Vikitsitaadid
etwikiquote
https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht
MediaWiki 1.46.0-wmf.24
first-letter
Meedia
Eri
Arutelu
Kasutaja
Kasutaja arutelu
Vikitsitaadid
Vikitsitaatide arutelu
Fail
Faili arutelu
MediaWiki
MediaWiki arutelu
Mall
Malli arutelu
Juhend
Juhendi arutelu
Kategooria
Kategooria arutelu
TimedText
TimedText talk
Moodul
Mooduli arutelu
Üritus
Ürituse arutelu
Kogemus
0
2342
134882
134854
2026-04-20T20:04:39Z
Pseudacorus
2604
/* Proosa */
134882
wikitext
text/x-wiki
==Proosa==
* Paljud inimesed kujutlevad, et nad ka mõistavad seda, mida kogevad. (lk 12)
* Mis [[sõbrad]] koos meiega ja meie heaks teevad, on samuti läbielatu, sest see tugevdab ja edendab meie [[isiksus]]t. Mis [[vaenlased]] meie vastu ette võtavad, seda ei ela me läbi, me vaid kogeme seda, lükkame selle tagasi ja kaitseme end selle vastu nagu [[külm]]a, [[torm]]i, [[vihm]]a, [[rahe]] või muu välise [[kurjus]]e vastu, mis ei tule ootamatult. (lk 32)
* Idee ja kogemus ei kohtu kunagi poolel teel kahe vahel.
:Neid saab ühendada ainult [[kunst]]is ja teos. (lk 38)
* Loomust ja [[idee]]d ei saa lahutada, ilma et nii kunst kui ka elu ei häviks.
:Kui [[kunstnik]]ud natuurist räägivad, siis mõtlevad nad alati ka ideed, ilma et nad sellest selgelt teadlikud oleksid.
:Samuti juhtub kõigiga, kes paljalt kogemust ja vilumust kiidavad; nad ei mõtle selle peale, et kogemus on ainult pool kogemusest. (lk 39)
* Selleks et aru saada, et taevas on kõikjal sinine, ei pea ümber ilma rändama.
:Ei tarvitse kõike ise näha ega kogeda; tahad sa aga teist ja tema esitatut usaldada, siis mõtle, et nüüd on sul tegemist kolmega: ühe objekti ja kahe subjektiga. (lk 51-52)
* Iga päev on põhjust kogemusel selgida lasta ja vaimu puhastada. (lk 53)
* Mida kaugemale kogemus edeneb, seda ligemale jõutakse sellele, mida ei saa uurida; mida enam osatakse kogemust kasutada, seda enam nähakse ära, et mida ei saa uurida, sel ei ole praktilist väärtust. (lk 60)
* Kogemus on esialgu [[teadus]]ele kasuks, seejärel aga kahjustab teda, sest ta laseb märgata nii seaduspära kui ka erandit. Mõlema läbilõige ei anna siiski tõde. (lk 64)
* Teooria ning kogemus/nähtus on teineteisega alalises konfliktis. Nende ühendamine mõtlemises on [[illusioon]], ainult teoga saab neid ühendada. (lk 67)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk Mati Hint, [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974
* Sageli avastatakse uutele kogemustele ja teadmistele nime otsides, et nime on juba pikka aega mõttes kantud, kuid ilma ideeta. (lk 13)
* Miski pole igapäevase lektüüri puhul kahjulikum kui see, et meile korratakse nii palju tarku tõdesid ilma neid meie käesoleva hetke kogemusega seostam ata; nõnda ei rakenda me neid kunagi enda peal. (lk 28)
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004
* Kogemus on ratsionaalsuse tõendus, ja vastupidi. Praktikud heidavad pelgale teooriale sageli ette selle ebapiisavust rakenduse seisukohalt, mis on vastupidine pelga kogemuse ratsionaalsele rakendusele. Tõelised filosoofid märkavad seda piisavalt selgelt, kuid peavad selle tulemuse vajalikkusega leppima. Praktik heidab seepärast pelga teooria täiesti korvale, aimamata, kui problemaatiline võiks olla leida vastust küsimusele: "Kas teooria on olemas rakenduse pärast või rakendus teooria pärast?"
** [[Novalis]], "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, LR 2006/19, lk 6
* Et õnne, mis meile endastmõistetav näib, õigesti tunnetada, kujutlegem, et me oleme ta kaotanud ja antud hetkel uuesti leidnud. Aga selleks peab olema kogenud rohkesti kannatusi, et need katsed õnnestuksid. (lk 40)
* Maksimum, milleni üks puupea kogemuste varal võib jõuda, on oskus paremate inimeste nõrkusi avastada. (lk 50)
** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], LR 28/1972
* See, et ollakse palju kogenud, ei tähenda veel, et omatakse kogemusi.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 23
* Ja kuna see, mida kutsume kasvatuseks ja hariduseks, ei ole enamasti muud midagi kui kogemuse asendamine lugemisega, elu asendamine kirjandusega, oleviku reaalsuse asendamine iganenud mõttekujudega, tõrjub kasvatus, nagu kahtlemata panite Oxfordis tähele, teelt kõrvale iga vaim u, kes pole küllalt tugev pettust taipama ja suuri kunstimeistreid võtma sellena, mis nad tõesti on, ega neid kujutlema millegi suuremana, s. o. üliküsitavate mõtlemismetoodide patendi omanikkudena, ja üliküsitavate ning enamasti ainult poolkaudu maksvate elu kujutuste vabritsejaina.
** [[George Bernard Shaw]], "Arthur Bingham Walkleyle" [1903], rmt: "Inimene ja üliinimene", tlk [[Ants Oras]], EKSi kirjastus, 1924, lk 25
* Iga päev, mis möödub, teeb meid rikkamaks kogemuste poolest ja vaesemaks aja poolest, mis on meile antud nende kogemuste kasulikuks pruukimiseks.
** [[V. A. Koskenniemi]], [1926], tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 27
* Eel[[ootus]]! Tomile tuli korraga pähe, et eelootus pakub talle suuremat [[nauding]]ut kui kogemus ise. Kas see jääbki nõnda? Kui ta istus õhtute kaupa üksi, sõrmitses Dickie asju, vaatas Dickie sõrmuseid oma sõrmes, Dickie [[lips]]e või musta alligaatorinahast [[rahatasku]]t, kas ta nautis siis eelootust või kogemust ennast?
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 121
* Walser polnud oma kogemust kogenud kogemusena; ehkki kogemus silus teda väljastpoolt otsekui liivapaberiga, oli sisemus jäänud puutumata. Kogu oma noore elu jooksul polnud Walser tundnud ainsatki sisevaatluse võbinat. Kui ta ei kartnud midagi, süs ei tulnud see tema vaprusest. Nagu poiss muinasjutus, kes ei oska väriseda, ei teadnud Walser, kuidas hirmu tunda. Niisiis oli tema harjumuspärane vaba olek sundimatu, see ei olnud otsustamise tulemus, sest otsustamine nõuab uskumise plusse ja miinuseid.
:Ta oli teadvusega varustatud kaleidoskoop. Seepärast oligi ta hea reporter.
* [[Angela Carter]], "Õhtud tsirkuses", tlk Triin Tael, Varrak, 1998, lk 9
* Kui saad uue [[roll]]i kätte ja hakkad seda tegema, siis on minul küll sama tunne, mis esimeselgi korral, täpselt samamoodi süda kurgus ja [[hirm]] sees. Mõned kogemused annavad muidugi oskust juurde, aga uus roll toob ikka samad värinad. (lk 14)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16
* Ärgates leidis vana daam end spartalikult sisustatud, lagedate seintega kongist. [[Valu]] ta enam ei tundnud. [[Hing]] oli kerge, noor ja uudishimulik, samas aga teadis ta, et kogemus kükitab nurgas nagu [[Metuusala]] ja ootab oma aega. Ta oli siin kindlasti juba enne olnud. Miski tahtis end peale suruda, aga ta ei osanud veel otsustada, mis see õieti oli. Need valged [[sein]]ad, see [[klooster|kloostrit]] meenutav kong, see veel kirjutamata leht, mida [[mälu]]gi ei olnud veel hakanud täis kritseldama...
:Ta viibis ebamäärasuses, kobas kondise käega ettevaatlikult seina, imes endasse [[piirseisund]]i aimamatuid võimalusi. Kui ta pilku teritas, kerkisid seinal esile krobedused, mullid, kraatrid, ja üle lae viskus oksakujuline [[pragu]].
* [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998, lk 5
* [[Ideoloogia]] on [[mõõde]], mis kuulub kogu võimaliku kogemuse [[struktuur]]i.
** [[Ernesto Laclau]], 1. ptk [https://books.google.ee/books?id=07lvDwAAQBAJ&pg=PA25&lpg=PA25&dq=Ideology+is+a+%22dimension+that+belongs+to+the+structure+of+all+possible+experience%22.&source=bl&ots=jh_BaV6ASy&sig=ACfU3U3OaN8BRiIn7dcow45nDC-lZG8gRA&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwj8jL26j9_rAhUjmYsKHewGCisQ6AEwAHoECAEQAQ#v=onepage&q=%22dimension%20that%20belongs%20to%20the%20structure%20of%20all%20possible%20experience%22.&f=false "The Death and Resurrection of the Theory of Ideology"], rmt: "The Rhetorical Foundations of Society", 2014, lk 25
* Kogenud inimesena võin öelda, et nii mõndagi on veel kogeda.
** [[Matti Nykänen]] ([[Tauno Vahter]] [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019)
* [[Teadmised|Teadmiste]] omandamine [[raamat|raamatutest]] annab teistsuguse kogemuse kui [[internet]]. [[Lugemine]] on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
** [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 315
* [[Sõna]] jõud on küll suur, kuid ei ole võrreldav [[heli]] väega. Millest räägitakse, on tühine, võrreldes tunnetamisest saadud isikliku kogemusega.
** [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
* Minu kunstitegemise kõige olulisemad [[impulss|impulsid]] on varajased [[lapsepõlv]]ekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema [[meeled]] on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute kogemuste eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised.
* [[Täiskasvanu]]te maailmas pole asjad isetud ja eesmärgivabad kogemisobjektid nagu lastel, vaid nendega kaasneb [[teadmine]] asjade väärtusest ja väärtusetusest, kaasas käib hinnanguline [[hierarhia]]. Kenad ja värvilised pakkematerjalid ja nende huvitavad [[tekstuur]]id, neist tekkiv vaba ja lapselik mäng asub nüüd [[väärtusskaala]] madalaimas astmes, seal, mida nimetatakse üldistavalt prügiks
** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021
==Luule==
<poem>
Palju laastand on haljaid [[kasv]]e
lõikav üdini kogemushall.
Magab pette[[lootus]]i rasket
und langend lehtede all.
</poem>
* [[Paul Viiding]], "Sulet ring", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 267
==Film==
* [[Loom]] kannab kogemust iseendas, [[inimene]] on usaldanud oma [[mälu]] [[sõna]]le, [[graniit|graniidile]] ja [[kompuuter]]ile.
** [[Lennart Meri]] filmis "[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaleva-haaled Kaleva hääled]"
== Vanasõnad ==
* Kui tahad teada, kuhu tee viib, küsi neilt, kes vastu tulevad.
** [[Hiina vanasõnad|Hiina vanasõna]]
* Näpista ennast ja sa saad teada, mida teised tunnevad.
** [[Jaapani vanasõnad|Jaapani vanasõna]]
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
leu89ymebqpwlme6vqggy8hqzo4a3o2
134883
134882
2026-04-20T20:08:20Z
Pseudacorus
2604
134883
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Hynek_Martinec,_Experience_Of_Being_Alive,_2014.jpg|pisi|Hynek Martinec, "Elusolemise kogemine" (2014)]]
==Proosa==
* Paljud inimesed kujutlevad, et nad ka mõistavad seda, mida kogevad. (lk 12)
* Mis [[sõbrad]] koos meiega ja meie heaks teevad, on samuti läbielatu, sest see tugevdab ja edendab meie [[isiksus]]t. Mis [[vaenlased]] meie vastu ette võtavad, seda ei ela me läbi, me vaid kogeme seda, lükkame selle tagasi ja kaitseme end selle vastu nagu [[külm]]a, [[torm]]i, [[vihm]]a, [[rahe]] või muu välise [[kurjus]]e vastu, mis ei tule ootamatult. (lk 32)
* Idee ja kogemus ei kohtu kunagi poolel teel kahe vahel.
:Neid saab ühendada ainult [[kunst]]is ja teos. (lk 38)
* Loomust ja [[idee]]d ei saa lahutada, ilma et nii kunst kui ka elu ei häviks.
:Kui [[kunstnik]]ud natuurist räägivad, siis mõtlevad nad alati ka ideed, ilma et nad sellest selgelt teadlikud oleksid.
:Samuti juhtub kõigiga, kes paljalt kogemust ja vilumust kiidavad; nad ei mõtle selle peale, et kogemus on ainult pool kogemusest. (lk 39)
* Selleks et aru saada, et taevas on kõikjal sinine, ei pea ümber ilma rändama.
:Ei tarvitse kõike ise näha ega kogeda; tahad sa aga teist ja tema esitatut usaldada, siis mõtle, et nüüd on sul tegemist kolmega: ühe objekti ja kahe subjektiga. (lk 51-52)
* Iga päev on põhjust kogemusel selgida lasta ja vaimu puhastada. (lk 53)
* Mida kaugemale kogemus edeneb, seda ligemale jõutakse sellele, mida ei saa uurida; mida enam osatakse kogemust kasutada, seda enam nähakse ära, et mida ei saa uurida, sel ei ole praktilist väärtust. (lk 60)
* Kogemus on esialgu [[teadus]]ele kasuks, seejärel aga kahjustab teda, sest ta laseb märgata nii seaduspära kui ka erandit. Mõlema läbilõige ei anna siiski tõde. (lk 64)
* Teooria ning kogemus/nähtus on teineteisega alalises konfliktis. Nende ühendamine mõtlemises on [[illusioon]], ainult teoga saab neid ühendada. (lk 67)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk Mati Hint, [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974
* Sageli avastatakse uutele kogemustele ja teadmistele nime otsides, et nime on juba pikka aega mõttes kantud, kuid ilma ideeta. (lk 13)
* Miski pole igapäevase lektüüri puhul kahjulikum kui see, et meile korratakse nii palju tarku tõdesid ilma neid meie käesoleva hetke kogemusega seostam ata; nõnda ei rakenda me neid kunagi enda peal. (lk 28)
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004
* Kogemus on ratsionaalsuse tõendus, ja vastupidi. Praktikud heidavad pelgale teooriale sageli ette selle ebapiisavust rakenduse seisukohalt, mis on vastupidine pelga kogemuse ratsionaalsele rakendusele. Tõelised filosoofid märkavad seda piisavalt selgelt, kuid peavad selle tulemuse vajalikkusega leppima. Praktik heidab seepärast pelga teooria täiesti korvale, aimamata, kui problemaatiline võiks olla leida vastust küsimusele: "Kas teooria on olemas rakenduse pärast või rakendus teooria pärast?"
