Wikipedia kcgwiki https://kcg.wikipedia.org/wiki/A%CC%B1tsak_Wat_Wu MediaWiki 1.47.0-wmf.6 first-letter Media Wat khwo A‌̱lyiat A‌̱tyunta̱m A‌̱lyiat a‌̱tyunta‌̱m Wukipedia A‌̱lyiat Wukipedia Fail A‌̱lyiat fail MediaWiki A‌̱lyiat MediaWiki Ta‌̱mpi‌̱let A‌̱lyiat ta‌̱mpi‌̱let Beang A‌̱lyiat beang Sa A‌̱lyiat nsa TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk A̱bwuanng 0 90 44928 28929 2026-06-13T20:05:31Z Zichatmoses 2829 44928 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱bwuanng''' wu (á̱kpa: '''a̱yaabwuanng''' ''ba'') yet naat mbwuot kwai mbeang lyiai nkyang hwa mat cat kpangti̱n. ==Ya̱fang== {{Reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Nta̱m]] 1fir5b9pts7vdvn7gj4nwrb6yaddoi1 44929 44928 2026-06-13T20:06:14Z Zichatmoses 2829 44929 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ A̱bwuanng/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ A̱bwuanng/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ A̱bwuanng/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ A̱bwuanng/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱bwuanng''' wu (á̱kpa: '''a̱yaabwuanng''' ''ba'') yet naat mbwuot kwai mbeang lyiai nkyang hwa mat cat kpangti̱n. ==Ya̱fang== {{Reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Nta̱m]] lqkfdsvf14dwn4ute34iiobdcbljy21 44930 44929 2026-06-13T20:06:39Z Zichatmoses 2829 44930 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ A̱bwuanng/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ A̱bwuanng/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ A̱bwuanng/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ A̱bwuanng/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ A̱bwuanng/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ A̱bwuanng/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱bwuanng''' wu (á̱kpa: '''a̱yaabwuanng''' ''ba'') yet naat mbwuot kwai mbeang lyiai nkyang hwa mat cat kpangti̱n. ==Ya̱fang== {{Reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Nta̱m]] 1cithuq7kwi9yqpc0195zdwj8a6f8ni A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k 0 140 44913 14771 2026-06-13T19:49:53Z Zichatmoses 2829 44913 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox|item=Q98}} '''A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k''' wu wa yet a̱gba̱ndang kyai a̱sa̱khwot swanta a̱ swak ma̱ng shi a̱mgbii ma̱ng shi tsuung a̱ni. A̱ ngaat kyiak neet da̱ [[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Atik]] wu di̱ fam a̱za hu naat da̱ [[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot A̱tak]] wu (ku, ma̱ng si̱sak wa̱i a̱lyiat hu, naat ma̱ [[A̱ntati̱ka]]) di̱ fam a̱tak hu a̱wot a̱ si̱ byia̱ gak ma̱ng nvam-a̱byin [[A̱siya]] ma̱ng A̱strelya di̱ fam jenshyung hu ma̱ng [[Amerika]] di̱ fam a̱tyin hu. ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Nvam_a̱sa̱khwot_swanta]] [[Sa:A̱ca̱cet_Nkyai_A̱sa̱khwot_swanta]] d85pathjrdxotp4b6f1a75hb7vzmvka 44914 44913 2026-06-13T19:50:33Z Zichatmoses 2829 44914 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox|item=Q98}} '''A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k''' wu wa yet a̱gba̱ndang kyai a̱sa̱khwot swanta a̱ swak ma̱ng shi a̱mgbii ma̱ng shi tsuung a̱ni. A̱ ngaat kyiak neet da̱ [[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Atik]] wu di̱ fam a̱za hu naat da̱ [[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot A̱tak]] wu (ku, ma̱ng si̱sak wa̱i a̱lyiat hu, naat ma̱ [[A̱ntati̱ka]]) di̱ fam a̱tak hu a̱wot a̱ si̱ byia̱ gak ma̱ng nvam-a̱byin [[A̱siya]] ma̱ng A̱strelya di̱ fam jenshyung hu ma̱ng [[Amerika]] di̱ fam a̱tyin hu. ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Nvam_a̱sa̱khwot_swanta]] [[Sa:A̱ca̱cet_Nkyai_A̱sa̱khwot_swanta]] aj2oqp583uao9jw5ahgk5g6kmgha6gq 44915 44914 2026-06-13T19:51:08Z Zichatmoses 2829 44915 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox|item=Q98}} '''A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Pasi̱fi̱k''' wu wa yet a̱gba̱ndang kyai a̱sa̱khwot swanta a̱ swak ma̱ng shi a̱mgbii ma̱ng shi tsuung a̱ni. A̱ ngaat kyiak neet da̱ [[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Atik]] wu di̱ fam a̱za hu naat da̱ [[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot A̱tak]] wu (ku, ma̱ng si̱sak wa̱i a̱lyiat hu, naat ma̱ [[A̱ntati̱ka]]) di̱ fam a̱tak hu a̱wot a̱ si̱ byia̱ gak ma̱ng nvam-a̱byin [[A̱siya]] ma̱ng A̱strelya di̱ fam jenshyung hu ma̱ng [[Amerika]] di̱ fam a̱tyin hu. ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Nvam_a̱sa̱khwot_swanta]] [[Sa:A̱ca̱cet_Nkyai_A̱sa̱khwot_swanta]] 1zco4b85910wauyroxh4avtctzgatij A̱kpat 0 180 44892 41859 2026-06-13T19:22:38Z Zichatmoses 2829 44892 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱kpat''' wu (a̱tyonyiung: '''a̱tyokpat''' wu; a̱lyoot a̱pyia̱: '''Hausawa''', ''Ausa'' meang; a̱lyoot nta: lyuut Lyiatfi̱ransa ''Haoussa'', lyuut Lyiatshong ''Hausa'', Idoma ''Abakpa'') yet nwap [[Lilyem Cadik|Cadik]] ja ji̱ yai ba̱t di̱ fam Sahet hu ma̱ng nfam Sa̱vana nang á̱nietbishyi nwai nshyia̱ ma̱ a̱di̱di̱t a̱ni bah, mbeang susot nswat di̱ fam a̱tak [[Ni̱njer (a̱byin)|Ni̱njer]] ma̱ng fam a̱za [[Naijeriya]]. Ma̱ng a̱mgba̱m shi á̱niet miliyon 80 (tyan 2019), A̱kpat wu wa swak di̱ yet [[Nnwap Afrika|nwap Afrika]] jhyiung ji̱ byia̱ á̱niet a̱ swak a̱ni. Susot á̱niet ji̱ lyiat [[Kpat (a̱lyem)|Kpat]] ma̱nyin a̱ni ngyai koji di̱ fam [[Jenshyung Afrika]] ma̱ng a̱ta̱lyen taada cyet nat Haji di̱ nfam a̱za ma̱ng a̱tyin [[Sa̱hara]] na, ma̱ng susot á̱niet á̱ khap sak zan ma̱ a̱di̱di̱t a̱mami ma̱ng da̱ a̱beam a̱keang A̱ga̱da̱t. A̱kpat a̱ghyang ku shyei si̱ nwuai a̱ca̱cet a̱ka̱keang na̱ shi a̱ni ba̱t di̱ fam khwong kyai a̱sa̱khwot hu nang [[Legwot]], [[Pa̱takwot]], A̱kra, Abijan, Ba̱njut ma̱ng Kotonu mbeang nkap fam Afrika A̱za nang a̱byin [[Li̱biya]], mi̱ shi a̱swap ndyia̱ 500. Á̱ ku nwuak ri̱pot nyia̱ A̱kpat wu khwi yet a̱nyiung mami á̱niet bibyin [[Bini (a̱byin)|Bini]], [[Kemerun]], [[Khwong A̱ta̱m Nzwuom]],<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/IV Hausa in Côte d'Ivoire]". Joshua project.</ref> [[Caad]], [[Sudan]], Ri̱pobi̱lik A̱tyia̱ka̱u Afrika,<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/CT Hausa in Central African Republic]" (di̱n Shong). Joshua Project.</ref> Ri̱pobi̱lik Konggo ji,<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/CF Hausa in Congo, Republic of the]". Joshua Project.</ref> [[Togo]], [[Gana]],<ref name="auto4">"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/GH|title=Hausa in Ghana]". Joshua Project.</ref> [[Eritrea]],<ref name="auto3">"[http://www.madote.com/2010/04/nigerian-eritreans-history-of-housa-and.html Nigerian Eritreans - The history of Hausa and Bargo in Eritrea]". Madote.</ref> [[Gini A̱kwa̱toriya]],<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/EK Hausa in Equatorial Guinea]" (di̱n Shong). Joshua Project.</ref> Ga̱bon, Senegal ma̱ng Ga̱mbiya ji. A̱kpat wu swan si̱sak ma̱ng taada ma̱ a̱cyuang a̱baka̱keang nia, mbeang a̱ka̱keang na̱ laai yet a̱ca̱cet a̱ni, ma a̱ji wa á̱ cyui á̱ga̱fi̱p, go nkyangzwa ma̱ng nyák, á̱ ka ncong a̱bwuang a̱mali ma̱ng gbang di̱ nfam-a̱byin Afrika. A̱lyem nggu wu yet Kpat ja, a̱lyem Afro-A̱siya ka̱ shyia̱ di̱ sot [[Lilyem Caadik|Cadik]], ji̱ si̱ yet a̱lyem mbyin Afrika nang á̱ lyiat á̱ swak a̱ni. Si̱sak ji á̱ ngyei a̱tyu a̱ yet A̱kpat a̱ni ca̱caat ma̱ng sot-mbyin nggu ji da̱ a̱lyem Kpat ka ja yet: ''Bahaushe'' ("a̱tyokpat-a̱sam"), ''Bahaushiya'' ("a̱tyokpat-a̱nap"). A̱gba̱ndang a̱keang [[Da̱ura]] wa yet a̱ka̱watyia̱ taada A̱kpat ka. Á̱ ku kpaat a̱keang a̱kya gbangbang a̱zaghyi a̱mgba̱m a̱ca̱cet a̱ka̱keang A̱kpat na. Á̱nietba̱ngtyok A̱kpat ba ku nok taada ji̱ byia̱ a̱ni̱nan di̱ [[Ban tsaaí]] neet gbangbang.<ref>Koops, Katrin (1996). "[http://minds.wisconsin.edu/handle/1793/34443 The role of the horse in Hausa culture] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160304111539/http://minds.wisconsin.edu/handle/1793/34443 |date=2016-03-04 }}" (di̱n Shong). Thesis.</ref> Ba̱ng si̱ tat a̱fwun, a̱ swan a̱lama taada wa ma̱ng ntyok A̱kpat na, a̱wot [[Tsaai|tsaai]] ji si̱ byia̱ ta̱m nang ji̱ nyia̱ a̱ni mi̱ mam song a̱yet [[Nfwung Á̱nietkpaa̱pyia̱|Idi]], nang á̱ lyen nang ''Ranar Sallah'' a̱ni (di̱n Tyap: Mam Kpaa̱pyia̱).<ref>"[https://web.archive.org/web/20160303224410/http://www.esthergarvi.org/2010/03/28/horse-talk-breeding-in-niger/ » Horse Talk: Horse Breeding in Niger Esther Garvi: Niger, West Africa]" (di̱n Shong).</ref> ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Nnwap_swanta]] [[Sa:Nnwap_Afrika]] [[Sa:Nnwap mi̱ Naijeriya]] 7dj4o8eejtfpefasf0f22huexjhh750 44893 44892 2026-06-13T19:23:13Z Zichatmoses 2829 44893 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱kpat/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱kpat/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱kpat/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱kpat''' wu (a̱tyonyiung: '''a̱tyokpat''' wu; a̱lyoot a̱pyia̱: '''Hausawa''', ''Ausa'' meang; a̱lyoot nta: lyuut Lyiatfi̱ransa ''Haoussa'', lyuut Lyiatshong ''Hausa'', Idoma ''Abakpa'') yet nwap [[Lilyem Cadik|Cadik]] ja ji̱ yai ba̱t di̱ fam Sahet hu ma̱ng nfam Sa̱vana nang á̱nietbishyi nwai nshyia̱ ma̱ a̱di̱di̱t a̱ni bah, mbeang susot nswat di̱ fam a̱tak [[Ni̱njer (a̱byin)|Ni̱njer]] ma̱ng fam a̱za [[Naijeriya]]. Ma̱ng a̱mgba̱m shi á̱niet miliyon 80 (tyan 2019), A̱kpat wu wa swak di̱ yet [[Nnwap Afrika|nwap Afrika]] jhyiung ji̱ byia̱ á̱niet a̱ swak a̱ni. Susot á̱niet ji̱ lyiat [[Kpat (a̱lyem)|Kpat]] ma̱nyin a̱ni ngyai koji di̱ fam [[Jenshyung Afrika]] ma̱ng a̱ta̱lyen taada cyet nat Haji di̱ nfam a̱za ma̱ng a̱tyin [[Sa̱hara]] na, ma̱ng susot á̱niet á̱ khap sak zan ma̱ a̱di̱di̱t a̱mami ma̱ng da̱ a̱beam a̱keang A̱ga̱da̱t. A̱kpat a̱ghyang ku shyei si̱ nwuai a̱ca̱cet a̱ka̱keang na̱ shi a̱ni ba̱t di̱ fam khwong kyai a̱sa̱khwot hu nang [[Legwot]], [[Pa̱takwot]], A̱kra, Abijan, Ba̱njut ma̱ng Kotonu mbeang nkap fam Afrika A̱za nang a̱byin [[Li̱biya]], mi̱ shi a̱swap ndyia̱ 500. Á̱ ku nwuak ri̱pot nyia̱ A̱kpat wu khwi yet a̱nyiung mami á̱niet bibyin [[Bini (a̱byin)|Bini]], [[Kemerun]], [[Khwong A̱ta̱m Nzwuom]],<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/IV Hausa in Côte d'Ivoire]". Joshua project.</ref> [[Caad]], [[Sudan]], Ri̱pobi̱lik A̱tyia̱ka̱u Afrika,<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/CT Hausa in Central African Republic]" (di̱n Shong). Joshua Project.</ref> Ri̱pobi̱lik Konggo ji,<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/CF Hausa in Congo, Republic of the]". Joshua Project.</ref> [[Togo]], [[Gana]],<ref name="auto4">"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/GH|title=Hausa in Ghana]". Joshua Project.</ref> [[Eritrea]],<ref name="auto3">"[http://www.madote.com/2010/04/nigerian-eritreans-history-of-housa-and.html Nigerian Eritreans - The history of Hausa and Bargo in Eritrea]". Madote.</ref> [[Gini A̱kwa̱toriya]],<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/EK Hausa in Equatorial Guinea]" (di̱n Shong). Joshua Project.</ref> Ga̱bon, Senegal ma̱ng Ga̱mbiya ji. A̱kpat wu swan si̱sak ma̱ng taada ma̱ a̱cyuang a̱baka̱keang nia, mbeang a̱ka̱keang na̱ laai yet a̱ca̱cet a̱ni, ma a̱ji wa á̱ cyui á̱ga̱fi̱p, go nkyangzwa ma̱ng nyák, á̱ ka ncong a̱bwuang a̱mali ma̱ng gbang di̱ nfam-a̱byin Afrika. A̱lyem nggu wu yet Kpat ja, a̱lyem Afro-A̱siya ka̱ shyia̱ di̱ sot [[Lilyem Caadik|Cadik]], ji̱ si̱ yet a̱lyem mbyin Afrika nang á̱ lyiat á̱ swak a̱ni. Si̱sak ji á̱ ngyei a̱tyu a̱ yet A̱kpat a̱ni ca̱caat ma̱ng sot-mbyin nggu ji da̱ a̱lyem Kpat ka ja yet: ''Bahaushe'' ("a̱tyokpat-a̱sam"), ''Bahaushiya'' ("a̱tyokpat-a̱nap"). A̱gba̱ndang a̱keang [[Da̱ura]] wa yet a̱ka̱watyia̱ taada A̱kpat ka. Á̱ ku kpaat a̱keang a̱kya gbangbang a̱zaghyi a̱mgba̱m a̱ca̱cet a̱ka̱keang A̱kpat na. Á̱nietba̱ngtyok A̱kpat ba ku nok taada ji̱ byia̱ a̱ni̱nan di̱ [[Ban tsaaí]] neet gbangbang.<ref>Koops, Katrin (1996). "[http://minds.wisconsin.edu/handle/1793/34443 The role of the horse in Hausa culture] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160304111539/http://minds.wisconsin.edu/handle/1793/34443 |date=2016-03-04 }}" (di̱n Shong). Thesis.</ref> Ba̱ng si̱ tat a̱fwun, a̱ swan a̱lama taada wa ma̱ng ntyok A̱kpat na, a̱wot [[Tsaai|tsaai]] ji si̱ byia̱ ta̱m nang ji̱ nyia̱ a̱ni mi̱ mam song a̱yet [[Nfwung Á̱nietkpaa̱pyia̱|Idi]], nang á̱ lyen nang ''Ranar Sallah'' a̱ni (di̱n Tyap: Mam Kpaa̱pyia̱).<ref>"[https://web.archive.org/web/20160303224410/http://www.esthergarvi.org/2010/03/28/horse-talk-breeding-in-niger/ » Horse Talk: Horse Breeding in Niger Esther Garvi: Niger, West Africa]" (di̱n Shong).</ref> ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Nnwap_swanta]] [[Sa:Nnwap_Afrika]] [[Sa:Nnwap mi̱ Naijeriya]] mjyasrnfi6qg88jujuuwoau24b5ld6u 44894 44893 2026-06-13T19:23:46Z Zichatmoses 2829 44894 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱kpat/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱kpat/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱kpat/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱kpat/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[A̱kpat/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[A̱kpat/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱kpat''' wu (a̱tyonyiung: '''a̱tyokpat''' wu; a̱lyoot a̱pyia̱: '''Hausawa''', ''Ausa'' meang; a̱lyoot nta: lyuut Lyiatfi̱ransa ''Haoussa'', lyuut Lyiatshong ''Hausa'', Idoma ''Abakpa'') yet nwap [[Lilyem Cadik|Cadik]] ja ji̱ yai ba̱t di̱ fam Sahet hu ma̱ng nfam Sa̱vana nang á̱nietbishyi nwai nshyia̱ ma̱ a̱di̱di̱t a̱ni bah, mbeang susot nswat di̱ fam a̱tak [[Ni̱njer (a̱byin)|Ni̱njer]] ma̱ng fam a̱za [[Naijeriya]]. Ma̱ng a̱mgba̱m shi á̱niet miliyon 80 (tyan 2019), A̱kpat wu wa swak di̱ yet [[Nnwap Afrika|nwap Afrika]] jhyiung ji̱ byia̱ á̱niet a̱ swak a̱ni. Susot á̱niet ji̱ lyiat [[Kpat (a̱lyem)|Kpat]] ma̱nyin a̱ni ngyai koji di̱ fam [[Jenshyung Afrika]] ma̱ng a̱ta̱lyen taada cyet nat Haji di̱ nfam a̱za ma̱ng a̱tyin [[Sa̱hara]] na, ma̱ng susot á̱niet á̱ khap sak zan ma̱ a̱di̱di̱t a̱mami ma̱ng da̱ a̱beam a̱keang A̱ga̱da̱t. A̱kpat a̱ghyang ku shyei si̱ nwuai a̱ca̱cet a̱ka̱keang na̱ shi a̱ni ba̱t di̱ fam khwong kyai a̱sa̱khwot hu nang [[Legwot]], [[Pa̱takwot]], A̱kra, Abijan, Ba̱njut ma̱ng Kotonu mbeang nkap fam Afrika A̱za nang a̱byin [[Li̱biya]], mi̱ shi a̱swap ndyia̱ 500. Á̱ ku nwuak ri̱pot nyia̱ A̱kpat wu khwi yet a̱nyiung mami á̱niet bibyin [[Bini (a̱byin)|Bini]], [[Kemerun]], [[Khwong A̱ta̱m Nzwuom]],<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/IV Hausa in Côte d'Ivoire]". Joshua project.</ref> [[Caad]], [[Sudan]], Ri̱pobi̱lik A̱tyia̱ka̱u Afrika,<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/CT Hausa in Central African Republic]" (di̱n Shong). Joshua Project.</ref> Ri̱pobi̱lik Konggo ji,<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/CF Hausa in Congo, Republic of the]". Joshua Project.</ref> [[Togo]], [[Gana]],<ref name="auto4">"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/GH|title=Hausa in Ghana]". Joshua Project.</ref> [[Eritrea]],<ref name="auto3">"[http://www.madote.com/2010/04/nigerian-eritreans-history-of-housa-and.html Nigerian Eritreans - The history of Hausa and Bargo in Eritrea]". Madote.</ref> [[Gini A̱kwa̱toriya]],<ref>"[https://joshuaproject.net/people_groups/12070/EK Hausa in Equatorial Guinea]" (di̱n Shong). Joshua Project.</ref> Ga̱bon, Senegal ma̱ng Ga̱mbiya ji. A̱kpat wu swan si̱sak ma̱ng taada ma̱ a̱cyuang a̱baka̱keang nia, mbeang a̱ka̱keang na̱ laai yet a̱ca̱cet a̱ni, ma a̱ji wa á̱ cyui á̱ga̱fi̱p, go nkyangzwa ma̱ng nyák, á̱ ka ncong a̱bwuang a̱mali ma̱ng gbang di̱ nfam-a̱byin Afrika. A̱lyem nggu wu yet Kpat ja, a̱lyem Afro-A̱siya ka̱ shyia̱ di̱ sot [[Lilyem Caadik|Cadik]], ji̱ si̱ yet a̱lyem mbyin Afrika nang á̱ lyiat á̱ swak a̱ni. Si̱sak ji á̱ ngyei a̱tyu a̱ yet A̱kpat a̱ni ca̱caat ma̱ng sot-mbyin nggu ji da̱ a̱lyem Kpat ka ja yet: ''Bahaushe'' ("a̱tyokpat-a̱sam"), ''Bahaushiya'' ("a̱tyokpat-a̱nap"). A̱gba̱ndang a̱keang [[Da̱ura]] wa yet a̱ka̱watyia̱ taada A̱kpat ka. Á̱ ku kpaat a̱keang a̱kya gbangbang a̱zaghyi a̱mgba̱m a̱ca̱cet a̱ka̱keang A̱kpat na. Á̱nietba̱ngtyok A̱kpat ba ku nok taada ji̱ byia̱ a̱ni̱nan di̱ [[Ban tsaaí]] neet gbangbang.<ref>Koops, Katrin (1996). "[http://minds.wisconsin.edu/handle/1793/34443 The role of the horse in Hausa culture] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160304111539/http://minds.wisconsin.edu/handle/1793/34443 |date=2016-03-04 }}" (di̱n Shong). Thesis.</ref> Ba̱ng si̱ tat a̱fwun, a̱ swan a̱lama taada wa ma̱ng ntyok A̱kpat na, a̱wot [[Tsaai|tsaai]] ji si̱ byia̱ ta̱m nang ji̱ nyia̱ a̱ni mi̱ mam song a̱yet [[Nfwung Á̱nietkpaa̱pyia̱|Idi]], nang á̱ lyen nang ''Ranar Sallah'' a̱ni (di̱n Tyap: Mam Kpaa̱pyia̱).<ref>"[https://web.archive.org/web/20160303224410/http://www.esthergarvi.org/2010/03/28/horse-talk-breeding-in-niger/ » Horse Talk: Horse Breeding in Niger Esther Garvi: Niger, West Africa]" (di̱n Shong).</ref> ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Nnwap_swanta]] [[Sa:Nnwap_Afrika]] [[Sa:Nnwap mi̱ Naijeriya]] 1qx4yleltc8alzl0izydzdwrpdfskni A̱kusuru 0 184 44861 42764 2026-06-13T15:13:19Z Kambai Akau 15 44861 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Fail:Pig farm Vampula 9.jpg|thumb|A̱yaakusuru]] [[Fail:Pig grunt - Erdie.ogg|thumb|Tywei a̱kusuru]] [[File:A pig pen in Salka, Nigeria.jpg|thumb|Tutu a̱kusuru mi̱ Sa̱li̱ka, A̱byin Naija]] '''A̱kusuru''' wu (á̱kpa: '''A̱yaakusuru''' ''ba'') yet kyangzwa (ku nyam a̱mali) hwa, a̱ shi a̱ byii̱t a̱ si̱ byia̱ hya̱u. A̱ lat a̱za, zwa nggu ji la̱u ghwut di̱ yet a̱yaasai. Á̱ cok nggu di̱ nyia̱ nam wa ka̱ a̱ shi mmaai. ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:Nkyangzwa]] [[Sa:Nyám]] p06o9b4w01qril312e3zg4wgiocd2ix A̱kwang A̱yang 0 189 44954 14197 2026-06-13T20:39:30Z Zichatmoses 2829 44954 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱kwang a̱yang''' yet a̱yang byin a̱byiik a̱yin a. '''Akwang a̱yang''' bu yet a̱yang byin a̱tyiok a̱yin. ==Tafang== <references/> [[Sa:A̱kwang]] 5soygh475o5hbbdx0g40pwklbg40u3b 44955 44954 2026-06-13T20:41:35Z Zichatmoses 2829 44955 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱kwang A̱yang/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱kwang A̱yang/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱kwang A̱yang/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱kwang A̱yang/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[A̱kwang A̱yang/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[LonA̱kwang A̱yangdon/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱kwang a̱yang''' yet a̱yang byin a̱byiik a̱yin a. '''Akwang a̱yang''' bu yet a̱yang byin a̱tyiok a̱yin. ==Tafang== <references/> [[Sa:A̱kwang]] leeb4yccpges0apj7s574s1ti0ypofg A̱kwon 0 192 44974 42759 2026-06-13T21:05:45Z Zichatmoses 2829 44974 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱kwon''' yet a̱tyin á̱ga̱fip kya ka̱ byia̱ swuan kuzang a̱lyia̱ ma̱ng si̱sa ma̱ng a̱kyikyuo. ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:A̱ka̱kwon|*]] [[Sa:Nkyangtang-a̱byin]] ipxv4air6cz3mg0a88kslx9e0iak2ll 44975 44974 2026-06-13T21:06:34Z Zichatmoses 2829 44975 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ A̱kwon/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ A̱kwon/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ A̱kwon/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱kwon''' yet a̱tyin á̱ga̱fip kya ka̱ byia̱ swuan kuzang a̱lyia̱ ma̱ng si̱sa ma̱ng a̱kyikyuo. ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:A̱ka̱kwon|*]] [[Sa:Nkyangtang-a̱byin]] gkwuq6rvgygwtq2a8toz9jj8vso42f2 44976 44975 2026-06-13T21:07:29Z Zichatmoses 2829 44976 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ A̱kwon/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ A̱kwon/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ A̱kwon/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ A̱kwon/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ A̱kwon/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ A̱kwon/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱kwon''' yet a̱tyin á̱ga̱fip kya ka̱ byia̱ swuan kuzang a̱lyia̱ ma̱ng si̱sa ma̱ng a̱kyikyuo. ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki}} [[Sa:A̱ka̱kwon|*]] [[Sa:Nkyangtang-a̱byin]] gnzjur8seoqn8e0var07bmaonxh36lo A̱shong Kyai A̱sa̱khwot 0 258 44951 43024 2026-06-13T20:34:56Z Zichatmoses 2829 44951 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱shong Kyai A̱sa̱khwot''' hu (La̱ra̱ba: البحر الأحمر‎ ''Al Baḥr al aḥmar''; A̱biru: ''Yam Soof'' ים סוף ku ''Hayam Haadom'' הים האדום; Koptik: ⲫⲓⲟⲙ `ⲛϩⲁϩ ''Phiom Enhah'' ku ⲫⲓⲟⲙ ̀ⲛϣⲁⲣⲓ ''Phiom ̀nšari''; Tigrinya: ቀይሕ ባሕሪ ''Qeyih Bahri''; Somali: Badda Cas) yet kyai a̱sa̱khwot ku yet a̱na̱nwuai [[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Ndiya]] kikya, a̱ myiai tsi̱tsak [[Afi̱rika]] ma̱ng [[A̱siya]] a̱ni. A̱ myim a̱gba̱ndang kyai a̱sa̱khwot wu di̱ fam a̱tak hu hwa, di̱n vak a̱na̱nwuai a̱sa̱khwot Bab el Mandeb ka ma̱ng [[A̱ngam A̱sa̱khwot Aden]] wu. Di̱ fam a̱za hu si̱ myian [[Li̱m-a̱byin Si̱nai]] hu, [[A̱ngam A̱sa̱khwot A̱ka̱ba]] wu, ma̱ng [[A̱ngam A̱sa̱khwot Swez]] wu (ku cyiet naat Vak-a̱sa̱khwot Swezi hu a̱ni). A̱ shyia̱ a̱tafa Nian A̱shong Kyai A̱sa̱khwot hu ku yet kap A̱gba̱ndang A̱niak A̱ngam wu wa. [[Fail:Red sea coast, Makadi bay.jpg|thumb|Khwong A̱shong Kyai A̱sa̱khwot hu da̱ a̱beam A̱ngam A̱sa̱khwot Makadi wu]] [[Fail:Red Sea topographic map-en.jpg|thumb|Ta̱si̱la A̱shong Kyai A̱sa̱khwot]] ==A̱ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Nvam_a̱sa̱khwot_swanta]] [[Sa:Nkyai_A̱sa̱khwot_swanta]] b11zdzsxzxlu7ifjaji3160idhx34eo 44952 44951 2026-06-13T20:36:20Z Zichatmoses 2829 44952 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ A̱shong Kyai A̱sa̱khwot/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ A̱shong Kyai A̱sa̱khwot/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ A̱shong Kyai A̱sa̱khwot/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱shong Kyai A̱sa̱khwot''' hu (La̱ra̱ba: البحر الأحمر‎ ''Al Baḥr al aḥmar''; A̱biru: ''Yam Soof'' ים סוף ku ''Hayam Haadom'' הים האדום; Koptik: ⲫⲓⲟⲙ `ⲛϩⲁϩ ''Phiom Enhah'' ku ⲫⲓⲟⲙ ̀ⲛϣⲁⲣⲓ ''Phiom ̀nšari''; Tigrinya: ቀይሕ ባሕሪ ''Qeyih Bahri''; Somali: Badda Cas) yet kyai a̱sa̱khwot ku yet a̱na̱nwuai [[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Ndiya]] kikya, a̱ myiai tsi̱tsak [[Afi̱rika]] ma̱ng [[A̱siya]] a̱ni. A̱ myim a̱gba̱ndang kyai a̱sa̱khwot wu di̱ fam a̱tak hu hwa, di̱n vak a̱na̱nwuai a̱sa̱khwot Bab el Mandeb ka ma̱ng [[A̱ngam A̱sa̱khwot Aden]] wu. Di̱ fam a̱za hu si̱ myian [[Li̱m-a̱byin Si̱nai]] hu, [[A̱ngam A̱sa̱khwot A̱ka̱ba]] wu, ma̱ng [[A̱ngam A̱sa̱khwot Swez]] wu (ku cyiet naat Vak-a̱sa̱khwot Swezi hu a̱ni). A̱ shyia̱ a̱tafa Nian A̱shong Kyai A̱sa̱khwot hu ku yet kap A̱gba̱ndang A̱niak A̱ngam wu wa. [[Fail:Red sea coast, Makadi bay.jpg|thumb|Khwong A̱shong Kyai A̱sa̱khwot hu da̱ a̱beam A̱ngam A̱sa̱khwot Makadi wu]] [[Fail:Red Sea topographic map-en.jpg|thumb|Ta̱si̱la A̱shong Kyai A̱sa̱khwot]] ==A̱ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Nvam_a̱sa̱khwot_swanta]] [[Sa:Nkyai_A̱sa̱khwot_swanta]] 79iwpawvyr2t7ri77w87nwjln8tsxdj 44953 44952 2026-06-13T20:38:12Z Zichatmoses 2829 44953 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ A̱shong Kyai A̱sa̱khwot/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ A̱shong Kyai A̱sa̱khwot/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ A̱shong Kyai A̱sa̱khwot/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ A̱shong Kyai A̱sa̱khwot/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ A̱shong Kyai A̱sa̱khwot/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ A̱shong Kyai A̱sa̱khwot/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱shong Kyai A̱sa̱khwot''' hu (La̱ra̱ba: البحر الأحمر‎ ''Al Baḥr al aḥmar''; A̱biru: ''Yam Soof'' ים סוף ku ''Hayam Haadom'' הים האדום; Koptik: ⲫⲓⲟⲙ `ⲛϩⲁϩ ''Phiom Enhah'' ku ⲫⲓⲟⲙ ̀ⲛϣⲁⲣⲓ ''Phiom ̀nšari''; Tigrinya: ቀይሕ ባሕሪ ''Qeyih Bahri''; Somali: Badda Cas) yet kyai a̱sa̱khwot ku yet a̱na̱nwuai [[A̱gba̱ndang Kyai A̱sa̱khwot Ndiya]] kikya, a̱ myiai tsi̱tsak [[Afi̱rika]] ma̱ng [[A̱siya]] a̱ni. A̱ myim a̱gba̱ndang kyai a̱sa̱khwot wu di̱ fam a̱tak hu hwa, di̱n vak a̱na̱nwuai a̱sa̱khwot Bab el Mandeb ka ma̱ng [[A̱ngam A̱sa̱khwot Aden]] wu. Di̱ fam a̱za hu si̱ myian [[Li̱m-a̱byin Si̱nai]] hu, [[A̱ngam A̱sa̱khwot A̱ka̱ba]] wu, ma̱ng [[A̱ngam A̱sa̱khwot Swez]] wu (ku cyiet naat Vak-a̱sa̱khwot Swezi hu a̱ni). A̱ shyia̱ a̱tafa Nian A̱shong Kyai A̱sa̱khwot hu ku yet kap A̱gba̱ndang A̱niak A̱ngam wu wa. [[Fail:Red sea coast, Makadi bay.jpg|thumb|Khwong A̱shong Kyai A̱sa̱khwot hu da̱ a̱beam A̱ngam A̱sa̱khwot Makadi wu]] [[Fail:Red Sea topographic map-en.jpg|thumb|Ta̱si̱la A̱shong Kyai A̱sa̱khwot]] ==A̱ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Nvam_a̱sa̱khwot_swanta]] [[Sa:Nkyai_A̱sa̱khwot_swanta]] 0b0mc3qxkv8atakplqsg1ppa5b4uxhk A̱tyii (kyangtutu) 0 318 44931 14221 2026-06-13T20:07:54Z Zichatmoses 2829 44931 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Writing table (bureau plat) MET DP105403.jpg|thumb|275px|A̱tyii lyuut ''Rococo''; 1759; ''lacquered oak, gilt-bronze mounts and lined with modern leather; height: 80.6 cm, width: 175.9 cm; [[Metropolitan Museum of Art]] (New York City)'']] '''A̱tyii''' wu (á̱kpa: '''a̱yaatyii''' ''ba'') yet kyang tutu hwa ku li ma̱ a̱kpa̱kpai di̱ fam a̱za nggu hu, ku si̱ byia̱ tak nyiung ku a̱ti̱tak ma̱ a̱di̱di̱t, nang á̱ nyia̱ ta̱m tazwa nhu, á̱ ya kyayak ku á̱ sak nkyang a̱ni. ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Kyangtutu]] [[Sa:A̱yaatyii (kyangtutu)| ]] i5nov6vr6jss0mvq5zklsl670jl3ugt 44932 44931 2026-06-13T20:09:06Z Zichatmoses 2829 44932 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ A̱tyii (kyangtutu)/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ A̱tyii (kyangtutu)/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ A̱tyii (kyangtutu)/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Writing table (bureau plat) MET DP105403.jpg|thumb|275px|A̱tyii lyuut ''Rococo''; 1759; ''lacquered oak, gilt-bronze mounts and lined with modern leather; height: 80.6 cm, width: 175.9 cm; [[Metropolitan Museum of Art]] (New York City)'']] '''A̱tyii''' wu (á̱kpa: '''a̱yaatyii''' ''ba'') yet kyang tutu hwa ku li ma̱ a̱kpa̱kpai di̱ fam a̱za nggu hu, ku si̱ byia̱ tak nyiung ku a̱ti̱tak ma̱ a̱di̱di̱t, nang á̱ nyia̱ ta̱m tazwa nhu, á̱ ya kyayak ku á̱ sak nkyang a̱ni. ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Kyangtutu]] [[Sa:A̱yaatyii (kyangtutu)| ]] 6gpwhm4bnq9e0lob9g0o9s6ueqc7bpk 44933 44932 2026-06-13T20:09:50Z Zichatmoses 2829 44933 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ A̱tyii (kyangtutu)/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ A̱tyii (kyangtutu)/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ A̱tyii (kyangtutu)/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ A̱tyii (kyangtutu)/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ A̱tyii (kyangtutu)/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ A̱tyii (kyangtutu)/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Writing table (bureau plat) MET DP105403.jpg|thumb|275px|A̱tyii lyuut ''Rococo''; 1759; ''lacquered oak, gilt-bronze mounts and lined with modern leather; height: 80.6 cm, width: 175.9 cm; [[Metropolitan Museum of Art]] (New York City)'']] '''A̱tyii''' wu (á̱kpa: '''a̱yaatyii''' ''ba'') yet kyang tutu hwa ku li ma̱ a̱kpa̱kpai di̱ fam a̱za nggu hu, ku si̱ byia̱ tak nyiung ku a̱ti̱tak ma̱ a̱di̱di̱t, nang á̱ nyia̱ ta̱m tazwa nhu, á̱ ya kyayak ku á̱ sak nkyang a̱ni. ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Kyangtutu]] [[Sa:A̱yaatyii (kyangtutu)| ]] sol39f4lx9af4e8g7mdpgq4u6h0thf5 A̱vwuokpaa̱pyia̱ 0 329 44989 12208 2026-06-13T21:25:51Z Zichatmoses 2829 44989 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Abuja National Mosque.jpg|thumb|Nok A̱vwuokpaa̱pyia̱ A̱byin Naijeriya]] '''A̱vwuokpaa̱pyia̱''' ka (á̱ ka ngyei '''a̱ma̱sa̱laci''' ku '''a̱likpaa̱pyia̱'''; á̱kpa: '''a̱ka̱vwuokpaa̱pyia̱''' ''na'') yet tyan nang á̱kpaa̱pyia̱ ba ncong á̱ nnaai a̱wot á̱ nkyuak A̱gwaza mba wu ntong a̱ni. ==Ya̱fang== <references/> s62qyyyg3vznjn6mtugwsopvnnq4tlh 44990 44989 2026-06-13T21:26:37Z Zichatmoses 2829 44990 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱vwuokpaa̱pyia̱/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱vwuokpaa̱pyia̱/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱vwuokpaa̱pyia̱/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Abuja National Mosque.jpg|thumb|Nok A̱vwuokpaa̱pyia̱ A̱byin Naijeriya]] '''A̱vwuokpaa̱pyia̱''' ka (á̱ ka ngyei '''a̱ma̱sa̱laci''' ku '''a̱likpaa̱pyia̱'''; á̱kpa: '''a̱ka̱vwuokpaa̱pyia̱''' ''na'') yet tyan nang á̱kpaa̱pyia̱ ba ncong á̱ nnaai a̱wot á̱ nkyuak A̱gwaza mba wu ntong a̱ni. ==Ya̱fang== <references/> tqwxzcyhbuo5plaioeh9671vmufubtv 44991 44990 2026-06-13T21:27:18Z Zichatmoses 2829 44991 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱vwuokpaa̱pyia̱/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱vwuokpaa̱pyia̱/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱vwuokpaa̱pyia̱/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱vwuokpaa̱pyia̱/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[A̱vwuokpaa̱pyia̱/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[A̱vwuokpaa̱pyia̱/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Abuja National Mosque.jpg|thumb|Nok A̱vwuokpaa̱pyia̱ A̱byin Naijeriya]] '''A̱vwuokpaa̱pyia̱''' ka (á̱ ka ngyei '''a̱ma̱sa̱laci''' ku '''a̱likpaa̱pyia̱'''; á̱kpa: '''a̱ka̱vwuokpaa̱pyia̱''' ''na'') yet tyan nang á̱kpaa̱pyia̱ ba ncong á̱ nnaai a̱wot á̱ nkyuak A̱gwaza mba wu ntong a̱ni. ==Ya̱fang== <references/> d3zq2jyrvp5xmrixsed83j4o4pg6ene Bi̱razi̱t 0 360 44925 20775 2026-06-13T20:01:32Z Zichatmoses 2829 44925 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Flag of Brazil.svg|thumb|Tyian a̱toot shi Bi̱razi̱t]] [[Fail:Coat of arms of Brazil.svg|thumb|A̱lama a̱byin Bi̱razi̱t]] [[Fail:National Seal of Brazil (color).svg|thumb|A̱timi A̱byin Bi̱razi̱t]] [[Fail:BRA orthographic.svg|thumb|Ta̱si̱la a̱byin Bi̱razi̱t]] A̱byin '''Bi̱razi̱t''' (Potugit: Brasil /bɾaˈziw/), á̱ lyen ma̱ng a̱lyem a̱gwomna̱ti nka nang '''Ri̱pobi̱lik Mundundung Bi̱razi̱t''' (Potugit: República Federativa do Brasil; Shong: Federative Republic of Brazil)<ref name="Bello1966v">José María Bello (1966). "A History of Modern Brazil: 1889–1964". Stanford University Press. ISBN 978-0-8047-0238-6.</ref> a̱ni, yet a̱byin kya ka̱ swak ma̱ng shi kyai a̱byin ma̱ [[Amerika A̱tak]] mbeang Amerika Lati̱n. Ka̱ kup shi kyai a̱byin kilomita a̱ma̱ntaa̱naai 8,515,767 (met a̱ma̱ntaa̱naai 3,287,956), ma̱ng shi á̱niet ku swak miliyon 211 a̱ni. A̱byin Bi̱razi̱t kya yet a̱fwuon ma̱ng shi kyai a̱byin ma̱ng a̱taa ma̱ng shi á̱niet mi̱ swanta hu, ka̱ si̱ byia̱ si̱tet 26 ma̱ng Fam Mundundung nyiung. Kikya yet a̱byin ka̱ swak ma̱ng shi mi̱ swanta hu ka̱ byia̱ Potugit nang a̱lyem a̱gwomna̱ti a̱ni a̱wot kikya ma̱nyin ka̱ lyiat a̱lyem a̱kya ma̱ [[Amerika]].<ref name="Philander2012">Philander, S. George (2012). "[https://books.google.com/books?id=B8VE92tDqEEC&pg=PA148 Encyclopedia of Global Warming and Climate Change, Second Edition]" (di̱n Shong). ''Los Angeles:'' Princeton University. 2 (Jhyu.). (1). p. 148. OCLC 970592418. ISBN 978-1-4129-9261-9.</ref><ref name="CrocittiVallance2011">Vallance, Monique M. (2012). Monique M. Vallance; Crocitti, John J. (Jhy.) "[https://books.google.com/books?id=vP9jHaoL_s4C&pg=PR23 Brazil Today: An Encyclopedia of Life in the Republic]". ''[Preface and Observations on Contemporary Brazil]''. ABC-CLIO. p. xxiii. ISBN 978-0-313-34672-9. OCLC 787850982.</ref> A̱byin Bi̱razi̱t yet a̱nyiung mi̱ bibyin swanta ku la̱u byia̱ taada ma̱ a̱di̱di̱t ma̱ng nnwap ma̱ a̱di̱di̱t a̱ni, mat nwuai mi̱ nwuai á̱niet ku swak ndyia̱ cyi jhyiung neet bibyin swanta vwuon a̱ni.<ref>"[http://www.bbc.co.uk/portuguese/especial/migrantes/migrantes.shtml Os migrantes de hoje]" (di̱ Potugis). BBC Brasil.</ref> Ka̱ bu si̱ ngyet a̱byin ka̱ byia̱ á̱kpa á̱niet Katolika Rom ka̱ swak mi̱ swanta hu meang, a̱wot a̱keangtung nka ka si̱ yet Bi̱razi̱lya (Potugit: Brasília), nang a̱gba̱ndang a̱keang a̱ swak ma̱ng shi ma̱ a̱byin ka si̱ yet São Paulo. ==Ya̱fang== <references/> {{Bibyin Amerika A̱tak}} [[Sa:Bibyin swanta]] [[Sa:Bibyin Amerika]] [[Sa:Bibyin Amerika A̱tak]] [[Sa:Bibyin Amerika Lati̱n]] cml3ggtddpgmya8tqc4imzesbvvl5gy 44926 44925 2026-06-13T20:02:21Z Zichatmoses 2829 44926 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Bi̱razi̱t/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Bi̱razi̱t/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Bi̱razi̱t/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Flag of Brazil.svg|thumb|Tyian a̱toot shi Bi̱razi̱t]] [[Fail:Coat of arms of Brazil.svg|thumb|A̱lama a̱byin Bi̱razi̱t]] [[Fail:National Seal of Brazil (color).svg|thumb|A̱timi A̱byin Bi̱razi̱t]] [[Fail:BRA orthographic.svg|thumb|Ta̱si̱la a̱byin Bi̱razi̱t]] A̱byin '''Bi̱razi̱t''' (Potugit: Brasil /bɾaˈziw/), á̱ lyen ma̱ng a̱lyem a̱gwomna̱ti nka nang '''Ri̱pobi̱lik Mundundung Bi̱razi̱t''' (Potugit: República Federativa do Brasil; Shong: Federative Republic of Brazil)<ref name="Bello1966v">José María Bello (1966). "A History of Modern Brazil: 1889–1964". Stanford University Press. ISBN 978-0-8047-0238-6.</ref> a̱ni, yet a̱byin kya ka̱ swak ma̱ng shi kyai a̱byin ma̱ [[Amerika A̱tak]] mbeang Amerika Lati̱n. Ka̱ kup shi kyai a̱byin kilomita a̱ma̱ntaa̱naai 8,515,767 (met a̱ma̱ntaa̱naai 3,287,956), ma̱ng shi á̱niet ku swak miliyon 211 a̱ni. A̱byin Bi̱razi̱t kya yet a̱fwuon ma̱ng shi kyai a̱byin ma̱ng a̱taa ma̱ng shi á̱niet mi̱ swanta hu, ka̱ si̱ byia̱ si̱tet 26 ma̱ng Fam Mundundung nyiung. Kikya yet a̱byin ka̱ swak ma̱ng shi mi̱ swanta hu ka̱ byia̱ Potugit nang a̱lyem a̱gwomna̱ti a̱ni a̱wot kikya ma̱nyin ka̱ lyiat a̱lyem a̱kya ma̱ [[Amerika]].<ref name="Philander2012">Philander, S. George (2012). "[https://books.google.com/books?id=B8VE92tDqEEC&pg=PA148 Encyclopedia of Global Warming and Climate Change, Second Edition]" (di̱n Shong). ''Los Angeles:'' Princeton University. 2 (Jhyu.). (1). p. 148. OCLC 970592418. ISBN 978-1-4129-9261-9.</ref><ref name="CrocittiVallance2011">Vallance, Monique M. (2012). Monique M. Vallance; Crocitti, John J. (Jhy.) "[https://books.google.com/books?id=vP9jHaoL_s4C&pg=PR23 Brazil Today: An Encyclopedia of Life in the Republic]". ''[Preface and Observations on Contemporary Brazil]''. ABC-CLIO. p. xxiii. ISBN 978-0-313-34672-9. OCLC 787850982.</ref> A̱byin Bi̱razi̱t yet a̱nyiung mi̱ bibyin swanta ku la̱u byia̱ taada ma̱ a̱di̱di̱t ma̱ng nnwap ma̱ a̱di̱di̱t a̱ni, mat nwuai mi̱ nwuai á̱niet ku swak ndyia̱ cyi jhyiung neet bibyin swanta vwuon a̱ni.<ref>"[http://www.bbc.co.uk/portuguese/especial/migrantes/migrantes.shtml Os migrantes de hoje]" (di̱ Potugis). BBC Brasil.</ref> Ka̱ bu si̱ ngyet a̱byin ka̱ byia̱ á̱kpa á̱niet Katolika Rom ka̱ swak mi̱ swanta hu meang, a̱wot a̱keangtung nka ka si̱ yet Bi̱razi̱lya (Potugit: Brasília), nang a̱gba̱ndang a̱keang a̱ swak ma̱ng shi ma̱ a̱byin ka si̱ yet São Paulo. ==Ya̱fang== <references/> {{Bibyin Amerika A̱tak}} [[Sa:Bibyin swanta]] [[Sa:Bibyin Amerika]] [[Sa:Bibyin Amerika A̱tak]] [[Sa:Bibyin Amerika Lati̱n]] aajoxwhqutpml637zsuhdn49dy9nfjt 44927 44926 2026-06-13T20:03:00Z Zichatmoses 2829 44927 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Bi̱razi̱t/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Bi̱razi̱t/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Bi̱razi̱t/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ Bi̱razi̱t/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ Bi̱razi̱t/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ Bi̱razi̱t/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Flag of Brazil.svg|thumb|Tyian a̱toot shi Bi̱razi̱t]] [[Fail:Coat of arms of Brazil.svg|thumb|A̱lama a̱byin Bi̱razi̱t]] [[Fail:National Seal of Brazil (color).svg|thumb|A̱timi A̱byin Bi̱razi̱t]] [[Fail:BRA orthographic.svg|thumb|Ta̱si̱la a̱byin Bi̱razi̱t]] A̱byin '''Bi̱razi̱t''' (Potugit: Brasil /bɾaˈziw/), á̱ lyen ma̱ng a̱lyem a̱gwomna̱ti nka nang '''Ri̱pobi̱lik Mundundung Bi̱razi̱t''' (Potugit: República Federativa do Brasil; Shong: Federative Republic of Brazil)<ref name="Bello1966v">José María Bello (1966). "A History of Modern Brazil: 1889–1964". Stanford University Press. ISBN 978-0-8047-0238-6.</ref> a̱ni, yet a̱byin kya ka̱ swak ma̱ng shi kyai a̱byin ma̱ [[Amerika A̱tak]] mbeang Amerika Lati̱n. Ka̱ kup shi kyai a̱byin kilomita a̱ma̱ntaa̱naai 8,515,767 (met a̱ma̱ntaa̱naai 3,287,956), ma̱ng shi á̱niet ku swak miliyon 211 a̱ni. A̱byin Bi̱razi̱t kya yet a̱fwuon ma̱ng shi kyai a̱byin ma̱ng a̱taa ma̱ng shi á̱niet mi̱ swanta hu, ka̱ si̱ byia̱ si̱tet 26 ma̱ng Fam Mundundung nyiung. Kikya yet a̱byin ka̱ swak ma̱ng shi mi̱ swanta hu ka̱ byia̱ Potugit nang a̱lyem a̱gwomna̱ti a̱ni a̱wot kikya ma̱nyin ka̱ lyiat a̱lyem a̱kya ma̱ [[Amerika]].<ref name="Philander2012">Philander, S. George (2012). "[https://books.google.com/books?id=B8VE92tDqEEC&pg=PA148 Encyclopedia of Global Warming and Climate Change, Second Edition]" (di̱n Shong). ''Los Angeles:'' Princeton University. 2 (Jhyu.). (1). p. 148. OCLC 970592418. ISBN 978-1-4129-9261-9.</ref><ref name="CrocittiVallance2011">Vallance, Monique M. (2012). Monique M. Vallance; Crocitti, John J. (Jhy.) "[https://books.google.com/books?id=vP9jHaoL_s4C&pg=PR23 Brazil Today: An Encyclopedia of Life in the Republic]". ''[Preface and Observations on Contemporary Brazil]''. ABC-CLIO. p. xxiii. ISBN 978-0-313-34672-9. OCLC 787850982.</ref> A̱byin Bi̱razi̱t yet a̱nyiung mi̱ bibyin swanta ku la̱u byia̱ taada ma̱ a̱di̱di̱t ma̱ng nnwap ma̱ a̱di̱di̱t a̱ni, mat nwuai mi̱ nwuai á̱niet ku swak ndyia̱ cyi jhyiung neet bibyin swanta vwuon a̱ni.<ref>"[http://www.bbc.co.uk/portuguese/especial/migrantes/migrantes.shtml Os migrantes de hoje]" (di̱ Potugis). BBC Brasil.