Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.2 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 5037 135034 131614 2026-05-13T13:52:33Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135034 wikitext text/x-wiki ''See artikkel räägib taevakehast; kalendrikuude kohta loe artiklist [[Kalendrikuu]].'' [[Pilt:2017-02_Edward_Wilkins_Waite_-_The_Rising_Moon.jpg|pisi|Edward Wilkins Waite (1854–1924), "Tõusev kuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Hjalmar_Munsterhjelm_-_Moonlit_Night.jpg|pisi|Hjalmar Munsterhjelm, "Kuuvalge öö" (1883)]] [[File:Margaret_Macdonald_Mackintosh_The_Silver_Apples_of_the_Moon_1912.jpg|pisi|Margaret Macdonald Mackintosh, "Kuu hõbeõunad" (1912)]] [[Pilt:Evelyn de Morgan - Moonbeams Dipping Into The Sea, 1918.jpg|pisi|Evelyn De Morgan,"Kuukiired kastavad end merre"(1918)]] [[Pilt:Harriot_at_Syon_Park.JPG|pisi|Rita Greer, "Thomas Harriot (1560-1621) ja tema sõber Christopher Tooke 26. juulil 1609 kuuvaatlust tegemas" (2009).]] '''Kuu''' on [[Maa (planeet)|Maa]] ümber tiirlev taevakeha, mis on tavaliselt Maa pealt palja silmaga nähtav. ==Proosa== * [[Atmosfäär]]i puudumise tõttu <!--//-->ei haju Kuu peal [[valgus]]. [[Varjud]] on seal tintmustad ja tähed pea kohal säravad päeval ja öösel tintjas taevas. Tähed, mille nägemiseks Maa peal on vaja [[pikksilm]]a, on Kuul palja silmaga nähtavad. [[Linnutee]], mida me nii ähmaselt näeme, on Kuu taevas suurejooneline vaatemäng. [[Päikese kroon]] ja [[protuberants]]id on alati nähtavad, nagu ka [[sodiaagivalgus]]. Meie silmale nii tabamatut Merkuuri on Kuult kerge jälgida. Nii tähed kui ka planeedid säravad seal palju eredamalt [[taust]]al, mis on alati [[must]]. (lk 68-69) * Mis puudutab Kuu [[maastik]]ku, siis isegi väikseim teleskoop näitab meile ohtralt palja silmaga nähtamatuid üksikasju. Laialdased tumedad ja heledad piirkonnad annavad meie kaaslasele täpilise välimuse. Heledad osad on alati karedad ja tumedad suhteliselt siledad. Viimaseid on nimetatud eksitavalt ''maria''<nowiki>'</nowiki>deks või meredeks juba [[Galileo Galilei|Galilei]] ajast, kes uskus, et need hallid laigud on tõesti tohutud veealad. Neid tähistavad sellised fantaasiarikakd nimed nagu Pilvede meri, [[Vaikuse meri]], Unistuse meri jne. (lk 69) * Selle teooria kohaselt on meie kaaslane alati olnud surnud maailm, külm ja [[elutus|elutu]] meteoorikivimi mass. See pole kunagi tundnud [[elu]] pulssi ega läbi elanud võimsaid [[muutus]]i, mis on üle käinud teda valitsevast planeedist Maa. See on jäänud külmaks ja vaikivaks [[tunnistaja]]ks tohututele naabermaailmas toimuvatele [[evolutsioon]]iprotsessidele, mida ta ise kunagi kogeda ei saaks. (lk 73) * Päikese perekonna kõige tülikam liige on meie kaaslane Kuu. Kõigist [[taevakeha]]dest Maale kõige lähemal asuv ja kõige hõlpsamini jälgitav Kuu pakub sama palju lahendamata [[probleem]]e kui tähed ise. (lk 74) * Kuu [[Liikumine|liikumise]] ebakorrapära on üks probleem, mis ületab oma tähtsuselt kõik muud Kuu probleemid. Tõepoolest, see võib viia avastusteni, mis mõjutavad [[gravitatsioon]]i enda olemust. Juba ammu on teada, et Kuu liikumine ei ole teooriaga kooskõlas. Kuu vaadeldud asukohad ei ühti hästi arvutatud positsioonidega ja kuna teooriat on tehtud suure täpsusega, siis nüüd kahtlustatakse, et [[erinevus]] on tingitud mõne tundmatu seaduse toimest, mis võib olla sama oluline kui [[gravitatsiooniseadus]]. (lk 75) * Kuu teooria on nii keeruline, et sellega saavad hakkama ainult silmapaistvaimate [[Matemaatika|matemaatiliste]] võimetega [[astronoom]]id. Tuntud matemaatikud ja astronoomid on aastaid näinud vaeva, püüdes avastada Kuu ennustatud ja vaadeldavate positsioonide suurte ja pidevalt suurenevate lahknevuste põhjuseid. (lk 76) * California Mare Islandi mereväeobservatooriumi professori See hiljuti välja töötatud teooria kohaselt tuleb gravitatsiooni pidada elektromagnetiliseks jõuks. Ta usub, et seletamatud kõrvalekalded Kuu asendis on põhjustatud Päikese magnetjõudude murdumisest, hajumisest ja neeldumisest Maal [[täiskuu]] ajal ja eriti <!--//-->Maa-poolsete [[kuuvarjutus]]te ajal. Näib, et see teooria võib selgitada üht tundmatuist faktoreist, kuid mitte neid kõiki. (lk 78–79) * Väike kogus valgust ja soojust peegeldub <!--//-->Kuult Maale ning magnetnõela asendis on väikseid erinevusi, mis on tingitud Kuu [[mõju]]st, samuti esineb mõningaid väiksemaid muutusi maakera liikumises. Muul viisil ei mõjuta Kuu Maa peal eksisteerivaid tingimusi vähimalgi määral, kuigi pole ühtegi teist taevakeha, mis oleks seotud suurema [[Ebausk|ebausuga]]. (lk 80) * Kuu kulgemise jälgimine taevas ühe kuu jooksul, selle tiirlemise periood ümber Maa ja selle erinevate faaside põhjuste selgitamine on ülimalt lihtne, ometi näib see olevat peaaegu igaühe jaoks kõige kummastavam probleem. Praegusel ajastul, mil astronoomilisi teadmisi on nii lihtne omandada, naudivad [[kunstnik]]ud ikka veel südaööl [[poolkuu]] pea kohale asetamist, mis on sama tõsine astronoomiline [[viga]] kui varahommikul päikese kujutamine läänes. Harvem on poolkuu sarved pööratud [[Silmapiir|horisondi]] poole, kuigi hetkeline järelemõtlemine näitaks selle asukoha absurdsust, kui kuufaaside põhjust natukenegi mõistetakse. Kõige kurvem teadmiste puudumise märk, olgu siis Kuu faaside põhjuste või tähtede ja Kuu suhteliste kauguste kohta, <!--//-->ilmneb siis, kui poolkuu sarvede vahel kujutatakse [[täht]]e. :[[Teadmised]] Kuust ja selle liikumist puudutavatest elementaarsetest faktidest on sama kergesti omandatavad kui teadmised päikese tõusu ja loojumise põhjustest ning [[aastaaeg]]ade vaheldumisest ning tundub üsna uskumatu, et sellistes lihtsates, kuid põhimõttelistes küsimustes on [[teadmatus]] laialt levinud. (lk 80-81) * [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919 (Internet Archive). {{RV}} * Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda Kuuga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid [[haarem]]is, näis see mulle vulgaarse antikliimaksina. ** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Muinasjutumaa eetika", rmt: "Õigest usust", tlk Tiia Rinne, 2011, lk 72-73 * Aga kevad[[öö]] [[ilu]] ei ärata Tootsis suuremat imetlemist. Ta vaatab korra üles, kuu poole, aga selle vaikne sära ei avalda temasse mingit mõju. Ei, kõik on juba ammu nähtud, kõik see on teda juba ammu tüüdanud, nüüd tahaks ta ainult veel näha kuu teist külge. Aga see narr seal ülal ajab üht külge ees nagu Kiir koju minnes ega mõtlegi oma seljatagust näidata. Heameelega võtaks Toots mõne pika ridva ja seaks asjad seal pea kohal korda, aga... [[tont]] teab... ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", 1987, lk 53 * Kuu tõuseb ja liigub kiiremini, kui [[koer]]ad ta peale hauguvad. (lk 15) * Kuu on peeglikild, millega päike end öösel lõbustab; erutades maa silmi. (lk 16) * Kuu on aspiriinitablett, mille maakera aeg-ajalt sisse võtab oma kohutava peavalu vastu. Kui ta hommikul taevasse ilmub, ei ole valu veel üle läinud. (lk 28) * Kuu, kes varjab end paplite taga, mängib loodusega peitust, hõigates meeleheitlikult: "A-uuu! A-uuu!" (lk 28) * Looduse kauneimaid vaatepilte on, kui kuu neelab alla nahkhiire. (lk 31) * Igal ööl sõidab kuu peal jänest keegi, kes pole maksnud piletiraha. (lk 31) * Kassid lakuvad katusekivide tassidest kuu piima. (lk 32) * Kui taevas on maha mänginud kõik tähed, viskab ta kuuga kulli ja kirja. (lk 40) * Troopiline saar on suplev kuu. (lk 45) * Kuu kallistab kujusid. (lk 47) * Kuu on perroon, mille ääres kunagi ei peatu rong. (lk 49) * Pime kuu kõnnib läbi öö, kompides teed oma valge kepiga. (lk 54) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * [[Meri]] oli sile, soe ja tume nagu must [[samet]] ning ükski lainesäbar ei kurrutanud tema pinda. Kauget [[Albaania]] rannikut märkis taevaservas õrn punakas õhetus. Vähehaaval, minut minutilt see õhetus süvenes ja levis üle taeva. Siis äkki nihkus päratu veinpunane kuuketas küljetsi mägede sakilise kaitsevalli tagant välja ning heitis üle tumeda mere sirge veinpunase raja. Nüüd ilmusid lagedale [[öökullid]], kes hõljusid [[puu]]lt puule hääletult nagu tahmaräitsakad ning huikasid hämmastunult, kui kuu ikka kõrgemale tõusis, enne [[roosa]]ks, siis [[kuldne|kuldseks]] muutus ja lõpuks tähtede seas sõudis nagu suur hõbedane seebimull. ** [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], 2007, lk 165-166 * Vanda keeras ringi, teda pahandas, et Andrej ei maga, aga ta ei näidanud seda välja. :"Tule vaata. Taevas on nailonkuu." :Andrej ajas end jalule, toas oli külm. :"Sa külmetad!" :Andrej embas teda, puudutas huultega ta [[õlg]]a. Vanda tõmbus kärsitult eemale. :"Sa vaata ometi!" :Kuu oli tõepoolest [[nailon]]ist. Temast paistis läbi taeva teine külg koos [[täht]]ede ja [[pimedus]]ega. Tema [[valgus]] oli kunstlik, ilma metalse läiketa. Nad silmitsesid helendavat [[org]]u, ja Vanda aimas ette, mida Andrej küsib. :"Kas sul tõesti pole kedagi teist?" küsiski Andrej. :"Sa oled naeruväärne." (lk 81-82) * Üle tänava seisis sisselangenud katusega majalobudik, ümberringi oli ülessongitud maa, selle taga aga uusehituse viis korrust. Kraanaõlg puudutas kuud. :"Nailonkuu," kordas Andrej, sedapuhku aga tähendas see vaid projekti. Võib-olla kutsutakse teda lõplikku varianti viimistlema. Ja kui ka ei kutsuta... Andrej põristas sõrmedega vastu aknaraami, tal tekkis igatsus kalkapaberi ja oma heade joonestusriistade järele. Ta pani uue sigareti ette ja jäi siis peaaegu millelegi mõtlemata üles kollase kera, selle nägude näo poole vahtima. (lk 108) * [[Jaroslava Blažková]], "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, [[LR]] 28/29 1968 * Ja ma ei leia paremat näidet [[tolerantsus|tolerantsile]], nagu ma ise oma kodukootud viisil sellest aru saan, kui ühes anekdoodis kahest meremehest. Ühel õhtul, kui [[laev]] oli keset [[ookean]]i, olid nad kahekesi rinnuli reelingul. Ainus, mis oli näha, oli [[vesi]], [[taevas]] ja täiskuu. Ütles siis üks neist: "Kas sa tead, et kuu on üks täiesti surnud taevakeha. Seal ei ole ei vett, [[õhk]]u ega [[elu]] üleüldse. Isegi oma [[valgus]]t ei ole tal — sellegi saab ta [[päike]]selt." Millele teine vastas: "Jah, aga kuhu tal ikka minna on!" Selles vastuses väljendub minu arvates tõeline tolerants, mida me nii vähe leiame, eriti nende juures, kes nüüd nii tihti ja nii kõva häälega tolerantsist räägivad. ** [[Karl Ristikivi]], "Kirjanduse ülesanded", Mana 35/1969 * Seitsmekümnendal leheküljel hakkas Lal oletusi tegema, missugused organismid suudaksid Kuu tingimustes kohaneda. Kas leiduks taimi, mis võiksid Kuu pinna katta? Vesi ja süsihappegaas peaksid käepärast olema, temperatuuri äärmuslikku kõikumist tuleks taluda. Samblikud, arvas Govinda, võiksid kõne alla tulla. Ka mõned kaktuste perekonna liikmed. Sobilik taim, sambliku ja kaktuse ristsugutis, oleks inimese silmale kindlasti veider vaadata. Aga eks eluvormide hulk ole juba praegugi kujuteldamatult kirev. ** [[Saul Bellow]], "Mr. Sammleri planeet", tlk Enn Soosaar, LR 8-11 1973, lk 89 * On öö ja on Kuu. Öövarjus, kuu paistel näen mõnda selgemini kui [[päev]]al. [[Päike]]sevalgus on selleks liiga are. See tungib põhjani sealgi, kus põhja pole. See, mida mina näha püüdlen, näib tundvat inimvaimu nõrkust - otsida pinnalt või põhjast. Ja hõljub püüdmatult vahepeal. Kuupaiste piiril. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 56 * Nad lendasid madalal küngaste kohal. Kuu oli juba täiskuuks saamas - ja see oli tõeline lõikusaja kuu, vere- ja vasekarva. See tuli õhus rippuvast kõrrepõletamise suitsust. Kuidas saab põlevate nisukõrte sinine suits kuu punaseks teha, seda Tiffany ei teadnud ja ta ei kavatsenud selle väljauurimiseks nii kaugele lennata. ** [[Terry Pratchett]], "Ma kannan keskööd", tlk Allan Eichenbaum, 2011, lk 259 * Läbi sinakashallide pilvede ja niiske atmosfääri hämu paistis kuu nagu mudalombis ujuv laternapeegeldus. Tuulte tõugatuna rullusid poeetide taevakeha ees tompudeks koondunud veepiisad, venitasid end kiududeks, moodustades hämaraid laike ja fantastilisi kujundeid. Näis, nagu oleks põhjatuulte jumal sundinud oma alluvaid tagant ning nõudnud nende käest järjest rohkem ja rohkem: tants muutus taevas üha metsikumaks ning pöörase pillerkaarina kihutasid pilveräbalad üle kahvatuheledalt aimuva laigu. Ekstaatilisest tantsust kasvasid aeglaselt välja selgemad piirjooned ning ühtäkki paistis kuu kogu oma külmas hiilguses. Ämblikuvõrguna laiali venitatud pimedusest kumas läbi valgus ja kiuliste pilvede küüniste vahelt võis välja lugeda ähvardust. Piitspeenikesed jätked voolasid lainetena pöörleva keha ümber. ** [[Meelis Friedenthal]], "Mesilased", 2012, lk 201 * Seda, mille kohta pole tõendeid, pole tõenäoliselt olemas. Mõned ütlevad, et pole ka tõendeid, et pole olemas. Aga nii võib ju väita, et Kuu on kollasest [[juust]]ust. Seda on raskem öelda pärast seda, kui inimesed on Kuul käinud, aga on ka neid, kes kuulutavad dokumenteeritud Kuul käimise võltsituks. Ja siis öeldakse: eks katsu öelda, et nii ei ole. Täitsa võimalik, et Kuu on kollasest juustust, ainult et see koht, kuhu astronaudid sattusid astuma, oli ebatavaline: seal oli juustu asemel [[kivi]]. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 ==Draama== <poem> ROMEO: Nii tõesti nagu kastab õnnis kuu neid viljapuude latvu hõbedasse... JULIA: Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju — niisama heitlik oleks siis su arm. </poem> * [[William Shakespeare]], "Romeo ja Julia", II vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" V, (1966), lk 132 ==Luule== <poem> Kui kuusirp heidab sädelust [[öö]]-uttu, kus läbipaistvalt kumab [[põld]] ning paim, [[maailm]]ast võlutust täis [[muinasjutt]]u ja rajatust mu [[hing]]es süttib aim. ... Joon seda sära, kahvatut ja rauget, kui [[haldjas|haldjat]] hällitab mind kiirte võrk. Ma kuulan [[vaikus]]t, kõnekat ja kauget. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Kuupaiste", tlk [[Kalju Kangur]], rmt: kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 47 <poem> Ja iga lilleõis teab saladust, mets hoiab seda — et ring, mis kuu teeb ümber maa, on surma rada. Kuu nõiduslikku kangast koob, mis armas lilledele, kuu võluvõrgu koob, kõik elava ta sesse mähib. Ja kuusirp lilled hilissügisöil kõik maha õsub, ja igatsuses hardas iga lill kuu suudlust ootab. </poem> * [[Edith Södergran]], "Kuu" [1922], tlk [[Debora Vaarandi]], rmt: "Tuleviku vari" (1986), lk 112 <poem> Ja aeglasemaks muutub jalgeast öötaeva all, mis pühitsetud kuust. Kant ühisvaeva järelvärinast koos hardalt [[vaikimine|vaikime]] kui ühest suust. </poem> * [[Marie Under]], "Üheskoos", rmt: "Uneretk", 1968, lk 25 <poem> On tuultepaeltes kinni [[jalg]]. Kuu [[naeratus|naeratab]] kui [[surnu]] palg - see mind ei lase silmast. </poem> * [[Marie Under]], "Ulm pudenes", rmt: "Uneretk", 1968, lk 30 <poem> [[Põhjanael]] sirab ja särab. Ning [[öö]] on kui ploomi[[moos]]. Jõel nii soliidne ja suur kui [[Lenini preemia]] [[laureaat]] mõnuleb kuu. "Poisid, teeme [[uhhaa]]d!" hüüab mu vana kamraad. [[Kirvesupp]]i me keetnud oleme, see on tulnud meil alati välja. Kas siis uhhaad kuust keeta ei saaks? [[Lõke]] lööb praksuma, [[säde]]med [[täht]]edeks lendavad, viis [[kütt]]i on külmas ja näljas. Jões, mis kui [[katel]] on suur, keeb kuu. Soovitan teilegi kuu uhhaad. Seda võib keeta alati, kui ei näkka just saak. Süüa külmalt ja peale [[salat]]iks - [[rohutirts|sirtsu]] [[serenaad]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14 <poem> Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]] Eile kuulasime seda naisega ([[kontserdisaal]] oli rahvast täis Jankel ja Mari-Ann olid ka seal) ... Ühele [[tüdruk]]ule tuli meelde pikk [[poiss]] ja kuu ja [[Hirvepark]] ״Tõepoolest huvitav jah kuidas küll [[Bach]]..." mõtles ta </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 <poem> kuid mind on kuulda ümber uue maja kus pole ühtki leebet leinakaske kus aasalt põrkub lepakaarte kaja kuusk torgib auke tõusva täiskuu vaske </poem> * [[Viiu Härm]], "*kui mustast õhust tähti läbi tuulab...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 22 <poem> üks mu meeltesse vajutab marju ja unenäo sisse kaob kuu jättes järele mitu varju nii suurt nagu pihlakapuu </poem> * [[Viiu Härm]], "*üks mu meeltesse vajutab marju...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 36 <poem> Sind mere kohalt salasõber hüüab kaugelt, kuldne kera, matkal üle lõunamaa, sind tervitab ja naerma panna püüab: "Kuu kaunis! [[Ilu]] pakud meile sa!" </poem> * [[Lauri Pilter]], "Kevade on tulnud", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 26 ==Vanasõnad== * [[Kuri]] kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, [[külm]] kuu küliti. * Kuu kehib kuiva, [[päike|päev]] sapib [[sadu]]. * Uus kuu, uued [[ilm]]ad. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * [[Armastus]] on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kahaneb. ** Portugali vanasõna ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taevakehad]] [[Kategooria:Päikesesüsteem]] 8syaucbrr3nlrks433mi6nea9jzamto 0 6458 135035 134249 2026-05-13T18:45:05Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135035 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nicoline_Tuxen_-_Pariserinde_i_rosa_kjole_-_1887.png|pisi|Nicoline Tuxen, "Pariislanna roosas kleidis" (1887)]] [[Pilt:Alphonsine_de_Challié_beauty_with_pink_veil.jpg|pisi|Alphonsine de Challié (1858-1904), "Kaunitar roosa looriga", ''s.d.'']] [[Pilt:Helene_Marie_Stromeyer_-_Riviera_-_Rosen_-_936_-_Staatliche_Kunsthalle_Karlsruhe.jpg|pisi|Helene Marie Stromeyer, "Riviera roosid" (1899)]] [[Pilt:Astrid_Holm_-_Interiør_med_sollys_-_1903.png|pisi|Astrid Holm, "Interjöör päikesevalgusega" (1903)]] [[Pilt:Maria_Luisa_de_la_Riva_y_Callol_de_Muñoz_Still_life_with_roses.jpg|pisi|Maria Luisa de la Riva y Callol de Muñoz (1859-1926), "Vaikelu roosidega", ''s.d.'']] [[Pilt:Henrietta_Ward_Rival_Beauties_1912.jpg|pisi|Henrietta Ward, "Rival beauties" (1912)]] [[Pilt:Godward-Tranquillity-1914.jpg|pisi|John William Godward. "Rahu" (1914). Ilmselgelt peab rahu olema roosa ja roosiline.]] [[Pilt:Untitled_(Still_Life_with_Tulips_and_Figurine),_Laura_Wheeler_Waring.jpg|pisi|Laura Wheeler Waring, "Vaikelu tulpide ja kujukesega" (u 1940)]] '''Roosa''' on värvinimetus valge ja punase värvitooni segude kohta. ==Proosa== * Ära kunagi usalda naist, kes kannab kahvatu[[lilla]]t, olgu ta kui vana tahes, või üle kolmekümne viie aastast naist, kes armastab roosasid linte. See tähendab alati, et neil on [[minevik]]. ** [[Oscar Wilde]], "Dorian Gray portree", tlk [[Krista Kaer]], 2021, lk 108 * Parema meelega lamaksin nõjatoolil või istuksin kõrgel [[rand|rannal]] [[roos]]ipõõsaste all, [[lõhn]]ast joovastatuna, oma [[silm]]adele puhkust andes vahelduvatel [[värv]]idel, mis hakkavad [[punane|tulipunasest]] ja lahtuvad kõige õrnemates varjundites hele[[valge]]sse. Just sääl, kus kahvatu roosa lõppemas, et valgele maad anda, peatab mu [[pilk]] iseäralise püsivusega, nagu püüaks ta paiga leida, kus roosa lõppenud, aga valge alles hakkamata: otsin ja otsin ning [[unistus|unistan]] nukruses, mis nagu asjatu ja olutu, mis ei millestki teki ja mida millegagi ei või kaotada. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid "Varjundid"] (1917), 8. aprill * Küll läheb ilusasti roosaks, kui [[veri|verele]] tilgub ka mõni [[pisar]] peale! ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], [[LR]] 48/1977, lk 66 * Rincewind laskus ühele [[põlv]]ele, et inimesed paremini [[pilt|pildi]] peale mahuksid, ja vajutas võluhoovale. :Kast ütles: "Ei tule välja. Mul on roosa otsas." :Tema silme ees avanes luuk, mis oli senini märkamatuks jäänud. Sealt kummardus välja väike roheline ja ilgelt tüükalise näoga inimesesarnane tegelane, osutas ühes küünistega käes olevale värvidega [[palett|paletile]] ja karjus tema peale. :"Roosa on otsas! Näed?" kriiskas homunkulus. "Eks ole, mis kasu on kangile vajutamisest, kui roosa otsas on? Kui sa tahtsid ka edaspidi roosat värvi kasutada, siis poleks pidanud nii paljusid noori daame pildistama, eks ole? Edaspidi tulevad mustvalged, sõbrake. Klapib?" * [[Terry Pratchett]], "Võlukunsti värv", tlk Urmas Alas, Varrak 1997, lk 36 * On tõestatud fakt, et hoolimata kõigist ühiskonna pingutustest tõmbab roosa värv seitsmeaastaseid tüdrukuid nagu magnetiga. ** Terry Pratchett, "Koletislik rügement", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 265, joonealune märkus ==Luule== <poem> [[Kleit]] hele[[sinine]] ja [[seelik]] roosa - noist kahest valima pean kelle, sest armsad mõlemad mu [[süda]]melle kleit helesinine ja seelik roosa! Vist oleks õndsam eneselle truuks jääda nii kui bernardiin keskajal palvetaden [[aed|aian]] sellen Kolmainsale, tonsuuri pleekiden. Kaks kleiti: helesinine ja roosa, et süda noorustule leekiden mul sulab põvven nagu margariin. </poem> * [[August Alle]], [http://galerii.kirmus.ee/erni/rmtk/alle/laul_ftx.html "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"] <poem> Kui lõhnav roosasiidi päevavari Mu üle ümardumas [[õunapuu]] </poem> * [[Marie Under]], "Stanssid" kogust "Sinine puri". Tallinn: Siuru kirjastus 1918 <poem> Ringutand välja end [[päike]] [[pilv]]i roosa [[padi|padjust]], orgude rüppe, kus kaste hõbesed [[peegel|peeglid]], ta heidab kiirgavat [[naer]]u. Libiseb [[tuul]] violett-mustist [[mets]]ade ladvust, sõlmib vallali linte ja linikuid lehvima köidab. Käest-kinni seisavad [[puud]] ümber kumera [[järv]]e, kargena kajastava rõõm-roosa [[hommik]]u värve. </poem> * Marie Under, "Hümn hommikulle" kogust "Eelõitseng". Tartu: Odamees, 1918 <poem> Kuis hõõgub aia lai ja valge [[müür]]: külm [[kivi]] nagu pehme roosa samet, ja punapõseliselt seisvad vanad [[tamm]]ed. Kui kuldne [[tekk]] sääl [[kuusk|kuusemetsa]] viir. Kuld-roosa-punane kõik vaatepiir! </poem> * Marie Under, "Päikse loojaminek" kogust "Eelõitseng" <poem> Täis roosat eha sinine terrass, kus punast tülli laotand [[aken]]delle ning purpurrätiku mu õlgadelle [[päev]] loojenev, nii kaunilt kustumas. </poem> * Marie Under, "Sinine terrass", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud", koostanud [[Karl Muru]], Tänapäev 2006, lk 41 <poem> Ta ohkab: "Kus elu oleks selge luule?" Mu härra, sa sõida — otse kuule! Seal ülal on kindlasti kena ja roosa, siin all sind lämmatab ränk elu proosa! </poem> * [[Aleksander Antson]], "Esteet" I kogus "Epigramme" (1946), lk 15 <poem> EMA ON LÄINUD TOAST. Maipäike paistab aknast Ilm on kuldne ja roosa. Tita istub voodis ja mängib päikesekiirte ja paberitükkidega. Ilm on kuldne ja roosa. </poem> * [[Katre Ligi]], "Ema on läinud toast" kogus "Kõigest ei kõnni ära" (LR 40/1978), lk 28 <poem> [[Maja]], luugid suletud, inimnäoks ärkab, avab silmad, silmadest lendavad [[pääsuke]]sed. [[Roheline|Rohelised]] [[puu]]d vilksti! roosadeks. </poem> * [[Eha Lättemäe]], "Maja, luugid suletud" kogus "Elulugu" (1981), lk 16 <poem> [[Lumi]] sajab, sajab kõige üle. Tuttav ahastus ja meeleheit kaugenevad, kuni enam pole. Istun lumes, märg on roosa kleit. </poem> * [[Doris Kareva]], "Lumi sajab" kogus "Salateadvus" (1983) <poem> mis vahe on [[Maa ja linn|maal ja linnal]] mis vahe on joonel ja pinnal mis vahe on [[tahm]]al ja nõel mis vahe on [[luule]]l ja [[proosa]]l ja uus- ja vanaroosal ja Vastse- ja Vana-Roosal mis vahe on vahel endal Ah jäta sa oled õel </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "* Mis vahe on tollel ja sellel" kogus "Tule tagasi helmemänd" (1984) <poem> aga vaata aknast välja keegi näe on põrund veidi Contra sinder kuskilt välja otsind roosa ballikleidi tõmmand selle endal selga riivab silma üsna nilbelt näe ja vihmagj ei pelga naerab talle näkku ülbelt Ah jäta sa oled õel </poem> * [[Contra]], "Queen of rain" kogus "Kesmaolin" (1996), lk 42 <poem> roosa igaviku liitekohad roostetavad kas roosast igavikust saab ühel päeval ruskroostene aduvik või kõiki kontuure lõhkuv kaduvik </poem> * [[Andres Ehin]], "* roosa igaviku" kogus "Udusulistaja" (2008), lk 48 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Värvused]] j1i25u1646yn1u05pbr0tn4jjarlhc7 135036 135035 2026-05-13T18:47:04Z Pseudacorus 2604 135036 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nicoline_Tuxen_-_Pariserinde_i_rosa_kjole_-_1887.png|pisi|Nicoline Tuxen, "Pariislanna roosas kleidis" (1887)]] [[Pilt:Beatrice_Godwin_Whistler_-_Peach_Blossom_-_1943.11.8_-_National_Gallery_of_Art.jpg|pisi|Beatrice Godwin Whistler, "Peach Blossom" (u 1890-1894)]] [[Pilt:Alphonsine_de_Challié_beauty_with_pink_veil.jpg|pisi|Alphonsine de Challié (1858-1904), "Kaunitar roosa looriga", ''s.d.'']] [[Pilt:Helene_Marie_Stromeyer_-_Riviera_-_Rosen_-_936_-_Staatliche_Kunsthalle_Karlsruhe.jpg|pisi|Helene Marie Stromeyer, "Riviera roosid" (1899)]] [[Pilt:Astrid_Holm_-_Interiør_med_sollys_-_1903.png|pisi|Astrid Holm, "Interjöör päikesevalgusega" (1903)]] [[Pilt:Maria_Luisa_de_la_Riva_y_Callol_de_Muñoz_Still_life_with_roses.jpg|pisi|Maria Luisa de la Riva y Callol de Muñoz (1859-1926), "Vaikelu roosidega", ''s.d.'']] [[Pilt:Henrietta_Ward_Rival_Beauties_1912.jpg|pisi|Henrietta Ward, "Rival beauties" (1912)]] [[Pilt:Godward-Tranquillity-1914.jpg|pisi|John William Godward. "Rahu" (1914). Ilmselgelt peab rahu olema roosa ja roosiline.]] [[Pilt:Untitled_(Still_Life_with_Tulips_and_Figurine),_Laura_Wheeler_Waring.jpg|pisi|Laura Wheeler Waring, "Vaikelu tulpide ja kujukesega" (u 1940)]] '''Roosa''' on värvinimetus valge ja punase värvitooni segude kohta. ==Proosa== * Ära kunagi usalda naist, kes kannab kahvatu[[lilla]]t, olgu ta kui vana tahes, või üle kolmekümne viie aastast naist, kes armastab roosasid linte. See tähendab alati, et neil on [[minevik]]. ** [[Oscar Wilde]], "Dorian Gray portree", tlk [[Krista Kaer]], 2021, lk 108 * Parema meelega lamaksin nõjatoolil või istuksin kõrgel [[rand|rannal]] [[roos]]ipõõsaste all, [[lõhn]]ast joovastatuna, oma [[silm]]adele puhkust andes vahelduvatel [[värv]]idel, mis hakkavad [[punane|tulipunasest]] ja lahtuvad kõige õrnemates varjundites hele[[valge]]sse. Just sääl, kus kahvatu roosa lõppemas, et valgele maad anda, peatab mu [[pilk]] iseäralise püsivusega, nagu püüaks ta paiga leida, kus roosa lõppenud, aga valge alles hakkamata: otsin ja otsin ning [[unistus|unistan]] nukruses, mis nagu asjatu ja olutu, mis ei millestki teki ja mida millegagi ei või kaotada. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/Varjundid "Varjundid"] (1917), 8. aprill * Küll läheb ilusasti roosaks, kui [[veri|verele]] tilgub ka mõni [[pisar]] peale! ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], [[LR]] 48/1977, lk 66 * Rincewind laskus ühele [[põlv]]ele, et inimesed paremini [[pilt|pildi]] peale mahuksid, ja vajutas võluhoovale. :Kast ütles: "Ei tule välja. Mul on roosa otsas." :Tema silme ees avanes luuk, mis oli senini märkamatuks jäänud. Sealt kummardus välja väike roheline ja ilgelt tüükalise näoga inimesesarnane tegelane, osutas ühes küünistega käes olevale värvidega [[palett|paletile]] ja karjus tema peale. :"Roosa on otsas! Näed?" kriiskas homunkulus. "Eks ole, mis kasu on kangile vajutamisest, kui roosa otsas on? Kui sa tahtsid ka edaspidi roosat värvi kasutada, siis poleks pidanud nii paljusid noori daame pildistama, eks ole? Edaspidi tulevad mustvalged, sõbrake. Klapib?" * [[Terry Pratchett]], "Võlukunsti värv", tlk Urmas Alas, Varrak 1997, lk 36 * On tõestatud fakt, et hoolimata kõigist ühiskonna pingutustest tõmbab roosa värv seitsmeaastaseid tüdrukuid nagu magnetiga. ** Terry Pratchett, "Koletislik rügement", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 265, joonealune märkus ==Luule== <poem> [[Kleit]] hele[[sinine]] ja [[seelik]] roosa - noist kahest valima pean kelle, sest armsad mõlemad mu [[süda]]melle kleit helesinine ja seelik roosa! Vist oleks õndsam eneselle truuks jääda nii kui bernardiin keskajal palvetaden [[aed|aian]] sellen Kolmainsale, tonsuuri pleekiden. Kaks kleiti: helesinine ja roosa, et süda noorustule leekiden mul sulab põvven nagu margariin. </poem> * [[August Alle]], [http://galerii.kirmus.ee/erni/rmtk/alle/laul_ftx.html "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"] <poem> Kui lõhnav roosasiidi päevavari Mu üle ümardumas [[õunapuu]] </poem> * [[Marie Under]], "Stanssid" kogust "Sinine puri". Tallinn: Siuru kirjastus 1918 <poem> Ringutand välja end [[päike]] [[pilv]]i roosa [[padi|padjust]], orgude rüppe, kus kaste hõbesed [[peegel|peeglid]], ta heidab kiirgavat [[naer]]u. Libiseb [[tuul]] violett-mustist [[mets]]ade ladvust, sõlmib vallali linte ja linikuid lehvima köidab. Käest-kinni seisavad [[puud]] ümber kumera [[järv]]e, kargena kajastava rõõm-roosa [[hommik]]u värve. </poem> * Marie Under, "Hümn hommikulle" kogust "Eelõitseng". Tartu: Odamees, 1918 <poem> Kuis hõõgub aia lai ja valge [[müür]]: külm [[kivi]] nagu pehme roosa samet, ja punapõseliselt seisvad vanad [[tamm]]ed. Kui kuldne [[tekk]] sääl [[kuusk|kuusemetsa]] viir. Kuld-roosa-punane kõik vaatepiir! </poem> * Marie Under, "Päikse loojaminek" kogust "Eelõitseng" <poem> Täis roosat eha sinine terrass, kus punast tülli laotand [[aken]]delle ning purpurrätiku mu õlgadelle [[päev]] loojenev, nii kaunilt kustumas. </poem> * Marie Under, "Sinine terrass", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud", koostanud [[Karl Muru]], Tänapäev 2006, lk 41 <poem> Ta ohkab: "Kus elu oleks selge luule?" Mu härra, sa sõida — otse kuule! Seal ülal on kindlasti kena ja roosa, siin all sind lämmatab ränk elu proosa! </poem> * [[Aleksander Antson]], "Esteet" I kogus "Epigramme" (1946), lk 15 <poem> EMA ON LÄINUD TOAST. Maipäike paistab aknast Ilm on kuldne ja roosa. Tita istub voodis ja mängib päikesekiirte ja paberitükkidega. Ilm on kuldne ja roosa. </poem> * [[Katre Ligi]], "Ema on läinud toast" kogus "Kõigest ei kõnni ära" (LR 40/1978), lk 28 <poem> [[Maja]], luugid suletud, inimnäoks ärkab, avab silmad, silmadest lendavad [[pääsuke]]sed. [[Roheline|Rohelised]] [[puu]]d vilksti! roosadeks. </poem> * [[Eha Lättemäe]], "Maja, luugid suletud" kogus "Elulugu" (1981), lk 16 <poem> [[Lumi]] sajab, sajab kõige üle. Tuttav ahastus ja meeleheit kaugenevad, kuni enam pole. Istun lumes, märg on roosa kleit. </poem> * [[Doris Kareva]], "Lumi sajab" kogus "Salateadvus" (1983) <poem> mis vahe on [[Maa ja linn|maal ja linnal]] mis vahe on joonel ja pinnal mis vahe on [[tahm]]al ja nõel mis vahe on [[luule]]l ja [[proosa]]l ja uus- ja vanaroosal ja Vastse- ja Vana-Roosal mis vahe on vahel endal Ah jäta sa oled õel </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "* Mis vahe on tollel ja sellel" kogus "Tule tagasi helmemänd" (1984) <poem> aga vaata aknast välja keegi näe on põrund veidi Contra sinder kuskilt välja otsind roosa ballikleidi tõmmand selle endal selga riivab silma üsna nilbelt näe ja vihmagj ei pelga naerab talle näkku ülbelt Ah jäta sa oled õel </poem> * [[Contra]], "Queen of rain" kogus "Kesmaolin" (1996), lk 42 <poem> roosa igaviku liitekohad roostetavad kas roosast igavikust saab ühel päeval ruskroostene aduvik või kõiki kontuure lõhkuv kaduvik </poem> * [[Andres Ehin]], "* roosa igaviku" kogus "Udusulistaja" (2008), lk 48 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Värvused]] sl85pc5a8mxv64j9hppamjgpvbgfxy7 0 7164 135031 104903 2026-05-13T13:42:41Z Pseudacorus 2604 135031 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mars, Earth size comparison.jpg|pisi|Maa võrrelduna Marsiga]] ==Proosa== * Marsil on linnasid. No, väga kena! mõtlesin ma. Linn oli päälegi väga tore, [[torn]]id väga kõrged, ja mis veel kõige imelikum, seisid päris ilma tugedeta üleval. Suured saksad kõik väga sabalised, mõnel on see ülearune liige seda, mõnel toda karva, mõnel pikk, mõnel lühike, mõnel koguni pikem kui terve [[keha]]. Ühe kui teisega katsun juttu, aga paraku — koon hakkab liikuma ja minu eest põgenetakse kui tule eest ja katsutakse aga sabasid varjata. Hädas vaatan ma ümber, kas üht [[habemeajaja]] töötuba näeksin, kust ma enesele ka saba taha laseksin seada, et need pärdikud mind enam ei kardaks. Loen ühelt klaasukselt: "[[Habe]]me mahavõtmine liikumise seaduse teel!" /---/Vagune kartlik loomakene on varsti mu lõua paljaks teinud ja minul väriseb ihu tulevase sabaristimise pärast. :— Mis veel soovite, mu härra? küsib karvavõtja. :— Tahan ka üht saba tellida. :— Saba?! :— Saba neh. :— Saba tõesti?! :— Nojah, siinpool on ju see [[mood]]. :— Vabandage, mu härra, vastab [[kunstnik]] häbelikult, mina olen erapooletu! :— Kas siis saba mõni [[partei|erakonna]] märk on? :— Mu härra, kust teie olete? :Ütlesin, et ma otseteed [[Saksamaa]]lt tulen. :— Nojah, teie [[maakera]]lased arvate, saba on saba. Saba on meie juures kõik, või ei midagi. Mina olen erapooletu ja seega ei sabakunstnik ega sabakondlane. :— Aga mulle on saba iga hinna eest tarvis, mis siin, nagu näha, [[pass]]i asemel on. :— Minge ülemarsilisesse sabavalmistamise magasini. See on sääl ja sääl. :Pärgel teid küll — siunasin ma, pidin aga ometi nende kallist linnast läbi ratsutama, kuni toreda sajakordse lossi ees seisma jäin, mille väraval laua pääl oli lugeda: "Ülemarsiline sabavabrik". :— Teie soovimine, härra? küsis üks vastutulija sabasaks. :— Tahan saba tellida. :— Silmapilk, olge hääks, istuge! :Ja nende sõnadega on tal [[põll]] ees, abilised jooksevad [[käärid]]ega, [[kamm]]idega ja taevas teab millega kõik talle appi. :— Missugust saba härrad soovivad? :— Missugust? :Pidin ütlema: Kas see ükskõik ei ole, aga õnneks tuli mu eksitus õigel ajal meelde ja ma küsisin: :— Missugused teil on? :Sabaline vaatas nagu kahevahel olles või tunnistades minu pääle (nii nagu ei oleks minu juures kõik korras), ütles aga siis: :— Meie kaupluses on, nagu ise teate, kõiksugu sabad, mis terve Marsi pääl kantakse, kuidas neid ise tunnete (mu [[hambad]] lõgisesid), nagu: seisuse järele pikad, parajad ja lühikesed sabad, värvi järele vanameelsed, vabameelsed, parasvanameelsed ja parasvabameelsed sabad, raasike vanameelsed ja raasike vabameelsed sabad, isamaalised sabad, erapooletuse sabad, kahepaikse sabad, mida kord järele, kord põues kantakse. Ehk olete vast [[kirjanik]]? Nende tarvis on meil algupärased ja järelaimamise sabad jne. Missugusega võin teid teenida? :— Hädaabi saba! vastasin ma, et aga ühte nimetada. [[Higi]] jooksis otsa eest. :Aga kohe toodi üks saba nähtavale. :— Teie sabakandmise lubatäht? :— Pärgel võtku, kas ka siin lubatähte tarvis on? :— Mu — mu härra, — kes te olete, — mis te käite, — mis te otsite, — kas, — kus? :Hing kippus sabaseadjal kinni jääma. :— Ja kas siis teil ei olegi lubatähte? :— Ei. :— Siduge, mässige!… :Kes teab, mis oleks sündinud, aga õnneks võisin ma seletada, et maa päält tulen ja nende sabaloogikas täitsa kahjuta võõras olen. See aitas. Minu küsimuse pääle, mis siis nende kõikide mulle ette veeritud sabade [[tähendus]] on, kästi mind seda ülemarsiliselt konversatsiooni-leksikonist ehk [[teadus]]te [[raamat]]ust järele vaadata. * [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teosed_V%E2%80%93VI/%C3%9Che_kirjaniku_p%C3%A4evaraamatust "Ühe kirjaniku päevaraamatust"], Planeet Mars, hotell Hommikumaa, 18. skp. 18… * Marss, väike maailm, mis on oma eriliste pinnamärkide tõttu nii palju poleemikat tekitanud, asub Päikesest kaugemale liikudes Maast edasi. Selle läbimõõt on pisut üle poole ja pindala väiksem kui üks kolmandik Maa omast. Selle rohelised ja punakad laigud, lumemütsid ja palju kõneainet andnud "kanalid" on huvitanud isegi neid, kes on taeva saladuste suhtes kõige ükskõiksemad. ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919, lk 5 (Internet Archive). {{RV}} * Kuna näiteks [[lend]] [[maakera]]lt Marsile vältab kinnises aparaadis umbes [[üheksa|9]] kuud, siis on selge, et sarnase pika aja peale pole võimalik [[hapnik]]ku hingamiseks kaasa võtta. See nõuaks suuri [[ruum]]e. Küsimusest aitab aga üle sarnane seadeldis, mis äratarvitatud hapniku jälle hapnikuks ümber muudab. Sõitjaid olgu 3. Aparaadi keerulise ehituse juures võib väiksemgi rike saada saatuslikuks, sellepärast peaks aparaadis olema wähemalt 3 inimest. Kardetavaks võivad veel saada lendtähed, mis võivad aparaadi hävitada. Purustab lendtäht aparaadi, siis tekib küsimus, mida saab inimestega. On päris kindel, et ta lõhkeb, kuna tema sees on rõhumine. Enesest ei ole aga lendtähed kuigi kardetavad, kuna neid palju ette ei tule. Võrdluseks võib tähendada, et [[Tartu]] uulitsatel palju hädaohtlikum on liikuda, kui lendtähtede suhtes maailmaruumis. Kõneleja arvates wõiks lend ilmaruumi teostuda umbes 20 aasta pärast, missuguseks ajaks arvatavasti suudetakse wõita kõik takistused. ** [[Ernst Öpik]], Tartu Ülikooli füüsikainstituudis peetud loengus, refereeritud: [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340130-1.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "20 aasta pärast pääseb Marsile. Lend sinna vältab 9 kuud. Dr. E. Öpiku arvamisi lennust maailmaruumi"] Kaja, 30. jaanuar 1934, nr 25, lk 5 * [Spender:] Küsige minult, kas ma usun, et [[asi|asjadel]], mida on kasutatud, on [[hing]], ja ma ütlen "jah". Nad on kõik siin. Kõik need asjad, millel oli oma otstarve. Kõik need mäed, millel olid nimed. Ja meie ei saa neid kunagi kasutada ilma sealjuures ebamugavust tundmata. Ja kuidagi ei kõla need mäed meie jaoks õigesti; me anname neile uued nimed, aga vanad nimed on seal, kusagil ajas, ja mägesid tunti nende nimede all. Nimed, mis meie anname kanalitele ja mägedele ja [[linn]]adele, jooksevad maha nagu [[part|metspardi]] seljast vesi. Mis me Marsiga ka ette ei võtaks, selle peale meie [[hammas]] ei hakka. Ja siis me saame vihaseks ja kas teate, mida me teeme? Me käristame ta katki, rebime [[nahk|naha]] maha ja muudame ta enestele suupäraseks. (lk 61) * Spender juhatas ta väikesesse Marsi [[küla]]kesesse, mis oli üleni ehitatud jahedast suurepärasest [[marmor]]ist. Seal olid suured friisid ilusate [[loom]]adega, valge oreooliga kaslased ja [[kollane|kollase]] oreooliga [[päike]]se sümbolid ja härjataoliste olendite raidkujud ning [[mees]]te ja [[naine|naiste]] ja hiiglasuurte kaunikujuliste [[koer]]te raidkujud. [---] :"Marslased avastasid loomade elusaladuse. Loom ei tõstata probleemi elu suhtes. Ta elab. Tema pärispõhjus elamiseks on elu, ta tunneb elust [[rõõm]]u ja naudib seda. Näete - skulptuuris korduvad ikka ja jälle looma võrdkujud." :"See näib paganlik." :"Vastupidi, need on [[Jumal]]a sümbolid, elu sümbolid. Ka Marsil oli inimene muutunud liiga palju inimeseks ja mitte küllalt loomaks. Ja Marsi inimesed taipasid, et elu säilitamiseks peavad nad loobuma küsimusest ''milleks elada''? Elu on iseenesele vastuseks. Elu on ise propagandaks uuele elule ja võimalikult parema elu elamisele. Marslased taipasid, et nad esitasid küsimuse "milleks üldse elada?" mingil sõja- ja meeleheiteperioodi kulminatsiooni ajal, kui sellele polnudki vastust. Aga kui kord tsiviliseeritud [[maailm]] rahunes, saabus [[vaikus]] ja lõppesid [[sõda|sõjad]], muutus see küsimus uutmoodi mõttetuks. Elu oli nüüd hea ega vajanud enam argumente." :"See kõlab, nagu olnuksid marslased üsna naiivsed." :"Ainult siis, kui tasus olla naiivne. Nad lakkasid liigselt ponnistamast, et kõike hävitada, et kõike alandada. Nad sulatasid kokku [[religioon]]i, [[kunst]]i ja [[teadus]]e sellepärast, et põhiliselt pole teadus muud, kui [[ime]] uurimine, mida me ei suuda kunagi seletada, ja kunst on selle ime interpretatsioon. Nad ei lasknud kunagi teadusel purustada esteetilist ja [[ilu]]sat. Kõik seisneb lihtsalt määras. Maa inimene mõtleb: "Sellel pildil tegelikult ei ole värvusi. Teadlane võib tõestada, et värvus sõltub [[valgus]]t reflekteerivate rakkude paigutusest aines. Sellest järeldub, et värvus ei ole vaadeldavate esemete reaalne osa!" Kaugelt nutikam marslane ütleks: "See on ilus pilt. Ta sündis inspireeritud mehe käe ja vaimu läbi. Selle [[idee]] ja värv on elust võetud. See asi on hea"." (lk 74-75) * [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav", 1974 * Inimesed tulid Maalt Marsile. Nad tulid sellepärast, et nad kas kartsid või ei kartnud, sellepärast, et nad olid kas õnnelikud või õnnetud, sellepärast et nad tundsid end olevat [[palverändur]]id, või nad ei tundnud end olevat palverändurid. Igal mehel oli oma põhjus. Nad jätsid maha halvad naised või halvad töökohad või halvad linnad, nad tulid, et midagi leida või midagi maha jätta või midagi saada, et midagi välja kaevata või midagi rahule jätta. Nad tulid väikeste unistustega või suurte soovunelmatega või hoopiski ilma nendeta. Aga valitsuse sõrm viitas neljavärvilistel plakatitel paljudes linnades: TEIE JAOKS LEIDUB TÖÖD TAEVAS. (lk 80) ** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "August 2001: Asukad", 1974 * [[Raketid]] panid põlema luised aasad, muutsid [[kivi]] laavaks, puu söeks, vee auruks, tegid [[liiv]]ast ja kvartsist rohelist [[klaas]]i, mis vedeles laiali pillatud [[peegel|peeglitena]] kõikjal ümberringi, peegeldades sissetungi. Raketid tulid nagu [[trumm]]id, mis põrisevad [[öö]]s. Raketid tulid nagu rändrohutirtsud parvedes ja maandusid punase [[suits]]u õhetuses. Ja rakettidest jooksid välja mehed, vasarad käes, et tagudes anda võõrale maailmale ilmale niisugune kuju, mis on [[silm]]ale tuttav, peksta minema kõik võõrastav. Neil olid [[nael]]ad otsapidi suus, nii et nad sarnanesid metallhammastega lihasööjatega. Nad sülitasid neid oma käbedatesse pihkudesse, kui nad klopsisid püsti sõrestikseintega majakesi ja vudisid sindlitega üle [[katus]]te, et pilgu eest varjata jubedaid [[täht]]i, ja panid üles rohelised aknaeesriided, mida ette tõmmata, et öö välja sulgeda. Ja kui [[puusepad]] olid edasi rutanud, tulid naised [[lillepott]]ide ja sitsi ja [[pann]]idega ja alustasid [[köök|köögis]] kolistamist, et summutada [[vaikus]]t, mida tekitas Marss, mis ootas [[uks]]e ja kardinatega kaetud [[aken|akna]] taga. (lk 86) ** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Veebruar 2002: Rändrohutirtsud", 1974 * "Kuidas sulle meeldib Marss, Pop?" :"Tore. Alati midagi uut. Ma otsustasin, kui ma möödunud aastal siia tulin, et ma ei oota midagi ega nõua midagi ega imesta millegi üle. Meil tuleb unustada Maa ja kuidas sealne elamine oli. Meil on vaja vaadata, kuidas asi on siin ja kui ''teistmoodi'' see kõik on. Mulle teeb paganama moodi nalja see ilm siin. See on ''Marsi'' ilm. Päeval kuum nagu [[põrgu]], öösiti põrgumoodi [[külm]]. Ma saan marudama närvikõdi teistmoodi [[lill]]edest ja teistmoodi [[vihm]]ast. Ma tulin erru Marsi peale ja ma tahtsin tagasi tõmbuda kohta, kus kõik on teistmoodi. Vanal mehel on tarvis, et oleks teistmoodi. Noored inimesed ei taha temaga rääkida, teised vanad inimesed tüütavad põrgumoodi ära. Nii ma mõtlesin, et kõige parem oleks mulle niisugune koht, mis on nii teistmoodi, et sul tarvitseb ainult silmad lahti teha ja sul on lõbu laialt. Ma hankisin selle bensiinijaama. Kui töö hakkab kasvama üle pea, liigun veelgi kaugemale, mõne vana maantee äärde, mis pole nii elava liiklusega, kus ma saan teenida parasjagu nii palju, kui elamiseks vaja ja mul jääb ikka veel aega, et tunda, et siin on asjad teistmoodi." :... :"Mind ei üllata enam miski," ütles vanamees. "Ma lihtsalt vaatan. Ma lihtsalt elan läbi. Kui sa ei saa Marssi võtta sellisena, nagu ta on, võiksid pigem Maa peale tagasi minna. Siin on kõik püstihull, [[maapind]], õhk, kanalid, päriselanikud (ma pole senini neist veel ühtegi näinud, aga olen kuulnud, et nad kusagil lähedal on), kellad. Isegi minu kell käitub naljakalt. Isegi aeg on siin üleval hull. Mõnikord on mul tunne, et ma olen siin ihuüksinda, mitte kedagi teist pole tervel sellel neetud planeedil. Ma võiksin selle peale kihla vedada. Mõnikord ma tunnen, et olen umbes [[kaheksa]] aastane, minu keha on kokku pigistatud ja kõik muu on suur. Jeesus, see on just paras koht vana mehe jaoks. Hoiab mind erksana ja hoiab mind õnnelikuna. Te teate, missugune on Marss? See on samasugune, kui üks asi, mille ma sain [[jõulud]]eks seitsekümmend aastat<!--lk 88 --> tagasi. Ma ei tea, kas teil kunagi sellist on olnud - nad kutsusid seda [[kaleidoskoop|kaleidoskoobiks]], klaasikillud ja riie ja [[pärl]]id ja kena [[praht]]. Tõstsid selle valguse poole ja vaatasid läbi selle ja see lõi sul hinge kinni. Kui palju mustreid! Vaat, niisugune on Marss. Naudi teda. Ei maksa nõuda, et ta oleks midagi muud kui see, mis ta on." (lk 87-88) * [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "August 2002: Öine kohtumine", 1974 * Nad jõudsid kanali äärde. See oli pikk ja sirge ja jahe ja märg ja sädeles öös. :"Ma olen alati tahtnud marslast näha," ütles Michael. :"Kus nad on, paps? Sa lubasid." :"Seal nad on," ütles paps, nihutas Michaeli oma õlale ja osutas otse alla. :Marslased olid seal. Timothy hakkas värisema. :Marslased olid seal - kanalis, nad peegeldusid vees. :Timothy ja Michael ja Robert ja mamps ja paps. :Marslased vaatasid neile virvendavast veest vastu, kaua, kaua aega... (lk 191) * [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974 * Marsi [[teadlane|teadlasele]], kellel puudub käsitus [[nägemine|nägemistajust]], võiksid olla arusaadavad [[vikerkaar]], [[äike]] või [[pilv]]ed kui füüsikalised nähtused, ehkki ta poleks mitte kunagi võimeline aru saama vikerkaarest, äikesest või pilvedest kui inimmõistetest, ega sellest kohast, mis neil asjadel on meie fenomenaalses maailmas. Nende mõistete alla kuuluvate asjade objektiivset loomust võiks ta mõista, sest ehkki need mõisted ise on seotud konkreetse vaatevinkliga ja konkreetse nägemisfenomenoloogiaga, asjad, mida tollest vaatevinklist mõistetakse, pole seda: nad on sellest vaatevinklist vaadeldavad, kuid tema suhtes välised; seega võib neid mõista ka teistest vaatekohtadest, ükskõik kas samade organismide või kellegi muu poolt. Välgulöögil on objektiivne iseloom, mis ei ammendu tema visuaalse väljanägemisega, ja seda saab uurida ka [[marslane]], kellel puudub nägemine. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?" [1974], tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2098-2099 * Seepärast pidi Harry taluma rohkem kui tunni professor Trelawneyt, kes seletas pool tundi kõigile, et Marsi praegune asend [[Saturn]]i suhtes tähendab, et [[juuli]]kuus sündinud inimesi ähvardab äkiline ja vägivaldne [[surm]]. :"Noh, see on ju hea," lausus Harry valjusti, suutmata enam oma [[ärritus]]t varjata, "peaasi, et see kaua aega ei võtaks, ma ei taha pikka piinlemist." * [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Tulepeeker", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2000, lk 298 * Ilus [[suvi]] seisab ees ja kui hetkel ei saa asjahuvilistele veel soovitada sõitu Marsile, siis [[Hiiumaa]]le Eesti vanimaid puunõusid kaema minna on täiesti võimalik. ** [[Kärt Jänes-Kapp]], "Marsile veel ei päse, Hiiumaale küll", Horisont 3/2004, lk 2 * Esimesena laskus 4. jaanuaril 2004 Marsile sõsarast varem startinud Spirit, mille maandumiskoht on [[ekvaator]]ist lõuna pool asuvas 170 km läbimõõduga Gusevi kraatris, kus võis olla [[järv]] ja kuhu suubub voolusäng, mida mööda võis kunagi voolata [[vesi]]. Esimestel Marsi pinnal tehtud [[foto]]del avanes vaade tasandikule, mida katvaid [[kivi|kive]] oli tunduvalt vähem kui varasematel maandumiskohtadel. Taamal kolme-nelja kilomeetri kaugusel paistis ka väike mäestik (õigemini küll küngastik), mis sai hukkunud kosmosesüstiku järgi nimeks Columbia mäed ning mille tippudele anti selle katastroofi käigus hukkunud astronautide [[nimi|nimed]]. Kõrgeima [[mägi|mäe]] tipp tõuseb 130 meetrit üle ümbruskonna. * 25. jaanuaril maandus Marsile Spiriti teisik Opportunity, mille maandumiskoht, Meridiani platoo, asub samuti ekvaatori lähedal, kuid Spiriti suhtes Marsi vastasküljel. [[Koht]] valiti maandamiseks sellepärast, et Mars Global Surveyor oli spektroskoopiliselt leidnud sealt palju [[hall]]iks hematiidiks nimetatavat mineraali, mis moodustub Maal sageli just vee toimel, kuigi võib olla ka [[vulkaan]]ilist päritolu. [---] Juba esimestel tegevusnädalatel avastas Opportunity pinnasest 2–3 mm läbimõõduga hematiidist kuulikesed, mida uurijad hakkasid kutsuma [[mustikas|mustikateks]] (inglise keeles ''blueberry''). Kõige tõenäolisemalt on need tekkinud kunagi seal asunud veekogus. * Mehitatud lendudeni läheb aga veel palju aega. President [[George W. Bush]] kuulutas küll 14. jaanuaril 2004 välja uue mehitatud lendude programmi, mille eesmärgiks on saata astronaudid nii Kuule kui Marsile, kuid erinevalt Maa kaaslase pinnale jõudmise tähtajast 2020. aastast ei teinud ta Marsi puhul mingitest tärminitest juttu. Julgem mees on NASA praegune juht [[Michael D. Griffin]], kes möödunud aasta septembris [[India]]s Hyderabadis toimunud Rahvusvahelisel Astronautika Kongressil esinedes ütles, et kosmoseajastu 100. aastapäeval 2057. aastal "peaksime tähistama 20 aasta möödumist inimese jõudmisest Marsile". ** [[Tõnu Tuvikene]], "Kahekesi Marsil, kolmas kohe tulemas" Tarkade Klubi, 5/2008, lk 25-33 * Selle numbri kaanel on [[tekst]]: Maa [[invasioon]] Marsile. Omamoodi oleme lasknud end inspireerida lugematutest ulmefilmidest ja -[[raamat]]utest, kus marslaste sissetung on üks populaarsemaid [[teema]]sid. [[Tegelikkus]] näib hoopis vastupidine – mitte marslased Maal, vaid maalased Marsil. Kuigi, jah, need pole suured heledad mehikesed (loe: [[inimesed]]), kes Punase planeedi pinnal liiguvad, vaid meie kuuerattalised või -jalgsed metallist sõbrad. :Inimese lend Marsile on juba aastakümneid olnud saavutus, mis saab teoks "hiljemalt 25 aasta pärast". Algul võis selle hinnangu taga olla kosmoseajastu koidiku piiritu [[optimism]], mille kohaselt pidid möödunud sajandivahetuseks Kuul lokkama haljad [[aed|aiad]], hiljem kainemalt järele mõeldes lihtsalt [[lootus]] tehnika kiirele arengule. [[Tehnika]] on küll kiiresti arenenud, ent inimene pole Marsile veel jõudnud ega lähiaastail jõuagi. * Tänu arvukatele missioonidele tunneme Marssi juba ehk paremini kui mõnda kohta maamuna peal ning järjekordsed vaated ruugele [[maastik]]ule, isegi kui kaameranuppu vajutaks inimese [[sõrm]], ei tekitaks enam ohhoo-elamust. Eelkõige taandub mehitatud Marsi-lennu küsimus sellele: mida suudavad inimesed teha paremini kui [[robot]]id? Ilmselt on möödas ajad, mil selliseid ettevõtmisi kannustas pelgalt rahvuslik [[uhkus]] või enesetõestamise soov. Selleks on [[hind]] on liiga kõrge. * Kunagi inimesed Marsile kindlasti jõuavad ja mine tea, ehk hakkavad seal [[õunapuu]]dki õitsema – aga alles siis, kui aeg selleks on küps. ** [[Arko Olesk]], "Millal jõuame Marsile?" Tarkade Klubi, 5/2008, lk 5 * [[Ülikool]]id ei suuda enam pakkuda elementaarset kompetentsi [[ühiskond|ühiskonnale]], kes neid üleval peab. Kui ei ole refleksiooni, siis ühis­kond ei liigu edasi. See, et [[Eesti]] ühiskond tammub juba aastaid paigal ja otsib nõu­tult [[idee]]d, mis innustaks, ega leia midagi muud kui mõte lennata Marsile, on minu hinnangul teaduspoliitika tulemus. ** [[Marju Lepajõe]], [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et "Laureaat Marju Lepajõe"], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 02.03.2018, intervjueeris Tiit Efert) ==Luule== <poem> On kadund [[šaht]] ja suits ja vaev, [[mets]] silub mägede kontuure ja Marsilt lendab nende juurde [[turist]]idega [[footonrakett|footonlaev]], sest meie tuha-[[püramiid]]id on kuulsamad [[vaarao]]de soost ja nende sündimise loost [[legend]]i jutustavad [[giid]]id: "Siin elas ammu, aastal tuhat... [[Hiiglane|hiidrahvas]], kellel kuldsed käed ja kelle [[sepikoda|sepikoja]] tuhast on tekkinud need kaunid mäed." </poem> * [[Heljo Mänd]], "Lapsepõlve radadel", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 27-28 <poem> [[Roos]]id on marsilt / [[kannike]]stel on kõik operatsioonid tehtud / löövad laagri üles / üksnes [[Veenus]]el </poem> * [[Trace Peterson]], "Üksnes Veenusel" ([https://poets.org/poem/exclusively-venus "Exclusively on Venus"]), poets.org, algselt ilmunud kogus "The Brooklyn Rail", 2016 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Planeedid]] cztwx79snrw5uwdxfds82ourehdz22u 0 7992 135040 127204 2026-05-14T08:05:56Z Pseudacorus 2604 135040 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Christopher_richard_wynne_nevinson,_l%27anima_della_città_senza_anima_(new_york,_un%27astrazione),_1920.jpg|pisi|Christopher Richard Wynne Nevinson, "Hingeta linna hing (New York, abstraktsioon), 1920]] [[Pilt:T_F_Simon_New_York.jpg|pisi|Tavík František Šimon (1877–1942), "New York", ''s.d.'']] [[Pilt:Bernard_boutet_de_monvel_vue_de_new_york_d6358268043703).jpg|pisi|Bernard Boutet de Monvel, "New Yorgi vaade" (1928)]] [[Pilt:Riverside_Drive.jpg|pisi|Trude Waehner, "Riverside Drive" (1940ndate algus)]] '''New York''', varem '''Nieeuw Amsterdam''', on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] New Yorgi osariigis. Riigi rahvaarvult suurim linn. New York on üks maailma majandus- ja kultuuripealinnu. Linnas asuv [[Wall Street]] on tuntud rahanduskeskusena ja [[Broadway]] piirkond meelelahutuskeskusena. Suurlinnal on viis linnaosa – [[Brooklyn]], [[Queens]], [[Bronx]], [[Manhattan]] ja [[Staten Island]]. ==Proosa== * Päevade möödudes muutus [[õhkkond]] üha kummalisemaks. Tundus, nagu oleks New Yorgist miski haihtunud — [[tõelisus]] või tähtsus, ja linn teeskleb tema ees, etendab kolossaalset [[näitemäng]]u, milles osalevad [[bussid]], [[taksod]], rut­tavad [[jalakäijad]], kõigis Kolmanda avenüü baarides mängivad telerid, isegi päise päeva ajal valgustatud filmireklaamid, mille taustaks on tuhandete autopasunate prääksatused ja tühja [[lobisemine|lobisevate]] inimeste hääled. Justkui oleks kogu New York papist [[lavadekoratsioon]], mis kukub kõminal ümber niipea, kui Tomi laev [[laupäev]]al sadamast välja sõidab. (lk 19) * Oli imelik tunne lugeda New Yorgi tuttavatest, Edist ja põhupea Lorraine'ist, sellestsamast, kes oli tahtnud end Tomi kajutisse peita ja koos temaga ära sõita. Imelik ja igav. Kui haledat elu nad elavad: rähklevad New Yorgis, trügivad [[metroo]]s, vahivad [[meelelahutus]]eks mõnes Kolmanda avenüü urkabaaris [[televiisor]]it, ja kui leiavadki vahel harva raha Madisoni avenüü baari või heasse [[restoran]]i minekuks, on nende elu ometi masendavalt hall võrreldes Venezia kõige viletsamagi ''trattoria''<nowiki>'</nowiki>ga,kus pakutakse rohelist salatit, oivalist [[juust]]u ja maailma parimat [[vein]]i! (lk 165) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Näiteks [[planeet|planeedil]] [[Maa (planeet)|Maa]] on [[inimene]] alati pidanud ennast [[delfiin]]idest targemaks, kuna ta on saavutanud nii palju – [[ratas]], New York, [[sõjad]] ja nii edasi – samal ajal, kui delfiinid pole teinud midagi muud kui [[vesi|vees]] ringi hullanud. Teistpidi võttes, delfiinid on alati pidanud ennast targemaks kui inimene – just selsamal põhjusel. ** [[Douglas Adams]], "The Hitchhiker's Guide to the Galaxy", 1979, 23. ptk * Mõni [[Manhattan]]i moekas naine kasutab [[parfüüm]]i nimega Pheromone, mille hind on kolmsada [[dollar]]it [[unts]]. Võib-olla küll kallis, ent milline on [[afrodisiakum]]i hind? [[Loom]]ade seksuaalselt peibutavate eritiste alastele avastustele tuginev parfüüm lubab vihjamisi panna naisterahva väljakutsuvalt lõhnama ning teha tursketest mees­test [[iha]] orjad, armu[[zombi]]d. Kummaline on selle lõhnaõli pre­tensioonikuse juures see, et tootja pole täpsustanud, milliseid feromoone see sisaldab. [[Teadlased]] pole inimferomoone veel tuvastanud, samal ajal kui, ütleme, [[kult|kuldi]] omad on kindlaks tehtud. Pilt sellest, kuidas terve põlvkond noori naisi kõnnib mööda [[tänav]]at ja lõhnab kuldiferomoonide järele, on kumma­line isegi Manhattanil. Lubage mul anda üks ulakas [[soovitus]]: laske [[emis]]ekari Park Avenue'le lahti. Hajutage nad hoolikalt Pheromone'iga lõhnastatud naiste hulka. Helistage hädaabinumbril 911. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 46 * Mõtlesin pidevalt: "Kui me ainult New Yorgis elaksime..." Kui me sõitsime mööda lõbustuspargist Birminghami laadaplatsil, kuhu lubati üksnes valgeid lapsi, meenutasin, kui lõbus meil oli olnud New Yorgis Coney Islandil. Kui me kodus kesklinnas näljased olime, pidime ootama, kuni jõudsime tagasi mustade linnaossa, sest [[restoran]]id ja toiduletid olid reserveeritud valgetele. New Yorgis võisime igalt poolt hot dogi osta. Kui me tahtsime Birminghamis kempsu või vett juua, pidime otsima üles sildi kirjaga "Värvilistele". Enamik minu põlvkonna mustanahalistest lastest õppis [[lugemine|lugema]] sõnu "Värvilistele" ja "Valgetele" enne, kui nad õppisid lugema "Vaata, Dick, vaata". * [[Angela Davis]], "Angela Davis: An Autobiography", 1996, lk 83 * Kõige väiksem ajaühik [[multiversum]]is on New Yorgi [[sekund]]: see on [[aeg]], mis kulub [[roheline|rohelise]] tule süttimisest [[foor]]is ajani, mil sinu [[auto]] taga olev [[takso]] hakkab signaaliga tuututama. ** [[Terry Pratchett]], "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 222 joonealune märkus * [[Кара-Kohila]] ja New York on teoreetilises mõttes täiesti võrdselt tsentraalsed ja perifeersed kohad, kui kõne alla võetakse [[maailm]]a kättesaadavus [[internet]]i vahendusel — kaks ühise [[võrk|võrgu]] ühesuurust silma. Tegelikult aga tähendab interneti sisseviimine Kapa-Kohilasse tema edasist perifeeriastumist võrratult suuremal määral kui tema teoreetilist tsentraliseerumist, sest kogu internetist pakutav [[informatsioon]] on võrratult enam New Yorgi kui Kapa-Kohila ideoloogilise kontrolli all. ** [[Jaan Undusk]], "Kas meist saavad balti baskid ehk kuidas olla esindatud?" Looming nr 9/2002, lk 1371 * Tänu "Harry Potterile" olen reisinud kogu [[maailm]]as. Ilma filmideta poleks ma tõenäoliselt nii noorelt New Yorki läinud. Ma olin 11-aastane ja ma mäletan seda selgelt, kuna see oli kohe pärast 9/11 rünnakuid. Ma olin seal, kus see juhtus, vaatasin seda galeriid, kus kõigil [[sein]]tel olid sõnumid ja joonistused. ** [[Emma Watson]], 7.-8. Potteri-filmi võtete aegne intervjuu: Derek Blasberg, [https://www.interviewmagazine.com/film/emma-watson "Emma Watson"], Interview, 16. aprill 2009 * Ma tulin New Yorki üheksakümnendate lõpul, kui hiilgeaja ergav päike oli just loojumas, kuigi siis ei teadnud seda veel keegi. Tolle aja New York kubises suleseppadest, kes oskasid päriselt kirjutada, sest nii palju oli ajakirju, päris ajakirju, neid oli lademetes. Kui [[Internet]] oli alles eksootiline [[lemmikloom]] kusagil [[toimetus]]e nurgas – viska talle aeg-ajalt mõni maiuspala ja vaata, kuidas ta oma lühikese lõa otsas naljakalt kepsleb, pluti-pluti, tema küll ei karga meile öösel kõri kallale. Ausalt, ma ei tee nalja – kunagi oli aeg, mil äsja kolledži lõpetanud lapsukesed tulid New Yorki ja ''neile maksti seal kirjutamise eest''. Me ei osanud hinges aimata, et olime valinud karjääri, mis kuivab kokku tosina aastaga. (lk 10–11) * New York ei jää vaikseks mitte kella kolme-nelja ajal [[öö]]sel, siis on liikvel veel liiga palju baare mööda kondajaid, kes [[takso]]sse vajudes üksteisele üle tänava midagi hõikavad või kägisevad mobiiliga rääkida, kimudes samal ajal veel viimast [[sigaret]]ti enne magamaminekut, kõige parem aeg on hoopis kell viis hommikul, siis kui isegi su [[konts]]ade kõbin kõnniteel kõlab kuidagi ebaseaduslikult. Kõik inimesed on paigutatud kenasti ära nende karpidesse ja kogu linnaruum on ainult sinu päralt. (lk 84) ** [[Gillian Flynn]], "Kadunud", tlk Anne Kahk, 2014 * "Kuhu sa siis lendad?" küsib päikesekollases vormis registreerimislaua töötaja. :"New Yorki." :Ajan selja sirgu. Ma kardan. Samas aga tunnen midagi uut ja huvitavat läbi oma keha voolavat, kui linna nime ütlen. Ma lähen New Yorki. Kõigi mu sõbrannade voo­dite kohal ripuvad [[poster|postrid]] poistest, keda nad pole iial oma ihusilmaga näinud. Minu voodi kohal on aga New Yorgi [[panoraam]]. Ma pole seal kunagi käinud, aga olen ikkagi [[armumine|armunud]]. (lk 11) * Seal, hallikas kauguses, on New York. :Ma tunnen tänu oma voodi kohal rippuvale postrile linna [[siluett|silueti]] otsekohe ära. Sajad hallid, pruunid ja läiki­vad hooned moodustavad maailma kõige ilusama tulpdiagrammi. Kui neid vaatan, keerutavad mu peas tant­sida kaks sõna: ''lõpuks ometi''. :Lugematul hulgal filme ja fotosid ja telesarju ja uudislugusid on mind selleks hetkeks ette valmistanud. Kõik, mida olin seni vaid telekast näinud, on nüüd tõelisuses mu silme ees. Mul on tunne, nagu hoiaksin planeete liikumas. :Ja järsku taipan sedagi, miks Ameerika immigratsiooniametnik tahtis, et mu räägitud lugu kõlaks tõeliselt. Ma näen maailmakuulsat siluetti oma ihusilmaga ja mõistan. :Ameerika ''ongi'' üks [[lugu]]. Siin astud justkui elusuuruses ekraani ette. Ja kui tahad ise [[film]]is osaleda, pead siia sobi­tuma. (lk 27–28) * Reedepärastlõunane liiklus on hullumaja. Kõikjal on kollased [[takso]]d. Nad tuututavad sajal erineval moel, nagu räägiks iga takso oma [[keel]]t. (lk 28) * Ja järsku tekib mul küsimus, kas ''mina'' siia ikka sobin. :Ma tean ju, kuidas asjalood on. :Samal ajal kui New York bussi akna taga tuututab ja undab ja lõõmab, vaatan mina oma käsi. Nahk on kuiv ja praguneb nagu värvikiht vanal maalil. Mu sõrmed on peaaegu katki pestud. :Mida peaks see linn minuga peale hakkama? (lk 29) * Et kas ma siia sobin? :Kuulge, see on ju New York. Vaadake lihtsalt kor­raks kõiki neid tüdrukuid, kes filmides siin elavad. Kui lood vähemalt veidigi tõele vastavad, kihab siin üksikutest, segastest [[kontrollifriik]]idest. Naistest, kes alati kõik oma punnis [[märkmik]]esse üles kirjutavad. Kellele ei meeldi [[üllatus]]ed ja kes üksi kodu korista­vad, seljas surnud isa või poiss-sõbra liigsuur [[kampsun]], kel on seltsiks vaid [[kass]] ja kes igal õhtul söövad papptopsi seest mingit kaasaostetud einet ja kelle korralikult üles tehtud vooditelt vahib vastu tohutul hulgal [[kaisukaru]]sid. :''Its beginning to look a lot like Christmas.'' :Mul pole ühtki tolmust kaisukaru ja karvast kassi kohe kindlasti mitte. Aga kui ma üldse kuskil maailmas end koduselt tunda võin, siis peab see siin olema. Selles säravas linnas. (lk 30) * New Yorgi kaarti tuleb vaid korra vaadata, kui juba taipad, kuidas see linn rajatud on. Justkui oleks keegi oma klotsikarbi sisu ruudulisele paberile laiali laotanud. Põhjast lõu­nasse suunduvaid laiu teid kutsutakse ''Avenue''<nowiki>'</nowiki>deks, idast läände viivaid [[tänav]]aid nimetatakse ''Street''<nowiki>'</nowiki>ideks. Kõigil neil tänavail on number, nii et tead alati, kus oled. :Ma tahaks, et minu [[elu]]s oleks ka nii. (lk 32) * Mul on selline tunne, nagu astuksin taksost otse [[filmivõtted|filmivõtete]] keskele. Võtteplatsile, mille kallal on inimesed töötanud nädalaid, et isegi maailma kõige lollimale vaatajale selgeks teha: selle loo tegevus toimub New Yorgis. :Aga et siis päriselt ongi nii. :Kui takso minema sõidab, vaatan põnevusega enda ümber ringi. Tänavat ääristavad kõrged, õhulised, leegitsevates sügisvärvides puud. Enamik maju on viiekorruselised. Nad on punakaspruunid ja ookerkollased ja hallid, lamedate katuste ja graatsiliste metallist tuletõrjetreppidega fassaadidel. Mööda kõnnib kaks tüdrukut, kelle kohta võin kohe öelda, et nad on [[modell]]id. Nende jalad on pikad ja peenikesed. Neil on näol tüdinud ilme ja käes suur papptops kohvi. Sellise plastkaanekesega. (lk 33) * Kell on kuus õhtul ja väljas pimeneb kiirelt. [[Tänava­latern]]ad löövad põlema ja ühtäkki näib tänav justkui mõnest teatritükist pärit olevat. Enne jalutasin üle võtte­platsi, nüüd seisan laval koos papist tuletõrjetreppide ja plastist rekvisiitpuudega. Aeg-ajalt viskab keegi alla paar sügislehte. Iga leht on kahe teineteise külge kleepunud [[süda]]mekese kujuline. :Silmitsen neid tükk aega. Siis asetan jala kahele süda­mekesele ja liigutan saabast aeglaselt edasi-tagasi. (lk 41–42) * [[Anna Woltz]], "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018 * Asi ju ongi selles, et andekaid inimesi on siin tuhandeid. Paljud, kes on tulnud mingi plaaniga siin loomingus läbi lüüa, on lihtsalt pidanud minema tööle, lihtsalt reaalsus sõidab ühel hetkel sisse ja oledki öövahetuses mingis baaris, kust hommikul lähed tegema veel muud tööd, et ära elada. Aga võid sellega seoses ka midagi muud leida, õpid sellest ja ka see on põnev. ** Kris Lemsalu, intervjuu: Tõnu Karjatse, [https://kultuur.err.ee/1608593695/kris-lemsalu-new-york-on-selline-linn-mis-sind-otseselt-ei-vaja "New York on selline linn, mis sind otseselt ei vaja"]. ERR, 11. mai 2022 ==Allikata== * Minu isa oli meie linnakese [[joodik]]. Enamasti ei olegi see nii hull, aga New Yorgis? ** [[Henny Youngman]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:New York| ]] okrooid1hlvbeznyt3g8tdl4nz0lzxr 135042 135040 2026-05-14T08:14:56Z Pseudacorus 2604 135042 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Christopher_richard_wynne_nevinson,_l%27anima_della_città_senza_anima_(new_york,_un%27astrazione),_1920.jpg|pisi|Christopher Richard Wynne Nevinson, "Hingeta linna hing (New York, abstraktsioon), 1920]] [[Pilt:T_F_Simon_New_York.jpg|pisi|Tavík František Šimon (1877–1942), "New York, Brooklyni sild", ''s.d.'']] [[Pilt:Bernard_boutet_de_monvel_vue_de_new_york_d6358268043703).jpg|pisi|Bernard Boutet de Monvel, "New Yorgi vaade" (1928)]] [[Pilt:Riverside_Drive.jpg|pisi|Trude Waehner, "Riverside Drive" (1940ndate algus)]] '''New York''', varem '''Nieeuw Amsterdam''', on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] New Yorgi osariigis. Riigi rahvaarvult suurim linn. New York on üks maailma majandus- ja kultuuripealinnu. Linnas asuv [[Wall Street]] on tuntud rahanduskeskusena ja [[Broadway]] piirkond meelelahutuskeskusena. Suurlinnal on viis linnaosa – [[Brooklyn]], [[Queens]], [[Bronx]], [[Manhattan]] ja [[Staten Island]]. ==Proosa== * Päevade möödudes muutus [[õhkkond]] üha kummalisemaks. Tundus, nagu oleks New Yorgist miski haihtunud — [[tõelisus]] või tähtsus, ja linn teeskleb tema ees, etendab kolossaalset [[näitemäng]]u, milles osalevad [[bussid]], [[taksod]], rut­tavad [[jalakäijad]], kõigis Kolmanda avenüü baarides mängivad telerid, isegi päise päeva ajal valgustatud filmireklaamid, mille taustaks on tuhandete autopasunate prääksatused ja tühja [[lobisemine|lobisevate]] inimeste hääled. Justkui oleks kogu New York papist [[lavadekoratsioon]], mis kukub kõminal ümber niipea, kui Tomi laev [[laupäev]]al sadamast välja sõidab. (lk 19) * Oli imelik tunne lugeda New Yorgi tuttavatest, Edist ja põhupea Lorraine'ist, sellestsamast, kes oli tahtnud end Tomi kajutisse peita ja koos temaga ära sõita. Imelik ja igav. Kui haledat elu nad elavad: rähklevad New Yorgis, trügivad [[metroo]]s, vahivad [[meelelahutus]]eks mõnes Kolmanda avenüü urkabaaris [[televiisor]]it, ja kui leiavadki vahel harva raha Madisoni avenüü baari või heasse [[restoran]]i minekuks, on nende elu ometi masendavalt hall võrreldes Venezia kõige viletsamagi ''trattoria''<nowiki>'</nowiki>ga,kus pakutakse rohelist salatit, oivalist [[juust]]u ja maailma parimat [[vein]]i! (lk 165) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Näiteks [[planeet|planeedil]] [[Maa (planeet)|Maa]] on [[inimene]] alati pidanud ennast [[delfiin]]idest targemaks, kuna ta on saavutanud nii palju – [[ratas]], New York, [[sõjad]] ja nii edasi – samal ajal, kui delfiinid pole teinud midagi muud kui [[vesi|vees]] ringi hullanud. Teistpidi võttes, delfiinid on alati pidanud ennast targemaks kui inimene – just selsamal põhjusel. ** [[Douglas Adams]], "The Hitchhiker's Guide to the Galaxy", 1979, 23. ptk * Mõni [[Manhattan]]i moekas naine kasutab [[parfüüm]]i nimega Pheromone, mille hind on kolmsada [[dollar]]it [[unts]]. Võib-olla küll kallis, ent milline on [[afrodisiakum]]i hind? [[Loom]]ade seksuaalselt peibutavate eritiste alastele avastustele tuginev parfüüm lubab vihjamisi panna naisterahva väljakutsuvalt lõhnama ning teha tursketest mees­test [[iha]] orjad, armu[[zombi]]d. Kummaline on selle lõhnaõli pre­tensioonikuse juures see, et tootja pole täpsustanud, milliseid feromoone see sisaldab. [[Teadlased]] pole inimferomoone veel tuvastanud, samal ajal kui, ütleme, [[kult|kuldi]] omad on kindlaks tehtud. Pilt sellest, kuidas terve põlvkond noori naisi kõnnib mööda [[tänav]]at ja lõhnab kuldiferomoonide järele, on kumma­line isegi Manhattanil. Lubage mul anda üks ulakas [[soovitus]]: laske [[emis]]ekari Park Avenue'le lahti. Hajutage nad hoolikalt Pheromone'iga lõhnastatud naiste hulka. Helistage hädaabinumbril 911. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 46 * Mõtlesin pidevalt: "Kui me ainult New Yorgis elaksime..." Kui me sõitsime mööda lõbustuspargist Birminghami laadaplatsil, kuhu lubati üksnes valgeid lapsi, meenutasin, kui lõbus meil oli olnud New Yorgis Coney Islandil. Kui me kodus kesklinnas näljased olime, pidime ootama, kuni jõudsime tagasi mustade linnaossa, sest [[restoran]]id ja toiduletid olid reserveeritud valgetele. New Yorgis võisime igalt poolt hot dogi osta. Kui me tahtsime Birminghamis kempsu või vett juua, pidime otsima üles sildi kirjaga "Värvilistele". Enamik minu põlvkonna mustanahalistest lastest õppis [[lugemine|lugema]] sõnu "Värvilistele" ja "Valgetele" enne, kui nad õppisid lugema "Vaata, Dick, vaata". * [[Angela Davis]], "Angela Davis: An Autobiography", 1996, lk 83 * Kõige väiksem ajaühik [[multiversum]]is on New Yorgi [[sekund]]: see on [[aeg]], mis kulub [[roheline|rohelise]] tule süttimisest [[foor]]is ajani, mil sinu [[auto]] taga olev [[takso]] hakkab signaaliga tuututama. ** [[Terry Pratchett]], "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 222 joonealune märkus * [[Кара-Kohila]] ja New York on teoreetilises mõttes täiesti võrdselt tsentraalsed ja perifeersed kohad, kui kõne alla võetakse [[maailm]]a kättesaadavus [[internet]]i vahendusel — kaks ühise [[võrk|võrgu]] ühesuurust silma. Tegelikult aga tähendab interneti sisseviimine Kapa-Kohilasse tema edasist perifeeriastumist võrratult suuremal määral kui tema teoreetilist tsentraliseerumist, sest kogu internetist pakutav [[informatsioon]] on võrratult enam New Yorgi kui Kapa-Kohila ideoloogilise kontrolli all. ** [[Jaan Undusk]], "Kas meist saavad balti baskid ehk kuidas olla esindatud?" Looming nr 9/2002, lk 1371 * Tänu "Harry Potterile" olen reisinud kogu [[maailm]]as. Ilma filmideta poleks ma tõenäoliselt nii noorelt New Yorki läinud. Ma olin 11-aastane ja ma mäletan seda selgelt, kuna see oli kohe pärast 9/11 rünnakuid. Ma olin seal, kus see juhtus, vaatasin seda galeriid, kus kõigil [[sein]]tel olid sõnumid ja joonistused. ** [[Emma Watson]], 7.