Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.2 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 10911 185036 184897 2026-05-14T16:18:19Z Võrok 7 Toimõndus 185036 wikitext text/x-wiki '''Rõipõpini''' vai '''saakli''' vai '''saagal''' (pärsiäkeelitsest sõnast شغال ''shaghāl'' vai sanskritikeelidsest sõnast ''srgala'' vai “undaja”) om auluulinõ nimi, miä võtt hindä alaq neli liiki pinisuku eläjit: [[kuldrõipõpini]] (''Canis aureus'') [[Õuraasia|Õuraasian]] ja musta säläga rõipõpini (''Lupulella  mesomelas''), vöödiga rõipõpini (''Lupulella adusta'') ja kuldsusi vai susirõipõpini (''Canis lupaster'') [[Afriga|Aafrikan]]. Perämäst peeti innemb kuldrõipõpinis. [[Põh'a-Ameeriga|Põh'a-Ameerikan]] eläväq koiotiq ommaq väega rõipõpinne muudu, mõnikõrd näid kutsutaski Ameeriga saagaliis. Rõipõpiniq eläseq sagõhõhe paariviisi vai kaŕahuisi (juhťpaar ni sama ja minevä aasta perrätulijaq) uma maa-alaga. Egä kari vai paar kaits umma maa-alla tõisi karjo vai paarõ iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken ja sissetungjit vihatsõhe takan aiõn. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmises võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinne ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo. Kaŕa maa või ollaq mitmõsugumadsil maastigõl ja ka inemise lähkün. Rõipõpini süü kõkkõ, midä kätte saa. Tä pikäq [[jalg|jalaq]] ja kõvõraq pinihambaq ommaq luuduq väikeisi [[imetäjä|imetäjide]], [[tsirk|tsirkõ]] ja [[ruumaja|ruumajidõ]] jahtmisõs. Tä süü väikeisi ja keskmädse suurusõga eläjit, puu- ja juurviljo, rõipit ja inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit. Kodoeläjit tapp rõipõpini harva. Mõnikõrd sööväq rõipõpiniq pargiga suurõmbit lõpnuid eläjit, a hariligult pidäväq nääq jahti ütsindä vai paariviisi.<gallery> Pilt:Golden jackal by Tisha Mukherjee 07 (1).jpg|Kuldrõipõpini Pilt:Jackal Cape cross 2009.JPG|Musta säläga rõipõpini Pilt:Side-striped Jackal.jpg|Vöödiga rõipõpini Pilt:023 African wolf in the Serengeti National Park Photo by Giles Laurent.jpg|Susirõipõpini </gallery> [[Katõgooria:Mõtsaeläjäq]] [[Katõgooria:Imetäjäq]] fvdajvzarqv8yzqil35mln680ogu4ek 0 11079 185053 161259 2026-05-15T01:10:39Z Kruusamägi 2630 185053 wikitext text/x-wiki '''1967.''' aastak [[Gregoriusõ kallendri]] perrä. '''10180.''' aastak [[sirvikallendri]] perrä. == Miä sündü == === [[Võromaa|Võro-]] ja [[Setomaa]]l === * ... === Eestin === * ... === Muial ilman === * ... == Sündünüq == === [[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq === * ... === Eesti inemiseq === * [[Sanderi Mart]], eesti muusigamiis’, näütlejä, lavastaja ja kirämiis’ === Muu ilma inemiseq === * ... == Koolnuq == === [[Võromaa inemiseq|Võro-]] ja [[Setomaa inemiseq|Setomaa]] inemiseq === * ... === Eesti inemiseq === * ... === Muu ilma inemiseq === * ... == Egäsugust == * [[:Katõgooria:1967 raamaduq|1967 ilmunuq raamaduq]] {{20aastagasada}} [[Katõgooria:20. aastagasada]] [[Katõgooria:1967| 1967]] ck48061pwnpw0tj4eb9s9131dssb2b7 0 17485 185043 184752 2026-05-14T17:19:07Z Võrok 7 Toimõndus 185043 wikitext text/x-wiki '''"Põrgupõh'a vahtsõnõ Vanapakań"''' om eesti kirämehe [[A. H. Tammsaare]] (perisnimi Hanseni Anton) viimäne romaań, mis ilmu [[1939]]. 1940 sai kiränik taa iist Vabariigi Presidendi avvuhinna (II avvuhind).<ref>Meie Tammsaare. Kohtumisraamat kirjanikuga. A.H.Tammsaare muuseum, SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel, 2014.</ref> Romaani päätegeläne om Jürka, vanapakań ja Põrgupõh'a talo vahtsõnõ perremiiś. Tää pruuv́ Maal elläq ja samal aol õndsas saiaq, agaq timä elo ja ülesandõ täütmise tege keerolidsõs umakasupüüdjä Kavvaľ-Ants. Tammsaare om esiq umma romaani seletänüq niimuudu: "Jah, või-ollaq edeotsan paistus teile, et seo raamadu kirotaja om hull, a ku tiiq edesi loetiq, sis saa teile selges, et seo lugõja om hull. Ja ku tiiq viil edesi loetiq, sis piäsiq teile selge olõma, et kõik maailm om hull."<ref name=":0">"Põrgupõhja uus Vanapagan", Rahvusteatri Vanemuine kodulehekülg, https://vanemuine.ee/repertuaar/porgupohja-uus-vanapagan/. Vaadatud 09.04.2026.</ref> Kooniq 1954. aastagani es tiiäq lugõjaq, kas Jürka om periselt vanapakań. Sis löütiq perrearhiivist ede- ja lõppsõna, mis kiränik oll' otsustanuq vällä jättäq. Nuuq kinnüdiq, et Jürka om vanapakań.<ref>"Tähtteose kiirkursus. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan"", https://www.youtube.com/watch?v=RLBf4nNU46E. Vaadatud 09.04.2026.</ref> Teost om eesti tiatrin mitu kõrd vällä säet. Tuu perrä om ka filḿ tett (1964, uhjajaq Kromanovi Grigori ja Müürü Jüri) ni oopõŕ luud (viiemeistre Varrese Ardo Ran).<ref>"Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964), Eesti Filmi Andmebaas, https://www.efis.ee/film/748. Vaadatud 09.04.2026.</ref><ref name=":0" /> == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Raamaduq]] p3af31tk20ozkz7uwh5stw5ptvl91v2 0 17496 185039 184808 2026-05-14T16:45:55Z Võrok 7 Toimõndus 185039 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Coelacanth off Pumula on the KwaZulu-Natal South Coast, South Africa, on 22 November 2019.png|pisi|Latimeeriä oman kodon süvan viin.]] [[Pilt:Latimeria distribution RUS.png|pisi|Latimeeriä elopaik]] '''Latimeeriäq''' ommaq vihthurmsõq [[Kala|kalaq]], kiä eläseq väega süvän viin. Latimeerijit om katś liiki: [[harilik latimeeriä]] (ladina keelen ''Latimeria chalumnae'') ja [[sulawesi latimeeriä]] (''Latimeria menadoensis''). Latimeeriäq ommaq nii muistidsõq eläjäq, et 20. aastagasaani arvssiq inemiseq, et nääq ommaq jo kümnide milľonidõ aastakkõ iist vällä koolnuq<ref name=":0">https://www.kalapeedia.ee/4628.html</ref>. Tuuperäst kutsutas näid mõnikõrd elävis kivistüisis. Latimeeriäq eläseq [[India suurmeri|India ilmameren]] umbõs 200 miitre süvähüsen viin<ref name=":0" />. Nääq võivaq kassuq esikiq kats miitret pikäs ja kaaldvaq hariligult umbõs 70 killo. Latimeeriäq ommaq [[Rüüvkala|rüüvkalaq]] ja sööväq tõisi kallo, kiä süvän viin eläseq.<ref>http://www.dinofish.com/</ref> Päävä aigo käkväq nääq hinnäst hariligult müürütśoppõ seen, a üüse tulõvaq vällä ja nakkasõq süüki jahťma. Söögi püüdmises võivaq latimeeriäq ujjoq esiki 700 miitre süvähüste.<ref name=":0" /> Ummi üüsitside rüüvkäüke aol võivaq nääq üte üüga maaha ujjoq esikiq katõsa kilomiitret. <ref>https://web.archive.org/web/20130921055458/http://www.scienceinafrica.co.za/2002/february/coela.htm</ref> == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Kalaq]] oa6nwmhgfznucn0ggr5n8fyi6ztjklk 185040 185039 2026-05-14T16:46:30Z Võrok 7 185040 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Coelacanth off Pumula on the KwaZulu-Natal South Coast, South Africa, on 22 November 2019.png|pisi|Latimeeriä uman koton süvän viin.]] [[Pilt:Latimeria distribution RUS.png|pisi|Latimeeriä elopaigaq]] '''Latimeeriäq''' ommaq vihthurmsõq [[Kala|kalaq]], kiä eläseq väega süvän viin. Latimeerijit om katś liiki: [[harilik latimeeriä]] (ladina keelen ''Latimeria chalumnae'') ja [[sulawesi latimeeriä]] (''Latimeria menadoensis''). Latimeeriäq ommaq nii muistidsõq eläjäq, et 20. aastagasaani arvssiq inemiseq, et nääq ommaq jo kümnide milľonidõ aastakkõ iist vällä koolnuq<ref name=":0">https://www.kalapeedia.ee/4628.html</ref>. Tuuperäst kutsutas näid mõnikõrd elävis kivistüisis. Latimeeriäq eläseq [[India suurmeri|India ilmameren]] umbõs 200 miitre süvähüsen viin<ref name=":0" />. Nääq võivaq kassuq esikiq kats miitret pikäs ja kaaldvaq hariligult umbõs 70 killo. Latimeeriäq ommaq [[Rüüvkala|rüüvkalaq]] ja sööväq tõisi kallo, kiä süvän viin eläseq.<ref>http://www.dinofish.com/</ref> Päävä aigo käkväq nääq hinnäst hariligult müürütśoppõ seen, a üüse tulõvaq vällä ja nakkasõq süüki jahťma. Söögi püüdmises võivaq latimeeriäq ujjoq esiki 700 miitre süvähüste.<ref name=":0" /> Ummi üüsitside rüüvkäüke aol võivaq nääq üte üüga maaha ujjoq esikiq katõsa kilomiitret. <ref>https://web.archive.org/web/20130921055458/http://www.scienceinafrica.co.za/2002/february/coela.htm</ref> == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Kalaq]] mew45g8kdxr4dlqlntyqd818lzya35p 0 17497 185045 184868 2026-05-14T17:52:42Z Võrok 7 Toimõndus 185045 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sangaste jaama peahoone.jpg|pisi|Sangastõ raudtiijaam Tsirguliinan]] '''Tsirguliina''' om [[Alõvik|alõvik]] [[Valga maakund|Valga maakunnan]] [[Valga vald|Valga vallan]], aoluulidsõlt [[Tartomaa]] [[Sangastõ kihlkund|Sangastõ kihlkunnan]]. Alõvik luudi 19. aastagasaal Sangastõ raudtiijaama mano. Täämbädsel pääväl eläs sääl umbõs 400 inemist. Tsirguliina saiõ uma nime edimäidsi asonikkõ perrä, kiä kõik kanniq esiqmuudu tsirkõ nimmi: Kull, Kurvits, Teder, Tuvikene ja Vares. Edimält nimitedi alõvit ''Tsirguliin,'' miä om väega lõunõeestiperäne, a ildampa viil kaq ''Tsirgulinn,'' miä om joba eesti kiräkeele muudu.<ref>Kohanimeraamat</ref> Alõvin om Tsirguliina Kuul, latsiaid, rahvamaja, raamadukogo ja üts tsill'okõnõ puut. Raudtiijaam om seoniqaoniq alalõ ja rongiq käüväq sakõstõ. Alõvi lõunõosast juusk läbi [[Väikene Emäjõgi]]. Egä aastaga hainakuul peetäs ka Tsirgufesti, kon saaq ossa võtta laadust, tüütarist, võistluisist ja kullõldaq kontsõrti. Aastagal 2024 oll' Tsirgufest ka Tarto kultuuripääliina pääprogrammin.<ref>Laadakalender</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Eesti alõviguq]] [[Katõgooria:Valga vald]] dd1bv02ae6ai7mmo1z03ugncoxr8g1f 0 17499 185038 184837 2026-05-14T16:39:49Z Võrok 7 Toimõndus 185038 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Käsmu kivikülv Käsmu metsas.jpg|pisi|Käsmu kivestü]] [[Pilt:Käsmu 2006.jpg|pisi|Käsmu rand, loodsigukuuriq ja muul']] '''Käsmu''' ([[S'aksa kiil|saksa]] keelen ''Kasperwiek, Hasterwieck'') om külä [[Õdagu-Viro maakund|Õdagu-Viromaal]] [[Hal'ala vald|Hal'ala vallan]], Käsmu puulsaarõl, [[Käsmu laht|Käsmu lahe]] veeren. Käsmut om edimält nimmat 1453. aastal ja Käsmu küllä üten 1524. aasta kohtuprotokollin. Aastagil 1884–1931 tüüt' Käsmun merekuul. 2018. aastagal oll' Käsmun 163 elänikku. Käsmun om esiqsugumanõ, [[Baltimaaq|Blatimaiõ]] kõgõ suurõmb kivestü ja suurõq ijäao kivimüräguq. Käsmu laht' om olnuq üts' Põh'a-Eesti tähtsämbit laivo talvõpidämise paiko. Edimäne [[laiv]] tetti Käsmun 1697. aastagal. 19. aastagasaa tõõsõn poolõn ostõdiq [[Soomõ|Soomõst]] edimädseq suurõq pur'olaivaq. 1891. aastagal ehitedi Käsmu tulõtorn. 