</ref> Ka̱ bu si̱ ngyet a̱byin ka̱ byia̱ á̱kpa á̱niet Katolika Rom ka̱ swak mi̱ swanta hu meang, a̱wot a̱keangtung nka ka si̱ yet Bi̱razi̱lya (Potugit: Brasília), nang a̱gba̱ndang a̱keang a̱ swak ma̱ng shi ma̱ a̱byin ka si̱ yet São Paulo. ==Ya̱fang== <references/> {{Bibyin Amerika A̱tak}} [[Sa:Bibyin swanta]] [[Sa:Bibyin Amerika]] [[Sa:Bibyin Amerika A̱tak]] [[Sa:Bibyin Amerika Lati̱n]] lfg1ibbyxe777hz4hezjt7wttwkb14b Ghyek 0 436 44971 12292 2026-06-13T21:02:42Z Zichatmoses 2829 44971 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Burping 3.ogg|thumb|Ghyek]] '''Ghyek''' yet wun hwa ku ghwut a̱bwonu a̱tyubishyi ku nyam a̱ni ku neet ma̱ a̱fa ka. == Ya̱fang == <references/> r64qt4dyv4ew0du88wttwaw2apr7rrx 44972 44971 2026-06-13T21:03:40Z Zichatmoses 2829 44972 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Ghyek/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Ghyek/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Ghyek/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Burping 3.ogg|thumb|Ghyek]] '''Ghyek''' yet wun hwa ku ghwut a̱bwonu a̱tyubishyi ku nyam a̱ni ku neet ma̱ a̱fa ka. == Ya̱fang == <references/> dai7ozd4dh0mg9ik263d8nuopj7g373 44973 44972 2026-06-13T21:04:12Z Zichatmoses 2829 44973 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Ghyek/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Ghyek/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Ghyek/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Ghyek/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Ghyek/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Ghyek/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Burping 3.ogg|thumb|Ghyek]] '''Ghyek''' yet wun hwa ku ghwut a̱bwonu a̱tyubishyi ku nyam a̱ni ku neet ma̱ a̱fa ka. == Ya̱fang == <references/> ir5onmyvf497edqk65p8t1q4a6b4o0w Hong Kong 0 450 44922 20737 2026-06-13T19:57:41Z Zichatmoses 2829 44922 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {| class="wikitable" align=right border width="200" | colspan="2" align=center|'''Hong Kong''' <br>香港 |- | colspan="2" align=center|[[Fail:Hong Kong in China (zoomed) (+all claims hatched).svg|300px|center]]<sub>A̱vwuo ka nang Hong Kong nshyia̱ a̱ni mami Caina</sub> |- | [[Fail:Flag of Hong Kong.svg|thumb|Tuta fam a̱byin Hong Kong]] |- | [[Fail:Regional Emblem of Hong Kong.svg|thumb|A̱lama fam a̱byin Hong Kong]] |- |} A̱byin '''Hong Kong''' (Caina: 香港, Kanton: /hœ́ːŋ.kɔ̌ːŋ/, Shong: /ˈhɒŋkɒŋ/), á̱ lyen di̱ yorong ofisha hu nang '''Fam A̱byin Kwak A̱son Hong Kong á̱ ku Khap á̱ Sak si̱ Ri̱pobi̱lik Á̱niet Caina''' ('''FA̱KA̱HKKS''') (a̱di̱dat Caina: 中华人民共和国香港特别行政区; Caina taada: 中華人民共和國香港特別行政區; Shong: Hong Kong Special Administrative Region of the People's Republic of China (HKSAR)), yet a̱gba̱ndang a̱keang wa ma̱ng fam a̱byin kwak a̱son nang á̱ ku khap á̱ sak a̱ni si̱ [[Caina|Ri̱pobi̱lik Á̱niet Caina]] di̱ fam a̰tyin Delta A̱ghyui Wulu hu kpa̱mkpaan [[Kyai A̱sa̱khwot Caina A̱tak]] hu. Ma̱ng á̱niet ba̱ swak miliyon 7.5 ba̱ neet bibyin nvwuon mi̱ swanta hu ma̱ng shi kyai a̱byin kilomita a̱ma̱ntanaai 1,104 (met a̱ma̱ntanaai 426) a̱ni, a̱byin Hong Kong yet a̱nyiung da̱ a̱ka̱vwuo mi̱ swanta na̱ swak ma̱ng byia̱ á̱niet ba̱ la̱u fam fi̱fam da̱ a̱vwuo a̱nyiung a̱ni. ==Ya̱fang== <references/> ==A̱ka̱fwuop nta== {{Bibyin A̱siya}} [[Sa:Bibyin_swanta]] [[Sa:Bibyin_A̱siya]] [[Sa:Bibyin_A̱tyin_A̱siya]] dhif4x75c71cx1cijfm3xsi2ia04wyq 44923 44922 2026-06-13T19:58:19Z Zichatmoses 2829 44923 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Hong Kong/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Hong Kong/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Hong Kong/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {| class="wikitable" align=right border width="200" | colspan="2" align=center|'''Hong Kong''' <br>香港 |- | colspan="2" align=center|[[Fail:Hong Kong in China (zoomed) (+all claims hatched).svg|300px|center]]<sub>A̱vwuo ka nang Hong Kong nshyia̱ a̱ni mami Caina</sub> |- | [[Fail:Flag of Hong Kong.svg|thumb|Tuta fam a̱byin Hong Kong]] |- | [[Fail:Regional Emblem of Hong Kong.svg|thumb|A̱lama fam a̱byin Hong Kong]] |- |} A̱byin '''Hong Kong''' (Caina: 香港, Kanton: /hœ́ːŋ.kɔ̌ːŋ/, Shong: /ˈhɒŋkɒŋ/), á̱ lyen di̱ yorong ofisha hu nang '''Fam A̱byin Kwak A̱son Hong Kong á̱ ku Khap á̱ Sak si̱ Ri̱pobi̱lik Á̱niet Caina''' ('''FA̱KA̱HKKS''') (a̱di̱dat Caina: 中华人民共和国香港特别行政区; Caina taada: 中華人民共和國香港特別行政區; Shong: Hong Kong Special Administrative Region of the People's Republic of China (HKSAR)), yet a̱gba̱ndang a̱keang wa ma̱ng fam a̱byin kwak a̱son nang á̱ ku khap á̱ sak a̱ni si̱ [[Caina|Ri̱pobi̱lik Á̱niet Caina]] di̱ fam a̰tyin Delta A̱ghyui Wulu hu kpa̱mkpaan [[Kyai A̱sa̱khwot Caina A̱tak]] hu. Ma̱ng á̱niet ba̱ swak miliyon 7.5 ba̱ neet bibyin nvwuon mi̱ swanta hu ma̱ng shi kyai a̱byin kilomita a̱ma̱ntanaai 1,104 (met a̱ma̱ntanaai 426) a̱ni, a̱byin Hong Kong yet a̱nyiung da̱ a̱ka̱vwuo mi̱ swanta na̱ swak ma̱ng byia̱ á̱niet ba̱ la̱u fam fi̱fam da̱ a̱vwuo a̱nyiung a̱ni. ==Ya̱fang== <references/> ==A̱ka̱fwuop nta== {{Bibyin A̱siya}} [[Sa:Bibyin_swanta]] [[Sa:Bibyin_A̱siya]] [[Sa:Bibyin_A̱tyin_A̱siya]] 4rtgdyw8c2zpt4ssv2fkk3onk7s4q5a 44924 44923 2026-06-13T19:58:52Z Zichatmoses 2829 44924 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Hong Kong/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Hong Kong/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Hong Kong/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Hong Kong/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Hong Kong/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Hong Kong/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {| class="wikitable" align=right border width="200" | colspan="2" align=center|'''Hong Kong''' <br>香港 |- | colspan="2" align=center|[[Fail:Hong Kong in China (zoomed) (+all claims hatched).svg|300px|center]]<sub>A̱vwuo ka nang Hong Kong nshyia̱ a̱ni mami Caina</sub> |- | [[Fail:Flag of Hong Kong.svg|thumb|Tuta fam a̱byin Hong Kong]] |- | [[Fail:Regional Emblem of Hong Kong.svg|thumb|A̱lama fam a̱byin Hong Kong]] |- |} A̱byin '''Hong Kong''' (Caina: 香港, Kanton: /hœ́ːŋ.kɔ̌ːŋ/, Shong: /ˈhɒŋkɒŋ/), á̱ lyen di̱ yorong ofisha hu nang '''Fam A̱byin Kwak A̱son Hong Kong á̱ ku Khap á̱ Sak si̱ Ri̱pobi̱lik Á̱niet Caina''' ('''FA̱KA̱HKKS''') (a̱di̱dat Caina: 中华人民共和国香港特别行政区; Caina taada: 中華人民共和國香港特別行政區; Shong: Hong Kong Special Administrative Region of the People's Republic of China (HKSAR)), yet a̱gba̱ndang a̱keang wa ma̱ng fam a̱byin kwak a̱son nang á̱ ku khap á̱ sak a̱ni si̱ [[Caina|Ri̱pobi̱lik Á̱niet Caina]] di̱ fam a̰tyin Delta A̱ghyui Wulu hu kpa̱mkpaan [[Kyai A̱sa̱khwot Caina A̱tak]] hu. Ma̱ng á̱niet ba̱ swak miliyon 7.5 ba̱ neet bibyin nvwuon mi̱ swanta hu ma̱ng shi kyai a̱byin kilomita a̱ma̱ntanaai 1,104 (met a̱ma̱ntanaai 426) a̱ni, a̱byin Hong Kong yet a̱nyiung da̱ a̱ka̱vwuo mi̱ swanta na̱ swak ma̱ng byia̱ á̱niet ba̱ la̱u fam fi̱fam da̱ a̱vwuo a̱nyiung a̱ni. ==Ya̱fang== <references/> ==A̱ka̱fwuop nta== {{Bibyin A̱siya}} [[Sa:Bibyin_swanta]] [[Sa:Bibyin_A̱siya]] [[Sa:Bibyin_A̱tyin_A̱siya]] 01l4ux28nujy6y077eacgig7f0byl1m Hyet 0 453 44940 23488 2026-06-13T20:17:48Z Zichatmoses 2829 44940 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Hyet''' hu (á̱kpa: '''nhyet''' ''na'') yet a̱da̱dai shan wa nang a̱ nkwak [[a̱ta]] a̱ni. Ka̱ á̱ khwat a̱ta di̱n mang, hyet hu hwa na ghwut ku ma kyang hu á̱ mang a̱ni. Hyet byia̱ a̱ta̱m, ku si̱ byia̱ a̱tyin; a̱ta̱m kikya si̱ mang ti̱p kyang hu á̱ mang a̱ni, a̱tyin ni kya yet can ji nang á̱ fam ma̱ng a̱ywan a̱ta ka a̱ni. A̱ta ma̱ng hyet yet nkyang zwang nia, á̱ si̱ ma̱ng mang nyám a̱yit. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Nkyangzwang]] tgny1ucfesb6f4lvf4t840dy8f82dv6 44941 44940 2026-06-13T20:19:45Z Zichatmoses 2829 44941 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Hyet/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Hyet/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Hyet/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Hyet''' hu (á̱kpa: '''nhyet''' ''na'') yet a̱da̱dai shan wa nang a̱ nkwak [[a̱ta]] a̱ni. Ka̱ á̱ khwat a̱ta di̱n mang, hyet hu hwa na ghwut ku ma kyang hu á̱ mang a̱ni. Hyet byia̱ a̱ta̱m, ku si̱ byia̱ a̱tyin; a̱ta̱m kikya si̱ mang ti̱p kyang hu á̱ mang a̱ni, a̱tyin ni kya yet can ji nang á̱ fam ma̱ng a̱ywan a̱ta ka a̱ni. A̱ta ma̱ng hyet yet nkyang zwang nia, á̱ si̱ ma̱ng mang nyám a̱yit. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Nkyangzwang]] se4rehq71yim3zvdkz1b7ilg6igslmv 44942 44941 2026-06-13T20:20:14Z Zichatmoses 2829 44942 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Hyet/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Hyet/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Hyet/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Hyet/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Hyet/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Hyet/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Hyet''' hu (á̱kpa: '''nhyet''' ''na'') yet a̱da̱dai shan wa nang a̱ nkwak [[a̱ta]] a̱ni. Ka̱ á̱ khwat a̱ta di̱n mang, hyet hu hwa na ghwut ku ma kyang hu á̱ mang a̱ni. Hyet byia̱ a̱ta̱m, ku si̱ byia̱ a̱tyin; a̱ta̱m kikya si̱ mang ti̱p kyang hu á̱ mang a̱ni, a̱tyin ni kya yet can ji nang á̱ fam ma̱ng a̱ywan a̱ta ka a̱ni. A̱ta ma̱ng hyet yet nkyang zwang nia, á̱ si̱ ma̱ng mang nyám a̱yit. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Nkyangzwang]] phvb6rhae3lpoeyzu5axz4gd1psrcqm Markut Zuka̱beg 0 595 44919 6779 2026-06-13T19:55:15Z Zichatmoses 2829 44919 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Markut Elliot Zuka̱beg''' (bin Mam 14,Zwat 5, 1984) yet A̱tyubyia̱ A̱merka wa. A̱tyu kau nzwa gu yet a̱ si bu yet a̱gwak a̱cyetaneang wu. Ngu ma̱ng á̱ghyiang a̱niet bya ku tsa Fesbuk mbeang Meta. N gu wa yet a̱gba̱ndang nkompani ngu na. ==Ya̱fang== <references/> d1cejwogn14qh3jcfsaq6sllj2h5oga 44920 44919 2026-06-13T19:55:46Z Zichatmoses 2829 44920 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Markut Zuka̱beg/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Markut Zuka̱beg/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Markut Zuka̱beg/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Markut Elliot Zuka̱beg''' (bin Mam 14,Zwat 5, 1984) yet A̱tyubyia̱ A̱merka wa. A̱tyu kau nzwa gu yet a̱ si bu yet a̱gwak a̱cyetaneang wu. Ngu ma̱ng á̱ghyiang a̱niet bya ku tsa Fesbuk mbeang Meta. N gu wa yet a̱gba̱ndang nkompani ngu na. ==Ya̱fang== <references/> 1jbgvz2bq0kw60p1fpogzpamqvgmj2q 44921 44920 2026-06-13T19:56:13Z Zichatmoses 2829 44921 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Markut Zuka̱beg/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Markut Zuka̱beg/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Markut Zuka̱beg/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Markut Zuka̱beg/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Markut Zuka̱beg/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Markut Zuka̱beg/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Markut Elliot Zuka̱beg''' (bin Mam 14,Zwat 5, 1984) yet A̱tyubyia̱ A̱merka wa. A̱tyu kau nzwa gu yet a̱ si bu yet a̱gwak a̱cyetaneang wu. Ngu ma̱ng á̱ghyiang a̱niet bya ku tsa Fesbuk mbeang Meta. N gu wa yet a̱gba̱ndang nkompani ngu na. ==Ya̱fang== <references/> ftivpbheesd9k1td6nxo5inbw8167dx Muhammadu Buhari 0 610 44869 43795 2026-06-13T18:50:36Z Zichatmoses 2829 44869 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Muhammadu Buhari''' [[Order of the Federal Republic|GCFR]] (17 Zwat Swak ma̱ng Sweang 1942 – 13 Zwat A̱natat 2025)<ref>{{Cite web |url=https://www.leguideinfo.net/2025/07/13/le-nigeria-en-deuil-lancien-president-muhammadu-buhari-est-decede-a-londres/ |title=Archive copy |access-date=2025-07-13 |archive-date=2025-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250716170514/https://www.leguideinfo.net/2025/07/13/le-nigeria-en-deuil-lancien-president-muhammadu-buhari-est-decede-a-londres/ |url-status=dead }}</ref> yet a̱tyu kwai nfwuo Naijeriya wa. Nggu wa yet A̱kwak A̱son A̱byin Naijeriya neet a̱lyia̱ 2015. Buhari fwung ta̱m [[A̱khwot A̱kwop A̱byin Naijeriya|A̱khwot A̱kwop A̱byin]] nang gu yet Mejo-Jena̱ra wa. A̱ ku yet A̱kwak A̱son A̱byin mi̱ njen nyia̱ tyok A̱khwot A̱kwop kyiak neet 1983 ba̱ng si̱ nat 1985. A̱ ku shyia̱ yet A̱kwak A̱son A̱byin wu danian la̱pa̱nu ca̱t hyaai á̱niet nggu ma̱ng susot A̱khwot A̱kwop á̱ghyang. ==Ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Naijeriya]] 1kld7nimzpi7lxi61i718p8cx043es0 44870 44869 2026-06-13T18:53:29Z Zichatmoses 2829 44870 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Muhammadu Buhari/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Muhammadu Buhari/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Muhammadu Buhari/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Muhammadu Buhari/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Muhammadu Buhari/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Muhammadu Buhari/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Muhammadu Buhari''' [[Order of the Federal Republic|GCFR]] (17 Zwat Swak ma̱ng Sweang 1942 – 13 Zwat A̱natat 2025)<ref>{{Cite web |url=https://www.leguideinfo.net/2025/07/13/le-nigeria-en-deuil-lancien-president-muhammadu-buhari-est-decede-a-londres/ |title=Archive copy |access-date=2025-07-13 |archive-date=2025-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250716170514/https://www.leguideinfo.net/2025/07/13/le-nigeria-en-deuil-lancien-president-muhammadu-buhari-est-decede-a-londres/ |url-status=dead }}</ref> yet a̱tyu kwai nfwuo Naijeriya wa. Nggu wa yet A̱kwak A̱son A̱byin Naijeriya neet a̱lyia̱ 2015. Buhari fwung ta̱m [[A̱khwot A̱kwop A̱byin Naijeriya|A̱khwot A̱kwop A̱byin]] nang gu yet Mejo-Jena̱ra wa. A̱ ku yet A̱kwak A̱son A̱byin mi̱ njen nyia̱ tyok A̱khwot A̱kwop kyiak neet 1983 ba̱ng si̱ nat 1985. A̱ ku shyia̱ yet A̱kwak A̱son A̱byin wu danian la̱pa̱nu ca̱t hyaai á̱niet nggu ma̱ng susot A̱khwot A̱kwop á̱ghyang. ==Ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Naijeriya]] m0lkpzazqdqh5xixp3tqiof2vwv1rxe Nfak 0 622 44986 12401 2026-06-13T21:20:40Z Zichatmoses 2829 44986 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Nfak''' yet minerat a̱ byia̱ ''sodium chloride (NaCl)'' lan mami a̱ni, a̱ yet a̱tung kemikat a shyia̱ mami sot a̱yaanfak; nfak na bai nang a̱ji̱jak a̱ni wa á̱ ni̱ ngyei nfak a̱fang, nang á̱niet-sains yei ''halite'' a̱ni. [[Fail:DeadSeaIsrael5.jpg|thumb|right|Tyan nfak da̱ a̱beam Kyai A̱sa̱khwot Sangswuan hu]] [[Fail:Halit (NaCl) - Kopalnia soli Wieliczka, Polska.jpg|thumb|right|''Halite'' (nfak a̱fan) neet mi̱ da̱ a̱vwuo lung nfak nfang Wieliczka ka, Małopolskie, Polan]] [[Fail:Bolivian rose salt.jpg|thumb|Nfak rosa Boliviya na neet Andet]] [[Fail:Loading sea salt at evaporation pond, Walvis Bay (2014).jpg|thumb|Á̱ kpa̱t nfak kyai a̱sa̱khwot mi̱ ta̱dyong fi̱k nfak mi̱ Walvis Bay, [[Namibiya]]; nkyang nswuan ''halophile'' na, ni̱nia nwuat nna li a̱shong hu]] ==Ya̱fang== <references/> e7wox9vvzz1w091gs6sv7p9vxp4z3zl 44987 44986 2026-06-13T21:21:57Z Zichatmoses 2829 44987 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Nfak/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Nfak/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Nfak/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Nfak''' yet minerat a̱ byia̱ ''sodium chloride (NaCl)'' lan mami a̱ni, a̱ yet a̱tung kemikat a shyia̱ mami sot a̱yaanfak; nfak na bai nang a̱ji̱jak a̱ni wa á̱ ni̱ ngyei nfak a̱fang, nang á̱niet-sains yei ''halite'' a̱ni. [[Fail:DeadSeaIsrael5.jpg|thumb|right|Tyan nfak da̱ a̱beam Kyai A̱sa̱khwot Sangswuan hu]] [[Fail:Halit (NaCl) - Kopalnia soli Wieliczka, Polska.jpg|thumb|right|''Halite'' (nfak a̱fan) neet mi̱ da̱ a̱vwuo lung nfak nfang Wieliczka ka, Małopolskie, Polan]] [[Fail:Bolivian rose salt.jpg|thumb|Nfak rosa Boliviya na neet Andet]] [[Fail:Loading sea salt at evaporation pond, Walvis Bay (2014).jpg|thumb|Á̱ kpa̱t nfak kyai a̱sa̱khwot mi̱ ta̱dyong fi̱k nfak mi̱ Walvis Bay, [[Namibiya]]; nkyang nswuan ''halophile'' na, ni̱nia nwuat nna li a̱shong hu]] ==Ya̱fang== <references/> ha15f5ctwyhprwdstwfw7sgq4tyyquf 44988 44987 2026-06-13T21:22:51Z Zichatmoses 2829 44988 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Nfak/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Nfak/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Nfak/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Nfak/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Nfak/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Nfak/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Nfak''' yet minerat a̱ byia̱ ''sodium chloride (NaCl)'' lan mami a̱ni, a̱ yet a̱tung kemikat a shyia̱ mami sot a̱yaanfak; nfak na bai nang a̱ji̱jak a̱ni wa á̱ ni̱ ngyei nfak a̱fang, nang á̱niet-sains yei ''halite'' a̱ni. [[Fail:DeadSeaIsrael5.jpg|thumb|right|Tyan nfak da̱ a̱beam Kyai A̱sa̱khwot Sangswuan hu]] [[Fail:Halit (NaCl) - Kopalnia soli Wieliczka, Polska.jpg|thumb|right|''Halite'' (nfak a̱fan) neet mi̱ da̱ a̱vwuo lung nfak nfang Wieliczka ka, Małopolskie, Polan]] [[Fail:Bolivian rose salt.jpg|thumb|Nfak rosa Boliviya na neet Andet]] [[Fail:Loading sea salt at evaporation pond, Walvis Bay (2014).jpg|thumb|Á̱ kpa̱t nfak kyai a̱sa̱khwot mi̱ ta̱dyong fi̱k nfak mi̱ Walvis Bay, [[Namibiya]]; nkyang nswuan ''halophile'' na, ni̱nia nwuat nna li a̱shong hu]] ==Ya̱fang== <references/> 9fj09p88av54tquq1oqnntstp6zq1k5 Park Seo-joon 0 658 44877 7747 2026-06-13T19:08:15Z Zichatmoses 2829 44877 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {| class="wikitable" align=right border width="200" | colspan="2" align=center| '''Park Seo-joon'''<br />'''박서준/朴敘俊''' |- | colspan="2" align=center|[[File%3APark_Seo-joon_in_June_2019.png|250px]] |- |} '''Park Seo-joon'''(Kworiya: 박서준/朴敘俊) yet a̱tyu nkhang Telvishon [[Kworiya A̱tak]] wa. <ref>[https://news.sbs.co.kr/news/endPage.do?news_id=N1004839241 Park Seo Jun Joins a New Agency Established by His Long-time Work Partner]</ref> <ref>[http://www.awesomeent.co.kr/portfolio-items/박서준/ Park Seo Jun 박서준]</ref> ==Ya̱fang== <references/> == A̱ka̱fwuop nta == *[https://m.imdb.com/name/nm6124994/ IMDb] 6oa6jnp3jegfn2givkgyqvblk1rqzwo 44878 44877 2026-06-13T19:09:01Z Zichatmoses 2829 44878 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Park Seo-joon/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Park Seo-joon/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Park Seo-joon/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Park Seo-joon/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {| class="wikitable" align=right border width="200" | colspan="2" align=center| '''Park Seo-joon'''<br />'''박서준/朴敘俊''' |- | colspan="2" align=center|[[File%3APark_Seo-joon_in_June_2019.png|250px]] |- |} '''Park Seo-joon'''(Kworiya: 박서준/朴敘俊) yet a̱tyu nkhang Telvishon [[Kworiya A̱tak]] wa. <ref>[https://news.sbs.co.kr/news/endPage.do?news_id=N1004839241 Park Seo Jun Joins a New Agency Established by His Long-time Work Partner]</ref> <ref>[http://www.awesomeent.co.kr/portfolio-items/박서준/ Park Seo Jun 박서준]</ref> ==Ya̱fang== <references/> == A̱ka̱fwuop nta == *[https://m.imdb.com/name/nm6124994/ IMDb] hfhv8bxqagj7j16z2158y9bp2az967x 44879 44878 2026-06-13T19:09:28Z Zichatmoses 2829 44879 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Park Seo-joon/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Park Seo-joon/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Park Seo-joon/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Park Seo-joon/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Park Seo-joon/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Park Seo-joon/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {| class="wikitable" align=right border width="200" | colspan="2" align=center| '''Park Seo-joon'''<br />'''박서준/朴敘俊''' |- | colspan="2" align=center|[[File%3APark_Seo-joon_in_June_2019.png|250px]] |- |} '''Park Seo-joon'''(Kworiya: 박서준/朴敘俊) yet a̱tyu nkhang Telvishon [[Kworiya A̱tak]] wa. <ref>[https://news.sbs.co.kr/news/endPage.do?news_id=N1004839241 Park Seo Jun Joins a New Agency Established by His Long-time Work Partner]</ref> <ref>[http://www.awesomeent.co.kr/portfolio-items/박서준/ Park Seo Jun 박서준]</ref> ==Ya̱fang== <references/> == A̱ka̱fwuop nta == *[https://m.imdb.com/name/nm6124994/ IMDb] jwrgtw2ov7c9yvsew6bxkbdzisr29lm Xiao Zhan 0 683 44977 20805 2026-06-13T21:09:30Z Zichatmoses 2829 44977 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {| class="wikitable" align=right border width="200" | colspan="2" align=center| '''Xiao Zhan'''<br>'''肖战''' |- | colspan="2" align=center|[[Fail:Xiao_Zhan_at_the_Weibo_Night_Ceremony_January_11_2020.jpg|250px]] |- |} '''Xiao Zhan''', á̱ ka ngyei '''Sean Xiao''' a̱ni (Caina: 肖战, byin a̱tuk mam 5 Zwat 10, 1991), yet a̱tyu nkhang Telvishon [[Caina|Ri̱pobi̱lik Á̱niet Caina]] wa.<ref>[https://www.thepaper.cn/newsDetail_forward_1427397 肖战:还没准备好做一名偶像]</ref><ref>[https://ent.qq.com/a/20160128/056276.htm 肖战:我是暖男与小黑暗结合体 喜欢温婉居家型]</ref> == Ya̱fang == <references/> == A̱ka̱fwuop nta == *[https://weibo.com/u/1792951112 Sean Xiao on Sina Weibo] [[Sa:Á̱niet Caina]] aq7zogwqrm8tuto4oanhoa774zsw6v8 44978 44977 2026-06-13T21:10:11Z Zichatmoses 2829 44978 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Xiao Zhan/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Xiao Zhan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Xiao Zhan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {| class="wikitable" align=right border width="200" | colspan="2" align=center| '''Xiao Zhan'''<br>'''肖战''' |- | colspan="2" align=center|[[Fail:Xiao_Zhan_at_the_Weibo_Night_Ceremony_January_11_2020.jpg|250px]] |- |} '''Xiao Zhan''', á̱ ka ngyei '''Sean Xiao''' a̱ni (Caina: 肖战, byin a̱tuk mam 5 Zwat 10, 1991), yet a̱tyu nkhang Telvishon [[Caina|Ri̱pobi̱lik Á̱niet Caina]] wa.<ref>[https://www.thepaper.cn/newsDetail_forward_1427397 肖战:还没准备好做一名偶像]</ref><ref>[https://ent.qq.com/a/20160128/056276.htm 肖战:我是暖男与小黑暗结合体 喜欢温婉居家型]</ref> == Ya̱fang == <references/> == A̱ka̱fwuop nta == *[https://weibo.com/u/1792951112 Sean Xiao on Sina Weibo] [[Sa:Á̱niet Caina]] 1xjfvq0fozwd69dv31ds2w9nelwvapx 44979 44978 2026-06-13T21:10:54Z Zichatmoses 2829 44979 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Xiao Zhan/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Xiao Zhan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Xiao Zhan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Xiao Zhan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Xiao Zhan/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[LoXiao Zhandon/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {| class="wikitable" align=right border width="200" | colspan="2" align=center| '''Xiao Zhan'''<br>'''肖战''' |- | colspan="2" align=center|[[Fail:Xiao_Zhan_at_the_Weibo_Night_Ceremony_January_11_2020.jpg|250px]] |- |} '''Xiao Zhan''', á̱ ka ngyei '''Sean Xiao''' a̱ni (Caina: 肖战, byin a̱tuk mam 5 Zwat 10, 1991), yet a̱tyu nkhang Telvishon [[Caina|Ri̱pobi̱lik Á̱niet Caina]] wa.<ref>[https://www.thepaper.cn/newsDetail_forward_1427397 肖战:还没准备好做一名偶像]</ref><ref>[https://ent.qq.com/a/20160128/056276.htm 肖战:我是暖男与小黑暗结合体 喜欢温婉居家型]</ref> == Ya̱fang == <references/> == A̱ka̱fwuop nta == *[https://weibo.com/u/1792951112 Sean Xiao on Sina Weibo] [[Sa:Á̱niet Caina]] k8hql55p9jr399x2wsyvwup0jgu6uuy Shyuang-mai 0 701 45000 15223 2026-06-13T21:39:51Z Zichatmoses 2829 45000 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox|item=Q487}} '''Shyuang-mai''' (''a̱ka̱nyiung'': shyuak-mai) yet a̱bamai kya ka̱ shei nyia̱ fwuo a̱tyubishyi sai. Shyuang-mai tyei nang a̱ci̱ci̱p á̱ghyi ba fwung. Á̱niet lyen nkyang nyia̱ ka̱ a̱yin shyuang mai a̱nciri̱ng a̱ kwop a̱nggang bah. == A̱ka̱fwuop nta == {{Commons category|Smiling}} * [http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/3105580.stm BBC News: Scanner shows unborn babies smile] (di̱n Shong) [[Category:Mai]] [[Category:A̱nu]] [[Category:A̱gwai]] 7dwhxiikvzdrprkbprbv17g2viv1gee 45001 45000 2026-06-13T21:40:46Z Zichatmoses 2829 45001 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Shyuang-mai/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Shyuang-mai/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Shyuang-mai/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Shyuang-mai/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Shyuang-mai/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Shyuang-mai/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox|item=Q487}} '''Shyuang-mai''' (''a̱ka̱nyiung'': shyuak-mai) yet a̱bamai kya ka̱ shei nyia̱ fwuo a̱tyubishyi sai. Shyuang-mai tyei nang a̱ci̱ci̱p á̱ghyi ba fwung. Á̱niet lyen nkyang nyia̱ ka̱ a̱yin shyuang mai a̱nciri̱ng a̱ kwop a̱nggang bah. == A̱ka̱fwuop nta == {{Commons category|Smiling}} * [http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/3105580.stm BBC News: Scanner shows unborn babies smile] (di̱n Shong) [[Category:Mai]] [[Category:A̱nu]] [[Category:A̱gwai]] r468w4qwiyuau1d7bcqx3ysrwbmkr97 A̱byin Kogi 0 718 45004 43230 2026-06-13T21:45:32Z KhaliMagani 2741 45004 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Kogi State Flag.svg|thumb|Tuta Si̱tet Kogi]] [[Fail:Nigeria - Kogi.svg|thumb|A̱vwuo ka nang Si̱tet Kogi nshyia̱ a̱ni mami Naijeriya]] '''Si̱tet Kogi''' yet si̱tet jhyiung ja mami a̱yaasi̱tet 36 [[Naijeriya]] ba. Si̱tet ji shyia̱ di̱ Fam A̱ka̱wa̱tyia̱ a̱byin Naijeriya kya. Á̱ ku bwuo nji ma̱ a̱lyia̱ 1991 kya neet di̱ nkap [[Si̱tet Kwara]] ma̱ng [[Si̱tet Benuwe]], a̱wot á̱ si̱ ka ndyen Kogi nang si̱tet jhyiung ji̱ swak njhyáng di̱ byia̱ a̱gi̱gak ma̱ng a̱yaasi̱tet á̱ghyang ba̱ shi ba̱ si̱ tat 10 a̱ni. Si̱tet Kogi ji byia̱ a̱lyoot a̱nwang ka, "Si̱tet A̱mun" ji, da̱nian a̱mun a̱ka̱ghyui [[A̱ghyui Nija|Nija]] wu ma̱ng [[A̱ghyui Benuwe|Benuwe]] nyia̱ mami a̱keangtung nji kya nang á̱ ngyei [[La̱kwoja]] a̱ni.<ref>[https://www.britannica.com/place/Lokoja Lokoja {{!}} Location, Facts, & Population] (di̱n Shong). Encyclopedia Britannica.</ref> ==Ya̱fang== <references/> {{Sí̱tet Naijeriya}} [[Sa:Sí̱tet Naijeriya]] [[Sa:A̱yaasi̱tet_Fam_A̱ka̱wa̱tyia̱_Naijeriya]] [[Sa:Naijeriya]] f1zgvfww3cyeizczmoxgazov9sc1qlz 45005 45004 2026-06-13T21:47:03Z KhaliMagani 2741 45005 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱byin Kog/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱byin Kog/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱byin Kogi/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Kogi State Flag.svg|thumb|Tuta Si̱tet Kogi]] [[Fail:Nigeria - Kogi.svg|thumb|A̱vwuo ka nang Si̱tet Kogi nshyia̱ a̱ni mami Naijeriya]] '''Si̱tet Kogi''' yet si̱tet jhyiung ja mami a̱yaasi̱tet 36 [[Naijeriya]] ba. Si̱tet ji shyia̱ di̱ Fam A̱ka̱wa̱tyia̱ a̱byin Naijeriya kya. Á̱ ku bwuo nji ma̱ a̱lyia̱ 1991 kya neet di̱ nkap [[Si̱tet Kwara]] ma̱ng [[Si̱tet Benuwe]], a̱wot á̱ si̱ ka ndyen Kogi nang si̱tet jhyiung ji̱ swak njhyáng di̱ byia̱ a̱gi̱gak ma̱ng a̱yaasi̱tet á̱ghyang ba̱ shi ba̱ si̱ tat 10 a̱ni. Si̱tet Kogi ji byia̱ a̱lyoot a̱nwang ka, "Si̱tet A̱mun" ji, da̱nian a̱mun a̱ka̱ghyui [[A̱ghyui Nija|Nija]] wu ma̱ng [[A̱ghyui Benuwe|Benuwe]] nyia̱ mami a̱keangtung nji kya nang á̱ ngyei [[La̱kwoja]] a̱ni.<ref>[https://www.britannica.com/place/Lokoja Lokoja {{!}} Location, Facts, & Population] (di̱n Shong). Encyclopedia Britannica.</ref> ==Ya̱fang== <references/> {{Sí̱tet Naijeriya}} [[Sa:Sí̱tet Naijeriya]] [[Sa:A̱yaasi̱tet_Fam_A̱ka̱wa̱tyia̱_Naijeriya]] [[Sa:Naijeriya]] 8chf8kkda6ax08uc3kf2e0fqfih4vvo 45006 45005 2026-06-13T21:47:41Z KhaliMagani 2741 45006 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱byin Kog/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱byin Kog/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱byin Kogi/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱byin Kog/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[A̱byin Kogi/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[A̱byin Kogi/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Kogi State Flag.svg|thumb|Tuta Si̱tet Kogi]] [[Fail:Nigeria - Kogi.svg|thumb|A̱vwuo ka nang Si̱tet Kogi nshyia̱ a̱ni mami Naijeriya]] '''Si̱tet Kogi''' yet si̱tet jhyiung ja mami a̱yaasi̱tet 36 [[Naijeriya]] ba. Si̱tet ji shyia̱ di̱ Fam A̱ka̱wa̱tyia̱ a̱byin Naijeriya kya. Á̱ ku bwuo nji ma̱ a̱lyia̱ 1991 kya neet di̱ nkap [[Si̱tet Kwara]] ma̱ng [[Si̱tet Benuwe]], a̱wot á̱ si̱ ka ndyen Kogi nang si̱tet jhyiung ji̱ swak njhyáng di̱ byia̱ a̱gi̱gak ma̱ng a̱yaasi̱tet á̱ghyang ba̱ shi ba̱ si̱ tat 10 a̱ni. Si̱tet Kogi ji byia̱ a̱lyoot a̱nwang ka, "Si̱tet A̱mun" ji, da̱nian a̱mun a̱ka̱ghyui [[A̱ghyui Nija|Nija]] wu ma̱ng [[A̱ghyui Benuwe|Benuwe]] nyia̱ mami a̱keangtung nji kya nang á̱ ngyei [[La̱kwoja]] a̱ni.<ref>[https://www.britannica.com/place/Lokoja Lokoja {{!}} Location, Facts, & Population] (di̱n Shong). Encyclopedia Britannica.</ref> ==Ya̱fang== <references/> {{Sí̱tet Naijeriya}} [[Sa:Sí̱tet Naijeriya]] [[Sa:A̱yaasi̱tet_Fam_A̱ka̱wa̱tyia̱_Naijeriya]] [[Sa:Naijeriya]] mvohw1jhowz7l30vostb9bb9p1k3e93 Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta 0 736 44880 14430 2026-06-13T19:10:54Z Zichatmoses 2829 44880 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Emblem of the United Nations.svg|thumb|A̱lama Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta]] [[Fail:World Health Organization Logo.svg|thumb|A̱lama a̱bwuang Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta]] '''Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta''' (di̱n [[Shong (a̱lyem)|Shong]]: World Health Organization '''WHO''') yet ofit-nta̱m [[Muná̱pyia̱ Bibyin Swanta]] wu wa nang á̱ ku khap á̱ si̱ sak a̱ni mat gbi̱ngban (cetvam) á̱niet swanta hu.<ref name="Jan 24">"[https://www.kff.org/global-health-policy/fact-sheet/the-u-s-government-and-the-world-health-organization/ The U.S. Government and the World Health Organization]" (di̱n Shong). The Henry J. Kaiser Family Foundation (Zwat Jhyiung 24, 2019). </ref> Cam WHO hu nang á̱ ku kpa a̱ni tak a̱tsak jat sot jini nang "shyiat a̱mgba̱m á̱niet si̱ ku swak shi hu lan a̱ni, vak cok a̱tan gbi̱ngban".<ref>"[http://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/BD_49th-en.pdf#page=7 WHO Constitution, BASIC DOCUMENTS, Forty-ninth edition]" (di̱n Shong).</ref> Tyantung nji shyia̱ a̱keang Geneva kya ma̱ a̱byin [[Shwit]], ji̱ si̱ byia̱ a̱yaaofit nfam a̱byin a̱taa ma̱ng a̱yaaofit kyai nta̱m 150 da̱ a̱ka̱vwuo ma̱ a̱di̱di̱t mami a̱mgba̱m swanta hu. ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Sot-nta̱m_Gbi̱ngban_Swanta]] 3k98hxzd5zxi90atg25exqjibyhll5q 44881 44880 2026-06-13T19:11:38Z Zichatmoses 2829 44881 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Emblem of the United Nations.svg|thumb|A̱lama Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta]] [[Fail:World Health Organization Logo.svg|thumb|A̱lama a̱bwuang Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta]] '''Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta''' (di̱n [[Shong (a̱lyem)|Shong]]: World Health Organization '''WHO''') yet ofit-nta̱m [[Muná̱pyia̱ Bibyin Swanta]] wu wa nang á̱ ku khap á̱ si̱ sak a̱ni mat gbi̱ngban (cetvam) á̱niet swanta hu.<ref name="Jan 24">"[https://www.kff.org/global-health-policy/fact-sheet/the-u-s-government-and-the-world-health-organization/ The U.S. Government and the World Health Organization]" (di̱n Shong). The Henry J. Kaiser Family Foundation (Zwat Jhyiung 24, 2019). </ref> Cam WHO hu nang á̱ ku kpa a̱ni tak a̱tsak jat sot jini nang "shyiat a̱mgba̱m á̱niet si̱ ku swak shi hu lan a̱ni, vak cok a̱tan gbi̱ngban".<ref>"[http://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/BD_49th-en.pdf#page=7 WHO Constitution, BASIC DOCUMENTS, Forty-ninth edition]" (di̱n Shong).</ref> Tyantung nji shyia̱ a̱keang Geneva kya ma̱ a̱byin [[Shwit]], ji̱ si̱ byia̱ a̱yaaofit nfam a̱byin a̱taa ma̱ng a̱yaaofit kyai nta̱m 150 da̱ a̱ka̱vwuo ma̱ a̱di̱di̱t mami a̱mgba̱m swanta hu. ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Sot-nta̱m_Gbi̱ngban_Swanta]] rgsnxmu000hssaoc7gkol6hspz7y88a 44882 44881 2026-06-13T19:12:11Z Zichatmoses 2829 44882 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Fail:Emblem of the United Nations.svg|thumb|A̱lama Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta]] [[Fail:World Health Organization Logo.svg|thumb|A̱lama a̱bwuang Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta]] '''Sot-nta̱m Gbi̱ngban Swanta''' (di̱n [[Shong (a̱lyem)|Shong]]: World Health Organization '''WHO''') yet ofit-nta̱m [[Muná̱pyia̱ Bibyin Swanta]] wu wa nang á̱ ku khap á̱ si̱ sak a̱ni mat gbi̱ngban (cetvam) á̱niet swanta hu.<ref name="Jan 24">"[https://www.kff.org/global-health-policy/fact-sheet/the-u-s-government-and-the-world-health-organization/ The U.S. Government and the World Health Organization]" (di̱n Shong). The Henry J. Kaiser Family Foundation (Zwat Jhyiung 24, 2019). </ref> Cam WHO hu nang á̱ ku kpa a̱ni tak a̱tsak jat sot jini nang "shyiat a̱mgba̱m á̱niet si̱ ku swak shi hu lan a̱ni, vak cok a̱tan gbi̱ngban".<ref>"[http://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/BD_49th-en.pdf#page=7 WHO Constitution, BASIC DOCUMENTS, Forty-ninth edition]" (di̱n Shong).</ref> Tyantung nji shyia̱ a̱keang Geneva kya ma̱ a̱byin [[Shwit]], ji̱ si̱ byia̱ a̱yaaofit nfam a̱byin a̱taa ma̱ng a̱yaaofit kyai nta̱m 150 da̱ a̱ka̱vwuo ma̱ a̱di̱di̱t mami a̱mgba̱m swanta hu. ==Ya̱fang== <references/> [[Sa:Sot-nta̱m_Gbi̱ngban_Swanta]] g7dgr0foi2yuuxibaq6yv0vf0nsju2y Sudan 0 740 44997 44135 2026-06-13T21:36:28Z Zichatmoses 2829 44997 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {{Country |name = Ri̱pobi̱lik Sudan wu<br>جمهورية السودان, ''Jumhūriyyat as-Sūdān'' (La̱ra̱ba)<br>Republic of the Sudan (Shong) |flag = Flag of Sudan.svg |coa = Emblem of Sudan.svg |image = Sudan (orthographic projection).svg |capital = Khartum |area = 1,886,068 |population = 45,709,353 |year = 2022 }} '''A̱bwom a̱byin''': "نحن جند الله، جند الوطن"<br />''Naḥnu jund Allah, jund al-waṭan''<br />("Á̱nietnzwang A̱gwaza Bya Zi̱ Yet, Á̱nietnzwang Á̱niet Ba")<br />[[File:Sudanese national anthem, performed by the U.S. Navy Band (instrumental).oga]] A̱byin '''Sudan''' (Shong: /suːˈdɑːn/; La̱ra̱ba: السودان, ''as-Sūdān''), á̱ lyen ma̱ng a̱lyoot a̱gwomna̱ti nka nang '''Ri̱pobi̱lik Sudan wu''' (La̱ra̱ba: جمهورية السودان, ''Jumhūriyyat as-Sūdān'', Shong: Republic of the Sudan) a̱ni, yet a̱byin kya di̱ fam a̱byin A̱za-a̱tyin [[Afrika]]. Ka̱ byia̱ a̱gi̱gak ma̱ng bibyin [[Ma̱sa̱r]] di̱ fam a̱za hu, [[Li̱biya]] di̱ fam a̱za-jenshyung hu, [[Caad]] di̱ fam jenshyung hu, Ri̱pobi̱lik A̱ka̱wa̱tyia̱ Afrika wu di̱ fam a̱tak-jenshyung hu, [[Sudan A̱tak]] di̱ fam a̱tak hu, [[Ityopya]] di̱ fam a̱tak-a̱tyin hu, [[Eritrea]] di̱ fam a̱tyin hu, ma̱ng [[A̱shong Kyai A̱sa̱khwot]] wu di̱ fam a̱za-a̱tyin. A̱byin Sudan byia̱ shi á̱niet miliyon 44.91 ma̱ a̱lyia̱ 2021<ref>"[https://worldpopulationreview.com/countries/sudan-population/ Sudan population]". World Population Review.</ref> ka̱ si̱ kup shi kyai a̱byin kilomita a̱ma̱ntaa̱naai 1,886,068 (met a̱ma̱ntaa̱naai 728,215), si̱ huni si̱ tyia̱ ka̱ yet a̱tat mi̱ bibyin Afrika di̱n vak shi a̱byin a mbeang a̱tat meang mi̱ shi a̱byin mi̱ Liig A̱la̱ra̱ba hu. Kikya ku yet a̱byin ka̱ swak di̱ shi a̱byin mi̱ Afrika ma̱ng Liig A̱la̱ra̱ba hu ba̱ng si̱ tat but a̱byin Sudan A̱tak hu ma̱ a̱lyia̱ 2011 a̱ni,<ref>"[https://web.archive.org/web/20181226211750/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html#su Area]". The World Factbook. U.S. Central Intelligence Agency.</ref> kyiak neet di̱n jen a̱ja Aljeriya wa si̱ kyiak lyulyoot nfeang hu. A̱keangtung nka, kikya yet Khartum, ma̱nang a̱gba̱ndang a̱keang a̱ swak mi̱ shi wu si̱ yet Omdurman. ==Bwoi a̱lyoot== A̱lyoot ka neet mi̱ng La̱ra̱ba ''{{transliteration|ar|bilād as-sūdān}}'' ({{lang|ar|بلاد السودان}}), ku "A̱byin [[A̱dyundyung á̱niet|A̱dyundyung]] ka".<ref>{{citation |author=International Association for the History of Religions |title=Numen |publisher=EJ Brill |place=Leiden |year=1959 |page=131 |quote= A̱byin A̱tyin a̱firika̱ ta̱ba̱t neet a̱tyin siniga̱t a̱wot asi mim mung kamarun a̱tyin; Jen jhiyang aku yei ngu akautiye mbeang Sudan jenshyung, the ''Bilad as-Sūdan'', 'Land of the Blacks', of the Arabs}}</ref> ==Nkhang== {{Main|Nkhang Sudan}} ===Nkhang gbangbang (neet ma̱ a̱zaghyi c. 8000 BC)=== [[File:Western Deffufa - Kerma.jpg|thumb|A̱li nwuat za̱nang bi̱ri̱ki nvap ka, nang á̱ ngyei Jenshyung Deffufa a̱ni, ma̱ a̱keang [[Kerma]]]] [[File:Fortress of the Middle Kingdom, reconstructed under the New Kingdom ( about 1200 B.C.).jpg|thumb|Fortress of [[Buhen]], of the Middle Kingdom, reconstructed under the New Kingdom (about 1200 BC)]] Mi̱ miliniyom a̱ni̱nai hu A̱zaghyi Kristi (A̱K), á̱niet taada [[Ce A̱fan Fai]] ba ku kpaat swat ba̱ si̱ swan ma̱sa̱t a̱ja mami a̱baka̱keang bi̱ri̱ki vap nang á̱ cok a̱ni, awot ba̱ si̱ mun nyia̱ a̱kat ma̱ng bwoi fa̱n ma̱ A̱ghyui Nayit ba̱ si̱ kwok yak ba̱ si̱ cam nyák.<ref name=locearlyhist>{{citeweb|url=http://countrystudies.us/sudan |title=Sudan A Country Study |publisher=Countrystudies.us}}</ref> The population that resulted from this cultural and genetic mixing developed a social hierarchy over the next centuries which became the [[Kingdom of Kush]] (with the capital at Kerma) at 1700 BC. Anthropological and archaeological research indicates that during the predynastic period Nubia and Nagadan Upper Egypt were ethnically and culturally nearly identical, and thus, simultaneously evolved systems of pharaonic kingship by 3300 BC.<ref name="Keita, S.O.Y. 1993 129–54">{{cite journal|title = Studies and Comments on Ancient Egyptian Biological Relationships| author = Keita, S.O.Y. |year = 1993| journal=History in Africa|volume=20| issue = 7 |pages=129–54|jstor=317196|doi = 10.2307/3171969| s2cid = 162330365 }}</ref> ===Kingdom of Kush (c. 1070 BC–350 AD)=== {{main|Kingdom of Kush|Twenty-fifth Dynasty of Egypt}} [[File:Sudan Meroe Pyramids 2001.JPG|thumb|[[Nubian pyramids]] in [[Meroë]]]] [[File:Xerxes detail Ethiopian.jpg|thumb|''Kušiya'' soldier of the [[Achaemenid army]], {{circa|480&nbsp;BCE}}. [[Xerxes I]] tomb relief.]] ==Geography== {{Main|Geography of Sudan}} [[File:Map of Sudan (New).jpg|thumb|upright=1.35|Map. The [[Hala'ib Triangle]] has been under contested Egyptian administration since 2000.]] [[File:Koppen-Geiger Map SDN present.svg|thumb|[[Köppen climate classification]] map]] Sudan swa̱n mi̱ng A̱za a̱firika ta̱bat ma̱{{convert|853|km|mi|0|abbr=on}} coastline bordering the [[Red Sea]].