Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.46.0-wmf.23
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Rebecca Kadaga
0
7941
47015
42320
2026-04-14T12:29:30Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu kiwandiiko
47015
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021. Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.” <ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]]’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]] . Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]] . <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]] . <ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
czs07fde62o02566kmdm3s7b6huyh1m
47016
47015
2026-04-14T12:51:53Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu bijuliziddwa
47016
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
iwx07ppagm56u8qo85fm60p9hqmfssc
47054
47016
2026-04-15T08:59:34Z
Brenda Namulinda
9846
47054
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics". Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
dqvp0izlf4s8xbo5vvgveie6xk2xxfq
47055
47054
2026-04-15T09:00:04Z
Brenda Namulinda
9846
47055
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
1zwhvq7c6egak2xfs7drppup1c512ej
47056
47055
2026-04-15T09:00:37Z
Brenda Namulinda
9846
47056
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). "Kadaga is first female Speaker". ''New Vision''. Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
aoabbl5cp449vsmar177rvr38en6045
47057
47056
2026-04-15T09:01:03Z
Brenda Namulinda
9846
47057
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". ''New Vision''. Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
51gnmhww004q6onvxna0e6186xcgalj
47058
47057
2026-04-15T09:01:23Z
Brenda Namulinda
9846
47058
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
j252hwhkzzvrvkmckvk3n4oqhigxsru
47059
47058
2026-04-15T09:02:18Z
Brenda Namulinda
9846
47059
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>"Profile of Alitwala Rebecca Kadaga". Parliament of Uganda. 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ai02vtpugeuq5vpism8xgqsgmkx2qmv
47060
47059
2026-04-15T09:02:43Z
Brenda Namulinda
9846
47060
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". Parliament of Uganda. 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
om3qe7l9qn857d31o12g1rz03nonizk
47061
47060
2026-04-15T09:03:00Z
Brenda Namulinda
9846
47061
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ffo0ql7t1w2fkt95o7mtzy20m7kz44k
47062
47061
2026-04-15T09:03:25Z
Brenda Namulinda
9846
47062
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
570kzqvsorxmmilvqqy75i70uv31osh
47063
47062
2026-04-15T09:03:51Z
Brenda Namulinda
9846
47063
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
4etqxf8dbfv817sf004tqu45ng3q9i9
47064
47063
2026-04-15T09:04:47Z
Brenda Namulinda
9846
47064
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga". ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
abbwo658pbj9jxp1g4x46oesb6ca0g3
47065
47064
2026-04-15T09:05:09Z
Brenda Namulinda
9846
47065
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
6acunffqior660912rtcs9x46a9bq7r
47066
47065
2026-04-15T09:05:58Z
Brenda Namulinda
9846
47066
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>"Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo". Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
lfszcrxzo3niolb3ntwcy8wzi9aoae4
47067
47066
2026-04-15T09:06:22Z
Brenda Namulinda
9846
47067
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/24/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second/</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
e1yygmce6ngiaubr9i4ozfztzv8k2i2
47068
47067
2026-04-15T09:07:14Z
Brenda Namulinda
9846
47068
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>"The hits and misses of 10th Parliament". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
2y4rtl92eubmup7vcooepah0nu46u0m
47069
47068
2026-04-15T09:07:43Z
Brenda Namulinda
9846
47069
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
8ehw6284fe5byr53ycllbbx8anac9n7
47070
47069
2026-04-15T09:08:21Z
Brenda Namulinda
9846
47070
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>"KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ry5zele42h2035qwvrg729ls594keqp
47071
47070
2026-04-15T09:08:49Z
Brenda Namulinda
9846
47071
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ieahfo6lenkkwgu405azw5j0w8qsbse
47072
47071
2026-04-15T09:09:21Z
Brenda Namulinda
9846
47072
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second". ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
fuysp2yf4io5qwx6t7vry5uyefmal1u
47073
47072
2026-04-15T09:09:46Z
Brenda Namulinda
9846
47073
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf |url-status=dead }}</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
g2qhxfte1mhxp06fdnqdk4gvxjlo7s2
47074
47073
2026-04-15T09:11:37Z
Brenda Namulinda
9846
47074
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
3pu32o0aidg53f18k2hb2uy0v3rq582
47075
47074
2026-04-15T09:12:10Z
Brenda Namulinda
9846
47075
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
gqklsycd6y0dnym01xzztgixw77xlqh
47076
47075
2026-04-15T09:12:36Z
Brenda Namulinda
9846
47076
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official". ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
rxw44lxylb0zoxc2iyz51789hm318nt
47077
47076
2026-04-15T09:12:58Z
Brenda Namulinda
9846
47077
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
541d0pcjkko4p1kj5pt18ffsz33ir0a
47078
47077
2026-04-15T09:13:30Z
Brenda Namulinda
9846
47078
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>"Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
54bdlfl05vveiacl2dgrxombajqa732
47079
47078
2026-04-15T09:13:56Z
Brenda Namulinda
9846
47079
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ka25sb3o81ur4htff3dpwysgu3kkkp9
47080
47079
2026-04-15T09:14:29Z
Brenda Namulinda
9846
47080
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>"7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme" (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
pkvp3ifb35zzalx55rbd5z5nwdsoptc
47081
47080
2026-04-15T09:14:55Z
Brenda Namulinda
9846
47081
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
pkg0x3z328o141norqnsgk1lkuleqq2
47082
47081
2026-04-15T09:15:29Z
Brenda Namulinda
9846
47082
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>"Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
gcw8hgeyzn82ux87xq2pce7praq2skp
47083
47082
2026-04-15T09:15:53Z
Brenda Namulinda
9846
47083
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uganda-medical-association-there-is-no-known-cure-for-covid-19-</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
qeg2u2agmv4cxdxt1imd7troj5k94jf
47084
47083
2026-04-15T09:16:25Z
Brenda Namulinda
9846
47084
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?". Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
44tsqkl3w2z0d71pnyepy852bg38x6n
47085
47084
2026-04-15T09:16:49Z
Brenda Namulinda
9846
47085
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/18/coronavirus-kadaga-hits-back-at-brainless-medical-body-over-quack-doctor-claims/</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
cvd7er3cu90vdy9tbegsbnj4abb5jm7
47086
47085
2026-04-15T09:17:15Z
Brenda Namulinda
9846
47086
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
4zx8sbrbf8nm1lk0g8ieyzrqong1jt6
47087
47086
2026-04-15T09:17:44Z
Brenda Namulinda
9846
47087
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>https://www.softpower.ug/kadaga-to-mps-stop-discussing-shs-10bn-allocation-to-parliament-leave-it-to-me/</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
khonuswufqfii4i2rt75zg2koc6zd42
47088
47087
2026-04-15T09:18:09Z
Brenda Namulinda
9846
47088
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>"Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack". ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
hlhdfczx039flhwhyy3c7wz53gzt9k6
47089
47088
2026-04-15T09:18:37Z
Brenda Namulinda
9846
47089
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Early life and education ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
io69ufo9xwim9f3o4jgy3uq44opnmg1
47090
47089
2026-04-15T09:19:52Z
Brenda Namulinda
9846
47090
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956, nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi eyawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Essaawa eno akola nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda asooka]], nga kuno kw'ateeka okubeera [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'akakiiko akavunaanyizibwa Kunsonga z'Omubugwanjuba bwa Afrika]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
Ye mukyala eyasooka okubeera nga alondebwa ku ky'okubeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga omwogezi okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyilivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogusooka mu 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
f8ardl7uaiu2jr71unlet2nf1xlei8u
Paulo Kafeero
0
8312
47025
35190
2026-04-15T05:41:45Z
Brenda Namulinda
9846
47025
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">"Drama at Paul Kafeero's burial" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html<was a friend to Ivan Kigongo>{{Cite web}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">{{Cite book}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
l5ma4tx13tnozu455rk0fhp7risl99i
47026
47025
2026-04-15T05:42:13Z
Brenda Namulinda
9846
47026
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html<was a friend to Ivan Kigongo>{{Cite web}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">{{Cite book}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
j6o2rce56rw4ecd4eiut10ucdafs58n
47027
47026
2026-04-15T05:42:43Z
Brenda Namulinda
9846
47027
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>"My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">{{Cite book}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
0pkie1zbn7gt3lnsiqo9iiu8sivnzvf
47028
47027
2026-04-15T05:43:27Z
Brenda Namulinda
9846
47028
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">{{Cite book}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
qlyp1nd8f53qwq6w6g3kv3h0pdqs825
47029
47028
2026-04-15T05:44:02Z
Brenda Namulinda
9846
47029
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">"Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property". The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
d9gsntfwg122m4yt64bfz1wbg145bbd
47030
47029
2026-04-15T05:44:25Z
Brenda Namulinda
9846
47030
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
7v9ao36337eokvve2axbcsvavoq1knq
47031
47030
2026-04-15T05:46:58Z
Brenda Namulinda
9846
47031
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.[4]
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
3f3uzjsre2e8xfo0go7r0xxei3ydt7i
47032
47031
2026-04-15T05:47:27Z
Brenda Namulinda
9846
47032
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. ISBN <bdi>9789970637171</bdi>.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
dnnkm0v035vljql99x22ogjizgqfesi
47033
47032
2026-04-15T05:47:54Z
Brenda Namulinda
9846
47033
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. ISBN <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
e4b2ntnait9gmaj8k0er6lyq72t6vji
47034
47033
2026-04-15T05:48:53Z
Brenda Namulinda
9846
47034
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
fykxoe54q5vlcde02h9zwkf3im5vlxh
47035
47034
2026-04-15T05:50:57Z
Brenda Namulinda
9846
47035
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimo gye ==
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
teaiszdymzsgdsms5xebuunfs0g8ucr
47036
47035
2026-04-15T05:51:16Z
Brenda Namulinda
9846
/* Emirimo gye */
47036
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
0wb8otmzr10l6emru5fd2xysys59pmb
47037
47036
2026-04-15T05:51:54Z
Brenda Namulinda
9846
47037
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda.
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
o8xf45rg2h8mooozr1fuf36xbfz3uxb
47038
47037
2026-04-15T05:53:21Z
Brenda Namulinda
9846
47038
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.[5]
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
ashlz3kewm1hps91hrdww40etevj34y
47039
47038
2026-04-15T05:53:53Z
Brenda Namulinda
9846
47039
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>"Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death". ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
11defu6s1wyfxdt6380tut0vxfa6h0r
47040
47039
2026-04-15T05:54:21Z
Brenda Namulinda
9846
47040
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
jlw5l9e56o24gi2rjn2gvsits0q0a9q
47041
47040
2026-04-15T05:55:10Z
Brenda Namulinda
9846
47041
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.[6]
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
1stukz0hclc2v235h7o5w62mltns49p
47042
47041
2026-04-15T05:55:33Z
Brenda Namulinda
9846
47042
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch". ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
5eeoa45gvi1oago7gaveshh3j3jr20b
47043
47042
2026-04-15T05:55:59Z
Brenda Namulinda
9846
47043
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "[http://mbu.ug/2020/07/05/the-late-paul-kafeeros-wife-ready-to-continue-music-career-hits-studio-with-crouch/ Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch"]. ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
t8i9a3m880ri7wq2pgqrk8c9rgc75gr
47044
47043
2026-04-15T05:56:33Z
Brenda Namulinda
9846
47044
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "[http://mbu.ug/2020/07/05/the-late-paul-kafeeros-wife-ready-to-continue-music-career-hits-studio-with-crouch/ Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch"]. ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Olumu ku nnyimba za Kafeero ezimanyiddwa ennyo, Dippo Nazigala, lwakola kinene mu kumutunda era ne lumufuula omuntu omututumufu mu by'okuyimba mu Uganda. Obuwanguzi bw'oluyimba luno bwayolesa ekitone kya Kafeero era ne buyamba okutwala omulimu gwe mu maaso.[7]
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
t7o87x8tqcnr44dsuii73h8wg5wgugg
47045
47044
2026-04-15T05:56:56Z
Brenda Namulinda
9846
47045
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "[http://mbu.ug/2020/07/05/the-late-paul-kafeeros-wife-ready-to-continue-music-career-hits-studio-with-crouch/ Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch"]. ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Olumu ku nnyimba za Kafeero ezimanyiddwa ennyo, Dippo Nazigala, lwakola kinene mu kumutunda era ne lumufuula omuntu omututumufu mu by'okuyimba mu Uganda. Obuwanguzi bw'oluyimba luno bwayolesa ekitone kya Kafeero era ne buyamba okutwala omulimu gwe mu maaso.<ref>"Bobi Wine pays tribute to Kafeero". ''New Vision''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
ndfxan725wzku7touu5ion00c17kil3
47046
47045
2026-04-15T05:57:16Z
Brenda Namulinda
9846
47046
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "[http://mbu.ug/2020/07/05/the-late-paul-kafeeros-wife-ready-to-continue-music-career-hits-studio-with-crouch/ Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch"]. ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Olumu ku nnyimba za Kafeero ezimanyiddwa ennyo, Dippo Nazigala, lwakola kinene mu kumutunda era ne lumufuula omuntu omututumufu mu by'okuyimba mu Uganda. Obuwanguzi bw'oluyimba luno bwayolesa ekitone kya Kafeero era ne buyamba okutwala omulimu gwe mu maaso.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Bobi Wine pays tribute to Kafeero]". ''New Vision''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
ne0lf7e8v1n9zwcltpf44p7ggyvbafx
47047
47046
2026-04-15T05:57:57Z
Brenda Namulinda
9846
47047
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "[http://mbu.ug/2020/07/05/the-late-paul-kafeeros-wife-ready-to-continue-music-career-hits-studio-with-crouch/ Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch"]. ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Olumu ku nnyimba za Kafeero ezimanyiddwa ennyo, Dippo Nazigala, lwakola kinene mu kumutunda era ne lumufuula omuntu omututumufu mu by'okuyimba mu Uganda. Obuwanguzi bw'oluyimba luno bwayolesa ekitone kya Kafeero era ne buyamba okutwala omulimu gwe mu maaso.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Bobi Wine pays tribute to Kafeero]". ''New Vision''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Mu bulamu bwe bwonna, Kafeero yafulumya alubaamu nnyingi n'ennyimba ezaali zimanyiddwa ennyo era nga zisikiriza abawagizi bangi. Ennyimba ze zaateranga okwogera ku nsonga z'abantu n'ebyobufuzi, ng'awa abantu omukisa okwogera ku bye bayitamu n'ebyo bye baagala.
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
dmsqv18opkr8ml2gthgk9xd2n3n5kzw
47048
47047
2026-04-15T05:58:32Z
Brenda Namulinda
9846
47048
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "[http://mbu.ug/2020/07/05/the-late-paul-kafeeros-wife-ready-to-continue-music-career-hits-studio-with-crouch/ Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch"]. ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Olumu ku nnyimba za Kafeero ezimanyiddwa ennyo, Dippo Nazigala, lwakola kinene mu kumutunda era ne lumufuula omuntu omututumufu mu by'okuyimba mu Uganda. Obuwanguzi bw'oluyimba luno bwayolesa ekitone kya Kafeero era ne buyamba okutwala omulimu gwe mu maaso.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Bobi Wine pays tribute to Kafeero]". ''New Vision''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Mu bulamu bwe bwonna, Kafeero yafulumya alubaamu nnyingi n'ennyimba ezaali zimanyiddwa ennyo era nga zisikiriza abawagizi bangi. Ennyimba ze zaateranga okwogera ku nsonga z'abantu n'ebyobufuzi, ng'awa abantu omukisa okwogera ku bye bayitamu n'ebyo bye baagala.
Kafeero yafa nga 17 Ogwokutaano 2007, ku myaka 36 olw'obulwadde bw'ensigo. Okufa kwe okw'amangu kwali kufiirwa kwa maanyi eri abayimbi mu Uganda, era ajjukirwa ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba eyalina ekitone era eyakola kinene mu by'okuyimba.
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
qfv9j8j40fh3sem2gaprx6c3mwngmhc
47049
47048
2026-04-15T05:58:56Z
Brenda Namulinda
9846
47049
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "[http://mbu.ug/2020/07/05/the-late-paul-kafeeros-wife-ready-to-continue-music-career-hits-studio-with-crouch/ Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch"]. ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Olumu ku nnyimba za Kafeero ezimanyiddwa ennyo, Dippo Nazigala, lwakola kinene mu kumutunda era ne lumufuula omuntu omututumufu mu by'okuyimba mu Uganda. Obuwanguzi bw'oluyimba luno bwayolesa ekitone kya Kafeero era ne buyamba okutwala omulimu gwe mu maaso.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Bobi Wine pays tribute to Kafeero]". ''New Vision''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Mu bulamu bwe bwonna, Kafeero yafulumya alubaamu nnyingi n'ennyimba ezaali zimanyiddwa ennyo era nga zisikiriza abawagizi bangi. Ennyimba ze zaateranga okwogera ku nsonga z'abantu n'ebyobufuzi, ng'awa abantu omukisa okwogera ku bye bayitamu n'ebyo bye baagala.
