Wikipeetia
gucwiki
https://guc.wikipedia.org/wiki/Ee%27iyalaaya_a%27la%C3%BClaas%C3%BC
MediaWiki 1.46.0-wmf.24
first-letter
Ayaakuwapülee
Analayaapülee kasa
Yootirawaa
Ka'yataayakalü
Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü
Wikipeetia
Yootirawaa süchiki Wikipeetia
Anaajaalaa
Yootirawaa süchiki anaajaalaa
MediaWiki
Yootirawaa süchiki MediaWiki
Anouktia sukua'ipa
Yootirawaa süchiki anouktia akua'ipa
Akaaliijiaa
Yootirawaa süchiki akaaliijiaa
Akotchajülee sünülia
Yootirawaa süchiki akotchajülee anülia
TimedText
TimedText talk
Módulo
Módulo discusión
Evento
Evento discusión
Ma'liichi
0
369
18327
17046
2026-04-25T15:53:27Z
Santalucialay
26
18327
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]]
'''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas de la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref>
La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/>
Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasauleesü shia maaka wane waneeshia otta apüinüin meetüra sajaapüin.
==Shi'ipajee sukuwa'ipa==
<references/>
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
tn0r38yzn4x9lc29t02oq71tx5uh9yt
18332
18327
2026-04-25T16:23:10Z
Santalucialay
26
18332
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]]
'''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas 8 la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref>
La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/>
Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasauleesü shia maaka wane waneeshia sünainmuin apüinüin meetüra sajaapüin.
Tü mojuika ajüitüsü eere jouluin mma eekai wuinpalain maaka sain sü'ütpüna palaa, süchii
==Shi'ipajee sukuwa'ipa==
<references/>
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
nxwiuv25ioc20f40t4d97buv62w4p0t
18334
18332
2026-04-25T16:29:51Z
Santalucialay
26
18334
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]]
'''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas 8 la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref>
La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/>
Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasauleesü shia maaka wane waneeshia sünainmuin apüinüin meetüra sajaapüin.
Tü mojuika ajüitüsü eere jouluin mma eekai wuinpalain maaka sain sü'ütpüna palaa, süchii.
Tü Ma'liichika sutujanaasü luma sümaa miichi atumaa. Joutsü main sünain atulunuin süpüla e'inaseen, sünajayapalain kuluulu otta müsia watta saali kasa süka.
==Shi'ipajee sukuwa'ipa==
<references/>
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
6rn5fjakf6ot17z041c8l1g90zqonl6
18335
18334
2026-04-25T16:32:22Z
Santalucialay
26
18335
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]]
'''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas 8 la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref>
La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/>
Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasa'uleesü shia maaka wanee meetura sünainmuin apünüin meetüra sajaapüin.
Tü mojuika ajüitüsü eere jouluin mma eekai wuinpalain maaka sain sü'ütpüna palaa, süchii.
Tü Ma'liichika sutujanaasü luma sümaa miichi atumaa. Joutsü main sünain atulunuin süpüla e'inaseen, sünajayapalain kuluulu otta müsia watta saali kasa süka.
==Shi'ipajee sukuwa'ipa==
<references/>
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
hak741ihqml2t9oneaxp6q0ea2w14ip
18336
18335
2026-04-25T16:37:58Z
Santalucialay
26
18336
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]]
'''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas 8 la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref>
La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/>
Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasa'uleesü shia maaka wanee meetura sünainmuin apünüin meetüra sajaapüin.
Tü mojuika ajüitüsü eere jouluin mma eekai wuinpalain maaka sain sü'ütpüna palaa, süchii.
Tü Ma'liichika sutujanaasü luma sümaa miichi atumaa. Joutsü main sünain atulunuin süpüla e'inaseen, sünajayapalain kuluulu otta müsia watta saali kasa süka. Shia nayataaka amaa naa parouja yalaakana karouya shirokojot wuin.
