Wikipedia ffwiki https://ff.wikipedia.org/wiki/Hello_ja%C9%93%C9%93orgo MediaWiki 1.45.0-wmf.7 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Tachineputa Museum 0 29832 114847 2025-07-01T12:22:10Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114847 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum Tachineput (立佞武多の館, Tachineputa alaa Yakata) ko musee gonɗo e wuro Goshogawara, Prefekture Aomori, Japon. Musiyum oo hollitii ko yowitii e ñalngu nguu, ngu Goshogawara, ngu Goshogawara waɗi, ngu waɗetee e lewru ut kala. Ina hoɗi flots tachineput tati, kam e suudu peewnugol ɗo hoɗɓe mbaawi yiyde laawol taggol ngol. Musium oo ina jogii kadi galle e golle ɗe naalankooɓe jokkondirɓe e Aomori mbaɗi. References fj54yw84onc38xy9lvlqjop79hlrg49 114848 114847 2025-07-01T12:24:34Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114848 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum Tachineput (立佞武多の館, Tachineputa alaa Yakata) ko musee gonɗo e wuro Goshogawara, Prefekture Aomori, Japon. Musiyum oo hollitii ko yowitii e ñalngu nguu, ngu Goshogawara, ngu Goshogawara waɗi, ngu waɗetee e lewru ut kala. Ina hoɗi flots tachineput tati, kam e suudu peewnugol ɗo hoɗɓe mbaawi yiyde laawol taggol ngol. Musium oo ina jogii kadi galle e golle ɗe naalankooɓe jokkondirɓe e Aomori mbaɗi. References.<ref>{{Cite web|url=http://www.en-aomori.com/activities-055.html|title=Tachineputa no Yakata (Tachineputa Museum) aptinet Aomori Sightseeing Guide|date=18 March 2015}}</ref> ayxlvd44hddqq9d9hfmumt9txinlqsy Takamatsu Art Museum 0 29833 114849 2025-07-01T12:28:15Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114849 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949. Ƴeew kadi Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References 5jyw3j2e0plyqj41b8qds978141vsc9 114850 114849 2025-07-01T12:30:40Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114850 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949. Ƴeew kadi Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref> tvoa0v2ut9twp7ycf7p1v1ppj2zjvsi 114851 114850 2025-07-01T12:32:01Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114851 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949. Ƴeew kadi Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref name="Timeline2" /> The collection, totalling over 1,700 works,<ref name="About">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.html|script-title=ja:高松市美術館について|trans-title=About Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref> bebhz9kh1wevi3s51uevyuhhgnemdd8 114852 114851 2025-07-01T12:33:19Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114852 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949. Ƴeew kadi Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref name="Timeline2" /> The collection, totalling over 1,700 works,<ref name="About">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.html|script-title=ja:高松市美術館について|trans-title=About Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/event/exhibitions/exhibitions_2019/permanents_2019/da_2019_03.html|script-title=ja:2019年度 第3期常設展「美術館今昔ものがたり」|trans-title=2019 3rd Permanent Display: "Tales of the Art Museum, Present and Past"|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref> lpo545owszmob10q2ltppy1ygf68153 114853 114852 2025-07-01T12:34:22Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114853 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949. Ƴeew kadi Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref name="Timeline2" /> The collection, totalling over 1,700 works,<ref name="About">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.html|script-title=ja:高松市美術館について|trans-title=About Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/event/exhibitions/exhibitions_2019/permanents_2019/da_2019_03.html|script-title=ja:2019年度 第3期常設展「美術館今昔ものがたり」|trans-title=2019 3rd Permanent Display: "Tales of the Art Museum, Present and Past"|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref><ref>{{cite web|url=https://ncar.artmuseums.go.jp/magazine/collections/post2023-11.html|script-title=ja:推しの逸品:コレクション・スポットライト Vol. 1 高松市美術館 藤本由紀夫《EARS WITH CHAIR (on the wall)》|trans-title=Collection Spotlight I: Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[National Center for Art Research]]|access-date=31 October 2023}}</ref> jitqoc6qu0uaqoj68ukr26yge9c8mft 114854 114853 2025-07-01T12:35:20Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114854 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Museum Naalankaagal Takamatsu (高松市美術館, Takamatsu-shi Bijutsukan) udditaa to Takamatsu, Prefektuur Kagawa, Japon, e hitaande 1988. Koolol ngol, ko ina tolnoo e 1 700 golle, ina jogii mbaydiiji tati mawɗi : naalankaagal Japon caggal wolde, naalankaagal Japonnaaɓe e jamaanu hannde, naalankaagal aduna hannde e jamaanu, e naalankaagal e karallaagal Kagawa Prefecture. Juɓɓule ɗe Musée ɗee mbaɗi, Takamatsu Bijutsukan (高松美術館), udditaa e nder Garden Ritsurin e hitaande 1949. Ƴeew kadi Kompame Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Musée Art Takamatsu. Musiyum Kagawa References<ref name="Timeline">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.files/outline.pdf|script-title=ja:沿革(開館以後)|trans-title=Timeline (since opening)|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref name="Timeline2" /> The collection, totalling over 1,700 works,<ref name="About">{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/gaiyou/about.html|script-title=ja:高松市美術館について|trans-title=About Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/event/exhibitions/exhibitions_2019/permanents_2019/da_2019_03.html|script-title=ja:2019年度 第3期常設展「美術館今昔ものがたり」|trans-title=2019 3rd Permanent Display: "Tales of the Art Museum, Present and Past"|language=ja|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref><ref>{{cite web|url=https://ncar.artmuseums.go.jp/magazine/collections/post2023-11.html|script-title=ja:推しの逸品:コレクション・スポットライト Vol. 1 高松市美術館 藤本由紀夫《EARS WITH CHAIR (on the wall)》|trans-title=Collection Spotlight I: Takamatsu Art Museum|language=ja|publisher=[[National Center for Art Research]]|access-date=31 October 2023}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.city.takamatsu.kagawa.jp/museum/takamatsu/english/about/us.html|title=About Takamatsu Art Museum|publisher=[[Takamatsu|Takamatsu City]]|access-date=31 October 2023}}</ref> j2ay2xyqtbx0znooru17s3jsyk4w2cq Takikawa Local History Museum 0 29834 114855 2025-07-01T12:38:16Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114855 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Takikawa-shi Kyōdokan udditaa to Takikawa, Hokkaidō, Japon e hitaande 1977 Kaayitaaji jeyi pinal prefektuur tondenhei Takikawa, e jokkorgal ina waɗi galle tondenhei. Ƴeew kadi Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe daartol (Hokkaidō) Takikawa Musium naalankaagal e daartol tago Tuugnorgal d9eggrus7p4qoovung7npfp1gzjykua 114856 114855 2025-07-01T12:40:30Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114856 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Takikawa-shi Kyōdokan udditaa to Takikawa, Hokkaidō, Japon e hitaande 1977 Kaayitaaji jeyi pinal prefektuur tondenhei Takikawa, e jokkorgal ina waɗi galle tondenhei. Ƴeew kadi Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe daartol (Hokkaidō) Takikawa Musium naalankaagal e daartol tago Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/kyoudokan.html|script-title=ja:郷土館|trans-title=Local History Museum|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=13 November 2016}}</ref> jicjhybnquapgddz9jqk7nodrsrmw65 114857 114856 2025-07-01T12:41:35Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114857 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Takikawa-shi Kyōdokan udditaa to Takikawa, Hokkaidō, Japon e hitaande 1977 Kaayitaaji jeyi pinal prefektuur tondenhei Takikawa, e jokkorgal ina waɗi galle tondenhei. Ƴeew kadi Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe daartol (Hokkaidō) Takikawa Musium naalankaagal e daartol tago Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/kyoudokan.html|script-title=ja:郷土館|trans-title=Local History Museum|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=13 November 2016}}</ref>{{cite web|url=http://www.dokyoi.pref.hokkaido.lg.jp/hk/bnh/multinavi27.pdf|script-title=ja:滝川屯田兵文書|trans-title=Documents of the Takikawa Tondenhei|language=Japanese|publisher=Hokkaido Prefectural Board of Education|accessdate=13 November 2016}}<nowiki></ref></nowiki> onlwgabpgb51o6tbgpi1x0l27orv2s5 114858 114857 2025-07-01T12:42:33Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114858 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Takikawa-shi Kyōdokan udditaa to Takikawa, Hokkaidō, Japon e hitaande 1977 Kaayitaaji jeyi pinal prefektuur tondenhei Takikawa, e jokkorgal ina waɗi galle tondenhei. Ƴeew kadi Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe daartol (Hokkaidō) Takikawa Musium naalankaagal e daartol tago Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/kyoudokan.html|script-title=ja:郷土館|trans-title=Local History Museum|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=13 November 2016}}</ref>{{cite web|url=http://www.dokyoi.pref.hokkaido.lg.jp/hk/bnh/multinavi27.pdf|script-title=ja:滝川屯田兵文書|trans-title=Documents of the Takikawa Tondenhei|language=Japanese|publisher=Hokkaido Prefectural Board of Education|accessdate=13 November 2016}}<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/heritages/detail/288640|script-title=ja:滝川屯田兵文書|trans-title=Documents of the Takikawa Tondenhei|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs (Japan)|Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=13 November 2016}}</ref> kcdjhhozn1zwbavn2f2h1d5uwt5lzkj Takikawa Museum of Art and Natural History 0 29835 114859 2025-07-01T12:45:13Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114859 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Takikawa Museum of Art and Natural History (滝川市美術自然史館, Takikawa-shi Bijutsu Shizen-shi Kan) opened in Takikawa, Hokkaidō, Japan in 1986. The collection includes works by Iwahashi Eien (岩橋英遠), Ichiki Masumi (一木万寿三), and Ueda Sōkyū (上田桑鳩) as well as the fossil type specimen of the Takikawa sea cow, discovered in the bed of the Sorachi River (空知川) in 1980 and designated a Prefectural Natural Monument. See also List of Natural Monuments of Japan (Hokkaidō) References 4tfj4y15sw4rgm2nsr8lh9ar7zbyaed 114860 114859 2025-07-01T12:47:35Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114860 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Takikawa Museum of Art and Natural History (滝川市美術自然史館, Takikawa-shi Bijutsu Shizen-shi Kan) opened in Takikawa, Hokkaidō, Japan in 1986. The collection includes works by Iwahashi Eien (岩橋英遠), Ichiki Masumi (一木万寿三), and Ueda Sōkyū (上田桑鳩) as well as the fossil type specimen of the Takikawa sea cow, discovered in the bed of the Sorachi River (空知川) in 1980 and designated a Prefectural Natural Monument. See also List of Natural Monuments of Japan (Hokkaidō) References.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/b-museum.html|script-title=ja:美術自然史館|trans-title=Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=1 October 2016}}</ref> tt3v7ahn277ijxwzjpjzsoowee7eawp 114861 114860 2025-07-01T12:48:44Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114861 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Takikawa Museum of Art and Natural History (滝川市美術自然史館, Takikawa-shi Bijutsu Shizen-shi Kan) opened in Takikawa, Hokkaidō, Japan in 1986. The collection includes works by Iwahashi Eien (岩橋英遠), Ichiki Masumi (一木万寿三), and Ueda Sōkyū (上田桑鳩) as well as the fossil type specimen of the Takikawa sea cow, discovered in the bed of the Sorachi River (空知川) in 1980 and designated a Prefectural Natural Monument. See also List of Natural Monuments of Japan (Hokkaidō) References.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/b-museum.html|script-title=ja:美術自然史館|trans-title=Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=1 October 2016}}</ref><nowiki></ref></nowiki><ref>{{cite web|url=http://www.pref.hokkaido.lg.jp/ks/bns/artmap/mus/mus011.htm|script-title=ja:滝川市美術自然史館|trans-title=Takikawa Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Hokkaido|Hokkaido Government]]|accessdate=1 October 2016}}</ref> 1n9ogj2xs2xvvndibx4lhng5mscqyxw 114862 114861 2025-07-01T12:49:56Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114862 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Takikawa Museum of Art and Natural History (滝川市美術自然史館, Takikawa-shi Bijutsu Shizen-shi Kan) opened in Takikawa, Hokkaidō, Japan in 1986. The collection includes works by Iwahashi Eien (岩橋英遠), Ichiki Masumi (一木万寿三), and Ueda Sōkyū (上田桑鳩) as well as the fossil type specimen of the Takikawa sea cow, discovered in the bed of the Sorachi River (空知川) in 1980 and designated a Prefectural Natural Monument. See also List of Natural Monuments of Japan (Hokkaidō) References.<ref>{{cite web|url=http://www.city.takikawa.hokkaido.jp/260kyouiku/05bijyutsu/b-museum.html|script-title=ja:美術自然史館|trans-title=Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Takikawa, Hokkaido|Takikawa City]]|accessdate=1 October 2016}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.hokkaido.lg.jp/ks/bns/artmap/mus/mus011.htm|script-title=ja:滝川市美術自然史館|trans-title=Takikawa Museum of Art and Natural History|language=Japanese|publisher=[[Hokkaido|Hokkaido Government]]|accessdate=1 October 2016}}</ref><ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/heritages/detail/135098|script-title=ja:タキカワカイギュウ化石標本|trans-title=Fossil Specimen of the Takikawa Sea Cow|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs (Japan)|Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=1 October 2016}}</ref> 2z7gok4f69gchmke3d09qmqpsrokio1 The Tale of Genji Museum 0 29836 114863 2025-07-01T12:52:45Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114863 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum Tale Genji woni ko to wuro wiyeteengo Uji, to wuro Kiyoto, to leydi Japon. Ina hollita aduna puɗɗagol teeminannde 11ɓiire deftere Japon ɓooynde wiyeteende The Tale of Genji e nataluuji, nate, e kollirɗe peeñɗe. Pinal suudu laamɗo e jamaanu Heian, koɗki aristokrat en, e kaɓirɗe hoɗorde mum en ina kollitee. Bojel sappo cakkitiingo e nder deftere Taariindi Genji ina waɗi Uji; jaambaaro oo ko Kaoru Genji (ɓiy Hikaru Genji). Daartol ɗeen tonngooɗe ina feeñnina e goonga mawɗo huutoraade scrim e life-size set. Yillotooɓe ina nganndinee daartol e jikkuuji mawɗi. Filmo tokooso tuugiiɗo e "bojel Uji" e sosaaɗo tan ngam musee ina hollitee e nder suudu filmo. Ina woodi defterdu ina waɗi defte ko faati e The Tale of Genji. Musium oo udditaa ko e hitaande 1998. Galle Naatgol e nder musee Tale of Genji to Uji Rewɓe ñaawirdu e nder musee Tale of Genji ina kollita dingiral e nder deftere nde Galle "duuɓi nay" e nder musee Tale of Genji Ponto gilaas e nder musee Tale de Genji Kollitgol mbaydiiji e nder musee Tale of Genji Dingiral e nder deftere nde e nder galle mooftirɗo Tale of Genji Nder suudu defte Tale of Genji to Uji, Kyoto Wagon mo na’i njiylotoo Koɗki e kaɓirɗe Suudu filmo nduu Tuugnorgal 3vvxri8ndwd3o5fnx8df1ppli584m8r 114864 114863 2025-07-01T12:54:40Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114864 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum Tale Genji woni ko to wuro wiyeteengo Uji, to wuro Kiyoto, to leydi Japon. Ina hollita aduna puɗɗagol teeminannde 11ɓiire deftere Japon ɓooynde wiyeteende The Tale of Genji e nataluuji, nate, e kollirɗe peeñɗe. Pinal suudu laamɗo e jamaanu Heian, koɗki aristokrat en, e kaɓirɗe hoɗorde mum en ina kollitee. Bojel sappo cakkitiingo e nder deftere Taariindi Genji ina waɗi Uji; jaambaaro oo ko Kaoru Genji (ɓiy Hikaru Genji). Daartol ɗeen tonngooɗe ina feeñnina e goonga mawɗo huutoraade scrim e life-size set. Yillotooɓe ina nganndinee daartol e jikkuuji mawɗi. Filmo tokooso tuugiiɗo e "bojel Uji" e sosaaɗo tan ngam musee ina hollitee e nder suudu filmo. Ina woodi defterdu ina waɗi defte ko faati e The Tale of Genji. Musium oo udditaa ko e hitaande 1998. Galle Naatgol e nder musee Tale of Genji to Uji Rewɓe ñaawirdu e nder musee Tale of Genji ina kollita dingiral e nder deftere nde Galle "duuɓi nay" e nder musee Tale of Genji Ponto gilaas e nder musee Tale de Genji Kollitgol mbaydiiji e nder musee Tale of Genji Dingiral e nder deftere nde e nder galle mooftirɗo Tale of Genji Nder suudu defte Tale of Genji to Uji, Kyoto Wagon mo na’i .<ref>{{Cite web|title=The Tale of Genji Museum, Uji|url=https://www.the-kansai-guide.com/en/directory/item/11400/|access-date=2023-04-20|website=The KANSAI Guide - The Origin of Japan, KANSAI|language=en}}</ref> Koɗki e kaɓirɗe Suudu filmo nduu Tuugnorgal 1b87ckhx8ynkhblzhkp698w9yldszaf 114865 114864 2025-07-01T12:55:31Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114865 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum Tale Genji woni ko to wuro wiyeteengo Uji, to wuro Kiyoto, to leydi Japon. Ina hollita aduna puɗɗagol teeminannde 11ɓiire deftere Japon ɓooynde wiyeteende The Tale of Genji e nataluuji, nate, e kollirɗe peeñɗe. Pinal suudu laamɗo e jamaanu Heian, koɗki aristokrat en, e kaɓirɗe hoɗorde mum en ina kollitee. Bojel sappo cakkitiingo e nder deftere Taariindi Genji ina waɗi Uji; jaambaaro oo ko Kaoru Genji (ɓiy Hikaru Genji). Daartol ɗeen tonngooɗe ina feeñnina e goonga mawɗo huutoraade scrim e life-size set. Yillotooɓe ina nganndinee daartol e jikkuuji mawɗi. Filmo tokooso tuugiiɗo e "bojel Uji" e sosaaɗo tan ngam musee ina hollitee e nder suudu filmo. Ina woodi defterdu ina waɗi defte ko faati e The Tale of Genji. Musium oo udditaa ko e hitaande 1998. Galle Naatgol e nder musee Tale of Genji to Uji Rewɓe ñaawirdu e nder musee Tale of Genji ina kollita dingiral e nder deftere nde Galle "duuɓi nay" e nder musee Tale of Genji Ponto gilaas e nder musee Tale de Genji Kollitgol mbaydiiji e nder musee Tale of Genji Dingiral e nder deftere nde e nder galle mooftirɗo Tale of Genji Nder suudu defte Tale of Genji to Uji, Kyoto Wagon mo na’i .<ref>{{Cite web|title=The Tale of Genji Museum, Uji|url=https://www.the-kansai-guide.com/en/directory/item/11400/|access-date=2023-04-20|website=The KANSAI Guide - The Origin of Japan, KANSAI|language=en}}</ref>.