald]] *[[Harku vald]] *[[Jõelähtme vald]] *[[Keila|Keila linn]] *[[Kiili vald]] *[[Kose vald]] *[[Kuusalu vald]] *[[Loksa|Loksa linn]] *[[Lääne-Harju vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Maardu|Maardu linn]] *[[Raasiku vald]] *[[Rae vald]] *[[Saku vald]] *[[Saue vald]] *[[Tallinn|Tallinna linn]] *[[Viimsi vald]] | ; [[Hiiu maakond]] *[[Hiiumaa vald]] ; [[Ida-Viru maakond]] *[[Alutaguse vald]] *[[Jõhvi vald]] *[[Kohtla-Järve|Kohtla-Järve linn]] *[[Lüganuse vald]] *[[Narva|Narva linn]] *[[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] *[[Sillamäe|Sillamäe linn]] ; [[Jõgeva maakond]] *[[Jõgeva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Mustvee vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Põltsamaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 23:01 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 18. august 2026, kell 20:20 (EEST) | ; [[Järva maakond]] *[[Järva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]] *[[Türi vald]] ; [[Lääne maakond]] *[[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] *[[Lääne-Nigula vald]] *[[Vormsi vald]] ; [[Lääne-Viru maakond]] *[[Haljala vald]] *[[Kadrina vald]] *[[Rakvere|Rakvere linn]] *[[Rakvere vald]] *[[Tapa vald]] *[[Vinni vald]] *[[Viru-Nigula vald]] *[[Väike-Maarja vald]] | ; [[Põlva maakond]] *[[Kanepi vald]] *[[Põlva vald]] *[[Räpina vald]] ; [[Pärnu maakond]] *[[Häädemeeste vald]] *[[Kihnu vald]] *[[Lääneranna vald]] *[[Põhja-Pärnumaa vald]] *[[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] * [[Saarde vald]] *[[Tori vald]] ; [[Rapla maakond]] *[[Kehtna vald]] *[[Kohila vald]] *[[Märjamaa vald]] *[[Rapla vald]] | ; [[Saare maakond]] *[[Saaremaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Muhu vald]] *[[Ruhnu vald]] ; [[Tartu maakond]] *[[Elva vald]] *[[Kambja vald]] *[[Kastre vald]] *[[Luunja vald]] *[[Nõo vald]] *[[Peipsiääre vald]] *[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] *[[Tartu vald]] ; [[Valga maakond]] *[[Otepää vald]] *[[Tõrva vald]] *[[Valga vald]] | ; [[Viljandi maakond]] *[[Mulgi vald]] *[[Põhja-Sakala vald]] *[[Viljandi|Viljandi linn]] *[[Viljandi vald]] ; [[Võru maakond]] *[[Antsla vald]] *[[Rõuge vald]] *[[Setomaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Võru|Võru linn]] *[[Võru vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:12 (EEST) |} Enne [[2017. aasta haldusreform]]i oli Eestis 213 [[omavalitsusüksus]]t. 2025. aastal ühinesid [[Toila vald|Toila]] ja [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi vald]]. 8dp9jxkh05drcj1w8ohyfsi8hpyc8qk 7217665 7217662 2026-08-19T06:19:13Z Żółwik22 190309 . 7217665 wikitext text/x-wiki == Omavalitsusüksused == [[Pilt:Estonia municipalities.png|pisi|Eesti omavalitsusüksused pärast [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]]]] Eestis on 78 [[omavalitsusüksus]]t, mis jagunevad 15 [[Eesti linnad|linnaks]] ja 63 [[Eesti valdade loend|vallaks]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|Pealkiri=Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190321092132/https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|url-olek=ei tööta}}</ref> {| style="width:60em" |-valign="top" | ; [[Harju maakond]] *[[Anija vald]] *[[Harku vald]] *[[Jõelähtme vald]] *[[Keila|Keila linn]] *[[Kiili vald]] *[[Kose vald]] *[[Kuusalu vald]] *[[Loksa|Loksa linn]] *[[Lääne-Harju vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Maardu|Maardu linn]] *[[Raasiku vald]] *[[Rae vald]] *[[Saku vald]] *[[Saue vald]] *[[Tallinn|Tallinna linn]] *[[Viimsi vald]] | ; [[Hiiu maakond]] *[[Hiiumaa vald]] ; [[Ida-Viru maakond]] *[[Alutaguse vald]] *[[Jõhvi vald]] *[[Kohtla-Järve|Kohtla-Järve linn]] *[[Lüganuse vald]] *[[Narva|Narva linn]] *[[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] *[[Sillamäe|Sillamäe linn]] ; [[Jõgeva maakond]] *[[Jõgeva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Mustvee vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Põltsamaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 23:01 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 18. august 2026, kell 20:20 (EEST) | ; [[Järva maakond]] *[[Järva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]] *[[Türi vald]] ; [[Lääne maakond]] *[[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] *[[Lääne-Nigula vald]] *[[Vormsi vald]] ; [[Lääne-Viru maakond]] *[[Haljala vald]] *[[Kadrina vald]] *[[Rakvere|Rakvere linn]] *[[Rakvere vald]] *[[Tapa vald]] *[[Vinni vald]] *[[Viru-Nigula vald]] *[[Väike-Maarja vald]] | ; [[Põlva maakond]] *[[Kanepi vald]] *[[Põlva vald]] *[[Räpina vald]] ; [[Pärnu maakond]] *[[Häädemeeste vald]] *[[Kihnu vald]] *[[Lääneranna vald]] *[[Põhja-Pärnumaa vald]] *[[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] * [[Saarde vald]] *[[Tori vald]] ; [[Rapla maakond]] *[[Kehtna vald]] *[[Kohila vald]] *[[Märjamaa vald]] *[[Rapla vald]] | ; [[Saare maakond]] *[[Saaremaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Muhu vald]] *[[Ruhnu vald]] ; [[Tartu maakond]] *[[Elva vald]] *[[Kambja vald]] *[[Kastre vald]] *[[Luunja vald]] *[[Nõo vald]] *[[Peipsiääre vald]] *[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] *[[Tartu vald]] ; [[Valga maakond]] *[[Otepää vald]] *[[Tõrva vald]] *[[Valga vald]] | ; [[Viljandi maakond]] *[[Mulgi vald]] *[[Põhja-Sakala vald]] *[[Viljandi|Viljandi linn]] *[[Viljandi vald]] ; [[Võru maakond]] *[[Antsla vald]] *[[Rõuge vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:19 (EEST) *[[Setomaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Võru|Võru linn]] *[[Võru vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:12 (EEST) |} Enne [[2017. aasta haldusreform]]i oli Eestis 213 [[omavalitsusüksus]]t. 2025. aastal ühinesid [[Toila vald|Toila]] ja [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi vald]]. je2edjo7ge45lt0y5cl20whewkh15zx 7217667 7217665 2026-08-19T06:23:40Z Żółwik22 190309 . 7217667 wikitext text/x-wiki == Omavalitsusüksused == [[Pilt:Estonia municipalities.png|pisi|Eesti omavalitsusüksused pärast [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]]]] Eestis on 78 [[omavalitsusüksus]]t, mis jagunevad 15 [[Eesti linnad|linnaks]] ja 63 [[Eesti valdade loend|vallaks]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|Pealkiri=Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190321092132/https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|url-olek=ei tööta}}</ref> {| style="width:60em" |-valign="top" | ; [[Harju maakond]] *[[Anija vald]] *[[Harku vald]] *[[Jõelähtme vald]] *[[Keila|Keila linn]] *[[Kiili vald]] *[[Kose vald]] *[[Kuusalu vald]] *[[Loksa|Loksa linn]] *[[Lääne-Harju vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Maardu|Maardu linn]] *[[Raasiku vald]] *[[Rae vald]] *[[Saku vald]] *[[Saue vald]] *[[Tallinn|Tallinna linn]] *[[Viimsi vald]] | ; [[Hiiu maakond]] *[[Hiiumaa vald]] ; [[Ida-Viru maakond]] *[[Alutaguse vald]] *[[Jõhvi vald]] *[[Kohtla-Järve|Kohtla-Järve linn]] *[[Lüganuse vald]] *[[Narva|Narva linn]] *[[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] *[[Sillamäe|Sillamäe linn]] ; [[Jõgeva maakond]] *[[Jõgeva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Mustvee vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Põltsamaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 23:01 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 18. august 2026, kell 20:20 (EEST) | ; [[Järva maakond]] *[[Järva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]] *[[Türi vald]] ; [[Lääne maakond]] *[[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] *[[Lääne-Nigula vald]] *[[Vormsi vald]] ; [[Lääne-Viru maakond]] *[[Haljala vald]] *[[Kadrina vald]] *[[Rakvere|Rakvere linn]] *[[Rakvere vald]] *[[Tapa vald]] *[[Vinni vald]] *[[Viru-Nigula vald]] *[[Väike-Maarja vald]] | ; [[Põlva maakond]] *[[Kanepi vald]] *[[Põlva vald]] *[[Räpina vald]] ; [[Pärnu maakond]] *[[Häädemeeste vald]] *[[Kihnu vald]] *[[Lääneranna vald]] *[[Põhja-Pärnumaa vald]] *[[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] * [[Saarde vald]] *[[Tori vald]] ; [[Rapla maakond]] *[[Kehtna vald]] *[[Kohila vald]] *[[Märjamaa vald]] *[[Rapla vald]] | ; [[Saare maakond]] *[[Saaremaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Muhu vald]] *[[Ruhnu vald]] ; [[Tartu maakond]] *[[Elva vald]] *[[Kambja vald]] *[[Kastre vald]] *[[Luunja vald]] *[[Nõo vald]] *[[Peipsiääre vald]] *[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] *[[Tartu vald]] ; [[Valga maakond]] *[[Otepää vald]] *[[Tõrva vald]] *[[Valga vald]] | ; [[Viljandi maakond]] *[[Mulgi vald]] *[[Põhja-Sakala vald]] *[[Viljandi|Viljandi linn]] *[[Viljandi vald]] ; [[Võru maakond]] *[[Antsla vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:23 (EEST) *[[Rõuge vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:19 (EEST) *[[Setomaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Võru|Võru linn]] *[[Võru vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:12 (EEST) |} Enne [[2017. aasta haldusreform]]i oli Eestis 213 [[omavalitsusüksus]]t. 2025. aastal ühinesid [[Toila vald|Toila]] ja [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi vald]]. 3jqgqemwxreie6m9j71r99edro1f6v6 7217669 7217667 2026-08-19T06:27:01Z Żółwik22 190309 . 7217669 wikitext text/x-wiki == Omavalitsusüksused == [[Pilt:Estonia municipalities.png|pisi|Eesti omavalitsusüksused pärast [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]]]] Eestis on 78 [[omavalitsusüksus]]t, mis jagunevad 15 [[Eesti linnad|linnaks]] ja 63 [[Eesti valdade loend|vallaks]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|Pealkiri=Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190321092132/https://haldusreform.fin.ee/2018/06/linn-kui-haldusuksus-ja-kui-asustusuksus/|url-olek=ei tööta}}</ref> {| style="width:60em" |-valign="top" | ; [[Harju maakond]] *[[Anija vald]] *[[Harku vald]] *[[Jõelähtme vald]] *[[Keila|Keila linn]] *[[Kiili vald]] *[[Kose vald]] *[[Kuusalu vald]] *[[Loksa|Loksa linn]] *[[Lääne-Harju vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Maardu|Maardu linn]] *[[Raasiku vald]] *[[Rae vald]] *[[Saku vald]] *[[Saue vald]] *[[Tallinn|Tallinna linn]] *[[Viimsi vald]] | ; [[Hiiu maakond]] *[[Hiiumaa vald]] ; [[Ida-Viru maakond]] *[[Alutaguse vald]] *[[Jõhvi vald]] *[[Kohtla-Järve|Kohtla-Järve linn]] *[[Lüganuse vald]] *[[Narva|Narva linn]] *[[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] *[[Sillamäe|Sillamäe linn]] ; [[Jõgeva maakond]] *[[Jõgeva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Mustvee vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Põltsamaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 23:01 (EEST) [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 18. august 2026, kell 20:20 (EEST) | ; [[Järva maakond]] *[[Järva vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]] *[[Türi vald]] ; [[Lääne maakond]] *[[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] *[[Lääne-Nigula vald]] *[[Vormsi vald]] ; [[Lääne-Viru maakond]] *[[Haljala vald]] *[[Kadrina vald]] *[[Rakvere|Rakvere linn]] *[[Rakvere vald]] *[[Tapa vald]] *[[Vinni vald]] *[[Viru-Nigula vald]] *[[Väike-Maarja vald]] | ; [[Põlva maakond]] *[[Kanepi vald]] *[[Põlva vald]] *[[Räpina vald]] ; [[Pärnu maakond]] *[[Häädemeeste vald]] *[[Kihnu vald]] *[[Lääneranna vald]] *[[Põhja-Pärnumaa vald]] *[[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] * [[Saarde vald]] *[[Tori vald]] ; [[Rapla maakond]] *[[Kehtna vald]] *[[Kohila vald]] *[[Märjamaa vald]] *[[Rapla vald]] | ; [[Saare maakond]] *[[Saaremaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Muhu vald]] *[[Ruhnu vald]] ; [[Tartu maakond]] *[[Elva vald]] *[[Kambja vald]] *[[Kastre vald]] *[[Luunja vald]] *[[Nõo vald]] *[[Peipsiääre vald]] *[[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] *[[Tartu vald]] ; [[Valga maakond]] *[[Otepää vald]] *[[Tõrva vald]] *[[Valga vald]] | ; [[Viljandi maakond]] *[[Mulgi vald]] *[[Põhja-Sakala vald]] *[[Viljandi|Viljandi linn]] *[[Viljandi vald]] ; [[Võru maakond]] *[[Antsla vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:23 (EEST) *[[Rõuge vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:19 (EEST) *[[Setomaa vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 17. august 2026, kell 22:02 (EEST) *[[Võru|Võru linn]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:26 (EEST) *[[Võru vald]] [[Kasutaja:Żółwik22|Żółwik22]] ([[Kasutaja arutelu:Żółwik22|arutelu]]) 19. august 2026, kell 09:12 (EEST) |} Enne [[2017. aasta haldusreform]]i oli Eestis 213 [[omavalitsusüksus]]t. 2025. aastal ühinesid [[Toila vald|Toila]] ja [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi vald]]. iq8npjaeqjlxu63odfxzwdcs8fqxpb9 Arutelu:Harilik ogaõun 1 720075 7217349 7217097 2026-08-18T13:26:39Z Kruusamägi 1530 7217349 wikitext text/x-wiki == Kas kasutatakse droogina, või ei tohi kasutada droogina? == "Hariliku ogaõuna puhul kasutatakse droogiks lehti ja seemneid" vs "Harilikku ogaõuna ei tohi kasutada droogina.". Väga segane lugu! [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-44228-93|&#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-44228-93|arutelu]]) 18. august 2026, kell 05:18 (EEST) :Lisasin märkuse sisu vaidlustamise kohta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 16:26 (EEST) 0drniodu7hw52tnormeyg91uucz4ln5 Leningradi metroo 0 720083 7217301 2026-08-18T12:15:21Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Peterburi metroo]] 7217301 wikitext text/x-wiki #suuna[[Peterburi metroo]] e0lupl1ejcq3jxz1xxw6lb8kpvvw2u9 Rudolf Künnapas 0 720084 7217356 2026-08-18T13:53:56Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: ''''Rudolf Künnapas''' ([[15. juuni]] [[1920]] [[Halinga vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)|Halinga vald]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]], [[Pärnumaa]] – suvi [[1941]] Pärnumaa) oli eesti [[poks]]ija. Ta poksis [[Sindi Spordiselts Kalju|Sindi "Kalju"]] eest. Ta oli [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg) [[1940. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1940. aastal Eesti meister]]. Ta osales Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogud...' 7217356 wikitext text/x-wiki '''Rudolf Künnapas''' ([[15. juuni]] [[1920]] [[Halinga vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)|Halinga vald]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]], [[Pärnumaa]] – suvi [[1941]] Pärnumaa) oli eesti [[poks]]ija. Ta poksis [[Sindi Spordiselts Kalju|Sindi "Kalju"]] eest. Ta oli [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg) [[1940. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1940. aastal Eesti meister]]. Ta osales [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõjas]] Nõukogude poolel, liitudes suvel 1941 [[Hävituspataljonid Eestis||16. Pärnu hävituspataljoniga]]. Ta langes Saksa vägede kätte vangi ja hukati suvel 1941.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=toehaalvalismaal19630702 "Sindi mälestusvõistlused"]. [[Tõe Hääl]] nr 23, 2. juuli 1963. Lk 1</ref> ==Isiklikku== Ka tema vennad [[Alfred Künnapas|Alfred]] ja [[Jaan Künnapas|Jaan]] olid Sindi "Kalju" poksijad.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19391221 "Wendaderohke Pärnumaa poksimeeskond"]. [[Päevaleht (1905)|Päewaleht]] nr 347, 21. detsember 1939. Lk 8</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=131966 Rudolf Künnapase sporditulemused] {{JÄRJESTA:Künnapas, Rudolf}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1941]] l3mi83pxwx4l44skk2s5v970pyrteh6 7217618 7217356 2026-08-19T01:48:56Z Kruusamägi 1530 7217618 wikitext text/x-wiki '''Rudolf Künnapas''' ([[15. juuni]] [[1920]] [[Halinga vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)|Halinga vald]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]], [[Pärnumaa]] – suvi [[1941]] Pärnumaa) oli eesti [[poks]]ija. Ta poksis [[Sindi Spordiselts Kalju|Sindi "Kalju"]] eest. Ta oli [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg) [[1940. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1940. aastal Eesti meister]]. Ta osales [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõjas]] Nõukogude poolel, liitudes suvel 1941 [[Hävituspataljonid Eestis|16. Pärnu hävituspataljoniga]]. Ta langes Saksa vägede kätte vangi ja hukati suvel 1941.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=toehaalvalismaal19630702 "Sindi mälestusvõistlused"]. [[Tõe Hääl]] nr 23, 2. juuli 1963. Lk 1</ref> ==Isiklikku== Ka tema vennad [[Alfred Künnapas|Alfred]] ja [[Jaan Künnapas|Jaan]] olid Sindi "Kalju" poksijad.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19391221 "Wendaderohke Pärnumaa poksimeeskond"]. [[Päevaleht (1905)|Päewaleht]] nr 347, 21. detsember 1939. Lk 8</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=131966 Rudolf Künnapase sporditulemused] {{JÄRJESTA:Künnapas, Rudolf}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1941]] ponfbyytpjmpln33lem7mt4jsjrklqt Arutelu:Jüri Sasi 1 720085 7217363 2026-08-18T14:05:24Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '"''Ta oli aastani 2024 abielus nahakunstniku ja kunstipedagoogi Katrin Sasiga (1949–2024).''" Ma saan sellest aru nii, et ta lahutas enne abikaasa surma. Kui abielu lõppes abikaasa surma tõttu, siis ei ole vaja lisada "aastani 2024". ~~~~' 7217363 wikitext text/x-wiki "''Ta oli aastani 2024 abielus nahakunstniku ja kunstipedagoogi Katrin Sasiga (1949–2024).''" Ma saan sellest aru nii, et ta lahutas enne abikaasa surma. Kui abielu lõppes abikaasa surma tõttu, siis ei ole vaja lisada "aastani 2024". [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 18. august 2026, kell 17:05 (EEST) 84ui6wmiop8siytkz7hpz4pv8ue35w0 Arutelu:Meremäe vald (1922) 1 720086 7217374 2026-08-18T15:02:54Z Fredpuss 155194 /* külad tähestiku järjekorda? */ uus alaosa 7217374 wikitext text/x-wiki == külad tähestiku järjekorda? == Mis sest, et viidatud allikas on külad muus järjekorras, vikipeedias oleks kasutamise hõlbustamiseks esitada need ikkagi tähestikulises järjekorras [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 18. august 2026, kell 18:02 (EEST) ftwbdwr3dgef2rkpgm4z0uw1zc5z2oa 7217443 7217374 2026-08-18T18:21:42Z Neptuunium 58653 7217443 wikitext text/x-wiki õ== külad tähestiku järjekorda? == Mis sest, et viidatud allikas on külad muus järjekorras, vikipeedias oleks kasutamise hõlbustamiseks esitada need ikkagi tähestikulises järjekorras [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 18. august 2026, kell 18:02 (EEST) : Nõustun. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. august 2026, kell 21:21 (EEST) rhvnbzkqut7ponxslyd4wdw8z0lmpx4 7217444 7217443 2026-08-18T18:25:07Z Neptuunium 58653 7217444 wikitext text/x-wiki == külad tähestiku järjekorda? == Mis sest, et viidatud allikas on külad muus järjekorras, vikipeedias oleks kasutamise hõlbustamiseks esitada need ikkagi tähestikulises järjekorras [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 18. august 2026, kell 18:02 (EEST) : Nõustun. