Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.46.0-wmf.24 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 10 2765 184840 184816 2026-04-17T15:54:18Z Kruusamägi 2630 184840 wikitext text/x-wiki <br clear=all> {| id="toc" style="margin:auto; margin-left:auto; margin-right:auto;" ! align="center" style="background:#ccddff" width="100%" | <div style="float:left;width:50px;">&nbsp;</div> [[Õuruupa Liit| Õuruupa Liit (ÕL)]] | width="50px" | [[Image:Flag_of_Europe.svg|50px|ÕL lipp]] |- | align="center" style="font-size: 90%;" colspan="2" | [[Austria]] | [[Belgiä]] | [[Bulgaaria]] | [[Eesti]] | [[Hispaania]] | [[Holland]] | [[Horvaatia]] | [[Iirimaa]] | [[Itaalia]] | [[Kreeka]] | [[Küprüs]] | [[Leedu]] | [[Luksõmburk]] | [[Läti]] | [[Malta]] | [[Poola]] | [[Portugal]] | [[Prantsusmaa]] | [[Roodsi]] | [[Rumeeniä]] | [[S'aksamaa]] | [[Slovakkia]] | [[Sloveeniä]] | [[Soomõ]] | [[Taani]] | [[Tsehhi]] | [[Ungari]] |} 0qttkr0h6ytgk3fvqmtmjlovdtrek0c 0 3069 184839 184819 2026-04-17T15:52:31Z Kruusamägi 2630 184839 wikitext text/x-wiki {{MaaInfokast | Nimi=Ütiskuningriik<br />United Kingdom | Genitiiv=Ütiskuningriigi | Lipp=Pilt:Flag of the United Kingdom.svg | Vapp=Pilt:Royal coat of arms of the United Kingdom (St. Edward's Crown).svg | Kaart=Pilt:Europe-UK.svg | Riigikiil=[[inglüse kiil]] | Pääliin=[[London]] | Suurus=244 820 | Rahvaarv= 67 545 757 (2019) | Internetitunnus=[[.uk]] }} '''Ütiskuningriik''' (inglüse keelen ''United Kingdom''), täüsnimega '''Suurõbritannia ja Põh'a-Iirimaa Ütiskuningriik''' (''United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland'') om [[Õuruupa]] riik. Ütiskuningriigin om neli maad: [[Inglüsmaa]], [[Sotimaa]], [[Kõmrimaa]] ja [[Põh'a-Iirimaa]]. Ütiskuningriigi pääliin om [[London]]. Ütiskuningriigi kuningas om pääle [[kuningaimänd Elizabeth II]] kuulmist 2022. aastagal [[Charles III]]. Pääministri : Keir Starmer (2024) == Kaeq viil == *[[Inglüsmaa]] *[[Kõmrimaa]] *[[Sotimaa]] {{commons|United Kingdom}} {{ÕuruupaMaaq}} [[Katõgooria:Ütiskuningriik| ]] [[Katõgooria:Õuruupa riigiq]] gr8lg41rgbneyfbf7ebm7a2t6jzirdw 0 10911 184842 184797 2026-04-17T19:40:37Z ~2026-23738-82 16533 Tiidüsline vahtsõndus 184842 wikitext text/x-wiki '''Rõipõpini''' vai '''saakli''' vai '''saagal''' (pärsiäkeelidsest sõnast شغال ''shaghāl'' vai sanskritikeelidsest sõnast ''srgala'' vai “undaja”) om auluulinõ nimi, miä võtt hindä alaq neli pinisuku eläjäq: kuldrõipõpini (''Canis aureus'') [[Õuraasia|Õuraasian]] nin musta säläga rõipõpini (''Lupulella  mesomelas''), vöödiga rõipõpini (''Lupulella adusta'') ja kuldsusi vai susirõipõpini (''Canis lupaster'') [[Afriga|Aafrikan]]. Perämädset märkmit varrõmb kuldrõipõpiniks. [[Põh'a-Ameeriga|Põh'a-Ameerikan]] eläväq koiotiq ommaq väega rõipõpinne muudo, mõnikõrd näid kutsutaski Ameeriga saagaliis. Rõipõpinneq eläseq sagõhõhe paariviisi vai kaŕahuisi (sugunõt  juhťpaar ni sama ja minervä aasta järǵmäneq) uma maa-allaga. Ega kari vai paar kaits umma maa-alla tõisi karjo vai paarõ iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken ja sissetungjit vihatsõhe takan aiõn. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmiseks võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinneq ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo. Kaŕa maa või ollaq mitmõsugumadsil maastgõl ja ka inemise lähkün. Rõipõpini om <s>oportunistlik segatoiduline</s>. Tä pikäq [[jalg|jalaq]] ja kõvõraq pinihambaq ommaq luuduq väikeisi [[imetäjä|imetäjide]], [[tsirk|tsirkõ]] ja [[ruumaja|ruumajidõ]] jahtmisõs. Tä süü väikeisi ja keskmädse suurusõga eläjit, puu- ja juurviljo, rõipit ja inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit. Kodoeläjit vääräs rõipõpini ärq harva. Mõnikõrd sööväq rõipõpiniq pargin suurõmbat lõpnut eläjät, a hariligult pidäväq nääq jahti ütsindä vai paariviisi.