1926 alost' tüüd OÜ Käsmu Laevaomanikud, mink ala tulliq Eesti kõgõ suurõmbaq kaubalaivaq. Käsmu veeren om meremuusõum'. [[2008]]. aastagast pääle peetäs Käsmun muusigafestivalli Viru Folk. Käsmu om tunnõt suvituspaik {{koord}} [[Katõgooria:Hal'ala vald]] ipzjk8bsnu2vy1mu1ordl7gmis50io1 0 17500 185037 184847 2026-05-14T16:31:14Z Võrok 7 Toimõndus 185037 wikitext text/x-wiki [[Pilt:001 Golden jackal and azureum flowers in Jim Corbett National Park Photo by Giles Laurent.jpg|pisi|Harilik rõipõpini]] '''Kuldrõipõpini''' vai '''harilik rõipõpini''' (''Canis aureus'') om piniläisi (''Canidae'') sugukunna pini (''Canis'') perre eläjäliik<ref>https://doi.org/10.1016/j.cub.2015.06.060</ref>. Rõipõpini eläs [[Lähkü-Hummogumaa|Lähkü-Hummogumaal]], [[Õuruupa|Õuruupan]] ni Kesk-, Lõunõ- ja Lõunõhummogu-[[Aasia|Aasian]]<ref name=":0">[[:Pilt:Canis aureus distribution map.png]]</ref>. Varrõmb elliq Õuruupa rõipõpiniq õnnõ Lõunõhummogu-Õuruupan, a 1980ndist pääle om liik ummajoudu roitnuq tuhandit kilomiitrit õdagu ja põh'a poolõ<ref>https://doi.org/10.1016/j.biocon.2024.110448</ref>. Naid eläjit om nätt esiqkiq [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ja Põh'a-[[Norra|Norran]]<ref name=":0" />. [[Eesti|Eestin]] eläs rõipõpinne aastagast 2013<ref>[https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2025.pdf]</ref>. [[Pilt:Canis aureus distribution map.png|pisi|Rõipõpini levik]] Näo poolõst om rõipõpini [[Susi|soe]] muudu, a täl om vähämb ja pikemb kihä, lühemb hand, suurõmbaq kõrvaq ni peenembäq jalaq ja nõna. Karva päämine tuuń om pihlõnõ, a karv om hariligult ka valsjas, hõbõhõnõ ja mustjalik. Talvõkarv om paksemb ja inämb kohovallaq ku suvõkarv. Täüskasunuq elläi om hariligult 10–13 kg rassõ. Imädseq ommaq veidükene vähämbäq ku esädseq, a silmägaq vaiht tetäq saa-iq<ref name=":1">https://doi.org/10.1007/978-3-319-65038-8_117-1</ref>. Sõskiq saa eläjil vaiht tetäq karvamustriga<ref>https://doi.org/10.1002/ece3.70620</ref>. <gallery> Pilt:Canis lupus & Canis aureus skulls.png|Susi (kural puul) om rõipõpinist (hääl puul) suurõmb Pilt:Golden jackle (Canis aureus).jpg|Suvõkarv Pilt:Шакал на Тузлівської Амазонії.jpg|Talvõkarv </gallery>Rõipõpini süü, midä kätte saa. Timä süümine olõnõs ilmast, maastigust, söögi olõmanolõmist ja aastaaost. Tä süü väikeisi eläjit, puu- ja juurviljo, marjo, tsirgumunnõ, pähkmit, rõipit, inemisest tekküvüt (põllumajandus, jahipidämine) jätüssit ja palľo muud. Suurõmbit eläjit jaht rõipõpini harva<ref name=":2">https://www.ejs.ee/ilmus-eesti-jahimees-1-2025/</ref>. Rõipõpiniq eläseq sagõhõhe kaŕahuisi, kon ommaq juhťpaar ni sama ja minervä aasta perrätulijaq. Egä kari kaits umma maa-alla tõisi karjo iist. Tuud tegeväq nääq umma maad ärq märken jätüssega ja helüga. Oosõ kaibvaq ja kutsikit kasvatasõq kõik kaŕaliikmõq. Noorõq rõipõpiniq eläseq vanõmbidõ maa pääl niikavva ku nääq hindäle uma maalapi löüdväq. Uma maa löüdmiseks võivaq nääq maaha juuskõq sato kilomiitriid. Suurõmbjago rõipõpinne ommaq kõgõ truksambaq õdagudsõ ja hummogudsõ ao aigo, esiqerälidselt inemise lähkün<ref name=":1" />. Rõipõpini eläs mitmõsugumadsil maastgõl: niidü-, mõtsanuka-, suu-, ruu-, maatüü- ja veidüqliinastunuisi maiõ pääl<ref>https://www.iucnredlist.org/species/118264161/163507876</ref>. Nä varivaq suurt mõtsa, sutt ja suuri inemiisi elokotussit. Sõskiq tulõvaq rõipõpiniq toimõ ka liinan näütüses [[Talliin|Talliinan]]. Rõipõpini om Eestin luuduslinõ liik ja jahielläi. 2024 inne jahiaigo oll' Eestin 100–150 rõipõpinni<ref>https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/keskkonnaagentuur-avaldas-varske-raporti-milles-antakse-ulevaade-ulukiasurkondade</ref>. Seeniqmaaniq (2026. aastal) eläseq rõipõpiniq Eesti ranna veeren. Eesti sisemaal või näide ello sekäq susi, mõtsaq, külmäq talvõq <ref name=":3">https://doi.org/10.1007/s13364-021-00615-1</ref> vai likõqmaaq. Seo olõ-iq viil teedäq. Inemist, pinni ja kassi rõipõpini ründä-äi. Sõskiq või rõipõpini harva murdaq tsilekeisi, ku kodoeläjit kaidsõda-ai vai ku seo olõ-õi võimalik (näütüses kaŕaaiaq mere veeren)<ref name=":3" />. Murdmist avitasõq ärq hoitaq valvõpiniq, kimmäq tahraq ja eläjide üüses ruumõhe sisseajamine<ref name=":2" />. == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Imetäjäq]] 7sz7d3zvzexiefwc1ew02730e2nxeui 0 17501 185041 184971 2026-05-14T16:58:43Z Võrok 7 Toimõndus 185041 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pähkla allikas.jpg|pisi|Läteq 2011. aasta]] '''Pähkla''' (ka: Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) (nõsõgi)'''läteq''' om [[Saarõ maakund|Saarõ maakunnan]] [[Saarõmaa vald|Saarõmaa vallan]] Pähkla külän. Tuu om kõgõ suurõmb läteq keskkorgõmaa hummogokülel<ref name=":0">https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441</ref>. Sügävä ja viirikka lätte läbimõõt om 16–20 miitret<ref name=":1">https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397</ref>. Lättelöhtre läbimõõt om 12 ja süvvüs 2 miitret. Viikogo om savidsõ ja lubjadsõ põh'agaq ni tuun om nätäq nõrka kiimist. Läteq om peris püsüvä vooluhulgaga: 1973. aasta suvõl mõõdõti vooluhulgas 70 l/s ja 1995. aasta suvõl 147 l/s.<ref name=":0" /> == Kaitsminõ == Pähkla läteq om kaitsmisalonõ läteq ja aoluulinõ luuduslinõ pühäpaik. Läteq võeti riikligu kaitsmisõ ala 31.12.1964. Läteq tunnistõdi kultuurimälehtüses 01.09.1997 ja tuu registrinummõr om 12397.<ref name=":1" /> == Paigaperimüs == [[Pilt:Ohvriallikas Põhjatu või Pühatu allikas.JPG|pisi|291x291px|Tähüs lätte man]] Pähkla külä elonikkõ teedüsside perrä ommaq inemiseq käünüq kavvõndast, et sinnäq raha ohvõrdaq<ref name=":1" />. Lätet om peet põh'atus, kost tulõ ka nimeq Põhjatu, Põhatu, Pöhatu ja Pühatu läteq. Lätte süvvüse mõõtmisõs ollõv ütskõrd kokko köüdedüq kõik külä kablaq ni otsa kinnütet katõl. Katõl kablaga panti vette, a põhi vasta es tulõq. Kabõl tõmmati viist välla, a katlan oll' verine lambapää. ''(Kuressaare vallas, Pähkla karjamaade vahel on Pühatu allikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsas seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tühi aega enne, kui paljas köie jupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnd verine lamba pea sees.)''<ref>https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=20873&jrk=7</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Saarõmaa vald]] ovyh06hmlxofj9fxhi2wcxbq3qt3er3 185066 185041 2026-05-15T10:17:00Z Lepatriiinu 16534 185066 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pähkla allikas.jpg|pisi|Läteq 2011. aasta]] '''Pähkla''' (ka: Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) (nõsõgi)'''läteq''' om [[Saarõ maakund|Saarõ maakunnan]] [[Saarõmaa vald|Saarõmaa vallan]] Pähkla külän. Tuu om kõgõ suurõmb läteq keskkorgõmaa hummogokülel<ref name=":0">https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441</ref>. Sügävä ja viirikka lätte läbimõõt om 16–20 miitret<ref name=":1">https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397</ref>. Lättelöhtre läbimõõt om 12 ja süvvüs 2 miitret. Viikogo om savidsõ ja lubjadsõ põh'agaq ni tuun om nätäq nõrka kiimist. Läteq om peris püsüvä vooluhulgaga: 1973. aasta suvõl mõõdõti vooluhulgas 70 l/s ja 1995. aasta suvõl 147 l/s.<ref name=":0" /> == Kaitsminõ == Pähkla läteq om kaitsmisalonõ läteq ja aoluulinõ luuduslinõ pühäpaik. Läteq võeti kaitsmisõ ala 1926. aastagal ja jälq 1964. aasta nimekirägaq. Läteq tunnistõdi kultuurimälehtüses 01.09.1997 ja tuu registrinummõr om 12397.<ref name=":1" /> == Paigaperimüs == [[Pilt:Ohvriallikas Põhjatu või Pühatu allikas.JPG|pisi|291x291px|Tähüs lätte man]] Pähkla külä elonikkõ teedüsside perrä ommaq inemiseq käünüq kavvõndast, et sinnäq raha ohvõrdaq<ref name=":1" />. Lätet om peet põh'atus, kost tulõ ka nimeq Põhjatu, Põhatu, Pöhatu ja Pühatu läteq. Lätte süvvüse mõõtmisõs ollõv ütskõrd kokko köüdedüq kõik külä kablaq ni otsa kinnütet katõl. Katõl kablaga panti vette, a põhi vasta es tulõq. Kabõl tõmmati viist välla, a katlan oll' verine lambapää. ''(Kuressaare vallas, Pähkla karjamaade vahel on Pühatu allikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsas seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tühi aega enne, kui paljas köie jupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnd verine lamba pea sees.)''<ref>https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=20873&jrk=7</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Saarõmaa vald]] syxt0cy831wfjp8rxi2z1ykp73vg3ue 185067 185066 2026-05-15T11:49:42Z Lepatriiinu 16534 185067 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pähkla allikas 2026. aasta mais.jpg|pisi|379x379px|Läteq 2026. aastagal]] '''Pähkla''' (ka: Pöhatu, Pühatu, Põhatu või Põhjatu) (nõsõgi)'''läteq''' om [[Saarõ maakund|Saarõ maakunnan]] [[Saarõmaa vald|Saarõmaa vallan]] Pähkla külän. Tuu om kõgõ suurõmb läteq keskkorgõmaa hummogokülel<ref name=":0">Sissekanne Eesti looduse infosüsteemis https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-875057441</ref>. Sügävä ja viirikka lätte läbimõõt om 16–20 miitret. Lättelöhtre läbimõõt om 12 ja süvvüs 2 miitret. Viikogo om savidsõ ja lubjadsõ põh'agaq ni tuun om nätäq nõrka kiimist. Läteq om peris püsüvä vooluhulgaga: 1973. aasta suvõl mõõdõti vooluhulgas 70 l/s ja 1995. aasta suvõl 147 l/s.<ref name=":0" /> == Kaitsminõ == Pähkla läteq om kaitsmisalonõ läteq ja aoluulinõ luuduslinõ pühäpaik. Läteq võeti kaitsmisõ ala 1926. aastagal ja jälq 1964. aasta nimekirägaq. Läteq tunnistõdi kultuurimälehtüses 01.09.1997 ja tuu registrinummõr om 12397.<ref name=":1">Kultuurimälestiste register. 12397 Ohvriallikas Pöhatu allikas. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12397</ref> == Paigaperimüs == [[Pilt:Ohvriallikas Põhjatu või Pühatu allikas.JPG|pisi|291x291px|Tähüs lätte man]] Pähkla külä elonikkõ teedüsside perrä ommaq inemiseq käünüq kavvõndast, et sinnäq raha ohvõrdaq<ref name=":1" />. Lätet om peet põh'atus, kost tulõ ka nimeq Põhjatu, Põhatu, Pöhatu ja Pühatu läteq. Lätte süvvüse mõõtmisõs ollõv ütskõrd kokko köüdedüq kõik külä kablaq ni otsa kinnütet katõl. Katõl kablaga panti vette, a põhi vasta es tulõq. Kabõl tõmmati viist välla, a katlan oll' verine lambapää. ''(Kuressaare vallas, Pähkla karjamaade vahel on Pühatu allikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsas seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tühi aega enne, kui paljas köie jupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnd verine lamba pea sees.)''<ref>RKM II 4, 160/1 (16) < Kuressaare vanadekodu < Kaarma khk, Pähkla k - Helgi Kivi, s 1929 < Miina Uusmaa, 79 a (1947). https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=39334&jrk=2</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Saarõmaa vald]] oof87m18n3jppixwt3qc0kxn4ub3rjs 0 17503 185034 184909 2026-05-14T16:02:09Z Võrok 7 185034 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Counting Sheep.jpg|thumb|Afantaasiaga inemine ei saaq kipõmbahe magamajäämises esiki mõttõn lambit lukõq]] '''Afantaasia''' om ajo esiqeräsüs, minkaq inemisel olõ-õi pildilist [[ettekujotus]]t. Säändseq inemiseq ei saaq ette kujotaq midägiq, midä nä õkvalt ei näeq. Näütüses nä ei saaq silmi ette kujotõllaq uma ligimädse sõbra näko vai tutvat kotust. Siskiq nä mõistvaq naid asjo sõnnoga seletäq ja ärq teedäq, ja näide meelenpidämine om sama hää vai esikiq parõmb ku tõisil. Suurõmbjago afantaasiaga inemiisi eläseq harilikku elo. Sagõhõhe nä panõ-iq kavva aigo tähele, et näil midägiq tõistmuudu om. Afantaasiat om arvadaq 1–4%-l inemiskunnast. Vastapiten asi om hüperfantaasia, mis tähendäs, et ettekujotus om piaaigo niisama herksä ku peris elo. Suurõmbjago inemiisi om kongiq naidõ katõ vaihõpääl. Kõgõ inämb levinüq om nägemise afantaasia, a om ka inemiisi, kiä saa-ai kujotõllaq hellü, pututust vai maiku.