Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.4 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 6146 135135 34661 2026-05-27T11:57:37Z Pseudacorus 2604 135135 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arvamusfestival_2014,_Tarmo_Jüristo.jpg|pisi|Tarmo Jüristo 2014. aasta Arvamusfestivalil Paides]] '''Tarmo Jüristo''' (sündinud 15. augustil 1971) on eesti kodanikuaktivist ja kolumnist, 2016. aasta augustist mõttekoja Praxis juhatuse esimees. * Levinud vaate kohaselt on [[populism]] midagi sellist, mida tehakse kellegi teisega ja mis kunagi ei tööta meie endi peal. Populismi ohvriks lähevad naiivsed ja harimatud, need, kellel ei ole selgeid poliitilisi veendumusi ja kellel puudub kriitiline meel. Mis aga saab siis, kui ainsaks alternatiiviks läbini pehkinud ja populistlikule parteilisele establishmendile on üksikkandidaat, kelle “Ära vali parti”-kampaania on klassikalise populismi õpikunäide? ** [https://memokraat.ee/2010/05/pind-su-silmas/ Pind su silmas], Memokraat, 22. mai 2010 * ... [[hetk]]el, mil meie kõige sügavamad veendumused satuvad [[kahtlus]]e alla, pöördume me [[kangelane|kangelase]] poole. Nähes oma poliitilisi liidreid pühade kangelastena, saavad meie tänastest probleemidest kosmilised võitlused hea ja kurja vahel. * Veel tänaseni on võimalik [[poliitik]]ute suust kuulda väiteid sellest, kuidas nende [[poliitika]]le ei ole alternatiivi, kuna see on ainsaks kaitseliiniks meid kõiki ähvardavate katastroofide (olgu need siis iseseisvuse kaotamine, rahva hääbumine, vaesumine või väljarändamine, maksude järsk tõus, [[riik|riigi]] laostumine vms) vastu. Kangelaslik poliitika-vaade taandab poliitilised valikud moraaliküsimusteks, mille puhul ei ole eristuseks enam parlamentaarne vasak- või parempoolsuse telg, vaid moraalsed "õige" ja "vale" kategooria; see ühendab endas poliitilise, eetilise ning esteetilise perspektiivi. * Nii nagu Veerpalu juhtumi puhul, ei saanud ka Reformierakonna skandaali keskseks küsimuseks mitte niivõrd väidetav seaduserikkumine, vaid ilmne [[vale]]tamine ja vassimine. Konkreetsest keelust või [[seadus]]est üleastumine oli avalikkuse [[silm]]is selgelt väiksema kaaluga, kui valetamise kaudu heidetud üldine [[vari]] poliitikute ning poliitika moraalsele terviklikkusele. ** ""Kui kõik pirrud kahel otsal". Eepilise poliitika tagasitulek". Methis, 9. kd, nr 12 2013, lk 152–162 * [[Rahvahääletus]]el ei lepita milleski kokku, seal ei tehta [[kompromiss]]e, ei muudeta oma [[arvamus]]i või positsioone, ei kuulata ära vastaspoolt ega võeta arvesse tema muresid või ettepanekuid – seal lihtsalt loetakse kokku hääled mis on poolt ja hääled mis on vastu. See on poliitilise protsessi lühistamine, [[demokraatia]] tuumanupp. Selle nupu vajutamine ei liida erinevatel seisukohtadel olevaid inimesi maagiliselt üheks rahulolevaks rahvaks, vaid lihtsalt jagab nad võitjateks ja kaotajateks – ja kardetavasti ei ole sugugi kindel, et kaotajad oma allajäämisega niisama lepivad, eriti juhul, kui see allajäämine on napp. ** [https://memokraat.ee/2014/08/vox-populi-vox-dei/ "Vox populi, vox dei"]. Memokraat, 11. august 2014 * Võib-olla ei pea [[sport|spordi]] eesmärk olema lödipüksluse väljajuurimine, meile kõigile maast madalast kaotamiskogemuse pakkumine ega [[teadmine]], mis tunne on vastu [[hammas|hambaid]] saada, vaid hoopis meie julgustamine, et võtaksime ette asju, milles me keegi esimesel korral head ei ole ja milles paljud meist kunagi väga heaks ei saagi. Sinna juurde kindluse andmine, et sellest ei ole midagi lahti – et [[elu]] ei ole üks pidev