Wikipedia
fiu_vrowiki
https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht
MediaWiki 1.46.0-wmf.24
first-letter
Meediä
Tallituslehekülg
Arotus
Pruukja
Pruukja arotus
Wikipedia
Wikipedia arotus
Pilt
Pildi arotus
MediaWiki
MediaWiki arotus
Näüdüs
Näüdüse arotus
Oppus
Oppusõ arotus
Katõgooria
Katõgooria arotus
TimedText
TimedText talk
Moodul
Mooduli arutelu
Üritus
Ürituse arutelu
Rõipõpini
0
10911
184897
184843
2026-04-24T07:09:19Z
Võrok
7
edimädse lõigu toimõndus
184897
wikitext
text/x-wiki
'''Rõipõpini''' vai '''saakli''' vai '''saagal''' (pärsiäkeelidsest sõnast شغال ''shaghāl'' vai sanskritikeelidsest sõnast ''srgala'' vai “undaja”) om auluulinõ nimi, miä võtt hindä alaq neli liiki pinisuku eläjit: [[kuldrõipõpini]] (''Canis aureus'') [[Õuraasia|Õuraasian]] ja musta säläga rõipõpini (''Lupulella mesomelas''), vöödiga rõipõpini (''Lupulella adusta'') ja kuldsusi vai susirõipõpini (''Canis lupaster'') [[Afriga|Aafrikan]]. Perämäst peeti innemb kuldrõipõpinis. [[Põh'a-Ameeriga|Põh'a-Ameerikan]] eläväq koiotiq ommaq väega rõipõpinne muudo, mõnikõrd näid kutsutaski Ameeriga saagaliis.
Rõipõpiniq eläseq sagõhõhe paariviisi vai kaŕahuisi (sugunõt juhťpaar ni sama ja minervä aasta järǵmäneq) uma maa-allaga. Ega kari vai paar kaits umma maa-alla tõisi karjo vai paarõ iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken ja sissetungjit vihatsõhe takan aiõn. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmiseks võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinneq ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo. Kaŕa maa või ollaq mitmõsugumadsil maastgõl ja ka inemise lähkün.
Rõipõpini om <s>oportunistlik segatoiduline</s>. Tä pikäq [[jalg|jalaq]] ja kõvõraq pinihambaq ommaq luuduq väikeisi [[imetäjä|imetäjide]], [[tsirk|tsirkõ]] ja [[ruumaja|ruumajidõ]] jahtmisõs. Tä süü väikeisi ja keskmädse suurusõga eläjit, puu- ja juurviljo, rõipit ja inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit. Kodoeläjit vääräs rõipõpini ärq harva. Mõnikõrd sööväq rõipõpiniq pargin suurõmbat lõpnut eläjät, a hariligult pidäväq nääq jahti ütsindä vai paariviisi.<gallery>
Pilt:Golden jackal by Tisha Mukherjee 07 (1).jpg|Kuldrõipõpini
Pilt:Jackal Cape cross 2009.JPG|Musta säläga rõipõpini
Pilt:Side-striped Jackal.jpg|Vöödiga rõipõpini
Pilt:023 African wolf in the Serengeti National Park Photo by Giles Laurent.jpg|Susirõipõpini
</gallery>
[[Katõgooria:Mõtsaeläjäq]]
[[Katõgooria:Imetäjäq]]
6004ygn85py52aqofkh3tif7fzzgij8
Eesti rahvatands
0
17502
184896
184860
2026-04-24T07:06:24Z
Võrok
7
Toimõndus
184896
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:TÜRKA Vanemuise suures majas -- tants Kodukotus.JPG|pisi|Eesti rahvatands]]
[[Pilt:Leigarid Vabaõhumuuseumis 72 (09).jpg|pisi|[[Rahvakunstiselts' Leigariq]] Vabaõhumuusõumin 1972. aastagal]]
'''Eesti rahvatands''' om eesti kultuurilõ umanõ traditsioonilinõ [[tands]]oliik'. Toolõ om umanõ kõrduisi ja lihtside liikmismustridõ rida. Eesti rahvatands om rahulinõ, agaq võrrõldõn tõisi rahvidõgaq tege tuu esiqerälidses tuu, et täl om väega hulga mitmõsugutsit põhisammõ.
== Aolugu ==
Edimädseq teedüseq eesti rahvatandsust ommaq peri 13. aastagasaast. Väega pall'oq tandsuq olliq köüdedüq meregaq. Edimält tandsiti kimmil tähtpäivil ja pühil, niguq näütüses pulmaq vai jaanipäiv. 19. aastagasaast naksiq Eesti tandsukultuuri tükmä ka tõisi rahvidõ kombõq. 20. aastagasaas muutu rahvatands rahva tunnismärgis, minkast sai kultuuriperändüs ja kommõq, miä om püsünüq mitmit aastagasato.
Eesti rahvatandsul om esiqsugumaidsi muudõ, minkast kõgõ vanõmbas peetäs tsõõrtandsu. Tsõõrtandsuq ommaq arvadaq peri Skandinaaviast ni nuuq olliq edimält tähtsäq kaitsõs hõelo vaimõ vasta.
== Kaeq viil ==
* [[Eesti rahvakultuur]]
* [[Tands]]
[[Katõgooria:Tands]]
[[Katõgooria:Eesti kultuur]]
j13t84afq5y5lch2tc3694szrdez23v
Afantaasia
0
17503
184895
184867
2026-04-24T06:55:43Z
Võrok
7
Toimõndus
184895
wikitext
text/x-wiki
'''Afantaasia''' om ajo esiqeräsüs, minkaq inemisel olõ-õi pildilist [[ettekujotus]]t. Säändseq inemiseq ei saaq ette kujotaq midägiq, midä nä õkvalt ei näeq. Näütüses nä ei saaq silmi ette kujotõllaq uma ligimädse sõbra näko vai tutvat kotust. Siskiq nä mõistvaq naid asjo sõnnoga seletäq ja ärq teedäq, ja näide meelenpidämine om sama hää vai esikiq parõmb ku tõisil.
Suurõmbjago afantaasiaga inemiisi eläseq harilikku elo. Sagõhõhe nä panõ-iq kavva aigo tähele, et näil midägiq tõistmuudu om.
Afantaasiat om arvadaq 1–4%-l inemiskunnast. Vastapiten asi om hüperfantaasia, mis tähendäs, et ettekujotus om piaaigo niisama herksä ku peris elo. Suurõmbjago inemiisi om kongiq naidõ katõ vaihõpääl. Kõgõ inämb levinüq om nägemise afantaasia, a om ka inemiisi, kiä saa-ai kujotõllaq hellü, pututust vai maiku.<ref>https://novaator.err.ee/1227772/afantaasiat-podevad-inimesed-ei-saa-uinudes-lambaid-lugeda</ref><ref>https://aphantasia.com/what-is-aphantasia</ref>
== Lätteq ==
<references />
ldwqxwqrjqdi8pv0ewfnjv5hglwruwd
184907
184895
2026-04-24T10:24:21Z
~2026-19090-01
16471
184907
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Counting Sheep.jpg|pisi|Afantaasiaga inemine ei saaq kipõmbahe magamajäämises esiki mõttõn lambit lukõq]]
'''Afantaasia''' om ajo esiqeräsüs, minkaq inemisel olõ-õi pildilist [[ettekujotus]]t. Säändseq inemiseq ei saaq ette kujotaq midägiq, midä nä õkvalt ei näeq. Näütüses nä ei saaq silmi ette kujotõllaq uma ligimädse sõbra näko vai tutvat kotust. Siskiq nä mõistvaq naid asjo sõnnoga seletäq ja ärq teedäq, ja näide meelenpidämine om sama hää vai esikiq parõmb ku tõisil.
