Wikipedia
ffwiki
https://ff.wikipedia.org/wiki/Hello_ja%C9%93%C9%93orgo
MediaWiki 1.45.0-wmf.7
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Tachineputa Museum
0
29832
114847
2025-07-01T12:22:10Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114847
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum Tachineput (立佞武多の館, Tachineputa alaa Yakata) ko musee gonɗo e wuro Goshogawara, Prefekture Aomori, Japon.
Musiyum oo hollitii ko yowitii e ñalngu nguu, ngu Goshogawara, ngu Goshogawara waɗi, ngu waɗetee e lewru ut kala. Ina hoɗi flots tachineput tati, kam e suudu peewnugol ɗo hoɗɓe mbaawi yiyde laawol taggol ngol. Musium oo ina jogii kadi galle e golle ɗe naalankooɓe jokkondirɓe e Aomori mbaɗi.
References
fj54yw84onc38xy9lvlqjop79hlrg49
114848
114847
2025-07-01T12:24:34Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114848
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum Tachineput (立佞武多の館, Tachineputa alaa Yakata) ko musee gonɗo e wuro Goshogawara, Prefekture Aomori, Japon.
Musiyum oo hollitii ko yowitii e ñalngu nguu, ngu Goshogawara, ngu Goshogawara waɗi, ngu waɗetee e lewru ut kala. Ina hoɗi flots tachineput tati, kam e suudu peewnugol ɗo hoɗɓe mbaawi yiyde laawol taggol ngol. Musium oo ina jogii kadi galle e golle ɗe naalankooɓe jokkondirɓe e Aomori mbaɗi.
References.<ref>{{Cite web|url=http://www.en-aomori.com/activities-055.html|title=Tachineputa no Yakata (Tachineputa Museum) aptinet Aomori Sightseeing Guide|date=18 March 2015}}</ref>
ayxlvd44hddqq9d9hfmumt9txinlqsy
Takamatsu Art Museum
0
29833
114849
2025-07-01T12:28:15Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114849
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949.
Ƴeew kadi
Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu.
Musiyum Kagawa
References
5jyw3j2e0plyqj41b8qds978141vsc9
114850
114849
2025-07-01T12:30:40Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114850
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949.
Ƴeew kadi
Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>
tvoa0v2ut9twp7ycf7p1v1ppj2zjvsi
114851
114850
2025-07-01T12:32:01Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114851
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949.
Ƴeew kadi
Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref name="Timeline2" /> The collection, totalling over 1,700 works,<ref name="About">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.html|script-title=ja:高松市美術館について|trans-title=About Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>
bebhz9kh1wevi3s51uevyuhhgnemdd8
114852
114851
2025-07-01T12:33:19Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114852
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949.
Ƴeew kadi
Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref name="Timeline2" /> The collection, totalling over 1,700 works,<ref name="About">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.html|script-title=ja:高松市美術館について|trans-title=About Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/event/exhibitions/exhibitions_2019/permanents_2019/da_2019_03.html|script-title=ja:2019年度 第3期常設展「美術館今昔ものがたり」|trans-title=2019 3rd Permanent Display: "Tales of the Art Museum, Present and Past"|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>
lpo545owszmob10q2ltppy1ygf68153
114853
114852
2025-07-01T12:34:22Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114853
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949.
Ƴeew kadi
Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref name="Timeline2" /> The collection, totalling over 1,700 works,<ref name="About">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.html|script-title=ja:高松市美術館について|trans-title=About Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/event/exhibitions/exhibitions_2019/permanents_2019/da_2019_03.html|script-title=ja:2019年度 第3期常設展「美術館今昔ものがたり」|trans-title=2019 3rd Permanent Display: "Tales of the Art Museum, Present and Past"|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref><ref>{{cite web|url=https://ncar.artmuseums.go.jp/magazine/collections/post2023-11.html|script-title=ja:推しの逸品:コレクション・スポットライト Vol. 1 高松市美術館 藤本由紀夫《EARS WITH CHAIR (on the wall)》|trans-title=Collection Spotlight I: Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[National Center for Art Research]]|access-date=31 October 2023}}</ref>
jitqoc6qu0uaqoj68ukr26yge9c8mft
114854
114853
2025-07-01T12:35:20Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114854
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949.
Ƴeew kadi
Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref name="Timeline2" /> The collection, totalling over 1,700 works,<ref name="About">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.html|script-title=ja:高松市美術館について|trans-title=About Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/event/exhibitions/exhibitions_2019/permanents_2019/da_2019_03.html|script-title=ja:2019年度 第3期常設展「美術館今昔ものがたり」|trans-title=2019 3rd Permanent Display: "Tales of the Art Museum, Present and Past"|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref><ref>{{cite web|url=https://ncar.artmuseums.go.jp/magazine/collections/post2023-11.html|script-title=ja:推しの逸品:コレクション・スポットライト Vol. 1 高松市美術館 藤本由紀夫《EARS WITH CHAIR (on the wall)》|trans-title=Collection Spotlight I: Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[National Center for Art Research]]|access-date=31 October 2023}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/english/about/us.html|title=About Takamatsu Art Museum|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>
j2ay2xyqtbx0znooru17s3jsyk4w2cq
Takikawa Local History Museum
0
29834
114855
2025-07-01T12:38:16Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114855
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Takikawa-shi Kyōdokan udditaa to Takikawa, Hokkaidō, Japon e hitaande 1977 Kaayitaaji jeyi pinal prefektuur tondenhei Takikawa, e jokkorgal ina waɗi galle tondenhei.
Ƴeew kadi
Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe daartol (Hokkaidō)
Takikawa Musium naalankaagal e daartol tago
Tuugnorgal
d9eggrus7p4qoovung7npfp1gzjykua
114856
114855
2025-07-01T12:40:30Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114856
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Takikawa-shi Kyōdokan udditaa to Takikawa, Hokkaidō, Japon e hitaande 1977 Kaayitaaji jeyi pinal prefektuur tondenhei Takikawa, e jokkorgal ina waɗi galle tondenhei.
Ƴeew kadi Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe daartol (Hokkaidō) Takikawa Musium naalankaagal e daartol tago Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/kyoudokan.html|script-title=ja:郷土館|trans-title=Local History Museum|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=13 November 2016}}</ref>
jicjhybnquapgddz9jqk7nodrsrmw65
114857
114856
2025-07-01T12:41:35Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114857
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Takikawa-shi Kyōdokan udditaa to Takikawa, Hokkaidō, Japon e hitaande 1977 Kaayitaaji jeyi pinal prefektuur tondenhei Takikawa, e jokkorgal ina waɗi galle tondenhei.
Ƴeew kadi Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe daartol (Hokkaidō) Takikawa Musium naalankaagal e daartol tago Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/kyoudokan.html|script-title=ja:郷土館|trans-title=Local History Museum|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=13 November 2016}}</ref>{{cite web|url=http://www.dokyoi.pref.hokkaido.lg.jp/hk/bnh/multinavi27.pdf|script-title=ja:滝川屯田兵文書|trans-title=Documents of the Takikawa Tondenhei|language=Japanese|publisher=Hokkaido Prefectural Board of Education|accessdate=13 November 2016}}<nowiki></ref></nowiki>
onlwgabpgb51o6tbgpi1x0l27orv2s5
114858
114857
2025-07-01T12:42:33Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114858
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Takikawa-shi Kyōdokan udditaa to Takikawa, Hokkaidō, Japon e hitaande 1977 Kaayitaaji jeyi pinal prefektuur tondenhei Takikawa, e jokkorgal ina waɗi galle tondenhei.
Ƴeew kadi Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe daartol (Hokkaidō) Takikawa Musium naalankaagal e daartol tago Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/kyoudokan.html|script-title=ja:郷土館|trans-title=Local History Museum|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=13 November 2016}}</ref>{{cite web|url=http://www.dokyoi.pref.hokkaido.lg.jp/hk/bnh/multinavi27.pdf|script-title=ja:滝川屯田兵文書|trans-title=Documents of the Takikawa Tondenhei|language=Japanese|publisher=Hokkaido Prefectural Board of Education|accessdate=13 November 2016}}<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/heritages/detail/288640|script-title=ja:滝川屯田兵文書|trans-title=Documents of the Takikawa Tondenhei|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs (Japan)|Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=13 November 2016}}</ref>
kcdjhhozn1zwbavn2f2h1d5uwt5lzkj
Takikawa Museum of Art and Natural History
0
29835
114859
2025-07-01T12:45:13Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114859
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Takikawa Museum of Art and Natural History (滝川市美術自然史館, Takikawa-shi Bijutsu Shizen-shi Kan) opened in Takikawa, Hokkaidō, Japan in 1986. The collection includes works by Iwahashi Eien (岩橋英遠), Ichiki Masumi (一木万寿三), and Ueda Sōkyū (上田桑鳩) as well as the fossil type specimen of the Takikawa sea cow, discovered in the bed of the Sorachi River (空知川) in 1980 and designated a Prefectural Natural Monument.
See also
List of Natural Monuments of Japan (Hokkaidō)
References
4tfj4y15sw4rgm2nsr8lh9ar7zbyaed
114860
114859
2025-07-01T12:47:35Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114860
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Takikawa Museum of Art and Natural History (滝川市美術自然史館, Takikawa-shi Bijutsu Shizen-shi Kan) opened in Takikawa, Hokkaidō, Japan in 1986. The collection includes works by Iwahashi Eien (岩橋英遠), Ichiki Masumi (一木万寿三), and Ueda Sōkyū (上田桑鳩) as well as the fossil type specimen of the Takikawa sea cow, discovered in the bed of the Sorachi River (空知川) in 1980 and designated a Prefectural Natural Monument.
See also List of Natural Monuments of Japan (Hokkaidō) References.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/b-museum.html|script-title=ja:美術自然史館|trans-title=Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=1 October 2016}}</ref>
tt3v7ahn277ijxwzjpjzsoowee7eawp
114861
114860
2025-07-01T12:48:44Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114861
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Takikawa Museum of Art and Natural History (滝川市美術自然史館, Takikawa-shi Bijutsu Shizen-shi Kan) opened in Takikawa, Hokkaidō, Japan in 1986. The collection includes works by Iwahashi Eien (岩橋英遠), Ichiki Masumi (一木万寿三), and Ueda Sōkyū (上田桑鳩) as well as the fossil type specimen of the Takikawa sea cow, discovered in the bed of the Sorachi River (空知川) in 1980 and designated a Prefectural Natural Monument.
See also List of Natural Monuments of Japan (Hokkaidō) References.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/b-museum.html|script-title=ja:美術自然史館|trans-title=Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=1 October 2016}}</ref><nowiki></ref></nowiki><ref>{{cite web|url=http://www.pref.hokkaido.lg.jp/ks/bns/artmap/mus/mus011.htm|script-title=ja:滝川市美術自然史館|trans-title=Takikawa Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Hokkaido|Hokkaido Government]]|accessdate=1 October 2016}}</ref>
1n9ogj2xs2xvvndibx4lhng5mscqyxw
114862
114861
2025-07-01T12:49:56Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114862
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Takikawa Museum of Art and Natural History (滝川市美術自然史館, Takikawa-shi Bijutsu Shizen-shi Kan) opened in Takikawa, Hokkaidō, Japan in 1986. The collection includes works by Iwahashi Eien (岩橋英遠), Ichiki Masumi (一木万寿三), and Ueda Sōkyū (上田桑鳩) as well as the fossil type specimen of the Takikawa sea cow, discovered in the bed of the Sorachi River (空知川) in 1980 and designated a Prefectural Natural Monument.
See also List of Natural Monuments of Japan (Hokkaidō) References.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/b-museum.html|script-title=ja:美術自然史館|trans-title=Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=1 October 2016}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.hokkaido.lg.jp/ks/bns/artmap/mus/mus011.htm|script-title=ja:滝川市美術自然史館|trans-title=Takikawa Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Hokkaido|Hokkaido Government]]|accessdate=1 October 2016}}</ref><ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/heritages/detail/135098|script-title=ja:タキカワカイギュウ化石標本|trans-title=Fossil Specimen of the Takikawa Sea Cow|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs (Japan)|Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=1 October 2016}}</ref>
2z7gok4f69gchmke3d09qmqpsrokio1
The Tale of Genji Museum
0
29836
114863
2025-07-01T12:52:45Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114863
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum Tale Genji woni ko to wuro wiyeteengo Uji, to wuro Kiyoto, to leydi Japon. Ina hollita aduna puɗɗagol teeminannde 11ɓiire deftere Japon ɓooynde wiyeteende The Tale of Genji e nataluuji, nate, e kollirɗe peeñɗe. Pinal suudu laamɗo e jamaanu Heian, koɗki aristokrat en, e kaɓirɗe hoɗorde mum en ina kollitee.
Bojel sappo cakkitiingo e nder deftere Taariindi Genji ina waɗi Uji; jaambaaro oo ko Kaoru Genji (ɓiy Hikaru Genji). Daartol ɗeen tonngooɗe ina feeñnina e goonga mawɗo huutoraade scrim e life-size set. Yillotooɓe ina nganndinee daartol e jikkuuji mawɗi. Filmo tokooso tuugiiɗo e "bojel Uji" e sosaaɗo tan ngam musee ina hollitee e nder suudu filmo.
Ina woodi defterdu ina waɗi defte ko faati e The Tale of Genji.
Musium oo udditaa ko e hitaande 1998.
Galle
Naatgol e nder musee Tale of Genji to Uji
Rewɓe ñaawirdu e nder musee Tale of Genji ina kollita dingiral e nder deftere nde
Galle "duuɓi nay" e nder musee Tale of Genji
Ponto gilaas e nder musee Tale de Genji
Kollitgol mbaydiiji e nder musee Tale of Genji
Dingiral e nder deftere nde e nder galle mooftirɗo Tale of Genji
Nder suudu defte Tale of Genji to Uji, Kyoto
Wagon mo na’i njiylotoo
Koɗki e kaɓirɗe
Suudu filmo nduu
Tuugnorgal
3vvxri8ndwd3o5fnx8df1ppli584m8r
114864
114863
2025-07-01T12:54:40Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114864
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum Tale Genji woni ko to wuro wiyeteengo Uji, to wuro Kiyoto, to leydi Japon. Ina hollita aduna puɗɗagol teeminannde 11ɓiire deftere Japon ɓooynde wiyeteende The Tale of Genji e nataluuji, nate, e kollirɗe peeñɗe. Pinal suudu laamɗo e jamaanu Heian, koɗki aristokrat en, e kaɓirɗe hoɗorde mum en ina kollitee.
Bojel sappo cakkitiingo e nder deftere Taariindi Genji ina waɗi Uji; jaambaaro oo ko Kaoru Genji (ɓiy Hikaru Genji). Daartol ɗeen tonngooɗe ina feeñnina e goonga mawɗo huutoraade scrim e life-size set. Yillotooɓe ina nganndinee daartol e jikkuuji mawɗi. Filmo tokooso tuugiiɗo e "bojel Uji" e sosaaɗo tan ngam musee ina hollitee e nder suudu filmo.
Ina woodi defterdu ina waɗi defte ko faati e The Tale of Genji.
Musium oo udditaa ko e hitaande 1998.
Galle
Naatgol e nder musee Tale of Genji to Uji
Rewɓe ñaawirdu e nder musee Tale of Genji ina kollita dingiral e nder deftere nde
Galle "duuɓi nay" e nder musee Tale of Genji
Ponto gilaas e nder musee Tale de Genji
Kollitgol mbaydiiji e nder musee Tale of Genji
Dingiral e nder deftere nde e nder galle mooftirɗo Tale of Genji
Nder suudu defte Tale of Genji to Uji, Kyoto
Wagon mo na’i .<ref>{{Cite web|title=The Tale of Genji Museum, Uji|url=https://www.the-kansai-guide.com/en/directory/item/11400/|access-date=2023-04-20|website=The KANSAI Guide - The Origin of Japan, KANSAI|language=en}}</ref>
Koɗki e kaɓirɗe
Suudu filmo nduu
Tuugnorgal
1b87ckhx8ynkhblzhkp698w9yldszaf
114865
114864
2025-07-01T12:55:31Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114865
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum Tale Genji woni ko to wuro wiyeteengo Uji, to wuro Kiyoto, to leydi Japon. Ina hollita aduna puɗɗagol teeminannde 11ɓiire deftere Japon ɓooynde wiyeteende The Tale of Genji e nataluuji, nate, e kollirɗe peeñɗe. Pinal suudu laamɗo e jamaanu Heian, koɗki aristokrat en, e kaɓirɗe hoɗorde mum en ina kollitee.
Bojel sappo cakkitiingo e nder deftere Taariindi Genji ina waɗi Uji; jaambaaro oo ko Kaoru Genji (ɓiy Hikaru Genji). Daartol ɗeen tonngooɗe ina feeñnina e goonga mawɗo huutoraade scrim e life-size set. Yillotooɓe ina nganndinee daartol e jikkuuji mawɗi. Filmo tokooso tuugiiɗo e "bojel Uji" e sosaaɗo tan ngam musee ina hollitee e nder suudu filmo.
Ina woodi defterdu ina waɗi defte ko faati e The Tale of Genji.
Musium oo udditaa ko e hitaande 1998.
