Island

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="vro">
  <siteinfo>
    <sitename>Wikipedia</sitename>
    <dbname>fiu_vrowiki</dbname>
    <base>https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht</base>
    <generator>MediaWiki 1.46.0-wmf.22</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meediä</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Tallituslehekülg</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arotus</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Pruukja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Pruukja arotus</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Wikipedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Wikipedia arotus</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Pilt</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Pildi arotus</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arotus</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Näüdüs</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Näüdüse arotus</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Oppus</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Oppusõ arotus</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Katõgooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Katõgooria arotus</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Island</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2918</id>
    <revision>
      <id>184714</id>
      <parentid>174426</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T09:09:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184714</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14397" sha1="0obu4guhxpbc5jrfpnqntgl46n3mx19" xml:space="preserve">{{Country Infobox|
Nimi=Lýðveldið Ísland|
Genitiiv=Islandi|
Lipp=Image:Flag of Iceland.svg|
Vapp'=Image:Coat of arms of Iceland.svg|
Tunnuslausõq=olõ-iq|
Kaart=Image:LocationIceland.png|
Riigikiil'=[[islandi kiil]]|
Pääliin=[[Reykjavík]]|
Riigitüübi pää=President|
Riigipää=   [[Guðni Th. Jóhannesson]]    |
Pääministri=  [[Katrín Jakobsdóttir]] |
Suurus=103 125|
Suurusõ perrä=108|
Vett=2,7%|
Rahva hulk=394 324|
Rahva hulga perrä=178|
Tihehüs=2,88|
Hindäperi-1=|
Hindäperi-2=[[1. joulukuu]] [[1918]]|
Raha=[[Islandi kruun']]|
Aig=UTC+0|
Suvõaig=UTC+0|
Riigihümn'=[[Lofsöngur]]|
Internetitunnus=[[.is]]|
Telefonikuud'=354|
}}

'''Islandi Vabariik''' ([[islandi kiil|islandi keelen]] ''Lýðveldið Ísland'') om saarõriik [[Atlandi suurmeri|Atlandi suurõmere]] põh'aosan, õkvalt põh'apuulsõ [[Nabajuun|nabajoonõ]] lõunapoolõl. Island om pindala poolõse veidükese rohkõmb kuq katõ [[Eesti]] suurunõ, rahva hulga ja tihehüse poolõst selgehe kõgõ vähämb [[Põh'amaaq|Põh'amaa]]. Islandi pääliin [[Reykjavík]], kon eläs umbõs kolmasjago Islandi rahvast, om maailma kõgõ põh'apooolidsõmb hindäperi olõva riigi [[pääliin]].&lt;ref&gt;[https://www.coe.int/en/web/interculturalcities/reykjavik Õuruupa Nõvvokogo: Reykjavík] Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Saarõ pääl om aktiivnõ vulkaanipurskminõ: [[Geisri|geisriq]], kuumaq lätteq ja korgõq tulõmäeq. Luudus om muust [[Õuruupa|Õuruupast]] väega erimuudu ja pia viläldäq. 

Islandi kõgõ suurõmb tululäteq om turism.

== Aolugu ==

=== Saarõ pääle minek ===
9. aastagasaal tull' saarõ pääle inemiisi [[Skandinaavia|Skandinaaviast]], aq om arvat, et jo inne tuud oll' sääl [[Iirimaa|iiri]] [[Muuk|munkõ]] elondus. Iiri läteq aastagast 825 kirotas, et mungaq olliq suvõl elänüq saarõ pääl, mink nimi oll' [[Thule]], midä om peet nii Islandis ku ka [[Saarõmaa (saar)|Saarõmaas]]. [[Þorgilssoni Ari]] 1122–1133 kirotõt &quot;[[Islandilaisi raamat|Islandilaisi raamatun]]&quot; om kirän, et saarõ edimädseq eläniguq oll'iq [[Arnarsoni Ingólfur]] ja timä naanõ Hallveig, kiä ehitiq uma talokotussõ [[Reykjavík|Reykjavíki]] aastagal [[874]]. Tuupääle pagõsiq keldi (iiri) mungaq säält ärq – nä es tahaq Skandinaavia paganidõga üten elläq. Arkeoloogiliidsi löüdmiisi inemiisist inne skandinaavialaisi siski ei olõq.

Päält tuud naksi inemiisi manoq tulõma päämidselt [[Norra|Norrast]], a tull' ka muialt, kon [[viikingiq]] ell'iq – [[Iirimaa|Iirimaalt]], [[Sotimaa|Sotimaalt]], Briti saari päält. Nuuq võtiq jälq umaq keldi naasõq ja or'aq üten. Norrast ärq pagõmisõ põhjusõs om peet näütüses [[Harald Illoshius|Harald Ilosahiussõ]] hirmuvalitsõmist. Umbõs 60 aastaga oll'iq inemiseq egäl puul, kon oll' kõlvolinõ – kon midägi kasvi. Parõmbaq maaq oll'iq orgõ seen ja saarõ lõunõosa pääl. Pall'o noid, kiä lõuna puult tulliq, olliq Islandi kliiman väega pettünüq. Tuust kõnõlõsõq kotusõnimõq, miä nakkasõ pääle sõnaga ''kaldr'' 'külm'. Aastagal 1095 tettül rahvalugõmisõl Islandil oll' inemiisi umbõs 70 000 – 75 000.&lt;ref&gt;Sigurdur Thorarinsson, 1961. [https://www.jstor.org/stable/213106?origin=crossref Population Changes in Iceland.] Geographical Review Vol. 51, No. 4, lk 519. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Islandi esiqsaisminõ keskaol ===
[[Pilt:Thingvellir1-2.jpg|pisi|245x245px|[[Þingvellir]], kotus, kon [[Alþing]] kokko saiõ]]
Kogo Islandi ütine valitsus, maailma edimädses peet rahva iistsaisuskogo vai parlament [[Alþing|''Alþing'']], luudi aastagal 930. Aastagal 1000 Allting otsust' et Island võtt vasta ristuuso. Nuuq, kiä tõisi jumalit kumardiq, võisiq tuud edesi tetäq.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/2467511/islandi-arhaikum-peaasi-et-nad-ei-nutaks-valk-mina-olen-pauk-mina-olen Martin Sõmer 1996. Postimees Kultuur. Islandi arhaikum: Pääasi, et nää es iknuq.] 12.01.1996. Pruugit 01.11.2021. (eesti keelen)&lt;/ref&gt;

Esiqsaisval Islandil oll' algõlinõ esiqvalitsussüsteem. Vabaq talopojaq võisiq tetäq kokkoleppit, mink rikmisõ iist oll' määrät [[veritaso]]. 13. aastagasaal tahtsõq mõnõq suuq võimu hindä kätte saiaq, nii kutstaski aiga 1220–1260 &quot;Sturlungõ aos&quot;. Sturlungõ saagaq kõnõlõsõq vägivallast ja taplõmisõst, miä tuul aol sündü. 13. aastagasaal häitsnüq [[Saaga|saagakirändüs]] om ka õuruupa mõõdupuiõ perrä ainulinõ ja esiqmuudu, saagasit om peet Islandi kultuuri kõgõ tähtsämbäs osas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20100304141352/http://www.iceland.is/history-and-culture/History Islandi aolugu ja kultuur] Võro Arhiiv. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Norra riigi aig ===
Aastagil 1262–1264 oll'i islandlasõq kodosõast väsünüq ja olliq tuuga peri, et Haakon IV võtnuq saarõ [[Norra]] alaq. Nii naaś ka Islandil masma Norra säädüs ja valitsõmisviis. Tuuga lõppi ka viikingiaignõ ütiskunna toimiminõ. 

14. aastagasaal alanuq [[väiku ijäaig]], miä hävit' skandinaavialaisi elondusõ Gröönimaalt, oll' kõva lüük ka Islandilõ. 1402–1404 ja 1494–1494 naaś lakja lagonõma [[katsk]], miä tapp' poolõ saarõ rahvast maaha.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Tuud oll' tundaq viil 18. aastagasaa lõpun, ku rahvast oll' õks viil vähämb ku 14. aastagasaa algusõn. Island oll' Norra all aastaganiq 1814, kooniq [[Taani]] ja Norra kuningkunnaq lüüdi lakja ja Island jäi Taani alaq.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

=== Taani riigi aig ===
1843. aastagal luudi vahtsõst uma parlament [[Alþing]]. 1873. aastagal Island sai uma põhisäädüse ja 1874 piirät hindäperi olõmisõ, 1904 hindävalitsõmisõ ja 1. joulukuu pääväl 1918 Islandist tull' hindäperi kuningkund personaalunioonin Taaniga. Ütisus Taaniga lõppi tõsõ ilmasõa aol, ku Taani vallutiq [[s'akslasõq]] ja Islandi vallutiq liitläseq. Pääle sõta Islandist sai rahvahääletüsega hindäperi riik.

== Poliitiga ==
Island om parlamentaarnõ vabariik, kon ammõtligus riigipääs om president', kinkal olõ-õiq pall'o poliitilist võimu. [[2016]]. aastaga piimäkuun valiti presindendis [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]].

Islandi parlamendin [[Alþing|''Alþingin'']] om 63 liigõnd, kiä valitas sinnäq nelläs aastagas. Põrõld om pääministri [[Katrín Jakobsdóttir]], ku timä Rohilidsõq saiõ ütes valitsusliido liikmõs.

== Luudus ==
[[Pilt:Islannin topografinen kartta.svg|pisi|245x245px|Islandi topograafilinõ kaart]]
Islandi pääsaaõr mano käü hulga vähämbit saarõ ja laidõ.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110102232512/http://www.icelandguest.com/about-iceland/icelands-geography--climate/ Islandi luudus (võrgo arhiivin)]02.11.2011. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Niist kõgõ suurõmbaq ommaq [[Heimaey]] (umbõs 13 km²), [[Hrísey]] (7,52 km²) ja [[Grímsey]] (4,6 km²). Päält naidõ om õnnõ neli saart üle katõ ruutkilomiitre suurusõq. Pääsaare pindala om 101 826 km² ja terve riigi umbõs 103 000 km².
[[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|257x257px|Island jääs Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga mandrilaatõ pääle]]
Island jääs [[Õuraasia mannõrlaat|Õuraasia]] ja [[Põh'a-Ameeriga mannõrlaat|Põh'a-Ameeriga mannõrlaatõ]] vaihõlõ. Tuuperäst om Islandil suur hulk tulõmäki ja sääl om tihti ka maavärinit. Islandi lõunõpoolõ pääl olõvist [[Vestmannasaarõq|Vestmannasaarist]] lõunõ poolõ sündü 1960. aastil mannõrlaatõ veerealodsõq vulkaanipurgahusõ peräst [[Surtsey saar]]. Saar om sündümisest saadik olnu rahulik ja tiidläseq ommaq saanuq uuriq, kuis taimõq ja eläjäq võtvaq tävveste vahtsõ maa hindä alaq.&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/list/1267 Surtsey saaŕ]. Unesco maailma kultuuripärändüse nimekiri. Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Vulkaan [[Hekla]] purskas' viimäte [[2000]]. aastagal.&lt;ref&gt;[http://hraun.vedur.is/ja/englishweb/heklanews.html Hekla vulkaani purskaminõ] Islandi ilmateenistüs. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 2010. aastaga edimädsen poolõn jäiq kogo Õuruupa linnugiq katõs nädälis maa pääle saisma, selle et pursku [[Eyjafjallajökulli jäätükk|Eyjafjallajökulli jäätükü]] all ollõv [[Eyjafjallajökull|sama nimega vulkaan]].

Islandil om pall'o [[Jõgi|jõki]], sadangit ja pall'o kuumaq lättit, mink abil tetäs geotermist energiät. Islandi kõgõ suurõmb purskav kuumaviiläteq om [[Geysir]], mink perrä om tulnuq ka sõna [[Geiser|geisri]] mitmõhe kiilde. Islandil om ka pall’o ijäkotussit, umbõs 11,5% riigi pinnast omgi jää all. Õuruupa kõgõ suurõmb ijästü om Õdagu-Islandin [[Vatnajökull]].&lt;ref&gt;[https://www.icelandontheweb.com/articles-on-iceland/nature/glaciers/vatnajokull/ Vatnajökull om Õuruupa kõgõ suurõm ijästü] Iceland on the web (Island võrgon). Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Kõgõ korgõmbaq mäeq ommaq üle 2000 meetri korgõq. Islandi kõgõ korgõmb kotus om Vatnajökulli ijäkotussõ pääl [[Hvannadalshnúkur]] (2110 m). Maa rannal om pia egäl puul fjordõ ja merenulgõst. Mitmõn paigan müürüsainaq kasusõq järekõrran õkva merest. Rannajuunt om Islandil kokko 4970 km.&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/iceland/#geography Island] ''The World Factbook''. Maailma faktõ raamat. CIA. Pruugit 30.10.2021&lt;/ref&gt;

=== Eläjäq ===
Ku Islandilõ mindi, es olõq sääl tõisi [[Nisalisõq|nisaliisi]] kui [[Ijärepän|ijärebäsit]]. Inemisega tulliq üten ka [[Hiir|hiireq]] ja [[Rott|rotiq]]. [[Norra|Norrast]] tuudi üten ka [[Põh'apõdõr|põh'apõdraq]], nää eläseq seo ilma aigu mõtsikult inemisest putmaldaq Hummogu-Islandi korgõndikõ pääl. Luundustõ om tuud ka hulga minke, kiä inemiisi mant puurõst är pagõsiq. Islandi vii seen eläs 17 [[Valaskala|valaskalla]] liiki ja mitmit [[Hülge|hülgeliikõ]]. Kõgõ hariligumbaq kodoeläjäq ommaq [[Tõbras|tõpraq]], [[Lammas|lambaq]] ja [[Hopõn|hobõsõq]]. 