** [[Novalis]], "Aforisme ja fragmente", tlk Krista Räni, LR 2006/19, lk 6
* Et õnne, mis meile endastmõistetav näib, õigesti tunnetada, kujutlegem, et me oleme ta kaotanud ja antud hetkel uuesti leidnud. Aga selleks peab olema kogenud rohkesti kannatusi, et need katsed õnnestuksid. (lk 40)
* Maksimum, milleni üks puupea kogemuste varal võib jõuda, on oskus paremate inimeste nõrkusi avastada. (lk 50)
** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], LR 28/1972
* See, et ollakse palju kogenud, ei tähenda veel, et omatakse kogemusi.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007, lk 23
* Ja kuna see, mida kutsume kasvatuseks ja hariduseks, ei ole enamasti muud midagi kui kogemuse asendamine lugemisega, elu asendamine kirjandusega, oleviku reaalsuse asendamine iganenud mõttekujudega, tõrjub kasvatus, nagu kahtlemata panite Oxfordis tähele, teelt kõrvale iga vaim u, kes pole küllalt tugev pettust taipama ja suuri kunstimeistreid võtma sellena, mis nad tõesti on, ega neid kujutlema millegi suuremana, s. o. üliküsitavate mõtlemismetoodide patendi omanikkudena, ja üliküsitavate ning enamasti ainult poolkaudu maksvate elu kujutuste vabritsejaina.
** [[George Bernard Shaw]], "Arthur Bingham Walkleyle" [1903], rmt: "Inimene ja üliinimene", tlk [[Ants Oras]], EKSi kirjastus, 1924, lk 25
* Iga päev, mis möödub, teeb meid rikkamaks kogemuste poolest ja vaesemaks aja poolest, mis on meile antud nende kogemuste kasulikuks pruukimiseks.
** [[V. A. Koskenniemi]], [1926], tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 27
* Eel[[ootus]]! Tomile tuli korraga pähe, et eelootus pakub talle suuremat [[nauding]]ut kui kogemus ise. Kas see jääbki nõnda? Kui ta istus õhtute kaupa üksi, sõrmitses Dickie asju, vaatas Dickie sõrmuseid oma sõrmes, Dickie [[lips]]e või musta alligaatorinahast [[rahatasku]]t, kas ta nautis siis eelootust või kogemust ennast?
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 121
* Walser polnud oma kogemust kogenud kogemusena; ehkki kogemus silus teda väljastpoolt otsekui liivapaberiga, oli sisemus jäänud puutumata. Kogu oma noore elu jooksul polnud Walser tundnud ainsatki sisevaatluse võbinat. Kui ta ei kartnud midagi, süs ei tulnud see tema vaprusest. Nagu poiss muinasjutus, kes ei oska väriseda, ei teadnud Walser, kuidas hirmu tunda. Niisiis oli tema harjumuspärane vaba olek sundimatu, see ei olnud otsustamise tulemus, sest otsustamine nõuab uskumise plusse ja miinuseid.
:Ta oli teadvusega varustatud kaleidoskoop. Seepärast oligi ta hea reporter.
* [[Angela Carter]], "Õhtud tsirkuses", tlk Triin Tael, Varrak, 1998, lk 9
* Kui saad uue [[roll]]i kätte ja hakkad seda tegema, siis on minul küll sama tunne, mis esimeselgi korral, täpselt samamoodi süda kurgus ja [[hirm]] sees. Mõned kogemused annavad muidugi oskust juurde, aga uus roll toob ikka samad värinad. (lk 14)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16
* Ärgates leidis vana daam end spartalikult sisustatud, lagedate seintega kongist. [[Valu]] ta enam ei tundnud. [[Hing]] oli kerge, noor ja uudishimulik, samas aga teadis ta, et kogemus kükitab nurgas nagu [[Metuusala]] ja ootab oma aega. Ta oli siin kindlasti juba enne olnud. Miski tahtis end peale suruda, aga ta ei osanud veel otsustada, mis see õieti oli. Need valged [[sein]]ad, see [[klooster|kloostrit]] meenutav kong, see veel kirjutamata leht, mida [[mälu]]gi ei olnud veel hakanud täis kritseldama...
:Ta viibis ebamäärasuses, kobas kondise käega ettevaatlikult seina, imes endasse [[piirseisund]]i aimamatuid võimalusi. Kui ta pilku teritas, kerkisid seinal esile krobedused, mullid, kraatrid, ja üle lae viskus oksakujuline [[pragu]].
* [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998, lk 5
* [[Ideoloogia]] on [[mõõde]], mis kuulub kogu võimaliku kogemuse [[struktuur]]i.
** [[Ernesto Laclau]], 1. ptk [https://books.google.ee/books?id=07lvDwAAQBAJ&pg=PA25&lpg=PA25&dq=Ideology+is+a+%22dimension+that+belongs+to+the+structure+of+all+possible+experience%22.&source=bl&ots=jh_BaV6ASy&sig=ACfU3U3OaN8BRiIn7dcow45nDC-lZG8gRA&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwj8jL26j9_rAhUjmYsKHewGCisQ6AEwAHoECAEQAQ#v=onepage&q=%22dimension%20that%20belongs%20to%20the%20structure%20of%20all%20possible%20experience%22.&f=false "The Death and Resurrection of the Theory of Ideology"], rmt: "The Rhetorical Foundations of Society", 2014, lk 25
* Kogenud inimesena võin öelda, et nii mõndagi on veel kogeda.
** [[Matti Nykänen]] ([[Tauno Vahter]] [https://kultuur.err.ee/907354/iga-tsaans-on-voimalus-matti-nykase-voidud-kuriteod-ja-tsitaadid "Iga tsääns on võimalus: Matti Nykäse võidud, kuriteod ja tsitaadid"] ERR, 04.02.2019)
* [[Teadmised|Teadmiste]] omandamine [[raamat|raamatutest]] annab teistsuguse kogemuse kui [[internet]]. [[Lugemine]] on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
** [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 315
* [[Sõna]] jõud on küll suur, kuid ei ole võrreldav [[heli]] väega. Millest räägitakse, on tühine, võrreldes tunnetamisest saadud isikliku kogemusega.
** [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
* Minu kunstitegemise kõige olulisemad [[impulss|impulsid]] on varajased [[lapsepõlv]]ekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema [[meeled]] on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute kogemuste eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised.
* [[Täiskasvanu]]te maailmas pole asjad isetud ja eesmärgivabad kogemisobjektid nagu lastel, vaid nendega kaasneb [[teadmine]] asjade väärtusest ja väärtusetusest, kaasas käib hinnanguline [[hierarhia]]. Kenad ja värvilised pakkematerjalid ja nende huvitavad [[tekstuur]]id, neist tekkiv vaba ja lapselik mäng asub nüüd [[väärtusskaala]] madalaimas astmes, seal, mida nimetatakse üldistavalt prügiks
** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021
==Luule==
<poem>
Palju laastand on haljaid [[kasv]]e
lõikav üdini kogemushall.
Magab pette[[lootus]]i rasket
und langend lehtede all.
</poem>
* [[Paul Viiding]], "Sulet ring", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 267
==Film==
* [[Loom]] kannab kogemust iseendas, [[inimene]] on usaldanud oma [[mälu]] [[sõna]]le, [[graniit|graniidile]] ja [[kompuuter]]ile.
** [[Lennart Meri]] filmis "[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaleva-haaled Kaleva hääled]"
== Vanasõnad ==
* Kui tahad teada, kuhu tee viib, küsi neilt, kes vastu tulevad.
** [[Hiina vanasõnad|Hiina vanasõna]]
* Näpista ennast ja sa saad teada, mida teised tunnevad.
** [[Jaapani vanasõnad|Jaapani vanasõna]]
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
aqe8esa2gk3g866qp1mxizhf4rrxw45
Revolutsioon
0
5473
134884
131543
2026-04-20T20:12:59Z
Pseudacorus
2604
134884
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:The_Bastille_in_the_first_days_of_its_demolition,_by_Hubert_Robert.jpg|pisi|Bastille' lammutamine. Hubert Robert, 1789]]
[[Pilt:Adele_Kindt_Episode_La_révolution_de_1830_(1830).jpg|pisi|Adele Kindt, "Episood 1830. aasta revolutsioonist" (1830)]]
[[Pilt:Hynek_Martinec,_Every_Generation_Has_Its_Own_Revolution,_2014.jpg|pisi|Hynek Martinec, "Igal põlvkonnal on oma revolutsioon" (2014)]]
'''Revolutsioon''' on kvalitatiivne muutus [[kultuur]]is ja [[ühiskond]]likus elus, eeskätt [[poliitika]]s, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Poliitiline revolutsioon on murranguline, pöördeline periood ühiskonna ja riigi ajaloos, plahvatuslik üleminek ühelt ühiskondlik-poliitiliselt korralt teisele. Sellega kaasneb riigipööre või selle katse.
==Proosa==
* Kõige kurvem, mida [[Prantsuse revolutsioon]] meile kaasa tõi, on kahtlemata see, et igat mõistlikku ning jumala ja õigluse nimel esitatavat nõuet mässueoks peetakse.
** [[Georg Lichtenberg]], rmt: G. C. Lichtenberg, "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], [[LR]] 28/1972, lk 26
* Vahendeist, millega saavutatakse revolutsioon, ei piisa selle kinnistamiseks. [[Peeter I]] on ühtaegu [[Maximilian Robespierre|Robespierre]] ja [[Napoleon Bonaparte|Napoleon]] (kehastunud revolutsioon).
* ''Les moyens avec lesquels on accomplit une révolution, ne sont plus ceux qui la consolident. — Pierre I est tout à la fois Robespierre et Napoléon (La Révolution incarnée.)''
** [[Aleksandr Puškin]], [http://pushkin-lit.ru/pushkin/text/zametki/o-dvoryanstve.htm "Aadlist"]
* Eesti [[töörahvas]] ei nõua mitte rahvusliku [[separatism]]i, vaid ühe proletaarse revolutsiooni eeskava punkti teostamist: rahvavõimulise Eesti kuulutamist iseseisvaks vabariigiks. Küllalt on eesti rahvas 700 aasta kestel kannatanud Saksa ja Vene saagitsejate ja võimupidajate all. Küllalt on eesti rahva pojad [[Esimene maailmasõda|maailmasõjas]] ohvreid toonud asja eest, mis nende oma ei ole olnud. Nüüd näib rahvusvaheline tund löönud olevat ka eesti vägistatud rahvuse vabastamiseks, aeg kätte jõudnud meie seitsmesaja aasta eest katkestatud rahvavõimulise riikliku arenemise jätkamiseks. [---] [[Soome laht|Soome lahe]] kummalgi rannikul on mõeldav Soome ja Eesti vabariikide lepingupärane reaalunioon kummagi rahvaesinduse soovil ja rahvusvaheliselt kindlustatud [[rahvahääletus]]e eeldusel.
** [[Gustav Suits]], "Eesti Töövabariik. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei märgukiri Eesti iseseisvuse küsimuses", 1917, rmt: Gustav Suits, "Vabaduse väraval", 2002, lk 83, 93
* Kahest kalduvusest sünnib iga rahva ajalugu: alalhoidlikust ja uuenduslikust. Perioodiliselt pääseb üks neist teise üle võimule. Varsti aga vahetavad nad jälle osasid. Kummalgi on oma ülesanne, oma õigustus; üks on ilma teiseta mõeldav niisama vähe kui magneti positiivne poolus ilma negatiivseta. - Kui tihti ei vaielda selle üle, kumb õigem on, kas evolutsioon või revolutsioon. Missugune tühi töö ja vaim unärimine! Kumbki on "õigem" omal ajal. Rahulikus arenemises kasvavad ja küpsevad teatud vastuvõetud ideed; neid tehakse elus tõeks viimse võimaluseni, kõik töötatakse ilusalt peenikeselt, korralikult läbi. Aga kui sarnane ilus, peenike, korralik arenemine väga kaua kestab, tuleb viimaks silmapilk, kus arenemisest enam juttugi olla ei või, vaid ainult lubjanemisest ja mülgastumisest. Evolutsioon arendab korra vastuvõetud ideesid, ta ei loo aga ühtegi uut. Seda suudab revolutsioon. (lk 216)
* Seltskond ei tee kunagi revolutsiooni - see on seltskonnavastane nähtus. Seltskond areneb rahulikul, evolutsioonilisel teel ja kaitseb esiisade pärandust vaimlises ja ainelises mõttes. Kui seltskond terve ja tugev on, saab ta selleks loomulikuks vastupanijaks, mis uuenduste kiirsõiduvankrit nii pöörase rutuga edasi kihutamast keelab, et ta omaenese hoo pärast end puruks jookseks. Seltskond esindab pääajude vastutöötavaid tsentreid, ilma milleta kõik inimese tegevus ainult joobnu jaburdamiseks muutub. — Aga seltskond peab ka vaimliselt nii painduv ja vastuvõtlik olema, et revolutsiooni positiivse tuuma ja uute ideede seemnest üles kasvatada uus poliitiline ehk seltskondline korraldus. Alalhoidlikul seltskonnaklassil pole revolutsioonis sugugi mitte vähem tähtis osa kui edasitormaval revolutsioonilisel hulgal. Otse selle vastu tõendan ma: revolutsiooni lõplik õnnestumine ehk nurjaminek oleneb kõigepäält sellest, kui terve ja iseteadlik ning ühtlasi kui arenemisvõimuline ja vaimlistele huvidele vastuvõtlik on alalhoidlik klass. (lk 218)
** [[Helmi Neggo]], "Tagasi vaadates", Tallinna Teataja, 28. märts; Postimees, 30. märts 1918; rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013
* Tollal märatses Peterburis äge [[koolera]]puhang, igal tänaval oli näha desinfektsioonikatlaid, loendamatud [[surnuvankrid]] veeresid mööda, suured [[müürilehed]] keelasid tsaari nimel [[Neeva]] vett joomast. Algul oli jube, ent varsti harjusin sellega. Raskem aga oli harjuda pingelise õhkkonnaga, mis linnas valitses. [[1905. aasta revolutsioon]] oli veriselt maha surutud, kuid paadunuimadki reaktsionäärid teadsid täpselt, et see oli vaid [[hingetõmbeaeg]]. "Kümne, kaheteistkümne aasta pärast läheb uuesti lahti" — nii oli üldine arvamus. Juba tollal aimasid need inimesed oma hukku, nende [[julmus]] tuleneb [[surmahirm]]ust. Kõik oli ohtlik. Iga [[raamat]], iga sõna, isegi värvid. Suveteatris andis etendusi mingi Austria trupp, viimaseks numbriks oli tollal uudne apašitants. Kui tantsupaar, mees ja naine, lavale ilmus, tardus kogu saal, peaaegu võis kuulda, kuidas inimesed hinge kinni hoidsid: tantsijad kandsid [[punane|leekivpunaseid]] kostüüme. Jutt vaikis, vene daamide kanged [[parfüüm]]id ei levitanud enam lõhna, hakkas haisema [[hirm]]u järele. Pärani silmad vahtisid [[lava]] ning kuigi oli suvi, tõmbasid naised mantli tihedalt ümber õlgade.
:"Revolutsioon tantsib teie peade kohal," sosistasin mehele, tema aga vastas ägedalt: "Ole ometi vakka." Ka tema silmad jälgisid otsekui nõiutult metsikult tantsivaid punaseid kujusid laval. Kui tantsijad lahkusid, valitses surma[[vaikus]], ükski käsi ei liikunud. Siis tõmbas elegantne Peterburi sügavalt hinge ja pöördus mondäänsesse argipäeva tagasi, väike võbin ikka veel liikmetes.
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 98
* Ma pean ütlema, et kui revolutsiooni tundemärke alles sellest leida, kui kodanikud juba üksteise vastu on astunud võitlusse, siis on see minu arvates väge pealiskaudne revolutsiooniliikumise uurimine. Revolutsioon riigis algab siis, kui hakatakse kindlate tagajärgedega pöörama riigivõimu aluseid ja laostama seda võimu. Revolutsioon on [[võim]]u laostamine ja [[kontrrevolutsioon]] on võimu ülesehitamine.