Galle
Naatgol e nder musee Tale of Genji to Uji
Rewɓe ñaawirdu e nder musee Tale of Genji ina kollita dingiral e nder deftere nde
Galle "duuɓi nay" e nder musee Tale of Genji
Ponto gilaas e nder musee Tale de Genji
Kollitgol mbaydiiji e nder musee Tale of Genji
Dingiral e nder deftere nde e nder galle mooftirɗo Tale of Genji
Nder suudu defte Tale of Genji to Uji, Kyoto
Wagon mo na’i .<ref>{{Cite web|title=The Tale of Genji Museum, Uji|url=https://www.the-kansai-guide.com/en/directory/item/11400/|access-date=2023-04-20|website=The KANSAI Guide - The Origin of Japan, KANSAI|language=en}}</ref>.<ref>{{Cite web|title=5 Real Places in Kyoto Featured in The Tale of Genji, the World's Oldest Novel|url=https://www.tsunagujapan.com/wow_02596/|access-date=2023-04-20|website=tsunagu Japan|language=en}}</ref>
Koɗki e kaɓirɗe
Suudu filmo nduu
Tuugnorgal
a78ix1lsfbe6d4kfqex3tv6jf3ulxpp
Tamagawa Museum of Modern Art, Imabari
0
29837
114866
2025-07-01T12:59:44Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114866
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo.
Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari.
Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi)
Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari
Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami
Laamu Imabari
Tuugnorgal
0s062n966s8nnx7xmyesm1w8eacz06c
114867
114866
2025-07-01T13:01:59Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114867
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo.
Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>
1k2qr9v7ddpe5tqizma938oyg4cuga6
114868
114867
2025-07-01T13:03:04Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114868
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo.
Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref name="about2" /> The museum also goes by the name of the {{nihongo|Tokusei Kinenkan|徳生記念館}}, after the late Tokusei Tadatsune, who provided the funds.<ref name="about2" />
fvtlxv78bxzb2uw19wyn3hgev9mqm9c
114869
114868
2025-07-01T13:04:26Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114869
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo.
Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref name="about2" /> The museum also goes by the name of the {{nihongo|Tokusei Kinenkan|徳生記念館}}, after the late Tokusei Tadatsune, who provided the funds.<ref name="about2" /><nowiki></ref></nowiki> The collection includes works by [[Paul Gauguin|Gauguin]], [[Salvador Dalí|Dalí]], [[Hiroshige]], [[Kuroda Seiki]], and [[Nakamura Tsune]],<ref>{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/collection/|script-title=ja:コレクション|trans-title=Collection|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>
fz4k4bza8gzix4bqpu0ft3eb5clbwk6
114870
114869
2025-07-01T13:05:25Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114870
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo.
Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref name="about2" /> The museum also goes by the name of the {{nihongo|Tokusei Kinenkan|徳生記念館}}, after the late Tokusei Tadatsune, who provided the funds.<ref name="about2" /><nowiki></ref></nowiki> The collection includes works by [[Paul Gauguin|Gauguin]], [[Salvador Dalí|Dalí]], [[Hiroshige]], [[Kuroda Seiki]], and [[Nakamura Tsune]],<ref>{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/collection/|script-title=ja:コレクション|trans-title=Collection|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/854|script-title=ja:伊予国奈良原山経塚出土品|trans-title=Artefacts from Mount Narabara Sutra Mound, Iyo Province|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref>
jy1ad5dzwbx2zbvk7hkcn76tllqrt73
114871
114870
2025-07-01T13:06:20Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114871
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo.
Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref name="about2" /> The museum also goes by the name of the {{nihongo|Tokusei Kinenkan|徳生記念館}}, after the late Tokusei Tadatsune, who provided the funds.<ref name="about2" />The collection includes works by [[Paul Gauguin|Gauguin]], [[Salvador Dalí|Dalí]], [[Hiroshige]], [[Kuroda Seiki]], and [[Nakamura Tsune]],<ref>{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/collection/|script-title=ja:コレクション|trans-title=Collection|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/854|script-title=ja:伊予国奈良原山経塚出土品|trans-title=Artefacts from Mount Narabara Sutra Mound, Iyo Province|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref>
aq1u0ndfz3oh91y9pyf18gacg22porc
Tanabe Art Museum
0
29838
114872
2025-07-01T13:08:29Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114872
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Kiyonori Kikutake sosi ɗum e hitaande 1979 leñol.
Ƴeew kadi
Kewu teewu Japon
Musiyum ñeeñal Shimane
Tuugnorgal
rxsgh89cu0718hoqhjfb8lxjxo94gf4
114873
114872
2025-07-01T13:10:33Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114873
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Kiyonori Kikutake sosi ɗum e hitaande 1979 leñol.
Ƴeew kadi Kewu teewu Japon Musiyum ñeeñal Shimane Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.kikutake.co.jp/e/top/top.html|title=Projects - Museum|publisher=[[Kiyonori Kikutake|Kikutake Kiyonori]]|accessdate=31 January 2012|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120119114730/http://www.kikutake.co.jp/e/top/top.html|archivedate=19 January 2012}}</ref>
h43m56kjnnrigwea79pqoteklt7eews
114874
114873
2025-07-01T13:12:02Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114874
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Kiyonori Kikutake sosi ɗum e hitaande 1979 leñol.
Ƴeew kadi Kewu teewu Japon Musiyum ñeeñal Shimane Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.kikutake.co.jp/e/top/top.html|title=Projects - Museum|publisher=[[Kiyonori Kikutake|Kikutake Kiyonori]]|accessdate=31 January 2012|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120119114730/http://www.kikutake.co.jp/e/top/top.html|archivedate=19 January 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.city.matsue.shimane.jp/kankou/jp/e/tanabe.htm|title=Tanabe Art Museum|publisher=[[Matsue, Shimane|Matsue City]]|accessdate=31 January 2012}}</ref>
7sf0f6p07t6arfivkriqiqs5odyd29k
Tanizaki Jun'ichirō Memorial Museum of Literature, Ashiya
0
29839
114875
2025-07-01T13:15:04Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114875
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tanizaki Jun'ichirō Memorial Museum of Literature, Ashiya (芦屋市谷崎潤一郎記念館, Ashiya-shi Tanizaki Junichirō Kinenkan) opened in Ashiya, Hyōgo Prefecture, Japan in 1988. The museum commemorates the life and works of Tanizaki Jun'ichirō.
See also
Museum of Nature and Human Activities, Hyōgo
Tanizaki Prize
Egenoyama Site
References
lffwz5mcyh9nrwwxsrka85snlj177b8
114876
114875
2025-07-01T13:17:42Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114876
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tanizaki Jun'ichirō Memorial Museum of Literature, Ashiya (芦屋市谷崎潤一郎記念館, Ashiya-shi Tanizaki Junichirō Kinenkan) opened in Ashiya, Hyōgo Prefecture, Japan in 1988. The museum commemorates the life and works of Tanizaki Jun'ichirō.
See also Museum of Nature and Human Activities, Hyōgo Tanizaki Prize Egenoyama Site References<ref name="Ashiya">{{cite web|url=https://www.city.ashiya.lg.jp/bijutsu/tanizaki/ivent/30nenn20181002.html|script-title=ja:開館30年記念 谷崎館30年の歩み|trans-title=30th Anniversary of Opening: Stroll Through 30 Years of the Tanizaki Museum|language=ja|publisher=[[Ashiya, Hyōgo|Ashiya City]]|date=15 September 2018|access-date=18 March 2024}}</ref>
lhat528ov3ipac0e3crwm2x5y9jg8bg
114877
114876
2025-07-01T13:18:51Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114877
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tanizaki Jun'ichirō Memorial Museum of Literature, Ashiya (芦屋市谷崎潤一郎記念館, Ashiya-shi Tanizaki Junichirō Kinenkan) opened in Ashiya, Hyōgo Prefecture, Japan in 1988. The museum commemorates the life and works of Tanizaki Jun'ichirō.
See also Museum of Nature and Human Activities, Hyōgo Tanizaki Prize Egenoyama Site References<ref name="Ashiya">{{cite web|url=https://www.city.ashiya.lg.jp/bijutsu/tanizaki/ivent/30nenn20181002.html|script-title=ja:開館30年記念 谷崎館30年の歩み|trans-title=30th Anniversary of Opening: Stroll Through 30 Years of the Tanizaki Museum|language=ja|publisher=[[Ashiya, Hyōgo|Ashiya City]]|date=15 September 2018|access-date=18 March 2024}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.tanizakikan.com/index.html|script-title=ja:芦屋市谷崎潤一郎記念館|trans-title=Tanizaki Junichiro Memorial Museum of Literature, Ashiya|language=ja|publisher=Tanizaki Junichiro Memorial Museum of Literature, Ashiya|access-date=18 March 2024}}</ref>
blm1viy9692q5tne0o4lilgz3ccy49t
Taro Okamoto Museum of Art
0
29840
114878
2025-07-01T13:21:34Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114878
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}2017
Ko galle naalankaagal Taro Okamoto woni ko e nder wuro Tama-ku, Kawasaki, Kanagawa, Japon. Musiyum Taro Okamoto ɓuri mooftude e reende golle Taro Okamoto e jibnaaɓe mum, Kanoko e Ippei.
Tariya
Golle puɗɗii mahngo galle oo ko e lewru noowammbar 1996, ɗe njoofi e lewru sulyee 1999, ɗe udditaa e lewru oktoobar 1999.
Nastirde
Musiyum oo ina woni ko ina tolnoo e hojomaaji 17 e yahde e nokku Mukōgaoka-Yūen e laawol Odakyu.
Tuugnorgal
7o7h1569g52v8sd22bz8ja6108g7kc3
Tenri University Sankōkan Museum
0
29841
114879
2025-07-01T13:25:06Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114879
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tenri University Sankōkan Museum (天理大学附属天理参考館, Tenri Daigaku Fuzoku Tenri Sankōkan) is a museum in Tenri, Nara Prefecture, Japan.
History
The museum first opened in Tenri, Nara Prefecture, Japan, in 1930. Initially called the Overseas Reference Materials Room (海外事情参考品室), it was renamed the Overseas Reference Materials Hall (海外事情参考品館) in 1938, taking its present name in 1950 when it came to be affiliated with Tenri University. The museum reopened in a new building in 2001.
Collection
The museum's collection of over 280,000 objects includes ethnographic and archaeological material from Japan and the rest of the world (including Asia, Oceania, Africa, and Mesoamerica), as well as transport-related artefacts. An offshoot, the Tenri Gallery (天理ギャラリー), opened in the Tokyo Tenri Building (東京天理教館) in Chiyoda, Tokyo in 1962. There are also exhibits on the history of Tenrikyo, including historical overseas missionary activities.
References
6s7ehfcxx2sn6oh3fudya84ziss9w4h
114880
114879
2025-07-01T13:31:23Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114880
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}.Tenri University Sankōkan Museum (天理大学附属天理参考館, Tenri Daigaku Fuzoku Tenri Sankōkan) is a museum in Tenri, Nara Prefecture, Japan.
History
The museum first opened in Tenri, Nara Prefecture, Japan, in 1930. Initially called the Overseas Reference Materials Room (海外事情参考品室), it was renamed the Overseas Reference Materials Hall (海外事情参考品館) in 1938, taking its present name in 1950 when it came to be affiliated with Tenri University. The museum reopened in a new building in 2001.
Collection
The museum's collection of over 280,000 objects includes ethnographic and archaeological material from Japan and the rest of the world (including Asia, Oceania, Africa, and Mesoamerica), as well as transport-related artefacts. An offshoot, the Tenri Gallery (天理ギャラリー), opened in the Tokyo Tenri Building (東京天理教館) in Chiyoda, Tokyo in 1962. There are also exhibits on the history of Tenrikyo, including historical overseas missionary activities.
References.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/483|script-title=ja:天理大学附属天理参考館|trans-title=Tenri University Sankokan Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 November 2015}}</ref>
sfb1ue6xoq2f3sjpod7aibct7fmhgsl
114881
114880
2025-07-01T13:33:05Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114881
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}.Tenri University Sankōkan Museum (天理大学附属天理参考館, Tenri Daigaku Fuzoku Tenri Sankōkan) is a museum in Tenri, Nara Prefecture, Japan.
History
The museum first opened in Tenri, Nara Prefecture, Japan, in 1930. Initially called the Overseas Reference Materials Room (海外事情参考品室), it was renamed the Overseas Reference Materials Hall (海外事情参考品館) in 1938, taking its present name in 1950 when it came to be affiliated with Tenri University. The museum reopened in a new building in 2001.
Collection
The museum's collection of over 280,000 objects includes ethnographic and archaeological material from Japan and the rest of the world (including Asia, Oceania, Africa, and Mesoamerica), as well as transport-related artefacts. An offshoot, the Tenri Gallery (天理ギャラリー), opened in the Tokyo Tenri Building (東京天理教館) in Chiyoda, Tokyo in 1962. There are also exhibits on the history of Tenrikyo, including historical overseas missionary activities.
References.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/483|script-title=ja:天理大学附属天理参考館|trans-title=Tenri University Sankokan Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 November 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.sankokan.jp/english|title=Tenri University Sankokan Museum|publisher=Tenri University Sankokan Museum|accessdate=19 November 2015}}</ref>
rnrts1de18n9t1hv8s8kqybsxinoffh
Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki
0
29842
114882
2025-07-01T13:35:54Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114882
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki
Ayaare
Ngewte
Jaangugo
Waylu iwdi
Yiytu daartol
Kujeji huwugo
Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo
Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi
Tenshin ciftorgol musium naalankaagal
茨術館
Kartal
Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi
Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997
Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon
Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E
Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga
Joom mum ko diiwaan Ibaraki
Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto
Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm
Detaayuuji mahdi
Kartal
Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi
Detaayuuji karallaagal
Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2
Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura.
Ƴeew kadi
Rokkakudo
Bijutsuin Nihon
Tuugnorgal
atbccudo0oet6ke541c2g4gg5llpeiq
114883
114882
2025-07-01T13:39:04Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114883
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki
Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol
Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館
Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm
Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal
Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura.
Ƴeew kadi Rokkakudo
Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref>
o0nx91fbh40234s6ik5gosbpx14qxxq
114884
114883
2025-07-01T13:40:05Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114884
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki
Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol
Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館
Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm
Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal
Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura.
Ƴeew kadi Rokkakudo
Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref>
36wspw7ywkuqy1xj22xhk6shjf0b10f
114885
114884
2025-07-01T13:46:47Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114885
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki
Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol
Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館
Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm
Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal
Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura.
Ƴeew kadi Rokkakudo Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref>{{cite web|url=http://www.ibaraki.ac.jp/en/generalinfo/collection/index.html|title=Historical Material Collection - Izura Institute of Arts and Culture|publisher=[[Ibaraki University]]|accessdate=5 May 2011}}</ref
2y1g8vmyg8w8ge9vo3grcx9mlt1rvyq
114886
114885
2025-07-01T13:48:28Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114886
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki
Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol
Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館 Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm
Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal
Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura.
Ƴeew kadi Rokkakudo Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref>{{cite web|url=http://www.ibaraki.ac.jp/en/generalinfo/collection/index.html|title=Historical Material Collection - Izura Institute of Arts and Culture|publisher=[[Ibaraki University]]|accessdate=5 May 2011}}<ref>{{cite web|url=http://www.ibarakiguide.jp/db_kanko/?type=en&detail&id=0800000000042|title=Rokkaku-do (destroyed by the Japan earthquake)|publisher=Ibaraki-Prefectural Tourism & Local Products Association|accessdate=5 May 2011}}</ref>
5ht7tdwzorqhftcg26lexih2nfg4nnm
114887
114886
2025-07-01T13:49:36Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114887
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki
Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol
Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館 Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm
Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal
Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura.
Ƴeew kadi Rokkakudo Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref>{{cite web|url=http://www.ibaraki.ac.jp/en/generalinfo/collection/index.html|title=Historical Material Collection - Izura Institute of Arts and Culture|publisher=[[Ibaraki University]]|accessdate=5 May 2011}}<ref>{{cite web|url=http://www.ibarakiguide.jp/db_kanko/?type=en&detail&id=0800000000042|title=Rokkaku-do (destroyed by the Japan earthquake)|publisher=Ibaraki-Prefectural Tourism & Local Products Association|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref>
2676n3tk6sld8w2nw8cg85pmdcrnegg
Teshima Art Museum
0
29843
114888
2025-07-01T13:52:26Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114888
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde.
Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal.
Ƴeew kadi
Musium ñeeñal Chichu
Eɓɓoore naalankaagal Inujima
Tuugnorgal
k00qjcmsr90mqa3cx6vbvjrdblqc22x
114889
114888
2025-07-01T13:54:37Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114889
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde.
Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal.
Ƴeew kadi Musium ñeeñal Chichu Eɓɓoore naalankaagal Inujima Tuugnorgal.<ref name="Artspace">{{cite web|title=Teshima Art Museum|url=http://www.arcspace.com/features/ryue-nishizawa-/teshima-art-museum-/|work=Artspace.com|accessdate=19 May 2013}}</ref><
8q9qt8afnlr49a68b232elbyxjsiphn
114890
114889
2025-07-01T13:55:50Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114890
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde.
Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal.
Ƴeew kadi Musium ñeeñal Chichu Eɓɓoore naalankaagal Inujima Tuugnorgal.<ref name="AR">{{cite web|last=Buntrock|first=Dana|title=Teshima Art Museum|url=http://www.architectural-review.com/teshima-art-museum-by-ryue-nishizawa-teshima-island-japan/8612052.article|work=Architectura Review|date=4 March 2011|accessdate=19 May 2013}}</ref>
t6mygzzgfxn9ijnv8l6kz7wjkynznqp
114891
114890
2025-07-01T13:56:47Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114891
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde.
Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal.