<ref>https://novaator.err.ee/1227772/afantaasiat-podevad-inimesed-ei-saa-uinudes-lambaid-lugeda</ref><ref>https://aphantasia.com/what-is-aphantasia</ref> == Lätteq == <references /> [[katõgooria:neuroloogia]] [[katõgooria:psükoloogia]] 7lmw06g8g5091tyr9lc36kvhcgsgtfx 0 17504 185017 184869 2026-05-14T15:03:25Z Võrok 7 Toimõndus 185017 wikitext text/x-wiki '''„Agenda Parva“''' om edimäne alalõ ollõv raamat, kon om seen [[lõunõeesti kiil|lõunaeesti keelen]] trükitüt teksti ja tuud või pitäq [[tarto kiräkiil|tarto kiräkeele]] algusõs. Teos tull' vällä 1622. aastagal Braunsbergin (põraaignõ Poola liin Braniewo) ja oll' kirotõt Liivimaa pappõ tarbis. Raamadu päälkiri tähendäs „Väiko käsiraamat“. Sääl om katoligu liturgia man tarvitõt lausiid läti, [[Tarto kiil|tarto]], poola ja s'aksa keelen. Teosõ sündümist tugõsi Tarto jesuiitõ kolleegiumi ja tõlkõseminääri tüü aastil 1583–1625. Teosõ tekij om tiidmäldäq, a autor' või ollaq Wilhelm Buccius (Bock, 1585–1643) [[Halliste kihlkund|Hallistõst]]. „Agenda Parva“ kiräviis' om esiqmuudu ja lätt lahku nii tuuaigsõst s'aksaperätsest põh'aeesti ku illatsõmbast lõunaeesti umast. Keelelidselt om tekst 20. aastagasaa algusõ Õdagu-Võromaa ja Lõuna-Tartomaa keele muudu, a teosõ murdõtaustas om pakut ka Mulgi keele alla. Teosõn om mitu tarto kiräkeelele umast juunt. Peräsilbin tarvitõdas ''o''-d, näütüses sõnan ''sinno'', kuikiq taad sõnna üteldi 19. aastagasaa Tarto- ja Õdagu-Võromaal vällä ''u''-ga: ''sinnu''. Hellü ''õ'' kirotõdi ''e''-ga (''ensas'' ’õndsas’), edepoolist ''e''-d panti kirja ''e''-ga või poolaperädse ''ie''-ga. Ülipikkä hellü märk' tsirkumfleks ˆ helü pääl (''eên'' ’iin’). Kurgupeethellü ei olõq teossõn märgit. Ütenkäänüse tunnus -''ga'' om sõna man jakukriipsiga (''nenä-ga'' ’nõnaga’). Tekstile om umanõ kimmäs ''ä''-harmoonia kolmanda tsilbini vällä (''ristmätä'' ’rist'mäldäq’). k53hjv2qbcs1py2xthzb4vmuokhao3p 185018 185017 2026-05-14T15:10:11Z Võrok 7 185018 wikitext text/x-wiki '''„Agenda Parva“''' om edimäne alalõ ollõv raamat, kon om seen [[lõunõeesti kiil|lõunaeesti keelen]] trükitüt teksti ja tuud või pitäq [[tarto kiräkiil|tarto kiräkeele]] algusõs. Teos tull' vällä 1622. aastagal Braunsbergin (põraaignõ Poola liin Braniewo) ja oll' kirotõt Liivimaa pappõ tarbis. Raamadu päälkiri tähendäs „Väiko käsiraamat“. Sääl om katoligu liturgia man tarvitõt lausiid läti, [[Tarto kiil|tarto]], poola ja s'aksa keelen. Teosõ sündümist tugõsi Tarto jesuiitõ kolleegiumi ja tõlkõseminääri tüü aastil 1583–1625. Teosõ tekij om tiidmäldäq, a autor' või ollaq Wilhelm Buccius (Bock, 1585–1643) [[Halliste kihlkund|Hallistõst]]. „Agenda Parva“ kiräviis' om esiqmuudu ja lätt lahku nii tuuaigsõst s'aksaperätsest põh'aeesti ku illatsõmbast lõunaeesti umast. Keelelidselt om tekst 20. aastagasaa algusõ Õdagu-Võromaa ja Lõuna-Tartomaa keele muudu, a teosõ murdõtaustas om pakut ka Mulgi keele alla. Teosõn om mitu tarto kiräkeelele umast juunt. Peräsilbin tarvitõdas ''o''-d, näütüses sõnan ''sinno'', kuikiq taad sõnna üteldi 19. aastagasaa Tarto- ja Õdagu-Võromaal vällä ''u''-ga: ''sinnu''. Hellü ''õ'' kirotõdi ''e''-ga (''ensas'' ’õndsas’), edepoolist ''e''-d panti kirja ''e''-ga või poolaperädse ''ie''-ga. Ülipikkä hellü märk' tsirkumfleks ˆ helü pääl (''eên'' ’iin’). Kurgupeethellü ei olõq teossõn märgit. Ütenkäänüse tunnus -''ga'' om sõna man jakukriipsiga (''nenä-ga'' ’nõnaga’). Tekstile om umanõ kimmäs ''ä''-harmoonia kolmanda tsilbini vällä (''ristmätä'' ’rist'mäldäq’). [[katõgooria:tartokeelidseq raamaduq]] gjz5ns9q45dkqtlox7a65ct0s59eff0 185020 185018 2026-05-14T15:11:49Z Võrok 7 185020 wikitext text/x-wiki '''„Agenda Parva“''' om edimäne alalõ ollõv raamat, kon om seen [[lõunõeesti kiil|lõunaeesti keelen]] trükitüt teksti ja tuud või pitäq [[tarto kiräkiil|tarto kiräkeele]] algusõs. Teos tull' vällä 1622. aastagal Braunsbergin (põraaignõ Poola liin Braniewo) ja oll' kirotõt Liivimaa pappõ tarbis. Raamadu päälkiri tähendäs „Väiko käsiraamat“. Sääl om katoligu liturgia man tarvitõt lausiid läti, [[Tarto kiil|tarto]], poola ja s'aksa keelen. Teosõ sündümist tugõsi Tarto jesuiitõ kolleegiumi ja tõlkõseminääri tüü aastil 1583–1625. Teosõ tekij om tiidmäldäq, a autor' või ollaq Wilhelm Buccius (Bock, 1585–1643) [[Halliste kihlkund|Hallistõst]]. „Agenda Parva“ kiräviis' om esiqmuudu ja lätt lahku nii tuuaigsõst s'aksaperätsest põh'aeesti ku illatsõmbast lõunaeesti umast. Keelelidselt om tekst 20. aastagasaa algusõ Õdagu-Võromaa ja Lõuna-Tartomaa keele muudu, a teosõ murdõtaustas om pakut ka Mulgi keele alla. Teosõn om mitu tarto kiräkeelele umast juunt. Peräsilbin tarvitõdas ''o''-d, näütüses sõnan ''sinno'', kuikiq taad sõnna üteldi 19. aastagasaa Tarto- ja Õdagu-Võromaal vällä ''u''-ga: ''sinnu''. Hellü ''õ'' kirotõdi ''e''-ga (''ensas'' ’õndsas’), edepoolist ''e''-d panti kirja ''e''-ga või poolaperädse ''ie''-ga. Ülipikkä hellü märk' tsirkumfleks ˆ helü pääl (''eên'' ’iin’). Kurgupeethellü ei olõq teossõn märgit. Ütenkäänüse tunnus -''ga'' om sõna man jakukriipsiga (''nenä-ga'' ’nõnaga’). Tekstile om umanõ kimmäs ''ä''-harmoonia kolmanda tsilbini vällä (''ristmätä'' ’rist'mäldäq’). [[katõgooria:tartokeelidseq raamaduq]] [[katõgooria:tarto kiil]] os6l1d12cpu2temmicy6xt7wkpqkyfs 0 17505 185021 184870 2026-05-14T15:15:08Z Võrok 7 Toimõndus 185021 wikitext text/x-wiki '''„Wastne Testament“''' (WT) om edimäne tävveste [[Lõunõeesti kiil|lõunaeesti keelen]] kirja pant [[raamat]]. Teos ilmu 1686. aastagal [[Riia]]n. Piibli ümbrepandjit oll' kats': esä ja poig, [[Andreas Virginus]] (1640–1701) ni [[Adrian Virginius noorõmb]] (1663–1706). WT tõõnõ trükk ilmu 1727. aastagal ja kolmas 1815. aastagal. 1857. aastagasaa trüküst pääle ommaq mano võeduq ka „Vana Testamendi“ psalmiq. Illatsõmbaq trüküq parandasõq päämidselt õigõtkirjä. Perämäne WT välläannõq ilmu 1905. aastagal. Ildampa (1926) ilmu setokiilne [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium|„Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium: Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt“]]. 19. aastagasaal oll' WT köüdet ka katõ kiräkeele võigõlusõga. Rannu kogohusõ opõtaja [[Wilhelm Friedrich Steingrüber]] (1761–1834) om kõrvuisi säädnüq kolmõ WT ja „Uue Testamendi“ välläandõ kiilt ja om märknüq tarto keele parõmbust. Tä tuu vällä, et lõunaeesti tekstin om 1) alalõ tüvisõnno, näütüses ''awwa'', ''weer'', ''penni'', ''hapne'', ''pallama'', ''perrandama''; 2) sõnno, miä ommaq kokkohoitligumbaq, näütüses ''sallaus'' (tln ''salla assi''), ''rasse'' (''käuma peäl''), ''tuggi'' (''allune järg''), ''haarma'' (''kinni hakkama''), ''umbusk'' (''uskmatta südda''); 3) alal ummi sõnno, näütüses ''hirs'' (tln ''palk''), ''könnelema'' (''räkima''), ''wannik'' (''kroon''), ''pord'', ''pordik'' (''hoor''), ''aidnik'' (''kärner'').<ref>Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593.</ref> ==Lätteq== <references/> [[Katõgooria:Raamaduq]] 710yibkgvxeegnme1yzasw5henewje8 185022 185021 2026-05-14T15:15:53Z Võrok 7 185022 wikitext text/x-wiki '''„Wastne Testament“''' (WT) om edimäne tävveste [[Lõunõeesti kiil|lõunaeesti keelen]] kirja pant [[raamat]]. Teos ilmu 1686. aastagal [[Riia]]n. Piibli ümbrepandjit oll' kats': esä ja poig, [[Andreas Virginus]] (1640–1701) ni [[Adrian Virginius noorõmb]] (1663–1706). WT tõõnõ trükk ilmu 1727. aastagal ja kolmas 1815. aastagal. 1857. aastagasaa trüküst pääle ommaq mano võeduq ka „Vana Testamendi“ psalmiq. Illatsõmbaq trüküq parandasõq päämidselt õigõtkirjä. Perämäne WT välläannõq ilmu 1905. aastagal. Ildampa (1926) ilmu setokiilne [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium|„Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium: Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt“]]. 19. aastagasaal oll' WT köüdet ka katõ kiräkeele võigõlusõga. Rannu kogohusõ opõtaja [[Wilhelm Friedrich Steingrüber]] (1761–1834) om kõrvuisi säädnüq kolmõ WT ja „Uue Testamendi“ välläandõ kiilt ja om märknüq tarto keele parõmbust. Tä tuu vällä, et lõunaeesti tekstin om 1) alalõ tüvisõnno, näütüses ''awwa'', ''weer'', ''penni'', ''hapne'', ''pallama'', ''perrandama''; 2) sõnno, miä ommaq kokkohoitligumbaq, näütüses ''sallaus'' (tln ''salla assi''), ''rasse'' (''käuma peäl''), ''tuggi'' (''allune järg''), ''haarma'' (''kinni hakkama''), ''umbusk'' (''uskmatta südda''); 3) alal ummi sõnno, näütüses ''hirs'' (tln ''palk''), ''könnelema'' (''räkima''), ''wannik'' (''kroon''), ''pord'', ''pordik'' (''hoor''), ''aidnik'' (''kärner'').<ref>Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593.</ref> ==Lätteq== <references/> [[Katõgooria:Raamaduq]] [[Katõgooria:Tartokeelidseq raamaduq]] [[Katõgooria:Tarto kiil]] k1jm0tk4489ep4xzy7xl1m7jhte1ejv 0 17506 185023 184864 2026-05-14T15:18:06Z Võrok 7 toim 185023 wikitext text/x-wiki Seto lugõmik om vällä ant katõn osan, edimäne ilmu 1923. aastagal ja kand' nimme „Seto lugõmik“, tõõnõ ilmu kats' aastakka ildampa nimega „Kodotulõ’“. Lugõmigu luumisõ tüükogo edemiis' oll' [[Jaan Ainelo]] (kooniq 1922. aastagani Jaan Bundberg) ja sekretär' [[Paulopriit Voolaine]] (kooniq 1921. aastagani Paul Friedrich Pedmanson). Lugõmikkõ tsihis oll' setokiilse algharidusõ andminõ, a tiidmise perrä noid koolin pruuk'ma es naadaq. kb9lc2q0y9heeamddjhdax2pckb8o36 185024 185023 2026-05-14T15:20:30Z Võrok 7 185024 wikitext text/x-wiki Seto lugõmik om vällä ant katõn osan, edimäne ilmu 1923. aastagal ja kand' nimme „Seto lugõmik“, tõõnõ ilmu kats' aastakka ildampa nimega „Kodotulõ’“. Lugõmigu luumisõ tüükogo edemiis' oll' [[Jaan Ainelo]] (kooniq 1922. aastagani Jaan Bundberg) ja sekretär' [[Paulopriit Voolaine]] (kooniq 1921. aastagani Paul Friedrich Pedmanson). Lugõmikkõ tsihis oll' setokiilse algharidusõ andminõ, a tiidmise perrä noid koolin pruuk'ma es naadaq. [[katõgooria:setokeelidseq raamaduq]] [[katõgooria:kooliraamaduq]] on0uuwqi4qsy2dp2obpl6ja693n5etj 0 17507 185025 184873 2026-05-14T15:23:20Z Võrok 7 185025 wikitext text/x-wiki '''Steingrüberi Wilhelm Friedrich''' (Wilhelm Friedrich Steingrüber, [[1761]]–[[1834]]) oll' [[Rannu kihlkund|Rannu]] kogohusõ opõtaja ja kirämiis'. Steingrüber sündü Thüringin ja käve Jena ni Leipzigi ülikoolin (1779–1782). Ta tull' 1786. aastagal [[Eestimaa kubermang]]u ni tüüt' kygõpäält kodooppajan. Ildampa sai timäst keriguopõtaja (aastil 1804–1808 [[Tori kihlkund|Torin]] ja päält tuud kooniq surmani Rannun). Steingrüber tekk' kaastüüd aokirä „[[Beiträge]]“ man ja täl oll' kirävaihtus [[Rosenplänter|Rosenplänteriga]]. Steingrüber arot' talliina ja [[tarto kiil|tarto keele]] vaihõkõrda 1827. aastagal Tarton vällä annõtun raamatun „Bemerkungen, die ehstnische Sprache in beiden Hauptdialekten betreffend“. Tuu om edimäne õkva eesti kiräkeele aoluulõ pühändet teos. ==Lätteq== <references/> * Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593. 