Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.46.0-wmf.24 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 3016 184859 169939 2026-04-20T08:32:25Z CommonsDelinker 107 Replacing Panorámica_interior_del_Teatro_Colón_(cropped).jpg with [[File:Panorámica_interior_del_Teatro_Colón.jpg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:Duplicate|Duplicate]]: Exact or scaled-down duplicate: [[:c::File:Panorám 184859 wikitext text/x-wiki [[File:Panorámica interior del Teatro Colón.jpg|thumb|Tiatri]] '''Tiatri''' (kriika keelest ''theatron'' "näütemängopaik") om sõna-, muusiga-, tandsulavastuisi näütäjä kunstiasotus, kon hariligult kandas ette [[näütemäng]]e, [[oopõr]]iid, [[opõrett]]e ja [[ballett]]e. Tiatri om ka kunstiliht ([[lavakunst]], [[tiatrikunst]]). == Kaeq ka == * [[Võro tiatri]] [[Katõgooria:Tiatri]] [[Katõgooria:Kunst]] [[Katõgooria:Meelelahutus]] mevqmiteig17taz8qhsvvu3uuglt65y 0 16688 184854 180186 2026-04-20T02:05:33Z Kruusamägi 2630 + pilt 184854 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kregor Zirk, 2025 (Reiko Kolatski foto).jpg|pisi|Zirgu Kregor, 2025]] '''Zirgu Kregor''' (Kregor Zirk, sündünüq [[3. hainakuu päiv|3. hainakuu pääväl]] [[1999]] [[Tarto|Tarton]]) om eesti ujoja. Zirk võitsõ 2015. aastaga Euruupa Nuuri Olümpiafestivalil Gruusian Tbilisin 100 m liblikujomisõn edimädse kotusõ vahtsõ võistluisi rekordiga. Tegemist oll' suurõ kõrdaminegiga, selle et sääl olliq kõik Euruupa kõgõ parõmbaq ujojaq. Tuust aost pääle om Zirgu Kregor Eesti iist ujonuq väega mitmil tiitlivõistluisil, külh maailma- külh Euruupa meistrevõistluisil ku muil tähtsil võistluisil. Tä om pall'okõrdnõ Eesti meistre nii täüskasunuisi siän ku ka noorõmbin vannusõklassõn ja om ületänüq päält saa esiq vannusõklassõ Eesti ujomisrekordi. [[Katõgooria:Eesti sportlasõq]] 4ltq4hpdupftbs6u7mtmxlc477l90jx 0 17497 184857 184832 2026-04-20T07:16:58Z CommonsDelinker 107 Removing [[:c:File:Tsirgufest_11.jpg|Tsirgufest_11.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Túrelio|Túrelio]] because: [[:c:COM:L|Copyright violation]]: No evidence of compatible license - tartu2024.ee not free. 184857 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tsirguliina.jpg|pisi|Tsirguliina]] '''Tsirguliina''' om [[Alõvik|alõvik]] [[Valga maakund|Valga maakunnan]] [[Valga vald|Valga vallan]], aoluulidsõlt [[Tartomaa]] [[Sangastõ kihlkund|Sangastõ kihlkunnan]]. Alõvik luudi 19. aastagasaal Sangastõ raudtiijaama mano. Täämbädsel päiväl eläs sääl umbõs 400 inemist. Tsirguliina saiõ uma nime edimäste asunikõ perrä, kiä kõik kandsivaq esiqmuudu tsirkõ nimesiq: Kull, Kurvits, Teder, Tuvikene ja Vares. Edimält nimitedi allõvit ''Tsirguliin,'' miä om väegä lõunõeestiperäne, a ildampa viil kaq ''Tsirgulinn,'' miä om joba eesti kiräkiile muudu.<ref>Kohanimeraamat</ref> Allõvin om Tsirguliina Kuul, latsiaid, rahvamaja, raamadukogo ja üts tsillokõnõ puut. Raudtiijaam om seoniqaoniq alalõ ja rongiq käüväq sakõstõ. Allõvi lõunõossast juusk läbi [[Väikene Emäjõgi]]. Egä aastaga hainakuul peetäs kaq Tsirgufesti, koh saaq ossa võtta laadust, tüütarõist, võistluisist ja kullõlda kontsõrti. Aastagal 2024 oll Tsirgufest kaq Tarto kultuuripäälinnä pääprogrammin.