Ƴeew kadi Musium ñeeñal Chichu Eɓɓoore naalankaagal Inujima Tuugnorgal.<ref name="AR">{{cite web|last=Buntrock|first=Dana|title=Teshima Art Museum|url=http://www.architectural-review.com/teshima-art-museum-by-ryue-nishizawa-teshima-island-japan/8612052.article|work=Architectura Review|date=4 March 2011|accessdate=19 May 2013}}</ref>.<ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2019/sep/16/best-architecture-of-the-21st-century|title=The best architecture of the 21st century|date=16 September 2019}}</ref>
7dr5jufb16dpfe7x0zygnpq85qlza10
114892
114891
2025-07-01T13:58:39Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114892
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde.
Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal.
Ƴeew kadi Musium ñeeñal Chichu Eɓɓoore naalankaagal Inujima Tuugnorgal.<ref name="AR">{{cite web|last=Buntrock|first=Dana|title=Teshima Art Museum|url=http://www.architectural-review.com/teshima-art-museum-by-ryue-nishizawa-teshima-island-japan/8612052.article|work=Architectura Review|date=4 March 2011|accessdate=19 May 2013}}</ref>.<ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2019/sep/16/best-architecture-of-the-21st-century|title=The best architecture of the 21st century|date=16 September 2019}}</ref>name=AR>{{cite web|last=Buntrock|first=Dana|title=Teshima Art Museum|url=http://www.architectural-review.com/teshima-art-museum-by-ryue-nishizawa-teshima-island-japan/8612052.article|work=Architectura Review|date=4 March 2011|accessdate=19 May 2013}}
fzlw2xl7l0043eqxh9odskhvnvqfnii
Toba Sea-Folk Museum
0
29844
114893
2025-07-01T14:02:17Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114893
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba.
Park ngenndiijo Ise-Shima
Ise Jingū, Meoto Iwa
Duunde Perle Mikimoto
Daartol ndonu Japon #073
Musium prefektuur Mie
Tuugnorgal
c3qh0nf5qg68dzvlhkzaptbyp4u9n2e
114894
114893
2025-07-01T14:04:31Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114894
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>
8tryllc4nu3loauoc98uxj5q4l7q1bt
114895
114894
2025-07-01T14:06:30Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114895
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>
nva7qcagjp529f7602kjnm2bv8j1knb
114896
114895
2025-07-01T14:07:48Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114896
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>
rs4elyn3qj970j2xu7bv1cshxfke0su
114897
114896
2025-07-01T14:09:18Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114897
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>,<ref name="timeline4" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato2">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>
p0oy7k055r5k56diuacbb5xzzhfdy3v
114898
114897
2025-07-01T14:10:25Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114898
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>,<ref name="timeline4" /> <ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/301/113|script-title=ja:伊勢湾・志摩半島・熊野灘の漁撈用具|trans-title=Ise Bay, Shima Peninsula, and Kumano Sea Fishing Equipment|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato2">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>
8f1lpr0vuorpipfhy03nn323tqwlnie
114899
114898
2025-07-01T14:11:35Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114899
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>,<ref name="timeline4" /> <ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/301/113|script-title=ja:伊勢湾・志摩半島・熊野灘の漁撈用具|trans-title=Ise Bay, Shima Peninsula, and Kumano Sea Fishing Equipment|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato2">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.bunka.pref.mie.lg.jp/kennai/kennaiDetail?id=835863|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>
531thr5qtnwlxn05rt194ro0jpmcooc
114900
114899
2025-07-01T14:12:32Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114900
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>,<ref name="timeline4" /> <ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/301/113|script-title=ja:伊勢湾・志摩半島・熊野灘の漁撈用具|trans-title=Ise Bay, Shima Peninsula, and Kumano Sea Fishing Equipment|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> <ref>{{cite web|url=http://www.umihaku.com/english/index.html|title=Toba Sea-Folk Museum|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref> ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato2">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.bunka.pref.mie.lg.jp/kennai/kennaiDetail?id=835863|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>
fm40miphqnsv849y4fdxx329kmtj2xc
Tochigi Prefectural Museum
0
29845
114901
2025-07-01T14:14:59Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114901
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum prefektuur Tochigi (栃木県立博物館, Tochigi Kenritsu Hakubutsukan) ko musium prefektuur e nder wuro Utsunomiya, Japon. Koolol ngol ina jokkondiri e daartol e daartol tago e nder diiwaan Tochigi. Musiyum oo udditaa ko e hitaande 1982.
Ƴeew kadi
Diiwaan Shimotsuke
Doggol nokkuuji daartol Japon (Tochigi)
Tuugnorgal
oe6z5zl72ksekst8yfmivz4as7bt5vj
114902
114901
2025-07-01T14:17:20Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114902
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum prefektuur Tochigi (栃木県立博物館, Tochigi Kenritsu Hakubutsukan) ko musium prefektuur e nder wuro Utsunomiya, Japon. Koolol ngol ina jokkondiri e daartol e daartol tago e nder diiwaan Tochigi. Musiyum oo udditaa ko e hitaande 1982.
Ƴeew kadi Diiwaan Shimotsuke Doggol nokkuuji daartol Japon (Tochigi) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.muse.pref.tochigi.lg.jp/eng/index.html|title=Tochigi Prefectural Museum|publisher=[[Tochigi Prefecture]]|accessdate=17 November 2013}}</ref>
4ry4dsg07pif1ox8ru42zoxi2ktv9jj
Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts
0
29846
114903
2025-07-01T14:20:32Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114903
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko e nder wuro wiyeteengo Utsunomiya, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1972 Turner, e kollirɗe keertiiɗe ina montee kadi.
Ƴeew kadi
Musiyum to diiwaan Tochigi
Koolol naalankaagal Utsunomiya
Tuugnorgal
eck2bap5ofg9rwu0ax9k3b6dwvfakqt
114904
114903
2025-07-01T14:22:55Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114904
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko e nder wuro wiyeteengo Utsunomiya, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1972 Turner, e kollirɗe keertiiɗe ina montee kadi.
Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol naalankaagal Utsunomiya Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/about/index.html|title=About|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref>
2w8s318affpj32f5bd838b8gini8roi
114905
114904
2025-07-01T14:24:17Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114905
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko e nder wuro wiyeteengo Utsunomiya, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1972 Turner, e kollirɗe keertiiɗe ina montee kadi.
Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol naalankaagal Utsunomiya Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/about/index.html|title=About|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/collection/artist/index.html|title=Collection|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref>
8t7jbm0udxkyth602bn5yluby8gvu9j
114906
114905
2025-07-01T14:25:34Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114906
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko e nder wuro wiyeteengo Utsunomiya, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1972 Turner, e kollirɗe keertiiɗe ina montee kadi.
Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol naalankaagal Utsunomiya Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/about/index.html|title=About|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/collection/artist/index.html|title=Collection|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.tochigi.lg.jp.cache.yimg.jp/c05/intro/kids/page/shisetu03.html|script-title=ja:栃木県立美術館|trans-title=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|language=Japanese|publisher=[[Tochigi Prefecture]]|accessdate=12 September 2019}}</ref>
iubjwalpgy8yvk3fkft70ff7zcg6llf
Tohoku University Museum
0
29847
114907
2025-07-01T14:28:32Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114907
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa.
Binndanɗe
Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–)
Ƴeew kadi
Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku
Musiyum daartol Tōhoku
Tuugnorgal
0nhckbk0869kp0qmn702yaknptn5eez
114908
114907
2025-07-01T14:30:59Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114908
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa.
Binndanɗe Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–) Ƴeew kadi Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku Musiyum daartol Tōhoku Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/about/history.html|script-title=ja:組織発足までの沿革|trans-title=History up to the Establishment of the Organization|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>
ogckruprlzoiuj38coaz2n7ep2esd8x
114909
114908
2025-07-01T14:32:16Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114909
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa.
Binndanɗe Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–) Ƴeew kadi Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku Musiyum daartol Tōhoku Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/about/history.html|script-title=ja:組織発足までの沿革|trans-title=History up to the Establishment of the Organization|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/english/english_index.html|title=Outline of Tohoku University Museum|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>
h0bf1u8tez3iu99x6wdu3h1s4cydy6b
114910
114909
2025-07-01T14:33:20Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114910
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa.
Binndanɗe Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–) Ƴeew kadi Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku Musiyum daartol Tōhoku Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/about/history.html|script-title=ja:組織発足までの沿革|trans-title=History up to the Establishment of the Organization|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/english/english_index.html|title=Outline of Tohoku University Museum|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/exhibit/index.html|script-title=ja:常設展|trans-title=Permanent Display|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>
aoreplu5semazadpqvzeme4ayf86fz0
114911
114910
2025-07-01T14:34:21Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114911
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa.
Binndanɗe Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–) Ƴeew kadi Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku Musiyum daartol Tōhoku Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/about/history.html|script-title=ja:組織発足までの沿革|trans-title=History up to the Establishment of the Organization|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/english/english_index.html|title=Outline of Tohoku University Museum|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/exhibit/index.html|script-title=ja:常設展|trans-title=Permanent Display|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/english/press_info/bulletin_english.html|title=Bulletin of the Tohoku University Museum|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>
shkho43cvqhg8xuk9jozhdg3paebgrq
Tokushima Archaeological Museum
0
29848
114912
2025-07-01T14:37:16Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114912
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol ngol ina waɗi geɗe ɓooyɗe gila e jamaanu Jōmon haa e jamaanu Nara e Heian.
Ƴeew kadi
Musiyum to diiwaan Tokushima
Nokku wiɗto jeyiiji pinal ɓuuɓɗi e nder diiwaan Tokushima
Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe arkewolosi (Tokushima)
Tuugnorgal
4rs8zndz2wv4o904izyxxe408kytq2g
114913
114912
2025-07-01T14:39:18Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114913
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol ngol ina waɗi geɗe ɓooyɗe gila e jamaanu Jōmon haa e jamaanu Nara e Heian.
Ƴeew kadi
Musiyum to diiwaan Tokushima
Nokku wiɗto jeyiiji pinal ɓuuɓɗi e nder diiwaan Tokushima Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe arkewolosi (Tokushima) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tokushima.tokushima.jp/gaiyou/ayumi.html|script-title=ja:徳島市の歩み|trans-title=History of Tokushima|language=Japanese|publisher=[[Tokushima, Tokushima|Tokushima City]]|accessdate=29 January 2015}}</ref>
n4r1r5rt6wsnp71n6xf1xr9wjmrkuk5
114914
114913
2025-07-01T14:40:16Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114914
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol ngol ina waɗi geɗe ɓooyɗe gila e jamaanu Jōmon haa e jamaanu Nara e Heian.
Ƴeew kadi
Musiyum to diiwaan Tokushima
Nokku wiɗto jeyiiji pinal ɓuuɓɗi e nder diiwaan Tokushima Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe arkewolosi (Tokushima) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tokushima.tokushima.jp/gaiyou/ayumi.html|script-title=ja:徳島市の歩み|trans-title=History of Tokushima|language=Japanese|publisher=[[Tokushima, Tokushima|Tokushima City]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://tokushima-kouko.jp/kanzo.html|script-title=ja:館蔵品の紹介|trans-title=Museum's Collection|language=Japanese|publisher=Tokushima Archaeological Museum|accessdate=29 January 2015}}</ref>
pk5db1ynwt211xrctxr1z7p6li7pkh9
Tokushima Castle Museum
0
29849
114915
2025-07-01T14:42:35Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114915
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tokushima, Japon, e hitaande 1992, udditaa e wuro Tokushima, Japon, e hitaande 1992.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e galle laamorɗo Tokushima.
Musiyum to diiwaan Tokushima
Tuugnorgal
ilyin8celslnucy99e914f6twnyrnop
114916
114915
2025-07-01T14:44:30Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114916
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tokushima, Japon, e hitaande 1992, udditaa e wuro Tokushima, Japon, e hitaande 1992.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e galle laamorɗo Tokushima. Musiyum to diiwaan Tokushima Tuugnorgal1992.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tokushima.tokushima.jp/gaiyou/ayumi.html|script-title=ja:徳島市の歩み|trans-title=History of Tokushima|language=Japanese|publisher=[[Tokushima, Tokushima|Tokushima City]]|access-date=28 January 2015}}</ref>
jivubrst5fzirqqwthf7pg7ppgbkmzw
Toshiba Science Institute
0
29850
114917
2025-07-01T14:50:03Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114917
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum ganndal Toshiba ko musium ganndal to Kawasaki, to leydi Japon. Naatde e ndeeɗoo musiiba ko meere, kono reservation ina waawi wonde so neɗɗo ina sokli gardotooɗo haaloowo Engele.
Ñalnde 29 lewru juko hitaande 2024, musee oo udditaa e jamaanu.
Jokkondire yaajɗe
Musiyum ganndal Toshiba
4zp3i3q97js9mwgab0zruut46qwugcj
Toyota Municipal Museum of Art
0
29851
114918
2025-07-01T15:05:57Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114918
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium naalankaagal wuro Toyota (豊田市美術館, Toyota-shi Bijutsukan) ko musiyum naalankaagal tawaaɗo e wuro Toyota, e nder diiwaan Aichi, to leydi Japon.
Tariya
Musium oo ina waɗi golle Gustav Klimt, Egon Schiele, Edvard Munch e woɗɓe. Mahdi musium ndii ko Yoshio Taniguchi mahi ɗum, kanko kadi o feewnitii musium (MoMA) to wuro New York.
Naalankooɓe ɓe kollitii ko Leiko Ikemura.
Jaɓɓungal jamaa woni ko e laana Mikawa haa e gartirgol Toyotashi.
Jokkondire yaajɗe
Jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Munisipaal Toyota to Wikimedia Commons
Hello galle suudu naalankaagal wuro Toyota
Koolol Leiko Ikemura e nder galle pinal wuro Toyota
q6xwd896ha4gge5au127i9np27s9q9s
Toyota Commemorative Museum of Industry and Technology
0
29852
114919
2025-07-01T15:09:34Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114919
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium siftorde Toyota ngam njulaagu e karallaagal (産業技術記念館, Sangyo-Gijutsu Kinenkan), anndiraango kadi musiyum Toyota Tecno, ko musiyum karallaagal tawaaɗo to Nishi-ku e nder wuro Nagoya, caka Japon.
Tariya
Toyota fuɗɗii ko e fedde mbaylaandi, nde yahri yeeso e nder duuɓi capanɗe, wonti peewnoowo otooji winndereeji. Musiyum oo sosaa ko e lewru suwee 1994 (duuɓi 31 jooni), ina woni e nder gollordu ɓooyndu, mbaylaandi mbaylaandi, ndi brik boɗeejo. Kollitgol maggol fuɗɗotoo ko e loowdi mbaylaandi, caggal ɗuum seeɗa-seeɗa yahra e daartol otooji. Ina heen kadi robooji karallaagal toowngal.
Heɓde e otooji jamaa ko Staasiyoŋ Sako e laawol Meitetsu walla Staasiyoŋ Kamejima e laawol Higashiyama.
Nate
Ƴeew kadi
Musium otooji Toyota
Jokkondire yaajɗe
Jaayɗe jowitiiɗe e suudu ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal to Wikimedia Commons
Hello jaɓɓorgo suudu defte Toyota ngam njulaagu e karallaagal
Jaɓɓungal Galle Wirto Google
7ipdcgy0bu1u8gzutggbhq6jnhqgogx
Toyota Automobile Museum
0
29853
114920
2025-07-01T15:14:38Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114920
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum otooji Toyota (トヨタ博物館, Toyota Hakubutsukan) ko musiyum mawɗo holliroowo daartol Toyota no peewnoowo otooji nii. Gaagaa hollirde otooji mum ɗi Toyota feewni e nder duuɓi ɗii, otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo markeeji ceertuɗi ina kollita kadi e nder galle oo. Ko nokku mawɗo tawaaɗo e wuro Nagakute, wuro ɓadiiɗo Nagoya, Japon.
Mofturde
Ina wayi no otooji Toyota USA, musium to Nagoya ina waɗi kadi otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo, kam e golle naalankaagal. Koolol rezerw ngol ina waɗi yeruuji keewɗi ko wayi no 1922 Grand Prix Sunbeam.
Musiyum oo fotaani jiiɓrude e musium ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal, tawaaɗo kadi to Nagoya.
Doggol otooji (feccere)
fwxtgk15ptqwdjs6yiadk12160ppo1b
114921
114920
2025-07-01T15:19:04Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114921
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum otooji Toyota (トヨタ博物館, Toyota Hakubutsukan) ko musiyum mawɗo holliroowo daartol Toyota no peewnoowo otooji nii. Gaagaa hollirde otooji mum ɗi Toyota feewni e nder duuɓi ɗii, otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo markeeji ceertuɗi ina kollita kadi e nder galle oo. Ko nokku mawɗo tawaaɗo e wuro Nagakute, wuro ɓadiiɗo Nagoya, Japon.
Mofturde
Ina wayi no otooji Toyota USA, musium to Nagoya ina waɗi kadi otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo, kam e golle naalankaagal. Koolol rezerw ngol ina waɗi yeruuji keewɗi ko wayi no 1922 Grand Prix Sunbeam.
Musiyum oo fotaani jiiɓrude e musium ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal, tawaaɗo kadi to Nagoya.