39yontbdx97q0pnf675ptz2q7lulvxk 185026 185025 2026-05-14T15:24:50Z Võrok 7 185026 wikitext text/x-wiki '''Steingrüberi Wilhelm Friedrich''' (Wilhelm Friedrich Steingrüber, [[1761]]–[[1834]]) oll' [[Rannu kihlkund|Rannu]] kogohusõ opõtaja ja kirämiis'. Steingrüber sündü Thüringin ja käve Jena ni Leipzigi ülikoolin (1779–1782). Ta tull' 1786. aastagal [[Eestimaa kubermang]]u ni tüüt' kygõpäält kodooppajan. Ildampa sai timäst keriguopõtaja (aastil 1804–1808 [[Tori kihlkund|Torin]] ja päält tuud kooniq surmani Rannun). Steingrüber tekk' kaastüüd aokirä „[[Beiträge]]“ man ja täl oll' kirävaihtus [[Rosenplänter|Rosenplänteriga]]. Steingrüber arot' talliina ja [[tarto kiil|tarto keele]] vaihõkõrda 1827. aastagal Tarton vällä annõtun raamatun „Bemerkungen, die ehstnische Sprache in beiden Hauptdialekten betreffend“. Tuu om edimäne õkva eesti kiräkeele aoluulõ pühändet teos. ==Lätteq== <references/> * Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593. [[katõgooria:eesti inemiseq]] nui4wuvuqzjrqs3bxrmuu3iaqx0tdtx 185027 185026 2026-05-14T15:27:27Z Võrok 7 185027 wikitext text/x-wiki '''Steingrüberi Wilhelm Friedrich''' (Wilhelm Friedrich Steingrüber, [[1761]]–[[1834]]) oll' [[Rannu kihlkund|Rannu]] kogohusõ opõtaja ja kirämiis'. Steingrüber sündü Thüringin ja käve Jena ni Leipzigi ülikoolin (1779–1782). Ta tull' 1786. aastagal [[Eestimaa kubermang]]u ni tüüt' kygõpäält kodooppajan. Ildampa sai timäst keriguopõtaja (aastil 1804–1808 [[Tori kihlkund|Torin]] ja päält tuud kooniq surmani Rannun). Steingrüber tekk' kaastüüd aokirä „[[Beiträge]]“ man ja täl oll' kirävaihtus [[Rosenplänter|Rosenplänteriga]]. Steingrüber arot' talliina ja [[tarto kiil|tarto keele]] vaihõkõrda 1827. aastagal Tarton vällä annõtun raamatun „Bemerkungen, die ehstnische Sprache in beiden Hauptdialekten betreffend“. Tuu om edimäne õkva eesti kiräkeele aoluulõ pühändet teos. ==Lätteq== <references/> * Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593. [[katõgooria:eesti inemiseq]] [[katõgooria:tartomaa inemiseq]] [[katõgooria:oppajaq]] iz3gdau9e3ls1js7d7z19rhhqq2nvg7 185030 185027 2026-05-14T15:32:48Z Võrok 7 185030 wikitext text/x-wiki '''Steingrüberi Wilhelm Friedrich''' (Wilhelm Friedrich Steingrüber, [[1761]]–[[1834]]) oll' [[Rannu kihlkund|Rannu]] kogohusõ opõtaja ja kirämiis'. Steingrüber sündü Thüringin ja käve Jena ni Leipzigi ülikoolin (1779–1782). Ta tull' 1786. aastagal [[Eestimaa kubermang]]u ni tüüt' kygõpäält kodooppajan. Ildampa sai timäst keriguopõtaja (aastil 1804–1808 [[Tori kihlkund|Torin]] ja päält tuud kooniq surmani Rannun). Steingrüber tekk' kaastüüd aokirä „[[Beiträge]]“ man ja täl oll' kirävaihtus [[Rosenplänter|Rosenplänteriga]]. Steingrüber arot' talliina ja [[tarto kiil|tarto keele]] vaihõkõrda 1827. aastagal Tarton vällä annõtun raamatun „Bemerkungen, die ehstnische Sprache in beiden Hauptdialekten betreffend“. Tuu om edimäne õkva eesti kiräkeele aoluulõ pühändet teos. ==Lätteq== <references/> * Laanekask, Heli 1988. Wilhelm Friedrich Steingrüber tartu keele eluõiguse kaitsjana. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 585–593. [[katõgooria:eesti inemiseq]] [[katõgooria:tartomaa inemiseq]] [[katõgooria:oppajaq]] [[katõgooria:baltis'akslasõq]] re08yfa8lt8ys7qrrwyvxg16f6fncry 0 17508 185028 184886 2026-05-14T15:31:46Z Võrok 7 185028 wikitext text/x-wiki '''Johann Gutslaff''' (?–[[1657]]) oll' baltis'aksa opõtaja ja kirämiis'. Tä sündü Hummogu-Pommerin Daberin (põraaignõ [[Poola]] liin [[Dobra]]) ja kuuli 11. urbõkuud 1657 [[Talliin|Talliinan]]. Gutslaff om olnuq üliopilanõ [[Greifswald]]i, [[Leipzig]]i ni [[Tarto Ülikuul|Tarto ülikoolin]]. 1641. aastagast pääle tüüt' tä [[Urvastõ kihlkund|Urvastõn]] opõtajan. 1644. aastagal and' Gutslaff vällä raamadu „Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda“ („Lühkü teedüs ja oppus võlssi pühäs peet Võhandu jõõst Liivimaal“), kon om seen ka piksepalvõ üleskirotus. Gutslaffi sulõst tull' 1648. aastagal vällä edimäne lõunaeesti keele grammatiga „[[Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam]]“. Gutslaff nakas' ka [[Heebreä kiil|heebreä keelest]] [[Vana Testament|Vana Testamenti]] ümbre pandma, a tuu tüü jäi poole pääle. [[katõgooria:eesti inemiseq]] [[katõgooria:võromaa inemiseq]] [[katõgooria:eesti keeletiidläseq]] [[katõgooria:eesti baltis'akslasõq]] q2u6wdeq3xag97t5mwj4mws8onsbyjf 185029 185028 2026-05-14T15:32:08Z Võrok 7 185029 wikitext text/x-wiki '''Johann Gutslaff''' (?–[[1657]]) oll' baltis'aksa opõtaja ja kirämiis'. Tä sündü Hummogu-Pommerin Daberin (põraaignõ [[Poola]] liin [[Dobra]]) ja kuuli 11. urbõkuud 1657 [[Talliin|Talliinan]]. Gutslaff om olnuq üliopilanõ [[Greifswald]]i, [[Leipzig]]i ni [[Tarto Ülikuul|Tarto ülikoolin]]. 1641. aastagast pääle tüüt' tä [[Urvastõ kihlkund|Urvastõn]] opõtajan. 1644. aastagal and' Gutslaff vällä raamadu „Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda“ („Lühkü teedüs ja oppus võlssi pühäs peet Võhandu jõõst Liivimaal“), kon om seen ka piksepalvõ üleskirotus. Gutslaffi sulõst tull' 1648. aastagal vällä edimäne lõunaeesti keele grammatiga „[[Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam]]“. Gutslaff nakas' ka [[Heebreä kiil|heebreä keelest]] [[Vana Testament|Vana Testamenti]] ümbre pandma, a tuu tüü jäi poole pääle. [[katõgooria:eesti inemiseq]] [[katõgooria:võromaa inemiseq]] [[katõgooria:eesti keeletiidläseq]] [[katõgooria:baltis'akslasõq]] 9l8e9va6s20xfayw5pqugdz83fdin2e 185031 185029 2026-05-14T15:39:57Z Võrok 7 185031 wikitext text/x-wiki '''Gutslaffi Johann''' (Johann Gutslaff, ?–[[1657]]) oll' baltis'aksa opõtaja ja kirämiis'. Tä sündü Hummogu-Pommerin Daberin (põraaignõ [[Poola]] liin [[Dobra]]) ja kuuli 11. urbõkuud 1657 [[Talliin|Talliinan]]. Gutslaff om olnuq üliopilanõ [[Greifswald]]i, [[Leipzig]]i ni [[Tarto Ülikuul|Tarto ülikoolin]]. 1641. aastagast pääle tüüt' tä [[Urvastõ kihlkund|Urvastõn]] opõtajan. 1644. aastagal and' Gutslaff vällä raamadu „Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda“ („Lühkü teedüs ja oppus võlssi pühäs peet Võhandu jõõst Liivimaal“), kon om seen ka piksepalvõ üleskirotus. Gutslaffi sulõst tull' 1648. aastagal vällä edimäne lõunaeesti keele grammatiga „[[Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam]]“. Gutslaff nakas' ka [[Heebreä kiil|heebreä keelest]] [[Vana Testament|Vana Testamenti]] ümbre pandma, a tuu tüü jäi poole pääle. [[katõgooria:eesti inemiseq]] [[katõgooria:võromaa inemiseq]] [[katõgooria:eesti keeletiidläseq]] [[katõgooria:baltis'akslasõq]] 5mju3s2i76ocuixjcgrqy71mq291ifx 185032 185031 2026-05-14T15:40:18Z Võrok 7 Võrok pand' lehe [[Johann Gutslaff]] päälkirä [[Gutslaffi Johann]] ala 185031 wikitext text/x-wiki '''Gutslaffi Johann''' (Johann Gutslaff, ?–[[1657]]) oll' baltis'aksa opõtaja ja kirämiis'. Tä sündü Hummogu-Pommerin Daberin (põraaignõ [[Poola]] liin [[Dobra]]) ja kuuli 11. urbõkuud 1657 [[Talliin|Talliinan]]. Gutslaff om olnuq üliopilanõ [[Greifswald]]i, [[Leipzig]]i ni [[Tarto Ülikuul|Tarto ülikoolin]]. 1641. aastagast pääle tüüt' tä [[Urvastõ kihlkund|Urvastõn]] opõtajan. 1644. aastagal and' Gutslaff vällä raamadu „Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda“ („Lühkü teedüs ja oppus võlssi pühäs peet Võhandu jõõst Liivimaal“), kon om seen ka piksepalvõ üleskirotus. Gutslaffi sulõst tull' 1648. aastagal vällä edimäne lõunaeesti keele grammatiga „[[Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam]]“. Gutslaff nakas' ka [[Heebreä kiil|heebreä keelest]] [[Vana Testament|Vana Testamenti]] ümbre pandma, a tuu tüü jäi poole pääle. [[katõgooria:eesti inemiseq]] [[katõgooria:võromaa inemiseq]] [[katõgooria:eesti keeletiidläseq]] [[katõgooria:baltis'akslasõq]] 5mju3s2i76ocuixjcgrqy71mq291ifx 0 17513 185011 184919 2026-05-14T14:17:11Z Võrok 7 Toimõndus 185011 wikitext text/x-wiki '''Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõ tsõõr''' (lühendüs '''TÜLKR''') om selts, miä tuu kokko üliopilaseq, kedä tõmbas luudus ja [[Luuduskaidsõq|luuduskaitsõq]]. Seo om kõgõ vanõmb üliopilasi luuduskaitsõ liit maailman (alostamisaastak 13. urbõkuud [[1958]])<ref>Heino Mardiste, Peep Mardiste. Ajalugu. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. https://ring.ee/ajalugu/ (22.04.2026)</ref>. Tsõõrilõ pandsõ algusõ [[Eilarti Jaan]], kiä oll' kavva ka tsõõri [[Tiidüs|tiidüsline]] juhtja. Luuduskaitsõ tsõõri tegemiseq ommaq innekõkkõ liikmilõ. Käüdäs matkaman, tetäs seminääre, välläsõitõ, talgit. Tsõõril om ka uma segäkuur (alostamisaastak 1999). Tsõõril om katsa liikmõga juhatus, kinkast üts om president. Juhatusõ valivaq liikmõq egä aastaga urbõkuun. Juhatus kõrraldas ettevõtmiisi ja kõnõlõs Luuduskaitsõ tsõõri iist.<ref>Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Juhatusest. https://ring.ee/ringi-juhatusest/ (22.04.2026)</ref> == Tsõõri presidendiq<ref>[https://ring.ee/presidendid/] Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi presidendid. https://ring.ee/presidendid/ (22.04.2026).</ref> == * 1958–1959 [[Leonhard Jaanson]] maakõrraldus * 1959–1960 [[:et:Jaan_Remmel|Jaan Remmel]] geograafia * 1960–1961 [[:et:Toomas_Frey|Toomas Frey]] mõtsandus * 1961–1962 [[:et:Ann_Marvet|Ann Marvet]] bioloogia * 1962–1964 [[:et:Mari_Reitalu|Mari Reitalu]] bioloogia * 1964–1966 [[:et:Jüri_Jagomägi|Jüri Jagomägi]] mõtsandus * 1966–1967 [[Eevi Reissar]] keemiä * 1967–1968 [[Tõnis Täär]] mõtsandus * 1968–1969 [[Helgi Aas]] keemiä * 1969–1971 [[:et:Tiit_Leito|Tiit Leito]] mõtsandus * 1971–1973 [[Epp Talisoo]] bioloogia * 1973–1974 [[Lenne Taklaja]] geograafia * 1974–1975 [[Juhan Voist]] geograafia * 1975–1977 [[:et:Ülo_Mander|Ülo Mander]] geograafia * 1977–1979 Urmas Peterson geograafia * 1979–1980 Aldo Vaan bioloogia * 1980–1981 Marica Miggur bioloogia * 1981–1983 Andres Tõnisson geograafia * 1983–1984 Ain Vellak geograafia * 1984–1986 Maire Toode geograafia * 1986–1987 Indrek Säre rohotiidüs * 1987–1991 Rein Ahas geograafia * 1991–1992 Teet Jagomägi matõmaatiga * 1992–1993 Heikki Kalle keemiä * 1993–1996 Peep Mardiste geograafia * 1996–1998 Taavi Pae geograafia * 1998–2000 Liisa-Lota Kaivo geograafia * 2000–2001 Alar Valdman geoloogia * 2001–2002 Taavi Nuum geograafia * 2002–2003 Jaan Pärn geograafia * 2003–2004 Irma Soorand keskkunnatehnoloogia * 2004–2005 Hendrik Proosa geograafia * 2005–2006 Mari Nuga geograafia * 2006–2007 Raido Kont bioloogia * 2007–2008 Indrek Hiiesalu bioloogia * 2008–2009 Annika Karusion bioloogia * 2009–2010 Mart Gaskov geoloogia * 2010–2011 Martin Tuul bioloogia * 2011–2012 Mikk Gaskov geoloogia * 2012–2014 Paul Hunt ökoloogia * 2014–2015 Robin Gielen bioloogia * 2015–2016 Sandra Poks ökoloogia * 2016–2017 Jürgen Karvak ökoloogia * 2017–2018 Laura Tammiste bioloogia * 2018–2019 Liisi Pley bioloogia * 2019–2020 Joosep Jääger informaatiga * 2020–2021 Pelle Mellov bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2021–2022 Art-Villem Adojaan bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2022–2023 Karl Joosep Põldsepp geenitehnoloogia * 2023–2024 Joosep Jagomägi geenitehnoloogia * 2024–2025 Hava Kuks eläjätohtõrdus * 2025–2026 Tormi Kalle geograafia * 2026-... Kaarup Öövel bioloogia ja elostigu kaidsõq == Lätteq == <references /> ttob4uf4sccur1u52u0vuruwpjg23er 185012 185011 2026-05-14T14:17:41Z Võrok 7 185012 wikitext text/x-wiki '''Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõ tsõõr''' (lühendüs '''TÜLKR''') om selts, miä tuu kokko üliopilaseq, kedä tõmbas luudus ja [[Luuduskaidsõq|luuduskaitsõq]]. Seo om kõgõ vanõmb üliopilasi luuduskaitsõ liit maailman (alostamisaastak 13. urbõkuud [[1958]])<ref>Heino Mardiste, Peep Mardiste. Ajalugu. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. https://ring.ee/ajalugu/ (22.04.2026)</ref>. Tsõõrilõ pandsõ algusõ [[Eilarti Jaan]], kiä oll' kavva ka tsõõri [[Tiidüs|tiidüsline]] juhtja. Luuduskaitsõ tsõõri tegemiseq ommaq innekõkkõ liikmilõ. Käüdäs matkaman, tetäs seminääre, välläsõitõ, talgit. Tsõõril om ka uma segäkuur (alostamisaastak 1999). Tsõõril om katsa liikmõga juhatus, kinkast üts om president. Juhatusõ valivaq liikmõq egä aastaga urbõkuun. Juhatus kõrraldas ettevõtmiisi ja kõnõlõs Luuduskaitsõ tsõõri iist.<ref>Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Juhatusest. https://ring.ee/ringi-juhatusest/ (22.04.2026)</ref> == Tsõõri presidendiq<ref>[https://ring.ee/presidendid/] Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi presidendid. https://ring.ee/presidendid/ (22.04.2026).