Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.46.0-wmf.23 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 17483 184734 2026-04-09T19:52:25Z ~2026-21926-33 16512 Vahtsõnõ leht: "Väiku prints" (prantsusõ keeli "Le Petite Prince") om prantsusõ kirämehe Antoine de Saint-Exupéry 1943. aastagal vällä tulnuq teos. Raamat on tulnuq ringin 300 keeli. Jutusõst om tetüq mitu kohandusi, näütes raadio-,sõna- ja tandsotükk ja film. Prantsusõ aoleht Le Monde valõ tuu 1999. aastagal aastasaa 100 parõmba raamadu hulga. Eesti kiilde om raamat ümber pant 1960. aastagal Ott Ojamaa puult. Teos om ümber pant ka võro ja seto kiilde. '''Sisu''' Väi... 184734 wikitext text/x-wiki "Väiku prints" (prantsusõ keeli "Le Petite Prince") om prantsusõ kirämehe Antoine de Saint-Exupéry 1943. aastagal vällä tulnuq teos. Raamat on tulnuq ringin 300 keeli. Jutusõst om tetüq mitu kohandusi, näütes raadio-,sõna- ja tandsotükk ja film. Prantsusõ aoleht Le Monde valõ tuu 1999. aastagal aastasaa 100 parõmba raamadu hulga. Eesti kiilde om raamat ümber pant 1960. aastagal Ott Ojamaa puult. Teos om ümber pant ka võro ja seto kiilde. '''Sisu''' Väiku prints rändäs hodotähti vaihõl. Tä kohtõb imelikkõ suuri inemiisi, kiä aitaq mõista, miä om ello tähtsä. Maalõ tullõs leüb tä sõprõ: rebäne ja linnugijuht. Tia opp, et tähtsä om silmile nägemäldäq ja tuu saa nätäq õnnõ süämmega. k2hysaz2bmnri6hcxguloprb1v8guvu 184735 184734 2026-04-09T19:59:00Z Gretta Nikolajeva 16513 184735 wikitext text/x-wiki [[ [[File:Pitit Prince 17.jpg|Pitit_Prince_17]]|pisi|Väiku prints maal]] "Väiku prints" (prantsusõ keeli "Le Petite Prince") om prantsusõ kirämehe Antoine de Saint-Exupéry 1943. aastagal vällä tulnuq teos. Raamat on tulnuq ringin 300 keeli. Jutusõst om tetüq mitu kohandusi, näütes raadio-,sõna- ja tandsotükk ja film. Prantsusõ aoleht Le Monde valõ tuu 1999. aastagal aastasaa 100 parõmba raamadu hulga. Eesti kiilde om raamat ümber pant 1960. aastagal Ott Ojamaa puult. Teos om ümber pant ka võro ja seto kiilde. '''Sisu''' Väiku prints rändäs hodotähti vaihõl. Tä kohtõb imelikkõ suuri inemiisi, kiä aitaq mõista, miä om ello tähtsä. Maalõ tullõs leüb tä sõprõ: rebäne ja linnugijuht. Tia opp, et tähtsä om silmile nägemäldäq ja tuu saa nätäq õnnõ süämmega. 7lwkulktahkqql0bo366rirzuf82vwp 184736 184735 2026-04-09T20:01:46Z Gretta Nikolajeva 16513 184736 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pitit Prince 17.jpg|pisi|paremal|Väiku prints maal]] "Väiku prints" (prantsusõ keeli "Le Petite Prince") om prantsusõ kirämehe Antoine de Saint-Exupéry 1943. aastagal vällä tulnuq teos. Raamat on tulnuq ringin 300 keeli. Jutusõst om tetüq mitu kohandusi, näütes raadio-,sõna- ja tandsotükk ja film. Prantsusõ aoleht Le Monde valõ tuu 1999. aastagal aastasaa 100 parõmba raamadu hulga. Eesti kiilde om raamat ümber pant 1960. aastagal Ott Ojamaa puult. Teos om ümber pant ka võro ja seto kiilde. '''Sisu''' Väiku prints rändäs hodotähti vaihõl. Tä kohtõb