<ref>{{Cite web|title=5 Real Places in Kyoto Featured in The Tale of Genji, the World's Oldest Novel|url=https://www.tsunagujapan.com/wow_02596/|access-date=2023-04-20|website=tsunagu Japan|language=en}}</ref> Koɗki e kaɓirɗe Suudu filmo nduu Tuugnorgal a78ix1lsfbe6d4kfqex3tv6jf3ulxpp Tamagawa Museum of Modern Art, Imabari 0 29837 114866 2025-07-01T12:59:44Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114866 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo. Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal 0s062n966s8nnx7xmyesm1w8eacz06c 114867 114866 2025-07-01T13:01:59Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114867 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo. Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref> 1k2qr9v7ddpe5tqizma938oyg4cuga6 114868 114867 2025-07-01T13:03:04Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114868 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo. Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref name="about2" /> The museum also goes by the name of the {{nihongo|Tokusei Kinenkan|徳生記念館}}, after the late Tokusei Tadatsune, who provided the funds.<ref name="about2" /> fvtlxv78bxzb2uw19wyn3hgev9mqm9c 114869 114868 2025-07-01T13:04:26Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114869 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo. Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref name="about2" /> The museum also goes by the name of the {{nihongo|Tokusei Kinenkan|徳生記念館}}, after the late Tokusei Tadatsune, who provided the funds.<ref name="about2" /><nowiki></ref></nowiki> The collection includes works by [[Paul Gauguin|Gauguin]], [[Salvador Dalí|Dalí]], [[Hiroshige]], [[Kuroda Seiki]], and [[Nakamura Tsune]],<ref>{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/collection/|script-title=ja:コレクション|trans-title=Collection|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref> fz4k4bza8gzix4bqpu0ft3eb5clbwk6 114870 114869 2025-07-01T13:05:25Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114870 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo. Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref name="about2" /> The museum also goes by the name of the {{nihongo|Tokusei Kinenkan|徳生記念館}}, after the late Tokusei Tadatsune, who provided the funds.<ref name="about2" /><nowiki></ref></nowiki> The collection includes works by [[Paul Gauguin|Gauguin]], [[Salvador Dalí|Dalí]], [[Hiroshige]], [[Kuroda Seiki]], and [[Nakamura Tsune]],<ref>{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/collection/|script-title=ja:コレクション|trans-title=Collection|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/854|script-title=ja:伊予国奈良原山経塚出土品|trans-title=Artefacts from Mount Narabara Sutra Mound, Iyo Province|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref> jy1ad5dzwbx2zbvk7hkcn76tllqrt73 114871 114870 2025-07-01T13:06:20Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114871 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Tamagawa, hannde Imabari, e nder diiwaan Ehime, Japon, udditaa e hitaande 1986 (徳生記念館), caggal maayɗo Tokusei Tadatsune, rokkuɗo kaalis oo. Koolol ngol ina waɗi golle Gauguin, Dali, Hiroshige, Kuroda Seiki, e Nakamura Tsune, kam e geɗe ngalu ngenndi ummoriiɗe e tufnde Narabara Sutra, e nder diiwaan Iyo. Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e galle mooftirɗo naalankaagal Tamagawa, Imabari. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Toyo Ito, koɗorɗe mahdi, Imabari Ko ɗoon woni nokku defte biyeteeɗo Murakami Laamu Imabari Tuugnorgal<ref name="about">{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref name="about2" /> The museum also goes by the name of the {{nihongo|Tokusei Kinenkan|徳生記念館}}, after the late Tokusei Tadatsune, who provided the funds.<ref name="about2" />The collection includes works by [[Paul Gauguin|Gauguin]], [[Salvador Dalí|Dalí]], [[Hiroshige]], [[Kuroda Seiki]], and [[Nakamura Tsune]],<ref>{{cite web|url=https://www.city.imabari.ehime.jp/museum/tamagawa/collection/|script-title=ja:コレクション|trans-title=Collection|language=ja|publisher=[[Imabari, Ehime|Imabari City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/854|script-title=ja:伊予国奈良原山経塚出土品|trans-title=Artefacts from Mount Narabara Sutra Mound, Iyo Province|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref> aq1u0ndfz3oh91y9pyf18gacg22porc Tanabe Art Museum 0 29838 114872 2025-07-01T13:08:29Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114872 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Kiyonori Kikutake sosi ɗum e hitaande 1979 leñol. Ƴeew kadi Kewu teewu Japon Musiyum ñeeñal Shimane Tuugnorgal rxsgh89cu0718hoqhjfb8lxjxo94gf4 114873 114872 2025-07-01T13:10:33Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114873 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Kiyonori Kikutake sosi ɗum e hitaande 1979 leñol. Ƴeew kadi Kewu teewu Japon Musiyum ñeeñal Shimane Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.kikutake.co.jp/e/top/top.html|title=Projects - Museum|publisher=[[Kiyonori Kikutake|Kikutake Kiyonori]]|accessdate=31 January 2012|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120119114730/http://www.kikutake.co.jp/e/top/top.html|archivedate=19 January 2012}}</ref> h43m56kjnnrigwea79pqoteklt7eews 114874 114873 2025-07-01T13:12:02Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114874 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Kiyonori Kikutake sosi ɗum e hitaande 1979 leñol. Ƴeew kadi Kewu teewu Japon Musiyum ñeeñal Shimane Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.kikutake.co.jp/e/top/top.html|title=Projects - Museum|publisher=[[Kiyonori Kikutake|Kikutake Kiyonori]]|accessdate=31 January 2012|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120119114730/http://www.kikutake.co.jp/e/top/top.html|archivedate=19 January 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.city.matsue.shimane.jp/kankou/jp/e/tanabe.htm|title=Tanabe Art Museum|publisher=[[Matsue, Shimane|Matsue City]]|accessdate=31 January 2012}}</ref> 7sf0f6p07t6arfivkriqiqs5odyd29k Tanizaki Jun'ichirō Memorial Museum of Literature, Ashiya 0 29839 114875 2025-07-01T13:15:04Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114875 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tanizaki Jun'ichirō Memorial Museum of Literature, Ashiya (芦屋市谷崎潤一郎記念館, Ashiya-shi Tanizaki Junichirō Kinenkan) opened in Ashiya, Hyōgo Prefecture, Japan in 1988. The museum commemorates the life and works of Tanizaki Jun'ichirō. See also Museum of Nature and Human Activities, Hyōgo Tanizaki Prize Egenoyama Site References lffwz5mcyh9nrwwxsrka85snlj177b8 114876 114875 2025-07-01T13:17:42Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114876 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tanizaki Jun'ichirō Memorial Museum of Literature, Ashiya (芦屋市谷崎潤一郎記念館, Ashiya-shi Tanizaki Junichirō Kinenkan) opened in Ashiya, Hyōgo Prefecture, Japan in 1988. The museum commemorates the life and works of Tanizaki Jun'ichirō. See also Museum of Nature and Human Activities, Hyōgo Tanizaki Prize Egenoyama Site References<ref name="Ashiya">{{cite web|url=https://www.city.ashiya.lg.jp/bijutsu/tanizaki/ivent/30nenn20181002.html|script-title=ja:開館30年記念 谷崎館30年の歩み|trans-title=30th Anniversary of Opening: Stroll Through 30 Years of the Tanizaki Museum|language=ja|publisher=[[Ashiya, Hyōgo|Ashiya City]]|date=15 September 2018|access-date=18 March 2024}}</ref> lhat528ov3ipac0e3crwm2x5y9jg8bg 114877 114876 2025-07-01T13:18:51Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114877 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tanizaki Jun'ichirō Memorial Museum of Literature, Ashiya (芦屋市谷崎潤一郎記念館, Ashiya-shi Tanizaki Junichirō Kinenkan) opened in Ashiya, Hyōgo Prefecture, Japan in 1988. The museum commemorates the life and works of Tanizaki Jun'ichirō. See also Museum of Nature and Human Activities, Hyōgo Tanizaki Prize Egenoyama Site References<ref name="Ashiya">{{cite web|url=https://www.city.ashiya.lg.jp/bijutsu/tanizaki/ivent/30nenn20181002.html|script-title=ja:開館30年記念 谷崎館30年の歩み|trans-title=30th Anniversary of Opening: Stroll Through 30 Years of the Tanizaki Museum|language=ja|publisher=[[Ashiya, Hyōgo|Ashiya City]]|date=15 September 2018|access-date=18 March 2024}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.tanizakikan.com/index.html|script-title=ja:芦屋市谷崎潤一郎記念館|trans-title=Tanizaki Junichiro Memorial Museum of Literature, Ashiya|language=ja|publisher=Tanizaki Junichiro Memorial Museum of Literature, Ashiya|access-date=18 March 2024}}</ref> blm1viy9692q5tne0o4lilgz3ccy49t Taro Okamoto Museum of Art 0 29840 114878 2025-07-01T13:21:34Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114878 wikitext text/x-wiki {{Databox}}2017 Ko galle naalankaagal Taro Okamoto woni ko e nder wuro Tama-ku, Kawasaki, Kanagawa, Japon. Musiyum Taro Okamoto ɓuri mooftude e reende golle Taro Okamoto e jibnaaɓe mum, Kanoko e Ippei. Tariya Golle puɗɗii mahngo galle oo ko e lewru noowammbar 1996, ɗe njoofi e lewru sulyee 1999, ɗe udditaa e lewru oktoobar 1999. Nastirde Musiyum oo ina woni ko ina tolnoo e hojomaaji 17 e yahde e nokku Mukōgaoka-Yūen e laawol Odakyu. Tuugnorgal 7o7h1569g52v8sd22bz8ja6108g7kc3 Tenri University Sankōkan Museum 0 29841 114879 2025-07-01T13:25:06Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114879 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tenri University Sankōkan Museum (天理大学附属天理参考館, Tenri Daigaku Fuzoku Tenri Sankōkan) is a museum in Tenri, Nara Prefecture, Japan. History The museum first opened in Tenri, Nara Prefecture, Japan, in 1930. Initially called the Overseas Reference Materials Room (海外事情参考品室), it was renamed the Overseas Reference Materials Hall (海外事情参考品館) in 1938, taking its present name in 1950 when it came to be affiliated with Tenri University. The museum reopened in a new building in 2001. Collection The museum's collection of over 280,000 objects includes ethnographic and archaeological material from Japan and the rest of the world (including Asia, Oceania, Africa, and Mesoamerica), as well as transport-related artefacts. An offshoot, the Tenri Gallery (天理ギャラリー), opened in the Tokyo Tenri Building (東京天理教館) in Chiyoda, Tokyo in 1962. There are also exhibits on the history of Tenrikyo, including historical overseas missionary activities. References 6s7ehfcxx2sn6oh3fudya84ziss9w4h 114880 114879 2025-07-01T13:31:23Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114880 wikitext text/x-wiki {{Databox}}.Tenri University Sankōkan Museum (天理大学附属天理参考館, Tenri Daigaku Fuzoku Tenri Sankōkan) is a museum in Tenri, Nara Prefecture, Japan. History The museum first opened in Tenri, Nara Prefecture, Japan, in 1930. Initially called the Overseas Reference Materials Room (海外事情参考品室), it was renamed the Overseas Reference Materials Hall (海外事情参考品館) in 1938, taking its present name in 1950 when it came to be affiliated with Tenri University. The museum reopened in a new building in 2001. Collection The museum's collection of over 280,000 objects includes ethnographic and archaeological material from Japan and the rest of the world (including Asia, Oceania, Africa, and Mesoamerica), as well as transport-related artefacts. An offshoot, the Tenri Gallery (天理ギャラリー), opened in the Tokyo Tenri Building (東京天理教館) in Chiyoda, Tokyo in 1962. There are also exhibits on the history of Tenrikyo, including historical overseas missionary activities. References.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/483|script-title=ja:天理大学附属天理参考館|trans-title=Tenri University Sankokan Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 November 2015}}</ref> sfb1ue6xoq2f3sjpod7aibct7fmhgsl 114881 114880 2025-07-01T13:33:05Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114881 wikitext text/x-wiki {{Databox}}.Tenri University Sankōkan Museum (天理大学附属天理参考館, Tenri Daigaku Fuzoku Tenri Sankōkan) is a museum in Tenri, Nara Prefecture, Japan. History The museum first opened in Tenri, Nara Prefecture, Japan, in 1930. Initially called the Overseas Reference Materials Room (海外事情参考品室), it was renamed the Overseas Reference Materials Hall (海外事情参考品館) in 1938, taking its present name in 1950 when it came to be affiliated with Tenri University. The museum reopened in a new building in 2001. Collection The museum's collection of over 280,000 objects includes ethnographic and archaeological material from Japan and the rest of the world (including Asia, Oceania, Africa, and Mesoamerica), as well as transport-related artefacts. An offshoot, the Tenri Gallery (天理ギャラリー), opened in the Tokyo Tenri Building (東京天理教館) in Chiyoda, Tokyo in 1962. There are also exhibits on the history of Tenrikyo, including historical overseas missionary activities. References.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/483|script-title=ja:天理大学附属天理参考館|trans-title=Tenri University Sankokan Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 November 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.sankokan.jp/english|title=Tenri University Sankokan Museum|publisher=Tenri University Sankokan Museum|accessdate=19 November 2015}}</ref> rnrts1de18n9t1hv8s8kqybsxinoffh Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki 0 29842 114882 2025-07-01T13:35:54Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114882 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館 Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura. Ƴeew kadi Rokkakudo Bijutsuin Nihon Tuugnorgal atbccudo0oet6ke541c2g4gg5llpeiq 114883 114882 2025-07-01T13:39:04Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114883 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館 Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura. Ƴeew kadi Rokkakudo Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref> o0nx91fbh40234s6ik5gosbpx14qxxq 114884 114883 2025-07-01T13:40:05Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114884 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館 Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura. Ƴeew kadi Rokkakudo Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref> 36wspw7ywkuqy1xj22xhk6shjf0b10f 114885 114884 2025-07-01T13:46:47Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114885 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館 Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura. Ƴeew kadi Rokkakudo Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref>{{cite web|url=http://www.ibaraki.ac.jp/en/generalinfo/collection/index.html|title=Historical Material Collection - Izura Institute of Arts and Culture|publisher=[[Ibaraki University]]|accessdate=5 May 2011}}</ref 2y1g8vmyg8w8ge9vo3grcx9mlt1rvyq 114886 114885 2025-07-01T13:48:28Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114886 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館 Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura. Ƴeew kadi Rokkakudo Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref>{{cite web|url=http://www.ibaraki.ac.jp/en/generalinfo/collection/index.html|title=Historical Material Collection - Izura Institute of Arts and Culture|publisher=[[Ibaraki University]]|accessdate=5 May 2011}}<ref>{{cite web|url=http://www.ibarakiguide.jp/db_kanko/?type=en&detail&id=0800000000042|title=Rokkaku-do (destroyed by the Japan earthquake)|publisher=Ibaraki-Prefectural Tourism & Local Products Association|accessdate=5 May 2011}}</ref> 5ht7tdwzorqhftcg26lexih2nfg4nnm 114887 114886 2025-07-01T13:49:36Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114887 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal ciftorgol Tenshin, Ibaraki Ayaare Ngewte Jaangugo Waylu iwdi Yiytu daartol Kujeji huwugo Koolaaɗo kuuɓal: 36°50′22,1′′Fuɗnaange-rewo 140°47′58′′Fuɗnaange-rewo Gila e Wikipedia, ansiklopiiji ɗi ngalaa njoɓdi Tenshin ciftorgol musium naalankaagal 茨術館 Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Sosaa ko ñalnde 8 noowammbar 1997 Nokku 2083 Tsubaki, Otsu-cho, Kitaibaraki-shi, Ibaraki-ken, Japon Koolaaɗo kuuɓal 36°50′22,1′′N 140°47′58′′E Tappirde Naalankaagal Jamanuuji, Nihonga Joom mum ko diiwaan Ibaraki Parking ɓurɗo ɓadaade ko 125 oto, 10 oto Lowre ndee ko www.rekishikan.museum.ibk.ed.jp/index.htm Detaayuuji mahdi Kartal Wikimedia | © Kartal laabi udditiiɗi Detaayuuji karallaagal Wertallo leydi ndii ko 5 850 m2 Tenshin Kinen Izura Bijutsukan udditaa to Kitaibaraki, to diiwaan Ibaraki, Japon e hitaande 1997, suudu ciftorgol makko e hollirde geɗe goɗɗe naalankaagal Japon, haa teeŋti noon e naalankooɓe coas Izura. Ƴeew kadi Rokkakudo Bijutsuin Nihon Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/index.html|title=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref>{{cite web|url=http://www.ibaraki.ac.jp/en/generalinfo/collection/index.html|title=Historical Material Collection - Izura Institute of Arts and Culture|publisher=[[Ibaraki University]]|accessdate=5 May 2011}}<ref>{{cite web|url=http://www.ibarakiguide.jp/db_kanko/?type=en&detail&id=0800000000042|title=Rokkaku-do (destroyed by the Japan earthquake)|publisher=Ibaraki-Prefectural Tourism & Local Products Association|accessdate=5 May 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.tenshin.museum.ibk.ed.jp/07_english/03_tenshin.html|title=Okakura Tenshin Memorial Room|publisher=Tenshin Memorial Museum of Art, Ibaraki|accessdate=5 May 2011}}</ref> 2676n3tk6sld8w2nw8cg85pmdcrnegg Teshima Art Museum 0 29843 114888 2025-07-01T13:52:26Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114888 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde. Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal. Ƴeew kadi Musium ñeeñal Chichu Eɓɓoore naalankaagal Inujima Tuugnorgal k00qjcmsr90mqa3cx6vbvjrdblqc22x 114889 114888 2025-07-01T13:54:37Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114889 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde. Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal. Ƴeew kadi Musium ñeeñal Chichu Eɓɓoore naalankaagal Inujima Tuugnorgal.<ref name="Artspace">{{cite web|title=Teshima Art Museum|url=http://www.arcspace.com/features/ryue-nishizawa-/teshima-art-museum-/|work=Artspace.com|accessdate=19 May 2013}}</ref>< 8q9qt8afnlr49a68b232elbyxjsiphn 114890 114889 2025-07-01T13:55:50Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114890 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde. Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal. Ƴeew kadi Musium ñeeñal Chichu Eɓɓoore naalankaagal Inujima Tuugnorgal.<ref name="AR">{{cite web|last=Buntrock|first=Dana|title=Teshima Art Museum|url=http://www.architectural-review.com/teshima-art-museum-by-ryue-nishizawa-teshima-island-japan/8612052.article|work=Architectura Review|date=4 March 2011|accessdate=19 May 2013}}</ref> t6mygzzgfxn9ijnv8l6kz7wjkynznqp 114891 114890 2025-07-01T13:56:47Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114891 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde. Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal. Ƴeew kadi Musium ñeeñal Chichu Eɓɓoore naalankaagal Inujima Tuugnorgal.<ref name="AR">{{cite web|last=Buntrock|first=Dana|title=Teshima Art Museum|url=http://www.architectural-review.com/teshima-art-museum-by-ryue-nishizawa-teshima-island-japan/8612052.article|work=Architectura Review|date=4 March 2011|accessdate=19 May 2013}}</ref>.<ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2019/sep/16/best-architecture-of-the-21st-century|title=The best architecture of the 21st century|date=16 September 2019}}</ref> 7dr5jufb16dpfe7x0zygnpq85qlza10 114892 114891 2025-07-01T13:58:39Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114892 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum naalankaagal Teshima (豊島美術館, Teshima Bijitsukan) ina jaɓɓoo naalankaagal gootal, ina woni e duunde Teshima, e nder diiwaan Kagawa, to Japon, e nder maayo Seto. Ko Fooyre Benesse woni gollorde nde. Mahoowo oo wiyetee ko Ryue Nishizawa (gooto e sosɓe SANAA). Mahdi musiiba oo waɗiraa ko ɓuuɓri beton ndi alaa ko woni e mum so wonaa 25 cm, 40 e 60 meeter, e 4 meeter to nokku mum ɓurɗo toowde. Kuugal naalankaagal ngal wiyetee ko Matrix, ko sehil Rei Naito tagi ngal. Ƴeew kadi Musium ñeeñal Chichu Eɓɓoore naalankaagal Inujima Tuugnorgal.<ref name="AR">{{cite web|last=Buntrock|first=Dana|title=Teshima Art Museum|url=http://www.architectural-review.com/teshima-art-museum-by-ryue-nishizawa-teshima-island-japan/8612052.article|work=Architectura Review|date=4 March 2011|accessdate=19 May 2013}}</ref>.<ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2019/sep/16/best-architecture-of-the-21st-century|title=The best architecture of the 21st century|date=16 September 2019}}</ref>name=AR>{{cite web|last=Buntrock|first=Dana|title=Teshima Art Museum|url=http://www.architectural-review.com/teshima-art-museum-by-ryue-nishizawa-teshima-island-japan/8612052.article|work=Architectura Review|date=4 March 2011|accessdate=19 May 2013}} fzlw2xl7l0043eqxh9odskhvnvqfnii Toba Sea-Folk Museum 0 29844 114893 2025-07-01T14:02:17Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114893 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal c3qh0nf5qg68dzvlhkzaptbyp4u9n2e 114894 114893 2025-07-01T14:04:31Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114894 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref> 8tryllc4nu3loauoc98uxj5q4l7q1bt 114895 114894 2025-07-01T14:06:30Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114895 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref> nva7qcagjp529f7602kjnm2bv8j1knb 114896 114895 2025-07-01T14:07:48Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114896 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> rs4elyn3qj970j2xu7bv1cshxfke0su 114897 114896 2025-07-01T14:09:18Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114897 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>,<ref name="timeline4" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato2">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> p0oy7k055r5k56diuacbb5xzzhfdy3v 114898 114897 2025-07-01T14:10:25Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114898 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>,<ref name="timeline4" /> <ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/301/113|script-title=ja:伊勢湾・志摩半島・熊野灘の漁撈用具|trans-title=Ise Bay, Shima Peninsula, and Kumano Sea Fishing Equipment|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato2">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> 8f1lpr0vuorpipfhy03nn323tqwlnie 114899 114898 2025-07-01T14:11:35Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114899 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>,<ref name="timeline4" /> <ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/301/113|script-title=ja:伊勢湾・志摩半島・熊野灘の漁撈用具|trans-title=Ise Bay, Shima Peninsula, and Kumano Sea Fishing Equipment|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato2">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.bunka.pref.mie.lg.jp/kennai/kennaiDetail?id=835863|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> 531thr5qtnwlxn05rt194ro0jpmcooc 114900 114899 2025-07-01T14:12:32Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114900 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum leñol maayo Toba (Toba Shiritsu Umi no Hakubutsukan) ko musium keeriiɗo e aadaaji liɗɗi nokku oo to Toba, e nder diiwaan Mie, Japon. Nde udditaa e hitaande 1971 e nokku keeriiɗo Sea-Folk Museum, musium oo udditaa kadi e nokku ɗo o woni hannde ɗoo e hitaande 1992, e hitaande 2017 o sosaa kadi ko musium renndo, municipaal e innde mum hannde ndee. E hitaande 1998, mahaaɗe musiiba ɗee, ɗe Naitō Hiroshi feewni, naati e nder 100 cuɓagol cuɓagol mahdi renndo (公共建築百選) ngol ministeer mahdi e oon sahaa. Koolol ngol, ina waɗi ko ina tolnoo e 61 840 geɗe haa ñalnde 31 marse 2018, ina waɗi ko ina tolnoo e capanɗe jeenay laanaaji leɗɗe ummoriiɗi e Japon fof, mooɓondiral ngenndiwal ɓurngal yaajde e geɗe jowitiiɗe e Ama, e denndaangal 6 879 geɗe ɗe Ise Bay, Shima Fino jo Equimental, e Kuman Equimenta Jeyi pinal leñol teeŋtungol. Kollitgol ngol yuɓɓinaama e tiitooɗe jeeɗiɗi : aadaaji yimɓe geec, iimanaagal e juuldeeji yimɓe geec, pollugol geec, diƴƴe Ama to Shima, liɗɗi to Ise Bay, liɗɗi to Shima e Kumano, e laanaaji leɗɗe e yah-ngartaa. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Leñol Geec Toba. Park ngenndiijo Ise-Shima Ise Jingū, Meoto Iwa Duunde Perle Mikimoto Daartol ndonu Japon #073 Musium prefektuur Mie Tuugnorgal<ref name="timeline">{{cite web|url=http://www.umihaku.com/facility/index.html|script-title=ja:施設案内|trans-title=Facility Guide|language=Japanese|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline2" /><ref>{{cite web|url=https://www.city.toba.mie.jp/shakai/syogaigakusyu/umihakutop.html|script-title=ja:鳥羽市立海の博物館|trans-title=Toba Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Toba, Mie|Toba City]]|date=8 November 2018|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref name="timeline3" /> The collection, numbering some 61,840 items as of 31 March 2018,<ref name="timeline3" /> includes some ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>,<ref name="timeline4" /> <ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/301/113|script-title=ja:伊勢湾・志摩半島・熊野灘の漁撈用具|trans-title=Ise Bay, Shima Peninsula, and Kumano Sea Fishing Equipment|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> <ref>{{cite web|url=http://www.umihaku.com/english/index.html|title=Toba Sea-Folk Museum|publisher=Toba Sea-Folk Museum|accessdate=8 March 2021}}</ref> ninety wooden boats from all over Japan,<ref name="sato2">{{cite web|url=https://www.sato.pref.mie.lg.jp/member/海の博物館/|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://www.bunka.pref.mie.lg.jp/kennai/kennaiDetail?id=835863|script-title=ja:海の博物館|trans-title=Sea-Folk Museum|language=Japanese|publisher=[[Mie Prefecture]]|accessdate=8 March 2021}}</ref> fm40miphqnsv849y4fdxx329kmtj2xc Tochigi Prefectural Museum 0 29845 114901 2025-07-01T14:14:59Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114901 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum prefektuur Tochigi (栃木県立博物館, Tochigi Kenritsu Hakubutsukan) ko musium prefektuur e nder wuro Utsunomiya, Japon. Koolol ngol ina jokkondiri e daartol e daartol tago e nder diiwaan Tochigi. Musiyum oo udditaa ko e hitaande 1982. Ƴeew kadi Diiwaan Shimotsuke Doggol nokkuuji daartol Japon (Tochigi) Tuugnorgal oe6z5zl72ksekst8yfmivz4as7bt5vj 114902 114901 2025-07-01T14:17:20Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114902 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum prefektuur Tochigi (栃木県立博物館, Tochigi Kenritsu Hakubutsukan) ko musium prefektuur e nder wuro Utsunomiya, Japon. Koolol ngol ina jokkondiri e daartol e daartol tago e nder diiwaan Tochigi. Musiyum oo udditaa ko e hitaande 1982. Ƴeew kadi Diiwaan Shimotsuke Doggol nokkuuji daartol Japon (Tochigi) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.muse.pref.tochigi.lg.jp/eng/index.html|title=Tochigi Prefectural Museum|publisher=[[Tochigi Prefecture]]|accessdate=17 November 2013}}</ref> 4ry4dsg07pif1ox8ru42zoxi2ktv9jj Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts 0 29846 114903 2025-07-01T14:20:32Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114903 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko e nder wuro wiyeteengo Utsunomiya, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1972 Turner, e kollirɗe keertiiɗe ina montee kadi. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol naalankaagal Utsunomiya Tuugnorgal eck2bap5ofg9rwu0ax9k3b6dwvfakqt 114904 114903 2025-07-01T14:22:55Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114904 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko e nder wuro wiyeteengo Utsunomiya, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1972 Turner, e kollirɗe keertiiɗe ina montee kadi. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol naalankaagal Utsunomiya Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/about/index.html|title=About|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref> 2w8s318affpj32f5bd838b8gini8roi 114905 114904 2025-07-01T14:24:17Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114905 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko e nder wuro wiyeteengo Utsunomiya, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1972 Turner, e kollirɗe keertiiɗe ina montee kadi. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol naalankaagal Utsunomiya Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/about/index.html|title=About|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/collection/artist/index.html|title=Collection|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref> 8t7jbm0udxkyth602bn5yluby8gvu9j 114906 114905 2025-07-01T14:25:34Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114906 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko e nder wuro wiyeteengo Utsunomiya, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1972 Turner, e kollirɗe keertiiɗe ina montee kadi. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol naalankaagal Utsunomiya Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/about/index.html|title=About|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.art.pref.tochigi.lg.jp/en/collection/artist/index.html|title=Collection|publisher=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.tochigi.lg.jp.cache.yimg.jp/c05/intro/kids/page/shisetu03.html|script-title=ja:栃木県立美術館|trans-title=Tochigi Prefectural Museum of Fine Arts|language=Japanese|publisher=[[Tochigi Prefecture]]|accessdate=12 September 2019}}</ref> iubjwalpgy8yvk3fkft70ff7zcg6llf Tohoku University Museum 0 29847 114907 2025-07-01T14:28:32Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114907 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa. Binndanɗe Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–) Ƴeew kadi Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku Musiyum daartol Tōhoku Tuugnorgal 0nhckbk0869kp0qmn702yaknptn5eez 114908 114907 2025-07-01T14:30:59Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114908 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa. Binndanɗe Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–) Ƴeew kadi Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku Musiyum daartol Tōhoku Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/about/history.html|script-title=ja:組織発足までの沿革|trans-title=History up to the Establishment of the Organization|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref> ogckruprlzoiuj38coaz2n7ep2esd8x 114909 114908 2025-07-01T14:32:16Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114909 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa. Binndanɗe Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–) Ƴeew kadi Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku Musiyum daartol Tōhoku Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/about/history.html|script-title=ja:組織発足までの沿革|trans-title=History up to the Establishment of the Organization|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/english/english_index.html|title=Outline of Tohoku University Museum|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref> h0bf1u8tez3iu99x6wdu3h1s4cydy6b 114910 114909 2025-07-01T14:33:20Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114910 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa. Binndanɗe Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–) Ƴeew kadi Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku Musiyum daartol Tōhoku Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/about/history.html|script-title=ja:組織発足までの沿革|trans-title=History up to the Establishment of the Organization|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/english/english_index.html|title=Outline of Tohoku University Museum|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/exhibit/index.html|script-title=ja:常設展|trans-title=Permanent Display|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref> aoreplu5semazadpqvzeme4ayf86fz0 114911 114910 2025-07-01T14:34:21Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114911 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jokkondirngal e duɗal jaaɓi-haaɗtirde Tohoku to Sendai, to diiwaan Miyagi, Japon. Gila e mooftirgel ko ina tolnoo e 2 000 000 geɗe, ina heen kaaƴe, miniraaji, ƴiye, geɗe arkewolosi, e karte, ko ina tolnoo e 1 000 ina kollitee e kala sahaa. Binndanɗe Jaaynde suudu defte duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku (2001–; defte 1–) Ƴeew kadi Jardiin Botanique to duɗal jaaɓi haaɗtirde Tohoku Musiyum daartol Tōhoku Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/about/history.html|script-title=ja:組織発足までの沿革|trans-title=History up to the Establishment of the Organization|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/english/english_index.html|title=Outline of Tohoku University Museum|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/exhibit/index.html|script-title=ja:常設展|trans-title=Permanent Display|language=ja|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.museum.tohoku.ac.jp/english/press_info/bulletin_english.html|title=Bulletin of the Tohoku University Museum|publisher=Tohoku University Museum|access-date=11 June 2022}}</ref> shkho43cvqhg8xuk9jozhdg3paebgrq Tokushima Archaeological Museum 0 29848 114912 2025-07-01T14:37:16Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114912 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol ngol ina waɗi geɗe ɓooyɗe gila e jamaanu Jōmon haa e jamaanu Nara e Heian. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tokushima Nokku wiɗto jeyiiji pinal ɓuuɓɗi e nder diiwaan Tokushima Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe arkewolosi (Tokushima) Tuugnorgal 4rs8zndz2wv4o904izyxxe408kytq2g 114913 114912 2025-07-01T14:39:18Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114913 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol ngol ina waɗi geɗe ɓooyɗe gila e jamaanu Jōmon haa e jamaanu Nara e Heian. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tokushima Nokku wiɗto jeyiiji pinal ɓuuɓɗi e nder diiwaan Tokushima Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe arkewolosi (Tokushima) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tokushima.tokushima.jp/gaiyou/ayumi.html|script-title=ja:徳島市の歩み|trans-title=History of Tokushima|language=Japanese|publisher=[[Tokushima, Tokushima|Tokushima City]]|accessdate=29 January 2015}}</ref> n4r1r5rt6wsnp71n6xf1xr9wjmrkuk5 114914 114913 2025-07-01T14:40:16Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114914 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol ngol ina waɗi geɗe ɓooyɗe gila e jamaanu Jōmon haa e jamaanu Nara e Heian. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tokushima Nokku wiɗto jeyiiji pinal ɓuuɓɗi e nder diiwaan Tokushima Doggol jeyiiji pinal Japon - kaɓirɗe arkewolosi (Tokushima) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tokushima.tokushima.jp/gaiyou/ayumi.html|script-title=ja:徳島市の歩み|trans-title=History of Tokushima|language=Japanese|publisher=[[Tokushima, Tokushima|Tokushima City]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://tokushima-kouko.jp/kanzo.html|script-title=ja:館蔵品の紹介|trans-title=Museum's Collection|language=Japanese|publisher=Tokushima Archaeological Museum|accessdate=29 January 2015}}</ref> pk5db1ynwt211xrctxr1z7p6li7pkh9 Tokushima Castle Museum 0 29849 114915 2025-07-01T14:42:35Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114915 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tokushima, Japon, e hitaande 1992, udditaa e wuro Tokushima, Japon, e hitaande 1992. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e galle laamorɗo Tokushima. Musiyum to diiwaan Tokushima Tuugnorgal ilyin8celslnucy99e914f6twnyrnop 114916 114915 2025-07-01T14:44:30Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114916 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tokushima, Japon, e hitaande 1992, udditaa e wuro Tokushima, Japon, e hitaande 1992. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e galle laamorɗo Tokushima. Musiyum to diiwaan Tokushima Tuugnorgal1992.