Kafeero yafa nga 17 Ogwokutaano 2007, ku myaka 36 olw'obulwadde bw'ensigo. Okufa kwe okw'amangu kwali kufiirwa kwa maanyi eri abayimbi mu Uganda, era ajjukirwa ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba eyalina ekitone era eyakola kinene mu by'okuyimba.<ref>Kaggwa, Andrew (17 May 2017). "Ten years later, Paulo Kafeero's music still inspires pop culture". ''The Observer - Uganda''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
1ins7jhnxr0kivqa5bu31lnn49tmdpd
47050
47049
2026-04-15T05:59:19Z
Brenda Namulinda
9846
47050
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "[http://mbu.ug/2020/07/05/the-late-paul-kafeeros-wife-ready-to-continue-music-career-hits-studio-with-crouch/ Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch"]. ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Olumu ku nnyimba za Kafeero ezimanyiddwa ennyo, Dippo Nazigala, lwakola kinene mu kumutunda era ne lumufuula omuntu omututumufu mu by'okuyimba mu Uganda. Obuwanguzi bw'oluyimba luno bwayolesa ekitone kya Kafeero era ne buyamba okutwala omulimu gwe mu maaso.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Bobi Wine pays tribute to Kafeero]". ''New Vision''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Mu bulamu bwe bwonna, Kafeero yafulumya alubaamu nnyingi n'ennyimba ezaali zimanyiddwa ennyo era nga zisikiriza abawagizi bangi. Ennyimba ze zaateranga okwogera ku nsonga z'abantu n'ebyobufuzi, ng'awa abantu omukisa okwogera ku bye bayitamu n'ebyo bye baagala.
Kafeero yafa nga 17 Ogwokutaano 2007, ku myaka 36 olw'obulwadde bw'ensigo. Okufa kwe okw'amangu kwali kufiirwa kwa maanyi eri abayimbi mu Uganda, era ajjukirwa ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba eyalina ekitone era eyakola kinene mu by'okuyimba.<ref>Kaggwa, Andrew (17 May 2017). [https://observer.ug/lifestyle/52917-ten-years-later-paulo-kafeero-s-music-still-inspires-pop-culture.html "Ten years later, Paulo Kafeero's music still inspires pop culture]". ''The Observer - Uganda''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
bslk64qg3ns8m8o4sbcf1s61gf6k78m
47051
47050
2026-04-15T06:00:10Z
Brenda Namulinda
9846
47051
wikitext
text/x-wiki
'''Prince Paulo Kafeero''' yazaalibwa nga ye Paul Job Kafeero nga 12 Kasambula 1970, n'afa nga 17 Muzigo 2007. Yali muyimbi nnakinku.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/E/8/13/566222 "Drama at Paul Kafeero's burial]" newvision.co.ug. Retrieved 21 November 2014 Archived 29 November 2014 at the Wayback Machine</ref> Mu biseera we yayimbira, yawangula engule ez'amaanyi eziwerako, mu mwaka 2003 ne 2004, omwali PAM Awards ey'omuyimbi wa kadongokamu asinze, ne bbandi esinze.<ref name="monitor"><was a friend to Ivan Kigongo>[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/My-life-with-Paul-Kafeero--One-woman-tells-her-intriguing-story/-/691232/1670468/-/s98dtfz/-/index.html "My life with Paul Kafeero: One woman tells her intriguing story]". monitor.co.ug. Retrieved 21 November 2014.</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka 1977, Kafeero yatandika okusoma ku ssomero lya Nkokonjjeru Demonstration Primary School, ne yeeyongerayo ku Ngogwe Baskerville eya siniya, ng'atambula kilomita nnya buli lunaku. Mu mwaka gwe gumu mwe yatandikira okusoma, kitaawe yabalekawo. Olwa nnyina obutamwagaliza nnyo bintu bya kuyimba, yagenda n'abeera ku kyalo ekiriraanyeewo e Masaba, ne mwannyina omukulu ayitibwa Grace, ne bba Bba wa Grace yamusasuliranga ebisale ku ssomero olwa kitaawe okumusuulawo. Olwokuba nga ebisale by'essomero byajjanga bbalirirwe, Kafeero teyamalako ssekendule Yafuna ssente okuyita mu kukuba bbulooka, okulima ebijanjaalo, okutunda engoye enkadde, n'okutunga ekyalaani.Kitaawe wa Kafeero teyaddamu kumuwa buyambi, wadde okumuwuliza, okutuuka lwe yafuna ettutumu.<ref name="Kathylyn Barret Gaines">[https://www.independent.co.ug/controversy-as-family-of-the-late-singer-kafeero-run-to-court-over-property/ "Controversy as family of the late singer Kafeero run to court over property"]. The Independent Uganda. 1 August 2020. Retrieved 6 February 2025.</ref>
Yakolanga ssente ng'akola amataffaali, ng'alima ebijanjaalo, ng'atunda engoye enkadde, era ng'akola n'engoye. Kitaawe wa Kafeero teyamuwanga buyambi bwonna era teyaddamu kumuwuliza okutuusa lwe yafuuka omumanyifu.<ref>''One little guitor: The words of Paul Job Kafeero'' (1 ed.). Tourguide Publications. 2012. p. 2. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970637171|9789970637171]]</bdi>.</ref>
== Emirimu ==
Paulo Kafeero yalina omulimu ogw'amaanyi ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba, n'aleka ekifaananyi eky'olubeerera ku nsiike y'okuyimba mu Uganda. Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu myaka gya 1990, era yafuna ettutumu olw'ennyimba ze ez'enjawulo n'eddoboozi lye ery'amaanyi.<ref>[https://www.pulse.ug/entertainment/today-marks-the-15th-anniversary-of-prince-paulo-kafeeros-death/9hxn13d "Today marks the 15th anniversary of Prince Paulo Kafeero's death"]. ''Pulse Uganda''. 17 May 2022. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Kafeero yasinga kwettanira nnyo ekika kya Kadongo Kamu, ekika ky'ennyimba z'ekinnansi mu Uganda. Ennyimba ze zaalimu ebigambo ebyakwata ku mitima gy'abantu era nga zikwata ku nsonga ez'enjawulo gamba ng'omukwano, ensonga z'abantu, n'obuwangwa. Ennyimba ze zaali zisikiriza nnyo abantu okwetooloola eggwanga, era ekyo kyamufuula omu ku bayimbi abasinga okumanyika mu Uganda.<ref>Ruby, Josh (5 July 2020). "[http://mbu.ug/2020/07/05/the-late-paul-kafeeros-wife-ready-to-continue-music-career-hits-studio-with-crouch/ Paul Kafeero's wife to continue music career, hits studio with Crouch"]. ''MBU''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Olumu ku nnyimba za Kafeero ezimanyiddwa ennyo, Dippo Nazigala, lwakola kinene mu kumutunda era ne lumufuula omuntu omututumufu mu by'okuyimba mu Uganda. Obuwanguzi bw'oluyimba luno bwayolesa ekitone kya Kafeero era ne buyamba okutwala omulimu gwe mu maaso.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Bobi Wine pays tribute to Kafeero]". ''New Vision''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
Mu bulamu bwe bwonna, Kafeero yafulumya alubaamu nnyingi n'ennyimba ezaali zimanyiddwa ennyo era nga zisikiriza abawagizi bangi. Ennyimba ze zaateranga okwogera ku nsonga z'abantu n'ebyobufuzi, ng'awa abantu omukisa okwogera ku bye bayitamu n'ebyo bye baagala.
Kafeero yafa nga 17 Ogwokutaano 2007, ku myaka 36 olw'obulwadde bw'ensigo. Okufa kwe okw'amangu kwali kufiirwa kwa maanyi eri abayimbi mu Uganda, era ajjukirwa ng'omuyimbi era omuwandiisi w'ennyimba eyalina ekitone era eyakola kinene mu by'okuyimba.<ref>Kaggwa, Andrew (17 May 2017). [https://observer.ug/lifestyle/52917-ten-years-later-paulo-kafeero-s-music-still-inspires-pop-culture.html "Ten years later, Paulo Kafeero's music still inspires pop culture]". ''The Observer - Uganda''. Retrieved 11 July 2023.</ref>
== Ennyimba ze ==
[[File:Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg|left|thumb|Paul kafeero & Fred Ssebatta.jpg]]
* Muvubuka Munnange
* Abatunda Ebyokulya
* Ekijjankunene, ekitundu ekyokubiri
* Temukyasaga
* Kiwenenya Amazina
* Ebintu Byomuko
* Tulera Birerya
* Walumbe Zzaaya
* Obutamatira
* Ekyali Ekintu Kyange
* Gwe Musika
* Dunia Weeraba
* Edduma Lye'mbaga
* Omwana W'omuzungu
* Baabo Bagambe
* Nantabulirirwa
* Kampala Mu Kooti
* Dipo Naziggala
* Moviour
* Bamutalira
* Olulimi Lwange
* Nsonda Nnya
* Emomboze
* Eyali Amanyi Okupanga
* Galenzi Mmwe
* Musaayi Gwange
* Lucia
* Singa Nalinze
* Bisirikirwa
* Tusuza emyoyo
* Esawa yokuzaawa
* Mwanyinaze
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_African_musicians|List of African musicians]]
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|List of Ugandan musicians]]
== Ebyokulabirako ==
g7r81pq0qcjynd99tkmamawcoyaztpc
Stephen Kaziimba
0
10861
47091
47012
2026-04-15T09:23:23Z
Brenda Namulinda
9846
47091
wikitext
text/x-wiki
{{short description|Ugandan bishop}}
{{Databox}}
'''Samuel Stephen Kaziimba Mugalu''' (oluusi ayitibwa Stephen Kaziimba;<ref>"[https://web.archive.org/web/20210228030114/http://mityanadiocese.org/index.php/the-bishop The Bishop – MD]". Archived from [http://www.mityanadiocese.org/index.php/the-bishop the original] on 28 February 2021. Retrieved 3 November 2019.</ref> <ref>"Bishop of Mityana, Stephen Kaziimba, elected to serve as next Archbishop of Uganda".</ref> yazaalibwa 15 Ogwomunaana 1962) mulabirizi wa kkanisa mu Uganda . Nga 28 Ogomunana 2019, yalondebwa okuweereza nga Ssaabalabirizi wa Uganda ow’omwenda era Omulabirizi wa Kampala, okutandika nga 1 Ogwokussatu 2020. Mu kifo kye nga Ssaabalabirizi wa Uganda, y’akulira Ekkanisa ya Uganda . Nga tannafuna kifo kye kino kipya, yaweerezaako ng’Omulabirizi mu Bulabirizi bw’e Mityana, okuva mu 2009 okutuuka mu 2020. <ref name="1R">https://www.softpower.ug/bishop-kazimba-mugalu-to-replace-ntagali-as-archbishop-of-church-of-uganda/</ref>
== Obulamu obwomubuto n’okusoma ==
Mugalu yazaalibwa nga 15 Ogwomunana 1962, nga azaalibwa Jessica Nanyonjo ne Besweri Kaddu, ku kyalo Gulama-Najja, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]].
Yasomera ku ''Gakuweebwa Munno Nursery School'' emanyidwa kati nga ''Lusaka Primary School'', e Katwe, kumulirwano ne [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yabatizibwa Canon Y. Baddokwaya, nga 22 Ogwokkuna 1973, mu ''kkanisa ya St. Luke e Kibuye'' . Yasibwako emikkono Omulabirizi [[Misaeri Kawuma]], nga 22 Ogwomwenda1979, e Namataba, mu ssaza lye'Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] nga bweyitibwa leero.
Yafuna diguli eyookubiri mu by’eddiini mu 2003 ne diguli ya Doctor of Ministry mu 2007, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |access-date=2024-09-03 |archive-date=2022-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221204152224/https://westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |url-status=dead }}</ref> byombi okuva mu Western Theological Seminary e Holland, Michigan .
== Obuweereza obutuuziddwa ==
Kaziimba yatuuzibwa mu gwekkumi neebiri mu 1990 nga atuuzibwa Omulabirizi Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo . Yaweereza nga Omumyuka wa Vicar mu Nakibizzi Parish mu Disitulikiti y’e Buikwe okuva mu 1990 okutuuka mu 1994. Oluvannyuma yaweereza nga nga omubuulizi w’ekigo mu kigo ky’e Katente okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Okuva mu 2000, yaliko Vicar wa Lutikko e Mukono. Ng’ali eyo, Omulabirizi Michael Ssenyimba yamufuula Akola nga Provost wa Lutikko e Mukono. Yakakasibwa ku bwa Provost wa Lutikko ya St. Philip ne Andrew's Cathedral Mukono, mu 2004.
== Obuweereza bw’Obulabirizi ==
Kaziimba yatukuzibwa ng’omulabirizi era n’atuuzibwa ku bulabirizi obw’okuna mu bulabirizi bw’e Mityana, nga 26 Ogwekkumi 2008 ng’adda mu bigere by’Omulabirizi Dr. ''Dunstan Kopriano Bukenya'' .
Yalondebwa okubeera Ssaabalabirizi wa Uganda addako mu kalulu ak’ekyama, ng’abalabirizi b’Ekkanisa ya Uganda abasukka mu bitundu bibiri ku bisatu nga 28 Ogwomunana 2019. Yatuuzibwa ku bwa Ssaabalabirizi nga 1 Ogwokussatu 2020 mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko ya St. Paul]] e Namirembe .
Yadda mu bigere by’Omulabirizi Stanley Ntagali, eyawummula, ng’amaze okuweza emyaka 65 egy’okuwummula. <ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1506334/kazimba-elected-9th-archbishop-church-uganda</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Kaziimba yalaga obuwagizi eri etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga, erireeta ekibonerezo ky’okufa ku misango egisingisibwa ebalibebisiyaga. Kaziimba yawakanyizza okunenya ennyikira ye Ssaabalabirizi w'e Canterbury, Justin Welby n'alaga nti amateeka agafuula ebikolwa by'ebisiyaga omusango gaali gasoose kuleetebwa mu Uganda Abangereza mu biseera by'amatwale . Wabula ategeezezza nti tawagira kukozesa kibonerezo kya kufa. <ref>https://www.churchtimes.co.uk/articles/2023/16-june/news/world/archbishop-of-uganda-takes-welby-to-task-over-criticism-of-anti-homosexuality-law</ref> <ref>https://www.katholisch.de/artikel/45286-massive-kritik-an-anti-queer-gesetz-in-uganda-lob-von-erzbischof</ref> Mu Gwomusanvu, 2023, Kaziimba yasisinkana era n’awa obuwagizi ku bifo bya Pulezidenti wa Iran, Ebrahim Raisi, era bombi ne baddamu okuwagira okufuula ebisiyaga omusango. <ref>https://www.independent.co.ug/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement/</ref> <ref>https://www.thekampalareport.com/latest/2023071428992/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga 20 Ogwokussatu 2020, Ssaabalabirizi Stephen Kaziimba yatuuzibwa ku bwa <nowiki>''Chancellor''</nowiki> owokunna owa Uganda Christian University, yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo eyeegattira mu kkanisa ya Uganda. <ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Archbishop-Kaziimba-installed-new-UCU-Chancellor/688334-5499752-7sxac2z/index.html</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Mufumbo ne Margaret Naggayi Bulya era bonna bazadde baabana abalenzi bana. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html</ref>
== Laba nabino ==
* Uganda Christian University
* Church House, Uganda
== Ebijulizidwa ==
2tj5bpxgvfoxx6cy56lzt1obnuc0kjr
47092
47091
2026-04-15T09:24:00Z
Brenda Namulinda
9846
47092
wikitext
text/x-wiki
{{short description|Ugandan bishop}}
{{Databox}}
'''Samuel Stephen Kaziimba Mugalu''' (oluusi ayitibwa Stephen Kaziimba;<ref>"[https://web.archive.org/web/20210228030114/http://mityanadiocese.org/index.php/the-bishop The Bishop – MD]". Archived from [http://www.mityanadiocese.org/index.php/the-bishop the original] on 28 February 2021. Retrieved 3 November 2019.</ref> <ref>[https://www.anglicannews.org/news/2019/08/bishop-of-mityana-stephen-kaziimba-elected-to-serve-as-next-archbishop-of-uganda.aspx "Bishop of Mityana, Stephen Kaziimba, elected to serve as next Archbishop of Uganda"].</ref> yazaalibwa 15 Ogwomunaana 1962) mulabirizi wa kkanisa mu Uganda . Nga 28 Ogomunana 2019, yalondebwa okuweereza nga Ssaabalabirizi wa Uganda ow’omwenda era Omulabirizi wa Kampala, okutandika nga 1 Ogwokussatu 2020. Mu kifo kye nga Ssaabalabirizi wa Uganda, y’akulira Ekkanisa ya Uganda . Nga tannafuna kifo kye kino kipya, yaweerezaako ng’Omulabirizi mu Bulabirizi bw’e Mityana, okuva mu 2009 okutuuka mu 2020. <ref name="1R">https://www.softpower.ug/bishop-kazimba-mugalu-to-replace-ntagali-as-archbishop-of-church-of-uganda/</ref>
== Obulamu obwomubuto n’okusoma ==
Mugalu yazaalibwa nga 15 Ogwomunana 1962, nga azaalibwa Jessica Nanyonjo ne Besweri Kaddu, ku kyalo Gulama-Najja, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]].