imelikkõ suuri inemiisi, kiä aitaq mõista, miä om ello tähtsä. Maalõ tullõs leüb tä sõprõ: rebäne ja linnugijuht. Tia opp, et tähtsä om silmile nägemäldäq ja tuu saa nätäq õnnõ süämmega. rqujb8qi7e9ty8ysaj7hvldbagjdv3e 184737 184736 2026-04-09T20:02:06Z Gretta Nikolajeva 16513 184737 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pitit Prince 17.jpg|pisi|paremal|Väiku prints maal]] "Väiku prints" (prantsusõ keeli "Le Petite Prince") om prantsusõ kirämehe Antoine de Saint-Exupéry 1943. aastagal vällä tulnuq teos. Raamat on tulnuq ringin 300 keeli. Jutusõst om tetüq mitu kohandusi, näütes raadio-,sõna- ja tandsotükk ja film. Prantsusõ aoleht Le Monde valõ tuu 1999. aastagal aastasaa 100 parõmba raamadu hulga. Eesti kiilde om raamat ümber pant 1960. aastagal Ott Ojamaa puult. Teos om ümber pant ka võro ja seto kiilde. '''Sisu''' Väiku prints rändäs hodotähti vaihõl. Tä kohtõb imelikkõ suuri inemiisi, kiä aitaq mõista, miä om ello tähtsä. Maalõ tullõs leüb tä sõprõ: rebäne ja linnugijuht. Tia opp, et tähtsä om silmile nägemäldäq ja tuu saa nätäq õnnõ süämmega. nyboe1if79yv5wo8rw8u9lb7dj28k6x 184738 184737 2026-04-09T20:02:50Z Gretta Nikolajeva 16513 184738 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pitit Prince 17.jpg|pisi|paremal|Väiku prints maal]] "Väiku prints" (prantsusõ keeli "Le Petite Prince") om prantsusõ kirämehe Antoine de Saint-Exupéry 1943. aastagal vällä tulnuq teos. Raamat on tulnuq ringin 300 keeli. Jutusõst om tetüq mitu kohandusi, näütes raadio-,sõna- ja tandsotükk ja film. Prantsusõ aoleht Le Monde valõ tuu 1999. aastagal aastasaa 100 parõmba raamadu hulga. Eesti kiilde om raamat ümber pant 1960. aastagal Ott Ojamaa puult. Teos om ümber pant ka võro ja seto kiilde. == '''Sisu''' == Väiku prints rändäs hodotähti vaihõl. Tä kohtõb imelikkõ suuri inemiisi, kiä aitaq mõista, miä om ello tähtsä. Maalõ tullõs leüb tä sõprõ: rebäne ja linnugijuht. Tia opp, et tähtsä om silmile nägemäldäq ja tuu saa nätäq õnnõ süämmega. 1dhk3hebhwo8ausrwqkzd61g9py1hvb 184746 184738 2026-04-10T06:45:20Z Ohpuu 84 184746 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pitit Prince 17.jpg|pisi|paremal|Väiku prints maal]] "Väiku prints" (prantsusõ keeli "Le Petite Prince") om prantsusõ kirämehe [[Antoine de Saint-Exupéry]] 1943. aastagal vällä tulnuq teos. Raamat on tulnuq ringin 300 keeli. Jutusõst om tetüq mitu kohandusi, näütes raadio-,sõna- ja tandsotükk ja film. Prantsusõ aoleht [[Le Monde]] valõ tuu 1999. aastagal aastasaa 100 parõmba raamadu hulga. Eesti kiilde om raamat ümber pant 1960. aastagal Ott Ojamaa puult. Teos om ümber pant ka võro ja seto kiilde. == '''Sisu''' == Väiku prints rändäs hodotähti vaihõl. Tä kohtõb imelikkõ suuri inemiisi, kiä aitaq mõista, miä om ello tähtsä. Maalõ tullõs leüb tä sõprõ: rebäne ja linnugijuht. Tia opp, et tähtsä om silmile nägemäldäq ja tuu saa nätäq õnnõ süämmega. tcykirr8iecnkrjta2kur95dveqcfdh 0 17485 184743 2026-04-09T20:46:03Z 9io8 16511 Vahtsõnõ leht: '''"Põrgupõḣa vahtsõnõ Vanapakań"''' om eesti kirämehe A. H. Tammsaare (perisnimi Anton Hansen) viimäne romaań, mis ilmu 1939. 