** [[Konstantin Päts]], "Võimuhaaramine vabadussõjalaste poolt pidi sündima lähemal ajal." Päevaleht nr 75, 17. märts 1934, lk 3
* [[Võim]] ei ole [[vahend]], võim on [[eesmärk]]. [[Diktatuur]]i ei kehtesta revolutsiooni kaitsmiseks, revolutsiooni tehakse diktatuuri kehtestamiseks.
** [[George Orwell]], "[[1984]]"
* [[Kontrast]] sisemise [[tahe|tahte]] ja välise läbimängimise vahel ulatub sügavale [[judaism]]i ja kristluse ajalukku. Juba loomu poolest kõigub iga religioon paratamatult nende kahe pooluse vahet. Kui vastne religioon pärast oma esialgset revolutsioonilist tuhinat kasvõi aastakümnekesekski püsima jääb, peab ta paratamatult liikuma sisemise usuelu juurest välise juurde. Ja lõpuks muutub välise kooriku tardumus talumatuks ning kutsub esile uusi revolutsioone.
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015, lk 128
* Kindlaim kinnitus naiste valitud tee õigsusele on võitlusrõõm. Revolutsioon on rõhutute [[pidu]].
** [[Germaine Greer]], "The Female Eunuch", Farrar, Straus and Giroux, 1970
* Kodanik mõtleb hetkeks, et Soome väikelinnas tuleks korraldada sotsialistlik revolutsioon. Ta näeb vaimusilmas, kuidas ta ujula vallutab, karsumdi basseini kargab, lasuursinist vett lakke pritsib ja vene kirvest ujub. Pärast sööb banaane ja veeretab kuule, kuni himu täis saab. Siis sööb jälle banaane ja ujub vene kirvest ja... Kodanik ujuks ja sööks veel kaua, aga õnneks meenub talle, millega lõpevad kõik sotsialistlikud revolutsioonid. Kolme nädala pärast hakkab basseinipõrand lekkima, torudest voolab roostevett, banaanide asemele ilmuvad puhvetisse esmalt hapud õunad, seejärel kapsas ja lõpuks poolmädanenud kartul, keeglirajalt varastatakse kuulid ära, valgetele seintele kritseldatud roppused varjatakse punasest sitsist loosungitega, mis karjuvad enneolematust õitsengust. Salapärasesse squashi-tuppa rajatakse vangilaager veel enne, kui kodanik jõuab teada saada, mis ilmaime see squash ikkagi on.
* [[Astrid Reinla]], "Kodanik naudib kevadet", rmt: "Kodanik on loll", 1994, lk 28
* Tõeline [[teadusrevolutsioon]] saab toimuda üksnes täppis- ja loodusteadustes, see on tõsi. Sest revolutsioon on ühesuse kehtestamine mingi teise ühesuse üle, millegi kummutamine ja millegi kehtestamine, humanitaarsus aga soosib paljust. Samas on aga iga uue revolutsioonilise ühesuse tekkimise eelduseks humanitaarse paljususe varu. Teiste sõnadega: iga teadusrevolutsioon on tingitud humanitaarse mõtlemise sissetungist täppisteadustesse.
** [[Jaan Undusk]], "Asju, mida ma arvan", rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest" (Eesti mõttelugu 118), Tartu: Ilmamaa, 2016, lk 7-16, lk 11
* Imelik, et revolutsioonidel on ikka veel romantiline aura. Tegelikult on nad ju verised, hallid, jubedad. Ja pärast paari lõbusat lõhkumispäeva ka igavad. (lk 235)
* Revolutsiooni teoreetikud on alati kenad ja haritud inimesed, kes kujutavad ette, et kõik on kuidagi nende sarnased. Revolutsioonide läbiviijad pole kunagi kenad ja haritud inimesed. Vastupidi. (lk 256)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed", EKSA, 2017
==Luule==
<poem>
Töötuilt, kes loobuma pidand leivast,
kogu maailm nüüd ootab ohtu.
Politsei vast
masside hädale leiaks rohtu,
tassides miitinguil märatsejaid kohtu?
Ei!
Sellal kui süveneb korruptsioon,
kerkib ju võikana, küsimata keelust,
suurlinna džunglite mürgisest neelust
verine päike — Revolutsioon.
</poem>
* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Dies_irae "Dies irae"] 7 kogus "Kohtupäev" (1937)
==Kirjandus==
* [[Edmund Burke]], "Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist ja mõningate Londoni ühingute toimingutest seoses selle sündmusega", 2008, tlk [[Triinu Pakk-Allmann]]
* [[Leszek Kołakowski]], "Revolutsioon kui ilus haigus: arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast – aga mitte ainult", 2014, tlk [[Hendrik Lindepuu]]
* [[Thomas S. Kuhn]], "[[Teadusrevolutsioonide struktuur]]", 2003, tlk Ruth Lias
* [[Charles Percy Snow]], "Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon", 2017, tlk Mart Trummal
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Poliitika]]
[[Kategooria:Teadus]]
[[Kategooria:Kultuur]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
0q49cs1zzsu75nmdypih2n6p8sj4lpa
Pimedus
0
6639
134885
134837
2026-04-20T20:18:20Z
Pseudacorus
2604
134885
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Józef_Pankiewicz_-_Nocturne._Swans_in_the_Saxon_Garden_in_Warsaw_by_night_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Józef Pankiewicz, "Nokturn. Magavad luiged Saksi aias Varssavis" (1893/1894)]]
[[Pilt:Boomgaard_beschenen_door_het_laatste_licht_-_Jakob_Nieweg_(schilderij).tif|pisi|Jakob Nieweg, "Aed viimases valguses" (1920)]]
[[Pilt:Hynek_Martinec,_The_Light_Is_In_The_Next_Painting_II,_2013.jpg|Hynek Martinec, "Valgus on järgmisel maalil" (2013)]]
'''Pimedus''' on valguse puudumine.
==Piibel==
*Ja [[Jumal]] ütles: "Saagu [[valgus]]!" Ja valgus sai.
:Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
:Ja Jumal nimetas valguse [[päev]]aks ja pimeduse ta nimetas [[öö]]ks. Siis sai [[õhtu]] ja sai [[hommik]] - esimene päev.
* [[1. Moosese raamat]] 1:3-5
*Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning [[tähed]].
:Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad
:ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest.
* 1. Moosese raamat 1:16-18
* Sina, Issand, oled mu [[lamp]], ja Issand valgustab mu pimedust.
** [[2. Saamueli raamat]] 2:29
* Aga kui ma ootasin head, tuli [[õnnetus]], ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus.
** [[Iiobi raamat]] 30:26
* Ons sulle ilmutatud [[surm]]a [[värav]]aid,
:või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
* Iiobi raamat 38:17
* Siis ma nägin, et [[tarkus]] on kasulikum kui [[meeletus]], nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum.
** [[Koguja raamat]] 2:13
* Häda neile, kes hüüavad [[kurjus|kurja]] heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!
** [[Jesaja raamat]] 5:20
* [[Silm]] on [[ihu]] [[lamp]]. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu [[valgus]]t täis.
:23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
* [[Matteuse evangeelium]] 6:22-23
* Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
** [[Johannese evangeelium]] 1:5
==Proosa==
* [[Inimene]] ei tea, kuhu ennast asetada. Ta on täiesti ilmselt ära [[Eksimine|eksinud]] ja oma tõeliselt [[koht|kohalt]] alla kukkunud ega suuda seda enam leida. Ta [[Otsimine|otsib]] seda kõikjalt, ahastades ja edutult, pilkases pimeduses.
** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", 427/400, tlk Kristiina Ross, 1998, lk 227
* Äkki ilmus [[tapeet|tapeedi]] varjust täiuslik [[valge]] [[käsi]]vars. D'Artagnan mõistis, et see on tema tasu: ta langes põlvili, haaras käe ja surus oma [[huuled]] aupaklikult võrratule käeseljale; siis kadus see, jättes noormehe pihku mingi eseme, milles ta tundis ära [[sõrmus]]e. Otsekohe sulgus [[uks]] ja D'Artagnan leidis enese pilkasest pimedusest.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 215
* Mõtlejad [[inimesed]] kasutavad vähe väljendit: [[õnn]]elikud ja õnnetud. Selles [[maailm]]as, mis näib ilmselt olevat eesruumiks teisele maailmale, ei ole õnnelikke.<br /> Inimeste õige [[liigitus]] on selline: [[valgus]]elapsed ja pimeduses viibijad.<br />Vähendada pimeduse-elanike arvu, suurendada valguse osalisi - see on [[eesmärk]].
** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]", 4. osa "Saint-Denis"
* Varemal ajal arvati sagedasti, et [[jõulud|jõulu]] olevat pühitsetud [[päike]]se auks. Niisuguse oletusega võib vaevalt leppida. Enne jõulu ja jõulu ajal on päike valitsuse nagu täiesti kaotanud, palju enam oleks nagu pimedus valitsuskepi oma kätte haaranud. Pigemini võiks [[jaanipäev]]a nimetada päikesepühaks. Suvise [[pööripäev]]a ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu [[kuningas]] kõrgel aujärjel, seistes oma [[võim]]u tipul; pimedus kaob valguse eest isegi [[öö]]si, eriti [[põhjamaad|põhjamail]], kus öö täiesti kaotanud oma iseloomu.
** [[Matthias Johann Eisen]] "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]", 1931
* Ma olin Rummusaarel elades omamoodi [[julgus|julge]] laps. Ma ei kartnud [[tont]]e ega [[kodukäija]]id. Kuigi neist seal räägiti, ei hirmutanud keegi mind nendega ja ma ei näinud ka, et keegi teine neid oleks kartnud. Ja [[pimedusekartus]]est olin niivõrd vaba, et siis, kui õppisin hirmu tundma — kuigi teissugust hirmu — sai pimedusest mulle sõber ning kaitsja.
** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 11
* Lõputute koopakäikude sügavustes, kus valitseb pilkane öö, suudavad alaliselt elada vaid mõned pimedad kilgid, ämblikud, kalad, kahvatut värvi [[prooteus]]ed (haruldased kahepaiksed loomad, keda leidub mõningates Euroopa ja Ameerika [[koobas]]tes). Pimedus ei häiri neid, kel puudub [[nägemine|võime näha]]. Koobastes tunnevad end vabalt ka [[nahkhiir]]ed, neil aitab pimeduses liikuda nende [[radar]]. [[Inimene]] aga tahab, et oleks {{Sõrendus|[[valgus]]}}. Kusagilt paistev valgusekuma toob esile koopa {{Sõrendus|[[salapära]] ja [[ilu]]}}. (lk 242)
** [[Ilmar Kask]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341486/298715/page/36 "Euroopa kivine koopailu"], Eesti Loodus 6/1999, lk 242-243
* "Päkapikud räägivad, et teie sees on pimedus, komandör, aga te hoiate seda puuris. See olevat [[kingitus]] Koomi orust."
:Vimes pilgutas valguse pärast silmi. "[[Päkapikk]]ude [[ebausk]] härjapõlvlaste koopas? Kas te teate päkapikkudest palju?"
:"Üsna palju," vastas preili Beedle, "kuid härjapõlvlastest tean ma palju rohkem ja nemad usuvad Kutsuvasse Pimedusse, täpselt nagu päkapikudki: nad on ju mõlemad ikkagi koopaasukad ja Kutsuv Pimedus on päriselt olemas. Ta pole ainult teie peas, komandör - mida te ka ei kuuleks, ka mina kuulen seda vahel. Heldene aeg, teie peaksite ometi [[usk|üliusu]] ära tundma, kui see on teid haaranud? Üliusk on ebausu vastand: see on reaalne isegi siis, kui sellesse ei usuta. Minu ema õpetas seda mulle, tema oli härjapõlvlane." (lk 164)
* Pimedus oli kestnud umbes neli tundi, kui Vimesi äratas üks väike poiss, kes kargas voodi peal - ja seega ka Sam Vimesi peal - ning ütles: "Willikins leidis linnu, kes on äsja surnud. Issi! Emme ütleb, et ma võin seda... [[lahkamine|lahata]], kui sina lubad, issi!"
:Vimesil õnnestus pominal öelda: "Jah, olgu, kui ema ütleb, et võib," ja vajus tagasi pimedusse. (lk 224) [[Äratus]]
* [Vimes:] Pimedus on alati minu [[sõber]] olnud, aga ma ei tohi lasta tal minu [[isand]]aks saada. (lk 225)
** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012
* Pimedusest on kahju: me muretseme; nii väga selle võitmise ja pagendamise pärast, et see on kõiksuguseid saatanlikke asju pilgeni täis topitud nagu mõni sünge trepialune kolikamber. Aga pimedus on hea. Eks meid ju ka eostata ja kanta pimeduses?
** [[Kathleen Jamie]], "Pimedus ja valgus" esseekogus "Leiud", tlk [[Maarja Pärtna]], 2018, lk 9
* Kuid ka pimedus on vajalik. See annab [[puhkus]]e ja puhastuse, ilma milleta pole puhkemist uude kasvamisse valge aja taastumisel. Puhkusest, pimedusest, unedest ja [[unistus]]test saab kõik, mis on, alguse. Uned ja unistused ei mahu valgesse aega ja askeldustesse. Nad on liiga haprad ja õrnad ning ei suuda end teha nähtavaks ja kuuldavaks. Vaid pimedus ja [[vaikus]] pakuvad selleks piisavalt vaba ruumi.
** [[Mikk Sarv]], "Pimenemise lävel", Mikk Sarve blogi, 29. september 2012
==Luule==
*Loodust ja loodusseadusi katsid pimeduse väed.
:Siis Jumal ütles: Saagu [[Newton]]! Ja koitis päev.<ref>[[Toomas Jürgenstein]] "[http://www.eestikirik.ee/akadeemia-ja-usk/ Akadeemia ja usk]", Eesti Kirik, 29.10.2008</ref>
*Olid loodus ja loodusseadused pimeda öö rüpes peidus.
:Jumal ütles: "Saagu Newton!", ja valgus kõige jaoks leidus.<ref>Väino Unt "Aeg. Ruum. Liikumine", [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/261833 Horisont 10/1970], lk 13-20</ref>
*Loodus ja loodusseadused olid peidus öös pimedas,
:Jumal ütles: "Saagu Newton!" ja kõik läks heledaks!<ref>Ilmunud eestikeelses kirjavaras, teos ja tõlkija täpsustamisel.</ref>
*''Nature and Nature's laws lay hid in night:''
:''God said, "Let Newton be!" and all was light.''
* [[Alexander Pope]], epitaaf valgust uurinud [[Isaac Newton]]ile
<poem>
Tule, [[öö]] pimedus,
võta mind sülle!
Minu [[päike]] ei tunne mind,
öö jäänd mulle.
Ainust [[täht]]e sääl pole,
minul on kole.
Varja mu üle.
</poem>
* [[Juhan Liiv]], "Tule, öö pimedus" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 169
<poem>
Vaob jälle pimedus, kuid nüüd ma tean:
Kaks tuhat aastat kivist [[uni|und]] on tüüdand
[[Luupainaja]], kes magab [[sõim]]e kõrval;
Mis jõhker [[elajas]], kel tund on saabund,
Nüüd loivab [[Petlemm]]asse sündima?
</poem>
* [[William Butler Yeats]], "Teine tulemine" (1921), tlk [[Märt Väljataga]]
<poem>
Elab majas üks mees kes [[madu]]dega mängib kes kirjutab
kes kirjutab kui pimedus laskub [[Saksamaa]]le sinu [[kuldsed]] [[juuksed]] Margarete
sinu [[tuhakarva]] juuksed Sulamith me kaevame [[haud|haua]] [[õhk]]u kus lamada pole [[kitsas]]
</poem>
* [[Paul Celan]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/29352 "Surmafuuga"], tlk [[Ain Kaalep]], Vikerkaar 8-9/2001
<poem>
Ainsat [[valgus]]t laotas õitelaik,
muidu oli pime iga paik.