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. august 2026, kell 21:21 (EEST) 27honi6a5kfa8hmm0gtfxidziq9dgnq Kategooria:Nõukogude Liidu poksitreenerid 14 720087 7217394 2026-08-18T15:56:21Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Nõukogude Liidu treenerid|poks]] [[Kategooria:Poksitreenerid]]' 7217394 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Nõukogude Liidu treenerid|poks]] [[Kategooria:Poksitreenerid]] ctnmly0febkv5cmhdi6mdkqf2wcz20m Bordoopunane 0 720089 7217421 2026-08-18T17:22:49Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '{{Värvikast |nimetus=Bordoopunane |hex=6D071A|tekstivärv=white |r=109|g=7|b=26|rgbspace=[[sRGB]] |h=349|s=88|v=43 |cmyk=CMYK|c=0|m=94|y=76|k=57 |allikas=Code Couleur<ref>[https://www.code-couleur.com/dictionnaire/couleur-r.html R. - code-couleur.com]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Bordeaux (HTML) |hex=550A21|tekstivärv=white |r=85|g=10|b=33 |h=342|s=88|v=33 |cmyk=CMYK|c=0|m=88|y=61|k=67 |allikas=HTML CSS Color<ref>[https://www.htmlcsscolor.com/hex/550A21 htmlcsscolor.com...' 7217421 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Bordoopunane |hex=6D071A|tekstivärv=white |r=109|g=7|b=26|rgbspace=[[sRGB]] |h=349|s=88|v=43 |cmyk=CMYK|c=0|m=94|y=76|k=57 |allikas=Code Couleur<ref>[https://www.code-couleur.com/dictionnaire/couleur-r.html R. - code-couleur.com]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Bordeaux (HTML) |hex=550A21|tekstivärv=white |r=85|g=10|b=33 |h=342|s=88|v=33 |cmyk=CMYK|c=0|m=88|y=61|k=67 |allikas=HTML CSS Color<ref>[https://www.htmlcsscolor.com/hex/550A21 htmlcsscolor.com]</ref> }} '''Bordoopunane''' ehk '''veinpunane''' on üks [[Punane|punastest]] [[värvitoon]]idest, [[tumepunane]] kergelt lillaka varjundiga värvus, mis meenutab Bordeaux' punase veini värvust<ref>[https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=bordoopunane&F=M Sõnaveeb]</ref>. == Ajaloost == 19. sajandi lõpul, oli see kaubanduslik nimetus lillakaspunase tooniga sünteetilisele värvainele; nimi valiti viitena Bordeaux’ piirkonna punaste veinide värvusele. == Pildid == <gallery> Red Wine Glass.jpg|Punane vein ECJ judges 2022.jpg|Euroopa Kohtu kohtunike grupipilt 2022. aastal </gallery> == Kasutamine == Bordoopunast ametirüüd kannavad [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] kohtunikud. == Viited == {{viited}} 2ig207f665rd99o1d7i7ayk32vr1bsj 7217424 7217421 2026-08-18T17:24:24Z Evlper 104506 /* Viited */ 7217424 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Bordoopunane |hex=6D071A|tekstivärv=white |r=109|g=7|b=26|rgbspace=[[sRGB]] |h=349|s=88|v=43 |cmyk=CMYK|c=0|m=94|y=76|k=57 |allikas=Code Couleur<ref>[https://www.code-couleur.com/dictionnaire/couleur-r.html R. - code-couleur.com]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Bordeaux (HTML) |hex=550A21|tekstivärv=white |r=85|g=10|b=33 |h=342|s=88|v=33 |cmyk=CMYK|c=0|m=88|y=61|k=67 |allikas=HTML CSS Color<ref>[https://www.htmlcsscolor.com/hex/550A21 htmlcsscolor.com]</ref> }} '''Bordoopunane''' ehk '''veinpunane''' on üks [[Punane|punastest]] [[värvitoon]]idest, [[tumepunane]] kergelt lillaka varjundiga värvus, mis meenutab Bordeaux' punase veini värvust<ref>[https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=bordoopunane&F=M Sõnaveeb]</ref>. == Ajaloost == 19. sajandi lõpul, oli see kaubanduslik nimetus lillakaspunase tooniga sünteetilisele värvainele; nimi valiti viitena Bordeaux’ piirkonna punaste veinide värvusele. == Pildid == <gallery> Red Wine Glass.jpg|Punane vein ECJ judges 2022.jpg|Euroopa Kohtu kohtunike grupipilt 2022. aastal </gallery> == Kasutamine == Bordoopunast ametirüüd kannavad [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] kohtunikud. == Viited == {{viited}} {{punased värvitoonid}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] b9zclzo0j12hxl7mmori977olsbhd5w Veinipunane 0 720090 7217425 2026-08-18T17:24:58Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Bordoopunane]] 7217425 wikitext text/x-wiki #suuna[[bordoopunane]] smrcbcuyr0kfy5uhz7jsbn5f8g3zyq0 Veinpunane 0 720091 7217426 2026-08-18T17:25:58Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Bordoopunane]] 7217426 wikitext text/x-wiki #suuna[[bordoopunane]] smrcbcuyr0kfy5uhz7jsbn5f8g3zyq0 Safranpuravik 0 720092 7217455 2026-08-18T18:46:17Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Safranpuravik | pilt = Safranpuravik.jpg | pildi_seletus = Safranpuravik ''Leccinellum crocipodium'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = ''[[Leccinellum]]'' | liik = '''Safranpuravik''' ''Leccinellum crocipodium'' }} '''Safranpuravik''...' 7217455 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Safranpuravik | pilt = Safranpuravik.jpg | pildi_seletus = Safranpuravik ''Leccinellum crocipodium'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = ''[[Leccinellum]]'' | liik = '''Safranpuravik''' ''Leccinellum crocipodium'' }} '''Safranpuravik''' (''Leccinellum crocipodium'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi [[puravikulised|puravikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kasvab koos [[tamm]]edega. ==Välislingid== * {{elurikkus|154879}} [[Kategooria:Puravikulised]] lofkdd6vzwcohqkdtjnk2yf7rprweqs Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž 0 720093 7217464 2026-08-18T19:03:40Z Xx.i.dontknow 230417 Uus lehekülg: 'Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž on riigikool Hiiumaal. {{Kool | nimi = Hiiumaa Gümnaasium ja Rakenduslik Kolledž | muud_nimed = HIIG+ | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1. september 2026 | tüüp = Riigikool (üldharidus ja kutseharidus) | direktor = Maris Nõmmik-Kärtner | asukoht = Hiiumaa vald, Hiiumaa | aadress = Uus tn 4, Kärdla / Lossi tee 3, Suuremõisa | õpilasi = | koduleht =...' 7217464 wikitext text/x-wiki Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž on riigikool Hiiumaal. {{Kool | nimi = Hiiumaa Gümnaasium ja Rakenduslik Kolledž | muud_nimed = HIIG+ | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1. september 2026 | tüüp = Riigikool (üldharidus ja kutseharidus) | direktor = Maris Nõmmik-Kärtner | asukoht = Hiiumaa vald, Hiiumaa | aadress = Uus tn 4, Kärdla / Lossi tee 3, Suuremõisa | õpilasi = | koduleht = https://www.hiig.edu.ee/ }} ou65xaiqjat34i2uwgbu12iiu3gouhj 7217465 7217464 2026-08-18T19:08:36Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7217465 wikitext text/x-wiki '''Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž''' (ka HIIG+) on riigikool Hiiumaal. {{Kool | nimi = Hiiumaa Gümnaasium ja Rakenduslik Kolledž | muud_nimed = HIIG+ | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1. september 2026 | tüüp = Riigikool (üldharidus ja kutseharidus) | direktor = Maris Nõmmik-Kärtner | asukoht = Hiiumaa vald, Hiiumaa | aadress = Uus tn 4, Kärdla / Lossi tee 3, Suuremõisa | õpilasi = | koduleht = https://www.hiig.edu.ee/ }}Kool loodi 1. september 2026 kui ühendati '''[[Hiiumaa Ametikool]]''' ja '''[[Hiiumaa Gümnaasium]]'''[[Hiiumaa Gümnaasium|.]] p4hodcwnadm6t6tzt1mxwm04m7bjgvw 7217616 7217465 2026-08-19T01:42:59Z Kruusamägi 1530 7217616 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Hiiumaa Gümnaasium ja Rakenduslik Kolledž | muud_nimed = HIIG+ | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = [[1. september]] [[2026]] | tüüp = Riigikool (üldharidus ja kutseharidus) | direktor = Maris Nõmmik-Kärtner | asukoht = Hiiumaa vald, Hiiumaa | aadress = Uus tn 4, Kärdla / Lossi tee 3, Suuremõisa | õpilasi = | koduleht = https://www.hiig.edu.ee/ }} '''Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž''' (ka HIIG+) on riigikool [[Hiiumaa]]l, mis loodi 1. septembril 2026 '''[[Hiiumaa Ametikool]]i''' ja '''[[Hiiumaa Gümnaasium]]i''' ühendamisel. [[Kategooria:Hiiu maakonna koolid]] o7nd7nnnbk3kd1jbjbob856el3cpryp Sergei Joaveski 0 720094 7217484 2026-08-18T19:21:19Z Kopo25 5046 Sergei Joaveski algus 7217484 wikitext text/x-wiki '''Sergei Joaveski''' (enne 1938. aastat Sergei Javorsky; [[9. juuni]] [[1902]] [[Tallinn]] – [[8. juuni]] [[1993]] [[Tootsi]]) oli Eesti [[Jalgpall|jalgpallur]] ja [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran. == Jalgpall == Joaveski alustas jalgpallurina Tallinna [[VS Sport|VS Spordi]] meeskonnas, kus ta mängis [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]]. 1921. aastal kuulus ta [[VS Sport|VS Spordi]] meeskonda, mis võitis esimesed ametlikud Eesti jalgpallimeistrivõistlused. Spordi 1912–1922 ilmunud juubelialbumis on ta nimetatud Eesti meistriks tulnud meeskonna koosseisus.<ref>{{cite web |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/fca648b3-3265-4429-aac9-68dc0589d483/content |title=V. S. „Sport“ 1912–1922 |publisher=Tartu Ülikooli digitaalarhiiv |access-date=18.08.2026}}</ref> 1922. aastal kutsuti Javorsky [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti jalgpallikoondisse]]. Ta mängis Eesti koondises kaks ametlikku maavõistlust.<ref>{{cite web |url=https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics/view |title=Eesti koondise statistika |publisher=Eesti Jalgpalli Liit |access-date=18.08.2026}}</ref> Tema esimene koondisemäng toimus 11. augustil 1922 [[Helsingi|Helsingis]] Soome vastu. Eesti kaotas mängu 2:10 ning Javorsky kuulus Eesti algkoosseisu.<ref>{{cite web |url=https://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/1569 |title=Soome–Eesti 10:2, 11. august 1922 |publisher=Eesti Jalgpalli Liit |access-date=18.08.2026}}</ref> Javorsky kuulus ka Eesti koondise nimekirja [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924. aasta Pariisi olümpiamängudel]]. Ta oli meeskonna koosseisus, kuid Pariisis toimunud turniiril ei mänginud.<ref>{{cite web |url=https://www.olympedia.org/athletes/700575 |title=Sergei Javorsky |publisher=Olympedia |access-date=18.08.2026}}</ref> Eesti Jalgpalli Liidu andmetel on Sergei Javorsky-Joaveski arvel kaks mängu Eesti koondises ja null väravat.<ref>{{cite web |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/koik-eesti-internatsionaalid-n633 |title=Kõik Eesti internatsionaalid |publisher=Eesti Jalgpalli Liit |access-date=18.08.2026}}</ref> == Perekonnanime muutmine == Joaveski kandis algselt perekonnanime '''Javorsky'''. 1938 aastast on tema perekonnanimi '''Joaveski'''.<ref>{{cite web |url=https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?page=3308&sort=uus.desc |title=Nimemuutused |publisher=Rahvusarhiiv |access-date=18.08.2026}}</ref> Spordiallikates esineb tema nimi peamiselt kujul ''Javorsky'', hilisemates Eesti allikates ja Eesti Jalgpalli Liidu andmebaasis kujul ''Javorsky-Joaveski'' või ''Joaveski''. == Vabadussõda == Joaveski oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran. Pärnu linna vapimärkide ametlikus nimekirjas on ta märgitud 1993. aastal välja antud [[Pärnu vapimärk|Pärnu vapimärgi]] nr 4 kavalerina ning tema tunnustusena on märgitud „Vabadussõja veteran“.<ref>{{cite web |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |title=Pärnu vapimärk |publisher=Pärnu linn |access-date=18.08.2026}}</ref> == Hilisem elu == Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] töötas Joaveski [[Pärnjõe]] kaupluse juhatajana.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Aita Agathe (Reimand) Joaveski |url=https://scorpion.to.ee/~andres/elupuu/html/aita.joaveski.html |väljaanne=scorpion}}</ref> Hiljem elas ta Tootsis, kus töötas samuti kaupluse juhatajana. Kaupluses tekkinud puudujäägi tõttu kandis mõnda aega vanglakaristust.<ref name=":0" /> Pärast seda töötas Joaveski [[AS Tootsi Turvas|Tootsi Briketitööstuses]] laadimistehnikuna.<ref>{{cite web |url=https://eestiturbamuuseum.ee/?page_id=61 |title=Tootsi turbatööstuse ajalugu |publisher=Eesti Turbamuuseum |access-date=18.08.2026}}</ref> Joaveski oli üks Eesti varase jalgpalliajaloo mälestuste kandjaid. 1980. aastate lõpul intervjueeris spordiajaloolane [[Indrek Schwede]] teda Eesti jalgpalli algusaegade kohta ning nimetas teda Eesti esimeseks jalgpallimeistriks.<ref>{{cite book |last=Schwede |first=Indrek |title=Väike jalgpallipiibel}}</ref> Joaveski suri 8. juunil 1993 Tootsis. == Viited == {{viited}}{{JÄRJESTA:Joaveski Sergei }} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1993]] gawc9f1e4ctm5hsdqkgvqu8qo266m77 7217612 7217484 2026-08-19T01:32:29Z Kruusamägi 1530 /* Perekonnanime muutmine */ 7217612 wikitext text/x-wiki '''Sergei Joaveski''' (enne 1938. aastat Sergei Javorsky; [[9. juuni]] [[1902]] [[Tallinn]] – [[8. juuni]] [[1993]] [[Tootsi]]) oli Eesti [[Jalgpall|jalgpallur]] ja [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran. == Jalgpall == Joaveski alustas jalgpallurina Tallinna [[VS Sport|VS Spordi]] meeskonnas, kus ta mängis [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]]. 1921. aastal kuulus ta [[VS Sport|VS Spordi]] meeskonda, mis võitis esimesed ametlikud Eesti jalgpallimeistrivõistlused. Spordi 1912–1922 ilmunud juubelialbumis on ta nimetatud Eesti meistriks tulnud meeskonna koosseisus.<ref>{{cite web |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/fca648b3-3265-4429-aac9-68dc0589d483/content |title=V. S. „Sport“ 1912–1922 |publisher=Tartu Ülikooli digitaalarhiiv |access-date=18.08.2026}}</ref> 1922. aastal kutsuti Javorsky [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti jalgpallikoondisse]]. Ta mängis Eesti koondises kaks ametlikku maavõistlust.<ref>{{cite web |url=https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics/view |title=Eesti koondise statistika |publisher=Eesti Jalgpalli Liit |access-date=18.08.2026}}</ref> Tema esimene koondisemäng toimus 11. augustil 1922 [[Helsingi|Helsingis]] Soome vastu. Eesti kaotas mängu 2:10 ning Javorsky kuulus Eesti algkoosseisu.<ref>{{cite web |url=https://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/1569 |title=Soome–Eesti 10:2, 11. august 1922 |publisher=Eesti Jalgpalli Liit |access-date=18.08.2026}}</ref> Javorsky kuulus ka Eesti koondise nimekirja [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924. aasta Pariisi olümpiamängudel]]. Ta oli meeskonna koosseisus, kuid Pariisis toimunud turniiril ei mänginud.<ref>{{cite web |url=https://www.olympedia.org/athletes/700575 |title=Sergei Javorsky |publisher=Olympedia |access-date=18.08.2026}}</ref> Eesti Jalgpalli Liidu andmetel on Sergei Javorsky-Joaveski arvel kaks mängu Eesti koondises ja null väravat.<ref>{{cite web |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/koik-eesti-internatsionaalid-n633 |title=Kõik Eesti internatsionaalid |publisher=Eesti Jalgpalli Liit |access-date=18.08.2026}}</ref> == Perekonnanime muutmine == Joaveski kandis algselt perekonnanime '''Javorsky'''. 1938. aastast on tema perekonnanimi '''Joaveski'''.<ref>{{cite web |url=https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?page=3308&sort=uus.desc |title=Nimemuutused |publisher=Rahvusarhiiv |access-date=18.08.2026}}</ref> Spordiallikates esineb tema nimi peamiselt kujul ''Javorsky'', hilisemates Eesti allikates ja Eesti Jalgpalli Liidu andmebaasis kujul ''Javorsky-Joaveski'' või ''Joaveski''. == Vabadussõda == Joaveski oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran. Pärnu linna vapimärkide ametlikus nimekirjas on ta märgitud 1993. aastal välja antud [[Pärnu vapimärk|Pärnu vapimärgi]] nr 4 kavalerina ning tema tunnustusena on märgitud „Vabadussõja veteran“.<ref>{{cite web |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |title=Pärnu vapimärk |publisher=Pärnu linn |access-date=18.08.2026}}</ref> == Hilisem elu == Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] töötas Joaveski [[Pärnjõe]] kaupluse juhatajana.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Aita Agathe (Reimand) Joaveski |url=https://scorpion.to.ee/~andres/elupuu/html/aita.joaveski.html |väljaanne=scorpion}}</ref> Hiljem elas ta Tootsis, kus töötas samuti kaupluse juhatajana. Kaupluses tekkinud puudujäägi tõttu kandis mõnda aega vanglakaristust.<ref name=":0" /> Pärast seda töötas Joaveski [[AS Tootsi Turvas|Tootsi Briketitööstuses]] laadimistehnikuna.<ref>{{cite web |url=https://eestiturbamuuseum.ee/?page_id=61 |title=Tootsi turbatööstuse ajalugu |publisher=Eesti Turbamuuseum |access-date=18.08.2026}}</ref> Joaveski oli üks Eesti varase jalgpalliajaloo mälestuste kandjaid. 1980. aastate lõpul intervjueeris spordiajaloolane [[Indrek Schwede]] teda Eesti jalgpalli algusaegade kohta ning nimetas teda Eesti esimeseks jalgpallimeistriks.<ref>{{cite book |last=Schwede |first=Indrek |title=Väike jalgpallipiibel}}</ref> Joaveski suri 8. juunil 1993 Tootsis. == Viited == {{viited}}{{JÄRJESTA:Joaveski Sergei }} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1993]] 14u8plhprk714m82nyuz0rdrd9r48hn Juri Gertsev 0 720095 7217500 2026-08-18T19:54:32Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: ''''Juri Gertsev''' (Rahvastikuregistris kujul '''Yury Gertsev'''<ref>Päring Rahvastikuregistrist</ref>; [[17. september]] [[1934]] – [[19. november]] [[2009]]) oli eesti [[poks]]ija. Ta poksis [[Tallinn]]a [[Tööjõureservid]]es ja [[Üleliidulise Vabatahtliku Ametühingute Kehakultuuri- ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Spordiorganisatsioon "Kalev"|Kalevis]]. Ta oli 1952. aastal [[Eesti NSV]] noortemeister [[Kärbeskaal (poks)|kärbeskaalus]] (kuni 51 kg).<ref>[htt...' 7217500 wikitext text/x-wiki '''Juri Gertsev''' (Rahvastikuregistris kujul '''Yury Gertsev'''<ref>Päring Rahvastikuregistrist</ref>; [[17. september]] [[1934]] – [[19. november]] [[2009]]) oli eesti [[poks]]ija. Ta poksis [[Tallinn]]a [[Tööjõureservid]]es ja [[Üleliidulise Vabatahtliku Ametühingute Kehakultuuri- ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Spordiorganisatsioon "Kalev"|Kalevis]]. Ta oli 1952. aastal [[Eesti NSV]] noortemeister [[Kärbeskaal (poks)|kärbeskaalus]] (kuni 51 kg).<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noortehaal19570927.2.15.1 "Eesti NSV noortetšempionid poksis"]. [[Noorte Hääl]] nr 156, 3. juuli 1952. Lk 3</ref> Ta sai Balti ja Valgevene NSVde spartakiaadil 1957. aastal [[Sulgkaal (poks)|sulgkaalus]] (kuni 57 kg) esikoha.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noortehaal19570927.2.15.1 "Poksis viik Leeduga. Spartakiaadi meistreiks J. Gertsev ja L. Maurer"]. [[Noorte Hääl]] nr 229, 27. september 1957. Lk 3</ref> Ta oli [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 60 kg) 1961. aastal [[Eesti NSV]] täiskasvanute meister. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 419 ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=131308 Juri Gertsevi sporditulemused] *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/0eQNyKV8Pgx8 Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Gertsev, Juri}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2006]] 632ebzr3tntg0lnc1wl4ztl4r1yup49 Arutelu:Kõdukäimla 1 720096 7217503 2026-08-18T19:56:42Z Kaaluja 5564 /* Kõdukäimla - visuaal ja tähendus */ uus alaosa 7217503 wikitext text/x-wiki == Kõdukäimla - visuaal ja tähendus == '''Sillerkiil''' pani siia üles pildid, mis ei ole ''kõdukäimlad'', vaid on nn. ''kuivkäimlad'' või ''kompostkäimlad'' (selle mõiste all neid, nagu ''Civus-Multrum, Biolan'' jt turundatakse). Samuti pani Sillerkiil üles kuivkäimla pildi (nagu joonise autor seda ise failinimes nimetab - ''dry toilet''). Pilt oli eksitav, samuti nagu sõna ''kuivkäimla'' ise (rahvakeeles - sõltumata Sillerkiili tõlgendusest). Seepärast eemaldasin 18.08.2026 muudatused. Kui miskit ikkagi sõelale jääb, vaatame koos üle. Ma ei soovita ka esimesi ettejuhtuvaid kehvi ülesvõtteid ega suisa koledaid vaateid üles panna "parema puudumisel", liiati nii tundlikul teemal. Wiki võiks olla esteetiliselt nauditav. '''Mõistete eksitavus.''' Nimelt traditsioonilistes preisi tüüpi ''kuivkäimla''tes tekib <u>virts</u>, mis on <u>vedel</u> (ja anaeroobne, ja seepärast ka haiseb koledal kombel - seega mitte kuidagi <u>kuiv</u>). Kuivaks nimetas rahvas neid ligi sada aastat tagasi seepärast, et eristada ilma veeta peldikuid <u>vesi</u>klosettidest. Sarnaselt sõnaga ''auto'' - ''automobiil'' - ingl ''car'', sks ''Wagen'' - ilma hobuseta, autonoomselt liikuv vanker. Võibolla oli ''kuivkäimla'' puhul tegu ka toortõlkega, mis inglise või saksa keelest toorelt ja halvustavalt üle võeti. See ongi põhjus, mis '''mõiste ''kõdukäimla''''' on ellu kutsutud. Kõdu sünnib parasniiskes aines, protsess peatub kuivas või vedelas aines, aga ka kuumusel üle +40C, mil algab kompostumise termofiilne järk. Kui panustaja Sillerkiil oleks vaevunud vaatama artikli senist ajalugu, oleks ta mõistnud, et artikli on kirjutanud vaid üks panustaja: '''Kaaluja'''. Artiklit täiendama asudes võiksime Wikis eeldada, et panustaja teeb omale selgeks, millal ja mis kontekstis on uus sõnaühend üldse kasutusele võetud (täpsustan: Pandivere puhta vee päevadel 13.06.2024, P. Tobrelutsu ja V. Laanemaa arutelus: [https://www.youtube.com/live/UWu13hOUUUA?si=CF4kiUhrCqYJf8aH&t=19293 https://www.youtube.com/live/UWu13hOUUUA?si=CF4kiUhrCqYJf8aH&t=19290]). ''Kuivla'' on kena lühend ''kuivkäimlast'', ent jätab õhku sama rahvaliku eksituse. Panustaja võiks terviklikku artiklit täiendama asudes kasvõi põgusalt sirvida viidatud raamatuid või artikleid, et teha mõisteväli ja tähenduse kujunemise ajajoon omale selgeks. Asi ongi selles, et ''kõdukäimla, kõdukast, kõdupütt'' ja ''kõduaun'' on '''uued mõisted''', tähistamaks senistest erinevat, alles arendatavat ja avalikkusele tutvustatavat käimlat ja hügieenilisi erilahendusi nii siseruumesse kui ka õue. Kaaluja ei pane pahaks, kui kaastööd tehakse, ent see võiks olla asjakohane, tuua selgust, mitte segadust. Inglise keeles vastab kõdukäimlale - ''mouldering toilet'', ''moldering'' või ''mouldering privy'', soome keeles - ''maatumiskäymälä,'' mitte ingl ''compost toilet'' ega soome ''kompostikäymälä'' (''maatuminen'' - kõdunemine, kooskõlastatud sealsamas Pandivere veepäevadel (salvestamata) vestluses 2026 Turu Ülikooli jäätmekäitlusteadlastega). Praegu arendab kõdukäimlaid Tõuk OÜ (mudelid: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1639672947222358&type=3) - küllap tuleb idufirmasid peatselt juurde, samuti asjakohast visuaali (https://www.youtube.com/live/Ad1oHwT-auU?si=_fq5FJpG0hq6rpMt&t=7287). Küsimus on uute toodete, hügieenireeglite ja käitumisharjumuste pikaajalises kujunemises, mil senilevinud arusaamad muutuvad tublisti - ka ajakirjanikud ei pruugi teemale alati pihta saada, kuigi "käivad ümber palava pudru". Seepärast palun panustajatelt kannatust - kitsas ringis näidatavad prototüübid pole veel valmis avalikustamiseks, liiati Wikile omase "tuntud teadmisena". Las küpseb väheke. Viidata - võib küll. Jah, '''Kaaluja''' on kohmakas Wiki reeglite ja vormistuse osas, vajab abi. Palun aidake artikkel ''kõdukäimla'' ingl ''compost toilet''<nowiki/>'ist lahti ühendada ja oma inglise kolleegide abil luua artikkel ''"Mouldering toilet/privy".'' Palun enne ''kõdukäimla'' artikli põhiautoriga läbi arutada, siis avaldada. Ei saa välistada, et ''kõdukäimlaid'' on mujalgi, ent need '''Sillerkiili''' avaldatud polnud seda mitte. Kõdukäimla on spetsiaalselt parasvöötme põhjaosa jaoks disainitud, et saavutada patogeenidest vabanemine temperatuuridel +5 kuni +25, mil kompost "ei lähe veel käima". Kõdukäimlas võib haruharva soojus tõusta küll üle +40C, ent see ei tee sellest käimlatüübist veel kompostkäimlat. Tänan. [[Kasutaja:Kaaluja|Kaaluja]] ([[Kasutaja arutelu:Kaaluja|arutelu]]) 18. august 2026, kell 22:56 (EEST) 5tpvjv0ag66kvkbzhteqx0t7zhv5va3 7217505 7217503 2026-08-18T19:59:26Z Kaaluja 5564 7217505 wikitext text/x-wiki == Kõdukäimla - visuaal ja tähendus == '''Sillerkiil''' pani siia üles pildid, mis ei ole ''kõdukäimlad'', vaid on nn. ''kuivkäimlad'' või ''kompostkäimlad'' (selle mõiste all neid, nagu ''Civus-Multrum, Biolan'' jt turundatakse). Samuti pani Sillerkiil üles kuivkäimla pildi (nagu joonise autor seda ise failinimes nimetab - ''dry toilet''). Pilt oli eksitav, samuti nagu sõna ''kuivkäimla'' ise (rahvakeeles - sõltumata Sillerkiili tõlgendusest). Seepärast eemaldasin 18.08.2026 muudatused. Kui miskit ikkagi sõelale jääb, vaatame koos üle. Ma ei soovita ka esimesi ettejuhtuvaid kehvi ülesvõtteid ega suisa koledaid vaateid üles panna "parema puudumisel", liiati nii tundlikul teemal. Wiki võiks olla esteetiliselt nauditav. '''Mõistete eksitavus.''' Nimelt traditsioonilistes preisi tüüpi ''kuivkäimla''tes tekib <u>virts</u>, mis on <u>vedel</u> (ja anaeroobne, ja seepärast ka haiseb koledal kombel - seega mitte kuidagi <u>kuiv</u>). Kuivaks nimetas rahvas neid ligi sada aastat tagasi seepärast, et eristada ilma veeta peldikuid <u>vesi</u>klosettidest. Sarnaselt sõnaga ''auto'' - ''automobiil'' - ingl ''car'', sks ''Wagen'' - ilma hobuseta, autonoomselt liikuv vanker. Võibolla oli ''kuivkäimla'' puhul tegu ka toortõlkega, mis inglise või saksa keelest toorelt ja halvustavalt üle võeti. See ongi põhjus, miks '''mõiste ''kõdukäimla''''' on ellu kutsutud. Kõdu sünnib parasniiskes aines, protsess peatub kuivas või vedelas aines, aga ka kuumusel üle +40C, mil algab kompostumise termofiilne järk. Kui panustaja Sillerkiil oleks vaevunud vaatama artikli senist ajalugu, oleks ta mõistnud, et artikli on kirjutanud vaid üks panustaja: '''Kaaluja'''. Artiklit täiendama asudes võiksime Wikis eeldada, et panustaja teeb omale selgeks, millal ja mis kontekstis on uus sõnaühend üldse kasutusele võetud (täpsustan: Pandivere puhta vee päevadel 13.06.2024, P. Tobrelutsu ja V. Laanemaa arutelus: [https://www.youtube.com/live/UWu13hOUUUA?si=CF4kiUhrCqYJf8aH&t=19293 https://www.youtube.com/live/UWu13hOUUUA?si=CF4kiUhrCqYJf8aH&t=19290]). ''Kuivla'' on kena lühend ''kuivkäimlast'', ent jätab õhku sama rahvaliku eksituse. Panustaja võiks terviklikku artiklit täiendama asudes kasvõi põgusalt sirvida viidatud raamatuid või artikleid, et teha mõisteväli ja tähenduse kujunemise ajajoon omale selgeks. Asi ongi selles, et ''kõdukäimla, kõdukast, kõdupütt'' ja ''kõduaun'' on '''uued mõisted''', tähistamaks senistest erinevat, alles arendatavat ja avalikkusele tutvustatavat käimlat ja hügieenilisi erilahendusi nii siseruumesse kui ka õue. Kaaluja ei pane pahaks, kui kaastööd tehakse, ent see võiks olla asjakohane, tuua selgust, mitte segadust. Inglise keeles vastab kõdukäimlale - ''mouldering toilet'', ''moldering'' või ''mouldering privy'', soome keeles - ''maatumiskäymälä,'' mitte ingl ''compost toilet'' ega soome ''kompostikäymälä'' (''maatuminen'' - kõdunemine, kooskõlastatud sealsamas Pandivere veepäevadel (salvestamata) vestluses 2026 Turu Ülikooli jäätmekäitlusteadlastega). Praegu arendab kõdukäimlaid Tõuk OÜ (mudelid: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1639672947222358&type=3) - küllap tuleb idufirmasid peatselt juurde, samuti asjakohast visuaali (https://www.youtube.com/live/Ad1oHwT-auU?si=_fq5FJpG0hq6rpMt&t=7287). Küsimus on uute toodete, hügieenireeglite ja käitumisharjumuste pikaajalises kujunemises, mil senilevinud arusaamad muutuvad tublisti - ka ajakirjanikud ei pruugi teemale alati pihta saada, kuigi "käivad ümber palava pudru". Seepärast palun panustajatelt kannatust - kitsas ringis näidatavad prototüübid pole veel valmis avalikustamiseks, liiati Wikile omase "tuntud teadmisena". Las küpseb väheke. Viidata - võib küll. Jah, '''Kaaluja''' on kohmakas Wiki reeglite ja vormistuse osas, vajab abi. Palun aidake artikkel ''kõdukäimla'' ingl ''compost toilet''<nowiki/>'ist lahti ühendada ja oma inglise kolleegide abil luua artikkel ''"Mouldering toilet/privy".'' Palun enne ''kõdukäimla'' artikli põhiautoriga läbi arutada, siis avaldada. Ei saa välistada, et ''kõdukäimlaid'' on mujalgi, ent need '''Sillerkiili''' avaldatud polnud seda mitte. Kõdukäimla on spetsiaalselt parasvöötme põhjaosa jaoks disainitud, et saavutada patogeenidest vabanemine temperatuuridel +5 kuni +25, mil kompost "ei lähe veel käima". Kõdukäimlas võib haruharva soojus tõusta küll üle +40C, ent see ei tee sellest käimlatüübist veel kompostkäimlat. Tänan. [[Kasutaja:Kaaluja|Kaaluja]] ([[Kasutaja arutelu:Kaaluja|arutelu]]) 18. august 2026, kell 22:56 (EEST) 6l1j9welkplvgpd2dpq4ede3aouhaif 7217508 7217505 2026-08-18T20:06:44Z Kaaluja 5564 7217508 wikitext text/x-wiki == Kõdukäimla - visuaal ja tähendus == '''Sillerkiil''' pani siia üles pildid, mis ei ole ''kõdukäimlad'', vaid on nn. ''kuivkäimlad'' või ''kompostkäimlad'' (selle mõiste all neid, nagu ''Civus-Multrum, Biolan'' jt turundatakse). Samuti pani Sillerkiil üles kuivkäimla pildi (nagu joonise autor seda ise failinimes nimetab - ''dry toilet''). Pilt oli eksitav, samuti nagu sõna ''kuivkäimla'' ise (rahvakeeles - sõltumata Sillerkiili tõlgendusest). Seepärast eemaldasin 18.08.2026 muudatused. Kui miskit ikkagi sõelale jääb, vaatame koos üle. Ma ei soovita ka esimesi ettejuhtuvaid kehvi ülesvõtteid ega suisa koledaid vaateid üles panna "parema puudumisel", liiati nii tundlikul teemal. Wiki võiks olla esteetiliselt nauditav. '''Mõistete eksitavus.''' Nimelt traditsioonilistes preisi tüüpi ''kuivkäimla''tes tekib <u>virts</u>, mis on <u>vedel</u> (ja anaeroobne, ja seepärast ka haiseb koledal kombel - seega mitte kuidagi <u>kuiv</u>). Kuivaks nimetas rahvas neid ligi sada aastat tagasi seepärast, et eristada ilma veeta peldikuid <u>vesi</u>klosettidest. Sarnaselt sõnaga ''auto'' - ''automobiil'' - ingl ''car'', sks ''Wagen'' - ilma hobuseta, autonoomselt liikuv vanker. Võibolla oli ''kuivkäimla'' puhul tegu ka toortõlkega, mis inglise või saksa keelest toorelt ja halvustavalt üle võeti. See ongi põhjus, miks '''mõiste ''kõdukäimla''''' on ellu kutsutud. Kõdu sünnib parasniiskes aines, protsess peatub kuivas või vedelas aines, aga ka kuumusel üle +40C, mil algab kompostumise termofiilne järk. Kui panustaja Sillerkiil oleks vaevunud vaatama artikli senist ajalugu, oleks ta mõistnud, et artikli on kirjutanud vaid üks panustaja: '''Kaaluja'''. Artiklit täiendama asudes võiksime Wikis eeldada, et panustaja teeb omale selgeks, millal ja mis kontekstis on uus sõnaühend üldse kasutusele võetud (täpsustan: Pandivere puhta vee päevadel 13.06.2024, P. Tobrelutsu ja V. Laanemaa arutelus: [https://www.youtube.com/live/UWu13hOUUUA?si=CF4kiUhrCqYJf8aH&t=19293 https://www.youtube.com/live/UWu13hOUUUA?si=CF4kiUhrCqYJf8aH&t=19290]). ''Kuivla'' on kena lühend ''kuivkäimlast'', ent jätab õhku sama rahvaliku eksituse. Panustaja võiks terviklikku artiklit täiendama asudes kasvõi põgusalt sirvida viidatud raamatuid või artikleid, et teha mõisteväli ja tähenduse kujunemise ajajoon omale selgeks. Asi ongi selles, et ''kõdukäimla, kõdukast, kõdupütt'' ja ''kõduaun'' on '''uued mõisted''', tähistamaks senistest erinevat, alles arendatavat ja avalikkusele tutvustatavat käimlat ja hügieenilisi erilahendusi nii siseruumesse kui ka õue. Kaaluja ei pane pahaks, kui kaastööd tehakse, ent see võiks olla asjakohane, tuua selgust, mitte segadust. Inglise keeles vastab kõdukäimlale - ''mouldering toilet'', ''moldering'' või ''mouldering privy'', soome keeles - ''maatumiskäymälä,'' mitte ingl ''compost toilet'' ega soome ''kompostikäymälä'' (''maatuminen'' - kõdunemine, kooskõlastatud sealsamas Pandivere veepäevadel (salvestamata) vestluses 2026 Turu Ülikooli jäätmekäitlusteadlastega). Praegu arendab kõdukäimlaid Tõuk OÜ (mudelid: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1639672947222358&type=3) - küllap tuleb idufirmasid peatselt juurde, samuti asjakohast visuaali (https://www.youtube.com/live/Ad1oHwT-auU?si=_fq5FJpG0hq6rpMt&t=7287). Küsimus on uute toodete, hügieenireeglite ja käitumisharjumuste pikaajalises kujunemises, mil senilevinud arusaamad muutuvad tublisti - ka ajakirjanikud ei pruugi teemale alati pihta saada, kuigi "käivad ümber palava pudru". Seepärast palun panustajatelt kannatust - kitsas ringis näidatavad prototüübid pole veel valmis avalikustamiseks, liiati Wikile omase "tuntud teadmisena". Las küpseb väheke. Viidata - võib küll. Sillerkiili viide Kormasovi artiklile Müürilehes kuulub palava pudru hulka, kuigi ajakirjanik oli tõesti pingutanud tublisti rohkem kui tavaliselt, eriti suvistes puhkuseaja-väljaannetes. Jah, '''Kaaluja''' on kohmakas Wiki reeglite ja vormistuse osas, vajab abi. Palun aidake artikkel ''kõdukäimla'' ingl ''compost toilet''<nowiki/>'ist lahti ühendada ja oma inglise kolleegide abil luua artikkel ''"Mouldering toilet/privy".'' Palun muudatused enne ''kõdukäimla'' artikli põhiautoriga läbi arutada, siis avaldada. Ei saa välistada, et ''kõdukäimlaid'' on mujalgi, ent need '''Sillerkiili''' avaldatud polnud seda mitte. Kõdukäimla on spetsiaalselt parasvöötme põhjaosa jaoks disainitud, et saavutada patogeenidest vabanemine temperatuuridel +5 kuni +25, mil kompost "ei lähe veel käima". Kõdukäimlas võib haruharva soojus tõusta küll üle +40C, ent see ei tee sellest käimlatüübist veel kompostkäimlat. Tänan. [[Kasutaja:Kaaluja|Kaaluja]] ([[Kasutaja arutelu:Kaaluja|arutelu]]) 18. august 2026, kell 22:56 (EEST) shxnunsw39nf66ywjvyhm4nb7geva5a Džinnid 0 720097 7217504 2026-08-18T19:57:20Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Džinn (mütoloogia)]] 7217504 wikitext text/x-wiki #suuna [[Džinn (mütoloogia)]] osefczwl4ndou4oy1447h96idia3xzk Jüri Kirss 0 720099 7217518 2026-08-18T20:31:27Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Jüri Kirss | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|4|16}} | sünnikoht = [[Pärnu]] | tegevusala = [[poliitik]], omavalitsustegelane, [[ettevõtja]] | erakond = [[Eesti Keskerakond]] }} '''Jüri Kirss''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1983]] [[Pärnu]]s)<ref name="IR">{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/332490-ID/ |pealkiri=Jüri Kirss |väljaanne=Inforegister |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref><ref name="Kodused">{{netiviide |url=https...' 7217518 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Jüri Kirss | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|4|16}} | sünnikoht = [[Pärnu]] | tegevusala = [[poliitik]], omavalitsustegelane, [[ettevõtja]] | erakond = [[Eesti Keskerakond]] }} '''Jüri Kirss''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1983]] [[Pärnu]]s)<ref name="IR">{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/332490-ID/ |pealkiri=Jüri Kirss |väljaanne=Inforegister |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref><ref name="Kodused">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kodusedhaaled20251215.2.3 |pealkiri=Teeme Audru suuremaks! |väljaanne=Kodused Hääled |aeg=15. detsember 2025 |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> on eesti [[poliitik]], omavalitsustegelane ja ettevõtja, [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige. Alates 2026. aasta augustist on ta [[Tõstamaa osavald|Tõstamaa osavalla]] juht.<ref name="PärnuLV">{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavalitsus |pealkiri=Pärnu linnavalitsus |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> Varem on ta olnud [[Pärnu linnavolikogu]] liige ja [[Audru osavald|Audru osavalla]] juht.<ref name="RK2023KE">{{netiviide |url=https://riigikogu.keskerakond.ee/et/kandidaadid?area_id=82 |pealkiri=Kandidaadid – Pärnumaa |väljaanne=Eesti Keskerakond |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref><ref name="ERR2025">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609879723/parnu-volikogu-valis-kristel-voltenbergi-linnapeaks |pealkiri=Pärnu volikogu valis Kristel Voltenbergi linnapeaks |väljaanne=ERR |aeg=8. detsember 2025 |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> ==Haridus ja töö== Kirss on lõpetanud [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i ja õppinud [[Eesti Mereakadeemia]]s. Ta lõpetas Eesti Mereakadeemia 2007. aastal.<ref name="FB">{{netiviide |url=https://www.facebook.com/juri.kirss/ |pealkiri=Jüri Kirss |väljaanne=Facebook |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> Kirss on end nimetanud hariduselt sadamainseneriks.<ref name="Kodused" /> Ta on tegutsenud ettevõtluses alates 2006. aastast.<ref name="IR" /> Kirss on ettevõtte Princeps Invest OÜ osanik ning töötanud ettevõttes müügiosakonna juhina.<ref name="Princeps">{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/11412088-PRINCEPS-INVEST-OU/ |pealkiri=PRINCEPS INVEST OÜ |väljaanne=Inforegister |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref><ref name="KE2026">{{netiviide |url=https://keskerakond.ee/kandidaadid/ |pealkiri=Kandidaadid |väljaanne=Eesti Keskerakond |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Kirss on [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige. Ta kuulus [[Pärnu linnavolikogu]]s Keskerakonna esindajate hulka ning oli 2023. aasta [[Riigikogu]] valimiste ajal Pärnu linnavolikogu liige.<ref name="RK2023KE" /> ===2023. aasta Riigikogu valimised=== [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Kirss Keskerakonna nimekirjas [[Pärnumaa]] valimisringkonnas. Ta kogus 307 häält.<ref name="RK2023">{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/electoral_district/12/votes-by-candidates/party/12 |pealkiri=Pärnumaa – detailne hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> Keskerakonna üleriigilises valimisnimekirjas oli Kirss 85. kohal.<ref name="KENimekiri">{{netiviide |url=https://riigikogu.keskerakond.ee/et/uleriigiline-nimekiri |pealkiri=Üleriigiline nimekiri |väljaanne=Eesti Keskerakond |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> ===2025. aasta kohalikud valimised=== [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Kirss Keskerakonna nimekirjas [[Pärnu]]s ja kogus 262 häält.<ref name="KOV2025">{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/36 |pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> Valimiste järel moodustasid Keskerakond, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]], [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]] ning valimisliidud [[Südamega Pärnu]] ja [[Pärnu Ühendab]] Pärnus koalitsiooni. [[8. detsember|8. detsembril]] 2025 ametisse nimetatud linnavalitsuses sai Kirss [[Audru osavald|Audru osavalla]] juhiks. Tõstamaa osavalla juhiks sai samal ajal [[Sander Kilk]].<ref name="ERR2025" /> ===Audru osavalla juht=== Kirss juhtis Audru osavalda 2025. aasta detsembrist 2026. aasta augustini. Osavalla juhi põhiülesanne oli osavalla tegevuse ja kodanikulähedaste avalike teenuste osutamise korraldamine.<ref name="PärnuLV" /> 2026. aastal osales Kirss muu hulgas Audru piirkonna haridus-, taristu- ja kogukonnaküsimuste käsitlemisel. Ta osales ka [[Lemmetsa]] piirkonda kavandatava e-kütuste tehase aruteludes. Kirss toetas tehase rajamise plaani, öeldes ERR-ile, et kogukond oli tema hinnangul arenduse ettevalmistamisse kaasatud ja kohalike elanike mured olid kaardistatud.