-8. Potteri-filmi võtete aegne intervjuu: Derek Blasberg, [https://www.interviewmagazine.com/film/emma-watson "Emma Watson"], Interview, 16. aprill 2009 * Ma tulin New Yorki üheksakümnendate lõpul, kui hiilgeaja ergav päike oli just loojumas, kuigi siis ei teadnud seda veel keegi. Tolle aja New York kubises suleseppadest, kes oskasid päriselt kirjutada, sest nii palju oli ajakirju, päris ajakirju, neid oli lademetes. Kui [[Internet]] oli alles eksootiline [[lemmikloom]] kusagil [[toimetus]]e nurgas – viska talle aeg-ajalt mõni maiuspala ja vaata, kuidas ta oma lühikese lõa otsas naljakalt kepsleb, pluti-pluti, tema küll ei karga meile öösel kõri kallale. Ausalt, ma ei tee nalja – kunagi oli aeg, mil äsja kolledži lõpetanud lapsukesed tulid New Yorki ja ''neile maksti seal kirjutamise eest''. Me ei osanud hinges aimata, et olime valinud karjääri, mis kuivab kokku tosina aastaga. (lk 10–11) * New York ei jää vaikseks mitte kella kolme-nelja ajal [[öö]]sel, siis on liikvel veel liiga palju baare mööda kondajaid, kes [[takso]]sse vajudes üksteisele üle tänava midagi hõikavad või kägisevad mobiiliga rääkida, kimudes samal ajal veel viimast [[sigaret]]ti enne magamaminekut, kõige parem aeg on hoopis kell viis hommikul, siis kui isegi su [[konts]]ade kõbin kõnniteel kõlab kuidagi ebaseaduslikult. Kõik inimesed on paigutatud kenasti ära nende karpidesse ja kogu linnaruum on ainult sinu päralt. (lk 84) ** [[Gillian Flynn]], "Kadunud", tlk Anne Kahk, 2014 * "Kuhu sa siis lendad?" küsib päikesekollases vormis registreerimislaua töötaja. :"New Yorki." :Ajan selja sirgu. Ma kardan. Samas aga tunnen midagi uut ja huvitavat läbi oma keha voolavat, kui linna nime ütlen. Ma lähen New Yorki. Kõigi mu sõbrannade voo­dite kohal ripuvad [[poster|postrid]] poistest, keda nad pole iial oma ihusilmaga näinud. Minu voodi kohal on aga New Yorgi [[panoraam]]. Ma pole seal kunagi käinud, aga olen ikkagi [[armumine|armunud]]. (lk 11) * Seal, hallikas kauguses, on New York. :Ma tunnen tänu oma voodi kohal rippuvale postrile linna [[siluett|silueti]] otsekohe ära. Sajad hallid, pruunid ja läiki­vad hooned moodustavad maailma kõige ilusama tulpdiagrammi. Kui neid vaatan, keerutavad mu peas tant­sida kaks sõna: ''lõpuks ometi''. :Lugematul hulgal filme ja fotosid ja telesarju ja uudislugusid on mind selleks hetkeks ette valmistanud. Kõik, mida olin seni vaid telekast näinud, on nüüd tõelisuses mu silme ees. Mul on tunne, nagu hoiaksin planeete liikumas. :Ja järsku taipan sedagi, miks Ameerika immigratsiooniametnik tahtis, et mu räägitud lugu kõlaks tõeliselt. Ma näen maailmakuulsat siluetti oma ihusilmaga ja mõistan. :Ameerika ''ongi'' üks [[lugu]]. Siin astud justkui elusuuruses ekraani ette. Ja kui tahad ise [[film]]is osaleda, pead siia sobi­tuma. (lk 27–28) * Reedepärastlõunane liiklus on hullumaja. Kõikjal on kollased [[takso]]d. Nad tuututavad sajal erineval moel, nagu räägiks iga takso oma [[keel]]t. (lk 28) * Ja järsku tekib mul küsimus, kas ''mina'' siia ikka sobin. :Ma tean ju, kuidas asjalood on. :Samal ajal kui New York bussi akna taga tuututab ja undab ja lõõmab, vaatan mina oma käsi. Nahk on kuiv ja praguneb nagu värvikiht vanal maalil. Mu sõrmed on peaaegu katki pestud. :Mida peaks see linn minuga peale hakkama? (lk 29) * Et kas ma siia sobin? :Kuulge, see on ju New York. Vaadake lihtsalt kor­raks kõiki neid tüdrukuid, kes filmides siin elavad. Kui lood vähemalt veidigi tõele vastavad, kihab siin üksikutest, segastest [[kontrollifriik]]idest. Naistest, kes alati kõik oma punnis [[märkmik]]esse üles kirjutavad. Kellele ei meeldi [[üllatus]]ed ja kes üksi kodu korista­vad, seljas surnud isa või poiss-sõbra liigsuur [[kampsun]], kel on seltsiks vaid [[kass]] ja kes igal õhtul söövad papptopsi seest mingit kaasaostetud einet ja kelle korralikult üles tehtud vooditelt vahib vastu tohutul hulgal [[kaisukaru]]sid. :''Its beginning to look a lot like Christmas.'' :Mul pole ühtki tolmust kaisukaru ja karvast kassi kohe kindlasti mitte. Aga kui ma üldse kuskil maailmas end koduselt tunda võin, siis peab see siin olema. Selles säravas linnas. (lk 30) * New Yorgi kaarti tuleb vaid korra vaadata, kui juba taipad, kuidas see linn rajatud on. Justkui oleks keegi oma klotsikarbi sisu ruudulisele paberile laiali laotanud. Põhjast lõu­nasse suunduvaid laiu teid kutsutakse ''Avenue''<nowiki>'</nowiki>deks, idast läände viivaid [[tänav]]aid nimetatakse ''Street''<nowiki>'</nowiki>ideks. Kõigil neil tänavail on number, nii et tead alati, kus oled. :Ma tahaks, et minu [[elu]]s oleks ka nii. (lk 32) * Mul on selline tunne, nagu astuksin taksost otse [[filmivõtted|filmivõtete]] keskele. Võtteplatsile, mille kallal on inimesed töötanud nädalaid, et isegi maailma kõige lollimale vaatajale selgeks teha: selle loo tegevus toimub New Yorgis. :Aga et siis päriselt ongi nii. :Kui takso minema sõidab, vaatan põnevusega enda ümber ringi. Tänavat ääristavad kõrged, õhulised, leegitsevates sügisvärvides puud. Enamik maju on viiekorruselised. Nad on punakaspruunid ja ookerkollased ja hallid, lamedate katuste ja graatsiliste metallist tuletõrjetreppidega fassaadidel. Mööda kõnnib kaks tüdrukut, kelle kohta võin kohe öelda, et nad on [[modell]]id. Nende jalad on pikad ja peenikesed. Neil on näol tüdinud ilme ja käes suur papptops kohvi. Sellise plastkaanekesega. (lk 33) * Kell on kuus õhtul ja väljas pimeneb kiirelt. [[Tänava­latern]]ad löövad põlema ja ühtäkki näib tänav justkui mõnest teatritükist pärit olevat. Enne jalutasin üle võtte­platsi, nüüd seisan laval koos papist tuletõrjetreppide ja plastist rekvisiitpuudega. Aeg-ajalt viskab keegi alla paar sügislehte. Iga leht on kahe teineteise külge kleepunud [[süda]]mekese kujuline. :Silmitsen neid tükk aega. Siis asetan jala kahele süda­mekesele ja liigutan saabast aeglaselt edasi-tagasi. (lk 41–42) * [[Anna Woltz]], "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018 * Asi ju ongi selles, et andekaid inimesi on siin tuhandeid. Paljud, kes on tulnud mingi plaaniga siin loomingus läbi lüüa, on lihtsalt pidanud minema tööle, lihtsalt reaalsus sõidab ühel hetkel sisse ja oledki öövahetuses mingis baaris, kust hommikul lähed tegema veel muud tööd, et ära elada. Aga võid sellega seoses ka midagi muud leida, õpid sellest ja ka see on põnev. ** Kris Lemsalu, intervjuu: Tõnu Karjatse, [https://kultuur.err.ee/1608593695/kris-lemsalu-new-york-on-selline-linn-mis-sind-otseselt-ei-vaja "New York on selline linn, mis sind otseselt ei vaja"]. ERR, 11. mai 2022 ==Allikata== * Minu isa oli meie linnakese [[joodik]]. Enamasti ei olegi see nii hull, aga New Yorgis? ** [[Henny Youngman]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:New York| ]] pk9dxcejewg7ni3vujoj39d5v2xtc39 0 8086 135027 71011 2026-05-13T13:25:59Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135027 wikitext text/x-wiki [[Pilt:JUPITER.jpg|pisi|[[Jupiter (planeet)|Jupiter]]i anatoomia.]] [[Pilt:Exploding planet.jpg|pisi|Planeet, mis läheb kohe katki.]] '''Planeet''' on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber [[täht|tähe]]. Päikesesüsteemi planeedid Päikese poolt väljapoole lugedes on [[Merkuur]], [[Veenus]], [[Maa (planeet)|Maa]], [[Marss]], [[Jupiter (planeet)|Jupiter]], [[Saturn]], [[Uraan (planeet)|Uraan]], [[Neptuun]] ning varem ka [[Pluuto]]. ==Proosa== * Me näeme, kuidas [[Päike]]se ümber moodustuvad lihtsate, kaunite ja suurepäraste [[reegel|reeglite]] järgi planeedid, mis liiguvad reipalt ning väsimatult ümber oma telje ja nende ühise keskpunkti ruumides, mis on proportsioonis nende [[suurus]]e ning tihedusega; samuti seda, kuidas nendesamade seaduste järgi moodustuvad mõne ümber neist [[kuu]]d, mida planeetide külgetõmbejõud paigal hoiab. Pole ülevamat [[pilt]]i kui see ettekujutus suurest [[universum]]ist; ja inimaru ei ole ehk kunagi riskinud ette võtta pikemat [[lend]]u ning seda osalt ka õnnelikult [[lõpp|lõpule]] viinud, kui siis, kui ''[[Kopernik]]u'', ''[[Kepler]]i'', ''[[Newton]]i'', ''[[Huygens]]i'' ja ''[[Kant]]i'' [[pea]]des sündisid planeetide tekke ning liikumise lihtsad, igavesed ja täiuslikud seadused. ** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", esimene raamat, tlk Krista Räni, Tartu: Ilmamaa, 2019, lk 23-24 * Kes poleks imetlenud hiilgavaid ja kauneid planeete, meie oma [[päikesesüsteem]]i liikmeid — hiilgavat [[Veenus]]t, leegitsevat [[Marss]]i, rõngastatud [[Saturn]]i ja suursugust [[Jupiter (planeet)|Jupiter]]i? Võimalik, et mõned meist on varitsenud [[päikeseloojang]]ule järgneval või [[päikesetõus]]ule eelneval hämaral tunnil ka tabamatut [[Merkuur]]i, päikese lähimat saatjat. ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919, lk 1 (Internet Archive). {{RV}} * See on siis [[lõpp]]. Meie oleme viimane põlvkond. Ja näiliselt pole midagi muutunud. Ikka endiselt säravad Avati kohal päikesed, leebe [[kollane]] ja tontlik hele[[sinine]] nii nagu tuhandeid aastaid tagasigi. Meie [[silm]]adele jääksid nad alati niisugusteks, just see on kujutlematu. Ööaja ja Päevaaja vaheldumine, kollase päikese konkurents sinisega, teineteise vahelduv väljatõrjumine, võitlus koha pärast taevavõlvil, meie planeedi üldilme, ta [[kliima]] jääksid muutumatuks, vähemalt miljoneiks aastaiks küll. Oleks see häving seostatav kas või mõne võimsa, suursuguse [[katastroof]]iga, kui katastroofi kohta üldse nii rääkida saab — kaksiksüsteemi plahvatus, mis neelaks Avati oma leekide kaosesse nagu tulemerre või kõrvetaks elavast paljaks või purustaks planeedi tükkideks. Aga ei — midagi sellist ei toimu. Me elame endiselt, täielikult suutelised kasutama oma füüsilisi ja vaimseid võimeid, oma normaalse eluea lõpuni, meist nooremad matavad meid maha. [[Inimesed|Inimeste]] — nii nimetatakse antud planeedil kõrgeima arengutaseme saavutanud liiki — inimeste arv meie planeedil väheneb, kuni ükskord surevad noorimad meie hulgast. Neid ei mata enam keegi... ** [[Eiv Eloon]], "Kaksikliik", 1. osa, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 8 ==Luule== <poem> Sääl kus maha jääb keerlev planeetide [[lend]], algab hiiglaste [[riik]] keset [[valgus]]e hangi, aga küsiva inimeslapse [[legend]] need [[titaanid]] toob jällegi maa pääle [[vangla|vangi]]. </poem> * [[Betti Alver]], "Titaanid" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 90 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Planeedid| ]] hyhg0uscb9f44mq1sz0tru8re0bqslx 0 8322 135039 91751 2026-05-14T07:05:11Z Pseudacorus 2604 135039 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sandro Botticelli - La nascita di Venere - Google Art Project - edited.jpg|pisi|Sandro Botticelli, "Veenuse sünd" (u 1485)]] [[Pilt:Alexandre-Isidore_Leroy_De_Barde_-_Selection_of_Shells_Arranged_on_Shelves_-_WGA12903.jpg|pisi|Alexandre-Isidore Leroy De Barde (1777-1828), "Merikarbikollektsioon riiulitel", ''s.d.'']] [[Pilt:Petronella_van_Woensel_-_Stilleven_met_een_roemer,_schelp_en_druiven.jpg|pisi|Petronella van Woensel (1785–1839), "Vaikelu klaasi, merikarbi ja viinamarjadega", ''s.d.'']] [[Pilt:John_Morgan_A_girl_with_a_seashell.jpg|pisi|John Morgan (1823-1885), "Tütarlaps merikarbiga", ''s.d.'']] ==Proosa== * Olen alati armastanud niisuguseid asju, nagu merekarbid või värvilised kivitükikesed — kõiki neid isevärki aardeid, mida lapsed üles korjavad. Erksavärviline [[linnusulg]], kirju [[leht]] — mõnikord on mul tunne, et need asjad ongi elu tõelised aarded ja teevad rohkem rõõmu kui [[topaas]]id, [[smaragd]]id või [[Fabergé]] poolt valmistatud hinnalised karbikesed. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, Sinisukk, 1996, lk 444 ==Luule== <poem> [[Torm]], mis üha kallab rasketele [[magnoolia]]lehtedele märtsivihma ja loobib [[rahe]]t, ([[kristall]]i [[heli]]d sinu öises [[pesa]]s üllatavad sind, ja [[kuld|kulla]] helid, mis sadestunud [[mahagon]]ist laual ja [[raamat]]ute servil; ikka hõõgub su silmalau all nagu merikarbis üks suhkrutera) [[välk]], mis värvib valgeks [[sein]]ad ja [[puu]]d ja üllatab neid selles hetkigavikus, mis on marmormanna </poem> * [[Eugenio Montale]], "Torm", tlk [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Aleksander Kurtna]], Looming, 1976 <poem> Kosekohina merekarp vastu südant ja kõrva kuulatan sind lapsepõline Narva </poem> * [[Velly Verev]], "Kärestikest" 3 kogus "Toetuda tuulde" (1985), lk 67 <poem> Ma olen sukelduja. Elan saarel Maakera-nimelisel - saaremees. Mu ümber meri laiub igas kaares ja täheparvi tõtleb süvavees. Ma asun siin kesk aja sügavikku ja minus endas sügavik on sees. Nii armsaks joovegi saab ajapikku, ehk uppumine küll mind ootab ees. Ning nõnda üha süvemale tihkan, et joobuksid mul iga meel ja närv, ja põhjast merekarpi tuua ihkan, kus särab tunnetus kui selge pärl. </poem> * [[Anatols Imermanis]], "Sügavikujoove", tlk [[Harald Rajamets]], rmt: "Läti uuema luule valimik" (1997), lk 53 <poem> Sääl pilkases [[pimedus|pimedas]], tummas ja tumedas, on merikarp [[valge]] ja kumav. Ma kannan ta üles, ta [[kohin]] kui [[puudutus]] ürgsest ja õrnast ühtäkki kinni mu kuuljaks saand [[kõrv]]us. ... Siis [[hea]]st eraldub [[kuri]], jääb [[must]]ast [[sõna]]st järel pelk [[kest]] ja on, nagu algaks [[maailm]] uuesti merikarbist se'st. </poem> * [[Livia Viitol]], "Merikarp", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 27 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Limused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 3iuigjdvgcamzia39jlq8wusmju3t7q 0 10133 135032 98610 2026-05-13T13:45:12Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135032 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saturn during Equinox.jpg|pisi|300px|Saturn pildistatuna [[Cassini–Huygens|Cassinilt]] juulis 2008]] '''Saturn''' on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet. ==Proosa== * Saturn on tähelepanuväärne ka <!--//-->selle poolest, et tema [[tihedus]] on väiksem kui [[vesi|vee]] tihedus. See on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis vee pinnal hulbiks. (lk 6-7) * [Saturni rõngastest:] Astronoom Struve on nimetanud rõngaid "kehatuks valguseks". Need on täiusliku [[sümmeetria]]ga ja [[Teleskoop|teleskoobis]] nähtuna täidavad nad vaatleja [[imetlus]]e ja [[aukartus]]ega. (lk 62) * Meil on raske mõista, kui vaatame seda pliivärvi planeeti, mis pole kuigivõrd heledam kui esimese tähesuuruse täht, kuidas selle kaugus meist on sedavõrd suur, et meie Maa on selle kõrval [[suurus]]e poolest nagu <!--/ /-->[[hernes]] [[apelsin]]i kõrval ja et, nagu on öelnud tunnustatud prantsuse astronoom [[Camille Flammarion|Flammarion]], võiks maakera rõngaid mööda veereda nagu pall mööda tänavat. (lk 64-65) ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919 (Internet Archive). {{RV}} * [[Ameerika Ühendriigid|Põhja-Ameerika Ühendriikide]] president ja Tema Majesteet, nii kõrge nagu planeet Saturn, Suverään, keda [[Päike]] teenib; kelle hiilgus ja sära on võrdne taeva omaga; Suursugune Valitseja, Monarh, kelle armee on sama lugematu kui tähed, kelle ülevus meenutab Jamshidi oma; kelle toredus on võrdne Dareiose omaga; Kajaniidide trooni ja krooni pärija, kogu [[Pärsia]] Ülim Käskija, kes mõlemad võrdselt ja siiralt soovivad luua sõprussuhteid kahe valitsuse vahel, mida nad soovivad tugevdada sõprus- ja kaubanduslepinguga, mis on vastastikku soodne ja kasulik kahe kõrge lepinguosalise kodanikele ja alamatele, on selleks otstarbeks nimetanud oma täievolilisteks esindajateks ... ** Ameerika Ühendriikide ja Pärsia vahel 1850. aastal sõlmitud kaubandusleping ** ''Cit. via'': [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust", tlk [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 140 [[Kategooria:Planeedid]] 6sev6lxhprq252ewy15q8psew72e9pl 0 10913 135033 104276 2026-05-13T13:48:30Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135033 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Venus_and_the_Moon_strike_a_pose.jpg|pisi|Päikesetõus Tšiilis. Mägede kohal noorkuu ja Veenus]] ''See artikkel räägib planeedist; vanarooma jumalanna kohta loe artiklist [[Venus]].'' ==Proosa== * Mil iganes ta läänetaevasse ilmub, köidab Maa sõsarplaneedi Veenuse hõbedane [[sära]] kõigi tähelepanu, kuna ta on siis kõige ilusam ja silmatorkavam taevakeha. Ehkki ta on igati samavõrd kaunis enne [[päikesetõus]]u, mil Veenus on nähtav "koidutähena", on vähesed meist sel ajal ärkvel, et teda imetleda. ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919, lk 24 (Internet Archive). {{RV}} * [[Astronoom]]id ei räägi, et kui nad vaatavad Veenust, näitab too neile nagu piilujatele keelt. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 23 * Räägitakse, et kui Konradin Brenneri mäekurust välja jõudis, ei tervitanud teda lõunamaa päike, isegi mitte [[kuu]], vaid ainult Ehatäht, mis üksinda õhtutaevas säras. Sel puhul olevat noor väejuht nukralt tähendanud: :"Halvaks märgiks on see mulle, sest see näitab, et ma tulen hilja ja et mu suguvõsa kuulsusrikas päev on lõppemas." :Aga vanal ja targal Pietro Precel, kes ta kõrval seisis, oli alati sobiv vastus valmis. :"Teie kõrgus teab ometi, et Ehatäht oma teekonnal peagi ringi ümber päeva teeb ja siis juba Koidutähena tõuseb. Seda teeb ta kindlasti siis, kui te oma kuningriigi väraval seisate." :Teise jutu järgi olevat aga Konradin rohkem naljatoonis öelnud, et Veenuse täht vaevalt sobis teda juhtima ja kaitsema ja et ta oleks olnud õnnelikum, kui see oleks olnud Mars või Jupiter. Ja sellele olevat Pietro Prece vastanud: :"[[Marss|Mars]] võib olla sobiv täht röövvallutajale ja Jupiter türannile. Aga teie kõrgus võidab [[armastus]]e tähe all, mis kõigi teie alamate südameid täidab." * [[Karl Ristikivi]], "Põlev lipp", Lund 1961, lk 82-83 ==Luule== <poem> [[Armastus|Arm]] harva õpetatud rinnas külas käib; kui loojub Veenus, siis [[Merkuur]] vaid tõusta võib. </poem> * [[Alexander Pope]], [https://kalliope.org/en/text/pope2020052102 "Maadam Bathist"] ("Chauceri parafraasid") <poem> [[Kased]] kummarduvad peatsis ehatäht on jalutsis Mööda [[jõgi|jõge]], mööda [[rohi|rohtu]] mööda [[valge]]t kasetohtu sammub [[öö]] kui pehme [[kass]] </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Kassikangas" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 48 <poem> [[Roos]]id on [[Marss|marsilt]] / [[kannike]]stel on kõik operatsioonid tehtud / löövad laagri üles / üksnes Veenusel </poem> * [[Trace Peterson]], "Üksnes Veenusel" ([https://poets.org/poem/exclusively-venus "Exclusively on Venus"]), poets.org, algselt ilmunud kogus "The Brooklyn Rail", 2016 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Planeedid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] khgdr4wfc9o9q85wxiwamsh8ch9onz9 135038 135033 2026-05-13T19:02:00Z Pseudacorus 2604 135038 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Venus_and_the_Moon_strike_a_pose.jpg|pisi|Päikesetõus Tšiilis. Mägede kohal noorkuu ja Veenus]] [[Pilt:Józef_Szermentowski_-_Morning_star_-_MP_2277_-_National_Museum_in_Warsaw.jpg|pisi|Józef Szermentowski, "Koidutäht" (1874)]] ''See artikkel räägib planeedist; vanarooma jumalanna kohta loe artiklist [[Venus]].'' ==Proosa== * Mil iganes ta läänetaevasse ilmub, köidab Maa sõsarplaneedi Veenuse hõbedane [[sära]] kõigi tähelepanu, kuna ta on siis kõige ilusam ja silmatorkavam taevakeha. Ehkki ta on igati samavõrd kaunis enne [[päikesetõus]]u, mil Veenus on nähtav "koidutähena", on vähesed meist sel ajal ärkvel, et teda imetleda. ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919, lk 24 (Internet Archive). {{RV}} * [[Astronoom]]id ei räägi, et kui nad vaatavad Veenust, näitab too neile nagu piilujatele keelt. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 23 * Räägitakse, et kui Konradin Brenneri mäekurust välja jõudis, ei tervitanud teda lõunamaa päike, isegi mitte [[kuu]], vaid ainult Ehatäht, mis üksinda õhtutaevas säras. Sel puhul olevat noor väejuht nukralt tähendanud: :"Halvaks märgiks on see mulle, sest see näitab, et ma tulen hilja ja et mu suguvõsa kuulsusrikas päev on lõppemas." :Aga vanal ja targal Pietro Precel, kes ta kõrval seisis, oli alati sobiv vastus valmis. :"Teie kõrgus teab ometi, et Ehatäht oma teekonnal peagi ringi ümber päeva teeb ja siis juba Koidutähena tõuseb. Seda teeb ta kindlasti siis, kui te oma kuningriigi väraval seisate." :Teise jutu järgi olevat aga Konradin rohkem naljatoonis öelnud, et Veenuse täht vaevalt sobis teda juhtima ja kaitsema ja et ta oleks olnud õnnelikum, kui see oleks olnud Mars või Jupiter. Ja sellele olevat Pietro Prece vastanud: :"[[Marss|Mars]] võib olla sobiv täht röövvallutajale ja Jupiter türannile. Aga teie kõrgus võidab [[armastus]]e tähe all, mis kõigi teie alamate südameid täidab." * [[Karl Ristikivi]], "Põlev lipp", Lund 1961, lk 82-83 ==Luule== <poem> [[Armastus|Arm]] harva õpetatud rinnas külas käib; kui loojub Veenus, siis [[Merkuur]] vaid tõusta võib. </poem> * [[Alexander Pope]], [https://kalliope.org/en/text/pope2020052102 "Maadam Bathist"] ("Chauceri parafraasid") <poem> [[Kased]] kummarduvad peatsis ehatäht on jalutsis Mööda [[jõgi|jõge]], mööda [[rohi|rohtu]] mööda [[valge]]t kasetohtu sammub [[öö]] kui pehme [[kass]] </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Kassikangas" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 48 <poem> [[Roos]]id on [[Marss|marsilt]] / [[kannike]]stel on kõik operatsioonid tehtud / löövad laagri üles / üksnes Veenusel </poem> * [[Trace Peterson]], "Üksnes Veenusel" ([https://poets.org/poem/exclusively-venus "Exclusively on Venus"]), poets.org, algselt ilmunud kogus "The Brooklyn Rail", 2016 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Planeedid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] lq4wf82n10xuadgprba5p2fu1s62b1r 2 13278 135037 135010 2026-05-13T18:50:31Z Pseudacorus 2604 135037 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] [[Elegants]] [[Kaaslane]] # [[:w:Gertrude Abercrombie]] (1909–1977) [[Nurk]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] [[Tamm]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Julia Acker]] (1898-1942) [[Serviis]] # [[:w:Emmy Adam]] (1871-?) [[Ananass]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Harriet Isabel Adams]] (1863-1952) [[Kannike]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Marion Adnams]] (1898-1995) [[Tagajärg]] - Commonsist kustutatud. # [[:w:Pauline Adour]] (?