<ref>{{cite web|url=http://www.iss.co.za/AF/profiles/Sudan/Geog.html |archive-url= https://web.archive.org/web/20110513112555/http://www.iss.co.za/AF/profiles/Sudan/Geog.html |archive-date=13 May 2011 |title=Sudan geography |publisher= Institute for Security Studies |date=12 January 2005}}</ref> A̱biye gák a̱byin ma̱ng [[Egypt]], [[Eritrea]], [[Ethiopia]], [[South Sudan]], the [[Central African Republic]], [[Chad]], and [[Libya]]. With an area of {{convert|1886068|km2|sqmi|0|abbr=on}}, it is the third-largest country on the continent (after [[Algeria]] and [[Democratic Republic of the Congo]]) and the [[List of countries and dependencies by area|fifteenth-largest]] in the world. Sudan lies between latitudes [[8th parallel north|8°]] and [[23rd parallel north|23°N]]. The terrain is generally flat plains, broken by mountain ranges. In the west, the [[Deriba Caldera]] ({{convert|3042|m|ft|0|abbr=on|disp=or}}), located in the [[Marrah Mountains]], is the highest point. In the east are the [[Red Sea Hills]].<ref>{{cite web |date=n.d. |url=http://www.country-studies.com/sudan/geography.html |title=Sudan |publisher=Country Studies |access-date=26 June 2010 |archive-date=22 November 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101122111704/http://country-studies.com/sudan/geography.html |url-status=dead }}</ref> Mineral resources include [[asbestos]], [[chromite]], [[cobalt]], copper, gold, [[granite]], [[gypsum]], iron, [[kaolin]], lead, [[manganese]], [[mica]], natural gas, [[nickel]], petroleum, silver, [[tin]], [[uranium]] and [[zinc]].<ref>{{cite web |url= http://www.sudan-embassy.co.uk/infobook/geograph.php |archive-url= https://web.archive.org/web/20050930235450/http://www.sudan-embassy.co.uk/infobook/geograph.php |archive-date=30 September 2005 |title=Geography of Sudan |publisher=Sudan Embassy in London |date=n.d.}}</ref> The dry regions are plagued by [[Dust storm|sandstorms]], known as [[haboob]], which can completely block out the sun. In the northern and western semi-desert areas, people rely on rainfall for agriculture and some are [[nomad]]ic, travelling with their herds of sheep and camels. Nearer the River Nile, there are [[irrigation|well-irrigated]] farms growing [[cash crops]].<ref>{{cite web |url= http://www.oxfam.org.uk/coolplanet/kidsweb/world/sudan/sudgeog.htm |archive-url= https://web.archive.org/web/20121001164348/http://www.oxfam.org.uk/coolplanet/kidsweb/world/sudan/sudgeog.htm |archive-date= 1 October 2012 |title=Sudan – Geography & Environment |publisher=[[Oxfam GB]] |date=n.d. |access-date=13 January 2011}}</ref> [[Desertification]] is a problem.<ref>{{cite web |url= http://iddcs.uofk.edu/index.php?direction=ltr&lang=en |title= Desertification & Desert Cultivation Studies Institute |publisher= University of Khartoum |date= n.d. |access-date= 31 May 2013 |archive-date= 24 May 2013 |archive-url= https://web.archive.org/web/20130524140548/http://iddcs.uofk.edu/index.php?direction=ltr&lang=en |url-status= dead }}</ref> There is concern over [[soil erosion]]. [[Agricultural expansion]], both public and private, has proceeded without [[Conservation movement|conservation]] measures. The consequences have manifested themselves in the form of [[deforestation]], soil desiccation, and the lowering of [[soil fertility]] and the [[water table]].<ref>{{cite web |url=http://www.unu.edu/unupress/unupbooks/80044e/80044E06.htm |title=Soil conservation and land reclamation in the Sudan |publisher=United Nations University |date=n.d. |access-date=26 June 2010 |archive-date=28 May 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528013406/http://www.unu.edu/unupress/unupbooks/80044e/80044E06.htm |url-status=dead }}</ref> The wildlife is threatened by poaching. As of 2001, twenty-one mammal species and nine bird species are endangered, as well as two species of plants. Critically endangered species include: the [[northern bald ibis|waldrapp]], [[northern white rhinoceros]], [[tora hartebeest]], [[rhim gazelle|slender-horned gazelle]], and [[hawksbill turtle]]. The [[Scimitar oryx|Sahara oryx]] has become extinct in the wild.<ref>{{Unreliable source?|date=January 2011|reason=appear to be user-generated site; how are entries vetted?}} {{cite encyclopedia |url= http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Sudan-ENVIRONMENT.html |title=Sudan – Environment |encyclopedia=Encyclopedia of the Nations |date=n.d. |access-date=13 January 2011}}</ref> ==Ya̱fang== <references/> {{Bibyin Afrika}} [[Sa:Bibyin_swanta]] [[Sa:Bibyin_Afi̱rika]] [[Sa:Bibyin_A̱za_Afrika]] f7ogp8rhlnqzf3o86dtn4vzc5v6cl0b 44998 44997 2026-06-13T21:37:20Z Zichatmoses 2829 44998 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Sudan/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sudan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sudan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sudan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {{Country |name = Ri̱pobi̱lik Sudan wu<br>جمهورية السودان, ''Jumhūriyyat as-Sūdān'' (La̱ra̱ba)<br>Republic of the Sudan (Shong) |flag = Flag of Sudan.svg |coa = Emblem of Sudan.svg |image = Sudan (orthographic projection).svg |capital = Khartum |area = 1,886,068 |population = 45,709,353 |year = 2022 }} '''A̱bwom a̱byin''': "نحن جند الله، جند الوطن"<br />''Naḥnu jund Allah, jund al-waṭan''<br />("Á̱nietnzwang A̱gwaza Bya Zi̱ Yet, Á̱nietnzwang Á̱niet Ba")<br />[[File:Sudanese national anthem, performed by the U.S. Navy Band (instrumental).oga]] A̱byin '''Sudan''' (Shong: /suːˈdɑːn/; La̱ra̱ba: السودان, ''as-Sūdān''), á̱ lyen ma̱ng a̱lyoot a̱gwomna̱ti nka nang '''Ri̱pobi̱lik Sudan wu''' (La̱ra̱ba: جمهورية السودان, ''Jumhūriyyat as-Sūdān'', Shong: Republic of the Sudan) a̱ni, yet a̱byin kya di̱ fam a̱byin A̱za-a̱tyin [[Afrika]]. Ka̱ byia̱ a̱gi̱gak ma̱ng bibyin [[Ma̱sa̱r]] di̱ fam a̱za hu, [[Li̱biya]] di̱ fam a̱za-jenshyung hu, [[Caad]] di̱ fam jenshyung hu, Ri̱pobi̱lik A̱ka̱wa̱tyia̱ Afrika wu di̱ fam a̱tak-jenshyung hu, [[Sudan A̱tak]] di̱ fam a̱tak hu, [[Ityopya]] di̱ fam a̱tak-a̱tyin hu, [[Eritrea]] di̱ fam a̱tyin hu, ma̱ng [[A̱shong Kyai A̱sa̱khwot]] wu di̱ fam a̱za-a̱tyin. A̱byin Sudan byia̱ shi á̱niet miliyon 44.91 ma̱ a̱lyia̱ 2021<ref>"[https://worldpopulationreview.com/countries/sudan-population/ Sudan population]". World Population Review.</ref> ka̱ si̱ kup shi kyai a̱byin kilomita a̱ma̱ntaa̱naai 1,886,068 (met a̱ma̱ntaa̱naai 728,215), si̱ huni si̱ tyia̱ ka̱ yet a̱tat mi̱ bibyin Afrika di̱n vak shi a̱byin a mbeang a̱tat meang mi̱ shi a̱byin mi̱ Liig A̱la̱ra̱ba hu. Kikya ku yet a̱byin ka̱ swak di̱ shi a̱byin mi̱ Afrika ma̱ng Liig A̱la̱ra̱ba hu ba̱ng si̱ tat but a̱byin Sudan A̱tak hu ma̱ a̱lyia̱ 2011 a̱ni,<ref>"[https://web.archive.org/web/20181226211750/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html#su Area]". The World Factbook. U.S. Central Intelligence Agency.</ref> kyiak neet di̱n jen a̱ja Aljeriya wa si̱ kyiak lyulyoot nfeang hu. A̱keangtung nka, kikya yet Khartum, ma̱nang a̱gba̱ndang a̱keang a̱ swak mi̱ shi wu si̱ yet Omdurman. ==Bwoi a̱lyoot== A̱lyoot ka neet mi̱ng La̱ra̱ba ''{{transliteration|ar|bilād as-sūdān}}'' ({{lang|ar|بلاد السودان}}), ku "A̱byin [[A̱dyundyung á̱niet|A̱dyundyung]] ka".<ref>{{citation |author=International Association for the History of Religions |title=Numen |publisher=EJ Brill |place=Leiden |year=1959 |page=131 |quote= A̱byin A̱tyin a̱firika̱ ta̱ba̱t neet a̱tyin siniga̱t a̱wot asi mim mung kamarun a̱tyin; Jen jhiyang aku yei ngu akautiye mbeang Sudan jenshyung, the ''Bilad as-Sūdan'', 'Land of the Blacks', of the Arabs}}</ref> ==Nkhang== {{Main|Nkhang Sudan}} ===Nkhang gbangbang (neet ma̱ a̱zaghyi c. 8000 BC)=== [[File:Western Deffufa - Kerma.jpg|thumb|A̱li nwuat za̱nang bi̱ri̱ki nvap ka, nang á̱ ngyei Jenshyung Deffufa a̱ni, ma̱ a̱keang [[Kerma]]]] [[File:Fortress of the Middle Kingdom, reconstructed under the New Kingdom ( about 1200 B.C.).jpg|thumb|Fortress of [[Buhen]], of the Middle Kingdom, reconstructed under the New Kingdom (about 1200 BC)]] Mi̱ miliniyom a̱ni̱nai hu A̱zaghyi Kristi (A̱K), á̱niet taada [[Ce A̱fan Fai]] ba ku kpaat swat ba̱ si̱ swan ma̱sa̱t a̱ja mami a̱baka̱keang bi̱ri̱ki vap nang á̱ cok a̱ni, awot ba̱ si̱ mun nyia̱ a̱kat ma̱ng bwoi fa̱n ma̱ A̱ghyui Nayit ba̱ si̱ kwok yak ba̱ si̱ cam nyák.<ref name=locearlyhist>{{citeweb|url=http://countrystudies.us/sudan |title=Sudan A Country Study |publisher=Countrystudies.us}}</ref> The population that resulted from this cultural and genetic mixing developed a social hierarchy over the next centuries which became the [[Kingdom of Kush]] (with the capital at Kerma) at 1700 BC. Anthropological and archaeological research indicates that during the predynastic period Nubia and Nagadan Upper Egypt were ethnically and culturally nearly identical, and thus, simultaneously evolved systems of pharaonic kingship by 3300 BC.<ref name="Keita, S.O.Y. 1993 129–54">{{cite journal|title = Studies and Comments on Ancient Egyptian Biological Relationships| author = Keita, S.O.Y. |year = 1993| journal=History in Africa|volume=20| issue = 7 |pages=129–54|jstor=317196|doi = 10.2307/3171969| s2cid = 162330365 }}</ref> ===Kingdom of Kush (c. 1070 BC–350 AD)=== {{main|Kingdom of Kush|Twenty-fifth Dynasty of Egypt}} [[File:Sudan Meroe Pyramids 2001.JPG|thumb|[[Nubian pyramids]] in [[Meroë]]]] [[File:Xerxes detail Ethiopian.jpg|thumb|''Kušiya'' soldier of the [[Achaemenid army]], {{circa|480&nbsp;BCE}}. [[Xerxes I]] tomb relief.]] ==Geography== {{Main|Geography of Sudan}} [[File:Map of Sudan (New).jpg|thumb|upright=1.35|Map. The [[Hala'ib Triangle]] has been under contested Egyptian administration since 2000.]] [[File:Koppen-Geiger Map SDN present.svg|thumb|[[Köppen climate classification]] map]] Sudan swa̱n mi̱ng A̱za a̱firika ta̱bat ma̱{{convert|853|km|mi|0|abbr=on}} coastline bordering the [[Red Sea]].<ref>{{cite web|url=http://www.iss.co.za/AF/profiles/Sudan/Geog.html |archive-url= https://web.archive.org/web/20110513112555/http://www.iss.co.za/AF/profiles/Sudan/Geog.html |archive-date=13 May 2011 |title=Sudan geography |publisher= Institute for Security Studies |date=12 January 2005}}</ref> A̱biye gák a̱byin ma̱ng [[Egypt]], [[Eritrea]], [[Ethiopia]], [[South Sudan]], the [[Central African Republic]], [[Chad]], and [[Libya]]. With an area of {{convert|1886068|km2|sqmi|0|abbr=on}}, it is the third-largest country on the continent (after [[Algeria]] and [[Democratic Republic of the Congo]]) and the [[List of countries and dependencies by area|fifteenth-largest]] in the world. Sudan lies between latitudes [[8th parallel north|8°]] and [[23rd parallel north|23°N]]. The terrain is generally flat plains, broken by mountain ranges. In the west, the [[Deriba Caldera]] ({{convert|3042|m|ft|0|abbr=on|disp=or}}), located in the [[Marrah Mountains]], is the highest point. In the east are the [[Red Sea Hills]].<ref>{{cite web |date=n.d. |url=http://www.country-studies.com/sudan/geography.html |title=Sudan |publisher=Country Studies |access-date=26 June 2010 |archive-date=22 November 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101122111704/http://country-studies.com/sudan/geography.html |url-status=dead }}</ref> Mineral resources include [[asbestos]], [[chromite]], [[cobalt]], copper, gold, [[granite]], [[gypsum]], iron, [[kaolin]], lead, [[manganese]], [[mica]], natural gas, [[nickel]], petroleum, silver, [[tin]], [[uranium]] and [[zinc]].<ref>{{cite web |url= http://www.sudan-embassy.co.uk/infobook/geograph.php |archive-url= https://web.archive.org/web/20050930235450/http://www.sudan-embassy.co.uk/infobook/geograph.php |archive-date=30 September 2005 |title=Geography of Sudan |publisher=Sudan Embassy in London |date=n.d.}}</ref> The dry regions are plagued by [[Dust storm|sandstorms]], known as [[haboob]], which can completely block out the sun. In the northern and western semi-desert areas, people rely on rainfall for agriculture and some are [[nomad]]ic, travelling with their herds of sheep and camels. Nearer the River Nile, there are [[irrigation|well-irrigated]] farms growing [[cash crops]].<ref>{{cite web |url= http://www.oxfam.org.uk/coolplanet/kidsweb/world/sudan/sudgeog.htm |archive-url= https://web.archive.org/web/20121001164348/http://www.oxfam.org.uk/coolplanet/kidsweb/world/sudan/sudgeog.htm |archive-date= 1 October 2012 |title=Sudan – Geography & Environment |publisher=[[Oxfam GB]] |date=n.d. |access-date=13 January 2011}}</ref> [[Desertification]] is a problem.<ref>{{cite web |url= http://iddcs.uofk.edu/index.php?direction=ltr&lang=en |title= Desertification & Desert Cultivation Studies Institute |publisher= University of Khartoum |date= n.d. |access-date= 31 May 2013 |archive-date= 24 May 2013 |archive-url= https://web.archive.org/web/20130524140548/http://iddcs.uofk.edu/index.php?direction=ltr&lang=en |url-status= dead }}</ref> There is concern over [[soil erosion]]. [[Agricultural expansion]], both public and private, has proceeded without [[Conservation movement|conservation]] measures. The consequences have manifested themselves in the form of [[deforestation]], soil desiccation, and the lowering of [[soil fertility]] and the [[water table]].<ref>{{cite web |url=http://www.unu.edu/unupress/unupbooks/80044e/80044E06.htm |title=Soil conservation and land reclamation in the Sudan |publisher=United Nations University |date=n.d. |access-date=26 June 2010 |archive-date=28 May 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528013406/http://www.unu.edu/unupress/unupbooks/80044e/80044E06.htm |url-status=dead }}</ref> The wildlife is threatened by poaching. As of 2001, twenty-one mammal species and nine bird species are endangered, as well as two species of plants. Critically endangered species include: the [[northern bald ibis|waldrapp]], [[northern white rhinoceros]], [[tora hartebeest]], [[rhim gazelle|slender-horned gazelle]], and [[hawksbill turtle]]. The [[Scimitar oryx|Sahara oryx]] has become extinct in the wild.<ref>{{Unreliable source?|date=January 2011|reason=appear to be user-generated site; how are entries vetted?}} {{cite encyclopedia |url= http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Sudan-ENVIRONMENT.html |title=Sudan – Environment |encyclopedia=Encyclopedia of the Nations |date=n.d. |access-date=13 January 2011}}</ref> ==Ya̱fang== <references/> {{Bibyin Afrika}} [[Sa:Bibyin_swanta]] [[Sa:Bibyin_Afi̱rika]] [[Sa:Bibyin_A̱za_Afrika]] out7p2teoh8kd4lns8ikav45l864l1x 44999 44998 2026-06-13T21:37:53Z Zichatmoses 2829 44999 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Sudan/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Sudan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Sudan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Sudan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Sudan/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Sudan/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {{Country |name = Ri̱pobi̱lik Sudan wu<br>جمهورية السودان, ''Jumhūriyyat as-Sūdān'' (La̱ra̱ba)<br>Republic of the Sudan (Shong) |flag = Flag of Sudan.svg |coa = Emblem of Sudan.svg |image = Sudan (orthographic projection).svg |capital = Khartum |area = 1,886,068 |population = 45,709,353 |year = 2022 }} '''A̱bwom a̱byin''': "نحن جند الله، جند الوطن"<br />''Naḥnu jund Allah, jund al-waṭan''<br />("Á̱nietnzwang A̱gwaza Bya Zi̱ Yet, Á̱nietnzwang Á̱niet Ba")<br />[[File:Sudanese national anthem, performed by the U.S. Navy Band (instrumental).oga]] A̱byin '''Sudan''' (Shong: /suːˈdɑːn/; La̱ra̱ba: السودان, ''as-Sūdān''), á̱ lyen ma̱ng a̱lyoot a̱gwomna̱ti nka nang '''Ri̱pobi̱lik Sudan wu''' (La̱ra̱ba: جمهورية السودان, ''Jumhūriyyat as-Sūdān'', Shong: Republic of the Sudan) a̱ni, yet a̱byin kya di̱ fam a̱byin A̱za-a̱tyin [[Afrika]]. Ka̱ byia̱ a̱gi̱gak ma̱ng bibyin [[Ma̱sa̱r]] di̱ fam a̱za hu, [[Li̱biya]] di̱ fam a̱za-jenshyung hu, [[Caad]] di̱ fam jenshyung hu, Ri̱pobi̱lik A̱ka̱wa̱tyia̱ Afrika wu di̱ fam a̱tak-jenshyung hu, [[Sudan A̱tak]] di̱ fam a̱tak hu, [[Ityopya]] di̱ fam a̱tak-a̱tyin hu, [[Eritrea]] di̱ fam a̱tyin hu, ma̱ng [[A̱shong Kyai A̱sa̱khwot]] wu di̱ fam a̱za-a̱tyin. A̱byin Sudan byia̱ shi á̱niet miliyon 44.91 ma̱ a̱lyia̱ 2021<ref>"[https://worldpopulationreview.com/countries/sudan-population/ Sudan population]". World Population Review.</ref> ka̱ si̱ kup shi kyai a̱byin kilomita a̱ma̱ntaa̱naai 1,886,068 (met a̱ma̱ntaa̱naai 728,215), si̱ huni si̱ tyia̱ ka̱ yet a̱tat mi̱ bibyin Afrika di̱n vak shi a̱byin a mbeang a̱tat meang mi̱ shi a̱byin mi̱ Liig A̱la̱ra̱ba hu. Kikya ku yet a̱byin ka̱ swak di̱ shi a̱byin mi̱ Afrika ma̱ng Liig A̱la̱ra̱ba hu ba̱ng si̱ tat but a̱byin Sudan A̱tak hu ma̱ a̱lyia̱ 2011 a̱ni,<ref>"[https://web.archive.org/web/20181226211750/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html#su Area]". The World Factbook. U.S. Central Intelligence Agency.</ref> kyiak neet di̱n jen a̱ja Aljeriya wa si̱ kyiak lyulyoot nfeang hu. A̱keangtung nka, kikya yet Khartum, ma̱nang a̱gba̱ndang a̱keang a̱ swak mi̱ shi wu si̱ yet Omdurman. ==Bwoi a̱lyoot== A̱lyoot ka neet mi̱ng La̱ra̱ba ''{{transliteration|ar|bilād as-sūdān}}'' ({{lang|ar|بلاد السودان}}), ku "A̱byin [[A̱dyundyung á̱niet|A̱dyundyung]] ka".<ref>{{citation |author=International Association for the History of Religions |title=Numen |publisher=EJ Brill |place=Leiden |year=1959 |page=131 |quote= A̱byin A̱tyin a̱firika̱ ta̱ba̱t neet a̱tyin siniga̱t a̱wot asi mim mung kamarun a̱tyin; Jen jhiyang aku yei ngu akautiye mbeang Sudan jenshyung, the ''Bilad as-Sūdan'', 'Land of the Blacks', of the Arabs}}</ref> ==Nkhang== {{Main|Nkhang Sudan}} ===Nkhang gbangbang (neet ma̱ a̱zaghyi c. 8000 BC)=== [[File:Western Deffufa - Kerma.jpg|thumb|A̱li nwuat za̱nang bi̱ri̱ki nvap ka, nang á̱ ngyei Jenshyung Deffufa a̱ni, ma̱ a̱keang [[Kerma]]]] [[File:Fortress of the Middle Kingdom, reconstructed under the New Kingdom ( about 1200 B.C.).jpg|thumb|Fortress of [[Buhen]], of the Middle Kingdom, reconstructed under the New Kingdom (about 1200 BC)]] Mi̱ miliniyom a̱ni̱nai hu A̱zaghyi Kristi (A̱K), á̱niet taada [[Ce A̱fan Fai]] ba ku kpaat swat ba̱ si̱ swan ma̱sa̱t a̱ja mami a̱baka̱keang bi̱ri̱ki vap nang á̱ cok a̱ni, awot ba̱ si̱ mun nyia̱ a̱kat ma̱ng bwoi fa̱n ma̱ A̱ghyui Nayit ba̱ si̱ kwok yak ba̱ si̱ cam nyák.<ref name=locearlyhist>{{citeweb|url=http://countrystudies.us/sudan |title=Sudan A Country Study |publisher=Countrystudies.us}}</ref> The population that resulted from this cultural and genetic mixing developed a social hierarchy over the next centuries which became the [[Kingdom of Kush]] (with the capital at Kerma) at 1700 BC. Anthropological and archaeological research indicates that during the predynastic period Nubia and Nagadan Upper Egypt were ethnically and culturally nearly identical, and thus, simultaneously evolved systems of pharaonic kingship by 3300 BC.<ref name="Keita, S.O.Y. 1993 129–54">{{cite journal|title = Studies and Comments on Ancient Egyptian Biological Relationships| author = Keita, S.O.Y. |year = 1993| journal=History in Africa|volume=20| issue = 7 |pages=129–54|jstor=317196|doi = 10.2307/3171969| s2cid = 162330365 }}</ref> ===Kingdom of Kush (c. 1070 BC–350 AD)=== {{main|Kingdom of Kush|Twenty-fifth Dynasty of Egypt}} [[File:Sudan Meroe Pyramids 2001.JPG|thumb|[[Nubian pyramids]] in [[Meroë]]]] [[File:Xerxes detail Ethiopian.jpg|thumb|''Kušiya'' soldier of the [[Achaemenid army]], {{circa|480&nbsp;BCE}}. [[Xerxes I]] tomb relief.]] ==Geography== {{Main|Geography of Sudan}} [[File:Map of Sudan (New).jpg|thumb|upright=1.35|Map. The [[Hala'ib Triangle]] has been under contested Egyptian administration since 2000.]] [[File:Koppen-Geiger Map SDN present.svg|thumb|[[Köppen climate classification]] map]] Sudan swa̱n mi̱ng A̱za a̱firika ta̱bat ma̱{{convert|853|km|mi|0|abbr=on}} coastline bordering the [[Red Sea]].<ref>{{cite web|url=http://www.iss.co.za/AF/profiles/Sudan/Geog.html |archive-url= https://web.archive.org/web/20110513112555/http://www.iss.co.za/AF/profiles/Sudan/Geog.html |archive-date=13 May 2011 |title=Sudan geography |publisher= Institute for Security Studies |date=12 January 2005}}</ref> A̱biye gák a̱byin ma̱ng [[Egypt]], [[Eritrea]], [[Ethiopia]], [[South Sudan]], the [[Central African Republic]], [[Chad]], and [[Libya]]. With an area of {{convert|1886068|km2|sqmi|0|abbr=on}}, it is the third-largest country on the continent (after [[Algeria]] and [[Democratic Republic of the Congo]]) and the [[List of countries and dependencies by area|fifteenth-largest]] in the world. Sudan lies between latitudes [[8th parallel north|8°]] and [[23rd parallel north|23°N]]. The terrain is generally flat plains, broken by mountain ranges. In the west, the [[Deriba Caldera]] ({{convert|3042|m|ft|0|abbr=on|disp=or}}), located in the [[Marrah Mountains]], is the highest point. In the east are the [[Red Sea Hills]].<ref>{{cite web |date=n.d. |url=http://www.country-studies.com/sudan/geography.html |title=Sudan |publisher=Country Studies |access-date=26 June 2010 |archive-date=22 November 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101122111704/http://country-studies.com/sudan/geography.html |url-status=dead }}</ref> Mineral resources include [[asbestos]], [[chromite]], [[cobalt]], copper, gold, [[granite]], [[gypsum]], iron, [[kaolin]], lead, [[manganese]], [[mica]], natural gas, [[nickel]], petroleum, silver, [[tin]], [[uranium]] and [[zinc]].<ref>{{cite web |url= http://www.sudan-embassy.co.uk/infobook/geograph.php |archive-url= https://web.archive.org/web/20050930235450/http://www.sudan-embassy.co.uk/infobook/geograph.php |archive-date=30 September 2005 |title=Geography of Sudan |publisher=Sudan Embassy in London |date=n.d.}}</ref> The dry regions are plagued by [[Dust storm|sandstorms]], known as [[haboob]], which can completely block out the sun. In the northern and western semi-desert areas, people rely on rainfall for agriculture and some are [[nomad]]ic, travelling with their herds of sheep and camels. Nearer the River Nile, there are [[irrigation|well-irrigated]] farms growing [[cash crops]].<ref>{{cite web |url= http://www.oxfam.org.uk/coolplanet/kidsweb/world/sudan/sudgeog.htm |archive-url= https://web.archive.org/web/20121001164348/http://www.oxfam.org.uk/coolplanet/kidsweb/world/sudan/sudgeog.htm |archive-date= 1 October 2012 |title=Sudan – Geography & Environment |publisher=[[Oxfam GB]] |date=n.d. |access-date=13 January 2011}}</ref> [[Desertification]] is a problem.<ref>{{cite web |url= http://iddcs.uofk.edu/index.php?direction=ltr&lang=en |title= Desertification & Desert Cultivation Studies Institute |publisher= University of Khartoum |date= n.d. |access-date= 31 May 2013 |archive-date= 24 May 2013 |archive-url= https://web.archive.org/web/20130524140548/http://iddcs.uofk.edu/index.php?direction=ltr&lang=en |url-status= dead }}</ref> There is concern over [[soil erosion]]. [[Agricultural expansion]], both public and private, has proceeded without [[Conservation movement|conservation]] measures. The consequences have manifested themselves in the form of [[deforestation]], soil desiccation, and the lowering of [[soil fertility]] and the [[water table]].<ref>{{cite web |url=http://www.unu.edu/unupress/unupbooks/80044e/80044E06.htm |title=Soil conservation and land reclamation in the Sudan |publisher=United Nations University |date=n.d. |access-date=26 June 2010 |archive-date=28 May 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528013406/http://www.unu.edu/unupress/unupbooks/80044e/80044E06.htm |url-status=dead }}</ref> The wildlife is threatened by poaching. As of 2001, twenty-one mammal species and nine bird species are endangered, as well as two species of plants. Critically endangered species include: the [[northern bald ibis|waldrapp]], [[northern white rhinoceros]], [[tora hartebeest]], [[rhim gazelle|slender-horned gazelle]], and [[hawksbill turtle]]. The [[Scimitar oryx|Sahara oryx]] has become extinct in the wild.<ref>{{Unreliable source?|date=January 2011|reason=appear to be user-generated site; how are entries vetted?}} {{cite encyclopedia |url= http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Sudan-ENVIRONMENT.html |title=Sudan – Environment |encyclopedia=Encyclopedia of the Nations |date=n.d. |access-date=13 January 2011}}</ref> ==Ya̱fang== <references/> {{Bibyin Afrika}} [[Sa:Bibyin_swanta]] [[Sa:Bibyin_Afi̱rika]] [[Sa:Bibyin_A̱za_Afrika]] rmsqa0xrztpfvynergrfhgh2azlbhx7 Cenkwon 0 1236 44916 34180 2026-06-13T19:52:28Z Zichatmoses 2829 44916 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Cenkwon''' yet a̱bakeang kya mami a̱keang [[A̱gut Ntswuo]], Si̱tet Ka̱duna, Naijeriya. A̱ja wa a̱gba̱ndang a̱vwuofang Khap Politeknik Nuhu Bamali wu shyia̱. {{Susot a̱ka̱keang A̱tyap}} [[Sa:Cenkwon]] [[Sa:Susot a̱ka̱keang A̱tyap]] t95h2o3v4d9mhybwodtqi2v57paqibo 44917 44916 2026-06-13T19:53:00Z Zichatmoses 2829 44917 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Cenkwon/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Cenkwon/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Cenkwon/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Cenkwon''' yet a̱bakeang kya mami a̱keang [[A̱gut Ntswuo]], Si̱tet Ka̱duna, Naijeriya. A̱ja wa a̱gba̱ndang a̱vwuofang Khap Politeknik Nuhu Bamali wu shyia̱. {{Susot a̱ka̱keang A̱tyap}} [[Sa:Cenkwon]] [[Sa:Susot a̱ka̱keang A̱tyap]] 362pb3ugv2z05hsj6zgj7g63sljlke1 44918 44917 2026-06-13T19:53:26Z Zichatmoses 2829 44918 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Cenkwon/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Cenkwon/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Cenkwon/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Cenkwon/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Cenkwon/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Cenkwon/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Cenkwon''' yet a̱bakeang kya mami a̱keang [[A̱gut Ntswuo]], Si̱tet Ka̱duna, Naijeriya. A̱ja wa a̱gba̱ndang a̱vwuofang Khap Politeknik Nuhu Bamali wu shyia̱. {{Susot a̱ka̱keang A̱tyap}} [[Sa:Cenkwon]] [[Sa:Susot a̱ka̱keang A̱tyap]] ehss3pnnb1wx4zvz060tly6feuzjrph Lenrie Olatokunbo Aina 0 2653 44959 17333 2026-06-13T20:45:19Z Zichatmoses 2829 44959 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Lenrie Olatokunbo Aina''' (byin 20 Zwat Swak ma̱ng Sweang 1950) yet a̱gwaktyiet Sains Tutunkwaa̱mbwat ma̱ng Nkhang wa, A̱gwak Á̱tutunkwaa̱mbwat A̱byin/A̱kwak A̱son A̱linkwaa̱mbwat A̱byin Naijeriya (NLN) [[A̱buja]]. ==References== {{Reflist}} [[Category:Byin 1950]] [[Category:Á̱niet nswuan]] j4sva3o7gwl0h4wy897mdacp0uwybia 44960 44959 2026-06-13T20:46:25Z Zichatmoses 2829 44960 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Lenrie Olatokunbo Aina''' (byin 20 Zwat Swak ma̱ng Sweang 1950) yet a̱gwaktyiet Sains Tutunkwaa̱mbwat ma̱ng Nkhang wa, A̱gwak Á̱tutunkwaa̱mbwat A̱byin/A̱kwak A̱son A̱linkwaa̱mbwat A̱byin Naijeriya (NLN) [[A̱buja]]. ==References== {{Reflist}} [[Category:Byin 1950]] [[Category:Á̱niet nswuan]] 7g1muivs5zl81udxgum5ggp22gh5ygy 44961 44960 2026-06-13T20:46:57Z Zichatmoses 2829 44961 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ Lenrie Olatokunbo Aina/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Lenrie Olatokunbo Aina''' (byin 20 Zwat Swak ma̱ng Sweang 1950) yet a̱gwaktyiet Sains Tutunkwaa̱mbwat ma̱ng Nkhang wa, A̱gwak Á̱tutunkwaa̱mbwat A̱byin/A̱kwak A̱son A̱linkwaa̱mbwat A̱byin Naijeriya (NLN) [[A̱buja]]. ==References== {{Reflist}} [[Category:Byin 1950]] [[Category:Á̱niet nswuan]] epcu0ttr5qdncleh87v19k40cbzkhs0 Josephine Anenih 0 2665 44965 34192 2026-06-13T20:54:32Z Zichatmoses 2829 44965 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Iyom Josephine Anenih''' (byin 6 Zwat A̱natat 1948)<ref>{{Cite web|url=https://blerf.org/index.php/biography/anenih-josephine-nwogo/|title=ANENIH, Barr Josephine Nwogo|date=Zwat Swak ma̱ng Jhyiung 11, 2016|accessdate=Zwat A̱kubunyiung 8, 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://news2.onlinenigeria.com/news/general/4938-dad-flogged-me-the-day-a-visitor-gave-me-a-coin-at-xmas-–-josephine-anenih.html|title=Dad flogged me the day a visitor gave me a coin at Xmas – Josephine Anenih|date=Zwat Nyaai 4, 2010|website=onlinenigeria|accessdate=Zwat A̱kubunyiung 8, 2020}}</ref> yet a̱tyufuut cat-a̱ka̱wat á̱nap wa ma̱ng a̱tyukwai-nfwuo-á̱niet [[Naijeriya]]. [[A̱yaakwak a̱son a̱byin Naijeriya|A̱kwak a̱son a̱byin]] [[Goodluck Jonathan]] ku ti̱n nggu a̱ bai a̱ yet Minista Á̱lyiat A̱nyiuk a̱tuk 6 Zwat Nyaai 2010, mi̱ di̱ jen ji̱ gu ku nyia̱ ta̱m da̱ A̱kwonu A̱kwak A̱son A̱byin a̱ni, mi̱ kabinet nggu.<ref name=tday0407>{{cite web|url=http://allafrica.com/stories/201004070116.html |title=Ministers - the Profiles |date=7 Zwat Nyaai 2010 |work=ThisDay |accessdate=2010-04-14}}</ref> ==Ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Á̱niet nswuan]] [[Sa:Byin 1948]] [[Sa:A̱yaaminista mundundung Naijeriya]] [[Sa:Á̱niet Komiti Nta̱m A̱byin]] [[Sa:A̱yaaminista a̱nyiuk]] [[Sa:Mmanfang Queen's College, Legwot]] [[Sa:Mmanfang Yunuvasi̱ti Obafemi Awolowo]] [[Sa:Mmanfang Yunuvasi̱ti Bini (Naijeriya)]] [[Sa:Á̱niet Sokoto]] [[Sa:A̱yaaminista a̱gwomna̱ti Naijeriya ba̱ yet a̱nyiuk a̱ni]] [[Sa:A̱nyiuk kwai-nfwuo-á̱niet sa̱ncuri 21 mi̱ Naijeriya]] rsarmoz5ozx7r95cid1g50stgjxom2o 44966 44965 2026-06-13T20:56:05Z Zichatmoses 2829 44966 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Josephine Anenih/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Josephine Anenih/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Josephine Anenih/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Iyom Josephine Anenih''' (byin 6 Zwat A̱natat 1948)<ref>{{Cite web|url=https://blerf.org/index.php/biography/anenih-josephine-nwogo/|title=ANENIH, Barr Josephine Nwogo|date=Zwat Swak ma̱ng Jhyiung 11, 2016|accessdate=Zwat A̱kubunyiung 8, 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://news2.onlinenigeria.com/news/general/4938-dad-flogged-me-the-day-a-visitor-gave-me-a-coin-at-xmas-–-josephine-anenih.html|title=Dad flogged me the day a visitor gave me a coin at Xmas – Josephine Anenih|date=Zwat Nyaai 4, 2010|website=onlinenigeria|accessdate=Zwat A̱kubunyiung 8, 2020}}</ref> yet a̱tyufuut cat-a̱ka̱wat á̱nap wa ma̱ng a̱tyukwai-nfwuo-á̱niet [[Naijeriya]]. [[A̱yaakwak a̱son a̱byin Naijeriya|A̱kwak a̱son a̱byin]] [[Goodluck Jonathan]] ku ti̱n nggu a̱ bai a̱ yet Minista Á̱lyiat A̱nyiuk a̱tuk 6 Zwat Nyaai 2010, mi̱ di̱ jen ji̱ gu ku nyia̱ ta̱m da̱ A̱kwonu A̱kwak A̱son A̱byin a̱ni, mi̱ kabinet nggu.<ref name=tday0407>{{cite web|url=http://allafrica.com/stories/201004070116.html |title=Ministers - the Profiles |date=7 Zwat Nyaai 2010 |work=ThisDay |accessdate=2010-04-14}}</ref> ==Ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Á̱niet nswuan]] [[Sa:Byin 1948]] [[Sa:A̱yaaminista mundundung Naijeriya]] [[Sa:Á̱niet Komiti Nta̱m A̱byin]] [[Sa:A̱yaaminista a̱nyiuk]] [[Sa:Mmanfang Queen's College, Legwot]] [[Sa:Mmanfang Yunuvasi̱ti Obafemi Awolowo]] [[Sa:Mmanfang Yunuvasi̱ti Bini (Naijeriya)]] [[Sa:Á̱niet Sokoto]] [[Sa:A̱yaaminista a̱gwomna̱ti Naijeriya ba̱ yet a̱nyiuk a̱ni]] [[Sa:A̱nyiuk kwai-nfwuo-á̱niet sa̱ncuri 21 mi̱ Naijeriya]] bytk30nhq35r58j9pr1b9zszqguhx2p 44967 44966 2026-06-13T20:56:49Z Zichatmoses 2829 44967 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Josephine Anenih/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Josephine Anenih/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Josephine Anenih/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Josephine Anenih/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Josephine Anenih/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Josephine Anenih/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Iyom Josephine Anenih''' (byin 6 Zwat A̱natat 1948)<ref>{{Cite web|url=https://blerf.org/index.php/biography/anenih-josephine-nwogo/|title=ANENIH, Barr Josephine Nwogo|date=Zwat Swak ma̱ng Jhyiung 11, 2016|accessdate=Zwat A̱kubunyiung 8, 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://news2.onlinenigeria.com/news/general/4938-dad-flogged-me-the-day-a-visitor-gave-me-a-coin-at-xmas-–-josephine-anenih.html|title=Dad flogged me the day a visitor gave me a coin at Xmas – Josephine Anenih|date=Zwat Nyaai 4, 2010|website=onlinenigeria|accessdate=Zwat A̱kubunyiung 8, 2020}}</ref> yet a̱tyufuut cat-a̱ka̱wat á̱nap wa ma̱ng a̱tyukwai-nfwuo-á̱niet [[Naijeriya]]. [[A̱yaakwak a̱son a̱byin Naijeriya|A̱kwak a̱son a̱byin]] [[Goodluck Jonathan]] ku ti̱n nggu a̱ bai a̱ yet Minista Á̱lyiat A̱nyiuk a̱tuk 6 Zwat Nyaai 2010, mi̱ di̱ jen ji̱ gu ku nyia̱ ta̱m da̱ A̱kwonu A̱kwak A̱son A̱byin a̱ni, mi̱ kabinet nggu.<ref name=tday0407>{{cite web|url=http://allafrica.com/stories/201004070116.html |title=Ministers - the Profiles |date=7 Zwat Nyaai 2010 |work=ThisDay |accessdate=2010-04-14}}</ref> ==Ya̱fang== {{reflist}} [[Sa:Á̱niet nswuan]] [[Sa:Byin 1948]] [[Sa:A̱yaaminista mundundung Naijeriya]] [[Sa:Á̱niet Komiti Nta̱m A̱byin]] [[Sa:A̱yaaminista a̱nyiuk]] [[Sa:Mmanfang Queen's College, Legwot]] [[Sa:Mmanfang Yunuvasi̱ti Obafemi Awolowo]] [[Sa:Mmanfang Yunuvasi̱ti Bini (Naijeriya)]] [[Sa:Á̱niet Sokoto]] [[Sa:A̱yaaminista a̱gwomna̱ti Naijeriya ba̱ yet a̱nyiuk a̱ni]] [[Sa:A̱nyiuk kwai-nfwuo-á̱niet sa̱ncuri 21 mi̱ Naijeriya]] fcrsa7fx03dtk9hihf5fnxei4rg1ni4 Christopher Nkiko 0 2815 44904 39298 2026-06-13T19:37:13Z Zichatmoses 2829 44904 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Christopher Nkiko''' yet a̱gwaklyen sains tutunkwaa̱mbwat ma̱ng Yunuvasi̱ti Elizade wa a̱ni.<ref>{{Cite news|url=https://dailytrust.com/varsity-librarians-to-enjoy-uniformity-in-career-progression-nuc|title=Varsity Librarians To Enjoy Uniformity In Career Progression – NUC|author=Bassey, Rosemary|date=9 Zwat Nyaai 2022|publisher=Daily Trust|access-date=13 Zwat Swak 2022|archive-date=2022-10-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20221013124215/https://dailytrust.com/varsity-librarians-to-enjoy-uniformity-in-career-progression-nuc|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=oLgIEAAAQBAJ&pg=PR39&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwi24dSEoN36AhUmhP0HHYR4AwEQ6AF6BAgKEAM#v=onepage&q=christopher%20nkiko&f=false|title=Encyclopedia of Information Science and Technology|edition=A̱fwuon|editor=Khosrow-Pour D.B.A., Mehdi|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=pt9EAQAAIAAJ&q=christopher+nkiko&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwi24dSEoN36AhUmhP0HHYR4AwEQ6AF6BAgDEAM|title=Library Literature & Information Science|publisher=H.W. Wilson Company|year=2009|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref> A̱ ka ngyet a̱tyujhyuk nkwaa̱mbwat wa.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=7HxHyQEACAAJ&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&redir_esc=y|title=Providing Sustainable and Equitable Access to Information: Perspectives from Nigeria : Festschrift in Honour of Professor Morayo Ibironke Atinmo at 70|editor1=Adetoro, 'Niran|editor2=Nkiko, Christopher|publisher=Tai Solarin University of Education Press|year=2016|isbn=9789566077|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=CWh2EAAAQBAJ&pg=PR6&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwi24dSEoN36AhUmhP0HHYR4AwEQ6AF6BAgHEAM#v=onepage&q=christopher%20nkiko&f=false|title=Assistive Technologies for Differently Abled Students|author1=Dhamdhere, Sangeeta|author2=Andres, Frederic|publisher=IGI Global|page=vi|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Á̱niet nswuan]] [[Sa:Á̱niet Naijeriya]] 7erl34dregebzd1p4f5mgwpn6glzg9f 44905 44904 2026-06-13T19:38:24Z Zichatmoses 2829 44905 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Christopher Nkiko/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Christopher Nkiko/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Christopher Nkiko/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Christopher Nkiko''' yet a̱gwaklyen sains tutunkwaa̱mbwat ma̱ng Yunuvasi̱ti Elizade wa a̱ni.<ref>{{Cite news|url=https://dailytrust.com/varsity-librarians-to-enjoy-uniformity-in-career-progression-nuc|title=Varsity Librarians To Enjoy Uniformity In Career Progression – NUC|author=Bassey, Rosemary|date=9 Zwat Nyaai 2022|publisher=Daily Trust|access-date=13 Zwat Swak 2022|archive-date=2022-10-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20221013124215/https://dailytrust.com/varsity-librarians-to-enjoy-uniformity-in-career-progression-nuc|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=oLgIEAAAQBAJ&pg=PR39&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwi24dSEoN36AhUmhP0HHYR4AwEQ6AF6BAgKEAM#v=onepage&q=christopher%20nkiko&f=false|title=Encyclopedia of Information Science and Technology|edition=A̱fwuon|editor=Khosrow-Pour D.B.A., Mehdi|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=pt9EAQAAIAAJ&q=christopher+nkiko&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwi24dSEoN36AhUmhP0HHYR4AwEQ6AF6BAgDEAM|title=Library Literature & Information Science|publisher=H.W. Wilson Company|year=2009|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref> A̱ ka ngyet a̱tyujhyuk nkwaa̱mbwat wa.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=7HxHyQEACAAJ&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&redir_esc=y|title=Providing Sustainable and Equitable Access to Information: Perspectives from Nigeria : Festschrift in Honour of Professor Morayo Ibironke Atinmo at 70|editor1=Adetoro, 'Niran|editor2=Nkiko, Christopher|publisher=Tai Solarin University of Education Press|year=2016|isbn=9789566077|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=CWh2EAAAQBAJ&pg=PR6&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwi24dSEoN36AhUmhP0HHYR4AwEQ6AF6BAgHEAM#v=onepage&q=christopher%20nkiko&f=false|title=Assistive Technologies for Differently Abled Students|author1=Dhamdhere, Sangeeta|author2=Andres, Frederic|publisher=IGI Global|page=vi|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Á̱niet nswuan]] [[Sa:Á̱niet Naijeriya]] k1n4b4f5mlkcisluq4y7efx1ayfnqxr 44906 44905 2026-06-13T19:39:13Z Zichatmoses 2829 44906 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Christopher Nkiko/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Christopher Nkiko/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Christopher Nkiko/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Christopher Nkiko/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Christopher Nkiko/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Christopher Nkiko/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Christopher Nkiko''' yet a̱gwaklyen sains tutunkwaa̱mbwat ma̱ng Yunuvasi̱ti Elizade wa a̱ni.