<ref>Laadakalender</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Eesti alõviguq]] [[Katõgooria:Valga vald]] ei068utcqqihen1d63gvhgx3pdjnk0n 184858 184857 2026-04-20T07:17:01Z CommonsDelinker 107 Removing [[:c:File:Tsirguliina.jpg|Tsirguliina.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Túrelio|Túrelio]] because: [[:c:COM:L|Copyright violation]]: Not work work - Tankla © 2009–2026. 184858 wikitext text/x-wiki '''Tsirguliina''' om [[Alõvik|alõvik]] [[Valga maakund|Valga maakunnan]] [[Valga vald|Valga vallan]], aoluulidsõlt [[Tartomaa]] [[Sangastõ kihlkund|Sangastõ kihlkunnan]]. Alõvik luudi 19. aastagasaal Sangastõ raudtiijaama mano. Täämbädsel päiväl eläs sääl umbõs 400 inemist. Tsirguliina saiõ uma nime edimäste asunikõ perrä, kiä kõik kandsivaq esiqmuudu tsirkõ nimesiq: Kull, Kurvits, Teder, Tuvikene ja Vares. Edimält nimitedi allõvit ''Tsirguliin,'' miä om väegä lõunõeestiperäne, a ildampa viil kaq ''Tsirgulinn,'' miä om joba eesti kiräkiile muudu.<ref>Kohanimeraamat</ref> Allõvin om Tsirguliina Kuul, latsiaid, rahvamaja, raamadukogo ja üts tsillokõnõ puut. Raudtiijaam om seoniqaoniq alalõ ja rongiq käüväq sakõstõ. Allõvi lõunõossast juusk läbi [[Väikene Emäjõgi]]. Egä aastaga hainakuul peetäs kaq Tsirgufesti, koh saaq ossa võtta laadust, tüütarõist, võistluisist ja kullõlda kontsõrti. Aastagal 2024 oll Tsirgufest kaq Tarto kultuuripäälinnä pääprogrammin.<ref>Laadakalender</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Eesti alõviguq]] [[Katõgooria:Valga vald]] o8e4qfn70yu7rncteesikmou2j6oa0j 0 17502 184855 184853 2026-04-20T02:13:38Z Kruusamägi 2630 184855 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TÜRKA Vanemuise suures majas -- tants Kodukotus.JPG|pisi|Eesti rahvatands]] [[Pilt:Leigarid Vabaõhumuuseumis 72 (09).jpg|pisi|[[Rahvakunstiselts' Leigariq]] Vabaõhumuusõumin 1972. aastagal]] '''Eesti rahvatands''' om eesti kultuurilõ ummamuudu [[tands]]oliik', miä põh'andus kombil. Tuud arva kõrradaq osalõ ja lihtsit liikmismustri rida. Eesti rahvatands om rahulinõ, agaq kõrvuisi tõisi rahvagaq tii tuu esiqerälidses pääminesammu sordirikkus. == Aolugu == Edimädseq teedüseq eesti rahvatandsost om peri 13. aastagasaast. Väega pall'o tandsoq olliq köüt meregaq. Edimält tandsite kimmähe tähtpääväl ja pühhädel niguq näütüses pulmad või jaanipäiv. 19. aastagasaast naksiq Eesti tandsokultuuri tükmä ka tõisi rahvastõ kombõq. 20. aastagasaas muudus rahvatands rahva tunnismärgis, minkast sai kultuuripärändüs ja kommõq, miä om püsünüq mitmit aastagasaat. Eesti rahvatandsol om tõistsugumaidsi muulõ, mink kõgõ vanõmbas peetäs tsõõrtandso. Arvadaq peri tsõõrtandsoq Skándinaaviast ni naidõ edimädses tsihis olliq kaidsõq hõelo vaimo iist. == Kaeq viil == * [[Eesti rahvakultuur]] * [[Tands]] nfo8mxu1jxxxhks0dri0kz0ws7bkgjs 184860 184855 2026-04-20T08:56:36Z Ohpuu 84 184860 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TÜRKA