Polnud [[täht]]i ega olnud [[kuu]]d,
pimedusest paksud näisid [[puu]]d.
Pimedus ja [[vaikus]]. Aga kes,
kes sealt kaugelt nagu lähenes?
</poem>
* [[Marie Under]], "Öine teekond", rmt: "Uneretk", 1968, lk 11
<poem>
[[Luuletaja]] loeb [[pimedad|pimedatele]] värsse.
Ta ei aimanud, et see on nii raske.
Ta [[hääl]] [[värin|väriseb]].
Ta käed värisevad.
Ta tunneb, et iga [[lause]]
pannakse siin pimeduse proovile.
Ta peab ise hakkama saama,
ilma [[valgus]]e ja [[värv]]ita.
</poem>
* [[Wisława Szymborska]], "Pimedate viisakus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 24-25
<poem>
Märt Väljataga, mida sa siin teed?
[[Buss]] loksub mööda porist kruusateed,
kord võtab peale, harvem laseb maha.
Paks pimedus on vajund akna taha
</poem>
* [[Märt Väljataga]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-42/ "Bussis"], Looming nr 12 2018
<poem>
Ajatruudus ja [[aeg|aja]] pimedus
ja lõputu [[vool]]amine
asjade [[nimi]] ja nimetus
ja [[ime]]de hoomamine
</poem>
* [[Kristiina Ehin]], "Su rõõm lõi jälle mind relvituks..." luulekogust "Janu on kõikidel üks" ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ "Luulesalv"] Sirp, 27.03.2020)
<poem>
[[Linn]] koltub nagu [[hambad]],
Mahlakas pimedus katab [[kuriteopaigad]] ja laste [[mänguväljak]]ud.
...
[[Peegel]] reguleeritud [[talveaeg|talveajale]],
Pimeda toa haardes [[nägu]] vaatab mul vastu -
Selline pilk on vaid [[lind]]udel ja [[Nõdrameelsus|nõdrameelsetel]].
</poem>
* [[Liepa Rūce]], "*Linn koltub nagu hambad...", tlk [[Contra]], rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 197
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
jllcd7ah9s17j32bhitwi751cnb3uib
134886
134885
2026-04-20T20:18:38Z
Pseudacorus
2604
134886
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Józef_Pankiewicz_-_Nocturne._Swans_in_the_Saxon_Garden_in_Warsaw_by_night_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Józef Pankiewicz, "Nokturn. Magavad luiged Saksi aias Varssavis" (1893/1894)]]
[[Pilt:Boomgaard_beschenen_door_het_laatste_licht_-_Jakob_Nieweg_(schilderij).tif|pisi|Jakob Nieweg, "Aed viimases valguses" (1920)]]
[[Pilt:Hynek_Martinec,_The_Light_Is_In_The_Next_Painting_II,_2013.jpg|pisi|Hynek Martinec, "Valgus on järgmisel maalil" (2013)]]
'''Pimedus''' on valguse puudumine.
==Piibel==
*Ja [[Jumal]] ütles: "Saagu [[valgus]]!" Ja valgus sai.
:Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
:Ja Jumal nimetas valguse [[päev]]aks ja pimeduse ta nimetas [[öö]]ks. Siis sai [[õhtu]] ja sai [[hommik]] - esimene päev.
* [[1. Moosese raamat]] 1:3-5
*Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning [[tähed]].
:Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad
:ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest.
* 1. Moosese raamat 1:16-18
* Sina, Issand, oled mu [[lamp]], ja Issand valgustab mu pimedust.
** [[2. Saamueli raamat]] 2:29
* Aga kui ma ootasin head, tuli [[õnnetus]], ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus.
** [[Iiobi raamat]] 30:26
* Ons sulle ilmutatud [[surm]]a [[värav]]aid,
:või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
* Iiobi raamat 38:17
* Siis ma nägin, et [[tarkus]] on kasulikum kui [[meeletus]], nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum.
** [[Koguja raamat]] 2:13
* Häda neile, kes hüüavad [[kurjus|kurja]] heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!
** [[Jesaja raamat]] 5:20
* [[Silm]] on [[ihu]] [[lamp]]. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu [[valgus]]t täis.
:23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
* [[Matteuse evangeelium]] 6:22-23
* Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
** [[Johannese evangeelium]] 1:5
==Proosa==
* [[Inimene]] ei tea, kuhu ennast asetada. Ta on täiesti ilmselt ära [[Eksimine|eksinud]] ja oma tõeliselt [[koht|kohalt]] alla kukkunud ega suuda seda enam leida. Ta [[Otsimine|otsib]] seda kõikjalt, ahastades ja edutult, pilkases pimeduses.
** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", 427/400, tlk Kristiina Ross, 1998, lk 227
* Äkki ilmus [[tapeet|tapeedi]] varjust täiuslik [[valge]] [[käsi]]vars. D'Artagnan mõistis, et see on tema tasu: ta langes põlvili, haaras käe ja surus oma [[huuled]] aupaklikult võrratule käeseljale; siis kadus see, jättes noormehe pihku mingi eseme, milles ta tundis ära [[sõrmus]]e. Otsekohe sulgus [[uks]] ja D'Artagnan leidis enese pilkasest pimedusest.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 215
* Mõtlejad [[inimesed]] kasutavad vähe väljendit: [[õnn]]elikud ja õnnetud. Selles [[maailm]]as, mis näib ilmselt olevat eesruumiks teisele maailmale, ei ole õnnelikke.<br /> Inimeste õige [[liigitus]] on selline: [[valgus]]elapsed ja pimeduses viibijad.<br />Vähendada pimeduse-elanike arvu, suurendada valguse osalisi - see on [[eesmärk]].
** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]", 4. osa "Saint-Denis"
* Varemal ajal arvati sagedasti, et [[jõulud|jõulu]] olevat pühitsetud [[päike]]se auks. Niisuguse oletusega võib vaevalt leppida. Enne jõulu ja jõulu ajal on päike valitsuse nagu täiesti kaotanud, palju enam oleks nagu pimedus valitsuskepi oma kätte haaranud. Pigemini võiks [[jaanipäev]]a nimetada päikesepühaks. Suvise [[pööripäev]]a ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu [[kuningas]] kõrgel aujärjel, seistes oma [[võim]]u tipul; pimedus kaob valguse eest isegi [[öö]]si, eriti [[põhjamaad|põhjamail]], kus öö täiesti kaotanud oma iseloomu.
** [[Matthias Johann Eisen]] "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]", 1931
* Ma olin Rummusaarel elades omamoodi [[julgus|julge]] laps. Ma ei kartnud [[tont]]e ega [[kodukäija]]id. Kuigi neist seal räägiti, ei hirmutanud keegi mind nendega ja ma ei näinud ka, et keegi teine neid oleks kartnud. Ja [[pimedusekartus]]est olin niivõrd vaba, et siis, kui õppisin hirmu tundma — kuigi teissugust hirmu — sai pimedusest mulle sõber ning kaitsja.
** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 11
* Lõputute koopakäikude sügavustes, kus valitseb pilkane öö, suudavad alaliselt elada vaid mõned pimedad kilgid, ämblikud, kalad, kahvatut värvi [[prooteus]]ed (haruldased kahepaiksed loomad, keda leidub mõningates Euroopa ja Ameerika [[koobas]]tes). Pimedus ei häiri neid, kel puudub [[nägemine|võime näha]]. Koobastes tunnevad end vabalt ka [[nahkhiir]]ed, neil aitab pimeduses liikuda nende [[radar]]. [[Inimene]] aga tahab, et oleks {{Sõrendus|[[valgus]]}}. Kusagilt paistev valgusekuma toob esile koopa {{Sõrendus|[[salapära]] ja [[ilu]]}}. (lk 242)
** [[Ilmar Kask]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341486/298715/page/36 "Euroopa kivine koopailu"], Eesti Loodus 6/1999, lk 242-243
* "Päkapikud räägivad, et teie sees on pimedus, komandör, aga te hoiate seda puuris. See olevat [[kingitus]] Koomi orust."
:Vimes pilgutas valguse pärast silmi. "[[Päkapikk]]ude [[ebausk]] härjapõlvlaste koopas? Kas te teate päkapikkudest palju?"
:"Üsna palju," vastas preili Beedle, "kuid härjapõlvlastest tean ma palju rohkem ja nemad usuvad Kutsuvasse Pimedusse, täpselt nagu päkapikudki: nad on ju mõlemad ikkagi koopaasukad ja Kutsuv Pimedus on päriselt olemas. Ta pole ainult teie peas, komandör - mida te ka ei kuuleks, ka mina kuulen seda vahel. Heldene aeg, teie peaksite ometi [[usk|üliusu]] ära tundma, kui see on teid haaranud? Üliusk on ebausu vastand: see on reaalne isegi siis, kui sellesse ei usuta. Minu ema õpetas seda mulle, tema oli härjapõlvlane." (lk 164)
* Pimedus oli kestnud umbes neli tundi, kui Vimesi äratas üks väike poiss, kes kargas voodi peal - ja seega ka Sam Vimesi peal - ning ütles: "Willikins leidis linnu, kes on äsja surnud. Issi! Emme ütleb, et ma võin seda... [[lahkamine|lahata]], kui sina lubad, issi!"
:Vimesil õnnestus pominal öelda: "Jah, olgu, kui ema ütleb, et võib," ja vajus tagasi pimedusse. (lk 224) [[Äratus]]
* [Vimes:] Pimedus on alati minu [[sõber]] olnud, aga ma ei tohi lasta tal minu [[isand]]aks saada. (lk 225)
** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012
* Pimedusest on kahju: me muretseme; nii väga selle võitmise ja pagendamise pärast, et see on kõiksuguseid saatanlikke asju pilgeni täis topitud nagu mõni sünge trepialune kolikamber. Aga pimedus on hea. Eks meid ju ka eostata ja kanta pimeduses?
** [[Kathleen Jamie]], "Pimedus ja valgus" esseekogus "Leiud", tlk [[Maarja Pärtna]], 2018, lk 9
* Kuid ka pimedus on vajalik. See annab [[puhkus]]e ja puhastuse, ilma milleta pole puhkemist uude kasvamisse valge aja taastumisel. Puhkusest, pimedusest, unedest ja [[unistus]]test saab kõik, mis on, alguse. Uned ja unistused ei mahu valgesse aega ja askeldustesse. Nad on liiga haprad ja õrnad ning ei suuda end teha nähtavaks ja kuuldavaks. Vaid pimedus ja [[vaikus]] pakuvad selleks piisavalt vaba ruumi.
** [[Mikk Sarv]], "Pimenemise lävel", Mikk Sarve blogi, 29. september 2012
==Luule==
*Loodust ja loodusseadusi katsid pimeduse väed.
:Siis Jumal ütles: Saagu [[Newton]]! Ja koitis päev.<ref>[[Toomas Jürgenstein]] "[http://www.eestikirik.ee/akadeemia-ja-usk/ Akadeemia ja usk]", Eesti Kirik, 29.10.2008</ref>
*Olid loodus ja loodusseadused pimeda öö rüpes peidus.
:Jumal ütles: "Saagu Newton!", ja valgus kõige jaoks leidus.<ref>Väino Unt "Aeg. Ruum. Liikumine", [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/261833 Horisont 10/1970], lk 13-20</ref>
*Loodus ja loodusseadused olid peidus öös pimedas,
:Jumal ütles: "Saagu Newton!" ja kõik läks heledaks!<ref>Ilmunud eestikeelses kirjavaras, teos ja tõlkija täpsustamisel.</ref>
*''Nature and Nature's laws lay hid in night:''
:''God said, "Let Newton be!" and all was light.''
* [[Alexander Pope]], epitaaf valgust uurinud [[Isaac Newton]]ile
<poem>
Tule, [[öö]] pimedus,
võta mind sülle!
Minu [[päike]] ei tunne mind,
öö jäänd mulle.
Ainust [[täht]]e sääl pole,
minul on kole.
Varja mu üle.
</poem>
* [[Juhan Liiv]], "Tule, öö pimedus" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 169
<poem>
Vaob jälle pimedus, kuid nüüd ma tean:
Kaks tuhat aastat kivist [[uni|und]] on tüüdand
[[Luupainaja]], kes magab [[sõim]]e kõrval;
Mis jõhker [[elajas]], kel tund on saabund,
Nüüd loivab [[Petlemm]]asse sündima?
</poem>
* [[William Butler Yeats]], "Teine tulemine" (1921), tlk [[Märt Väljataga]]
<poem>
Elab majas üks mees kes [[madu]]dega mängib kes kirjutab
kes kirjutab kui pimedus laskub [[Saksamaa]]le sinu [[kuldsed]] [[juuksed]] Margarete
sinu [[tuhakarva]] juuksed Sulamith me kaevame [[haud|haua]] [[õhk]]u kus lamada pole [[kitsas]]
</poem>
* [[Paul Celan]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/29352 "Surmafuuga"], tlk [[Ain Kaalep]], Vikerkaar 8-9/2001
<poem>
Ainsat [[valgus]]t laotas õitelaik,
muidu oli pime iga paik.
Polnud [[täht]]i ega olnud [[kuu]]d,
pimedusest paksud näisid [[puu]]d.
Pimedus ja [[vaikus]]. Aga kes,
kes sealt kaugelt nagu lähenes?
</poem>
* [[Marie Under]], "Öine teekond", rmt: "Uneretk", 1968, lk 11
<poem>
[[Luuletaja]] loeb [[pimedad|pimedatele]] värsse.
Ta ei aimanud, et see on nii raske.
Ta [[hääl]] [[värin|väriseb]].
Ta käed värisevad.
Ta tunneb, et iga [[lause]]
pannakse siin pimeduse proovile.
Ta peab ise hakkama saama,
ilma [[valgus]]e ja [[värv]]ita.
</poem>
* [[Wisława Szymborska]], "Pimedate viisakus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 24-25
<poem>
Märt Väljataga, mida sa siin teed?
[[Buss]] loksub mööda porist kruusateed,
kord võtab peale, harvem laseb maha.
Paks pimedus on vajund akna taha
</poem>
* [[Märt Väljataga]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-42/ "Bussis"], Looming nr 12 2018
<poem>
Ajatruudus ja [[aeg|aja]] pimedus
ja lõputu [[vool]]amine
asjade [[nimi]] ja nimetus
ja [[ime]]de hoomamine
</poem>
* [[Kristiina Ehin]], "Su rõõm lõi jälle mind relvituks..." luulekogust "Janu on kõikidel üks" ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ "Luulesalv"] Sirp, 27.03.2020)
<poem>
[[Linn]] koltub nagu [[hambad]],
Mahlakas pimedus katab [[kuriteopaigad]] ja laste [[mänguväljak]]ud.
...
[[Peegel]] reguleeritud [[talveaeg|talveajale]],
Pimeda toa haardes [[nägu]] vaatab mul vastu -
Selline pilk on vaid [[lind]]udel ja [[Nõdrameelsus|nõdrameelsetel]].