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tokushima.tokushima.jp/gaiyou/ayumi.html|script-title=ja:徳島市の歩み|trans-title=History of Tokushima|language=Japanese|publisher=[[Tokushima, Tokushima|Tokushima City]]|access-date=28 January 2015}}</ref> jivubrst5fzirqqwthf7pg7ppgbkmzw Toshiba Science Institute 0 29850 114917 2025-07-01T14:50:03Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114917 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum ganndal Toshiba ko musium ganndal to Kawasaki, to leydi Japon. Naatde e ndeeɗoo musiiba ko meere, kono reservation ina waawi wonde so neɗɗo ina sokli gardotooɗo haaloowo Engele. Ñalnde 29 lewru juko hitaande 2024, musee oo udditaa e jamaanu. Jokkondire yaajɗe Musiyum ganndal Toshiba 4zp3i3q97js9mwgab0zruut46qwugcj Toyota Municipal Museum of Art 0 29851 114918 2025-07-01T15:05:57Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114918 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium naalankaagal wuro Toyota (豊田市美術館, Toyota-shi Bijutsukan) ko musiyum naalankaagal tawaaɗo e wuro Toyota, e nder diiwaan Aichi, to leydi Japon. Tariya Musium oo ina waɗi golle Gustav Klimt, Egon Schiele, Edvard Munch e woɗɓe. Mahdi musium ndii ko Yoshio Taniguchi mahi ɗum, kanko kadi o feewnitii musium (MoMA) to wuro New York. Naalankooɓe ɓe kollitii ko Leiko Ikemura. Jaɓɓungal jamaa woni ko e laana Mikawa haa e gartirgol Toyotashi. Jokkondire yaajɗe Jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Munisipaal Toyota to Wikimedia Commons Hello galle suudu naalankaagal wuro Toyota Koolol Leiko Ikemura e nder galle pinal wuro Toyota q6xwd896ha4gge5au127i9np27s9q9s Toyota Commemorative Museum of Industry and Technology 0 29852 114919 2025-07-01T15:09:34Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114919 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium siftorde Toyota ngam njulaagu e karallaagal (産業技術記念館, Sangyo-Gijutsu Kinenkan), anndiraango kadi musiyum Toyota Tecno, ko musiyum karallaagal tawaaɗo to Nishi-ku e nder wuro Nagoya, caka Japon. Tariya Toyota fuɗɗii ko e fedde mbaylaandi, nde yahri yeeso e nder duuɓi capanɗe, wonti peewnoowo otooji winndereeji. Musiyum oo sosaa ko e lewru suwee 1994 (duuɓi 31 jooni), ina woni e nder gollordu ɓooyndu, mbaylaandi mbaylaandi, ndi brik boɗeejo. Kollitgol maggol fuɗɗotoo ko e loowdi mbaylaandi, caggal ɗuum seeɗa-seeɗa yahra e daartol otooji. Ina heen kadi robooji karallaagal toowngal. Heɓde e otooji jamaa ko Staasiyoŋ Sako e laawol Meitetsu walla Staasiyoŋ Kamejima e laawol Higashiyama. Nate Ƴeew kadi Musium otooji Toyota Jokkondire yaajɗe Jaayɗe jowitiiɗe e suudu ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal to Wikimedia Commons Hello jaɓɓorgo suudu defte Toyota ngam njulaagu e karallaagal Jaɓɓungal Galle Wirto Google 7ipdcgy0bu1u8gzutggbhq6jnhqgogx Toyota Automobile Museum 0 29853 114920 2025-07-01T15:14:38Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114920 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum otooji Toyota (トヨタ博物館, Toyota Hakubutsukan) ko musiyum mawɗo holliroowo daartol Toyota no peewnoowo otooji nii. Gaagaa hollirde otooji mum ɗi Toyota feewni e nder duuɓi ɗii, otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo markeeji ceertuɗi ina kollita kadi e nder galle oo. Ko nokku mawɗo tawaaɗo e wuro Nagakute, wuro ɓadiiɗo Nagoya, Japon. Mofturde Ina wayi no otooji Toyota USA, musium to Nagoya ina waɗi kadi otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo, kam e golle naalankaagal. Koolol rezerw ngol ina waɗi yeruuji keewɗi ko wayi no 1922 Grand Prix Sunbeam. Musiyum oo fotaani jiiɓrude e musium ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal, tawaaɗo kadi to Nagoya. Doggol otooji (feccere) fwxtgk15ptqwdjs6yiadk12160ppo1b 114921 114920 2025-07-01T15:19:04Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114921 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum otooji Toyota (トヨタ博物館, Toyota Hakubutsukan) ko musiyum mawɗo holliroowo daartol Toyota no peewnoowo otooji nii. Gaagaa hollirde otooji mum ɗi Toyota feewni e nder duuɓi ɗii, otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo markeeji ceertuɗi ina kollita kadi e nder galle oo. Ko nokku mawɗo tawaaɗo e wuro Nagakute, wuro ɓadiiɗo Nagoya, Japon. Mofturde Ina wayi no otooji Toyota USA, musium to Nagoya ina waɗi kadi otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo, kam e golle naalankaagal. Koolol rezerw ngol ina waɗi yeruuji keewɗi ko wayi no 1922 Grand Prix Sunbeam. Musiyum oo fotaani jiiɓrude e musium ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal, tawaaɗo kadi to Nagoya. Doggol otooji (feccere)Alfa Romeo 6C 1750 Gran Sport (1930) Ostin 7 (hitaande 1924) Bentley 41⁄2 liiteer (1930) 1930 Bentley 41⁄2 Liiteer Benz Velo (1894) Bugatti mbaydi 35C (1926) 1938 Bugatti 57C Bugatti mbaydi 57 (1938) Model kadillak capanɗe tati (1912) Kadilak 452A (hitaande 1931) 1959) Sitroyen C3 sifaa 5CV (1925) Sitroyen DS19 (1958) Seworolet 490 (1918) Seeriiji Chevrolet BA Konfederaasiyoŋ (1932) Siworolet Korvet (C1) (1953) Kirisler cemmbinɗo (1960) Model ɓoggol 812 (1937) DKA (1959) Daimler sifaa 45 (1920) HB6L (1911) DeSoto doggol henndu SE (1934) De Diyon-Buton 1 3/4HP (1898) Model J (1929) Koolaaɗo kuuɓal Essex (1923) Fiat 500 "Topolino" (1936) Feere fiynde (1955) Model Ford A (1928) Model Ford T (1909) Model Ford 40 Hispaño-Suiza H6B (1928) 1912 Hispaan-Suiza Alfonso XIII Hispaño-Suiza Alfonso XIII (1912) dn08103oito2amrkl1z04c1z4ybppo3 114922 114921 2025-07-01T15:20:57Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114922 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum otooji Toyota (トヨタ博物館, Toyota Hakubutsukan) ko musiyum mawɗo holliroowo daartol Toyota no peewnoowo otooji nii. Gaagaa hollirde otooji mum ɗi Toyota feewni e nder duuɓi ɗii, otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo markeeji ceertuɗi ina kollita kadi e nder galle oo. Ko nokku mawɗo tawaaɗo e wuro Nagakute, wuro ɓadiiɗo Nagoya, Japon. Mofturde Ina wayi no otooji Toyota USA, musium to Nagoya ina waɗi kadi otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo, kam e golle naalankaagal. Koolol rezerw ngol ina waɗi yeruuji keewɗi ko wayi no 1922 Grand Prix Sunbeam. Musiyum oo fotaani jiiɓrude e musium ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal, tawaaɗo kadi to Nagoya. Doggol otooji (feccere)Alfa Romeo 6C 1750 Gran Sport (1930) Ostin 7 (hitaande 1924) Bentley 41⁄2 liiteer (1930) 1930 Bentley 41⁄2 Liiteer Benz Velo (1894) Bugatti mbaydi 35C (1926) 1938 Bugatti 57C Bugatti mbaydi 57 (1938) Model kadillak capanɗe tati (1912) Kadilak 452A (hitaande 1931) 1959) Sitroyen C3 sifaa 5CV (1925) Sitroyen DS19 (1958) Seworolet 490 (1918) Seeriiji Chevrolet BA Konfederaasiyoŋ (1932) Siworolet Korvet (C1) (1953) Kirisler cemmbinɗo (1960) Model ɓoggol 812 (1937) DKA (1959) Daimler sifaa 45 (1920) HB6L (1911) DeSoto doggol henndu SE (1934) De Diyon-Buton 1 3/4HP (1898) Model J (1929) Koolaaɗo kuuɓal Essex (1923) Fiat 500 "Topolino" (1936) Feere fiynde (1955) Model Ford A (1928) Model Ford T (1909) Model Ford 40 Hispaño-Suiza H6B (1928) 1912 Hispaan-Suiza Alfonso XIII Hispaño-Suiza Alfonso XIII (1912)Isuzu Bellet (1966) Isuzu 117 kuupe-pa90 (1970) Isuzu hillman minks (1960) Jaguar XK120 (1951) Henri J (1951) Lansiya Astura Tipo (1936) Linkol-Zefir (1937) Lotus mawɗo (1961) Mazda kosmo dingiral l10b (1969) Misubishi 500 (1961) Mersedes-Benz 500K (1935) KR200 (1955) Moris Oksfoord (1913) Nisan Skyline 2000GT-B (S54-) (1967) Motooji ɓooyɗi ɓuuɓɗi (1902) Packard 12 (oto Roosevelt) (1939) Panhard e Levasor B2 (1898) Pegeot Bebé (1913) Pijo 402 (hitaande 1938) Porshe 356 (hitaande 1951) Ruuhu kaalis Rolls-Royce (1910) Rols-Royce Fantom III (1937) 1968 ko oto 2000GT Saab 92 (hitaande 1951) SS Jaaguar 100 (1937) Model laana ndiwoowa Stanley E2 (1909) Stutz Bearcat mo fijirde F (1914) Subaru 360 k111 (1958) Suzuki yeeso 360 (1967) Toyota FH24 kammu moteri yiite (1959) Toyoda AC (1947) Toyota fijooji 800 haa 15 (1965) Toyota 1600GT RT55 (1967) Toyota 2000GT MF10 (1968) Toyoyota Priyus (1997) Tomaas Filayer Model L (1908) Tsukuba Roland/Tsukuba-go (1935) Torpedo 48 (1948) Volvo PV544 (hitaande 1959) Ƴeew kadi Musium Fuji Motorsports - Musium baɗaaɗo e dingiral otooji, ko musiyum otooji Toyota toppitii ɗum. == Tuugnorgal == cz8me38v5cjpdr34pygx2sib34u7p1w 114923 114922 2025-07-01T15:22:43Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114923 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum otooji Toyota (トヨタ博物館, Toyota Hakubutsukan) ko musiyum mawɗo holliroowo daartol Toyota no peewnoowo otooji nii. Gaagaa hollirde otooji mum ɗi Toyota feewni e nder duuɓi ɗii, otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo markeeji ceertuɗi ina kollita kadi e nder galle oo. Ko nokku mawɗo tawaaɗo e wuro Nagakute, wuro ɓadiiɗo Nagoya, Japon. Mofturde Ina wayi no otooji Toyota USA, musium to Nagoya ina waɗi kadi otooji keewɗi ummoriiɗi e peewnoowo goɗɗo, kam e golle naalankaagal. Koolol rezerw ngol ina waɗi yeruuji keewɗi ko wayi no 1922 Grand Prix Sunbeam. Musiyum oo fotaani jiiɓrude e musium ciftorgol Toyota to bannge njulaagu e karallaagal, tawaaɗo kadi to Nagoya. Doggol otooji (feccere)Alfa Romeo 6C 1750 Gran Sport (1930) Ostin 7 (hitaande 1924) Bentley 41⁄2 liiteer (1930) 1930 Bentley 41⁄2 Liiteer Benz Velo (1894) Bugatti mbaydi 35C (1926) 1938 Bugatti 57C Bugatti mbaydi 57 (1938) Model kadillak capanɗe tati (1912) Kadilak 452A (hitaande 1931) 1959) Sitroyen C3 sifaa 5CV (1925) Sitroyen DS19 (1958) Seworolet 490 (1918) Seeriiji Chevrolet BA Konfederaasiyoŋ (1932) Siworolet Korvet (C1) (1953) Kirisler cemmbinɗo (1960) Model ɓoggol 812 (1937) DKA (1959) Daimler sifaa 45 (1920) HB6L (1911) DeSoto doggol henndu SE (1934) De Diyon-Buton 1 3/4HP (1898) Model J (1929) Koolaaɗo kuuɓal Essex (1923) Fiat 500 "Topolino" (1936) Feere fiynde (1955) Model Ford A (1928) Model Ford T (1909) Model Ford 40 Hispaño-Suiza H6B (1928) 1912 Hispaan-Suiza Alfonso XIII Hispaño-Suiza Alfonso XIII (1912)Isuzu Bellet (1966) Isuzu 117 kuupe-pa90 (1970) Isuzu hillman minks (1960) Jaguar XK120 (1951) Henri J (1951) Lansiya Astura Tipo (1936) Linkol-Zefir (1937) Lotus mawɗo (1961) Mazda kosmo dingiral l10b (1969) Misubishi 500 (1961) Mersedes-Benz 500K (1935) KR200 (1955) Moris Oksfoord (1913) Nisan Skyline 2000GT-B (S54-) (1967) Motooji ɓooyɗi ɓuuɓɗi (1902) Packard 12 (oto Roosevelt) (1939) Panhard e Levasor B2 (1898) Pegeot Bebé (1913) Pijo 402 (hitaande 1938) Porshe 356 (hitaande 1951) Ruuhu kaalis Rolls-Royce (1910) Rols-Royce Fantom III (1937) 1968 ko oto 2000GT Saab 92 (hitaande 1951) SS Jaaguar 100 (1937) Model laana ndiwoowa Stanley E2 (1909) Stutz Bearcat mo fijirde F (1914) Subaru 360 k111 (1958) Suzuki yeeso 360 (1967) Toyota FH24 kammu moteri yiite (1959) Toyoda AC (1947) Toyota fijooji 800 haa 15 (1965) Toyota 1600GT RT55 (1967) Toyota 2000GT MF10 (1968) Toyoyota Priyus (1997) Tomaas Filayer Model L (1908) Tsukuba Roland/Tsukuba-go (1935) Torpedo 48 (1948) Volvo PV544 (hitaande 1959) Ƴeew kadi Musium Fuji Motorsports - Musium baɗaaɗo e dingiral otooji, ko musiyum otooji Toyota toppitii ɗum. == Tuugnorgal.<ref>[http://www.toyota.co.jp/Museum/data_e/a03_01.html Toyota Automobile Museum<!-- Bot generated title -->]</ref> == anu8bn8713d0jacl862p6xwilksy0kd Toyoma Education Museum 0 29854 114924 2025-07-01T15:25:58Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114924 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo. Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal onkhh0s6fqk3pddapa3whzwz94959hp 114925 114924 2025-07-01T15:28:13Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114925 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo. Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref> 2dmoiedpsrg3rg9a4fpimipb7p64j0s 114926 114925 2025-07-01T15:29:13Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114926 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo. Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|title=高蔵寺阿弥陀堂|publisher=[[Miyagi Prefecture]]|accessdate=25 March 2011|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120909094104/http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|archivedate=9 September 2012}}</ref> 94x34r9oq9497o98stj31n6lgoifh0q 114927 114926 2025-07-01T15:30:25Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114927 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo. Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|title=高蔵寺阿弥陀堂|publisher=[[Miyagi Prefecture]]|accessdate=25 March 2011|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120909094104/http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|archivedate=9 September 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.jnto.go.jp/tourism/en/s015.html|title=Toyoma|publisher=[[Japan National Tourism Organization]]|accessdate=26 March 2011}}</ref> lafe2blzcc6ddetdjohwdmwam0ix44d 114928 114927 2025-07-01T15:32:49Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114928 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo. Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|title=高蔵寺阿弥陀堂|publisher=[[Miyagi Prefecture]]|accessdate=25 March 2011|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120909094104/http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|archivedate=9 September 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.jnto.go.jp/tourism/en/s015.html|title=Toyoma|publisher=[[Japan National Tourism Organization]]|accessdate=26 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.city.tome.miyagi.jp/en/touristl_his.html|title=Historical Sightseeing Locations|publisher=[[Tome, Miyagi|Tome City]]|accessdate=26 March 2011}}</ref> 9vmnz984ukylhftrtnfgms3ipcgvvaj 114929 114928 2025-07-01T15:34:02Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114929 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum jaŋde Toyoma ina hollita daartol jaŋde to Japon gila e jamaanu Meiji. Nde woni ko e galle duɗal leslesal Tome ɓooyngal (旧登米高等尋常小学校校舎) hitaande 1888 to wuro Tome, e nder diiwaan Miyagi. Mahdi ndi, ndi mbaydi U, ndi taarotoo ko galle, ndi balkonuuji e feccere heksagon to bannge kala, ko Kisaburo Yamazoe feewni ndi. Ko ɗum wakiiliijo mahdi hirnaange-inspired e jamaanu Meiji e hitaande 1981 ko ɗum toɗɗaa jeyi pinal teeŋtuɗo. Ƴeew kadi Jaŋde e nder Laamaandi Japon Binndol laamɗo dow jaŋde Musium duɗal Kaichi Meiji Mura Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/102/140|title=Database of Registered National Cultural Properties|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|title=高蔵寺阿弥陀堂|publisher=[[Miyagi Prefecture]]|accessdate=25 March 2011|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120909094104/http://www.pref.miyagi.jp/bunkazai/siteibunkazai/miyagi-no-bunkazai/01kenzoubutu/kuni/16toyoma.htm|archivedate=9 September 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.jnto.go.jp/tourism/en/s015.html|title=Toyoma|publisher=[[Japan National Tourism Organization]]|accessdate=26 March 2011}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.city.tome.miyagi.jp/en/touristl_his.html|title=Historical Sightseeing Locations|publisher=[[Tome, Miyagi|Tome City]]|accessdate=26 March 2011}}</ref>ref>{{cite web|url=http://www.toyoma.on.arena.ne.jp/english.pdf|title=The Museum of Toyoma|publisher=Toyoma Town|accessdate=26 March 2011}} npjx1b1s5nwwx0bfuq8dve8u2rkh3dd Toyohashi City Museum of Art and History 0 29855 114930 2025-07-01T15:36:32Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114930 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum wuro Toyohashi City mo ñeeñal e daartol (豊橋市美術博物館, Toyohashi-shi Bijutsukan) ko musiiba naalankaagal municipaal mahaaɗo e faandaare e musium pinal nokkuyankeejo to Toyohashi, Aichi, Japon. Nde udditi e hitaande 1979. Kollirɗe duumiiɗe e nder musee oo ina keewi e tiitooɗe joy : Ko yiytaa e arkewolosi ummoraade e nokkuuji gonɗi e nokkuuji, kofun e kilns seraamik ɓooyɗo e nder nokku Toyohashi. Nate pinal ummoriiɗe e yonta Edo e sericulture dumunna e binndanɗe ñalnde kala. Seraaji ummoriiɗi e sahaaji Edo e Meiji kuutorteeɗi ngam ñamminde sake (collection Tadashi Tsukasa). Binndanɗe ummoriiɗe e jamaanu Edo ummoraade e leñol Ōkōchi nokku oo. Naalankooɓe style Yōga style e naalankooɓe nokku oo walla naalankooɓe Japonnaaɓe hannde ina kollita tiitooɗe nafooje nokkuyankooje. Mahdi ndii ko mahdi ferrokoncrete, tawa ina waɗi ferroconcrete, ina waɗi cuuɗi ɗiɗi kollirooji les e cuuɗi joy hollitooji dow. Musium oo woni ko e Toyohashi Park, sara wuro Yoshida to wuro Toyohashi. References s3bnw7iz1b4tyjapcr0rvgtvvd87t5f Toyo Ito Museum of Architecture, Imabari 0 29856 114931 2025-07-01T15:40:13Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114931 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium mahdi Toyo Ito, Imabari (Imabari-Shi Ito Toyo Kenchiku Musium) ko musium mahdi hannde e nder Imabarihife e diisnondiral. Mahdiiji ɗiɗi tokoosi musiiba ɗii, ina wiyee Steel Hut e Silver Hut, ɗiin ɗiɗi fof ko Toyo Ito, mahoowo keɓɗo njeenaari Pritzker, waɗi ɗi, ina tawee e dow ŋoral Ōmishima, duunde tokosere hakkunde maayo Seto. Udditaa e hitaande 2011, musium oo ina jaɓɓoo kollirɗe e porogaraamuuji jaŋde jowitiiɗi e golle Toyo Ito, ƴellitaare diiwaan e tiitooɗe goɗɗe e nder mahngo Japon hannde. Tuugnorgal b5ju207himfb5phkscszitaa25c46ix 114932 114931 2025-07-01T15:41:55Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114932 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium mahdi Toyo Ito, Imabari (Imabari-Shi Ito Toyo Kenchiku Musium) ko musium mahdi hannde e nder Imabarihife e diisnondiral. Mahdiiji ɗiɗi tokoosi musiiba ɗii, ina wiyee Steel Hut e Silver Hut, ɗiin ɗiɗi fof ko Toyo Ito, mahoowo keɓɗo njeenaari Pritzker, waɗi ɗi, ina tawee e dow ŋoral Ōmishima, duunde tokosere hakkunde maayo Seto. Udditaa e hitaande 2011, musium oo ina jaɓɓoo kollirɗe e porogaraamuuji jaŋde jowitiiɗi e golle Toyo Ito, ƴellitaare diiwaan e tiitooɗe goɗɗe e nder mahngo Japon hannde. == Tuugnorgal == in the middle of the [[Seto Inland Sea]].<ref>{{cite web|last1=Kirsten|first1=Kiser|title=Museum of Architecture, Toyo Ito & Associates|url=http://www.arcspace.com/features/toyo-ito--associates/museum-of-architecture-/|website=www.arcspace.com|publisher=Danish Architecture Center (DAC)|accessdate=21 May 2015}}</ref> s946c931opu80z9saled3eg8cz3hrjp Tōyama Memorial Museum 0 29857 114933 2025-07-01T15:44:56Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114933 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tōyama Memorial Museum (遠記念館, Tōyama Kinenkan) udditaa to Kawajima, Prefektiir Saitama, Japon, e hitaande 1970. Mahdi musium dedicated ina woni e nder denndaangal hoɗorde nde sosɗo Nikkō Seepeeseeji ɗii Tōyama Seepitee Tōyama Genichi [ja]. Koolol ngol, mo o waɗi core mum, ina waɗi geɗe jeegom teeŋtuɗe.