Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.46.0-wmf.24
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Apollo Kaggwa
0
11607
47200
46752
2026-04-18T20:57:17Z
Musuuza
11013
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340912501|Apollo Kaggwa]]"
47200
wikitext
text/x-wiki
[[File:HamMukasaAndApoloKagwa.jpg|thumb|Apollo Kagwa (ku ddyo) n’omuwandiisi we [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]], 1902]]
'''Sir Apollo Kagwa''' (ennyiriri z’Oluganda ez’omutindo mu mpandiika '''Kaggwa''' ) KCMG MBE (1864–1927) <ref name="britannica">Apollo Kaggwa</ref> yali mukulembeze wa magezi n’ebyobufuzi omukulu mu Uganda bwe yali wansi w’obufuzi bwa Bungereza. Yali mukulembeze w’ekiwayi ky’Abapolotesitante era Ssekabaka [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] yamulonda okuba ssaabaminisita ( [[:en:Katikkiro|Katikkiro]] ) ow’Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] mu 1890. Yaweereza okutuusa mu 1926. Kagwa yaweereza nga prince regent okuva mu 1897 okutuuka mu 1914 Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa]] omuwere bwe yatuuka mu myaka egy’obukulu. <ref name=":1">Apollo Kaggwa</ref> Ye yali [[:en:Ethnography|omukugu mu by'amawanga]] mu [[Buganda]] eyasooka era asinga . <ref name=":1" /> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ankole</ref>
== Emirimu gye ==
Kagwa yali muyizi mu by’okuddukanya emirimu mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda ng’abaminsani abakulisitaayo abaasooka okutuuka mu myaka gya 1870. Abayizi bano mu lubiri, bannabyafaayo Abazungu ab’omulembe ogwo be baayogerako [[:en:Page_(occupation)|ng’empapula]], baali bavubuka bagezi okuva mu bwakabaka bwonna abaasindikibwa mu lubiri okutendekebwa ng’omulembe gw’abakulembeze oguddako. Yali omu ku bantu abaasooka okukyukira enzikiriza [[:en:Protestant|y’Abapolotesitante]]. Kata afuuke omu ku [[:en:Protestant|Bajulizi ba Uganda]] Ssekabaka Mwanga II bwe yagwa mu butakkaanya n’Abakristaayo oluvannyuma lw’emyaka mitono. Kigambibwa nti yali yawona okuttibwa kubanga yali yalaga dda nti alina obusobozi obw’enjawulo ng’omuyambi mu ggwanika. <ref>{{cite book |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=Leadership in 19th Century Africa: Essays from Tarikh |publisher=Historical Society of Nigeria |isbn=978-0-391-00357-6 |editor-last=Ikime |editor-first=Obaro |location=London |pages=[https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 116–127] |chapter=Apollo Kagwa: Katikkiro of Buganda |chapter-url=https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 |chapter-url-access=registration}}</ref> Okuva mu 1885 okutuuka mu 1887, obwakabaka bwagwa mu lutalo lw’omunda olw’eddiini ng’ebiwayi by’Abapolotesitante, Abakatoliki n’Abasiraamu nga bivuganya ku buyinza. Kagwa, era mu myaka gye amakumi abiri egyo, okuva mu buto yali amanyiddwa ng’omukulembeze w’ekiwayi ky’Abapolotesitante. Omuvuzi w’emmundu omunyiikivu, <ref>{{cite book |last=Wright |first=Michael A. |date=1972 |title=Buganda in the Heroic Age |publisher=Oxford University Press}}</ref> Kagwa yaweereza nnyo mu kulwana mu ntalo zino. [[:en:Protestant|Abasiraamu]] be baali bafuga mu kitundu ky’olutalo ekyasooka, era Kagwa n’Abapolotesitante abalala baamala ekiseera mu buwanganguse mu bwakabaka bwa [[:en:Ankole|Ankole]] obwali ku muliraano .
== Ssaabaminisita ==
[[File:Kattikiro_Apollo_Kaggwa.png|thumb|350x350px|Kattikiro Apollo Kaggwa mu mwaka gwa 1893]]
[[File:Basiima_Bakyagaya_House_of_sir_apollo_kagwa.jpg|thumb|350x350px|Ennyumba ya Apollo Kaggwa, eyazimbibwa mu 1903]]
Ssekabaka Mwanga, eyagobwa mu ntebe okumala akaseera, yazzibwawo mu 1890 ng’ayambibwako Abapolotesitante, era Kagwa n’atuumibwa ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita). Ssekabaka Mwanga yaddamu okugobwa mu ntebe mu 1897 bwe yasalawo okugaana obuyinza bw’abagwira n’alwana olutalo n’Abangereza ne lutawangulwa. Omulangira omuwere, Daudi Chwa, yalangirirwa nga Kabaka ( ''Kabaka'' ) nga Kaggwa y’omu ku bafuzi abasatu. Kagwa y’omu ku baateesa ku ndagaano ya Uganda, Buganda mwe yafuukira okuleetebwa wansi w'obukuumi bwa Bungereza nga erina obuyinza butono ku nsonga zaayo ez'omunda. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}</ref>
[[:en:Buganda_Agreement_(1900)|Endagaano ya Uganda eya 1900]] yanyweza obuyinza bw'abaami aba ‘Bakungu’ abaali basinga okuba Abapolotesitante, nga bakulemberwa Kagwa. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}<cite id="CITEREFWard" class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Ward, Kevin. [https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ "A History of Christianity in Uganda"]. ''Dictionary of African Christian Biography'' (in Lungereza)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-01-26</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Dictionary+of+African+Christian+Biography&rft.atitle=A+History+of+Christianity+in+Uganda&rft.aulast=Ward&rft.aufirst=Kevin&rft_id=https%3A%2F%2Fdacb.org%2Fhistories%2Fuganda-history-christianity%2F&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AApollo+Kaggwa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span>
[[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> London yasindika abakungu batono bokka okuddukanya eggwanga, nga okusinga yeesigamye ku baami ba ‘Bakungu’. Okumala emyaka mingi baali basinga kwettanirwa olw’obukugu bwabwe mu by’obufuzi, Obukristaayo bwabwe, enkolagana yaabwe ey’omukwano n’Abangereza, Waliwo obusobozi bwabwe obw’okusolooza emisolo, n’okubeera okumpi n’ekibuga Entebbe (ekibuga ekikulu) kyali kumpi n’ekibuga ekikulu ekya Buganda. Emyaka gya 1920 we gyatuukira abaddukanya Bungereza baali beesiga nnyo, era nga tebalina bwetaavu bwa buyambi bwa magye oba mu by’obufuzi. Abakungu b’amatwale baasolooza omusolo ku birime eby’ensimbi ebyakolebwanga abalimi. Waaliwo obutali bumativu mu bantu mu Baganda rank-and-file, ekyakendeeza ku buyinza bw'abakulembeze baabwe. Mu 1912 Kagwa yasenguka okunyweza obuyinza bwa ‘Bakungu’ bwe yateesa ‘Lukiko’ ku lwa Buganda nga ye ye Pulezidenti na ‘Bakungu’ ng’ekibiina ky'obukulu ebw'ensikirano. Abakungu ba Bungereza baakuba akalulu k’ekirowoozo kino bwe baazuula nti abantu baali bawakanya abantu bangi. Mu kifo ky’ekyo abakungu ba Bungereza baatandika ennongoosereza ezimu ne bagezaako okufuula ‘Lukiko’ olukiiko olukiikirira abantu abatuufu. <ref>{{cite journal |last=Twaddle |first=Michael |date=April 1969 |title=The ''Bakungu'' Chiefs of Buganda Under British Colonial Rule, 1900–1930 |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-african-history/article/bakungu-chiefs-of-buganda-under-british-colonial-rule-19001930/87FCBA2F66FB27F1813DDF2B261B9879 |journal=Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=10 |pages=309–322 |doi=10.1017/S0021853700009543 |s2cid=154425473 |url-access=subscription |number=2}}</ref>
== Engendo ze ==
Yakyalira Bungereza mu 1902 mu buyinza bwe nga ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita), <ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}<cite id="CITEREFWard" class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Ward, Kevin. [https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ "A History of Christianity in Uganda"]. ''Dictionary of African Christian Biography'' (in Lungereza)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-01-26</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Dictionary+of+African+Christian+Biography&rft.atitle=A+History+of+Christianity+in+Uganda&rft.aulast=Ward&rft.aufirst=Kevin&rft_id=https%3A%2F%2Fdacb.org%2Fhistories%2Fuganda-history-christianity%2F&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AApollo+Kaggwa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span>
[[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref> olw’okutuuza [[:en:Edward_VII|Ssekabaka Edward VII]] ku ntebe, ng’awerekerwako omuwandiisi we, [[:en:Ham_Mukasa|Ham Mukasa]] . <ref>{{cite book |last=Mukasa |first=Ham |date=1904 |title=Uganda's Katikiro in England: Being the Official Account of His Visit to the Coronation of His Majesty Edward VII |url=http://www.wdl.org/en/item/9950 |publisher=Hutchinson & Company |location=London |authorlink=Ham Mukasa}}</ref>
== Ebitabo ==
Kagwa yawandiika ebitabo bingi ebikwata ku Buganda, omuli ebyafaayo eby’awamu ''Bassekabaka ba Buganda'', ekiwandiiko ekikwata ku mateeka n’empisa ''Empisa z’Abaganda'' n’okukung’aanya enfumo ''Engero z’Abaganda'' . Ebyafaayo bye ebya Buganda mwalimu ebyafaayo ebimpimpi eby’obwakabaka obululiranye Bunyoro ne Ankole. Ebimu ku bitabo bye bivvuunuddwa mu Lungereza. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}<cite id="CITEREFWard" class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">Ward, Kevin. [https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ "A History of Christianity in Uganda"]. ''Dictionary of African Christian Biography'' (in Lungereza)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-01-26</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Dictionary+of+African+Christian+Biography&rft.atitle=A+History+of+Christianity+in+Uganda&rft.aulast=Ward&rft.aufirst=Kevin&rft_id=https%3A%2F%2Fdacb.org%2Fhistories%2Fuganda-history-christianity%2F&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AApollo+Kaggwa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span>
[[Category:CS1 Lungereza-language sources (en)]]</ref>
== Emirimu gye ==
Yali muwagizi nnyo mu kuteekawo ebyenjigiriza eby’omulembe mu Uganda. Okusingira ddala, yakwatibwa ensonyi olw’ekyo kye yalaba ng’omuze gwa batabani b’abakulembeze b’eggwanga okukula nga boonoonese, okwawukana ku nkuza ey’ekika kya spartan omulembe gwe gye gwafuna okuva mu nkola y’okutendekebwa mu lubiri. Yakolagana n’abaminsani b’e Bungereza okutandikawo amasomero g’ekisulo naddala [[King's College, Budo|King’s College Budo]], mu bulambulukufu okukuuma abavubuka ab’ebitiibwa obutakula nga boonoonese. <ref>Hattersley, C.W. ''The Baganda at Home''. Frank Cass Ltd, 1968</ref>
Mu 1918, yafuulibwa mmemba ow’ekitiibwa mu kibiina kya [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] olw’obuweereza mu kwongeza n’okutegeka emisolo mu basirikale abakuuma ekitundu n’ekitongole ky’ebyokwerinda mu kitundu mu Uganda Protectorate. <ref>{{London Gazette|issue=30576|supp=y|page=3289|date=12 March 1918}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Yalina abaana 23 omuli ne [[Michael Kawalya Kagwa]] (eyakola nga ''Katikkiro wa Buganda'' okuva mu 1945 okutuuka mu 1950) <ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html World Statesmen: Uganda]</ref>
== Ebijuliziddwa ku Kaggwa ==
{{Reflist}}
''"... yali Kaggwa okusinga omuntu omulala yenna Mwanga gwe yasinga okukyawa. Omulimu gwe ogw'obuntu mu kugwa kwa Mwanga n'olwekyo munene nnyo, nga Mwanga yennyini bwe yalambika mu bbaluwa ezisukka mu emu."''
* M. M. Semakula Kiwanuka <ref>Kiwanuka, M. S. (1972). ''A History of Buganda from the Foundation of the Kingdom to 1900''. Holmes & Meier Pub.</ref>
''"... era nga Nnaabagereka Elizabeth I bwe yali awadde omubbi w'oku nnyanja eyali amanyiddwa ennyo, Francis Drake ekitiibwa ky'obuzira, ne Ssekabaka Edward VII bwe yali awadde Apolo Kaggwa ekitiibwa ky'obuzira. Sir Francis Drake ne Sir Apolo Kaggwa bombi baali bayizzi era nga baaweebwa ekitiibwa olw'ebikolwa byabwe eby'obugwenyufu. Francis Drake yatuusa zaabu ne ffeeza eza Spain eyabbibwa ate Apolo Kaggwa n'awaayo obwetwaze bwa Buganda."''
* Samwiri Lwanga-Lunyiigo, ''Mwanga II'' (2011), olupapula 2 <ref>Lwanga-Lunyiigo, S. (2011). ''Mwanga II: Resistance to Imposition of British Colonial Rule in Buganda, 1884-1899''. Kampala: Wavah Books</ref>
''"Omukulembeze w'eggwanga omutuufu, nga oggyeeko abakungu b'eBungereza, Apolo Kagwa Ssaabaminisita oba Katikiro. Omulenzi w'olupapula eyasitula enkovu z'obusungu bwa Mwanga akulakulanye n'afuuka omukulembeze mu lutalo era omufuzi mu mirembe ng'amaanyi ge ag'emirembe n'empisa n'Obukristaayo obwa nnamaddala bimufudde amaanyi ag'obulungi."''
* J. D. Mullins, ''Emboozi ey’ekitalo eya Uganda'' (1908), olupapula 115. <ref>Mullins, J. D. (1908). ''The Wonderful story of Uganda''. Church Missionary Society.</ref>
== Ebitabo by’ebiwandiiko bye ==
* Kagwa, Apolo. ''Empisa z’Abaganda'' (Columbia University Press, 1934).
* Kagwa, Apolo. ''Bakabaka ba Buganda'' (East African Publishing House, 1971).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
qjr1755eczdl13gdvfuk5hjwdnn9v2p
Razia Iqbal
0
12904
47202
47128
2026-04-19T04:29:09Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Early life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1290465400|Razia Iqbal]]"
47202
wikitext
text/x-wiki
'''Razia Iqbal''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1962) munnamawulire wa Uganda. Gye buvuddeko yawebwa omulimu ku kkampuni ya [[:en:BBC_News|BBC News]] ng’omusasi ow’enjawulo, ng’asaka amawulire mu mikutu gy’amawulire okwetoloola BBC. Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2023, Iqbal era yawereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]]. Abadde awereza ne pulogulamu ya ''Talking Books'' ku mukutu [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|gwa BBC News Channel]] . Emabegako era yaliko omusasi w’ekitongole kino mu by’emikono.
== Obuto bwe ==
Iqbal yazaalibwa mu maka ga ba [[:en:Punjabi_people|Punjabi]] <ref>{{Cite web |title=Literate, NOS, The News International |url=https://jang.com.pk/thenews/apr2012-weekly/nos-01-04-2012/lit.htm |website=jang.com.pk}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Yuganda]], mu 1962. <ref>{{Cite web |date=17 March 2012 |title=Identity and Belonging in East London | Open Society Foundations Blog - OSF |url=http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20120317145253/http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-date=17 March 2012}}</ref>
1lqcz5rof476ww8fz0hluwxp0twi25d
47203
47202
2026-04-19T04:38:21Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1290465400|Razia Iqbal]]"
47203
wikitext
text/x-wiki
'''Razia Iqbal''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1962) munnamawulire wa Uganda. Gye buvuddeko yawebwa omulimu ku kkampuni ya [[:en:BBC_News|BBC News]] ng’omusasi ow’enjawulo, ng’asaka amawulire mu mikutu gy’amawulire okwetoloola BBC. Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2023, Iqbal era yawereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]]. Abadde awereza ne pulogulamu ya ''Talking Books'' ku mukutu [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|gwa BBC News Channel]] . Emabegako era yaliko omusasi w’ekitongole kino mu by’emikono.
== Obuto bwe ==
Iqbal yazaalibwa mu maka ga ba [[:en:Punjabi_people|Punjabi]] <ref>{{Cite web |title=Literate, NOS, The News International |url=https://jang.com.pk/thenews/apr2012-weekly/nos-01-04-2012/lit.htm |website=jang.com.pk}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Yuganda]], mu 1962. <ref>{{Cite web |date=17 March 2012 |title=Identity and Belonging in East London | Open Society Foundations Blog - OSF |url=http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20120317145253/http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-date=17 March 2012}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Iqbal yasomera mu Garrett Green Comprehensive School mu [[:en:Tooting|Tooting]], [[:en:South_London|South London]], n'adda ku [[:en:University_of_East_Anglia|Yunivasite ya East Anglia]], gye yatikkirwa diguli mu [[:en:American_Studies|American studies]] mu 1985. Mu kiseera kye ngali mu UEA yamala omwaka mulamba ebweru w’eggwanga mu [[:en:Trinity_College_(Connecticut)|Trinity College, Connecticut]] .
2gpxu7ye1jze427pd66b5u2dff1p3nb
47204
47203
2026-04-19T05:08:29Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Life and career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1290465400|Razia Iqbal]]"
47204
wikitext
text/x-wiki
'''Razia Iqbal''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1962) munnamawulire wa Uganda. Gye buvuddeko yawebwa omulimu ku kkampuni ya [[:en:BBC_News|BBC News]] ng’omusasi ow’enjawulo, ng’asaka amawulire mu mikutu gy’amawulire okwetoloola BBC. Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2023, Iqbal era yawereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]]. Abadde awereza ne pulogulamu ya ''Talking Books'' ku mukutu [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|gwa BBC News Channel]] . Emabegako era yaliko omusasi w’ekitongole kino mu by’emikono.
== Obuto bwe ==
Iqbal yazaalibwa mu maka ga ba [[:en:Punjabi_people|Punjabi]] <ref>{{Cite web |title=Literate, NOS, The News International |url=https://jang.com.pk/thenews/apr2012-weekly/nos-01-04-2012/lit.htm |website=jang.com.pk}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Yuganda]], mu 1962. <ref>{{Cite web |date=17 March 2012 |title=Identity and Belonging in East London | Open Society Foundations Blog - OSF |url=http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20120317145253/http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-date=17 March 2012}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Iqbal yasomera mu Garrett Green Comprehensive School mu [[:en:Tooting|Tooting]], [[:en:South_London|South London]], n'adda ku [[:en:University_of_East_Anglia|Yunivasite ya East Anglia]], gye yatikkirwa diguli mu [[:en:American_Studies|American studies]] mu 1985. Mu kiseera kye ngali mu UEA yamala omwaka mulamba ebweru w’eggwanga mu [[:en:Trinity_College_(Connecticut)|Trinity College, Connecticut]] .
== Obulamu n’emirimu gye ==
Iqbal yali akwasaganya eby'emikono mu BBC News, buli lunaku afulumira mu mawulire okuwandiika ku mboozi ezikwata ku by’emikono.
Aze ategeka pulogulaamu ku BBC eyitibwa ''[[:en:HARDtalk|HARDtalk]] Extra'', ng’abuuza abantu abamanyiddwa okuva mu kisaawo ky'okuyiiya(art), omuli [[:en:Sting_(musician)|Sting]] ne [[:en:Jacqueline_Wilson|Jacqueline Wilson]] .
Mu 2009, Iqbal yasaba ekifo kya Arts Editor mu mawulire ga BBC kyokka omulimu gwagenda eri [[:en:Will_Gompertz|Will Gompertz]] .<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2020)">okujuliza kwetaagisa</span>'' ]</sup>
Iqbal afulumirumiriza ku mawulire agamanyiddwa ennyo mu lupapula lwa BBC News. Ekimu ku byasooka ku bino kwe kunoonyereza ku mivuyo gy'abefuula abazirakisa oluvannyuma lwa [[:en:2010_Haiti_earthquake|musisi eyagwa mu Haiti mu January wa 2010]] .
Wakati wa 2010, Iqbal yawereza enkyukakyuka z’obuyambi ku mukutu gwa [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|BBC News Channel]], wamu n’okwanjula ''Talking books'' ku mukutu guno. <ref>{{Cite web |title=BBC News Programmes - Talking Books |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b00s3twm |website=BBC Programmes}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2023, Iqbal era yali yaweereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' bulirunaku ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]] . Okuwereza kwe okwasembayo yakukola ku Lwokusatu nga 12 mu Ggwomusanvu 2023.
Mu spring wa 2022, Iqbal yakwata ssabbatiko okuva ku BBC okutwala ekifo eky’emyezi mukaaga nga Ferris Visiting Journalism Professor mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]], gye yasomeseza ekibiina ku by’amawulire ng’essira aliteeka ku mawulire g’ensi yonna. <ref>{{Cite web |date=Spring 2022 |title=Razia Iqbal |url=https://journalism.princeton.edu/people/razia-iqbal/ |access-date=9 August 2022 |website=Princeton University}}</ref> Yayanjula okukubaganya ebirowoozo ku YouTube mu kiseera ekyo nga [[:en:Russian_Invasion_of_Ukraine|Russia erumbye Ukraine]] .
Yava ku BBC mu Ggwomusanvu mu 2023, n’addamu okwegatta ku Princeton nga Professor omugenyi era omusomesa mu School of Public and International Affairs. <ref>{{Cite web |date=3 May 2023 |title=Distinguished Group to Join SPIA Visiting Faculty for 2023-24 |url=https://spia.princeton.edu/news/distinguished-group-join-spia-visiting-faculty-2023-24#:~:text=The%20Princeton%20School%20of%20Public,Visiting%20Professor%20and%20Lecturer. |access-date=13 October 2023 |website=Princeton University}}</ref>
huh0nofjtpjmr3dh4n9g2903wz1uyvk
47205
47204
2026-04-19T05:10:37Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono. #WUCUG26MUK
47205
wikitext
text/x-wiki
'''Razia Iqbal''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1962) munnamawulire wa Uganda. Gye buvuddeko yawebwa omulimu ku kkampuni ya [[:en:BBC_News|BBC News]] ng’omusasi ow’enjawulo, ng’asaka amawulire mu mikutu gy’amawulire okwetoloola BBC. Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2023, Iqbal era yawereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]]. Abadde awereza ne pulogulamu ya ''Talking Books'' ku mukutu [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|gwa BBC News Channel]] . Emabegako era yaliko omusasi w’ekitongole kino mu by’emikono.
== Obuto bwe ==
Iqbal yazaalibwa mu maka ga ba [[:en:Punjabi_people|Punjabi]] <ref>{{Cite web |title=Literate, NOS, The News International |url=https://jang.com.pk/thenews/apr2012-weekly/nos-01-04-2012/lit.htm |website=jang.com.pk}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Yuganda]], mu 1962. <ref>{{Cite web |date=17 March 2012 |title=Identity and Belonging in East London | Open Society Foundations Blog - OSF |url=http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20120317145253/http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-date=17 March 2012}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Iqbal yasomera mu Garrett Green Comprehensive School mu [[:en:Tooting|Tooting]], [[:en:South_London|South London]], n'adda ku [[:en:University_of_East_Anglia|Yunivasite ya East Anglia]], gye yatikkirwa diguli mu [[:en:American_Studies|American studies]] mu 1985. Mu kiseera kye ngali mu UEA yamala omwaka mulamba ebweru w’eggwanga mu [[:en:Trinity_College_(Connecticut)|Trinity College, Connecticut]] .
== Obulamu n’emirimu gye ==
Iqbal yali akwasaganya eby'okuyiiya mu BBC News, nga buli lunaku afulumira mu mawulire okuwandiika ku mboozi ezikwata ku buyiiya(art).
Aze ategeka pulogulaamu ku BBC eyitibwa ''[[:en:HARDtalk|HARDtalk]] Extra'', ng’abuuza abantu abamanyiddwa okuva mu kisaawo ky'okuyiiya(art), omuli [[:en:Sting_(musician)|Sting]] ne [[:en:Jacqueline_Wilson|Jacqueline Wilson]] .
Mu 2009, Iqbal yasaba ekifo kya Arts Editor mu mawulire ga BBC kyokka omulimu gwagenda eri [[:en:Will_Gompertz|Will Gompertz]] .<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2020)">okujuliza kwetaagisa</span>'' ]</sup>
Iqbal afulumirumiriza ku mawulire agamanyiddwa ennyo mu lupapula lwa BBC News. Ekimu ku byasooka ku bino kwe kunoonyereza ku mivuyo gy'abefuula abazirakisa oluvannyuma lwa [[:en:2010_Haiti_earthquake|musisi eyagwa mu Haiti mu January wa 2010]] .
Wakati wa 2010, Iqbal yawereza enkyukakyuka z’obuyambi ku mukutu gwa [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|BBC News Channel]], wamu n’okwanjula ''Talking books'' ku mukutu guno. <ref>{{Cite web |title=BBC News Programmes - Talking Books |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b00s3twm |website=BBC Programmes}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2023, Iqbal era yali yaweereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' bulirunaku ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]] . Okuwereza kwe okwasembayo yakukola ku Lwokusatu nga 12 mu Ggwomusanvu 2023.
Mu spring wa 2022, Iqbal yakwata ssabbatiko okuva ku BBC okutwala ekifo eky’emyezi mukaaga nga Ferris Visiting Journalism Professor mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]], gye yasomeseza ekibiina ku by’amawulire ng’essira aliteeka ku mawulire g’ensi yonna. <ref>{{Cite web |date=Spring 2022 |title=Razia Iqbal |url=https://journalism.princeton.edu/people/razia-iqbal/ |access-date=9 August 2022 |website=Princeton University}}</ref> Yayanjula okukubaganya ebirowoozo ku YouTube mu kiseera ekyo nga [[:en:Russian_Invasion_of_Ukraine|Russia erumbye Ukraine]] .
Yava ku BBC mu Ggwomusanvu mu 2023, n’addamu okwegatta ku Princeton nga Professor omugenyi era omusomesa mu School of Public and International Affairs. <ref>{{Cite web |date=3 May 2023 |title=Distinguished Group to Join SPIA Visiting Faculty for 2023-24 |url=https://spia.princeton.edu/news/distinguished-group-join-spia-visiting-faculty-2023-24#:~:text=The%20Princeton%20School%20of%20Public,Visiting%20Professor%20and%20Lecturer. |access-date=13 October 2023 |website=Princeton University}}</ref>
b48vjni9ohey8exbo8ixe5l49aacmrn
47206
47205
2026-04-19T05:13:33Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Awards and nominations" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1290465400|Razia Iqbal]]"
47206
wikitext
text/x-wiki
'''Razia Iqbal''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1962) munnamawulire wa Uganda. Gye buvuddeko yawebwa omulimu ku kkampuni ya [[:en:BBC_News|BBC News]] ng’omusasi ow’enjawulo, ng’asaka amawulire mu mikutu gy’amawulire okwetoloola BBC. Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2023, Iqbal era yawereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]]. Abadde awereza ne pulogulamu ya ''Talking Books'' ku mukutu [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|gwa BBC News Channel]] . Emabegako era yaliko omusasi w’ekitongole kino mu by’emikono.
== Obuto bwe ==
Iqbal yazaalibwa mu maka ga ba [[:en:Punjabi_people|Punjabi]] <ref>{{Cite web |title=Literate, NOS, The News International |url=https://jang.com.pk/thenews/apr2012-weekly/nos-01-04-2012/lit.htm |website=jang.com.pk}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Yuganda]], mu 1962. <ref>{{Cite web |date=17 March 2012 |title=Identity and Belonging in East London | Open Society Foundations Blog - OSF |url=http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20120317145253/http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-date=17 March 2012}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Iqbal yasomera mu Garrett Green Comprehensive School mu [[:en:Tooting|Tooting]], [[:en:South_London|South London]], n'adda ku [[:en:University_of_East_Anglia|Yunivasite ya East Anglia]], gye yatikkirwa diguli mu [[:en:American_Studies|American studies]] mu 1985. Mu kiseera kye ngali mu UEA yamala omwaka mulamba ebweru w’eggwanga mu [[:en:Trinity_College_(Connecticut)|Trinity College, Connecticut]] .
== Obulamu n’emirimu gye ==
Iqbal yali akwasaganya eby'okuyiiya mu BBC News, nga buli lunaku afulumira mu mawulire okuwandiika ku mboozi ezikwata ku buyiiya(art).
Aze ategeka pulogulaamu ku BBC eyitibwa ''[[:en:HARDtalk|HARDtalk]] Extra'', ng’abuuza abantu abamanyiddwa okuva mu kisaawo ky'okuyiiya(art), omuli [[:en:Sting_(musician)|Sting]] ne [[:en:Jacqueline_Wilson|Jacqueline Wilson]] .
Mu 2009, Iqbal yasaba ekifo kya Arts Editor mu mawulire ga BBC kyokka omulimu gwagenda eri [[:en:Will_Gompertz|Will Gompertz]] .<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2020)">okujuliza kwetaagisa</span>'' ]</sup>
Iqbal afulumirumiriza ku mawulire agamanyiddwa ennyo mu lupapula lwa BBC News. Ekimu ku byasooka ku bino kwe kunoonyereza ku mivuyo gy'abefuula abazirakisa oluvannyuma lwa [[:en:2010_Haiti_earthquake|musisi eyagwa mu Haiti mu January wa 2010]] .
Wakati wa 2010, Iqbal yawereza enkyukakyuka z’obuyambi ku mukutu gwa [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|BBC News Channel]], wamu n’okwanjula ''Talking books'' ku mukutu guno. <ref>{{Cite web |title=BBC News Programmes - Talking Books |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b00s3twm |website=BBC Programmes}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2023, Iqbal era yali yaweereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' bulirunaku ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]] . Okuwereza kwe okwasembayo yakukola ku Lwokusatu nga 12 mu Ggwomusanvu 2023.
Mu spring wa 2022, Iqbal yakwata ssabbatiko okuva ku BBC okutwala ekifo eky’emyezi mukaaga nga Ferris Visiting Journalism Professor mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]], gye yasomeseza ekibiina ku by’amawulire ng’essira aliteeka ku mawulire g’ensi yonna. <ref>{{Cite web |date=Spring 2022 |title=Razia Iqbal |url=https://journalism.princeton.edu/people/razia-iqbal/ |access-date=9 August 2022 |website=Princeton University}}</ref> Yayanjula okukubaganya ebirowoozo ku YouTube mu kiseera ekyo nga [[:en:Russian_Invasion_of_Ukraine|Russia erumbye Ukraine]] .
Yava ku BBC mu Ggwomusanvu mu 2023, n’addamu okwegatta ku Princeton nga Professor omugenyi era omusomesa mu School of Public and International Affairs. <ref>{{Cite web |date=3 May 2023 |title=Distinguished Group to Join SPIA Visiting Faculty for 2023-24 |url=https://spia.princeton.edu/news/distinguished-group-join-spia-visiting-faculty-2023-24#:~:text=The%20Princeton%20School%20of%20Public,Visiting%20Professor%20and%20Lecturer. |access-date=13 October 2023 |website=Princeton University}}</ref>
== Engule n’okusunsulibwa ==
Mu January wa 2013, Iqbal yasunsulwa okwetaba mu Services to Media mu [[:en:British_Muslim_Awards|mpaka z’abasiraamu eza Bungereza]] .
pvp2jpbyauwz4dfio8hhbn4yz6004x4
47216
47206
2026-04-19T11:16:28Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Personal life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1290465400|Razia Iqbal]]"
47216
wikitext
text/x-wiki
'''Razia Iqbal''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1962) munnamawulire wa Uganda. Gye buvuddeko yawebwa omulimu ku kkampuni ya [[:en:BBC_News|BBC News]] ng’omusasi ow’enjawulo, ng’asaka amawulire mu mikutu gy’amawulire okwetoloola BBC. Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2023, Iqbal era yawereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]]. Abadde awereza ne pulogulamu ya ''Talking Books'' ku mukutu [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|gwa BBC News Channel]] . Emabegako era yaliko omusasi w’ekitongole kino mu by’emikono.