-1953) [[Sügis]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] [[Vaip]] [[Apelsin]] # [[:w:Lea Ahlborn]] (1826-1897) [[Küünal]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Anna Airy]] (1882-1964) [[Relv]] [[Laskemoon]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Nina Aleksandrowicz]] (1877-1945) [[Kübar]] # [[:w:Renata Al-Ghoul]] (1952-) [[Ekstsentrilisus]] [[Võilill]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] [[Viiul]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] [[Hekk]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]] [[Võõrastetuba]] [[Kabel]] [[Kuldne]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Koputus]] [[Nõel]] [[Näitamine]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Katrin Alvarez]] (1944-) [[Piir]] [[Erinevus]] [[Parasiit]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Bettine Margalit Amir]] (* 1931) [[Armukadedus]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] [[Kameelia]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] [[Oranž]] [[Vill (materjal)]] [[Tokkroos]] [[Raha]] [[Kodutöö]] # [[:w:Dagmar Anders]] (* 1949) [[Mulje]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Alix d'Anethan]] (1848–1921) [[Pilt]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] [[Portree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Mia Araujo]] (* 1986) [[Kujutlusvõime]] # [[:w:Anna Margaretta Archambault]] (1856–1956) [[Lein]] # [[:w:Lydie Arickx]] (1954-) [[Tuhk]] # [[:w:Ximena Armas]] (* 1946) [[Saladus]] # [[:w:Caroline Armington]] (1875–1939) [[Laev]] # [[:w:Dora Arnd al Raschid]] (1869–1938) [[Torukübar]] # [[:w:Mina Arndt]] (1885–1926) [[Tomat]] # [[:w:Alma Arnell]] (1857-1934) [[Trepp]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Mary Daisy Arnold]] (ca. 1873-1955) [[Jõhvikas]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marie von Arnsburg]] (1853-1940) [[Puuriit]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Marie-Alexandrine-Olympe Arson]] (1814-1901) [[Pink]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Hale Asaf]] (1905-1938) [[Küla]] [[Lugemine]] # [[:w:Rita Asfour]] (1933-2021) [[Kajakas]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Zofia Atteslander]] (1874–1928) [[Nartsiss]] # [[:w:Lucie Attinger]] (1859-1928) [[Ateljee]] # [[:w:Clare Atwood]] (1866–1962) [[Dokument]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Lillekorv]] # [[:w:Pauline Augustin]] (1781–1865) [[Profiil]] # [[:w:Alice Austen]] (1866-1952) [[Postkast]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Ellen Axson Wilson]] (1860-1914) [[Värav]] # [[:w:Jeanna Elisabeth Åkerman]] (1798-1859) [[Maastik]] # [[:w:Carrie Ann Baade]] (* 1974) [[Kaastunne]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] [[Varsakabi]] [[Asalea]] [[Taimestik]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Marie Badenfeld]] (19. saj 1. pool) [[Näsiniin]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] [[Elulõng]] [[Kirsipuu]] [[Lehvik]] # [[:w:Adrienne-Elodie-Clemence Ball-Demont]] (1886-1935) [[Toonekurg]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Eugenie Bandell]] (1858-1918) [[Nukk]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] [[Leeder]] # [[:w:Frances Bannerman]] (1855–1944) [[Talveaed]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Mary Elizabeth Barber]] (1818-1899) [[Röövik]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] [[Carl Maria von Weber]] # [[:w:Lucy Hayward Barker]] (1872-1948) [[Seismine]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] [[Kummut]] # [[:w:Edith Barrow]] (1865-1930) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Barsham]] (aktiivne, Tasmaania, sünniaastat ei leia) [[Zombi]] # [[:w:Susie M. Barstow]] (1836-1923) [[Talv]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Louisa Grace Bartolini]] (1818-1865) [[Samet]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] [[Tee]] [[Dublin]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baselli]] (1862–1924) [[Keraamika]] # [[:w:Maria Cecilia Adelaide Bass]] (1897-1948) [[Lumesadu]] # [[:w:Françoise Basseporte]] (1701-1780) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Basuyau]] (1977-) [[Ahv]] [[Kala]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Michèle Battut]] (* 1946) [[Kõrgus]] [[Ruum]] [[Puhkus]] [[Silmapiir]] [[Sõjalaev]] [[Vabadus]] [[Torm]] [[Saar]] [[Müsteerium]] [[Liiv]] [[Pilv]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Amelia Bauerle]] (1873-1916) [[Hermeliin]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Emilia Bayer]] (1934–) [[Paan]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Félicité Beaudin]] (1797–1879) [[Mäng]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Koduloom]] [[Usaldus]] [[Kass]] [[Tantsuõpetaja]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] [[Müür]] # [[:w:Helene von Beckerath]] (1873-1946) [[Spargel]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] [[Saialill]] [[Üksindus]] [[Liiv]] # [[:w:Johanna Beckmann]] (1868-1941) [[Alpikann]] # [[:w:Ella Margaret Bedford]] (1863-1945) [[Unustamine]] # [[:w:Elly Beetz]] (1900–1951) [[Veski]] # [[:w:Antoinette Béfort]] (1788-1868) [[Isa]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] [[Päkapikk]] # [[:w:Angélique Bègue]] (1970–) [[Jalatald]] [[Otsustavus]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Mary Alexandra Bell Eastlake]] (1864-1951) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] [[Vask]] # [[:w:Olga Benczúr]] (1875-1962) [[Peiulill]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Rina Ben-Menahem]] (1935–2004) [[Klaviatuur]] # [[:w:Jane Bennett]] (* 1960) [[Tühjus]] [[Austraalia]] # [[:w:Mirit Ben Nun]] (* 1966) [[Punane]] [[Mees ja naine]] [[Kohtumine]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] [[Hüvastijätt]] [[Vooder]] # [[:w:Ursula Benser]] (1915–2001) [[Kuri]] # [[:w:Henrietta Maria Benson Homer]] (1809-1884) [[Lillhernes]] # [[:w:Barbara Berardicurti]] (* 1955-) [[Värv]] [[Meelelisus]] # [[:w:Alexandra von Berckholtz]] (1821–1899) [[Vaade]] [[Must]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]] # [[:w:Anna Berg]] (1875-1950) [[Ootamine]] # [[:w:Else Berg]] (1877–1942) [[Pottsepp]] # [[:w:Jenny Berger-Désoras]] (1780–) [[Kann]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Martha Berkeley]] (1813-1899) [[Õde]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Federica Berner]] (* 1949) [[Vihje]] # [[:w:Ingeborg Bernhard]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Ingeborg_Bernhard ; https://openartimages.com/search/ingeborg-bernhard) [[Tigu]] [[Kalliskivi]] [[Banaan]] # [[:w:Anna Bernhardi]] (1868–1944) [[Palett]] # [[:w:Sarah Bernhardt]] (1844–1923) [[Näitleja]] # [[:w:Charlotte Berrington]] (1806–1885) [[Igihali]] [[Kurgirohi]] # [[:w:Marie Bertin]] (fl. 19. saj teine pool) [[Kommunikatsioon]] # [[:w:Emilia Bertolé]] (1896–1949) [[Krae]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Beulah Bettersworth]] (1894-1968) [[Manhattan]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Antonie Biel]] (1830–1880) [[Küla]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] [[Mänd]] [[Graniit]] # [[:w:Marie de Bièvre]] (1865–1940) [[Asalea]] # [[:w:Sarah Biffin]] (1784-1850) [[Daam]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Ruth Biller]] (1959-) [[Koht]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] [[Vesiroos]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w:Helene Birnbacher]] (1859–1923) [[Pats]] # [[:w:Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] [[Nukuteater]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] [[Muruniiduk]] # [[:w:Jemima Blackburn]] (1823–1909) [[Kajakas]] [[Lehelind]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:Elizabeth Blackwell]] (1700–1758) [[Paiseleht]] [[Pastinaak]] [[Iileks]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] [[Kirjutamine]] [[Istumine]] # [[:w:Marie Blancour]] (1650–1699) [[Lill]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Marguerite Louis Blasingame]] (1906-1947) [[Saar]] [[Usk]] [[Ikaros]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] [[Ungari]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Elisabeth Blomqvist]] (1827-1901) [[Kangasteljed]] # [[:w:Serafima Blonskaja]] (1870-1947) [[Jumalateenistus]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anne Blunt]] (1837–1917) [[Sinine]] # [[:w:Rosina Cox Boardman]] (1878-1970) [[Kuutõverohi]] # [[:w:Maria Boas-Zélander]] (1889–1943) [[Ajaleht]] # [[:w:Molly Bobak]] (1920–2014) [[Gaasimask]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Lagendik]] [[Virmalised]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Gertrud Bock-Schnirlin]] (1878-1942) [[Saalomon]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] [[Tööriist]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Rahel Bodländer]] (1863-1942) [[Kell]] # [[:w:Lilla Bodor]] (* 1979) [[Ruum]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Elisa Maria Boglino]] (1905–2002) [[Ligimene]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] [[Võrk]] # [[:w:Clelia Bompiani-Battaglia]] (1847-1927) [[Vokk]] # [[:w:Anastasiia Bondarets]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Traktor]] # [[:w:Ana Bonđžić]] (* 1976) [[Näriline]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Juliette Bonheur]] (1830-1891) [[Karjamaa]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Poni]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] [[Põllumajandus]] [[Künd]] [[Vagu]] [[Muld]] [[Tiiger]] [[Hirv]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] [[Jaanipäev]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Dorka Borbás]] (* 1967) [[Sõrmejälg]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] [[Seismine]] # [[:w:Borbála Bors Györgyi]] (* 1977) [[Lõpmatus]] # [[:w:Klara Borter]] (1888-1948) [[Naabrinaine]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Erma Bossi]] (1875–1952) [[Lamp]] [[Kohvik]] # [[:w:Elena Boteva]] (1929-2019) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Louise Bourgeois]] (1911-2010) [[Ämblik]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] [[Henryk Sienkiewicz]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] [[Vestlus]] [[Pasjanss]] # [[:w:Jane Maria Bowkett]] (1837–1891) [[Ootamine]] [[Kasvuhoone]] # [[:w:Luce Boyals]] (1892–1946) [[Keelepeks]] [[Ülane]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] [[Aknalaud]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Sigrid Bølling]] (1852–1917) [[Kaev]] # [[:w:Monika Brachmann]] (* 1944) [[Põld]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] [[Maalimine]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] [[Kibuvits]] [[Kurekell]] [[Lagendik]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] [[Org]] # [[:w:Doro Breger]] (*1956-) [[Jalg]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Anne Milly Bremer]] (1868-1923) [[Apelsin]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] [[Küngas]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Eliza Bridell Fox]] (1824–1903) [[Kiri (post)]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] [[Kassitapp]] [[Ohakas]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Romaine Brooks]] (1874-1970) [[Metskass]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] [[Menuett]] # [[:w:Louise Upton Brumback]] (1872-1929) [[Mai]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Élise Bruyère]] (1776–1842) [[Kübar]] # [[:w:Maude Drein Bryan]] (1880-1946) [[Saialill]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w:Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]] # [[:w:Clara Miller Burd]] (1873–1933) [[Konn]] # [[:w:Berthe Burgkan]] (1855-1936) [[Orel]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Marguerite Burnat-Provins]] (1872–1952) [[Hortensia]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Annemarie Busschers]] (* 1970) [[Karje]] [[Insult]] # [[:w:Margaret Butler]] (1883-1947) [[Roos]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lydia Byam]] (18. saj) [[Kohvipuu]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] [[Õng]] [[Pildiraamat]] [[Õhtukleit]] [[Mänguasi]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] [[Pirn]] # [[:w:Marie-Noémi Cadiot]] ''alias'' Claude Vignon (1828-1888) [[Jean de La Fontaine]] [[Loorber]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Arabella Campbell]] (* 1973) [[Fakt]] # [[:w:Shirley Aley Campbell]] (1925-2018) [[Krae]] [[Tulp]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Louise Canuet]] (fl. 19. saj 2. pool) [[Kaelakee]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Joan Carlile]] (1606–1679) [[Kleit]] # [[:w:Hilda Carline]] (1889–1950) [[Liiklusmärk]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] [[Pihlakas]] # [[:w:Florence Carlyle]] (1864-1923) [[Süsi]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Ayelet Carmi]] (* 1967) [[Tiib]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] [[Rätik]] # [[:w:Madeleine Carpentier]] (1865–1949) [[Nukk]] # [[:w:Marie-Paule Carpentier]] (1876-1915) [[Päevitamine]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]] [[Raiesmik]] [[Mets]] [[Tüvi]] [[Tuul]] [[Puu]] [[Emily Carr]] # [[:w:Lola Carr]] (1918-2009) [[Mälestus]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] [[Vabatahtlik töö]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] [[Aafrika]] [[Žaboo]] [[Õde]] [[Muusa]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Page Cary]] (1904-?) [[Müümine]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] [[Tugitool]] [[Ajaleht]] [[Imemine]] # [[:w:Anna Cassel]] (1860-1937) [[Ujumine]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Dora Catarineu]] (* 1946) [[Raamatukoguhoidja]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Emmy Cero-Friedl]] (1946-) [[Vikerkaar]] # [[:w:Élisabeth Chabin]] (* 1944) [[Nokk]] [[Öökull]] [[Siga]] # [[:w:Alphonsine de Challié]] (1858-1904) [[Roosa]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Francine Charderon]] (1861-1928) [[Brünett]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Fanny Anne Charsley]] (1828-1915) [[Austraalia]] # [[:w:Marian Emma Chase]] (1844-1905) [[Puuvili]] # [[:w:Pauline Caspers]] (1865-1946) [[Viinamari]] # [[:w:Zoé-Laure de Chatillon]] (1826–1908) [[Kandetool]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Shoshi Chayat]] (1947–2011) [[Kohvik]] [[Elu]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] [[Akvaariumikala]] # [[:w:Evelyn Cheston]] (1875–1929) [[Inglismaa]] # [[:w:Li Chevalier]] (1961-) [[Vaikus]] [[Paatos]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Carmella Cirone]] (''fl.'' 1940ndad) [[Küla]] # [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Gladiool]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] [[Kiil]] [[Rabarber]] [[Pöökpuu]] [[Jänesekapsas]] [[Hosta]] [[Agaav]] [[Ülane]] [[Humal]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] [[Kosk]] [[Mänd]] [[Oja]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Júlia de Cistello]] (1853-1932) [[Õunapuu]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853-1916) [[Portselan]] # [[:w:Edna Clarke Hall]] (1879-1979]] [[Vihurimäe]] # [[:w:Elizabeth Clasper]] (1850-1929) [[Kalla]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Caroline Morgan Clowes]] (1838-1904) [[Hobune]] [[Koduloom]] # [[:w:Claudia Coca]] (* 1970) [[Peter Paul Rubens]] [[Rassism]] [[Kastisüsteem]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Augustine Cochet de Saint-Omer]] (1792–1833) [[Poeg]] # [[:w:Helen Lavinia Cochrane]] (1868–1946) [[London]] [[Õlipuu]] # [[:w:Edith Cockcroft]] (1881-1962) [[Tsirkus]] # [[:w:Christabel Annie Cockerell]] (1863-1951) [[Meelelahutus]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Laualamp]] [[Rammestus]] [[Hommik]] # [[:w:Meta Franco-Cohen Gosschalk]] (1877-1913]] [[Küünarnukk]] # [[:w:Maya Cohen Levy]] (* 1955), [[Juur]] [[Elekter]] # [[:w:Chani Cohen Zada]] (* 1968) [[Õnnistus]] [[Kirjutamine]] # [[:w:Hannah Cohoon]] (1781-1864) [[Elupuu (mütoloogia)]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiuldaja]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Uranie Alphonsine Colin-Libour]] (1831–1916) [[Hoolitsus]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Charlotte B. Coman]] (1833–1925) [[Ilm]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Caroline Conyers]] (1768-1848) [[Sulg]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:May Louise Greville Cooksey]] (1878–1943) [[Maarja]] # [[:w:Diana Coomans]] (1861–1952) [[Müüja]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Laura Coombs Hills]] (1859–1952) [[Kollane]] [[Moon]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] [[Oktoober]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Maddalena Corvina]] (1607–1664) [[Taskurätik]] # [[:w:Elisa Counis]] (1812–1847) [[Pöial]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Suzanne de Court]] (fl. 1575–1625) [[Ingel]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Eva Dora Cowdery]] (1858-1945) [[Neiu]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Annie I. Crawford]] (1856-1942) [[Aednik]] [[Suhkrutoos]] # [[:w:Clémentine Creuzé Martinet]] (1781-1862) [[Kangas]] # [[:w:Granada Cabezudo Cristóval]] (1860-1900) [[Mestiits]] # [[:w:Catharine Carter Critcher]] (1868-1964) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Dora Czell]] (* 1947) [[Metamorfoos]] # [[:w:Alicja Czernecka-Mikrut]] (1957-) [[Juuli]] # [[:w:Vera Cummings]] (1891-1949) [[Põlisrahvad]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Natalie Curtis Burlin]] (1875-1921) [[Veneetsia]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Gala Čaki]] (* 1987) [[Tuli]] [[Olemus]] [[Elu]] [[Lohe]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] [[Ahi]] [[Lamp]] [[Karikakar]] [[Maastikumaal]] [[Viinapuu]] [[Päikeseloojang]] [[Põld]] [[Hommik]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Gladys Rockmore Davis]] (1901-1967) [[Lehvik]] # [[:w:Mary Dawson Elwell]] (1874-1952) [[Esik]] [[Voodi]] # [[:w:Oriana Weatherbee Day]] (1838-1886) [[Misjon]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Janina Dębska]] (1919-2007) [[Kevad]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] [[Buduaar]] [[Viiruk]] [[Apelsin]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Drora Dekel]] (* 1948) [[Krinoliin]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] [[November]] # [[:w:Natasja Delanghe]] (* 1973) [[Deemon]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] [[Ädalalill]] [[Iileks]] [[Hiirehernes]] # [[:w:Caroline Delestres]] (fl. 1795–1802) [[Harf]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Aimée Eugénie Delville-Cordier]] (1822–1899) [[Kindral]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] [[Perekond]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] [[Rikkus]] [[Vikerkaar]] [[Liivakell]] [[Udu]] [[Lein]] [[Kapitalism]] [[Valgus]] [[Surmaingel]] [[Pasun]] # [[:w:Daria Denisova]] (* 1989) [[Maiustus]] # [[:w:Esther Denner]] (1720-1779) [[Hertsog]] # [[:w:Claudine De Pauw]] (* 1951) [[Algus]] [[Valgus]] [[Jumalanna]] [[Jõgi]] [[Soo]] # [[:w:Henny Deppermann]] (1860-1942) [[Pilliroog]] # [[:w:Louise Desbordes]] (1848-1926) [[Lill]] # [[:w:Louise-Cécile Descamps-Sabouret]] (1855-1916) [[Pojeng]] # [[:w:Gertrude Des Clayes]] (1879-1949) [[Kass]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] [[Kabe]] # [[:w:Sarah E. Bender De Wolfe]] (1852-1935) [[Liilia]] [[Roos]] # [[:w:Friedl Dicker-Brandeis]] (1898-1944, Auschwitz) [[Ülekuulamine]] # [[:w:Margaret Rebecca Dickinson]] (1821-1918) [[Heinputk]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] [[Kiil]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] [[Redis]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] [[Kitsas]] # [[:w:Eugenie Dillmann]] (1865-1940) [[Lõikus]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Jessica Dismorr]] (1885 1939) [[Kõrgus]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] [[Daalia]] [[Oks]] # [[:w:Tatjana Doll]] (* 1970) [[Auto]] # [[:w:Anny Dollschein]] (1893-1946) [[Laat]] # [[:Clémentine Dondey]] (1813-1902) [[Ennustamine]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850–1940) [[Unistus]] # [[:w:Cécile Douard]] (1866-1941) [[Töö]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Katherine Sophie Dreier]] (1877-1952) [[Sinine]] # [[:w:Nelly Drell]] (*1979-) [[Hing]] # [[:w:Elena Drobychevskaya]] (* 1968) [[Härjavõitlus]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Henriette Dubois-Damart]] (1885-1945) [[Eesel]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] [[Ilu]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] [[Rongkäik]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Françoise Duparc]] (1726–1778) [[Taimetee]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Hortense Dury-Vasselon]] (1860–1924) [[Valge]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Marie-Adélaïde Duvieux]] (1761–1799) [[Mapp]] # [[:w:Jacky Duyck]] (*1947) [[Meditatsioon]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Cora Easton]] (?, ''fl.'' 1930ndad) [[Koiott]] # [[:w:Mary Emily Eaton]] (1873-1961) [[Karukell]] [[Ristik]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Imbi Ebrus]] (1934-) [[Talv]] # [[:w:Marianne Egerer]] (1868–1925) [[Gloksiinia]] # [[:w:Julie von Egloffstein]] (1792-1869) [[Emadus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] [[Horvaatia]] [[Levkoi]] [[Asalea]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Nicole Eisenman]] (* 1965) [[Dressipüksid]] # [[:w:Ruth Eitle]] (1924-1989) [[Rist]] # [[:w:Olexandra Ekster]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] [[Mängukaart]] # [[:w:Mally Elbaz-Almandine]] (* 1955) [[Hirm]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Ester Ellqvist-Bauer]] (1880-1918) [[Talu]] # [[:w:Brita Ellström]] (1873-1945) [[Silm]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Lydia Field Emmet]] (1866–1952) [[Vend]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Christina Gerarda Enschedé]] (1791–1873) [[Kivi]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Eva Maria Enders]] (* 1963) [[Tiib]] [[Vaatepunkt]] # [[:w:Florence Engelbach]] (1872–1951) [[Alpikann]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Yehudit Englard]] (* 1946) [[Nägu]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] [[Kiri (post)]] # [[:w:Yemima Ergas]] (*1942) [[Tänav]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]] # [[:w:Rachel Eshed]] (* 1951) [[Preester]] # [[:w:Rachel Eshet]] (* 1954) [[Silm]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Jeylina Ever]] (1960? -) [[Süstal]] [[Sulg]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Clara Ewald]] (1859-1948) [[Albert Schweitzer]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] [[Kohvik]] # [[:w:Amanda Feher]] (aktiivne, Austraalia) [[Sipelgas]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Gizella Fejes]] (1935-2022) [[London]] # [[:w:Claire Felloni]] (Q112974277) [[Peet]] [[Kurereha]] [[Kukeseen]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Coralie Ferey]] (1814-1892) [[Koer]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Caroline Feuillas-Creusy]] (1861-1931) [[Krunn]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Concepción Figuera Martínez y Güertero]] (1860-1926) [[Eesriie]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Clara Elisabet Fischer]] (1856–) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Fischer]] (1820-1888) [[Nutt]] # [[:w:Ruth von Fischer]] (1911-2009) [[Lõvi]] # [[:w:Petra J. Fischerová]] (1952-2021) [[Evangeelium]] # [[:w:Janet Caroline Fisher]] (1867-1926) [[Mõtisklus]] # [[:w:Rosa Fiveash]] (1854-1938) [[Akaatsia]] # [[:w:Maria Fjodorova]] (1859-1934) [[Paju]] [[Tuul]] [[Mälestus]] [[Jõgi]] # [[:w:Maria Flaxman]] (1768–1833) [[Tugitool]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Margaret