<ref>{{Cite news|url=https://dailytrust.com/varsity-librarians-to-enjoy-uniformity-in-career-progression-nuc|title=Varsity Librarians To Enjoy Uniformity In Career Progression – NUC|author=Bassey, Rosemary|date=9 Zwat Nyaai 2022|publisher=Daily Trust|access-date=13 Zwat Swak 2022|archive-date=2022-10-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20221013124215/https://dailytrust.com/varsity-librarians-to-enjoy-uniformity-in-career-progression-nuc|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=oLgIEAAAQBAJ&pg=PR39&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwi24dSEoN36AhUmhP0HHYR4AwEQ6AF6BAgKEAM#v=onepage&q=christopher%20nkiko&f=false|title=Encyclopedia of Information Science and Technology|edition=A̱fwuon|editor=Khosrow-Pour D.B.A., Mehdi|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=pt9EAQAAIAAJ&q=christopher+nkiko&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwi24dSEoN36AhUmhP0HHYR4AwEQ6AF6BAgDEAM|title=Library Literature & Information Science|publisher=H.W. Wilson Company|year=2009|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref> A̱ ka ngyet a̱tyujhyuk nkwaa̱mbwat wa.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=7HxHyQEACAAJ&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&redir_esc=y|title=Providing Sustainable and Equitable Access to Information: Perspectives from Nigeria : Festschrift in Honour of Professor Morayo Ibironke Atinmo at 70|editor1=Adetoro, 'Niran|editor2=Nkiko, Christopher|publisher=Tai Solarin University of Education Press|year=2016|isbn=9789566077|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=CWh2EAAAQBAJ&pg=PR6&dq=christopher+nkiko&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwi24dSEoN36AhUmhP0HHYR4AwEQ6AF6BAgHEAM#v=onepage&q=christopher%20nkiko&f=false|title=Assistive Technologies for Differently Abled Students|author1=Dhamdhere, Sangeeta|author2=Andres, Frederic|publisher=IGI Global|page=vi|access-date=13 Zwat Swak 2022}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Á̱niet nswuan]] [[Sa:Á̱niet Naijeriya]] 5ae9og1kv3fqqnlnq1zxqc9u9nqwwnu Ilisha Sakoo 0 2992 44983 38197 2026-06-13T21:14:41Z Zichatmoses 2829 44983 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Ilisha Dogason Sakoo''' (Shong: '''Elisha Dogason Sako''') ku yet a̱tyulyuut [[Susot a̱gwomna̱ti mali Naijeriya|sot a̱gwomna̱ti mali]] [[Zangon Katab]] wa.<ref>{{cite news|url=https://invictafmng.com/2021/03/02/kaduna-state-govt-vows-not-to-negotiate-with-bandits-as-bandits-kill-10-in-chikun-and-z-kataf/|title=A STATE GOVT VOWS NOT TO NEGOTIATE WITH BANDITS, AS BANDITS KILL 10 IN CHIKUN AND Z/KATAF|website=InvictaFM|author=Ango Don Bally|date=2 Zwat Tsat 2021|access-date=14 Zwat Swak ma̱ng Jhyiung 2022|archive-date=2022-11-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20221115121406/https://invictafmng.com/2021/03/02/kaduna-state-govt-vows-not-to-negotiate-with-bandits-as-bandits-kill-10-in-chikun-and-z-kataf/|url-status=dead}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:A̱tyap]] [[Sa:Á̱niet nswuan]] k8rd7t5q9irwxvonc3esfazzoje93hf 44984 44983 2026-06-13T21:16:06Z Zichatmoses 2829 44984 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Ilisha Sakoo/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Ilisha Sakoo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Ilisha Sakoo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ Ilisha Sakoo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Ilisha Dogason Sakoo''' (Shong: '''Elisha Dogason Sako''') ku yet a̱tyulyuut [[Susot a̱gwomna̱ti mali Naijeriya|sot a̱gwomna̱ti mali]] [[Zangon Katab]] wa.<ref>{{cite news|url=https://invictafmng.com/2021/03/02/kaduna-state-govt-vows-not-to-negotiate-with-bandits-as-bandits-kill-10-in-chikun-and-z-kataf/|title=A STATE GOVT VOWS NOT TO NEGOTIATE WITH BANDITS, AS BANDITS KILL 10 IN CHIKUN AND Z/KATAF|website=InvictaFM|author=Ango Don Bally|date=2 Zwat Tsat 2021|access-date=14 Zwat Swak ma̱ng Jhyiung 2022|archive-date=2022-11-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20221115121406/https://invictafmng.com/2021/03/02/kaduna-state-govt-vows-not-to-negotiate-with-bandits-as-bandits-kill-10-in-chikun-and-z-kataf/|url-status=dead}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:A̱tyap]] [[Sa:Á̱niet nswuan]] htzos9ioi3ecy59gipw99lywxheced7 44985 44984 2026-06-13T21:18:58Z Zichatmoses 2829 44985 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Ilisha Sakoo/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Ilisha Sakoo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Ilisha Sakoo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ Ilisha Sakoo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ Ilisha Sakoo/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ Ilisha Sakoo/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Ilisha Dogason Sakoo''' (Shong: '''Elisha Dogason Sako''') ku yet a̱tyulyuut [[Susot a̱gwomna̱ti mali Naijeriya|sot a̱gwomna̱ti mali]] [[Zangon Katab]] wa.<ref>{{cite news|url=https://invictafmng.com/2021/03/02/kaduna-state-govt-vows-not-to-negotiate-with-bandits-as-bandits-kill-10-in-chikun-and-z-kataf/|title=A STATE GOVT VOWS NOT TO NEGOTIATE WITH BANDITS, AS BANDITS KILL 10 IN CHIKUN AND Z/KATAF|website=InvictaFM|author=Ango Don Bally|date=2 Zwat Tsat 2021|access-date=14 Zwat Swak ma̱ng Jhyiung 2022|archive-date=2022-11-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20221115121406/https://invictafmng.com/2021/03/02/kaduna-state-govt-vows-not-to-negotiate-with-bandits-as-bandits-kill-10-in-chikun-and-z-kataf/|url-status=dead}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:A̱tyap]] [[Sa:Á̱niet nswuan]] hnh7kseazltlzruc20hy0nnl28u1kwi Malik Ado-Ibrahim 0 3464 44956 33944 2026-06-13T20:42:53Z Zichatmoses 2829 44956 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} A̱fai-a̱gwam '''Malik Ado-Ibrahim ''' (byin 22 Zwat Swak ma̱ng Sweang 1960)<ref>{{cite news|url=https://www.latestnigeriannews.com/p/71877/adama-indimi-adoibrahim-celebrates-husband-prince-malik-ado-ibrahim-on-his-birth.html|title=Adama Indimi Ado-Ibrahim celebrates husband Prince Malik|publisher=Latest Nigerian News|date=Zwat Swak ma̱ng Sweang 23, 2020|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> yet a̱tyubwuang ma̱ng a̱tyukwai-nfwuo-á̱niet Naijeriya wa. Ma̱ a̱lyia̱ 1999 ma̱nang gu ku yet ndyia̱ 38 a̱ni, a̱ si̱ yet a̱son a̱tyu a̱dyundyung kwa a̱ na mak yet a̱tyubyia̱ sot Arrows ji, ji̱ yet sot-nta̱m ji̱ nyia̱ tyok tazwa á̱kpa 70 mami á̱kpa 100 a̱mgba̱m zwa Formula One ji.<ref>{{cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=qbWREAAAQBAJ&pg=PA54&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgHEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|title=Racing with Rich Energy: How a Rogue Sponsor Took Formula One for a Ride|author1=Blackstock, Elizabeth|author2=King, Alanis|pages=54-56|year=2022|publisher=McFarland|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref name="MI">{{cite magazine|url=https://books.google.com.ng/books?id=ZjsDAAAAMBAJ&pg=PA50&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgCEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|title=Mistaken Identity|magazine=Jet|date=Zwat Tswuon 3, 1999|publisher=Johnson Publishing Company|volume=95|issue=22|page=50|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref>{{cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=gjnG3j5hOEwC&pg=PA22&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgEEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|title=Unraced...: Formula One's Lost Cars|last=Collins|first=Sam|pages=22-23|year=2007|website=Google Books|access-date=Zwat Sweang 24, 2023|archive-date=2023-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20230224192054/https://books.google.com.ng/books?id=gjnG3j5hOEwC&pg=PA22&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgEEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=s_uSUqVZ6JAC&q=malik+ado+ibrahim&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgIEAM|title=The Piranha Club: Power and Influence in Formula One|last=Collins|first=Timothy|year=2004|publisher=Virgin|page=213|ISBN=0753509652|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> Nggu wa yet nggwon-a̱sam a̱tat [[Ohinoyi A̱byintyok A̱bira]] ka, [[Ado Ibrahim]].<ref name="MI"/> A̱ ku nat fang hu mi̱ Nggi̱lan ma̱ng Muná̱pyia̱ Si̱tet A̱merika.<ref>{{cite magazine|url=https://books.google.com.ng/books?id=1TkiAQAAMAAJ&q=malik+ado+ibrahim&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgNEAM|title=Business in Africa|volume=7|publisher=Goldcity Communications|year=1999|website=Google Books|page=76|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> Nggu wa yet a̱tyucatcuk a̱kwak a̱son a̱byin Naijeriya wu tafa ''Young People's Party'' (YPP).<ref>{{cite news|url=https://www.vanguardngr.com/2023/02/except-pdp-lp-work-together-apc-may-win-kachikwu/|title=Except PDP, LP work together, APC may win — Kachikwu|last=Eromosele|first=Fortune|publisher=Vanguard Nigeria|location=[[Abuja]]|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> ==Shyicet a̱pyia̱== Ma̱ a̱lyia̱ 2020, á̱ si̱ ta̱bat shei nkhang nyia̱ Ibrahim ku bwuo Adama Indimi, nggwoneam a̱tyubyia̱kurum ba̱t ma̱ng a̱tyubeang-á̱niet Naijeriya wu nang á̱ ngyei Mohammed Indimi a̱ni.<ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-64496042|title=Nigeria election 2023: Who are the presidential candidates?|publisher=BBC News|location=[[A̱buja]]|date=Zwat Sweang 2, 2023|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/pidgin/tori-53715145|title=Prince Malik Ado Ibrahim: Adama Indimi, Nigeria billionaire daughter wedding to Kogi prince - see fotos and videos wey go totori you|publisher=BBC Pidgin|date=August 9, 2020|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> ==A̱kariya kwai nfwuo-á̱niet== Mi̱ Zwat A̱taa 2022, á̱ khai Ibrahim gu yet a̱tyubwoi tyiang a̱toot shi a̱kwak a̱son a̱byin ka ma̱ng ''Young People's Party (YPP)'' mi̱ khai Naijeriya a̱lyia̱ 2023 hu a̱ si̱ ya tswák 66, a̱ si̱ swuocet a̱kpa̱ndang a̱yangka̱nan a̱ lan shyia̱ kpa̱mkpaan ma̱ng a̱nggu nang á̱ ngyei Ruby Issac a̱ni, a̱nyan wa ku ya tswák 4.<ref>{{cite news|url=https://www.vanguardngr.com/2022/06/prince-malik-ado-ibrahim-emerges-ypp-presidential-candidate/|title=Prince Malik Ado-Ibrahim emerges YPP presidential candidate|publisher=Vanguard Nigeria|last=Eromosele|first=Fortune|date=Zwat A̱taa 8, 2022|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref>{{cite news|url=https://dailypost.ng/2023/02/17/2023-election-hope-uzodinma-reveals-type-of-leader-nigeria-needs-to-overcome-challenges/|title=2023 election: Hope Uzodinma reveals type of leader Nigeria needs to overcome challenges|publisher=Daily Post|last=Silas|first=Don|date=Zwat Sweang 17, 2023|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> Da̱ a̱kwonu a̱kya, a̱ si̱ ya-a̱ywan di̱ shyia̱ ba̱ng cuk a̱kwak a̱son a̱byin ji mi̱ khai a̱kwak a̱son a̱byin si̱ 25 Zwat Sweang 2023 hu bah.<ref>{{cite news|url=https://www.vanguardngr.com/2023/02/atiku-wins-gombe-with-319123-votes/|title=Atiku wins Gombe with 319,123 votes|date=Zwat Sweang 27, 2023|website=Vanguard Nigeria|access-date=Zwat Tsat 5, 2023}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Byin 1960]] [[Sa:Á̱niet nswuan]] t6t9pxt1vd601jjltud6ly6u933oqau 44957 44956 2026-06-13T20:43:32Z Zichatmoses 2829 44957 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Malik Ado-Ibrahim/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Malik Ado-Ibrahim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Malik Ado-Ibrahim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} A̱fai-a̱gwam '''Malik Ado-Ibrahim ''' (byin 22 Zwat Swak ma̱ng Sweang 1960)<ref>{{cite news|url=https://www.latestnigeriannews.com/p/71877/adama-indimi-adoibrahim-celebrates-husband-prince-malik-ado-ibrahim-on-his-birth.html|title=Adama Indimi Ado-Ibrahim celebrates husband Prince Malik|publisher=Latest Nigerian News|date=Zwat Swak ma̱ng Sweang 23, 2020|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> yet a̱tyubwuang ma̱ng a̱tyukwai-nfwuo-á̱niet Naijeriya wa. Ma̱ a̱lyia̱ 1999 ma̱nang gu ku yet ndyia̱ 38 a̱ni, a̱ si̱ yet a̱son a̱tyu a̱dyundyung kwa a̱ na mak yet a̱tyubyia̱ sot Arrows ji, ji̱ yet sot-nta̱m ji̱ nyia̱ tyok tazwa á̱kpa 70 mami á̱kpa 100 a̱mgba̱m zwa Formula One ji.<ref>{{cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=qbWREAAAQBAJ&pg=PA54&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgHEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|title=Racing with Rich Energy: How a Rogue Sponsor Took Formula One for a Ride|author1=Blackstock, Elizabeth|author2=King, Alanis|pages=54-56|year=2022|publisher=McFarland|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref name="MI">{{cite magazine|url=https://books.google.com.ng/books?id=ZjsDAAAAMBAJ&pg=PA50&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgCEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|title=Mistaken Identity|magazine=Jet|date=Zwat Tswuon 3, 1999|publisher=Johnson Publishing Company|volume=95|issue=22|page=50|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref>{{cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=gjnG3j5hOEwC&pg=PA22&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgEEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|title=Unraced...: Formula One's Lost Cars|last=Collins|first=Sam|pages=22-23|year=2007|website=Google Books|access-date=Zwat Sweang 24, 2023|archive-date=2023-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20230224192054/https://books.google.com.ng/books?id=gjnG3j5hOEwC&pg=PA22&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgEEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=s_uSUqVZ6JAC&q=malik+ado+ibrahim&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgIEAM|title=The Piranha Club: Power and Influence in Formula One|last=Collins|first=Timothy|year=2004|publisher=Virgin|page=213|ISBN=0753509652|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> Nggu wa yet nggwon-a̱sam a̱tat [[Ohinoyi A̱byintyok A̱bira]] ka, [[Ado Ibrahim]].<ref name="MI"/> A̱ ku nat fang hu mi̱ Nggi̱lan ma̱ng Muná̱pyia̱ Si̱tet A̱merika.<ref>{{cite magazine|url=https://books.google.com.ng/books?id=1TkiAQAAMAAJ&q=malik+ado+ibrahim&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgNEAM|title=Business in Africa|volume=7|publisher=Goldcity Communications|year=1999|website=Google Books|page=76|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> Nggu wa yet a̱tyucatcuk a̱kwak a̱son a̱byin Naijeriya wu tafa ''Young People's Party'' (YPP).<ref>{{cite news|url=https://www.vanguardngr.com/2023/02/except-pdp-lp-work-together-apc-may-win-kachikwu/|title=Except PDP, LP work together, APC may win — Kachikwu|last=Eromosele|first=Fortune|publisher=Vanguard Nigeria|location=[[Abuja]]|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> ==Shyicet a̱pyia̱== Ma̱ a̱lyia̱ 2020, á̱ si̱ ta̱bat shei nkhang nyia̱ Ibrahim ku bwuo Adama Indimi, nggwoneam a̱tyubyia̱kurum ba̱t ma̱ng a̱tyubeang-á̱niet Naijeriya wu nang á̱ ngyei Mohammed Indimi a̱ni.<ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-64496042|title=Nigeria election 2023: Who are the presidential candidates?|publisher=BBC News|location=[[A̱buja]]|date=Zwat Sweang 2, 2023|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/pidgin/tori-53715145|title=Prince Malik Ado Ibrahim: Adama Indimi, Nigeria billionaire daughter wedding to Kogi prince - see fotos and videos wey go totori you|publisher=BBC Pidgin|date=August 9, 2020|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> ==A̱kariya kwai nfwuo-á̱niet== Mi̱ Zwat A̱taa 2022, á̱ khai Ibrahim gu yet a̱tyubwoi tyiang a̱toot shi a̱kwak a̱son a̱byin ka ma̱ng ''Young People's Party (YPP)'' mi̱ khai Naijeriya a̱lyia̱ 2023 hu a̱ si̱ ya tswák 66, a̱ si̱ swuocet a̱kpa̱ndang a̱yangka̱nan a̱ lan shyia̱ kpa̱mkpaan ma̱ng a̱nggu nang á̱ ngyei Ruby Issac a̱ni, a̱nyan wa ku ya tswák 4.<ref>{{cite news|url=https://www.vanguardngr.com/2022/06/prince-malik-ado-ibrahim-emerges-ypp-presidential-candidate/|title=Prince Malik Ado-Ibrahim emerges YPP presidential candidate|publisher=Vanguard Nigeria|last=Eromosele|first=Fortune|date=Zwat A̱taa 8, 2022|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref>{{cite news|url=https://dailypost.ng/2023/02/17/2023-election-hope-uzodinma-reveals-type-of-leader-nigeria-needs-to-overcome-challenges/|title=2023 election: Hope Uzodinma reveals type of leader Nigeria needs to overcome challenges|publisher=Daily Post|last=Silas|first=Don|date=Zwat Sweang 17, 2023|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> Da̱ a̱kwonu a̱kya, a̱ si̱ ya-a̱ywan di̱ shyia̱ ba̱ng cuk a̱kwak a̱son a̱byin ji mi̱ khai a̱kwak a̱son a̱byin si̱ 25 Zwat Sweang 2023 hu bah.<ref>{{cite news|url=https://www.vanguardngr.com/2023/02/atiku-wins-gombe-with-319123-votes/|title=Atiku wins Gombe with 319,123 votes|date=Zwat Sweang 27, 2023|website=Vanguard Nigeria|access-date=Zwat Tsat 5, 2023}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Byin 1960]] [[Sa:Á̱niet nswuan]] n7hiq76bkcespvzmbbywt9l75xre3l0 44958 44957 2026-06-13T20:44:06Z Zichatmoses 2829 44958 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Malik Ado-Ibrahim/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Malik Ado-Ibrahim/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Malik Ado-Ibrahim/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ Malik Ado-Ibrahim/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ Malik Ado-Ibrahim/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ Malik Ado-Ibrahim/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} A̱fai-a̱gwam '''Malik Ado-Ibrahim ''' (byin 22 Zwat Swak ma̱ng Sweang 1960)<ref>{{cite news|url=https://www.latestnigeriannews.com/p/71877/adama-indimi-adoibrahim-celebrates-husband-prince-malik-ado-ibrahim-on-his-birth.html|title=Adama Indimi Ado-Ibrahim celebrates husband Prince Malik|publisher=Latest Nigerian News|date=Zwat Swak ma̱ng Sweang 23, 2020|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> yet a̱tyubwuang ma̱ng a̱tyukwai-nfwuo-á̱niet Naijeriya wa. Ma̱ a̱lyia̱ 1999 ma̱nang gu ku yet ndyia̱ 38 a̱ni, a̱ si̱ yet a̱son a̱tyu a̱dyundyung kwa a̱ na mak yet a̱tyubyia̱ sot Arrows ji, ji̱ yet sot-nta̱m ji̱ nyia̱ tyok tazwa á̱kpa 70 mami á̱kpa 100 a̱mgba̱m zwa Formula One ji.<ref>{{cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=qbWREAAAQBAJ&pg=PA54&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgHEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|title=Racing with Rich Energy: How a Rogue Sponsor Took Formula One for a Ride|author1=Blackstock, Elizabeth|author2=King, Alanis|pages=54-56|year=2022|publisher=McFarland|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref name="MI">{{cite magazine|url=https://books.google.com.ng/books?id=ZjsDAAAAMBAJ&pg=PA50&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgCEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|title=Mistaken Identity|magazine=Jet|date=Zwat Tswuon 3, 1999|publisher=Johnson Publishing Company|volume=95|issue=22|page=50|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref>{{cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=gjnG3j5hOEwC&pg=PA22&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgEEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|title=Unraced...: Formula One's Lost Cars|last=Collins|first=Sam|pages=22-23|year=2007|website=Google Books|access-date=Zwat Sweang 24, 2023|archive-date=2023-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20230224192054/https://books.google.com.ng/books?id=gjnG3j5hOEwC&pg=PA22&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgEEAM#v=onepage&q=malik%20ado%20ibrahim&f=false|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite book|url=https://books.google.com.ng/books?id=s_uSUqVZ6JAC&q=malik+ado+ibrahim&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgIEAM|title=The Piranha Club: Power and Influence in Formula One|last=Collins|first=Timothy|year=2004|publisher=Virgin|page=213|ISBN=0753509652|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> Nggu wa yet nggwon-a̱sam a̱tat [[Ohinoyi A̱byintyok A̱bira]] ka, [[Ado Ibrahim]].<ref name="MI"/> A̱ ku nat fang hu mi̱ Nggi̱lan ma̱ng Muná̱pyia̱ Si̱tet A̱merika.<ref>{{cite magazine|url=https://books.google.com.ng/books?id=1TkiAQAAMAAJ&q=malik+ado+ibrahim&dq=malik+ado+ibrahim&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnxd6b7679AhVmRKQEHa9oCkIQ6AF6BAgNEAM|title=Business in Africa|volume=7|publisher=Goldcity Communications|year=1999|website=Google Books|page=76|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> Nggu wa yet a̱tyucatcuk a̱kwak a̱son a̱byin Naijeriya wu tafa ''Young People's Party'' (YPP).<ref>{{cite news|url=https://www.vanguardngr.com/2023/02/except-pdp-lp-work-together-apc-may-win-kachikwu/|title=Except PDP, LP work together, APC may win — Kachikwu|last=Eromosele|first=Fortune|publisher=Vanguard Nigeria|location=[[Abuja]]|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> ==Shyicet a̱pyia̱== Ma̱ a̱lyia̱ 2020, á̱ si̱ ta̱bat shei nkhang nyia̱ Ibrahim ku bwuo Adama Indimi, nggwoneam a̱tyubyia̱kurum ba̱t ma̱ng a̱tyubeang-á̱niet Naijeriya wu nang á̱ ngyei Mohammed Indimi a̱ni.<ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-64496042|title=Nigeria election 2023: Who are the presidential candidates?|publisher=BBC News|location=[[A̱buja]]|date=Zwat Sweang 2, 2023|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/pidgin/tori-53715145|title=Prince Malik Ado Ibrahim: Adama Indimi, Nigeria billionaire daughter wedding to Kogi prince - see fotos and videos wey go totori you|publisher=BBC Pidgin|date=August 9, 2020|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> ==A̱kariya kwai nfwuo-á̱niet== Mi̱ Zwat A̱taa 2022, á̱ khai Ibrahim gu yet a̱tyubwoi tyiang a̱toot shi a̱kwak a̱son a̱byin ka ma̱ng ''Young People's Party (YPP)'' mi̱ khai Naijeriya a̱lyia̱ 2023 hu a̱ si̱ ya tswák 66, a̱ si̱ swuocet a̱kpa̱ndang a̱yangka̱nan a̱ lan shyia̱ kpa̱mkpaan ma̱ng a̱nggu nang á̱ ngyei Ruby Issac a̱ni, a̱nyan wa ku ya tswák 4.<ref>{{cite news|url=https://www.vanguardngr.com/2022/06/prince-malik-ado-ibrahim-emerges-ypp-presidential-candidate/|title=Prince Malik Ado-Ibrahim emerges YPP presidential candidate|publisher=Vanguard Nigeria|last=Eromosele|first=Fortune|date=Zwat A̱taa 8, 2022|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref><ref>{{cite news|url=https://dailypost.ng/2023/02/17/2023-election-hope-uzodinma-reveals-type-of-leader-nigeria-needs-to-overcome-challenges/|title=2023 election: Hope Uzodinma reveals type of leader Nigeria needs to overcome challenges|publisher=Daily Post|last=Silas|first=Don|date=Zwat Sweang 17, 2023|access-date=Zwat Sweang 24, 2023}}</ref> Da̱ a̱kwonu a̱kya, a̱ si̱ ya-a̱ywan di̱ shyia̱ ba̱ng cuk a̱kwak a̱son a̱byin ji mi̱ khai a̱kwak a̱son a̱byin si̱ 25 Zwat Sweang 2023 hu bah.<ref>{{cite news|url=https://www.vanguardngr.com/2023/02/atiku-wins-gombe-with-319123-votes/|title=Atiku wins Gombe with 319,123 votes|date=Zwat Sweang 27, 2023|website=Vanguard Nigeria|access-date=Zwat Tsat 5, 2023}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Byin 1960]] [[Sa:Á̱niet nswuan]] 6p2dex3dsn1nhqxlad5heug35l5dnm9 A̱bwoi 0 3730 44994 22582 2026-06-13T21:32:01Z Zichatmoses 2829 44994 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Abwoi''' ([[Tyap (a̱lyem)|Tyap]] ("Maba̱ta̱do"): {{lang|kcg|A̠bwoi, A̠boi}}. Vak lyuut ghyang: ''Obwoi''; ([[Gwoot (a̱balyem)|Gwoot]]): {{lang|kcg|A̠bvwoi, A̠bvoi}}; [[Jhyuo (a̱lyem)|Jhyuo:]] {{lang|kaj|A̠bvwoi, A̠bvoi}}; [[Daa (a̱lyem)|Daa:]] {{lang|jab|Ku, Buboi, Bomboin}}; Kyoli: {{lang|cry|Amboyinye}};<ref>Isichei, p. 50.</ref> [[Byoot (a̱lyem)|Byoot:]] {{lang|kci|Nezhen}}; [[Kpat (a̱lyem)|Kpat:]] {{lang|ha|Dodo}}) yet khwi taada Afi̱rika hwa ku nyia̱ nkyang di̱niat-di̱niat a̱ni nang á̱sam bya ma̱nyin byia̱ a̱wat shyia̱ a̱mami. A̱wot á̱ ni̱ kyiak nyia̱ ba̱ yet tswá a̱yaatyia̱ gbangban ja ji̱ ni̱ bwuok a̱ bai á̱ bu byin nang mman a̱ni, nang nwunwuat mba hwa á̱ fwuong ma̱nyin nhu a̱wot á̱ si̱ mi̱n di mba baa. Sot jini byia̱ kuntyin tsi̱tsak á̱niet pi̱lato a̱ka̱wa̱tyia̱ [[Naijeriya]] ka̱ doot á̱ mi̱n ngyei mba Á̱nienzi̱t a? Mami á̱niet bani, á̱ si̱ mbyia̱ [[Á̱niet Tswaywan]], [[A̱tyap]], [[A̱jhyuo]], [[A̱sunkurum]], [[A̱koro]], [[A̱daa (nwap)|A̱daa]], [[A̱nietza̱fan (nwap)|Á̱nietza̱fan]] ma̱ng á̱ghyang.<ref name=Mask>{{Cite journal |title=On Masks and Audible Ghosts: Some Secret Male Cults in Central Nigeria |last=Isichei |first=Elizabeth |journal=Journal of Religion in Africa |volume=18 |issue=1 |date=Zwat Sweang 1988 |pages=42–70 |publisher=Brill |doi=10.2307/1580836 |jstor=1580836 |url=https://www.jstor.org/stable/1580836 |access-date=Zwat A̱kubunyiung 26, 2020}}</ref> Á̱nietkhwi ba ni̱ kwi á̱pyia̱mba nci̱ri̱ng ma̱ a̱lyia̱ ka a̱wot ba̱ bu tung da̱ a̱vwuo a̱nyiung a̱ka̱nyiung ma̱ a̱lyia̱, a̱wot A̱bwoi ba ni̱ lyiat ma̱ng a̱mba di̱n jen a̱ja tazwa nkyang na na̱ naat mbwuot ma̱ a̱keang ka a̱ni.<ref>{{Cite book |url=https://books.google.com/books?id=INfPDAAAQBAJ&q=abwoi+religion&pg=PA239 |last=Agang |first=Sunday Bobai |title=When Evil Strikes: Faith and the Politics of Human Hostility. |access-date=Zwat A̱kubunyiung 26, 2020 |date=22 Zwat A̱taa 2016 |page=238|isbn=9781498235679 }}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Khwi]] sngf13obd9sq384vb73xk45jw6xh5i4 44995 44994 2026-06-13T21:32:43Z Zichatmoses 2829 44995 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱bwoi/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱bwoi/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱bwoi/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Abwoi''' ([[Tyap (a̱lyem)|Tyap]] ("Maba̱ta̱do"): {{lang|kcg|A̠bwoi, A̠boi}}. Vak lyuut ghyang: ''Obwoi''; ([[Gwoot (a̱balyem)|Gwoot]]): {{lang|kcg|A̠bvwoi, A̠bvoi}}; [[Jhyuo (a̱lyem)|Jhyuo:]] {{lang|kaj|A̠bvwoi, A̠bvoi}}; [[Daa (a̱lyem)|Daa:]] {{lang|jab|Ku, Buboi, Bomboin}}; Kyoli: {{lang|cry|Amboyinye}};<ref>Isichei, p. 50.</ref> [[Byoot (a̱lyem)|Byoot:]] {{lang|kci|Nezhen}}; [[Kpat (a̱lyem)|Kpat:]] {{lang|ha|Dodo}}) yet khwi taada Afi̱rika hwa ku nyia̱ nkyang di̱niat-di̱niat a̱ni nang á̱sam bya ma̱nyin byia̱ a̱wat shyia̱ a̱mami. A̱wot á̱ ni̱ kyiak nyia̱ ba̱ yet tswá a̱yaatyia̱ gbangban ja ji̱ ni̱ bwuok a̱ bai á̱ bu byin nang mman a̱ni, nang nwunwuat mba hwa á̱ fwuong ma̱nyin nhu a̱wot á̱ si̱ mi̱n di mba baa. Sot jini byia̱ kuntyin tsi̱tsak á̱niet pi̱lato a̱ka̱wa̱tyia̱ [[Naijeriya]] ka̱ doot á̱ mi̱n ngyei mba Á̱nienzi̱t a? Mami á̱niet bani, á̱ si̱ mbyia̱ [[Á̱niet Tswaywan]], [[A̱tyap]], [[A̱jhyuo]], [[A̱sunkurum]], [[A̱koro]], [[A̱daa (nwap)|A̱daa]], [[A̱nietza̱fan (nwap)|Á̱nietza̱fan]] ma̱ng á̱ghyang.<ref name=Mask>{{Cite journal |title=On Masks and Audible Ghosts: Some Secret Male Cults in Central Nigeria |last=Isichei |first=Elizabeth |journal=Journal of Religion in Africa |volume=18 |issue=1 |date=Zwat Sweang 1988 |pages=42–70 |publisher=Brill |doi=10.2307/1580836 |jstor=1580836 |url=https://www.jstor.org/stable/1580836 |access-date=Zwat A̱kubunyiung 26, 2020}}</ref> Á̱nietkhwi ba ni̱ kwi á̱pyia̱mba nci̱ri̱ng ma̱ a̱lyia̱ ka a̱wot ba̱ bu tung da̱ a̱vwuo a̱nyiung a̱ka̱nyiung ma̱ a̱lyia̱, a̱wot A̱bwoi ba ni̱ lyiat ma̱ng a̱mba di̱n jen a̱ja tazwa nkyang na na̱ naat mbwuot ma̱ a̱keang ka a̱ni.<ref>{{Cite book |url=https://books.google.com/books?id=INfPDAAAQBAJ&q=abwoi+religion&pg=PA239 |last=Agang |first=Sunday Bobai |title=When Evil Strikes: Faith and the Politics of Human Hostility. |access-date=Zwat A̱kubunyiung 26, 2020 |date=22 Zwat A̱taa 2016 |page=238|isbn=9781498235679 }}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Khwi]] hq4zs5onkjrf62i9yua8bu8dj8ylj36 44996 44995 2026-06-13T21:34:07Z Zichatmoses 2829 44996 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱bwoi/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱bwoi/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱bwoi/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Abwoi/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[A̱bwoi/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[A̱bwoi/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Abwoi''' ([[Tyap (a̱lyem)|Tyap]] ("Maba̱ta̱do"): {{lang|kcg|A̠bwoi, A̠boi}}. Vak lyuut ghyang: ''Obwoi''; ([[Gwoot (a̱balyem)|Gwoot]]): {{lang|kcg|A̠bvwoi, A̠bvoi}}; [[Jhyuo (a̱lyem)|Jhyuo:]] {{lang|kaj|A̠bvwoi, A̠bvoi}}; [[Daa (a̱lyem)|Daa:]] {{lang|jab|Ku, Buboi, Bomboin}}; Kyoli: {{lang|cry|Amboyinye}};<ref>Isichei, p. 50.</ref> [[Byoot (a̱lyem)|Byoot:]] {{lang|kci|Nezhen}}; [[Kpat (a̱lyem)|Kpat:]] {{lang|ha|Dodo}}) yet khwi taada Afi̱rika hwa ku nyia̱ nkyang di̱niat-di̱niat a̱ni nang á̱sam bya ma̱nyin byia̱ a̱wat shyia̱ a̱mami. A̱wot á̱ ni̱ kyiak nyia̱ ba̱ yet tswá a̱yaatyia̱ gbangban ja ji̱ ni̱ bwuok a̱ bai á̱ bu byin nang mman a̱ni, nang nwunwuat mba hwa á̱ fwuong ma̱nyin nhu a̱wot á̱ si̱ mi̱n di mba baa. Sot jini byia̱ kuntyin tsi̱tsak á̱niet pi̱lato a̱ka̱wa̱tyia̱ [[Naijeriya]] ka̱ doot á̱ mi̱n ngyei mba Á̱nienzi̱t a? Mami á̱niet bani, á̱ si̱ mbyia̱ [[Á̱niet Tswaywan]], [[A̱tyap]], [[A̱jhyuo]], [[A̱sunkurum]], [[A̱koro]], [[A̱daa (nwap)|A̱daa]], [[A̱nietza̱fan (nwap)|Á̱nietza̱fan]] ma̱ng á̱ghyang.<ref name=Mask>{{Cite journal |title=On Masks and Audible Ghosts: Some Secret Male Cults in Central Nigeria |last=Isichei |first=Elizabeth |journal=Journal of Religion in Africa |volume=18 |issue=1 |date=Zwat Sweang 1988 |pages=42–70 |publisher=Brill |doi=10.2307/1580836 |jstor=1580836 |url=https://www.jstor.org/stable/1580836 |access-date=Zwat A̱kubunyiung 26, 2020}}</ref> Á̱nietkhwi ba ni̱ kwi á̱pyia̱mba nci̱ri̱ng ma̱ a̱lyia̱ ka a̱wot ba̱ bu tung da̱ a̱vwuo a̱nyiung a̱ka̱nyiung ma̱ a̱lyia̱, a̱wot A̱bwoi ba ni̱ lyiat ma̱ng a̱mba di̱n jen a̱ja tazwa nkyang na na̱ naat mbwuot ma̱ a̱keang ka a̱ni.<ref>{{Cite book |url=https://books.google.com/books?id=INfPDAAAQBAJ&q=abwoi+religion&pg=PA239 |last=Agang |first=Sunday Bobai |title=When Evil Strikes: Faith and the Politics of Human Hostility. |access-date=Zwat A̱kubunyiung 26, 2020 |date=22 Zwat A̱taa 2016 |page=238|isbn=9781498235679 }}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Khwi]] dobvp9vvumg5gmz2ssp5eihfsjc3bmg A̱da̱dei a̱lyem 0 3991 44962 27149 2026-06-13T20:50:52Z Zichatmoses 2829 44962 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱da̱dei a̱lyem''' yet [[a̱lyem]] kya nang [[á̱niet]] ba̱ lat mi̱ shi á̱niet lyiat a̱ni ma̱ a̱byin a̱ghyang. Á̱ ka ngyei tangka̱i sot á̱niet a̱hwa di̱ tat-a̱pyia̱ lyenlilyem a̱da̱dei a̱lyem ku nwap da̱dei. Ma̱ng a̱kuu shi ku bai bibyin 196 ku yong ma̱sa̱t nang bibyin swanta shim nyia̱ ii, nyia̱ da̱ a̱nia wa ku ndi a̱ni (mi̱ da̱ a̱lyia̱ 2019)<ref>ONU members</ref> ma̱ng shi á̱niet nang á̱ tyan ku si̱ bai kpa̱mkpaan ma̱ng [[Lyulyoot lilyem di̱n vak a̱lyoot|lilyem]] 5,000 ba̱ng si̱ nat 7,000 nang á̱ lyiat mi̱ swanta hu a̱ni,<ref>{{Cite web|url = http://www.ethnologue.com/statistics|title = Ethnologue statistics|website = Summary by world area {{!}} Ethnologue|publisher = SIL|access-date = 18 Zwat Swak 2015|archive-date = 8 Zwat Jhyiung 2016|archive-url = https://web.archive.org/web/20160108221353/http://www.ethnologue.com/statistics|url-status = live}}</ref> a̱gba̱ndang kap lilyem wu yet a̱cyuang lilyem hwa mi̱ kuzang a̱byin nang á̱ lyiat nhu a̱ni. A̱cyuang lilyem á̱ghyang mun yet [[a̱lyem a̱gwomna̱ti|lilyem a̱gwomna̱ti]] hwa a̱ni, nang [[Ayiri̱t (a̱lyem)|Ayiri̱t]] mi̱ [[Ri̱pobi̱lik Ayiri̱lan|Ayiri̱lan]] ku [[Lilyem Boliviya|a̱tsak lilyem a̱byin Boliviya]] a̱ni. Mameang, á̱ ka nkwok [[a̱lyem a̱byin|lilyem-a̱byin]] ghyáng nci̱ri̱ng nang a̱cyuang lilyem a̱ni, ka̱nang ku yet a̱lyem-a̱byin [[a̱byin ka̱ nwai byia̱ a̱gwomna̱ti]] kya a̱ni. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English]] tkos6onn9h9xza96qouur3lo1lkgdmk 44963 44962 2026-06-13T20:51:31Z Zichatmoses 2829 44963 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱da̱dei a̱lyem/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱da̱dei a̱lyem/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱da̱dei a̱lyem/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱da̱dei a̱lyem''' yet [[a̱lyem]] kya nang [[á̱niet]] ba̱ lat mi̱ shi á̱niet lyiat a̱ni ma̱ a̱byin a̱ghyang. Á̱ ka ngyei tangka̱i sot á̱niet a̱hwa di̱ tat-a̱pyia̱ lyenlilyem a̱da̱dei a̱lyem ku nwap da̱dei. Ma̱ng a̱kuu shi ku bai bibyin 196 ku yong ma̱sa̱t nang bibyin swanta shim nyia̱ ii, nyia̱ da̱ a̱nia wa ku ndi a̱ni (mi̱ da̱ a̱lyia̱ 2019)<ref>ONU members</ref> ma̱ng shi á̱niet nang á̱ tyan ku si̱ bai kpa̱mkpaan ma̱ng [[Lyulyoot lilyem di̱n vak a̱lyoot|lilyem]] 5,000 ba̱ng si̱ nat 7,000 nang á̱ lyiat mi̱ swanta hu a̱ni,<ref>{{Cite web|url = http://www.ethnologue.com/statistics|title = Ethnologue statistics|website = Summary by world area {{!}} Ethnologue|publisher = SIL|access-date = 18 Zwat Swak 2015|archive-date = 8 Zwat Jhyiung 2016|archive-url = https://web.archive.org/web/20160108221353/http://www.ethnologue.com/statistics|url-status = live}}</ref> a̱gba̱ndang kap lilyem wu yet a̱cyuang lilyem hwa mi̱ kuzang a̱byin nang á̱ lyiat nhu a̱ni. A̱cyuang lilyem á̱ghyang mun yet [[a̱lyem a̱gwomna̱ti|lilyem a̱gwomna̱ti]] hwa a̱ni, nang [[Ayiri̱t (a̱lyem)|Ayiri̱t]] mi̱ [[Ri̱pobi̱lik Ayiri̱lan|Ayiri̱lan]] ku [[Lilyem Boliviya|a̱tsak lilyem a̱byin Boliviya]] a̱ni. Mameang, á̱ ka nkwok [[a̱lyem a̱byin|lilyem-a̱byin]] ghyáng nci̱ri̱ng nang a̱cyuang lilyem a̱ni, ka̱nang ku yet a̱lyem-a̱byin [[a̱byin ka̱ nwai byia̱ a̱gwomna̱ti]] kya a̱ni. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English]] pzvcn4pdgdcwf4q9obrsreidfli57ip 44964 44963 2026-06-13T20:52:48Z Zichatmoses 2829 44964 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱da̱dei a̱lyem/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱da̱dei a̱lyem/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱da̱dei a̱lyem/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱da̱dei a̱lyem/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[A̱da̱dei a̱lyem/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[A̱da̱dei a̱lyem/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱da̱dei a̱lyem''' yet [[a̱lyem]] kya nang [[á̱niet]] ba̱ lat mi̱ shi á̱niet lyiat a̱ni ma̱ a̱byin a̱ghyang. Á̱ ka ngyei tangka̱i sot á̱niet a̱hwa di̱ tat-a̱pyia̱ lyenlilyem a̱da̱dei a̱lyem ku nwap da̱dei. Ma̱ng a̱kuu shi ku bai bibyin 196 ku yong ma̱sa̱t nang bibyin swanta shim nyia̱ ii, nyia̱ da̱ a̱nia wa ku ndi a̱ni (mi̱ da̱ a̱lyia̱ 2019)<ref>ONU members</ref> ma̱ng shi á̱niet nang á̱ tyan ku si̱ bai kpa̱mkpaan ma̱ng [[Lyulyoot lilyem di̱n vak a̱lyoot|lilyem]] 5,000 ba̱ng si̱ nat 7,000 nang á̱ lyiat mi̱ swanta hu a̱ni,<ref>{{Cite web|url = http://www.ethnologue.com/statistics|title = Ethnologue statistics|website = Summary by world area {{!}} Ethnologue|publisher = SIL|access-date = 18 Zwat Swak 2015|archive-date = 8 Zwat Jhyiung 2016|archive-url = https://web.archive.org/web/20160108221353/http://www.ethnologue.com/statistics|url-status = live}}</ref> a̱gba̱ndang kap lilyem wu yet a̱cyuang lilyem hwa mi̱ kuzang a̱byin nang á̱ lyiat nhu a̱ni. A̱cyuang lilyem á̱ghyang mun yet [[a̱lyem a̱gwomna̱ti|lilyem a̱gwomna̱ti]] hwa a̱ni, nang [[Ayiri̱t (a̱lyem)|Ayiri̱t]] mi̱ [[Ri̱pobi̱lik Ayiri̱lan|Ayiri̱lan]] ku [[Lilyem Boliviya|a̱tsak lilyem a̱byin Boliviya]] a̱ni. Mameang, á̱ ka nkwok [[a̱lyem a̱byin|lilyem-a̱byin]] ghyáng nci̱ri̱ng nang a̱cyuang lilyem a̱ni, ka̱nang ku yet a̱lyem-a̱byin [[a̱byin ka̱ nwai byia̱ a̱gwomna̱ti]] kya a̱ni. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English]] dp64v577nmzjv0husl6o5q88907tdlg Tashikum 0 4022 44862 42811 2026-06-13T18:43:43Z Zichatmoses 2829 44862 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Tashikum''' yet nkhang nia nang á̱khwukhwop á̱niet ni̱ bwoi mman dyo a̱ni, á̱ ka ntyiet nna swat shansham. A̱ni̱nan: # Tashikum Kuvak ma̱ng A̱fan # Tashikum A̱swom ma̱ng A̱bwu a̱kat # Tashikum Nywan ma̱ng A̱nkyim<ref group="Bunwuan; Cho ma̱ng A̱lywei">Bwui nkhyang á̱ ka ngyei Tashikum ku Dananiyang a̱ni 6cnypeysip04mpv2srczjttxpnwt53g 44863 44862 2026-06-13T18:44:43Z Zichatmoses 2829 44863 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Tashikum/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Tashikum/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Tashikum''' yet nkhang nia nang á̱khwukhwop á̱niet ni̱ bwoi mman dyo a̱ni, á̱ ka ntyiet nna swat shansham. A̱ni̱nan: # Tashikum Kuvak ma̱ng A̱fan # Tashikum A̱swom ma̱ng A̱bwu a̱kat # Tashikum Nywan ma̱ng A̱nkyim<ref group="Bunwuan; Cho ma̱ng A̱lywei">Bwui nkhyang á̱ ka ngyei Tashikum ku Dananiyang a̱ni hly9c48hxcrdz14j75n6du3hn8lxbgt 44864 44863 2026-06-13T18:45:31Z Zichatmoses 2829 44864 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Tashikum/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Tashikum/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Tashikum/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Tashikum/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Tashikum''' yet nkhang nia nang á̱khwukhwop á̱niet ni̱ bwoi mman dyo a̱ni, á̱ ka ntyiet nna swat shansham. A̱ni̱nan: # Tashikum Kuvak ma̱ng A̱fan # Tashikum A̱swom ma̱ng A̱bwu a̱kat # Tashikum Nywan ma̱ng A̱nkyim<ref group="Bunwuan; Cho ma̱ng A̱lywei">Bwui nkhyang á̱ ka ngyei Tashikum ku Dananiyang a̱ni 8dxayffzh12bqjrdud3i2dzamzwm16a 44865 44864 2026-06-13T18:45:58Z Zichatmoses 2829 44865 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Tashikum/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Tashikum/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Tashikum/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Tashikum/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Tashikum/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Tashikum/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Tashikum''' yet nkhang nia nang á̱khwukhwop á̱niet ni̱ bwoi mman dyo a̱ni, á̱ ka ntyiet nna swat shansham. A̱ni̱nan: # Tashikum Kuvak ma̱ng A̱fan # Tashikum A̱swom ma̱ng A̱bwu a̱kat # Tashikum Nywan ma̱ng A̱nkyim<ref group="Bunwuan; Cho ma̱ng A̱lywei">Bwui nkhyang á̱ ka ngyei Tashikum ku Dananiyang a̱ni l4uec3sq0ex0kiqbqgmx9k2fw68u3ue Valahya 0 4029 44886 29219 2026-06-13T19:16:19Z Zichatmoses 2829 44886 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Valahya''' ku '''Wolahya''' ({{lang-ro|Țara Românească|lit. 