Islandi perisluudus, miä oll' sääl jo inne inemise tulõkit, oll' tsirgurohkõ. Islandilt om löüt umbõs 300 tsirguliiki. [[Meretsirguq|Mere]]- ja [[viitsirguq]] ni [[Kurvits|nepiq]] ommaq kõgõ hariligumbaq Islandi tsirgurühmäq. Meretsirgõst eläaseq Islandil näütüses [[ijätormitsirk]], [[randtiir]], [[lunn]], [[põh'asikusk]], [[alk]] ja [[suula]]. Island om Õuruupa viitsirkõ kõgõ tähtsämb pesitelemiskotus. [[Mutuk|Mutikit]] Islandil om löüt umbõs 800 liiki, päämädselt ommaq naaq [[Mardik|mardigaq]] ja [[Hüürläne|hüürläseq]]. Tsibiläisist Islandil om õnnõ [[Koi|koiq]] ja [[Üütsibiläne|üütsibiläseq]]. Islandi jõki seen om [[Lõhe|lõhekalla]] ja [[Paalia|paaliat]], järvi ja ojjõ seen om [[Har'us|harju]] ja [[Hõrnas|eherüst]]. Islandi siseviikogun või viil löüdäq ka [[Angõrjas|angõrjat]] ja [[Ogalik|ogalikku]].&lt;ref&gt;Evans 2008, lk 51. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Ütśki näist ei olõq tegeligust siseviikala, naaq ommaq merekalaq, kiä ommaq makõ viiga säädünüq. 

Sooladsõ vii kallo om löüt 293 liiki. Tähtsämbäq sügävä mere kalaq omma [[tursk]], [[piksa]], [[Mereahhun|meriahhun]] ja [[saida]]. Päälüsviikallost ommaq tähtsäq [[Heering|heeringäq]]  ja [[meretint]]. Näide saak om egä aastak esiqsugumanõ.  

Islandil om arõnõnuq uma hobõsõsort, [[Islandi hopõn]]. Islandi hopõn om olluq saarõ inemiisile läbi aoluu väega tähtsä ja tarvilinõ. Tõvvopuhtusõ peräst ei toheq Islandilõ muialt hobõsit tuvvaq, a ku tahat, võit näid säält ärq viiäq. Islandi hobõsit om viid ümbe ilma egäle poolõ lakja. 

== Valitsõmisjaotus ==

Island jagonõs katsas piirkunnas (''landsvæði'').&lt;ref&gt;[http://www.statoids.com/uis.html Islandi piirkunnaq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Nr.
!Piirkund
!Rahva hulk 
(1.1.2019)
!Pindala
(km²)
!Rahvast/
km²
![[ISO 3166-2:IS|ISO 3166]]
!Piirkunnaq kaardi pääl
|-
|1
|[[Höfuðborgarsvæðið]]
|228 231
|1 062
|167,61
|IS-1*
| rowspan=&quot;9&quot; |[[Pilt:Regions of Iceland.png|pisi]]
|-
|2
|[[Suðurnes]] (aikaisemmin [[Reykjanes]])
|27 113
|829
|20,18
|IS-2
|-
|3
|[[Vesturland]]
|16 507
|9 554
|1,51
|IS-3
|-
|4
|[[Länsivuonot|Vestfirðir]]
|7 063
|9 409
|0,85
|IS-4
|-
|5
|[[Norðurland vestra]]
|7 227
|12 737
|0,73
|IS-5
|-
|6
|[[Norðurland eystra]]
|30 445
|21 968
|1,21
|IS-6
|-
|7
|[[Austurland]]
|13 059
|22 721
|0,52
|IS-7
|-
|8
|[[Suðurland]]
|27 346
|24 526
|0,87
|IS-8
|-
|
|'''Ísland'''
|356 991
|102 928
|3,1
|IS
|}

== Majandus ==

== Rahvastik ==
Islandil elli 2017. aastaga vahtsõaastakuul 338 349 inemist, näist 216 878 Suur-Reykjavíki piirkunnan ümbre pääliina.

Islandilõ om viimädsel aol Hummogu-Õuruupast pall'o rahvast lännüq, päämidselt Poolast ja Leedust. Kõigist elänikest om Islandist välänpuul sündünüq 20 957 inemist (6,59%).

Islandil ei pruugita väärnimmi, inemise tõnõ nimi om matronüüm vai patronüüm (imä- vai esänimi), näütüses ''Þor Björgólfsson'' 'Þor Björgólfi poig'.

== Kultuur ==

=== Kiil ja kultuur ===
Islandil kõnõldas [[Islandi kiil|islandi kiilt]], miä om täämbädsel pääväl kõnõldavist põh'amaa keelist kõgõ lähkümb [[Vanapõh'a kiil|vanapõh'a keelele]] ja püsünü üsna muutumaldaq 12. aastagasaast pääle. Näil ommaq ka alalõ vanaperälidseq helüq ''Þ'' ja ''ð.''&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140714231242/http://www.state.gov/outofdate/bgn/iceland/191091.htm Island (võrgo arhiivin)] Background Note Iceland 8.11.2011. U.S. Department of State. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Islandi [[edda]] ja [[skaldi]] esindaseq kõgõ kõvõmbat keskao kirändüst [[Õuruupa|Õuruupan]]. Skaldi kõnõl’ vürste tegemiisist. Luulõtajaq vai skaldiq esitäseq noid huuvkunnin, pidon ja matussil.

== Välislingiq ==

== Lätteq ==
Evans, Andrew: ''Iceland''. Bradt Travel Guides, 2008. [[Toiminnot:Kirjalähteet/9781841622156|ISBN 9781841622156]]. [https://books.google.ee/books?id=9_GfdBAASUQC&amp;source=gbs_navlinks_s&amp;redir_esc=y Google'i raamaduq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)
[[Katõgooria:Island]]
[[Katõgooria:Õuruupa riigiq]]
&lt;references /&gt;{{ÕuruupaMaaq}}

{{commons|Iceland}}</text>
      <sha1>0obu4guhxpbc5jrfpnqntgl46n3mx19</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>184715</id>
      <parentid>184714</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T09:10:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184715</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14397" sha1="7kb13vkotevlpc2okwsh5nxktnix8jj" xml:space="preserve">{{Country Infobox|
Nimi=Lýðveldið Ísland|
Genitiiv=Islandi|
Lipp=Image:Flag of Iceland.svg|
Vapp'=Image:Coat of arms of Iceland.svg|
Tunnuslausõq=olõ-iq|
Kaart=Image:LocationIceland.png|
Riigikiil'=[[islandi kiil]]|
Pääliin=[[Reykjavík]]|
Riigitüübi pää=President|
Riigipää=   [[Guðni Th. Jóhannesson]]    |
Pääministri=  [[Katrín Jakobsdóttir]] |
Suurus=103 125|
Suurusõ perrä=108|
Vett=2,7%|
Rahva hulk=394 324|
Rahva hulga perrä=178|
Tihehüs=3,84|
Hindäperi-1=|
Hindäperi-2=[[1. joulukuu]] [[1918]]|
Raha=[[Islandi kruun']]|
Aig=UTC+0|
Suvõaig=UTC+0|
Riigihümn'=[[Lofsöngur]]|
Internetitunnus=[[.is]]|
Telefonikuud'=354|
}}

'''Islandi Vabariik''' ([[islandi kiil|islandi keelen]] ''Lýðveldið Ísland'') om saarõriik [[Atlandi suurmeri|Atlandi suurõmere]] põh'aosan, õkvalt põh'apuulsõ [[Nabajuun|nabajoonõ]] lõunapoolõl. Island om pindala poolõse veidükese rohkõmb kuq katõ [[Eesti]] suurunõ, rahva hulga ja tihehüse poolõst selgehe kõgõ vähämb [[Põh'amaaq|Põh'amaa]]. Islandi pääliin [[Reykjavík]], kon eläs umbõs kolmasjago Islandi rahvast, om maailma kõgõ põh'apooolidsõmb hindäperi olõva riigi [[pääliin]].&lt;ref&gt;[https://www.coe.int/en/web/interculturalcities/reykjavik Õuruupa Nõvvokogo: Reykjavík] Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Saarõ pääl om aktiivnõ vulkaanipurskminõ: [[Geisri|geisriq]], kuumaq lätteq ja korgõq tulõmäeq. Luudus om muust [[Õuruupa|Õuruupast]] väega erimuudu ja pia viläldäq. 

Islandi kõgõ suurõmb tululäteq om turism.

== Aolugu ==

=== Saarõ pääle minek ===
9. aastagasaal tull' saarõ pääle inemiisi [[Skandinaavia|Skandinaaviast]], aq om arvat, et jo inne tuud oll' sääl [[Iirimaa|iiri]] [[Muuk|munkõ]] elondus. Iiri läteq aastagast 825 kirotas, et mungaq olliq suvõl elänüq saarõ pääl, mink nimi oll' [[Thule]], midä om peet nii Islandis ku ka [[Saarõmaa (saar)|Saarõmaas]]. [[Þorgilssoni Ari]] 1122–1133 kirotõt &quot;[[Islandilaisi raamat|Islandilaisi raamatun]]&quot; om kirän, et saarõ edimädseq eläniguq oll'iq [[Arnarsoni Ingólfur]] ja timä naanõ Hallveig, kiä ehitiq uma talokotussõ [[Reykjavík|Reykjavíki]] aastagal [[874]]. Tuupääle pagõsiq keldi (iiri) mungaq säält ärq – nä es tahaq Skandinaavia paganidõga üten elläq. Arkeoloogiliidsi löüdmiisi inemiisist inne skandinaavialaisi siski ei olõq.

Päält tuud naksi inemiisi manoq tulõma päämidselt [[Norra|Norrast]], a tull' ka muialt, kon [[viikingiq]] ell'iq – [[Iirimaa|Iirimaalt]], [[Sotimaa|Sotimaalt]], Briti saari päält. Nuuq võtiq jälq umaq keldi naasõq ja or'aq üten. Norrast ärq pagõmisõ põhjusõs om peet näütüses [[Harald Illoshius|Harald Ilosahiussõ]] hirmuvalitsõmist. Umbõs 60 aastaga oll'iq inemiseq egäl puul, kon oll' kõlvolinõ – kon midägi kasvi. Parõmbaq maaq oll'iq orgõ seen ja saarõ lõunõosa pääl. Pall'o noid, kiä lõuna puult tulliq, olliq Islandi kliiman väega pettünüq. Tuust kõnõlõsõq kotusõnimõq, miä nakkasõ pääle sõnaga ''kaldr'' 'külm'. Aastagal 1095 tettül rahvalugõmisõl Islandil oll' inemiisi umbõs 70 000 – 75 000.&lt;ref&gt;Sigurdur Thorarinsson, 1961. [https://www.jstor.org/stable/213106?origin=crossref Population Changes in Iceland.] Geographical Review Vol. 51, No. 4, lk 519. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Islandi esiqsaisminõ keskaol ===
[[Pilt:Thingvellir1-2.jpg|pisi|245x245px|[[Þingvellir]], kotus, kon [[Alþing]] kokko saiõ]]
Kogo Islandi ütine valitsus, maailma edimädses peet rahva iistsaisuskogo vai parlament [[Alþing|''Alþing'']], luudi aastagal 930. Aastagal 1000 Allting otsust' et Island võtt vasta ristuuso. Nuuq, kiä tõisi jumalit kumardiq, võisiq tuud edesi tetäq.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/2467511/islandi-arhaikum-peaasi-et-nad-ei-nutaks-valk-mina-olen-pauk-mina-olen Martin Sõmer 1996. Postimees Kultuur. Islandi arhaikum: Pääasi, et nää es iknuq.] 12.01.1996. Pruugit 01.11.2021. (eesti keelen)&lt;/ref&gt;

Esiqsaisval Islandil oll' algõlinõ esiqvalitsussüsteem. Vabaq talopojaq võisiq tetäq kokkoleppit, mink rikmisõ iist oll' määrät [[veritaso]]. 13. aastagasaal tahtsõq mõnõq suuq võimu hindä kätte saiaq, nii kutstaski aiga 1220–1260 &quot;Sturlungõ aos&quot;. Sturlungõ saagaq kõnõlõsõq vägivallast ja taplõmisõst, miä tuul aol sündü. 13. aastagasaal häitsnüq [[Saaga|saagakirändüs]] om ka õuruupa mõõdupuiõ perrä ainulinõ ja esiqmuudu, saagasit om peet Islandi kultuuri kõgõ tähtsämbäs osas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20100304141352/http://www.iceland.is/history-and-culture/History Islandi aolugu ja kultuur] Võro Arhiiv. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Norra riigi aig ===
Aastagil 1262–1264 oll'i islandlasõq kodosõast väsünüq ja olliq tuuga peri, et Haakon IV võtnuq saarõ [[Norra]] alaq. Nii naaś ka Islandil masma Norra säädüs ja valitsõmisviis. Tuuga lõppi ka viikingiaignõ ütiskunna toimiminõ. 

14. aastagasaal alanuq [[väiku ijäaig]], miä hävit' skandinaavialaisi elondusõ Gröönimaalt, oll' kõva lüük ka Islandilõ. 1402–1404 ja 1494–1494 naaś lakja lagonõma [[katsk]], miä tapp' poolõ saarõ rahvast maaha.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Tuud oll' tundaq viil 18. aastagasaa lõpun, ku rahvast oll' õks viil vähämb ku 14. aastagasaa algusõn. Island oll' Norra all aastaganiq 1814, kooniq [[Taani]] ja Norra kuningkunnaq lüüdi lakja ja Island jäi Taani alaq.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

=== Taani riigi aig ===
1843. aastagal luudi vahtsõst uma parlament [[Alþing]]. 1873. aastagal Island sai uma põhisäädüse ja 1874 piirät hindäperi olõmisõ, 1904 hindävalitsõmisõ ja 1. joulukuu pääväl 1918 Islandist tull' hindäperi kuningkund personaalunioonin Taaniga. Ütisus Taaniga lõppi tõsõ ilmasõa aol, ku Taani vallutiq [[s'akslasõq]] ja Islandi vallutiq liitläseq. Pääle sõta Islandist sai rahvahääletüsega hindäperi riik.