== Obuto bwe ==
Iqbal yazaalibwa mu maka ga ba [[:en:Punjabi_people|Punjabi]] <ref>{{Cite web |title=Literate, NOS, The News International |url=https://jang.com.pk/thenews/apr2012-weekly/nos-01-04-2012/lit.htm |website=jang.com.pk}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Yuganda]], mu 1962. <ref>{{Cite web |date=17 March 2012 |title=Identity and Belonging in East London | Open Society Foundations Blog - OSF |url=http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20120317145253/http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-date=17 March 2012}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Iqbal yasomera mu Garrett Green Comprehensive School mu [[:en:Tooting|Tooting]], [[:en:South_London|South London]], n'adda ku [[:en:University_of_East_Anglia|Yunivasite ya East Anglia]], gye yatikkirwa diguli mu [[:en:American_Studies|American studies]] mu 1985. Mu kiseera kye ngali mu UEA yamala omwaka mulamba ebweru w’eggwanga mu [[:en:Trinity_College_(Connecticut)|Trinity College, Connecticut]] .
== Obulamu n’emirimu gye ==
Iqbal yali akwasaganya eby'okuyiiya mu BBC News, nga buli lunaku afulumira mu mawulire okuwandiika ku mboozi ezikwata ku buyiiya(art).
Aze ategeka pulogulaamu ku BBC eyitibwa ''[[:en:HARDtalk|HARDtalk]] Extra'', ng’abuuza abantu abamanyiddwa okuva mu kisaawo ky'okuyiiya(art), omuli [[:en:Sting_(musician)|Sting]] ne [[:en:Jacqueline_Wilson|Jacqueline Wilson]] .
Mu 2009, Iqbal yasaba ekifo kya Arts Editor mu mawulire ga BBC kyokka omulimu gwagenda eri [[:en:Will_Gompertz|Will Gompertz]] .<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2020)">okujuliza kwetaagisa</span>'' ]</sup>
Iqbal afulumirumiriza ku mawulire agamanyiddwa ennyo mu lupapula lwa BBC News. Ekimu ku byasooka ku bino kwe kunoonyereza ku mivuyo gy'abefuula abazirakisa oluvannyuma lwa [[:en:2010_Haiti_earthquake|musisi eyagwa mu Haiti mu January wa 2010]] .
Wakati wa 2010, Iqbal yawereza enkyukakyuka z’obuyambi ku mukutu gwa [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|BBC News Channel]], wamu n’okwanjula ''Talking books'' ku mukutu guno. <ref>{{Cite web |title=BBC News Programmes - Talking Books |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b00s3twm |website=BBC Programmes}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2023, Iqbal era yali yaweereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' bulirunaku ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]] . Okuwereza kwe okwasembayo yakukola ku Lwokusatu nga 12 mu Ggwomusanvu 2023.
Mu spring wa 2022, Iqbal yakwata ssabbatiko okuva ku BBC okutwala ekifo eky’emyezi mukaaga nga Ferris Visiting Journalism Professor mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]], gye yasomeseza ekibiina ku by’amawulire ng’essira aliteeka ku mawulire g’ensi yonna. <ref>{{Cite web |date=Spring 2022 |title=Razia Iqbal |url=https://journalism.princeton.edu/people/razia-iqbal/ |access-date=9 August 2022 |website=Princeton University}}</ref> Yayanjula okukubaganya ebirowoozo ku YouTube mu kiseera ekyo nga [[:en:Russian_Invasion_of_Ukraine|Russia erumbye Ukraine]] .
Yava ku BBC mu Ggwomusanvu mu 2023, n’addamu okwegatta ku Princeton nga Professor omugenyi era omusomesa mu School of Public and International Affairs. <ref>{{Cite web |date=3 May 2023 |title=Distinguished Group to Join SPIA Visiting Faculty for 2023-24 |url=https://spia.princeton.edu/news/distinguished-group-join-spia-visiting-faculty-2023-24#:~:text=The%20Princeton%20School%20of%20Public,Visiting%20Professor%20and%20Lecturer. |access-date=13 October 2023 |website=Princeton University}}</ref>
== Engule n’okusunsulibwa ==
Mu January wa 2013, Iqbal yasunsulwa okwetaba mu Services to Media mu [[:en:British_Muslim_Awards|mpaka z’abasiraamu eza Bungereza]] .
== Ebimukwatako ebyomunda ==
'''Razia Iqbal''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1962) munnamawulire wa Uganda. Gye buvuddeko yawebwa omulimu ku kkampuni ya [[:en:BBC_News|BBC News]] ng’omusasi ow’enjawulo, ng’asaka amawulire mu mikutu gy’amawulire okwetoloola BBC. Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu mwaka gwa 2023, Iqbal era yawereza''[[:en:Newshour|Newshour]]'' ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]] . Abadde awereza ne pulogulamu ya ''Talking Books'' ku mukutu [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|gwa BBC News Channel]] . Emabegako yaliko omusasi w’ekitongole kino mu by’emikono.
Iqbal yazaalibwa mu maka ga ba [[:en:Punjabi_people|Punjabi]] <ref>{{Cite web |title=Literate, NOS, The News International |url=https://jang.com.pk/thenews/apr2012-weekly/nos-01-04-2012/lit.htm |website=jang.com.pk}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Yuganda]], mu 1962. <ref>{{Cite web |date=17 March 2012 |title=Identity and Belonging in East London | Open Society Foundations Blog - OSF |url=http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20120317145253/http://blog.soros.org/2012/01/identity-and-belonging-in-east-london/ |archive-date=17 March 2012}}</ref>
Iqbal yasomera mu Garrett Green Comprehensive School mu [[:en:Tooting|Tooting]], [[:en:South_London|South London]], n'adda ku [[:en:University_of_East_Anglia|Yunivasite ya East Anglia]], gye yatikkirwa diguli mu [[:en:American_Studies|American studies]] mu 1985. Mu kiseera kye ngali mu UEA yamala omwaka mulamba ebweru w’eggwanga mu [[:en:Trinity_College_(Connecticut)|Trinity College, Connecticut]] .
Iqbal yali akwasaganya eby'emikono mu BBC News, buli lunaku afulumira mu mawulire okuwandiika ku mboozi ezikwata ku by’emikono.
Aze ategeka pulogulaamu ku BBC eyitibwa ''[[:en:HARDtalk|HARDtalk]] Extra'', ng’abuuza abantu abamanyiddwa okuva mu kisaawo ky'okuyiiya(art), omuli [[:en:Sting_(musician)|Sting]] ne [[:en:Jacqueline_Wilson|Jacqueline Wilson]] .
Mu 2009, Iqbal yasaba ekifo kya Arts Editor mu mawulire ga BBC kyokka omulimu gwagenda eri [[:en:Will_Gompertz|Will Gompertz]] .<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2020)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Iqbal afulumirumiriza ku mawulire agamanyiddwa ennyo mu lupapula lwa BBC News. Ekimu ku byasooka ku bino kwe kunoonyereza ku mivuyo gy'abefuula abazirakisa oluvannyuma lwa [[:en:2010_Haiti_earthquake|musisi eyagwa mu Haiti mu January wa 2010]] .
Wakati wa 2010, Iqbal yawereza enkyukakyuka z’obuyambi ku mukutu gwa [[:en:BBC_News_(British_TV_channel)|BBC News Channel]], wamu n’okwanjula ''Talking books'' ku mukutu guno. <ref>{{Cite web |title=BBC News Programmes - Talking Books |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b00s3twm |website=BBC Programmes}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2023, Iqbal era yali yaweereza ''[[:en:Newshour|Newshour]]'' bulirunaku ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]] . Okuwereza kwe okwasembayo yakukola ku Lwokusatu nga 12 mu Ggwomusanvu 2023.
Mu spring wa 2022, Iqbal yakwata ssabbatiko okuva ku BBC okutwala ekifo eky’emyezi mukaaga nga Ferris Visiting Journalism Professor mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]], gye yasomeseza ekibiina ku by’amawulire ng’essira aliteeka ku mawulire g’ensi yonna. <ref>{{Cite web |date=Spring 2022 |title=Razia Iqbal |url=https://journalism.princeton.edu/people/razia-iqbal/ |access-date=9 August 2022 |website=Princeton University}}</ref> Yayanjula okukubaganya ebirowoozo ku YouTube mu kiseera ekyo nga [[:en:Russian_Invasion_of_Ukraine|Russia erumbye Ukraine]] .
Yava ku BBC mu Ggwomusanvu mu 2023, n’addamu okwegatta ku Princeton nga Professor omugenyi era omusomesa mu School of Public and International Affairs. <ref>{{Cite web |date=3 May 2023 |title=Distinguished Group to Join SPIA Visiting Faculty for 2023-24 |url=https://spia.princeton.edu/news/distinguished-group-join-spia-visiting-faculty-2023-24#:~:text=The%20Princeton%20School%20of%20Public,Visiting%20Professor%20and%20Lecturer. |access-date=13 October 2023 |website=Princeton University}}</ref>
Mu January wa 2013, Iqbal yasunsulwa okwetaba mu Services to Media mu [[:en:British_Muslim_Awards|mpaka z’abasiraamu eza Bungereza]] .
Iqbal yayawukana ne bba we [[:en:George_Arney_(journalist)|George Arney]] omutegesi wa pulogulaamu ya ''[[:en:The_World_Today_(BBC_World_Service)|The World Today]]'' . <ref>{{Cite web |title=The World Today | BBC World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldservice/programmes/worldtoday_team_southasia.shtml |website=www.bbc.co.uk}}</ref><sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2020)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' ]</sup>
az55cgv7yf203nj2zwu2hlux6ppx7gf
Kania Obiga
0
12911
47175
47149
2026-04-18T15:48:31Z
Ssebuufu
9882
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345818724|Kania Obiga]]"
47175
wikitext
text/x-wiki
'''Kania Mario Obiga''' munnayuganda munnabyabufuzi. Ye [[minisita omubeezi ow'ensonga zomunda]] mu kabineeti ya Ugandamu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Om wezi ogwomukaaga 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=13 June 2016}}</ref> Mu kiseera kye kimu aweereza ng’omubaka omulonde ow'essaza lya Terego ey'obuvanjuba, mu disitulikiti y' [[Arua (disitulikit)|Arua]] , mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 1 Omwez i ogusooka 1953. Yasomera ku somero lya Odupi gye yafunira satifikeeti emalako omutendera gwa pulayimale, mu 1966. Yakyusa n’agenda ku ssomero lya siniya erya [[St. Aloysius Nyapea]], mu [[Zombo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Zombo]] , leero gye yafunira satifikeetii y'omutendera gwa siniya eyokuna ( Eya East African Certificate of Education). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
Yaweebwa ekifo ku ssomero lya siniya erya [https://stmaryscollegekisubi.com/ St Mary's Colle]
[https://stmaryscollegekisubi.com/ ge Kisubi]i,mu [[disitulikiti y'e Wakiso]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gye yafunira satifikeeti ey'omutendera gwa siniya ey'omukaaga (East African Advanced Certificate of Educatrion) mu 1972. Oluvannyuma yayingira [[yunivasite y'e Makerere]] , yunivasite ya Ugandfa esinga obukadde era era eya gavumenti esinga obunene, n'atikkirwa ddiguli ya esooka mu by'obusuubuzi mu 1976. Oluvannyuma, mu 2005 yaweebwa ddiguli ya eyokubiri mu by'obusuubuzi, okuva mu ttendekero lya [[Eastern and Southern Africa Management Institute]] . Okugatta kwekyo, mmemba w'ekitongole ekikakasa abawandiisi n'abakddukanya /n'abakulembera ebitongole (ICSA). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1994 ne 1995, Kania Obiga yali mubaka mu ku kakiiko akaabaga ssemateeka wa Uganda owa 1995. Olwo yalondebwa ku [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]], n’aweereza mu kifo ekyo wakati wa 1996 ne 2001. Wakati wa 2001 ne 2015, yaweerezaako nga Dayirekita w’okunoonyereza ku ggwandiisizo ly’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . N'era yali mmemba ku lukiiko olufuzi olw'ekitongtole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bantu abayingira, okuwangaalira munda n'okufuluma eggwanga ( Uganda Immigration Board) okuva mu 2007 okutuuka mu 2011. Mu 2016, yalondebwa okukiikirira essaza ly'e Terego ey'obuvanjuba, mu [[disitulikiti y'Arua]] , ku tikiti y'ekibiina [[National Resistance Movement]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
Mu Mwezi gw'omukaaga 2016, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ensonga z’omunda, mu kabineeti ya Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=Asiimwe |first=Dicta |date=7 June 2016 |title=Museveni Names Cabinet, Appoints Wife to Education Ministry |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Museveni-expands-Cabinet--appoints-wife-to-Education-ministry/4552908-3236160-50s1f7z/index.html |access-date=23 March 2019}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Alex Onzima|Alex Onzima, omusajja omulala]]
* [[Simon D'Ujanga]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=13 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Asiimwe |first=Dicta |date=7 June 2016 |title=Museveni Names Cabinet, Appoints Wife to Education Ministry |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Museveni-expands-Cabinet--appoints-wife-to-Education-ministry/4552908-3236160-50s1f7z/index.html |access-date=23 March 2019 |newspaper=[[The East African]] |location=Nairobi}}
# https://stmaryscollegekisubi.com
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Nalufenya-Guantanamo-Bay-minister-Obiga-Kania/689844-3944352-15sb4mv/index.html Poliisi y'ebyobufuzi erumya eby'okwerinda byaffe - Kivumbi] As of 29 May 2017.
t2sn0xw4c6sg38oy7kn5vp1npkbaqis
Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .
0
12913
47197
47155
2026-04-18T20:49:05Z
Sisterian
9613
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347488251|Andrew Cohen (colonial administrator)]]"
47197
wikitext
text/x-wiki
== Obulamu obuto n’obuyigirize ==
Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]]. Yali muzzukulu wa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomera mu Malvern College <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo.
== Gold Coast ==
Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu [[:en:Colonial_Office|ofiisi y’amatwale]] mu kitongole kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyawa amagezi obuyinza buweebwe Bannafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |author=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor1=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref>
Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali emabegako ng’avuganya ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebibiviirako: n'okuteesa ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ku nnongoosereza ey'omuggundu mu ssemateeka.<ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref>
Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala lipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLapping1985">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abaayimirirawo]] kulwe'eggwanga lyaabwe, omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Arden-Clarke</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" />
== Rhodesia ne Nyasaland ==
Nga Colonial Office Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri Rhodesias ne Nyasaland mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyakwatibwa ensonyi olw’okuttibwa kw’Abayudaaya, yali anti-racialist era nga mulwanirizi wa ddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti Southern Rhodesia, singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa.
Eri Cohen, akabi k’obukulu [[:en:Afrikaner|bw’abazungu ab’Abafirika]] mu ngeri ey'obwakyeerupe kaali kabi nnyo okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku bakubi b’ebifaananyi ab’omu makkati n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ebizibu n’okufuluma mu ngeri ey’obwegendereza ku ludda lw’ebibiina ebikwatibwako.
Mazima ddala enteeseganya n’enkiiko byali bizibu. Southern Rhodesia ne Northern Territories zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu mbeera z'obulamu obwabulijjo. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna."
Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] .
Mu 1953 olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] lwateekateeka okufuna obwetwaaze okuva ku Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda yekutule ku ttwaale lya Bungereza era edde mu buvunanyizibwa bwa [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|yafeesi y'amatwaale]] ey'ebweeru. Nga 30 November Cohen yawangangusa Kabaka n'alagira agende e London. Okugenda mu buwanganguse mu bukake kyamufuula omujulizi mu maaso g'Abaganda abaali baludde nga bakuumye ekirowoozo ky'okwekutula ku Uganda wamu [[:en:Anticolonialism|n'okukyaawa obufuzi bw'amatwaale]] era ekyavaako obwegugungo. Ekikolwa kya Cohen kyamukyukira kubanga yalemererwa okufunayo Abaganda abetegefu okukunga kulw'ebigendererwa bye. Oluvannyuma lw'emyaako ebiri egy'obulumi wamu n'obukaawu bwa Baganda awamu n'okumusimbira ekkuuli, Cohen yakakibwa okuzza "Kabaka Freddie".<ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yakomawo e Kampala nga 17 ogwe kkumi mu 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] yali omu kubawerekera Sir Edward Mutesa okuva e London mu buwanganguse mu 1955.
Enteeseganya ezaaviirako Kabaka okudda, wadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Baganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddamu, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikkiddwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yandifuuse pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962.
Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugitwala mu ssaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 October 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kubuuzibwa.
Cohen yaliko omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
fr3s4kyulve8svcjgdopkmb4058jgkb
47198
47197
2026-04-18T20:50:00Z
Sisterian
9613
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347488251|Andrew Cohen (colonial administrator)]]"
47198
wikitext
text/x-wiki
== Obulamu obuto n’obuyigirize ==
Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]]. Yali muzzukulu wa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomera mu Malvern College <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo.
== Gold Coast ==
Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu [[:en:Colonial_Office|ofiisi y’amatwale]] mu kitongole kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyawa amagezi obuyinza buweebwe Bannafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |author=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor1=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref>
Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali emabegako ng’avuganya ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebibiviirako: n'okuteesa ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ku nnongoosereza ey'omuggundu mu ssemateeka.<ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref>
Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala lipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLapping1985">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abaayimirirawo]] kulwe'eggwanga lyaabwe, omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Arden-Clarke</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" />
== Rhodesia ne Nyasaland ==
Nga Colonial Office Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri Rhodesias ne Nyasaland mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyakwatibwa ensonyi olw’okuttibwa kw’Abayudaaya, yali anti-racialist era nga mulwanirizi wa ddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti Southern Rhodesia, singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa.
Eri Cohen, akabi k’obukulu [[:en:Afrikaner|bw’abazungu ab’Abafirika]] mu ngeri ey'obwakyeerupe kaali kabi nnyo okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku bakubi b’ebifaananyi ab’omu makkati n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ebizibu n’okufuluma mu ngeri ey’obwegendereza ku ludda lw’ebibiina ebikwatibwako.
Mazima ddala enteeseganya n’enkiiko byali bizibu. Southern Rhodesia ne Northern Territories zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu mbeera z'obulamu obwabulijjo. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna."
Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] .
Mu 1953 olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] lwateekateeka okufuna obwetwaaze okuva ku Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda yekutule ku ttwaale lya Bungereza era edde mu buvunanyizibwa bwa [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|yafeesi y'amatwaale]] ey'ebweeru. Nga 30 November Cohen yawangangusa Kabaka n'alagira agende e London. Okugenda mu buwanganguse mu bukake kyamufuula omujulizi mu maaso g'Abaganda abaali baludde nga bakuumye ekirowoozo ky'okwekutula ku Uganda wamu [[:en:Anticolonialism|n'okukyaawa obufuzi bw'amatwaale]] era ekyavaako obwegugungo. Ekikolwa kya Cohen kyamukyukira kubanga yalemererwa okufunayo Abaganda abetegefu okukunga kulw'ebigendererwa bye. Oluvannyuma lw'emyaako ebiri egy'obulumi wamu n'obukaawu bwa Baganda awamu n'okumusimbira ekkuuli, Cohen yakakibwa okuzza "Kabaka Freddie".<ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yakomawo e Kampala nga 17 ogwe kkumi mu 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] yali omu kubawerekera Sir Edward Mutesa okuva e London mu buwanganguse mu 1955.
Enteeseganya ezaaviirako Kabaka okudda, wadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Baganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddamu, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikkiddwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yandifuuse pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962.
Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugitwala mu ssaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 October 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kubuuzibwa.
Cohen yaliko omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
hcod39aaye47yi40tklmcg69gwjnz3j
47199
47198
2026-04-18T20:52:20Z
Sisterian
9613
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347488251|Andrew Cohen (colonial administrator)]]"
47199
wikitext
text/x-wiki
'''Omuyimbi Andrew Benjamin Cohen''' {{postnominals|KCMG|KCVO|OBE|country=GBR}} (7 Ogwekkumi 1909 – 17 Ogwomukkaaga 1968) yali Gavana wa Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1957.
== Obulamu obuto n’obuyigirize ==
Cohen yali ava mu maka ag’ekitiibwa [[:en:British_Jews|ag’Abangereza n’Abayudaaya]]. Yali muzzukulu wa [[:en:Levy_Barent_Cohen|Levy Barent Cohen]] . Yasomera mu Malvern College <ref>[https://books.google.com/books?id=zVUpAAAAYAAJ&q=%22educ.+malvern%22&dq=%22educ.+malvern%22&lr=&cd=50 Profile of Andrew Benjamin Cohen.] Nigeria, Part 2, by Martin Lynn, 2001, pp770.</ref> ne [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College, Cambridge]], n'afuna diguli mu [[:en:Classics|Classics]] . Yali [[:en:Cambridge_Apostle|Mutume wa Cambridge]] . Talina luganda na [[:en:Andrew_Cohen_(spiritual_teacher)|Andrew Cohen]], Omumerika eyeeyita omusomesa w’eby’omwoyo.
== Gold Coast ==
Mu 1947, Cohen yalondebwa okuba omuyambi w’omuwandiisi omubeezi mu kitongole kya ofiisi y’amatwale mu kitongole kya Afrika. Omwaka guno gwe gumu, yafulumya alipoota ya Cohen eyawa amagezi obuyinza buweebwe Bannafirika mpolampola. <ref>{{Cite book |last=Ronald Robinson |date=1980 |title=Decolonisation and After: The British French Experience |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780203061442 |editor-last=Georges Fischer |language=en |chapter=Andrew Cohen and the Transfer of Power in Tropical Africa, 1940–1951 |doi=10.4324/9780203061442-4 |editor-last2=W. H. Morris-Jones |chapter-url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |doi-broken-date=1 July 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240420200309/https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780203061442-4/andrew-cohen-transfer-power-tropical-africa-1940%E2%80%931951-ronald-robinson |archive-date=2024-04-20}}</ref> Naye, Gold Coast yokka ye yatwalibwa ng'esobola okwefuga "mu mulembe". <ref>{{Cite journal |last=Collins |first=Michael |date=2013-03-01 |title=Decolonisation and the "Federal Moment" |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09592296.2013.762881 |journal=Diplomacy & Statecraft |volume=24 |issue=1 |pages=21–40 |doi=10.1080/09592296.2013.762881 |issn=0959-2296}}</ref>
Mu 1948, okunoonyereza kwa Bungereza kwatandikibwawo [[:en:Attlee_ministry|gavumenti ya Labour]] ku bivuddeko obujagalalo obw’enjawulo mu Gold Coast. [[:en:Arthur_Creech_Jones|Omuwandiisi w’amatwale Arthur Creech Jones]] ne Cohen baasindika Aiken Watson, omuwagizi w’ekibiina kya [[:en:Fabian_Society|Fabian Society]] eyali emabegako ng’avuganya ku bwa Labour mu [[:en:1935_United_Kingdom_general_election|kulonda kwa 1935]], okulambula ettundutundu lino n’okubuuza abajulizi. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}</ref> Cohen yawa Watson ne banne amagezi "okukola lipoota ku kutaataaganyizibwa...n'ebibiviirako: n'okuteesa ku nsonga yonna ejja". <ref name=":0" /> [[:en:Watson_Commission|Alipoota ya Watson]] eyavaamu yawa amagezi ku nnongoosereza ey'omuggundu mu ssemateeka.<ref>{{Cite book |date=1948 |title=Colonial Office: Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast (Watson Commission, 1948) |url=https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/r/C5153 |others=Commission of enquiry into disturbances in the Gold Coast |language=English}}</ref>
Abakungu bangi ab’amatwale mu Gold Coast n’abakozi ba gavumenti abamu mu London baatwala lipoota eno ng’okuyitirizanga. <ref name=":0">{{Cite book |last=Lapping |first=Brian |date=1985 |title=End of empire |url=https://archive.org/details/endofempire00lapp |publisher=New York : St. Martin's Press |others=Internet Archive |isbn=978-0-312-25071-3}}<cite id="CITEREFLapping1985" class="citation book cs1" data-ve-ignore="">Lapping, Brian (1985). [[iarchive:endofempire00lapp|''End of empire'']]. Internet Archive. New York : St. Martin's Press. [[ISBN (identifier)?action=edit&redlink=1|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-312-25071-3|<bdi>978-0-312-25071-3</bdi>]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=book&rft.btitle=End+of+empire&rft.pub=New+York+%3A+St.+Martin%27s+Press&rft.date=1985&rft.isbn=978-0-312-25071-3&rft.aulast=Lapping&rft.aufirst=Brian&rft_id=https%3A%2F%2Farchive.org%2Fdetails%2Fendofempire00lapp&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AAndrew+Cohen+%28omuddukanya+w%E2%80%99emirimu+gy%E2%80%99amatwale%29+." class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Creech Jones yagamba nti yakwatibwa ensonyi olw’ebizuuliddwa byayo eby’amaanyi; wabula [[:en:Cabinet_of_the_United_Kingdom|kabineti]] yakkirizza bye yazudde Cohen. <ref name=":0" /> Alipoota eno yayamba okuyimbula [[:en:The_Big_Six_(Ghana)|abakulembeze abaayimirirawo]] kulwe'eggwanga lyaabwe, omuli [[:en:Prime_Minister_of_Ghana|ssaabaminisita]] ow'omu maaso [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], n'okukyusa [[:en:Gerald_Creasy|Sir Gerald Creasy]], gavana wa Gold Coast n'akyusa [[:en:Charles_Arden-Clarke|Charles Arden-Clarke]] eyali ow'eddembe. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Arden-Clarke</ref> Arden-Clarke yakwata ekifo kino okutuusa [[:en:Ghana_Independence_Act_1957|Ghana lwe yafuna obwetwaze mu 1957]], enkola gye yayambako okwanguyiza. <ref name=":0" />
== Rhodesia ne Nyasaland ==
Nga Colonial Office Assistant Undersecretary for African Affairs, Cohen yali mu nteeseganya z’okussaawo essaza lya federo eri Rhodesias ne Nyasaland mu 1950. Omuyudaaya Cohen, eyakwatibwa ensonyi olw’okuttibwa kw’Abayudaaya, yali anti-racialist era nga mulwanirizi wa ddembe lya Africa. Kyokka, yassa mu nkola ebigendererwa bye okulwanyisa akabi ke yali alaba ng’akasinga okutiisa: akabi nti Southern Rhodesia, singa efuuka ey’obulabe, yandigudde mu nkulungo ya gavumenti y’ekibiina kya National Party mu South Africa.
Eri Cohen, akabi k’obukulu [[:en:Afrikaner|bw’abazungu ab’Abafirika]] mu ngeri ey'obwakyeerupe kaali kabi nnyo okusinga okusigala ng’enkola y’okulinnya kw’abazungu etakyukakyuka nnyo, ey’obuzaale mu Bugwanjuba bwa Rhodesia. Olw’okuba yakkaanya n’okukkaanya kuno, Cohen yagenda mu maaso n’afuuka omu ku bakubi b’ebifaananyi ab’omu makkati n’amaanyi agavuga okutondawo Federo, ng’emirundi mingi kirabika ng’ali yekka ng’asumulula ebizibu n’okufuluma mu ngeri ey’obwegendereza ku ludda lw’ebibiina ebikwatibwako.
Mazima ddala enteeseganya n’enkiiko byali bizibu. Southern Rhodesia ne Northern Territories zaali zirina ennono ez’enjawulo ennyo bwe kyatuuka ku ‘Native Question’ (Abafirika) n’emirimu gye zaali zitegekeddwa okukola mu mbeera z'obulamu obwabulijjo. Bwe kityo, kyatwala kumpi emyaka esatu CAF okutandikibwawo. Era, bwe yamala okutandikibwawo, yalaga nti "y'emu ku nsi ezisinga okufugibwa mu ngeri ey'ekikugu mu nsi yonna."
Mu 1952 yalondebwa okuba Gavana wa [[:en:Uganda|Uganda]], n’omulimu gw’okuteekateeka eggwanga eryo okufuna obwetwaze. Yaddamu okutegeka [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Palamenti (LEGCO)]] okussaamu ababaka ba Africa abaalondebwa okuva mu disitulikiti mu Uganda yonna, bw’atyo n’assaawo omusingi gwa palamenti ekiikirira abantu. Ono era ayanjudde enteekateeka z’ebyenfuna, omuli n’okutandikawo ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] .
Mu 1953 olukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] lwateekateeka okufuna obwetwaaze okuva ku Uganda. [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Edward Mutesa II]], ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda yasaba Buganda yekutule ku ttwaale lya Bungereza era edde mu buvunanyizibwa bwa [[:en:Foreign_and_Commonwealth_Office|yafeesi y'amatwaale]] ey'ebweeru. Nga 30 November Cohen yawangangusa Kabaka n'alagira agende e London. Okugenda mu buwanganguse mu bukake kyamufuula omujulizi mu maaso g'Abaganda abaali baludde nga bakuumye ekirowoozo ky'okwekutula ku Uganda wamu [[:en:Anticolonialism|n'okukyaawa obufuzi bw'amatwaale]] era ekyavaako obwegugungo. Ekikolwa kya Cohen kyamukyukira kubanga yalemererwa okufunayo Abaganda abetegefu okukunga kulw'ebigendererwa bye. Oluvannyuma lw'emyaako ebiri egy'obulumi wamu n'obukaawu bwa Baganda awamu n'okumusimbira ekkuuli, Cohen yakakibwa okuzza "Kabaka Freddie".<ref>{{cite book |last=Gunther |first=John |year=1957 |title=Inside Africa |publisher=The Reprint Society |page=438}}</ref> Kabaka yakomawo e Kampala nga 17 ogwe kkumi mu 1955. [[:en:Abu_Mayanja|Abu Mayanja]] yali omu kubawerekera Sir Edward Mutesa okuva e London mu buwanganguse mu 1955.
Enteeseganya ezaaviirako Kabaka okudda, wadde nga zaalabikira nga zimatiza Abazungu, zaali buwanguzi bwa maanyi eri Baganda. Cohen yakakasa endagaano ya Kabaka obutawakanya bwetwaze mu nkola ya Uganda ennene. Kabaka teyakoma ku kuzzibwa mu ntebe mu kuddamu, wabula omulundi ogwasooka okuva mu 1889, kabaka yaweebwa obuyinza okulonda n’okugoba abaami be (abakungu ba gavumenti ya Buganda) mu kifo ky’okukola nga ffiga yokka nga bwe batambuza emirimu gya gavumenti. Obuyinza bwa Kabaka obupya bwabikkiddwa mu kubuzaabuza nti yandibadde "kabaka wa ssemateeka" yekka, so nga mu butuufu yali muzannyi akulembedde mu kusalawo engeri Uganda gy'egenda okufugibwamu, era nga yandifuuse pulezidenti w'eggwanga eyasooka mu 1962.
Okuva mu 1957 Cohen yali mukiise wa Bungereza mu lukiiko [[:en:United_Nations_Trusteeship_Council|lw'amawanga amagatte olwa Trusteeship Council]] . Mu 1959 yali mmemba wa Special Mission to [[:en:Samoa|Samoa]] okuteesa ku bwetwaze bwayo okuva mu [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . Yali yeenyigira mu kukyusa [[:en:United_Nations_Trust_Territories|Trust Territory]] of [[:en:Southern_Cameroons|Southern Cameroons]] okugitwala mu ssaza lya [[:en:Cameroon|Cameroun Republic]] eryafugibwa Bufalansa nga 1 October 1961. Cohen yali awakanya okuwa ekitundu ekyo obwetwaze, era abantu b’omu Bugwanjuba bwa Cameroon abaali bawagira obwetwaze baamunenya olw’okuba ekibiina ky’Amawanga Amagatte tekyakkiriza kibuuzo ekyo kubuuzibwa.