'A̱byin Romaniya ka'}}, {{IPA-ro|ˈt͡sara romɨˈne̯askə|pron}}; a̱khwukhwop: ''{{lang|ro|Țeara Rumânească}}'', Zwunzwuo-a̱lyem Ki̱rilyut Romaniya: {{lang|ro-Cyrl|Цѣра Рꙋмѫнѣскъ}}) yet fam-a̱byin [[Romaniya]] hwa mi̱ [[Nfam-a̱byin gbangbang Romaniya|nkhang]] ma̱ng lili-a̱byin. Ku shyia̱ di̱ nfam a̱za [[Da̱nube|Da̱nube A̱tatak]] ma̱ng a̱tak [[A̱tak Kapat]] ni̱nia. Neet a̱fwun bah, á̱ ka̱u Valahya di̱ nkap taada nfeang nia, [[Munteniya]] (A̱gba̱ndang Valahya) ma̱ng [[Oli̱teniya]] (A̱da̱dei Valahya). Á̱ maai mbeang [[Dobi̱ruja]] jen jhyang nang kap tat hu mat si̱sak nang ku shyia̱ kpa̱mkpaan ma̱ng [[Dobi̱ruja#Tyok Volahya|a̱banjen (a̱bapi̱rovin) á̱ ku nyia̱ tyok]] tazwa nka a̱ni. Á̱ ni̱ ngyei a̱mgba̱m Valahya '''Munteniya''' di̱n jen jhyang mat nang huhwa yet kap ku swak yet gba̱ndang di̱ nkap taada nfeang na a̱ni. [[Basarab I of Wallachia|Basarab I]] wa ku kpaat Valahya nang [[a̱byintyok-a̱fai-a̱gwam]] a̱ni di̱n tsa sa̱ncuri 14 hu lilyim tyeizat nang á̱ nyia̱ [[Charles I a̱si̱ Honggi̱ri]] a̱ni, shimba jen tsa nang á̱ ku lyiat tazwa a̱byin Valahya di̱ fam jenshyung [[A̱ghyui Oli̱t]] hu jija ku yet jen ji [[Béla IV a̱si̱ Honggi̱ri]] ku nwuak [[vwuoivwode]] hu nang á̱ ngyei [[Seneslau]] a̱ni cet tyok ma̱ a̱lyia̱ 1246. Ma̱ a̱lyia̱ 1417, á̱ si̱ tyia̱ a̱byin Valahya ta ka̱ shim [[A̱byintyokshan A̱toman]] ka ka̱ nyia̱ tyok tazwa nka;<ref name="Giurescu"/> a̱wot si̱ huni si̱ labeang ba̱ng si̱ bai sa̱ncuri 19 wu. Ma̱ a̱lyia̱ 1859, Valahya si̱ muna̱pyia̱ ma̱ng [[Ma̱li̱daviya]] a̱wot bibyin feang hu si̱ bwuak tyia̱ [[Muná̱pyia̱ Bibyin-á̱fai-á̱gwam]], ku sii du khai a̱lyoot ka ''Romaniya'' ma̱ a̱lyia̱ 1866 a̱wot a̱gwomna̱ti ba si̱ bwuak tyia̱ [[A̱byintyok Romaniya]] ma̱ a̱lyia̱ 1881. Lilyim ma̱ng jen a̱ja, ma̱nang á̱ mbi̱ri̱m A̱byintyokshan A̱ti̱riya-Honggi̱ri ka ma̱ng kyang hu á̱ ku shim ndyo a̱ni mi̱ swat á̱ghyi Romaniya hu ma̱ a̱lyia̱ 1918, á̱ si̱ ka̱u [[Bukovina]], [[Ti̱ransi̱li̱vaniya]] ma̱ng nkap [[Ba̱nat]], [[Ki̱rishana]], ma̱ng [[Ma̱ramuret]] á̱ si̱ nwuak A̱byintyok Romaniya, mat a̱nia, kyang hu ku yet a̱byin Romaniya a̱fwun ka si̱ bai yet. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Romaniya]] [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English]] 7vjllt2zwtq5un06k1i99rb1bp00r6o 44887 44886 2026-06-13T19:17:47Z Zichatmoses 2829 44887 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Valahya/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Valahya/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Valahya/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Valahya''' ku '''Wolahya''' ({{lang-ro|Țara Românească|lit. 'A̱byin Romaniya ka'}}, {{IPA-ro|ˈt͡sara romɨˈne̯askə|pron}}; a̱khwukhwop: ''{{lang|ro|Țeara Rumânească}}'', Zwunzwuo-a̱lyem Ki̱rilyut Romaniya: {{lang|ro-Cyrl|Цѣра Рꙋмѫнѣскъ}}) yet fam-a̱byin [[Romaniya]] hwa mi̱ [[Nfam-a̱byin gbangbang Romaniya|nkhang]] ma̱ng lili-a̱byin. Ku shyia̱ di̱ nfam a̱za [[Da̱nube|Da̱nube A̱tatak]] ma̱ng a̱tak [[A̱tak Kapat]] ni̱nia. Neet a̱fwun bah, á̱ ka̱u Valahya di̱ nkap taada nfeang nia, [[Munteniya]] (A̱gba̱ndang Valahya) ma̱ng [[Oli̱teniya]] (A̱da̱dei Valahya). Á̱ maai mbeang [[Dobi̱ruja]] jen jhyang nang kap tat hu mat si̱sak nang ku shyia̱ kpa̱mkpaan ma̱ng [[Dobi̱ruja#Tyok Volahya|a̱banjen (a̱bapi̱rovin) á̱ ku nyia̱ tyok]] tazwa nka a̱ni. Á̱ ni̱ ngyei a̱mgba̱m Valahya '''Munteniya''' di̱n jen jhyang mat nang huhwa yet kap ku swak yet gba̱ndang di̱ nkap taada nfeang na a̱ni. [[Basarab I of Wallachia|Basarab I]] wa ku kpaat Valahya nang [[a̱byintyok-a̱fai-a̱gwam]] a̱ni di̱n tsa sa̱ncuri 14 hu lilyim tyeizat nang á̱ nyia̱ [[Charles I a̱si̱ Honggi̱ri]] a̱ni, shimba jen tsa nang á̱ ku lyiat tazwa a̱byin Valahya di̱ fam jenshyung [[A̱ghyui Oli̱t]] hu jija ku yet jen ji [[Béla IV a̱si̱ Honggi̱ri]] ku nwuak [[vwuoivwode]] hu nang á̱ ngyei [[Seneslau]] a̱ni cet tyok ma̱ a̱lyia̱ 1246. Ma̱ a̱lyia̱ 1417, á̱ si̱ tyia̱ a̱byin Valahya ta ka̱ shim [[A̱byintyokshan A̱toman]] ka ka̱ nyia̱ tyok tazwa nka;<ref name="Giurescu"/> a̱wot si̱ huni si̱ labeang ba̱ng si̱ bai sa̱ncuri 19 wu. Ma̱ a̱lyia̱ 1859, Valahya si̱ muna̱pyia̱ ma̱ng [[Ma̱li̱daviya]] a̱wot bibyin feang hu si̱ bwuak tyia̱ [[Muná̱pyia̱ Bibyin-á̱fai-á̱gwam]], ku sii du khai a̱lyoot ka ''Romaniya'' ma̱ a̱lyia̱ 1866 a̱wot a̱gwomna̱ti ba si̱ bwuak tyia̱ [[A̱byintyok Romaniya]] ma̱ a̱lyia̱ 1881. Lilyim ma̱ng jen a̱ja, ma̱nang á̱ mbi̱ri̱m A̱byintyokshan A̱ti̱riya-Honggi̱ri ka ma̱ng kyang hu á̱ ku shim ndyo a̱ni mi̱ swat á̱ghyi Romaniya hu ma̱ a̱lyia̱ 1918, á̱ si̱ ka̱u [[Bukovina]], [[Ti̱ransi̱li̱vaniya]] ma̱ng nkap [[Ba̱nat]], [[Ki̱rishana]], ma̱ng [[Ma̱ramuret]] á̱ si̱ nwuak A̱byintyok Romaniya, mat a̱nia, kyang hu ku yet a̱byin Romaniya a̱fwun ka si̱ bai yet. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Romaniya]] [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English]] s8x7z3isw5jhcey1bw2gt2am36yhadi 44888 44887 2026-06-13T19:18:16Z Zichatmoses 2829 44888 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Valahya/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Valahya/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Valahya/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Valahya/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Valahya/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Valahya/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Valahya''' ku '''Wolahya''' ({{lang-ro|Țara Românească|lit. 'A̱byin Romaniya ka'}}, {{IPA-ro|ˈt͡sara romɨˈne̯askə|pron}}; a̱khwukhwop: ''{{lang|ro|Țeara Rumânească}}'', Zwunzwuo-a̱lyem Ki̱rilyut Romaniya: {{lang|ro-Cyrl|Цѣра Рꙋмѫнѣскъ}}) yet fam-a̱byin [[Romaniya]] hwa mi̱ [[Nfam-a̱byin gbangbang Romaniya|nkhang]] ma̱ng lili-a̱byin. Ku shyia̱ di̱ nfam a̱za [[Da̱nube|Da̱nube A̱tatak]] ma̱ng a̱tak [[A̱tak Kapat]] ni̱nia. Neet a̱fwun bah, á̱ ka̱u Valahya di̱ nkap taada nfeang nia, [[Munteniya]] (A̱gba̱ndang Valahya) ma̱ng [[Oli̱teniya]] (A̱da̱dei Valahya). Á̱ maai mbeang [[Dobi̱ruja]] jen jhyang nang kap tat hu mat si̱sak nang ku shyia̱ kpa̱mkpaan ma̱ng [[Dobi̱ruja#Tyok Volahya|a̱banjen (a̱bapi̱rovin) á̱ ku nyia̱ tyok]] tazwa nka a̱ni. Á̱ ni̱ ngyei a̱mgba̱m Valahya '''Munteniya''' di̱n jen jhyang mat nang huhwa yet kap ku swak yet gba̱ndang di̱ nkap taada nfeang na a̱ni. [[Basarab I of Wallachia|Basarab I]] wa ku kpaat Valahya nang [[a̱byintyok-a̱fai-a̱gwam]] a̱ni di̱n tsa sa̱ncuri 14 hu lilyim tyeizat nang á̱ nyia̱ [[Charles I a̱si̱ Honggi̱ri]] a̱ni, shimba jen tsa nang á̱ ku lyiat tazwa a̱byin Valahya di̱ fam jenshyung [[A̱ghyui Oli̱t]] hu jija ku yet jen ji [[Béla IV a̱si̱ Honggi̱ri]] ku nwuak [[vwuoivwode]] hu nang á̱ ngyei [[Seneslau]] a̱ni cet tyok ma̱ a̱lyia̱ 1246. Ma̱ a̱lyia̱ 1417, á̱ si̱ tyia̱ a̱byin Valahya ta ka̱ shim [[A̱byintyokshan A̱toman]] ka ka̱ nyia̱ tyok tazwa nka;<ref name="Giurescu"/> a̱wot si̱ huni si̱ labeang ba̱ng si̱ bai sa̱ncuri 19 wu. Ma̱ a̱lyia̱ 1859, Valahya si̱ muna̱pyia̱ ma̱ng [[Ma̱li̱daviya]] a̱wot bibyin feang hu si̱ bwuak tyia̱ [[Muná̱pyia̱ Bibyin-á̱fai-á̱gwam]], ku sii du khai a̱lyoot ka ''Romaniya'' ma̱ a̱lyia̱ 1866 a̱wot a̱gwomna̱ti ba si̱ bwuak tyia̱ [[A̱byintyok Romaniya]] ma̱ a̱lyia̱ 1881. Lilyim ma̱ng jen a̱ja, ma̱nang á̱ mbi̱ri̱m A̱byintyokshan A̱ti̱riya-Honggi̱ri ka ma̱ng kyang hu á̱ ku shim ndyo a̱ni mi̱ swat á̱ghyi Romaniya hu ma̱ a̱lyia̱ 1918, á̱ si̱ ka̱u [[Bukovina]], [[Ti̱ransi̱li̱vaniya]] ma̱ng nkap [[Ba̱nat]], [[Ki̱rishana]], ma̱ng [[Ma̱ramuret]] á̱ si̱ nwuak A̱byintyok Romaniya, mat a̱nia, kyang hu ku yet a̱byin Romaniya a̱fwun ka si̱ bai yet. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Romaniya]] [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English]] 0ioz7gfuqfhozrc5kux2yus4cm9obnr Nadia Komaneci 0 4071 44943 28454 2026-06-13T20:24:01Z Zichatmoses 2829 44943 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Nadya Komaneci''' ku '''Nadia Elena Comăneci Conner''' {{IPAc-ro|lang|audio=Ro-Nadia Comăneci.ogg|'|n|a|d|i|.|a|_|c|o|m|ă|'|n|e|ci}}. (byin 12 Zwat Swak ma̱ng Jhyiung 1961) yet [[Ji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui|a̱tyuji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui]] [[Romaniya]] a̱ ku fwung ta̱m a̱hwa wa, a̱ si̱ bu ya-a̱ywan medat a̱na-a̱shong ma̱nyin nggu a̱ka̱fwuon. Ma̱ a̱lyia̱ 1976, ma̱nang gu yet ndyia̱ 14, Komaneci si̱ yet a̱tyuji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui ntsa á̱ na nwuak a̱jhyem a̱ka̱ngka̱ra̱ng ya 10.0 da̱ a̱vwuo Vwuo Oli̱mpik ka.<ref>[https://www.olympic.org/nadia-comaneci Gymnast Nadia Comăneci Became the Queen of the 1976 Montreal Games when she was Awarded the First Perfect Score (''A̱nap ji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui Nadya Komaneci si̱ shyia̱ yet A̱yang-a̱lityok a̱lyia̱ 1976 da̱ a̱vwuo Vwuo Monti̱reat ma̱nang gu nshyia̱ ya-a̱ywan shyia̱ Za̱nang yet A̱son yet a̱tyu á̱ na nwuak A̱ka̱ngka̱ra̱ng Swuo 10.0 wu a̱ni'')].</ref> Mi̱ da̱ a̱vwuo Vwuo a̱kya ([[Oli̱mpik Summer a̱lyia̱ 1976]] ma̱ a̱keang [[Monti̱reat]]) a̱ si̱ bu san a̱didyep swuo a̱ka̱ngka̱ra̱ng 10.0 a̱taa ghyáng a̱mami a̱ka̱ngka̱ra̱ng mi̱ nnaat mbwuot vwuon a̱wot a̱ sii du ya [[Medat a̱na-a̱shong#Nvwuo Oli̱mpik|mmedat a̱na-a̱shong]] ntat. Da̱ a̱vwuo [[Oli̱mpik Summer a̱lyia̱ 1980]] ka ma̱ a̱keang [[Ma̱si̱kwo]], Komaneci si̱ bu ya-ywan medat a̱na-a̱shong feang mbeang shyia̱ a̱didyep a̱ka̱ngka̱ra̱ng swuo 10.0 a̱feang. Mami naat si̱ mbwuot ntam nggu ka, Komaneci ya-ywan mmedat Oli̱mpik a̱kubunyiung nia a̱wot a̱ si̱ bu ya-ywan mmedat [[World Artistic Gymnastics Championships|A̱yangka̱nan Ji̱m-A̱ta̱tak-A̱ghyui Song Swanta]] naai a̱ mbeang. Nang a̱tyonyiung mami á̱nietji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui swanta nang á̱ lyen a̱ swak a̱ni, Komaneci, mbeang [[Olga Korbut]] [[Muna̱pyia̱ Soviyet]], ku tyai mumwang-vwuo ma̱ng shok,<ref name="Artisty">{{cite news |title=Lost art: Powerhouse physiques winning out over spellbinding grace |url=https://www.heraldscotland.com/sport/13184916.lost-art-powerhouse-physiques-winning-spellbinding-grace/ |access-date=8 Zwat Jhyiung 2022 |work=[[The Herald (Glasgow)|Herald Scotland]]|quote=Unlike Nadia Comaneci and Olga Korbut, modern gymnasts such as Simone Biles are rewarded for their athleticism more than their artistry... the spellbinding artistry that not only gave the sport its name, but brought it global fame.}}</ref> a̱wot si̱ a̱hwa si̱ tyia̱ á̱niet ma̱ a̱di̱di̱t mi̱ swanta ba̱ ta̱bat cat vwuo hu mi̱ da̱ a̱fa̱ng ce-ndyia̱ 1970 ka.<ref name="Artisty"/><ref>{{cite news |title=Head over heels|url=https://www.theguardian.com/theobserver/2001/jan/14/features.magazine47 |access-date=8 Zwat Jhyiung 2022 |work=The Guardian|quote=In the early to mid-70s, with ambassadors like Korbut and Comaneci, gymnastics was at its popular peak.}}</ref><ref name="infoplease">{{Cite encyclopedia |url=http://www.infoplease.com/ce6/society/A0822234.html |title=Gymnastics |access-date=Zwat A̱kubunyiung 6, 2007 |publisher=infoplease.com |year=2007 |encyclopedia=The Columbia Electronic Encyclopedia, 6th ed.}}</ref> Ma̱ a̱lyia̱ 2000, [[Laureus World Sports Awards|A̱ka̱demi Nvwuo Swanta La̱ureyot]] shei a̱lyoot Komaneci nang a̱tyonyiung mami a̱tsatsak Á̱nietnvwuo-cet Sa̱ncuri 20 ba.<ref>{{cite news |url=http://www.cnn.com/2008/SPORT/04/29/nadiacomaneci/index.html |work=CNN |title=Nadia Comăneci |date=Zwat A̱natat 7, 2008}}</ref> A̱ ku shyei swat hu nat ma̱ a̱byin [[Muná̱pyia̱ Sí̱tet]] neet ma̱ a̱lyia̱ 1989, mi̱ di̱n jen ji nang gu ntyong [[Ri̱pobi̱lik Soshyali̱t Romaniya|Romaniya Komyuni̱t-jen a̱ja]] a̱zaghyi [[Tyeizat Romaniya|tyeizat hu mi̱ Zwat Swak ma̱ng Sweang da̱ a̱lyia̱ a̱kya]]. A̱ si̱ ba̱ ta̱bat nnyia̱ ta̱m ma̱ng [[Bart Conner]], a̱tyuji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui A̱merika a̱ ku ya-ywan a̱na-a̱shong mi̱ Oli̱mpik gbangbang a̱ sii du khwuk a̱lifang a̱pyia̱ nggu, a̱wot nggu wa si̱ ma mbwuo Komaneci a̱byii̱k meang. == A̱son shyicet == [[File:Onesti_in_Romania.png|thumb|left|upright|[[Onești]] (''Gheorghe Gheorghiu-Dej'' tsi̱tsak a̱lyia̱ 1965 mi̱ng a̱lyia̱ 1989), a̱keang byin Komaneci ka]] Nadia Elena komaneci yet byin zwat swak ma̱nyung 12, 1961, ma̱ keang [[Onești]], a̱bakeang mami a̱keang [[Carpathian Mountains]], mami [[Abyin Bacău]], mi [[Romania]], ma̱nang a̱khukhuop nkhang [[Western Moldavia]].<ref name=smiled>{{cite web |url=https://serpentstail.com/the-little-communist-who-never-smiled.html |title=The Little Communist Who Never Smiled |access-date=August 27, 2016 |last=Lafon |first=Lola |publisher=[[Serpent's Tail]]/[[Profile Books]] |archive-date=August 22, 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180822015041/https://serpentstail.com/the-little-communist-who-never-smiled.html |url-status=dead }}</ref><ref name=remind>{{cite news |url=http://www.nydailynews.com/sports/more-sports/nadia-comaneci-remind-romania-article-1.2740934 |title=Gymnastics legend Nadia Comaneci wants to remind everyone she's from Romania |access-date=September 4, 2016 |date=August 6, 2016 |newspaper=[[New York Daily News]]}}</ref> a̱ ku byin nggu mbwak Gheorghe Kya ma̱ lyia̱ (1936–2012) mbeang Ștefania Comăneci, a̱wot a̱ byia̱ a̱shishyo A̱sam.<ref>{{Cite web |url=http://www.gymn-forum.net/Articles/Misc-Comaneci_YA.html |title=Olympic Champion Nadia Comaneci |website=www.gymn-forum.net}}</ref> A̱nietbyin gu ba kam swat hu tsi̱tsak ndyia̱ 1970s a̱wot A̱tyia̱ nggu wu si̱ doot a̱si̱ swan ma̱ keang [[Bucharest]], a̱mami A̱keang kya.<ref>{{Cite web |url=http://www.evz.ro/tatal-nadiei-comaneci-a-murit-961238.html |title=Nadia Comăneci despre moartea tatălui său: "Este un moment deosebit de greu"}}</ref> Nggu mbeang a̱shushuo A̱sam nggu wu , Adrian, ku shi mi̱ [[Romanian Orthodox Church]] wa. <ref>Comăneci, p. 5.</ref> ma̱ lyia̱ 2011 a̱ lyiri̱m A̱yang Nadia a̱wot A̱si nyia̱ A̱ ku tyia̱ Nggwon nggu ka da̱vwuo fang gymnastics ka mat nang Ka̱ mbyia̱ cet ba̱t di yet Nggwon a̱ni a̱wot Ka̱si bu byia̱ a̱bung di̱n jen ba̱ng ka ji.<ref>{{Cite web |url=https://www.libertatea.ro/sport/stefania-comaneci-mama-nadiei-sunt-mandra-de-ea-665179 |title=Ştefania Comăneci, mama Nadiei: "Sunt mândră de ea!" &#124; Alte sporturi, Sport |date=November 11, 2011 |website=Libertatea}}</ref> Ndyia̱ bai na̱ si̱ swak nang a mmai a̱cecet A̱niet ncung cung a̱ni Komaneci tyak fang nggu hu ma̱ [[Politehnica University of Bucharest]] with a degree in mu̱ng a̱gba̱dang yaa nang a̱ ngyei ''degree'' ji a̱ni [[Physical education|sports education]], which qualified her to huhwa nang gu cet hu ming jat ji gu si̱ nshyia̱ yet A̱gwak tyiet gymnastics ji nang a̱ ngyei ''coach'' wu a̱ni.<ref>Comăneci, pp. 94 and 121.</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English]] [[Sa:A̱romaniya]] [[Sa:Byin 1961]] o2gi7qxkt57srlepaq45h6rw20iy7gm 44944 44943 2026-06-13T20:24:35Z Zichatmoses 2829 44944 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Nadia Komaneci/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Nadia Komaneci/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Nadia Komaneci/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Nadya Komaneci''' ku '''Nadia Elena Comăneci Conner''' {{IPAc-ro|lang|audio=Ro-Nadia Comăneci.ogg|'|n|a|d|i|.|a|_|c|o|m|ă|'|n|e|ci}}. (byin 12 Zwat Swak ma̱ng Jhyiung 1961) yet [[Ji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui|a̱tyuji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui]] [[Romaniya]] a̱ ku fwung ta̱m a̱hwa wa, a̱ si̱ bu ya-a̱ywan medat a̱na-a̱shong ma̱nyin nggu a̱ka̱fwuon. Ma̱ a̱lyia̱ 1976, ma̱nang gu yet ndyia̱ 14, Komaneci si̱ yet a̱tyuji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui ntsa á̱ na nwuak a̱jhyem a̱ka̱ngka̱ra̱ng ya 10.0 da̱ a̱vwuo Vwuo Oli̱mpik ka.<ref>[https://www.olympic.org/nadia-comaneci Gymnast Nadia Comăneci Became the Queen of the 1976 Montreal Games when she was Awarded the First Perfect Score (''A̱nap ji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui Nadya Komaneci si̱ shyia̱ yet A̱yang-a̱lityok a̱lyia̱ 1976 da̱ a̱vwuo Vwuo Monti̱reat ma̱nang gu nshyia̱ ya-a̱ywan shyia̱ Za̱nang yet A̱son yet a̱tyu á̱ na nwuak A̱ka̱ngka̱ra̱ng Swuo 10.0 wu a̱ni'')].</ref> Mi̱ da̱ a̱vwuo Vwuo a̱kya ([[Oli̱mpik Summer a̱lyia̱ 1976]] ma̱ a̱keang [[Monti̱reat]]) a̱ si̱ bu san a̱didyep swuo a̱ka̱ngka̱ra̱ng 10.0 a̱taa ghyáng a̱mami a̱ka̱ngka̱ra̱ng mi̱ nnaat mbwuot vwuon a̱wot a̱ sii du ya [[Medat a̱na-a̱shong#Nvwuo Oli̱mpik|mmedat a̱na-a̱shong]] ntat. Da̱ a̱vwuo [[Oli̱mpik Summer a̱lyia̱ 1980]] ka ma̱ a̱keang [[Ma̱si̱kwo]], Komaneci si̱ bu ya-ywan medat a̱na-a̱shong feang mbeang shyia̱ a̱didyep a̱ka̱ngka̱ra̱ng swuo 10.0 a̱feang. Mami naat si̱ mbwuot ntam nggu ka, Komaneci ya-ywan mmedat Oli̱mpik a̱kubunyiung nia a̱wot a̱ si̱ bu ya-ywan mmedat [[World Artistic Gymnastics Championships|A̱yangka̱nan Ji̱m-A̱ta̱tak-A̱ghyui Song Swanta]] naai a̱ mbeang. Nang a̱tyonyiung mami á̱nietji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui swanta nang á̱ lyen a̱ swak a̱ni, Komaneci, mbeang [[Olga Korbut]] [[Muna̱pyia̱ Soviyet]], ku tyai mumwang-vwuo ma̱ng shok,<ref name="Artisty">{{cite news |title=Lost art: Powerhouse physiques winning out over spellbinding grace |url=https://www.heraldscotland.com/sport/13184916.lost-art-powerhouse-physiques-winning-spellbinding-grace/ |access-date=8 Zwat Jhyiung 2022 |work=[[The Herald (Glasgow)|Herald Scotland]]|quote=Unlike Nadia Comaneci and Olga Korbut, modern gymnasts such as Simone Biles are rewarded for their athleticism more than their artistry... the spellbinding artistry that not only gave the sport its name, but brought it global fame.}}</ref> a̱wot si̱ a̱hwa si̱ tyia̱ á̱niet ma̱ a̱di̱di̱t mi̱ swanta ba̱ ta̱bat cat vwuo hu mi̱ da̱ a̱fa̱ng ce-ndyia̱ 1970 ka.<ref name="Artisty"/><ref>{{cite news |title=Head over heels|url=https://www.theguardian.com/theobserver/2001/jan/14/features.magazine47 |access-date=8 Zwat Jhyiung 2022 |work=The Guardian|quote=In the early to mid-70s, with ambassadors like Korbut and Comaneci, gymnastics was at its popular peak.}}</ref><ref name="infoplease">{{Cite encyclopedia |url=http://www.infoplease.com/ce6/society/A0822234.html |title=Gymnastics |access-date=Zwat A̱kubunyiung 6, 2007 |publisher=infoplease.com |year=2007 |encyclopedia=The Columbia Electronic Encyclopedia, 6th ed.}}</ref> Ma̱ a̱lyia̱ 2000, [[Laureus World Sports Awards|A̱ka̱demi Nvwuo Swanta La̱ureyot]] shei a̱lyoot Komaneci nang a̱tyonyiung mami a̱tsatsak Á̱nietnvwuo-cet Sa̱ncuri 20 ba.<ref>{{cite news |url=http://www.cnn.com/2008/SPORT/04/29/nadiacomaneci/index.html |work=CNN |title=Nadia Comăneci |date=Zwat A̱natat 7, 2008}}</ref> A̱ ku shyei swat hu nat ma̱ a̱byin [[Muná̱pyia̱ Sí̱tet]] neet ma̱ a̱lyia̱ 1989, mi̱ di̱n jen ji nang gu ntyong [[Ri̱pobi̱lik Soshyali̱t Romaniya|Romaniya Komyuni̱t-jen a̱ja]] a̱zaghyi [[Tyeizat Romaniya|tyeizat hu mi̱ Zwat Swak ma̱ng Sweang da̱ a̱lyia̱ a̱kya]]. A̱ si̱ ba̱ ta̱bat nnyia̱ ta̱m ma̱ng [[Bart Conner]], a̱tyuji̱m-a̱ta̱tak-a̱ghyui A̱merika a̱ ku ya-ywan a̱na-a̱shong mi̱ Oli̱mpik gbangbang a̱ sii du khwuk a̱lifang a̱pyia̱ nggu, a̱wot nggu wa si̱ ma mbwuo Komaneci a̱byii̱k meang. == A̱son shyicet == [[File:Onesti_in_Romania.png|thumb|left|upright|[[Onești]] (''Gheorghe Gheorghiu-Dej'' tsi̱tsak a̱lyia̱ 1965 mi̱ng a̱lyia̱ 1989), a̱keang byin Komaneci ka]] Nadia Elena komaneci yet byin zwat swak ma̱nyung 12, 1961, ma̱ keang [[Onești]], a̱bakeang mami a̱keang [[Carpathian Mountains]], mami [[Abyin Bacău]], mi [[Romania]], ma̱nang a̱khukhuop nkhang [[Western Moldavia]].<ref name=smiled>{{cite web |url=https://serpentstail.com/the-little-communist-who-never-smiled.html |title=The Little Communist Who Never Smiled |access-date=August 27, 2016 |last=Lafon |first=Lola |publisher=[[Serpent's Tail]]/[[Profile Books]] |archive-date=August 22, 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180822015041/https://serpentstail.com/the-little-communist-who-never-smiled.html |url-status=dead }}</ref><ref name=remind>{{cite news |url=http://www.nydailynews.com/sports/more-sports/nadia-comaneci-remind-romania-article-1.2740934 |title=Gymnastics legend Nadia Comaneci wants to remind everyone she's from Romania |access-date=September 4, 2016 |date=August 6, 2016 |newspaper=[[New York Daily News]]}}</ref> a̱ ku byin nggu mbwak Gheorghe Kya ma̱ lyia̱ (1936–2012) mbeang Ștefania Comăneci, a̱wot a̱ byia̱ a̱shishyo A̱sam.<ref>{{Cite web |url=http://www.gymn-forum.net/Articles/Misc-Comaneci_YA.html |title=Olympic Champion Nadia Comaneci |website=www.gymn-forum.net}}</ref> A̱nietbyin gu ba kam swat hu tsi̱tsak ndyia̱ 1970s a̱wot A̱tyia̱ nggu wu si̱ doot a̱si̱ swan ma̱ keang [[Bucharest]], a̱mami A̱keang kya.<ref>{{Cite web |url=http://www.evz.ro/tatal-nadiei-comaneci-a-murit-961238.html |title=Nadia Comăneci despre moartea tatălui său: "Este un moment deosebit de greu"}}</ref> Nggu mbeang a̱shushuo A̱sam nggu wu , Adrian, ku shi mi̱ [[Romanian Orthodox Church]] wa. <ref>Comăneci, p. 5.</ref> ma̱ lyia̱ 2011 a̱ lyiri̱m A̱yang Nadia a̱wot A̱si nyia̱ A̱ ku tyia̱ Nggwon nggu ka da̱vwuo fang gymnastics ka mat nang Ka̱ mbyia̱ cet ba̱t di yet Nggwon a̱ni a̱wot Ka̱si bu byia̱ a̱bung di̱n jen ba̱ng ka ji.<ref>{{Cite web |url=https://www.libertatea.ro/sport/stefania-comaneci-mama-nadiei-sunt-mandra-de-ea-665179 |title=Ştefania Comăneci, mama Nadiei: "Sunt mândră de ea!" &#124; Alte sporturi, Sport |date=November 11, 2011 |website=Libertatea}}</ref> Ndyia̱ bai na̱ si̱ swak nang a mmai a̱cecet A̱niet ncung cung a̱ni Komaneci tyak fang nggu hu ma̱ [[Politehnica University of Bucharest]] with a degree in mu̱ng a̱gba̱dang yaa nang a̱ ngyei ''degree'' ji a̱ni [[Physical education|sports education]], which qualified her to huhwa nang gu cet hu ming jat ji gu si̱ nshyia̱ yet A̱gwak tyiet gymnastics ji nang a̱ ngyei ''coach'' wu a̱ni.<ref>Comăneci, pp. 94 and 121.</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English]] [[Sa:A̱romaniya]] [[Sa:Byin 1961]] jdrvbppjmy1han0krpo7159erl1i9z0 Kwa̱nggila 0 4217 44883 26465 2026-06-13T19:13:28Z Zichatmoses 2829 44883 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Kwanggila''' yet shim nang anyet a̱feang shim mang agyang bah a̱ni. Kuyet zazzarak nkyang anib mami a̱tung anyet a̱ni. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 9u48k61bm6pd9avwusvt9akytrv34n1 44884 44883 2026-06-13T19:14:21Z Zichatmoses 2829 44884 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Kwa̱nggila/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Kwa̱nggila/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Kwa̱nggila/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Kwa̱nggila/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Kwanggila''' yet shim nang anyet a̱feang shim mang agyang bah a̱ni. Kuyet zazzarak nkyang anib mami a̱tung anyet a̱ni. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] t34jq8niyrpxafi7ejlphz94gsx9gv6 44885 44884 2026-06-13T19:14:59Z Zichatmoses 2829 44885 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Kwa̱nggila/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Kwa̱nggila/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Kwa̱nggila/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Kwa̱nggila/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Kwa̱nggila/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Kwa̱nggila/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Kwanggila''' yet shim nang anyet a̱feang shim mang agyang bah a̱ni. Kuyet zazzarak nkyang anib mami a̱tung anyet a̱ni. [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] m5txolndoodqdpipwl1ls88x2dyn6xw A̱fa̱taa 0 4266 44860 44055 2026-06-13T14:12:50Z Kambai Akau 15 44860 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱fa̱taa/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱fa̱taa/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱fa̱taa/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱fa̱taa/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[A̱fa̱taa/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[A̱fa̱taa/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''A̱fa̱taa''', '''A̱kolojo''', ku '''A̱niet nwak, A̱bijeje ba,''' (Fa̱taa: ''Fulɓe'', 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫; Fi̱ransa: ''Peul''; Kpat: ''Fulani ku Hilani''; Á̱niet-a̱tyin: ''Fillata''; Potugit: ''Fula''; Wolof: ''Pël''; Ba̱mba̱ra: ''Fulaw'') yet bankwai ja ji shya Sahara, Sahel ma̱ng A̱frika̱, sang a̱ kai kuzang a̱vwuo mi̱ a̱byin ka. Ba̱ shi a̱kpa ma̱ byinbyin ghyang swanta , swat shi a̱kpa mba shya a̱tak A̱frika̱ ma̱ng a̱za nfam a̱ka̱yeang mun dundung A̱frika̱, a̱tak Sudan, Da̱ri̱furi̱, ma̱ng a̱kak ka tung a̱shong a̱ghyui mi̱ Sudan. Mak shi la̱mba A̱fa̱taa yet si̱ á̱ lyen tyak a̱ni bah, a̱kwonu a̱di̱da̱i jhyuk á̱ ku nyia a̱pyia A̱fa̱taa di̱ zwup tyityan nswat ba̱.<ref name="Juang2008p492"/> Susot ma̱di̱di̱t tyan shi á̱kpa mba tsatsak a̱niet million 25<ref name=Crowe>{{cite book|author=Felicity Crowe|title=Modern Muslim Societies|url=https://books.google.com/books?id=n4Eye4ilLVkC&pg=PA262|year=2010|publisher=Marshall Cavendish|isbn=978-0-7614-7927-7|page=262}}</ref><ref name="Danver2015p31">{{cite book|author=Steven L. Danver|title=Native Peoples of the World: An Encyclopedia of Groups, Cultures and Contemporary Issues|url=https://books.google.com/books?id=vf4TBwAAQBAJ&pg=PA31|year=2015|publisher=Routledge|isbn=978-1-317-46400-6|pages=31–32}}</ref> ma̱ng 40 kap swanta hu.<ref>{{Cite web|url=https://homepage.univie.ac.at/martina.gajdos/Fulbe.html|title=Fulbe|website=homepage.univie.ac.at|language=de|access-date=30 August 2020|archive-date=24 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211124020817/https://homepage.univie.ac.at/martina.gajdos/Fulbe.html}}</ref> {| class="wikitable" |+A̱fa̱taa, Bororo ! colspan="2" |''Fulɓe'' 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- | colspan="2" |A̱niet A̱fa̱taa ma̱ng jen Guérewol, Naija |- ! colspan="2" |Total population |- | colspan="2" |<abbr>jenshwung.</abbr> 38.6 million |- ! colspan="2" |Sá ji byia shi mba a̱ni |- | colspan="2" |A̱tyin A̱frika̱, A̱za A̱frika̱ ma̱ng A̱ka̱yeang tung A̱frika̱ |- !Naijeriya |15,300,000 (6.6%)<ref name="FulaniStudy">{{cite journal |last1=Ducrotoy |first1=Marie J. |last2=Revie |first2=Crawford W. |last3=Shaw |first3=Alexandra P. M. |last4=Musa |first4=Usman B. |last5=Bertu |first5=Wilson J. |last6=Gusi |first6=Amahyel M. |last7=Ocholi |first7=Reuben A. |last8=Majekodunmi |first8=Ayodele O. |last9=Welburn |first9=Susan C. |title=Wealth, household heterogeneity and livelihood diversification of Fulani pastoralists in the Kachia Grazing Reserve, northern Nigeria, during a period of social transition |journal=PLOS ONE |article-number=e0172866 |doi=10.1371/journal.pone.0172866 |date=3 March 2017|volume=12 |issue=3 |doi-access=free |pmid=28257477 |pmc=5336213 |bibcode=2017PLoSO..1272866D }}</ref> |- !Sa̱ni̱gal |5,055,782 (27.5%)<ref name="CIAFactbook2019sg">{{cite web |title=Africa: Senegal The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118055435/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/senegal/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=CIA |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Guinea |4,544,000 (33.4%)<ref name="CIAFactbook2019gv">{{cite web |title=Africa: Guinea The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260116175917/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea/ |url-status=dead |archive-date=January 16, 2026 |website=CIA |access-date=2 August 2023 |date=2023}}</ref> |- !Ca̱merun |3,000,000 (13.4%)<ref name="Cameroun Multiculturel">{{cite web |title=L'ethnie peul au Cameroun Cameroon|url=https://conferenceinvestiraucameroun.com/lethnie-peul-au-cameroun/ |access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref><ref name="101 Last Tribes">{{cite web |title=Mbororo/Fulani/Peul |url=https://www.101lasttribes.com/tribes/mbororo.html|access-date=13 August 2019 |date=15 October 2023}}</ref> |- !Ma̱li |2,840,850 (13.3%)<ref name="CIA-2021-Mali">{{cite web |title=Africa: Mali – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114151629/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/mali |url-status=dead |archive-date=January 14, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Buri̱kina Fasu |1,800,000 (8.4%)<ref name="CIAFactbook2019uv">{{cite web |title=Africa: Burkina Faso The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20260118041149/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/burkina-faso/ |url-status=dead |archive-date=January 18, 2026 |website=www.cia.gov |access-date=22 December 2019 |date=2019}}</ref> |- !Naija |1,650,000 (6.5%)<ref name="CIA-2021-Niger">{{cite web |title=Africa: Niger – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426230514/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/niger#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Benin |1,182,900 (8.6%)<ref name=Benin2013>{{cite web|url=https://www.insae-bj.org/images/docs/insae-statistiques/demographiques/population/Principaux%20Indicateurs%20avec%20projections%20RGPH4/Principaux%20indicateurs%20socio%20démographiques%20et%20économiques%20RGPH-4.pdf|title=PRINCIPAUX INDICATEURS SOCIO DEMOGRAPHIQUES ET ECONOMIQUES|date=2013|access-date=22 December 2019}}</ref> |- !Ma̱ri̱taniya̱ |900,000 (18.3%)<ref name="World-Atlas-Ethnic-Composition-Mauritania">{{cite web |title=What Is the Ethnic Composition of Mauritania? |url=https://www.worldatlas.com/articles/what-is-the-ethnic-composition-of-mauritania.html|website=www.worldatlas.com |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Guinea-Bissau |623,646 (30%)<ref name="CIA-2021-Guinea-Bissau">{{cite web |title=Africa: Guinea-Bissau – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426144749/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/guinea-bissau/#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 26, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Ga̱mbi̱ya |449,280 (18.2%)<ref>{{Cite web|title=Distribution of the Gambian population by ethnicity 1973, 1983, 1993, 2003 and 2013 Censuses – GBoS|url=https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit|access-date=2021-06-17|website=www.gbosdata.org|archive-date=2021-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20211119145456/https://www.gbosdata.org/topics/population-and-demography/distribution-of-the-gambian-population-by-ethnicit}}</ref> |- !Chad |334,000 (1.8%)<ref name="CIA-2021-Chad">{{cite web |title=Africa: Chad – The World Factbook – Central Intelligence Agency |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad/#people-and-society|archive-url=https://web.archive.org/web/20210429110159/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/chad#people-and-society|url-status=dead|archive-date=April 29, 2021|website=cia.gov |access-date=1 May 2021 |date=27 April 2021}}</ref> |- !Sierra Leone |310,000 (5%)<ref name =Census2015>{{cite web|url=https://sierraleone.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/National%20Analytical%20Report.pdf |title=Sierra Leone 2015 Population and Housing Census National Analytical Report |access-date=28 March 2020 |website=Statistics Sierra Leone }}</ref> |- !A̱keangtung a̱niet Afi̱rika |250,000 (15%)<ref name="frstrategie.org">{{Cite web|title=Fulani people and Jihadism in Sahel and West African countries :: Observatoire of Arab-Muslim World and Sahel :: Foundation for Strategic Research :: FRS|url=https://www.frstrategie.org/en/programs/observatoire-du-monde-arabo-musulman-et-du-sahel/fulani-people-and-jihadism-sahel-and-west-african-countries-2019|access-date=2021-06-21|website=frstrategie.org}}</ref> |- !Sudan |204,000 (0.4%)<ref name="Fub">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fub/|title=Adamawa Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !Togo |110,000 (1.2%)<ref name="Fue">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/fue/|title=Borgu Fulfude|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱tak Sudan |4,000 (0.02%)<ref>{{Cite web|title=No South Sudan Passports for Fulani, Officials Say|url=https://www.voanews.com/a/no-south-sudan-passports-for-fulani-officials-say/1609002.html|access-date=2021-09-05|website=Voice of America|date=22 February 2013}}</ref> |- !Gana |4,240 (0.01%)<ref name="Ffm">{{Cite web|url=https://www.ethnologue.com/language/ffm/|title=Maasina Fulfulde|work=Ethnologue (Free All) |publisher=Ethnologue|access-date=18 October 2023}}</ref> |- !A̱li̱jeriya |4,000 (0.01%) |- !Ivory Coast |3,800 (0.02%)<ref name="frstrategie.org"/> |- ! colspan="2" |Nwap |- | colspan="2" |A̱fa̱taa • Fi̱ren • Portuguese • Shong • A̱rabic • Kpat<ref>{{cite encyclopedia | url=https://www.britannica.com/topic/Fulani | title=Fulani &#124; People, Religion, & Nigeria &#124; Britannica | encyclopedia=Encyclopedia Britannica | date=25 August 2023 }}</ref> |- ! colspan="2" |Khwi |- | colspan="2" |Kpa̱pyia |- ! colspan="2" |Kwaí khwon byii̱ng |- | colspan="2" |Toucouleur, Tuareg,<ref>Francis Rodd (1926) – Origins of Tuareg people; H.R. Palmer (1914) – M. Delafosse's Account of the Fulani, Taylor White (1921)</ref> kpat, Tebu, Serer, Songhay, Berber li̱lyem |} {| class="wikitable" !A̱yin |Pullo 𞤆𞤵𞤤𞥆𞤮 |- !A̱niet |Fulɓe 𞤊𞤵𞤤𞤩𞤫 |- !Nwap |Pulaar (𞤆𞤵𞤤𞤢𞥄𞤪, A̱tyin), Fulfulde (𞤊𞤵𞤤𞤬𞤵𞤤𞤣𞤫, Jenshwung) |} ==A̱ya̱fang== {{reflist}} {{Wiktionary}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] q2a6htd4oz759wq53gajnfy2ys0ejz0 Tuni̱siya 0 4333 45007 29226 2026-06-13T21:53:46Z KhaliMagani 2741 45007 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Tuni̱siya''' ([[La̱ra̱ba (a̱lyem)|La̱ra̱ba]]: تونس ''{{audio|help=no|tounes bel tounsi.wav|Tūnis}}'', {{IPA-ar|tuː.nɪs|pron}}; [[Lilyem Buzu|Buzu]]: {{Lang|ber|Tunest}} <!---Berber added per consensus; please do not remove before reviewing talk page archives, and a consensus discussion on the talk page):--->; {{lang-fr|Tunisie}}<!--Ku nang ji̱ nwai yet a̱nyiung di̱ lilyem a̱gwomna̱ti hu, Fi̱ransa yet a̱tsatsak a̱lyem wa, mat a̱nia ku myim á̱niet ba̱ lyen a̱lyoot Fi̱ransa ka ka̱ yet-->) a̱lyoot a̱gwomna̱ti kikya yet '''Ri̱pobi̱lik Tuni̱siya''',{{efn|[[La̱ra̱ba (a̱lyem)|La̱ra̱ba]]: الجمهورية التونسية ''{{audio|help=no|tounesjmr.wav|al-Jumhūrīya at-Tūnisīya}}''; {{lang-fr|République tunisienne}}. A̱lyoot byin-a̱byin a̱gwomna̱ti La̱ra̱ba ka byia̱ fa ku lan shyia̱ kpa̱mkpaan ma̱ng "Ri̱pobi̱lik A̱tuni̱siya" wu, ma̱nang bwan tai Fi̱ransa hu, a̱wot á̱ ka nnyia̱ ta̱m ma̱ng bwan Shong hu ku nwai tyia̱ ca̱caat ba̱t a̱ni "Republic of Tunisia" is used in English even by the Tunisian government for official purposes (e.g., the designation used by the Tunisian embassy in Washington, D.C.)}}<ref>{{Cite web|title=Embassy of the Republic of Tunisia|url=https://www.tunisianembassy.org/|access-date=2021-09-30|publisher=Embassy of the Republic of Tunisia|language=en-US}}</ref> is the northernmost [[List of sovereign states and dependent territories in Africa|country]] in [[Africa]]. It is a part of the [[Maghreb]] region of [[North Africa]], bordered by [[Algeria]] to the west and southwest, [[Libya]] to the southeast, and the [[Mediterranean Sea]] to the north and east. It features the archaeological sites of [[Carthage]] dating back to the 9th century BC, as well as the Great Mosque of [[Kairouan]]. Known for its ancient architecture, [[Souks of Tunis|souks]] and blue coasts, it covers {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=on}}, and has a population of 12.1 million. It contains the eastern end of the [[Atlas Mountains]] and the northern reaches of the [[Sahara]] desert; much of its remaining territory is [[arable land]]. Its {{convert|1300|km|mi|abbr=on}} of coastline include the African conjunction of the western and eastern parts of the [[Mediterranean Basin]]. Tunisia is home to Africa's northernmost point, [[Cape Angela]]. Located on the northeastern coast, [[Tunis]] is the capital and [[List of cities in Tunisia|largest city]] in the country. Tunisia is named after Tunis. ==Ya̱fang== {{Reflist}} ==A̱ka̱fwuop nta== {{Bibyin Afi̱rika}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] 4nr8mlesqob5h9estxpwkksghcit78d 45008 45007 2026-06-13T21:54:43Z KhaliMagani 2741 45008 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Tuni̱siya/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Tuni̱siya/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Tuni̱siya/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Tuni̱siya''' ([[La̱ra̱ba (a̱lyem)|La̱ra̱ba]]: تونس ''{{audio|help=no|tounes bel tounsi.wav|Tūnis}}'', {{IPA-ar|tuː.nɪs|pron}}; [[Lilyem Buzu|Buzu]]: {{Lang|ber|Tunest}} <!---Berber added per consensus; please do not remove before reviewing talk page archives, and a consensus discussion on the talk page):--->; {{lang-fr|Tunisie}}<!--Ku nang ji̱ nwai yet a̱nyiung di̱ lilyem a̱gwomna̱ti hu, Fi̱ransa yet a̱tsatsak a̱lyem wa, mat a̱nia ku myim á̱niet ba̱ lyen a̱lyoot Fi̱ransa ka ka̱ yet-->) a̱lyoot a̱gwomna̱ti kikya yet '''Ri̱pobi̱lik Tuni̱siya''',{{efn|[[La̱ra̱ba (a̱lyem)|La̱ra̱ba]]: الجمهورية التونسية ''{{audio|help=no|tounesjmr.wav|al-Jumhūrīya at-Tūnisīya}}''; {{lang-fr|République tunisienne}}. A̱lyoot byin-a̱byin a̱gwomna̱ti La̱ra̱ba ka byia̱ fa ku lan shyia̱ kpa̱mkpaan ma̱ng "Ri̱pobi̱lik A̱tuni̱siya" wu, ma̱nang bwan tai Fi̱ransa hu, a̱wot á̱ ka nnyia̱ ta̱m ma̱ng bwan Shong hu ku nwai tyia̱ ca̱caat ba̱t a̱ni "Republic of Tunisia" is used in English even by the Tunisian government for official purposes (e.g., the designation used by the Tunisian embassy in Washington, D.C.)