<gallery> Pilt:Golden jackal by Tisha Mukherjee 07 (1).jpg|Kuldrõipõpini Pilt:Jackal Cape cross 2009.JPG|Musta säläga rõipõpini Pilt:Side-striped Jackal.jpg|Vöödiga rõipõpini Pilt:023 African wolf in the Serengeti National Park Photo by Giles Laurent.jpg|Susirõipõpini </gallery> [[Katõgooria:Mõtsaeläjäq]] [[Katõgooria:Imetäjäq]] ex8ffv7hkoj8xrt0inf7ktf7wvnsfsv 184843 184842 2026-04-17T19:44:41Z ~2026-23738-82 16533 kuldrõipõpini linḱ 184843 wikitext text/x-wiki '''Rõipõpini''' vai '''saakli''' vai '''saagal''' (pärsiäkeelidsest sõnast شغال ''shaghāl'' vai sanskritikeelidsest sõnast ''srgala'' vai “undaja”) om auluulinõ nimi, miä võtt hindä alaq neli pinisuku eläjäq: [[kuldrõipõpini]] (''Canis aureus'') [[Õuraasia|Õuraasian]] nin musta säläga rõipõpini (''Lupulella  mesomelas''), vöödiga rõipõpini (''Lupulella adusta'') ja kuldsusi vai susirõipõpini (''Canis lupaster'') [[Afriga|Aafrikan]]. Perämädset märkmit varrõmb kuldrõipõpiniks. [[Põh'a-Ameeriga|Põh'a-Ameerikan]] eläväq koiotiq ommaq väega rõipõpinne muudo, mõnikõrd näid kutsutaski Ameeriga saagaliis. Rõipõpinneq eläseq sagõhõhe paariviisi vai kaŕahuisi (sugunõt  juhťpaar ni sama ja minervä aasta järǵmäneq) uma maa-allaga. Ega kari vai paar kaits umma maa-alla tõisi karjo vai paarõ iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken ja sissetungjit vihatsõhe takan aiõn. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmiseks võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinneq ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo. Kaŕa maa või ollaq mitmõsugumadsil maastgõl ja ka inemise lähkün. Rõipõpini om <s>oportunistlik segatoiduline</s>. Tä pikäq [[jalg|jalaq]] ja kõvõraq pinihambaq ommaq luuduq väikeisi [[imetäjä|imetäjide]], [[tsirk|tsirkõ]] ja [[ruumaja|ruumajidõ]] jahtmisõs. Tä süü väikeisi ja keskmädse suurusõga eläjit, puu- ja juurviljo, rõipit ja inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit. Kodoeläjit vääräs rõipõpini ärq harva. Mõnikõrd sööväq rõipõpiniq pargin suurõmbat lõpnut eläjät, a hariligult pidäväq nääq jahti ütsindä vai paariviisi.<gallery> Pilt:Golden jackal by Tisha Mukherjee 07 (1).jpg|Kuldrõipõpini Pilt:Jackal Cape cross 2009.JPG|Musta säläga rõipõpini Pilt:Side-striped Jackal.jpg|Vöödiga rõipõpini Pilt:023 African wolf in the Serengeti National Park Photo by Giles Laurent.jpg|Susirõipõpini </gallery> [[Katõgooria:Mõtsaeläjäq]] [[Katõgooria:Imetäjäq]] i6f6tlmrmo15rp1qyemtt4bt8rntnyv 0 13494 184841 184826 2026-04-17T15:57:45Z Kruusamägi 2630 184841 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ristipuu_Rosmal_2010_08_23.jpg|150px|thumb|Ristipetäi [[Rosma]] ristimõtsan. 23.08.2010]] '''Ristipuu''' om eesti rahvauson [[puu]], mink tüve pääle matusõlisõq ristimärgi ommaq ragonuq. Ristipuu jääs tii viirde kaonukõsõ viimätsel tiil kotost vai kabõli mant [[kalmuaid]]a. Ristipuu om inämbüisi [[petäi]] vai [[kuus]], harvõmb [[kõiv]]. Mõnõ põlidsõ pedäjä tüve pääl või riste ollaq päält saa. Puiõts'auka, kon om hulk ristipuid, kutsutas [[ristimõts]]as. ==Risti ragomisõ põhjus== Risti ragomisõ tsihis om olnuq kaitsõnõidus: rist raotas tuuperäst, et koolnu nakkasi-iq koton käümä. Ristist saa-as koolnu heng edesi. Muistitsõl aol usuti, et kuulnuisi inemiisi hengeq eläseq ristipuiõ seen edesi. ==Ragomisõ kombõq== Risti ragojas piät olõma ristipoig vai mõni tõõnõ suguladsõmb meesterahvas, naanõ tohe-iq risti rakoq. Üte perre ristiq raodiq samma puuhtõ. Mõnõl puul juvvas päält risti ragomist ärq ka pits viina ni süvväs määnestki makõt söögipalakõist. Mõnikõrd jätetäs ristipuu mano ohvriannõq, näütüses rõivariba, must leinälint vai mõni puuossakõnõ. ==Kombõ levinemine== Risti puuhtõ lõikamisõ kommõq om olnuq osa [[Võromaa]] Harglõ, Karula, Kanepi, Urvastõ, Põlva, Rõugõ ja Räpinä nink [[Tartomaa]] Sangastõ, Kambja ja Võnnu kihlkunna matidsõkombist. Ristilõikamisõ kommõq om olnuq jovvulinõ ka [[Saarõmaa]]l, kon tõõnõkõrd puu sisse ristile lisas perremärk lõigati. Täämbädsel pääväl raotas riste puuhtõ koolnu mälehtüses viil mõnõl puul Lõunõ-Eestin. ==Kõgõ vanõmb ristipuu== Eesti kõgõ vanõmb ristipuu oll' Laatrõ ristipetäi vana [[Tartomaa]] [[Sangastõ kihlkund|Sangastõ kihlkunnan]] ([[Valga maakund|Valga maakunnan]]), mink vannusõs arvatas olõvat umbõs 300 aastakka. 2014. aastagal võeti tuu vana puu maaha, konserveeriti ärq nink veeti [[Eesti Rahva Muusõum]]mi vällänäütüste. == Kaeq viil == *[[Ristipetäi]] *[[Ristimõts]] ==Pruugit kirändüs== * Kõivupuu, Marju 2009. Hinged puhkavad puudes. Tallinn: Huma. ISBN 9789949408719 ==Välislink== *[https://lounapostimees.postimees.ee/3575961/laatre-ristimand-leiab-koha-naitusesaalis Laatre ristimand leiab koha naitusesaalis] Valgamaalane [[Katõgooria:Võro kultuur]] [[Katõgooria:Usk]] s7kpgz3qsrrwvdgbmarlc688xhai65h 0 16810 184838 184303 2026-04-17T15:50:32Z Kruusamägi 2630 /* Küläq */ 184838 wikitext text/x-wiki {{Eesti vald|Hal'ala|suurus=549|elänikke=4072 (1.01.2023)|keskus=Võsu|vapp=[[Image:Haljala valla vapp.svg|100px]]|lipp=[[Image:Flag