võitlus, aina tihenev konkurents, pingutamine, konstantne pikali kukkumine ja taas püsti tõusmine. ** [https://www.muurileht.ee/tarmo-juristo-paevast-paeva-vastu-hambaid/ "Päevast päeva vastu hambaid"], Müürileht, 11. november 2019 * Majandusteadlased on sellele dünaamikale juba aastakümneid tähelepanu pööranud: sedamööda, kuidas rahvastik vananeb, nihkub lähemale ka ühiskondade väärtushorisont ning see omakorda tähendab, et valimiskastide ääres kiputakse lähema tuleviku hüvesid kõrgemalt ja kaugemaid muresid madalamalt hindama. Nii juhtubki, et vanem põlvkond teeb tihtipeale oma häälteenamusega otsuseid, mille pikemate tagajärgedega nad ise elama ei pea. ** Tarmo Jüristo, [https://www.err.ee/1608209749/tarmo-juristo-oleme-ise-tulevastele-polvedele-abiks "Oleme ise tulevastele põlvedele abiks"], ERR, 12. mai 2021 * ... tüüpiline poliitik, ma nüüd vabandan kõigi ebatüüpiliste poliitikute ees, kasutab andmeid nii nagu joodik laternaposti – toeks, mitte valgustuseks. Kui andmetest tuleb midagi sellist välja, mis kinnitab seda eeldust või nägemust, mis inimesel on, siis öeldakse, et see on suurepärane, mis andmed näitavad. Kui sealt tuleb midagi muud, siis kipub pahatihti see vastus olema, et väiksed valed, suured valed, statistika, numbrimaagia – sellega võib näidata ükskõik mida ja vaat see Turu-uuringute kahe kuu tagune uuring näitas hoopis midagi muud. See on see võitlus, mida tuleb pidevalt pidada. * Pettunud valija on pettunud võimus üldiselt ja kui seda võimu hoiab mõni konservatiivne partei, siis projitseerub pettumine ka sinna. ** Tarmo Jüristo, intervjuu: Arp Müller, ERR, 22. oktoober 2022 * Teadmiste tase Eestis koolides väga oluliselt ei erine, aga asi, mis selgelt erineb – ja nii oli see juba 1980. aastatel –, on õpiharjumused. Juba siis oli 21. koolis cool olla tark. See, et õpid, näed vaeva ja tead asju, ei olnud kuidagi nohiku tunnus. Üldine pingutamise ja vaevanägemise kultuur võib muidugi ka väga toksiliseks minna. On koole, millel on maine, et seal toimub kohutav tuupimine ja õpitakse pingutama hambad ristis ja veri silmanurgas. See võib ju olla kasulik oskus edaspidises elus, aga kas see on ka õige hind, mida selle eest maksta? * Teadmised ja oskused on vahend, mitte eesmärk. Eesmärk võiks olla püüda tekitada inimestes uudishimu. Juba Plutarchos ütles, et meel ei ole anum, mida täita, vaid leek, mida toita. Mina olen samal seisukohal. Mind kõige rohkem puudutanud õpetajad on inimesed, kes on toitnud minu uudishimu, tahtmist ise leida, ise mõelda või midagi osata. Sellised õpetajad toetavad sind, et saaksid olla parim versioon sellest, kes sa olla tahad. * Minu jaoks on oluline, et koolist tullakse välja mingisuguse pagasiga – mingisuguste väärtushinnangute ja arusaamisega sellest, milline maailm ja ühiskond olla võiks. See on aga mõjutatud sellest, millised inimesed sind ümbritsevad, ja siit omakorda – millistest peredest tulevad lapsed sind ümbritsevad. Vanal ütlusel, et laps on pere peegel, on oma iva sees. Mulle tundub, et hariduslik sorteerumine on Eestis siiski suhteliselt taltsas, seda ei ole väga palju. Euroopa üks halvem näide on juba eelnevalt nimetatud Inglismaa oma harrypotterlike sinivereliste eliidikoolidega, kust tullakse välja, täitsa julgen öelda, praktiliselt invaliidistatuna, arvates kogu ülejäänud elu, et teised on mugud. Ja selline oht on tegelikult ka Eestis, trajektoor sinnapoole viitab. ** Tarmo Jüristo, intervjuu: Tuulike Kivestu-Rotella, [https://www.opleht.ee/2024/02/korvalpilk-%E2%9F%A9-tarmo-juristo-arvates-on-opetaja-peamine-ulesanne-aratada-opilastes-uudishimu/ KÕRVALPILK ⟩ Tarmo Jüristo arvates on õpetaja peamine ülesanne äratada õpilastes uudishimu], Õpetajate Leht, 27. veebruar 2024 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Jüristo, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti aktivistid]] l51x559v4gp2owds511wzxig44658je 0 19787 135132 103159 2026-05-26T12:40:26Z Pseudacorus 2604 135132 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Niños_con_mastines.jpg|pisi|Francisco Mancebo, "Poisid mastifiga" (1786)]] ==Proosa== * Sandaal on jala suukorv. (18) * Kõige hullem suukorviga [[koer]]a juures on see, et ta ei saa haigutada. (lk 47) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 1974/2 * [[Preisimaa]]: liikumisvabadus suukorviga. [[Austria]]: üksikkong, kus on lubatud karjuda. ** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, [[LR]] 31/1999, lk 32 ==Luule== <poem> Rohkem suukorve! Elegantseid ja keni! Miks seda tarvet pole taibatud seni?! Lihtsalt võisteldamatult mõistetamatu! Ihnsalt ja jubedalt julm! </poem> * [[Artur Alliksaar]], "Armastuse teed on voolavad kui veed" kogus "Olematus võiks ju ka olemata olla" (LR 9/10 1968), lk 26 [[Kategooria:Riietus]] jzc1kyxvd891teyooh8jxpm1k5tut19 4 25955 135133 2026-05-26T18:33:12Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '* Oo [[tuli]] tuules! [[Roosa]]d, [[sinine|sinised]], [[lilla]]d ja [[kollane|kollased]] hinged kaovad kuhugi, küllap mingisse madalasse salataevasse, jättes kargesse [[õhk]]u vaid [[süsi|süte]] lõhna. Talvine [[põld]] — ja järsku soe! Lahke [[detsember]]! Õnnelike [[jõuluöö]]! :Viirukipuud tule läheduses virguvad. Soojas õhus hakkab lüüme [[maastik]] värelema otsekui elus [[kristall]]. Vaesed ja viletsad küla[[lapsed]], kellele jõule ei tehta, koguneva...' 135133 wikitext text/x-wiki * Oo [[tuli]] tuules! [[Roosa]]d, [[sinine|sinised]], [[lilla]]d ja [[kollane|kollased]] hinged kaovad kuhugi, küllap mingisse madalasse salataevasse, jättes kargesse [[õhk]]u vaid [[süsi|süte]] lõhna. Talvine [[põld]] — ja järsku soe! Lahke [[detsember]]! Õnnelike [[jõuluöö]]! :Viirukipuud tule läheduses virguvad. Soojas õhus hakkab lüüme [[maastik]] värelema otsekui elus [[kristall]]. Vaesed ja viletsad küla[[lapsed]], kellele jõule ei tehta, kogunevad ümber tule käsi soojendama, visates sütesse tõrusid ja kastaneid, mis seal pauguga lõhkevad. :Siis hakkavad nad hullama, hüppavad üle [[pimedus]]es juba punaselt hõõguva [[lõke|lõkketule]] ja laulavad: <poem> ''Jõua, [[Maarja|Maria]], jõua, Joosep ...'' </poem> * [[Juan Ramón Jiménez]], "Platero ja mina", CXVI, tlk [[Asta Põldmäe]], 1989, lk 164 qklrvdalc57s10ed5uzwhvf5g1yjfjv 135134 135133 2026-05-26T18:34:14Z Pseudacorus 2604 135134 wikitext text/x-wiki * Oo [[tuli]] tuules! [[Roosa]]d, [[sinine|sinised]], [[lilla]]d ja [[kollane|kollased]] hinged kaovad kuhugi, küllap mingisse madalasse salataevasse, jättes kargesse [[õhk]]u vaid [[süsi|süte]] lõhna. Talvine [[põld]] — ja järsku soe! Lahke [[detsember]]! Õnnelike [[jõuluöö]]! :Viirukipuud tule läheduses virguvad. Soojas õhus hakkab lüüme [[maastik]] värelema otsekui elus [[kristall]]. Vaesed ja viletsad küla[[lapsed]], kellele jõule ei tehta, kogunevad ümber tule käsi soojendama, visates sütesse tõrusid ja kastaneid, mis seal pauguga lõhkevad. :Siis hakkavad nad hullama, hüppavad üle [[pimedus]]es juba punaselt hõõguva [[lõke|lõkketule]] ja laulavad: <poem> ''Jõua, [[Maarja|Maria]]'', ''jõua, Joosep ...'' </poem> * [[Juan Ramón Jiménez]], "Platero ja mina", CXVI, tlk [[Asta Põldmäe]], 1989, lk 164 krhqxl83skjy9v3dsz7tzjoasjpljbv