==Shi'ipajee sukuwa'ipa==
<references/>
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
fvzn61pz7bmvb8tkybje5az7qio10n0
Si'ichi
0
547
18328
18164
2026-04-25T15:58:34Z
Yeili Palmar Uraliyu
781
18328
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Dioscorea esculenta 001.JPG|thumb|Siichi.]]
'''Si'ichi''' ([[alijunaiki]]: ''ñame'', ''Pereskia colombiana'') es una planta de la familia ''Dioscoreaceae'', que es cultivada en todas sus variedades por sus grandes tubérculos que son ampliamente utilizados para la alimentación, siendo un producto básico para el consumo humano en Oceanía y el oeste de África. Su consumo es importante también en el Caribe. En Asia y África se cultiva desde hace ocho mil años, en tanto en las áreas tropicales de América es cultivado por los pueblos indígenas desde la época precolombina.
'''Si'ichi''' (alijunaiki : chi si'ichikai wanee wunülia Joüshi sulü tü woimaika Wajirra .
[[Anaajaalaa:Jamssi IMG 1163.jpg|thumb]]
[[Anaajaalaa:Si'ichi_Yootüsu.jpg|miniaturadeimagen|Si'ichi Yootüsu]]
==Usos==
El ñame es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. También es ingrediente principal de platos colombianos como el mote de queso, y en ensaladas y tostones fritos de ñame. En las Islas Canarias, el ñame es un ingrediente del tradicional potaje de berros.
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
nr4q2vczrwvf7e77s60qsc60i157m0u
18329
18328
2026-04-25T16:16:18Z
Yeili Palmar Uraliyu
781
18329
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Dioscorea esculenta 001.JPG|thumb|Siichi.]]
'''Si'ichi''' ([[alijunaiki]]: ''ñame'', ''Pereskia colombiana'') es una planta de la familia ''Dioscoreaceae'', que es cultivada en todas sus variedades por sus grandes tubérculos que son ampliamente utilizados para la alimentación, siendo un producto básico para el consumo humano en Oceanía y el oeste de África. Su consumo es importante también en el Caribe. En Asia y África se cultiva desde hace ocho mil años, en tanto en las áreas tropicales de América es cultivado por los pueblos indígenas desde la época precolombina.
'''Si'ichi''' (alijunaiki : chi si'ichikai wanee wunu'ulia Joütsü sulü tü woimainka Wajiira .Shia wuita atalü, jemetsü, püsiasü, kaluulaasü, ekaajünüsü main sutuma wayuu. Oujünüsü Shia maaka sain tü ujotkalü susajüinka wayuu. Anasü main sütaapa wayuu sutuma eekai shikajüin.
[[Anaajaalaa:Jamssi IMG 1163.jpg|thumb]]
[[Anaajaalaa:Si'ichi_Yootüsu.jpg|miniaturadeimagen|Si'ichi Yootüsu]]
==Usos==
El ñame es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. También es ingrediente principal de platos colombianos como el mote de queso, y en ensaladas y tostones fritos de ñame. En las Islas Canarias, el ñame es un ingrediente del tradicional potaje de berros.
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
iohv16u6mk8nfw8tl8uayoig7p00ie0
18330
18329
2026-04-25T16:17:21Z
Yeili Palmar Uraliyu
781
18330
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Dioscorea esculenta 001.JPG|thumb|Siichi.]]
'''Si'ichi''' ([[alijunaiki]]: ''ñame'', ''Pereskia colombiana'') es una planta de la familia ''Dioscoreaceae'', que es cultivada en todas sus variedades por sus grandes tubérculos que son ampliamente utilizados para la alimentación, siendo un producto básico para el consumo humano en Oceanía y el oeste de África. Su consumo es importante también en el Caribe. En Asia y África se cultiva desde hace ocho mil años, en tanto en las áreas tropicales de América es cultivado por los pueblos indígenas desde la época precolombina.