Cohen yaliko omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita w’enkulaakulana y’ebweru w’eggwanga okuva mu 1964 okutuusa lwe yafa olw’obulwadde bw’omutima mu 1968.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
mgzj90ybdhvpe1pj0lv5mzfhwq5t13z
Kibirige Mayanja
0
12914
47190
47156
2026-04-18T16:50:16Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47190
wikitext
text/x-wiki
'''Muhammad Kibirige Mayanja''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era yaweerezaako nga Pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:Justice_Forum|Justice Forum]] eyasooka mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Yayingira eby'obufuzi mu 1994 bwe yavuganya ku kifo ky’olukiiko lwa Ssemateeka (CA) mu kitundu ky’e Kawempe ey'Obukiikakkono nga yamalira mu kifo ky'akubiri. Mu 1996, Kibirige Mayanja eyali atwalibwa ng'omuto mu kiseera ekyo yawunikiriza Eggwanga bwe yavaayo navuganya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ku bwa Pulezidenti w’Eggwanga.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20120312053816/http://um-bs.com/2011/11/15/evaluation-of-jeema-party-the-1st-to-be-headed-by-a-muslim/</ref> Nga bwe yasuubiza, yatambula eggwanga mu kaweefube w’obwapulezidenti obwaliko abantu basatu, nga yakuba kakuyege n'obumalirivu okutuuka ku nkomerero y’olwokaano mwe yafunira obululu ebitundu 2.5 ku buli 100, n’amalira emabega w’abakulembedde ababiri, Yoweri K. Museveni ne Ssemwogerere Paul Kawanga.<ref name=":0" /> Eyali dayirekita w’enteekateeka n’enkulaakulana mu yunivasite y’e Makerere mu kiseera ekyo, Mayanja yaddayo ku mulimu gwe ogwa Yunivasite, n’ateekawo obukodyo obupya n'enkola ez’okuyingiza abawagizi mu kibiina kye ekyali kyakatandikawo, Justice Forum, ekyamanyibwa ennyo bannayuganda nga JEEMA. Yaddamu okuvuganya ku bwa Pulezidenti mu 2001, okwalimu abaali bakubisaamu emirundi ebiri okusinga ku kalulu akaali kawedde mu 1996. Mu kulonda kwa 2001, yamaliriza mu kifo kyakuna. [[:en:President_of_Uganda|Obwapulezidenti bwa Uganda]].<ref name=":0" />
Olw’embeera ye ey’obuwombeefu n’obuvumu bw’alina okusomooza obukulembeze obuliwo, Mayanja yasikiriza Bannayuganda bangi ku mitendera gyonna abaali n’okutuusa kati abalabi b’ebyobufuzi okuyimirira ku kusoomoozebwa kuno. Yayingiza abavubuka abawerako mu kibiina kye ekya Justice Forum. Babiri ku bavubuka bano, [[:en:Asuman_Basalirwa|Asuman Basalirwa]] ne Yususf Kiranda baafuuka ba pulezidenti ba bayizi ku yunivasite y’e Makerere, nga bayambibwako ekibiina kye. Oluvannyuma lw’emyaka 14 ng’akulira ekibiina kino, Kibirige yava ku ntebe, y'obukulembeze bw’ekibiina nabukwasa omuvubuka [[Asuman Basalirwa]] mu 2005. Nga tannakolera [[:en:Makerere_University|Yunivasite ya Makerere]], gye yamala emyaka kkumi nga Planner, yali amaze emyaka kkumin’ebiri ng’akola ne Minisitule y’ebyenjigiriza.<ref name=":0" /> Kati ye Ssentebe w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Justice Forum (JEEMA), era nga ey'ebuuzibwako mu kitundu kya East Africa wansi wa kampuni ey’obwannannyini eyitibwa Alphabeta project consultants nga ye [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu]].
== Kibirige Ava mu JEEMA lwa NUP ==
Kibirige mu nkyukakyuka ey’amaanyi mu byobufuzi, Ssentebe eyatandikawo olukiiko lw’obwenkanya(JEEMA) era eyali eyeesimbyewo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 1996 ne 2001, yasuulawo mu butongole ekibiina kye yali azimbye kumpi emyaka amakumi asatu egiyise. Nga 24 omwezi Ogwomwenda, 2025, Mayanja mu lukung'aana lwa Robert Kyagulanyi Sentamu olw'okusunsulwa mu Kampala yalangirira nga bwe yafuuka mmemba omujjuvu mu [[:en:National_Unity_Platform|kibiina kya National Unity Platform]] (NUP). Okulangirira kwe kwawuniikiriza bangi kubanga naye yalabibwaako ng’atudde okumpi ne Barbie Itungo mukyala wa Kyagulanyi ekyaviraako okuteebereza okutuusa lwe yayogerako mu lukungaana luno. "Siva mu kibiina kyange eky'ebyobufuzi ekya JEEMA kubanga nkikyawa, wabula kubanga abo be twesiga okukikulembera mu maaso balemeddwa. Okumala emyaka 30, JEEMA ebadde erwana nga tekula. Nga omutandisi waayo, nasalawo okutambula ne NUP, gye ndaba essuubi erya nnamaddala eri Enkyukakyuka." Kibirige Bwe yategeezezza. wabula yalaga nti bali balina endagaano ez’ekyama ne Robert Kyagulanyi Sentamu n’alaga mu lwatu nti omukulembeze w’ekibiina kya NUP yamusuubizza ekifo kya Ssaabaminisita wa gavumenti ya NUP mu biseera eby’omu maaso. "Nzikiriza nti singa tukolagana, tujja kutuuka mu Uganda gye twagala. Sirina budde kulinda ka ntandike olugendo olwaleero," bwe yagatakko. Enkola ya Mayanja eraga okuddamu okutegeka ebyobufuzi mu ngeri enkulu nga twetegekera okulonda kwa bonna okwa 2026 ekireetawo ebibuuzo ku biseera bya JEEMA eby’omu maaso.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}1. [https://Former https://Eyali] Boss wa JEEMA Mayanja Kibirige Asala ku NUP Ya Bobi Wine, Amaaso Atunuulidde Omulimu gwa Ssaabaminisita - Explorer Uganda 2. [https://explorer.co.ug/former-jeema-boss-mayanja-kibirige-crosses-to-bobi-wines-nup-eyes-prime-minister-role/ https://explorer.co.ug/eyali-jeema-boss-mayanja-kibirige-asala-ku-bobi-wine-nup-eyes-prime-minister-role/] 3. [https://urbangazetteug.com/jeema-founder-kibirige-mayanja-crosses-over-to-nup-a-political-earthquake/ https://urbangazetteug.com/omutandisi-jeema-kibirige-mayanja-asala-ku-ku-ku-nup-musisi-ow'ebyobufuzi/]
rp29okhfu6ob8khejeplhgy2bkb6m8u
47192
47190
2026-04-18T17:01:17Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47192
wikitext
text/x-wiki
'''Muhammad Kibirige Mayanja''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era yaweerezaako nga Pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:Justice_Forum|Justice Forum]] eyasooka mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Yayingira eby'obufuzi mu 1994 bwe yavuganya ku kifo ky’olukiiko lwa Ssemateeka (CA) mu kitundu ky’e Kawempe ey'Obukiikakkono nga yamalira mu kifo ky'akubiri. Mu 1996, Kibirige Mayanja eyali atwalibwa ng'omuto mu kiseera ekyo yawunikiriza Eggwanga bwe yavaayo navuganya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ku bwa Pulezidenti w’Eggwanga.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20120312053816/http://um-bs.com/2011/11/15/evaluation-of-jeema-party-the-1st-to-be-headed-by-a-muslim/</ref> Nga bwe yasuubiza, yatambula eggwanga mu kaweefube w’obwapulezidenti obwaliko abantu basatu, nga yakuba kakuyege n'obumalirivu okutuuka ku nkomerero y’olwokaano mwe yafunira obululu ebitundu 2.5 ku buli 100, n’amalira emabega w’abakulembedde ababiri, Yoweri K. Museveni ne Ssemwogerere Paul Kawanga.<ref name=":0" /> Eyali dayirekita w’enteekateeka n’enkulaakulana mu yunivasite y’e Makerere mu kiseera ekyo, Mayanja yaddayo ku mulimu gwe ogwa Yunivasite, n’ateekawo obukodyo obupya n'enkola ez’okuyingiza abawagizi mu kibiina kye ekyali kyakatandikawo, Justice Forum, ekyamanyibwa ennyo bannayuganda nga JEEMA. Yaddamu okuvuganya ku bwa Pulezidenti mu 2001, okwalimu abaali bakubisaamu emirundi ebiri okusinga ku kalulu akaali kawedde mu 1996. Mu kulonda kwa 2001, yamaliriza mu kifo kyakuna. [[:en:President_of_Uganda|Obwapulezidenti bwa Uganda]].<ref name=":0" />
Olw’embeera ye ey’obuwombeefu n’obuvumu bw’alina okusomooza obukulembeze obuliwo, Mayanja yasikiriza Bannayuganda bangi ku mitendera gyonna abaali n’okutuusa kati abalabi b’ebyobufuzi okuyimirira ku kusoomoozebwa kuno. Yayingiza abavubuka abawerako mu kibiina kye ekya Justice Forum. Babiri ku bavubuka bano, [[:en:Asuman_Basalirwa|Asuman Basalirwa]] ne Yususf Kiranda baafuuka ba pulezidenti ba bayizi ku yunivasite y’e Makerere, nga bayambibwako ekibiina kye. Oluvannyuma lw’emyaka 14 ng’akulira ekibiina kino, Kibirige yava ku ntebe, y'obukulembeze bw’ekibiina nabukwasa omuvubuka [[Asuman Basalirwa]] mu 2005. Nga tannakolera [[:en:Makerere_University|Yunivasite ya Makerere]], gye yamala emyaka kkumi nga Planner, yali amaze emyaka kkumin’ebiri ng’akola ne Minisitule y’ebyenjigiriza.<ref name=":0" /> Kati ye Ssentebe w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Justice Forum (JEEMA), era nga ey'ebuuzibwako mu kitundu kya East Africa wansi wa kampuni ey’obwannannyini eyitibwa Alphabeta project consultants nga ye [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu]].
== Kibirige Ava mu JEEMA lwa NUP ==
Enkyukakyuka ya Kibirige ey'olusaagiriro mu byobufuzi, Ssentebe ey'atandikawo ekibiina ky'ebyobufuzi ekya (JEEMA) era eyali y'esimbyewo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 1996 ne 2001, yasuulawo ekibiina kye kyeyali azimbinde kumpi emyaka amakumi asatu. Nga 24 Ogwomwenda, 2025, Mayanja mu lukung'aana lwa Robert Kyagulanyi Sentamu olw'okusunsulwa mu Kampala yalangirira nga bwe yafuuka mmemba omujjuvu mu kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP). Okulangirira kwe kwawuniikiriza bangi kubanga naye yalabibwaako ng’atudde okumpi ne Barbie Itungo mukyala wa Kyagulanyi ekyaviraako okuteebereza okutuusa lwe yayogerako mu lukungaana luno. "Siva mu kibiina kyange eky'ebyobufuzi ekya JEEMA kubanga sikyagala, wabula kubanga abo be twesiga okukikulembera mu maaso balemereddwa. Okumala emyaka 30, JEEMA efubye naye nga tekula. Nga omutandisi waayo, nasalawo okutambula ne NUP, gye ndaba essuubi erya nnamaddala eri Enkyukakyuka." Kibirige Bwe yategeeza. wabula yalaga nti bali balina endagaano ez’ekyama ne Robert Kyagulanyi Sentamu n’alaga mu lwatu nti omukulembeze w’ekibiina kya NUP yamusuubizza ekifo kya Ssaabaminisita wa gavumenti ya NUP mu biseera eby’omu maaso. "Nzikiriza nti singa tukolagana, tujja kutuuka mu Uganda gye twagala. Sirina budde kulinda ka ntandike olugendo olwaleero," bwe yagatakko. Enkola ya Mayanja y'alaga enneteekateeka empya eri eby'obufuzi mu ngeri enkulu nga twetegekera okulonda kwa bonna okwa 2026 ekireetawo ebibuuzo ku biseera bya JEEMA eby’omu maaso.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}1. [https://Former https://Eyali] Boss wa JEEMA Mayanja Kibirige Asala ku NUP Ya Bobi Wine, Amaaso Atunuulidde Omulimu gwa Ssaabaminisita - Explorer Uganda 2. [https://explorer.co.ug/former-jeema-boss-mayanja-kibirige-crosses-to-bobi-wines-nup-eyes-prime-minister-role/ https://explorer.co.ug/eyali-jeema-boss-mayanja-kibirige-asala-ku-bobi-wine-nup-eyes-prime-minister-role/] 3. [https://urbangazetteug.com/jeema-founder-kibirige-mayanja-crosses-over-to-nup-a-political-earthquake/ https://urbangazetteug.com/omutandisi-jeema-kibirige-mayanja-asala-ku-ku-ku-nup-musisi-ow'ebyobufuzi/]
alvb7ebn60gxt04z0g5q1frvm276jpk
Bulasio Mukasa
0
12915
47157
2026-04-18T12:06:17Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345820321|Bulasio Mukasa]]"
47157
wikitext
text/x-wiki
'''Zambaali Bulasio Mukasa''' munnayuganda, munnamawulire, era [[:en:News_anchor|omusomi wago]]. <ref>{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:News_anchor|Asoma amawulire]] g'oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)|NBS mu Uganda]] . <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa palamenti mu Munisipaali y’e Nansana, mu Disitulikiti y’e Wakiso mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto. <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 "My grandmother taught me Luganda – Zambaali"]. ''Daily Monitor''. January 8, 2021.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Daily+Monitor&rft.atitle=My+grandmother+taught+me+Luganda+%E2%80%93+Zambaali&rft.date=2021-01-08&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Flife%2Fmy-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale ku ssomero kya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza omutendera gwa siniya ogusooka (O level) mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza eddaala lya siniya eryawaggulu (A level) mu Kazo Hill College School School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka ''mu by’obulambuzi'' okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva mu UMCAT School of Journalism and Mass Communication. <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Era alina diguli mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje. <ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okukakalabya egy'amawulire yakutandikira ku laadiyo ya Tiger FM ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008. <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}<cite id="CITEREFReporter2019" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Reporter, Sunrise (23 July 2019). [http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html "NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise"].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=unknown&rft.btitle=NBS+poaches+CBS%2FTerefayina%27s+Zambaali+%E2%80%93+Sunrise&rft.date=2019-07-23&rft.aulast=Reporter&rft.aufirst=Sunrise&rft_id=http%3A%2F%2Fwww.sunrise.ug%2Fnews%2F201907%2Fnbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okuva olwo abadde mu buweereza ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu ku leediyo ez’enjawulo okuli Metro FM 90.8 gyeyali okuva mu 2008 okutuuka mu 2011, Beat FM ne Capital FM gyeyali wakati wa 2011 ne 2012. Zambaali yeegatta ku laadiyo ya CBS eya 88.8 ne CBS emmanduso 89.2 nga omuweereza wa pulogulaamu, omukubiriza wa pulogulaamu ezikubaganya ebirowoozo era nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire.]] Yakola . <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 n'omwezi gw'omusanvu omwaka gwa 2019, <ref>{{Cite web |title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster |url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yakola nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era omukubiriza wa pulogulaamu z'ebyobufuzi ku [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] . <ref>{{Cite web |last=News |first=Grapevine |date=July 25, 2019 |title=How Greedy Men Are Failing Kabaka Radio And TV: We Are Paid Peanuts And It Comes Late, The Bosses Are Running Away With Sacks – Zambali Departure From BBS TV To Nbs Exposes Rot At Bulange |url=https://www.thegrapevine.co.ug/how-greedy-men-are-failing-kabaka-radio-and-tv-we-are-paid-peanuts-and-it-comes-late-the-bosses-are-running-away-with-sacks-zambali-departure-from-bbs-tv-to-nbs-exposes-rot-at-bulange/ |website=Grapevine News}}</ref> <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref>
Zambaali yeegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Terefayina]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje. <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/ "NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina"]. 23 July 2019.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=unknown&rft.btitle=NBS+TV+Poaches+Zambaali+Blasio+Mukasa+from+BBS+Terefayina&rft.date=2019-07-23&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.spyuganda.com%2Fnbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina%2F&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> era ng'omukubiriza wa Barometer Akaasameeme pulogulaamu y'ebyobufuzi ey'Oluganda eragibwa buli Lwakubiri ku ssaawa nnya ez'ekiro. <ref name="auto">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/}}</ref> <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, mpozzi ne nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish. <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda. <ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> Ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Zambaali mufumbo era alina abaana basatu. <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 "My grandmother taught me Luganda – Zambaali"]. ''Daily Monitor''. January 8, 2021.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Daily+Monitor&rft.atitle=My+grandmother+taught+me+Luganda+%E2%80%93+Zambaali&rft.date=2021-01-08&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Flife%2Fmy-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga. <ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
{{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}}
ncn3n2tojlfzcmcpt149f2n2jw4pjo3
47159
47157
2026-04-18T12:33:19Z
Peter Luwaga
11012
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345820321|Bulasio Mukasa]]"
47159
wikitext
text/x-wiki
'''Zambaali Bulasio Mukasa''' Munnayuganda, munnamawulire, era [[:en:News_anchor|omusomi wago]]. <ref>{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:News_anchor|Musomi w'amawulire]] ag'Oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)|NBS mu Uganda]] . <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa palamenti mu Munisipaali y’e Nansana, mu Disitulikiti y’e Wakiso mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ki National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto. <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 "My grandmother taught me Luganda – Zambaali"]. ''Daily Monitor''. January 8, 2021.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Daily+Monitor&rft.atitle=My+grandmother+taught+me+Luganda+%E2%80%93+Zambaali&rft.date=2021-01-08&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Flife%2Fmy-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale mu ssomero lya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza [[:en:O_level|omutendera gwa siniya ogusooka (O level)]] mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza [[A level|eddaala lya siniya erya waggulu (A level)]] mu Kazo Hill College School School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka mu by’obulambuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva mu UMCAT School of Journalism and Mass Communication. <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Era alina diguli esooka mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje. <ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okukakalabya egy'amawulire yakutandikira ku laadiyo ya Tiger FM ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008. <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}<cite id="CITEREFReporter2019" class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Reporter, Sunrise (23 July 2019). [http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html "NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise"].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=unknown&rft.btitle=NBS+poaches+CBS%2FTerefayina%27s+Zambaali+%E2%80%93+Sunrise&rft.date=2019-07-23&rft.aulast=Reporter&rft.aufirst=Sunrise&rft_id=http%3A%2F%2Fwww.sunrise.ug%2Fnews%2F201907%2Fnbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Okuva olwo abadde mu buweereza ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu ku leediyo ez’enjawulo okuli Metro FM 90.8 gyeyali okuva mu 2008 okutuuka mu 2011, Beat FM ne Capital FM gyeyali wakati wa 2011 ne 2012. Zambaali yeegatta ku laadiyo ya CBS eya 88.8 ne CBS emmanduso eya 89.2 nga omuweereza wa pulogulaamu, omukubiriza wa pulogulaamu ezikubaganya ebirowoozo era nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire.]] Yakola pulogulaamu nga Ag'okumpi newala, tumutendereze n'ebifa munsi nobwengula mu 2012 okutuuka 2020. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 n'omwezi gw'omusanvu omwaka gwa 2019, <ref>{{Cite web |title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster |url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yakola nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era omukubiriza wa pulogulaamu z'ebyobufuzi ku [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] . <ref>{{Cite web |last=News |first=Grapevine |date=July 25, 2019 |title=How Greedy Men Are Failing Kabaka Radio And TV: We Are Paid Peanuts And It Comes Late, The Bosses Are Running Away With Sacks – Zambali Departure From BBS TV To Nbs Exposes Rot At Bulange |url=https://www.thegrapevine.co.ug/how-greedy-men-are-failing-kabaka-radio-and-tv-we-are-paid-peanuts-and-it-comes-late-the-bosses-are-running-away-with-sacks-zambali-departure-from-bbs-tv-to-nbs-exposes-rot-at-bulange/ |website=Grapevine News}}</ref> <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref>
Zambaali yeegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Terefayina]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje. <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/ "NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina"]. 23 July 2019.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=unknown&rft.btitle=NBS+TV+Poaches+Zambaali+Blasio+Mukasa+from+BBS+Terefayina&rft.date=2019-07-23&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.spyuganda.com%2Fnbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina%2F&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> era ng'omukubiriza wa Barometer Akaasameeme pulogulaamu y'ebyobufuzi ey'Oluganda eragibwa buli Lwakubiri ku ssaawa nnya ez'ekiro. <ref name="auto">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/}}</ref> <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, mpozzi ne nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish. <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda <ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> era ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Zambaali mufumbo era alina abaana basatu. <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 "My grandmother taught me Luganda – Zambaali"]. ''Daily Monitor''. January 8, 2021.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Daily+Monitor&rft.atitle=My+grandmother+taught+me+Luganda+%E2%80%93+Zambaali&rft.date=2021-01-08&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Flife%2Fmy-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga. <ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa wikipidiya ==
{{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}}
jx8iu1jqv2lwil0k5xqmyqsl8cywabj
47164
47159
2026-04-18T15:11:09Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47164
wikitext
text/x-wiki
'''Zambaali Bulasio Mukasa''' Munnayuganda, munnamawulire, era [[:en:News_anchor|omusomi wago]]. <ref>{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:News_anchor|Musomi w'amawulire]] ag'Oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)|NBS mu Uganda]] . <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa palamenti mu Munisipaali y’e Nansana, mu Disitulikiti y’e Wakiso mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ki National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto. <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 "My grandmother taught me Luganda – Zambaali"]. ''Daily Monitor''. January 8, 2021.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=Daily+Monitor&rft.atitle=My+grandmother+taught+me+Luganda+%E2%80%93+Zambaali&rft.date=2021-01-08&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.monitor.co.ug%2Fuganda%2Fmagazines%2Flife%2Fmy-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale mu ssomero lya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza [[:en:O_level|omutendera gwa siniya ogusooka (O level)]] mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza [[:en:A_level|ebigezo ebya siniya ey'omukaaga]] mu Kazo Hill College School School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka mu by’obulambuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva mu UMCAT School of Journalism and Mass Communication. <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Era alina diguli esooka mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje. <ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okukakalabya egy'amawulire yakutandikira ku laadiyo ya Tiger FM ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008. Okuva olwo abadde mu buweereza ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu ku leediyo ez’enjawulo okuli Metro FM 90.8 gyeyali okuva mu 2008 okutuuka mu 2011, Beat FM ne Capital FM gyeyali wakati wa 2011 ne 2012. Zambaali yeegatta ku laadiyo ya CBS eya 88.8 ne CBS emmanduso eya 89.2 nga omuweereza wa pulogulaamu, omukubiriza wa pulogulaamu ezikubaganya ebirowoozo era nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire.]] Yakola pulogulaamu nga Ag'okumpi newala, tumutendereze n'ebifa munsi nobwengula mu 2012 okutuuka 2020. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 n'omwezi gw'omusanvu omwaka gwa 2019, <ref>{{Cite web |title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster |url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yakola nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era omukubiriza wa pulogulaamu z'ebyobufuzi ku [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] . <ref>{{Cite web |last=News |first=Grapevine |date=July 25, 2019 |title=How Greedy Men Are Failing Kabaka Radio And TV: We Are Paid Peanuts And It Comes Late, The Bosses Are Running Away With Sacks – Zambali Departure From BBS TV To Nbs Exposes Rot At Bulange |url=https://www.thegrapevine.co.ug/how-greedy-men-are-failing-kabaka-radio-and-tv-we-are-paid-peanuts-and-it-comes-late-the-bosses-are-running-away-with-sacks-zambali-departure-from-bbs-tv-to-nbs-exposes-rot-at-bulange/ |website=Grapevine News}}</ref> <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref>
Zambaali yeegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Terefayina]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje. <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/ "NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina"]. 23 July 2019.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=unknown&rft.btitle=NBS+TV+Poaches+Zambaali+Blasio+Mukasa+from+BBS+Terefayina&rft.date=2019-07-23&rft_id=https%3A%2F%2Fwww.spyuganda.com%2Fnbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina%2F&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ABulasio+Mukasa" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref> <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> era ng'omukubiriza wa Barometer Akaasameeme pulogulaamu y'ebyobufuzi ey'Oluganda eragibwa buli Lwakubiri ku ssaawa nnya ez'ekiro. <ref name="auto">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/}}</ref> <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, mpozzi ne nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish. <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda <ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> era ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Zambaali mufumbo era alina abaana basatu. <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga. <ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa wikipidiya ==
{{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}}
20ikggouq0yth6mwsnstkqjv5gpzklc
47165
47164
2026-04-18T15:11:52Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47165
wikitext
text/x-wiki
'''Zambaali Bulasio Mukasa''' Munnayuganda, munnamawulire, era [[:en:News_anchor|omusomi wago]]. <ref>{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:News_anchor|Musomi w'amawulire]] ag'Oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)|NBS mu Uganda]] . <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa palamenti mu Munisipaali y’e Nansana, mu Disitulikiti y’e Wakiso mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ki National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto. Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale mu ssomero lya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza [[:en:O_level|omutendera gwa siniya ogusooka (O level)]] mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza [[:en:A_level|ebigezo ebya siniya ey'omukaaga]] mu Kazo Hill College School School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka mu by’obulambuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva mu UMCAT School of Journalism and Mass Communication. <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Era alina diguli esooka mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje. <ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okukakalabya egy'amawulire yakutandikira ku laadiyo ya Tiger FM ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008. Okuva olwo abadde mu buweereza ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu ku leediyo ez’enjawulo okuli Metro FM 90.8 gyeyali okuva mu 2008 okutuuka mu 2011, Beat FM ne Capital FM gyeyali wakati wa 2011 ne 2012. Zambaali yeegatta ku laadiyo ya CBS eya 88.8 ne CBS emmanduso eya 89.2 nga omuweereza wa pulogulaamu, omukubiriza wa pulogulaamu ezikubaganya ebirowoozo era nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire.]] Yakola pulogulaamu nga Ag'okumpi newala, tumutendereze n'ebifa munsi nobwengula mu 2012 okutuuka 2020. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 n'omwezi gw'omusanvu omwaka gwa 2019, <ref>{{Cite web |title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster |url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yakola nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era omukubiriza wa pulogulaamu z'ebyobufuzi ku [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] . <ref>{{Cite web |last=News |first=Grapevine |date=July 25, 2019 |title=How Greedy Men Are Failing Kabaka Radio And TV: We Are Paid Peanuts And It Comes Late, The Bosses Are Running Away With Sacks – Zambali Departure From BBS TV To Nbs Exposes Rot At Bulange |url=https://www.thegrapevine.co.ug/how-greedy-men-are-failing-kabaka-radio-and-tv-we-are-paid-peanuts-and-it-comes-late-the-bosses-are-running-away-with-sacks-zambali-departure-from-bbs-tv-to-nbs-exposes-rot-at-bulange/ |website=Grapevine News}}</ref> <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref>
Zambaali yeegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Terefayina]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje. <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> era ng'omukubiriza wa Barometer Akaasameeme pulogulaamu y'ebyobufuzi ey'Oluganda eragibwa buli Lwakubiri ku ssaawa nnya ez'ekiro. <ref name="auto">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/}}</ref> <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, mpozzi ne nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish. <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda <ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> era ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Zambaali mufumbo era alina abaana basatu. <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga. <ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa wikipidiya ==
{{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}}
qmbd6x77nl8s0ko8fsa8ei3nrkomv9r
47166
47165
2026-04-18T15:19:56Z
Nambogo Catharine
6408
/* Emirimu gye */
47166
wikitext
text/x-wiki
'''Zambaali Bulasio Mukasa''' Munnayuganda, munnamawulire, era [[:en:News_anchor|omusomi wago]]. <ref>{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:News_anchor|Musomi w'amawulire]] ag'Oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)|NBS mu Uganda]] . <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa palamenti mu Munisipaali y’e Nansana, mu Disitulikiti y’e Wakiso mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ki National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto. Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale mu ssomero lya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza [[:en:O_level|omutendera gwa siniya ogusooka (O level)]] mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza [[:en:A_level|ebigezo ebya siniya ey'omukaaga]] mu Kazo Hill College School School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka mu by’obulambuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva mu UMCAT School of Journalism and Mass Communication. <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Era alina diguli esooka mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje. <ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okukakalabya egy'amawulire yakutandikira ku laadiyo ya Tiger FM ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008. Okuva olwo abadde mu buweereza ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu ku leediyo ez’enjawulo okuli Metro FM 90.8 gyeyali okuva mu 2008 okutuuka mu 2011, Beat FM ne Capital FM gyeyali wakati wa 2011 ne 2012. Zambaali yeegatta ku laadiyo ya CBS eya 88.8 ne CBS emmanduso eya 89.2 nga omuweereza wa pulogulaamu, omukubiriza wa pulogulaamu ezikubaganya ebirowoozo era nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire.]] Yakola pulogulaamu nga Ag'okumpi newala, tumutendereze n'ebifa munsi nobwengula mu 2012 okutuuka 2020. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 n'omwezi gw'omusanvu omwaka gwa 2019, <ref>{{Cite web |title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster |url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yakola nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era omukubiriza wa pulogulaamu z'ebyobufuzi ku [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] . <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref>
Zambaali yeegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Terefayina]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje. <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> era ng'omukubiriza wa Barometer Akaasameeme pulogulaamu y'ebyobufuzi ey'Oluganda eragibwa buli Lwakubiri ku ssaawa nnya ez'ekiro. <ref name="auto">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/}}</ref> <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, mpozzi ne nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish. <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda <ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> era ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Zambaali mufumbo era alina abaana basatu. <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga. <ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa wikipidiya ==
{{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}}
3tjo27dn97a4t0fajnrcdgaig02lz2a
47176
47166
2026-04-18T15:51:15Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47176
wikitext
text/x-wiki
'''Zambaali Bulasio Mukasa''' Munnayuganda, munnamawulire, era [[:en:News_anchor|omusomi wago]]. <ref>{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:News_anchor|Musomi w'amawulire]] ag'Oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)|NBS mu Uganda]] . <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa Paalamenti mu Munisipaali y’e Nansana mu Disitulikiti y’e Wakiso mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto. Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale mu ssomero lya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza [[:en:O_level|omutendera gwa siniya ogusooka (O level)]] mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza [[:en:A_level|ebigezo ebya siniya ey'omukaaga]] mu Kazo Hill College School School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka mu by’obulambuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva mu UMCAT School of Journalism and Mass Communication. <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Era alina diguli esooka mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje. <ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okukakalabya egy'amawulire yakutandikira ku laadiyo ya Tiger FM ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008. Okuva olwo abadde mu buweereza ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu ku leediyo ez’enjawulo okuli Metro FM 90.8 gyeyali okuva mu 2008 okutuuka mu 2011, Beat FM ne Capital FM gyeyali wakati wa 2011 ne 2012. Zambaali yeegatta ku laadiyo ya CBS eya 88.8 ne CBS emmanduso eya 89.2 nga omuweereza wa pulogulaamu, omukubiriza wa pulogulaamu ezikubaganya ebirowoozo era nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire.]] Yakola pulogulaamu nga Ag'okumpi newala, tumutendereze n'ebifa munsi nobwengula mu 2012 okutuuka 2020. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 n'omwezi gw'omusanvu omwaka gwa 2019, <ref>{{Cite web |title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster |url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yakola nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era omukubiriza wa pulogulaamu z'ebyobufuzi ku [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] . <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref>
Zambaali yeegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Terefayina]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje. <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> era ng'omukubiriza wa Barometer Akaasameeme pulogulaamu y'ebyobufuzi ey'Oluganda eragibwa buli Lwakubiri ku ssaawa nnya ez'ekiro. <ref name="auto">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/}}</ref> <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, mpozzi ne nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish. <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda <ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> era ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Zambaali mufumbo era alina abaana basatu. <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga. <ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa wikipidiya ==
{{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}}
5y1yztouoaqh6m1xigmcvjqtcpllzmr
47177
47176
2026-04-18T15:58:09Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47177
wikitext
text/x-wiki
'''Zambaali Bulasio Mukasa''' Munnayuganda, munnamawulire, era [[:en:News_anchor|omusomi wago]]. <ref>{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |last=Reporter |first=Sunrise |date=23 July 2019 |title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=January 8, 2021 |title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:News_anchor|Musomi w'amawulire]] ag'Oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)|NBS mu Uganda]] . <ref name="auto4">{{Cite web |date=23 July 2019 |title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina |url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa Paalamenti mu Munisipaali y’e Nansana mu Disitulikiti y’e Wakiso mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto. Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale mu ssomero lya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza [[:en:O_level|omutendera gwa siniya ey'okuna (O level)]] mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza [[:en:A_level|ebigezo ebya siniya ey'omukaaga]] mu Kazo Hill College School School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka mu by’obulambuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva ku UMCAT School of Journalism and Mass Communication. <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Era alina diguli esooka mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje. <ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okukakalabya egy'amawulire yakutandikira ku laadiyo ya Tiger FM ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008. Okuva olwo abadde mu buweereza ng’[[:en:News_anchor|omusomi w’amawulire]] era omuweereza wa pulogulaamu ku leediyo ez’enjawulo okuli Metro FM 90.8 gyeyali okuva mu 2008 okutuuka mu 2011, Beat FM ne Capital FM gyeyali wakati wa 2011 ne 2012. Zambaali yeegatta ku laadiyo ya CBS eya 88.8 ne CBS emmanduso eya 89.2 nga omuweereza wa pulogulaamu, omukubiriza wa pulogulaamu ezikubaganya ebirowoozo era ng'[[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire.]] Yakola pulogulaamu nga Ag'okumpi n'ewala, tumutendereze n'ebifa munsi n'obwengula mu 2012 okutuuka 2020. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref> <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 n'omwezi gw'Omusanvu 2019, <ref>{{Cite web |title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster |url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yali akola ng'[[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era omukubiriza wa pulogulaamu z'ebyobufuzi ku [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] . <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref>