Yasomera ku ''Gakuweebwa Munno Nursery School'' emanyidwa kati nga ''Lusaka Primary School'', e Katwe, kumulirwano ne [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yabatizibwa Canon Y. Baddokwaya, nga 22 Ogwokkuna 1973, mu ''kkanisa ya St. Luke e Kibuye'' . Yasibwako emikkono Omulabirizi [[Misaeri Kawuma]], nga 22 Ogwomwenda1979, e Namataba, mu ssaza lye'Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] nga bweyitibwa leero.
Yafuna diguli eyookubiri mu by’eddiini mu 2003 ne diguli ya Doctor of Ministry mu 2007, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |access-date=2024-09-03 |archive-date=2022-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221204152224/https://westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |url-status=dead }}</ref> byombi okuva mu Western Theological Seminary e Holland, Michigan .
== Obuweereza obutuuziddwa ==
Kaziimba yatuuzibwa mu gwekkumi neebiri mu 1990 nga atuuzibwa Omulabirizi Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo . Yaweereza nga Omumyuka wa Vicar mu Nakibizzi Parish mu Disitulikiti y’e Buikwe okuva mu 1990 okutuuka mu 1994. Oluvannyuma yaweereza nga nga omubuulizi w’ekigo mu kigo ky’e Katente okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Okuva mu 2000, yaliko Vicar wa Lutikko e Mukono. Ng’ali eyo, Omulabirizi Michael Ssenyimba yamufuula Akola nga Provost wa Lutikko e Mukono. Yakakasibwa ku bwa Provost wa Lutikko ya St. Philip ne Andrew's Cathedral Mukono, mu 2004.
== Obuweereza bw’Obulabirizi ==
Kaziimba yatukuzibwa ng’omulabirizi era n’atuuzibwa ku bulabirizi obw’okuna mu bulabirizi bw’e Mityana, nga 26 Ogwekkumi 2008 ng’adda mu bigere by’Omulabirizi Dr. ''Dunstan Kopriano Bukenya'' .
Yalondebwa okubeera Ssaabalabirizi wa Uganda addako mu kalulu ak’ekyama, ng’abalabirizi b’Ekkanisa ya Uganda abasukka mu bitundu bibiri ku bisatu nga 28 Ogwomunana 2019. Yatuuzibwa ku bwa Ssaabalabirizi nga 1 Ogwokussatu 2020 mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko ya St. Paul]] e Namirembe .
Yadda mu bigere by’Omulabirizi Stanley Ntagali, eyawummula, ng’amaze okuweza emyaka 65 egy’okuwummula. <ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1506334/kazimba-elected-9th-archbishop-church-uganda</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Kaziimba yalaga obuwagizi eri etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga, erireeta ekibonerezo ky’okufa ku misango egisingisibwa ebalibebisiyaga. Kaziimba yawakanyizza okunenya ennyikira ye Ssaabalabirizi w'e Canterbury, Justin Welby n'alaga nti amateeka agafuula ebikolwa by'ebisiyaga omusango gaali gasoose kuleetebwa mu Uganda Abangereza mu biseera by'amatwale . Wabula ategeezezza nti tawagira kukozesa kibonerezo kya kufa. <ref>https://www.churchtimes.co.uk/articles/2023/16-june/news/world/archbishop-of-uganda-takes-welby-to-task-over-criticism-of-anti-homosexuality-law</ref> <ref>https://www.katholisch.de/artikel/45286-massive-kritik-an-anti-queer-gesetz-in-uganda-lob-von-erzbischof</ref> Mu Gwomusanvu, 2023, Kaziimba yasisinkana era n’awa obuwagizi ku bifo bya Pulezidenti wa Iran, Ebrahim Raisi, era bombi ne baddamu okuwagira okufuula ebisiyaga omusango. <ref>https://www.independent.co.ug/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement/</ref> <ref>https://www.thekampalareport.com/latest/2023071428992/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga 20 Ogwokussatu 2020, Ssaabalabirizi Stephen Kaziimba yatuuzibwa ku bwa <nowiki>''Chancellor''</nowiki> owokunna owa Uganda Christian University, yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo eyeegattira mu kkanisa ya Uganda. <ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Archbishop-Kaziimba-installed-new-UCU-Chancellor/688334-5499752-7sxac2z/index.html</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Mufumbo ne Margaret Naggayi Bulya era bonna bazadde baabana abalenzi bana. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html</ref>
== Laba nabino ==
* Uganda Christian University
* Church House, Uganda
== Ebijulizidwa ==
tkf6ts4sqyg9u4889hpzxx2feouo24h
47093
47092
2026-04-15T09:24:23Z
Brenda Namulinda
9846
47093
wikitext
text/x-wiki
{{short description|Ugandan bishop}}
{{Databox}}
'''Samuel Stephen Kaziimba Mugalu''' (oluusi ayitibwa Stephen Kaziimba;<ref>"[https://web.archive.org/web/20210228030114/http://mityanadiocese.org/index.php/the-bishop The Bishop – MD]". Archived from [http://www.mityanadiocese.org/index.php/the-bishop the original] on 28 February 2021. Retrieved 3 November 2019.</ref> <ref>[https://www.anglicannews.org/news/2019/08/bishop-of-mityana-stephen-kaziimba-elected-to-serve-as-next-archbishop-of-uganda.aspx "Bishop of Mityana, Stephen Kaziimba, elected to serve as next Archbishop of Uganda"].</ref> yazaalibwa 15 Ogwomunaana 1962) mulabirizi wa kkanisa mu Uganda . Nga 28 Ogomunana 2019, yalondebwa okuweereza nga Ssaabalabirizi wa Uganda ow’omwenda era Omulabirizi wa Kampala, okutandika nga 1 Ogwokussatu 2020. Mu kifo kye nga Ssaabalabirizi wa Uganda, y’akulira Ekkanisa ya Uganda . Nga tannafuna kifo kye kino kipya, yaweerezaako ng’Omulabirizi mu Bulabirizi bw’e Mityana, okuva mu 2009 okutuuka mu 2020. <ref name="1R">Nixon Segawa (28 August 2019). "Bishop Kazimba Mugalu To Replace Ntagali As Archbishop of Church of Uganda". Kampala: SoftPower Uganda. Retrieved 28 August 2019.</ref>
== Obulamu obwomubuto n’okusoma ==
Mugalu yazaalibwa nga 15 Ogwomunana 1962, nga azaalibwa Jessica Nanyonjo ne Besweri Kaddu, ku kyalo Gulama-Najja, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]].
Yasomera ku ''Gakuweebwa Munno Nursery School'' emanyidwa kati nga ''Lusaka Primary School'', e Katwe, kumulirwano ne [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yabatizibwa Canon Y. Baddokwaya, nga 22 Ogwokkuna 1973, mu ''kkanisa ya St. Luke e Kibuye'' . Yasibwako emikkono Omulabirizi [[Misaeri Kawuma]], nga 22 Ogwomwenda1979, e Namataba, mu ssaza lye'Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] nga bweyitibwa leero.
Yafuna diguli eyookubiri mu by’eddiini mu 2003 ne diguli ya Doctor of Ministry mu 2007, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |access-date=2024-09-03 |archive-date=2022-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221204152224/https://westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |url-status=dead }}</ref> byombi okuva mu Western Theological Seminary e Holland, Michigan .
== Obuweereza obutuuziddwa ==
Kaziimba yatuuzibwa mu gwekkumi neebiri mu 1990 nga atuuzibwa Omulabirizi Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo . Yaweereza nga Omumyuka wa Vicar mu Nakibizzi Parish mu Disitulikiti y’e Buikwe okuva mu 1990 okutuuka mu 1994. Oluvannyuma yaweereza nga nga omubuulizi w’ekigo mu kigo ky’e Katente okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Okuva mu 2000, yaliko Vicar wa Lutikko e Mukono. Ng’ali eyo, Omulabirizi Michael Ssenyimba yamufuula Akola nga Provost wa Lutikko e Mukono. Yakakasibwa ku bwa Provost wa Lutikko ya St. Philip ne Andrew's Cathedral Mukono, mu 2004.
== Obuweereza bw’Obulabirizi ==
Kaziimba yatukuzibwa ng’omulabirizi era n’atuuzibwa ku bulabirizi obw’okuna mu bulabirizi bw’e Mityana, nga 26 Ogwekkumi 2008 ng’adda mu bigere by’Omulabirizi Dr. ''Dunstan Kopriano Bukenya'' .
Yalondebwa okubeera Ssaabalabirizi wa Uganda addako mu kalulu ak’ekyama, ng’abalabirizi b’Ekkanisa ya Uganda abasukka mu bitundu bibiri ku bisatu nga 28 Ogwomunana 2019. Yatuuzibwa ku bwa Ssaabalabirizi nga 1 Ogwokussatu 2020 mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko ya St. Paul]] e Namirembe .
Yadda mu bigere by’Omulabirizi Stanley Ntagali, eyawummula, ng’amaze okuweza emyaka 65 egy’okuwummula. <ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1506334/kazimba-elected-9th-archbishop-church-uganda</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Kaziimba yalaga obuwagizi eri etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga, erireeta ekibonerezo ky’okufa ku misango egisingisibwa ebalibebisiyaga. Kaziimba yawakanyizza okunenya ennyikira ye Ssaabalabirizi w'e Canterbury, Justin Welby n'alaga nti amateeka agafuula ebikolwa by'ebisiyaga omusango gaali gasoose kuleetebwa mu Uganda Abangereza mu biseera by'amatwale . Wabula ategeezezza nti tawagira kukozesa kibonerezo kya kufa. <ref>https://www.churchtimes.co.uk/articles/2023/16-june/news/world/archbishop-of-uganda-takes-welby-to-task-over-criticism-of-anti-homosexuality-law</ref> <ref>https://www.katholisch.de/artikel/45286-massive-kritik-an-anti-queer-gesetz-in-uganda-lob-von-erzbischof</ref> Mu Gwomusanvu, 2023, Kaziimba yasisinkana era n’awa obuwagizi ku bifo bya Pulezidenti wa Iran, Ebrahim Raisi, era bombi ne baddamu okuwagira okufuula ebisiyaga omusango. <ref>https://www.independent.co.ug/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement/</ref> <ref>https://www.thekampalareport.com/latest/2023071428992/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga 20 Ogwokussatu 2020, Ssaabalabirizi Stephen Kaziimba yatuuzibwa ku bwa <nowiki>''Chancellor''</nowiki> owokunna owa Uganda Christian University, yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo eyeegattira mu kkanisa ya Uganda. <ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Archbishop-Kaziimba-installed-new-UCU-Chancellor/688334-5499752-7sxac2z/index.html</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Mufumbo ne Margaret Naggayi Bulya era bonna bazadde baabana abalenzi bana. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html</ref>
== Laba nabino ==
* Uganda Christian University
* Church House, Uganda
== Ebijulizidwa ==
7ypfsqxi0b21fsfdr7k15flvej4gtnk
47094
47093
2026-04-15T09:24:46Z
Brenda Namulinda
9846
47094
wikitext
text/x-wiki
{{short description|Ugandan bishop}}
{{Databox}}
'''Samuel Stephen Kaziimba Mugalu''' (oluusi ayitibwa Stephen Kaziimba;<ref>"[https://web.archive.org/web/20210228030114/http://mityanadiocese.org/index.php/the-bishop The Bishop – MD]". Archived from [http://www.mityanadiocese.org/index.php/the-bishop the original] on 28 February 2021. Retrieved 3 November 2019.</ref> <ref>[https://www.anglicannews.org/news/2019/08/bishop-of-mityana-stephen-kaziimba-elected-to-serve-as-next-archbishop-of-uganda.aspx "Bishop of Mityana, Stephen Kaziimba, elected to serve as next Archbishop of Uganda"].</ref> yazaalibwa 15 Ogwomunaana 1962) mulabirizi wa kkanisa mu Uganda . Nga 28 Ogomunana 2019, yalondebwa okuweereza nga Ssaabalabirizi wa Uganda ow’omwenda era Omulabirizi wa Kampala, okutandika nga 1 Ogwokussatu 2020. Mu kifo kye nga Ssaabalabirizi wa Uganda, y’akulira Ekkanisa ya Uganda . Nga tannafuna kifo kye kino kipya, yaweerezaako ng’Omulabirizi mu Bulabirizi bw’e Mityana, okuva mu 2009 okutuuka mu 2020. <ref name="1R">Nixon Segawa (28 August 2019). [https://www.softpower.ug/bishop-kazimba-mugalu-to-replace-ntagali-as-archbishop-of-church-of-uganda/ "Bishop Kazimba Mugalu To Replace Ntagali As Archbishop of Church of Uganda".] Kampala: SoftPower Uganda. Retrieved 28 August 2019.</ref>
== Obulamu obwomubuto n’okusoma ==
Mugalu yazaalibwa nga 15 Ogwomunana 1962, nga azaalibwa Jessica Nanyonjo ne Besweri Kaddu, ku kyalo Gulama-Najja, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]].
Yasomera ku ''Gakuweebwa Munno Nursery School'' emanyidwa kati nga ''Lusaka Primary School'', e Katwe, kumulirwano ne [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yabatizibwa Canon Y. Baddokwaya, nga 22 Ogwokkuna 1973, mu ''kkanisa ya St. Luke e Kibuye'' . Yasibwako emikkono Omulabirizi [[Misaeri Kawuma]], nga 22 Ogwomwenda1979, e Namataba, mu ssaza lye'Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] nga bweyitibwa leero.
Yafuna diguli eyookubiri mu by’eddiini mu 2003 ne diguli ya Doctor of Ministry mu 2007, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |access-date=2024-09-03 |archive-date=2022-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221204152224/https://westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |url-status=dead }}</ref> byombi okuva mu Western Theological Seminary e Holland, Michigan .
== Obuweereza obutuuziddwa ==
Kaziimba yatuuzibwa mu gwekkumi neebiri mu 1990 nga atuuzibwa Omulabirizi Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo . Yaweereza nga Omumyuka wa Vicar mu Nakibizzi Parish mu Disitulikiti y’e Buikwe okuva mu 1990 okutuuka mu 1994. Oluvannyuma yaweereza nga nga omubuulizi w’ekigo mu kigo ky’e Katente okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Okuva mu 2000, yaliko Vicar wa Lutikko e Mukono. Ng’ali eyo, Omulabirizi Michael Ssenyimba yamufuula Akola nga Provost wa Lutikko e Mukono. Yakakasibwa ku bwa Provost wa Lutikko ya St. Philip ne Andrew's Cathedral Mukono, mu 2004.
== Obuweereza bw’Obulabirizi ==
Kaziimba yatukuzibwa ng’omulabirizi era n’atuuzibwa ku bulabirizi obw’okuna mu bulabirizi bw’e Mityana, nga 26 Ogwekkumi 2008 ng’adda mu bigere by’Omulabirizi Dr. ''Dunstan Kopriano Bukenya'' .
Yalondebwa okubeera Ssaabalabirizi wa Uganda addako mu kalulu ak’ekyama, ng’abalabirizi b’Ekkanisa ya Uganda abasukka mu bitundu bibiri ku bisatu nga 28 Ogwomunana 2019. Yatuuzibwa ku bwa Ssaabalabirizi nga 1 Ogwokussatu 2020 mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko ya St. Paul]] e Namirembe .