== Poliitiga ==
Island om parlamentaarnõ vabariik, kon ammõtligus riigipääs om president', kinkal olõ-õiq pall'o poliitilist võimu. [[2016]]. aastaga piimäkuun valiti presindendis [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]].

Islandi parlamendin [[Alþing|''Alþingin'']] om 63 liigõnd, kiä valitas sinnäq nelläs aastagas. Põrõld om pääministri [[Katrín Jakobsdóttir]], ku timä Rohilidsõq saiõ ütes valitsusliido liikmõs.

== Luudus ==
[[Pilt:Islannin topografinen kartta.svg|pisi|245x245px|Islandi topograafilinõ kaart]]
Islandi pääsaaõr mano käü hulga vähämbit saarõ ja laidõ.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110102232512/http://www.icelandguest.com/about-iceland/icelands-geography--climate/ Islandi luudus (võrgo arhiivin)]02.11.2011. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Niist kõgõ suurõmbaq ommaq [[Heimaey]] (umbõs 13 km²), [[Hrísey]] (7,52 km²) ja [[Grímsey]] (4,6 km²). Päält naidõ om õnnõ neli saart üle katõ ruutkilomiitre suurusõq. Pääsaare pindala om 101 826 km² ja terve riigi umbõs 103 000 km².
[[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|257x257px|Island jääs Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga mandrilaatõ pääle]]
Island jääs [[Õuraasia mannõrlaat|Õuraasia]] ja [[Põh'a-Ameeriga mannõrlaat|Põh'a-Ameeriga mannõrlaatõ]] vaihõlõ. Tuuperäst om Islandil suur hulk tulõmäki ja sääl om tihti ka maavärinit. Islandi lõunõpoolõ pääl olõvist [[Vestmannasaarõq|Vestmannasaarist]] lõunõ poolõ sündü 1960. aastil mannõrlaatõ veerealodsõq vulkaanipurgahusõ peräst [[Surtsey saar]]. Saar om sündümisest saadik olnu rahulik ja tiidläseq ommaq saanuq uuriq, kuis taimõq ja eläjäq võtvaq tävveste vahtsõ maa hindä alaq.&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/list/1267 Surtsey saaŕ]. Unesco maailma kultuuripärändüse nimekiri. Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Vulkaan [[Hekla]] purskas' viimäte [[2000]]. aastagal.&lt;ref&gt;[http://hraun.vedur.is/ja/englishweb/heklanews.html Hekla vulkaani purskaminõ] Islandi ilmateenistüs. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 2010. aastaga edimädsen poolõn jäiq kogo Õuruupa linnugiq katõs nädälis maa pääle saisma, selle et pursku [[Eyjafjallajökulli jäätükk|Eyjafjallajökulli jäätükü]] all ollõv [[Eyjafjallajökull|sama nimega vulkaan]].

Islandil om pall'o [[Jõgi|jõki]], sadangit ja pall'o kuumaq lättit, mink abil tetäs geotermist energiät. Islandi kõgõ suurõmb purskav kuumaviiläteq om [[Geysir]], mink perrä om tulnuq ka sõna [[Geiser|geisri]] mitmõhe kiilde. Islandil om ka pall’o ijäkotussit, umbõs 11,5% riigi pinnast omgi jää all. Õuruupa kõgõ suurõmb ijästü om Õdagu-Islandin [[Vatnajökull]].&lt;ref&gt;[https://www.icelandontheweb.com/articles-on-iceland/nature/glaciers/vatnajokull/ Vatnajökull om Õuruupa kõgõ suurõm ijästü] Iceland on the web (Island võrgon). Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Kõgõ korgõmbaq mäeq ommaq üle 2000 meetri korgõq. Islandi kõgõ korgõmb kotus om Vatnajökulli ijäkotussõ pääl [[Hvannadalshnúkur]] (2110 m). Maa rannal om pia egäl puul fjordõ ja merenulgõst. Mitmõn paigan müürüsainaq kasusõq järekõrran õkva merest. Rannajuunt om Islandil kokko 4970 km.&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/iceland/#geography Island] ''The World Factbook''. Maailma faktõ raamat. CIA. Pruugit 30.10.2021&lt;/ref&gt;

=== Eläjäq ===
Ku Islandilõ mindi, es olõq sääl tõisi [[Nisalisõq|nisaliisi]] kui [[Ijärepän|ijärebäsit]]. Inemisega tulliq üten ka [[Hiir|hiireq]] ja [[Rott|rotiq]]. [[Norra|Norrast]] tuudi üten ka [[Põh'apõdõr|põh'apõdraq]], nää eläseq seo ilma aigu mõtsikult inemisest putmaldaq Hummogu-Islandi korgõndikõ pääl. Luundustõ om tuud ka hulga minke, kiä inemiisi mant puurõst är pagõsiq. Islandi vii seen eläs 17 [[Valaskala|valaskalla]] liiki ja mitmit [[Hülge|hülgeliikõ]]. Kõgõ hariligumbaq kodoeläjäq ommaq [[Tõbras|tõpraq]], [[Lammas|lambaq]] ja [[Hopõn|hobõsõq]]. 

Islandi perisluudus, miä oll' sääl jo inne inemise tulõkit, oll' tsirgurohkõ. Islandilt om löüt umbõs 300 tsirguliiki. [[Meretsirguq|Mere]]- ja [[viitsirguq]] ni [[Kurvits|nepiq]] ommaq kõgõ hariligumbaq Islandi tsirgurühmäq. Meretsirgõst eläaseq Islandil näütüses [[ijätormitsirk]], [[randtiir]], [[lunn]], [[põh'asikusk]], [[alk]] ja [[suula]]. Island om Õuruupa viitsirkõ kõgõ tähtsämb pesitelemiskotus. [[Mutuk|Mutikit]] Islandil om löüt umbõs 800 liiki, päämädselt ommaq naaq [[Mardik|mardigaq]] ja [[Hüürläne|hüürläseq]]. Tsibiläisist Islandil om õnnõ [[Koi|koiq]] ja [[Üütsibiläne|üütsibiläseq]]. Islandi jõki seen om [[Lõhe|lõhekalla]] ja [[Paalia|paaliat]], järvi ja ojjõ seen om [[Har'us|harju]] ja [[Hõrnas|eherüst]]. Islandi siseviikogun või viil löüdäq ka [[Angõrjas|angõrjat]] ja [[Ogalik|ogalikku]].&lt;ref&gt;Evans 2008, lk 51. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Ütśki näist ei olõq tegeligust siseviikala, naaq ommaq merekalaq, kiä ommaq makõ viiga säädünüq. 

Sooladsõ vii kallo om löüt 293 liiki. Tähtsämbäq sügävä mere kalaq omma [[tursk]], [[piksa]], [[Mereahhun|meriahhun]] ja [[saida]]. Päälüsviikallost ommaq tähtsäq [[Heering|heeringäq]]  ja [[meretint]]. Näide saak om egä aastak esiqsugumanõ.  

Islandil om arõnõnuq uma hobõsõsort, [[Islandi hopõn]]. Islandi hopõn om olluq saarõ inemiisile läbi aoluu väega tähtsä ja tarvilinõ. Tõvvopuhtusõ peräst ei toheq Islandilõ muialt hobõsit tuvvaq, a ku tahat, võit näid säält ärq viiäq. Islandi hobõsit om viid ümbe ilma egäle poolõ lakja. 

== Valitsõmisjaotus ==

Island jagonõs katsas piirkunnas (''landsvæði'').&lt;ref&gt;[http://www.statoids.com/uis.html Islandi piirkunnaq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Nr.
!Piirkund
!Rahva hulk 
(1.1.2019)
!Pindala
(km²)
!Rahvast/
km²
![[ISO 3166-2:IS|ISO 3166]]
!Piirkunnaq kaardi pääl
|-
|1
|[[Höfuðborgarsvæðið]]
|228 231
|1 062
|167,61
|IS-1*
| rowspan=&quot;9&quot; |[[Pilt:Regions of Iceland.png|pisi]]
|-
|2
|[[Suðurnes]] (aikaisemmin [[Reykjanes]])
|27 113
|829
|20,18
|IS-2
|-
|3
|[[Vesturland]]
|16 507
|9 554
|1,51
|IS-3
|-
|4
|[[Länsivuonot|Vestfirðir]]
|7 063
|9 409
|0,85
|IS-4
|-
|5
|[[Norðurland vestra]]
|7 227
|12 737
|0,73
|IS-5
|-
|6
|[[Norðurland eystra]]
|30 445
|21 968
|1,21
|IS-6
|-
|7
|[[Austurland]]
|13 059
|22 721
|0,52
|IS-7
|-
|8
|[[Suðurland]]
|27 346
|24 526
|0,87
|IS-8
|-
|
|'''Ísland'''
|356 991
|102 928
|3,1
|IS
|}

== Majandus ==

== Rahvastik ==
Islandil elli 2017. aastaga vahtsõaastakuul 338 349 inemist, näist 216 878 Suur-Reykjavíki piirkunnan ümbre pääliina.

Islandilõ om viimädsel aol Hummogu-Õuruupast pall'o rahvast lännüq, päämidselt Poolast ja Leedust. Kõigist elänikest om Islandist välänpuul sündünüq 20 957 inemist (6,59%).

Islandil ei pruugita väärnimmi, inemise tõnõ nimi om matronüüm vai patronüüm (imä- vai esänimi), näütüses ''Þor Björgólfsson'' 'Þor Björgólfi poig'.

== Kultuur ==

=== Kiil ja kultuur ===
Islandil kõnõldas [[Islandi kiil|islandi kiilt]], miä om täämbädsel pääväl kõnõldavist põh'amaa keelist kõgõ lähkümb [[Vanapõh'a kiil|vanapõh'a keelele]] ja püsünü üsna muutumaldaq 12. aastagasaast pääle. Näil ommaq ka alalõ vanaperälidseq helüq ''Þ'' ja ''ð.''&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140714231242/http://www.state.gov/outofdate/bgn/iceland/191091.htm Island (võrgo arhiivin)] Background Note Iceland 8.11.2011. U.S. Department of State. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Islandi [[edda]] ja [[skaldi]] esindaseq kõgõ kõvõmbat keskao kirändüst [[Õuruupa|Õuruupan]]. Skaldi kõnõl’ vürste tegemiisist. Luulõtajaq vai skaldiq esitäseq noid huuvkunnin, pidon ja matussil.

== Välislingiq ==

== Lätteq ==
Evans, Andrew: ''Iceland''. Bradt Travel Guides, 2008. [[Toiminnot:Kirjalähteet/9781841622156|ISBN 9781841622156]]. [https://books.google.ee/books?id=9_GfdBAASUQC&amp;source=gbs_navlinks_s&amp;redir_esc=y Google'i raamaduq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)
[[Katõgooria:Island]]
[[Katõgooria:Õuruupa riigiq]]
&lt;references /&gt;{{ÕuruupaMaaq}}

{{commons|Iceland}}</text>
      <sha1>7kb13vkotevlpc2okwsh5nxktnix8jj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>184719</id>
      <parentid>184715</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T09:23:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>84</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>184719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14415" sha1="if6lbhr289i6deexn2tcflqdxrif9gr" xml:space="preserve">{{Country Infobox|
Nimi=Lýðveldið Ísland|
Genitiiv=Islandi|
Lipp=Image:Flag of Iceland.svg|
Vapp'=Image:Coat of arms of Iceland.svg|
Tunnuslausõq=olõ-iq|
Kaart=Image:LocationIceland.png|
Riigikiil'=[[islandi kiil]]|
Pääliin=[[Reykjavík]]|
Riigitüübi pää=President|
Riigipää=   [[Guðni Th. Jóhannesson]]    |
Pääministri=  [[Katrín Jakobsdóttir]] |
Suurus=103 125|
Suurusõ perrä=108|
Vett=2,7%|
Rahva hulk=394 324|
Rahva hulga perrä=178|
Tihehüs=3,84|
Hindäperi-1=|
Hindäperi-2=[[1. joulukuu päiv|1. joulukuu]] [[1918]]|
Raha=[[Islandi kruun']]|
Aig=UTC+0|
Suvõaig=UTC+0|
Riigihümn'=[[Lofsöngur]]|
Internetitunnus=[[.is]]|
Telefonikuud'=354|
}}

'''Islandi Vabariik''' ([[islandi kiil|islandi keelen]] ''Lýðveldið Ísland'') om saarõriik [[Atlandi suurmeri|Atlandi suurõmere]] põh'aosan, õkvalt põh'apuulsõ [[Nabajuun|nabajoonõ]] lõunapoolõl. Island om pindala poolõse veidükese rohkõmb kuq katõ [[Eesti]] suurunõ, rahva hulga ja tihehüse poolõst selgehe kõgõ vähämb [[Põh'amaaq|Põh'amaa]]. Islandi pääliin [[Reykjavík]], kon eläs umbõs kolmasjago Islandi rahvast, om maailma kõgõ põh'apooolidsõmb hindäperi olõva riigi [[pääliin]].&lt;ref&gt;[https://www.coe.int/en/web/interculturalcities/reykjavik Õuruupa Nõvvokogo: Reykjavík] Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Saarõ pääl om aktiivnõ vulkaanipurskminõ: [[Geisri|geisriq]], kuumaq lätteq ja korgõq tulõmäeq. Luudus om muust [[Õuruupa|Õuruupast]] väega erimuudu ja pia viläldäq. 

Islandi kõgõ suurõmb tululäteq om turism.