of Haljala Parish.svg|150px]]|kaart=[[Image:Eesti Haljala vald 2017.svg|250px|Haljala valla kaart]]}} '''Hal'ala vald''' (eesti keelen ''Haljala vald'') om [[Vald|umavalitsusütsüs]] [[Eesti|Eestin]] [[Õdagu-Viro maakund|Õdagu-Viro maakunna]] põh'ajaon. Hal'ala vald tetti 2017. aastaga Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmisega ku pantiq kokko vanaq [[Hal'ala vald (1991–2017)|Hal'ala]] ja Vihula vallaq. Hal'ala valla naabris õdagu puul om [[Kuusalu vald]], lõunõn [[Kadrina vald|Kadrina]] ja [[Rakvere vald|Rakvere]] vallaq ja hummogu puul [[Viru-Nigula vald]]. Põh'a poolõ jääs õnnõ meri, valla merepiiri pikkus om nii 100 km. Hal'ala valla pindala om 550,14 km². 2024. aastaga 1. vahtsõaastakuu pääväl elli Hal'ala vallan 4298 inemist. Hal'ala valla keskus om Võsu. == Elondus == Hal'ala vallan om kats alõvikku ja 72 küllä. === Alõviguq === [[Hal'ala]] ja [[Võsu]] === Küläq === Aaspere, Aasu, Aasumetsa, Aaviku, Adaka, Altja, Andi, Annikvere, Auküla, Eisma, Eru, Essu, Haili, Idavere, Ilumäe, Joandu, Kakuvälja, Kandle, Karepa, Karula, Kavastu, Kisuvere, Kiva, Koljaku, Koolimäe, Korjuse, Kosta, Kõldu, Kärmu, [[Käsmu]], Lahe, Lauli, Lihulõpe, Liiguste, Lobi, Metsanurga, Metsiku, Muike, Mustoja, Natturi, Noonu, Oandu, Paasi, Pajuveski, Palmse, Pedassaare, Pehka, Pihlaspea, Põdruse, Rutja, Sagadi, Sakussaare, Salatse, Sauste, Tatruse, Tepelvälja, Tidriku, Tiigi, Toolse, Tõugu, Uusküla, Vainupea, Vanamõisa, Varangu, Vatku, Vergi, Vihula, Vila, Villandi, Võhma, Võle ja Võsupere == Pildiq == <gallery> Pilt:Aaspere_mõisa_tuuleveski_2013.jpg|Aaspere mõisa tuulõveski Pilt:Vihula mõisa tuuleveski 2014.jpg|Vihula mõisa tuulõveski Pilt:Kavastu_mõisa_tuvitorn.jpg|Kavastu mõisa tuvitorn Pilt:Toolse linnus mere poolt 2015.jpg|Toolse kants </gallery> == Välälingiq == * [https://www.haljala.ee/ Hal'ala valla kodoleht] <small>(eesti keelen)</small> {{Õdagu-Viro maakund}} [[Katõgooria:Hal'ala vald| ]] dircr4o7yyt18xg38qsky0deu2vutga 0 17499 184837 184835 2026-04-17T15:50:04Z Kruusamägi 2630 184837 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Käsmu kivikülv Käsmu metsas.jpg|pisi|Käsmu kivestü]] [[Pilt:Käsmu 2006.jpg|pisi|Käsmu rand, loodsigukuuriq ja muul']] '''Käsmu''' ([[S'aksa kiil|saksa]] keenel ''Kasperwiek, Hasterwieck'') on külä [[Õdagu-Viro maakund|Õdagu-Viromaal]] [[Hal'ala vald|Hal'ala vallan]], Käsmu puulsaaril, [[Käsmu laht|Käsmu lahe]] veeren. Käsmut om edimält nimmat 1453. aastal ja Käsmu külä üten 1524. aasta kohtuprotokollin. Aastaga 1884–1931 toimõndi Käsmus merekuul. 2018. aastagal oll' Käsmus 163 elänikku. Käsmus om esiqsuguma|nõ, [[Baltimaaq|Blatimaaq]] kõgõ suurõmb kivestü ja suurõq ijäao kivimüräki. Käsmu laht' om olnuq üts' Põh'a-Eesti tähtsämbit laiva talvõpidämine paigaq. Edimäne [[laiv]] tetti Käsmus 1697. aastagal. 19. aastagasaa tõõsõn poolõn ostõti [[Soomõ|Soomõst]] edimädseq suurõq pur'olaivaq .1891. aastagal ehitedi Käsmu tulõtorn. 1926 alost' tüüd OÜ Käsmu Laevaomaniguq mink ala tulliq Eesti kõgõ suurõmbaq kaubalaevaq. Käsmu veeren om meremuusõum'. [[2008]]. aastagast pääle peetäs Käsmus muusigafestivalli Viru Folk. Käsmu om tunnõt suvituspaik {{koord}} [[Katõgooria:Hal'ala vald]] 5e5t5qjgymjs5oj5snojtb624q5q59i 0 17500 184844 2026-04-17T21:50:33Z ~2026-23738-82 16533 vahtnõ kirotus 184844 wikitext text/x-wiki [[Pilt:001 Golden jackal and azureum flowers in Jim Corbett National Park Photo by Giles Laurent.jpg|pisi|Harilik rõipõpini]] Kuldrõipõpini vai harilik rõipõpini (''Canis aureus'') om koerlaste (''Canidae'') sugukunna pini (''Canis'') perre eläjäliik<ref>[https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0960982215007873]</ref>. Rõipõpini eläs [[Lähkü-Hummogumaa|Lähkü-Hummogumaal]], [[Õuruupa|Õuruupas]] nin Kesk-, Lõunõ- ja Lõunõhummogu-[[Aasia|Aasian]]<ref name=":0">[[:Pilt:Canis aureus distribution map.png]]</ref>. Varrõmb elli Õuruupa rõipõpiniq õnnõ Lõunõhummogu-Õuruupas, a alostõn 1980ndidõ om liik ummajoudu roitnuq tuhatit kilomiitrit õdagu ja põhja puule<ref>https://doi.org/10.1016/j.biocon.2024.110448</ref>. Eläjit ommaq nätt esiqkiq [[Prantsusmaa|Prantsusmaan]] ja Põhja-[[Norra|Norran]]<ref name=":0" />. [[Eesti|Eestin]] eläs rõipõpini alostõn aastagast 2013<ref>[https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2025.pdf]</ref>. [[Pilt:Canis aureus distribution map.png|pisi|Rõipõpini levik]] Näo poolõst om rõipõpini sarnane [[Susi|soele]], a