Yadda mu bigere by’Omulabirizi Stanley Ntagali, eyawummula, ng’amaze okuweza emyaka 65 egy’okuwummula. <ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1506334/kazimba-elected-9th-archbishop-church-uganda</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Kaziimba yalaga obuwagizi eri etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga, erireeta ekibonerezo ky’okufa ku misango egisingisibwa ebalibebisiyaga. Kaziimba yawakanyizza okunenya ennyikira ye Ssaabalabirizi w'e Canterbury, Justin Welby n'alaga nti amateeka agafuula ebikolwa by'ebisiyaga omusango gaali gasoose kuleetebwa mu Uganda Abangereza mu biseera by'amatwale . Wabula ategeezezza nti tawagira kukozesa kibonerezo kya kufa. <ref>https://www.churchtimes.co.uk/articles/2023/16-june/news/world/archbishop-of-uganda-takes-welby-to-task-over-criticism-of-anti-homosexuality-law</ref> <ref>https://www.katholisch.de/artikel/45286-massive-kritik-an-anti-queer-gesetz-in-uganda-lob-von-erzbischof</ref> Mu Gwomusanvu, 2023, Kaziimba yasisinkana era n’awa obuwagizi ku bifo bya Pulezidenti wa Iran, Ebrahim Raisi, era bombi ne baddamu okuwagira okufuula ebisiyaga omusango. <ref>https://www.independent.co.ug/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement/</ref> <ref>https://www.thekampalareport.com/latest/2023071428992/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga 20 Ogwokussatu 2020, Ssaabalabirizi Stephen Kaziimba yatuuzibwa ku bwa <nowiki>''Chancellor''</nowiki> owokunna owa Uganda Christian University, yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo eyeegattira mu kkanisa ya Uganda. <ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Archbishop-Kaziimba-installed-new-UCU-Chancellor/688334-5499752-7sxac2z/index.html</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Mufumbo ne Margaret Naggayi Bulya era bonna bazadde baabana abalenzi bana. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html</ref>
== Laba nabino ==
* Uganda Christian University
* Church House, Uganda
== Ebijulizidwa ==
hviunnapxfeq8ifuu3aamaloxka8sps
47095
47094
2026-04-15T09:25:19Z
Brenda Namulinda
9846
47095
wikitext
text/x-wiki
{{short description|Ugandan bishop}}
{{Databox}}
'''Samuel Stephen Kaziimba Mugalu''' (oluusi ayitibwa Stephen Kaziimba;<ref>"[https://web.archive.org/web/20210228030114/http://mityanadiocese.org/index.php/the-bishop The Bishop – MD]". Archived from [http://www.mityanadiocese.org/index.php/the-bishop the original] on 28 February 2021. Retrieved 3 November 2019.</ref> <ref>[https://www.anglicannews.org/news/2019/08/bishop-of-mityana-stephen-kaziimba-elected-to-serve-as-next-archbishop-of-uganda.aspx "Bishop of Mityana, Stephen Kaziimba, elected to serve as next Archbishop of Uganda"].</ref> yazaalibwa 15 Ogwomunaana 1962) mulabirizi wa kkanisa mu [[Yuganda|Uganda]] . Nga 28 Ogomunana 2019, yalondebwa okuweereza nga Ssaabalabirizi wa Uganda ow’omwenda era Omulabirizi wa Kampala, okutandika nga 1 Ogwokussatu 2020. Mu kifo kye nga Ssaabalabirizi wa Uganda, y’akulira Ekkanisa ya Uganda . Nga tannafuna kifo kye kino kipya, yaweerezaako ng’Omulabirizi mu Bulabirizi bw’e Mityana, okuva mu 2009 okutuuka mu 2020.<ref name="1R">Nixon Segawa (28 August 2019). [https://www.softpower.ug/bishop-kazimba-mugalu-to-replace-ntagali-as-archbishop-of-church-of-uganda/ "Bishop Kazimba Mugalu To Replace Ntagali As Archbishop of Church of Uganda".] Kampala: SoftPower Uganda. Retrieved 28 August 2019.</ref>
== Obulamu obwomubuto n’okusoma ==
Mugalu yazaalibwa nga 15 Ogwomunana 1962, nga azaalibwa Jessica Nanyonjo ne Besweri Kaddu, ku kyalo Gulama-Najja, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]].
Yasomera ku ''Gakuweebwa Munno Nursery School'' emanyidwa kati nga ''Lusaka Primary School'', e Katwe, kumulirwano ne [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yabatizibwa Canon Y. Baddokwaya, nga 22 Ogwokkuna 1973, mu ''kkanisa ya St. Luke e Kibuye'' . Yasibwako emikkono Omulabirizi [[Misaeri Kawuma]], nga 22 Ogwomwenda1979, e Namataba, mu ssaza lye'Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] nga bweyitibwa leero.
Yafuna diguli eyookubiri mu by’eddiini mu 2003 ne diguli ya Doctor of Ministry mu 2007, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |access-date=2024-09-03 |archive-date=2022-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221204152224/https://westernsem.edu/wp-content/uploads/2020/01/June2007.pdf |url-status=dead }}</ref> byombi okuva mu Western Theological Seminary e Holland, Michigan .
== Obuweereza obutuuziddwa ==
Kaziimba yatuuzibwa mu gwekkumi neebiri mu 1990 nga atuuzibwa Omulabirizi Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo . Yaweereza nga Omumyuka wa Vicar mu Nakibizzi Parish mu Disitulikiti y’e Buikwe okuva mu 1990 okutuuka mu 1994. Oluvannyuma yaweereza nga nga omubuulizi w’ekigo mu kigo ky’e Katente okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Okuva mu 2000, yaliko Vicar wa Lutikko e Mukono. Ng’ali eyo, Omulabirizi Michael Ssenyimba yamufuula Akola nga Provost wa Lutikko e Mukono. Yakakasibwa ku bwa Provost wa Lutikko ya St. Philip ne Andrew's Cathedral Mukono, mu 2004.
== Obuweereza bw’Obulabirizi ==
Kaziimba yatukuzibwa ng’omulabirizi era n’atuuzibwa ku bulabirizi obw’okuna mu bulabirizi bw’e Mityana, nga 26 Ogwekkumi 2008 ng’adda mu bigere by’Omulabirizi Dr. ''Dunstan Kopriano Bukenya'' .
Yalondebwa okubeera Ssaabalabirizi wa Uganda addako mu kalulu ak’ekyama, ng’abalabirizi b’Ekkanisa ya Uganda abasukka mu bitundu bibiri ku bisatu nga 28 Ogwomunana 2019. Yatuuzibwa ku bwa Ssaabalabirizi nga 1 Ogwokussatu 2020 mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko ya St. Paul]] e Namirembe .
Yadda mu bigere by’Omulabirizi Stanley Ntagali, eyawummula, ng’amaze okuweza emyaka 65 egy’okuwummula. <ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1506334/kazimba-elected-9th-archbishop-church-uganda</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Kaziimba yalaga obuwagizi eri etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga, erireeta ekibonerezo ky’okufa ku misango egisingisibwa ebalibebisiyaga. Kaziimba yawakanyizza okunenya ennyikira ye Ssaabalabirizi w'e Canterbury, Justin Welby n'alaga nti amateeka agafuula ebikolwa by'ebisiyaga omusango gaali gasoose kuleetebwa mu Uganda Abangereza mu biseera by'amatwale . Wabula ategeezezza nti tawagira kukozesa kibonerezo kya kufa. <ref>https://www.churchtimes.co.uk/articles/2023/16-june/news/world/archbishop-of-uganda-takes-welby-to-task-over-criticism-of-anti-homosexuality-law</ref> <ref>https://www.katholisch.de/artikel/45286-massive-kritik-an-anti-queer-gesetz-in-uganda-lob-von-erzbischof</ref> Mu Gwomusanvu, 2023, Kaziimba yasisinkana era n’awa obuwagizi ku bifo bya Pulezidenti wa Iran, Ebrahim Raisi, era bombi ne baddamu okuwagira okufuula ebisiyaga omusango. <ref>https://www.independent.co.ug/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement/</ref> <ref>https://www.thekampalareport.com/latest/2023071428992/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga 20 Ogwokussatu 2020, Ssaabalabirizi Stephen Kaziimba yatuuzibwa ku bwa <nowiki>''Chancellor''</nowiki> owokunna owa Uganda Christian University, yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo eyeegattira mu kkanisa ya Uganda. <ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Archbishop-Kaziimba-installed-new-UCU-Chancellor/688334-5499752-7sxac2z/index.html</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Mufumbo ne Margaret Naggayi Bulya era bonna bazadde baabana abalenzi bana. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html</ref>
== Laba nabino ==
* Uganda Christian University
* Church House, Uganda
== Ebijulizidwa ==
sedgrgke4wetxefpu75johxlyxf8p4q
47096
47095
2026-04-15T09:25:51Z
Brenda Namulinda
9846
47096
wikitext
text/x-wiki
{{short description|Ugandan bishop}}
{{Databox}}
'''Samuel Stephen Kaziimba Mugalu''' (oluusi ayitibwa Stephen Kaziimba;<ref>"[https://web.archive.org/web/20210228030114/http://mityanadiocese.org/index.php/the-bishop The Bishop – MD]". Archived from [http://www.mityanadiocese.org/index.php/the-bishop the original] on 28 February 2021. Retrieved 3 November 2019.</ref> <ref>[https://www.anglicannews.org/news/2019/08/bishop-of-mityana-stephen-kaziimba-elected-to-serve-as-next-archbishop-of-uganda.aspx "Bishop of Mityana, Stephen Kaziimba, elected to serve as next Archbishop of Uganda"].</ref> yazaalibwa 15 Ogwomunaana 1962) mulabirizi wa kkanisa mu [[Yuganda|Uganda]] . Nga 28 Ogomunana 2019, yalondebwa okuweereza nga Ssaabalabirizi wa Uganda ow’omwenda era Omulabirizi wa Kampala, okutandika nga 1 Ogwokussatu 2020. Mu kifo kye nga Ssaabalabirizi wa Uganda, y’akulira Ekkanisa ya Uganda . Nga tannafuna kifo kye kino kipya, yaweerezaako ng’Omulabirizi mu Bulabirizi bw’e Mityana, okuva mu 2009 okutuuka mu 2020.<ref name="1R">Nixon Segawa (28 August 2019). [https://www.softpower.ug/bishop-kazimba-mugalu-to-replace-ntagali-as-archbishop-of-church-of-uganda/ "Bishop Kazimba Mugalu To Replace Ntagali As Archbishop of Church of Uganda".] Kampala: SoftPower Uganda. Retrieved 28 August 2019.</ref>
== Obulamu obwomubuto n’okusoma ==
Mugalu yazaalibwa nga 15 Ogwomunana 1962, nga azaalibwa Jessica Nanyonjo ne Besweri Kaddu, ku kyalo Gulama-Najja, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]].
Yasomera ku ''Gakuweebwa Munno Nursery School'' emanyidwa kati nga ''Lusaka Primary School'', e Katwe, kumulirwano ne [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yabatizibwa Canon Y. Baddokwaya, nga 22 Ogwokkuna 1973, mu ''kkanisa ya St. Luke e Kibuye'' . Yasibwako emikkono Omulabirizi [[Misaeri Kawuma]], nga 22 Ogwomwenda1979, e Namataba, mu ssaza lye'Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] nga bweyitibwa leero.
Yafuna diguli eyookubiri mu by’eddiini mu 2003 ne diguli ya Doctor of Ministry mu 2007, <ref>"Dr. Kazimba Elected Church of Uganda Archbishop". ''Daily Monitor''. Kampala. 28 August 2019. Retrieved 28 August 2019.</ref> byombi okuva mu Western Theological Seminary e Holland, Michigan .
== Obuweereza obutuuziddwa ==
Kaziimba yatuuzibwa mu gwekkumi neebiri mu 1990 nga atuuzibwa Omulabirizi Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo . Yaweereza nga Omumyuka wa Vicar mu Nakibizzi Parish mu Disitulikiti y’e Buikwe okuva mu 1990 okutuuka mu 1994. Oluvannyuma yaweereza nga nga omubuulizi w’ekigo mu kigo ky’e Katente okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Okuva mu 2000, yaliko Vicar wa Lutikko e Mukono. Ng’ali eyo, Omulabirizi Michael Ssenyimba yamufuula Akola nga Provost wa Lutikko e Mukono. Yakakasibwa ku bwa Provost wa Lutikko ya St. Philip ne Andrew's Cathedral Mukono, mu 2004.
== Obuweereza bw’Obulabirizi ==
Kaziimba yatukuzibwa ng’omulabirizi era n’atuuzibwa ku bulabirizi obw’okuna mu bulabirizi bw’e Mityana, nga 26 Ogwekkumi 2008 ng’adda mu bigere by’Omulabirizi Dr. ''Dunstan Kopriano Bukenya'' .
Yalondebwa okubeera Ssaabalabirizi wa Uganda addako mu kalulu ak’ekyama, ng’abalabirizi b’Ekkanisa ya Uganda abasukka mu bitundu bibiri ku bisatu nga 28 Ogwomunana 2019. Yatuuzibwa ku bwa Ssaabalabirizi nga 1 Ogwokussatu 2020 mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko ya St. Paul]] e Namirembe .
Yadda mu bigere by’Omulabirizi Stanley Ntagali, eyawummula, ng’amaze okuweza emyaka 65 egy’okuwummula. <ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1506334/kazimba-elected-9th-archbishop-church-uganda</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Kaziimba yalaga obuwagizi eri etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga, erireeta ekibonerezo ky’okufa ku misango egisingisibwa ebalibebisiyaga. Kaziimba yawakanyizza okunenya ennyikira ye Ssaabalabirizi w'e Canterbury, Justin Welby n'alaga nti amateeka agafuula ebikolwa by'ebisiyaga omusango gaali gasoose kuleetebwa mu Uganda Abangereza mu biseera by'amatwale . Wabula ategeezezza nti tawagira kukozesa kibonerezo kya kufa. <ref>https://www.churchtimes.co.uk/articles/2023/16-june/news/world/archbishop-of-uganda-takes-welby-to-task-over-criticism-of-anti-homosexuality-law</ref> <ref>https://www.katholisch.de/artikel/45286-massive-kritik-an-anti-queer-gesetz-in-uganda-lob-von-erzbischof</ref> Mu Gwomusanvu, 2023, Kaziimba yasisinkana era n’awa obuwagizi ku bifo bya Pulezidenti wa Iran, Ebrahim Raisi, era bombi ne baddamu okuwagira okufuula ebisiyaga omusango. <ref>https://www.independent.co.ug/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement/</ref> <ref>https://www.thekampalareport.com/latest/2023071428992/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga 20 Ogwokussatu 2020, Ssaabalabirizi Stephen Kaziimba yatuuzibwa ku bwa <nowiki>''Chancellor''</nowiki> owokunna owa Uganda Christian University, yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo eyeegattira mu kkanisa ya Uganda. <ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Archbishop-Kaziimba-installed-new-UCU-Chancellor/688334-5499752-7sxac2z/index.html</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Mufumbo ne Margaret Naggayi Bulya era bonna bazadde baabana abalenzi bana. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html</ref>
== Laba nabino ==
* Uganda Christian University
* Church House, Uganda
== Ebijulizidwa ==
qd1q3ey8mznj3xia9d9unvz2uutltvi
47097
47096
2026-04-15T09:26:13Z
Brenda Namulinda
9846
47097
wikitext
text/x-wiki
{{short description|Ugandan bishop}}
{{Databox}}
'''Samuel Stephen Kaziimba Mugalu''' (oluusi ayitibwa Stephen Kaziimba;<ref>"[https://web.archive.org/web/20210228030114/http://mityanadiocese.org/index.php/the-bishop The Bishop – MD]". Archived from [http://www.mityanadiocese.org/index.php/the-bishop the original] on 28 February 2021. Retrieved 3 November 2019.</ref> <ref>[https://www.anglicannews.org/news/2019/08/bishop-of-mityana-stephen-kaziimba-elected-to-serve-as-next-archbishop-of-uganda.aspx "Bishop of Mityana, Stephen Kaziimba, elected to serve as next Archbishop of Uganda"].</ref> yazaalibwa 15 Ogwomunaana 1962) mulabirizi wa kkanisa mu [[Yuganda|Uganda]] . Nga 28 Ogomunana 2019, yalondebwa okuweereza nga Ssaabalabirizi wa Uganda ow’omwenda era Omulabirizi wa Kampala, okutandika nga 1 Ogwokussatu 2020. Mu kifo kye nga Ssaabalabirizi wa Uganda, y’akulira Ekkanisa ya Uganda . Nga tannafuna kifo kye kino kipya, yaweerezaako ng’Omulabirizi mu Bulabirizi bw’e Mityana, okuva mu 2009 okutuuka mu 2020.<ref name="1R">Nixon Segawa (28 August 2019). [https://www.softpower.ug/bishop-kazimba-mugalu-to-replace-ntagali-as-archbishop-of-church-of-uganda/ "Bishop Kazimba Mugalu To Replace Ntagali As Archbishop of Church of Uganda".] Kampala: SoftPower Uganda. Retrieved 28 August 2019.</ref>
== Obulamu obwomubuto n’okusoma ==
Mugalu yazaalibwa nga 15 Ogwomunana 1962, nga azaalibwa Jessica Nanyonjo ne Besweri Kaddu, ku kyalo Gulama-Najja, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]].
Yasomera ku ''Gakuweebwa Munno Nursery School'' emanyidwa kati nga ''Lusaka Primary School'', e Katwe, kumulirwano ne [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yabatizibwa Canon Y. Baddokwaya, nga 22 Ogwokkuna 1973, mu ''kkanisa ya St. Luke e Kibuye'' . Yasibwako emikkono Omulabirizi [[Misaeri Kawuma]], nga 22 Ogwomwenda1979, e Namataba, mu ssaza lye'Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] nga bweyitibwa leero.
Yafuna diguli eyookubiri mu by’eddiini mu 2003 ne diguli ya Doctor of Ministry mu 2007, <ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html "Dr. Kazimba Elected Church of Uganda Archbishop]". ''Daily Monitor''. Kampala. 28 August 2019. Retrieved 28 August 2019.</ref> byombi okuva mu Western Theological Seminary e Holland, Michigan .
== Obuweereza obutuuziddwa ==
Kaziimba yatuuzibwa mu gwekkumi neebiri mu 1990 nga atuuzibwa Omulabirizi Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo . Yaweereza nga Omumyuka wa Vicar mu Nakibizzi Parish mu Disitulikiti y’e Buikwe okuva mu 1990 okutuuka mu 1994. Oluvannyuma yaweereza nga nga omubuulizi w’ekigo mu kigo ky’e Katente okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Okuva mu 2000, yaliko Vicar wa Lutikko e Mukono. Ng’ali eyo, Omulabirizi Michael Ssenyimba yamufuula Akola nga Provost wa Lutikko e Mukono. Yakakasibwa ku bwa Provost wa Lutikko ya St. Philip ne Andrew's Cathedral Mukono, mu 2004.