== Aolugu ==

=== Saarõ pääle minek ===
9. aastagasaal tull' saarõ pääle inemiisi [[Skandinaavia|Skandinaaviast]], aq om arvat, et jo inne tuud oll' sääl [[Iirimaa|iiri]] [[Muuk|munkõ]] elondus. Iiri läteq aastagast 825 kirotas, et mungaq olliq suvõl elänüq saarõ pääl, mink nimi oll' [[Thule]], midä om peet nii Islandis ku ka [[Saarõmaa (saar)|Saarõmaas]]. [[Þorgilssoni Ari]] 1122–1133 kirotõt &quot;[[Islandilaisi raamat|Islandilaisi raamatun]]&quot; om kirän, et saarõ edimädseq eläniguq oll'iq [[Arnarsoni Ingólfur]] ja timä naanõ Hallveig, kiä ehitiq uma talokotussõ [[Reykjavík|Reykjavíki]] aastagal [[874]]. Tuupääle pagõsiq keldi (iiri) mungaq säält ärq – nä es tahaq Skandinaavia paganidõga üten elläq. Arkeoloogiliidsi löüdmiisi inemiisist inne skandinaavialaisi siski ei olõq.

Päält tuud naksi inemiisi manoq tulõma päämidselt [[Norra|Norrast]], a tull' ka muialt, kon [[viikingiq]] ell'iq – [[Iirimaa|Iirimaalt]], [[Sotimaa|Sotimaalt]], Briti saari päält. Nuuq võtiq jälq umaq keldi naasõq ja or'aq üten. Norrast ärq pagõmisõ põhjusõs om peet näütüses [[Harald Illoshius|Harald Ilosahiussõ]] hirmuvalitsõmist. Umbõs 60 aastaga oll'iq inemiseq egäl puul, kon oll' kõlvolinõ – kon midägi kasvi. Parõmbaq maaq oll'iq orgõ seen ja saarõ lõunõosa pääl. Pall'o noid, kiä lõuna puult tulliq, olliq Islandi kliiman väega pettünüq. Tuust kõnõlõsõq kotusõnimõq, miä nakkasõ pääle sõnaga ''kaldr'' 'külm'. Aastagal 1095 tettül rahvalugõmisõl Islandil oll' inemiisi umbõs 70 000 – 75 000.&lt;ref&gt;Sigurdur Thorarinsson, 1961. [https://www.jstor.org/stable/213106?origin=crossref Population Changes in Iceland.] Geographical Review Vol. 51, No. 4, lk 519. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Islandi esiqsaisminõ keskaol ===
[[Pilt:Thingvellir1-2.jpg|pisi|245x245px|[[Þingvellir]], kotus, kon [[Alþing]] kokko saiõ]]
Kogo Islandi ütine valitsus, maailma edimädses peet rahva iistsaisuskogo vai parlament [[Alþing|''Alþing'']], luudi aastagal 930. Aastagal 1000 Allting otsust' et Island võtt vasta ristuuso. Nuuq, kiä tõisi jumalit kumardiq, võisiq tuud edesi tetäq.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/2467511/islandi-arhaikum-peaasi-et-nad-ei-nutaks-valk-mina-olen-pauk-mina-olen Martin Sõmer 1996. Postimees Kultuur. Islandi arhaikum: Pääasi, et nää es iknuq.] 12.01.1996. Pruugit 01.11.2021. (eesti keelen)&lt;/ref&gt;

Esiqsaisval Islandil oll' algõlinõ esiqvalitsussüsteem. Vabaq talopojaq võisiq tetäq kokkoleppit, mink rikmisõ iist oll' määrät [[veritaso]]. 13. aastagasaal tahtsõq mõnõq suuq võimu hindä kätte saiaq, nii kutstaski aiga 1220–1260 &quot;Sturlungõ aos&quot;. Sturlungõ saagaq kõnõlõsõq vägivallast ja taplõmisõst, miä tuul aol sündü. 13. aastagasaal häitsnüq [[Saaga|saagakirändüs]] om ka õuruupa mõõdupuiõ perrä ainulinõ ja esiqmuudu, saagasit om peet Islandi kultuuri kõgõ tähtsämbäs osas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20100304141352/http://www.iceland.is/history-and-culture/History Islandi aolugu ja kultuur] Võro Arhiiv. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Norra riigi aig ===
Aastagil 1262–1264 oll'i islandlasõq kodosõast väsünüq ja olliq tuuga peri, et Haakon IV võtnuq saarõ [[Norra]] alaq. Nii naaś ka Islandil masma Norra säädüs ja valitsõmisviis. Tuuga lõppi ka viikingiaignõ ütiskunna toimiminõ. 

14. aastagasaal alanuq [[väiku ijäaig]], miä hävit' skandinaavialaisi elondusõ Gröönimaalt, oll' kõva lüük ka Islandilõ. 1402–1404 ja 1494–1494 naaś lakja lagonõma [[katsk]], miä tapp' poolõ saarõ rahvast maaha.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Tuud oll' tundaq viil 18. aastagasaa lõpun, ku rahvast oll' õks viil vähämb ku 14. aastagasaa algusõn. Island oll' Norra all aastaganiq 1814, kooniq [[Taani]] ja Norra kuningkunnaq lüüdi lakja ja Island jäi Taani alaq.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

=== Taani riigi aig ===
1843. aastagal luudi vahtsõst uma parlament [[Alþing]]. 1873. aastagal Island sai uma põhisäädüse ja 1874 piirät hindäperi olõmisõ, 1904 hindävalitsõmisõ ja 1. joulukuu pääväl 1918 Islandist tull' hindäperi kuningkund personaalunioonin Taaniga. Ütisus Taaniga lõppi tõsõ ilmasõa aol, ku Taani vallutiq [[s'akslasõq]] ja Islandi vallutiq liitläseq. Pääle sõta Islandist sai rahvahääletüsega hindäperi riik.

== Poliitiga ==
Island om parlamentaarnõ vabariik, kon ammõtligus riigipääs om president', kinkal olõ-õiq pall'o poliitilist võimu. [[2016]]. aastaga piimäkuun valiti presindendis [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]].

Islandi parlamendin [[Alþing|''Alþingin'']] om 63 liigõnd, kiä valitas sinnäq nelläs aastagas. Põrõld om pääministri [[Katrín Jakobsdóttir]], ku timä Rohilidsõq saiõ ütes valitsusliido liikmõs.

== Luudus ==
[[Pilt:Islannin topografinen kartta.svg|pisi|245x245px|Islandi topograafilinõ kaart]]
Islandi pääsaaõr mano käü hulga vähämbit saarõ ja laidõ.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110102232512/http://www.icelandguest.com/about-iceland/icelands-geography--climate/ Islandi luudus (võrgo arhiivin)]02.11.2011. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Niist kõgõ suurõmbaq ommaq [[Heimaey]] (umbõs 13 km²), [[Hrísey]] (7,52 km²) ja [[Grímsey]] (4,6 km²). Päält naidõ om õnnõ neli saart üle katõ ruutkilomiitre suurusõq. Pääsaare pindala om 101 826 km² ja terve riigi umbõs 103 000 km².
[[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|257x257px|Island jääs Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga mandrilaatõ pääle]]
Island jääs [[Õuraasia mannõrlaat|Õuraasia]] ja [[Põh'a-Ameeriga mannõrlaat|Põh'a-Ameeriga mannõrlaatõ]] vaihõlõ. Tuuperäst om Islandil suur hulk tulõmäki ja sääl om tihti ka maavärinit. Islandi lõunõpoolõ pääl olõvist [[Vestmannasaarõq|Vestmannasaarist]] lõunõ poolõ sündü 1960. aastil mannõrlaatõ veerealodsõq vulkaanipurgahusõ peräst [[Surtsey saar]]. Saar om sündümisest saadik olnu rahulik ja tiidläseq ommaq saanuq uuriq, kuis taimõq ja eläjäq võtvaq tävveste vahtsõ maa hindä alaq.&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/list/1267 Surtsey saaŕ]. Unesco maailma kultuuripärändüse nimekiri. Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Vulkaan [[Hekla]] purskas' viimäte [[2000]]. aastagal.&lt;ref&gt;[http://hraun.vedur.is/ja/englishweb/heklanews.html Hekla vulkaani purskaminõ] Islandi ilmateenistüs. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 2010. aastaga edimädsen poolõn jäiq kogo Õuruupa linnugiq katõs nädälis maa pääle saisma, selle et pursku [[Eyjafjallajökulli jäätükk|Eyjafjallajökulli jäätükü]] all ollõv [[Eyjafjallajökull|sama nimega vulkaan]].

Islandil om pall'o [[Jõgi|jõki]], sadangit ja pall'o kuumaq lättit, mink abil tetäs geotermist energiät. Islandi kõgõ suurõmb purskav kuumaviiläteq om [[Geysir]], mink perrä om tulnuq ka sõna [[Geiser|geisri]] mitmõhe kiilde. Islandil om ka pall’o ijäkotussit, umbõs 11,5% riigi pinnast omgi jää all. Õuruupa kõgõ suurõmb ijästü om Õdagu-Islandin [[Vatnajökull]].&lt;ref&gt;[https://www.icelandontheweb.com/articles-on-iceland/nature/glaciers/vatnajokull/ Vatnajökull om Õuruupa kõgõ suurõm ijästü] Iceland on the web (Island võrgon). Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Kõgõ korgõmbaq mäeq ommaq üle 2000 meetri korgõq. Islandi kõgõ korgõmb kotus om Vatnajökulli ijäkotussõ pääl [[Hvannadalshnúkur]] (2110 m). Maa rannal om pia egäl puul fjordõ ja merenulgõst. Mitmõn paigan müürüsainaq kasusõq järekõrran õkva merest. Rannajuunt om Islandil kokko 4970 km.&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/iceland/#geography Island] ''The World Factbook''. Maailma faktõ raamat. CIA. Pruugit 30.10.2021&lt;/ref&gt;

=== Eläjäq ===
Ku Islandilõ mindi, es olõq sääl tõisi [[Nisalisõq|nisaliisi]] kui [[Ijärepän|ijärebäsit]]. Inemisega tulliq üten ka [[Hiir|hiireq]] ja [[Rott|rotiq]]. [[Norra|Norrast]] tuudi üten ka [[Põh'apõdõr|põh'apõdraq]], nää eläseq seo ilma aigu mõtsikult inemisest putmaldaq Hummogu-Islandi korgõndikõ pääl. Luundustõ om tuud ka hulga minke, kiä inemiisi mant puurõst är pagõsiq. Islandi vii seen eläs 17 [[Valaskala|valaskalla]] liiki ja mitmit [[Hülge|hülgeliikõ]]. Kõgõ hariligumbaq kodoeläjäq ommaq [[Tõbras|tõpraq]], [[Lammas|lambaq]] ja [[Hopõn|hobõsõq]]. 

Islandi perisluudus, miä oll' sääl jo inne inemise tulõkit, oll' tsirgurohkõ. Islandilt om löüt umbõs 300 tsirguliiki. [[Meretsirguq|Mere]]- ja [[viitsirguq]] ni [[Kurvits|nepiq]] ommaq kõgõ hariligumbaq Islandi tsirgurühmäq. Meretsirgõst eläaseq Islandil näütüses [[ijätormitsirk]], [[randtiir]], [[lunn]], [[põh'asikusk]], [[alk]] ja [[suula]]. Island om Õuruupa viitsirkõ kõgõ tähtsämb pesitelemiskotus. [[Mutuk|Mutikit]] Islandil om löüt umbõs 800 liiki, päämädselt ommaq naaq [[Mardik|mardigaq]] ja [[Hüürläne|hüürläseq]]. Tsibiläisist Islandil om õnnõ [[Koi|koiq]] ja [[Üütsibiläne|üütsibiläseq]]. Islandi jõki seen om [[Lõhe|lõhekalla]] ja [[Paalia|paaliat]], järvi ja ojjõ seen om [[Har'us|harju]] ja [[Hõrnas|eherüst]]. Islandi siseviikogun või viil löüdäq ka [[Angõrjas|angõrjat]] ja [[Ogalik|ogalikku]].&lt;ref&gt;Evans 2008, lk 51. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Ütśki näist ei olõq tegeligust siseviikala, naaq ommaq merekalaq, kiä ommaq makõ viiga säädünüq. 

Sooladsõ vii kallo om löüt 293 liiki. Tähtsämbäq sügävä mere kalaq omma [[tursk]], [[piksa]], [[Mereahhun|meriahhun]] ja [[saida]]. Päälüsviikallost ommaq tähtsäq [[Heering|heeringäq]]  ja [[meretint]]. Näide saak om egä aastak esiqsugumanõ.  

Islandil om arõnõnuq uma hobõsõsort, [[Islandi hopõn]]. Islandi hopõn om olluq saarõ inemiisile läbi aoluu väega tähtsä ja tarvilinõ. Tõvvopuhtusõ peräst ei toheq Islandilõ muialt hobõsit tuvvaq, a ku tahat, võit näid säält ärq viiäq. Islandi hobõsit om viid ümbe ilma egäle poolõ lakja. 

== Valitsõmisjaotus ==

Island jagonõs katsas piirkunnas (''landsvæði'').&lt;ref&gt;[http://www.statoids.com/uis.html Islandi piirkunnaq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Nr.
!Piirkund
!Rahva hulk 
(1.1.2019)
!Pindala
(km²)
!Rahvast/
km²
![[ISO 3166-2:IS|ISO 3166]]
!Piirkunnaq kaardi pääl
|-
|1
|[[Höfuðborgarsvæðið]]
|228 231
|1 062
|167,61
|IS-1*
| rowspan=&quot;9&quot; |[[Pilt:Regions of Iceland.png|pisi]]
|-
|2
|[[Suðurnes]] (aikaisemmin [[Reykjanes]])
|27 113
|829
|20,18
|IS-2
|-
|3
|[[Vesturland]]
|16 507
|9 554
|1,51
|IS-3
|-
|4
|[[Länsivuonot|Vestfirðir]]
|7 063
|9 409
|0,85
|IS-4
|-
|5
|[[Norðurland vestra]]
|7 227
|12 737
|0,73
|IS-5
|-
|6
|[[Norðurland eystra]]
|30 445
|21 968
|1,21
|IS-6
|-
|7
|[[Austurland]]
|13 059
|22 721
|0,52
|IS-7
|-
|8
|[[Suðurland]]
|27 346
|24 526
|0,87
|IS-8
|-
|
|'''Ísland'''
|356 991
|102 928
|3,1
|IS
|}

== Majandus ==

== Rahvastik ==
Islandil elli 2017. aastaga vahtsõaastakuul 338 349 inemist, näist 216 878 Suur-Reykjavíki piirkunnan ümbre pääliina.