'''Si'ichi''' (alijunaiki : chi si'ichikai wanee wunu'ulia Joütsü sulü tü woimainka Wajiira .Shia wuita atalü, jemetsü, püsiasü, kaluulaasü, ekaajünüsü main sutuma wayuu. Oujünüsü Shia maaka sain tü ujotkalü susajüinka wayuu. Anasü main sütaapa wayuu sutuma eekai shikajüin.
[[Anaajaalaa:Jamssi IMG 1163.jpg|thumb]]
[[Anaajaalaa:Si'ichi_Yootüsu.jpg|miniaturadeimagen|Si'ichi Yootüsu]]
==Usos==
El ñame es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. También es ingrediente principal de platos colombianos como el mote de queso, y en ensaladas y tostones fritos de ñame. En las Islas Canarias, el ñame es un ingrediente del tradicional potaje de berros.
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
4hnxrb566ate5zv74xaisg7paqcxcz2
Waü
0
652
18331
15059
2026-04-25T16:23:00Z
Irama19484053
1977
18331
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Xanthosoma sagittifolium.jpg|thumb|Waü.]]
Chi '''Waü''' ([[alijunaiki]]: ''ocumo'') es una planta de la familia ''Araceae'', que es cultivada por sus grandes tubérculos, que son ampliamente utilizados para la alimentación,originaria de América Central, cultivada extensamente en las regiones tropicales, que producen cormos, ricos en almidón y que contienen entre 1 y 8,8% de proteína. Es muy semejante al taro.
Chi waü shia Wane wunu'úlia, apunajunüsu supula ekuna süpapuna mmaaka, apunajunusu main sulu'u tü eere saamatuin tü mmapaka, Chi waü
==Usos==
El ocumo es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. Tambien se suele comer frito en algunas partes de Venezuela.
Chi waü shia wane sa'kajana tü ekülu kerasu sulu'upunaa maaka supüshuwaa, müsüja wenezüela sulu'u mane maakairü ekunusu jurichi
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
b7q457gthg6dzrs9xn861o8f0l3xty1
18333
18331
2026-04-25T16:26:39Z
Irama19484053
1977
18333
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Xanthosoma sagittifolium.jpg|thumb|Waü.]]
Chi '''Waü''' ([[alijunaiki]]: ''ocumo'') es una planta de la familia ''Araceae'', que es cultivada por sus grandes tubérculos, que son ampliamente utilizados para la alimentación,originaria de América Central, cultivada extensamente en las regiones tropicales, que producen cormos, ricos en almidón y que contienen entre 1 y 8,8% de proteína. Es muy semejante al taro.
Chi waü shia Wane wunu'úlia, apunajunüsu supula ekuna süpapuna mmaaka, apunajunusu main sulu'u tü eere saamatuin tü mmaaka.
==Usos==
El ocumo es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. Tambien se suele comer frito en algunas partes de Venezuela.
Chi waü shia wane sa'kajana tü ekülu kerasu sulu'upunaa maaka supüshuwaa, müsüja wenezüela sulu'u mane maakairü ekunusu jurichi
[[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]]
4ueaj4xekb1av20xhkkya7ny2bqyviq
Maleeya
0
1006
18338
13444
2026-04-25T17:49:21Z
Anyerpal16
98
18338
wikitext
text/x-wiki
Tü maleeyakat wane junuunai müsüka sa'in ko'oi ekaajuui tü sünainkat sutuma wayuu, jemetsü ma'i shia müsü aka sa'in She'jü mapa.
Tü maleeyaka shialeeya tü makaa sain tü ko'ikat, akumajushi nepia süka paacha, püliikucha jee moojui so'u wane wunuli'o iipunasu natuma. Tü nepika nami'oluin shiipayaa namainmalain sulu, nakotchajuin shira tü susikat tü mojui akumajushi mmapa suka.
[[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]]
dopzx3awauq0kt71ecw7vwuvw8ef0bc
18339
18338
2026-04-25T18:39:14Z
Anyerpal16
98
18339
wikitext
text/x-wiki
[[File:Colmena de Avispa matajeya.jpg|thumb|Avispas matajeya]]
Tü maleeyakat wane junuunai müsüka sa'in ko'oi ekaajuui tü sünainkat sutuma wayuu, jemetsü ma'i shia müsü aka sa'in She'jü mapa.