== Obuweereza bw’Obulabirizi ==
Kaziimba yatukuzibwa ng’omulabirizi era n’atuuzibwa ku bulabirizi obw’okuna mu bulabirizi bw’e Mityana, nga 26 Ogwekkumi 2008 ng’adda mu bigere by’Omulabirizi Dr. ''Dunstan Kopriano Bukenya'' .
Yalondebwa okubeera Ssaabalabirizi wa Uganda addako mu kalulu ak’ekyama, ng’abalabirizi b’Ekkanisa ya Uganda abasukka mu bitundu bibiri ku bisatu nga 28 Ogwomunana 2019. Yatuuzibwa ku bwa Ssaabalabirizi nga 1 Ogwokussatu 2020 mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko ya St. Paul]] e Namirembe .
Yadda mu bigere by’Omulabirizi Stanley Ntagali, eyawummula, ng’amaze okuweza emyaka 65 egy’okuwummula. <ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1506334/kazimba-elected-9th-archbishop-church-uganda</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Kaziimba yalaga obuwagizi eri etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga, erireeta ekibonerezo ky’okufa ku misango egisingisibwa ebalibebisiyaga. Kaziimba yawakanyizza okunenya ennyikira ye Ssaabalabirizi w'e Canterbury, Justin Welby n'alaga nti amateeka agafuula ebikolwa by'ebisiyaga omusango gaali gasoose kuleetebwa mu Uganda Abangereza mu biseera by'amatwale . Wabula ategeezezza nti tawagira kukozesa kibonerezo kya kufa. <ref>https://www.churchtimes.co.uk/articles/2023/16-june/news/world/archbishop-of-uganda-takes-welby-to-task-over-criticism-of-anti-homosexuality-law</ref> <ref>https://www.katholisch.de/artikel/45286-massive-kritik-an-anti-queer-gesetz-in-uganda-lob-von-erzbischof</ref> Mu Gwomusanvu, 2023, Kaziimba yasisinkana era n’awa obuwagizi ku bifo bya Pulezidenti wa Iran, Ebrahim Raisi, era bombi ne baddamu okuwagira okufuula ebisiyaga omusango. <ref>https://www.independent.co.ug/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement/</ref> <ref>https://www.thekampalareport.com/latest/2023071428992/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga 20 Ogwokussatu 2020, Ssaabalabirizi Stephen Kaziimba yatuuzibwa ku bwa <nowiki>''Chancellor''</nowiki> owokunna owa Uganda Christian University, yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo eyeegattira mu kkanisa ya Uganda. <ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Archbishop-Kaziimba-installed-new-UCU-Chancellor/688334-5499752-7sxac2z/index.html</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Mufumbo ne Margaret Naggayi Bulya era bonna bazadde baabana abalenzi bana. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html</ref>
== Laba nabino ==
* Uganda Christian University
* Church House, Uganda
== Ebijulizidwa ==
2snc7sp4o4p00hu30mczjxpci4aj21y
47098
47097
2026-04-15T09:38:52Z
Brenda Namulinda
9846
47098
wikitext
text/x-wiki
{{short description|Ugandan bishop}}
{{Databox}}
'''Samuel Stephen Kaziimba Mugalu''' (oluusi ayitibwa Stephen Kaziimba;<ref>"[https://web.archive.org/web/20210228030114/http://mityanadiocese.org/index.php/the-bishop The Bishop – MD]". Archived from [http://www.mityanadiocese.org/index.php/the-bishop the original] on 28 February 2021. Retrieved 3 November 2019.</ref> <ref>[https://www.anglicannews.org/news/2019/08/bishop-of-mityana-stephen-kaziimba-elected-to-serve-as-next-archbishop-of-uganda.aspx "Bishop of Mityana, Stephen Kaziimba, elected to serve as next Archbishop of Uganda"].</ref> yazaalibwa 15 Ogwomunaana 1962) mulabirizi wa kkanisa mu [[Yuganda|Uganda]] . Nga 28 Ogomunana 2019, yalondebwa okuweereza nga Ssaabalabirizi wa Uganda ow’omwenda era Omulabirizi wa Kampala, okutandika nga 1 Ogwokussatu 2020. Mu kifo kye nga Ssaabalabirizi wa Uganda, y’akulira Ekkanisa ya Uganda . Nga tannafuna kifo kye kino kipya, yaweerezaako ng’Omulabirizi mu Bulabirizi bw’e Mityana, okuva mu 2009 okutuuka mu 2020.<ref name="1R">Nixon Segawa (28 August 2019). [https://www.softpower.ug/bishop-kazimba-mugalu-to-replace-ntagali-as-archbishop-of-church-of-uganda/ "Bishop Kazimba Mugalu To Replace Ntagali As Archbishop of Church of Uganda".] Kampala: SoftPower Uganda. Retrieved 28 August 2019.</ref>
== Obulamu obwomubuto n’okusoma ==
Mugalu yazaalibwa nga 15 Ogwomunana 1962, nga azaalibwa Jessica Nanyonjo ne Besweri Kaddu, ku kyalo Gulama-Najja, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]].
Yasomera ku ''Gakuweebwa Munno Nursery School'' emanyidwa kati nga ''Lusaka Primary School'', e Katwe, kumulirwano ne [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yabatizibwa Canon Y. Baddokwaya, nga 22 Ogwokkuna 1973, mu ''kkanisa ya St. Luke e Kibuye'' . Yasibwako emikkono Omulabirizi [[Misaeri Kawuma]], nga 22 Ogwomwenda1979, e Namataba, mu ssaza lye'Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] nga bweyitibwa leero.
Yafuna diguli eyookubiri mu by’eddiini mu 2003 ne diguli ya Doctor of Ministry mu 2007, <ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html "Dr. Kazimba Elected Church of Uganda Archbishop]". ''Daily Monitor''. Kampala. 28 August 2019. Retrieved 28 August 2019.</ref> byombi okuva mu Western Theological Seminary e Holland, Michigan .
== Obuweereza obutuuziddwa ==
Kaziimba yatuuzibwa mu gwekkumi neebiri mu 1990 nga atuuzibwa Omulabirizi Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo . Yaweereza nga Omumyuka wa Vicar mu Nakibizzi Parish mu Disitulikiti y’e Buikwe okuva mu 1990 okutuuka mu 1994. Oluvannyuma yaweereza nga nga omubuulizi w’ekigo mu kigo ky’e Katente okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Okuva mu 2000, yaliko Vicar wa Lutikko e Mukono. Ng’ali eyo, Omulabirizi Michael Ssenyimba yamufuula Akola nga Provost wa Lutikko e Mukono. Yakakasibwa ku bwa Provost wa Lutikko ya St. Philip ne Andrew's Cathedral Mukono, mu 2004.
== Obuweereza bw’Obulabirizi ==
Kaziimba yatukuzibwa ng’omulabirizi era n’atuuzibwa ku bulabirizi obw’okuna mu bulabirizi bw’e Mityana, nga 26 Ogwekkumi 2008 ng’adda mu bigere by’Omulabirizi Dr. ''Dunstan Kopriano Bukenya'' .
Yalondebwa okubeera Ssaabalabirizi wa Uganda addako mu kalulu ak’ekyama, ng’abalabirizi b’Ekkanisa ya Uganda abasukka mu bitundu bibiri ku bisatu nga 28 Ogwomunana 2019. Yatuuzibwa ku bwa Ssaabalabirizi nga 1 Ogwokussatu 2020 mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko ya St. Paul]] e Namirembe .
Yadda mu bigere by’Omulabirizi Stanley Ntagali, eyawummula, ng’amaze okuweza emyaka 65 egy’okuwummula. <ref name="6R">"The Commons". Western Theological Seminary. June 2007. Retrieved 23 January 2020.</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Kaziimba yalaga obuwagizi eri etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga, erireeta ekibonerezo ky’okufa ku misango egisingisibwa ebalibebisiyaga. Kaziimba yawakanyizza okunenya ennyikira ye Ssaabalabirizi w'e Canterbury, Justin Welby n'alaga nti amateeka agafuula ebikolwa by'ebisiyaga omusango gaali gasoose kuleetebwa mu Uganda Abangereza mu biseera by'amatwale . Wabula ategeezezza nti tawagira kukozesa kibonerezo kya kufa. <ref>https://www.churchtimes.co.uk/articles/2023/16-june/news/world/archbishop-of-uganda-takes-welby-to-task-over-criticism-of-anti-homosexuality-law</ref> <ref>https://www.katholisch.de/artikel/45286-massive-kritik-an-anti-queer-gesetz-in-uganda-lob-von-erzbischof</ref> Mu Gwomusanvu, 2023, Kaziimba yasisinkana era n’awa obuwagizi ku bifo bya Pulezidenti wa Iran, Ebrahim Raisi, era bombi ne baddamu okuwagira okufuula ebisiyaga omusango. <ref>https://www.independent.co.ug/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement/</ref> <ref>https://www.thekampalareport.com/latest/2023071428992/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga 20 Ogwokussatu 2020, Ssaabalabirizi Stephen Kaziimba yatuuzibwa ku bwa <nowiki>''Chancellor''</nowiki> owokunna owa Uganda Christian University, yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo eyeegattira mu kkanisa ya Uganda. <ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Archbishop-Kaziimba-installed-new-UCU-Chancellor/688334-5499752-7sxac2z/index.html</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Mufumbo ne Margaret Naggayi Bulya era bonna bazadde baabana abalenzi bana. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html</ref>
== Laba nabino ==
* Uganda Christian University
* Church House, Uganda
== Ebijulizidwa ==
lffamdmcyul9o9me5qknggcmt6acxgz
47099
47098
2026-04-15T09:42:26Z
Brenda Namulinda
9846
47099
wikitext
text/x-wiki
{{short description|Ugandan bishop}}
{{Databox}}
'''Samuel Stephen Kaziimba Mugalu''' (oluusi ayitibwa Stephen Kaziimba;<ref>"[https://web.archive.org/web/20210228030114/http://mityanadiocese.org/index.php/the-bishop The Bishop – MD]". Archived from [http://www.mityanadiocese.org/index.php/the-bishop the original] on 28 February 2021. Retrieved 3 November 2019.</ref> <ref>[https://www.anglicannews.org/news/2019/08/bishop-of-mityana-stephen-kaziimba-elected-to-serve-as-next-archbishop-of-uganda.aspx "Bishop of Mityana, Stephen Kaziimba, elected to serve as next Archbishop of Uganda"].</ref> yazaalibwa 15 Ogwomunaana 1962) mulabirizi wa kkanisa mu [[Yuganda|Uganda]] . Nga 28 Ogomunana 2019, yalondebwa okuweereza nga Ssaabalabirizi wa Uganda ow’omwenda era Omulabirizi wa Kampala, okutandika nga 1 Ogwokussatu 2020. Mu kifo kye nga Ssaabalabirizi wa Uganda, y’akulira Ekkanisa ya Uganda . Nga tannafuna kifo kye kino kipya, yaweerezaako ng’Omulabirizi mu Bulabirizi bw’e Mityana, okuva mu 2009 okutuuka mu 2020.<ref name="1R">Nixon Segawa (28 August 2019). [https://www.softpower.ug/bishop-kazimba-mugalu-to-replace-ntagali-as-archbishop-of-church-of-uganda/ "Bishop Kazimba Mugalu To Replace Ntagali As Archbishop of Church of Uganda".] Kampala: SoftPower Uganda. Retrieved 28 August 2019.</ref>
== Obulamu obwomubuto n’okusoma ==
Mugalu yazaalibwa nga 15 Ogwomunana 1962, nga azaalibwa Jessica Nanyonjo ne Besweri Kaddu, ku kyalo Gulama-Najja, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]].
Yasomera ku ''Gakuweebwa Munno Nursery School'' emanyidwa kati nga ''Lusaka Primary School'', e Katwe, kumulirwano ne [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yabatizibwa Canon Y. Baddokwaya, nga 22 Ogwokkuna 1973, mu ''kkanisa ya St. Luke e Kibuye'' . Yasibwako emikkono Omulabirizi [[Misaeri Kawuma]], nga 22 Ogwomwenda1979, e Namataba, mu ssaza lye'Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] nga bweyitibwa leero.
Yafuna diguli eyookubiri mu by’eddiini mu 2003 ne diguli ya Doctor of Ministry mu 2007, <ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html "Dr. Kazimba Elected Church of Uganda Archbishop]". ''Daily Monitor''. Kampala. 28 August 2019. Retrieved 28 August 2019.</ref> byombi okuva mu Western Theological Seminary e Holland, Michigan .
== Obuweereza obutuuziddwa ==
Kaziimba yatuuzibwa mu gwekkumi neebiri mu 1990 nga atuuzibwa Omulabirizi Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo . Yaweereza nga Omumyuka wa Vicar mu Nakibizzi Parish mu Disitulikiti y’e Buikwe okuva mu 1990 okutuuka mu 1994. Oluvannyuma yaweereza nga nga omubuulizi w’ekigo mu kigo ky’e Katente okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Okuva mu 2000, yaliko Vicar wa Lutikko e Mukono. Ng’ali eyo, Omulabirizi Michael Ssenyimba yamufuula Akola nga Provost wa Lutikko e Mukono. Yakakasibwa ku bwa Provost wa Lutikko ya St. Philip ne Andrew's Cathedral Mukono, mu 2004.
== Obuweereza bw’Obulabirizi ==
Kaziimba yatukuzibwa ng’omulabirizi era n’atuuzibwa ku bulabirizi obw’okuna mu bulabirizi bw’e Mityana, nga 26 Ogwekkumi 2008 ng’adda mu bigere by’Omulabirizi Dr. ''Dunstan Kopriano Bukenya'' .
Yalondebwa okubeera Ssaabalabirizi wa Uganda addako mu kalulu ak’ekyama, ng’abalabirizi b’Ekkanisa ya Uganda abasukka mu bitundu bibiri ku bisatu nga 28 Ogwomunana 2019. Yatuuzibwa ku bwa Ssaabalabirizi nga 1 Ogwokussatu 2020 mu [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko ya St. Paul]] e Namirembe .