Doggol otooji (feccere)Alfa Romeo 6C 1750 Gran Sport (1930)
Ostin 7 (hitaande 1924)
Bentley 41⁄2 liiteer (1930)
1930 Bentley 41⁄2 Liiteer
Benz Velo (1894)
Bugatti mbaydi 35C (1926)
1938 Bugatti 57C
Bugatti mbaydi 57 (1938)
Model kadillak capanɗe tati (1912)
Kadilak 452A (hitaande 1931)
1959)
Sitroyen C3 sifaa 5CV (1925)
Sitroyen DS19 (1958)
Seworolet 490 (1918)
Seeriiji Chevrolet BA Konfederaasiyoŋ (1932)
Siworolet Korvet (C1) (1953)
Kirisler cemmbinɗo (1960)
Model ɓoggol 812 (1937)
DKA (1959)
Daimler sifaa 45 (1920)
HB6L (1911)
DeSoto doggol henndu SE (1934)
De Diyon-Buton 1 3/4HP (1898)
Model J (1929)
Koolaaɗo kuuɓal Essex (1923)
Fiat 500 "Topolino" (1936)
Feere fiynde (1955)
Model Ford A (1928)
Model Ford T (1909)
Model Ford 40
Hispaño-Suiza H6B (1928)
1912 Hispaan-Suiza Alfonso XIII
Hispaño-Suiza Alfonso XIII (1912)
dn08103oito2amrkl1z04c1z4ybppo3
114922
114921
2025-07-01T15:20:57Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114922
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum otooji Toyota (トヨタ博物館, Toyota Hakubutsukan) ko musiyum mawɗo holliroowo daartol Toyota no peewnoowo otooji nii. Gaagaa hollirde otooji mum ɗi Toyota feewni e nder duuɓi ɗii, otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo markeeji ceertuɗi ina kollita kadi e nder galle oo. Ko nokku mawɗo tawaaɗo e wuro Nagakute, wuro ɓadiiɗo Nagoya, Japon.
Mofturde
Ina wayi no otooji Toyota USA, musium to Nagoya ina waɗi kadi otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo, kam e golle naalankaagal. Koolol rezerw ngol ina waɗi yeruuji keewɗi ko wayi no 1922 Grand Prix Sunbeam.
Musiyum oo fotaani jiiɓrude e musium ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal, tawaaɗo kadi to Nagoya.
Doggol otooji (feccere)Alfa Romeo 6C 1750 Gran Sport (1930)
Ostin 7 (hitaande 1924)
Bentley 41⁄2 liiteer (1930)
1930 Bentley 41⁄2 Liiteer
Benz Velo (1894)
Bugatti mbaydi 35C (1926)
1938 Bugatti 57C
Bugatti mbaydi 57 (1938)
Model kadillak capanɗe tati (1912)
Kadilak 452A (hitaande 1931)
1959)
Sitroyen C3 sifaa 5CV (1925)
Sitroyen DS19 (1958)
Seworolet 490 (1918)
Seeriiji Chevrolet BA Konfederaasiyoŋ (1932)
Siworolet Korvet (C1) (1953)
Kirisler cemmbinɗo (1960)
Model ɓoggol 812 (1937)
DKA (1959)
Daimler sifaa 45 (1920)
HB6L (1911)
DeSoto doggol henndu SE (1934)
De Diyon-Buton 1 3/4HP (1898)
Model J (1929)
Koolaaɗo kuuɓal Essex (1923)
Fiat 500 "Topolino" (1936)
Feere fiynde (1955)
Model Ford A (1928)
Model Ford T (1909)
Model Ford 40
Hispaño-Suiza H6B (1928)
1912 Hispaan-Suiza Alfonso XIII
Hispaño-Suiza Alfonso XIII (1912)Isuzu Bellet (1966)
Isuzu 117 kuupe-pa90 (1970)
Isuzu hillman minks (1960)
Jaguar XK120 (1951)
Henri J (1951)
Lansiya Astura Tipo (1936)
Linkol-Zefir (1937)
Lotus mawɗo (1961)
Mazda kosmo dingiral l10b (1969)
Misubishi 500 (1961)
Mersedes-Benz 500K (1935)
KR200 (1955)
Moris Oksfoord (1913)
Nisan Skyline 2000GT-B (S54-) (1967)
Motooji ɓooyɗi ɓuuɓɗi (1902)
Packard 12 (oto Roosevelt) (1939)
Panhard e Levasor B2 (1898)
Pegeot Bebé (1913)
Pijo 402 (hitaande 1938)
Porshe 356 (hitaande 1951)
Ruuhu kaalis Rolls-Royce (1910)
Rols-Royce Fantom III (1937)
1968 ko oto 2000GT
Saab 92 (hitaande 1951)
SS Jaaguar 100 (1937)
Model laana ndiwoowa Stanley E2 (1909)
Stutz Bearcat mo fijirde F (1914)
Subaru 360 k111 (1958)
Suzuki yeeso 360 (1967)
Toyota FH24 kammu moteri yiite (1959)
Toyoda AC (1947)
Toyota fijooji 800 haa 15 (1965)
Toyota 1600GT RT55 (1967)
Toyota 2000GT MF10 (1968)
Toyoyota Priyus (1997)
Tomaas Filayer Model L (1908)
Tsukuba Roland/Tsukuba-go (1935)
Torpedo 48 (1948)
Volvo PV544 (hitaande 1959)
Ƴeew kadi
Musium Fuji Motorsports - Musium baɗaaɗo e dingiral otooji, ko musiyum otooji Toyota toppitii ɗum.
== Tuugnorgal ==
cz8me38v5cjpdr34pygx2sib34u7p1w
114923
114922
2025-07-01T15:22:43Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114923
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum otooji Toyota (トヨタ博物館, Toyota Hakubutsukan) ko musiyum mawɗo holliroowo daartol Toyota no peewnoowo otooji nii. Gaagaa hollirde otooji mum ɗi Toyota feewni e nder duuɓi ɗii, otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo markeeji ceertuɗi ina kollita kadi e nder galle oo. Ko nokku mawɗo tawaaɗo e wuro Nagakute, wuro ɓadiiɗo Nagoya, Japon.
Mofturde
Ina wayi no otooji Toyota USA, musium to Nagoya ina waɗi kadi otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo, kam e golle naalankaagal. Koolol rezerw ngol ina waɗi yeruuji keewɗi ko wayi no 1922 Grand Prix Sunbeam.
Musiyum oo fotaani jiiɓrude e musium ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal, tawaaɗo kadi to Nagoya.
Doggol otooji (feccere)Alfa Romeo 6C 1750 Gran Sport (1930)
Ostin 7 (hitaande 1924)
Bentley 41⁄2 liiteer (1930)
1930 Bentley 41⁄2 Liiteer
Benz Velo (1894)
Bugatti mbaydi 35C (1926)
1938 Bugatti 57C
Bugatti mbaydi 57 (1938)
Model kadillak capanɗe tati (1912)
Kadilak 452A (hitaande 1931)
1959)
Sitroyen C3 sifaa 5CV (1925)
Sitroyen DS19 (1958)
Seworolet 490 (1918)
Seeriiji Chevrolet BA Konfederaasiyoŋ (1932)
Siworolet Korvet (C1) (1953)
Kirisler cemmbinɗo (1960)
Model ɓoggol 812 (1937)
DKA (1959)
Daimler sifaa 45 (1920)
HB6L (1911)
DeSoto doggol henndu SE (1934)
De Diyon-Buton 1 3/4HP (1898)
Model J (1929)
Koolaaɗo kuuɓal Essex (1923)
Fiat 500 "Topolino" (1936)
Feere fiynde (1955)
Model Ford A (1928)
Model Ford T (1909)
Model Ford 40
Hispaño-Suiza H6B (1928)
1912 Hispaan-Suiza Alfonso XIII
Hispaño-Suiza Alfonso XIII (1912)Isuzu Bellet (1966)
Isuzu 117 kuupe-pa90 (1970)
Isuzu hillman minks (1960)
Jaguar XK120 (1951)
Henri J (1951)
Lansiya Astura Tipo (1936)
Linkol-Zefir (1937)
Lotus mawɗo (1961)
Mazda kosmo dingiral l10b (1969)
Misubishi 500 (1961)
Mersedes-Benz 500K (1935)
KR200 (1955)
Moris Oksfoord (1913)
Nisan Skyline 2000GT-B (S54-) (1967)
Motooji ɓooyɗi ɓuuɓɗi (1902)
Packard 12 (oto Roosevelt) (1939)
Panhard e Levasor B2 (1898)
Pegeot Bebé (1913)
Pijo 402 (hitaande 1938)
Porshe 356 (hitaande 1951)
Ruuhu kaalis Rolls-Royce (1910)
Rols-Royce Fantom III (1937)
1968 ko oto 2000GT
Saab 92 (hitaande 1951)
SS Jaaguar 100 (1937)
Model laana ndiwoowa Stanley E2 (1909)
Stutz Bearcat mo fijirde F (1914)
Subaru 360 k111 (1958)
Suzuki yeeso 360 (1967)
Toyota FH24 kammu moteri yiite (1959)
Toyoda AC (1947)
Toyota fijooji 800 haa 15 (1965)
Toyota 1600GT RT55 (1967)
Toyota 2000GT MF10 (1968)
Toyoyota Priyus (1997)
Tomaas Filayer Model L (1908)
Tsukuba Roland/Tsukuba-go (1935)
Torpedo 48 (1948)
Volvo PV544 (hitaande 1959)
Ƴeew kadi
Musium Fuji Motorsports - Musium baɗaaɗo e dingiral otooji, ko musiyum otooji Toyota toppitii ɗum.
== Tuugnorgal.<ref>[http://www.toyota.co.jp/Museum/data_e/a03_01.html Toyota Automobile Museum<!-- Bot generated title -->]</ref> ==
anu8bn8713d0jacl862p6xwilksy0kd
Toyoma Education Museum
0
29854
114924
2025-07-01T15:25:58Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114924
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo.
Ƴeew kadi
Jaŋde e nder Laamaandi Japon
Binndol laamɗo dow jaŋde
Musium duɗal Kaichi
Meiji Mura
Tuugnorgal
onkhh0s6fqk3pddapa3whzwz94959hp
114925
114924
2025-07-01T15:28:13Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114925
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo.
Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref>
2dmoiedpsrg3rg9a4fpimipb7p64j0s
114926
114925
2025-07-01T15:29:13Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114926
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo.
Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|title=高蔵寺阿弥陀堂|publisher=[[Miyagi Prefecture]]|accessdate=25 March 2011|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120909094104/http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|archivedate=9 September 2012}}</ref>
94x34r9oq9497o98stj31n6lgoifh0q
114927
114926
2025-07-01T15:30:25Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114927
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo.
Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|title=高蔵寺阿弥陀堂|publisher=[[Miyagi Prefecture]]|accessdate=25 March 2011|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120909094104/http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|archivedate=9 September 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.jnto.go.jp/tourism/en/s015.html|title=Toyoma|publisher=[[Japan National Tourism Organization]]|accessdate=26 March 2011}}</ref>
lafe2blzcc6ddetdjohwdmwam0ix44d
114928
114927
2025-07-01T15:32:49Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114928
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo.
Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|title=高蔵寺阿弥陀堂|publisher=[[Miyagi Prefecture]]|accessdate=25 March 2011|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120909094104/http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|archivedate=9 September 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.jnto.go.jp/tourism/en/s015.html|title=Toyoma|publisher=[[Japan National Tourism Organization]]|accessdate=26 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.city.tome.miyagi.jp/en/touristl_his.html|title=Historical Sightseeing Locations|publisher=[[Tome, Miyagi|Tome City]]|accessdate=26 March 2011}}</ref>
9vmnz984ukylhftrtnfgms3ipcgvvaj
114929
114928
2025-07-01T15:34:02Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114929
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo.
Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|title=高蔵寺阿弥陀堂|publisher=[[Miyagi Prefecture]]|accessdate=25 March 2011|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120909094104/http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|archivedate=9 September 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.jnto.go.jp/tourism/en/s015.html|title=Toyoma|publisher=[[Japan National Tourism Organization]]|accessdate=26 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.city.tome.miyagi.jp/en/touristl_his.html|title=Historical Sightseeing Locations|publisher=[[Tome, Miyagi|Tome City]]|accessdate=26 March 2011}}</ref>ref>{{cite web|url=http://www.toyoma.on.arena.ne.jp/english.pdf|title=The Museum of Toyoma|publisher=Toyoma Town|accessdate=26 March 2011}}
npjx1b1s5nwwx0bfuq8dve8u2rkh3dd
Toyohashi City Museum of Art and History
0
29855
114930
2025-07-01T15:36:32Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114930
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum wuro Toyohashi City mo ñeeñal e daartol (豊橋市美術博物館, Toyohashi-shi Bijutsukan) ko musiiba naalankaagal municipaal mahaaɗo e faandaare e musium pinal nokkuyankeejo to Toyohashi, Aichi, Japon. Nde udditi e hitaande 1979.
Kollirɗe duumiiɗe e nder musee oo ina keewi e tiitooɗe joy :
Ko yiytaa e arkewolosi ummoraade e nokkuuji gonɗi e nokkuuji, kofun e kilns seraamik ɓooyɗo e nder nokku Toyohashi.
Nate pinal ummoriiɗe e yonta Edo e sericulture dumunna e binndanɗe ñalnde kala.
Seraaji ummoriiɗi e sahaaji Edo e Meiji kuutorteeɗi ngam ñamminde sake (collection Tadashi Tsukasa).
Binndanɗe ummoriiɗe e jamaanu Edo ummoraade e leñol Ōkōchi nokku oo.
Naalankooɓe style Yōga style e naalankooɓe nokku oo walla naalankooɓe Japonnaaɓe hannde ina kollita tiitooɗe nafooje nokkuyankooje.
Mahdi ndii ko mahdi ferrokoncrete, tawa ina waɗi ferroconcrete, ina waɗi cuuɗi ɗiɗi kollirooji les e cuuɗi joy hollitooji dow. Musium oo woni ko e Toyohashi Park, sara wuro Yoshida to wuro Toyohashi.
References
s3bnw7iz1b4tyjapcr0rvgtvvd87t5f
Toyo Ito Museum of Architecture, Imabari
0
29856
114931
2025-07-01T15:40:13Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114931
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium mahdi Toyo Ito, Imabari (Imabari-Shi Ito Toyo Kenchiku Musium) ko musium mahdi hannde e nder Imabarihife e diisnondiral.
Mahdiiji ɗiɗi tokoosi musiiba ɗii, ina wiyee Steel Hut e Silver Hut, ɗiin ɗiɗi fof ko Toyo Ito, mahoowo keɓɗo njeenaari Pritzker, waɗi ɗi, ina tawee e dow ŋoral Ōmishima, duunde tokosere hakkunde maayo Seto. Udditaa e hitaande 2011, musium oo ina jaɓɓoo kollirɗe e porogaraamuuji jaŋde jowitiiɗi e golle Toyo Ito, ƴellitaare diiwaan e tiitooɗe goɗɗe e nder mahngo Japon hannde.
Tuugnorgal
b5ju207himfb5phkscszitaa25c46ix
114932
114931
2025-07-01T15:41:55Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114932
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium mahdi Toyo Ito, Imabari (Imabari-Shi Ito Toyo Kenchiku Musium) ko musium mahdi hannde e nder Imabarihife e diisnondiral.
Mahdiiji ɗiɗi tokoosi musiiba ɗii, ina wiyee Steel Hut e Silver Hut, ɗiin ɗiɗi fof ko Toyo Ito, mahoowo keɓɗo njeenaari Pritzker, waɗi ɗi, ina tawee e dow ŋoral Ōmishima, duunde tokosere hakkunde maayo Seto. Udditaa e hitaande 2011, musium oo ina jaɓɓoo kollirɗe e porogaraamuuji jaŋde jowitiiɗi e golle Toyo Ito, ƴellitaare diiwaan e tiitooɗe goɗɗe e nder mahngo Japon hannde.
== Tuugnorgal ==
in the middle of the [[Seto Inland Sea]].<ref>{{cite web|last1=Kirsten|first1=Kiser|title=Museum of Architecture, Toyo Ito & Associates|url=http://www.arcspace.com/features/toyo-ito--associates/museum-of-architecture-/|website=www.arcspace.com|publisher=Danish Architecture Center (DAC)|accessdate=21 May 2015}}</ref>
s946c931opu80z9saled3eg8cz3hrjp
Tōyama Memorial Museum
0
29857
114933
2025-07-01T15:44:56Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114933
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tōyama Memorial Museum (遠記念館, Tōyama Kinenkan) udditaa to Kawajima, Prefektiir Saitama, Japon, e hitaande 1970. Mahdi musium dedicated ina woni e nder denndaangal hoɗorde nde sosɗo Nikkō Seepeeseeji ɗii Tōyama Seepitee Tōyama Genichi [ja]. Koolol ngol, mo o waɗi core mum, ina waɗi geɗe jeegom teeŋtuɗe.[2
Ƴeew kadi
Saitama Prefectural Musée de l’assourée et de folce
References
ro8epa9oc8xjbotjepy6mk5qht0o013
114934
114933
2025-07-01T15:47:25Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114934
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tōyama Memorial Museum (遠記念館, Tōyama Kinenkan) udditaa to Kawajima, Prefektiir Saitama, Japon, e hitaande 1970. Mahdi musium dedicated ina woni e nder denndaangal hoɗorde nde sosɗo Nikkō Seepeeseeji ɗii Tōyama Seepitee Tōyama Genichi [ja]. Koolol ngol, mo o waɗi core mum, ina waɗi geɗe jeegom teeŋtuɗe.
Ƴeew kadi Saitama Prefectural Musée de l’assourée et de folce References<ref name="open">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/house/house.html|script-title=ja:邸宅|trans-title=House|language=ja|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> inauguration_date =
q0k7uah7v5xk9kqbi4ob4y5ph73aeq3
114935
114934
2025-07-01T15:48:49Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114935
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tōyama Memorial Museum (遠記念館, Tōyama Kinenkan) udditaa to Kawajima, Prefektiir Saitama, Japon, e hitaande 1970. Mahdi musium dedicated ina woni e nder denndaangal hoɗorde nde sosɗo Nikkō Seepeeseeji ɗii Tōyama Seepitee Tōyama Genichi [ja]. Koolol ngol, mo o waɗi core mum, ina waɗi geɗe jeegom teeŋtuɗe.