Fletcher]] (1862-1943) [[Kleit]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Deolinda Fonseca]] (* 1954) [[Mälestus]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]] [[Vein]] [[Paavst]] [[Kaev]] [[Rasedus]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] [[Lõvilõug]] [[Aeg]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Marta Elisabet Fossel]] (1880-1965) [[Autoportree]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Margaret Fountaine]] (1862–1940) [[Röövik]] # [[:w:Statira Elizabeth Frame]] (1858-1935) [[Tüdruk]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Gabriela von Frauenwörth]] (1878–1942) [[Saar]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Johanna Marianne Freystein]] (1760-1807) [[Puu]] # [[:w:Elsa von Freytag-Loringhoven]] (1874 –1927) [[Jumal]] [[Elsa von Freytag-Loringhoven‎]] # [[:w:Marianne Fricart]] (19. saj) [[Sülekoer]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] [[Vispel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Anna Susanna Fries]] (1827–1901) [[Reisikiri]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] [[Katus]] [[Rand]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Mechthild Frölich]] (* 1957) [[Energia]] # [[:w:Orit Fuchs]] (1970-) [[Arbuus]] [[Päikeseprillid]] [[Huuled]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] [[Melon]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Catherine Furbish]] (1834-1931) [[Leeder]] # [[:w:Lily Furedi]] (1896–1969) [[Metroo]] # [[:w:Marianne Fürst]] (1846-1939) [[Vaas]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] [[Keevitamine]] [[Vann]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Hadar Gad]] (* 1960) [[Kraanikauss]] [[Külmkapp]] [[Poola]] [[Raamat]] # [[:w:Wanda Gág]] (1893-1946) [[Uinak]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Elisa de Gamond]] (1804-1869) [[Nümf]] # [[:w:Giola Gandini]] (1906–1941) [[Lugemine]] # [[:w:Paula Gans]] (1883-1941) [[Palve]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] [[Kalapüük]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] [[Vesi]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] [[Siil]] [[Teokarp]] # [[:w:Tirzah Garwood]] (1908-1951) [[Köök]] [[Lennuk]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] [[Paaž]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Nellie Two Bear Gates]] (u 1854–1935) [[Kohver]] # [[:w:Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] (1833–1854) [[Arhiiv]] # [[:w:Anita Gavrilović]] (* 1987) [[Võõrandumine]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] [[Tähestik]] # [[:w:Lotten von Gegerfelt]] (1834-1915) [[Žaboo]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Gertrud Elisabeth Geissler-Haserick]] (1875–1951) [[Linn]] # [[:w:Lucia Mathilde von Gelder]] (1865–1899) [[Neeger]] # [[:w:Meri Genetz]] (1885-1943) [[Närbumine]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] [[Maavärin]] [[Kõdi]] # [[:w:Lillian Mathilde Genth]] (1876-1953) [[Pärastlõuna]] [[Unistus]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] [[Kuldne]] [[Valgus]] [[Seismine]] [[Melanhoolia]] [[Ehtekarp]] # [[:w:Virginie Géo-Rémy (1846-1924) [[Suveniir]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] [[Samm]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Anna Gerresheim]] (1852–1921) [[Põõsas]] # [[:w:Ženja Geršman]] (1975-) [[Käsi]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Getter, Tamar]] (* 1953) [[Sinine]] # [[:w:Hélène Gevers]] (1848–1932) [[Liblikas]] # [[:w:Anne Gibson Nasmyth]] (1798-1874) [[Loss]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Marie-Thérèse Glaesener-Hartmann]] (1858–1923) [[Kõnepidamine]] # [[:w:Feodora Gleichen]] (1861-1922) [[Florence Nightingale]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Bathilde Goblain]] (1806–1882) [[Rukkilill]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Marguerite Godin]] (1867–1936) [[Käru]] [[Kitarr]] # [[:w:Beatrice Goebel]] (fl. c. 1927-1940) [[Teater]] # [[:w:Berta Rosenbaum Golahny]] (1925-2005) [[Koonduslaager]] [[Tuumarelv]] # [[:w:Maya Gold]] (* 1978) [[Kaja]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] [[Tütar]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Fúlvia Gonçalves]] (* 1937) [[Nurk]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] [[Pihlakas]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Wiktoria Goryńska]] (1902-1945) [[Telefon]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] [[Sri Lanka]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Jacoba de Graaff]] (1857-1940) [[Lammas]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Haya Graetz Ran]] (* 1948) [[Sandaal]] # [[:w:Dorothea Maria Graff]] (1678–1743) [[Iguaan]] [[Konn]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] [[Angervaks]] # [[:w:Blanche Grambs]] (1916–2010) [[Meeleolu]] [[Töö]] # [[:w:Virginia Granbery]] (1831-1921) [[Maasikas]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Mary Grant]] (1830-1908) [[Büst]] # [[:w:Eloísa Teresa Grasa Jordán]] (* 1945) [[Kapsas]] # [[:w:Manon Grashorn]] (1950-) [[Kast]] # [[:w:Kate Gray]] 1840-1918 [[Tuvi]] # [[:w:Madeline Green]] (1884-1947) [[Kübar]] [[Kuukress]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Rita Greer]] (https://www.wikidata.org/wiki/Q111540043) [[Kuu]] [[Jane Austen]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Hedwig Greve]] (Hedwig von Lepel-Gnitz) (1850–1925) [[Maja]] # [[:w:Hulda Tegnér Grønneberg]] (1844–1924) [[Rohi]] # [[:w:Minka Grønvold]] (1862–1931) [[Suplemine]] # [[:w:Ev Grüger]] (1928-2017) [[Bensiinijaam]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] [[Päikeseloojang]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Camilla Guiscardi Gandolfi]] (1806-1892) [[Pühitsetud vesi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Emma Gyldén]] (1835-1874) [[Häme]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Hermine Haader]] (1885–1928) [[Punane]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Lisbeth Hackl-Brauser]] (?-1926?) [[Klooster]] # [[:w:Maria Hadfield Cosway]] (1759-1838) [[Sappho]] # [[:w:Maria Hafner]] (* 1923) [[Mateeria]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] [[Joonistus]] # [[:w:Rosa Hagenauer-Barducci]] (1744-1809) [[Müts]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Ellen Day Hale]] (1855-1940) [[Vilepill]] # [[:w:Diane Andrews Hall]] (* 1945) [[Õhk]] [[Lendamine]] # [[:w:Margaret Bernadine Hall]] (1863-1910) [[Hüljatud]] # [[:w:Anna Haller]] (1872-1924) [[Elulõng]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] [[Nartsiss]] # [[:w:Gertrude Hamilton]] (fl 1892) [[Forsüütia]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Frida Hansen]] (1855–1931) [[Linnutee]] # [[:w:Mary E. Harding]] (fl. 1880-1903? 1916?) [[Elevus]] [[Habe]] # [[:w:Anna Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Nina Hardy]] (''fl.'' 1890-1929) [[Armastuskiri]] # [[:w:Anna Harland-Zajączkowska]] (1883-1930) [[Linn]] # [[:w:Fairlie Harmar]] (1876-1945) [[Väsimus]] # [[:w:Annie Harmon]] (1855–1930) [[Tamm]] # [[:w:Eleanor Harris]] (1901-1942) [[Küngas]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Mary Brewster Hazelton]] (1868-1953) [[Kiri (post)]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] [[Heldus]] [[Terrass]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Minna Hauttmann]] (1840-1887) [[Linn]] # [[:w:Jeanne Hauville]], (1914-2010) [[Tants]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Sarah Sewell Hayden]] (1862-1939) [[Roheline]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] [[Koristamine]] [[Häbelikkus]] [[Tants]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] [[Pidusöök]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] [[Suveniir]] - mõlemad Commonsist kustutatud, sest autor suri 1958 # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Jeanne Hébuterne]] (1898–1920) [[Katus]] [[Alastus]] # [[:w:Hilda Hechle]] (1902-1938) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kati Heck]] (* 1979) [[Olemine]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] [[Mets]] [[Küla]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Minna Heeren]] (1823–1898) [[Park]] # [[:w:Ida Marie Margrethe Heerfordt]] (1834-1887) [[Krookus]] [[Viinapuu]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hubertine Heijermans]] (1936-2022) [[Toreadoor]] [[Hispaania]] [[Šveits]] [[Torn]] # [[:w:Marie Heijermans]] (1859-1937) [[Vaesus]] # [[:w:Bettina Heinen-Ayech]] (1937-2020) [[Äike]] # [[:w:Barbara Heinisch]] (1944-) [[Metamorfoos]] # [[:w:Annemarie Heinrich]] (1912-2005) [[Jorge Luis Borges]] [[Klaaskuul]] # [[:w:Annemarie Heise]] (1886-1937) [[Sadam]] # [[:w:Jeanne Marie Joséphine Hellemans]] (1796–1837) [[Kõrvits]] # [[:w:Rachel Heller]] (* 1929) [[Sõda]] [[Taevas]] [[Keel]] [[Üleminek]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] [[Oks]] # [[:w:Alice Spaulding Hemenway]] (1866-1953) [[Koristamine]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] [[Maarja]] # [[:w:Ragna Hennig-Larsen]] (1870?-) [[Kellukas]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] [[Kellukas]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Madeleine Hérault-Coypel]] (1641 ?-1682) [[Raamat]] # [[:w:Laura Herford]] (1831-1870) [[Pagulane]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] [[Püvilill]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Adele Herter]] (1869-1946) [[Murtudsüda]] # [[:w:Else Hertzer]] (1884–1978) [[Metroo]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] [[Kampsun]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Nora Heysen]] (1911-2003) [[Kolonel]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] [[Öö]] [[Harmoonia]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] [[Kõrb]] [[Mandlipuu]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Edita Hirschová (1908-1943 Auschwitz) [[Amarüll]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] [[Sõber]] [[Jalutuskäik]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] [[Lillhernes]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] [[Mänguasi]] [[Terrass]] # [[:w:Jenny Hladíková]] (1930-2022) [[Roheline]] [[Kokkupõrge]] # [[:w:Markéta Hlinovská]] (* 1978) [[Heelium]] # [[:w:Käthe Hoch]] (1873–1933) [[Telefonikõne]] [[Ehitusplats]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Christine Hoffler]] (1840-1923) [[Beduiin]] # [[:w:Margret Hofheinz-Döring]] (1910–1994) [[Soeng]] [[Faust]] [[Bridž]] [[Vaidlus]] [[Harmoonia]] # [[:w:Therese Holbein von Holbeinsberg]] (1785–1859) [[Mägi]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] [[Kärestik]] # [[:w:Sophie Holten]] (1858-1930) [[Värav]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] [[Suue]] [[Lumimari]] # [[:w:Berthe Hoola van Nooten]] (1817-1892) [[Kakao]] [[Tradeskantsia]] # [[:w:Gabrielle Hope]] (1916–1962) [[Lehm]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Eva Hoppach]] (1940-2014) [[Tunne]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Blanche Hoschedé Monet]] (1865-1947) [[Heinamaa]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Jõgi]] # [[:w:Antonina Houbraken]] (1686-1736) [[Paber]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Joséphine Houssaye]] (1840–1914) [[Ootamine]] # [[:w:Barbara Elisabeth van Houten]] (1863-1950) [[Tuba]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] [[Lamamine]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] [[Nutt]] # [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]] # [[:w:Julie Hugo]] (1797–1865) [[Turban]] # [[:w:Evgeniya Huka]] (* 1935) [[Tuvi]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Esther Anna Hunt]] (1875‑1951) [[Hiinlased]] # [[:w:Frances Emily Hunt]] (1864–1932) [[Muuseum]] # [[:w:Mary Young Hunter]] (1872–1947) [[Tüdruk]] # [[:w:Hannah Höch]] (1889–1978) [[Resignatsioon]] [[Masin]] [[Sünd]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Lucie Ingemann]] (1792–1868) [[Aednik]] # [[:w:Eva Ingman]] (1853–1914) [[Vest]] # [[:w:Dahlov Ipcar]] (1917–2017) [[Võiduajamine]] # [[:w:Talia Israeli]] (* 1976) [[Riiul]] # [[:w:Lucie van Dam van Isselt]] (1871-1949) [[Koorimine]] [[Latern]] [[Heeringas]] [[Rabarber]] [[Päevalill]] [[Torukübar]] [[Telling]] [[Omlett]] [[Kastan]] # [[:w:Ángela Icaza e Iturbe]] (1819-?) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Dzheni Ivanova]] (* 1990) [[Värin]] [[Muutumatus]] [[Kergus]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] [[Sisemaailm]] # [[:w:Pauline Jamar]] (1850-1911) [[Rukkilill]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Michalina Janoszanka]] (1889–1952) [[Kevad]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] [[Kolm]] # [[:w:Marie-Victoire Jaquotot]] (1772–1855) [[Peegel]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] [[Rütm]] # [[:w:Phoebe Ann Pickering Hoyt Jenks]] (1847-1907) [[Liblikas]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] [[Nelk]] [[Muinasjutuvestja]] # [[:w:Sviatlana Jermakovič]] [[Jalgratas]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Isolde Maria Joham]] (1932-2022) [[Klaas]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Julia Jolin]] (1856-1924) [[Lusikas]] # [[:w:Ida Jolly Crawley]] (1867-1946) [[Hobune]] [[Magnoolia]] # [[:w:Genevieve Estelle Jones]] (1847-1879) [[Rästas]] # [[:w:Nina Lucy Mary Jones]] (1871-1926) [[Palm]] # [[:w:Erika Jonn]] (1865-1931) [[Skåne]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] [[Päike]] # [[:w:Josephine Joy]] (1869–1948) [[Aaloe]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Isolde Jurina]] (1931–1985) [[Hunt]] # [[:w:Carole Jury]] (* 1975) [[Tuulelohe]] # [[:w:Virge Jõekalda]] (* 1963) [[Lumi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Stanisława de Karłowska]] (1876-1952) [[Lapsevanker]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Theresa Kasun]] (aktiivne) [[Kook]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] [[Barbara Juliane von Krüdener]] [[Äratamine]] [[Ajalugu]] [[Johann Wolfgang Goethe]] [[Parnassos]] [[Haud]] # [[:w:Elizabeth Keith]] (1887–1956) [[Pruut]] # [[:w:Marie Keller-Hermann]] (1868-1952) [[Lilla]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Hansine Kerrn Eckersberg]] (1826-1860) [[Üheksavägine]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Elisabeth Keyser]] (1851–1898) [[Neiu]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Ilah Marian Kibbey]] (1883–1958) [[Redel]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]] # [[:w:Catharina Kiers]] (1839–1930) [[Okas]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] [[Koorem]] # [[:w:Mary Evelina Kindon]] (1849-1919) [[Seltskond]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] [[Revolutsioon]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Alberta Kinsey]] (1875–1952) [[Turg]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Vilma Kiss]] (1893-1943) [[Ketsemani]] # [[:w:Chigusa Kitani]] (1895–1947) [[Niit]] # [[:w:Esther Kjerner]] (1873-1952) [[Redel]] [[Paiseleht]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] [[Kikilips]] # [[:w:Anna Klein]] (1883–1941) [[Maaelu]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] [[Tihane]] # [[:w:Fay Kleinman]] (1912-2012) [[Õnn]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] [[Kaos]] # [[:w:Efrat Klipshtien]] (* 1971) [[Ettevaatus]] [[Nüüdiskunst]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] [[Pesumaja]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] [[Sõjatehnika]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] [[Põllumajandus]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] [[Lõikelill]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:w:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Tina Kofler]] (1872–1935) [[Võrkkiik]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] [[Metsasarv]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] [[Töö]] # [[:w:Irma Komlósy]] (1850-1919) [[Päevalill]] # [[:w:Ida Konek]] (1851-1942) [[Istumine]] # [[:w:Sophie Koner]] (1855–1929) [[Vuntsid]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Sofie Korner]] (1879-1942) [[Voodi]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] [[Silm]] [[Pudel]] # [[:w:Lidia Kozenitzky]] (1937-2013) [[Teine Moosese raamat]] [[Kosmoselend]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Christiane Koum Kingue]] (1962-) [[Aeg]] [[Meeldetuletus]] # [[:w:Eva Wioletta Kowalewska]] (1981-) [[Troon]] # [[:w:Pauline Kowarzik]] (1852-1930) [[Ehitamine]] # [[:w:Nathalie Kraemer]] (1891-1943) [[Õde]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Therese Kratky]] (1853–1914) [[Sõstar]] # [[:w:Lina Krause]] (1857-1916) [[Punarind]] # [[:w:Helene von Krauß]] (1870–1950) [[Tänav]] # [[:w:Johanne Cathrine Krebs]] (1848–1924) [[Jagamine]] # [[:w:Charlotte Christiane von Krogh]] (1827-1913) [[Paju]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] [[Ajaleht]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] [[Abielupaar]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Magda Kröner]] (1854–1935) [[Maasikas]] # [[:w:Anna von Krüdener]] (1795-1884) [[Söögituba]] # [[:w:Ida Ivanka Kubler]] (* 1978) [[Mittemateriaalsus]] # [[:w:Kathleen Kucka]] (Q1902799) [[Punane]] # [[:w:Márta Kucsora]] (* 1979) [[Tekstuur]] # [[:w:Ida Kupelwieser]] (1870–1927) [[Rohumaa]] # [[:w:Amalia Kuylenstierna]] (1842-1909) [[Nartsiss]] # [[:w:Sigrid Kähler]] (1874-1923) [[Ristik]] [[Sigur]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Regina Kylberg-Bobeck]] (1843-1913) [[Rukis]] [[Rohelus]] [[Jaht]] [[Lõikus]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Carmen Laffón]] (1934-2021) [[Granaatõun]] # [[:w:Cécile Berthe Lafosse]] (fl. 1859-1878) [[Sadul]] # [[:w:Ava de Lagercrantz]] (1862-1938) [[Barett]] # [[:w:Olga Lagoda-Šiškina]] (1850-1881) [[Rukis]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Maria Lambiotte]] (1872-1930) [[Triibuline]] # [[:w:Chasida Landau]] (1926–2017) [[Palm]] [[Teeviit]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] [[Purskkaev]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Karin Larsson]], née Bergöö (1859-1928) [[Korsten]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Ida Pulis Lathrop]] (1859-1937) [[Peet]] [[Seeme]] [[Narmad]] # [[:w:Eugénie Latil]] (1808–1879) [[Käevõru]] # [[:w:Maggie Laubser]] (1886-1973) [[Kajakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] [[Gladiool]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Uudishimu]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Mary Lawrance]] (1776–1845) [[Ebaküdoonia]] # [[:w:Mabel Frances Layng]] (1881–1937) [[Buss]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Augusta Lebaron-Desves]] (19. saj) [[Jook]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Dora Fugh Lee]] (* 1930) [[Hotell]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Chester Lees]] (sünniaeg ei ole avalik, aktiivne, Kanada) [[Silmapiir]] [[Rapsiõli]] # [[:w:Marie-Claire Lefébure]] (* 1949) [[Vedur]] # [[:w:Jenny Legrand]] (fl. 1800-1835) [[Köök]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]] # [[:w:Clare Leighton]] (1898–1989) [[Kott]] # [[:w:Kathryn Woodman Leighton]] (1876-1952) [[Kõrb]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Zélia Lenoir]] (1842–1919) [[Õu]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Adelaïde Leuhusen]] (1828-1923) [[Poiss]] # [[:w:Oksana Levtšišina]] (* 1961) [[Päikesetõus]] # [[:w:Yona Levy-Grosman]] (* 1948) [[Palm]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] [[Tilk]] # [[:w:Olga Liashenko]] (1979-) [[Pihlakas]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] [[Nõelasilm]] [[Tants]] [[Käsi]] # [[:w:Hilda Lindgren]] (1833–1917) [[Rooma]] # [[:w:Agda Lindqvist]] (1860–1889) [[Sukad]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] [[Olend]] # [[:w:Catharina Lintheimer]] (1685-1748) [[Liilia]] # [[:w:Emmy Lischke]] (1860-1919) [[Itaalia]] # [[:w:Beatrice Ethel Lithiby]] (1889–1966) [[Ladu]] [[Masinakirjutaja]] [[Kaarhall]] # [[:w:Lizza Littlewort]] (* 1963) [[Tüvi]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Hillegonda Femina Aleida Loder]] (1851-1897) [[Kaevamine]] # [[:w:Käthe Loewenthal]] (1878–1942) [[Alpid]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1783) [[Muhv]] [[Pärg]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Amelia Long]] (1762?-1837) [[Lagunemine]] # [[:w:Barbara Longhi]] (1552–1638) [[Maarja]] [[Pall]] # [[:w:Lola Lonli]] (* 1973) [[Välk]] # [[:w:Leota Williams Loop]] (1893-1940) [[Oleander]] # [[:w:Irene López de Castro]] (* 1967) [[Puri]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] [[Fuksia]] # [[:w:Matilda Lotz]] (1858-1923) [[Kaarik]] # [[:w:Candace Whittemore Lovely]] (* 1953) [[Tuli]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elupuu (mütoloogia)]] [[Paradiis]] # [[:w:Maria Loustau]] (1831-1899) [[Karp]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Léonie Louppe]] (1869-1920) [[Sirel]] # [[:w:Lena Lowis]] (1845–1919) [[Akaatsia]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Bertha Lum]] (1869-1954) [[Lumepall]] # [[:w:Harriet Randall Lumis]] (1870-1953) [[Loodus]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] [[Kurbus]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] [[Parukas]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] [[Sõprus]] [[Pärastlõuna]] [[Vähk]] # [[:w:Emma Lutteroth]] (1854-1894) [[Paat]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] [[Trepp]] # [[:w:Emilia Lönblad]] (1865-1946) [[Blondiin]] [[Mets]] [[Leht]] # [[:w:Julie Lütken]] (1788–1816) [[Kleopatra]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Tjaarke Maas]] (1974–2004) [[Heeringas]] # [[:w:Ann Macbeth]] (1875-1948) [[Okasroosike]] [[Jõulud]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]] # [[:w:Margaret Macdonald Mackintosh]] (1864–1933) [[Kuu]] [[Lõhnaõli]] [[Suvi]] # [[:w:Jessie MacGregor]] (1847–1919) [[Hirm]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] [[Kroonleht]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Begoonia]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] [[Öö]] # [[:w:Hedwig von Madeweiss]] (1856 - pärast 1911) [[Profiil]] # [[:w:Catherine Madox Brown]] (1850–1927) [[Aritmeetika]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Jenne Chavaz Magafan]] (1916–1952) [[Tants]] # [[:w:Antonina Majewska]] (u 1845-1910) [[Tikand]] # [[:w:Aleksandra Makovskaja]] (1837-1915) [[Tulekahju]] # [[:w:Matilde Malenchini]] (1779-1858) [[Sall]] # [[:w:Tyra Malmström]] (1875-1928) [[Jõulukaktus]] # [[:w:Ida Maly]] (1894-1941) [[Lips]] # [[:w:Agnes Mannheimer Heiberg]] (1894-1934) [[Õunapuu]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Pepa Mařáková]] (1872-1907) [[Isa]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Marie Amalia Bartolini]] (1961-) [[Elevant]] # [[:w:Lilah Markman]] (* 1971) [[Nägu]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] [[Liblikaefekt]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Tania Marmolejo]] (* 1975) [[Segavereline]] # [[:w:Hedwig Marquardt]] (1884-1969) [[Linn]] [[Sebra]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Anna Martignoni]] (1820–1873) [[Rahvariie]] # [[:w:Adèle Martin]] (fl. 1831–1847) [[Vahistamine]] # [[:w:Irma Martin]] (1814–1876) [[Kolm]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinetti]] (1864-1921) [[Saabumine]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] [[Sirp]] [[Häälestamine]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] [[Gepard]] # [[:w:Judith Mason]] (1938-2016) [[Vanadus]] # [[:w:Pia Massaci]] (1908-1992) [[Nukk]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Marthe Massin Verhaeren]] (1860–1931) [[Émile Verhaeren]] # [[:w:Aurora Mazzoldi]], (aktiivne) [[Depressioon]] # [[:w:Anna Matschie-Held]] (1859-1898) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Luise Max-Ehrler]] (1850–1920) [[Telegramm]] # [[:w:Mabel May]] (1877-1971) [[Mürsk]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Rosa Mayreder]] (1858–1938) [[Tokkroos]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Mary McEvoy]] (1870-1941) [[Punapea]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Sarah McGregor]] (''fl''. 