1940 sai kiränik taa iist Vabariigi Presidendi avvuhinna (II avvuhind).<ref>Meie Tammsaare. Kohtumisraamat kirjanikuga. A.H.Tammsaare muuseum, SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel, 2014.</ref> Romaańi päätegeläne om Jürka, vanapakań ja Põrgupõḣa talo vahtsõnõ perremiiś. Tää pruuv́ Maal elläq ja samal aol õ̭ndsas saiaq,... 184743 wikitext text/x-wiki '''"Põrgupõḣa vahtsõnõ Vanapakań"''' om eesti kirämehe A. H. Tammsaare (perisnimi Anton Hansen) viimäne romaań, mis ilmu 1939. 1940 sai kiränik taa iist Vabariigi Presidendi avvuhinna (II avvuhind).<ref>Meie Tammsaare. Kohtumisraamat kirjanikuga. A.H.Tammsaare muuseum, SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel, 2014.</ref> Romaańi päätegeläne om Jürka, vanapakań ja Põrgupõḣa talo vahtsõnõ perremiiś. Tää pruuv́ Maal elläq ja samal aol õ̭ndsas saiaq, agaq timä elo ja ülesandõ täütmise tege keerolisõs umakasupüüdjä Kavvaľ-Ants. Tammsaare om esiq uma romaańi seletänüq niimuudu: "Jah, või-ollaq edeotsan paistus teile, et seo raamadu kirotaja om hull, a ku tiiq edesi lugõtiq, sis saa teile selges, et seo lugõja om hull. Ja ku tiiq viil edesi lugõtiq, sis piäsiq teile selge olõma, et kõ̭iḱ maailm om hull."<ref name=":0">"Põrgupõhja uus Vanapagan". ''Rahvusteatri Vanemuine kodulehekülg'', https://vanemuine.ee/repertuaar/porgupohja-uus-vanapagan/. Vaadatud 09.04.2026.</ref> Kooniq 1954 es tiiäq lugõjaq, kas Jürka om periselt vanapakań. Sis agaq löütiq perrearhiivist ettealostus ja perälõpp, mis kiränik oll' otsustanuq vällä jättaq ni kinnüt', et Jürka om vanapakań.<ref>"Tähtteose kiirkursus. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan"", https://www.youtube.com/watch?v=RLBf4nNU46E. Vaadatud 09.04.2026.</ref> Teost om eesti tiatrin vällä säet mitukõrd. Tuu perrä om ka filḿ tett (1964, uhjajaq Kromanovi Grigori ja Müürü Jüri) ni oopõŕ luud (viiemeistre Varrese Ardo Ran).<ref>"Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964), Eesti Filmi Andmebaas, https://www.efis.ee/film/748. Vaadatud 09.04.2026.</ref><ref name=":0" /> <references responsive="" /> qi2hvobjbeq1vhes57td71pauxunf7g 184744 184743 2026-04-09T20:56:53Z 9io8 16511 Toimetasin teksti. 184744 wikitext text/x-wiki '''"Põrgupõḣa vahtsõnõ Vanapakań"''' om eesti kirämehe A. H. Tammsaare (perisnimi Hanseni Anton) viimäne romaań, mis ilmu 1939. 1940 sai kiränik taa iist Vabariigi Presidendi avvuhinna (II avvuhind).<ref>Meie Tammsaare. Kohtumisraamat kirjanikuga. A.H.Tammsaare muuseum, SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel, 2014.</ref> Romaańi päätegeläne om Jürka, vanapakań ja Põrgupõḣa talo vahtsõnõ perremiiś. Tää pruuv́ Maal elläq ja samal aol õ̭ndsas saiaq, agaq timä elo ja ülesandõ täütmise tege keerolisõs umakasupüüdjä Kavvaľ-Ants. Tammsaare om esiq uma romaańi seletänüq niimuudu: "Jah, või-ollaq edeotsan paistus teile, et seo raamadu kirotaja om hull, a ku tiiq edesi lugõtiq, sis saa teile selges, et seo lugõja om hull. Ja ku tiiq viil edesi lugõtiq, sis piäsiq teile selge olõma, et kõ̭iḱ maailm om hull."