Wikipiidiya gurwiki https://gur.wikipedia.org/wiki/P%C9%9Bgezure MediaWiki 1.45.0-wmf.3 first-letter Miidiya Zure Tɔgum Tuntuna Tuntuna tɔgum Wikipiidiya Wikipiidiya tɔgum Faali Faali tɔgum MiidiyaWiki MiidiyaWiki tɔgum Tɛmpileti Tɛmpileti tɔgum Suŋerɛ Suŋerɛ tɔgum Buuri buuri Buuri buuri tɔgum TimedText TimedText talk Module Module talk Shweshwe 0 2597 17434 17432 2025-06-10T17:35:16Z Amoramah 26 /* Shweshwe */ 17434 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim, bii tartan n boi South Africa. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== dzohgg493lfkt8w6npmor49aj7rsily 17435 17434 2025-06-10T17:37:38Z Amoramah 26 /* Shweshwe */ 17435 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim, bii tartan n boi South Africa<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref>. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== l7m5zufa7cf9a7hkyhvpaycxghv4wjs 17436 17435 2025-06-10T17:43:43Z Amoramah 26 17436 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim, bii tartan n boi South Africa. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== 86256hieilfyv6kougwpki8p6jb36ay 17437 17436 2025-06-10T17:45:09Z Amoramah 26 /* Shweshwe */ 17437 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref><ref>http://www.thepost.co.za/stylish-isishweshwe-check-1.1064242#.UuKQ2NL8Ls0</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim, bii tartan n boi South Africa. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== awgyhgphm6aidf6ua5v7tl8ew0sv8yx 17438 17437 2025-06-10T17:51:15Z Amoramah 26 /* Shweshwe */ 17438 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref><ref>http://www.thepost.co.za/stylish-isishweshwe-check-1.1064242#.UuKQ2NL8Ls0</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri<ref>https://books.google.com/books?id=Hq3aUBCahPYC</ref>. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim, bii tartan n boi South Africa. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== 9051ib45a9es504yzsz30qu9ied5p2w 17439 17438 2025-06-10T17:53:44Z Amoramah 26 /* Shweshwe */ 17439 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref><ref>http://www.thepost.co.za/stylish-isishweshwe-check-1.1064242#.UuKQ2NL8Ls0</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri<ref>https://books.google.com/books?id=Hq3aUBCahPYC</ref><ref>http://www.mediaclubsouthafrica.com/land-and-people/3556-shweshwe-the-denim-of-south-africa</ref>. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim, bii tartan n boi South Africa. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== dvbu9fxldfxpchy88uw6kzk9fkwy4yg 17440 17439 2025-06-10T17:57:19Z Amoramah 26 /* Shweshwe */ 17440 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref><ref>http://www.thepost.co.za/stylish-isishweshwe-check-1.1064242#.UuKQ2NL8Ls0</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri<ref>https://books.google.com/books?id=Hq3aUBCahPYC</ref><ref>http://www.mediaclubsouthafrica.com/land-and-people/3556-shweshwe-the-denim-of-south-africa</ref>. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim, bii tartan n boi South Africa<ref>http://www.iol.co.za/lifestyle/style/fashion/a-stylish-ode-to-mama-afrika-1.1145657#.Ut6SjdL8Ls0</ref>. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== bchc7ya8x3opzhu658yua1lxwkgcbvy 17441 17440 2025-06-10T18:01:38Z Amoramah 26 /* Shweshwe */ 17441 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref><ref>http://www.thepost.co.za/stylish-isishweshwe-check-1.1064242#.UuKQ2NL8Ls0</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri<ref>https://books.google.com/books?id=Hq3aUBCahPYC</ref><ref name=":0">http://www.mediaclubsouthafrica.com/land-and-people/3556-shweshwe-the-denim-of-south-africa</ref>. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim<ref name=":0" />, bii tartan n boi South Africa<ref>http://www.iol.co.za/lifestyle/style/fashion/a-stylish-ode-to-mama-afrika-1.1145657#.Ut6SjdL8Ls0</ref>. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== 3rhnwn6602pj02m5cw9do3cytunggjs 17442 17441 2025-06-11T06:03:10Z 102.176.65.244 Added reference 17442 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref><ref>http://www.thepost.co.za/stylish-isishweshwe-check-1.1064242#.UuKQ2NL8Ls0</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri<ref>https://books.google.com/books?id=Hq3aUBCahPYC</ref><ref name=":0">http://www.mediaclubsouthafrica.com/land-and-people/3556-shweshwe-the-denim-of-south-africa</ref>. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim<ref name=":0" />, bii tartan n boi South Africa<ref>http://www.iol.co.za/lifestyle/style/fashion/a-stylish-ode-to-mama-afrika-1.1145657#.Ut6SjdL8Ls0</ref>. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , <ref>{{Citation|title=Pɛgezure|date=2024-03-13|url=https://gur.wikipedia.org/w/index.php?title=P%C9%9Bgezure&oldid=15065|work=Wikipedia, the free encyclopedia|access-date=2025-06-11}}</ref>me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== 6wwwjhnovgjesi2bll3avr5zglg2dm0 17443 17442 2025-06-11T06:07:45Z Akolpoka 244 Added reference 17443 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref><ref>http://www.thepost.co.za/stylish-isishweshwe-check-1.1064242#.UuKQ2NL8Ls0</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri<ref>https://books.google.com/books?id=Hq3aUBCahPYC</ref><ref name=":0">http://www.mediaclubsouthafrica.com/land-and-people/3556-shweshwe-the-denim-of-south-africa</ref>. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim<ref name=":0" />, bii tartan n boi South Africa<ref>http://www.iol.co.za/lifestyle/style/fashion/a-stylish-ode-to-mama-afrika-1.1145657#.Ut6SjdL8Ls0</ref>. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , <ref>{{Citation|title=Pɛgezure|date=2024-03-13|url=https://gur.wikipedia.org/w/index.php?title=P%C9%9Bgezure&oldid=15065|work=Wikipedia, the free encyclopedia|access-date=2025-06-11}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Reporter|first=Staff|date=2013-04-19|title=London shows material interest in Africa’s old clothes|url=https://mg.co.za/article/2013-04-19-london-shows-material-interest-in-africas-old-clothes/|access-date=2025-06-11|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== sww37srjr8pjdc4s67i7q80fznwssda 17444 17443 2025-06-11T08:27:53Z Amoramah 26 17444 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref><ref>http://www.thepost.co.za/stylish-isishweshwe-check-1.1064242#.UuKQ2NL8Ls0</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri<ref>https://books.google.com/books?id=Hq3aUBCahPYC</ref><ref name=":0">http://www.mediaclubsouthafrica.com/land-and-people/3556-shweshwe-the-denim-of-south-africa</ref>. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim<ref name=":0" />, bii tartan n boi South Africa<ref>http://www.iol.co.za/lifestyle/style/fashion/a-stylish-ode-to-mama-afrika-1.1145657#.Ut6SjdL8Ls0</ref>. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1 ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ. Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal),la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan. Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== 3rhnwn6602pj02m5cw9do3cytunggjs 17445 17444 2025-06-11T10:56:19Z Akolpoka 244 N pa'asɛ la references 17445 wikitext text/x-wiki {{databox }} == '''Shweshwe''' == '''shweshwe'''(/ˈʃwɛʃwɛ/) <ref>https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/shwe-shwe</ref> de la fuugo bii kinkinɛ ti ba ki'isɛ bii mu'ugɛ ka ti Southern African duma zo'e zo'e  tara ka tuna ti ka dɛna ba buuri malema lɔkɔ<ref>https://www.nytimes.com/2009/06/07/arts/television/07kats.html</ref><ref>http://www.thepost.co.za/stylish-isishweshwe-check-1.1064242#.UuKQ2NL8Ls0</ref>. fuo la ka miŋa ŋwɔsum de la 'indigo', fuugo wa ba maalɛ ka mɛ ti ka tara mu'uŋɔ duma yima yima, la ba ŋmɛ ka gee bɔ bɔrumbɔresi ti la pa'ala naaŋɔ ŋmɛresi duma buuri buuri<ref>https://books.google.com/books?id=Hq3aUBCahPYC</ref><ref name=":0">http://www.mediaclubsouthafrica.com/land-and-people/3556-shweshwe-the-denim-of-south-africa</ref>. Yɛsera la ka n ba'am yiregɛ bii zo'oge la zuo, ba pa'alɛ shweshwe mɛ ti ka de la denim<ref name=":0" />, bii tartan n boi South Africa<ref>http://www.iol.co.za/lifestyle/style/fashion/a-stylish-ode-to-mama-afrika-1.1145657#.Ut6SjdL8Ls0</ref>. ==Yu'urɛ== [[File:2008-02-09 Xhosa women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] women in [[Folk costume|traditional costume]] wearing [[indigo]] shweshwe aprons]] [[File:Xhosa traditionally dressed women.jpg|thumb|upright|[[Xhosa people|Xhosa]] woman wearing a head scarf made from [[indigo]] shweshwe (on the right)]] Yumɛŋerɛ wa shweshwe wa ba yese ka  ze'ele la fuo la tigere yɛsera Leshoto naba Moshoeshoe , me gulesɛ ka "Moshweshwe". Mosheshoe 1<ref>{{Cite web|last=Reporter|first=Staff|date=2013-04-19|title=London shows material interest in Africa’s old clothes|url=https://mg.co.za/article/2013-04-19-london-shows-material-interest-in-africas-old-clothes/|access-date=2025-06-11|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Reporter|first=Staff|date=2013-11-22|title=The fabric of society needs underpinning|url=https://mg.co.za/article/2013-11-22-00-the-fabric-of-society-needs-underpinning/|access-date=2025-06-11|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref>ti ba yuum dikɛ fuugo wa ti ka dɛna bo'olum bo ka yɛsera Fareŋa pu'usegɔ duma la zi'an n de 1840 sa gee ti pooren ti ba nyaa iŋɛ ka ti ka zo'e bii parɛ.<ref>{{Cite web|last=Reporter|first=Staff|date=2013-04-19|title=London shows material interest in Africa’s old clothes|url=https://mg.co.za/article/2013-04-19-london-shows-material-interest-in-africas-old-clothes/|access-date=2025-06-11|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref><ref>{{Cite web|title=Book sources - Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9780620503952|access-date=2025-06-11|website=en.wikipedia.org|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Swish shweshwe! - $htmlTitle|url=http://www.iol.co.za/dailynews/lifestyle/fashion/swish-shweshwe-1.1591302|access-date=2025-06-11|website=www.iol.co.za}}</ref> Ka yu'urɛ kelum dɛna la sejeremane bii seshoeshoe n boi Sotho gee me le dɛna se'em de la terantala (nyɛ ka ze'ele la  Afrikaans tarentaal), <ref>{{Cite web|title=Book sources - Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9780620503952|access-date=2025-06-11|website=en.wikipedia.org|language=en}}</ref>la ujamani n boi Xhosa, 19th century la pooren German la Swiss nɛresɛba n zi'ire la n yuum tari blaudruck (" fu sɔbelɔ") futo ti ba lɔgerɔ gee yuum suŋɛ basɛ ti ka ze'ele n boi South African la Bashoto buuri malema puan.<ref>{{Cite web|last=Hartigh|first=Wilma den|title=Shweshwe, the denim of South Africa|url=http://www.mediaclubsouthafrica.com/land-and-people/3556-shweshwe-the-denim-of-south-africa|access-date=2025-06-11|website=www.mediaclubsouthafrica.com|language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web|last=Reporter|first=Staff|date=2013-04-19|title=London shows material interest in Africa’s old clothes|url=https://mg.co.za/article/2013-04-19-london-shows-material-interest-in-africas-old-clothes/|access-date=2025-06-11|website=The Mail & Guardian|language=en-ZA}}</ref><ref>{{Cite web|last=Joyce|first=Liam Karabo|date=2025-03-06|title=Swish shweshwe!