Islandilõ om viimädsel aol Hummogu-Õuruupast pall'o rahvast lännüq, päämidselt Poolast ja Leedust. Kõigist elänikest om Islandist välänpuul sündünüq 20 957 inemist (6,59%).

Islandil ei pruugita väärnimmi, inemise tõnõ nimi om matronüüm vai patronüüm (imä- vai esänimi), näütüses ''Þor Björgólfsson'' 'Þor Björgólfi poig'.

== Kultuur ==

=== Kiil ja kultuur ===
Islandil kõnõldas [[Islandi kiil|islandi kiilt]], miä om täämbädsel pääväl kõnõldavist põh'amaa keelist kõgõ lähkümb [[Vanapõh'a kiil|vanapõh'a keelele]] ja püsünü üsna muutumaldaq 12. aastagasaast pääle. Näil ommaq ka alalõ vanaperälidseq helüq ''Þ'' ja ''ð.''&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140714231242/http://www.state.gov/outofdate/bgn/iceland/191091.htm Island (võrgo arhiivin)] Background Note Iceland 8.11.2011. U.S. Department of State. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Islandi [[edda]] ja [[skaldi]] esindaseq kõgõ kõvõmbat keskao kirändüst [[Õuruupa|Õuruupan]]. Skaldi kõnõl’ vürste tegemiisist. Luulõtajaq vai skaldiq esitäseq noid huuvkunnin, pidon ja matussil.

== Välislingiq ==

== Lätteq ==
Evans, Andrew: ''Iceland''. Bradt Travel Guides, 2008. [[Toiminnot:Kirjalähteet/9781841622156|ISBN 9781841622156]]. [https://books.google.ee/books?id=9_GfdBAASUQC&amp;source=gbs_navlinks_s&amp;redir_esc=y Google'i raamaduq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)
[[Katõgooria:Island]]
[[Katõgooria:Õuruupa riigiq]]
&lt;references /&gt;{{ÕuruupaMaaq}}

{{commons|Iceland}}</text>
      <sha1>if6lbhr289i6deexn2tcflqdxrif9gr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>184720</id>
      <parentid>184719</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T10:49:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184720</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14417" sha1="bygltoe14cmbbm87vumfvdhp2ssurd5" xml:space="preserve">{{Country Infobox|
Nimi=Lýðveldið Ísland|
Genitiiv=Islandi|
Lipp=Image:Flag of Iceland.svg|
Vapp'=Image:Coat of arms of Iceland.svg|
Tunnuslausõq=olõ-iq|
Kaart=Image:LocationIceland.png|
Riigikiil'=[[islandi kiil]]|
Pääliin=[[Reykjavík]]|
Riigitüübi pää=President|
Riigipää=   [[Guðni Th. Jóhannesson]]    |
Pääministri=  [[Kristrún Frostadóttir]] |
Suurus=103 125|
Suurusõ perrä=108|
Vett=2,7%|
Rahva hulk=394 324|
Rahva hulga perrä=178|
Tihehüs=3,84|
Hindäperi-1=|
Hindäperi-2=[[1. joulukuu päiv|1. joulukuu]] [[1918]]|
Raha=[[Islandi kruun']]|
Aig=UTC+0|
Suvõaig=UTC+0|
Riigihümn'=[[Lofsöngur]]|
Internetitunnus=[[.is]]|
Telefonikuud'=354|
}}

'''Islandi Vabariik''' ([[islandi kiil|islandi keelen]] ''Lýðveldið Ísland'') om saarõriik [[Atlandi suurmeri|Atlandi suurõmere]] põh'aosan, õkvalt põh'apuulsõ [[Nabajuun|nabajoonõ]] lõunapoolõl. Island om pindala poolõse veidükese rohkõmb kuq katõ [[Eesti]] suurunõ, rahva hulga ja tihehüse poolõst selgehe kõgõ vähämb [[Põh'amaaq|Põh'amaa]]. Islandi pääliin [[Reykjavík]], kon eläs umbõs kolmasjago Islandi rahvast, om maailma kõgõ põh'apooolidsõmb hindäperi olõva riigi [[pääliin]].&lt;ref&gt;[https://www.coe.int/en/web/interculturalcities/reykjavik Õuruupa Nõvvokogo: Reykjavík] Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Saarõ pääl om aktiivnõ vulkaanipurskminõ: [[Geisri|geisriq]], kuumaq lätteq ja korgõq tulõmäeq. Luudus om muust [[Õuruupa|Õuruupast]] väega erimuudu ja pia viläldäq. 

Islandi kõgõ suurõmb tululäteq om turism.

== Aolugu ==

=== Saarõ pääle minek ===
9. aastagasaal tull' saarõ pääle inemiisi [[Skandinaavia|Skandinaaviast]], aq om arvat, et jo inne tuud oll' sääl [[Iirimaa|iiri]] [[Muuk|munkõ]] elondus. Iiri läteq aastagast 825 kirotas, et mungaq olliq suvõl elänüq saarõ pääl, mink nimi oll' [[Thule]], midä om peet nii Islandis ku ka [[Saarõmaa (saar)|Saarõmaas]]. [[Þorgilssoni Ari]] 1122–1133 kirotõt &quot;[[Islandilaisi raamat|Islandilaisi raamatun]]&quot; om kirän, et saarõ edimädseq eläniguq oll'iq [[Arnarsoni Ingólfur]] ja timä naanõ Hallveig, kiä ehitiq uma talokotussõ [[Reykjavík|Reykjavíki]] aastagal [[874]]. Tuupääle pagõsiq keldi (iiri) mungaq säält ärq – nä es tahaq Skandinaavia paganidõga üten elläq. Arkeoloogiliidsi löüdmiisi inemiisist inne skandinaavialaisi siski ei olõq.

Päält tuud naksi inemiisi manoq tulõma päämidselt [[Norra|Norrast]], a tull' ka muialt, kon [[viikingiq]] ell'iq – [[Iirimaa|Iirimaalt]], [[Sotimaa|Sotimaalt]], Briti saari päält. Nuuq võtiq jälq umaq keldi naasõq ja or'aq üten. Norrast ärq pagõmisõ põhjusõs om peet näütüses [[Harald Illoshius|Harald Ilosahiussõ]] hirmuvalitsõmist. Umbõs 60 aastaga oll'iq inemiseq egäl puul, kon oll' kõlvolinõ – kon midägi kasvi. Parõmbaq maaq oll'iq orgõ seen ja saarõ lõunõosa pääl. Pall'o noid, kiä lõuna puult tulliq, olliq Islandi kliiman väega pettünüq. Tuust kõnõlõsõq kotusõnimõq, miä nakkasõ pääle sõnaga ''kaldr'' 'külm'. Aastagal 1095 tettül rahvalugõmisõl Islandil oll' inemiisi umbõs 70 000 – 75 000.&lt;ref&gt;Sigurdur Thorarinsson, 1961. [https://www.jstor.org/stable/213106?origin=crossref Population Changes in Iceland.] Geographical Review Vol. 51, No. 4, lk 519. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Islandi esiqsaisminõ keskaol ===
[[Pilt:Thingvellir1-2.jpg|pisi|245x245px|[[Þingvellir]], kotus, kon [[Alþing]] kokko saiõ]]
Kogo Islandi ütine valitsus, maailma edimädses peet rahva iistsaisuskogo vai parlament [[Alþing|''Alþing'']], luudi aastagal 930. Aastagal 1000 Allting otsust' et Island võtt vasta ristuuso. Nuuq, kiä tõisi jumalit kumardiq, võisiq tuud edesi tetäq.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/2467511/islandi-arhaikum-peaasi-et-nad-ei-nutaks-valk-mina-olen-pauk-mina-olen Martin Sõmer 1996. Postimees Kultuur. Islandi arhaikum: Pääasi, et nää es iknuq.] 12.01.1996. Pruugit 01.11.2021. (eesti keelen)&lt;/ref&gt;

Esiqsaisval Islandil oll' algõlinõ esiqvalitsussüsteem. Vabaq talopojaq võisiq tetäq kokkoleppit, mink rikmisõ iist oll' määrät [[veritaso]]. 13. aastagasaal tahtsõq mõnõq suuq võimu hindä kätte saiaq, nii kutstaski aiga 1220–1260 &quot;Sturlungõ aos&quot;. Sturlungõ saagaq kõnõlõsõq vägivallast ja taplõmisõst, miä tuul aol sündü. 13. aastagasaal häitsnüq [[Saaga|saagakirändüs]] om ka õuruupa mõõdupuiõ perrä ainulinõ ja esiqmuudu, saagasit om peet Islandi kultuuri kõgõ tähtsämbäs osas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20100304141352/http://www.iceland.is/history-and-culture/History Islandi aolugu ja kultuur] Võro Arhiiv. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Norra riigi aig ===
Aastagil 1262–1264 oll'i islandlasõq kodosõast väsünüq ja olliq tuuga peri, et Haakon IV võtnuq saarõ [[Norra]] alaq. Nii naaś ka Islandil masma Norra säädüs ja valitsõmisviis. Tuuga lõppi ka viikingiaignõ ütiskunna toimiminõ. 

14. aastagasaal alanuq [[väiku ijäaig]], miä hävit' skandinaavialaisi elondusõ Gröönimaalt, oll' kõva lüük ka Islandilõ. 1402–1404 ja 1494–1494 naaś lakja lagonõma [[katsk]], miä tapp' poolõ saarõ rahvast maaha.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Tuud oll' tundaq viil 18. aastagasaa lõpun, ku rahvast oll' õks viil vähämb ku 14. aastagasaa algusõn. Island oll' Norra all aastaganiq 1814, kooniq [[Taani]] ja Norra kuningkunnaq lüüdi lakja ja Island jäi Taani alaq.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

=== Taani riigi aig ===
1843. aastagal luudi vahtsõst uma parlament [[Alþing]]. 1873. aastagal Island sai uma põhisäädüse ja 1874 piirät hindäperi olõmisõ, 1904 hindävalitsõmisõ ja 1. joulukuu pääväl 1918 Islandist tull' hindäperi kuningkund personaalunioonin Taaniga. Ütisus Taaniga lõppi tõsõ ilmasõa aol, ku Taani vallutiq [[s'akslasõq]] ja Islandi vallutiq liitläseq. Pääle sõta Islandist sai rahvahääletüsega hindäperi riik.

== Poliitiga ==
Island om parlamentaarnõ vabariik, kon ammõtligus riigipääs om president', kinkal olõ-õiq pall'o poliitilist võimu. [[2016]]. aastaga piimäkuun valiti presindendis [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]].

Islandi parlamendin [[Alþing|''Alþingin'']] om 63 liigõnd, kiä valitas sinnäq nelläs aastagas. Põrõld om pääministri [[Katrín Jakobsdóttir]], ku timä Rohilidsõq saiõ ütes valitsusliido liikmõs.

== Luudus ==
[[Pilt:Islannin topografinen kartta.svg|pisi|245x245px|Islandi topograafilinõ kaart]]
Islandi pääsaaõr mano käü hulga vähämbit saarõ ja laidõ.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110102232512/http://www.icelandguest.com/about-iceland/icelands-geography--climate/ Islandi luudus (võrgo arhiivin)]02.11.2011. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Niist kõgõ suurõmbaq ommaq [[Heimaey]] (umbõs 13 km²), [[Hrísey]] (7,52 km²) ja [[Grímsey]] (4,6 km²). Päält naidõ om õnnõ neli saart üle katõ ruutkilomiitre suurusõq. Pääsaare pindala om 101 826 km² ja terve riigi umbõs 103 000 km².
[[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|257x257px|Island jääs Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga mandrilaatõ pääle]]
Island jääs [[Õuraasia mannõrlaat|Õuraasia]] ja [[Põh'a-Ameeriga mannõrlaat|Põh'a-Ameeriga mannõrlaatõ]] vaihõlõ. Tuuperäst om Islandil suur hulk tulõmäki ja sääl om tihti ka maavärinit. Islandi lõunõpoolõ pääl olõvist [[Vestmannasaarõq|Vestmannasaarist]] lõunõ poolõ sündü 1960. aastil mannõrlaatõ veerealodsõq vulkaanipurgahusõ peräst [[Surtsey saar]]. Saar om sündümisest saadik olnu rahulik ja tiidläseq ommaq saanuq uuriq, kuis taimõq ja eläjäq võtvaq tävveste vahtsõ maa hindä alaq.&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/list/1267 Surtsey saaŕ]. Unesco maailma kultuuripärändüse nimekiri. Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Vulkaan [[Hekla]] purskas' viimäte [[2000]]. aastagal.&lt;ref&gt;[http://hraun.vedur.is/ja/englishweb/heklanews.html Hekla vulkaani purskaminõ] Islandi ilmateenistüs. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 2010. aastaga edimädsen poolõn jäiq kogo Õuruupa linnugiq katõs nädälis maa pääle saisma, selle et pursku [[Eyjafjallajökulli jäätükk|Eyjafjallajökulli jäätükü]] all ollõv [[Eyjafjallajökull|sama nimega vulkaan]].