Tü maleeyaka shialeeya tü makaa sain tü ko'ikat, akumajushi nepia süka paacha, püliikucha jee moojui so'u wane wunuli'o iipunasu natuma. Tü nepika nami'oluin shiipayaa namainmalain sulu, nakotchajuin shira tü susikat tü mojui akumajushi mmapa suka.
[[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]]
hd9qs3irdjvvvzs1hx239wgxaqrio72
18340
18339
2026-04-25T18:44:38Z
Anyerpal16
98
18340
wikitext
text/x-wiki
Tü maleeyakat wane junuunai müsüka sa'in ko'oi ekaajuui tü sünainkat sutuma wayuu, jemetsü ma'i shia müsü aka sa'in She'jü mapa.
Tü maleeyaka shialeeya tü makaa sain tü ko'ikat, akumajushi nepia süka paacha, püliikucha jee moojui so'u wane wunuli'o iipunasu natuma. Tü nepika nami'oluin shiipayaa namainmalain sulu, nakotchajuin shira tü susikat tü mojui akumajushi mmapa suka.
[[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]]
oa2wx2yr4thxslsucjfjz5fz3s31dym
18341
18340
2026-04-25T18:44:52Z
Anyerpal16
98
18341
wikitext
text/x-wiki
[[File:Shipi Maleeya.jpg|thumb|Maleeya]]
Tü maleeyakat wane junuunai müsüka sa'in ko'oi ekaajuui tü sünainkat sutuma wayuu, jemetsü ma'i shia müsü aka sa'in She'jü mapa.
Tü maleeyaka shialeeya tü makaa sain tü ko'ikat, akumajushi nepia süka paacha, püliikucha jee moojui so'u wane wunuli'o iipunasu natuma. Tü nepika nami'oluin shiipayaa namainmalain sulu, nakotchajuin shira tü susikat tü mojui akumajushi mmapa suka.
[[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]]
froc5hqvspvzlwmbaws97ax8ajn94nk
Jime
0
1015
18342
18291
2026-04-26T03:21:25Z
Rufo1994
1883
Imagen
18342
wikitext
text/x-wiki
[[File:Jime salalu.jpg|thumb|pescado soliado]]
[[Anaajaalaa:Jime.jpg|miniaturadeimagen|Jime Shotok pargo rojo]]
'''Jime''' jo '''jima''' ([[alijunaiki]]: ''pescado'') Jima müsü tü wayuukalüirua cheje'ewatka wopujee. Tü jimeka eesü shiroku palaa je müsi'iya eesü shiroku wüin jamatsü jemetsü ma'i tü jimekat watta saalin süpüshi tü jimekat ya shiroku tü wüinkat.
Tü jimeka alojünüsü nütüma wayuu , wane ayatawa namüin naa tolayuukana , aikünüsü, ekünüsü shia.
Mait'tapa tü mmapaka esü waima jime , anasü sülojuin wayuu.
Tü Jimekalu jeemetüsumain eesü süpula aasalalajünuin, Sümojitajuinuin , ojuriichajünuin , atulaajunuin Jee Asiijanuin.
=== Shikiisholoin Jime ===
[[File:OTolitos.jpg|thumb|Shikiisholoin jime]]
Palajanaa o'olojonusu tü shikiisholoin, shia wane jerottüsu müsü sa'in ipa anasü sümüin eekai ataülain süshiira apoolojunüsü o'ulaanüsü saamatüin süpüla asüna pünüintua ainjatü asünüin.[https://es.wikipedia.org/wiki/Otolito]
[[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]]
e3yp6i6c3aw587gprio9tpk0s8wqbvf
18343
18342
2026-04-26T03:22:43Z
Rufo1994
1883
18343
wikitext
text/x-wiki
[[File:Jime salalu.jpg|thumb|pescado salado]]
[[Anaajaalaa:Jime.jpg|miniaturadeimagen|Jime Shotok pargo rojo]]
'''Jime''' jo '''jima''' ([[alijunaiki]]: ''pescado'') Jima müsü tü wayuukalüirua cheje'ewatka wopujee. Tü jimeka eesü shiroku palaa je müsi'iya eesü shiroku wüin jamatsü jemetsü ma'i tü jimekat watta saalin süpüshi tü jimekat ya shiroku tü wüinkat.