</poem>
* [[Liepa Rūce]], "*Linn koltub nagu hambad...", tlk [[Contra]], rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 197
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
4ur6ww18hp68h6obt9inw7orhksiv9y
134887
134886
2026-04-20T20:26:30Z
Pseudacorus
2604
/* Proosa */
134887
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Józef_Pankiewicz_-_Nocturne._Swans_in_the_Saxon_Garden_in_Warsaw_by_night_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Józef Pankiewicz, "Nokturn. Magavad luiged Saksi aias Varssavis" (1893/1894)]]
[[Pilt:Boomgaard_beschenen_door_het_laatste_licht_-_Jakob_Nieweg_(schilderij).tif|pisi|Jakob Nieweg, "Aed viimases valguses" (1920)]]
[[Pilt:Hynek_Martinec,_The_Light_Is_In_The_Next_Painting_II,_2013.jpg|pisi|Hynek Martinec, "Valgus on järgmisel maalil" (2013)]]
'''Pimedus''' on valguse puudumine.
==Piibel==
*Ja [[Jumal]] ütles: "Saagu [[valgus]]!" Ja valgus sai.
:Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
:Ja Jumal nimetas valguse [[päev]]aks ja pimeduse ta nimetas [[öö]]ks. Siis sai [[õhtu]] ja sai [[hommik]] - esimene päev.
* [[1. Moosese raamat]] 1:3-5
*Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning [[tähed]].
:Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad
:ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest.
* 1. Moosese raamat 1:16-18
* Sina, Issand, oled mu [[lamp]], ja Issand valgustab mu pimedust.
** [[2. Saamueli raamat]] 2:29
* Aga kui ma ootasin head, tuli [[õnnetus]], ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus.
** [[Iiobi raamat]] 30:26
* Ons sulle ilmutatud [[surm]]a [[värav]]aid,
:või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
* Iiobi raamat 38:17
* Siis ma nägin, et [[tarkus]] on kasulikum kui [[meeletus]], nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum.
** [[Koguja raamat]] 2:13
* Häda neile, kes hüüavad [[kurjus|kurja]] heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!
** [[Jesaja raamat]] 5:20
* [[Silm]] on [[ihu]] [[lamp]]. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu [[valgus]]t täis.
:23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
* [[Matteuse evangeelium]] 6:22-23
* Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
** [[Johannese evangeelium]] 1:5
==Proosa==
* [[Inimene]] ei tea, kuhu ennast asetada. Ta on täiesti ilmselt ära [[Eksimine|eksinud]] ja oma tõeliselt [[koht|kohalt]] alla kukkunud ega suuda seda enam leida. Ta [[Otsimine|otsib]] seda kõikjalt, ahastades ja edutult, pilkases pimeduses.
** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", 427/400, tlk Kristiina Ross, 1998, lk 227
* Äkki ilmus [[tapeet|tapeedi]] varjust täiuslik [[valge]] [[käsi]]vars. D'Artagnan mõistis, et see on tema tasu: ta langes põlvili, haaras käe ja surus oma [[huuled]] aupaklikult võrratule käeseljale; siis kadus see, jättes noormehe pihku mingi eseme, milles ta tundis ära [[sõrmus]]e. Otsekohe sulgus [[uks]] ja D'Artagnan leidis enese pilkasest pimedusest.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 215
* Mõtlejad [[inimesed]] kasutavad vähe väljendit: [[õnn]]elikud ja õnnetud. Selles [[maailm]]as, mis näib ilmselt olevat eesruumiks teisele maailmale, ei ole õnnelikke.<br /> Inimeste õige [[liigitus]] on selline: [[valgus]]elapsed ja pimeduses viibijad.<br />Vähendada pimeduse-elanike arvu, suurendada valguse osalisi - see on [[eesmärk]].
** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]", 4. osa "Saint-Denis"
* Varemal ajal arvati sagedasti, et [[jõulud|jõulu]] olevat pühitsetud [[päike]]se auks. Niisuguse oletusega võib vaevalt leppida. Enne jõulu ja jõulu ajal on päike valitsuse nagu täiesti kaotanud, palju enam oleks nagu pimedus valitsuskepi oma kätte haaranud. Pigemini võiks [[jaanipäev]]a nimetada päikesepühaks. Suvise [[pööripäev]]a ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu [[kuningas]] kõrgel aujärjel, seistes oma [[võim]]u tipul; pimedus kaob valguse eest isegi [[öö]]si, eriti [[põhjamaad|põhjamail]], kus öö täiesti kaotanud oma iseloomu.
** [[Matthias Johann Eisen]] "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]", 1931
* Ma olin Rummusaarel elades omamoodi [[julgus|julge]] laps. Ma ei kartnud [[tont]]e ega [[kodukäija]]id. Kuigi neist seal räägiti, ei hirmutanud keegi mind nendega ja ma ei näinud ka, et keegi teine neid oleks kartnud. Ja [[pimedusekartus]]est olin niivõrd vaba, et siis, kui õppisin hirmu tundma — kuigi teissugust hirmu — sai pimedusest mulle sõber ning kaitsja.
** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 11
* Lõputute koopakäikude sügavustes, kus valitseb pilkane öö, suudavad alaliselt elada vaid mõned pimedad kilgid, ämblikud, kalad, kahvatut värvi [[prooteus]]ed (haruldased kahepaiksed loomad, keda leidub mõningates Euroopa ja Ameerika [[koobas]]tes). Pimedus ei häiri neid, kel puudub [[nägemine|võime näha]]. Koobastes tunnevad end vabalt ka [[nahkhiir]]ed, neil aitab pimeduses liikuda nende [[radar]]. [[Inimene]] aga tahab, et oleks {{Sõrendus|[[valgus]]}}. Kusagilt paistev valgusekuma toob esile koopa {{Sõrendus|[[salapära]] ja [[ilu]]}}. (lk 242)
** [[Ilmar Kask]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341486/298715/page/36 "Euroopa kivine koopailu"], Eesti Loodus 6/1999, lk 242-243
* "Päkapikud räägivad, et teie sees on pimedus, komandör, aga te hoiate seda puuris. See olevat [[kingitus]] Koomi orust."
:Vimes pilgutas valguse pärast silmi. "[[Päkapikk]]ude [[ebausk]] härjapõlvlaste koopas? Kas te teate päkapikkudest palju?"
:"Üsna palju," vastas preili Beedle, "kuid härjapõlvlastest tean ma palju rohkem ja nemad usuvad Kutsuvasse Pimedusse, täpselt nagu päkapikudki: nad on ju mõlemad ikkagi koopaasukad ja Kutsuv Pimedus on päriselt olemas. Ta pole ainult teie peas, komandör - mida te ka ei kuuleks, ka mina kuulen seda vahel. Heldene aeg, teie peaksite ometi [[usk|üliusu]] ära tundma, kui see on teid haaranud? Üliusk on ebausu vastand: see on reaalne isegi siis, kui sellesse ei usuta. Minu ema õpetas seda mulle, tema oli härjapõlvlane." (lk 164)
* Pimedus oli kestnud umbes neli tundi, kui Vimesi äratas üks väike poiss, kes kargas voodi peal - ja seega ka Sam Vimesi peal - ning ütles: "Willikins leidis linnu, kes on äsja surnud. Issi! Emme ütleb, et ma võin seda... [[lahkamine|lahata]], kui sina lubad, issi!"
:Vimesil õnnestus pominal öelda: "Jah, olgu, kui ema ütleb, et võib," ja vajus tagasi pimedusse. (lk 224)
* [Vimes:] Pimedus on alati minu [[sõber]] olnud, aga ma ei tohi lasta tal minu [[isand]]aks saada. (lk 225)
** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012
* Pimedusest on kahju: me muretseme; nii väga selle võitmise ja pagendamise pärast, et see on kõiksuguseid saatanlikke asju pilgeni täis topitud nagu mõni sünge trepialune kolikamber. Aga pimedus on hea. Eks meid ju ka eostata ja kanta pimeduses?
** [[Kathleen Jamie]], "Pimedus ja valgus" esseekogus "Leiud", tlk [[Maarja Pärtna]], 2018, lk 9
* Kuid ka pimedus on vajalik. See annab [[puhkus]]e ja puhastuse, ilma milleta pole puhkemist uude kasvamisse valge aja taastumisel. Puhkusest, pimedusest, unedest ja [[unistus]]test saab kõik, mis on, alguse. Uned ja unistused ei mahu valgesse aega ja askeldustesse. Nad on liiga haprad ja õrnad ning ei suuda end teha nähtavaks ja kuuldavaks. Vaid pimedus ja [[vaikus]] pakuvad selleks piisavalt vaba ruumi.
** [[Mikk Sarv]], "Pimenemise lävel", Mikk Sarve blogi, 29. september 2012
==Luule==
*Loodust ja loodusseadusi katsid pimeduse väed.
:Siis Jumal ütles: Saagu [[Newton]]! Ja koitis päev.<ref>[[Toomas Jürgenstein]] "[http://www.eestikirik.ee/akadeemia-ja-usk/ Akadeemia ja usk]", Eesti Kirik, 29.10.2008</ref>
*Olid loodus ja loodusseadused pimeda öö rüpes peidus.
:Jumal ütles: "Saagu Newton!", ja valgus kõige jaoks leidus.<ref>Väino Unt "Aeg. Ruum. Liikumine", [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/261833 Horisont 10/1970], lk 13-20</ref>
*Loodus ja loodusseadused olid peidus öös pimedas,
:Jumal ütles: "Saagu Newton!" ja kõik läks heledaks!<ref>Ilmunud eestikeelses kirjavaras, teos ja tõlkija täpsustamisel.</ref>
*''Nature and Nature's laws lay hid in night:''
:''God said, "Let Newton be!" and all was light.''
* [[Alexander Pope]], epitaaf valgust uurinud [[Isaac Newton]]ile
<poem>
Tule, [[öö]] pimedus,
võta mind sülle!
Minu [[päike]] ei tunne mind,
öö jäänd mulle.
Ainust [[täht]]e sääl pole,
minul on kole.
Varja mu üle.
</poem>
* [[Juhan Liiv]], "Tule, öö pimedus" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 169
<poem>
Vaob jälle pimedus, kuid nüüd ma tean:
Kaks tuhat aastat kivist [[uni|und]] on tüüdand
[[Luupainaja]], kes magab [[sõim]]e kõrval;
Mis jõhker [[elajas]], kel tund on saabund,
Nüüd loivab [[Petlemm]]asse sündima?
</poem>
* [[William Butler Yeats]], "Teine tulemine" (1921), tlk [[Märt Väljataga]]
<poem>
Elab majas üks mees kes [[madu]]dega mängib kes kirjutab
kes kirjutab kui pimedus laskub [[Saksamaa]]le sinu [[kuldsed]] [[juuksed]] Margarete
sinu [[tuhakarva]] juuksed Sulamith me kaevame [[haud|haua]] [[õhk]]u kus lamada pole [[kitsas]]
</poem>
* [[Paul Celan]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/29352 "Surmafuuga"], tlk [[Ain Kaalep]], Vikerkaar 8-9/2001
<poem>
Ainsat [[valgus]]t laotas õitelaik,
muidu oli pime iga paik.
Polnud [[täht]]i ega olnud [[kuu]]d,
pimedusest paksud näisid [[puu]]d.
Pimedus ja [[vaikus]]. Aga kes,
kes sealt kaugelt nagu lähenes?
</poem>
* [[Marie Under]], "Öine teekond", rmt: "Uneretk", 1968, lk 11
<poem>
[[Luuletaja]] loeb [[pimedad|pimedatele]] värsse.
Ta ei aimanud, et see on nii raske.
Ta [[hääl]] [[värin|väriseb]].
Ta käed värisevad.
Ta tunneb, et iga [[lause]]
pannakse siin pimeduse proovile.
Ta peab ise hakkama saama,
ilma [[valgus]]e ja [[värv]]ita.
</poem>
* [[Wisława Szymborska]], "Pimedate viisakus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 24-25
<poem>
Märt Väljataga, mida sa siin teed?
[[Buss]] loksub mööda porist kruusateed,
kord võtab peale, harvem laseb maha.
Paks pimedus on vajund akna taha
</poem>
* [[Märt Väljataga]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-42/ "Bussis"], Looming nr 12 2018
<poem>
Ajatruudus ja [[aeg|aja]] pimedus
ja lõputu [[vool]]amine
asjade [[nimi]] ja nimetus
ja [[ime]]de hoomamine
</poem>
* [[Kristiina Ehin]], "Su rõõm lõi jälle mind relvituks..." luulekogust "Janu on kõikidel üks" ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ "Luulesalv"] Sirp, 27.03.2020)
<poem>
[[Linn]] koltub nagu [[hambad]],
Mahlakas pimedus katab [[kuriteopaigad]] ja laste [[mänguväljak]]ud.
...
[[Peegel]] reguleeritud [[talveaeg|talveajale]],
Pimeda toa haardes [[nägu]] vaatab mul vastu -
Selline pilk on vaid [[lind]]udel ja [[Nõdrameelsus|nõdrameelsetel]].
</poem>
* [[Liepa Rūce]], "*Linn koltub nagu hambad...", tlk [[Contra]], rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 197
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
qc63lqf7j797gys4yeaenohxf4smiri
134888
134887
2026-04-20T21:57:13Z
Ollin Masa
5560
Link
134888
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Józef_Pankiewicz_-_Nocturne._Swans_in_the_Saxon_Garden_in_Warsaw_by_night_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Józef Pankiewicz, "Nokturn. Magavad luiged Saksi aias Varssavis" (1893/1894)]]
[[Pilt:Boomgaard_beschenen_door_het_laatste_licht_-_Jakob_Nieweg_(schilderij).tif|pisi|Jakob Nieweg, "Aed viimases valguses" (1920)]]
[[Pilt:Hynek_Martinec,_The_Light_Is_In_The_Next_Painting_II,_2013.jpg|pisi|Hynek Martinec, "Valgus on järgmisel maalil" (2013)]]
'''Pimedus''' on valguse puudumine.
==Piibel==
*Ja [[Jumal]] ütles: "Saagu [[valgus]]!" Ja valgus sai.
:Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
:Ja Jumal nimetas valguse [[päev]]aks ja pimeduse ta nimetas [[öö]]ks. Siis sai [[õhtu]] ja sai [[hommik]] - esimene päev.
* [[1. Moosese raamat]] 1:3-5
*Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning [[tähed]].
:Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad
:ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest.
* 1. Moosese raamat 1:16-18
* Sina, Issand, oled mu [[lamp]], ja Issand valgustab mu pimedust.
** [[2. Saamueli raamat]] 2:29
* Aga kui ma ootasin head, tuli [[õnnetus]], ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus.
** [[Iiobi raamat]] 30:26
* Ons sulle ilmutatud [[surm]]a [[värav]]aid,
:või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
* Iiobi raamat 38:17
* Siis ma nägin, et [[tarkus]] on kasulikum kui [[meeletus]], nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum.
** [[Koguja raamat]] 2:13
* Häda neile, kes hüüavad [[kurjus|kurja]] heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!
** [[Jesaja raamat]] 5:20
* [[Silm]] on [[ihu]] [[lamp]]. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu [[valgus]]t täis.
:23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
* [[Matteuse evangeelium]] 6:22-23
* Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
** [[Johannese evangeelium]] 1:5
==Proosa==
* [[Inimene]] ei tea, kuhu ennast asetada. Ta on täiesti ilmselt ära [[Eksimine|eksinud]] ja oma tõeliselt [[koht|kohalt]] alla kukkunud ega suuda seda enam leida. Ta [[Otsimine|otsib]] seda kõikjalt, ahastades ja edutult, pilkases pimeduses.
** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", 427/400, tlk Kristiina Ross, 1998, lk 227
* Äkki ilmus [[tapeet|tapeedi]] varjust täiuslik [[valge]] [[käsi]]vars. D'Artagnan mõistis, et see on tema tasu: ta langes põlvili, haaras käe ja surus oma [[huuled]] aupaklikult võrratule käeseljale; siis kadus see, jättes noormehe pihku mingi eseme, milles ta tundis ära [[sõrmus]]e. Otsekohe sulgus [[uks]] ja D'Artagnan leidis enese pilkasest pimedusest.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 215
* Mõtlejad [[inimesed]] kasutavad vähe väljendit: [[õnn]]elikud ja õnnetud. Selles [[maailm]]as, mis näib ilmselt olevat eesruumiks teisele maailmale, ei ole õnnelikke.<br /> Inimeste õige [[liigitus]] on selline: [[valgus]]elapsed ja pimeduses viibijad.<br />Vähendada pimeduse-elanike arvu, suurendada valguse osalisi - see on [[eesmärk]].
** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]", 4. osa "Saint-Denis"
* Varemal ajal arvati sagedasti, et [[jõulud|jõulu]] olevat pühitsetud [[päike]]se auks. Niisuguse oletusega võib vaevalt leppida. Enne jõulu ja jõulu ajal on päike valitsuse nagu täiesti kaotanud, palju enam oleks nagu pimedus valitsuskepi oma kätte haaranud. Pigemini võiks [[jaanipäev]]a nimetada päikesepühaks. Suvise [[pööripäev]]a ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu [[kuningas]] kõrgel aujärjel, seistes oma [[võim]]u tipul; pimedus kaob valguse eest isegi [[öö]]si, eriti [[põhjamaad|põhjamail]], kus öö täiesti kaotanud oma iseloomu.
** [[Matthias Johann Eisen]] "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]", 1931
* Ma olin Rummusaarel elades omamoodi [[julgus|julge]] laps. Ma ei kartnud [[tont]]e ega [[kodukäija]]id. Kuigi neist seal räägiti, ei hirmutanud keegi mind nendega ja ma ei näinud ka, et keegi teine neid oleks kartnud. Ja [[pimedusekartus]]est olin niivõrd vaba, et siis, kui õppisin hirmu tundma — kuigi teissugust hirmu — sai pimedusest mulle sõber ning kaitsja.
** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995, lk 11
* Lõputute koopakäikude sügavustes, kus valitseb pilkane öö, suudavad alaliselt elada vaid mõned pimedad kilgid, ämblikud, kalad, kahvatut värvi [[prooteus]]ed (haruldased kahepaiksed loomad, keda leidub mõningates Euroopa ja Ameerika [[koobas]]tes). Pimedus ei häiri neid, kel puudub [[nägemine|võime näha]]. Koobastes tunnevad end vabalt ka [[nahkhiir]]ed, neil aitab pimeduses liikuda nende [[radar]]. [[Inimene]] aga tahab, et oleks {{Sõrendus|[[valgus]]}}. Kusagilt paistev valgusekuma toob esile koopa {{Sõrendus|[[salapära]] ja [[ilu]]}}. (lk 242)
** [[Ilmar Kask]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341486/298715/page/36 "Euroopa kivine koopailu"], Eesti Loodus 6/1999, lk 242-243
* "Päkapikud räägivad, et teie sees on pimedus, komandör, aga te hoiate seda puuris. See olevat [[kingitus]] Koomi orust."
:Vimes pilgutas valguse pärast silmi. "[[Päkapikk]]ude [[ebausk]] härjapõlvlaste koopas? Kas te teate päkapikkudest palju?"
:"Üsna palju," vastas preili Beedle, "kuid härjapõlvlastest tean ma palju rohkem ja nemad usuvad Kutsuvasse Pimedusse, täpselt nagu päkapikudki: nad on ju mõlemad ikkagi koopaasukad ja Kutsuv Pimedus on päriselt olemas. Ta pole ainult teie peas, komandör - mida te ka ei kuuleks, ka mina kuulen seda vahel. Heldene aeg, teie peaksite ometi [[usk|üliusu]] ära tundma, kui see on teid haaranud? Üliusk on ebausu vastand: see on reaalne isegi siis, kui sellesse ei usuta. Minu ema õpetas seda mulle, tema oli härjapõlvlane." (lk 164)
* Pimedus oli kestnud umbes neli tundi, kui Vimesi äratas üks väike poiss, kes kargas voodi peal - ja seega ka Sam Vimesi peal - ning ütles: "Willikins leidis linnu, kes on äsja surnud. Issi! Emme ütleb, et ma võin seda... [[lahkamine|lahata]], kui sina lubad, issi!"
:Vimesil õnnestus pominal öelda: "Jah, olgu, kui ema ütleb, et võib," ja vajus tagasi pimedusse. (lk 224)
* [Vimes:] Pimedus on alati minu [[sõber]] olnud, aga ma ei tohi lasta tal minu [[isand]]aks saada. (lk 225)
** [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012
* Pimedusest on kahju: me muretseme; nii väga selle võitmise ja pagendamise pärast, et see on kõiksuguseid saatanlikke asju pilgeni täis topitud nagu mõni sünge trepialune kolikamber. Aga pimedus on hea. Eks meid ju ka eostata ja kanta pimeduses?
** [[Kathleen Jamie]], "Pimedus ja valgus" esseekogus "Leiud", tlk [[Maarja Pärtna]], 2018, lk 9
* Kuid ka pimedus on vajalik. See annab [[puhkus]]e ja puhastuse, ilma milleta pole puhkemist uude kasvamisse valge aja taastumisel. Puhkusest, pimedusest, unedest ja [[unistus]]test saab kõik, mis on, alguse. Uned ja unistused ei mahu valgesse aega ja askeldustesse. Nad on liiga haprad ja õrnad ning ei suuda end teha nähtavaks ja kuuldavaks. Vaid pimedus ja [[vaikus]] pakuvad selleks piisavalt vaba ruumi.
** [[Mikk Sarv]], "Pimenemise lävel", Mikk Sarve blogi, 29. september 2012
==Luule==
*Loodust ja loodusseadusi katsid pimeduse väed.
:Siis Jumal ütles: Saagu [[Newton]]! Ja koitis päev.<ref>[[Toomas Jürgenstein]] "[http://www.eestikirik.ee/akadeemia-ja-usk/ Akadeemia ja usk]", Eesti Kirik, 29.10.2008</ref>
*Olid loodus ja loodusseadused pimeda öö rüpes peidus.
:Jumal ütles: "Saagu Newton!", ja valgus kõige jaoks leidus.<ref>Väino Unt "Aeg. Ruum. Liikumine", [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/261833 Horisont 10/1970], lk 13-20</ref>
*Loodus ja loodusseadused olid peidus öös pimedas,
:Jumal ütles: "Saagu Newton!" ja kõik läks heledaks!<ref>Ilmunud eestikeelses kirjavaras, teos ja tõlkija täpsustamisel.</ref>
*''Nature and Nature's laws lay hid in night:''
:''God said, "Let Newton be!" and all was light.''
* [[Alexander Pope]], epitaaf valgust uurinud [[Isaac Newton]]ile
<poem>
Tule, [[öö]] pimedus,
võta mind sülle!
Minu [[päike]] ei tunne mind,
öö jäänd mulle.
Ainust [[täht]]e sääl pole,
minul on kole.
Varja mu üle.
</poem>
* [[Juhan Liiv]], "Tule, öö pimedus" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 169
<poem>
Vaob jälle pimedus, kuid nüüd ma tean:
Kaks tuhat aastat kivist [[uni|und]] on tüüdand
[[Luupainaja]], kes magab [[sõim]]e kõrval;
Mis jõhker [[elajas]], kel tund on saabund,
Nüüd loivab [[Petlemm]]asse sündima?
</poem>
* [[William Butler Yeats]], "Teine tulemine" (1921), tlk [[Märt Väljataga]]
<poem>
Elab majas üks mees kes [[madu]]dega mängib kes kirjutab
kes kirjutab kui pimedus laskub [[Saksamaa]]le sinu [[kuldsed]] [[juuksed]] Margarete
sinu [[tuhakarva]] juuksed Sulamith me kaevame [[haud|haua]] [[õhk]]u kus lamada pole [[kitsas]]
</poem>
* [[Paul Celan]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/29352 "Surmafuuga"], tlk [[Ain Kaalep]], Vikerkaar 8-9/2001
<poem>
Ainsat [[valgus]]t laotas õitelaik,
muidu oli pime iga paik.
Polnud [[täht]]i ega olnud [[kuu]]d,
pimedusest paksud näisid [[puu]]d.
Pimedus ja [[vaikus]]. Aga kes,
kes sealt kaugelt nagu lähenes?
</poem>
* [[Marie Under]], "Öine teekond", rmt: "Uneretk", 1968, lk 11
<poem>
[[Luuletaja]] loeb [[pimedad|pimedatele]] värsse.
Ta ei aimanud, et see on nii raske.
Ta [[hääl]] [[värin|väriseb]].
Ta käed värisevad.
Ta tunneb, et iga [[lause]]
pannakse siin pimeduse proovile.
Ta peab ise hakkama saama,
ilma [[valgus]]e ja [[värv]]ita.
</poem>
* [[Wisława Szymborska]], "Pimedate viisakus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 24-25
<poem>
Märt Väljataga, mida sa siin teed?
[[Buss]] loksub mööda porist kruusateed,
kord võtab peale, harvem laseb maha.
Paks pimedus on vajund akna taha
</poem>
* [[Märt Väljataga]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-42/ "Bussis"], Looming nr 12 2018
<poem>
Ajatruudus ja [[aeg|aja]] pimedus
ja lõputu [[vool]]amine
asjade [[nimi]] ja nimetus
ja [[ime]]de hoomamine
</poem>
* [[Kristiina Ehin]], "Su rõõm lõi jälle mind relvituks..." luulekogust "Janu on kõikidel üks" ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ "Luulesalv"] Sirp, 27.03.2020)
<poem>
[[Linn]] koltub nagu [[hambad]],
Mahlakas pimedus katab [[kuriteopaigad]] ja laste [[mänguväljak]]ud.
...
[[Peegel]] reguleeritud [[talveaeg|talveajale]],
Pimeda toa haardes [[nägu]] vaatab mul vastu -
Selline pilk on vaid [[lind]]udel ja [[Nõdrameelsus|nõdrameelsetel]].
</poem>
* [[Liepa Rūce]], "*Linn koltub nagu hambad...", tlk [[Contra]], rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 197
==Viited==
{{viited}}
{{Vikipeedia}}
[[Kategooria:Loodus]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]
skei7swyupj33w5076r2hnwj73kbof1
Vikitsitaadid:Sündinud mais
4
13159
134889
134788
2026-04-21T10:36:32Z
ListeriaBot
2957
Wikidata list updated [V2]
134889
wikitext
text/x-wiki
* [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%205%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes]
{{Wikidata list
|sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob
{
?item wdt:P569 ?dob
FILTER ( month(?dob) = 5 )
?item wdt:P31 wd:Q5 .
?article schema:about ?item .
?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>.
SERVICE wikibase:label {
bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en".
}
}
ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item
|columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes
|autolist=fallback
}}
{| class='wikitable sortable'
! nimi
! sündinud
! surnud
! Vikiandmetes
|-
| [[Johan Skytte]]
| 1577-05
| 1645-03-15
| [[:d:Q2661641|Q2661641]]
|-
| [[Joseph Addison]]
| 1672-05-01
| 1719-06-17
| [[:d:Q206384|Q206384]]
|-
| [[Mary Harris Jones|Mary Harris]]
| 1830-05-01
| 1930-11-30
| [[:d:Q107082|Q107082]]
|-
| [[Inge Põder]]
| 1917-05-01
| 1996-02-23
| [[:d:Q20528303|Q20528303]]
|-
| [[Joseph Heller]]
| 1923-05-01
| 1999-12-12<br/>1999-12-10
| [[:d:Q208101|Q208101]]
|-
| [[Taimi Tulva]]
| 1940-05-01
|
| [[:d:Q16407408|Q16407408]]
|-
| [[Bobbie Ann Mason]]
| 1940-05-01
|
| [[:d:Q4934621|Q4934621]]
|-
| [[Tõnu Luik]]
| 1941-05-01<br/>1941
| 2019-02-22
| [[:d:Q12377536|Q12377536]]
|-
| [[Hannes Võrno]]
| 1969-05-01
|
| [[:d:Q743278|Q743278]]
