Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.46.0-wmf.26 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 3 6864 134936 118652 2026-04-28T18:32:21Z MediaWiki message delivery 1498 /* You may be an eligible candidate for the U4C election */ uus alaosa 134936 wikitext text/x-wiki == We sent you an e-mail == Hello {{PAGENAME}}, Really sorry for the inconvenience. This is a gentle note to request that you check your email. We sent you a message titled "The Community Insights survey is coming!". If you have questions, email surveys@wikimedia.org. You can [[:m:Special:Diff/20479077|see my explanation here]]. [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 25. september 2020, kell 21:49 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/Community_Insights_survey/other-languages&oldid=20479295". --> == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Kui kergesti semiootikud solvuvad? == Kas ma võin teemalehele "Semiootika" panna Frenchi definitsiooni või solvuvad semiootikud selle peale? :D Teine asi, kas ta sobib sinna. Mumst sobib, sest, nagu kuskil arutelus kõlas, tsitaat pole mitte ainult teema asjus, vaid ka termini kasutamise näide. Kuid olen avatud diskussiooniks. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 8. juuni 2023, kell 10:01 (EEST) :Mu meelest pole vaja põdeda, Frenchi definitsioon räägib peamiselt autori vaimu- ja aruseisundist. Lase käia. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 8. juuni 2023, kell 10:02 (EEST) == Nähtamatu märgis ja teisi krõnkse == Mulle hakkas nüüd ka meeldima selle salapärase nähtamatu märgise idee märkimaks leheküljevahetust, aga kuidas teda tehakse? Eeldades, et on mingi kavalam viis kui tippida need 9 märki järjest? Jaüldse, need toimetamise asjad, mida ei ole seal toimetamise kastis või mistandongi. halliga. sõrendus. vikitõlge. nähtamatuks tegemise märgindus. Ühesõnaga vikivormindused – kes seal kastis mängib ja kas sinna saab tarblasi asju kuidagi juurde panna? <!-- ja ongi täitsa nähtamatu :) --> [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 14. september 2023, kell 13:42 (EEST) :Ma pole nii virk, et leheküljevahetust märkida ja teisi toksin käsitsi. Aga tööriistakasti lisab asju {{ae|Kaniivel}}. Sõrendus võiks küll olla. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 14. september 2023, kell 14:04 (EEST) :: Mul hetkel ei ole võimalik midagi lisada, kuna liidese administraatori õigused on aegunud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. september 2023, kell 14:22 (EEST) :::Väga palun Su nõusolekut, et neid õigusi uuendada, sest kuis me siin muidu saame. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 14. september 2023, kell 14:24 (EEST) :::: Tegin [[Vikitsitaadid:Üldine_arutelu#Interface_admin_rights|taotluse]], jääme vastust ootama. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. september 2023, kell 14:35 (EEST) :::::Suur tänu! --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 14. september 2023, kell 14:36 (EEST) :::: Remargi korras, et kasutajad [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] ja [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] on ka mõlemad enam kui kompetentsed selliseid asju tegema. Ja mõlemad pistavad aeg-ajalt oma nina siia vikisse. Võid edaspidi panna teavituse kõigile kolmele ja teeb see, kes esimesena regaeerib. Mul ei pruugi vahel olla aega/viitsimist vms. (See ei olnud vihje, et tüüdake mind edaspidi vähem :) ). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. september 2023, kell 07:55 (EEST) :Mina olen neid leheküljevahemärgiseid lihtsalt käsitsi toksinud. Algus ja lõpp on tavalised nähtamatu märkuse tähised <nowiki><!-- --></nowiki> ja siis vahepeal kaks kaldkriipsu, ongi kogu etümoloogia ja geneetika. Minu silmis on nende põhifunktsioon, et kui ühte kohta läheb mingi leheküljepiiri ületav tsitaat, siis teisel lehel võib olla kohane tsiteerida sellest vaid osa, mis jääb ühele lehele, ning seda on väga paha teha, kui piiri kuskil kirjas pole. Samas on see niisugune kõhualune nõks, mis lugejaid ei puuduta. Sestap siis nõnda. Iseenesest oleks muidugi mugav jah, kui see seal kuskil toimetuskasti all oleks (ja ju peaks siis juhendis ka kirjeldama). :Toimetuskasti all võiks olla ka mingil praktilisel kujul vikitõlke mall. Ja siis tuleks välja mõelda, kas toda malli peaks hakkama kasutama ka kellegi teise kui iseenda tõlke puhul, ning kuidas siis, kui autori soov tema nüümsuse osas ei ole teada. Suuremas osas kohalikes tõlgetes olen muidugi süüdi mina, ent mitte kõiges, mõni on veel teinud, ning keegi teine ei ole oma tõlkeid kuidagi tähistanud. Õigusselguse huvides on selline tähistamine oluline. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. september 2023, kell 12:04 (EEST) ::Jüst, ma nägin ka Valgust nimelt siis kui see problem ette tuli. Et teises artiklis vaja aint poolt tsitaati, näituseks. Hea et ma üldse kuskilt (''monkey see'') nähtamatu märgise leidsin. Et se on kõigi nähtamatute asjade jaoks. Kui neid peaks olema. Ja veel parem, et seal kastis on vähemald <> olemas. Kui tahate teada, kui dumbeditor ma olen: hulk aega toksisin halli ja sõrenduse jaoks (viimase leidsin ka tegelt piindlikult hiljuti) kõik {{}} ja | käsitsi. Niiet, kui keegi smardim tahab minutaolisele abiks olla, ja see on võimalik, siis sinna kasti: {{|}} (mumst seda kombinesooni pold, on küll {{}} ja [[|]], ja kui mahub sis nähtamatuse märk <nowiki><!----></nowiki> ja <nowiki>{{sõrendus|}}</nowiki> ja <nowiki>{{halliga|}}</nowiki>; kui kuhugi mujale, nt toimetamisjuhendisse need viimased paremini mahuvad kui kasti, sis minugipoolest. ::Mina vikitõlkisin vist peamiselt Star Treki kilde, ja seal märgistasin küll omad ära. Teoreetiliselt võiks jo kujutella, et kui keegi on vikitõlkinud ja oma nime pole pand, sis võib igatahes panna et anonüümne vikitõlge – see mall on sellepoolest väga hea, et nime saab kasvõi takkajärgi sisse kirjutada. ::Ja mul on ikka mureks vikitoimetamine. Et kui tsitaadi tõlge on ilmunud, aga seal on ilmne viga. Mis üldjuhul on muidugi, et need on selle tõlkija matused, ''not my circus, not my monkey'' ja pole vaja s… surkida. Ja kas sis panna v mitte panna, on ainuke küsimus. St tsiteerida. Aga praegu on konkreetne näide, Umberto Eco "Järelkiri ''[[Roos]]i nimele''", ilmunud küll Akadeemias ja puha, aga sisse on lipsanud täitsa mõtet moonutav tõlkeviga (hei, ainult sellel, kes midagi ei tee, ei juhtu). Kirjutatud on (Akadeemias): ::Küsin endalt, kas ma mõnikord ei andnud oma fiktiivsetele tegelastele võimet panna ''disjecta membra''’st kokku täiesti keskaegseid mõtteid, kas ei sünni siis mingeid kontseptuaalseid kimääre, mida keskaeg poleks kunagi enda omaks tunnistanud. ::Mõeldud on ilmselt (juhul kui tõlge leedu keelde on kongeniaalne originaaliga): ::Küsin endalt, kas ma mõnikord ei andnud oma fiktiivsetele tegelastele võimet panna täiesti keskaegsete mõtete ''disjecta membra''’st kokku selliseid kontseptuaalseid kimääre, mida keskaeg poleks kunagi enda omaks tunnistanud. ::Et mida teha. Lühivastus on ilmselt, et vigaseid tsitaate mitte levitada, aga. ? [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 15. september 2023, kell 13:57 (EEST) :::Mina kui ludiit olen igasugu asju käsitsi teinud. Hea, et HTMLi sekka ei torka. Aga tõlkevigade (ja ka autorivigade) kohta olen kirjutanud kommentaare. Tavaliselt lõpus, eraldi tärni järel ja kursiivis. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 15. september 2023, kell 21:51 (EEST) ::::Konkreetsel juhul näikse, et Postilli originaal tarvis. Ma niipalju italianot ei parlo, aga kui kuskil ripakil on, siis ümber tippimiseks taidu ikka jätkub. Leedukeelse tõlke panen leedu vikitsitaatidesse, kui seal veel pole :) Orika ilmumisandmed Akadeemias: '''Umberto Eco. ''Postille a Il nome della rosa''. Milan: Bompiani, 1984. © R.C.S Libri S.p.A. ― Milan: Bompiani, 1984.''' [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 17. september 2023, kell 12:56 (EEST) :::::LG-s on ainult i.k tõlge, tlk William Weaver, Mariner Books, 2014: "Rather, I ask myself if at times I did not endow my fictitious characters with a capacity for putting together, from the disiecta membra of totally medieval thoughts, some conceptual hircocervuses that, in this form, the Middle Ages would not have recognized as their own." See tundub klappivat leedu tõlkega. Artiklis võiks küll olla Akadeemia tõlge kõrvutuseks man. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. september 2023, kell 16:24 (EEST) ::::::Mis on LG? Agaikkagi, tsementeerimiseks originaal kõrvale tarvis, ingl ja leedu küll toetavad, aga pole põhjust neid välja panna. Eesti vikitsitaatidesse, tähendab. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 17. september 2023, kell 18:14 (EEST) :::::::LG on tänapäeval teadusinfo leviku üks põhilisi tagatisi, rahvusvahelise teaduse infrastruktuuri üks põhitalasid ja see on [https://en.wikipedia.org/wiki/Library_Genesis Väga, Väga Paha], sest kui teadusinfo ei leviks, saaksid teaduskirjastused palju rohkem pappi ja teadlased loeksid üksteise artikleid märksa vähem, mis nähtavasti oleks mingil põhjusel Väga Hea. Meie ei käi seal Mitte Kunagi, mkm, nõumä'm. Me isegi ei tea, et praegu on selle kõige paremini toimiv domeen .is. Mul pole sellest värgist õrna aimugi, sest kui oleks, oleks see samuti Väga, Väga Paha ja vikiprojektid ei propageeri mitte mingil juhul internetipiraatlust. Äkää. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. september 2023, kell 23:32 (EEST) ::::::::Ma laenasin selleks kunagi seto keelest q tähe, siin tundub keskmurdes kah esinevat larüngaalklusiiv: mqmm; äqää :D [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 19. september 2023, kell 10:50 (EEST) Palun pange [[MediaWiki_arutelu:Edittools|siia]] kirja, mis muudatusi tööriistakastis vaja on. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. oktoober 2023, kell 15:33 (EEST) :<s>mahakriipsutamine</s> <nowiki><s></s></nowiki> :<nowiki>{{|}}</nowiki> :{{sõrendus|sõrendus}} <nowiki>{{sõrendus|}}</nowiki> :{{halliga|halliga}} <nowiki>{{halliga|}}</nowiki> :nähtamatu <nowiki><!----></nowiki> :{{tõlge|BirgittaMTh}} <nowiki>{{tõlge}}</nowiki> :Ja kas see tõlgitud-mall peab nii välja nägema, reaalsuses? Nagu palju karvane. Tundub. Et piisaks, kui oleks kas sulgudes või tõstetud. Aga mitte mõlemat. Ja kaldkriipsu pole vaja. Mumst. Ja kui arvestada, et mõlematpidi saab kasutada, nimega v ilma, siis mõlemad juhtumid oleks loogilised sellise sõnastusega ja väljanägemisega: :".. neile, kes on kõige lähemal." (Tõlge vikitsitaatide jaoks) :".. neile, kes on kõige lähemal." (Tõlge vikitsitaatide jaoks BirgittaMTh) :või :".. neile, kes on kõige lähemal." ^{Tõlge vikitsitaatide jaoks} :".. neile, kes on kõige lähemal." ^{Tõlge vikitsitaatide jaoks BirgittaMTh} :Mistearvate? :Neist kahest viimasest ma hetkel ise hääletaks teise poolt, tõstetud, ilma sulgudeta. :[[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 7. oktoober 2023, kell 17:57 (EEST) :: Nüüd olemas. Mallidel on oma aruteluleht, kus muudatusi arutada: [[Malli arutelu:Tõlge]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. oktoober 2023, kell 21:59 (EEST) :: <nowiki>{{|}}</nowiki> on küll mõttetu minu meelest. Samas kõrval on <nowiki>{{ }}</nowiki> olemas ja püstkriips | on ka olemas. Soovitan ära õppida, kus need märgid klaviatuuril on ja edaspidi on lihtsam ja kiirem kui kuskilt tööriistakastist neid taga ajada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. oktoober 2023, kell 22:16 (EEST) :::Ma ei saa kah hästi aru, mille jaoks <nowiki>{{|}}</nowiki>, kuna see | käib eri mallide sisse ja siis on mugavam ehk panna ta juba koos nonde mallidega? Ei? Ega ma igaühe harjumusi tea. :::Tõlkemalli puhul minu poolest võib seal olla / või : või miski muu, aga võiks olla selge visuaalne marker tõlkija nime ees. :::Tõlkemalli üldväljanägemises ma eelistan variante, kus ta eristub selgelt muust tekstist nii lehel vaadatuna (milleks on tõste päris