<ref name="ERRtehas">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610021527/parnu-linnavoimul-on-kutusetehase-projekti-kohta-palju-vastamata-kusimusi |pealkiri=Pärnu linnavõimul on kütusetehase projekti kohta palju vastamata küsimusi |väljaanne=ERR |aeg=21. mai 2026 |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> ===Tõstamaa osavalla juht=== 2026. aasta suvel lagunes senine Pärnu võimuliit. [[11. august]]il sõlmisid [[Isamaa (erakond)|Isamaa]], EKRE ja Keskerakond uue koalitsioonileppe. Leppe järgi sai Keskerakond lisaks volikogu esimehe kohale rahanduse abilinnapea ametikoha ja Tõstamaa osavalla juhi koha. Tõstamaa osavalla juhiks määrati Kirss, Audru osavalla juhiks sai [[Priit Annus]].<ref name="ERR2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610107453/isamaa-ekre-ja-keskerakond-solmisid-parnus-koalitsioonileppe |pealkiri=Isamaa, EKRE ja Keskerakond sõlmisid Pärnus koalitsioonileppe |väljaanne=ERR |aeg=11. august 2026 |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> [[17. august]]il 2026 kinnitas Pärnu linnavolikogu uue linnavalitsuse koosseisu. Kirss asus linnavalitsuse liikmena juhtima Tõstamaa osavalda.<ref name="PärnuLV" /> ==Isiklikku== Kirss on kahe lapse isa.<ref name="Kodused" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://parnu.ee/linnavalitsus Jüri Kirss Pärnu linna veebilehel] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 7f62tza13tfk6rivhoitra7t580nyaf 7217551 7217518 2026-08-18T21:35:51Z Velirand 67997 Velirand teisaldas lehekülje [[Jüri kirss]] pealkirja [[Jüri Kirss]] alla ümbersuunamist maha jätmata: Perekonnanimi oli väikese algustähega 7217518 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Jüri Kirss | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|4|16}} | sünnikoht = [[Pärnu]] | tegevusala = [[poliitik]], omavalitsustegelane, [[ettevõtja]] | erakond = [[Eesti Keskerakond]] }} '''Jüri Kirss''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1983]] [[Pärnu]]s)<ref name="IR">{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/332490-ID/ |pealkiri=Jüri Kirss |väljaanne=Inforegister |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref><ref name="Kodused">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kodusedhaaled20251215.2.3 |pealkiri=Teeme Audru suuremaks! |väljaanne=Kodused Hääled |aeg=15. detsember 2025 |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> on eesti [[poliitik]], omavalitsustegelane ja ettevõtja, [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige. Alates 2026. aasta augustist on ta [[Tõstamaa osavald|Tõstamaa osavalla]] juht.<ref name="PärnuLV">{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavalitsus |pealkiri=Pärnu linnavalitsus |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> Varem on ta olnud [[Pärnu linnavolikogu]] liige ja [[Audru osavald|Audru osavalla]] juht.<ref name="RK2023KE">{{netiviide |url=https://riigikogu.keskerakond.ee/et/kandidaadid?area_id=82 |pealkiri=Kandidaadid – Pärnumaa |väljaanne=Eesti Keskerakond |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref><ref name="ERR2025">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609879723/parnu-volikogu-valis-kristel-voltenbergi-linnapeaks |pealkiri=Pärnu volikogu valis Kristel Voltenbergi linnapeaks |väljaanne=ERR |aeg=8. detsember 2025 |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> ==Haridus ja töö== Kirss on lõpetanud [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i ja õppinud [[Eesti Mereakadeemia]]s. Ta lõpetas Eesti Mereakadeemia 2007. aastal.<ref name="FB">{{netiviide |url=https://www.facebook.com/juri.kirss/ |pealkiri=Jüri Kirss |väljaanne=Facebook |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> Kirss on end nimetanud hariduselt sadamainseneriks.<ref name="Kodused" /> Ta on tegutsenud ettevõtluses alates 2006. aastast.<ref name="IR" /> Kirss on ettevõtte Princeps Invest OÜ osanik ning töötanud ettevõttes müügiosakonna juhina.<ref name="Princeps">{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/11412088-PRINCEPS-INVEST-OU/ |pealkiri=PRINCEPS INVEST OÜ |väljaanne=Inforegister |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref><ref name="KE2026">{{netiviide |url=https://keskerakond.ee/kandidaadid/ |pealkiri=Kandidaadid |väljaanne=Eesti Keskerakond |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Kirss on [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige. Ta kuulus [[Pärnu linnavolikogu]]s Keskerakonna esindajate hulka ning oli 2023. aasta [[Riigikogu]] valimiste ajal Pärnu linnavolikogu liige.<ref name="RK2023KE" /> ===2023. aasta Riigikogu valimised=== [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Kirss Keskerakonna nimekirjas [[Pärnumaa]] valimisringkonnas. Ta kogus 307 häält.<ref name="RK2023">{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/electoral_district/12/votes-by-candidates/party/12 |pealkiri=Pärnumaa – detailne hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> Keskerakonna üleriigilises valimisnimekirjas oli Kirss 85. kohal.<ref name="KENimekiri">{{netiviide |url=https://riigikogu.keskerakond.ee/et/uleriigiline-nimekiri |pealkiri=Üleriigiline nimekiri |väljaanne=Eesti Keskerakond |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> ===2025. aasta kohalikud valimised=== [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Kirss Keskerakonna nimekirjas [[Pärnu]]s ja kogus 262 häält.<ref name="KOV2025">{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/36 |pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> Valimiste järel moodustasid Keskerakond, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]], [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]] ning valimisliidud [[Südamega Pärnu]] ja [[Pärnu Ühendab]] Pärnus koalitsiooni. [[8. detsember|8. detsembril]] 2025 ametisse nimetatud linnavalitsuses sai Kirss [[Audru osavald|Audru osavalla]] juhiks. Tõstamaa osavalla juhiks sai samal ajal [[Sander Kilk]].<ref name="ERR2025" /> ===Audru osavalla juht=== Kirss juhtis Audru osavalda 2025. aasta detsembrist 2026. aasta augustini. Osavalla juhi põhiülesanne oli osavalla tegevuse ja kodanikulähedaste avalike teenuste osutamise korraldamine.<ref name="PärnuLV" /> 2026. aastal osales Kirss muu hulgas Audru piirkonna haridus-, taristu- ja kogukonnaküsimuste käsitlemisel. Ta osales ka [[Lemmetsa]] piirkonda kavandatava e-kütuste tehase aruteludes. Kirss toetas tehase rajamise plaani, öeldes ERR-ile, et kogukond oli tema hinnangul arenduse ettevalmistamisse kaasatud ja kohalike elanike mured olid kaardistatud.<ref name="ERRtehas">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610021527/parnu-linnavoimul-on-kutusetehase-projekti-kohta-palju-vastamata-kusimusi |pealkiri=Pärnu linnavõimul on kütusetehase projekti kohta palju vastamata küsimusi |väljaanne=ERR |aeg=21. mai 2026 |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> ===Tõstamaa osavalla juht=== 2026. aasta suvel lagunes senine Pärnu võimuliit. [[11. august]]il sõlmisid [[Isamaa (erakond)|Isamaa]], EKRE ja Keskerakond uue koalitsioonileppe. Leppe järgi sai Keskerakond lisaks volikogu esimehe kohale rahanduse abilinnapea ametikoha ja Tõstamaa osavalla juhi koha. Tõstamaa osavalla juhiks määrati Kirss, Audru osavalla juhiks sai [[Priit Annus]].<ref name="ERR2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610107453/isamaa-ekre-ja-keskerakond-solmisid-parnus-koalitsioonileppe |pealkiri=Isamaa, EKRE ja Keskerakond sõlmisid Pärnus koalitsioonileppe |väljaanne=ERR |aeg=11. august 2026 |vaadatud=18. augustil 2026}}</ref> [[17. august]]il 2026 kinnitas Pärnu linnavolikogu uue linnavalitsuse koosseisu. Kirss asus linnavalitsuse liikmena juhtima Tõstamaa osavalda.<ref name="PärnuLV" /> ==Isiklikku== Kirss on kahe lapse isa.<ref name="Kodused" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://parnu.ee/linnavalitsus Jüri Kirss Pärnu linna veebilehel] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 7f62tza13tfk6rivhoitra7t580nyaf Anatoli Purtov 0 720100 7217523 2026-08-18T20:45:19Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: ''''Anatoli Purtov''' ([[16. september]] [[1949]] [[Tallinn]] – [[11. märts]] [[2025]]) oli eesti [[poks]]ija. Ta poksis [[Tallinn]]a [[Üleliidulise Vabatahtliku Ametühingute Kehakultuuri- ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Spordiorganisatsioon "Kalev"|Kalevis]] ja Nõukogude sõjaväe spordiühendustes. Ta oli [[Eesti NSV]] täiskasvanute meister [[Helveskaal (poks)|helveskaalus]] (kuni 48 kg) aastatel 1968 ja 1970 ning 1971. aastal Kärbeskaal (poks)|kärbeskaalu...' 7217523 wikitext text/x-wiki '''Anatoli Purtov''' ([[16. september]] [[1949]] [[Tallinn]] – [[11. märts]] [[2025]]) oli eesti [[poks]]ija. Ta poksis [[Tallinn]]a [[Üleliidulise Vabatahtliku Ametühingute Kehakultuuri- ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Spordiorganisatsioon "Kalev"|Kalevis]] ja Nõukogude sõjaväe spordiühendustes. Ta oli [[Eesti NSV]] täiskasvanute meister [[Helveskaal (poks)|helveskaalus]] (kuni 48 kg) aastatel 1968 ja 1970 ning 1971. aastal [[Kärbeskaal (poks)|kärbeskaalus]] (kuni 51 kg). Ta oli 1972. aastal Tallinna meister kärbeskaalus (kuni 51 kg).<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noortehaal19720125.2.22 "Eriauhind V. Krimmile"]. [[Noorte Hääl]] nr 20, 25. jaanuar 1972. Lk 3</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 446 ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=131534&#tulemusedlist Anatoli Purtovi sporditulemused] *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/RKEr73R6or72 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Purtov, Anatoli}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Surnud 2025]] tjcxia0pxk51t9gbfmfuwysjh4xtue5 Dominic Hyam 0 720101 7217524 2026-08-18T20:47:27Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Dominic Hyam Scotland v Bolivia 6 June 2026-59.jpg|pisi|Dominic Hyam (2026)]] '''Dominic John Hyam''' (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1995]] [[Leuchars]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängi [[keskkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[Wrexham AFC|Wrexham]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Ta on klubi meeskonna [[kapten (jalgpall)|kapten]]. 2008. aastal liitus ta Inglismaa klubi [[Reading FC|Readingi]] noortesüsteemiga. Klubi põhimeeskonn...' 7217524 wikitext text/x-wiki [[File:Dominic Hyam Scotland v Bolivia 6 June 2026-59.jpg|pisi|Dominic Hyam (2026)]] '''Dominic John Hyam''' (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1995]] [[Leuchars]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängi [[keskkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[Wrexham AFC|Wrexham]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Ta on klubi meeskonna [[kapten (jalgpall)|kapten]]. 2008. aastal liitus ta Inglismaa klubi [[Reading FC|Readingi]] noortesüsteemiga. Klubi põhimeeskonnas ei mänginud ta kordagi, kuid mängis aastatel 2014–2017 Readingist laenul Inglismaa 4.–6. liigataseme klubides: [[Hemel Hempstead Town F.C.|Hemel Hempstead Town]] (2015), [[Basingstoke Town F.C.|Basingstoke Town]] (2015–2016), [[Dagenham & Redbridge F.C.|Dagenham & Redbridge]] (2016) ja [[Aldershot Town F.C.|Aldershot Town]] (2017). 2017. aasta juulis liitus ta [[Coventry City]]ga, mis mängis toona Inglismaa tugevuselt neljandas liigas. 2018. aastal tõusis ta klubiga Inglismaa tugevuselt kolmandasse liigasse ja 2020. aastal esiliigasse. Aastatel 2022–2025 mängis Hyam Inglismaa esiliigaklubis [[Blackburn Rovers]]. 2025. aasta septembris sõlmis ta kaheaastase lepingu Wrexhamiga.<ref>{{cite news |last1=Pritchard |first1=Dafydd |title=Wrexham show intent with Sheaf, Hyam and Kabore signings |url=https://www.bbc.com/sport/football/articles/c79l2g4lv29o |publisher=BBC Sport |access-date=1 September 2025 |date=1 September 2025}}</ref> Aastatel 2014–2016 mängis Hyman Šotimaa noortekoondistes, kuid koondisedebüüdi tegi ta alles 17. juunil 2023 EM-i valikmängus [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] vastu. Ta kuulus Šotimaa koondisse [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]], kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/dominic-hyam/nationalmannschaft/spieler/263268/verein_id/3380 Dominic Hyam - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 18.8.2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.wrexhamafc.co.uk/teams/mens-team/dominichyam Profiil Wrexham AFC kodulehel] {{FIFA World Cup 2026 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Hyam, Dominic}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Coventry City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Blackburn Rovers FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Leauge One'i mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] iejml5ucu6egqfu3x29si357fmxiyju 7217525 7217524 2026-08-18T20:48:00Z Raamaturott 56450 7217525 wikitext text/x-wiki [[File:Dominic Hyam Scotland v Bolivia 6 June 2026-59.jpg|pisi|Dominic Hyam (2026)]] '''Dominic John Hyam''' (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1995]] [[Leuchars]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängi [[keskkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[Wrexham AFC|Wrexham]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Ta on klubi meeskonna [[kapten (jalgpall)|kapten]]. 2008. aastal liitus ta Inglismaa klubi [[Reading FC|Readingi]] noortesüsteemiga. Klubi põhimeeskonnas ei mänginud ta kordagi, kuid mängis aastatel 2014–2017 Readingist laenul Inglismaa 4.–6. liigataseme klubides: [[Hemel Hempstead Town F.C.|Hemel Hempstead Town]] (2015), [[Basingstoke Town F.C.|Basingstoke Town]] (2015–2016), [[Dagenham & Redbridge F.C.|Dagenham & Redbridge]] (2016) ja [[Aldershot Town F.C.|Aldershot Town]] (2017). 2017. aasta juulis liitus ta [[Coventry City]]ga, mis mängis toona Inglismaa tugevuselt neljandas liigas. 2018. aastal tõusis ta klubiga Inglismaa tugevuselt kolmandasse liigasse ja 2020. aastal esiliigasse. Aastatel 2022–2025 mängis Hyam Inglismaa esiliigaklubis [[Blackburn Rovers]]. 2025. aasta septembris sõlmis ta kaheaastase lepingu Wrexhamiga.<ref>{{cite news |last1=Pritchard |first1=Dafydd |title=Wrexham show intent with Sheaf, Hyam and Kabore signings |url=https://www.bbc.com/sport/football/articles/c79l2g4lv29o |publisher=BBC Sport |access-date=1 September 2025 |date=1 September 2025}}</ref> Aastatel 2014–2016 mängis Hyman Šotimaa noortekoondistes, kuid koondisedebüüdi tegi ta alles 17. juunil 2023 EM-i valikmängus [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] vastu. Ta kuulus Šotimaa koondisse [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]], kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/dominic-hyam/nationalmannschaft/spieler/263268/verein_id/3380 Dominic Hyam - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 18.8.2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.wrexhamafc.co.uk/teams/mens-team/dominichyam Profiil Wrexham AFC kodulehel] {{FIFA World Cup 2026 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Hyam, Dominic}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Coventry City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Blackburn Rovers FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] kyuymvl1fof0mjlhvfhh7saghk4cinm 7217594 7217525 2026-08-18T23:43:52Z Kruusamägi 1530 7217594 wikitext text/x-wiki [[File:Dominic Hyam Scotland v Bolivia 6 June 2026-59.jpg|pisi|Dominic Hyam (2026)]] '''Dominic John Hyam''' (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1995]] [[Leuchars]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[Wrexham AFC|Wrexham]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es. Ta on klubi meeskonna [[kapten (jalgpall)|kapten]]. 2008. aastal liitus ta Inglismaa klubi [[Reading FC|Readingi]] noortesüsteemiga. Klubi põhimeeskonnas ei mänginud ta kordagi, kuid mängis aastatel 2014–2017 Readingist laenul Inglismaa 4.–6. liigataseme klubides: [[Hemel Hempstead Town F.C.|Hemel Hempstead Town]] (2015), [[Basingstoke Town F.C.|Basingstoke Town]] (2015–2016), [[Dagenham & Redbridge F.C.|Dagenham & Redbridge]] (2016) ja [[Aldershot Town F.C.|Aldershot Town]] (2017). 2017. aasta juulis liitus ta [[Coventry City]]ga, mis mängis toona Inglismaa tugevuselt neljandas liigas. 2018. aastal tõusis ta klubiga Inglismaa tugevuselt kolmandasse liigasse ja 2020. aastal esiliigasse. Aastatel 2022–2025 mängis Hyam Inglismaa esiliigaklubis [[Blackburn Rovers]]. 2025. aasta septembris sõlmis ta kaheaastase lepingu Wrexhamiga.<ref>{{cite news |last1=Pritchard |first1=Dafydd |title=Wrexham show intent with Sheaf, Hyam and Kabore signings |url=https://www.bbc.com/sport/football/articles/c79l2g4lv29o |publisher=BBC Sport |access-date=1 September 2025 |date=1 September 2025}}</ref> Aastatel 2014–2016 mängis Hyman Šotimaa noortekoondistes, kuid koondisedebüüdi tegi ta alles 17. juunil 2023 EM-i valikmängus [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] vastu. Ta kuulus Šotimaa koondisse [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]], kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/dominic-hyam/nationalmannschaft/spieler/263268/verein_id/3380 Dominic Hyam - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 18.8.2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.wrexhamafc.co.uk/teams/mens-team/dominichyam Profiil Wrexham AFC kodulehel] {{FIFA World Cup 2026 Šotimaa koondis}} {{JÄRJESTA:Hyam, Dominic}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Coventry City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Blackburn Rovers FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] q4zo669tshn9j6xx0vpeou8y16rqauf Pepê 0 720102 7217537 2026-08-18T21:10:46Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Pepê - Porto - 2023.png|pisi|Pepê (2023)]] '''Eduardo Gabriel Aquino Cossa''' (tuntud lihtsalt kui '''Pepê'''; sündinud [[24. veebruar]]il [[1997]] [[Foz do Iguaçu]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolikuna Portugali kõrgliigaklubis [[FC Porto|Porto]]. Ta võib mängida ka [[paremkaitsja]] positsioonil. Ta alustas klubikarjääri sünnilinnaklubis [[Foz do Iguaçu Futebol Clube|Foz do Iguaçu]]. 2016. aasta aprillis liitus ta [[Grêmio]]...' 7217537 wikitext text/x-wiki [[File:Pepê - Porto - 2023.png|pisi|Pepê (2023)]] '''Eduardo Gabriel Aquino Cossa''' (tuntud lihtsalt kui '''Pepê'''; sündinud [[24. veebruar]]il [[1997]] [[Foz do Iguaçu]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolikuna Portugali kõrgliigaklubis [[FC Porto|Porto]]. Ta võib mängida ka [[paremkaitsja]] positsioonil. Ta alustas klubikarjääri sünnilinnaklubis [[Foz do Iguaçu Futebol Clube|Foz do Iguaçu]]. 2016. aasta aprillis liitus ta [[Grêmio]]ga. Grêmio põhimeeskonnas debüteeris ta Brasiilia kõrgliigas 28. mail 2017 mängus [[Sport Recife]] vastu, kui sekkus mängu [[Everton Soares|Evertoni]] asemele. Brasiilia kõrgliigas lõi ta esimese värava sama aasta 3. detsembril mängus [[Atlético Mineiro]] vastu.<ref>{{cite web |title=Atlético-MG vira sobre Grêmio com golaço e torce pelo Fla por Libertadores |url=https://esporte.uol.com.br/futebol/campeonatos/brasileiro/serie-a/ultimas-noticias/2017/12/03/atletico-mg-x-gremio---serie-a.htm |publisher=UOL |accessdate=9 November 2018 |language=pt|date=3 December 2017}}</ref> Aastatel 2018–2021 tuli ta neli korda järjest Grêmio koosseisus 2021. aasta veebruaris sõlmis ta lepingu Portoga, kellega ta liitus 2021. aasta juulis.