1907-1918) [[Kammimine]] # [[:w:Neysa McMein]] (1888–1949) [[Vihmavari]] [[Sulg]] # [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] [[Kastan]] [[Astelpaju]] # [[:w:Mary Blood Mellen]] (1819-1886) [[Laine]] [[Vaade]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Moje Menhardt]] (* 1934) [[Harpüia]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Frieda Menshausen-Labriola]] (1861-1939) [[Rododendron]] [[Palveraamat]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Ruth Mercier]] (''fl''. 1882-1915) [[Roos]] # [[:w:Olga Louise Merck]] (fl. 1900ndate algus) [[Tapeet]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] [[Lobeelia]] [[Jasmiin]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] [[Rohutirts]] [[Banaan]] [[Alpikann]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] [[Matteuse evangeelium]] # [[:w:Fernande de Mertens]] (1850–1924) [[Vanaisa]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Georgette Meunier]] (1859-1951) [[Võhumõõk]] # [[:w:Marie Meuret-Philippot]] (1887-1939) [[Talu]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Leopoldine Louise von Meyern-Hohenberg]] (1815–1865) [[Jahikoer]] # [[:w:Clémence Michel]] (1849-1925) [[Sadam]] # [[:w:Fritzi von Mikesch]] (1853-1891) [[Asi]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Cassandra Lynn Miller]] (sünniaeg teadmata, aktiivne, sünesteesia) [[Igatsus]] # [[:w:Lilian May Miller]] (1895-1943) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Anne Flore Millet]], marquise de Bréhan (1749-1826) [[Lein]] # [[:w:Louisa Davis Minot]] (1788-1858) [[Niagara juga]] # [[:w:Marta Minujín]] (1943- ) [[Raamat]] [[Paabeli torn]] # [[:w:Aurora Mira Mena]] (1863-1939) [[Ahel]] # [[:w:Magdalena Mira Mena]] (1859-1930) [[Lesk]] [[Tikkimine]] # [[:w:Natasza Mirak]] (* 1976) [[Tasakaal]] [[Võimalikkus]] [[Tõus ja mõõn]] [[Üksindus]] [[Kummel]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Edith Mitchill Prellwitz]] (1864-1944) [[Kübar]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] [[Lapp]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] [[Kauss]] [[Tüdruk]] # [[:w:Tina Modotti]] (1896–1942) [[Nukunäitleja]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Elin Molin]] (1855-1948) [[Lehvik]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Ellen Montalba]] (1842-1902) [[Tukkumine]] [[Pats]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Lola Mora]] (1866–1936) [[Purskkaev]] # [[:w:Dvora Morag]] (* 1949) [[Kroonlühter]] # [[:w:Anna Morandi Manzolini]] (1714-1774) [[Aju]] [[Kõrv]] # [[:w:Vittoria Morelli]] (1892-1931) [[Tee (jook)]] # [[:w:Mary DeNeale Morgan]] (1868-1948) [[Tiik]] [[Küpress]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:Caroline von Moro]], née Rainer (1815-1885) [[Varemed]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Maria Anna Moser]] (1758–1838) [[Maarja]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Léonie Mottart-van Marcke]] (1862-1936) [[Vaarikas]] [[Kaalikas]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Hélène Mouriquand]] (1918-2018) [[Purk]] # [[:w:Clara Mørch]] (1851–1935) [[Norra]] # [[:w:Vera Muhhina]] (1889-1953) [[Nõukogude Liit]] [[Tööline ja kolhoositar]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] [[Takjas]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Hermine Munsch]] (1867–1904) [[Poiss]] # [[:w:Maina-Miriam Munsky]] (1943-1999) [[Kirurgia]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] [[Kuslapuu]] [[Õun]] [[Kroonleht]] # [[:w:Josephine Margaret Muntz Adams]] (1862-1949) [[Kiri (post)]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Josefa Murillo y Bravo de Vela]] (enne 1860-1899) [[Hertsog]] # [[:w:Alice Jane Muskett]] (1869–1936) [[Tänav]] # [[:w:Annie Feray Mutrie (1826-1893) [[Luuderohi]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] [[Orhidee]] # [[:w:Kadri Mälk]] (1958-2023) [[Kadri Mälk]] [[Amneesia]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Else Möckel]] (1901-1976) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Caroline Amalie Müller]] (1843–1923) [[Roheline]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Sanna Myrttinen]] [http://www.sanna-art.com/] [[Udu]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punamütsike]] # [[:w:Maud Naftel]] (1856-1890) [[Asalea]] # [[:w:Georgeta Năpăruș]] (1930-1997) [[Avalikkus]] # [[:w:Clara Nargeot]] (1824-1900) [[Viinapuu]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Jane Nasmyth]] (1788–1867) [[Tamm]] [[Nõmm]] [[Loch Nessi koletis]] # [[:w:Mary Neal Richardson]] (1859-1937) [[Viiuldaja]] # [[:w:Elizabeth A. Nedwick]] (aktiivne XIX-XX saj vahetuse paiku) [[Ornament]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] [[Liilia]] [[Leeder]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Sibylle Neff]] (1929-2010) [[Üksindus]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] [[Banaan]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Lisa Nicvert]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Pylea) [[Vaher]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Mary Altha Nims]] (1817-1907) [[Värav]] [[Mustvalge]] # [[:w:Aliza Nisenbaum]] (* 1977) [[T-särk]] [[New York Times]] # [[:w:Béatrice Nodé-Langlois]] (1940-) [[Purk]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Shōhin Noguchi]] (1847-1917) [[Luuletus]] # [[:w:Ragnhild Nordensten]] (1888-1951) [[Stiihia]] # [[:w:Victorine Nordenswan]] (1838–1872) [[Johannese evangeelium]] [[Kurbus]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] [[Lehvitamine]] [[Hernes]] [[Puhkus]] # [[:w:Anna Nordlander]] (1843-1879) [[Kuulamine]] [[Haigus]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Elin Johanna Nordlund]] (1855-1932) [[Uni]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] [[Palm]] # [[:w:Maria Nostitz-Wasilkowska]] (1858-1922) [[Binokkel]] [[Neiu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] [[Hani]] [[Õrnus]] # [[:w:Věra Nováková]] (* 1928) [[King]] [[Relv]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Helga Numell-Hohental]] (1869-1907) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] [[Paju]] [[Kinnas]] [[Jõululaul]] [[Suutäis]] [[Uisutaja]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] [[Mai]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] [[Trepp]] [[Maiustus]] # [[:w:María Obligado de Soto y Calvo]] (1857-1938) [[Normandia]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] [[Muusika]] [[Peegelpilt]] [[Ülikool]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Elizabeth Olds]] (1896–1991) [[Teras]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] [[Triibuline]] # [[:w:Dagmar Olrik]] (1860–1932) [[Mungalill]] # [[:w:Ioana Olteș]] (1927-2007) [[Holokaust]] # [[:w:Rose O'Neill]] (1874-1944) [[Poissmees]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] [[Horvaatia]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Ruth Orenbach]] (* 1955) [[Täiskuu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Josefine Osnaghi]] (1861–1939) [[Pits]] # [[:w:Hedwig Cecile Albertine van Osselen]] (1871-1936) [[Kirikakar]] # [[:w:Anna Ostroumova-Lebedeva]] (1871-1955) [[Labor]] # [[:w:Joyce Owens]] (aktiivne, sünniaeg ei ole avalik) [[Reljeef]] # [[:w:Corrie Pabst]] (1866-1943) [[Tühisus]] [[Kloun]] # [[:w:Magda Pach]] Magdalene Frohberg (1884-1950) [[Kulm]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] [[Raamatuköitja]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Aniela Pająkówna]] (1864–1912) [[Muusik]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] [[Mercedes]] # [[:w:Gerda Palm]] (1871-1949) [[Roheline]] # [[:w:Adelaide Coburne Palmer]] (1851-1928) [[Oranž]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Ernestine Panckoucke]] (1784-1860) [[Mandlipuu]] # [[:w:Henny Panduro]] (1863–1930) [[Dramaatilisus]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria Pardos Ferreira Lage]] (1866-1928] [[Vaesus]] # [[:w:Esther-Catherine Paris-Persenet]] (1804-1887) [[Pesa]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Magdalena van de Passe]] (1600-1638) [[Majakas]] # [[:w:Deborah Griscom Passmore]] (1840-1911) [[Hallitus]] # [[:w:Anna Pasternak]] (* 1943) [[Turism]] [[Mobiiltelefon]] [[Jooksmine]] # [[:w:Petra Paul]] (?) [[Menstruatsioon]] # [[:w:Emmy Paungarten]] (1874–1947) [[Kinnas]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] [[Lamp]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Ruth Payne Burgess]] (1865-1934) [[Hiina]] # [[:w:Harriet Christina Cany Peale]] (1799-1869) [[Kivi]] # [[:w:Margaretta Angelica Peale]] (1795-1882) [[Kataloog]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] [[Käärid]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Jonna Pedersen]] (* 1971) [[Telefoninumber]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] [[Vahukulp]] [[Sõel]] [[Särg]] [[Nuga]] # [[:w:Mary Forrer Peirce]] (1838–1929) [[Õitseng]] # [[:w:Agnes Lawrence Pelton]] (1881–1961) [[Liivatorm]] # [[:w:Lydia Penrose]] (1787-1842) [[Kukehari]] [[Kirikakar]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Maria Peter-Reininghaus]] (1883–1934) [[Sild]] # [[:w:Anna Peters]] (1843-1926) [[Müür]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] [[Sõbranna]] [[Hagu]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] [[Triikimine]] # [[:w:Helma Petrick]] (* 1940) [[Puu]] # [[:w:Nadežda Petrović]] (1873-1915) [[Serbia]] [[Mets]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Ammi Phillips]] (1788–1865) [[Tüdruk]] # [[:w:Louise Pickard]] (1865-1928) [[Fuksia]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Elisabeth Pillard]] (''fl.'' 1886) [[Modell]] # [[:w:Margherita Pillini]] (floruit 1883-1900) [[Töö]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koduloom]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Anna Plommer]] (1836-1890) [[Vool]] # [[:Frederica Louisa Edith Plunket]] (1838–1886) [[Käoking]] # [[:Katherine Plunket]] (1820-1932) [[Käoking]] # [[:w:Meta Plückebaum]] (1876-1945) [[Istumine]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Sidonie de Polignac]] (1797–1871) [[Lokid]] # [[:w:Maria Luiza Pompeu]] (1883–1966) [[Teater]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] [[Kubism]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Jane Poupelet]] (1874–1932) [[Pediküür]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Putk]] [[Tatar]] [[Kassinaeris]] [[Huulhein]] [[Kastehein]] [[Kõrkjas]] # [[:w:Annie Louisa Prat]] (1861-1960) [[Viirpuu]] [[Kassitapp]] [[Käokeel]] # [[:w:Katharina von Predl]] (1790-1851) [[Missa]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Annie Louisa Pressland]] (1862-1933) [[Lillhernes]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Alice Price]] (''floruit'' 1881-1882) [[Jalutamine]] # [[:w:Jenny Prinssay]] (fl. 1790-1850) [[Saar]] # [[:w:Eleni Prosalenti]] (1870-1911) [[Laev]] # [[:w:Jaime Prosser]] (? aktiivne, Austraalia) [[Lammas]] [[Rooste]] # [[:w:Caja Prytz]] (1877–1916) [[Vokk]] # [[:w:Bolette Puggaard]] (1798-1847) [[Puu]] # [[:w:María Luisa Puiggener]] (1867-1921) [[Pandimaja]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] [[Köök]] # [[:w:Doramaria Purschian]] (1890-1972) [[Tulp]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Marguerite Putsage]] (1868-1946) [[Juuksur]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] (1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Amelie Quiding]] (1857-1901) [[Pragu]] # [[:w:Diana Quinby]] (* 1967) [[Kõht]] # [[:w:Lucrezia Quistelli della Mirandola]] (1541-1594) [[Müstika]] # [[:w:Rachel Rabinovitch]] (* 1956) [[Moon]] # [[:w:Sophie Rachlenko]] (* 1947) [[Muusika]] [[Ameerika Ühendriigid]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] [[Florence Nightingale]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Nevenka Rajković]] (1949-2005) [[Aegruum]] [[Bassein]] # [[:w:Joanna Rajkowska]] (* 1968) [[Palm]] # [[:w:Natalia Rak]] (* 1986) [[Punkar]] [[Suudlus]] # [[:w:Helene Ranna]] (1898-1946) [[Pulm]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Mary F. Raphael]] (1861-1942) [[Raudrüü]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Aiga Rasch]] (1941-2009) [[Liblikas]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Elise Sophie Andrea Ravn]] (19. saj]] [[Vaas]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] [[Inglismaa]] [[Edinburgh]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] [[Öökuub]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Hermine von Reck]] (1833–1906) [[Nümf]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] [[Pärl]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Emilie Reinbeck]] (1794–1846) [[Õhtu]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Reinhard]] (1775–1844) [[Almus]] # [[:w:Elizabeth H. Remington]] (1826–1917) [[Puuvill]] # [[:w:Grace Renzi]] (1922–2011) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Ethel Rhind]] (1877–1952) [[Suur reede]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Juliette de Ribeiro]] (1810–1885) [[George Sand]] # [[:w:Anna Richards Brewster]] (1870–1952) [[Maalimine]] [[Kudumine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] [[Pronks]] [[Tsinnia]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Susanne Riegelnik]] (* 1948) [[Manhattan]] # [[:w:Sandra Rienäcker]] (* 1968) [[Observatoorium]] # [[:w:Pauline Rifer de Courcelles]], abielus Knip (1781-1851), Henriëtte Ronner-Knipi ema [[Lind]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Elma Roach]] (1897-1942) [[Linn]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Suze Robertson]] (1855–1922) [[Akt]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Marietta Robusti]] (1560?–1590) [[Madrigal]] # [[:w:Marguerite Robyns]] (1868-1930) [[Ilm]] [[Udu]] # [[:w:Yolande de La Rochefoucauld]] (1849-1905) [[Tubakas]] # [[:w:Anna Rogler-Kammerer]] (* 1943) [[Tants]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] [[Naine]] [[Tango]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] [[Prillid]] [[Võti]] # [[:w:Paula Roesler]] (1875–1941) [[Mänd]] # [[:w:María Roësset Mosquera]] (1882–1921) [[Tüdruk]] # [[:w:Gretchen Woodman Rogers]] (1881-1967) [[Karusnahk]] # [[:w:Minnie Rogers Steele]] (1860-1940) [[Purjelaev]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] [[Klaver]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] [[Päevalill]] [[Lillkapsas]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] [[Hüatsint]] [[Doomino]] # [[:w:Ellen Roosval von Hallwyl]] (1867–1952) [[Tants]] # [[:w:Harmonia Rosales]] (* 1984) [[Jumal]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] [[Metronoom]] # [[:w:Mathilda Rotkirch]] (1813–1842) [[Kopeerimine]] # [[:w:Arabella Elizabeth Roupell]] (1817–1914) [[Freesia]] # [[:w:Marguerite Rousseau]] (1888-1948) [[Tennis]] [[Lõbusõit]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] [[Mooruspuu]] [[Jänesekapsas]] [[Kannatuslill]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] [[Gladiool]] # [[:w:Margaret A. Rudisill]] (1844-1933) [[Hani]] # [[:w:Andrée Ruellan]] (1905-2006) [[Turg]] # [[:w:Rosa Rush]] (1905-1971) [[Töö]] # [[:w:Michele Rushworth]] (aktiivne, sünniaastat pole teada) [[Dirigent]] # [[:w:Ora Ruven]] (* 1948) [[Venus]] [[Mees]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Daniele Van Ruyskensvelde]] kunstnikunimi Danieli, (1934-1982) [[Paradiis]] # [[:w:Elselina Angenita Cornelia Röder]] (1820-1900) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] [[Loterii]] # [[:w:Clara Sachs]] (1862–1921) [[Lill]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] [[Rist]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Adelaide Salati]] (1926-2020) [[Pudel]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] [[Embus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Kika Salvi]] (Cristiane Salvi, aktiivne, Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik, sünniaeg ei ole avalik) [[Vannituba]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Marie Sandholt]] (1872–1942) [[Emadus]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Virginie Sartorius]] (1828-1908) [[Marmor]] # [[:w:Nira Savir]] (* 1945) [[Põlev põõsas]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Benedicte Scheel]] (1851–1929) [[Sirel]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Betty Scheer]] (1941-2006) [[Liblikas]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Hedwig Scherrer]] (1878–1940) [[Kask]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Leis Schjelderup]] (1856–1933) [[Poiss]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[Kingapael]] [[Pagar]] [[Söömine]] [[Tervenemine]] [[Punane]] [[Müts]] [[Tööline]] [[Nartsiss]] [[Sookail]] # [[:w:Emma Schlangenhausen (1882–1947) [[Jõulud]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Katharina Scholz-Wanckel]] (1916-2009) [[Elurõõm]] # [[:w:Anna Schønheyder]] (1877–1927) [[Kantsel]] # [[:w:Bertha Schrader]] (1845–1920) [[Toomkirik]] # [[:w:Helena Schrammówna]] (1879-1942) [[Karjamaa]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Martha Schrottenbach]] (1865-1939) [[Ahi]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Natalie Schultheiss]] (1865–1952) [[Karikas]] # [[:w:Ida von Schulzenheim]] (1859-1940) [[Koer]] # [[:w:Adele Schuster]] (1812-1890) [[Moon]] [[Eedelveiss]] # [[:w:Donna Norine Schuster]] (1883-1953) [[Uni]] [[Kontsert]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] [[Murakas]] # [[:w:Sophie Schäppi]] (1852-1921) [[Sügis]] [[Urb]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] [[Lehvik]] [[Kellamees]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan)]] (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Christabel Scrymser]] (1885-?]] [[Püssirohi]] # [[:w:Diana Scultori Ghisi]] (1547–1612) [[Apollo]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Klára Sedlo]] (* 1993) [[Taim]] [[Kiusamine]] # [[:w:Lilly Segerdahl]] (1874–1946) [[Ketramine]] # [[:w:Caroline Sehlmeyer]] (1906-?) [[Küngas]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières]] (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Hagit Shahal]] (* 1950) [[Pediküür]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Nurit Shany]] (* 1956) [[Laine]] [[Mänd]] [[Vesiroos]] [[Tulekahju]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Elizabeth Shippen Green]] (1871–1954) [[Vaade]] # [[:w:Ikeda Shōen]] (1886-1917) [[Sügis]] # [[:w:Uemura Shōen]] (1875-1949) [[Luule]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Kristel Sibul]] [[Tartu Kunstimuuseum]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Hilda Mary Sides]] (1871 - pärast 1926) [[Tempel]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Laura Siemieńska]] (1870–1926) [[Ajalehepoiss]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ludmilla Siim]]* (1938–) [[Andres Ehin]] [[Kalevala]] [[Vend]] [[Hein]] [[Ring]] [[Talv]] [[Peegel]] [[Gladiool]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] [[Pesuköök]] # [[:w:Maria Guilhermina Silva Reis]] (''fl''. 