Suurõmbjago afantaasiaga inemiisi eläseq harilikku elo. Sagõhõhe nä panõ-iq kavva aigo tähele, et näil midägiq tõistmuudu om.
Afantaasiat om arvadaq 1–4%-l inemiskunnast. Vastapiten asi om hüperfantaasia, mis tähendäs, et ettekujotus om piaaigo niisama herksä ku peris elo. Suurõmbjago inemiisi om kongiq naidõ katõ vaihõpääl. Kõgõ inämb levinüq om nägemise afantaasia, a om ka inemiisi, kiä saa-ai kujotõllaq hellü, pututust vai maiku.<ref>https://novaator.err.ee/1227772/afantaasiat-podevad-inimesed-ei-saa-uinudes-lambaid-lugeda</ref><ref>https://aphantasia.com/what-is-aphantasia</ref>
== Lätteq ==
<references />
d4x0e2moux8tvmij56stueysca1vzrp
184908
184907
2026-04-24T10:24:50Z
~2026-19090-01
16471
184908
wikitext
text/x-wiki
[[Fail:Counting Sheep.jpg|thumb|Afantaasiaga inemine ei saaq kipõmbahe magamajäämises esiki mõttõn lambit lukõq]]
'''Afantaasia''' om ajo esiqeräsüs, minkaq inemisel olõ-õi pildilist [[ettekujotus]]t. Säändseq inemiseq ei saaq ette kujotaq midägiq, midä nä õkvalt ei näeq. Näütüses nä ei saaq silmi ette kujotõllaq uma ligimädse sõbra näko vai tutvat kotust. Siskiq nä mõistvaq naid asjo sõnnoga seletäq ja ärq teedäq, ja näide meelenpidämine om sama hää vai esikiq parõmb ku tõisil.
Suurõmbjago afantaasiaga inemiisi eläseq harilikku elo. Sagõhõhe nä panõ-iq kavva aigo tähele, et näil midägiq tõistmuudu om.
Afantaasiat om arvadaq 1–4%-l inemiskunnast. Vastapiten asi om hüperfantaasia, mis tähendäs, et ettekujotus om piaaigo niisama herksä ku peris elo. Suurõmbjago inemiisi om kongiq naidõ katõ vaihõpääl. Kõgõ inämb levinüq om nägemise afantaasia, a om ka inemiisi, kiä saa-ai kujotõllaq hellü, pututust vai maiku.<ref>https://novaator.err.ee/1227772/afantaasiat-podevad-inimesed-ei-saa-uinudes-lambaid-lugeda</ref><ref>https://aphantasia.com/what-is-aphantasia</ref>
== Lätteq ==
<references />
s6jstd5iz5qu3eai6fetvccnw4z8prk
184909
184908
2026-04-24T10:25:13Z
~2026-19090-01
16471
184909
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Counting Sheep.jpg|thumb|Afantaasiaga inemine ei saaq kipõmbahe magamajäämises esiki mõttõn lambit lukõq]]
'''Afantaasia''' om ajo esiqeräsüs, minkaq inemisel olõ-õi pildilist [[ettekujotus]]t. Säändseq inemiseq ei saaq ette kujotaq midägiq, midä nä õkvalt ei näeq. Näütüses nä ei saaq silmi ette kujotõllaq uma ligimädse sõbra näko vai tutvat kotust. Siskiq nä mõistvaq naid asjo sõnnoga seletäq ja ärq teedäq, ja näide meelenpidämine om sama hää vai esikiq parõmb ku tõisil.
Suurõmbjago afantaasiaga inemiisi eläseq harilikku elo. Sagõhõhe nä panõ-iq kavva aigo tähele, et näil midägiq tõistmuudu om.
Afantaasiat om arvadaq 1–4%-l inemiskunnast. Vastapiten asi om hüperfantaasia, mis tähendäs, et ettekujotus om piaaigo niisama herksä ku peris elo. Suurõmbjago inemiisi om kongiq naidõ katõ vaihõpääl. Kõgõ inämb levinüq om nägemise afantaasia, a om ka inemiisi, kiä saa-ai kujotõllaq hellü, pututust vai maiku.<ref>https://novaator.err.ee/1227772/afantaasiat-podevad-inimesed-ei-saa-uinudes-lambaid-lugeda</ref><ref>https://aphantasia.com/what-is-aphantasia</ref>
== Lätteq ==
<references />
5icuxpw0r0sej42i5ykj16hm7yhdclm
Johann Gutslaff
0
17508
184886
184871
2026-04-23T14:46:17Z
Ohpuu
84
184886
wikitext
text/x-wiki
'''Johann Gutslaff''' (?–[[1657]]) oll' baltis'aksa opõtaja ja kirämiis'.
Tä sündü Hummogu-Pommerin Daberin (põraaignõ [[Poola]] liin [[Dobra]]) ja kuuli 11. urbõkuud 1657 [[Talliin|Talliinan]].
Gutslaff om olnuq üliopilanõ [[Greifswald]]i, [[Leipzig]]i ni [[Tarto Ülikuul|Tarto ülikoolin]]. 1641. aastagast pääle tüüt' tä [[Urvastõ kihlkund|Urvastõn]] opõtajan.
1644. aastagal and' Gutslaff vällä raamadu „Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda“ („Lühkü teedüs ja oppus võlssi pühäs peet Võhandu jõõst Liivimaal“), kon om seen ka piksepalvõ üleskirotus.
Gutslaffi sulõst tull' 1648. aastagal vällä edimäne lõunaeesti keele grammatiga „[[Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam]]“. Gutslaff nakas' ka [[Heebreä kiil|heebreä keelest]] [[Vana Testament|Vana Testamenti]] ümbre pandma, a tuu tüü jäi poole pääle.
o9oafn8a637plvpfwuvwalh1jzb7gtw
Pekripärm
0
17510
184882
184880
2026-04-23T13:57:42Z
~2026-24816-89
16549
184882
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:S cerevisiae under DIC microscopy.jpg|pisi|Pekripärm]]
'''Pekripärm''' vai '''leevä‑pärmkottsiin''' (''Saccharomyces cerevisiae'') om [[kottsiin]] ja tuntuimb [[pärmsiin|pärmseeni]] liik, midä pruugitas kääritamise, küpsetamise ning veinitüüstüse man. Pekripärmi raku omma tsõõriguq, läbimõõdugaq 5–10 mikromiitret. Pärmiq sigineseq pungumisegaq.
''Saccharomyces'' tähendäs kreekä keelen tsukrõsiint (saccharo „ tsukõr“ ja myces „siin“). ''Cerevisiae'' tähendäs ladina keelen „ollõst peri“.
Pärmi päämine ülesannõq tahtan om kääritada jauhõn leiduvaid tsukrõt alkoholis ja hüdsihappagaasis (CO₂), miä andse tahtalõ kohevuse.