[2 Ƴeew kadi Saitama Prefectural Musée de l’assourée et de folce References ro8epa9oc8xjbotjepy6mk5qht0o013 114934 114933 2025-07-01T15:47:25Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114934 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tōyama Memorial Museum (遠記念館, Tōyama Kinenkan) udditaa to Kawajima, Prefektiir Saitama, Japon, e hitaande 1970. Mahdi musium dedicated ina woni e nder denndaangal hoɗorde nde sosɗo Nikkō Seepeeseeji ɗii Tōyama Seepitee Tōyama Genichi [ja]. Koolol ngol, mo o waɗi core mum, ina waɗi geɗe jeegom teeŋtuɗe. Ƴeew kadi Saitama Prefectural Musée de l’assourée et de folce References<ref name="open">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/house/house.html|script-title=ja:邸宅|trans-title=House|language=ja|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> inauguration_date = q0k7uah7v5xk9kqbi4ob4y5ph73aeq3 114935 114934 2025-07-01T15:48:49Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114935 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tōyama Memorial Museum (遠記念館, Tōyama Kinenkan) udditaa to Kawajima, Prefektiir Saitama, Japon, e hitaande 1970. Mahdi musium dedicated ina woni e nder denndaangal hoɗorde nde sosɗo Nikkō Seepeeseeji ɗii Tōyama Seepitee Tōyama Genichi [ja]. Koolol ngol, mo o waɗi core mum, ina waɗi geɗe jeegom teeŋtuɗe. Ƴeew kadi Saitama Prefectural Musée de l’assourée et de folce References<ref name="open">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/house/house.html|script-title=ja:邸宅|trans-title=House|language=ja|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> .<ref name="open2" /> The dedicated museum building is situated amongst those of the residence built by founder of [[Nikko Cordial|Nikkō Securities]] {{ill|Tōyama Genichi|ja|遠山元一}}.<ref name="TMM">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/eng/index.html|title=The Toyama Memorial Museum|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> = 0xcylvr2u54py0chazxec0jk81orbh1 114936 114935 2025-07-01T15:49:51Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114936 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tōyama Memorial Museum (遠記念館, Tōyama Kinenkan) udditaa to Kawajima, Prefektiir Saitama, Japon, e hitaande 1970. Mahdi musium dedicated ina woni e nder denndaangal hoɗorde nde sosɗo Nikkō Seepeeseeji ɗii Tōyama Seepitee Tōyama Genichi [ja]. Koolol ngol, mo o waɗi core mum, ina waɗi geɗe jeegom teeŋtuɗe. Ƴeew kadi Saitama Prefectural Musée de l’assourée et de folce References<ref name="open">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/house/house.html|script-title=ja:邸宅|trans-title=House|language=ja|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> .<ref name="open2" /> The dedicated museum building is situated amongst those of the residence built by founder of [[Nikko Cordial|Nikkō Securities]] {{ill|Tōyama Genichi|ja|遠山元一}}.<ref name="TMM">{{cite web|url=https://www.e-kinenkan.com/eng/index.html|title=The Toyama Memorial Museum|publisher=Tōyama Memorial Museum|access-date=29 October 2024}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.town.kawajima.saitama.jp/1385.htm|script-title=ja:旧遠山家住宅について|trans-title=About the Former Tōyama Family Residence|language=ja|publisher=[[Kawajima, Saitama|Kawajima]]|access-date=29 October 2024}}</ref> The collection, his forming its core, includes six [[Important Cultural Property (Japan)|Important Cultural Properties]].<ref name="TMM2" /> = sbeh05t9qm5ad2bv2l3qx2qfygf2vtq Towada Art Center 0 29858 114937 2025-07-01T15:52:24Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114937 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Nokku naalankaagal Towada (Towada-shi Gendai Bijutsukan) ko nokku naalankaagal to Towada, e nder diiwaan Aomori, to leydi Japon. Musiyum oo udditaa ko e hitaande 2008 e nder eɓɓaande Arts Towada, ngam wuurtinde wuro ngoo. Ina waɗi golle naalankooɓe wonɓe e nder leydi Japon e caggal leydi, ina jeyaa heen Yoko Ono, Yoshitomo Nara, e Jeong-Hwa Choi. Tuugnorgal b5u7ynrzr70rcb4d2oeohnukbsygkvz 114938 114937 2025-07-01T15:54:10Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114938 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Nokku naalankaagal Towada (Towada-shi Gendai Bijutsukan) ko nokku naalankaagal to Towada, e nder diiwaan Aomori, to leydi Japon. Musiyum oo udditaa ko e hitaande 2008 e nder eɓɓaande Arts Towada, ngam wuurtinde wuro ngoo. Ina waɗi golle naalankooɓe wonɓe e nder leydi Japon e caggal leydi, ina jeyaa heen Yoko Ono, Yoshitomo Nara, e Jeong-Hwa Choi. == Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://towadaartcenter.com/en/about/|title=About|publisher=Towada Art Center|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> == 1nyihd2v6zes9kefo6kxlnu15gfk0js 114939 114938 2025-07-01T15:56:14Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114939 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Nokku naalankaagal Towada (Towada-shi Gendai Bijutsukan) ko nokku naalankaagal to Towada, e nder diiwaan Aomori, to leydi Japon. Musiyum oo udditaa ko e hitaande 2008 e nder eɓɓaande Arts Towada, ngam wuurtinde wuro ngoo. Ina waɗi golle naalankooɓe wonɓe e nder leydi Japon e caggal leydi, ina jeyaa heen Yoko Ono, Yoshitomo Nara, e Jeong-Hwa Choi. == Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://towadaartcenter.com/en/about/|title=About|publisher=Towada Art Center|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.jnto.go.jp/eng/spot/museum/towadaart.html|title=Towada Art Center - Japan National Tourism Organization|website=Jnto.go.jp|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> == d7hh93zmqxxpiq84yszjxkqnnpu69ro 114940 114939 2025-07-01T15:57:24Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114940 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Nokku naalankaagal Towada (Towada-shi Gendai Bijutsukan) ko nokku naalankaagal to Towada, e nder diiwaan Aomori, to leydi Japon. Musiyum oo udditaa ko e hitaande 2008 e nder eɓɓaande Arts Towada, ngam wuurtinde wuro ngoo. Ina waɗi golle naalankooɓe wonɓe e nder leydi Japon e caggal leydi, ina jeyaa heen Yoko Ono, Yoshitomo Nara, e Jeong-Hwa Choi. == Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://towadaartcenter.com/en/about/|title=About|publisher=Towada Art Center|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.jnto.go.jp/eng/spot/museum/towadaart.html|title=Towada Art Center - Japan National Tourism Organization|website=Jnto.go.jp|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> <ref>{{cite web|url=http://towadaartcenter.com/en/collection/|title=Collection|publisher=Towada Art Center|date=|accessdate=2017-01-14}}</ref> == 8ly5iusb286tzb3qfjnm5a4m766ihl7 Tōkamachi City Museum 0 29859 114941 2025-07-02T05:50:45Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114941 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi. Galle Pot yiite-yiite (NT) Pot yiite-yiite (NT) Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Musiyum daartol diiwaan Niigata Tuugnorgal 209uuim5guj8bnolmlsxw85g5wqpnyn 114942 114941 2025-07-02T05:53:11Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114942 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi. Galle Pot yiite-yiite (NT) Pot yiite-yiite (NT) Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Musiyum daartol diiwaan Niigata Tuugnorgal<ref name="date">{{cite web|url=https://www.city.tokamachi.lg.jp/material/files/group/1/houdou_20250204_4.pdf|script-title=ja:開館・友の会設立45周年記念|trans-title=45th Anniversary of the Opening of the Museum and the Establishment of the Friends of the Museum|language=ja|publisher=[[Tōkamachi|Kashiba City]]|access-date=10 March 2025}}</ref> k1ubutv8a578eaqk9x504ba7gjupy6h 114943 114942 2025-07-02T05:54:52Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114943 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi. Galle Pot yiite-yiite (NT) Pot yiite-yiite (NT) Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Musiyum daartol diiwaan Niigata Tuugnorgal<ref name="date">{{cite web|url=https://www.city.tokamachi.lg.jp/material/files/group/1/houdou_20250204_4.pdf|script-title=ja:開館・友の会設立45周年記念|trans-title=45th Anniversary of the Opening of the Museum and the Establishment of the Friends of the Museum|language=ja|publisher=[[Tōkamachi|Kashiba City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref name="date2" /><ref>{{cite web|url=https://www.tokamachi-museum.jp/en/outline/#history|title=About Us|publisher=Tōkamachi City Museum|access-date=10 March 2025}}</ref> 0akz99qsv4w7u6vht1zab86c53oqk4v 114944 114943 2025-07-02T05:56:24Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114944 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi. Galle Pot yiite-yiite (NT) Pot yiite-yiite (NT) Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Musiyum daartol diiwaan Niigata Tuugnorgal<ref name="date">{{cite web|url=https://www.city.tokamachi.lg.jp/material/files/group/1/houdou_20250204_4.pdf|script-title=ja:開館・友の会設立45周年記念|trans-title=45th Anniversary of the Opening of the Museum and the Establishment of the Friends of the Museum|language=ja|publisher=[[Tōkamachi|Kashiba City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref name="date2" /><ref>{{cite web|url=https://www.tokamachi-museum.jp/en/outline/#history|title=About Us|publisher=Tōkamachi City Museum|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/214|script-title=ja:十日町市博物館|trans-title=Tōkamachi City Museum|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref> qu0z9nz8kgz50xrammeysls7x6e6pb7 114945 114944 2025-07-02T05:57:25Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114945 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗoon e hitaande 1979, udditaa to wuro Tōkamachi, to diiwaan Niigata, to Japon, udditaa kadi e nder galle keso e hitaande 2020 ngalu ngenndi. Galle Pot yiite-yiite (NT) Pot yiite-yiite (NT) Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e Muuseum wuro Tokamachi. Doggol ngalu leydi Japon (kaɓirɗe arkewolosi) Musiyum daartol diiwaan Niigata Tuugnorgal<ref name="date">{{cite web|url=https://www.city.tokamachi.lg.jp/material/files/group/1/houdou_20250204_4.pdf|script-title=ja:開館・友の会設立45周年記念|trans-title=45th Anniversary of the Opening of the Museum and the Establishment of the Friends of the Museum|language=ja|publisher=[[Tōkamachi|Kashiba City]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref name="date2" /><ref>{{cite web|url=https://www.tokamachi-museum.jp/en/outline/#history|title=About Us|publisher=Tōkamachi City Museum|access-date=10 March 2025}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/214|script-title=ja:十日町市博物館|trans-title=Tōkamachi City Museum|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/10315|script-title=ja:新潟県笹山遺跡出土深鉢形土器|trans-title=Deep Jars Excavated from Sasayama Site, Niigata Prefecture|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=10 March 2025}}</ref> bdikjnra866hjabm0b7jlj1u7tfpdk0 Tottori Prefectural Museum of Art 0 29860 114946 2025-07-02T06:00:25Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114946 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori Kenritsu Bijutsukan, ina jogori udditeede to Kurayoshi, to leydi Japon, ñalnde 30 marse 2025 ko mooftirgel e nder suudu defte prefektuur Tottori. Ƴeew kadi Tottori Nijisseiki Piir Musée Tuugnorgal t8wjehr3i955epxnf3hpvl7rzs2nqkw 114947 114946 2025-07-02T06:02:35Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114947 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori Kenritsu Bijutsukan, ina jogori udditeede to Kurayoshi, to leydi Japon, ñalnde 30 marse 2025 ko mooftirgel e nder suudu defte prefektuur Tottori. Ƴeew kadi Tottori Nijisseiki Piir Musée Tuugnorgal<ref name="Maki">{{cite web|url=http://www.maki-and-associates.co.jp/details/index.html?pcd=171|title=Tottori Prefectural Museum of Art|publisher=Maki & Associates|access-date=12 July 2024}}</ref> fbyi7d4whrg03bczuweie78ddf8gajc 114948 114947 2025-07-02T06:04:13Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114948 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori Kenritsu Bijutsukan, ina jogori udditeede to Kurayoshi, to leydi Japon, ñalnde 30 marse 2025 ko mooftirgel e nder suudu defte prefektuur Tottori. Ƴeew kadi Tottori Nijisseiki Piir Musée Tuugnorgal<ref name="Maki">{{cite web|url=http://www.maki-and-associates.co.jp/details/index.html?pcd=171|title=Tottori Prefectural Museum of Art|publisher=Maki & Associates|access-date=12 July 2024}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://tottori-moa.jp|title=OPENNESS!|publisher=Tottori Prefectural Museum of Art|access-date=12 July 2024}}</ref> p4cd18h6mg8crygahw8h5i2esnb0e30 114949 114948 2025-07-02T06:05:25Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114949 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori Kenritsu Bijutsukan, ina jogori udditeede to Kurayoshi, to leydi Japon, ñalnde 30 marse 2025 ko mooftirgel e nder suudu defte prefektuur Tottori. Ƴeew kadi Tottori Nijisseiki Piir Musée Tuugnorgal<ref name="Maki">{{cite web|url=http://www.maki-and-associates.co.jp/details/index.html?pcd=171|title=Tottori Prefectural Museum of Art|publisher=Maki & Associates|access-date=12 July 2024}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://tottori-moa.jp|title=OPENNESS!|publisher=Tottori Prefectural Museum of Art|access-date=12 July 2024}}</ref>.<ref>{{cite web|url=https://tottori-moa.jp/about/|script-title=ja:美術館について|trans-title=About the Art Museum|language=ja|publisher=Tottori Prefectural Museum|access-date=12 July 2024}}</ref> ab3bjr3edf9gc2419i4vyyp04utr8ht Tottori Prefectural Museum 0 29861 114950 2025-07-02T06:08:12Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114950 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium diiwaan Tottori (鳥取県立博物館, Tottori Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum to Tottori, Japon, ko kañum woni musiyum, taariindi, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tottori. Koolol maggol duumingol ina waɗi ko ina ɓura ujunnaaje tati geɗe, kadi koolol ngol ina yuɓɓina kadi kollirɗe wakkatiije. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Prefektuur Tottori. Musium taariindi wuro Tottori Diiwaan Inaba Diiwaan Hōki Tuugnorgal l9bhctmyzja5p7mv1ip1ftbze17gpxz 114951 114950 2025-07-02T06:11:01Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114951 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium diiwaan Tottori (鳥取県立博物館, Tottori Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum to Tottori, Japon, ko kañum woni musiyum, taariindi, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tottori. Koolol maggol duumingol ina waɗi ko ina ɓura ujunnaaje tati geɗe, kadi koolol ngol ina yuɓɓina kadi kollirɗe wakkatiije. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Prefektuur Tottori. Musium taariindi wuro Tottori Diiwaan Inaba Diiwaan Hōki Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tottori.jp/museum/|title=Introduction to the Tottori Prefectural Museum|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=18 May 2012}}</ref> d0hkniohhxkdj0tqzxaic71x9lpsxqz Tottori Nijisseiki Pear Museum 0 29862 114952 2025-07-02T06:14:35Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114952 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori Nijisseiki Pear Museum (鲥取二十世紨記念館, Totori Nijisseiki Nashi Kinnenka) woni ko e Kurayashi, Prefektuur Totori, Japon, e darnde mum e daartol pear. Nashi ina rema e prefektiir, ina jeyaa e maskotuuji mum. Ƴeew kadi Nashi peri Doggol museeji nguura e njaram References rbsultuvecg62sc98n1x8h6jncylivc 114953 114952 2025-07-02T06:16:45Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114953 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori Nijisseiki Pear Museum (鲥取二十世紨記念館, Totori Nijisseiki Nashi Kinnenka) woni ko e Kurayashi, Prefektuur Totori, Japon, e darnde mum e daartol pear. Nashi ina rema e prefektiir, ina jeyaa e maskotuuji mum. Ƴeew kadi Nashi peri Doggol museeji nguura e njaram References.<ref>{{cite web|url=http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=41107|title=Major Attractions - Tottori Nijisseiki Pear Museum|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=18 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20130218192154/http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=41107|archivedate=18 February 2013}}</ref> 00nd3bux9ng8ilauda9jp6vpyv52a0u 114954 114953 2025-07-02T06:17:54Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114954 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori Nijisseiki Pear Museum (鲥取二十世紨記念館, Totori Nijisseiki Nashi Kinnenka) woni ko e Kurayashi, Prefektuur Totori, Japon, e darnde mum e daartol pear. Nashi ina rema e prefektiir, ina jeyaa e maskotuuji mum. Ƴeew kadi Nashi peri Doggol museeji nguura e njaram References.<ref>{{cite web|url=http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=41107|title=Major Attractions - Tottori Nijisseiki Pear Museum|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=18 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20130218192154/http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=41107|archivedate=18 February 2013}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://yokoso.pref.tottori.jp/dd.aspx?itemid=45243|script-title=ja:鳥取県のマスコットキャラクター一覧|trans-title=List of Tottori Prefectural Mascots.|language=Japanese|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=18 May 2012}}</ref> ijcorgsujfrspy8d37jvty6pzshwjv4 Tottori Folk Crafts Museum 0 29863 114955 2025-07-02T06:20:43Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114955 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori, Japon, udditaa e hitaande 1949 movement, mo sosi fedde karallaagal e hitaande 1931, udditi duɗal karallaagal "Takumi" e nder wuro ngo e hitaande rewtunde ndee. E hitaande 1933, Yoshida udditi yeeyirdu ina wiyee hono noon e nder diiwaan Ginza to Tokiyoo. Butikuuji ɗii fof ina ngolloo haa jooni gila 2023. Suudu ɗo musee Tottori woni ɗoo, toɗɗaa ko jeyi pinal binnditagol e hitaande 2012. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Leñol Tottori. Musium karallaagal leñol Japon Jeyiiji Pinal Leñol Karallaagal Japon Tuugnorgal l39she3ifnzaihsmo4pof7gf2gchy5s 114956 114955 2025-07-02T06:23:55Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114956 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori, Japon, udditaa e hitaande 1949 movement, mo sosi fedde karallaagal e hitaande 1931, udditi duɗal karallaagal "Takumi" e nder wuro ngo e hitaande rewtunde ndee. E hitaande 1933, Yoshida udditi yeeyirdu ina wiyee hono noon e nder diiwaan Ginza to Tokiyoo. Butikuuji ɗii fof ina ngolloo haa jooni gila 2023. Suudu ɗo musee Tottori woni ɗoo, toɗɗaa ko jeyi pinal binnditagol e hitaande 2012. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Leñol Tottori. Musium karallaagal leñol Japon Jeyiiji Pinal Leñol Karallaagal Japon Tuugnorgal.<ref>{{cite book|title=Japanese Modernisation and ''Mingei'' Theory: Cultural nationalism and Oriental Orientalism|author=Kikuchi Yuko|publisher=[[Routledge]]|isbn=9780415297905|year=2004|page=74}}</ref> qk2b08t32ct0glgijifta27mt3gpvu1 114957 114956 2025-07-02T06:25:33Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114957 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori, Japon, udditaa e hitaande 1949 movement, mo sosi fedde karallaagal e hitaande 1931, udditi duɗal karallaagal "Takumi" e nder wuro ngo e hitaande rewtunde ndee. E hitaande 1933, Yoshida udditi yeeyirdu ina wiyee hono noon e nder diiwaan Ginza to Tokiyoo. Butikuuji ɗii fof ina ngolloo haa jooni gila 2023. Suudu ɗo musee Tottori woni ɗoo, toɗɗaa ko jeyi pinal binnditagol e hitaande 2012. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Leñol Tottori. Musium karallaagal leñol Japon Jeyiiji Pinal Leñol Karallaagal Japon Tuugnorgal.<ref>{{cite book|title=Japanese Modernisation and ''Mingei'' Theory: Cultural nationalism and Oriental Orientalism|author=Kikuchi Yuko|publisher=[[Routledge]]|isbn=9780415297905|year=2004|page=74}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.tottori-mingei.jp//|script-title=ja:鳥取民藝美術館・たくみ工芸館|trans-title=Tottori Folk Crafts Museum - Takumi Craft Hall|language=Japanese|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=4 May 2023}}</ref> qff82jg054ajxgkyowljg9i15wjvb48 114958 114957 2025-07-02T06:26:38Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114958 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori, Japon, udditaa e hitaande 1949 movement, mo sosi fedde karallaagal e hitaande 1931, udditi duɗal karallaagal "Takumi" e nder wuro ngo e hitaande rewtunde ndee. E hitaande 1933, Yoshida udditi yeeyirdu ina wiyee hono noon e nder diiwaan Ginza to Tokiyoo. Butikuuji ɗii fof ina ngolloo haa jooni gila 2023. Suudu ɗo musee Tottori woni ɗoo, toɗɗaa ko jeyi pinal binnditagol e hitaande 2012. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Leñol Tottori. Musium karallaagal leñol Japon Jeyiiji Pinal Leñol Karallaagal Japon Tuugnorgal.<ref>{{cite book|title=Japanese Modernisation and ''Mingei'' Theory: Cultural nationalism and Oriental Orientalism|author=Kikuchi Yuko|publisher=[[Routledge]]|isbn=9780415297905|year=2004|page=74}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.tottori-mingei.jp//|script-title=ja:鳥取民藝美術館・たくみ工芸館|trans-title=Tottori Folk Crafts Museum - Takumi Craft Hall|language=Japanese|publisher=[[Tottori Prefecture]]|accessdate=4 May 2023}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tottori.lg.jp/www/contents/1335145044890/index.html|script-title=ja:鳥取民芸美術館』登録有形文化財(建造物)登録のお知らせ|trans-title=Notice of the Registration of the Tottori Folk Crafts Museum as a Tangible Cultural Property|language=Japanese|publisher=[[Tottori, Tottori|Tottori City]]|accessdate=18 May 2012}}</ref> rz93gih1vtzvqcjxy7w1s4srdtgja8e Tottori City Historical Museum 0 29864 114959 2025-07-02T06:29:19Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114959 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori-shi Rekishi Hakubutsukan udditaa to Tottori, Japon, e hitaande 2000, ko nokku daartol wuro ngoo. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku daartol wuro Tottori. Musiyum golle leñol Tottori Tuugnorgal 2x3z0sn6u1mb3o8s95ktgb5k6whgbpa 114960 114959 2025-07-02T06:31:28Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114960 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori-shi Rekishi Hakubutsukan udditaa to Tottori, Japon, e hitaande 2000, ko nokku daartol wuro ngoo. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku daartol wuro Tottori. Musiyum golle leñol Tottori Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tottori.lg.jp/www/contents/1297926864262/index.html|script-title=ja:鳥取市歴史博物館(やまびこ館)|trans-title=Tottori City Historical Museum (Yamabiko-kan)|language=Japanese|publisher=[[Tottori, Tottori|Tottori City]]|accessdate=18 May 2012}}</ref> jhh7mjrutvo3f6yl1eiao0hx9vuhya2 114961 114960 2025-07-02T06:32:34Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114961 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tottori-shi Rekishi Hakubutsukan udditaa to Tottori, Japon, e hitaande 2000, ko nokku daartol wuro ngoo. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku daartol wuro Tottori. Musiyum golle leñol Tottori Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.city.tottori.lg.jp/www/contents/1297926864262/index.html|script-title=ja:鳥取市歴史博物館(やまびこ館)|trans-title=Tottori City Historical Museum (Yamabiko-kan)|language=Japanese|publisher=[[Tottori, Tottori|Tottori City]]|accessdate=18 May 2012}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.city.tottori.lg.jp/www/contents/1193817686502/activesqr/common/other/47283977006.pdf|script-title=ja:鳥取市のすがた|trans-title=Timeline of Tottori City|language=Japanese|publisher=[[Tottori, Tottori|Tottori City]]|accessdate=18 May 2012}}</ref> 9qs29fs76ok9kvb52ohhai0fdeg8ckm Tōson Memorial Museum 0 29865 114962 2025-07-02T06:35:38Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114962 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo. Ƴeew kadi Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu) Falnde Kiso Nakasendo Ko adii Fajiri Tuugnorgal o19uu1bympbcm06mls23i6tgtytru18 114963 114962 2025-07-02T06:38:43Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114963 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo. Ƴeew kadi Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu) Falnde Kiso Nakasendo Ko adii Fajiri Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://toson.jp/publics/index/29/|title=Tōson Memorial Museum|accessdate=12 March 2021}}</ref> 0h3f5ipbk5yjiilpnc6otn51aizfaax 114964 114963 2025-07-02T06:41:18Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114964 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo. Ƴeew kadi Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu) Falnde Kiso Nakasendo Ko adii Fajiri Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://toson.jp/publics/index/29/|title=Tōson Memorial Museum|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/7192.html|script-title=ja:島崎藤村宅(馬籠宿本陣)跡|trans-title=Shimazaki Tōson Residence (Magome-juku Honjin) Site|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref> 4t4jwzaug0yqo2hyhpr50cnsnftjs5y 114965 114964 2025-07-02T06:42:29Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114965 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo. Ƴeew kadi Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu) Falnde Kiso Nakasendo Ko adii Fajiri Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://toson.jp/publics/index/29/|title=Tōson Memorial Museum|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/7192.html|script-title=ja:島崎藤村宅(馬籠宿本陣)跡|trans-title=Shimazaki Tōson Residence (Magome-juku Honjin) Site|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/5936.html|script-title=ja:藤村をしのぶ文学と歴史のみち(岐阜県コース)|trans-title=Road of Literature and History, Recollecting Tōson (Gifu Prefecture Course)|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref> 2c73q9jceujymqkjj4v3dtmdnrib3ym 114966 114965 2025-07-02T06:43:54Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114966 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musium ciftorgol Tōson ( 藤村記念館, Tōson Kinenkan ) ko musiyum to Magome-juku, e nder diiwaan Nakatsugawa, e nder diiwaan Gifu, to leydi Japon, ko kañum woni musiyum mo nguurndam e golle Shimazaki Tōson. Winndiyanke oo jibinaa ko e Honjin ɓooyɗo e hitaande 1872, kono nokku ɗo o jibinaa e cukaagu makko ɓuri bonnude ko e ƴiiwoonde 1895. Ko Taniguchi Yoshirō mahi ɗum e hitaande 1947, musee oo udditaa e hitaande 1952 Ɓiɗɗo Tōson mawɗo. Ƴeew kadi Doggol nokkuuji daartol Japon (Gifu) Falnde Kiso Nakasendo Ko adii Fajiri Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://toson.jp/publics/index/29/|title=Tōson Memorial Museum|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/7192.html|script-title=ja:島崎藤村宅(馬籠宿本陣)跡|trans-title=Shimazaki Tōson Residence (Magome-juku Honjin) Site|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.gifu.lg.jp/page/5936.html|script-title=ja:藤村をしのぶ文学と歴史のみち(岐阜県コース)|trans-title=Road of Literature and History, Recollecting Tōson (Gifu Prefecture Course)|language=Japanese|publisher=[[Gifu Prefecture]]|accessdate=12 March 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.city.nakatsugawa.lg.jp/soshikikarasagasu/kankoka/5/2/756.html|script-title=ja:馬籠宿|trans-title=Magome-juku|language=Japanese|publisher=[[Nakatsugawa, Gifu|Nakatsugawa]]|date=1 March 2021|accessdate=12 March 2021}}</ref> qca0bxrztuw4d74dkr6mgv8qnz5jt3r Tomimoto Kenkichi Memorial Museum 0 29866 114967 2025-07-02T06:46:39Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114967 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum ciftorgol Tomimoto Kenkichi (富本憲吉記念館, Tomimoto Kenkichi Kinenkan) udditaa to Ando, ​​e nder diiwaan Nara, Japon e hitaande 1974. Ko ɗoon woni nokku ciftorɗo nguurndam e golle Tomimoto Kenkichi, jibinaaɗo e nokku hee. Tuugnorgal 0eobio5fctknvj38skwkw0rdzp4i8tj 114968 114967 2025-07-02T06:48:35Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114968 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum ciftorgol Tomimoto Kenkichi (富本憲吉記念館, Tomimoto Kenkichi Kinenkan) udditaa to Ando, ​​e nder diiwaan Nara, Japon e hitaande 1974. Ko ɗoon woni nokku ciftorɗo nguurndam e golle Tomimoto Kenkichi, jibinaaɗo e nokku hee. Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.town.ando.nara.jp/contents_detail.php?co=cat&frmId=257&frmCd=3-6-0-0-0|script-title=ja:富本憲吉記念館|trans-title=Tomimoto Kenkichi Memorial Museum|language=Japanese|publisher=[[Ando, Nara|Ando Town]]|accessdate=12 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120915060545/http://www.town.ando.nara.jp/contents_detail.php?co=cat&frmId=257&frmCd=3-6-0-0-0|archivedate=15 September 2012|df=}}</ref> gpeqtbk7de2xvushiuk1dr801nudu5r 114969 114968 2025-07-02T06:49:57Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114969 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum ciftorgol Tomimoto Kenkichi (富本憲吉記念館, Tomimoto Kenkichi Kinenkan) udditaa to Ando, ​​e nder diiwaan Nara, Japon e hitaande 1974. Ko ɗoon woni nokku ciftorɗo nguurndam e golle Tomimoto Kenkichi, jibinaaɗo e nokku hee. == Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=http://www.town.ando.nara.jp/contents_detail.php?co=cat&frmId=257&frmCd=3-6-0-0-0|script-title=ja:富本憲吉記念館|trans-title=Tomimoto Kenkichi Memorial Museum|language=Japanese|publisher=[[Ando, Nara|Ando Town]]|accessdate=12 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120915060545/http://www.town.ando.nara.jp/contents_detail.php?co=cat&frmId=257&frmCd=3-6-0-0-0|archivedate=15 September 2012|df=}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.nara-c.ed.jp/nara_plan/houryuji-h/tomimoto.html|script-title=ja:富本憲吉記念館|trans-title=Tomimoto Kenkichi Memorial Museum|language=Japanese|publisher=Nara Prefectural Institute for Educational Research|accessdate=12 May 2012|url-status=dead|archiveurl=https://archive.today/20120903170932/http://www.nara-c.ed.jp/nara_plan/houryuji-h/tomimoto.html|archivedate=3 September 2012|df=}}</ref> == ope2etm7movc4qw5rae1s6neemiize1 Tomakomai City Museum 0 29867 114970 2025-07-02T06:52:37Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114970 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tomakomai-shi Bijutsu-Hakubutsukan udditaa to Tomakomai, Hokkaidō, Japon e hitaande 1985. Musium oo udditaa caggal golle kesɗitingol e hitaande 2013 ina heen seedanteeje ɗe hoɗnooɗo nokku oo biyeteeɗo Orii Hyōjirō moofti kam e geɗe jowitiiɗe e Ainu en e sahaa Komiseer ƴellitaare Hokkaidō. Ƴeew kadi Koolol Hokkaido Tuugnorgal 071gfqzdcr6cmqz25hw0ft3vu1frc30 114971 114970 2025-07-02T06:54:32Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114971 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tomakomai-shi Bijutsu-Hakubutsukan udditaa to Tomakomai, Hokkaidō, Japon e hitaande 1985. Musium oo udditaa caggal golle kesɗitingol e hitaande 2013 ina heen seedanteeje ɗe hoɗnooɗo nokku oo biyeteeɗo Orii Hyōjirō moofti kam e geɗe jowitiiɗe e Ainu en e sahaa Komiseer ƴellitaare Hokkaidō. Ƴeew kadi Koolol Hokkaido Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=https://www.city.tomakomai.hokkaido.jp/hakubutsukan/tokan/enkaku/museum_history.html|script-title=ja:苫小牧市博物館の沿革|trans-title=History of Tomakomai City Museum|language=ja|publisher=[[Tomakomai|Tomakomai City]]|access-date=6 June 2022}}</ref> a1s40m2y3ch8s7xxpe8mrlimgbiub7f 114972 114971 2025-07-02T06:56:36Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114972 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tomakomai-shi Bijutsu-Hakubutsukan udditaa to Tomakomai, Hokkaidō, Japon e hitaande 1985. Musium oo udditaa caggal golle kesɗitingol e hitaande 2013 ina heen seedanteeje ɗe hoɗnooɗo nokku oo biyeteeɗo Orii Hyōjirō moofti kam e geɗe jowitiiɗe e Ainu en e sahaa Komiseer ƴellitaare Hokkaidō. Ƴeew kadi Koolol Hokkaido Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=https://www.city.tomakomai.hokkaido.jp/hakubutsukan/tokan/enkaku/museum_history.html|script-title=ja:苫小牧市博物館の沿革|trans-title=History of Tomakomai City Museum|language=ja|publisher=[[Tomakomai|Tomakomai City]]|access-date=6 June 2022}}</ref>{{cite web|url=https://www.dokyoi.pref.hokkaido.lg.jp/hk/bnh/agh/renkeikansyousai.html|script-title=ja:苫小牧市美術博物館(苫小牧市)|trans-title=Tomakomai City Museum (Tomakomai City)|language=ja|publisher=Hokkaido Government|access-date=6 June 2022}}</ref 22vn14euc8dedzoflk8o3n2o7utauac 114973 114972 2025-07-02T06:58:11Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114973 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tomakomai-shi Bijutsu-Hakubutsukan udditaa to Tomakomai, Hokkaidō, Japon e hitaande 1985. Musium oo udditaa caggal golle kesɗitingol e hitaande 2013 ina heen seedanteeje ɗe hoɗnooɗo nokku oo biyeteeɗo Orii Hyōjirō moofti kam e geɗe jowitiiɗe e Ainu en e sahaa Komiseer ƴellitaare Hokkaidō. Ƴeew kadi Koolol Hokkaido Tuugnorgal<ref>{{cite web|url=https://www.city.tomakomai.hokkaido.jp/hakubutsukan/tokan/enkaku/museum_history.html|script-title=ja:苫小牧市博物館の沿革|trans-title=History of Tomakomai City Museum|language=ja|publisher=[[Tomakomai|Tomakomai City]]|access-date=6 June 2022}}</ref>{{cite web|url=https://www.dokyoi.pref.hokkaido.lg.jp/hk/bnh/agh/renkeikansyousai.html|script-title=ja:苫小牧市美術博物館(苫小牧市)|trans-title=Tomakomai City Museum (Tomakomai City)|language=ja|publisher=Hokkaido Government|access-date=6 June 2022}}<ref>{{cite web|url=https://www.tomakomai-lib.jp/sanpo/orii/|script-title=ja:折居彪二郎ってどんなひと?|trans-title=What kind of a man was Orii Hyōjirō|language=ja|publisher=Tomakomai City Library|access-date=6 June 2022}}</ref> hlxsj1tzb06f4d833r247rm90tqxvj5 Tokyoten 0 29868 114974 2025-07-02T07:01:03Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114974 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ndee winndannde ina sokli ciimtol ɓeydaango ngam hoolkisaade. Tiiɗno, mballu ngam moƴƴinde ndee winndannde e ɓeydude ciimtol e lowre koolkisaande. Kaɓirɗe ɗe ngalaa iwdi ina mbaawi luulndaade e ittude. Yiytu iwdi: "Tokyoten" – kabaruuji · jaayɗe · defte · ganndo · JSTOR (Febariyee 2021) (Anndu no e ndeer nde ittata ndeeɗoo mesaas) Ndee winndannde ina rokka konngol ngol ŋakkaani wonande ɓe nganndaa haala kaa. Wallu moƴƴinde winndannde ndee e rokkude janngoowo oo konngol ɓurngol heewde. (Febariyee 2021) (Anndu no e hol nde ittata ndee mesaas) Tokyoten (東京展, Tōkyōten) ko ñalngu naalankaagal hitaande kala to Tokiyoo, Japon, ngu fuɗɗotoo ko gila 1975. Hollirde naalankooɓe Koolol ngol jaɓɓiima golle naalankooɓe heewɓe, ina heen ɓeeɗoo. Mayumi Aoki Junko Arima Yasunori Asakawa Masahiro Hosoyamada Aiko Kurihara Teruaki Miyuura Reiko Hasimoto Tesshin Saito Junpey Satoh Setsuko Suzuki Hiroyuki Uchida (ja) Makoto Watanabe Jokkondire yaajɗe Lowre laawɗunde Tokyoten Tuugnorgal ak1a5m0xdjvnna9gjr3vg2hjv2f75zc 114975 114974 2025-07-02T07:06:22Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114975 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ndee winndannde ina sokli ciimtol ɓeydaango ngam hoolkisaade. Tiiɗno, mballu ngam moƴƴinde ndee winndannde e ɓeydude ciimtol e lowre koolkisaande. Kaɓirɗe ɗe ngalaa iwdi ina mbaawi luulndaade e ittude. Yiytu iwdi: "Tokyoten" – kabaruuji · jaayɗe · defte · ganndo · JSTOR (Febariyee 2021) (Anndu no e ndeer nde ittata ndeeɗoo mesaas) Ndee winndannde ina rokka konngol ngol ŋakkaani wonande ɓe nganndaa haala kaa. Wallu moƴƴinde winndannde ndee e rokkude janngoowo oo konngol ɓurngol heewde. (Febariyee 2021) (Anndu no e hol nde ittata ndee mesaas) Tokyoten (東京展, Tōkyōten) ko ñalngu naalankaagal hitaande kala to Tokiyoo, Japon, ngu fuɗɗotoo ko gila 1975. Hollirde naalankooɓe Koolol ngol jaɓɓiima golle naalankooɓe heewɓe, ina heen ɓeeɗoo. Mayumi Aoki Junko Arima Yasunori Asakawa Masahiro Hosoyamada Aiko Kurihara Teruaki Miyuura Reiko Hasimoto Tesshin Saito Junpey Satoh Setsuko Suzuki Hiroyuki Uchida (ja) Makoto Watanabe Jokkondire yaajɗe Lowre laawɗunde Tokyoten == Tuugnorgal.<ref>{{Cite web|title=AWAZU, Kiyoshi, The 1st Tokyoten (Tokyoten)|url=https://artplatform.go.jp/collections/W646079|access-date=2024-11-13|website=Art Platform Japan|language=en}}</ref> == lsmio9r9dakui4ceryxuf3qeeugnv46 Tokyo Fuji Art Museum 0 29869 114976 2025-07-02T07:10:10Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114976 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki. Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu. Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi. Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal 22f9uc75l93w29r9idh0y4zq5bicdv1 114977 114976 2025-07-02T07:14:12Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114977 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki. Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu. Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi. Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref> q7zo0lf8xjcw31tnjykyuigjppdonuq 114978 114977 2025-07-02T07:15:24Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114978 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki. Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu. Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi. Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref> l483hx8wkyyoxvemr6hmwmfpkmlkc2t 114979 114978 2025-07-02T07:16:31Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114979 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki. Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu. Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi. Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/portal-to-the-world.html|title=Portal to the World|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref>< 0d5v09l7408evgmgjqpql8oe6vuztto 114980 114979 2025-07-02T07:17:43Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114980 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki. Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu. Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi. Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.daisakuikeda.org/main/peacebuild/peace-instit/tfam.html|title=Tokyo Fuji Art Museum|publisher=[[Soka Gakkai]]|accessdate=19 October 2015}}</ref> s2y8j6rl6dmf0v8cwhbc1baas7pp8c9 114981 114980 2025-07-02T07:18:49Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114981 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki. Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu. Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi. Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.daisakuikeda.org/main/peacebuild/peace-instit/tfam.html|title=Tokyo Fuji Art Museum|publisher=[[Soka Gakkai]]|accessdate=19 October 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|title=Italy tracks down copy of Da Vinci's lost masterpiece|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-humber-20571213}}</ref> q0yynyvzpzx6prubfhdeo1o2eln4gl5 114982 114981 2025-07-02T07:19:55Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114982 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko Daisaku Ikeda sosi ɗum, udditaa sara duɗal jaaɓi haaɗtirde Sōka to Hachiōji, Tokyo, Japon, e hitaande 1983 naalankaagal e pinal Japon, Asii, e Orop, e Muuseum ina ƴetta kollirɗe njilluuji e leyɗe goɗɗe. Musiyum naalankaagal Fuji ko seernaaɓe Sôka Gakkai jeyi ɗum, ko ɗum soodaa e kuutoragol miliyaaruuji dolaar ɗi rewooɓe mum ndokki. Feccere e ko mooftaa e nder galle mooftirɗo naalankaagal Tokyo Fuji ina tuumaa ko pecce gujjaaɗe, ɗe mooftirgel ngel soodi tawi anndaa. Tavola Doria, ko deftere mawnde e nder yontaaji Renaissance, nde Leonardo da Vinci siforii, wujjaama to Itali e kitaale 60, nde heɓi ɗum e musium e hitaande 1992. Laamu Itaali ina foti ardaade kaaldigal tiiɗngal e musium, nde tawnoo nde jaɓii, haa jooni, artirde panne da Vinci ko fayti e musium Amerik e hitaande 2015 pentol pentoowo Angalteer biyeteeɗo Joshua Reynolds, wujjaangol to Angalteer e hitaande 1984, ngol musee soodi ɗum duuɓi seeɗa caggal ɗuum. Musiyum Fuji Art salii e dow sariya yoɓde joom mum nate ɗee, naamndii yo yoɓe miliyoŋaaji 100 mbuuɗu. Jaayɗe Japon ina kaala kadi no feewi wonde musiiba oo e Sôka Gakkai ina njoɓa ko ɓuri heewde e nate ɗiɗi ɗe impressionniste Farayse biyeteeɗo Renoir waɗi e hitaande 1990, ndeen ina tuumaa ko ƴaañde njoɓdi. Galle Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Lukas Kranaas d. Ä., Yohann Friedrik I gonɗo e Saksen Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Joshua Reynolds, suka debbo e puccu mum Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Karl Jakob Teodor Leybold, ɓesngu Ɓooyɗo Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Vincent van Gogh, Koɗorɗe e debbo remoowo ina ɓuuɓna Ƴeew kadi Doggol musiibaaji to Tokiyoo Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/12257|script-title=ja:公益財団法人 東京富士美術館|trans-title=Tokyo Fuji Art Museum|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.fujibi.or.jp/en/about-our-museum/tfam-timeline.html|title=TFAM Timeline|publisher=Tokyo Fuji Art Museum|accessdate=19 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.daisakuikeda.org/main/peacebuild/peace-instit/tfam.html|title=Tokyo Fuji Art Museum|publisher=[[Soka Gakkai]]|accessdate=19 October 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|title=Italy tracks down copy of Da Vinci's lost masterpiece|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-humber-20571213}}</ref>.<ref>{{cite web|title=Some Big Japanese Art Purchases Are Under Scrutiny for Scandal|url=https://www.nytimes.com/1991/04/23/business/some-big-japanese-art-purchases-are-under-scrutiny-for-scandal.html}}</ref> qjyqrsyduqoz65ruy1tgytp78qwsjkt Tokushima Prefectural Museum 0 29870 114983 2025-07-02T07:24:11Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114983 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum prefektuur Tokushima (徳島県立博物館, Tokushima Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum prefektuur to Tokshima, Japon, ko huunde nde halfinaa ko yowitii e tago, arkewolosi, daartol, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tokshima. Nde fuɗɗii udditeede ko e hitaande 1959, nde udditaa e nokkuuji kesi e hitaande 1990. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e mahdi kuuɓtodinndi park Tokushima Bunka-no-Mori. Doggol nokkuuji daartol Japon (Tokushima) Diiwaan Awa (Tokusima) Tuugnorgal rw33g1f7lhh5s8xbyvwtnnyu5omkcl3 114984 114983 2025-07-02T07:26:41Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114984 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum prefektuur Tokushima (徳島県立博物館, Tokushima Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum prefektuur to Tokshima, Japon, ko huunde nde halfinaa ko yowitii e tago, arkewolosi, daartol, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tokshima. Nde fuɗɗii udditeede ko e hitaande 1959, nde udditaa e nokkuuji kesi e hitaande 1990. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e mahdi kuuɓtodinndi park Tokushima Bunka-no-Mori. Doggol nokkuuji daartol Japon (Tokushima) Diiwaan Awa (Tokusima) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tokushima-ec.ed.jp/hasegawa/exhibition/tanjou.htm|script-title=ja:博物館の誕生|trans-title=Birth of the Museum|language=Japanese|publisher=Tokushima Prefectural Museum|accessdate=27 June 2012}}</ref> 1dwf16s6les1ofo34fnu0rxfbxbj3x1 114985 114984 2025-07-02T07:28:24Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114985 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum prefektuur Tokushima (徳島県立博物館, Tokushima Kenritsu Hakubutsukan) ko musiyum prefektuur to Tokshima, Japon, ko huunde nde halfinaa ko yowitii e tago, arkewolosi, daartol, leƴƴi, e naalankaagal diiwaan Tokshima. Nde fuɗɗii udditeede ko e hitaande 1959, nde udditaa e nokkuuji kesi e hitaande 1990. Ƴeew kadi Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e mahdi kuuɓtodinndi park Tokushima Bunka-no-Mori. Doggol nokkuuji daartol Japon (Tokushima) Diiwaan Awa (Tokusima) Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tokushima-ec.ed.jp/hasegawa/exhibition/tanjou.htm|script-title=ja:博物館の誕生|trans-title=Birth of the Museum|language=Japanese|publisher=Tokushima Prefectural Museum|accessdate=27 June 2012}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://www.museum.tokushima-ec.ed.jp/hasegawa/exhibition/tanjou.htm|script-title=ja:博物館の誕生|trans-title=Birth of the Museum|language=Japanese|publisher=Tokushima Prefectural Museum|accessdate=27 June 2012}}</ref> kl2d81naat5h085ucl321t5spcznqei Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre 0 29871 114986 2025-07-02T07:32:46Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114986 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995.[1] The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property.[2] Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014).[3][4] See also Tokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References 89pyyvyt58zemnowx8yhengzud3wngr 114987 114986 2025-07-02T07:35:52Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114987 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995.[1] The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014). See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References 5mkkj2kwu97sr83lmuyczq6a2wpx0k7 114988 114987 2025-07-02T07:36:29Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114988 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014). See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References k8htrx7db7thuulv4w2eym0zqbm0iv7 114989 114988 2025-07-02T07:38:13Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114989 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014). See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tokushima.jp/docs/2013072600120/files/30maibunsennta.pdf|script-title=ja:指定管理者運営状況点検・評価シート|trans-title=Inspection and Evaluation Form|language=Japanese|publisher=[[Tokushima Prefecture]]|accessdate=29 January 2015}}</ref> nxyk3ydqpezcri5vhygarn7n0avvako 114990 114989 2025-07-02T07:39:13Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114990 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014). See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tokushima.jp/docs/2013072600120/files/30maibunsennta.pdf|script-title=ja:指定管理者運営状況点検・評価シート|trans-title=Inspection and Evaluation Form|language=Japanese|publisher=[[Tokushima Prefecture]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/10123|script-title=ja:突線袈裟襷文銅鐸/徳島県徳島市国府町矢野遺跡出土|trans-title=Dōtaku with Tossen and Kesadasuki Design|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=29 January 2015}}</ref> trk24jtagw7znu5wvawn5c2qe84b8lf 114991 114990 2025-07-02T07:40:32Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114991 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014). See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tokushima.jp/docs/2013072600120/files/30maibunsennta.pdf|script-title=ja:指定管理者運営状況点検・評価シート|trans-title=Inspection and Evaluation Form|language=Japanese|publisher=[[Tokushima Prefecture]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/10123|script-title=ja:突線袈裟襷文銅鐸/徳島県徳島市国府町矢野遺跡出土|trans-title=Dōtaku with Tossen and Kesadasuki Design|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=29 January 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://ci.nii.ac.jp/ncid/AN10475828|script-title=ja:徳島県埋蔵文化財センター年報|trans-title=Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre Annual Bulletin|language=Japanese|publisher=[[CiNii]]|accessdate=29 January 2015}}</ref> ja2ez3909ssffvlhqyd7aq21ksf7h3f 114992 114991 2025-07-02T07:41:41Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114992 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre (徳島県立埋蔵文化財総合センター, Tokushima kenritsu maizō bunkazai sōgō sentā) opened in Itano, Tokushima Prefecture, Japan, in 1995. The collection includes a dōtaku excavated in Yano, Tokushima City which has been designated an Important Cultural Property. Publications include an Annual Bulletin (since 1989) and Research Reports (No.84 in 2014). See alsoTokushima Prefectural Museum List of Cultural Properties of Japan - archaeological materials (Tokushima) References.<ref>{{cite web|url=http://www.pref.tokushima.jp/docs/2013072600120/files/30maibunsennta.pdf|script-title=ja:指定管理者運営状況点検・評価シート|trans-title=Inspection and Evaluation Form|language=Japanese|publisher=[[Tokushima Prefecture]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/201/10123|script-title=ja:突線袈裟襷文銅鐸/徳島県徳島市国府町矢野遺跡出土|trans-title=Dōtaku with Tossen and Kesadasuki Design|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=29 January 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://ci.nii.ac.jp/ncid/AN10475828|script-title=ja:徳島県埋蔵文化財センター年報|trans-title=Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre Annual Bulletin|language=Japanese|publisher=[[CiNii]]|accessdate=29 January 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://ci.nii.ac.jp/ncid/BB06957363|script-title=ja:徳島県埋蔵文化財センター調査報告書|trans-title=Tokushima Prefectural Buried Cultural Properties Research Centre Research Reports|language=Japanese|publisher=[[CiNii]]|accessdate=29 January 2015}}</ref> 88vefbo4x5z2qyu9fn9mm0v5lq10ohz Uehara Museum of Modern Art 0 29872 114993 2025-07-02T10:53:18Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114993 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983. Ƴeew kadi Musiyum Prefefelaaji Shizuoka References 6761ox45axhexkv3p9xsgfky6v8nc5o 114994 114993 2025-07-02T10:56:25Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114994 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983. Ƴeew kadi Musiyum Prefefelaaji Shizuoka References.<ref name="Taisho">{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/environment/cultural/|title=Contribution to Cultural Activities|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref> jkssg2zm8jnuqkl7n9ww2rb3cpr929s 114995 114994 2025-07-02T10:57:34Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114995 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983. Ƴeew kadi Musiyum Prefefelaaji Shizuoka References.<ref name="Taisho">{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/environment/cultural/|title=Contribution to Cultural Activities|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/profile/history/|title=History|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref> hhu34huqi3prhsqxlnjud4qw323so31 114996 114995 2025-07-02T10:59:09Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114996 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983. Ƴeew kadi Musiyum Prefefelaaji Shizuoka References.<ref name="Taisho">{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/environment/cultural/|title=Contribution to Cultural Activities|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/profile/history/|title=History|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/388|script-title=ja:上原近代美術館|trans-title=Uehara Museum of Modern Art|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 October 2015}}</ref> kei82330b7byt2bm8avdb2okuerlial 114997 114996 2025-07-02T11:00:42Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114997 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Uehara Museum mo jamaanu (上原近代美術館, Uehara bijutsukan) udditi ko e hitaande 2000 to Shimoda, Prefekture Shizuoka, Japon, ngam hoɗnude mooɓondiral Uehara Shōji (上嘭二) e Taibara Pharmaceutical. Koolondiral ngal ina waɗi golle Corot, Monet, Cézanne, Renoir, Bujishima takeeji, e Kishida Ryūsei. Ko adii fof ko Musée Uehara mo Buddhist (上原仏教美硓館), udditaa e lewru mee 1983. Ƴeew kadi Musiyum Prefefelaaji Shizuoka References.<ref name="Taisho">{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/environment/cultural/|title=Contribution to Cultural Activities|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.taisho.co.jp/en/company/profile/history/|title=History|publisher=[[Taisho Pharmaceutical Co.]]|accessdate=8 October 2015}}</ref>.<ref>{{cite web|url=http://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/388|script-title=ja:上原近代美術館|trans-title=Uehara Museum of Modern Art|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=8 October 2015}}</ref> Adjacent is the {{nihongo|Uehara Museum of Buddhist Art|上原仏教美術館}}, which opened in May 1983.<ref name="Taisho2" /> qcv8z63l8sq1uh3fupmoaf3ruep2ia0 Ukiyo-e Ōta Memorial Museum of Art 0 29873 114998 2025-07-02T11:03:11Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114998 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum Ukiyo-e Ōta (Ukiyo-e Ōta Memorial Arts) ko nokku mooftirɗo naalankaagal to Shibuya, Tokiyoo, Japon. Udditaa e lewru Yarkomaa 1980, ina hollita kollirɗe njiylotooɗe Ukiyo-e ummoraade e ko Ōta Seizo V moofti ko ina ɓura 12 000 pecce. Binndanɗe Musiyum oo yaltinii defte keewɗe ko faati e mooftirgel mum e kollirɗe keewɗe, ina heen ɗeeɗoo : Ohara Koson: Aljanna dow kaayitaaji ɗo piindi ɓuuɓnata, colli njimata (2019), ISBN 9784808711290 Hokusai (2019) Kuuɗe mawɗe ɗe suudu naalankaagal siftorde Ota (2020) Kuniyosi (2022) Hiroshige (2024) Nate Fan ɗe Kuniyoshi waɗi: Pucci, Fiyooɓe Kabuki, e Sukaaɓe Rewɓe (2024) Toyohara Kunisika (2025) Ƴeew kadi Tappirde leɗɗe to Japon Tuugnorgal "Musée d'art Memorial Ota ina mawnina duuɓi 20". Jaaynde Japon. 4 mars 2000. Archive e asli ñalnde 8 suwee 2012. Heɓtinaama ñalnde 30 lewru bowte 2012. Jokkondire yaajɗe Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Ota. (e ɗemngal Engele) Ōta Memorial Musium Art (e ɗemngal Japon) Ōta Muusee Naalankaagal Siftorde lb8z0gq250xdxyvvapbsn2zafk6en1g 114999 114998 2025-07-02T11:07:02Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 114999 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum Ukiyo-e Ōta (Ukiyo-e Ōta Memorial Arts) ko nokku mooftirɗo naalankaagal to Shibuya, Tokiyoo, Japon. Udditaa e lewru Yarkomaa 1980, ina hollita kollirɗe njiylotooɗe Ukiyo-e ummoraade e ko Ōta Seizo V moofti ko ina ɓura 12 000 pecce. Binndanɗe Musiyum oo yaltinii defte keewɗe ko faati e mooftirgel mum e kollirɗe keewɗe, ina heen ɗeeɗoo : Ohara Koson: Aljanna dow kaayitaaji ɗo piindi ɓuuɓnata, colli njimata (2019), ISBN 9784808711290<nowiki/>Hokusai (2019) Kuuɗe mawɗe ɗe suudu naalankaagal siftorde Ota (2020) Kuniyosi (2022) Hiroshige (2024) Nate Fan ɗe Kuniyoshi waɗi: Pucci, Fiyooɓe Kabuki, e Sukaaɓe Rewɓe (2024) Toyohara Kunisika (2025) Ƴeew kadi Tappirde leɗɗe to Japon Tuugnorgal "Musée d'art Memorial Ota ina mawnina duuɓi 20". Jaaynde Japon. 4 mars 2000. Archive e asli ñalnde 8 suwee 2012. Heɓtinaama ñalnde 30 lewru bowte 2012. Jokkondire yaajɗe Wikimedia Commons ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e Muuseum Naalankaagal Ota. (e ɗemngal Engele) Ōta Memorial Musium Art (e ɗemngal Japon) Ōta Muusee Naalankaagal .