Islandil om pall'o [[Jõgi|jõki]], sadangit ja pall'o kuumaq lättit, mink abil tetäs geotermist energiät. Islandi kõgõ suurõmb purskav kuumaviiläteq om [[Geysir]], mink perrä om tulnuq ka sõna [[Geiser|geisri]] mitmõhe kiilde. Islandil om ka pall’o ijäkotussit, umbõs 11,5% riigi pinnast omgi jää all. Õuruupa kõgõ suurõmb ijästü om Õdagu-Islandin [[Vatnajökull]].&lt;ref&gt;[https://www.icelandontheweb.com/articles-on-iceland/nature/glaciers/vatnajokull/ Vatnajökull om Õuruupa kõgõ suurõm ijästü] Iceland on the web (Island võrgon). Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Kõgõ korgõmbaq mäeq ommaq üle 2000 meetri korgõq. Islandi kõgõ korgõmb kotus om Vatnajökulli ijäkotussõ pääl [[Hvannadalshnúkur]] (2110 m). Maa rannal om pia egäl puul fjordõ ja merenulgõst. Mitmõn paigan müürüsainaq kasusõq järekõrran õkva merest. Rannajuunt om Islandil kokko 4970 km.&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/iceland/#geography Island] ''The World Factbook''. Maailma faktõ raamat. CIA. Pruugit 30.10.2021&lt;/ref&gt;

=== Eläjäq ===
Ku Islandilõ mindi, es olõq sääl tõisi [[Nisalisõq|nisaliisi]] kui [[Ijärepän|ijärebäsit]]. Inemisega tulliq üten ka [[Hiir|hiireq]] ja [[Rott|rotiq]]. [[Norra|Norrast]] tuudi üten ka [[Põh'apõdõr|põh'apõdraq]], nää eläseq seo ilma aigu mõtsikult inemisest putmaldaq Hummogu-Islandi korgõndikõ pääl. Luundustõ om tuud ka hulga minke, kiä inemiisi mant puurõst är pagõsiq. Islandi vii seen eläs 17 [[Valaskala|valaskalla]] liiki ja mitmit [[Hülge|hülgeliikõ]]. Kõgõ hariligumbaq kodoeläjäq ommaq [[Tõbras|tõpraq]], [[Lammas|lambaq]] ja [[Hopõn|hobõsõq]]. 

Islandi perisluudus, miä oll' sääl jo inne inemise tulõkit, oll' tsirgurohkõ. Islandilt om löüt umbõs 300 tsirguliiki. [[Meretsirguq|Mere]]- ja [[viitsirguq]] ni [[Kurvits|nepiq]] ommaq kõgõ hariligumbaq Islandi tsirgurühmäq. Meretsirgõst eläaseq Islandil näütüses [[ijätormitsirk]], [[randtiir]], [[lunn]], [[põh'asikusk]], [[alk]] ja [[suula]]. Island om Õuruupa viitsirkõ kõgõ tähtsämb pesitelemiskotus. [[Mutuk|Mutikit]] Islandil om löüt umbõs 800 liiki, päämädselt ommaq naaq [[Mardik|mardigaq]] ja [[Hüürläne|hüürläseq]]. Tsibiläisist Islandil om õnnõ [[Koi|koiq]] ja [[Üütsibiläne|üütsibiläseq]]. Islandi jõki seen om [[Lõhe|lõhekalla]] ja [[Paalia|paaliat]], järvi ja ojjõ seen om [[Har'us|harju]] ja [[Hõrnas|eherüst]]. Islandi siseviikogun või viil löüdäq ka [[Angõrjas|angõrjat]] ja [[Ogalik|ogalikku]].&lt;ref&gt;Evans 2008, lk 51. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Ütśki näist ei olõq tegeligust siseviikala, naaq ommaq merekalaq, kiä ommaq makõ viiga säädünüq. 

Sooladsõ vii kallo om löüt 293 liiki. Tähtsämbäq sügävä mere kalaq omma [[tursk]], [[piksa]], [[Mereahhun|meriahhun]] ja [[saida]]. Päälüsviikallost ommaq tähtsäq [[Heering|heeringäq]]  ja [[meretint]]. Näide saak om egä aastak esiqsugumanõ.  

Islandil om arõnõnuq uma hobõsõsort, [[Islandi hopõn]]. Islandi hopõn om olluq saarõ inemiisile läbi aoluu väega tähtsä ja tarvilinõ. Tõvvopuhtusõ peräst ei toheq Islandilõ muialt hobõsit tuvvaq, a ku tahat, võit näid säält ärq viiäq. Islandi hobõsit om viid ümbe ilma egäle poolõ lakja. 

== Valitsõmisjaotus ==

Island jagonõs katsas piirkunnas (''landsvæði'').&lt;ref&gt;[http://www.statoids.com/uis.html Islandi piirkunnaq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Nr.
!Piirkund
!Rahva hulk 
(1.1.2019)
!Pindala
(km²)
!Rahvast/
km²
![[ISO 3166-2:IS|ISO 3166]]
!Piirkunnaq kaardi pääl
|-
|1
|[[Höfuðborgarsvæðið]]
|228 231
|1 062
|167,61
|IS-1*
| rowspan=&quot;9&quot; |[[Pilt:Regions of Iceland.png|pisi]]
|-
|2
|[[Suðurnes]] (aikaisemmin [[Reykjanes]])
|27 113
|829
|20,18
|IS-2
|-
|3
|[[Vesturland]]
|16 507
|9 554
|1,51
|IS-3
|-
|4
|[[Länsivuonot|Vestfirðir]]
|7 063
|9 409
|0,85
|IS-4
|-
|5
|[[Norðurland vestra]]
|7 227
|12 737
|0,73
|IS-5
|-
|6
|[[Norðurland eystra]]
|30 445
|21 968
|1,21
|IS-6
|-
|7
|[[Austurland]]
|13 059
|22 721
|0,52
|IS-7
|-
|8
|[[Suðurland]]
|27 346
|24 526
|0,87
|IS-8
|-
|
|'''Ísland'''
|356 991
|102 928
|3,1
|IS
|}

== Majandus ==

== Rahvastik ==
Islandil elli 2017. aastaga vahtsõaastakuul 338 349 inemist, näist 216 878 Suur-Reykjavíki piirkunnan ümbre pääliina.

Islandilõ om viimädsel aol Hummogu-Õuruupast pall'o rahvast lännüq, päämidselt Poolast ja Leedust. Kõigist elänikest om Islandist välänpuul sündünüq 20 957 inemist (6,59%).

Islandil ei pruugita väärnimmi, inemise tõnõ nimi om matronüüm vai patronüüm (imä- vai esänimi), näütüses ''Þor Björgólfsson'' 'Þor Björgólfi poig'.

== Kultuur ==

=== Kiil ja kultuur ===
Islandil kõnõldas [[Islandi kiil|islandi kiilt]], miä om täämbädsel pääväl kõnõldavist põh'amaa keelist kõgõ lähkümb [[Vanapõh'a kiil|vanapõh'a keelele]] ja püsünü üsna muutumaldaq 12. aastagasaast pääle. Näil ommaq ka alalõ vanaperälidseq helüq ''Þ'' ja ''ð.''&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140714231242/http://www.state.gov/outofdate/bgn/iceland/191091.htm Island (võrgo arhiivin)] Background Note Iceland 8.11.2011. U.S. Department of State. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Islandi [[edda]] ja [[skaldi]] esindaseq kõgõ kõvõmbat keskao kirändüst [[Õuruupa|Õuruupan]]. Skaldi kõnõl’ vürste tegemiisist. Luulõtajaq vai skaldiq esitäseq noid huuvkunnin, pidon ja matussil.

== Välislingiq ==

== Lätteq ==
Evans, Andrew: ''Iceland''. Bradt Travel Guides, 2008. [[Toiminnot:Kirjalähteet/9781841622156|ISBN 9781841622156]]. [https://books.google.ee/books?id=9_GfdBAASUQC&amp;source=gbs_navlinks_s&amp;redir_esc=y Google'i raamaduq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)
[[Katõgooria:Island]]
[[Katõgooria:Õuruupa riigiq]]
&lt;references /&gt;{{ÕuruupaMaaq}}

{{commons|Iceland}}</text>
      <sha1>bygltoe14cmbbm87vumfvdhp2ssurd5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>184721</id>
      <parentid>184720</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T10:50:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184721</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14413" sha1="to78gims6ri07e9m17786zez8d4wopf" xml:space="preserve">{{Country Infobox|
Nimi=Lýðveldið Ísland|
Genitiiv=Islandi|
Lipp=Image:Flag of Iceland.svg|
Vapp'=Image:Coat of arms of Iceland.svg|
Tunnuslausõq=olõ-iq|
Kaart=Image:LocationIceland.png|
Riigikiil'=[[islandi kiil]]|
Pääliin=[[Reykjavík]]|
Riigitüübi pää=President|
Riigipää=   [[Halla Tómasdóttir]]    |
Pääministri=  [[Kristrún Frostadóttir]] |
Suurus=103 125|
Suurusõ perrä=108|
Vett=2,7%|
Rahva hulk=394 324|
Rahva hulga perrä=178|
Tihehüs=3,84|
Hindäperi-1=|
Hindäperi-2=[[1. joulukuu päiv|1. joulukuu]] [[1918]]|
Raha=[[Islandi kruun']]|
Aig=UTC+0|
Suvõaig=UTC+0|
Riigihümn'=[[Lofsöngur]]|
Internetitunnus=[[.is]]|
Telefonikuud'=354|
}}

'''Islandi Vabariik''' ([[islandi kiil|islandi keelen]] ''Lýðveldið Ísland'') om saarõriik [[Atlandi suurmeri|Atlandi suurõmere]] põh'aosan, õkvalt põh'apuulsõ [[Nabajuun|nabajoonõ]] lõunapoolõl. Island om pindala poolõse veidükese rohkõmb kuq katõ [[Eesti]] suurunõ, rahva hulga ja tihehüse poolõst selgehe kõgõ vähämb [[Põh'amaaq|Põh'amaa]]. Islandi pääliin [[Reykjavík]], kon eläs umbõs kolmasjago Islandi rahvast, om maailma kõgõ põh'apooolidsõmb hindäperi olõva riigi [[pääliin]].&lt;ref&gt;[https://www.coe.int/en/web/interculturalcities/reykjavik Õuruupa Nõvvokogo: Reykjavík] Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Saarõ pääl om aktiivnõ vulkaanipurskminõ: [[Geisri|geisriq]], kuumaq lätteq ja korgõq tulõmäeq. Luudus om muust [[Õuruupa|Õuruupast]] väega erimuudu ja pia viläldäq. 

Islandi kõgõ suurõmb tululäteq om turism.

== Aolugu ==

=== Saarõ pääle minek ===
9. aastagasaal tull' saarõ pääle inemiisi [[Skandinaavia|Skandinaaviast]], aq om arvat, et jo inne tuud oll' sääl [[Iirimaa|iiri]] [[Muuk|munkõ]] elondus. Iiri läteq aastagast 825 kirotas, et mungaq olliq suvõl elänüq saarõ pääl, mink nimi oll' [[Thule]], midä om peet nii Islandis ku ka [[Saarõmaa (saar)|Saarõmaas]]. [[Þorgilssoni Ari]] 1122–1133 kirotõt &quot;[[Islandilaisi raamat|Islandilaisi raamatun]]&quot; om kirän, et saarõ edimädseq eläniguq oll'iq [[Arnarsoni Ingólfur]] ja timä naanõ Hallveig, kiä ehitiq uma talokotussõ [[Reykjavík|Reykjavíki]] aastagal [[874]]. Tuupääle pagõsiq keldi (iiri) mungaq säält ärq – nä es tahaq Skandinaavia paganidõga üten elläq. Arkeoloogiliidsi löüdmiisi inemiisist inne skandinaavialaisi siski ei olõq.

Päält tuud naksi inemiisi manoq tulõma päämidselt [[Norra|Norrast]], a tull' ka muialt, kon [[viikingiq]] ell'iq – [[Iirimaa|Iirimaalt]], [[Sotimaa|Sotimaalt]], Briti saari päält. Nuuq võtiq jälq umaq keldi naasõq ja or'aq üten. Norrast ärq pagõmisõ põhjusõs om peet näütüses [[Harald Illoshius|Harald Ilosahiussõ]] hirmuvalitsõmist. Umbõs 60 aastaga oll'iq inemiseq egäl puul, kon oll' kõlvolinõ – kon midägi kasvi. Parõmbaq maaq oll'iq orgõ seen ja saarõ lõunõosa pääl. Pall'o noid, kiä lõuna puult tulliq, olliq Islandi kliiman väega pettünüq. Tuust kõnõlõsõq kotusõnimõq, miä nakkasõ pääle sõnaga ''kaldr'' 'külm'. Aastagal 1095 tettül rahvalugõmisõl Islandil oll' inemiisi umbõs 70 000 – 75 000.&lt;ref&gt;Sigurdur Thorarinsson, 1961. [https://www.jstor.org/stable/213106?origin=crossref Population Changes in Iceland.] Geographical Review Vol. 51, No. 4, lk 519. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Islandi esiqsaisminõ keskaol ===
[[Pilt:Thingvellir1-2.jpg|pisi|245x245px|[[Þingvellir]], kotus, kon [[Alþing]] kokko saiõ]]
Kogo Islandi ütine valitsus, maailma edimädses peet rahva iistsaisuskogo vai parlament [[Alþing|''Alþing'']], luudi aastagal 930. Aastagal 1000 Allting otsust' et Island võtt vasta ristuuso. Nuuq, kiä tõisi jumalit kumardiq, võisiq tuud edesi tetäq.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/2467511/islandi-arhaikum-peaasi-et-nad-ei-nutaks-valk-mina-olen-pauk-mina-olen Martin Sõmer 1996. Postimees Kultuur. Islandi arhaikum: Pääasi, et nää es iknuq.] 12.01.1996. Pruugit 01.11.2021. (eesti keelen)&lt;/ref&gt;

Esiqsaisval Islandil oll' algõlinõ esiqvalitsussüsteem. Vabaq talopojaq võisiq tetäq kokkoleppit, mink rikmisõ iist oll' määrät [[veritaso]]. 13. aastagasaal tahtsõq mõnõq suuq võimu hindä kätte saiaq, nii kutstaski aiga 1220–1260 &quot;Sturlungõ aos&quot;. Sturlungõ saagaq kõnõlõsõq vägivallast ja taplõmisõst, miä tuul aol sündü. 13. aastagasaal häitsnüq [[Saaga|saagakirändüs]] om ka õuruupa mõõdupuiõ perrä ainulinõ ja esiqmuudu, saagasit om peet Islandi kultuuri kõgõ tähtsämbäs osas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20100304141352/http://www.iceland.is/history-and-culture/History Islandi aolugu ja kultuur] Võro Arhiiv. Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 

=== Norra riigi aig ===
Aastagil 1262–1264 oll'i islandlasõq kodosõast väsünüq ja olliq tuuga peri, et Haakon IV võtnuq saarõ [[Norra]] alaq. Nii naaś ka Islandil masma Norra säädüs ja valitsõmisviis. Tuuga lõppi ka viikingiaignõ ütiskunna toimiminõ. 