== Elotsõõr ==
Pekripärmiq võivaq elädä ja kasuda katõn vormin: haploidne ja diploidne. Haploidseq rakuq tege läbi lihtsämbä elotsõõri, miä kuustus mitooosist ja kasumisõst. Diploidseq rakuq (pärmseene eenüsvorm) tege läbi ka lihtsämbä elotsõõri, a vaotusõn võivaq tetäq spoorõ ja tetäq läbi meioosi.
Kõrralidsõn söötmen kasus pekripärmi kultuur 100 minuti aol katõkõrdsõs. Keskmäne eloigä om umbõn 26 jagonõmist.
[[Katõgooria:Seeneq]]
5u8eutxjcxwkhzw6eqnrv7pfycxxvnn
184883
184882
2026-04-23T14:14:17Z
~2026-24816-89
16549
184883
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:S cerevisiae under DIC microscopy.jpg|pisi|Pekripärm]]
'''Pekripärm''' vai '''leevä‑pärmkottsiin''' (''Saccharomyces cerevisiae'') om [[kottsiin]] ja tuntuimb [[pärmsiin|pärmseeni]] liik, midä pruugitas kääritamise, küpsetamise ning veinitüüstüse man. Pekripärmi raku omma tsõõriguq, läbimõõdugaq 5–10 mikromiitret. Pärmiq sigineseq pungumisegaq.
''Saccharomyces'' tähendäs kreekä keelen tsukrõsiint (saccharo „ tsukõr“ ja myces „siin“). ''Cerevisiae'' tähendäs ladina keelen „ollõst peri“.
Pärmi päämine ülesannõq tahtan om kääritada jauhõn leiduvat tsukrõt alkoholis ja hüdsihappagaasis (CO₂), miä andse tahtalõ kohevuse.
== Elotsõõr ==
Pekripärmiq võivaq elädä ja kasuda katõn vormin: haploidne ja diploidne. Haploidseq rakuq tege läbi lihtsämbä elotsõõri, miä kuustus mitooosist ja kasumisõst. Diploidseq rakuq (pärmseene eenüsvorm) tege läbi ka lihtsämbä elotsõõri, a vaotusõn võivaq tetäq spoorõ ja tetäq läbi meioosi.
Kõrralidsõn söötmen kasus pekripärmi kultuur 100 minuti aol katõkõrdsõs. Keskmäne eloigä om umbõn 26 jagonõmist.
[[Katõgooria:Seeneq]]
2fmt88t9zlcqaoy88sp5nwrpojsb6og
184906
184883
2026-04-24T10:14:14Z
~2026-19090-01
16471
toim
184906
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:S cerevisiae under DIC microscopy.jpg|pisi|Pekripärm]]
'''Pekripärm''' vai '''leevä‑pärmkottsiin''' (''Saccharomyces cerevisiae'') om [[kottsiin]] ja kõgõ tunnõtumb [[pärmsiin|pärmseeni]] liik, midä pruugitas kääritämise, küdsämise ni veinitüüstüse man. Pekripärmi rakuq omma tsõõriguq, läbimõõdugaq 5–10 mikromiitret. Pärmiq sigineseq pungumisõgaq.
''Saccharomyces'' tähendäs kreekä keelen tsukrõsiint (saccharo „ tsukõr“ ja myces „siin“). ''Cerevisiae'' tähendäs ladina keelen „ollõst peri“.
Pärmi päämine ülesannõq tahtan om kääritada jauhõn leiduvat tsukrõt alkoholis ja hüdsihappagaasis (CO₂), miä andse tahtalõ kohevuse.
== Elotsõõr ==
Pekripärmiq võivaq elädä ja kasuda katõn vormin: haploidne ja diploidne. Haploidseq rakuq tege läbi lihtsämbä elotsõõri, miä kuustus mitooosist ja kasumisõst. Diploidseq rakuq (pärmseene eenüsvorm) tege läbi ka lihtsämbä elotsõõri, a vaotusõn võivaq tetäq spoorõ ja tetäq läbi meioosi.
Kõrralidsõn söötmen kasus pekripärmi kultuur 100 minuti aol katõkõrdsõs. Keskmäne eloigä om umbõn 26 jagonõmist.
[[Katõgooria:Seeneq]]
3vq9zatbr2u9tkeicztit0myplektcw
Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõ tsõõr
0
17513
184884
184881
2026-04-23T14:35:43Z
Kruusamägi
2630
184884
wikitext
text/x-wiki
'''Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõ tsõõr''' (lühündüs '''TÜLKR''') om selts, miä tuu kokko üliopilaseq, kiä tõmbas luudus ja [[Luuduskaidsõq|luuduskaitsõq]]. Seo om kõgõ vanõmb üliopilasi luuduskaitsõ liit maailman (alostamisaastak 13. urbõkuud [[1958]])<ref>Heino Mardiste, Peep Mardiste. Ajalugu. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. https://ring.ee/ajalugu/ (22.04.2026)</ref>. Tsõõrile pandse algusõ [[Eilarti Jaan]], kiä oll’ kavva ka tsõõri [[Tiidüs|tiidüsline]] juhtja.
Luuduskaitsõ tsõõri tegemiseq ommaq innekõkkõ liikmilõ. Käüdäs matkan, seminärin, välläsõidun, talgidõn. Tsõõril om ka uma segäkuur (alostamisaastak 1999).
Tsõõril ommaq katõssa liikmõga juhatus, kinkast üts om president. Juhatusõ valivaq liikmõq egä aastaga urbõkuun. Juhatus kõrraldas ettevõtmisõq ja kõnõlõs Luuduskaitsõ tsõõri iist.<ref>Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Juhatusest. https://ring.ee/ringi-juhatusest/ (22.04.2026)</ref>
== Tsõõri presidendiq<ref>[https://ring.ee/presidendid/] Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi presidendid. https://ring.ee/presidendid/ (22.04.2026).</ref> ==
* 1958–1959 [[Leonhard Jaanson]] maakõrraldus
* 1959–1960 [[:et:Jaan_Remmel|Jaan Remmel]] geograafia
* 1960–1961 [[:et:Toomas_Frey|Toomas Frey]] mõtsandus
* 1961–1962 [[:et:Ann_Marvet|Ann Marvet]] bioloogia
* 1962–1964 [[:et:Mari_Reitalu|Mari Reitalu]] bioloogia
* 1964–1966 [[:et:Jüri_Jagomägi|Jüri Jagomägi]] mõtsandus
* 1966–1967 [[Eevi Reissar]] keemiä
* 1967–1968 [[Tõnis Täär]] mõtsandus
* 1968–1969 [[Helgi Aas]] keemiä
* 1969–1971 [[:et:Tiit_Leito|Tiit Leito]] mõtsandus
* 1971–1973 [[Epp Talisoo]] bioloogia
* 1973–1974 [[Lenne Taklaja]] geograafia
* 1974–1975 [[Juhan Voist]] geograafia
* 1975–1977 [[:et:Ülo_Mander|Ülo Mander]] geograafia
* 1977–1979 Urmas Peterson geograafia
* 1979–1980 Aldo Vaan bioloogia
* 1980–1981 Marica Miggur bioloogia
* 1981–1983 Andres Tõnisson geograafia
* 1983–1984 Ain Vellak geograafia
* 1984–1986 Maire Toode geograafia