Tü jimeka alojünüsü nütüma wayuu , wane ayatawa namüin naa tolayuukana , aikünüsü, ekünüsü shia.
Mait'tapa tü mmapaka esü waima jime , anasü sülojuin wayuu.
Tü Jimekalu jeemetüsumain eesü süpula aasalalajünuin, Sümojitajuinuin , ojuriichajünuin , atulaajunuin Jee Asiijanuin.
=== Shikiisholoin Jime ===
[[File:OTolitos.jpg|thumb|Shikiisholoin jime]]
Palajanaa o'olojonusu tü shikiisholoin, shia wane jerottüsu müsü sa'in ipa anasü sümüin eekai ataülain süshiira apoolojunüsü o'ulaanüsü saamatüin süpüla asüna pünüintua ainjatü asünüin.[https://es.wikipedia.org/wiki/Otolito]
[[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]]
ekljmeu7pggouetv7horzjnt71mnkih
18344
18343
2026-04-26T03:23:29Z
Rufo1994
1883
18344
wikitext
text/x-wiki
[[File:Jime salalu.jpg|thumb|pescado soliado]]
[[Anaajaalaa:Jime.jpg|miniaturadeimagen|Jime Shotok pargo rojo]]
'''Jime''' jo '''jima''' ([[alijunaiki]]: ''pescado'') Jima müsü tü wayuukalüirua cheje'ewatka wopujee. Tü jimeka eesü shiroku palaa je müsi'iya eesü shiroku wüin jamatsü jemetsü ma'i tü jimekat watta saalin süpüshi tü jimekat ya shiroku tü wüinkat.
Tü jimeka alojünüsü nütüma wayuu , wane ayatawa namüin naa tolayuukana , aikünüsü, ekünüsü shia.
Mait'tapa tü mmapaka esü waima jime , anasü sülojuin wayuu.
Tü Jimekalu jeemetüsumain eesü süpula aasalalajünuin, Sümojitajuinuin , ojuriichajünuin , atulaajunuin Jee Asiijanuin.
=== Shikiisholoin Jime ===
[[File:OTolitos.jpg|thumb|Shikiisholoin jime]]
Palajanaa o'olojonusu tü shikiisholoin, shia wane jerottüsu müsü sa'in ipa anasü sümüin eekai ataülain süshiira apoolojunüsü o'ulaanüsü saamatüin süpüla asüna pünüintua ainjatü asünüin.[https://es.wikipedia.org/wiki/Otolito]
[[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]]
e3yp6i6c3aw587gprio9tpk0s8wqbvf
Ajuujawaa
0
1117
18337
18315
2026-04-25T17:17:18Z
Salvatore25
2193
18337
wikitext
text/x-wiki
Tü Ajuujawaakat sukuwa'ipa wayuu sümaiwajatü, ainnüsü apülainwaale wane jo'u tepichi eekai motsoyoluin. Waima tü kasa pülaüükalü atuma tepichi, eesü tepichi eekai süpülain wayuu aapaasü jiipü, eekai o'oojirüin wayuu ottüsü, eekai sünainpünaain wayuu asiruu; süpüla nujuujainjachin chi jouukai süka yootshi süpüla anainjachin chi jouukai sutumaje tia. Ayaawatüna o'ulu tü wayuu kapülaikalü ajuujaakat tepichi shianjatü kapülainka maka nojolui shiain eshii süpüla mayein. Eesü süpüla sujuujaanüin wayuu laülaayuu, eekai ji'malii otta jieyuu, ma'aka süsirle Shia yoluja sujuujaain wayuu eekai piachin otta wayuu eekai anain sajapü otta sülapüin.
