Wikipeetia gucwiki https://guc.wikipedia.org/wiki/Ee%27iyalaaya_a%27la%C3%BClaas%C3%BC MediaWiki 1.46.0-wmf.24 first-letter Ayaakuwapülee Analayaapülee kasa Yootirawaa Ka'yataayakalü Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü Wikipeetia Yootirawaa süchiki Wikipeetia Anaajaalaa Yootirawaa süchiki anaajaalaa MediaWiki Yootirawaa süchiki MediaWiki Anouktia sukua'ipa Yootirawaa süchiki anouktia akua'ipa Akaaliijiaa Yootirawaa süchiki akaaliijiaa Akotchajülee sünülia Yootirawaa süchiki akotchajülee anülia TimedText TimedText talk Módulo Módulo discusión Evento Evento discusión Ma'liichi 0 369 18327 17046 2026-04-25T15:53:27Z Santalucialay 26 18327 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]] '''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas de la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref> La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/> Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasauleesü shia maaka wane waneeshia otta apüinüin meetüra sajaapüin. ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] tn0r38yzn4x9lc29t02oq71tx5uh9yt 18332 18327 2026-04-25T16:23:10Z Santalucialay 26 18332 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]] '''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas 8 la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref> La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/> Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasauleesü shia maaka wane waneeshia sünainmuin apüinüin meetüra sajaapüin. Tü mojuika ajüitüsü eere jouluin mma eekai wuinpalain maaka sain sü'ütpüna palaa, süchii ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] nxwiuv25ioc20f40t4d97buv62w4p0t 18334 18332 2026-04-25T16:29:51Z Santalucialay 26 18334 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]] '''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas 8 la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref> La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/> Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasauleesü shia maaka wane waneeshia sünainmuin apüinüin meetüra sajaapüin. Tü mojuika ajüitüsü eere jouluin mma eekai wuinpalain maaka sain sü'ütpüna palaa, süchii. Tü Ma'liichika sutujanaasü luma sümaa miichi atumaa. Joutsü main sünain atulunuin süpüla e'inaseen, sünajayapalain kuluulu otta müsia watta saali kasa süka. ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 6rn5fjakf6ot17z041c8l1g90zqonl6 18335 18334 2026-04-25T16:32:22Z Santalucialay 26 18335 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]] '''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas 8 la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref> La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/> Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasa'uleesü shia maaka wanee meetura sünainmuin apünüin meetüra sajaapüin. Tü mojuika ajüitüsü eere jouluin mma eekai wuinpalain maaka sain sü'ütpüna palaa, süchii. Tü Ma'liichika sutujanaasü luma sümaa miichi atumaa. Joutsü main sünain atulunuin süpüla e'inaseen, sünajayapalain kuluulu otta müsia watta saali kasa süka. ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] hak741ihqml2t9oneaxp6q0ea2w14ip 18336 18335 2026-04-25T16:37:58Z Santalucialay 26 18336 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Typha latifolia 2 - wetland.jpg|thumb|right|Ma'liichi.]] '''Ma'liichi''' ([[alijunaiki]]: ''enea'', ''totora'', ''typha latifolia'') es una planta herbácea acuática de la familia ''Typha'' que crece fuera del agua entre 1 y 3 metros. Suelen crecer en estanques, lagunas y pantanos. Las hojas de Typha son usadas como material de tejido. Tradicionalmente, el uso más importante era el de la fabricación de tejidos para sillas, cestas y otros enseres. En el norte del Estado Zulia y especialmente en las costas 8 la Laguna de Sinamaica, se emplean las hojas de la enea para con su tejido hacer tabiques o paredes para los palafitos, además de cestas y otros utensilios, especialmente por el pueblo añú. En Bolivia y Perú se emplean tradicionalmente balsas de totora en el lago Titicaca y en las costas del Perú, y también cestos y otros productos artesanales.<ref name=enea>[https://www.inaturalist.org/guide_taxa/1123666/ Typha latifolia]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20240702102358/https://museovirtual.csic.es/profesores/tecnologias/webenea/ene_1.htm La enea o anea (especies del género Typha)]</ref> La raíz es empleada por algunos como verdura, ya que tiene un alto contenido en almidón; se cosecha entre a finales de año. Los brotes tiernos se consumen a veces cocidos, y el polen se emplea como suplemento alimenticio mezclado con harina.<ref name=enea/> Tü Ma'liichika wanee mojui shirokojot wuin shia süpüshi tü mojui ojuitaka anouipaa suulia wuin kasa'uleesü shia maaka wanee meetura sünainmuin apünüin meetüra sajaapüin. Tü mojuika ajüitüsü eere jouluin mma eekai wuinpalain maaka sain sü'ütpüna palaa, süchii. Tü Ma'liichika sutujanaasü luma sümaa miichi atumaa. Joutsü main sünain atulunuin süpüla e'inaseen, sünajayapalain kuluulu otta müsia watta saali kasa süka. Shia nayataaka amaa naa parouja yalaakana karouya shirokojot wuin. ==Shi'ipajee sukuwa'ipa== <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] fvzn61pz7bmvb8tkybje5az7qio10n0 Si'ichi 0 547 18328 18164 2026-04-25T15:58:34Z Yeili Palmar Uraliyu 781 18328 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Dioscorea esculenta 001.JPG|thumb|Siichi.]] '''Si'ichi''' ([[alijunaiki]]: ''ñame'', ''Pereskia colombiana'') es una planta de la familia ''Dioscoreaceae'', que es cultivada en todas sus variedades por sus grandes tubérculos que son ampliamente utilizados para la alimentación, siendo un producto básico para el consumo humano en Oceanía y el oeste de África. Su consumo es importante también en el Caribe. En Asia y África se cultiva desde hace ocho mil años, en tanto en las áreas tropicales de América es cultivado por los pueblos indígenas desde la época precolombina. '''Si'ichi''' (alijunaiki : chi si'ichikai wanee wunülia Joüshi sulü tü woimaika Wajirra . [[Anaajaalaa:Jamssi IMG 1163.jpg|thumb]] [[Anaajaalaa:Si'ichi_Yootüsu.jpg|miniaturadeimagen|Si'ichi Yootüsu]] ==Usos== El ñame es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. También es ingrediente principal de platos colombianos como el mote de queso, y en ensaladas y tostones fritos de ñame. En las Islas Canarias, el ñame es un ingrediente del tradicional potaje de berros. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] nr4q2vczrwvf7e77s60qsc60i157m0u 18329 18328 2026-04-25T16:16:18Z Yeili Palmar Uraliyu 781 18329 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Dioscorea esculenta 001.JPG|thumb|Siichi.]] '''Si'ichi''' ([[alijunaiki]]: ''ñame'', ''Pereskia colombiana'') es una planta de la familia ''Dioscoreaceae'', que es cultivada en todas sus variedades por sus grandes tubérculos que son ampliamente utilizados para la alimentación, siendo un producto básico para el consumo humano en Oceanía y el oeste de África. Su consumo es importante también en el Caribe. En Asia y África se cultiva desde hace ocho mil años, en tanto en las áreas tropicales de América es cultivado por los pueblos indígenas desde la época precolombina. '''Si'ichi''' (alijunaiki : chi si'ichikai wanee wunu'ulia Joütsü sulü tü woimainka Wajiira .Shia wuita atalü, jemetsü, püsiasü, kaluulaasü, ekaajünüsü main sutuma wayuu. Oujünüsü Shia maaka sain tü ujotkalü susajüinka wayuu. Anasü main sütaapa wayuu sutuma eekai shikajüin. [[Anaajaalaa:Jamssi IMG 1163.jpg|thumb]] [[Anaajaalaa:Si'ichi_Yootüsu.jpg|miniaturadeimagen|Si'ichi Yootüsu]] ==Usos== El ñame es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. También es ingrediente principal de platos colombianos como el mote de queso, y en ensaladas y tostones fritos de ñame. En las Islas Canarias, el ñame es un ingrediente del tradicional potaje de berros. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] iohv16u6mk8nfw8tl8uayoig7p00ie0 18330 18329 2026-04-25T16:17:21Z Yeili Palmar Uraliyu 781 18330 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Dioscorea esculenta 001.JPG|thumb|Siichi.]] '''Si'ichi''' ([[alijunaiki]]: ''ñame'', ''Pereskia colombiana'') es una planta de la familia ''Dioscoreaceae'', que es cultivada en todas sus variedades por sus grandes tubérculos que son ampliamente utilizados para la alimentación, siendo un producto básico para el consumo humano en Oceanía y el oeste de África. Su consumo es importante también en el Caribe. En Asia y África se cultiva desde hace ocho mil años, en tanto en las áreas tropicales de América es cultivado por los pueblos indígenas desde la época precolombina. '''Si'ichi''' (alijunaiki : chi si'ichikai wanee wunu'ulia Joütsü sulü tü woimainka Wajiira .Shia wuita atalü, jemetsü, püsiasü, kaluulaasü, ekaajünüsü main sutuma wayuu. Oujünüsü Shia maaka sain tü ujotkalü susajüinka wayuu. Anasü main sütaapa wayuu sutuma eekai shikajüin. [[Anaajaalaa:Jamssi IMG 1163.jpg|thumb]] [[Anaajaalaa:Si'ichi_Yootüsu.jpg|miniaturadeimagen|Si'ichi Yootüsu]] ==Usos== El ñame es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. También es ingrediente principal de platos colombianos como el mote de queso, y en ensaladas y tostones fritos de ñame. En las Islas Canarias, el ñame es un ingrediente del tradicional potaje de berros. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 4hnxrb566ate5zv74xaisg7paqcxcz2 Waü 0 652 18331 15059 2026-04-25T16:23:00Z Irama19484053 1977 18331 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Xanthosoma sagittifolium.jpg|thumb|Waü.]] Chi '''Waü''' ([[alijunaiki]]: ''ocumo'') es una planta de la familia ''Araceae'', que es cultivada por sus grandes tubérculos, que son ampliamente utilizados para la alimentación,originaria de América Central, cultivada extensamente en las regiones tropicales, que producen cormos, ricos en almidón y que contienen entre 1 y 8,8% de proteína. Es muy semejante al taro. Chi waü shia Wane wunu'úlia, apunajunüsu supula ekuna süpapuna mmaaka, apunajunusu main sulu'u tü eere saamatuin tü mmapaka, Chi waü ==Usos== El ocumo es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. Tambien se suele comer frito en algunas partes de Venezuela. Chi waü shia wane sa'kajana tü ekülu kerasu sulu'upunaa maaka