täl om vähämb ja pikemb kihä, lühemb hand, suurõmbaq kõrvaq nin peenembäq jalaq ja nõna. Karva päämine tuuń om pihlõno, a karv om hariligult ka valsjas, hõbõhõnõ ja mustjalik. Talvõkarv om paksemb ja inämb kohovallaq ku suvõkarv. Täüskasunuq elläi ommaq hariligult 10-13 kg rassõ. Imäseq om veidükene vähämbäq ku esäseq, a silmägaq vaiht tetäq saa-iq<ref name=":1">https://doi.org/10.1007/978-3-319-65038-8_117-1</ref>. Sõskiq saa eläjil vaiht tetäq karvamustriga<ref>https://doi.org/10.1002/ece3.70620</ref>. <gallery> Pilt:Canis lupus & Canis aureus skulls.png|Susi (kural puul) om rõipõpinist (hääl puul) suurõmb Pilt:Golden jackle (Canis aureus).jpg|Suvõkarv Pilt:Шакал на Тузлівської Амазонії.jpg|Talvõkarv </gallery>Rõipõpini om oportunistlik segatoiduline, kinkalõ süümine olõnõs ilmastudõ, maastikust, söögi olõmanolõmist ja aastaaost. Tä süü väikeisi suurusõga eläjit, puu- ja juurviljo, marju, tsirgumunnõ, pähkmit, rõipit, inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit ja palľo muud. Suurõmbaq eläjit jaht rõipõpiniq harva<ref name=":2">https://www.ejs.ee/ilmus-eesti-jahimees-1-2025/</ref>. Rõipõpinneq eläseq sagõhõhe kaŕahuisi, kon ommaq sugunõt juhťpaar ni sama ja minervä aasta järǵmäneq. Ega kari kaits umma maa-alla tõisi karjo iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken jätüssega ja helüge. Uru kaivaq ja kutsikidõ kasvatavaq kõiḱ kaŕaliigõq. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmiseks võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinneq ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo, esiqerälidselt inemise lähkün<ref name=":1" />. Rõipõpini eläs mitmõsugumadsil maastgõl: niidü-, mõtsanuka-, suu-, ruu-, maatüü- ja vähelinnastunud mail<ref>https://www.iucnredlist.org/species/118264161/163507876</ref>. Nä varivaq suurt mõtsa, sutt ja suurõq elokotussit. Sõskiq tulõvaq rõipõpiniq toimõ ka liinas näütüses [[Talliin|Talliinan]]. Rõipõpini om Eestin luuduslinõ liiḱ ja jahielläi. 2024 inne jahiaigo oll’ Eestis 100-150 elläi<ref>https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/keskkonnaagentuur-avaldas-varske-raporti-milles-antakse-ulevaade-ulukiasurkondade</ref>. Senimaaniq (2026. aastal) eläväq rõipõpiniq Eesti ranna veeren. Eesti sisemaan või elo takistaq susi, mõtsaq, külmäq talvõq <ref name=":3">https://doi.org/10.1007/s13364-021-00615-1</ref> vai likõmaaq. Sjoo olõ-iq viil teedäq. Inemist, pini ja kassi rõipõpini ründä-äi. Sõskiq või rõipõpini harva murdaq tsille, ku kodoeläjit kaitsa-ai vai kui sjoo olla-ai võimalik (näütüses kaŕaaiaq mere veeren)<ref name=":3" />. Murdmist avitas ärq hoitmaq valvekoerad, kiskluskindlad tahraq ja ööseks kariloomade siseruumidesse toomine<ref name=":2" />. 2dolgf8j3ws7szaqp86nvb4typ2nrb2 184845 184844 2026-04-17T21:50:55Z ~2026-23738-82 16533 184845 wikitext text/x-wiki [[Pilt:001 Golden jackal and azureum flowers in Jim Corbett National Park Photo by Giles Laurent.jpg|pisi|Harilik rõipõpini]] Kuldrõipõpini vai harilik rõipõpini (''Canis aureus'') om koerlaste (''Canidae'') sugukunna pini (''Canis'') perre eläjäliik<ref>[https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0960982215007873]</ref>. Rõipõpini eläs [[Lähkü-Hummogumaa|Lähkü-Hummogumaal]], [[Õuruupa|Õuruupas]] nin Kesk-, Lõunõ- ja Lõunõhummogu-[[Aasia|Aasian]]<ref name=":0">[[:Pilt:Canis aureus distribution map.png]]</ref>. Varrõmb elli Õuruupa rõipõpiniq õnnõ Lõunõhummogu-Õuruupas, a alostõn 1980ndidõ om liik ummajoudu roitnuq tuhatit kilomiitrit õdagu ja põhja puule<ref>https://doi.org/10.1016/j.biocon.2024.110448</ref>. Eläjit ommaq nätt esiqkiq [[Prantsusmaa|Prantsusmaan]] ja Põhja-[[Norra|Norran]]<ref name=":0" />. [[Eesti|Eestin]] eläs rõipõpini alostõn aastagast 2013<ref>[https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2025.pdf]</ref>. [[Pilt:Canis aureus distribution map.png|pisi|Rõipõpini levik]] Näo poolõst om rõipõpini sarnane [[Susi|soele]], a täl om vähämb ja pikemb kihä, lühemb hand, suurõmbaq kõrvaq nin peenembäq jalaq ja nõna. Karva päämine tuuń om pihlõno, a karv om hariligult ka valsjas, hõbõhõnõ ja mustjalik. Talvõkarv om paksemb ja inämb kohovallaq ku suvõkarv. Täüskasunuq elläi ommaq hariligult 10-13 kg rassõ. Imäseq om veidükene vähämbäq ku esäseq, a silmägaq vaiht tetäq saa-iq<ref name=":1">https://doi.org/10.1007/978-3-319-65038-8_117-1</ref>. Sõskiq saa eläjil vaiht tetäq