</ref> == * 1958–1959 [[Leonhard Jaanson]] maakõrraldus * 1959–1960 [[:et:Jaan_Remmel|Jaan Remmel]] geograafia * 1960–1961 [[:et:Toomas_Frey|Toomas Frey]] mõtsandus * 1961–1962 [[:et:Ann_Marvet|Ann Marvet]] bioloogia * 1962–1964 [[:et:Mari_Reitalu|Mari Reitalu]] bioloogia * 1964–1966 [[:et:Jüri_Jagomägi|Jüri Jagomägi]] mõtsandus * 1966–1967 [[Eevi Reissar]] keemiä * 1967–1968 [[Tõnis Täär]] mõtsandus * 1968–1969 [[Helgi Aas]] keemiä * 1969–1971 [[:et:Tiit_Leito|Tiit Leito]] mõtsandus * 1971–1973 [[Epp Talisoo]] bioloogia * 1973–1974 [[Lenne Taklaja]] geograafia * 1974–1975 [[Juhan Voist]] geograafia * 1975–1977 [[:et:Ülo_Mander|Ülo Mander]] geograafia * 1977–1979 Urmas Peterson geograafia * 1979–1980 Aldo Vaan bioloogia * 1980–1981 Marica Miggur bioloogia * 1981–1983 Andres Tõnisson geograafia * 1983–1984 Ain Vellak geograafia * 1984–1986 Maire Toode geograafia * 1986–1987 Indrek Säre rohotiidüs * 1987–1991 Rein Ahas geograafia * 1991–1992 Teet Jagomägi matõmaatiga * 1992–1993 Heikki Kalle keemiä * 1993–1996 Peep Mardiste geograafia * 1996–1998 Taavi Pae geograafia * 1998–2000 Liisa-Lota Kaivo geograafia * 2000–2001 Alar Valdman geoloogia * 2001–2002 Taavi Nuum geograafia * 2002–2003 Jaan Pärn geograafia * 2003–2004 Irma Soorand keskkunnatehnoloogia * 2004–2005 Hendrik Proosa geograafia * 2005–2006 Mari Nuga geograafia * 2006–2007 Raido Kont bioloogia * 2007–2008 Indrek Hiiesalu bioloogia * 2008–2009 Annika Karusion bioloogia * 2009–2010 Mart Gaskov geoloogia * 2010–2011 Martin Tuul bioloogia * 2011–2012 Mikk Gaskov geoloogia * 2012–2014 Paul Hunt ökoloogia * 2014–2015 Robin Gielen bioloogia * 2015–2016 Sandra Poks ökoloogia * 2016–2017 Jürgen Karvak ökoloogia * 2017–2018 Laura Tammiste bioloogia * 2018–2019 Liisi Pley bioloogia * 2019–2020 Joosep Jääger informaatiga * 2020–2021 Pelle Mellov bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2021–2022 Art-Villem Adojaan bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2022–2023 Karl Joosep Põldsepp geenitehnoloogia * 2023–2024 Joosep Jagomägi geenitehnoloogia * 2024–2025 Hava Kuks eläjätohtõrdus * 2025–2026 Tormi Kalle geograafia * 2026-... Kaarup Öövel bioloogia ja elostigu kaidsõq == Lätteq == <references /> [[katõgooria:luuduskaidsõq]] m2gp0a7f8ntfp4if4v7geq1sggddam7 185013 185012 2026-05-14T14:20:14Z Võrok 7 185013 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peep Mardiste, 12. jaanuar 2008.JPG|pisi|Luuduskaitsõtsõõri liigõq Mardiste Peep (2008).]] '''Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõ tsõõr''' (lühendüs '''TÜLKR''') om selts, miä tuu kokko üliopilaseq, kedä tõmbas luudus ja [[Luuduskaidsõq|luuduskaitsõq]]. Seo om kõgõ vanõmb üliopilasi luuduskaitsõ liit maailman (alostamisaastak 13. urbõkuud [[1958]])<ref>Heino Mardiste, Peep Mardiste. Ajalugu. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. https://ring.ee/ajalugu/ (22.04.2026)</ref>. Tsõõrilõ pandsõ algusõ [[Eilarti Jaan]], kiä oll' kavva ka tsõõri [[Tiidüs|tiidüsline]] juhtja. Luuduskaitsõ tsõõri tegemiseq ommaq innekõkkõ liikmilõ. Käüdäs matkaman, tetäs seminääre, välläsõitõ, talgit. Tsõõril om ka uma segäkuur (alostamisaastak 1999). Tsõõril om katsa liikmõga juhatus, kinkast üts om president. Juhatusõ valivaq liikmõq egä aastaga urbõkuun. Juhatus kõrraldas ettevõtmiisi ja kõnõlõs Luuduskaitsõ tsõõri iist.<ref>Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Juhatusest. https://ring.ee/ringi-juhatusest/ (22.04.2026)</ref> == Tsõõri presidendiq<ref>[https://ring.ee/presidendid/] Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi presidendid. https://ring.ee/presidendid/ (22.04.2026).</ref> == * 1958–1959 [[Leonhard Jaanson]] maakõrraldus * 1959–1960 [[:et:Jaan_Remmel|Jaan Remmel]] geograafia * 1960–1961 [[:et:Toomas_Frey|Toomas Frey]] mõtsandus * 1961–1962 [[:et:Ann_Marvet|Ann Marvet]] bioloogia * 1962–1964 [[:et:Mari_Reitalu|Mari Reitalu]] bioloogia * 1964–1966 [[:et:Jüri_Jagomägi|Jüri Jagomägi]] mõtsandus * 1966–1967 [[Eevi Reissar]] keemiä * 1967–1968 [[Tõnis Täär]] mõtsandus * 1968–1969 [[Helgi Aas]] keemiä * 1969–1971 [[:et:Tiit_Leito|Tiit Leito]] mõtsandus * 1971–1973 [[Epp Talisoo]] bioloogia * 1973–1974 [[Lenne Taklaja]] geograafia * 1974–1975 [[Juhan Voist]] geograafia * 1975–1977 [[:et:Ülo_Mander|Ülo Mander]] geograafia * 1977–1979 Urmas Peterson geograafia * 1979–1980 Aldo Vaan bioloogia * 1980–1981 Marica Miggur bioloogia * 1981–1983 Andres Tõnisson geograafia * 1983–1984 Ain Vellak geograafia * 1984–1986 Maire Toode geograafia * 1986–1987 Indrek Säre rohotiidüs * 1987–1991 Rein Ahas geograafia * 1991–1992 Teet Jagomägi matõmaatiga * 1992–1993 Heikki Kalle keemiä * 1993–1996 Peep Mardiste geograafia * 1996–1998 Taavi Pae geograafia * 1998–2000 Liisa-Lota Kaivo geograafia * 2000–2001 Alar Valdman geoloogia * 2001–2002 Taavi Nuum geograafia * 2002–2003 Jaan Pärn geograafia * 2003–2004 Irma Soorand keskkunnatehnoloogia * 2004–2005 Hendrik Proosa geograafia * 2005–2006 Mari Nuga geograafia * 2006–2007 Raido Kont bioloogia * 2007–2008 Indrek Hiiesalu bioloogia * 2008–2009 Annika Karusion bioloogia * 2009–2010 Mart Gaskov geoloogia * 2010–2011 Martin Tuul bioloogia * 2011–2012 Mikk Gaskov geoloogia * 2012–2014 Paul Hunt ökoloogia * 2014–2015 Robin Gielen bioloogia * 2015–2016 Sandra Poks ökoloogia * 2016–2017 Jürgen Karvak ökoloogia * 2017–2018 Laura Tammiste bioloogia * 2018–2019 Liisi Pley bioloogia * 2019–2020 Joosep Jääger informaatiga * 2020–2021 Pelle Mellov bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2021–2022 Art-Villem Adojaan bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2022–2023 Karl Joosep Põldsepp geenitehnoloogia * 2023–2024 Joosep Jagomägi geenitehnoloogia * 2024–2025 Hava Kuks eläjätohtõrdus * 2025–2026 Tormi Kalle geograafia * 2026-... Kaarup Öövel bioloogia ja elostigu kaidsõq == Lätteq == <references /> [[katõgooria:luuduskaidsõq]] iwybb8xsg8xubhlwmzn02l9dmch3lyv 185014 185013 2026-05-14T14:21:15Z Võrok 7 185014 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peep Mardiste, 12. jaanuar 2008.JPG|pisi|Luuduskaitsõtsõõri liigõq Mardiste Peep (2008).]] '''Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõtsõõr''' (lühendüs '''TÜLKR''') om selts, miä tuu kokko üliopilaseq, kedä tõmbas luudus ja [[Luuduskaidsõq|luuduskaitsõq]]. Seo om kõgõ vanõmb üliopilasi luuduskaitsõliit maailman (alostamisaastak 13. urbõkuud [[1958]])<ref>Heino Mardiste, Peep Mardiste. Ajalugu. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. https://ring.ee/ajalugu/ (22.04.2026)</ref>. Tsõõrilõ pandsõ algusõ [[Eilarti Jaan]], kiä oll' kavva ka tsõõri [[Tiidüs|tiidüsline]] juhtja. Luuduskaitsõtsõõri tegemiseq ommaq innekõkkõ liikmilõ. Käüdäs matkaman, tetäs seminääre, välläsõitõ, talgit. Tsõõril om ka uma segäkuur (alostamisaastak 1999). Tsõõril om katsa liikmõga juhatus, kinkast üts om president. Juhatusõ valivaq liikmõq egä aastaga urbõkuun. Juhatus kõrraldas ettevõtmiisi ja kõnõlõs Luuduskaitsõtsõõri iist.<ref>Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Juhatusest. https://ring.ee/ringi-juhatusest/ (22.04.2026)</ref> == Tsõõri presidendiq<ref>[https://ring.ee/presidendid/] Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi presidendid. https://ring.ee/presidendid/ (22.04.2026).</ref> == * 1958–1959 [[Leonhard Jaanson]] maakõrraldus * 1959–1960 [[:et:Jaan_Remmel|Jaan Remmel]] geograafia * 1960–1961 [[:et:Toomas_Frey|Toomas Frey]] mõtsandus * 1961–1962 [[:et:Ann_Marvet|Ann Marvet]] bioloogia * 1962–1964 [[:et:Mari_Reitalu|Mari Reitalu]] bioloogia * 1964–1966 [[:et:Jüri_Jagomägi|Jüri Jagomägi]] mõtsandus * 1966–1967 [[Eevi Reissar]] keemiä * 1967–1968 [[Tõnis Täär]] mõtsandus * 1968–1969 [[Helgi Aas]] keemiä * 1969–1971 [[:et:Tiit_Leito|Tiit Leito]] mõtsandus * 1971–1973 [[Epp Talisoo]] bioloogia * 1973–1974 [[Lenne Taklaja]] geograafia * 1974–1975 [[Juhan Voist]] geograafia * 1975–1977 [[:et:Ülo_Mander|Ülo Mander]] geograafia * 1977–1979 Urmas Peterson geograafia * 1979–1980 Aldo Vaan bioloogia * 1980–1981 Marica Miggur bioloogia * 1981–1983 Andres Tõnisson geograafia * 1983–1984 Ain Vellak geograafia * 1984–1986 Maire Toode geograafia * 1986–1987 Indrek Säre rohotiidüs * 1987–1991 Rein Ahas geograafia * 1991–1992 Teet Jagomägi matõmaatiga * 1992–1993 Heikki Kalle keemiä * 1993–1996 Peep Mardiste geograafia * 1996–1998 Taavi Pae geograafia * 1998–2000 Liisa-Lota Kaivo geograafia * 2000–2001 Alar Valdman geoloogia * 2001–2002 Taavi Nuum geograafia * 2002–2003 Jaan Pärn geograafia * 2003–2004 Irma Soorand keskkunnatehnoloogia * 2004–2005 Hendrik Proosa geograafia * 2005–2006 Mari Nuga geograafia * 2006–2007 Raido Kont bioloogia * 2007–2008 Indrek Hiiesalu bioloogia * 2008–2009 Annika Karusion bioloogia * 2009–2010 Mart Gaskov geoloogia * 2010–2011 Martin Tuul bioloogia * 2011–2012 Mikk Gaskov geoloogia * 2012–2014 Paul Hunt ökoloogia * 2014–2015 Robin Gielen bioloogia * 2015–2016 Sandra Poks ökoloogia * 2016–2017 Jürgen Karvak ökoloogia * 2017–2018 Laura Tammiste bioloogia * 2018–2019 Liisi Pley bioloogia * 2019–2020 Joosep Jääger informaatiga * 2020–2021 Pelle Mellov bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2021–2022 Art-Villem Adojaan bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2022–2023 Karl Joosep Põldsepp geenitehnoloogia * 2023–2024 Joosep Jagomägi geenitehnoloogia * 2024–2025 Hava Kuks eläjätohtõrdus * 2025–2026 Tormi Kalle geograafia * 2026-... Kaarup Öövel bioloogia ja elostigu kaidsõq == Lätteq == <references /> [[katõgooria:luuduskaidsõq]] ovxyorgp16glebdvkoyjqkpnv96t5ln 185015 185014 2026-05-14T14:25:20Z Võrok 7 Võrok pand' lehe [[Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõ tsõõr]] päälkirä [[Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõtsõõr]] ala: õigõkirotus 185014 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peep Mardiste, 12. jaanuar 2008.JPG|pisi|Luuduskaitsõtsõõri liigõq Mardiste Peep (2008).]] '''Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõtsõõr''' (lühendüs '''TÜLKR''') om selts, miä tuu kokko üliopilaseq, kedä tõmbas luudus ja [[Luuduskaidsõq|luuduskaitsõq]]. Seo om kõgõ vanõmb üliopilasi luuduskaitsõliit maailman (alostamisaastak 13. urbõkuud [[1958]])<ref>Heino Mardiste, Peep Mardiste. Ajalugu. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. https://ring.ee/ajalugu/ (22.04.2026)</ref>. Tsõõrilõ pandsõ algusõ [[Eilarti Jaan]], kiä oll' kavva ka tsõõri [[Tiidüs|tiidüsline]] juhtja. Luuduskaitsõtsõõri tegemiseq ommaq innekõkkõ liikmilõ. Käüdäs matkaman, tetäs seminääre, välläsõitõ, talgit. Tsõõril om ka uma segäkuur (alostamisaastak 1999). Tsõõril om katsa liikmõga juhatus, kinkast üts om president. Juhatusõ valivaq liikmõq egä aastaga urbõkuun. Juhatus kõrraldas ettevõtmiisi ja kõnõlõs Luuduskaitsõtsõõri iist.<ref>Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Juhatusest. https://ring.ee/ringi-juhatusest/ (22.04.2026)</ref> == Tsõõri presidendiq<ref>[https://ring.ee/presidendid/] Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi koduleht. Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi presidendid. https://ring.ee/presidendid/ (22.04.2026).