Vikiõpikud etwikibooks https://et.wikibooks.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikiõpikud Vikiõpikute arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 3833 20167 16994 2026-06-14T23:14:54Z OpmannGregor 3135 typo 20167 wikitext text/x-wiki <h2>Sissejuhatus </h2> <p>Arvuti koostamise vajalikus tuleb esile juhul, kui nõutud parameetritega arvutit ei leidu või siis leitud arvuti hind ei vasta ootustele. Lisaks muidugi ka sel juhul, kui arvuti koostamine pakub endale huvi ja tahaks selles valdkonnas silmaringi laiendada. Võib öelda, et arvuti koostamine ei vaja keerulisi tehnilisi teadmisi ja et see on nagu keerulisem lego, millega tavakasutaja natukese eeltööga saaks suuremate probleemideta hakkama.</p> [[Fail:Lauaarvuti komponendid.jpg|vasakul|pisi|220x220px|JR]] <br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/> <h2>Vajalikud komponendid</h2> <h3>Tavakasutaja arvuti põhikomponendid</h3> <ul> <li>[[Keskseade|Protsessor]]</li> <li>[[Emaplaat]]</li> <li>[[Videokaart]]</li> <li>[[Kõvaketas]]</li> <li>[[Arvuti toiteplokk]]</li> <li>[[Muutmälu]]</li> <li>[[Arvutikorpus]]</li> </ul> <h3>Lisakomponendid</h3> <ul> <li>[[Kuvar]]</li> <li>[[sõrmistik|Klaviatuur]]</li> <li>[[Arvutihiir]]</li> </ul> <h3>Valikkomponendid </h3> <ul> <li>DVD/CD-luger</li> <li>Mälukaardiluger</li> <li>[[Võrgukaart]]</li> <li>Muud lisaseadmeid</li> </ul> <h2>Arvuti koostamise protsess</h2> <h3> Komponentide valimine </h3> <p> Komponentide valimisel tasuks esialgu välja mõelda, palju te olete valmis või tahaks raha arvuti peale kulutada, sest hakates komponente järjest ostukorvi lisama võib väga kiirelt piirhinnast üle minna. </p> <h4> Protsessor </h4> <p> Esimesena tasuks välja vaadata endale protsessor. Protsessori juures jälgida võimekust, hinda ja ka voolutarvet. Kui koostate arvutit, mis on mõeldud [[Veebibrauser|veebibrauserite]] lehitsemiseks ja multimeedia videote vaatamiseks, siis kindlasti ei ole vaja kulutada raha kaheksa tuumalise 4 GHz [[Taktsagedus|taktsagedusega]] protsessori peale. Kui aga soovite töödelda suure mahuga video faile ja kasutada programme, mis peavad sooritama kiireid järjestikuseid arvutusi, siis on vajalik just selline protsessor. Osad rakendused kasutavad ühte protsessori lõivu ja osad kasutavad mitut. Ühte lõivu kasutavad protsessid on tavaliselt suhteliselt lihtsad, näiteks veebi lehitsemine, muusika kuulamine, tekstitöötlus jne. Antud protsessid pigem vajavad kõrgemat taktsagedust, mitte paljusid tuumasid. Mitut protsessori lõivu hõlmavad protsessid on näiteks fototöötlus, videotöötlus ja mängude mängimine. Antud protsessid jooksevad kiiremini protsessoritel, millel on hea taktsagedus aga samas ka rohkem tuumasid. Protsessorite tootjad on välja töötanud ka algoritmid, mis kiirendavad arvutuste teostamist mitmel lõivul, [[Intel|Inteli]] puhul on selleks [[Hyper-threading|HyperThreading]]. Tasub silmas pidada, et mida rohkem tuumasid ja mida suurem taktsagedus, seda rohkem tarbib ka protsessor voolu. </p> <h4> Emaplaat </h4> <p> Emaplaadi valikul jälgida, et selle protsessori kinnituspesa ühilduks eelnevalt välja valitud protsessoriga. Edasi jälgida kas emaplaat vastab teie ootustele - maksimaalse muutmälu paigaldamise võimekuse poolest, kas on olemas