Yadda mu bigere by’Omulabirizi Stanley Ntagali, eyawummula, ng’amaze okuweza emyaka 65 egy’okuwummula. <ref name="6R">[https://repository.westernsem.edu/xmlui/handle/1866/1831 "The Commons]". Western Theological Seminary. June 2007. Retrieved 23 January 2020.</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Kaziimba yalaga obuwagizi eri etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga, erireeta ekibonerezo ky’okufa ku misango egisingisibwa ebalibebisiyaga. Kaziimba yawakanyizza okunenya ennyikira ye Ssaabalabirizi w'e Canterbury, Justin Welby n'alaga nti amateeka agafuula ebikolwa by'ebisiyaga omusango gaali gasoose kuleetebwa mu Uganda Abangereza mu biseera by'amatwale . Wabula ategeezezza nti tawagira kukozesa kibonerezo kya kufa. <ref>https://www.churchtimes.co.uk/articles/2023/16-june/news/world/archbishop-of-uganda-takes-welby-to-task-over-criticism-of-anti-homosexuality-law</ref> <ref>https://www.katholisch.de/artikel/45286-massive-kritik-an-anti-queer-gesetz-in-uganda-lob-von-erzbischof</ref> Mu Gwomusanvu, 2023, Kaziimba yasisinkana era n’awa obuwagizi ku bifo bya Pulezidenti wa Iran, Ebrahim Raisi, era bombi ne baddamu okuwagira okufuula ebisiyaga omusango. <ref>https://www.independent.co.ug/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement/</ref> <ref>https://www.thekampalareport.com/latest/2023071428992/ircu-courts-iran-to-activate-pending-agreement.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga 20 Ogwokussatu 2020, Ssaabalabirizi Stephen Kaziimba yatuuzibwa ku bwa <nowiki>''Chancellor''</nowiki> owokunna owa Uganda Christian University, yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo eyeegattira mu kkanisa ya Uganda. <ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Archbishop-Kaziimba-installed-new-UCU-Chancellor/688334-5499752-7sxac2z/index.html</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Mufumbo ne Margaret Naggayi Bulya era bonna bazadde baabana abalenzi bana. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Kazimba-elected-Church-of-Uganda-Archbishop/688334-5251848-hs53q7z/index.html</ref>
== Laba nabino ==
* Uganda Christian University
* Church House, Uganda
== Ebijulizidwa ==
3gdauuit7nkiwu8lnjlslmkw8wpcr4n
Yarri Kamara
0
12764
47017
46379
2026-04-14T23:05:32Z
Tamaledenisvalelian
10136
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340014874|Yarri Kamara]]"
47017
wikitext
text/x-wiki
'''Yarri Kamara''' mutuuze wa [[:en:Sierra_Leonean|Sierra Leone]] - ne [[:en:Ugandan|Uganda]] omunonyereza ku nkola, omuwandiisi era [[:en:Literary_translator|omuvvuunuzi w'ebiwandiiko]] mu [[:en:French_language|Lufalansa]] [[:en:Italian_language|n'Oluyitale]].<ref>{{Cite web |title=Yarri Kamara |url=https://wordswithoutborders.org/contributors/view/yarri-kamara/ |access-date=2026-02-03 |website=Words Without Borders |language=en}}</ref>
Emboozi n’ebitontome bya Kamara bifulumide mu bitabo omuli ''[[:en:Courrier_International|Courrier International]]'', ''[[:en:Lolwe|Lolwe]]'', ''[[:en:Brittle_Paper|Brittle Paper]]'', ''Africa is a Country'', ''The Republic'', ''African Arguments'' ne ''Welt-Sichten.'' Olw’ebiwandiko bye [[:en:Non-fiction|ebitali bya fiction]] [[:en:Poetry|n’ebitontome]], aweereddwa obutuuze bwa Villa Saint-Louis Ndar n’obutuuze bwa [[:en:Goethe-Institut|Goethe Institut]] African Writers, wamu n’olukalala lw’ekirabo kya Sevhage Literary Prize''.''<ref>{{Cite web |title=Yarri Kamara on the importance of African translators in literature |url=https://poda-poda.com/interviews/yarri-kamara-on-the-importance-of-translation-in-african-literature |access-date=2026-02-03 |website=Poda-Poda Stories |language=en-US}}</ref><ref name="tiltedaxispress">{{Cite web |title=Yarri Kamara |url=https://www.tiltedaxispress.com/yarri-kamara |access-date=2026-02-03 |website=Tilted Axis Press |language=en-GB}}</ref><ref name="yarrikamara">{{Cite web |title=African writer & translator |url=https://yarrikamara.com/ |access-date=2026-02-03 |website=Yarri Kamara |language=en}}</ref> Mu 2023, yali muwandiisi wa ''Sahara: A Thousand Paths Into the Future'', ekitabo ekikung'aanya amaloboozi ga Sahara, ekyagendereddwamu okuwerekera [[:en:Arts_festival|ekivvulu ky'ebyemikono]] [[Switzerland|ekya Switzerland]], [[:en:Culturescapes|Culturescapes]].<ref>{{Cite web |title=Sahara by edited by Kateryna Botanova, Yarri Kamara, and Quinn Latimer {{!}} Penguin Random House Canada |url=https://www.penguinrandomhouse.ca/books/739555/sahara-by-edited-by-kateryna-botanova-yarri-kamara-and-quinn-latimer/9781915609205 |access-date=2026-02-03 |website=www.penguinrandomhouse.ca |language=en}}</ref>
Enkyusa ya Kamara eya 2022 ey’ekitabo ky’omuwandiisi w’e [[:en:Demographics_of_Burkina_Faso|Burkinabé]] [[:en:Monique_Ilboudo|Monique Ilboudo]] ’s ''So Distant From My Life'' ye yawangula [[:en:PEN_award|engule ya PEN Heim]] era n’esunsulwamu okuvuganya ku ngule ya Amerika ey’eggwanga ey’okuvvuunula mu biwandiiko mu 2023.<ref name="yarrikamara">{{Cite web |title=African writer & translator |url=https://yarrikamara.com/ |access-date=2026-02-03 |website=Yarri Kamara |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |date=2022-10-27 |title=So Distant From My Life {{!}} Monique Ilboudo {{!}} London Review Bookshop |url=https://www.londonreviewbookshop.co.uk/stock/so-distant-from-my-life-monique-ilboudo |isbn=978-1-911284-80-2 |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu n’emirimu ==
Kamara yazaalibwa mu [[Sierra Leone]] ; wabula yakulira mu [[Kenya]], [[Yuganda|Uganda]], [[Djibouti]] ne [[Girimane|Germany]] . Nga [[:en:Jefferson_Scholarship|Omuyizi wa Jefferson]], yasoma [[:en:Economics|eby'enfuna]] n'ebiwandiiko n'olulimi mu Lufalansa mu [[:en:University_of_Virginia|Yunivasite y'e Virginia]] mu [[Amerika]] era n'amaliriza diguli ye eya master mu [[Essomamawanga|nsonga z'ensi yonna]] okuva mu [[:en:Sciences_Po|Sciences Po]] e [[Paris]], [[Bufalansa]] . <ref name="tiltedaxispress">{{Cite web |title=Yarri Kamara |url=https://www.tiltedaxispress.com/yarri-kamara |access-date=2026-02-03 |website=Tilted Axis Press |language=en-GB}}</ref> <ref name="yarrikamara">{{Cite web |title=African writer & translator |url=https://yarrikamara.com/ |access-date=2026-02-03 |website=Yarri Kamara |language=en}}</ref> Olw'okuba amaze emyaka amakumi abiri ng'abeera mu [[Burkina Faso]], mu kiseera kino abeera [[:en:Milan|Milan]], [[Yitale|Italy]] . <ref name="yarrikamara" />
Kamara amanyi bulungi Olufaransa, Oluyitale ne [[:en:Krio_language|Krio]], era asobola okusoma mu ngeri entuufu [[:en:Spanish_language|Olusipeyini]] [[:en:Portuguese_language|n’Olupotugo]]
. <ref name="yarrikamara">{{Cite web |title=African writer & translator |url=https://yarrikamara.com/ |access-date=2026-02-03 |website=Yarri Kamara |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://yarrikamara.com/ "African writer & translator"]. ''Yarri Kamara''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-03</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliiddwa ==
713jhtr2tnga8e836zsk82vzu1arnuh
47018
47017
2026-04-14T23:06:59Z
Tamaledenisvalelian
10136
added a wikilink #WUCUG26MUK
47018
wikitext
text/x-wiki
'''Yarri Kamara''' mutuuze wa [[:en:Sierra_Leonean|Sierra Leone]] - ne [[:en:Ugandan|Uganda]] omunonyereza ku nkola, omuwandiisi era [[:en:Literary_translator|omuvvuunuzi w'ebiwandiiko]] mu [[:en:French_language|Lufalansa]] [[:en:Italian_language|n'Oluyitale]].<ref>{{Cite web |title=Yarri Kamara |url=https://wordswithoutborders.org/contributors/view/yarri-kamara/ |access-date=2026-02-03 |website=Words Without Borders |language=en}}</ref>
Emboozi n’ebitontome bya Kamara bifulumide mu bitabo omuli ''[[:en:Courrier_International|Courrier International]]'', ''[[:en:Lolwe|Lolwe]]'', ''[[:en:Brittle_Paper|Brittle Paper]]'', ''Africa is a Country'', ''The Republic'', ''African Arguments'' ne ''Welt-Sichten.'' Olw’ebiwandiko bye [[:en:Non-fiction|ebitali bya fiction]] [[:en:Poetry|n’ebitontome]], aweereddwa obutuuze bwa Villa Saint-Louis Ndar n’obutuuze bwa [[:en:Goethe-Institut|Goethe Institut]] African Writers, wamu n’olukalala lw’ekirabo kya Sevhage Literary Prize''.''<ref>{{Cite web |title=Yarri Kamara on the importance of African translators in literature |url=https://poda-poda.com/interviews/yarri-kamara-on-the-importance-of-translation-in-african-literature |access-date=2026-02-03 |website=Poda-Poda Stories |language=en-US}}</ref><ref name="tiltedaxispress">{{Cite web |title=Yarri Kamara |url=https://www.tiltedaxispress.com/yarri-kamara |access-date=2026-02-03 |website=Tilted Axis Press |language=en-GB}}</ref><ref name="yarrikamara">{{Cite web |title=African writer & translator |url=https://yarrikamara.com/ |access-date=2026-02-03 |website=Yarri Kamara |language=en}}</ref> Mu 2023, yali muwandiisi wa ''Sahara: A Thousand Paths Into the Future'', ekitabo ekikung'aanya amaloboozi ga Sahara, ekyagendereddwamu okuwerekera [[:en:Arts_festival|ekivvulu ky'ebyemikono]] [[Switzerland|ekya Switzerland]], [[:en:Culturescapes|Culturescapes]].<ref>{{Cite web |title=Sahara by edited by Kateryna Botanova, Yarri Kamara, and Quinn Latimer {{!}} Penguin Random House Canada |url=https://www.penguinrandomhouse.ca/books/739555/sahara-by-edited-by-kateryna-botanova-yarri-kamara-and-quinn-latimer/9781915609205 |access-date=2026-02-03 |website=www.penguinrandomhouse.ca |language=en}}</ref>
Enkyusa ya Kamara eya 2022 ey’ekitabo ky’omuwandiisi w’e [[:en:Demographics_of_Burkina_Faso|Burkinabé]] [[:en:Monique_Ilboudo|Monique Ilboudo]] ’s ''So Distant From My Life'' ye yawangula [[:en:PEN_award|engule ya PEN Heim]] era n’esunsulwamu okuvuganya ku ngule ya Amerika ey’eggwanga ey’okuvvuunula mu biwandiiko mu 2023.<ref name="yarrikamara">{{Cite web |title=African writer & translator |url=https://yarrikamara.com/ |access-date=2026-02-03 |website=Yarri Kamara |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |date=2022-10-27 |title=So Distant From My Life {{!}} Monique Ilboudo {{!}} London Review Bookshop |url=https://www.londonreviewbookshop.co.uk/stock/so-distant-from-my-life-monique-ilboudo |isbn=978-1-911284-80-2 |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu n’emirimu ==
Kamara yazaalibwa mu [[Sierra Leone]] ; wabula yakulira mu [[Kenya]], [[Yuganda|Uganda]], [[Djibouti]] ne [[Girimane|Germany]] . Nga [[:en:Jefferson_Scholarship|Omuyizi wa Jefferson]], yasoma [[:en:Economics|eby'enfuna]] n'ebiwandiiko n'olulimi mu Lufalansa mu [[:en:University_of_Virginia|Yunivasite y'e Virginia]] mu [[Amerika]] era n'amaliriza diguli ye eya master mu [[Essomamawanga|nsonga z'ensi yonna]] okuva mu [[:en:Sciences_Po|Sciences Po]] e [[Paris]], [[Bufalansa]] . <ref name="tiltedaxispress">{{Cite web |title=Yarri Kamara |url=https://www.tiltedaxispress.com/yarri-kamara |access-date=2026-02-03 |website=Tilted Axis Press |language=en-GB}}</ref> <ref name="yarrikamara">{{Cite web |title=African writer & translator |url=https://yarrikamara.com/ |access-date=2026-02-03 |website=Yarri Kamara |language=en}}</ref> Olw'okuba amaze emyaka amakumi abiri ng'abeera mu [[Burkina Faso]], mu kiseera kino abeera [[:en:Milan|Milan]], [[Yitale|Italy]] . <ref name="yarrikamara" />
Kamara amanyi bulungi Olufaransa, Oluyitale ne [[:en:Krio_language|Krio]], era asobola okusoma mu ngeri entuufu [[:en:Spanish_language|Olusipeyini]] [[:en:Portuguese_language|n’Olupotugo]]
. <ref name="yarrikamara">{{Cite web |title=African writer & translator |url=https://yarrikamara.com/ |access-date=2026-02-03 |website=Yarri Kamara |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://yarrikamara.com/ "African writer & translator"]. ''Yarri Kamara''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-03</span></span>.</cite></ref>
== Ebijulizziddwa ==
b6j14cfkfteamzcuylub0f5xjvendln
Phionah Atuhebwe
0
12896
47019
2026-04-15T00:55:38Z
Tamaledenisvalelian
10136
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340995296|Phionah Atuhebwe]]"
47019
wikitext
text/x-wiki
'''Phionah Atuhebwe''' Munnayuganda mukugu mu by'eddagala ly'okugema awamu ne mukugema. Mu kiseera kino ye muwabuzi omukulu ku by’obulamu ku kugema ku kitebe kya UNICEF mu kibuga New York ekya Amerika ate ng’asinziira Nairobi mu Kenya. Phionah ye yali Omuserikale avunaanyizibwa ku kuleeta eddagala eppya erigema [[Afirika|Africa]] mu [[:en:World_Health_Organization|kitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]] okutuusa mu Muzigo 2023.<ref>{{Cite web |title=Routine immunization failing- Ministry of Health |url=https://www.independent.co.ug/routine-immunization-failing-ministry-of-health/ |access-date=2020-07-01 |website=www.independent.co.ug}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Phionah Atuhebwe yazaalibwa nga 7 May 1983 mu [[Eddwaliro ly'e Mbarara|ddwaaliro lya Mbarara Regional Referral Hospital]], mu kibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu maka ga Mwami ne Mukyala Aloysious SJ Tibamanya. Yasomera mu ssomero lya St. Helen pulayimale ne St. Aloysious PS Mbarara mu Pulayimale, Bweranyangi Girls SSS Bushenyi mu O'level ne Uganda Martyrs Namugongo mu A'level. Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|diguli mu by’obusawo]], Bachelor of Surgery (MBBS), obusawo n’okulongoosa. Yafuna diguli eyookubiri mu by'obulamu bw'ensi yonna/ebyobulamu mu nsi yonna okuva mu [[:en:University_of_Leeds|yunivasite y'e Leeds]].<ref>{{Cite web |date=2019-03-27 |title=Dedicated to Her Work: Meet Dr. Phionah Lynn Atuhebwe; New Vaccines Introduction Officer, WHO Regional Office for Africa |url=https://www.showbizuganda.com/dedicated-to-her-work-meet-dr-phionah-lynn-atuhebwe-new-vaccines-introduction-officer-who-regional-office-for-africa/ |access-date=2020-07-01 |website=Showbizuganda |language=en-US}}</ref> Era yasoma obukulembeze bwa pulojekiti, [[:en:Project_management|okuddukanya pulojekiti]] mu [[:en:Cornell_University|yunivasite ya Cornell]] [[:en:Vaccine|neby'okugema]] mu [[:en:University_of_Cape_Town|yunivasite y'e Cape town]].<ref>{{Cite web |title=The medical field: How female health workers have changed the face of the industry |url=https://www.kas.de/documents/280229/280278/The+medical+field+-+female+health+workers.pdf/49ff8dd4-e372-b507-f790-e9c95d2e577f?version=1.0&t=1566196720174 |website=Konrad Adenauer Stiftung}}</ref>
== Omulimu ==
Nga New Vaccines Introduction Medical Officer [[Afirika|Africa]], Atuhebwe atudde mu ofiisi y'ekitongole [[:en:World_Health_Organization|ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] mu kitundu kya Africa e Brazzaville mu [[Republic of Congo|Congo]] . Amanyiddwa ng’omu ku basinga okuyamba mu Afrika mu nteekateeka z’okugema ku ssemazinga ono.<ref>{{Cite web |last=Africa |first=Science |title=HPV Vaccine Uptake still a Challenge |url=https://scienceafrica.co.ke/hpv-vaccine-uptake-still-a-challenge/ |access-date=2020-07-01 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Experts urge Africa to strengthen routine immunisation |url=http://www.channelafrica.co.za/sabc/home/channelafrica/news/details?id=079ef1cf-5778-4a11-a269-5866f004dd12&title=Experts%20urge%20Africa%20to%20strengthen%20routine%20immunisation}}</ref> Omulimu gwe ogwa kaakano mu '''WHO''', kuli kukwatanya n’okuwagira amawanga ga '''Afirika''' okutegeka n’okusaba obuyambi bw'ensimbi okuva mu '''Gavi''', ssaako okutegeka n'okussa mu nkola enteekateeka z'okugema empya. Okukulembera okugaba ddoozi empya ez’okugema eri amawanga agasookerwako mu kitundu kya Afrika nga bakolagana ne Gavi n’ekitongole kya UNICEF ekigaba eddagala, n’emirimu emirala emikulu. <ref>{{Cite web |title=Uganda prepares for typhoid vaccine |url=https://www.newvision.co.ug/news/1451443/uganda-prepares-typhoid-vaccine |access-date=2020-07-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Exploring new ways to extend equity, access to health care in Africa |url=https://www.idrc.ca/en/research-in-action/exploring-new-ways-extend-equity-access-health-care-africa |access-date=2020-07-01 |website=CRDI - Centre de recherches pour le développement international |language=fr}}</ref>