|-
| [[Liisa Past]]
| 1980-05-01
|
| [[:d:Q101096116|Q101096116]]
|-
| [[Katariina II]]
| 1729-05-02
| 1796-11-06
| [[:d:Q36450|Q36450]]
|-
| [[Novalis]]
| 1772-05-02
| 1801-03-25
| [[:d:Q60684|Q60684]]
|-
| [[Jerome Klapka Jerome|Jerome K. Jerome]]
| 1859-05-02
| 1927-06-14
| [[:d:Q218698|Q218698]]
|-
| [[Aleksandr Mirer]]
| 1927-05-02
| 2001-07-18
| [[:d:Q4295569|Q4295569]]
|-
| [[Hans Trass]]
| 1928-05-02
| 2017-02-14
| [[:d:Q3741917|Q3741917]]
|-
| [[Joanna Macy]]
| 1929-05-02
| 2025-07-19
| [[:d:Q4964805|Q4964805]]
|-
| [[Ruth Fainlight]]
| 1931-05-02
|
| [[:d:Q7382972|Q7382972]]
|-
| [[Indrek Tart]]
| 1946-05-02
|
| [[:d:Q13544767|Q13544767]]
|-
| [[Aili Aarelaid|Aili Aarelaid-Tart]]
| 1947-05-02
| 2014-01-09
| [[:d:Q12358405|Q12358405]]
|-
| [[Golda Meir|Golda Me'ir]]
| 1898-05-03
| 1978-12-08
| [[:d:Q42992|Q42992]]
|-
| [[Luce Irigaray]]
| 1930-05-03
|
| [[:d:Q28918|Q28918]]
|-
| [[Imants Ziedonis]]
| 1933-05-03
| 2013-02-27
| [[:d:Q1044113|Q1044113]]
|-
| [[Agu Laisk]]
| 1938-05-03
|
| [[:d:Q16405524|Q16405524]]
|-
| [[Vladimir Belõi]]
| 1952-05-03
|
| [[:d:Q116940405|Q116940405]]
|-
| [[Kersti Lepajõe]]
| 1958-05-03
|
| [[:d:Q120749534|Q120749534]]
|-
| [[Edward Lucas]]
| 1962-05-03
|
| [[:d:Q987753|Q987753]]
|-
| [[Hille Hanso]]
| 1976-05-03
|
| [[:d:Q17446920|Q17446920]]
|-
| [[William Kingdon Clifford]]
| 1845-05-04
| 1879-03-03
| [[:d:Q323228|Q323228]]
|-
| [[Elvi Sinervo]]
| 1912-05-04
| 1986-08-28
| [[:d:Q4978739|Q4978739]]
|-
| [[Reet Made]]
| 1941-05-04
|
| [[:d:Q16407386|Q16407386]]
|-
| [[Andres Raid]]
| 1955-05-04
|
| [[:d:Q16405382|Q16405382]]
|-
| [[Mall Hellam]]
| 1957-05-04
|
| [[:d:Q12369597|Q12369597]]
|-
| [[Jelena Tšižova]]
| 1957-05-04
|
| [[:d:Q3050726|Q3050726]]
|-
| [[Hardo Pajula]]
| 1966-05-04
|
| [[:d:Q12363434|Q12363434]]
|-
| [[Mart Kangur]]
| 1971-05-04
|
| [[:d:Q16406025|Q16406025]]
|-
| [[Eneken Laanes]]
| 1972-05-04
|
| [[:d:Q111798673|Q111798673]]
|-
| [[Oliver Cromwell]]
| 1599-04-25
| 1658-09-03
| [[:d:Q44279|Q44279]]
|-
| [[Boriss Šeremetev]]
| 1652-04-25
| 1719-02-17
| [[:d:Q312536|Q312536]]
|-
| [[Søren Kierkegaard]]
| 1813-05-05
| 1855-11-11
| [[:d:Q6512|Q6512]]
|-
| [[Karl Marx]]
| 1818-05-05
| 1883-03-14
| [[:d:Q9061|Q9061]]
|-
| [[Henryk Sienkiewicz]]
| 1846-05-05
| 1916-11-15
| [[:d:Q41502|Q41502]]
|-
| [[Lucia Ames Mead|Lucia True Ames Mead]]
| 1856-05-05
| 1936-11-01
| [[:d:Q27633363|Q27633363]]
|-
| [[Nellie Bly]]
| 1864-05-05<br/>1861<br/>1865
| 1922-01-27
| [[:d:Q230299|Q230299]]
|-
| [[Ants Laikmaa]]
| 1866-05-05
| 1942-11-19
| [[:d:Q609387|Q609387]]
|-
| [[Sylvia Pankhurst]]
| 1882-05-05
| 1960-09-27
| [[:d:Q298213|Q298213]]
|-
| [[Reet Kasik]]
| 1946-05-05
|
| [[:d:Q16406370|Q16406370]]
|-
| [[Toomas Vilosius]]
| 1951-05-05
|
| [[:d:Q2443012|Q2443012]]
|-
| [[Dominique Fortier]]
| 1972-05-05
|
| [[:d:Q16629650|Q16629650]]
|-
| [[Tanya Tagaq]]
| 1975-05-05
|
| [[:d:Q759716|Q759716]]
|-
| [[Tiina Mikk]]
| 1976-05-05
|
| [[:d:Q61110074|Q61110074]]
|-
| [[Tanel Veenre]]
| 1977-05-05
|
| [[:d:Q12376324|Q12376324]]
|-
| [[Hannes Nagel]]
| 1986-05-05
|
| [[:d:Q121598685|Q121598685]]
|-
| [[Eeva Esse|Eeva Esse-Sõõrumaa]]
| 1990-05-05
|
| [[:d:Q85986991|Q85986991]]
|-
| [[Sigmund Freud]]
| 1856-05-06
| 1939-09-23
| [[:d:Q9215|Q9215]]
|-
| [[Harald Laksberg]]
| 1887-05-06
| 1963-08-15
| [[:d:Q12363417|Q12363417]]
|-
| [[Rodolfo Valentino|Rudolph Valentino]]
| 1895-05-06
| 1926-08-23
| [[:d:Q188692|Q188692]]
|-
| [[Martha Nussbaum]]
| 1947-05-06
|
| [[:d:Q235470|Q235470]]
|-
| [[Ain Lutsepp]]
| 1954-05-06
|
| [[:d:Q12358429|Q12358429]]
|-
| [[Kertu Saks]]
| 1971-05-06
|
| [[:d:Q16403675|Q16403675]]
|-
| [[Aet Annist]]
| 1973-05-06
|
| [[:d:Q12358306|Q12358306]]
|-
| [[Triinu Laan]]
| 1975-05-06
|
| [[:d:Q107496476|Q107496476]]
|-
| [[Elnara Taidre]]
| 1983-05-06
|
| [[:d:Q120892317|Q120892317]]
|-
| [[Holly Bourne]]
| 1986-05-06
|
| [[:d:Q52930882|Q52930882]]
|-
| [[David Hume]]
| 1711-04-26
| 1776-08-25
| [[:d:Q37160|Q37160]]
|-
| [[Olympe de Gouges]]
| 1748-05-07
| 1793-11-03
| [[:d:Q206972|Q206972]]
|-
| [[Rabindranath Tagore]]
| 1861-05-07<br/>1861-05-06
| 1941-08-07
| [[:d:Q7241|Q7241]]
|-
| [[Władysław Reymont]]
| 1867-05-07
| 1925-12-05
| [[:d:Q121180|Q121180]]
|-
| [[Angela Carter|Q234519]]
| 1940-05-07
| 1992-02-16
| [[:d:Q234519|Q234519]]
|-
| [[Rutt Hinrikus]]
| 1946-05-07
| 2023-10-29
| [[:d:Q12374359|Q12374359]]
|-
| [[Katrin Nyman-Metcalf]]
| 1963-05-07
|
| [[:d:Q16405316|Q16405316]]
|-
| [[Maive Rute]]
| 1966-05-07
|
| [[:d:Q24546193|Q24546193]]
|-
| [[Maria Mölder]]
| 1983-05-07
|
| [[:d:Q112064220|Q112064220]]
|-
| [[Edward Gibbon]]
| 1737-05-08
| 1794-01-16
| [[:d:Q161841|Q161841]]
|-
| [[Inessa Armand]]
| 1874-04-26
| 1920-09-24
| [[:d:Q233514|Q233514]]
|-
| [[Saima Harmaja]]
| 1913-05-08
| 1937-04-21
| [[:d:Q4115473|Q4115473]]
|-
| [[Pat Barker]]
| 1943-05-08
|
| [[:d:Q61198|Q61198]]
|-
| [[Lepo Sumera]]
| 1950-05-08
| 2000-06-02
| [[:d:Q724205|Q724205]]
|-
| [[Naomi Klein]]
| 1970-05-08
|
| [[:d:Q236606|Q236606]]
|-
| [[Janar Ala]]
| 1979-10-08<br/>1979-05-08
|
| [[:d:Q61732628|Q61732628]]
|-
| [[Elise Metsanurk]]
| 1997-05-08
|
| [[:d:Q110670750|Q110670750]]
|-
| [[Aino Põldmäe-Undla|Q12358452]]
| 1910-05-09
| 1992-02-16
| [[:d:Q12358452|Q12358452]]
|-
| [[Valter Rummel]]
| 1929-05-09
| 2019-09-07
| [[:d:Q85852042|Q85852042]]
|-
| [[Ellen Bryant Voigt]]
| 1943-05-09
| 2025-10-23
| [[:d:Q5364772|Q5364772]]
|-
| [[Maire Liivamets]]
| 1950-05-09
|
| [[:d:Q12369533|Q12369533]]
|-
| [[Joy Harjo]]
| 1951-05-09
|
| [[:d:Q292180|Q292180]]
|-
| [[Kristjan Port]]
| 1960-05-09
|
| [[:d:Q12367601|Q12367601]]
|-
| [[Triin Soone]]
| 1965-05-09
|
| [[:d:Q101433889|Q101433889]]
|-
| [[Heli Jürgenson]]
| 1969-05-09<br/>1969
|
| [[:d:Q16405234|Q16405234]]
|-
| [[Anti Saar]]
| 1980-05-09
|
| [[:d:Q12359341|Q12359341]]
|-
| [[Fred Astaire]]
| 1899-05-10
| 1987-06-22
| [[:d:Q100937|Q100937]]
|-
| [[Cecilia Payne-Gaposchkin]]
| 1900-05-10
| 1979-12-07
| [[:d:Q234909|Q234909]]
|-
| [[Arnold Rüütel]]
| 1928-05-10
| 2024-12-31
| [[:d:Q194000|Q194000]]
|-
| [[Pascal Lainé]]
| 1942-05-10
| 2024-12-30
| [[:d:Q1230705|Q1230705]]
|-
| [[Anu Raud]]
| 1943-05-10
|
| [[:d:Q612179|Q612179]]
|-
| [[Kristiina Pelto-Timperi]]
| 1954-05-10
|
| [[:d:Q16989723|Q16989723]]
|-
| [[Tana French]]
| 1973-05-10
|
| [[:d:Q271423|Q271423]]
|-
| [[Karl Ernst Peterson-Särgava|Karl Ernst Särgava]]
| 1868-04-29
| 1958-04-12
| [[:d:Q16408491|Q16408491]]
|-
| [[Kaarlo Sarkia]]
| 1902-05-11
| 1945-11-16
| [[:d:Q11733039|Q11733039]]
|-
| [[Richard Feynman]]
| 1918-05-11
| 1988-02-15
| [[:d:Q39246|Q39246]]
|-
| [[Raivo Vare]]
| 1958-05-11
|
| [[:d:Q2128607|Q2128607]]
|-
| [[Veronika Einberg]]
| 1966-05-11
|
| [[:d:Q16404005|Q16404005]]
|-
| [[Aidi Vallik]]
| 1971-05-11
|
| [[:d:Q4102942|Q4102942]]
|-
| [[Age Veeroos]]
| 1973-05-11
|
| [[:d:Q392150|Q392150]]
|-
| [[Kadri Asmer]]
| 1985-05-11
|
| [[:d:Q61110763|Q61110763]]
|-
| [[Niccolò Machiavelli]]
| 1469-05-03
| 1527-06-21
| [[:d:Q1399|Q1399]]
|-
| [[Johan Vilhelm Snellman]]
| 1806-05-12
| 1881-07-04
| [[:d:Q127688|Q127688]]
|-
| [[Florence Nightingale]]
| 1820-05-12
| 1910-08-13
| [[:d:Q37103|Q37103]]
|-
| [[Marta Sillaots]]
| 1887-05-12
| 1969-07-15
| [[:d:Q1902935|Q1902935]]
|-
| [[Lorine Niedecker]]
| 1903-05-12
| 1970-12-31
| [[:d:Q3077838|Q3077838]]
|-
| [[Aino Tigane]]
| 1912-05-12
| 1991-10-12
| [[:d:Q19834197|Q19834197]]
|-
| [[Bernadette Mayer]]
| 1945-05-12
| 2022-11-22
| [[:d:Q4892800|Q4892800]]
|-
| [[Reet Lubi]]
| 1979-05-12
|
| [[:d:Q135208872|Q135208872]]
|-
| [[Tõnis Tatar]]
| 1980-05-12
|
| [[:d:Q61110773|Q61110773]]
|-
| [[Karin Kogermann]]
| 1981-05-12
|
| [[:d:Q45822752|Q45822752]]
|-
| [[Alphonse Daudet]]
| 1840-05-13
| 1897-12-16
| [[:d:Q228546|Q228546]]
|-
| [[Daphne du Maurier]]
| 1907-05-13
| 1989-04-19
| [[:d:Q193357|Q193357]]
|-
| [[Harald Rajamets]]
| 1924-05-13
| 2007-11-12
| [[:d:Q12363424|Q12363424]]
|-
| [[Roger Zelazny]]
| 1937-05-13
| 1995-06-14
| [[:d:Q295406|Q295406]]
|-
| [[Eva Lille]]
| 1941-05-13
|
| [[:d:Q24545944|Q24545944]]
|-
| [[Kathleen Jamie]]
| 1962-05-13
|
| [[:d:Q6376757|Q6376757]]
|-
| [[Eve Annuk]]
| 1964-05-13
|
| [[:d:Q61702969|Q61702969]]
|-
| [[Robert Pattinson]]
| 1986-05-13
|
| [[:d:Q36767|Q36767]]
|-
| [[Gregor Kulla]]
| 2000-05-13
|
| [[:d:Q118314145|Q118314145]]
|-
| [[Mary Eliza Fullerton]]
| 1868-05-14
| 1946-02-23
| [[:d:Q6779396|Q6779396]]
|-
| [[José Santos Chocano]]
| 1875-05-14
| 1934-12-13
| [[:d:Q930961|Q930961]]
|-
| [[Heino Kiik]]
| 1927-05-14
| 2013-02-22
| [[:d:Q1596326|Q1596326]]
|-
| [[George Lucas]]
| 1944-05-14
|
| [[:d:Q38222|Q38222]]
|-
| [[Raul Mälk]]
| 1952-05-14
|
| [[:d:Q1512977|Q1512977]]
|-
| [[Andrus Vaarik]]
| 1958-05-14
|
| [[:d:Q4759565|Q4759565]]
|-
| [[Jennifer Niven]]
| 1968-05-14
|
| [[:d:Q31191775|Q31191775]]
|-
| [[Cate Blanchett]]
| 1969-05-14
|
| [[:d:Q80966|Q80966]]
|-
| [[Kristiina Kass]]
| 1970-05-14
|
| [[:d:Q12367579|Q12367579]]
|-
| [[Daniele Monticelli]]
| 1970-05-14
|
| [[:d:Q16403893|Q16403893]]
|-
| [[Tõnis Vilu]]
| 1988-05-14
|
| [[:d:Q61111622|Q61111622]]
|-
| [[Mihhail Bulgakov]]
| 1891-05-03
| 1940-03-10
| [[:d:Q835|Q835]]
|-
| [[Max Frisch]]
| 1911-05-15
| 1991-04-04
| [[:d:Q115483|Q115483]]
|-
| [[Madeleine Albright]]
| 1937-05-15
| 2022-03-23
| [[:d:Q174438|Q174438]]
|-
| [[Ulrich Beck]]
| 1944-05-15
| 2015-01-01
| [[:d:Q76844|Q76844]]
|-
| [[Joel Sang]]
| 1950-05-15
|
| [[:d:Q1644716|Q1644716]]
|-
| [[Eeva Kesküla]]
| 1982-05-15
|
| [[:d:Q118372044|Q118372044]]
|-
| [[Ingel Vaikla]]
| 1992-05-15
|
| [[:d:Q111995105|Q111995105]]
|-
| [[Johann Voldemar Jannsen]]
| 1819-05-16
| 1890-07-13
| [[:d:Q362138|Q362138]]
|-
| [[Olga Bergholz]]
| 1910-05-16
| 1975-11-13
| [[:d:Q237518|Q237518]]
|-
| [[Heldur Karmo]]
| 1927-05-16
| 1997-06-17
| [[:d:Q12363690|Q12363690]]
|-
| [[Adrienne Rich]]
| 1929-05-16
| 2012-03-27
| [[:d:Q270705|Q270705]]
|-
| [[Juri Ševtšuk]]
| 1957-05-16
|
| [[:d:Q51094|Q51094]]
|-
| [[Tanel Tammet]]