hea) kui ka puhttekstina kopeerituna (kus läheb tõste kaotsi, aga sulud jäävad). Ükskõik, mis kujundus lahenduseks on, aga mõlema aspektiga tasuks arvestada. :::Otsisin prantsuse vikist tõlketähistusmalle. Muide, prantslastel on ka mall "Choisie citation du jour", millega kirjutatakse iga tsitaadi juurde eri lehtedel (kõigil esinemustel?), kui see on olnud päevatsitaat. [Vt nt [https://fr.wikiquote.org/wiki/Pierre_Assouline Pierre Assouline] ja [https://fr.wikiquote.org/wiki/Wikip%C3%A9dia Wikipédia]. Ma kahtlen, kas me seda viitsime, aga mõte väärib äramärkimist. :::Wikipédia-artiklist on näha ka, kuidas nad tsitaadi algkeelset teksti esitavad, nt "Sams Teach Yourself Wikipedia in 10 Minutes" all, ja samuti näeb seal nende omatõlke markeeringut: neil on iga tsitaadi all allikaviide kohe malliga "Réf Livre" vms, mis mh tekitab siis väiksema kirja ja meil **-ga saadava taande, ja siis on seal üheks parameetriks kirjutatud "traducteur=Wikiquote", mis annab tulemuseks keset viiterida "(trad. Wikiquote)", nii nagu mujal on nt "(trad. Daniel Rodet)" (huvitaval kombel sama allika juures, mis tekitab küsimuse, kas see äkki pole tõlkinud vikipedist - ilmselt ei ole neil Vikitsitaatides projekti tarbeks tehtud tõlgete autorite fikseerimine päris läbimõeldud). Ma ei ole kindel, et prantsuse meetod on parem kui meil, ehkki välja näeb vist pisut parem. Aga ega meil suurt kellegi teisega seda aspekti võrrelda pole. :::Prantslastel on toimetuskasti alune üsna lage, kõik läbikriipsutused, viitemallid jms on pandud kasti ülaserva nupukesteks, mille toimimist tuleb eraldi uurida, mul hetkel pole mahti. Aga võiksite vaadata, äkki saab sealt ideid. Kasti all on küll rivi <nowiki>{{subst:}} {{}} {{|}} [[]] [[|]]</nowiki>, millest esimese mõttest pole ma veel aru saanud. :::Küllap olen ise ka aegade jooksul mingeid asju veel igatsenud, ent praegu kohe ei tule meelde. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 10. oktoober 2023, kell 17:56 (EEST) :::: <nowiki>{{subst:}}</nowiki> -- selle mõte on see, et mall töötab vaid ühe korra, kui see lisatakse. Malli väljakutsumine asendatakse malli tulemusega. Kasulik on see juhul, kui malli tulemuseks on teine mall. Näiteks subst-mallis saab kasutada malli lisamise hetke kuu ja päeva, mis kirjutatakse tulemusena tekkiva malli parameetriteks. Eestikeelsena <nowiki>{{asenda:}}</nowiki>, ehk "asenda malli kood selle tulemusega". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 10. oktoober 2023, kell 22:41 (EEST) :::::{{|}} oleks vaja juhul, kui ei ole eraldi "sõrenduse" ja "halliga" malle seal kastis. Siis saaks 1 klõpsuga kõik need märgid paika ja siis lisada kriipsu ette vajalik… mistandongi, malli nimi? ja kriipsu taha asjaomane tekst. ~!><>|||||||< Ja nüüd ma leidsin kriipsu ka oma klaveri pealt üles, niiet {{sõrendus|sõrendu}}s, või misiganes, tuleb käsitsi tõesti mugavalt. (Hei, see ei ole märk, mida tekstitöötluses iga päev, või üleüldse vaja läheb, niiet ma pold teandki.) Eraldi "sõrenduse" v "halliga" malle oleks kasti tegelt vaja selleks, et inimestel oleks kohe näha, et sellised asjad on olemas. Ja kui nad on olemas, siis tõesti ei ole hädasti vaja seda {{|}} kombinesooni. :) Muide, näib, et sõrendatud sõna taha käib koma vms kirjavahemärk ikkagi tihedalt, ilma suurema vaheta, seega on hea panna malli viimane }} enne sõrendatava sõna viimast tähte. |sõrendu}}s, ülalpool. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 11. oktoober 2023, kell 12:05 (EEST) ::::Võtsin vabaduse kopeerida Ehitaja repliigist tõlkemalliteemaline osa seatud paika, mida Kaniivel ülalpool soovitab. Aga siit kustutama ei hakanud – mul on ebamäärane tunne, et see poleks kena. :) Aga tõlkemalliteemaline arutelu jätkugu seal. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 11. oktoober 2023, kell 12:17 (EEST) == Loendi liikme taane == (teisaldatud minu aruteluleheküljelt, sest seal vastust ei saanud, aga punnide probleem jääb; kui asi selge, või kui vastatud ülaltoodud kohas, võib siit maha võtta, seda diskussiooni tribleerida ilmselt pole hädasti vaja.) ::::Kuna iga brauser (ja seadmetüüp) joonistab htmli detailides natuke isemoodi, sh just taanete ja loendite ja vahel ka joondamise asjus, ja kogu see kupatus ei ole alguses teksti ilusaks ja püsivaks küljendamiseks mõeldud, siis ongi nii, et kõike korraga hästi ei saa. Kas logiseb üks asi või teine. Oleme formaatidega mänginud ja praeguse juurde jäänud, sest see tundus pikapeale parem kui teised. (Nüüd ei viitsiks enam kõike ümber ka teha, puhas käsitöö ju.) Kui tuleb idee, mismoodi märgatavalt paremini saab, siis võib alati arutada. Ent enamikku alternatiive me vist oleme juba proovinud ja leidnud, et neil on omad vead (mis alati ei pruugi kohe silma torgata). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. september 2023, kell 01:24 (EEST) Paar näidet ka. ====(vahepealkiri et oleks mugavam näiteid vaadata lähtetekstina)==== (nr 1) * tsitaat tsitaat ** tsitaadi allikas (nr 2) * tsitaat tsitaat :tsitaat tsitaat * tsitaadi allikas (nr 3) * tsitaat tsitaat :tsitaat tsitaat ** tsitaadi allikas [nr 2 ja 3/4] * tsitaat tsitaat :tsitaat tsitaat :* tsitaadi allikas (nr 4) * tsitaat tsitaat :tsitaat tsitaat * tsitaadi allikas ** märkus tsitaadi või allika kohta (nr 5) <poem> tsitaat </poem> * allikas (nr 6) <poem> tsitaat </poem> ** allikas ====(vahepealkirjaga osa lõpp)==== Ja kui jätta ainult üks vaherida, siis vähemalt minu brauseris vajuvad tsitaadid üksteisele liiga selga, silm ei tee kohe vahet. Kolm on jälle paljuvõitu. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. september 2023, kell 01:27 (EEST) :Ja muide, vaata seda lehte naljaks siis Internet Exploreris ja Edge'is ja Firefoxis ja Chrome'is ja telefonibrauserites ja kui kuskil näed, siis Linuxi vms all. Silmad hakkavad virtsavett jooksma. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 17. september 2023, kell 01:28 (EEST) ::Ma vaatan Firefoxis ainult, sest inimese silmad on 1 kõigekallim vara mailma pial. :) Ja ma näen kah et kui on lähtetekstis paljalt 1 tühi vaherida siis visuaalis pole ühtki. 2 on normaalne, eraldi allikatest tsitaatide vahel. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 17. september 2023, kell 11:56 (EEST) :::Konsensus näib olevat, et 2 punni on kole. Ja nr-d 3 ja 6 on maas. Niiet paratamatult jääb selline armas ebamäärasus :( et mõnel lehel on nr 1 ja nr 2 mõlemad ja tekib visuaalne joondumise dissonants. Või on ainult nr 2 ja ei teki. nr 4 ma olen vist üritanud lahendada hoopis sel teel, et märkused ehk tekst, mis on vajalik, kuid pole ei tsitaat ega viide, on seal kuskil, nt viite järel nurksulgudes. Kuivõrd see jälle omi teh probl ei põhjusta. Aga palun nüüd hääletada variandi nr 2 ja 3/4 üle. Et ega keegi ei solvu, kui neis artiklites, mis mulle näppu satuvad, aga ülejäänutes mitte, ma selle juurutan, punnide ja joondumiste dissonantside vältimiseks? Ohjah&nbsp;… ja kuidas see teistes brauserites paistab, peale tulirebase? [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 18. september 2023, kell 12:31 (EEST) ::::Siin on tülikas näidata (põmst saaks küll kohalikud pildid üles laadida), aga proovin koguda kollektsiooni ja kirja teel saata. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. september 2023, kell 12:20 (EEST) ::::Saatsin. Üldiselt tundub, et erinevused ei ole enam nii suured kui vanasti. Muidugi paljud brauserid, mis varem eristusid, on nüüd Chromiumi põhjale üle läinud, eks see ilmselt ka ühtlustab. Saadan teise kirjaga telefoniklõpsud järele, ei tundu sealgi suurt vahet olevat. Mind see natuke üllatab, et kõik nii sarnane on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 22. september 2023, kell 13:08 (EEST) :::::Masinad on hakanud koostööd tegema? Ja seega inimkonna lõpp lähedal&nbsp;… :D [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 22. september 2023, kell 14:10 (EEST) == Semantiline hurtsik == Ma ei leia, mis olemasoleva märksõna ehk teema alla võiks paigutada tsitaadi terminiga 'hurtsik'? Või luua uus teemaleht… Ma parem enne küsin üle. (Ja allkirja lisamisel lehvib siin mingi asi nagu vanasti KrKlamber wordis, kuidas tast lahti saab?) [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 29. november 2023, kell 13:20 (EET) :Ju meil ei ole hurtsikut. Kas [[Onn]] kõlbaks? Lehvivate asjade kohta ei oska midagi öelda. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 29. november 2023, kell 14:06 (EET) ::Mõtlesin ka, et mis võiks olla põhitermin. Hurtsik, hütt, onn, lobudik, osmik... Hurtsik on vist enamasti ikkagi maja, onniks nimetatakse maju pigem ülekantud tähenduses? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. november 2023, kell 14:13 (EET) :::Kui on nt onu Tomi onnike, siis oli see enamvähem majake, kirjelduse järgi. Onn metsas on jälle tiba teineasi… Lobudik on maja, kui on vaja halvasti öelda :) Bangalo. Ta on üks tobe bongalo. (Muide see olla täitsa ametlik peen sõim: tähendab, et on loll, et tal pole pööningul midagi, sest bangalol ei olegi pööningut.) Ma ei tea, kas tuleks ehk kõigi ülaltoodud terminite kohta teha edasisuunamislehed. Põhisõna peaks olema võimalikult levinuim ja neutraalsepoolsem. Ja kui [[onn]] on juba olemas, siis miksmitte sinna toppida niipalju kui mahub; kui palju saab, siis midagi neist lahku lüüa? Oh, ja lehviv lapakas tuletab meelde, et allkiri on juba olemas, ilma tildede tippimiseta. Näikse. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 2. detsember 2023, kell 22:10 (EET) == You may be an eligible candidate for the U4C election == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Greetings, The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years. This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required. The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run. In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&oldid=30471751". --> ap71b2j8zw0bsw8dlaui2uu60q2skax 4 6865 134944 134910 2026-04-29T10:05:39Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 134944 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%2010%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 10 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Peeter Grünfeldt]] | 1865-10-01 | 1937-04-11 | [[:d:Q16404956|Q16404956]] |- | [[Herman Sergo]] | 1911-10-01 | 1989-09-28 | [[:d:Q1610344|Q1610344]] |- | [[Debora Vaarandi]] | 1916-10-01 | 2007-04-28 | [[:d:Q543862|Q543862]] |- | [[Els Oksaar]] | 1926-10-01 | 2015-12-09 | [[:d:Q547451|Q547451]] |- | [[Julie Andrews]] | 1935-10-01 | | [[:d:Q161819|Q161819]] |- | [[Andrus Ansip]] | 1956-10-01 | | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Ülle Jaakma]] | 1957-10-01 | | [[:d:Q12379590|Q12379590]] |- | [[Fiona Hill]] | 1965-10 | | [[:d:Q24009805|Q24009805]] |- | [[Kirke Kulla]] | 1981-10-01 | | [[:d:Q134234738|Q134234738]] |- | [[Johanna-Maria Lehtme]] | 1988-10-01 | | [[:d:Q112064111|Q112064111]] |- | [[Mahatma Gandhi]] | 1869-10-02 | 1948-01-30 | [[:d:Q1001|Q1001]] |- | [[Nigol Andresen]] | 1899-10-02 | 1985-02-24 | [[:d:Q15184193|Q15184193]] |- | [[Graham Greene]] | 1904-10-02 | 1991-04-03 | [[:d:Q128560|Q128560]] |- | [[Lilly Muik]] | 1906-10-02 | 1983-03-23 | [[:d:Q23942679|Q23942679]] |- | [[Asta Willmann]] | 1916-10-02 | 1984-12-03 | [[:d:Q17362527|Q17362527]] |- | [[Diana Hendry]] | 1941-10-02 | | [[:d:Q16203320|Q16203320]] |- | [[Siim Kallas]] | 1948-10-02 | | [[:d:Q156469|Q156469]] |- | [[Lisa St Aubin de Terán]] | 1953-10-02 | | [[:d:Q1827788|Q1827788]] |- | [[Liisa Kaljula]] | 1982-10-02 | | [[:d:Q99284274|Q99284274]] |- | [[Eveliis Padar]] | 1983-10-02 | | [[:d:Q136113640|Q136113640]] |- | [[Sergei Jessenin]] | 1895-09-21 | 1925-12-28 | [[:d:Q31628|Q31628]] |- | [[Thomas Wolfe]] | 1900-10-03 | 1938-09-15 | [[:d:Q314256|Q314256]] |- | [[Aale Tynni]] | 1913-10-03 | 1997-10-21 | [[:d:Q300874|Q300874]] |- | [[Philippa Foot]] | 1920-10-03 | 2010-10-03 | [[:d:Q297493|Q297493]] |- | [[Leïla Slimani]] | 1981-10-03 | | [[:d:Q18173445|Q18173445]] |- | [[Agnese Rutkēviča]] | 