Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.15 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 4728 135650 95592 2026-08-14T18:21:38Z BirgittaMTh 3039 135650 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oskar Luts.jpg|pisi|Oskar Luts.]] '''Oskar Luts''' (7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Järvepera küla, Palamuse kihelkond – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut. Lutsu kuulsaim teos on nooruses kirjutatud kooliromaan "[[Kevade]]", mille järjed on romaanid "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" ning jutustused "[[Tootsi pulm]]" ja "[[Argipäev (Luts)|Argipäev]]". Romaanide järgi on valminud ka kultusfilmid. Samuti on tuntud Lutsu memuaarid ja följetonid. ==Raamatud== * [[Naine|Naist]] ei saa ei sõja ega rahu ajal iialgi täiesti tundma õppida enne, kui temaga olete [[abiellumine|abiellunud]]. ** "Sügis", Sinisukk, 2019, lk 257 * Emand peab all üsna sagedasi olenguid. Küll oleks tore, kui mul oleks keegi lähedam isik, kellega saaks mõtteid vahetada, peaasjalikult kirjanduse üle! Emand muidugi on ses asjas niisama hea kui [[puu]]. ** 11.XI.1945, "Viimane päevik. 1944-1952" ==Följetonid== *Muinsuse-osakonnast mööda minnes nägi Vähkmann juba suuremaid naelu – seal töötas [[August Alle]] kuue<!--//-->tollistega, põmmutades kinni osakonna uksi igaveseks ajaks. Teatrisõber Mobi seisis seal juures ja hüüdis: "''Mon Dieu, monsieur Allée, que faites-vous?''" "Lacüü per sée!" vastas Jaani ja Malle poeg August, kleepides kinninaelutatud uksele silti pealkirjaga: † HINGA RAHUS! **"Vähkmann ja Ko.", rmt: Oskar Luts, "Följetonid", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 206-207 ==Sõnavõtud== * Ära unusta iseend! Ära pane liiga palju [[lootus]]i võõrastele jõududele, sest praegu on igaühel küllalt tegemist oma asjadega. Ära unusta, et tõeliselt maha jäetud on üksnes see, kes iseenda maha jätab. ** Pöördumine eesti rahva poole Eesti Vabariigi aastapäevaks Postimehes 1943. aastal; ''cit. via'': Alo Lõhmus, [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65196700/okupandid-kartsid-lutsu-menuromaani "Okupandid kartsid Lutsu menuromaani"], Maaleht, 02.11.2012 ==Tema kohta== * Pole midagi parata, enamikul juhtudest osutus algaja kirjaniku [[keelevaist]] paljudes peensusteski paremaks, ehedamaks, rahvaomasemaks kui kutsutud ja seatud keelenormeerijate oskused. ** [[Aivar Kull]], Postimees, 1999; ''cit. via'': Alo Lõhmus, [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65196700/okupandid-kartsid-lutsu-menuromaani "Okupandid kartsid Lutsu menuromaani"], Maaleht, 02.11.2012 * Seda on ka ju meenutatud, et kui [[voorimehed]] nägid, et Luts on kuskil aia najal, siis nad võtsid igal juhul ta peale ja viisid koju, sest härra kirjanik Luts ei pea ometi tuigerdama tänaval. Ta viiakse tasuta koju. [[Friedebert Tuglas|Tuglast]] ilmselt ei oleks keegi viitsinud üles võtta. Keegi poleks teadnudki, kes see [[prillid]]ega mees selline on. ** [[Andrus Kivirähk]], intervjuu: [[Ester Kuntu]], [https://kultuur.err.ee/1608724189/kivirahk-uues-kirjandussaates-lutsu-teadsid-koik-tuglast-ei-lugenud-keegi "Kivirähk uues kirjandussaates: Lutsu teadsid kõik, Tuglast ei lugenud keegi"], ERR/ETV2 "Meie kirjanduse lugu", 22.09.2022 * Temaga olen kohtunud ainult ühe korra, aga see on jäänud eluks ajaks meelde. :See oli [[Tartu]]s Väikese Kaare nurga peal [[kohvik]]us. Tema seisis seal leti juures, ma tulin sisse ja võtsin pudeli [[õlu]]t. Ta ütles mulle: "Näe, sa tulid ka minunimelisse kohvikusse!" :Ütlesin, et ma tahtsin oma ihusilmaga näha sind, kallis inimene. Siis ta ütles: "Noh, siis sa oled siin ilmas võrdlemisi vähe näinud..." :Rääkisin talle, et mulle meeldis väga see krutski, mida ta [[peaparandus]]e saamiseks tegi: laskis [[nöör]]i otsas tühja [[pudel]]i all tänaval seisva [[sõber]] Simmi kätte ja too kallas selle snabilivopskit täis. Ja pudeli [[peitmine|peitis]] toas [[Koidula]] tühja [[rinnakuju]] sisse! [[Naine]] vaatab – pudelit ei kuskil, aga [[mees]] on ju selgelt võtnud... Naine oli tal karm, ei kannatanud [[Joomine|joomist]]. :Luts muheles selle jutu peale ise ka mõnusalt. (lk 229) * [[Hardi Tiidus]], rmt: [[Toivo Tootsen]], "Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber", 2013 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Luts, Oskar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] jd64eqxze3iqtw6892ch761ybqnoijz 0 4862 135651 133293 2026-08-14T22:42:19Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135651 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Miguel Angel Zotto and partner dance tango.jpg|pisi|21. sajandi alguse üks tuntumaid tangoõpetajaid Miguel Ángel Zotto ja tema partner Daiana Guspero.]] [[Pilt:Vera_Rockline_Danseurs_de_Tango_ca_1919-21.jpg|pisi|Vera Rockline, "Tangotantsijad" (u 1919-1921)]] [[Pilt:Adam_Hannytkiewicz_-_Tango_1930.jpg|pisi|Adam Hannytkiewicz, "Tango" (1930)]] [[Pilt:Tango_Dance_Mural_-_13961334401.jpg|pisi|Tango tänavakunstis]] [[Pilt:Tango_(John_W_Clark).JPG|pisi|John Welwyn Clark, "Tango" (2011)]] '''Tango''' on [[Argentina]], [[Soome]] ja [[Uruguay]] rahvatants, mida tantsivad ainult algajad, sest siiani pole ükski inimene seda lõplikult selgeks saanud. Üks tango eelkäijatest on kiireloomuline argentina [[tants]] [[milonga]]. Traditsioonilises argentina tangomuusikas on olulisel kohal [[lõõtspill]] nimega bandoonium, kuid tänapäeval on tangomuusika läbinud mitu uuenduslainet ning tangomuusika võib hõlmata mis tahes instrumente. Tuntuimate tangoloojate seas on olnud [[Carlos Gardel]], [[Francisco Canaro]], [[Juan D'Arienzo]], [[Carlos Di Sarli]], [[Osvaldo Pugliese]] ja [[Ástor Piazzolla]]. Rahvusvahelist tangopäeva tähistatakse 11. detsembril, Carlos Gardeli sünniaastapäeval. ==Proosa== * [Hermine:] "Ja ikka pole sa veel tantsima õppinud?" :"Kas see siis nii kiiresti läheb, paari päevaga?" :"Muidugi! [[Fokstrot|Foksi]] õpib ära tunni ajaga, [[boston (tants)|boston]]i kahega. Tango võtab kauem aega, aga seda pole sul üldse vaja." : [[Hermann Hesse]], "Stepihunt", tlk [[Mati Sirkel]], [[Loomingu Raamatukogu]] 49–52/1973, lk 85 * Puhvrid, mis ühendavad [[rong]]i [[vagun]]eid, mängivad [[reis]]i tangot. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974, lk 33 * [Estonia teatri avaballist:] Ja [[tants]]ude järjekord oli järgmine: I osa: ''[[Polonees|Polonaise]]'', ''[[Valss|Valse]]'', ''Pas de patineurs'', ''Contre-danse''. II: ''Valse'', ''Pas de quatre'', ''Danse hongroise'' (teise nimega [[Vengerka]]), ''Mignon''. III: ''Valse'', ''Pompadour'', ''[[padespaan|Pas d'Espagne]]'', [[Kaerajaan|Kaera-Jaan]], ''Contre-danse''. Nagu näete, tantsiti siis muuhulgas kaks pikka kuuetuurilist kadrilligi maha. Tähelepanu olgu juhitud sellele, et tantse oli nimestikus 13 numbrit. Tegelikult seda numbrit küll rikuti, improviseerides vahele ka mõne moodsama tantsu nagu lühiealise hüpiktantsu [[kikapuu|ki-ka-pu]] ja kauaaegseks kujunenud kaunilt-nukrameelselt sujuva tango, mida oskasid vähesed. Ametlikult osutus tantsuprogramm õnnetusenumbrit trotsivaks, nagu hoone avamisegagi aastaarvus seda [[13]] trotsiti. Ja [[õnnetus]] ei jäänudki tulemata — hoone püsimise 31. aastal... * [[Artur Adson]], "Siuru-raamat", Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 28 * Varem oli tango orgialik kuraditemp, tänapäeval on see [[kõndimine|kõndimisviis]]. * On kirjutatud süüdistustangosid, vihkamistangosid, pilke- ja vimmatangosid, mida on raske ümber jutustada ning meeldegi jätta. Kõik [[linn]]a askeldused läksid tangosse; allilmaelu ja [[agul]] ei olnud selle ainsad teemad. * [[Buenos Aires]]e igapäevases tangos, [[perekond]]like [[õhtu]]te ja kombekate kohvikbaaride tangos on labast kaabaklust, [[alatus]]e hõngu, millest [[nuga|noa]]- ja lõbumajatangodel polnud aimugi. * Võibolla on nii, et ilma Buenos Airese [[õhtu]]te ja [[öö]]deta ei sünni tangot ja et meid, [[argentiinlased|argentiinlasi]], ootab taevas platooniline tangoidee, tango universaalne kuju (kuju, mida ''Aedik'' või ''Tõlvik'' vaevu aimata lasevad) ja et sel õnnelikul liigil on [[universum]]is oma kindel, ehkki tagasihoidlik koht. ** [[Jorge Luis Borges]], "Tango ajalugu", tlk [[Ruth Lias]]. Rmt: J. L. Borges, "Valitud esseid", Tallinn: Vagabund, 2000, lk 9–20; "Aedik" ja "Tõlvik" on Francisco Canaro "La tablada" ja Angel Villoldo "El choclo". * [[Carlos Gardel|Gardelil]] ja minul on midagi ühist: kummalegi meist ei meeldi tango. ** Jorge Luis Borges, ''cit. via'': "Borges verbal", Bravo & Paoletti, ed. Émece, 1999, ISBN 9500420201, lk 92 {{RV}} * Ma ei unusta kunagi, kuidas mind teisel [[Auschwitz]]iööl äratas sügavast unest [[muusika]]: barakivanem oli korraldanud [[pidu|peo]] oma kambris, mis asus kohe sissekäigu kõrval. Purjus hääled jõurasid laulda šlaagreid. Äkki jäi kõik vaikseks — ja [[viiul]]ilt kostis lõpmata kurb, harva mängitud, leierdamata tango&nbsp;… Viiul nuttis — ja minu sisemus nuttis kaasa. Sest sel päeval oli kellelgi kahekümne neljas [[sünnipäev]]. See keegi oli ühes Auschwitzi laagri barakkidest, vaid paarisaja või paari tuhande meetri kaugusel minust — ja oli ometi kättesaamatu. See keegi oli minu [[abikaasa|naine]]. ** [[Viktor E. Frankl]], "... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit", tlk Piret Metspalu, Tartu: Johannes Esto Ühing, 2002, lk 63 * [[Pritsimees]]te [[puhkpilliorkester]] mängis suktinist, valsse, [[polka]]sid, "Elytet" (ainukest [[fokstrot]]ti, mida oskas) ja tangot "Panter" [[leinamarss|leinamarsi]] [[tempo]]s. (lk 38) * [[Väikelinn]]. Hallikas [[järv]] nõos. Kuivendatavad [[soo]]d, kus ikka veel kõndisid [[toonekured]], karjusid [[kiivitaja]]d ja kust mõnikord kostis uppunute hingede ägamist. Vana, kitsas, libe [[kõnnitee]]. Oma [[abitus]]es haledad [[mask]]id. Vabatahtlike pritsimeeste puhkpilliorkester, mis mängis tangot "Panter" leinamarsi tempos. Notari [[veranda]]. [[Semafor]]. [[Luuletus]] poodutest ja [[esimene armastus]] — minu [[noorus]]. (lk 42) ** [[Antanas Škėma]], "Valge palakas", tlk [[Mihkel Loodus]], LR 20–22/1992 * Kuid sama hästi võis see olla ka ''La Comparsita'' — käesoleva sajandi parim muusikapala, kui minu käest küsida. Selle tango [[valgus]]es tundub tühine mistahes triumf, olgu see rahvuslik või isiklik. Ma ei õppinud kunagi tantsima, olles samavõrra häbelik kui kohmakas, kuid ma võisin kuulata neid kaeblikke helisid, ja kui kedagi polnud ligidal, liikuda nende taktis. ** [[Jossif Brodski|Joseph Brodsky]], "Sõjasaak", tlk [[Joel Sang]], rmt: "Koguja rõõm", Tallinn: Vagabund, 1996, lk 32 [Tango pealkiri on tegelikult "La Cumparsita"] * Hotelliomanik oli väikese raadio sisse lülitanud, mis strateegiliselt kahe brändipudeli vahele riiulile oli paigutatud. See pläristas nüüd venitatud ja leinavat kakofoonilist tangot. Kuulasime seda vaikides, kuni viimased meeleheitekarjed vaikisid. :"Kuidas kõlab selle väikese lõbusa loo tõlge?" küsisin Marielt. :"See on mees, kes on teada saanud, et ta naisel on tuberkuloos," seletas Marie. "Tal pole tööd ja ta lapsed on näljas. Naine on suremas. Mees on kurb ja küsib, milles on elu mõte." :Raadio alustas uut ulgumist. See oli peaaegu sarnane eelmisega. Kui see lõppes, tõstsin küsivalt kulme Marie poole. :"Too on mees, kes just on avastanud, et ta naine on truudusetu," tõlkis Marie tujutult. "Ta on naise surnuks pussitanud. Nüüd läheb ta võlla ja lapsed jäävad ilma isata ja emata. Ta on kurb ja küsib, milles on elu mõte?" :Kolmas refrään lõhestas õhku. Ma vaatasin Mariele otsa. Ta kuulas hetke tähelepanelikult ja väristas end. :"Sama," ütles ta lakooniliselt. * [[Gerald Durrell]], "Sahisev maa", tlk Kristi Tarand, rmt: G. Durrell, "Joobnud mets. Sahisev maa", Eesti Raamat, 1965, sari "Maailm ja mõnda", lk 226-227 * Inimesed on tihedalt nende ümber ja võib-olla sellepärast ei sobi jutt. Võib-olla ei sobi see sellepärast, et noore Sikusarve teemad kisuvad ikka kõrgemale, tähtede poole, kuid neiu Keetelik on maine. Ja sellepärast rõõmustab noor Sikusarv oma sümpaatiat lauluga sellest koolkonnast, mis päris laialt meie noorsoo sees on maad võtnud. Ta esitab talle "Kurba pühapäeva", mille pärast 30-ndatel aastatel üksi Budapestis end 26 meest üles poosid. Viis tema esituses ei meenuta mitte pidevat, tõusvat ja langevat kõverjoont, vaid üksikuid punkte, tortsatusi erinevatel nootidel ja kõlab umbes: :"Pää! Pää! Sa-tšuhh-lorts-kriuhka! Pää, pää, tan-mann-manala! Tramm, põmm, piits ja piinad! Pää, pää" jne. jne. :Laeva udupasun, mis praegu pea kohal iga paari minuti tagant annab hoiatavalt kumeda joru, on samast koolkonnast. lk 25 (ptk 3) * [[Orkester]] hakkas mängima tangot. :Vanamees [[Kummardus|kummardas]] elegantselt Iia, siis Riksi ees. :"Te lubate?" :"Mis mul lubada on," pomises Riks ja noogutas. :Iia ja Vanamees kadusid [[tantsija]]te hulka. Riks silmas aeg-ajalt tuntud [[kübar]]a rohelist koonust ja Vanamehe ruudulist [[pintsak]]ut. Ning iga kord, kui need esile ujusid, mõtles Riks närivast [[armukadedus]]est hoolimata, et see on sobiv paar. :Milline [[lõpmatus|lõpmatu]], pikk tango! Missugused kurvad oigavad [[heli]]d! Milline [[üksindus]]... Riksil ei jäänud muud, kui vaadata inimesi kõrvallaudades. (lk 80, ptk 8) * Kuhu jäi ta [[soeng]]u eriline [[võlu]]? Seda polnud enam olemas, sest siin oli paremaid. Kuhu jäi ta [[kaelaside]]me ainukordne [[elegants]]? See kahvatas teiste, paremate kõrval. Ta ei saanud ju rinnale kirjutada, et ta [[pill]]i mängib ja kusagil ei tööta; et tal on avar [[süda]]; et ta oli [[Muhu]] [[lõvi]] ja esimese klassi elukull. [[Elu]] [[murdlainetus|murdlained]], külmad ja sünged nagu mängitav tango, ründasid teda igast küljest. Ta [[vanaisa|isaisa]] ja [[isa]] ettevõtlik ja osav [[iseloom|karakter]] jättis ta maha. Ta näole oli kirjutatud kõrvale jäetud [[kavaler]]i [[minevik]], [[olevik]] ja [[tulevik]]. Aga [[tantsupeod]] on äärmiselt [[julm]]ad ühes suhtes — nad ei salli õnnetuid [[nägu]]sid. (lk 87, ptk 8) ** [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 * Reisikutrid eemalduvad [[sadam]]ast iga tunni tagant ühe ja sama tangoga ning võtavad kursi Pääsukese pesa poole. [[Kajakad]] saadavad neid. Ainult [[meduus]]id jäävad paigale lõdisema. :[---] :Juba jälle on möödunud [[tund]]. Jälle tulevad reisikutrid tangoga ja kajakatega ning lähevad jälle tango ja kajakatega. Ainult sültkehalised meduusid värisevad endisel kohal rannalähedases vees. :* [[Lilli Promet]], "Igatsus", rmt: "Lamav tiiger", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, lk 66 * [Rongis:] Kahvatu [[tütarlaps]] luges ikka veel. Madruse kohale istus [[noormees]] bajaaniga, teised poisid seisid. :"Lase tulla, rõõmsam on," ütles vurruline. Aga kahvatu tütarlaps kirtsutas nina. Bajaanimängija oli nii kuusteist aastat vana, juuksepuhmakas nagu tuulepesa, moekas sportülikond seljas. Ta pistis teeseldud [[ükskõiksus]]ega käed läbi rihmade ning tõmbas [[akord]]i, laskis [[sõrm]]edel sihitult mööda klahve joosta ning jäi tähtsalt lage uurima: :"Võib ju kah," ning hakkas pärast omakombineeritud eelmängu laulma käheda [[murdeiga|murdeea]] häälega: :"Kui õrnalt läbi öö kõlab tango Notturno, oma unelmais viibin siis alati ma-aa&nbsp;…" :Kahvatu neiu [[naeratus|naeratas]] esimest korda. :* [[Lilli Promet]], "Mõni tund ratastel", rmt: "Imelik raamat", Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 91 * [[Moosekandid]] mängisid tangot ja sviitrites ning suusapükstes paarikesed nühkisid raskete saabastega [[parkett]]i. :Andrej asetas käe Vanda piha ümber: :"Lähme tantsima!" :Punane ja sinine prožektorivalgus kompas [[nägu]]sid, [[rätik]]utega tädid pigistasid selle ees pimestatud silmad kinni. Vandat valdas järsku [[tunne]], et säärane [[õnn]] on liiga ühemõtteline. Ta on nii selge, et kaotab sisu ja [[põnevus]]e ega olegi õieti öelda enam õnn, vaid [[inerts]]. See oli väga ebameeldiv tunne ja Vanda peitis selle Andrej eest tema karvase, [[tubakas]]t lõhnava [[sviiter|sviitri]] sisse. :* [[Jaroslava Blažková]], "Nailonkuu", tlk [[Lembit Remmelgas]], Loomingu Raamatukogu 28/29 1968, lk 80 * [[Raadio]]s teadustati, et tuleb argentiina tango "Pistodatorge". Nimetus meeldis meile hullupööra ja me ei suutnud kuidagi ära oodata, kuidas see peale algab. [[Lõõtspill]] ja [[kitarr]] mängisid katkendlikult [[laul]]u, hakkisid [[akord]]e, nii nagu roomaks tõesti [[argentiinlane]] ja annaks pimedast kellelegi hoobi. Ma hüppasin püsti, hakkasin tangotaktis mööda tuba siiberdama ja turja ning õlgu väristades selle argentiinlase [[pistoda]] eest kõrvale põiklema. Teised vahtisid mind, ja kui laul oli lõppenud, väänlesime kaua aega [[naer]]u käes. ** [[Klára Jarunková]], "Vaikiva Hundi vend", tlk [[Leo Metsar]], Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 159 * Tango oli hoopis teine asi. Proua Wordsworth'i eestvõttel hakati Newton Abbotis [[täiskasvanu]]tele [[tantsuõhtu]]id korraldama ja koos teistega hakkasin ka mina seal tantsutunnis käima. Seal leidsin endale "tangosõbra" — noormehe, kelle [[eesnimi]] oli Ronald, [[perekonnanimi|perekonnanime]] ma enam ei mäleta. Vestlesime harva ega tundnud teineteise vastu vähimatki [[huvi]] — kogu meie [[tähelepanu]] oli koondatud ainult [[jalg]]adele. Meid oli üsna varakult koos tantsima pandud, olime mõlemad ühtemoodi [[vaimustus]]se sattunud ja koos tantsimine läks meil väga hästi. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, Tallinn: Sinisukk, 1996, lk 211 * Tango juured ulatuvad sügavale sajandite hämarusse, mistõttu arvamused tema [[päritolu]] kohta on paljudes üksikasjades erinevad. Liites kokku autoriteetsemate tantsuajaloo uurijate seisukohad näib, ei tango on kolme ajalukku kadunud tantsu — tangano, habaneera ja milonga [[hübriid]]. (lk 124) * Palju aastakümneid saatis tangot [[sündsusetus|sündsusetu]] tantsu [[reputatsioon]], mis oli suurel määral tingitud sellest, et teda tantsiti peamiselt äärelinna halva kuulsusega lõbustuskohtades. Siiski tungis tango [[19. sajand]]i lõpul ka Buenos Airese [[salong]]idesse, kust [[20. sajand]]i alguses levis [[Pariis]]i ja sealt juba teistesse maadesse. Aastatel 1912–1913 oli tango Euroopas moetantsuks nr. 1. (lk 124) * Tänapäeva tango erineb tunduvalt sajandi alguse tangost. Viimase paarikümne aasta vältel on tango[[rütm]] muutunud teravamaks ja katkendlikumaks. Muusikasse <!--//-->ilmunud ''staccato'' peegeldub ka tantsus. On kadunud standardtantsudele iseloomulik [[sujuvus]]. Tänapäeval tantsitakse tangot katkendlike, tihtipeale järskude liigutustega, mida põhjustavad pausid, liikumissuuna ootamatud muutmised, aeglaste ja kiirete sammude vältuse [[kontrast]]sus ning samuti tõusude, laskumiste ja kehakallutuste puudumine. Kõik need iseärasused kajastuvad ka tangovõttes, kõnnis ja jalgade töös. (lk 124-125) * Tango [[kõnd]] erineb tavalisest tantsulisest kõnnist sammu joonise, jalgade töö ja laadi poolest. Kõik kõnnisammud parema jalaga ette tuleb astuda parema õla juhtimisel diagonaalselt ette. Kõik sammud vasaku jalaga ette astuda vastandliikumise asendis, s. t. veidi parema jala ette risti. Kõik sammud vasaku jalaga tagasi astuda vasaku õla juhtimisel diagonaalselt tagasi, kuna kõik sammud parema jalaga astuda vastandliikumise asendis tagasi, s. t. veidi vasaku jala taha risti. Tango kõnniga pöördutakse alati pisut vasakule. (lk 126) ** [[Edmund Letner]] ja [[Ants Tael]], "Tango", rmt: Ants Tael, "Standardtantsud", Tallinn: Eesti Raamat, 1972 * Neil väikestel suareedel oli meil alati lõbus, osalt seepärast, et ma armastasin tantsida ja Joe oli nii hea [[tantsija]]. Ta teadis alati kõiki moodsaid samme: muidugi valssi kui igihaljast lemmikut, kuid ka teisi nagu [[two-step]]pi, ''turkey trot''’i, tangot (viimast kaht peeti üsna riivatuiks) ning toonast viimast uudismöllu, tantsu nimega "[[boston (tants)|boston]]". ** [[Rose Fitzgerald Kennedy]], "Times to Remember", NY: Doubleday, 1974, lk 69 {{RV}} * Onu poputas moori igasuguste [[pidusöök]]idega, ja kui mooril ka [[magustoidud]] ja [[tordid]] kõik läbi olid proovitud, palus onu ta tangot tantsima. Kunksmoor mõtles küll hädaliste peale, kes teda ootasid, ja ka Trummi peale, kellel [[hernesupp]] nüüd vist ammu valmis. Aga juba oli <!