* 1986–1987 Indrek Säre rohotiidüs
* 1987–1991 Rein Ahas geograafia
* 1991–1992 Teet Jagomägi matõmaatiga
* 1992–1993 Heikki Kalle keemiä
* 1993–1996 Peep Mardiste geograafia
* 1996–1998 Taavi Pae geograafia
* 1998–2000 Liisa-Lota Kaivo geograafia
* 2000–2001 Alar Valdman geoloogia
* 2001–2002 Taavi Nuum geograafia
* 2002–2003 Jaan Pärn geograafia
* 2003–2004 Irma Soorand keskkunnatehnoloogia
* 2004–2005 Hendrik Proosa geograafia
* 2005–2006 Mari Nuga geograafia
* 2006–2007 Raido Kont bioloogia
* 2007–2008 Indrek Hiiesalu bioloogia
* 2008–2009 Annika Karusion bioloogia
* 2009–2010 Mart Gaskov geoloogia
* 2010–2011 Martin Tuul bioloogia
* 2011–2012 Mikk Gaskov geoloogia
* 2012–2014 Paul Hunt ökoloogia
* 2014–2015 Robin Gielen bioloogia
* 2015–2016 Sandra Poks ökoloogia
* 2016–2017 Jürgen Karvak ökoloogia
* 2017–2018 Laura Tammiste bioloogia
* 2018–2019 Liisi Pley bioloogia
* 2019–2020 Joosep Jääger informaatika
* 2020–2021 Pelle Mellov bioloogia ja elustiku kaitse
* 2021–2022 Art-Villem Adojaan bioloogia ja elustiku kaitse
* 2022–2023 Karl Joosep Põldsepp geenitehnoloogia
* 2023–2024 Joosep Jagomägi geenitehnoloogia
* 2024–2025 Hava Kuks eläjätohtõrdus
* 2025–2026 Tormi Kalle geograafia
* 2026-... Kaarup Öövel bioloogia ja elustiku kaitse
== Viited ==
<references />
gomd8v80o1h0qj9lnzr3yvf5zvxhtq2
184894
184884
2026-04-24T06:52:47Z
Võrok
7
Toimõndus
184894
wikitext
text/x-wiki
'''Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõ tsõõr''' (lühündüs '''TÜLKR''') om selts, miä tuu kokko üliopilaseq, kedä tõmbas luudus ja [[Luuduskaidsõq|luuduskaitsõq]]. Seo om kõgõ vanõmb üliopilasi luuduskaitsõ liit maailman (alostamisaastak 13. urbõkuud [[1958]])<ref>Heino Mardiste, Peep Mardiste. Ajalugu. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. https://ring.ee/ajalugu/ (22.04.2026)</ref>. Tsõõrilõ pandsõ algusõ [[Eilarti Jaan]], kiä oll' kavva ka tsõõri [[Tiidüs|tiidüsline]] juhtja.
Luuduskaitsõ tsõõri tegemiseq ommaq innekõkkõ liikmilõ. Käüdäs matkaman, tetäs seminääre, välläsõitõ, talgit. Tsõõril om ka uma segäkuur (alostamisaastak 1999).
Tsõõril om katõsa liikmõga juhatus, kinkast üts om president. Juhatusõ valivaq liikmõq egä aastaga urbõkuun. Juhatus kõrraldas ettevõtmiisi ja kõnõlõs Luuduskaitsõ tsõõri iist.<ref>Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Juhatusest. https://ring.ee/ringi-juhatusest/ (22.04.2026)</ref>
== Tsõõri presidendiq<ref>[https://ring.ee/presidendid/] Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi presidendid. https://ring.ee/presidendid/ (22.04.2026).</ref> ==
* 1958–1959 [[Leonhard Jaanson]] maakõrraldus
* 1959–1960 [[:et:Jaan_Remmel|Jaan Remmel]] geograafia
* 1960–1961 [[:et:Toomas_Frey|Toomas Frey]] mõtsandus
* 1961–1962 [[:et:Ann_Marvet|Ann Marvet]] bioloogia
* 1962–1964 [[:et:Mari_Reitalu|Mari Reitalu]] bioloogia
* 1964–1966 [[:et:Jüri_Jagomägi|Jüri Jagomägi]] mõtsandus
* 1966–1967 [[Eevi Reissar]] keemiä
* 1967–1968 [[Tõnis Täär]] mõtsandus
* 1968–1969 [[Helgi Aas]] keemiä
* 1969–1971 [[:et:Tiit_Leito|Tiit Leito]] mõtsandus
* 1971–1973 [[Epp Talisoo]] bioloogia
* 1973–1974 [[Lenne Taklaja]] geograafia
* 1974–1975 [[Juhan Voist]] geograafia
* 1975–1977 [[:et:Ülo_Mander|Ülo Mander]] geograafia
* 1977–1979 Urmas Peterson geograafia
* 1979–1980 Aldo Vaan bioloogia
* 1980–1981 Marica Miggur bioloogia
* 1981–1983 Andres Tõnisson geograafia
* 1983–1984 Ain Vellak geograafia
* 1984–1986 Maire Toode geograafia
* 1986–1987 Indrek Säre rohotiidüs
* 1987–1991 Rein Ahas geograafia
* 1991–1992 Teet Jagomägi matõmaatiga
* 1992–1993 Heikki Kalle keemiä
* 1993–1996 Peep Mardiste geograafia
* 1996–1998 Taavi Pae geograafia
* 1998–2000 Liisa-Lota Kaivo geograafia
* 2000–2001 Alar Valdman geoloogia
* 2001–2002 Taavi Nuum geograafia
* 2002–2003 Jaan Pärn geograafia
* 2003–2004 Irma Soorand keskkunnatehnoloogia
* 2004–2005 Hendrik Proosa geograafia
* 2005–2006 Mari Nuga geograafia
* 2006–2007 Raido Kont bioloogia
* 2007–2008 Indrek Hiiesalu bioloogia
* 2008–2009 Annika Karusion bioloogia
* 2009–2010 Mart Gaskov geoloogia
* 2010–2011 Martin Tuul bioloogia
* 2011–2012 Mikk Gaskov geoloogia
* 2012–2014 Paul Hunt ökoloogia
* 2014–2015 Robin Gielen bioloogia
* 2015–2016 Sandra Poks ökoloogia
* 2016–2017 Jürgen Karvak ökoloogia
* 2017–2018 Laura Tammiste bioloogia
* 2018–2019 Liisi Pley bioloogia
* 2019–2020 Joosep Jääger informaatiga
* 2020–2021 Pelle Mellov bioloogia ja elostigu kaidsõq
* 2021–2022 Art-Villem Adojaan bioloogia ja elostigu kaidsõq
* 2022–2023 Karl Joosep Põldsepp geenitehnoloogia
* 2023–2024 Joosep Jagomägi geenitehnoloogia
* 2024–2025 Hava Kuks eläjätohtõrdus
* 2025–2026 Tormi Kalle geograafia
* 2026-... Kaarup Öövel bioloogia ja elostigu kaidsõq
== Viited ==
<references />
e81av5lj3lqql7p48glaa099pke9rf2
Seto rahvarõivaq
0
17514
184885
2026-04-23T14:36:26Z
Railisepp
16554
uus artikkel
184885
wikitext
text/x-wiki
Seto rahvarõivaq ommaq setodõ kultuuriperändüse tähtsäq jupiq. Näile om umanõ eräline värm' ja kujondus. Naasõ rahvarõivin om harilik verrev must ja valgõ värm' üten. Mehil ommaq lihtsämbäq rõivaq iks valgõ hamõq ja villadsõq kängäq.