Ƴeew kadi Saitama Prefectural Musée de l’assourée et de folce References<ref name="open">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/house/house.html|script-title=ja:邸宅|trans-title=House|language=ja|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> .<ref name="open2" /> The dedicated museum building is situated amongst those of the residence built by founder of [[Nikko Cordial|Nikkō Securities]] {{ill|Tōyama Genichi|ja|遠山元一}}.<ref name="TMM">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/eng/index.html|title=The Toyama Memorial Museum|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> =
0xcylvr2u54py0chazxec0jk81orbh1
114936
114935
2025-07-01T15:49:51Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114936
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tōyama Memorial Museum (遠記念館, Tōyama Kinenkan) udditaa to Kawajima, Prefektiir Saitama, Japon, e hitaande 1970. Mahdi musium dedicated ina woni e nder denndaangal hoɗorde nde sosɗo Nikkō Seepeeseeji ɗii Tōyama Seepitee Tōyama Genichi [ja]. Koolol ngol, mo o waɗi core mum, ina waɗi geɗe jeegom teeŋtuɗe.
Ƴeew kadi Saitama Prefectural Musée de l’assourée et de folce References<ref name="open">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/house/house.html|script-title=ja:邸宅|trans-title=House|language=ja|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> .<ref name="open2" /> The dedicated museum building is situated amongst those of the residence built by founder of [[Nikko Cordial|Nikkō Securities]] {{ill|Tōyama Genichi|ja|遠山元一}}.<ref name="TMM">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/eng/index.html|title=The Toyama Memorial Museum|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.town.kawajima.saitama.jp/1385.htm|script-title=ja:旧遠山家住宅について|trans-title=About the Former Tōyama Family Residence|language=ja|publisher=[[Kawajima, Saitama|Kawajima]]|access-date=29 October 2024}}</ref> The collection, his forming its core, includes six [[Important Cultural Property (Japan)|Important Cultural Properties]].<ref name="TMM2" /> =
sbeh05t9qm5ad2bv2l3qx2qfygf2vtq
Towada Art Center
0
29858
114937
2025-07-01T15:52:24Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114937
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Nokku naalankaagal Towada (Towada-shi Gendai Bijutsukan) ko nokku naalankaagal to Towada, e nder diiwaan Aomori, to leydi Japon.
Musiyum oo udditaa ko e hitaande 2008 e nder eɓɓaande Arts Towada, ngam wuurtinde wuro ngoo. Ina waɗi golle naalankooɓe wonɓe e nder leydi Japon e caggal leydi, ina jeyaa heen Yoko Ono, Yoshitomo Nara, e Jeong-Hwa Choi.
Tuugnorgal
b5u7ynrzr70rcb4d2oeohnukbsygkvz
114938
114937
2025-07-01T15:54:10Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114938
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Nokku naalankaagal Towada (Towada-shi Gendai Bijutsukan) ko nokku naalankaagal to Towada, e nder diiwaan Aomori, to leydi Japon.
Musiyum oo udditaa ko e hitaande 2008 e nder eɓɓaande Arts Towada, ngam wuurtinde wuro ngoo. Ina waɗi golle naalankooɓe wonɓe e nder leydi Japon e caggal leydi, ina jeyaa heen Yoko Ono, Yoshitomo Nara, e Jeong-Hwa Choi.
== Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://towadaartcenter.com/en/about/|title=About|publisher=Towada Art Center|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> ==
1nyihd2v6zes9kefo6kxlnu15gfk0js
114939
114938
2025-07-01T15:56:14Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114939
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Nokku naalankaagal Towada (Towada-shi Gendai Bijutsukan) ko nokku naalankaagal to Towada, e nder diiwaan Aomori, to leydi Japon.
Musiyum oo udditaa ko e hitaande 2008 e nder eɓɓaande Arts Towada, ngam wuurtinde wuro ngoo. Ina waɗi golle naalankooɓe wonɓe e nder leydi Japon e caggal leydi, ina jeyaa heen Yoko Ono, Yoshitomo Nara, e Jeong-Hwa Choi.
== Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://towadaartcenter.com/en/about/|title=About|publisher=Towada Art Center|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.jnto.go.jp/eng/spot/museum/towadaart.html|title=Towada Art Center - Japan National Tourism Organization|website=Jnto.go.jp|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> ==
d7hh93zmqxxpiq84yszjxkqnnpu69ro
114940
114939
2025-07-01T15:57:24Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114940
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Nokku naalankaagal Towada (Towada-shi Gendai Bijutsukan) ko nokku naalankaagal to Towada, e nder diiwaan Aomori, to leydi Japon.
Musiyum oo udditaa ko e hitaande 2008 e nder eɓɓaande Arts Towada, ngam wuurtinde wuro ngoo. Ina waɗi golle naalankooɓe wonɓe e nder leydi Japon e caggal leydi, ina jeyaa heen Yoko Ono, Yoshitomo Nara, e Jeong-Hwa Choi.
== Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://towadaartcenter.com/en/about/|title=About|publisher=Towada Art Center|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.jnto.go.jp/eng/spot/museum/towadaart.html|title=Towada Art Center - Japan National Tourism Organization|website=Jnto.go.jp|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> <ref>{{cite web|url=http://towadaartcenter.com/en/collection/|title=Collection|publisher=Towada Art Center|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> ==
8ly5iusb286tzb3qfjnm5a4m766ihl7
Tōkamachi City Museum
0
29859
114941
2025-07-02T05:50:45Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114941
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi.
Galle
Pot yiite-yiite (NT)
Pot yiite-yiite (NT)
Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi.
Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi)
Musiyum daartol diiwaan Niigata
Tuugnorgal
209uuim5guj8bnolmlsxw85g5wqpnyn
114942
114941
2025-07-02T05:53:11Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114942
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi.
Galle Pot yiite-yiite (NT) Pot yiite-yiite (NT) Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Musiyum daartol diiwaan Niigata Tuugnorgal<ref name="date">{{cite web|url=https://www.city.tokamachi.lg.jp/material/files/group/1/houdou_20250204_4.pdf|script-title=ja:開館・友の会設立45周年記念|trans-title=45th Anniversary of the Opening of the Museum and the Establishment of the Friends of the Museum|language=ja|publisher=[[Tōkamachi|Kashiba City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>
k1ubutv8a578eaqk9x504ba7gjupy6h
114943
114942
2025-07-02T05:54:52Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114943
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi.
Galle Pot yiite-yiite (NT) Pot yiite-yiite (NT) Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Musiyum daartol diiwaan Niigata Tuugnorgal<ref name="date">{{cite web|url=https://www.city.tokamachi.lg.jp/material/files/group/1/houdou_20250204_4.pdf|script-title=ja:開館・友の会設立45周年記念|trans-title=45th Anniversary of the Opening of the Museum and the Establishment of the Friends of the Museum|language=ja|publisher=[[Tōkamachi|Kashiba City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref name="date2" /><ref>{{cite web|url=https://www.tokamachi-museum.jp/en/outline/#history|title=About Us|publisher=Tōkamachi City Museum|access-date=10 March 2025}}</ref>
0akz99qsv4w7u6vht1zab86c53oqk4v
114944
114943
2025-07-02T05:56:24Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114944
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi.
Galle Pot yiite-yiite (NT) Pot yiite-yiite (NT) Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Musiyum daartol diiwaan Niigata Tuugnorgal<ref name="date">{{cite web|url=https://www.city.tokamachi.lg.jp/material/files/group/1/houdou_20250204_4.pdf|script-title=ja:開館・友の会設立45周年記念|trans-title=45th Anniversary of the Opening of the Museum and the Establishment of the Friends of the Museum|language=ja|publisher=[[Tōkamachi|Kashiba City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref name="date2" /><ref>{{cite web|url=https://www.tokamachi-museum.jp/en/outline/#history|title=About Us|publisher=Tōkamachi City Museum|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/214|script-title=ja:十日町市博物館|trans-title=Tōkamachi City Museum|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref>
qu0z9nz8kgz50xrammeysls7x6e6pb7
114945
114944
2025-07-02T05:57:25Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114945
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi.
Galle Pot yiite-yiite (NT) Pot yiite-yiite (NT) Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Musiyum daartol diiwaan Niigata Tuugnorgal<ref name="date">{{cite web|url=https://www.city.tokamachi.lg.jp/material/files/group/1/houdou_20250204_4.pdf|script-title=ja:開館・友の会設立45周年記念|trans-title=45th Anniversary of the Opening of the Museum and the Establishment of the Friends of the Museum|language=ja|publisher=[[Tōkamachi|Kashiba City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref name="date2" /><ref>{{cite web|url=https://www.tokamachi-museum.jp/en/outline/#history|title=About Us|publisher=Tōkamachi City Museum|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/214|script-title=ja:十日町市博物館|trans-title=Tōkamachi City Museum|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/10315|script-title=ja:新潟県笹山遺跡出土深鉢形土器|trans-title=Deep Jars Excavated from Sasayama Site, Niigata Prefecture|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref>
bdikjnra866hjabm0b7jlj1u7tfpdk0
Tottori Prefectural Museum of Art
0
29860
114946
2025-07-02T06:00:25Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114946
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori Kenritsu Bijutsukan, ina jogori udditeede to Kurayoshi, to leydi Japon, ñalnde 30 marse 2025 ko mooftirgel e nder suudu defte prefektuur Tottori.
Ƴeew kadi
Tottori Nijisseiki Piir Musée
Tuugnorgal
t8wjehr3i955epxnf3hpvl7rzs2nqkw
114947
114946
2025-07-02T06:02:35Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114947
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori Kenritsu Bijutsukan, ina jogori udditeede to Kurayoshi, to leydi Japon, ñalnde 30 marse 2025 ko mooftirgel e nder suudu defte prefektuur Tottori.
Ƴeew kadi Tottori Nijisseiki Piir Musée Tuugnorgal<ref name="Maki">{{cite web|url=http://www.maki-and-associates.co.jp/details/index.html?pcd=171|title=Tottori Prefectural Museum of Art|publisher=Maki & Associates|access-date=12 July 2024}}</ref>
fbyi7d4whrg03bczuweie78ddf8gajc
114948
114947
2025-07-02T06:04:13Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114948
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori Kenritsu Bijutsukan, ina jogori udditeede to Kurayoshi, to leydi Japon, ñalnde 30 marse 2025 ko mooftirgel e nder suudu defte prefektuur Tottori.
Ƴeew kadi Tottori Nijisseiki Piir Musée Tuugnorgal<ref name="Maki">{{cite web|url=http://www.maki-and-associates.co.jp/details/index.html?pcd=171|title=Tottori Prefectural Museum of Art|publisher=Maki & Associates|access-date=12 July 2024}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://tottori-moa.jp|title=OPENNESS!|publisher=Tottori Prefectural Museum of Art|access-date=12 July 2024}}</ref>
p4cd18h6mg8crygahw8h5i2esnb0e30
114949
114948
2025-07-02T06:05:25Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114949
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori Kenritsu Bijutsukan, ina jogori udditeede to Kurayoshi, to leydi Japon, ñalnde 30 marse 2025 ko mooftirgel e nder suudu defte prefektuur Tottori.
Ƴeew kadi Tottori Nijisseiki Piir Musée Tuugnorgal<ref name="Maki">{{cite web|url=http://www.maki-and-associates.co.jp/details/index.html?pcd=171|title=Tottori Prefectural Museum of Art|publisher=Maki & Associates|access-date=12 July 2024}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://tottori-moa.jp|title=OPENNESS!|publisher=Tottori Prefectural Museum of Art|access-date=12 July 2024}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://tottori-moa.jp/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=Tottori Prefectural Museum|access-date=12 July 2024}}</ref>
ab3bjr3edf9gc2419i4vyyp04utr8ht
Tottori Prefectural Museum
0
29861
114950
2025-07-02T06:08:12Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114950
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium diiwaan Tottori (鳥取県立博物館, Tottori Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum to Tottori, Japon, ko kañum woni musiyum, taariindi, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tottori. Koolol maggol duumingol ina waɗi ko ina ɓura ujunnaaje tati geɗe, kadi koolol ngol ina yuɓɓina kadi kollirɗe wakkatiije.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Prefektuur Tottori.
Musium taariindi wuro Tottori
Diiwaan Inaba
Diiwaan Hōki
Tuugnorgal
l9bhctmyzja5p7mv1ip1ftbze17gpxz
114951
114950
2025-07-02T06:11:01Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114951
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium diiwaan Tottori (鳥取県立博物館, Tottori Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum to Tottori, Japon, ko kañum woni musiyum, taariindi, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tottori. Koolol maggol duumingol ina waɗi ko ina ɓura ujunnaaje tati geɗe, kadi koolol ngol ina yuɓɓina kadi kollirɗe wakkatiije.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Prefektuur Tottori. Musium taariindi wuro Tottori Diiwaan Inaba Diiwaan Hōki Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tottori.jp/museum/|title=Introduction to the Tottori Prefectural Museum|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=18 May 2012}}</ref>
d0hkniohhxkdj0tqzxaic71x9lpsxqz
Tottori Nijisseiki Pear Museum
0
29862
114952
2025-07-02T06:14:35Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114952
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori Nijisseiki Pear Museum (鲥取二十世紨記念館, Totori Nijisseiki Nashi Kinnenka) woni ko e Kurayashi, Prefektuur Totori, Japon, e darnde mum e daartol pear. Nashi ina rema e prefektiir, ina jeyaa e maskotuuji mum.
Ƴeew kadi
Nashi peri
Doggol museeji nguura e njaram
References
rbsultuvecg62sc98n1x8h6jncylivc
114953
114952
2025-07-02T06:16:45Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114953
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori Nijisseiki Pear Museum (鲥取二十世紨記念館, Totori Nijisseiki Nashi Kinnenka) woni ko e Kurayashi, Prefektuur Totori, Japon, e darnde mum e daartol pear. Nashi ina rema e prefektiir, ina jeyaa e maskotuuji mum.
Ƴeew kadi Nashi peri Doggol museeji nguura e njaram References.<ref>{{cite web|url=http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=41107|title=Major Attractions - Tottori Nijisseiki Pear Museum|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=18 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20130218192154/http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=41107|archivedate=18 February 2013}}</ref>
00nd3bux9ng8ilauda9jp6vpyv52a0u
114954
114953
2025-07-02T06:17:54Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114954
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori Nijisseiki Pear Museum (鲥取二十世紨記念館, Totori Nijisseiki Nashi Kinnenka) woni ko e Kurayashi, Prefektuur Totori, Japon, e darnde mum e daartol pear. Nashi ina rema e prefektiir, ina jeyaa e maskotuuji mum.
Ƴeew kadi Nashi peri Doggol museeji nguura e njaram References.<ref>{{cite web|url=http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=41107|title=Major Attractions - Tottori Nijisseiki Pear Museum|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=18 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20130218192154/http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=41107|archivedate=18 February 2013}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=45243|script-title=ja:鳥取県のマスコットキャラクター一覧|trans-title=List of Tottori Prefectural Mascots.|language=Japanese|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=18 May 2012}}</ref>
ijcorgsujfrspy8d37jvty6pzshwjv4
Tottori Folk Crafts Museum
0
29863
114955
2025-07-02T06:20:43Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114955
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori, Japon, udditaa e hitaande 1949 movement, mo sosi fedde karallaagal e hitaande 1931, udditi duɗal karallaagal "Takumi" e nder wuro ngo e hitaande rewtunde ndee. E hitaande 1933, Yoshida udditi yeeyirdu ina wiyee hono noon e nder diiwaan Ginza to Tokiyoo. Butikuuji ɗii fof ina ngolloo haa jooni gila 2023. Suudu ɗo musee Tottori woni ɗoo, toɗɗaa ko jeyi pinal binnditagol e hitaande 2012.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Leñol Tottori.