--//-->moor toredas pidutujus ja tangoviis meelitas nii vastupandamatu jõuga, et ta ei raatsinud tantsust loobuda. :"Ainult selle ühe tantsu," mõtles ta. "Korvi ei kõlba anda." :Onu osutus oivaliseks tantsijaks. Ta tegi mooriga selliseid nõksakaid pöördeid ja hoogsaid samme, et mooril käis külm jutt südame alt läbi ja kõik muu ununes sootumaks meelest. Moor oli tantsul nõtke kui [[osi]] ja kerge kui [[liblikas]], tangorütm tuikas tal [[meelekoht]]ades ja jalus. Kunksmoori jaoks polnud praegu peale tango mitte midagi olemas. :* [[Aino Pervik]], "Kunksmoor ja kapten Trumm", rmt: "Kunksmoor", Tallinn: Tammerraamat, 2011, lk 68-69 * Toomas Schütz aga oli juba tegevuses: ta närvilised sõrmed tõmbasid ümbrisest [[grammofoniplaat|plaadi]] (''The Immortal Art of Fritz Kreisler'') ta lülitas sisse poolhämaruse ja pakkus sidruniga [[Tee (jook)|tee]]d. Olime siis kümnendas klassis. Kuulasime muusikapala tema hapras võlus (Albeniz: ''Tango in D Major''), nurgas aga ahvatles meid paberist [[teater]]. ** [[Mati Unt]], "Via regia", rmt: "Valitud teosed", 2, Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 72 * "Ja mis [[laul]] sind trellide taha viis?" küsis lõpuks õemees. :"Üks vana tango, Adios Muchachos." :"Seda ma tean. Kaks punahuult ja punav Tarragona," ütles õemees rõõmsalt ja ümises [[meloodia]]t. :Dallow krimpsutas valuliselt nägu ja noogutas. :"Tango," ütles õemees rahulolevalt, "seda ma arvasingi. Muide ei mängita tangosid [[klaver]]il. Tango nõuab [[akordion]]i. See’p see ehk oligi, mis su kohtunikku nõnda vihastas." :Dallow jäi temaga päri. "Siis ma vähemalt teaksin, miks ma kaks aastat istusin. Aga kui see oligi mu süüdimõistmise sügavam põhjus, siis oli see igatahes kõige kallimalt makstud tango." :"Sa eksid," ütles õemees. Ta tõusis püsti ja kallas veel kord klaasid täis. Napsipudel käes, seletas ta: "[[Statistika]]st võid sa lugeda, et igal niisugusel vanal kurval tangol on rohkem [[enesetapja]]id hinge peal kui kõigil selle maa hooradest [[neitsi]]tel kokku." (lk 47) * "Kõik, mis ma öelda tahtsin, oli see, et me kartsime neid neetud tangosid. Ma panin väljasõiduülemale ette igal laupäevaõhtul [[kiirabiauto]]ga pikkamisi läbi linna sõita ja kõikjal seal, kus mängitakse ülivaljusti neid vanu kurbi tangosid, [[uks]] sisse lüüa, et vahest veel õigel ajal peaaegu elutu keha nööri otsast alla lõigata. Mu [[ettepanek]] ei läinud läbi. Ülemus jäi endale kindlaks, et me takistaksime ainult mõne uue inimese sigitamist." :Tema naine kihistas naerda. :"Tango saatel?" küsis Dallow uskumatult. "See on välistatud. Selleks ei sobi tango üldse mitte. Ei, ei, tango mitte. Seda soodustavad [[Bach]]i "Brandenburgi kontserdid" ja [[Maurice Ravel|Ravel]]i "Bolero". Vastuvõetav on ka kohvikumuusika ja enamik [[Mozart]]it. Aga tango on võimatu. Tango saatel [[seks|keppimine]] tekitab tõrkeid. Kas teie õpetaja teile seda ei õpetanud? Mida teile üldse õpetati?" (lk 47-48) * [[Christoph Hein]], "Tangomängija", tlk [[Mati Sirkel]], Loomingu Raamatukogu 6-8 1992 * Õige mehe tunned ära selle järgi, kuidas ta tangot tantsib. * Tangos ununeb kõik, kogu valu lakkab, saaks ainult tantsida, tantsida&nbsp;… * Sest tango on igavene. Tangot õpib inimene mitte ühe tunni, vaid terve elu. Õppetund kestab terve elu. Kes ei oska tantsida tangot, see lõpuks nagu polekski elanud. * ''Bo tango jest wieczne. Tanga się człowiek uczy nie na jeden sezon, lecz a całe życie. Całe życie trwa sezon. Kto nie umie tańczyć tanga, ten w ogóle jakby żyć nie umiał.'' ** [[Wiesław Myśliwski]], "Widnokrąg" ["Silmapiir"], Warszawskie Wydawnictwo Literackie Muza SA, 1996 {{RV}} * Me tantsisime nüüd juba tangot, kui ma äkitselt nägin enda kõrval Levinit. Mitte-tantsija kohta sai ta liigagi hästi hakkama, ja aina [[Labasus|vulgaarsemaks]] muutuv Margot andis [[erootika|erootilise]] ''performance''’i. Kogu mu rõõmus meel haihtus. ** [[Ingrid Noll]], "Apteeker", tlk Piret Pääsuke, Tallinn: Eesti Raamat, 2001, lk 55 * Paljud küsivad, mis on [[elu mõte]]. Mina tean: see on tango. (lk 5) * Olin näinud [[film]]idest, kuidas argentiinlased tangot tantsivad. Selle keerukus ajas [[külmavärin]]ad peale. Minu meelest tegi Toivo Kärki õige otsuse, kui ühendas juba jätkusõja positsioonisõja ajal — kui tulevahetust parasjagu ei olnud — Vene [[romanss|romansi]] ja Saksa [[marss (muusika)|marsi]] Soome tangoks. Ma tahan tantsupõrandal rütmiliselt kõndida. Kõndida! (lk 5) * Tantsupõrandal kõndida suudavad kõik, nii [[mees|mehed]] kui ka [[naine|naised]], aga minule meeldib ainult tangokõnd. See on eriline tantsimise viis. Seda peab harjutama. See kas tuleb välja või ei tule. Arvestades, kui paljud [[abielu]]d on alguse saanud tangokõnnist, tuleb see välja paljudel. [[Soomlased|Soomlase]] rütmitaju on aga keskmiselt nii halb, et kui suur [[trumm]] ei löö takti, siis soomlane ei suuda tantsida. (lk 7) * Ma ei lähe [[orkester|orkestri]] bassimängijale ütlema, et ta mängib valesti. Ma kannatan ja vaikin, sest tango [[rütm]] on elus kõige tähtsam. Kui [[soomlased]] ei oleks hakanud maršeerima — nagu Toivo Kärki olevat omal ajal öelnud — tangot alates 1940. aastate teisest poolest, kuidas siis väikesel soome rahval läinud oleks? Me poleks saavutanud sündivuse tippu aastal 1947. Siis sündis 108&nbsp;168 uut soomlast. (lk 8) ** [[M. A. Numminen]], "Tango on mu kirg" (1998), tlk Kanni Labi, Jõeääre (Raplamaa): Lorem Ipsum, 2014 * Mis kõike ta sel hullul aastal välja mõtles? Ta laulis "Dipolis" [[M. A. Numminen|M. A. Nummise]] laulu [[Uuno Kailas]]e tekstile "Olen kala võrgu silmas". Numminen tegi toreda tango, aga [[laulja]] ei osanud seda laulda. Numminen andis suure lahtise kettaga [[magnetofon]]i, millega [[Pentti Saarikoski|Pentti]] pidi harjutama. Ta ei osanud makki kasutada. Kui koju jõudsin, istus Pentti oma [[tool]]is, kümnete meetrite kaupa [[magnetofonilint]]i ümber mähitud. Lint oli end äkki lahti kerima hakanud. ** [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, lk 137 * ''Kas Ville-onu sureb 27-aastasena nagu [[Jim Morrison]]?'' * Ei, ma muutsin just oma ametinimetuse meelelahutajaks, nii et mu [[eesmärk]] on leida töökoht praamil, mis sõidab [[Stockholm]]i ja [[Helsinki]] vahet, ning seal tangot laulda. ** [[Ville Valo]], intervjuu lugejate küsimustega: Suosikki, 1998 * Pärast lõunat hakkas haridusmajas mängima meesvangide [[orkester]]. Pärast kohustuslikku laulu [[kodumaa]]st kostis meie lemmiktango "''Besame, besame mucho...''" Sumeda [[tenor]]iga laulis seda nooruke [[hispaanlane]], keda hüüti Vahtrakeseks. :Ma teadsin teda juba [[Moskva]]s — olin teda märganud [[konservatoorium]]is ja [[tantsupidu]]del. Väike ja elegantne noormees, vurrukesed nina all. Nüüd laulis ta õrnalt ja joovastavalt, igast noodist kõlas igatsus [[Hispaania]] ja [[vabadus]]e järele. :Vahtrake oli üks neist hispaania lastest, kes järelemõtlematult olid usaldanud [[Nõukogude Liit]]u. Vangi pandi ta katse eest [[Madrid]]i tagasi pääseda. Ta lamas juba suures kohvris [[lennujaam]]a pagasiruumis. [[Pagas]]i lennukisselaadimise ajal tõsteti [[kohver]] tükiks ajaks püstiasendisse, Vahtrake seisis seal pea peal, jalad püsti. Veri valgus pähe, ta hakkas karjuma. Ta sai kümme aastat. :* [[Liidia Sooster]], "Minu Sooster", Tallinn: Avenarius, 2000, lk 33 * [[Tantsija]]d tammusid õigeid samme teadmata ebakindlalt koha peal. Kuid üks paar liikus nende vahel kiskjalikus asendis sihikindlalt ringi, ettesirutatud [[käed]] koos nagu mõrtsukaliku [[galeoon]]i [[pukspriit]]. Lava ääres pöörasid nad tavalisi anatoomiaseadusi eirava jäsemeliikumise saatel ümber ning hakkasid uuesti viltuselt rahvasummale lähenema. :"Kuidas seda kutsutakse?" :TANGO. :"Kas selle eest võib vangi minna?" :MA EI USU. :* [[Terry Pratchett]], "Vikatimees", tlk Kaaren Kaer, Tallinn: Varrak, 2002, lk 296 * [Niiske von Lipwig iseenda kohta:] [T]ema jaoks oli tööülesannete [[delegeerimine]] sama keeruline kui tangotantsimine [[auster|austrite]] jaoks. ** [[Terry Pratchett]], "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2010, lk 243 * Kui me sellest juba räägime, siis ma tahan jutustada veel natuke [[Soome]]st. Meil on vist rohkem [[põhjapõder|põhjapõtru]] kui üheski teises paigas maamuna peal. Oluline osa alkohoolikuist ja tangohuvilistest kuulub samuti meile. Igaüks, kes on veetnud Soomes [[talv]]e, mõistab, kust tuleb üleüldine [[joomine|joomarlus]]. Tangosõpradele õigustust ei ole, kuid nemad kogunevad õnneks peamiselt [[väikelinn]]adesse, kuhu võib ka mitte ronida. (lk 31) ** [[Linus Torvalds]], rmt: Linus Torvalds, David Diamond, "Just for Fun: the Story of an Accidental Revolutionary", HarperCollins, 2001 {{RV}} * Kui [[nostalgia]] on [[riik]], siis on tango selle [[pealinn]]. Tango kirjutab ajast, kaotusest ja armastusest. * ''If nostalgia is a country, tango is its capital. Tango writes of time, loss, and love.'' ** [[Robert Farris Thompson]], "Tango: The Art History of Love", New York: Pantheon, 2005, lk 25 {{RV}} * ''Milonguero''<ref>''Milonguero'' (hisp. k) on mees, kes tantsib tangoõhtutel ehk milongadel. Naissoost tangotantsija on ''milonguera''.</ref> kõige tähtsam anne on võime panna [[naine]] särama. Pole mõtet teha palju samme, nii et naine sulle lihtsalt järele tuleb. Tango on nagu iga tegevus päriselus. Tango mõte on igaühe enda iseloomus. * Tango on seltskonnatants, lihtrahva tants. Mis mõtet oleks [[õpetaja]]te juures õppimisel, kui me kõik õpetaksime sedasama? Selles seisnebki tango võlu: igaühe juures leiad sa erineva iseloomu ja [[stiil]]i. * Tango iva on tunnetes ja tundlikkuses, muidu jääb sellest ainult [[võimlemine]]. Sa võid teha ära kõik sammud, aga neis peavad olema eheda tango tunded ja tundlikkus. * Tango on nagu kirjakirjutamine: sel on [[algus]], [[lause]]d, [[koma]]d, [[punkt]]id ja [[lõpp]]. Kui sa teed kogu aeg figuure ja ''giro''<nowiki>'</nowiki>sid, ei näe inimesed midagi ja sellepärast ongi olemas [[kõnd]] — [[lihtrahvas|lihtrahva]] leiutis. Lihtrahva tantsus, nagu tango seda on, on kõik kuulsad paarid kasutanud kõndi ja nad kasutavad seda pidevalt. Tango toetub [[maapind|maapinnale]], see on [[põrand]]a hellitamine. See on jalapäka tugi keharaskusele, otse teljel ja kumbki tantsija omaenda teljel. Kui sa paned [[õpilased]] alguses kõndima, siis nad tüdinevad ja tahavad õppida üha uusi [[samm]]e, et nendega tantsusaalis uhkustada. Nii et sa pead alguses sattuma [[õpetaja]] otsa, kes ütleb sulle: "Ei. Vaata. Sa pead kõndima. Kõigepealt kõnni." * [[Samm]]uga ei tohi kunagi [[Rutt|kiirustada]]. Seda tuleb nautida, lasta sel kesta, püsida selles. Minu arvates on palju huvitavam teha samm ja peatuda - mitte päriselt seisma jääda, vaid pidada [[paus]] ja natuke aega mitte midagi teha. Kõigepealt lihtsalt [[hetk]]e nautida. Minu meelest kiirustavad paljud inimesed, sest nad ei tea, kuidas mitte midagi teha, just eimidagitegemine on see kõige keerulisem. * Tango ei ole meessoost, see on paar: viiskümmend protsenti [[mees]]t ja viiskümmend protsenti naist. Isegi kõige tähtsama sammu, "[[kaheksa]]", mis on tango [[süda]], teevad naised. Ükski teine populaarne tants ei jõua samale tasemele [[keha]]de vahelises suhtluses: emotsioon, [[energia]], [[hingamine]], [[embus]], südame pekslemine. [[Nõiaring]], mis teeb võimalikuks [[improvisatsioon]]i. * Tangos tunnetame teineteist embuse kaudu. ** [[Miguel Ángel Zotto]], intervjuu: [http://archivio.corriere.it/Archivio/interface/slider_pagine.html#!