| 1965-05-16
|
| [[:d:Q7682547|Q7682547]]
|-
| [[Jens Spahn]]
| 1980-05-16
|
| [[:d:Q86294|Q86294]]
|-
| [[Liisi Eesmaa]]
| 1984-05-16
|
| [[:d:Q29420195|Q29420195]]
|-
| [[Pääru Oja]]
| 1989-05-16
|
| [[:d:Q17362497|Q17362497]]
|-
| [[Anna-Marija Adomaitytė]]
| 1995-05-16
|
| [[:d:Q125935737|Q125935737]]
|-
| [[Leonid Pervomaiski]]
| 1908-05-04
| 1973-12-09
| [[:d:Q4258778|Q4258778]]
|-
| [[Gustav Naan]]
| 1919-05-17
| 1994-01-12
| [[:d:Q969033|Q969033]]
|-
| [[Ave Kumpas]]
| 1936-05-17
| 2025-04-01
| [[:d:Q12360089|Q12360089]]
|-
| [[Lyn Hejinian]]
| 1941-05-17
| 2024-02-24
| [[:d:Q6708326|Q6708326]]
|-
| [[Valerija Novodvorskaja]]
| 1950-05-17
| 2014-07-12
| [[:d:Q463501|Q463501]]
|-
| [[Peter Høeg]]
| 1957-05-17
|
| [[:d:Q337384|Q337384]]
|-
| [[Martti Syrjä]]
| 1959-05-17
|
| [[:d:Q11217835|Q11217835]]
|-
| [[Catherine Barnett]]
| 1960-05-17
|
| [[:d:Q5052533|Q5052533]]
|-
| [[Carina Paju]]
| 1992-05-17
|
| [[:d:Q116940489|Q116940489]]
|-
| [[Nikolai II]]
| 1868-05-18
| 1918-07-17
| [[:d:Q40787|Q40787]]
|-
| [[Bertrand Russell]]
| 1872-05-18
| 1970-02-02
| [[:d:Q33760|Q33760]]
|-
| [[Ernst Wiechert]]
| 1887-05-18
| 1950-08-24
| [[:d:Q64850|Q64850]]
|-
| [[Johannes Paulus II]]
| 1920-05-18
| 2005-04-02
| [[:d:Q989|Q989]]
|-
| [[Henrietta Moore]]
| 1957-05-18
|
| [[:d:Q5716015|Q5716015]]
|-
| [[Merike Lang]]
| 1958-05-18
|
| [[:d:Q42900496|Q42900496]]
|-
| [[Edith Sepp]]
| 1968-05-18
|
| [[:d:Q118444529|Q118444529]]
|-
| [[Kai Vare]]
| 1968-05-18
|
| [[:d:Q17447086|Q17447086]]
|-
| [[Tina Fey]]
| 1970-05-18
|
| [[:d:Q14540|Q14540]]
|-
| [[Johann Gottlieb Fichte]]
| 1762-05-19
| 1814-01-27<br/>1814-01-29
| [[:d:Q102585|Q102585]]
|-
| [[Juhan Peegel]]
| 1919-05-19
| 2007-11-06
| [[:d:Q12365501|Q12365501]]
|-
| [[Helga Kangro]]
| 1924-05-19
| 1999-05-11
| [[:d:Q17361906|Q17361906]]
|-
| [[Jodi Picoult]]
| 1966-05-19
|
| [[:d:Q234443|Q234443]]
|-
| [[Maria Ulfsak-Šeripova]]
| 1981-05-19
|
| [[:d:Q17447198|Q17447198]]
|-
| [[Honoré de Balzac]]
| 1799-05-20
| 1850-08-18<br/>1851-08-19
| [[:d:Q9711|Q9711]]
|-
| [[John Stuart Mill]]
| 1806-05-20
| 1873-05-08
| [[:d:Q50020|Q50020]]
|-
| [[Sigrid Undset]]
| 1882-05-20
| 1949-06-10
| [[:d:Q80889|Q80889]]
|-
| [[Faisal I|Fayşal I]]
| 1885-05-20
| 1933-09-08
| [[:d:Q212486|Q212486]]
|-
| [[Annie M. G. Schmidt]]
| 1911-05-20
| 1995-05-21
| [[:d:Q239522|Q239522]]
|-
| [[Enn Tõugu]]
| 1935-05-20
| 2020-03-30
| [[:d:Q16407501|Q16407501]]
|-
| [[Maie Remmel]]
| 1940-05-20
|
| [[:d:Q16406656|Q16406656]]
|-
| [[Malle Eenmaa]]
| 1949-05-20
|
| [[:d:Q123915373|Q123915373]]
|-
| [[Gil Schwartz]]
| 1951-05-20
| 2020-05-02
| [[:d:Q7599478|Q7599478]]
|-
| [[Dorthe Nors]]
| 1970-05-20
|
| [[:d:Q16063652|Q16063652]]
|-
| [[Ottessa Moshfegh]]
| 1981-05-20
|
| [[:d:Q20707944|Q20707944]]
|-
| [[Kristel Rannaääre]]
| 1984-05-20
|
| [[:d:Q99539910|Q99539910]]
|-
| [[Émile Verhaeren|Emile Verhaeren]]
| 1855-05-21
| 1916-11-27
| [[:d:Q193680|Q193680]]
|-
| [[Leida Tigane]]
| 1908-05-21
| 1983-02-13
| [[:d:Q16406883|Q16406883]]
|-
| [[Andrei Sahharov]]
| 1921-05-21
| 1989-12-14
| [[:d:Q997|Q997]]
|-
| [[Enn Põldroos]]
| 1933-05-21
| 2025-09-05
| [[:d:Q12362159|Q12362159]]
|-
| [[Elizabeth Buchan]]
| 1948-05-21
|
| [[:d:Q5362486|Q5362486]]
|-
| [[Kirsti Oidekivi]]
| 1959-05-21
|
| [[:d:Q16405532|Q16405532]]
|-
| [[Ilmar Raag]]
| 1968-05-21
|
| [[:d:Q2639948|Q2639948]]
|-
| [[Riste Lehari]]
| 1989-05-21
|
| [[:d:Q115496587|Q115496587]]
|-
| [[Arthur Conan Doyle]]
| 1859-05-22
| 1930-07-07
| [[:d:Q35610|Q35610]]
|-
| [[Paul Viiding]]
| 1904-05-22
| 1962-06-27
| [[:d:Q2062907|Q2062907]]
|-
| [[Eduard Laugaste]]
| 1909-05-22
| 1994-08-30
| [[:d:Q24680607|Q24680607]]
|-
| [[Silvia Nagelmaa]]
| 1929-05-22
| 2022-04-14
| [[:d:Q12375033|Q12375033]]
|-
| [[Mare Koit]]
| 1945-05-22
|
| [[:d:Q16403718|Q16403718]]
|-
| [[Igor Kotjuh]]
| 1978-05-22
|
| [[:d:Q4236371|Q4236371]]
|-
| [[Evelin Võigemast]]
| 1980-05-22
|
| [[:d:Q12362505|Q12362505]]
|-
| [[Carl von Linné]]
| 1707-05-23
| 1778-01-10
| [[:d:Q1043|Q1043]]
|-
| [[Maria Konopnicka]]
| 1842-05-23
| 1910-10-08
| [[:d:Q257852|Q257852]]
|-
| [[Olivia Ward Bush-Banks]]
| 1869-05-23
| 1944-04-08
| [[:d:Q7088105|Q7088105]]
|-
| [[Jane Kenyon]]
| 1947-05-23
| 1995-04-22
| [[:d:Q6152444|Q6152444]]
|-
| [[Rein Pedaja]]
| 1952-05-23
|
| [[:d:Q116940307|Q116940307]]
|-
| [[Villu Reiljan]]
| 1953-05-23
|
| [[:d:Q1670898|Q1670898]]
|-
| [[Mari-Liis Lill]]
| 1983-05-23
|
| [[:d:Q12369732|Q12369732]]
|-
| [[Umar Hajjam|’Omar Khayyām]]
| 1048-05-18
| 1131-12-04
| [[:d:Q35900|Q35900]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| 1940-05-24
|
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Jossif Brodski]]
| 1940-05-24
| 1996-01-28
| [[:d:Q862|Q862]]
|-
| [[Beate Maly]]
| 1970-05-24
|
| [[:d:Q28890003|Q28890003]]
|-
| [[Kristi Viiding]]
| 1972-05-24
|
| [[:d:Q12367576|Q12367576]]
|-
| [[Maia Sandu]]
| 1972-05-24
|
| [[:d:Q15071069|Q15071069]]
|-
| [[Ayelet Tsabari]]
| 1973-05-24
|
| [[:d:Q12410744|Q12410744]]
|-
| [[Kristi Kangilaski]]
| 1982-05-24
|
| [[:d:Q118612536|Q118612536]]
|-
| [[Liis Ristal]]
| 1983-05-24
|
| [[:d:Q116940354|Q116940354]]
|-
| [[Joonas Plaan]]
| 1983-05-24
|
| [[:d:Q85997246|Q85997246]]
|-
| [[Ralph Waldo Emerson]]
| 1803-05-25
| 1882-04-27
| [[:d:Q48226|Q48226]]
|-
| [[Eha Komissarov]]
| 1947-05-25
|
| [[:d:Q16403835|Q16403835]]
|-
| [[Eve Ensler]]
| 1953-05-25
|
| [[:d:Q2086841|Q2086841]]
|-
| [[Reeli Kõiv]]
| 1963-05-25
|
| [[:d:Q20933523|Q20933523]]
|-
| [[Kristina Viirpalu]]
| 1974-05-25
|
| [[:d:Q134562346|Q134562346]]
|-
| [[Liz Moore]]
| 1983-05-25
|
| [[:d:Q43325488|Q43325488]]
|-
| [[Robert W. Chambers]]
| 1865-05-26
| 1933-12-16
| [[:d:Q1349144|Q1349144]]
|-
| [[Endel Tulving]]
| 1927-05-26
| 2023-09-11
| [[:d:Q907933|Q907933]]
|-
| [[Eero Loone]]
| 1935-05-26
|
| [[:d:Q5347130|Q5347130]]
|-
| [[Ljudmila Petruševskaja]]
| 1938-05-26
|
| [[:d:Q183382|Q183382]]
|-
| [[Sally Ride]]
| 1951-05-26
| 2012-07-23
| [[:d:Q49285|Q49285]]
|-
| [[Merethe Lindstrøm]]
| 1963-05-26
|
| [[:d:Q292629|Q292629]]
|-
| [[Valts Ernštreits]]
| 1974-05-26
|
| [[:d:Q12378190|Q12378190]]
|-
| [[Eda-Ines Etti]]
| 1981-05-26
|
| [[:d:Q264883|Q264883]]
|-
| [[Sten Lassmann]]
| 1982-05-26
|
| [[:d:Q7607440|Q7607440]]
|-
| [[Rachel Carson]]
| 1907-05-27
| 1964-04-14
| [[:d:Q100948|Q100948]]
|-
| [[Nikolai Laine]]
| 1920-05-27
| 1984-02-18
| [[:d:Q7244785|Q7244785]]
|-
| [[Henry Kissinger]]
| 1923-05-27
| 2023-11-29
| [[:d:Q66107|Q66107]]
|-
| [[Uno Mereste]]
| 1928-05-27
| 2009-12-06
| [[:d:Q14510981|Q14510981]]
|-
| [[John Barth]]
| 1930-05-27
| 2024-04-02
| [[:d:Q315683|Q315683]]
|-
| [[Linda Pastan]]
| 1932-05-27
| 2023-01-30
| [[:d:Q2909266|Q2909266]]
|-
| [[Riivo Sinijärv]]
| 1947-05-27
|
| [[:d:Q1406293|Q1406293]]
|-
| [[David Vseviov]]
| 1949-05-27
|
| [[:d:Q17447293|Q17447293]]
|-
| [[Kaur Kender]]
| 1971-05-27
|
| [[:d:Q384298|Q384298]]
|-
| [[Kristina Ruder]]
| 1977-05-27
|
| [[:d:Q109689624|Q109689624]]
|-
| [[Liis Kuresoo]]
| 1984-05-27
|
| [[:d:Q85996104|Q85996104]]
|-
| [[Kertu Kivirand]]
| 1989-05-27
|
| [[:d:Q124152266|Q124152266]]
|-
| [[Katja Novak]]
| 1998-05-27
|
| [[:d:Q124764028|Q124764028]]
|-
| [[Ernst Cassirer]]
| 1874-05-28<br/>1874-07-28
| 1945-04-13
| [[:d:Q57188|Q57188]]
|-
| [[Kaarel Eenpalu]]
| 1888-05-28
| 1942-01-27<br/>1942-01-28
| [[:d:Q126704|Q126704]]
|-
| [[Ian Fleming]]
| 1908-05-28<br/>1908-12-28
| 1964-08-12
| [[:d:Q82104|Q82104]]
|-
| [[Karl Vaino]]
| 1923-05-28
| 2022-02-12
| [[:d:Q1733256|Q1733256]]
|-
| [[Maeve Binchy]]
| 1940-05-28<br/>1939-05-28<br/>1939-05-29
| 2012-07-30
| [[:d:Q152690|Q152690]]
|-
| [[Muriel Barbery]]
| 1969-05-28
|
| [[:d:Q235731|Q235731]]
|-
| [[Kersti Kivirüüt]]
| 1975-05-28
|
| [[:d:Q29419898|Q29419898]]
|-
| [[Rudolf Tobias]]
| 1873-05-29
| 1918-10-29
| [[:d:Q1346393|Q1346393]]
|-
| [[Gilbert Keith Chesterton]]
| 1874-05-29
| 1936-06-14
| [[:d:Q183167|Q183167]]
|-
| [[Oswald Spengler]]
| 1880-05-29
| 1936-05-08
| [[:d:Q57112|Q57112]]
|-
| [[Elina Vaara]]
| 1903-05-29
| 1980-12-26
| [[:d:Q543036|Q543036]]
|-
| [[Leah Goldberg]]
| 1911-05-29
| 1970-01-15
| [[:d:Q138007|Q138007]]
|-
| [[John F. Kennedy|John Kennedy]]
| 1917-05-29
| 1963-11-22
| [[:d:Q9696|Q9696]]
|-
| [[Jüri Sillart]]
| 1943-05-29
| 2011-09-10
| [[:d:Q16404846|Q16404846]]
|-
| [[Age Oks]]
| 1970-05-29
|
| [[:d:Q16405797|Q16405797]]
|-
| [[Veiko-Vello Palm]]
| 1971-05-29
|
| [[:d:Q42888998|Q42888998]]
|-
| [[Peep Sooman]]
| 1978-05-29
|
| [[:d:Q16405092|Q16405092]]
|-
| [[Sigrid Soomlais]]
| 1982-05-29
|
| [[:d:Q120403258|Q120403258]]
|-
| [[Johanna Mudist]]
| 1991-05-29
|
| [[:d:Q20528860|Q20528860]]
|-
| [[Mihhail Bakunin]]
| 1814-05-30
| 1876-07-01
| [[:d:Q27645|Q27645]]
|-
| [[Claes Andersson]]
| 1937-05-30
| 2019-07-24
| [[:d:Q983641|Q983641]]
|-
| [[Urve Ratas]]
| 1940-05-30
|
| [[:d:Q12377841|Q12377841]]
|-
| [[Jüri Aarma]]
| 1951-05-30
| 2019-05-21
| [[:d:Q16403119|Q16403119]]
|-
| [[Katerína Sakellaropoúlou|Aikateríni Sakellaropoúlou]]
| 1956-05-30
|
| [[:d:Q57415743|Q57415743]]
|-
| [[Elizabeth Alexander]]
| 1962-05-30
|
| [[:d:Q5362284|Q5362284]]
|-
| [[Rita Falk]]
| 1964-05-30
|
| [[:d:Q1709195|Q1709195]]
|-
| [[Marissa Mayer]]
| 1975-05-30
|
| [[:d:Q14086|Q14086]]
|-
| [[Walt Whitman]]
| 1819-05-31
| 1892-03-26
| [[:d:Q81438|Q81438]]
|-
| [[Ivika Sillar]]
| 1934-05-31
| 2020-07-06
| [[:d:Q85994309|Q85994309]]
|-
| [[Krista Kilvet]]
| 1946-05-31
| 2009-01-21
| [[:d:Q544489|Q544489]]
|-
| [[Sviatlana Aliaksijevič|Svetlana Aleksijevitš]]
| 1948-05-31
|
| [[:d:Q274334|Q274334]]
|-
| [[Edgar Savisaar]]
| 1950-05-31
| 2022-12-29
| [[:d:Q355241|Q355241]]
|-
| [[Iivi Anna Masso|Iivi Masso]]
| 1967-05-31
|
| [[:d:Q11864457|Q11864457]]
|-
| [[Katrin Hallik]]
| 1968-05-31
|
| [[:d:Q120749461|Q120749461]]
|-
| [[Karin Täht]]
| 1969-05-31
|
| [[:d:Q61138030|Q61138030]]
|-
| [[Eva-Maria Liimets]]
| 1974-05-31
|
| [[:d:Q105069608|Q105069608]]
|}
{{Wikidata list end}}
fvjj2tzh4xqs8s5v7j21iq1h27dxs99