Musium karallaagal leñol Japon
Jeyiiji Pinal Leñol
Karallaagal Japon
Tuugnorgal
l39she3ifnzaihsmo4pof7gf2gchy5s
114956
114955
2025-07-02T06:23:55Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114956
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori, Japon, udditaa e hitaande 1949 movement, mo sosi fedde karallaagal e hitaande 1931, udditi duɗal karallaagal "Takumi" e nder wuro ngo e hitaande rewtunde ndee. E hitaande 1933, Yoshida udditi yeeyirdu ina wiyee hono noon e nder diiwaan Ginza to Tokiyoo. Butikuuji ɗii fof ina ngolloo haa jooni gila 2023. Suudu ɗo musee Tottori woni ɗoo, toɗɗaa ko jeyi pinal binnditagol e hitaande 2012.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Leñol Tottori. Musium karallaagal leñol Japon Jeyiiji Pinal Leñol Karallaagal Japon Tuugnorgal.<ref>{{cite book|title=Japanese Modernisation and ''Mingei'' Theory: Cultural nationalism and Oriental Orientalism|author=Kikuchi Yuko|publisher=[[Routledge]]|isbn=9780415297905|year=2004|page=74}}</ref>
qk2b08t32ct0glgijifta27mt3gpvu1
114957
114956
2025-07-02T06:25:33Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114957
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori, Japon, udditaa e hitaande 1949 movement, mo sosi fedde karallaagal e hitaande 1931, udditi duɗal karallaagal "Takumi" e nder wuro ngo e hitaande rewtunde ndee. E hitaande 1933, Yoshida udditi yeeyirdu ina wiyee hono noon e nder diiwaan Ginza to Tokiyoo. Butikuuji ɗii fof ina ngolloo haa jooni gila 2023. Suudu ɗo musee Tottori woni ɗoo, toɗɗaa ko jeyi pinal binnditagol e hitaande 2012.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Leñol Tottori. Musium karallaagal leñol Japon Jeyiiji Pinal Leñol Karallaagal Japon Tuugnorgal.<ref>{{cite book|title=Japanese Modernisation and ''Mingei'' Theory: Cultural nationalism and Oriental Orientalism|author=Kikuchi Yuko|publisher=[[Routledge]]|isbn=9780415297905|year=2004|page=74}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.tottori-mingei.jp//|script-title=ja:鳥取民藝美術館・たくみ工芸館|trans-title=Tottori Folk Crafts Museum - Takumi Craft Hall|language=Japanese|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=4 May 2023}}</ref>
qff82jg054ajxgkyowljg9i15wjvb48
114958
114957
2025-07-02T06:26:38Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114958
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori, Japon, udditaa e hitaande 1949 movement, mo sosi fedde karallaagal e hitaande 1931, udditi duɗal karallaagal "Takumi" e nder wuro ngo e hitaande rewtunde ndee. E hitaande 1933, Yoshida udditi yeeyirdu ina wiyee hono noon e nder diiwaan Ginza to Tokiyoo. Butikuuji ɗii fof ina ngolloo haa jooni gila 2023. Suudu ɗo musee Tottori woni ɗoo, toɗɗaa ko jeyi pinal binnditagol e hitaande 2012.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Leñol Tottori. Musium karallaagal leñol Japon Jeyiiji Pinal Leñol Karallaagal Japon Tuugnorgal.<ref>{{cite book|title=Japanese Modernisation and ''Mingei'' Theory: Cultural nationalism and Oriental Orientalism|author=Kikuchi Yuko|publisher=[[Routledge]]|isbn=9780415297905|year=2004|page=74}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.tottori-mingei.jp//|script-title=ja:鳥取民藝美術館・たくみ工芸館|trans-title=Tottori Folk Crafts Museum - Takumi Craft Hall|language=Japanese|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=4 May 2023}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tottori.lg.jp/www/contents/1335145044890/index.html|script-title=ja:鳥取民芸美術館』登録有形文化財(建造物)登録のお知らせ|trans-title=Notice of the Registration of the Tottori Folk Crafts Museum as a Tangible Cultural Property|language=Japanese|publisher=[[Tottori, Tottori|Tottori City]]|accessdate=18 May 2012}}</ref>
rz93gih1vtzvqcjxy7w1s4srdtgja8e
Tottori City Historical Museum
0
29864
114959
2025-07-02T06:29:19Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114959
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori-shi Rekishi Hakubutsukan udditaa to Tottori, Japon, e hitaande 2000, ko nokku daartol wuro ngoo.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku daartol wuro Tottori.
Musiyum golle leñol Tottori
Tuugnorgal
2x3z0sn6u1mb3o8s95ktgb5k6whgbpa
114960
114959
2025-07-02T06:31:28Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114960
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori-shi Rekishi Hakubutsukan udditaa to Tottori, Japon, e hitaande 2000, ko nokku daartol wuro ngoo.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku daartol wuro Tottori. Musiyum golle leñol Tottori Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tottori.lg.jp/www/contents/1297926864262/index.html|script-title=ja:鳥取市歴史博物館(やまびこ館)|trans-title=Tottori City Historical Museum (Yamabiko-kan)|language=Japanese|publisher=[[Tottori, Tottori|Tottori City]]|accessdate=18 May 2012}}</ref>
jhh7mjrutvo3f6yl1eiao0hx9vuhya2
114961
114960
2025-07-02T06:32:34Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114961
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tottori-shi Rekishi Hakubutsukan udditaa to Tottori, Japon, e hitaande 2000, ko nokku daartol wuro ngoo.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku daartol wuro Tottori. Musiyum golle leñol Tottori Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tottori.lg.jp/www/contents/1297926864262/index.html|script-title=ja:鳥取市歴史博物館(やまびこ館)|trans-title=Tottori City Historical Museum (Yamabiko-kan)|language=Japanese|publisher=[[Tottori, Tottori|Tottori City]]|accessdate=18 May 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.city.tottori.lg.jp/www/contents/1193817686502/activesqr/common/other/47283977006.pdf|script-title=ja:鳥取市のすがた|trans-title=Timeline of Tottori City|language=Japanese|publisher=[[Tottori, Tottori|Tottori City]]|accessdate=18 May 2012}}</ref>
9qs29fs76ok9kvb52ohhai0fdeg8ckm
Tōson Memorial Museum
0
29865
114962
2025-07-02T06:35:38Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114962
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo.
Ƴeew kadi
Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu)
Falnde Kiso
Nakasendo
Ko adii Fajiri
Tuugnorgal
o19uu1bympbcm06mls23i6tgtytru18
114963
114962
2025-07-02T06:38:43Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114963
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo.
Ƴeew kadi Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu) Falnde Kiso Nakasendo
Ko adii Fajiri Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://toson.jp/publics/index/29/|title=Tōson Memorial Museum|accessdate=12 March 2021}}</ref>
0h3f5ipbk5yjiilpnc6otn51aizfaax
114964
114963
2025-07-02T06:41:18Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114964
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo.
Ƴeew kadi Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu) Falnde Kiso Nakasendo Ko adii Fajiri Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://toson.jp/publics/index/29/|title=Tōson Memorial Museum|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/7192.html|script-title=ja:島崎藤村宅(馬籠宿本陣)跡|trans-title=Shimazaki Tōson Residence (Magome-juku Honjin) Site|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref>
4t4jwzaug0yqo2hyhpr50cnsnftjs5y
114965
114964
2025-07-02T06:42:29Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114965
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo.
Ƴeew kadi Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu) Falnde Kiso Nakasendo Ko adii Fajiri Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://toson.jp/publics/index/29/|title=Tōson Memorial Museum|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/7192.html|script-title=ja:島崎藤村宅(馬籠宿本陣)跡|trans-title=Shimazaki Tōson Residence (Magome-juku Honjin) Site|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/5936.html|script-title=ja:藤村をしのぶ文学と歴史のみち(岐阜県コース)|trans-title=Road of Literature and History, Recollecting Tōson (Gifu Prefecture Course)|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref>
2c73q9jceujymqkjj4v3dtmdnrib3ym
114966
114965
2025-07-02T06:43:54Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114966
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo.
Ƴeew kadi Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu) Falnde Kiso Nakasendo Ko adii Fajiri Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://toson.jp/publics/index/29/|title=Tōson Memorial Museum|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/7192.html|script-title=ja:島崎藤村宅(馬籠宿本陣)跡|trans-title=Shimazaki Tōson Residence (Magome-juku Honjin) Site|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/5936.html|script-title=ja:藤村をしのぶ文学と歴史のみち(岐阜県コース)|trans-title=Road of Literature and History, Recollecting Tōson (Gifu Prefecture Course)|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.city.nakatsugawa.lg.jp/soshikikarasagasu/kankoka/5/2/756.html|script-title=ja:馬籠宿|trans-title=Magome-juku|language=Japanese|publisher=[[Nakatsugawa, Gifu|Nakatsugawa]]|date=1 March 2021|accessdate=12 March 2021}}</ref>
qca0bxrztuw4d74dkr6mgv8qnz5jt3r
Tomimoto Kenkichi Memorial Museum
0
29866
114967
2025-07-02T06:46:39Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114967
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum ciftorgol Tomimoto Kenkichi (富本憲吉記念館, Tomimoto Kenkichi Kinenkan) udditaa to Ando, e nder diiwaan Nara, Japon e hitaande 1974. Ko ɗoon woni nokku ciftorɗo nguurndam e golle Tomimoto Kenkichi, jibinaaɗo e nokku hee.
Tuugnorgal
0eobio5fctknvj38skwkw0rdzp4i8tj
114968
114967
2025-07-02T06:48:35Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114968
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum ciftorgol Tomimoto Kenkichi (富本憲吉記念館, Tomimoto Kenkichi Kinenkan) udditaa to Ando, e nder diiwaan Nara, Japon e hitaande 1974. Ko ɗoon woni nokku ciftorɗo nguurndam e golle Tomimoto Kenkichi, jibinaaɗo e nokku hee.
Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.town.ando.nara.jp/contents_detail.php?co=cat&frmId=257&frmCd=3-6-0-0-0|script-title=ja:富本憲吉記念館|trans-title=Tomimoto Kenkichi Memorial Museum|language=Japanese|publisher=[[Ando, Nara|Ando Town]]|accessdate=12 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120915060545/http://www.town.ando.nara.jp/contents_detail.php?co=cat&frmId=257&frmCd=3-6-0-0-0|archivedate=15 September 2012|df=}}</ref>
gpeqtbk7de2xvushiuk1dr801nudu5r
114969
114968
2025-07-02T06:49:57Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114969
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum ciftorgol Tomimoto Kenkichi (富本憲吉記念館, Tomimoto Kenkichi Kinenkan) udditaa to Ando, e nder diiwaan Nara, Japon e hitaande 1974. Ko ɗoon woni nokku ciftorɗo nguurndam e golle Tomimoto Kenkichi, jibinaaɗo e nokku hee.
== Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.town.ando.nara.jp/contents_detail.php?co=cat&frmId=257&frmCd=3-6-0-0-0|script-title=ja:富本憲吉記念館|trans-title=Tomimoto Kenkichi Memorial Museum|language=Japanese|publisher=[[Ando, Nara|Ando Town]]|accessdate=12 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120915060545/http://www.town.ando.nara.jp/contents_detail.php?co=cat&frmId=257&frmCd=3-6-0-0-0|archivedate=15 September 2012|df=}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.nara-c.ed.jp/nara_plan/houryuji-h/tomimoto.html|script-title=ja:富本憲吉記念館|trans-title=Tomimoto Kenkichi Memorial Museum|language=Japanese|publisher=Nara Prefectural Institute for Educational Research|accessdate=12 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120903170932/http://www.nara-c.ed.jp/nara_plan/houryuji-h/tomimoto.html|archivedate=3 September 2012|df=}}</ref> ==
ope2etm7movc4qw5rae1s6neemiize1
Tomakomai City Museum
0
29867
114970
2025-07-02T06:52:37Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114970
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tomakomai-shi Bijutsu-Hakubutsukan udditaa to Tomakomai, Hokkaidō, Japon e hitaande 1985. Musium oo udditaa caggal golle kesɗitingol e hitaande 2013 ina heen seedanteeje ɗe hoɗnooɗo nokku oo biyeteeɗo Orii Hyōjirō moofti kam e geɗe jowitiiɗe e Ainu en e sahaa Komiseer ƴellitaare Hokkaidō.
Ƴeew kadi
Koolol Hokkaido
Tuugnorgal
071gfqzdcr6cmqz25hw0ft3vu1frc30
114971
114970
2025-07-02T06:54:32Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114971
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tomakomai-shi Bijutsu-Hakubutsukan udditaa to Tomakomai, Hokkaidō, Japon e hitaande 1985. Musium oo udditaa caggal golle kesɗitingol e hitaande 2013 ina heen seedanteeje ɗe hoɗnooɗo nokku oo biyeteeɗo Orii Hyōjirō moofti kam e geɗe jowitiiɗe e Ainu en e sahaa Komiseer ƴellitaare Hokkaidō.
Ƴeew kadi Koolol Hokkaido Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=https://www.city.tomakomai.hokkaido.jp/hakubutsukan/tokan/enkaku/museum_history.html|script-title=ja:苫小牧市博物館の沿革|trans-title=History of Tomakomai City Museum|language=ja|publisher=[[Tomakomai|Tomakomai City]]|access-date=6 June 2022}}</ref>
a1s40m2y3ch8s7xxpe8mrlimgbiub7f
114972
114971
2025-07-02T06:56:36Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114972
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tomakomai-shi Bijutsu-Hakubutsukan udditaa to Tomakomai, Hokkaidō, Japon e hitaande 1985. Musium oo udditaa caggal golle kesɗitingol e hitaande 2013 ina heen seedanteeje ɗe hoɗnooɗo nokku oo biyeteeɗo Orii Hyōjirō moofti kam e geɗe jowitiiɗe e Ainu en e sahaa Komiseer ƴellitaare Hokkaidō.
Ƴeew kadi Koolol Hokkaido Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=https://www.city.tomakomai.hokkaido.jp/hakubutsukan/tokan/enkaku/museum_history.html|script-title=ja:苫小牧市博物館の沿革|trans-title=History of Tomakomai City Museum|language=ja|publisher=[[Tomakomai|Tomakomai City]]|access-date=6 June 2022}}</ref>{{cite web|url=https://www.dokyoi.pref.hokkaido.lg.jp/hk/bnh/agh/renkeikansyousai.html|script-title=ja:苫小牧市美術博物館(苫小牧市)|trans-title=Tomakomai City Museum (Tomakomai City)|language=ja|publisher=Hokkaido Government|access-date=6 June 2022}}</ref
22vn14euc8dedzoflk8o3n2o7utauac
114973
114972
2025-07-02T06:58:11Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114973
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tomakomai-shi Bijutsu-Hakubutsukan udditaa to Tomakomai, Hokkaidō, Japon e hitaande 1985. Musium oo udditaa caggal golle kesɗitingol e hitaande 2013 ina heen seedanteeje ɗe hoɗnooɗo nokku oo biyeteeɗo Orii Hyōjirō moofti kam e geɗe jowitiiɗe e Ainu en e sahaa Komiseer ƴellitaare Hokkaidō.
Ƴeew kadi Koolol Hokkaido Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=https://www.city.tomakomai.hokkaido.jp/hakubutsukan/tokan/enkaku/museum_history.html|script-title=ja:苫小牧市博物館の沿革|trans-title=History of Tomakomai City Museum|language=ja|publisher=[[Tomakomai|Tomakomai City]]|access-date=6 June 2022}}</ref>{{cite web|url=https://www.dokyoi.pref.hokkaido.lg.jp/hk/bnh/agh/renkeikansyousai.html|script-title=ja:苫小牧市美術博物館(苫小牧市)|trans-title=Tomakomai City Museum (Tomakomai City)|language=ja|publisher=Hokkaido Government|access-date=6 June 2022}}<ref>{{cite web|url=https://www.tomakomai-lib.jp/sanpo/orii/|script-title=ja:折居彪二郎ってどんなひと?|trans-title=What kind of a man was Orii Hyōjirō|language=ja|publisher=Tomakomai City Library|access-date=6 June 2022}}</ref>
hlxsj1tzb06f4d833r247rm90tqxvj5
Tokyoten
0
29868
114974
2025-07-02T07:01:03Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114974
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ndee winndannde ina sokli ciimtol ɓeydaango ngam hoolkisaade. Tiiɗno, mballu ngam moƴƴinde ndee winndannde e ɓeydude ciimtol e lowre koolkisaande. Kaɓirɗe ɗe ngalaa iwdi ina mbaawi luulndaade e ittude.
Yiytu iwdi: "Tokyoten" – kabaruuji · jaayɗe · defte · ganndo · JSTOR (Febariyee 2021) (Anndu no e ndeer nde ittata ndeeɗoo mesaas)
Ndee winndannde ina rokka konngol ngol ŋakkaani wonande ɓe nganndaa haala kaa. Wallu moƴƴinde winndannde ndee e rokkude janngoowo oo konngol ɓurngol heewde. (Febariyee 2021) (Anndu no e hol nde ittata ndee mesaas)
Tokyoten (東京展, Tōkyōten) ko ñalngu naalankaagal hitaande kala to Tokiyoo, Japon, ngu fuɗɗotoo ko gila 1975.
Hollirde naalankooɓe
Koolol ngol jaɓɓiima golle naalankooɓe heewɓe, ina heen ɓeeɗoo.
Mayumi Aoki
Junko Arima
Yasunori Asakawa
Masahiro Hosoyamada
Aiko Kurihara
Teruaki Miyuura
Reiko Hasimoto
Tesshin Saito
Junpey Satoh
Setsuko Suzuki
Hiroyuki Uchida (ja)
Makoto Watanabe
Jokkondire yaajɗe
Lowre laawɗunde Tokyoten
Tuugnorgal
ak1a5m0xdjvnna9gjr3vg2hjv2f75zc
114975
114974
2025-07-02T07:06:22Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114975
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ndee winndannde ina sokli ciimtol ɓeydaango ngam hoolkisaade. Tiiɗno, mballu ngam moƴƴinde ndee winndannde e ɓeydude ciimtol e lowre koolkisaande. Kaɓirɗe ɗe ngalaa iwdi ina mbaawi luulndaade e ittude.
Yiytu iwdi: "Tokyoten" – kabaruuji · jaayɗe · defte · ganndo · JSTOR (Febariyee 2021) (Anndu no e ndeer nde ittata ndeeɗoo mesaas)
Ndee winndannde ina rokka konngol ngol ŋakkaani wonande ɓe nganndaa haala kaa. Wallu moƴƴinde winndannde ndee e rokkude janngoowo oo konngol ɓurngol heewde. (Febariyee 2021) (Anndu no e hol nde ittata ndee mesaas) Tokyoten (東京展, Tōkyōten) ko ñalngu naalankaagal hitaande kala to Tokiyoo, Japon, ngu fuɗɗotoo ko gila 1975.
Hollirde naalankooɓe Koolol ngol jaɓɓiima golle naalankooɓe heewɓe, ina heen ɓeeɗoo.