supüshuwaa, müsüja wenezüela sulu'u mane maakairü ekunusu jurichi [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] b7q457gthg6dzrs9xn861o8f0l3xty1 18333 18331 2026-04-25T16:26:39Z Irama19484053 1977 18333 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Xanthosoma sagittifolium.jpg|thumb|Waü.]] Chi '''Waü''' ([[alijunaiki]]: ''ocumo'') es una planta de la familia ''Araceae'', que es cultivada por sus grandes tubérculos, que son ampliamente utilizados para la alimentación,originaria de América Central, cultivada extensamente en las regiones tropicales, que producen cormos, ricos en almidón y que contienen entre 1 y 8,8% de proteína. Es muy semejante al taro. Chi waü shia Wane wunu'úlia, apunajunüsu supula ekuna süpapuna mmaaka, apunajunusu main sulu'u tü eere saamatuin tü mmaaka. ==Usos== El ocumo es un ingrediente imprescindible en los sancochos elaborados en Panamá, la Costa Caribe colombiana, Venezuela y la República Dominicana. Tambien se suele comer frito en algunas partes de Venezuela. Chi waü shia wane sa'kajana tü ekülu kerasu sulu'upunaa maaka supüshuwaa, müsüja wenezüela sulu'u mane maakairü ekunusu jurichi [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] 4ueaj4xekb1av20xhkkya7ny2bqyviq Maleeya 0 1006 18338 13444 2026-04-25T17:49:21Z Anyerpal16 98 18338 wikitext text/x-wiki Tü maleeyakat wane junuunai müsüka sa'in ko'oi ekaajuui tü sünainkat sutuma wayuu, jemetsü ma'i shia müsü aka sa'in She'jü mapa. Tü maleeyaka shialeeya tü makaa sain tü ko'ikat, akumajushi nepia süka paacha, püliikucha jee moojui so'u wane wunuli'o iipunasu natuma. Tü nepika nami'oluin shiipayaa namainmalain sulu, nakotchajuin shira tü susikat tü mojui akumajushi mmapa suka. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] dopzx3awauq0kt71ecw7vwuvw8ef0bc 18339 18338 2026-04-25T18:39:14Z Anyerpal16 98 18339 wikitext text/x-wiki [[File:Colmena de Avispa matajeya.jpg|thumb|Avispas matajeya]] Tü maleeyakat wane junuunai müsüka sa'in ko'oi ekaajuui tü sünainkat sutuma wayuu, jemetsü ma'i shia müsü aka sa'in She'jü mapa. Tü maleeyaka shialeeya tü makaa sain tü ko'ikat, akumajushi nepia süka paacha, püliikucha jee moojui so'u wane wunuli'o iipunasu natuma. Tü nepika nami'oluin shiipayaa namainmalain sulu, nakotchajuin shira tü susikat tü mojui akumajushi mmapa suka. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] hd9qs3irdjvvvzs1hx239wgxaqrio72 18340 18339 2026-04-25T18:44:38Z Anyerpal16 98 18340 wikitext text/x-wiki Tü maleeyakat wane junuunai müsüka sa'in ko'oi ekaajuui tü sünainkat sutuma wayuu, jemetsü ma'i shia müsü aka sa'in She'jü mapa. Tü maleeyaka shialeeya tü makaa sain tü ko'ikat, akumajushi nepia süka paacha, püliikucha jee moojui so'u wane wunuli'o iipunasu natuma. Tü nepika nami'oluin shiipayaa namainmalain sulu, nakotchajuin shira tü susikat tü mojui akumajushi mmapa suka. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] oa2wx2yr4thxslsucjfjz5fz3s31dym 18341 18340 2026-04-25T18:44:52Z Anyerpal16 98 18341 wikitext text/x-wiki [[File:Shipi Maleeya.jpg|thumb|Maleeya]] Tü maleeyakat wane junuunai müsüka sa'in ko'oi ekaajuui tü sünainkat sutuma wayuu, jemetsü ma'i shia müsü aka sa'in She'jü mapa. Tü maleeyaka shialeeya tü makaa sain tü ko'ikat, akumajushi nepia süka paacha, püliikucha jee moojui so'u wane wunuli'o iipunasu natuma. Tü nepika nami'oluin shiipayaa namainmalain sulu, nakotchajuin shira tü susikat tü mojui akumajushi mmapa