}}<ref>{{Cite web|title=Embassy of the Republic of Tunisia|url=https://www.tunisianembassy.org/|access-date=2021-09-30|publisher=Embassy of the Republic of Tunisia|language=en-US}}</ref> is the northernmost [[List of sovereign states and dependent territories in Africa|country]] in [[Africa]]. It is a part of the [[Maghreb]] region of [[North Africa]], bordered by [[Algeria]] to the west and southwest, [[Libya]] to the southeast, and the [[Mediterranean Sea]] to the north and east. It features the archaeological sites of [[Carthage]] dating back to the 9th century BC, as well as the Great Mosque of [[Kairouan]]. Known for its ancient architecture, [[Souks of Tunis|souks]] and blue coasts, it covers {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=on}}, and has a population of 12.1 million. It contains the eastern end of the [[Atlas Mountains]] and the northern reaches of the [[Sahara]] desert; much of its remaining territory is [[arable land]]. Its {{convert|1300|km|mi|abbr=on}} of coastline include the African conjunction of the western and eastern parts of the [[Mediterranean Basin]]. Tunisia is home to Africa's northernmost point, [[Cape Angela]]. Located on the northeastern coast, [[Tunis]] is the capital and [[List of cities in Tunisia|largest city]] in the country. Tunisia is named after Tunis. ==Ya̱fang== {{Reflist}} ==A̱ka̱fwuop nta== {{Bibyin Afi̱rika}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] pfix6vwsip43a6gtrtvworn1h0xba9r 45009 45008 2026-06-13T21:55:15Z KhaliMagani 2741 45009 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Tuni̱siya/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Tuni̱siya/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Tuni̱siya/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Tuni̱siya/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Tuni̱siya/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Tuni̱siya/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Tuni̱siya''' ([[La̱ra̱ba (a̱lyem)|La̱ra̱ba]]: تونس ''{{audio|help=no|tounes bel tounsi.wav|Tūnis}}'', {{IPA-ar|tuː.nɪs|pron}}; [[Lilyem Buzu|Buzu]]: {{Lang|ber|Tunest}} <!---Berber added per consensus; please do not remove before reviewing talk page archives, and a consensus discussion on the talk page):--->; {{lang-fr|Tunisie}}<!--Ku nang ji̱ nwai yet a̱nyiung di̱ lilyem a̱gwomna̱ti hu, Fi̱ransa yet a̱tsatsak a̱lyem wa, mat a̱nia ku myim á̱niet ba̱ lyen a̱lyoot Fi̱ransa ka ka̱ yet-->) a̱lyoot a̱gwomna̱ti kikya yet '''Ri̱pobi̱lik Tuni̱siya''',{{efn|[[La̱ra̱ba (a̱lyem)|La̱ra̱ba]]: الجمهورية التونسية ''{{audio|help=no|tounesjmr.wav|al-Jumhūrīya at-Tūnisīya}}''; {{lang-fr|République tunisienne}}. A̱lyoot byin-a̱byin a̱gwomna̱ti La̱ra̱ba ka byia̱ fa ku lan shyia̱ kpa̱mkpaan ma̱ng "Ri̱pobi̱lik A̱tuni̱siya" wu, ma̱nang bwan tai Fi̱ransa hu, a̱wot á̱ ka nnyia̱ ta̱m ma̱ng bwan Shong hu ku nwai tyia̱ ca̱caat ba̱t a̱ni "Republic of Tunisia" is used in English even by the Tunisian government for official purposes (e.g., the designation used by the Tunisian embassy in Washington, D.C.)}}<ref>{{Cite web|title=Embassy of the Republic of Tunisia|url=https://www.tunisianembassy.org/|access-date=2021-09-30|publisher=Embassy of the Republic of Tunisia|language=en-US}}</ref> is the northernmost [[List of sovereign states and dependent territories in Africa|country]] in [[Africa]]. It is a part of the [[Maghreb]] region of [[North Africa]], bordered by [[Algeria]] to the west and southwest, [[Libya]] to the southeast, and the [[Mediterranean Sea]] to the north and east. It features the archaeological sites of [[Carthage]] dating back to the 9th century BC, as well as the Great Mosque of [[Kairouan]]. Known for its ancient architecture, [[Souks of Tunis|souks]] and blue coasts, it covers {{convert|163610|km2|sqmi|abbr=on}}, and has a population of 12.1 million. It contains the eastern end of the [[Atlas Mountains]] and the northern reaches of the [[Sahara]] desert; much of its remaining territory is [[arable land]]. Its {{convert|1300|km|mi|abbr=on}} of coastline include the African conjunction of the western and eastern parts of the [[Mediterranean Basin]]. Tunisia is home to Africa's northernmost point, [[Cape Angela]]. Located on the northeastern coast, [[Tunis]] is the capital and [[List of cities in Tunisia|largest city]] in the country. Tunisia is named after Tunis. ==Ya̱fang== {{Reflist}} ==A̱ka̱fwuop nta== {{Bibyin Afi̱rika}} [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] jp7bdiwo1vu6twbg9bazlyi08cp1yem Kyayak 0 4351 44871 28866 2026-06-13T18:55:48Z Zichatmoses 2829 44871 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Good Food Display - NCI Visuals Online.jpg|thumb|upright=1.35|Display of various foods|alt=A̱tyii nang á̱ jhyu ma̱ng a̱shong nam, a̱konkwong burodi, a̱taliya, kwon, súm a̱kwon, a̱fa̱n, ma̱ng jinjok|Tyai ntangka̱i nkyayak vwuon.]] '''Kyayak''' hu (a̱kpa '''nkyayak''' ''na'') yet kuzang tangka̱i kyang hwa nang á̱ ngya a̱ni á̱ nyia̱ kan zong. Kyayak mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t neet mi̱ a̱ga̱fi̱p, nyam, ku ni̱ni̱mbwat hwa a̱wot ka̱ byia̱ nkyang na na̱ myim vam hu ku nshyia̱ a̱ni nang [[kabohadi̱ret]], [[hya̱u]], [[pi̱roti̱n]], [[vitamin|a̱yaavitamin]], ku [[minerat]]. Kyangswuan ni̱ nwuan nna a̱wot [[swáng vam]] kyangswuan aja si̱ ka nkhwuat nna mat shyiat cet-nta̱m, go swuan, ku fuut shyit. Susotbishyi nyám vwuon byia̱ gann yaan vwuon ji̱ swa̱i zong a̱yaametaboli̱zim mba ji a̱wot ji̱ si̱ kin nshai shi̱shai ji̱ si̱ li nang kyang ku ndi a̱ni ca̱caat ma̱ng si̱sak nang a̱vwuo ka nshyia̱ a̱ni a̱ni. Á̱nietbishyi ba̱ yaan nam ma̱ng a̱kyikyo a̱ni byia̱ za̱kwa maai swan koji ba̱t a̱wot ba̱ si̱ ka njhyi swat mba hu ku nat ca̱caat ma̱ng si̱sak nang ba̱ na nshyiat kyayak da̱ a̱vwuo ma̱ vwuon. Á̱nietbishyi da̱ a̱ka̱nyiung nyian ta̱m ma̱ng [[a̱weang]] ba̱ jhyi kyayak mba hu mat yaan. A̱lyiak cet-nta̱m kyayak ka̱ myim vam hu neet mi̱ a̱ca̱cet a̱yaaka̱mpa̱ni nkyayak bya, zang bya nyian kyayak di̱n vak khap a̱dak a̱wot ba̱ bu lyai si̱n vak a̱yaaba̱gun a̱si̱tem jhyi ma̱ng lyiai kyayak a̱ni. Si̱tem khap a̱taada wuni ni̱ ta̱yuk ba̱t di̱ hya̱u fwui fosi̱t, si̱ ku fa nyia̱ kyayak ma̱ng a̱si̱tem khap yet a̱nyiung mami a̱ca̱cet nkyang tyei lili wun hu ku shai a̱nggang a̱ni, ku si̱ yet nyiung di̱ nvak mban tangka̱i a̱bya̱byia̱ wun ku nwai yet a̱ni ma̱ng a̱kuu %37% ntangka̱i nvak a̱nia.<ref>{{Cite book |url=https://www.sapea.info/wp-content/uploads/sustainable-food-system-report.pdf |title=A sustainable food system for the European Union |publisher=Science Advice for Policy by European Academies |year=2020 |isbn=978-3-9820301-7-3 |location=Berlin |page=39 |doi=10.26356/sustainablefood |access-date=14 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200418105107/https://www.sapea.info/wp-content/uploads/sustainable-food-system-report.pdf |archive-date=18 April 2020 |doi-access=free|author1=SAPEA }}</ref> [[File:Ewa Aganyin (Bean).jpg|alt=Image of Ewa Aganyin|thumb|Ewa Aganjin]] Si̱tem kyayak wu byia̱ a̱tsatsak mpak da̱ a̱lyiat swat-ndung á̱nietbishyi ma̱ng kwai-nfwuo-á̱niet ma̱ng nkyang jhyang, nang [[maai ba̱ng yaa̱son]], [[vwuon swuan]], [[tung zwa kyayak]], [[shyit á̱niet]], [[ka̱u a̱sa̱khwot]], mbeang [[cok kyayak]]. [[Cam kyayak]] ma̱ng cok nhu yet nfam nia nang susot bibyin nta nang [[Sot Cok Kyayak Bibyin Swanta]], [[A̱vwuofang Zwa-bibyin Swanta]] ka, the [[Naat Mbwuot Kyayak Bibyin Swanta]], [[Sot Kyayak ma̱ng Khap]] ji, ma̱ng [[Kansi̱t Nkhang Kyayak Bibyin Swanta]] hu ti̱n a̱ghyi da̱ nna a̱ni. == Ya̱fang == {{Reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki|kyayak}} [[Sa:Kyayak|Kyayak]] [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] mp1vf5ll9r9qrvcembn06zmln3lhw07 44872 44871 2026-06-13T18:56:48Z Zichatmoses 2829 44872 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Kyayak/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Kyayak/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Kyayak/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Good Food Display - NCI Visuals Online.jpg|thumb|upright=1.35|Display of various foods|alt=A̱tyii nang á̱ jhyu ma̱ng a̱shong nam, a̱konkwong burodi, a̱taliya, kwon, súm a̱kwon, a̱fa̱n, ma̱ng jinjok|Tyai ntangka̱i nkyayak vwuon.]] '''Kyayak''' hu (a̱kpa '''nkyayak''' ''na'') yet kuzang tangka̱i kyang hwa nang á̱ ngya a̱ni á̱ nyia̱ kan zong. Kyayak mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t neet mi̱ a̱ga̱fi̱p, nyam, ku ni̱ni̱mbwat hwa a̱wot ka̱ byia̱ nkyang na na̱ myim vam hu ku nshyia̱ a̱ni nang [[kabohadi̱ret]], [[hya̱u]], [[pi̱roti̱n]], [[vitamin|a̱yaavitamin]], ku [[minerat]]. Kyangswuan ni̱ nwuan nna a̱wot [[swáng vam]] kyangswuan aja si̱ ka nkhwuat nna mat shyiat cet-nta̱m, go swuan, ku fuut shyit. Susotbishyi nyám vwuon byia̱ gann yaan vwuon ji̱ swa̱i zong a̱yaametaboli̱zim mba ji a̱wot ji̱ si̱ kin nshai shi̱shai ji̱ si̱ li nang kyang ku ndi a̱ni ca̱caat ma̱ng si̱sak nang a̱vwuo ka nshyia̱ a̱ni a̱ni. Á̱nietbishyi ba̱ yaan nam ma̱ng a̱kyikyo a̱ni byia̱ za̱kwa maai swan koji ba̱t a̱wot ba̱ si̱ ka njhyi swat mba hu ku nat ca̱caat ma̱ng si̱sak nang ba̱ na nshyiat kyayak da̱ a̱vwuo ma̱ vwuon. Á̱nietbishyi da̱ a̱ka̱nyiung nyian ta̱m ma̱ng [[a̱weang]] ba̱ jhyi kyayak mba hu mat yaan. A̱lyiak cet-nta̱m kyayak ka̱ myim vam hu neet mi̱ a̱ca̱cet a̱yaaka̱mpa̱ni nkyayak bya, zang bya nyian kyayak di̱n vak khap a̱dak a̱wot ba̱ bu lyai si̱n vak a̱yaaba̱gun a̱si̱tem jhyi ma̱ng lyiai kyayak a̱ni. Si̱tem khap a̱taada wuni ni̱ ta̱yuk ba̱t di̱ hya̱u fwui fosi̱t, si̱ ku fa nyia̱ kyayak ma̱ng a̱si̱tem khap yet a̱nyiung mami a̱ca̱cet nkyang tyei lili wun hu ku shai a̱nggang a̱ni, ku si̱ yet nyiung di̱ nvak mban tangka̱i a̱bya̱byia̱ wun ku nwai yet a̱ni ma̱ng a̱kuu %37% ntangka̱i nvak a̱nia.<ref>{{Cite book |url=https://www.sapea.info/wp-content/uploads/sustainable-food-system-report.pdf |title=A sustainable food system for the European Union |publisher=Science Advice for Policy by European Academies |year=2020 |isbn=978-3-9820301-7-3 |location=Berlin |page=39 |doi=10.26356/sustainablefood |access-date=14 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200418105107/https://www.sapea.info/wp-content/uploads/sustainable-food-system-report.pdf |archive-date=18 April 2020 |doi-access=free|author1=SAPEA }}</ref> [[File:Ewa Aganyin (Bean).jpg|alt=Image of Ewa Aganyin|thumb|Ewa Aganjin]] Si̱tem kyayak wu byia̱ a̱tsatsak mpak da̱ a̱lyiat swat-ndung á̱nietbishyi ma̱ng kwai-nfwuo-á̱niet ma̱ng nkyang jhyang, nang [[maai ba̱ng yaa̱son]], [[vwuon swuan]], [[tung zwa kyayak]], [[shyit á̱niet]], [[ka̱u a̱sa̱khwot]], mbeang [[cok kyayak]]. [[Cam kyayak]] ma̱ng cok nhu yet nfam nia nang susot bibyin nta nang [[Sot Cok Kyayak Bibyin Swanta]], [[A̱vwuofang Zwa-bibyin Swanta]] ka, the [[Naat Mbwuot Kyayak Bibyin Swanta]], [[Sot Kyayak ma̱ng Khap]] ji, ma̱ng [[Kansi̱t Nkhang Kyayak Bibyin Swanta]] hu ti̱n a̱ghyi da̱ nna a̱ni. == Ya̱fang == {{Reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki|kyayak}} [[Sa:Kyayak|Kyayak]] [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] ooby8bfm8ttblu4f3m0b7me1re7r7xc 44873 44872 2026-06-13T18:57:28Z Zichatmoses 2829 44873 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Kyayak/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Kyayak/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Kyayak/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Kyayak/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Kyayak/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Kyayak/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Good Food Display - NCI Visuals Online.jpg|thumb|upright=1.35|Display of various foods|alt=A̱tyii nang á̱ jhyu ma̱ng a̱shong nam, a̱konkwong burodi, a̱taliya, kwon, súm a̱kwon, a̱fa̱n, ma̱ng jinjok|Tyai ntangka̱i nkyayak vwuon.]] '''Kyayak''' hu (a̱kpa '''nkyayak''' ''na'') yet kuzang tangka̱i kyang hwa nang á̱ ngya a̱ni á̱ nyia̱ kan zong. Kyayak mi̱ di̱n jen ma̱ a̱di̱di̱t neet mi̱ a̱ga̱fi̱p, nyam, ku ni̱ni̱mbwat hwa a̱wot ka̱ byia̱ nkyang na na̱ myim vam hu ku nshyia̱ a̱ni nang [[kabohadi̱ret]], [[hya̱u]], [[pi̱roti̱n]], [[vitamin|a̱yaavitamin]], ku [[minerat]]. Kyangswuan ni̱ nwuan nna a̱wot [[swáng vam]] kyangswuan aja si̱ ka nkhwuat nna mat shyiat cet-nta̱m, go swuan, ku fuut shyit. Susotbishyi nyám vwuon byia̱ gann yaan vwuon ji̱ swa̱i zong a̱yaametaboli̱zim mba ji a̱wot ji̱ si̱ kin nshai shi̱shai ji̱ si̱ li nang kyang ku ndi a̱ni ca̱caat ma̱ng si̱sak nang a̱vwuo ka nshyia̱ a̱ni a̱ni. Á̱nietbishyi ba̱ yaan nam ma̱ng a̱kyikyo a̱ni byia̱ za̱kwa maai swan koji ba̱t a̱wot ba̱ si̱ ka njhyi swat mba hu ku nat ca̱caat ma̱ng si̱sak nang ba̱ na nshyiat kyayak da̱ a̱vwuo ma̱ vwuon. Á̱nietbishyi da̱ a̱ka̱nyiung nyian ta̱m ma̱ng [[a̱weang]] ba̱ jhyi kyayak mba hu mat yaan. A̱lyiak cet-nta̱m kyayak ka̱ myim vam hu neet mi̱ a̱ca̱cet a̱yaaka̱mpa̱ni nkyayak bya, zang bya nyian kyayak di̱n vak khap a̱dak a̱wot ba̱ bu lyai si̱n vak a̱yaaba̱gun a̱si̱tem jhyi ma̱ng lyiai kyayak a̱ni. Si̱tem khap a̱taada wuni ni̱ ta̱yuk ba̱t di̱ hya̱u fwui fosi̱t, si̱ ku fa nyia̱ kyayak ma̱ng a̱si̱tem khap yet a̱nyiung mami a̱ca̱cet nkyang tyei lili wun hu ku shai a̱nggang a̱ni, ku si̱ yet nyiung di̱ nvak mban tangka̱i a̱bya̱byia̱ wun ku nwai yet a̱ni ma̱ng a̱kuu %37% ntangka̱i nvak a̱nia.<ref>{{Cite book |url=https://www.sapea.info/wp-content/uploads/sustainable-food-system-report.pdf |title=A sustainable food system for the European Union |publisher=Science Advice for Policy by European Academies |year=2020 |isbn=978-3-9820301-7-3 |location=Berlin |page=39 |doi=10.26356/sustainablefood |access-date=14 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200418105107/https://www.sapea.info/wp-content/uploads/sustainable-food-system-report.pdf |archive-date=18 April 2020 |doi-access=free|author1=SAPEA }}</ref> [[File:Ewa Aganyin (Bean).jpg|alt=Image of Ewa Aganyin|thumb|Ewa Aganjin]] Si̱tem kyayak wu byia̱ a̱tsatsak mpak da̱ a̱lyiat swat-ndung á̱nietbishyi ma̱ng kwai-nfwuo-á̱niet ma̱ng nkyang jhyang, nang [[maai ba̱ng yaa̱son]], [[vwuon swuan]], [[tung zwa kyayak]], [[shyit á̱niet]], [[ka̱u a̱sa̱khwot]], mbeang [[cok kyayak]]. [[Cam kyayak]] ma̱ng cok nhu yet nfam nia nang susot bibyin nta nang [[Sot Cok Kyayak Bibyin Swanta]], [[A̱vwuofang Zwa-bibyin Swanta]] ka, the [[Naat Mbwuot Kyayak Bibyin Swanta]], [[Sot Kyayak ma̱ng Khap]] ji, ma̱ng [[Kansi̱t Nkhang Kyayak Bibyin Swanta]] hu ti̱n a̱ghyi da̱ nna a̱ni. == Ya̱fang == {{Reflist}} {{Swánga̱lyiatwuki|kyayak}} [[Sa:Kyayak|Kyayak]] [[Sa:Tyap Wikimedians Zaria Outreach]] pvev59727bfc73qd671or2cwpynbrnb Oli̱teniya 0 5031 44937 29106 2026-06-13T20:14:07Z Zichatmoses 2829 44937 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Oltenia''' ({{IPA-ro|olˈteni.a}}, á̱ ka ngyei '''A̱da̱dei [[Valahya]]''' a̱ni di̱ lyuut gbangbang, ma̱ng lyulyoot [[Lati̱n (a̱lyem)|Lati̱n]] hu ''Wallachia Minor'', ''Wallachia Alutana'', ''Wallachia Caesarea'' tsi̱tsak 1718 ma̱ng 1739) yet pi̱rovin gbangbang ma̱ng fam-a̱byin [[Romaniya]] hwa di̱ fam jenshyung Valahya. Ku shyia̱ tsi̱tsak [[Da̱nube]], [[A̱tak Ka̱pat]] ma̱ng [[A̱ghyui Oli̱t]] kya. ==A̱ka̱fwuop nta== {{Commons category|Oltenia|Oli̱teniya|position=left}} [[Sa:Oli̱teniya| ]] [[Sa:Nfam-a̱byin nkhang mi̱ Romaniya]] [[Sa:Valahya]] [[Sa:Nfam-a̱byin nkhang]] [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English|post event]] jaebe14w98qyi2ff2pth0kq9abp2ll6 44938 44937 2026-06-13T20:14:35Z Zichatmoses 2829 44938 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Oli̱teniya/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Oli̱teniya/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Oli̱teniya/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Oltenia''' ({{IPA-ro|olˈteni.a}}, á̱ ka ngyei '''A̱da̱dei [[Valahya]]''' a̱ni di̱ lyuut gbangbang, ma̱ng lyulyoot [[Lati̱n (a̱lyem)|Lati̱n]] hu ''Wallachia Minor'', ''Wallachia Alutana'', ''Wallachia Caesarea'' tsi̱tsak 1718 ma̱ng 1739) yet pi̱rovin gbangbang ma̱ng fam-a̱byin [[Romaniya]] hwa di̱ fam jenshyung Valahya. Ku shyia̱ tsi̱tsak [[Da̱nube]], [[A̱tak Ka̱pat]] ma̱ng [[A̱ghyui Oli̱t]] kya. ==A̱ka̱fwuop nta== {{Commons category|Oltenia|Oli̱teniya|position=left}} [[Sa:Oli̱teniya| ]] [[Sa:Nfam-a̱byin nkhang mi̱ Romaniya]] [[Sa:Valahya]] [[Sa:Nfam-a̱byin nkhang]] [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English|post event]] on0e32b4bd18yrboiffqbki3ahl6gvc 44939 44938 2026-06-13T20:14:57Z Zichatmoses 2829 44939 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Oli̱teniya/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Oli̱teniya/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Oli̱teniya/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Oli̱teniya/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Oli̱teniya/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Oli̱teniya/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Oltenia''' ({{IPA-ro|olˈteni.a}}, á̱ ka ngyei '''A̱da̱dei [[Valahya]]''' a̱ni di̱ lyuut gbangbang, ma̱ng lyulyoot [[Lati̱n (a̱lyem)|Lati̱n]] hu ''Wallachia Minor'', ''Wallachia Alutana'', ''Wallachia Caesarea'' tsi̱tsak 1718 ma̱ng 1739) yet pi̱rovin gbangbang ma̱ng fam-a̱byin [[Romaniya]] hwa di̱ fam jenshyung Valahya. Ku shyia̱ tsi̱tsak [[Da̱nube]], [[A̱tak Ka̱pat]] ma̱ng [[A̱ghyui Oli̱t]] kya. ==A̱ka̱fwuop nta== {{Commons category|Oltenia|Oli̱teniya|position=left}} [[Sa:Oli̱teniya| ]] [[Sa:Nfam-a̱byin nkhang mi̱ Romaniya]] [[Sa:Valahya]] [[Sa:Nfam-a̱byin nkhang]] [[Sa:Editing together in Tyap, Romanian and English|post event]] niacgzikcdoza38e0ccji2henqrt0q8 A̱za̱wak 0 5093 44898 29514 2026-06-13T19:29:36Z Zichatmoses 2829 44898 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Image:Azawagh Niger BMNG.png|thumb|upright=1.25|Kham '''A̱za̱wak''' ji ma̱ng a̱ka̱vwuo hyia̱k na, ma̱nang ku ndi neet di̱ kyai tswazwa hu a̱ni. Ndang bagina na tyai a̱gi̱gak bibyin swanta ba.]] [[Image:Niger river map.PNG|thumb|upright=1.25|A̱byin A̱za̱wak kikya yet nfam a̱za-a̱tyin [[A̱ghyui Nija|Kham A̱ghyui Nija]] na, shimba a̱fwun A̱ghyui A̱za̱wak ka khwot ka̱ si̱ li junjung a̱wot a̱vwuo ka ni̱ shyiat a̱sa̱khwot neet da̱ a̱ka̱ghyui na̱ tyong a̱tafa a̱byin nia ka̱nang a̱cak ka tat.]] A̱byin '''A̱za̱wak''' (ku ''Azawagh'' ku ''Azaouagh'') yet a̱khwot kham wa gu kup kyang hu á̱ ngyei fam a̱za-jenshyung [[Ni̱njer (a̱byin)|Ni̱njer]] a̱fwun, mbeang nkap fam a̱za-a̱tyin [[Mali]] ma̱ng fam a̱tak [[A̱li̱jeriya]].<ref>Paris (1995): p. 250.</ref> A̱za̱wak ka yet a̱za̱za̱rak a̱kpa̱kpai a̱byin [[Sahet]] ma̱ng [[Sa̱hara]] wa a̱wot ka̱ si̱ byia̱ á̱niet ba̱ yet [[A̱buzu]] bya a̱ni, ma̱ng A̱fa̱taa Wodaabe ba̱ lyiat da̱ a̱lyem [[La̱ra̱ba (a̱lyem)|La̱ra̱ba]] ba̱ nwai shi a̱ni ma̱ng nnwap [[A̱kpat]] mbeang [[A̱za̱ri̱ma]] na̱ sii nta̱bat nwuai da̱ a̱vwuo a̱kya a̱ni. ==Ya̱fang== {{Reflist}} rhz5ayhwjist3fz5pz9gylmadj3dlnx 44899 44898 2026-06-13T19:30:05Z Zichatmoses 2829 44899 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱za̱wak/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱za̱wak/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱za̱wak/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Image:Azawagh Niger BMNG.png|thumb|upright=1.25|Kham '''A̱za̱wak''' ji ma̱ng a̱ka̱vwuo hyia̱k na, ma̱nang ku ndi neet di̱ kyai tswazwa hu a̱ni. Ndang bagina na tyai a̱gi̱gak bibyin swanta ba.]] [[Image:Niger river map.PNG|thumb|upright=1.25|A̱byin A̱za̱wak kikya yet nfam a̱za-a̱tyin [[A̱ghyui Nija|Kham A̱ghyui Nija]] na, shimba a̱fwun A̱ghyui A̱za̱wak ka khwot ka̱ si̱ li junjung a̱wot a̱vwuo ka ni̱ shyiat a̱sa̱khwot neet da̱ a̱ka̱ghyui na̱ tyong a̱tafa a̱byin nia ka̱nang a̱cak ka tat.]] A̱byin '''A̱za̱wak''' (ku ''Azawagh'' ku ''Azaouagh'') yet a̱khwot kham wa gu kup kyang hu á̱ ngyei fam a̱za-jenshyung [[Ni̱njer (a̱byin)|Ni̱njer]] a̱fwun, mbeang nkap fam a̱za-a̱tyin [[Mali]] ma̱ng fam a̱tak [[A̱li̱jeriya]].<ref>Paris (1995): p. 250.</ref> A̱za̱wak ka yet a̱za̱za̱rak a̱kpa̱kpai a̱byin [[Sahet]] ma̱ng [[Sa̱hara]] wa a̱wot ka̱ si̱ byia̱ á̱niet ba̱ yet [[A̱buzu]] bya a̱ni, ma̱ng A̱fa̱taa Wodaabe ba̱ lyiat da̱ a̱lyem [[La̱ra̱ba (a̱lyem)|La̱ra̱ba]] ba̱ nwai shi a̱ni ma̱ng nnwap [[A̱kpat]] mbeang [[A̱za̱ri̱ma]] na̱ sii nta̱bat nwuai da̱ a̱vwuo a̱kya a̱ni. ==Ya̱fang== {{Reflist}} cvncryonqz7ojzo8i60tum8cua96m11 44900 44899 2026-06-13T19:30:33Z Zichatmoses 2829 44900 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[A̱za̱wak/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[A̱za̱wak/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[A̱za̱wak/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[A̱za̱wak/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[A̱za̱wak/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[A̱za̱wak/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Image:Azawagh Niger BMNG.png|thumb|upright=1.25|Kham '''A̱za̱wak''' ji ma̱ng a̱ka̱vwuo hyia̱k na, ma̱nang ku ndi neet di̱ kyai tswazwa hu a̱ni. Ndang bagina na tyai a̱gi̱gak bibyin swanta ba.]] [[Image:Niger river map.PNG|thumb|upright=1.25|A̱byin A̱za̱wak kikya yet nfam a̱za-a̱tyin [[A̱ghyui Nija|Kham A̱ghyui Nija]] na, shimba a̱fwun A̱ghyui A̱za̱wak ka khwot ka̱ si̱ li junjung a̱wot a̱vwuo ka ni̱ shyiat a̱sa̱khwot neet da̱ a̱ka̱ghyui na̱ tyong a̱tafa a̱byin nia ka̱nang a̱cak ka tat.]] A̱byin '''A̱za̱wak''' (ku ''Azawagh'' ku ''Azaouagh'') yet a̱khwot kham wa gu kup kyang hu á̱ ngyei fam a̱za-jenshyung [[Ni̱njer (a̱byin)|Ni̱njer]] a̱fwun, mbeang nkap fam a̱za-a̱tyin [[Mali]] ma̱ng fam a̱tak [[A̱li̱jeriya]].<ref>Paris (1995): p. 250.</ref> A̱za̱wak ka yet a̱za̱za̱rak a̱kpa̱kpai a̱byin [[Sahet]] ma̱ng [[Sa̱hara]] wa a̱wot ka̱ si̱ byia̱ á̱niet ba̱ yet [[A̱buzu]] bya a̱ni, ma̱ng A̱fa̱taa Wodaabe ba̱ lyiat da̱ a̱lyem [[La̱ra̱ba (a̱lyem)|La̱ra̱ba]] ba̱ nwai shi a̱ni ma̱ng nnwap [[A̱kpat]] mbeang [[A̱za̱ri̱ma]] na̱ sii nta̱bat nwuai da̱ a̱vwuo a̱kya a̱ni. ==Ya̱fang== {{Reflist}} 96ve6vnr1liq82p5vnpq0vvd5gmh0bw Kwaa̱mbwat Ghwut 0 5111 44968 30010 2026-06-13T20:59:16Z Zichatmoses 2829 44968 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Kwaa̱mbwat Ghwut''' hu (ku '''A̱ki̱za̱dot''', neet mi̱ {{lang-grc|Ἔξοδος|translit=Éxodos}}; {{lang-hbo|שְׁמוֹת}} ''Šəmōṯ'', 'Names'; {{lang-la|Liber Exodus}}) hwa kwaa̱mbwat a̱feang [[Kpa̱m A̱lyiat A̱gwaza]] hu. Ku yet nkhang [[Ghwut hu]] nia, tashikum a̱tsan [[Mman Isi̱rela]] ji ma̱nang na̱ kai [[a̱khwo]] á̱ ghwon a̱ni ma̱ a̱byin Ma̱sa̱t Kpa̱m A̱lyiat A̱gwaza ka di̱n vak cet a̱gwaza mba hu nang á̱ ngyei [[Yahweh]] a̱ni, a̱nyan wa ca̱caat ma̱ng nkhang na a̱ lu khai mba ba̱ yet á̱niet nggu ba. Mman Isi̱rela na si̱ ta̱bat cyiet ma̱ng a̱ta̱m a̱kwonu A̱gwaza nkhang nang á̱ ngyei nggu [[Musa]] a̱ni naat mi̱ A̱fan Si̱nai, a̱ja wa Yahweh si̱ nwuak mba mba [[Ncam Swak na|ncam 10]] na a̱wot ba̱ si̱ nwuo la̱p a̱nu ma̱ng Yahweh, a̱nyan wa ku la̱p a̱ka̱be ma̱ng a̱mba nyia̱ a̱ na tyia̱ ba̱ yet "a̱za̱za̱rak á̱niet, ma̱ng a̱byintyok a̱yaapris" ma̱ng ta̱fwat yet a̱tsotswat mba ma̱ng a̱nggu. A̱ si̱ nwuak mba ncam mba na a̱ si̱ kam nyia̱ da̱ ba̱ nok A̱gba̱ndang Suswak, ma a̱nia wa a̱ na neet [[tswazwa]] a̱ bai a̱wot a̱ swan ma̱ng a̱mba a̱ kwak mba a̱son ka mi̱ a̱za̱za̱rak nzwang ba̱ swuocet [[Ka̱nana]] ("[[A̱byin La̱p A̱nu]]" ka), nang gu, si̱sak ma̱ng [[tashikum A̱tsan]] ji, ku la̱p a̱nu a̱ na "nang" [[Ibrahim]], a̱tyia̱-a̱khwop nkhang Mman Isi̱rela na. ==Ya̱fang== {{Reflist}} == A̱ka̱fwuop nta == {{Commons category|Book of Exodus|Kwaa̱mbwat Ghwut}} * [http://www.biblegateway.com/passage/?search=Exodus%201&version=ESV Exodus] mi̱ BibleGateway.com (di̱n Shong) * [http://www.mechon-mamre.org/e/et/et0201.htm Exodus mi̱ Mechon-Mamre] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231225163204/https://mechon-mamre.org/e/et/et0201.htm |date=2023-12-25 }} (bwan Jewish Publication Society) * [http://bible.ort.org/books/pentd2.asp?ACTION=displaypage&BOOK=2&CHAPTER=1 Exodus (The Living Torah)] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610052209/http://bible.ort.org/books/pentd2.asp?ACTION=displaypage&BOOK=2&CHAPTER=1 |date=2011-06-10 }}—Rabbi [[Aryeh Kaplan]]'s translation and commentary at Ort.org * [http://www.chabad.org/article.asp?aid=8161 Shemot—Exodus (Judaica Press)] translation (with [[Rashi]]'s commentary) mi̱ Chabad.org * [http://www.mechon-mamre.org/p/pt/pt0201.htm ''Shmot''] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231225163210/https://mechon-mamre.org/p/pt/pt0201.htm |date=2023-12-25 }} (A̱tsak [[A̱biru (a̱lyem)|A̱biru]]—Shong mi̱ Mechon-Mamre.org) {{DEFAULTSORT:Kwaa̱mbwat Ghwut}} [[Sa:Kwaa̱mbwat Ghwut|Kwaa̱mbwat Ghwut]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat sa̱ncuri 6 A̱K]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat sa̱ncuri-5 A̱K]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat tazwa Ma̱sa̱t]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat tashikum]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat Torah|2]] [[Sa:Ghwut hu]] 1abf9ftvscucxtiey3ddpx7y47xu9wv 44969 44968 2026-06-13T21:00:27Z Zichatmoses 2829 44969 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Kwaa̱mbwat Ghwut''' hu (ku '''A̱ki̱za̱dot''', neet mi̱ {{lang-grc|Ἔξοδος|translit=Éxodos}}; {{lang-hbo|שְׁמוֹת}} ''Šəmōṯ'', 'Names'; {{lang-la|Liber Exodus}}) hwa kwaa̱mbwat a̱feang [[Kpa̱m A̱lyiat A̱gwaza]] hu. Ku yet nkhang [[Ghwut hu]] nia, tashikum a̱tsan [[Mman Isi̱rela]] ji ma̱nang na̱ kai [[a̱khwo]] á̱ ghwon a̱ni ma̱ a̱byin Ma̱sa̱t Kpa̱m A̱lyiat A̱gwaza ka di̱n vak cet a̱gwaza mba hu nang á̱ ngyei [[Yahweh]] a̱ni, a̱nyan wa ca̱caat ma̱ng nkhang na a̱ lu khai mba ba̱ yet á̱niet nggu ba. Mman Isi̱rela na si̱ ta̱bat cyiet ma̱ng a̱ta̱m a̱kwonu A̱gwaza nkhang nang á̱ ngyei nggu [[Musa]] a̱ni naat mi̱ A̱fan Si̱nai, a̱ja wa Yahweh si̱ nwuak mba mba [[Ncam Swak na|ncam 10]] na a̱wot ba̱ si̱ nwuo la̱p a̱nu ma̱ng Yahweh, a̱nyan wa ku la̱p a̱ka̱be ma̱ng a̱mba nyia̱ a̱ na tyia̱ ba̱ yet "a̱za̱za̱rak á̱niet, ma̱ng a̱byintyok a̱yaapris" ma̱ng ta̱fwat yet a̱tsotswat mba ma̱ng a̱nggu. A̱ si̱ nwuak mba ncam mba na a̱ si̱ kam nyia̱ da̱ ba̱ nok A̱gba̱ndang Suswak, ma a̱nia wa a̱ na neet [[tswazwa]] a̱ bai a̱wot a̱ swan ma̱ng a̱mba a̱ kwak mba a̱son ka mi̱ a̱za̱za̱rak nzwang ba̱ swuocet [[Ka̱nana]] ("[[A̱byin La̱p A̱nu]]" ka), nang gu, si̱sak ma̱ng [[tashikum A̱tsan]] ji, ku la̱p a̱nu a̱ na "nang" [[Ibrahim]], a̱tyia̱-a̱khwop nkhang Mman Isi̱rela na. ==Ya̱fang== {{Reflist}} == A̱ka̱fwuop nta == {{Commons category|Book of Exodus|Kwaa̱mbwat Ghwut}} * [http://www.biblegateway.com/passage/?search=Exodus%201&version=ESV Exodus] mi̱ BibleGateway.com (di̱n Shong) * [http://www.mechon-mamre.org/e/et/et0201.htm Exodus mi̱ Mechon-Mamre] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231225163204/https://mechon-mamre.org/e/et/et0201.htm |date=2023-12-25 }} (bwan Jewish Publication Society) * [http://bible.ort.org/books/pentd2.asp?ACTION=displaypage&BOOK=2&CHAPTER=1 Exodus (The Living Torah)] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610052209/http://bible.ort.org/books/pentd2.asp?ACTION=displaypage&BOOK=2&CHAPTER=1 |date=2011-06-10 }}—Rabbi [[Aryeh Kaplan]]'s translation and commentary at Ort.org * [http://www.chabad.org/article.asp?aid=8161 Shemot—Exodus (Judaica Press)] translation (with [[Rashi]]'s commentary) mi̱ Chabad.org * [http://www.mechon-mamre.org/p/pt/pt0201.htm ''Shmot''] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231225163210/https://mechon-mamre.org/p/pt/pt0201.htm |date=2023-12-25 }} (A̱tsak [[A̱biru (a̱lyem)|A̱biru]]—Shong mi̱ Mechon-Mamre.org) {{DEFAULTSORT:Kwaa̱mbwat Ghwut}} [[Sa:Kwaa̱mbwat Ghwut|Kwaa̱mbwat Ghwut]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat sa̱ncuri 6 A̱K]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat sa̱ncuri-5 A̱K]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat tazwa Ma̱sa̱t]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat tashikum]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat Torah|2]] [[Sa:Ghwut hu]] jnunbk5aexvg64cblpw8srngjwfssnv 44970 44969 2026-06-13T21:00:57Z Zichatmoses 2829 44970 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Kwaa̱mbwat Ghwut/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Kwaa̱mbwat Ghwut''' hu (ku '''A̱ki̱za̱dot''', neet mi̱ {{lang-grc|Ἔξοδος|translit=Éxodos}}; {{lang-hbo|שְׁמוֹת}} ''Šəmōṯ'', 'Names'; {{lang-la|Liber Exodus}}) hwa kwaa̱mbwat a̱feang [[Kpa̱m A̱lyiat A̱gwaza]] hu. Ku yet nkhang [[Ghwut hu]] nia, tashikum a̱tsan [[Mman Isi̱rela]] ji ma̱nang na̱ kai [[a̱khwo]] á̱ ghwon a̱ni ma̱ a̱byin Ma̱sa̱t Kpa̱m A̱lyiat A̱gwaza ka di̱n vak cet a̱gwaza mba hu nang á̱ ngyei [[Yahweh]] a̱ni, a̱nyan wa ca̱caat ma̱ng nkhang na a̱ lu khai mba ba̱ yet á̱niet nggu ba. Mman Isi̱rela na si̱ ta̱bat cyiet ma̱ng a̱ta̱m a̱kwonu A̱gwaza nkhang nang á̱ ngyei nggu [[Musa]] a̱ni naat mi̱ A̱fan Si̱nai, a̱ja wa Yahweh si̱ nwuak mba mba [[Ncam Swak na|ncam 10]] na a̱wot ba̱ si̱ nwuo la̱p a̱nu ma̱ng Yahweh, a̱nyan wa ku la̱p a̱ka̱be ma̱ng a̱mba nyia̱ a̱ na tyia̱ ba̱ yet "a̱za̱za̱rak á̱niet, ma̱ng a̱byintyok a̱yaapris" ma̱ng ta̱fwat yet a̱tsotswat mba ma̱ng a̱nggu. A̱ si̱ nwuak mba ncam mba na a̱ si̱ kam nyia̱ da̱ ba̱ nok A̱gba̱ndang Suswak, ma a̱nia wa a̱ na neet [[tswazwa]] a̱ bai a̱wot a̱ swan ma̱ng a̱mba a̱ kwak mba a̱son ka mi̱ a̱za̱za̱rak nzwang ba̱ swuocet [[Ka̱nana]] ("[[A̱byin La̱p A̱nu]]" ka), nang gu, si̱sak ma̱ng [[tashikum A̱tsan]] ji, ku la̱p a̱nu a̱ na "nang" [[Ibrahim]], a̱tyia̱-a̱khwop nkhang Mman Isi̱rela na. ==Ya̱fang== {{Reflist}} == A̱ka̱fwuop nta == {{Commons category|Book of Exodus|Kwaa̱mbwat Ghwut}} * [http://www.biblegateway.com/passage/?search=Exodus%201&version=ESV Exodus] mi̱ BibleGateway.com (di̱n Shong) * [http://www.mechon-mamre.org/e/et/et0201.htm Exodus mi̱ Mechon-Mamre] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231225163204/https://mechon-mamre.org/e/et/et0201.htm |date=2023-12-25 }} (bwan Jewish Publication Society) * [http://bible.ort.org/books/pentd2.asp?ACTION=displaypage&BOOK=2&CHAPTER=1 Exodus (The Living Torah)] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610052209/http://bible.ort.org/books/pentd2.asp?ACTION=displaypage&BOOK=2&CHAPTER=1 |date=2011-06-10 }}—Rabbi [[Aryeh Kaplan]]'s translation and commentary at Ort.org * [http://www.chabad.org/article.asp?aid=8161 Shemot—Exodus (Judaica Press)] translation (with [[Rashi]]'s commentary) mi̱ Chabad.org * [http://www.mechon-mamre.org/p/pt/pt0201.htm ''Shmot''] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231225163210/https://mechon-mamre.org/p/pt/pt0201.htm |date=2023-12-25 }} (A̱tsak [[A̱biru (a̱lyem)|A̱biru]]—Shong mi̱ Mechon-Mamre.org) {{DEFAULTSORT:Kwaa̱mbwat Ghwut}} [[Sa:Kwaa̱mbwat Ghwut|Kwaa̱mbwat Ghwut]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat sa̱ncuri 6 A̱K]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat sa̱ncuri-5 A̱K]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat tazwa Ma̱sa̱t]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat tashikum]] [[Sa:Nkwaa̱mbwat Torah|2]] [[Sa:Ghwut hu]] cjyf26y7mcwn0ygqicqkitdbbotrmzc Ire Aderinokun 0 5301 44992 36943 2026-06-13T21:28:49Z Zichatmoses 2829 44992 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Ire Aderinokun''' yet a̱tyunok nkyanglilyiit nang á̱ ngyei sangba̱p-a̱zason [[Naijeriya]] wa ma̱ng a̱gwak nok nkyanglilyiit Google.<ref>{{Cite web|url=https://guardian.ng/life/ire-aderinokun-the-inspiring-tech-queen/|title=Ire Aderinokun: The Inspiring Tech Queen|date=2018-03-19|website=The Guardian Nigeria News - Nigeria and World News|language=en-US|access-date=2020-03-12|archive-date=2020-08-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20200807213027/https://guardian.ng/life/ire-aderinokun-the-inspiring-tech-queen/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.bellanaija.com/2020/02/these-5-nigerian-women-are-crushing-it-in-the-tech-space/|title=These 5 Nigerian Women Are Crushing It in the Tech Space|last=BellaNaija.com|date=2020-02-24|website=BellaNaija|language=en-US|access-date=2020-03-12}}</ref><ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.bellanaija.com/2019/03/from-software-engineers-to-venture-capitalists-policy-makers-these-tech-women-had-the-audacity-to-pursue-their-big-dreams/|title=From Software Engineers to Venture Capitalists & Policy Makers! These Tech Women had the AUDACITY to Pursue their Big Dreams|last=BellaNaija.com|date=2019-03-28|website=BellaNaija|language=en-US|access-date=2020-03-12}}</ref>&nbsp;Nggu wa yet a̱son a̱nap a̱ Naijeriya a̱ yet A̱gwak Nok Nkyanglilyiit Google.<ref>{{Cite web|url=https://womenafrica.com/ire-aderinokun-is-the-first-nigerian-woman-to-become-google-developer-expert/|title=Ire Aderinokun Is The First Nigerian Woman To Become Google Developer Expert|date=2019-04-09|website=Women Africa|language=en-US|access-date=2020-03-09}}</ref><ref>{{Cite news |last=Ajiboye |first=Tolu |date=2017-08-14 |title=Breaking the code: how women in Nigeria are changing the face of tech |language=en-GB |work=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2017/aug/14/breaking-the-code-how-women-in-nigeria-are-changing-the-face-of-tech |access-date=2020-03-12 |issn=0261-3077}}</ref><ref name="pulse.ng">{{Cite web|url=https://www.pulse.ng/bi/lifestyle/17-powerful-women-who-have-shaped-nigerian-culture/qj6vx1c|title=17 powerful women who have shaped Nigerian culture|date=2019-03-06|website=www.pulse.ng|language=en-US|access-date=2020-03-12|archive-date=2020-04-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20200407041008/https://www.pulse.ng/bi/lifestyle/17-powerful-women-who-have-shaped-nigerian-culture/qj6vx1c|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.theafricareport.com/504/girl-power-in-a-tech-world/|title=Girl power in a tech world|date=2018-10-02|website=The Africa Report.com|language=en-US|access-date=2020-03-12}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} 6w2nl8tuw9sq3kc334qnt3148dneji6 44993 44992 2026-06-13T21:30:36Z Zichatmoses 2829 44993 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[ Ire Aderinokun/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[ Ire Aderinokun/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[ Ire Aderinokun/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[ Ire Aderinokun/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[ Ire Aderinokun/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[ Ire Aderinokun/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Ire Aderinokun''' yet a̱tyunok nkyanglilyiit nang á̱ ngyei sangba̱p-a̱zason [[Naijeriya]] wa ma̱ng a̱gwak nok nkyanglilyiit Google.<ref>{{Cite web|url=https://guardian.ng/life/ire-aderinokun-the-inspiring-tech-queen/|title=Ire Aderinokun: The Inspiring Tech Queen|date=2018-03-19|website=The Guardian Nigeria News - Nigeria and World News|language=en-US|access-date=2020-03-12|archive-date=2020-08-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20200807213027/https://guardian.ng/life/ire-aderinokun-the-inspiring-tech-queen/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.bellanaija.com/2020/02/these-5-nigerian-women-are-crushing-it-in-the-tech-space/|title=These 5 Nigerian Women Are Crushing It in the Tech Space|last=BellaNaija.com|date=2020-02-24|website=BellaNaija|language=en-US|access-date=2020-03-12}}</ref><ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.bellanaija.com/2019/03/from-software-engineers-to-venture-capitalists-policy-makers-these-tech-women-had-the-audacity-to-pursue-their-big-dreams/|title=From Software Engineers to Venture Capitalists & Policy Makers! These Tech Women had the AUDACITY to Pursue their Big Dreams|last=BellaNaija.com|date=2019-03-28|website=BellaNaija|language=en-US|access-date=2020-03-12}}</ref>&nbsp;Nggu wa yet a̱son a̱nap a̱ Naijeriya a̱ yet A̱gwak Nok Nkyanglilyiit Google.<ref>{{Cite web|url=https://womenafrica.com/ire-aderinokun-is-the-first-nigerian-woman-to-become-google-developer-expert/|title=Ire Aderinokun Is The First Nigerian Woman To Become Google Developer Expert|date=2019-04-09|website=Women Africa|language=en-US|access-date=2020-03-09}}</ref><ref>{{Cite news |last=Ajiboye |first=Tolu |date=2017-08-14 |title=Breaking the code: how women in Nigeria are changing the face of tech |language=en-GB |work=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2017/aug/14/breaking-the-code-how-women-in-nigeria-are-changing-the-face-of-tech |access-date=2020-03-12 |issn=0261-3077}}</ref><ref name="pulse.ng">{{Cite web|url=https://www.pulse.ng/bi/lifestyle/17-powerful-women-who-have-shaped-nigerian-culture/qj6vx1c|title=17 powerful women who have shaped Nigerian culture|date=2019-03-06|website=www.pulse.ng|language=en-US|access-date=2020-03-12|archive-date=2020-04-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20200407041008/https://www.pulse.ng/bi/lifestyle/17-powerful-women-who-have-shaped-nigerian-culture/qj6vx1c|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.theafricareport.com/504/girl-power-in-a-tech-world/|title=Girl power in a tech world|date=2018-10-02|website=The Africa Report.com|language=en-US|access-date=2020-03-12}}</ref> ==Ya̱fang== {{Reflist}} dhq6gcmyqbiu4hr9b6hkf6jw1vxydke Kyangbwak 0 5496 45002 33705 2026-06-13T21:42:09Z Zichatmoses 2829 45002 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Kyangbwak''' yet sot aniet ja nang konyan byia ameang mang aghyang ku dain vak asok ku din vak nyeang. [[Sa:Atyapland WikiOutreach]] 36u7zajb25lmdrydahay3zz4isv9xrg 45003 45002 2026-06-13T21:43:09Z Zichatmoses 2829 45003 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Kyangbwak/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Kyangbwakndon/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Kyangbwak/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Kyangbwak/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Kyangbwak/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Kyangbwak/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Kyangbwak''' yet sot aniet ja nang konyan byia ameang mang aghyang ku dain vak asok ku din vak nyeang. [[Sa:Atyapland WikiOutreach]] 3l4xboa8xqauj0dspwiayo7nihbw1sg Dada Shan 0 5609 44910 33805 2026-06-13T19:46:35Z Zichatmoses 2829 44910 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Dada Shan'''yet akhukhuop a̱byik wa ma̱mi a̱keang ka nang a̱ ngyei '''Mashan''' a̱ni. A̱ bu yet a̱byik a̱ka̱tat a̱tyoli nggu wu nang a̱ gyei '''Shan''' a̱ni. Dada Shan, yet byin a̱keang Kanai hwa a̱wot a̱tyia nggu wu wa a̱ ku ngyei '''A̱kau''' neet mi̱n sot a̱li '''makwokwut.''' di̱ yong huni, Dada Shan wa yet a̱tsatsak a̱khukhuop A̱byik wu gu kwop a̱ swak ma̱ a̱keang Mashan ka a̱ni endo2zfx8kslhzdfdzr27dhl77njlk1 44911 44910 2026-06-13T19:47:04Z Zichatmoses 2829 44911 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Dada Shan/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Dada Shan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Dada Shan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Dada Shan'''yet akhukhuop a̱byik wa ma̱mi a̱keang ka nang a̱ ngyei '''Mashan''' a̱ni. A̱ bu yet a̱byik a̱ka̱tat a̱tyoli nggu wu nang a̱ gyei '''Shan''' a̱ni. Dada Shan, yet byin a̱keang Kanai hwa a̱wot a̱tyia nggu wu wa a̱ ku ngyei '''A̱kau''' neet mi̱n sot a̱li '''makwokwut.''' di̱ yong huni, Dada Shan wa yet a̱tsatsak a̱khukhuop A̱byik wu gu kwop a̱ swak ma̱ a̱keang Mashan ka a̱ni dw7phuesxewmqeuquv0tdwpwnux3mrx 44912 44911 2026-06-13T19:47:26Z Zichatmoses 2829 44912 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Dada Shan/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Dada Shan/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Dada Shan/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Dada Shan/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Dada Shan/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Dada Shan/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Dada Shan'''yet akhukhuop a̱byik wa ma̱mi a̱keang ka nang a̱ ngyei '''Mashan''' a̱ni. A̱ bu yet a̱byik a̱ka̱tat a̱tyoli nggu wu nang a̱ gyei '''Shan''' a̱ni. Dada Shan, yet byin a̱keang Kanai hwa a̱wot a̱tyia nggu wu wa a̱ ku ngyei '''A̱kau''' neet mi̱n sot a̱li '''makwokwut.''' di̱ yong huni, Dada Shan wa yet a̱tsatsak a̱khukhuop A̱byik wu gu kwop a̱ swak ma̱ a̱keang Mashan ka a̱ni 553npmy00mkx29865cg01amsje1kgcy Kyangswat 0 5660 44948 33898 2026-06-13T20:31:43Z Zichatmoses 2829 44948 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Fauteuil Riviera Chaise Bleue Neptune SBR.jpg|thumb|Kyangswat a̱roba]] [[File:Chair 2020 P03.jpg|thumb|Kyangswat a̱ka̱tako]] '''Kyanswat''', ({{Audio|Kyangswat da lyem A̱tyap.ogg|fa̱k|help=no}}) yet kyang a̱niet nswaat tazwa ani . A̱ jhyi kyanswat mi̱ a̱ka̱tako , vap , a̱shong ba si̱ jhyi mi̱ a̱roba mi̱ nkyang jhyiang ma̱ di̱di̱t-adi̱t. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] deugdq6vwyb0wvz5fil2ub8fd92nbof 44949 44948 2026-06-13T20:32:18Z Zichatmoses 2829 44949 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Kyangswat/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Kyangswat/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Kyangswat/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Kyangswat/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Fauteuil Riviera Chaise Bleue Neptune SBR.jpg|thumb|Kyangswat a̱roba]] [[File:Chair 2020 P03.jpg|thumb|Kyangswat a̱ka̱tako]] '''Kyanswat''', ({{Audio|Kyangswat da lyem A̱tyap.ogg|fa̱k|help=no}}) yet kyang a̱niet nswaat tazwa ani . A̱ jhyi kyanswat mi̱ a̱ka̱tako , vap , a̱shong ba si̱ jhyi mi̱ a̱roba mi̱ nkyang jhyiang ma̱ di̱di̱t-adi̱t. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] orlyjhnvt836p3wgibeh5oubva45cs3 44950 44949 2026-06-13T20:32:43Z Zichatmoses 2829 44950 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Kyangswat/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Kyangswat/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Kyangswat/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Kyangswat/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Kyangswat/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Kyangswat/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[File:Fauteuil Riviera Chaise Bleue Neptune SBR.jpg|thumb|Kyangswat a̱roba]] [[File:Chair 2020 P03.jpg|thumb|Kyangswat a̱ka̱tako]] '''Kyanswat''', ({{Audio|Kyangswat da lyem A̱tyap.ogg|fa̱k|help=no}}) yet kyang a̱niet nswaat tazwa ani . A̱ jhyi kyanswat mi̱ a̱ka̱tako , vap , a̱shong ba si̱ jhyi mi̱ a̱roba mi̱ nkyang jhyiang ma̱ di̱di̱t-adi̱t. ==Ya̱fang== {{Reflist}} [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] l1bujhdyx0dbdvq1laph9k3bf39byk6 Myet 0 5663 44889 33767 2026-06-13T19:19:57Z Zichatmoses 2829 44889 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Myet'''({{Audio|Myet in Tyap language.ogg|fa̱k|help=no}}) di̱n jyen jhyang swak ji nang tyok bibyin swat swanta na ku shim da̱nian ka a̱ ki nkhap myet zan ma̱ng a̱kum a̱yamyet ka a̱ni, ku si̱ yet shim a̱niet britin ba mbeang a̱niet amerika a̱wot ku si̱ bu yet taada mba ja nyia̱ sangak mai a̱swap mbeang a̱byit kyang ja ȧ̱nia; a̱mgba̱m yet neet ma̱ a̱khukhuop nshong wa a̱wot ku byia̱ mak 5,280 mai a̱ti̱tak a̱cyet Á̱shong hu, ke á̱yadi 1,760. ̇ A̱ ku kpaat ma̱ng shim a̱yoot myetbke a̱tung ka nang a̱ bibyin swanta na nang a̱ ngyei '''Commonwealth of Nations''' a̱ni mbeang abyin United state of America ka biri̱ng ma̱ng shim a̱niet nta hu ma̱ a̱lyia̱ 1959 ka, when it was formally redefined with respect to SI units as exactly 1,609.344 metres. [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] do178vfni8nvacwu1h6rlrzk3je4vb6 44890 44889 2026-06-13T19:20:35Z Zichatmoses 2829 44890 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Myet/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Myet/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Myet/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Myet'''({{Audio|Myet in Tyap language.ogg|fa̱k|help=no}}) di̱n jyen jhyang swak ji nang tyok bibyin swat swanta na ku shim da̱nian ka a̱ ki nkhap myet zan ma̱ng a̱kum a̱yamyet ka a̱ni, ku si̱ yet shim a̱niet britin ba mbeang a̱niet amerika a̱wot ku si̱ bu yet taada mba ja nyia̱ sangak mai a̱swap mbeang a̱byit kyang ja ȧ̱nia; a̱mgba̱m yet neet ma̱ a̱khukhuop nshong wa a̱wot ku byia̱ mak 5,280 mai a̱ti̱tak a̱cyet Á̱shong hu, ke á̱yadi 1,760. ̇ A̱ ku kpaat ma̱ng shim a̱yoot myetbke a̱tung ka nang a̱ bibyin swanta na nang a̱ ngyei '''Commonwealth of Nations''' a̱ni mbeang abyin United state of America ka biri̱ng ma̱ng shim a̱niet nta hu ma̱ a̱lyia̱ 1959 ka, when it was formally redefined with respect to SI units as exactly 1,609.344 metres. [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] d76oe55ex5flgjiluwdbe3zklvbrec6 44891 44890 2026-06-13T19:21:01Z Zichatmoses 2829 44891 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Myet/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Myet/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Myet/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Myet/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Myet/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Myet/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Myet'''({{Audio|Myet in Tyap language.ogg|fa̱k|help=no}}) di̱n jyen jhyang swak ji nang tyok bibyin swat swanta na ku shim da̱nian ka a̱ ki nkhap myet zan ma̱ng a̱kum a̱yamyet ka a̱ni, ku si̱ yet shim a̱niet britin ba mbeang a̱niet amerika a̱wot ku si̱ bu yet taada mba ja nyia̱ sangak mai a̱swap mbeang a̱byit kyang ja ȧ̱nia; a̱mgba̱m yet neet ma̱ a̱khukhuop nshong wa a̱wot ku byia̱ mak 5,280 mai a̱ti̱tak a̱cyet Á̱shong hu, ke á̱yadi 1,760. ̇ A̱ ku kpaat ma̱ng shim a̱yoot myetbke a̱tung ka nang a̱ bibyin swanta na nang a̱ ngyei '''Commonwealth of Nations''' a̱ni mbeang abyin United state of America ka biri̱ng ma̱ng shim a̱niet nta hu ma̱ a̱lyia̱ 1959 ka, when it was formally redefined with respect to SI units as exactly 1,609.344 metres. [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] 6xu2185lpege6t9lxd7ba5ihwyzoc1d Ka̱tung A̱duwak 0 5687 44895 34117 2026-06-13T19:25:30Z Zichatmoses 2829 44895 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Katung Aduwak''' (a̱ byin gu ma lyia̱ 1980 a̱tuk mam swang fiyang ma̱ng nyuing si̱ zwat tsaat) a̱ ku yet a̱gwak si̱ vou̱ si̱ ghwughwu a̱ ghwughwu a̱lyiat nang ashong ngyei Big Brother Nijeria a̱ni nang a̱ku ntsaa a̱tuk mam fwuon si̱ sak mam naai si̱ zwat a̱taa, da a̱lyia̱ 2006. a̱yet a̱fai zonkwa hwa,kaduna sitate si̱ nijeria ma̱t a̱nia a̱yet a̱ghwak wa da luyuut a̱ya tashikum, mang jhyii hu ma̱nang gu nyia̱ fang kyang angyei politicad sayens di yunu̱versiti. A̱tyoli Katung si̱ bu yet a̱tyuu jhyii midia ma a̱vou fang Si Havard Afirika ani a̱ si̱ nyia̱ tam a̱ labeang a̱ja nggu wa uet a̱bandang agwak sot si̱ eighd midia si̱ campfire midia. Tam gu hu si̱ Big Brother Nijeria A̱ ku yet aghwuak si̱ vou̱ hu ni nanh Micjelle Dede ma̱ng Olisa Adibia ku yet ya pepiyia̱ si ntsaa vou̱ hu ani a̱tuk naai ma zwat a̱taa,2006,ma̱ng a̱ zanang si̱ $100, 000. Bai a̱lyia̱ swak ma̱ng a̱nyuing, a̱ si̱ tyiaa a̱niet dyuo nyia̱ ka̱ āyin ca̱t a̱ ya a̱sing mu vou̱ hi gu nyia̱ shisham tam nang gun shyia̱ a̱li gu kya ma̱ng a̱bandang cucuck a̱didam. ==Yafang== {{Reflist}} [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] tn6uci680q39qkk68er0axj4ixqtbkf 44896 44895 2026-06-13T19:26:12Z Zichatmoses 2829 44896 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Ka̱tung A̱duwak/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Ka̱tung A̱duwak/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Ka̱tung A̱duwak/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Katung Aduwak''' (a̱ byin gu ma lyia̱ 1980 a̱tuk mam swang fiyang ma̱ng nyuing si̱ zwat tsaat) a̱ ku yet a̱gwak si̱ vou̱ si̱ ghwughwu a̱ ghwughwu a̱lyiat nang ashong ngyei Big Brother Nijeria a̱ni nang a̱ku ntsaa a̱tuk mam fwuon si̱ sak mam naai si̱ zwat a̱taa, da a̱lyia̱ 2006. a̱yet a̱fai zonkwa hwa,kaduna sitate si̱ nijeria ma̱t a̱nia a̱yet a̱ghwak wa da luyuut a̱ya tashikum, mang jhyii hu ma̱nang gu nyia̱ fang kyang angyei politicad sayens di yunu̱versiti. A̱tyoli Katung si̱ bu yet a̱tyuu jhyii midia ma a̱vou fang Si Havard Afirika ani a̱ si̱ nyia̱ tam a̱ labeang a̱ja nggu wa uet a̱bandang agwak sot si̱ eighd midia si̱ campfire midia. Tam gu hu si̱ Big Brother Nijeria A̱ ku yet aghwuak si̱ vou̱ hu ni nanh Micjelle Dede ma̱ng Olisa Adibia ku yet ya pepiyia̱ si ntsaa vou̱ hu ani a̱tuk naai ma zwat a̱taa,2006,ma̱ng a̱ zanang si̱ $100, 000. Bai a̱lyia̱ swak ma̱ng a̱nyuing, a̱ si̱ tyiaa a̱niet dyuo nyia̱ ka̱ āyin ca̱t a̱ ya a̱sing mu vou̱ hi gu nyia̱ shisham tam nang gun shyia̱ a̱li gu kya ma̱ng a̱bandang cucuck a̱didam. ==Yafang== {{Reflist}} [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] 8yuq1o1811a3ysy3r6wjcnolbdkrv7u 44897 44896 2026-06-13T19:26:57Z Zichatmoses 2829 44897 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Ka̱tung A̱duwak/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Ka̱tung A̱duwak/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Ka̱tung A̱duwak/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Ka̱tung A̱duwak/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Ka̱tung A̱duwak/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Ka̱tung A̱duwak/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Katung Aduwak''' (a̱ byin gu ma lyia̱ 1980 a̱tuk mam swang fiyang ma̱ng nyuing si̱ zwat tsaat) a̱ ku yet a̱gwak si̱ vou̱ si̱ ghwughwu a̱ ghwughwu a̱lyiat nang ashong ngyei Big Brother Nijeria a̱ni nang a̱ku ntsaa a̱tuk mam fwuon si̱ sak mam naai si̱ zwat a̱taa, da a̱lyia̱ 2006. a̱yet a̱fai zonkwa hwa,kaduna sitate si̱ nijeria ma̱t a̱nia a̱yet a̱ghwak wa da luyuut a̱ya tashikum, mang jhyii hu ma̱nang gu nyia̱ fang kyang angyei politicad sayens di yunu̱versiti. A̱tyoli Katung si̱ bu yet a̱tyuu jhyii midia ma a̱vou fang Si Havard Afirika ani a̱ si̱ nyia̱ tam a̱ labeang a̱ja nggu wa uet a̱bandang agwak sot si̱ eighd midia si̱ campfire midia. Tam gu hu si̱ Big Brother Nijeria A̱ ku yet aghwuak si̱ vou̱ hu ni nanh Micjelle Dede ma̱ng Olisa Adibia ku yet ya pepiyia̱ si ntsaa vou̱ hu ani a̱tuk naai ma zwat a̱taa,2006,ma̱ng a̱ zanang si̱ $100, 000. Bai a̱lyia̱ swak ma̱ng a̱nyuing, a̱ si̱ tyiaa a̱niet dyuo nyia̱ ka̱ āyin ca̱t a̱ ya a̱sing mu vou̱ hi gu nyia̱ shisham tam nang gun shyia̱ a̱li gu kya ma̱ng a̱bandang cucuck a̱didam. ==Yafang== {{Reflist}} [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] e284al191rluziibxxfdyuq1vhdseic Za̱wai 0 5706 44901 34077 2026-06-13T19:34:00Z Zichatmoses 2829 44901 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}}''' '''Za̱wai'''(/zǝwai/; a̱ nin gyei zwan kam a̱lyia̱ a̱ninai. A yet zwan kwa vam hwa a yet zwan ayin na shyia̱ ma vam nat (0.2-0.45mm) mytes din shong hi an gyei sarcoptes scabiel, variety hominis. A̱ shyia̱ swánga̱lyiát hu ni neet latin hwa 'scabere' yet 'a kam kyang'. A̱ ya kyang surub ni gut ma aghyi ayin. Kyang surub na ni gut si nang ma nang mam swak mang a̱naai Ani. A bu doot na gut ani gut di mam nyuing hwa. A ni gut di ka anyuing saria vam hu ke ma mbwuak ke ma agafwuo. Kam za̱wai hu ni yet ba ma akau kyetuk. Ma kam vam hu bat zwam kwa vam agyiang ni tabat a̱ntyui zwan ji a mbeang. ==Yafang== {{Reflist}} [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] q1pmu6nwr3j3la7usek6ewq2d0g3hay 44902 44901 2026-06-13T19:34:31Z Zichatmoses 2829 44902 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Za̱wai/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Za̱wai/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Za̱wai/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}}''' '''Za̱wai'''(/zǝwai/; a̱ nin gyei zwan kam a̱lyia̱ a̱ninai. A yet zwan kwa vam hwa a yet zwan ayin na shyia̱ ma vam nat (0.2-0.45mm) mytes din shong hi an gyei sarcoptes scabiel, variety hominis. A̱ shyia̱ swánga̱lyiát hu ni neet latin hwa 'scabere' yet 'a kam kyang'. A̱ ya kyang surub ni gut ma aghyi ayin. Kyang surub na ni gut si nang ma nang mam swak mang a̱naai Ani. A bu doot na gut ani gut di mam nyuing hwa. A ni gut di ka anyuing saria vam hu ke ma mbwuak ke ma agafwuo. Kam za̱wai hu ni yet ba ma akau kyetuk. Ma kam vam hu bat zwam kwa vam agyiang ni tabat a̱ntyui zwan ji a mbeang. ==Yafang== {{Reflist}} [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] 0w2va88vrgjqesw7dz0o1nx2tt5oes8 44903 44902 2026-06-13T19:35:00Z Zichatmoses 2829 44903 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Za̱wai/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Za̱wai/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Za̱wai/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Za̱wai/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Za̱wai/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Za̱wai/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}}''' '''Za̱wai'''(/zǝwai/; a̱ nin gyei zwan kam a̱lyia̱ a̱ninai. A yet zwan kwa vam hwa a yet zwan ayin na shyia̱ ma vam nat (0.2-0.45mm) mytes din shong hi an gyei sarcoptes scabiel, variety hominis. A̱ shyia̱ swánga̱lyiát hu ni neet latin hwa 'scabere' yet 'a kam kyang'. A̱ ya kyang surub ni gut ma aghyi ayin. Kyang surub na ni gut si nang ma nang mam swak mang a̱naai Ani. A bu doot na gut ani gut di mam nyuing hwa. A ni gut di ka anyuing saria vam hu ke ma mbwuak ke ma agafwuo. Kam za̱wai hu ni yet ba ma akau kyetuk. Ma kam vam hu bat zwam kwa vam agyiang ni tabat a̱ntyui zwan ji a mbeang. ==Yafang== {{Reflist}} [[Sa:Tyap Wiki Bootcamp Season 1]] nkz02ssnumqy0xofi6sq0pd52nnx2c2 Wukideita 0 5877 44866 34770 2026-06-13T18:47:33Z Zichatmoses 2829 44866 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Wukideita''' yet tung dundung a̱ka̱jhyuk ma ka̱lyem madidit nang a̱tìn wukimedia bang a̱ni.[2] a̱yet a̱vou nang koyan si sheyi deita kpasai nang tam Wukimedia tangka̱i Wukipedia,[3][4] mang kuzang a̱yin, si nyia̱ ta̱m mamì ''CC0'' a̱wat pobi̱lik fam . Cet Wukideita hu neit ma ''software'' MediaWuki, dundung mang a̱didai bwa̱k ''semi-structured'' deita nang ka yet a̱tin wuki ani. Nat a̱ka̱wa̱tyia alyia 2024, Wukideita byei ntam 1.57 biliyon (''semantic triple'').[5] 4lfb6nauepnlb8de1rit06jhlptzvkc 44867 44866 2026-06-13T18:48:27Z Zichatmoses 2829 44867 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Wukideita/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Wukideita/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Wukideita/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Wukideita/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Wukideita''' yet tung dundung a̱ka̱jhyuk ma ka̱lyem madidit nang a̱tìn wukimedia bang a̱ni.[2] a̱yet a̱vou nang koyan si sheyi deita kpasai nang tam Wukimedia tangka̱i Wukipedia,[3][4] mang kuzang a̱yin, si nyia̱ ta̱m mamì ''CC0'' a̱wat pobi̱lik fam . Cet Wukideita hu neit ma ''software'' MediaWuki, dundung mang a̱didai bwa̱k ''semi-structured'' deita nang ka yet a̱tin wuki ani. Nat a̱ka̱wa̱tyia alyia 2024, Wukideita byei ntam 1.57 biliyon (''semantic triple'').[5] eq3pcinizp0uwk13fqa4lmmbcwunahr 44868 44867 2026-06-13T18:49:14Z Zichatmoses 2829 44868 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Wukideita/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Wukideita/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Wukideita/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Wukideita/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Wukideita/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Wukideita/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Wukideita''' yet tung dundung a̱ka̱jhyuk ma ka̱lyem madidit nang a̱tìn wukimedia bang a̱ni.[2] a̱yet a̱vou nang koyan si sheyi deita kpasai nang tam Wukimedia tangka̱i Wukipedia,[3][4] mang kuzang a̱yin, si nyia̱ ta̱m mamì ''CC0'' a̱wat pobi̱lik fam . Cet Wukideita hu neit ma ''software'' MediaWuki, dundung mang a̱didai bwa̱k ''semi-structured'' deita nang ka yet a̱tin wuki ani. Nat a̱ka̱wa̱tyia alyia 2024, Wukideita byei ntam 1.57 biliyon (''semantic triple'').[5] 5bobtvfnczj2n6p44a29ydvgd7jbwie Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwom á̱nietbishyi 0 6409 44907 38014 2026-06-13T19:43:10Z Zichatmoses 2829 44907 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {{Short description|Ethical considerations in museum management regarding repatriation of human remains}} bāng ātung nnwap swanta mī bwuot nat mali āwot á bu-niat mā āvwuoniat nkwom sī nnwap Āmerika bwuat mī āchwuang āvwuoniat nkwom. Ākakum nkwom 17 na si nwap Āmerika māng shyimswak ániet 300 ániet mānang āshyisā tsītsak ndyiā 1910–1985 á sī min niat ba māmi ánietnswuan mā āniet ba ksn khwi āni. '''Bwuot neet mbeang bu-niat ākum Nkwom Ánietbishyi''' yet kyang ku naat ānbwuot dī yong āhwa mī is a current issue in [[archaeology|mumwang mak dānian nkyang nkhyang]] āli nkyang taada (museum) áchyet mā an na mā vak bāng ākum ánietbishyi. Tsītsak āniet tsaswat kuntyin ābākeang ka māng āvwuo ābuwang mmumwang ātyubishyi, á mbyiā nkyang mādīdīt shyimfwuo ko ni ku wot ākum ka kā bwuat á yok bwuok dyo nat mali bah. Á byiā nkyang mādīdīt nang á cham ākaat ātāchia ka dānian ākum ānietbishyi ba ku swan ku chat á bu bwuok dyo nat āmali. == Nvak == Bwuok nat mali hu māng bu-niat nkwom ānietbishyi na bwuat āni á nwuan hu nang kuyet kyiak māng kpīkpaat tsītsak [[kukwak mumwang ātyubishyi]].<ref>Scarre and Scarre (2006). ''Kukwak mumwang ātyubishyi hu : sī ātyulyen mak kyang li gbang mā mai li mumwang ātyubishyi'', p. ālyia 206-208. Univasīti Cambridge Press, Cambridge. {{ISBN|0-521-54942-6}}.</ref> Din jen jhyang, kwai ji māng āniet ba bā kpaat ātyin ākeang ka dānian ākum nkyang ba chat āni ā ja na bwuok bai.<ref name=":04">{{Cite book |last=Atkinson |first=Henry |title=The long way home: the meanings and values of repatriation |publisher=Berghahn Books |year=2010 |isbn=978-1-84545-958-1 |editor-last=Turnbull |editor-first=Paul |location=New York |pages=15–19 |language=English |chapter=The Meanings and Values of Repatriation |editor-last2=Pickering |editor-first2=Michael}}</ref><ref name=":12">{{Cite book |last=Cubillo |first=Franchesca |title=The long way home: the meanings and values of repatriation |publisher=Berghahn Books |year=2010 |isbn=978-1-84545-958-1 |editor-last=Turnbull |editor-first=Paul |location=New York |pages=20–26 |language=English |chapter=Repatriating Our Ancestors: Who Will Speak for the Dead? |editor-last2=Pickering |editor-first2=Michael}}</ref><ref name=":24">{{Cite journal |last=Rapoo |first=Connie |date=June 2011 |title='Just give us the bones!': theatres of African diasporic returns |url=http://dx.doi.org/10.1080/02560046.2011.569057 |journal=Critical Arts |volume=25 |issue=2 |pages=132–149 |doi=10.1080/02560046.2011.569057 |s2cid=144820392 |issn=0256-0046|url-access=subscription }}</ref> Dā yong huni, ābwuang mmumwang ātyubishyi, ābwuang āniet maktyan ba fang ākum chatlyen nkyang, na nya byiā nkyang māfwui na vwuon āni. Āgyang āniet mumwang ābwuang ānietbishyi mba hu fāk di sīsak á nchat hu āni á sak ākum ka dānian á ka mbiyang kyai hu māng nkhyang nang á swa āni.<ref name=":32">{{Cite book |last1=Weiss |first1=Elizabeth |url=http://worldcat.org/oclc/1253398847 |title=Repatriation and erasing the past |last2=Springer |first2=James |publisher=University of Florida Press |date=September 2020 |isbn=978-1-68340-223-7 |pages=194–210 |oclc=1253398847}}</ref><ref name=":42">{{Cite book |last=Landau |first=Patricia |title=Repatriation Reader: who owns American Indian remains? |publisher=University of Nebraska Press |year=2000 |isbn=0-8032-8264-8 |editor-last=Mihesuah |editor-first=Devon |location=London |pages=74–94 |language=English}}</ref> Others feel that repatriation is necessary in order to respect the descendants.<ref name=":52">{{Cite journal |last1=Halcrow |first1=Siân |last2=Aranui |first2=Amber |last3=Halmhofer |first3=Stephanie |last4=Heppner |first4=Annalisa |last5=Johnson |first5=Norma |last6=Killgrove |first6=Kristina |last7=Schug |first7=Gwen Robbins |date=26 November 2021 |title=Moving beyond Weiss and Springer's Repatriation and Erasing the Past: Indigenous values, relationships, and research |journal=International Journal of Cultural Property |language=en |volume=28 |issue=2 |pages=211–220 |doi=10.1017/S0940739121000229 |issn=0940-7391|doi-access=free }}</ref> == Nkhyang Maat == {{main|Historical trauma}} Ya fwuang hu danian bwuot shyia di ya ason chin apyia mbwak aniet [[Nkhyang Maat]] nang aniet nswat abyin madidit ku li ani. [[Nkhyang Maat]] na fa di fwoung Maat nang ba ku li mang jen Ayaatyia akwuop ji ku swak ani ba tat afwun. Da nkhyang, nang aniet nswat abyin ba kan fik ani bah mang lyin swuan nman Historically, Indigenous people have experienced massacres and the loss of their children to [[Canadian Indian residential school system|residential schools]]. This immense grief is also shared and felt by descendants.<ref>{{Cite journal |last=Brave Heart |first=Maria Yellow Horse |date=February 2010 |title=The return to the sacred path: Healing the historical trauma and historical unresolved grief response among the lakota through a psychoeducational group intervention |url=https://www.tandfonline.com/doi/epdf/10.1080/00377319809517532?needAccess=true |journal=Smith College Studies in Social Work |volume=68 |issue=3 |pages=287–304 |doi=10.1080/00377319809517532 |via=Taylor & Francis Online|url-access=subscription }}</ref> [[Historical trauma]] is perpetuated by the status of ancestors being boxed away and studied. Some Indigenous people believe that the pain will be alleviated when their ancestors are repatriated and free.<ref name=":04"/> ==Ya̱fang== {{Reflist}} hokzq5bnhfu3s6d81tqn26vt5bbuppg 44908 44907 2026-06-13T19:44:39Z Zichatmoses 2829 44908 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwomá̱nietbishyi/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwom á̱nietbishyi/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwom á̱nietbishyi/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwom á̱nietbishyi/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {{Short description|Ethical considerations in museum management regarding repatriation of human remains}} bāng ātung nnwap swanta mī bwuot nat mali āwot á bu-niat mā āvwuoniat nkwom sī nnwap Āmerika bwuat mī āchwuang āvwuoniat nkwom. Ākakum nkwom 17 na si nwap Āmerika māng shyimswak ániet 300 ániet mānang āshyisā tsītsak ndyiā 1910–1985 á sī min niat ba māmi ánietnswuan mā āniet ba ksn khwi āni. '''Bwuot neet mbeang bu-niat ākum Nkwom Ánietbishyi''' yet kyang ku naat ānbwuot dī yong āhwa mī is a current issue in [[archaeology|mumwang mak dānian nkyang nkhyang]] āli nkyang taada (museum) áchyet mā an na mā vak bāng ākum ánietbishyi. Tsītsak āniet tsaswat kuntyin ābākeang ka māng āvwuo ābuwang mmumwang ātyubishyi, á mbyiā nkyang mādīdīt shyimfwuo ko ni ku wot ākum ka kā bwuat á yok bwuok dyo nat mali bah. Á byiā nkyang mādīdīt nang á cham ākaat ātāchia ka dānian ākum ānietbishyi ba ku swan ku chat á bu bwuok dyo nat āmali. == Nvak == Bwuok nat mali hu māng bu-niat nkwom ānietbishyi na bwuat āni á nwuan hu nang kuyet kyiak māng kpīkpaat tsītsak [[kukwak mumwang ātyubishyi]].<ref>Scarre and Scarre (2006). ''Kukwak mumwang ātyubishyi hu : sī ātyulyen mak kyang li gbang mā mai li mumwang ātyubishyi'', p. ālyia 206-208. Univasīti Cambridge Press, Cambridge. {{ISBN|0-521-54942-6}}.</ref> Din jen jhyang, kwai ji māng āniet ba bā kpaat ātyin ākeang ka dānian ākum nkyang ba chat āni ā ja na bwuok bai.<ref name=":04">{{Cite book |last=Atkinson |first=Henry |title=The long way home: the meanings and values of repatriation |publisher=Berghahn Books |year=2010 |isbn=978-1-84545-958-1 |editor-last=Turnbull |editor-first=Paul |location=New York |pages=15–19 |language=English |chapter=The Meanings and Values of Repatriation |editor-last2=Pickering |editor-first2=Michael}}</ref><ref name=":12">{{Cite book |last=Cubillo |first=Franchesca |title=The long way home: the meanings and values of repatriation |publisher=Berghahn Books |year=2010 |isbn=978-1-84545-958-1 |editor-last=Turnbull |editor-first=Paul |location=New York |pages=20–26 |language=English |chapter=Repatriating Our Ancestors: Who Will Speak for the Dead? |editor-last2=Pickering |editor-first2=Michael}}</ref><ref name=":24">{{Cite journal |last=Rapoo |first=Connie |date=June 2011 |title='Just give us the bones!': theatres of African diasporic returns |url=http://dx.doi.org/10.1080/02560046.2011.569057 |journal=Critical Arts |volume=25 |issue=2 |pages=132–149 |doi=10.1080/02560046.2011.569057 |s2cid=144820392 |issn=0256-0046|url-access=subscription }}</ref> Dā yong huni, ābwuang mmumwang ātyubishyi, ābwuang āniet maktyan ba fang ākum chatlyen nkyang, na nya byiā nkyang māfwui na vwuon āni. Āgyang āniet mumwang ābwuang ānietbishyi mba hu fāk di sīsak á nchat hu āni á sak ākum ka dānian á ka mbiyang kyai hu māng nkhyang nang á swa āni.<ref name=":32">{{Cite book |last1=Weiss |first1=Elizabeth |url=http://worldcat.org/oclc/1253398847 |title=Repatriation and erasing the past |last2=Springer |first2=James |publisher=University of Florida Press |date=September 2020 |isbn=978-1-68340-223-7 |pages=194–210 |oclc=1253398847}}</ref><ref name=":42">{{Cite book |last=Landau |first=Patricia |title=Repatriation Reader: who owns American Indian remains? |publisher=University of Nebraska Press |year=2000 |isbn=0-8032-8264-8 |editor-last=Mihesuah |editor-first=Devon |location=London |pages=74–94 |language=English}}</ref> Others feel that repatriation is necessary in order to respect the descendants.<ref name=":52">{{Cite journal |last1=Halcrow |first1=Siân |last2=Aranui |first2=Amber |last3=Halmhofer |first3=Stephanie |last4=Heppner |first4=Annalisa |last5=Johnson |first5=Norma |last6=Killgrove |first6=Kristina |last7=Schug |first7=Gwen Robbins |date=26 November 2021 |title=Moving beyond Weiss and Springer's Repatriation and Erasing the Past: Indigenous values, relationships, and research |journal=International Journal of Cultural Property |language=en |volume=28 |issue=2 |pages=211–220 |doi=10.1017/S0940739121000229 |issn=0940-7391|doi-access=free }}</ref> == Nkhyang Maat == {{main|Historical trauma}} Ya fwuang hu danian bwuot shyia di ya ason chin apyia mbwak aniet [[Nkhyang Maat]] nang aniet nswat abyin madidit ku li ani. [[Nkhyang Maat]] na fa di fwoung Maat nang ba ku li mang jen Ayaatyia akwuop ji ku swak ani ba tat afwun. Da nkhyang, nang aniet nswat abyin ba kan fik ani bah mang lyin swuan nman Historically, Indigenous people have experienced massacres and the loss of their children to [[Canadian Indian residential school system|residential schools]]. This immense grief is also shared and felt by descendants.<ref>{{Cite journal |last=Brave Heart |first=Maria Yellow Horse |date=February 2010 |title=The return to the sacred path: Healing the historical trauma and historical unresolved grief response among the lakota through a psychoeducational group intervention |url=https://www.tandfonline.com/doi/epdf/10.1080/00377319809517532?needAccess=true |journal=Smith College Studies in Social Work |volume=68 |issue=3 |pages=287–304 |doi=10.1080/00377319809517532 |via=Taylor & Francis Online|url-access=subscription }}</ref> [[Historical trauma]] is perpetuated by the status of ancestors being boxed away and studied. Some Indigenous people believe that the pain will be alleviated when their ancestors are repatriated and free.<ref name=":04"/> ==Ya̱fang== {{Reflist}} gviu6o699j7l6wgixps38di92rq0hu2 44909 44908 2026-06-13T19:45:01Z Zichatmoses 2829 44909 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwomá̱nietbishyi/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwom á̱nietbishyi/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwom á̱nietbishyi/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwom á̱nietbishyi/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwom á̱nietbishyi/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Bwuot ma̱ng mbeang bu-niat á̱kum nkwom á̱nietbishyi/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} {{Short description|Ethical considerations in museum management regarding repatriation of human remains}} bāng ātung nnwap swanta mī bwuot nat mali āwot á bu-niat mā āvwuoniat nkwom sī nnwap Āmerika bwuat mī āchwuang āvwuoniat nkwom. Ākakum nkwom 17 na si nwap Āmerika māng shyimswak ániet 300 ániet mānang āshyisā tsītsak ndyiā 1910–1985 á sī min niat ba māmi ánietnswuan mā āniet ba ksn khwi āni. '''Bwuot neet mbeang bu-niat ākum Nkwom Ánietbishyi''' yet kyang ku naat ānbwuot dī yong āhwa mī is a current issue in [[archaeology|mumwang mak dānian nkyang nkhyang]] āli nkyang taada (museum) áchyet mā an na mā vak bāng ākum ánietbishyi. Tsītsak āniet tsaswat kuntyin ābākeang ka māng āvwuo ābuwang mmumwang ātyubishyi, á mbyiā nkyang mādīdīt shyimfwuo ko ni ku wot ākum ka kā bwuat á yok bwuok dyo nat mali bah. Á byiā nkyang mādīdīt nang á cham ākaat ātāchia ka dānian ākum ānietbishyi ba ku swan ku chat á bu bwuok dyo nat āmali. == Nvak == Bwuok nat mali hu māng bu-niat nkwom ānietbishyi na bwuat āni á nwuan hu nang kuyet kyiak māng kpīkpaat tsītsak [[kukwak mumwang ātyubishyi]].<ref>Scarre and Scarre (2006). ''Kukwak mumwang ātyubishyi hu : sī ātyulyen mak kyang li gbang mā mai li mumwang ātyubishyi'', p. ālyia 206-208. Univasīti Cambridge Press, Cambridge. {{ISBN|0-521-54942-6}}.</ref> Din jen jhyang, kwai ji māng āniet ba bā kpaat ātyin ākeang ka dānian ākum nkyang ba chat āni ā ja na bwuok bai.<ref name=":04">{{Cite book |last=Atkinson |first=Henry |title=The long way home: the meanings and values of repatriation |publisher=Berghahn Books |year=2010 |isbn=978-1-84545-958-1 |editor-last=Turnbull |editor-first=Paul |location=New York |pages=15–19 |language=English |chapter=The Meanings and Values of Repatriation |editor-last2=Pickering |editor-first2=Michael}}</ref><ref name=":12">{{Cite book |last=Cubillo |first=Franchesca |title=The long way home: the meanings and values of repatriation |publisher=Berghahn Books |year=2010 |isbn=978-1-84545-958-1 |editor-last=Turnbull |editor-first=Paul |location=New York |pages=20–26 |language=English |chapter=Repatriating Our Ancestors: Who Will Speak for the Dead? |editor-last2=Pickering |editor-first2=Michael}}</ref><ref name=":24">{{Cite journal |last=Rapoo |first=Connie |date=June 2011 |title='Just give us the bones!': theatres of African diasporic returns |url=http://dx.doi.org/10.1080/02560046.2011.569057 |journal=Critical Arts |volume=25 |issue=2 |pages=132–149 |doi=10.1080/02560046.2011.569057 |s2cid=144820392 |issn=0256-0046|url-access=subscription }}</ref> Dā yong huni, ābwuang mmumwang ātyubishyi, ābwuang āniet maktyan ba fang ākum chatlyen nkyang, na nya byiā nkyang māfwui na vwuon āni. Āgyang āniet mumwang ābwuang ānietbishyi mba hu fāk di sīsak á nchat hu āni á sak ākum ka dānian á ka mbiyang kyai hu māng nkhyang nang á swa āni.<ref name=":32">{{Cite book |last1=Weiss |first1=Elizabeth |url=http://worldcat.org/oclc/1253398847 |title=Repatriation and erasing the past |last2=Springer |first2=James |publisher=University of Florida Press |date=September 2020 |isbn=978-1-68340-223-7 |pages=194–210 |oclc=1253398847}}</ref><ref name=":42">{{Cite book |last=Landau |first=Patricia |title=Repatriation Reader: who owns American Indian remains? |publisher=University of Nebraska Press |year=2000 |isbn=0-8032-8264-8 |editor-last=Mihesuah |editor-first=Devon |location=London |pages=74–94 |language=English}}</ref> Others feel that repatriation is necessary in order to respect the descendants.<ref name=":52">{{Cite journal |last1=Halcrow |first1=Siân |last2=Aranui |first2=Amber |last3=Halmhofer |first3=Stephanie |last4=Heppner |first4=Annalisa |last5=Johnson |first5=Norma |last6=Killgrove |first6=Kristina |last7=Schug |first7=Gwen Robbins |date=26 November 2021 |title=Moving beyond Weiss and Springer's Repatriation and Erasing the Past: Indigenous values, relationships, and research |journal=International Journal of Cultural Property |language=en |volume=28 |issue=2 |pages=211–220 |doi=10.1017/S0940739121000229 |issn=0940-7391|doi-access=free }}</ref> == Nkhyang Maat == {{main|Historical trauma}} Ya fwuang hu danian bwuot shyia di ya ason chin apyia mbwak aniet [[Nkhyang Maat]] nang aniet nswat abyin madidit ku li ani. [[Nkhyang Maat]] na fa di fwoung Maat nang ba ku li mang jen Ayaatyia akwuop ji ku swak ani ba tat afwun. Da nkhyang, nang aniet nswat abyin ba kan fik ani bah mang lyin swuan nman Historically, Indigenous people have experienced massacres and the loss of their children to [[Canadian Indian residential school system|residential schools]]. This immense grief is also shared and felt by descendants.<ref>{{Cite journal |last=Brave Heart |first=Maria Yellow Horse |date=February 2010 |title=The return to the sacred path: Healing the historical trauma and historical unresolved grief response among the lakota through a psychoeducational group intervention |url=https://www.tandfonline.com/doi/epdf/10.1080/00377319809517532?needAccess=true |journal=Smith College Studies in Social Work |volume=68 |issue=3 |pages=287–304 |doi=10.1080/00377319809517532 |via=Taylor & Francis Online|url-access=subscription }}</ref> [[Historical trauma]] is perpetuated by the status of ancestors being boxed away and studied. Some Indigenous people believe that the pain will be alleviated when their ancestors are repatriated and free.<ref name=":04"/> ==Ya̱fang== {{Reflist}} lhm18kumx7sa3resmlph00q8tleuomo Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m 0 6410 44945 37959 2026-06-13T20:28:46Z Zichatmoses 2829 44945 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} Pan-Afirinikanizim ji yet a̱chyet a̱kakeang nia̱ na bam fhwo di̱ fuut mang beang cet chung di̱dung aniet ba shia̱ nta a neet ma kakeang Afirika a̱ni. ba bia̱ kyang ku shia̱ baa a̱zason a̱ni bam bwok nat jen liai khwo a̱tilanti,liai khwo ti̱ran-sahara, di̱ liai khwo abandang cen indiya̱, di̱ khwo ashong a̱gyui tam khwo ma kab koloni (ku yet A̱firika jenshung), ku chung didung ma tam khwo Moritanu tam khwo hu ni ku Nwo a̱swak aniet Afirika ku si shia̱ li̱n a̱mma aniet a̱firika ba shia̱ nta a̱ni A̱marika mang Irob.<ref>{{cite journal |last1=Austin |first1=David |title=All Roads Led to Montreal: Black Power, the Caribbean and the Black Radical Tradition in Canada| journal=[[Journal of African American History]] |date=Fall 2007 |volume=92 |issue=4 |pages=516–539 |doi=10.1086/JAAHv92n4p516 |s2cid=140509880}}</ref><ref>{{cite journal |last=Oloruntoba-Oju |first=Omotayo |title=Pan Africanism, Myth and History in African and Caribbean Drama |journal=[[Black studies#Scholarly and academic journals|Journal of Pan African Studies]] |volume=5 |number=8 |date=December 2012 |pages=190 ff |url=https://www.questia.com/library/journal/1G1-316072934/pan-africanism-myth-and-history-in-african-and-caribbean}}</ref> ashong, adi̱dyung mand aswout akob ng kolona na shia̱ mang tuta hu ani ta̱k shia̱ Ndung mang pan-Afirickanizm nang a̱̱lab di̱ bwoa̱k UNIA da lia̱ 1920 pan-Afirikanizm Shia̱ atying ka mami kwan mang apia̱ danyian a̱ ka shuot tia̱ mị khwo mang nia̱ khwo bwuak akakeang ashong. a̱hwot si̱ hu ni kwan ma appia̱ hu ka a̱ doot a̱shia hu bia̱ bwuak di̱ lak khwo hu da tyin awot ku sị mi̱ bai abung ba̱t mat ka ku ya a̱son da mi̱ fwung tyai khwo ku zang jen awot ka a̱ yaason ma vuot mi̱ tyai mi̱ khwo A̱di̱dyung A̱firikaa, ciet hu niet dī̇ cye 19th sencuari. Danyian nang mun apia beang ya ason aniet da vak abwang ani, di̱ swat, di̱ kwakason aniet, pan-afirikanizim bia̱ didam tung aniet awot ba taam bah aniet bah neet A̱firika. bam mang nia̱ di̱ lilia̱ cyikop swakfeang hwa nang Pan-Afirikanizm nshia̱ ghuut yon asham di̱ vak siyasa nan mman afirika na shia̱ nta ani nia kwakason tam hu. di̱ lilyia̱ chyikob swak makubunyung, lauya Tireneda wa ku yarong a̱tung a̱ ku nyia̱ mang nyio tung wistminta hu shyia landon a̱ni, ang ka yong a̱kwan avoun inyin bibyin aniet afirika nang ba nyia̱ tyok tazwa ba nyin a̱ni. si huni ku kwan mi̱ ghaap nan anyia̱ a̱di̱dyung aniet dyio ani mang nkyang jyang na na̱ beang ba a̱ni. kyang pan-Afirikanizm n tyia̱ bat a̱ni hu hwa yet aniet Afirika, a̱si̱ ba shyia̱ nta a̱ni̱ mang a̱si̱ ba shyia̱ a̱mali a̱ni byia̱ tarihi nyung. Pan-Afirikanizm hai nan aniet ba neet Afirika a̱ni Amerika ban tarihi nyung ku shia kuntyin di̱ lia khwo A̱tilanti̱k mang ntam khwo Mman A̱firika nbeang Iropiyang empiriyalizm. Pab-A̱firikanizm yet tam nyung hu beang kpaat atung A̱firika yuniti (Afirika yuniyon si̱ ngya̱ ason da lia̱ 1963.Afirika yuniyon kumishon si̱ byia̱ a̱vuo swat ba ka A̱disababah awot A̱firika Paliyamin si̱ byia̱ avuo swat ba ka Midi̱ran ashia̱ Juhanasbuk a̱ni. ==Ya̱fang== {{Reflist}} ̧ q6j2z4jtg417e1qcc68uv6149jmpj7a 44946 44945 2026-06-13T20:29:24Z Zichatmoses 2829 44946 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} Pan-Afirinikanizim ji yet a̱chyet a̱kakeang nia̱ na bam fhwo di̱ fuut mang beang cet chung di̱dung aniet ba shia̱ nta a neet ma kakeang Afirika a̱ni. ba bia̱ kyang ku shia̱ baa a̱zason a̱ni bam bwok nat jen liai khwo a̱tilanti,liai khwo ti̱ran-sahara, di̱ liai khwo abandang cen indiya̱, di̱ khwo ashong a̱gyui tam khwo ma kab koloni (ku yet A̱firika jenshung), ku chung didung ma tam khwo Moritanu tam khwo hu ni ku Nwo a̱swak aniet Afirika ku si shia̱ li̱n a̱mma aniet a̱firika ba shia̱ nta a̱ni A̱marika mang Irob.