Zambaali yeegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Terefayina]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje. <ref name="auto5">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref> era ng'omukubiriza wa Barometer Akaasameeme pulogulaamu y'ebyobufuzi ey'Oluganda eragibwa buli Lwakubiri ku ssaawa nnya ez'ekiro. <ref name="auto">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/}}</ref> <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, mpozzi ne nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish. <ref name="auto7">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda <ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> era ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga. <ref name="auto6">{{Cite web |date=14 September 2021 |title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow |url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U |via=www.youtube.com}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Zambaali mufumbo era alina abaana basatu. <ref name="auto8">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=December 1, 2019 |title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality |url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/ |website=Flash Uganda Media}}</ref> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga. <ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa wikipidiya ==
{{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}}
gegl0dx67rtz3qfwxqt87kyzfaozdso
John Nasasira
0
12916
47158
2026-04-18T12:06:30Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348461063|John Nasasira]]"
47158
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|cabineti ya Ugand]]<nowiki/>a , kyokka n'alekulira obubaka bwa Palamenti mu Gwomunaana wa 2016 ng'agamba nti "obulwadde buno." <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, n'adda mu bigere [[:en:Ruhakana_Rugunda|bya Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC">{{cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=4 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuuka nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga Nampala wa Government . <ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweereza nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era akiikirira Kazo County, [[Kiruhura (disitulikit)|Kiruhura District]] mu Palamenti, ekifo ky’abaddeko okuva mu 1989. <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Ogwokutano 1952. Nasasira alina Diguli ya Bachelor of Science mu by'okuzimba okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Omulimu ==
Nasasira abadde akiikirira Kazo County mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Palamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita w’eggwanga ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaliko omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita w’eggwanga ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira y’omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola Ssemateeka wa Uganda eya, 1995 . Yalondebwa nga Minisita Omubeezi. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita Omubeezi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Okumala emyaka kkumi, yaweereza mu kifo ekyo, ekyamufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineti mu gavumenti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement .]] Wakati wo gwokutano 2011 ne 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru ==
0apuv8me36arsnm3ka3gzryvuml4x4p
47167
47158
2026-04-18T15:28:41Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47167
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC">{{cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=4 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989. <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Ogwokutano 1952. Nasasira alina Diguli ya Bachelor of Science mu by'okuzimba okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Omulimu ==
Nasasira abadde akiikirira Kazo County mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Palamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita w’eggwanga ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaliko omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita w’eggwanga ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira y’omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola Ssemateeka wa Uganda eya, 1995 . Yalondebwa nga Minisita Omubeezi. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita Omubeezi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Okumala emyaka kkumi, yaweereza mu kifo ekyo, ekyamufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineti mu gavumenti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement .]] Wakati wo gwokutano 2011 ne 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru ==
4k2guu88cxjp3lyujq32ov9ejwweirl
47168
47167
2026-04-18T15:30:49Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47168
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC">{{cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=4 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989. <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Ogwokutano 1952. Nasasira alina Diguli mu by;okuzimba enguudo eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in civil engineering]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Omulimu ==
Nasasira abadde akiikirira Kazo County mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Palamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita w’eggwanga ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaliko omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita w’eggwanga ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira y’omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola Ssemateeka wa Uganda eya, 1995 . Yalondebwa nga Minisita Omubeezi. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita Omubeezi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Okumala emyaka kkumi, yaweereza mu kifo ekyo, ekyamufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineti mu gavumenti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement .]] Wakati wo gwokutano 2011 ne 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru ==
8cr9ig0riq9h5gbvfv9tg198ltlvqft
47170
47168
2026-04-18T15:41:00Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47170
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC">{{cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=4 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989. <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Ogwokutano 1952. Nasasira alina Diguli mu by;okuzimba enguudo eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in civil engineering]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira Essaza ly'e Kazo mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, ebisolo n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru ==
nxj9nn695qh6ggeyv1j3ktsxjktvraw
47171
47170
2026-04-18T15:42:34Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47171
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC">{{cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=4 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989. <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Ogwokutano 1952. Nasasira alina Diguli mu by;okuzimba enguudo eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in civil engineering]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira Essaza ly'e Kazo mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, ebisolo n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
h4oc76kqgzctdm7rrrbnqveo1gzbceu
47172
47171
2026-04-18T15:46:44Z
Nambogo Catharine
6408
47172
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx </ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989. <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Ogwokutano 1952. Nasasira alina Diguli mu by;okuzimba enguudo eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in civil engineering]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira Essaza ly'e Kazo mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, ebisolo n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
h4iiudj5jvit095nqlxdd4g7vxnjruc
47173
47172
2026-04-18T15:47:36Z
Nambogo Catharine
6408
47173
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx </ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Ogwokutano 1952. Nasasira alina Diguli mu by;okuzimba enguudo eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in civil engineering]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira Essaza ly'e Kazo mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, ebisolo n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
c3u96qawp7n9oclzsuzmvruf42ppu1j
47174
47173
2026-04-18T15:47:57Z
Nambogo Catharine
6408
47174
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx </ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Ogwokutano 1952. Nasasira alina Diguli mu by;okuzimba enguudo eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in civil engineering]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira Essaza ly'e Kazo mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, ebisolo n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
l5zdqf3n5n4rzgo9g4l6i6bve2waopi
47183
47174
2026-04-18T16:19:54Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
47183
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx </ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Ogwokutano 1952. Nasasira alina Diguli mu by;okuzimba enguudo eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in civil engineering]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira Essaza ly'e Kazo mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, obulunzi n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
nx9gwlqv930qx37tfc94bjd79hz3khe
47186
47183
2026-04-18T16:37:44Z
Ssebuufu
9882
/* Ensibuko n’obuyigirize */
47186
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx </ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Omwezi ogwokutano 1952. Nasasira alina Ddiguli mu by;okuzimba enguudo eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in civil engineering]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira Essaza ly'e Kazo mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, obulunzi n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
ea2u679bkd55q7o6u2yh9wfhhfmfytg
47187
47186
2026-04-18T16:44:16Z
Ssebuufu
9882
/* Ensibuko n’obuyigirize */
47187
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx </ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Omwezi ogwokutano 1952. Nasasira alina Ddiguli esooka mu by;okuzimba enguudo eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in civil engineering]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira Essaza ly'e Kazo mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, obulunzi n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
d092t4r0ccf2qpv25pauyiy5k4embx6
47188
47187
2026-04-18T16:47:59Z
Ssebuufu
9882
/* Ensibuko n’obuyigirize */
47188
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx </ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Omwezi ogwokutano 1952. Nasasira alina [[Ddiguli esooka mu bwa yinginiya bw'okuzimba enguudo, entindo,emyala n'ebizimbe]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira Essaza ly'e Kazo mu Disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, obulunzi n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
k4bq9skpottb14vbz93jmotfm1wo1p8
47189
47188
2026-04-18T16:48:47Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
47189
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx </ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Omwezi ogwokutano 1952. Nasasira alina [[Ddiguli esooka mu bwa yinginiya bw'okuzimba enguudo, entindo,emyala n'ebizimbe]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira essaza ly'e Kazo mu disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda obutasalako okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwa kola Ssemateeka wa Uganda owa [[:en:Constitution_of_Uganda|1995 Uganda Constitution]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, obulunzi n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
8nqbls7ysszyammce9x2ul685z6mcxo
47191
47189
2026-04-18T17:00:46Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
47191
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' Munnayuganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwotunano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx </ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Omwezi ogwokutano 1952. Nasasira alina [[Ddiguli esooka mu bwa yinginiya bw'okuzimba enguudo, entindo,emyala n'ebizimbe]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira essaza ly'e Kazo mu disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda emirundi egiddiringana okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu lukiiko lw'eggwanga olwabaga [[Ssemateeka wa Uganda owa 1995]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, obulunzi n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
dn75pi4lfji5b3655q1s4wlzugquv4f
Gabriel Opio
0
12917
47160
2026-04-18T13:20:14Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345810561|Gabriel Opio]]"
47160
wikitext
text/x-wiki
'''Gabriel Opio''' (yazaalibwa nga 9 Omwezi gwakuminagumu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] mu by'enfuna era munnabyabufuzi. Yali Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Yuganda]] okuva nga 16 Omwezi gwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Omwezi gwokutano 2011. <ref name="New">{{cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Nga tannaweereza mu minisitule y’ekikula ky’abantu, yaliko Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Omwezi gwomukaaga 2006 okutuuka mu Omwezi gwokubiri 2009. <ref name="Mukasa">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> <ref name="Hajusu">{{cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opio yazaalibwa nga 9 Omwezi gwakuminagumu 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts mu by’enfuna]] yajifuna okuva mu [[:en:University_of_Alberta|Yunivasite y’e Alberta]], e Edmonton, Alberta, Canada. Era alina diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’ensimbi]] okuva mu [[:en:University_of_British_Columbia|yunivasite y’e British Columbia]] e Vancouver, British Columbia, Canada. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Academic Qualifications of Gabriel Opio]</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council olw’ekitundu kya Samia-Bugwe mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]] . Mu 1996, yalondebwa ku Palamenti ya Yuganda, ng’akiikirira Samia-Bugwe South mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia]] eyaakatondebwawo . Mu 1999, yalondebwa okubera [[:en:Finance|Minisita w’eggwanga ow’ebyensimbi]], avunaanyizibwa ku nteekateeka n’okusiga ensimbi, <ref>{{cite web |last=Keeton |first=Claire |date=12 May 2000 |title=Uganda: Gabriel Opio ... A Man With A Mission |url=http://allafrica.com/stories/200005120137.html |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[The Sowetan]] (Johannesburg) via [[AllAfrica.com]]}}</ref> n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001 lwe yafiirwa ekifo kye ekya palamenti eri [[Simon Mayende]] .
Wakati wa 2002 ne 2006, Opio yaweereza mu bitiibwa ebyenjawulo, omuli nga Dayirekita wa [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], Dayirekita wa [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]], ne [[:en:Commissioner|Kaminsona w’akakiiko]] ka Yuganda AIDS Commission. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Work History of Gabriel Opio]</ref> Yaweereza nga Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Omwezi gwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009, <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2006">Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Ministries Allocated"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 the original] on 11 December 2014<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 December</span> 2014</span>.</cite></ref> <ref name="Hajusu">{{Cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |access-date=11 December 2014}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHajusu2007">Hajusu, Egessa (15 April 2007). [https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 "Minister Opio Advises On Universal Secondary Education"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 the original] on 30 September 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 December</span> 2014</span>.</cite></ref> ne Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva nga 16 Omwezi gwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Omwezi gwokutaano 2011. <ref name="New">{{Cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As of February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 16 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 December</span> 2014</span>.</cite></ref>
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yafiirwa ekifo kye ekya Palamenti ekya Samia-Bugwe South n’amuwa [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Wandera Maganda]], eyeesimbyewo mu byobufuzi nga yeetongodde. Mu nkyukakyuka eya kabineti eyakolebwa nga 27 Omwezi gwokutano 2011, yagobwa mu kabineti n’asikirwa [[:en:Syda_Bbumba|Syda Bbumba]] . <ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=11 December 2014 |publisher=[[New Vision]] |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Ebijjulizidwaamu ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/937814/-/11i7tss/-/index.html Omusomo Omupya ogw'Ekikula ky'abantu Gutongozeddwa] Archived
rer87gcafafxqlsi7ne9lwh9ci6fu2f
47163
47160
2026-04-18T13:45:53Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345810561|Gabriel Opio]]"
47163
wikitext
text/x-wiki
'''Gabriel Opio''' (yazaalibwa nga 9 Omwezi gwakuminagumu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] mu by'enfuna era munnabyabufuzi. Yali Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Yuganda]] okuva nga 16 Omwezi gwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Omwezi gwokutano 2011. <ref name="New">{{cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Nga tannaweereza mu minisitule y’ekikula ky’abantu, yaliko Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Omwezi gwomukaaga 2006 okutuuka mu Omwezi gwokubiri 2009. <ref name="Mukasa">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> <ref name="Hajusu">{{cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opio yazaalibwa nga 9 Omwezi gwakuminagumu 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts mu by’enfuna]] yajifuna okuva mu [[:en:University_of_Alberta|Yunivasite y’e Alberta]], e Edmonton, Alberta, Canada. Era alina diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’ensimbi]] okuva mu [[:en:University_of_British_Columbia|yunivasite y’e British Columbia]] e Vancouver, British Columbia, Canada. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Academic Qualifications of Gabriel Opio]</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council olw’ekitundu kya Samia-Bugwe mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]] . Mu 1996, yalondebwa ku Palamenti ya Yuganda, ng’akiikirira Samia-Bugwe South mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia]] eyaakatondebwawo . Mu 1999, yalondebwa okubera [[:en:Finance|Minisita w’eggwanga ow’ebyensimbi]], avunaanyizibwa ku nteekateeka n’okusiga ensimbi, <ref>{{cite web |last=Keeton |first=Claire |date=12 May 2000 |title=Uganda: Gabriel Opio ... A Man With A Mission |url=http://allafrica.com/stories/200005120137.html |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[The Sowetan]] (Johannesburg) via [[AllAfrica.com]]}}</ref> n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001 lwe yafiirwa ekifo kye ekya palamenti eri [[Simon Mayende]] .
Wakati wa 2002 ne 2006, Opio yaweereza mu bitiibwa ebyenjawulo, omuli nga Dayirekita wa [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], Dayirekita wa [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]], ne [[:en:Commissioner|Kaminsona w’akakiiko]] ka Yuganda AIDS Commission. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Work History of Gabriel Opio]</ref> Yaweereza nga Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Omwezi gwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009, <ref name="Mukasa" /> <ref name="Hajusu" /> ne Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva nga 16 Omwezi gwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Omwezi gwokutaano 2011. <ref name="New" />
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yafiirwa ekifo kye ekya Palamenti ekya Samia-Bugwe South n’amuwa [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Wandera Maganda]], eyeesimbyewo mu byobufuzi nga yeetongodde. Mu nkyukakyuka eya kabineti eyakolebwa nga 27 Omwezi gwokutano 2011, yagobwa mu kabineti n’asikirwa [[:en:Syda_Bbumba|Syda Bbumba]] . <ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=11 December 2014 |publisher=[[New Vision]] |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Ebijjulizidwaamu ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/937814/-/11i7tss/-/index.html Omusomo Omupya ogw'Ekikula ky'abantu Gutongozeddwa] Archived
pa7lv0q3ulrbzomqczevtddv886wtd9
47178
47163
2026-04-18T16:03:14Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47178
wikitext
text/x-wiki
'''Gabriel Opio''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], mwekennenyi w'ebyenfuna era munnabyabufuzi. Yali Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutano 2011. <ref name="New">{{cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Nga tannaweereza mu minisitule y’ekikula ky’abantu, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Ogwokubiri 2009. <ref name="Mukasa">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> <ref name="Hajusu">{{cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opio yazaalibwa nga 9 Omwezi gwakuminagumu 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts mu by’enfuna]] yajifuna okuva mu [[:en:University_of_Alberta|Yunivasite y’e Alberta]], e Edmonton, Alberta, Canada. Era alina diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’ensimbi]] okuva mu [[:en:University_of_British_Columbia|yunivasite y’e British Columbia]] e Vancouver, British Columbia, Canada. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Academic Qualifications of Gabriel Opio]</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council olw’ekitundu kya Samia-Bugwe mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]] . Mu 1996, yalondebwa ku Palamenti ya Yuganda, ng’akiikirira Samia-Bugwe South mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia]] eyaakatondebwawo . Mu 1999, yalondebwa okubera [[:en:Finance|Minisita w’eggwanga ow’ebyensimbi]], avunaanyizibwa ku nteekateeka n’okusiga ensimbi, <ref>{{cite web |last=Keeton |first=Claire |date=12 May 2000 |title=Uganda: Gabriel Opio ... A Man With A Mission |url=http://allafrica.com/stories/200005120137.html |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[The Sowetan]] (Johannesburg) via [[AllAfrica.com]]}}</ref> n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001 lwe yafiirwa ekifo kye ekya palamenti eri [[Simon Mayende]] .
Wakati wa 2002 ne 2006, Opio yaweereza mu bitiibwa ebyenjawulo, omuli nga Dayirekita wa [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], Dayirekita wa [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]], ne [[:en:Commissioner|Kaminsona w’akakiiko]] ka Yuganda AIDS Commission. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Work History of Gabriel Opio]</ref> Yaweereza nga Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Omwezi gwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009, <ref name="Mukasa" /> <ref name="Hajusu" /> ne Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva nga 16 Omwezi gwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Omwezi gwokutaano 2011. <ref name="New" />
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yafiirwa ekifo kye ekya Palamenti ekya Samia-Bugwe South n’amuwa [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Wandera Maganda]], eyeesimbyewo mu byobufuzi nga yeetongodde. Mu nkyukakyuka eya kabineti eyakolebwa nga 27 Omwezi gwokutano 2011, yagobwa mu kabineti n’asikirwa [[:en:Syda_Bbumba|Syda Bbumba]] . <ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=11 December 2014 |publisher=[[New Vision]] |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Ebijjulizidwaamu ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/937814/-/11i7tss/-/index.html Omusomo Omupya ogw'Ekikula ky'abantu Gutongozeddwa] Archived
dhdpjkpogl68v045uf92ie6t99nf975
47179
47178
2026-04-18T16:08:04Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47179
wikitext
text/x-wiki
'''Gabriel Opio''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], mwekennenyi w'ebyenfuna era munnabyabufuzi. Yali Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutano 2011. <ref name="New">{{cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Nga tannaweereza mu minisitule y’ekikula ky’abantu, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Ogwokubiri 2009. <ref name="Mukasa">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> <ref name="Hajusu">{{cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opio yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda. Diguli ye ey'okubiri mu by'enfuna eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Economics]] yajifuna okuva mu [[:en:University_of_Alberta|Yunivasite y’e Alberta]] mu Edmonton, Alberta eky'e Canada. Era alina diguli ey'okubiri mu by'ensimbi eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science in Finance]] okuva mu [[:en:University_of_British_Columbia|yunivasite y’e British Columbia]] e Vancouver, British Columbia, Canada. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Academic Qualifications of Gabriel Opio]</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council olw’ekitundu kya Samia-Bugwe mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]] . Mu 1996, yalondebwa ku Palamenti ya Yuganda, ng’akiikirira Samia-Bugwe South mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia]] eyaakatondebwawo . Mu 1999, yalondebwa okubera [[:en:Finance|Minisita w’eggwanga ow’ebyensimbi]], avunaanyizibwa ku nteekateeka n’okusiga ensimbi, <ref>{{cite web |last=Keeton |first=Claire |date=12 May 2000 |title=Uganda: Gabriel Opio ... A Man With A Mission |url=http://allafrica.com/stories/200005120137.html |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[The Sowetan]] (Johannesburg) via [[AllAfrica.com]]}}</ref> n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001 lwe yafiirwa ekifo kye ekya palamenti eri [[Simon Mayende]] .
Wakati wa 2002 ne 2006, Opio yaweereza mu bitiibwa ebyenjawulo, omuli nga Dayirekita wa [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], Dayirekita wa [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]], ne [[:en:Commissioner|Kaminsona w’akakiiko]] ka Yuganda AIDS Commission. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Work History of Gabriel Opio]</ref> Yaweereza nga Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Omwezi gwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009, <ref name="Mukasa" /> <ref name="Hajusu" /> ne Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva nga 16 Omwezi gwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Omwezi gwokutaano 2011. <ref name="New" />
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yafiirwa ekifo kye ekya Palamenti ekya Samia-Bugwe South n’amuwa [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Wandera Maganda]], eyeesimbyewo mu byobufuzi nga yeetongodde. Mu nkyukakyuka eya kabineti eyakolebwa nga 27 Omwezi gwokutano 2011, yagobwa mu kabineti n’asikirwa [[:en:Syda_Bbumba|Syda Bbumba]] . <ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=11 December 2014 |publisher=[[New Vision]] |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Ebijjulizidwaamu ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/937814/-/11i7tss/-/index.html Omusomo Omupya ogw'Ekikula ky'abantu Gutongozeddwa] Archived
6t7s732ycq7e5tjcfdba12090porl39
47180
47179
2026-04-18T16:14:49Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47180
wikitext
text/x-wiki
'''Gabriel Opio''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], mwekennenyi w'ebyenfuna era munnabyabufuzi. Yali Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutano 2011. <ref name="New">{{cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Nga tannaweereza mu minisitule y’ekikula ky’abantu, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Ogwokubiri 2009. <ref name="Mukasa">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> <ref name="Hajusu">{{cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opio yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda. Diguli ye ey'okubiri mu by'enfuna eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Economics]] yajifuna okuva mu [[:en:University_of_Alberta|Yunivasite y’e Alberta]] mu Edmonton, Alberta eky'e Canada. Era alina diguli ey'okubiri mu by'ensimbi eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science in Finance]] okuva mu [[:en:University_of_British_Columbia|yunivasite y’e British Columbia]] e Vancouver, British Columbia, Canada. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Academic Qualifications of Gabriel Opio]</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council olwa Konsityuwensi y'e Samia-Bugwe mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]] . Mu 1996, yalondebwa ku Paalamenti ya Uganda ng’akiikirira Samia-Bugwe ey'Obukiikaddyo mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia]] ey'akatondebwawo. Mu 1999, yalondebwa okubera [[:en:Finance|Minisita omubeezi ow’ebyensimbi]], avunaanyizibwa ku nteekateeka n’okusiga ensimbi, <ref>{{cite web |last=Keeton |first=Claire |date=12 May 2000 |title=Uganda: Gabriel Opio ... A Man With A Mission |url=http://allafrica.com/stories/200005120137.html |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[The Sowetan]] (Johannesburg) via [[AllAfrica.com]]}}</ref> nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001 lwe yafiirwa ekifo kye ekya Paalamenti eri [[Simon Mayende]] .
Wakati wa 2002 ne 2006, Opio yaweereza mu bitiibwa eby'enjawulo, omuli nga Dayirekita w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulongoosa n'okubunyisa amazzi mu Uganda ekya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], Dayirekita wa [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]], ne [[:en:Commissioner|Kaminsona w’akakiiko]] ka Uganda AIDS Commission. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Work History of Gabriel Opio]</ref> Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009, <ref name="Mukasa" /> <ref name="Hajusu" /> ne Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="New" />
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yafiirwa ekifo kye ekya Palamenti ekya Samia-Bugwe South n’amuwa [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Wandera Maganda]], eyeesimbyewo mu byobufuzi nga yeetongodde. Mu nkyukakyuka eya kabineti eyakolebwa nga 27 Omwezi gwokutano 2011, yagobwa mu kabineti n’asikirwa [[:en:Syda_Bbumba|Syda Bbumba]] . <ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=11 December 2014 |publisher=[[New Vision]] |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Ebijjulizidwaamu ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/937814/-/11i7tss/-/index.html Omusomo Omupya ogw'Ekikula ky'abantu Gutongozeddwa] Archived
d0t7elfme86zsyeg1z9ukclhoztrwwk
47181
47180
2026-04-18T16:17:01Z
Nambogo Catharine
6408
Ntereezeza mu mpandiika
47181
wikitext
text/x-wiki
'''Gabriel Opio''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], mwekennenyi w'ebyenfuna era munnabyabufuzi. Yali Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutano 2011. <ref name="New">{{cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Nga tannaweereza mu minisitule y’ekikula ky’abantu, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Ogwokubiri 2009. <ref name="Mukasa">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> <ref name="Hajusu">{{cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opio yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda. Diguli ye ey'okubiri mu by'enfuna eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Economics]] yajifuna okuva mu [[:en:University_of_Alberta|Yunivasite y’e Alberta]] mu Edmonton, Alberta eky'e Canada. Era alina diguli ey'okubiri mu by'ensimbi eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science in Finance]] okuva mu [[:en:University_of_British_Columbia|yunivasite y’e British Columbia]] e Vancouver, British Columbia, Canada. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Academic Qualifications of Gabriel Opio]</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council olwa Konsityuwensi y'e Samia-Bugwe mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]] . Mu 1996, yalondebwa ku Paalamenti ya Uganda ng’akiikirira Samia-Bugwe ey'Obukiikaddyo mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia]] ey'akatondebwawo. Mu 1999, yalondebwa okubera [[:en:Finance|Minisita omubeezi ow’ebyensimbi]], avunaanyizibwa ku nteekateeka n’okusiga ensimbi, <ref>{{cite web |last=Keeton |first=Claire |date=12 May 2000 |title=Uganda: Gabriel Opio ... A Man With A Mission |url=http://allafrica.com/stories/200005120137.html |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[The Sowetan]] (Johannesburg) via [[AllAfrica.com]]}}</ref> nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001 lwe yafiirwa ekifo kye ekya Paalamenti eri [[Simon Mayende]] .
Wakati wa 2002 ne 2006, Opio yaweereza mu bitiibwa eby'enjawulo, omuli nga Dayirekita w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulongoosa n'okubunyisa amazzi mu Uganda ekya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], Dayirekita wa [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]], ne [[:en:Commissioner|Kaminsona w’akakiiko]] ka Uganda AIDS Commission. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Work History of Gabriel Opio]</ref> Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009, <ref name="Mukasa" /> <ref name="Hajusu" /> ne Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="New" />
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti ekya Samia-Bugwe ey'Obukiikaddyo eri [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Wandera Maganda]], eyali yesimbyewo nga talina kibiina. Mu nkyukakyuka eya kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwa ku kabineeti n’asikizibwa [[:en:Syda_Bbumba|Syda Bbumba]] . <ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=11 December 2014 |publisher=[[New Vision]] |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Ebijjulizidwaamu ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/937814/-/11i7tss/-/index.html Omusomo Omupya ogw'Ekikula ky'abantu Gutongozeddwa] Archived
fhx3c4ok6066hasjcp9k5ud6xzs6zu4
47182
47181
2026-04-18T16:18:39Z
Nambogo Catharine
6408
47182
wikitext
text/x-wiki
'''Gabriel Opio''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], mwekennenyi w'ebyenfuna era munnabyabufuzi. Yali Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutano 2011. <ref name="New">{{cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>Nga tannaweereza mu minisitule y’ekikula ky’abantu, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Ogwokubiri 2009. <ref name="Mukasa">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> <ref name="Hajusu">{{cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opio yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda. Diguli ye ey'okubiri mu by'enfuna eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Economics]] yajifuna okuva mu [[:en:University_of_Alberta|Yunivasite y’e Alberta]] mu Edmonton, Alberta eky'e Canada. Era alina diguli ey'okubiri mu by'ensimbi eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science in Finance]] okuva mu [[:en:University_of_British_Columbia|yunivasite y’e British Columbia]] e Vancouver, British Columbia, Canada. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Academic Qualifications of Gabriel Opio]</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council olwa Konsityuwensi y'e Samia-Bugwe mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]] . Mu 1996, yalondebwa ku Paalamenti ya Uganda ng’akiikirira Samia-Bugwe ey'Obukiikaddyo mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia]] ey'akatondebwawo. Mu 1999, yalondebwa okubera [[:en:Finance|Minisita omubeezi ow’ebyensimbi]], avunaanyizibwa ku nteekateeka n’okusiga ensimbi, <ref>{{cite web |last=Keeton |first=Claire |date=12 May 2000 |title=Uganda: Gabriel Opio ... A Man With A Mission |url=http://allafrica.com/stories/200005120137.html |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[The Sowetan]] (Johannesburg) via [[AllAfrica.com]]}}</ref> nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001 lwe yafiirwa ekifo kye ekya Paalamenti eri [[Simon Mayende]] .
Wakati wa 2002 ne 2006, Opio yaweereza mu bitiibwa eby'enjawulo, omuli nga Dayirekita w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulongoosa n'okubunyisa amazzi mu Uganda ekya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], Dayirekita wa [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]], ne [[:en:Commissioner|Kaminsona w’akakiiko]] ka Uganda AIDS Commission. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Work History of Gabriel Opio]</ref> Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009, <ref name="Mukasa" /> <ref name="Hajusu" /> ne Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="New" />
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti ekya Samia-Bugwe ey'Obukiikaddyo eri [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Wandera Maganda]], eyali yesimbyewo nga talina kibiina. Mu nkyukakyuka eya kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwa ku kabineeti n’asikizibwa [[:en:Syda_Bbumba|Syda Bbumba]] . <ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=11 December 2014 |publisher=[[New Vision]] |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Ebijjulizidwaamu ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/937814/-/11i7tss/-/index.html Omusomo Omupya ogw'Ekikula ky'abantu Gutongozeddwa] Archived
d3i21iivkqhw8iyp2qx2894pllh76m4
Nexus International University
0
12918
47161
2026-04-18T13:34:04Z
Judithamos
10087
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1321101780|Nexus International University]]"
47161
wikitext
text/x-wiki
'''Nexus International University''' (NIU), eyali '''Virtual University of Uganda''' (VUU) yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Ettendekero lino likkirizibwa era nga lilabirirwa ekitongole kya [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE). <ref>{{Cite web |last=UNCHE |date=25 August 2023 |title=Accredited programs of the Virtual University of Uganda |url=https://unche.or.ug/webpages/programs.aspx?INTINST=41 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210811191653/https://www.unche.or.ug/webpages/programs.aspx?INTINST=41 |archive-date=11 August 2021 |access-date=25 August 2023 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref>
== Ekifo ==
NIU eddaabiriza ekibangirizi kyayo ku luguudo lwa Nakaziba, mu [[Ttamu]], ekitundu ekiriraanye [[Ttamu Division|ekibuga Ttamu Division]], nga kiromita 6 (4 mi), mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Ensengeka z'ebitundu by'ekibangirizi kya yunivasite ze zino:0°22'56.99"N, 32°6'9.65"E (Latitude:0.38222; Longitude:32.10268).