suka. [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] froc5hqvspvzlwmbaws97ax8ajn94nk Jime 0 1015 18342 18291 2026-04-26T03:21:25Z Rufo1994 1883 Imagen 18342 wikitext text/x-wiki [[File:Jime salalu.jpg|thumb|pescado soliado]] [[Anaajaalaa:Jime.jpg|miniaturadeimagen|Jime Shotok pargo rojo]] '''Jime''' jo '''jima''' ([[alijunaiki]]: ''pescado'') Jima müsü tü wayuukalüirua cheje'ewatka wopujee. Tü jimeka eesü shiroku palaa je müsi'iya eesü shiroku wüin jamatsü jemetsü ma'i tü jimekat watta saalin süpüshi tü jimekat ya shiroku tü wüinkat. Tü jimeka alojünüsü nütüma wayuu , wane ayatawa namüin naa tolayuukana , aikünüsü, ekünüsü shia. Mait'tapa tü mmapaka esü waima jime , anasü sülojuin wayuu. Tü Jimekalu jeemetüsumain eesü süpula aasalalajünuin, Sümojitajuinuin , ojuriichajünuin , atulaajunuin Jee Asiijanuin. === Shikiisholoin Jime === [[File:OTolitos.jpg|thumb|Shikiisholoin jime]] Palajanaa o'olojonusu tü shikiisholoin, shia wane jerottüsu müsü sa'in ipa anasü sümüin eekai ataülain süshiira apoolojunüsü o'ulaanüsü saamatüin süpüla asüna pünüintua ainjatü asünüin.[https://es.wikipedia.org/wiki/Otolito] [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] e3yp6i6c3aw587gprio9tpk0s8wqbvf 18343 18342 2026-04-26T03:22:43Z Rufo1994 1883 18343 wikitext text/x-wiki [[File:Jime salalu.jpg|thumb|pescado salado]] [[Anaajaalaa:Jime.jpg|miniaturadeimagen|Jime Shotok pargo rojo]] '''Jime''' jo '''jima''' ([[alijunaiki]]: ''pescado'') Jima müsü tü wayuukalüirua cheje'ewatka wopujee. Tü jimeka eesü shiroku palaa je müsi'iya eesü shiroku wüin jamatsü jemetsü ma'i tü jimekat watta saalin süpüshi tü jimekat ya shiroku tü wüinkat. Tü jimeka alojünüsü nütüma wayuu , wane ayatawa namüin naa tolayuukana , aikünüsü, ekünüsü shia. Mait'tapa tü mmapaka esü waima jime , anasü sülojuin wayuu. Tü Jimekalu jeemetüsumain eesü süpula aasalalajünuin, Sümojitajuinuin , ojuriichajünuin , atulaajunuin Jee Asiijanuin. === Shikiisholoin Jime === [[File:OTolitos.jpg|thumb|Shikiisholoin jime]] Palajanaa o'olojonusu tü shikiisholoin, shia wane jerottüsu müsü sa'in ipa anasü sümüin eekai ataülain süshiira apoolojunüsü o'ulaanüsü saamatüin süpüla asüna pünüintua ainjatü asünüin.[https://es.wikipedia.org/wiki/Otolito] [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] ekljmeu7pggouetv7horzjnt71mnkih 18344 18343 2026-04-26T03:23:29Z Rufo1994 1883 18344 wikitext text/x-wiki [[File:Jime salalu.jpg|thumb|pescado soliado]] [[Anaajaalaa:Jime.jpg|miniaturadeimagen|Jime Shotok pargo rojo]] '''Jime''' jo '''jima''' ([[alijunaiki]]: ''pescado'') Jima müsü tü wayuukalüirua cheje'ewatka wopujee. Tü jimeka eesü shiroku palaa je müsi'iya eesü shiroku wüin jamatsü jemetsü ma'i tü jimekat watta saalin süpüshi tü jimekat ya shiroku tü wüinkat. Tü jimeka alojünüsü nütüma wayuu , wane ayatawa namüin naa tolayuukana , aikünüsü, ekünüsü shia. Mait'tapa tü mmapaka esü waima jime , anasü sülojuin wayuu. Tü Jimekalu jeemetüsumain eesü süpula aasalalajünuin, Sümojitajuinuin , ojuriichajünuin , atulaajunuin Jee Asiijanuin. === Shikiisholoin Jime === [[File:OTolitos.jpg|thumb|Shikiisholoin jime]] Palajanaa o'olojonusu tü shikiisholoin, shia wane jerottüsu müsü sa'in ipa anasü sümüin eekai ataülain süshiira apoolojunüsü o'ulaanüsü saamatüin süpüla asüna pünüintua ainjatü asünüin.