</ref> == * 1958–1959 [[Leonhard Jaanson]] maakõrraldus * 1959–1960 [[:et:Jaan_Remmel|Jaan Remmel]] geograafia * 1960–1961 [[:et:Toomas_Frey|Toomas Frey]] mõtsandus * 1961–1962 [[:et:Ann_Marvet|Ann Marvet]] bioloogia * 1962–1964 [[:et:Mari_Reitalu|Mari Reitalu]] bioloogia * 1964–1966 [[:et:Jüri_Jagomägi|Jüri Jagomägi]] mõtsandus * 1966–1967 [[Eevi Reissar]] keemiä * 1967–1968 [[Tõnis Täär]] mõtsandus * 1968–1969 [[Helgi Aas]] keemiä * 1969–1971 [[:et:Tiit_Leito|Tiit Leito]] mõtsandus * 1971–1973 [[Epp Talisoo]] bioloogia * 1973–1974 [[Lenne Taklaja]] geograafia * 1974–1975 [[Juhan Voist]] geograafia * 1975–1977 [[:et:Ülo_Mander|Ülo Mander]] geograafia * 1977–1979 Urmas Peterson geograafia * 1979–1980 Aldo Vaan bioloogia * 1980–1981 Marica Miggur bioloogia * 1981–1983 Andres Tõnisson geograafia * 1983–1984 Ain Vellak geograafia * 1984–1986 Maire Toode geograafia * 1986–1987 Indrek Säre rohotiidüs * 1987–1991 Rein Ahas geograafia * 1991–1992 Teet Jagomägi matõmaatiga * 1992–1993 Heikki Kalle keemiä * 1993–1996 Peep Mardiste geograafia * 1996–1998 Taavi Pae geograafia * 1998–2000 Liisa-Lota Kaivo geograafia * 2000–2001 Alar Valdman geoloogia * 2001–2002 Taavi Nuum geograafia * 2002–2003 Jaan Pärn geograafia * 2003–2004 Irma Soorand keskkunnatehnoloogia * 2004–2005 Hendrik Proosa geograafia * 2005–2006 Mari Nuga geograafia * 2006–2007 Raido Kont bioloogia * 2007–2008 Indrek Hiiesalu bioloogia * 2008–2009 Annika Karusion bioloogia * 2009–2010 Mart Gaskov geoloogia * 2010–2011 Martin Tuul bioloogia * 2011–2012 Mikk Gaskov geoloogia * 2012–2014 Paul Hunt ökoloogia * 2014–2015 Robin Gielen bioloogia * 2015–2016 Sandra Poks ökoloogia * 2016–2017 Jürgen Karvak ökoloogia * 2017–2018 Laura Tammiste bioloogia * 2018–2019 Liisi Pley bioloogia * 2019–2020 Joosep Jääger informaatiga * 2020–2021 Pelle Mellov bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2021–2022 Art-Villem Adojaan bioloogia ja elostigu kaidsõq * 2022–2023 Karl Joosep Põldsepp geenitehnoloogia * 2023–2024 Joosep Jagomägi geenitehnoloogia * 2024–2025 Hava Kuks eläjätohtõrdus * 2025–2026 Tormi Kalle geograafia * 2026-... Kaarup Öövel bioloogia ja elostigu kaidsõq == Lätteq == <references /> [[katõgooria:luuduskaidsõq]] ovxyorgp16glebdvkoyjqkpnv96t5ln 0 17516 185054 184892 2026-05-15T06:07:59Z Võrok 7 Toimõndus 185054 wikitext text/x-wiki '''Limpa''' om [[A. Le Coq|A. Le Coqi ollõvabrigu]] traditsioonilidsõ limmonaadi maskott. Tegeläne om luud 2001. aastagal kunstnik Mägeri Anni joonistõdu põrsa perrä selle, et taheti andaq limmonaadilõ ummamuudu ja tutva vällänägemine. Limpa om lustilinõ ja rõõmsa olõmisõgaq tsiga. Tedä om näüdät mitmõsugumaidsi rõividõgaq, a päämidselt näüdätäs tedä sinitside lühküide püksegaq ja rohilidsõ T-hammõgaq. == Tarbõkaup ja müügikõrraldus == Limpa tegeläne käü päämidselt traditsiooniliidsi limmonaatõ perrä, miä om teedäq-tunnõduq A. Le Coqi karastusjoogiq. Sammamuudu om tsika tarvitõt ka tõisi asjo müümise man, ka latsi pidojuukõ, kõrrõmahlo ja ijätüisi. Valikun om noq ka tsukrulda variant’ Limmonaat’ Null’. Aastagil 2000–2010 anti üten Elisagaq vällä latsilõ mõtõld Limpa kujogaq mobiil’telefon. Päält tuu tekk' A. Le Coq kampaaniat, kon oll’ võimalik limmonaadikorkõ vaihtaq mitmõsugumaidsi avvuhindo vasta. CityBee kaudu saa kah Limpa kujogaq autot võttaq rindi pääle. Üten [[AHHAA tiidüskeskus|AHHAA tiidüskeskusõgaq]] om luud ka Limpa limmonaaditegemise tüütarõ “Limonatoorium”. == Reklaam == Limpa tegeläst om pruugit ka muusiga üleskitmiskihotusõl “Tšiki-briki” ja “Purk’ om lahe”. Lauluq saiq uma moodu ja sõnnogaq tähelepandmist ja avidiq tsialõ kuulsust manoq saiaq. 2004. aastagal ilmu [[Kivirähä Andrus|Kiviräha Andrusõ]] latsiraamat “Limpa ja mererüüvliq”, kon Limpa rändäs katõ sõbragaq Limmo ja Limmagaq. Raamadu perrä om tett ka mitu tiatritükkü, lühkeisi filme ja opilaisi projekte. iakhsd39w9evba6xpydzcb1wwi3dj48 185055 185054 2026-05-15T06:10:42Z Võrok 7 185055 wikitext text/x-wiki [[Pilt:07-06-21-tallinn-by-RalfR-110.jpg|pisi|right|Limonaadipõrss [[Viru Keskus]]õ pannkoogirestoraani "BannCook" saino pääl]] '''Limpa''' om [[A. Le Coq|A. Le Coqi ollõvabrigu]] traditsioonilidsõ limmonaadi maskott. Tegeläne om luud 2001. aastagal kunstnik Mägeri Anni joonistõdu põrsa perrä selle, et taheti andaq limmonaadilõ ummamuudu ja tutva vällänägemine. Limpa om lustilinõ ja rõõmsa olõmisõgaq tsiga. Tedä om näüdät mitmõsugumaidsi rõividõgaq, a päämidselt näüdätäs tedä sinitside lühküide püksegaq ja rohilidsõ T-hammõgaq. == Tarbõkaup ja müügikõrraldus == Limpa tegeläne käü päämidselt traditsiooniliidsi limmonaatõ perrä, miä om teedäq-tunnõduq A. Le Coqi karastusjoogiq. Sammamuudu om tsika tarvitõt ka tõisi asjo müümise man, ka latsi pidojuukõ, kõrrõmahlo ja ijätüisi. Valikun om noq ka tsukrulda variant’ Limmonaat’ Null’. Aastagil 2000–2010 anti üten Elisagaq vällä latsilõ mõtõld Limpa kujogaq mobiil’telefon. Päält tuu tekk' A. Le Coq kampaaniat, kon oll’ võimalik limmonaadikorkõ vaihtaq mitmõsugumaidsi avvuhindo vasta. CityBee kaudu saa kah Limpa kujogaq autot võttaq rindi pääle. Üten [[AHHAA tiidüskeskus|AHHAA tiidüskeskusõgaq]] om luud ka Limpa limmonaaditegemise tüütarõ “Limonatoorium”. == Reklaam == Limpa tegeläst om pruugit ka muusiga üleskitmiskihotusõl “Tšiki-briki” ja “Purk’ om lahe”. Lauluq saiq uma moodu ja sõnnogaq tähelepandmist ja avidiq tsialõ kuulsust manoq saiaq. 2004. aastagal ilmu [[Kivirähä Andrus|Kiviräha Andrusõ]] latsiraamat “Limpa ja mererüüvliq”, kon Limpa rändäs katõ sõbragaq Limmo ja Limmagaq. Raamadu perrä om tett ka mitu tiatritükkü, lühkeisi filme ja opilaisi projekte. m0wtkyz5x14klrlf2rtt1tjk2z7qcqw 0 17518 185042 184936 2026-05-14T17:12:27Z Võrok 7 Toimõndus 185042 wikitext text/x-wiki '''Vitamiiniq''' ommaq ainulidsõq hüdsäsnikmikrosöögiväeq. Nääq ommaq inemise kihäle hädälidseq [[koensüümiq]] liitensüümile. Inämbähe saamiq vitamiinõ söögiga, a mõnt vitamiini süntiis määntsengi hulgan soolikidõ [[mikrobioota]] ([[vitamiin K]], B3, B5, [[biotiin]]) vai inemine esiq (vitamiin B3, Q, D3). Vitamiiniq jaotõdasõq rasõvsaoliidsis ja vesisaoliidsis. Teedäs päält 20 vitamiini. Rasõvsaolidsõq vitamiiniq ommaq [[vitamiin A|vitamiiniq A]], [[vitamiin D|D]], [[vitamiin E|E]], K ja Q. Vesisaolidsõq vitamiiniq ommaq vitamiiniq B1, B2, B3, B4, B5, B6, B8, B9, B12, C, karnitiin, biotiin, lipoehapas ja PABA (p-aminobensoehapas).<ref name=":0" /> Pikäaolinõ vitamiinõ puudujääk om elolidsõlõ halv. Ka püsüväq suurõq vitamiinipordsoq ommaq elolidsõlõ halvaq.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+Rasõvsaoliidsi vitamiinõ soovitõt üüpääväne hulk milligrammõn <ref name=":0">Zilmer, M., Soomets, U., Rehema, A., Altraja, S., Mahlapuu, R., Porosk, R., Zilmer, K., Kullisaar, T., Kilk, K., Kairane, C. ja Salum, T. (2018). ''Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded).'' Tartu: Avita. </ref> !Vitamiin !Rinnalatś !Latś<br>(1–10 a) !Miiś<br>(11–24 a) !Naanõ<br>(11–24 a) !Miiś<br>(25–50 a) !Naanõ<br>(25–50 a) !Miiś<br>(üle 50 a) !Naanõ<br>(üle 50 a) !Rasõhus !Piimäkõrd |- |A |0,2 - 0,3 |0,3 - 0,5 |0,7 - 0,9 |0,6 - 0,8 |0,7 - 0,9 |0,6 - 0,8 |0,7 - 0,9 |0,6 - 0,8 |0,8-1,0 |1,0 - 1,3 |- |D |0,008 - 0,010 |0,0010 - 0,015 |0,010 - 0,015 |0,010 - 0,015 |0,010 - 0,015 |0,010 - 0,015 |0,010 - 0,020 |0,010 - 0,020 |0,010 - 0,015 |0,010 - 0,015 |- |E |3 - 5 |6 - 9 |10 - 12 |10 - 11 |10 - 12 |10 - 12 |10 - 12 |10 - 12 |12 - 13 |12 - 14 |- |K |0,005 - 0,010 |0,010 - 0,060 |0,070 - 0,120 |0,060 - 0,090 |0,080 - 0,120 |0,070 - 0,090 |0,080 - 0,120 |0,070 - 0,090 |0,075 - 0,110 |0,075 - 0,110 |- |Q |3 - 5 |5 - 10 |10 - 20 |10 - 20 |10 - 25 |10 - 25 |10 - 25 |10 - 25 |15 - 25 |15 - 25 |} {| class="wikitable" |+Vesisaoliidsi vitamiinõ soovitõt üüpääväne hulk milligrammõn <ref name=":0" /> !Vitamiin !Rinnalatś !Latś<br>(1–10 a) !Miiś<br>(11–24 a) !Naanõ<br>(11–24 a) !Miiś<br>(25–50 a) !Naanõ<br>(25–50 a) !Miiś<br>(üle 50 a) !Naanõ<br>(üle 50 a) !Rasõhus !Piimäkõrd |- |B₁ |0,3 - 0,5 |0,6 - 1,0 |1,1 - 1,6 |1,0 - 1,3 |1,1 - 1,6 |1,0 - 1,3 |1,1 - 1,6 |1,0 - 1,3 |1,3 - 1,5 |1,4 - 1,6 |- |B₂ |0,3 - 0,5 |0,6 - 1,0 |1,0 - 1,6 |1,0 - 1,3 |1,0 - 1,6 |1,0 - 1,3 |1,0 - 1,7 |1,0 - 1,4 |1,3 - 1,6 |1,3 - 1,7 |- |B₃ |2 - 6 |7 - 14 |14 - 18 |14 - 16 |15 - 17 |14 - 16 |15 - 17 |14 - 17 |16 - 18 |16 - 20 |- |B₅ |2 - 3 |4 - 6 |4 - 6 |4 - 6 |7 - 9 |6 - 8 |7 - 9 |6 - 8 |6 - 9 |7 - 9 |- |B₆ |0,2 - 0,7 |0,7 - 1,5 |1,6 - 2,0 |1,5 - 1,7 |1,7 - 1,8 |1,6 - 1,7 |1,7 - 1,8 |1,7 - 1,8 |1,7 - 1,8 |1,7 - 1,8 |- |B₉ |0,06 - 0,09 |0,1 - 0,3 |0,3 - 0,4 |0,3 - 0,4 |0,3 - 0,4 |0,3 - 0,4 |0,3 - 0,4 |0,3 - 0,4 |0,5 - 0,6 |0,5 - 0,6 |- |B₁₂ |0,0005 |0,001 - 0,002 |0,003 - 0,0035 |0,003 - 0,0035 |0,003 - 0,0035 |0,003 - 0,0035 |0,003 - 0,004 |0,003 - 0,004 |0,003 - 0,005 |0,003 - 0,006 |- |C |35 - 70 |60 - 70 |80 - 100 |80 - 100 |90 - 100 |90 - 100 |90 - 100 |90 - 100 |100 - 110 |100 - 110 |- |Biotiin |0,006 - 0,010 |0,010 - 0,020 |0,030 - 0,040 |0,030 - 0,040 |0,035 - 0,040 |0,035 - 0,040 |0,035 - 0,040 |0,030 - 0,040 |0,035 - 0,040 |0,040 - 0,045 |} == Lätteq == h6xd4ih2md2qe30og00tyavp2cwc9ma 0 17524 185044 184999 2026-05-14T17:40:05Z Võrok 7 185044 wikitext text/x-wiki [[Pilt:National dance of Estonia.IMG 3309.JPG|pisi|Lee tandsman aastagal 2010]] '''Lee''' om tandsoandsambli, miä toimõndas Talliinan. Andsambli asotamisaastak om [[1981]]. Luuja om Maido Saar, kink tettüq ommaq ka suurõmb jago andsambli tandsõst. Aastagast 2017 om Lee kunstilinõ juht Maria Uppin-Sarv. Andsamblin om kuus rühmä: Lee tsill'okõsõq, põhikoolirühm, C-segärühm (nuurirühm), noorõmb segärühm, vanõmb segärühm, valitrühm. Andsamblit om pall'o kitet nii Eestin ku välämaal. Lee tandsoq ommaq päämidselt Saarõ Maido ja Uppin-Sarvõ Maria luuduq, a tandsjaq saavaq kah ossa tandsõ luumisõst. Lee tandsotrenniq ommavaq kats kõrda nädalin Tandsoagõntuurin. Andsambli juhtmõtõq om Ellen Niidü värsiq: ''Veel olen laps, kel, nähes lepalindu,'' ''kõik meelest kaob,'' ''pihk haarab õhku, silmad täis on indu'' ''ja süda taob.'' === Lee sündmüseq === * Lee 40 "Ainukõnõ aig" * Külävahju folk * Keväjädseq tandsosammuq * Saarõ Maido route 66 * Pomerantsi Helele pühändet soovikontsõrt * Rahvatandsokontsõrt "90 tsõõri" [[Katõgooria:Tands]] f0xwdw94sopencypvt9fl3f3k6h5ays 0 17529 185048 185004 2026-05-15T00:59:48Z Kruusamägi 2630 185048 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Võnnukerik.png|pisi|Võnnu kerik]] '''Võnnu''' om alõvik Tartomaal [[Kastrõ vald|Kastre vallan]]. Alõvigun om Võnnu kerik. Kerigu man om kah Võnnu Vabahussõa mälehtüssammas. Alõvigun om kats' matusaida, vahtsõmb jääs Imste küllä. Võnnu vahtsõlõ matusaida om matõt ka [[Savisaarõ Edgar]]. Alõvigun om ka Võnnu Keskkuul', latsiaid Värvükõnõ, hoolõmaja Härmälang, söögipuut', rahvamaja ja raamadukokõ, peretohtri ja hambatohtri. == Võnnu bussipiätüs == 2025. aastagal värmiti Kastre valla opilasmalõvan üle Võnnu bussipiätüs. Bussipiätüs värmiti kihlkunnalõ loomuperälidse joonikamustri värmegaq.<ref>https://infohunt.ee/vonnu-bussipeatus-sarab-taas-kihelkonna-triibumustris/</ref> == Suidsu Gustav == Võnnon sündü Eesti luulõtaja ja kirämiis' [[Suidsu Gustav]], kinkalõ om pant' kah mälehtüssammas ja timä pilt' om ka Võnno Keskkuuli aulan. Allõvi pääl om ka Suidsõ Gustavi majamuusõum', vana Sõõro küläkuuli majan.   == Välislingiq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Võnnu kihlkund]] [[Katõgooria:Kastrõ vald]] 4qu8vscor46fflt4efysvnnnu815eim 185060 185048 2026-05-15T06:22:39Z Võrok 7 Toimõndus 185060 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Võnnukerik.png|pisi|Võnnu kerik]] '''Võnnu''' om alõvik Tartomaal [[Kastrõ vald|Kastre vallan]]. Alõvigun om Võnnu kerik. Kerigu man om kah Võnnu Vabahussõa mälehtüssammas. Alõvigun om kats' matusaida, vahtsõmb jääs Imste küllä. Võnnu vahtsõlõ matusaida om matõt ka [[Savisaarõ Edgar]]. Alõvigun om ka Võnnu Keskkuul', latsiaid Värvuke, hoolõmaja Härmälang, söögipuut', rahvamaja ja raamadukogo, perretohtri ja hambatohtri. == Võnnu bussipiätüs == 2025. aastagal värmiti Kastre valla opilasmalõvan üle Võnnu bussipiätüs. Bussipiätüs värmiti kihlkunnalõ loomuperälidse joonõmustri värmegaq.<ref>https://infohunt.ee/vonnu-bussipeatus-sarab-taas-kihelkonna-triibumustris/</ref> == Suidsu Gustav == Võnnun sündü Eesti luulõtaja ja kirämiis' [[Suidsu Gustav]], kinkalõ om pant' kah mälehtüssammas ja timä pilt' om ka Võnno Keskkooli aulan. Alõvin om ka Suidsu Gustavi majamuusõum', vana Sõõro küläkooli majan.   == Välislingiq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Võnnu kihlkund]] [[Katõgooria:Kastrõ vald]] 4587f7tpzm5fcjf92ohrig0mwo2epw2 0 17530 185049 185007 2026-05-15T01:05:21Z Kruusamägi 2630 185049 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Riisa Bog.jpg|pisi|Riisa suu Soomaa riigipargin.]] '''Soomaa riigipark'''' om [[riigipark]]' Villändi- ja Pärnomaal. Riigipark' võtt hindä ala Kesk-Eesti suuq, niidüq ja mõtsaq. Niimuudu ommaq kohalikõq liigiq ja kultuuriperändüs kaitstuq. Riigipargi suuq ommaq hoit eräle vuulsavaq jõõq. Soomaa riigipark' luudi 1993. aastagal 8. joulukuu pääval. Riigipargi pinnasuurus om 398,4 km², minkast 51% ommaq suuq, 5% ommaq niidüq, 0,5% ommaq nurmõq, ülejäänuq ommaq mõtsaq. <ref>https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/soomaa-rahvuspark</ref> == Viies aastaaig == [[Pilt:Soomaa viies aastaaeg, Soomaa Rahvuspargis Viljandimaal.JPG|pisi|Vesi om väega korgõ. ]] '''Viies aastaaig''' om kõnnõkiili tegünüq uma nimi Soomaa riigipargi luudusnättüsile, ku jõõq ajavaq üle. Suur'vesi suurus võiq ollaq nii 175 km². Päämidselt om viies aastaaig varra keväja (urbõkuust mahlakuuniq) ku lumi sulas ja vesi om jõõn korgõ. Viies aastaaig tähüstäs üleminekut talvõao päält keväjädse ao pääle. <ref>https://soomaa.com/et/viies-aastaaeg/</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} 1dowm1cicgyvjdxyuhu6avrr2ccgov9 185056 185049 2026-05-15T06:11:38Z Võrok 7 Võrok pand' lehe [[Soomaa riigipark]] päälkirä [[Suumaa riigipark]] ala 185049 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Riisa Bog.jpg|pisi|Riisa suu Soomaa riigipargin.]] '''Soomaa riigipark'''' om [[riigipark]]' Villändi- ja Pärnomaal. Riigipark' võtt hindä ala Kesk-Eesti suuq, niidüq ja mõtsaq. Niimuudu ommaq kohalikõq liigiq ja kultuuriperändüs kaitstuq. Riigipargi suuq ommaq hoit eräle vuulsavaq jõõq. Soomaa riigipark' luudi 1993. aastagal 8. joulukuu pääval. Riigipargi pinnasuurus om 398,4 km², minkast 51% ommaq suuq, 5% ommaq niidüq, 0,5% ommaq nurmõq, ülejäänuq ommaq mõtsaq. <ref>https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/soomaa-rahvuspark</ref> == Viies aastaaig == [[Pilt:Soomaa viies aastaaeg, Soomaa Rahvuspargis Viljandimaal.JPG|pisi|Vesi om väega korgõ. ]] '''Viies aastaaig''' om kõnnõkiili tegünüq uma nimi Soomaa riigipargi luudusnättüsile, ku jõõq ajavaq üle. Suur'vesi suurus võiq ollaq nii 175 km². Päämidselt om viies aastaaig varra keväja (urbõkuust mahlakuuniq) ku lumi sulas ja vesi om jõõn korgõ. Viies aastaaig tähüstäs üleminekut talvõao päält keväjädse ao pääle. <ref>https://soomaa.com/et/viies-aastaaeg/</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} 1dowm1cicgyvjdxyuhu6avrr2ccgov9 185058 185056 2026-05-15T06:16:16Z Võrok 7 Toimõndus 185058 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Riisa Bog.jpg|pisi|Riisa suu Soomaa riigipargin.]] '''Soomaa riigipark'''' (eesti keelen ''Soomaa rahvuspark'') om [[riigipark]]' Villändi- ja Pärnomaal. Riigipark' võtt hindä ala Kesk-Eesti suuq, niidüq ja mõtsaq. Niimuudu ommaq sääl paigapäälidseq liigiq ja kultuuriperändüs kaitstuq. Riigipargi suuq ommaq hoiõduq eräle vuulavidõ jõkigaq. Suumaa riigipark' luudi 1993. aastagal 8. joulukuu pääval. Riigipargi pinnasuurus om 398,4 km², minkast 51% ommaq suuq, 5% ommaq niidüq, 0,5% ommaq nurmõq, ülejäänuq ommaq mõtsaq. <ref>https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/soomaa-rahvuspark</ref> == Viies aastaaig == [[Pilt:Soomaa viies aastaaeg, Soomaa Rahvuspargis Viljandimaal.JPG|pisi|Vesi om väega korgõ. ]] '''Viies aastaaig''' om kõnnõkeelen tegünüq uma nimi Suumaa riigipargi luudusnättüsele, ku jõõq ajavaq üle. Suurõvii ala või ollaq nii 175 km². Päämidselt om viies aastaaig varra keväja (urbõkuust mahlakuuniq) ku lumi sulas ja vesi om jõõn korgõ. Viies aastaaig tähüstäs üleminekit talvõao päält keväjädse ao pääle. <ref>https://soomaa.com/et/viies-aastaaeg/</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} 0c6vnqrl23unqu9rjp2ll8xqqx7hvko 185059 185058 2026-05-15T06:17:19Z Võrok 7 185059 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Riisa Bog.jpg|pisi|Riisa suu Soomaa riigipargin.]] '''Soomaa riigipark'''' (eesti keelen ''Soomaa rahvuspark'') om [[riigipark]]' Villändi- ja Pärnomaal. Riigipark' võtt hindä ala Kesk-Eesti suuq, niidüq ja mõtsaq. Niimuudu ommaq sääl paigapäälidseq liigiq ja kultuuriperändüs kaitstuq. Riigipargi suuq ommaq hoiõduq eräle vuulavidõ jõkigaq. Suumaa riigipark' luudi 1993. aastagal 8. joulukuu pääval. Riigipargi pinnasuurus om 398,4 km², minkast 51% ommaq suuq, 5% ommaq niidüq, 0,5% ommaq nurmõq, ülejäänuq ommaq mõtsaq. <ref>https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/soomaa-rahvuspark</ref> == Viies aastaaig == [[Pilt:Soomaa viies aastaaeg, Soomaa Rahvuspargis Viljandimaal.JPG|pisi|Vesi om väega korgõ. ]] '''Viies aastaaig''' om kõnnõkeelen tegünüq uma nimi Suumaa riigipargi luudusnättüsele, ku jõõq ajavaq üle. Suurõvii ala või ollaq nii 175 km². Päämidselt om viies aastaaig varra keväja (urbõkuust mahlakuuniq) ku lumi sulas ja vesi om jõõn korgõ. Viies aastaaig tähüstäs üleminekit talvõao päält keväjädse ao pääle. <ref>https://soomaa.com/et/viies-aastaaeg/</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[katõgooria:riigipargiq]] hwsxaynk5lonthzk9wt9qghna1n5i6x 0 17531 185063 185010 2026-05-15T06:41:00Z Võrok 7 Toimõndus 185063 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mart Sander.jpg|pisi|Sanderi Mart]] '''Sanderi Mart''' (Martin Laurent Sander, sündünüq 10. põimukuu pääval 1967) om [[eesti]] muusigamiis’, näütlejä, lavastaja ja kirämiis’. == Elokäük’ == Sanderi Mart opp’ [[Tal’na Muusigakuul|Tal’na Muusigakoolin]] ja perän [[Otsa Georgi-nimeline Tal'na Muusigakuul|Otsa Georgi-nimelidsen Tal’na Muusigakoolin]]. Tä om lõpõtunuq [[Tal’na suur’kuul|Tal’na suurõkooli]] ja 2024. aastagal tä kaits’ ärq kah uma doktoritüü.<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120301881/foto-suur-saavutus-mart-sander-kaitses-tallinna-ulikoolis-doktoritoo</ref> Niisamatõ om tä ka [[Eesti Kirämiihi Liit|Eesti Kirämiihi Liido]] ja katoligu kerigu kogohusõ liigõq. == Loomus ja aoviidüseq == Sanderi Mart om olnuq Estonia tiatrin koorilaulja ja lavastaja. Niisamatõ miildüs tälle muusiga luuminõ, kirotaminõ, tõlkminõ ja maal’minõ. Tä om tennüq muusikat filmele ja telesaatilõ, timä muusikat mängitäs ka raadion. Mart om mängnüq mitmõn filmin ja ka telesar'an “[[Kättetasomisõkontor]]’” (2011, 6. huuaig, kotusõq 4 ja 5). Sanderi Mart mõist eesti, soomõ, inglüse ja s'aksa kiilt. == Guinessi ilmarekord’ == Sanderi Mart võit’ 2024. aastagal [[Guinessi ilmarekord|Guinessi ilmarekordi]] filmigaq “Dr. Sanderi unõtohtõrdus” astmõn “Kõgõ inämb esiqsugumaidsin ossõn üten filmin mänginüq näütlejä”. Sanderi Mart mängse sääl 48 esiqsugust tegeläst.<ref>https://www.guinnessworldrecords.com/news/2024/11/insomniac-actor-makes-dream-come-true-by-playing-48-characters-in-own-gothic-horror</ref> == Hää läbisaaminõ Inglüsmaa kuningaimändägaq == [[Pilt:Mart Sander Queen's-Visit-small.jpg|pisi|Sanderi Mart ja Inglüsmaa kuningaimänd Elizabeth II]] Sanderi Mart kirot’ 2003. aastagal Suur’britanniahe laulu “Soldiers of the Queen”, a briti raadiojaamaq ütliq tuu ettekandmisõst ärq. Tuuperäst Mart saat’ laulu hoobis õkva [[Inglüsmaa]] [[Kuningaimänd Elizabeth II|kuningaimändäle Elizabeth II]]. Kuningaimändäle tuu miildü, tuuperäst tä kuts’ Sanderi Mardi umalõ vastavõtulõ. Sääl nääq aiq paar’ sõna juttu ja Mart and’ kuningaimändäle uma inglüskeelidse raamadu “Lux Gravise”. Päält tuu alost’ Sanderi Mardi ja Elizabeth II kirävaihtus.<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120064316/mart-sander-pidas-kuningannaga-kirjavahetust-nii-vagevat-ja-voimekat-monarhi-maailm-ilmselt-enam-ei-nae</ref> == Välälingiq == hcxtx6e003lzkf8kstxrwkga7z4ftyb 185064 185063 2026-05-15T06:42:24Z Võrok 7 185064 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mart Sander.jpg|pisi|Sanderi Mart]] '''Sanderi Mart''' (Martin Laurent Sander, sündünüq 10. põimukuu pääval 1967) om [[eesti]] muusigamiis’, näütlejä, lavastaja ja kirämiis’. == Elokäük’ == Sanderi Mart opp’ [[Tal’na Muusigakuul|Tal’na Muusigakoolin]] ja perän [[Otsa Georgi-nimeline Tal'na Muusigakuul|Otsa Georgi-nimelidsen Tal’na Muusigakoolin]]. Tä om lõpõtunuq [[Tal’na suur’kuul|Tal’na suurõkooli]] ja 2024. aastagal tä kaits’ ärq kah uma doktoritüü.<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120301881/foto-suur-saavutus-mart-sander-kaitses-tallinna-ulikoolis-doktoritoo</ref> Niisamatõ om tä ka [[Eesti Kirämiihi Liit|Eesti Kirämiihi Liido]] ja katoligu kerigu kogohusõ liigõq. == Loomus ja aoviidüseq == Sanderi Mart om olnuq Estonia tiatrin koorilaulja ja lavastaja. Niisamatõ miildüs tälle muusiga luuminõ, kirotaminõ, tõlkminõ ja maal’minõ. Tä om tennüq muusikat filmele ja telesaatilõ, timä muusikat mängitäs ka raadion. Mart om mängnüq mitmõn filmin ja ka telesar'an “[[Kättetasomisõkontor]]’” (2011, 6. huuaig, kotusõq 4 ja 5). Sanderi Mart mõist eesti, soomõ, inglüse ja s'aksa kiilt. == Guinessi ilmarekord’ == Sanderi Mart võit’ 2024. aastagal [[Guinessi ilmarekord|Guinessi ilmarekordi]] filmigaq “Dr. Sanderi unõtohtõrdus” astmõn “Kõgõ inämb esiqsugumaidsin ossõn üten filmin mänginüq näütlejä”. Sanderi Mart mängse sääl 48 esiqsugust tegeläst.<ref>https://www.guinnessworldrecords.com/news/2024/11/insomniac-actor-makes-dream-come-true-by-playing-48-characters-in-own-gothic-horror</ref> == Hää läbisaaminõ Inglüsmaa kuningaimändägaq == [[Pilt:Mart Sander Queen's-Visit-small.jpg|pisi|Sanderi Mart ja Inglüsmaa kuningaimänd Elizabeth II]] Sanderi Mart kirot’ 2003. aastagal Suur’britanniahe laulu “Soldiers of the Queen”, a briti raadiojaamaq ütliq tuu ettekandmisõst ärq. Tuuperäst Mart saat’ laulu hoobis õkva [[Inglüsmaa]] [[Kuningaimänd Elizabeth II|kuningaimändäle Elizabeth II]]. Kuningaimändäle tuu miildü, tuuperäst tä kuts’ Sanderi Mardi umalõ vastavõtulõ. Sääl nääq aiq paar’ sõna juttu ja Mart and’ kuningaimändäle uma inglüskeelidse raamadu “Lux Gravise”. Päält tuu alost’ Sanderi Mardi ja Elizabeth II kirävaihtus.<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120064316/mart-sander-pidas-kuningannaga-kirjavahetust-nii-vagevat-ja-voimekat-monarhi-maailm-ilmselt-enam-ei-nae</ref> == Välälingiq == [[katõgooria:Eesti lauljaq]] [[katõgooria:Eesti kunstniguq]] ibi3j9scq753jqmossczo3s4zmf0gi7 185065 185064 2026-05-15T06:43:54Z Võrok 7 185065 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mart Sander.jpg|pisi|Sanderi Mart]] '''Sanderi Mart''' (Martin Laurent Sander, sündünüq 10. põimukuu pääval 1967) om [[eesti]] muusigamiis’, näütlejä, lavastaja ja kirämiis’. == Elokäük’ == Sanderi Mart opp’ [[Tal’na Muusigakuul|Tal’na Muusigakoolin]] ja perän [[Otsa Georgi-nimeline Tal'na Muusigakuul|Otsa Georgi-nimelidsen Tal’na Muusigakoolin]]. Tä om lõpõtunuq [[Tal’na suur’kuul|Tal’na suurõkooli]] ja 2024. aastagal tä kaits’ ärq kah uma doktoritüü.<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120301881/foto-suur-saavutus-mart-sander-kaitses-tallinna-ulikoolis-doktoritoo</ref> Niisamatõ om tä ka [[Eesti Kirämiihi Liit|Eesti Kirämiihi Liido]] ja katoligu kerigu kogohusõ liigõq. == Loomus ja aoviidüseq == Sanderi Mart om olnuq Estonia tiatrin koorilaulja ja lavastaja. Niisamatõ miildüs tälle muusiga luuminõ, kirotaminõ, tõlkminõ ja maal’minõ. Tä om tennüq muusikat filmele ja telesaatilõ, timä muusikat mängitäs ka raadion. Mart om mängnüq mitmõn filmin ja ka telesar'an “[[Kättetasomisõkontor]]’” (2011, 6. huuaig, kotusõq 4 ja 5). Sanderi Mart mõist eesti, soomõ, inglüse ja s'aksa kiilt. == Guinessi ilmarekord’ == Sanderi Mart võit’ 2024. aastagal [[Guinessi ilmarekord|Guinessi ilmarekordi]] filmigaq “Dr. Sanderi unõtohtõrdus” astmõn “Kõgõ inämb esiqsugumaidsin ossõn üten filmin mänginüq näütlejä”. Sanderi Mart mängse sääl 48 esiqsugust tegeläst.