<ref name=":0">{{Cite web|date=February 18, 2021|title=Pepê é reforço para a próxima temporada|url=https://www.fcporto.pt/pt/noticias/20210218-pt-pepe-e-reforco-para-a-proxima-temporada|access-date=2021-02-18|publisher=FC Porto|language=pt}}</ref> Portugali kõrgliigas lõi ta esimese värava 19. septembril 2021 mängus [[Moreirense F.C.|Moreirense]] vastu. Aastatel 2022 ja 2026 tuli ta Porto koosseisus Portugali meistriks. 2023. aastal valiti ta Porto aasta mängijaks. [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es debüteeris Pepê 17. novembril 2023 MM-i valikmängus [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[2024. aasta Copa América]]l, kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/pepe/nationalmannschaft/spieler/520662/verein_id/3439 Pepê - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 19.8.2026</ref> == Saavutused == ;Grêmio *[[Campeonato Gaúcho]]: 2018, 2019, 2020, 2021 *[[Copa do Brasil]]: 2020 ;Porto *[[Primeira Liga]]: [[Primeira Liga hooaeg 2021–2022|2021–22]], [[Primeira Liga hooaeg 2025–2026|2025–26]] *[[Taça de Portugal]]: 2021–22, 2022–23, 2023–24 *[[Taça da Liga]]: 2022–23 *[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2022, 2026 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pepe}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:FC Porto mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 4cuqwbyts7r4j89x3yrhuaze5h260zx 7217593 7217537 2026-08-18T23:42:05Z Kruusamägi 1530 7217593 wikitext text/x-wiki [[File:Pepê - Porto - 2023.png|pisi|Pepê (2023)]] '''Eduardo Gabriel Aquino Cossa''' (tuntud lihtsalt kui '''Pepê'''; sündinud [[24. veebruar]]il [[1997]] [[Foz do Iguaçu]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib äärepoolikuna Portugali kõrgliigaklubis [[FC Porto|Porto]]. Ta võib mängida ka [[paremkaitsja]] positsioonil. Ta alustas klubikarjääri sünnilinnaklubis [[Foz do Iguaçu Futebol Clube|Foz do Iguaçu]]. 2016. aasta aprillis liitus ta [[Grêmio]]ga. Grêmio põhimeeskonnas debüteeris ta Brasiilia kõrgliigas 28. mail 2017 mängus [[Sport Recife]] vastu, kui sekkus mängu [[Everton Soares|Evertoni]] asemele. Brasiilia kõrgliigas lõi ta esimese värava sama aasta 3. detsembril mängus [[Atlético Mineiro]] vastu.<ref>{{cite web |title=Atlético-MG vira sobre Grêmio com golaço e torce pelo Fla por Libertadores |url=https://esporte.uol.com.br/futebol/campeonatos/brasileiro/serie-a/ultimas-noticias/2017/12/03/atletico-mg-x-gremio---serie-a.htm |publisher=UOL |accessdate=9 November 2018 |language=pt|date=3 December 2017}}</ref> Aastatel 2018–2021 tuli ta neli korda järjest Grêmio koosseisus [[Campeonato Gaúcho]] meistriks, mis on [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli osariigi]] jalgpallimeistrivõistlused. 2021. aasta veebruaris sõlmis ta lepingu Portoga, kellega ta liitus 2021. aasta juulis.<ref name=":0">{{Cite web|date=February 18, 2021|title=Pepê é reforço para a próxima temporada|url=https://www.fcporto.pt/pt/noticias/20210218-pt-pepe-e-reforco-para-a-proxima-temporada|access-date=2021-02-18|publisher=FC Porto|language=pt}}</ref> Portugali kõrgliigas lõi ta esimese värava 19. septembril 2021 mängus [[Moreirense F.C.|Moreirense]] vastu. Aastatel 2022 ja 2026 tuli ta Porto koosseisus Portugali meistriks. 2023. aastal valiti ta Porto aasta mängijaks. [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es debüteeris Pepê 17. novembril 2023 MM-i valikmängus [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[2024. aasta Copa América]]l, kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/pepe/nationalmannschaft/spieler/520662/verein_id/3439 Pepê - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 19.8.2026</ref> == Saavutused == ;Grêmio *[[Campeonato Gaúcho]]: 2018, 2019, 2020, 2021 *[[Copa do Brasil]]: 2020 ;Porto *[[Primeira Liga]]: [[Primeira Liga hooaeg 2021–2022|2021–22]], [[Primeira Liga hooaeg 2025–2026|2025–26]] *[[Taça de Portugal]]: 2021–22, 2022–23, 2023–24 *[[Taça da Liga]]: 2022–23 *[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2022, 2026 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pepe}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:FC Porto mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] mf5kemvjsnksdsrfi1wpuasl76v7z7x Eduardo Gabriel Aquino Cossa 0 720103 7217538 2026-08-18T21:11:18Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Pepê]] 7217538 wikitext text/x-wiki #suuna[[Pepê]] 9o6d2i410qfdgoxaofd5r1gmdq6qulo Dominic John Hyam 0 720104 7217547 2026-08-18T21:32:55Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Dominic Hyam]] 7217547 wikitext text/x-wiki #suuna [[Dominic Hyam]] mdu2tt1tazbbhw8puiz768rl47kwkq1 Léo Pereira 0 720105 7217553 2026-08-18T21:37:38Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Leo Pereira Brazil V Morocco 13 June 2026-136 (cropped).jpg|pisi|Léo Pereira (2026)]] '''Leonardo Pereira''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1996]] [[Curitiba]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Flamengo|Flamengo]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodulinnaklubis [[Atlético Paranaense]], millega liitus 2010. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2014. aasta mais. 20...' 7217553 wikitext text/x-wiki [[File:Leo Pereira Brazil V Morocco 13 June 2026-136 (cropped).jpg|pisi|Léo Pereira (2026)]] '''Leonardo Pereira''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1996]] [[Curitiba]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Flamengo|Flamengo]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodulinnaklubis [[Atlético Paranaense]], millega liitus 2010. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2014. aasta mais. 2015. aastal oli ta Atlético Paranaensest laenul Brasiilia tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Guaratinguetá Futebol|Guaratinguetá]], 2016. aastal Brasiilia esiliigaklubis [[Clube Náutico Capibaribe|Clube Náutico Capibaribe]] ja 2017. aastal [[Major League Soccer]]i (MLS) klubis [[Orlando City]]. Atlético Paranaense põhikoosseisu kuulus ta seejärel aastatel 2018–2019. 2020. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Flamengoga.<ref>{{Cite web|url=https://globoesporte.globo.com/pr/futebol/noticia/flamengo-leo-pereira-contratacao-pablo-mari-arsenal-athletico.ghtml |title=Pablo Marí viaja para fechar com o Arsenal, e Flamengo acerta contratação de Léo Pereira, do Athletico |website=ge.globo|language=pt-br |date=28 January 2020 |access-date=29 January 2020}}</ref> Aastatel 2020 ja 2025 tuli ta Flamengoga Brasiilia meistriks. Brasiilia noortekoondistes koosseisus osales Pereira 2023. aastal kuni 17-aastaste maailmameistrivõistlustel ja 2015. aastal kuni 20-aastaste maailmameistrivõistlustel, millest viimasel jõuti finaali, kus kaotati lisaajal Serbiale 1:2. Brasiilia jalgpallikoondises debüteeris ta 26. märtsil 2023 [[sõprusmäng]us [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]], kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/leo-pereira/nationalmannschaft/spieler/288431/verein_id/3439 Léo Pereira - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 19.8.2026</ref> == Saavutused == ;Athletico Paranaense *[[Copa do Brasil]]: 2019 *[[Campeonato Paranaense]]: 2018 *[[Copa Sudamericana]]: 2018 *[[J.League Cup / Copa Sudamericana Championship]]: 2019 ;Flamengo *[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2020|2020]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] *[[Copa do Brasil]]: 2022, 2024 *[[Supercopa do Brasil]]: 2020, 2021, 2025 *[[Campeonato Carioca]]: 2020, 2021, 2024, 2025, 2026 *[[Copa Libertadores]]: 2022, 2025 *[[Recopa Sudamericana]]: 2020 ;Individuaalsed *[[Campeonato Carioca]] sümboolne koosseis: 2024 *[[Copa Libertadores]]e sümboolne koosseis: 2025 *[[Campeonato Brasileiro Série A]] sümboolne koosseis: [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] *Lõuna-Ameerika aasta sümboolne koosseis: 2025 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Brasiilia koondis}} {{JÄRJESTA:Pereira, Leo}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Athletico Paranaense mängijad]] [[Kategooria:Clube de Regatas do Flamengo mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] e98fqoogwskxqku3phazvcc5uor62ub 7217554 7217553 2026-08-18T21:41:21Z Raamaturott 56450 7217554 wikitext text/x-wiki [[File:Leo Pereira Brazil V Morocco 13 June 2026-136 (cropped).jpg|pisi|Léo Pereira (2026)]] '''Leonardo Pereira''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1996]] [[Curitiba]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Flamengo|Flamengo]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri kodulinnaklubis [[Atlético Paranaense]], millega liitus 2010. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2014. aasta mais. 2015. aastal oli ta Atlético Paranaensest laenul Brasiilia tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Guaratinguetá Futebol|Guaratinguetá]], 2016. aastal Brasiilia esiliigaklubis [[Clube Náutico Capibaribe|Clube Náutico Capibaribe]] ja 2017. aastal [[Major League Soccer]]i (MLS) klubis [[Orlando City]]. Atlético Paranaense põhikoosseisu kuulus ta seejärel aastatel 2018–2019. 2020. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Flamengoga.<ref>{{Cite web|url=https://globoesporte.globo.com/pr/futebol/noticia/flamengo-leo-pereira-contratacao-pablo-mari-arsenal-athletico.ghtml |title=Pablo Marí viaja para fechar com o Arsenal, e Flamengo acerta contratação de Léo Pereira, do Athletico |website=ge.globo|language=pt-br |date=28 January 2020 |access-date=29 January 2020}}</ref> Aastatel 2020 ja 2025 tuli ta Flamengoga Brasiilia meistriks. Brasiilia noortekoondistes koosseisus osales Pereira 2023. aastal kuni 17-aastaste maailmameistrivõistlustel ja 2015. aastal kuni 20-aastaste maailmameistrivõistlustel, millest viimasel jõuti finaali, kus kaotati lisaajal Serbiale 1:2. Brasiilia jalgpallikoondises debüteeris ta 26. märtsil 2026 [[sõprusmäng]]us [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu. Ta kuulus Brasiilia koondisse [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]], kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/leo-pereira/nationalmannschaft/spieler/288431/verein_id/3439 Léo Pereira - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 19.8.2026</ref> == Saavutused == ;Athletico Paranaense *[[Copa do Brasil]]: 2019 *[[Campeonato Paranaense]]: 2018 *[[Copa Sudamericana]]: 2018 *[[J.League Cup / Copa Sudamericana Championship]]: 2019 ;Flamengo *[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2020|2020]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] *[[Copa do Brasil]]: 2022, 2024 *[[Supercopa do Brasil]]: 2020, 2021, 2025 *[[Campeonato Carioca]]: 2020, 2021, 2024, 2025, 2026 *[[Copa Libertadores]]: 2022, 2025 *[[Recopa Sudamericana]]: 2020 ;Individuaalsed *[[Campeonato Carioca]] sümboolne koosseis: 2024 *[[Copa Libertadores]]e sümboolne koosseis: 2025 *[[Campeonato Brasileiro Série A]] sümboolne koosseis: [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] *Lõuna-Ameerika aasta sümboolne koosseis: 2025 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Brasiilia koondis}} {{JÄRJESTA:Pereira, Leo}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Athletico Paranaense mängijad]] [[Kategooria:Clube de Regatas do Flamengo mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 4py4mvj50iz742zykw0v1u5hjcb4b0g Kari Maripuu 0 720106 7217560 2026-08-18T21:55:33Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Kari Maripuu | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Pärnu Linnavolikogu]] aseesimees | ametiajaalgus = 3. detsember 2025 | ametiajalõpp = | amet2 = Erakonna [[Parempoolsed]] Pärnumaa piirkonna juht | ametiajaalgus2 = 11. märts 2026 | ametiajalõpp2 = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|8|12}} | sünnikoht = | partei = [[Parempoolsed]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = [[ettevõtja]], ärimentor | tegevusala = infotehnoloogi...' 7217560 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kari Maripuu | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Pärnu Linnavolikogu]] aseesimees | ametiajaalgus = 3. detsember 2025 | ametiajalõpp = | amet2 = Erakonna [[Parempoolsed]] Pärnumaa piirkonna juht | ametiajaalgus2 = 11. märts 2026 | ametiajalõpp2 = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|8|12}} | sünnikoht = | partei = [[Parempoolsed]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = [[ettevõtja]], ärimentor | tegevusala = [[infotehnoloogia]], [[ettevõtlus]], [[poliitika]] }} '''Kari Maripuu''' (sündinud [[12. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] ettevõtja, ärimentor ja poliitik. Ta kuulub erakonda [[Parempoolsed]]. Alates 3. detsembrist 2025 on ta [[Pärnu Linnavolikogu]] aseesimees.<ref name="volikogu">{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed|pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2026. aasta märtsist on ta Parempoolsete Pärnumaa piirkonna juht.<ref name="piirkond">{{Netiviide|url=https://parempoolsed.ee/2026/03/11/parempoolsete-parnumaa-piirkonna-juhiks-valiti-kari-maripuu/|pealkiri=Parempoolsete Pärnumaa piirkonna juhiks valiti Kari Maripuu|väljaanne=Parempoolsed|aeg=11. märts 2026|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Haridus== Maripuu omandas 2022. aastal [[Tartu Ülikool]]is magistrikraadi. Tema ja Kaspar Hioväina magistritöö kandis pealkirja „Ärimudeli innovatsioon Brightspark OÜ näitel“ ning selle juhendaja oli Virgo Süsi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Kari_Maripuu001|pealkiri=Kari Maripuu|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|vaadatud=19. august 2026}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/528787ac-0fbb-4d1c-b18a-ed48690904ca/download|pealkiri=Ärimudeli innovatsioon Brightspark OÜ näitel|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=2022|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Ettevõtlus== Maripuu on tegutsenud infotehnoloogia ja tarkvaraarenduse valdkonnas. 2011. aastal asutas ta koos Markko Legonkoviga tarkvaraarendusettevõtte Brightspark OÜ ning on olnud ettevõtte juhatuse liige selle asutamisest alates.<ref>{{Netiviide|url=https://ariregister.rik.ee/est/company/12132735|pealkiri=Brightspark OÜ|väljaanne=e-Äriregister|vaadatud=19. august 2026}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://lexi.market/et/ettevottest/|pealkiri=Ettevõttest|väljaanne=Lexi.Market|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Brightspark arendas kaubandusettevõtetele mõeldud tooteinfo haldamise platvormi Lexi.Market. Lexi.Market osales 2021. aastal ettevõtluskonkursil „[[Ajujaht]]“ ja saavutas kolmanda koha.<ref>{{Netiviide|url=https://ajujaht.ee/en/14th-ajujaht-winner-is-tooth-wash-innovator-munt/|pealkiri=14th Ajujaht winner is tooth wash innovator Münt|väljaanne=Ajujaht|aeg=28. mai 2021|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Maripuu on tegutsenud ärimentorina ja osalenud ettevõtlushariduse edendamises. Ta on õpetanud ettevõtlust kooliõpilastele, olnud õpilasfirmade mentor ning osalenud [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]]i õppekavade arendamises.<ref>{{Netiviide|url=https://majandus.ut.ee/et/sisu/tu-ettevotete-ja-koolide-koostoo-opetab-noortele-pariselu|pealkiri=TÜ ettevõtete ja koolide koostöö õpetab noortele päriselu|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2019. aastal osales ta [[Vikerraadio]] saates „Ettevõtlusminutid“, kus rääkis ettevõtluse õpetamisest lastele.<ref>{{Netiviide|url=https://vikerraadio.err.ee/1044422/ettevotlusminutid-kari-maripuu-ja-liisi-hansen-kuidas-opetada-lastele-ettevotlust|pealkiri=Ettevõtlusminutid. Kari Maripuu ja Liisi Hansen. Kuidas õpetada lastele ettevõtlust|väljaanne=Vikerraadio|aeg=20. mai 2019|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Maripuu liitus erakonnaga [[Parempoolsed]] 2025. aasta juulis.<ref>{{Netiviide|url=https://parempoolsed.ee/2025/07/30/parempoolsetega-liitus-it-ettevotja-ja-arimentor-kari-maripuu/|pealkiri=Parempoolsetega liitus IT-ettevõtja ja ärimentor Kari Maripuu|väljaanne=Parempoolsed|aeg=30. juuli 2025|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Sama aasta augustis nimetas erakond ta oma Pärnu linnapeakandidaadiks [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]].<ref>{{Netiviide|url=https://kov.parempoolsed.ee/gov/parnu/news/25|pealkiri=Parempoolsete Pärnu linnapeakandidaat on Kari Maripuu|väljaanne=Parempoolsed|aeg=5. august 2025|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2025. aasta kohalikel valimistel kandideeris Maripuu Pärnu linnas Parempoolsete nimekirjas. Ta sai 750 häält ja osutus linnavolikokku valituks.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/36|pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus|väljaanne=Valimised Eestis|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Parempoolsed said 39-liikmelises Pärnu linnavolikogus kaks mandaati; lisaks Maripuule osutus nende nimekirjast valituks Karmen Koppel.<ref name="piirkond" /> Valimiste järel moodustasid [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]], valimisliit [[Südamega Pärnu]], valimisliit [[Pärnu Ühendab]] ja Parempoolsed Pärnus koalitsiooni.<ref>{{Netiviide|url=https://www.parnu.ee/uudised/parnus-allkirjastati-koalitsioonileping|pealkiri=Pärnus allkirjastati koalitsioonileping|väljaanne=Pärnu linn|aeg=24. oktoober 2025|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Koalitsioonileppe järgi esitati Maripuu linnavolikogu aseesimehe kandidaadiks. 3. detsembril 2025 valiti ta Pärnu Linnavolikogu aseesimeheks.<ref name="volikogu" /> 2026. aasta märtsis valiti Maripuu Parempoolsete Pärnumaa piirkonna juhiks.<ref name="piirkond" /> Ta kuulub ka erakonna volikogusse ning juhib Parempoolsete majandus- ja rahanduskomisjoni.<ref>{{Netiviide|url=https://parempoolsed.ee/volikogu/|pealkiri=Volikogu|väljaanne=Parempoolsed|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2026. aasta augustis vahetus Pärnus võimuliit. 11. augustil sõlmisid uue koalitsioonileppe [[Isamaa]], Keskerakond ja EKRE ning Parempoolsed jäid opositsiooni.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed|pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Maripuu jätkas linnavolikogu aseesimehena. Parempoolsed on pärast võimuliidu vahetust volikogus esindatud ühe liikmega ning Maripuu kuulub valimisliidu Pärnu Ühendab ja Erakonna Parempoolsed ühisesse fraktsiooni.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu|pealkiri=Pärnu linnavolikogu|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Maripuu, Kari}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] p9cgtqlri4sn5qohpz77mxnwndkr74c 7217592 7217560 2026-08-18T23:34:53Z Kruusamägi 1530 link fix 7217592 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kari Maripuu | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Pärnu Linnavolikogu]] aseesimees | ametiajaalgus = 3. detsember 2025 | ametiajalõpp = | amet2 = Erakonna [[Parempoolsed]] Pärnumaa piirkonna juht | ametiajaalgus2 = 11. märts 2026 | ametiajalõpp2 = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|8|12}} | sünnikoht = | partei = [[Parempoolsed]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = [[ettevõtja]], ärimentor | tegevusala = [[infotehnoloogia]], [[ettevõtlus]], [[poliitika]] }} '''Kari Maripuu''' (sündinud [[12. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] ettevõtja, ärimentor ja poliitik. Ta kuulub erakonda [[Parempoolsed]]. Alates 3. detsembrist 2025 on ta [[Pärnu Linnavolikogu]] aseesimees.