== Ebyafaayo ==
Yunivasite eno yatandikibwawo mu mwaka gwa 2011. Ttendekero ly’ebyenjigiriza ebya waggulu erisoose mu Uganda okusomesa sillabus yaayo yonna ku mutimbagano. Yunivasite eno yakwata erinnya Virtual University of Uganda (VUU), okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu 2019. VUU yakkiriza ekibinja kyayo eky’abayizi ekyasooka mu Gatonya 2012. <ref>{{Cite web |last=The Conversation |date=2018 |title=About Virtual University of Uganda |url=https://theconversation.com/institutions/virtual-university-of-uganda-2964 |access-date=29 September 2020 |publisher=The Conversation}}</ref>
== Emisomo gy’eby’ensoma ==
NIU ekola emisomo gino wammanga egy’eby’ensoma, okuva mu gw'omunaana mu 2023. <ref>{{Cite web |last=Schools Uganda |date=2023–2024 |title=Academic Programs Offered at Virtual University of Uganda |url=http://schoolsuganda.com/virtual-university-of-uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825174117/http://schoolsuganda.com/virtual-university-of-uganda |archive-date=25 August 2018 |access-date=29 September 2020 |website=Schoolsuganda |publisher=Schoolsuganda.com}}</ref>
[[National Certificates and Diploma programmes/ Courses under UBTEB in|Pulogulaamu/ Emisomo gya Satifikeeti z’eggwanga ne Dipuloma wansi wa UBTEB mu]]
* Okubala ebitabo n’ebyensimbi
* Enzirukanya y’emirimu
* Enzirukanya y’emirimu mu gavumenti
* Emirimu gy’omubantu n’Enzirukanya y’abantu
* Okusoma kw’Obuwandiisi
* Enkola za Kompyuta n’Amawulire
* Sayansi wa Kompyuta
* Sayansi wa Kompyuta
* Eby'okulya mu wooteeri n'ebitongole
* Okugula ebintu n’okutambuza ebintu
* Okusasula n’okusindika mu Kasawo
* Ebiwandiiko n’okuddukanya amawulire
* Emisono n’okukola dizayini
* Okusiba Enviiri
* Bannamawulire n’empuliziganya y’abantu abangi
* Enzirukanya y’abakozi
[[Bachelor/ Degree Programmes/Courses|Pulogulaamu/Emisomo gya Bachelor/ Degree]]
* Diguli mu by’obusuubuzi
* Diguli mu kubala ebitabo n’ebyensimbi
* Diguli mu by’amawulire
* Diguli mu Sayansi wa Kompyuta
* Diguli mu by’enjigiriza (Ssaayansi n’ebyemikono)
* Diguli mu by’amawulire n’empuliziganya mu bantu
* Diguli mu by’emirimu gy’obulamu n’okuddukanya embeera z’abantu
* Diguli mu by’emirimu gya gavumenti
* Diguli mu by’obulamu bw’abantu
* Diguli mu by’enkulaakulana
* Diguli mu nkolagana y’ensi yonna
* Diguli mu nkulaakulana y’ensi yonna
[[Postgraduate Diploma Programmes|Pulogulaamu za Dipulooma ez’okusoma diguli eyookubiri]]
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’enjigiriza
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’obulamu
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okwerinda ku mikutu gya yintaneeti
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu kwekenneenya amawulire
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu nkola z’amawulire ne tekinologiya
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu nzirukanya y’abakozi
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu kutegeka n’okuddukanya pulojekiti
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okutunda mu ngeri ya Digital
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okuddukanya obutonde bw’ensi
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi n’okuddukanya emirimu
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu kulondoola, okwekenneenya n’okuyiga
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu nkulaakulana y’ensi yonna
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi
* Dipuloma ya diguli eyookubiri ICTs for Development
[[Master Programmes|Pulogulaamu za Master]]
* Master mu by’obulamu bw’abantu
* Master mu Courses/Programmes zonna eza Computing
* Master mu by’enjigiriza ng’alina obukugu bwonna
* Master mu misomo gy’obutonde bw’ensi
* Master of Arts mu nkulaakulana y’ensi yonna
* Master of Science mu tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya olw’Enkulaakulana
* Master mu by’okuddukanya emirimu
* Executive MBA
* Diguli ya MBA
* Master mu nzirukanya y’obutonde bw’ensi
* MBA mu mukyala mu by’ensimbi
* MBA mu by’obulambuzi n’okusembeza abagenyi
* Master of Science mu by’okwerinda ku mikutu gya yintaneeti
* Master mu nkola z’amawulire ne tekinologiya
* Master mu nkulaakulana y’ensi yonna
* Master mu nkyukakyuka y’obudde n’okuyimirizaawo
* MBA mu by’okuddukanya amafuta ne ggaasi
Mu 2023, Nexus International University yasobola okufuna amaka gaayo e Mityana oluvannyuma lw’emyaka egyo gyonna egy’okupangisa mu Kampala, kati Campus ya NIU enkulu esangibwa Ttamu, Mityana Municipality, Plot 533, Block 124, Nakaziba Road, Ttamu Division. Nga bali e Mityana, baatongoza pulogulaamu/Emisomo emipya okuva ku National Certificates, National Diploma, n’ebirala ebipya ebya diguli nga 1. Diguli mu tekinolgiya w'amawulire wansi wa kompyuta, 2.Social Work and Social Administration, 3.Public Administration, 4. Ebyenjigiriza (Science & Arts), 5.Eby'amawulire, 6.Enkulakulana y'abaana abato. Pulogulaamu zino zonna ng’oggyeeko National Certificates ne National Diplomas ziweebwa ku mutimbagano ne mu buliwo.
Mu 2020, emisomo emipya egyatongozebwa, oluvannyuma lwa yunivasite okuddamu okussaako akabonero, mulimu: 1. MBA mu mafuta ne ggaasi 2. MBA mu kuddukanya obutonde bw’ensi 3. MBA mu nkulaakulana y’ensi yonna 4. MBA mu by’obulambuzi n’okusembeza abagenyi ne 5. MBA Women mu by’ensimbi. <ref>{{Cite web |last=Nexus International University |date=29 September 2020 |title=Nexus International University: Programmes Overview |url=https://niu.ac.ug/study/ |access-date=29 September 2020 |publisher=Nexus International University}}</ref>
Emisomo gya Diploma eri abamaze diguli gimala emyezi 24. Emisomo gya diguli eyookubiri gimala emyezi amakumi asatu. Okugatta ku ekyo, yunivasite eno ekola emisomo emimpi egisukka mu 70, nga gimala wiiki ntono okutuuka ku myezi mitono. Emisomo emimpi giwandiikiddwa ku mukutu gwa yunivasite, ogujuliziddwa wano. <ref>{{Cite web |last=Nexus International University |date=29 September 2020 |title=Short Courses Offered at Nexus International University |url=https://niu.ac.ug/short-courses/ |access-date=29 September 2020 |publisher=Nexus International University}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
== Ebijulizo ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://theconversation.com/traditional-universities-are-on-the-way-out-online-is-the-future-for-africa-73401 Yunivasite z’ennono ziri mu kkubo: ku yintaneeti bye biseera eby’omu maaso eri Afrika] Okuva nga 8 March 2018.
h2hfnaqna8jcowdw2zchog84lyn0cut
47162
47161
2026-04-18T13:44:16Z
Judithamos
10087
Corrected grammer #WUCUG26MUK
47162
wikitext
text/x-wiki
'''Nexus International University''' (NIU), eyali '''Virtual University of Uganda''' (VUU) yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Ettendekero lino likkirizibwa era nga lilabirirwa ekitongole kya [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE). <ref>{{Cite web |last=UNCHE |date=25 August 2023 |title=Accredited programs of the Virtual University of Uganda |url=https://unche.or.ug/webpages/programs.aspx?INTINST=41 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210811191653/https://www.unche.or.ug/webpages/programs.aspx?INTINST=41 |archive-date=11 August 2021 |access-date=25 August 2023 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref>
== Ekifo ==
NIU eddaabiriza ekibangirizi kyayo ku luguudo lwa Nakaziba, mu [[Ttamu]], ekitundu ekiriraanye [[Ttamu Division|ekibuga Ttamu Division]], nga kiromita 6 (4 mi), mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Ensengeka z'ebitundu by'ekibangirizi kya yunivasite ze zino:0°22'56.99"N, 32°6'9.65"E (Latitude:0.38222; Longitude:32.10268).
== Ebyafaayo ==
Yunivasite eno yatandikibwawo mu mwaka gwa 2011. Ttendekero ly’ebyenjigiriza ebya waggulu erisoose mu Uganda okusomesa sillabus yaayo yonna ku mutimbagano. Yunivasite eno yakwata erinnya Virtual University of Uganda (VUU), okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu 2019. VUU yakkiriza ekibinja kyayo eky’abayizi ekyasooka mu Gatonya 2012. <ref>{{Cite web |last=The Conversation |date=2018 |title=About Virtual University of Uganda |url=https://theconversation.com/institutions/virtual-university-of-uganda-2964 |access-date=29 September 2020 |publisher=The Conversation}}</ref>
== Emisomo gy’eby’ensoma ==
NIU ekola emisomo gino wammanga egy’eby’ensoma, okuva mu gw'omunaana mu 2023. <ref>{{Cite web |last=Schools Uganda |date=2023–2024 |title=Academic Programs Offered at Virtual University of Uganda |url=http://schoolsuganda.com/virtual-university-of-uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825174117/http://schoolsuganda.com/virtual-university-of-uganda |archive-date=25 August 2018 |access-date=29 September 2020 |website=Schoolsuganda |publisher=Schoolsuganda.com}}</ref>
[[National Certificates and Diploma programmes/ Courses under UBTEB in|Pulogulaamu/ Emisomo gya Satifikeeti z’eggwanga ne Dipuloma wansi wa UBTEB mu]]
* Okubala ebitabo n’ebyensimbi
* Enzirukanya y’emirimu
* Enzirukanya y’emirimu mu gavumenti
* Emirimu gy’omubantu n’Enzirukanya y’abantu
* Okusoma kw’Obuwandiisi
* Enkola za Kompyuta n’Amawulire
* Sayansi wa Kompyuta
* Sayansi wa Kompyuta
* Eby'okulya mu wooteeri n'ebitongole
* Okugula ebintu n’okutambuza ebintu
* Okusasula n’okusindika mu Kasawo
* Ebiwandiiko n’okuddukanya amawulire
* Emisono n’okukola dizayini
* Okusiba Enviiri
* Bannamawulire n’empuliziganya y’abantu abangi
* Enzirukanya y’abakozi
[[Bachelor/ Degree Programmes/Courses|Pulogulaamu/Emisomo gya Bachelor/ Degree]]
* Diguli mu by’obusuubuzi
* Diguli mu kubala ebitabo n’ebyensimbi
* Diguli mu by’amawulire
* Diguli mu Sayansi wa Kompyuta
* Diguli mu by’enjigiriza (Ssaayansi n’ebyemikono)
* Diguli mu by’amawulire n’empuliziganya mu bantu
* Diguli mu by’emirimu gy’obulamu n’okuddukanya embeera z’abantu
* Diguli mu by’emirimu gya gavumenti
* Diguli mu by’obulamu bw’abantu
* Diguli mu by’enkulaakulana
* Diguli mu nkolagana y’ensi yonna
* Diguli mu nkulaakulana y’ensi yonna
[[Postgraduate Diploma Programmes|Pulogulaamu za Dipulooma ez’okusoma diguli eyookubiri]]
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’enjigiriza
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’obulamu
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okwerinda ku mikutu gya yintaneeti
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu kwekenneenya amawulire
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu nkola z’amawulire ne tekinologiya
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu nzirukanya y’abakozi
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu kutegeka n’okuddukanya pulojekiti
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okutunda mu ngeri ya Digital
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okuddukanya obutonde bw’ensi
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi n’okuddukanya emirimu
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu kulondoola, okwekenneenya n’okuyiga
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu nkulaakulana y’ensi yonna
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi
* Dipuloma ya diguli eyookubiri ICTs for Development
[[Master Programmes|Pulogulaamu za Master]]
* Diguli eyookubiri mu by’obulamu bw’abantu
* Diguli eyookubiri mu Courses/Programmes zonna eza Computing
* Diguli eyookubiri mu by’enjigiriza ng’alina obukugu bwonna
* Diguli eyookubiri mu misomo gy’obutonde bw’ensi
* Diguli eyookubiri mu Arts mu nkulaakulana y’ensi yonna
* Diguli eyookubiri mu sayansi mu tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya olw’Enkulaakulana
* Diguli eyookubir mu by’okuddukanya emirimu
* Executive MBA
* Diguli ya MBA
* Diguli eyookubiri mu nzirukanya y’obutonde bw’ensi
* MBA mu mukyala mu by’ensimbi
* MBA mu by’obulambuzi n’okusembeza abagenyi
* Diguli eyookubiri mu sayansi mu by’okwerinda ku mikutu gya yintaneeti
* Diguli eyookubiri mu nkola z’amawulire ne tekinologiya
* Diguli eyookubiri mu nkulaakulana y’ensi yonna
* Diguli eyookubiri mu nkyukakyuka y’obudde n’okuyimirizaawo
* MBA mu by’okuddukanya amafuta ne ggaasi
Mu 2023, Nexus International University yasobola okufuna amaka gaayo e Mityana oluvannyuma lw’emyaka egyo gyonna egy’okupangisa mu Kampala, kati Campus ya NIU enkulu esangibwa Ttamu, Mityana Municipality, Plot 533, Block 124, Nakaziba Road, Ttamu Division. Nga bali e Mityana, baatongoza pulogulaamu/Emisomo emipya okuva ku National Certificates, National Diploma, n’ebirala ebipya ebya diguli nga 1. Diguli mu tekinolgiya w'amawulire wansi wa kompyuta, 2.emirimu gy'obulamu n'enzirukanya y'emirimu mu mbeera z'abantu, 3.Enzirukanya y'emirimu gy'agavumenti, 4. Ebyenjigiriza (Science & Arts), 5.Eby'amawulire, 6.Enkulakulana y'abaana abato. Pulogulaamu zino zonna ng’oggyeeko National Certificates ne National Diplomas ziweebwa ku mutimbagano ne mu buliwo.
Mu 2020, emisomo emipya egyatongozebwa, oluvannyuma lwa yunivasite okuddamu okussaako akabonero, mulimu: 1. MBA mu mafuta ne ggaasi 2. MBA mu kuddukanya obutonde bw’ensi 3. MBA mu nkulaakulana y’ensi yonna 4. MBA mu by’obulambuzi n’okusembeza abagenyi ne 5. MBA Women mu by’ensimbi. <ref>{{Cite web |last=Nexus International University |date=29 September 2020 |title=Nexus International University: Programmes Overview |url=https://niu.ac.ug/study/ |access-date=29 September 2020 |publisher=Nexus International University}}</ref>
Emisomo gya Diploma eri abamaze diguli gimala emyezi 24. Emisomo gya diguli eyookubiri gimala emyezi amakumi asatu. Okugatta ku ekyo, yunivasite eno ekola emisomo emimpi egisukka mu 70, nga gimala wiiki ntono okutuuka ku myezi mitono. Emisomo emimpi giwandiikiddwa ku mukutu gwa yunivasite, ogujuliziddwa wano. <ref>{{Cite web |last=Nexus International University |date=29 September 2020 |title=Short Courses Offered at Nexus International University |url=https://niu.ac.ug/short-courses/ |access-date=29 September 2020 |publisher=Nexus International University}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://theconversation.com/traditional-universities-are-on-the-way-out-online-is-the-future-for-africa-73401 Yunivasite z’ennono ziri mu kkubo: ku yintaneeti bye biseera eby’omu maaso eri Afrika] Okuva nga 8 March 2018.
q7m70z5o3msu6yzrf0kruotfcpdml5s
David Kalwanga Lukyamuzi
0
12919
47169
2026-04-18T15:38:40Z
Kinenkey
10423
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347084413|David Kalwanga Lukyamuzi]]"
47169
wikitext
text/x-wiki
'''David Kalwanga Lukyamuzi''' (yazaalibwa mu 1979 <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Iis0VU1zZDIzTkNoeCtmaC8rZ0NQOVE9PSIsInZhbHVlIjoiV0J5alZhUFdWOXRkMHgzVmJYdWpSQT09IiwibWFjIjoiNWNmMzY2YTM0MjUxYjM2YWQ1N2MzN2EwODQ5ZWE1M2QzMTkzYmRhYzFjNmZmOTU4Njk0NjQwZjkzNDdmM2QyZCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-03-21 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> ), [[:en:Demographics_of_Uganda|Munayuganda]] era nga munnabyabufuzi mu bubaka bwa Palamenti. Akiikirira Busujju County mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya yuganda]] ey'ekkumi n'ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 mu tikiti ky’ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP). <ref>{{Cite news|title=NUP’s Kalwanga defeats Dombo in Busujju County race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-kalwanga-defeats-dombo-in-busujju-county-race-5334620|access-date=5 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref> <ref name=":0">{{Cite news|title=Opposition candidate Kalwanga wins Busujju County parliamentary seat|url=https://www.newvision.co.ug/category/uganda-elections/opposition-candidate-kalwanga-wins-busujju-seat-NV_226331|access-date=5 March 2026|work=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-05-19 |title=Politics: 🎥 WATCH: David Lukyamuzi sworn in as Busujju MP |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/watch-david-lukyamuzi-sworn-in-as-busujju-mp-NV_103067_032026 |access-date=2026-03-05 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Ex- minister Nyanzi battles 3 to reclaim Busujju County |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ex-minister-nyanzi-battles-3-to-reclaim-busujju-county-3246912 |access-date=2026-03-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
David Lukyamuzi Kalwanga abadde mubaka wa Palamenti mu ssaza ly’e Busujju mu [[:en:Mityana_District|Disitulikiti y’e Mityana]] okuva mu 2016. Yaddamu okulondebwa n’ateekebwa mu gazeti mu butongole ku kisanja kya 2026–2031. <ref>{{Cite web |last=Nakibuule |first=Carolinah |title=MP Busujju Elect David Lukyamuzi Celebrates Gazette Confirmation of Victory |url=https://nilepost.co.ug/news/325160/mp-busujju-elect-david-lukyamuzi-celebrates-gazette-confirmation-of-victory |access-date=2026-03-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Kalwanga Calls for Respect of NUP Vetting Results Ahead of 2026 Polls |url=https://nilepost.co.ug/news/291458/kalwanga-calls-for-respect-of-nup-vetting-results-ahead-of-2026-polls |access-date=2026-03-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Emabegako yakolako ng’omusomesa. <ref>{{Cite web |last=Commonwealth Parliamentary Conference |title=Biographies-65thCPC-Halifax-2022 |url=https://storage.grenadine.co/public.grenadine.co/global/1573/1669/322400d6d6b6573fbbd82c29c08f78ce.pdf}}</ref>
Kalwanga yasituka okumanyizibwa mu ggwanga lyonna mu 2017, we yawakanya ekiteeso ky’okuggya ekkomo ku myaka gya Pulezidenti. Ng’omubaka eyeetongodde akwatagana n’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), yavumirira ennongoosereza mu nnyingo 102(b) eya Ssemateeka, n’alumiriza Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okugezaako okukozesa [[:en:Parliament|Palamenti]] okutumbula ebyobufuzi by’omuntu ku bubwe. Ennyikira ye yaleeta omuwendo gw’ababaka abavuganya ku NRM oba NRM abawakanya ennongoosereza eno okutuuka ku 13. <ref>{{Cite web |title=Busujju MP Joins Anti-Age Limit Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/busujju-mp-joins-anti-age-limit-campaign |access-date=2026-03-05 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Okusinziira ku akulira emisango mu disitulikiti Charles Rebero, Kalwanga owa National Unity Platform ye yawangula akalulu kano n’obululu 12,871. Munne ku lusegere, [[:en:Vincent_Nyanzi|Vincent Nyanzi]] owa National Resistance Movement yafuna obululu 11,537. <ref>{{Cite web |last=Namugerwa |first=Catherine |title=Kalwanga Wins Third Term as Busujju MP |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/314868/kalwanga-wins-third-term-as-busujju-mp |access-date=2026-03-05 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Busujju Constituency - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/constituencies/busujju-165/ |access-date=2026-03-05 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-06-30 |title=Mityana: Seven Candidates Target Kalwanga'S Busujju MP Seat |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/mityana-seven-candidates-target-kalwangas-busujju-mp-seat |access-date=2026-03-05 |website=Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Election Update: Zaake, Lukyamuzi, and NUP Make Gains as NRM Retains Key Seats : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/election-update-zaake-lukyamuzi-and-nup-make-gains-as-nrm-retains-key-seats |access-date=2026-03-05 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
* Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri
* [[Paul Mwiru]]
* [[Rebecca Kadaga]]
* [[Francis Zaake]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
av15h7zxy4cndrd4txi0riiwr28nhi4
Herbert Kabafunzaki
0
12920
47184
2026-04-18T16:27:33Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1322701366|Herbert Kabafunzaki]]"
47184
wikitext
text/x-wiki
'''Herbert Kabafunzaki''' [[:en:Uganda|Munnauganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi ,Yaliko Minisita omubeezi ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero okuva mu mwezi gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa ne ba Minisita abalala nga 22 Omwezi gwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palaamenti]] eyalondebwa mu Rubanda County, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
{{Reflist}}
1oykr1hfherx70ep1u68b2u880jfqbb
47185
47184
2026-04-18T16:28:15Z
Quinlan83
6593
Fix
47185
wikitext
text/x-wiki
'''Herbert Kabafunzaki''' [[:en:Uganda|Munnauganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi ,Yaliko Minisita omubeezi ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero okuva mu mwezi gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa ne ba Minisita abalala nga 22 Omwezi gwomukaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palaamenti]] eyalondebwa mu Rubanda County, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu Ggombolola ye Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga , mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza mu misomogye eja siniya.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palaamenti]] ya 2016,Yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni (leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kusolooza enguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa aya group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen eyobusubuzi, mu Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mubiseera eby’emabega yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga mu (Federation of Uganda Football Associations), ekibiina ekifuga omupiira mu ggwangaa. <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
{{Reflist}}
hkyzij2m8tcui3u0e1juqzzrmxk2d2s
Fred Nyanzi Ssentamu
0
12921
47193
2026-04-18T18:10:23Z
Ssebuufu
9882
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346848059|Fred Nyanzi Ssentamu]]"
47193
wikitext
text/x-wiki
'''Fred Nyanzi Ssentamu''' (yazaalibwa, 1971) era amanyiddwa nga '''Chairman Nyanzi''', munnayuganda munnabyabufuzi mulwanirizi w’eddembe, musuubuzi era omukulembeze w'ekiwayi kya banneekolera gyange mu [[National Unity Platform|kibiina kya National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2024-02-02 |title=Bobi Wine's brother Fred Nyanzi Sentamu graduates with Masters Degree |url=https://mbu.ug/2024/02/02/bobi-wine-elder-brother-fred-nyanzi-graduation/ |access-date=2026-03-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-02-17 |title=BOBI WINE: NUP's Head of Mobilisation 'chairman' Nyanzi abducted |url=https://www.independent.co.ug/bobi-wine-nups-head-of-mobilisation-chairman-nyanzi-abducted/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Fred Nyanzi Ssentamu yazaalibwa mu 1971 eri bazadde ba JW Ssentamu ne Margaret Nalunkuma eyali omusawo omujanjabi omutendeke. Yasomera ku somero lya pulayimale erya Kanoni oluvannyuma ne yeegatta ku ssomero lya Kasaka erya pulayimale. <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewsUganda2020">News, Flash UG; Uganda, Flash (2020-12-18). [https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ "Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education"]. ''Flash Uganda Media''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-24</span></span>.</cite><span data-ve-ignore=""> </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code">|last1=</code> has generic name ([[Help:CS1 errors#generic name|help]])</span>
[[Category:CS1 errors: generic name]]</ref> Olwo yeeyongerayo ku ssomero lya pulayimale erya Bukalagi ne ssomero lya pulayimale era St. Herman lNkozi, gye yamalira ekibiina ekyokutaano .. Oluvannyuma lw’ekyo, yeegatta ku ku ssomero lya pulayimale erya City Primary School n’oluvannyuma ku ssomero lya Bikira Demonstration School, gye yamalira ekibiina ekyomusanvu. <ref name=":0" />
Yeegatta ku ku ssomero lya siniya erya [[Kololo High School]] , gye yali ekitundu ku ttiimu enzanyi y'ebikonde, era oluvannyuma n’asomera ku ssomero lya siniya erya Mityana Secondary School, n’amaliriza omutendera gwa siniya eyokuna (O-Level). <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewsUganda2020">News, Flash UG; Uganda, Flash (2020-12-18). [https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ "Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education"]. ''Flash Uganda Media''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-24</span></span>.</cite><span data-ve-ignore=""> </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code">|last1=</code> has generic name ([[Help:CS1 errors#generic name|help]])</span>
[[Category:CS1 errors: generic name]]</ref> Yaddayo ku ku ssomero kya siniya erya Kololo High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level studies ) nga tanneegatta ku [[yunivasite y'e Makerere]] , gye yafunira ddiguli ekwata ku ngeri abantu gyebabeeramu, gyebalowoozaamu n'okukwatagana n'ekitundu mwebali (degree in Social Sciences) . <ref name=":0" />
Nyanzi alina ddiguli eyookubiri mu misomo egikwata ku mirembe n'obutabanguko okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewsUganda2020">News, Flash UG; Uganda, Flash (2020-12-18). [https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ "Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education"]. ''Flash Uganda Media''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-24</span></span>.</cite><span data-ve-ignore=""> </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code">|last1=</code> has generic name ([[Help:CS1 errors#generic name|help]])</span>
[[Category:CS1 errors: generic name]]</ref>
== Emirimu gye ==
Nyanzi yatandika emirimu gye ng'omukunzi era oluvannyuma n’ayingira ebyobufuzi ebinnyiikivu. Akola n’ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP), gy’aweerezza nga ssaabakunzi . Omulimu gwe gulimu okutegeka abantu n'okuwagira kakuyege w'ebyobufuzi. <ref name=":1" /> Omulimu gwe guzingiramu okutegeka abantu n’okuwagira kampeyini z’ebyobufuzi. <ref name=":1" /> Yamanyika nnyo mu kiseera ky’ekisinde kya / omugendo gwa People Power. <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-10-23 |title=Churchill Sentamu contests for Youth MP, as father Nyanzi vies for Kawempe South MP |url=https://www.pulse.ug/story/churchill-sentamu-contests-for-youth-mp-as-father-nyanzi-vies-for-kawempe-south-mp-2025102310380286306 |access-date=2026-03-28 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Mu 2021, yavuganya ku bubaka bwa paalamenti mu Kampala eyomumasekkati naye n’awangulwa. Akyagenda mu maaso n’okukola eby'obufuzi n’obukulembeze. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Senior |date=2025-02-17 |title=JUST IN: NUP Head of Mobilization, Nyanzi, Reportedly Abducted |url=https://thesource.co.ug/current-affairs/just-in-nup-head-of-mobilization-nyanzi-reportedly-abducted/ |access-date=2026-03-28 |website=The Source Reports |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]]
* [[National Unity Platform]] (NUP) .
* [[Ekisinde kya people power]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2024-02-02 |title=Bobi Wine's brother Fred Nyanzi Sentamu graduates with Masters Degree |url=https://mbu.ug/2024/02/02/bobi-wine-elder-brother-fred-nyanzi-graduation/ |access-date=2026-03-24 |website=MBU |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2025-02-17 |title=BOBI WINE: NUP's Head of Mobilisation 'chairman' Nyanzi abducted |url=https://www.independent.co.ug/bobi-wine-nups-head-of-mobilisation-chairman-nyanzi-abducted/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last1=News |first1=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}
# {{Cite web |date=2025-10-23 |title=Churchill Sentamu contests for Youth MP, as father Nyanzi vies for Kawempe South MP |url=https://www.pulse.ug/story/churchill-sentamu-contests-for-youth-mp-as-father-nyanzi-vies-for-kawempe-south-mp-2025102310380286306 |access-date=2026-03-28 |website=Pulse Uganda |language=en}}
# {{Cite web |last=Reporter |first=Senior |date=2025-02-17 |title=JUST IN: NUP Head of Mobilization, Nyanzi, Reportedly Abducted |url=https://thesource.co.ug/current-affairs/just-in-nup-head-of-mobilization-nyanzi-reportedly-abducted/ |access-date=2026-03-28 |website=The Source Reports |language=en}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://nupuganda.org/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa National Unity Platform]
7p2nem005jrqx26hpbxs3xa33pwuyl9
Vincent Woboya
0
12922
47194
2026-04-18T18:45:59Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1259783370|Vincent Woboya]]"
47194
wikitext
text/x-wiki
'''Vincent Woboya''' (yazaalibwa mu Ggwamusanvu nga 1 1974) Munnayuganda nga [[:en:Public_administration|mukozi wa gavumenti]], [[:en:Emergency_management|y'akwasaganya bigwa tebiraze]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka]] omulonde owa [[:en:Budadiri|Budadiri]] County East, [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y'e Sironko]] era nga mubaka wa [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Yuganda. <ref name="VW1">{{cite web |title=Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=320 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Woboya ye [[:en:Whip_(politics)|nampala wa NRM]] mu [[:en:Bugisu_sub-region|kitundu kya Bugisu]] era mmemba ku bukiiko omuli'',akakwata ku gavumenti (State Authorities )n'ebitongole bya gavumenti (State Enterprises)'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Yuganda ey’ekkumi]] . <ref name="VW2">{{cite web |title=Uganda: Wolokoso – Empty House Confuses Adjumani MP |url=http://allafrica.com/stories/201607250742.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> <ref name="VW3">{{cite web |title=Presidential handshake refund draws mixed reactions |url=https://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |publisher=DISPATCH}} </ref>
Mu mwaka gwa 2006, bwe yali akola mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM), Woboya ng’ayambibwako [[:en:United_Nations_Development_Programme|UNDP]] <ref name="VW4">{{cite book |year=2007 |title=Landmine Monitor: Executive Summary 2007 |url=https://books.google.com/books?id=a0z-vydE7dsC&q=Humanitarian+Demining+Program+uganda&pg=PA31 |publisher=[[Cluster Munition Coalition|Landmine and Cluster Munition Monitor]] |isbn=9780973895520}}</ref> n’ekibiina [[:en:Danish_demining_group|kya Danish demining group]] (DDG) yakulembera okussa mu nkola enteekateeka y’okuggya bbomu mu bantu, ''National Mine Action Program (NMAP)'', mu bitundu [[:en:Northern_Uganda|by’obukiikakkono bwa Uganda]] ebyakosebwa ennyo [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|obuyeeke9ra bwa LRA]] okumala emyaka 20 . <ref name="VW5">{{cite web |title=Gone with the blast: The landmine problem |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1148008/gone-blast-landmine |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Kaweefube ono ow'omuggundu yaviirako okulangirira mu butongole Uganda ng'ensi etaliimu bbomu nga 10 December 2012. <ref name="VW7">{{cite web |title=Uganda declared free of landmines |url=https://www.interhealthworldwide.org/home/health-resources/health-alerts/2012/december/20/uganda-declared-free-of-landmines/ |publisher=[[InterHealth]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Woboya yazaalibwa Bumasifwa, ekyalo mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y’e Sironko]], nga 1 mu Ggwomusanvu mu1974 mu maka [[:en:Anglicanism|g’abakristayo]] agalimu abalenzi bataano n’omuwala omu. Wa kika kya ''Dunga'' eky’a [[:en:Masaba_people|Bamasaba]], Taata we Francis Namugowa yali [[:en:Teacher|musomesa wa pulayimale]] ate nnyina Zita Wolayo Namugowa yali [[:en:Subsistence_agriculture|mulimi wa mmere yawaka .]]