14. aastagasaal alanuq [[väiku ijäaig]], miä hävit' skandinaavialaisi elondusõ Gröönimaalt, oll' kõva lüük ka Islandilõ. 1402–1404 ja 1494–1494 naaś lakja lagonõma [[katsk]], miä tapp' poolõ saarõ rahvast maaha.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Tuud oll' tundaq viil 18. aastagasaa lõpun, ku rahvast oll' õks viil vähämb ku 14. aastagasaa algusõn. Island oll' Norra all aastaganiq 1814, kooniq [[Taani]] ja Norra kuningkunnaq lüüdi lakja ja Island jäi Taani alaq.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1025288.stm BBC: Islandi aojuun]Pruugit 01.11.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

=== Taani riigi aig ===
1843. aastagal luudi vahtsõst uma parlament [[Alþing]]. 1873. aastagal Island sai uma põhisäädüse ja 1874 piirät hindäperi olõmisõ, 1904 hindävalitsõmisõ ja 1. joulukuu pääväl 1918 Islandist tull' hindäperi kuningkund personaalunioonin Taaniga. Ütisus Taaniga lõppi tõsõ ilmasõa aol, ku Taani vallutiq [[s'akslasõq]] ja Islandi vallutiq liitläseq. Pääle sõta Islandist sai rahvahääletüsega hindäperi riik.

== Poliitiga ==
Island om parlamentaarnõ vabariik, kon ammõtligus riigipääs om president', kinkal olõ-õiq pall'o poliitilist võimu. [[2016]]. aastaga piimäkuun valiti presindendis [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]].

Islandi parlamendin [[Alþing|''Alþingin'']] om 63 liigõnd, kiä valitas sinnäq nelläs aastagas. Põrõld om pääministri [[Katrín Jakobsdóttir]], ku timä Rohilidsõq saiõ ütes valitsusliido liikmõs.

== Luudus ==
[[Pilt:Islannin topografinen kartta.svg|pisi|245x245px|Islandi topograafilinõ kaart]]
Islandi pääsaaõr mano käü hulga vähämbit saarõ ja laidõ.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110102232512/http://www.icelandguest.com/about-iceland/icelands-geography--climate/ Islandi luudus (võrgo arhiivin)]02.11.2011. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Niist kõgõ suurõmbaq ommaq [[Heimaey]] (umbõs 13 km²), [[Hrísey]] (7,52 km²) ja [[Grímsey]] (4,6 km²). Päält naidõ om õnnõ neli saart üle katõ ruutkilomiitre suurusõq. Pääsaare pindala om 101 826 km² ja terve riigi umbõs 103 000 km².
[[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|257x257px|Island jääs Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga mandrilaatõ pääle]]
Island jääs [[Õuraasia mannõrlaat|Õuraasia]] ja [[Põh'a-Ameeriga mannõrlaat|Põh'a-Ameeriga mannõrlaatõ]] vaihõlõ. Tuuperäst om Islandil suur hulk tulõmäki ja sääl om tihti ka maavärinit. Islandi lõunõpoolõ pääl olõvist [[Vestmannasaarõq|Vestmannasaarist]] lõunõ poolõ sündü 1960. aastil mannõrlaatõ veerealodsõq vulkaanipurgahusõ peräst [[Surtsey saar]]. Saar om sündümisest saadik olnu rahulik ja tiidläseq ommaq saanuq uuriq, kuis taimõq ja eläjäq võtvaq tävveste vahtsõ maa hindä alaq.&lt;ref&gt;[https://whc.unesco.org/en/list/1267 Surtsey saaŕ]. Unesco maailma kultuuripärändüse nimekiri. Pruugit 30.10.2021. (Inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Vulkaan [[Hekla]] purskas' viimäte [[2000]]. aastagal.&lt;ref&gt;[http://hraun.vedur.is/ja/englishweb/heklanews.html Hekla vulkaani purskaminõ] Islandi ilmateenistüs. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; 2010. aastaga edimädsen poolõn jäiq kogo Õuruupa linnugiq katõs nädälis maa pääle saisma, selle et pursku [[Eyjafjallajökulli jäätükk|Eyjafjallajökulli jäätükü]] all ollõv [[Eyjafjallajökull|sama nimega vulkaan]].

Islandil om pall'o [[Jõgi|jõki]], sadangit ja pall'o kuumaq lättit, mink abil tetäs geotermist energiät. Islandi kõgõ suurõmb purskav kuumaviiläteq om [[Geysir]], mink perrä om tulnuq ka sõna [[Geiser|geisri]] mitmõhe kiilde. Islandil om ka pall’o ijäkotussit, umbõs 11,5% riigi pinnast omgi jää all. Õuruupa kõgõ suurõmb ijästü om Õdagu-Islandin [[Vatnajökull]].&lt;ref&gt;[https://www.icelandontheweb.com/articles-on-iceland/nature/glaciers/vatnajokull/ Vatnajökull om Õuruupa kõgõ suurõm ijästü] Iceland on the web (Island võrgon). Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Kõgõ korgõmbaq mäeq ommaq üle 2000 meetri korgõq. Islandi kõgõ korgõmb kotus om Vatnajökulli ijäkotussõ pääl [[Hvannadalshnúkur]] (2110 m). Maa rannal om pia egäl puul fjordõ ja merenulgõst. Mitmõn paigan müürüsainaq kasusõq järekõrran õkva merest. Rannajuunt om Islandil kokko 4970 km.&lt;ref&gt;[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/iceland/#geography Island] ''The World Factbook''. Maailma faktõ raamat. CIA. Pruugit 30.10.2021&lt;/ref&gt;

=== Eläjäq ===
Ku Islandilõ mindi, es olõq sääl tõisi [[Nisalisõq|nisaliisi]] kui [[Ijärepän|ijärebäsit]]. Inemisega tulliq üten ka [[Hiir|hiireq]] ja [[Rott|rotiq]]. [[Norra|Norrast]] tuudi üten ka [[Põh'apõdõr|põh'apõdraq]], nää eläseq seo ilma aigu mõtsikult inemisest putmaldaq Hummogu-Islandi korgõndikõ pääl. Luundustõ om tuud ka hulga minke, kiä inemiisi mant puurõst är pagõsiq. Islandi vii seen eläs 17 [[Valaskala|valaskalla]] liiki ja mitmit [[Hülge|hülgeliikõ]]. Kõgõ hariligumbaq kodoeläjäq ommaq [[Tõbras|tõpraq]], [[Lammas|lambaq]] ja [[Hopõn|hobõsõq]]. 

Islandi perisluudus, miä oll' sääl jo inne inemise tulõkit, oll' tsirgurohkõ. Islandilt om löüt umbõs 300 tsirguliiki. [[Meretsirguq|Mere]]- ja [[viitsirguq]] ni [[Kurvits|nepiq]] ommaq kõgõ hariligumbaq Islandi tsirgurühmäq. Meretsirgõst eläaseq Islandil näütüses [[ijätormitsirk]], [[randtiir]], [[lunn]], [[põh'asikusk]], [[alk]] ja [[suula]]. Island om Õuruupa viitsirkõ kõgõ tähtsämb pesitelemiskotus. [[Mutuk|Mutikit]] Islandil om löüt umbõs 800 liiki, päämädselt ommaq naaq [[Mardik|mardigaq]] ja [[Hüürläne|hüürläseq]]. Tsibiläisist Islandil om õnnõ [[Koi|koiq]] ja [[Üütsibiläne|üütsibiläseq]]. Islandi jõki seen om [[Lõhe|lõhekalla]] ja [[Paalia|paaliat]], järvi ja ojjõ seen om [[Har'us|harju]] ja [[Hõrnas|eherüst]]. Islandi siseviikogun või viil löüdäq ka [[Angõrjas|angõrjat]] ja [[Ogalik|ogalikku]].&lt;ref&gt;Evans 2008, lk 51. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt; Ütśki näist ei olõq tegeligust siseviikala, naaq ommaq merekalaq, kiä ommaq makõ viiga säädünüq. 

Sooladsõ vii kallo om löüt 293 liiki. Tähtsämbäq sügävä mere kalaq omma [[tursk]], [[piksa]], [[Mereahhun|meriahhun]] ja [[saida]]. Päälüsviikallost ommaq tähtsäq [[Heering|heeringäq]]  ja [[meretint]]. Näide saak om egä aastak esiqsugumanõ.  

Islandil om arõnõnuq uma hobõsõsort, [[Islandi hopõn]]. Islandi hopõn om olluq saarõ inemiisile läbi aoluu väega tähtsä ja tarvilinõ. Tõvvopuhtusõ peräst ei toheq Islandilõ muialt hobõsit tuvvaq, a ku tahat, võit näid säält ärq viiäq. Islandi hobõsit om viid ümbe ilma egäle poolõ lakja. 

== Valitsõmisjaotus ==

Island jagonõs katsas piirkunnas (''landsvæði'').&lt;ref&gt;[http://www.statoids.com/uis.html Islandi piirkunnaq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Nr.
!Piirkund
!Rahva hulk 
(1.1.2019)
!Pindala
(km²)
!Rahvast/
km²
![[ISO 3166-2:IS|ISO 3166]]
!Piirkunnaq kaardi pääl
|-
|1
|[[Höfuðborgarsvæðið]]
|228 231
|1 062
|167,61
|IS-1*
| rowspan=&quot;9&quot; |[[Pilt:Regions of Iceland.png|pisi]]
|-
|2
|[[Suðurnes]] (aikaisemmin [[Reykjanes]])
|27 113
|829
|20,18
|IS-2
|-
|3
|[[Vesturland]]
|16 507
|9 554
|1,51
|IS-3
|-
|4
|[[Länsivuonot|Vestfirðir]]
|7 063
|9 409
|0,85
|IS-4
|-
|5
|[[Norðurland vestra]]
|7 227
|12 737
|0,73
|IS-5
|-
|6
|[[Norðurland eystra]]
|30 445
|21 968
|1,21
|IS-6
|-
|7
|[[Austurland]]
|13 059
|22 721
|0,52
|IS-7
|-
|8
|[[Suðurland]]
|27 346
|24 526
|0,87
|IS-8
|-
|
|'''Ísland'''
|356 991
|102 928
|3,1
|IS
|}

== Majandus ==

== Rahvastik ==
Islandil elli 2017. aastaga vahtsõaastakuul 338 349 inemist, näist 216 878 Suur-Reykjavíki piirkunnan ümbre pääliina.

Islandilõ om viimädsel aol Hummogu-Õuruupast pall'o rahvast lännüq, päämidselt Poolast ja Leedust. Kõigist elänikest om Islandist välänpuul sündünüq 20 957 inemist (6,59%).

Islandil ei pruugita väärnimmi, inemise tõnõ nimi om matronüüm vai patronüüm (imä- vai esänimi), näütüses ''Þor Björgólfsson'' 'Þor Björgólfi poig'.

== Kultuur ==

=== Kiil ja kultuur ===
Islandil kõnõldas [[Islandi kiil|islandi kiilt]], miä om täämbädsel pääväl kõnõldavist põh'amaa keelist kõgõ lähkümb [[Vanapõh'a kiil|vanapõh'a keelele]] ja püsünü üsna muutumaldaq 12. aastagasaast pääle. Näil ommaq ka alalõ vanaperälidseq helüq ''Þ'' ja ''ð.''&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140714231242/http://www.state.gov/outofdate/bgn/iceland/191091.htm Island (võrgo arhiivin)] Background Note Iceland 8.11.2011. U.S. Department of State. Pruugit 30.10.2021. (inglüse keelen)&lt;/ref&gt;

Islandi [[edda]] ja [[skaldi]] esindaseq kõgõ kõvõmbat keskao kirändüst [[Õuruupa|Õuruupan]]. Skaldi kõnõl’ vürste tegemiisist. Luulõtajaq vai skaldiq esitäseq noid huuvkunnin, pidon ja matussil.

== Välislingiq ==

== Lätteq ==
Evans, Andrew: ''Iceland''. Bradt Travel Guides, 2008. [[Toiminnot:Kirjalähteet/9781841622156|ISBN 9781841622156]]. [https://books.google.ee/books?id=9_GfdBAASUQC&amp;source=gbs_navlinks_s&amp;redir_esc=y Google'i raamaduq]. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)
[[Katõgooria:Island]]
[[Katõgooria:Õuruupa riigiq]]
&lt;references /&gt;{{ÕuruupaMaaq}}

{{commons|Iceland}}</text>
      <sha1>to78gims6ri07e9m17786zez8d4wopf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luxembourg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5223</id>
    <revision>
      <id>184725</id>
      <parentid>182162</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T10:58:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="439" sha1="0qu99fjl3oid1o4zqf63y7abh9ecscf" xml:space="preserve">{{Liin 
 | nimi = Luxembourg
 | pilt = [[Pilt:Mudam 04 jnl.jpg|250px]]
 | pildiallkiri = Fort Thüngen Luxembourgin
 | maa = Luksõmburk
 | suurus = 51,46
 | elänikke = 136 161 (2025)
 | kaardi_pilt = [[Pilt:Map Luxembourg.PNG|250px]]
 | kaardiallkiri = Kon Luxembourg Luksõmburgin om
 }}

'''Luxembourg''' om [[Luksõmburk|Luksõmburgi]] [[pääliin]].