<ref name=":0">"Põrgupõhja uus Vanapagan". ''Rahvusteatri Vanemuine kodulehekülg'', https://vanemuine.ee/repertuaar/porgupohja-uus-vanapagan/. Vaadatud 09.04.2026.</ref> Kooniq 1954 es tiiäq lugõjaq, kas Jürka om periselt vanapakań. Sis agaq löütiq perrearhiivist ette-alostus ja perälõpp, mis kiränik oll' otsustanuq vällä jättaq ni kinnüt', et Jürka om vanapakań.<ref>"Tähtteose kiirkursus. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan"", https://www.youtube.com/watch?v=RLBf4nNU46E. Vaadatud 09.04.2026.</ref> Teost om eesti tiatrin vällä säet mitukõrd. Tuu perrä om ka filḿ tett (1964, uhjajaq Kromanovi Grigori ja Müürü Jüri) ni oopõŕ luud (viiemeistre Varrese Ardo Ran).<ref>"Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964), Eesti Filmi Andmebaas, https://www.efis.ee/film/748. Vaadatud 09.04.2026.</ref><ref name=":0" /> <references responsive="" /> teu3zo4lf4ouw3bva4yz3b28g6gooiw 184745 184744 2026-04-09T20:58:41Z 9io8 16511 Toimetasin viidet. 184745 wikitext text/x-wiki '''"Põrgupõḣa vahtsõnõ Vanapakań"''' om eesti kirämehe A. H. Tammsaare (perisnimi Hanseni Anton) viimäne romaań, mis ilmu 1939. 1940 sai kiränik taa iist Vabariigi Presidendi avvuhinna (II avvuhind).<ref>Meie Tammsaare. Kohtumisraamat kirjanikuga. A.H.Tammsaare muuseum, SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel, 2014.</ref> Romaańi päätegeläne om Jürka, vanapakań ja Põrgupõḣa talo vahtsõnõ perremiiś. Tää pruuv́ Maal elläq ja samal aol õ̭ndsas saiaq, agaq timä elo ja ülesandõ täütmise tege keerolisõs umakasupüüdjä Kavvaľ-Ants. Tammsaare om esiq uma romaańi seletänüq niimuudu: "Jah, või-ollaq edeotsan paistus teile, et seo raamadu kirotaja om hull, a ku tiiq edesi lugõtiq, sis saa teile selges, et seo lugõja om hull. Ja ku tiiq viil edesi lugõtiq, sis piäsiq teile selge olõma, et kõ̭iḱ maailm om hull."<ref name=":0">"Põrgupõhja uus Vanapagan", Rahvusteatri Vanemuine kodulehekülg, https://vanemuine.ee/repertuaar/porgupohja-uus-vanapagan/. Vaadatud 09.04.2026.</ref> Kooniq 1954 es tiiäq lugõjaq, kas Jürka om periselt vanapakań. Sis agaq löütiq perrearhiivist ette-alostus ja perälõpp, mis kiränik oll' otsustanuq vällä jättaq ni kinnüt', et Jürka om vanapakań.<ref>"Tähtteose kiirkursus. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan"", https://www.youtube.com/watch?v=RLBf4nNU46E. Vaadatud 09.04.2026.</ref> Teost om eesti tiatrin vällä säet mitukõrd. Tuu perrä om ka filḿ tett (1964, uhjajaq Kromanovi Grigori ja Müürü Jüri) ni oopõŕ luud (viiemeistre Varrese Ardo Ran).<ref>"Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964), Eesti Filmi Andmebaas, https://www.efis.ee/film/748. Vaadatud 09.04.2026.</ref><ref name=":0" /> <references responsive="" /> imoq38u7xq171jsbjvjt3mija4wkx2u