1988-10-03 | | [[:d:Q55420375|Q55420375]] |- | [[August Mälk]] | 1900-10-04 | 1987-12-19 | [[:d:Q366620|Q366620]] |- | [[Anne Rice]] | 1941-10-04 | 2021-12-11 | [[:d:Q184785|Q184785]] |- | [[Ave Alavainu]] | 1942-10-04 | 2022-04-03 | [[:d:Q4827935|Q4827935]] |- | [[Külli Hiiesaar]] | 1943-10-04 | 2019-09-30 | [[:d:Q97347525|Q97347525]] |- | [[Liia Hänni]] | 1946-10-04 | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Peep Nemvalts]] | 1950-10-04 | | [[:d:Q16404735|Q16404735]] |- | [[Rutt Maantoa]] | 1955-10-04 | | [[:d:Q125134254|Q125134254]] |- | [[Kertu Moppel]] | 1985-10-04 | | [[:d:Q26234965|Q26234965]] |- | [[Denis Diderot]] | 1713-10-05 | 1784-07-31 | [[:d:Q448|Q448]] |- | [[Magda Szabó]] | 1917-10-05 | 2007-11-19 | [[:d:Q231948|Q231948]] |- | [[Helvi Jürisson]] | 1928-10-05 | 2023-09-16 | [[:d:Q16405262|Q16405262]] |- | [[Helgi Muller]] | 1932-10-05 | 1971-12-06 | [[:d:Q30609322|Q30609322]] |- | [[Mei-mei Berssenbrugge]] | 1947-10-05 | | [[:d:Q6809914|Q6809914]] |- | [[Birutė Jonuškaitė]] | 1959-10-05 | | [[:d:Q12651006|Q12651006]] |- | [[Siret Rutiku]] | 1967-10-05 | | [[:d:Q12375093|Q12375093]] |- | [[Maria Dąbrowska]] | 1889-10-06 | 1965-05-19 | [[:d:Q242423|Q242423]] |- | [[Hendrik Adamson]] | 1891-09-24 | 1946-03-07 | [[:d:Q3735234|Q3735234]] |- | [[Betty Rowlands]] | 1923-10-06 | 2020-07-29 | [[:d:Q105138757|Q105138757]] |- | [[Uno Leies]] | 1931-10-06<br/>1931 | 1988-09-13<br/>1988 | [[:d:Q12377777|Q12377777]] |- | [[Ernesto Laclau]] | 1935-10-06 | 2014-04-13 | [[:d:Q454802|Q454802]] |- | [[Rein Rannap]] | 1953-10-06 | | [[:d:Q3740803|Q3740803]] |- | [[Raul Rebane]] | 1953-10-06 | | [[:d:Q7296184|Q7296184]] |- | [[Urmas Sule]] | 1963-10-06 | | [[:d:Q102329761|Q102329761]] |- | [[Jaanika Peerna]] | 1971-10-06 | | [[:d:Q116609543|Q116609543]] |- | [[Iti Aavik]] | 1978-10-06 | | [[:d:Q122948210|Q122948210]] |- | [[Niels Bohr]] | 1885-10-07<br/>1885 | 1962-11-18<br/>1962 | [[:d:Q7085|Q7085]] |- | [[Raimond Valgre]] | 1913-10-07 | 1949-12-31 | [[:d:Q511215|Q511215]] |- | [[Kalju Lepik]] | 1920-10-07 | 1999-05-30 | [[:d:Q969815|Q969815]] |- | [[Anja Vammelvuo]] | 1921-10-07 | 1988-06-30 | [[:d:Q11851483|Q11851483]] |- | [[Diane Ackerman]] | 1948-10-07 | | [[:d:Q467169|Q467169]] |- | [[Vladimir Putin]] | 1952-10-07 | | [[:d:Q7747|Q7747]] |- | [[Viive Noor]] | 1955-10-07 | | [[:d:Q16405048|Q16405048]] |- | [[Margus Ott]] | 1975-10-07 | | [[:d:Q16406269|Q16406269]] |- | [[Marina Tsvetajeva]] | 1892-10-08 | 1941-08-31 | [[:d:Q188526|Q188526]] |- | [[Rein Kull]] | 1925-10-08 | 2001-08-12 | [[:d:Q26971794|Q26971794]] |- | [[Jaak Allik]] | 1946-10-08 | | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Janno Reiljan]] | 1951-10-08 | 2018-01-23 | [[:d:Q16406371|Q16406371]] |- | [[Harri Tiido]] | 1953-10-08 | | [[:d:Q1586123|Q1586123]] |- | [[Ursula von der Leyen]] | 1958-10-08 | | [[:d:Q60772|Q60772]] |- | [[Anu Allas]] | 1977-10-08 | | [[:d:Q111744631|Q111744631]] |- | [[Raul Sulbi]] | 1977-10-08 | | [[:d:Q12373647|Q12373647]] |- | [[Janar Ala]] | 1979-10-08<br/>1979-05-08 | | [[:d:Q61732628|Q61732628]] |- | [[Charlotte McConaghy]] | 1988-10-08 | | [[:d:Q112556105|Q112556105]] |- | [[Miguel de Cervantes]] | 1547-09-29 | 1616-04-22 | [[:d:Q5682|Q5682]] |- | [[Leena Laid-Parker]] | 1902-10-09 | 1942-12-03 | [[:d:Q114457568|Q114457568]] |- | [[Miroslava Tomanová]] | 1906-10-09 | 1991-04-25 | [[:d:Q95437950|Q95437950]] |- | [[Nora Kutti]] | 1922-10-09 | 2020-06-19 | [[:d:Q12371158|Q12371158]] |- | [[Asta Kass]] | 1938-10-09 | 1992-08-14 | [[:d:Q12359831|Q12359831]] |- | [[Robert Reed]] | 1956-10-09 | | [[:d:Q1857523|Q1857523]] |- | [[Heiki Kranich]] | 1961-10-09 | 2026-01-13 | [[:d:Q1594612|Q1594612]] |- | [[Antoine Watteau]] | 1684-10-10 | 1721-07-18 | [[:d:Q183221|Q183221]] |- | [[Aleksis Kivi]] | 1834-10-10 | 1872-12-31 | [[:d:Q216904|Q216904]] |- | [[Fridtjof Nansen]] | 1861-10-10 | 1930-05-13 | [[:d:Q72292|Q72292]] |- | [[Roman Jakobson]] | 1896-09-28 | 1982-07-18 | [[:d:Q156201|Q156201]] |- | [[Mercè Rodoreda|Mercè Rodoreda i Gurguí]] | 1908-10-10 | 1983-04-13 | [[:d:Q234663|Q234663]] |- | [[Juliane Koepcke]] | 1954-10-10 | | [[:d:Q95273|Q95273]] |- | [[Küllo Arjakas]] | 1959-10-10 | | [[:d:Q16404146|Q16404146]] |- | [[Pirjo Levandi]] | 1968-10-10 | | [[:d:Q12372537|Q12372537]] |- | [[Emily Barr]] | 1971-10-10 | | [[:d:Q5372045|Q5372045]] |- | [[Kalju Kruusa]] | 1973-10-10 | | [[:d:Q12366197|Q12366197]] |- | [[Kadri Ukrainski]] | 1974-10-10 | | [[:d:Q24546337|Q24546337]] |- | [[Eleanor Roosevelt]] | 1884-10-11 | 1962-11-07 | [[:d:Q83396|Q83396]] |- | [[Kalju Saaber]] | 1944-10-11 | 2026-04-24 | [[:d:Q1722338|Q1722338]] |- | [[Tarmo Soomere]] | 1957-10-11 | | [[:d:Q12376373|Q12376373]] |- | [[Anne Enright]] | 1962-10-11 | | [[:d:Q73176|Q73176]] |- | [[Marko Mägi]] | 1978-10-11 | | [[:d:Q51173617|Q51173617]] |- | [[Kira Jarmõš]] | 1989-10-11 | | [[:d:Q98918779|Q98918779]] |- | [[Uno Cygnaeus]] | 1810-10-12 | 1888-01-02 | [[:d:Q402782|Q402782]] |- | [[Aleister Crowley]] | 1875-10-12 | 1947-12-01 | [[:d:Q172684|Q172684]] |- | [[Alide Dahlberg]] | 1891-10-12 | 1981-09-22 | [[:d:Q16407717|Q16407717]] |- | [[Edith Stein]] | 1891-10-12 | 1942-08-09 | [[:d:Q76749|Q76749]] |- | [[Eugenio Montale]] | 1896-10-12<br/>1896-01-12 | 1981-09-12 | [[:d:Q83174|Q83174]] |- | [[Dick Gregory]] | 1932-10-12 | 2017-08-19 | [[:d:Q1209674|Q1209674]] |- | [[Luciano Pavarotti]] | 1935-10-12 | 2007-09-06 | [[:d:Q37615|Q37615]] |- | [[Mati Sirkel]] | 1949-10-12 | | [[:d:Q876941|Q876941]] |- | [[Catherine Merridale]] | 1959-10-12 | | [[:d:Q18110883|Q18110883]] |- | [[Kristina Herodes]] | 1976-10-12 | | [[:d:Q108172482|Q108172482]] |- | [[Kärt Ruubel]] | 1988-10-12 | | [[:d:Q115300265|Q115300265]] |- | [[Triin Ruubel|Triin Ruubel-Lilleberg]] | 1988<br/>1988-10-12 | | [[:d:Q85068093|Q85068093]] |- | [[Vergilius]] | -70-10-15 | -19-09-21 | [[:d:Q1398|Q1398]] |- | [[Mari Möldre]] | 1890-10-13 | 1974-01-05 | [[:d:Q12369744|Q12369744]] |- | [[Ello Säärits]] | 1914-10-13 | 2005-07-19 | [[:d:Q123023341|Q123023341]] |- | [[Margaret Thatcher]] | 1925-10-13 | 2013-04-08 | [[:d:Q7416|Q7416]] |- | [[Māra Svīre]] | 1936-10-13 | | [[:d:Q28914876|Q28914876]] |- | [[Christine Nöstlinger]] | 1936-10-13 | 2018-06-28 | [[:d:Q93652|Q93652]] |- | [[Terje Ojaver]] | 1955-10-13 | | [[:d:Q12376766|Q12376766]] |- | [[Margit Sutrop]] | 1963-10-13 | | [[:d:Q12369691|Q12369691]] |- | [[Katherine Mansfield]] | 1888-10-14 | 1923-01-09 | [[:d:Q270632|Q270632]] |- | [[Dwight David Eisenhower|Dwight Eisenhower]] | 1890-10-14 | 1969-03-28 | [[:d:Q9916|Q9916]] |- | [[e. e. cummings]] | 1894-10-14 | 1962-09-03 | [[:d:Q298703|Q298703]] |- | [[Hannah Arendt]] | 1906-10-14 | 1975-12-04 | [[:d:Q60025|Q60025]] |- | [[Kaija Saariaho]] | 1952-10-14 | 2023-06-02 | [[:d:Q241432|Q241432]] |- | [[Jüri Jaanson]] | 1965-10-14 | | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Kaie Ilves]] | 1966-10-14 | | [[:d:Q123821807|Q123821807]] |- | [[Jaan Tootsen]] | 1975-10-14 | | [[:d:Q16407244|Q16407244]] |- | [[Ragne Kõuts-Klemm]] | 1977-10-14 | | [[:d:Q65259425|Q65259425]] |- | [[Helen Hunt Jackson]] | 1830-10-15 | 1885-08-12 | [[:d:Q462363|Q462363]] |- | [[Friedrich Nietzsche]] | 1844-10-15 | 1900-08-25 | [[:d:Q9358|Q9358]] |- | [[Anna Haava]] | 1864-10-15 | 1957-03-13 | [[:d:Q468708|Q468708]] |- | [[Saša Tšornõi]] | 1880-10-03 | 1932-08-05 | [[:d:Q2623548|Q2623548]] |- | [[Helmi Üprus]] | 1911-10-15 | 1978-08-27 | [[:d:Q12363770|Q12363770]] |- | [[Mario Puzo]] | 1920-10-15 | 1999-07-02 | [[:d:Q182870|Q182870]] |- | [[Heljo Sepp]] | 1922-10-15 | 2015-11-27<br/>2017-11-27 | [[:d:Q11862055|Q11862055]] |- | [[Michel Foucault]] | 1926-10-15 | 1984-06-25 | [[:d:Q44272|Q44272]] |- | [[Fanny Howe]] | 1940-10-15 | 2025-07-08 | [[:d:Q5434040|Q5434040]] |- | [[Krista Kodres]] | 1957-10-15 | | [[:d:Q12367554|Q12367554]] |- | [[Jana Toom]] | 1966-10-15 | | [[:d:Q12379326|Q12379326]] |- | [[Nora Ikstena]] | 1969-10-15 | 2026-01-04 | [[:d:Q11303255|Q11303255]] |- | [[Lauri Pilter]] | 1971-10-15 | | [[:d:Q6501429|Q6501429]] |- | [[Pierre Puget]] | 1620-10-16 | 1694-12-02 | [[:d:Q371979|Q371979]] |- | [[Oscar Wilde]] | 1854-10-16<br/>1854-06-16 | 1900-11-30 | [[:d:Q30875|Q30875]] |- | [[Eugene O'Neill]] | 1888-10-16 | 1953-11-27 | [[:d:Q93157|Q93157]] |- | [[Karl Kalkun (vanem)|Karl Kalkun vanem]] | 1900-10-16 | 1978-09-29 | [[:d:Q124306144|Q124306144]] |- | [[Karl Ristikivi]] | 1912-10-16 | 1977-07-19 | [[:d:Q1732732|Q1732732]] |- | [[Velli Verev]] | 1927-10-16 | 1987-02-03 | [[:d:Q106805016|Q106805016]] |- | [[Anne Kalling]] | 1938-10-16 | 2011-10-08 | [[:d:Q97347313|Q97347313]] |- | [[Luule Tull]] | 1942-10-16 | | [[:d:Q16407402|Q16407402]] |- | [[Priidu Beier]] | 1957-10-16 | | [[:d:Q7242964|Q7242964]] |- | [[Ellen Palmer Allerton]] | 1835-10-17 | 1893-08-31 | [[:d:Q5364966|Q5364966]] |- | [[Elinor Glyn]] | 1864-10-17 | 1943-09-23 | [[:d:Q447240|Q447240]] |- | [[Alfred Polgar]] | 1873-10-17 | 1955-04-24 | [[:d:Q45287|Q45287]] |- | [[Helmi Neggo]] | 1892-10-17 | 1920-11-02 | [[:d:Q12363768|Q12363768]] |- | [[Arthur Miller]] | 1915-10-17 | 2005-02-10 | [[:d:Q80596|Q80596]] |- | [[Ivan Dratš]] | 1936-10-17 | 2018-06-19 | [[:d:Q2632284|Q2632284]] |- | [[Rein Veidemann]] | 1946-10-17 | | [[:d:Q11890459|Q11890459]] |- | [[Andrus Öövel]] | 1957-10-17 | | [[:d:Q514511|Q514511]] |- | [[Fs|François Serpent]] | 1971-10-17 | | [[:d:Q1451188|Q1451188]] |- | [[Johanna Mängel]] | 1990-10-17 | | [[:d:Q3744029|Q3744029]] |- | [[Leida Kibuvits]] | 1907-10-18 | 1976-12-05 | [[:d:Q1814763|Q1814763]] |- | [[Olivia Saar]] | 1931-10-18 | 2025-03-16 | [[:d:Q16403402|Q16403402]] |- | [[Ntozake Shange]] | 1948-10-18 | 2018-10-27 | [[:d:Q511742|Q511742]] |- | [[Terry McMillan]] | 1951-10-18 | | [[:d:Q535856|Q535856]] |- | [[Susan Luitsalu]] | 1983-10-18 | | [[:d:Q99317546|Q99317546]] |- | [[Liina Sumera]] | 1988-10-18 | | [[:d:Q110751581|Q110751581]] |- | [[Garlieb Merkel]] | 1769-10-31<br/>1769-10-19 | 1850-05-09 | [[:d:Q539977|Q539977]] |- | [[Elīna Zālīte]] | 1898-10-19 | 1955-04-07 | [[:d:Q17447204|Q17447204]] |- | [[Salme Masso]] | 1909-10-19 | 1990-08-05 | [[:d:Q16403242|Q16403242]] |- | [[Henno Rajandi]] | 1928-10-19 | 1998-03-01 | [[:d:Q16405555|Q16405555]] |- | [[Jaan Isotamm]] | 1939-10-19 | 2014-06-02 | [[:d:Q1702288|Q1702288]] |- | [[Arja Tiainen]] | 1947-10-19 | | [[:d:Q11852576|Q11852576]] |- | [[Tracy Chevalier]] | 1962-10-19 | | [[:d:Q232212|Q232212]] |- | [[Aleksander Kurtna]] | 1914-10-20 | 1983-01-31 | [[:d:Q12358690|Q12358690]] |- | [[Otfried Preussler|Otfried Preußler]] | 1923-10-20 | 2013-02-18 | [[:d:Q44647|Q44647]] |- | [[Joyce Brothers]] | 1927-10-20 | 2013-05-13 | [[:d:Q3187222|Q3187222]] |- | [[Emma Tennant]] | 1937-10-20 | 2017-01-20<br/>2017-01-21 | [[:d:Q5372973|Q5372973]] |- | [[Elfriede Jelinek]] | 1946-10-20 | | [[:d:Q47243|Q47243]] |- | [[Tiia Valdre]] | 1956-10-20 | | [[:d:Q124306370|Q124306370]] |- | [[Kate Mosse]] | 1961-10-20 | | [[:d:Q262116|Q262116]] |- | [[Toomas Toomsoo]] | 1970-10-20 | | [[:d:Q105954746|Q105954746]] |- | [[Aapo Ilves]] | 1970-10-20 | | [[:d:Q301015|Q301015]] |- | [[Emmy Abrahamson]] | 1976-10-20 | | [[:d:Q4933629|Q4933629]] |- | [[Liis Lemsalu]] | 1992-10-20 | | [[:d:Q3738174|Q3738174]] |- | [[Samuel Taylor Coleridge]] | 1772-10-21 | 1834-07-25 | [[:d:Q82409|Q82409]] |- | [[Alfred Nobel]] | 1833-10-21 | 1896-12-10 | [[:d:Q23810|Q23810]] |- | [[Salme Ekbaum]] | 1912-10-21 | 1995-09-10 | [[:d:Q2214761|Q2214761]] |- | [[Ursula Le Guin]] | 1929-10-21 | 2018-01-22 | [[:d:Q181659|Q181659]] |- | [[Ene Mihkelson]] | 1944-10-21 | 2017-09-20 | [[:d:Q458017|Q458017]] |- | [[Ester Vilgats]] | 1953-10-21 | | [[:d:Q17447234|Q17447234]] |- | [[Reet Bender]] | 1974-10-21 | | [[:d:Q60032498|Q60032498]] |- | [[Birgy Lorenz]] | 1978-10-21 | | [[:d:Q123574699|Q123574699]] |- | [[Ernst Öpik]] | 1893-10-22 | 1985-09-10 | [[:d:Q318126|Q318126]] |- | [[Doris Lessing]] | 1919-10-22 | 2013-11-17 | [[:d:Q40874|Q40874]] |- | [[Borõss Oliinõk]] | 1935-10-22 | 2017-04-30 | [[:d:Q1967208|Q1967208]] |- | [[Piret Saluri]] | 1943-10-22 | | [[:d:Q12372525|Q12372525]] |- | [[Elizabeth Hay]] | 1951-10-22 | | [[:d:Q3723401|Q3723401]] |- | [[Kalev Kesküla]] | 1959-10-22 | 2010-06-25 | [[:d:Q1722182|Q1722182]] |- | [[Deborah A. Miranda]] | 1961-10-22 | | [[:d:Q5248155|Q5248155]] |- | [[Mai Narva]] | 1999-10-22 | | [[:d:Q22582519|Q22582519]] |- | [[Mirdza Bendrupe]] | 1910-10-23 | 1995-07-30 | [[:d:Q11157633|Q11157633]] |- | [[Gianni Rodari]] | 1920-10-23 | 1980-04-14 | [[:d:Q193018|Q193018]] |- | [[Leszek Kołakowski]] | 1927-10-23 | 2009-07-17 | [[:d:Q157318|Q157318]] |- | [[Olga Slavnikova]] | 1957-10-23 | | [[:d:Q274090|Q274090]] |- | [[Trudi Canavan]] | 1969-10-23 | | [[:d:Q256821|Q256821]] |- | [[Ruta Tepp-Soonsein]] | 1973-10-23 | | [[:d:Q16406741|Q16406741]] |- | [[Merike Kurisoo]] | 1977-10-23 | | [[:d:Q113776249|Q113776249]] |- | [[Reinhold Kamsen]] | 1871-10-24 | 1952-05-16 | [[:d:Q12373800|Q12373800]] |- | [[Denise Levertov]] | 1923-10-24 | 1997-12-20 | [[:d:Q272042|Q272042]] |- | [[Helena Anhava]] | 1925-10-24 | 2018-11-24 | [[:d:Q8410945|Q8410945]] |- | [[Jordan Radičkov]] | 1929-10-24 | 2004-01-22<br/>2004-01-21 | [[:d:Q2711526|Q2711526]] |- | [[Jüri Arrak]] | 1936-10-24 | 2022-10-16 | [[:d:Q927697|Q927697]] |- | [[Venedikt Jerofejev]] | 1938-10-24 | 1990-05-11 | [[:d:Q366503|Q366503]] |- | [[Ann Cleeves]] | 1954-10-24 | | [[:d:Q3643246|Q3643246]] |- | [[Meelis Friedenthal]] | 1973-10-24 | | [[:d:Q12370068|Q12370068]] |- | [[Leonore Riitsalu]] | 1978-10-24 | | [[:d:Q114075218|Q114075218]] |- | [[Oskar Kallas]] | 1868-10-25 | 1946-01-26 | [[:d:Q672301|Q672301]] |- | [[Pablo Picasso]] | 1881-10-25 | 1973-04-08 | [[:d:Q5593|Q5593]] |- | [[Kalju Kangur]] | 1925-10-25 | 1989-01-15 | [[:d:Q4212257|Q4212257]] |- | [[Aleksander Einseln]] | 1931-10-25 | 2017-03-16 | [[:d:Q4714933|Q4714933]] |- | [[Anne Tyler]] | 1941-10-25 | | [[:d:Q235615|Q235615]] |- | [[Jüri Mõis]] | 1956-10-25 | | [[:d:Q6321970|Q6321970]] |- | [[Elif Şafak]] | 1971-10-25 | | [[:d:Q270739|Q270739]] |- | [[Zadie Smith]] | 1975-10-25 | | [[:d:Q140052|Q140052]] |- | [[Maria-Kristiina Soomre]] | 1978-10-25 | | [[:d:Q104655596|Q104655596]] |- | [[Laura Põld]] | 1984-10-25 | | [[:d:Q50827804|Q50827804]] |- | [[Andrei Belõi]] | 1880-10-14 | 1934-01-08 | [[:d:Q212632|Q212632]] |- | [[Karin Boye]] | 1900-10-26 | 1941-04-24 | [[:d:Q237413|Q237413]] |- | [[Beryl Markham]] | 1902-10-26 | 1986-08-03 | [[:d:Q443904|Q443904]] |- | [[Fanny de Sivers]] | 1920-10-26 | 2011-06-22 | [[:d:Q3066503|Q3066503]] |- | [[Amy Chua]] | 1962-10-26 | | [[:d:Q463882|Q463882]] |- | [[Katri Raik]] | 1967-10-26 | | [[:d:Q16405510|Q16405510]] |- | [[Triin Paja]] | 1990-10-26 | | [[:d:Q97222083|Q97222083]] |- | [[Theodore Roosevelt]] | 1858-10-27 | 1919-01-06 | [[:d:Q33866|Q33866]] |- | [[Dylan Thomas]] | 1914-10-27 | 1953-11-09 | [[:d:Q191023|Q191023]] |- | [[Sylvia Plath]] | 1932-10-27 | 1963-02-11 | [[:d:Q133054|Q133054]] |- | [[Aili Nenola]] | 1942-10-27 | | [[:d:Q23809735|Q23809735]] |- | [[J. A. Jance]] | 1944-10-27 | | [[:d:Q6104507|Q6104507]] |- | [[Francis Fukuyama]] | 1952-10-27 | | [[:d:Q186123|Q186123]] |- | [[Samiya Bashir]] | 1970-10-27 | | [[:d:Q7409585|Q7409585]] |- | [[Triin Sinissaar]] | 1975-10-27 | | [[:d:Q12377248|Q12377248]] |- | [[Marge Monko]] | 1976-10-27 | | [[:d:Q29877057|Q29877057]] |- | [[Tanel Padar]] | 1980-10-27 | | [[:d:Q343318|Q343318]] |- | [[Veronika Uibo]] | 1988-10-27 | | [[:d:Q127273392|Q127273392]] |- | [[Erast Parmasto]] | 1928-10-28 | 2012-04-24 | [[:d:Q3741282|Q3741282]] |- | [[Pärt Lias]] | 1940-10-28 | 2006-10-20 | [[:d:Q16406379|Q16406379]] |- | [[Peeter Tulviste]] | 1945-10-28 | 2017-03-11 | [[:d:Q4465204|Q4465204]] |- | [[Bill Gates]] | 1955-10-28 | | [[:d:Q5284|Q5284]] |- | [[Marju Lepajõe]] | 1962-10-28<br/>1962-10-26 | 2019-07-04 | [[:d:Q12369832|Q12369832]] |- | [[Siri Pettersen]] | 1971-10-28 | | [[:d:Q12000634|Q12000634]] |- | [[Evelin Kivimaa]] | 1974-10-28 | | [[:d:Q16403415|Q16403415]] |- | [[James Boswell]] | 1740-10-29 | 1795-05-19 | [[:d:Q335060|Q335060]] |- | [[Joseph Goebbels]] | 1897-10-29 | 1945-05-01 | [[:d:Q41749|Q41749]] |- | [[Lee Child]] | 1954-10-29 | | [[:d:Q333719|Q333719]] |- | [[Tiiu Kirsipuu]] | 1957-10-29 | | [[:d:Q14644372|Q14644372]] |- | [[Karin Hallas-Murula]] | 1957-10-29 | | [[:d:Q24545930|Q24545930]] |- | [[Evar Riitsaar]] | 1968-10-29 | | [[:d:Q12362500|Q12362500]] |- | [[Gabrielle Union]] | 1972-10-29 | | [[:d:Q231648|Q231648]] |- | [[Raili Marling]] | 1973-10-29 | | [[:d:Q16408208|Q16408208]] |- | [[Paul Valéry]] | 1871-10-30 | 1945-07-20 | [[:d:Q200639|Q200639]] |- | [[Jean Rostand]] | 1894-10-30 | 1977-09-04 | [[:d:Q287953|Q287953]] |- | [[Minni Nurme]] | 1917-10-30 | 1994-11-22 | [[:d:Q1937405|Q1937405]] |- | [[Lilian Semper]] | 1933-10-30 | 2007-12-12 | [[:d:Q4415608|Q4415608]] |- | [[Ágota Kristóf]] | 1935-10-30 | 2011-07-27 | [[:d:Q123216|Q123216]] |- | [[Peep Ilmet]] | 1948-10-30 | | [[:d:Q12372150|Q12372150]] |- | [[Uno Lõhmus]] | 1952-10-30 | 2024-08-07 | [[:d:Q2496642|Q2496642]] |- | [[Sigrun Slapgard]] | 1953-10-30 | | [[:d:Q12000378|Q12000378]] |- | [[Liis Nimik]] | 1979-10-30 | | [[:d:Q12368733|Q12368733]] |- | [[John Keats]] | 1795-10-31 | 1821-02-23 | [[:d:Q82083|Q82083]] |- | [[Marie Louise Andrews]] | 1849-10-31 | 1891-02-07 | [[:d:Q29275540|Q29275540]] |- | [[Carlos Drummond de Andrade]] | 1902-10-31 | 1987-08-17 | [[:d:Q379745|Q379745]] |- | [[Lehte Hainsalu]] | 1938-10-31 | | [[:d:Q12368437|Q12368437]] |- | [[Mart Helme]] | 1949-10-31 | | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Külli Kalamees-Pani]] | 1960-10-31 | | [[:d:Q12368119|Q12368119]] |- | [[Katre Talviste]] | 1978-10-31 | | [[:d:Q16406093|Q16406093]] |- | [[Eero Epner]] | 1978-10-31 | | [[:d:Q42888920|Q42888920]] |- | [[Gregor Taul]] | 1986-10-31 | | [[:d:Q108676111|Q108676111]] |} {{Wikidata list end}} jtcjjdov4v2lpifww4yz0an663hy89h 0 8162 134939 97051 2026-04-29T07:00:39Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134939 wikitext text/x-wiki [[Pilt:August_Müller_Tagebucheintrag.jpg|pisi|August Müller (1836–1885), "Armuõnn. Päevikusissekanne", ''s.d.'']] [[Pilt:Thomas_Butler_Gunn_Diaries-_Volume_12,_page_106,_March_14,_1860.jpg|pisi|Thomas Butler Gunn, päevikusissekanne 14. märtsist 1860, päevikupidaja kirjeldab maskeraadi.]] ==Proosa== * Catherine'il oli valitud [[raamatukogu]] ning selle kulumise aste tõendas, et seda oli palju kasutatud, kuigi mitte alati seaduspärasel eesmärgil: peaaegu ükski peatükk — vähemalt nii see paistis — polnud pääsenud tindiga kirjutatud [[kommentaar]]idest, mis katsid kõik [[trükkal]]i poolt vabaks jäetud kohad. Seal oli üksikuid [[lause]]id, kohati aga kujunes nendest pidev päevik, mis oli kriipseldatud väljakujunemata lapsekäekirjaga. Mulle valmistas lõbu leida ühel vabal leheküljel (arvatavasti suur varandus, kui ta kord leiti) suurepärane [[karikatuur]] mu sõbrast Josephist, mis oli joonistatud algeliselt, ent võimekalt. Minus tärkas kohe huvi tundmatu Catherine'i vastu ning ma asusin jalamaid tema tuhmunud [[hieroglüüf]]e dešifreerima. ** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974, lk 22 * Väike Maret ja päevaraamat, millest hakkab varsti saama [[inimene]], kellele võin pihtida kõike. Ja [[unistus]] mehest, kes on tugev, osavõtlik, mõistab mind, kannaks mu taaka ja armastaks mind. Võib-olla ei ole niisugust olemas. Selle [[unistus|unelmaga]] ühendab mind veel vaid üksainuke nõrk side. ** [[Aino Suits]], päevik, 6. oktoober 1922; rmt: "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * Olen lehitsenud oma vanu päevaraamatuid ja mõistnud oma elust ühtteist. Kolletanud lehed on mulle selgitanud, miks elu on olnud minu puhul nii raske ja miks see ka praegu raske on. ** Aino Suits 12. oktoobril 1947, "Päevaraamat 1901-1964", tlk Piret Saluri, 2014 * Ma loodan, et saan Sulle [[usaldus|usaldada]] kõik, nii nagu ma pole veel saanud usaldada kellelegi, ja ma loodan, et Sa oled mulle suureks toeks. (12. juuni 1942, lk 5) * Minusugusel on hästi imelik päevikut pidada. Mitte ainult sellepärast, et ma pole seda kunagi enne teinud, aga ma arvan, et hiljem ei tunne vist ei mina ega keegi teine ühe kolmeteistaastase koolitüdruku [[pihtimus]]te vastu huvi. Nojah, tegelikult ei olegi see oluline, mul on suur tahtmine [[kirjutamine|kirjutada]] ja veel suurem tahtmine oma [[süda]] igasugu asjade koha pealt ükskord korralikult puhtaks rääkida. (20. juuni 1942, lk 10) ** [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944", tlk Vahur Aabrams, Tallinn: Tänapäev, 2019 * Ei ole mingit vahet, kas ta jätkab päeviku pidamist või jätab selle pooleli. Mõttepolitsei tabab ta niikuinii. Ta oli toime pannud – oli juba toime pannud, isegi kui ta [[sulg]] poleks iial [[paber]]it puudutanud, – raskeima [[kuritöö|kuriteo]], mis sisaldas endas kõik teised. Seda nimetati mõtteroimaks. Ja mõtteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. ** [[George Orwell]], "[[1984]]", 1. osa * Lugeda [[kirjanik]]u päevikut pärast tema [[surm]]a on nagu saada pikk [[kiri]]. ** [[Jean Cocteau]] [[Franz Kafka]] päeviku kohta; päeviku sissekanne 7. juunist 1953); "Past Tense: Diaries" kd 2 (1988) * [Lilu:] Kui olin noorem, siis kartsin nii väga, et minule kunagi midagi ei juhtu. Kartsin, et siin maailmas on kõik [[kangelasteod]] juba tehtud, kõik [[seiklus]]ed juba seigeldud, kõik suured [[elamus]]ed juba läbi elatud, ning minule ei ole järele jäänud muud kui väga igav elu. Peamiselt selle üle ma [[päevik]]us hädaldasingi. Võib-olla tulin ka siia Soome just selles lootuses, et siin minulegi kord midagi huvitavat juhtuks. Viimasel ajal hakkas mulle see päeviku kirjutamine kuidagi lapsikuna paistma: mul oli tunne, et kui mulle midagi tähtsat juhtub, siis ei ole enam mõtetki päevikut kirjutada. Kas see ei ole imelik? ** [[Katrin Jakobi]], "Suveöö unenägu" proosakogus "Suvekodumaa", [[LR]] 24-26 1992, lk 23 * Kui lehitsen oma päevikut, näen ehmatusega, et see on nagu [[Aino Pervik]]u "Kaetud lauad": keetsin seda ja toda, sõime seda ja toda, jälle keetsin ja kraamisin ja jälle sõime ja magasime. Vaimuelu nagu ei olekski. Tegelikult on asi nii, et vaimuelu on mulle endastmõistetav ja meelepärane, toidupool aga pealesunnitud ja omajagu vastumeelnegi, seepärast tundub iga õnnestunud roog saavutusena. ** [[Valda Raud]], päevik, 28. veebruar 1985; rmt: Valda Raud, "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod", SE&JS, 2020 * Elu pole küllalt pikk, et tuhnida kõikvõimalikes apokriivades, kirjavahetustes, lehesabalugudes, päevikutes. Las nad olla, las uurijad uurivad ja minu pärast võivad nad kas või jäädagi sinna, kuhu nad kuuluvad: omasse aega. ** [[Tõnu Õnnepalu]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/baudelairei-apokriiva/ "Baudelaire'i apokriiva"] Sirp, 28.01.2011 * Ristikivi päevikut julgeksin soovitada. On küll monotoonne ja igav, läbi lugeda ei jõua seda keegi. Aga kuidagi tõene. Mitte nagu tema väljamõeldud romaanid. Üks inimlik dokument. Eksiilist. Tema eksiilist, tema poistearmastusest (mis on tabude tabu! väliseestlane ja ''gay''! võimatu, niisugust looma pole olemas, nagu ütles too lord, kui kaelkirjakut nägi; viimati tõestas seda keegi eesti luulenaine: Ristikivil olnud elu armastus, naine - muidugi!; kindlasti oligi, seda enam, et...), lõpuks lihtsalt üksiku inimese, kirjaniku elust võõrsil. Väikesest ja suurest. Tema romaanid - jah, kahjuks juba loetamatud. Luuletused, need küll, need veel tõesti küll. Nii et kui miski jääb, siis kindlasti mõned tema luuletused. Teiste - ei tea. ** Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019, lk 166 * Olen paaril korral päevikut alustanud ja jälle lõpetanud, mõeldes, miks peaks inimene oma mina-maailma nagu palaka laiali laotama, kartes, kas pleegitab selle [[päike]], peksab räbalaiks [[rahe]]hoog või lendavad [[lind|linnud]] ja teevad selle täis. ** [[Olivia Saar]], "Hetked endas: mõttemõlgutusi ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015". Ajakirjade Kirjastus, 2016, lk 9 * ...eestikeelne [[vabavärss]] on ju tihtilugu mingi vormitu soig, mille õige koht on isiklikus päevikus, päris vabavärsis on alati [[rütm]] ja riim ja [[laul]], kindlakäeline ülesehitus, mis laseb rõhud kõlada just seal, kus nad olema peavad; Grigorjeva värsistus on peaaegu eksimatu (selles, mis ta on), miski pole niisama või juhuslikult, need [[tekst]]id on loodud teadveloleku ja [[keskendumine|keskendumise]] seisundis, mitte niisama torust tulnud, neid on pärast valmimist ja raamatusse valides vaadatud kõrvalt, isegi [[kriitik]]u [[pilk|pilguga]], karmiltki... ** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018 ==Luule== <poem> "Mul ammu peenike jäi pihku ja sahver täis on külma tuult," - nii märkis nahkaköidet vihku leskproua Kabjaraud, kes truult veel pidas päevikut. See komme, mis kaob vist homme, tunahomme, jäi talle külge kooliajast. Ta vajas pidulikku stiili, et pihtida, kuis keetis Miili, kuis kapist, keldrist, kanamajast kõik aja jooksul kadus. Kuhu? Noh, tühja tuulde, selga, suhu... </poem> * [[Betti Alver]], "Pirnipuu" [1937]. Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 140 <poem> tean mõndagi surmapatust et ennast ei tohi tappa sa võta kui paratamatust ja minu päevikut lappa </poem> * [[Juhan Viiding]], "Haraldi kiri, kes tegi harakiri, Rahelile", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 67 ==Välislingid== ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "[[Päevaraamat 1957-1968]]", 2008 * [[Aino Suits]], "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * [[Mark Twain]], "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte", tlk [[Valda Raud]], 1960 * [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021 * [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944". Tõlkinud Vahur Aabrams, 2019 [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Aeg]] l5zcac853sgief1nfnjv65hfhsgedac 134940 134939 2026-04-29T07:01:17Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134940 wikitext text/x-wiki [[Pilt:August_Müller_Tagebucheintrag.jpg|pisi|August Müller (1836–1885), "Armuõnn. Päevikusissekanne", ''s.d.'']] [[Pilt:Thomas_Butler_Gunn_Diaries-_Volume_12,_page_106,_March_14,_1860.jpg|pisi|Thomas Butler Gunn, päevikusissekanne 14. märtsist 1860, päevikupidaja kirjeldab maskeraadi.]] ==Proosa== * Catherine'il oli valitud [[raamatukogu]] ning selle kulumise aste tõendas, et seda oli palju kasutatud, kuigi mitte alati seaduspärasel eesmärgil: peaaegu ükski peatükk — vähemalt nii see paistis — polnud pääsenud tindiga kirjutatud [[kommentaar]]idest, mis katsid kõik [[trükkal]]i poolt vabaks jäetud kohad. Seal oli üksikuid [[lause]]id, kohati aga kujunes nendest pidev päevik, mis oli kriipseldatud väljakujunemata lapsekäekirjaga. Mulle valmistas lõbu leida ühel vabal leheküljel (arvatavasti suur varandus, kui ta kord leiti) suurepärane [[karikatuur]] mu sõbrast Josephist, mis oli joonistatud algeliselt, ent võimekalt. Minus tärkas kohe huvi tundmatu Catherine'i vastu ning ma asusin jalamaid tema tuhmunud [[hieroglüüf]]e dešifreerima. ** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974, lk 22 * Väike Maret ja päevaraamat, millest hakkab varsti saama [[inimene]], kellele võin pihtida kõike. Ja [[unistus]] mehest, kes on tugev, osavõtlik, mõistab mind, kannaks mu taaka ja armastaks mind. Võib-olla ei ole niisugust olemas. Selle [[unistus|unelmaga]] ühendab mind veel vaid üksainuke nõrk side. ** [[Aino Suits]], päevik, 6. oktoober 1922; rmt: "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * Olen lehitsenud oma vanu päevaraamatuid ja mõistnud oma elust ühtteist. Kolletanud lehed on mulle selgitanud, miks elu on olnud minu puhul nii raske ja miks see ka praegu raske on. ** Aino Suits 12. oktoobril 1947, "Päevaraamat 1901-1964", tlk Piret Saluri, 2014 * Ma loodan, et saan Sulle [[usaldus|usaldada]] kõik, nii nagu ma pole veel saanud usaldada kellelegi, ja ma loodan, et Sa oled mulle suureks toeks. (12. juuni 1942, lk 5) * Minusugusel on hästi imelik päevikut pidada. Mitte ainult sellepärast, et ma pole seda kunagi enne teinud, aga ma arvan, et hiljem ei tunne vist ei mina ega keegi teine ühe kolmeteistaastase koolitüdruku [[pihtimus]]te vastu huvi. Nojah, tegelikult ei olegi see oluline, mul on suur tahtmine [[kirjutamine|kirjutada]] ja veel suurem tahtmine oma [[süda]] igasugu asjade koha pealt ükskord korralikult puhtaks rääkida. (20. juuni 1942, lk 10) ** [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944", tlk Vahur Aabrams, Tallinn: Tänapäev, 2019 * Ei ole mingit vahet, kas ta jätkab päeviku pidamist või jätab selle pooleli. Mõttepolitsei tabab ta niikuinii. Ta oli toime pannud – oli juba toime pannud, isegi kui ta [[sulg]] poleks iial [[paber]]it puudutanud, – raskeima [[kuritöö|kuriteo]], mis sisaldas endas kõik teised. Seda nimetati mõtteroimaks. Ja mõtteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. ** [[George Orwell]], "[[1984]]", 1. osa * Lugeda [[kirjanik]]u päevikut pärast tema [[surm]]a on nagu saada pikk [[kiri]]. ** [[Jean Cocteau]] [[Franz Kafka]] päeviku kohta; päeviku sissekanne 7. juunist 1953); "Past Tense: Diaries" kd 2 (1988) * [Lilu:] Kui olin noorem, siis kartsin nii väga, et minule kunagi midagi ei juhtu. Kartsin, et siin maailmas on kõik [[kangelasteod]] juba tehtud, kõik [[seiklus]]ed juba seigeldud, kõik suured [[elamus]]ed juba läbi elatud, ning minule ei ole järele jäänud muud kui väga igav elu. Peamiselt selle üle ma päevikus hädaldasingi. Võib-olla tulin ka siia Soome just selles lootuses, et siin minulegi kord midagi huvitavat juhtuks. Viimasel ajal hakkas mulle see päeviku kirjutamine kuidagi lapsikuna paistma: mul oli tunne, et kui mulle midagi tähtsat juhtub, siis ei ole enam mõtetki päevikut kirjutada. Kas see ei ole imelik? ** [[Katrin Jakobi]], "Suveöö unenägu" proosakogus "Suvekodumaa", [[LR]] 24-26 1992, lk 23 * Kui lehitsen oma päevikut, näen ehmatusega, et see on nagu [[Aino Pervik]]u "Kaetud lauad": keetsin seda ja toda, sõime seda ja toda, jälle keetsin ja kraamisin ja jälle sõime ja magasime. Vaimuelu nagu ei olekski. Tegelikult on asi nii, et vaimuelu on mulle endastmõistetav ja meelepärane, toidupool aga pealesunnitud ja omajagu vastumeelnegi, seepärast tundub iga õnnestunud roog saavutusena. ** [[Valda Raud]], päevik, 28. veebruar 1985; rmt: Valda Raud, "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod", SE&JS, 2020 * Elu pole küllalt pikk, et tuhnida kõikvõimalikes apokriivades, kirjavahetustes, lehesabalugudes, päevikutes. Las nad olla, las uurijad uurivad ja minu pärast võivad nad kas või jäädagi sinna, kuhu nad kuuluvad: omasse aega. ** [[Tõnu Õnnepalu]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/baudelairei-apokriiva/ "Baudelaire'i apokriiva"] Sirp, 28.01.2011 * Ristikivi päevikut julgeksin soovitada. On küll monotoonne ja igav, läbi lugeda ei jõua seda keegi. Aga kuidagi tõene. Mitte nagu tema väljamõeldud romaanid. Üks inimlik dokument. Eksiilist. Tema eksiilist, tema poistearmastusest (mis on tabude tabu! väliseestlane ja ''gay''! võimatu, niisugust looma pole olemas, nagu ütles too lord, kui kaelkirjakut nägi; viimati tõestas seda keegi eesti luulenaine: Ristikivil olnud elu armastus, naine - muidugi!; kindlasti oligi, seda enam, et...), lõpuks lihtsalt üksiku inimese, kirjaniku elust võõrsil. Väikesest ja suurest. Tema romaanid - jah, kahjuks juba loetamatud. Luuletused, need küll, need veel tõesti küll. Nii et kui miski jääb, siis kindlasti mõned tema luuletused. Teiste - ei tea. ** Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019, lk 166 * Olen paaril korral päevikut alustanud ja jälle lõpetanud, mõeldes, miks peaks inimene oma mina-maailma nagu palaka laiali laotama, kartes, kas pleegitab selle [[päike]], peksab räbalaiks [[rahe]]hoog või lendavad [[lind|linnud]] ja teevad selle täis. ** [[Olivia Saar]], "Hetked endas: mõttemõlgutusi ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015". Ajakirjade Kirjastus, 2016, lk 9 * ...eestikeelne [[vabavärss]] on ju tihtilugu mingi vormitu soig, mille õige koht on isiklikus päevikus, päris vabavärsis on alati [[rütm]] ja riim ja [[laul]], kindlakäeline ülesehitus, mis laseb rõhud kõlada just seal, kus nad olema peavad; Grigorjeva värsistus on peaaegu eksimatu (selles, mis ta on), miski pole niisama või juhuslikult, need [[tekst]]id on loodud teadveloleku ja [[keskendumine|keskendumise]] seisundis, mitte niisama torust tulnud, neid on pärast valmimist ja raamatusse valides vaadatud kõrvalt, isegi [[kriitik]]u [[pilk|pilguga]], karmiltki... ** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018 ==Luule== <poem> "Mul ammu peenike jäi pihku ja sahver täis on külma tuult," - nii märkis nahkaköidet vihku leskproua Kabjaraud, kes truult veel pidas päevikut. See komme, mis kaob vist homme, tunahomme, jäi talle külge kooliajast. Ta vajas pidulikku stiili, et pihtida, kuis keetis Miili, kuis kapist, keldrist, kanamajast kõik aja jooksul kadus. Kuhu? Noh, tühja tuulde, selga, suhu... </poem> * [[Betti Alver]], "Pirnipuu" [1937]. Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 140 <poem> tean mõndagi surmapatust et ennast ei tohi tappa sa võta kui paratamatust ja minu päevikut lappa </poem> * [[Juhan Viiding]], "Haraldi kiri, kes tegi harakiri, Rahelile", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 67 ==Välislingid== ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "[[Päevaraamat 1957-1968]]", 2008 * [[Aino Suits]], "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * [[Mark Twain]], "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte", tlk [[Valda Raud]], 1960 * [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021 * [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944". Tõlkinud Vahur Aabrams, 2019 [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Aeg]] eiulqkte6flqvnbqc8fbo8mf9z51s1t 134941 134940 2026-04-29T07:02:18Z Pseudacorus 2604 /* Kirjandus */ 134941 wikitext text/x-wiki [[Pilt:August_Müller_Tagebucheintrag.jpg|pisi|August Müller (1836–1885), "Armuõnn. Päevikusissekanne", ''s.d.'']] [[Pilt:Thomas_Butler_Gunn_Diaries-_Volume_12,_page_106,_March_14,_1860.jpg|pisi|Thomas Butler Gunn, päevikusissekanne 14. märtsist 1860, päevikupidaja kirjeldab maskeraadi.]] ==Proosa== * Catherine'il oli valitud [[raamatukogu]] ning selle kulumise aste tõendas, et seda oli palju kasutatud, kuigi mitte alati seaduspärasel eesmärgil: peaaegu ükski peatükk — vähemalt nii see paistis — polnud pääsenud tindiga kirjutatud [[kommentaar]]idest, mis katsid kõik [[trükkal]]i poolt vabaks jäetud kohad. Seal oli üksikuid [[lause]]id, kohati aga kujunes nendest pidev päevik, mis oli kriipseldatud väljakujunemata lapsekäekirjaga. Mulle valmistas lõbu leida ühel vabal leheküljel (arvatavasti suur varandus, kui ta kord leiti) suurepärane [[karikatuur]] mu sõbrast Josephist, mis oli joonistatud algeliselt, ent võimekalt. Minus tärkas kohe huvi tundmatu Catherine'i vastu ning ma asusin jalamaid tema tuhmunud [[hieroglüüf]]e dešifreerima. ** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974, lk 22 * Väike Maret ja päevaraamat, millest hakkab varsti saama [[inimene]], kellele võin pihtida kõike. Ja [[unistus]] mehest, kes on tugev, osavõtlik, mõistab mind, kannaks mu taaka ja armastaks mind. Võib-olla ei ole niisugust olemas. Selle [[unistus|unelmaga]] ühendab mind veel vaid üksainuke nõrk side. ** [[Aino Suits]], päevik, 6. oktoober 1922; rmt: "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * Olen lehitsenud oma vanu päevaraamatuid ja mõistnud oma elust ühtteist. Kolletanud lehed on mulle selgitanud, miks elu on olnud minu puhul nii raske ja miks see ka praegu raske on. ** Aino Suits 12. oktoobril 1947, "Päevaraamat 1901-1964", tlk Piret Saluri, 2014 * Ma loodan, et saan Sulle [[usaldus|usaldada]] kõik, nii nagu ma pole veel saanud usaldada kellelegi, ja ma loodan, et Sa oled mulle suureks toeks. (12. juuni 1942, lk 5) * Minusugusel on hästi imelik päevikut pidada. Mitte ainult sellepärast, et