{{koord}}
[[Katõgooria:Õuruupa pääliinaq]]
[[Katõgooria:Luksõmburgi liinaq]]</text>
      <sha1>0qu99fjl3oid1o4zqf63y7abh9ecscf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pihkva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9141</id>
    <revision>
      <id>184716</id>
      <parentid>182485</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T09:11:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184716</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="524" sha1="ogoss16mpnli81m3xa6f016owqta155" xml:space="preserve">{{Liin 
 | nimi = Pihkva
 | pilt = [[Pilt:Псковский Кром, Башня Плоская.jpg|250px]]
 | pildiallkiri = Pihkva kreml
 | vapp = Coat of Arms of Pskov.png
 | maa = Vinnemaa
 | suurus = 95,5
 | elänikke = 185 486 (2025)
 | kaardi_pilt =
 | kaardiallkiri =
 }}
'''Pihkva''' om liin [[Vinnemaa]]l, [[Pihkva oblast]]i keskus. Pihkvast läbi [[Pihkva järv|Pihkva järve]] juusk [[Pihkva Imäjõgi]] (vinne keelen ''Velikaja'' jõgi).

{{koord}}
[[Katõgooria:Vinnemaa liinaq]]
[[Katõgooria:Pihkva oblast]]</text>
      <sha1>ogoss16mpnli81m3xa6f016owqta155</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bern</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11657</id>
    <revision>
      <id>184718</id>
      <parentid>181824</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T09:14:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184718</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="607" sha1="47p4hajil3qx7v35a4tg4h1jidn2vqs" xml:space="preserve">{{liin
|  nimi = Bern 
&lt;!--|  umakeeline_nimi_1 = | |--&gt;
|  pilt = [[Pilt:Bern luftaufnahme.png|250px]]
|  pildiallkiri = Berni vanaliin
|  riik = Sveits
|  suurus = 52
|  elänikke = 137 995 (31.12.2024)
|  lat_deg = 46
|  lat_min = 57
|  lat_ik = N
|  lon_deg = 7
|  lon_min = 27
|  lon_ik = E
|  kaardi_pilt = 
|  kaardiallkiri = &lt;!--Kon Bern Sveitsin om--&gt;
}}

'''Bern''' om [[Sveits]]i [[pääliin]].

2018. aasta 31. joulukuu saisoga om Bernin 133 883 kirjäpantut elänikku. Liina pindala om 51,62 km².

[[Katõgooria:Sveitsi liinaq]]
[[Katõgooria:Õuruupa pääliinaq]]
[[Katõgooria:Pääliinaq]]</text>
      <sha1>47p4hajil3qx7v35a4tg4h1jidn2vqs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jerevan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11663</id>
    <revision>
      <id>184722</id>
      <parentid>170433</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T10:52:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="629" sha1="70e7oq5rfckhbfmop9xbaeu4stir14z" xml:space="preserve">{{liin
|  nimi = Jerevan 
&lt;!--|  umakeeline_nimi_1 = | |--&gt;
|  pilt = [[Pilt:Ձմռան Երեւանը.JPG|250px]]
|  pildiallkiri = 
|  riik = Armeeniä
|  suurus = 227
|  elänikke = 1 142 400 (2025)
|  lat_deg = 40
|  lat_min = 11
|  lat_ik = N
|  lon_deg = 44
|  lon_min = 31
|  lon_ik = E
|  kaardi_pilt = 
|  kaardiallkiri = &lt;!--Kon Jerevan Armeeniän om--&gt;
}}
'''Jerevan''' ([[armeeniä kiil]]: Երևան) om [[Armeeniä]] [[pääliin]] nink kõgõ suurõmb [[liin]].

[[File:Yerevan_post_office.jpg|thumb|left|Hraparak]]


[[Katõgooria:Armeeniä liinaq]]
[[Katõgooria:Õuruupa pääliinaq]]
[[Katõgooria:Pääliinaq]]</text>
      <sha1>70e7oq5rfckhbfmop9xbaeu4stir14z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Minsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11670</id>
    <revision>
      <id>184726</id>
      <parentid>177947</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T10:59:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="836" sha1="04clkk90adhw3m7ja32sucqjxsztqz9" xml:space="preserve">{{liin
|  nimi = Minsk 
&lt;!--|  umakeeline_nimi_1 = | |--&gt;
|  pilt = [[Pilt:Miensk - Plac Niezaležnaści.jpg|250px]]
|  pildiallkiri = 
|  riik = Valgõvinne
|  suurus = 219
|  elänikke = 1 995 091 (2026)
|  lat_deg = 53
|  lat_min = 54
|  lat_ik = N
|  lon_deg = 27
|  lon_min = 34
|  lon_ik = E
|  kaardi_pilt = 
|  kaardiallkiri = &lt;!--Kon Minsk Valgõvinnen om--&gt;
}}

'''Minsk''' om [[Valgõvinne]] [[pääliin]] ja kõgõ suurõmb [[liin]].

2009. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Minski elänikkonnast [[valgõvindläseq|valgõvindläisi]] 85,77%, [[vindläseq|vindläisi]] 10,84%, [[ukrainlasõq|ukrainlaisi]] 1,61%, [[poolakõsõq|poolakõisi]] 0,79% nink [[juudiq|juutõ]] 0,31%. A päämine kiil Minskin om [[vinne kiil]].

[[Katõgooria:Valgõvinne liinaq]]
[[Katõgooria:Õuruupa pääliinaq]]
[[Katõgooria:Pääliinaq]]</text>
      <sha1>04clkk90adhw3m7ja32sucqjxsztqz9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oslo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11671</id>
    <revision>
      <id>184717</id>
      <parentid>182176</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T09:13:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184717</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="533" sha1="r9vq5byvd5ezsf2tmdj307hetmgnjv0" xml:space="preserve">{{liin
|  nimi = Oslo
&lt;!--|  umakeeline_nimi_1 = | |--&gt;
|  pilt = [[Pilt:14-09-02-oslo-RalfR-393.jpg|250px]]
|  pildiallkiri = Oslo
|  riik = Norra
|  suurus = 454
|  elänikke = 724 290 (2025)
|  lat_deg = 59
|  lat_min = 54.78
|  lat_ik = N
|  lon_deg = 10
|  lon_min = 44.41
|  lon_ik = E
|  kaardi_pilt = [[Pilt:Norway Counties Oslo Position.svg|250px|]]
|  kaardiallkiri = Kon Oslo Norran om
}}
'''Oslo''' om [[Norra]] [[pääliin]] ja kõgõ suurõmb [[liin]].

[[Katõgooria:Norra liinaq]]
[[Katõgooria:Õuruupa pääliinaq]]</text>
      <sha1>r9vq5byvd5ezsf2tmdj307hetmgnjv0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reykjavík</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11673</id>
    <revision>
      <id>184713</id>
      <parentid>181663</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T09:08:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184713</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="623" sha1="9v0z7qlcetzqz1k0lzhpoof1wsipcug" xml:space="preserve">{{liin
|  nimi = Reykjavík
&lt;!--|  umakeeline_nimi_1 = | |--&gt;
|  pilt = [[Pilt:Reykjavik_Main_Image.jpg|250px]]
|  pildiallkiri = 
|  riik = Island
|  suurus = 275
|  elänikke = 139 804 (2026)
|  lat_deg = 64
|  lat_min = 08
|  lat_ik = N
|  lon_deg = 21
|  lon_min = 56
|  lon_ik = W
|  kaardi_pilt = [[Pilt:Iceland Reykjavík position.png|250px|]]
|  kaardiallkiri = Kon Reykjavík Islandil om
}}

'''Reykjavík''' om [[Island]]i [[pääliin]] ja kõgõ suurõmb [[liin]]. Tä om maailma kõgõ põh'apoolitsõmb pääliin.

[[Katõgooria:Islandi liinaq]]
[[Katõgooria:Õuruupa pääliinaq]]
[[Katõgooria:Pääliinaq]]</text>
      <sha1>9v0z7qlcetzqz1k0lzhpoof1wsipcug</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11674</id>
    <revision>
      <id>184723</id>
      <parentid>183349</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T10:55:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2860" sha1="qyqgusscc2uitdi9dyk1oe33xz3ni2h" xml:space="preserve">{{liin
|  nimi = Riia
|  umakeeline_nimi_1 = läti keelen | Rīga |
|  umakeeline_nimi_2 = liivi keelen | Rīgõ |
|  pilt = [[pilt:Riga_montage.jpg|280px]]
|  pildiallkiri = Riia kaehuisi
|  riik = Läti
|  suurus = 307
|  elänikke = 595 053 (2025)
|  lat_deg = 56
|  lat_min = 56
|  lat_ik = N
|  lon_deg = 24
|  lon_min = 6
|  lon_ik = E
|  kaardi_pilt = [[Pilt:Latvia-Riga city.png|250px|]]
|  kaardiallkiri = Kon Riia Lätin om
}}

'''Riia''' ([[läti kiil|läti]] ''Rīga'' [r'iiga], [[latgali kiil|latgali]] ''Reiga'', [[liivi kiil|liivi]] ''Rīgõ'', [[s'aksa kiil|s'aksa]] ''Riga'') om [[Läti]] [[pääliin]] ja kõgõ suurõmb [[liin]]. Riia om ka [[Baltimaaq|Baltimaiõ]] kõgõ suurõmb liin. Riian eläs üts kolmasjago [[lätläseq|lätläisist]]. Riia om [[Daugava]] jõõ alaotsan. Riia ala suurus om 307,17 km². Riia aoluulinõ keskliin  om aastagast 1997 UNESCO maailmapärandüse nimistün. Riia luudi aastagal 1201 ja tä om inneskine Hansaliido riik.  

==Luudus==
Riian om aastaga keskmäne taivavii hulk 633 mm. Kõgõ vihmasõmb kuu om hainakuu (85 mm) ja kõgõ kuivõmb kuu om radokuu (27 mm). 

==Liinavalitsõminõ==

Riian om Läti presidendi, parlamendi, ülembkohtu ja ministeeriümide kotus. Liinavalitsusõ kotus om Riia raatus Riia vananliinan. Liinavolikogon om 60 liigõt ja vahtsõnõ volikogo valitas egä nelä aastaga takast. Volikogon om kolm fraktsiuuni. Volikogo vali liinapää, kiä aastagast 2020 om lätläne Mārtiņš Staķis..

==Riia liinajaoq==
•	Kurzeme rajuun (Kurzemes rajons)
•	Zemgale liinaviir (Zemgales priekšpilsēta)
•	Põharajuun (Ziemeļu rajons)
•	Vidzeme liinaviir (Vidzemes priekšpilsēta)
•	Keskrajuun (Centra rajons)
•	Latgale liinaviir (Latgales priekšpilsēta)

==Rahvastik==
1800. aastagal oll' Riian 29 663 miissuust elänikku, 12778 (43%)  s'akslaisi, 7445 (25%)  lätläisi ja 4055 (13,6%) vindläisi. Parhilla (2011 aastaga andmidõ perrä) om Riia rahvaarv 657 424 inemist, kinkast lätläisi om vähä alla poolõ.

==Kultuur==
Riian ommavaq Läti Rahvusoopõr, Läti Rahvustiatri, Riia Vinne Tiatri, Daile Tiatri, Läti Riiklinõ Pupitiatri ja Vahtsõnõ Riia Tiatri. Muusõumõst ommavaq sääl Läti Rahvuslinõ Kunstimuusõum ja Läti Rahvatiidüsline Välämuusõum.
2003. aastagal oll' Riian 2003. aastaga Eurovisiooni lauluvõigõlus. 

Riian ja Lätin ommavaq populaarsõq spordialaq ijähokk, jalgpall ja korvpall. Riia liinan ommavaq suurõq spordikeskusõq: Skonto Arena ja spordiklubiq Skonto FC ja JFK Olimps. 

==Aolugu==
Riia liina asot' aastagal 1201 piiskop Albert von Buxhoeveden. Aastagast 1282 om Riia olnuq Hansaliidon, liin om olnuq rikas kaubaliin ja taad om juhtnuq Riia raat. 

Roodsi aol oll' Riia kogo Roodsi kuningriigi kõgõ suurõmb liin. 

[[Katõgooria:Läti liinaq]]
[[Katõgooria:Õuruupa pääliinaq]]
[[Katõgooria:Pääliinaq]]</text>
      <sha1>qyqgusscc2uitdi9dyk1oe33xz3ni2h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vilnius</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11682</id>
    <revision>
      <id>184724</id>
      <parentid>183347</parentid>
      <timestamp>2026-04-06T10:56:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>6026</id>
      </contributor>
      <origin>184724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="804" sha1="hpck526fgc92lk5b3zl8qqvr255q4ss" xml:space="preserve">{{liin
|  nimi = Vilnius 
&lt;!--|  umakeeline_nimi_1 = | |--&gt;
|  pilt = [[Pilt:Vilnius montage.jpg|250px]]
|  pildiallkiri = 
|  riik = Leedu
|  suurus = 401
|  elänikke = 617 984 (01.01.2026)
|  lat_deg = 54
|  lat_min = 41
|  lat_ik = N
|  lon_deg = 25
|  lon_min = 17
|  lon_ik = E
|  kaardi_pilt = [[Pilt:LietuvaVilnius.png|250px|]]
|  kaardiallkiri = Kon Vilnius Leedun om
}}

'''Vilnius''' om [[Leedu]] [[pääliin]] nink kõgõ suurõmb [[liin]].

[[2011]]. aastaga rahvalugõmisõ perrä Vilniuse elänikkonnast oll' [[leedulasõq|leedulaisi]] 63,2%, [[poolakõsõq|poolakõisi]] 16,5%, [[vindläseq|vindläisi]] 12,0%, [[valgõvindläseq|valgõvindläisi]] 3,5% nink [[ukrainlasõq|ukrainlaisi]] 1,0%.

[[Katõgooria:Leedu liinaq]]
[[Katõgooria:Õuruupa pääliinaq]]
[[Katõgooria:Pääliinaq]]</text>
      <sha1>hpck526fgc92lk5b3zl8qqvr255q4ss</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>