Mayumi Aoki Junko Arima Yasunori Asakawa Masahiro Hosoyamada Aiko Kurihara
Teruaki Miyuura Reiko Hasimoto
Tesshin Saito Junpey Satoh Setsuko Suzuki Hiroyuki Uchida (ja) Makoto Watanabe Jokkondire yaajɗe
Lowre laawɗunde Tokyoten
== Tuugnorgal.<ref>{{Cite web|title=AWAZU, Kiyoshi, The 1st Tokyoten (Tokyoten)|url=https://artplatform.go.jp/collections/W646079|access-date=2024-11-13|website=Art Platform Japan|language=en}}</ref> ==
lsmio9r9dakui4ceryxuf3qeeugnv46
Tokyo Fuji Art Museum
0
29869
114976
2025-07-02T07:10:10Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114976
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki.
Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu.
Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi.
Galle
Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen
Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen
Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum
Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum
Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo
Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo
Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna
Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna
Ƴeew kadi
Doggol musiibaaji to Tokiyoo
Tuugnorgal
22f9uc75l93w29r9idh0y4zq5bicdv1
114977
114976
2025-07-02T07:14:12Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114977
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki.
Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu.
Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi.
Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref>
q7zo0lf8xjcw31tnjykyuigjppdonuq
114978
114977
2025-07-02T07:15:24Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114978
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki.
Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu.
Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi.
Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref>
l483hx8wkyyoxvemr6hmwmfpkmlkc2t
114979
114978
2025-07-02T07:16:31Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114979
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki.
Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu.
Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi.
Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/portal-to-the-world.html|title=Portal to the World|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref><
0d5v09l7408evgmgjqpql8oe6vuztto
114980
114979
2025-07-02T07:17:43Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114980
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki.
Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu.
Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi.
Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.daisakuikeda.org/main/peacebuild/peace-instit/tfam.html|title=Tokyo Fuji Art Museum|publisher=[[Soka Gakkai]]|accessdate=19 October 2015}}</ref>
s2y8j6rl6dmf0v8cwhbc1baas7pp8c9
114981
114980
2025-07-02T07:18:49Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114981
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki.
Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu.
Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi.
Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.daisakuikeda.org/main/peacebuild/peace-instit/tfam.html|title=Tokyo Fuji Art Museum|publisher=[[Soka Gakkai]]|accessdate=19 October 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|title=Italy tracks down copy of Da Vinci's lost masterpiece|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-humber-20571213}}</ref>
q0yynyvzpzx6prubfhdeo1o2eln4gl5
114982
114981
2025-07-02T07:19:55Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114982
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki.
Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu.
Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi.
Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.daisakuikeda.org/main/peacebuild/peace-instit/tfam.html|title=Tokyo Fuji Art Museum|publisher=[[Soka Gakkai]]|accessdate=19 October 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|title=Italy tracks down copy of Da Vinci's lost masterpiece|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-humber-20571213}}</ref>.<ref>{{cite web|title=Some Big Japanese Art Purchases Are Under Scrutiny for Scandal|url=https://www.nytimes.com/1991/04/23/business/some-big-japanese-art-purchases-are-under-scrutiny-for-scandal.html}}</ref>
qjyqrsyduqoz65ruy1tgytp78qwsjkt
Tokushima Prefectural Museum
0
29870
114983
2025-07-02T07:24:11Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114983
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum prefektuur Tokushima (徳島県立博物館, Tokushima Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum prefektuur to Tokshima, Japon, ko huunde nde halfinaa ko yowitii e tago, arkewolosi, daartol, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tokshima. Nde fuɗɗii udditeede ko e hitaande 1959, nde udditaa e nokkuuji kesi e hitaande 1990.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e mahdi kuuɓtodinndi park Tokushima Bunka-no-Mori.
Doggol nokkuuji daartol Japon (Tokushima)
Diiwaan Awa (Tokusima)
Tuugnorgal
rw33g1f7lhh5s8xbyvwtnnyu5omkcl3
114984
114983
2025-07-02T07:26:41Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114984
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum prefektuur Tokushima (徳島県立博物館, Tokushima Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum prefektuur to Tokshima, Japon, ko huunde nde halfinaa ko yowitii e tago, arkewolosi, daartol, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tokshima. Nde fuɗɗii udditeede ko e hitaande 1959, nde udditaa e nokkuuji kesi e hitaande 1990.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e mahdi kuuɓtodinndi park Tokushima Bunka-no-Mori. Doggol nokkuuji daartol Japon (Tokushima) Diiwaan Awa (Tokusima) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tokushima-ec.ed.jp/hasegawa/exhibition/tanjou.htm|script-title=ja:博物館の誕生|trans-title=Birth of the Museum|language=Japanese|publisher=Tokushima Prefectural Museum|accessdate=27 June 2012}}</ref>
1dwf16s6les1ofo34fnu0rxfbxbj3x1
114985
114984
2025-07-02T07:28:24Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114985
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum prefektuur Tokushima (徳島県立博物館, Tokushima Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum prefektuur to Tokshima, Japon, ko huunde nde halfinaa ko yowitii e tago, arkewolosi, daartol, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tokshima. Nde fuɗɗii udditeede ko e hitaande 1959, nde udditaa e nokkuuji kesi e hitaande 1990.
Ƴeew kadi
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e mahdi kuuɓtodinndi park Tokushima Bunka-no-Mori. Doggol nokkuuji daartol Japon (Tokushima) Diiwaan Awa (Tokusima) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tokushima-ec.ed.jp/hasegawa/exhibition/tanjou.htm|script-title=ja:博物館の誕生|trans-title=Birth of the Museum|language=Japanese|publisher=Tokushima Prefectural Museum|accessdate=27 June 2012}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tokushima-ec.ed.jp/hasegawa/exhibition/tanjou.htm|script-title=ja:博物館の誕生|trans-title=Birth of the Museum|language=Japanese|publisher=Tokushima Prefectural Museum|accessdate=27 June 2012}}</ref>
kl2d81naat5h085ucl321t5spcznqei
Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre
0
29871
114986
2025-07-02T07:32:46Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114986
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995.[1] The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property.[2] Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014).[3][4]
See also
Tokushima Prefectural Museum
List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima)
References
89pyyvyt58zemnowx8yhengzud3wngr
114987
114986
2025-07-02T07:35:52Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114987
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995.[1] The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014).
See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References
5mkkj2kwu97sr83lmuyczq6a2wpx0k7
114988
114987
2025-07-02T07:36:29Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114988
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014).
See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References
k8htrx7db7thuulv4w2eym0zqbm0iv7
114989
114988
2025-07-02T07:38:13Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114989
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014).
See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tokushima.jp/docs/2013072600120/files/30maibunsennta.pdf|script-title=ja:指定管理者運営状況点検・評価シート|trans-title=Inspection and Evaluation Form|language=Japanese|publisher=[[Tokushima Prefecture]]|accessdate=29 January 2015}}</ref>
nxyk3ydqpezcri5vhygarn7n0avvako
114990
114989
2025-07-02T07:39:13Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114990
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014).
See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tokushima.jp/docs/2013072600120/files/30maibunsennta.pdf|script-title=ja:指定管理者運営状況点検・評価シート|trans-title=Inspection and Evaluation Form|language=Japanese|publisher=[[Tokushima Prefecture]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/10123|script-title=ja:突線袈裟襷文銅鐸/徳島県徳島市国府町矢野遺跡出土|trans-title=Dōtaku with Tossen and Kesadasuki Design|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=29 January 2015}}</ref>
trk24jtagw7znu5wvawn5c2qe84b8lf
114991
114990
2025-07-02T07:40:32Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114991
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014).
See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tokushima.jp/docs/2013072600120/files/30maibunsennta.pdf|script-title=ja:指定管理者運営状況点検・評価シート|trans-title=Inspection and Evaluation Form|language=Japanese|publisher=[[Tokushima Prefecture]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/10123|script-title=ja:突線袈裟襷文銅鐸/徳島県徳島市国府町矢野遺跡出土|trans-title=Dōtaku with Tossen and Kesadasuki Design|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=29 January 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://ci.nii.ac.jp/ncid/AN10475828|script-title=ja:徳島県埋蔵文化財センター年報|trans-title=Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre Annual Bulletin|language=Japanese|publisher=[[CiNii]]|accessdate=29 January 2015}}</ref>
ja2ez3909ssffvlhqyd7aq21ksf7h3f
114992
114991
2025-07-02T07:41:41Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114992
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014).
See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tokushima.jp/docs/2013072600120/files/30maibunsennta.pdf|script-title=ja:指定管理者運営状況点検・評価シート|trans-title=Inspection and Evaluation Form|language=Japanese|publisher=[[Tokushima Prefecture]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/10123|script-title=ja:突線袈裟襷文銅鐸/徳島県徳島市国府町矢野遺跡出土|trans-title=Dōtaku with Tossen and Kesadasuki Design|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=29 January 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://ci.nii.ac.jp/ncid/AN10475828|script-title=ja:徳島県埋蔵文化財センター年報|trans-title=Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre Annual Bulletin|language=Japanese|publisher=[[CiNii]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://ci.nii.ac.jp/ncid/BB06957363|script-title=ja:徳島県埋蔵文化財センター調査報告書|trans-title=Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre Research Reports|language=Japanese|publisher=[[CiNii]]|accessdate=29 January 2015}}</ref>
88vefbo4x5z2qyu9fn9mm0v5lq10ohz
Uehara Museum of Modern Art
0
29872
114993
2025-07-02T10:53:18Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114993
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983.
Ƴeew kadi
Musiyum Prefefelaaji Shizuoka
References
6761ox45axhexkv3p9xsgfky6v8nc5o
114994
114993
2025-07-02T10:56:25Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114994
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983.
Ƴeew kadi Musiyum Prefefelaaji Shizuoka References.<ref name="Taisho">{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/environment/cultural/|title=Contribution to Cultural Activities|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref>
jkssg2zm8jnuqkl7n9ww2rb3cpr929s
114995
114994
2025-07-02T10:57:34Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114995
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983.
Ƴeew kadi Musiyum Prefefelaaji Shizuoka References.<ref name="Taisho">{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/environment/cultural/|title=Contribution to Cultural Activities|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/profile/history/|title=History|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref>
hhu34huqi3prhsqxlnjud4qw323so31
114996
114995
2025-07-02T10:59:09Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114996
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983.
Ƴeew kadi Musiyum Prefefelaaji Shizuoka References.<ref name="Taisho">{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/environment/cultural/|title=Contribution to Cultural Activities|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/profile/history/|title=History|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/388|script-title=ja:上原近代美術館|trans-title=Uehara Museum of Modern Art|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 October 2015}}</ref>
kei82330b7byt2bm8avdb2okuerlial
114997
114996
2025-07-02T11:00:42Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114997
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983.
Ƴeew kadi Musiyum Prefefelaaji Shizuoka References.<ref name="Taisho">{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/environment/cultural/|title=Contribution to Cultural Activities|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/profile/history/|title=History|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/388|script-title=ja:上原近代美術館|trans-title=Uehara Museum of Modern Art|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 October 2015}}</ref> Adjacent is the {{nihongo|Uehara Museum of Buddhist Art|上原仏教美術館}}, which opened in May 1983.<ref name="Taisho2" />
qcv8z63l8sq1uh3fupmoaf3ruep2ia0
Ukiyo-e Ōta Memorial Museum of Art
0
29873
114998
2025-07-02T11:03:11Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114998
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum Ukiyo-e Ōta (Ukiyo-e Ōta Memorial Arts) ko nokku mooftirɗo naalankaagal to Shibuya, Tokiyoo, Japon. Udditaa e lewru Yarkomaa 1980, ina hollita kollirɗe njiylotooɗe Ukiyo-e ummoraade e ko Ōta Seizo V moofti ko ina ɓura 12 000 pecce.
Binndanɗe
Musiyum oo yaltinii defte keewɗe ko faati e mooftirgel mum e kollirɗe keewɗe, ina heen ɗeeɗoo :
Ohara Koson: Aljanna dow kaayitaaji ɗo piindi ɓuuɓnata, colli njimata (2019), ISBN 9784808711290
Hokusai (2019)
Kuuɗe mawɗe ɗe suudu naalankaagal siftorde Ota (2020)
Kuniyosi (2022)
Hiroshige (2024)
Nate Fan ɗe Kuniyoshi waɗi: Pucci, Fiyooɓe Kabuki, e Sukaaɓe Rewɓe (2024)
Toyohara Kunisika (2025)
Ƴeew kadi
Tappirde leɗɗe to Japon
Tuugnorgal
"Musée d'art Memorial Ota ina mawnina duuɓi 20". Jaaynde Japon. 4 mars 2000. Archive e asli ñalnde 8 suwee 2012. Heɓtinaama ñalnde 30 lewru bowte 2012.
Jokkondire yaajɗe
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Ota.
(e ɗemngal Engele) Ōta Memorial Musium Art
(e ɗemngal Japon) Ōta Muusee Naalankaagal Siftorde
lb8z0gq250xdxyvvapbsn2zafk6en1g
114999
114998
2025-07-02T11:07:02Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
114999
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum Ukiyo-e Ōta (Ukiyo-e Ōta Memorial Arts) ko nokku mooftirɗo naalankaagal to Shibuya, Tokiyoo, Japon. Udditaa e lewru Yarkomaa 1980, ina hollita kollirɗe njiylotooɗe Ukiyo-e ummoraade e ko Ōta Seizo V moofti ko ina ɓura 12 000 pecce.
Binndanɗe Musiyum oo yaltinii defte keewɗe ko faati e mooftirgel mum e kollirɗe keewɗe, ina heen ɗeeɗoo :
Ohara Koson: Aljanna dow kaayitaaji ɗo piindi ɓuuɓnata, colli njimata (2019), ISBN 9784808711290<nowiki/>Hokusai (2019) Kuuɗe mawɗe ɗe suudu naalankaagal siftorde Ota (2020) Kuniyosi (2022) Hiroshige (2024) Nate Fan ɗe Kuniyoshi waɗi: Pucci, Fiyooɓe Kabuki, e Sukaaɓe Rewɓe (2024) Toyohara Kunisika (2025) Ƴeew kadi Tappirde leɗɗe to Japon Tuugnorgal "Musée d'art Memorial Ota ina mawnina duuɓi 20". Jaaynde Japon. 4 mars 2000. Archive e asli ñalnde 8 suwee 2012. Heɓtinaama ñalnde 30 lewru bowte 2012. Jokkondire yaajɗe
Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Ota. (e ɗemngal Engele) Ōta Memorial Musium Art (e ɗemngal Japon) Ōta Muusee Naalankaagal .<ref>{{cite news|url=http://www.japantimes.co.jp/text/fa20000304a2.html|archive-url=https://archive.today/20120908020417/http://www.japantimes.co.jp/text/fa20000304a2.html|url-status=dead|archive-date=8 September 2012|title=Ota Memorial Museum of Art marks 20th anniversary|work=[[The Japan Times]]|date=4 March 2000|accessdate=30 January 2012}}</ref>
qac7vufiaow0r30kwu2nvb4uzc3vedd
Umataka Jōmon Museum
0
29874
115000
2025-07-02T11:10:48Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115000
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗum woni ko wiyetee Nagaoka, e nder diiwaan Niigata, to leydi Japon e hitaande 2009 nokkuuji e nder nokku hee, ina heen nokku Fujihashi.
Ƴeew kadi
Musiyum daartol diiwaan Niigata
Iwdi Japon ("taariindi" #026)
Hachimanbayashi Ɓooygol Kanga
Laamu Nagaoka
Lowre Araya
Tuugnorgal
5dy79rvgqyoz4vng2i5o33cauddxxue
115001
115000
2025-07-02T11:13:25Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115001
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗum woni ko wiyetee Nagaoka, e nder diiwaan Niigata, to leydi Japon e hitaande 2009 nokkuuji e nder nokku hee, ina heen nokku Fujihashi.
Ƴeew kadi Musiyum daartol diiwaan Niigata Iwdi Japon ("taariindi" #026) Hachimanbayashi Ɓooygol Kanga Laamu Nagaoka Lowre Araya Tuugnorgalref name="date">{{cite web|url=https://qa.city.nagaoka.niigata.jp/faq/show/2315|script-title=ja:馬高縄文館の施設概要|trans-title=Umataka Jōmon Museum: Facility Overview|language=ja|publisher=[[Nagaoka, Niigata|Nagaoka City]]|access-date=17 March 2025}}<nowiki></ref></nowiki>
6m41y6sr01pr1y5shkq89w2ieejkq2t
115002
115001
2025-07-02T11:15:31Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115002
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗum woni ko wiyetee Nagaoka, e nder diiwaan Niigata, to leydi Japon e hitaande 2009 nokkuuji e nder nokku hee, ina heen nokku Fujihashi.
Ƴeew kadi Musiyum daartol diiwaan Niigata Iwdi Japon ("taariindi" #026) Hachimanbayashi Ɓooygol Kanga Laamu Nagaoka Lowre Araya Tuugnorgalref name="date">{{cite web|url=https://qa.city.nagaoka.niigata.jp/faq/show/2315|script-title=ja:馬高縄文館の施設概要|trans-title=Umataka Jōmon Museum: Facility Overview|language=ja|publisher=[[Nagaoka, Niigata|Nagaoka City]]|access-date=17 March 2025}}.<ref name="date" /> It serves as the guidance facility for [[Umataka-Sanjūinaba Site]] and exhibits {{ill|Kaen-doki|ja|火焔型土器|lt=flame-}} and {{ill|Ōkangata-doki|qid=133299567|lt=crown''-}} type [[Jōmon pottery|vessels]] and finds from other [[Jōmon period|Jōmon]] sites in the area, including [[Fujihashi Site]].<ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/13827|script-title=ja:長岡市馬高縄文館|trans-title=Nagaoka Umataka Jōmon Museum|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=17 March 2025}}</ref>
c9yzdc9mnhz83k369cureiewirpzo8s
115003
115002
2025-07-02T11:16:42Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115003
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗum woni ko wiyetee Nagaoka, e nder diiwaan Niigata, to leydi Japon e hitaande 2009 nokkuuji e nder nokku hee, ina heen nokku Fujihashi.