integreeritud videokaart, Kas on integreeritud võrgukaart ja mis kiiruseid see toetab, kas saab paigaldada lisa videokaarte ja laienduskaarte [[PCI-E]] siinile ja palju neid siine olema peaks. Andmekandjate ja andmevahendus seadmete jaoks tuleks vaadata, kas on piisavalt SATA ühendusi. Lisaks tuleb jälgida, et valitud emaplaat ühildub ka teie valitud korpusega. Emaplaadil on neli suurusjärku - [[ATX]], [[ATX|Micro-ATX]], [[ATX|Flex-ATX]] ja [[ATX|Mini-ITX]]. </p> <h4> Videokaart </h4> <p> Videokaardi valimisel mõtleks esimesena selle peale, et mis ülesandeid see peab täitma. Kasutades arvutit mängimiseks ja multimeedia töötlemiseks sobib kaart, mis on kõrge taktsageduse ja paljude tuumadega ja võiks ka olla vähemalt 2 GB mälu. Kui tegeleda põhiliselt tekstitöötluse ja interneti kasutamisega sobib edukalt ka integreeritud videokaart. Videokaarte on põhiliselt kahte tüüpi: Mängude mängimiseks ehitatud kaardid ja modelleerimise jaoks mõeldud kaardid. Mängimise jaoks mõeldud kaardid on optimeeritud edastama palju kõrgekvaliteedilisi kaadreid lühikese aja jooksul parima võimaliku resolutsiooniga, mis pakub võrdlemisi reaalse elamuse. Aga modelleerimise kaardid on optimeeritud stabiilseks ja täpseks, et luua võimalikult täpseid kujutisi ja mudeleid. Osadel videokaartidel on olemas ka [[SLI]] (Nvidia)/ AMD (Crossfire), mis tähendab, et saab arvutile lisada sama tüüpi kaardi lisa PCI-E siinile ja siduda see teise kaardiga. Kokku toetab SLI/Crossfire kuni nelja kaarti. </p> <h4> Muutmälu (RAM) ja kõvaketas</h4> <p>Muutmälu valimisel tuleb analüüsida, kui palju protsesse samaaegselt soovite käivitada ja palju teie poolt kasutatavad programmid muutmälu hõivavad. Esiteks valida selline Muutmälu kaart, mida toetab ka teie emaplaat. Muutmälude tüübid on [[DDR SDRAM]], [[DDR2]], [[DDR3]], [[DDR4]]. Veel jälgida, mis siinikiirusel mälud töötavad ja mis kiiruseid te saavutada tahate, silmas pidades, et mida kiirem muutmälu kaart, seda kõrgem ka hind. Kõvaketta valiku puhul valida seade vastavalt kiirusele ja mahule. Mehaanilisi [[HDD]] kõvakettaid enam väga ei vaadata, sest on olemas palju paremaid alternatiive samas hinnaklassis. Arvutile tasuks vaadata pooljuht andmekandja [[SSD]]. Tavakasutajale sobib tavaline 2.5'' SSD kõvaketas, aga kui soovitakse saavutada veelgi suuremaid kiiruseid, siis on olemas [[M.2]] ühendusega pooljuht andmekandjaid ja [[PCI Express|PCI-e]] ühilduvusega pooljuht andmekandjaid.''</p> <h4> Arvuti toiteplokk </h4> <p>Eeldusel, et eelnevad komponendid on valitud, siis nüüd tuleb valida õige võimsusega toiteplokk. Sellejaoks lugeda eelnevate komponentide spetsifikatsioone ja liita nende võimsuset kokku ja sellest tulemusest valida natukene võimsam toiteplokk, et oleks natuke ka varu.</p> <h4> Korpus </h4> <p>Korpuse vaatamisel valida selline korpus, mis oleks piisava suurusega, et valitud komponendid ära mahuks. Kõige tähtsam jälgida, et teie emaplaadi suurusstandard oleks korpuse poolt toetatud.