karvamustriga<ref>https://doi.org/10.1002/ece3.70620</ref>. <gallery> Pilt:Canis lupus & Canis aureus skulls.png|Susi (kural puul) om rõipõpinist (hääl puul) suurõmb Pilt:Golden jackle (Canis aureus).jpg|Suvõkarv Pilt:Шакал на Тузлівської Амазонії.jpg|Talvõkarv </gallery>Rõipõpini om oportunistlik segatoiduline, kinkalõ süümine olõnõs ilmastudõ, maastikust, söögi olõmanolõmist ja aastaaost. Tä süü väikeisi suurusõga eläjit, puu- ja juurviljo, marju, tsirgumunnõ, pähkmit, rõipit, inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit ja palľo muud. Suurõmbaq eläjit jaht rõipõpiniq harva<ref name=":2">https://www.ejs.ee/ilmus-eesti-jahimees-1-2025/</ref>. Rõipõpinneq eläseq sagõhõhe kaŕahuisi, kon ommaq sugunõt juhťpaar ni sama ja minervä aasta järǵmäneq. Ega kari kaits umma maa-alla tõisi karjo iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken jätüssega ja helüge. Uru kaivaq ja kutsikidõ kasvatavaq kõiḱ kaŕaliigõq. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmiseks võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinneq ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo, esiqerälidselt inemise lähkün<ref name=":1" />. Rõipõpini eläs mitmõsugumadsil maastgõl: niidü-, mõtsanuka-, suu-, ruu-, maatüü- ja vähelinnastunud mail<ref>https://www.iucnredlist.org/species/118264161/163507876</ref>. Nä varivaq suurt mõtsa, sutt ja suurõq elokotussit. Sõskiq tulõvaq rõipõpiniq toimõ ka liinas näütüses [[Talliin|Talliinan]]. Rõipõpini om Eestin luuduslinõ liiḱ ja jahielläi. 2024 inne jahiaigo oll’ Eestis 100-150 elläi<ref>https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/keskkonnaagentuur-avaldas-varske-raporti-milles-antakse-ulevaade-ulukiasurkondade</ref>. Senimaaniq (2026. aastal) eläväq rõipõpiniq Eesti ranna veeren. Eesti sisemaan või elo takistaq susi, mõtsaq, külmäq talvõq <ref name=":3">https://doi.org/10.1007/s13364-021-00615-1</ref> vai likõmaaq. Sjoo olõ-iq viil teedäq. Inemist, pini ja kassi rõipõpini ründä-äi. Sõskiq või rõipõpini harva murdaq tsille, ku kodoeläjit kaitsa-ai vai kui sjoo olla-ai võimalik (näütüses kaŕaaiaq mere veeren)<ref name=":3" />. Murdmist avitas ärq hoitmaq valvekoerad, kiskluskindlad tahraq ja ööseks kariloomade siseruumidesse toomine<ref name=":2" />. fg0qgitzykc8f6cpeo4wy2hrzaahhf9 184846 184845 2026-04-17T21:53:22Z ~2026-23738-82 16533 184846 wikitext text/x-wiki [[Pilt:001 Golden jackal and azureum flowers in Jim Corbett National Park Photo by Giles Laurent.jpg|pisi|Harilik rõipõpini]] Kuldrõipõpini vai harilik rõipõpini (''Canis aureus'') om koerlaste (''Canidae'') sugukunna pini (''Canis'') perre eläjäliik<ref>https://doi.org/10.1016/j.cub.2015.06.060</ref>. Rõipõpini eläs [[Lähkü-Hummogumaa|Lähkü-Hummogumaal]], [[Õuruupa|Õuruupas]] nin Kesk-, Lõunõ- ja Lõunõhummogu-[[Aasia|Aasian]]<ref name=":0">[[:Pilt:Canis aureus distribution map.png]]</ref>. Varrõmb elli Õuruupa rõipõpiniq õnnõ Lõunõhummogu-Õuruupas, a alostõn 1980ndidõ om liik ummajoudu roitnuq tuhatit kilomiitrit õdagu ja põhja puule<ref>https://doi.org/10.1016/j.biocon.2024.110448</ref>. Eläjit ommaq nätt esiqkiq [[Prantsusmaa|Prantsusmaan]] ja Põhja-[[Norra|Norran]]<ref name=":0" />. [[Eesti|Eestin]] eläs rõipõpini alostõn aastagast 2013<ref>[https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2025.pdf]</ref>. [[Pilt:Canis aureus distribution map.png|pisi|Rõipõpini levik]] Näo poolõst om rõipõpini sarnane [[Susi|soele]], a täl om vähämb ja pikemb kihä, lühemb hand, suurõmbaq kõrvaq nin peenembäq jalaq ja nõna. Karva päämine tuuń om pihlõno, a karv om hariligult ka valsjas, hõbõhõnõ ja mustjalik. Talvõkarv om paksemb ja inämb kohovallaq ku suvõkarv. Täüskasunuq elläi ommaq hariligult 10-13 kg rassõ. Imäseq om veidükene vähämbäq ku esäseq, a silmägaq vaiht tetäq saa-iq<ref name=":1">https://doi.org/10.1007/978-3-319-65038-8_117-1</ref>. Sõskiq saa eläjil vaiht tetäq karvamustriga<ref>https://doi.org/10.1002/ece3.70620</ref>. <gallery> Pilt:Canis lupus & Canis aureus skulls.png|Susi (kural puul) om rõipõpinist (hääl puul) suurõmb Pilt:Golden jackle (Canis aureus).jpg|Suvõkarv Pilt:Шакал на Тузлівської Амазонії.jpg|Talvõkarv </gallery>Rõipõpini om oportunistlik segatoiduline, kinkalõ süümine olõnõs ilmastudõ, maastikust, söögi olõmanolõmist ja aastaaost. Tä süü väikeisi suurusõga eläjit, puu- ja juurviljo, marju, tsirgumunnõ, pähkmit, rõipit, inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit ja palľo muud. Suurõmbaq eläjit jaht rõipõpiniq harva<ref name=":2">https://www.ejs.ee/ilmus-eesti-jahimees-1-2025/</ref>. Rõipõpinneq eläseq sagõhõhe kaŕahuisi, kon ommaq sugunõt juhťpaar ni sama ja minervä aasta järǵmäneq. Ega kari kaits umma maa-alla tõisi karjo iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken jätüssega ja helüge. Uru kaivaq ja kutsikidõ kasvatavaq kõiḱ kaŕaliigõq. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmiseks võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinneq ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo, esiqerälidselt inemise lähkün<ref name=":1" />. Rõipõpini eläs mitmõsugumadsil maastgõl: niidü-, mõtsanuka-, suu-, ruu-, maatüü- ja vähelinnastunud mail<ref>https://www.iucnredlist.org/species/118264161/163507876</ref>. Nä varivaq suurt mõtsa, sutt ja suurõq elokotussit. Sõskiq tulõvaq rõipõpiniq toimõ ka liinas näütüses [[Talliin|Talliinan]]. Rõipõpini om Eestin luuduslinõ liiḱ ja jahielläi. 2024 inne jahiaigo oll’ Eestis 100-150 elläi<ref>https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/keskkonnaagentuur-avaldas-varske-raporti-milles-antakse-ulevaade-ulukiasurkondade</ref>. Senimaaniq (2026. aastal) eläväq rõipõpiniq Eesti ranna veeren. Eesti sisemaan või elo takistaq susi, mõtsaq, külmäq talvõq <ref name=":3">https://doi.org/10.1007/s13364-021-00615-1</ref> vai likõmaaq. Sjoo olõ-iq viil teedäq. Inemist, pini ja kassi rõipõpini ründä-äi. Sõskiq või rõipõpini harva murdaq tsille, ku kodoeläjit kaitsa-ai vai kui sjoo olla-ai võimalik (näütüses kaŕaaiaq mere veeren)<ref name=":3" />. Murdmist avitas ärq hoitmaq valvekoerad, kiskluskindlad tahraq ja ööseks kariloomade siseruumidesse toomine<ref name=":2" />. e18y67p4cgj17f3979xss1fbyxutbot 184847 184846 2026-04-18T01:57:18Z Kruusamägi 2630 184847 wikitext text/x-wiki [[Pilt:001 Golden jackal and azureum flowers in Jim Corbett National Park Photo by Giles Laurent.jpg|pisi|Harilik rõipõpini]] '''Kuldrõipõpini''' vai '''harilik rõipõpini''' (''Canis aureus'') om koerlaste (''Canidae'') sugukunna pini (''Canis'') perre eläjäliik<ref>https://doi.org/10.1016/j.cub.2015.06.060</ref>. Rõipõpini eläs [[Lähkü-Hummogumaa|Lähkü-Hummogumaal]], [[Õuruupa|Õuruupas]] nin Kesk-, Lõunõ- ja Lõunõhummogu-[[Aasia|Aasian]]<ref name=":0">[[:Pilt:Canis aureus distribution map.png]]</ref>. Varrõmb elli Õuruupa rõipõpiniq õnnõ Lõunõhummogu-Õuruupas, a alostõn 1980ndidõ om liik ummajoudu roitnuq tuhatit kilomiitrit õdagu ja põhja puule<ref>https://doi.org/10.1016/j.biocon.2024.110448</ref>. Eläjit ommaq nätt esiqkiq [[Prantsusmaa|Prantsusmaan]] ja Põhja-[[Norra|Norran]]<ref name=":0" />. [[Eesti|Eestin]] eläs rõipõpini alostõn aastagast 2013<ref>[https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2025.pdf]</ref>. [[Pilt:Canis aureus distribution map.png|pisi|Rõipõpini levik]] Näo poolõst om rõipõpini sarnane [[Susi|soele]], a täl om vähämb ja pikemb kihä, lühemb hand, suurõmbaq kõrvaq nin peenembäq jalaq ja nõna. Karva päämine tuuń om pihlõno, a karv om hariligult ka valsjas, hõbõhõnõ ja mustjalik. Talvõkarv om paksemb ja inämb kohovallaq ku suvõkarv. Täüskasunuq elläi ommaq hariligult 10–13 kg rassõ. Imäseq om veidükene vähämbäq ku esäseq, a silmägaq vaiht tetäq saa-iq<ref name=":1">https://doi.org/10.1007/978-3-319-65038-8_117-1</ref>. Sõskiq saa eläjil vaiht tetäq karvamustriga<ref>https://doi.org/10.1002/ece3.70620</ref>. <gallery> Pilt:Canis lupus & Canis aureus skulls.png|Susi (kural puul) om rõipõpinist (hääl puul) suurõmb Pilt:Golden jackle (Canis aureus).jpg|Suvõkarv Pilt:Шакал на Тузлівської Амазонії.jpg|Talvõkarv </gallery>Rõipõpini om oportunistlik segatoiduline, kinkalõ süümine olõnõs ilmastudõ, maastikust, söögi olõmanolõmist ja aastaaost. Tä süü väikeisi suurusõga eläjit, puu- ja juurviljo, marju, tsirgumunnõ, pähkmit, rõipit, inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit ja palľo muud. Suurõmbaq eläjit jaht rõipõpiniq harva<ref name=":2">https://www.ejs.ee/ilmus-eesti-jahimees-1-2025/</ref>. Rõipõpinneq eläseq sagõhõhe kaŕahuisi, kon ommaq sugunõt juhťpaar ni sama ja minervä aasta järǵmäneq. Ega kari kaits umma maa-alla tõisi karjo iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken jätüssega ja helüge. Uru kaivaq ja kutsikidõ kasvatavaq kõiḱ kaŕaliigõq. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmiseks võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinneq ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo, esiqerälidselt inemise lähkün<ref name=":1" />. Rõipõpini eläs mitmõsugumadsil maastgõl: niidü-, mõtsanuka-, suu-, ruu-, maatüü- ja vähelinnastunud mail<ref>https://www.iucnredlist.org/species/118264161/163507876</ref>. Nä varivaq suurt mõtsa, sutt ja suurõq elokotussit. Sõskiq tulõvaq rõipõpiniq toimõ ka liinas näütüses [[Talliin|Talliinan]]. Rõipõpini om Eestin luuduslinõ liiḱ ja jahielläi. 2024 inne jahiaigo oll’ Eestis 100–150 elläi<ref>https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/keskkonnaagentuur-avaldas-varske-raporti-milles-antakse-ulevaade-ulukiasurkondade</ref>. Senimaaniq (2026. aastal) eläväq rõipõpiniq Eesti ranna veeren. Eesti sisemaan või elo takistaq susi, mõtsaq, külmäq talvõq <ref name=":3">https://doi.org/10.1007/s13364-021-00615-1</ref> vai likõmaaq. Sjoo olõ-iq viil teedäq. Inemist, pini ja kassi rõipõpini ründä-äi. Sõskiq või rõipõpini harva murdaq tsille, ku kodoeläjit kaitsa-ai vai kui sjoo olla-ai võimalik (näütüses kaŕaaiaq mere veeren)<ref name=":3" />. Murdmist avitas ärq hoitmaq valvekoerad, kiskluskindlad tahraq ja ööseks kariloomade siseruumidesse toomine<ref name=":2" />. == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Imetäjäq]] olgqa3gomtmenvoy2xckr377qq3wlq1 0 17501 184848 2026-04-18T11:24:15Z Lepatriiinu 16534 Vahtsõnõ leht: '''Pähkla''' (ka: Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) (nõsõgi)'''läteq''' om [[Saarõ maakund|Saarõ maakunnan]] [[Saarõmaa vald|Saarõmaa vallan]] Pähkla külan. Tuu om kõgõ suurõmb lätteq keskkorgõmaa hummogoküllel<ref name=":0">https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441</ref>. [[Pilt:Pähkla allikas.jpg|pisi|370x370px|Läteq 2011. aasta]] Sügävä ja viirikka lätte läbimõõt om 16-20 miitret<ref name=":1">https://register.muinas.ee/public.php?m... 184848 wikitext text/x-wiki '''Pähkla''' (ka: Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) (nõsõgi)'''läteq''' om [[Saarõ maakund|Saarõ maakunnan]] [[Saarõmaa vald|Saarõmaa vallan]] Pähkla külan. Tuu om kõgõ suurõmb lätteq keskkorgõmaa hummogoküllel<ref name=":0">https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441</ref>. [[Pilt:Pähkla allikas.jpg|pisi|370x370px|Läteq 2011. aasta]] Sügävä ja viirikka lätte läbimõõt om 16-20 miitret<ref name=":1">https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397</ref>. Lättelöhtre läbimõõt om 12 ja süvvüs 2 miitret. Viikogo om savidsõ ja lubjassõ põhagaq ni tuun om nätäq nõrka kiimist. Läteq om peris püsüvä vuuluhulgaga: 1973. aasta suvõl mõõdõdiq vuuluhulgas 70 l/s ja 1995. aasta suvõl 147 l/s.<ref name=":0" /> == Kaitsminõ == Pähkla läteq om kaitsmisalonõ lätteq ja aoluulinõ luuduslinõ pühäpaik. Lätteq võeti riikligu kaitsmisõ alla 31.12.1964. Läteq tunnistõdi kultuurimälehtüses 01.09.1997 ja tuu registrinummõr om 12397.<ref name=":1" /> == Paigaperimüs == [[Pilt:Ohvriallikas Põhjatu või Pühatu allikas.JPG|pisi|276x276px|Tähüs lätte man]] Pähkla külä elonikkõ teedüssil om inemiseq käünüq kavvõndast, et sinnäq raha ohvõrdaq<ref name=":1" />. Lätet om peet põhadus, kost tulõ ka nimeq Põhjatu, Põhatu, Pöhatu ja Pühatu lätteq. Lätte süvvüse mõõduq oll ütskõrd kokko köüdet kõik külä kabalaq ni otsa kinnütet katõl. Kabõl pantiq vette, a põhi vasta es tulõq. Kabõl tõmmati viist välla, a katlah oll verine lambapää. ''Kuressaare vallas, Pähkla karjamaade vahel on Pühatu allikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsas seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tühi aega enne, kui paljas köie jupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnd verine lamba pea sees.''<ref>https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=20873&jrk=7</ref> == Välislingiq == # [https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441 Kirjäpandminõ] Eesti Luudusõ Teedüssüstemin # [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397 Pähkla läteq] kultuurimälehtüste registrin # [https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=39334&jrk=2 Teedüs] Eesti Rahvaluulõ Arhiivi paigaperimüse teedüskogon 4gyp7xpjx5ozbgkkudh7ylen1ck8fsm 184849 184848 2026-04-18T11:28:33Z Lepatriiinu 16534 184849 wikitext text/x-wiki '''Pähkla''' (ka: Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) (nõsõgi)'''läteq''' om [[Saarõ maakund|Saarõ maakunnan]] [[Saarõmaa vald|Saarõmaa vallan]] Pähkla külan. Tuu om kõgõ suurõmb lätteq keskkorgõmaa hummogoküllel<ref name=":0">https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441</ref>. [[Pilt:Pähkla allikas.jpg|pisi|370x370px|Läteq 2011. aasta]] Sügävä ja viirikka lätte läbimõõt om 16-20 miitret<ref name=":1">https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397</ref>. Lättelöhtre läbimõõt om 12 ja süvvüs 2 miitret. Viikogo om savidsõ ja lubjassõ põhagaq ni tuun om nätäq nõrka kiimist. Läteq om peris püsüvä vuuluhulgaga: 1973. aasta suvõl mõõdõdiq vuuluhulgas 70 l/s ja 1995. aasta suvõl 147 l/s.