[https://es.wikipedia.org/wiki/Otolito] [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] e3yp6i6c3aw587gprio9tpk0s8wqbvf Ajuujawaa 0 1117 18337 18315 2026-04-25T17:17:18Z Salvatore25 2193 18337 wikitext text/x-wiki Tü Ajuujawaakat sukuwa'ipa wayuu sümaiwajatü, ainnüsü apülainwaale wane jo'u tepichi eekai motsoyoluin. Waima tü kasa pülaüükalü atuma tepichi, eesü tepichi eekai süpülain wayuu aapaasü jiipü, eekai o'oojirüin wayuu ottüsü, eekai sünainpünaain wayuu asiruu; süpüla nujuujainjachin chi jouukai süka yootshi süpüla anainjachin chi jouukai sutumaje tia. Ayaawatüna o'ulu tü wayuu kapülaikalü ajuujaakat tepichi shianjatü kapülainka maka nojolui shiain eshii süpüla mayein. Eesü süpüla sujuujaanüin wayuu laülaayuu, eekai ji'malii otta jieyuu, ma'aka süsirle Shia yoluja sujuujaain wayuu eekai piachin otta wayuu eekai anain sajapü otta sülapüin. Ajuujaanüsü wayuu süpüla sülattitnüin suulia wanee kasa mojus, eere wanee lapü so'u, jali'a mma tü, sümünüle sulu'u lapü. Müsüja eesuü tü Ajuujanaka Piou , supula wanee yonna , müsia sujujanüin korolo jeketüin süpula ana'in jatuin sukuipa. Kajou ere lapu so'u wanee e'ejetu ajujana süpula aimajuna sulii kasachiki. [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] rksdbhxv522i52eee3iq210xbv2g7db So'ulua 0 1302 18345 17793 2026-04-26T03:45:04Z Rufo1994 1883 18345 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Asoulajaa 2.jpg|miniaturadeimagen|shimiijaaya tepichikat ]] [[Anaajaalaa:Jiet asoulajasü.jpg|miniaturadeimagen|Jiet asoulajasü.jpg]] '''Soula''' ([[alijunaiki]]: Variante de ''asoulajaa'') tuu soulaka shia wanee mirra asthatajanusu sütuma wayuu supushuwa laülayu, tepichi, jimotnuin, jimali. Tü soulaka ainjunusu suka suyaakua tü kasakat ekat supushuwa maka sain püsichi,atünoliya, majayütshiya,wuiya,sheinkeya. Tü asoulajaaka sümaiwa o'tta süma moulia ,Shimira tü jimo'olükat nümaa chii jintüi , sünaije tü emilia tü tepichikat shiaterüin tu ekisholoinkat , tü mirakat ,shikasü jiitpai , sünain sajapü sümaa oo'ui shitain tü jiitka , akumaja müsia shiyaakua , jeyuu , kaleera , shipia wuchii , jokooche, maima tü nakumajakat naa tepichikana sünainje tü asoulajaakat, tü nerakaa noumainpa'a , nashatüin sünain tü jiitka. Esü süpüla nashaitajaain süka kojuya süna tü jiipaika.kojuya sutüjujaka tü sumainjakalü laülayu napüle na tepichikana [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] mmqlxj2czguz7zjb1ha8v6lws9pb8ph 18346 18345 2026-04-26T03:48:53Z Rufo1994 1883 Agregar información 18346 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Asoulajaa 2.jpg|miniaturadeimagen|shimiijaaya tepichikat ]] [[Anaajaalaa:Jiet asoulajasü.jpg|miniaturadeimagen|Jiet asoulajasü.jpg]] '''Soula''' ([[alijunaiki]]: Variante de ''asoulajaa'') tuu soulaka shia wanee mirra asthatajanusu sütuma wayuu supushuwa laülayu, tepichi, jimotnuin, jimali. Tü soulaka ainjunusu suka suyaakua tü kasakat ekat supushuwa maka sain püsichi,atünoliya, majayütshiya,wuiya,sheinkeya. Tü asoulajaaka sümaiwa o'tta süma moulia ,Shimira tü jimo'olükat nümaa chii jintüi , sünaije tü emilia tü tepichikat shiaterüin tu ekisholoinkat , tü mirakat ,shikasü jiitpai , sünain sajapü sümaa oo'ui shitain tü jiitka , akumaja müsia shiyaakua , jeyuu , kaleera , shipia wuchii , jokooche, maima tü nakumajakat naa tepichikana sünainje tü asoulajaakat, tü nerakaa noumainpa'a , nashatüin sünain tü jiitka. Esü süpüla nashaitajaain süka kojuya süna tü jiipaika.kojuya sutüjujaka tü sumainjakalü laülayu napüle na tepichikana. Shika tü shi 'ipachein jitpai apütanajakat , shia ashaitajana aka . [[Akotchajülee sünülia:Sheitaa]] mj260q30l6cs4yyasz3m75tf5r06cqy