Rahvarõivit kannõtas Setomaal päämidselt pidopäivil ja tähtsämbäil sündmüisil. Näide kandminõ om kombidõ avvustaminõ ja seto kultuuri alalõhoitminõ.
Hõpõehtidäq ommaq seto naisilõ tähtsäq. Nääq tegeväq käüse pääl liigutõn esiqmuudu hellü ja ommaq üts' seto rahvarõividõ tunnus. Naasõ olekit näütäs suur' sõlg´ miä om ütekõrragaq nii eheq ku ka märk'. Rahvarõivaq ommaq tettüq käsitüügaq, tuuperäst ommaq naaq hinnalisõq. <ref>https://visitsetomaa.ee/et/seto-kasitoo-rahvariided-ja-ehted</ref>
Läteq:
https://visitsetomaa.ee/et/seto-kasitoo-rahvariided-ja-ehted
p61sru3vinyaamtktff7dnmyxwcnl9g
184891
184885
2026-04-23T21:23:13Z
Kruusamägi
2630
184891
wikitext
text/x-wiki
'''Seto rahvarõivaq''' ommaq [[Setoq|setodõ]] kultuuriperändüse tähtsäq jupiq. Näile om umanõ eräline värm' ja kujondus. Naasõ rahvarõivin om harilik verrev must ja valgõ värm' üten. Mehil ommaq lihtsämbäq rõivaq iks valgõ hamõq ja villadsõq kängäq.
Rahvarõivit kannõtas [[Setomaa]]l päämidselt pidopäivil ja tähtsämbäil sündmüisil. Näide kandminõ om kombidõ avvustaminõ ja seto kultuuri alalõhoitminõ.
Hõpõehtidäq ommaq seto naisilõ tähtsäq. Nääq tegeväq käüse pääl liigutõn esiqmuudu hellü ja ommaq üts' seto rahvarõividõ tunnus. Naasõ olekit näütäs suur' [[sõlg]]´ miä om ütekõrragaq nii eheq ku ka märk'. Rahvarõivaq ommaq tettüq käsitüügaq, tuuperäst ommaq naaq hinnalisõq.<ref>https://visitsetomaa.ee/et/seto-kasitoo-rahvariided-ja-ehted</ref>
== Lätteq ==
<references />
[[Katõgooria:Setomaa]]
7xgx9cquvex3p0x0jxxny1fqcqop2o8
184893
184891
2026-04-23T21:28:19Z
Kruusamägi
2630
+ pilt
184893
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Radaja Seto Festival (2016) - 115.jpg|pisi]]
'''Seto rahvarõivaq''' ommaq [[Setoq|setodõ]] kultuuriperändüse tähtsäq jupiq. Näile om umanõ eräline värm' ja kujondus. Naasõ rahvarõivin om harilik verrev must ja valgõ värm' üten. Mehil ommaq lihtsämbäq rõivaq iks valgõ hamõq ja villadsõq kängäq.
Rahvarõivit kannõtas [[Setomaa]]l päämidselt pidopäivil ja tähtsämbäil sündmüisil. Näide kandminõ om kombidõ avvustaminõ ja seto kultuuri alalõhoitminõ.
Hõpõehtidäq ommaq seto naisilõ tähtsäq. Nääq tegeväq käüse pääl liigutõn esiqmuudu hellü ja ommaq üts' seto rahvarõividõ tunnus. Naasõ olekit näütäs suur' [[sõlg]]´ miä om ütekõrragaq nii eheq ku ka märk'. Rahvarõivaq ommaq tettüq käsitüügaq, tuuperäst ommaq naaq hinnalisõq.<ref>https://visitsetomaa.ee/et/seto-kasitoo-rahvariided-ja-ehted</ref>
== Lätteq ==
<references />
[[Katõgooria:Setomaa]]
23xyazkwv9bh7jhvzwiimi0e1xymm85
184899
184893
2026-04-24T08:15:50Z
~2026-23521-66
16531
toim
184899
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Radaja Seto Festival (2016) - 115.jpg|pisi]]'''Seto rahvarõivaq''' ommaq [[Setoq|setodõ]] kultuuriperändüse tähtsä osa. Näile om umanõ eräline värm' ja kujondus. Naasõ rahvarõivin om harilik verrev, must ja valgõ värm' üten. Mehil ommaq lihtsämbäq rõivaq iks valgõ hammõq ja villadsõq kängäq.
Rahvarõivit kannõtas [[Setomaa]]l päämidselt pidopäivil ja tähtsämbäil sündmüisil. Näide kandminõ om kombidõ avvustaminõ ja seto kultuuri alalõhoitminõ.
Hõpõehtidäq ommaq seto naisilõ tähtsäq. Nääq tegeväq käüse pääl liigutõn esiqmuudu hellü ja ommaq üts' seto rahvarõividõ tunnus. Naasõ olekit näütäs suur' [[sõlg]]´ miä om ütekõrragaq nii eheq ku ka märk'. Rahvarõivaq ommaq tettüq käsitüügaq, tuuperäst ommaq naaq hinnalisõq.<ref>https://visitsetomaa.ee/et/seto-kasitoo-rahvariided-ja-ehted</ref>
== Lätteq ==
<references />
[[Katõgooria:Setomaa]]
4ahlauf36lidmea9vorbtw4xr0kx9gt
Võromaa Muusõum
0
17515
184887
2026-04-23T17:52:28Z
~2026-24921-77
16556
Vahtsõnõ leht: [[Pilt:Museum in Võru, Estonia VANA-VÕROMAA MUSEUM 02.jpg|pisi|Võromaa Muusõum 2019.]] Võromaa Muusõum om [[Võro]] liinan [[Katariina allee]] 11 asuv maakunnamuusõum, miä luudi 1966. aastal. Muusõum tetti vallalõ 10. radokuu 1983. Muusõumi direktri oll’ Aleksander Krull, kiä om ka Võro liina avvukodanik. Esi aigõ seem om muusõum kandnu ka esi nimmi. Võro Kodoluumuusõumist sai 1994 Võromaa Muusõum. 2013-2025 kand muusõum Vana-Võromaa Kultuurikua ni...
184887
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Museum in Võru, Estonia VANA-VÕROMAA MUSEUM 02.jpg|pisi|Võromaa Muusõum 2019.]]
Võromaa Muusõum om [[Võro]] liinan [[Katariina allee]] 11 asuv maakunnamuusõum, miä luudi 1966. aastal.
Muusõum tetti vallalõ 10. radokuu 1983. Muusõumi direktri oll’ Aleksander Krull, kiä om ka Võro liina avvukodanik.
Esi aigõ seem om muusõum kandnu ka esi nimmi. Võro Kodoluumuusõumist sai 1994 Võromaa Muusõum. 2013-2025 kand muusõum Vana-Võromaa Kultuurikua nimme. 8. lehekuust 2025 om tarvitusõl tagasi Võromaa Muusõumi nimmi.
1. vahtsõaastakuust 2015 pääle om muusõum osa [[Võro Instituut|Võro Instituudi]] muusõumiosakonnast vai Vana-Võromaa muusõumõst.
[[Pilt:Võrumaa muuseum 2023 02.jpg|vasakul|pisi|Võromaa Muuõum 2023.]]