<ref name="volikogu">{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed|pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2026. aasta märtsist on ta Parempoolsete Pärnumaa piirkonna juht.<ref name="piirkond">{{Netiviide|url=https://parempoolsed.ee/2026/03/11/parempoolsete-parnumaa-piirkonna-juhiks-valiti-kari-maripuu/|pealkiri=Parempoolsete Pärnumaa piirkonna juhiks valiti Kari Maripuu|väljaanne=Parempoolsed|aeg=11. märts 2026|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Haridus== Maripuu omandas 2022. aastal [[Tartu Ülikool]]is magistrikraadi. Tema ja Kaspar Hioväina magistritöö kandis pealkirja „Ärimudeli innovatsioon Brightspark OÜ näitel“ ning selle juhendaja oli Virgo Süsi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Kari_Maripuu001|pealkiri=Kari Maripuu|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|vaadatud=19. august 2026}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/528787ac-0fbb-4d1c-b18a-ed48690904ca/download|pealkiri=Ärimudeli innovatsioon Brightspark OÜ näitel|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=2022|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Ettevõtlus== Maripuu on tegutsenud infotehnoloogia ja tarkvaraarenduse valdkonnas. 2011. aastal asutas ta koos Markko Legonkoviga tarkvaraarendusettevõtte Brightspark OÜ ning on olnud ettevõtte juhatuse liige selle asutamisest alates.<ref>{{Netiviide|url=https://ariregister.rik.ee/est/company/12132735|pealkiri=Brightspark OÜ|väljaanne=e-Äriregister|vaadatud=19. august 2026}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://lexi.market/et/ettevottest/|pealkiri=Ettevõttest|väljaanne=Lexi.Market|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Brightspark arendas kaubandusettevõtetele mõeldud tooteinfo haldamise platvormi Lexi.Market. Lexi.Market osales 2021. aastal ettevõtluskonkursil „[[Ajujaht]]“ ja saavutas kolmanda koha.<ref>{{Netiviide|url=https://ajujaht.ee/en/14th-ajujaht-winner-is-tooth-wash-innovator-munt/|pealkiri=14th Ajujaht winner is tooth wash innovator Münt|väljaanne=Ajujaht|aeg=28. mai 2021|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Maripuu on tegutsenud ärimentorina ja osalenud ettevõtlushariduse edendamises. Ta on õpetanud ettevõtlust kooliõpilastele, olnud õpilasfirmade mentor ning osalenud [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]]i õppekavade arendamises.<ref>{{Netiviide|url=https://majandus.ut.ee/et/sisu/tu-ettevotete-ja-koolide-koostoo-opetab-noortele-pariselu|pealkiri=TÜ ettevõtete ja koolide koostöö õpetab noortele päriselu|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2019. aastal osales ta [[Vikerraadio]] saates „Ettevõtlusminutid“, kus rääkis ettevõtluse õpetamisest lastele.<ref>{{Netiviide|url=https://vikerraadio.err.ee/1044422/ettevotlusminutid-kari-maripuu-ja-liisi-hansen-kuidas-opetada-lastele-ettevotlust|pealkiri=Ettevõtlusminutid. Kari Maripuu ja Liisi Hansen. Kuidas õpetada lastele ettevõtlust|väljaanne=Vikerraadio|aeg=20. mai 2019|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Maripuu liitus erakonnaga [[Parempoolsed]] 2025. aasta juulis.<ref>{{Netiviide|url=https://parempoolsed.ee/2025/07/30/parempoolsetega-liitus-it-ettevotja-ja-arimentor-kari-maripuu/|pealkiri=Parempoolsetega liitus IT-ettevõtja ja ärimentor Kari Maripuu|väljaanne=Parempoolsed|aeg=30. juuli 2025|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Sama aasta augustis nimetas erakond ta oma Pärnu linnapeakandidaadiks [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]].<ref>{{Netiviide|url=https://kov.parempoolsed.ee/gov/parnu/news/25|pealkiri=Parempoolsete Pärnu linnapeakandidaat on Kari Maripuu|väljaanne=Parempoolsed|aeg=5. august 2025|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2025. aasta kohalikel valimistel kandideeris Maripuu Pärnu linnas Parempoolsete nimekirjas. Ta sai 750 häält ja osutus linnavolikokku valituks.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/36|pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus|väljaanne=Valimised Eestis|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Parempoolsed said 39-liikmelises Pärnu linnavolikogus kaks mandaati; lisaks Maripuule osutus nende nimekirjast valituks Karmen Koppel.<ref name="piirkond" /> Valimiste järel moodustasid [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]], valimisliit [[Südamega Pärnu]], valimisliit [[Pärnu Ühendab]] ja Parempoolsed Pärnus koalitsiooni.<ref>{{Netiviide|url=https://www.parnu.ee/uudised/parnus-allkirjastati-koalitsioonileping|pealkiri=Pärnus allkirjastati koalitsioonileping|väljaanne=Pärnu linn|aeg=24. oktoober 2025|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Koalitsioonileppe järgi esitati Maripuu linnavolikogu aseesimehe kandidaadiks. 3. detsembril 2025 valiti ta Pärnu Linnavolikogu aseesimeheks.<ref name="volikogu" /> 2026. aasta märtsis valiti Maripuu Parempoolsete Pärnumaa piirkonna juhiks.<ref name="piirkond" /> Ta kuulub ka erakonna volikogusse ning juhib Parempoolsete majandus- ja rahanduskomisjoni.<ref>{{Netiviide|url=https://parempoolsed.ee/volikogu/|pealkiri=Volikogu|väljaanne=Parempoolsed|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2026. aasta augustis vahetus Pärnus võimuliit. 11. augustil sõlmisid uue koalitsioonileppe [[Isamaa Erakond|Isamaa]], Keskerakond ja EKRE ning Parempoolsed jäid opositsiooni.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed|pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Maripuu jätkas linnavolikogu aseesimehena. Parempoolsed on pärast võimuliidu vahetust volikogus esindatud ühe liikmega ning Maripuu kuulub valimisliidu Pärnu Ühendab ja Erakonna Parempoolsed ühisesse fraktsiooni.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu|pealkiri=Pärnu linnavolikogu|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Maripuu, Kari}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] m2s1q6ed7jpkp36946zptd4dhlt3wml Peeter Prisk 0 720107 7217563 2026-08-18T22:01:00Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Peeter Prisk | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Pärnu Linnavolikogu]] aseesimees | ametiajaalgus = 17. august 2026 | ametiajalõpp = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|4|7}} | sünnikoht = | partei = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] | alma_mater = [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] | elukutse = ettevõtja, kinnisvaraspetsialist | tegevusala = [[kinnisvara]], [[poliitika]] }} '''Peeter Prisk''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1967]]) on [[Eesti]...' 7217563 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Peeter Prisk | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Pärnu Linnavolikogu]] aseesimees | ametiajaalgus = 17. august 2026 | ametiajalõpp = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|4|7}} | sünnikoht = | partei = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] | alma_mater = [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] | elukutse = ettevõtja, kinnisvaraspetsialist | tegevusala = [[kinnisvara]], [[poliitika]] }} '''Peeter Prisk''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1967]]) on [[Eesti]] ettevõtja, kinnisvaraspetsialist ja poliitik, [[Isamaa Erakond|Isamaa]] liige. Ta on [[Pärnu Linnavolikogu]] liige ning alates 17. augustist 2026 volikogu aseesimees.<ref name="volikogu">{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed|pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta on ka linnavolikogu planeeringukomisjoni aseesimees.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid|pealkiri=Linnavolikogu komisjonid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Haridus== Prisk on õppinud [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s, kus omandas maakorraldusinseneri hariduse.<ref>{{Netiviide|url=https://www.facebook.com/isamaalineparnumaa/posts/3101383150075539/|pealkiri=Peeter Prisk: Golfi toel värskete mõtete ja vajalike tegudeni|väljaanne=Isamaaline Pärnumaa|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Ettevõtlus== Prisk on tegutsenud kinnisvaravaldkonnas alates 1990. aastatest. Alates 1994. aastast on ta juhtinud Kinnisvaraeksperdi tegevust Pärnus.<ref>{{Netiviide|url=https://arenduskeskus.eu/uritused/parnumaa-100-000-kas-oleme-selleks-valmis/|pealkiri=Pärnumaa 100 000 – kas oleme selleks valmis?|väljaanne=Pärnumaa Arenduskeskus|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta on OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu juhataja ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige.<ref>{{Netiviide|url=https://kinnisvaraekspert.ee/kontakt/peeter-prisk/|pealkiri=Peeter Prisk|väljaanne=Kinnisvaraekspert|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Prisk kuulub [[Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing]]usse alates 5. maist 1995 ning on üks ühingu kauaaegsemaid tegevliikmeid.<ref>{{Netiviide|url=https://ekhy.ee/meie/liikmeskond/2858-2/|pealkiri=EKHÜ liikmed|väljaanne=Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2001. aastal ilmus Hannes Kuhlbachi, Peeter Priski ja Andrus Laureni koostatud käsiraamat „Kinnisvaraõpik“, mis käsitleb kinnisvaraäri praktilisi ja õiguslikke küsimusi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollo.ee/en/kinnisvaraopik-cd.html|pealkiri=Kinnisvaraõpik|väljaanne=Apollo|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Prisk on üks 2021. aastal loodud [[Pärnumaa Ettevõtete Koda|Pärnumaa Ettevõtete Koja]] asutajatest. Asutamislepingus esindas ta OÜ-d Kinnisvaraekspert Pärnu.<ref>{{Netiviide|url=https://pevk.ee/meist/pohikiri/|pealkiri=Põhikiri|väljaanne=Pärnumaa Ettevõtete Koda|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta kuulub ka koja volikogusse.<ref>{{Netiviide|url=https://pevk.ee/kontaktid/|pealkiri=Kontaktid|väljaanne=Pärnumaa Ettevõtete Koda|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Prisk kuulub erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ning on olnud aastaid seotud erakonna Pärnu organisatsiooniga. Isamaa kodulehe andmetel kuulub ta Suur-Pärnu osakonna juhatusse.<ref>{{Netiviide|url=https://isamaa.ee/parnumaapk/|pealkiri=Pärnumaa piirkond|väljaanne=Isamaa|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta on kandideerinud Pärnu linnavolikokku Isamaa ja selle eelkäija [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas vähemalt alates 2009. aastast.<ref>{{Netiviide|url=https://uuseesti.ee/2009/09/15/erakond-isamaa-ja-res-publica-liit-parnu-linnas/|pealkiri=Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Pärnu linnas|väljaanne=Uus Eesti|aeg=15. september 2009|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Prisk kuulus Pärnu Linnavolikogusse ka 2017–2021 koosseisu. Volikogus tegeles ta muu hulgas linnaplaneerimise ja kinnisvaraga seotud küsimustega.<ref>{{Netiviide|url=https://eestiuudised.ee/eesti-uudiste-intervjuu-peeter-prisk/|pealkiri=Eesti Uudiste intervjuu: Peeter Prisk|väljaanne=Eesti Uudised|aeg=22. juuli 2021|vaadatud=19. august 2026}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] sai Prisk Pärnu linnas 63 häält.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/4|pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus|väljaanne=Valimised Eestis|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta jätkas Pärnu Linnavolikogu liikmena ka volikogu 2021–2025 koosseisus. [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Prisk taas Isamaa nimekirjas ja sai 136 häält.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/33|pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus|väljaanne=Valimised Eestis|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta osutus Pärnu Linnavolikogusse valituks. 2025. aasta valimiste järel jäi Isamaa Pärnus esialgu opositsiooni. 2026. aasta augustis moodustasid Isamaa, [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] uue linnavõimu. 11. augustil sõlmitud koalitsioonileppe järgi sai Isamaa muu hulgas linnapea ja ühe linnavolikogu aseesimehe koha ning aseesimehe kandidaadiks nimetati Prisk.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1610107453/isamaa-ekre-ja-keskerakond-solmisid-parnus-koalitsioonileppe|pealkiri=Isamaa, EKRE ja Keskerakond sõlmisid Pärnus koalitsioonileppe|väljaanne=ERR|aeg=11. august 2026|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 17. augustil 2026 valiti Prisk Pärnu Linnavolikogu aseesimeheks.<ref name="volikogu" /> Samal ajal jätkas ta volikogu planeeringukomisjoni aseesimehena.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid|pealkiri=Linnavolikogu komisjonid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Teosed== * Hannes Kuhlbach, Peeter Prisk, Andrus Lauren. „Kinnisvaraõpik“. Tallinn: Agitaator, 2001. ISBN 9985936930.<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanaraamat.ee/Hannes_Kuhlbach_Andrus_Lauren_Peeter_Prisk_Kinnisvaraopik_Agitaator_2001_39079-69.htm|pealkiri=Kinnisvaraõpik|väljaanne=Vanaraamat.ee|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Prisk, Peeter}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 2tu1jjp56qb6nwmmeyirmvacougxz2u 7217564 7217563 2026-08-18T22:01:35Z LeeMarx 59920 LeeMarx teisaldas lehekülje [[ˇPeeter Prisk]] pealkirja [[Peeter Prisk]] alla 7217563 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Peeter Prisk | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Pärnu Linnavolikogu]] aseesimees | ametiajaalgus = 17. august 2026 | ametiajalõpp = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|4|7}} | sünnikoht = | partei = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] | alma_mater = [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] | elukutse = ettevõtja, kinnisvaraspetsialist | tegevusala = [[kinnisvara]], [[poliitika]] }} '''Peeter Prisk''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1967]]) on [[Eesti]] ettevõtja, kinnisvaraspetsialist ja poliitik, [[Isamaa Erakond|Isamaa]] liige. Ta on [[Pärnu Linnavolikogu]] liige ning alates 17. augustist 2026 volikogu aseesimees.<ref name="volikogu">{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed|pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta on ka linnavolikogu planeeringukomisjoni aseesimees.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid|pealkiri=Linnavolikogu komisjonid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Haridus== Prisk on õppinud [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s, kus omandas maakorraldusinseneri hariduse.<ref>{{Netiviide|url=https://www.facebook.com/isamaalineparnumaa/posts/3101383150075539/|pealkiri=Peeter Prisk: Golfi toel värskete mõtete ja vajalike tegudeni|väljaanne=Isamaaline Pärnumaa|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Ettevõtlus== Prisk on tegutsenud kinnisvaravaldkonnas alates 1990. aastatest. Alates 1994. aastast on ta juhtinud Kinnisvaraeksperdi tegevust Pärnus.<ref>{{Netiviide|url=https://arenduskeskus.eu/uritused/parnumaa-100-000-kas-oleme-selleks-valmis/|pealkiri=Pärnumaa 100 000 – kas oleme selleks valmis?|väljaanne=Pärnumaa Arenduskeskus|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta on OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu juhataja ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige.<ref>{{Netiviide|url=https://kinnisvaraekspert.ee/kontakt/peeter-prisk/|pealkiri=Peeter Prisk|väljaanne=Kinnisvaraekspert|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Prisk kuulub [[Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing]]usse alates 5. maist 1995 ning on üks ühingu kauaaegsemaid tegevliikmeid.<ref>{{Netiviide|url=https://ekhy.ee/meie/liikmeskond/2858-2/|pealkiri=EKHÜ liikmed|väljaanne=Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 2001. aastal ilmus Hannes Kuhlbachi, Peeter Priski ja Andrus Laureni koostatud käsiraamat „Kinnisvaraõpik“, mis käsitleb kinnisvaraäri praktilisi ja õiguslikke küsimusi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollo.ee/en/kinnisvaraopik-cd.html|pealkiri=Kinnisvaraõpik|väljaanne=Apollo|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Prisk on üks 2021. aastal loodud [[Pärnumaa Ettevõtete Koda|Pärnumaa Ettevõtete Koja]] asutajatest. Asutamislepingus esindas ta OÜ-d Kinnisvaraekspert Pärnu.<ref>{{Netiviide|url=https://pevk.ee/meist/pohikiri/|pealkiri=Põhikiri|väljaanne=Pärnumaa Ettevõtete Koda|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta kuulub ka koja volikogusse.<ref>{{Netiviide|url=https://pevk.ee/kontaktid/|pealkiri=Kontaktid|väljaanne=Pärnumaa Ettevõtete Koda|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Prisk kuulub erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ning on olnud aastaid seotud erakonna Pärnu organisatsiooniga. Isamaa kodulehe andmetel kuulub ta Suur-Pärnu osakonna juhatusse.<ref>{{Netiviide|url=https://isamaa.ee/parnumaapk/|pealkiri=Pärnumaa piirkond|väljaanne=Isamaa|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta on kandideerinud Pärnu linnavolikokku Isamaa ja selle eelkäija [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas vähemalt alates 2009. aastast.<ref>{{Netiviide|url=https://uuseesti.ee/2009/09/15/erakond-isamaa-ja-res-publica-liit-parnu-linnas/|pealkiri=Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Pärnu linnas|väljaanne=Uus Eesti|aeg=15. september 2009|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Prisk kuulus Pärnu Linnavolikogusse ka 2017–2021 koosseisu. Volikogus tegeles ta muu hulgas linnaplaneerimise ja kinnisvaraga seotud küsimustega.<ref>{{Netiviide|url=https://eestiuudised.ee/eesti-uudiste-intervjuu-peeter-prisk/|pealkiri=Eesti Uudiste intervjuu: Peeter Prisk|väljaanne=Eesti Uudised|aeg=22. juuli 2021|vaadatud=19. august 2026}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] sai Prisk Pärnu linnas 63 häält.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/4|pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus|väljaanne=Valimised Eestis|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta jätkas Pärnu Linnavolikogu liikmena ka volikogu 2021–2025 koosseisus. [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Prisk taas Isamaa nimekirjas ja sai 136 häält.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/33|pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus|väljaanne=Valimised Eestis|vaadatud=19. august 2026}}</ref> Ta osutus Pärnu Linnavolikogusse valituks. 2025. aasta valimiste järel jäi Isamaa Pärnus esialgu opositsiooni. 2026. aasta augustis moodustasid Isamaa, [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] uue linnavõimu. 11. augustil sõlmitud koalitsioonileppe järgi sai Isamaa muu hulgas linnapea ja ühe linnavolikogu aseesimehe koha ning aseesimehe kandidaadiks nimetati Prisk.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1610107453/isamaa-ekre-ja-keskerakond-solmisid-parnus-koalitsioonileppe|pealkiri=Isamaa, EKRE ja Keskerakond sõlmisid Pärnus koalitsioonileppe|väljaanne=ERR|aeg=11. august 2026|vaadatud=19. august 2026}}</ref> 17. augustil 2026 valiti Prisk Pärnu Linnavolikogu aseesimeheks.<ref name="volikogu" /> Samal ajal jätkas ta volikogu planeeringukomisjoni aseesimehena.<ref>{{Netiviide|url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid|pealkiri=Linnavolikogu komisjonid|väljaanne=Pärnu linn|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Teosed== * Hannes Kuhlbach, Peeter Prisk, Andrus Lauren. „Kinnisvaraõpik“. Tallinn: Agitaator, 2001. ISBN 9985936930.