<ref>{{cite news|url=http://www.japantimes.co.jp/text/fa20000304a2.html|archive-url=https://archive.today/20120908020417/http://www.japantimes.co.jp/text/fa20000304a2.html|url-status=dead|archive-date=8 September 2012|title=Ota Memorial Museum of Art marks 20th anniversary|work=[[The Japan Times]]|date=4 March 2000|accessdate=30 January 2012}}</ref> qac7vufiaow0r30kwu2nvb4uzc3vedd Umataka Jōmon Museum 0 29874 115000 2025-07-02T11:10:48Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115000 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗum woni ko wiyetee Nagaoka, e nder diiwaan Niigata, to leydi Japon e hitaande 2009 nokkuuji e nder nokku hee, ina heen nokku Fujihashi. Ƴeew kadi Musiyum daartol diiwaan Niigata Iwdi Japon ("taariindi" #026) Hachimanbayashi Ɓooygol Kanga Laamu Nagaoka Lowre Araya Tuugnorgal 5dy79rvgqyoz4vng2i5o33cauddxxue 115001 115000 2025-07-02T11:13:25Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115001 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗum woni ko wiyetee Nagaoka, e nder diiwaan Niigata, to leydi Japon e hitaande 2009 nokkuuji e nder nokku hee, ina heen nokku Fujihashi. Ƴeew kadi Musiyum daartol diiwaan Niigata Iwdi Japon ("taariindi" #026) Hachimanbayashi Ɓooygol Kanga Laamu Nagaoka Lowre Araya Tuugnorgalref name="date">{{cite web|url=https://qa.city.nagaoka.niigata.jp/faq/show/2315|script-title=ja:馬高縄文館の施設概要|trans-title=Umataka Jōmon Museum: Facility Overview|language=ja|publisher=[[Nagaoka, Niigata|Nagaoka City]]|access-date=17 March 2025}}<nowiki></ref></nowiki> 6m41y6sr01pr1y5shkq89w2ieejkq2t 115002 115001 2025-07-02T11:15:31Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115002 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗum woni ko wiyetee Nagaoka, e nder diiwaan Niigata, to leydi Japon e hitaande 2009 nokkuuji e nder nokku hee, ina heen nokku Fujihashi. Ƴeew kadi Musiyum daartol diiwaan Niigata Iwdi Japon ("taariindi" #026) Hachimanbayashi Ɓooygol Kanga Laamu Nagaoka Lowre Araya Tuugnorgalref name="date">{{cite web|url=https://qa.city.nagaoka.niigata.jp/faq/show/2315|script-title=ja:馬高縄文館の施設概要|trans-title=Umataka Jōmon Museum: Facility Overview|language=ja|publisher=[[Nagaoka, Niigata|Nagaoka City]]|access-date=17 March 2025}}.<ref name="date" /> It serves as the guidance facility for [[Umataka-Sanjūinaba Site]] and exhibits {{ill|Kaen-doki|ja|火焔型土器|lt=flame-}} and {{ill|Ōkangata-doki|qid=133299567|lt=crown''-}} type [[Jōmon pottery|vessels]] and finds from other [[Jōmon period|Jōmon]] sites in the area, including [[Fujihashi Site]].<ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/13827|script-title=ja:長岡市馬高縄文館|trans-title=Nagaoka Umataka Jōmon Museum|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=17 March 2025}}</ref> c9yzdc9mnhz83k369cureiewirpzo8s 115003 115002 2025-07-02T11:16:42Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115003 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗum woni ko wiyetee Nagaoka, e nder diiwaan Niigata, to leydi Japon e hitaande 2009 nokkuuji e nder nokku hee, ina heen nokku Fujihashi. Ƴeew kadi Musiyum daartol diiwaan Niigata Iwdi Japon ("taariindi" #026) Hachimanbayashi Ɓooygol Kanga Laamu Nagaoka Lowre Araya Tuugnorgalref name="date">{{cite web|url=https://qa.city.nagaoka.niigata.jp/faq/show/2315|script-title=ja:馬高縄文館の施設概要|trans-title=Umataka Jōmon Museum: Facility Overview|language=ja|publisher=[[Nagaoka, Niigata|Nagaoka City]]|access-date=17 March 2025}}.<ref name="date" /> It serves as the guidance facility for [[Umataka-Sanjūinaba Site]] and exhibits {{ill|Kaen-doki|ja|火焔型土器|lt=flame-}} and {{ill|Ōkangata-doki|qid=133299567|lt=crown''-}} type [[Jōmon pottery|vessels]] and finds from other [[Jōmon period|Jōmon]] sites in the area, including [[Fujihashi Site]].<ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/museums/detail/13827|script-title=ja:長岡市馬高縄文館|trans-title=Nagaoka Umataka Jōmon Museum|language=ja|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|access-date=17 March 2025}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.city.nagaoka.niigata.jp/shisetsu/bunka/umataka.html|script-title=ja:馬高縄文館|trans-title=Umataka Jōmon Museum|language=ja|publisher=[[Nagaoka, Niigata|Nagaoka City]]|access-date=17 March 2025}}</ref> cafblkvs3t1lawqz8w70sj42n0jv086 Urasoe Art Museum 0 29875 115004 2025-07-02T11:18:50Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115004 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko e hitaande 1990 to wuro wiyeteengo Urasoe, to diiwaan Okinawa, to leydi Japon. Koolol ngol ina jogii hakkille teeŋtuɗo e lakde Ryukyu. Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku pinal Urasoe. Musiyum to diiwaan Okinawa Tuugnorgal tlpvxrtqq5c61vih06egg6jzb5qm3z5 115005 115004 2025-07-02T11:21:32Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115005 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko e hitaande 1990 to wuro wiyeteengo Urasoe, to diiwaan Okinawa, to leydi Japon. Koolol ngol ina jogii hakkille teeŋtuɗo e lakde Ryukyu. Ƴeew kadi Wikimedia ina jogii jaayndeeji jowitiiɗi e nokku pinal Urasoe. Musiyum to diiwaan Okinawa Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://museum.city.urasoe.lg.jp/about.html|script-title=ja:当館の紹介|trans-title=About the Museum|language=Japanese|publisher=[[Urasoe, Okinawa|Urasoe Japan]]|accessdate=24 January 2015}}</ref> chc2c917x081n790lt10jjuqekhcn67 Utsunomiya Museum of Art 0 29876 115006 2025-07-02T11:25:05Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115006 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal Utsunomiya (宇都宮美術館, Utsunomiya Bijutsukan) udditaa e nokku leɗɗe fotde kilooji 5 (3,1 mi) to fuɗnaange caka Utsunomiya, diiwaan Tochigi, Japon, e hitaande 1997 Kandinsky, e kollirɗe keertiiɗe ina mbaɗee kadi. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol pinal to Tochigi Tuugnorgal ps533kx1qhxsi7jkhv8z6lk80hhdbvc 115007 115006 2025-07-02T11:28:37Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115007 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal Utsunomiya (宇都宮美術館, Utsunomiya Bijutsukan) udditaa e nokku leɗɗe fotde kilooji 5 (3,1 mi) to fuɗnaange caka Utsunomiya, diiwaan Tochigi, Japon, e hitaande 1997 Kandinsky, e kollirɗe keertiiɗe ina mbaɗee kadi. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol pinal to Tochigu7 Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://u-moa.jp/etc/english.html|title=About Us|publisher=Utsunomiya Museum of Art|accessdate=12 September 2019}}</ref> hg79z9n22yl34x1ukhxsx8lkhc8xn7z 115008 115007 2025-07-02T11:30:16Z Ilya Discuss 10103 # 115008 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal Utsunomiya (宇都宮美術館, Utsunomiya Bijutsukan) udditaa e nokku leɗɗe fotde kilooji 5 (3,1 mi) to fuɗnaange caka Utsunomiya, diiwaan Tochigi, Japon, e hitaande 1997 Kandinsky, e kollirɗe keertiiɗe ina mbaɗee kadi. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol pinal to Tochigu7 Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://u-moa.jp/etc/english.html|title=About Us|publisher=Utsunomiya Museum of Art|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=http://u-moa.jp/collection/area.html|script-title=ja:収蔵作品 / 地域と美術|trans-title=Collection: Art by Area|language=Japanese|publisher=Utsunomiya Museum of Art|accessdate=12 September 2019}}</ref>< 9td9ap6us3h4mj2vdzf82jdk03acqlr 115009 115008 2025-07-02T11:32:02Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115009 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Koolol naalankaagal Utsunomiya (宇都宮美術館, Utsunomiya Bijutsukan) udditaa e nokku leɗɗe fotde kilooji 5 (3,1 mi) to fuɗnaange caka Utsunomiya, diiwaan Tochigi, Japon, e hitaande 1997 Kandinsky, e kollirɗe keertiiɗe ina mbaɗee kadi. Ƴeew kadi Musiyum to diiwaan Tochigi Koolol pinal to Tochigu7 Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=http://u-moa.jp/etc/english.html|title=About Us|publisher=Utsunomiya Museum of Art|accessdate=12 September 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.city.utsunomiya.tochigi.jp/citypromotion/rekishi/geijyutsu/museum/1007368.html|script-title=ja:宇都宮美術館|trans-title=Utsunomiya Museum of Art|language=Japanese|publisher=[[Utsunomiya|Utsunomiya City]]|accessdate=12 September 2019}}</ref> f9segbos16tnbuko8l23w6e64g73cfc Uwajima City Date Museum 0 29877 115010 2025-07-02T11:34:34Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115010 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗoon woni ɗo Uwajima, e nder diiwaan Ehime, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1974 Hidemune wonnoo ko daimyō mo Domen Uwajima, ina jeyaa heen nate Toyotomi Hideyoshi ɗe jamaanu Momoyama toɗɗaa ngam wonde jawdi pinal teeŋtundi. Ƴeew kadi Musium taariindi wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamu Uwajima Tuugnorgal ls8wefka20ybfyd4v07a861lel4w7ra 115011 115010 2025-07-02T11:36:53Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115011 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗoon woni ɗo Uwajima, e nder diiwaan Ehime, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1974 Hidemune wonnoo ko daimyō mo Domen Uwajima, ina jeyaa heen nate Toyotomi Hideyoshi ɗe jamaanu Momoyama toɗɗaa ngam wonde jawdi pinal teeŋtundi. Ƴeew kadi Musium taariindi wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamu Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/datehaku-top/|script-title=ja:宇和島市立伊達博物館|trans-title=Uwajima City Date Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref> 51ra2zzexb2ykfrzcqk8vvyso4rrri9 115012 115011 2025-07-02T11:38:11Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115012 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗoon woni ɗo Uwajima, e nder diiwaan Ehime, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1974 Hidemune wonnoo ko daimyō mo Domen Uwajima, ina jeyaa heen nate Toyotomi Hideyoshi ɗe jamaanu Momoyama toɗɗaa ngam wonde jawdi pinal teeŋtundi. Ƴeew kadi Musium taariindi wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamu Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/datehaku-top/|script-title=ja:宇和島市立伊達博物館|trans-title=Uwajima City Date Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://ehime-c.esnet.ed.jp/shougai/suishin/museum/ehimemuseum.html|script-title=ja:愛媛県内の登録博物館・博物館相当施設|trans-title=Museums and Museum-equivalent Facilities in Ehime Prefecture|language=Japanese|publisher=Ehime Prefectural Board of Education|accessdate=25 August 2019}}</ref> awuywh0mng8k4s7yx11o0e55e2oq4th 115013 115012 2025-07-02T11:39:28Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115013 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ko ɗoon woni ɗo Uwajima, e nder diiwaan Ehime, to leydi Japon, udditaa e hitaande 1974 Hidemune wonnoo ko daimyō mo Domen Uwajima, ina jeyaa heen nate Toyotomi Hideyoshi ɗe jamaanu Momoyama toɗɗaa ngam wonde jawdi pinal teeŋtundi. Ƴeew kadi Musium taariindi wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamu Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/datehaku-top/|script-title=ja:宇和島市立伊達博物館|trans-title=Uwajima City Date Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://ehime-c.esnet.ed.jp/shougai/suishin/museum/ehimemuseum.html|script-title=ja:愛媛県内の登録博物館・博物館相当施設|trans-title=Museums and Museum-equivalent Facilities in Ehime Prefecture|language=Japanese|publisher=Ehime Prefectural Board of Education|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://bunka.nii.ac.jp/heritages/detail/178662|script-title=ja:絹本著色豊臣秀吉像|trans-title=Portrait of Toyotomi Hideyoshi, colour on silk|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 August 2019}}</ref> djsw2tqrwefgedia4w2974o1ryk3ec1 Uwajima City Historical Museum 0 29878 115014 2025-07-02T11:41:58Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115014 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum taariindi wuro Uwajima (宇和島市立歴史資料館, Uwajima Shiritsu Rekisi Shiryōkan) udditaa to Uwajima, e nder diiwaan Ehime, Japon e hitaande 1992 Jeyi pinal gonɗo e mbaydi. Nde fuɗɗii wonde nokku polis Uwajima e nder diiwaan Hirōkoji to Uwajima, e hitaande 1953, galle oo artiraa to Nishiumi, jooni ko Ainan, ɗo haa lewru Yarkomaa 1990 woni galle laamorɗo wuro ngoo. E lewru marse 1992, galle oo artiraa Uwajima e nokku mum hannde oo sara Batiri Kabasaki (樺崎砲台跡), ɗo o woni ɗoon, ko ɗoon o woni musee ngam daartol Uwajima. Ƴeew kadi Muuseum Date wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamɗo Uwajima Tuugnorgal tsmdc8eiltluzri10qzuxja4ydbgfjm 115015 115014 2025-07-02T11:45:01Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115015 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum taariindi wuro Uwajima (宇和島市立歴史資料館, Uwajima Shiritsu Rekisi Shiryōkan) udditaa to Uwajima, e nder diiwaan Ehime, Japon e hitaande 1992 Jeyi pinal gonɗo e mbaydi. Nde fuɗɗii wonde nokku polis Uwajima e nder diiwaan Hirōkoji to Uwajima, e hitaande 1953, galle oo artiraa to Nishiumi, jooni ko Ainan, ɗo haa lewru Yarkomaa 1990 woni galle laamorɗo wuro ngoo. E lewru marse 1992, galle oo artiraa Uwajima e nokku mum hannde oo sara Batiri Kabasaki (樺崎砲台跡), ɗo o woni ɗoon, ko ɗoon o woni musee ngam daartol Uwajima. Ƴeew kadi Muuseum Date wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamɗo Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/siryoukan/rekishitop.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref> ctqmvsy3x1ysrrmgu4cx3qo5ccj01ob 115016 115015 2025-07-02T11:46:22Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115016 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum taariindi wuro Uwajima (宇和島市立歴史資料館, Uwajima Shiritsu Rekisi Shiryōkan) udditaa to Uwajima, e nder diiwaan Ehime, Japon e hitaande 1992 Jeyi pinal gonɗo e mbaydi. Nde fuɗɗii wonde nokku polis Uwajima e nder diiwaan Hirōkoji to Uwajima, e hitaande 1953, galle oo artiraa to Nishiumi, jooni ko Ainan, ɗo haa lewru Yarkomaa 1990 woni galle laamorɗo wuro ngoo. E lewru marse 1992, galle oo artiraa Uwajima e nokku mum hannde oo sara Batiri Kabasaki (樺崎砲台跡), ɗo o woni ɗoon, ko ɗoon o woni musee ngam daartol Uwajima. Ƴeew kadi Muuseum Date wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamɗo Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/siryoukan/rekishitop.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.ehime.jp/nan54144/nanyo_hot/map/uwajima/shiryoukan.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Ehime Prefecture]]|accessdate=25 August 2019}}</ref> l508oep96i0rjjuv6zzdrvl1fijid9w 115017 115016 2025-07-02T11:48:01Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115017 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum taariindi wuro Uwajima (宇和島市立歴史資料館, Uwajima Shiritsu Rekisi Shiryōkan) udditaa to Uwajima, e nder diiwaan Ehime, Japon e hitaande 1992 Jeyi pinal gonɗo e mbaydi. Nde fuɗɗii wonde nokku polis Uwajima e nder diiwaan Hirōkoji to Uwajima, e hitaande 1953, galle oo artiraa to Nishiumi, jooni ko Ainan, ɗo haa lewru Yarkomaa 1990 woni galle laamorɗo wuro ngoo. E lewru marse 1992, galle oo artiraa Uwajima e nokku mum hannde oo sara Batiri Kabasaki (樺崎砲台跡), ɗo o woni ɗoon, ko ɗoon o woni musee ngam daartol Uwajima. Ƴeew kadi Muuseum Date wuro Uwajima Doggol nokkuuji daartol Japon (Ehime) Doggol jeyiiji pinal Japon - nate (Ehime) Laamɗo Uwajima Tuugnorgal.<ref>{{cite web|url=https://www.city.uwajima.ehime.jp/site/siryoukan/rekishitop.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Uwajima, Ehime|Uwajima City]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pref.ehime.jp/nan54144/nanyo_hot/map/uwajima/shiryoukan.html|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館|trans-title=Uwajima City Historical Museum|language=Japanese|publisher=[[Ehime Prefecture]]|accessdate=25 August 2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kunishitei.bunka.go.jp/heritage/detail/101/00000104|script-title=ja:宇和島市立歴史資料館(旧宇和島警察署)|trans-title=Uwajima City Historical Museum (Former Uwajima Police Station)|language=Japanese|publisher=[[Agency for Cultural Affairs]]|accessdate=25 August 2019}}</ref> baqnfdjtmwrme1swby0j5uc1n5t73vn Visage Painting and the Human Face in 20th Century Art 0 29879 115018 2025-07-02T11:53:20Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115018 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Ndee winndannde tuugii ko e lowre wootere walla no feewi. Yeewtere jowitiinde heen ina waawi taweede e hello yeewtere ndee. Wallu moƴƴinde ndee winndannde e naatnude ciimtol e lowre ɓeydaande. Yiytu iwdi: "Pentugol yeeso e yeeso neɗɗo e nder naalankaagal teeminannde 20ɓiire" – kabaruuji · jaayɗe · defte · ganndo · JSTOR (Abriil 2014) Pentol Visage e Yeeso Neɗɗaŋke e nder Naalankaagal Teeminannde 20ɓiire ko ƴeewndo mawngo winndereyankeewo e pentol e yeeso yuɓɓinaango e hitaande 2000 to suudu defte ngenndiije naalankaagal hirnaange to Tokiyoo e to suudu defte ngenndiije naalankaagal jamaanu, Kiyoto, ɗo suudu defte ngenndiije naalankaagal jamaanu, Tokiyoo yuɓɓini. Ina heen golle ɗe: Magdalena Abakanowic Ay-mitsu Shigeru Aoki Jean Arp Antonin Artaad Farayse Bakon Georg Baselit Faraysesko Klemante Chuck ɓadiiɗo Jean Dubufe Maks Ernst Fang Lijun Lusiyo Fontaana Tsuguharu Foujita Alberto Giyakometi Toshiyuki Hasegawa Tatsuo Ikeda Leyko Ikemura Alekseyi von Jawlenski Hitoshi Karasawa Dow Kawara Miyoŋ Sook Kim Tamiiji Kitagawa Pool Klee Oskar Kokoska Wilem de kooning Yasuo Kuniyosi Shigeru Kuriyaama Henri Matis Shunsuke Matsumoto Henri Miso Tomiyo Miki Joan Miro Amedeo Modiliyaani Kaita Murayama Sune Nakamura Pablo Pikaso Jakson Polok Chatchay Puipiya Gerhard Richter Aso Saburo Shoji Sekin Joorji Sishkin Yan Pey Ming Tetsugoro Yoruzu Zhang Xiaogang Maandeeji Ndeeɗoo hiirde hollitii golle naalanke 45 gila e fajiri teeminannde 20ɓiire haa hannde. Tuugnorgal Catal ngal yaltinaama e hitaande 2000 to suudu defte ngenndiijo ñeeñal jamaanu, Tokiyoo Jokkondire yaajɗe Geɗe Naalankaagal.net r2pbmsd3ezzm4j1cr3t0erc3nt7dnpu Wakayama City Museum 0 29880 115019 2025-07-02T11:57:33Z Ilya Discuss 10103 #1Lib1RefNG#1Lib1Ref 115019 wikitext text/x-wiki {{Databox}}Musiyum wuro Wakayama (和歌市立博物館, Wakayama shirtsu hakubububun ko musee daartol nokkuyankeewo tawaaɗo e wuro Wakayama, Prefektiit Wakayama, to leydi Japon. Nde udditaa ko e lewru noowammbar 1985 ngam siftinde duuɓi 400 ko e mahngo galle laamorɗo Wakayama. Nokku oo ina ɓadii Defterdu Civic Wakayama. E nder suudu hollirde duumiinde, ina woodi kollirɗe jowitiiɗe e daartol pinal wuro Wakayama ummoraade e yonta gonɗo caggal wolde rewrude e sahaa caggal wolde, kam e geɗe keewɗe jowitiiɗe e leñol Kishū Tokugawa, laamiingal ko daimyō Kishū Domain e les njiimaandi Edo period Tokugawa Shogunate. Ƴeew kadi Muusaa perfee fof Wakayama References 3um4ouxb4hsk8l245lr5804c0osbcv4