Muusõum tetti vallalõ näütüisiga „Võromaa tüüstüs ni põllumajandus“ ja „Eesti rahvarõiva“ (kokkosäädjä [[Eesti Rahva Muusõum]]). Edimäne jago alalidsõst näütüsest sai valmis 1984. aastagal, ku tähistedi Võro liina 200 aastaga juubõlit. Alalinõ näütüs (teostegijä kunstikombinaat ARS) Võromaa aoluust tetti vallalõ 7. radokuu 1985 ja seo om ildampa viil tävvendet.
Muusõumin om näütüsi ka teemadel "Võromaa II ilmasõta aol", "Mõtsaveleq Võromaal", "Võro keele aolugu" ja "Vana-Võromaa kihlkundõ rahvarõivaq".
Võromaa Muusõumi gallõriin näüdätäs kõrrast vahtsit kunstinäütüisi.
cboj4kz4bw8mjl557w4h6ybkm047g5f
184890
184887
2026-04-23T21:18:32Z
Kruusamägi
2630
184890
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Museum in Võru, Estonia VANA-VÕROMAA MUSEUM 02.jpg|pisi|Võromaa Muusõum 2019.]]
'''Võromaa Muusõum''' om [[Võro]] liinan [[Katariina allee]] 11 asuv maakunnamuusõum, miä luudi 1966. aastal.
Muusõum tetti vallalõ 10. radokuu 1983. Muusõumi direktri oll’ Aleksander Krull, kiä om ka Võro liina avvukodanik.
Esi aigõ seem om muusõum kandnu ka esi nimmi. '''Võro Kodoluumuusõumist''' sai 1994 Võromaa Muusõum. 2013–2025 kand muusõum '''Vana-Võromaa Kultuurikua''' nimme. 8. lehekuust 2025 om tarvitusõl tagasi Võromaa Muusõumi nimmi.
1. vahtsõaastakuust 2015 pääle om muusõum osa [[Võro Instituut|Võro Instituudi]] muusõumiosakonnast vai Vana-Võromaa muusõumõst.
[[Pilt:Võrumaa muuseum 2023 02.jpg|vasakul|pisi|Võromaa Muuõum 2023.]]
Muusõum tetti vallalõ näütüisiga „Võromaa tüüstüs ni põllumajandus“ ja „Eesti rahvarõiva“ (kokkosäädjä [[Eesti Rahva Muusõum]]). Edimäne jago alalidsõst näütüsest sai valmis 1984. aastagal, ku tähistedi Võro liina 200 aastaga juubõlit. Alalinõ näütüs (teostegijä kunstikombinaat ARS) Võromaa aoluust tetti vallalõ 7. radokuu 1985 ja seo om ildampa viil tävvendet.
Muusõumin om näütüsi ka teemadel "Võromaa II ilmasõta aol", "Mõtsaveleq Võromaal", "Võro keele aolugu" ja "Vana-Võromaa kihlkundõ rahvarõivaq".
Võromaa Muusõumi gallõriin näüdätäs kõrrast vahtsit kunstinäütüisi.
[[Katõgooria:Võro]]
[[Katõgooria:Muusõumiq]]
jj53d1ko9o5jjugappc4l4s56kxqmfb
184898
184890
2026-04-24T07:49:31Z
~2026-25044-51
16560
184898
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Museum in Võru, Estonia VANA-VÕROMAA MUSEUM 02.jpg|pisi|Võromaa Muusõum 2019.]]
Võromaa Muusõum om [[Võro]] liinan [[Katariina allee]] 11 asuv maakunnamuusõum, miä luudi 1966. aastal.
Muusõum tetti vallalõ 10. radokuu 1983. Muusõumi direktri oll’ Aleksander Krull, kiä om ka Võro liina avvukodanik.
Esi aigõ seem om muusõum kandnu ka esi nimmi. Võro Kodoluumuusõumist sai 1994 Võromaa Muusõum. 2013–2025 kand muusõum Vana-Võromaa Kultuurikua nimme. 8. lehekuust 2025 om tarvitusõl tagasi Võromaa Muusõumi nimmi.
1. vahtsõaastakuust 2015 pääle om muusõum osa [[Võro Instituut|Võro Instituudi]] muusõumiosakonnast vai Vana-Võromaa muusõumõst.
[[Pilt:Võrumaa muuseum 2023 02.jpg|vasakul|pisi|Võromaa Muuõum 2023.]]
Muusõum tetti vallalõ näütüisiga „Võromaa tüüstüs ni põllumajandus“ ja „Eesti rahvarõiva“ (kokkosäädjä [[Eesti Rahva Muusõum]]). Edimäne jago alalidsõst näütüsest sai valmis 1984. aastagal, ku tähistedi Võro liina 200 aastaga juubõlit. Alalinõ näütüs (teostegijä kunstikombinaat ARS) Võromaa aoluust tetti vallalõ 7. radokuu 1985 ja seo om ildampa viil tävvendet.
Muusõumin om näütüsi ka teemadel "Võromaa II ilmasõta aol", "Mõtsaveleq Võromaal", "Võro keele aolugu" ja "Vana-Võromaa kihlkundõ rahvarõivaq".
Võromaa Muusõumi gallõriin näüdätäs kõrrast vahtsit kunstinäütüisi.
[[Katõgooria:Võro]]
[[Katõgooria:Muusõumiq]]
3a687saehnc7lj1uo43ivdhw3p4kcmp
184900
184898
2026-04-24T08:29:11Z
~2026-25044-51
16560
184900
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Museum in Võru, Estonia VANA-VÕROMAA MUSEUM 02.jpg|pisi|Võromaa Muusõum 2019.]]
Võromaa Muusõum om [[Võro]] liinan [[Katariina allee]] 11 asuv maakunnamuusõum, miä luudi 1966. aastal.
Muusõum tetti vallalõ 10. radokuu 1983. Muusõumi edimäne direktri oll’ Aleksander Krull, kiä om ka Võro liina avvukodanik.
Esi aigõ seem om muusõum kandnu ka esi nimmi. Võro Kodoluumuusõumist sai 1994 Võromaa Muusõum. 2013–2025 kand muusõum Vana-Võromaa Kultuurikua nimme. 8. lehekuust 2025 om tarvitusõl tagasi Võromaa Muusõumi nimmi.
1. vahtsõaastakuust 2015 pääle om muusõum osa [[Võro Instituut|Võro Instituudi]] muusõumiosakonnast vai Vana-Võromaa muusõumõst.
[[Pilt:Võrumaa muuseum 2023 02.jpg|vasakul|pisi|Võromaa Muuõum 2023.]]
Muusõum tetti vallalõ näütüisiga „Võromaa tüüstüs ni põllumajandus“ ja „Eesti rahvarõiva“ (kokkosäädjä [[Eesti Rahva Muusõum]]). Edimäne jago alalidsõst näütüsest sai valmis 1984. aastagal, ku tähistedi Võro liina 200 aastaga juubõlit. Alalinõ näütüs (teostegijä kunstikombinaat ARS) Võromaa aoluust tetti vallalõ 7. radokuu 1985 ja seo om ildampa viil tävvendet.
Muusõumin om näütüsi ka teemadel "Võromaa II ilmasõta aol", "Mõtsaveleq Võromaal", "Võro keele aolugu" ja "Vana-Võromaa kihlkundõ rahvarõivaq".
Võromaa Muusõumi gallõriin näüdätäs kõrrast vahtsit kunstinäütüisi.