<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanaraamat.ee/Hannes_Kuhlbach_Andrus_Lauren_Peeter_Prisk_Kinnisvaraopik_Agitaator_2001_39079-69.htm|pealkiri=Kinnisvaraõpik|väljaanne=Vanaraamat.ee|vaadatud=19. august 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Prisk, Peeter}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 2tu1jjp56qb6nwmmeyirmvacougxz2u Frank Beard 0 720109 7217569 2026-08-18T22:20:27Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Pilt:Frank Beard ZZ Top BBK Live 2008.jpg|pisi|Frank Beard (2008)]] '''Frank Lee Beard''' ([[11. juuni]] [[1949]] [[Frankston]], [[Texas]] – [[17. august]] [[2026]] [[Richmond (Texas)|Richmond]], [[Texas]]) oli USA trummar. Ta oli alates 1969. aastast ''[[rock]]''-ansambli [[ZZ Top]]i trummar, kuigi ta ei olnud ansambli kõige esimese koosseisu liige. Enne ZZ Topiga liitumist mängis Beard koos hilisema ZZ Topi basskitarristi [[Dusty Hill]]iga ansamblites American Blue...' 7217569 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Frank Beard ZZ Top BBK Live 2008.jpg|pisi|Frank Beard (2008)]] '''Frank Lee Beard''' ([[11. juuni]] [[1949]] [[Frankston]], [[Texas]] – [[17. august]] [[2026]] [[Richmond (Texas)|Richmond]], [[Texas]]) oli USA trummar. Ta oli alates 1969. aastast ''[[rock]]''-ansambli [[ZZ Top]]i trummar, kuigi ta ei olnud ansambli kõige esimese koosseisu liige. Enne ZZ Topiga liitumist mängis Beard koos hilisema ZZ Topi basskitarristi [[Dusty Hill]]iga ansamblites American Blues, The Warlocks ja The Cellar Dwellers. Beard mängis alates 1971. aastast kõikidel ZZ Topi stuudioalbumitel ning oi osade laulude kaasautoriks. 2004. aastal võeti Beard ZZ Topi liikmena vastu [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. == Välislingid == * [https://kultuur.postimees.ee/8529894/suri-zz-topi-trummar-frank-beard "Suri ZZ Topi trummar Frank Beard"]. kultuur.postimees.ee. 18.8.2026. {{JÄRJESTA:Beard, Frank}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide trummarid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] cya8ouhh8p3fb4n57x859psjgi4rv3w 7217608 7217569 2026-08-19T01:23:43Z Kruusamägi 1530 link + typo fix 7217608 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Frank Beard ZZ Top BBK Live 2008.jpg|pisi|Frank Beard (2008)]] '''Frank Lee Beard''' ([[11. juuni]] [[1949]] [[Frankston]], [[Texas]] – [[17. august]] [[2026]] [[Richmond (Texas)|Richmond]], [[Texas]]) oli USA trummar. Ta oli alates 1969. aastast ''[[Rokkmuusika|rock]]''-ansambli [[ZZ Top]]i trummar, kuigi ta ei olnud ansambli kõige esimese koosseisu liige. Enne ZZ Topiga liitumist mängis Beard koos hilisema ZZ Topi basskitarristi [[Dusty Hill]]iga ansamblites American Blues, The Warlocks ja The Cellar Dwellers. Beard mängis alates 1971. aastast kõikidel ZZ Topi stuudioalbumitel ning oli osade laulude kaasautoriks. 2004. aastal võeti Beard ZZ Topi liikmena vastu [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. == Välislingid == * [https://kultuur.postimees.ee/8529894/suri-zz-topi-trummar-frank-beard "Suri ZZ Topi trummar Frank Beard"]. kultuur.postimees.ee. 18.8.2026. {{JÄRJESTA:Beard, Frank}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide trummarid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] s8deiej5ijt9f1tdv2o5g2xypegb2ql 7217648 7217608 2026-08-19T04:37:45Z Mathguy2718 220657 +kategooria 7217648 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Frank Beard ZZ Top BBK Live 2008.jpg|pisi|Frank Beard (2008)]] '''Frank Lee Beard''' ([[11. juuni]] [[1949]] [[Frankston]], [[Texas]] – [[17. august]] [[2026]] [[Richmond (Texas)|Richmond]], [[Texas]]) oli USA trummar. Ta oli alates 1969. aastast ''[[Rokkmuusika|rock]]''-ansambli [[ZZ Top]]i trummar, kuigi ta ei olnud ansambli kõige esimese koosseisu liige. Enne ZZ Topiga liitumist mängis Beard koos hilisema ZZ Topi basskitarristi [[Dusty Hill]]iga ansamblites American Blues, The Warlocks ja The Cellar Dwellers. Beard mängis alates 1971. aastast kõikidel ZZ Topi stuudioalbumitel ning oli osade laulude kaasautoriks. 2004. aastal võeti Beard ZZ Topi liikmena vastu [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. == Välislingid == * [https://kultuur.postimees.ee/8529894/suri-zz-topi-trummar-frank-beard "Suri ZZ Topi trummar Frank Beard"]. kultuur.postimees.ee. 18.8.2026. {{JÄRJESTA:Beard, Frank}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide trummarid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Surnud 2026]] opk8xuo43j0i9aodi5dqmuhwim4m5pr Leccinellum crocipodium 0 720110 7217617 2026-08-19T01:44:32Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Safranpuravik]] 7217617 wikitext text/x-wiki #suuna[[Safranpuravik]] ktb7kkkuhw3lexfwxfdjvsn7dj10gmf Kategooria:Eesti nunnad 14 720111 7217674 2026-08-19T06:36:29Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Naised]] [[Kategooria:Eesti vaimulikud]]' 7217674 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Naised]] [[Kategooria:Eesti vaimulikud]] ayqh8ug5lcp630d7ffm16zbfm4dveul 7217681 7217674 2026-08-19T06:42:46Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Naised]]; lisatud [[Kategooria:Nunnad]] 7217681 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Nunnad]] [[Kategooria:Eesti vaimulikud]] 1ua1h43jbrg5r8j9tf9461e462wnwgu Kategooria:Eesti mungad 14 720112 7217682 2026-08-19T06:43:03Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Mungad]] [[Kategooria:Eesti vaimulikud]]' 7217682 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Mungad]] [[Kategooria:Eesti vaimulikud]] pet7etngku9skxznhvr2qlz3hzvgccv Konstantin Gradopolov 0 720113 7217684 2026-08-19T06:44:29Z Robert Treufeldt 9117 Loodud lehekülje "[[:ru:Special:Redirect/revision/150290024|Градополов, Константин Васильевич]]" tõlkimisel 7217684 wikitext text/x-wiki '''Konstantin Vassiljevitš Gradopolov''' (23. detsember 1903 (vkj)/ 5. jaanuar 1904) Moskva – 25. november 1983 ) oli NSV Liidu poksija, poksitreener ja filminäitleja. 16-aastaselt alustas ta [[Poks|poksiga]] treener Vjatšeslav Samoiloviga . [[1922|1922.]] aastal lõpetas ta kehalise kasvatuse peakooli. Alates [[1923|1923. aastast]] mängis ta spordiseltsis [[Üleliiduline Kehakultuuri- ja Spordiselts Dünamo|Dynamo]] . 58 matšist, mida ta pidas aastatel 1921–1928 võistlustel, võitis ta 48, sealhulgas 24 matši, mille ta lõpetas nokaudiga. Võitis 17 rahvusvahelises mängus 15 võitu. Esimese NSV Liidu poksimeistrivõistluste võitja (1926) keskkaalus. Ta õppis aastatel 1925–1926 režissöör Lev Kulešovi ja aastatel 1927–1928 Sergei Jutkevitši filmistuudios. Aastatel [[1943]] - õpetaja, aastatel 1936–1966 - poksiosakonna juhataja, alates [[1972|1972. aastast]] - Moskva Riikliku Kehakultuuri Keskinstituudi [[professor]] . Pedagoogikateaduste doktor ( [[1962]] ). Aastatel 1954–1960 oli ta NSVL poksikoondise treener ja Rahvusvahelise Poksiliidu kohtunikekogu liige. Tema õpilaste hulgas on olnud Vladimir Ezerov, Jakov Braun, [[Павлов, Александр Иванович (боксёр)|Aleksandr Pavlov]], Feodor Brest ja Nikolai Koroljov . Poksiõpiku (1936) autor, avaldanud üle 70 teose poksi teooria ja metoodika kohta, sealhulgas raamatud „Boxer’s Training“ (1960), „Boxing“ (1967) ja teised, autobiograafiline lugu „Mälestused poksijast“ (1972). == Tunnustus == * 2 [[Tööpunalipu orden|Tööpunalipu ordenit]] (27. aprill 1957 - " ''edu eest riigis massilise kehalise kasvatuse liikumise arendamisel, Nõukogude sportlaste oskuste parandamisel ja eduka esinemise eest rahvusvahelistel võistlustel'' "; 8. mai 1974) * [[Austuse märk|Aumärgi orden]] (17. november 1949) * medalid * [[NSV Liidu teeneline meistersportlane|NSV Liidu austatud spordimeister]] (1940) * [[NSV Liidu teeneline treener]] (1956) * RSFSRi austatud kultuuritöötaja *   == Välislingid == [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksijad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu näitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksitreenerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1983]] [[Kategooria:Vvedenskoje kalmistule maetud]] 6ivsckeg2t4n0v342nmq6gegklxcmos 7217692 7217684 2026-08-19T07:18:26Z Robert Treufeldt 9117 7217692 wikitext text/x-wiki '''Konstantin Vassiljevitš Gradopolov''' ([[vene keeel]]es ''Константин Васильевич Градополов''; 23. detsember 1903 ([[vkj]])/ 5. jaanuar 1904) [[Moskva]] – 25. november 1983) oli NSV Liidu poksija, poksitreener ja filminäitleja. Ta alustas 16-aastaselt (1920. aastal) Moskvas Sõjaväe Kõrgemas Kehakultuuri- ja Spordikoolis [[poks]]iga treener Vjatšeslav Samoilovi juhendamisel, 1922. aastal lõpetas ta kooli. Alates 1923. aastast oli ta spordiseltsis [[Üleliiduline Kehakultuuri- ja Spordiselts Dünamo|Dinamo]]. Esimese NSV Liidu poksimeistrivõistluste võitja (1926) [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg). Ta pidas aastatel 1921–1928 58 kohtumist, millest võitis 48, sealhulgas 24 [[Nokaut (poks)|nokaudiga]]. Osales töölisspordi ühenduste kohtumisel [[Läti]]s, [[Weimari vabariik|Saksamaal]], [[Norra]]s ja [[Rootsi]]s. Osales veebruaris 1928 keskkaalus (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg) [[Oslo]]s 1. rahvusvahelise töölisspordi talispartakiaadi poksivõistlusel. Oma 17 rahvusvahelisest kohtumisest võitis ta 15. Aastatel [[1943]] - õpetaja, aastatel 1936–1966 - poksiosakonna juhataja, alates 1972. aastast - Moskva Riikliku Kehakultuuri Keskinstituudi [[professor]]. Pedagoogikateaduste doktor 1962. Aastatel 1954–1960 oli ta NSV Liidu poksikoondise treener ja Rahvusvahelise Poksiliidu kohtunikekogu liige. Tema õpilaste hulgas on olnud Vladimir Ezerov, Jakov Braun, [[Павлов, Александр Иванович (боксёр)|Aleksandr Pavlov]], Feodor Brest ja [[Nikolai Koroljov]]. ==Filminäitlejana== Ta õppis aastatel 1925–1926 režissöör Lev Kulešovi ja aastatel 1927–1928 Sergei Jutkevitši filmistuudios. Osales aastatel 1927–1941 kokku 15 filmis näitlejana.<ref>[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/star/9424/bio Elu ja looming]. kino-teatr.ru. Vene keeles</ref> ==Teoseid== Avaldanud üle 70 kirjutise poksi teooria ja metoodika kohta. *1936 poksiõpik *1960 Тренировка боксёра *1967 Бокс *1972 Воспоминания боксёра **1982 eesti keeles "Poksija meenutusi". Tõlkinud [[Avo Loorents]]. Alates [https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19821013 Spordileht nr 120, 13. oktoober 1982. Lk 6] kuni [[Spordileht]] nr 130, 5. november 1982. Lk 6 == Tunnustus == * [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] (1940) * Orden [[Austuse märk]] (17. november 1949) * [[NSV Liidu teeneline treener]] (1956) * 2 [[Tööpunalipu orden]]it (27. aprill 1957 - "''edu eest riigis massilise kehalise kasvatuse liikumise arendamisel, Nõukogude sportlaste oskuste parandamisel ja eduka esinemise eest rahvusvahelistel võistlustel''"; 8. mai 1974) * [[Vene NFSV teeneline kultuuritöötaja]] == Välislingid == {{commonskat|Konstantin Gradopolov}} *[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/star/9424/bio Elu ja looming]. kino-teatr.ru. Vene keeles [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksijad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu näitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksitreenerid]] [[Kategooria:Poksikohtunikud]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1983]] [[Kategooria:Vvedenskoje kalmistule maetud]] dm57qrnfqvwayj0b7qtk098jyc4dq3r 7217693 7217692 2026-08-19T07:20:11Z Robert Treufeldt 9117 7217693 wikitext text/x-wiki '''Konstantin Vassiljevitš Gradopolov''' ([[vene keeel]]es ''Константин Васильевич Градополов''; 23. detsember 1903 ([[vkj]])/ 5. jaanuar 1904) [[Moskva]] – 25. november 1983) oli NSV Liidu poksija, poksitreener ja filminäitleja. Ta alustas 16-aastaselt (1920. aastal) Moskvas Sõjaväe Kõrgemas Kehakultuuri- ja Spordikoolis [[poks]]iga treener Vjatšeslav Samoilovi juhendamisel, 1922. aastal lõpetas ta kooli. Alates 1923. aastast oli ta spordiseltsis [[Üleliiduline Kehakultuuri- ja Spordiselts Dünamo|Dinamo]]. Esimese NSV Liidu poksimeistrivõistluste võitja (1926) [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg). Ta pidas aastatel 1921–1928 58 kohtumist, millest võitis 48, sealhulgas 24 [[Nokaut (poks)|nokaudiga]]. Osales töölisspordi ühenduste kohtumisel [[Läti]]s, [[Weimari vabariik|Saksamaal]], [[Norra]]s ja [[Rootsi]]s. Osales veebruaris 1928 keskkaalus (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg) [[Oslo]]s 1. rahvusvahelise töölisspordi talispartakiaadi poksivõistlusel. Oma 17 rahvusvahelisest kohtumisest võitis ta 15. Aastatel [[1943]] - õpetaja, aastatel 1936–1966 - poksiosakonna juhataja, alates 1972. aastast - Moskva Riikliku Kehakultuuri Keskinstituudi [[professor]]. Pedagoogikateaduste doktor 1962. Aastatel 1954–1960 oli ta NSV Liidu poksikoondise treener ja Rahvusvahelise Poksiliidu kohtunikekogu liige. Tema õpilaste hulgas on olnud Vladimir Ezerov, Jakov Braun, [[Павлов, Александр Иванович (боксёр)|Aleksandr Pavlov]], Feodor Brest ja [[Nikolai Koroljov]]. ==Filminäitlejana== Ta õppis aastatel 1925–1926 režissöör Lev Kulešovi ja aastatel 1927–1928 Sergei Jutkevitši filmistuudios. Osales aastatel 1927–1941 kokku 15 filmis näitlejana.<ref>[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/star/9424/bio Elu ja looming]. kino-teatr.ru. Vene keeles</ref> ==Teoseid== Avaldanud üle 70 kirjutise poksi teooria ja metoodika kohta. *1936 poksiõpik *1960 Тренировка боксёра *1967 Бокс *1972 Воспоминания боксёра **1982 eesti keeles "Poksija meenutusi". Tõlkinud [[Avo Loorents]]. Alates [https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19821013 Spordileht nr 120, 13. oktoober 1982. Lk 6] kuni [[Spordileht]] nr 130, 5. november 1982. Lk 6 == Tunnustus == * [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] (1940) * Orden [[Austuse märk]] (17. november 1949) * [[NSV Liidu teeneline treener]] (1956) * 2 [[Tööpunalipu orden]]it (27. aprill 1957 - "''edu eest riigis massilise kehalise kasvatuse liikumise arendamisel, Nõukogude sportlaste oskuste parandamisel ja eduka esinemise eest rahvusvahelistel võistlustel''"; 8. mai 1974) * [[Vene NFSV teeneline kultuuritöötaja]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Konstantin Gradopolov}} *[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/star/9424/bio Elu ja looming]. kino-teatr.ru. Vene keeles [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksijad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu näitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksitreenerid]] [[Kategooria:Poksikohtunikud]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1983]] [[Kategooria:Vvedenskoje kalmistule maetud]] 3cvlpc54dyhaurtw1xqkxzr530ougtu 7217694 7217693 2026-08-19T07:21:01Z Robert Treufeldt 9117 7217694 wikitext text/x-wiki '''Konstantin Vassiljevitš Gradopolov''' ([[vene keeel]]es ''Константин Васильевич Градополов''; 23. detsember 1903 ([[vkj]])/ 5. jaanuar 1904) [[Moskva]] – 25. november 1983) oli NSV Liidu poksija, poksitreener ja filminäitleja. Ta alustas 16-aastaselt (1920. aastal) Moskvas Sõjaväe Kõrgemas Kehakultuuri- ja Spordikoolis [[poks]]iga treener Vjatšeslav Samoilovi juhendamisel, 1922. aastal lõpetas ta kooli. Alates 1923. aastast oli ta spordiseltsis [[Üleliiduline Kehakultuuri- ja Spordiselts Dünamo|Dinamo]]. Esimese NSV Liidu poksimeistrivõistluste võitja (1926) [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg). Ta pidas aastatel 1921–1928 58 kohtumist, millest võitis 48, sealhulgas 24 [[Nokaut (poks)|nokaudiga]]. Osales töölisspordi ühenduste kohtumisel [[Läti]]s, [[Weimari vabariik|Saksamaal]], [[Norra]]s ja [[Rootsi]]s. Osales veebruaris 1928 keskkaalus (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg) [[Oslo]]s 1. rahvusvahelise töölisspordi talispartakiaadi poksivõistlusel. Oma 17 rahvusvahelisest kohtumisest võitis ta 15. Aastatel [[1943]] - õpetaja, aastatel 1936–1966 - poksiosakonna juhataja, alates 1972. aastast - Moskva Riikliku Kehakultuuri Keskinstituudi [[professor]]. Pedagoogikateaduste doktor 1962. Aastatel 1954–1960 oli ta NSV Liidu poksikoondise treener ja Rahvusvahelise Poksiliidu kohtunikekogu liige. Tema õpilaste hulgas on olnud Vladimir Ezerov, Jakov Braun, [[Павлов, Александр Иванович (боксёр)|Aleksandr Pavlov]], Feodor Brest ja [[Nikolai Koroljov]]. ==Filminäitlejana== Ta õppis aastatel 1925–1926 režissöör Lev Kulešovi ja aastatel 1927–1928 Sergei Jutkevitši filmistuudios. Osales aastatel 1927–1941 kokku 15 filmis näitlejana.<ref>[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/star/9424/bio Elu ja looming]. kino-teatr.ru. Vene keeles</ref> ==Teoseid== Avaldanud üle 70 kirjutise poksi teooria ja metoodika kohta. *1936 poksiõpik *1960 Тренировка боксёра *1967 Бокс *1972 Воспоминания боксёра **1982 eesti keeles "Poksija meenutusi". Tõlkinud [[Avo Loorents]]. Alates [https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19821013 Spordileht nr 120, 13. oktoober 1982. Lk 6] kuni [[Spordileht]] nr 130, 5. november 1982. Lk 6 == Tunnustus == * [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] (1940) * Orden [[Austuse märk]] (17. november 1949) * [[NSV Liidu teeneline treener]] (1956) * 2 [[Tööpunalipu orden]]it (27. aprill 1957 - "''edu eest riigis massilise kehalise kasvatuse liikumise arendamisel, Nõukogude sportlaste oskuste parandamisel ja eduka esinemise eest rahvusvahelistel võistlustel''"; 8. mai 1974) * [[Vene NFSV teeneline kultuuritöötaja]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Konstantin Gradopolov}} *[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/star/9424/bio Elu ja looming]. kino-teatr.ru. Vene keeles {{JÄRJESTA:Gradopolov, Konstantin}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksijad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu näitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksitreenerid]] [[Kategooria:Poksikohtunikud]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1983]] [[Kategooria:Vvedenskoje kalmistule maetud]] rq3o1y44db6icaqhxzkbyninod3f6n4 7217695 7217694 2026-08-19T07:21:33Z Robert Treufeldt 9117 7217695 wikitext text/x-wiki '''Konstantin Vassiljevitš Gradopolov''' ([[vene keel]]es ''Константин Васильевич Градополов''; 23. detsember 1903 ([[vkj]])/ 5. jaanuar 1904) [[Moskva]] – 25. november 1983) oli NSV Liidu poksija, poksitreener ja filminäitleja. Ta alustas 16-aastaselt (1920. aastal) Moskvas Sõjaväe Kõrgemas Kehakultuuri- ja Spordikoolis [[poks]]iga treener Vjatšeslav Samoilovi juhendamisel, 1922. aastal lõpetas ta kooli. Alates 1923. aastast oli ta spordiseltsis [[Üleliiduline Kehakultuuri- ja Spordiselts Dünamo|Dinamo]]. Esimese NSV Liidu poksimeistrivõistluste võitja (1926) [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg). Ta pidas aastatel 1921–1928 58 kohtumist, millest võitis 48, sealhulgas 24 [[Nokaut (poks)|nokaudiga]]. Osales töölisspordi ühenduste kohtumisel [[Läti]]s, [[Weimari vabariik|Saksamaal]], [[Norra]]s ja [[Rootsi]]s. Osales veebruaris 1928 keskkaalus (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg) [[Oslo]]s 1. rahvusvahelise töölisspordi talispartakiaadi poksivõistlusel. Oma 17 rahvusvahelisest kohtumisest võitis ta 15. Aastatel [[1943]] - õpetaja, aastatel 1936–1966 - poksiosakonna juhataja, alates 1972. aastast - Moskva Riikliku Kehakultuuri Keskinstituudi [[professor]]. Pedagoogikateaduste doktor 1962. Aastatel 1954–1960 oli ta NSV Liidu poksikoondise treener ja Rahvusvahelise Poksiliidu kohtunikekogu liige. Tema õpilaste hulgas on olnud Vladimir Ezerov, Jakov Braun, [[Павлов, Александр Иванович (боксёр)|Aleksandr Pavlov]], Feodor Brest ja [[Nikolai Koroljov]]. ==Filminäitlejana== Ta õppis aastatel 1925–1926 režissöör Lev Kulešovi ja aastatel 1927–1928 Sergei Jutkevitši filmistuudios. Osales aastatel 1927–1941 kokku 15 filmis näitlejana.