/24-12-2008/24-12-2008/NobwRAdghgtgpmAXGAJlALlMAaMAzAJwHsYkwAmAFgHoBGc68gBiYA4cx0iyq6Hm2YAL7Zw0eGQDWcAJ4B3IgRQd0cAB7oywgLpA "Danzerò le avventure del mio antenato brigante"], Corriere della Sera, 24.12.2008 {{RV}} * Kui ma sel õhtul lugesin, tuli Lind minu tuppa ja ronis minu juurde [[voodi]]sse. Üheteistkümne ja poole aasta vanusena oli ta oma ea kohta väikest kasvu. Ta surus oma väikesed külmad [[jalad]] vastu mu sääremarja. "Jutusta midagi [[isa]]st," sosistas ta. [---] "Kas talle meeldis [[tants]]imine?" küsis Lind. Mul ei olnud õrna aimugi, kas isale meeldis tantsida, aga ma vastasin: "Ta jumaldas tantsimist. Ta oskas isegi tangot. Ta õppis seda [[Buenos Aires]]es. Tema ja [[ema]] tantsisid kogu aeg. Ta lükkas kohvilaua seina äärde ja tantsis üle kogu põranda. Ta tõstis ema õhku, kallutas teda ja laulis talle kõrva." ** [[Nicole Krauss]], "Armastuse ajalugu", tlk [[Kaisa Kaer]], Tallinn: Varrak, 2009, lk 58 * [Al Pacino kuulsa tangostseeni kohta filmis "Naise lõhn":] See polnud päris tango&nbsp;… Seda filmiti ainult ülaltpoolt vööd. See oli nagu need tüübid, keda õpetatakse [[vestern]]is ratsutama ja sa näed, et nad ei oska ratsutada. Nad lihtsalt võtsid kiirkursuse, et vesternis mängida. Sa ei saa pelgalt kiirkursuse järel filmis tangotantsijat mängida. ** [[Robert Duvall]], intervjuu: Michael Seaver, [https://www.irishtimes.com/culture/stage/dance/big-screen-finally-gets-a-taste-for-tango-1.665223 "Big screen finally gets a taste for tango"], The Irish Times, 18. oktoober 2010 {{RV}} * Tango pole [[kunst]] ega isegi mitte [[poliitika]], vaid pigem [[diplomaatia]] mehe ja naise vahel. Ja see on kõige kaunim, mida Argentina maailmale kinkida võis. ** [[Andrei Lavruhhin]], "Афоризмы разных лет", Зебра, 2010 {{RV}} * [Tango kohta:] Ma armastan seda. See tuleb sügavalt minu seest. ** [[Franciscus|Jorge Bergoglio]], intervjuu AFP-le, 2010; ''cit. via'': [https://www.bbc.com/news/world-europe-30513509 "Couples tango for Pope Francis in St Peter's Square"], BBC News, 17. detsember 2014 {{RV}} * [[Mati Unt]]i saatsid 25. augustil [[Eesti Draamateater|Draamateatrist]] viimsele teekonnale [[Tallinna Metsakalmistu]]le sajad sõbrad, [[Andrus Vaarik]]u püstolilasud, punane lavavalgus ja tango "La Cumparsita". ** [[Andres Pulver]], "Kuidas kultuuritegelased lahkuvad", Tallinn: Tänapäev, 2019, lk 301 * Hans organiseeris meile Rappelisse [[tantsukursus]]ed — ütles, et üks õige [[naine]] oskab ennast [[tantsupõrand]]al liigutada. Õppisime tangot ja [[rumba]]t, [[valss]]i ja [[fokstrot]]ti. Eriti meeldis mulle tango. <!--//-->Tantsutundides imetlesin nõtke pihaga õpetajannal, eriti kui ta oma sügavpunases kleidis meile näitas, kui voogavalt ja kirega saab tantsida. (lk 112-113) * Ants tuligi. Ta sõi [[supp]]i ja [[Kiitus|kiitis]], haukas värsket [[leib]]a ja kiitis, määris omatehtud [[või]]d paksult peale ja kiitis. Kuulasime [[muusika]]t. Ta võttis mu tantsima ning tegime ühe hoogsa tango. Ants oli vaimustatud. Ei läinud kaua, kui ta mind [[suudlus|suudlema]] hakkas, riided seljast nööpis ning veetsime koos kuuma ja kireküllase [[öö]]. (lk 121) ** [[Sirly Hiiemäe]], "Jalgadega ajamullas", Tallinn: Eesti Raamat, 2019 * Ka [[salsa]]vaimustus hääbub peagi, nii et võtan ette ''kizomba''. Selle tantsuga ei jõuagi mul [[vaimustus]]t tekkida, sest armun juba Argentina tangosse, mis pole tants, mille põhielemendid omandaks paari tunniga. Oo ei, kaugel sellest. Tantsutundidega alustasin ülikoolis ja esimesed pool aastat ei püsinud püstigi. Mis seal nii rasket saab olla, imestate. Tundub nagu tavapärane [[kõndimine]], aga ei, kaugel sellest. Argentina tangos peab naine liikuma [[selg]] ees ja ühel varbal [[tasakaal]]u hoides. Mitu korda lõppesid mu esimesed [[tantsuõhtu]]d vägagi ebaromantiliselt&nbsp;… (lk 189) * Märkan kaugelt lähenevat noormeest. Hästi uhke [[hoiak]]uga, pikk ja graatsiline. "Kas ma võin teid paluda?" küsib ta." :"Jah, muidugi, aga ma pean hoiatama, ma olen veel algaja." :"''Oh là là''! No võime vast ikka proovida, mina olen [[tantsuõpetaja]]." Tema ilmselgelt pettunud näost hoolimata mu süda rahuneb, sest õpetaja peaks küll oskama juhtida ja aidata. Võtan poosi ja hakkame tantsima. Tundub, et partner ei ole algajale nõus [[allahindlus]]t tegema, alustades kohe kiiret ja pikasammulisi pöördeid täis tantsu. Proovin kuidagi sammu pidada, silmades siiski [[paanika]]. Ja äkitselt saab tõeks mu suurim [[hirm]] — ma vahetan jala vales kohas, mees komistab ja me lendame mõlemad tantsupõrandale pikali. "''Oh là là'', purjus inimesed on siin keelatud"; "Millised matsid!"; "Kaduge minema!" — selliste väljendite saatel poetan argliku "palun vabandust" ja üritan vehkat teha. Mu tantsupartner ei kavatse samuti mu peale halastada: "Mitte kunagi jalga vahetada ja üldse mitte kunagi tulla tantsima, enne kui oskad!" (lk 190) :* [[Triin Lellep]], "Minu Pariis", Tartu: Petrone Print, 2020 * [Linda:] Ja ta asetas [[sõrm]]ed [[klahv]]idele. :Aknast kuuldud jumaliku [[meloodia]] asemel voolas sealt aga ähvardavaim ja traagilisim klaveripaladest: "Sünge pühapäev" ehk "Enesetapjate tango"&nbsp;… :Mul käis külm jutt südame alt läbi. :"Millest selline loovalik?" :"Mida sa silmas pead?" küsis Richard üllatunult, "mängisin ju süütut "Donna Clara" tangot." :Ta mängis veel mõned taktid. Mina aga kuulsin ainult seda neetud pühapäeva! :[[Klaver]] mängis mulle üht ja Richardile teist pala. [[Kahjurõõm]]salt ja kavalalt nagu [[Armukadedus|armukade]] naine. :* [[Ave Taavet]], "Pianist ja armukade klaver", rmt: "Valerahategija", Tallinn: Kultuurileht, 2020, lk 79 * Meile, lauljatele, on laul parim võimalus oma [[tunded|tundeid]] väljendada. Aga minu jaoks on seda ennekõike tango. See on nagu kammertoon. See ei valeta kunagi. ** [[Lolita Torres]], ''cit. via'': [https://web.archive.org/web/20211019032257/https://russkiymir.ru/en/publications/286613/ "Lolita and Cosmonaut"], 11.04.2021 {{RV}} * Keelekastet suures [[saal]]is, kus keelelisi saalis, keel vestil, oli lausa kastide kaupa. Joodi [[vesi|vett]], mis [[indoneesia keel]]i on air, mis [[inglise keel]]i tähendab <!--//-->õhku. Söödi [[kurk]]i, mis [[tšehhi keel]]es on okurka, mis [[vene keel]]es tähendab koni, ja tantsiti tangot, mis [[suahiili keel]]es tähendab kurki. (lk 75-76) ** [[A. Itskok]], "Algus on otsas. Keelevigureid", Tallinn: Maalehe raamat, 1998 ==Film== * Tangos ei ole vigu, Donna. Mitte nagu [[elu]]s. See on lihtne. Just sellepärast on tango nii võimas. Kui sa teed vea, ajad kõik sassi, siis lihtsalt lase edasi. ** Kolonel Frank Slade filmis "Naise lõhn" ("Scent of a Woman", 1992; tegelast kehastas näitleja [[Al Pacino]]) ==Luule== <poem> Ja ta tantsib mulle. Rinnalt kukub [[sõlg]], sulab tango takti nõtke [[piht]] ja [[puus]]. Peagi siidist vabaneb ta läikiv [[õlg]], tõugatuna laualt puruneb üks [[kruus]]. Tantsi, tantsi veel, et kestaks hull [[neuroos]], et me naerdes kustuks [[Lethe]] jäises voos. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tantsi! "Tantsi!"] [1925] kogust "Palavik" (1934) <poem> Kuis teisiti mõelda ma suudakski siis, kui [[süda]]meis kaigub suur sõnatu viis, mis ütleb, et ikka sa minule jääd, mu [[rõõm]] ja mu saatus, mu sõbrake hää! </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Tango", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 120 <poem> [[Öö]] süütas tuled [[restoran]]is, meid võlus [[kirg]]lik tangoviis. See [[õhtu]] alusmüüri pani me [[armastus|armutunnetele]] siis. ... Öö oli [[heldus|helde]]. Tango võlus, kuld[[vein]]ist sädeles mul [[klaas]], kuid [[tunne]], mis ei leidnud sõnu, ei olnud [[teesklus]] ega [[fraas]]. Kui suur [[fontään]], mis [[õnn]]e pillub, nii võrrelda ma seda saan. Võib-olla [[homme]] jäävad [[killud]], kuid [[täna]] sind ma armastan. </poem> * [[Ilmi Kolla]], "Laule Kutile" I, rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 158 <poem> Nutke oma [[hurtsik]]uis, [[narr]]id, hulluks [[rõõm]]uks [[kitarr]]il puhkeb rohtlaante [[öö]]. Kui [[veri]] kohiseb, üheks kõmisevaks [[hetk]]eks ma tohin [[võimatus|võimatut]] uskuda... ja siis taas tuleb [[päev]]. </poem> * [[Linda Ruud]], "Tango", rmt: "Naera, Kassandra", 1973, lk 31 <poem> Sääl mängisid [[klarnet]] ja [[metsasarv]], sääl purpur[[tigu]]sid maabus üks parv, näis [[purpur]]i värvi sääl [[maapind|maagi]]. Neid ligines [[loe|loodest]] suur leegion, nii palju neid vaevalt keegi on koos korraga kunagi näinud. Ent tema? — Ta veel ei näinud! Ta tantsis tormlikku tangot. [[Fokstrot]]ti ja [[padespaan]]i. Ta [[põlv]]ede nõtk vetrus maani. Too ilus poiss tantsis tangot. Ja kargas [[kaerajaan]]i. </poem> * [[Hando Runnel]], "Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani" kogust "Punaste õhtute purpur" (1982), lk 6 <poem> jääkülmalt su [[silm]]ad [[naer]]avad jah sina olid targem ja teadsid tango sigaretisuitsune meie juba teame kõik tead sa kuidas [[lõhn]]avad märjad [[kindad]] [[lumememm]] sa oled nagu [[muusika]] sa [[nutt|nutad]] ja mina ei oska sind [[Lohutus|lohutada]] see on suurte [[valu]] mu [[juuksed|juukseid]] püüavad su tillukesed [[käed]] ja juba sa naerad </poem> * [[Krista Kajar]], "*Kunagi ei saa tagasi neid silmi...", rmt: "Omaenese ukseni", 1982, lk 37 <poem> Nagu [[kass]] tuli kõrvusse tango. [[Samba]] vilgutas käpa seest küünt, liibus, lõhnates pehmelt kui [[mango]], nii et jõnksatas kogu su süüm. </poem> * [[Arvi Siig]], "*Tummad traalerid tukkusid sadamas....", rmt: "Püha argipäev", 1983, lk 64 <poem> Ma ei oska sind koost lahutada [[Mure]] pole meile võõras olnud aga [[rõõm]]u kohta võib pärimatagi jätta ''Ich hab' an Dich gedacht'' ''als der Tango Notturno.,.'' laulab pime mees üle kauge aja </poem> * [[Kalev Kesküla]], "Siin all", rmt: "Läbi linnaöö", 1986, lk 9 <poem> [[Linn]] rebeneb, sinine [[sära]] tulvab [[tänav]]aile, [[ultramariin]], sädelev [[meri]], pihustub [[vaht|vahuks]] valgetel küütlevail [[päevavari|päevavarjudel]]. Õhtul [[tantsusaal]]is tango, väikese [[linn]]a kohvikumuusikat. </poem> * [[Aime Hansen]], "Linn rebeneb", rmt: "Kalade kuninga maa", 1986, lk 15 <poem> Kolm tantsu järjest me tantsime [[Mihhail Gorbatšov|Gorbaga]], sammude müdinast väriseb maa Ja [[mausoleum]]istki isake [[Lenin]] tuleb me keerutamist vaatama Tantsime tangot me [[põsk]] vastu põske, mu käe all [[diktaator]]i matsakas puus Tantsime tangot me [[Punane Väljak|Punasel Väljakul]] [[laupäev]]a õhtul kell kuus </poem> * [[Villu Tamme]], "Tango Gorbatšoviga", rmt: "Tuvi oli tihane", 1992, lk 72 <poem> Öösel on kõik [[kass]]id [[hall]]id, aga nemad on [[päev]]al ka, hulguvad [[kapp]]ide otsas ja kaugemais [[põrandapragu]]des; püüan küll, aga kätte neid ikka ei saa. ... Öiste taksovalguste saatel tantsivad tangot mu [[kardin]]ais, püüavad [[unenägu]]sid, eelekspressiivsed gigandid. </poem> * [[Maria Lee]], "Kardinakassid", rmt: "Äramõte", 2007, lk 40 <poem> [[Lõuna]] on lõppematu tango, lumm, [[tõotus]], [[kutse]] ja [[volikiri]]. Nii kiirgav ja sinine on tema [[meri]], nii kirglik ja kuumav ta [[veri]]. </poem> * [[Livia Viitol]], "Põhi ja Lõuna" kogus "Ebavere mäel" (2018), lk 24 <poem> [[Sõbrad]] [[ööliblikad]] magagem maha kõik valged ja vabad [[päev]]ad koligem kolmandasse maailma ja tantsigem ööhakust otse [[talv]]e südamesse talve mis algab nagu tango ja lõpeb nagu [[kartulivagu]] talve mille [[tornikell]]ad löövad igavesti mind sinult üle </poem> * [[Kristiina Ehin]], "* Sügis on alanud" kogus "Aga armastusel on metsalinnu süda" (2018), lk 78 ==Viited ja märkused== {{viited}} ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Muusika]] [[Kategooria:Tants]] [[Kategooria:Müstika]] e2lmp3k09vg5ohhcp01xm06c8skbe8s 0 5723 135653 135638 2026-08-15T08:35:41Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135653 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] [[Pilt:Big_Red_Barn_(8)_illustrated_Felicia_Bond_and_written_by_Margaret_Wise_Brown.JPG|pisi|Felicia Bond (* 1954), illustratsioon Margaret Wise Browni raamatule "Big Red Barn"]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> See pole [[Wittgenstein]]i redel. See on liblika [[redel]]. Kerin ta kokku ja pistan taskusse, alles nüüd olen sõlmiline, alles nüüd olen [[sõlm]]est lahti, alles nüüd olen liblikas, alles nüüd ma [[uni|magan]]. </poem> * [[Hasso Krull]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/30/2006-hasso-krull-solm/ "Sõlm"] ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 {{Vikipeedia|Liblikalised}} [[Kategooria:Putukad]] 10jg1n1mgqbgclg8khtg5lh4yo0qsxj 135654 135653 2026-08-15T08:36:51Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135654 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] [[Pilt:Big_Red_Barn_(8)_illustrated_Felicia_Bond_and_written_by_Margaret_Wise_Brown.JPG|pisi|Felicia Bond (* 1954), illustratsioon Margaret Wise Browni raamatule "Big Red Barn"]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav putukate [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse [[seif]]i rööviku, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse liblikas. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2104 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> See pole [[Wittgenstein]]i redel. See on liblika [[redel]]. Kerin ta kokku ja pistan taskusse, alles nüüd olen sõlmiline, alles nüüd olen [[sõlm]]est lahti, alles nüüd olen liblikas, alles nüüd ma [[uni|magan]]. </poem> * [[Hasso Krull]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/30/2006-hasso-krull-solm/ "Sõlm"] ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 {{Vikipeedia|Liblikalised}} [[Kategooria:Putukad]] sgkeiw5nxr4zuykbazmq76ivc12eyfv 135655 135654 2026-08-15T08:39:49Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135655 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] [[Pilt:Big_Red_Barn_(8)_illustrated_Felicia_Bond_and_written_by_Margaret_Wise_Brown.JPG|pisi|Felicia Bond (* 1954), illustratsioon Margaret Wise Browni raamatule "Big Red Barn"]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav putukate [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse [[seif]]i rööviku, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse liblikas. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2104 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> liblikas lendas üle [[tänav]]a [[liiklus]] peatus et liblikat tänada liblikas [[kapsaliblikas]] kuhu sa lendad? lenda siia räägin sulle iseendast </poem> * Katrin Väli, "*Liblikas lendas üle tänava" kogus "Eluase" (1978), lk 10 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> See pole [[Wittgenstein]]i redel. See on liblika [[redel]]. Kerin ta kokku ja pistan taskusse, alles nüüd olen sõlmiline, alles nüüd olen [[sõlm]]est lahti, alles nüüd olen liblikas, alles nüüd ma [[uni|magan]]. </poem> * [[Hasso Krull]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/30/2006-hasso-krull-solm/ "Sõlm"] ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 {{Vikipeedia|Liblikalised}} [[Kategooria:Putukad]] l50xtmkvd0wc6hpsmpxatd4p9h3tadn 135656 135655 2026-08-15T08:49:50Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135656 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] [[Pilt:Big_Red_Barn_(8)_illustrated_Felicia_Bond_and_written_by_Margaret_Wise_Brown.JPG|pisi|Felicia Bond (* 1954), illustratsioon Margaret Wise Browni raamatule "Big Red Barn"]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav putukate [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse [[seif]]i rööviku, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse liblikas. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2104 * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. Kellaosutid, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge [[liblikas]] vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad", tlk [[Malle Talvet]], [[LR]] 30/2003, lk 71 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 * Kõik [[kunst]] on viimaks muusika. Kui ta pole muusika, pole ta miski. Ja muusika on [[Täiuslikkus|täiuslik]] [[eimiski]]. Õhuvõnge, [[tabamatus|tabamatu]] [[heli]]. Mida tabamatum, seda miskim. Alles siis, kui see läheb kuidagi muusikaks, läheb [[laul]]uks, läheb üminaks ja suminaks ja põrinaks, on see kunst. [[Sõna]]d peavad purustama oma sõnakesta ja sündima liblikateks ja lendama laiali, värvilised ja täiuslikult [[Mõttetus|mõttetud]]. (lk 16) * Mõtted on ainult kest, on tõuk. [[Arusaamine]] on liblikas. Teda ei püüa, või kui, siis vigaselt, surnult, värv maas. Oma täiuses on ta tabamatu ja vaba. (lk 16-17) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Viimane sõna", 2021 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> liblikas lendas üle [[tänav]]a [[liiklus]] peatus et liblikat tänada liblikas [[kapsaliblikas]] kuhu sa lendad? lenda siia räägin sulle iseendast </poem> * Katrin Väli, "*Liblikas lendas üle tänava" kogus "Eluase" (1978), lk 10 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> See pole [[Wittgenstein]]i redel. See on liblika [[redel]]. Kerin ta kokku ja pistan taskusse, alles nüüd olen sõlmiline, alles nüüd olen [[sõlm]]est lahti, alles nüüd olen liblikas, alles nüüd ma [[uni|magan]]. </poem> * [[Hasso Krull]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/30/2006-hasso-krull-solm/ "Sõlm"] ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 {{Vikipeedia|Liblikalised}} [[Kategooria:Putukad]] 3yxuxt64rviusdug3oy80gze5a22aar 135657 135656 2026-08-15T08:50:36Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135657 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] [[Pilt:Big_Red_Barn_(8)_illustrated_Felicia_Bond_and_written_by_Margaret_Wise_Brown.JPG|pisi|Felicia Bond (* 1954), illustratsioon Margaret Wise Browni raamatule "Big Red Barn"]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav putukate [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse [[seif]]i rööviku, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse liblikas. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2104 * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. Kellaosutid, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge liblikas vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad", tlk [[Malle Talvet]], [[LR]] 30/2003, lk 71 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 * Kõik [[kunst]] on viimaks muusika. Kui ta pole muusika, pole ta miski. Ja muusika on [[Täiuslikkus|täiuslik]] [[eimiski]]. Õhuvõnge, [[tabamatus|tabamatu]] [[heli]]. Mida tabamatum, seda miskim. Alles siis, kui see läheb kuidagi muusikaks, läheb [[laul]]uks, läheb üminaks ja suminaks ja põrinaks, on see kunst. [[Sõna]]d peavad purustama oma sõnakesta ja sündima liblikateks ja lendama laiali, värvilised ja täiuslikult [[Mõttetus|mõttetud]]. (lk 16) * Mõtted on ainult kest, on tõuk. [[Arusaamine]] on liblikas. Teda ei püüa, või kui, siis vigaselt, surnult, värv maas. Oma täiuses on ta tabamatu ja vaba. (lk 16-17) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Viimane sõna", 2021 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> liblikas lendas üle [[tänav]]a [[liiklus]] peatus et liblikat tänada liblikas [[kapsaliblikas]] kuhu sa lendad? lenda siia räägin sulle iseendast </poem> * Katrin Väli, "*Liblikas lendas üle tänava" kogus "Eluase" (1978), lk 10 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> See pole [[Wittgenstein]]i redel. See on liblika [[redel]]. Kerin ta kokku ja pistan taskusse, alles nüüd olen sõlmiline, alles nüüd olen [[sõlm]]est lahti, alles nüüd olen liblikas, alles nüüd ma [[uni|magan]]. </poem> * [[Hasso Krull]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/30/2006-hasso-krull-solm/ "Sõlm"] ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 {{Vikipeedia|Liblikalised}} [[Kategooria:Putukad]] flkddgzaj2to2qvrgm2zwr933bxh1m9 135658 135657 2026-08-15T08:57:10Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135658 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] [[Pilt:Big_Red_Barn_(8)_illustrated_Felicia_Bond_and_written_by_Margaret_Wise_Brown.JPG|pisi|Felicia Bond (* 1954), illustratsioon Margaret Wise Browni raamatule "Big Red Barn"]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav putukate [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse [[seif]]i rööviku, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse liblikas. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2104 * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. Kellaosutid, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge liblikas vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad", tlk [[Malle Talvet]], [[LR]] 30/2003, lk 71 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 * Kõik [[kunst]] on viimaks muusika. Kui ta pole muusika, pole ta miski. Ja muusika on [[Täiuslikkus|täiuslik]] [[eimiski]]. Õhuvõnge, [[tabamatus|tabamatu]] [[heli]]. Mida tabamatum, seda miskim. Alles siis, kui see läheb kuidagi muusikaks, läheb [[laul]]uks, läheb üminaks ja suminaks ja põrinaks, on see kunst. [[Sõna]]d peavad purustama oma sõnakesta ja sündima liblikateks ja lendama laiali, värvilised ja täiuslikult [[Mõttetus|mõttetud]]. (lk 16) * Mõtted on ainult kest, on tõuk. [[Arusaamine]] on liblikas. Teda ei püüa, või kui, siis vigaselt, surnult, värv maas. Oma täiuses on ta tabamatu ja vaba. (lk 16-17) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Viimane sõna", 2021 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> liblikas lendas üle [[tänav]]a [[liiklus]] peatus et liblikat tänada liblikas [[kapsaliblikas]] kuhu sa lendad? lenda siia räägin sulle iseendast </poem> * Katrin Väli, "*Liblikas lendas üle tänava" kogus "Eluase" (1978), lk 10 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> See pole [[Wittgenstein]]i redel. See on liblika [[redel]]. Kerin ta kokku ja pistan taskusse, alles nüüd olen sõlmiline, alles nüüd olen [[sõlm]]est lahti, alles nüüd olen liblikas, alles nüüd ma [[uni|magan]]. </poem> * [[Hasso Krull]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/30/2006-hasso-krull-solm/ "Sõlm"] <poem> olla lihtne ja liikuda kui piripkura hõim inimesed kes liiguvad vihmametsas kui liblikad päikeseloojang katab vahtrapuu kuldsete juustega sädeleva ussinahaga puudutan su keha kulunud kohvikuseinu liblikad surevad enamasti katkise tiiva tõttu ei suuda lennata kõik ilu on tiksuv kaduv </poem> * [[Triin Paja]], "Tiivakahjustus" kogus "Nõges" (2018), lk 10 <poem> naine vajub oma pulmaloori lumme. kuid siin trepikojas on vaid tolm ja katkised liblikatiivad, mis muutuvad tolmuks, kuulda on naist, kes pole aastaid väljas käinud. katkiste liblikatiibade vahel vedeleb lootus, lootus, et oled ta jaoks linn täis klavereid ja moone. </poem> * Triin Paja, "Koolibri" kogus "Nõges", lk 91 ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 {{Vikipeedia|Liblikalised}} [[Kategooria:Putukad]] r8ubd1hu3kalns1yq6rnyp0491wvq2d 135659 135658 2026-08-15T09:00:35Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135659 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] [[Pilt:Big_Red_Barn_(8)_illustrated_Felicia_Bond_and_written_by_Margaret_Wise_Brown.JPG|pisi|Felicia Bond (* 1954), illustratsioon Margaret Wise Browni raamatule "Big Red Barn"]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav putukate [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse [[seif]]i rööviku, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse liblikas. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2104 * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. Kellaosutid, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge liblikas vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad", tlk [[Malle Talvet]], [[LR]] 30/2003, lk 71 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 * Kõik [[kunst]] on viimaks muusika. Kui ta pole muusika, pole ta miski. Ja muusika on [[Täiuslikkus|täiuslik]] [[eimiski]]. Õhuvõnge, [[tabamatus|tabamatu]] [[heli]]. Mida tabamatum, seda miskim. Alles siis, kui see läheb kuidagi muusikaks, läheb [[laul]]uks, läheb üminaks ja suminaks ja põrinaks, on see kunst. [[Sõna]]d peavad purustama oma sõnakesta ja sündima liblikateks ja lendama laiali, värvilised ja täiuslikult [[Mõttetus|mõttetud]]. (lk 16) * Mõtted on ainult kest, on tõuk. [[Arusaamine]] on liblikas. Teda ei püüa, või kui, siis vigaselt, surnult, värv maas. Oma täiuses on ta tabamatu ja vaba. (lk 16-17) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Viimane sõna", 2021 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 <poem> Oh, ilus on Venus! Ta olekus on armsust ja omapära. Ta hääl on mahe kui lillelõhn ja soe nagu päikese sära. Nagu liblikas lillele laskudes õiekarika ümber teeb ringe, nii lendlema ümber ta roosisuu suur ihaldus sunnib mu hinge. </poem> * [[Heinrich Heine]], "Tannhäuser" 2, tlk [[August Sang]], rmt: "Laenatud laulud" II (1974), lk 107 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> liblikas lendas üle [[tänav]]a [[liiklus]] peatus et liblikat tänada liblikas [[kapsaliblikas]] kuhu sa lendad? lenda siia räägin sulle iseendast </poem> * Katrin Väli, "*Liblikas lendas üle tänava" kogus "Eluase" (1978), lk 10 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> See pole [[Wittgenstein]]i redel. See on liblika [[redel]]. Kerin ta kokku ja pistan taskusse, alles nüüd olen sõlmiline, alles nüüd olen [[sõlm]]est lahti, alles nüüd olen liblikas, alles nüüd ma [[uni|magan]]. </poem> * [[Hasso Krull]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/30/2006-hasso-krull-solm/ "Sõlm"] <poem> olla lihtne ja liikuda kui piripkura hõim inimesed kes liiguvad vihmametsas kui liblikad päikeseloojang katab vahtrapuu kuldsete juustega sädeleva ussinahaga puudutan su keha kulunud kohvikuseinu liblikad surevad enamasti katkise tiiva tõttu ei suuda lennata kõik ilu on tiksuv kaduv </poem> * [[Triin Paja]], "Tiivakahjustus" kogus "Nõges" (2018), lk 10 <poem> naine vajub oma pulmaloori lumme. kuid siin trepikojas on vaid tolm ja katkised liblikatiivad, mis muutuvad tolmuks, kuulda on naist, kes pole aastaid väljas käinud. katkiste liblikatiibade vahel vedeleb lootus, lootus, et oled ta jaoks linn täis klavereid ja moone. </poem> * Triin Paja, "Koolibri" kogus "Nõges", lk 91 ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 {{Vikipeedia|Liblikalised}} [[Kategooria:Putukad]] d0zbll3uyi09737rzv40eusehwd7prr 135660 135659 2026-08-15T09:02:51Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 135660 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] [[Pilt:Big_Red_Barn_(8)_illustrated_Felicia_Bond_and_written_by_Margaret_Wise_Brown.JPG|pisi|Felicia Bond (* 1954), illustratsioon Margaret Wise Browni raamatule "Big Red Barn"]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav putukate [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse [[seif]]i rööviku, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse liblikas. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2104 * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. Kellaosutid, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge liblikas vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad", tlk [[Malle Talvet]], [[LR]] 30/2003, lk 71 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Neil [murdeealistel] puudus igasugune arusaamine oma olukorrast ja eriti veel [[distsipliin]]ist selle võitmiseks. Nad jõllitasid enda ette. Apaatsed, ülekoormatud, täielikult iseendaga hõivatud. Nad andusid vastuvaidlematult oma inertsusele. Maa külgetõmbejõud paistis neile mõjuvat kolmekordse tugevusega. Kõik nõudis ülimat pingutust. Iga energiasäde, mis neis kehades leidus, kulus piinarikka [[metamorfoos]]i peale, mis ei jäänud millegi poolest alla rööviku koormavale koorumisele nukust. Liblikas sündis sellest muutusest muidugi vaid üksikutel juhtudel. ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, Tallinn: Tänapäev, 2012, lk 11 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 * Kõik [[kunst]] on viimaks muusika. Kui ta pole muusika, pole ta miski. Ja muusika on [[Täiuslikkus|täiuslik]] [[eimiski]]. Õhuvõnge, [[tabamatus|tabamatu]] [[heli]]. Mida tabamatum, seda miskim. Alles siis, kui see läheb kuidagi muusikaks, läheb [[laul]]uks, läheb üminaks ja suminaks ja põrinaks, on see kunst. [[Sõna]]d peavad purustama oma sõnakesta ja sündima liblikateks ja lendama laiali, värvilised ja täiuslikult [[Mõttetus|mõttetud]]. (lk 16) * Mõtted on ainult kest, on tõuk. [[Arusaamine]] on liblikas. Teda ei püüa, või kui, siis vigaselt, surnult, värv maas. Oma täiuses on ta tabamatu ja vaba. (lk 16-17) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Viimane sõna", 2021 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 <poem> Oh, ilus on Venus! Ta olekus on armsust ja omapära. Ta hääl on mahe kui lillelõhn ja soe nagu päikese sära. Nagu liblikas lillele laskudes õiekarika ümber teeb ringe, nii lendlema ümber ta roosisuu suur ihaldus sunnib mu hinge. </poem> * [[Heinrich Heine]], "Tannhäuser" 2, tlk [[August Sang]], rmt: "Laenatud laulud" II (1974), lk 107 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> liblikas lendas üle [[tänav]]a [[liiklus]] peatus et liblikat tänada liblikas [[kapsaliblikas]] kuhu sa lendad? lenda siia räägin sulle iseendast </poem> * Katrin Väli, "*Liblikas lendas üle tänava" kogus "Eluase" (1978), lk 10 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> See pole [[Wittgenstein]]i redel. See on liblika [[redel]]. Kerin ta kokku ja pistan taskusse, alles nüüd olen sõlmiline, alles nüüd olen [[sõlm]]est lahti, alles nüüd olen liblikas, alles nüüd ma [[uni|magan]]. </poem> * [[Hasso Krull]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/30/2006-hasso-krull-solm/ "Sõlm"] <poem> olla lihtne ja liikuda kui piripkura hõim inimesed kes liiguvad vihmametsas kui liblikad päikeseloojang katab vahtrapuu kuldsete juustega sädeleva ussinahaga puudutan su keha kulunud kohvikuseinu liblikad surevad enamasti katkise tiiva tõttu ei suuda lennata kõik ilu on tiksuv kaduv </poem> * [[Triin Paja]], "Tiivakahjustus" kogus "Nõges" (2018), lk 10 <poem> naine vajub oma pulmaloori lumme. kuid siin trepikojas on vaid tolm ja katkised liblikatiivad, mis muutuvad tolmuks, kuulda on naist, kes pole aastaid väljas käinud. katkiste liblikatiibade vahel vedeleb lootus, lootus, et oled ta jaoks linn täis klavereid ja moone. </poem> * Triin Paja, "Koolibri" kogus "Nõges", lk 91 ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 {{Vikipeedia|Liblikalised}} [[Kategooria:Putukad]] 1mwjcjg6mwjhjarn38t9f3mn1ffhzj3 135661 135660 2026-08-15T10:04:44Z Pseudacorus 2604 135661 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rachel_Ruysch_-_Insects_and_a_lizard_in_a_wood_-_PD.87-1973.jpg|pisi|Rachel Ruysch, "Putukad ja sisalik metsas" (u 1700)]] [[File:Dschuang-Dsi-Schmetterlingstraum-Zhuangzi-Butterfly-Dream.jpg|thumb|Ükskord nägi Zhuang Zhou unes, et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. (Lu Zhi tušimaal siidil, 16. sajandi keskpaik)]] [[Pilt:Hélène_Gevers_The_Yellow_Butterfly_1887.jpg|pisi|Hélène Gevers, "Kollane liblikas" (1887)]] [[Pilt:2017-02_Sarah_Paxton_Ball_Dodson_-_Butterflies.jpg|pisi|Sarah Paxton Ball Dodson, "Honey of the Hymettus" (1891)]] [[Pilt:Phoebe_Ann_Jenks_Portrait_of_Walworth_Pierce_1892.jpg|pisi|Phoebe A. Jenks, "Walworth Pierce'i portree" (1892)]] [[Pilt:Andrey_Avinoff_Iridescence_ca_1925.png|pisi|Andrey Avinoff, "Sillerdus" (u 1925)]] [[Pilt:速水御舟《昆虫二題_粧蛾舞戯》1926（大正15）年、山種美術館、東京.jpg|pisi|Gyoshū Hayami, "Kosmilised liblikad" (1926)]] [[Pilt:Aiga_Rasch_Pinnage_LEPIPOPTERA_PECUNIARIS,_1982.jpg|pisi|Aiga Rasch, "Lepipoptera pecuniaris" (1982)]] [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|Betty Scheer (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] [[Pilt:Big_Red_Barn_(8)_illustrated_Felicia_Bond_and_written_by_Margaret_Wise_Brown.JPG|pisi|Felicia Bond (* 1954), illustratsioon Margaret Wise Browni raamatule "Big Red Barn"]] '''Liblikalised''' ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (''Lepidoptera'') on lülijalgsete selts putukate klassist. Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki, neist elab Eestis ligikaudu 2400. Teadaolevaid sugukondi on 126. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. == Proosa == * Timothy vaatas viimast [[paber]]it, mille paps tulle heitis. See oli maailma [[kaart]]. See tõmbus kortsu, moondus [[kuumus]]es ja - vups - oligi läinud nagu soe must liblikas. Timothy pööras pilgu ära. ** [[Ray Bradbury]], "[[Marsi kroonikad]]", tlk [[Linda Ariva]], ptk "Oktoober 2026: Miljoniaastane piknik", 1974, lk 191 * Kummaline küll, kuid meil võib olla tõendeid millegi niisuguse tõesuse kohta, mida me tegelikult ei mõista. Oletame, et inimene, kes pole tuttav putukate [[metamorfoos]]iga, lukustab steriilsesse [[seif]]i rööviku, ja mõni nädal hiljem avatakse seif uuesti ning sealt leitakse liblikas. Kui inimene teab, et seif on kogu aeg suletud olnud, siis on tal alust uskuda, et liblikas on või oli kunagi röövik, ilma et tal oleks ettekujutust, mis mõttes see võiks nii olla. ** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2104 * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. Kellaosutid, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge liblikas vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad", tlk [[Malle Talvet]], [[LR]] 30/2003, lk 71 * [Bridgeti isa:] "Ta ütles tagasi jõudes, et tahab majapidamistööde eest palka saada ja et ta on oma elu meie eest orjates ära raisanud." (Meie ori? Ma teadsin seda. Kõik on minu süü. Kui ma oleksin parem inimene olnud, poleks ema lakanud isa armastamast.) "Ta tahab, et ma koliksin mõneks ajaks välja ja ta... ja..." isa uppus vaiksetesse nuuksetesse. :"Ja mis, isa?" :"Ta ütles, et mina arvavat, et [[kliitor]]is kuulub Nigel Colesi liblikaliste kollektsiooni." * [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 52 * Neil [murdeealistel] puudus igasugune arusaamine oma olukorrast ja eriti veel [[distsipliin]]ist selle võitmiseks. Nad jõllitasid enda ette. Apaatsed, ülekoormatud, täielikult iseendaga hõivatud. Nad andusid vastuvaidlematult oma inertsusele. Maa külgetõmbejõud paistis neile mõjuvat kolmekordse tugevusega. Kõik nõudis ülimat pingutust. Iga energiasäde, mis neis kehades leidus, kulus piinarikka [[metamorfoos]]i peale, mis ei jäänud millegi poolest alla rööviku koormavale koorumisele nukust. Liblikas sündis sellest muutusest muidugi vaid üksikutel juhtudel. ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, Tallinn: Tänapäev, 2012, lk 11 * Igatahes kui [[mölder]] suri, leinas naine teda sügavasti ja ütles [[lind]]udele, kes maja igast küljest ümbritsesid, vastu aknalauda koputasid ja oma inimeste sekka eksinud õde endaga kaasa, tagasi pilvealusesse maailma näisid kutsuvat: "Ei, ma ei tule kuhugi." Ja ta näitas lindudele väikest pampu, mida ta süles hoidis, ning lausus: "Mul on nüüd [[laps]]." Selle pambu seest vaatasid uudishimulikult kaks suurt tumedat [[silm]]a akna taga sahmivaid sulelisi, ja need vaatasid sama uudishimulikult vastu, aga ei tundnud temas ära liigikaaslast. Ning möldri [[lesk]] surus Erika - jah, see laps oli Erika - vastu rinda ja ütles lindudele: "See on mu väike liblikas." :Seda lausunud, kaotas Erika teadvuse ja ma ruttasin tema [[meelekoht]]i jaheda veega värskendama. Aga ta ei tulnudki sel ööl enam meelemärkusele ning ma istusin ja tukkusin, akna taga läks järjest valgemaks, ja tegelikult oleks tulnud magama minna, sest hommikul ootas mind proov, aga mina ei läinud siiski. Ma mõtlesin liblikatele - kahele liblikale, kellel oli minu elus tähtis, lausa määrav koht. Üks lebas nüüd siin linade vahel, tiivad auklikuks kulunud, ja ootas, millal hall [[koer]] talle lõplikult järele tuleb, teine aga seisis [[Tallinn]]a kesklinnas ja pidi seal seisma igavesti. Ma räägin Estoniast, oma teatrist. (lk 16-17) * Teatri uus maja hakkas valmis saama, kuid tal polnud veel [[hing]]e. Loomulikult ei sobinud selleks mingi tõsine [[maipõrnikas]] või töökas [[sipelgas]], ja ammugi mitte hall [[kärbes]] ega näljane [[tarakan]]. Ainult liblikas, kes lendab suviste aasade kohal nagu varrelt lahtipääsenud lilleõis, ainsaks aateks ilu, sobis meile. Liblikas, kes on habras ja nõrk, kellele tiibade vigastamine maksab elu ja kelle aeg halastamatult surmab, kuid kes igal [[kevad]]el siiski uuesti aasale ilmub, kuna on jõudnud viimasel hetkel enne hukkumist oma [[munad]] muneda, millest sünnivad uued, eelmistega äravahetamiseni sarnased liblikad, nii et näib, justkui polekski midagi muutunud. Kui Erika Jungholzi ukse taha ilmus, tundsin ma ta kohe ära. Need suured läikivad silmad, see nõtke, peen ja väike keha, see lendlev kõnnak - tema oli see õige. Ma võtsin ta kohe truppi vastu ja teadsin, et Estonial on nüüd olemas hing. :Järgmisel päeval tehti viimane katse ehitamist peatada, kuid see ei õnnestunud, ja sa ju mäletad, millise hooga teater seejärel kerkima hakkas? Tal oli sees elu ja ta sirgus iseenesest, ka siis kui töömehed kodus magasid, venisid [[müür]]id kõrgemaks, nagu kasvavad liblika tundlad. Ta sündis kahetiivalisena ja valgena, tõeline liblikas keset ümbritsevaid halle, kulunud tiibadega kärbseid ja punaste katustega töntsakaid [[lepatriinu]]sid. (lk 48-49) * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", Varrak, 2013 * Kõik [[kunst]] on viimaks muusika. Kui ta pole muusika, pole ta miski. Ja muusika on [[Täiuslikkus|täiuslik]] [[eimiski]]. Õhuvõnge, [[tabamatus|tabamatu]] [[heli]]. Mida tabamatum, seda miskim. Alles siis, kui see läheb kuidagi muusikaks, läheb [[laul]]uks, läheb üminaks ja suminaks ja põrinaks, on see kunst. [[Sõna]]d peavad purustama oma sõnakesta ja sündima liblikateks ja lendama laiali, värvilised ja täiuslikult [[Mõttetus|mõttetud]]. (lk 16) * Mõtted on ainult kest, on tõuk. [[Arusaamine]] on liblikas. Teda ei püüa, või kui, siis vigaselt, surnult, värv maas. Oma täiuses on ta tabamatu ja vaba. (lk 16-17) ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Viimane sõna", 2021 ==Luule== * Ükskord nägi [[Zhuang Zhou]] [[unenägu|unes]], et ta on liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zhou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. : :Ei tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või nägi liblikas unes, et on Zhuang. Zhuangi ja liblika vahel on tingimata vahe. Seda nimetatakse asjade muutumiseks. * [[Zhuangzi]] II peatükk, [[Jaan Kaplinski]] [http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/zhuangzi.htm tõlge], "Ex oriente. Eesti A ja O", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989 <poem> Oh, ilus on Venus! Ta olekus on armsust ja omapära. Ta hääl on mahe kui lillelõhn ja soe nagu päikese sära. Nagu liblikas lillele laskudes õiekarika ümber teeb ringe, nii lendlema ümber ta roosisuu suur ihaldus sunnib mu hinge. </poem> * [[Heinrich Heine]], "Tannhäuser" 2, tlk [[August Sang]], rmt: "Laenatud laulud" II (1974), lk 107 {| |- | width="50%" | <poem> Ei pälvi kuigivõrd respekti liblikas kes on küll soodsas kirjas Entomoloogias - Et rändleb ta nii vabalt toob rõõmu silmale - on tõendiks mõnelegi ta kõlvatusest see - Kui oleks sündsalt näotu ta malbe Maine Kest ehk kõlbaks tunnistäheks see Surematusest - </poem> * [[Emily Dickinson]], "* Ei pälvi kuigivõrd", tlk [[Doris Kareva]] kogus "Kiri Maailmale" (1988), lk 17 | <poem> The butterfly obtains But little sympathy Though favorably mentioned In Entomology — Because he travels freely And wears a proper coat The circumspect are certain That he is dissolute — Had he the homely scutcheon Of modest Industry 'Twere fitter certifying For Immortality — </poem> * [https://en.wikisource.org/w/index.php?title=The_butterfly_obtains&action=edit "The Butterfly obtains"] inglise vikitekstides |- |} <poem> Ja tema suu käib mööda mu und nagu päikesest purju jäänd liblikas. Keda pean tänama, et tal on minuga hää, kerge mul nagu udutaks lund leigel õhtul, yle puhtaks pestud pää. Oh, kes teab, suu ehk minulgi liblikas! </poem> * [[Uku Masing]], "* Ja tema suu käib mööda mu und" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 10 * [[Tolm]]ust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse [[muld]]a nagu murtud [[luu]]d :oma asemele tagasi * [[Jaan Kaplinski]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1968-jaan-kaplinski-tolmust-ja-varvidesr/ "Tolmust ja värvidest"] <poem> Asfaldil, kruusal ja pael, naervate majade varjus hallim näib taevas ning armetum liblika lend. Võib-olla selleks sa siin, et kord endasse vaatama harjuks, taeva ja liblika tarvis varakult säästaksid end. </poem> * [[Viivi Luik]], "Ristipäev" III kogus "Lauludemüüja" (1968), lk 7 <poem> ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' veri on vedelam malmist ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' juuksed on kergemad tinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' linnud õhtuvinast ''tore on tõmmata liblikaid käisest'' hüüavad katkeid [[hesekieli raamat]]u 2. pt. 3. salmist ''tore on mätsida udukogude okastraadisesse'' ''näkku sigaretikonisid'' </poem> * [[Andres Ehin]], "* korsten on unelik" kogus "Uks lagendikul" (LR 1/1971), lk 65 <poem> liblikasaatus on kaunis aga alati kurb sest ta on mõttetu ta on sädelemine ja lendamine ja ootamine ent ta pole elamine kunagi ei saa liblikas vabaks vaid ikka on ta kinnitatud oma tiibade külge ja need tiivad on nii suured ja ilusad et varjavad liblika enda teevad temaga mida tahavad ja kas ongi üldst olemas liblikat ennast peale tiibade kas suudab liblikas ise teha midagi niisugust mida ei taha tema tiivad </poem> * [[Toomas Liiv]], "Liblikasaatus" kogus "Kurbus vikerkaarest" (1971), lk 6 <poem> Piki [[karusmari|karusmarja]]-, [[sõstar|sõstrapõõsa]] ridu tantsib herilasi, liblikaid ja [[kiil]]e. Piki [[tubakas|tubaka]]- ja [[tatar|tatrapõllu]] siile peavad [[mesilinnud]] suvist suirapidu. </poem> * [[Muia Veetamm]], "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46 <poem> liblikas lendas üle [[tänav]]a [[liiklus]] peatus et liblikat tänada liblikas [[kapsaliblikas]] kuhu sa lendad? lenda siia räägin sulle iseendast </poem> * Katrin Väli, "*Liblikas lendas üle tänava" kogus "Eluase" (1978), lk 10 <poem> aster istus peenra peal mesilane süles akna vahelt tõusis liblikas üles ... keegi mu selja taga seisma jäi mõtles veidi ja kummargil päi ütles ise endale head teed pöördus otsides tagasiteed lilli pidi ta läkski siis ärganud liblikad ühes viis </poem> * [[Viiu Härm]], "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37 <poem> See pole [[Wittgenstein]]i redel. See on liblika [[redel]]. Kerin ta kokku ja pistan taskusse, alles nüüd olen sõlmiline, alles nüüd olen [[sõlm]]est lahti, alles nüüd olen liblikas, alles nüüd ma [[uni|magan]]. </poem> * [[Hasso Krull]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/30/2006-hasso-krull-solm/ "Sõlm"] <poem> olla lihtne ja liikuda kui piripkura hõim inimesed kes liiguvad vihmametsas kui liblikad päikeseloojang katab vahtrapuu kuldsete juustega sädeleva ussinahaga puudutan su keha kulunud kohvikuseinu liblikad surevad enamasti katkise tiiva tõttu ei suuda lennata kõik ilu on tiksuv kaduv </poem> * [[Triin Paja]], "Tiivakahjustus" kogus "Nõges" (2018), lk 10 <poem> naine vajub oma pulmaloori lumme. kuid siin trepikojas on vaid tolm ja katkised liblikatiivad, mis muutuvad tolmuks, kuulda on naist, kes pole aastaid väljas käinud. katkiste liblikatiibade vahel vedeleb lootus, lootus, et oled ta jaoks linn täis klavereid ja moone. </poem> * Triin Paja, "Koolibri" kogus "Nõges", lk 91 ==Film== * [Bart Simpson:] Keegi ei kahtlusta kunagi liblikat. * ''Nobody ever suspects a butterfly.'' ** "[[Simpsonid]]", 6. hooaeg, 22. osa ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Sinine liblikas" * [[Sisko Istanmäki]], "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, 1998 * [[Andrus Kivirähk]], "Liblikas", 1999, 2013 * [[Joel Haahtela]], "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012 {{Vikipeedia|Liblikalised}} [[Kategooria:Putukad]] jwd6d7mfjzsueazt1r50llbsl7jnws7 0 15603 135652 134597 2026-08-15T08:21:57Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 135652 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anna_Gardell-Ericson_Boat_harbor_in_the_moonlight.jpg|pisi|Anna Gardell-Ericson, "Paadisild kuupaistel" (1888)]] [[Pilt:Pelle_Swedlund_Månskensnatt.jpg|pisi|Pelle Swedlund (1865-1947), "Kuuvalge öö", ''s.d.'']] [[Pilt:Niels_Frederik_Schiøttz-Jensen_-_Kystparti_med_fuldmåne.png|pisi|Niels Frederik Schiøttz-Jensen (1855–1941), "Täiskuu ranna kohal", ''s.d.'']] [[Pilt:Lilian_May_Miller_Moonlight_on_Mt._Fuji_(ca._1920-1929).jpg|pisi|Lilian May Miller, "Kuuvalgus Fuji mäel" (puulõige, 1920ndad)]] [[Pilt:Hilda_Hechle_A_Moonlight_Phantasy,_ca._1930.jpg|pisi|Hilda Hechle, "Kuuvalge fantaasia" (u 1930)]] '''Kuuvalgus''' on päikesevalgus, mille Kuu on kuritahtlikult omastanud ja esitab nüüd enda oma pähe. ==Proosa== * Kui ta filosofeerib, looritab ta esemeid tavaliselt mõnusa kuupaistega, mis üldiselt kena on, aga ühtki eset üksikult selgesti näha ei lase. (lk 47) * Selleks, et tundeliselt kirjutada, on vaja midagi rohkemat kui [[pisar]]aid ja kuupaistet. (lk 51) ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], Loomingu Raamatukogu 28/1972 * [Gilbert:] Jah, ma olen [[unistaja]]. Sest unistaja on inimene, kes leiab [[tee]]d vaid kuuvalgel ning tema [[karistus]] on see, et ta näeb [[koit]]u enne ülejäänud maailma. ** [[Oscar Wilde]], "Kriitik kunstnikuna" * Võrreldagu aga [[Pheidias]]e laiaõlalisi kujusid Praxitelese saleda elegantsiga; seatagu Tiziani tüseda, elurõõmsa rahulise [[ilu]] kõrvale ta õpilase El Greco ülipikad, kõrkjataoliselt sisemise [[torm]]i käes kõikuvad ilmutused; vaadeldagu pärast Rubensi õitsevaid lihavärve van Dycki õrnu, hõbehalle pilte - ja iseenesest selgub, missugune ülepääsmata [[kuristik]] lahutab üksteisest neid aja poolest nii ligistikku seisvaid mehi. Eelvõitjad hindavad [[jõud]]u ja kehalist ilu, kummardavad [[päike]]st ja maitsevad elu; järelkäijad otsivad [[elegants]]i ja hingelist rafineeritust, nende tüdinud, habras, jõuetu vaim jumaldab kuuvalge [[müstika]]t ja surmavarjud nüansseerivad nende tundeilma. ** [[Helmi Neggo]], "Moonduvast ilust", Naiste Töö ja Elu 9-10, 1916, rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013, lk 126 * Kuna oli [[suvi]], sõitsime [[öö]]siti. Nii pääsesime päevase [[kuumus]]e eest. Mäletan pikka sõitu kuupaistelisel ööl läbi üksildase metsase [[maastik]]u. Kõik oli surmvaikne, vaid meie saatjaskonna hobuste kabjaasted kajasid läbi öö. Oli [[täiskuu]] ja isa hoiatas mind: "Pane tihe [[loor]] näo ette, kuu põletab." :Ma ei uskunud seda ja ei võtnud tema nõu kuulda. Järgmisel hommikul [[päevitus|olin täiesti pruun]] ja kogu [[nägu]] valutas. * [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 76 * Ja ma ei leia paremat näidet [[tolerants]]ile, nagu ma ise oma kodukootud viisil sellest aru saan, kui ühes [[anekdoot|anekdoodis]] kahest meremehest. Ühel õhtul, kui [[laev]] oli keset [[ookean]]i, olid nad kahekesi rinnuli reelingul. Ainus, mis oli näha, oli [[vesi]], [[taevas]] ja täis[[kuu]]. Ütles siis üks neist: "Kas sa tead, et kuu on üks täiesti surnud taevakeha. Seal ei ole ei vett, [[õhk]]u ega [[elu]] üleüldse. Isegi oma [[valgus]]t ei ole tal — sellegi saab ta päikeselt." Millele teine vastas: "Jah, aga kuhu tal ikka minna on!" Selles [[vastus]]es väljendub minu arvates tõeline tolerants, mida me nii vähe leiame, eriti nende juures, kes nüüd nii tihti ja nii kõva [[hääl]]ega tolerantsist räägivad. ** [[Karl Ristikivi]], "Kirjanduse ülesanded", Mana 35/1969 * Vaikses, kuid jahedas kõrbeöös heidab kuuvalgus maapinnale õrnu pitsilisi [[vari|varje]]. Sadie hüples [[auto]] ees mõned jardid ja hakkas siis, nina maas, alusmetsas ringi nuuskima. Mõne hetke pärast hakkas [[koer]] valjusti haukuma. Iseloomulik klähvimine tähendas, et peni oli mõnd kõrbelooma hirmutanud. Arvatavasti jälitas Sadie sedasama nende lähikonnas elavat vana vintsket [[rohtlajänes]]t nagu alati. Rituaalne [[jaht]] kestis päevast päeva tundide kaupa, ilma et kumbki loom oleks seda eriti tõsiselt võtnud. ** [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 18 * Ta oli kuulnud ema [[ehe|hõbeehete]] kõla. See ütles talle, et öö on kuuvalge. Ta teadis, et kuuvalguses paistab [[hõbe]] pruuni naha taustal valge. Sellest ei räägitud kunagi, kuid Kasper teadis, et ema oli saanud ehted oma varasematelt [[armuke]]stelt. Et nende katkematu, meloodiline kõlin tekitas Maximillianis vajaduse pidevalt enda kallal tööd teha, see oli ''memento mori'', nagu oleks väikesel laual, millel ema [[supp|supi]] keetmiseks toiduaineid hakkis, seisnud [[surnupealuu]]. ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]", tlk Tiina Toomet, 2008, lk 260 ==Luule== <poem> Kui [[kirik]], seisis öös [[küpress]], kui arm meil kestis lõputult, pühalikus kuuvalguses ilm puhas, helkiv nagu [[kuld]]. Nõlvil oliive [[helendus]], [[org]] säras, kuni tõusid [[mäed]]; hõõgmardikad ja [[ööbik]]ud, helkisid tuled laulu käes. Oh ööbikud, oh ööbikud. </poem> * [[Elizabeth Barrett Browning]], [https://mypoeticside.com/show-classic-poem-4201 "Bianca ööbikute seas"], 1862 <poem> Kui hõõguks [[hõbe]]dat kõik taevaleed: Täis kirgast sätendust, [[opaal]]isina, Täis helmehelke, piimavalget vina, Näen mõrsjakaunilt õitsvat seda ööd. </poem> * [[Marie Under]], "Kuuvalge" kogus "Sonetid", Siuru, 1917, lk 40 <poem> Ja [[täht]]i kaste ees jalge, kuu õhetab kõrguse jääs - kõik äkki vaikselt nii valge, et kõnnid kui küünal käes. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtune käik", rmt: "Uneretk", 1968, lk 29 <poem> Ah, tüki maad [[jalg]] [[surm]]a kõrval käis. Nüüd olen [[kodu]]s. Kamber suurest [[kuu]]st lööb hiilgama, kui oleks [[inglid|ingleid]] täis, kes vastu võtmas [[tänu]] minu suust. </poem> * [[Marie Under]], "Nägemus", rmt: "Uneretk", 1968, lk 35 <poem> Templivärav ja [[õlipuu]] salud ja siis tuli kuuvalge öö, üle [[oks]]ade varjude vaevas Sa palud, et [[tolm]]uks ei laguneks [[töö]]. Päevil tunaseil need, kellel [[kõrv]]ad, ei hoolinud hõiskaja suust, ainult see, keda rutjusid mõtetes [[mõrv]]ad, sai kepi Su õnnistet puust. </poem> * [[Uku Masing]], "***Templivärav ja õlipuu salud...", rmt: "Neemed vihmade lahte", 2. trükk, 1959, lk 94 <poem> Kuupaistel [[roheline]] läigib [[jää]], kuupaistel [[maastik]] sädeleb kui [[suhkur]]. Öö[[tuul]]es lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle [[pea|pää]]. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> Las vihistab, las vihistab me ümber tuisutrall. Las [[lumi]] naeru kihistab kuuvalgel laane all. Me otsime, me tõttame – näe, ongi kähar [[kuusk]]! Just selle kaasa võtame, see kõlbab nääripuuks. </poem> * [[Paul Haavaoks]], "Las vihistab", viisistanud [[Arvo Pärt]] <poem> See trepp on nagu unenäos, kuid ta ei lõpe ära, ja ära sa räägi - ta kõrval on teinegi trepp, ja seegi ei lõpe, aga ta viib otse üles. Trepp alla, trepp üles ־ muidugi on need üks ja seesama trepp, aga ometi on neid kaks, kaks keerdtreppi, mõlemad lähevad kuhugi sinna. Euroopa seisatab: kas peaksin minema üles? Ülevalt sirutub alla kuuvalguse rada, vana mõistatuse torn, see ei sillerda täna, vaid trummeldab, kuuvalguse põrin, justkui taoks keegi kuuketta trummi, ja ometi on neid trumme ja põrinaid kaks. Laskumine, tõusmine, rütm ja vasturütm, ma tahan ma tahan, aga kuidas. </poem> * Hasso Krull, "See trepp on nagu unenäos" kogus "Euroopa" (2018), lk 30 [[Kategooria:Optika]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] icej16u52orcdpc5corxovz0lifzotg 1 21730 135649 112321 2026-08-14T18:05:00Z BirgittaMTh 3039 /* Žanri küsimus */ Vastus 135649 wikitext text/x-wiki == Žanri küsimus == Mina teadsin, et "Kevade" ja "Suvi" on ka jutustused? [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 28. juuni 2023, kell 16:25 (EEST) :Mõlemat moodi on nimetatud, jutustuseks ja romaaniks. Võimalik, et ka lühiromaaniks, kindlalt väita ei julge. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 30. juuni 2023, kell 23:33 (EEST) ::Seltsimees kirjandusteadlane tarvis. Tagasihoidlikum oleks jutustus, romaanis peab midagi toimuma ka, tähendab, rohkem kui silkude naelutamine eeskoja ukse külge. Karakteri areng. Sündmustik peab keerulisem olema ja kuhugi välja jõudma. [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 14. august 2026, kell 21:05 (EEST) tt3nzxfvvnslxfalrui96fcn7r5q9k4