ma pole seda kunagi enne teinud, aga ma arvan, et hiljem ei tunne vist ei mina ega keegi teine ühe kolmeteistaastase koolitüdruku [[pihtimus]]te vastu huvi. Nojah, tegelikult ei olegi see oluline, mul on suur tahtmine [[kirjutamine|kirjutada]] ja veel suurem tahtmine oma [[süda]] igasugu asjade koha pealt ükskord korralikult puhtaks rääkida. (20. juuni 1942, lk 10) ** [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944", tlk Vahur Aabrams, Tallinn: Tänapäev, 2019 * Ei ole mingit vahet, kas ta jätkab päeviku pidamist või jätab selle pooleli. Mõttepolitsei tabab ta niikuinii. Ta oli toime pannud – oli juba toime pannud, isegi kui ta [[sulg]] poleks iial [[paber]]it puudutanud, – raskeima [[kuritöö|kuriteo]], mis sisaldas endas kõik teised. Seda nimetati mõtteroimaks. Ja mõtteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. ** [[George Orwell]], "[[1984]]", 1. osa * Lugeda [[kirjanik]]u päevikut pärast tema [[surm]]a on nagu saada pikk [[kiri]]. ** [[Jean Cocteau]] [[Franz Kafka]] päeviku kohta; päeviku sissekanne 7. juunist 1953); "Past Tense: Diaries" kd 2 (1988) * [Lilu:] Kui olin noorem, siis kartsin nii väga, et minule kunagi midagi ei juhtu. Kartsin, et siin maailmas on kõik [[kangelasteod]] juba tehtud, kõik [[seiklus]]ed juba seigeldud, kõik suured [[elamus]]ed juba läbi elatud, ning minule ei ole järele jäänud muud kui väga igav elu. Peamiselt selle üle ma päevikus hädaldasingi. Võib-olla tulin ka siia Soome just selles lootuses, et siin minulegi kord midagi huvitavat juhtuks. Viimasel ajal hakkas mulle see päeviku kirjutamine kuidagi lapsikuna paistma: mul oli tunne, et kui mulle midagi tähtsat juhtub, siis ei ole enam mõtetki päevikut kirjutada. Kas see ei ole imelik? ** [[Katrin Jakobi]], "Suveöö unenägu" proosakogus "Suvekodumaa", [[LR]] 24-26 1992, lk 23 * Kui lehitsen oma päevikut, näen ehmatusega, et see on nagu [[Aino Pervik]]u "Kaetud lauad": keetsin seda ja toda, sõime seda ja toda, jälle keetsin ja kraamisin ja jälle sõime ja magasime. Vaimuelu nagu ei olekski. Tegelikult on asi nii, et vaimuelu on mulle endastmõistetav ja meelepärane, toidupool aga pealesunnitud ja omajagu vastumeelnegi, seepärast tundub iga õnnestunud roog saavutusena. ** [[Valda Raud]], päevik, 28. veebruar 1985; rmt: Valda Raud, "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod", SE&JS, 2020 * Elu pole küllalt pikk, et tuhnida kõikvõimalikes apokriivades, kirjavahetustes, lehesabalugudes, päevikutes. Las nad olla, las uurijad uurivad ja minu pärast võivad nad kas või jäädagi sinna, kuhu nad kuuluvad: omasse aega. ** [[Tõnu Õnnepalu]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/baudelairei-apokriiva/ "Baudelaire'i apokriiva"] Sirp, 28.01.2011 * Ristikivi päevikut julgeksin soovitada. On küll monotoonne ja igav, läbi lugeda ei jõua seda keegi. Aga kuidagi tõene. Mitte nagu tema väljamõeldud romaanid. Üks inimlik dokument. Eksiilist. Tema eksiilist, tema poistearmastusest (mis on tabude tabu! väliseestlane ja ''gay''! võimatu, niisugust looma pole olemas, nagu ütles too lord, kui kaelkirjakut nägi; viimati tõestas seda keegi eesti luulenaine: Ristikivil olnud elu armastus, naine - muidugi!; kindlasti oligi, seda enam, et...), lõpuks lihtsalt üksiku inimese, kirjaniku elust võõrsil. Väikesest ja suurest. Tema romaanid - jah, kahjuks juba loetamatud. Luuletused, need küll, need veel tõesti küll. Nii et kui miski jääb, siis kindlasti mõned tema luuletused. Teiste - ei tea. ** Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019, lk 166 * Olen paaril korral päevikut alustanud ja jälle lõpetanud, mõeldes, miks peaks inimene oma mina-maailma nagu palaka laiali laotama, kartes, kas pleegitab selle [[päike]], peksab räbalaiks [[rahe]]hoog või lendavad [[lind|linnud]] ja teevad selle täis. ** [[Olivia Saar]], "Hetked endas: mõttemõlgutusi ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015". Ajakirjade Kirjastus, 2016, lk 9 * ...eestikeelne [[vabavärss]] on ju tihtilugu mingi vormitu soig, mille õige koht on isiklikus päevikus, päris vabavärsis on alati [[rütm]] ja riim ja [[laul]], kindlakäeline ülesehitus, mis laseb rõhud kõlada just seal, kus nad olema peavad; Grigorjeva värsistus on peaaegu eksimatu (selles, mis ta on), miski pole niisama või juhuslikult, need [[tekst]]id on loodud teadveloleku ja [[keskendumine|keskendumise]] seisundis, mitte niisama torust tulnud, neid on pärast valmimist ja raamatusse valides vaadatud kõrvalt, isegi [[kriitik]]u [[pilk|pilguga]], karmiltki... ** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018 ==Luule== <poem> "Mul ammu peenike jäi pihku ja sahver täis on külma tuult," - nii märkis nahkaköidet vihku leskproua Kabjaraud, kes truult veel pidas päevikut. See komme, mis kaob vist homme, tunahomme, jäi talle külge kooliajast. Ta vajas pidulikku stiili, et pihtida, kuis keetis Miili, kuis kapist, keldrist, kanamajast kõik aja jooksul kadus. Kuhu? Noh, tühja tuulde, selga, suhu... </poem> * [[Betti Alver]], "Pirnipuu" [1937]. Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 140 <poem> tean mõndagi surmapatust et ennast ei tohi tappa sa võta kui paratamatust ja minu päevikut lappa </poem> * [[Juhan Viiding]], "Haraldi kiri, kes tegi harakiri, Rahelile", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 67 ==Välislingid== ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "[[Päevaraamat 1957-1968]]", 2008 * [[Aino Suits]], "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * [[Mark Twain]], "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte", tlk [[Valda Raud]], 1960 * [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021 * [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944", tlk Vahur Aabrams, 2019 [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Aeg]] pdn3qn3liwttlf9iomhxvznl3sz54g7 134942 134941 2026-04-29T07:15:13Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134942 wikitext text/x-wiki [[Pilt:August_Müller_Tagebucheintrag.jpg|pisi|August Müller (1836–1885), "Armuõnn. Päevikusissekanne", ''s.d.'']] [[Pilt:Thomas_Butler_Gunn_Diaries-_Volume_12,_page_106,_March_14,_1860.jpg|pisi|Thomas Butler Gunn, päevikusissekanne 14. märtsist 1860, päevikupidaja kirjeldab maskeraadi.]] ==Proosa== * Catherine'il oli valitud [[raamatukogu]] ning selle kulumise aste tõendas, et seda oli palju kasutatud, kuigi mitte alati seaduspärasel eesmärgil: peaaegu ükski peatükk — vähemalt nii see paistis — polnud pääsenud tindiga kirjutatud [[kommentaar]]idest, mis katsid kõik [[trükkal]]i poolt vabaks jäetud kohad. Seal oli üksikuid [[lause]]id, kohati aga kujunes nendest pidev päevik, mis oli kriipseldatud väljakujunemata lapsekäekirjaga. Mulle valmistas lõbu leida ühel vabal leheküljel (arvatavasti suur varandus, kui ta kord leiti) suurepärane [[karikatuur]] mu sõbrast Josephist, mis oli joonistatud algeliselt, ent võimekalt. Minus tärkas kohe huvi tundmatu Catherine'i vastu ning ma asusin jalamaid tema tuhmunud [[hieroglüüf]]e dešifreerima. ** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974, lk 22 * Väike Maret ja päevaraamat, millest hakkab varsti saama [[inimene]], kellele võin pihtida kõike. Ja [[unistus]] mehest, kes on tugev, osavõtlik, mõistab mind, kannaks mu taaka ja armastaks mind. Võib-olla ei ole niisugust olemas. Selle [[unistus|unelmaga]] ühendab mind veel vaid üksainuke nõrk side. ** [[Aino Suits]], päevik, 6. oktoober 1922; rmt: "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * Olen lehitsenud oma vanu päevaraamatuid ja mõistnud oma elust ühtteist. Kolletanud lehed on mulle selgitanud, miks elu on olnud minu puhul nii raske ja miks see ka praegu raske on. ** Aino Suits 12. oktoobril 1947, "Päevaraamat 1901-1964", tlk Piret Saluri, 2014 * Ma loodan, et saan Sulle [[usaldus|usaldada]] kõik, nii nagu ma pole veel saanud usaldada kellelegi, ja ma loodan, et Sa oled mulle suureks toeks. (12. juuni 1942, lk 5) * Minusugusel on hästi imelik päevikut pidada. Mitte ainult sellepärast, et ma pole seda kunagi enne teinud, aga ma arvan, et hiljem ei tunne vist ei mina ega keegi teine ühe kolmeteistaastase koolitüdruku [[pihtimus]]te vastu huvi. Nojah, tegelikult ei olegi see oluline, mul on suur tahtmine [[kirjutamine|kirjutada]] ja veel suurem tahtmine oma [[süda]] igasugu asjade koha pealt ükskord korralikult puhtaks rääkida. (20. juuni 1942, lk 10) ** [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944", tlk Vahur Aabrams, Tallinn: Tänapäev, 2019 * Ei ole mingit vahet, kas ta jätkab päeviku pidamist või jätab selle pooleli. Mõttepolitsei tabab ta niikuinii. Ta oli toime pannud – oli juba toime pannud, isegi kui ta [[sulg]] poleks iial [[paber]]it puudutanud, – raskeima [[kuritöö|kuriteo]], mis sisaldas endas kõik teised. Seda nimetati mõtteroimaks. Ja mõtteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. ** [[George Orwell]], "[[1984]]", 1. osa * Lugeda [[kirjanik]]u päevikut pärast tema [[surm]]a on nagu saada pikk [[kiri]]. ** [[Jean Cocteau]] [[Franz Kafka]] päeviku kohta; päeviku sissekanne 7. juunist 1953); "Past Tense: Diaries" kd 2 (1988) * Hommikul langetasin Jumala ees pea. Nagu ikka pühade, uute alguste, lõppude, aastapäevade, sünni- ja nimepäevade, täitumise ja üldse igal puhul, mis selleks sobib. Ja üleüldse igasuguse metafüüsilise härduse puhul. Ja, Jumala nimel, alustagem kord juba seda päevaraamatut. Sellega seostuvad ebaselged lootused, seega ilma Jumalata justkui ei sobikski. :Päevaraamat on justkui stetoskoobiga elu määratlevate pisiasjade kuulamine. Nõnda ütleks tundlik ja peen kirjanik. Mul pole õrna aimugi, kust ma selle lause nüüd võtsin. Aga ma tean, et need, kes ei ole pidanud päevaraamatut, ei mõista selle ettevõtmise raskust. See on praktilist laadi raskus. Kuidas kirjeldada päeva mikrobioloogiat? Või meie endi psühhomagmat? Kuidas eksistents kasvab sisse argipäeva, meie olemasolu erakordsus tavalisusse? Ja kuna ilma valikuta ei ole võimalik - sest ilma valikuta ei tee mitte keegi mitte midagi, ehkki mõned küll väga tahavad - seega tuleb teksti korrastada. Päevaraamat lakkab olemast pihtimine, see hakkab andma tunnistust. Millest? Ja kas just see ongi eesmärk? (lk 7, 1. jaanuar 1954, päevaraamatu algus) * Lõunasöök Bogna juures koos tema emaga, kes oli just saabunud puhkusereisilt Jelenia Górast. Pärast lõunasööki - üsna tagasihoidlikku - jälle mure maksaga. :Laused otsekui Samuel Pepysi "Päevaraamatust". Pepys, korralikult [[Maria Dąbrowska]] poolt kastreeritud, on parajasti Poolas menukas ja moes. Ja üldse, päevikupidamise uuestisünd: kahe aasta eest räägiti ja kirjutati palju [[Kazimierz Chłędowski]] memuaaridest. Eks ma ise ammutasin ka sealt palju; Pepys, Chłędowski ja Andre Gide on justkui minu sõnamulina patroonid, ''toutes proportions gardées''. Mingist alandlikkusest ja kriitikavabast jumaldamisest ei ole muidugi juttu. Kui minu ettevõtmine õnnestub, siis eelistaksin vältida gide’ilikke enesevaatlusi. Pepys omakorda langeb liiga kergesti pealiskaudsesse raporteerimisse, väldib omaenese arvamuse riski ja teravaid väljaütlemisi. Ning keiserlik-kuninglik ekstsellents von Chłędowski lihtsalt moonutab tegelikkust, vaikib midagi maha kõrgemate ohverduste nimel, mida paljud kriitikud talle ka ette heitsid. Mina tahan oma päevaraamatusse lülitada iseenda, monteeritud oma ühiskonda ja epohhi; vaatamata sellele, et elu teeb minust antagonistliku subjekti, ei kipu ma end kuidagi erandlikuks pidama. See erandlikkus on mulle sama vajalik kui pind tagumikus. Liigutan siis oma pliiatsit õhtuti, et seista vastu sellele mis mind ümbritseb, ehkki eelistaksin olla skeptiliselt muigav kasusaaja. (lk 29, 6. jaanuar 1954) * [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021 * [Lilu:] Kui olin noorem, siis kartsin nii väga, et minule kunagi midagi ei juhtu. Kartsin, et siin maailmas on kõik [[kangelasteod]] juba tehtud, kõik [[seiklus]]ed juba seigeldud, kõik suured [[elamus]]ed juba läbi elatud, ning minule ei ole järele jäänud muud kui väga igav elu. Peamiselt selle üle ma päevikus