[[Katõgooria:Võro]]
[[Katõgooria:Muusõumiq]]
ev82q2jqwda5koykeyaslmtiz06q6rg
184901
184900
2026-04-24T08:30:47Z
~2026-25044-51
16560
184901
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Museum in Võru, Estonia VANA-VÕROMAA MUSEUM 02.jpg|pisi|Võromaa Muusõum 2019.]]
Võromaa Muusõum om [[Võro]] liinan [[Katariina allee]] 11 asuv maakunnamuusõum, miä luudi 1966. aastal.
Muusõum tetti vallalõ 10. radokuu 1983. Muusõumi edimäne direktri oll’ Aleksander Krull, kiä om ka Võro liina avvukodanik.
Esi aigõ seem om muusõum kandnu ka esi nimmi. Võro Kodoluumuusõumist sai 1994 Võromaa Muusõum. 2013–2025 kand muusõum Vana-Võromaa Kultuurikua nimme. 8. lehekuust 2025 om tarvitusõl tagasi Võromaa Muusõumi nimmi.
1. vahtsõaastakuust 2015 pääle om muusõum osa [[Võro Instituut|Võro Instituudi]] muusõumiosakonnast vai Vana-Võromaa muusõumõst.
[[Pilt:Võrumaa muuseum 2023 02.jpg|vasakul|pisi|Võromaa Muuõum 2023.]]
Muusõum tetti vallalõ näütüisiga „Võromaa tüüstüs ni põllumajandus“ ja „Eesti rahvarõiva“ (kokkosäädjä [[Eesti Rahva Muusõum]]). Edimäne jago alalidsõst näütüsest sai valmis 1984. aastagal, ku tähistedi Võro liina 200 aastaga juubõlit. Alalinõ näütüs (teostegijä kunstikombinaat ARS) Võromaa aoluust tetti vallalõ 7. radokuu 1985 ja seo om ildampa viil tävvendet.
Muusõumin om olnuq näütüsi ka teemadel "Võromaa II ilmasõta aol", "Mõtsaveleq Võromaal", "Võro keele aolugu" ja "Vana-Võromaa kihlkundõ rahvarõivaq".
Võromaa Muusõumi gallõriin näüdätäs kõrrast vahtsit kunstinäütüisi.
[[Katõgooria:Võro]]
[[Katõgooria:Muusõumiq]]
236z0pa7mlgm66bu050lx2fhokcygau
Limpa
0
17516
184888
2026-04-23T19:33:42Z
Kapsaleht
16479
Vahtsõnõ leht: '''Limpa''' om [[A. Le Coq ollõvabrigu]] traditsioonilidsõ limmonaadi maskott. Tegeläne om luud 2001. aastagal kunstnik Mägeri Anni joonistõt põrsa perrä selle, et taheti andaq limmonaadilõ ummamuudu ja tutva vällänägemine. Limpa om lustilinõ ja rõõmsa olõmisõgaq tsiga. Tedä om näüdätü mitmõsugumaidsi rõividõ, a päämidselt näüdätäs tedä sinitside lühüq püksegaq ja rohilidsõ T-hamõgaq. == Tarbõkaup ja müügikõrraldus == Limpa tegelän...
184888
wikitext
text/x-wiki
'''Limpa''' om [[A. Le Coq ollõvabrigu]] traditsioonilidsõ limmonaadi maskott. Tegeläne om luud 2001. aastagal kunstnik Mägeri Anni joonistõt põrsa perrä selle, et taheti andaq limmonaadilõ ummamuudu ja tutva vällänägemine.
Limpa om lustilinõ ja rõõmsa olõmisõgaq tsiga. Tedä om näüdätü mitmõsugumaidsi rõividõ, a päämidselt näüdätäs tedä sinitside lühüq püksegaq ja rohilidsõ T-hamõgaq.
== Tarbõkaup ja müügikõrraldus ==
Limpa tegeläne käü päämidselt traditsiooniliidsi limmonaatõ perrä, miä om teedäq-tunnõt A. Le Coq karastusjoogiq. Sammamuudu om tsika tarvitõt ka tõisi asjo müümise man, kah latsi pidojuugiq, kõrrõmahlo ja ijätüsi. Valikun om noq ka suhkruta variand’ Limmonaat’ Null’.
Aastagil 2000-2010 anti üten Elisagaq vällä latsile mõtõldut Limpa kujogaq mobiil’telefon. Päälegi om A. Le Coq tekk’ kampaaniat, kon oll’ võimalik limmonaadikorkõ vaihta mitmõsugumaidsi avvuhindõ vasta. CityBee kaudu saa kah Limpa kujogaq autot võttaq rindi pääle.
Üten AHHAA tiidüskeskusõgaq om luuduq ka Limpa limmonaaditegemisõ tüütarõ “Limonatoorium”.
== Reklaam ==
Limpa tegeläst om pruugit ka muusiga üleskitmiskihotusel “Tšiki-briki” ja “Purk’ om lahe”. Lauluq tiin’väq uma muudu ja sõnogaq tähelepandminõ ja avidiq tsialõ kuulsust manoq.
2004 aastagal ilmu [[Kivirähä Andrus|Kiviräha Andruse]] latsiraamat “Limpa ja mereröövliq”, kon Limpa rännäs katõ sõbragaq Limmo ja Limmagaq. Raamadu perrä om tett’ ka mitu tiatritükkü, lühkeisi filme ja opilaisi projekte.
dvkzqnwvf3ljkzpq6v8l4kbjrai6tj4
184889
184888
2026-04-23T20:15:37Z
Kapsaleht
16479
184889
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:A le coq limmonaadi maskott limpa.webp|pisi|A Le Coq limmonaadi maskott Limpa]]
'''Limpa''' om [[A. Le Coq ollõvabrigu]] traditsioonilidsõ limmonaadi maskott. Tegeläne om luud 2001. aastagal kunstnik Mägeri Anni joonistõt põrsa perrä selle, et taheti andaq limmonaadilõ ummamuudu ja tutva vällänägemine.
Limpa om lustilinõ ja rõõmsa olõmisõgaq tsiga. Tedä om näüdätü mitmõsugumaidsi rõividõ, a päämidselt näüdätäs tedä sinitside lühüq püksegaq ja rohilidsõ T-hamõgaq.
== Tarbõkaup ja müügikõrraldus ==
Limpa tegeläne käü päämidselt traditsiooniliidsi limmonaatõ perrä, miä om teedäq-tunnõt A. Le Coq karastusjoogiq. Sammamuudu om tsika tarvitõt ka tõisi asjo müümise man, kah latsi pidojuugiq, kõrrõmahlo ja ijätüsi. Valikun om noq ka suhkruta variand’ Limmonaat’ Null’.
Aastagil 2000-2010 anti üten Elisagaq vällä latsile mõtõldut Limpa kujogaq mobiil’telefon. Päälegi om A. Le Coq tekk’ kampaaniat, kon oll’ võimalik limmonaadikorkõ vaihta mitmõsugumaidsi avvuhindõ vasta. CityBee kaudu saa kah Limpa kujogaq autot võttaq rindi pääle.
Üten AHHAA tiidüskeskusõgaq om luuduq ka Limpa limmonaaditegemisõ tüütarõ “Limonatoorium”.
== Reklaam ==
Limpa tegeläst om pruugit ka muusiga üleskitmiskihotusel “Tšiki-briki” ja “Purk’ om lahe”. Lauluq tiin’väq uma muudu ja sõnogaq tähelepandminõ ja avidiq tsialõ kuulsust manoq.