Atuhebwe kye yasembyeyo okukola kwe kuwagira mu Zimbabwe okusooka okukozesa eddagala erigema Typhoid mu kwanukula ekirwadde kya Typhoid ekibaluseewo mu Afrika. <ref>{{Cite web |last=Duff |first=Noah |last2=Institute |first2=Sabin Vaccine |date=2019-04-24 |title=Celebrating the vaccine heroes who take on typhoid |url=https://www.coalitionagainsttyphoid.org/celebrating-the-vaccine-heroes-who-take-on-typhoid/ |access-date=2020-07-01 |website=Take on Typhoid |language=en-US}}</ref> Era abadde ku mwanjo ng’alwanyisa COVID-19. Ono y’omu ku ba Medical officers abaasooka mu Africa, okulangirira mu lwatu nti yakeberebwa COVID-19 n’awona. Emboozi ye yagiwa Bannamawulire. Nga Kafuumuulampawu 12, Ssande ya Paasika, Atuhebwe yafuna email nti ye, ng’ali wamu ne banne 43 balina okweyanjula okukeberebwa coronavirus. Nga wayise ennaku, yafuna essimu okuva ew’omusawo, nga baagala kumuwa update ku kukeberebwa bazuule oba akola bulungi. Yamutegeezezza nti mu kukeberebwa 44 okwakoleddwa, bana bazzeeyo nga balina obulwadde buno. “Era okuddamu kwange kwali nti, oh, nsonyiwa.” Nga omuntu yenna bwe yandisaasira abakoseddwa. Bwe yali tasuubira, omusawo n’asuula bbomu; “...ebyembi, oli omu ku bo” The [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] bw’ewandiika. Atuhebwe yali amaze omwezi mulamba n’okusoba mu Congo-Brazzaville, ng’ali wamu n’abasawo abalala abaali bakola butaweera okulaba nga ssemazinga ono alina buli kimu ekiyinza okumusobozesa okulwanyisa akawuka kano.<ref>{{Cite web |last=Kyamutetera |first=Muhereza |date=2020-05-08 |title=COVID-19 IS REAL: 37-year old Ugandan WHO doctor who survived the disease tells her survival story |url=https://www.ceo.co.ug/covid-19-is-real-37-year-old-ugandan-who-doctor-who-survived-the-disease-tells-her-survival-story/ |access-date=2020-07-01 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=How I beat covid-19: Dr Phionah Atuhebwe |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/How-I-beat-covid-19-Dr-Phionah-Atuhebwe/689856-5555058-q65ggiz/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-05-07 |title=From the frontline to confirmed case! Ugandan doctor shares harrowing experience after testing positive of Covid-19 in Congo Bra |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/05/from-the-frontline-to-confirmed-case-ugandan-doctor-shares-harrowing-experience-after-testing-positive-of-covid-19-in-congo-brazzaville.html |access-date=2020-07-01 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Okuva mu Muwakanya 2014 okutuuka mu kasambula 2017, Atuhebwe yakola nga omuwabuzi ku by’ekikugu mu kitundu kya Afrika ne Asia, okufuna n’okutuusa eddagala erigema, PATH International (East, Central, Southern and Anglophone Africa)<ref>{{Cite web |title=Fulfil vaccine promises made at AU Summit |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Fulfil-vaccine-promises-made-AU-Summit/689364-3857550-ogasysz/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=More than 3,000 turn up for free health camp |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/More-than-3000-turn-up-free-health-camp/688334-4768078-qq610j/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=In the life of a mother working away from home |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/life-mother-working-away-home/689856-4686260-12gjhyj/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Engule ==
* Ekitongole ky’ensi yonna eky’enkulaakulana-Ekirabo ky’okunoonyereza ekya Canada
* Ekirabo kya Ruth Griffith, Yunivasite y’e Leeds, 2011
* Sikolashipi y’abayizi abamaze diguli ey’awamu mu Japan/Bbanka y’ensi yonna
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
it29hkwi3o0mq7s47ggb3aw11l997gw
47020
47019
2026-04-15T01:02:30Z
Tamaledenisvalelian
10136
added a wikilink #WUCUG26MUK
47020
wikitext
text/x-wiki
'''Phionah Atuhebwe''' Munnayuganda mukugu mu by'eddagala ly'okugema awamu ne mukugema. Mu kiseera kino ye muwabuzi omukulu ku by’obulamu ku kugema ku kitebe kya UNICEF mu kibuga New York ekya Amerika ate ng’asinziira Nairobi mu Kenya. Phionah ye yali Omuserikale avunaanyizibwa ku kuleeta eddagala eppya erigema [[Afirika|Africa]] mu [[:en:World_Health_Organization|kitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]] okutuusa mu Muzigo 2023.<ref>{{Cite web |title=Routine immunization failing- Ministry of Health |url=https://www.independent.co.ug/routine-immunization-failing-ministry-of-health/ |access-date=2020-07-01 |website=www.independent.co.ug}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Phionah Atuhebwe yazaalibwa nga 7 May 1983 mu [[Eddwaliro ly'e Mbarara|ddwaaliro lya Mbarara Regional Referral Hospital]], mu kibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu maka ga Mwami ne Mukyala Aloysious SJ Tibamanya. Yasomera mu ssomero lya St. Helen pulayimale ne St. Aloysious PS Mbarara mu Pulayimale, Bweranyangi Girls SSS Bushenyi mu O'level ne Uganda Martyrs Namugongo mu A'level. Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|diguli mu by’obusawo]], Bachelor of Surgery (MBBS), obusawo n’okulongoosa. Yafuna diguli eyookubiri mu by'obulamu bw'ensi yonna/ebyobulamu mu nsi yonna okuva mu [[:en:University_of_Leeds|yunivasite y'e Leeds]].<ref>{{Cite web |date=2019-03-27 |title=Dedicated to Her Work: Meet Dr. Phionah Lynn Atuhebwe; New Vaccines Introduction Officer, WHO Regional Office for Africa |url=https://www.showbizuganda.com/dedicated-to-her-work-meet-dr-phionah-lynn-atuhebwe-new-vaccines-introduction-officer-who-regional-office-for-africa/ |access-date=2020-07-01 |website=Showbizuganda |language=en-US}}</ref> Era yasoma obukulembeze bwa pulojekiti, [[:en:Project_management|okuddukanya pulojekiti]] mu [[:en:Cornell_University|yunivasite ya Cornell]] [[:en:Vaccine|neby'okugema]] mu [[:en:University_of_Cape_Town|yunivasite y'e Cape town]].<ref>{{Cite web |title=The medical field: How female health workers have changed the face of the industry |url=https://www.kas.de/documents/280229/280278/The+medical+field+-+female+health+workers.pdf/49ff8dd4-e372-b507-f790-e9c95d2e577f?version=1.0&t=1566196720174 |website=Konrad Adenauer Stiftung}}</ref>
== Omulimu ==
Nga New Vaccines Introduction Medical Officer [[Afirika|Africa]], Atuhebwe atudde mu ofiisi y'ekitongole [[:en:World_Health_Organization|ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] mu kitundu kya Africa e Brazzaville mu [[Republic of Congo|Congo]] . Amanyiddwa ng’omu ku basinga okuyamba mu Afrika mu nteekateeka z’okugema ku ssemazinga ono.<ref>{{Cite web |last=Africa |first=Science |title=HPV Vaccine Uptake still a Challenge |url=https://scienceafrica.co.ke/hpv-vaccine-uptake-still-a-challenge/ |access-date=2020-07-01 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Experts urge Africa to strengthen routine immunisation |url=http://www.channelafrica.co.za/sabc/home/channelafrica/news/details?id=079ef1cf-5778-4a11-a269-5866f004dd12&title=Experts%20urge%20Africa%20to%20strengthen%20routine%20immunisation}}</ref> Omulimu gwe ogwa kaakano mu '''WHO''', kuli kukwatanya n’okuwagira amawanga ga '''Afirika''' okutegeka n’okusaba obuyambi bw'ensimbi okuva mu '''Gavi''', ssaako okutegeka n'okussa mu nkola enteekateeka z'okugema empya. Okukulembera okugaba ddoozi empya ez’okugema eri amawanga agasookerwako mu kitundu kya Afrika nga bakolagana ne Gavi n’ekitongole kya UNICEF ekigaba eddagala, n’emirimu emirala emikulu. <ref>{{Cite web |title=Uganda prepares for typhoid vaccine |url=https://www.newvision.co.ug/news/1451443/uganda-prepares-typhoid-vaccine |access-date=2020-07-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Exploring new ways to extend equity, access to health care in Africa |url=https://www.idrc.ca/en/research-in-action/exploring-new-ways-extend-equity-access-health-care-africa |access-date=2020-07-01 |website=CRDI - Centre de recherches pour le développement international |language=fr}}</ref>
Atuhebwe kye yasembyeyo okukola kwe kuwagira mu Zimbabwe okusooka okukozesa eddagala erigema Typhoid mu kwanukula ekirwadde kya Typhoid ekibaluseewo mu Afrika. <ref>{{Cite web |last=Duff |first=Noah |last2=Institute |first2=Sabin Vaccine |date=2019-04-24 |title=Celebrating the vaccine heroes who take on typhoid |url=https://www.coalitionagainsttyphoid.org/celebrating-the-vaccine-heroes-who-take-on-typhoid/ |access-date=2020-07-01 |website=Take on Typhoid |language=en-US}}</ref> Era abadde ku mwanjo ng’alwanyisa COVID-19. Ono y’omu ku ba Medical officers abaasooka mu Africa, okulangirira mu lwatu nti yakeberebwa COVID-19 n’awona. Emboozi ye yagiwa Bannamawulire. Nga Kafuumuulampawu 12, Ssande ya Paasika, Atuhebwe yafuna email nti ye, ng’ali wamu ne banne 43 balina okweyanjula okukeberebwa coronavirus. Nga wayise ennaku, yafuna essimu okuva ew’omusawo, nga baagala kumuwa update ku kukeberebwa bazuule oba akola bulungi. Yamutegeezezza nti mu kukeberebwa 44 okwakoleddwa, bana bazzeeyo nga balina obulwadde buno. “Era okuddamu kwange kwali nti, oh, nsonyiwa.” Nga omuntu yenna bwe yandisaasira abakoseddwa. Bwe yali tasuubira, omusawo n’asuula bbomu; “...ebyembi, oli omu ku bo” The [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] bw’ewandiika. Atuhebwe yali amaze omwezi mulamba n’okusoba mu Congo-Brazzaville, ng’ali wamu n’abasawo abalala abaali bakola butaweera okulaba nga ssemazinga ono alina buli kimu ekiyinza okumusobozesa okulwanyisa akawuka kano.<ref>{{Cite web |last=Kyamutetera |first=Muhereza |date=2020-05-08 |title=COVID-19 IS REAL: 37-year old Ugandan WHO doctor who survived the disease tells her survival story |url=https://www.ceo.co.ug/covid-19-is-real-37-year-old-ugandan-who-doctor-who-survived-the-disease-tells-her-survival-story/ |access-date=2020-07-01 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=How I beat covid-19: Dr Phionah Atuhebwe |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/How-I-beat-covid-19-Dr-Phionah-Atuhebwe/689856-5555058-q65ggiz/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-05-07 |title=From the frontline to confirmed case! Ugandan doctor shares harrowing experience after testing positive of Covid-19 in Congo Bra |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/05/from-the-frontline-to-confirmed-case-ugandan-doctor-shares-harrowing-experience-after-testing-positive-of-covid-19-in-congo-brazzaville.html |access-date=2020-07-01 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Okuva mu Muwakanya 2014 okutuuka mu kasambula 2017, Atuhebwe yakola nga omuwabuzi ku by’ekikugu mu kitundu kya Afrika ne Asia, okufuna n’okutuusa eddagala erigema, PATH International (East, Central, Southern and Anglophone Africa)<ref>{{Cite web |title=Fulfil vaccine promises made at AU Summit |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Fulfil-vaccine-promises-made-AU-Summit/689364-3857550-ogasysz/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=More than 3,000 turn up for free health camp |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/More-than-3000-turn-up-free-health-camp/688334-4768078-qq610j/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=In the life of a mother working away from home |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/life-mother-working-away-home/689856-4686260-12gjhyj/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Engule ==
* Ekitongole ky’ensi yonna eky’enkulaakulana-Ekirabo ky’okunoonyereza ekya Canada
* Ekirabo kya Ruth Griffith, Yunivasite y’e Leeds, 2011
* Sikolashipi y’abayizi abamaze diguli ey’awamu mu Japan/Bbanka y’ensi yonna
== Ebijulizziddwa ==
nwnshbbfia7ojiemlrb7obz461o0r1v
User:Bingostic
2
12897
47021
2026-04-15T03:36:58Z
Bingostic
11003
Created page with "This is Bingostic from Ug of course. One of my fun facts is that I rarely solve a problem twice."
47021
wikitext
text/x-wiki
This is Bingostic from Ug of course. One of my fun facts is that I rarely solve a problem twice.
qaiaavqdsx7d4rbgjl4x8eznod9ftl0
47022
47021
2026-04-15T03:46:30Z
Bingostic
11003
47022
wikitext
text/x-wiki
This is Bingostic from Ug of course. One of my fun facts is that I rarely solve a problem twice.<ref>https://www.bernama.com/en/news.php?id=2545075</ref>
4jdvfu40fgzlfzqwc6cwk6s69pkwzbh
Malesiya
0
12898
47023
2026-04-15T04:41:14Z
Bingostic
11003
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347491159|Malaysia]]"
47023
wikitext
text/x-wiki
'''Malesiya''' nsi eri mu bugwanjuba bw'obuvanjuba bwa Asiya. Obwakabaka bwa ssemateeka obwa federo, bulimu amawanga 13 n'ebitundu bisatu ebya federo, ebyawulwamu ennyanja South China mu bitundu bibiri: Peninsular Malaysia ku Indochinese Peninsula ne East Malaysia ku kizinga Borneo. Peninsular Malaysia egabana ensalo z'ettaka n'ennyanja ne Thailand, wamu n'ensalo z'ennyanja ne Singapore, Vietnam ne Indonesia; Mu buvanjuba, Malaysia egabana ensalo z’oku lukalu ne Brunei ne Indonesia, n’ensalo z’oku nnyanja ne Philippines ne Vietnam. Kuala Lumpur kye kibuga ekikulu eky'eggwanga, ekibuga ekisinga obunene, era entebe y'ettabi ly'amateeka erya gavumenti eya federo, ate Putrajaya kye kibuga ekikulu eky'obufuzi ekya federo, ekikiikirira entebe y'olukiiko olufuzi n'ettabi ly'ekitongole ekiramuzi mu gavumenti eya federo. Ng’erina abantu abasukka mu bukadde 34, era ye nsi ey’omulundi ogwa 42 mu nsi yonna mu bungi bw’abantu.
3xwg4f6ar8u58y6vu4fu80lswpbp6nt
47024
47023
2026-04-15T04:42:56Z
Bingostic
11003
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347491159|Malaysia]]"
47024
wikitext
text/x-wiki
'''Malesiya''' nsi eri mu bugwanjuba bw'obuvanjuba bwa Asiya. Obwakabaka bwa ssemateeka obwa federo, bulimu amawanga 13 n'ebitundu bisatu ebya federo, ebyawulwamu ennyanja South China mu bitundu bibiri: Peninsular Malaysia ku Indochinese Peninsula ne East Malaysia ku kizinga Borneo. Bugwanjuba Malesiya egabana ensalo z'ettaka n'ennyanja ne Thailand, wamu n'ensalo z'ennyanja ne Singapore, Vietnam ne Indonesia; Mu buvanjuba, Malaysia egabana ensalo z’oku lukalu ne Brunei ne Indonesia, n’ensalo z’oku nnyanja ne Philippines ne Vietnam. Kuala Lumpur kye kibuga ekikulu eky'eggwanga, ekibuga ekisinga obunene, era entebe y'ettabi ly'amateeka erya gavumenti eya federo, ate Putrajaya kye kibuga ekikulu eky'obufuzi ekya federo, ekikiikirira entebe y'olukiiko olufuzi n'ettabi ly'ekitongole ekiramuzi mu gavumenti eya federo. Ng’erina abantu abasukka mu bukadde 34, era ye nsi ey’omulundi ogwa 42 mu nsi yonna mu bungi bw’abantu.
auasfu3fqfya77w73vpshlbmxe3gmv2
Natasha Museveni Karugire
0
12899
47052
2026-04-15T07:42:57Z
Tamaledenisvalelian
10136
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1338983033|Natasha Museveni Karugire]]"
47052
wikitext
text/x-wiki
'''Natasha Karugire''' (née Natasha Lynette Nyinancwende Kainembabazi Museveni; yazalibwa nga 12 Mugulansigo wa 1976) munayugandan disayina w'emisono, akola firimu, muwandisi, ate nga ategeka n'emboozi ku mpeewo. Ye muwala omukulu ow'omukulembeze w'egwanga Uganda [[Yoweri Museveni]] ne mukyala we [[Janet Museveni]]. Karugire y'omu kubatandisi ba Isaiah 60 Productions, Mweyayita okufulumya oba okukola firimu y'ebyafaayo ''[[:en:27_Guns|emundu 27]]'' (2018), era yatandikawo erinya mu misono the fashion label House of Karugire mu 2003.<ref name="independent">{{Cite web |date=29 March 2017 |title=Natasha Karugire, Esteri Akandwanaho launch Isaiah60 Productions |url=https://www.independent.co.ug/natasha-karugire-esteri-akandwanaho-launch-isaiah60-productions/ |access-date=6 January 2026 |website=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]}}</ref> emirimu gye gisa essira ku kusitula ennono za Uganda n'amakolero gobuyiiya mu gwanga.