Ajuujaanüsü wayuu süpüla sülattitnüin suulia wanee kasa mojus, eere wanee lapü so'u, jali'a mma tü, sümünüle sulu'u lapü.
Müsüja eesuü tü Ajuujanaka Piou , supula wanee yonna , müsia sujujanüin korolo jeketüin süpula ana'in jatuin sukuipa. Kajou ere lapu so'u wanee e'ejetu ajujana süpula aimajuna sulii kasachiki.
[[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]]
rksdbhxv522i52eee3iq210xbv2g7db
So'ulua
0
1302
18345
17793
2026-04-26T03:45:04Z
Rufo1994
1883
18345
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Asoulajaa 2.jpg|miniaturadeimagen|shimiijaaya tepichikat ]]
[[Anaajaalaa:Jiet asoulajasü.jpg|miniaturadeimagen|Jiet asoulajasü.jpg]]
'''Soula''' ([[alijunaiki]]: Variante de ''asoulajaa'') tuu soulaka shia wanee mirra asthatajanusu sütuma wayuu supushuwa laülayu, tepichi, jimotnuin, jimali.
Tü soulaka ainjunusu suka suyaakua tü kasakat ekat supushuwa maka sain püsichi,atünoliya, majayütshiya,wuiya,sheinkeya.
Tü asoulajaaka sümaiwa o'tta süma moulia ,Shimira tü jimo'olükat nümaa chii jintüi , sünaije tü emilia tü tepichikat shiaterüin tu ekisholoinkat , tü mirakat ,shikasü jiitpai , sünain sajapü sümaa oo'ui shitain tü jiitka , akumaja müsia shiyaakua , jeyuu , kaleera , shipia wuchii , jokooche, maima tü nakumajakat naa tepichikana sünainje tü asoulajaakat, tü nerakaa noumainpa'a , nashatüin sünain tü jiitka.
Esü süpüla nashaitajaain süka kojuya süna tü jiipaika.kojuya sutüjujaka tü sumainjakalü laülayu napüle na tepichikana
[[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]]
mmqlxj2czguz7zjb1ha8v6lws9pb8ph
18346
18345
2026-04-26T03:48:53Z
Rufo1994
1883
Agregar información
18346
wikitext
text/x-wiki
[[Anaajaalaa:Asoulajaa 2.jpg|miniaturadeimagen|shimiijaaya tepichikat ]]
[[Anaajaalaa:Jiet asoulajasü.jpg|miniaturadeimagen|Jiet asoulajasü.jpg]]
'''Soula''' ([[alijunaiki]]: Variante de ''asoulajaa'') tuu soulaka shia wanee mirra asthatajanusu sütuma wayuu supushuwa laülayu, tepichi, jimotnuin, jimali.
Tü soulaka ainjunusu suka suyaakua tü kasakat ekat supushuwa maka sain püsichi,atünoliya, majayütshiya,wuiya,sheinkeya.
Tü asoulajaaka sümaiwa o'tta süma moulia ,Shimira tü jimo'olükat nümaa chii jintüi , sünaije tü emilia tü tepichikat shiaterüin tu ekisholoinkat , tü mirakat ,shikasü jiitpai , sünain sajapü sümaa oo'ui shitain tü jiitka , akumaja müsia shiyaakua , jeyuu , kaleera , shipia wuchii , jokooche, maima tü nakumajakat naa tepichikana sünainje tü asoulajaakat, tü nerakaa noumainpa'a , nashatüin sünain tü jiitka.
Esü süpüla nashaitajaain süka kojuya süna tü jiipaika.kojuya sutüjujaka tü sumainjakalü laülayu napüle na tepichikana.
Shika tü shi 'ipachein jitpai apütanajakat , shia ashaitajana aka .
[[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]]
mj260q30l6cs4yyasz3m75tf5r06cqy