[[:en:Primary_education|Pulayimale]] ye yagisomera ku Bumasifwa Primary School <ref name="VW9">{{cite web |title=Bumasifwa Primary School |url=http://www.myspotfinder.com/listings/bumasifwa-primary-school/ |publisher=My Spot Finder}}</ref> ne Bumasaga Primary School e Mbale nga kwotadde ne ''Mbale Senior Secondary School'' gye yasomera eddala lya [[:en:O-level|O(level]]) ne [[:en:GCE_Advanced_Level|A(Level)]] . Ng’omuyivu avva awaka, yatambula nga kiromita 6 okutuuka mu ssomero lye erya siniya. Yasooka okuberako mu bukulembeze ng'ali mu Siniya 3 bwe yalondebwa ku [[:en:Prefect|by'obulamu (Health Prefect)]] n’oluvannyuma nga Ssentebe wa [[:en:High_school_clubs_and_organizations|History Club]] mu Seniya eyokutaano.
Woboya yeyongerayo nagenda ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] kumisomo gya Yunivasite gye yatikkirwa mu 1997 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Social_Science|diguli ya Social Science]] mu [[:en:Political_Science|Political Science]] n'okuddukanya [[:en:Public_Administration|emirimu gya gavumenti]] . Nga ali ku Ivory Tower, <ref name="VW10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158602/makerere-ivory-tower</ref> Woboya yaweereza nga mmemba [[:en:Students'_representative_council|ku lukiiko olukiikirira Guild (GRC)]] . Era yaliko ssentebe w’ekibiina ''ekigatta abayizi b'e Budadiri'' era nga yaliko omukungu mu ''kibiina ekigatta abayizi b'e Mbale (MUMBASA)'' . Nga akyali mu ttendekero lye limu ery’amatendekero aga waggulu, Woboya yafuna [[:en:Master_of_Public_Administration|diguli eyookubiri mu public administrationyy]] mu 2010.
Woboya alina satifikeeti mu [[:en:Administrative_law|Adminstrative law]] (2003) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] ne [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma ey’oluvannyuma]] (2005) mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya emirimu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|yunivasite y’obusiraamu mu Uganda]] (IUIU). <ref name="VW1">{{cite web |title=Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=320 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=320 "Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament"]. [[Parliament of Uganda]].</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Abook&rft.genre=unknown&rft.btitle=Parliament+Of+Uganda+Members+Of+The+10th+Parliament&rft.pub=Parliament+of+Uganda&rft_id=http%3A%2F%2Fwww.parliament.go.ug%2Fmp_database%2Fprofile.php%3Fmid%3D320&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3AVincent+Woboya" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref>
== Omulimu ==
Woboya yatandika omulimu gwe ogwo oluvannyuma lw’okusoma ng’omuyambi [[:en:Research_assistant|w’abanoonyereza]] ku ntandikwa ya 1997 mu ''kitongole ky’enteekateeka n’enkulaakulana mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]]'' gye yeetaba mu [[:en:Undergraduate_Research_Opportunities_Program|mukisa gw’okunoonyereza]] okw’emyezi ebiri . Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yeegatta ku ''Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Mbale'' nga atwala e Gombolola mu kiseera ekyo Yuganda we yali ekyuka okuva ku [[:en:Centralized_government|nkola ya gavumenti eya wakati]] okudda mu nkola ya [[:en:Decentralization|decentralized]] era n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ebiri.
Oluvannyuma yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:County_administrator|omumyuka wa CAO]] mu 1999 awo n’anyweza omulimu gwe ogw’okuba omukozi wa gavumenti ow’enkalakkalira. Mu 2000, [[:en:Sironko_District|Sironko]] bwe yafuuka disitulikiti, Woboya yakyusibwa n’atwalibwa mu disitulikiti eyali yakatekebwawo gye yaweereza mu kifo kye kimu okutuusa mu 2004 we yeegatta ku [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|minisitule y’obuwereza eri abantu]] ng'omuyambi wa w'omuwandiisi omukulu eri ''[[:en:Minister_of_State|Minisita w’eggwanga]] owa [[:en:Public_service|obuwereza bwa gavumenti eri abantu]]'' .
Mu 2005, Woboya yeegatta ku [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM) era n’aweereza ng’omumyuka omukuluwa ow'omumyuka wa Sabaminisita. okugenda otuuka mu 2010, yali aweerezza mu kifo ekyo nga P.A. wa [[:en:Moses_Ali|General Moses Ali]] ne [[:en:Tarsis_Kabwegyere|Professor Kabwegyere]] . Mu 2011, Woboya yalondebwa okubeera [[:en:Emergency_management|Principal Disaster Management Officer]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku byobufuzi . <ref name="VW13">{{Cite web |title=Budadiri East seat up for grabs as Nandala steps back |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html</ref>
Mu 2016, oluvannyuma lw’okuwangula obwa ssentebe bwa NRM mu Budadiri County East, Woboya yawangula akalulu ke akasooka ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era n’afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] ey'e [[:en:Uganda|kkula ly'Africa]] . <ref name="VW23">{{cite web |title=Wadada no longer candidate in Mbale |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417465/wadada-candidate-mbale |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> <ref name="VW33">{{cite web |title=MP Sasaga Contests Budadiri East Poll Results |url=https://article.wn.com/view/2016/02/29/MP_Sasaga_Contests_Budadiri_East_Poll_Results/ |publisher=wn.com}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Sironko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sironko]]
* [[Budadiri]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
rn2gwtvry864n3w96iddjlpceqce7np
Micheal Tusiime
0
12923
47195
2026-04-18T19:40:08Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337739554|Michael Tusiime]]"
47195
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Michael Tusiime''' (yazaalibwa nga 29 ogwoluberyebyere 1973) Munnayuganda omukugu mu by'enfuna, [[:en:Tax_advisor|Eyeebuzibwako ku by'emisolo]], Muddukanya wemirimu era Munnabyabufuzi. Ye [[Parliament of Uganda|mubaka wa Palamenti]] eyalondebwa ku Munisipaali y’e [[:en:Mbarara|Mbarara]]<ref name="MT2">{{Cite web |title=TUSIIME MICHAEL |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=237 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga ye mubaka wa [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda.<ref name="MT1">{{Cite web |date=12 November 2014 |title=2016 Elections: Tusiime Vows to Unseat Bitekyerezo in Mbarara |url=http://www.chimpreports.com/2016-elections-tusiime-vows-to-unseat-bitekyerezo-in-mbarara/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> Tusiime mmemba ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku bukiiko, ebitongole ebifuga amateeka n'ebitongole bya gavumenti'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="MT3">{{Cite web |date=24 January 2017 |title=Mzee is missing a "Presidential Handshake" to maintain the Presidential Jet! |url=https://minbane.wordpress.com/2017/01/24/httpwp-mep1xtjg-47b/ |publisher=MinBane}}</ref><ref name="MT5">{{Cite web |date=15 January 2021 |title=36 government officials shared Shs6 billion oil bonus – MPs |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/36-government--officials--Shs6-billion-oil--bonus---MPs/688334-3785692-kxrsir/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Tusiime ye ssentebe eyatandikawo ekitongole kya ''Interventions For Rural Transformation'' (IFORT), akulira kkampuni ya ''Tusiime Foundation'' eyatandikibwawo, [[:en:Board_member|mmemba ku lukiiko olufuzi]] olwa ''Iron Bridge Finance'' (IBF) era nga ye [[:en:Research_fellow|munoonyereza omutuuze]] mu ''Agency for Transformation'' (AFT). Yakolako n’emirimu gy’okulabirira n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku musolo [[Uganda Revenue Authority|ekya Uganda Revenue Authority]] (URA) okuva mu 1997 okutuuka mu 2010 n’emirimu emirala; Tusiime yaliko [[:en:Liaison_officer|omukwanaganya]] wa pulezidenti wa Republic of Sierra Leone era nga yaliko omuwabuzi ku kunoonyereza ku [[:en:IMF|IMF]] ’s resident tax adviser mu Uganda.<ref name="MT6">{{Cite web |title=Bitekyerezo Faces Stiff Challenge From Old Rival, New Entrants |url=http://allafrica.com/stories/201508240958.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Tusiime yazaalibwa mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] [[:en:Ankole_sub-region|mu kitundu ky'e Ankole]] nga 29 Ogwolubereberye 1973 mu maka [[:en:Ankole|g'Abangereza]] [[:en:Ankole|ag'Ababanyankole]] . Pulayimale yagisomera mu disitulikiti gy’ewaabwe e Mbarara ng’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya PLE]] mu 1986. Oluvannyuma yasomera mu ssomero lya Ntare School ne [[Namilyango College]] okusoma [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya UCE]] mu 1990, n’oluvannyuma mu Mbarara High School mu [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya UACE]] mu 1993.
Tusiime yayongera okugenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirirwa mu 1997 n’afuna [[:en:Bachelor_of_Social_Science|diguli eyookubiri]] mu by’enfuna. Nga akyali mu Ssettendekero lye limu erya waggulu, yafuna [[:en:Postgraduate_certificate|diguli eyookubiri]] mu [[:en:Monitoring_and_evaluation|Project Monitoring and Evaluation]] n’endala mu [[:en:Public_administration|Public administration]] and Management mu mwaka gwa 2012. Tusiime era alina [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri mu Economic Policy & Planning]] okuva mu University ye Makerere, yafuuka Executive masters mu kuddukanya bizinensi okuva mu Guglielmo Marconi University mu Italy, Eyatikkirwa diguli eyookubiri mu mateeka okuva mu Cumbria University ne satifikeeti mu [[:en:Alternative_dispute_resolution|Arbitration & Alternative Dispute Resolution]] n’endala mu ''Practical Skills & Techniques mu [[:en:Multilateral_trade_negotiations|International Negotiations]]'', okuva mu [[:en:Multilateral_trade_negotiations|kitongole ky’amawanga amagatte ekikola ku kutendeka n’okunoonyereza]] (UNITAR) e Geneva.<ref name="MT6">{{Cite web |title=Bitekyerezo Faces Stiff Challenge From Old Rival, New Entrants |url=http://allafrica.com/stories/201508240958.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Tusiime kati muyizi wa PhD(Dr of Economics) mu University ya Graduate Studies in Management, ''UGSM – Monarch Business School'' mu Switzerland.
== Omulimu gwe ==
Tusiime bwe yafuna diguli ye eyasooka, yakwata emirimu gy’okulabirira mu kitongole ky’omusolo [[Uganda Revenue Authority|ekya Uganda Revenue Authority]], okuva mu 1997 okutuuka mu 2010, n’afuna okumanya kungi mu kuddukanya emisolo mu nkola eno. Mu 2011, yatandikawo ''ekitongole kya Interventions For Rural Transformation'' (IFORT) ne ''Tusiime Foundation'' ; ebibiina mw’akyaweereza n’okutuusa kati nga ssentebe akulira emirimu.
Mu 2010, Tusiime yalekulira mu URA okwegatta ku [[:en:Multilateral_trade_negotiations|byobufuzi eby’okulonda]] nga munnabyabufuzi eyeetongodde oluvannyuma lw’okugwa mu kaseera katono n’ekibiina [[National Resistance Movement|kya NRM]] mu kalulu k’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza.<ref name="MT7">{{Cite web |title=Police deploys heavily in Mbarara Municipality as Medard Bitekyerezo wins |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283033/police-deploys-heavily-mbarara-municipality-medard-bitekyerezo-wins#sthash.ZlAWERCw.dpuf |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Olw'okuwangulwa mu kulonda kwa 2011, Tusiime yakola obukodyo mu kulonda kwa palamenti okwa 2016 n'adda ku tikiti ya NRM, ku mulundi guno n'awangula omulabe we Medard Bitekyerezo mu kalulu k'ekibiina ne mu [[:en:Multilateral_trade_negotiations|kulonda kwa bonna]] n'afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey'ekkumi]] mu [[Yuganda|pearl ya Afrika]] ng'akiikirira Munisipaali y'e Mbarara.<ref name="MT8">{{Cite web |title=Dr Bitekyerezo loses NRM Mbarara primaries, refutes defeat |url=https://www.youtube.com/watch?v=vM204Sl-1M0 |publisher=YouTube}}</ref><ref name="MT9">{{Cite web |title=Vision Group presenter takes Mbarara |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407483/vision-presenter-takes-mbarara |publisher=[[Vision Group]]}}</ref>
Mu Palamenti ey’ekkumi, Tusiime aweereza ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku bukiiko, abakulu mu mateeka n’ebitongole by’eggwanga'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi. <ref name="MT3">{{Cite web |date=24 January 2017 |title=Mzee is missing a "Presidential Handshake" to maintain the Presidential Jet! |url=https://minbane.wordpress.com/2017/01/24/httpwp-mep1xtjg-47b/ |publisher=MinBane}}</ref> Ku ntandikwa ya 2017, Tusiime yaleeta [[:en:Motion_(parliamentary_procedure)|ekiteeso]] ekyali kigenderera okunoonyereza ku mbeera ‘okukwatagana kw’omukono gwa pulezidenti’ okwa Shs6b mwe kwagabanyizibwa mu bakungu ba gavumenti 42 nga [[:en:Motion_(parliamentary_procedure)|omubalirizi w’ebitabo bya gavumenti]] tamanyi .<ref name="MT10">{{Cite web |title=Select Committee Starts Probe into the Shs6bn Handshake Saga |url=http://www.theugandatoday.com/news/2017/01/select-committee-starts-probe-into-the-shs6bn-handshake-saga/ |publisher=Uganda Today}}</ref><ref name="MT11">{{Cite web |date=15 January 2021 |title=Speaker Kadaga throws out Justice Kavuma's 'stupid' order |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Speaker-Kadaga--Justice-Kavuma-order-Parliament/688334-3513024-79a0iq/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebikwata ku muntu ==
Michael Tusiime mufumbo ne Prilla Kabagambe Tusiime era balina abaana basatu; Gareth Atamba Tusiime, Shane Akunda Tusiime ne Michelle Amanda Tusiime.
== Laba ne ==
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
hlun71hw1xm5a9egtrto0c8jenhp9k4
Serapio Rukundo
0
12924
47196
2026-04-18T20:41:20Z
24RAY
11014
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811354|Serapio Rukundo]]"
47196
wikitext
text/x-wiki
'''Serapio Rukundo''' Munnayuganda, [[:en:Accountant|mubalirizi w'abitabo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yali [[:en:Ministry_of_Tourism,_Wildlife_and_Antiquities_(Uganda)|Minisita w'ebyobulambuzi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]], okuva nga 1 Ogwomukaga 2006 okutuuka nga 27Ogwokutaano 2011. <ref name="Appointed">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archivedate=11 December 2014 |accessdate=4 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27Ogwokutaano 2011, yasuulibwa mu kabineti n'asikizibwa [[:en:Agnes_Akiror|Agnes Akiror]] .<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Era yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka omulonde wa Palamenti]] ng'akiikirira [[:en:Kabale|Munisipaali y'e Kabale]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2011. Mu kiseera ky'okulonda kw'eggwanga okwa 2011,yawangulwa '''Andrew Baryayanga''' ku kifo kya paalamenti ekya Kabale Munisipaliriti.<ref name="Defeat2">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=20 February 2011 |title=Uganda: Minister Rukundo Concedes Defeat |url=http://allafrica.com/stories/201102210014.html |accessdate=4 April 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala) via [[AllAfrica.com]]}}</ref>
== Obuvo n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] nga 6 Ogwokuna1952. Yasomera ku [[:en:Ntare_School|ssomero lya Ntare]] . Serapio Rukundo [[:en:Bachelor_of_Commerce|alina diguli esooka muby'enfuna]], ng’asoma [[:en:Accounting|eby’okubala ebitabo]], yafuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukadde muyuganda <ref>{{Cite web |title=Makerere University |url=https://www.mak.ac.ug/ |access-date=2022-02-15 |website=Makerere University |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Kabale Ready For UPE Pupils, Says Rukundo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1275038 |access-date=2022-02-15 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Makerere University {{!}} What to do near Kampala Serena |url=https://www.serenahotels.com/kampala/experiences/makerere-university |access-date=2022-03-01 |website=Kampala Serena Hotel |language=en}}</ref>
== Omulimu gwe ==
Okuva mu 1976 okutuuka mu 1978, yakola ng’[[:en:Accountant|omubazi w’ebitabo]] mu kkolero ery'obwananyini [[:en:Lumber|ly’embaawo]] erya Mvule Saw Mill. Oluvanyuma nakola nga omubazi w'ebitabo omukulu ku kkolero ly'embawo erya Woods Industries Corporation Limited, kampuni endala ey’obwannannyini, okuva mu 1978 okutuuka mu 1980. Mu 1980 yagenda mu [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]], n’akola nga Akulira ebyembalirira okutuusa mu 1989. Mu 1989, yalondebwa okubeera [[:en:Chief_Accountant|omukulu w'ebyobubazi bw'ebitabo]] mu [[:en:National_Housing_and_Construction_Corporation|kitongore ky'ebyobuzimbi]], y’aweereza mu kifo ekyo okumala ebanga lyamyaka abiri okutuusa 2001,mu 2001, . ku myaka49, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya palamenti mu [[:en:Kabale|Munisipaali y’e Kabale]] . Yawangula era n’addamu okulondebwa mu 2006. Kyokka mu 2011, yawangulwa kukifo kye ekya paalamenti nga 18 March, <ref name="Defeat">{{Cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=20 February 2011 |title=Uganda: Minister Rukundo Concedes Defeat |url=http://allafrica.com/stories/201102210014.html |access-date=4 April 2015}}</ref> era na.gibwa mu kabineti nga 27 May. <ref name="Dropped">{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Emivuyo gye ==
Mu myaka etaano gye yamala nga Minisita w’eggwanga ow’ebyobulambuzi, yavunanibwa emisango ebiri:
# Bwe yali alabiseeko mu kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo mu Palamenti yayuganda mu December wa 2009, yeegaana okulagira okuteka wooteeri etannaggwa ku lukalala lw’ebifo ebyategekebwa okukyaza ababaka mu [[:en:Commonwealth_Heads_of_Government_Meeting_2007|lukiiko lw’abakulira gavumenti ye Byenfuna nga 2007]] olwatula [[:en:Capital_city|mukibuga ekikulu Kampala]], ekyayuganda . J&M Hotel yafuna ssente za gavumenti eziwerera daala obuwumbi bwayuganda USh2.7 (ssente ezikunukirira mubukadde bwayuganda.1.2 mu 2007), nga wabulayo ennaku bbiri zokka okutuka olunaku lw’okuggulawo CHOGM 2007, teyategeka lukungana lwa ttabamiruka era tewali mubaka yasulayo kubanga yali ekyazimbibwa, okusinziira ku lipoota eyafulumizibwa [[:en:Auditor_General|omubalirizi w’ebitabo]] bya gavumenti . <ref>{{cite web |last=Bwambale |first=Taddeo |date=20 December 2009 |title="I Only Recommended J&M Hotel for a Loan A" – Serapio Rukundo |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/704878 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150411032141/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/704878 |archivedate=11 April 2015 |accessdate=4 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
# Mu July wa 2011, eyali Minisita w’ebyobulambuzi muggwanga yategeeza nti tamanyi nnyo pulojekiti ya ''Protected Areas Management and Sustainable Use'' (PAMSU) wansi wa minisitule y’ebyobulambuzi. "Rukundo naye yakkirizza nti yawagira ekiteeso ky'okwongeramu obukadde bwa ddoola za Amerika 43, okulabika ng'okumaliriza emirimu egitannaggwa nga tebafunye lipoota ku ngeri obukadde bwa ddoola za Amerika 38 ezaaliwo emabega gye zaasaasaanyizibwamu". "Rukundo yakkirizza nti pulojekiti ya PAMSU yalina obuzibu era nti tewali mugaso gwa ssente". Bino byonna byaliwo mu misango gy’akakiiko akanoonyereza ku bigambibwa nti ensimbi z’ekitongole [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|kyebyobulambuzi Uganda Wildlife Authority]] zaakozesebwa bubi. Ssentebe w’akakiiko kano, [[:en:George_Kanyeihamba|omulamuzi eyawummula George Kanyeihamba]] yalambulula minisita eyawumula nga talina busobozi. <ref>{{cite web |last=Rupiny |first=David |date=19 July 2011 |title=You Are Incompetent, Kanyeihamba Blasts Former Minister Rukundo |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=35452 |accessdate=4 April 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref>
== Ebyama bye ==
Serapio Rukundo mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nny'o[[:en:Music|miziki]] . Ono [[:en:National_Resistance_Movement|wa kibiina kya byabufuzi ekya National Resistance Movement .]] <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Opposition gunning for top position in Kabale’s hills |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/opposition-gunning-for-top-position-in-kabale-s-hills-1475882 |access-date=2026-03-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Kabale residents reject NRM election results |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-03-26 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti yayuganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti yayayuganda]]
* [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
lo6c5y7r1btuzfprpxmp7e3kdj1ryje
Phillip Wafula Ogutu
0
12925
47201
2026-04-19T03:46:22Z
Halimah Nampiima
11015
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348236977|Wafula Oguttu]]"
47201
wikitext
text/x-wiki
'''Phillip Wafula Oguttu''' (yazaalibwa nga enakku zomwezi 21 omwezi ogwe kuuminebiri 1952) munnamawulire era munnabyabufuzi era munauganda. Ono yaliko [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti]] mu [[Parliament of Uganda|mulukiiko olukulu oluteseza egwanga lya Uganda]] . <ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 31 omwezi ogwo luberyeberye 2014, n'adda mu bigere bya [[Nandala Mafabi]], <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> era n'akikwata okutuusa mu mwezi gwomukaga 2016 lwe yakwasa [[Winnie Kiiza]] ekifo kino. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
Oguttu yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wolukiiko olukulu olwegwanga]](MP) mu saaza lya Bukhooli , ekitundu mu [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y’e Bugiri,mukitundu kye Busoga, mubugwanjubwa bwa Uganda,]] <ref name="Profile">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> omulimu gwe yakola okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Ye mmemba w’ekibiina kya Uganda ekivuganya gavumenti [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]] (FDC)era nga y’omwogezi waakyo. <ref name="Home">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
Oguttu era y’omu ku baatandikawo olupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', olw’obwannannyini olufulumira [[Lungereza|mu Lungereza olufuluma]] buli lunaku mu Uganda. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Ebyeemabega ==
Oguttu yazaalibwa mu Gombolola lye Buhehe , [[Disitulikiti ya Busia|mu Disitulikiti y’e Busia]], mu makka ga Wafula Olago, omuzira mu [[:en:World_War_II|Ssematalo owo II,]] ne Lucia Aguttu. we yazaalibwa, kitaawe yali akolera mu kkampuni emu essima ebinnya bya [[:en:Borehole|nayikondo]] e Butaleja. [[:en:Samia_tribe_(Luhya)|Musamya.]] Wafula yakuzibwa ku kyalo Mbajja, mu Gombolola lyaLumino , mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]]. Ekitundu eky'obufuzi mu kiseera ekyo kyali kimanyiddwa nga [[:en:Bukedi_District|Disitulikiti y'e Bukedi]] era nga kirimu Disitulikiti y'e Busia neleero, [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Tororo]], [[Pallisa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pallisa]], [[Butaleja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butaleja]], ne [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti ye Kibuku]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Erinnya lye "Oguttu" mu buwangwa bw'Abasamya liweebwa omuntu eyazaalibwa ku bbalaza oba mu lusuku emabega w'ennyumba. <ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
Wafula yakula ne bannyina bataano ne baganda be basatu. <ref name="Who">{{Cite web |last=Arinaitwe |first=Solomon |date=29 June 2014 |title=Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html |access-date=5 June 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFArinaitwe2014">Arinaitwe, Solomon (29 June 2014). [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html "Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 June</span> 2015</span>.</cite></ref> Kitaawe yaffa mu 1960 ng’akyali muyizi mu kibiina kya pulayimale ekyokubbiri. <ref name="Who" /> Olw’okuba yali muyizi mugezi, yasoma ku bwereere okuva mu pulayimale okutuuka ku tendekero ekkulu wadde nga yali ava mu maka agalimu obwavu. <ref name="Who" /> Yagenda mu [[Present day Bugiri in Busoga|Bugiri eya leero mu Busoga]] mu 1980 yakyuka ddala mu bujjuvu n'afuuka [[:en:Musoga|Omusoga]] ajjude . <ref name=":3">{{Cite web |last= |first= |date=18 August 2014 |title=Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html |access-date=21 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html "Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament"]. ''[[Daily Monitor]]''. 18 August 2014<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Okusoma ==
Oguttu yasomera Lumino Mill Hill Primale , Bukedi College Kachonga, ne [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] kusomo lya pulayimale ne siniya. <ref name="Willhe">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Mu 1974, yafuna Dipuloma mu Lulimi Oluchina okuva mu [[:en:Beijing_Language_Institute|Beijing Language Institute .]] <ref name="Willhe" /> Era alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts mu biwandiiko n'ebyenfuna by'ebyobufuzi]] okuva mu [[:en:Beijing_University|yunivasite y'e Beijing]] . <ref name="Willhe" /> Alina Satifikeeti mu mu byempuliziganya mu Luswayiri, eyafunibwa mu 1978 okuva mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] . <ref name=":3">{{Cite web |last= |first= |date=18 August 2014 |title=Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html |access-date=21 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html "Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament"]. ''[[Daily Monitor]]''. 18 August 2014<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Era alina dipuloma eyoluvanyuma lwa Diguli mu by'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Cardiff|yunivasite y'e Cardiff]] . <ref name="Willhe" />
== Omulimu ==
Oguttu yatandika emirimu gye mu 1973 ng'omuyambi wa bbanka mu [[Bank of Uganda]] . Yaliko omusunsuzi w’ekitongole ekifulumya ebitabo e Tanzania <ref name=":1" /> okuva mu 1977 okutuuka mu 1979. Yagenda mu maaso n’okukola nga [[:en:Editor|omumyuka womusunsuzi]] n’oluvannyuma omuwandiisi omukulu mu lupapula lwa ''Weekly Topic'', olulimi Olungereza, okuva mu 1979 okutuuka mu 1992. Era yaweereza [[:en:Lecturer|ng’omusomesa omuyambi]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e tendekero lye Makerere]] wakati wa 1981 ne 1985. Ye n’abalala yatandikawo olupapula lw’amawulire ''olwa Daily Monitor'' mu 1992, okukkakkana ng’afuuse [[:en:Editor-in-chief|omusunsuzi omukulu]] nga tannavaayo mu 2004. <ref name=":1" /> Ye ssentebe omukulu ow’essomero [[Santa Lucia Basic School|lya Santa Lucia Basic School]] . <ref name="Willhe">{{Cite web |last=Edris Kiggundu |first=and Sulaiman Kakaire |date=3 February 2014 |title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition? |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition |access-date=6 June 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEdris_Kiggundu2014">Edris Kiggundu, and Sulaiman Kakaire (3 February 2014). [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition "Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 June</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oguttu emirimu gy'ebyobufuzi yagitandika nga munnabyabufuzi mu by'amawulire mu myaka gya 1970 bwe yali omuyambi w'omusunsuzi mu lupapula lwa ''Weekly Topic'' . Yagenda mu maaso n’okukola ennyo mu byobufuzi by’amawulire mu myaka gya 1980 mu kiseera ekyo bwe yali omusunsuzi omukulu ow’olupapula olwogeddwako waggulu. Ku nkomerero y’emyaka gya 1980, yasooka okubeera mu ofiisi ye ey’ebyobufuzi nga Kansala wa LCI mu [[:en:Nakawa_Division|Nakawa Divizoni]] . Gavumenti yagezaako okuba n’obuyinza ku miko gye egy’ebyobufuzi ku ntandikwa y’emyaka gya 1990, kyokka kino kyamuleetera okulekulira mu ''Weekly Topic'' mu 1992. Oluvannyuma yatandikawo Daily Monitor mumwaka gwe gumu, ng’olupapula lw’amawulire olwali luwakanya gavumenti mu kiseera ekyo. Yaddukanya ekitongole kya ''[[Daily Monitor]]'' ng’omuwandiisi omukulu okutuusa lwe yawummula mu 2004. Mu kiseera ekyo mwe yatandikawo [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC) ne [[Kizza Besigye|Kiiza Besigye]] n’abalala.
Yeesimbawo mu kulonda kwo lukiiko lwegwanga olukulu okwasooka mu 2006 ku tikiti ya FDC, ngayimiridde mu kitundu kyesazza lya Bukhooli.kyokka okukkakkana ng’awanguddwa [[Fred Mukisa]] . <ref name=":2" />Mukulonda kwa bonna mu 2011,yesimbawo mukifo kyekimu,nawangula eyali akwatidde ekibiina kya NRM Hajji Siraji Lyavala[[Hajji Siraji Lyavala|]] Wabula teyasobola kukwata kifo kino mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]], n’akubwa [[Solomon Silwany]] owa NRM .