hädaldasingi. Võib-olla tulin ka siia Soome just selles lootuses, et siin minulegi kord midagi huvitavat juhtuks. Viimasel ajal hakkas mulle see päeviku kirjutamine kuidagi lapsikuna paistma: mul oli tunne, et kui mulle midagi tähtsat juhtub, siis ei ole enam mõtetki päevikut kirjutada. Kas see ei ole imelik? ** [[Katrin Jakobi]], "Suveöö unenägu" proosakogus "Suvekodumaa", [[LR]] 24-26 1992, lk 23 * Kui lehitsen oma päevikut, näen ehmatusega, et see on nagu [[Aino Pervik]]u "Kaetud lauad": keetsin seda ja toda, sõime seda ja toda, jälle keetsin ja kraamisin ja jälle sõime ja magasime. Vaimuelu nagu ei olekski. Tegelikult on asi nii, et vaimuelu on mulle endastmõistetav ja meelepärane, toidupool aga pealesunnitud ja omajagu vastumeelnegi, seepärast tundub iga õnnestunud roog saavutusena. ** [[Valda Raud]], päevik, 28. veebruar 1985; rmt: Valda Raud, "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod", SE&JS, 2020 * Elu pole küllalt pikk, et tuhnida kõikvõimalikes apokriivades, kirjavahetustes, lehesabalugudes, päevikutes. Las nad olla, las uurijad uurivad ja minu pärast võivad nad kas või jäädagi sinna, kuhu nad kuuluvad: omasse aega. ** [[Tõnu Õnnepalu]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/baudelairei-apokriiva/ "Baudelaire'i apokriiva"] Sirp, 28.01.2011 * Ristikivi päevikut julgeksin soovitada. On küll monotoonne ja igav, läbi lugeda ei jõua seda keegi. Aga kuidagi tõene. Mitte nagu tema väljamõeldud romaanid. Üks inimlik dokument. Eksiilist. Tema eksiilist, tema poistearmastusest (mis on tabude tabu! väliseestlane ja ''gay''! võimatu, niisugust looma pole olemas, nagu ütles too lord, kui kaelkirjakut nägi; viimati tõestas seda keegi eesti luulenaine: Ristikivil olnud elu armastus, naine - muidugi!; kindlasti oligi, seda enam, et...), lõpuks lihtsalt üksiku inimese, kirjaniku elust võõrsil. Väikesest ja suurest. Tema romaanid - jah, kahjuks juba loetamatud. Luuletused, need küll, need veel tõesti küll. Nii et kui miski jääb, siis kindlasti mõned tema luuletused. Teiste - ei tea. ** Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019, lk 166 * Olen paaril korral päevikut alustanud ja jälle lõpetanud, mõeldes, miks peaks inimene oma mina-maailma nagu palaka laiali laotama, kartes, kas pleegitab selle [[päike]], peksab räbalaiks [[rahe]]hoog või lendavad [[lind|linnud]] ja teevad selle täis. ** [[Olivia Saar]], "Hetked endas: mõttemõlgutusi ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015". Ajakirjade Kirjastus, 2016, lk 9 * ...eestikeelne [[vabavärss]] on ju tihtilugu mingi vormitu soig, mille õige koht on isiklikus päevikus, päris vabavärsis on alati [[rütm]] ja riim ja [[laul]], kindlakäeline ülesehitus, mis laseb rõhud kõlada just seal, kus nad olema peavad; Grigorjeva värsistus on peaaegu eksimatu (selles, mis ta on), miski pole niisama või juhuslikult, need [[tekst]]id on loodud teadveloleku ja [[keskendumine|keskendumise]] seisundis, mitte niisama torust tulnud, neid on pärast valmimist ja raamatusse valides vaadatud kõrvalt, isegi [[kriitik]]u [[pilk|pilguga]], karmiltki... ** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018 ==Luule== <poem> "Mul ammu peenike jäi pihku ja sahver täis on külma tuult," - nii märkis nahkaköidet vihku leskproua Kabjaraud, kes truult veel pidas päevikut. See komme, mis kaob vist homme, tunahomme, jäi talle külge kooliajast. Ta vajas pidulikku stiili, et pihtida, kuis keetis Miili, kuis kapist, keldrist, kanamajast kõik aja jooksul kadus. Kuhu? Noh, tühja tuulde, selga, suhu... </poem> * [[Betti Alver]], "Pirnipuu" [1937]. Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 140 <poem> tean mõndagi surmapatust et ennast ei tohi tappa sa võta kui paratamatust ja minu päevikut lappa </poem> * [[Juhan Viiding]], "Haraldi kiri, kes tegi harakiri, Rahelile", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 67 ==Välislingid== ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "[[Päevaraamat 1957-1968]]", 2008 * [[Aino Suits]], "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * [[Mark Twain]], "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte", tlk [[Valda Raud]], 1960 * [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021 * [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944", tlk Vahur Aabrams, 2019 [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Aeg]] 1edsgbfffynfc6x3077t5so36cvrhda 134943 134942 2026-04-29T07:17:02Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134943 wikitext text/x-wiki [[Pilt:August_Müller_Tagebucheintrag.jpg|pisi|August Müller (1836–1885), "Armuõnn. Päevikusissekanne", ''s.d.'']] [[Pilt:Thomas_Butler_Gunn_Diaries-_Volume_12,_page_106,_March_14,_1860.jpg|pisi|Thomas Butler Gunn, päevikusissekanne 14. märtsist 1860, päevikupidaja kirjeldab maskeraadi.]] ==Proosa== * Catherine'il oli valitud [[raamatukogu]] ning selle kulumise aste tõendas, et seda oli palju kasutatud, kuigi mitte alati seaduspärasel eesmärgil: peaaegu ükski peatükk — vähemalt nii see paistis — polnud pääsenud tindiga kirjutatud [[kommentaar]]idest, mis katsid kõik [[trükkal]]i poolt vabaks jäetud kohad. Seal oli üksikuid [[lause]]id, kohati aga kujunes nendest pidev päevik, mis oli kriipseldatud väljakujunemata lapsekäekirjaga. Mulle valmistas lõbu leida ühel vabal leheküljel (arvatavasti suur varandus, kui ta kord leiti) suurepärane [[karikatuur]] mu sõbrast Josephist, mis oli joonistatud algeliselt, ent võimekalt. Minus tärkas kohe huvi tundmatu Catherine'i vastu ning ma asusin jalamaid tema tuhmunud [[hieroglüüf]]e dešifreerima. ** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974, lk 22 * Väike Maret ja päevaraamat, millest hakkab varsti saama [[inimene]], kellele võin pihtida kõike. Ja [[unistus]] mehest, kes on tugev, osavõtlik, mõistab mind, kannaks mu taaka ja armastaks mind. Võib-olla ei ole niisugust olemas. Selle [[unistus|unelmaga]] ühendab mind veel vaid üksainuke nõrk side. ** [[Aino Suits]], päevik, 6. oktoober 1922; rmt: "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * Olen lehitsenud oma vanu päevaraamatuid ja mõistnud oma elust ühtteist. Kolletanud lehed on mulle selgitanud, miks elu on olnud minu puhul nii raske ja miks see ka praegu raske on. ** Aino Suits 12. oktoobril 1947, "Päevaraamat 1901-1964", tlk Piret Saluri, 2014 * Ma loodan, et saan Sulle [[usaldus|usaldada]] kõik, nii nagu ma pole veel saanud usaldada kellelegi, ja ma loodan, et Sa oled mulle suureks toeks. (12. juuni 1942, lk 5) * Minusugusel on hästi imelik päevikut pidada. Mitte ainult sellepärast, et ma pole seda kunagi enne teinud, aga ma arvan, et hiljem ei tunne vist ei mina ega keegi teine ühe kolmeteistaastase koolitüdruku [[pihtimus]]te vastu huvi. Nojah, tegelikult ei olegi see oluline, mul on suur tahtmine [[kirjutamine|kirjutada]] ja veel suurem tahtmine oma [[süda]] igasugu asjade koha pealt ükskord korralikult puhtaks rääkida. (20. juuni 1942, lk 10) ** [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944", tlk Vahur Aabrams, Tallinn: Tänapäev, 2019 * Ei ole mingit vahet, kas ta jätkab päeviku pidamist või jätab selle pooleli. Mõttepolitsei tabab ta niikuinii. Ta oli toime pannud – oli juba toime pannud, isegi kui ta [[sulg]] poleks iial [[paber]]it puudutanud, – raskeima [[kuritöö|kuriteo]], mis sisaldas endas kõik teised. Seda nimetati mõtteroimaks. Ja mõtteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. ** [[George Orwell]], "[[1984]]", 1. osa * Lugeda [[kirjanik]]u päevikut pärast tema [[surm]]a on nagu saada pikk [[kiri]]. ** [[Jean Cocteau]] [[Franz Kafka]] päeviku kohta; päeviku sissekanne 7. juunist 1953); "Past Tense: Diaries" kd 2 (1988) * Hommikul langetasin Jumala ees pea. Nagu ikka pühade, uute alguste, lõppude, aastapäevade, sünni- ja nimepäevade, täitumise ja üldse igal puhul, mis selleks sobib. Ja üleüldse igasuguse metafüüsilise härduse puhul. Ja, Jumala nimel, alustagem kord juba seda päevaraamatut. Sellega seostuvad ebaselged lootused, seega ilma Jumalata justkui ei sobikski. :Päevaraamat on justkui stetoskoobiga elu määratlevate pisiasjade kuulamine. Nõnda ütleks tundlik ja peen kirjanik. Mul pole õrna aimugi, kust ma selle lause nüüd võtsin. Aga ma tean, et need, kes ei ole pidanud päevaraamatut, ei mõista selle ettevõtmise raskust. See on praktilist laadi raskus. Kuidas kirjeldada päeva mikrobioloogiat? Või meie endi psühhomagmat? Kuidas eksistents kasvab sisse argipäeva, meie olemasolu erakordsus tavalisusse? Ja kuna ilma valikuta ei ole võimalik - sest ilma valikuta ei tee mitte keegi mitte midagi, ehkki mõned küll väga tahavad - seega tuleb teksti korrastada. Päevaraamat lakkab olemast pihtimine, see hakkab andma tunnistust. Millest? Ja kas just see ongi eesmärk? (lk 7, 1. jaanuar 1954, päevaraamatu algus) * Lõunasöök Bogna juures koos tema emaga, kes oli just saabunud puhkusereisilt Jelenia Górast. Pärast lõunasööki - üsna tagasihoidlikku - jälle mure maksaga. :Laused otsekui [[Samuel Pepys]]i "Päevaraamatust". Pepys, korralikult [[Maria Dąbrowska]] poolt kastreeritud, on parajasti Poolas menukas ja moes. Ja üldse, päevikupidamise uuestisünd: kahe aasta eest räägiti ja kirjutati palju [[Kazimierz Chłędowski]] memuaaridest. Eks ma ise ammutasin ka sealt palju; Pepys, Chłędowski ja [[André Gide]] on justkui minu sõnamulina patroonid, ''toutes proportions gardées''. Mingist alandlikkusest ja kriitikavabast jumaldamisest ei ole muidugi juttu. Kui minu ettevõtmine õnnestub, siis eelistaksin vältida gide’ilikke enesevaatlusi. Pepys omakorda langeb liiga kergesti pealiskaudsesse raporteerimisse, väldib omaenese arvamuse riski ja teravaid väljaütlemisi. Ning keiserlik-kuninglik ekstsellents von Chłędowski lihtsalt moonutab tegelikkust, vaikib midagi maha kõrgemate ohverduste nimel, mida paljud kriitikud talle ka ette heitsid. Mina tahan oma päevaraamatusse lülitada iseenda, monteeritud oma ühiskonda ja epohhi; vaatamata sellele, et elu teeb minust antagonistliku subjekti, ei kipu ma end kuidagi erandlikuks pidama. See erandlikkus on mulle sama vajalik kui pind tagumikus. Liigutan siis oma pliiatsit õhtuti, et seista vastu sellele mis mind ümbritseb, ehkki eelistaksin olla skeptiliselt muigav kasusaaja. (lk 29, 6. jaanuar 1954) * [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021 * [Lilu:] Kui olin noorem, siis kartsin nii väga, et minule kunagi midagi ei juhtu. Kartsin, et siin maailmas on kõik [[kangelasteod]] juba tehtud, kõik [[seiklus]]ed juba seigeldud, kõik suured [[elamus]]ed juba läbi elatud, ning minule ei ole järele jäänud muud kui väga igav elu. Peamiselt selle üle ma päevikus hädaldasingi. Võib-olla tulin ka siia Soome just selles lootuses, et siin minulegi kord midagi huvitavat juhtuks. Viimasel ajal hakkas mulle see päeviku kirjutamine kuidagi lapsikuna paistma: mul oli tunne, et kui mulle midagi tähtsat juhtub, siis ei ole enam mõtetki päevikut kirjutada. Kas see ei ole imelik? ** [[Katrin Jakobi]], "Suveöö unenägu" proosakogus "Suvekodumaa", [[LR]] 24-26 1992, lk 23 * Kui lehitsen oma päevikut, näen ehmatusega, et see on nagu [[Aino Pervik]]u "Kaetud lauad": keetsin seda ja toda, sõime seda ja toda, jälle keetsin ja kraamisin ja jälle sõime ja magasime. Vaimuelu nagu ei olekski. Tegelikult on asi nii, et vaimuelu on mulle endastmõistetav ja meelepärane, toidupool aga pealesunnitud ja omajagu vastumeelnegi, seepärast tundub iga õnnestunud roog saavutusena. ** [[Valda Raud]], päevik, 28. veebruar 1985; rmt: Valda Raud, "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod", SE&JS, 2020 * Elu pole küllalt pikk, et tuhnida kõikvõimalikes apokriivades, kirjavahetustes, lehesabalugudes, päevikutes. Las nad olla, las uurijad uurivad ja minu pärast võivad nad kas või jäädagi sinna, kuhu nad kuuluvad: omasse aega. ** [[Tõnu Õnnepalu]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/baudelairei-apokriiva/ "Baudelaire'i apokriiva"] Sirp, 28.01.2011 * Ristikivi päevikut julgeksin soovitada. On küll monotoonne ja igav, läbi lugeda ei jõua seda keegi. Aga