Vanemuise suures majas -- tants Kodukotus.JPG|pisi|Eesti rahvatands]] [[Pilt:Leigarid Vabaõhumuuseumis 72 (09).jpg|pisi|[[Rahvakunstiselts' Leigariq]] Vabaõhumuusõumin 1972. aastagal]] '''Eesti rahvatands''' om eesti kultuurilõ ummamuudu [[tands]]oliik', miä põh'andus kombil. Tuud arva kõrradaq osalõ ja lihtsit liikmismustri rida. Eesti rahvatands om rahulinõ, agaq kõrvuisi tõisi rahvagaq tii tuu esiqerälidses pääminesammu sordirikkus. == Aolugu == Edimädseq teedüseq eesti rahvatandsost om peri 13. aastagasaast. Väega pall'o tandsoq olliq köüt meregaq. Edimält tandsite kimmähe tähtpääväl ja pühhädel niguq näütüses pulmad või jaanipäiv. 19. aastagasaast naksiq Eesti tandsokultuuri tükmä ka tõisi rahvastõ kombõq. 20. aastagasaas muudus rahvatands rahva tunnismärgis, minkast sai kultuuripärändüs ja kommõq, miä om püsünüq mitmit aastagasaat. Eesti rahvatandsol om tõistsugumaidsi muulõ, mink kõgõ vanõmbas peetäs tsõõrtandso. Arvadaq peri tsõõrtandsoq Skándinaaviast ni naidõ edimädses tsihis olliq kaidsõq hõelo vaimo iist. == Kaeq viil == * [[Eesti rahvakultuur]] * [[Tands]] [[Katõgooria:Tands]] [[Katõgooria:Eesti kultuur]] c6jwwkuoo5staflvec1p458r4krkka0 0 17503 184856 2026-04-20T06:43:56Z ~2026-24102-15 16539 Vahtsõnõ leht: Afantaasia om ajo esiqeräsüs, minkaq inemisel olõ-õi pildilist ettekujotust. Säändsed inemised ei saaq ette kujotada midägiq, midä nä õkvalt ei näeq. Näütüses nä ei saaq silmi ette kujotõllaq uma ligimädse sõbra nägo vai tutvat kotust. Siskiq nä mõistvaq näid asjo sõnnoga seletäq ja ärq teedäq, ja näide meelenpidämine om sama hää vai esiqkiq parõmb ku tõisil. Suurõmbjago afantaasiaga inemiisi eläseq harilikku elo. Sagõhõhõ nä panõ-iq... 184856 wikitext text/x-wiki Afantaasia om ajo esiqeräsüs, minkaq inemisel olõ-õi pildilist ettekujotust. Säändsed inemised ei saaq ette kujotada midägiq, midä nä õkvalt ei näeq. Näütüses nä ei saaq silmi ette kujotõllaq uma ligimädse sõbra nägo vai tutvat kotust. Siskiq nä mõistvaq näid asjo sõnnoga seletäq ja ärq teedäq, ja näide meelenpidämine om sama hää vai esiqkiq parõmb ku tõisil. Suurõmbjago afantaasiaga inemiisi eläseq harilikku elo. Sagõhõhõ nä panõ-iq kavva aigo tähele, et näil midägiq tõistmuudu om. Afantaasiat om arvadaq 1-4%-l inemiskunnast. Vastapiten asi om hüperfantaasia, mis tähendäs, et ettekujotus om piaaigo niisama herksä ku peris elo. Suurõmbjago inemiisi om kongiq näide katõ vaihõpääl. Kõgõ inämb levinüq om nägemise afantaasia, a om ka inemiisi, kiä saa-ai kujotella helü, pututust vai maiku.  <ref>https://novaator.err.ee/1227772/afantaasiat-podevad-inimesed-ei-saa-uinudes-lambaid-lugeda </ref><ref>https://aphantasia.com/what-is-aphantasia</ref> 833qvqjde122md0tg21kxj6zdh54chm 0 17504 184861 2026-04-20T10:51:05Z ~2026-24150-84 16540 Vahtsõnõ leht: „Agenda Parva“ om edimäne lõunaeesti keelen trükit teksti sisaldav alal olõv raamat ja tuud või pitäq [[tarto kiräkiil|tarto kiräkeele]] algusõs. Teos tull' vällä 1622. aastagal Braunsbergin (põraaignõ Poola liin Braniewo) ja oll' kirotet Liivimaa pappõ tarbis. Raamadu päälkiri tähendäs „Väiko käsiraamat“. Sääl om katoligu liturgia man tarvitõt lausiid läti, [[Tarto kiil|tarto]], poola ja s'aksa keelen. Teosõ sündümist tugõsi Tarto jesuii... 