Nga 31 omwezi omuberyeberye 2014, yalondebwa okubeera omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu lukiiko lwe gwanga olukulu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Era yatuula ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa palamenti]] buno wammanga :
* Akakiiko akalonda abantu
* Akakiiko kebyenfuna
* Akakiiko akavunaanyizibwa ku by’amawulire n’empuliziganya
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Mu kiseera kino Oguttu mufumbo ne Alice Oguttu. Balina abaana bataano ab’obulenzi n’abaana babiri ab’obuwala. Wabula yalina omukyala owookubiri Freda eyafa mu July wa 2012 gwe yazaala naye abaana babiri ab’obulenzi. <ref name="Family">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Ye wa nzikiriza [[:en:Catholic_Church|ya Rooma Katolika .]] <ref name="Profile">{{Cite web |date=May 2011 |title=Profile of Phillip Wafula Oguttu, Member of Parliament for "Bukhooli County Central", Bugiri District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=732.000000&const=Bukooli+County+Central&dist_id=16.000000&distname=Bugiri |access-date=22 April 2015 |website=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=732.000000&const=Bukooli+County+Central&dist_id=16.000000&distname=Bugiri "Profile of Phillip Wafula Oguttu, Member of Parliament for "Bukhooli County Central", Bugiri District"]. ''[[Parliament of Uganda]]''. May 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">22 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oguttu abadde awagira abalimi mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bugiri]] emirundi egiwera. Waliwo ekiseera, yawaayo endokwa zemwanyi za kaawa 30,000 eri abalimi mu kitundu kye okutumbula ebyenfuna by'amaka, kyokka n'ateekawo akakwakkulizo nti "abantu abalina kaabuyonjo" bokka be bagenda okuganyulwamu. <ref name="Home">{{Cite web |last=Musobya |first=Asuman |date=4 May 2012 |title=Bukhooli MP In Latrines-for-Coffee Seedlings Drive |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html |access-date=21 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMusobya2012">Musobya, Asuman (4 May 2012). [http://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html "Bukhooli MP In Latrines-for-Coffee Seedlings Drive"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
* [[Parliament of Uganda|olukiiko olukulu olutesezza egwanga lya Uganda]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
* [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]]
* [[Butaleja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Butaleja]]
* [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]]
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
9gzc28zup6xzzq0tw7ylo6mxnkzkpom
Nathan Byanyima, omusajja omulala
0
12926
47207
2026-04-19T08:05:15Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348210085|Nathan Byanyima]]"
47207
wikitext
text/x-wiki
'''Nathan Byanyima''' (yazaalibwa nga 27 Omwezi gwomunana ,1956) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] yinginiya, omukozi w'ensonga z'abantu era munnabyabufuzi . Akiikirira abantu b’e Bukanga mu bukiika kono, [[Isingiro (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Isingiro]] mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ng’omubaka wa palaamenti. <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Nathan Byanyima's supporters walk out on Museveni |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nathan-byanyima-s-supporters-walk-out-on-museveni-1559428 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-22 |title=Ankole, Kigezi hotspots to watch |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ankole-kigezi-hotspots-to-watch-5239838 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Kamurari, Byanyima in tight race for Bukanga North |url=https://www.newvision.co.ug/news/1537141/kamurari-byanyima-tight-race-bukanga-north |access-date=2025-12-13 |website=New Vision}}</ref> Yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Let Me Serve My Last Term and Retire- Says Nathan Byanyima After Winning NRM Flag for Bukanga |url=https://nilepost.co.ug/nathan%20byanyima/273821/let-me-serve-my-last-term-and-retire-says-nathan-byanyima-after-winning-nrm-flag-for-bukanga |access-date=2025-07-27 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Byanyima ye yali akwatidde ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) bendera mu kitundu kya Bukanga ,mu bukiika kono mu kulonda kwa Uganda okwa 2026. <ref>{{Cite web |last=PARLIAMENT OF UGANDA |title=Parliament of Uganda |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkdYRk00N0RIR0M4d21wR3hXVFhNdGc9PSIsInZhbHVlIjoiYzhra2NqSkZFZDNaVGdiU1I4QXdhUT09IiwibWFjIjoiY2MyYmZjY2YwZjQxMTBlMzEwNjA4MGU3N2MwYWE4NjI1ZDJmZWZlZGYwMmJlYTAzMDk5YWM0MzY4NjY3MDM3NCIsInRhZyI6IiJ9 |url-status= |website=Parliament of Uganda}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Let Me Serve My Last Term and Retire- Says Nathan Byanyima After Winning NRM Flag for Bukanga |url=https://nilepost.co.ug/nathan%20byanyima/273821/let-me-serve-my-last-term-and-retire-says-nathan-byanyima-after-winning-nrm-flag-for-bukanga |access-date=2025-07-27 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugasha">Mugasha, Alex. [https://nilepost.co.ug/nathan%20byanyima/273821/let-me-serve-my-last-term-and-retire-says-nathan-byanyima-after-winning-nrm-flag-for-bukanga "Let Me Serve My Last Term and Retire- Says Nathan Byanyima After Winning NRM Flag for Bukanga"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-27</span></span>.</cite></ref> Era mu kiseera kino ye mubaka wa palaamenti mu kitundu kye kimu. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-11-06 |title=Byanyima: The new peace broker in Parliament |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/byanyima-the-new-peace-broker-in-parliament-NV_174285 |access-date=2025-07-27 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nathan Byanyima Bounces Back Into Bukanga MP Race |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nathan-byanyima-bounces-back-into-bukanga-mp-race |access-date=2025-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Bukanga North MP Nathan Byanyima – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/hands-off-uedcl-lawmakers-battle-plot-to-privatize-power-supply/bukanga-north-mp-nathan-byanyima/ |access-date=2025-12-13 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palaamenti ya Uganda]], Byanyima aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’okuzimba n’eby’entambula. . <ref>{{Cite web |title=Committee on Physical Infrastructure – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-physical-infrastructure/ |access-date=2025-07-27 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
=== Omulimu gwe ogwebyobufuzi ===
Nga 19 Omwezi gwomusanvu 2025, Nathan Byanyima yalangirirwa ng’omukwasi wa bendera y’ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] (NRM) mu Bukanga,mu bukiika kono nga beetegekera okulonda kwa bonna okwa 2026 .Oluvannyuma lw’okuwangula akalulu ka pulayimale k’ekibiina n’obululu 30,302 (69 ku 100), n’awangula Julius Tumuhimbise (5,845; 13 ku 100) ne Jeremiah Kamurari (4,590; ebitundu 9 ku buli 100). Oluvannyuma lw’okulangirilwa, yagambye nti agenderera kunoonya kuddamu kulondebwa ku kisanja kye yayogeddeko ng’ekyasembayo mu palamenti (2026 okutuuka 2031). <ref>{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Let Me Serve My Last Term and Retire- Says Nathan Byanyima After Winning NRM Flag for Bukanga |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/273821/let-me-serve-my-last-term-and-retire-says-nathan-byanyima-after-winning-nrm-flag-for-bukanga |access-date=2025-12-13 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Mu mwezigwokuminogumu wa 2013, Byanyima yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Palaamenti mu Ssaza ly’e Bukanga ng’obwannakyewa, kino kyaddirira eyali mu palaamenti, Gregory Matovu okufa era ekifo nga kikalu. <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Kangwagye wins Bukanga- by election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kangwagye-wins-bukanga-by-election-1559544 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>Mu kulonda kuno, waaliwo abeesimbyewo abalala bana nga mw'otwalidde Steven Kangwagye eyali ku kaadi ya NRM, Shafique Dembe eyali ku kaadi ya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), ne Abel Tumusime eyali yeetongodde. [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|.]] <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Kangwagye wins Bukanga- by election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kangwagye-wins-bukanga-by-election-1559544 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Byanyima yafuna obululu 16946 n’awangulwa Steven Kangwagye eyawangudde n’obululu 18,204 mu kulonda okw’okubiri. <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Kangwagye wins Bukanga- by election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kangwagye-wins-bukanga-by-election-1559544 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=NRM's Kangwagye wins Bukanga by-election |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2025-12-13 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=NRM Wins Bukanga Parliamentary seat : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nrm-wins-bukanga-parliamentary-seat |access-date=2025-12-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Lilian Aber|Lillian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Ruth Achieng|Ruth Achieng, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Concy Aciro|Concy Aciro, omuwandiisi w’ebitabo]]
* Perez Ahabwe nga bwe kiri
* [[Grace Akello|Omukisa Akello]]
* [[Jennifer Alanyo]]
* [[Alice Kaboyo]]
== Ebijuliziddwamu ==
1kty32drhl6shnxvag1c4o1qzgsd99z
Geoffrey Lutaaya
0
12927
47208
2026-04-19T09:11:27Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347144610|Geoffrey Lutaaya]]"
47208
wikitext
text/x-wiki
'''Geoffrey Lutaaya''' munnayuganda omuyimbi, musuubuzi era munnabyabufuzi, eyaweereza nga [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Parlaament]] owe Ssaza lye Kakuuto, Kyotera Disitulikiti, wansi w’ekibiina kya [[National Unity Platform]] (NUP) mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu okuva mu 2021 okutuuka mu 2026. <ref>[https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT (2021-2026)In an interview in 2025]</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-18 |title=NUP loses 23 Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ |access-date=2026-03-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ye yatandikawo ekibiina ky’abayimbi ekya De Nu Eagles. <ref name=":0">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2019-09-04 |title=Artistes have their eyes on political offices come 2021 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ |access-date=2025-11-19 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
== Obutobwe nokusoma ==
Lutaaya yazaalibwa omugenzi Nelson Kaboggoza (Taata). <ref name=":2">{{Cite web |date=2022-05-08 |title=Geoffrey Lutaya Biography, His Music Profile, Age, Education, Wife, Real Name, Net Worth |url=https://www.ugmuziki.com/artists/geoffrey-lutaya |access-date=2025-11-19 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Lutaaya yasomera mu ssomero lya Mitti Ebiri Primary School e Kyotera oluvannyuma n’amaliriza pulayimale okuva ku Mbuye Primary School e Rakai. <ref name=":0">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2019-09-04 |title=Artistes have their eyes on political offices come 2021 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ |access-date=2025-11-19 |website=The Observer |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNangonzi2019">Nangonzi, Yudaya (4 September 2019). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ "Artistes have their eyes on political offices come 2021"]. ''The Observer''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 November</span> 2025</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yagenda mu Kololo High School, kyokka n’avaawo nga tannatuula bigezo bya siniya eyokuna (Uganda Certificate of Education ,O-level) ng’omulimu gwe ogw’okuyimba gutandika okukula. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yaddamu okutuula ebigezo bya siniya eyokuna (O-levels ) ku Makerere Day and Evening School for Adults (MAECA). <ref name=":0" /> <ref name=":2" />
== Omulimu ==
=== Ennyimba ===
Lutaaya amanyiddwa ng'omu ku bantu abakola ennyimba z'ebibiina mu [[Yuganda|Uganda]] era nga yeyatandikawo era mmemba wa Da Nu Eagles Band. <ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-03-30 |title=Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically |url=https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omulimu gwe mu kisaawe ky'okuyimba gubaddewo okumala ebbanga ddene ng'ayimba mu bifo eby'enjawulo, okukwata ennyimba, n'ebivvulu.
Oluvannyuma lw’okufuuka munnabyabufuzi,yakitegeeza nti tagenda kulekera awo muziki. <ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-03-30 |title=Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically |url=https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFRuby2021">Ruby, Josh (30 March 2021). [https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ "Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically"]. ''MBU''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 November</span> 2025</span>.</cite></ref> Mugwokubi 2025, ye yali munnakatemba omukulu mu kivvulu kya "Love Memories" .Ekivvulu ekyategekebwa ku [[Sheraton Kampala Hotel]] Gardens g’yakubira ennyimba wamu ne bandi ye okumala ekiseera ekiwanvu”. <ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
==== Ezimu ku Nnyimba ze ====
Lutaaya amanyiddwa okwegatta ku byobufuzi eby’okulonda ku cada ya [[National Unity Platform]] ela yalondebwa ng’omubaka wa Palaamenti mu Ssaza lye Kakuuto mu kulonda kwa bonna okwa 2021. Mu Palaamenti, abadde mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kawuka ka siriimu n’ensonga ezikwatagana nabyo. <ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20HIVAIDS%20AND%20RELATED%20MATTERS.pdf MEMBERSHIP OF THE COMMITTEE ON HIV/AIDS AND RELATED MA{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}TTERS]</ref>
Mu mwaka gwa 2021, yawa ESsaza lye Kakuuto ambyulensi empya eyali n'ebikozesebwa mu kujjanjaba okuyambako mu kutambuza abalwadde mu kiseera kyekirwadde kyoObulwadde bwa Kolona(”COVID-19 ). <ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Oluvannyuma yayongerako ambyulensi eyookubiri mu kitundu kino okusobola okufuula ebyobulamu okutuukirika. <ref>[https://blizz.co.ug/6634/singer-big-eyes-ex-fiance-debbie-nantongo-sets-introduction-dates-with-new-lover Geoffrey Lutaaya Emulates Ssegirinya, Donates Second Ambulance To Kakuuto Constitue{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}ncy]</ref>
Mu mboozi gye yawa mu 2025, yagamba nti okulondebwa kwe ng’omubaka wa Palaamenti kye kimu ku birooto bye eby’obuto ebyatuukirira, era n’akiteeka ku kuba nti yali amanyi ebyobufuzi ku myaka emito ennyo bwe yali agenda ne kitaawe omuserikale ku nsonga z’okukolagana n’abantu b’omu kitundu. <ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2025-01-25 |title=Geoffrey Lutaaya reveals his childhood dream of becoming MP came true in 2021 election |url=https://mbu.ug/2025/01/25/geoffrey-lutaaya-reveals-his-childhood-dream-of-becoming-mp-came-true-in-2021-election/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Obulabwe Obwomunda ==
Lutaaya bba wa mukyala we omuyimbi, Irene Namatovu, era nga ye muyimbi era mmemba omukulu mu kibiina kya Da Nu Eagles Band. <ref>{{Cite web |date=2024-09-02 |title=Geoffrey Lutaaya breaks silence on dating rumours with Faridah Nakazibwe |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaaya-faridah-nakazibwe-dating-rumours-2024090308253814167 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]]
* [[Okuyimba mu Uganda|Omuziki gwa Uganda]]
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
gc2abdy8an0lulwx0bktfnmb5mtditt
47209
47208
2026-04-19T09:11:56Z
Quinlan83
6593
Fix
47209
wikitext
text/x-wiki
'''Geoffrey Lutaaya''' munnayuganda omuyimbi, musuubuzi era munnabyabufuzi, eyaweereza nga [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Parlaament]] owe Ssaza lye Kakuuto, Kyotera Disitulikiti, wansi w’ekibiina kya [[National Unity Platform]] (NUP) mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu okuva mu 2021 okutuuka mu 2026. <ref>[https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT (2021-2026)In an interview in 2025]</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-18 |title=NUP loses 23 Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ |access-date=2026-03-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ye yatandikawo ekibiina ky’abayimbi ekya De Nu Eagles. <ref name=":0">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2019-09-04 |title=Artistes have their eyes on political offices come 2021 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ |access-date=2025-11-19 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
== Obutobwe nokusoma ==
Lutaaya yazaalibwa omugenzi Nelson Kaboggoza (Taata). <ref name=":2">{{Cite web |date=2022-05-08 |title=Geoffrey Lutaya Biography, His Music Profile, Age, Education, Wife, Real Name, Net Worth |url=https://www.ugmuziki.com/artists/geoffrey-lutaya |access-date=2025-11-19 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Lutaaya yasomera mu ssomero lya Mitti Ebiri Primary School e Kyotera oluvannyuma n’amaliriza pulayimale okuva ku Mbuye Primary School e Rakai. <ref name=":0">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2019-09-04 |title=Artistes have their eyes on political offices come 2021 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ |access-date=2025-11-19 |website=The Observer |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNangonzi2019">Nangonzi, Yudaya (4 September 2019). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ "Artistes have their eyes on political offices come 2021"]. ''The Observer''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 November</span> 2025</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yagenda mu Kololo High School, kyokka n’avaawo nga tannatuula bigezo bya siniya eyokuna (Uganda Certificate of Education ,O-level) ng’omulimu gwe ogw’okuyimba gutandika okukula. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yaddamu okutuula ebigezo bya siniya eyokuna (O-levels ) ku Makerere Day and Evening School for Adults (MAECA). <ref name=":0" /> <ref name=":2" />
== Omulimu ==
=== Ennyimba ===
Lutaaya amanyiddwa ng'omu ku bantu abakola ennyimba z'ebibiina mu [[Yuganda|Uganda]] era nga yeyatandikawo era mmemba wa Da Nu Eagles Band. <ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-03-30 |title=Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically |url=https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omulimu gwe mu kisaawe ky'okuyimba gubaddewo okumala ebbanga ddene ng'ayimba mu bifo eby'enjawulo, okukwata ennyimba, n'ebivvulu.
Oluvannyuma lw’okufuuka munnabyabufuzi,yakitegeeza nti tagenda kulekera awo muziki. <ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-03-30 |title=Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically |url=https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFRuby2021">Ruby, Josh (30 March 2021). [https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ "Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically"]. ''MBU''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 November</span> 2025</span>.</cite></ref> Mugwokubi 2025, ye yali munnakatemba omukulu mu kivvulu kya "Love Memories" .Ekivvulu ekyategekebwa ku [[Sheraton Kampala Hotel]] Gardens g’yakubira ennyimba wamu ne bandi ye okumala ekiseera ekiwanvu”. <ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
==== Ezimu ku Nnyimba ze ====
Lutaaya amanyiddwa okwegatta ku byobufuzi eby’okulonda ku cada ya [[National Unity Platform]] ela yalondebwa ng’omubaka wa Palaamenti mu Ssaza lye Kakuuto mu kulonda kwa bonna okwa 2021. Mu Palaamenti, abadde mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kawuka ka siriimu n’ensonga ezikwatagana nabyo. <ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20HIVAIDS%20AND%20RELATED%20MATTERS.pdf MEMBERSHIP OF THE COMMITTEE ON HIV/AIDS AND RELATED MA{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}TTERS]</ref>
Mu mwaka gwa 2021, yawa ESsaza lye Kakuuto ambyulensi empya eyali n'ebikozesebwa mu kujjanjaba okuyambako mu kutambuza abalwadde mu kiseera kyekirwadde kyoObulwadde bwa Kolona(”COVID-19 ). <ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Oluvannyuma yayongerako ambyulensi eyookubiri mu kitundu kino okusobola okufuula ebyobulamu okutuukirika. <ref>[https://blizz.co.ug/6634/singer-big-eyes-ex-fiance-debbie-nantongo-sets-introduction-dates-with-new-lover Geoffrey Lutaaya Emulates Ssegirinya, Donates Second Ambulance To Kakuuto Constitue{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}ncy]</ref>
Mu mboozi gye yawa mu 2025, yagamba nti okulondebwa kwe ng’omubaka wa Palaamenti kye kimu ku birooto bye eby’obuto ebyatuukirira, era n’akiteeka ku kuba nti yali amanyi ebyobufuzi ku myaka emito ennyo bwe yali agenda ne kitaawe omuserikale ku nsonga z’okukolagana n’abantu b’omu kitundu. <ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2025-01-25 |title=Geoffrey Lutaaya reveals his childhood dream of becoming MP came true in 2021 election |url=https://mbu.ug/2025/01/25/geoffrey-lutaaya-reveals-his-childhood-dream-of-becoming-mp-came-true-in-2021-election/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Obulabwe Obwomunda ==
Lutaaya bba wa mukyala we omuyimbi, Irene Namatovu, era nga ye muyimbi era mmemba omukulu mu kibiina kya Da Nu Eagles Band. <ref>{{Cite web |date=2024-09-02 |title=Geoffrey Lutaaya breaks silence on dating rumours with Faridah Nakazibwe |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaaya-faridah-nakazibwe-dating-rumours-2024090308253814167 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]]
* [[Okuyimba mu Uganda|Omuziki gwa Uganda]]
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
4fwzl4e7xbznty0htr8o9pp4isuo388
Simon Mulongo
0
12928
47210
2026-04-19T09:58:24Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1265082466|Simon Mulongo]]"
47210
wikitext
text/x-wiki
'''Simon Mulongo''' (yazaalibwa 26 Ogwomukaaga 1962) Munnayuganda omuwabuzi mu by'ensimbi, omukugu [[Essomamawanga|mu nkolagana y'ensi yonna]], muwi w'amagezi ku by'okwerinda era munnabyabufuzi. Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa palamenti]] era omubaka wa CA mu Bubulo County East, Bugisu sub-region<ref>{{cite web |title=MULONGO SIMON |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=694.000000&const=Bubulo+County+East&dist_id=34.000000&distname=Manafwa |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era mmemba wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Yuganda.<ref>{{cite web |date=22 October 2015 |title=Candidate accused of using police escorts to intimidate rivals |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406814/candidate-accused-police-escorts-intimidate-rivals |work=[[Vision Group]]}}</ref>
Yakiikirira abalonzi b’e Bubulo County East mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omwenda]] era nga mmemba w’olukiiko olufuzi olwalangirira Ssemateeka wa Uganda eya 1995. Mu Palamenti, yaweereza ng’omumyuka wa ssentebe ''w’akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda''<ref>{{cite web |last=Clottey |first=Peterl |date=29 January 2013 |title=Uganda Parliament to Summon Officials for Coup Rhetoric |url=https://www.voanews.com/a/uganda-parliament-to-summon-officials-for-coup-rhetoric/1593365.html |work=[[Voice of America|VOA]]}}</ref> era nga mmemba ''w’akakiiko akakola ku mateeka, enkizo n’empisa''.<ref>{{cite web |last=Clottey |first=Peterl |date=29 May 2015 |title=Uganda Parliament Concerned About Troops in South Sudan |url=https://www.voanews.com/a/uganda-parliament-concerned-about-troops-in-south-sudan/2799181.html |work=[[Voice of America|VOA]]}}</ref><ref>{{cite web |date=4 June 2014 |title=The Defense committee of parliament resolves to hold Defence Minister Crispus Kiyonga in Contempt following his failure to appear before it as earlier scheduled |url=https://www.redpepper.co.ug/defense-committee-moves-to-hold-kiyonga-in-contempt-of-parliament/ |work=[[Red Pepper (newspaper)|Red Pepper]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Mulongo yazaalibwa mu Bubulo Parish, Bugisu sub-region, nga 26 Ogwomukaaga 1962 mu maka g'Abakristaayo ag'Abagisu. Pulayimale yagisomera mu kibuga kye [[Mbale]] era yafuna satifikeeti ye eya PLE mu 1978.
Oluvannyuma yasomera mu Nkoma Senior Secondary School olw’okusoma kwe okwa O-Level n’okusoma kwa A-Level, n’afuna satifikeeti ya UCE mu 1982 ne ya UACE mu 1985.<ref>{{cite web |title=Bubulo East MP Loses Seat |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1271417/bubulo-east-mp-loses-seat |work=[[New Vision]]}}</ref>
Mulongo yeeyongera okugenda mu ttendekero ly’okubala ebitabo n’obusuubuzi (IAC) gye yafunira dipulooma mu by’okubala ebitabo mu 1988 n’afuuka omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti ne kkampuni eyakakasibwa mu 1989. Oluvannyuma yagenda mu Fairfax University, n’atikkirwa mu 1992 ne diguli mu Master of Business Administration. Mu 2005, yatikkirwa diguli eyookubiri mu Strategy/Conflict Resolution okuva mu National Defence College, Kenya (NDCK). Okwongereza ku ekyo, yafuna diguli eyookubiri mu [[Essomamawanga|nkolagana y’ensi yonna]] okuva mu Yunivasite y’e Nairobi mu 2007.
== Emirimu n’ebyobufuzi ==
Mulongo yatandika emirimu gye egy’ekikugu n’ebyobufuzi mu 1994 ng’omubaka mu lukiiko lwa Ssemateeka olwalangirira Ssemateeka wa Uganda eya 1995. Okuva mu 1996 okutuuka mu 2001, yalondebwa pulezidenti okuweereza nga kaminsona wa disitulikiti (RDC), ng’akiikirira gavumenti eya wakati n’okukubiriza obukiiko bw’ebyokwerinda mu disitulikiti z’e [[Jinja (disitulikit)|Jinja]], Luwero ne [[Hoima]].
Mu 2001, yafuna omulimu ng’omukugu mu kwekenneenya enkola mu ofiisi ya Pulezidenti, ekifo kye yalimu okutuusa mu 2003 lwe yakuzibwa n’afuuka dayirekita, enkola ey’obukodyo. Mu 2007, Mulongo yafuuka dayirekita wa Eastern Africa Standby Force Coordination Mechanism (EASFCOM) okumala emyaka ebiri oluvannyuma ne yeegatta ku byobufuzi eby’okulonda mu butongole.<ref>{{cite web |title=Simon Mulongo |url=https://www.linkedin.com/in/simonmulongo/?trk=public-profile-join-page |work=[[LinkedIn]]}}</ref>
Mu 2009, Mulongo yeegatta ku byobufuzi eby’okulonda ku tikiti ya National Resistance Movement era n’akola enteekateeka z’okulonda kwa 2011, ekintu ekyamuwanguzaokulonda kw’ekibiina kino okwa pulayimale okwa 2010 n’okulonda kwa bonna okwa 2011 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omwenda]] mu lukiiko [[Yuganda|lwa Pearl of Africa]] ng’akiikirira Bubulo County East mu [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Manafwa]]. Mu Palamenti ey’omwenda, Mulongo yaliko omumyuka wa ssentebe ''w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’okwerinda n’ensonga z’omunda'' era nga mmemba ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa'' n’olukiiko lwa NRM olwa Palamenti. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2020)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Mu 2016, Mulongo yalemererwa okuddamu okulondebwa era kati akyagenda mu maaso n’okukolagana ne Link Conflict Consultants (LICCO), kkampuni gye yatandikawo mu 2009 ate ng’omukenkufu mu by’okwerinda mu kkampuni ya EMANS Frontiers.<ref>{{cite web |title=Is international schooling worth your millions? |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1454931/international-schooling-worth-millions |work=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebikwata ku muntu ==
Mulongo musajja mufumbo alina abaana abawerako. Era ye mutandisi wa kkampuni ya Link Conflict Consultants (LICCO) ekola ku by’okwebuuza ku by'okwerinda mu Yuganda.
== Yintaviyu ne Op-eds ==
* [http://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFnrm-now-boasts-of-new-historicals-says-mulongo-interview/ NRM Kati Yeewaanira Ku Byafaayo Ebipya, Mulongo Agamba]
* [https://www.voanews.com/a/2291439.html Clottey ayogedde ne Simon Mulongo, akulembeddemu omukungu wa palamenti ya Uganda]
* [https://www.voanews.com/a/2799172.html Clottey ayogedde ne Simon Mulongo, omubaka wa palamenti okuva mu kibiina kya Uganda NRM ekiri mu buyinza]
== Laba ne ==
* [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Manafwa]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
nv3uebk8qpqhskmmwvxh2svyhdzjt2k
47211
47210
2026-04-19T10:25:53Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1265082466|Simon Mulongo]]"
47211
wikitext
text/x-wiki
'''Simon Mulongo''' (yazaalibwa 26 Ogwomukaaga 1962) [[:en:Financial_advisor|Munnayuganda omuwabuzi mu by'ensimbi]], [[:en:International_relations|omukugu mu nkolagana y'ensi yonna]], muwi w'amagezi ku by'okwerinda era munnabyabufuzi. Yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa palamenti]] era omubaka wa CA mu [[:en:Manafwa|Bubulo County East]], [[:en:Bugisu_sub-region|Bugisu sub-region]]<ref>{{cite web |title=MULONGO SIMON |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=694.000000&const=Bubulo+County+East&dist_id=34.000000&distname=Manafwa |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era mmemba wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Yuganda.<ref>{{cite web |date=22 October 2015 |title=Candidate accused of using police escorts to intimidate rivals |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406814/candidate-accused-police-escorts-intimidate-rivals |work=[[Vision Group]]}}</ref>
Yakiikirira abalonzi b’e Bubulo County East mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’omwenda]] era nga mmemba [[:en:Constituent_Assembly|w’olukiiko olufuzi]] olwalangirira [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda eya 1995]]. Mu Palamenti, yaweereza ng’omumyuka wa ssentebe ''w’akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda''<ref>{{cite web |last=Clottey |first=Peterl |date=29 January 2013 |title=Uganda Parliament to Summon Officials for Coup Rhetoric |url=https://www.voanews.com/a/uganda-parliament-to-summon-officials-for-coup-rhetoric/1593365.html |work=[[Voice of America|VOA]]}}</ref> era nga mmemba ''w’akakiiko akakola ku mateeka, enkizo n’empisa''.<ref>{{cite web |last=Clottey |first=Peterl |date=29 May 2015 |title=Uganda Parliament Concerned About Troops in South Sudan |url=https://www.voanews.com/a/uganda-parliament-concerned-about-troops-in-south-sudan/2799181.html |work=[[Voice of America|VOA]]}}</ref><ref>{{cite web |date=4 June 2014 |title=The Defense committee of parliament resolves to hold Defence Minister Crispus Kiyonga in Contempt following his failure to appear before it as earlier scheduled |url=https://www.redpepper.co.ug/defense-committee-moves-to-hold-kiyonga-in-contempt-of-parliament/ |work=[[Red Pepper (newspaper)|Red Pepper]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Mulongo yazaalibwa mu Bubulo Parish, [[:en:Bugisu_sub-region|Bugisu sub-region]], nga 26 Ogwomukaaga 1962 mu maka [[:en:Christians|g'Abakristaayo]] [[:en:Gisu_people|ag'Abagisu]]. Pulayimale yagisomera mu kibuga kye [[:en:Mbale|Mbale]] era yafuna satifikeeti ye eya PLE mu 1978.
Oluvannyuma yasomera mu Nkoma Senior Secondary School olw’okusoma kwe [[:en:GCE_Ordinary_Level|okwa O-Level]] n’okusoma kwa [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UCE]] mu 1982 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|ya UACE]] mu 1985.<ref>{{cite web |title=Bubulo East MP Loses Seat |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1271417/bubulo-east-mp-loses-seat |work=[[New Vision]]}}</ref>
Mulongo yeeyongera okugenda mu [[:en:Institute_of_Accounting_and_Commerce|ttendekero ly’okubala ebitabo n’obusuubuzi]] (IAC) gye yafunira dipulooma mu [[:en:Accountancy|by’okubala ebitabo]] mu 1988 n’afuuka [[:en:Certified_Public_Accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti ne kkampuni eyakakasibwa]] mu 1989. Oluvannyuma yagenda mu [[:en:Fairfax_University|Fairfax University]], n’atikkirwa mu 1992 ne [[:en:Master_of_Business_Administration|diguli mu Master of Business Administration]]. Mu 2005, yatikkirwa [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu [[:en:Conflict_resolution_strategy|Strategy]]/[[:en:Conflict_Resolution|Conflict Resolution]] okuva mu [[:en:National_Defence_College,_Kenya|National Defence College, Kenya]] (NDCK). Okwongereza ku ekyo, yafuna [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu [[:en:International_Relations|nkolagana y’ensi yonna]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]] mu 2007.
== Emirimu n’ebyobufuzi ==
Mulongo yatandika emirimu gye egy’ekikugu n’ebyobufuzi mu 1994 ng’omubaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwalangirira [[:en:Constituent_Assembly|Ssemateeka wa Uganda eya 1995]]. Okuva mu 1996 okutuuka mu 2001, yalondebwa [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti]] okuweereza nga [[:en:District_Commissioner_(Malawi)|kaminsona wa disitulikiti]] (RDC), ng’akiikirira gavumenti eya wakati n’okukubiriza obukiiko bw’ebyokwerinda mu disitulikiti z’e [[:en:Jinja_District|Jinja]], [[:en:Luwero|Luwero]] ne [[:en:Hoima|Hoima]].
Mu 2001, yafuna omulimu ng’omukugu [[:en:Policy_analyst|mu kwekenneenya enkola]] mu ofiisi ya Pulezidenti, ekifo kye yalimu okutuusa mu 2003 lwe yakuzibwa n’afuuka [[:en:Chief_strategy_officer|dayirekita, enkola ey’obukodyo]]. Mu 2007, Mulongo yafuuka dayirekita wa [[:en:Eastern_Africa_Standby_Force#Eastern_Africa_Coordination_Mechanism|Eastern Africa Standby Force Coordination Mechanism]] (EASFCOM) okumala emyaka ebiri oluvannyuma ne yeegatta ku byobufuzi eby’okulonda mu butongole.<ref>{{cite web |title=Simon Mulongo |url=https://www.linkedin.com/in/simonmulongo/?trk=public-profile-join-page |work=[[LinkedIn]]}}</ref>
Mu 2009, Mulongo yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya National Resistance Movement era n’akola enteekateeka z’okulonda kwa 2011, ekintu ekyamuwanguza[[:en:Partisan_primary|okulonda kw’ekibiina kino okwa pulayimale]] okwa 2010 n’okulonda [[:en:2011_Ugandan_general_election|kwa bonna okwa 2011]] bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’omwenda]] mu lukiiko [[:en:Uganda|lwa Pearl of Africa]] ng’akiikirira Bubulo County East mu [[:en:Manafwa_District|Disitulikiti y’e Manafwa]]. Mu Palamenti ey’omwenda, Mulongo yaliko omumyuka wa ssentebe ''w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’okwerinda n’ensonga z’omunda'' era nga mmemba ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa'' n’olukiiko lwa NRM olwa Palamenti. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2020)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Mu 2016, Mulongo yalemererwa okuddamu okulondebwa era kati akyagenda mu maaso n’okukolagana ne Link Conflict Consultants (LICCO), kkampuni gye yatandikawo mu 2009 ate [[:en:Intelligence_analyst|ng’omukenkufu mu by’okwerinda]] mu kkampuni ya EMANS Frontiers.<ref>{{cite web |title=Is international schooling worth your millions? |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1454931/international-schooling-worth-millions |work=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebikwata ku muntu ==
Mulongo musajja mufumbo alina abaana abawerako. Era ye mutandisi wa kkampuni ya Link Conflict Consultants (LICCO) ekola ku by’okwebuuza ku by'okwerinda mu Yuganda.