</p> <h4> Lisad </h4> <p> lõpetuseks jälgida, et iga komponendiga, millel peab olema toite kaabel ja andmeedastus kaabel, oleks vajalikud kaablid kaasas ja vastasel juhul need ise hankida. </p> <h3>Arvuti komponentidest monteerimine</h3> Arvuti koostamist komponentidest näitab järgnev video: [https://www.youtube.com/watch?v=TzsrQtfLPhU Arvuti koostamine] <h2>Viiteid</h2> [https://www.tomshardware.com/ Tom's Hardware] d4l7f2jihk65ogoj5zk8lx4n0suaau4 20168 20167 2026-06-14T23:17:17Z OpmannGregor 3135 /* */ Image placement 20168 wikitext text/x-wiki <h2>Sissejuhatus </h2> <p>Arvuti koostamise vajalikus tuleb esile juhul, kui nõutud parameetritega arvutit ei leidu või siis leitud arvuti hind ei vasta ootustele. Lisaks muidugi ka sel juhul, kui arvuti koostamine pakub endale huvi ja tahaks selles valdkonnas silmaringi laiendada. Võib öelda, et arvuti koostamine ei vaja keerulisi tehnilisi teadmisi ja et see on nagu keerulisem lego, millega tavakasutaja natukese eeltööga saaks suuremate probleemideta hakkama.</p> <br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/> <h2>Vajalikud komponendid</h2> [[Fail:Lauaarvuti komponendid.jpg|vasakul|pisi|220x220px|JR]] <h3>Tavakasutaja arvuti põhikomponendid</h3> <ul> <li>[[Keskseade|Protsessor]]</li> <li>[[Emaplaat]]</li> <li>[[Videokaart]]</li> <li>[[Kõvaketas]]</li> <li>[[Arvuti toiteplokk]]</li> <li>[[Muutmälu]]</li> <li>[[Arvutikorpus]]</li> </ul> <h3>Lisakomponendid</h3> <ul> <li>[[Kuvar]]</li> <li>[[sõrmistik|Klaviatuur]]</li> <li>[[Arvutihiir]]</li> </ul> <h3>Valikkomponendid </h3> <ul> <li>DVD/CD-luger</li> <li>Mälukaardiluger</li> <li>[[Võrgukaart]]</li> <li>Muud lisaseadmeid</li> </ul> <h2>Arvuti koostamise protsess</h2> <h3> Komponentide valimine </h3> <p> Komponentide valimisel tasuks esialgu välja mõelda, palju te olete valmis või tahaks raha arvuti peale kulutada, sest hakates komponente järjest ostukorvi lisama võib väga kiirelt piirhinnast üle minna. </p> <h4> Protsessor </h4> <p> Esimesena tasuks välja vaadata endale protsessor. Protsessori juures jälgida võimekust, hinda ja ka voolutarvet. Kui koostate arvutit, mis on mõeldud [[Veebibrauser|veebibrauserite]] lehitsemiseks ja multimeedia videote vaatamiseks, siis kindlasti ei ole vaja kulutada raha kaheksa tuumalise 4 GHz [[Taktsagedus|taktsagedusega]] protsessori peale. Kui aga soovite töödelda suure mahuga video faile ja kasutada programme, mis peavad sooritama kiireid järjestikuseid arvutusi, siis on vajalik just selline protsessor. Osad rakendused kasutavad ühte protsessori lõivu ja osad kasutavad mitut. Ühte lõivu kasutavad protsessid on tavaliselt suhteliselt lihtsad, näiteks veebi lehitsemine, muusika kuulamine, tekstitöötlus jne. Antud protsessid pigem vajavad kõrgemat taktsagedust, mitte paljusid tuumasid. Mitut protsessori lõivu hõlmavad protsessid on näiteks fototöötlus, videotöötlus ja mängude mängimine. Antud protsessid jooksevad kiiremini protsessoritel, millel on hea taktsagedus aga samas ka rohkem tuumasid. Protsessorite tootjad on välja töötanud ka algoritmid, mis kiirendavad arvutuste teostamist mitmel lõivul, [[Intel|Inteli]] puhul on selleks [[Hyper-threading|HyperThreading]]. Tasub silmas pidada, et mida rohkem tuumasid ja mida suurem taktsagedus, seda rohkem tarbib ka protsessor voolu. </p> <h4> Emaplaat </h4> <p> Emaplaadi valikul jälgida, et selle protsessori kinnituspesa ühilduks eelnevalt välja valitud protsessoriga. Edasi jälgida kas emaplaat vastab teie ootustele - maksimaalse muutmälu paigaldamise võimekuse poolest, kas on olemas