184861 wikitext text/x-wiki „Agenda Parva“ om edimäne lõunaeesti keelen trükit teksti sisaldav alal olõv raamat ja tuud või pitäq [[tarto kiräkiil|tarto kiräkeele]] algusõs. Teos tull' vällä 1622. aastagal Braunsbergin (põraaignõ Poola liin Braniewo) ja oll' kirotet Liivimaa pappõ tarbis. Raamadu päälkiri tähendäs „Väiko käsiraamat“. Sääl om katoligu liturgia man tarvitõt lausiid läti, [[Tarto kiil|tarto]], poola ja s'aksa keelen. Teosõ sündümist tugõsi Tarto jesuiitõ kolleegiumi ja tõlkõseminääri tüü aastil 1583–1625. Teosõ tekij om tiidmäldäq, a autor' või ollaq Wilhelm Buccius (Bock, 1585–1643) Hallistõst. „Agenda Parva“ kiräviis' om esiqmuudu ja lätt lahku nii tollõaigsõst s'aksaperädsest põhjaeesti ku ildambast lõunaeesti umast. Keelelidselt om tekst 20. sajandi algusõ Õdagu-Võromaa ja Lõuna-Tartomaa keele muudu, a teosõ murdõtaustas om pakut ka Mulgi keele ala. Teosõn om mitu tarto kiräkeelele umast juunt. Järgsilbin tarvitõdas ''o''-d, näütüses sõnan ''sinno'', kuikiq taad sõna üteldi 19. aastagasaa Tarto- ja Õdagu-Võromaal vällä ''u''-ga: ''sinnu''. Helü ''õ'' kirotõdi ''e''-ga (''ensas'' ’õndsas’), edepoolidsõt ''e''-d pantiq kirja ''e''-ga või poolapäradsõ ''ie''-ga. Ülipikkä hellü märk' tsirkumfleks ˆ helü pääl (''eên'' ’iin’). Kurgupeethellü ei olõq teosõs märgit. Ütenkäänüse tunnus -''ga'' om sõna man jakukriipsiga (''nenä-ga'' ’nõnaga’). Tekstilõ om umanõ kimmäs ''ä''-harmoonia kolmanda tsilbini vällä (''ristmätä'' ’rist'mäldäq’). ap8fdog5lm6a84trzcqsituz38qvckh 0 17505 184862 2026-04-20T11:00:03Z ~2026-24150-84 16540 Vahtsõnõ leht: „Wastne Testament“ (WT) om edimäne tävvesti lõunaeesti keelen kirja pant raamat. Teos ilmu 1686. aastagal Riian. Piibli ümbrepandjit oll' kats': esä ja poig, [[Andreas Virginus]] (1640–1701) ni [[Adrian Virginius noorõmb]] (1663–1706). WT tõõnõ trükk ilmu 1727. aastagal ja kolmas 1815. aastagal. 1857. aastagasaa trüküst pääle om mano võet ka „Vana Testamõndi“ psalmiq. Ildadsõmbaq trüküq parandasõq päämidselt õigõtkirjä. Perämäne WT v... 184862 wikitext text/x-wiki „Wastne Testament“ (WT) om edimäne tävvesti lõunaeesti keelen kirja pant raamat. Teos ilmu 1686. aastagal Riian. Piibli ümbrepandjit oll' kats': esä ja poig, [[Andreas Virginus]] (1640–1701) ni [[Adrian Virginius noorõmb]] (1663–1706). WT tõõnõ trükk ilmu 1727. aastagal ja kolmas 1815. aastagal. 1857. aastagasaa trüküst pääle om mano võet ka „Vana Testamõndi“ psalmiq. Ildadsõmbaq trüküq parandasõq päämidselt õigõtkirjä. Perämäne WT välläannõ ilmu 1905. aastagal. Ildampa (1926) ilmu setokiilne [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium|„Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium: Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt“]]. 