kuidagi tõene. Mitte nagu tema väljamõeldud romaanid. Üks inimlik dokument. Eksiilist. Tema eksiilist, tema poistearmastusest (mis on tabude tabu! väliseestlane ja ''gay''! võimatu, niisugust looma pole olemas, nagu ütles too lord, kui kaelkirjakut nägi; viimati tõestas seda keegi eesti luulenaine: Ristikivil olnud elu armastus, naine - muidugi!; kindlasti oligi, seda enam, et...), lõpuks lihtsalt üksiku inimese, kirjaniku elust võõrsil. Väikesest ja suurest. Tema romaanid - jah, kahjuks juba loetamatud. Luuletused, need küll, need veel tõesti küll. Nii et kui miski jääb, siis kindlasti mõned tema luuletused. Teiste - ei tea. ** Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019, lk 166 * Olen paaril korral päevikut alustanud ja jälle lõpetanud, mõeldes, miks peaks inimene oma mina-maailma nagu palaka laiali laotama, kartes, kas pleegitab selle [[päike]], peksab räbalaiks [[rahe]]hoog või lendavad [[lind|linnud]] ja teevad selle täis. ** [[Olivia Saar]], "Hetked endas: mõttemõlgutusi ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015". Ajakirjade Kirjastus, 2016, lk 9 * ...eestikeelne [[vabavärss]] on ju tihtilugu mingi vormitu soig, mille õige koht on isiklikus päevikus, päris vabavärsis on alati [[rütm]] ja riim ja [[laul]], kindlakäeline ülesehitus, mis laseb rõhud kõlada just seal, kus nad olema peavad; Grigorjeva värsistus on peaaegu eksimatu (selles, mis ta on), miski pole niisama või juhuslikult, need [[tekst]]id on loodud teadveloleku ja [[keskendumine|keskendumise]] seisundis, mitte niisama torust tulnud, neid on pärast valmimist ja raamatusse valides vaadatud kõrvalt, isegi [[kriitik]]u [[pilk|pilguga]], karmiltki... ** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018 ==Luule== <poem> "Mul ammu peenike jäi pihku ja sahver täis on külma tuult," - nii märkis nahkaköidet vihku leskproua Kabjaraud, kes truult veel pidas päevikut. See komme, mis kaob vist homme, tunahomme, jäi talle külge kooliajast. Ta vajas pidulikku stiili, et pihtida, kuis keetis Miili, kuis kapist, keldrist, kanamajast kõik aja jooksul kadus. Kuhu? Noh, tühja tuulde, selga, suhu... </poem> * [[Betti Alver]], "Pirnipuu" [1937]. Rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 140 <poem> tean mõndagi surmapatust et ennast ei tohi tappa sa võta kui paratamatust ja minu päevikut lappa </poem> * [[Juhan Viiding]], "Haraldi kiri, kes tegi harakiri, Rahelile", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 67 ==Välislingid== ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "[[Päevaraamat 1957-1968]]", 2008 * [[Aino Suits]], "Päevaraamat 1901-1964", tlk [[Piret Saluri]], 2014 * [[Mark Twain]], "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte", tlk [[Valda Raud]], 1960 * [[Leopold Tyrmand]], "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021 * [[Anne Frank]], "Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944", tlk Vahur Aabrams, 2019 [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Kirjandus]] [[Kategooria:Aeg]] rsef9gg685y7p6v71p87a64n91grunf 0 9460 134938 122506 2026-04-29T06:47:12Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 134938 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Frederik_Vermehren_-_Study_of_a_Moor_-_KMS3809_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Frederik Vermehren, "Rabaetüüd" (1854)]] [[Pilt:Alfred_de_Bréanski_-_A_view_of_Fleet_Moor,_Surrey_(1876).jpg|pisi|Alfred de Bréanski, "Vaade Fleeti rabale Surreys" (1876)]] [[Pilt:Frits_Thaulow_-_Løvsprett_-_TKM-32-1891_-_Trondheim_kunstmuseum_(cropped).jpg|pisi|Frits Thaulow, "Leheaeg" (1899)]] [[Pilt:Fylingdales_Moor_looking_towards_Whitby.PNG|pisi|John Brett, "Fylingdale'i raba vaatega Whitby poole" (1890)]] [[Pilt:Fritz_Overbeck_-_Im_Moor_-_8335_-_Bavarian_State_Painting_Collections.jpg|pisi|Fritz Oberbeck, "Rabas" (1897)]] [[Pilt:Emil_Wennerwald_-_Parti_fra_den_jyske_hede_med_udsigt_til_Silkeborgsøerne_-_1910.png|pisi|Emil Wennerwald, "Rabamaastik Jüütimaal" (1910)]] [[Pilt:Adalbert_Wex_-_Motiv_bei_Berg_am_Starnberger_See.jpg|pisi|Adalbert Wex, "Motiiv mäega Starnbergeri järve ääres" (1929)]] '''Raba''' on kõrgema arengutaseme [[soo]], mis [[toit]]ub üksnes [[sademed|sademetest]]. See on selline [[maastik]], kus [[turbasammal]] on võimust võtnud. Vaatamata veidratele kõnekäändudele on rappa minek üldiselt väga meeldiv looduskogemus. ==Proosa== * Omapärane oli loodus suures laukarabas, kus väävelkollasel turbasamblal suvel peened [[jõhvikas|jõhvikavarred]] roomasid ja nahkjate lehtedega küüvits ning lõhnav [[sookail]] õitsesid; kaunis oli ta hilissuvel, kui tuhanded [[mesilased]] ta purpursel õitemerel sumisesid, ja kõle [[talv]]isel ööl, kui kahvatu [[kuu]] tema lumiseid lagendikke hõbetas ja näljased [[hundid]] valgejänese peale jahti pidasid. * [[Johannes Piiper]], "Teekond Eesti ürgmetsadesse", juuli 1921, Paasvere-Muuga põlislaaned, rmt: "Pilte ja hääli Eesti loodusest", 1975, lk 19 * Teisel pool väljamäge on kõrge raba, kus kasvavad harvad rässakad [[männid]], millest ükski ei julge oma latva taeva poole tõsta. Siin ja seal on suured musta veega laukad, mis lahutavad norgus mände üksteisest. :Kevadel tulevad siia [[kured]] endile asupaika otsima, kõnnivad oma pikkade koibadega ja karjuvad oma kumeda kurguga; aga männijässe see ei häiri, neid see värskele elule ei ärata. Ei tea, kas viimsepäeva pasungi seda suudaks. * [[A. H. Tammsaare]], "Vanad ja noored", rmt: A. H. Tammsaare, "Miniatuure. Novelle. Jutustusi", 1977, lk 125 * "Seal ta ongi, see Vargamäe," lausus mees ja [[näitamine|näitas]] käega üle [[soo]] järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. * Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. ** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/I "Tõde ja õigus" I], 1. ptk * [[Hundinuiad]] äratasid minus [[üksildus]]tunnet; kui [[tuul]] neist nagu nuttes läbi puhus, kõlas see kui [[koovitaja]] hüüd, ning koovitaja, see tuletas jällegi meelde iiri [[torupill]]i, mida Billy Tuohey õhtuti mängis. Teine järvekallas oli ääristatud [[pappel|paplitega]], mis eraldasid selle muust maailmast. Sellest maailmast, kuhu mina tahtsin põgeneda. Ja nüüd, kui ma olin selles maailmas, kerkisid need pildid rabast ja kodukandi inimestest üha mu silme ette. ** [[Edna O'Brien]], "Maatüdrukud", tlk Sirje Leol, 2002, lk 146 * Mulle tuli meelde üks lugu. Jaapani turistid viidi Eestis rappa. Neile avanes vaimustav vaatepilt. Jaapanlased seisid tummas imetluses, isegi ei pildistanud. Lõpuks küsis üks neist eesti giidilt: "Kui palju teil siin inimesi töötab?" – "Mis mõttes töötab?" – "No aga kõik need bonsaid …" ** [[Meeli Parijõgi]], intervjuu loodusgiid Martin Suurojaga [https://opleht.ee/2016/09/minge-sirtsu-sohu/ "Minge Sirtsu sohu!"], Õpetajate leht, 23. september 2016 * Raba ei tunne [[aeg]]a, kõrgsoo [[kell]]a. Sada [[aasta]]t tagasi või edasi, kaheksa või kaheksakümmend, raba on ikka ühesugune. Muutuvad <!--//-->[[valgus]] ja [[värvid]], [[õhk]] sootaimede kohal, aga mitte ürgraba ise, soo põhjatud [[laukad]] ja alguse ja lõputa [[rajad]], need, mis on nähtaval, ja need, mis on peidus, kõik on siin alati alles. Kui arvad, et rada ei ole, siis vaata veelkord. Võibolla ainult sina ei näe, võibolla ainult [[silm]]adest ei piisa. Raba ei näita sulle midagi niisama, ise pead tahtma [[Otsimine|otsida]], suutma [[Leppimine|leppima]] sellega, mida [[Leidmine|leiad]]. ** [[Lilli Luuk]], "Ööema", 2024, lk 8-9 ==Luule== <poem> [[Hein]]akaare lõpetanud, pere asus sööma võssakasvand metsaäärel, [[talu]] niidu rajal. Eemal helkis luht ning raba [[koovitaja]] kajal. </poem> * [[Karl Eduard Sööt]], "Soend" kogus "Kuusirbi õsu" (1937), lk 17 <poem> Nüüd [[pihlakas|pihlakobarad]] on õhevil – ju ootavad nad siia [[siidisaba|siidisabu]], all rabas märgib [[udu]] seeneradu, [[raudrohi]] on nüüd ainus sügislill. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Oktoobrikuu" kogus "Selle ilma kõlakojas" (2013) <poem> Mina lasen end juhtida küll kui olen täiesti rabas Jah ükskord mind juhiti küll See oli tõelises rabas </poem> * [[Ave Alavainu]], "* Mina laman siin päikese käes" kogus "Hiiumaal", 1. vihik (1992), lk 21 <poem> Sel aastal [[sõber|sõpru]] täis kõik sood ja rabad, neist kihab [[mets]] ja mustab mererand. </poem> * [[Joel Sang]], "Laul sõpradest", raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund, 1991) ==Vanasõnad== * Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal [[kõrts]], talud soos ja rabas. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] kj9x32i5elb23vclxone0u5n6mo0g0l 0 19031 134935 90989 2026-04-28T16:43:59Z Pseudacorus 2604 134935 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Painting_of_Queen_Elizabeth_II_by_Lorena_Ziraldo_2014.jpg|pisi|Lorena Ziraldo, Elizabeth II portree (2014)]] '''Elizabeth II''' (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; 21. aprill 1926 - 8. september 2022) oli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna ning Inglismaa Kiriku pea. ==Kõned ja sõnavõtud== * Õigus vahetada [[valitsus]]t [[valimiskast]]i juures ja mitte püssitoru ees on ehk [[demokraatia]] parim määratlus. ** Elizabeth II [https://www.c-span.org/video/?198023-1/1976-state-visit-queen-elizabeth-ii riigivisiidil peetud kõnes USA iseseisvuse 200. aastapäeva puhul], 1976 * Meie [[rahu]] ja [[õitseng]]ut ei saa kunagi endastmõistetavaks pidada ja selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda, et me ei peaks kunagi enam püstitama [[mälestusmärk]]e oma langenud noorsoole. ** Elizabeth II [http://www.telegraph.co.uk/history/world-war-two/10883074/D-Day-anniversary-Queen-stirred-by-commemorations.html kõnes Normandia dessandi aastapäeval], 6. juunil 2014 (Daily Telegraph) ==Tema kohta== * [[Inglismaa]] — hea [[kasvatus]]e unelmriik! Võimas impeerium kahe [[printsess]]i — minu- ja Nora-vanuste tüdrukutega, kelle helebeežide [[mantel|mantlite]] järgi ema laskis õmmelda oma tütardele samasugused sügispalitud tumepruunide sametkraedega. Pool eluiga hiljem on toonasel beežis mantlis tütarlapsel [[Stockholm]]is võimalus viie minuti kestel jutelda Tema Majesteedi Elizabeth Teisega kuningliku jahtlaeva "Britannia" pardal toimunud vastuvõtul ajakirjanduse esindajatele. Loomulikult ei maini ta kunagist kuningatütarde riietust, vaid kõneleb hoopis ratsaolümpiaadist Elizabethi eelmise ametliku külastuse ajal juunis 1956. On ju kuninganna ratsaspordi entusiast. Ja pärnaõierohelises suvekleidis kahvatuks puuderdatud Majesteet naeratab leebelt, nentides, et oli "clever" korraldajate poolt ratsaolümpiaad ühte viia ametliku visiidiga. ** [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 10-11 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Suurbritannia monarhid]] 5x23nrsxle93q6m27eiwd6gg1jx9fxy 4 25938 134937 2026-04-29T06:45:45Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* [[Raba]] ei tunne [[aeg]]a, kõrgsoo [[kell]]a. Sada [[aasta]]t tagasi või edasi, kaheksa või kaheksakümmend, raba on ikka ühesugune. Muutuvad <!--//-->[[valgus]] ja [[värvid]], [[õhk]] sootaimede kohal, aga mitte ürgraba ise, soo põhjatud [[laukad]] ja alguse ja lõputa [[rajad]], need, mis on nähtaval, ja need, mis on peidus, kõik on siin alati alles. Kui arvad, et rada ei ole, siis vaata veelkord. Võibolla ainult sina ei näe, võibolla ainult [[silm]]adest...' 134937 wikitext text/x-wiki * [[Raba]] ei tunne [[aeg]]a, kõrgsoo [[kell]]a. Sada [[aasta]]t tagasi või edasi, kaheksa või kaheksakümmend, raba on ikka ühesugune. Muutuvad <!--//-->[[valgus]] ja [[värvid]], [[õhk]] sootaimede kohal, aga mitte ürgraba ise, soo põhjatud [[laukad]] ja alguse ja lõputa [[rajad]], need, mis on nähtaval, ja need, mis on peidus, kõik on siin alati alles. Kui arvad, et rada ei ole, siis vaata veelkord. Võibolla ainult sina ei näe, võibolla ainult [[silm]]adest ei piisa. Raba ei näita sulle midagi niisama, ise pead tahtma [[Otsimine|otsida]], suutma [[Leppimine|leppima]] sellega, mida [[Leidmine|leiad]]. ** [[Lilli Luuk]], "Ööema", 2024, lk 8-9 op54qbb3ivfyuaahrmvq9ylzijyoelb