integreeritud videokaart, Kas on integreeritud võrgukaart ja mis kiiruseid see toetab, kas saab paigaldada lisa videokaarte ja laienduskaarte [[PCI-E]] siinile ja palju neid siine olema peaks. Andmekandjate ja andmevahendus seadmete jaoks tuleks vaadata, kas on piisavalt SATA ühendusi. Lisaks tuleb jälgida, et valitud emaplaat ühildub ka teie valitud korpusega. Emaplaadil on neli suurusjärku - [[ATX]], [[ATX|Micro-ATX]], [[ATX|Flex-ATX]] ja [[ATX|Mini-ITX]]. </p> <h4> Videokaart </h4> <p> Videokaardi valimisel mõtleks esimesena selle peale, et mis ülesandeid see peab täitma. Kasutades arvutit mängimiseks ja multimeedia töötlemiseks sobib kaart, mis on kõrge taktsageduse ja paljude tuumadega ja võiks ka olla vähemalt 2 GB mälu. Kui tegeleda põhiliselt tekstitöötluse ja interneti kasutamisega sobib edukalt ka integreeritud videokaart. Videokaarte on põhiliselt kahte tüüpi: Mängude mängimiseks ehitatud kaardid ja modelleerimise jaoks mõeldud kaardid. Mängimise jaoks mõeldud kaardid on optimeeritud edastama palju kõrgekvaliteedilisi kaadreid lühikese aja jooksul parima võimaliku resolutsiooniga, mis pakub võrdlemisi reaalse elamuse. Aga modelleerimise kaardid on optimeeritud stabiilseks ja täpseks, et luua võimalikult täpseid kujutisi ja mudeleid. Osadel videokaartidel on olemas ka [[SLI]] (Nvidia)/ AMD (Crossfire), mis tähendab, et saab arvutile lisada sama tüüpi kaardi lisa PCI-E siinile ja siduda see teise kaardiga. Kokku toetab SLI/Crossfire kuni nelja kaarti. </p> <h4> Muutmälu (RAM) ja kõvaketas</h4> <p>Muutmälu valimisel tuleb analüüsida, kui palju protsesse samaaegselt soovite käivitada ja palju teie poolt kasutatavad programmid muutmälu hõivavad. Esiteks valida selline Muutmälu kaart, mida toetab ka teie emaplaat. Muutmälude tüübid on [[DDR SDRAM]], [[DDR2]], [[DDR3]], [[DDR4]]. Veel jälgida, mis siinikiirusel mälud töötavad ja mis kiiruseid te saavutada tahate, silmas pidades, et mida kiirem muutmälu kaart, seda kõrgem ka hind. Kõvaketta valiku puhul valida seade vastavalt kiirusele ja mahule. Mehaanilisi [[HDD]] kõvakettaid enam väga ei vaadata, sest on olemas palju paremaid alternatiive samas hinnaklassis. Arvutile tasuks vaadata pooljuht andmekandja [[SSD]]. Tavakasutajale sobib tavaline 2.5'' SSD kõvaketas, aga kui soovitakse saavutada veelgi suuremaid kiiruseid, siis on olemas [[M.2]] ühendusega pooljuht andmekandjaid ja [[PCI Express|PCI-e]] ühilduvusega pooljuht andmekandjaid.''</p> <h4> Arvuti toiteplokk </h4> <p>Eeldusel, et eelnevad komponendid on valitud, siis nüüd tuleb valida õige võimsusega toiteplokk. Sellejaoks lugeda eelnevate komponentide spetsifikatsioone ja liita nende võimsuset kokku ja sellest tulemusest valida natukene võimsam toiteplokk, et oleks natuke ka varu.</p> <h4> Korpus </h4> <p>Korpuse vaatamisel valida selline korpus, mis oleks piisava suurusega, et valitud komponendid ära mahuks. Kõige tähtsam jälgida, et teie emaplaadi suurusstandard oleks korpuse poolt toetatud.