<ref>https://www.guinnessworldrecords.com/news/2024/11/insomniac-actor-makes-dream-come-true-by-playing-48-characters-in-own-gothic-horror</ref> == Hää läbisaaminõ Inglüsmaa kuningaimändägaq == [[Pilt:Mart Sander Queen's-Visit-small.jpg|pisi|Sanderi Mart ja Inglüsmaa kuningaimänd Elizabeth II]] Sanderi Mart kirot’ 2003. aastagal Suur’britanniahe laulu “Soldiers of the Queen”, a briti raadiojaamaq ütliq tuu ettekandmisõst ärq. Tuuperäst Mart saat’ laulu hoobis õkva [[Inglüsmaa]] [[Kuningaimänd Elizabeth II|kuningaimändäle Elizabeth II]]. Kuningaimändäle tuu miildü, tuuperäst tä kuts’ Sanderi Mardi umalõ vastavõtulõ. Sääl nääq aiq paar’ sõna juttu ja Mart and’ kuningaimändäle uma inglüskeelidse raamadu “Lux Gravise”. Päält tuu alost’ Sanderi Mardi ja Elizabeth II kirävaihtus.<ref>https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120064316/mart-sander-pidas-kuningannaga-kirjavahetust-nii-vagevat-ja-voimekat-monarhi-maailm-ilmselt-enam-ei-nae</ref> == Välälingiq == [[katõgooria:Eesti lauljaq]] [[katõgooria:Eesti kunstniguq]] [[katõgooria:Eesti inemiseq]] n9x9izixr5xvvp5zlelspcuxilwluok 0 17532 185016 2026-05-14T14:25:20Z Võrok 7 Võrok pand' lehe [[Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõ tsõõr]] päälkirä [[Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõtsõõr]] ala: õigõkirotus 185016 wikitext text/x-wiki #saadaq [[Tarto Üliopilasi Luuduskaitsõtsõõr]] jruewak32wvgpm9y5bx13cff4kzbqxk 14 17533 185019 2026-05-14T15:10:36Z Võrok 7 Vahtsõnõ leht: [[katõgooria:raamaduq keele perrä]] 185019 wikitext text/x-wiki [[katõgooria:raamaduq keele perrä]] lvzsepfnkrdy7c8ktnd59mtumqrrs8t 0 17534 185033 2026-05-14T15:40:18Z Võrok 7 Võrok pand' lehe [[Johann Gutslaff]] päälkirä [[Gutslaffi Johann]] ala 185033 wikitext text/x-wiki #saadaq [[Gutslaffi Johann]] fiy5vyl5efh6mjtmanpp7t5r7bevwkf 14 17535 185035 2026-05-14T16:05:04Z Võrok 7 Vahtsõnõ leht: [[katõgooria:arstitiidüs]] 185035 wikitext text/x-wiki [[katõgooria:arstitiidüs]] dm4go87k3e0lgn56vakum4k711jf6nw 0 17536 185046 2026-05-14T20:09:20Z Kapsaleht 16479 Vahtsõnõ leht: [[Pilt:Musumägi 2008.JPG|pisi|Mus'omägi 2008. aastagal ]] '''Mus’omägi''' om mägi [[Toomõmägi (Tarto)|Tarto Toomõmäel]], [[Tarto tuumkerik|Tarto tuumkerigu]] man. Mus’omägi tetti 19. aastagasaal, ku taheti parki romantilidsõs tetäq. Mägi tetti inneskidse ruotsiaolidse bastioni pääle. Innembä oll’ mäe all üts’ kuup, mis om noq ärq vaonuq. Mäe iin oll’ ka väiko tiik’ sillagaq. Mus’omäkke veeväq trepiq ja tuu korgõmban otsan om kaemislava... 185046 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Musumägi 2008.JPG|pisi|Mus'omägi 2008. aastagal ]] '''Mus’omägi''' om mägi [[Toomõmägi (Tarto)|Tarto Toomõmäel]], [[Tarto tuumkerik|Tarto tuumkerigu]] man. Mus’omägi tetti 19. aastagasaal, ku taheti parki romantilidsõs tetäq. Mägi tetti inneskidse ruotsiaolidse bastioni pääle. Innembä oll’ mäe all üts’ kuup, mis om noq ärq vaonuq. Mäe iin oll’ ka väiko tiik’ sillagaq. Mus’omäkke veeväq trepiq ja tuu korgõmban otsan om kaemislava. Mäe man om ka ohvrikivi ja [[Petersoni Kristjani Jaak|Petersoni Kristjani Jaagu]] mälehtüssammas. Mus’omägi om pópulaarnõ nuuri ja turistõ siän. == Legend’ == Õkva paari lännüq noorõq lääväq Mus’omäele, kon peigmiis’ vii naasõ trepist üles. Sõs naq juuvaq sääl vatuveini ja klaasiq visadas maaha kats’ki, et tulõks pall’o abieloõnnõ.<ref>https://www.ohtuleht.ee/melu/438180/tartus-viib-vastse-abielupaari-esimene-kaik-musumaele</ref> == Mus’omäe vahtsõstluuminõ == 2007. aastagal otsust’ [[Tarto liinavalitsus]] Mus’omäe ja taa ümbrekunna tetäq vahtsõst kõrda. Tiigi vahtsõst teostamisõs tetti vahtsõnõ tsolgiviitorostik ja parandõdi ärq ka trepiq, tiiq ja lambiq.<ref>https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/16/Tartu_Musumagi_saab_uue_nao</ref> == Välälingiq == rewor4tf9dt4alrsrvstvt27nzgh15w 185050 185046 2026-05-15T01:07:54Z Kruusamägi 2630 185050 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Musumägi 2008.JPG|pisi|Mus'omägi 2008. aastagal ]] [[Pilt:Musumägi 2026.jpg|pisi|Mus'omägi 2026. aastagal ]] '''Mus’omägi''' om mägi [[Toomõmägi (Tarto)|Tarto Toomõmäel]], [[Tarto tuumkerik|Tarto tuumkerigu]] man. Mus’omägi tetti 19. aastagasaal, ku taheti parki romantilidsõs tetäq. Mägi tetti inneskidse ruotsiaolidse bastioni pääle. Innembä oll’ mäe all üts’ kuup, mis om noq ärq vaonuq. Mäe iin oll’ ka väiko tiik’ sillagaq. Mus’omäkke veeväq trepiq ja tuu korgõmban otsan om kaemislava. Mäe man om ka ohvrikivi ja [[Petersoni Kristjani Jaak|Petersoni Kristjani Jaagu]] mälehtüssammas. Mus’omägi om pópulaarnõ nuuri ja turistõ siän. == Legend’ == Õkva paari lännüq noorõq lääväq Mus’omäele, kon peigmiis’ vii naasõ trepist üles. Sõs naq juuvaq sääl vatuveini ja klaasiq visadas maaha kats’ki, et tulõks pall’o abieloõnnõ.<ref>https://www.ohtuleht.ee/melu/438180/tartus-viib-vastse-abielupaari-esimene-kaik-musumaele</ref> == Mus’omäe vahtsõstluuminõ == 2007. aastagal otsust’ [[Tarto liinavalitsus]] Mus’omäe ja taa ümbrekunna tetäq vahtsõst kõrda. Tiigi vahtsõst teostamisõs tetti vahtsõnõ tsolgiviitorostik ja parandõdi ärq ka trepiq, tiiq ja lambiq.<ref>https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/16/Tartu_Musumagi_saab_uue_nao</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Tarto]] a1aqy09bgp4epsmxu7lebft9o79scgx 185062 185050 2026-05-15T06:32:27Z Võrok 7 Toimõndus 185062 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Musumägi 2008.JPG|pisi|Mus'omägi 2008. aastagal ]] [[Pilt:Musumägi 2026.jpg|pisi|Mus'omägi 2026. aastagal ]] '''Mus’omägi''' om mägi [[Toomõmägi (Tarto)|Tarto Toomõmäel]], [[Tarto tuumkerik|Tarto tuumkerigu]] man. Mus’omägi tetti 19. aastagasaal, ku taheti parki romantilidsõs tetäq. Mägi tetti inneskidse roodsiaolidsõ bastioni pääle. Innembä oll’ mäe all üts’ kuup, mis om noq ärq vaonuq. Mäe iin oll’ ka väiko lump sillagaq. Mus’omäkke veeväq trepiq ja tuu korgõmban otsan om kaemislava. Mäe man om ka ohvrikivi ja [[Petersoni Kristjani Jaak|Petersoni Kristjani Jaagu]] mälehtüssammas. Mus’omägi om populaarnõ nuuri ja turistõ siän. == Legend’ == Õkva paari lännüq noorõq lääväq Mus’omäele, kon peigmiis’ vii naasõ trepist üles. Sõs naq joovaq sääl vatuveini ja klaasiq visatasõq maaha kats’ki, et tulõsiq pall’o abieloõnnõ.<ref>https://www.ohtuleht.ee/melu/438180/tartus-viib-vastse-abielupaari-esimene-kaik-musumaele</ref> == Mus’omäe vahtsõstluuminõ == 2007. aastagal otsust’ [[Tarto liinavalitsus]] Mus’omäe ja taa ümbrekunna tetäq vahtsõst kõrda. Lumbi vahtsõstegemises tetti vahtsõnõ tsolgiviitorostik ja parandõdiq ärq ka trepiq, tiiq ja lambiq.<ref>https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/16/Tartu_Musumagi_saab_uue_nao</ref> == Lätteq == <references /> {{koord}} [[Katõgooria:Tarto]] q979o6lt7sxwt0zklbh1le8a9ki37vt 0 17537 185047 2026-05-14T22:07:09Z Kapsaleht 16479 Vahtsõnõ leht: [[Pilt:Marmotte (Montréal).jpg|pisi|Koobaorrav]] '''Koobaorrav''' e '''hüniseja''' (''Marmota monax'') om [[Põh'a-Ameeriga|Põh’a-Ameeriga]] kõgõ suurõmb [[Orrav|orravlane]]. Neoq [[Jüräjä|jüräjäq]] ommaq kõgõ tegüsämbäq suvõaol ja talvõ nääq ommaq talvõunnõn.Nääq võivaq elläq kas mäki pääl vai hainamaal ja makavaq oosõn. == Vällänägemine == Koobaorravaq ommaq väegaq suurõq ja näil ommaq väikukõsõq, a jovvulidsõq jalaq ja jovvuli... 185047 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marmotte (Montréal).jpg|pisi|Koobaorrav]] '''Koobaorrav''' e '''hüniseja''' (''Marmota monax'') om [[Põh'a-Ameeriga|Põh’a-Ameeriga]] kõgõ suurõmb [[Orrav|orravlane]]. Neoq [[Jüräjä|jüräjäq]] ommaq kõgõ tegüsämbäq suvõaol ja talvõ nääq ommaq talvõunnõn.Nääq võivaq elläq kas mäki pääl vai hainamaal ja makavaq oosõn. == Vällänägemine == Koobaorravaq ommaq väegaq suurõq ja näil ommaq väikukõsõq, a jovvulidsõq jalaq ja jovvulinõ kihä. Täüskasunu koobaorrav om hariligult 40–65 cm suur’ (hand om 15 cm) ja tä om hariligult pia 2–4 kg rassõ. Koobaorravõlõ miildüs saistaq, selle et tä saaq silmä pääl hoitaq ümbrekunnal. == Koobaorravaq meediän == 2007. aastagal tetti [[Film|joonisfilm']] [[“Alvin ja koobaorravaq”]] (inglüse keelen “Alvin and the Chipmunks”). Filmin ommaq [[Juttorrav|juttorravaq]], a nääq pant ümbre eesti keelen koobaorravõs. Periselt ommaq koobaorravaq ütsjagu suurõmbaq ku juttorravaq, kiä ommaq kõgõst 13,5–18,5 cm suur’. Arvadaq om keelelidse mugavusõ peräst tegeläseq saiq koobaorravõs a mitte juttorravõs. == ''Boodog'' == [[Pilt:Boodog made from a marmot.JPG|pisi|''Boodog'']] Koobaorravat tarvitaq [[Mongoolia|Mongooliast]] perit söögin. ''Boodog'' om Mongoolia rahvuslinõ ja pidolik ruug, minkalõ jaos kütsäq koobaorrav kuumõ kivigaq.<ref>https://www.mongolfood.info/en/recipes/boodog.html</ref> Süüki valmistõdas päämidselt sügüse, ku koobaorrav om naanuq rasva talvõs kokko hoitma. == Vällälingiq == [[Katõgooria:Imetäjäq]] [[Katõgooria:Mõtsaeläjäq]] bn00itbtf4qda4v3c4wes7fg228f6km 185061 185047 2026-05-15T06:29:09Z Võrok 7 Toimõndus 185061 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marmotte (Montréal).jpg|pisi|Koobaorrav]] '''Koobaorrav''' e '''hünisejä''' (''Marmota monax'') om [[Põh'a-Ameeriga|Põh’a-Ameeriga]] kõgõ suurõmb [[Orrav|orravlane]]. Neoq [[Jüräjä|jüräjäq]] ommaq kõgõ tegüsämbäq suvõaol ja talvõ nääq ommaq talvõunnõn. Nääq võivaq elläq kas mäki pääl vai hainamaal ja makasõq oosõn. == Vällänägemine == Koobaoravaq ommaq väegaq suurõq ja näil ommaq väikukõsõq, a jovvulidsõq jalaq ja jovvulinõ kihä. Täüskasunu koobaorrav om hariligult 40–65 cm suur’ (hand om 15 cm) ja tä om hariligult pia 2–4 kg rassõ. Koobaoravalõ miildüs saistaq, nii tä saa silmä pääl hoitaq ümbrekunnal. == Koobaorravaq meediän == 2007. aastagal tetti [[Film|joonisfilm']] [[“Alvin ja koobaorravaq”]] (inglüse keelen “Alvin and the Chipmunks”). Filmin ommaq [[Juttorrav|juttorravaq]], a nääq panti eesti kiilde ümbre koobaoravis. Periselt ommaq koobaoravaq ütsjago suurõmbaq ku juttorravaq, kiä ommaq kõgõst 13,5–18,5 cm suurõq. Arvadaq saiq tegeläseq keelelidse mugavusõ peräst koobaoravis, a mitte juttorravis. == ''Boodog'' == [[Pilt:Boodog made from a marmot.JPG|pisi|''Boodog'']] Koobaorravat tarvitõdas [[Mongoolia|Mongooliast]] peri söögin ''boodog.'' Tuu om Mongoolia rahvuslinõ ja pidolik süük, mink jaos küdsetäs koobaorrav ärq kuumõ kivve pääl.<ref>https://www.mongolfood.info/en/recipes/boodog.html</ref> Süüki tetäs päämidselt sügüse, ku koobaorrav om naanuq rasva talvõs kokko hoitma. == Vällälingiq == [[Katõgooria:Imetäjäq]] [[Katõgooria:Mõtsaeläjäq]] 0j9s7ty7ijbcj8euf1g04np4bh2fsf8 0 17538 185051 2026-05-15T01:08:27Z Kruusamägi 2630 Ümbresaatminõ lehele [[Koobaorrav]] 185051 wikitext text/x-wiki #suuna[[Koobaorrav]] fxmfouoxnhawfs3dedykzr06g0ajl6v 0 17539 185052 2026-05-15T01:09:27Z Kruusamägi 2630 Ümbresaatminõ lehele [[Sanderi Mart]] 185052 wikitext text/x-wiki #suuna[[Sanderi Mart]] fj1vvxugjdto2ni1zx6rn49yetys2g1 0 17540 185057 2026-05-15T06:11:38Z Võrok 7 Võrok pand' lehe [[Soomaa riigipark]] päälkirä [[Suumaa riigipark]] ala 185057 wikitext text/x-wiki #saadaq [[Suumaa riigipark]] 4wjvybdybgffuup3e7gx27tuu7c6xz3