<ref name=":0" /> == Kaitsminõ == Pähkla läteq om kaitsmisalonõ lätteq ja aoluulinõ luuduslinõ pühäpaik. Lätteq võeti riikligu kaitsmisõ alla 31.12.1964. Läteq tunnistõdi kultuurimälehtüses 01.09.1997 ja tuu registrinummõr om 12397.<ref name=":1" /> == Paigaperimüs == [[Pilt:Ohvriallikas Põhjatu või Pühatu allikas.JPG|pisi|276x276px|Tähüs lätte man]] Pähkla külä elonikkõ teedüssil om inemiseq käünüq kavvõndast, et sinnäq raha ohvõrdaq<ref name=":1" />. Lätet om peet põhadus, kost tulõ ka nimeq Põhjatu, Põhatu, Pöhatu ja Pühatu lätteq. Lätte süvvüse mõõduq oll ütskõrd kokko köüdet kõik külä kabalaq ni otsa kinnütet katõl. Kabõl pantiq vette, a põhi vasta es tulõq. Kabõl tõmmati viist välla, a katlah oll verine lambapää. ''Kuressaare vallas, Pähkla karjamaade vahel on Pühatu allikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsas seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tühi aega enne, kui paljas köie jupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnd verine lamba pea sees.''<ref>https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=20873&jrk=7</ref> == Välislingiq == * [https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441 Kirjäpandminõ] Eesti Luudusõ Teedüssüstemin * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397 Pähkla läteq] kultuurimälehtüste registrin * [https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=39334&jrk=2 Teedüs] Eesti Rahvaluulõ Arhiivi paigaperimüse teedüskogon == Juhatusõq == <references /> fmzpw325h13gsl557ajrj54e229duf2 184850 184849 2026-04-18T11:34:29Z Lepatriiinu 16534 184850 wikitext text/x-wiki '''Pähkla''' (ka: Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) (nõsõgi)'''läteq''' om [[Saarõ maakund|Saarõ maakunnan]] [[Saarõmaa vald|Saarõmaa vallan]] Pähkla külan. Tuu om kõgõ suurõmb lätteq keskkorgõmaa hummogoküllel<ref name=":0">https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441</ref>. [[Pilt:Pähkla allikas.jpg|pisi|402x402px|Läteq 2011. aasta|ääris]] Sügävä ja viirikka lätte läbimõõt om 16-20 miitret<ref name=":1">https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397</ref>. Lättelöhtre läbimõõt om 12 ja süvvüs 2 miitret. Viikogo om savidsõ ja lubjassõ põhagaq ni tuun om nätäq nõrka kiimist. Läteq om peris püsüvä vuuluhulgaga: 1973. aasta suvõl mõõdõdiq vuuluhulgas 70 l/s ja 1995. aasta suvõl 147 l/s.<ref name=":0" /> == Kaitsminõ == Pähkla läteq om kaitsmisalonõ lätteq ja aoluulinõ luuduslinõ pühäpaik. Lätteq võeti riikligu kaitsmisõ alla 31.12.1964. Läteq tunnistõdi kultuurimälehtüses 01.09.1997 ja tuu registrinummõr om 12397.<ref name=":1" /> == Paigaperimüs == [[Pilt:Ohvriallikas Põhjatu või Pühatu allikas.JPG|pisi|291x291px|Tähüs lätte man]] Pähkla külä elonikkõ teedüssil om inemiseq käünüq kavvõndast, et sinnäq raha ohvõrdaq<ref name=":1" />. Lätet om peet põhadus, kost tulõ ka nimeq Põhjatu, Põhatu, Pöhatu ja Pühatu lätteq. Lätte süvvüse mõõduq oll ütskõrd kokko köüdet kõik külä kabalaq ni otsa kinnütet katõl. Kabõl pantiq vette, a põhi vasta es tulõq. Kabõl tõmmati viist välla, a katlah oll verine lambapää. ''Kuressaare vallas, Pähkla karjamaade vahel on Pühatu allikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsas seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tühi aega enne, kui paljas köie jupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnd verine lamba pea sees.''<ref>https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=20873&jrk=7</ref> == Välislingiq == * [https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441 Kirjäpandminõ] Eesti Luudusõ Teedüssüstemin * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397 Pähkla läteq] kultuurimälehtüste registrin * [https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=39334&jrk=2 Teedüs] Eesti Rahvaluulõ Arhiivi paigaperimüse teedüskogon == Juhatusõq == <references /> 7nl3ivxxv82qhjyoaide2mr4v8bhomq