== Yintaviyu ne Op-eds ==
* [http://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFnrm-now-boasts-of-new-historicals-says-mulongo-interview/ NRM Kati Yeewaanira Ku Byafaayo Ebipya, Mulongo Agamba]
* [https://www.voanews.com/a/2291439.html Clottey ayogedde ne Simon Mulongo, akulembeddemu omukungu wa palamenti ya Uganda]
* [https://www.voanews.com/a/2799172.html Clottey ayogedde ne Simon Mulongo, omubaka wa palamenti okuva mu kibiina kya Uganda NRM ekiri mu buyinza]
== Laba ne ==
* [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Manafwa]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
9araatwka8qwrn600jrpvt8tfd0ppnl
Simon Kaggwa Njala
0
12929
47212
2026-04-19T10:59:27Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345820482|Simon Kaggwa Njala]]"
47212
wikitext
text/x-wiki
'''Simon Kaggwa Njala''' Munnayuganda munnamawulire era omukugu mu by'amawulire . Asinga kumanyika mu nsi yonna olw’okwogera kwe mu 2012 n’omulwanirizi w’ekibiina kya abalyi b'ebisiyaga (LGBTQ) [[Pepe Julian Onziema]] n’omusumba [[Martin Ssempa]] alwanyisa abali b'ebisiyaga (LGBTQ) vidiyo eyasaasana ennyo <ref>{{Cite web |last= |date=2022-06-30 |title=Ugandan Queer Lives Matter: Humanizing Peacebuilding for the Ugandan Gay Community Through Queer Fiction |url=https://kujenga-amani.ssrc.org/2022/06/30/ugandan-queer-lives-matter-humanizing-peacebuilding-for-the-ugandan-gay-community-through-queer-fiction/ |access-date= |website=Kujenga Amani |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-14 |title=“Why Are You Gay?” -- From Viral Clip to State-Sanctioned Violence |url=https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence |access-date= |website=Human Rights Watch |language=en}}</ref>
== Obutobwe ==
Njala yazaalibwa mu maka ga [[Baganda]] Abakatoliki e Karoli Jinja, ekigo ky’e Kawempe, Kampala. Erinnya Njala, ekitegeeza "enjala" mu [[Luganda]], lyaggyibwa ku jjajjaawe. Bazadde be bombi baali basomesa, nga kitaawe y’aliko omukulu w’essomero lya Karoli Jinja Primary School, Njala naye gye yasomera. <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |date=4 October 2015 |title=Uganda: Simon Njala Talks Straka and Gilbert Bukenya |url=https://allafrica.com/stories/201511041165.html |website=The Observer}}</ref> Njala yafuna satifikeeti ye eya siniya eyokuna (Uganda Certificate of Education ne Uganda Advanced Certificate of Education )bwe yali asoma mu Kampala. <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}</ref>
== Omuligwe ==
Ng’akuze, Njala yakolera ku Radio One nga munnamawulire. Nga 12 Omwezigwokuna 2007, mu kuwa amawulire obutereevu ku kwekalakaasa kw’abalwanirizi [[:en:Environmentalism|b’obutonde bw’ensi]] mu Centenary Park mu Kampala nga bawakanya okusaanyaawo [[Mabira Forest|ekibira ky’e Mabira]], obujagalalo bwabaawo oluvannyuma lw’abamu ku beekalakaasi okulumba [[Abayindi mu Uganda|Bannansi ba Asia]], ne bakuba omuyindi amayinja n’afa. Njala yafuna ebisago, Omuyindi omulala bwe yadduka mu loole, n’adduka ku Njala n’abaana bana nga bonna basimattuka. <ref>{{Cite web |last=Ntabadde |first=Ashah |date=14 April 2007 |title=Fighting for His Life After Mabira Demo |url=https://allafrica.com/stories/200704160389.html |website=The Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |first= |date=12 April 2007 |title=Asians attacked in Mabira forest demo |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date= |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Natabdde |first=Ashah |date=17 April 2007 |title=Mabira Demo - 'I Narrowly Survived Death' |url=https://allafrica.com/stories/200704161630.html |website=The Monitor}}</ref> Mu 2008, bwe yali asoma mu yunivasite, Njala yafuuka omuwandiisi w’olupapula lw’amawulire olwa ''The Crusader'', olusangibwa mu Kampala. Oluvannyuma yakolera nga omutegesi wa Radio One ne Akaboozi Ku Bbiri, ng’ategeka ''Uganda Speaks'' ate ng’ali n’eyasembayo okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Njala yeegatta ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] mu 2012, ng’ategeka pulogulaamu za ttivvi ez’emboozi ''Morning Breeze'' ne ''The Eagle Show'' . <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ "Simon Kaggwa: Journalist Launches "Why Are You Gay" T-shirt"]. </cite></ref>
Mu mwezi gwakubinebili 2013, Njala yayimirizibwa ku Radio One ne Akaboozi ku kiragiro kya nnannyini mikutu gino, Minisita w’ebyensimbi [[Maria Kiwanuka]] . Njala yalekebwa wamu n’abawa bannamawulire abalala abawerako oluvannyuma lw’okutegeka okukubaganya ebirowoozo ku byobufuzi nga bateesa ku ky’okugoba Lord Mayor wa Kampala [[Erias Lukwago]], eyabadde n’omusango gwe ogw’okugoba mu ntebe oluvannyuma lw’omusango okulangirira nti tegulina makulu, ng’okuyimiriza omusango guno kyabadde kya kwewala okuwawaabira emikutu gya leediyo egyayinza okuwawaabirwa. <ref>{{Cite book |year=2013 |title=Annual Report: Uganda Human Rights Commission |pages=91}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2013-12-03 |title=Radio One Bosses Sacked Over Lukwago |url=https://redpepper.co.ug/radio-one-bosses-sacked-over-lukwago/29877/ |access-date= |website=Red Pepper Online |language=en-US}}</ref>
Mumwezi gwokusatu 2022,Mu Gwokusatu 2022, Njala yasaba obwerufu n'ebiwandiiko ebitongole okuva mu Kkanisa y'Abakatoliki ku bikwata ku bigambibwa ku St. Mary's College Kisubi headmaster Deodati Aganyira, eyavunaanibwa okuba omulyi w'ebisiyaga, ekimenya amateeka mu ggwanga, era eyateeberezebwa okwokya omumyuka w'omukulu w'essomero mu 2009 mu kaweefube w'okusaanyaawo obujulizi. Njala yagamba nti obutaba na kuddibwamu okuva mu kkanisa kyandirabiddwa ng'okukkiriza omusango ogwo, ekiyinza okwongera okwekenneenya amatendekero amalala agakwatagana n'ekkanisa;a; <ref>{{Cite web |last= |date=2022-03-30 |title=Simon Kaggwa Njala: Catholic Church's Silence On SMACK HM Homosexuality Dents More The Church Than Aganyira |url=https://thecapitaltimes.co.ug/simon-kaggwa-njala-catholic-churchs-silence-on-smack-hm-homosexuality-dents-more-the-church-than-aganyira/ |access-date= |website=The Capital Times |language=en-US}}</ref> Ebyali byogerebwa ku Aganyira byasalibwawo nti tebyalimu ggumba era yasigala mu kifo kye okutuusa lwe yawummula. <ref>{{Cite web |last= |date=2022-12-21 |title=Drama as archbishop blocks St Mary's College HM hand over ceremony |url=https://observer.ug/news/lubaga-stops-smack-handover/ |access-date= |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-01-01 |title=The Uganda national flag debate |url=https://www.independent.co.ug/the-uganda-flag-debate/ |access-date= |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Mu kiseera kya 18Omweziogwekuminebili 2012 ku pulogulaamu ya ttivvi ''Morning Breeze'' ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]], Njala yabuuza omulwanirizi w’eddembe ly’abalibebisiyaga( LGBTQ )[[Pepe Julian Onziema]] ku ddembe lyabalibebisiyaga (LGBTQ+ )mu Uganda. Oluvannyuma lw'okwanjula Onziema, Njala amangu ago n'abuuza nti, "Lwaki oli muliwabisiyaga?"
Njala olwo n’ayanjula omugenyi owookubiri, omusumba era omulwanirizi w’ebisiyaga [[Martin Ssempa]] . Ng’atudde emitala wa Onziema, Ssempa yatandika okulambika n’okunenya ebikolwa eby’enjawulo ebigambibwa nti bikolebwaabalibebisiyaga( LGBT) nga bakozesa ebibala n’enva endiirwa ng’ebintu ebikozesebwa, ate ng’aleekaana mu [[Lungereza]] [[Luganda|n’Oluganda]] . <ref>{{Cite web |last=Busey |first=Kelli |date=20 December 2012 |title=Ugandan TransMan Pepe Onziema Calls Out Hatefull Pastor |url=https://planettransgender.com/ugandan-transman-pepe-onziema-calls-out-hatefull-pastor/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210119213232/https://planettransgender.com/ugandan-transman-pepe-onziema-calls-out-hatefull-pastor/ |archive-date=19 January 2021 |access-date=8 February 2019 |website=Planet Transgender}}</ref> Yintaviyu eno eyamala eddakiika 70, yafuuka ensonga ya esesa kumikutu ja yintaneeti ez’enjawulo . <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-14 |title=“Why Are You Gay?” -- From Viral Clip to State-Sanctioned Violence |url=https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence |access-date= |website=Human Rights Watch |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence ""Why Are You Gay?]</cite></ref> <ref>{{cite web |date=16 June 2022 |title=Explaining The "Why Are You Gay" Meme |url=https://gayety.co/explaining-the-why-are-you-gay-meme |access-date=31 March 2023 |work=Gayety}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Benjie |date=6 September 2024 |title=Andrew Tate endorses Simon Kaggwa Njala as VP candidate, sparking viral response on X |url=https://mbu.ug/2024/09/06/andrew-tate-simon-kaggwa-njala-vp/ |access-date=8 September 2024 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
Mu mwezo gwomwenda wa 2024, Njala yatandika okutunda t-shirt eziriko ebigambo "Lwaki oli gay" oluvannyuma lw'okufuna ettutumu omukugu mu by'empuliziganya Andrew Tate bwe yateeka obubaka ku mukutu gwe ogwa Twitter, ng'asonga ku Njala ng'omuntu asobola okubeera omumyuka wa Pulezidenti wa Amerika . <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ "Simon Kaggwa: Journalist Launches "Why Are You Gay" T-shirt"]. </cite></ref> Mu 2025,Njala yagamba nti yali ategese "ebibuuzo eby'amagezi", ng'asomye amateeka ga Uganda agakwata ku nsonga z'abalyi b'ebisiyaga ekiro ekyasembayo nga tannakola yintaviyu, naye yalemererwa okubibuuza. Yaddamu okwekenneenya yintaviyu ye ng'ajjukira embeera y'ebyobufuzi eyali eyongedde okwonooneka olw'etteeka eriwakanya ebisiyaga eryali lyakayisibwa mu 2014 era n'okwongera okukakasibwa nti abalyi b'ebisiyaga basobola okusibwa obulamu bwabwe bwonna oba okuttibwa olw'ebikolwa byabwe mu 2023, ng'agamba nti "Nali simanyi kye nkola. Nali mpulira nga ndi musiru olw'okubuuza ebibuuzo eby'obusiru. ‘Lwaki oli mulyi wa bisiyaga?’ Ekyo si kibuuzo kya magezi". <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-14 |title=“Why Are You Gay?” -- From Viral Clip to State-Sanctioned Violence |url=https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence |access-date= |website=Human Rights Watch |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence ""Why Are You Gay?]</cite></ref> <ref>{{Cite web |last= |date=2025-05-16 |title=Njala regrets handling of LGBTQ debate interview on live TV |url=https://mbu.ug/2025/05/16/njala-reflects-lgbtq-interview-viral/ |access-date= |website=MBU |language=en-US}}</ref>
=== Ebyobufuzi ===
Mu mwakagwa 2016, Njala yeesimbawo nga independent ku kifo ky’omubaka wa Palaamenti mu Busiro ,bukiika ddyo konsituwensi mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ "Simon Kaggwa: Journalist Launches "Why Are You Gay" T-shirt"]. </cite></ref> Yawangulwa mu kulonda Peter Sematimba owe kibiina kya [[National Resistance Movement]], eyatwalibwa ng’omuwanguzi atasuubirwa. Okulonda kuno kwavaako obutakkaanya wakati wa Njala n’omubaka akwata ekifo ekyokubiri, Stephen Musisi Sekigozi ow’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], nga kitaawe Patrick Musisi ne muganda we JB Mutebi Musisi emabegako yaliko omubaka wa Busiro South. Njala yali alumiriza Sekigozi okusonda ssente za kampeyini ze ng’akozesa ssente ezitannaba kutegeezebwa so nga bombi buli omu anenya munne olw’okwawula abalonzi ba DP. <ref>{{Cite web |date=2019-08-04 |title=NBS BOSS, CITY LAWYER IN NASTY WAR OVER BUSIRO SOUTH 2021 MP VOTE |url=https://mulengeranews.com/nbs-boss-city-lawyer-in-nasty-war-over-busiro-south-2021-mp-vote/ |access-date= |website=Mulengera News |language=en-US}}</ref> [[Norbert Mao|<nowiki>]</nowiki>]]Mumwaka gwa 2022, Njala yeeyunga ku kibiina kya Democratic Party, naye yavumirira nnyo omukulembeze waakyo era minisita w'ebyamateeka [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]], ng'agamba nti Mao "yaleetera ekibiina okufiirwa obwannannyini bwakyo" era "teyalina bisaanyizo bya kuba Munnademokulasiya." . <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2022-07-22 |title=Kaggwa Njala reveals shocking for DP's downfall, says party lost identity along the way |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/07/22/kaggwa-njala-reveals-shocking-reasons-for-dps-downfall-says-party-lost-identity-along-the-way/ |access-date= |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Njala n'atasobola kwesimbawo emirundi emirala ebiri mu 2021 ne 2025 ku bubaka bwa Busiro South, emirundi gyombi n'awangulwa Charles Matovu owa [[National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Busiro South to give rise to new blood |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/busiro-south-to-give-rise-to-new-blood-1593262 |access-date= |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-01-11 |title=Busiro South: Sign of the times for Democratic Party |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/busiro-south-sign-of-the-times-for-democratic-party-4885294 |access-date= |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-27 |title=What next for defeated MPs after 2026 elections? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/what-next-for-defeated-mps-after-2026-elections--5339882 |access-date= |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okuyimirizibwa okumala akaseera okuva ku ttelefayina ya NBS ==
Nga 21 Omwezigwomukaga 2024, Njala yategeka omukolo gw’okwebaza omubaka wa Uganda oluvuganya gavumenti mu palaamenti, [[:en:Mathias_Mpuuga|Mathias Mpuuga]], e [[Masaka]] . <ref>{{Cite web |last=Nakamatte |first=Winnie |date=25 June 2024 |title=SHOCKER: NBS TV's Top Talk Show Host Simon Njala Kaggwa Suspended in Dramatic Crackdown! |url=https://www.ugstandard.com/shocker-nbs-tvs-top-talk-show-host-simon-njala-kaggwa-suspended-in-dramatic-crackdown/ |access-date=13 October 2024 |website=Ugstandard |language=en}}</ref> Njala era yaweereza obubaka obuwerako obuwagira Mpuuga n’obuwakanya [[National Unity Platform]] ku mukutu gwa X (eyali emanyiddwa nga Twitter). <ref>{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=26 June 2024 |title=Suspended Kaggwa Njala speaks out as Next Media reinforces social media policies |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/suspended-kaggwa-njala-speaks-out-as-next-media-reinforces-social-media-policies/h6bg7rg |access-date=14 August 2024 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=25 June 2024 |title=Kaggwa Njala Suspended By NBS TV |url=https://ugandanexclusive.com/kaggwa-njala-suspended-by-nbs-tv/ |access-date=13 October 2024 |website=Ugandan Exclusive |language=en}}</ref>
Nga wayiseewo ennaku, Mukama wa Njala, Next Media, yamuyimiriza okumala wiiki bbiri ku NBS Tetefayina era n'asindika ekiwandiiko ekiraga nti amateeka g'ekitongole agakwasaganya empisa z'abasasi b'amawulire gagaana abasasi b'amawulire "okwenyigira mu byobufuzi, okukolagana n'ebibiina by'obufuzi, oba okwenyigira mu bintu ebirala ebiyinza okulemesa emisingi gyaffe okutuukirizibwa.." <ref>{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=26 June 2024 |title=Suspended Kaggwa Njala speaks out as Next Media reinforces social media policies |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/suspended-kaggwa-njala-speaks-out-as-next-media-reinforces-social-media-policies/h6bg7rg |access-date=14 August 2024 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
20scl0gttbhpm2zjirx2kvp0jgwvpuv
Willy Mayambala
0
12930
47213
2026-04-19T11:00:23Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1292523355|Willy Mayambala]]"
47213
wikitext
text/x-wiki
'''Willy Mayambala''' Munnayuganda yinginiya era munnabyabufuzi. Yeesimbawo ku bwa pulezidenti wa Uganda mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka 2021]] ku bwannamunigina. Ono y’omu ku beesimbyewo ku bwapulezidenti abana abatalabika nnyo era omulimu omubi gwe yakola mu kulonda yaguteeka ku mukuumi ono ow’abantu kkumi gwe yagamba nti yamulemesezza okugenda okunoonya obululu.<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Presidential candidate Willy Mayambala blames low voter turnout on EC |url=https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-willy-mayambala-blames-low-voter-turnout-on-ec/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref>
== Kakuyege wa Pulezidenti ==
Mayambala y’omu ku beesimbawo ekkumi abaasoomooza [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] aludde nga pulezidenti mu kulonda kwa Pulezidenti okwaliwo nga 14, omwezi Ogwolubereberye 2021. Mayambala teyalina maanyi mu kampeyini z’obwapulezidenti era n’asembayo n’obululu 0.15 ku buli 100 bwokka oba obululu 15,657 bwe yafuna. Akalulu ke akatono yakavunanana ku butono bw’abalonzi (57.22%), n’akakiiko k’ebyokulonda obutamanyisa balonzi kulonda mu kiseera ky’okulonda.<ref>{{Cite web |title=Presidential Candidate Willy Mayambala Blames Low Voter Turnout on EC |url=https://ugandaradionetwork.net/story/presidential-candidate-willy-mayambala-blames-low-voter-turnout-on-ec |access-date=2021-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Nga 25 omwezi Ogwokubiri, ye kennyini yawandiikira kkooti ensukkulumu ng’asaba etwale empaaba eyawaabibwa omubaka [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] owa National Unity Platform ng’awakanya okulonda kwa Museveni ng’amawulire bwegafuluma nti Robert Kyagulanyi Ssentamu omusango yagusuula mu kkooti.<ref>{{Cite web |date=2021-02-25 |title=Mayambala says he is ready to step in, replace Bobi Wine |url=https://www.independent.co.ug/mayambala-intends-to-take-over-kyagulanyis-election-petition/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref> Kkooti yayanukula Mayambala n’emuwa amagezi okusooka okupangisa looya nga tannasaba kutwala musango.<ref>{{Cite web |date=2021-02-26 |title=Supreme Court advises Mayambala to first hire a lawyer |url=https://www.independent.co.ug/mayambala-advised-to-file-formal-application-to-inherit-kyagulanyis-petition/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mugalu |first=Moses |title=Bobi petition: Clock ticking on Mayambala |url=https://observer.ug/news/headlines/68684-bobi-petition-clock-ticking-on-mayambala |access-date=2021-07-27 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Bwe yalabikako mu kakiiko ka palamenti akanoonyereza ku buzi bw'emisango gy’effujjo mu kulonda, Mayambala yeemulugunya nti yatulugunyizibwa ab’ebyokwerinda bye ebitongole eby’abantu kkumi mu kiseera kyonna eky’okunoonya akalulu. Yategeezezza akakiiko nti abakuumi be baamulemesa okugenda mu bifo we bakubira kakuyege kubanga teyalina mmotoka era yalina okulinnya ebikomera ebimwetoolodde okwewala ab’ebyokwerinda okumugoba nga bakizudde nti yatolose ekyaviirako akavuyo mu nguudo.<ref>{{Cite web |title=Former Presidential Candidate Willy Mayambala: My Security Team was My Tormentor |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-preesidential-candidate-willy-mayambala-my-security-team-was-my-tormentor |access-date=2021-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mu pulogulaamu ya Morning Breeze, Mayambala yabuuzibwa ku mbeera ye ey’ebyensimbi oluvannyuma lw’okunoonya akalulu k’obwapulezidenti n’addamu nti okulonda kwamuleka mwavu, nga talina mulimu era ng’ali wansi.<ref>{{Cite web |title=Former Presidential Candidate Willy Mayambala Broke and Jobless After Elections |url=https://nbs.ug/2021/02/former-presidential-candidate-willy-mayambala-broke-and-jobless-after-elections/ |access-date=2021-07-27 |website=NBS Television |language=en-US}}</ref>
== Ebijulizidwamu ==
hf7g1ezwbpln5bh75rpbsgyp63f60mm
47214
47213
2026-04-19T11:02:36Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1292523355|Willy Mayambala]]"
47214
wikitext
text/x-wiki
'''Willy Mayambala''' Munnayuganda yinginiya era munnabyabufuzi. Yeesimbawo ku bwa pulezidenti wa Uganda mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka 2021]] ku bwannamunigina. Ono y’omu ku beesimbyewo ku bwapulezidenti abana abatalabika nnyo era omulimu omubi gwe yakola mu kulonda yaguteeka ku mukuumi ono ow’abantu kkumi gwe yagamba nti yamulemesezza okugenda okunoonya obululu.<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Presidential candidate Willy Mayambala blames low voter turnout on EC |url=https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-willy-mayambala-blames-low-voter-turnout-on-ec/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref>
== Kakuyege wa Pulezidenti ==
Mayambala y’omu ku beesimbawo ekkumi abaasoomooza [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] aludde nga pulezidenti mu kulonda kwa Pulezidenti okwaliwo nga 14, omwezi Ogwolubereberye 2021. Mayambala teyalina maanyi mu kampeyini z’obwapulezidenti era n’asembayo n’obululu 0.15 ku buli 100 bwokka oba obululu 15,657 bwe yafuna. Akalulu ke akatono yakavunanana ku butono bw’abalonzi (57.22%), n’akakiiko k’ebyokulonda obutamanyisa balonzi kulonda mu kiseera ky’okulonda.<ref>{{Cite web |title=Presidential Candidate Willy Mayambala Blames Low Voter Turnout on EC |url=https://ugandaradionetwork.net/story/presidential-candidate-willy-mayambala-blames-low-voter-turnout-on-ec |access-date=2021-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Nga 25 omwezi Ogwokubiri, ye kennyini yawandiikira kkooti ensukkulumu ng’asaba etwale empaaba eyawaabibwa omubaka [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] owa National Unity Platform ng’awakanya okulonda kwa Museveni ng’amawulire bwegafuluma nti Robert Kyagulanyi Ssentamu omusango yagusuula mu kkooti.<ref>{{Cite web |date=2021-02-25 |title=Mayambala says he is ready to step in, replace Bobi Wine |url=https://www.independent.co.ug/mayambala-intends-to-take-over-kyagulanyis-election-petition/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref> Kkooti yayanukula Mayambala n’emuwa amagezi okusooka okupangisa looya nga tannasaba kutwala musango.<ref>{{Cite web |date=2021-02-26 |title=Supreme Court advises Mayambala to first hire a lawyer |url=https://www.independent.co.ug/mayambala-advised-to-file-formal-application-to-inherit-kyagulanyis-petition/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mugalu |first=Moses |title=Bobi petition: Clock ticking on Mayambala |url=https://observer.ug/news/headlines/68684-bobi-petition-clock-ticking-on-mayambala |access-date=2021-07-27 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Bwe yalabikako mu kakiiko ka palamenti akanoonyereza ku buzi bw'emisango gy’effujjo mu kulonda, Mayambala yeemulugunya nti yatulugunyizibwa ab’ebyokwerinda bye ebitongole eby’abantu kkumi mu kiseera kyonna eky’okunoonya akalulu. Yategeezezza akakiiko nti abakuumi be baamulemesa okugenda mu bifo we bakubira kakuyege kubanga teyalina mmotoka era yalina okulinnya ebikomera ebimwetoolodde okwewala ab’ebyokwerinda okumugoba nga bakizudde nti yatolose ekyaviirako akavuyo mu nguudo.<ref>{{Cite web |title=Former Presidential Candidate Willy Mayambala: My Security Team was My Tormentor |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-preesidential-candidate-willy-mayambala-my-security-team-was-my-tormentor |access-date=2021-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mu pulogulaamu ya Morning Breeze, Mayambala yabuuzibwa ku mbeera ye ey’ebyensimbi oluvannyuma lw’okunoonya akalulu k’obwapulezidenti n’addamu nti okulonda kwamuleka mwavu, nga talina mulimu era ng’ali wansi.<ref>{{Cite web |title=Former Presidential Candidate Willy Mayambala Broke and Jobless After Elections |url=https://nbs.ug/2021/02/former-presidential-candidate-willy-mayambala-broke-and-jobless-after-elections/ |access-date=2021-07-27 |website=NBS Television |language=en-US}}</ref>
== Ebijulizidwamu ==
{{Reflist}}
fcvm0tdr0563h6fmlekbmb8pio42hun
47215
47214
2026-04-19T11:06:26Z
Lillylove256
10862
edited transalation
47215
wikitext
text/x-wiki
'''Willy Mayambala''' Munnayuganda yinginiya era munnabyabufuzi. Yeesimbawo ku bwa pulezidenti wa Uganda mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka 2021]] ku bwannamunigina. Ono y’omu ku beesimbawo ku bwapulezidenti abana abatalabika nnyo era omulimu omubi gwe yakola mu kulonda yaguteeka ku mukuumi ono ow’abantu kkumi gwe yagamba nti yamulemesa okugenda okunoonya obululu.<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Presidential candidate Willy Mayambala blames low voter turnout on EC |url=https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-willy-mayambala-blames-low-voter-turnout-on-ec/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref>
== Kakuyege wa Pulezidenti ==
Mayambala y’omu ku beesimbawo ekkumi abaasoomooza [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] aludde nga pulezidenti mu kulonda kwa Pulezidenti okwaliwo nga 14, omwezi Ogwolubereberye 2021. Mayambala teyalina maanyi mu kampeyini z’obwapulezidenti era n’asembayo n’obululu 0.15 ku buli 100 bwokka oba obululu 15,657 bwe yafuna. Akalulu ke akatono yakavunanana ku butono bw’abalonzi (57.22%), n’akakiiko k’ebyokulonda obutamanyisa balonzi kulonda mu kiseera ky’okulonda.<ref>{{Cite web |title=Presidential Candidate Willy Mayambala Blames Low Voter Turnout on EC |url=https://ugandaradionetwork.net/story/presidential-candidate-willy-mayambala-blames-low-voter-turnout-on-ec |access-date=2021-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Nga 25 omwezi Ogwokubiri, ye kennyini yawandiikira kkooti ensukkulumu ng’asaba etwale empaaba eyawaabibwa omubaka [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] owa National Unity Platform ng’awakanya okulonda kwa Museveni ng’amawulire bwegafuluma nti Robert Kyagulanyi Ssentamu omusango yagusuula mu kkooti.<ref>{{Cite web |date=2021-02-25 |title=Mayambala says he is ready to step in, replace Bobi Wine |url=https://www.independent.co.ug/mayambala-intends-to-take-over-kyagulanyis-election-petition/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref> Kkooti yayanukula Mayambala n’emuwa amagezi okusooka okupangisa looya nga tannasaba kutwala musango.<ref>{{Cite web |date=2021-02-26 |title=Supreme Court advises Mayambala to first hire a lawyer |url=https://www.independent.co.ug/mayambala-advised-to-file-formal-application-to-inherit-kyagulanyis-petition/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mugalu |first=Moses |title=Bobi petition: Clock ticking on Mayambala |url=https://observer.ug/news/headlines/68684-bobi-petition-clock-ticking-on-mayambala |access-date=2021-07-27 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Bwe yalabikako mu kakiiko ka palamenti akanoonyereza ku buzi bw'emisango gy’effujjo mu kulonda, Mayambala yeemulugunya nti yatulugunyizibwa ab’ebyokwerinda bye ebitongole eby’abantu kkumi mu kiseera kyonna eky’okunoonya akalulu. Yategeezezza akakiiko nti abakuumi be baamulemesa okugenda mu bifo we bakubira kakuyege kubanga teyalina mmotoka era yalina okulinnya ebikomera ebimwetoolodde okwewala ab’ebyokwerinda okumugoba nga bakizudde nti yatolose ekyaviirako akavuyo mu nguudo.<ref>{{Cite web |title=Former Presidential Candidate Willy Mayambala: My Security Team was My Tormentor |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-preesidential-candidate-willy-mayambala-my-security-team-was-my-tormentor |access-date=2021-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mu pulogulaamu ya Morning Breeze, Mayambala yabuuzibwa ku mbeera ye ey’ebyensimbi oluvannyuma lw’okunoonya akalulu k’obwapulezidenti n’addamu nti okulonda kwamuleka mwavu, nga talina mulimu era ng’ali wansi.<ref>{{Cite web |title=Former Presidential Candidate Willy Mayambala Broke and Jobless After Elections |url=https://nbs.ug/2021/02/former-presidential-candidate-willy-mayambala-broke-and-jobless-after-elections/ |access-date=2021-07-27 |website=NBS Television |language=en-US}}</ref>
== Ebijulizidwamu ==
{{Reflist}}
qiv7ocks8ln0zwiy2nail5a5shzu05z
Balyeku Moses Grace
0
12931
47217
2026-04-19T11:41:01Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1265540011|Balyeku Moses Grace]]"
47217
wikitext
text/x-wiki
[[File:Balyeku_Moses_Grace.jpg|thumb|2024 Balyeku Musa Grace.jpg]]
'''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda,munnabyabufuzi ate munabizinensi. <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Y'abadde omubaka wa [[:en:Parliament|palamenti]] mu bugwanjuba bwa [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] . <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnannyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM. <ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekibiina kya MK mu 2023. <ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya National Resistance Movement]] (NRM) [[:en:Jinja_District|mu Disitulikiti y’e Jinja]] . <ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa palamenti mu Jinja west ng’avuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo. <ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala. <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka aka Catherine Bamugemereire ne kalaga nti talina musango. <ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Balyeku bwe yali akyali mu palamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti. <ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi okusinga SACCO z'abakyala mu kitundu kye. <ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba palamenti okubayambako mu kulwanyisa akawuka ka COVID-19. <ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref>
Mu kulonda kwabonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo kya palamenti weyawangulwa Timothy Batuwa owa FDC. <ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
4zjfceak23jbhydw0ymy50wm5ztrtbe