Ƴeew kadi Musiyum daartol diiwaan Niigata Iwdi Japon ("taariindi" #026) Hachimanbayashi Ɓooygol Kanga Laamu Nagaoka Lowre Araya Tuugnorgalref name="date">{{cite web|url=https://qa.city.nagaoka.niigata.jp/faq/show/2315|script-title=ja:馬高縄文館の施設概要|trans-title=Umataka Jōmon Museum: Facility Overview|language=ja|publisher=[[Nagaoka, Niigata|Nagaoka City]]|access-date=17 March 2025}}.<ref name="date" /> It serves as the guidance facility for [[Umataka-Sanjūinaba Site]] and exhibits {{ill|Kaen-doki|ja|火焔型土器|lt=flame-}} and {{ill|Ōkangata-doki|qid=133299567|lt=crown''-}} type [[Jōmon pottery|vessels]] and finds from other [[Jōmon period|Jōmon]] sites in the area, including [[Fujihashi Site]].<ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/13827|script-title=ja:長岡市馬高縄文館|trans-title=Nagaoka Umataka Jōmon Museum|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=17 March 2025}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.city.nagaoka.niigata.jp/shisetsu/bunka/umataka.html|script-title=ja:馬高縄文館|trans-title=Umataka Jōmon Museum|language=ja|publisher=[[Nagaoka, Niigata|Nagaoka City]]|access-date=17 March 2025}}</ref>
cafblkvs3t1lawqz8w70sj42n0jv086
Urasoe Art Museum
0
29875
115004
2025-07-02T11:18:50Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115004
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko e hitaande 1990 to wuro wiyeteengo Urasoe, to diiwaan Okinawa, to leydi Japon. Koolol ngol ina jogii hakkille teeŋtuɗo e lakde Ryukyu.
Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku pinal Urasoe.
Musiyum to diiwaan Okinawa
Tuugnorgal
tlpvxrtqq5c61vih06egg6jzb5qm3z5
115005
115004
2025-07-02T11:21:32Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115005
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko e hitaande 1990 to wuro wiyeteengo Urasoe, to diiwaan Okinawa, to leydi Japon. Koolol ngol ina jogii hakkille teeŋtuɗo e lakde Ryukyu.
Ƴeew kadi
Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku pinal Urasoe. Musiyum to diiwaan Okinawa Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://museum.city.urasoe.lg.jp/about.html|script-title=ja:当館の紹介|trans-title=About the Museum|language=Japanese|publisher=[[Urasoe, Okinawa|Urasoe Japan]]|accessdate=24 January 2015}}</ref>
chc2c917x081n790lt10jjuqekhcn67
Utsunomiya Museum of Art
0
29876
115006
2025-07-02T11:25:05Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115006
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal Utsunomiya (宇都宮美術館, Utsunomiya Bijutsukan) udditaa e nokku leɗɗe fotde kilooji 5 (3,1 mi) to fuɗnaange caka Utsunomiya, diiwaan Tochigi, Japon, e hitaande 1997 Kandinsky, e kollirɗe keertiiɗe ina mbaɗee kadi.
Ƴeew kadi
Musiyum to diiwaan Tochigi
Koolol pinal to Tochigi
Tuugnorgal
ps533kx1qhxsi7jkhv8z6lk80hhdbvc
115007
115006
2025-07-02T11:28:37Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115007
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal Utsunomiya (宇都宮美術館, Utsunomiya Bijutsukan) udditaa e nokku leɗɗe fotde kilooji 5 (3,1 mi) to fuɗnaange caka Utsunomiya, diiwaan Tochigi, Japon, e hitaande 1997 Kandinsky, e kollirɗe keertiiɗe ina mbaɗee kadi.
Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol pinal to Tochigu7 Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://u-moa.jp/etc/english.html|title=About Us|publisher=Utsunomiya Museum of Art|accessdate=12 September 2019}}</ref>
hg79z9n22yl34x1ukhxsx8lkhc8xn7z
115008
115007
2025-07-02T11:30:16Z
Ilya Discuss
10103
#
115008
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal Utsunomiya (宇都宮美術館, Utsunomiya Bijutsukan) udditaa e nokku leɗɗe fotde kilooji 5 (3,1 mi) to fuɗnaange caka Utsunomiya, diiwaan Tochigi, Japon, e hitaande 1997 Kandinsky, e kollirɗe keertiiɗe ina mbaɗee kadi.
Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol pinal to Tochigu7 Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://u-moa.jp/etc/english.html|title=About Us|publisher=Utsunomiya Museum of Art|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=http://u-moa.jp/collection/area.html|script-title=ja:収蔵作品 / 地域と美術|trans-title=Collection: Art by Area|language=Japanese|publisher=Utsunomiya Museum of Art|accessdate=12 September 2019}}</ref><
9td9ap6us3h4mj2vdzf82jdk03acqlr
115009
115008
2025-07-02T11:32:02Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115009
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Koolol naalankaagal Utsunomiya (宇都宮美術館, Utsunomiya Bijutsukan) udditaa e nokku leɗɗe fotde kilooji 5 (3,1 mi) to fuɗnaange caka Utsunomiya, diiwaan Tochigi, Japon, e hitaande 1997 Kandinsky, e kollirɗe keertiiɗe ina mbaɗee kadi.
Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol pinal to Tochigu7 Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://u-moa.jp/etc/english.html|title=About Us|publisher=Utsunomiya Museum of Art|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.city.utsunomiya.tochigi.jp/citypromotion/rekishi/geijyutsu/museum/1007368.html|script-title=ja:宇都宮美術館|trans-title=Utsunomiya Museum of Art|language=Japanese|publisher=[[Utsunomiya|Utsunomiya City]]|accessdate=12 September 2019}}</ref>
f9segbos16tnbuko8l23w6e64g73cfc
Uwajima City Date Museum
0
29877
115010
2025-07-02T11:34:34Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115010
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗoon woni ɗo Uwajima, e nder diiwaan Ehime, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1974 Hidemune wonnoo ko daimyō mo Domen Uwajima, ina jeyaa heen nate Toyotomi Hideyoshi ɗe jamaanu Momoyama toɗɗaa ngam wonde jawdi pinal teeŋtundi.
Ƴeew kadi
Musium taariindi wuro Uwajima
Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime)
Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime)
Laamu Uwajima
Tuugnorgal
ls8wefka20ybfyd4v07a861lel4w7ra
115011
115010
2025-07-02T11:36:53Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115011
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗoon woni ɗo Uwajima, e nder diiwaan Ehime, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1974 Hidemune wonnoo ko daimyō mo Domen Uwajima, ina jeyaa heen nate Toyotomi Hideyoshi ɗe jamaanu Momoyama toɗɗaa ngam wonde jawdi pinal teeŋtundi.
Ƴeew kadi Musium taariindi wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamu Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/datehaku-top/|script-title=ja:宇和島市立伊達博物館|trans-title=Uwajima City Date Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref>
51ra2zzexb2ykfrzcqk8vvyso4rrri9
115012
115011
2025-07-02T11:38:11Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115012
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗoon woni ɗo Uwajima, e nder diiwaan Ehime, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1974 Hidemune wonnoo ko daimyō mo Domen Uwajima, ina jeyaa heen nate Toyotomi Hideyoshi ɗe jamaanu Momoyama toɗɗaa ngam wonde jawdi pinal teeŋtundi.
Ƴeew kadi Musium taariindi wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamu Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/datehaku-top/|script-title=ja:宇和島市立伊達博物館|trans-title=Uwajima City Date Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://ehime-c.esnet.ed.jp/shougai/suishin/museum/ehimemuseum.html|script-title=ja:愛媛県内の登録博物館・博物館相当施設|trans-title=Museums and Museum-equivalent Facilities in Ehime Prefecture|language=Japanese|publisher=Ehime Prefectural Board of Education|accessdate=25 August 2019}}</ref>
awuywh0mng8k4s7yx11o0e55e2oq4th
115013
115012
2025-07-02T11:39:28Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115013
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ko ɗoon woni ɗo Uwajima, e nder diiwaan Ehime, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1974 Hidemune wonnoo ko daimyō mo Domen Uwajima, ina jeyaa heen nate Toyotomi Hideyoshi ɗe jamaanu Momoyama toɗɗaa ngam wonde jawdi pinal teeŋtundi.
Ƴeew kadi Musium taariindi wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamu Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/datehaku-top/|script-title=ja:宇和島市立伊達博物館|trans-title=Uwajima City Date Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://ehime-c.esnet.ed.jp/shougai/suishin/museum/ehimemuseum.html|script-title=ja:愛媛県内の登録博物館・博物館相当施設|trans-title=Museums and Museum-equivalent Facilities in Ehime Prefecture|language=Japanese|publisher=Ehime Prefectural Board of Education|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/heritages/detail/178662|script-title=ja:絹本著色豊臣秀吉像|trans-title=Portrait of Toyotomi Hideyoshi, colour on silk|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 August 2019}}</ref>
djsw2tqrwefgedia4w2974o1ryk3ec1
Uwajima City Historical Museum
0
29878
115014
2025-07-02T11:41:58Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115014
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum taariindi wuro Uwajima (宇和島市立歴史資料館, Uwajima Shiritsu Rekisi Shiryōkan) udditaa to Uwajima, e nder diiwaan Ehime, Japon e hitaande 1992 Jeyi pinal gonɗo e mbaydi. Nde fuɗɗii wonde nokku polis Uwajima e nder diiwaan Hirōkoji to Uwajima, e hitaande 1953, galle oo artiraa to Nishiumi, jooni ko Ainan, ɗo haa lewru Yarkomaa 1990 woni galle laamorɗo wuro ngoo. E lewru marse 1992, galle oo artiraa Uwajima e nokku mum hannde oo sara Batiri Kabasaki (樺崎砲台跡), ɗo o woni ɗoon, ko ɗoon o woni musee ngam daartol Uwajima.
Ƴeew kadi
Muuseum Date wuro Uwajima
Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime)
Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime)
Laamɗo Uwajima
Tuugnorgal
tsmdc8eiltluzri10qzuxja4ydbgfjm
115015
115014
2025-07-02T11:45:01Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115015
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum taariindi wuro Uwajima (宇和島市立歴史資料館, Uwajima Shiritsu Rekisi Shiryōkan) udditaa to Uwajima, e nder diiwaan Ehime, Japon e hitaande 1992 Jeyi pinal gonɗo e mbaydi. Nde fuɗɗii wonde nokku polis Uwajima e nder diiwaan Hirōkoji to Uwajima, e hitaande 1953, galle oo artiraa to Nishiumi, jooni ko Ainan, ɗo haa lewru Yarkomaa 1990 woni galle laamorɗo wuro ngoo. E lewru marse 1992, galle oo artiraa Uwajima e nokku mum hannde oo sara Batiri Kabasaki (樺崎砲台跡), ɗo o woni ɗoon, ko ɗoon o woni musee ngam daartol Uwajima.
Ƴeew kadi Muuseum Date wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamɗo Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/siryoukan/rekishitop.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref>
ctqmvsy3x1ysrrmgu4cx3qo5ccj01ob
115016
115015
2025-07-02T11:46:22Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115016
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum taariindi wuro Uwajima (宇和島市立歴史資料館, Uwajima Shiritsu Rekisi Shiryōkan) udditaa to Uwajima, e nder diiwaan Ehime, Japon e hitaande 1992 Jeyi pinal gonɗo e mbaydi. Nde fuɗɗii wonde nokku polis Uwajima e nder diiwaan Hirōkoji to Uwajima, e hitaande 1953, galle oo artiraa to Nishiumi, jooni ko Ainan, ɗo haa lewru Yarkomaa 1990 woni galle laamorɗo wuro ngoo. E lewru marse 1992, galle oo artiraa Uwajima e nokku mum hannde oo sara Batiri Kabasaki (樺崎砲台跡), ɗo o woni ɗoon, ko ɗoon o woni musee ngam daartol Uwajima.
Ƴeew kadi Muuseum Date wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamɗo Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/siryoukan/rekishitop.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.ehime.jp/nan54144/nanyo_hot/map/uwajima/shiryoukan.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Ehime Prefecture]]|accessdate=25 August 2019}}</ref>
l508oep96i0rjjuv6zzdrvl1fijid9w
115017
115016
2025-07-02T11:48:01Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115017
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum taariindi wuro Uwajima (宇和島市立歴史資料館, Uwajima Shiritsu Rekisi Shiryōkan) udditaa to Uwajima, e nder diiwaan Ehime, Japon e hitaande 1992 Jeyi pinal gonɗo e mbaydi. Nde fuɗɗii wonde nokku polis Uwajima e nder diiwaan Hirōkoji to Uwajima, e hitaande 1953, galle oo artiraa to Nishiumi, jooni ko Ainan, ɗo haa lewru Yarkomaa 1990 woni galle laamorɗo wuro ngoo. E lewru marse 1992, galle oo artiraa Uwajima e nokku mum hannde oo sara Batiri Kabasaki (樺崎砲台跡), ɗo o woni ɗoon, ko ɗoon o woni musee ngam daartol Uwajima.
Ƴeew kadi Muuseum Date wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamɗo Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/siryoukan/rekishitop.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.ehime.jp/nan54144/nanyo_hot/map/uwajima/shiryoukan.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Ehime Prefecture]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/101/00000104|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館(旧宇和島警察署)|trans-title=Uwajima City Historical Museum (Former Uwajima Police Station)|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 August 2019}}</ref>
baqnfdjtmwrme1swby0j5uc1n5t73vn
Visage Painting and the Human Face in 20th Century Art
0
29879
115018
2025-07-02T11:53:20Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115018
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Ndee winndannde tuugii ko e lowre wootere walla no feewi. Yeewtere jowitiinde heen ina waawi taweede e hello yeewtere ndee. Wallu moƴƴinde ndee winndannde e naatnude ciimtol e lowre ɓeydaande.
Yiytu iwdi: "Pentugol yeeso e yeeso neɗɗo e nder naalankaagal teeminannde 20ɓiire" – kabaruuji · jaayɗe · defte · ganndo · JSTOR (Abriil 2014)
Pentol Visage e Yeeso Neɗɗaŋke e nder Naalankaagal Teeminannde 20ɓiire ko ƴeewndo mawngo winndereyankeewo e pentol e yeeso yuɓɓinaango e hitaande 2000 to suudu defte ngenndiije naalankaagal hirnaange to Tokiyoo e to suudu defte ngenndiije naalankaagal jamaanu, Kiyoto, ɗo suudu defte ngenndiije naalankaagal jamaanu, Tokiyoo yuɓɓini.
Ina heen golle ɗe:
Magdalena Abakanowic
Ay-mitsu
Shigeru Aoki
Jean Arp
Antonin Artaad
Farayse Bakon
Georg Baselit
Faraysesko Klemante
Chuck ɓadiiɗo
Jean Dubufe
Maks Ernst
Fang Lijun
Lusiyo Fontaana
Tsuguharu Foujita
Alberto Giyakometi
Toshiyuki Hasegawa
Tatsuo Ikeda
Leyko Ikemura
Alekseyi von Jawlenski
Hitoshi Karasawa
Dow Kawara
Miyoŋ Sook Kim
Tamiiji Kitagawa
Pool Klee
Oskar Kokoska
Wilem de kooning
Yasuo Kuniyosi
Shigeru Kuriyaama
Henri Matis
Shunsuke Matsumoto
Henri Miso
Tomiyo Miki
Joan Miro
Amedeo Modiliyaani
Kaita Murayama
Sune Nakamura
Pablo Pikaso
Jakson Polok
Chatchay Puipiya
Gerhard Richter
Aso Saburo
Shoji Sekin
Joorji Sishkin
Yan Pey Ming
Tetsugoro Yoruzu
Zhang Xiaogang
Maandeeji
Ndeeɗoo hiirde hollitii golle naalanke 45 gila e fajiri teeminannde 20ɓiire haa hannde.
Tuugnorgal
Catal ngal yaltinaama e hitaande 2000 to suudu defte ngenndiijo ñeeñal jamaanu, Tokiyoo
Jokkondire yaajɗe
Geɗe Naalankaagal.net
r2pbmsd3ezzm4j1cr3t0erc3nt7dnpu
Wakayama City Museum
0
29880
115019
2025-07-02T11:57:33Z
Ilya Discuss
10103
#1Lib1RefNG#1Lib1Ref
115019
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}Musiyum wuro Wakayama (和歌市立博物館, Wakayama shirtsu hakubububun ko musee daartol nokkuyankeewo tawaaɗo e wuro Wakayama, Prefektiit Wakayama, to leydi Japon. Nde udditaa ko e lewru noowammbar 1985 ngam siftinde duuɓi 400 ko e mahngo galle laamorɗo Wakayama. Nokku oo ina ɓadii Defterdu Civic Wakayama. E nder suudu hollirde duumiinde, ina woodi kollirɗe jowitiiɗe e daartol pinal wuro Wakayama ummoraade e yonta gonɗo caggal wolde rewrude e sahaa caggal wolde, kam e geɗe keewɗe jowitiiɗe e leñol Kishū Tokugawa, laamiingal ko daimyō Kishū Domain e les njiimaandi Edo period Tokugawa Shogunate.
Ƴeew kadi
Muusaa perfee fof Wakayama
References
3um4ouxb4hsk8l245lr5804c0osbcv4