</p> <h4> Lisad </h4> <p> lõpetuseks jälgida, et iga komponendiga, millel peab olema toite kaabel ja andmeedastus kaabel, oleks vajalikud kaablid kaasas ja vastasel juhul need ise hankida. </p> <h3>Arvuti komponentidest monteerimine</h3> Arvuti koostamist komponentidest näitab järgnev video: [https://www.youtube.com/watch?v=TzsrQtfLPhU Arvuti koostamine] <h2>Viiteid</h2> [https://www.tomshardware.com/ Tom's Hardware] 2jzijt13uchmd0qe7qrwquxlg2mxjf0 20169 20168 2026-06-14T23:26:13Z OpmannGregor 3135 /* */ Sisu 20169 wikitext text/x-wiki <h2>Sissejuhatus </h2> <p>Arvuti koostamise vajalikus tuleb esile juhul, kui nõutud parameetritega arvutit ei leidu või siis leitud arvuti hind ei vasta ootustele. Lisaks muidugi ka sel juhul, kui arvuti koostamine pakub endale huvi ja tahaks selles valdkonnas silmaringi laiendada. Võib öelda, et arvuti koostamine ei vaja keerulisi tehnilisi teadmisi ja et see on nagu keerulisem lego, millega tavakasutaja natukese eeltööga saaks suuremate probleemideta hakkama.</p> <br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/> <h2>Vajalikud komponendid</h2> [[Fail:Lauaarvuti komponendid.jpg|vasakul|pisi|220x220px|JR]] <h3>Tavakasutaja arvuti põhikomponendid</h3> <ul> <li>[[Keskseade|Protsessor]]</li> <li>[[Emaplaat]]</li> <li>[[Videokaart]]</li> <li>[[Kõvaketas]]</li> <li>[[Arvuti toiteplokk]]</li> <li>[[Muutmälu]]</li> <li>[[Arvutikorpus]]</li> </ul> <h3>Lisakomponendid</h3> <ul> <li>[[Kuvar]]</li> <li>[[Sõrmistik|Sõrmistik/Klaviatuur]]</li> <li>[[Arvutihiir]]</li> </ul> <h3>Valikkomponendid </h3> <ul> <li>DVD/CD-luger</li> <li>Mälukaardiluger</li> <li>[[Võrgukaart]]</li> <li>Muud lisaseadmeid</li> </ul> <h2>Arvuti koostamise protsess</h2> <h3> Komponentide valimine </h3> <p> Komponentide valimisel tasuks esialgu välja mõelda, palju te olete valmis või tahaks raha arvuti peale kulutada, sest hakates komponente järjest ostukorvi lisama võib väga kiirelt piirhinnast üle minna. </p> <h4> Protsessor </h4> <p> Esimesena tasuks välja vaadata endale protsessor. Protsessori juures jälgida võimekust, hinda ja ka voolutarvet. Kui koostate arvutit, mis on mõeldud [[Veebibrauser|veebibrauserite]] lehitsemiseks ja multimeedia videote vaatamiseks, siis kindlasti ei ole vaja kulutada raha kaheksa tuumalise 4 GHz [[Taktsagedus|taktsagedusega]] protsessori peale. Kui aga soovite töödelda suure mahuga video faile ja kasutada programme, mis peavad sooritama kiireid järjestikuseid arvutusi, siis on vajalik just selline protsessor. Osad rakendused kasutavad ühte protsessori lõivu ja osad kasutavad mitut. Ühte lõivu kasutavad protsessid on tavaliselt suhteliselt lihtsad, näiteks veebi lehitsemine, muusika kuulamine, tekstitöötlus jne. Antud protsessid pigem vajavad kõrgemat taktsagedust, mitte paljusid tuumasid. Mitut protsessori lõivu hõlmavad protsessid on näiteks fototöötlus, videotöötlus ja mängude mängimine. Antud protsessid jooksevad kiiremini protsessoritel, millel on hea taktsagedus aga samas ka rohkem tuumasid. Protsessorite tootjad on välja töötanud ka algoritmid, mis kiirendavad arvutuste teostamist mitmel lõivul, [[Intel|Inteli]] puhul on selleks [[Hyper-threading|Hyper-Threading]]. Tasub silmas pidada, et mida rohkem tuumasid ja mida suurem taktsagedus, seda rohkem tarbib ka protsessor voolu. </p> <h4> Emaplaat </h4> <p> Emaplaadi valikul jälgida, et selle protsessori kinnituspesa ühilduks eelnevalt välja valitud protsessoriga. Edasi jälgida kas emaplaat vastab teie ootustele - maksimaalse muutmälu paigaldamise võimekuse poolest, kas on