|url=https://iol.co.za/dailynews/2013-10-14-swish-shweshwe/|access-date=2025-06-11|website=IOL|language=en}}</ref> Botswana tiŋa puan, buuri fu kuna wa ba mi ka ti ka dɛna la "leteisi," 'jeremani," bii "German print." == Tuuma == Buuri malema puan, ba tari Shweshwe maala la saaloo duma, mɔkuru bii wundomaata, koosego anyɛ'dɔgelɛ duma "aprons" la lɔgeseto ti tu nan nyɛ gee lu' vilegum kaɛ tu inya la. Buuri malema puan Xhosa pɔgeseto e ni nan pɔsɛ ele si saanɛ puan la, bama n ni nyɛɛra Shweshwe futo bii kinkina wa ti si mina a ti makoti, la Sotho pɔgesɛba  e ele . Xhosa pɔgesi me kelum le dikɛ fuo wa mɛ pa'asɛ ba buuri mɔgeduurɔ-ŋwɔsum fugɔbesi pɔɔsin. Botswana tiŋa puan, fuugo wa kelum pa'asɛ mɛ la ba buuri pɔgedire la pɔgedire malema puan, gee nananewa ti ka nyaa niɛ zo'e zo'e ti ba mina ka San dagena buuri malema, ba kelum tara Shweshwe mɛ tuna saŋa woo n boi South African pɔgesi la budaasi lɔgerɔ pi'a puan ze'ele bo ba buuri tinsuga la za'a, gee me kelum tara a  pa'asera maala kugesi lɔgerɔ. Ba kelum tara ka mɛ tuna n boi United States ti ka dɛna fuo bii lɔgesɛka ti ba tara ka pi'ira gɔtɔ bii kugesi. == Maalegɔ == Ba maalɛ Shweshwe mɛ ze'ele la "acid" ti ba yese la "roller printing" fɔla n boi cotton calico ma'a bii zaŋa puan. 5 23* Ba maalɛ ka ti ka woko dɛna la 90 cm, e boi ka zi'isi za'a la ka A- ŋmɛresegɔ wundomaata bii mɔkuru pi'a ka zi'isi la za'a. Ba maalɛ fuo bii kinkinɛ wa mɛ n boi ŋwɔsum yima yima pa'asera "indigo" ka miŋa ŋwɔsum la puan, mɔlebagenɛ, la mɔlega, ka maalegɔ kekeko buuri buuri puan pa'asera filaawa duma, bɛgerɔ la "diamond", ŋmɛba n de kilesi la dagesi gulesi ŋwɔsum duma. 11* Ka maalegɔ yima yima la ba maalɛ ka mɛ dikɛ la " pincotage" fupiifo fuo bii kinkinɛ pi'a fɔla  yama yama, fuo sɛka ti ba maalɛ ka saŋa woo yɛsera la niirɛ la ka sama bii nusa'aŋɔ, amaa ka maalegɔ la tari sum mɛ gee kelum doose la nananewa futo bii kinkina maalegɔ aŋa bii ŋwɔsum. Nananewa ba tari ba zɛ'ɛta la Europe kina South African na, ku kalɛ daalesum la fuo la puan la, Da Gama kinkina maalegɔ zi'an la n boi Zwelitsha tiŋa puan bɔna King Williams tiŋa yiŋa bɔba n maalɛ ka n boi Eastern Cape hali 1982 *.8 9 11* 1992 puan,  Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum da la deebiisi sita n de yɔ'ɔ tuuma a yina, futo la nuseko bii bɔbeseko n yuum parɛ paa ti Spruce maalegɔ kɔmpine  e boi Manchester, la futo la miŋa vilegere yalegerɛ zi'an ti ba yuum dikɛ ta'asɛ la uuregɔ  kiŋɛ South African. *18 24* Da Gama futo zi'an la yuum maalɛ shweshwe ze'ele la guno ti ba tari ze'ele  Zimbabwe na ti ba nyaa zo'e bii parɛ n boi Eastern Cape *.16 22* Fumɛntɔ maalegɔ zi'an wa, ta dikɛ pa'asɛ shweshwe maalegɔ zɛ'ɛta Da Gama futo maalegɔ, daa vuuseri mɛ ti ba kɛlegum la fuseto maalegɔ n boi tiŋa ana suŋa gu ti ba maalɛ ba tiŋa la puan dikɛ pa'asɛ ze'ele China la Pakistan. 11 16 25* Fu wan ta'am baŋɛ fuo la kumiŋa ka fum n gurɛ ka, fum n nyuusum bii fum n dikɛ nuurɛ lem ka, ka dameŋa la ka ŋwɔsum zɛ'ɛta ba n ki'isɛ ka mu'ureŋɔ sɛka la ka maalegɔ daalum ŋwɔsum n boi fuo la tiŋa nuurɛ bɔba, n pɔ'ɔgɛ la ka katɛ n de 90 cm fuo la yalegerɛ la ka tibesum  n boi fuo la paalega puan ze'ele ba miŋa maalegɔ puan ti fu san pɛɛra ti ka yɛsera. *4 12* Tigerɛ nambua, 2013 puan, shweshwe maalegɔ zi'an yɛsera Da Gama futo maalegɔ zi'an yuum sirese mɛ lebe miiliya anuu mita yuunɛ woo puan. ==Malema si'a n niɛ== * Jill Scott, who portrayed the main character Mma Precious Ramotswe in ''The No. 1 Ladies' Detective Agency'' TV series, lɔgezɛɛtɔ n ze<nowiki>'ele shweshwe bo maalegɔ la. ''2" " ''</nowiki>26" " ==Le bisɛ yɛ'ɛsa== * African wax prints == Viisegɔ lɔgerɔ== gaydwuspm5enbkky6rpi87bppg9bx04