2004 aastagal ilmu [[Kivirähä Andrus|Kiviräha Andruse]] latsiraamat “Limpa ja mereröövliq”, kon Limpa rännäs katõ sõbragaq Limmo ja Limmagaq. Raamadu perrä om tett’ ka mitu tiatritükkü, lühkeisi filme ja opilaisi projekte.
jwl2nh7wxecede33mbvu1ie7xoy6nci
184892
184889
2026-04-23T21:26:49Z
Kruusamägi
2630
184892
wikitext
text/x-wiki
'''Limpa''' om [[A. Le Coq|A. Le Coq ollõvabrigu]] traditsioonilidsõ limmonaadi maskott. Tegeläne om luud 2001. aastagal kunstnik Mägeri Anni joonistõt põrsa perrä selle, et taheti andaq limmonaadilõ ummamuudu ja tutva vällänägemine.
Limpa om lustilinõ ja rõõmsa olõmisõgaq tsiga. Tedä om näüdätü mitmõsugumaidsi rõividõ, a päämidselt näüdätäs tedä sinitside lühüq püksegaq ja rohilidsõ T-hamõgaq.
== Tarbõkaup ja müügikõrraldus ==
Limpa tegeläne käü päämidselt traditsiooniliidsi limmonaatõ perrä, miä om teedäq-tunnõt A. Le Coq karastusjoogiq. Sammamuudu om tsika tarvitõt ka tõisi asjo müümise man, kah latsi pidojuugiq, kõrrõmahlo ja ijätüsi. Valikun om noq ka suhkruta variand’ Limmonaat’ Null’.
Aastagil 2000–2010 anti üten Elisagaq vällä latsile mõtõldut Limpa kujogaq mobiil’telefon. Päälegi om A. Le Coq tekk’ kampaaniat, kon oll’ võimalik limmonaadikorkõ vaihta mitmõsugumaidsi avvuhindõ vasta. CityBee kaudu saa kah Limpa kujogaq autot võttaq rindi pääle.
Üten [[AHHAA tiidüskeskus|AHHAA tiidüskeskusõgaq]] om luuduq ka Limpa limmonaaditegemisõ tüütarõ “Limonatoorium”.
== Reklaam ==
Limpa tegeläst om pruugit ka muusiga üleskitmiskihotusel “Tšiki-briki” ja “Purk’ om lahe”. Lauluq tiin’väq uma muudu ja sõnogaq tähelepandminõ ja avidiq tsialõ kuulsust manoq.
2004. aastagal ilmu [[Kivirähä Andrus|Kiviräha Andruse]] latsiraamat “Limpa ja mereröövliq”, kon Limpa rännäs katõ sõbragaq Limmo ja Limmagaq. Raamadu perrä om tett’ ka mitu tiatritükkü, lühkeisi filme ja opilaisi projekte.
dculbjyahzupbm5h7fhtvpvsopeidrm
Õuruupa Liido Nõvvokogo
0
17517
184902
2026-04-24T09:06:41Z
~2026-25031-17
16561
lõin artikli euroopa liidu nõukogust
184902
wikitext
text/x-wiki
Õuruupa Liido Nõvvokogo (vaihõl ka ministrite nõvvokogo) om üts' säitsmest [[Õuruupa Liit|Õuruupa Liido]] ammõdist ni tä jakaq [[Õuruupa Parlament|Õuruupa Parlamendigaq]] säädüseandja ja raharehkendüse alast võimu.
Õuruupa Liidu Nõvvukogo (niisamatõ [[Õuruupa Ülembkogo]]) om uma liikmõqriik'ide täüdeviijät võimu, ehk Õuruupa Liido riikidõ valitsuste kotussihe.
Nõvvukogo täpne kuunsais olõnõs kimmäst ainõt. Nõvvukogu jagonõs kümnes “formatsiooniks” ja liikmõq edüstämäq hindä riikide himmosiq läbi haroqe riikihe ministrite.
cju221c7yr8hf2habwfg9vf4tdtoyi4
184903
184902
2026-04-24T10:00:40Z
~2026-25031-17
16561
184903
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Council of the EU and European Council.svg|right|thumb|Õuruupa Liido Nõvvokogo logo.]]
Õuruupa Liido Nõvvokogo (vaihõl ka ministrite nõvvokogo) om üts' säitsmest [[Õuruupa Liit|Õuruupa Liido]] ammõdist ni tä jakaq [[Õuruupa Parlament|Õuruupa Parlamendigaq]] säädüseandja ja raharehkendüse alast võimu.
Õuruupa Liidu Nõvvukogo (niisamatõ [[Õuruupa Ülembkogo]]) om uma liikmõqriik'ide täüdeviijät võimu, ehk Õuruupa Liido riikidõ valitsuste kotussihe.
Nõvvukogo täpne kuunsais olõnõs kimmäst ainõt. Nõvvukogu jagonõs kümnes “formatsiooniks” ja liikmõq edüstämäq hindä riikide himmosiq läbi haroqe riikihe ministrite.
dt98qp4k6wro3zwrfiuibopdxsju09i
184904
184903
2026-04-24T10:04:14Z
Ohpuu
84
184904
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Council of the EU and European Council.svg|right|thumb|Õuruupa Liido Nõvvokogo logo.]]
'''Õuruupa Liido Nõvvokogo''' (vaihõl ka '''ministrite nõvvokogo''') om üts' säitsmest [[Õuruupa Liit|Õuruupa Liido]] ammõdist ni tä jakaq [[Õuruupa Parlament|Õuruupa Parlamendigaq]] säädüseandja ja raharehkendüse alast võimu.
Õuruupa Liidu Nõvvukogo (niisamatõ [[Õuruupa Ülembkogo]]) om uma liikmõqriik'ide täüdeviijät võimu, ehk Õuruupa Liido riikidõ valitsuste kotussihe.
Nõvvukogo täpne kuunsais olõnõs kimmäst ainõt. Nõvvukogu jagonõs kümnes “formatsiooniks” ja liikmõq edüstämäq hindä riikide himmosiq läbi haroqe riikihe ministrite.
{{Õuruupa Liido institutsiooniq}}
[[Katõgooria:Õuruupa]]
ap828lsufjtvogojtnipwb8eorhivn6
184905
184904
2026-04-24T10:04:51Z
Ohpuu
84
184905
wikitext
text/x-wiki
[[Pilt:Council of the EU and European Council.svg|right|thumb|Õuruupa Liido Nõvvokogo logo.]]
'''Õuruupa Liido Nõvvokogo''' (vaihõl ka '''ministrite nõvvokogo''') om üts' säitsmest [[Õuruupa Liit|Õuruupa Liido]] ammõdist ni tä jakaq [[Õuruupa Parlament|Õuruupa Parlamendigaq]] säädüseandja ja raharehkendüse alast võimu.
Õuruupa Liidu Nõvvokogo (niisamatõ [[Õuruupa Ülembkogo]]) om uma liikmõqriik'ide täüdeviijät võimu, ehk Õuruupa Liido riikidõ valitsuste kotussihe.
Nõvvukogo täpne kuunsais olõnõs kimmäst ainõt. Nõvvukogu jagonõs kümnes “formatsiooniks” ja liikmõq edüstämäq hindä riikide himmosiq läbi haroqe riikihe ministrite.
{{Õuruupa Liido institutsiooniq}}
[[Katõgooria:Õuruupa]]
6bk68jiggqbnq9uzssw6hbfrog7vv5b