olemas integreeritud videokaart, Kas on integreeritud võrgukaart ja mis kiiruseid see toetab, kas saab paigaldada lisa videokaarte ja laienduskaarte [[PCI-E]] siinile ja palju neid siine olema peaks. Andmekandjate ja andmevahendus seadmete jaoks tuleks vaadata, kas on piisavalt SATA ühendusi. Lisaks tuleb jälgida, et valitud emaplaat ühildub ka teie valitud korpusega. Emaplaadil on neli suurusjärku - [[ATX]], [[ATX|Micro-ATX]], [[ATX|Flex-ATX]] ja [[ATX|Mini-ITX]]. </p> <h4> Videokaart </h4> <p> Videokaardi valimisel mõtleks esimesena selle peale, et mis ülesandeid see peab täitma. Kasutades arvutit mängimiseks ja multimeedia töötlemiseks sobib kaart, mis on kõrge taktsageduse ja paljude tuumadega ja võiks ka olla vähemalt 2 GB mälu. Kui tegeleda põhiliselt tekstitöötluse ja interneti kasutamisega sobib edukalt ka integreeritud videokaart. Videokaarte on põhiliselt kahte tüüpi: Mängude mängimiseks ehitatud kaardid ja modelleerimise jaoks mõeldud kaardid. Mängimise jaoks mõeldud kaardid on optimeeritud edastama palju kõrgekvaliteedilisi kaadreid lühikese aja jooksul parima võimaliku resolutsiooniga, mis pakub võrdlemisi reaalse elamuse. Aga modelleerimise kaardid on optimeeritud stabiilseks ja täpseks, et luua võimalikult täpseid kujutisi ja mudeleid. Osadel videokaartidel on olemas ka [[SLI]] (Nvidia)/ AMD (Crossfire), mis tähendab, et saab arvutile lisada sama tüüpi kaardi lisa PCI-E siinile ja siduda see teise kaardiga. Kokku toetab SLI/Crossfire kuni nelja kaarti. </p> <h4> Muutmälu (RAM) ja kõvaketas</h4> <p>Muutmälu valimisel tuleb analüüsida, kui palju protsesse samaaegselt soovite käivitada ja palju teie poolt kasutatavad programmid muutmälu hõivavad. Esiteks valida selline Muutmälu kaart, mida toetab ka teie emaplaat. Muutmälude tüübid on [[DDR SDRAM]], [[DDR2]], [[DDR3]], [[DDR4]]. Veel jälgida, mis siinikiirusel mälud töötavad ja mis kiiruseid te saavutada tahate, silmas pidades, et mida kiirem muutmälu kaart, seda kõrgem ka hind. Kõvaketta valiku puhul valida seade vastavalt kiirusele ja mahule. Mehaanilisi [[HDD]] kõvakettaid enam väga ei vaadata, sest on olemas palju paremaid alternatiive samas hinnaklassis. Arvutile tasuks vaadata pooljuht andmekandja [[SSD]]. Tavakasutajale sobib tavaline 2.5'' SSD kõvaketas, aga kui soovitakse saavutada veelgi suuremaid kiiruseid, siis on olemas [[M.2]] ühendusega pooljuht andmekandjaid ja [[PCI Express|PCI-e]] ühilduvusega pooljuht andmekandjaid.''</p> <h4> Arvuti toiteplokk </h4> <p>Eeldusel, et eelnevad komponendid on valitud, siis nüüd tuleb valida õige võimsusega toiteplokk. Sellejaoks lugeda eelnevate komponentide spetsifikatsioone ja liita nende võimsuset kokku ja sellest tulemusest valida natukene võimsam toiteplokk, et oleks natuke ka varu.</p> <h4> Korpus </h4> <p>Korpuse vaatamisel valida selline korpus, mis oleks piisava suurusega, et valitud komponendid ära mahuks. Kõige tähtsam jälgida, et teie emaplaadi suurusstandard oleks korpuse poolt toetatud.