19. aastagasaal oll' WT köüdet ka katõ kiräkeele võigõlusõga. Rannu kogodusõ opõtaja [[Wilhelm Friedrich Steingrüber]] (1761–1834) om kõrvuisi säädnüq kolmõ WT ja „Uue Testamendi“ välläandõ kiilt ja om märknüq tarto keele parõmbust. Ta tuu vällä, et lõunaeesti tekstin om 1) alal tüvisõnno, näütüses ''awwa'', ''weer'', ''penni'', ''hapne'', ''pallama'', ''perrandama''; 2) sõnno, miä ommaq kokkohoitligumbaq, näütüses ''sallaus'' (tln ''salla assi''), ''rasse'' (''käuma peäl''), ''tuggi'' (''allune järg''), ''haarma'' (''kinni hakkama''), ''umbusk'' (''uskmatta südda''); 3) alal ummi sõnno, näütüses ''hirs'' (tln ''palk''), ''könnelema'' (''räkima''), ''wannik'' (''kroon''), ''pord'', ''pordik'' (''hoor''), ''aidnik'' (''kärner'').<ref>Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593.</ref> cdm29fj7tqsdwqjhn5ho3894urgn84z 184863 184862 2026-04-20T11:02:14Z ~2026-24150-84 16540 184863 wikitext text/x-wiki „Wastne Testament“ (WT) om edimäne tävvesti lõunaeesti keelen kirja pant raamat. Teos ilmu 1686. aastagal Riian. Piibli ümbrepandjit oll' kats': esä ja poig, [[Andreas Virginus]] (1640–1701) ni [[Adrian Virginius noorõmb]] (1663–1706). WT tõõnõ trükk ilmu 1727. aastagal ja kolmas 1815. aastagal. 1857. aastagasaa trüküst pääle om mano võet ka „Vana Testamõndi“ psalmiq. Ildadsõmbaq trüküq parandasõq päämidselt õigõtkirjä. Perämäne WT välläannõ ilmu 1905. aastagal. Ildampa (1926) ilmu setokiilne [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium|„Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium: Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt“]]. 19. aastagasaal oll' WT köüdet ka katõ kiräkeele võigõlusõga. Rannu kogodusõ opõtaja [[Wilhelm Friedrich Steingrüber]] (1761–1834) om kõrvuisi säädnüq kolmõ WT ja „Uue Testamendi“ välläandõ kiilt ja om märknüq tarto keele parõmbust. Ta tuu vällä, et lõunaeesti tekstin om 1) alal tüvisõnno, näütüses ''awwa'', ''weer'', ''penni'', ''hapne'', ''pallama'', ''perrandama''; 2) sõnno, miä ommaq kokkohoitligumbaq, näütüses ''sallaus'' (tln ''salla assi''), ''rasse'' (''käuma peäl''), ''tuggi'' (''allune järg''), ''haarma'' (''kinni hakkama''), ''umbusk'' (''uskmatta südda''); 3) alal ummi sõnno, näütüses ''hirs'' (tln ''palk''), ''könnelema'' (''räkima''), ''wannik'' (''kroon''), ''pord'', ''pordik'' (''hoor''), ''aidnik'' (''kärner'').<ref>Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593.</ref> ==Lätteq== <references/> nctipo9gsljrw5pn92gm37s0cwmom8i 0 17506 184864 2026-04-20T11:06:02Z ~2026-24150-84 16540 Vahtsõnõ leht: Seto lugõmik om vällä ant katõs osas, edimäne ilmu 1923. aastagal ja kand' nime „Seto lugõmik“, tõõnõ ilmu kats' aastakka ildampa nimega „Kodutulõ’“. Lugõmigu luumisõ tüükogo edemiis' oll' [[Jaan Ainelo]] (kooniq 1922. aastagani Jaan Bundberg) ja sekretär' [[Paulopriit Voolaine]] (kooniq 1921. aastagani Paul Friedrich Pedmanson). Lugõmikõ tsihis oll' setokiilse algharidusõ andminõ, a tiidmise perrä noid koolin pruuk'ma es naadaq. 