<ref>{{cite journal |last1=Austin |first1=David |title=All Roads Led to Montreal: Black Power, the Caribbean and the Black Radical Tradition in Canada| journal=[[Journal of African American History]] |date=Fall 2007 |volume=92 |issue=4 |pages=516–539 |doi=10.1086/JAAHv92n4p516 |s2cid=140509880}}</ref><ref>{{cite journal |last=Oloruntoba-Oju |first=Omotayo |title=Pan Africanism, Myth and History in African and Caribbean Drama |journal=[[Black studies#Scholarly and academic journals|Journal of Pan African Studies]] |volume=5 |number=8 |date=December 2012 |pages=190 ff |url=https://www.questia.com/library/journal/1G1-316072934/pan-africanism-myth-and-history-in-african-and-caribbean}}</ref> ashong, adi̱dyung mand aswout akob ng kolona na shia̱ mang tuta hu ani ta̱k shia̱ Ndung mang pan-Afirickanizm nang a̱̱lab di̱ bwoa̱k UNIA da lia̱ 1920 pan-Afirikanizm Shia̱ atying ka mami kwan mang apia̱ danyian a̱ ka shuot tia̱ mị khwo mang nia̱ khwo bwuak akakeang ashong. a̱hwot si̱ hu ni kwan ma appia̱ hu ka a̱ doot a̱shia hu bia̱ bwuak di̱ lak khwo hu da tyin awot ku sị mi̱ bai abung ba̱t mat ka ku ya a̱son da mi̱ fwung tyai khwo ku zang jen awot ka a̱ yaason ma vuot mi̱ tyai mi̱ khwo A̱di̱dyung A̱firikaa, ciet hu niet dī̇ cye 19th sencuari. Danyian nang mun apia beang ya ason aniet da vak abwang ani, di̱ swat, di̱ kwakason aniet, pan-afirikanizim bia̱ didam tung aniet awot ba taam bah aniet bah neet A̱firika. bam mang nia̱ di̱ lilia̱ cyikop swakfeang hwa nang Pan-Afirikanizm nshia̱ ghuut yon asham di̱ vak siyasa nan mman afirika na shia̱ nta ani nia kwakason tam hu. di̱ lilyia̱ chyikob swak makubunyung, lauya Tireneda wa ku yarong a̱tung a̱ ku nyia̱ mang nyio tung wistminta hu shyia landon a̱ni, ang ka yong a̱kwan avoun inyin bibyin aniet afirika nang ba nyia̱ tyok tazwa ba nyin a̱ni. si huni ku kwan mi̱ ghaap nan anyia̱ a̱di̱dyung aniet dyio ani mang nkyang jyang na na̱ beang ba a̱ni. kyang pan-Afirikanizm n tyia̱ bat a̱ni hu hwa yet aniet Afirika, a̱si̱ ba shyia̱ nta a̱ni̱ mang a̱si̱ ba shyia̱ a̱mali a̱ni byia̱ tarihi nyung. Pan-Afirikanizm hai nan aniet ba neet Afirika a̱ni Amerika ban tarihi nyung ku shia kuntyin di̱ lia khwo A̱tilanti̱k mang ntam khwo Mman A̱firika nbeang Iropiyang empiriyalizm. Pab-A̱firikanizm yet tam nyung hu beang kpaat atung A̱firika yuniti (Afirika yuniyon si̱ ngya̱ ason da lia̱ 1963.Afirika yuniyon kumishon si̱ byia̱ a̱vuo swat ba ka A̱disababah awot A̱firika Paliyamin si̱ byia̱ avuo swat ba ka Midi̱ran ashia̱ Juhanasbuk a̱ni. ==Ya̱fang== {{Reflist}} ̧ cwny1dl7kllebx2pfnvoz23z5552h59 44947 44946 2026-06-13T20:30:01Z Zichatmoses 2829 44947 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Pan-A̱fi̱̇rikanizi̱m/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} Pan-Afirinikanizim ji yet a̱chyet a̱kakeang nia̱ na bam fhwo di̱ fuut mang beang cet chung di̱dung aniet ba shia̱ nta a neet ma kakeang Afirika a̱ni. ba bia̱ kyang ku shia̱ baa a̱zason a̱ni bam bwok nat jen liai khwo a̱tilanti,liai khwo ti̱ran-sahara, di̱ liai khwo abandang cen indiya̱, di̱ khwo ashong a̱gyui tam khwo ma kab koloni (ku yet A̱firika jenshung), ku chung didung ma tam khwo Moritanu tam khwo hu ni ku Nwo a̱swak aniet Afirika ku si shia̱ li̱n a̱mma aniet a̱firika ba shia̱ nta a̱ni A̱marika mang Irob.<ref>{{cite journal |last1=Austin |first1=David |title=All Roads Led to Montreal: Black Power, the Caribbean and the Black Radical Tradition in Canada| journal=[[Journal of African American History]] |date=Fall 2007 |volume=92 |issue=4 |pages=516–539 |doi=10.1086/JAAHv92n4p516 |s2cid=140509880}}</ref><ref>{{cite journal |last=Oloruntoba-Oju |first=Omotayo |title=Pan Africanism, Myth and History in African and Caribbean Drama |journal=[[Black studies#Scholarly and academic journals|Journal of Pan African Studies]] |volume=5 |number=8 |date=December 2012 |pages=190 ff |url=https://www.questia.com/library/journal/1G1-316072934/pan-africanism-myth-and-history-in-african-and-caribbean}}</ref> ashong, adi̱dyung mand aswout akob ng kolona na shia̱ mang tuta hu ani ta̱k shia̱ Ndung mang pan-Afirickanizm nang a̱̱lab di̱ bwoa̱k UNIA da lia̱ 1920 pan-Afirikanizm Shia̱ atying ka mami kwan mang apia̱ danyian a̱ ka shuot tia̱ mị khwo mang nia̱ khwo bwuak akakeang ashong. a̱hwot si̱ hu ni kwan ma appia̱ hu ka a̱ doot a̱shia hu bia̱ bwuak di̱ lak khwo hu da tyin awot ku sị mi̱ bai abung ba̱t mat ka ku ya a̱son da mi̱ fwung tyai khwo ku zang jen awot ka a̱ yaason ma vuot mi̱ tyai mi̱ khwo A̱di̱dyung A̱firikaa, ciet hu niet dī̇ cye 19th sencuari. Danyian nang mun apia beang ya ason aniet da vak abwang ani, di̱ swat, di̱ kwakason aniet, pan-afirikanizim bia̱ didam tung aniet awot ba taam bah aniet bah neet A̱firika. bam mang nia̱ di̱ lilia̱ cyikop swakfeang hwa nang Pan-Afirikanizm nshia̱ ghuut yon asham di̱ vak siyasa nan mman afirika na shia̱ nta ani nia kwakason tam hu. di̱ lilyia̱ chyikob swak makubunyung, lauya Tireneda wa ku yarong a̱tung a̱ ku nyia̱ mang nyio tung wistminta hu shyia landon a̱ni, ang ka yong a̱kwan avoun inyin bibyin aniet afirika nang ba nyia̱ tyok tazwa ba nyin a̱ni. si huni ku kwan mi̱ ghaap nan anyia̱ a̱di̱dyung aniet dyio ani mang nkyang jyang na na̱ beang ba a̱ni. kyang pan-Afirikanizm n tyia̱ bat a̱ni hu hwa yet aniet Afirika, a̱si̱ ba shyia̱ nta a̱ni̱ mang a̱si̱ ba shyia̱ a̱mali a̱ni byia̱ tarihi nyung. Pan-Afirikanizm hai nan aniet ba neet Afirika a̱ni Amerika ban tarihi nyung ku shia kuntyin di̱ lia khwo A̱tilanti̱k mang ntam khwo Mman A̱firika nbeang Iropiyang empiriyalizm. Pab-A̱firikanizm yet tam nyung hu beang kpaat atung A̱firika yuniti (Afirika yuniyon si̱ ngya̱ ason da lia̱ 1963.Afirika yuniyon kumishon si̱ byia̱ a̱vuo swat ba ka A̱disababah awot A̱firika Paliyamin si̱ byia̱ avuo swat ba ka Midi̱ran ashia̱ Juhanasbuk a̱ni. ==Ya̱fang== {{Reflist}} ̧ the0dv5ql5frala7366yxgbm5a7pjnd Ile Owo 0 6570 44980 38800 2026-06-13T21:12:09Z Zichatmoses 2829 44980 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''''Ile Owo''''' yet ghwughwu--aguguut zwop nfwuo wa alyia 2022 aniet Nijeriya manang alyuut awot Dare Olaitan si yet akhwok ason, awot a si yet agak Oko Kasum, Tina Mba, Efa Iwara, mang Mofe Duncan.<ref>{{Cite web |last=Nwogu |first=Precious 'Mamazeus' |date=2022-04-20 |title=Dare Olaitan debuts first teaser for thriller 'Ile Owo' (House of Money) |url=https://www.pulse.ng/entertainment/movies/dare-olaitan-debuts-first-teaser-for-thriller-ile-owo-house-of-money/7wemg4s |access-date=2024-04-23 |website=Pulse Nigeria |language=en}}</ref> Ku hyia nkhyang ali ka li manang akahyaai mi akhwukhwop njen swaak - zanang fing akhwup nggoneam a ka nci anandyung. ==Nkhyang ghwughwu== Busola (Immaculate Oko Kasum) - fing abok nggwon anab manang atyia nka wu kan nsaan ani awot atyu nwuak fwuo shyia mang acak [[nyeang]] - si li tausa li yayaat di a ja nang ka naat tam cik kyang awun ka si taduut a si nkat din njen manang ka nnwuo adidam bat ka si li tswa ayang nka ji (Tina Mba). A si labeang bah ba si li shyiak kai ali ka, awot a si nwuak nggwon anab gu ka amyia akoo awot a si kyiak alikauli a shyia ndung mang a nka koji wa Lanre, Busola a si wot nba mbwak khwo, kyang nyiung kun nshyia lilyim jen ma dadai ji kan swak ani, si manang gu ba mbai Tunji (Efa Iwara), atyu nyap fwuo anyan wa ku tak gu cat. Bisola, anyan wa pasito nggu wu kan tak uggu azason nyia a na [[nyeang]] acucuk atyok alyia akya, si li anu nggu ka manang aguguut ani, awot [[A̱yang|'''A̱'''yang]] nka wu ku shim bah kunang [[A̱tyia̱]] wu ku ndyin [[Nggwon|nggwon anab]] gu ka ama ani. Mang beang akpandang gu Jola (Bukunmi Adeaga-Ilori), Busola - anyan wa ku shyia din vak nat ya kyayak jenshyiung - si shyiat nyia azanson, a si kwup nkyang khwi jewellery Tunji na si nwuak nka zanang apyia bubwom nggu hu. Ma ya kyayak kwa mam nggu hu abyin atausa, Bisola si tyan akang afwuop di nwak manang ka tyia amafwuo ani. Mumwang abung, ayang nka wu si kwan bat a kup nggwon anap nggu ka di yong naai, awot atyok nggu wu, kup nka mang tsa atanyeang, a si kup tsa nka ji di min wai lyen nka. A si kyiak nka a nat dyo ma anandai, awot Tunji si nyia a na tan kurum nyio amgbam Busola mang atyia nka wu tak jen coot. A khwi di sisak ji abwombwon alaat ku mbai ani si tyei awurunamade, mmam nfeang na swak a ka si khwu mang kun a ja, awot Busola a shyia mang byan fwuo wu a ni si naai avwuo nswat danwuo Tunji, anyan wa ku tam yei gu myim mang aniet amali ba. Atung ka si bwak atyetuk manang aniet amali Busola's ba nbai cyicen ku si bwak bai akatuk alaat a tei awon a nkyiai hyaai mang nkyang tei awon, tei nka mang cat ka kwan jhya danian swuan nka. == Ghwukhwu== * Immaculate Oko Kasum di yet Busola * Efa Iwara|Efe Iwara di yet Tunji Owo * Tina Mba di yet Mama Busola * Akin Lewis di yet Papa Busola * Bisola Aiyeola di yet Fijabi * Mofe Duncan di yet Damisi Owo * Sophie Alakija di yet Tomisin * Ademola Adedoyin di yet Tobi Owo * Oluwabukunmi Adeaga-Ilori|Bukunmi Adeaga-Ilori di yet Jola * Temisan Emmanuel di yet Juwon Owo * Ikponmwosa Gold di yet Pastor Niran * Jide Oyegbile di yet Akanni Owo * Funmbi Sokoya di yet Waiter == Agaat ka == Ghwughwu-aguguut hu kyiai mak acyiet akwa, ghwughwu-aguguut njhyang mai acyiet akwa ka hyia nyia "ghwughwu-aguguut hu byia atai hu tankai tsa aniet mabyin awot ba si lyin aya ka" da alyiat ''[[Afrocritik]]''.<ref>{{Cite web |last=Nwajiaku |first=Vivian Nneka |date=2022-07-01 |title="Ile Owo" Review: Dare Olaitan's Horror Film Is Heavy on Suspense and Light on Terror&nbsp;— Afrocritik |url=https://www.afrocritik.com/ile-owo-review-dare-olaitans-horror-film/ |access-date=2024-04-22 |language=en}}</ref> Ile Owo ku shyia dyep danyian nghwughwu tei awon gu nyia ani awot a si si byan li danian sang ta <ref>{{Cite web |title=Ile Owo: Hazy storyline that offers no logical explanation for events, characters |url=https://www.premiumtimesng.com/entertainment/nollywood/602471-movie-review-ile-owo-hazy-storyline-that-offers-no-logical-explanation-for-events-characters.html?tztc=1 |access-date=2024-04-23 |website=Premium Times}}</ref> ==Yafang== {{Reflist}} 6cfrkmdvr1f6z8gx57cnltqtfny7usr 44981 44980 2026-06-13T21:12:45Z Zichatmoses 2829 44981 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Ile Owo/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Ile Owo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Ile Owo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''''Ile Owo''''' yet ghwughwu--aguguut zwop nfwuo wa alyia 2022 aniet Nijeriya manang alyuut awot Dare Olaitan si yet akhwok ason, awot a si yet agak Oko Kasum, Tina Mba, Efa Iwara, mang Mofe Duncan.<ref>{{Cite web |last=Nwogu |first=Precious 'Mamazeus' |date=2022-04-20 |title=Dare Olaitan debuts first teaser for thriller 'Ile Owo' (House of Money) |url=https://www.pulse.ng/entertainment/movies/dare-olaitan-debuts-first-teaser-for-thriller-ile-owo-house-of-money/7wemg4s |access-date=2024-04-23 |website=Pulse Nigeria |language=en}}</ref> Ku hyia nkhyang ali ka li manang akahyaai mi akhwukhwop njen swaak - zanang fing akhwup nggoneam a ka nci anandyung. ==Nkhyang ghwughwu== Busola (Immaculate Oko Kasum) - fing abok nggwon anab manang atyia nka wu kan nsaan ani awot atyu nwuak fwuo shyia mang acak [[nyeang]] - si li tausa li yayaat di a ja nang ka naat tam cik kyang awun ka si taduut a si nkat din njen manang ka nnwuo adidam bat ka si li tswa ayang nka ji (Tina Mba). A si labeang bah ba si li shyiak kai ali ka, awot a si nwuak nggwon anab gu ka amyia akoo awot a si kyiak alikauli a shyia ndung mang a nka koji wa Lanre, Busola a si wot nba mbwak khwo, kyang nyiung kun nshyia lilyim jen ma dadai ji kan swak ani, si manang gu ba mbai Tunji (Efa Iwara), atyu nyap fwuo anyan wa ku tak gu cat. Bisola, anyan wa pasito nggu wu kan tak uggu azason nyia a na [[nyeang]] acucuk atyok alyia akya, si li anu nggu ka manang aguguut ani, awot [[A̱yang|'''A̱'''yang]] nka wu ku shim bah kunang [[A̱tyia̱]] wu ku ndyin [[Nggwon|nggwon anab]] gu ka ama ani. Mang beang akpandang gu Jola (Bukunmi Adeaga-Ilori), Busola - anyan wa ku shyia din vak nat ya kyayak jenshyiung - si shyiat nyia azanson, a si kwup nkyang khwi jewellery Tunji na si nwuak nka zanang apyia bubwom nggu hu. Ma ya kyayak kwa mam nggu hu abyin atausa, Bisola si tyan akang afwuop di nwak manang ka tyia amafwuo ani. Mumwang abung, ayang nka wu si kwan bat a kup nggwon anap nggu ka di yong naai, awot atyok nggu wu, kup nka mang tsa atanyeang, a si kup tsa nka ji di min wai lyen nka. A si kyiak nka a nat dyo ma anandai, awot Tunji si nyia a na tan kurum nyio amgbam Busola mang atyia nka wu tak jen coot. A khwi di sisak ji abwombwon alaat ku mbai ani si tyei awurunamade, mmam nfeang na swak a ka si khwu mang kun a ja, awot Busola a shyia mang byan fwuo wu a ni si naai avwuo nswat danwuo Tunji, anyan wa ku tam yei gu myim mang aniet amali ba. Atung ka si bwak atyetuk manang aniet amali Busola's ba nbai cyicen ku si bwak bai akatuk alaat a tei awon a nkyiai hyaai mang nkyang tei awon, tei nka mang cat ka kwan jhya danian swuan nka. == Ghwukhwu== * Immaculate Oko Kasum di yet Busola * Efa Iwara|Efe Iwara di yet Tunji Owo * Tina Mba di yet Mama Busola * Akin Lewis di yet Papa Busola * Bisola Aiyeola di yet Fijabi * Mofe Duncan di yet Damisi Owo * Sophie Alakija di yet Tomisin * Ademola Adedoyin di yet Tobi Owo * Oluwabukunmi Adeaga-Ilori|Bukunmi Adeaga-Ilori di yet Jola * Temisan Emmanuel di yet Juwon Owo * Ikponmwosa Gold di yet Pastor Niran * Jide Oyegbile di yet Akanni Owo * Funmbi Sokoya di yet Waiter == Agaat ka == Ghwughwu-aguguut hu kyiai mak acyiet akwa, ghwughwu-aguguut njhyang mai acyiet akwa ka hyia nyia "ghwughwu-aguguut hu byia atai hu tankai tsa aniet mabyin awot ba si lyin aya ka" da alyiat ''[[Afrocritik]]''.<ref>{{Cite web |last=Nwajiaku |first=Vivian Nneka |date=2022-07-01 |title="Ile Owo" Review: Dare Olaitan's Horror Film Is Heavy on Suspense and Light on Terror&nbsp;— Afrocritik |url=https://www.afrocritik.com/ile-owo-review-dare-olaitans-horror-film/ |access-date=2024-04-22 |language=en}}</ref> Ile Owo ku shyia dyep danyian nghwughwu tei awon gu nyia ani awot a si si byan li danian sang ta <ref>{{Cite web |title=Ile Owo: Hazy storyline that offers no logical explanation for events, characters |url=https://www.premiumtimesng.com/entertainment/nollywood/602471-movie-review-ile-owo-hazy-storyline-that-offers-no-logical-explanation-for-events-characters.html?tztc=1 |access-date=2024-04-23 |website=Premium Times}}</ref> ==Yafang== {{Reflist}} l7srepy5e4hnwgern94pz633y5tzhp8 44982 44981 2026-06-13T21:13:17Z Zichatmoses 2829 44982 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Ile Owo/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Ile Owo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Ile Owo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Ile Owo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Ile Owo/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Ile Owo/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''''Ile Owo''''' yet ghwughwu--aguguut zwop nfwuo wa alyia 2022 aniet Nijeriya manang alyuut awot Dare Olaitan si yet akhwok ason, awot a si yet agak Oko Kasum, Tina Mba, Efa Iwara, mang Mofe Duncan.<ref>{{Cite web |last=Nwogu |first=Precious 'Mamazeus' |date=2022-04-20 |title=Dare Olaitan debuts first teaser for thriller 'Ile Owo' (House of Money) |url=https://www.pulse.ng/entertainment/movies/dare-olaitan-debuts-first-teaser-for-thriller-ile-owo-house-of-money/7wemg4s |access-date=2024-04-23 |website=Pulse Nigeria |language=en}}</ref> Ku hyia nkhyang ali ka li manang akahyaai mi akhwukhwop njen swaak - zanang fing akhwup nggoneam a ka nci anandyung. ==Nkhyang ghwughwu== Busola (Immaculate Oko Kasum) - fing abok nggwon anab manang atyia nka wu kan nsaan ani awot atyu nwuak fwuo shyia mang acak [[nyeang]] - si li tausa li yayaat di a ja nang ka naat tam cik kyang awun ka si taduut a si nkat din njen manang ka nnwuo adidam bat ka si li tswa ayang nka ji (Tina Mba). A si labeang bah ba si li shyiak kai ali ka, awot a si nwuak nggwon anab gu ka amyia akoo awot a si kyiak alikauli a shyia ndung mang a nka koji wa Lanre, Busola a si wot nba mbwak khwo, kyang nyiung kun nshyia lilyim jen ma dadai ji kan swak ani, si manang gu ba mbai Tunji (Efa Iwara), atyu nyap fwuo anyan wa ku tak gu cat. Bisola, anyan wa pasito nggu wu kan tak uggu azason nyia a na [[nyeang]] acucuk atyok alyia akya, si li anu nggu ka manang aguguut ani, awot [[A̱yang|'''A̱'''yang]] nka wu ku shim bah kunang [[A̱tyia̱]] wu ku ndyin [[Nggwon|nggwon anab]] gu ka ama ani. Mang beang akpandang gu Jola (Bukunmi Adeaga-Ilori), Busola - anyan wa ku shyia din vak nat ya kyayak jenshyiung - si shyiat nyia azanson, a si kwup nkyang khwi jewellery Tunji na si nwuak nka zanang apyia bubwom nggu hu. Ma ya kyayak kwa mam nggu hu abyin atausa, Bisola si tyan akang afwuop di nwak manang ka tyia amafwuo ani. Mumwang abung, ayang nka wu si kwan bat a kup nggwon anap nggu ka di yong naai, awot atyok nggu wu, kup nka mang tsa atanyeang, a si kup tsa nka ji di min wai lyen nka. A si kyiak nka a nat dyo ma anandai, awot Tunji si nyia a na tan kurum nyio amgbam Busola mang atyia nka wu tak jen coot. A khwi di sisak ji abwombwon alaat ku mbai ani si tyei awurunamade, mmam nfeang na swak a ka si khwu mang kun a ja, awot Busola a shyia mang byan fwuo wu a ni si naai avwuo nswat danwuo Tunji, anyan wa ku tam yei gu myim mang aniet amali ba. Atung ka si bwak atyetuk manang aniet amali Busola's ba nbai cyicen ku si bwak bai akatuk alaat a tei awon a nkyiai hyaai mang nkyang tei awon, tei nka mang cat ka kwan jhya danian swuan nka. == Ghwukhwu== * Immaculate Oko Kasum di yet Busola * Efa Iwara|Efe Iwara di yet Tunji Owo * Tina Mba di yet Mama Busola * Akin Lewis di yet Papa Busola * Bisola Aiyeola di yet Fijabi * Mofe Duncan di yet Damisi Owo * Sophie Alakija di yet Tomisin * Ademola Adedoyin di yet Tobi Owo * Oluwabukunmi Adeaga-Ilori|Bukunmi Adeaga-Ilori di yet Jola * Temisan Emmanuel di yet Juwon Owo * Ikponmwosa Gold di yet Pastor Niran * Jide Oyegbile di yet Akanni Owo * Funmbi Sokoya di yet Waiter == Agaat ka == Ghwughwu-aguguut hu kyiai mak acyiet akwa, ghwughwu-aguguut njhyang mai acyiet akwa ka hyia nyia "ghwughwu-aguguut hu byia atai hu tankai tsa aniet mabyin awot ba si lyin aya ka" da alyiat ''[[Afrocritik]]''.<ref>{{Cite web |last=Nwajiaku |first=Vivian Nneka |date=2022-07-01 |title="Ile Owo" Review: Dare Olaitan's Horror Film Is Heavy on Suspense and Light on Terror&nbsp;— Afrocritik |url=https://www.afrocritik.com/ile-owo-review-dare-olaitans-horror-film/ |access-date=2024-04-22 |language=en}}</ref> Ile Owo ku shyia dyep danyian nghwughwu tei awon gu nyia ani awot a si si byan li danian sang ta <ref>{{Cite web |title=Ile Owo: Hazy storyline that offers no logical explanation for events, characters |url=https://www.premiumtimesng.com/entertainment/nollywood/602471-movie-review-ile-owo-hazy-storyline-that-offers-no-logical-explanation-for-events-characters.html?tztc=1 |access-date=2024-04-23 |website=Premium Times}}</ref> ==Yafang== {{Reflist}} pcsass9axxn4z5hu5wzk74kur0ry9sr Funmilayo Ransome-Kuti 0 6743 44874 41815 2026-06-13T18:59:13Z Zichatmoses 2829 44874 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Chieftain|Chief]] '''Funmilayo Ransome-Kuti''' {{postnominals|country=NG|MON}}{{efn|{{IPA-cen|f|ʊ|n|m|i|_|ˈ|l|aɪ|j|oʊ|_|ˈ|r|æ|n|s|ə|m|_|ˈ|k|uː|t|i}} {{Audio|LL-Q34311 (yor)-Esther the Queen-Funmilayo Ransome-Kuti.wav|Listen}}}} (born '''Frances Abigail Olufunmilayo Olufela Folorunso Thomas'''; 25 Mang zwat sak 1900 span 13 mang zwat nyiaai 1978), asi bu lyen ngu mang alyoot '''Funmilayo Aníkúlápó-Kuti''', ayet atyu nigeriya wa [[Female education|educator]], atyu kwai nfwuo aniet, nbyeang [[women's rights]] atyu ntam. Fumilayo Ransome Kuti a ku byin gu ma akyeang [[Abeokuta]], ama asi shai asi nat ma [[Ogun State]], ngu wa ku yet farko anap a nat [[Abeokuta Grammar School]].<ref name="lioness-lisabi">{{Cite web |last=Agunbiade |first=Tayo |title=Remembering Funmilayo Ransome-Kuti: Nigeria's 'lioness of Lisabi' |url=https://www.aljazeera.com/features/2020/10/1/the-lioness-of-lisabi-who-ended-unfair-taxes-for-nigerian-women |access-date=9 March 2022 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> de yet adadai anap mang adadai shakaru, asi nyia tam de mastyi atyu meyam, asi hada makarantu gyeang de ji kan tyia cet ani ba nbyeang aya clas agyeang ma contri hu nbyeang gyii [[literacy]] aya clas de ba didai salari asi anyiuk. Baya alyia 1940s, Ransome-Kuti asi nbyeang shi [[Abeokuta Women's Union]] nbyeang nwank apyia ngu gu li nang anyiuk ba shia yenchi apyia nba, asi cat atan nkyeang nsi anyiuk mang nvam a ba didai gofment nba ka nbyeang gu li nang a rege a ka kurum nkyeang nchung na da anyiuk kaswo. Ba si li ngu nang fim wa ani ma nang "Lioness asi Lisabi",<ref name="Cheryl" /> asi bi mang tam bol nbyeang tam kwai nfwuo si aniet 10,000 anyiuk, tyai ba bang tam hu mang cet vam [[Alake of Egba (title)|Alake]] de ba didai njen ma lyia 1949. Nang Ransome-Kuti’s kwai nfwuo gu hu si byean lai nba hu, asi kyiat gefe de bwan mang shyia yenchi si nigeriya hu, nbyeang Chong akatung nbyeang bwan mang aniet ba swak ngu ani [[Delegation|delegations]] ba lyiat alyiat nkyeang na mim ani mang national constitutions. Atyu a yet apyia ka de ghut mang shia dundung anyiuk nigeriya ba ani nbyeang anyiuk si federation ba ma vwuo ka ani, asi nwank apyia ngu de ntam nigeriya [[Women's right to vote|women’s right to vote]] asi yet atyuo nyung ma niet ba nang a lyan de cat swat nyinyeang nbyeang anyiuk ba shia yenchi si achiat. Ransome-Kuti received the [[Lenin Peace Prize]] asi jong gu mateyi si yet atyu ntam mang [[Order of the Niger]] sabo mang tam ngu hu. Ma alyia na na kan swak ani, asi byeang mman zam ngu na' criticism of Nigeria's military governments. Asi kwu nang gu shia ma lyia 77 baya nang a nbwuo ngu fad ma ntam a kwot akop de Kwan gu li nang gu cok nkyeang amali. Ransome-Kuti's mman gu na nbyeang aniet twot bubom [[Fela Kuti]] (born Olufela Ransome-Kuti), [[Doctor of Medicine|doctor]] nbyeang atyu ntam [[Beko Ransome-Kuti]], nbyeang [[Health minister of Nigeria|health minister]] [[Olikoye Ransome-Kuti]]. ==Ason shyicet mang tat apyia== Frances Abigail Olufunmilayo Olufela Folorunso Thomas, aku byin ngu atuk 25 mang zwat sak ma lyia 1900 ma [[Abeokuta]], [[Ogun State]], Nigeria, mang jen ji ku yet atyo nyung wa ma nyiet si [[Southern Nigeria Protectorate]], a [[Protectorate]] of [[British Empire|the British Empire]].<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Funmilayo-Ransome-Kuti|title=Funmilayo Ransome-Kuti: Nigerian feminist and political leader|date=21 October 2019|website=Encyclopedia Britannica|language=en|access-date=18 December 2019}}</ref> aku byin gu de Chief Daniel Olumeyuwa Thomas (1869–1954), atyo nyung ma aniet [[Aristocracy|aristocratic]] Jibolu-Taiwo family, and Lucretia Phyllis Omoyeni Adeosolu (1874–1956).<ref name="Cheryl" />{{rp|20}} atyia ngu wu nyia khap mang lyiai nkyeang [[Palm oil|palm produce]], awot ayang ngu hu si nyia tam si [[dressmaker]].<ref name=":8">{{Cite book|title=Dictionary of African Biography|date=2012|publisher=Oxford University Press|others=Akyeampong, Emmanuel Kwaku., Gates, Henry Louis, Jr.|isbn=978-0-19-538207-5|volume=5|location=Oxford|pages=176–178|chapter=Ransome-Kuti, Funmilayo|oclc=706025122}}</ref> ==Yafang== [[Sa:Feminizi̠m ma̠ng Tashikum/2026]] ekjqzeazw4o5qd1x0yx4u32njmmeasq 44875 44874 2026-06-13T19:00:10Z Zichatmoses 2829 44875 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Funmilayo Ransome-Kuti/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Funmilayo Ransome-Kuti/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Funmilayo Ransome-Kuti/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Chieftain|Chief]] '''Funmilayo Ransome-Kuti''' {{postnominals|country=NG|MON}}{{efn|{{IPA-cen|f|ʊ|n|m|i|_|ˈ|l|aɪ|j|oʊ|_|ˈ|r|æ|n|s|ə|m|_|ˈ|k|uː|t|i}} {{Audio|LL-Q34311 (yor)-Esther the Queen-Funmilayo Ransome-Kuti.wav|Listen}}}} (born '''Frances Abigail Olufunmilayo Olufela Folorunso Thomas'''; 25 Mang zwat sak 1900 span 13 mang zwat nyiaai 1978), asi bu lyen ngu mang alyoot '''Funmilayo Aníkúlápó-Kuti''', ayet atyu nigeriya wa [[Female education|educator]], atyu kwai nfwuo aniet, nbyeang [[women's rights]] atyu ntam. Fumilayo Ransome Kuti a ku byin gu ma akyeang [[Abeokuta]], ama asi shai asi nat ma [[Ogun State]], ngu wa ku yet farko anap a nat [[Abeokuta Grammar School]].<ref name="lioness-lisabi">{{Cite web |last=Agunbiade |first=Tayo |title=Remembering Funmilayo Ransome-Kuti: Nigeria's 'lioness of Lisabi' |url=https://www.aljazeera.com/features/2020/10/1/the-lioness-of-lisabi-who-ended-unfair-taxes-for-nigerian-women |access-date=9 March 2022 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> de yet adadai anap mang adadai shakaru, asi nyia tam de mastyi atyu meyam, asi hada makarantu gyeang de ji kan tyia cet ani ba nbyeang aya clas agyeang ma contri hu nbyeang gyii [[literacy]] aya clas de ba didai salari asi anyiuk. Baya alyia 1940s, Ransome-Kuti asi nbyeang shi [[Abeokuta Women's Union]] nbyeang nwank apyia ngu gu li nang anyiuk ba shia yenchi apyia nba, asi cat atan nkyeang nsi anyiuk mang nvam a ba didai gofment nba ka nbyeang gu li nang a rege a ka kurum nkyeang nchung na da anyiuk kaswo. Ba si li ngu nang fim wa ani ma nang "Lioness asi Lisabi",<ref name="Cheryl" /> asi bi mang tam bol nbyeang tam kwai nfwuo si aniet 10,000 anyiuk, tyai ba bang tam hu mang cet vam [[Alake of Egba (title)|Alake]] de ba didai njen ma lyia 1949. Nang Ransome-Kuti’s kwai nfwuo gu hu si byean lai nba hu, asi kyiat gefe de bwan mang shyia yenchi si nigeriya hu, nbyeang Chong akatung nbyeang bwan mang aniet ba swak ngu ani [[Delegation|delegations]] ba lyiat alyiat nkyeang na mim ani mang national constitutions. Atyu a yet apyia ka de ghut mang shia dundung anyiuk nigeriya ba ani nbyeang anyiuk si federation ba ma vwuo ka ani, asi nwank apyia ngu de ntam nigeriya [[Women's right to vote|women’s right to vote]] asi yet atyuo nyung ma niet ba nang a lyan de cat swat nyinyeang nbyeang anyiuk ba shia yenchi si achiat. Ransome-Kuti received the [[Lenin Peace Prize]] asi jong gu mateyi si yet atyu ntam mang [[Order of the Niger]] sabo mang tam ngu hu. Ma alyia na na kan swak ani, asi byeang mman zam ngu na' criticism of Nigeria's military governments. Asi kwu nang gu shia ma lyia 77 baya nang a nbwuo ngu fad ma ntam a kwot akop de Kwan gu li nang gu cok nkyeang amali. Ransome-Kuti's mman gu na nbyeang aniet twot bubom [[Fela Kuti]] (born Olufela Ransome-Kuti), [[Doctor of Medicine|doctor]] nbyeang atyu ntam [[Beko Ransome-Kuti]], nbyeang [[Health minister of Nigeria|health minister]] [[Olikoye Ransome-Kuti]]. ==Ason shyicet mang tat apyia== Frances Abigail Olufunmilayo Olufela Folorunso Thomas, aku byin ngu atuk 25 mang zwat sak ma lyia 1900 ma [[Abeokuta]], [[Ogun State]], Nigeria, mang jen ji ku yet atyo nyung wa ma nyiet si [[Southern Nigeria Protectorate]], a [[Protectorate]] of [[British Empire|the British Empire]].<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Funmilayo-Ransome-Kuti|title=Funmilayo Ransome-Kuti: Nigerian feminist and political leader|date=21 October 2019|website=Encyclopedia Britannica|language=en|access-date=18 December 2019}}</ref> aku byin gu de Chief Daniel Olumeyuwa Thomas (1869–1954), atyo nyung ma aniet [[Aristocracy|aristocratic]] Jibolu-Taiwo family, and Lucretia Phyllis Omoyeni Adeosolu (1874–1956).<ref name="Cheryl" />{{rp|20}} atyia ngu wu nyia khap mang lyiai nkyeang [[Palm oil|palm produce]], awot ayang ngu hu si nyia tam si [[dressmaker]].<ref name=":8">{{Cite book|title=Dictionary of African Biography|date=2012|publisher=Oxford University Press|others=Akyeampong, Emmanuel Kwaku., Gates, Henry Louis, Jr.|isbn=978-0-19-538207-5|volume=5|location=Oxford|pages=176–178|chapter=Ransome-Kuti, Funmilayo|oclc=706025122}}</ref> ==Yafang== [[Sa:Feminizi̠m ma̠ng Tashikum/2026]] ci3ucs3dqdwd4hluh7qlucbnozc99hp 44876 44875 2026-06-13T19:00:57Z Zichatmoses 2829 44876 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Funmilayo Ransome-Kuti/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Funmilayo Ransome-Kuti/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Funmilayo Ransome-Kuti/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Funmilayo Ransome-Kuti/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Funmilayo Ransome-Kuti/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Funmilayo Ransome-Kuti/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} [[Chieftain|Chief]] '''Funmilayo Ransome-Kuti''' {{postnominals|country=NG|MON}}{{efn|{{IPA-cen|f|ʊ|n|m|i|_|ˈ|l|aɪ|j|oʊ|_|ˈ|r|æ|n|s|ə|m|_|ˈ|k|uː|t|i}} {{Audio|LL-Q34311 (yor)-Esther the Queen-Funmilayo Ransome-Kuti.wav|Listen}}}} (born '''Frances Abigail Olufunmilayo Olufela Folorunso Thomas'''; 25 Mang zwat sak 1900 span 13 mang zwat nyiaai 1978), asi bu lyen ngu mang alyoot '''Funmilayo Aníkúlápó-Kuti''', ayet atyu nigeriya wa [[Female education|educator]], atyu kwai nfwuo aniet, nbyeang [[women's rights]] atyu ntam. Fumilayo Ransome Kuti a ku byin gu ma akyeang [[Abeokuta]], ama asi shai asi nat ma [[Ogun State]], ngu wa ku yet farko anap a nat [[Abeokuta Grammar School]].<ref name="lioness-lisabi">{{Cite web |last=Agunbiade |first=Tayo |title=Remembering Funmilayo Ransome-Kuti: Nigeria's 'lioness of Lisabi' |url=https://www.aljazeera.com/features/2020/10/1/the-lioness-of-lisabi-who-ended-unfair-taxes-for-nigerian-women |access-date=9 March 2022 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> de yet adadai anap mang adadai shakaru, asi nyia tam de mastyi atyu meyam, asi hada makarantu gyeang de ji kan tyia cet ani ba nbyeang aya clas agyeang ma contri hu nbyeang gyii [[literacy]] aya clas de ba didai salari asi anyiuk. Baya alyia 1940s, Ransome-Kuti asi nbyeang shi [[Abeokuta Women's Union]] nbyeang nwank apyia ngu gu li nang anyiuk ba shia yenchi apyia nba, asi cat atan nkyeang nsi anyiuk mang nvam a ba didai gofment nba ka nbyeang gu li nang a rege a ka kurum nkyeang nchung na da anyiuk kaswo. Ba si li ngu nang fim wa ani ma nang "Lioness asi Lisabi",<ref name="Cheryl" /> asi bi mang tam bol nbyeang tam kwai nfwuo si aniet 10,000 anyiuk, tyai ba bang tam hu mang cet vam [[Alake of Egba (title)|Alake]] de ba didai njen ma lyia 1949. Nang Ransome-Kuti’s kwai nfwuo gu hu si byean lai nba hu, asi kyiat gefe de bwan mang shyia yenchi si nigeriya hu, nbyeang Chong akatung nbyeang bwan mang aniet ba swak ngu ani [[Delegation|delegations]] ba lyiat alyiat nkyeang na mim ani mang national constitutions. Atyu a yet apyia ka de ghut mang shia dundung anyiuk nigeriya ba ani nbyeang anyiuk si federation ba ma vwuo ka ani, asi nwank apyia ngu de ntam nigeriya [[Women's right to vote|women’s right to vote]] asi yet atyuo nyung ma niet ba nang a lyan de cat swat nyinyeang nbyeang anyiuk ba shia yenchi si achiat. Ransome-Kuti received the [[Lenin Peace Prize]] asi jong gu mateyi si yet atyu ntam mang [[Order of the Niger]] sabo mang tam ngu hu. Ma alyia na na kan swak ani, asi byeang mman zam ngu na' criticism of Nigeria's military governments. Asi kwu nang gu shia ma lyia 77 baya nang a nbwuo ngu fad ma ntam a kwot akop de Kwan gu li nang gu cok nkyeang amali. Ransome-Kuti's mman gu na nbyeang aniet twot bubom [[Fela Kuti]] (born Olufela Ransome-Kuti), [[Doctor of Medicine|doctor]] nbyeang atyu ntam [[Beko Ransome-Kuti]], nbyeang [[Health minister of Nigeria|health minister]] [[Olikoye Ransome-Kuti]]. ==Ason shyicet mang tat apyia== Frances Abigail Olufunmilayo Olufela Folorunso Thomas, aku byin ngu atuk 25 mang zwat sak ma lyia 1900 ma [[Abeokuta]], [[Ogun State]], Nigeria, mang jen ji ku yet atyo nyung wa ma nyiet si [[Southern Nigeria Protectorate]], a [[Protectorate]] of [[British Empire|the British Empire]].<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Funmilayo-Ransome-Kuti|title=Funmilayo Ransome-Kuti: Nigerian feminist and political leader|date=21 October 2019|website=Encyclopedia Britannica|language=en|access-date=18 December 2019}}</ref> aku byin gu de Chief Daniel Olumeyuwa Thomas (1869–1954), atyo nyung ma aniet [[Aristocracy|aristocratic]] Jibolu-Taiwo family, and Lucretia Phyllis Omoyeni Adeosolu (1874–1956).<ref name="Cheryl" />{{rp|20}} atyia ngu wu nyia khap mang lyiai nkyeang [[Palm oil|palm produce]], awot ayang ngu hu si nyia tam si [[dressmaker]].<ref name=":8">{{Cite book|title=Dictionary of African Biography|date=2012|publisher=Oxford University Press|others=Akyeampong, Emmanuel Kwaku., Gates, Henry Louis, Jr.|isbn=978-0-19-538207-5|volume=5|location=Oxford|pages=176–178|chapter=Ransome-Kuti, Funmilayo|oclc=706025122}}</ref> ==Yafang== [[Sa:Feminizi̠m ma̠ng Tashikum/2026]] kgrva7iuvteo909t4v1le8cgruvz3w2 Rut Jummai A̱nggo 0 7633 44934 43123 2026-06-13T20:11:47Z Zichatmoses 2829 44934 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[London/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[London/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[London/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Rut Jummai A̱nggo''' yet a̱tyukwai nfwuo-a̱niet Naijeriya wa á̱ byin nggu ma̱ Zwat swak ma̱ng 1971 mi̱ [[Si̱tet Ka̱duna]]. A̱ yong di̱ yet a̱kwak a̱song yong gi̱nging a̱niet Zangon Kataf/Jaba Federal Constituency mi̱ 5th Ma̱jelisa Naijeriya ji neet 2003 tat 2007 a̱taga [[All Nigeria Peoples Party]] (ANPP). A̱ nyia̱ ta̱m di̱ yong not ma̱ng a̱byii̱k ntam ma̱ St. Gerard's Catholic Hospital mi̱ Ka̱duna a̱wot a̱ si̱ nat Kolet a̱si̱ not mi̱ Fa̱ntswamin.<ref>{{Cite web |date=2007-10-20 |title=House of Representatives Member {{!}} Honourable Ruth Ummai Ango |url=http://nassnig.org/House/Personaldata/Kaduna/ango.htm |access-date=2025-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020133443/http://nassnig.org/House/Personaldata/Kaduna/ango.htm |archive-date=20 October 2007 }}</ref><ref>{{Cite web |date=2007-12-21 |title=The House of Representatives, Federal Republic of Nigeria |url=http://www.nassnig.org/House/RepMembers2.htm |access-date=2025-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071221092347/http://www.nassnig.org/House/RepMembers2.htm |archive-date=21 December 2007 }}</ref> ==Ya̱fang== {{Commons category|Ruth Jummai Ango}} 5g0ndxeibn322sew80wlq1ej06d39t7 44935 44934 2026-06-13T20:12:20Z Zichatmoses 2829 44935 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Rut Jummai A̱nggo/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Rut Jummai A̱nggo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Rut Jummai A̱nggo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[London/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[London/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[London/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Rut Jummai A̱nggo''' yet a̱tyukwai nfwuo-a̱niet Naijeriya wa á̱ byin nggu ma̱ Zwat swak ma̱ng 1971 mi̱ [[Si̱tet Ka̱duna]]. A̱ yong di̱ yet a̱kwak a̱song yong gi̱nging a̱niet Zangon Kataf/Jaba Federal Constituency mi̱ 5th Ma̱jelisa Naijeriya ji neet 2003 tat 2007 a̱taga [[All Nigeria Peoples Party]] (ANPP). A̱ nyia̱ ta̱m di̱ yong not ma̱ng a̱byii̱k ntam ma̱ St. Gerard's Catholic Hospital mi̱ Ka̱duna a̱wot a̱ si̱ nat Kolet a̱si̱ not mi̱ Fa̱ntswamin.<ref>{{Cite web |date=2007-10-20 |title=House of Representatives Member {{!}} Honourable Ruth Ummai Ango |url=http://nassnig.org/House/Personaldata/Kaduna/ango.htm |access-date=2025-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020133443/http://nassnig.org/House/Personaldata/Kaduna/ango.htm |archive-date=20 October 2007 }}</ref><ref>{{Cite web |date=2007-12-21 |title=The House of Representatives, Federal Republic of Nigeria |url=http://www.nassnig.org/House/RepMembers2.htm |access-date=2025-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071221092347/http://www.nassnig.org/House/RepMembers2.htm |archive-date=21 December 2007 }}</ref> ==Ya̱fang== {{Commons category|Ruth Jummai Ango}} pcc9wkbuxyphhnub19yaqs3cgamvkrp 44936 44935 2026-06-13T20:12:48Z Zichatmoses 2829 44936 wikitext text/x-wiki {{1}} {{Zwa-a̱lyiat-Tyap-Maba̱ta̱do|[[{{FULLPAGENAME}}|Maba̱ta̱do]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ca̱caat|[[Rut Jummai A̱nggo/Ca̱crak|Ca̱crak]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Fantswam|[[Rut Jummai A̱nggo/Fantswam|Fantswam]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Gworog|[[Rut Jummai A̱nggo/Gworog|Gworog]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Sholyia̱|[[Rut Jummai A̱nggo/Sholyia̱|Sholyia̱]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Ta̱kad|[[Rut Jummai A̱nggo/Ta̱kad|Ta̱kad]]}} {{Zwa-a̱lyiat-Tuku|[[Rut Jummai A̱nggo/Tuku|Tuku]]}} {{2}} {{A̱lyem Maba̱ta̱do|a̱lyem=Maba̱ta̱do}} {{Databox}} '''Rut Jummai A̱nggo''' yet a̱tyukwai nfwuo-a̱niet Naijeriya wa á̱ byin nggu ma̱ Zwat swak ma̱ng 1971 mi̱ [[Si̱tet Ka̱duna]]. A̱ yong di̱ yet a̱kwak a̱song yong gi̱nging a̱niet Zangon Kataf/Jaba Federal Constituency mi̱ 5th Ma̱jelisa Naijeriya ji neet 2003 tat 2007 a̱taga [[All Nigeria Peoples Party]] (ANPP). A̱ nyia̱ ta̱m di̱ yong not ma̱ng a̱byii̱k ntam ma̱ St. Gerard's Catholic Hospital mi̱ Ka̱duna a̱wot a̱ si̱ nat Kolet a̱si̱ not mi̱ Fa̱ntswamin.<ref>{{Cite web |date=2007-10-20 |title=House of Representatives Member {{!}} Honourable Ruth Ummai Ango |url=http://nassnig.org/House/Personaldata/Kaduna/ango.htm |access-date=2025-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020133443/http://nassnig.org/House/Personaldata/Kaduna/ango.htm |archive-date=20 October 2007 }}</ref><ref>{{Cite web |date=2007-12-21 |title=The House of Representatives, Federal Republic of Nigeria |url=http://www.nassnig.org/House/RepMembers2.htm |access-date=2025-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071221092347/http://www.nassnig.org/House/RepMembers2.htm |archive-date=21 December 2007 }}</ref> ==Ya̱fang== {{Commons category|Ruth Jummai Ango}} h3xszq0t2dj147n8yn78b3xkcy3i1e4