19. saj) [[Torn]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Winnaretta Singer]] (1865-1943) [[Lokid]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] [[Mõistlikkus]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]] [[Kibuvits]] # [[:w:Henriette Sjöberg]] (1842–1915) [[Kuldrenett]] # [[:w:Jeannette Slager]] (1881-1945) [[Talv]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] [[Suudlus]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Dorothea Elizabeth Smith]] (1804-1864) [[Banaan]] [[Granaatõun]] # [[:w:Jessie Willcox Smith]] (1863-1935) [[Ema]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] [[Lepp]] [[Kuldking]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] [[Lill]] # [[:w:Augusta Soldan]] (1826-1886) [[Tänavamuusik]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] [[Pikksilm]] [[Hommik]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Élisabeth Sonrel]] (1874–1953) [[Pühad]] [[Putk]] # [[:w:Zuriñe Soto]] (* 1979) [[Haav]] # [[:w:Clara Soule]] (''fl.'' 1856–1863) [[King]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Elizabeth Emma Soyer]] (1813-1842) [[Laps]] # [[:w:Marie Haughton Spaeth]] (1870-1937?) [[Kask]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] [[Sõnum]] [[Ploom]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Marie Spieler]] (1845-1913) [[Poola]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Iwona Szewczyk]] (1970-) [[Psalmid]] # [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Evelina Stading]] (1797–1829) [[Park]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Agnes Stamer]] (1855-1894) [[Paat]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Stangl]] (* 1961) [[Kvantiteet]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] [[Jõulud]] [[Marmor]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Edyth Starkie]] (1867–1941) [[Loor]] # [[:w:Louisa Starr-Canziani]] (1845-1909) [[Habe]] [[Välismaalased]] # [[:w:Emma Stebbins]] (1815–1882) [[Purskkaev]] # [[:w:Susanna van Steenwijk]], née Gaspoel (u 1610 - pärast 1653) [[Arhitektuur]] # [[:w:Virginia Frances Sterrett]] (1900-1931) [[Kilpkonn]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] [[Muuseum]] [[Pühapäev]] # [[:w:Martha Stettler]] (1870–1945) [[Vurrkann]] # [[:w:Fanny Stevenson]] (1840-1914) [[Robert Louis Stevenson]] # [[:w:Pauline Stimming]] (1836–) [[Romad]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] [[Aforism]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Irene Stoegmann-Bohrn]] (1864–ca. 1919) [[Lodjapuu]] # [[:w:Christina Stoel]] (1859-1908) [[Kartul]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] [[Paaž]] [[Rong]] [[Nutt]] # [[:w:Sarah Stone]] (1760—1844) [[Muuseum]] [[Varaan]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] [[Neli]] # [[:w:Dorothea Storm-Kreps]] (1734-1772) [[Pirn]] # [[:w:Eva Stort]] (1855–1936) [[Aken]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Elisabeth Strempel]] (1840-1912) [[Rist]] # [[:w:Bertha Elizabeth Stringer Lee]] (1869-1937) [[Rododendron]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Elizabeth Strong]] (1855-1941) [[Uni]] # [[:w:Edith Struben]] (1868–1936) [[Gardeenia]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Mary Stuart]] (1542-1587) [[Tikand]] # [[:w:Margarita Sturesson]] (* 1971) [[Magnoolia]] # [[:w:Marie Stüler-Walde]] (1868-1904) [[Laul]] # [[:w:Elizabeth F. Summers]] (1888-?) [[Elekter]] # [[:w:Christine Sundberg]] (1837-1892) [[Karahvin]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Hanna Suomalainen]] (1874-1948) [[Soomlased]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Ruth Sutherland]] (1884-1948) [[Võrkkiik]] # [[:w:Sara Svensson]] (1835-1896) [[Lugeja]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] [[Lootus]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Sõjalaev]] [[Lapselaps]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Edda Sörensen]] (* 1941) [[Lootos]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] [[Krüsanteem]] [[Viinapuu]] [[Haigus]] # [[:w:Theresa Sylvester Stannard]] (1898-1947) [[Kalla]] # [[:w:Marta Šmatava]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Dialoog]] [[Ruut]] [[Kaks]] [[Muinasjutt]] [[Puhkus]] # [[:w:Camilla Zach-Dorn]] (1859-1951) [[Kaks]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Lena Zaidel]] (* 1962) [[Koaala]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Cathrine Helene Zernichow]] (1864-1942) [[Kassinaeris]] # [[:w:Mimmi Zetterström]] (1843-1885) [[Maalimine]] [[Rootsi]] # [[:w:Jin Zhang]] (1884-1939) [[Pääsuke]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Marguerite Zorach]] (1887–1968) [[California]] # [[:w:Agnes Gabrielle Tait]] (1894-1981) [[Manhattan]] # [[:w:Carmela Tal Baron]] (* 1942) [[Elevant]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] [[Lumesadu]] # [[:w:Nomi Tannhauser]] (* 1956) [[Nööp]] [[Pilk]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Mathilde Tardif]] (1872-1929) [[Kavaler]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Minna Tayler]] (fl. 1884-1937) [[Kollane]] # [[:w:Mary Smyth Perkins Taylor]] (1875–1931) [[Kanal]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Sara Teixeira de Mattos]] (1814–1893) [[Näitamine]] # [[:w:Josefa Teixidor i Torres]] (1865—1914) [[Akvarell]] # [[:w:Valeria Telkessy]] (1870-1950) [[Sügis]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepikoda]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Emma Beach Thayer]] (1850–1924) [[Ämblik]] # [[:w:Emma Homan Thayer]] (1842-1908) [[Lupiin]] # [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Monokkel]] [[Teadlane]] # [[:w:Ellen Thesleff]] (1869–1954) [[Pliiats]] # [[:w:Maria Theresa van Thielen]] (1640–1706) [[Klaas]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] [[Hommik]] # [[:w:Harriet Anne Hooker Thiselton-Dyer]] (1854–1945) [[Jasmiin]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Paula Maria Margarethe Thomass]] (1885–1939) [[Tomat]] [[Gaasimask]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] [[Karikakar]] [[Ülane]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] [[Aster]] [[Kullerkupp]] [[Kaev]] [[Lumimari]] [[Oks]] [[Pihlakas]] [[Ristik]] [[Begoonia]] [[Mimoos]] [[Angervaks]] [[Floks]] [[Vaarikas]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Marie Thornam]] (1857–1901) [[Loodus]] [[Jasmiin]] # [[:w:Elfriede Thum]] (1886-1952) [[Raamat]] [[Sügis]] # [[:w:Patty Prather Thum]] (1853-1926) [[Liilia]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb]] (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Anna Maria Tobler]] (1882-1935) [[Rohumaa]] # [[:w:Elitsa Todorova]] (* 1929) [[Ööpäev]] # [[:w:Poleksija Todorović]] (1848-1939) [[Belgrad]] # [[:w:Emma Toll]] (1847-1917) [[Stockholm]] # [[:w:Virginia Tomescu Scrocco]] (1886–1950) [[Päevavari]] # [[:w:Marie Caire-Tonoir]] (1860-1934) [[Perekond]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Elisabeth Tornøe]] (1847-1933) [[Järv]] # [[:w:Marta Torres]] (* 1965) [[Veebruar]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Eng Tow]] (1947-) [[Riis]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Ann Agnes Trail]], nunnana Agnes Xavier (1798–1872) [[Piiskop]] # [[:w:Maj Trang Olson]] (* 1956) [[Unistus]] # [[:w:Hede von Trapp]] (1877–1947) [[Juuksed]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] [[Sulg]] # [[:w:Eugénie Tripier Le Franc]] (1797-1872) [[Ateljee]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eliza H. Trotter]] (floruit 1811-1814) [[Caroline Lamb]] # [[:w:Ellen Trotzig]] (1878-1949) [[Küngas]] [[Vihm]] [[Tulp]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Judith Ann Tucker]] (1960-2023) [[Maja]] [[Asukoht]] # [[:w:Eliza Turck]] (1832-1891) [[Ohakas]] [[Harakas]] # [[:w:Marie-Marguerite Turner]] (1863–1936) [[Alastus]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Helene Tüpke-Grande]] (1871-1946) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Märtha Tynell]] (1865-1930) [[Sügis]] # [[:w:Katrin Ullmann]] (1957-) [[Mägi]] # [[:w:Sophie Unternährer]] (fl. 1865–1885) [[Kärbes]] # [[:w:Júlia Vajda]] (1913-1982) [[Lõpp]] [[Roheline]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Lette Valeska]] (1885–1985) [[Judaism]] [[Meeleheide]] # [[:w:Nina Valetova]] (* 1958) [[Võõras]] [[Päikesetuul]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] [[Lammas]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] [[Köögilaud]] [[Lõhn]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] [[Elupuu]] [[Raudrohi]] [[Kurereha]] [[Vaher]] [[Puju]] # [[:w:Isabelle Catherine van Assche]] (1794-?]] [[Kojuminek]] # [[:w:Martha Van Coppenolle]] (1912-2004) [[Vaip]] # [[:w:Marie van Marcke]] (1800-1882) [[Küla]] # [[:w:Gabrielle Maria Van Meerbeke]] (1860–1912) [[Kapuuts]] # [[:w:Margo Veillon]] (1907-2003) [[Tants]] # [[:w:Kathrin Veits-Kick]] (1909-1997) [[Paavst]] # [[:w:Eva Vejražková]] (*1956) [[Normandia]] [[Muna]] # [[:w:Rosa Venneman]] (1825-1909?) [[Lehm]] # [[:w:Marguerite Verboeckhoven]] (1865–1949) [[Ilm]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Danica Veselinović]] (* 1992) [[Loovus]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Virginia Vezzi]] (1601-1638) [[Mõõk]] # [[:w:Victoria Melita von Sachsen Coburg und Gotha]] (1876-1936) [[Pelargoon]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Ana Vidigal]] (* 1960) [[Värin]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] Commonsist kustutatud # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] [[Tamburiin]] [[Laen]] [[Musliin]] # [[:w:Emma De Vigne]] (1850–1898) [[Krüsanteem]] # [[:w:Charlotte Vignon]] (1639–) [[Virsik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] [[Joonistamine]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Julie Volpelière]] (–1842) [[Teenijad]] # [[:w:Clara Voortman]] (1856–1926) [[Rododendron]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Helene Augusta Vosgraff]] (1853–1935) [[Vanadus]] # [[:w:Emilie Vouga]] (1839-1909) [[Võilill]] # [[:w:Cornelia Vrolijk]] (1944-2015) [[Päevitamine]] # [[:w:Iryna Vysheslavska]] (* 1939) [[Kiiev]] # [[:w:Trude Waehner]] (1900-1979) [[New York]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] [[Suitsetaja]] [[Inspiratsioon]] [[Jõulupuu]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Alice Walker]] (fl. 1860ndad) [[Lugu]] # [[:w:Ethel Walker]] (1861-1951) [[Lips]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Emelie Wallenskiöld]] (1830–1895) [[Meteoor]] # [[:w:Adele Walter]] (fl. 1890ndatel) [[Lumeroos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] [[Süsi]] [[Lehvik]] [[Kips]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Henrietta Ward]] (1832-1924) [[Roosa]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Doris Waschk-Balz]] (* 1942) [[Osi]] # [[:w:Anna Waser]] (1678-1714) [[Teismeline]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] [[Orav]] # [[:w:Susan Watkins]] (1875–1913) [[Käekott]] [[Kollane]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] [[Maksuamet]] [[Bakhanaal]] # [[:w:Mili Weber]] (1891-1978) [[Ohakas]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] [[Kanal]] [[Õlipuu]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] [[Ballett]] [[King]] [[Löök]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Lehvik]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] [[Võilill]] [[Piibel]] [[Klaver]] [[Palve]] [[Nõges]] [[Lubi]] [[Helilooja]] [[Kasvuhoone]] [[Päikesekiir]] [[Resignatsioon]] [[Kastan]] [[Roosipärg]] [[Elurõõm]] # [[:w:Yocheved Weinfeld]] (* 1947) [[Ajalugu]] [[Kordus]] # [[:w:Agnes Weinrich]] (1873-1946) [[Kubism]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Ana Weiss de Rossi]] (1892-1953) [[Kleit]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Mabel Wellington Jack]] 1899-1975 [[Auk]] [[Magamine]] # [[:w:Jane Wells Webb Loudon]] (1807–1858) [[Naistepuna]] # [[:w:Marie von Wening-Ingenheim]] (1849-1913) [[Oja]] # [[:w:Martha Wenzel]] (1859–1943) [[Ootamine]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] [[Öö]] [[Traagika]] [[Leedu]] [[Tuul]] [[Palve]] [[Lubi]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Wesmael]] (1863–1953) [[Toonekurg]] # [[:w:Lilian Westcott Hale]] (1880–1963) [[Loor]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] [[Müür]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Marie Weyher]] mitte mingit infot ei ole [[Tulp]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] [[Harriet Beecher Stowe]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Mary Vermuyden Wheelhouse]] (?-1947) [[Tants]] # [[:w:Annie Renouf Whelpley]] (1852-ca. 1928]] [[Naine]] # [[:w:Beatrice Whistler]] (1857–1896) [[Roosa]] # [[:w:Edith White]] (1855–1946) [[Apelsin]] # [[:w:Sarah W. Whitman]] (1842–1904) [[William James]] [[Henry Wadsworth Longfellow]] [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Olive E. Whitney]] (19. saj) [[Vöötorav]] # [[:w:Helen Whitney Kelley]] (1852-1910) [[Ingver]] [[Riis]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Janina Wierusz Kowalska]] (* 1949) [[Sekund]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] [[Päevavari]] [[Lehvik]] [[Naer]] [[Kael]] [[Üksindus]] [[Sepikoda]] # [[:w:Janie Wilkinson Whyte]] (1869–1953) [[Kellukas]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Lily Williams]] (1874-1940) [[Iirimaa]] # [[:w:Abby Williams Hill]] (1861-1943) [[Kuusk]] # [[:w:Chrisje van der Willigen]] (1850-1931) [[Õun]] # [[:w:Cordelia Wilson]] (1876-1953) [[Mais]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]] [[Alpikann]] [[Mai]] [[Päikesepaiste]] [[Jalakas]] [[Härmatis]] # [[:w:Pauline Wissant]] (''fl''. 1868-1885) [[Ovidius]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] [[Sarapuu]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Maria Wodzińska]] (1819-1896) [[Vend]] # [[:w:Petronella van Woensel]] (1785–1839) [[Merikarp]] # [[:w:Dorette Wolff]] (fl. 1868) [[Isa]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Anne Kingsbury Wollstonecraft]] (1781-1828) [[Kannatuslill]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Helen Adelaide Wood]] (1860-1927) [[Kaktus]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Laura Woodward]] (1834–1926) [[Rand]] [[Jõgi]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Madeleine Woog]] (1892–1929) [[Töö]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Maria Wrangel]] (1861-1923) [[Põll]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Clara Wulffaert]] (1808–1867) [[Karistus]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Rosemarie Würth]] (* 1938) [[Viigimari]] [[Oliiv]] # [[:w:Henriette Wyeth]] (1907-1997) [[Esileedi]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] [[Mürk]] [[Laugas]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Dina Yakerson]] (* 1983) [[Pink]] # [[:w:Yasmina]] (* 1949) [[Torn]] [[Laine]] # [[:w:Mary Agnes Yerkes]] (1886-1989) [[Kõrb]] [[Paat]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] [[Maastik]] # [[:w:Avigail Yoresh]] (* 1937) [[Vananemine]] # [[:w:Yva]], Else Ernestine Neuländer-Simon (1900–1942) [[Tants]] [[Joove]] Andmebaasiehitus käib siin: [[Kasutaja:Pseudacorus/Naiskunstnikud Vikitsitaatidesse]] jk25iry04t6u3z2wi90y28l423q6uwy 0 18552 135028 87510 2026-05-13T13:29:29Z Pseudacorus 2604 135028 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Lähematest planeetidest on Merkuuri kõige raskem vaadelda, sest see on enamuse ajast päikesekiirte varjus. Vähem kui kolme kuuga, täpsemalt kaheksakümne kaheksa päevaga, teeb Merkuur ühe reisi ümber päikese. Märkimisväärse osa sellest ajast on planeet kas päikese taga peidus või liigub meie ja päikese vahel. See on vaadeldav ainult siis, kui see on päikesest kõige kaugemal idas või läänes. Kuna Merkuur ei saa isegi kõige soodsamatel asjaoludel kunagi eemalduda päikesest rohkem kui kakskümmend kaheksa kraadi, jääbki ta tavaliselt märkamata. ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919, lk 2 (Internet Archive). {{RV}} ==Luule== <poem> Metslilled puistuvad laiali soojades [[varjund]]ites kuni [[hetk]]eni, mil nad korjatakse. Sa võid oodata, et kriipida pahkluuserva, sa võid oodata, kuni Merkuur, varajane [[täht]], joonib alla [[öö]] ja selle mustimad alad. </poem> * [[Joanna Klink]], "Mõned tunnevad vihma" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/56438/some-feel-rain "Some Feel Rain"]), Poetry Foundation; luulekogust "Raptus", 2010 <poem> [[Armastus|Arm]] harva õpetatud rinnas külas käib; kui loojub [[Veenus]], siis Merkuur vaid tõusta võib. </poem> * [[Alexander Pope]], [https://kalliope.org/en/text/pope2020052102 "Maadam Bathist"] ("Chauceri parafraasid") ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Planeedid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 0pr14k3r74a7a0pz1cwuk5tu7epok6b 135029 135028 2026-05-13T13:30:31Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135029 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Lähematest planeetidest on Merkuuri kõige raskem vaadelda, sest see on enamuse ajast päikesekiirte varjus. Vähem kui kolme kuuga, täpsemalt kaheksakümne kaheksa päevaga, teeb Merkuur ühe reisi ümber päikese. Märkimisväärse osa sellest ajast on planeet kas päikese taga peidus või liigub meie ja päikese vahel. See on vaadeldav ainult siis, kui see on päikesest kõige kaugemal idas või läänes. Kuna Merkuur ei saa isegi kõige soodsamatel asjaoludel kunagi eemalduda päikesest rohkem kui kakskümmend kaheksa kraadi, jääbki ta tavaliselt märkamata. (lk 2) * Merkuuri võib näha ainult umbes kaks nädalat korraga selle äärmuspunktides viibimise paiku. Kõrgetel laiuskraadidel on planeedi leidmine muidugi seotud suurte raskustega ja Põhja-Euroopas näeb seda harva. <!--//-->Tegelikult on suhteliselt vähesed inimesed seda päikese lähimat saatjat kunagi näinud. Öeldavasti ei näinud [[Kopernik]] Merkuuri mitte kunagi. (lk 17-18) ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919 (Internet Archive). {{RV}} ==Luule== <poem> Metslilled puistuvad laiali soojades [[varjund]]ites kuni [[hetk]]eni, mil nad korjatakse. Sa võid oodata, et kriipida pahkluuserva, sa võid oodata, kuni Merkuur, varajane [[täht]], joonib alla [[öö]] ja selle mustimad alad. </poem> * [[Joanna Klink]], "Mõned tunnevad vihma" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/56438/some-feel-rain "Some Feel Rain"]), Poetry Foundation; luulekogust "Raptus", 2010 <poem> [[Armastus|Arm]] harva õpetatud rinnas külas käib; kui loojub [[Veenus]], siis Merkuur vaid tõusta võib. </poem> * [[Alexander Pope]], [https://kalliope.org/en/text/pope2020052102 "Maadam Bathist"] ("Chauceri parafraasid") ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Planeedid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 7nlvq5cdw6y9b01rqv8wowa8b4jgg1b 135030 135029 2026-05-13T13:31:00Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135030 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Lähematest planeetidest on Merkuuri kõige raskem vaadelda, sest see on enamuse ajast päikesekiirte varjus. Vähem kui kolme kuuga, täpsemalt kaheksakümne kaheksa päevaga, teeb Merkuur ühe reisi ümber päikese. Märkimisväärse osa sellest ajast on planeet kas päikese taga peidus või liigub meie ja päikese vahel. See on vaadeldav ainult siis, kui see on päikesest kõige kaugemal idas või läänes. Kuna Merkuur ei saa isegi kõige soodsamatel asjaoludel kunagi eemalduda päikesest rohkem kui kakskümmend kaheksa kraadi, jääbki ta tavaliselt märkamata. (lk 2) * Merkuuri võib näha ainult umbes kaks nädalat korraga selle äärmuspunktides viibimise paiku. Kõrgetel laiuskraadidel on planeedi leidmine muidugi seotud suurte raskustega ja Põhja-Euroopas näeb seda harva. <!--//-->Tegelikult on suhteliselt vähesed inimesed seda päikese lähimat saatjat kunagi näinud. Öeldavasti ei näinud [[Kopernik]] Merkuuri mitte kunagi. (lk 17-18) ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919 (Internet Archive). {{RV}} ==Luule== <poem> [[Armastus|Arm]] harva õpetatud rinnas külas käib; kui loojub [[Veenus]], siis Merkuur vaid tõusta võib. </poem> * [[Alexander Pope]], [https://kalliope.org/en/text/pope2020052102 "Maadam Bathist"] ("Chauceri parafraasid") <poem> Metslilled puistuvad laiali soojades [[varjund]]ites kuni [[hetk]]eni, mil nad korjatakse. Sa võid oodata, et kriipida pahkluuserva, sa võid oodata, kuni Merkuur, varajane [[täht]], joonib alla [[öö]] ja selle mustimad alad. </poem> * [[Joanna Klink]], "Mõned tunnevad vihma" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/56438/some-feel-rain "Some Feel Rain"]), Poetry Foundation; luulekogust "Raptus", 2010 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Planeedid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] jx01bugwhbjs1dmj3n8l3crmz0gdzdg 0 20791 135041 117048 2026-05-14T08:10:18Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135041 wikitext text/x-wiki [[Pilt:In_the_Stock_Exchange_(SM_sg326).png|pisi|Ferdinand Brütt, "Börsil" (1891)]] ==Proosa== * Kui esimest korda öeldi välja sõna "rahu", tekkis börsil [[paanika]]. Kõik hakkasid otsekui valust karjuma: Me ju teenisime sõja pealt! Jätke meile [[sõda]] alles! Me oleme sõja ära teeninud! ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999, lk 84 * Vastuvõtt oli suurejooneline ning külalised mõnulesid teadmises, et nad viibivad paigas, kus himustaks viibida kogu Washingtoni koorekiht. Õhkkond oli tõsisem kui Ginny esimesel pulmapeol. Väike Alex sebis külaliste hulgas ning meenutas kõigile ikka ja jälle oma isa ja toonast kiiresti korraldatud laulatustseremooniat. Aga kõik sujus ladusalt ning külalised nautisid Prescott Hilli avaratel verandadel ja muruplatsidel sooja päikeselist oktoobripäeva. Laulatus oli toimunud kell kolm. Kell viis vajus päike silmapiiri taha ning jahedus pani külalised õlgu võdistama. Nad valgusid taas majja, nagu otsiksid seltsi ja turvatunnet. Wall Streeti börs oli suletud ning <!--//-->maaklerite vahendusel päevasündmustega kursis olevad uudishimulikud levitasid kuuldusi - mis olid õigupoolest rohkem kui kuuldused -, et aktsiaturul sündivat kummalisi asju. Põgusat hirmukrampi leevendati šampanjaga. (lk 56-57) * Ja sellal kui nad reisisid, jätkus kogu maailma börssidel langus. Blair heitis küll nalja paljude asjade üle, kuid mitte börsihindade üle. "Mis see loeb, et meie sinuga ei kaota midagi. Ikkagi on see kohutav tragöödia, mille on põhjustanud ka meie ahnus. McClintock-Clayton on nüüd palju rikkam kui aasta tagasi ning kasutab oma raha arukalt. Meie pääseme alati rahale ligi. Aga maailm, jah, Ginny, - maailm on meeleheitel. Aiman, et hinnad langevad veelgi, enne kui asun jälle aktsiaid kokku ostma. Saan sentide eest seda, mille eest oleksin pidanud maksma dollareid." (lk 57) ** [[Catherine Gaskin]], "Suursaadiku naised" I, tlk Karin Suursalu, 1995 * Vanal ajal nõuti [[väljamõeldis]]telt, et nende ebatõesus paistaks kohe välja, vastasel korral käsitleti neid [[pettus]]ena. Usutavate väljamõeldiste sallimine nõuab peenelt balansseeritud vaimulaadi, mängu uskumise ja umbusu piiridel, uskumise ajutist peatamist. See vaimulaad juurdus alles 18. sajandil koos nähtustega, nagu [[krediit]], paberraha, [[individualism]] ja [[armastusabielu]]. [[Äri]] ja fiktsioon soodustavad ideede spekulatiivse mängitamise võimet, mis kulub ära nii armastussuhetes kui ka börsil. ** [[Märt Väljataga]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51178494/mart-valjataga-fiktsiooni-piiride-hagustumine Fiktsiooni piiride hägustumine]. EPL, 24. september 2009 * Olgu meenutuseks ehk isegi kõige kurioossem näide taolisest [[nimi|nimega]] [[Manipuleerimine|manipuleerimisest]], kui USA-s tegutsev [[jäätee]]d ja [[karastusjook]]e tootev [[ettevõte]] "Long Island Iced Tea Corp" muutis Bitcoinide kuumal tõusuajal firma nimeks "Long Blockchain Corp". Seni ühe-kahe dollari juures kõikunud firma [[aktsia]] [[väärtus]] tõusis samal päeval 200 protsenti. Jäätee valmistaja jätkas karastusjookide valmistamisega nagu varemgi. [[Investor]]ite võlumiseks piisas nimele [[võlusõna]] lisamisest. ** [[Kristjan Port]], [https://novaator.err.ee/1608916472/keelemudelite-huppeline-areng-toob-kitt-i-teleseriaalist-tanavale "Keelemudelite hüppeline areng toob KITT-i teleseriaalist tänavale"], ERR/Raadio 2 "Portaal", 16.03.2023 [[Kategooria:Rahandus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Kaubandus]] 58k3m8kwuh4mg0rbjdsmcpate64szjm 4 25946 135024 2026-05-13T11:59:10Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Nägime siin, milline kisa tõusis, kui taheti anda [[jalgrattur]]itele ruumi. Seda nimetatakse [[autojuht]]ide ahistamiseks, aga see on [[absurd]]ne, sest autojuhid peaksid kahe käega poolt olema, sest mida rohkem inimesi sõidab rattaga, seda rohkem jääb [[auto]]dele endale ruumi ja [[ummik]]uid on vähem, sest pooled on rataste peal. Tegelikult peaksid autojuhid olema ennekõike rattaliikluse eestkõnelejad. :Ummikuid ei tekita sõiduradade kitsamaks tegemine ja vä...' 135024 wikitext text/x-wiki * Nägime siin, milline kisa tõusis, kui taheti anda [[jalgrattur]]itele ruumi. Seda nimetatakse [[autojuht]]ide ahistamiseks, aga see on [[absurd]]ne, sest autojuhid peaksid kahe käega poolt olema, sest mida rohkem inimesi sõidab rattaga, seda rohkem jääb [[auto]]dele endale ruumi ja [[ummik]]uid on vähem, sest pooled on rataste peal. Tegelikult peaksid autojuhid olema ennekõike rattaliikluse eestkõnelejad. :Ummikuid ei tekita sõiduradade kitsamaks tegemine ja vähendamine, sest mida rohkem autodele ruumi anda, seda rohkem neid [[linn]]a tuleb. * [[Karin Bachmann]], intervjuu: Mari Peegel, [https://kultuur.err.ee/1609359683/karin-bachmann-linnahaljastuses-ainult-ilust-raakida-on-luhinagelik Karin Bachmann: linnahaljastuses ainult ilust rääkida on lühinägelik]. ERR, 2. juuni 2024 5719e1f0fl49q3auk0s30ymdiy4tdyt 4 25947 135025 2026-05-13T13:13:46Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Palju kergem on lammutada vana [[teooria]]t kui luua uus teooria, mis sobiks kõigi vaadeldud [[fakt]]idega. ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919 (Internet Archive). {{RV}}, lk 14' 135025 wikitext text/x-wiki * Palju kergem on lammutada vana [[teooria]]t kui luua uus teooria, mis sobiks kõigi vaadeldud [[fakt]]idega. ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919 (Internet Archive). {{RV}}, lk 14 pt73toozgsj9zopi28qq7w67x19uffc 135026 135025 2026-05-13T13:14:20Z Pseudacorus 2604 135026 wikitext text/x-wiki * Palju kergem on lammutada vana [[teooria]]t kui luua uus teooria, mis sobiks kõigi vaadeldud [[fakt]]idega. ** [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919, lk 14 (Internet Archive). {{RV}} b419zhg1b8eccj0nauxh79nv5pruqy0