</p> <h4> Lisad </h4> <p> lõpetuseks jälgida, et iga komponendiga, millel peab olema toite kaabel ja andmeedastus kaabel, oleks vajalikud kaablid kaasas ja vastasel juhul need ise hankida. </p> <h3>Arvuti komponentidest monteerimine</h3> Arvuti koostamist komponentidest näitab järgnev video: [https://www.youtube.com/watch?v=TzsrQtfLPhU Arvuti koostamine] <h2>Viiteid</h2> [https://www.tomshardware.com/ Tom's Hardware] aduk939b1jcrz0oemz792l66qj7f41z 2 4233 20170 2026-06-14T23:32:05Z OpmannGregor 3135 /* */ Sisu link 20170 wikitext text/x-wiki <h4>External links</h4> [https://gregoropmann.github.io/aboutme/](Gregor Opmann veebileht) my7161m1hhaz0z5ngxw3qfkm5nqz2pj 20171 20170 2026-06-14T23:32:58Z OpmannGregor 3135 /* */ typo 20171 wikitext text/x-wiki <h4>External links</h4> [https://gregoropmann.github.io/aboutme/ Gregor Opmann veebileht] ov0n2x6dv4wjv8qhw2np1xmb3mdzlqo 20172 20171 2026-06-14T23:49:09Z OpmannGregor 3135 /* */ sisu 20172 wikitext text/x-wiki <h3>About me</h3> <p>I am a dedicated IT enthusiast and computer builder interested in the inner workings of digital systems. My primary focus is on hardware optimization, custom PC assembly, and ensuring the seamless integration of software and physical components. I am working towards a career as a systems administrator and hardware specialist. I have successfully completed various technical projects, ranging from assembling high-performance gaming rigs to creating practical electronics like solar-powered cooling systems. Beyond hardware, I am actively developing my skills in Python programming and Bash scripting, exploring the world of IoT using Raspberry Pi and Arduino UNO platforms to automate everyday tasks.</p> <h3>Skills</h3> <h4>Hardware</h4> [[PC Building]] [[Arduino UNO]] [[Raspberry Pi]] [[ESP32]] [[3D-modeling]] [[Soldering]] [[NFC]] <h4>Software</h4> [[Windows 10]] [[Windows 11]] [[Linux]] [[Python]] [[Bash]] [[HTML]] [[CSS]] [[File Allocation Table]] [[Android]] [[WordPress]] <h3>Gallery</h3> <h3>External links</h3> [https://gregoropmann.github.io/aboutme/ Gregor Opmann veebileht] [https://github.com/gregoropmann/aboutme Gregor Opmann veebilehe lähtekood (GitHub)] 92fw6iodo2wj8gj2175b0fdwbhjhql9 20173 20172 2026-06-14T23:53:24Z OpmannGregor 3135 /* */ typo 20173 wikitext text/x-wiki <h3>About me</h3> <p>I am a dedicated IT enthusiast and computer builder interested in the inner workings of digital systems. My primary focus is on hardware optimization, custom PC assembly, and ensuring the seamless integration of software and physical components. I am working towards a career as a systems administrator and hardware specialist. I have successfully completed various technical projects, ranging from assembling high-performance gaming rigs to creating practical electronics like solar-powered cooling systems. Beyond hardware, I am actively developing my skills in Python programming and Bash scripting, exploring the world of IoT using Raspberry Pi and Arduino UNO platforms to automate everyday tasks.</p> <h3>Skills</h3> <h4>Hardware</h4> [[PC building]] [[Arduino UNO]] [[Raspberry Pi]] [[ESP32]] [[3D-modeling]] [[Soldering]] [[NFC]] <h4>Software</h4> [[Windows 10]] [[Windows 11]] [[Linux]] [[Python]] [[Bash]] [[HTML]] [[CSS]] [[File Allocation Table]] [[Android]] [[WordPress]] <h3>Gallery</h3> <h3>External links</h3> [https://gregoropmann.github.io/aboutme/ Gregor Opmann veebileht] [https://github.com/gregoropmann/aboutme Gregor Opmann veebilehe lähtekood (GitHub)] ejnas9ytigabzfmb13bplprx6frougw