== Obulamu obuto ==
Karugire yazaalibwa nga 12 Mugulansigo wa 1976 mu [[Tanzania]], okumpi [[Kilimanjaro|n’olusozi Kilimanjaro]], mu kiseera famire ye bwe yali ewang’anguse okuva mu Uganda. Kitaawe Yoweri Museveni yali akulembeddemu kaweefube w'okuwakanya gavumenti ya [[Idi Amin]] ne [[Milton Obote]], nga yeetaaga amaka okubeera mu buwanganguse e [[Tanzania]], [[Swiiden|Sweden]], ne [[Kenya]] okutuusa eggye lye erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] lwe lyawangula mu 1986.<ref name="kampalavoice">{{Cite web |date=2024 |title=Meet Museveni's Beautiful Daughter Natasha Museveni Karugire |url=https://kampalavoice.com/2024/02/18/meet-musevenis-beautiful-daughter-natasha-museveni-karugire-all-you-need-to-know-about-her/ |website=The Kampala Voice}}</ref>
Erinnya lye ery’amazaalibwa mu bujjuvu lirina amakulu g’obuwangwa mu nnono [[:en:Runyankole_language|y’Abanyankole]]. "Kainembabazi" kivvuunulwa nti "muwala w'eddungu," erinnya lye yanoonyereza oluvannyuma mu kitabo kye eky'ebijjukizo. <ref name="mahiri">{{Cite web |title=What's in a Name: Kainembabazi by Natasha Museveni Karugire |url=https://mahiribooks.com/products/whats-in-a-name-kainembabazi-by-natasha-museveni-karugire |publisher=Mahiri Books}}</ref>
== Okusoma ==
Karugire yasomera mu masomero mu mawanga agatali gamu mu kiseera famire ye we yatambula, omuli n’essomero lya Nyeri Complex Primary School e Kenya. Oluvannyuma yasoma dizayini y’emisono n’okutunda emisono mu [[:en:American_Intercontinental_University|American Intercontinental University]] e London. <ref name="kampalavoice">{{Cite web |date=2024 |title=Meet Museveni's Beautiful Daughter Natasha Museveni Karugire |url=https://kampalavoice.com/2024/02/18/meet-musevenis-beautiful-daughter-natasha-museveni-karugire-all-you-need-to-know-about-her/ |website=The Kampala Voice}}</ref>
== Omulimu ==
=== Okukola emisono ===
Mu 2003, Karugire yatongoza kkampuni ye ey’emisono eya House of Karugire ku Speke Hotel mu [[Kampala]] . Oluvannyuma kkampuni eno yafuuka J & Kainembabazi. Dizayini ze zirimu ebintu eby’ekinnansi ebya Uganda, omuli okusiba obululu n’emifaliso egy’omu kitundu, nga gigatta n’emisono egy’omulembe. Abadde ayanjula emisono ku mikolo nga Kampala Fashion Week.<ref name="bigeye">{{Cite web |date=2024 |title=Uganda's First Daughter Natasha Celebrates Birthday: A Champion of Arts and Culture |url=https://bigeye.ug/ugandas-first-daughter-natasha-celebrates-birthday-a-champion-of-arts-and-culture/ |website=Big Eye Uganda}}</ref>
=== Firimu n’emikutu gy’amawulire ===
Mu 2017, Karugire yatandikawo kkampuni ya Isaiah 60 Productions ne Esteri Akandwanaho, kkampuni ekola firimu ng’essira eriteeka ku kunyumya emboozi z’Afirika. Omuzannyo gwe ogwasooka nga dayirekita, ''[[:en:27_Guns|27 Guns]]'' (2018), muzannyo ogukwata ku bulamu mu mitendera egyasooka egy’olutalo [[:en:Ugandan_Bush_War|lw’omu nsiko mu Uganda]], nga yeesigamiziddwa ku kifo kitaawe kye yakola ng’ali wamu n’abalwanyi 26 abaali bakutte emmundu 27. Firimu eno yasooka kulagibwa mu Kampala ne [[South Africa]].<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Natasha Karugire to release film on Uganda's history |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/natasha-karugire-to-release-film-on-ugandas-h-NV_161814 |website=[[New Vision (newspaper)|New Vision]]}}</ref>
Mu 2023, yakola omuzannyo gw’ebiwandiiko ogwa ''Those From Among You'', ogulaga abaazirwanako mu [[:en:National_Resistance_Army|ggye lya National Resistance Army]] era nga gwekenneenya emiramwa gy’okwefiiriza n’okwagala eggwanga.<ref name="bigeye">{{Cite web |date=2024 |title=Uganda's First Daughter Natasha Celebrates Birthday: A Champion of Arts and Culture |url=https://bigeye.ug/ugandas-first-daughter-natasha-celebrates-birthday-a-champion-of-arts-and-culture/ |website=Big Eye Uganda}}</ref>
=== Okuwandiika n’okukola podcast ===
Karugire yafulumya ekitabo ky’ebijjukizo, ''What’s in a Name: Kainembabazi – Reflections of the Daughter of the Savannah'', mu 2020. Ekitabo kino kilaga ku byeyayitamu mu buwanganguse bw’amaka ge, ebyafaayo by’amaka ge, n’ennono mu Uganda.
Mu Ntenvu wa 2023, yatongoza podcast ''An African Podcast for Africans, by Africans'', eyogera ku nsonga z’obuwangwa n’endowooza ezikwatagana ne ssemazinga wa Afrika.<ref name="bigeye">{{Cite web |date=2024 |title=Uganda's First Daughter Natasha Celebrates Birthday: A Champion of Arts and Culture |url=https://bigeye.ug/ugandas-first-daughter-natasha-celebrates-birthday-a-champion-of-arts-and-culture/ |website=Big Eye Uganda}}</ref>
=== Okulwanirira eby’obuwangwa ===
Karugire yatandikawo ekibiina kya Heritage Foundation, ekitongole ekitunuulidde okukuuma n’okutumbula ebyafaayo n’obuwangwa bwa Uganda. Ng’ayita mu firimu ze, ebiwandiiko, n’enteekateeka ez’enjawulo, akola okusomesa emirembe emito ku nnonno za Uganda.<ref name="bigeye">{{Cite web |date=2024 |title=Uganda's First Daughter Natasha Celebrates Birthday: A Champion of Arts and Culture |url=https://bigeye.ug/ugandas-first-daughter-natasha-celebrates-birthday-a-champion-of-arts-and-culture/ |website=Big Eye Uganda}}</ref>
== Endowooza y’abantu ==
Mu 2024, ebigambo eby’obulimba byasaasaana ku mikutu gya yintaneeti nga biraga nti yali alondeddwa ku bwa Gavana wa [[Bank of Uganda]], ekifo ekyali kikuumibwa [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]] . Ebibiina ebikebera amazima omuli [[:en:AFP_Fact_Check|AFP Fact Check]] ne PesaCheck, byazula nti ebigambo bino mawulire amakyamu.<ref>{{Cite web |date=2024 |title=Posts falsely claim Ugandan President Yoweri Museveni's daughter is new central bank governor |url=https://factcheck.afp.com/doc.afp.com.34PJ2XJ |website=AFP Fact Check}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025 |title=Partly False: Natasha Museveni is not the Bank of Uganda governor |url=https://pesacheck.org/partly-false-natasha-museveni-is-not-the-bank-of-uganda-governor/ |website=PesaCheck}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Karugire yasisinkana munnamateeka era omusuubuzi Edwin Karugire mu myaka gya 1990, ne bafumbiriganwa nga mu mwaka gwa 2000. Abafumbo bano balina abaana bataano. Edwin Karugire akola nga omuwandiisi ow’obwannannyini eri Pulezidenti avunaanyizibwa ku nsonga z’amaka.<ref name="mulengera">{{cite news|title=Untold Story: Here's How Lawyer Edwin Karugire Swept Museveni's Daughter Natasha off Her Feet|url=https://mulengeranews.com/untold-story-heres-how-lawyer-edwin-karugire-swept-musevenis-daughter-natasha-off-her-feet-got-her-accept-to-be-his-wife/|work=Mulengera News|date=2025}}</ref>
== Okukwata firimu ==
* ''[[:en:27_Guns|27 Guns]]'' (2018) – director
* ''Those From Among You'' (2023) – producer
== Byeyakola ==
* ''Ebiri mu Linya: Kainembabazi – Ebifumiitiriza ku Muwala w'eddungu'' (2020)
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
32by54el392a3zlk80puvbx6dour3g4
47053
47052
2026-04-15T07:44:18Z
Tamaledenisvalelian
10136
added a wikilink #WUCUG26MUK
47053
wikitext
text/x-wiki
'''Natasha Karugire''' (née Natasha Lynette Nyinancwende Kainembabazi Museveni; yazalibwa nga 12 Mugulansigo wa 1976) munayugandan disayina w'emisono, akola firimu, muwandisi, ate nga ategeka n'emboozi ku mpeewo. Ye muwala omukulu ow'omukulembeze w'egwanga Uganda [[Yoweri Museveni]] ne mukyala we [[Janet Museveni]]. Karugire y'omu kubatandisi ba Isaiah 60 Productions, Mweyayita okufulumya oba okukola firimu y'ebyafaayo ''[[:en:27_Guns|emundu 27]]'' (2018), era yatandikawo erinya mu misono the fashion label House of Karugire mu 2003.<ref name="independent">{{Cite web |date=29 March 2017 |title=Natasha Karugire, Esteri Akandwanaho launch Isaiah60 Productions |url=https://www.independent.co.ug/natasha-karugire-esteri-akandwanaho-launch-isaiah60-productions/ |access-date=6 January 2026 |website=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]}}</ref> emirimu gye gisa essira ku kusitula ennono za Uganda n'amakolero gobuyiiya mu gwanga.
== Obulamu obuto ==
Karugire yazaalibwa nga 12 Mugulansigo wa 1976 mu [[Tanzania]], okumpi [[Kilimanjaro|n’olusozi Kilimanjaro]], mu kiseera famire ye bwe yali ewang’anguse okuva mu Uganda. Kitaawe Yoweri Museveni yali akulembeddemu kaweefube w'okuwakanya gavumenti ya [[Idi Amin]] ne [[Milton Obote]], nga yeetaaga amaka okubeera mu buwanganguse e [[Tanzania]], [[Swiiden|Sweden]], ne [[Kenya]] okutuusa eggye lye erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] lwe lyawangula mu 1986.<ref name="kampalavoice">{{Cite web |date=2024 |title=Meet Museveni's Beautiful Daughter Natasha Museveni Karugire |url=https://kampalavoice.com/2024/02/18/meet-musevenis-beautiful-daughter-natasha-museveni-karugire-all-you-need-to-know-about-her/ |website=The Kampala Voice}}</ref>
Erinnya lye ery’amazaalibwa mu bujjuvu lirina amakulu g’obuwangwa mu nnono [[:en:Runyankole_language|y’Abanyankole]]. "Kainembabazi" kivvuunulwa nti "muwala w'eddungu," erinnya lye yanoonyereza oluvannyuma mu kitabo kye eky'ebijjukizo. <ref name="mahiri">{{Cite web |title=What's in a Name: Kainembabazi by Natasha Museveni Karugire |url=https://mahiribooks.com/products/whats-in-a-name-kainembabazi-by-natasha-museveni-karugire |publisher=Mahiri Books}}</ref>
== Okusoma ==
Karugire yasomera mu masomero mu mawanga agatali gamu mu kiseera famire ye we yatambula, omuli n’essomero lya Nyeri Complex Primary School e Kenya. Oluvannyuma yasoma dizayini y’emisono n’okutunda emisono mu [[:en:American_Intercontinental_University|American Intercontinental University]] e London. <ref name="kampalavoice">{{Cite web |date=2024 |title=Meet Museveni's Beautiful Daughter Natasha Museveni Karugire |url=https://kampalavoice.com/2024/02/18/meet-musevenis-beautiful-daughter-natasha-museveni-karugire-all-you-need-to-know-about-her/ |website=The Kampala Voice}}</ref>
== Omulimu ==
=== Okukola emisono ===
Mu 2003, Karugire yatongoza kkampuni ye ey’emisono eya House of Karugire ku Speke Hotel mu [[Kampala]] . Oluvannyuma kkampuni eno yafuuka J & Kainembabazi. Dizayini ze zirimu ebintu eby’ekinnansi ebya Uganda, omuli okusiba obululu n’emifaliso egy’omu kitundu, nga gigatta n’emisono egy’omulembe. Abadde ayanjula emisono ku mikolo nga Kampala Fashion Week.<ref name="bigeye">{{Cite web |date=2024 |title=Uganda's First Daughter Natasha Celebrates Birthday: A Champion of Arts and Culture |url=https://bigeye.ug/ugandas-first-daughter-natasha-celebrates-birthday-a-champion-of-arts-and-culture/ |website=Big Eye Uganda}}</ref>
=== Firimu n’emikutu gy’amawulire ===
Mu 2017, Karugire yatandikawo kkampuni ya Isaiah 60 Productions ne Esteri Akandwanaho, kkampuni ekola firimu ng’essira eriteeka ku kunyumya emboozi z’Afirika. Omuzannyo gwe ogwasooka nga dayirekita, ''[[:en:27_Guns|27 Guns]]'' (2018), muzannyo ogukwata ku bulamu mu mitendera egyasooka egy’olutalo [[:en:Ugandan_Bush_War|lw’omu nsiko mu Uganda]], nga yeesigamiziddwa ku kifo kitaawe kye yakola ng’ali wamu n’abalwanyi 26 abaali bakutte emmundu 27. Firimu eno yasooka kulagibwa mu Kampala ne [[South Africa]].<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Natasha Karugire to release film on Uganda's history |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/natasha-karugire-to-release-film-on-ugandas-h-NV_161814 |website=[[New Vision (newspaper)|New Vision]]}}</ref>
Mu 2023, yakola omuzannyo gw’ebiwandiiko ogwa ''Those From Among You'', ogulaga abaazirwanako mu [[:en:National_Resistance_Army|ggye lya National Resistance Army]] era nga gwekenneenya emiramwa gy’okwefiiriza n’okwagala eggwanga.<ref name="bigeye">{{Cite web |date=2024 |title=Uganda's First Daughter Natasha Celebrates Birthday: A Champion of Arts and Culture |url=https://bigeye.ug/ugandas-first-daughter-natasha-celebrates-birthday-a-champion-of-arts-and-culture/ |website=Big Eye Uganda}}</ref>
=== Okuwandiika n’okukola podcast ===
Karugire yafulumya ekitabo ky’ebijjukizo, ''What’s in a Name: Kainembabazi – Reflections of the Daughter of the Savannah'', mu 2020. Ekitabo kino kilaga ku byeyayitamu mu buwanganguse bw’amaka ge, ebyafaayo by’amaka ge, n’ennono mu Uganda.
Mu Ntenvu wa 2023, yatongoza podcast ''An African Podcast for Africans, by Africans'', eyogera ku nsonga z’obuwangwa n’endowooza ezikwatagana ne ssemazinga wa Afrika.<ref name="bigeye">{{Cite web |date=2024 |title=Uganda's First Daughter Natasha Celebrates Birthday: A Champion of Arts and Culture |url=https://bigeye.ug/ugandas-first-daughter-natasha-celebrates-birthday-a-champion-of-arts-and-culture/ |website=Big Eye Uganda}}</ref>
=== Okulwanirira eby’obuwangwa ===
Karugire yatandikawo ekibiina kya Heritage Foundation, ekitongole ekitunuulidde okukuuma n’okutumbula ebyafaayo n’obuwangwa bwa Uganda. Ng’ayita mu firimu ze, ebiwandiiko, n’enteekateeka ez’enjawulo, akola okusomesa emirembe emito ku nnonno za Uganda.<ref name="bigeye">{{Cite web |date=2024 |title=Uganda's First Daughter Natasha Celebrates Birthday: A Champion of Arts and Culture |url=https://bigeye.ug/ugandas-first-daughter-natasha-celebrates-birthday-a-champion-of-arts-and-culture/ |website=Big Eye Uganda}}</ref>
== Endowooza y’abantu ==
Mu 2024, ebigambo eby’obulimba byasaasaana ku mikutu gya yintaneeti nga biraga nti yali alondeddwa ku bwa Gavana wa [[Bank of Uganda]], ekifo ekyali kikuumibwa [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]] . Ebibiina ebikebera amazima omuli [[:en:AFP_Fact_Check|AFP Fact Check]] ne PesaCheck, byazula nti ebigambo bino mawulire amakyamu.<ref>{{Cite web |date=2024 |title=Posts falsely claim Ugandan President Yoweri Museveni's daughter is new central bank governor |url=https://factcheck.afp.com/doc.afp.com.34PJ2XJ |website=AFP Fact Check}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025 |title=Partly False: Natasha Museveni is not the Bank of Uganda governor |url=https://pesacheck.org/partly-false-natasha-museveni-is-not-the-bank-of-uganda-governor/ |website=PesaCheck}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Karugire yasisinkana munnamateeka era omusuubuzi Edwin Karugire mu myaka gya 1990, ne bafumbiriganwa nga mu mwaka gwa 2000. Abafumbo bano balina abaana bataano. Edwin Karugire akola nga omuwandiisi ow’obwannannyini eri Pulezidenti avunaanyizibwa ku nsonga z’amaka.<ref name="mulengera">{{cite news|title=Untold Story: Here's How Lawyer Edwin Karugire Swept Museveni's Daughter Natasha off Her Feet|url=https://mulengeranews.com/untold-story-heres-how-lawyer-edwin-karugire-swept-musevenis-daughter-natasha-off-her-feet-got-her-accept-to-be-his-wife/|work=Mulengera News|date=2025}}</ref>
== Okukwata firimu ==
* ''[[:en:27_Guns|27 Guns]]'' (2018) – director
* ''Those From Among You'' (2023) – producer
== Byeyakola ==
* ''Ebiri mu Linya: Kainembabazi – Ebifumiitiriza ku Muwala w'eddungu'' (2020)
== Ebijulizziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
44nj8o5avjl1irvu407j7ay2jtnitxy