184864 wikitext text/x-wiki Seto lugõmik om vällä ant katõs osas, edimäne ilmu 1923. aastagal ja kand' nime „Seto lugõmik“, tõõnõ ilmu kats' aastakka ildampa nimega „Kodutulõ’“. Lugõmigu luumisõ tüükogo edemiis' oll' [[Jaan Ainelo]] (kooniq 1922. aastagani Jaan Bundberg) ja sekretär' [[Paulopriit Voolaine]] (kooniq 1921. aastagani Paul Friedrich Pedmanson). Lugõmikõ tsihis oll' setokiilse algharidusõ andminõ, a tiidmise perrä noid koolin pruuk'ma es naadaq. 6rsqmhqa9ginpume7co5xnii2l4sir9 0 17507 184865 2026-04-20T11:11:34Z ~2026-24150-84 16540 Vahtsõnõ leht: Wilhelm Friedrich Steingrüber (1761–1834) oll' [[Rannu kihlkund|Rannu]] kogodusõ opõtaja ja kirämiis'. Steingrüber sündü Thüringin ja käve Jena ni Leipzigi ülikoolin (1779–1782). Ta tull' 1786. aastagal Eestimaa kubermangu ni tüüt' kygõpäält kodooppajan. Ildampa sai timäst opõtaja (aastil 1804–1808 [[Tori kihlkund|Torin]] ja päält tuud kooni surmani Rannun). Steingrüber tekk' kaastüüd aokirä „[[Beiträge]]“ man ja täl oll' kirävaihtus ... 184865 wikitext text/x-wiki Wilhelm Friedrich Steingrüber (1761–1834) oll' [[Rannu kihlkund|Rannu]] kogodusõ opõtaja ja kirämiis'. Steingrüber sündü Thüringin ja käve Jena ni Leipzigi ülikoolin (1779–1782). Ta tull' 1786. aastagal Eestimaa kubermangu ni tüüt' kygõpäält kodooppajan. Ildampa sai timäst opõtaja (aastil 1804–1808 [[Tori kihlkund|Torin]] ja päält tuud kooni surmani Rannun). Steingrüber tekk' kaastüüd aokirä „[[Beiträge]]“ man ja täl oll' kirävaihtus [[Rosenplänter|Rosenplänteriga]]. Steingrüber arotas talliina ja tarto keele vaihõkõrda 1827. aastagal Tartun vällä ant raamatun „Bemerkungen, die ehstnische Sprache in beiden Hauptdialekten betreffend“. Tuu om edimäne õkva eesti kiräkeele aoluulõ pühändet teos. ==Lätteq== <references/> Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593. 3r03eovi6p70zix4ci0zxp1o7v1s16i 0 17508 184866 2026-04-20T11:15:33Z ~2026-24150-84 16540 Vahtsõnõ leht: Johann Gutslaff oll' baltis'aksa opõtaja ja kirämiis'. Tä sündü Hummogu-Pommerin Daberin (põraaignõ Poola liin [[Dobra]]) ja kuuli 11. urbõkuud 1657 [[Talliin|Talliinan]]. Gutslaff om olnuq üliopilanõ Greifswaldi, Leipzigi ni [[Tarto Ülikuul|Tarto]] ülikoolin. 1641. aastagast pääle tüüt' tä [[Urvastõ kihlkund|Urvastõn]] opõtajan. 1644. aastagal and' Gutslaff vällä raamadu „Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lie... 184866 wikitext text/x-wiki Johann Gutslaff oll' baltis'aksa opõtaja ja kirämiis'. Tä sündü Hummogu-Pommerin Daberin (põraaignõ Poola liin [[Dobra]]) ja kuuli 11. urbõkuud 1657 [[Talliin|Talliinan]]. Gutslaff om olnuq üliopilanõ Greifswaldi, Leipzigi ni [[Tarto Ülikuul|Tarto]] ülikoolin. 1641. aastagast pääle tüüt' tä [[Urvastõ kihlkund|Urvastõn]] opõtajan. 1644. aastagal and' Gutslaff vällä raamadu „Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda“ („Lühkü teedüs ja oppus võlssi pühäs peet Võhandu jõõst Liivimaal“), kon om seen ka piksepalvõ üleskirotus. Gutslaffi sulõst tull' 1648. aastagal vällä edimäne lõunaeesti keele grammatiga „[[Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam]]“. Gutslaff nakas' ka [[Heebreä kiil|heebreä keelest]] [[Vana Testament|Vana Testamenti]] ümbre pandma, a tuu tüü jäi poole pääle. fv3is9mbm0cq6t5qd94kqk8v6yqlgdn