<ref>[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/star/9424/bio Elu ja looming]. kino-teatr.ru. Vene keeles</ref> ==Teoseid== Avaldanud üle 70 kirjutise poksi teooria ja metoodika kohta. *1936 poksiõpik *1960 Тренировка боксёра *1967 Бокс *1972 Воспоминания боксёра **1982 eesti keeles "Poksija meenutusi". Tõlkinud [[Avo Loorents]]. Alates [https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19821013 Spordileht nr 120, 13. oktoober 1982. Lk 6] kuni [[Spordileht]] nr 130, 5. november 1982. Lk 6 == Tunnustus == * [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] (1940) * Orden [[Austuse märk]] (17. november 1949) * [[NSV Liidu teeneline treener]] (1956) * 2 [[Tööpunalipu orden]]it (27. aprill 1957 - "''edu eest riigis massilise kehalise kasvatuse liikumise arendamisel, Nõukogude sportlaste oskuste parandamisel ja eduka esinemise eest rahvusvahelistel võistlustel''"; 8. mai 1974) * [[Vene NFSV teeneline kultuuritöötaja]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Konstantin Gradopolov}} *[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/star/9424/bio Elu ja looming]. kino-teatr.ru. Vene keeles {{JÄRJESTA:Gradopolov, Konstantin}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksijad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu näitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poksitreenerid]] [[Kategooria:Poksikohtunikud]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1983]] [[Kategooria:Vvedenskoje kalmistule maetud]] 36v105r2fzxi06g2vmfvtiaakytoynx Hollandi TT 0 720114 7217688 2026-08-19T07:15:32Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '[[Fail:TT Circuit Assen moto.svg|pisi|260x260px|[[TT Circuit Assen|TT Circuit Asseni]] rajakaart]] [[Fail:Álex Rins leads the pack 2019 Assen.jpeg|pisi|260x260px|2019. aasta Hollandi TT start]] '''Hollandi TT''', tuntud ka kui '''Hollandi mootorrataste Grand Prix''', on iga-aastane motospordivõistlus, mis on peetud [[TT Circuit Assen|TT Circuit Asseni]] ringrajal. Võistlus sai maailmameistrivõistluste staatuse 1949. aastal, kui ta sai Mootorrataste Grand Prix' võidus...' 7217688 wikitext text/x-wiki [[Fail:TT Circuit Assen moto.svg|pisi|260x260px|[[TT Circuit Assen|TT Circuit Asseni]] rajakaart]] [[Fail:Álex Rins leads the pack 2019 Assen.jpeg|pisi|260x260px|2019. aasta Hollandi TT start]] '''Hollandi TT''', tuntud ka kui '''Hollandi mootorrataste Grand Prix''', on iga-aastane motospordivõistlus, mis on peetud [[TT Circuit Assen|TT Circuit Asseni]] ringrajal. Võistlus sai maailmameistrivõistluste staatuse 1949. aastal, kui ta sai [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit|Mootorrataste Grand Prix' võidusõidu]] kalendrile. TT Circuit Assen on ainuke ringrada, kus mootorrataste Grand Prix' on toimunud pärast selle esimest hooaega 1949. aastal,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=DESTINATION ASSEN: the Netherlands hosts MotoGP at the Cathedral of Speed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/destination-assen-the-netherlands-hosts-motogp-at-the-cathedral-of-speed/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/destination-assen-the-netherlands-hosts-motogp-at-the-cathedral-of-speed/1074954 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> välja arvatud 2020. aasta [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Duncan |eesnimi=Lewis |kuupäev=29. aprill 2020 |pealkiri=MotoGP cancels Dutch, German and Finnish GPs |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/dutch-german-finnish-gp-cancelled/4786206/ |vaadatud=19. augustil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> Hollandi TT-l on leping püsida vähemalt 2031. aastani MotoGP kalendrile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=MotoGP Will Continue Racing At Assen Through 2031 |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-will-continue-racing-at-assen-through-2031/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> == Ametlikud nimed ja nimisponsorid == * 1949–1957, 1959–1971: Hote Prijs van Nederland der K.N.M.V. (polnud sponsorit) * 1972, 1981–1985, 1992: Dutch TT Assen (polnud sponsorit) * 1973–1977: Dutch TT Assen/Grote Prijs van Nederland der KNMV (polnud sponsorit) * 1978–1980, 1986–1991: Dutch TT (polnud sponsorit) * 1993–1997: [[Lucky Strike]] Dutch Grand Prix * 1998–2000: [[Rizla|Rizla+]] Dutch TT * 2001–2003: [[Gauloises]] Dutch TT * 2004–2005: [[Gauloises]] TT Assen * 2006–2008: [[A-style|A-Style]] TT Assen * 2009: [[TIM Group|Alice]] TT Assen * 2010: [[TIM Group|TIM]] TT Assen * 2011–2013: [[Iveco]] TT Assen * 2014: [[Iveco]] Daily TT Assen * 2015–2019, 2021–2024: [[Motul]] TT Assen * 2025: [[Motul]] Grand Prix of the Netherlands * 2026: [[Tissot]] Grand Prix of the Netherlands == Viited == n5faow3ytsty4l9ggpdh6qcwx712q3t 7217829 7217688 2026-08-19T10:09:39Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mootorrattasport]] 7217829 wikitext text/x-wiki [[Fail:TT Circuit Assen moto.svg|pisi|260x260px|[[TT Circuit Assen|TT Circuit Asseni]] rajakaart]] [[Fail:Álex Rins leads the pack 2019 Assen.jpeg|pisi|260x260px|2019. aasta Hollandi TT start]] '''Hollandi TT''', tuntud ka kui '''Hollandi mootorrataste Grand Prix''', on iga-aastane motospordivõistlus, mis on peetud [[TT Circuit Assen|TT Circuit Asseni]] ringrajal. Võistlus sai maailmameistrivõistluste staatuse 1949. aastal, kui ta sai [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit|Mootorrataste Grand Prix' võidusõidu]] kalendrile. TT Circuit Assen on ainuke ringrada, kus mootorrataste Grand Prix' on toimunud pärast selle esimest hooaega 1949. aastal,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=DESTINATION ASSEN: the Netherlands hosts MotoGP at the Cathedral of Speed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/destination-assen-the-netherlands-hosts-motogp-at-the-cathedral-of-speed/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/destination-assen-the-netherlands-hosts-motogp-at-the-cathedral-of-speed/1074954 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> välja arvatud 2020. aasta [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Duncan |eesnimi=Lewis |kuupäev=29. aprill 2020 |pealkiri=MotoGP cancels Dutch, German and Finnish GPs |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/dutch-german-finnish-gp-cancelled/4786206/ |vaadatud=19. augustil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> Hollandi TT-l on leping püsida vähemalt 2031. aastani MotoGP kalendrile.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=MotoGP Will Continue Racing At Assen Through 2031 |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-will-continue-racing-at-assen-through-2031/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> == Ametlikud nimed ja nimisponsorid == * 1949–1957, 1959–1971: Hote Prijs van Nederland der K.N.M.V. (polnud sponsorit) * 1972, 1981–1985, 1992: Dutch TT Assen (polnud sponsorit) * 1973–1977: Dutch TT Assen/Grote Prijs van Nederland der KNMV (polnud sponsorit) * 1978–1980, 1986–1991: Dutch TT (polnud sponsorit) * 1993–1997: [[Lucky Strike]] Dutch Grand Prix * 1998–2000: [[Rizla|Rizla+]] Dutch TT * 2001–2003: [[Gauloises]] Dutch TT * 2004–2005: [[Gauloises]] TT Assen * 2006–2008: [[A-style|A-Style]] TT Assen * 2009: [[TIM Group|Alice]] TT Assen * 2010: [[TIM Group|TIM]] TT Assen * 2011–2013: [[Iveco]] TT Assen * 2014: [[Iveco]] Daily TT Assen * 2015–2019, 2021–2024: [[Motul]] TT Assen * 2025: [[Motul]] Grand Prix of the Netherlands * 2026: [[Tissot]] Grand Prix of the Netherlands == Viited == [[Kategooria:Mootorrattasport]] rs9lis7w7umxbhk94rj8yxazobbftjw Kategooria arutelu:Eesti mungad 15 720115 7217697 2026-08-19T07:45:22Z ~2026-40402-33 233726 Uus lehekülg: 'Siin kategoorias on nüüd kolm budalast. Seesmine hierarhia tuleks kindlaks määrata, kuidas siia mahuksid katoliku mungad. ~~~~' 7217697 wikitext text/x-wiki Siin kategoorias on nüüd kolm budalast. Seesmine hierarhia tuleks kindlaks määrata, kuidas siia mahuksid katoliku mungad. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 19. august 2026, kell 10:45 (EEST) mytftnysshstf2s5xp2bkalh034nmjp 7217706 7217697 2026-08-19T07:59:04Z ~2026-40402-33 233726 7217706 wikitext text/x-wiki Siin kategoorias on nüüd kolm budalast. Seesmine hierarhia tuleks kindlaks määrata, kuidas siia mahuksid katoliku ja muud kristlikud mungad. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 19. august 2026, kell 10:45 (EEST) 64v0zx19xph2nu41bov06x8874q940d Kategooria arutelu:Eesti nunnad 15 720116 7217698 2026-08-19T07:47:04Z ~2026-40402-33 233726 Uus lehekülg: 'Kuhu siinses kategoorias paigutada olemasolevatest artiklitest näiteks [[Elsebe van dem Leuenwolde]] ja [[Alheit Uxkull]]? ~~~~' 7217698 wikitext text/x-wiki Kuhu siinses kategoorias paigutada olemasolevatest artiklitest näiteks [[Elsebe van dem Leuenwolde]] ja [[Alheit Uxkull]]? [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 19. august 2026, kell 10:47 (EEST) 10v2s5h4vnytqufom9xzbyr1f5yi7t8 Arutelu:Phil Spector 1 720117 7217738 2026-08-19T08:36:18Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Spector andis panuse stuudio kujunemisele instrumendiks'' – ? ~~~~' 7217738 wikitext text/x-wiki ''Spector andis panuse stuudio kujunemisele instrumendiks'' – ? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. august 2026, kell 11:36 (EEST) m9v0uo052kwg4iwph18poz4lpoqk4m7 Mõrd (perekonnanimi) 0 720118 7217747 2026-08-19T08:42:10Z ~2026-40402-33 233726 Uus lehekülg: ''''Mõrd''' on eesti perekonnanimi. 19. sajandi esimesel poolel pandi Mõrd (algses kirjapildis Mörd või Moerd) perekonnanimeks Eestimaa ja Liivimaa talupoegadele kokku viies mõisavallas. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Mõrd Eestis 25 mees- ja 17 naissoost isikul. [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]]' 7217747 wikitext text/x-wiki '''Mõrd''' on eesti perekonnanimi. 19. sajandi esimesel poolel pandi Mõrd (algses kirjapildis Mörd või Moerd) perekonnanimeks Eestimaa ja Liivimaa talupoegadele kokku viies mõisavallas. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Mõrd Eestis 25 mees- ja 17 naissoost isikul. [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] akw8vpwln6p4akdvh843d6jvapay6bm Frank Lee Beard 0 720119 7217827 2026-08-19T10:09:05Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Frank Beard]] 7217827 wikitext text/x-wiki #suuna [[Frank Beard]] 3oogba7ipamx0lvk3th8ud32hox4qg0 Stargate Hydrogen 0 720120 7217874 2026-08-19T11:37:16Z ~2026-40500-23 233792 Uus lehekülg: 'Stargate Hydrogen on 2021. aastal asutatud Eesti tehnoloogiaettevõte, mille peakontor asub Tallinnas. Ettevõte arendab ja toodab aluselise elektrolüüsi seadmeid ja süsteeme rohelise vesiniku tootmiseks. Stargate Hydrogen kuulub Eesti valdusettevõttele UG Investments, mis keskendub keskkonnamõju vähendamisele. <ref>https://ugi.ee/</ref> Stargate Hydrogen on saanud märkimisväärset toetust ja Vesiniku IPCEI (Important Projects of Common European Interest) staatuse...' 7217874 wikitext text/x-wiki Stargate Hydrogen on 2021. aastal asutatud Eesti tehnoloogiaettevõte, mille peakontor asub Tallinnas. Ettevõte arendab ja toodab aluselise elektrolüüsi seadmeid ja süsteeme rohelise vesiniku tootmiseks. Stargate Hydrogen kuulub Eesti valdusettevõttele UG Investments, mis keskendub keskkonnamõju vähendamisele. <ref>https://ugi.ee/</ref> Stargate Hydrogen on saanud märkimisväärset toetust ja Vesiniku IPCEI (Important Projects of Common European Interest) staatuse, mis kinnitab selle strateegilist tähtsust Euroopale. Lisaks on ettevõttesse investeeritud üle 50 miljoni euro erakapitali.<ref>https://h2est.ee/stargate-hydrogen-gigatehas/</ref> '''Ajalugu''' Stargate Hydrogen asutati 2021. aasta märtsis. Ettevõtte eesmärk on arendada aluselise elektrolüüsi tehnoloogiat suuremahulise vesinikutootmise jaoks. 2022. aasta mais alustas ettevõte koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) keskendudes materjaliuuringutele ning elektroodide arendus- ja elemenditestimise laborite rajamisele ülikooli linnakus. <ref>https://taltech.ee/uudised/stargate-ja-taltech-tahavad-koos-rohevesiniku-tootmise-taskukohaseks-muuta</ref> 2022. aastal teavitati ettevõtte osalemisest IPCEI Hy2Tech projektis, mille eesmärk on Euroopa vesiniku väärtusahela loomine. <ref>https://h2est.ee/vesiniku-ipcei/</ref> 2022. aasta augustis liitus Stargate Hydrogen organisatsiooniga Hydrogen Europe. <ref>https://hydrogeneurope.eu/</ref> 2022. aasta oktoobris esitles ettevõte 1 MW võimsusega elektrolüüsisüsteemi, mis on mõeldud vesiniku tööstuslikuks tootmiseks. <ref>https://hydrogeneurope.eu/</ref> 2023. aasta augustis tarnis Stargate Hydrogen oma esimese elektrolüüsielemendi Poola süsteemiintegraatorile Rockfin.<ref>https://www.gasworld.com/story/rockfin-and-stargate-hydrogen-agree-to-work-on-hydrogen-production-systems/2092061.article/?is-h2-redirect=true</ref> 2023. aasta augustis kinnitas Tartu Ülikool iriidiumivabade elektrolüüsiseadmete arendamist. Stargate Hydrogen osaleb koos Tartu Ülikooli keemiainstituudiga mitmes riiklikult rahastatud teadus- ja arendusprojektis. <ref>https://chem.ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-teadlased-aitavad-kaasa-stargate-hydrogeni-loodud-uudsete-iriidiumivabade</ref> 2023. aasta septembris tarnis ettevõte elektrolüüsielemendid Milani esimesele vesinikuprojektile Itaalias ning sõlmis strateegilise koostöölepingu Prantsusmaa vesinikuseadmete tootja McPhyga. <ref>https://www.gasworld.com/story/mcphy-and-stargate-hydrogen-to-cooperate-on-alkaline-electrolyser-electrodes/2100827.article/?is-h2-redirect=true</ref> 2024. aasta jaanuaris käivitas Stargate Hydrogen teadus- ja arendusprojekti ENDURE, mille eesmärk on parandada elektrolüüsiseadmete komponentide vastupidavust. <ref>https://www.endureh2.com/</ref> 2024. aasta märtsis liitus ettevõte EXSOTHyC konsortsiumiga, mille eesmärk on arendada järgmise põlvkonna vesinikusüsteeme. <ref>https://exsothyc.com/</ref> 2024. aasta mais sisenes Stargate Hydrogen koostöös Bigaga Türgi turule <ref>https://www.globalhydrogenreview.com/hydrogen/14052024/biga-hydrogen-selects-stargate-hydrogens-stack-technology/</ref>ning liitus ABB Energy Efficiency Movement algatusega, mis keskendub energiatõhususe suurendamisele ja tööstuse süsinikuheite vähendamisele. <ref>https://new.abb.com/news/et/detail/115718/eesti-ettevote-stargate-hydrogen-saab-globaalse-energiatohususe-liikumise-500-liikmeks</ref> Samal kuul valis Sifted Stargate Hydrogeni Euroopa kõige paljulubavamate idufirmade hulka. <ref>https://sifted.eu/scout/hydrogen-nuclear-energy-q2-2024</ref> 2024. aasta juunis valis Soome energiakontsern Fortum Stargate Hydrogeni vesinikusüsteemi tarnijaks. <ref>https://hydrogentechworld.com/fortum-chooses-stargates-electrolyser-for-hydrogen-production-in-finland</ref> 2024. aasta augustis sisenes Stargate Hydrogen koostöös ettevõttega BGR Energy Systems India turule. <ref>https://www.pv-magazine-india.com/2025/03/07/the-hydrogen-stream-bgr-tech-partners-alkaline-electrolyzer-manufacturer-stargate-for-green-hydrogen-projects-in-india/</ref> 2024. aasta septembris kuulus Stargate Hydrogen European Hydrogen Valleys Investment Forum 2024 auhinnasaajate hulka. <ref>https://techtour.com/news-european-hydrogen-valleys-investment-forum-2024-award-winners/</ref> 2024. aasta oktoobris teatas Stargate Hydrogen koostöö alustamisest Soome tehnoloogia- ja rakendusuuringute keskusega VTT, mis on osa Soome innovatsioonisüsteemist. <ref>https://www.qcintel.com/ammonia/article/stargate-hydrogen-solutions-in-collaboration-with-finnish-vtt-31824.html</ref> 2024. aastal tunnustati Stargate Hydrogenit auhinnaga „Hero of Hydrogen“, millega tunnustatakse vesinikutehnoloogia innovatsiooni ja valdkonna eestvedamist. <ref>https://hydrogeneurope.eu/wp-content/uploads/2024/11/HeroesOfH2_Photo_Book_HE_2024_DIGITAL_FINAL.pdf</ref> 2025. aasta märtsis kaasas ettevõte täiendava 11 miljoni euro suuruse A-seeria investeeringu, mille eesmärk oli toetada tehnoloogia arendamist ja turu laienemist. <ref>https://www.vestbee.com/insights/articles/stargate-hydrogen-raises-11-m</ref> 2025. aasta juunis avas Stargate Hydrogen oma esimese suuremahulise elektrolüüsiseadmete tehase, suurendades tootmisvõimekust tööstuslike projektide jaoks. <ref>https://www.renewableenergymagazine.com/hydrogen/stargate-hydrogen-opens-electrolyser-factory-amid-industry-20250606</ref> 2025. aasta augustis investeeris ettevõttesse Hispaania energiaettevõte Repsol, et toetada Stargate Hydrogeni rolli Euroopa vesinikumajanduses. <ref>https://renewablesnow.com/news/repsol-takes-minority-stake-in-estonian-start-up-stargate-hydrogen-1279164/</ref> 2025. aasta septembris sõlmis Stargate Hydrogen Saudi Araabia partneritega koostöömemorandumi, mille osapoolte hulka kuulus ka Saudi Araabia teadus-, arendus- ja innovatsiooniamet (Research, Development and Innovation Authority, RDIA). <ref>https://www.arabnews.com/node/2614832/saudi-arabi</ref> 2026. aasta jaanuaris tõstis Eesti Rahvusringhääling (ERR) Stargate Hydrogeni 11 miljoni euro suuruse investeeringu esile kui ühe Eesti silmapaistvama riskikapitalitehingu. <ref>https://news.err.ee/1609905175/estonia-sees-real-bump-in-business-transactions-for-the-first-time-in-years</ref> '''Teadus- ja arendusprojektid''' Stargate Hydrogen osaleb mitmetes vesinikutootmise tehnoloogiate arendamisele suunatud teadus- ja arendusprojektides, sealhulgas Euroopa Liidu rahastatavates koostööprojektides. Projektide eesmärk on parandada elektrolüüsiseadmete jõudlust ja tõhusust ning nende integreerimist energiasüsteemidega. ELECTROLIFE projekt <ref>https://electrolife-project.eu/</ref> – eesmärk on uurida aluseliste elektrolüüsiseadmete degradatsiooni ja parandada elementide jõudlust. EXSOTHyC projekt <ref>https://exsothyc.com/</ref> – eesmärk on arendada ja valideerida uue elemendikonstruktsiooniga aluseliste elektrolüüsisüsteemide prototüüpe, mida saaks tulevikus kasutada taastuvenergia gigavattmastaabis salvestamise lahendustes. ENDURE projekt <ref>https://endure-project.eu/</ref> – eesmärk on suurendada aluseliste elektrolüüsiseadmete voolutihedust ja stabiilsust ning parandada nende jõudlust ja vastupidavust. GUESS WHY projekt <ref>https://guesswhy.eu/consortium/</ref> – eesmärk on suurendada ohutu ja kestliku projekteerimise (Safe and Sustainable by Design, SSbD) juhiste hulka kütuseelementide ja vesinikutehnoloogiate süsteemide valdkonnas. DELYCIOUS projekt <ref>https://www.delycious-project.eu/</ref> – eesmärk on luua diagnostikavahendeid kulutõhusate elektrolüüsiseadmete arendamiseks. Sea4Volt projekt <ref>https://sea4volt.eu/meet-our-partners/</ref> – eesmärk on madala temperatuuriga AEM-elektrolüsaatori arendamine puhta energia tootmiseks otse mereveest. hisz0f6n8n6zf1lb6phdwh8q8h9a8qb